Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Bjørn Aarseth, Bærum 2003 (Foto: Basia Głowacka) ¶ Bjørn Aarseth lei oahpaheaddji ja rektor Kárášjogas 1949-73. Son riegádii Guovdageainnus 1926:s, bajásšattai doppe ja Čáhcesullos. Son barggai geaidnodoaimmahagas ja militearas ovdalgo čađahii oahpaheaddjiskuvlla. Maŋŋá son lea váldán lasseoahpu sámegielas, historjjás, pedagogihkas ja etnologiijas. 1973’ rájes son barggai Romssa Museas, 1982:s gitta 1993’ rádjái jođihii son Norgga Álbmotmusea sámi ossodaga Oslos. Dasa lassin lea son oahpahan Romssa ja Oslo universitehtain, ja eanandoalloallaskuvllas. Son lea čállán lohkameahttun čállosiid sámi historjjás ja sus leat leamaš ollu luohttámušdoaimmat. ¶ Artihkal maid dás almmuhat, lea logaldallan maid son doalai internáhttakonfereanssas maid Stáhta Oahpahuskantuvra Finnmárkkus lágidii Guovdageainnus 1999:s. Dát lea vuosttažettiin ođđasithuksenáiggi birra maŋŋá 1945 ja 1960-lohkui, ja eanaš Kárášjoga birra. ¶ "Skuvllaid eai váillat veahášge Finnmárkkus" ¶ , čálii Rode 1934:s, "muhto makkárat leat skuvllat ja makkárat leat oahpaheaddjit? Juohke darfegoađášlágan, goahti muohtaduoddaris ferte dohkket skuvlan, dás galget nuorat, čohkkut dahje veallut duorggaid alde buolli árrandola ovddas vuostáiváldit oahpahusa olbmáin, geain alddiset lei unnán máhttu. 1834:s ledje njeallje bistevaš skuvlla Oarje-Finnmárkkus, ja dát ledje buot oalle ođđasat. Okta lei Hámmarfeastta gávpeguovddážis ja golbma eará fas Álttá-Dálbmeluovtta báhpasuohkanis, namalassii okta Gávvuona veaikeruvkki lahka, nubbi Joganjálmmis ja goalmmát Dálbmeluovttas. Juohke mánná oaččui guokte ja eanemusat golbma mánu oahpahusa jagis. Muđui ledje johtti oahpaheaddjit, muhto eai doarvái. Eanaš suohkaniin ledje dušše okta dahje guokte oahpaheaddji. Eanaš mánát ožžo dušše moatti beaivásaš oahpahusa jahkásaččat, ja dát lei dábálaččat oalle heittot. Ledje gal geahččalan, vaikko unnán lihkostuvve, ásahit smávva skuvlastobožiid, gos johtti oahpaheaddji ja skuvliiohcaleaddji nuorat sáhtte gávnnadit moadde vahkku ain háválassii. Nuoraid oahpahus lei eanaš duvdiluvvon váhnemiid háldui, dat geat ieža eai máhttán oppanassiige lohkat girjjiid. Mánát, go ledje ollen rihppaskuvlla ahkái, máhtte unnán dahje eai lean oahppan maidige. Sii máhtte áddekeahttá bajillohkat logi báhkkoma ja Áhččámet, go álge rihppaskuvlii, jos muhtimat máhtte veaháš eanet, de ledje báicca eatnašat dan dilis ahte eai máhttán eai stávetge. Báhppa fertii dávjá konfirmeret sin dáiguin unnán dieđuigun mat sis ledje, go buot vásáhusat čájehedje ahte dáid geaid čulddii, sii bohte fas maŋit jagi ja dalle ledje vel čuorbbit." ¶ 1860’ skuvlaláhka buoridii álbmotskuvlla albmaláhkai, muhto dalle gal vuos váikkuhii dat unnán Finnmárkku boaittobeale guovlluide. Raporttas Guovdageainnus 1877:s dieđihuvvo ahte dušše sullii 1/3 skuvllageatnegahtton ohppiin bohte oahpahussii. Johttiskuvllat eai nákcen dange unnánaš oahpu addit nuoraide maid láhka gáibidii. Váldoággan heajos skuvllaboahtimii lei, skuvllastivrra ovdaolbmo mielde, váivvádus sáddet mánáid priváhta olbmuid lusa skuvllaáiggis. Stuorát konfereansa Oslos 1899:s gávnnahii ahte internáhttadoaibma ferte leat buoremus čoavddus boaittobeale mánáide ja johttisápmelaččaide. ¶ Vaikko internáhtat galge leat dárogiela ja dáža kultuvrra nannenásahusat, fertii muhtumin váldit sámiid eallinlági vuhtii. Sis-Finnmárkku internáhtain ledje sierra suidnenlanjat. Dát govva lea Guovdageainnu internáhtas áigodagas 1935-40. ¶ (Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8) ¶ Internáhttadoaibma ii leat leamaš dakkár mii gávdnui dušše Finnmárkkus ja boaittobeale giliin. "Sánddatlovttat" Nordlánddas ja Romssas gos mánát orro skuvllastobu bajábealde, ledje dábálaččat gitta 1900-lohkui. Guollekássa ja buđetseahkka čuovui mánáid mielde "internáhttii". Juohke bearaš fertii ieš omardit biepmuid, ja koahkkanieidda bargun lei vuoššat mállása. Eanaš internáhtat ledje gieldda hálddus, ja maiddái Finnmárkku rittus ledje muhtun gieldda internáhtat. Dát lei masa geafes-Norggas lei várri dalle, ja mánáidpsykologiija fágan lei ain álgodásis. Gielddat hoahpuhedje stáhta váldit badjelasas internáhttadoaimma. Olbmot jáhkke ahte stáhtainternáhtain lei buoret dássi, muhto dat guhkin eret duhtadedje dáláš gáibádusaid. Dási ferte árvvoštallat daláš gáibádusaid ektui, ja internáhtat ledje buorebut go priváhta olbmuid luhtte orrut. ¶ Sámeskuvlii Haviikkas (Namsosa lahka) bohte sápmelaččat lullisámiguovlluin. Dan jođihii Norgga Sámemiššuvdnasearvi. Oahpaheaddji Bjørn Arnfinn Devik lea čállán váldofágadutkosa skuvlla birra. Dán girjji vuođul ja ságastallamiiguin lullisámiin lea munnje báhcán millii ahte internáhttadoaibma ii lean gal alla dásis, muhto internáhttaskuvlii dattetge bohte viššalit lullisámi bearrašat. Skuvlla jođiheapmái ledje ruđaid čoaggán, ja fertejedje seastit juohke láhkai. Ovddeš oahppit ledje buohkat ovttamielas das ahte skuvla lei sosiálalaš čoaggananbáikin lullisámiide. Dát šattai maiddái lullisámi organisašuvdnabarggu vuolggabáikin. Dáppe sii sáhtte deaivvadit. Sámeskuvla šattai oktasaš deaivvadanbáikin hárvelohkosaš ja háddjanan lullisámi minoritehtii geaid ruovttut ledje Femundmárkkus gitta Davvi-Rátnui, - badjel 1000 km guhkkosaš guovlu. Sihke ohppiide ja váhnemiidda lei skuvla sosiálalaš, oktasaš báiki, gos sii sáhtte digaštallat maiddái eará áššiid mat sidjiide ledje gullevaččat. ¶ Norgga sámiid álgoorganiserema rahčamušat álggahuvvojedje Haviika-skuvllas. Dán skuvllas ledje jahkásaččat sullii 20 oahppi geat iešdáhtolaččat bohte deike, ja buohkat ledje lullisámit. Sámegillii ii gal oahpahuvvon, ee. go váillui oktasaš lullisámi čállinvuohki ja sámegiela oahpaheaddjit. Muhto oahppit besse sámi gárvvuid geavahit ja hállat sámegiela skuvlabirrasis, giliskuvllain dovde máŋga lullisámi máná ahte sin olgguštedje ja sosiálalaččat hávvádahtte. Lars Danielsen, Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi vuosttaš ovdaolmmoš, dajai munnje giliskuvlla birra ná: "Mun doppe ledjen unnit árvosaš go beana". Sihke son ja su viellja Paul Danielsen, gii lei ovdaolmmoš vieljas maŋis, vácciiga osiid skuvlla Haviikkas. Maiddái máŋga eará stivralahtu organisašuvnna 12 vuosttaš jagi ledje leamaš oahppin Haviikka sámeskuvllas. ¶ Boazosápmelaččaid riikkačoahkkin Romssas 1948:s , mii maiddái lei organisašuvnna vuođđudančoahkkin, geavahii oalle ollu áiggi guorahallat boazosápmelaččaid skuvlaáššiid. Lullisámit gáibidedje internáhttaskuvlla man stáhta jođihii. Dán gáibádusa boađus lei ahte Gaska-Norgga sámeskuvla ásahuvvui Aarbortii 1951:s. Maŋŋá ásahuvvui maiddái sámeskuvla internáhtain Snåasii Davvi-Trøndelágii. 1970-1980 jagiid ásahedje maiddái sámi kulturguovddážiid dáid skuvllaid olis, ja maid stáhta ja fylkkagielda ruhtadedje. Kárášjoga sápmelaččat gáibidedje dán riikkačoahkkimis stáhtainternáhta hukset skuvlamánáidasaset. Sii eai lean duhtavaččat priváhta olbmuid luhtte orrumiin ja háliidedje skuvlainternáhta nugo lei leamaš Guovdageainnus ja Buolbmágis. Kárášjogas lei dađistaga šaddan dáhpin ahte eatnit skuvlamánáideasetguin orro smávva barttažiin márkana lahka skuvlaáigodagas. Daddjui ahte badjeolbmuid guođohanbarttain bihtáidlohkan ja jeavddalaš skuvlavázzin ii lihkostuvvan. Dáin barttain eai čuvvon skuvlla jándorritmma. Ja muđui dán čoahkkimis badjesápmelaččat dorjo eanet sámi hábmejuvvon oahpahusa. Dát lei vissa áidna áibbas positiivvalaš gulaskuddancealkámuš 1948’ Ovttastahttinlávdegoddi (Samordningsnemnda) árvalussii sámi skuvladilálašvuođaid birra. Ollu eará maŋŋá dollojuvvon boazosápmelaččaid riikkačoahkkimiin leat skuvladilálašvuođat leamaš áššin. ¶ Eiseválddiid bealis lea daddjon ahte 1940:s lei skuvlalágideapmi Finnmárkkus buoret go Akershusa fylkkas. 1944:s eanaš skuvllat ja internáhtat boldojuvvojedje go duiskalaččat guđđe guovllu. Ja de lei álgit fas álggus, bráhkáin ja eará gaskaboddosaš lanjain dahje báhcán ja mieskan ja bombejuvvon skuvlavisttiin. ¶ Mun álgen internáhttaoahpaheaddjin 1949:s Kárášjohkii ja ledjen man nu láhkai oktavuođas internáhttaohppiin dán 22 jagi maid ledjen skuvllas, ja belohahkii maiddái maŋŋá. Vuosttaš kursa maid ođđa oahpaheaddjit čađahedje, lei sámegiela eahketkursa. Muhtun oahpaheddjiide dát kursa lei sámegiela gelbbolašvuođa lokten man maŋŋá sáhtte dán gealbbu geavahit skuvla- ja internáhttadilálašvuođas. ¶ Mu dárkileamos muittut internáhttaskuvllas leat dán áigodagas, 10 vuosttaš jagi álbmot- ja joatkkaskuvlla (framhaldskuvlla) oahpaheaddjin, ja muhtin áigodagaid internáhttahoavdan, 12 maŋimus jagi nuoraidskuvlla jođiheaddjin ja eanaš oahppit orro internáhtas. Mun dása lasihan ahte mu iežan álgojagiid ja maiddái skuvlajagiid mun orron Guovdageainnu internáhttaskuvllas go min bearaš orui hoavdaásodatoasis. Mun dan áigge ii smiehttan nu ollu internáhttadilis go munnje lei dat dábálaš dilli, muhto dieđusge muittán ollu dáhpáhusaid. ¶ Mánáid bidjat internáhttaskuvlii ledje bearrašeallimii garra sosiálalaš meassamat, vaikko eaktodáhtolaččat válljejedje ahte galgego mánát orrut internáhtas. Internáhtta lei fálaldat, ja njuolggadusaid mielde galge váhnemat geain lei várri, máksit mánáid fuolaheamis. Dát vissa dáhpáhuvai nu ahte gielda mávssii geafes bearrašiid mánáid ovddas ja stáhta juolludii doarjaga ráddjejuvvon mávssekeahtes sajiid ovddas. Dávjá váhnemat mákse luonddubuktagiiguin. 1912:s čállá Finnmárkku skuvlladirektevrra: "Olbmot leat leamaš dilssit buktit bierggu máksun mánáideaset dikšumis." Gielda ja stáhta nággiiga gaskaneaset goabbá galggai máksit orrungoluid. 1936:s válddii stáhta badjelasas dáid goluid, muhto gielda galggai máksit elrávnnji, lieggasa ja klássalanjaid buhtisin doallama. Ruoŧas leat digaštallan galgetgo doallat oasi mánáidoajus internáhttajođiheami máksimii. Eiseválddit gesse ruovttoluotta dán gáibádusa. Norggas eai leat dán ášši oppanassiige lokten. ¶ Dábálaš vuogi mielde lei internáhtain stuora latnja bártniide ja nubbi fas nieiddaide. Sáhtii šaddat ollu rigeren lanjain, muhto go dáloeamit iđii uksaráigii, de jávohuvve. ¶ (Inger Seierstad sárgun, girjjis Boahtte-áigge-bárdni ja Stuora-Ovllá) ¶ 1947:s gitta 1952 rádjái orro sullii 70 máná Kárášjoga Guosseviesu nuppi gearddis. Guosseviessu lei unnit dalle go dál lea, ođđa oasi huksejedje sulii 1970:s. Nuppi gearddis ledje máŋga smávva lanja goappat bealde feaskára. Feaskára gežiin ledje guokte stuorit oađđenlanja. Dáppe dábálaččat ođđe guovttis bálddalagaid, dávjá oappážagat dahje vieljažagat. Dálueamidis lei maiddái smávva latnja dán gearddis. Vuosttaš gearddis ledje guokte "klássalanja", namalassii biisestoboš ja resepšuvdna feaskáris. Kealláris ledje maiddái guokte klássalanja mat dáláš mearrádusaid mielde eai várra livčče lean dohkálaččat oahpahuslatnjan. Vuosttaš gearddis lei oahpaheaddji orrunlatnja ja guokte lanja biiggáide. Biiggáid oasis galge šiehtadusa mielde várrejuvvot 12 seaŋgga duottarstohpoatnui skuvlainternáhta doaimmahettiin. ¶ Boaittobeale giliid ja muhtumin maiddái lahkamárkana dálumánát vázze internáhttaskuvlla čakčamánus skábmamánnui, ja beassážiin miessemánu lohppii. ¶ Badjemánát orro internáhtas skábmamánus beassážiidda, oanehis juovlaluomus gal ledje. Máŋggas, geain lei stohpu giliguovddáža lahkosis háliidedje mánáid internáhttii. Nu dahke sihke dálonat ja badjeolbmot. Dálut eai lean nu ráhpadat ođđasishuksenáigge. Gaskaboddosaš dálut ledje gáržžit ja bihtáidbargamat bázahalle. Internáhttaoahpaheaddjit bearráigehčče mánáid bihtáidbargamiid diibmu 17.00’ rájes gitta 19.00´ rádjái, ja dávjá sii maiddái servvoštalle singuin asttuáiggis. ¶ Go skuvla nogai sullii geassemánu 1. beaivve, de barge internáhttaoahpaheaddjit ijat beaivái láhkket ohppiid bevddiid, oljet láhttiid ja rádjat buot skuvlastohpogálvvuid ja dávviriid keallirlatnjii. De sáhtii Nord-Norsk Hotelldrift (Davvi-Norgga Hotealladoaibma) badjelasasváldit dálu ja jođihit guosseviesu golbma geassemánu. Erenoamáš muitu lei ahte galggai váruhit olles áigge ahte petromávssain bisui čuovga. Guosseviesus lei aggregáhta mii attii čuovgga lanjaide ja jurahii oljoliggenmášiinna. Muhto gaskkohagaid, ja erenoamážit dalle go lei buolaš, de aggregáhta billánii. Muhto skuvlla ja internáhttadoaimmahan fertii jođihit. Mii liggiimet garrasit biisiin mii lei áidna klássalanjas. Eará lanjain petromáksa attii sihke čuovgga ja lieggasa. Dát dávjá suovastišgohte ja dalle fertii buhtistit ja pumpet. Mun muittán ahte mun máŋgii ijas fertejin lihkkat deavdit parafiinna petromávssaide ja pumpet daid. Orron "juhkaluvvan parafiidnahájain". ¶ Vaikko internáhtas lei nu nákkis, ja skuvlavahkkut ledje guhkit, de ii oktage váidalan. Juohke beaivve ledje guhtta skuvladiimmu guhtta beaivvi vahkkus, ja vihtta eahketbeaivve lágiduvvojedje bihtáidlohkamat. ¶ Measta buohkat geat vázze internáhttaskuvlaortnega, vuostáiválde internáhta fálaldaga. Lagasbirasorrut maiddái gáibidedje oažžut mánáideaset internáhttaskuvlii. Internáhta biepmut ledje várra apmasat muhtumiidda. "Lávvardatsuohkat" lei riidoášši. Muhtumat liikojedje suohkadii, ja earát fas oaivvildedje ahte dat ii leat olbmoborramuš. Duosttan dadjat ahte eanaš ruovttut ledje duhtavaččat go lei internáhttafálaldat, ja sin mielas lei buorre veahkkin nákkisvuođas. ¶ Muhtumin váhnemat muitaledje mo lei skuvlavázzin ovdalgo internáhttaskuvla doaibmagođii. Muhtumat válljejedje vázzit beanagullama skuvlii nuppi guvlui. Earát fas orro olbmuid luhtte, ja sin mielas lei dát hui givssálaš. Muhtun nissonolmmoš muitalii ahte go son lei 8-jahkásaš ja fertii orrut olbmuid luhtte, de fertii ieš láibut iežas jáffuiguin, ja oađđit láhttis galbma viesus. Go su nuorat oarbinat fárrejedje dáid olbmuid lusa, de fertii son ráhkadit borramušaid ja doalahit biktasiid ortnegis maiddái sidjiide. Muhtumin soittii leat buoret dilli, muhto leat han siige geain lea leamaš heajos dilli, geat muitalit dan birra. ¶ Stuorranieiddat láhče beavddi boradansálas. Sin ledje juohkán bargojoavkkuide, ja vurrolagaid sii basse láhttiid ja távvaliid klássalanjain. Ledje ollusat geat juogadedje dáid bargguid. Stuorragánddat vižže mielkki spánnjain boandadáluin lahkosis. Meieriijat ja buvddat vuovdigohte mielkki easka maŋŋá. Boandadáluin mat ledje guhkkelis eret, boanda vuoji buvttii mielkki internáhttii. Ii oktage váidalan ahte ohppiid geavahedje dákkár bargguide. Dát barggahanvierru čuovui ovddeš internáhtain, ja orui vuoigat ahte stuorra mánát oassádálle dálubargguin ja sullasaš bargguin go orro nuvttá. Sii ledje hárjánan bargat ruovttus. Dát barggaheapmi internáhtas lei vissa lága vuostá, muhto dan mii eat diehtán dan áigge. ¶ Guovdageainnus muittán ahte roagga gándajienat eahketbeaivve huike: "Muorravissui, muorravissui!". Stuorra gánddat ledje muorraguoddinjoavkkuide juogaduvvon, ja ledje iežaset ovdaolbmot geat garrasit ádje vuolibuččaideaset muorravissui. Dilli lei nu ahte sihke gievkkanuvdna, klássalanjaid, oađđensálaid ja eará orrunlanjaid uvnnat ledje liggejuvvon soahkemuoraiguin. Muoraid bukte internáhttii herggiiguin, ja dát lei lassesisaboahtu máŋgga smávvadálolažžii. Gilioriginála gii maiddái lei gilimusihkkár (geasanas), sahái muoraid giehtasaháin, ja gánddat gudde muoraid sisa. Jos muittán riekta, de nohke dát barggut maŋŋágo skuvla ja internáhtta fárrehuvvui bissovaš ja ođđaáigásaš vissui. ¶ Dalle lei guosseviessu boaittobeale márkana ja meahcci lea dastán. Badjemánát asttuáiggis, ja maiddái bottuin, bohccostalle. Sii dahkaludde ja dáhpádedje ealuid, johtimiid, njorostemiid jna. Maiddái dálumánát geat vázze skuvlla giđđat ja čakčat, ledje viššalat leat meahcis iežaset bargguide. Go internáhttaskuvlla fárrehedje vulos áidojuvvon skuvlašilljui gos maiddái nubbi skuvla lei, de jávkagohte mihtilmas sámi doaimmat bottuin. ¶ Sámegiela geavahedje oahppit gaskaneaset, ja internáhttabargit maiddái muhtumat hálle sámegiela. Muhtun mánát geat eai lean hárjánan sámegiela hállat, čehppo dađistaga sámegiela geavaheamis. Lei dušše skuvladiimmuin ahte dárogiella lei váldogiella, ja sámegiella geavahuvvui veahkkegiellan. Mu mánnávuođas Guovdageainnus muittán ahte duhkoraddangiella lei sámegiella dálvet, maiddái dan moatti dárogielat máná gaskkas. Internáhttaskuvla duođai nannii sámegiela dili. ¶ Juige gal ollu internáhttabirrasis. Sii geat máhtte dušše moadde luođi, ohppe máŋga ođđa luođi internáhtas orodettiin. Ollu čuojahedje "Bongoláikka", ovttastreaŋggat čuojanasa. Juoigan ii lean gildojuvvon, muhto unnit mánáid dihtii geat dárbbašedje eanet oađđit, fertii leat jaskat maŋŋá nohkkanáigge. Vuollegis juoigan gullui gal maŋŋelaš dán áiggege. ¶ Mánáid sosiáliseren geat muđui unnán oaidnaledje: ¶ Badjemánát: Muhtumat johte giđđat gitta Čorgašii Nuorta-Finnmárkui dahje njárgii mii lea Deanuvuona ja Lágesvuona gaskkas, ja muhtumat stuorra njárgii mii lei Lágesvuona ja Porsáŋggu gaskkas (Kárášjoga nuorttabeallái). Oalle ollu bearrašat johte Porsáŋggu oarjjabeallái, ja Máhkarávjui ja oarjegáissáide. Sis lei muđui geasset unnán oktavuohta. Internáhttaskuvllas sii oahpásmuvve buot orohagaid mánáiguin. ¶ Boaittobeale mánát: Guhkkelis boaittobeale orru mánát bohte Gárdima ja Mollešjoga, Šuoššjávrri ja Iešjohleagi duoddarstobuin, Kárášjoga leagis, Deanu leagis ja Anárjoga leagis. Sis lei unnán dahje ii makkárge oktavuohta earáiguin earretgo internáhttaorodettiin, vaikko máŋggas sis ledje fulkkežagat. ¶ Nugo oalle máŋgga eará gilisge, de leat Kárášjogasge leamaš sogat geat árbevirolaččat leat leamaš vuostálagaid. Mánát iešguđetge sogas internáhtas deaivvadedje ja ovttasbargodilálašvuođaid bokte várra lahkanedje guhtet guimmiideaset. ¶ Áidnamánnái dahje mánnajoavkku boarráseamos mánnái fertii leat "garra dilli" fárret internáhttii. Ii lean gal mihkkege heahtediliid, muhto lei čielggas ahte muhtumat dovde dorvvohisvuođa ja dovde okto báhcán. Dávjá muhtun sin fulkkiin lei várjaleaddji, doarjjan sidjiide. Sii veahkehedje gápmagiid suidnet ja biktasiid čavddisin doallat, ja várjaledje sin givssideddjiid vuostá. ¶ Maŋŋá lean ollu smiehttan ahte livččii berren leat kuráhtor internáhttamánáide, ja erenoamážit bearraša álgománnái gii internáhttii fárrii. Mánáin lea dárbu ollesolbmuin oktavuođa doalahit, ja muhtin eadni dahje áhkku livččii berren oažžut bargun fitnat moddii vahkkus hálešteamen mánáiguin, vaikko ii lean makkárge erenoamáš earán. Mun muittán boaresbártni gii lei fuolki oalle ollu mánáide ja ristáhčči muhtumiidda. Son lávii fitnat internáhtas hálešteamen mánáiguin ja namahalai sin sámi sohkanamahusaiguin (iežas ektui). Son lei čeahppi dárogielas ja váhnemat geavahedje su dávjá dulkan. Sus lei maiddái buorre oktavuohta oahpaheddjiiguin ja internáhttabargiiguin, ja son doaimmai measta bálkkákeahtes kuráhtorin. ¶ Internáhttadoaimma vuosttaš jagiid ii lean makkárge ruovttumátkeortnet. Váhnemat dolvo mánáid skuvlii ja vižže fas sin go skuvlavuorru nogai. Nu guhká go lei 6-beaivásaš skuvlavahkku, de lei váttis ollet ruovttus fitnat basiid. Go skuvlaáigodat guhkiduvvui ja sierra skuvlaviesut huksejuvvojedje, de lei vejolaš lágidit guhkesbasiid ja ruovttumátkki. Muhto eanaš mánát orro sajiin gosa eai lean birrajagegeainnut dahje ruvttobiillat eai mannan. Go eanet geainnuid ráhkadedje, de sáhtiimet ordnet ruovttumátkkiid bussiin eanaš ohppiide. Jos ii lean vejolaš váhnemiid lusa vuolgit, de muhtumat geavahedje liibba gallestallat fulkkiid. ¶ Skuvlainternáhtta doaimmai sosiálalaš oktavuođadoallin. Dávjá váhnemat eai dušše gallestallan mánáid, muhto oahpaheaddji, ee. lei earánin oažžut dulkot eiseválddiid breavaid ja oažžut veahki vástidit dáid. Sosiálkuráhtorat eai gávdnon gilis ovdalgo 1960-logus. Internáhta váhnenčoahkkimiidda bohte ollu váhnemat, ollu eanet go lágiduvvon biirečoahkkimiidda maidda bohte váhnemat geat orro skuvlla lahkosis. Internáhta váhnenčoahkkimat ledje sosiálalaš dáhpáhusat guossohemiin, ja olbmot aste háleštit oahpaheddjiiguin ja guhtet guimmiideasetguin. ¶ Lei oalle dábálaš ahte váhnemat gallededje oahpaheddjiid ruovttus, ja oalle dávjá oahpaheddjiid geaiguin sáhtte sámegiela hállat. Lei lunddolaš ahte internáhttaoahpaheaddjit buoremusat dovde boaittobeale bearrašiid ja johttisámebearrašiid geain ledje mánát internáhtas. Mun duosttan čuoččuhit ahte oktavuohta váhnemiid ja oahpaheddjiid gaskkas lei erenoamáš buorre. ¶ Vaikko mánáin lei doarvái bargu skuvllas ja bihtáidbargamiin beaivvi mielde, de berre liikká dál maŋŋá fuomášuhttit ahte máŋggaid jagiid ii lean makkárge lágiduvvon asttuáigefálaldat mánáide. Ovdamearkka dihtii ii gávdnon radio internáhtas. Nieiddat liikojedje guldalit sávaldatkonseartta ja mánáidbottu. Gánddat liikojedje fas falástallandáhpáhusaid čuovvut nugo skeittásteami ja čuoigama radios bájuhit. Lei duođai healbadeapmi oahpaheddjiid ja jođiiheddjiid bealis go eai gáibidan juolludeaddji eiseválddiid oastit radioapparáhtaid internáhttii. Ollu jagiid mielde lei dáhpin šaddan ahte stuorra gánddat bohte min geahčái lávvardaga ja sotnabeaivve go radios ledje sáddagat skeittástan- ja čuoigangilvvuin. Go ledje menddo unnán stuolut, de vealládedje láhttis ja čálle vuorroáiggiid skeittásteamis ja meattildanáiggiid čuoigiide ja njuikemis guhkkodaga. ¶ Dát lei mielamiel guldaleapmi ja čállinhárjáneapmi, ja lei maiddái vuohki dárogiela oahppat. Gánddat hállagohte "reportášagiela" beaivválašságastettiin. Viimmat oaččuimet Norges Lærerinneforbund-nammasaš searvvis radio mii galggai leat internáhttastobus. Muhto dát gánddat geat nu áŋgirit guldaledje gilvvohallamiid ain bohte min geahčái, go unnit mánát nu ridje internáhttastobus. ¶ Maiddái nieiddat guovlladedje min geahčen basiid. Sii liikojedje buoremusat čuožžut gievkkanuksagaskkas ja geahččat go mu eamit barggai. Mun dán dulkojin ahte sis lei dárbu ollesolbmuin servvoštallat. ¶ Moanat jagiid maŋŋá álggaheimmet buđaldandiimmuid lágideami ohppiide, ee. giehtaduodjedoaimmaid. Nieiddat ávuin serve muorraduoji buđaldeapmái ja doppe ohppe geavahit reaidduid mat dábálaččat ledje olbmáide jurddašuvvon. Oalle oanehis áiggis vásiheimmet ahte sii fargga ledje seamma čeahpit go gánddat muorraduojis. Maŋŋá go sirddiimet ođđa skuvlalanjaide, de ledje maiddái skuvlagirjerájus ja álbmotgirjerájus rahpasat eahkedis ohppiide. Mii doalaimet maiddái oanehis "kurssaid" mo girjerádjosa vuogádaga hálddašit. ¶ Sihke servvoštallan mánáiguin ja oktavuohta váhnemiiguin dagahii ealaskas sosiálalaš doaibmama. Muhto jagiid mielde dát sáhtii maiddái loaktit olbmo ja dagahii ahte ii lean vejolaš konsentreret skuvlafágaide ja eará báikkálašservodaga bargguide. 12 jagi maŋŋá mii fárriimet iežamet stohpui kilomehtar beale eret internáhtas. Ain lei mis buorre oktavuohta internáhttabirrasiin ja váhnemiiguin, muhto mis ii lean šat giksin ahte álo ledje nu ollusat min geahčen ja dál lokten buorebut oahpaheaddji ja jođiheaddji fágalaš beliin. ¶ Nugo dii vissásit diehtibehtet de gávdnojit máŋggalágan viessohoaiddárat, ee. dat geat nugo Alexander Kielland dološ gáhttafávtta govahallamis Stavangeris, "geain ledje iežaset sihkkaris čiehkádansajit maid hárve guđđe", Muhto mun doaivvun ahte eatnašat dis maiddái dovdabehtet veahkkás buotmáhttiolbmo. Dalle ledje unnán teknihkalaš bálvaleaddji olbmot gilis, ja gieldda teknihkalaš ossodat lei unnán ovdánan. Giliolbmuide lei ávkkálaš ahte gávdnui dáhtolaš ja roahkkadis viessohoaiddár geas lei teknihkalaš máhttu ja vásáhus. Kránnjáskuvllas Sámi álbmotallaskuvllas ledje ee. maiddái vuohkkás oahpaheaddjit ja divohat mii maiddái lei buorrin olbmuide olggobeale skuvlabirrasiid. ¶ Oalle dávjá lea mus oktavuohta ovddeš internáhttaohppiiguin, ee. searvedoaimmaid bokte. Østlánddas gos mun lean orron moanaid jagiid lea mis Kárášjogasearvi mii dávjá doallá čoahkkimiid ja riemuid. Mun lean vuohttán ahte sii hui mielas háliidit ahte sin ovddeš oahpaheaddjit bohtet. Máŋggas sis bohtet boaittobeale giliin Finnmárkkuduoddaris. Liikká orrot sii bures birgemin stuorát ja olmmošvallji birrasiin. Muhtumin mun geahččalan "sivildit" hálešteapmái jearaldaga ahte dovdet go bahčavuođa go leat vázzán internáhttaskuvlla ja go leat ožžon váilevaš fálaldaga skuvllas álgojagiid maŋŋá soađi. Mun in leat ožžon makkárge bahča reakšuvnnaid, muhto nu han várra lea ahte olmmoš muitá somás vásáhusaid skuvlaáiggis ja vajálduhttá unohasvuođaid. ¶ Internáhtta ii sáhte leat ruovttu sajis, muhto álgojagiid soađi maŋŋá lei olbmuin gárži ruovttuin ja ovttahat biebmu. Guoros ja galbma viessu, go váhnemat leat siiddas boazodilis, ii leat gal guoimmuheaddji ruoktu. ¶ Internáhttaeallin ii lean gal sávahahtti dilálašvuohta, muhto mii lei molssaeaktun geografiijain ja dálkkádagain mii mis lea, ja heajos johtolatvejolašvuođaiguin gitta 1970-logu loahpageahčái? ¶ Čálalaš gáldut: Devik, Bjørn Arnfinn: Sameskolen i Havika 1910-1951. Et tidskifte i sørsamenes kulturreising. Tromsø Museum 1980. 108 s. Melding om skolene i Finnmark 1945-1970. Redaksjon: L. Lind Meløy, Ragnvald Mathiesen, Harald J. Olsen. Finnmark fylke, Vadsø 1973. 190 s. Meløy, Lydolf Lind: Internatliv i Finnmark. Skolepolitikk 1900-1940. Oslo 1980. 144 s. Rode, Fredrik: Opptegnelser fra Finnmarken. Samlede i aarene 1826-1834 og senere utgivne som er et bidrag til Finnmarkens statistik. Skien 1842. 340 s. Gjengitt i Helland: Finnmarkens Amt. B 2 s. 541-542. Kra. 1906. Statsinternatene i Finnmark. Redaksjon: Olav Beddari, Kåre Våga, Steinar Wikan. Skoledirektøren i Finnmark, Vadsø, 1989. 55 s. ¶ Njálmmálaš gáldut: Ságastallamat ovddeš internáhttaohppiiguin. Iežan muittut ja dárkostusat. ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Artihkkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Albert Jåma, Tronesas Njåamesje-vuomis, 2003. (Govva: Svein Lund) ¶ Albert Jåma lea riegádan jagi 1946 ja bajásšaddan boazodoalu birrasis. Dálvet orui bearaš riddoguovlluin Njåamesjevuomis, ja geasset badjelis váriin davágeahčen Davvi- Trøndelága. Odne bargá son boazodoallin dán guovllus. Dás muitala son iežas skuvlavázzima birra ja eallima birra go reagastii gaskkal skuvlla ja boazodoalu. ¶ Albert áhčči, Anselm Jåma lei áŋgiris bealušteaddji lullisámi skuvlaáššis. Son lei moanat jagiid lullisámi skuvlakomitea jođiheaddji. Rahčama ovddas sámi skuvlla ja eará sámi áššiid barggu ovddas, oaččui son jagi 1968:s geigejuvvot Gonagasa golli. Skuvlakomitea ásahuvvui juo jagi 1902:s, muhto heaittihuvvui 1947:s go eiseválddit lohpidedje ahte galgá huksejuvvot internáhttaskuvla lullisápmelaččaide. Muhto go čájehuvvui ahte gaskaboddosaš skuvla mii álggahuvvui Aarbortes 1951:s ii lean dat man ovddas lullisápmelaččat ledje rahčan, de komitea álggahuvvui ođđasit 1953:s. Ledje eanaš Trøndelága ja Hedemárkku sápmelaččat geat oassálaste dán komiteas. Eanaš sápmelaččat Aarbortes ja Vaapstes balle ahte ođđa skuvlla ásaheapmi Tøndeláhkii mielddisbuktá ahte sii masset dan fálaldaga mii sis dál lei Aarbortes.Válddii guhkes áiggi ovdal skuvlakomitea barggus bohte bohtosat. Easkka 1968:s álggahuvvui sámeskuvla Snåasii. ¶ Alberta 4 jagi boarrasit viellja váccii vuosttaš skuvlajagiid boares sámemiššovnna skuvllas Havikas. Ieš gal Albert beasai vázzit buot skuvlajagiid sámeskuvllas Aarbortes jagiid 1953- 1960. Go son álggii, de lei juo skuvla goalmmát jagi doaimmas. ¶ - Lei gal oalle gaskaboddosaš skuvla masa bođiimet Aarbortes. Dan ledje duiskkalaččat huksen nuppi máilmmisoađi vuolde offiseraide orrundállun. Maŋŋil soađi geavahuvvui dát visti hoteallan. Skuvla láigohii dán visttii skuvlajagi, muhto geasset lei dát visti hoteallan. Hotealla eaiggát orui skuvllas ja geahčai bearrái iežas hotealladávviriid vuosttaš golbma- njealje jagi. ¶ - Mun máhtten sámegiela ja dárogiela buori muddui go álgen skuvlii. Mus eai lean váttisvuođat ipmirdit. Eará mánáin lei vearrát. Ledje oalle máŋgasa geat máhtte unnán dárogiela. Ii oktage oahpaheddjiin máhttán sámegiela, earret Ella Holm Bull. Son barggai doppe oanehaš go lei aitto geargan oahpaheaddjeoahpus, ja lei oahpaheaddjin smávvaskuvlla dásis 1. ja 2 luohkás, muhto mus gal ii lean goasse. Mus ii lean goasse sámegielat oahpaheaddji. Dan gal váillahin. Mii jearaimet guhtet guoibmáseamet ahte manin mii vázzit sámi skuvllas go eat oaččo oahppat sámegiela. Ii vel de ge go šattai lohpi oahpahit sámegillii, rievdan mihkkege Aarbortes. Muittán ahte logaimet Margarethe Wiig:a sámi ABC, dárogillii. ¶ Čađat go vázzen sámeskuvlla lei mis dálueamit, gii máhtii sámegiela. Álggos lei Maja Staven (Lifjell) gitta vácciimet njealját luohká. Dan maŋŋil lei Sofie Kappfjell. Ledje maid eará internáhttabargit geat hupme sámegiela, earret eará Skjolvor Joma. Åsta Larsen barggai maid doppe oanehit áiggi. ¶ Eanas oahppit bohte boazodoallobearrašiin, ja skuvlajahki lei heivehuvvon boazodollui. Dát lei dehálaš vai mii eat masse oktavuođa iežamet máttuiguin. Golbma vuosttaš jagi vácciimet dušše ovddabealde juovllaid, sullii 16 vahkku, guhtta beaivvi vahkkus. Stuoraskuvllas vácciimet giđđat, sullii 22 vahkku. Ná ledje mis unnit diimmut go giliskuvllas Aarbortes, ja muittán ahte gilimánát gáđaštedje min go mis lei nu ollu friddja. ¶ Vaikko skuvllas váillui sámi giella ja sisdoallu, de Albertas leat ollu buorit sánit skuvlla birra gos son váccii: ¶ - Skuvla attii oktavuođadovddu. Mii šattaimet váldit ovddasvástádusa guhtet guoibmáseamet ja ovdánahttiimet solidaritehta. ¶ Fágalaččat ja birrasa dáfus lei dát buorre skuvla. Soames háve ledje mis máhttogilvvohallamat Aarborte skuvllaid gaskkas, ja dávjjimusat lei sámeskuvla mii vuittii. Maiddái čuoigan- ja čierastanláhtuin vuittiimet mii dávjá. ¶ Mu eadni lei mielde skuvlla bearráigeahččoráđis, áidna nissonolmmožiin. Ii sáhte leamaš álki dan áiggi, go ráđis ledje aivve dievddut geat ledje alla virggiin nu go suohkanbáhppa ja guovlludoavttir. Sii eai várra liikon go okta nissonolmmoš geas ii lean alla oahppu ja ámmát galggai ovddidit iežas oaiviliid. ¶ Čuoiganbeaivi, dollagáttis, sullii 1960, Albert Jåma gurutbealde. ¶ (Govva: Grete Austad) ¶ 50- ja 60-logu jagit ledje garra ja árpmuhis jagit giliin. Dálumánát hárde ja givssidedje badjemánáid, gohčodedje min "finnungene". Oallut sámi mánát , soaitimis eanas oassi sis geat vázze giliskuvllain šadde iežaset duogáža biehttalit vai oba cevzet ge. In jáhke mii leimmet nagodit seailluhit iežamet identitehta jus mis ii livčče leamaš sámeskuvla. Háliidan dadjat nu nannosit go ahte jus mun livččen galgan vázzit giliskuvllas Aarbortes, de livččen jallon. Oaivvildan ahte oallugat sis geat vázze giliskuvllas, go geahččá sápmelačča čalmmiiguin, ledje billohuvvan birrasii. Sii ledje massán sámi jurddašanmálle, eai šat jurddaš oktavuođa, muhto dušše juohkehaš iežas birra. Sámi jurddašanmálles gullá eanan buohkaide, ii leat dušše du dahje mu, muhto min ja min soga. Lea dállodoalli jurddašanmálle ahte galgá leat priváhta oamastanriekti guovlluide. Ii lean dohkálaš ahte sápmelaš jurddašii nie dan áiggi. ¶ Maŋŋil sámiskuvlla ledje oallugat geat jotke vázzit joatkkaskuvlla Aarbortes. Muhto Albert lei vuos jagi ruovttus boazodoalus mielde ovdal go fas manai Aarbortii vázzit joatkkaskuvlla 1961- 62 dálvvi. Maŋŋil vel ovtta jagi ruovttus ja váris, vulggii son Raavrhvijkii stáhta reálaskuvlii guovtti jahkái, ja de barggai boazodoalus vihtta jagi ovdal váccii eanet skuvlla. ¶ 1968:s álggahuvvui Stáhta boazodoalloskuvla Borkenessii Harstad lahka, ja Albert beasai dohko álgit oahppin. Livččii gal dieđusge galgan álgit čakčat dalle go dat earát, muhto dalle lei nu ollu bargu boazodoalus ahte ii sáhttán vuolgit skuvlii. ¶ - Ožžon friddja leat ruovttus miehtá čavčča, ja ledjen meahcis čađat. Mun álgen de ođđajagimánus, dainna dieđuin ahte šattan bargat garrasit vai jovssan daid earáid. ¶ Áidna mat fágain ledje ođđasat, ledje geologiija, eananoahppa ja šibitfága. Das lei suoidnebuvttadeami ja gusa birra, dábálaš eanandoalloskuvlla fágat. Muhto dáidda fágaide ii biddjon beare stuora deaddu. Girjedoallu lei ođđa fága eatnasiidda, muhto mus lei dát fága leamaš reálaskuvllas, ja dan sivas lei álki duohpat maid dat earát ledje oahppan. Eará fágat ledje oahpes áššit. ¶ Ledje measta dušše bártnit dán luohkás, dušše okta nieida. Oahppit ledje eret sihke lullisámi guovllus ja Romssas ja Finnmárkkus. Lei buorre oktavuohta gaskkal lulli- ja davvisámiid. ¶ Dát oktavuohta dáhpáhuvai álo dárogillii, go eat gulahallan min sámegielaiguin. Davvisámegielat oahppit máhtte bures dárogiela, muittán dušše ovtta geas ledje veahá váttisvuođat dárogielain. ¶ Boazodoalloskuvla lei dáža eanandoallogilis ja lei sajistuvvon gilvvagárdeskuvlla vuolábeallai. Dát fal mielddisbuvttii veahá kulturváttisvuođaid? ¶ - Ledje vissa leamaš veahá váttisvuođat čakčat, ovdal go mun álgen, sihke skuvllas ja gilis. Boazodoalloskuvllas ledje eanaš veahá boarrasit oahppit, go dákkár fálaladat ii lean ovdal leamaš. Ledje gal veahá festemat, ja rektor, gii aiddonassii lei gilvvagárdeskuvlla rektor, várra balai mis veahá. Boazodoalloskuvlla stivrra ovdaolmmoš, Anders Oskal šattai boahtit skuvlii ráđđádallat. Muhto leimmet gal bivnnuhat gili nieiddaid gaskkas. Sii goit eai ballan mis. Mu mielas lei somas gilibiras. ¶ - Álggahit boazodoalloskuvlla guoros gieđaid ii lean várra nu álki, dis eai lean várra oahppogirjjit? ¶ - Váldogirji lei "Rein og reindrift" (Boazu ja boazodoallu) man Sven Skjenneberg lea čállán, son lei dutki "Statens reinforsøk":as Lodegis. Ovdal Eanandoallodepartemeanta dohkkehii boazodoalloskuvlla, de lei gáibádussan ahte skuvllas lea eanandoallofága. Nu ahte mis lei plánas muhtin proseanta eanandoallofága. Muhto soames fáttáid beasaimet lonuhit. Earret eará lonuheimmet mii eret traktuvrra skohteriin. Skuvla osttii ovtta boares Varg- skohtera maid beasaimet divodit, ja maid ovtta ođđa "Ockelbo" mainna beasaimet vuojašit. ¶ Maŋŋil boazodoalloskuvlla manai Albert fas ruovttoluotta boazodollui. Sus lei gal miella vázzit eanet skuvlla, muhto ii astan. ¶ - Fertejin leat meahcis. Mu viellja náitalii árrat ja fárrii olggos, ja de báhcen akto váhnemiiguin. Muhtin jagiid maŋŋil oaččui mu bearaš veahki. Anti- vieljažat fárrejedje deike Kárášjogas ja álge dáppe boazodollui mu bearrašiin ovttas. Nu šattai munnje buoret astu eanet skuvllaid vázzit, ja de vázzen Oslos giellaskuvllas jagi gymnása. Dan maŋŋil ohcen beassat journalistaskuvlii. Oidnen dárbbu geahččat lagabui buot boastuvuođaid maid sápmelaččat šadde gierdat. Muhto in beassan dasa sisa. Ledjen bidjan oahpaheaddjeoahpu Álttás nubbin sávaldahkan, ja bessen dohko sisa. Fas ožžon virgelobi álgit maŋŋil go dat earát. Álggos fertii dieđusge geargat njuovvamiiguin. Golle guokte jagi gos ledje ollu virgelobit, go fertejin dávjá ruoktot čohkkenáiggiid ja njuovvanáiggiid. Dán áiggis lei juo sámegielat ossodat Álttás, muhto dát lei dušše sidjiide geat hupme davvisámegiela. Ieš Fertejin vázzit dárogielat ossodagas, in ge ožžon veahášge sámegielat sisdoalu dan áiggis go vázzen oahpaheaddjeoahpu. Dan bottá go orron Álttás, de válden davvisámegielat álgooahpu friddjaáiggis, ja mus lei Håkon Henriksen oahpaheaddjin. Maŋimus jagi vázzen Troandimis, vai oatnu mátki ruoktot. ¶ Maŋŋil oahpaheaddjeoahpu mannen fas ruovttoluotta boazodollui muhtin jagiid ovdal álgen oahpaheaddjin Snåaseii. Ii lean gal astu oahpaheaddjin bargat, muhto go vurje, de bargen moadde jagi Snåase sámeskuvllas. Doppe ledje dalle oahppit geain lei sámegiella vuosttašgiellan, muhto vuosttašgielaoahpaheaddji lei heaitán barggus, ja mun álgen su sadjái. ¶ - Seammás go bargen oahpaheaddjin, lei mus ovddasvástádus jođihit boazodoalu. Dan geažil dárbbašin mun virgelobisoabadusa skuvllajođiheddjiiguin, nu ahte sáhtán leat mielde boazobargguin go dohko gárte beare ollu barggut ja muđui go lei dárbu. ¶ - Don muitalat ahte leat leamaš lullisámegiela oahpaheaddjin, muhto ii dus fal lean sámegiella skuvllas. Goas leat duođas oahppan lohkat ja čállit iežat eatnigiela? ¶ - Skuvllain maid lean vázzán, in leat ožžon veaháge lullisámegieloahpu. Rávis olmmožiin serven soames kurssaide Snåases maid sámeskuvlla rektor Ella Holm Bull lágidii. Maŋŋil lohken lullisámegiela jahkebeali lohkanbaji Snåases mii lei Lievenge allaskuvlla vuolde, ja fas moanat jagiid maŋŋil vázzen dan nuppi jahkebeali lohkanbaji Aarbortes. Dán lágidii Nesna allaskuvla. ¶ Sihke iežas vásáhusa mielde ja maid maŋŋil lea oaidnán boazodoallooahpus, de lea Albert Jåma veahá eahpádusas. ¶ - Boazodoallooahpahusas orrot oahpaheame heivehit boazodoalu stuoraservodahkii. Dat ii leat hábmejuvvon sámi boazodoalu beroštumiid mielde, muhto stivrejuvvon beroštumiin mat bohtet olggobealde. Sáhttá dan sivas jearrat lea go dát oahppu ávkin boazodolliide, vai dušše okta geaidnu oahpahit boazodoallonuoraid eret sámi boazodoalus ja dan boazodollui maid servodat mas eai leat sápmelaččat, háliida. ¶ (Govva: Josef Halse) ¶ Eará čállosat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Olbmot muitalit buotlágan máidnasiid Muhto ii oktage muital dan birra mii dáhpáhuvai skuvllaiguin ja minguin soađi áigge. ¶ Nie logai vuoras nisu Porsáŋggus go 1986:s jearahallojuvvui iežas skuvlavázzima birra. [Bájuhuvvon almmukeahtes mánusas: Hanna H. Hansen: - Vi trudde det sku være sånn.] ¶ Dán girjái mii leat čohkken muhtin "skuvlamáidnasiid", veahá soađiáiggis, muhto eanaš maŋŋil soađi. Muitaleaddjin leat olbmot geat leat vásihan skuvlla sámi ohppiid várás - oahppin, oahpaheaddjin, internáhttabargin dahje váhnemin. ¶ Ii go leat čállon ollu dáruiduhttinpolitihka ja sámiid skuvlafálaldaga ovdánahttima birra? Lea han čállon oalle ollu stáhta politihka ja njuolggadusaid birra. Nuppi dáfus lea oalle unnán boahtán ovdan mo dát politihkka lea doaibman duohta dilis ja mo dat lea čuohcan sihke ohppiide, oahpaheddjiide, eará skuvlabargiide ja váhnemiidda. Manne ii leat čállon eambbo? Henry Minde, gii oahpaha sámi historjjá Romssa Universitehtas, čilge dan ná: "Go dákkár ášši roggagoahtá, galggašii jáhkkit ahte gávdnojit ollu dokumentašuvnnat ja duođaštusat dakkár vásáhusaid birra, erenoamážit danne go skuvlamuittut lávejit leat miellagiddevaš fáddán báikkálaš historjábargiide, ja maiddái danne go geahččá man ollu mánát Davvi-Norggas áiggiid čađa leat gavnnadan skuvllain ja eai ipmirdan majoritehtagiela. Go geahččá dan, ahte ii leat nu guhkes áigi dan rájes go máŋggačearddalaš guovlluid skuvlamuittut Davvi-Norggas ille gávdnojedje, de čájeha dušše dat mat hirpmusin dát gávnnadeapmi ferte leat čuohcan juohkehažžii." [Henry Minde: Giella, čearddalašvuohta ja dáruiduhttin davvin gitta 1940 rádjái. Čilgehus oahpumassán olbmuid dili birra. Gieldadepartemeanta 1993. Sitáhta lea 37. siiddus. Moadde jorgalanmeattáhusa divvon.] ¶ Dán girjjis gávnnat seahkalagaid boares ja ođđa čállosiid. Sullii guokte goalmmádasa lea čállon erenoamážit dán girjji várás, earát leat artihkkalat ja muitalusat mat leat čállon ovdal, muhto mat juogo eai leat almmuhuvvon dahje leat almmuhuvvon dakkár erenoamáš oktavuođas ahte daid lea leamaš hui váttis gávdnat. Girjji álggus leat guokte oppalaš artihkkala, mat čilgejit sámi skuvlahistorjjá muhtin váldosárgosiid. Vuosttážin lea oassi Henry Minde čilgehusas dáruiduhttinhistorjjás, maid son čálii Sámedikki ovddas, Sámeálbmoga foandda gieđahallama oktavuođas. Dan maŋŋil ovdanbuktá Hans Lindkjølen girku rolla sámi skuvlahistorjjás. Stuorimus oassi girjjis leat ovddeš ohppiid, oahpaheddjiid ja internáhttabargiid muitalusat dan birra mo sii leat vásihan skuvlla.Mii geahčadit erenoamážit makkár dilli lea leamaš sis, geat soađi ja dáruiduhttiima geažil leat ožžon hui váilevaš oahpu. Mii muitalit sin sávrres rahčamuša birra oažžut buhtadusa, rahčamuš mii dál viimmat orru lihkostuvvame. ¶ Dál máŋga lohkki jerret: Muhto manne ii leat eambbo dán ja duon guovllus? Ja manne nu unnán dološ áiggis ja buot maŋimus jagiin? Ja gosa lea joatkkaskuvla ja allaskuvla jávkan? Sáhttet leat buorit sivat jearrat máŋga dákkár gažaldaga. Danin dát girji ii leat go álgu. Ulbmilin lea fátmmastit stuora oasi sámiid skuvlavázzimis - miehtá Norgga, buot áiggiid čađa ja buot skuvlašlájain. Dán vuosttaš girjjis lea badjel bealli muitaleddjiin bargan oahpaheaddjin. Boahtte girjjiin mii háliidit eambbo oažžut ovdan eará joavkkuid, vuosttažettiin ohppiid ja váhnemiid, muhto maiddái eará skuvlabargiid ja norgga ja sámi skuvlaeiseválddiid buot dásiin. Mii leat juo bargame nuppiin ja goalmmát girjjiin. Galle girjji šaddet oktiibuot lea sihke dan duohken man ollu čállosiid mii oažžut ja man ollu ruhtadoarjaga mii oažžut dán bargui. Máŋggas leat juo cealkán ahte sámi skuvlahistorjá berre siskkildit buot njeallje riikka gos sámit orrot. Muhto mis, geat leat bargan dáinna, eai leat návccat ii ge giellamáhttu gokčat visot. Dát girjeráidu lea min oassi ollislaš sámi skuvlahistorjjá čohkkemis, dat galgá muitalit makkár skuvlla leat ožžon sámit, geat leat orron Norgga stáhta riikarájiid siste. Mii sávvat ahte dát bargu movttiidahtášii muhtumiid Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas dahkat sullasaš barggu. ¶ Lohkkit šaddet oaidnit ahte artihkaliid giella molsašuddá oalle ollu. Dat guoská sihke sámegiel ja dárogiel tekstii. Mii leat sávvan ahte čállit nu ollu go vejolaš galget beassat geavahit iežaset giela. Maiddái čálli / muitaleaddji ovdanbuktimus, mat leat juohke artihkkala álggus, mii leat geahččalan čuovvut čálli giela. Jorgaleamis mii leat geahččalan geavahit giela, mii sulastahttá dan guovllu giela, man birra muitaluvvo. ¶ Mii leat doaimmahan girjji dainna áigumušain ahte buot jienat galget gullot. Iešguđet artihkkalat sáhttet danin muhtumin leat vuostálagaid, sihke oaiviliid ja konkrehta dieđuid dáfus. Artihkkalat leat čálliid iežaset ovddasvástádus ja lohkkit berrejit lohkat daid kritihkalaččat ja hábmet iežaset oaiviliid historjjá birra ja otná ja ihttá sámi skuvlla birra. ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Govt fuomášeimmet sámevuohtamet ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Anita Lervoll lea duhtavaš dasa mo su filbma Riddi Riđu birra váldui vuostá, go čájehuvvui Guovdageainnu filbmafestiválas 2004:s. (Govva: Basia Głowacka) ¶ Anita Lervoll lea riegádan 1971:s ja šattai bajás Gáivuonas Davvi-Romssas. Olmmáivákki vuođđoskuvlla ja Ráissa joatkkaskuvlla maŋŋá son lea moadde jagi bargan mánáidgárddis siidagilistis. Dan maŋŋá váccii oahpaheaddjiallaskuvlla, ja dál lea lohkamin pedagogihka Romssa universitehtas. ¶ Dás son muitala bajásšaddanáiggistis, skuvlavázzimis ja sámi identitehtahuksenbarggus Gáivuonas, masa ieš lea oasálastán sihke Gáivuona Sámenuorat-searvvis ja Riddu Riđđu-kulturfestiválas. Dán čállosa vuođđun lea sáhkavuorru maid Anita doalai konfereanssas Romssas 2003´ čavčča, man fáddán ledje sámi árvvut skuvllas. Čálus lea oaniduvvon ja heivehuvvon. ¶ Háliidan muitalit iežan "bálgá" birra sámi identitehta diđolašvuođa ektui, iežan persovnnalaš historjjá. Lean bajásšaddan Gáivuonas, namalassii Olmmáivákkis. Doppe ellen 19 jagi norgalažžan, ja de fuomášin dađis ahte in lean dušše norgalaš, ledjen maid sápmi. Maŋimuš logi jagi lean iežan gohčodan sápmin. (Lassin moadde jagi, go in diehtán gii ledjen, sápmi vai dáža?) Govt nu ges sáhttá? ¶ Áhččán lea olmmáivággelaš, eadnán boahtá ránnjágilis Gáivuonvákkis. Nugo máŋggat iežátge min gilis, soai leaba dálolaččat. Nugo iežáge mánát ledjen mun maid siiddas dassážiigo skuvlii álgen. Ledje álo iežá mánát geaiguin duhkordallat, ja jus vel dárbbaheimmet veahki masa nu, de ledje álo soames rávesolbmot lahkosis, juogo mu váhnemat dahje áhkku, guhte orui nuppi bealde seainni. Gal eliimet nugo iežá bearrašatge, árgabeaivvi bargguiguin. ¶ Aniimet duššefal dárogiela, sihke duhkordallamis ja siiddas – nu jáhkiimet, goit. Jus eat borran biepmu maid fálle, de leimmet "smužás". Lei olu "alo" minguin mánáiguin, mii láviimet olu "huikat". Mu nuorat oabbá lei "gezzeskolbi", muhto mun ledjen ráfáleabbo. Návehis ledje álggus gáiccat, dasto gusat ja moadde sávzza. Muittán erenoamážit sávzza, mii lei sihke "bahás" ja "rempi", namman šattai "Pluoggi". Das lei guskkádávda, danin fertiimet dasa coggat ánorahka vai doallá čoavjji sajis. Oruimet mearragáttis, E 6:ža bálddas, - geasset láveje turisttat bissánit govvedit "Pluoggi". ¶ Go šaddá bajás dálus oažžu lagas oktavuođa elliide ja lundui. ¶ (Govva lea Anita Lervoll luoikan) ¶ Mánnán fitnen dávjá áhku ja ádjá luhtte Gáivuonvákkis. Ledjen sudno boarráseamos áhkut, ja lei hui hearvái go bohten fitnat. Bessen uhcit eanet bargat juste maid sihten. Dábálaččat čohkkájin ráfálaččat čiegas dahje gievkkanbeaŋkkas buđaldeamen maid nu, dan botta go áhkku duddjui dahje barggai viesus. Ledje dávjá guossit, fuolkkit, ustibat ja ránnját. Dávjá go ledje guossit, de sámástedje. Guossit dearvvahedje mu maid, válde gihtii ja rávke bures ovdalgo čohkkededje sártnodit ja gáfestallat. Sii sámástedje gaskaneaset, muhto go munnje áigo dadjat juoidá, de dárustedje. In jurddahan dađe eanet dás, nu dat lei, ii das eanet. Áhku ja ádjá luhtte ledje dávjá guossit Guovdageainnus, ja dalle muitaledje ahte dál leat sámit guossis. Muhtumin ledje soames gávttehasat, muhto in fuobmán muđui makkárge earuhusaid sámiid ja "dážaid" gaskkas. Gáfestallan ja guossoheapmi lei áibba seammá ležžetgo dál sámi dahje dáža guossit, juste nu govt giella ge. ¶ Áhkku lea álo leamaš čeahppi gođđit, ja gođii ge Guovdageidnui diŋgomiid mielde jagi jagiid maŋis. Soames háve lonuhii gođđinbuktagiid nuvttohiidda ja guovdageaingahpiriidda munnuide oappáinan, go lei nu vuogas. Munno juolggit bivve bures, ja gahpir suddjii beljiid hui vuohkkasit. Moai duhkordalaime olgun gahpir oaivvis ja nuvttohat juolggis, iige lean miige ipmašiid dieinna. Ean goassege gullan maidege das. Eanáš mánáin han ledje ge nuvttohat, ja lei ge suohtas čeassat derpmiid vulos daiguin. Nie lei 70-logus, govt 90-logus lei sámi gárvvuid atnima ektui, čilgen maŋŋelaš. ¶ Go ledje čoakkalmasat Gáivuonas, ledjen dávjá mielde. Lei suohtas, daningo čoakkalmasain oahpásnuvai ollu olbmuiguin, ja lei váivi, go ádjánii issoras guhká go juohke cealkka galggai daddjojuvvot guktii, sihke sápmái ja dárrui. Ipmiloskku lassin, beasaimet maid oahppat birget iehčanassii eanáš diliin. Ovdamearkka dihte jus galggaimet geahččalit ođđa biktasiid ovdalgo ledje bassaladdon, lei vuogas dadjat "Pi! Ále bostte!", vai eat bosttáhala. Jus giksašuvaimet deattámiin, galggaimet bidjat sálbmagirjji dahje niibbi bolstara vuollái. Jus leimmet buohccán ovdamearkka dihtii beallje- dahje čottavulššiin, de manaimet guvhllára lusa gii "bosui" eret dávdda. Sii atne sihke dáro- ja sámegiela go guvhllárušše. ¶ In dárbbahan siidagili guođđit skuvlla vázzima dihte. Vázzen vuosttaš ovcci jagi Olmmáivákkis. Leimmet stuorrá luohkká, 28 oahppi - 17 nieidda geat "hovdejedje" 11 bártni. ¶ Dieđusge fertii giitit čábbát go oaččui árvvoštallangirjji ovdal skuvlaluomu. ¶ Govva lea Anita Lervoll luoikan) ¶ Vuosttaš guhtta jagi lei mis báikkálaš oahpaheaddji. Go muittašan skuvlaáiggi ja oahpaheaddjámet, de oainnán hui čielgasit ahte son lei diđolaččat válljen sámevuođa ektui, ja son ávkkástalai dan oahpahusas. Oahpahusas son anii máŋggid báikkálaš cukcasiid maid bokte bovttii min sáhkkiivuođa, oadjebasat oahpásnuvaimet gillái ja dovdagođiimet gullevašvuođa dasa. Gobmecukcasiid ja uldamuitalusaid bokte oahpaimet oasi gili historjjás. Oahpaheaddji diđii muitalit geat ledje uldda oaidnán, ja de čujuhii daidda mielluohkkálaččaide geat ledje dán olbmo fuolkkit, ja de diđii vel muitalit aiddo gokko ulda lei oidnon. Son diđii maid govt galgá láhttet jus deaivvada ulddain, vai eat dárbbahan ballat, jus nu geavalii, ahte su oaidnit. ¶ Son maid hásttii min muitalit cukcasiid. Mis ledje muitalanbottut gos juohkehaš fertii muitalit cukcasa dahje lávlut lávlaga luohkkái. Soapmásat muitaledje cukcasiid maid sii ledje siiddas gullan, ja dan láhkai beasai olles luohkká searvat báikkálaš gilihistorjái, seammás go muitalanárbevierru bisuhuvvui. Dán oahpaheaddji dihtii dieđán gili historjjás ollu, maid dál sáhtán muitalit viidáseabbot iežan mánáide ja iežáide geat sihtet guldalit. ¶ Son oahpahii maid soames sámegiel sániid ja dajaldagaid, beasaimet gullat ahte min gili Manndalen rivttes namma lei Olmmáivággi. Dat lei luohká mielas nu fiinnis ahte čáliimet reivve suohkanii ja evttoheimmet lonuhit Manndalen-nama eret ja bidjat Olmmáivággi-nama sadjái. In muitte ledje go buohkat luohkás ovttaoaivilis, muhto in jáhke min goassege ožžon vástádusa suohkanis. ¶ Skuvlasystemas, man vuođđun ledje dáža máilmmi plánat ja árvvut, lei lihkus mis oahpaheaddji gii beroštii ovdanbuktit kulturhistorjjá positiivvalaš vuogi mielde, ja dainna lágiin dovdagođiimet gullevašvuođa gillái, ja ahte gulaimet oktii. ¶ De oažžu jearadit, naba jus mis livččii lean iežá oahpaheaddji, - soames gii ii beroštan báikkálaš máhtu skuvlemis eanet go dan maid oahppoplána gáibidii? Lea "balddihahtti" jurddahit ahte lea eaŋkilolbmo duohken, oažžugo dakkár máhtu vai ii! Dát maid vuoseha ahte go eallá iešguđetlágan normatiivva oainnuid gaskkas, de leat iežá olbmuid válljemat mat mearridit, makkár gullevašvuohta lea sin mielas buoremus midjiide. ¶ Iežá sániiguin, mu skuvla, 80-logus velá, lei ain lagasservodaga ja stuorraservodaga árvvuid gealdagasas. Mu oahpaheaddji válljii lagasservodaga árvvuid, ja de bessen munnai daid oahppat. Son livččii sáhttán válljet stuorraservodaga árvvuid, ja dát livččii mielddisbuktán ahte dieđálin eanet Oslo go iežan gili birra. ¶ Oahpaheaddji bokte oaččuimet giela mii čanastii gait smávva árgabeai "árvocukcasiid" oktii, ja mii sisttisdoalai identitehta huksenvejolašvuođa! Dárogiella ja norgalaš cukcasat eai livčče sáhttán seammálágan fátmmasteaddji vugiin guoddit mu sámevuođa iđuid. ¶ Nuorravuođa áiggi álggiimet golgat olggobeal gili. Iešguđetlágan deaivvademiin ja doaluin gávnnadeimmet iežá gáivuongiliid nuoraiguin. Gáivuonas ledje olmmáivákkenuorat dugo unnimus veara – dalle lei ge buorre ahte leimmet "máŋggas, vaikko leimmetge unnit". Olgguldasat bisuimet searválaga, ja gilifeasttain ledje dávjá giliid gaskkas doarrumat. Dakkár doarrumat sáhtte soames háve šaddat dušše danin go muhtun veaháš "njálmmuštii" soapmása iežá giligullevašvuođa birra. Máŋgasiidda lei deaŧálaš vuosehit gos boahtá, ja feasttain goit eai lean árggit, ja de dorro siidagili "gutni ovddas"... ¶ Olmmáivákkis vikkaimet beassat alit dássái, de danin bijaimet biertavárrelaččaid "fuones olmmožin". (Eat mii lean duođaid ieža dán "hutkan", leimmet "árben" binnáš boarrásut olbmuid guottuid, go sii ledje eanet "vádjolan" ránnjágiliin go mii.) ¶ Iežá suohkaniid nuoraiguin gávnnadettiin leimmet maid unnit árvosaččat, muhto danin go leimmet gáivuotnalaččat. Romssas lei vel vearrát leahkit gáivuotnalaš go moskavuotnalaš (ja lei gal vearrái leahkit moskavuotnalaš...). ¶ Joatkkaskuvllas vásihedje máŋgasat mis ahte iežát boagustedje ja áđđestalle min sárdnunvuogi. Mii han dadjat earret iežá "en gutt" ja "en jente", ja "å kle på buksan". Iežát oavvildedje ahte sártnuimet nu ártegit. Dávjá jerre mus dakkár áibbas dábálaš sániid birra, eatnašat eai ipmirdan sániid dugo "mástorándi", mii mearkáša olbmo gii lea noađđin iežáide. Máŋgii vásihin stuorra suopmanearuhusaid Ráissa ja Gáivuona gaskkas, vaikko ledjege dušše 8 miilla joatkkaskuvllas siidii. Ahte mu suopmanis livčče sámegielsánit in oba jurddahange, - mun gii ledjen norgalaš ja Norggas orron. ¶ Mu ustit bođii ilus ruoktut Romssas go lei doppe joatkkaskuvlla vázzán ovtta vahkku, - lei juo gávnnadan ođđa ustibiiguin geat ledje dadjan sutnje ahte illába gulluige ahte lei gáivuotnalaš, - diet lei duođaid buorre, gal galggalii mannat bures skuvllas, go dál ii šat dárbbahan ballat skuvlla vázzimis gili olggobealde. ¶ Daningo olbmot badjelgehčče mu gáivuotnalažžan, šattai munnje deaŧalaš vuosehit ahte gal gáivuotnalaččat maid máhttet! Eanáš áššiin mii leat goit seammá čeahpit go iežát! Dát dáiddii šaddan okta daid vuosttaš árvoválljemiin maid dahken gáivuotnalažžan. In mun dohkkehan ahte olbmot bilkidedje mu ja "dulbme" mu, dušše danin go ledjen gáivuotnalaš. In vel dalle ipmirdan ahte sámevuođa dat boagustedje ja cuiggodedje. Negatiivvalaš sániid dadje suopmana birra nu govt ovdal lean čilgen, muhto min hámi maid cuiggodedje – mii leimmet menddo unnit, ja dasa lassin ledje mis smávva "vinjučalmmit" ja alla muohtodávttit. Lihkus in lean áidna gáivuotnalaš joatkkaskuvllas, mii leimmet máŋggas. Dáid dáhpáhusaid geažil šattaimet eanet ovttastallat dušše mii gáivuotnalaččat, ja manaimet vahkkoloahpaid siidii. ¶ Go ná čilgen nuorravuođaáiggi, sáhttá orrut ahte lei váttis leahkit gáivuotnalaš min suohkana olggobealde. Nu ii lean! Iluin muittašan nuorravuođaáiggi, muhto go dán artihkkalis čuvgehan sámevuođa, de namuhan dáid áššiid dás. ¶ In lean goassege fuobmán jurddahitge ahte ledjen sápmelaš, iige mus lean goassege jerron ovdalgo 1990:s. Dalle jerre mus searvvan go sámi nuoraidsearvvi vuođđudit min gillái. Dieđusge vástidin juo, mu mielas lei buorre go miinu dáhpáhuvai min gilis. Fargga leimmet moaddenuppelot lahtu, badjelaš guovttelotjahkásaččat, geat deaivvadeimmet sámi áššiid digaštallat, ja maiddái sártnodit govt datgis lea go mii duođas leat sámit. Searvvi namma lei Gáivuona sámenuorat. Eat sárdnon sámegiela, eaige lean mis bohccot. Ii lean gákti ge. Min áhkut ja ádját sámástedje, ja soapmásat váhnemiin. Lei go dát doarvái gohčodit iežas sápmin? Mii han leimmet dážan bajásšaddan? ¶ Ná de oahpaimet dihtomielalažžan iežamet bajásšaddamis ja skuvlavázzimis. Duođaid, eat lean dušše dážan šaddan bajás, lei olu sámevuohta maid das, - sidjiide geat sihte oaidnit. Guhkes ságastallamiid ja lohkameahttun gažaldagaid maŋŋá šattaimet diđolažžan iežamet sámi identitehtas. Leimmet áŋgiris nuoraidjoavku geat mearrideimmet vuosehit iežáide ahte gávdnuimet. Iežát maid galge beassat diehtit ahte mearrasámit gávdnojit, ja de galggaimet čuvget gait iežá gáivuonássiid ahte sii leat maid sámit! Mearrideimmet lágidit sámi kulturbeivviid Gáivuonas. Makkár sisdoallu son galggai dakkár beivviin? Na sámi musihkka ja biebmu, goit. Mii son dat sámi biebmu lea? Gal fertii leat bohccobiergu. Fidniimet gillái naitalan guovdageainnissona veahkkin, ja guokte vuosttamuš jagi vuoššaimet liema ja biđđosa. Fuomášeimmet veahážiid mielde ahte min biebmu maid lei sámi biebmu. Dál de sáhtiimet fállat dorskenjuokčamiid, goikeguoli, guopparmállása, varramárffiid ja velá basson lábbábierggu. Govt son olbmot liikojedje festiválii? Vuosttaš jagi čohkkiimet sullii 30 olbmo teáhterii ja konsertii, jagi maŋŋá bohte 70, stuorra lasáhus. Bušeahtas ledje 20 000 ruvnnu, ja eat riekta diehtán masa galggaimet ná olu ruđaid atnit... Go leimmet moatte geardde lágidan kulturbeivviid, de árvvoštalaimet daid menestussan, ja dán barggu galggaimet joatkit. Dát lei bás álgu dasa mii dál lea šaddan kulturfestivála Riddu Riđđun, mas ledje 2003:s eanet go 300 eaktodáhtolaš bargi ja 3000 guossi. ¶ Jagiid mielde leat leamaš garra digaštallamat sámevuođa ektui, giellalahka mii bođii fápmui 1992:s, sámegielat gálbbat, poastabáikki nama molsun, Čáhpput ja Riddu Riđđu-festivála leat áššit main olbmot leat beroštan ja mat leat bidjan olbmuid jurddašit sámevuođa hárrái. ¶ Riddu Riđđu 2002 ¶ (Govva: Per Chr. Biti) ¶ Midjiide geat šattaimet dovddusin "sámevuođa ovddasteaddjin" (dahje "sámeaktivistan" nu govt soapmásat lohke) lei dát digaštallanáigodat, sihke min gaskkas, muhto maid iežá olbmuiguin deaivvadettiin. Soames geardde ledjen nu dolkan čilget ahte čilget manin mun oavvildin ahte mii leat sámit, ja manne mun háliidin geahččalit váldit ruoktut kultuvrramet maid leimmet manahan, ahte in oba gillen ge mannat báikkiide gos árvidin olbmot jearadišgohtet mus diekkáriid. ¶ Olbmot maid čuvvo dárkilit mielde maid barggaimet árgabeaivvis, - de máhcan guovdageaingahpirii maid mánnán atnen... Nieidan, gii dalle lei viđa jahkásaš, ii lean iežáládje go eanáš mánát. Son háliidii gullat cukcasiid eatni mánnávuođas, ja lei dieđusge suohtas atnit biktasiid maid eadni maid lei mánnán atnán. Eai lean ge nu olu mat ledje báhcán, - moadde fiinna čuvlla, ullobáiddit ja guovdageaingahpir, mii lei nu fiinnis, go das ledje silbabáttit velá... Leimme giligávppis, ja nieidan lei gahpira coggan. De bođii nisu ovddal, gean dieđán duođaid beroštit mu nieiddas, ja son logai munnje: "Vaikko leatge sámeaktivista, de it dárbbat iežat čivgga dahkat givssidanoaffarin."