Son riegádahttá bártni, ja don galggat gohčodit su Jesusin, dasgo son beastá álbmogis sin suttuin. Go Jovsset morihii nahkáriinnis, de son dagai nugo Hearrá eŋgel lei gohččon, ja válddii Márjjá lusas áhkkán. Muhto niegus sii várrejuvvojedje máhccamis Herodesa lusa, ja sii manne eará luotta ruoktot eatnamasaset. Ja son čuožžilii, válddii máná oktan su etniin ja vulggii Egyptii seammá ija. Mánáidgoddin Betlehemas Go Herodes árvidii ahte viisát ledje beahttán su, de moaráhuvai; ja son gohčui goddit buot bárdnemánáid Betlehemas ja oppa dan guovllus geat ledje guovttejahkásaččat ja nuorabut, dan áiggi mielde maid Herodes lei gullan viisáin. Soai leigga čohkkámin fatnasis áhčiineaskka ja čiktimin firpmiid. Jesus sárdnida ja buorida Dasto Jesus vádjolii miehtá Galilea; son oahpahii sin synagogain, sárdnidii evangeliuma riikka birra ja buoridii olbmuid buot buozalvasain ja vigiin. Doama soabadit vuostebeliinat diggái manadettiin. Dat guhte geahččá nissonii anistumiin, lea juo rihkkon náittosdili váimmustis. Náitalan nisu lea lága mielde čadnojuvvon boadnjásis nu guhká go boadnjá eallá. Go don attát attáldagaid gefiide, de ale daga dan rábmomiin nugo guoktilaččat dahket synagogain ja šiljuin, vai olbmot gudnejahtášedje sin. Sii liikojit čuožžut synagogain ja gáhtačiegain rohkadallamin, vai olbmot fuomášit sin. Dasgo dii dubmejuvvobehtet ieža dan duomu mielde mainna dubmebehtet earáid, ja didjiide mihtiduvvo seammá mihtuin mainna ieža ge mihtidehpet. Šattuin dii dovdabehtet sin. Sáhttá ba viidnemurjjiid gal čoaggit bastilislánjáin dahje fiikkoniid gáskálasain ? Šattuin dii nappo dovdabehtet sin. Go Jesus lei heaitán sárdnideames, de olbmot hirpmástuvve su oahpaheamis, dasgo son oahpahii sin isitvuođain ii ge nugo sin čálaoahppavaččat. Goappá lea álkit dadjat, jogo: Du suttut leat dutnje ándagassii addojuvvon, dahje: Lihka bajás ja vázzil ? Jairosa nieida ja nisu gii guoskkahii Jesusa biktasa. Dan botta go son ain lei sárdnumin sidjiide, bođii synagoga ovddasčuožžu ja luoitádii su ovdii ja dajai: " Mu nieida lea aiddo jápmán, muhto boađe bidjat gieđat su ala, de son ealáska fas. " Son oahpahii sin synagogain, sárdnidii evangeliuma riikka birra ja buoridii buot buozalvasaid ja vigiid. Go son oinnii olmmošjoavkku, de árkkášii sin njuorrasit, dasgo sii ledje goarránan ja bieđganan, dego sávzzat geahčči haga. Allet váldde ruđaid mielddádet boahkániin, allet golli, allet silbba dahje veaikki. Ja go boahtibehtet vissui, de dearvvahehket dan ráfiin. Go Johanas gulai giddagasas maid Kristus dagai, de son vuolggahii muhtumiid máhttájeddjiinis jearratsus: " Leat go don dat guhte galgá boahtit, vai galgat go mii vuordit muhtun eará ? " Áhččán, mun rámidan du, almmi ja eatnama Hearrá, danne go leat čiehkan dán viisáin ja oahppan olbmuin, muhto leat almmustahttán dan uhcahaččaide. Son manai Ipmila vissui ja borai oaffarláibbiid maid sus ii lean lohpi borrat ii ge su olbmáin, muhto duššefal báhpain. Jos mun áján olggos bahá vuoiŋŋaid Beelsebula