Mánáidgárdi lea dehálaš báiki gos sáhttet kártet mánáid giellaovdáneami , ásahit buriid stoahkanbirrasiid ja leat doarjjan váhnemiidda ja váhnenovddasteaddjiide . Dakkár vuhtiiváldimiid sáhttet maid árvvoštallat oktagaslaš goziheamis ( goziheamis , mii vuođđuduvvá dáhpáhussii ain hávil ) Nasjonal kreftplan našunála borasdávdaplánas ( Sd.prp.nr. 61 , ( 1997-98 ) ) leat deattuhan eastadandoaimmaid nugo borramuša ¶ internáhtas , sáhttet dárbbašit nana goziheami . Dan láhkai sáhttet buohcceviesus ráhkkanit dulkondárbui juo dalle go pasienta boahtá . Positiivvalaš guottut sámegiela ja -kultuvrra hárrái ja vejolaš ekonomalaš bálkká ásaheapmi sáhttet iktit gelbbolašvuođa . Ruhtavallji lea mearkkašahtti boahttevaš ovddideapmái , ja dan berre lasihit , muhto seammás ferte jurddašit vuđoleappot makkár ordnejeaddji doaimmat sáhttet nannet fágasuorggi . heami váste dahket dalle dušše unna oasáža ollislaš huksengoluin ja sáhttet gilvalit bures ođđainvesterenprošeavtta eará poasttaiguin . Vuosttaš lađđasa e-bustávas mearriduvvo ahte daid fulkkiid náittosguoibmi dahje ovttasássi , geat leat namuhuvvon b- , c- ja d-bustávain maiddái sáhttet eaiggáduššat bohccuid siidaoasis , jus fal lea mearkavuoigatvuohta , gč. § 4–1 ja § 7–3 vuosttaš ja nuppi lađđasa . Juste earráneami / goabbat sadjái mannama oktavuođas sáhttet ge leat garra ákkat ložžet § 4–9 mearrádusaid dan birra gii sáhttá eaiggáduššat bohccuid siidaoasis , geahča mearkkašumiid njealját lađđasii . Eará boazoeaiggádat , dahje earát geain lea rievttálaš beroštupmi dasa ahte dilli heaittihuvvo , sáhttet ovddidit ášši ja gáibidit dili heaittihuvvot . Viiddit vuoigatvuođat sáhttet leat dološ áiggi geavaheami vuođul . Njuolggadusat mat sihkkarastet ahte stivradoaibma lea vuoruid mielde , sáhttet iešalddiset hehttet eanetlogu boastut geavaheamis iežaset fámu , go dihtet ahte sis ii leat stivrejupmi « agi beaivvi » . Deaŧalaš oasit gárgedeamis sámiid iešmearrideami ja vejolašvuođa oassálastit mearrádusaide mat gusket sámi beroštusaide sáhttet guovdilastojuvvot sámiid mieldemearridanvuoigatvuođa birra . ILO-konvenšuvnna gáibádusat ráđđehusaide leat vuođđun eamiálbmogiid vuoigatvuođaide , maid sis lea vuoigatvuohta oažžut dohkkehuvvot , eaige dat čilge man guhkás sáhttet dohkkehit . Okta dain leanastivrrain gos lea boazodoallu leanas , sáhttet váldit badjelasaset dálá guovllulaš bargguid . Dán sáhttet dahkat omd. go oidnet ahte ovdalaš mearrádus ii doaimma ulbmiliid mielde , dahje go našunála njuolggadusat earáhuvvet nu ahte rievdadeapmi lea vejolaš . 15 Boazoguohtunlávdegoddi mearrida áššiin mearrádusaid bokte . Vai sáhttet dahkat mearrádusa , de galget golbma miellahtu jienastit seammáláhkái . Vuosttaš lađas gieđahallá makkár gohččosiid lávdegottiid sáhttet fápmuibidjat go konvenšuvdna rihkkojuvvo , earret fal lobihis guođoheami , mii gieđahallojuvvo nuppi lađđasis . Njálmmálaš šiehtadallamiin sáhttet atnit daid seammá gielaid . ILO-konvenšuvnna gáibádusat ráđđehusaide leat vuođđun eamiálbmogiid vuoigatvuođaide , maid sis lea vuoigatvuohta oažžut dohkkehuvvot , eaige dat čilge man guhkás sáhttet dohkkehit . Okta dain leanastivrrain gos lea boazodoallu leanas , sáhttet váldit badjelasaset dálá guovllulaš bargguid . Go dárbbašuvvo dalle sáhttet boazoguohtunlávdegoddi ja dárkkistangoddi atnit áššedovdiid veahkkin guorahallat sierralágan čielggadanbargguid . Maiddái neavvuid maid dárbbašit boazodoalus sáhttet fievrridit ráji rastá mávssekeahttá vearu , duollu ja divvadiid . Dán sáhttet dahkat