... ¶ Dákkár dáhpáhusat, ja máŋga iežá dáhpáhusa ja digaštallama dahke munnje persovnnalaččat váttisin dáid gažaldagaid mat bohciidedje Gáivuonas. Ledje riiddut bearrašiid siste, ja vel ain gávdnojit bearrašat gos soapmásat leat sámit, soapmásat dážat ja de vel soapmásat kveanat. Iežan bearrášis ledjen viehka guhká aidna sápmelaš, muhto iežát leat čuovvolan mu, hiljánit, muhto dat bohtet... Dál oainnán mearrasámiid boahtteáiggi čuovgadin. Olbmot vuosehit ipmárdusa, ja rábmojit vel mu sámevuođa ovddidanbarggustan. ¶ Mu mánáguoktái lea sámekultuvra šaddan lunddolažžan, ja maid dihtomielalaš oassin árgabeaivvis. Go soai leaba oadjebasat sámevuođasteaskka, muhto maid dihtomielalaččat, de doaivvun ahte eaba goassege dárbbat eahpidit iežaska sámevuođa nu govt mun lean dahkan. Dál orrut Romssas, ja nieidan lea beassan sámegiela oahppat skuvllas 1. luohká rájes. Dat lea buorre, muhto lea olu ain buoridanmunni sámegieloahpahusa ektui, muhto dán in galgga dás digaštallat. ¶ Mu guovttejahkásaš bártnáš lei nu lihkkoš ahte fidnii ovtta dan moatti sajis sámi mánáidgárddis. Lean hui giitevaš go gávdnojit dákkár fálaldagat, ahte mánát geaid váhnemat eai máhte sámegiela goittot besset oahppat giela. Go son lei leamaš njeallje vahkku mánáidgárddis, de máhttii juo sámegielsániid maid fertejin sátnegirjjis ohcat jus sihten daid ipmirdit. ¶ Gáivuonas oainnán ahte lea olu mannan, ja lea ain manname, buoret guvlui sámeáššiid ektui. Váikko giella ja gákti leatge leamaš eret moadde (min) buolvva, de leat boahtimin ruoktut. Dat lea giellalága ja gávtti rekonstruerema ánsu. Dál lea mis sámi mánáidgárdi ja skuvllas ohppet mánát sihke sámegiela ja kultuvrra. Riddu Riđus lea maid lunddolaš sadji gáivuotnalaččaid eallimis, sihke festivála áigodagas, ja muđui miehtá jagi go lágidit "riddu-doaimmaid". ¶ Go min nuorat vulget joatkkaskuvlla vázzit maid ávkkástallet dies ahte Gáivuotna lea dovddus "doaimmalaš sámesuohkanin". Dál ii dárbbat šat heahpanit go lea Gáivuonas eret, vaikko fertege G vuolde ohcat telefonkatalogas - ii fal Gåfjord, muhto Gáivuotna. ¶ Dál čevllohallat go boahtit báikkis gos leat doaimmat. Gaikkat leat gullan Riddu Riđus, ja go min nuorat bohtet siidii joatkkaskuvllas ovttas ustibiiguin maid leat váldán mielde vuosehit siidagili mas nu čevllohallet, - dalle gal váibmu lieggana. Ii Gáivuonas leat šat unnit árvu! Álbmot lea viimmat fas seammaárvosaččat go gaikkat iežátge! ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Muittut Sirpmá skuvllas 1950-53 ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Marit Aubert, Drammen 2003 (Foto: Svein Lund) ¶ Marit ja Bill (William) Aubert leigga oahpaheaddjit Sirpmá skuvllas 1950-53 áigodagas. Dán áigodagas leigga soai áidna oahpaheaddjit skuvllas. Guktot leigga riegádan 1927:s, Marit Aubert, r. Strømme Lyngøras Aust-Agderis ja William Dorenfeldt Aubert Oslos. Goappašagat vácciiga oahpaheaddjiskuvlla Oslos ja Marit čađahii skuvlagievkkanoahpu ovdalgo soai 1950:s vulggiiga davás. ¶ Sirpmá jagiid maŋŋá soai fárriiga Drammenii. Soai guktot dasto čađaheigga joatkkaoahpu ja oaččuiga lektorgealbbu. Eamit barggai vuođđoskuvllas ja isit fas gymnásas. William Aubert jámii 1985:s, muhto Marit Aubert gal ain orru Drammenis. Penšunistan sus lea leamaš beroštupmi skuvlahistorjái ja lea leamaš barggus De norske skolehistoriske samlinger -nammasaš vuorkkás Drammenis. ¶ Go leigga Sirpmás, de soai čáliiga áŋgirit breavaid bearrašii máddin, ja oalle stuorra oassi dáin breavain leat ain áimmuin. Soa leaba maiddái govven ollu sihke skuvllas ja muđui gilis. Soai leigga várra áidna olbmot geain lei govvenapparáhta Sirpmás dan áigge, nu ahte dát leat oalle erenoamáš govat. 1996:s čálii Marit Aubert muittuid 50-logus go su ovddeš oahppit hásttuhedje su dan dahkat. Ovddeš rektor Toralv Pedersen čohkkii daid sierra perbmii. Mii leat ožžon lobi almmuhit osiid das. ¶ Mii oaččui guokte máttanorgalačča vuolgit Sirbmái? Jos mun galggan vástidit oanehaččat, de sáhtán dan dahkat ovttain sániin, namalassii soaittáhagat. ¶ Čakčat 1949:s lei Bill militearas Gardenis. Mun ohcen Stabekk skuvlii vai lean lahkosis. Doppe oahpásmuvven oahpaheaddjái gii lei leamaš 7 jagi Buolbmát skuvlainternáhtas. Dát olmmoš lei Kari Knudsen, dahje Stuorra Káre, numo su maiddái gohčodedje. Dađistaga son gávnnahii ahte moai Billiin berrešeimme ohcat Sirbmái. Vuosttaš gearddi go gulaime sáni Sirbmá, de ean diehtán oppanassiige gos lei. Moai šattaime sáhkkii, ja Káre fertii muitališgoahtit. Son muitalii ahte Deatnu lei gokko johtaledje, ja ahte várit Sirpmá birra ledje buorit vázzinguovllut. Muitalii maid oahpaheaddjiváilli, smáđáhkes olbmuid ja buorremenolaš mánáid birra. ¶ 1950 álggus čuojahii Bill skuvlastivrra ovdaolbmui gulaskuddat leago vejolaš fidnet barggu guovtti oahpaheddjái Sirpmá internáhttaskuvlii. Leansmánni Jann Olsen lei ovdaolmmoš dán áigodagas. Barggu oažžuma vejolašvuođat ledje hirbmat buorit, giđabeallái almmuhii Buolbmát virggiid. Sirpmás lei "ásodat viessogálvvuiguin ja čáhci siste". Go munnos eai lean alddáme viessogálvvut, de ásodat mas dat ledje, geasuhii munno. Makkár stánddas viessogálvvut ledje ii muitaluvvon. Iige muitaluvvon ahte čáhci viesus sáhtii galbmot golggotmánus ja ii liegganan ovdalgo suoidnemánus. . ¶ Moai guktot ozaime bargguid ja sáddiime sihke duođaštusaid ja ateasttaid. Go geasseluopmu lahkanišgođii, ja ean lean gullan maidige, de Bill čuojahii davás. Son ballagođii ahte moai ean fidnen bargguid. Leansmánni Olsen reaškkihii. Dieđusge munnos lei bargu. Moai leimme áidna oahpaheaddjit geat oppanassiige leat ohcan. Moai galggaime oažžut čálalaš dieđu. Sirpmás eai lean leamaš oahppan oahpaheaddjit soađi nohkama maŋŋá. ¶ Suoidnemánu 30. beaivve 1950:s moai vulggiime Drammenis. Oahpaheaddjit, geat dan áigge vulge Finnmárkui, ožžo fárrengoluid máksot. Moai Billiin ean gal golahan geange. Moai oamasteimme oaggunstákku, govvenapparáhta ja uhca radiočča. Bill gulai allaolbmuide ja sus ledje guokte govččasolggoža ja guokte láhkana. Alddán mus lei dušše okta govččasolggoš, go eará seaŋgagávnnit ledje gollan láigolanjas orodettiin. Dasto munnos ledje veaháš gárvvut. Eai gal nu ráhpagat. Liinnit ledje ain koarttas rašonerejuvvon. Bivttasrašonerenmearkkat munnos ledje ollu, muhto ii dat ábuhan go buvddain hárve ledje justa dat gálvvut maid olmmoš dárbbašii. Buot munno fárrenbiergasat ledje giehtaguotti guovtti lávkkas. ¶ Moai jođiime Oslo bokte togain Stockholmii. Doppe bisáneimme guokte beaivvi ja mátkkošteimme viidáseappot Nárviikii. Das bussiin Romsii. Romssas riddoruvttuin Čáhcesullui. Olles mátki bisttii guhtta beaivvi, ja dan návddašeimme álggus lohppii. Lávvardat eahketbeaivve, borgemánu 5. beaivve, moai lávkiime busses eret Skiippaguras ja manaime Deatnogáddái. Doppe ledje guokte luossabivdi geat muitaleigga ahte poastafanas lei Sirbmái mannan juo ovddit beaivve. Goas nubbi vulggii, eaba gal diehtán. Munno opmodat dalle lei guokte moaibme logeža. Maid ipmašiid galggaime dahkat? Moai guhká čohkkáime das, leimme váiban ja nelgon, ja guktot gávnnaheimme buoremussan orrut jienajávohaga. Viimmat bođii fanas bajás manadettiin. Dat vujii munno beale. Bill huikkádii fáhkka: "Lehpetgo Buolbmágii mannamin?" "Leat", vástidedje. "Bessego moai mielde, mákse 20 ruvnnu jos beašeimme internáhta rádjái?" Na, dathan gal lei ortnegis ja moai fatnasii. ... ¶ Ná Bill govvádalai mátkki breavas ruoktot: "Fanas lei guhkes fasttadas mii lei 1 x 10 m. Fatnasis mii leimmet 7 olbmo, okta beana, guokte sihkkela ja gálvvut. Muhto hurggii dat gal go vuos mohtor jurragođii. Manai johtileabbo go riddoruvttu, čáhceborgan, bajásguvlui Buolbmágii. Mun ledjen vissis das ahte beassat vuodjit johkafatnasa Deanu vuosterávdnjái lei okta máilmmi ipmašiin." ¶ Moai manaime internáhttii gos oahpaheaddji Hjelmbrekke sávai bures boahtima. Fargga leimmet boradeamen ja dasto nohkaime guovtti bolstara ala klássalatnjii. Maŋŋá iđđedaččaid doalvvui Hjelmbrekke munno Fanasgieddái. Son fidnii Hánssa-Jon Issáha viežžat guorbmebiillain. Son lonii munnuide ruđa biilasáhttui ja fanassáhttui Bildámis, ja fargga leimme Iŋggá dálu olggobealde. Dieđusge galggaime sáhtu oažžut. Isit ii lean ruovttus, eamit ieš galggai munno doalvut. ¶ Lei unnán čáhci deanus dán gease, ja Bill-guovttos Iŋggáin fertiiga gálistit luvvet fatnasa. Ovdalgo vulggiimet, čuojahii Iŋgá Sirbmái muitalit ahte ođđa oahpaheaddjit ledje boađi. Dát dagahii ahte ollu olbmot ledje boahtán deatnogáddái munno ovddaldastit. ¶ Mátki bajásguvlui lei fiinna tuvra, ja ovdalgo gáddái olliime, ledjen nu ollu oaidnán. Mun dearvvahin ollusiid, muhto áidna gean muittán bures, lei Pávval Niillas. Son buvttii internáhta ruhtagiissá ja čoavdagiid. Munno veahkehedje orrunbáikái, ja fargga leimme bráhkka olggobealde gos galggaime orrut. ... ¶ Bráhkka lei hoahpus ceggejuvvon. Jos láhttái velledii, de oinnii olggos. Vuosttaš dálvve jieŋui láhtti. Moddii mun njaláhasten ja gahččen. Nuppi lanjas, "stohpoossodagas", lei čáppa čállinbeavdi, stuollu ja girjehildu. Dán geavaheimme "kantuvran". Nuppi lanjas fas ledje guokte mieiganstuolu main lei báddegođus olggoš. Ánná, internáhta dálueamit, sáhtii muitalit ahte dáid ledje lottát Mossas sádden maŋŋá soađi. Doppe lei guhkesdáláš beavdi ja seaŋgavuođđu masa muhtun lei snihkken njeallje juolggi. Eambbo gal ii lean, muhto moai leimme hirbmat duđavaččat. ... ¶ Go dálá standárddain veardida, de gal lei visti heittot. Muhto munnos dattetge lei buorre dilli bráhkas. Go smiehtan ruovttoluotta, de muittán friddjavuođa dovddu. Ii lean dárbu uvssa lohkkadit. Munnos eai lean dáhkádusat. Diŋggat eai eaiggáduššan munno nugo dál dahket. Liikká - moai ean váillahan ean maidige. ¶ Marit Aubert vuosttaš luohkáin. ¶ (Govva: Bill Aubert) ¶ Lei hirbmat gelddolaš dilli go oahppit jovde borgemánu 24. beaivve ja ásaiduvve skuvlii. Sihke badje- ja vuolledeanus bohte johkafanassáhtuin. Buohkain lei mátkegálvu mielde, muhtumiin ledje smávva giissát, earáin fas dávvirat bábirseahkas, dát lei ovdal plástaseahkaid áigodaga. Nuppi ja goalmmát luohkkálaččat vihke roahkkadit skuvlavistái. Sii dihte gosa galge. Gánddat stuorrasálii nuppi gearddis, seamma uksaráigge go klássalatnjii. Nieiddat fas váldouksaráigge, njuolgga ovddas lei boradanlatnja ja stohpu, tráhpá bajás fas guokte oađđenlanja. ¶ Ođđa vuosttašluohkkálaččat orro hirbmadit ballán. Sii, geain ledje oappát ja vieljat, sálve sidjiide. Muhtumat eai dovdan ovttage, ja dalle lei buorre go Ánná máhtii sámegiela. Buot seaŋggaid ledje láhčán buhtes seaŋgagávnniiguin. Go buohkat ledje seaŋgga fidnen, de bohte vulos boradit. Dasto sii manne olggos stoahkat dahje fulkkiid gallestallat Sirpmás. Maŋŋá eahketborramušaid vuosttaš beaivve, de galge mánát ráhkkanit nohkkanláhkai. ¶ Loika čáhci lei čáhcemukkain ja glássa dahje kohppa lei bátnegusttaide. Álggos ii lean buohkain bátnegusta. Ánnás ledje vuorkkás gusttat ja daid son jugii sidjiide geain ii lean. Smávimusat ledje váiban mátkki maŋŋá, ja nohkke fargga. Moai Billiin vurddiime veaháš ovdalgo manaime bajas sávvat buori ija. Mu vuosttaš buorreidja-vuorus oidnen ahte sii geat ledje ruovttus eret vuosttaš geardde, ledje čákŋan boarráseabbuid seŋgii. Dán seamma oinnii Billge. Jos ledje oađđimin, de loktiime sin várrugasat ruovttoluotta iežaset seŋgii. Jos eai lean, de divttiime sin orrut, nu ahte Ánná sin sirddii iežas vuorus ovdalgo ieš manai nohkkat. Mii fertiimet daid hárjehit nohkkat okto, vai dađistaga fuomášit ahte ii lean liikká nu váralaš. ¶ Ii lean álki govvedit siste dološ áigge, ovdal go ožžo govvenlámppáid. Dát govva, mii čájeha 4.-5. luohká lea hui hárvenaš govaid gaskkas, mat leat govviduvvon siste Sirpmá skuvllas dan áigge. ¶ (Govva: Marit & Bill Aubert) ¶ Internáhttaskuvlla dábit ledje seammaláganat sihke smávibuidda (1., 2. ja 3. luohkkálaččaide) ja stuoribuidda (4., 5., 6. ja 7. luohkkálaččaide). Čiežaáigge iđđedis biiggát bokte ohppiid. (Ánnás ledje guokte biiggá juohke jagi, ja dáid jagiid go moai leimme Sirpmás, de ledje sii unjárgalaččat.) Skábman eatnašat háliidedje guhká oađđit, muhto eai bállen. Mis ledje álo muhtumat geat árrat lihkke ja sii bokte buohkaid. Dálvet ádjánedje guhkit gárvodit go muđui jagis. Buohkat galge gápmagiid suidnet, ja ruovttus ledje bagadan mo dan dahkat. Eai buohkat lean nu dasa hárjánan, ja unnimusaid fertejedje stuorábut veahkehit. Diibmu gávcci ledje iđđedaččat borranláhkai. Unna boradanlanjaš lei áibbas dievva go buohkat ledje boahtán. Gievkkanbeavdde birra lei Ánnái ja oahpaheddjiide sadji. Uksa dán guovtti lanja gaskkas lei rabas, nu ahte mii diđiimet mii dáhpáhuvai. Hárve lei dárbu jienádit. Borramuš lei buorre, ja ohppit borre čábbát. Ovdal boradeami mii buohkat čuoččat lávlluimet boradanlávlaga. Biiggát ledje álo gárvásit vuolážiidda bidjan láibevajahasa suvlliin. Maŋŋá borranbottu lei mis sullii 10 minuvtta dassáigo skuvla álggii. ¶ Dálueamit Anna ja biiggát geat barge Sirpmá internáhtas ¶ (Govva: Marit & Bill Aubert) ¶ Muhtumat manne oađđinlanjaide seaŋggaid láhčit, muhtumat čorgejedje, muhtumat jávkkihedje olggos stoahkat, ja earát fas fitne earánastimin olgohivssegis. Mun muittán ahte okta min ohppiin biehttalii álfárot hivssegii mannamis. Son earánasttii skuvllašilljui. Ánná fertii čilget sutnje ahte go mii leat nu máŋggas orrumin seamma sajis, de ferte čuovvut eará njuolggadusaid go mat ruovttus duoddaris ledje. Gánda geahčastii Ánnái, dasto dieđihii ahte son gal ii mana hivssegii. "Muhto manin it?" jearai Ánná. "Danin go doppe lea nu bahča hádja", dát unnoraš muitalii. Ánná mielas lei dát somás muitalus. ¶ Beal ovcci áigge iđđedis álggii oahpahus. Mis lei seamma oahpahusjuohku go dábálaš dáža skuvllas, namalassii golbma diimmu logi minuhtasaš bottuiguin gaskkahagaid. Diibmu 11.00 lei boradanboddu. Dábálaččat ledje iđđedažžan ja ovdalgaskabeaiborramuššan láibi, suvli ja mielki, ja muhtumin ožžo kakao. Maŋŋá boradeami ožžo gállaruohtas- dahje rušpebihtá. Diibmu 11.30 álge golbma velá oahpahusdiimmu. Diibmu 14.30 ledje mállásat. Maŋŋá mállásiid ledje ohppiin vurohagaid muhtun doaimmat. Muhtumat galge viežžat mielkki, earát fas manne Tapioi viežžat gálvvuid, muhtumat fas čorgejedje beavddi maŋŋá mállásiid, nuppit fas sihkko gohpaid ja rádje lihtiid. Dáidda smávvadoaimmaide liikojedje oahppit, go álo ožžo juoidá maŋŋá barggu, ja go ledje buollašat ja arvedálkkit, de lei vuogas beassat leat veaháš guhkit gievkkanossodagas. ¶ Áiggi bihtáidlohkamii golahedje máŋgga láhkai. Muhtun oahppit gallestalle fulkkiid Sirpmás, muhtumat duhkoradde olgun, ja nuppit fas duhkoradde klássalanjas. Diibmu 16.00 čohkkiimet buohkaid. Ohppit geat orro Sirpmás, ledje mannan ruoktot, nu ahte dál birgiimet ovttain klássalanjain leaksolohkamii. Álggu rájes juo lei álo nubbi munnos lanjas leaksolohkamis. Go munno nieida, Ánne Márjá, riegádii 26.12.1950, de dan rájes Bill doaimmahii dán barggu. Ulbmil leat lanjas lei guovtti sivas: 1. Galggai leat bargoráfi, ja 2. Galge veahki sáhttit bivdit ¶ Dađistaga go mánát gerge bihtáiguin, de manne olggos. Ledje dattetge mearkkašahtti ollusat geat čohkkájedje ja barge gitta eahketborranáigái dii. 18.00. Eai buot barggut lean geatnegahtton barggut, muhto sii lohke viidáseappot ja sárgo. Eahketborramuššan lei jogo láibi dahje suohkat guktii vahkkus. ... ¶ Vai jaskkodit eahkedis, de álggiime moai Billiin lohkat ohppiide. Moai fidniime moanat mánáidgirjjiid máddin, máŋggat ledje klassihkkarat, maid moai dovddaime iežame mánnávuođas, muhto moai osttiime maiddái ođđasut girjjiid ja geahččaleimme ohppiidgirjerádjosa ráhkadit. Ohppit geat eai ádden maid moai logaime, nohkke oalle fargga, ja earát fas guldaledje dárkilit. Viimmat de eai šat bisson mánáid čalmmit rabasin, ja moai sáhtiimet sávvat buori ija ja njáhkalit olggos. ¶ Mánáid oađđensálaid gal eai livčče dán áigge dohkkehan, eai dearvvasvuođa eaige sihkkarvuođa sivaid geažil. Moai ieža gal ean dalle ádden smiehttat galle kubihkkamehtera juohke oahppi dárbbaša dahje allergiijašaddadeaddji ávdnasiid váruhit, muhto sihkkarvuođa moai gal goziheimme. Dola fertii boaldit eanaš mánuid jagis. Muorat ledje bardojuvvon oađđensálaide. Uvnna birra oahppit maiddái bidje gámasuinniid goikat nuppe beaivái. Lei stuorra várra ahte sáhtte buollát! Lei álfárot gildojuvvon dolain duhkoraddamis, muhto moai ean goassege duostan luohttit dasa ahte oahppit čuvvo dán gildosa. Go 12 smávvagánddaža rigerejedje eahkedis ovdal nohkkanáigge, de sáhtii duođai vaikko mii dáhpáhuvvat. ... ¶ Biiggáid álgobargu iđđedis lei dola bidjat. Internáhtta oalle fargga liegganii, muhto bráhka lei vearrát fidnet liegganit. Doppe galbmojedje bleahkkaglásat muhtumin juohke ija, ja moai fertiime sakŋadit daid uvnna alde. Go lei buollašeamos áigi, de fertejedje ohppit siste čohkkát fáhccagieđaid. Duollet dálle fertiimet čuoččastit ja fáiput, ja easka gaskabeaiáigge liegganii klássalatnja. Vuosttaš dálvi lei vearrámus. 1951’ geasi isolerejedje ja ođasmahtte bráhka. Moai válljiime čuvges fiskesivnni seinniide, ja glássaliinniid maid fidniime, ja mu mielas latnja šattai oalle guoibmái. ¶ Leat dálueamit internáhttaskuvllas ii lean mihkkege álkes bargguid. Lei su ovddasvástádus ahte mis álohii ledje doarvái borramušat dálus, ahte seaŋgagávnnit bassojuvvojedje ja ahte buot lanjat ledje buhttásat. Ain 1950-logus lei ollu Deatnogátti bearrašiin heajos dilli, ja bivttasdiŋggaid ja biktasiid lei váttis fidnet. Ánná osttii flánealla Suomas, ja dáin gearuin son goarui báiddiid ja buvssaid ohppiide. Go mis lei lávggodanbeaivi bearjadagaid, de oahppit geat dan dárbbašedje, ožžo dáid coggat. Smávimusat gohčodedje dáid gárvvuid "stáhtabuksan" ja "stáhtabáidin". Sii liikojedje molsut buhtes biktasiidda go olles vahkku ledje seamma gárvvuid geavahan. ¶ Dálveborramušaid Ánná osttii ollu háválassii. Beaivválaš dárbašiid oaččuimet Tapios, gii dađistaga fidnii máŋggalágan gálvvuid. Jáffuid, sohkkariid, rivnniid jna. osttii seahkaid mielde grossisttas Čáhcesullos, buđehiid ja ruotnasiid fidnii Romssas, dorski ja báldá son fas diŋgui Vuonnabađas ja luosa, sávzza- ja bohccobierggu fas osttii Sirpmás. Sáhpi ja muorjemeasttu osttii 5-lihterspánnjain, luopmániid olbmot čogge Sirpmá birrasa jekkiin. Mielkki fidniimet kránnjáin. ¶ Dearvvuođat Rivgo-Márehis ¶ Go oahppit galge ruoktut, de vulge heasttain dálvet ja johkafatnasiin geasset. ¶ (Foto: Marit & Bill Aubert) ¶ Breava Billas: ¶ Sirbmá, borgemánu 9. beaivi 1950 Ráhkis eadni ja áhčči ¶ Na, dása de letne viimmat joavdan. Liehmu ja buorre dálki olgun, muhto lea vuogas veaháš gulul váldit siste. Moai olliime borgemánu 7. beaivve 11-áigge beaivet, nu ahte dál dieđán maid lea dárbu bargat. Veaháš mála siskko- ja olggobealde lea vuogas. Spánnja ja kusta leat fargga gárvásat, nu ahte fargga málegoađán. ¶ Ieš skuvla lea stuorra visti, dimbarat ja siskkobealde skoađastuvvon. Nuppi gearddis leat oađđinsálat ohppiide ja oađđinlatnja biiggáide. Lovttas lea okta latnja orrunláhkai. Vuollin leat gievkkan, boradanlatnja, stohpu ja klássalatnja. Geallir mii lea 4x4 m orru buorre. Munno bráhkas moai geavahetne eanaš guhkodatbeali oasi. Ovtta lanja geavahetne oađđinlatnjan. Dat orru oalle ođas, skoađastuvvon maiddái lea. Áiggun oljet doppe láhtti odne. De leat guokte bálddalas lanja main ii leat uksa gaskkas, su. 4x3 ja 3x3. Uvnnat orrot buorit, ja bráhkka lea geađgejuolggi alde. Stohpogálvvut leat buorit. Bráhkka lea 15 m guhku ja 7,8 mehter govddu. Nuppi bealde feaskára lea munnos oađđinlatnja, guokte lanja leat oaivvilduvvon basadanlatnjan ja sávdnin, ja geažis lea klássalatnja man Máret oažžu. ¶ Moai doivo skuvlla álgit borgemánu 28. beaivve, muhto oaidnit leš. Nugo mun doivon, de mis galget leat su. 50 máná oktiibuot, ja dain galget su. 40:s orrut internáhtas. Čakčat bohtet smávvaskuvllalaččat, 1. ja 2. ossodat čieža vahkkui, nu ahte Máret oažžu álgoálgiid ja mun 2. ja 3. luohká. Dasto bohtet stuorraskuvlalaččat ja sii leat skuvllas 20 vahkku, ja beassážiid maŋŋá bohtet fas smávvaskuvlalaččat nuppi gearddi. Oalle imašlaš ortnet, muhto vissásit lea daningo stuorit mánát galget leat ruovttus veahkkin geasset. Orru ahte mii oažžut veaháš ávdnasiid, mun lean odne hállan skuvladirektevrrain. Earret eará sáddejit fiinna ođđa duodjeávdnasiid, nu ahte giđđat sáhttit duddjogoahtit. ... ¶ Bearjadateahket bođii Ánná gii lea albma gába. Sus lei nubbi biigá mielde, nu ahte dál munnos Márehiin leat albma buorit beaivvit. Bráhkka lea ruoksadin málejuvvon, ja lanjat leat ordnašuvvagoahtán. Dá muhtun beaivve moai finaime váccašeamen duoddaris, ledje čáppa ivnnit, muhto badjelis lei oalle galmmas. Soaitá ahte buorit dálkkit mat mis leat leamaš, dál leat nohkan. ... ¶ Nubbi breava lea beaivváduvvon borgemánu 25. beaivve. Giitu breava ovddas. Lei hávski poastta oažžut, muhto muđui moai gal ean láittastuva veahášge. Odne álggaheimmet skuvlla sivvadit. Muhto, sii bohtet ain duos dás, ja easka gaskavahkku galget buohkat leat dás. Máreha luohkás leat guđas ja mu nuppi ja goalmmát luohkás fas 17 oahppi. Orrot leamen siivománát, muhto mii unnán áddehallat gaskaneamet gielalaččat. Muđui lea buot dál lágiduvvon sidjiide gárvvisin. 18:s galget orrut dán oahpahusvuorus dáppe. ¶ Čakčamánu 17. beaivve: ... De moai letne oahpahan 14 beaivvi juo. Mánát leat nugo máddinge, munno mielas, ja sii geat dáppe leat dál, leat buorremenolaččat ja smádáhkkásat. Muhto - ean eahpit veahášge ahte oahppit livčče galgan oažžut sámegiela oahpahusa unnimusat golbma vuosttaš jagi. ¶ Lea oalle váivi máŋgii smiehttat ahte dušše okta lohkásis ádde máidnasiid maid moai lohke daidda. Maiddái religiuvdna lea váttis, lea seamma dilli go máinnastemiin. Eanaš fertet dárogiela ja rehkenastima oahpahit, ja vihtta diimmu beaivái lea menddo ollu smávimusaide, sii duššástuvvet beaivvi loahpageahčen ja mášohuddagohtet. Eatnašat leat dábálaš čeahpit, muhto mis leat maiddái máŋga geat lea eanetgo dábálaš čeahpit, ja de leat velá moattis geat leat návccaheamit ja dárbbašit eanet veahki go earát. ¶ Golggotmánu 6. beaivve: Skuvllas lea unnán ovdáneapmi, muhto gal fertet birget. Vuoi mánnariebut, geain eai leat oahpaheaddjit geat hállet gielaset. Dát lea vearredahku sin vuostá. Vaikko mo de moai Márehiin háliidivččiime, de ean nákce ohppiide addit dohkálaš oahpahusa. ¶ Golggotmánu 25. beaivve: Dál moai letne maŋimuš vahkku oahpaheamen smávibuid. Šállošahtti lea go sii eai leat olus maidige oahppan. Lea dát agálaš giella mii hehtte. Ieža moai ean leat olus sámegiela oahppan, ja moai ean birgehala go fertejetne mánáide oahpahit dárogiela. Boahtte jagi almmustuvvá sámegiela áppes, ja de leaš oaidnit ohppego, moaige sámegiela oktan ohppiiguin. Ikte buvttii Stuorra-Peđar munnje nuvttohiid. Lea váttis fidnet nuvttohiid nummar 46’ sturrodagas, muhto lihkus leat Peđaris seamma stuorra juolggit go mus, nu ahte mun fidnejin oastit buriid nuvttohiid ja mat álgoálggus ledje sutnje gorrojuvvon. Dát leat hirbmat čábbát rukses ja fiskes báttiiguin ja dihpiiguin, muhto mu luottat muittuhit guovžžaluottaid. ¶ Skábmamánu 5. beaivve: Dál lea buolaštan, - 19 gráđa odne. Munnos lea buot ain bures. Bearjadaga ledjen báhppan. Na, duođai, go mun gásttašin unna gánddaža buot vejolaš sálbmagirjji njuolggadusaid mielde. Bávval Varsi dat oaččui iežas čihččet gándda, ja nugo áddehahtti lea, de su gohčodedje Håkonin. ... ¶ ------- ¶ Mun lean bájuhan osiid breavain mat muitalit man heađis moai leimme go ean máhttán čađahit ollislaš oahpahusa giellaváttisvuođaid geažil. ¶ Dán artihkkala álggahat man Bill čálii, lei oaivegávpotaviissa čálus man su eadni sutnje sáddii. Mus ii leat dát aviisačálus, muhto mun ádden Bill vástádusas ahte muhtun lea čállán sámegiela oahpahusa birra Kárášjoga nuoraidskuvllas. Dát čálli lea gul čállán ahte sámegiella boahtá jávkat, ja ahte mánáidskuvla lea riektagis go dáruiduhttá ohppiid. ¶ Odne lea oaidnu álfárot rievdan 1950-logu oainnu ektui. Mu mielas Bill čájeha ahte son lea ovddabealde áiggistis sámepolitihkas. ¶ Oassi Bill Finnmárkku breavas 06.09.1952:s Aviisačállosiin mun in leat ovttaoaivilis. Sámi Finnmárku gal ii leat jávkan, vaikko "kultuvra" ii leat nu badjin justa dál. Nu guhká go duháhiid mielde (maiddái rittus, omd. Unjárggas) geavahit sámegiela ruovttus, de mun in ádde ahte veaháš oahpahus sámegillii galggašii leat vahágin Kárášjoga nuoraidskuvllas. Áibbas sihkkarit boahtá sámegiella čuodjat unnimusat 100 jagi ovddasguvlui - manin de ii galggašii oahppat giela buorebut go ruovttus dahket? Sámegiella ii leat mihkkege primitiivvalaš gielaid. Olmmoš sáhttá čielggadit dán gillii buot maid háliida, ja dalle gal in jáhke ahte giella jávká nu farggabále. ¶ Dieđusge nuoraidskuvlla ásaheapmi Kárášjohkii mearkkaša ahte šaddá erohus dážaid ja sámiid gaskkas. Ahte dát galggašii lea sámiid heajušeapmin, dan in gal jáhke ja orru ahte ášši leat botnjamin vulos oivviid. Mu mielas orru ahte olbmot geat eai máhte ovddidit iežaset giela, duodji jna. adnojuvvojit heajubun. Nu guhká go boazodoallu joatkašuvvá Finnmárkkus, de joatkašuvvá maiddái duodji mii dasa lea gullevaš. ¶ Ollu dáin bivuin ja reaidduin mat leat hutkojuvvon čuđiid jagiid áigge, dieđusge ain leat buoremusat. ¶ Artihkkalis ledje maiddái muhtun sánit dan birra ahte mánáidskuvllas ledje rivttes bálgá alde - doppe seaguhedje dážaid ja sámiid, ja dušše čehppodat bajidii sin máinnolmasvuođa. Dáthan gal maiddái lea áibbas boastut, mu mielas. Luohkás gos dárogiella lea oahpahusgiellan, ja soaitá velá oahpaheddjin dakkár gii ii máhte sámegiela, lea čábočielggas ahte velá čuorbbes dárogielahálli mánáin lea ovdamunni sámegielagiid ektui. Mu áddejumi mielde, dát váikkuha dorvvohuhttit sámemánáid, ainjuo golbma vuosttaš jagi, ja dáthan váikkuhit ollu jagiide ovddasguvlui. Njuolggadus mii lea duohtavuohtan buot dasa mii oahpahussii gullá: ahte galgá álgit dáinna mii lea oahpis ja das mannat apmasii, jna. - dán orrot hilgumin go guoská sámiide. Sii galget dallán álgit dainna mii lea váddáseamos: amasgielain. Sierra giellaseaguhusguovlluid skuvlaplánahan ii gávdno ja lea dieđusge váttis ášši. Buorre álgu lea áppes ja sámi suorgi Romssa oahpaheaddjiskuvllas, ja áiggiid mielde berre eanet dán guvlui bargat. ¶ Buohkat dáppe davvin háliidit juksat Norgga eallindási. Dán eai sáhte juksat ovdalgo dáppe leat geainnut jna., eaige ovdalgo leat ožžon seammadásat oahppanvejolašvuođaid go earáinge leat. Mun jáhkán ahte ovddidivččii dáru buorebut dáppe davvin dákkár doaimmaiguin, dan sadjái go bákkuhit dáruiduhttima skuvllas, ja go álbmot ain lea vuolitgearddis sosiálalaččat. Skuvlaáiggi ferte guhkidit sámemánáide, ainjuo mottiin jagiin, ja dan áigodagas galget sii oahppat hálddašit sihke sámegiela ja dárogiela. Su, gii ii máhte jurdagiiddis iežas gillii čielggadit, in jáhke máhttit oahppat amasgiela albmaláhkai ja dan sáhttit beaivválaččat geavahit. ¶ Na, na - dát šattai oalle dutkkus, muhto mun lean oalle ollu smiehttan dáid áššiid, ja go jearat mu oaivila, de fertet dan ollásit oažžut čielggaduvvot. ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Mu jagit Skuvvanvári skuvllas ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Skuvvanvári stuoraskuvla 1962 čavčča: Čohkkut gurut bealde: Johan Mathis Eira, Kurt Stene, Johannes Guttorm, Knut Stene, Harald Johansen og/ja Terje Amundsen. Čuožžut gurut bealde: Jan Johansen, Inger Anna Johansen, Inga Eira, Åse Amundsen, Inger Johansen, Georg Johansen ja Willy Grøtte. Oahpaheaddji: Richard Bergh (Foto: Birgit Bergh) ¶ Richard Bergh lea riegádan Skienis 1930:s. 1950- ja -60-loguin lei son oahpaheaddjin máŋgga sajis Davvesiiddas ja Porsáŋggus. Go son álggii oahpaheaddjin Finnmárkui, de sus ii lean oahpaheaddjioahppu, muhto son čađahii maŋŋá oahpaheaddjiskuvlla Romssas ja šattai skuvlahoavdan Skuvvanváris ovdalgo vulggii fas máttás 1969:s. Dan maŋŋá lea son orron Hjørungavågas Sunnmøres. ¶ Richard Bergh lea dovdosamos iežas muitalus- ja álbmotmuitogirjjiid dihtii. Davvesiidda áigodagas čálii son Når vi sitt her å prate (Dásgo mii čohkohallat ja háleštat) ja Mørketid 1944 (Skábma 1944), Porsáŋggus earret eará Tro og trolldom (Osku ja noaidevuohta), Skuvvanvárri ja ráiddu Det susende fjell I-IV (Šuvvi várri, I-IV). ¶ Geasset 1989 heaittihuvvui Skuvvanvári skuvla. Ii lean maid láitit skuvlla heaittiheami oktavuođas, dušše njeallje dahje vihtta oahppi ledje skuvllas maŋimus jagi. Dál Skuvvanvári gilisearvi geavaha riepmosála. Muđui visti lea soahtehistorjjálaš dávvirvuorkán. Doppe lea maiddái noaiddi Johan Kaavena ossodat ja su niestebumbá lea váldogeasuhussan. ¶ Skuvvanvárri lea Leavnnjaleagi bajimus gilli, sullii gaskkamuttos Leavnnja ja Kárášjoga. Dat lea okta dain čábbámus giliin maid dieđán. Guovlu lea šattolaš stuorra beahce- ja soahkevuvddiiguin, ja šelges jogaiguin ja jávrriiguin. Gilis oarjjás ja nuorttas badjánit alla gáissát. Bajitjávrris lea gáhttejuvvon Sieidesuolu gosa sápmelaččat áiggiid mielde leat oaffaruššan bohccuid ipmiliiddáseaset. ¶ Skuvvanvárrái ásaiduvvagohte olbmot sullii jagi 1850. Dalle bođii Stávrun-Lemet, Klemet Helander, Suomabealde ja ásaiduvai Bajitjávregáddái. Son náitalii badjenieiddain. Sullii seamma áigge huksejuvvui duottarstohpu Greineranjárgii. Hálddašeaddjin ledje eanaš dážat. ¶ Mun gohčodan logijagi 1960:s gitta 1970:i iežan gollejahkin. Mun gávdnen iežan guoimmi 1960:s, náitalin 1961:s, ja nu mánná máná maŋis riegádii. Na, eai dat dal šaddan eanet go golbma oktiibuot. Muhto go riegádit unnoraččat badjálagaid, de dovdo dego dállu livččii dievva gášvvardahkes, rieddji sivdnádusaiguin. Ja 1962:s moai Birggehiin oaččuime barggu dan áibbas ođđa skuvllas, áibbas ođđa Skuvvanvári skuvlabiirres. Munnuide lei dát álgu niehkojagiide. ¶ 1950-logu loahpas ledje ollu skuvlamánát Skuvvanváris. Sii orro internáhtas Smørstad nammasaš báikkis Leavnnjas skuvlla váccedettiin ja ahkidušše, erenoamážit unnimusat. ¶ Sivert Amundsen lei válljejuvvon skuvlastivrii. Son lei ollu háleštan iežas gili olbmuiguin hukset sierra skuvlla Skuvvanvárrái. Vuosttamus áššin ođđa skuvlastivralahttun son evttohiige hukset skuvlla ruovttugillái. Sus ledje alddis máŋga máná - sihke vuollel skuvlaagi ja skuvlaagis. Son háliidii ahte sii galge beassat orrut ruovttus skuvlla váccedettiin. Skuvlastivrras su dorjo suohkanbáhppa Elvenes ja Gunhild Bjørklid, ja maiddái iežas viellja Hans A. Opstad, gii lei válljejuvvon sátnejođiheaddjin. Buori doarjaga fidnii son maiddái skuvladárkkásteaddjis Harald Dahlas ja skuvladirektevrras Arthur Gjermundsenas. Mearrádus hukset skuvlla Skuvvanvárrái menestuvai álkidit sihke skuvlla- ja gielddastivrras. ¶ Dan rájes go internáhta huksejedje Smørstadii 1910:s, ledje Skuvvanvári oahppit vázzán skuvlla Leavnnjas. Doppe ledje sii orron vahkku háválassii ja vahkkoloahpaid sii manne vácci ruoktot, oktiibuot golbma miilla. Gili vuorrasut olbmot muitaledje munnje nuppát ahkidis muitalusa váivves skuvladili birra - givssideami birra internáhtas ja bávččas ruoktoáibbbašeami birra. ¶ Ledje stuorát riemut gilis go skuvla vihahuvvui golggotmánus 1962. Sii ledje čiŋahan riemuide lášmmohallan- ja feastasálas. Doppe ledje allaáiggálaš sártnit, ja de lei čoavdagiid geigen - nuppis nubbái. Loahpas ledje čoavdagat mu gieđas. Skuvla lei mu! ¶ 2. ja 3. jahkebuolva 1962 čavčča. Čohkkame gurut bealde: Ole Henriksen, Tor Amundsen, Nils Utsi, Kato Stene ja Reidar Johansen. Čuožžume: Torill Grøtte, Anne Lise Johansen, Berit Johansen, Anne Kirsten Eira ja Marit Utsi. Oahpaheaddji: Birgit Bergh ¶ (Govva: Richard Bergh) ¶ Ii leat álo nu álki leat oahpaheaddjin aiddo ásahuvvon skuvlabiirres. Olbmot eai lean hárjánan dasa ahte gilis lei skuvla, ja máŋggas eai áibbas jáhkkán ahte oahpaheaddjis lei nu ollu bargu. 1960-logus eai lean nu máŋga biilla Skuvvanváris, ja busse Kárášjoga ja Leavnnja gaskka ii mannan nu beare dávjá. Danin bohte duollet dálle olbmot skuvlii jearrat biilasáhtu Levdnjii - ja muhtumin Kárášjohkii. Mun vuojihin olbmuid nu dávjá go sáhtten, muhto eai buohkat ádden ahte mun sáhtten leat doaimmas maiddái maŋŋelgaskabeaivve skuvlabargguiguin. Guovtti áiggehan skuvlabeaivi nogai, ja dan maŋŋá jáhkke máŋggas ahte oahpaheaddjit ledje joavdelassan gitta nuppi iđidii, ja ahte reastabeaivve sii sáhtte leat vuoddjin! Nuppi láhkai fas de šattaimet mii ja olles gilli stuorra bearašin. Olbmot bohte dávjá gallestallat, ja ledje hirbmat veahkkái. ¶ Skuvlla ledje huksen duottarstohponjárgii. Vuolábealde skuvlašilju lei duottarstobu geađgejuolgi ja dán dálu ledje duiskalaččat boaldán 1944 čavčča seammaláhkai go muđuige gili. Dušše návet lei báhcán. Skuvvanvári skuvlabiire lei hui viiddis, vaikko eai lean nu ollu olbmot geat orro doppe. Dán biirii gulle maiddái Lávkajávri ja Sávnnjojávri. Oahppit dáin skuvlabiirre boaittobeale guovlluin fertejedje olbmuid luhtte orrut skuvlla váccedettiin. Lávkajávrri oahppit orro Marie Stene luhtte, gii lei skuvlla lagamus kránnjá. Sávnnjojávrri mánát orro Anna ja Trygve Opdahl luhtte. ¶ Mun lávejin dávjá gallestallat Marie Stene ja Anna-guovtto Trygve Opdahlain. Sii ledje čeahpit muitalit gili dološ áiggiid birra, ja muitalusaid mun čállen. Márjá mielalaččat muitalii mo lei go soai Hilmariin ásaiga ávdin Gáirrasguolbanii gaskkamuttos Leavnnja ja Skuvvanvári ja geahččaleigga ođđaássin álgit, mo soai jođiiga viidáseappot Luostejohkii ja álggiiga eanandoaluin doppe. Maŋŋá soađi soai huksiiga iežaska dáláš ruovttu Skuvvanvárrái. Hilmar lei maiddái bargan rávdin geaidnodoaimmahagas. ¶ Trygve lei Oline ja Anders Opdahla, duottarstohpohálddašeaddji-guoktá bárdni. Oline lei eret Skiervvás ja Anders fas Gåebries (Plassje, Røros). Trygve hálai njuovžilit sihke dáro-, sámi- ja kveanagiela. Go sápmelaččat norde oaivvi giellamuvrra vuostá go deaivvadedje dáža byrokratiijain, de lei Trygve gearggus veahkehit. Son doaimmai ášševuoddjin, sáddii čállosiid duohkot deike iežas báikkiolbmuid ovddas. Trygve oaččui gonagasa ánsomedálja dán barggu ovddas. ¶ Anna eatnigiella lei kveanagiella, son lei eret Klemetstadas Leavnnjaleagis. Son lei jaskes ja ujus nissonolmmoš, ja čohkkái muorrakássa alde uvdnagáttis ja guldalii hálešteami gievkkanbeavddi birra. 1964:s huksejuvvui turistaguovddáš gohttenbarttaiguin skuvlla vuolábeallái. Muhtun láhkai buorre sadji ja buorre árbevieru joatkka. Dies han leage leamaš Finnmárkku boarráseamos duottarstohpu. Muhto skuvlii ii lean nu buorre diekkár kránnjá oažžut. Máŋga guossi bohte vahkkoloahpaid Skuvvanvárrái albma feastta časkit. Lei ollu huikkas ja riedja barttain. Gal ledje eatnat vuollabohtalat maid mun čoggen skuvlla lagasbirrasis. ¶ Skuvvanvári skuvla lei ovtta gearddis, mii eat dárbbašan tráhpáid goargŋut. Doppe ledje guokte klássalanja, okta joavkolatnja ja riepmosálla. Dása lassin lei oahpaheaddjilatnja feaskára geažis, ja hoavdda ássandállu das dastán skuvlanurkkis. Oahpaheaddjilanja mii geavaheimmet orrunlatnjan. ¶ Mu áigodagas Skuvvanváris lei skuvla golmma juogus. Máŋga oahppi eai máhttán dárogiela go skuvlii álge. Dán sivas divttiimet vuosttaš luohká leat sierra luohkkán. Nuppi ja goalmmát luohkkálaččat ledje ovttas klássalanjas. Goalmmát joavkkus ledje njealjádis gitta čihččet luohkkálaččaid rádjái. 1963:s álggahii Porsáŋggu gielda - dahje Kistrand (Goahgieddi) nugo gieldda namma lei ovdal - ovccijagi skuvlla. Dan rájes de vázze čihččetluohkkálaččat nuoraidskuvlla Leavnnjas. ¶ Vuosttaš jagiid ledje guokte olles ja okta bealle oahpaheaddjivirggi. Munnos Birggehiin ledje olles virggit, beallevirggis lei studeanta, ja ođđa bođii juohke jagi. 1966:s beallevirgi rievddai olles virgin. Sverre Hatle oaččui dán virggi. Son lei Romsdálas eret. Oahpaheaddjiskuvllas oahpai son ieš - asttuáiggis - čálalaš sámegiela, ja njálmmálaš giela fas go bođii Skuvvanvárrái. ¶ Ledje sullii golbmalogi oahppi skuvlla álgojagi. Lohku bisui badjelaš golbmalogis -muhtumin aiddo vuolábealde - dieid jagiid go mun ledjen skuvlajođiheaddjin gilis. Dát lei aiddo muttát lohku vai šattai buorre biras. Eat oktiige vásihan skuvlla bilideami. Ii oktage glássa cuvkejuvvon! Ii oktage seaidni lean sárggoduvvon. Oahppit besse mannat gosa áigo, mis eai lean lohkkaduvvon skuvlauvssat. Árrat iđđedis mun rahpen skuvlaolgouvssa. De besse oahppit - dađistaga go bohte - mannat liegga feaskárii ja čohkkát vuollegas ja govda glássagárpmaid alde. Dán láhkai sii eai dárbbašan olgun čuožžut ja goallut buollašis. Mii dávjá geavaheimmet meahci oahpahusas. Mis ledje luohkkámátkkit oarjjás Vuolajohleahkái. Mii láviimet finadit nuortan Gággajávrris. Oahpaheaddjit ja oahppit gorgno Stálločohkkii. Oahppit oahpahedje midjiide dola cahkkehit meahcis sihke geasset ja dálvet. ¶ Mun ledjen áŋgir čohkket oapmegirjjiid. Oapmegirjegávppiin Oslos ja Troanddimis fidnejin girjelisttuid. Mun erenoamážit beroštišgohten girjjiin Finnmárkku birra. Árrat fuomášin ahte Skuvvanvárri lei namahuvvon máŋgga boares girjjis. Oaffarsullo ja duottarstobu birra čuoččui erenoamáš olu. ¶ Skuvlla vuolábealde ledje duottarstobu duktásajit, ja duottarstobus ledje hui rikkis árbevierut doložis. Dat lei huksejuvvon 1853:s, ja dat lei vuosttaš duottarstohpu mii huksejuvvui Finnmárkui. Riikkaoasi ledje duiskalaččat boaldán - nugo buohkat dihtet - skábman 1944. Mun smiehtastin ahte dáidda historjjálaš duktásajiide mii sáhtášeimmet ráhkadit gilišilju. Deike sáhtášeimmet maŋit áigái čohkket buot daid maid duiskalaččat eai ollen boaldit. Mun registrerejin boares dáluid guovllus ja vudjen birra buot oastimin dávviriid maid sáhtášii gilišilljui vurket. ¶ Turistaguovddáža huksen bilidii dieđusge dáid áigumušaid. Muhto dattetge gosa dal gilišillju ásahivččii, de han lei deaŧalaš vurket dološ dávviriid. Mun ledjen optimista ja dollen logaldallamiid ášši birra, sihke Skuvvanváris ja Leavnnjas. Mun maiddái háliidin geavahit skuvlla muhtunlágan ealli dávvirvuorkán, gos sihke ollesolbmot ja mánát sáhtte oahppat Finnmárkku vássánáiggis. ¶ Mun čállen juohke sadjái fidnen dihtii ovdalsoahtegovaid Skuvvanváris. Daláš Aftenposten doaimmaheaddji - Hans J. Huitfeldt - fidnii munnje olles govvaalbuma maid su eadni lei govvidan Finnmárkku-mátkkis iežas vánhemiiguin 1901:s. Eanaš govat ledje sin orrumis Skuvvanvári duottarstobus. Boarráseamos gova gilis fidnejin Romssa dávvirvuorkkás, gova maid professor J. A. Friis lei govvidan 1867:s. Govas oidno duottarstohpohálddašeaddji Ándde Eva Brita/Eva Brita Andersdatter jávregáttis čuožžumin ja sávvamin guossásis mana dearvama, ja goargŋut leat juo fatnasis. Muhto liikká, buot boarráseamos govva mii mis lea Skuvvanváris, lea Oaffarsullo tevnnet Knud Leema girjjis 1767:s Beskrivelse over Finnmarkens Lapper (Válddahusat Finnmárkku sápmelaččaid birra)! ¶ Ii ovttage Porsáŋggu skuvllas lean sámegiela oahpahus, vaikko eanaš giliin orro sámegielahállit. Ná eai oba čilgenge virgealmmuhusain ahte sámegiella lei ohppiid eatnigiella. Nu lei maiddái eará gielddain. Leat boahtán máŋga ođđa oahpaheaddji min davimus fylkka skuvlabiirriide, dieđekeahttá ahte giligiella ii lean dárogiella. ¶ Go Sverre Hatle bođii Skuvvanvárrái, de lei mis oahpaheaddji gii sáhtii sámegiela oahpahit. Mii álggaheimmet sámegiela álgooahpahusa. Hans Eriksen, gii lei konsuleantan Finnmárkku skuvladirektevrra kantuvrras, lei buorren veahkkin. Son bođii Skuvvanvárrái čilget áigumuša birra vánhenčoahkkimis. Ášši mearriduvvui álkidit skuvlastivrras, ja sámegiela álgooahppu álggahuvvui - ainjuo ovtta skuvllas Porsáŋggus. ¶ Sámegielat oahppit galget oažžut oahpahusa iežaset gillii álgojagiid, ja de galge bajit luohkáin dárostišgoahtit, ja dalle galggai sis leat nana duogáš iežaset gielas. Sámi álgooahpahus lei eaktodáhtolaš. ¶ Skuvvanvárri lea Porsáŋggu boaittobealbáiki Kárášjoga guvlui. Muhto ii goassige mu mielas orron ahte mii oruimet boaittobealbáikkis. Mii han leimmet álo beroštumi guovddážis. Hans A. Opstad lei sátnejođiheaddji mu Skuvvanvári álgojagiid. Juohke háve go Porsáŋgui bohte olbmot geat galge guorahallat historjjálaš dahje skuvlii guoskevaš dilálašvuođaid gielddas, de son sáhtostii dáid Skuvvanvárrái ja guđii daid mu lusa. Mun muosáhin oalle máŋga diekkár gallestallama iežan skuvlahoavdaáigodagas gilis. ¶ Min bođii gallestallat Lund universitehta professor Ruoŧas. Son háliidii diehtit mii gielddanama duogáš lei. Duođaigo šattai pors-nammasaš rássi (guossarássi) Porsáŋggus? Mun mannen olggobeallái dálu ja vižžen sutnje rási, ja nu de lei sus duođaštus. Vaikko maŋŋáhan gal leat eahpidan ahte Porsáŋggu namma boahtá dán rásis. Máŋga báikenammadutki oaivvildit ahte namma lea dološ sámi namma mii mearkkaša stuorra vuotna. ¶ Min bođii USA:s gallestallat nissonolmmoš gii lei professor. Son háliidii dutkat sámi gávtti. Dán háve lei Anny Haugen - duodjeskuvlla rektor Leavnnjas - gii sáddii guossi Skuvvanvárrái. Mii gallestalaimet boazosápmelaš bearraša, ja sis ledje doarvái ollu gávttit čájehit. ¶ Oktii bođii Kalaallit Nunaatas skuvladirektevra gallestallat. Direktevra háliidii diehtit mo mii čađaheimmet oahpahusa. Kalaallit Nunaatas han lei seammalágan váttisvuohta: Dánskkagiella lei hálddahusgiellan, ja inuihttagiella fas hállangiellan. Čehkoslovákias bođii skuvlaolbmuid joavku ja sii guldaledje áŋgirit go mun čielggadin gielladili ja oahpahusa. ¶ Eará háve bođii TV-joavku Jugoslávias. Sii filbmejedje muhtun nieidda árgabeaivvi nuoraidskuvllaoahppin Leavnnjas. TV-joavkku jođiheaddji lei leamaš soahtefáŋgan Davvi-Norggas ja hálai čielga dárogiela. ¶ Oahppit ledje eatnašat nugo muđuige eará báikkiin. Muhtumat ledje čeahpit ja nuppit fas eai nu čeahpit. Muhto mearkkalaččat mis ledje máŋggat sihke falis ja girječeahpes násteoahppit. Dalle lávejedje skuvllain guovtti geardde jahkái faláštallamat Porsáŋggus. Čakčat lei bođufaláštallan ja dálvet fas gilvočuoigan. Juohke skuvllas ledje 25% ohppiin. Skuvllaide adde čuoggáid ohppiid gilvosajusteami mielde. Čuoggáid bidje čoahkkái, ja logu juhke skuvlla oasseváldiid loguin. ¶ Skuvvanvári skuvllas gávdnui buoremus njuikejeaddji olles gielddas: Johannes Guttorm. Son vuittii juohke jagi - njealját luohká rájes gitta dassážii go loahpahii guđát luohká. Son vuittii seamma álkidit go álggii nuoraidskuvlii Levdnjii. Son ii dušše vuoitán iežas ahkásaččaid gaskkas, muhto lei maiddái buoret go boarrásut oasseváldit. ¶ Nieiddain lei Øyfrid Johansen buoremus. Mii dieđiheimmet su gilvvuide nuppi luohká rájes. Son álkidit vuittii gilvočuoigama ja ladnjedallama juohke jagi. Oktii šattai Oarje-Finnmárkku biiremeašttirin iežas ahkásaččaid gaskkas. ¶ Muhtun dálvve lágidii Leavnnja nuoraidskuvla jahkásaš čuoigangilvvohallama Porsáŋggu, Kárášjoga ja Fálesnuori nuoraidskuvllaide. Gilvvohallan lei Skuvvanváris, ja guossit ožžo luoikkasin skuvlla molssodanlanjaid ja borransála. Giittusin mii oaččuimet diktit ovtta min oahppiin leat mielde gilvočuoigamis. Leavnnja nuoraidskuvla vuittii stuorrát eará nuoraidskuvllaid badjel, muhto sii eai birgehallan guđátluohkkálaččas Øyfrid Johansenis, Skuvvanváris eret. ¶ Dáinna guvttiin ohppiin, Øyfrid-guoktáin Johanasain - ja earáin geat eaige lean njoazit - mii vuittiimet máŋgii gieldda skuvlameašttirgilvvohallamiin. ¶ Øyfrid Johansen diplomain ja medaljain man vuittii čuoigamis Oarje-Finnmárkku biiremeašttirvuođa luohkástis. ¶ (Govva: Richard Bergh) ¶ Mis ledje máŋggat čeahpes oahppit. Okta sis vuittii riikkaviidosaš stiilačállingilvvu. Einar Amundsen ii lean go njealját luohkás go vuittii stiilačállingilvvu fáttáin “Váralašvuođat asehis jieŋa alde johtalit". Son muđui galggaige leat goalmmát luohkás, muhto beasai álgit bajit luohkkái go lei nu čeahppi. Gánda oaččui Oslo-mátkki vuoitun. Ledje oalle máŋga aviissa mat čálle su ja gilvvu birra. ¶ Ovtta jagi oassádalai skuvla riikkaviidosaš ruovttubáikegilvvus. Čieža seammaárvosaš vuoiti ledje, ja okta dain lei Skuvvanvári skuvla. Dán oktavuođas de bođii Harry Westrheim NRK Finnmárkkus min gallestallat. Son ráhkadii radioprográmma min birra, mii sáddejuvvui skuvlaradios. ¶ Ruovttubáikebargobihttá-gihppaga mii vurkkodeimmet glássavuorkkás skuvlafeaskáris. Mii rámiin dan čájeheimmet. Feaskkirseinniide ja riepmosállaseinniide mii heaŋgguimet rámmejuvvon govaid sihke skuvlla eallimis ja gili dološ áiggis. ¶ Gándan ruovttus Skienis lei mus akvária. Go bohten Levdnjii oahpaheaddjin, de oahpásmuvven Ingvald Betsii. Son lei skuvlla viessohoaiddár ja duojáris olmmái. Son ráhkadii akváriaid sihke alccesis ja munnje. Go moai Birggehiin fárriime Skuvvanvárrái, de lei munnos dieđusge akvária fárus. Dađistaga hágaimet eanet akváriaid. Eanemusat mis ledje njeallje: Okta stuorraklássalanjas, okta oahpaheaddji láigolanjas (dat lei stuorámus, badjel 200 lihttera), okta iežame stobus ja okta oalle uhca akváriaš smávvaklássalanjas. ¶ Mis lei ollu illu dáid akváriaiguin, sihke čikŋan ja oahpahusatnui. Guhkes dálvvis lei buorre čohkkát ja gaivát ruoná šattuide ja ivdnás guliide. Oahppit besse oaidnit veajehiid maid guppyat (Poecilia reticulata) riegádahttet eallin ja oidne miehkkegessiid vuojadeamen. Sii besse oaidnit mo Nilena njálbmelálli divššui veajehis. Giđđat mis ledje cuoppogođut uhca akvárias smávvaklássalanjas. Go cubboálggut šadde smávva cuoppun, de guttiimet daid várrogasat Bajitjávrái ja luittiimet daid gáddegurrii. Oahppit ohppe ahte velá cuoppuge - man unni de leaččai - galggai beassat eallit ja ovdánit iežas rivttes birrasis. ¶ 1960-logu álggus oaččui Skuvvanvárri ollu. Skuvla álggahuvvui 1962:s. Maŋit čavčča vihahii ivdnás bisma Monrad Norderval ođđa kapealla. Ledje ollu olbmot boahtán, báhpaidjoavku váccii skuvllas kapellii, ja ruovttoluotta fas girkokáffii skuvlla riepmosállii ipmilbálvalusa maŋŋá. ¶ Miessemánu 17. beaivve ávvudeimmet juohke jagi Leavnnjas. Iđđedis bođii busse viežžat ohppiid ja oahpaheddjiid. De mii searvvaimet miessemánu 17. beaivve ráidui, mii vulggii Leavnnja mánáidskuvllas ja váccii guhkes mohki. Álgojagis juo Skuvvanvári skuvla lei njunnožis ráiddus. Dušše ieš lávdegoddi ja boles ledje min ovddabealde. Mii han leimmet oalle ivdnás joavku go oalle ollusat ohppiin ledje gávttehasat. Oahpaheaddjit maid geavahedje gávtti. Vaikko mu bargoskihpárat eai lean sápmelaččat, inge mun lean sápmelaš, de mii ovddasteimmet sámi gili. ¶ Skuvllain ledje iežaset leavggat, muhto Skuvvanváris ii lean. Danin mii álggaheimmet ruhtačoaggima fidnet iežamet skuvlaleavgga. Lassin gili iežas ruhtačoaggimii, mii oaččuimet ruđa máŋggain ásahusain, stuorámus skeaŋkka mii oaččuimet Iŋggášguolbana (Porsangmoen) garnisovnnas. Giittusin mun dollen hearvasága noaiddi Johan Kaavena birra muhtun doaluin leairras. Sverre Hatle lei sárgon somás diploma ja geigii dan hovdii ollu giitosiiguin. Ieš Piera Hætta lei sárgon leavgga. Dát lei su maŋimus meašttirbargu. Son jámii geassit seamma jagi váibmodohppehagas go lei doallamin málagovvačájáhusa Oslos. Buori áiggi ovdal vuođđolágabeaivvi mii oaččuimet gárvves leavgga leavgabuvttadeaddjis Oslos. ¶ Miessemánu 17. beaivve 1967 lei stuorra dáhpáhus Skuvvanváris. Mis lei heajaskas dilálašvuohta iđđedis skuvlašiljus. Leavga libardii, beaivváš báittii, oahppit čuojahedje “Ja, vi elsker" ja “Sámisoga lávlaga" njuolggonjurggonasain. Piera Hætta lei gudneguossin. Moai skuvlainspektevrrain Helmer Mikkelseniin doalaime goabbáge sártni. Munno gaskkas doalai Sverre Hatle skuvlaleavgga. Dat lea silkkis ráhkaduvvon. Ivdni lea oranša alit čállosiin ja govadagaiguin. Govadagat lea eaŋkalat, nugo galgetge leat leavggas. Leavgga guovddážis lea Sieidesullo govadat mii lea gili don dološ kultuvrra symbolan. Sullo birra leat ovttageardánis govadagat mat govastit gili boares ealáhusaid bivddu ja guolásteami. Go mii maŋŋelis dego dábálaččat leimmet vuosttažin ráiddus Leavnnjas, de lei Sverre Hatle leavgaguoddin. ¶ Lei deaŧalaš ásahit bistevaš árbevieruid ođđa skuvlabiirii. Maŋimus skuvlabeaivve ovdal juovlaluomu ledje oahppit ja oahpaheaddjit čoahkkanan kapellii. Dát geardduhuvvui juohke jagi fealtabáhpa vehkiin. Miihan eat sáhttán gáibidit ahte suohkanbáhppa galggai boahtit juohke háve go mii háliideimmet ipmilbálvalussii, sus ledje moanat girkut ja kapeallat viiddis guovllustis. Ođđajageeahkeda lei maiddái ipmilbálvalus kapeallasteamet fealtabáhpa bokte. Jur ovdalgo Sivert Amundsen čuojahii girkobielluid ođđajagi gudnin, de manne njeallje oahppi ovttas báhpain áltárgearddu ovddabeallái. Oahppit lohke jitnosit čálabáikkiid maid ledje bajil oahppan. Dát lei allaáiggálaš boddu. Elrávdnječuovga lei jáddaduvvon, dušše gintalat čuvge. ¶ Muhto ruovttoluotta min maŋimus skuvlabeaivái ovdal juovlaluomu: Ovdal ipmilbálvalusa ledje oahppit ja oahpaheaddjit čoahkkanan riepmosállii. Mii joraimet juovlamuora birra, ja mis lei iežamet guoimmuheami maŋimus hárjehus. ¶ Juovlafeasttas 1963:s. Juovlasuohtastallamis lei álo dáhpin lávlut "Det første lys jeg tenner". (Cahkkehan vuosttáš gintala) Njeallje smávvaskuvlaoahppi lávlo guhtege vearssa. Lávlaga beallemuttus logai eará smávvaskuvlaoahppi juovlaevangeliuma. Nieiddat gurut bealde: Anne Lise Johansen, Torill Grøtte, Berit Ellen Utsi ja Kari Marie Utsi. Gánda gii lohká evangeliuma: Nils Utsi. ¶ (Govva: Richard Bergh) ¶ Vuosttaščájáhus lei min stuorra feasttas basiid gaskkas, maid vánhemat lágidedje. Dalle lei bahkka dievva skuvllas. Olles Skuvvanvári álbmot lei doppe, ja lassin bohte velá eretfárren skuvvanvárrelaččat Kárášjogas ja Leavnnjas. Mii joraimet juovlamuora birra ja de lei guoimmuheapmi mii lávddi alde čájehuvvui, ja velá bollát ja bruvsa mánáide. Filbmačájeheapmi lei klássalanjas unnoraččaide, ja dan botta herskostalle ollesolbmot gáhkkokáfiin. Ja de bođii juovlanigá! Maŋimus jagiid bohte guokte sihkkarvuođa dihtii, ja goappásge ledje seahka dievva ebelat ja appelsiinnat maid geigiiga háhpohalli mánáidgieđaide. Go juovlanigá-guovttos giittiiga iežaska ovddas ja manaiga olggos, de fertejin mun uvssa fáktet vai ii oktage olmmoš siste beassan olggos. Nigáid herggiid han ii galgan baldit. Ledje ollusat geat háliidedje olggos daid oaidnit. Muhto mun ledjen garas ja dollen buohkaid siste. Sii geat ledje sáhkkii, fertejedje duhtat mu muitalussii herggiid ja reagaid birra mat loktanedje muohtašiljus ja girdiledje váriid badjel Áltái. ¶ Geahččit liikojedje juovlaneavtttalmasaide, eaige unnimusat dramatiserejuvvon lávlagii "Mors lille Ole" (Eatni unná Ovlláš). Borghild Johansen nevttii Ovllážin, gii gávnnadii guovžžain vuovddis. Marit Eira (njoammu láhttis) nevttii guovžan. ¶ (Govva: Richard Bergh) ¶ Giđđat 1969 galledii Norgga easkanáitalan ruvdnoprinsabárra Finnmárkku. Soai maiddái finadeigga Skuvvanváris. Cuoŋománu 18. beaivve bohte golbma helikoptera Kárášjogas gonagaslačča-guoktáin ja sudno mieđusteddjiiguin. Lei hui beaivvadat. Helikopterat seivo jieŋa ala Bajitjávrái turistaguovddáža vuolábeallái. Gáttis vurde gieldda sátnejođiheaddji ja ovdagoddi. Skuvlaoahppit ja oahpaheaddjit čuččodedje gávttehassan ja skuvlaleavga lei fárus. Mii leimmet hárjehallan guhká dán dilálašvuhtii! Sátnejođiheaddji presenterii min ruvdnoprinsabárrii. Smávvaskuvlaoahppi Anne Kirsten Utsi lávkii ovddas, sojaldahttii čippiid čábbát ja geigii ruvdnoprinsii johkafatnasa modealla. Fatnasa leimmet fidnen duojára, Johan Johansena, ráhkadit midjiide. Juhán lei vuosttaš Skuvvanvári fástaássi maŋisboahtti ja lei maiddái badjeolbmo sogas geat dien guovllus álo leat orron. Fanasmálle maid son ráhkadii, leat sápmelaččat geavahan don doložis juo. ¶ Skuvvanvárri cuoŋománu 1969. Ruvdnaprinsabárra lei almmolaš guossin Porsáŋggus ja seivvuiga helikopteriin Skuvvanvárrái. Smávvaskuvlaoahppi Anne Kirsten Utsi geige ruvdnaprinsabárrii johkafanasmálle. ¶ (Govva: Richard Bergh) ¶ Mihcamáreahket 1969:s guđđen Skuvvanvári biillain. Mu uhca Morris Miniminor lei dievva eamidiin ja mánáiguin. Mii fárriimet Hjørungavågii, gos Birgget lei eret. Nu de lei min Skuvvanvári vásáhus meattá. Muhto juohke geasi mii boahtit ruovttoluotta. ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Guovttegielalaš oahpahus - máná dihtii ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Inez Boon muhtin ohppiidisguin, Kárášjoga skuvlla 7. luohkás, miessemánu 17. b. 1963 Gurut bealde: Margit K. Pedersen / Nilut Lásse Márgget, Astrid Anti Johnsen / Káre Jon Astrid, Marit Kirsten Guttorm / Álet Jon Máret, Inga Hætta Berg / Heaikka Ándde Iŋgá. (Gova lea luoikan Inez Boon) ¶ Inez Boon lea riegádan Vuolleeatnamiin (Nederlánddas) 1933:s, lea čađahan oahpaheaddjioahpu doppe ja bođii Norgii 1959:s. Son lei oahpaheaddji Kárášjogas 1960-logus ja lei sámi oahpponeavvuid ráhkadeami álggaheaddji. Maŋŋá fárrii son Oslo-guvlui, čađahii joatkkaoahpu pedagogihkas ja duiskkagielas ja barggai oahpaheaddjin ja doaimmaheaddjin Universitehtalágádusas. Inez Boon orru dál Bærumas Akerhusas. Earret sámegiela oahppogirjjid maid mii dán artihkkalis máinnašat, de lea son almmuhan guokte girjji, Et håndslag til Finnmark - Fredsvennenes Hjelpetjeneste under gjenreisingen 1946-1949 (Doarjja Finnmárkui - Ráfiustibiid Veahkkebálvalus ođđasit huksemis 1946-1949) ) ja Willem Barentsz reise (Willem Barentsza mátki) (Vuolleeatnamiid jiekŋaáhpedoaimmahagaid birra 1594:s 1597:i). ¶ Mu guovtti jagi barggus Kárášjoga nuoraidskuvlla oahpaheaddjin 1960-logu álggus, de mun, seammaláhkai go earátge mu bargoskihpáriin, oalle farga fuomášin váikkuhusaid das ahte sámegielat oahppit rahče oažžut ollislaš ávkki skuvlla oahpahusas. Dát oahpahus lei eanaš leamaš dárogillii juo dán rájes go mánát, čieža jahkásažžan, ledje boahtán skuvlii vuosttaš háve. Vaikko 1949 rájes lei fálaldat geavahit eanet sámegiela smávvaskuvllas, de lei váttis čađahit oahpahusa mii ávkkuhii. Váttisvuohtan lei earret eará ahte váilo sámegielat oahpaheaddjit ja oahppogirječállit. Dán váilevašvuođa vigge buoridit nuvttá sámegielakurssa fállama bokte ja bálkálasáhusaiguin sidjiide geat máhtte geavahit giela veahkkin oahpahusas, muhto ii dás ovdánan mihkkege. Dasa lassin lei nu ahte eai váhnemat eaige báikkálaš politihkkárat liikon jurdagii geavahit eanet sámegiela oahpahusas. Muhto, jos ledje oahpaheaddjit geat máhtte sámegiela, de geavaheimmet sin smávvaskuvllas. Dieđusge lassánii ohppiid dárogiela gelbbolašvuohta jagiid mielde, dađi mielde man ollu juohkehaš servvoštalai dárogielat mielohppiiguin dahje/ja ollesolbmuiguin, muhto ollusiidda lei ain mealgat mii váillui ovdalgo máhtte dárogiela doarvái bures go gerge ovccát luohkás. ¶ Go skuvla badjelgeahčai ohppiid eatnigiela, ja sin kultuvrralaš árbbi muđui, de dat dagahii fuones bohtosiid, ii dušše kvalitehta ja viidát máhtuid ektui maid skuvla lei oahpahan, muhto maiddái ohppiid áddejumi ektui man árvvus iežaset giella, iežaset kultuvra ja historjá lei. Norgga sámegielat-dárogielat guovlluin skuvla ovddastii dušše ovtta kultuvrra, ja dat lei dáru. 1960-logus lei ain nu ahte sámi oahppit loahpahedje bákkolaš skuvlla "eahpelihkostuvvan Norgga nuorat"-steampaliin. ¶ Lei várra oalle soaittáhagas ahte daláš skuvlainspektevra Lydolf Lind Meløy fuomášii artihkkala guovttegielat oahpahusa birra Vuolleeatnamiid frisalašhálli guovlluin (Frisaeatnamis), seammás go sus lei vuolleeatnanlaš oahpaheddjiid joavkkus. Muhto dát soaittáhat lei dattetge dat mii dagahii ahte mun juovlamánus 1963:s vulgen oahppomátkái Frisaeatnamii ja guorahallen ahte sáhttetgo frisalaš guovttegiela skuvllat, ja sin vásáhusat, leat sámegiela guovlluide ávkin. ¶ Dán guovtti vahkkus, maid ledjen frisalaš guovlluin, deaivvadin ollu olbmuiguin geat iešguđeláhkai beroštedje guovttegielalaš oahpahusas, sihke praktihkalaččat ja teorehtalaččat. Frisaeatnama frisalašhálli skuvladirektevra mieđuštii mu sierranas skuvllaide, gos mun bessen guldalit oahpahusa, geahčadit oahpponeavvuid maid sii geavahedje ja háleštit sihke oahpaheddjiiguin ja ohppiiguin sin vásáhusaid birra. Mánáid frisalaš eatnigiella lei oahpahusgiellan álgo guoktejagi mánáidskuvllas, seammás go riikka váldogiela oahpahedje njálmmálaččat muhtun diimmuin, ja dasto, go mánát ledje oahppan lohkat ja čállit iežaset gillii, de ohppe váldogiela maiddái čálalaččat. Goalmmát jagi rájes de gielat dađistaga molso saji. Vuolleeatnamiid giella geavai oahpahusgiellan ja frisalaš giella doalahii diimmuid sierra fágan diibmoplánas. ¶ Frisalaččat ledje nappo ollen mealgat guhkkelii dán áigodagas go maid sápmelaččat ledje das ahte árvvusatnit eatnigiela geavaheami oahpahusas. Muhto frisalaččaid vásáhusat ná guhkás joavdat, muitalii ahte ii lean váttis oaidnit máŋga sullalaš beali. 1957:s adde lobi álggahit guovttegielalaš skuvllaid Frisaeatnamis. Gielddain gos gielalaš dilálašvuođat ledje vuohkkasat ásahit dákkár skuvllaid, galggai dál juohke skuvla ieš oažžut mearridit galggaigo rievdadit skuvlaplána ja geavahišgoahtit eatnigiela nugo bajábealde lea čielggaduvvon. Dát mearkkašii ahte skuvlla oahpaheaddjit fertejedje leat miehtemielalaččat dasa, ja ahte eanetlohku váhnemiin dahke dan seamma. Ovttaskas skuvlla eai galgan bajit eiseválddit mearridit dán áššis. Eahpádusat mat ovdanbohte, erenoamážit váhnemiid gaskkas, ledje vuosttažettiin go jáhkke ahte eatnigiela geavaheapmi hehtte oahppamis riikka váldogiela ja nu muđuige oahpahusa. Dasa lassin oaivvildedje ahte lei dárbbašmeahttun eatnigiela oahpahusain skuvllas - mánná han máhtii juo dan, ja gielas ii lean makkárge árvu stuorraservodagas. Dát čájeha ahte ii lean beare álgit guovttegiela oahpahusain buot guovlluin gos frisalašhálli ruovttut ledje eanetlogus! ¶ Muhto dađistaga go eanet skuvllat besse geahččaladdat, de heite eahpideames eambo ahte eambo. Muđui lea veara deattuhit ahte eatnigiella ii oahpahuvvon dušše danin ahte galggai leat álkit áddegoahtit riikka váldogiela. Skuvlla ulbmil han lei guovttegielalašvuohta, dát mearkkaša ahte galge máhttit ja dovdat guktuid gielaid, sihke frisalaš oahppit ja vuolleriikkaidgielalaš oahppit. ¶ Frisalaš pedagogat ledje álggahettiin fidnen oaivadeami walisalaččain Stuorra- Británnias, ja ain doalahedje lagas oktavuođa singuin. Walisalaččat ledje menddo njunnožis, sihke das mii guoskkai guovttegielalaš skuvladoibmii ja áššáigullevaš dutkamii. Walesa lei muhtun lágan Mekka buohkaide geat beroštedje guovttegielalaš oahpahusas, ja danin mu garrasit rávvejedje dohko mátkkoštit. Go sáddejin ruhtaohcama Álbmotskuvlaráđđái (Folkeskolerådet) (maŋŋá Vuođđoskuvlaráđđi (Grunnskolerådet)) oktan dievašlaš raporttain mu vásáhusaid birra Frisaeatnamis, de dan bures vuostáiválde. Ráđi ovdaolmmoš, Erling Slaatto, dattetge eaktudii ahte oahppomátkki boađus galggai leat ahte mun čállen sámegiela áppesa. Raporttaid lohkamis sii ledje dolkan. Dál háliidedje addit sámegielguovlluid skuvllaide konkrehtalaš fálaldatvejolašvuođa geavahit eatnigiela álgooahpahusas. ¶ Leihan illudahtti ahte guovddáš skuvlaeiseválddit dihte man deaŧalaš lei geavahit eatnigiela. Girko- ja oahpahusdepartemeantta evttohushan Sd. dieđáhusas nr. 21 (1962-63) lei maiddái duođai miehtemielalaš dán dáfus. ¶ Slaatto eaktudussii ii lean dattetge nu álki mieđihit go in máhttán sámegiela ja ledjen leamaš dušše moadde jagi barggus sámegiela birrasis. Mu guorahallamiid ulbmilhan lei vuosttažettiin guovdilastit mii dáhpáhuvvá oahpaheaddji ja oahppi gaskka riikkain gos geavahit guovttegielalaš oahpahusa álgoluohkáin, ja de juogadit mu dieđuid singuin geat máhtte dan praktihkalaččat geavahit Norggas. Akademihkalaš áigumušain mun in beroštan, vaikko mun dieđusge in sáhttán garvit oahpásmuvvamis dán fáttá doaibmi dutkamii. Skuvlainspektevrra Lind Meløy ja Kárášjoga bargoskihpáriid movttiidahttin váikkuhii dasa ahte mun loahpas gávnnahin ahte ferten duostat. Dát mielddisbuvttii sámegiela iešoahpahallama dakkár dássái ahte munnje lei vejolaš čallit teavsttaid mat ledje pedagogalaččat-metodihkalaččat dohkálaččat ja mat ledje ohppiid birrasis, sihke duođalaččat ja dovdduid geasuheaddjit. Dán áigodagas lei Finnmárkku oahpaheddjiide fálaldat lohkat jahkásaš virgelobiin oktan bálkkáin sámegiela vuođđofága Oslos, dáinna eavttuin ahte geatnegahttojuvvojit oahpahit vihtta jagi sámegiela guovlluin. Váivvádus lei orrut ja bargat Oslos, muhto dan buorrin lei ahte mus ledje máŋga sámegielat giellakonsuleantta das lahkosis. Maiddái universtitehtalektor Thor Frette čuovui prošeavtta beroštumiin ja lei stuorra veahkkin. Guovtti vuosttaš áppesa osiid nagodin ieš čállit. Goalmmát oassi gáibidii gielladási man mun in hálddašan ja nu Álbmotskuvlaráđđi (Folkeskolerådet) dohkkehii mieldečálli. Dát lei mu bargoskibir Kárášjogas, Hans Eriksen. ¶ 1964´ čavčča ledjen njeallje vahkku Walesas. Nugo vurden, de lei dát mátki stuorra ávkin munnje. Mun galledin earret eará ovcci skuvlla, ja daid gaskkas ledje njeallje giliskuvlla 90-100% walisalašhálli ohppiiguin. Buot skuvllain guldalin mo álgolohkan- ja čállinoahpahus oahpahuvvui eatnigillii, ja mo eaŋgalsgillii oahpásmuvve nubbingiellan. Dasa lassin ledje mus maiddái dáppe čoahkkimat oahpaheddjiiguin máŋgga dásis (earret eará oahpaheaddjiallaskuvllas), báikkálaš skuvlaeiseválddiiguin, dutkiiguin ja oahpponeavvuid lágideddjiiguin. Seammalágan mátkki mun čađahin maŋŋelis čakčat Luxembourgas. Doppe lea eatnigiella ja hállangiella letzeburgesch, skuvlla, girku, media ja eanaš girjjálašvuođa giella lea alladuiskkagiella, ja almmolaš giella (mii ii leat hállangiella) ránskagiella. Maiddái dáppe lei eatnigiella, duiskkagiela dialeakta, ožžon saji skuvllas, vaikko duiskkagiella lei váldooahpahusgiella. Skuvla Luxembourgas lei nappo golmmagielalaš. ¶ Ođđajagemánus vulgen Finnmárkui, namalassii Guovdageidnui ja Kárášjohkii. Eanaš áiggi orron Guovdageainnus vai oahpásmuvan skuvladilálašvuođaide ja dilálašvuođaide muđui. Kárášjohka lei dan áigodagas beakkán go lei stuorra báikkálaš vuostálastin geavahit sámegiela skuvllas, ja sámegielat oahpaheddjiid virgáibidjamat ledje moadde jagi ovdalis hirpmahuhttán máŋgasa. Guovdageainnu servodat lei dán dáfus eanet miehtemielalaš. Guktuin báikkiin dattetge ledje oahpaheaddjit čađa positiivvalaččat. Siihan beaivválaččat oidne ahte dárogiela oktoráđđejeaddji dilli váikkuhii boasttu guvlui. Guovdageainnus ledje muhtun oahpaheaddjit, Lise Bamrud, Liv Johnsen ja Inger Seierstad, bargan áigumušaiguin ráhkadit oahpponeavvuid mat sáhtte leat áhpun ohppiide oažžut stuorát ávkki oahpahusas. Mu bargui lei hui ávkkálaš beassat ráđđádallat singuin ja gullat sin vásáhusaid. Mus lei erenoamáš lagas ovttasbargu Inger Seierstadain, gii galggai sárgut govaid áppesii. Mun sáhtten sutnje čájehit gaskaboddosaš bargoevttohusa, ja dáinna vuođuin sáhtten čilget makkár govaid mun ledjen smiehttan livčče heivvolaččat. Go son gárvii vuosttaš sárgojuvvon govaid, de illudin go dát ollásit orro heivemin mu čállosiidda. Su govat dagahedjege ahte mánát liikojedje girjjiide. Liv Johnsen (Jerpseth) ráhkadii maŋŋá dárogiela nubbingiellan álgooahpahusoahpponeavvuid. Áppesa golbma oasi, bagadusaiguin ja bargobihtáiguin, almmuhuvvojedje áigodagas 1967-69. Vuosttaš oasi, lás’se ja mát’te - ruovtos , ođasmahttii Sverre Hatle ja almmustuvai 1977:s namahusain dá læba lás’se ja mát’te . 1980:s dát almmustuvai ođđa deaddileamis go riektačállin rievddai. Seamma dáhpáhuvai dieinna guvttiin eará osiin, Lás’se ja Mát’te - Jåđos ja Lás’se ja Mát’te ja sudnu us’tibat. ¶ Lásse ja Máhtte jođus lei vuosttaš oahppogirjjiid gaskkas sámegiel álgooahpu várás. ¶ Sihke Guovdageainnus ja Kárášjogas čielggadin oahpaheddjiide pedagogalaš vuođu ahte vuoruhit eatnigiela álgooahpahusgiellan, ja eará guovlluid giellaseaguhusbirrasiid vásáhusaid. Kárášjogas lei maiddái erenoamáš dárbu geavahit liibba čielggadit skuvlastivrii ja berošteaddji váhnemiidda mo dát oahpahus doaimmai, ja makkár bohtosiid sáhtii vuordit vásáhusaid vuođul mat ledje dáhkkon eará riikkain sulastahtti dilálašvuođain. Mii fertet dás muitit ahte Kárášjoga sámiid álbmotčoahkkimis, cuoŋománu 9. beaivve 1960:s, 87:s 89 olbmos dohkkehedje cealkámuša Norgga ráđđehussii mas ee. čuovvovaččat celkojuvvui sámegiela geavaheami birra skuvllas: "Mii oaivvildat ahte lávdegotti evttohus (Sd. dieđáhus nr. 21) ahte eanet sámegiela skuvlii fievrredit lea lihkohis maŋáslávki, mii heađušta ovdáneami ja dagaha stuorra váttisvuođaid nuoraidasamet sin boahtteáiggi birgemis. ...Go juohke sámegiela oahppodiibmu vissásit duvdá eret eará deaŧalaš skuvlafágaid, de mii nannosit vuosttaldat sámegiela oahpahusa ja dohkkehat sámegiela dušše veahkkegiellan. ... ja otnáš duohta dilálašvuođas mii oaivvildat ahte Girkodepartemeantta skuvlanjuolggadus beaiváduvvon 18.04.1898 galgá leat min báikki skuvlla boahtteáiggi njuolggadussan." ¶ Riektavuođa dihtii berre namahuvvot ahte cealkámušas maiddái addui vejolašvuohta ásahit sierra linnjáid váhnemiidda geat dáhttot iežaset mánáide eanet sámegiela oahpahusa geavaheami. ¶ Cealkámuš nappo čájeha seamma balu go maid olbmot Friseatnamis ja Walesas ledje dovdan. Dán sáhtii áddet go muitá váttisvuođaid maid sápmelaččat ledje deaividan stuorraservodagas ja Norgga eiseválddiid ektui go sis lei heajos dárogielmáhttu ja váilevaš oahpahusávkkástallan. Go máŋga buolvva ledje ferten duhtat vuolimuš beavdegeahčai, de áddemis olbmot sávve eará boahtteáiggi mánáidasaset. ¶ Mu bargun lei geahččalit čilget ahte guovttegiela skuvllas lei seamma ulbmil go maid siige háliidedje. Dán ulbmila juksanvuohki lei dagahan áddejumi ahte nuppebeliid dat lei. Rievdadan dihtii doaibmi boasttuáddejumiid ja -guottuid, de lei dárbbašlaš čielggadit jáhkehahtti láhkai ja čielgasit manin dát vuohki válljejuvvui ja man láhkai dat lei doaibman buoremusat. ¶ Deaivvadeapmi skuvlastivrra miellahtuiguin ja berošteaddji váhnemiiguin ii gal dagahan ahte dallánaga earáhuhtte ovddeš oainnuid, muhto ii lean gal nuge ahte sii "borre" mu, nugo muhtun mu bargoskibir lei einnostan. Go dovdá riidduid mat ledje olbmuid gaskkas geat ledje mielas ja geat ledje vuostá Sámelávdegotti evttohusa skuvlaáššis, de soittii leat ovdamunnin ahte mun dán oktavuođas ledjen olggobealboahtti amas olmmoš ja ahte mun sáhtten duođaštit positiivvalaš vásáhusaid riikkain nugo Vuolleeatnamiin ja Stuorra-Británnias. ¶ 1966´ geasi lágidii Álbmotskuvllaráđđi kurssa Leavnnjas giellaseaguhusguovlluid oahpahusa birra, ja doppe mun ožžon liibba čielggadit áppes-girjjiid. Maŋŋá lágidedje eanet diekkár geassečoahkkimiid, ee. Sieiddás (Deanus). Álgooahpahusa eatnigiela geavaheami vuođđun leat guorahallamat mat duođaštit ahte ollislaš giella- ja doabaovdáneapmi dušše ovdána eatnigiela bokte, namalassii giela bokte mii addá mánnái oadjebasvuođa ja masa mánás leat dovddut. Mánnávuođashan dákkár ovdáneami vuođđu láhččojuvvo. Eatnigiela čiekŋudeapmi maŋŋá, ja ođđa gielaid oahppan, goazahuvvo mealgadii go dát vuođđu lea váilevas dahje ii oppa leatge. Mu bargu áppesiin ja mu guovttegiela skuvlla "propagánda", lei áibbas konkrehtalaččat oaivvilduvvon doarjut sámegielat máná dárbbu sáhttit ávkin atnit oahpahusa seamma vuođu alde go dárogielat mánát ledje sáhttán dahkat. Seailluhit iežas giela ja iežas kultuvrra, ja dáidda láhčit lunddolaš saji skuvlii, oidnen mun (ja oainnán) deaŧalažžan máná iežas dihtii. Hálddašeaddji giela ja hálddašeaddji kultuvrra stuorra váikkuhus, sáhttá álkidit doalvvuhit máná jáhkkit ahte su iežas duogáš ii leat mange veara jos galgá eallimis lihkostuvvat. Muhto ii oktage sáhte ollensadjái vuolgit jos ii dovdda vuolggasaji, beroškeahttá eallima dásiin. Iežas duogáža diehtit, ii leat makkárge bahán go galgá máilbmái vuolgit. Jos mánáid bágge dán vajálduhttit go leat guđa dahje čieža jagi boarrásat, de sin ala bidjet noađi mii sáhttá šaddat lossat guoddit. ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Artihkkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Svein Lund lea jearahallan Ebba Westerfjell ja Sofie Kappfjell Maajehjaevries 2003 (Govva: Basia Głowacka) ¶ Maajehjaevries Lulli-Nordlánddas orruba oappážagat geat goappašagat leaba leamaš oahppit sámeskuvllas Havikas, ja maid bargan sámi skuvllas Aarbortes. Muhto earret dan, de leat sudnos maid hui goabbatlágan vásáhusat. ¶ Sofie Kappfjell lea riegádan 1921:s ja vázzán olles skuvlaáiggi Havikas jagiid 1928-35. ¶ Ebba Vesterfjell lea ovcci jagi nuorat, ja váccii dušše ovtta jagi Havika skuvllas ovdal soađi. Loahpa skuvlaáiggis váccii son Maajeh-jávrri giliskuvllas. mii leat humadan oktanaga oappážagaiguin. ¶ Lei Sámemiššuvdna mii jođihii Havika skuvlla, muitala Sofie. - Muhto doppe ii lean obage sámegiella, ii ge oktage oahpaheaddji hupman lullisámegiela. Eai eará bargit ge internáhtas hupman sámegiela. ¶ - Go buot manai dárogillii, man ollu de ipmirdit doppe? - Ipmirdin gal veahá dárogiela go álgen skuvlii, muhto ledje earát geat ledje čeahpibut. Doppe beasai gullat dakkár cealkagiid oahpaheddjjiin dego ahte: "Son lea čeahpit, go sus lea eanet dárogiella ruovttus." Dalle mun jurddášin ahte manin bat dasto ii sáhttán leat sámegiella. Dainna lágiin dego vuosttaldin iežan siste. muhtin mánáin ledje váttisvuođat go máhtte unnán dárogiela go álge. ¶ - Skuvla lei dovddus dasa ahte lei sreaŋggis, movt don vásihit dan? - Mu mielas ii lean doppe nu sreaŋggis. Fertii han dakkár báikkis njuolggadusaid čuovvut. Ohppiin ledje fásta barggut maid galge bargat internáhtas. Mii basaimet ohppiid bevddiid, guttiimet muoraid sisa ja barggaimet eará diekkár bargguid. Dasa mun liikojin bures, mu mielas ii lean beare ollu bargu. Muhtimat gohčodedje skuvlla "Buvrohavika" go mii oaččuimet nu ollu buvrru doppe. Hávvarbuvru sieráhiin! Muhto mu mielas lei njálgga ja nu lea ain dál. Maŋŋil, go lean humadan earáiguin geat vázze Havikas skuvlla, de lean oaidnán ahte mis lei ieš guđet lágan oaidnu soames áššiide doppe. Earát leat váidalan áššiid mat mu mielas ledje buorit. Vearrámus lei go lei buohcci internáhtas. dalle veallájin ja jurddášin ahte livččii buoremus leat ruovttus. ¶ Maajehjaevrie lea leamaš báiki gos lullisámit leat gávnnadan. Earret eará leat sámemiššuvnnas leamaš čoákkámat dáppe guovtti geardde jagis. Dát govva lea váldon jagi 1930. ¶ (Govva: Samenes venn /Rogstad: Streif i sør-samenes saga) ¶ Ebba váccii dušše ovtta jagi Havika skuvllas. - Mun vázzen doppe dego sávza mii ii ipmirdan nu ollu. Ledje guokte oahppi geaiguin hupmen sámegiela friddjaáiggis. Muđui ii leat nu ollu maid muittán dan skuvlajagis. Muhto de bođii soahti ja Havikas ii lean skuvla šat ovdal go soahti lei nohkan. Loahpa mu skuvlaáiggis vázzen mun Maajehjaevries. Doppe lei skuvla ovtta lanjas girkus, mii gohčodeimmet dan unna-lanjažin. 1.- 3- luohkká vázze ovtta vahkku ja 4.- 7. luohkká dan nuppi vahkku. Doppe lei ahkit vázzit. Ledjen čađat áidna sámi mánná doppe, 2.- 7. luohkás. Ii lean suohtas, doaivvun livččii leamaš suohttasit jus eará sámi mánát livčče leamaš doppe. In livčče háliidan eallit oktii vel dieid jagiid, in mainna ge lágiin. ¶ - Mii lei stuorimus váttisvuohtan, oahpaheaddjit vai dat eará oahppit? - Ledje dat eará oahppit, eai oahpaheaddjit. Ii oainnat galgan oahpaheddjiide váidalit. Eai sii lean nu ollu olgun ahte oidne mii dáhpáhuvai. Muittán oktii go mis lei leamaš geahččaleapmi dárogielas. Oahpaheaddji dajai luohkkái: "Lea stuora heahpat. Ebba hupma sámegiela ruovttus, muhto lihkká lea čeahpit dárogielas go dii." Dan ii lean goasse galgat dadjat Diet friddagoartil šattai hirpmus munnje. Dat lei nu vearrái ahte eai geavahan mu nama ge, dušše fasttit dadje. Maid sii dadje lei nu fasti ahte dan in sáhte oba muitalit ge. ¶ Mun muitalin dan ruovttus. Áhčči dajai ahte go muhtin jagit vásset, gal hal de "dážat" ohppet. Ožžon dan ipmárdusa ahte dážat leat veahá ovttageardánat. De fárrii okta ruovde- máđi ovdaolmmoš deike iežas guvttiin nieiddain, ja nubbi dain nieiddain šattai mu buoremus olmmái. dan maŋŋil buorránii, ja hárdin unnui veahá. ¶ 1958:s bivdojuvvui Sofie boahtit Aarbortii doaibmat dálueamidin sámi skuvllas. - Ledjen gullan nu ollu váidagiid internáhttaskuvllain, ahte jurddášin ahte mun gal dohko in vuolgge. Muhto mun dárbbašin barggu, ja go juo bivde, de jurddášin ahte geahččalan bargat doppe jagi dahje guokte. Muhto bargen doppe badjel guokte logi jagi, 1958:s ja 80- lohkui. Mun lean álo liikon mánáide, muhto mus ii leat oahppu bargat mánáiguin. Muhto dálu- eamit skuvlla ledjen vázzán. ¶ Dálueamidin bargat internáhtas ii lean makkárge ovccis njealji rádjái bargu. Bargu lei goasi birra jándora, ja lei lossa bargu. Muhto mus lei friddja juohke nuppi sotnabeavvi! Go mus alddán ii lean bearaš, de šattái internáhtta dego mu ruoktun buot dáid jagiid. Munnje lea leamaš illun eallin ja bargu doppe. Muhto loahpas álge julggiin nu bákčasat, ahte šadden oadjovuostáiváldi. Dan maŋŋil huksejin viesu dása Maajehjaevrii. ¶ Skuvlaoahpaheapmi geassemánu 14. beaivvi 1962. Gurutbealde dálueamit Sofie Kappfjell. ¶ (Govva: Sigrid Bergli Sørnes) ¶ - Internáhtas lei eanas dárogiella. Sáhtii gal leaikkastallat ja hupmat sámegiela singuin geat máhtte sámegiela. Muhto juo dan áiggi ledje ollu mánát skuvllas geat eai máhttán sámástit. Jus mii leimmet geavahit eanet sámegiela, de lei sidjiide šaddat váddásit. Eat ožžon váhnemiin ge sávaldagaid ahte geavahit eanet sámegiela go hupmat sin mánáiguin. ¶ Ebba lea maid bargan sámi skuvllas Aarbortes, máŋga áigodaga 1970- ja 80- logus. Dalle ledje álgán oahpahit sámegiela skuvllas, muhto dušše 1- 2 diimmu vahkkus. Vuosttaš áiggi go sámegiel- oahpahus álggii skuvllas leigga Lars Børgefjell (Burkien Laara) ja Nils Kappfjell (Gaebpien Næjla) oahpaheaddjin. Sudnos ii lean mihkkege oahpuid, ja eaba ge diehtán movt giela galgá oahpahit mánáide. Dalle ii lean vel sámegielas almmolaš stahtus fágan. ¶ Ebba lea bajásgeassán vihtta máná. - Go sii galge álgit skuvlii, de in eahpidan ge ahte buoremus lei sáddet sin internáhttaskuvlii. Dan vuođul maid ieš ledjen vásihan giliskuvllas, de jurddášin ahte dan seamma eai galgga mu mánát dárbbašit vásihit. ¶ Dán áiggi ii leat šat seammalágan hárdin sámi mánáin go mu skuvlaáiggis. Dál ii leat šat skuvla Maajehjaevries. Skuvla heaittihuvvui 5-6 jagi áigi. Sámi mánát dáppe eret vázzet dál Troforsas, ja muhtin vahkkuid leat sii sámi skuvllas Aarbortes gos besset oahppat lullisámi giela ja kultuvrra. ¶ Dalle juo go Sofie ja Ebba leigga mánát,de lei lullisámegiella juo unnán anus. - Sámegiella šattai measta čiegus giellan, muitala Sofie. - Ruovttus humaimet sámegiela, muhto dakkaviđe go dárogielagat ledje doppe, de dárusteimmet. Muhtomin lei váttis čađahit dan. Eadni humai dušše sámegiela ruovttus, ja son lei hui hubmái. In hal mun gal sáhttán dárustit suinna. Dalle fertejin hupmat sámegiela vaikko ledje earát das. ¶ Oappážagat eaba jáhke lullisámegiela nagodit nu bures seailut boahtteáiggis. - Mun balan dat jávká, dadjá Sofie. - Ledjen maid eahpádusas go áigo lullisámegiela oahpu álggahit skuvllas, muhto in sáhttán vuosttaldit dan go bođii johtui. ¶ Okta sis guhte álggii bargat oažžut lullisámegiela oahpahusa skuvlii, lei Sofie ja Ebba oabbá, Anna Jacobsen (Jaahkenelkien Aanna). Son lea leamaš oahpaheaddji ja lea maid čállán oahppogirjjiid lullisámegillii.[Anna Jacobsen jámii moadde mánu maŋŋil dán jearahallama. (red.)] ¶ - Son fárrii luksa ja náitalii doppe, muhto bođii fas ruovttoluotta, muitaleaba soai. Eai lean sus galle oahppogirjji go álggii. Áidna sátnegirji lullisámegielas lei duiskkagillii (Lagerkrantz), muhto Anna oahpahalai duiskkagiela ja nu sáhtii lohkat dan sátnegirjji. ¶ Lei buorre go oaččuimet čállingiela, dat mis ii lean ovdal. Son guhte háliida oahppat, sáhttá dahkat dan dál. Leat maid earát go lullisápmelaččat geain lea beroštupmi oahppat min giela. Okta duiskalaš bođii ja oahpai sihke lulli- ja davvisámegiela. ¶ Eanet artihkkalat sámi skuvlahistorjjás 1 ¶ Heahteoahpaheaddji Sámis - vásáhusat ja dárkostusat ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Harald Eidheim luohkáinis Buolbmágis. Oahppit leat: Nils Johannes Porsanger, Frøydis Aslaksen, Ingrid Dolonen, Elna Holmgren, Marit Tapio, Edvin Johnsen. (Govva luoikan Harald Eidheim) ¶ Harald Eidheim lei oahpaheaddji Álddanjárgga (Meskelv) skuvllas Unjárggas čakčat 1946 ja Stáhta skuvlainternáhtas Buolbmágis 1947-48. Son lea riegádan 1925:s Voldas Sunnmøres. Dalle go son lei oahpaheaddjin Finnmárkkus, de ii lean sus go gymnása oahppun. ¶ Maŋŋá go "heahteoahpaheaddjin" heittii, de lohkagođii Oslo universitehtas ja čađahii sosiálantropologa magisttargráda dutkosiin Erverv og kulturkontakt i Polmak (Ealáhusláhki ja kulturgaskavuohta Buolbmágis), mii almmuhuvvui 1958:s. Son lea čađahan fealtabargguid ollu sajiin Sámis 1950-logus ovddosguvlui ja lea almmuhan girjjiid sámi servodateallima etnopolitihkalaš ja kultuvrralaš beliid birra. Dovdoseamos lea esseačoakkáldat Aspects of the Lappish Minority Situation. > ¶ Eidheim lea bargan Oslo, Stockholmma ja Romssa universitehtain. Son lei Romssa universitehta sámi oahppoossodaga vuosttaš professor, ja penšunistan lei son professor 2:ža virggis Romssa Museas. Son lea ain prošeaktamielbargin doppe, dál luođobargin. ¶ Go nubbi máilmmisoahti nogai, de álggii áigodat mii Norgga ja Davvi-Norgga historjjás lea gohčoduvvon ođđasithuksenáigin. Dán áigodagas mii bisttii bures 1960-lohkui, dađistaga lihkostuvai ásahit dábáleabbo servodateallima Davvi-Romsii ja Finnmárkui. Guovdilis bargun lei álggahit ja normaliseret vuođđoskuvlla oahpahusa mas váilo sihke skuvlavisttit, oahpponeavvut ja olbmot geain lei oahpaheaddjioahppu. Oahpaheaddjit váilo olles riikkas, ja aviissain ja radios ávžžuhedje ahte maiddái olbmot geain lei artium, realskuvlaeksámen dahje sullasaš, sáhtte dieđihit iežaset bargin dainna ulbmiliin ahte ođđasit hukset skuvlla davvin. 1946:s mun lávkejin boares Midnattsol nammasaš fatnasii Ålesunddas, koaffar gieđas ja Finnmárkku skuvladirektevrra telegrámma lupmas. Ollensadji lei Čáhcesuolu. Telegrámmas čuoččui ahte dán galgen rádjat, go dat lei duođaštus ahte mus lei lohpi meattildit persovdnadárkkistusa Romssas. Dat maiddái dieđihii ahte mun fertejin fidnet duođaštusa ahte ledjen čájehan rivttes našuvnnalaš guottu soađi áiggi. Dákkár duođaštus mus maiddái lei lupmas go lávkejin bordái. Vuosttaš gearddi mun vásihin niehkomáilmmi Davvi-Norgga rittu fanasruvttus -dramáhtalaš duogážat mat lasihedje 21-jahkásačča vuordámušaid ođđa ja amas guovlluide. ¶ Provásnjárggas Romssas lei bráhkka gosa mii buohkat geat galggaimet viidáseappot fertiimet mannat. Dás dárkkistedje sáhtte go olbmot čájehit báhpáriid duođastussan ahte sis lei lobálaš ágga mátkkostit viidásut davás ja nuorttas. Sin, geat besse viidásut mátkkostit, dihkkededje ollu DDT-bulvariiguin. Min dievdolanjas botkaledje báiddi vuollái ja buvssaid sisa. Dihkkeduvvon ja dárkkistuvvon Midnatsol-fanas mu doalvvui davvelii ahte davvelii - ja nuorttas go mu vuosttaš skábmaáigi álggii. ¶ Oalle ollu olbmot mátkkoštedje viidásut Romssas. Ledje ollu bearrašat geat máhcce ruoktot go ledje evakuerejuvvon máttás boaldima maŋŋá - ruoktot buollán duktásadjái, bráhkkaeallimii - muhto buohkain ledje háliidusat máhccat ruovttoluotta, geavahišgoahtit ja viidásut eallit riikkaoasis man ledje ferten guođđit. Máŋgasis ledje sávzzat mielde ja dat ledje borddis. Earát ledje máttadážat, ovttaskas olbmát geat galge oassádallat iešguđetlágan ođđasithuksenbargguin. - Mátkkosteddjiin lei ođđasithuksenmiellaláhki, ođđa áigi lei álgimin, ođđa vejolašvuođat ledje rahpasan. ¶ Go Romssas vulggiimet, de Midnatsol-fanas vásihii heajos dálkki - riđđu mii garai ja fanas fertii meattildit buot Várnjárgga bisánanbáikkiid ovdal Čáhcesullo. Dohko joavddaimet galbma iđida njealji-viđa áigge - ja mun áicagohten ránes bráhkkagávpoga go čuvggodišgođii iđđedis. Munnje lei imašlaš dovdu nu lahka oaidnit mii lea dáhpáhuvvan boaldima áigge ja maŋŋá. ¶ Mun háleštin muhtumiin gii barggai kája alde ja muitalin iežan earána. Son rávvii mu ahte in berrešii dál gávpogii vuolgit, ja ahte mun sáhtten čohkohallat kájabargiid vuoiŋŋastanlanjas dassážii go čuvggoda. Kája alde ja vuoiŋŋastanlanjas hálle bargit giela gaskaneaset mii lei munnje áibbas amas. Mu mielas orui kveanagiella, go mun ledjen gullan ahte soite leat kveanat Čáhcesullos. ¶ Bráhkkagávpot, mii lei nu jaskat ja ránis iđitbottas, amas giella mii mu beljiide lei dovdameahttun giellan, dát mus bokte dovddu ahte ledjen guhkkin eret ruovttus, ledjen Norgga rádjeriikkas. Mus gorut čagalduvai go ledjen nu jierásmuvvan. Go diibmu lahkanišgođii ovcci, de čuojahin skuvladirektevrakantuvrii - doppe vástidii skuvladirektevra ieš ja son sávai munnje buresboahtima sunnfjorddialeavttain (fas dakkár vuorddekeahtes vuostálasvuohta). Son áiggui sáddet iežas bártni mu viežžat, son muitalii. Nie bohten mun nugo máŋga earáge easkaálgi Lyder Aarseth-guoktá eamidiin ruoktot geat dalle oruiga barttasteaskka Anderselv-nammasaš báikkis. Buot dáin muitinveara beivviin maid mun vásihin ja ain muittán, lei dát beaivi okta dain maid muittán buoremusat. Mu vuostáiválde váimmolaččat ja ustitlaččat Aarseth-ruovttus - dego livččen lean dánaguossi. (Dađistaga gullen ahte máŋgasis lei seammá dovdu). Soai eamidiin measta olles beaivvi muitaleigga munnje dábálaš dili Finnmárkkus ja dieđusge vuođđoskuvlla heajos dili, internáhttavuogádaga ja máŋggagielalaš dilálašvuođa. Mun fertejin maiddái muitalit iežan duogáža - iežan ruovttugili - ja manin mun ohcen barggu Finnmárkkus. Maŋimus gažaldaga lei váttis vástidit ja mun in muitte makkáraš vástádusa mun hutkájin, go mun in lean velá gávnnahan makkár barggu mun háliidin oahppat - in ainjuo háliidan šaddat oahpaheaddjin. Aarseth muitalii munnje ahte galgen oahpahit Álddanjárgga skuvllas Unjárgga gielddas ja mii lei guovtteluohkat giliskuvla, ahte skuvlavisti lei bráhkka mas lei okta klássalatnja ja oađđinlatnja ja gievkkan oahpaheaddjái. Eanaš skuvlamánát ledje sámi/dáru guovttegielalaččat, muhto "eai buohkat lean nu stargasat dárogielas", son lasihii. Muđui eai lean eará rávvehusat álgoálgái earret ahte mus lei deaŧalaš bargu ja ahte galgen dahkat mu buoremusa. ¶ Nuppi iđida dadjá belohahkii eará jurdagiid siste, na, don fertet muđui váldit mielde seaŋgga. Son bivddii ovtta iežas bártniin: "Ovllá, don oahpistat dán gándda riegádahttinbráhkkai ja geahččal sutnje fidnet seaŋgga doppe." "Ja bolstara maiddái", lasihii Aarsetha eamit. Nu de mun fievrredin militearaseaŋgga ja bolstara busserobi alde. Busse vujii Vuonnabađa guvlui, vuoddji bivden guođđit iežan Álddanjárgga skuvlla lusa. ¶ Busses lei gávttehas álmmái guhte halai vuoddjiin gillii mii sulástahtii dan maid ledjen gullan kája alde Čáhcesullos. Mu mielas fertii leat sámegiella. De jovden ja mannen eret busses iežan gálvvuin mii lei golmma lahkis, ja gávnnadin oahpaheddjiin guhte galggai álgit oahpaheaddjivirgái Čáhcesullos. ¶ Maŋŋá go ledjen oađđán ođđa seaŋggas klássalanjas moadde ija ja oahpaheaddjipárra lei fárren - ledjen mun isit iežan dálus, mas lei oađđenlatnja ja gievkkan. Biireovdaolmmoš, ustitlaš ja veahkkás Issát Máijá, bođii munnje sávvat buresboahtima. Son lei ordnen valjit soahkeboaldinmuoraid skuvlii ja munnje, son lei lágidan nu ahte mun bessen borrat mállása Iŋggá ja Julius Johnsena geahčen, muhtun nieidda bargun lei dola bidjat skuvlalatnjii ja gievkkanii oahpaheaddjái juohke iđida. Mun galgen áinnas muitalit jos dárbbašin maidige. ¶ Golggotmánu mielde de lei riđđu ja guoldu ja buolaštii, ja mun fuomášin johtilit manin oahpaheaddji, geas lei eamit ja njuoratmánná, láve ihkku lihkkat dola bidjat uvdnii. Bráhkka lei duođai sihke hejot skoađastuvvon ja jielai, iige bisson liekkasin. Galbma nuortabiegga Várnjárggas álkidit beasai sisa glássaskoađđasa ja seainni gaskka. Mu vuoiŋŋanas lei ritnedielkku guođđán oađđinseahka ala go morihin iđitbeallái. Iŋgá ja Julius, geat leigga huksen ođđa stobu, oaivvildeigga ahte lei heittot ahte mun galgen orrut galbma bráhkas ja bovdiiga mu orrut sudno luhtte, ja dasa mun gal ledjen mielas. Dál mun maiddái fidnejin vuosttaš gearddi nuvttohiid, ja Iŋgá oahpahii munnje mo galgen dállet gámasuinniid dološ sámi vieru mielde. ¶ Mun bures lokten áiggi dáppe, skuvlamánáiguin lei álki ovttasbargat, mun oahpásmuvven iežan ahkásaš nuoraiguin, bridge spellen jna. ja háliidin dása bisánit, ainjuo geassái. ¶ Lei imašlaš ja jurdagiid dáfus hui várrugas áigodat mu eallimis maid dáppe vásihin, erenoamážit dát ahte oahpásmuvven dasa maid mun maŋŋá ohppen gohčodit "čearddalaš dilálašvuohtan". Nuorat olbmot geaiguin mun servvoštallen beroštedje unnán dán fáttá muinna digaštallat - mu mielas orui ahte sii eai oppa háliidange ahte mun galgen dákkár áššiid ovdanbuktit. Iŋggá-guovttos Juliusain leigga guovttegielalaččat - geavaheigga sihke sáme- ja dárogiela, muhto dušše dárogiela ruovttus. Soai leigga eanet rahpasat. Soai gohčodeigga mu dážan, ja dát lei hui amas, ja in lean sihkkar ahte liikojin go dasa, duollet dálle dát orui mu mielas juoidá negatiivvalaš mu ektui - dahje eará háve fas - ahte dát lei ovdamunnin munnje. Julius gohčodii iežas seahkalasnállin, veaháš miige, muhto muitalii ahte Iŋgá lei albma sápmelaš, ja son gal ii vuosttaldan dan. Sudno gievkkanbeavdeguoras ohppen mun veahážiid veahážiid Várjjaga, Deanu ja Buolbmága guovlluid birra ja veahážiid čearddalaš árvoortnegis. Mun vihkon ahte ledjen boahtán sosiálalaš servvoštallanvuohkái mii munnje lei áibbas amas ja mu jierbmi ii nagodan čielggadit dáid áššiid. Nugo máŋggas earátge, de mun bohten njuolgga gymnásas ja illá ledjen fitnan olggobeal Sunnmøre gilieallima. Mun in báljo diehtán maidige Sámi birra. Mun ledjen gal lohkan Friisa romána - Fønhusa girjji ja eará mátkegirjjálašvuođa - ja mun ledjen guldalan sámemiššuvdnabargiid, muhto mun fuomášin fargga ahte dát eai lean doarvái buorit dieđut mu atnui. Ja mun in lean pedagogage. Mu iežan dihtomielalašvuohta ja morálalaš kompássa, maid ruovttus ledjen fievrán, ledje mu navigerengaskaoamit. ¶ Dát veaháš Várjjagii oahpásmuvvan lei mielaidgeassi, muhto ii bistán guhká. Juovlamánu álgobeaivve bisánii uhca ovdalsoađi biila geaidnogurrii. Klássalanjas oidnen ahte skuvladirektevra dat bođii gallestallat. Mun dadjen mánáide ahte jos oktage boahtá klássalatnjii ja buorástahttá, de galge sii čuoččastit ja maiddái buorástahttit - ja dan sii gal dahke. Aarseth hálai veaháš mánáiguin ja bivddii mu addit sidjiide liige bottu - lei juoidá maid háliidii muinna háleštit. Su earán lei dákkár - sullii su sániiguin: Buolbmát skuvlainternáhta hoavddas galggai ovtta jagi virgelohpi ođđajagemánu rájes ja skuvlarivgu galggai leat hoavdan virgelohpeáigodagas, muhto nugo dál orui, de ledje menddo unnán dievdooahpaheaddjit ođđajagi maŋŋá, son dajai. Internáhtas leat nu ollu praktihkalaš doaimmat maid ferte ordnet ja son oaivvildii ahte mun mu Davveoarjeriikkaoasi giláža duogážiin sáhtášin leat veahkkin dán dilálašvuođas. Mun ákkastallen ahte mun ledjen bures ásaiduvvan Álddanjárgii, ledjen easka oahppagoahtán mo oahpahit ja mun háliidivččen joatkit dáppe. Muhto dát ii ábuhan, mun árvidin fargga ahte skuvladirektevra ii lean dása bisánan fálaldagain munnje. Dát lei baicce gohččun, skuvladirektevrras ledje viiddis, dadjat juo buot fápmudusat oahpaheddjiid virgáibidjat dieid jagiid. ¶ Nu de šattai ahte go ledjen ávvudan iežan vuosttaš finnmárkkujuovllaid Iŋggá ja Juliusa luhtte, de fas ledjen busses čohkkámin 1946’ maŋimus beivviid - dál seaŋgga ja bolstara haga - mannamin Sámis máddeleabbui ja nuorttas. Skiippaguras mu vižže heastasáhtuin. Unnán mun dihten ahte dát galbma juovlabeaivi galggai rievdadit mu eallima. Buolbmát, mii lei oalle guhkedáláš gielda (dál gullevaš Detnui), lei munnje sihke ođđa máilbmi ja váikkuhii garrasit. Buot dálut leat govda ja luossás Deanu gáttis, man Norga juogada Suomain 12 beanagullama oali mielde. Deatnu lei maiddái dan áigge áidna mátkkostangeaidnu - johkafatnasiin go jiekŋa lei suddan, ja eanaš heastasáhtuin dálvet. Muhtumin čorgejedje muohttaga jieŋa alde vai guorbmebiillain besse vuodjit. Oarjjabealde Oarjeduoddaris leat guollejávrrit ja jogat, guohtumat ja luomejeakkit. Gaskkat ledje guhkit. Lei jáhkkemeahttun vásihit ahte vánhemat ođđajagemánu buollašiin sáddejedje mánáid heastasáhtuin internáhttii 10 beanagullama gitta Leavvajohgiettis. ¶ Boares Buolbmát skuvlainternáhtta ¶ (Govva: Ivar Skotte) ¶ Buolbmágis lei dán skuvlajagi (1946/47) 7-juogaduvvon skuvla oktan veahkkeluohkáin mánáide geat dárbbašedje erenoamáš čuovvoleami. Skuvlajahki lei lágiduvvon vuorroortnegin nu ahte juohke luohkás lei 6 vahkku oahpahus ja 6 vahkku friddja. Mii leimmet njeallje oahpaheaddji (dušše hoavddas lei oahpaheaddjioahppu, ii oktage máhttán sámegiela) ja mis ledje guokte luohká juohkehaččas skuvlajagis. Mun galgen oahpahit 7. luohká ja 2. luohká. Mánát geat orro nu guhkkin eret ahte eai sáhttán beaivválaččat vácci boahtit skuvlii, orro internáhtas ja boradedje doppe, ođđe oađđensálain ja barge bihtáid klássalanjas maŋŋelgaskabeaivve. Internáhtas lávejedje leat dábálaččat 25 máná daid jagiid go mun ledjen doppe. Sin, geat orro Deanu nuppi bealde, suvde internáhtabeallái, go ii lean jiekŋa Deanu alde. Eanaš internáhttamánát ledje ruovttus basiid. ¶ Go buohtastahttá Álddanjárgga diliin, de lei leat oahpaheaddjin skuvlainternáhtas áibbas eará beaivválaš eallinláhki. Min eallin lei oalleláhkai dakkát mii gohčoduvvo 24-diibmosaš servodahkan. Dálueamit oktan biiggáiguin lágidii borramušaid, bassama ja dáluortnetvuođa, ja hoavddas fas lei ovddasvástádus oahpahussii ja lei olmmoš geas mii golbma umáhtugat sáhtiimet ráđi jearrat oahpahussii guoski áššiin. Eai mis lean gal namahanveara váttisvuođat stivrra doallat. Internáhtas lei maiddái viessohoaiddár. ¶ Oahpaheaddji rollastan mus lei muhtumin doaibma maid gohčodedje "inspekšuvdnan" - dán mun iežan bealis geavahin veahkehit internáhttamánáid geat dárbbašedje veahki leavssuiguin. Iešguđetlágan internáhttajođiheami bargodoaimmat eai lean hehttehussan dasa ahte internáhttaservodat šattai hávskes sosiálalaš searvevuohtan mas buohkat oassádalle - ja lei ollu leaikkastallan ja somát - ja gáfejuhkan - maŋŋit eahkediid, erenoamážit vahkkoloahpaid. Mun deaivvadin dáppe maiddái suinna gii maŋŋá šattai mu eamidin. Susge ii lean eará oahppu go gymnása, ja ražai, erenoamážit veahkkeluohkáin. ¶ Buolbmát-mánát "eai lean gal nu čeahpit dárogielas", nugo Aarseth várrogasat dajai. Duohtavuohta lei ahte eanaš mánát guovtti álgoluohkás ja veahkkeluohkás hui unnán áddejedje dahje eai báljo ádden maidege maid dát máddin boahtán heahteoahpaheaddjit dadje. Ieš internáhttaáimmodat lei maiddái hirbmat amas unnimusaide: stuorra gárdin mas ledje máŋga gearddi, oađđinsálat, guhkes feaskárat, borranbottut stuorra boradansálain, áibbas amas jándorritma ja belohahkii amas borramušat. Lihkus máhtii dálueamit sámegiela ja sámegielat biiggát ledje maiddái čeahpit boasttuáddejumiid čilget dahje jos riidu šattai, dahje jos muhtumat unnimusain áibbašedje ruoktot ja ganjaldedje eahkedis go nohkkat galge. Lea čállon ja daddjon ollu negatiivvalaš skuvlainternáhtaid birra. Ja ii leat buorre diehtit - dan maid mii dál diehtit - ahte mii leimmet gaskaoapmin skuvlaortnegis - internáhtta dahje ii internáhtta - mii ovddasteimmet stáhta roava veahkaválddi sámi giela ja kultuvrra ektui. Internáhttaortnet lei dasa lassin dakkár lágádus mii ii vuhtiiváldán mánáid dovdduid dikšundárbbuid beaivválaš eallimis – iige movttiidahttán sin šaddat diđolaš sámi olmmožin. Oahpaheaddjin mun dovden heahtin go in máhttán sámegiela. Dás mun ohppen duohtavuođa maid mun maŋŋá eallimis lean áddegoahtán buorebut, ahte ii lean ohppiin, muhto dáža skuvlavuogádagas mas lei giellaváttisvuohta. ¶ Skuvlainternáhtas sáhttet dieđusge leat dáhpáhusat mat leat erenoamáš hástalusat beaivválaš jođiheapmái. Go mun orron doppe, de muhtun dálvebeaivve billánii čuovgaagregáhta dieselmohtorluŋká. Mii leimmet fáhkka bihkka sevdnjes skuvlainternáhtas ja fertiimet doaibmat oastit Petromax-lámppáid ja parafiinna ja birget daiguin mánu dassážii go oasit bohte Oslos - ruovdemáđiin, riddoruvttuin, bussiin ja heastasáhtuin. - Vearrát lei go čavččabeallái daskovihkenjoammudávda givssidii ja guoktelot meari oahppit ledje seaŋggabuorrin ja oktanaga buohkain lei feber ja bákčasat, sii ledje gátnasat, iige sis lean borranmiella. Lei dilihis áigodat bargiide dassáigo njoammudávda váiddui. Muhto lihkus ii oktage ožžon liigeváttuid. ¶ Buolbmát skuvllas, nugo buot eará skuvllain dan áigge, oahpaheddje sámi ohppiid aivve dárogillii. ¶ (Govva: Ivar Skotte) ¶ Go internáhttaeallin lei dábálaš dilis, de dieđusge oahpahus lei munnje váldodoaibma. Oahppit galge oahppat dárogiela - dát lei oahpahusa váldoáigumuš ja vánhemat maiddái vurde ahte sin mánát galge oahppat dárogiela. Muhto internáhtas ii lean gal gildojuvvon sámegiela hállamis bottuin ja muđui. Mu 2. luohkás lei lihkus okta oahppi geas lei dárogiella eatnigiellan, son áddii sámegiela ja sáhtii leat dulkan go dárbu lei - ja dávjá lei dárbu. Son lei stuorra veahkkin. Mii čáliimet ja logaimet sániid ja oanehis cealkagiid, duhkorattaimet veaháš loguiguin ja rehkenastimiin, ja sárgguimet dávjá ja oahpaimet lávlagiid, vahkkobeivviid, mánuid ja diimmu. Ii lean gal ráhpadis pedagogihkka. ¶ Mun ledjen oalle doaŋgi 2. luohká oahpaheaddjin, muhto orron lihkostuvvamin buorebut 7. luohkás go doppe ledje buohkat oahppan oalle bures dárogiela ja rehkenastima go skuvlajahki nogai. Buohkat birgejedje eksámenis ja muhtumat ledje oalle čeahpit. Dát lei unna luohkáš, dušše 7 oahppi - sii beroštedje historjjás ja geografiijas ja mis šattai buorre "ságastallan-kultuvra" luohkás. Mun muitalin sidjiide veaháš mu ruovttubáikki birra ja sii muitaledje munnje iežaset ruovttueallima, luossabivddu ja luomečoagginmátkkiid birra ja máinnastedje boares sámi máidnasiid maid ledje gullan áhkuin ja ádjáin ja earáin. Sii oahpahedje mu áddet báikkálaš kultuvrra deaŧalaš sosiálalaš doahpagiid, nugo sápmelaš, dáža, rivgu ja hearrá - maŋimus sátni lea báikkálaš dárogillii jorgaluvvon "storing". Sii oahpahedje munnje maiddái eará juohkebeaivválaš sámegiela sániid ja dajaldagaid ja sii reške go mun fonetihkas medden. Sin mielas lei miellagiddevaš digaštallat hypotehtalaš áššiid dego mo son lea eallin nuorraolmmožin ja ollesolmmožin ja digaštallat sániid nugo fantasiija ja máhttu. Vaikko lei hypotehtalaš dásis, de dát ságastallamat čielggadedje nuoraid jurdagiid ja dovdduid sámi iešdovddu birra dáža hálddašeaddji máilmmis. - Sámi kulturovdáneapmi - sámevuđot oahpahus ja sámi nuoraidkultuvra almmolaš servodagas ii lean velá gohccán, ja čuvgejuvvon dáruiduhttinideologiija lei oalle guovddážis sis geat iežaset dovddahedje dážan ja rivgun. Maiddái máŋgga sámi vánhema mielas lei sámegiela álggaheapmi skuvllas lávki maŋás ja ollusat oaivvildedje ahte juoigan ii lean dušše adnojuvvon fastin, muhto njuolgga suddun. ¶ Nuorra oahpaheaddjin mun dieđusge oahpásmuvven sihke vánhemiiguin ja gili nuoraiguin ja ledjen singuin vaikko makkár servvoštallamiin. Olbmot ledje gussolasat ja mu mielas lei álki olbmuiguin oahpásmuvvat. Sii guossohedje káfe ja biepmuid ja muhtumin ledje maiddái eará juhkosatge. Go mun olbmuiguin háleštin, de sii fuomášedje ahte mun in dorjon sámiid iežaset-fuonášumi nu mo mun dan vásihin dán servodagas. Mu morálalaš kompássa, oahpahuvvon Sunnmøre báikkálaš servodagas, muitalii munnje ahte sii dákkár guottuin ledje iežaset mánáid sámi kulturárbbi jávkadeamen. Muhtumin mun nákkáskin olbmuiguin dán birra. Lihkus olbmot gudnejahtte mu ákkaid - go mu eai - nugo mun dovden - oaidnán "mašširin". Dasa lassin máhtten mun dávžat liššá ja oanehisnađat liššáin láddjet ja máhtten eará eanandoallodoaimmaid. - Dát ledje maiddái dagut mat dahke ahte mu dohkkehedje, vaikko gohčodedje mu giela garjjágiellan, "galggat munnje dárogiela hállat, itge garjjágiela". ¶ Mun in lean álggu rájes fuomášan ahte dieppe ledje "hovdejeaddji olbmot" geat bearráigehčče oahpaheddjiid láhttemiid. Okta dáin olbmuin muitalii munnje oktii ahte muhtun nuorra olbmot geat leat máddin boahtán, eai leat ádden ahte sii galget leat ovdagovvan. "Nugo don oainnát, de leat dát olbmot hirbmasit bázahallan kultuvrralaš ovdáneamis. Máŋggas eai leat ádden ahte mis dážain leat geatnegasvuođat dán oktavuođas, sii golget gilis basiid ja sin láhttagat eai leat ovdagovvan." Na, na, dán in gal lean vuordán, muhto in nággegoahtán gal. Dát "čáppavuogat" váruheapmi ii gal heađuštan mu beroštumi oahpásmuvvat olbmuid eallinvugiin ja beaivválaš eallimiin. ¶ Vuosttaš jagit maŋŋá boaldima ledje váddásat máŋgasii. Orui čabočielggas ahte giliolbmot iežaset atne geafin ja dážaid fas riggán ja "mašširin". Muhto duođai lei erohus olbmuid eallindásis sihke dáluid, biepmuid ja biktasiid dáfus, iige sáhttán čiegadit ahte muhtun bearrašat elle measta heahtedilis. Vánhemat ledje ilus go sin mánát besse internáhttii gos sii aŋkke ožžo doarvái biepmu máŋgii beaivái. 