fámuin, gean fámuin din iežadet oahppit ádjet olggos daid ? Muora dovdá dan šattuin. Nu geavvá dáinna bahás sohkabuolvvain ge. Ja son čujuhii gieđain máhttájeddjiidasas ja celkkii: " Gehččet, dá leat mu eadni ja mu vieljat. Jesus galleha vihtta duhát olbmá Go Jesus gulai dán, de son vulggii eret fatnasiin muhtun oktonas báikái, gos sáhtii leat okto. Son vástidii: " Juohke šaddu man mu almmálaš Áhčči ii leat gilván, gaikkihuvvo ruohttasiin. Jesus vástidii: " Ii leat riekta váldit láibbi mánáin ja bálkestit dan beatnagiidda. " Sii vástidedje: " Muhtumat dadjet gásttašeaddji Johanassan, earát dadjet Elian, ja earát gis dadjet Jeremian dahje muhtumin profehtain. " Dát šládja áddjojuvvo olggos dušše rohkosiin ja borakeahttáivuođain. " Simmon, mo du mielas orru: Geas gáibidit máilmmi gonagasat tuolu ja vearu ? Mánáineaset vai vierrásiin ? " Muhto go bálvaleaddji manai olggos, de deaivvai muhtuma bálvalanguimmiinis gii lei sutnje velggolaš čuođi denara. Go nuorra olmmái gulai dan, de manai eret moraš mielain, dasgo son lei hui rikkis. Geahča, du gonagas boahtá du lusa, vuollegažžan, riide áseniin, fievrošibiha várssáin. Ja buot maid ihkinassii dii átnubehtet rohkosiinnádet, oažžubehtet, jos oskubehtet. Jos dii vástidehpet munnje, de mun cealkkán didjiide gean fámuin mun dagan dán. Muhto jos mii vástidit: Olbmuin, de fertet váruhit olbmuin, dasgo buohkat atnet Johanasa profehtan. Ehpet go leat goassege lohkan čállagiin: Dat geađgi man huksejeaddjit hilgo, lea šaddan váldočiehkageađgin. Almmiriika sáhttá veardiduvvot gonagasain gii lágidii heajaid bárdnásis. Sii háhket alcceseaset govda rohkoscecciid ja stuora bivttasdihpiid; sii liikojit čohkkát boaššumusas go leat guossis ja synagogaid buoremus sajiin, ja sii dáhttot áinnas olbmuid buorástahttit sin márkanšiljuin ja gohčodit sin rabbin. Seammá láhkái dii gis orrubehtet vanhurskásat olbmuid čalmmiin, muhto siskkáldasas lea dievva guoktilašvuohta ja lágahisvuohta. Dáinna dii duođaštehpet ieža ahte dii lehpet sin mánát guđet godde profehtaid. Muhtumiid dii goddibehtet ja russiinávlebehtet, earáid dii spihččebehtet din synagogain ja doarridehpet gávpogis gávpogii. " Gea, son lea gámmáriin ", de allet oskko dasa. Son vuolggaha eŋgeliiddis alla básonšuoŋain, ja sii čohkkejit njealji máilmmečiegas sin geaid son lea válljen, almmi nuppi ravddas gitta nuppi ravdii. Guokte nissona ferdneba milluin; nubbi váldojuvvo, ja nubbi báhcá. Buot álbmogat čohkkejuvvojit su ovdii, ja son rátká sin, dego geahčči rátká sávzzaid gáiccain; sávzzaid bidjá olgeš beallái ja gáiccaid gurut beallái. Bajitbáhpat ja álbmoga vuorrasat čoahkkanedje dál bajimušbáhpa Kaifasa gárdimii ja lihtodedje váldit Jesusa gitta gávvilvuođain ja goddit su. Go son bođii ruovttoluotta, de gávnnai sin fas oađđimin, dasgo sin čalmmit ledje lossadat nahkáriin. " Diet lei nasaretlaččain Jesusiin. " Ovccát diimmus Jesus čuorvvui alla jienain: "Eli, Eli, lema sabaktani ? Ja muhtun sis viegai dakkaviđe su lusa, válddii guobbarasa ja