omd. go oidnet ahte ovdalaš mearrádus ii doaimma ulbmiliid mielde , dahje go našunála njuolggadusat earáhuvvet nu ahte rievdadeapmi lea vejolaš . Vai sáhttet dahkat mearrádusa , de galget golbma miellahtu jienastit seammáláhkái . Vuosttaš lađas gieđahallá makkár gohččosiid lávdegottiid sáhttet fápmuibidjat go konvenšuvdna rihkkojuvvo , earret fal lobihis guođoheami , mii gieđahallojuvvo nuppi lađđasis . Njálmmálaš šiehtadallamiin sáhttet atnit daid seammá gielaid . ILO-konvenšuvnna gáibádusat ráđđehusaide leat vuođđun eamiálbmogiid vuoigatvuođaide , maid sis lea vuoigatvuohta oažžut dohkkehuvvot , eaige dat čilge man guhkás sáhttet dohkkehit . Okta dain leanastivrrain gos lea boazodoallu leanas , sáhttet váldit badjelasaset dálá guovllulaš bargguid . Go dárbbašuvvo dalle sáhttet boazoguohtunlávdegoddi ja dárkkistangoddi atnit áššedovdiid veahkkin guorahallat sierralágan čielggadanbargguid . Dán sáhttet dahkat omd. go oidnet ahte ovdalaš mearrádus ii doaimma ulbmiliid mielde , dahje go našunála njuolggadusat earáhuvvet nu ahte rievdadeapmi lea vejolaš . 15 Boazoguohtunlávdegoddi mearrida áššiin mearrádusaid bokte . Vai sáhttet dahkat mearrádusa , de galget golbma miellahtu jienastit seammáláhkái . Vuosttaš lađas gieđahallá makkár gohččosiid lávdegottiid sáhttet fápmuibidjat go konvenšuvdna rihkkojuvvo , earret fal lobihis guođoheami , mii gieđahallojuvvo nuppi lađđasis . Njálmmálaš šiehtadallamiin sáhttet atnit daid seammá gielaid . Dáid njuolggadusaid , ja vel bálkkašumi ruhtasturrodaga , sáhttet Norgga , ¶ Ruota ja Suoma sámeministarat ja sámediggepresideanttat rievdadit . Neahta vejolašvuođat ja vuordagat johtileappot almmuhit ja dávjjibut ođasmahttit dieđuid sáhttet almmatge mielddisbuktit ahte « ii leat dilli » jorgaladdat nugo livččii sávahahtti . Gielddalaš ealáhusafoanddaid ja eará doarjjaortnegiid oppalaš čavgen sáhttet oanehis áiggi vuollái váikkuhit negatiivvalaččat ealáhusdoibmii mii mealgadii vuođđuduvvá almmolaš doarjagii . Eahpenjulges čuovusin sáhttet leat ahte gaskaboddosaččat manahuvvojit dahje gáržžiduvvojit birasguohtuneatnamat , ahte boazoeaiggádii gártá lassebargu ja bohccuide ráfehisvuohta . b Geat eai leat barggus sáhttet leat studeanttat , bargguheamet , lámisvuoðaoajuhasat je. geain ii leat dienasbargu . Gielddasuorggis sáhttet govdabáddečovdosat nannet siskkáldas gulahallama hálddahusa , skuvllaid ja eará gielddalaš doaibmaovttadagaid gaskkas . Buorrin projeaktaovdamearkan sáhttet UNIREGprojeavttat namahuvvot . Allaskuvllaide addojuvvo maiddái váldi álggahit oahpuid alit dásis daid duovdagiid siskkabealde main sáhttet addit doavttergráda , muhto váldi alit dásis muđui gal ain galgá leat departemeanttas . Lohkomateriála guovtti stáhtalaš sámi joatkkaskuvllas ja fylkkagielddalaš joatkkaskuvllain váldosaččat Davvi-Norggas ja Davvi-Trøndelágas sáhttet albmadit bestenpotensiála alit ohppui . Ohccit geain lea sámegiella nubbegiellan dahje sámegielmáhttu man leat ožžon eará vuogi mielde , sáhttet váldojuvvot sisa juos cevzet giellaiskosis . Áigeguovdilis doaibmabidjun sáhttet leat muhttádusstipeandaortnegat vai váldofágahasat sáhttet ráhkadit doavttergrádaohcamušaid . Oahppit geat čuvvot L97 Sámegiella sáhttet válljet ovtta dáin vejolaš viđa giellavejolašvuođain - Sámegiella vuosttašgiellan lea jurddašuvvon sámegielat ohppiide geat hálidit oahpahusaset sámegillii . Sápmelaš ollesolbmot geat leat čađahan 9-jagi skuvlla ovdal go vuoigatvuohta oažžut sámegiel ja sámegillii oahpahusa bođii fápmui , sáhttet gáibidit