1946:s 1947:i ain muhtumat elle oalle gaskaáigásaš stobuin. Go máŋgasis ledje váttisvuođat čállit dárogiela, de veahkehin muhtumiid čállit ohcama nugohčoduvvon bráhkkabuhtadusfondii. Máŋggas geat háliidedje bálkábarggu dahje oahpu vázzit Buolbmága olggobealde, dovde iežaset gáržžohallan go dovde - dahje ledje vásihan ahte sii eai boahtán loaktit dahje birget earretgo Sámis. Mun áddegohten - ahte sosiálalaš diliid sivva, ávnnaslaš ja mentálalaš bealli, čájehii mo dilálašvuohta lei sámi unnitlogu ja stuorraservodaga gaskkas. Go mun máttás fas máhccen ja lohkagohten áššáigullevaš girjjálašvuođa, de áddegohten buorebut maid mun ledjen vásihan ja dát dieđut dagahedje ahte mun álgen universitehtas lohkat, ja šadden akademihkárin ja álgen dutkin. Vaikko nuorravuođas in jáhkkán dan, de dál oahpaheapmi lei sihke miellagiddevaš ja addevaš oassin mu eallimis. ¶ Miessemánu 17.beaivi lei dehálaš skuvlii dážavuođa čalmmustahttimis. ¶ (Govva: Ivar Skotte) ¶ Dat máttanorgalaččat, geain ledje iešguđetlágan vásáhusat leat heahteoahpaheaddjin Finnmárkkus maŋŋá soahtejagiid, leat dál háddjanan miehtá buot. Ledje ollusat geat eai loaktán barggus, dálkkádagaid dihtii ja sosiálalaš birrasiin, ja muhtumiin eai lean stuorát váttisvuođat. Na, muhtumat maiddái bisánedje deike ja máŋgasis leat doppe mánát ja mánáidmánát geat atnet iežaset sápmelažžan. ¶ Mun lean dál muitalan iežan vásáhusaid, sunnmøreolmmoš gii álgen heahteoahpaheaddjikarriera ja geas lei ovttageardásaš geasuheapmi dasa maid oidnen eksohtalažžan ja miellagiddevažžan, ja loahpa loahpas šadden dutkin. - Muhto ii lean dušše olbmuid eallinvuohki ja sosiálalaš ja čearddalaš dilit main mun beroštin. Maiddái luondu, jahkemolsuma luonddurievdadeapmi, deatnu ja duottar ivdnejedje birrasa maid mun romantihkalaš máttanorgalaš, dáža ja heahteoahpaheaddji vásihin. - Heastasáhtuin dálvet buollašiin ja skábma guovssahasaiguin nástealmmis. Bohccuid ruovggas ja ealu gurgaleapmi dego golgi johkan mannamin varas guohtumiidda. Mátkkit lávkaselggiid, tealttain ja stákkuin Oarjeduoddara badjel Ciikojohkii, Máskeluobbalii, Uvjalatnjái, Geassejohkii, Áhkkajávrái - gáfestallan dollagáttis ja luossasneaidabassin geasseija goas gaskaijabeaivváš njiejai davvin. Luomejeakkit dievva luopmániiguin. Muittut eallinahkái. ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Einar og Sissel Gullichsen, Røros / Plassje 2003 (Govva: Svein Lund) ¶ Dáinna bajilčállagiin leaba Einar ja Sissel Gullichsen čohkken muittuid gihppagii maid 1999:s sáddiiga Sirpmá skuvlii. ¶ Sissel r. Muslie riegádii Stanges Hedmárkkus 1928:s ja válddii oahpaheaddjiskuvllaeksámena Hamaris 1950:s. Einar Gullichsen riegádii Ullensakeris Akershusas 1928:s ja válddii oahpaheaddjiskuvllaeksámena 1953:s. Oahpaheaddji-guovttos barggaiga Finnmárkkus 1953’ rájes 1968’ rádjái, Sirpmás ja Kárášjogas. Dan maŋŋá fárriiga Plassjii, gos leaba de orron. ¶ Dát lea oassi gihppagis. Doppe gos leat čállosis oasi guođđán, dan leat merken "...". ¶ Buot álggii munno ovdamanniguoktáin Marit ja Bill Aubertain. Veaháš ovdalis juovllaid 1952:s čálii Bill mu eaŋgasgiela oahpaheaddjái Oslo oahpaheaddjiskuvllas ja ávžžuhii nuorra náittospára Sirbmái fárret. ... Moai válddiime oktavuođa Marit-guoktáin Billain ja oaččuime dakkaviđe guhkes vástádusbreava. ... ¶ Moai Sisseliin leimme leamaš náitosis sullii golbma vahkku go beaivvádagas maŋŋitgeasi bođiime Sirbmái johkafatnasiin. Lemet Johnsen vieččai munno Skiippaguras ja doalvvui johkafatnasiin Fanasgieddái. Das beasaime boares guorbmebiillain Geavgŋá guoikkaid meattá ja Bildámii. ... ¶ Mátki čáppa Deanuleagi bajásguvlui lei dego niehku, ja go lahkaneimme Sirpmá, de oinniime olbmuid čoahkkanan miellái munnuide sávvat buresboahtima. Dát njuorasmahtii munno. Munnos eai lean nu ollu fárrengálvvut mielde, muhto moai dárbbašeimme vovdnaheastta, ja mun muittán bures ahte Henrik-Ánná dat vieččai heastta ja vovnna ja doalvvui munno gálvvuid bráhkkai. Dálueamit Ánná Nilsen vuostáiválddii njálgga mállásiin, - guossohii luosa ja dieđusge luopmániid. ¶ Lei stuorra erohus boahtit govda, šattolaš giliin Østlánddas guorba boaittobeale Sirbmái. Moai áddiime maiddái dakkaviđe ahte giellaváttisvuođat šaddet oalle stuorrát, erenoamážit skuvllas. Muhto moai leimme nuorat ja munnos lei gillilvuohta ja oaivvildeimme ahte galggaime buot buoremusa dahkat mo de dal leažžá. Moai smiehtaime orrut Sirpmás ovtta dahje guokte jagi ja de vuolgit fas máttás. Unnán diđiime dalle ahte Sirbmá galggai munno nu geasuhit ahte šattai munno ruovttusadjin 1953:s gitta 1962’ rádjái, dušše gaskkalduhtton mottiin lohkanjagiin. ¶ Sirpmá skuvlabiire lei máŧohis viiddis, muhto ássan lei deatnogátti vađain. Riikka goalmmádin stuorámus deatnu lei eallinvuođđun olbmuide geat ledje ássagoahtán Deanuleahkái. Dat lei johtolatgeaidnu mii čanai oktii dán guhkedáláš servodaga, ja deanus fidnejedje luosa iežaset atnui ja vuovdimii. ¶ 1953:s skuvlabiirre viidodat lei Fanasgiettis nuorttabealde gitta Bartii oarjin, ja davás guvlui ledje nohkameahttun duoddarat, jeakkit ja jávrrit. Go siskkit riikkageaidnu ollii Fanasgieddái ja Bildámii, de dát skuvlabiirre oassi sirdojuvvui Buolbmát biirii. Mu 1972’ leksikonas logan ahte Sirpmá biirres ledje su. 240 ássi, muhto ieš Sirpmá vađas orun muitimin ahte orro sullii 100 olbmo 1953:s. ... ¶ Sirpmá internáhtta ja skuvla ¶ (Govva: Einar ja Sissel Gullichsen) ¶ ... Moai Sisseliin bođiime Sirbmái 1953:s, leimme unnán hárjánan oahpaheaddjit. Sissel gal lei oahpahan golbma jagi, muhto mun bohten njuolgga oahpaheaddjiskuvllas. Ii goabbáge munnos dovdan Finnmárkku, ja moai ean diehtán olus maidige sámi kultuvrra birra. Moai ean máhttán ean sánige sámegiela. Ja Sirbmá lei eanemus sieiva sámi skuvlabiire olles Norggas. Muhto nugo juo lean dadjan: Moai liikuime hástalusaid duosttuhit ja háliideimme vásihit juoidá mii lei erenoamáš. Dat guhkes breava maid Bill Aubert čálii munnuide ovdalgo davás vulggiime, dagahii munno ain sáhkkiibun. Bill’ breava muitalii maiddái ollu Sirpmá ja skuvladilálašvuođaid birra. Dát lei munnuide stuorra ávkin. Moai deaivvadeimme maiddái Máret-guoktáin Billiin Oslos geasset ovdalgo vulggiime. Sudno geažil sáhtiime vuolgit Sirbmái veaháš báikkálaš diehtoseahkain ja ollu ráđiiguin. ¶ Giella lei stuorámus váttisvuohta. Nugo Bill muitala iežas breavas, de ii báljo lean oktage gii máhtii dárogiela go skuvlii álge. Muhto Uhcaoabbá, Elle Adriánná, duottarstobus gii lei 6-jahkásaš, máhtii veaháš dárogiela, son lei rabas, hállái ja somá. Moai hálaime skuvlastivraovdaolbmuin ja ozaime su beassat álgit skuvlii jagi árabut - veahkehan dihtii munno. Dát ordnašuvai, ja vuosttaš beaivve rájes leigga Sissel-guovttos Uhcaoappáin priváhtaoahpaheaddjin nubbi nubbái. Sissel oahpai sámegiela, ja Elle Adriánná oahpai dađistaga eanet dárogiela. Klássalanjas su geavaheimmet dulkan 1. luohkás. Muhto oktii gal Sissel mettii issorasat giellamoivvis. Rehketdiimmuin galge sii suorpmaiguin lohkat logi rádjái. Sissel geigii bealggi ja jearai: "Mii dát lea?". Oahppit vástidedje nugo duohta leige: "Bealgi", muhto Sissel jáhkii son lei oahppan suorbmasáni, ja beivviid ja vahkkoviissaid sii lohke belggiid ja dadje: "Mus leat logi bealggi". Maid son mánát smihtte? Ja Uhcaoappás lei sihkkarit somá. Muhtun rehkenastindiimmuid Sirpmáskuvllas háliidii Sissel dahkat somábun, ja attii rosiinnaid maid galge lohkat. Dása gal mánát liikojedje, ja ujus oahppi Unni Utsi jearai Sisselis muhtumin mojunjálmmiid, "Rivgu, leago fargga rosindiibmu?" ¶ "Vuosttas beaivve rájes leigga Sissel guovttos Uhcaoabbáin priváhtaoahpaheaddjin nubbi nubbái. Sissel oahpai sámegiela, ja Ellen Adrianna oahpai dađistaga eanet dárogiela. ¶ (Govva: Einar Gullichsen) ¶ 1957:s čađaheimme moai Sisseliin sámegiela eksámena Oslo universitehtas. Moai ean oahppan gal hállat nu ollu sámegiela, muhto moai oahpaime sámi giellaoahpa. Dát oahppu nannii munno jáhku ahte sámemánát berrejit oažžut álgolohkanhárjehusa ja -čállinoahpahusa iežaset gillii, ja ahte sii berrejit beassat oahppat dárogiela amasgiellan seammaláhkai go earát ohppet eaŋgasgiela dahje duiskkagiela. Dán oktavuođas lei miellagiddevaš lohkat maid Bill Aubert čálii dán birra Aftenpostenis juo 1956:s. Son oaivvildii seamma. ¶ Go juo leat giellaváttisvuođaid birra hállamin, de háliidan namahastit riiddu mii bohcidii Sámelávdegotti evttohusa geažil. Dát dagahii ollu rieja ja riiddu gielddain. (Geahča čállosa dán birra dán artihkkala loahpas. Doaim.) ¶ Politihkalaš beroštupmi lei oalle stuoris Sirpmás. Riikkapolitihkka lei amas go nu unnán ledje radioapparáhtat mas dieđuid livčče ožžon. Eaige lean nu máŋggas geat diŋgojedje aviissaid, ja sii geat dan dahke, diŋgojedje guovlluaviissaid nugo "Finnmarken" ja "Finnmark Tidende". 1953’ Stuorradiggeválga movttiidahtii munno čilget ohppiide mo riikka stivrejit ja hálddašit, ja mii loahpaheimmet dán oahpu doaladettiin "suollemas" ja duođalaš válggaid mas oahppit oassádalle. Buot bellodagat ledje válgačoahkkimiin ja lei hui čearggus go galggai jienaid lohkat. Mun sáhtán muitalit ahte Bargiidbellodat oaččui measta buot jienaid, ja Tor Regnor Solbakk šattai "stáhtaministtar" Sirpmá skuvllas. Dát "Stuorradiggi" oktan Ráđđehusain ja stáhtaministariin ožžo doaimmaid ja vuoigatvuođaid skuvllas ja dat adde ohppiide sihke deaŧalaš doaimmaid ja ovddasvástádusa min uhca skuvllaservodagažis. ... ¶ Go mis lei nu guhkes dálvi Sirpmás, de lei lunddolaš ahte oahppit liikojedje čuoigat. Dát dat várra lei Máret-guoktá Billain oaččuhan ohcat Sabetsearvvis Oslos sabehiid skuvlamánáide. Moai maiddái válddiime oktavuođa Sabetservviin ja oaččuime dađistaga nu máŋga pára sabehiid ahte ledje doarvái buohkaide. Sabehiid moai nummarasttiime ja daid ceggiimet fásta sajiide olgofeaskáris. ¶ Oahppit fallo čuoigamis ja hállu gilvalit stuorui. Mis ledje sihke njuiken-, ladnjedallan- ja čierastangilvvut. Mii bovdiimet Buolbmát ja Skiippagura skuvllaid mielde go geaidnu ráhkaduvvui. Maŋŋá oassádallagohte maiddái Njuorggáma, Ohcejoga, Vuovdaguoikka ja Gáregasnjárgga skuvlabiirret. Lágidemiid mii juogadeimmet gaskaneamet. Stuorámus gilvu dollojuvvui Sirpmás 1961:s man oahpaheaddji Magne Hofshagen jođihii. Suoma beale ustibat ledje buktán hirbmat fiinna vuoittuid, muhto sin mielde manne eanaš vuoittut ruovttoluotta Supmii. Sii ledje nu olu falit min, muhto Frøydis Guttorm gal birgehalai singuin čierastallamis. Dás ferte maiddái čilget ahte máŋga Sirpmá-oahppi eai geavahan čuoigangápmagiid maŋŋečatnosiin, muhto geavahedje nuvttohiid ja ruovdabessodagaid. ... ¶ Ollesolbmuidhárjehallan ja -faláštallan maid šattai eambbo ja eambbo dábálažžan. Mis ledje faláštallaneahkedat duhkoraddanlanjas, ja muđui čievččaimet spáppa bievlaáigge ja čuoiggaimet dálvet. Mii álggaheimmet Deanu faláštallansearvvi ja soađaimet guhká faláštallanlihtuin go leimmet searvái bidjan sámegiela nama. Máŋgii lean smiehttan ahte gávdnogo šat dien áigodaga faláštallansearvvi čoahkkingirji gostege. ... ¶ Ovdalgo geaidnu bođii 1958:s, de orro ollu oahppit internáhtas. Lohku rievddadii. Skuvlajagis 1953/54 ledje mis badjel 60 oahppi skuvllas, ja dáin orro 25:s internáhtas. Mis lei vuorroskuvlaortnet: 1. - 3. luohkkálaččat vázze moadde vahkku ja dasto bohte sin sadjái 4. - 7. luohkkálaččat. Juohke joavkkus ledje 3 - 4 vuoru skuvlajagis. Lei ollu šlápma ja stuorra vuordámušat go ain lei vuorromolsun. Ohppiid dolvo ruoktot heastasáhtuin. Lei duođai somá oaidnit go buot heasttat bohte reagain ja buriid duljjiiguin, ja Issát Pedersen Varsi, Niillas A. Pedersen Varsi, Stuorra-Peđar Varsi, Jovnna Varsi, Piera Holm Varsi, Biret-Niillas Varsi ja máŋggas earát čuččodedje beaskkat badjelis suittehiiguin. Geasset ja giđđat geavahedje johkafatnasiid sáhtosteapmái. Muhtumin ledje heajos siivvut go galggaimet vuoru molsut. Dalle bohciidedje váttisvuođat. Jiekŋa ii gierdan, iige lean reahkasiivu. Mun muittán ahte Leavvajoga oahppit, Odd, Ragnhild, Sven Åge ja Hans Fridtjof, fertejedje guovtte - golmma geardde mannat čuoigga vári badjel, oktiibuot 66 km Leavvajohkii. Sii várra idjadedje Roavvegiettis dahje Čuđiidguras. Muhto sii birgehalle bures ja jovde ruoktot. ... ¶ Go guokte jagi leimme leamaš eret Sirpmás 1955 – 57 áigodagas, de lei imaš vásáhus beassat biillain gitta bráhka lusa. Sirbmá ii leat šat dat seamma mii ovdalis lei. Govda geaidnu lei guhkes hávvin ruonas vađa badjel, ja biillat ráhkadedje hirbmat sáttosuova go meattildedje. Mu mielas orui ahte olbmot maiddái doapmagohte eanet. Ja skuvlaservodahkii guoskkai erenoamážit. Vuorroskuvlaortnet nogai. Internáhtta heaittihuvvui ja gielda osttii guokte skuvlabusse. Piera Olsen Sirpmás ja Jovnna Halonen Skiippaguras leigga skuvlabussevuoddjit. ¶ Dan botta go Einar ja Sissel Gullichsen leigga virgeluomus, bođii geaidnu Sirbmái, ja soai sáhtiiga máhccat biillain ja varas sámegielmáhtuin. ¶ (Govva: Einar ja Sissel Gullichsen) ¶ Dálueamit Ánná Nilsen lei Unjárggas eret. Son lei leamaš internáhta dálueamit Sirpmás jahkeviissaid. Son lei hirbmat ábas bargat ja skihkahii bures buot divššu ja sisaoastimiid. Sus ledje guokte biiggá. Unjárgalaš Sigrid Mathisen ja gaskanjárgalaš Máret Somby leigga biigán vuosttaš guokte jagi. Dasto álggii sirbmálaš Hilda Varsi ja Brita Mathisen, gii maŋŋá náitalii Toralv Pederseniin. Goappašagat galggašeigga leat oahpes olbmot Sirpmás go nu máŋga jagi oskkáldasat barggaiga skuvlla ja báikkálaš servodahkii ávkin. Bassi lei Elle Biret Anthi. Vaikko son spirraliiguin giksašuvai, de son beaivválaččat ražai dola doalahit uvnnain ja bassat klássalanjaid. Dávjá mii árkkášeimmet su giđđat. Olgun lei stánžžas ja nuoski. Boares muorraláhttiid dievva lei sáttu ja duolva, ja láhttit ledje dego ránes sáttobáhpárat. Su veahkehii isit Hánsa Anthi, gii maiddái murrii, guttii sisa ja muđui lei muhtunlágan bearráigeahčči - hui unnán bálkkáin. ... ¶ Sirpmá skuvla lei nugo lea juo namahuvvon, njealji oasis. Moai Sisseliin leimme áidna oahpaheaddjit vuosttaš jagiid. Maŋŋá mii leimmet sihke golmmas ja njealjis. Muhtumat bohte ja bisso oanehat áigái, ja muhtumat fas ledje olles jagi dahje moadde jagi. ... ¶ Internáhtas fertejedje buohkat veahkehit ee. muoraid viežžat. ¶ (Govva: Einar ja Sissel Gullichsen) ¶ Sirpmá skuvlla stuorra heahtin lei čuovgaaggregáhta. 12 hk dieselmohtor galggai addit čuovgga skuvlii, duottarstohpui ja Tapio gávpái. Mohtor lei hejot isolerejuvvon visttážis váldovistti bajábealde. Hui ollu báhtterseallat ledje nuppi lanjas. Mohtora fidnii doaibmagoahtit go cahkkehii sigareahttalágan cahkkehasa ja skruvii dan mohtorii. Ja de galggai gieđain jorahit. Dát lei hirbmat lossat uhca Skuvlaolbmážii gii ii lean nu gievra. Lihkus láve duottarstobu Nils Erik Hansen álo veahkehit. Sus lei erenoamáš teknihkalaš máhttu ja lei gierdevaš mohtoriid divodit. Mohtora lei álo váttis fidnet doaibmat, go ain álfárot bisánii. Lei heahti go buolašgráđat njidje 30:i. Dalle jieŋui dieselolju, nu ahte soagui ja illá golggai silli čađa. Dalle fertiimet čázi maiddái gurret mohtoris juohke háve go lea leamaš anus vai ii galbmo ja biđge mohtoroasi. Muhtun dálvve mohtor álfárot bieđganii, ja fertiimet ođđa háhkat. Moadde vahkku mii geavaheimmet petromávssaid. Dát adde buori čuovgga klássalanjas, muhto čuovga lei garas ja lámppáin lei váivves hádja ja jurra mii dagai ahte sihke oahppit ja oahpaheaddjit ledje hirbmat viessasat ja váibasat loahpageahčen beaivvi. Mun in lean goassige ovdal oaidnán petromávssaid ja in máhttán daiguin olus maidige. Muhto mun jáhkán ahte Magnus Varsi dávjá šattai "petromáksa-hoavdan". ¶ Mun muittán bures vuosttaš juovlabeahcefeastta mii mis lei duhkoraddanlanjas. Dáinna ledje ollu váttisvuođat. Vuos lei váttis fidnet juovlabeazi. Jogo "suoládeimmet" dan Suoma bealde dahje oaččuimet dan Leavvajogas. Dán in muitte nu vissásit. Muhto maid mun muittán lei ahte vuorrasut olbmot Sirpmás eai liikon juovlamuora geavaheapmái ja ahte galge jorrat muora birra. Muhto liikká mis lei juovlabeahcefeasta ja joraimet beazi birra, muhto dieđusge mis ii lean juovlastállu. Mii leimmet vissa lágidan muhtun smávvapáhkažiid ohppiide ja veaháš liiggás buori biepmu, muhto sii geat ožžo albma páhkaid ledje vuosttaš luohkkálaččat. Sii ožžo juohke jagi fiinna, stuorra páhka Sørlánddas Dybvåga nissonolbmuidsearvvis. Dát oktavuohta álggahuvvui Máret Aubert’ áigodagas, ja dát árbevierru doalahuvvui nu guhká go moai leimme Sirpmás. Juoga erenoamáš dáhpáhuvai min vuosttaš juovlabeahcefeasttas. Gielddastivrraáirras Roavvegiettis, mun jáhkán su namma lei Hansen, bođii seamma beaivve vácci Buolbmágis, gos lei leamaš čoahkkin. Son oinnii ahte lei čuovga duhkoraddanlanjas ja bođii sisa. Mun ožžon diehtit gii son lei ja vuostáiválden su baluin. Mun ledjen maiddái gulastan ahte son lei nana kristtalaš, ja mun ballen ahte son galggai min cuiggodit go dánssuimet "báhkindánssa" čiŋahuvvon muora birra. Muhto ii nu dán háve, son baicca čohkkedii ja hálai mánáiguin Ipmila ja Jesusa birra. Mun in ádden gal in maidige maid son dajai go son dieđusge hálai sámegillii. Son oaččui mánáid guldalit dárkilit, ja vuolggedettiin vilppastii uksagaskkas ja dajai: "Hearrá buresivdnidivččii din!" ¶ "Lávdegotti mii galggai guorahallat sámiid áššiid" dahje "Sámelávdegotti" nammadii ráđđehus 1956:s ja dat almmuhii evttohusas 1959:s. 1960:s ledje garra digaštallamat evttohusaid birra, erenoamážit Kárášjogas ja Buolbmágis, gos gielddastivrraid eanetlohku vuosttaldii evttohusa láhčit stuorát saji sámegillii skuvllas. ¶ Einar Gullichsen válljejuvvui 1959:s Buolbmága gielddastivrii Olgešbellodaga ovddas. Doppe lei son 1960:s mielde gieđahallamin Sámelávdegotti evttohusa. Gullichsen lei unnitlogu evttoheaddji ja sii dorjo viidát Sámelávdegotti. Dás mii geardduhat Buolbmága gielddastivrra referáhta oktan mearrádusain ja unnitlogu evttohusain. ¶ Ášši nr. 54/60: Sámelávdegotti árvalus ¶ Maŋidanevttohus ii dorjojuvvon go 9:s vuosttaldedje ja 4:s dorjo. Ášši váldui de jienasteapmái. Ovdagotti evttohus dohkkehuvvui 8:in jienain 5 jiena vuostái mat doarjo áirasa Gullichsena evttohusa. ¶ Ovdagottii evttohus čuodjá: Ovdagoddi lea doallan álbmotčoahkkima gullan dihtii giliolbmuid oaivila Sámelávdegotti evttohusa birra. Ovdagoddi lea ožžon čielga dieđu ahte eanaš oassi čoahkkináirasiin vuosttaldedje lávdegotti skuvlaáššiid evttohusa. Álbmotčoahkkima oainnu mielde ja lávdegotti evttohusaid dárkilis guorahallama vuođul, ovdagoddi ovdanbuktá čuovvovaš ovttajienalaš evttohusa gielddastivrii: Gielddastivra ii oainne dárbbu sirret unna oasáža Norgga álbmogis, ii kultuvrralaččat iige ekonomalaččat, nie mo lávdegotti evttohus lea mii guoská sámi álbmogii Finnmárkkus, buohtastahte evttohusa II c-čuoggá: "Giellaášši ja sámi kulturoasi nannema ášši." Ekonomalaš doaimmat nannet boazodoalu berrejit nugo Sámelávdegoddi evttoha, deattuhuvvot eanet go dássážii leat dahkkon. Mii guoská eanandollui, stohpohuksemiidda ja nu ain, de daidda dáláš mearrádusat leat doarvái buorit ja ii leat dárbu sierramearrádusaide mat leat oaivvilduvvon erenoamážit sámi guovlluide. Dákkár sierramearrádusat váikkuhivčče eahpelunddolaš vuogi mielde ain eanet olgguštit dán čeardda sihke kultuvrralaččat ja ekonomalaččat, mii maŋimus jagiid lea lundddolaččat assimilerejuvvon ja leat šaddan Norgga álbmotservodaga dievaslaš ássit. ¶ Buolbmát gielddas lea juo mearriduvvon ahte sámegiela sáhttá geavahit veahkkegiellan skuvllas go lea dárbu oahpahusas. Sámegiela lassegeavaheapmi ja oahpahus váikkuha eahpitkeahttá dasa ahte dárogielamáhttin hedjona ja dát gal ii galgga leat min dáláš skuvlalágideami ulbmilin, buohtastahte IV a-čuoggá : "Sámi skuvlapolitihka ulbmil" ja "Ođđa láhkaásahus sámegiela geavaheapmái". ---- ¶ Unnitlogu evttohus man áirras Einar Gullichsen ovdanbuvttii čuodjá: Sámelávdegotti evttohusa smiehttamuš Prinsihpalaččat leat mii ovttaoaivilis Sámelávdegottiin ahte berre álggahit doaimmaid mat nannešedje ja suddješedje sámiid - ekonomalaččat, sosiálalaččat ja kultuvrralaččat. (Sámelávdegotti evttohus siidu 19) Dás ii heive árvvoštallat juohke konkrehtalaš doaimma maid lávdegoddi evttoha álggahit, muhto liikká mii háliidat cealkit čuovvovačča skuvllasuorggi doaimmaid birra: 1. Mii doarjut measta ollislaččat Sámelávdegotti evttohusa Skuvllaortnet ja skuvllaáigi-oasis (siiddut 55 - 56). Dás háliidat erenoamážit deattuhit oažžut unnidit ohppiidlogu luohkáin. 2. Mii doarjut Sámelávdegotti evttohusa oainnu ahte sámegiela berre sáhttit válljet fágan dan sadjái go duiskkagiela gymnásaráhkkaneaddji linnjás nuoraidskuvlla ovccát jagis. Berre maiddái leat vejolaš oažžut sámegiela oahpahusa fidnosuorggis nuoraidskuvllas. Kulturhistorjjálaš oahpahus sámegillii berre maiddái leat oassin giellaoahpahusas. Mii eaktudat ahte sámegiela giellaoahpahus ii váikkut nuoraidskuvlla gelbbolašvuhtii. 3. Berre ásahit sámi linnjá gymnásadásis. 4. Mii guoská "Ođđa láhkaásahus sámegiela geavaheapmái"-oassái, de eat sáhte miehtat nie ollu go Sámelávdegoddi evttoha: Álgooahpahus buhtes sámegielahálli ja giellaseaguhus luohkáin berre, nu guhkás go lea vejolaš, dáhpáhuvvat dárogillii, muhto sámegiella berre geavahuvvot go lea dárbbašlaš vai mánát áddejit mii oahpahuvvo. 5. Mii doarjut gierdevašvuođa vuođđojurdaga man lávdegoddi rávve skuvllaide gos leat guovttegielalaš ohppit. 6. Oahppogirjjiid birra: Mii oaivvildat ahte duppalteavsttat oahppogirjjiid berre geavahit jos biire biirrečoahkkimis mearrida dan. Veahkkeoahpahusas ferte oahpaheaddjis leat vuoigatvuohta geavahit duppalteavsttat oahppogirjjiid beroškeahttá mearrádusain jos oaidná dárbbašlažžan pedagogalaš sivaid geažil. 7. Jos sámegiela universitehta eksámen (vuođđofága dahje gaskafága) ii adnojuvvo bálkábajidanfágan, de mii evttohat ahte stáhta juolluda stipeanddaid oahpaheddjiide geat váldet dán eksámena. ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Hans Hansen Norgga Sámiid Riikkasearvvi riikkačoahkkima áirrasin, Gáivuonas 1986. (Govva: Svein Lund) ¶ Hans Hansen (1916-1994) Goradagas Porsáŋggus eret lei smávvadálolaš ja guolásteaddji. Dáruiduhttináiggis lei son ovddimuččaid gaskkas Porsáŋggus doalaheamen sámi iešdovddu, giela ja kultuvrra. Son lei árjjalaččat mielde sámi organisašuvdnabarggus ja lea beakkán iežas ollu aviisačállosiid geažil maid vuolláičálii "Sámedearvuođaiguin Háns-Hánsa". ¶ Hanna H. Hansen lea luođobargi journalista ja govvideaddji gean ruoktu lea Goradagas Porsáŋggus. 1967-87:s son jearahalai earret eará Háns-Hánssa skuvllavázzima birra Porsáŋggus. ¶ Ollu ovdalgo mun skuvlii álgen, de dihten ahte mii eat lean seamma buorit ja jierbmát go sii geat geavahedje reddjo, fráhka ja skuovaid. ¶ Áhččán čuovui mu skuvlii vuosttaš beaivve. Moai vácciime geaidnoráigge vihtta kilomehtera. Mun ledjen gávttehas. Eatnašat ledje dalle gávttehasat. Mii oaččuimet biibalhistorjjá ja katekismusa mielde ruoktot - dárogillii. ¶ Ledjen gullan leansmánni ja vearrogáibideaddji dárogiela hállamin Eambbo in diehtán dárogielas ovdalgo skuvlii álgen. ¶ Min oahpaheaddji máhtii sámegiela ja suomagiela. Son lei oahppan skuvllas Leavnnjas. Go son váccii skuvlla, de ledje duppalgiela oahppogirjjit.Sámegiella ja dárogiella. Son hálai sámegiela minguin sihke olgun ja siste, muhto fertii min oahpahit lohkat dárogillii. ¶ Sarvvesvuona skuvla (Kolvik skole) 1929:s. Ovdabealde g. b.: Kristine Persen, n. Angell, Åse Bye, n. Berntsen, Ragnhild Persen, n. Nordvang, Ragnhild Johannesen, n. Skogen. Duogabealde g. b.: Ole Einar Eliassen, Johan Martin Olsen, Johan Andreas Dalen, Anna Sofie Sivertsen, Josef Ananias Eriksen, Serine Mikkelsen, n. Johansen, Marius Henriksen, Ingebrigt Andersen, Anna Marie Andersen, Osvald Olsen, Reidar Karlsen, Hjalmar Mathisen. Oahpaheaddji frk. Gamst. ¶ (Govva: Åsta Thomassen. Luoikan Ragnhild Skogen. Gáldu: Porsanger bygdebok 2) ¶ Mii oahpaimet ovccigoalmmátlot bustáva dároalfabehtas Bustávaid bardit sátnin lei váttis. Mii oahpaimet loguid. Fire og fem, dajai oahpaheaddji. Váttis lei áddet maid dát mearkkašii. Oahpaheaddji čilgii ahte lei njeallje ja vihtta. Dalle mii áddiimet. ¶ Mii čáliimet riffaliin geađgetávvaliidda. Čolgadeimmet távvala ala ja sihkuimet gáktesoajáin. Muhto eat diehtán maid mii čáliimet. ¶ Logaimet máŋga girjji - dárogiela girjji geografiijas ja luonddufágas. Áddiimet maid oahpaheaddji jearai, muhto eat sáhttán vástidit. Eat máhttán hállat eatge čilget. ¶ Muhtun mánát eai ádden eai maidige. Sin ráŋggáštedje. Fertejedje čuožžut miehtá diimmu. ¶ Mus lei lihkku. Oahpaheaddji čilgii munnje sámegillii. Soittii son fuomášii ahte mus lei álki oahppat, vaikko mun in máhttán giela. ¶ Ovccilogiguokte vahkku lean mun skuvlla vázzán. Njealljelogiguhtta dáin vahkkuin in ádden olus maid oahpaheaddji hálai. Joatkkaoahppu lei dušše moaddásii. Muhtimat besse eanandoalloskuvlii, earát fas álbmotallaskuvlii. ¶ Porsáŋggus ¶ (Govva: Hanna H. Hansen) ¶ Mii earát jotkkiimet eallit nugo ovdalge. Skuvla dagahii midjiide vuolitvuođadovddu. Juohke sajis servodateallimis hállojuvvui dárogiella. Midjiide lei váttis. Mii eat máhttán čilget. Seammás mii galggaimet jeagadit eiseválddiid geat midjiide hálle dárogiela. ¶ Go mii eat šat gierdan de hállagohte ahte mii galggaimet leat áššálaččat ja stánddalaččat. Ii lean nu álki áddet maid sii dainna oaivvildedje. Dađistaga áddegohten ahte sii gáibidedje mis dan mii alddiset váillui: áššálašvuohta ja miellamáššu. Dalle mun in šat dovdan iežan heajubun. ¶ Sis ožžot leat fiinna virggit, viŋkilat ja násttit. Munnje eai mearkkaš maidige. Mun hálan olbmuide, inge virggiide dahje násttiide. ¶ Hans Hansen čiktá firpmiid. ¶ (Foto: Arvid Petterson /Porsanger bygdebok) ¶ Máttaolbmot eai leat vearrámusat. Vearrámusat leat min iežamet olbmot. Máŋggas bohte deike eará sajiin. Dáppe sáhtte čiehkat ahte sii ledje sápmelaččat. Dát liiba lei sidjiide geat máhtte veaháš dárogiela. Dán láhkai sii ožžo buoret virggiid. ¶ Mun in leat goassige geahččalan čiehkádit. In leat dan ádden dahkat. ¶ Son gii čuohppá iežas ruohtasiid, ii šat šatta. ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Boaittobealde Sámis, boaittobealde Norggas ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Sverre Hatle lei oahpaheaddjin Skuvvanvári skuvllas Porsáŋggus áigodagas 1966-74, 1969 rájes rektorin. Son riegádii Frænas, Romsdálas, ja son lei vázzán Volda oahpaheaddjiskuvlla go bođii Skuvvanvárrái. ¶ Dalle go barggai Skuvvanváris ja moadde jagi maŋŋil son searvvai sámegiel oahppoplánaid ja oahppogirjjiid ovddideapmái. 1970 rájes 2002 rádjái leat girjjit maid son lea čállán dahje searvan čállimii almmuhuvvon máŋgii. Eatnasat geat leat lohkan davvisámegiela vuođđoskuvllas leat deaivan Lásse ja Máhtte-girjjiid, Áhkku ja Náhkku dahje Ginna - Galka - Borta - Snorra-ráiddu. ¶ 1974 rájes son lei rektorin Sjoa skuvllas Gudbrandsdalenis, 1980 rájes oahpaheaddjin Surnadalas ja 1983 rájes son lea leamaš eanandoallin doppe, dušše veahážiid bargan oahpaheaddjin. ¶ Dán artihkkala oahppinamat eai leat rievttes namat. ¶ Skuvvanvárri, miessemánu 17.beaivi 1967. Skuvlaleavga čájehuvvo gili olbmuide. Gurut bealde: Torill Grøtte, Birgit Bergh, Sverre Hatle, Øyfrid Johansen, Johan Utsi. Unna mánážat ovddabealde: Hilde ja Magne Bergh. ¶ (Govva: Richard Bergh) ¶ Dás muitala dáža mo son ieš lea vásihan dáru skuvlla sámi servodagas 1960- ja 70-loguin. ¶ Go 1966:s bohten Skuvvanvárrái varas skuvlalmmájin, de mus lei oktageardánis áigumuš šaddat vuoigatvuođa ja dásseárvvu bealušteaddjin. Lean álo beroštan gielain, unnitloguin ja eamiálbmogiin. Lean dávjá dovdan iehčan unnitlohkui gullevažžan vuoiŋŋa, vieruid ja oainnuid dáfus. Mu oainnu mielde lei dáža servodat ollu vearrivuođaid dahkan sámiid vuostái. Daid vearrivuođaid in áigon bealistan bisuhit, baicca veahkehit dálkkodit dan mii lei divodan veara. ¶ Mu oabbá lei oahpaheaddjin Kárášjogas dan áiggi ja dáiddii leat okta sivva dasa ahte Sápmi geasuhišgođii mu. Jurddašin ahte mánáid eatnigiela lei dárbu máhttit vai buori barggu máhtášin bargat. Danin ledjen unnánaš sámegiela geahččalan iehčanassii gazzat Volda oahpaheaiskuvlla váccedettiin, muhto eai mus lean eará go čálalaš oahpponeavvut veahkkin. Iežan sámegielmáhtu duođaštan dihtii čállen ohcamuša Porsáŋggu skuvlastivrii sihke dáro- ja sámegillii. Dat dáiddii imaštahttán eambbo go ledjen jurddašan, ja mu ovddabealde bekkii Skuvvanvárrái boahtit sámásteaddji dáža oahpaheaddji. ¶ Go skuvlamánát ja mun leimmet deaivvadan vuosttaš skuvladiimmu ja guđiimet skuvlalanja, de okta daid stuorimus gánddain bođii mu lusa ja jearai mus njuolgga sámegillii: "Mo dat orru?". Illá ledjen gullan giela dan rádjái, dušše čállaga bokte oaidnán, ii gánda ge lean várra beassan lohkat iežas eatnigiela, de mii ságahuvaimet hui jođánit duon vuosttaš háve go geahččaleimmet ságaiduvvat. Maŋŋil bessen giellamáhtu buoridit, ja rábmojuvvui velá hui sápmin. Dat gal lei somá gullat, muhto nuppe guvlui lei veadjemeahttun rábmot sápmelačča leat čeahppi dárostit. Livččen várra soardán olbmuid dakkár dadjamušain, dáiddášedje velá atnit dan hejošeapmin. Norggas han ásaimet, amma lei duođaid dadjat heivemeahttun jos eai buohkat máhttán dárogiela hállat! ¶ Okta mu skuvlagánddain ja mu buorre almmái meroštii mu sámegielmáhtu hui njuolga: Leimmet muhtun oahppásat hálešteamen gaskaneamet oasi sámegillii oasi dárogillii. De beasahii mu dárogielat almmái dadjat: "Mun gal máhtán sámegiela. Mun ádden visot. Muhto in duostta hállat. Muhto Sverre Hatle, son dat gal duostá sámástit, vaikko ii máhte ge!" ¶ Mu bargoskihpárat Skuvvanváris leigga Bergha-guovttos, Birgit ja Richard, geat doppe barggaiga skuvlla álggaheami rájes 1962:s gitta 1969 rádjái. Ieža eaba sámástan, muhto doarjjuiga ollásit mu áigumušaid. Soai berošteigga sakka Skuvvanvári mánáin, sámegielagiin ja dárogielagiin, vai juvssašedje dásseárvui ja luohttámuššii alcceseaset earáid ektui. Ja diđiiga seammá bures go mun man váttis lea oahpahit sámegielagiid plánaid ja oahppogirjjiid mielde mat atne dárogiela sin eatnigiellan. Richard Bergh lei hui viššal čoaggit olbmuid dološ muitalusaid, ja dát bargu čanai su nannosit báikkálaš olbmuide Skuvvanváris ja goabbát bealde Leavnnjavuona. ¶ Dábálaš oaidnu Porsáŋggu skuvlabirrasis lei ahte Skuvvanvárri lei juoga erenoamáš, dáppe lei sápmelašvuohta nu nanus ahte ii lean biehttalan veara, danin dohkkehuvvui ahte oahpaheapmi fertii heivehuvvot dan mielde. Eará skuvllain hálle gusto buot mánát baicca dárogiela. Mađe buorebut mun oahpásmuvven gildii, dađe čielgasabbot fuomášin ahte ii lean aiddo nu. Muhtun oahpaheaddjit dovddastedje vel ahte duollet dalle deaivá soames mánná álgit skuvlii almmá dárogiela áddekeahttá doppe ge. ¶ Dihten bures ahte in sáhttán vuolgit Porsáŋgui dahkat sámegiela oahppogiellan. Skuvladiimmuin lávejin aivvefal dárostit, muhto luopmoáiggis láviimet dávjá sámástit. Áiggi mielde dohkehuvvui sámegiella "buhtisin" skuvlašiljus. Muhto diet dáiddii boahtit das go sámegielat mánnálohku lei badjáneamen. ¶ Muittán bures skuvlamáná eará skuvllas Porsáŋggus guhte finai mohki Skuvvanváris. Vuoiŋŋastanbottus son beasai mu skuvlamánáid ságaide, ja mun fuomášin ahte sii sámástedje gaskaneaset. Go mun serven ja háleštin vel sámegillii, de son imaštii sakka ja jearralii: "Lea go skuvllas lohpi sámegiela hállat?" Jerren fas sus ahte gos bat dan leaččat gullan? Dasa in ožžon goassige čielga vástádusa. ¶ Sámmul lei joavdan stuorraskuvlii. Mun jáhkán son lei jierpmaskas, muhto lei várra beaškalan oaivvi seaidnái máŋgga háve. Munnje oskkildii ahte skuvlla álgojagit leamašan viehka lossadat. "Muhto go goalmmát klássii álgen, de áddegohten maid skuvlarivgu dajai, dalle easka šattai veahá somá!" Muhto ain orui atnimin skuvlla váivvádussan. Oktii lei rehkenastingeahččaleapmi, ja Sámmul gergii hui jođánit. Mu mielas ii lean eisege fuolalaččat bargan, ja mun bidjen su ođđasis bargat. Ganjaldala son bargagođii. Barggadettiin gullui miehtá áiggi juogalágán smierggas su beavddi luhtte. Maŋŋil go lei nuppe háve gergen ja guođđán, de fuomášin su "suoskkahaga" báhcán beavddi ala. Dat lei datneboallu su ullobáiddis, maid son lei suoskan garra limpun! ¶ Moai Sámmuliin šattaime burežat. Ovttas eará skuvlamánáiguin - erenoamážit singuin guđet orro verddiid luhtte skuvlaáiggi - finai son mu geahčen eahkedis moatte háve vahkkus. Doppe čohkohalle, háleštedje ja juoiggastalle. Mus lei skearročuojanas ja Áillohačča vuosttaš juoiganskearru, man čuojahedje oppa áiggi. ¶ Maŋimus skuvlabeaivvi ovdal juovllaid galggaimet girkostallat ja suohtastallat, skuvla álggii easka logi áigge. Ledjen jurddašan oađđáladdat duon iđđeda, muhto čieža áigge rájes ledje juo čoagganaddan skuvlašilljui mu glása olgobeallái juoigamin iluin. Dat bisttii logi rádjái. ¶ Pier-Heaika ii birgen nu bures skuvllas. Su dáide atnit hejožin. Aiddo vuostemielain gárvodii gávttiin Levdnjii mannat miessemánu 17:dis Skuvvanvári skuvlla ođđa leavgga vuolde vázzit. Áiggui buoret mannat jieŋa ala oaggut. Ollu jagiid maŋŋil ledjen jođus Davvi-Norgga-bussiin Álttás. Duoddaris Skáiddi ja Leaibevuona gaskkas bođii nuorra gávttehas bussii. Orui ealu luhtte boahtimin. Moai dovddadeimme dalánaga. Son bođii maŋás bussii ja dohppii mu gihtii: "Bures!" Mu váibmu liegganii, illudin go gávnnadeimme ovttadássásažžan dáppe duoddaris, giitevažžan go skuvla ii lean sus rievidan su árvvu ja iešdovddu. ¶ Skuvvanvári skuvla dálvebiktasiin - vaikko lea geassi. Geassemánu 14. b. 1966 bođii muohtadálki ja vilggodahtii gietti muhtin áigái. ¶ (Govva: Richard Bergh) ¶ Juohke čavčča ovdal skuvlaálggu doalai Vuođđoskuvlaráđđi kurssa oahpaheddjiid várás giellaseahkálasguovlluin. Das gávnnadedje bargoskihpárat Sis-Finnmárkkus veahki ohcat ja veahkehit guhtet guimmiideaset daid erenoamáš hástalusaiguin maid dáin skuvllain vásiheimmet. Porsáŋggus in muitte oasseváldiid eará go Skuvvanváris. Mu mielas kurssat ledje ávkkálaččat, muhto maŋŋil mun lean jurddašan ahte sii fuomášahtte viehka ollu váttisvuođaid. Eatnašat mis geat oasálasttiimet, diđiimet ahte eai han sámi skuvlamánát lean váttisvuohtan, baicca skuvla mainna sii deaivvadedje. ¶ Jagis 1967 almmohuvvojedje Inez Boona oahppogirjjit sámegiel lohkan- ja čállinoahpaheami várás: girjjit Lásse ja Máhte birra, dasa lassin Liv Jerpsetha oahpponeavvut njálmmálaš dárogieloahpaheami várás vierisgiellan. Vuosttaš klássat sámegiela álgo-oahpuin álggahuvvojedje Kárášjogas ja Guovdageainnus. Jagi maŋŋil oaččuimet Skuvvanváris gažaldaga ahte áiggošeimmet go fállat skuvlaálgiide dakkár oahpu. Eat sáhttán biehttalit, vaikko ii mis lean sápmelaš oahpaheaddji. ¶ Dieđihuvvui hui deaŧalažžan ahte oahppofálaldat lei eaktodáhtolaš, vánhemat galge mahkáš válljet . Hans Eriksen, ráđđeaddi skuvladirektevrra luhtte, bođii ieš, ja ovttas galledeimme ruovttuid. Čakčat 1968:s álggaheimmet sámegiela álgo-oahpu guvttiin mánáin, dat lei bealli vuosttašklássamánáin. Maŋážassii sámegiella lei dohkkehuvvon oahppogiellan, muhto bealnut jagi geažes lei oaivil jorgalit oahpaheami dárogillii. ¶ Mu muittu mielde sámegiela álgo-oahppu álu bealuštuvvui dainna vuođustusain ahte mánát galge oahppat dárogiela buorebut, ii goassege ahte iešalddes lea árvu eatnigiela máhttit čállit. Gádden dat vuohki válljejuvvui amas ii bovtte vuostehágu. Jos oktage geahččalii árvalit ahte eatnigiella lea deaŧalaš gaskaoapmi máná oahppamii, de ággaduvvui dalánaga: "Gosa dainna sámegielain?" Jurddašin liikká iešiežainan ahte sámegielmáhttu boađášii lassin. ¶ Vuosteháhku oahpofálaldahkii lei áibbas láivi. Eaktodáhtolašvuođa mearridanvuohki dagai albma vuostálastima veadjemeahttumin almmustahtekeahttái ovdagáttuid. Muhto eaddemiella vuhttui go čielggai ahte sámegiel álgo-oahpu klássa ii boahtán dan buori klássajuogadeami lassin , mii skuvllas leamašan dán rádjái juo. Lei badjelmearalaš ja boasttu cealkámuš ahte dárogielat mánáid eavttut hedjonedje sámegiel álgo-oahpu geažil, muhto dat šattai cuvccasin man lei váttis gielisin duođaštit. Dan oktavuođas ii ábuhan muittuhit daid vearrivuođaid birra maid sámemánát leat gillán buolvvadagaid čađa. ¶ Mun ja mu guokte skuvlanieidda bisuimet beroškeahttái doaimmaineamet. Mii leimmet vuođđogearddi bidjamin, muhto eat doaimmahan maidege erenoamážiid. Erenoamáš lei baicca dat ahte dákkár oahpaheapmi min bajásčuvgehuvvon eatnamis biddjui johtui easka 1960-logu loahpageahčen. Mun oahpahin dárogiela vierrogiellan ge, vaikko bagadusaid mielde berrešii eará oahpaheaddji dan dahkat. Mu mielas dat ii lean mihkkege váttisvuođaid. Giehtavávvát Lise ja Ola mearkkašeigga čielgasit ahte dál fertejedje mahkáš buohkat dárostit. Juohkehaš dan jeagadii, muhto go juovllat lahkanedje, de nubbi nieida árvalii váldit Lise guoktá Olain ruoktot iežaset geahčái lupmui oahpahit sudnuide sámegiela, amamet dárbbašit dárustit ođđajagi maŋŋil. ¶ Inez Boon ja Liv Jerpseth leigga vuođđobarggu dahkan. Oktan ollu earáiguin ledjen jurddašan ja doivon ahte dát nuppástuhttigoađášii vuđolaččat sámiid skuvladiliid. Ieš mun šadden árrat searvat plána- ja oahpponeavvobargui. ¶ Go lei mearriduvvon ahte "Mønsterplanen" galggai sisdoallat fágaplána Sámegiella oktan čálahábmemiin , de bođii Vuođđoskuvlaráđis jearaldat ahte válddán go badjelasan dan čállit. In lean mielas dasa, árvalin eai go gávnnaš sápmelaš oahpaheaddji, guhte ii leat bargamin nu boaittobealde ja nu unna skuvllažis go mun. Mu ákkaid hilgo dakkaviđe: Mis dat lea ovddasvástádus plána ovddas, dus mii jearrat dál. Don lávet gearggahit bargguidat áigemearrái, dat lea hui mávssolaš. ¶ Sápmelaš oahpaheddjiid dihten hui vátnin, ja ollu doaimmaid dihten vuordit sin guđet gávdnojedje. Jurddašin ahte ii lean áigi njuolggadusaid alde nákkáhallat, baicca juoidá dahkat. De lohpidin barggu doaimmahit dainna eavttuin ahte mu árvalus biddjošii muhtun oahpaheaddjijoavkku ovdii, geat oahpahit sámegiela. Vuođđoskuvlaráđđi namuhii dasto referánsajoavkku geaiguin gávnnadin ja ráđđádallen barggu áigge. ¶ Eavttut ledje gáržžit: Fágaplána Dárogiella oktan čálahábmemiin galggai vuos válmmastuvvot, ja sámegielplána galggai leat dán plána málle mielde. Dovddastan ahte diet dovdui beanta čulkun ja duođaštii ahte ii lean sáhka guovtti dásseárvosaš giela birra, - muhto gii biehttala kámelaid njiellamis jos meahcceváccašeami dainna oanošii! ¶ Inez Boon ráhkadii golbma lohkangirjji álgo-oahpu várás: lás'se ja mát'te ruovtos [Vuosttaš girjjis eai lean go smávva bustávat, go jurdda lei ahte oahppit galge oahppat dáid ovdal go ohppe stuorabustávaid. (Doaim.)], Lás'se ja Mát'te Jåđos ja Lás'se ja Mát'te ja sudnu us'tibat . Maŋimus girjái váillui bargogirji, dat lei vuosttaš oahppogirji maid Vuođđoskuvlaráđđi bijai mu ráhkadit. Dat gárttai Æmbo Lásse ja Mátte birra . Boona oahppogirjjiid mielde álggiimet lohkat olles sániid dahje sátneosiid. Ieš ledjen hárjánan oahpahit jietnavuogi mielde, ja gávnnahin Lásse ja Máhtte-girjjiid teavstta váttisin. Earát dorjo mu oainnu, ja Vuođđoskuvlaráđđi dáhtui mu dasto árvalit mo teavstta sáhtášii divvut. Mu vuosttaš árvalusat almmuhuvvojedje luovos báhpáriiid alde, main oahpaheaddjit fertejedje sániid čuohppat ja liibmet girjjiide boares teavstta ala. Dáinna lágiin lei hui váttis skihkidit buriid rávvagiid bargovugiid hárrái. Mun áiggošin nuppástuhttit goappašiid vuosttaš girjjiid, muhto Vuođđoskuvlaráđđi cakkastalai. Nuppe dáfus Inez Boon, guhte lei eará oaivilis oahpahanvuogi hárrái, lei hui buorredáhtolaš ja dajai ahte mii guđet oahpponeavuid geavaheimmet, oččošeimmet mearridit mo dat galggašedje leat. Son ii bidjan goassege hehttehusaid rievdadanbargui. Ollu sártnodemiid, árvalusaid ja soabadiid maŋŋil gárvvistuvvui ođđa álgogirji: dá leaba lásse ja máhtte (álggus boares čállinvugiin, maŋit olggosaddimat sullii 1980 rájes ođđa čállinvugiin, nu go buot girjjit maid mun ledjen mielde ráhkadeamen.) Jurdda lei divvut lás'se ja mát'te ruovtos , muhto dat šattai duođaid dadjat ođđa girjin vuosttaš klássa várás. Bargogirji, bustávvaplánššat ja oahpaheaddjirávvagat bohte vel maŋŋil. Inger Seierstad ráhkadii govaid nu go lei ovdal dahkan Inez Boona girjjiide. (Son lei Oslos eret, muhto lei áiggi mielde sámáiduvvan. Guovdageainnus muitaluvvui ahte go muhtun mánás jerrojuvvui gii sus lei skuvlarivgun, de vástidii ahte mis ii leat gul mihkkege rivguid, mis lea Inger Seierstad.) Mu mielas sámegiel-oahpaheaddjit ánssášedje valjit oahpponeavvuid, ja áigon dahkat stuorra girjjiid, muhto Vuođđoskuvlaráđđi, mii ruđaid galggai hálddašit, cakkastalai nu bures go nagodii. Mun áiggošin čállit oahpaheaddjirávvagiid sámegillii, muhto in ožžon lobi, Vuođđoskuvlaráđđi áiggui atnit sisdoalu iežaset geahču vuolde, ja ii lean oktage sámegielagiid sin gaskkas. ¶ "dá leaba lásse ja máhtte" lei girji man Sverre Hatle rahkádii sámi álgooahpahusa várás. Dá lea ođđaset veršuvdna, dálá čállinvugiin. ¶ Vuođđoskuvlaráđi byrokráhtat ledje buorredáhtolaš olbmot, muhto sis dáide leat eavttut maid fertejedje čuovvut. Sii gehčče gierdevaččat mu nuorra ja byrokráhtahis áŋgirvuhtii, ja go sámegielplána galggai ollašuvvat ja sámegieloahpaheapmi galggai jotkojuvvut bajit klássaide, de jerrojuvvujin fas Johan Jernslettenii veahkkin ráhkadit oahppogirjjiid 3. - 6. klássaide, maidda bijaime namman Ginna, Galka, Borta ja Snorra . Go barggaime dáid girjjiiguin, mus lei jagi bargoluopmu oahpaheamis. ¶ Go "Mønsterplanen" oaččui ođđa kápihttaliid sámegieloahpaheami, dáru vierrogieloahpaheami ja giellaseahkálasguovlluid skuvladiliid birra, de dát fertii váikkuhit báikkálaš skuvllaide, ee. fertiimet mearridit ođđa fága- ja diibmojuogadanplánaid. Fertejin árvalusa bidjat skuvlastivrra ovdii diibmogeavaheami hárrái Skuvvanváris, ja dan galggai skuvlaráđđi vuos meannudit. Orun muitimin ahte árvalin 4 diimmu vahkkus sámegillii bajit klássain. Ii oktage nimmoran almmolaččat, muhto vuoiŋŋastanbottus bođii oahpaheaddjiskihpár mu lusa ja dajai: "Na, Hatle, oainnán ahte don áiggut sámegiela skuvlii. Mun jáhkán dus lea boastut!" ¶ Muhto sierraortnegiid, nugo lasi klássaid juogadandiimmuid, eai ožžon jos skuvllat eai atnán iežaset giellaseahkálasskuvlan ja čáhkadan sámi kulturoahpu. Muhtun skuvllat bártašuvve dáinna njuolggadusain go hálidedje vuoja borrat ja láibbi hilgut: nu ollu "nanosmahttima" go vejolaš, ja nu uhcán sápmelašvuođa go vejolaš. De skuvladirektevra sihkastii juogadandiimmuid, ja "sámebagadeaddji" soaimmahalai njuolga byrokráhtalaš nággárin. Skuvvanváris oaččuimet diibmologu mii midjiide galggai, muhto ii lean álo nu somá gehččojuvvut "gollebártnážin", gean vuotnagátti stuorit vieljat gáđaštedje njálgáid ja rámi dihtii. ¶ "Áhkku ja Náhkku" lei álggos govvaráidu maid Sverre Hatle ráhkadii, mii almmuhuvvui sámi áviissas "Nordkalotten". Maŋŋil almmuhuvvui maiddái girjehámis, ja šattai nu bivnnuhin ahte almmuhuvvui fas ođđa čállinvugiin. Dás son govvida guokte unna stáloža ja mo dat gávnnadit elliiguin ja olbmuiguin. Ee. muosehuhttet soahteveahka sin, nugo oidno dáin sárgumiin. ¶ Geassi lei boahtán. Skuvla lei nohkan. Badjeolbmot ledje johtán mearragáddái. Skuvvanváris lei nu jaskat. Nuorra fránskalaš golggai meattá. Sus lei nu hállu beassat oaidnit sápmelaččaid. Gos ba daid gávnnaža? Jerren sus ii go lean oaidnán olbmuid doppe geaidnoguoras čohkohaladettiin? De lei gusto oaidnán muhtumiid rámbuvddas fitnamin. Mun lohken ahte eatnašat ležžet várra sápmelaččat. Dasa ii jáhkkán, amma ledje "dábálaš" biktasiiguin gárvodan. Muitalin ahte dušše badjeolbmot lávejedje gávtti geavahit beaivválaččat, ja sii han ledje merragáttis, muhto earát han leat maiddái sieiva sápmelaččat. Son biehttalii: Dát eai leat duohta sápmelaččat, son áigu oaidnit "albma sápmelaččaid", ja de áiggui geahččalit bohcco njuovvat "only for experience" (dušše fal vásiheami dihtii)! ¶ Na, son lei nuorra ja oktageardán ja veahá badjelmearálaš, muhto ovdagáttut kultuvraerohusaid birra sáhttet máŋga láhkái almmostuvvot. Mu áhčis lei ipmi Lulli-Áfrihkas, gos soai isidiinis doaimmaheigga guosseviesu. Boares olmmožin, go apartheidstivrra bahás beaggin lei joavdan deike, de čálii midjiide: "Allet fal jáhke buot maid gullabehtet Lulli-Áfrihka birra!" Buolvvadagaid lei son doallan sotnabeaiskuvlla ja ehcii duođai su unna čáhppes ustibaččaid, muhto čáhppadasat eai rávásmuvvan gusto goassege, dat lei gusto buohkaide buorrin jos divttášedje vilgesolbmuid stivret eatnama. Dien sullasaš dajahusaid gullen muhtumin Finnmárkkus 1960-logus, erenoamážit go lei badjeolbmuid birra sáhka. ¶ Eanetlogu álbmogat dáidet dávjá atnit unnitlogu álbmogiid sierralágánin, muhto soames háve čuzii čalbmái mo sápmelaččat maid sáhttet liiggástallat kultuvraerohusaid. Mun jáhkán ahte soapmásat Skuvvanvári olbmuin geaiguin beaivválaččat ledjen ovttas, jáhkke stuorra kulturerohusaid sakka hirpmahuhttán mu, guhte bohten "Oslos dahje dakko birrasiin". Mu mielas dat orui nu imaš, go mun han bohten Oarjerittus (Vestlandet), gos ledjen eatnama roggan ja gusaid bahčán ipmilbalolašvuođain ja duhtavašvuođain. In gávnnahan leastadialaččaid ge apmasabbon go Oarjerittu Sismiššuvnna (Vestlandske Indremisjon) sárdnealbmáid. Soames olmmoš lea oktii dadjan ahte kultuvraerohusat Vinje gieldda (Telemárkkus) ja Akersgáhta gaskkas (Oslos) leat stuorit go erohusat Vinje ja indialaš gili gaskkas. Mun jáhkán sus lea riekta. ¶ Gákti ii veadján kultuvraerohusaid jávkadit, muhto mii oahpaheadjit dávjá cokkaimet gávtti allabottuin, omd. cuoŋománu 17:dis. In dieđe dagaimet go riekta vai boastut, dáláš nuorra sápmelaččat dáidet dadjat ahte mii čiŋadeimmet luoikkasčiŋaiguin, muhto mii dagaimet dan movttiidahttin dihtii mánáid morálalaččat vai duosttašedje čájehit sin iešdovdduset. ¶ Ii dárbbašan ollu vuosterávdnjái gállit ovdal go oaččui sámeprofehta liigenamman, leažžá go sámevarra suonain vai ii. Duollet dálle gohčoduvvojin mun ge dakkáražžan, bilkun dahje buorredáhtolaš gudnin. In diehtán ovttage vašálačča ja hirpmástuvven muhtun skuvlastivračoahkkimis 1970-logus go okta miellahttu válddii sánisaji áššelisttu olggobealde ja rávvii skuvlastivrra čalmmis dan atnit mii Skuvvanváris lea dáhpáhuvvagoahtimin, gos skuvlajođiheaddji lea gusto bidjamin buot vulosoivviid ja jorgalahttimen dáláš ovdáneami ruovttoguvlui. Vánhenčoahkkimiin ságastallojuvvo velá sámegillii! Na, dát lei muhtun muddui duohta, ođđa vánhenráđiid ja oktasašbargogottiid leimmet bidjamin johtui. Vánhemiid galggaimet oažžut mielde skuvlla stivrejupmái. In jurddašan goassege ahte vánhemiid searvama eaktun galggašii leat dárogielmáhttu. Čoahkkimat ja ságastallamat eai láven leat formálalaččat, ja eatnašat máhtte sámegiela buorebut go dárogiela. Muhto ieš livččen dieđusge galgan atnit fuola buot jorgalit dárogillii, vaikko ii oktage dáhtton mu dahkat dan. Liikká jurddašan iešiežainan: Goas bat leš almmolaččat láitojuvvun ahte čoahkkin ii dulkojuvvon sámegillii go sámit ledje doppe? ¶ In atnán goassege iehčan radikálan, ii mus lean hállu nákkáhallat geainnage. Muhto sámit ledje badjelgehččojuvvun bealli, ja muhtumat eddo go bealuštin sin vuoigatvuođaid. Ain dál ge muittán mo dážan heahpanin go alla luohttámušalmmái áittii guođđit almmolaš ságastallamiid Kárášjogas go soames áirras áiggui doallat sártnis sámegillii. Ii son gillen gusto leat mielde sirkustallat . Dát dáhpáhuvai 1970-logus. ¶ Geassái 1974 ledjen cealkán eret jođiheaddjevirggis Skuvvanváris. Ledjen náitalan ja ožžon unna mánáža, gii ásai 200 miilla eret áhkus ja ádjás. Muhtumin fertejit vuođđojurdagat ja áigumušat gáidat go deaŧalit áššit ihtet. Muhto go ii oktage sámegielat oahpaheaddji ohcan daid rabas virggiide skuvllas, mun dovden iehčan sakka beahtahallan ja čállen Ságat-bláđđái ja ohcalin nuorra sámi oahpaheddjiid ovddasvástádusa ja sivahallen sin berošteames eambbo iežaset virgedásis go mánáid dárbbuin. ¶ 1983:s vuohpa guovttus vuotnámiin áigguiga heaitit eanadoalus ja čálihit šibitdáluska munno háldui. Dan rájes álgen eanadoallin. - Nuora rabasvuođain vulgen davás deavdit geatnegasvuođa iežan boahtteáiggi oainnuid hárrái. - Áhči ráhkisvuođain máhccen fas lulás deavdit geatnegasvuođa iežan mánnásan. - Albmá rávisvuođain guđđen skuvlla deavdit geatnegasvuođa eatnamii, ádjáide ja árbevieruide main ledjen šaddan. ¶ Ain jurddašan dál go dalle: Servodaga ráidalasat bajit virggiide leat vulosoivviid biddjon, galggašedje áinnas mannat departemeanttas, bagadeaddjivirggiin ja kántuvrrain bajás skuvlalatnjii ja návetreŋkui. Bargu plánaiguin ja oahpponeavvuiguin lei dieđusge deaŧalaš, ja alccesan goargun lea somá oaidnit iehčan nama girjjiid olggožiin, muhto deaŧaleamos barggu dahken ovttas Birehiin, Ivváriin, Ánne Kirsttiin, Lássiin ja eará mánáiguin Skuvvanváris. Jos ležžet eallimin, de soapmásat dáidet leat áhkut dahje ádját. Dalle leat ožžon ođđa miellagiddevaš hástalusa iežaset eallimii. ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Iežas muitalus bajásšaddamis lohkan- ja čállindáiddu haga ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Smiervuonas, gos Johan Johannessen lea ožžon iežas guovtti jagi skuvlavázzima, lea mearrasámi kultuvra fas ožžon árvvu. Mearrasámi šillju rahppui 2004:s. Dá lea Johan šilju návsttus, gos čájeha ja čilge dološ bivdoneavvuid. (Govva: Svein Lund) ¶ Porsáŋggu almmái Johan Johannessen lea okta dain gii soađi geažil oaččui hui unnán oahpu. Vaikko son ii oahppan lohkat iige čállit iežas eatnigillii sámegillii, iige skuvllagillii dárogillii, de biehttaledje sutnje máksimis buhtadusa go dan ozai. ¶ Dát lea su iežas muitalus mo bajásšaddan, skuvla ja váilevaš oahppu váikkuhedje su eallimii. Muitalusa čálii álggos Else Samuelsen ja geavahuvvui vuođđun ohcat buhtadusa váilevaš oahpu ovddas. Maŋŋá leaba Johan Johannessen ja Svein Lund ovttasráđiid veaháš rievdadan muitalusa. Su iežas muitalusa lohppii leat mii lasihan maid "Šállobuhtaduslávdegoddi" vástidii. ¶ Mu mánnávuođaruoktu ovdal soađi lei Vuohpoža geažis, sullii miilla eret poastabáikkis Ruoššamuotkkis. Vuohpoš lea njárga Leaibevuona ja Smiervuona gaskkas. Mii leimmet golbma oappáža ja vieljaža, ja mun ledjen boarráseamos. Mu vánhemiid birgejupmi lei lotnolasealáhus, mii lei oalle dábálaš dan áigge. Dán ealáhussii gulai smávvadállodoallu, guolásteapmi, muorječoaggin ja ruovttuindustriija. Ruovttuindustriija lei ráhkadit biktasiid iežas atnui ja veaháš velá vuovdimii. ¶ Mun devden 7 jagi 1938:s ja álgen skuvlii seamma jagi. Skuvla lei Smiervuonas. Mii vácciimet internáhttaskuvlla ja dan mii dalle gohčoduvvui "vurrolasskuvlan". Dát mearkkašii ahte mii vácciimet moadde vahkku skuvlla ja de ledje fas seamma ollu vahkkut friddja. ¶ Min ruovttugiella lei sámegiella. Mun in ádden dárogiela, inge máhttán hállat giela. Oahpaheaddji namma lei Elida Thomassen ja bođii Elverumas. Son lei náitalan gieldda ássiin, ja orui danin dáppe. Son ii máhttán sámegiela. Oahppit geat máhtte veaháš dárogiela, fertejedje veahkehit min earáid jorgalit sámegillii dan maid oahpaheaddji muitalii. Ii rektorge, gii maiddái lei internáhttahoavda, máhttán sámegiela. Mii eat ožžon lobi hállat sámegiela, muhto maid mii de galggaimet hállat, go eat máhttán eará giela? Dađistaga ohppen veaháš dárogiela, muhto mun dadjen ollu sániid boastut ja earát čaibme mu go hállen dán veaháža maid máhtten. ¶ Leavdnjavuotna / Porsangerfjorden ¶ (Govva: Hanna H. Hansen) ¶ Mun in muitte goas min skuvlavázzin heaittihuvvui soađi geažil. Muhto maid mun jáhkán, de skuvlavázzin bisttii dušše guokte jagi, iige leat boastut jos logan ahte dat lei velá oanehat. Skuvllas mu givssidedje, huško ja čikče, ja go skuvlla giddejedje, de ledjen goit mun ilus go in dárbbašan šat dohko mannat. Min šattaimet bággoeváhkkui čakčat 1944. Min dolvo vuos Billávutnii ja doppe viidáseappot beakkán duiskka lástafatnasiin "Karl Arpain". ¶ Ledje hirpmus issoras dilit fatnasis ja dat ledje garra vásáhusat, maiddái munnje gii dalle ledjen 13 jagi ja áddejin dili. Dát mátki Nárviikii lea leamaš giksin smiehttat maŋŋá. Mun lean geahččalan duvdit dan eret, geahččalan unnimus lágiin dan birra smiehttat. Dán láhkai lean geahččalan eastadit muittuid "bilideames" mu árgabeaivvi ovddosguvlui. Muhto dát ii leat leamaš álki. ¶ Go bođiimet Nárviikii, de oruimet álggos vuos ruovdemáđiigarášas. Ovdal juovllaid manaimet Hápmirii, poastabáikái Ránáidsullui (Tranøya) ja Røssnes-gillái. Doppe mii oruimet boandadálus. Midjiide ledje guokte smávva loktalanja maid ovdal min boahtima geavahedje oađđinlatnjan. Go mii bođiimet, de lágidedje vuoššanvejolašvuođaid dohko nu ahte mii ieža birgiimet. Doppe oruimet beannot jagi. Dan áigodagas maid mii doppe oruimet, de mun in vázzán skuvlla. Mun lean ádden ahte sivva go mun in ožžon skuvlafálaldaga, lei go nu funet máhtten dárogiela. ¶ Suoidnemánus 1945 vulggiimet mii davás uhca 45-50 juolggat lástafatnasiin. Finnmárkkus ledje gilit boldojuvvon go olliimet dohko. Nie lei min iežamet gilli maiddái. Dát cuzii garrasit ollusiidda. Olbmot čirro iluin go riika lei friddjavuođa ožžon ja iluin leat fas ruovttus. Muhto sii čirro maiddái morrašiin go buot maid sii ledje oamastan, lei boldojuvvon. Dušše duvttat ledje báhcán duođaštussan dasa ahte dás ledje leamaš ruovttut. Dalle ii lean makkárge heahtepsykiatriija mii sáhtii olbmuid veahkehit. Buohkat fertejedje ieža birget nu bures go sáhtte. Olmmoš lei iežas psykologa ja psykiáhtár. Buot vásihusaid duvddiimet eret. Justa nu mo ii galggašii, otnás rávvagiid mielde. ¶ Guokte álgománu oruimet tealttás. Vai birget Finnmárkkudálvvi badjel, de ráhkadeimmet darfegoađi. Das oruimet guokte jagi. Nuppi geahčai goađi mas mii oruimet, ráhkadeimmet nuppi lanja šibihiidda. Mii leimmet ožžon sávzza mielde davás verddiin Røssnessas. Maŋŋá ožžo bearrašat sihke sávzzaid ja gusaid, mii oaččuimet gusa. Dát lei Finnmárkku bearrašiidda álgobirgenveahkki. Maiddái smávvafatnasiid ja guolástusávdnasiid fidniimet. Finnmárkkukantuvra ordnii maŋŋá luŋkádáluid maid snihkkárat ceggejedje bálkká ovddas. Dát ledje dat nu gohčoduvvon ođđasithuksenstobut. Go mii fárriimet stohpui, de divuimet darfegoađis buoret náveha. ¶ Mu ledje sihkkon álbmotregistaris dalán maŋŋá soađi. Mu áhčis lei earán gielddakantuvrras. Doppe muitaledje ahte sii ledje registreren su bearraša njealji olbmui. - Muhto mii han leat viđas, áhččán dajai. - Ehpet leat, lohket gielddas, mii leat ožžon dieđu ahte boarráseamos bárdnát jámii go dii leiddet eváhkos. - Dat gal de lea imaš, áhččán logai, - son han gal lei eallimin odne go mun vulgen ruovttus. Nu de divvo ja mun lean otná beaivve Porsáŋggu gieldda ássi. ¶ Soađi maŋŋil orui Johan bearašiinis álggos lávus, ja de lavdnjegoađis. Eai gávdno sin goađis govat, muhto dát govva, mii čájeha eará goađi Vuohpožis, muitala ollu dan birra makkár leat eallinláhki leamaš Porsáŋggus. Boares fanaslahkki lea geavahuvvon goahtedáhkkin, nubbi lahkki fas áitin. ¶ (Govva: Arvid Petterson / Porsanger Bygdebok) ¶ Maŋŋá soađi in šat vázzán skuvlla. Mun ledjen dalle 15-jahkásaš ja meattá skuvlageatnegahttojuvvon agi. Ožžon fálaldaga lassioahpu vázzit, muhto vuosttažettiin mus ii lean várri skuvlla vázzit. Boarráseamos bárdnin mun fertejin veahkkin birgehit bearraša ekonomalaččat, ja dalle eai lean stipeandaortnegat. Nuppádassii mun in duostan álgit go mun nu unnán máhtten ja ain unnán dárogiela áddejin. Mu vieljat vázze skuvlla maŋŋá soađi, ja mun geahččalin sin oahppama čuovvut ja dien láhkai veaháš oahppat. Nie mun ohppen muhtun muddui dárogiela lohkat. ¶ Mun orron mánnávuođaruovttus dassážii go iežan bearraša háhken. Ovddeš áigge lei dábálaš ahte nuorat orro vánhemiid luhtte ollesolmmožin. Lei maiddái dábálaš ahte nuorat veahkehedje dállodoaluin, lotnolasealáhus lei oahpes hommá. Dán láhkai mun ealihin iežan maiddái lotnolasealáhusain. Eai lean eará vejolašvuođat munnje gii ledjen oahpu massán. Man nu siva geažil, de in fidnen barggu gáttis. Mu eai dohkkehan. Skuvllas mu givssidedje, áhči cielahedje go lei áŋgiris bivdoolmmái. Dát cielusnamma čuovui mu. Eatnašat oidne dán headjun. Dál maŋŋá mu sáhtán dieid vásihusaid čaibmat. ¶ Bajásšattadettiin mun ledjen lisas, ledjen maŋggaláhkai návccaheapmi. Muhto mun in lean goassige albmaláhkai buozas. Ledjen geahnoheapmi, muhto ruovddástuvven ja hárjánin lossa bargui meara alde buot lágan dálkkiin. ¶ Mun náitalin 30.12.1956. Moai oaččuime 6 máná, 3 leat eallimin, 2 nieidda ja 1 gánda. Boarráseamos nieida orru Porsáŋggus, ii leat náitalan ja bargá gieldda ruovttuveahkkin. Nubbi nieida orru Oslos. Son lea náitalan, sus lea 1 mánná ja bargá mánáidgárdedikšun. Gánda, gii lea váhkar, orru Romssas. Son lea náitalan, sus leat golbma máná ja bargá elektrihkkárin. Mu eamit lei riegádan 1927:s. Sus lei eanet oahppu ja sáhtii mu veahkehit sihke lohkat ja čállit dábálaš reivviid. Son maiddái lei sámegielhálli, muhto moai válljiime dárogiela ruovttugiellan go mánát riegádedje. Dán moai dagaime go ean háliidan ahte sii galge gillát seamma láhkai go mii vánhemat. Ieš ohppen eanet dárogiela go lohken máidnasiid mánáide ja geahččalin čuovvut dan maid sii ohppe skuvllas. ¶ Mu eamit lea buohcan soahtejagiid maŋŋá. Vuos son buohccái ruksesfeberiin mii vearránii ruhkanassan. Dasto son oaččui váibmovigi. Su čuohpadedje, muhto ii šat virkkosmuvvan maŋŋá čuohpadeami. Son jamii 1986:s. Su buozalmasvuohta heađuštii ollu mu mearrabivddu. Dávjá fertejin diktit manakeahttá mearrabivdui. ¶ (Govva: Josef Halse) ¶ Mus leat leamaš iežan fatnasat. Dieđusge álgen smávvát, dábálaš rabas vuotnaguolástusfatnasiiguin. Maŋimus fanas lei 28 juolggi ja das lei deahkka. Dađibahábut de in nagodan geatnegasvuođaid deavdit go mu dearvvasvuohta hedjonii ja mu eamit buohccái dávjá. Mun lean leamaš maiddái oasseguollebivdin moadde áigodaga. 1982:s lei heajos guollejahki. Mu mielas lei váttis joatkit mearrabivdin. Danin ohcen sveisenkursii Hámmarfeastta fidnoskuvllas. Mus lei miella fidnet álkit barggu gáttis. Muhto mun in nagodan teoriija praksisan dahkat ja fertejin heaittihit áigumuša. 1985 čavčča dieđihuvvojin buohccin ja dan rájes in lean šat bargi. Buohccidieđáhusa maŋŋá šadden 100 % bargonávccahisvuođapenšunistan. Dalle ledjen 55 jagi boaris. ¶ 80-logus váccii Johan sveisenkurssa Hammarfeasttas, gos ee. duddjui dán skirttega. Dás son lea geavahan dološ sámi árbevieru vuođđun, ja seammas buoridan buktaga. Nuppeláhkái go dábálaččat, de sáhttá dás botnjat vuolit roahki bajit oasi ektui. ¶ (Govva: Svein Lund) ¶ Čállinváttisvuođaid geažil lean álohii ferten bivdalit earáin veahki. Mu leat veahkehan deavdit iešdieđáhusa ja guolástusa rehketdoalu gárvet. Olbmot leat leamaš issoras veahkkái. ¶ Mun lean álo beroštan organisašuvdnabarggus, vaikko mus leat lohkan- ja čállinváttisvuođat. Organisašuvnnain main mun lean leamaš mielde, leat politihkalaš báikkálašsearvi, sámi organisašuvnnat ja Sámiráđđi. Mun lean doaibman luohttámušolmmožin sihke jođiheaddjin ja stivralahttun. Buori ovttasbarggu geažil lea doaibma oalle bures lihkostuvvan. Mus leat leamaš čielga oaivilat, muhto váttisvuohta lea oaiviliid báhpárii čállit. Giella lea maiddái leamaš hehttehussan. Organisašuvdnabargu lea munnje mearkkašan hirbmat ollu. Dán barggu bokte lean mun deaivvadan earáiguin geat leat seamma dilis ja lean eatnat buriid ustibiid fidnen. Dát lea mu nanosmuhttán, erenoamážit dál go lean okto báhcán. ¶ Áiggi mielde lea Johan oahppan muhtin láhkái čállit dárogillii ja maiddái geavahit dihtora. ¶ (Foto: Svein Lund) ¶ Johan Johannessen ozai giđđat 1997 advokáhta Edmund Asbøll bokte buhtadusa masson skuvllaoahpu ovddas. Dá lea Šállobuhtaduslávdegotti vástádus, 18.03.1999. Mii leat bájuhan olles reivve ja leat deattuhan buoiddes čállosiin osiid, mat čájehit mo dáruiduhttinpolitihkka geavahuvvo buhtadusa biehttaleami bealuštit. Go velá eai leat su namage máhttán čállit riekta, ja dán leat ollusat earátge vásihan, de muitala dát várra man vuđolaš oktagaslaš meannudeami juohke ohcan oaččui. Reive han gal ieš čielggada guottuid. ¶ Guokte jagi manne ovdalgo vástádus bođii. Dalle lei Johan Johannessen geavahan duháhiid advokáhta goluide, iige ožžon ii evrege ruovttoluotta. Advokáhta muitalii ahte mávssášii 5000,- ruvnnu váidalit, muhto dasa ii lean Juhánis várri. ¶ UNOHISVUOĐABUHTADUSLÁVDEGODDI JD Ášši nr. 98/11068 A-AK JCL/kp BU 46/99 - STÁHTAKÁSSAS UNOHISVUOĐABUHTADUSA OHCAN - JOHAN JOHANSEN, RIEGÁDAN: 04.01.31 ¶ Advokáhta Edmund Asbøll lea Johan Johansen ovddas ohcan stáhtakássas šállobuhtadusa. Ohcan lea masson skuvlaoahpu geažil. Čujuhuvvo ohcamii 30.04.97 mii lea mielddusin. ¶ Ohcan lea ovddiduvvon Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementii mii reivves 24.09.1998 cealká: "Ohcan lea masson ja váilevaš oahpu geažil. Ohcci lei skuvlageatnegas agis 1938:s gitta 1945:i. Son orui Vuohpožis Porsáŋggus. Ohcci duođalaš skuvlavázzimis ii leat makkárge duođaštus. Son muitala iežas álgán skuvlii 1938:s, ja váccii skuvlla 2 jagi ovdalgo duiskalaččat válde skuvlla iežaset atnui. Dan maŋŋá lei skuvlavázzin summal ja soaittáhagas. Ohcci lea danin massán 5 jagi skuvlavázzima soađi geažil. Stuorradikki šállobuhtaduslávdegotti guhkesáigásaš ja bistevaš dáhpin lea ahte ii juolluduvvo šállobuhtadus soahtedilálašvuođaid geažil. Dušše dalle jos ohccis lea leamaš fuonet dilli go earáin seamma dilálašvuođas, de sáhttá árvvoštallat buhtadusa juolludit. Ohcci lea leamaš fidnomearrabivdi gitta 1985’ rádjái, ja dalle šattai bargonávccahisvuođapenšunistan. Son lea leamaš aktiivvalaččat mielde politihkalaš organisašuvdnaeallimis. Eai ovdanboađe dieđut mat selvehit ahte ohccis lea leamaš vearrát dilli go earáin seammá dilis. Ohcci čilge ahte oahppu maid oaččui, lei váilevaš. Oahpahus lei dárogillii, ja ohcci lei sámegielat. Oahppofálaldaga, maid ohcci fidnii, ferte dattetge árvvostallat, vrd. Stuorradikki ja šállobuhtaduslávdegotti dábi, daláš dáruiduhttinpolitihka dábálaš ulbmiliid ektui ja daid praktihkalaš-pedagogihkalaš váikkuhusaid ektui mat bohcidedje dan politihkas. Mii čujuhat, sihke dasa mii guoská dáidda ja eará duogášsivaide maid berre deattuhit árvvostallamis, min čielggadeapmái 23.04.97 sámiid šállobuhtadusohcamiid birra. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta dán maŋŋá ii sáhte mieđihit šállobuhtadusa Johan Johannessenii." ¶ Justisdepartemeanta čuovvola Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta árvvoštallama ja loahppacealkaga. Šállobuhtaduslávdegoddi čuovvola ráhkkaneaddji ásahusaid árvvoštallama ja loahppacealkaga. ¶ Mearrádus: Šállobuhtaduslávdegotti mielas ii gávdno sivva juolludit dahje rávvet juolludit šállobuhtadusa Johan Johansenii. ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Muosáin olbmuid máddu lea Louis Philippe ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ John Gustavsen, Romsa 2002 (Govva: Svein Lund) ¶ John Gustavsen (Gusttu Jovnna) lea riegádan Porsáŋggus 1943:s ja bajásšattai Davvenjárgga gielddas. Son lea oahppan oahpaheaddjin ja sus lea lasseoahppu Stáhta erenoamášoahpaheaddjiskuvllas. Dás son muitala iežas vásáhusain oahpaheaddjin Unjárggas ja Muosáin. ¶ 1977´ rájes son lea bargan journalistan ja girječállin. Gusttu Jovnna lea čállán lohkameahttun artihkkaliid sámi áššiid ja máŋgga eará fáttá birra. Son lea almmuhan girjji Samer tier ikke lenger, sámi historjágirjji Vi kom først, romána Lille Chicago, mánáidgirjji Alarm over Russevåg (jorgaluvvon sámegillii: Issát báhtára) ja teáhterbihttá Gumpegoddi. Son orru dál Romssas. ¶ Ovddit buolvvas leimmet máŋgasat geat álggiimet oahpaheaddjin Finnmárkkus formálalaš sámegiela ja kultuvrralaš máhtuid haga. Dán dilis mii máŋgii hirpmástuvaimet. ¶ - Vuoi, skuvlarivgu ii máhte sámegiela! Dát dajaldat gal čuovvu mu nu guhkágo in muittohuva. Dát dáhpáhus lei skuvlabusses gaskal Stuorravuona ja Vuonnabađa. Mii oahpaheaddjit leat deaividan ohppiiguin vuosttaš skuvlabeaivve. Vuosttašluohkálaččain leat stuorra vuordámušat. Dál mii leat sin beahttán. Okta sis lea Regnor, uhca vitmes gánddaš, lávkaselggiid ja deaivilis govvidusain norgga skuvllas Sámis. ¶ Maŋŋá ovtta jagi skuvllas, mas eanaš oahppit ledje sápmelaččat, de ledjen fuomášan ahte juoidá lei álfárot boastut norgga skuvllas ja mu iežan oahpaheaddjioahpuin. Mun ledjen diehtemeahttun oasis mu barggus. Dieđusge dihten ahte sámit orro Finnmárkkus, ja ahte mun ieš gullen dán álbmogii. Muhto mun ledjen dán vajálduhttán. Mu ledje oahpahan ahte lei heahpat leat sápmelaš, vuolibušvuođamearka. "Porsangfinna!" realskuvlarektor fuonášii sin geat bohte vuonabealde. Dát lei dego livččii niibbi čuggen čielgái, ja hávvi ii leat velá savvon. ¶ Deaivvadeapmi Unjárgga birrasiin lei dego livččii gova iđihan. "Sápmelaš" motiiva lei govviduvvon, muhto ii goassige iđihuvvon. Dál dat dáhpáhuvai. Mun ohppen olu dán áigodagas sihke eamiálbmoga ja sisafárrejeaddji oahpaheddjiid bargoskihpárin. Sii geat máhtte sámegiela, ledje eará dásis. Torleif Berg lei ovddahas filologa, ja lei lohkan maiddái klassihkalaš gielaid ja girjjálašvuođa ja sus lei ollu diehtu báikkálaš servodaga ja kultuvrra birra. Lei miellagiddevaš gullat su čilgehusaid ohppiid ja váhnemiid birra. Váhnemiid deaivvadeapmi dávjá heammástuhtii ja sii jearahedje, - Ehpetgo oahpa sámegiela oahpaheaddjiskuvllas? ¶ Eará muitu dán golmma jagi ássamis nuorttabealde, lea dáhpáhus go konsuleanta Hans Eriksen boahtá skuvladirektevrra kantuvrii. Njuoršoságastallamis son čilgii ahte dál de galggai leat vejolaš ohppiide oahppat sámegiela. Sáttasáni miššuvdna midjiide oahpaheddjiide lei: Hálahit váhnemiid áddet ahte mánát birgejit buoremusat eallimis jos besset oahppat eatnigielaset. Čilget ahte guovttegielalašvuohta lea buoret go sihke eaŋkil ja duppal ovttagielalašvuohta. Doahpagat ledje ollu. Juoga dáhpáhuvai dán Hearrá jagis 1967, Hans Eriksen sárdnidii nugo radikála riššasárdneolmmái. ¶ Maŋŋá golbma jagi Unjárggas ja guokte jagi Stáhta erenoamášoahpaheaddjiskuvllas Hosles Bærumas, mun fertejin gergehit siviila bálvalusgeatnegasvuođa. Mu skuvlajođiheaddji Stuorravuona áigodagas, Torbjørn Schulstad, lei ovdánan skuvlaohoavdan Muosáin. Mun mielas háliidin skuvllas čađahit bálvalusa. Schulstad mearridii johtilit, čavgadit ja ulbmillaččat. Mun dihten Muosáid birra, mu ruovttugieldda Davvenjárgga kránnjágielda, ja ožžon lotnolasvirggi skuvlakantuvrras ja lokten áiggi bures. Oahpaheddjiid gaskkas oahpásmuvven smáđáhkes bargoskihpáriidda, muhtumat Muosáin eret, earát sisafárrejeaddjit máddin eret. Hui arvvostahtti min birrasii ledje politihkalaš digaštallamat. EEC - Eurohpa ekonomalaš searvevuođa válga 1972:s radikáliseren norgga servodaga, maiddái skuvlabirrasiid. Pax girjelágádus almmuhii áigečállaga Praxis, mii lei báiki nuppelágan skuvladigaštallamii. Mun doppe almmuhin, ee. fámolaš falleheami Álttá nuoraidskuvlla vuostá. ¶ Oahpaheaddjit Muosáin ledje ávddalaš, konservatiiva ja stáđis vuorrasut buolvva áirasat. Dát ledje olbmot geat ledje eallima skuvlla vázzán, ja geat sihke oahpu, eallinvásáhusa ja oahpaheaddjibarggu bokte ledje mearridan mo áššit galge leat. Dasa lassin ledje maiddái radikála bargoskihpárat, nuorat olbmot geat háliidedje rievdadusa ja berošteaddji doaimma. Olbmot geat beroštit, leat dakkárat maid juohke servodat dárbbaša. Mii eat lean gal makkárge ahkidis joavkkuid. ¶ 1970-logu álggogeahčen garai skuvladigaštallan. Nils Christie lei almmuhan girjji Hvis skolen ikke fantes , ja Paulo Freire ja Ivan Illich leigga ovddidan vearrás oaiviliid skuvla- ja servodateallima birra. Mii ságaškušaimet áŋgirit manin skuvlavázzinmokta lei nu vuollin Muosáid nuoraid gaskkas. Torbjørn Schulstad lei ovttaoaivilis: "Mii oahpahat min nuoraid eret báikkálaš servvodagas. Dán mii gal fertet rievdadit!" ¶ Skuvlakantuvrra siviillabargi geavahii liibba buktit evttohusa hovdii. "Mii ráhkadat báikkálaš skuvlaávdnasiid," evttohin, ja ožžon dasa lobi. Skuvlahoavda lei báikkálaš Bargiidbellodagas guovddážis, gulai radikálalaš beallái, ja ii lean gal árgi. Su miela mielde lei go politihkalaš bárut ledje seamma stuorrát go stoarbmabárut Fávle-Iččáha rittus. Mun evttohin guokte gihppaga, čállosiiguin ja sárgumiiguin. ¶ Álgogihppaga, FISKERIENE i vår kommune (Guolástus min gielddas), válde bures vuostá. Gihpa lei oaivvilduvvon gaskadássái. Mii digaštalaimet fáttá báikkálaš dilis, ja mun fidnejin dieđuid sierranas gielddakantuvrraid ossodagain. Ledje duođai ollu guolástusfatnasat, ja dasa lassin ledje stuorra skiiipagoastideaddjit geaiguin olbmot ledje rámis, Majala ja Olsen. ¶ De geahččaleimmet fas nuppi skuvlaávdnasa atnui váldit. Mun gamus dovden ahte soite bohcidit vuosttaldeamit, muhto eai stuimmit. Mu uhca 10-siidosaš gihppagačča gohčodin dušše SAMENE (Sápmelaččat). Mun ledjen guorahallan veahážiid ovddalgihtii, ee. guovlluskuvllaid galledettiin. Dasa lassin ledje mus dieđut Muosáid birra maid mu áhčči ja áddjá leigga muitalan, go soai leigga guolástan dáin vuonain, ja Unjárggas ásadettiin ledjen maiddái olu oahppan. Go nuoraidskuvla ii lean dáppe 1960-logus, de midjiide bohte oahppit sihke Ákŋoluovttas ja Muosáin nuortafylkka skuvlainternáhttii. Oahppit bures soabadedje. Mun in muitte ahte ledje makkárge čearddalaš vuostálasvuođat, muhto ii oktage gal oarjjabealde dovddastan iežaset sápmelažžan. ¶ Girjjáš "Samene", maid John Gustavsen ráhkadii, lea dušše seilon heajus kopiijan. Dás mii leat rekonstrueren álgosiiddu. ¶ Gihpa sápmelaččaid birra gárttai oalle bomban. "Maid Hearráid leat dongis fuomášan!" dajai munnje muhtun bargoskibir gii guhká lei leamaš gielddas. Eaihan dáppe Muosáin gal leat sápmelaččat. Dieđusge ledje sámisogalaččat Muosáin, ja velá dat hearrástahkes olbmotge gulle dáža, sámi ja kveana seaguhussii. Dasa lassin mun fargga gullen ahte stuorra oassi ássiin gulle Louis Philippii gii lei galledan Muosáid 1790-logu gaskkamuttos ja son lei ođasmahttán ássiid vara. Miihan gal buohkat galggašeimmet diehtit ahte leat ollu fiinna olbmot sihke Muosáin ja eará áhpebivdovearain, sihke skohttalaš ádelseađu ja dánskka báhpaid sohkaregistariin. Kveanat, juo dieđusge, barggánis ja hutkás olbmot, muhto sápmelaččat? Eai fal! ¶ Ammal SAMENE-gihppaga berrešii gieldit? Jurddaš albma olbmuid dien láhkai heahppášuhttit! Iigo berrešii gohččut váhnenčoahkkimii? Soaitá ii leat nu vuogas dan seammás dan dahkat. Sáhtiihan dáhpáhuvvat ahte oahppit hállagohte váhnemiiguin sogagullevašvuođa birra. Ja dan gal ledje muhtumat juo dahkan. ¶ Bahčamielalaš vásáhusaiguin Unjárggas iežaset diehtemeahttunvuođain Finnmárkku sápmelaččaid birra, de ledjen mun juo muhtun áigge muitalan gaskadási ohppiide sihke máidnasiid, cukcasiid ja gobmemuitalusaid sámi sisdoaluin. Oahppit liikojit ieža muitalit ja eallit muitalusaide. Mun dovden iežan oadjebassan, erenoamážit go muhtumat mu nuorra bargoskihpáriin oaivvildedje ahte oahpahit sámiid birra lei riekta. Dasa lassin lei mu hoavda dohkkehan dákkár indoktrineren vuogi, namalassii dán oahpahusa. ¶ Váhnenčoahkkima gal eat doallan. Muhto oahpaheaddjiráđi. Dáppe čielgasit dieđihedje sii geat oaivvildedje iežaset diehtit buoremusat. "Sápmelaččat Muosáin, dan gal ii leat oktage gullan!" Dahje "Na, soaitá ovdalis áiggiid". Digaštallan gal šattai. Vuostá ja mieđas. Bargoskihpárat juohkásedje. Máttaoahpaheaddjit bealuštedje SAMENE-girjjáža, ja sii ledje juo geavahan girjjáža luohkás, váttisvuođaid haga. ¶ Oaivvádallan lea álo dárbbašlaš. Mun nannosit hirpmástuvven go doarjaga ožžon vuorddekeahtes bealis, ovttas geainna mun ledjen realskuvlla ovttas vázzán. Mii gohčodat su "Jovnna B". Son gal bures diđii ahte sápmelaččat ledje ássan riddogáttiin, "juohke vuotnaráiggis". ¶ Ii šaddan makkárge gižžojienasteapmi. Eaige jávkadan dán váralaš "oahpponeavvu" mii lei stensilerejuvvon logisiidosaš gihpa. Muhto dađistaga mii oahpaheaddjit vásiheimmet ahte mii oaččuimet ávkkálaš ja miellagiddevaš dieđuid. Ohppit sáhtte muitalit ahte "áddjá hállá sámegiela" ja "siesás lei gákti unnin". Olu maŋŋelis bohte váhnemat giitit ahte oahpaheaddjit beroštit ahte gielddas maiddái leat sápmelaččat: - Nu čiekŋalit mii bálaimet iežamet sápmelašvuođas, dajai muhtun eadni. ¶ Dát lea smiehttanveara golbmalot jagi maŋŋá, seamma beaivve go stáhtaministtar Bondevik lea muitalan ahte guovvamánu 6. beaivi galgá leat almmolaš leavgabeaivin olles Norggas, maiddái Muosáin. ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Jonar Thomasson, Raavrhvijhkes 2003 (Govva: Svein Lund) ¶ Jonar Thomasson lea riegádan Vualtjeres (Ruoŧabealde lullisámi guovllus) 1947:s ja bajásšaddan Raavrhvijhkes Davvi- Trøndelágas. Dás son muitala iežas bajásšaddama ja skuvlavázzima birra, erenoamážit Aarborte sámeskuvlla ja Sámi Álbmotallaskuvlla birra Kárášjogas. ¶ Dál orru Jonar Thomasson Vektarlia báikkis moadde kilomehtera davábealde Raavrhvijhke guovddáža.Vektarlia lea Vektaren guoras (lullisámegillii: Vuaktere), mii lea okta dan njealji jávrris suohkanis mat leat dulvaduvvon. Jonar bargá dál elektrihkkárin elfápmodoaimmahagas. ¶ Dát artihkal lea Jonar Thomassona iežas muittu vuođul maid son ieš lea čállán ja maid ságastallamiid vuođul Svein Lundain. ¶ Lei unnán dárogiella maid máhtten go jagis 1954 álgen skuvlii. Dassážii ledjen orron áibbas sámi birrasis, muhto skuvllas lei buot dárogillii, vaikko lei sámeskuvla. Dasa ahte manai nu bures go manai, lea stuora sivvan dat ahte mus lei nu lihkku ahte ožžon lullisámegielat oahpaheaddji vuosttaš luohkás. Son jorgalii ja čilgii munnje go oinnii ahte in ipmir. ¶ Mu eadni lea eret dás Raavrhvijhkes, ja mu áhčči fas Ruoŧabealde eret. Mun lean riegádan Ruoŧas, ja lei oaivil ahte galggaimet orrut doppe. Muhto go ledjen jur jagi boaris, jámii mu áddjá, Jonas Marsfjell, Dunndaravuomi lihkohisvuođas 1948:s [Norgga Boazosápmelaččaid riikasearvi ásahuvvui Romssas ovtta čoahkkimis 1948:s. Lullisámi áirasat dán čoahkkimis ledje láigohan busse ja vudje fárrolaga davás. Go jorggihedje ruoovttoluotta, de vujii busse badjel geainnu Dunndaravuomi johkii ja 16 dušše. Dát lihkohisvuohta lei hui surgat, ii dušše bearrašiidda geaidda dát gulai, muhto olles lullisámi boazodollui ja organisašuvdnabargui. Erenoamážit čuozai dát Raavrhvijhkii, go čiežas dain duššan olbmuin ledje dáppe eret.] Son lei vuosttaš sápmelaš Raavrhvijhkes guhte ostii šibitdálu ja ovttastii šibitdoalu ja boazodoalu. Go áhkku bázii akto ednuin, bivddii son mu váhnemiid boahtit suinna veahkkin, ja nu mii fárriimet Raavrhvijhkii. ¶ Mu mánnávuođa oruimet mii ain darfegoađis. Raavrhvijhke lei dan áiggi measta luottahaga, ja mis ii lean el-rávdnji. Gjersvikas lei rámbuvrii, muhto jus dohko áigguimet, de fertiimet vuodjit mohtorfatnasiin. Doppe lahkosiin gos mun orron ledje aivve sápmelaččat, oktiibuot 6 bearraša. Ledje sullii 10 bearraša Raarhvijhkes. Geasset ledje vel eambbogat, go dalle johte eanet sápmelaččat siiddaiguin Byrkijeii. ¶ Ovdal go skuvlii álgen, de ledjen eanaš vuorrasit sápmelaččaid fárus geat hupme dušše sámegiela. Dálueamit sámeskuvllas Aarbortes logai oktii mu eadnái: "Don fertet oahpahit mánnái dárogiela ovdal go son álgá skuvlii, vai sutnje ii šatta nu váttis." In muitte maid eadni vástidii sunnje, muhto árvidan ahte son ii beroštan nu ollu das. ¶ Lei goit nu ahte mun máhtten unnán dárogiela go álgen skuvlii 1954:s. Mun muittán ain vuosttaš eahkeda. Okta nieida Raavrhvijhkes eret gii juo lei vázzán moadde jagi doppe, lei muitalan ahte mii galgat orrut hoteallas. Dat lei muhtin muddui duohta. Viessu lei huksejuvvon soađi vuolde orrundállun duiskalaččaide. Maŋŋil soađi šattai dát hoteallan ja nu lei ain dál geassemánuid. ¶ Máŋga oahppi ledje eret Raavrhvijhkes, earret eará mu oabbá ja máŋga eará fuolkki. Danin ii lean mu mielas mihkke váddáid internáhtas orrut. Mus lei nu lihkku ahte ožžon Ella Joma (maŋŋil Ella Holm Bull) oahpaheaddjin vuosttaš luohkás. Son lei dalle aitto geargan oahpaheaddjioahpuin. Ella jorgalii ja čilgii munnje sámegillii go oinnii ahte in ipmir dárogillii. Muhto son lei mis dušše vuosttaš jagi. Lei hui váivi go eat ožžon su guhkit oahpaheaddjin. Maŋŋil dan ledje mu skuvlavázzináiggis aivve dárogielat oahpaheaddjit. ¶ Gaskabeaivvit internáhtas 1953:s Olgeš bealde dálueamit Maja Staven. ¶ (Govva: Sigrid Bergli Sørnes) ¶ In sáhte muitit ahte oahpaimet maide sámi birrasa birra. Muittán ahte olgun huksiimet unna goađážiid ja lávuid, muhto dat lei friddjaáiggis, ja Ella lei miiguin ovttas dalle. Soames háve logaimet jitnosit girjjiin main lei sámiid birra, muhto muđui lei áibbas dábálaš dáža skuvla. ¶ Skuvlajahki lei dušše jahkebeali, ja dan gaskkas eat fitnan ruovttus. Okta mu buriin muittuin lei go bođii báhkká ruovttus čavččabeallai, mas ledje dálvebivut ja gápmagat main ledje suoinnit. Dalle leavai bihkkahádja miehtá internáhta, ja de dovdui dego livččii ruovttus. ¶ Guokte vuosttaš jagi Aarborte skuvllas ii lean eará liekkadeapmi lanjain go muorra- ja koalaboaldin. Oahppit ledje ieža fárus guoddime muoraid ja láhtume daid lanjaide ja daolaheame liekkasin lanjaid. Muhtomin go dolla lei jáddan ovtta lanjas, de fertiimet viehkat nuppi lanjas viežžat dola bessiin. Máŋgii lei measta beare ollu dolasteapmi, muhto manai bures, mii leimmet nu hárjánan dolastit ruovttus.Maŋŋil bidje el- rávdje lieggasa vissui. ¶ Sámeskuvla lávii oastit bohcco goruda soames báikki sápmelaččain. Ledje olles gorudat mat bohte skuvlii. Dálueamit oaččui veahki hotealladoaimmaheaddjis rihttet daid biebmogealláris. Son ii máhttán dan, nu ahte son geavahii ákšu dasa. Oktii ledje soames oahppit geat oidne dan, ja mii oahppit leimmet nu hirpmáhuvvan ja suhttan. Mii aniimet ákšogeavaheami dego bassi dahkun, ja soames oahppit meastta čirro. Dálueamit, Maja Lifjell, lávii sáltet muhtinráje biergguin, ja de son suovastuhttii daid ja olgun goikadii daid áimmu ovddas. Lei hui oavdu go oaččuimet goikebierggu, muhto dát lei dušše giđđat. ¶ Aarbortes ledje ollu bázahusat soađi maŋŋil. Min bártnážiid mielas lei hui gelddolaš daid guorahallat. Doppe ledje máŋga soahtanrokki ja okta stuora boaldámušrádju (bunkers) ja ollu eará bázahusat. Vuosttaš čavččaid sotnabeaivvit manne dasa ahte daid guorahallat. Muhto álggos fertiimet mannat sotnabeaiskuvllas girkus. Dat lei hui guhkes ja gievddas dáhpáhus. Lei báhppa guhte doalai sotnabeaiskuvlla. Son lei hui sreaŋggis, ja gii geahčai midjiide bastilis čalmmiiguin ja sárdnidii jápmima ja gáđahusa birra jus eat lean siivut ja Ipmilbalolaččat. Mii eat duostan eará go čohkkát jaska dego buolli gintalat. ¶ Jagiid maŋŋil vánddardeimmet mii maid miehtá gili, earret eará gávnnaimet ollu boares biillaid luoddaguorain. Dain biillain čovddiimet kuvllaid juvlalageriin ja attiimet daid nieiddaide geat stohke daiguin ja geavahedje daid bircun ja viđešgeađgin. Lávvordat- eahkediid láviimet mii dánsut jorrandánssaid. Dalle ledje oahpaheaddjit ja biiggát (nieiddat) maid fárus, dávjá maid rektor ja dálueamit. Dat ahte sáhtiimet dahkat nu ollu ovttas, čanai min oktii ja dagahii ahte leimmet dego okta stuora bearaš. ¶ Giđđat čievččaimet ollu spáppa. rávisolbmot atne lášmmohallanbiktasa. dát movttidahttii min, muhto mis eai lean dákkárat. De mii fuomášeimmet ahte sáhttit atnit oađđinbáiddi seamma atnui, nu ahte oktii go galggaimet čiekčat, de leimmet daid coggan nala. Dán oinnii rektor, ja de gevrehalaimet sisa fas nuollat daid eret. ¶ Golbma vuosttaš skuvlajagi ii lean mis eará oktavuohta gili mánáiguin eará go dalle go doaruimet ja muohtačagiid balahastaleimmet. Sii gohčodedje min sámečivgan (finnunger) ja áite min cábmit. Dáhpáhuvai maid ahte sii bohte skuvlla guvlui. Dalle mii cakkasteimmet, čuocččaheimmet ovdii ja álggiimet bálkuut muohtačagiid sin guvlui. Go stuorroleimmet, de buorránii min gaskavuohta ja sáhtiimet maid oažžut olbmáid gilis. Mis ledje spábbačiekčangilvvut daid eará skuvllaiguin suohkanis ja oktasaš skuvlačuoigangilvvut, muhto eará ovttasbargu ii lean singuin. ¶ Muittán ahte mii ovddabealde juovllaid sáddejuvvuimet gillái vuovdit "Samenes Venn" bláđii. Muhtimat oste, muhto nuppit fas hilgo min. Mii balaimet veaháš gili mánáin, ja dát lea dáhpáhus maid in livčče háliidan vásihit. [Mii leat jearran dalá rektoris ahte lei go nu ahte skuvla sáddii ohppiid gillái vuovdit Samemišuvnna bláđii. Son lohká ahte skuvlla bealis ii leat dat goasse dáhpáhuvván, muhto Samemišuvdna beasai doallat andávtta ohppiide skuvllas. Soaitá ahte sii leat bivdán ohppiid vuovdit bláđiid, ja ahte soames oahppit leat ipmirdan dan nu ahte dat lea skuvla mii lea gohččon sin. ] ¶ Dan áiggi ii gávdnon nu ollu lullisámegielat girjjálašvuohta. Sámeskuvla lei oastán ollu "Samien luhkegærja" maid Bergsland ja Hasselbrink leigga čállán. Muhto dat orro skábes eai ge šaddan geavahuvvot, go ii oktage oahpaheddjiin ipmirdan lullisámegiela eai ge oahppit lean oahppan lohkat iežaset eatnigiela Mun válden ieš ovtta dain girjjiin skábes ja nagodin maŋimus lohkat das. Ovtta eahkeda bođii okta oahpaheaddji go ledjen lohkame dan girjji. Son jearai manne dainna girjjiin čohkkán. - Mun logan dan, vástidin. Son dušše himihii, ii háliidan jáhkkit dasa. Muhto lei aŋkke duohta. ¶ Láveje dávjá sápmelaččat boahtit guossái Aarborte skuvlii. Skuvla lei dego čoahkkananbáiki sápmelaččaide, ja min mánáid mielas lei hui somá go bohte guossit. ¶ Maŋŋil 7 jagi sámeskuvllas, vázzen mun "Framhaldskuvlla" Raavrhvijhkes. Dan maŋŋil ledjen ruovttus moadde jagi, ledjen earret eará áhččái veahkkin guollebivddus ja rievssatbivddus. Muhto háliidin eanet oahppat, ja 18 jagi boarisin vulgen Kárášjohkii ja vázzen doppe 2 jagi Sámi álbmotallaskuvlla (DSF). Dát lei jagiid 1965-67. ¶ Dát lei kristtalaš skuvla gos lei hui streaŋga biras, muhto mus ii lean váttis dohkkehit dan. Paul Ryan, gii lei rektor dalle, barggai buori barggu sami birrasii. Mii beasaimet oahppat sámi kulturhistorjjá, garraduoji jna. Ovtta gaskka ledje ollu lullisámegielat oahppit doppe, olles 7:s ovtta gaskka. Eanaš olbmot Kárášjogas eai diehtán dan áiggi ahte gávdnojit dakkárat dego lullisápmelaččat, Sii eai bálljo jahkkán ahte orrot sápmelaččat nie guhkkin lulde. Soapmasat doivo mii leat ruoššat. Goitge oaččuimet dađistaga buori oktavuođa báikki nuoraiguin. ¶ Mii oaččuimet kursafálaldaga davvisámegielas, muhto eat searvan dasa, ja dan lean maŋŋil gáhtan veahá. Mii lullisámegielat oahppit logaimet baicca lullisámegiel- girjjálašvuođa dan bottá go earáin lei davvisámegieloahpahus. ¶ Jonar oahppin DSF:s ¶ (Govva: Hans Lindkjølen) ¶ Maŋŋil DSF vázzen mun rávisolbmuidoahpahuskurssa mearrabivdiide, ja dan maŋŋil bargen jahkebeali Hurtigrutas. Dan maŋŋil bargen vuostáfabrihkas ovdal ožžon barggu ovtta huksenfitnodagas. Muhto go ledjen galbmon ovtta dálvvi snihkkárin, gávnnahin mun ahte dan in áiggo vel ovtta dálvvi dahkat. Dasto ohcen saji fidnoskuvlii vai beasan šaddat elektrihkkár. Ja dan mun lean leamaš 1975 rájis. Vuosttaš 18 jagi bargen ruvkedoaimmahagas, ovdal álgen el- fápmodoaimmahahkii. ¶ Lea álo leamaš unnán čállojuvvon lullisámegillii. Mu mánnávuođas ii lean Biibal ge lullisámegillii. Baicca lei dát boares deaddileapmi upmi/biŧonsámegillii. Mu áddjá máhtii lohkat dan, vaikko dát giella lea áibbas eará go dat maid ieš humai. ¶ Gávdnojit ain soames boarrasit olbmot dáppe Raavrhvijhkes geat ohppe mánnán sámegiela ja geat hupmet dan bures, muhto sii eai leat nu gallis, eai eanet go ahte sin nagoda lohkat ovttain gieđain. Leat maid moattis mu agát olbmot ja nuorabut geat hálddašit dan bures. Váttisvuohtan lea dat go giella ii geavahuvvo aktiivvalaččat sámiid gaskkas dáppe Raavrhvijhkes. Giellageavaheapmi ráddjejuvvo nu ahte ii adno eará go tearbmaveahkkin áššiide main eai gávdno vuogas dárogielsánit, erenoamážit boazodoalloáššiin. Dát ii leat erenoamášvuohta mis, ná lea miehtá lullisámi guovllu. Sáhttá gal smiehttat mii dása lea sivvan, muhto dása ii gávdno dušše okta vástádus. Muhto nu go mu mielas lea, de lea okta váldosivva dasa ahte manai beare guhkes áigi ovdal eiseválddit suvve sámegieloahpahusa skuvlii. Dan sivas ii lean ge beare leahttu barggus ovddidit ja heivehit lullisámi giela dan bottá go ain lei ollu geavaheamis ja go ain ledje eallime ollu sápmelaččat geat duođas máhtte giela ja geat livčče sáhttán veahkkin ovdánahttit dan dillái mii dalle lei. ¶ Nu go odne lea, de ferte measta seahka váldit sealgái ja mannat meahccái jus galgá sáhttit geavahit giela nu ahte ii dárbbaš kodaiguin hupmat. Lullisámegiella lea dál šaddan giellan maid kurssain atnet ja mii geavahuvvo liturgalaš doaimmahemiin lullisámegielat Ipmilbálvalusain. Lihkkus leat dán áiggi nuorat geat háliidit oahppat giela ja geat leat oassálastán giellakurssain ja geahččalit geavahit dan nu ollu go sis lea vejolaš dasa. ¶ Odne geahččalit ealáskahttit fas lullisámi giela, muhto dat ii leat dego dat seamma. Lullisámegiela syntáksa ja giellamelodiija leat jávkame, báinnahallá nu ollu dárogillii. ¶ Dasa lassin leat lullisámegiela dialeavttat ožžon unnán dieđalaš guorahallama ja duđašteami. Dáppe Norggas leat dušše Rørosasámegiella ja Vaapstensámegiella mat leat dárkilit duođaštuvvon, Vaapstendialeakta 1920- logus ja Rørosdialeakta 1940- logus. Vaikko dát guovlu siskkit Njåamesjes lei sámi váldoguovlu, de šattai dát dego vilges dielku kárttas. Dat lei beare doaresbealde ja guhkkin eret váldogeainnuid, ii lean oktage dutki guhte gillii deike vuolgit mátkoštit geainnohis meahci čađa. Ii lean ovdal 50-60- logus ahte soames bođii deike ja báddii muhtin boares sámi historjjá, dagai moatti báikenamas logahallama jna. Dat lei visot, ja dat lei measta ilá maŋŋit. ¶ Muhto mii eat galgga dušše sivahallat earáid go lea geavvan nu go lea geavvan. Mii leat ieža leamaš čuorbbit oahpahit nuorat buolvvaide dan maid mii leat máhttán. Mun human iežan ovddas, ja ferten láitit iežan dainna. ¶ 1980:s ásahedje sápmelaččat Raavrhvijhkes iežaset sámi kultursearvvi: Nuorta- Njåamesje Guovlu, mii de šattai dan namma. Okta bargguin maid vuoruheimmet, lei sámi kulturmuittuid registreret. Dat lei dan sivas go dáin guovlluin ii lean bálljo mihkke registrerejuvvon. Historjjálaš ja arkeologalaš instituhtat mat dákkáriiguin barget, eai leat beroštan sámi arkeologiijas ja davit geađgeáigekultuvrras. Dušše soames hárve registreremat leat dahkkon dulvademiid oktavuođas. ¶ Sámi njálmmálaš árbevieru dihtii diđiimet mii ahte eanaš oassi boarraseamos sámi ássanbáikkiin billohuvve go veltejedje eatnamiid álggus 1800- logu. Dan sivas oaivvildeimmet mii ahte dál fertii juoga dahkkot oažžundihte duođaštusaid kulturmuittuin mat vel ledje báhcán sápmelaččaid maŋis, ja ahte dan fertiimet ieža dahkat. Lei maid hoahppu dan dahkat dan bále go vel ledje eallime boarrásit sápmelaččat ja eanandoallit geain lei máhttu dáid áššiid birra. Mii válddiimet oktavuođa Saemien Sijte:in Snoases, ja dát šattai buvtta ahte mii álggaheimmet pilohtaprošeavtta registreret sámi kulturmuittuid Raavrhvijhkes ja suohkaniin Njåamesjes. Ovdal go sáhtiimet álgit registreremiiguin, mannen mun miehtá ja hupmen boarrasit sápmelaččaiguin ja boanddaiguin dáin guovlluin. Čájehuvvui ahte dáin boárrásiin lei stuora máhttu sámi kulturmuittuid birra dain guovlluin. Gávdnojedje ollu eanet kulturmuittut go maid mii álggos leimmet duostan sávvat. ¶ Maŋŋil 1980- loguin álggahii Saemien Sijte stuorát registrerenprošeavtta miehtá lullisámi guovllu. Guovlu juhkkojuvvui boazoorohagaid mielde, ja ledje báikki sápmelaččat geat ledje oahppásat báikkiin geat ožžo ovddasvástádusa iešguđet ge guovlluide. Mus lei ovddasvástádus nuorta- Njåamesje orohagas registreret. Bargu bisttii 4-5 vahkku juohke geasi 3-4 jagi maŋŋálaga. Dát bargu lei hui dehálaš. Ná sáhtiimet duođaštit ahte mii leat áloáiggis leamaš dán guovllus. Das lea ollu dadjamuš nákkus eana- ja čáhcevuoigatvuođaide, ja lea nannen min iešdovddu. Eai lean dušše išeguđet diŋggaid registreremat mat ledje dehálaččat. muhto maid dat ahte oaččuimet duođaštuvvot historjjá daidda kulturmuittuide ja olbmuide geat geavahedje daid diŋggaid. Lea maid dehálaš oažžut duođaštuvvot kontinuitehta kulturmuitosorttáin geađgeáiggis ođđasit áigái. ¶ Eará čállosat girjjis Sámi skuvlahitorjá 1 ¶ Váldofágasensor geas ii leat go 7 jagi skuvla ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Jon Ole Andersen, Kárášjohka, 2003 (Foto: Svein Lund) ¶ Jon Ole Andersen (Erkke Ándarasa Ánderijá Jovnna Ovllá) lea riegádan 1932:s, Horpmás, Deanus ja álggii skuvlii 1939:s. Son muitala dás iežas skuvlafearániid birra Buolbmát skuvllas ja mo son formálalaš oahpu haga lea ollen dan rádjái ahte lea doaibman duoji váldofága sensorin. ¶ Jon Ole Andersen lea bargan viessohoaiddárin ja museumpreparántan ja lea maŋimus 15 jagi olles áiggi bargan duojárin ja dáiddárin. Su duojit leat leamaš máŋggain čájáhusain ja son lea ožžon máŋga bálkkašumi iežas duojis ja dáidagis. ¶ Mu skuvlaáigi? Dat lei nu váivi ahte dan in goassege vajálduhte. ¶ Áiggun vuos muitalit mo dilli lei ovdal go mun álgen skuvlii. Mun lean bajásšaddan Horpmás, mii lea 4-5 km eret Buolbmát skuvllas. Mu váhnemat leigga smávvadálolaččat, mis ledje moadde gusa ja sávzza. Muđui bivddiimet guliid, murjiimet ja bivddiimet. Olbmot ledje čeahpit birget unnánaččain, muhto gal lei geafivuohta juohke sajis. Horpmás ledje dalle 9 dálu, ja ledje hirbmat ollu mánát. Muhtin dáluin ledje nuppelot máná, min ruovttus eat lean go guđas. Buot mánát stohke ovttas ja lei hui buorre biras. Mu áhčči jámii go ledjen 11-jahkásaš ja eadni bázii okto, ovddasvástádusain stuora mánnajoavkku ovddas. ¶ Horpmás ii oba gullon ge go sámegiela dalle. Buolbmágis eai lean gallis geat dárostedje - ledje leansmánni, poastaalmmái, gávpealmmái ja oahpaheaddjit. Suomagielat olbmot eai lean dan áigge. Mis ledje fuolkkit Suoma bealde, muhto singuin humaimet dušše fal sámegillii. Eadni máhtii veahá dárogiela, son lei bargan biigán Várggáin. Áhčči máhtii hui unnán dárogiela. Mu váhnemat gal máhtiiga lohkat sámegiela, muhto dárogiela eaba lohkan. Soai láviiga lohkat Nuortanástte. Eadni gal sáhtii midjiide čilget muhtin dárogiel sániid maid dat mákset. ¶ Go álgen skuvlii eai lean vel geainnut doppe. Fertiimet vázzit bálgáid geasset ja Deanu mielde dálvet. Lei váttis giđđat go galggaimet skuvlii vázzit. Muhtin sajiin lei dakkár hirbmat láirá, fertiimet goargŋut bajás. Mus lei viellja, gii lei jagi boarraset ja gii juo lei vázzán skuvlla jagi ja oahpásmuvvan internáhttaeallimii. Muhto mus ii lean nu miella vuolgit dohko, vaikko doppe ledje ollu oahpes mánát. Go eadni doalvvui mu skuvlii, in áigon báhcit dohko ja de čirron miehtá dan beaivvi. Lei hui losses dilli skuvllas. Skuvlalanjas ii lean go dárogiella ja mun in ádden sáni ge. Eat duostan hállat go bođiimet sisa. Sámegiela eai suovvan min hállat ja dárogiela eat máhttán. Čohkkáimet ja guldaleimmet vaikko eat ádden. Ádjánii moadde jagi ovdal go áddegohten veahá. Dat geat máhtte veahá dárogiela dieđusge ahtanušše hui johtilit skuvllas. ¶ Eanaš oahpaheaddjit ledje lullinorgalaččat. Jáhkán ahte lei hui váttis dilli oahpaheddjiide maid. Sii eai bisson nu guhká min skuvllas. Eatnasat ledje jagi ja de vulge eai ge boahtán fas goassege. ¶ Lei dušše okta oahpaheaddji skuvllas gii humai sámegiela. Su namma lei Hans Baukop, ja son lei Porsáŋggus eret. Son lei hui buorre oahpaheaddji ja somás olmmoš. Son máinnastii midjiide sámegillii ja logai ipmilsáni sámegillii. Go son máinnastii, de lei hui ealas ja geavahii olles rupmaša ja jiena maiddái nu ahte muittán oktii bođii eará oahpaheaddji eará lanjas jearrat mii lea dáhpáhuvvan. Dat han lei hui buorre oahpaheaddji midjiide. Muhto sus ii lean lohpi sámástit, ledje hirbmat garra mearrádusat - ii dušše fal ohppiide, muhto maiddái oahpaheddjiide. Maŋŋil lean gullan ahte eará oahpaheaddjit badjelgehčče su danin go lei sápmelaš ja ahte sus ledje váttisvuođat skuvlaeiseválddiiguin danin go geavahii sámegiela skuvllas. Muhto dalle mii eat diehtán maidege dan birra. Son ii orron internáhtas, sus lei dállu nuppi bealde Deanu. Lei vel okta oahpaheaddji gii máhtii sámegiela, Jens Eriksen, muhto son ii duostan hállat go dárogiela. ¶ Dan áiggi huksejedje internáhtaid dohko gos eai lean ollu olbmot, vai besse dáruiduhttit ohppiid buorebut. Leimmet 4-6 vahkku ain hávil internáhtas ja de moadde vahkku ruovttus ovdal go manaimet fas internáhttii. Doppe boradeimmet stuora boradanlanjas, 12 oahppi juohke beavddis. Oahpaheaddjit borre maid doppe, muhto sii ožžo buoret borramuša go mii. Muhtin oahppit, nugo gávpeolbmá mánát, ožžo maid eambbo láibebajožiid go earát. Mis lei dábálaččat dušše vuodjaláibi. Dalle gal mii oahpaimet ahte lea erohus gefiid ja riggáid gaskkas, nugo lohket dárogillii: "klasseskille" (seahtoerohusat). Internáhttabiiggát bassaladde min biktasiid, ja eahketmállásiin sii dolle buhtes biktasiid bajás ja čurvo ja mii fertiimet boahtit ovdan ja viežžat daid. Nu buohkat besse oaidnit makkár biktasat guđege oahppis ledje. Go olbmot ledje geafit dat ledje ráhkadan biktasiid feara mas. Lei okta gánda, sus ledje sisbuvssat maid su eadni lea gorron duiskka jáffoseahkain, mas oidnojedje dakkár roahkkeruossat. Go biigá čuorvvui: "Geasa dát gullá?", de gánda ii jienadan maidege. ¶ Internáhtas juhke basson biktasiid buohkaid oaidnut. Buohkat eai lean seamma ilolaččat go čájehedje sin sisbiktasiid almmolaččat. ¶ (Inger Seierstad sárgun, girjjis Boahtte-áigge-bárdni ja Stuora-Ovllá.) ¶ Internáhttabiiggát ledje álggus dušše dárogielagat. Maŋimus jagiid dohkkehedje eambbo sámegielat biiggáid ja muittán ahte maŋimus jagiid mis ledje moadde sámegielat biiggá. Dalle gal šattai eambbo dakkár dilli ahte beasaimet sámástit skuvlla siskkobealde. Dálueamidat gal ledje rivgut, muhtimat hui bahás rivgut maid. Ledje máŋggas dan áiggi go mun ledjen doppe, in muitte eará nama go "frøken Lampe". ¶ Soađi áigge lei rašoneren, ii lean vejolaš dábálaš vuogi mielde mannat gávpái ja oastit omd. jáffuid. Lei "Forsyningsnemnda" mii juogadii dan meari maid beasaimet oastit. Mii oahppit fertiimet guoddit daid skuvlii, 5 kg seahkat juohke oahppi nammii. Muittán ahte lei oalle lossat go 8-9 jahkásažžan fertejin guoddit jáffoseahka 5 km, go ii lean albma bálggis ge. ¶ 1942:s dahje 1943:s válde duiskalaččat skuvlla. Fertiimet leat jagi ruovttus, ja go skuvla rahppui fas, de leimmet vajálduhttán ollu dan unnán dárogielas maid leimmet oahppan. Duiskalaččat ledje bilidan ollu dan áigge go ledje skuvllas, ee. lei duodjelatnja áibbas billašuvvan. Ledje boaldán buot beaŋkkaid, eat ge beassan dalle duddjot, ja dat lei váivi go garraduodjediimmut ledje buot somámusat. ¶ Buolbmát skuvlla garraduodjelatnja, gos Jon Ole Andersen oaččui álgooahpu muorraduojis ja gos son maŋŋil oahpahii earáide. ¶ (Govva: Ivar Skotte) ¶ 1944 čavčča ledje duiskalaččat áigon boaldit Buolbmágis maid. Álletnjárgga ja Horpmá vuolábealde bolde visot, ja Buolbmágis dat ollejedje boaldit muhtin olggovisttiid. Muhto de šattai hirbmat hoahppu. Muhtin vuoras almmái lei leamaš meahcis ja oaidnán doppe ruošša fáŋgga gii lei báhtaran. De galggai muitalit duiskalaččaide ahte lei oaidnán ruošša dušše moadde kilomehtera das eret. Muhto go giela dihtii eai áddehallan nu bures, de duiskalaččat jáhkke ahte ledje ruoššasoalddáhat doppe. Danin dat báhtaredje olles fárttain ja eai ollen boaldit nu ollu. Mii leimmet juo ráhkkanan dasa ahte galggaimet evakueret. Leimmet buktán heasttaid meahccái, goivon ollu dávviriid eatnamii ja vuodján fatnasiid Detnui. Muhto go duiskalaččat jávke nu jođánit, beasaimet báhcit ruoktot. ¶ Maŋŋil soađi bođii midjiide Harald Eidheim oahpaheaddjin. Mii hui bures liikuimet sutnje. Son ii boahtán miššunearan nu go ollu eará oahpaheaddjit. Son háliidii maiddái ieš oahppat ja asttai guldalit. Ipmirdan bures ahte sus šattai dutki. Son lei maiddái hui nuorra dalle, muđui mis ledje dušše fal vuoras oahpaheaddjit. ¶ Rihppaskuvlla vázzen 1948:s. Dat dollui juohke nuppi jagi, nu ahte vázzen ovttas vieljain, gii lea jagi mus boarráset. Vácciimet girkui. Muhtin mánát fertejedje orrut verddiid luhtte dan botta. Báhppa hálai dušše dárogiela, ja oaččuimet bihtáid maid fertiimet máhttit bajil. Gal lei lossat oahppat nu ollu amas gillii. Dat bisttii sullii 4 vahkku. Konfirmašuvdna lei beassášáigge. Muittán ahte girku lei hui dievva ja šattai nu báhkka dan unna girkožis. Dáhpáhuvai ahte muhtin nuorra jámálgii ja fertejedje guoddit su olggos. Dat lei hui gelddolaš go lei dakkár issoras eksámen, measta nu go doavttirgráda. Go dainna leimmet gearggan, de mis ii lean miella vuolgit eambbo skuvlii. Moadde jagi dan maŋŋil oaččuimet buot dáluide fálaldaga vázzit Sámi álbmotallaskuvlla. In muitte gos dat reive bođii, leš go álbmotallaskuvllas vai skuvladirektevrras. Munnje maid bođii dakkár fálaldat, muhto mun jurddašin ahte in duostta vuolgit, go in lean oahppan nu bures skuvllas. Nu mun in gártan vuolgit. Eai lean nu gallis min guovllus geat vulge, dušše muhtimat. ¶ Go 1959:s bođii Sámelávdegotti čilgehus, de ledje moadde sápmelačča geat johte dáluid mielde ja vigge olbmuid oažžut vuostálastit Sámelávdegotti. Dat galge čállit vuollái ahte eai dohkkehan dan. Mu váhnemat eaba čállán vuollái, muhto muhtimat gal čálle vuollái. Mu mielas eatnigiella lea buot álbmogiidda deháleamus, ja dan áigo ovtta sárgáin eret sihkastit. Lihkus áigi lea nuppástuvván. ¶ Ledjen juo mánnávuođa rájes oahppan veahá muorraduoji. Buolbmátjávrris orui olmmoš gii lei náitalan mu siesáin, Jávrre-Juhán. Son lei hui čeahpes duojár ja duddjui feara maid: reagaid, leaŋggaid ja ollu eará. Ja go gergen skuvllas, de álgen snihkkárin. Lei dieđusge maŋŋil soađi hui ollu huksenbargu. Buohkat geat máhtte, dat huksejedje. Ja álggus vulgen earáid fárrui ja ohppen ja dađistaga huksegohten ieš. 1962-63 bargen snihkkárin go huksejuvvui Buolbmágii ođđa internáhtta ja oahpaheaddjivisti. Dalle ožžon fálaldaga álgit Buolbmát skuvlii viessohoaiddárin ja dan dahken. Dan botta go bargen doppe bessen čuovvut duodjekurssa, maid Lauri Keskitalo oahpahii Sieiddás. Dalle ráhkadin vuosttaš niibbi ja dan rájes álgen ieš duddjot. Mus lei miella bargat duodjeoahpaheaddjin, muhto formálalaš oahpu haga ii lean álki beassat oahpaheaddjiskuvlii. 1965:s ohcen Stáhta garraduodje- ja sárgunoahpaheaddjiskuvlii (Statens sløyd- og tegnelærerskole). Sihke Buolbmát skuvlla jođiheaddji ja Finnmárkku sámekonsuleanta čáliiga neavvaga, muhto ii dat ábuhan. Ožžon dušše vástádusa ahte ledje ollu ohccit ja fertejedje vuoruhit sin geain lei formálalaš oahppu. Nu mu niehku oažžut oahpaheaddjioahpu nogai. ¶ Dalle go Jon Ole Andersen ozai hábmenoahpaheaddjeskuvlii, oaččui son dán duođaštusa Buolbmát skuvlla rektoris. ¶ (Almmuhuvvon Jon Ole Andersena lobiin) ¶ (Deaddil dokumeantta vai stuoridit) ¶ Dalle go 1966:s áigo heaittihit Buolbmát internáhta, ožžon fálaldaga boahtit Kárášjoga internáhttii. Muittán go 1969:s álggii joatkkaskuvla Kárášjogas. Dohko bohte sámi nuorat oahppin ja besse oahppagoahtit iežaset kultuvrra birra. Dat lei hirbmat ealaš áigi. Ledje juo ovdal leamaš sámi searvvit, muhto easka dál albmaláhkái dat ovdánisgođii. Dalle dáhpáhuvai ollu joatkkaskuvllas - dál lea nu jaskat ahte ii gullo ii mihkkege. ¶ Go 1971:s huksejuvvui ođđa musea Kárášjohkii (Sámiid Vuorká-Dávvirat), ožžon barggu dohko, viessohoaiddárin ja preparántan. Dat lei hui fiinna bargosadji munnje. Bessen oahpásmuvvat ollu olbmuiguin, maiddái Ruoŧas ja Suomas. Barggadettiin museas bessen mielde ollu kurssaide, teknihkalaš konserveren, tekstilkonserveren, musea sihkkarastin jna. 1981-82 mus lei permišuvdna, go bargen jagi Sámi álbmotallaskuvllas oahpaheaddjin. Oahpahin duoji, lášmmohallama ja de ledje muhtinlágan sosiála doaimmat. Muhto dakkár teorehtalaš oahpu in oahpahan gal mun. Ledje hui guhkes beaivvit, in beassan ruoktot ovdal go buot oahppit ledje mannan nohkkat. ¶ Moatte háve lean leamaš Johkamohkis duodjekurssas. Doppe sii ledje hui čeahpit. Dan botta go bargen museas lávejin ieš doallat duodjekurssaid. Go ledjen juo oahpahan logemat jagi, bođii jurdda geahččalit ieš bargat dujiin olles áiggi. Ja de heiten museas. De vuvden boares dálu mii mus lei doppe Horpmás ja huksejin deike viesu oktan bargolanjain. Jurddašin ahte jus in birge dáinna, de gal mun boares snihkkárin gávnnan muhtin barggu. 1985 rájes lean bargan duojárin. Lei buorre veahkki go bessen Sámi dáiddačehpiid searvvi miellahttun. De bessen searvat čájáhusaide. Go namma dakko bokte šattai veahá dovddusin, de šattai álkit munnje vuovdit dujiid. Lean birgen sullii seamma bures go dalle go mus lei fásta bargu. ¶ Jovnna Ovllá máŋga duoji gaskkas stuorimusat leat muorra- ja náhkkefatnasat, maid lea duddjon báktesárgumiid málle mielde. Muhtin dáin lea dál Álttá museas. Dá son geahččala goalmmát fatnasa Deanus. ¶ (Govva: Áššu) ¶ Duoji fágareive? Livččen dieđusge sáhttán dan váldit, muhto jurddašan ahte lean dan mađe guhká eallán ja birgen dan haga, de gal birgen dáinna maid lean oahppan eallimis. Jus dat eai dohkket mu dan báhpira haga ... Nággar han lean leamaš. Muhto sensor lean leamaš máŋga jagi go earát leat váldán fágareivve Divttasvuonas, Unjárggas, Kárášjogas ja Guovdageainnus. Lean mielde Finnmárkku fylkka duodjeoahpahusa lávdegottis. Velá duoji váldofágas ge ledjen sensor go Gunvor Guttorm válddii dan. Gos leat dálá nuorat? 