láktadii dan suvrra viinniin, bijai dan soabbegeahčái ja attii sutnje juhkat. Muhto Jesus čurvii fas alla jienain ja attii vuoiŋŋas. Olbmot hirpmástuvve su oahpaheamis, dasgo son oahpahii isitvuođain ii ge nugo čálaoahppavaččat. Máret luddii galdda ákšuin. Mun lohken dainna iežan verddiin. Dainna čuđiin ruvnnuin áiggun bierggu oastit. De bođii bedjelolmmoš ráidduin. Dat lea náitalan duon dálu nieiddain. Máhte vujii biillain. Mun čálán bleahkain. Lea milkkiin. In eale dainna biepmuin. Máhtátgo mášiinnain čállit? Dat láve álo riidalit isidiin. Ale hilboš ádjáin! Doarjjaruđaiguin Sámediggi sáhttá vuoruhemiidis mielde addit doarjaga kvalitehtaloktendoaimmaide gielddain, fylkkagielddain ja oahppoásahusain, buohtastahte kap. 1.5. Dearvvašvuođabargiidlága § 10, mii gieđahallá dieđuid addima pasienttaide, ja pasientavuoigatvuođalága § 3-1, mii gieđahallá vuoigatvuođa informerejuvvon miehtamii, leat ovdamearkkat dakkár vuoigatvuođain. Jus lea kapasitehta, háliida guovddáža jođiheaddji johtit Davvi-Supmii ja vejolaččat maid Davvi-Ruŧŧii doaimmainis. Alimusriekti lea almmatge albmanahttán dainna lágiin ahte mearrádus... Dáinna háliidan čatnat oktii digáštallamiid fidnopedagogihka ja álgoálbmotoahpu birra, mat dán rádjái leat leamašan birrasiin man gaskkas lea leamaš unnán oktavuohta. Go funet lea guolli goddomin, de fitná olmmoš buođu luhtte dušše oktii jándoris, savdnjileamen joddu amas dat dierrut, suollemasat dainna doaivvuin ahte nago de lea boađistan. Vuostálasvuođat dán guovtti oahpaheaddjijoavku gaskkas lea dovdos fenomena Norgga joatkkaskuvllain, dan rájes go fidnoskuvla ja gymnasa biddjojuvvojedje oktii joatkkaskuvlan jagis 1976. Fidnofágain ferte eambbo oahpahit fága historjjá ja bidjat dan oktii sámi kulturhistorjjáin. Danne dárbbašuvvo nu buorre gulahallan go vejolaš Sámedikkiin. makkár lea sámi guovlluid bargoeallin guđege fágas, ja sámi máhtu dokumentašuvnnain Barggadettiin vuođđolávddiin leat Sem-julggaštus, ráđđehusbellodagaid prográmmat ja álbmotrievttálaš geatnegasvuođat adnojuvvon vuolggasadjin. 2 Oassi IV čilge makkár sisdoallu ja mearkkašupmi gieskat celkojuvvon Alimusrievttiduomuin Selbuáššis ja čáhputáššis lea. Dán barggus lea erenoamáš deaŧalaš bures gulahallat Sámedikkiin guđe láhkai galgá návccaid atnit. Dál ii galgga dát ipmirduvvot makkárge válgamiin, muhto sáhtán dadjat ahte Donalda jorgaleapmi sámegillii lea buorre evttohus, dasgo dat addá mánáide vejolašvuođa lohkat eatnigielaset. Seammás háliidan dadjat ahte sámi aviissain, sihke darogillii ja sámegillii, lea sin iežaset funkšuvdna. Dieđán ahte lea leamaš guhkilmas digaštallan dán birra buot bellodagain, erenoamážit Finnmárkkus. Ráđđehus justiisaministara bokte lea nugo diehtibehtet ovdanbuktán gaskaboddosaš sárgosa mas leat iešguđetlágan čovdosat guđe láhkai eatnamat boahtteáiggis galggašedje hálddahuvvot, ja son deattuha sakka gulahallama sihke Sámedikkiin ja Finnmárkku fylkkadikkiin ášši gieđahaladettiin. Doaivvun ahte gávdno čoavddus mainna buohkat