oažžut sámegiel oahpahusa . Dan eai dohkket rávisolbmot eaige eará mánát , ja mis rávisolbmuin sáhttet čuožžilit dovddut , jurdagat ja meanut maid eat lean jurddahan , jurdagat ja meanut maid eat lean jurddahan , eatge hálidan . ¶ oažžut gálggaid vai sáhttet ohcat dieđuid oahppogeainnud ja fidnuid birra ja bargomárkana birra báikkálaš ja riika dásis . Dat maid sáhttet leat dušše rabas bivdináigodagas , ja muđui bievlavuodjináigodagas ii leat lohpi daid geavahit . Vállat main lea guhkit gaska vuodjingeainnu ja leairasaji gaskal sáhttet oažžut dispensašuvnna 4 mohtorfivrui . Báikái maid ohcan fátmmasta , lulabealde Ádjetjoga , bivdimet maiddái vuđolaččat árvvoštallat lea go stuorát mássávieččahat heivvolaš guollešaddademiin , dahje sáhttet go dát guokte ealáhusa leat hehttehussan goabbatguoibmáseaskka . Mo sáhttet váhnemat leat mielde barggus ¶ Nuppi vuoru sis lea valljivuohta ja sáhttet veahkehit din go dis lea vádjitvuohta . Mánáidgárdi lea dehálaš báiki gos sáhttet kártet mánáid giellaovdáneami , ásahit buriid stoahkanbirrasiid ja leat doarjjan váhnemiidda ja váhnenovddasteaddjiide . Mánáidgárdi lea dehálaš báiki gos sáhttet lágidit doaimmaid nu ahte dat ovddidit máná giela . Čoahkkáigeassimis sáhttá ge dadjat ahte buot ovdalis namahuvvon mánáin sáhttá giellaovdáneapmi dáhpáhuvvat njozet ja/dahje sis sáhttet leat iešguđetlágán ja iešguđetdási giellaváttisvuođat , danin go sis lea eará váddu mii dagaha dan . Sidjiide sáhttá maid leat váttis áddet dieđuid maid mánáidgárddis dahje skuvlaluohkás addet buot mánáide oktanis ja sis sáhttet leat váttisvuođat oažžut áddemis dasa mii gielalaččat gaskkustuvvo omd. go mánát leat čoahkkanan . Dávjá čájeha sin láhtten unnán láddama , sis sáhttet leat konsentrašuvnnaváttisvuođat , sii sáhttet leat njáiggut ja lea maid dávjá ahte mánát geain leat giellaváttisvuođat eai gárostuva bargat dan maid soames sihtá sin bargat . Várvešvuođa sáhttet maid vuorjat dakkár dilálašvuođat mat boktet gilvaleaddji hálu ja dárbbu . Rávisolmmoš sáhttá maid bargat ollu movttiidahttin dihtii máná reflekteret gielas , sáhttet ovdamearkka dihtii logadettiin jitnosit , bisánit erenoamáš sániide ja smiehtadit daid sisdoalu jitnosit ovttas mánáin . Álggos gal lea jietnadatvuogádat lunddolaččat ráddjejuvvon ja álki ja das sáhttet leat dušše moadde álkis jietnadaga , nugo m-n , p-b . ÁGOR stimulerii pedagogaid álggahit vissis doaimmaid , ja dat attii sidjiide fágalaš oadjebasvuođa ja buori vuođu man alde sáhttet árvvoštallat vejolaš viidásit iskkademiid Pedagogalaš Psykologalaš Bálvalusas . Fuones bohtosat sáhttet leat danne go oahppi ii leat hárjánan dákkár bargguide , sáhttet leat danne go fonologalaš diđilašvuohta ii doaimma dahje danne go lea váttis čatnat oktii fonologalaš ja semánttalaš kodaid . Eanas pasieanttat leat smávva nieiddat ( 2-6 jagi ) , muhto maiddái veahá stuorat gánddat ja gánddat geat aiddo leat ollemin rávásmanahkái sáhttet oažžut lađasleasmmi spirrallađđasiidda . Nubbi bealli mánáin sáhttet oažžut viehka lossa lađasleasmmi . Golut dihtorveahkkeneavvuid oastit ja rivttes bargoguottu heivehit dihtora ektui sáhttet danne máksojuvvot . Niibi ja vuostáheavval main lea njuolggočiegat geavja sáhttet leat buorit veahkkeneavvut . Liigegolut dávdda geažil sáhttet addit vearrogeassinvuoigatvuođa . Manimušamyloidose sáhttet dikšut . Árvoštallo ahte 80 % daid olbmuin geain lea Bechterewa dávda sáhttet joatkit bargoeallima gitta penšuvdanaahkái . Drenat sáhttet dagahit ahte hávvi šaddá eambbo rašši ja hearki .