1970-logus lei dáppe hirbmat doaibma. Ii sáhte vuordit ahte olbmot geat ledje doaimmalaččat dalle galget ain bargat, in dieđe mo lea rekrutteren dál sámi servviide. Sáhtášii vuordit ahte nuorat beroštit eambbo searvat. Gávdnojit dieđusge nuoraidorganisašuvnnat, muhto dáppe báikkálaččat lea hui unnán mii dáhpáhuvvá. Ole Henrik Magga logai ahte dan botta go mii sápmelaččat leat jaskat, de eiseválddit barget vaikko maid min vuostá. ¶ Oassi Jovnna Ovllá dujiin ¶ Lean gal birgen eallimis, vaikko in leat vázzán go 7 jagi skuvlla ja amas gillii. Dađistaga lean oahppan rehkenastit ja lohkat. In leat nu hirbmat johtil lohkat, muhto dat gal manná. Dál logan sullii seamma bures sámegiela ja dárogiela. Sámegiela lean oahppan lohkat maŋŋil go bohte sámegiel aviissat. Muhtumin ferten maid girjjiid lohkat sámegillii. Ii mana nu johtilit, muhto mus ii leat nu hoahppu ge. Livččii gal buorre máhttit buorebut čállit. Go lean bargan sámi servviiguin ja dan sullasaččain de lean jurddašan ahte jus mus livččii eambbo oahppu, de livččen sáhttán vaikko maid bargat. ¶ Dattetge ferten dadjat ahte mu eallin lea leamaš oalle buorre. Lean ráfálačat eallán ja go vádjolan dás eret de sáhtán jurddašit ahte olbmot eai leat ferten gillát mu dihtii. Mus leat hirbmat ollu ustibat juohke sajis ja lea leamaš hirbmat buorre dan láhkái. ¶ Synnøve Persen lea čállán girjji duojára Jon Ole Andersena birra. Girjji namma lea "Muora ii galgga sojahit eambbo go gierdá", ja lágádus Iđut almmuhii dan 1999:s. Das muitala Jovnna Ovllá maiddái skuvlla birra, ja mii váldit dás mielde moadde bihtá girjjis: ¶ Áidna oahpaheaddji gii minguin hálai sámegiela lei Hans Baukop. Son lei oalle erenoamáš. Muitalii midjiide makkár fápmu Ipmilis lea, ahte go son lei oktii vázzimin rastá ja bođii čázi ala, dakko lei suddi, dalle son čurvii: "Ipmiláhčci gájo mu!" ja nu beasai vácci čázi mielde gáddái. Mii dieđusge jáhkiimet ja go giđđa šattai galggaimet geahččalit. Dat ii mannan nu bures. ... ¶ Dan áigge skuvllas lávejedje addit bálkkašumi, ruđa, vihttalot evrre, sidjiide geat ledje čeahpimusat dárogielas. Dovdu sattai ahte gii dárogiela ii máhttán ii lean man ge veara. Váikkuhus lei stuoris, ain juo sidjiide geat eai goassege ožžon dien ánssášumi. Mii leimmet fuonit. Ja dat dovdu lea bisánan olbmui eallinahkái. Oktii vissa dáhpáhuvai ahte okta sámemánná fidnii dien bálkkašumi, muhto eanaš dat lei dárogielat mánáide. ... ¶ Moai boarráseamos vieljain fertiime vurrolagaid mannat skuvlii go eadni lei okto olu mánáiguin. Dan áigge eai lean makkárge doarjagat eará go dat maid birrasis veahkehadde. Eai ge lean mangelágan sosiálalaš veahkit mat dál leat. Dat dohkkehedje skuvllas ahte moai dagaime nie go dilli lei dakkár. Munno bargu lei muoraid čuollat, čáziid geassit ja eará beaivválaš barggut. Ovtta jagi lei nie. Maŋŋá moai gal leimme fárrolagaid skuvllas, golbma nuorat oappá maid sturro ja šadde eadnái ávkin. ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Golbma buolvva oahppin Álttás ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Álttás leat ságastallan golmma buolvva sápmelaččaiguin, geain leat iešguđetgelágan vásáhusat Norgga skuvllas. Boarráseamus álggii vuosttaš luohkkái 1931:s, nuoramus 2000:s. ¶ Ruth Rye Josefsen, Áltá 2003 (Govva: Svein Lund) ¶ Ruth Rye Josefsen lea riegádan1923:s. Son lea bajásšaddan Reaššvuonas Álttás, gos ain orru. Dáppe son lea orron measta olles eallimis, earret eváhkoáiggi ja moadde jagi go orui Nordlánddas 40- ja 50-logus. Son lea dovddus sánálaš ja girjjálaš nissonin geas lea iežas oaivilat feara man birra, ja eatnasat Finnmárkkushan leat oaidnán su lohkkiidreivviid aviissain. ¶ Erenoamáš beakkánin šattai Ruth go 1979-80:s jođihii Álbmotakšuvnna Álttá-Guovdageainnu-čázádaga dulvadeami vuostá. Son lei sámediggeáirras vuosttaš áigodagas (1989-1993). Báikkálaš ja fylkkadásis son lea doaimmalaččat bargan máŋgga searvvis, ee. Norgga Sámiid Riikkasearvvis, Norgga kommunisttalaš bellodagas ja Handel og kontor-fágasearvvis. 2004:s, 81-jahkásažžan, válljejuvvui Finnmárkku Ii fal EU jođiheaddjin. ¶ Reaššvuotna lea gilli sullii guokte miilla Álttá guovddášbáikki olggobealde. Eatnašat geat vudjet meaddil oidnet dušše moadde viesu luoddaguoras ovdalgo luodda gorgŋe bajás Suoidneleakšái. Muhto dás leat maiddái máŋga viesu mat eai oidno váldoluottas, erenoamážit Ruoššaluovtta guvlui ja Skáiddis (Sørelvdalen), gos Ruth Rye Josefsen šattai bajás. ¶ Oktiibuot orrot sullii 500 olbmo Reaššvuonas oktan birrasiin. Eatnašiin, geat orrot dáppe lea sámi ja/dahje suopmelaš/kveana duogáš. Lea váttis gávdnat čálalaš gálduid Reaššvuona birra, ii leat čállon gillihistorjá ii ge sohkahistorjá. Reaššvuotnalaččaid govvida buorremuddui dajaldat maid Reidar Nielsen geavahii girjjistis Finnmárkku mearrasámiid birra: "Folk uten fortid" (Olbmot vássánáiggi haga). ¶ Historihkár Jens Petter Nielsen čálii 1985:s Álttá suohkana ovddas čilgehusa Áltávuona sámiid birra: Det samiske innslaget i befolkningen i Altafjorden. Dás sus ledje vuođđun boares álbmotlohkamat, ja Reaššvuona birra čálii: "Reaššvuotna lea, etnalaš oktavuođas, vuosttažettiin beakkán oalle stuora kveana álbmotosiin. Dattetge álbmotlohkamat čájehit ahte sámi oassi, ain juo min jahkečuođis, oba áiggi lea leamaš stuorit go kveana oassi." 1930:s registrerejuvvojedje olles 80,2 % Reaššvuotna álbmogis sápmelažžan, 1970:s dat lei unnon 23,3 %:i, vaikko ii lean leamaš stuora sisa- ii ge olggos-fárren. ¶ Reaššvuona eallinvuođđu lea leamaš nugo ollu eará Finnmárkku vuotnagiliin, smávvadálut, guolástus, bivdin ja eará meahcceealáhusat. 1920-logu rájes barge máŋggas ráktobávttis Álttás. Dát lei vuogas áigodatbargu, man lei álki ovttastahttit eará ealáhusaiguin. Rutha áhčči lei sin gaskkas geat barge ráktobávttis. Maŋŋil máŋggas leat bargan luodda- ja ráhkadusbargguin. ¶ - Dalle go mun ledjen mánná lei sámegiella beaivválaš giellan eanaš ruovttuin Reaššvuonas, muitala Ruth. - Muhto giella lei juo gáidame. Lei šaddagoahtán eambbo bivnnuhin suomastit, go suomagielas lei alit árvu go sámegielas. Mu váhnen-guovttos leigga golmmagielagat, muhto mánáide humaiga dušše fal dárogiela. Oaivvildeigga ahte olliimet guhkimussii dainna, ja goziheigga ahte mii eat hupman eará go dárogiela. Mu áhkku humai dušše sámegiela, sámástii muinna ja mun fas dárostin suinna. Lei maiddái muhtin eará bearaš Reaššvuonas mas mánát eai beassan hupmat eará go dárogiela, muhto eanaš bearrašiin hupme mu ahkásaš mánát sámegiela, suomagiela dahje goappašiid. Eará mánát atne min, geat humaimet dušše dárogiela, veahá ártegin. Máŋga máná geat eai báljo máhttán dárogiela, earret eará moattis mu luohkás skuvllas. Duođaid eai máhttán ovttage giela albma láhkai, ledje beallemuddui golmmagielagat, muhto dárogiella lei sin heajumus giella. Ieš máhtán sámástit veahá go ferten, suomagielain lea vearrát, vaikko ipmirdan oalle ollu. ¶ - Eatnasat Reaššvuonas ledje leastadialaččat, muhto eai fal lean nu garrasat go dávjá sii ledje Álttás. Ii lean dábálaš váldit mánáid mielde rohkosvissui. Mu váhnemat eaba mannan dohko, muhto bivden ieš lobi mannat ovttas siesáin, go háliidin diehtit mo doppe lei. Muhto doppe eai lean eará mánát, in ge mannan dohko go oktii. ¶ Reaššvuonas lea leamaš skuvla badjel čuođi jagi. 1800-logu loahpas iskkadii Romssa ja Finnmárkku skuvladirektevra gielladiliid. Dalle ledje Reaššvuona skuvllas 20 oahppi, sis lei 15:sis sámegiella ja 5:sis suomagiella eatnigiellan. Ii oktage máhttán nu bures dárogiela ahte lei ávki oahpahit dárogillii. ¶ 1899´ rájes 1902´ rádjái lei Anders Larsen oahpaheaddjin dáppe. Son lei Návuona mearrasápmelaš ja šattai maŋŋil sámi aviissa "Sagai Muittalægje" doaimmaheaddjin. Larsen čálii vuosttaš sámegiel romána, "Beaivvi álgu" ja girjjáža "Mearrasámiid birra", ee. iežas vásáhusaid vuođul Reaššvuonas. Larsena áiggis oahpaheaddjin Jáhkovuonas lea dovddus ahte son oahpahii sámegillii ja danin riiddáskii skuvladirektevrrain. Larsena bargu sáhttá leat okta sivain dasa ahte olmmošlohku Reaššvuonas, geat atne iežaset sápmelažžan, goarkŋui 1900 rájes 1930´ rádjái. ¶ - Áramus maid mun dieđán Reaššvuona skuvlahistorjjás, muitala Ruth, lea ahte mu váhnemat vácciiga skuvlla dáppe, jáhkán ahte áhčči álggii 1905:s ja eadni 1908:s. Dalle lei juo bistevaš skuvla, ja buot oahpaheapmi lei dárogillii. ¶ Ieš álgen skuvlii 1931:s. Ledjen dalle 8-jahkásaš. Ledje guokte siva dasa ahte álgen jagi maŋŋil go eatnasat. Vuosttaš lei ahte oruimet guhkkin badjin vákkis, ja lei guhkes mátki vázzit skuvlii. Nubbi sivva lei ahte bargi olbmuid mánát dan áiggi eai sáhttán vuordit beassat vázzit eambbo go 7 jagi skuvlla. Áhččán háliidii ahte mii galggaimet oahppat nu ollu go vejolaš ja oaivvildii ahte oahpan buorebut jus lean jagi boarráset. ¶ Reaššvuona skuvllas lei okta luohkkálatnja, ja oahpaheaddji orui nuppi geahčen skuvlavistti. Skuvla lei juhkkon golmma oassái, muhto mis ii lean go okta oahpaheaddji. Danin vácciimet dušše vahkku ain hávil, ja de ledje guokte friddjavahkku. Eanaš váhnemiid mielas dál lei buorre, friddjavahkkuid sáhtte dalle mánát veahkehit ruovttus dahje ráktobávttis. Min vuosttaš jagiid oahpaheaddji lei oahppan oahpaheaddji ja Fállejogas eret (Fállejohka dahje Tverrelvdalen lea gilli Álttás gos eatnasat leat Lulli-Norgga sisafárrejeddjiid maŋisboahttit). Son anii iežas buorebun go reaššvuonsámiid, ja sus lei unnán oktavuohta báikkálaš olbmuiguin. Maŋŋil oaččuimet eará oahpaheaddji gii lei hui buorre. Muhto dáid oahpaheddjiid gaskkas ledje ollu heittogis sadjásašoahpaheaddjit. Muittán ahte muhtin lihcohalai maŋŋil go lei huškon ohppiid. Reaššvuona skuvla lei beakkán issoras skuvlan, go ledje bahánihkkánis oahppit. ¶ Oahpaheaddji rissii mánáid, ja duhkoštalai nieiddaid bárggáldagaid duohken. Son válddii biibalgovvatávvaliid ja bijai daid lásiid ovdii, amas oktage oaidnit ahte huškkui ohppiid. Muhto ii duostan huškut mu, go diđii ahte áhččán lei dovddus das ahte ii dohkkehan vearrivuođaid. Dan áigge go vácciimet skuvlla, de muittán ahte bođii láhka mii gilddii oahpaheddjiid huškumis ohppiid (1936 álbmotskuvlaláhka). ¶ Ii oktage min oahpaheddjiin máhttán veaháge sámegiela dahje suomagiela. Oaččuimet čielga dieđu ahte skuvllas galggaimet hupmat dušše fal dárogiela. Daddjui ahte ii lean lohpi hupmat go dárogiela skuvllas, muhto ii leat čielggas munnje geat ledje mearridan dan. In sáhte muitit ahte sámit dahje kveanat goassege namahuvvojedje oahppogirjjiin dahje muđui oahpahusas. ¶ - Dál dajašin ahte Reaššvuotna lei sámi gilli. Muhto mii eat geavahan sáni "sámi" dalle go mun šadden bajás. Eat oppanassiige geavahan makkárge sáni iežamet identitehta birra. Eará olbmot lohke ahte leimmet "lappa" dahje "finna". Dát sánit geavahuvvojedje seahkalagaid. Sátni "sámi" lei unnán anus dáppe 1960-logu rádjái. ¶ Ii leat goassege leamaš makkárge sierra sámi organiseren Reaššvuonas. Deháleamos báikkálaš searvi lei valáštallansearvi. Reaššvuona nuorat ledje beakkán čeahpes faláštallit, ja vuite dávjá gilvvohallamiid Álttá valáštallanservviid vuostá. Dalle besse dávjá gullat "tjærrafinn" (bihkkasápmelaš) dahje eará cielusnamaid. ¶ - Mu vuosttaš isit lei Kjerringøyas Nordlánddas. Son dávjá gallestalai mu áhči bearraša ja muitalii ahte mu áddjá lávii lohkat: "Mii sámit dahkat nu ja nie". Muittán ahte ballen veahá mo mu isit reagere go oažžu gullat nu njuolga ahte mii leimmet sápmelaččat, vaikko son fertii leat dan ipmirdan. Dát ii lean muđui ášši man birra hupme jitnosit dan áigge. ¶ Dalle go finaimet Ruth luhtte, lei Álttá sámiid searvvis juste leamaš 30-jagi ávvudeapmi, ja sus lei searvvi ávvudanbáidi badjelis. Muhto dalle go sámi searvi álggahuvvui 1972:s, de eai lean miellahtut Reaššvuonas. Ledje Sis-Finnmárkkus ja Lulli-Sámis fárren olbmot geat álggahedje searvvi ja easka maŋŋil bohte maiddái eami Álttá-sámit mielde. Ieš Ruth searvvai 70-logu loahpas ovttas eará reaššvuonnissoniin, Idun Meliin. Soai hágaiga gávtti ja "hárddiiga olbmuid", nugo ieš lohká. Go dalle ii lean bivnnut almmolaččat leat sápmelažžan Reaššvuonas. ¶ Idun Meli lei oahpaheaddjin Reaššvuonas, ja vuosttaš gii álggahii sámegieloahpahusa. Álggos sus ii lean go okta oahppi, ja ovttas ohppiinis son lei ráhkadan ja heŋgen skuvlii plakáhta mii čájehii iešguđetlágan sámegávttiid. Muhtin Finnmark Dagblada journalista ráhkadii dalle reportáša mas dát plakáhta čájehuvvui ja mas Idun Meli muitalii ahte eatnasiin Reaššvuonas lei sámi duogáš. Buollái hirbmat riidu gilis. Čáppa sárggastusat jávke vuhttokeahttá. Golbma bártni Reaššvuonas manne aviisii, muitalkeahttá namaid, ja vástidedje ahte ii eisege leat duohta ahte mii leat sápmelaččat, mii eat hálit dan sivahallama iežamet ala. Ja vuosttaš olmmoš gii ásaiduvai Reaššvutnii lei dánskalaš, sii čuoččuhedje. ¶ - Dieđán bures geat sii ledje, lohká Ruth. Guovttis sis leaba mu fuolkkit ja soai eaba eisege sáhte dadjat ahte sudnos ii leat sámi duogáš. Nuppis lei áddjá gii lei Kárášjoga boazosápmelaš. Sápmelašvuohta galggai bassojuvvot eret. ¶ Vaikko máŋggas dál leat mieđihan ahte sis lea sámi duogáš, de leat dušše moattis Reaššvuonas dieđihan iežaset sámi jienastuslohkui. Ieš lea Ruth áidna čieža oappás ja vieljas ja Idun fas áidna logi oappás ja vieljas sámi jienastuslogus. Nuppi dáfus lea leamaš olbmuid miela mielde roggat sogas ja ohcat duiskalaš dahje dánskalaš máttarádjáid. ¶ Reaššvuonas váccii Ruth 7 jagi skuvlla, dan maŋŋil beasai vázzit jagi fylkkaskuvllas (muhtin lágan álbmotallaskuvla) Bossegohpis Álttás. Doppe lei eanaš ruovttudoallooahpahus. Dan maŋŋil ii šaddan eambbo skuvlla 30 jahkái. Son barggai viessobiigán, smávvadállodoaluin ja maŋŋil "pedellan" skuvllas. Easka 1968:s oaččui vejolašvuođa vázzit jahkebeallásaš gávpeskuvlla Romssas, ja 1972:s lohkagođii gymnásafágaid privatistan. Ádjánii guhká geargat dainna seammás go sus lei bálkábargu ja organisašuvdnabargu, muhto loahpas oaččui lohkangelbbolašvuođa. Muhtin áiggi son lei Narvesena kommišunearan, maŋŋil son barggai elektrogávppi kántuvrras ealáhatagi rádjái. Easka penšunistan čálihii iežas Romssa universitehttii lohkat láhkadiehtaga. - Muhto de válljejuvvojin Sámediggái, inge astan lohkat nu ollu. Muhto láhkadieđa maid ohppen lea leamaš hui ávkkálaš. ¶ Ruth ja Eva leaba goappašat leamaš sámediggeáirrasat, NSR:a ovddas, Álttá/Fálesnuori válgabiires Ruth lei Sámedikkis 1989-93, Eva fas 1997-2001. Dá leaba sámediggeáirasiid gaskkas. Eva 2. raiddus 5. olgeš bealde. ¶ (Govat: Harry Johansen) ¶ Eva Josefsen lea riegádan 1961:s, šaddan bajás Reaššvuonas, ja orru dál Álttá guovddážis. Sus lea oahppu ekonomiijas ja hálddašeamis Finnmárkku allaskuvllas ja stáhtadiehtaga váldofága Romssa universitehtas. Son lea bargan iešguđetlágan prošeavttaiguin Finnmárkku allaskuvllas ja Sámi Instituhtas ja bargá dál Norut NIBR Finnmark dutkanásahusas, mas ee. lea dutkan Sámedikki dásseárvoarenan. 2005:s álggahii doavttirgrádastipendiáhtan. ¶ Eva Josefsen lea máŋggaid jagiid searvan sámepolitihkalaš ja eará politihkalaš bargguide ja lea ee. jođihan Álttá sámiid searvvi. Áigodagas 1997-2001 son lei Sámediggeáirrasin NSR´ ovddas. ¶ Eva eadni álggii skuvlii jagi maŋŋil go lei galgat, muhto ieš Eva álggii jagi ovdal, 6-jahkásažžan 1967:s. Vuosttaš guhtta jagi váccii Reaššvuona skuvlla, ja dan maŋŋá Álttá nuoraidskuvlla ja skuvlla, man namma dalle lei "Alta gymnas" ¶ - Iežan mánnávuođas gullen sihke suomagiela ja sámegiela Reaššvuonas. Suomagiela sáhtii gullat rámbuvrris, sámegiela fas dušše muhtin ruovttuin. Dattetge ii hubmon dan birra gii lei mii, ii bearrašis iige gilis. Ja buot unnimusat skuvllas. Dat ii lean fáddá man birra hubmojuvvui. Muhto mus lei ipmárdus gielaid árvvu birra, ahte dárogiella lei buoremus, ja suomagiella lei buoret go sámegiella. ¶ Reaššvuona skuvllas in muitte ahte goassege oahpaimet maidege sámiid birra, eat ain juo maidege mii guoskkai min gillái. Eanaš oahpaheaddjit ledje olggobeale olbmot. Muhto okta oahpaheddjiin lei bajásšaddan Reaššvuonas. Muittán ahte mis lei luohkkámátki ránnjágillái Ruoššaluktii dalle go ledjen 4. luohkás. Dalle muitalii dát oahpaheaddji ahte soađi áiggi lei doppe muhtin bárdni gii fillii duiskalaččaid ceakkus bávttis vulos. Maŋŋil lean gávnnahan ahte dát ii eisege sáhte leat duohta. Jus dát livččii dáhpáhuvvan 2. máilmmisoađi áigge, de livččii dieđusge almmolaččat dovddus. Dát muitalus ferte leat báicca vuolgán dološ sámi máidnasis, mas ruoššačuđit fillehalle bávttis vulos. Jus dát dáhpáhuvašii dáppe, de dat sáhttá maiddái čilget báikenama Ruoššaluokta. Maŋimus jagiid lean jurddašan ahte dál lea vuot okta ovdamearka das mo dán guovllu historjá rievdaduvvo ja dulkojuvvo vai jávkadit sámi sisdoalu. ¶ Reaššvuona skuvllas lei muhtin nieida gii humai sámegiela. Son lei fárren deike Guovdageainnus. Son oahpahii midjiide moadde sámegiel cealkaga, nugo "Atte munnje cummá!" ¶ - Eadnát lea muitalan ahte go Reaššvuon-nuorat bohte Áltái, gohčojuvvojedje sii "tjærrafinnan" ja sullasaš cielussániiguin mat čujuhedje dasa ahte ledje sámit. Mo lei dalle go don šaddet bajás? ¶ - Dalle ii gullon mihkkege dakkáriid. Ii lean šat dábálaš ipmárdus ahte ledje sámit Reaššvuonas, ii gili olbmuid gaskkas iige ránnjágiliin. Mus alddán ii lean mánnávuođas makkárge čielga ipmárdus das mii mun ledjen. ¶ - Muhto nuorravuođaáiggis ferte dattetge juoidá leat dáhpáhuvvan munnje. Nuoraidskuvllas čállen sierrabarggu Guovdageainstuimmiid birra ja 14-15-jahkásažžan háliidin sámegávtti. Eadni goaruhii dan, lei Guovdageaingákti, go sierra gákti Álttávuona mearrasámiide ii gávdnon vel. ¶ - Muittán ahte nuoraidskuvllas lei oahpaheaddji gii jearai lea go oktage luohkás gii ipmirda sámegiela. Lei oahppi gii lei sámegielat, muhto fertiimet measta bágget su mieđihit dan, sus ii lean miella hupmat dan birra. Sámegielmáhtus ii lean makkárge árvu, baicce nuppi láhkái. ¶ Dalle go Eva váccii joatkkaskuvlla 1976-79 bohciidii Álttáriidu, ja nugo muđui Álttás šadde garra digaštallamat ohppiid gaskkas maid, sihke diimmuin ja friddjabottuin. Eva skuvlaoappáid ja -vieljaid gaskkas ledje oahppit geaid váhnemat barge goappat bealde riiddu. Muhto ain ohppe hui unnán sámi diliid birra skuvllas, ja Álttávuona mearrasámiid birra eai muitalan oahppogirjjit eai ge oahpaheaddjit maidege. ¶ 16-jahkásažžan álggii Eva vuosttaš háve sámegielkursii. Kursajođiheaddjin lei Håkon Henriksen, gii lei Álbmotakšuvnna jođiheddjiid gaskkas. Maŋŋil lea Eva oahppan eambbo sámegiela, nu ahte son ipmirda ja hupmá muhtin muddui. Muhto almmolaš oktavuođain hupmá ain áinnas dárogiela. ¶ Joatkkaskuvlla maŋŋil logai Eva ekonomiija ja hálddašeami Finnmárkku allaskuvllas. Doppe ii daddjon mihkkege sámi diliid birra. Maŋŋil logai stáhtadiehtaga Romssa universitehtas. Ii doppege lean mihkkege sámiid birra vuođđofágas iige gaskafágas, muhto dalle studeanttat gáibidišgohte dan. Easkka váldofágadásis oaččui veahá lohkamuša sámi áššiid birra. ¶ Konklušuvdnan sáhttá dadjat ahte sámi oahppi/studeanta gii bođii sámi gilis Finnmárkku rittus 1967-2001 áigodagas sáhtii čađahit 18 jagi skuvlla mas ii báljo oaččo makkárge oahpu iežas álbmoga birra. Dán vuođul ii leat nu ártet ahte Eva váldofágabarggustis iskkadii maid sii geat hálddašit oahpahusa ja eará almmolaš bargguid dihtet sámi áššiid birra. Dat maid son gávnnahii ii lean áibbas vuordemeahttun, Sihke Oahpahusdepartemeanttas ja Guolástusdepartemeanttas eai oba árvvoštallo ge sámi beroštumit go mearridit áššiid mat váikkuhit sámi guovlluide. ¶ Dál Eva Josefsen erenoamážit berošta das ahte su nieida ja eará mánát, geain lea sámi duogáš ja geat šaddet bajás Álttás, galget oažžut buoret dieđuid sámi giela ja kultuvrra birra go dat maid son ieš oaččui. ¶ Eva ja Irja Marie Josefsen, Áltá 2003 ¶ (Govva: Svein Lund) ¶ Irja Marie Josefsen lea riegádan 1994:s. Son álggii Gorravári skuvlii 2000:s. Dalle go humaimet suinna, son váccii njealját luohká. ¶ Juo ovdal go Irja máhtii hupmat, son álggii sámi mánáidgárdái, ja hupmagođii goappašiid gielaid oktanaga. Go álggii skuvlii máhtii goappašiid gielaid sullii seamma bures. ¶ Gorravári skuvllas Álttás lea Irja ožžon sámegiela vuosttašgiellan. Vuosttašgielohppiid joavkkus leat 6 oahppi 3. ja 4. luohkás. Sáhtášii jáhkkit ahte sámegiella vuosttašgiellan mearkkaša oahpahus sámegillii. Muhto nu fal ii leat Álttás. Doppe sámegiella vuosttašgiellan ii mearkkaš eará go dan ahte sis lea sámegiella 1. luohká rájes ja ahte sámegieloahpahus lea sámegillii. [Oahppit geain lea sámegiella nubbin giellan ožžot sámegiela easkka goalmmát luohká rájes ja velá sámegieloahpahus lea dárogillii.] Buot eará fágat oahpahuvvojit dárogillii, ja dalle čuvvot oahppit iešguđetge luohká. Álttás ii leat dán rádjái leamaš makkárge fálaldat oažžut oahpahusa sámegillii eará fágain. ¶ Irja ii liiko jearahallamiidda, nu ahte lea baicce eadni gii vástida su bealis. Muhto son čuovvu mielde ja dárkkista ahte in čále boasttu dieđuid. ¶ Ii leat dušše giella mii lea dáža skuvlla mielde buot diimmuin earret sámegiel diimmuin, muhto sisdoallu lea maiddái našunála oahppoplána mielde. Dan dihte go Áltá ii leat sámegiela hálddašanguovllus, de čuvvot buot oahppit našuvnnalaš oahppoplána. Dat mearkkáša ahte velá oahppit geain lea sámegiella vuosttašgiellan eai oaččo ávkki dás ahte gávdno sámi oahppoplána vuođđoskuvlla várás. ¶ - Oahpat go maidege sámi diliid birra earret go sámegieldiimmuin, jearrat Irjjas. ¶ - Mis leat muhtin sámi hoahkamat dárogielgirjjis, muhto muđui ii leat mihkkege. ¶ Maiddái sámegieldiimmuin lea hui unnán mearrasámiid birra, go sámegieloahpaheaddjit bohtet Sis-Finnmárkkus ja dovdet vuosttažettiin dan birrasa. Go dasa lassin leat Sis-Finnmárkku olbmot, geat leat čállán oahppogirjjiid, šaddá unnán mii čatná sámegieloahpahusa báikkálaš servodahkii ja eanaš ohppiid duogážii. ¶ Sihke eadnin ja Álttá sámiid searvvi miellahttun lea Eva beroštan sámegieloahpahusas. Ovdal lea skuvlakántuvra leamaš áibbas sámegiela vuostá, son muitala, muhto maŋimus jagiid lea veahá buorránan. Dattetge gieđahallo sámegieloahpahus dego spártun, ii fal lunddolaš oassin skuvllas. Álggos ráhkadit diibmoplána, dan maŋŋil ferte geahččalit heivehit sámegieloahpahusa dasa. Suohkanis lea ain dábálaš ipmárdus ahte sámegieloahpahus guoská dušše ohppiide geat bohtet Sis-Finnmárkkus, ii fal Álttá suohkana iežas sámi álbmogii. ¶ Váhnemiid gaskkas leat leamaš ja leat ain iešguđetlágan oaivilat dasa, ahte galgá go gáibidit sierra sámi skuvlabiirre, vai lea go buoret ahte oahppit ožžot sámegieloahpahusa dan skuvllas gosa muđui gullet. ¶ Reaššvuona skuvllas, gos Ruth ja Eva vácciiga, lea dál leamaš sámegieloahpahus 1980-logu álggu rájes. Dál leat sullii 15 oahppi geain lea sámegiella fágan. Dat lea sullii logádas skuvlla ohppiin. Vaikko lea stuora ovdáneapmi dan rájes go sámegieloahpahus álggahuvvui ovttain ohppiin, de lea ain unna oasáš váhnemiin, geain lea sámi duogáš, ja geat válljejit sámegiela mánáidasaset. ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Sámemánát skuvllas ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Kari Meløy (Govva: Finnmarken) ¶ Dát artihkal almmuhuvvui dárogillii áigečállagis Håløygminne nr. 4-1967, ja almmuhuvvo dás vuosttaš háve sámegillii. ¶ Girječálli Kari Meløy riegádii Čáhcesullos 1941:s, bajásšattai doppe ja Kárášjogas. Son lea leamaš oahpaheaddjin Kárášjogas ja Álttás. 1987´ rájes lea son orron Čáhcesullos ja lea bargan sierralágan virggiin Finnmárkku fylkkagielddas. Kari Meløy lea maiddái leamaš fylkkadikki miellahttun ja Sosialisttalaš Gurutbellodaga Stuorradikki várreáirrasin. Son lea almmuhan moanat sámegiela girjjiid dárogielagiidda ja dárogiela girjjiid sámegielohppiide. ¶ Rájá skuvla lea 18 km eret Kárášjoga márkanbáikkis. Skuvlla buohta golgá Anárjohka, Norgga rádjajohka Suomain. Moadde kilomehtera eret skuvllas lea šaldi mii goallosta Norgga ja Suoma. ¶ Rájá skuvlla ohppiid bearrašat ásset bieđgguid dán viiddis gielddas. Skuvllas lea internáhtta, ja dáppe orrot mánát dan rájes go skuvlii álget 7-jahkásažžan. Measta buot mánáin lea sámegiella eatnigiellan. Moadde dárogielat mánát maiddái leat, jámma moattis juohke luohkás. Mánáin leat oalle unnán vásáhusat go álget 1. luohkkái. Na, oažžut dadjat ahte sii dihtet unnán ruovttuseinniid olggobeale máilmmi birra. Sin máilbmi lea eadni, áhčči, oappát, vieljat ja kránnját. Eatnašat sis soitet leat fitnan márkanbáikkis, muhto biillat, busset ja el-vovnnat, togat ja girdit, stuorát visttit, kino ja teáhter leat uhcit eanet eahpeduođalaš doahpagat sidjiide. Go sin veardida eará čiežajahkásaččaiguin, de lea sin eatnigiela sátneriggodat geafi. Veaháš stuorit sátneriggodat lea sámegielhálli mánáin márkanis, muhto velá doppege lea gielalaš vuođđu headju. Jámma buot bearrašiin leat ollu mánát, ja danin várra dávjá ii leat dilli vástádallat mánáid "gos" ja "manin"-jearaldagaid. Máná dárbu jearrat soaitá váidut dađistaga. Ferte maiddái muitit ahte radio ii leat mánáide ávkin. Buot mii das gullo lea áddemeahttun sidjiide. Čeahpimusat ohppet goit sániid omd. dálkedieđáhusas ja ođđasiin - sániid mat geardduhuvvojit beaivválaččat máŋgii. Mánáidboddu lea áddemeahttun sidjiide gitta bajit luohkkálažžan. Oanehaččat daddjojuvvon: Mánáin ii leat báljo makkárge eará go ruovttubirrasa vásáhus go skuvlii álget, ja dát gal dieđusge lea árvosaš. Doppe gos ruovttubiras lea geafi, lea mánáin unnán vuođđu go álget 1. luohkkái. ¶ Vuosttaš beivviid mii oahpistat 1. luohkkálaččaide skuvla- ja internáhttabirrasa. Buot lea amas. Mii lea krihtta? Mii lea guopparas/svámpa? Mii lea kloseahtta? Mii lea riššu? - Mii fertet buot čájehit ja čilget. Eatnašat eai leat goassige oaidnán dákkáriid ovdal. ¶ Muđui unnoraččat johtilit hárjánit birrasii. Eatnašiin leat oappát ja vieljat skuvllas. Mánát leat juo ollu jagiid diehtán ahte sii galget guođđit áhči ja eatni skuvlla geažil. Sii leat muhtun láhkai hárjánan jurdagii ahte sii galget "ieža birget" čieža jagi rájes. ¶ Sámemánaid internáhtaskuvlla skuvladiibmu, nugo sáhtii leat 1960-logus. ¶ (Inger Seierstad sárgun, girjjis Boahtte-áigge-bárdni ja Lemet) ¶ Oahppit leat mielas skuvlii álgit. Dáppe sii galget oahppat dárogiela, ja sii leat vissa ádden ahte lea hirbmat deaŧalaš máhttit dárogiela dán máilmmis. Dán leat eadni, áhčči ja oappát ja vieljat muitalan sidjiide. Dattetge lea sidjiide oadjebas dovdu go besset eatnigiela geavahit álggus. Váhnemiidda lea maiddái oadjebasvuohta dán diehtit. Dán buot áhčit ja eatnit áddejit. ¶ Nugo namahin, de jámma leat moadde dárogielaga juohke luohkás. Dát dahká dili váddáseabbon skuvlla álggahettiin. Oahpaheaddji háliida oktavuođa oažžut mánáiguin ja dalle ferte geavahit guktuid gielaid jos galgá buohkaiguin luohkás áddehallat. Buot ferte muitalit goappaš gillii. Lea veadjemeahttun doalahit oktavuođa buohkaiguin oktanaga. Álo leat muhtumat geat eai ádde. Sámegielagat leat eanetlogus, ja dát sáhttá farga dagahit ahte dárogielagat suivvastuvvet. Álgobeaivvit, ja dávjá álgovahkkut, gollet oahpahit sámegielhálliide dábálaš doahpagiid nugo "govčča uvssa" - "čohkket" - "čuoččo maŋŋálagaid" jna. dárogillii. Oahpaheaddjis lea duođai heajos oamedovdu dárgogielhálliid ektui go sii eai oahpa maidige álgoskuvlaáigodagas. Ii dal álo leat aiddo nu ahte dárogielat 1. luohkkálaččain lea nu ollu viidát vásáhusduogáš, muhto oahpahusgiela sii han gal máhttet, nu ahte dáid dábálaš dáru cealkagiid oahppan sáhttá goddit miela oahppat. ¶ Dán rádjái ii leat leamaš makkárge erenoamáš dárogiela oahpahanfáddá sámemánáide. Juohkehaš lea ferten ieš vuogi fuomášit. Ii leat álo leamaš nu álki heivehit dábálaš dáža oahpahusfáttá klássaide main leat sámegielat mánát. Dávjá oahpaheaddji dovdá iežas dárpmeheapmen. Smávva illubottut klássas movttiidahttet olbmo vuolláneamis. Sámegiella geavahuvvo veahkkegiellan, muhto mánáid váttisvuođaid ii berre dan dihtii eahpidit. Sii galget oahppat giela mii gullá eará giellajovkui go sin iežaset eatnigiella. Mánát galget seammás oahppat lohkat, čállit ja hállat dán giela ja millosepmosit nu johtilit go vejolaš. ¶ Oahpaheaddji fuones oamedovdun šaddet eahpitkeahttá ruovttubáikeoahppodiimmut smávvaskuvllas, go dát diimmut galggašedje leat vuođđun boahttevaš orienterenfágaide. Mánát ožžot unnán dahje eai makkárge vejolašvuođa ieža miellagovahallat. Buot diimmut vedjet unnit eanet gielladiibmun. Dárogielagat maiddái gillájit dákkár dilis. Sii ožžot unnán vejolašvuođa oahppat njálmmálaččat čielggadit. Ja justa dát han lea hirbmat deaŧalaš dán agis. Giella galgá leat gaskaoapmin jurdagiid čielggadeapmái, ja buot mánáid mii galgat veahkehit dán ovdánanproseassas. Sámemánáide lea dilli ain vearrát. Sii galget maiddái oahppat hállat čielgasit ja njuovžilit - sii galget nugo earáge mánát oahppat hábmet váikkuhusaid sátnin. Muhto makkár giela galget sii hállat? ¶ Skuvlla bargun lea sidjiide oahpahit dárogiela, muhto sis han eai leat doarvái sánit dán gillii ahte ieža sáhtášedje hábmet cealkagiid. Vástádusaid maid sáhttá vuordit 1. ja 2. luohkás, leat oanehis cealkagat 3:in – 4:in sániin. Eai sámemánátge beasa dikšut gielaset nu ahte sáhttet eatnigillii muitalit. Mii de lea loahppacealkka? Mánát eai beasa oppanassiige hárjehallat hábmet jurdagiiddiset sátnin. Dáid váikkuhusaid olmmoš vuohttá buot alit luohkáin. Stiillat leat sisdoalu dáfus heajut ja goidasat. Mánát eai leat beassan dovdat makkár iluin sáhttá máinnastit vásáhusaideaset earáide. Sii eai máhte jurdagiiddiset ealáskahttit ja áddehahtti láhkai čilget, eai njálmmálaččat eaige čálalaččat. ¶ Eanaš mánát liikojit lávlut. Máŋggas leat hárjánan dasa ahte eadni ja áhčči lávlo singuin unnivuođa rájes. Mo sámemánáid dilálašvuohta lea dán dáfus? ¶ Go sii bohtet skuvlii, de oahpaheaddji dovdá ahte son ferte dákkoge álggus álgit. Buorit ovdamearkkat gal han maiddái leat - muhtun mánát gal leat oahppan álkes lávlagiid. Muhto eatnašat eai báljo máhte ovttage lávlaga. Siva dása lea álki gávdnat. Leat dušše moadde mánáidlávlaga mat leat sámegillii jorgaluvvon. Dasa lassin han maiddái ii leat sihkar ahte váhnemat máhttet dáid lávlagiid. Ii soaittege leat dábálaš ahte váhnemat áddejit man deaŧalaš lea mánáide oahpahit lávlut - sii eaige soaitte diehtit ahte smávvamánát liikojit riimmaide ja ritmmaide ja ahte sii álkidit ohppet smávva gurgadasaid 3-jagi rájes. Go mánát bohtet skuvlii, de fertet mii sin duođai maiddái "oahpahit lávlut". Ja de lea váttisvuohta oahpaheaddjái. Makkár gillii galgá lávlluhit? Oahpaheaddjái lea váivi oaidnit 1. ja 2. luohkkálaččaid čuoččat geahčaleamen njálmmi lihkahaddat. Amas dárogiela sánit eai oro leat lunddolaččat sidjiide. Oahpaheaddji gal maiddái diehtá ahte mánát áddejit muhtun sániid lávlagiin. ¶ Sámi lávlagiid leat farga buot lávlojuvvon. Iihan sáhte lávlut "Bea, bea, lábbážan" ja "Unna binna Lásse" ovttahat láhkai. Sámegiela lávlungirjji leat ráhkadeamen dál. Lávlagat leat jorgaluvvon, muhto dat dađibahábut lea maŋŋonan go buot máilmmi áššedovdit ja konsuleanttat galget dan guorahallat. Oahpaheddjiin lea dárbu lávlagiidda dál, ja lea hoahppu daid oažžut. ¶ Mo de lea oktavuohta sámegiela ja dárogiela ohppiid gaskkas dán uhca skuvllažis mas leat su. 80 oahppi? Dás ii sáhte hállat guovtti sierra joavkkus. Dárogielagat álkidit suddet birrasii man sámegielhállit hálddašit. Oalle oanehis áiggis ohppet dárogielagat sámegiela. Dušše hui unnán lea makkárge váikkuhus nuppeguvlui. Duhkorasgiella lea sámegiella. Unnitlohku ferte heivehit iežas stuorát jovkui. Dilálašvuohta lea áibbas eará váldoskuvllas Kárášjogas. Vaikko sámemánát leat doppege eanetlogus, de dás dárogielagat leat njunnožis. Olmmoš galgá várra leat várrogas hállat alit- ja vuolitgearddis. Muhto vuhtto ahte lea eanet árvu hállat dárogiela. Dát de dagaha ahte muhtun sámemánát ohppet johtileappot hállat dárogiela, ja dat han gal lea ovdamunnin. Nuppe beales fas sáhttet sii geat eai oahpa dárogiela doarvái johtilit, báhcit sierra joavkun gean ii oktage dohkket. ¶ Skuvla ja oahpaheaddjit geahččalit juohke jagi oahpahit mánáide eanemus lági mielde dárogiela - dát han lea váldoulbmil. Eará fágat orrot báhcimin duogábeallái. Mánát dihtet ahte sii fertejit oahppat dárogiela jos galget lihkostuvvat eallimis. ¶ Makkár oainnu duvdit mii mánáide birrasisttiset, sámegiela ja sámi kultuvrra ektui? Nagoda go skuvla sidjiide nannet niskki vai birgejit eallimis? Láhčágo skuvla dili nu ahte mánát gudnejahttet iežaset álbmoga? Bohtetgo dát mánát ollesolmmožin dohkkehit ahte sii leat sápmelaččat eaige geahččal báhtarit iežaset gullevašvuođas johtileamos lági mielde? Dát gažaldagat jorret oaivvis go olmmoš lea oahpaheaddjin sámemánáid luohkás. ¶ Kárášjoga skuvla ávvudeame Norgga našunalbeaivvi 1954:s. 1. ráidu gurut bealde: Alf Isaksen, Svein Ole Persen, Alfred Norvang, Marianne P. Nedrejord, Anna Alette Balto, Ragnhild J. Sletteng, Berit Kirsten A. Bæverrud 2. ráidu gurut bealde: Nils Fredrik Rønbeck, Norvald Strømeng, Nils Roald Anti, Per Antonsen, Ragnhild J. Nystad, Mai Alstad. ¶ (Govva: Alfred Norvang / De samiske samlinger) ¶ Buot oahpahus dáhpáhuvvá plánaid mielde mat leat gustovaččat muđui riikkas. Iešguđet fága oahppomearreplánat leat seammaláganat mánáide Kárášjogas go Oslosge. Leago dát vuoigat? Sámemánát ohppet Odin ja Tor birra, muhto eai gula sánige iežaset historjjás. Sii eai oahpa lohkat ja čállit eatnigielaset. Vuosttaš beaivve rájes šaddet sii hilgut iežaset duogáža, ja dušše dárogielas ja dáža kultuvrras lea árvu. Munnje lea váttis vajáldahttit 1. luohká gánddaža gii dajai ná go galggai čállit eadni ja áhčči dárogillii: "Muhto, iibat sáhte čállit dáid sániid sámegillii?" - ¶ Gillii, mii lea leamaš sin áidna giella čieža jagi, ii leat šat atnu. Dáppe ii leat dáhpin oahpes dásis mannat amas dássái. Skuvla vuosttaš skuvlabeaivve rájes juo rohtte mánáid čiekŋalassii. ¶ Čeahpimusathan gal birgehallet. Menddo ollusat arvvahuvvet. Dát lea guhká juo leamaš dohkkehuvvon vuohkin. Dál orru dát dilli rievdagoahtimin. Ođđa oahpahusvuohki lea ráhkaduvvon, ja geahččaladdanluohkká lea ásahuvvon. Mánát galget oažžut vejolašvuođa oahppat lohkat sámegillii - dárogiella oahpahuvvo amasgiellan, vuos njálmmálaččat, maŋŋá čálalaččat. Váhnemat leat eanemusat vuosttaldan ođđa fálaldaga. Olmmoš ii galgga vuordit ahte váhnemat leat pedagogat ja vuohkeoahppadovdit. Sii háliidit diehtit vissásit ahte mánát ohppet dárogiela, ja sii ballet ahte sámi lohkanoahpaheapmi dagahit ahte mánát ohppet unnit dárogiela. Dát ii leat skuvlla ulbmil - báicca jáhkkit ahte mánát johtileappot hálddašit lohkanteknihka, ja ahte sis dalle lea buoret vuođđu dárogiela oahppat. Dasa lassin mii jáhkkit ahte oahpahus eará fágain ii šatta mierkkásisvádjoleapmi nugo dán rádjái lea leamaš. Muhto beroškeahttá oahpahusvuogis, de ferte ulbmil leat čielggas: Sámemánát geat leat skuvllas odne, galget go šaddet ollesolmmožin, dovdat siskkáldas oadjebasvuođa ja dorvvolašvuođa. Sii eai galgga báhtarit iežaset duogážis, gielas ja kultuvrras, dušše danin go ii "gánnit" leat sápmelažžan. ¶ Juohke sápmelaš galgá vaikko gos ja vaikko goas sáhttit muitalit geahčaskeahttá vulos: Mun lean sápmelaš. ¶ Dákkár siskkáldas dorvvolašvuohta dađibahábut ii leat buot sápmelaččain odne. ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Girku rolla sámi oahpahusas ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Dalle go Hans Lindkjølen lei Sámi álbmotallaskuvlla rektorin, son lei nu dávjá go vejolaš meahcis ovttas badjeolbmuiguin. Dá son lea lávus ovttas Máret Kemiin. (Hans Lindkjølen lea luoikan gova.) ¶ Hans Lindkjølen lea riegádan Eidskogas Hedmárkkus 1923:s. Sus lea davviriikkaid gielaid váldofága, etnologiija, pedagogihkka ja kristtalašvuođaoahppu. Son lea bargan Sámi álbmotallaskuvlla oahpaheddjin ja rektorin Kárášjogas, Romssa sámeskuvlla rektorin, ja vuođđoskuvlla oahpaheddjin, neavvun ja rektorin Drammenis. Go sus lei virgelohpi skuvllas, de dutkkai stáhtastipeanddain boarrásut girjjálašvuođa Davvekálohta ja dán guovllu olbmuid birra. Lindkjølen lea almmuhan ollu artihkkaliid ja 15 girjji, eatnašat dain leat sámi dilálašvuođaid birra. Daid gaskkas leat biografiijat sámi kultuvrra máŋgga ovdamanni birra ja golbma sámiid girjjálašvuođa girjji doložis dálážii: Nordisk saga (Davviriikkalaš sága), Nordkalotten (Davvikalohtta) ja Urfolk i Nord (Eamiálbmogat Davvin). ¶ Ovdal álbmotskuvlla áiggi sullii 1740:s doaimmahii girku buot oahpahusa olles Norggas. Easka 1790:s bođii gohččun ahte gililávdegottit galget hálddašit skuvla- ja gefiidfuolahusdoaimma. ¶ Álgo skuvlaoahpahusfálaldagat álbmoga várás álggahuvvojedje Davvi-Møres ja Romsdalas. Lei álbmotčuvgehusa álggaheaddji, Thomas von Westen, Romsdala Veøya báhppa, gii fidnii guhtta eará boaittobeale guovlluid báhpaid lágidišgoahtit oahpahusa. Sii čálle Københámmanii gonagassii ja muitaledje álbmoga diehtemeahttunvuođa birra. Gonagas vástidii reivii positiivvalaččat, ja nu gohčoduvvon Syvstjerneprestene (Čiežanástebáhpat) ledje lohkanoahpahusa álggaheaddjit. Ulbmil lei ahte olbmot ieža galge máhttit lohkat Biibala, katekismusa ja eará ipmilbalolaš girjjiid. ¶ 1769:s sáddii gonagas gohččuma ahte mánát galge konfirmerejuvvot 14-15-jahkásažžan ja maŋimusat 19-jahkásažžan. Jos galge konfirmerejuvvot, de fertejedje máhttit lohkat girjji. Dan eai lean gal buot geafes váhnemiid mánát oahppan. Dás de badjána lihkohis eallinvuorbi. Nu garra mearrádusat ledje ahte nuoraid bidje giddagassii dassážii go ledje oahppan lohkat. ¶ Sii geat nagodedje báhtarit, masse sosiálalaš árvvu. Verremus lei ahte sii eai beassan náitalit. Oalle máŋgasat báhtaredje meahccái ja galbmojedje jámas. Dát dáhpáhuvai erenoamážit doaivvuhisvuođas go eai beassan náitalit, go nieiddat fuomášedje ahte ledje mánáláhkai. ¶ (Govva: Josef Halse) ¶ Jos skuvladilálašvuohta lei váttis Mátta-Norggas, de lei dat ollu váddásat Davvi-Norggas. Dáppe ledje golbma álbmoga guđesge sierra giella ja sierra kultuvra, dážat, sámit ja kveanat. Lea oalle vissis ahte sápmelaččat juo ovdal reformašuvnna sihke Ruošša, ja maiddái Ruoŧa/Suoma ja Norgga bealde ledje oahpásmuvvan kristtalašvuhtii, muhto váilevaš čállingiela geažil lei dat unnán cieggan, ja dan lei noaidevuohta mealgadii báidnán. ¶ Ledje kristtalaš miššonearat geat álggos ráhkadedje čállingiela, sihke sámiide ja eará álbmogiiddage. Sámegiela geavaheapmi oahpahusas ja sárdnideamis, bohciidahtii Norggas kulturpolitihkalaš riiddu, ja mii ain lagabui 300 jagi lea jámma riiddu bohciidahttán. Sámi girko- ja skuvlahistorjá leat guokte beali seamma áššis. Lei namalassii girku mii badjelasas válddii lágidit oahpahusa Sámis. Danin lei báhpaid ja miššonearaid bargun ráhkadit maiddái čállingiela ja almmuhit girjjiid sámegillii. Lutheralaš girku gáibádus ahte olbmot galge oahppat Ipmila sáni maiddái iežaset gillii, dagahii ahte miššonearat juo 1600-logus geahččaledje dahkat sámegiela čállingiellan, ja muhtun girjjiid maiddái almmuhedje1416 Dalle juo dien áigge geahččaledje oažžut Norgga beale sámiid vázzit skuvlla. 1714:s vuođđudii gonagas Fredrik IV Miššonkollegia Københámmanii, ja álggahii vuolggahusbarggu Finnmárkku sámiid gaskkas. Dát álggahuvvui Thomas von Westena jođihemiin. 1716:s son vuođđudii "Seminarium Skolasticum" Troandimii, ja dát šattai skuvllabarggu guovddážin sámiid gaskkas. Thomas von Westen mátkkoštii máŋgii sámi guovlluide skuvllaid álggahit ja girkuid hukset. Son barggai háhkat sámiide Áppesa ja eará oahppogirjjiid sámegillii. Su mielbargit jorgaledje máŋga girjji ja osiid Biibalis, muhto dušše Luthera Uhca Katekismus deaddiluvvui 1728:s sámi/dáru duppalteavsttain. Bisma Peder Krogh vuostálasttii oppa áigge Thomas von Westena oainnu ahte sápmelaččat galge oažžut oahpahusa eatnigillii. ¶ 1723:s lohkagođii Knud Leem sámegiela ja 1725:s sáddii Thomas von Westen su Porsáŋgui ja Lágesvutnii miššonearan. 1728:s Leem nammaduvvui suohkanbáhppan Áltái-Dálbmeluktii. Miššonbarggu álggu rájes juo Leem háliidii oahppat sámegiela ja sámi jurddašanvuogi. Son geavahii sámi gárvvuid ja hálai olbmuide iežaset eatnigillii. ¶ Go von Westen jámii 1727:s, de bággii bisma Krogh dahkat mearrádusa ahte buot sámemánát galgá oahpahuvvot dáro-/dánskkagillii, nu ahte sii sáhtte geavahit dárogiela girjjiid ja oassádallat ipmilbálvalusas ovttas dážaiguin. Seminarium Skolasticum heaittihuvvui, ja miššonearaid gevrejedje oahpahit sámiid dárogillii. Eai buohkat jeagadan dán gohččuma, ja barge ain von Westena vuoiŋŋas. ¶ Go 1739:s láhkavuođustedje skuvlavázzima buohkaide Norgga boaittobeale guovlluin, de dát gustui maiddái sápmelaččaide, geat lága mielde ožžo seamma vuoigatvuođa ja geatnegasvuođa skuvlavázzimii nugo earátge. Vuosttažettiin dát guoskkai konfirmašuvdnaskuvllaide. Gielalaš ja eará kultuvrralaš eavttut leat dattetge sámiide unnitlohkun dahkan váttisin ávkkástallat skuvlavázzima seammaláhkai go eanetlogu álbmot. Ođđa bismmat oidne váttisvuođa, ja 1752:s vuođđuduvvui "Seminarium Lapponicum" Troandimii. Dat galggai oahpahit sámegielat miššonearaid ja jorgalit girjjiid sámegillii. Professortihtteliin nammaduvvui Leem seminára jođiheaddjin. Son bisui dán barggus gitta jápminbeaivái 1774:s. ¶ 1748:s almmuhii Leem sámegiela giellaoahpu ja 1756:s dánskka-sámegiela sátnegirjji: "En Lappesk Nomenclator efter den Dialect, som bruges av Fjeld-Lapperne i Porsanger-Fjorden" (Sámi sátnegirji Porsáŋgguvuona boazosámiid dialeavtta mielde). 1767:s son almmuhii Luthera Uhca Katekismusa ja Áppesa sámegillii. Go Leem jámii 1774:s, lei son measta gárvvistan guokte sátnegirjji. Vuosttaš girji lei sámegielas dánskkagillii ja latiinnagillii, nubbi girji lei dánskkagielas ja latiinnagielas sámegillii. Girjjiid gárvvistii Várjjaga miššoneara, Gerhard Sandberg, ja dat almmustuvve 1781:s. Leem adnojuvvo davvisámegiela čállingiela vuođđudeaddjin. ¶ Dán áigodagas bohte guokte ođđa bismma Troanddimii. Sii garrasit vuostálaste sámegiela ja heaittihedje seminára 1774:s. Seamma jagi go seminára heaittihuvvui, de bođii Olav Josephsen Hjort Guovdageidnui suohkanbáhppan. Oahpahusa ovddasvástideaddjin iežas searvegotti sámiide, oaččui son girku njunnošiin gohččuma ahte galggai buot prentejuvvon sámegiela girjjálašvuođa váldit ruovttoluotta. Son ii seastán ovttage ja ribadii buot sámegiela girjjiid maid gávnnai. Olbmot gohčodedje su buddestatnamain Garra-Jorta. ¶ Jos sámiid lohkangelbbolašvuohta lei headju ovddežis, de dat ii buorránan dán maŋŋá. Miššonearat ja báhpat váidaledje heađi ja bivde lobi geavahišgoahtit fas sámegiela čuvgehusbarggus. Nuorta-Finnmárkkus lei P. V. Deinboll báhppan ja proavasin 1816:s. Son barggai Thomas von Westena vuoiŋŋas ja mátkkoštii miehtá viiddis guovllustis álggahit skuvllaid. Muhto giellaváttisvuođat ledje oppaáigge heahtin. 1826:s duohtanválde heahtečurvosiid. Dalle álggahuvvui vuosttaš almmolaš oahpaheaiskuvla Norggas Runáššis (Trondenesa). Dat galggai erenoamážit bargat oahpahit sámiid ja earáid geat háliidedje bargat davvin sámeguovlluin. ¶ Go Suoma-Gárjila álbmot mátta-nuortan báhkkegohte davás, de laskkai sámiid lohku sakka Finnmárkkus áigodagas 1567-1865, J. A. Friisa dieđuid mielde. Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas geahppánii sápmelaččaid lohku seamma áigodagas. 1700-logu álggus lei Suoma ja Ruošša gaskasaš soahti giksin. Suopmelaš álbmot lei dalle nu gefon ahte sii measta buohkat geat sáhtte beahkit ja vázzit, báhtaredje Finnmárkui dahje Davvi-Ruŧŧii. ¶ Oktogávperiekti mii Bergena gávpejasain lei ovdavuoigatvuođaid bokte maid sii ledje ožžon dánskalaš ráđđehusas, geahpedii garrasit dáža álbmoga Finnmárkkus. 1845:s ledje álbmotlohkama oktavuođas measta beali eanet sápmelaččat ja kveanat go dážat Finnmárkkus. Eatnašiid beaivválašgiella lei sámegiella ja suomagiella. Sámemánáin ledje danin stuorra váttisvuođat áddet oahpahusa mii lei dárogillii. ¶ N.V. Stockfleth áŋgirušai nannet sámegiela, muhto báhppan son lei hui garas, ja Guovdageainstuimmiid maŋŋil son lei daid gaskkas geat gáibidedje garra ráŋggáštusaid. ¶ 1825:s mátkkoštii Nils Vibe Stockfleth iežas suohkaniin Várggáin, Čáhcesullos, Unjárggas, Davvesiiddas ja vuollásaš suohkaniin Deanus ja Gilevuonas. Son doalai ipmilbálvalusaid ja gallestalai ruovttuid oahpásmuvvan dihtii mánáid lohkangelbbolašvuhtii. Farga fuomášii ahte máŋga ollesolbmo heajos oahpahusa ja girku váilevaš bálvalusaid geažil eai lean konfirmerejuvvon. Son gávnnahii ahte vaikko sápmelaččat ledje kristtalaččat namas, de geavatlaččat sii ledje bealle báhkinat diidaoskkuset geažil. Son johtilit áddii ahte jos son galggai lihkostuvvat dáiguin olbmuiguin, de fertii oahppat sihke sin giela ja sin eallinvuogi. Stuorra áŋgirvuođain son lohkagođii giela, ja golmmajageáigodagas 1836´ rájes son almmuhii Áppesa ja lohkangirjji, Luthera Uhca Katekismusa, biibalhistorjjá oktan oaneduvvon viđain Movssesgirjjiin ja dasa lassin muhtun sálbma- ja rohkosgirjji. Ja de velá almmuhii sámegiela grammatihka dárogielagiidda, gaskaboddosaš ođđa testameantta osiid jorgaleami ja dasto velá moadde unnit barggu. 1825 áigodaga rájes Stockfleth váikkuhii dasa ahte sihke girku ja stáhta beroštišgohte eanet sámiin ja sin gielladilálašvuođas. Cuoŋománu 8. beaivve 1846:s sáddii Stockfleth evttohusa gonagassii ahte báhppastudeanttat berrejedje oahppat sáme- ja suomagiela. Evttohusa dohkkehii Ráđđehus guovvamánu 12. beaivve 1848, ja mearriduvvui gonagaslaš resolušuvnna bokte guovvamánu 24. beaivve seamma jagi. Stockfleth ieš oahpahii dáid gielaid Christiania universitehtas dassážii go J. A. Friis badjelasas válddii 1851:s. Muhto Stockflethas ledje vuostálastit. Okta lei suohkanbáhppa Zetlitz. Son lei leamaš suohkanbáhppan Čuđegietti (Kistrand) báhppasuohkanis 1836 rájes, ja dán báhppasuohkanii gulle measta buot Oarje-Finnmárkku johttisápmelaččat. Su mielas lei lunddolaš ovdáneapmi ahte buot sámit galge suddat dáža álbmogii, ja dán rievdama ii galgan heađuštit. ¶ Stockfleth stuorámus vuostálasti girkolaččaid gaskkas lei Álttá-Dálbmeluovtta proavas Aars. Finnmárkku stuorradiggeáirrasin 1848:s ja 1851:s son hehttii 1851:s ja 1853:s gonagaslaš giella- ja oahpahusdilálašvuođaid resolušuvnnaid šaddamis nu beaktilin go Stockfleth ja su verddet livčče háliidan. Proavas Aars vuosttaldii maiddái garrasit aiddo mearriduvvon guovvamánu 1848 gonagaslaš resolušuvnna, mas lei mearriduvvon ahte eiseválddit galge deattuhit sámegiel´a ja kveanagiela máhtu go báhpaid virgádedje. ¶ Jagiid 1841-1843 orui Stockfleth guhkes áigodagaid Guovdageainnus. Suohkanbáhpa Zetlitz sadjásažžan son jođihii sátnejođiheaddjin vuosttaš skuvlakommišuvnna čoahkkima. ¶ Anders Bær govvidii iežas muitalusain ámmátolbmuid ja sámiid gaskavuođaid ja dát eai lean gal Stockflethii gudnin. Son sáhtii leat hui garas ja válddálaš, ja dien láhkai bures vuhttui su militearalaš duogáš. Romssa bismma Juella gohččuma mielde vulggii Stockfleth Guovdageidnui golggotmánus 1851:s ja orui doppe gitta cuoŋománnui 1852. Bargun lei geahččalit ráfáidahttit leastadialaš morránan sámiid. Dán dálvvi birra muitala son iežas girjjis "Dagbog over mine Missionsreiser i Finnmarken" (Mu Finnmárkku miššonmátkkiid beaivegirji). ¶ J. A. Friis ráhkadii sámegiel grammatihka ja sátnegirjji ja jorgalii máŋga risttalaš čállosiid sámegillii. Dážat han dovdet su vuosttážettiin Laila-romána dihtii. Dát govva lea Beaivváš Sámi Teahtera čájálmasas 2002:s. ¶ Govva: Ola Røe / Beaivváš ¶ 1848:s teologa J. A. Friis čálii Morgenbladet-aviissas artihkkala, mas son garrasit láittii eiseválddiid dáruiduhttinpolitihka. Nu guhká go sápmelaččat kristtalašvuođaoahpahusas oahpahuvvojit dárogillii, de sii eai áddegoađe sáni duohtavuođa, son cealká. Sii bohtet baicca dovdat ahte kristtalašvuohta lea bággoneavvu oahpahit sidjiide dárogiela. Friis čálii áigodagas goas Norgga vuoiŋŋalašeallin lei erenoamáš rasisttalaš. Go sámiid oidne heajut nállin go dážaid, de sii oaivvildedje ahte buoremus veahkki maid sáhtte fállat, lei dáruduhttit sin nu johtilit go vejolaš. ¶ Johan Sverdrup árvalii 1863:s: - Áidna gáddjojupmi sámiide lea sin suddadit dáža čerdii. Dát lei almmolaš politihkka 1900-logu loahpa geahčái. 1851:s doaimmai Friis gaskaboddosaš doseantan ja sámi jorgalemiid almmuheaddjin. Dattetge čuoččuhuvvui ahte sámegiela universitehta oahpaheaddjiámmát lea "heivemeahttun dieđalaš joavdelasvuohta". Easka 1874:s nammaduvvui Friis sámegiela ja kveanagiela dábálaš professorin ja sus lei ámmátlaš geatnegasvuohta bargat jorgalanbargguid. Friis doaimmahii áŋgirit lappologiija barggu ja almmuhii sihke grammatihka, sátnegirjji ja "Lappiske Sprogprøver" (Sámegiela ovdamearkkaid). Son čálii maiddái sámi ovddeš oskku birra ja jorgalii sámi máidnasiid ja cukcasiid. Stuorra oassi Friisa bargoáiggis golai jorgalit vuoiŋŋalaš čállosiid sámegillii. Lars J. Hætta (Jáhkoš-Lásse) vehkiin, gii maiddái oassádalai ollislaš biibaljorgalanbarggus 1895:s, čálii Friis 1870:s vuosttaš sámegiela sálbmagirjji teavsttaiguin, áltárgirjjiin ja rohkosiiguin. ¶ Iežas artihkkaliin, vuosttažettiin Morgenbladet aviissas, Friis digaštalai nággovuloš sámiide guoskevaš áššiid ja deaŧaleamos hástalusaid. Go son almmolaččat áicáhii čielga nállevealáheami sámi unnitlogu vuostá, de bohciidahtii son digaštallama mii maŋŋá unnit eanet lea joatkašuvvan sámegiela ja dan árvvu hárrái. ¶ 1880:s mearriduvvui skuvlanjuolggadus mii attii skuvlakommišuvdnii fápmudusa mearridit guđe giela galggai geavahit kristtalašvuođaoahpahusas. ¶ Giellariidu skuvllas nogai 1880-njuolggadusain mii mearkkašii sámegiela vuoittahallama. Das mearriduvvui ahte sámegiella ja kveanagiella ii galgan geavahuvvot eanet go "maid dilálašvuođat dahke vealtameahttumit dárbbašlažžan". Jagi 1898 skuvlanjuolggadus nannii dáruiduhttima ja lei njuolggadussan máŋgga buolvva ohppiid skuvladoibmii. Giellapolitihkalaččat meannudedje sápmelaččaid ja kveanaid prinsihpalaččat seammaláhkai. Eiseválddit ledje balus go Suoma sisafárrejeddjiid lohku lassánii hirbmadit maŋŋá 1850 ja danin dáhtto nannet Norgga kultuvrra ja čeardadovddaldaga gáidosis ja uhkiduvvon rádjafylkkain davvin. ¶ Go riidu garai nugo dáhpáhuvai, de lei leastadialaš lihkadus váldosivvan dasa, ja dat lei hui nanus Finnmárkkus dan áigodagas. Leastadialaš sárdneolbmát sárdnidedje eanaš suomagillii, ja sámiide ja kveanaide nu šattai suomagiella "bassi giellan". ¶ Ledje eanaš dážat geat fievrridedje dán viiddes buolleviidnagávppi, mii lei sámi álbmoga doalvumin hevvui. Leastadialaš sárdneolbmáid buolleviinni moaitin lei beaktil, ja seammás sii moite garrasit sin geat háhke viinni. Juguhisvuohta rievdadii leastadialaš searvegottiid eallinvuogi buoret guvlui. Dát searvevuohta dagahii miellahtuide ollu buoret iešdovddu. Sii nanusmuvve bealuštišgoahtit iežaset giela ja kultuvrra. ¶ Gasku dán soahpameahttun riiddu lei J. A. Friis. Son čuoččuhii ee. ahte amas giella láivuda Ipmila sáni ja ahte dan mearkkašupmi álkidit vajálduvvo. Dát šaddá seammaláhkai go siepman mii geađgeeatnamii gahččá. 1887:s čálii son beaivegirjjistis: "Mun ferten dál ja boahtteáigái, gevvos mii geavaš, vuosttaldit skuvlanjuolggadusa mii dál doaibmagoahtá. Mun háliidan iežan oamedovddu buhtisin, mun in hálit badjelasan váldit ovddasvástádusa das ahte in leat vuosttaldan." ¶ Go bisma Johannes Nilssøn Skaar doaibmagođii ámmáhisttis Romssas 1885:s, son bealuštii Friis ollásit gielladigaštallamis. Finnmárkku suohkanbáhpat ja proavasat čálle bismii Skaarii iežaset searvegottiid vuoiŋŋalaš heađi birra. Maiddái sámit ieža válde oktavuođa bismmain ja gáibidedje oažžut sárdnideami ja kristtalašvuođaoahpahusa sámegillii. Go eiseválddit ain biehttaledje guldaleames sihke bismma ja professora, de bisma Skaar ieš loktii ášši ja vuođđudii Norgga Sámemiššuvnna (Norsk Finnemisjon) guovvamánu 28. beaivve 1888:s. Ulbmil lei ee.: a) vuosttaldit garra ja vuoigatmeahttun dáruiduhttima, á) sárdnidit Ipmila sáni sámiide boaittobeale guovlluin, d) vuosttaldit leastadialaš oskku mii lei girku vašálaš, e) áddit sámiide olles biibala ja eará čállosiid sámegillii. ¶ Bismma oainnu leastadialaš oskui ledje suohkanbáhpaid dieđut báidnán, mat muitaledje iežaset váttisvuođaid birra nággáris leastadialaš suohkanmánáiguin. Sii atne girku vasálažžan ja daid fertii vuosttaldit. Maŋŋá go bisma ieš beasai deaivvadit iežas suohkanmánáiguin, de son rievdadii ollislaččat oainnu, ja anii sin girku deaŧaleamos doarjjaolmmožin. ¶ Girkolaš birrasiin ja miššonservviid siskkobealde lei dáruiduhttinvuosttaldeami Ipmila sáni mielde: Olbmot galge gullat Ipmila sáni iežaset gillii. Dát lei áibbas Martin Luthera ulbmila mielde. ¶ 1893:s čohkkedii Peter Bøckman bismastullui bismma Skaar maŋis. Sus lei áibbas seamma oaidnu go su ovdamannis ahte vuosttaldit vearrás dáruiduhttima skuvllain mat ledje sámiide oaivvilduvvon. Son máŋgii álvvalaččat ávžžuhii departemeantta ahte mánát galge oahppat kristtalašvuođa eatnigillii. Sámemiššuvdna jođihuvvui maiddái seamma vuoiŋŋas. 