sáhttet eallit, ja lassin doaivvun ahte digaštallan lea mielddisbuktán ahte buohkat Finnmárkkus, sihke sámi ja ii-sámi birrasis nanosmuvvet dáinna. Gažaldat válganjuolggadusain lea maiddái konstitušuvnnalaš. Mii gusto ieš válgaortnegii, de lea deaŧalaš ahte Sámediggái váfistuvvo lobálašvuohta, buot sámi joavkkuin. Nubbi lea ahte válbmasit hábmejuvvon gáhttenráđđenvugiin ferte atnit deastta sámi luondduárvvuin ja vieruiduvvamiin. Dieđáhusas čuožžu čállojuvvon ahte ráđđehus háliida joatkit gulahallama Sámedikkiin vai ožžojuvvo oktasaš áddejupmi das mo álbmotrievttálaš mearrádusat rievtti birra iešmearrideapmái galget áddejuvvot, ja sáhttit hábmejuvvot geavatlaš politihkkan Norggas. Danne lea doaivumis ahte gulahallan Sámedikkiin dán gažaldagas šaddá nu konkrehtalažžan go vejolaš. Gulahallan Sámedikkiin Buoremus veahádat dahje eamiálbmotpolitihka mii oažžut buori gulahallama bokte. Sámediggi lea maiddái čujuhan ahte háliidit iežaset geahččat ovttaárvosaš guoibmin gulahallamis Ráđđehusain ja Stuorradikkiin. Ráđđehus áigu láhčit dilálašvuođaid nu ahte departemeanttat álggahit oktasaš geavada dáid duovdagiin. Ráđđehus áigu lassin gulahallamii Sámedikkiin maiddái gulahallat eaktodáhtolaš sámi organisašuvnnaiguin, sámi ealáhusorganisašuvnnaiguin ja earáiguin sámepolitihka hárrái. Distriktapolitihkalaš gaskaomiid juogedettiin guovlluguovdasaš searvevuhtii galgá adnojuvvot deasta Sis-Finnmárkku dilálašvuođain. Gielda- ja guovlodepartemeanta, man mun ovddastan, lea addán ruđaid searvvi álggaheapmái ja veahkeha vel gárgedankapitálain. Nugo daddjuvvon, de hábmejuvvo maiddái sámepolitihkka máŋgga departemeanttas fuolakeahttá iešguđet áigodaga sámedieđáhusain. Buoremus sámepolitihkka ožžojuvvo áigálii sámi veahkadaga, man ovddasta Sámediggi, ja ráđđehusa gaskaneas ipmárdusain. !Ilona's examples Virgeloguid lea suohkan dássážii geahpedan dainna lágiin go olbmot luhpet virggiin. Mii leat ášši ovddidan sihke go leat fitnan departemeanttain ja go ministarat ja stádačállit leat finadan min suohkanis. Dasa lassin leat fylkkamánniin, fylkkagielddain ja a-etáhtain ságastallan ášši. Gonagaslaš (HKH) prinseassa Märtha Louise oahppalattai suohkana ovttas Finnmárkku fylkkamánniin njukčamánus. Suoidnemánus lei bargguhisvuohta alimusas, muhto de ledjege unnánat bargguin doaibmabijuid bokte (dušše 17, ja njukčamánus ledje 67). Háldooamit (eiendeler) lassánedje 11 mill kruvnnuin. Čakčat 2000 bártiideimmet Kontor 2000 prográmmain. Sisabidju báŋkui (bankinnskudd) ja oanehisáiggi bearramat lassánedje 15.5 mill kruvnnuin. Jagis 2001 adnojuvvui oahpahussii njulgestaga etáhtaid iežaset bušeahtain. Ruđain osttiimet liseanssaid Skrivebord 2000 ja web-rámmaide, oahpu hábmet IBM webgálvvu ja oastit liigemodulaid Kontor 2000:ii (Politiker og Publikum). Suohkan lea vuoruhan oažžut vuođđodoaimmaid sadjái vai sámegiela sáhttá čállit dássálaga dárogielain, nu guhkás go terminologiija gávdno. Njálmmálaš dásis lea sámegiella dássálaga dárogielain. Viidáseappot álggahuvvui