1896:s almmuhuvvui Biibbal sámegillii, ja nu lei stuorra hehttehus jávkan. Nubbi váldohástalus lei ahte Ipmila sáni sárdnidit sámegillii sámiide. Lunddolaš eaktun lei álgoálggus juo ahte sárdnideaddjit galge jogo leat sápmelaččat dahje dážat geat ledje sámiid gaskkas bajásšaddan. Dađistaga bohte liikká stuorát oassi Sámemiššuvnna sárdnideddjiin máddin. Norgga Sámemiššuvnna (Norsk Finnemisjon) jođihedje siskkáldasat nammaduvvon golmma-olbmástivra. Máŋggas imaštedje dán oktomearrideaddji stivrra, ja máŋga báikkálaš searvvi serve Norgga-lutheralaš Sámemiššonlihttui (Det norsk-lutherske Finnemisjonsforbund), mii vuođđuduvvui 1910:s. ¶ 1820-30-loguin gitta 1900-loguid loahpageahčái lei davvi-nuorta Nååmesjevuemies (Namdalen) áibbas erenoamáš skuvlaortnet. Báhppa Peder Schnitler Krag huksii girku Raavrvijhke gillái 1828:s, ja nu lážii dilálašvuođa vai su searvegotti sámemánát galge oažžut albma oahpahusa. ¶ Eará searvegottiin lei earaláhkai. Dan geažil go olles bearaš johttái duoddariidda boazoealuin ja váilevaš skuvlafáladaga geažil, de máŋga bearraša sáddejedje mánáideaset Ruŧŧii Ruoŧa Miššonsearvvi skuvllaide (Svenska Missionssälskapets skoler) 1800-logu loahpageahčen. Go ovttastus Ruoŧain nogai 1905:s, de biehttaledje váldimis Norgga beale sámemánáid skuvlii Ruŧŧii. ¶ Johtti sárdneolmmái Paul Pedersen, gii gulai Troandima Sismiššonbiirii, gulai álelassii dáid váttis skuvladilálašvuođaid birra. Son loktii ášši iežas miššonsearvái ja 1910:s álggahedje Haviken skuvlaruovttu sámemánáide láigolanjain. Go bargu maid Troandima Sismiššonbiire lei álggahan sámiid gaskii šattai Norgga Sámemiššuvnna (Norsk Finnemisjon) vuollái, de čuovui Pedersen mielde, ja Sámemiššuvdna válddii badjelasas skuvlaruovttu 1917:s. Sii oste skuvlaviesu 1924:s. ¶ Havika sámeskuvlla maŋimus oahppibuolva ovdal go skuvla heaittihuvvui 1951:s. ¶ (Gáldu: Samenes Venn / Rogstad: Streiftog i Samenes saga) ¶ Dat mii bohciidahtii riiddu Havika Sámeskuvllas, lei dat go skuvllas ledje dušše dáža oahpaheaddjit ja bargit. Erenoamážit lei siseatnama ja davvi giliid ohppiide álggus oalle stuorra váttisvuohtan, go sii eai ádden oahpaheaddji. Sámemiššuvdna moitojuvvui oalle garrasit dán geažil. Skuvlla ollu sámi kritihkkárat atne skuvlla dáruiduhttinásahussan. ¶ Soahti 1940-45 bissehii Havika skuvladoaimma. Maŋŋásoahteáigge rievddai oaidnu sámiid ektui. Vearrevuohta maid okkupašuvdnafápmu stivrejeaddjin lei čájehan, almmostahtii dážaid hearrán unnitlogu ektui. Vaikko ledje moaitán skuvlla, de olbmot heaittiheami oktavuođas 1951:s máinnašedje skuvlla deaŧalaš guovddážin sihke ohppiide ja váhnemiidda - atne dan oktasašdoaibman masa ollu máttasámit serve. ¶ Jens Otterbech riegádii Dálbmeluovttas Finnmárkkus 1868:s, muhto bajásšattai Østfoldas. Maŋŋá teologalaš ámmáteksámena son čađahii sámegiela eksámena 1893:s. Nuppi jagi son bargagođii Čuđegietti suohkanbáhppan. Son gal ii láikošan sámiide evangelia sárdnideamis ja lei hui bivnnut iežas searvegottis. Olbmot gohčodedje su Finnmárkkobáhppan. ¶ Jagiid 1899-1902 son doaimmahii ovttas Davvesiidda suohkanbáhpain Tandbergain bláđi "Sami Usteb". Bláđđi lei sámegillii ja dan almmuhii Norgga Sámemiššuvdna. Go Otterbech guđii Finnmárkku 1902:s, de Tandberg bázii okto doaimmaheaddjin gitta 1903 lohppii, ja bláđđi nogai, stuorra morašin sámiide. Tandberg guđii Finnmárkku jagi maŋŋá. Dán áigodagas Sámemiššuvdna ii fidnen bargui báhpa gii sáhtii sárdnidit Finnmárkkus, ja sárdneolmmái Bertrand M. Nilsen bázii oktosárdnideaddjin Sámemiššuvnnas. Stivra lei gávnnahan ahte leastadialaš sárdnideaddjit eai lean dohkálaččat girkolaš doaimmaide. ¶ 1880-logu rájes ledje dáža eiseválddit dahkan buot maid sáhtte ollásit rievidit sámiin iežaset giellageavaheami skuvllas. Oahpaheaddjit geat geavahedje dárogiela, ožžo buoret bálkká go sii geat oamedovddu geažil mieđihedje geavahit sámegiela. Otterbech geavahii garra sániid dán vuostá, ja čálii oktii ná: - Bággovuogádat lea čađahuvvon garraváimmot váikkuhusain. Olmmoš ii sáhte dán birra smiehttat nu ahte ii moarás. ¶ 1900-logu álgologijagiid garai dáruiduhttinvuohki skuvllas jearggaleabbon go goassige ovdal. Ovttageardánis-darwinisttalaš jurdagat adde eará čearddaid badjelgeahččamii muhtun lágan dieđalaš ákka. Konkrehtalaččat buoridit gielladili, de evttohii Otterbech 1911:s ahte Sámemiššuvdna galggai álggahit nuoraidskuvlla Kárášjohkii. Ollu jagiid lei son bláđi "Lappenes Venn" (Sámiid ustit) doaimmaheaddji, ja girjjis "Kulturverdier hos Norges finner" (Norgga sámiid kulturárvvut) čilgii son deaŧalaš beliid girku rollas sámiid gaskkas. ¶ Čoahkkimis Bergenis 1910:s ovttastahtte dien njeallje sámemiššuvdnasearvvi oktan searvin, Norgga-lutheralaš Sámemiššonlihttu (Det norsk-lutherske Finnemisjonsforbund), miellaseamosit gohčoduvvon Sámelihttun (Finneforbundet). Jens Otterbech válljejuvvui váldostivrra ovdaolmmožin. Su garrasit moite go lei vuođđudan ođđa riikkasearvvi. Son bealuštii iežas dainna ákkain ahte Sámelihttu (Finneforbundet) galggai leat eanet go Sismiššonsearvi (Indremisjonsselskapet), mas lei dárrolaš doaibma Finnmárkkus. Go jerre manin Sámelihttu (Finneforbundet) ii sáhttán searvat Norgga Sámemiššuvdnii (Norsk Finnemisjon), de vástidii Otterbech ahte Norgga Sámemiššuvnna stivra ii háliidan miehtat gáibádusaide maid demokráhtalaš searvi fertii čuovvut. Dasa lassin dat sesttii čohkkejuvvon ruđaid dan sadjái go dakkaviđe geavahit ruđaid sámiide buorrin. ¶ Veaháš maŋŋá go Sámelihttu (Finneforbundet ) lei vuođđuduvvon mieđihii Norgga Sámemiššuvdna (Norsk Finnemisjon) buot gáibádusaid mat ovdal ledje ovddiduvvon. Guhkes šiehtadallamiid maŋŋá dahke dán guovtti searvvi oktan searvin, Norgga Sámemiššonsearvin (Norges Finnemisjonsselskap) 1925:s. Guokte bláđi "Lappernes venn" (Sámiid ustit) ja "Norsk Finnemisjons Blad" (Norgga Sámemiššonbláđđi) goallostedje oktan bláđđin "Samenes Venn" (Sámiid ustit). Sámelihttu (Finneforbundet) lei ovddalgihtii jearran Norgga Sámemiššuvnnas (Norsk Finnemisjon) ahte mihtetgo ásahit kristtalaš nuoraidskuvlla sámiide jos šadde oktan searvin. ¶ Ovttas oahpaheddjiin Johannes Hidlein almmuhii Otterbech 1917:s girjji "Fornorskningen i Finnmarken" (Dáruiduhttin Finnmárkkus). 1918:s oaččui Otterbech eanemus jienaid Davvi-Norgga bismaválggas, muhto iežas pasifisttalaš oaivila geažil militearadoaimmas son ii namahuvvon virgái. 1919:s ozai son heaitit báhppan ja álggii Sámemiššonlihtu váldočállin. Dáppe son jotkkii vuosttaldit dáruiduhttinbákku, ja jápminseaŋggas 1921:s son garrasit ávžžuhii Sámemiššuvnna álggahit sámi nuoraidskuvlla. ¶ Sihke báhppan ja maŋŋá miššonjođiheddjin Otterbech háliidii vieljalaš ovttasbarggu leastadialaččaiguin. Son álo deattuhii man ollu leastadialaš osku mearkkašii. Maŋŋá oktiisearvama dagai stivra mearrádusa mii njuolgga heađuštii ovttasbarggu leastadialaččaiguin. 1945 jahkečoahkkimis Adolf Steen bissehii dán vuosttaldeami, ja dan maŋŋá lea fas Sámemiššuvdna vuoruhan ovttasbarggu. ¶ Sámemišuvdnačoakkalmas Šuoššjávrris ¶ (Govva: Hans Lindkjølen) ¶ Easka Sámemiššuvnna 1934 jahkečoahkkimis nagodii Jacob Børretzen hálahit dárbbašlaš mearrádusa dahkat, ja 1936:s sáhtii nuoraidskuvla álggahit 24:in ohppiin. Skuvlla namman šattai: "Jens Otterbecha muitu", muhto almmolaččat gohčodedje Sámiid nuoraidskuvlan (Den samiske ungdomsskole - DSU). Pastor Ottar Bondevik lei skuvlla vuosttaš rektor. ¶ Orru dego máinnas go vuoras olbmot muitalit vuosttaš skuvlajagiid birra. Oahppit bohte vácci, johkafatnasiin dahje heastasáhtuin. Skuvlalanjat ledje smávvát ja bálljásat, ja ledje bieđgguid, gaska sáhtii leat gitta kilomehtera. Muhtumat ledje duon bealde ja nuppit fas nuppi bealde joga. Čáhceviežžan ja muoraidsahán lei juohkebeaivválaš doaibma. Dálvet duodjeoahpaheaddji Olav Sunnseth váccii máŋga kilomehtaera juohke iđida dáid bieđggos visttážiid gaskka ja bijai dola muorrauvnnaide. ¶ 1938 geasi mearridedje hukset sierra viesu. Huksegohte, muhto 1940 giđa soahti bissehii barggu, ja skuvla giddejuvvui. Easka 1947:s álggahedje fas Sámi nuoraidskuvlla huksema. Dál bargagohte oažžut skuvlla dohkkehuvvot. Skuvllaid ovttastahttinlávdegoddi (Samordningsnemnda for skoleverket) celkkii 1948:s: - Dán skuvlla galget stáhtaeiseválddit hukset ja hálddašit. ¶ Skuvladirektevra Lyder Aarseth áŋgirit doarjjui ahte Sámemiššuvdna galggai oažžut hukset ja jođihit skuvlla. Son čálii: - Skuvla duhtada heahtedárbbu, vuosttaš ođđahuksejuvvon skuvlavistin Finnmárkkus maŋŋá soađi, álggahit oahpahusa sámi guovlluin. ¶ 1949:s rahpe skuvlla 30:in ohppiin, ja Roald Svarstad lei rektor. Jagi maŋŋá dohkkehii departemeanta skuvlla plána ja visttiid, ja juolludii stáhtadoarjaga doaibmi njuolggadusaid mielde. 1950-logus álggii Thor With rektorin. Ođđa skuvlarusttet vihahuvvui 1951:s. ¶ Vuosttaš skuvlaplánat čájehedje čielgasit skuvlla duppal ulbmila. Dat galggai leat kristtalaš nuoraidskuvla fágaiguin mat dan áigge ledje dábálaččat, muhto seammás galge skuvllas leat sámi fáttát. Oppa áigge lei Sámi nuoraidskuvlla/álbmotallaskuvlla (Den samiske ungdomsskole/folkehøgskole) fágaplánain sámegiella, sámi kulturhistorjá, gahper- ja gáktegoarrun, čuoldin, čoarve- ja dákteduodji. Skuvla barggai árjjalaččat dahkat nuoraid dihtomielalažžan sámi kulturárbbi árvvus. ¶ Kárášjoga Sámi álbmotallaskuvla lei hui mávssolaš sámi nuoraide. Dá leat muhtin ohppiiid duojit čájáhusas. ¶ (Govva: Hans Lindkjølen) ¶ Sámi giela ja kultuvrra ovddasteaddji, Odd Mathis Hætta, dadjá earret eará iežas skuvlajagi birra Sámi nuoraidskuvllas Kárášjogas: - Sámegielas mis váilo heivvolaš oahppogirjjit ja girjjálašvuohta. Mis ii lean ovttasge leamaš sámegiela oahpahus, muhto mii leimmet baicca mekánalaš vuogi mielde oahppan dárogiela sátneluohkáid, substantiivavugiid, vearbasojahemiid ja ollu eará. Álbmotskuvllaoahpahusas maid mii leimmet čađahan lei unnán sirddihanárvu sámegiela Sámi nuoraidskuvlla oahpahussii. Mii liikká oaččuimet buori vuođu joatkkaohppui, sihke matematihkas ja sámegielas ja eará fágain, ja dan duođašta dat ahte mii leimmet máŋggas geat vácciimet joatkkaoahpu maŋŋá go leimmet čohkkán oahpaheaddji Kathrine Johnsena oahpaheaibeavddi guoras. ¶ Eanaš oahppit ledje Finnmárkkus eret. Muhto oahppit bohte buot sámi ássama riikkaguovlluin. ¶ Sámelávdegoddi ovddidii 1959:s árvalusas departementii, ja dát sáddejuvvui gulaskuddamii. Dalle fáhkka dáhpáhuvai politihkalaš polariseren sámi guovlluin. Árvalus evttohii ollu váldočuoggáid nannen dihtii sámegiela ja -kultuvrra. Erenoamážit Kárášjogas dáid evttohusaid vuosttaldedje sakka. Sii geat ledje atnán buot sámevuođa ovdáneami hehttehussan, álggahedje vuostálastima bissehit sámáiduvvama. Vuostálastima ulbmil lei earret eará hilgut buot duppaltekstejuvvon skuvlagirjjiid. Dát guoskkai biibbalhistorjái, katekismussii ja moatti lohkangirjái. Gáibádus lei garas ja loahpahii ahte dás duokko háliidedje dušše dárogiela girjjiid skuvllas. Dán ledje 326 sámegielat váhnema vuolláičállán. Ákkat ledje ahte Sámelávdegoddi dáhtui ovdáneami bissehit ja mannat vássánáigái. Dajaldat nugo "sámi ghetto" Finnmárkku duoddaris gullui, ja das lei nana váikkuhus. ¶ Paul Ryan lei dan áigge Sámi nuoraidskuvlla rektorin. Son lea mearkkastusas geahččalan čilget dán dáhpáhusa. Muhtun áhčči bivddii ahte su bárdni ii galgan dárbbašit sámegiela fága oahppat. Go ii ožžon mieđáhusa, de bahča mielat mearkkašeapmi goaikkehii: - Dii dážat galgabehtet álo mearridit min sápmelaččaid badjel. Ja go mii dál buktit gáibádusaid, de biehttalehpet dii min duođas váldimis, dáinna ákkain ahte mii eat ádde min iehčamet buori. ¶ Sámi nuoraidskuvla lei sámi skuvlapolitihkalaš suorggi álgojalgejeaddjibargu. Dat bargagođii barggu dakkár suorggis mas ii oktage beroštan, ja doarui eiseválddiid vuostá áigodagas goas sápmelaččat ieža unnán ovddidedje iežaset jurdagiid ja oaiviliid. Čielggadusas "Sámi kultuvra ja oahpahus" (Samisk kultur og utdanning) (NAČ/NOU 85:14) sáhttá lohkat: - Áidna skuvla mii 50-logus fálai jeavddalaččat sámegiela ja kulturhistorjjá oahpahusa lei Sámi álbmotallaskuvla Kárášjogas. Sámi fágat eai leat gal nu máŋga, muhto ledje bákkolaččat, ja sámi/kultuvrralaš biras, man skuvla geahččalii ovddidit, lea eahpitkeahttá rievdadan ođđa buolvvaid oaivila. ¶ Skuvla dáhtui dán áigodagas leat boktaleaddjin. Psykologiijaoahpahusas mii deattuheimmet persovnnalaš ovdáneami. Duostat leat ieš, jáhkkit iežas olmmošárvui, ovdánahttit friddjavuođa ja iešheanalašvuođa ledje fáttát maid mii čuovvoleimmet kulturhistorjáoahpahusas. Skuvlla ulbmil lei dahkat nuoraid dihtomielažžan - veahkehit sin iežainis deaivvadit. Dan sadjái go ahte sii galge dovdat iežaset vuolleárvosažžan, de berrejedje sii leat rámis iežaset áhčiin ja etniin, geat eai lean vuollánan vaikko elle váttis dilálašvuođas. Hui máŋggas leat atnán skuvlla joatkkaoahpu vuođđun. Skuvla molssui nama Sámi nuoraidskuvllas (Den samiske ungdomskole) Sámi álbmotallaskuvlan (Den samiske folkehøgskole) 1964:s. Boazosámi-nissonolmmoš Rávdol Elle (Ellen Marie Anti) lei vásihan geafivuođa givssi mánnávuođa rájes juo. Son lei buorren ovdamearkan soahtegaskaáiggi giellamoivái. Go son bođii skuvlainternáhttii Smørstadii Levdnjii 1922:s, son jáhkii ahte dušše okta giella gávdnui. Son lei riegádan ja bajásšaddan duoddaris ja ii lean goassige leamaš vuollin gilis. Dál son šattai ovttas mánáiguin geat dušše hálle dárogiela, muhtimat hálle dušše suomagiela ja muhtimat dušše sámegiela, nugo son ieš hálai. Su eadni, gii lei girjeloguheapmi, hálai sihke sáme- ja suomagiela, muhto dárogiela son ii ádden ii sánige. Klássaoahpaheaddji lei nuorra máttarivgu, ja hálai dušše dárogiela. Skuvlajahki lei guhtta vahkku ovdal juovllaid ja guhtta vahkku maŋŋá juovllaid. Goalmmát skuvlajagis áddegođii Rávdol Elle osiid das maid oahpaheaddji dajai. Go son gearggai skuvllas, de son hálai golbma giela njuovžilit. ¶ 1930:s, dalle go Rávdol Elle lei 16 jahkásaš ja álggii rihppaskuvlii suohkabáhpa Alf Wiig lusa Kárášjohkii, de son ii lean goassige oaidnán sámegiela girjji - máhtii dušše lohkat dárogiela. Wiig oahpahii buot sámegillii. Go son ii máhttán lohkat sámegiela, de luoikkahii Wiig sutnje dárogiela girjjiid. Ieš oahpai maŋŋá lohkat sámegillii. ¶ Báhpaeamit, Margarethe Wiig, gii lei gasku giellamoivvi, ráhkadii iežas sárgumiiguin sámegiela Áppesa, mii lei stuorra ávkin sámegiela oahpahusas. ¶ Go Rávdol Elle jerre leat mielde sierranas stivrrain ja ráđiin, de son álo mieđihii. Son háliidii oassádallat barggus hábmen dihtii eanet olmmošaddjás servodaga. Dán láhkai son lei Norgga sámemiššuvnna stivrras ja Sámi álbmotallaskuvlla stivrras máŋga jagi. Su vuođuštus lei: - Nuoraid oahpahus ja boahtteáigi lea mus nannosit váimmu alde. Mun duođai háliidin ahte sii galget oažžut oasi das maid mun ieš massen. ¶ Iežan áigodagas teoriijaoahpaheddjin Sámi álbmotallaskuvllas 1960-jagiid adden oktii čuovvovaš stiilabarggu: "Váttisvuođat ja hástalusat maid lean vásihan iežan skuvlaáigodagas". Okta mu čeahpes ohppiin čálii ee. čuovvovaččat: - Midjiide sápmelaččaide leat giellaváttisvuođat leamaš verremusat, ainjuo munnje leamaš ná. Vuosttaš beaivvi rájes go skuvlii álgá, de ferte oahppagoahtit "amas" giela, namalassii dárogiela. Soaitá leat ártet ahte mun dajan ahte dárogiella lea amas giella, muhto nu dat lei midjiide geat álggiimet skuvlii 12 jagi áigi. Mii leimmet dušše hállan sámegiela ruovttus, ja muđuige go leimmet ovttas eará mánáiguin. Mii duođai eat máhttán eat sánige dárogiela go skuvlii álggiimet. Moatti skuvlajagis oahpaimet gal veahá dárogiela, muhto guhkkin eret nu ollu ahte máhtten hállat albmaláhkai. Sámegiella gildojuvvui goalmmát luohkás. Dán maŋŋá ii lean njuolggadusaid mielde lohpi hállat sámegiela diimmuin. Jos ii máhttán jearaldagaid vástidit dárogillii, de bealkkahalai hirbmadit ahte ii lean lohkan bihtáid albmaláhkai. Jos geahččalii sámegillii vástidit, de oaččui dán vástádusa: Ammal dál lea čielggas ahte mii hállat dárogiela skuvllas. Go mun ledjen rahčan dárogielain olles diimmu, de mannen bottuin olggos ja hállen sámegiela. Internáhtas hálaimet mii maiddái sámegiela, ja dieđusge go ruoktot bohten. Dát dieđusge dagahii ahte mun seaguhišgohten guokte áibbas guovttelágan giela. Maŋážassii in duostan šat jietnadit go ballen iežan heahpašuhttit. Ain dovddan dán balu, muhto hárvebut dál. ... Buot mii gullá dárogillii, das lean mun ballan ja lean dan vašuhan olles ealliman - ja várra ain joatkašuvvá nie ... ¶ Nuppi geardde adden čuovvovaš stiilačállima: "Váhnemiid árbi - noađđin vai ávkin eallimis". Seamma oahppi dalle čálii earret ollu eará: "... Giella gal várra lea deaŧaleamos maid sáhttá árbet ovdaváhnemiin. Sámegiella lea deaŧalaš midjiide geat háliidat leat sápmelažžan. Sii geat geahččalit biehttalit iežaset sámi seađu, gaikkodit, dulbmet ja bilidit dan maid ovdaváhnemat leat sidjiide skeŋken. Dát lea njuolgga suddu njealját báhkkoma vuostá. ...váhnemiid árbi gal baicca lea ávkin eallimis iige noađđin, go mii fal háliidat leat mat mii leat, ja go fal leat mielas viidásut fievrredit váhnemiid árbbi." Maŋŋá vihttalot jagi doaimma, de heaittihuvvui Sámi álbmotallaskuvla 1985:s. Maŋimuš logi jagi lei dilli máŋggaláhkai eahpesihkar. Eai šat doarvái ollu sámi nuorat ohcan skuvlii. Oahpahusdárbbu duhtadii dađistaga almmolaš skuvla, vaikko duodjefága ain lei bázahallan. ¶ Digaštallan sámegiela ja -kultuvrra ektui garai dađistaga 1960-logus. Riiddu leat muhtumat gohčodan gielalaš siskkáldassoahtin Kárášjogas, ja čuovui mealgadii politihkalaš bellodatrájiid. Dát lei duohtadilis sámegiela ceavzima birra skuvllas ja beaivválaš eallimis. Dán riiddus sámi nuorat njuolgga vašuhedje Sámi álbmotallaskuvlla mas dáža oahpaheaddjit ledje eanetlogus, ja dovddahedje ná: - Čuohtejagi lea sámemiššuvdna čuvvon sámiid gietkamis hávdái. Dál ferte heaittihit dán bajábealhovdema. Máŋga vuorrasut olbmo gal dattetge ledje positiivvalaččat skuvlii, mii lei sidjiide láhčán vuođu eallimis, ja ee. sin ávžžuhusa mielde, de álggahuvvui skuvla fas. Muhto ledje nu unnán oahppit ahte doaimma heaittihedje fas moadde jagi maŋŋá. ¶ Heaittiheami oktavuođas dajai ovddeš skuvlarektor, Thor With, ee.: - Maŋŋá 50 jagi bálvalusa sámi nuoraide ávkin, de ii leat šat Sámi álbmotallaskuvla mihkkege fálaldagaid. Dat lea bálvalan oasis - hirbmat deaŧalaš bálvalusa addán. Vuosttaš jagi rájes go skuvla álggahuvvui, de lea dát skuvla ferten rahčat birgejumis ovddas. Vuosttažettiin dat fertii oažžut luohttámuša sámi nuoraid gaskkas, ja dan gal dagai. Dat fertii maiddái soahtat oažžut doarjaga eiseválddiin ja miššonmoaitálas eahpideddjiin. ¶ Jearahallamis dajai oktii muhtun Sámi álbmotallaskuvlla ovddeš oahppi: - Dáppe lei buorre dilli. Dáppe mun ohppen gii mun ieš lean. Dáppe mun duostagohten ovddasguvlui smiehttat, ja oskut bajásguvlui. ¶ Sámi ipmilbálvalus Akershusa šloahttakapeallas. ¶ (Govva: Hans Lindkjølen) ¶ Gáldut : Blix, Erik Schytte: Kirker og kirkeliv i Karasjok. Tromsø 1974 Halvorsen, Karen: Fra Almueskolens historie Historisk tidsskrift. 4-1991 Universitetsforlaget Hætta, Odd Mathis: NRK's samiske sendinger 1946-84. UIT 1984 Lindkjølen, Hans: J.A.Friis og samene. Sámi varas 1983 Lindkjølen, Hans: Nordkalotten. Oppdagelser-Ressurser-Misjon. Atheneum 1995 Lindkjølen, Hans: Nordkalottfolket. Piera-Johannes fra Karasjok. Ansgar 1989 Lindkjølen, Hans: Sameradioens mor - Kathrine Johnsen. Davvi Girji 1995 Lindkjølen, Hans: Viddas folk. Rávdul-Elle fra Finnmarksvidda. Davvi Girji 1991 Norges samemisjon hundre år. Sámi varas 1988 Norges samemisjon Årbok 1981-83 og 1984-86. Sámi varas Otterbech, Jens: Kan du tilgi? Lunde 1971 Qvigstad, Just: Historisk oversikt over Oplysningsarbeidet blandt Finnerne i Finmarken. Tromsø 1907 Steen, Adolf: Finnemisjonen 75 år. Norges finnemisjonsselskap 1963 Vår kirke i nord 1967 Bispedømmerådene i Hålogaland ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Sámiid dáruiduhttin - manin, mo ja makkár váikkuhusat? ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Henry Minde álgoálbmotkonferánssas Romssa universitehtas 2003 čavčča. Govva: Svein Lund ¶ Henry Minde riegádii 1945:s Roabas Skániid suohkanis. 1955:s fárrii son Áltái, gos son loahpahii gymnása 1967:s. Logai Oslo ja Romssa universtitehtain ja dan maŋŋá barggai sámi riektehistorjjálaš stipeandiáhtan Romssa universitehtas ja Sámi Instituhtas. Son lea dál Romssa universitehta historjáprofessor. Minde lea čállán ollu artihkkaliid ja máŋggaid girjjiid sámi ja Davvi-Norgga historjjás. Son oassádallá dál sámi historjjálaš girjebarggus ja lea máŋggafágalaš eamiálbmot- ja globaliserenprošeavtta koordináhtor. ¶ Dát lea oassi čállosis maid son čálii duogášnotáhtan Sámediggái miessemánu 27.-31. beivviid 2002’ čoahkkimii, ášši 23/02: Sámiálbmoga foanda. Čálus lea rievdaduvvon hámis jorgaluvvon ja almmuhuvvon eŋgelasgillii Acta Borealias 2003, nr. 2. ¶ Minoritehtapolitihkka sámiid ektui Norggas lei guhká seammá go dáruiduhttinpolitihkka. Dáruiduhttinpolitihka álggu ja loahpa sáhttá čatnat guovtti dáhpáhussii, ja guktuin lei ávnnaslaš sisdoallu, muhto maiddái nana govastatárvu. Nubbi lei Sámefoandda (Finnefondet) ásaheapmi 1851:s. Nubbi fas lei Álttáášši 1979-1981. ¶ Dáruiduhttinpolitihkka álggahuvvui kultursuorggi bokte ja dáhpáhuvai nu ahte "skuvla lei soahtešilljun ja oahpaheaddjit ledje ovdasoalddáhin". [Einar Niemi: Kulturmøte, etnisitet og statlig intervensjon på Nordkalotten. Girjjis: Andersson (red.): Den nordiska mosaiken, Uppsala 1997 s. 268] Fáddá mii šattai guovddážin lei giella. Dat šattai mihttun ahte eahpelihkostuvai go dáruiduhttinpolitihkka vai menestuvai go. Dát váikkuhii máŋgga servodatsuorgái 1900-logus, muhto dás mun guorahalan skuvla- ja giellapolitihka. 1800-logus juohke našonálstáhta anii skuvlla deaŧalažžan stáhtastivrejumis. ¶ Assimilašuvdnapolitihka menestuvvan ii lean mihkkege erenoamážiid máilmmis 1800-logus. Assimilašuvdnapolitihkka lei nannosit čadnojuvvon gievrras našonálstáhtaid ásaheapmái. Ii lean assimilašuvdnapolitihka ásaheapmi dahje eksisteansa mii earuhii Norgga eará stáhtaid ektui, muhto dán politihka ulbmillaš, oktilis ja guhkálmas doaibma. Dát dat lea mii dagaha dáruiduhttinpolitihka morálalaččat váivádussan ja politihkalaččat heavvun otná dán beaivve. ¶ 1883:s, go dát govvejuvvui Guovdageainnus, ii lean vel dáruiduhttin ollásit ollen Sis-Finnmárkui. Govas oaidnit ohppiid, oahpaheddjiid ja muhtin váhnemiid.skuvllas Vuohppečorrus. (Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8, s. 15) ¶ Oahpaheaddjit ja pedagogat dat álggos fuomášedje dáruiduhttima dutkagoahtit. Oahpaheaddjit ledje leamaš guovddáš eiseválddiid biiggát ja reaŋggat dán proseassas, sii ledje leamaš guovddážis oasseváldin ja sin rolla dađistaga digaštallagohte eanet ahte eanet. Giella, skuvla ja kristtalaš bajásgeassin ledje guovddáš fáttát. Lei gurutstáhta čuvgejupme- ja našuvdnahuksenoainnu árbi mii guhká ráđđii historjjálaš ovdanbuktojumiid. ¶ 2. máilmmisoađi maŋŋá fuobmágohte dutkit sosiáldarwinisttalaš osiid ja nálálaš mearkkaid mat ledje ovddeš politihka - ja dutkama duogážin. Váttisvuođat mat bohciidedje sámi guovlluid skuvllain, dál eai ráddjejuvvon dušše gielalaš áššiide maid sáhtii čoavdit pedagogalaš juonaiguin. Váttisvuođa fertii geahččat sihke skuvlaviesu siskkáldas ja olgguldas sosiálalaš proseassaid ektui. Stuorra bargu dán oktavuođas lei Anton Hoëma doavtterdutkkus, almmuhuvvon 1976:s. Son čájehii dárkilit mo stáhtaváldi ain 1960-logus skuvladoaimma bokte viidát ja čiekŋalit stivrii sámi servodaga. ¶ Historjádutkit maŋŋit dutkagohte dán fáttá. Vuorddekeahtes oaidninvuogis dakkár dutkan bohciidii, namalassii guorahallan man vuođđun lei olgoriikka- ja sihkkarvuođapolitihkka. Romssa historjádutki-guovttos Knut Einar Eriksen ja Einar Niemi loktiiga sihkkarvuođapolitihkalaš motiivva ovdan go Den finske fare-girjjis galggaiga čilget dáruiduhttinpolitihka davvin. Girji almmustuvai 1981:s, dallego galbma soađi ramádat vuhttui davviguovlluin ja báinnii politihkalaš digaštallama. ¶ Vaikko minoritehttapolitihkka iešalddis lea stuorra fuomášumi ožžon, de leat dáruiduhttinpolitihka kultuvrralaš ja sosio-ekonomalaš váikkuhusat fuomášuhttojuvvon oalle unnán, vaikko fáddá lea guorahallojuvvon moanat stuorát bargguin ja dieđalaš artihkkaliin. Mis leat miellagiddevaš dárkomat ja guorahallamat Johs. Falkenberga Lágesvuonaguorahallamis nu árrat go 1941:s ja Ivar Bjørklunda Návuonahistorjá 1985:s. [Ivar Bjørklund: Fjordfolket i Kvænangen. Universitetsforlaget 1985] B jørklunda dutkosis lea dáruiduhttin váldosivvan čearddalaš buhtisteapmái mii orui dáhpáhuvvamin: Sámiid lohku gielddas 1930:s 1950:i njiejai 44%:s gitta nullii! ¶ Harald Eidheim čielggada mo dážaid guottut sámiid ektui bohciidahttet negatiivvalaš vealaheami. Son almmuha árvvoštallama ahte dážaid, ja dát mearkkaša maiddái almmolaš ásahusaid, guottut šaddet eanet ahte eanet negatiivvalažžan mađe lagabui olmmoš boahtá sámi váldoguovlluid. Son nágge ahte sámiid dáláš dilálašvuođa ferte vuosttažettiin oaidnit daid stáhtaservodagaid oassin gos sápmelaččat unnitlohkun ellet. Asymmetralaš fápmooktavuohta dážaid, Norgga almmolašvuođa ja sámiid gaskkas, dagahii ahte sámi kulturdovdomearkkat duvdojuvvojedje priváhta dássái, ja seammás dán geahččaledje čiegadit almmolaš dásis. ¶ Sosiála-antropologalaš paradigma dwáruiduhttimis ii leat buktán makkárge stuorát ollislaš monografiija dasa mo dáruiduhttinproseassat váikkuhedje. Jáhkkimis lea dát mearka ahte man seagáš ja gildojuvvon dát fáddá lei, ain juo joavkkuide geat eanemusat ledje uhkiduvvon ja geat vásihedje bákčaseamos diliid. ¶ Árbevirolaš dutkan vásiha ollu váttisvuođaid ja deaivvada ehtalaš bahkadasaiguin. Nuppi bealis gáibiduvvo ahte galget oskkáldasvuođa atnit muitaleddjiidasaset oažžun dihtii dieđuid ja dáhtaid. Nuppi bealis fas leat dieđut maid dutki dán láhkai oažžu nu máŋggabealagat, mearritmeahttumat ja rašit muitaleaddjái ahte dáid sáhttá geavahit dušše hui várrogasat. Dán mii vuohttit ollu jearahallamiin maid báikkálaš historjádutkit ja báikkálaš museat leat čađahan. Dábálaččat olbmot muitalit ollu muitalusaid skuvlaáiggisteaset. Muhto sámi birrasiin leat dákkár muitalusat ja dieđut dán rádjái leamaš hárvenaččat dahje ahte dát leat coahkásat ja oanehaččat. Mus lea árta jáhkkit ahte dán erohusa duogážin lea ahte sámit leat háliidan vajálduhttit heahpatlaš vásáhusaid ja dáhpáhusaid skuvlaáiggiineaset. ¶ Nuorra Norgga stáhtas maŋŋá 1814 ledje vuosttaš buolvva ámmátolbmot geat virggiideaset oktavuođas sápmelaččaiguin deaivvadedje, bálddalaste sin giela dárogielain. Eatnigiela hállan lei olmmošvuoigatvuohta oaivvildedje sii dalášáiggi humanisttalaš-romantihkalaš rávnnjáldaga árbbiset mielde. Dáid rávnnjáldagaid buoremus bealušteaddji lei báhppa N. V. Stockfleth, gii jorgalii ja almmuhii ollu girjjiid sámegillii skuvlla ja girku atnui. Stockfletha oaidnu oaččui nana doarjaga ámmátolbmobellodagas Stuorradikkis ja Ráđđehusas. Dán - min dálášáiggi oainnuin - "liberála" giellapolitihka dattetge vuosttaldedje hearrát Finnmárkkus, erenoamážit go Stockfleth bálddalasttii sámiid ja kveanaid kulturpolitihkalaččat. 1848:s ja čuovvovaš čoahkkimiin digaštalai Stuorradiggi garrasit Stockfletha giellapolitihkalaš oainnu. Digaštallamat ledje ovdasaččat mat muitaledje garrasut miellaguottu eiseválddiid bealis davviguovllu unnitlogu álbmogiid ektui. ¶ Álgoáigodagas álggahedje doaibmabijuid sámiid vuostá nu gohčoduvvon dili muhttásanguovlluin. 1851:s ásahii Stuorradiggi sierra bušeahttapoastta, nu gohčoduvvon "Sámefoandda" ("Finnefondet"), ovddidan dihtii dárogiela oahpahusa ja omardit sámi álbmogii bajásčuvgehusa. ¶ Ipmirdan dihtii man stuoris dát supmi lei, go veardida dáláš juolludemiiguin sámi ulbmiliidda Sámedikkis ja buot departemanttain ollislaččat, de lean dákkár tabealla ráhkadan: ¶ Tabealla 1: Sámefoanda, jahkásaš juolludeamit ja stáhtahálddahusa goluid promilla [Statistihka gáldu: Bjørg Larsson: Finnefondet. Universitetet i Tromsø 1989, s. 58 ja Historisk statistikk 1978] ¶ Jahkásaš juolludeamit sámefoanddas ruvnnuiguin ¶ Stáhtahálddahusa goluin promillan ¶ 1865 (1864/65) ¶ 4000 ¶ 0,19 ¶ 1870 (1869/70) ¶ 11200 ¶ 0,53 ¶ 1880 (1879/80) ¶ 20000 ¶ 0,67 ¶ 1890 (1889/90) ¶ 31000 ¶ 0,82 ¶ 1900 (1899/1900) ¶ 25300 ¶ 0,39 ¶ 1910 (1909/10) ¶ 90000 ¶ 1,01 ¶ 1920 (1919/20) ¶ 189200 ¶ 0,34 ¶ Bušeahttajagi 2002 meroštallan čájeha bajábeale loguid veardidallama ektui ahte várrejuvvon juolludeamit sámi doaimmaide ledje vuollelis 1 ‰ ollislaš stáhtabušeahtas, badjelas 1/3 dain ruđain hálddašit sámit ieža, Sámedikki bokte. Tabealla čájeha ahte ruhtasturrodat, maid stáhta geavahii dáruiduhttimii dušše Sámefoandda bokte, lei - earret guokte vuosttaš jahkeloguid - seamma ollu ja vaikkoba eanet go mii Sámedikkis dál lea. Ja muhtun áigodagain 1900-logu álggus ledje juolludeamit maid Sámefoanda oaččui dáruiduhttindoaimmaide stuorábut go dat oassi mii dál ollislaččat juolluduvvo sámi doaimmaide. ¶ 1860-logu loahpageahčen garradišgođii Stuorradiggi dáruiduhttindoaimmaid. Sii cuiggodedje stuorra suoma sisafárrema Nuorta-Finnmárkui. Doaimmat maid ledje čađahan, eai lean váikkuhan nugo ledje jáhkkán. Lei baicca nu, oaivvildedje, ahte dárogiella lei hedjonan sámiid ja kveanaid gaskkas. Dáruiduhttindoaimmat ledje álgoáigodagas álggahuvvon siviillalaš ja našuvnnalaš sivaid geažil, ja sihkkarvuođapolitihkka fas doaimmai dakko gokko "našuvnnalaš sivat" ledje váldoákkat sihke ulbmila ja strategiija hárrái. Dát lei duogážin go Stuorradiggi 1868:s mearridii ahte Sámefoandda ruđat galge maiddái juolluduvvot doaimmaide mat ledje oavvilduvvon kveana álbmogii. ¶ Ollu gáržžideamit dahkkojuvvojedje dađistaga. Váldogaskaoapmi lei instruksa man Romssa bismaguovllu hálddahus ráhkadii oahpaheddjiide gielladili muhttásanguovlluin. Instruvssas sáhtii lohkat ahte buot sámi ja kveana mánát galge oahppat hállat, lohkat ja čállit dárogiela, ja buot ovddeš cealkimat ahte mánát galge oahppat eatnigiela, sihkkojuvvojedje. Oahpaheaddjit geat eai sáhttán čájehit buriid bohtosiid dán "giellamolsundoaimmas", eai ožžon bálkálasáhusa. Oahpaheaddjái gii lei oahpahan 7 jagi, dát dagai 23-30% bálkkás. Sámi ja kveana oahpaheaddjit eai oaidnán makkárge áigaga ohcat dán lasáhusa, muhto dáža oahpaheaddjit fertejedje ekonomalaš sivaid geažil duođaštit iežaset áŋgirvuođa dáruiduhttinulbmila čađaheamis. 1880’ instruksa aiddostahtii garra dáruiduhttinpolitihka loahpadassii lihkostuvvama. ¶ 1880 instruksa skuvlla giellageavaheami birra mielddisbuvttii ahte dáruiduhttin šattai vel gárraset go ovdal. Unna rievdadusaiguin 1898:s dát lei skuvlla politihka sullii 1960 rádjái. ¶ Maŋimus ja sitkadeamos skuvlabagadus ilmmai 1898:s, ja buddestatnamman šattai "Wexelsenplakáhta", nammaduvvon girkostáhtaráđi mielde. Dál fas čujuhedje álggus nuorttabeale várrii ja fas čállojuvvojedje raporttat mat muitaledje ahte gielladilli lei vearránan. Dál nannejuvvo ahte sámegiela ja kveanagiela geavaheami fertejedje unnidit ja dušše áibbas heađis geavahit "veahkkegaskaoapmin čilget dan maid mánát eai ádden". Bagadus maiddái kevrii oahpaheddjiid dárkkistit ahte sámi ja kveana oahppit eai geavahan eatnigielaset eai bottuinge. Dát áigumuš doalahuvvui ja nannejuvvui, vaikko vuogit ja viidodat rievddai. Ruhtasupmit maid ledje juolludan sámegiela ja kveanagiela oahpahussii Romssa oahpaheaddjiskuvllas heaittihuvvojedje. ¶ Vaikko beakkán "sámiaktivisttat" nugo Isak Saba ja Anders Larsen fidniiga "sámegiela nuvttáoahppisaji" Romssa oahpaheaddjiskuvllas, de ledje dušše moattis geain sáhtii leat sámi ja kveana duogáš. 187 nuvttásadjeohppiin geat čađahedje eksámena áigodagas 1872-1906 ledje dušše 12:s Finnmárkkus eret. Mii eat dieđe gal gallásis dáin lei minoritehtaduogáš. Veardidangovvan ledje 1883-1905 áigodagas 10 sámi oahppi ja 5 kveana skuvllas. Skuvlla bealis ledje dilssit sisaváldit sámi ja kveana ohppiid olles dán áigodaga. 1860-logu loahpageahčen juo eahpidii Romssa bismaguovlu oahpahit sámiid oahpaheddjin: "Mis lea hirpmus ollu bargu eatnašiiguin ja liikká eai oro dáidda nákcemin addit duhtadahtti oahpu." [Bájuhan Helge Dahl: Språkpolitikk og skolestell i Finnmark Universitetsforlaget 1957] ¶ 1877:s doaimmahathoavda Hertzberg evttohii fidnogildosa čearddalašvuođus čuovvovaš ákkain: "Vásáhusat čájehit ahte oahpaheaddjit buhtes dahje seaguhus kveana ja sámi nális eai leat dohkálaččat čađahit dáruiduhttima iežaset riikkaguimmiid gaskkas sávahahtti ovdánemiin". Dát čearddalašvuđot fidnogielddusevttohus ii čuovvoluvvon álggos, muhto guoktelogi jagi maŋŋá, Wexelsen-plakáhtta dohkkehii dán áigumuša. ¶ Mii leat oaidnán ahte ruhtajuolludeamit dáruiduhttindoaimmaide lassánedje hirbmasit 1900-logu álggus. Duogáš lei sihke stuorra ballu ja fuopmášupmi "suoma vára" ja našuvnnalaš bođđejupmi ovttastatluvvema oktavuođas. Oanehis áigodagas lassedoaibmabijuid čađahedje: ¶ Dáruiduhttindoaimmaid stáhtalašdárkkisteapmi nannejuvvui hirbmadit, erenoamážit skuvladoaimmahagas. Jahkečuođimolsumii lei báikkálaš eiseválddiin kontrolla dáruiduhttinbargguin ja ovddasvástádus dan ovddas. Stáhta eiseválddit gohččo Bernt Thomassena čađahišgoahtit ođđa áigumušaid. Aviissas "Sagai Muittalægje" gohčoduvvui son Bobrikoffan. Bobrikoff lei generálaguvernevra, gean cára lei nammadan ruoššaiduhttit Suoma. Ovdamearkka dihtii oassádalai Thomassen oahpaheddjiid čoagganemiin gos son oahpahii ođđa pedagogalaš vugiid dáruiduhttinbálvalusas. ¶ Aviisa Sagai muittalægje, mii almmuhuvai áigodagas 1904-12, vuostálasttii dáruiduhtinpolitihka. 1906:s almmuhuvvui dás vuosttaš geardde Sámi soga lávlla, mii 80 jagi maŋŋil mearriduvvui sámi álbmotlávlagin. ¶ Skuvladirektevrraid gaskkas lea Thomassen beakkáneamos dáruiduhttinbarggu geažil sihke áiggistis - ja dál, ee. go oassi su čálašemiin ámmátolmmožin lea almmustuhttojuvvon. [Hoëm og Tjeldvoll: Etnopolitikk som skolepolitikk. Universitetsforlaget 1980] Dás mii fuomášat ahte su vuođustus ii lean dušše našuvnnalaš ja sihkkarvuođapolitihkalaš, muhto maiddái čálgopolitihkalaš. Dáruiduhttin lei, Thomassen áiccalmasttii čielggadeamis departementii 1907:s "seamma ollu čálgoášši stuorámus oassái Davvi-Norgga sámi ja kveana álbmogii. Dáruiduhttima bokte lea ovdáneapmi ja ahtanuššan maiddái sidjiide". [Bájuhuvvon dán girjji mielde: Eriksen og Niemi: Den finske fare. Universitetsforlaget 1991, s. 114] ¶ Dán áigodaga álggus nannejedje "doaimmaid maid ovdal ledje almmuhan ja ideologiijaid dássejedje". Maŋŋá vuosttaš máilmmisoađi lei Norggas oktasašrádjá sihke Ruoššain ja Suomain. Soahtegaskaáigi golai suddjet Suoma vuostá ja - midjiide eanet áššáigullevaš - sámiid ja kveanaid vuostá "siskkáldas fálleheapmái". ¶ Dáid máŋggalágan doaimmaid mat dan rádjái ledje álggahuvvon ja ođđa doaimmaid mat ledje lasihuvvon, čohkkejedje loahpas oktasaš suollemas ásahusa vuollái, Finnmárkonammagoddái 1931:s. Dát ásahus lei mearkan ahte dáža assimilašuvdnapolitihkka lei bárisin doaibmamin, ja dát politihkka joatkašuvai maŋŋásoahteáigái, iige omd. ráđđenvuohkemolsun 1935:s rievdadan dan mange láhkai. Finnmárkonammagoddi maiddái aiddostahttá dan nannoseabbo čatnasumi mii dađistaga šaddá minoritehta- ja sihkkarvuođapolitihka gaskii ja mii erenoamážit válddaha dáruiduhttinpolitihka sierralágan dovdomearkka ja vuogi. Suollemasvuođa ferte dása lassin oaidnit vuosteváikkuhussan organiserejuvvon sámiid skuvlapolitihka vuosttaldeami ja dán politihka moaitaga ektui. Sihke stuorrasuopmelaš ambišuvnnat ja sámi mobiliseren dagahedje eanet "čiegus" ákka ođđa doaibmabijuid álggahit. ¶ Juolludeamit Sámefondii sturro hirbmadit 1900-logu álggus ja eambbo go duppalastojuvvojedje soahteálgui 1914:s. Dát stuorra lassáneapmi galggai máksit stáhta internáhttavuoruhemiid mat galge leat ođđa, eanet ulbmillaš dáruiduhttinbarggu gaskaoapmin. Álggus internáhtaid huksejedje rádjarusttegin kveanaid váldoguovlluide, muhto maŋŋá internáhttahuksenprográmma guoskkai maiddái Sis-Finnmárkui ja Divtasvudnii. Dalán go máilmmisoahti nogai, Finnmárkku skuvladirektevra mihtilmasat evttohii rievdadit Sámefoandda/Finnefondet nama eanet "neutrála" namahussan. Dán evttohusa dáidá fertet oaidnit sámi riikkačoahkkimiid ektui, maid ledje doallan ovdalašjagiid. Departemeanta čuovui dán rávvaga ja 1921:s Sámefoanda oaččui háma leat dábálaš gaskaoapmi: "Sierralasáhus álbmotskuvllaide Finnmárkku báikegottiin". Bjørg Larsson gii lea guorahallan mo Sámefoandda ruđat geavahuvvojedje, gávnnaha ahte "juolludeamit Sámefondii joatkašuvve nugo ovdalge". ¶ Chr. Brygfjeld lei Thomassena maŋisčuovvu skuvladirektevrra ámmáhis ja stáhta dáruiduhttindoaibmabijuid váldogoziheaddji 1923:s gitta 1935:i. Son vuosttaldii buot sámiid gáibádusaid, belohahkii čielga rasisttalaš oainnuid vuođul: "Sámiin eai leat leamaš návccat iige dáhttu geavahit iežaset giela čállingiellan. (...) Diet moadde olbmo mat velá gávdnojit álgosámi čearddas leat dál nu goarránan čearda ahte ii leat báljo doaivva oččodit sin buoret dillái. Sii leat vártnuheamit ja gullet Finnmárkku eanemus bázahallan ja gealbboheamos álbmogii ja sin álbmot leat stuorámus joavku seahkemielagiid ja heaigomielagiid skuvllaide." [Bájuhuvvon dán girjji mielde: Eriksen og Niemi: Den finske fare. Universitetsforlaget 1991, s. 114, s. 258] Brygfjelda mielas lei sámiid dáruiduhttin čielga sivilisatoralaš (čuvgehuslaš) bargu Norgga stáhtii go dážat ledje nálálaččat alladássáseabbot. Dás son earuhii sámiid ja kveanaid go son anii kveanaid leat kulturálbmogin, "searaleapmosat ja áhpaseapmosat" Finnmárkkus. Ahte kveanaid fertii dáruiduhttit, lei dušše sihkkarvuođapolitihkalaš sivaid geažil. ¶ 1800-logu gaskkamuttos eiseválddit eai earuhan sámi ja kveana ohppiid das mii guoskkai skuvladoaimmahusa dáruiduhttindoaibmabijuide. Muhto soahtegaskaáiggis álge dávjjibut earuhit dáid. Sámiid ektui sáhtii leat negatiivvalaš dát sierragieđahallan, mii lei vuođđuduvvon sivilisašuvdnamihtárii mas sámit eai olahan báljo mange muddui. Dahje ahte dat sáhtii leat positiivvalaččat historjjálaš ákka beales: kveanaid ektui, geat ledje rehkenastojuvvon leat sisafárrejeaddjit, ledje sápmelaččat dološ eamiálbmot Davvikalohtas. ¶ Dán láhkai earuhit sámiid ja kveanaid čađahuvvuige 1936’ Álbmotskuvlalágas. Ovddeš lohpi heađis oažžut geavahit suomagiela veahkkegiellan, seammaláhkai go sámegiela, dál heaittihuvvui. Duogášmotiiva lei sihkkarvuođapolitihkalaš, muhto dát ovdanbođii dušše eahpealmmolaš smiehttamušain, iige almmolaš stuorradiggedigaštallamiin. Ođđa bargiidbellodatráđđehus čuovui nu ovddeš borgárlaš ráđđehusaid dáruiduhttin- ja suddadanpolitihka. ¶ Návuonas, nugo máŋgga eará mearragáttesuohkanis, lea identitehta molsásan. Ovdal eanetlohku anii iežaset sápmelažžan dahje kveanan, muhto birrasiid 1970 atne measta buohkat iežaset dážan. Romssa museum lea govvidan identitehtamolsuma. ¶ (Govva: Svein Lund) ¶ Formálalaččat 1898’ instruksa, Wexelsenplakáhta, lei doaimmas gitta dassážii go Stuorradiggi gieđahalai Sámelávdegotti evttohusa 1963:s. Instruvssa mearrádusat ledje nappo dalle doaibmi mearrádusat olles 1950-logus, ja sáhttá dadjat ahte muhtun báikkiin dáid doalahedje 1960-lohkui. Tor Edvin Dahl girjeraporttas muitala muhtun oahpaheaddji, guhte lei Oslos eret, ná: "Ja de fertiimet váruhit ahte mánát eai goassige hállan sámegiela dahje suomagiela, mii leimmet ožžon dieđu skuvlahoavddas ahte sii eai ožžon lobi hállat iežaset eatnigiela, eai bottuinge dahje ovdal ja maŋŋá skuvlaáiggi. Dárogiela galge hállat, bákkus." [Tor Edvin Dahl: Samene i dag - og i morgen. Gyldendal 1970, s. 150] ¶ Ahte Boares vuoigŋa ain elii 1960-logus, duođasta maiddái oanehis govahallan, man Anders Ole Hauglid Brumunddalas lea čállán: "Imašlaš Finnmárku-, dovdui dego livččen lean olgoriikii boahtán: "Buohkat máhttet dárogiela. Ii oktage dárbbaš hállat suomagiela dahje sámegiela", lei diehtu midjiide! -Dassážii go internáhttahoavda čuvgehii munnje ahte sámegiella ja suomagiella lei sin eatnigiella ja ahte internáhtta lei sin nubberuoktu. Odne 20 jagi maŋŋá olmmoš sáhttá heahpanit." [Anders Ole Hauglid: Deaivvadeapmi Porsáŋgguin / Om å møte Porsanger, girjjážis: Gaup/Utsi (red) Ruovttobálgá rái / På hjemveger 1984] ¶ Guktot muitalusat leat Porsáŋggus, muhto oažžut jáhkkit ahte aktiivvalaš dáruiduhttin čađahuvvui sihke skuvladiimmuin ja maŋŋá skuvladiimmuid maiddái eará báikkiin Romssas ja Finnmárkkus nu maŋŋit go 1960-logus, maiddái maŋŋá go Stuorradiggi lei hávdádan Wexelsen-plakáhta. Davvi-Romssas lea čájehuvvon ahte oahpaheaddjit soahtegaskkaáiggi ledje eanaš sisafárrejeaddjit geaid vuolggahusbargun lei eiseválddiid prográmma lávdadit dárogiela ja dáža kultuvrra. Olbmot maid dihtet muitalit ahte oahpaheaddjit almmolaččat ovddidedje nállevealahanguottuid. Bråstad Jensen muitala ahte skuvla "... vahágahtii máŋgga sámi ja kveana oahppi iešgova ovdáneapmái. Skuvllas sidjiide muitaledje oalle njuolga ahte sin eatnigielas ja sin kultuvrralaš gullevašvuođas oppanassiige lei unnán árvu." [Eivind Bråstad Jensen: Den norske skoles rolle i fleretniske samfunn i Nord-Troms på trettitallet, Norsk Pedagogisk Tidsskrift 3-1990, s. 14] ¶ Easka 1960-logus lea mis stuorát guorahallan skuvlla ja báikkálaš servodaga gaskavuođa birra ja das makkár bohtosiid, diehtodásis, dáruiduhttináigodaga skuvlaovdáneapmi dagahii. Dalle ledje ohppiidbohtosat guovddáš davvisámegiela guovlluin gaskamearálaččat čielgasit normálaplána unnimusgáibádusaid vuolábealde ja olles 1900-logus lei šaddan dađistaga stuorát erohus skuvlla ja sámiid gaskii, sosiálalaččat ja kultuvrralaččat. ¶ Go historjjálaččat geahččá, de sáhttá roahkka dadjat ahte stáhta árja oažžut sámiid (ja kveanaid) hilgut gielaset, rievdadit kultuvrralaš vuođđoárvvuid ja lonuhit čearddalaš iešdovddu, lea leamaš viiddis, guhkilmas ja ulbmillaš. Sosiálalaš ásahusaid rievdadus ferte leat váikkuhan garrasit ovttaskas olbmuid gaskavuođaide. Stáhta sáhtii muhtun muddui mieiggastit doaibmi beaivválaš rasismii, muhto iešalddis dát fuonášii olbmuid geaidda dát politihkka guoskkai. Muhto lea liikká čujuhuvvon ahte man mearkkašahtti unni sosiálalaš ráfehisvuohta lei olles dán ođasmahttin- ja dáruiduhttináigodagas. Lea stuorra ovttaoaivilvuohta ahte sivvan dasa lea vuoimmehisvuohta go fápmodilálašvuođat ledje álfárot guovtteláganat stáhtahálddahusa hálddašeddjiide ja oktagasolbmuide geat šadde vásihit rievdadusaid. ¶ Eriksen ja Niemi leaba almmuhan "govttolaš hypotesan" ahte "suoma vára" haga "ii livčče dáruiduhttinpolitihkka sámiid ektui čađahuvvon dan mađi garrasit nu guhkes áigodaga badjel". Mii leat oaidnán ahte su. 1870 maŋŋá garai dáruiduhttinpolitihkka Finnmárkkus dađistaga dainnago kveana sisafárren lassánii. Ođđasut dutkan lea liikká fuomášahttán ahte eiseválddiid politihka sámiid ektui máddelis Finnmárkku, erenoamážit boazosápmelaččaid ektui, ledje našuvnnalaš, sosiáldarwinisttalaš ja rasisttalaš motiivvat sakka báidnán. Guhkes proseassa oažžut Norgga ja Ruoŧa gaskasaš boazoguohtunšiehtadusa 1919:s, boazoguohtunkonvenšuvnna, lea historjádutki Roald Berg govahallan "velá okta vuoitun" "Norgga gáržžidanpolitihkkii sámi kultuvrra ektui" ja girjjis Norsk utenrikspolitisk historie konkludere Berg dán ášši gieđahallama ná: "Boazoguohtunriidu Ruoŧain 1919 rádjái lei garra dáruiduhttima olgoriikkapolitihkka maid mátta koloniseren, siskkáldas nannen ja leavvan dološ sámeeatnamii dagahii." [Roald Berg: Norge på egen hånd. Universitetsforlaget 1995, s. 143] ¶ Jos dárkileappot guorahallá ekonomalaš ovdáneami go dan maid mun dán vuorus lean sáhttán dahkat, de oaidná ahte marginaliseren oalle stuorrát lei dáruiduhttindoaibmabijuid boađus viiddis oktavuođas gehččojuvvon. Boađus mearrasámiid guovlluin lei ahte sámit "jávke" álbmotlohkamis ja sámi beroštumit ja identitehta guolástusealáhusas hávváduvvui. Nuppiiguin sániiguin daddjon de leat guorahallamat mat leat čađahuvvon Norgga-Ruoŧa boazoguohtunriiddus, boazodoalus Norggas našuvnnalaččat ja regionalaččat (guovlluguovdásaš) ja báikkálaš servodagain Mátta-Romssas ja Ofuohtas sihke ollistan ja mudden Eriksena ja Niemi barggu dán oktavuođas. ¶ Eará dutkamiin mii diehtit ahte dákkár vuoimmehisvuohta maid minoritehtat vásihedje dáruiduhttima áigodagas, čuohcá sosiálpsykologalaččat. Dát sáhttá váikkuhit ahte sierranaš várjalusmekanismmat doaibmagohtet heivehan dihtii iežaset sosiálalaš áŧestussii ja ođđa dilálašvuođaide. Muhto go birrasa áŧestus stuorru ja bistá doarvái guhká, de nubbi váikkuhus lea ahte "dat hábme iešgova, dađistaga njeaidá iežas árvvusatnima ja iešárvvu, ja bahámusat váikkuhus lea go dat dagaha iešbadjelgeahččama ja liiggás kritihkalaš guottu iežas čeardda olbmuide". [Bjørn Hvinden (red.): Romanifolket og det norske samfunnet. Følgene av hundre års politikk for en nasjonal minoritet, Fagbokforlaget 2000, s. 19] ¶ Norgga girjjálašvuođas gávdnojit lohkameahttun govvádusat skuvlla veahkaválddi birra mánáid ektui, sehtui geahčadettiin. Sáhtášii vuordit ollu dákkár muitalusaid dan birra mii lea dáhpáhuvvan eanetgo čuohtejagi sámi ja kveana ássanguovlluin. ¶ Nugo namahuvvon álggus, de mis duođai váilu historjjálaš ja servodatdieđalaš dutkan mii čilgešii mo sámiid ja maiddái kveanaid dáruiduhttin váikkuhii sosiálpsykologalaččat. Mun áiggun liikká čoahkkáigeassit muhtun dárkomiid, duođaštusaid vuođul mat otnáža rádjái leat gávdnamis girjjálašvuođas ja muitočoakkálmasain. Mo skuvlamánát ieža vásihedje skuvlii álgima? Mo váikkuhii dáruiduhttinpolitihkka nuorra olbmuid eallimii rašis áigodagas? ¶ (Dáid duođaštusaid oasit leat bájuhuvvon originálaartihkkalis, muhto dás leat daid guođđán. Doaim.) ¶ Min vásáhusaid dábálaš dovdomearka lea ahte vássánáiggi dáhpáhusat johtilit jávket gerbmosii. Olmmošlaš gillámušat čađahuvvon doaimmaid dáfus leat, nugo juo lean geažihan, váddásat duođaštit. Go čálalaš kultuvra lea eahpedábálaš minoritehtaid gaskkas ja go oskkáldasvuohta ja heahpu lea leamaš dábálaš, de sáhttá dás oaidnit ráhkadusdovdomearkka, namalassii ahte "fápmu čiehká iežas luottaid". ¶ Danin ii leat nu imašlaš ahte fágagirjjálašvuođas hárve fuomáša organiserejuvvon vuosttaldeami ovdamearkkaid sámiid ja kveanaid gaskkas mat leat dáruiduhttindoaibmabijuid čađaheami njuolggavuosttaldeapmi . Dán duostama hehttii unnitlogujoavkkuid garra vuoimmehisvuođadovdu ja guovddáš eiseválddiid mielas sii eai dárbbašange sin mieđáhusa. Dán mii oaidnit čielgasit demonstrerejuvvon go Sámemišuvnna njunnožat veahážii rohkkáhedje dáruiduhttinpolitihka, dát ledje olbmot Norgga girkus. Sihke skuvladirektevra Thomassen ja bisma Dietrichson fertiiga almmolaččat bealuštit dáruiduhttinpolitihka. Váldovuođustusat ledje ahte stuorra eanetlohku, geain lei oaivilvuoigatvuohta, dohkkehedje doaibmi politihka. Opposišuvnna gohčodedje ruovttoluottarahčalassan go dat dáhtui máhccat fas ovddeš moivasii sihke skuvlagiela ektui ja go sii eai dáhtton áddet ahte dáruiduhttin mielddisbuvttii ahte sápmelaččat loktejuvvojedje sihke materiálalaččat, kultuvrralaččat ja vuoiŋŋalaččat. Dasa lassin Thomassen ja Dietrichson čuoččuheigga ahte ii lean duohta ahte sápmelaččat ieža ledje vuosttaldan dáruiduhttima. ¶ Dás skuvladirektevra ja bisma vuos eaba vuhtiiváldán čielga sámepolitihkalaš opposišuvnna man Anders Larsen ja Isak Saba ovddasteigga. Dasto sáhtiiga Thomassen ja Dietrichson čujuhit sámiid oaiviliidda mat dorjo sudno oainnu. Almmolaš fuomášumi oaččui sámi girječálli Matti Aikio go son muhtun riikkaaviissas 1919:s dovddahii: "Ođđaáigásaš eallin dađistaga lahkana, ja dan gal sámevuohta ii gierdda." Dát oaidnu eatnigillii šaddagođii oalle dábálaš sápmelaččaid gaskkas, erenoamážit sin gaskkas geat dáhtto lihkostuvvat Norgga servodagas jogo oahpaheaddjin dahje girječállin. Muhtun riddoguovlluin, gos sámit ovddežis ledje eanetlogus, lei oktasaš áddejupmi ahte sámi gielladikšun lei ávkkeheapmi. Dáruiduhttin sidjiide geat gulle sámelihkadussii dávjá dagahii bahčavuođa ja vuostálastima, ja "oskkáldas/luohtehahtti norgalaččat" sámi sogas fas dovde heahpada , jogo iežaset máddariid dahje čeardaverddiid ektui geat ain hálle iežaset eatnigiela, dahje iežaset ektui, jos oahppi ieš ii nákcen oahppat dárogiela doarvái bures. ¶ Mii leat oaidnán ahte opposišuvdna sáhttá leat giksašuvvan "sámi gillámušas", muhto dát vissa čuozai garrasabbo ja lei eanet traumatihkalaš sidjiide geat áŋgireamosit geahččaledje heivehit iežaset dáruiduhttingáibádussii. Dán láhkái lei máŋgii maŋimus namahuvvon joavku mii gillái vearrámus oaffarrolla. ¶ Eiseválddit muitaledje ahte dáruiduhttinpolitihkka sámiid ja kveanaid ektui lei dáid olbmuid buorrin . Eiseválddiid oainnu sivas minoritehtaid hárrái, de ii lean makkárge ágga bovdet sámiid ja kveanaid gulahallamii ja proseassa mielváikkuheapmái. Dat mii orui dárbbašuvvomin, lei áhčálaš suodjaleapmi. Vaikko doaibmabijuide oalgguhedje sosiálalaš ja buresbirgejumi fálaldahkan, de dát čađahuvvojedje ovttaguvllot gulahallama ja bákku bokte. ¶ Álttá-Guovdageainnu-eanu dulvadanriidu lei sámehistorjjálaš áigejorggaldat. Muhtin viđjjit mat geavahuvvojedje akšuvnnain leat dál ožžon saji Romssa Musea sámi čájáhusas. ¶ (Govva: Svein Lund) ¶ Vaikko mii leat sámit de mii leat gelbbolasat ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Sámi skovláhistoria Vuomi skovlábiire bakto Skániid suohkanin ¶ Randi Nymo lea ollu jagiid searvan sámi servviide. Dá son lea áirrasin NSR:a riikkačoahkkimis Čáhcesullos 1988:s. (Govva: Svein Lund) ¶ Randi Nymo riegádii 1949 márkogillái Rámavuollái, Skániid gildii. Vuođđoskovllá váccii Vuomin (Kjønna) ja Reisránddan (Breistrand), ja framhaldskovllá ieš Skániid buvdagilin, ja gearggahii Dieldda (Tjeldsund) realskovllá ja nai Hársta gymnása. ¶ Sus lea virggálaš skibadivssároahppa [buohccidivššaroahppu] mas šierradeaddu gokčá heahtegeahču ja psykiatralaš divššu. Jagi 2003 son biđii skibadikšudandieđu oaivvelfágan Romssa Universitehttii, bargogihppagiin "Har løst å kle på sæ kofte, men tør ikkje og vil ikkje." En studie av fornorskning, identitet og kropp blant samer i Ofoten og Sør-Troms. ("Háledivččen gávtti coggalit, muhto de in roastil". Ofuohta ja Mádda-Romssa dáruiduhttima, dovddádusa ja rupmaša bearrái), ja dát dá čálus dan vuođul ilbmá. ¶ Randi Nymo lea ee. bargan Hársta, Narviikka ja Romssa buohcceviesuis, Álttá ja Guovdageainnu bearaš- ja beaiveruovttuis ja psykiatriijan Finnmárkkun. Son lea dál Narviikka hallaskovllá lektor. Son leamaš oallot jagi juo áŋgiris mielbargi Norgga Sámiid Riikkasearvvin, ja lea viššalastán nai iežá organisašuvdnalaš hommáid. ¶ Dát artihkkal lea jorgaluvvon Skániid-suopmana mielde. Muhtin sánit ja hámit, mat eai leat dovddus finnmárkkusámegielas, leat čilgejuvvon čujuhusain. ¶ Ofuohta ja Oarje-Romssa sámit leat atnán skovlávázzima ja oahppaviežžama mávssolažžan. Dan birra áiggun dás dadjat juoidá váldofágabargguidam vuođul ja dan vuođul maid ieš dovddan ja lean eallilan. ¶ [ihpáldahttit = go ii ane nuppi olbmo áibbas olmmožin iežas meahcceheaggan, demoniseret. guŋka = das mas ii olu gula, dušše go muhttuin soames ipmaša, orro guhkkin meahcin] ¶ Garra dáruiduhttin lea sámiid deaddán ja váivvidan gitta dorvvohisvuhtii. Ihpáldahttin lea go nubbe olmmoš nuppi ovttilis bilkit ja badjelgeahččá dan dihtii go ii leat su ald lágás, baicca iežá vuolgga, ihpildahttin lea go nubbe álbmot nuppi heaikkahit [badjelgeahččat] juo lávejit gáddidin nuppi heittobun ja geanoheapmin. Ovdagáttulaš servodat jáhkit dakkár boŋuide ahte juohke okta eaŋkalolmmoš mii gullo visses jovkui aitto ievtá oktasimme vuolibuš mihtilmas eallindábiid ja vugiid. ¶ Sámi gilit gilláje gierdat hehttot [fertet] dakkár váivves vastes boavjjahahtti [mii gullá eanádahkii, čatná juogamaš gullevašvuhtii] ovdagáttuid Ofuohta ja Oarje-Romssa guovllun. Harald Eidheim čállá 1959/1960: "Dihtto leat máŋga sámi bigddais [giliin] bahá heitot birgenmunni, nu go Divddasvuona vuotnalasais, nu go Romssa ja Nordlátti márkurádjaguovlluis, nu go nai sis-Finnmárkkun. Dearvvašvuođa dilli lea riikka buot heaitogeamus. Dakkár duovdagat leat dávjámuste gonne muoldodat guorbbas ja guolásteapmi illá ealihahttá. Dieđun ii lean bálljo gávdnossii makkárgen oasistan- ja gávpašanvejolašvuohta mii movttidahtálii olbmuid álggahit fitnodagaid. Lea čielggas manne sámit ásset dakkár doaresbeal duovdagiis: dat leat ribastuvvon dohko, dáčča servodat lea márradettiinis ráfehuhttán sámiid eret báhtarit fertet. Stuorservodaga dáččaid mielan daid báittobealgiliis orrot hummalaš [jalla, čuorbi] heakkat mat leat čuorbbit ja láikkit. Visot mii oidnostallá vuhttosii sámiid orohagais botnjošuvvo duođastit dáččaid iežaset váigadis ovdagáttuid alddiineaset nu go man čabo imašlaš han sápmi leš olmmožin, sámit fas dovdet dáčča guđe fámodoallin aitto nuppiid searddu [olmmoščearda] viggame deaddáladdat ja mat ieža beassat ovttilis ázzohallat [hirpmástallat] dugo ugurjit" [ugurji = guhte bahástalla ja váivida],[Eidheim, Harald: Samane - nokre aktuelle problem. Girjjis: Sameliv Samisk selskaps Årbok 1959-1960, s. 34-47.]