bargu man fylkkagielda ovttaidahttá ulbmiliin ahte ráhkadit raportta fáttáin č Sis-Finnmárkku čuovvoleapmič. Stáda gáibida eambbo ahte eambbo suohkaniin go regulere ja lágaid rievdada ja suohkanat galget ovttatládje ođasmahttojuvvot. Bargobearráigeahčuin ja bargodearvvašvuođabálvalusain mii ovttasráđiid čielggadeimmet dárbbašlaččamusaid ja nu vealttaimet bággosáhkkoheamis. Ossodat lea maiddái bures álgui boahtán suohkanlaš bearramiiguin, viessodoaluid bearramat lassánedje 2,700 duháhiin ovddit jagi rájes. Giellakantuvrras ii leat formála váldi álggahit gielladoaimmaid etáhtain, muhto veahkehit. Eai leat šat nu ollu ohcamat priváhta ealáhusain. Suohkan lea maiddái ráhkadan plána geahpedit guollehivvodaga muhtin jávrriin suohkanis. Ulbmilin lea buoridit guollekvalitehta, ja hukset vejolašvuođa dinet jávrreguliin. 8 ođđa bargosaji ásahuvvojedje jagis 2001 ealáhusfoandda ruhtadoarjagiin. ...oktasaš jahkeplána suohkana mánáidgárdiin... Mii leat lihkostuvvan bures dáinna prošeavttain. Mii álggaheimmet maiddáí beanagittaváldimiin... Vestfjellprošeakta, mas kártet guollehivvodagaid jávrriin davábealde eanu. Virgáibidamiid bisseheapmi daguhii ahte mii leat unnidat sadjásašbargiid anu mánáidgárddiin ja skuvllain. Skuvlajagis 2001/2002 leat oktiibuot 469 oahppi suohkana vuođđoskuvllain. Oktiibuot lei 115 mánás sadji suohkana mánáidgárddiin ja priváhta mánáidgárddiin. Ođđajagimánus 2001 lei Beazedievvá mánáidgárdi doaimmas golmmain ossodagain. Beassášmárkaniin fitne sullii 9000 guossi ja 3500 guossi ledje čakčamárkaniin. Hábmemiin, musihkain, girjjiiguin ja lihkademiin barggaimet fáttáin. ...muhto mii diehtit ahte fágagirjjit leat divrasat ja diimmá jagi bušeahtain ii sáhttán investeret. Okta sivvan lei go mis eai lean jođiheaddjit guhkes áigodagaid máŋggain bálvalusain. Mánáidsuodjalusas lea oktiibuot 44 mánáin leamaš oktavuohta. ...galgá eanemus lágis veahkehit sin ruovttuin. Eambbo doaimmat ruovttuin váikkuhit maiddái veahkkebálvalusossodaga. Jagi loahpas álggiimet ođđa turnusiin, bargit ledje fárus dán barggus ovttasráđiid luohttámušolbmuiguin. Sihke Mázes ja Guovdageainnus leat boarrásat viššalit finadan doaibmaguovddážiin. Suohkan sáhtosta ain boarrásiid ruoktot ovan doaibmaguovddážiin. Mis leat ovttasbargočoahkkimat PP-bálvalusain, skuvllain, mánáidsuodjalusain ja skulvadearvvašvuođabálvalusain. Bálvalusas lea nubbi suohkanfysioterapeuta fástabálkkáin ja nubbi priváhta dásis, gii oažžu 100 % doarjaga. Suohkana šibitdoavttir oassálastá maiddái suohkaniidgaskasaš ealgamerkemis, mas radiomerkejit ealggain Kárášjoga ja Guovdageainnu suohkaniin. Juogada vávtta guovllušibitdoaktáriin. Buollinveahka lea maiddái leamaš skuvllain ja mánáidgárddiin muitaleame buollingáhttema, ja oassálastán DBE jahkásaš buollingáhttenvahkus. Viidáseappot álggahuvvui bargu man fylkkagielda ovttaidahttá ulbmiliin ahte ráhkadit raportta fáttáin Sis-Finnmárkku čuovvoleapmi. Mii leat lihkostuvvan bures dáinna prošeavttain ja lea jotkojuvvon jagis 2002.