. ¶ Sárdnot márkkolaš sámi gili olbmot geanohuvve guŋkan dan dihte go ásse doaresbealde eaige mat bálljo dávildan [dávildit = humadit, oktavuođa doallat, gulahallat] dáččaiguin. Girjjástis Finnefolket i Ofoten [Kolsrud, Knut: Finnefolket i Ofoten. Nordnorske samlinger 8, Oslo 1947jáhkká Knut Kolsrud árvidit hal možiid [gáfaid] bus čuožžilan go sámi gilit, nai viervváguovllu sámi gilit, eai boahtán juolggi viega dáččaid lusa oktavuođa doalažit, eaige meroniiguin gen fárrudan. Mu mielan gal ii leat dušše luonddu ávdnodaga duohken ohcat siva: lei baicca etnihkkalaš šielbmá man badjel galggai lávket. Etnihkkalaš oahci mas lea sáhka ii leat rádji gaskkal sámi ja dáčča oidnolaš vuogádahkalaš iežáhusaid. Val dat lea jurddalevttolaš — dat lea iežá sániiguin kognitiivalaš cekkodat — mii ii álkidit jeargái [jearga = jierbmi] baste ii duođastit iige biehttalit go ii leat jierpmi duohkái oppa duođa olahahtti gen. Dát eai juovsso jergii [jergii juoksut: go olbmo jierpmi ii ole dien áddet, badjel mielaid] danne go lea sáhka gáttuid ja ovdagáttuid dujiis ja lea guottuid ja kultuvrralaš iešlágiid duohkái duvdojon, ja nai danne go guoská olbmo árvogažaldagaide, aitto man muddui jáhkkit nuppi jearggasin vai man muddui gáddit čabo gáiffasin [gáiffat = možit, luovaslaš govahallamat, "duođat" cukcasiid ja máinnasiid vuođul]. Etnihkkalaš, olbmogaskasaš rádji cegge nappot "ego-vuoimmalas" gárddi gaskkal doahpaga "mii" ja "dat nuppit". Dánlágán vuostálas juvddu [ juvdu = sávvolastin, go olmmoš lea baháguren nuppiid vuostá] sápmi val dovdá unohassan, mun jáhkán die lea juoga maid juohke sápmi oallot gearddi lea ási vuoli vuohttán bahán. Dát lea ákkahan márkku sámiid loaktit áiggiidaseat buorimušat sielohaladettiin [sielohallat = orrut bistevaččat] iežaseat giliis ja birrasiidiset ráfálaš miehttámehciis [hui báittobealde, guhkkin meahcin], ja lea bus dainnalágiin bisuhahttán sámi vuogádaga ja sámegiela — mii daste ii leat áibbas váidon iige oalát jávkan. ¶ Skániin lohket ahte "gosa asfálta loahppá, doppe álget sámit". Diehttelaš lea sámi márkogiliin ollu heajos luottat. ¶ (Govva: Svein Lund) ¶ [sávvolastit = orrut juogalágán láittas mii váivviha nuppiid48 ¶ Historjá duođasta dihttot ovdagáttuid valljin sámiid váste. Dás ovdalot lean vuosehan gokte márkku sámit ihpáldahttojuvvoje. De galggai ban fertet nannošit ceaggánas roastilis olmmožin dat guhte áiggui bissut dieinin guđin lei riegádan, namalaššii Ofuohta- ja Oarje-Romssa sápmin. Dán dilin sápmi fertii bissut reiddas [gearggos, valmmas] doarjagit báredit [iežas suddjet, vearjjudit] iežas ja fertii doarrut ovttilis dárbbu mielde jus áiggui ceavzit. Oallobat danin biehttale iežaseat sámi vuolgga ja čiegádalle. Ii dat gen lean álki. Olmmoš sáhtii "gávnnahallat" leahkit sápmi. Heabu dovdu leahkit gis sámi vuolggahas vel ain oallot sámi rupmaša rohčá [rohčat = bávččasin čavget], áŧesta, hohkkaha. ¶ Rumasfenomenalaš jearggadaga jielgi [mielde] de leat olbmo eallindáhpáhusat, diet gustto nai vuogádahkalaš bajás-šattut, lágárastojuvvon rupmaša sisa juogaman láhkái: rumaš ii vajáldahte [Merleau-Ponty, Maurice (1994): Kroppens fenomenologi. Pax Forlag A/S, Oslo.]. Go "ieš rumas" geavtá [geavtit = ruvkot, geavahit] maid ii leat vajáldahttán de sámi olmmoš metno [meannuda] ja láhtte sámi láhkái vaikko guđeman sakka geahččaladdá daččastallat. Jus de gávnnahallá leahkit sápmi de dan bakto [bokte] gávnnahallá čabo loika [behtolaš] jietkán [jietká = mii ii leat sieiva, ii leat dat maid dadjá son lea] man bágut [sánit, cealkkámušat] eai leat oskáldassii. Árvideames de lea vávda [njuolga, oktanaga, dakkaviđe] dát čiegadeapmi sivvan go dáččat navdet sámiid guoktilin ja ipmalas ovddolassan gean ii sahte luohtidit, geasa ii galgga oskildit olu. Iežá ovdamearka: "Sámit leat eahpitgehtte amašuhtton ipmalažžan. Oainna ásse doaresbealde ja metno láhttet iežaseat vugiid mielde, dát de dieđun čagardušai [čagarduššat = skurbbihastá vuolggahit] olles Davvi dáččalaččaid gáiffaid ja govahallamiid sámiid sulledassan. Hámsuna rumánaid eaimmudas [ártet, erenoamáš] ilmmáhusat leat dakkáraš iđut ievtime [ievtit = boahtit oidnosii, ihtit] davvidavvilaš dáččaid ovdagáttuid sámiid váste ja nai ievtime dáččaid ald dievaslaš diiđaid nuppe searddu bearrái." [Hirsti, Reidar: Samisk fortid, nåtid og framtid. Gyldendal 1980, s. 26-27] ¶ Hamsun čuogai dieđun gárvves oainnuid ja ovdagáttuid Nordlátti davimus guovllu duovdagiid olbmuis aitto gonne ledje lahkalaš sámi gilit dihttosin. Mun bijan dán ovdamearkan guđemuddui olu vastes bahuid leat dáččat čállán sámiid birra, mii fas lea báinnuhahttán stuorservodaga bahán beikkadit [vuolidit, bilkidit] ja bánáhallat [hupmat sealggi duohken] sámiid. Oallot girječálli [Høgmo, Asle: Det tredje alternativ. Barns læring av identitetsforvaltning i samisk-norske samfunn preget av identitetsskifte. Tidsskrift for Samfunnsforskning, bd. 27, 1986, s. 395-416. Saus, Merete: Kontekstuelt barnevern. Lokalsamfunn som klient i barnevernet. Girjjis: Eidheim, Harald og Vigdis Stordahl (red.) Kulturmøte og terapi i Sápmi. Davvi Girji, 1998, s.126-145.] lea govahastán dorpmiid [sillolaš deattut], bilkkiid, unohaš dáhpáhusaid dáruiduhttinguovlluis gonne galggai etnihkkalaš mearka jávkaduvvot. Dien lea nai Synnøve Ballari Johansen 69 fáddástallan[Johansen, Synnøve Ballari (1998): ”…har alltid levd i fred og fordragelighet med hverandre”, problemer i kjølvannet av fornorskningen. Gávdná dás: Eidheim, Harald og Vigdis Stordahl (red.) Kulturmøte og terapi i Sápmi. Davvi Girji, s.83-106.] Son oaivvilda: sielu dovddut ja jierát nu go moraš, ohcaleapmi, surru [surru = váivi], suhttu, šlundi, verrodat, sivanavda ja heahpu oktanaga jađgot [jađgut = go ii golgga eret, darvána ja čuolbmasa] sámiide guđet eai harvva eaige abme [abmet = gárrut, viššat, roastildit] albmolaččat leahkit dorvvolasat sápmin ¶ Maŋŋel go Norgga ovttastat Svirigiin luoddanii 1905 de Norga, aiddo rahčame ilbmat nuorra stáhtan, riemai vugiide man bakto márket nášunálalaš iešjumi buohta gait nuppiid mat eai lean simmeláhkái gullevaččat dáčča serdui ja sin ald servodahkii. Maŋŋel go viimmat ollešuvai muosihit ieš-stivrejumi de beasai Norga duohtan čalbmostahttigoahtit dáččalaš duohkaša ja de bidjagoahtit dáččalaš váfudanviggamušaid guovddážin juohkeláhkái. Sámit, oktin kveanat ja dáhtárusat [sigeinárat], eai hiehpan [hiehpat = muddet, heivet] dáččalaš govahallamiidda gokte oktin leahkit, gokte oktinas nášunálalaš servodahkan vájoldit mas lea oktavuolgganas giella, oktavuolgganas historia, oktavuolgganas álbmotgeaŧŧu, ja mas lea alla vuogádat, aitto oktasaš govostat ja dihto ásáhusat, institušuvnnat dalle ráhčojuvvo, ja visot man bakto galgá bisuhit dánlágán čatnagas ájádusaid [ressonementaid, jurddašallamiid], ceggejuvvoje. Lágáid bakto galggai sámi vuogádat duššin dahkojuvvot. Juo 1889 vuođđoskovllálágas lohká: "Oahpahus galgá čađahuvvot dárrui" . Dađistaga gildui sámegiella ja nai kveanaid giella vel veahkkegiellan gen. ¶ Ingá, 80 jahkásaš geinna lean dáid ásejiid ságastan, muitá gokte sámi mánát lokte skovllá jagiid: lei munnálas dáru oahppat jus siiddadálun lihkus dáruste. Muitui báhce positiivan geat átne dáru siidagiellan, olbmot atne dieid guoktegielalažžan, ja dat gal birgeje sihke dáru ja sámi birrasiis, gul. "Jáhkán lei váivi ovdal....go mánát galge álgit skovlái.. ná, de heaitigohte hal dieinna sámiin. Goal...dat (..) lei duoppe (....) eret, dan (....) suohkanin, dan gielddan berre binnus sámáste, lei goit berre dárru doppe ja dat dárustii. Men dat máhtii sámi, dan gal máhtii. Ja lei dat vosttaš guhte oahpahii mánáidas dárustit. Dat mánát leat dál akta juo 75 jahkásaš, dat boarráseamos. Ja de álge de gaittiinnat [buohkat], (...) álggii dalle de dáruin. Berre dáruste mánáidasaseat siiddan, ja čivggat máhtte de dáru go skovlái álge... mun álgen skovlái ja máhtten dáru. Áidna maid boastut dadjen, lei ahte "klokka" šattai "tima"." ¶ Ingá gal máhtii dáru go álggii skovlái. Vieris bearaš bođii jođi dáruinis gillái ja dan rájis gilli johtelet dárustuvai. Olmmoš sahttá Inggá áddet dan guvlui ahte su mielan lei dáruiduhttin galgat álggahuvvot juo siiddan, su mielan váidalahtti go gis eai gallis máttán juo dáru skovlái álggadettiin. ¶ Alfon Andersen, Vatnjavárin eret, sáddestii ávisii lohkkiid reive mas son muitala man váiggat hilgadin son mánnán ealvvai [vásihii, gillai] vuosttaš skovlajagi 1946. Soai jumežiin Haralddain eaba máhttán dáru go skovlái álggiiga. Soai skovlogii spanččahalaiga[doarškihalaiga, speažžuhalaiga] čuvddiid bávččagin linjálain jus leigga gullon sámásteamen olgobottu. Muhtin oahppit vel duhkohalle simme sivan. Alfon dadjá: "Mii smávva mánák ruvva [farga, jođánit] oahpaimek midja lei ággan, garra doaškuma dihte seakka gieđaide ja bahá vuoktagaikuma dihte heaittiimek ruvvanaga sámegiela hoallamis." [hoallat = hupmat, hállat], [Andersen, Alfon: Minner fra min barndoms skolegang på Boltås skole. Harstad Tidende 10.08.99.] ¶ Inggáguovttos Alfona sánit dan áiggi dili birra vuosehit man muddui sámegiella navdui veahkun [veahku = ádji, juoga mii vággadallá juoidá ovdáneamis] mii dušše vággádalai olbmo ja dienláhkái orui hehttehussan iige mange ávkin. Alfon ealvvai 1889-lága ráŋggastusaiguin bággejuvvot sámi nalde ja muosáhii njuolganaga rupmaša bávččagin náhkkáduvvat stráffan. Sámegiella ja sámivuohta galggai healbbaduvvot, mii lohkkui mihttomearrin veara olahit lei aivve dárru. Dáččalašvuohta gáddui leahkit buot bajimusan. ¶ Dáruiduhttima váivvit ja bahá hirnnut [hirtnu = go nuppi olbmo silolaččat givssida, riehtistahttin, jallašahttin] ja unohas ožoldusat [ožoldus = mii lea eallilan, muosáhan] mat leat čieggan čiekŋalit sámi álbmoga asi vuollái eai leat dušše vuolidahttán sámi bilkkohallamiidda slundánit ja heitogis dillái movttehuvvat. Dáruiduhttin maiddái hirtnodahtii [hirtnodahttit = nuppe olbmo jurdagiid botnjat ja vel vuoitit allasis, reaŋggaidahttit.] Ofuohtá ja Oarje-Romssa sámiid áktiivalaččat caggagoahtit sámivuođa, hohkahii dáččastallagoahtit doaivvudettiin dienláhkái beassat eret sámi árbbis, bostase vaššui sámi vuogádaga vuoste man aitto atne gait váivviide sivalažžan. Roaškale áktiivalaččat vuosehit sii nai leat árjjálaš jearggalaš olbmot, sin vierástuvvama "buorredagut" galget báhcit maŋabeal sin belljiid dán márkui. Daste de oalleláhkai ripme dáruiduhttima čielga gohčohallamiid vuhtii váldit: dál lea bus bálli oalát dáččaluvvat, jáhkihe gaskkaneaset. ¶ Ránskkalaš olbmoeallindutki Bourdieu oaidná gokte nášunálalaš stáhtat álelassii ja ovttilis [álo] gevtet vugiid ja málliid man bakto váikkuhit dadjamusaidaset nannet ja fámuid čoaggit allaseaset. [Oaivilfágabargguidasam lean geavahan ránskkalaš sosiologa Pierre Bourdieu (1930-2002). Moadde su deháleamoš girjjiid gaskkan lea jorgaluvvon dárrui: Distinksjonen, Symbolsk makt, 1996, ja Meditasjoner, 1999, Pax Forlag visot, ja nai Bourdieu et Wacquant: Den kritiske ettertanke, 1995 Samlaget.] Diekkár deŋggodat sahttá leat njuolganaga bággehusfábmu dahje rumašlaš vuortnohus (soahteveahka, pulkkit [politiija] jna.), ruhtalaš deaŋgi [deaŋgi = ruhta], kultuvralaš guoddu, sahttá leat vávda diehtojuohkinfámudat ja juohkelágán iđáhusat mat doibmet diekkár deŋggodahkan. Aitto nie lei gen dalle go Norga galggai márket iežas ilmma guđe nášunálastáhtan mas leš fábmu: mihtulmas munnái ollá dušše deŋggodagaid bakto, ja dieid galgá danin váfut. Dákkár jurddašanvuohki dieđun lea váikkuhan márkku sámiid guođđit sámivuođa. Dat oidne gokte stáhta bajit deŋggodagaidis bakto, nu go láhkareidehusaidis bakto, mihustalai [čeavlastalai] ja orui rahčame berošmeahtton gait iežá árvvuid. Lea dakkár oainuide bohcideamen go Alfon jumežaguovttos Haralddiin oktan iežá nai mánáiguin ilččihalle [ilččihit = skáinnašit, hávvádahttitgieđaide dan dihte go sámáste skovláseilljun [skuvlašilljus]. ¶ Vuogástahtii [váikkuhiisámi olbmo riepmat dakkár deŋggodahkii mii stuorservodagan ávkkaša, ja dakkár deŋggodat han aitto eaktuda dáčča vuogádaga iđuid háhpohallat galgat ja suolbmudit [suolbmudit = dahkat oassin iežas orrumii ja eallimii] dieid allasis eallináhpun. Mávssolažžamussan lei servodaga badjelávdda deŋggodat mainna sápmi sahtii čiegadit sámi vuolgga ja identitehta. Norgga stáhta muddehalai beavttálmasat dán jođu. Dieinnalágiin oppamuddui lihkostuvai stándardiseret kulturiđáhasaid, nugo stáhtat gen dávjjámustá dahket, aistton Bourdieu. Márkkugilliin dát stándardiseren surgasii beallalas dásiide, muhtin gilit olle iežaseat mielan guhkkelii go nuppit aitto rahčamiidaseatguin dáčča deŋggodaga allaseaset oamastit ja dan bakto de nagadit goarbmut [ goarbmut = goargŋut] gáddelaš divrras allatvuhtii. Jur dan gal in dán oktavuođas abme báguhit, val vuosehan oaivvelfágabárgusam mas lean guorran manláhkái dáruiduhttin iežáhalai [iežáhallat = go ii áibbas identalaččat mana, iešguhtet láhkái] gaskkal Vuomi ja Vuopmegeaži giliid, Skániid suohkanin. ¶ Ovdamearkan makkár deŋggodagas lea sáhka maid márkkugat vigge olihit namahastán: višu, luohttevašvuođa, dárugiela, fallivuođa, skovláčehppodaga, dáčča ja rivgu vieruid ja gáttuid, dáčča gárvvuid ja biergasiid, dáčča gánddiid [gánddit (pl.) = dakkár diŋggat go dipma stovllat, divrras beavddit jna.] (dákko lea gal guovllu leastadialaš oahppa gáržžiidan jollašuvvama cealkkidettiin áiggálaš bondodaga [riggodaga] oktan činahasaiguin ja ođđamállet biktasiiguin suttu niktaluvvamassan). ¶ Márkkugiid skovláčehppodat juo 1920 jahkelogu loahpa áiccahuvvui. Norvald Dyrvik, oarjenorjjalaš boahtán sámi Vuopmegeahčái skovlogin, ávžžuhii ges olbmuid nai bisuhit sámivuođa giela ja vieruid bakto. Beaivválaš skovllá lassin de olmmái jođihii eahkedesviđiskovllá. Son čállá: "Čoaggáne máŋga oahppilis ja jeargabastilis nuorat guđet hálide eanot oahppat. Hoalaide bohte nai sámi gažaldagat, ja guoskkahalaimet man muddui sámi mánát sámi guovlluis livčče sahttit vuoiggaiduvvat oahpa oažžut sámegillii, goitgen vuosttaš jagiid, amma dat gullá álbmotrivttiide?" [Dyrvik, Norvald [Om språkvanskar] I: Årbok for Hinnøy og omegn sameforening 1985, referert i: Grenersen,Geir: Ved forskningens grenser. Historien om et forskningsprosjekt i det samiske Nord-Norge. Spartacus 2002, s.102.] ¶ Vuopmegeaži boares skuvla lea maŋimus jagiid geavahuvvon ee. duodjekurssaide. ¶ (Govat: Idar Reinås) ¶ Sámi vuogádat lea bissun dugo skádja ja šuokŋa gait daguid ja dujiid duohken maid márkkugat leat vitnehuššan [bargan, hommen]. Márkku gilit ja birrasat leat eavttuidahttán ássiid ja orruid juo dolin, duvle ja dálážii. Leamaš gal surgadis ságat muŋkkáhahttimen [šlundame], val eanaš leamaš hávskkes spájut [dáhpáhusat] illuidahttimen. Amma danin leat máŋggas válljen orohaga cegget márkui go leat bearrašmuvvan. Báittobealgillin márku lea buoribut sieiluhan sámi jurddavuogi luonddu ja obbalasa birra, dieinnalágiin bisuhan sámivuođa. Otná dili govva čájet ja vuoset árjjalaš márkkulaš giliid gonne nuorat nai áinnas sielohallet. ¶ Jagi 1959 bulii Vuomi skovlá. Vuobmi lei dalle alddis skovlábiire daidde giliide: Rámavuolli, Vuobmegilli ja Hoanttas. Mun dalle vázzen 3. jagi ja simme luohkán ledje nai smávvužat mat vázze 2. ja 1. jagi. Smávužat vázze disdaga ja duorasdaga, go sturožat (4. gitta 7. jagáš skovlávázzit) vázze vuossárgga, gaskkavahku, bearjedaga. Jus mii leimmet soames beaivvi viiban [viibat = leat eret, jávkat] de geavai doahpat vázzimiin sturožiid olin dieid skovlábeaivviid logu. Diet lei nai stuorluohkagiidda vejolaš. Skovlot, Lars Einejord, dárkilit doalai rehkega guđemuddui duobaimmet masson beivviid. Lei álot gelddolaš sturožiid olin leahkit, muhto nai veahaš balddihahtti, ean mii goit gaittiinnaid dovdda nu buoragit vaikko orrut simme skovlábiiren midja [mii] han ii lean nu gallji. Bajitlávddaleamuš fágan aniime dáru, rehkega ja biibalhistoria. Eđes [muđui] muittán siidadagolašfága [ruovttobáikeoahppa] guovddážin. Siidadagolašfágá deattuhii gokte geavtit [geavahit, atnit] birraša, ja oahpaimet birgehallat luonddun vaikko makkár dálkin. ¶ Einejord lei eanandoalloskovllá vázzán ovdal go oahpaheiskovlái álggii, ja oktan su sámi árbbiin lei danin gal su mielan deahálaš oahpahit maid buriid moldoeanan buvttiha. Mii finaimet danin dáivá [dávjá] murjemin, ja murjen lei gen oallot dálu reidemas dálvái. Dát vuoidna aitto man deahálaš lea dálvvi oainnihit čiekkai nu ásivuollái ahte mii nieiddat nai skovlábálgá manadettiin spiehkkalastiimet čoaggiležžet [čoaggiležžet = čoaggin dihtii, čoaggit (supinum)] murjjiid. Muittán go Inger, Helfrid ja mun, mii gávnnaimmet nu olu joŋaid ahte hehttuimmet guobaid [suohkuid] geavtit lihttin. Leimmet hirbmát [hirbmá = miholaš, mihá, čeavlái] siidii boađi nu olu murjiiguin. Boares Vuomi skovlá šattai dadjat juo eallima skovlán ii dušše teorijaid alde, baicca nai skovlá mii ovddidahtii árvvu guđeláhkái olmmoš sahttá láhčit allasis vugiid gokte birgehallat [Diet doaba «birget» guoská sihke ruhtalaš, sosiálalaš, ristalaš, ja diiđolaš gažaldagaide ja nai fysalaš ja teknihkkalaš geahčuid ja gežiid. Galgá leahkit hutkái ja smiđut ávkkašit maid gávdná, maid atná, vai dáibá. Ferte ain goas cuhccat ja binnosiin birget, ja dan han lea man galgá oahppat: luonddu ii galgga olmmoš goardit dušše gárpmudeami dihtii. (Kalstad, Johan K: Reindriftspolitikk og samisk kultur – en uløselig konflikt? Universitetet i Tromsø 1997)]. ¶ Dálvejábi lei čuoigan beaivválaš, ja mii čuoiggaimet skovlái. Fridjabottu nai čuoiggaimet. Lei dáhpi skovládiimmun nai guldalit rádio go muitale gilvohallamiis goste nu. Skovlábiiren lei faláštallansearvi, ja ledje falles čuoigit, ja akta daid gaskkan, namas Ingmund Holtås, biđii máilmmi beahkkániiguin. Sihke mánát ja ollesolbmot dieđun áŋgirušše. Mii čohkahalamet rádio guran ja noteredettiin áiggiid ja namaid rehkenastiimet vuohkominuhtaid, áddešeimmet go mii dalle man buorre oahpahus dát lei rehkenastit? Mun dál, áiggiid maŋŋel, árvvošan Vuomi skovllá leahkán áiggistis oppa ovdalut aitto intergreredettiin eanot go ovtta fága oahpahusdahkosiidasas. Dál mieđihan aitto die leame sámi jurdaga mielde lunddolaš oahpahusdáida. Giđđadálvvi go ain lei cuoŋu de Lars Einejord ja Vuopmegeaži skovlot John Nyheim lonohalaiga guossin mannat nubbi nuppi skovlái, fievrun lei seippát [spárka, čievččán, fievru mainna johtá jieŋa nalde]. Nyheim lei smiđugis [čeahpes] muitaleaddji, coggaluvvui muitui oallot gápmilis [miellagiddevaš] sáhka, cukcasat ja duođa deaivvalašat govddihe giđđudit oaivvi govahallamiidda. ¶ Skovlá elii sámi árbbi, ja searvvai nannet sámi oktasaš oainnuid olbmoeallima dáfun. Vuohki ovttastahttit smávožiid ja stuorskovllá ohppiid lei duođas ávkkálaš go dalle skovlámánát ohppe ovttasbargat, stuoribuččat ledje smávibuččaidde veahkin ja ovdamearkan. Stuorskovllá mánát oahpahallojuvve meatnut láđđásit nuorabuid váste amas aktage movttehuvvat. Skovlá lei dienláhkái guovdážin deattuhemiinis sámi vuogádaga vuođđodovdduid mas searvválašvuohta lea bajimusan. Go Vuomi skovlá bulii de nogai dát searvvalašoahpaheapmi ja heittii. Reisrándda skovláhuotnahin [skuvlaviesus] ledje guoros lanjjat. Mii fievrriduvvuimet skovlajagi 1959 dohko, min alddamet skovlot ja min oahppejoavkkut čoahkás nu go leimmet juo leamaš bordon Vuomi skovllán. Gullui gal muhttuin sátne "fijnn" dáččalaš ohppiid njálmmis, eđes eat ráfehuvvan, ná eat hal muosehuhttán gen. ¶ Muhto 1960 rájis iežáhuvai dilli. Mii bidjojuvvuimmet seahkalagaid Reisrándda ohppiiguin, iige min skovlot šat beassan leat skovlot gait márkku mánáide. Heahkkadaga [fáhkkestaga] bahánii beajuheapmi [bilkideapmi] ja bilkun spaittui [lassanii], beaivválaččat čolgaduvvui midjiide cielahusat "fijnn" ja "din lappunge", ovttatláhkái skovláseilljun gulloje heaikkaheamit. Mun árvidan mii bođiimet vuoikka lahka dáččalaččaid ja de dieidda dovdui dugo uhkkádussan: mii leimmet vávda njieidime sin dárrolašvuođa. Váhnemiidameat bakto diđiimet ahte ollugat dáppe Reisránddan leat sámi sogas, ja danin máŋggas daid ohppiid gaskkan. Dan nai ruvva [farga] árvvideimmet áboheapme nággáhallat Reisrándda čivggaiguin guđemuččat leat sámi sogas ja man muddui dat leat sámit. Árvvideimmet mii vávda hehttot vuosehit leahkit čeahpit fágaid ja oahpaid oktavuođan, dienláhkái deŋggodaga cegget. Dát mielddisbuvttii olu girjelohkamiid, ja gal ávttii: illui šattaimmet ovtilis go skovlogat rámiide vázzeguoimmiid stillaid ovdamearkan gokte galget gen stiillat ben leahkit. Dát gullui daddjot dáččalaš skovlogiid njálmmis. Ii lean Reisrándda láttiide šat nu reaškilis healppos [geasuhahtti] min ravdnut [ilčit ja bieguhit, givssidit] ja mobbet. Vuoras sápmi movttidahtii min láddelaččaide [Lulli-Romssas láddelaš = dáža] vástádallat go min cielahit "fijnn" ja "lapp", sárdnut: "Joh, men min gal dobdap [dovdat] juobe stuora "A" go boahtá guoŋa [vázzi] min guvlui." Aitto 6. skovlájagi beasaimet ruoktoluotta. ¶ Sárgun: Solfrid Fjellaksel Pedersen ¶ Vuomi skovlá huksejuvvui ođđasit danne go váhnemat ja olles gilli garrasit gáibide. Leimmet illolaččat, muhto ii šat ovdalet áiggi vuoidna boahtán nu go lei leamaš boares skovllán. Earret eará de moadde sámi oahppit báhce joatkit Reisrándda skovllán. Vuomi skovlabiiren dát dahku ivttii dan jáhku ahte doppe leažžá leat buorot go "sámi skovlán". Sámi searvválašvuohta dieinna daguin boatkanii, ja dan rájis sámivuohta beikkahuvvui [beikkahit = huoi sakka vuolidit ja sakka heaikkahit, bilkidit baháládjii nuppiid gulu] dieid bealin oallaláhkái. Nie ledje sámit ieža mielde sámivuođa ihpáldahttimen negatiivan ja árvvoheapmin. Vuomi skovllá oahppit gal ain vuosehe leahkit suohkana čeahpimušaid gaskkan, dan čájehit loahpahanduođastusat. Simme nai Vuopmegeaži ja Vatnjavári skovlábiiret. ¶ Láveje vázzit "framhaldskovllá" dugo joatkan maŋŋel go ledje beassan gili skovllás. "Framhaldskovllán" gárttaimet dáččalaččaid ollái. Dál de gal lei albmaláhkái viššalastit amameat bázáhallat, baicca vuosehit menskkáid [menskkáid vuosehit = čájehit ahte olmmoš bihtá ja máhttá ], eai galgga ákkáhit min navdit durken [duihmin, čuorbin]. Mii geat leimmet ovttas skovllá vázzán Reisránddan deaivvadeimmet, na aitto hal dieiguin gieiguin leimmet dalle simme skovláklássan leamaš. Amma dihte mii eanašat juo leimmet smiđugat girjjiide ja fágaide. Sámi duogaš, sámi máilbmi, val healbbahassii duvdui, dušše jierkkuid [jierku < jirkut = ábástallat, botnjat sániid ja ásejiid] bakto geažihuvvui, juo nai nie skovloga bealis, deđđe. Láttiid spáidnasat [spáidnasat = guhkit ja ásehit] ja rivgut gal eai minguin sámiiguin bihtán, čeahpimusat gávdnojuvvoje gusto sámiid gaskkan. Šattai munnin gait sámiide go muhtimat ledje čeahpit, vuosehii dalle dan duođa ahte ii leat mihkkege váilliid ja boasttuid gis leahkimis sápmi — diet loktii oppalaš árvvu sápmin bissut iige dárbbaš hal juohke sápmi jur heaggageahčai gen rahčat eaŋkalolmožin go juo leat čeahpit oppalasat sámiid vuolgga. ¶ Skániid suohkan viimmat ceggii kommunalaš realskovllá loahpa 60-jagiid. Máŋga sámit álge, ja bihte buoragit. Vearrát lei gokčat ruhtalaš goluid maid skovlá duvddii váhnemiidda. Realskovlá njamai skovládivvagiid. Máŋga sámi oahppi ledje vealggas máŋggaid mánu. Dálvviid lei álot ruhtavátni márkkun, olbmot orro eallime dainna doaivvuin: gal hal šaddá ráđđi. Márkkugat leat ferten gierdat gefodaga nama. Leastadialaččaid gaskkan leamaš váikkuheamen dat osku ahte áiggálaš gefodat mokto vuoinnalaš bondodahkan. Oabbám Oddveig Nymo (dál Dalbakk) oktan ovddit Sámedikki áirasiin Olav Anderseniin leigga nai ohppiid gaskkan [Olav Andersen og Oddveig Nymo Dalbakk leabá munnje addán lobi namaidaska ruvkot čálidettiinam dán ásijis, ja Olav Andersen atná vuohkasin aitto dán spáju gen jietnadit čálalaččat.]. Muittán gohčohalle dáivá čoahkkimiidda man fáddan álot lei ruhtalaš dilli ja čavgehusat máksit dakkaviđi dan dátobeaivvi go galgá. Ovtta dakkár čoahkkamii ledje moadde dárrolaš váhnemat reiden gáibidit han biehttalit skovláfálaldaga dieidda ohppiide guđet eai lean áigebáli deaiválaččat mávssuin. Dát gal šattai bártin sámi váhnemiidda, muhto dárje [girde] ben dan váivvi ja ovttastuvve. Heahkkadaga fágalaš ovddasvástideaddji, vaikko ieš ii lean dán guovllun eret, de maŋŋel go lei gullan daid váigadis vávjjiid roastilit čuoččastii sánáidit sulli ná: "Jus dát oahppit galget biehttaluvvot de leat skovllá čeahpimušat mat dalle jávket eret. Skovlá lea nai sorjjas fágalaš alla dásin jus galgá bissut." Sámi oahppit ja váhnemat vuite árvvolaččat dán gearddi ja manne nannošuvvon sápmin siidii. Galgá soamis leat dadjan: Dáža bázii "sieibi háččagaskka" - ja nu mii guđiimet. ¶ Máŋŋel dan spáju [dáhpáhusa, episoda] oahppit čađahe skovllá buriin movttain, ja váhnemat dieđun mákse dađemielde go ruhta dálkkihii [guippihii, fáhkkestaga iđii] bursii. Ii goassege gohččohallon šat dakkár čoahkkimiidda. Dát lea dakkár dáhpáhus gonne sápmi lea ovdalgihtii juo vurdon ja oainnihuvvon vuolánit galgat go dáččalaččaiguin dáistaladdat, muhto midja ges dáhpahuvvanaga jorggit sámiid beallái buorrin. Márkkun muitalit oallot dienlágán dáhpáhusaid. Dakkáriid gullat geahpida beaivválaš eallime bissut sápmin. Muitalusat gos sápmi loahpalaččat vuoitá ja ollá meriide lea ieš alddis deŋggodat, sámi loktedahtti muitalanmáhttilašvuohta, ja nai simbolalaš deŋggodat. ¶ Simbolalaš deŋggodat, go dan oliha, de dássáiduvvá ja vávnnastuvvá [váivvástuvvá, giksašuvvá] servodahkii beaivválaš huššan [gissaleapmi, go lea olu rasildit], dieinnalágiin dugo beassá vuoidnat friddjabut ja vas lávket álot buorot dásiide. Vuoittodovddut man ruhtavánes sámi bearrašat muosáhe váhnenčoagganin illudahte stuora lohtui [lohtu = jeđđehus, loktedas] man guhki muite. ¶ Lean geahččalan ovdii buktit márkku sámiid árjja oahpuid eannáhit [ollihit, ollášuhttit]. Skovlávázzin lei dehálaš, ja skovlačehppodat allagit árvošuvai, ja eaksámeniid galggai buoragit bihtit. Dalle ceggii deŋggodaga man bakto láivvahii možiid ja gáttuid mat jirko sámi geanuhis láđvan [ láđva = joavdelaš, láiki]ássamin soames guorbamoskkin [sevdnjes, garžes boaitobeal báiki] doppe márkun. Deŋggodat leamaš ferten-ásejin, ja lea bággen sámi vuosehit ahte sápmi sihke sahttá ja máhttá. Nuppiid gaskkan leat sámi oahppit ja studenttat bihtán buoragit, dan bakto lea nai váidon dat gáddu ahte márkku sámit gul nu iešmatlágánat. ¶ Go márkku nuorat bearaštuvvet de ohcet siidagiliidasaseat ja válljejit bus máŋgasat márkku bistevaš ássanguovlun. Mu oainnu mielde de lea eanaš oassii ahtanuššan fitnodaga ja barggu ektui, lehkosat hal dábálaš bargit, lehkosat hal kontorvirggálaččat, duojárat dahje akademihkkárat. Vaikko dal dálá áiggi ii leat márkku baittobealde johtolaga dáfun de guovllu geahččojuvvo olbmogaskkasašaččat oktin ja orru dadjalus referánsarinnján geidda ásset márkkun. Orru leame leat etnihkkalaš rádji mii nie vuhtto. Dálá áiggi gal diekkár rádji ii goaža deaivvadit etnihkkalaš rájiid rastá danne go márku dál gilvaladdá simme dásin go suohkana doavdagat muđui. ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ - Váttis botket internáhttačatnagasa ¶ På norsk ¶ Artikkel i boka Samisk skolehistorie 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Anne Kirsten Østby (Govva: Ingjerd Tjelle) ¶ Anne Kirsten Østby (Soffá-Per-Jovnna Anne Kirste) riegádan Anárjogas Kárášjogas 1943:s, lea bargan internáhtas Kárášjogas ollu jagiid, ja maŋŋá Sámi álbmotallaskuvllas ja boradanlatnjajođiheaddjin Kárášjoga nuoraidskuvllas. ¶ 1990-logu loahpageahčen jearahalai ovddeš NRK-journalista Ingjerd Tjelle Finnmárkku internáhtaid ovddeš ohppiid ja bargiid. Internáhttamánáid muitalusat deaddiluvvojedje girjái Bortsendt og internert. Møter med internatbarn (Polar lágádus 2000), muhto internáhttabargiid jearahallamat eai leat ovdalis almmuhuvvon. Mii leat ožžon lobi deaddilit Ingjerd Tjelle jearahallama Soffá-Per-Jovnna Ánne Kirsttiin. ¶ Vaikko guokte maŋimus internáhta Finnmárkkus heaittihuvvojedje geasset 1999:s, de liikká gávdno internáhtta Soffá-Per-Jovnna Ánne Kirstte oaivvis. Son namalassii vástida "Internáhtta, leage buorre" go čuojahit su bargosadjái mii lea skuvlla boradanlatnja Kárášjogas. Son maiddái meaddá vástidit "internáhtta" go olbmot čuojahit sutnje ruoktot. Internáhttaeallin lea su čuvodan nu guhká ahte lea váttis fáhkkestaga botket čatnagasa. Olbmui váikkuha go lea leamaš internáhta oahppi ja bargi eallinagi - juogahan gal báhcá das. ¶ 50 jagi dás ovdal dat álggii. Čiežajahkásaš sámenieiddaža Anárjogas fertejedje sáddet internáhttii Kárášjohkii. Nugo máŋga eará sámegielahálli máná, de son unnán áddii dahje ii maidige ádden das mii klássalanjas dáhpáhuvai. ¶ - Imaštalan go mun in muitte maidige das mii klássalanjas ja diimmuin dáhpáhuvai. Dábálaččat mus ii leat váttisvuohta muittuin, muhto justa diekko gal in muitte maidige. Maŋŋá lean gávnnahan ahte dát ferte leat dan sivas go mun in ádden maidige das mii doppe dáhpáhuvai. Fertii leat botnihisvuohta min ohppiid ja dáža oahpaheddjiid gaskkas. ¶ Rája skuvlla nieiddat. Gurut bealde: Marie Anna Krokmo (Anti), Ellen Ingrid Ulvenes, Ingrid Moeng (Boine), Berit Anne Anti (Laiti), Marit Boine (Østby), Anne Kirsten Boine (Østby), Sigrid Lund (Boine). ¶ (Gova lea Anne K. Østby luoikan) ¶ Liikká lea illu muittohisvuođas - 5. luohkás Ánne Kirste oaččui oahpaheaddji gii máhtii sámegiela. - Mii leimmet lihkolaččat go áddehalaimet. Luohká oahppit ilosmuvve ja muhtumat duste velá almmáštallat ja gávandoallat go dovde iežaset oadjebassan, muitala Ánne Kirste gii váccii 5. luohká rádjái Kárášjogas, ja muđui 6.-8. luohká fas Rájá internáhttaskuvllas. ¶ Muittut dáppe ledje earret eará ahte johtti geaidindáiddáris lei čájáhus internáhttakealláris ja viessohoaiddár ja su moarsi geat muitui leaba báhcán. Lanjat ledje lohkas olles beaivve, nu ahte sii fertejedje geavahit hutkáivuođa jos galge asttuáigge loaktit. Duhkorasat eai gávdnon erret go oahpaheaddjiid mánáin ja daid mii luoikkaheimmet muhtumin. ¶ Borramušaid ektui Anne Kirste muitá buoremusat suohkada mii lei sohkarlágas ja hávvarmáli man čáziin vušše. Son nirvu go muitala dán birra - borramušat eai leat dat maid mielas muittaša. Soaitá leat dán bahča hávvarmáli sivva ahte son maŋŋá šattai internáhta dáloeamida veahkkebargin, dálueamidin ja gievkkanhoavdan? ¶ Konfirmašuvdna Kárášjogas 1958:s. Seammaláhkái go badjeolbmuin ja dáloniin lei goappat skuvlabiire, de sis lei maiddái goappat konfirmašuvdna. Ánne Kirste konfirmerejuvvui dáloniid joavkkus. Dát govva muitala ollu ovdáneami birra mii dalle dáhpáhuvai Kárášjogas, Buot gánddain lea dreassa, nieiddain fas lea gákti. Badjeolbmuidbiirres lei maiddái gánddain gákti. Báhppa lea Kielland ja konfirmánttat leat: Berit Salomonsen, Marit Anne Bæverrud, Berit Anne Anti, Ragnhild Strømeng, Ingrid Moeng, Ellen Kirsten Biti, Dagny Johnskareng, Marit Boine, Ingrid Lyngstad, Ruth Salomonsen, Astrid Nergård, Ingvald Nedredal, Andreas Persen, Gerd Sundset, Hans Petter Boine, Åge Hegge Hansen, Nils Arne Rasmus, Edvard Østby, Inga Anna Somby, Sigrid Lund, Anne Kirsten Østby, Josef Rieser, Anne Kirsten Engstad, John Moeng, Edvard Nordsletta, Alf Grønvold, Nils Anders Furuly, Leif Petter Grønmo, Ragnhild Anti, Gunhild Myrskog, Ingvald Svineng (Åsen), Sverre Bjørkmo. (Gova lea Anne K. Østby luoikan) ¶ 1962:s son máhcai fas 18-jahkásažžan Rájá skuvlainternáhttii gos son lei orron nuorravuođa jagiid. Ollu lei rievdan - earret eará lei eanet láibesuvli. Muhto dáhpi addit oahpaheddjiide buoret borramuša go ohppiide, dat gal lei seamma dál go dallego Ánne Kirste doppe mánnán orui. ¶ - Oahpaheddjiide bidje vilges beavdeliinni ja albmaláhkai herskuid ráhkadedje. Sii ožžo álo buoremus borramuša ja dávjá herskuid ohppiid ektui, muitala Ánne Kirste ja lasiha ahte dát njeallje jagi Rájá internáhtas ledje buorit ja ahte sii ollu servvoštalle mánáiguin. ¶ - Mii geat barggaimet internáhtas časkkiimet ollu spáppa ja spealaimet yatzy ohppiiguin, ja sii maiddái ollu gallestalle min lanjain. ¶ (Govva: Josef Halse) ¶ 1966:s heittii Ánne Kirste Rájás go náitalii. Son lei eret internáhttaeallimis ovcci jagi, ja go son bođii ruovttoluotta Kárášjoga internáhttii 1975:s, de lei álfárot ođđa máilbmi. Internáhtta lei ođasmahttojuvvon ja das ledje njeallje ossodaga. Ledje sierra ossodagat smávvanieiddažiidda, smávvagánddažiidda ja stuorábuidda. Juohke ossodagas lei sierra TV-latnja. Ollu eanet bargit ledje, ja mánát ledje eanet guovddážis go ovdalis ledje. ¶ - Dál lei ollu eanet oktavuohta mánáiguin. Sii ledje hui dávjá gievkkanis ja mis lei eanet áigi sidjiide. Borramušbušeahtta lei ollu stuorát go ovdal, ja dan mii fuomášeimmet go oinniimet borramuššlájaid. ¶ Nu ollu jagiid maŋŋá internáhttabargin, de lea Ánne Kirste oaidnán ollu mánáid geain lei váttis. ¶ - Mun oidnen ahte ollusiin lei lossa dilli. Eai buohkat birgen go fertejedje fárret váhnemiid luhtte eret. Sii soite leat hujut ja eai loaktán. Mun lean danin jeđđen jeđđekeahtes mánáid, ja máŋgii lean ieš háliidan čierrut singuin ovttas. Ánne Kirste ii eahpit ahte leat ollusat bargan Finnmárkku internáhtain geat eai goassige livčče galgan doppe bargat. Son oaivvilda ahte sii eai gal heiven vuogádahkii ja ahte sii unnán beroštedje mánáin. ¶ - Vealahit ohppiid das ahte liiko dahje ii liiko sidjiide, dahje váhnemiid sajádaga vuođul, lei maiddái dábálaš. Mun muittán erenoamážit ovtta dáhpáhusa mii mu váimmu bávččagahtii ja mii muitala veaháš dan birra ahte ledje maiddái muhtun oahpaheaddjit geat eai livčče berren bargat skuvllas. Muhtun iđit internáhttafeaskáris oainnán mun oahppi gii fiŋgá oahpaheaddji badjeváhkás ja gillju. Mun in dovdda dáhpáhusa duogáža, muhto mun oainnán ahte oahpaheaddji gaikkihii nieidda luovosin ja šlivgii su feaskkerláhtti mielde jienajávohaga. Oahpaheaddjit geat čovde váttisvuođaid dán láhkai eai livčče várra berren leat doppe, Ánne Kirste imaštallá. ¶ Internáhta gievkkanis lea Ánne Kirste bargan máŋga jagi. ¶ (Inger Seierstad sárgun, girjjis Boahtte-áigge-bárdni ja Liisá) ¶ Go jearan ahte leatgo internáhtat leamaš buorrin Finnmárkui, de Ánne Kirste vástida ahte son lea ilus ohppiid bealis go dát áigi lea vássán. Liikká son jáhkká ahte máŋga váhnema atne internáhtaid buorrin. ¶ - Máŋgga ruovttus lei unnán borramuš ja ruhta, ja danin lei buorre ollu váhnemiidda go sáhtte sáddet mánáid internáhttii moatti vahkkui. Jos galggan vástidit lei go internáhttaeallin buorrin munnje, de vástidan miehtemielas. Mus lea leamaš fiinna bargosadji buriin bargobirrasiin. ¶ Ánne Kirste ii čiegat ahte lei váivi go geasset 1999:s guokte maŋimus internáhta Kárášjogas ja Guovdageainnus heittihuvvojedje. Áigodat lei vássán, ja boahtteáiggi eahpesihkkarvuohta givssidii Ánne Kirstte ja eará internáhttabargiid Kárášjogas. Muhto son fargga fidnii barggu Sámi Allaskuvllas Kárášjogas. Liikká son heittii oanehis áiggi maŋŋá dannego skuvllas lei eahpesihkkaris boahtteáiggi. Gili nuoraidskuvla háliidii su ruovttoluotta skuvlla boradanlatnjajođiheaddjin, ja nu lei riekkis ollašuvvan. Dál lea son fas ruovttoluotta boares internáhtas, ja sáhttá fas dahkat dan maid son buoremusat máhttá - namalassii borramuša mánáide dárjjodit. Dál dat gal lea mánáide, geat eai dárbbaš internáhtas orrut. ¶ Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 ¶ Giellásiin bajásšaddan! ¶ På norsk ¶ Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 . Davvi Girji 2005. ¶ Paula Simonsen, Oslo 2003 (Foto: Svein Lund) ¶ Paula Simonsen lea riegádan 1973:s ja šattai bajás Návuonas. Son lea vázzán oktasašfágaid vuođđokurssa Ráissa joatkkaskuvllas ja goahkkaskuvlla Romssas. Son váccii Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla duodjeoahpu 1991-94. Dasto válddii fágareivve goahkkan, ja barggai danin Guovdageainnus 1997 rádjái. De orui Gáivuonas jagi ovdalgo fárrii siidii gos álggahii iežas duodjefitnodaga 1999:s. Son fárrii Osloi 2001:s bargat goahkkan sámi kafeas, muhto sirddii Steinerskuvlla assisteantan jahkebeale maŋŋá. De logai giela, girjjálašvuođa ja historjjá Oslo universitehtas, ovdal go 2004:s fárrii fas Gáivutnii. ¶ Soames háve orru dugo livččen šaddan bajás giellásiin. Ii oktage muitalan munnje ahte mii leimmet sámit, ii dat lean goassige fáddán ge. Nu dávjá gullen siiddas ahte orrut Norggas, ja ahte Norga lea friddja riika, mii sáhttit dadjat ja bargat maid háliidit. Lei go son dát buot stuorimus gielis, go sámevuođa birra goit ii galgan sárdnut, dat lei heahpat ja suddu. Ii dál ge galgga menddo olu sárdnut sámevuođa birra, ii ge namuhit sámi vuoigatvuođaid. ¶ Ii oktage sárdnon mearrasámiid birra, ahte sii maid gávdnojit. Sámit ledje sii geat bohte badjosiin vulos juohke giđa, bolffagan vuovttat ja gápmásat. Dat orro lávuin bálggesguoras, vuvde mátkemuittuid, ja de sárdno vel sámegiela. Mii dovddaimet dušše muhtuma sis, eat ge mannan nu lahka, go ledje viehka balddihahttit, ja sáhtte leat váralaččat. Juhke dat gal, ja dorro vel. Ja juhkan sápmi lei gusto jođán niibái dorvvastit. Sámit ledje eanáš mástorándit, ledje duolvasat, sis háissui suovva, bohccuideaset luite min bealdduide ja beatnagiiddiset dikte cielahit min sávzzaid. ¶ Sii doalahedje iehčanassii, sámit, dahje "fjellfinnat", nu govt gohčodeimmet sin. Ii lean mihkkege fasttiid dieinna sániin, lei dušše dábálaš davvi-norgga namma badjeolbmuide, váriid álbmogii. Iežaset maid gohčodedje danin go sárdno dainna heittogis dárogielain, easka maŋŋil šattai fjellfinn-sátni mahkáš rasisttalažžan. Rivttes sátni lei johttisápmelaš. ¶ Ággan lei ahte dajaldat "biro fjellfinn" adnojuvvui cielahit johttisámiid, muhto in jáhke šattai buoret go dajaldat rievddai "biro sápmi"-dajaldahkan! Dáidá leat dát mobben ja givssideapmi mii jávohuhtii mearrasámiid ja fidnii sin čiehkagoahtit sámevaraset. Muhto vearrámusat gárte goittot "biro fjellfinnčivggat" gillát. Nu bures muittán sin, árgges mánáid geat álo čiehkádedje man nu duohkái, lávvouvssoha dahje holberavdda duohkái. Sis ledje árjjalaš, muhto árgges geahčastagat, mat muittuhedje veaháš meahcceelliid. Muittán ahte lei alddán maid seammálágan geahčastat ja árgivuohta, muhto eat fidnen mánnán goassege lagat oktavuođa go daid geahčastagaid, go mii han eliimet sierra máilmmiin. ¶ Dán dálus Návuonas, gos Paula Simonsen šattai bajás, lea su bearaš maŋimus jagiid bidjan návccaid dálloturismii, ee, lamaiguin. ¶ (Govva: Svein Lund) ¶ Go guhtta jagi devden, de rievddai fáhkka mu máilbmi, go bessen gullat máttuidan ja sohkan birra. Goaski válddii mu mielde duoddarii galledit nuoramus oappás ja vieljaidis, mu ednuid ja muoŧá. Sii ledje sámit geat sámástedje gaskaneaset velá. Ii oktage lean ovdal dan birra sárdnon, ahte bealli mu sogas ledje sámegielagat. Goaski muitalii áhku ja ádjá birra geat guktot leigga mearrasámit ja lei vel sámegiella sudnos eatnigiellan. Eai dat lean gusto dušše sii, geat oamastedje bohccuid, sámit. ¶ Eat mii siiddas lean sámit, muhto gávppašeimmet singuin. Osttiimet bohccobierggu ja gápmagiid sis. Ledje dušše sámit, geat vuvde dakkáriid. Muittán oktii, go eadni válddii mu mielde sin lávuid lusa. Lei gelddolaš, sii han ledje nu iežáláganat! Sii orro lávus miehtá geasi, vušše gáfe ja biepmu dolas, ja soames háve leimmet nu lihkolaččat ahte guossohedje vel midjiide goikebierggu. Eai lean stuolut maid nalde čohkkát, olbmot dugo velohalle gos ain heivii dahje dat čohkkáje eatnamis. Ja de ledje olu beatnagat mat ciela ruohtastedje. Sámit jávohuhtte beatnagiid ovttain geahčastagain dahje šikkastemiin. ¶ Olmmoš fertii leahkit várrogas sámiiguin, go sii máhtte eanet go Áhččimin, máhtte vel noidošit. Jus lei ribahan eaddudit sámi, de diđii vissásit ahte lihkuhisvuohta bođii dállui. Ledje ollugat geat sárdno sámiid noidošangoansttaid birra, ja guvhláruššan lei iežá ášši mii bisui sogas buolvvas bulvii. Jus soames lei roasmmohuvvan dahje buohccán, de gávdnui gal boares sápmi gii su máhtii dálkkodit. Ledjen hui sáhkkii buot sámi áššiide, muhto siiddas ii sárdnojuvvon daid birra. Ii oktage namuhan jitnosit kulturárbbi ja daid árbevieruid mat mis ledje leamaš, dat lei hearkkes ášši, ja mii eliimet ođđa áiggis. Soames geardde gullostii sámegiela sátni dahje dajaldat, ja sámevuohta suoli elii liikká, sieluineamet. Dovden eanet gullevašvuođa sámevuhtii go dážavuhtii. Goaski han vuosehii dađi mielde eanet sámevuođas, ja hiljážit šaddágođii iežan árbbi govva mu siste. Suoli čevllohallen árbbiinan, muhto in jietnadan das goassege báljo maidege. ¶ Vásihin árrat juo ahte mu birrasis bilkidedje sámevuođa ja sámiid, ii dat lean man ge veara mu lagašbirrasis. Muittán iežan dadjamin jitnosit skuvllas ahte mun maid ledjen sápmi. Dalle buohkat reške, bilkidedje mu ja lohke mu jallan. Sii suhtte ja cielahedje mu go dadjen ahte mis han lea buohkain sámevarra. In šat sárdnon maidege das nu guhká go ledjen mánná. ¶ Dát dáhpáhuvai go vázzen vuođđoskuvlla, skuvlla mii ii goassege namuhan mearrasámiid. Na obanassiige namuhii sámiid hui unnán, ii dat lean fáddán skuvllas, ii ge mu lagas servodagas, vaikko mun orron ge guovddáš sámeguovllus. Sii, geat duste jitnosit sárdnut, ledje dávjá olggobeale olbmot, olgoriikalaččat dahje lulli-norgalaččat. 3. luohkás lei mis lulli-norgalaš oahpaheaddji, guhte oahpahii midjiide "Bea, bea lábbážan" ja válddii min mielde lávu galledit. Son lei hui rabasmielat čearddalašvuođa ektui, vaikko vel binnáš romántalašge. Muhto sutnje maid lei sápmi seammá go boazodoalli. ¶ Iežan identitehtarahčan álggii várra dalle. Dihten ahte ledjen sápmi, muhto ii oktage sihtan dan birra sárdnut, ii ge máhttán ii oktage munnje čilget mii dat sápmi duođaid lei. Ohcalin badjeolbmuid searvái oahpásnuvvat sin kultuvrrain. Go nuorran šattaimet ja álggiimet feasttain golgat, de viimmat fidnejin oktavuođa duottarnuoraiguin. Dál eat lean šat árggit, duššefal árjjalaččat. Mii sártnodeimmet, dájuimet ja dánssuimet. Oahpásmuvaimet ja mun lokten áiggi singuin. ¶ Mu ustibat rittus eai liikon dasa. Ii lean buorre menddo ollu servvoštallat fjellfinnaiguin, das oaččui fuones beaggima. Finnbártniid birra ges bekkii ahte dat suohttasa dihte fillejedje riddunieiddaid, ja de dat nieiddat, geat servvoštalle daiguin bártniiguin, gohčoduvvoje váccešin ja vel fuorrán. In mun goit das beroštan, fjellfinnat ledje šaddan mu ustibin. ¶ Dakkaviđe go ožžon vejolašvuođa, 16-jahkásažžan, oahpahallagohten sámegiela, dan giela mii lei mu áhku ja ádjá eatnigiella. Dat šattai mu váibmogiellan. Vásihin liikká ahte lei rádji iežan siste sámegiela sárdnuma ektui, dugo mus ii livčče lean lohpi, dugo guoskkahalašin vuolšši. Vaikko mus álo leamaš buorre giellabeallji, ádjánin máŋga jagi rasttildit iežan siskkildas rájá. Guhká lei mus dušše passiiva giella. Lei dugo fáŋgavuođas beassat, go viimmat atnigohten giela aktiivvalaččat, lei dugo oassi mus, mii lei leamaš nohkkame, morihii. ¶ Áhku jurdagat Jávohis sánit rátnostuoliin Maid ii duostan cealkit Mii cealkit daid odne Mii lávlut jitnosit iluin Gában Muhto áhku giela Válde suollagat Mii atnit daid dál ¶ Maŋážassii fárrejin duoddarii oahpásnuvvat kultuvrii ja oahppat duddjot. Nu govt máŋggat earát ge dan áiggáš sámenuorat, de ohcen identitehtan sin gaskkas geat álo ledje leamáš dohkkehuvvon sápmin. Easka maŋŋil ipmirdin ahte riddoguovllu árbevierut ja duoddara árbevierut ledje viehka iešguđetlagánat. ¶ Mun duođaid hirpmahuvven go bohten siseatnamii ja celken iežan sápmin. Ledjen jáhkkán ahte doppe dat dohkkehuvvo, ja ahte dušše riddoguovllus ii galgan sárdnut čearddalašvuođas. Gal mun juo ledjen boastut ipmirdan. Lea váivi dovdat iežas unnit árvosažžan go lea riegádan danin mii lea, ja lea váivi go ii beasa leahkit dat mii lea, ja lea váivi go ferte iežas identitehta čiehkat bilkideami ja heahpanaddama geažil. Dážat ledje addán dáid dovdduid mu áhkkui ja áddjái ja dan áigásaš sámiide, dál de ožžon mun ges ruoktut sámegielsárdnu sámiin, ahte in mun gullan sin searvái, mun ledjen leamaš dáža menddo guhká. ¶ Sii gohčodedje mu "rivgun", ja dat hávvádahtii mu. Sivva dasa lei go dárustin, ja buot iežá sámit dieđinge sámástedje. Ii mus lean gákti ge, ja dat gal lei áibbas bákkolaš. Skuvllas hiddjidedje min dárogielagiid go mahkáš bilideimmet oahpahusa ja leimmet sisabahkkejeaddjit. Mis ledje olu garra digaštallamat, mas boađusin lei loahpas ahte ohcen luvvejuvvot buot teoriijafágain, ja bargen dasto duššefal dujiin ja sárgumiin. Ja mun gii ledjen jáhkkán ahte sámi joatkkaskuvla lei gait sámiid várás oba Norggas. Ledjen fas áibbas vearrut ja ovttageardánit ipmirdan. Ii dat lean min, dáruiduhttojuvvon sámiid, várás. ¶ Paula Simonsen Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla duodjesuorggi oahppin. ¶ (Govva: Svein Lund) ¶ Dál in šat gullan gosage, mus lei juolgi goappánai máilmmis, dahje sáhtán dadjat mus ledje guktot juolggit dáid máilmmiid gaskkas. Šattai vel deaŧalaččabun munnje gávnnahit gii ja mii mun ledjen. Dovden ahte ledjen olggobealde, ja seammás dovden ahte ledjen dugo behtolaš olmmoš. ¶ Ledjen beahttán iežan dáruiduhtton ustibiid, dihten eanet min duogáža birra go maid berrelin. Sárdnon jitnosit min mearrasámevuođas, ja vaikko iežamet suopman lei measta jávkan, de ledjen oahppan sámegiela. Ledjen behtolaš olmmoš go ledjen lihkahan fáttá man ii galgan lihkahallat, ledjen sárdnon fáttás man galggai jávohuhttit. Eaige mu johttisámeustibat luoitán mu lahkaset álggus, sin gaskkas dohkkehuvvojin "meronin" ja "verdden". ¶ Seammás dáhpáhuvvagođii juoga mu siidagilis, ja dat lei sámi morráneapmi. Eadni šattai fáhkka sápmin ja álggii hirbmosit beroštit sámi kultuvrras. Son válddii fas boares sámi gođđinárbevieruid atnui, ja vikkai daid ođasmahttit. Lei fáhkka hui bivnnut leahkit sápmin, ja eadni siđai mu goarrut gávttiid olles bearrašii. Mun dat gorron, ja fargga ledje sis buohkain gávttit ja gait mat gulle dasa. Fáhkka mun ledjen áidna bearrašisttán geas eai lean gait dát biktasat, ja áidna guhte ii atnán gávtti. Mu oappáguovttos leigga daid vuosttamuččaid gaskkas geat konfirmerejuvvuiga Návuongávttiin 50´ jahkái. Buohkat atne gávtti gábavuođain. Ieš in duostan, gullen "fjellfinnaid" hiddjideame, ii min gákti lean dohkálaš. ¶ Jagit vásse ovdal go viimmat nahkehin gávtti ja vuosehin almmolaččat dan. Mannen beassášfeastivála konsertii. Máŋggat mu ustibiin oidne mu, muhto ii oktage dadjan maidege. Die dat lei fas, jávohisvuohta mii galggai jávkadit mearrasámevuođa. Maŋŋá bázii gákti skáhppii sorját guhká, in sihtan dan atnit, báhcen baicce siidii go ledje doalut. ¶ Dat čulle muoraid Dat bolde jalgŋáid Dat gende eatnamiid Muhto ruohttasiidda, min ruohttasiidda eai ollen. ¶ Maŋŋelaš guđđen siseatnama, máhccen riddui. Gávdnen rahčanguimmiidan ránnjágilis, gilis mii lei veaháš unnit dáruiduvvon go iežan siidagilli. Sámevuohta vuhttui buorebut doppe. ¶ Doppe nuorat ledje fas atnigoahtán gávttiid, ja ollugat ledje oahppan sámegiela. Álbmot lei váldimin atnui boares árbevieruid ja máttuid árbbi. Mun ge serven, mis ledje oktasaš beroštumit: Ruohttasiiddámet gávdnat ja čuvgehit daid ođđaáigásaš máilmmis. Ovttas leimmet gievrrat. ¶ Guorahallagohten iežan siidagili boares árbevirolaš sámebiktasiid, ja gorron daid sihke dávvirvuorkái ja iežá berošteddjiide. Eai lean gal gait giliolbmot nu mielas dasa. Máŋggas oaivvildedje ahte galggaleimmet diktit sámevuođa orrut ráfis, dat han lei juo measta jávkan, mii leimmet measta juo beassan geaidagassii, leimmet fargga joavdan gosa galggaimet. Báhcán ledje dušše hilat, maidda viggen heakka bossut. Soapmásiid mielas lei dát measta hávderáfi rihkkun, sámevuohta lei jápmán ja hávdáduvvon ja nu berrelii bissut maid. ¶ Lei dugo vuostebiekkas bargat, ledjen boastto báikkis boastto áigái buktagiiddánguin. Ledje eanáš eretfárren giliolbmot geat beroštedje mu duojis, muhto sii maid dárbbahedje láddanáiggi. ¶ Dovden soameslágan doaivvuhisvuođa, muhtunlágan vuolláneami. Dikten orrut ráfis fas daid mu burgosiid, bidjen daid eret. Máhttu goit bissu mu siste, dat gal lea mu mielde vaikko gosa de jođežan. Mus ain ledje olu gažaldagat identitehta birra ja das mo galggai riekta bargat. Mii nuorat leimmet nu olu sárdnon min oktasaš áššiideamet, muhto ii oktage mis lean jidnii, soaitá danin go eat diehtán rivttes bálgá ovddosguvlui. ¶