Dasto deattuhii presideanta ahte lea deatalaš ahte eamiálbmogiid bargojoavku oažžu vejolašvuođa deaivvadit dávjjibut go oktii jagis. Læstadianismma lea maid čatnan oktii persovnnaid iešguđet regiuvnnain. Mii heive bures oktii ránes datneláiggiin. Lea go Sámedikki mielas Microsoft duodaid anssašan vel oktii nuvttá máidnosa, mii ii leat duohta ge? Dat čohkkáiga oktii njuniid. Porsáŋggu loguin leat buot klássaid submi biddjon oktii. Lassin evttohii bargojoavku ahte sorjjasmeahttumit konvenšuvdnabarggus ráhkaduvvojit šiehtadallanja ráđđidanmekanismmat sámi gažaldagaid hárrái guovtti dásis: politihkalaš dásis nu ahte sámeministarat ja sámediggepresideanttat gávnnadit oktii jagis - hálddahuslaš dásis nu ahte ráđđehusaid ja sámedikkiid virgeolbmuid/virgeoapmahaččaid bissovaš joavku gávnnada dávjjibut. Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovdanbiddjojuvvo dieđáhus doaibmabijuid birra mat dahkkojuvvojit váfistan ja gárgedan dihtii sámiid giela, kultuvrra ja servodateallima. Deaŧalaččamus evttohus lea ahte láhka levgema birra gielddaid almmolaš visttiin heivehuvvo oktii sámi leavgga gustojeaddji geavahemiin. Alimusriekti ii leat dán vuođul gávnnahan dárbbašlažžan árvvoštallat guoddaleaddji áššeoasálaččaid subsidiára čuoččuhusa ahte stáhtalaš eaiggáduššanriekti ii soaba oktii Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaiguin eamiálbmogiid buohta. Alimusriekti lea almmatge albmanahttán dainna lágiin ahte mearrádus soahpá bures oktii ILO-soahpamuša nr. 169 artihkkala 14 nr. 1 vuosttas čuoggá njuolggadusaiguin ja deasttaiguin mat lea dán mearrádusa duogábealde, almmá dán čiekŋutkeahttá duomus. Guolásteapmi Sámediggi ja Guolástusdepartementa leat doallagoahtán fásta čoahkkimiid politihkalaš dásis oktii dahje moatte háve jagis. Stuorradiggi lea Sámelága mearrádusa oktavuođas maiddái mearridan, ahte oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat galget dorvvastit ja ovddidit sámi giela, kultuvrra ja servodateallima. Doahpagat biras, luondu ja kultuvra gullet lávga oktii. Vuostálasvuođat dán guovtti oahpaheaddjijoavkku gaskkas lea dovddos fenomena Norgga joatkkaskuvllain, dan rájes go fidnoskuvla ja gymnasa biddjojuvvojedje oktii joatkkaskuvlan jagis 1976. Fysihkas mis lei omd. assas girji duššefal elektrisitehta birra, muhto eat oahppan mo bidjat oktii goallusjohtasa. čujuhan dutkamii mii lea dahkkon sihke Sámis, Norggas ja olgoriikkas, ja čanan teoriija oktii iežan vásáhusaiguin. Dáinna háliidan čatnat oktii digástallamiid fidnopedagogihka ja álgoálbmotoahpu birra, mat dán rádjái leat leamašan birrasiin man gaskkas lea leamaš unnán oktavuohta. Oktiibuot dát ovdáneapmi bidjá ođđa gáibádusaid Norgga láhkaaddemii ja riektajurddašeapmái, mii ii baljo buot čuoggáin heive ollásit oktii ulbmiliin man vuođul lea mearriduvvon vuođđolága §110a ja konvenšuvdnamearrahusaid našuvnnalaš unnitlogu gáhttema birra. Lea sorjjasmeahttun ulbmil geahččalit oažžut Norgge lágaid buoremus vuogi mielde heivet oktii vuoigatvuođalaš ja politihkalaš gáibádusaiguin mat otne leat vuođđun." Dás áiggun jearrat heive go dát oktii ILO-konvenšuvnna gáibádusaiguin ja Oahppolága sirdimiin muhtin oahppoplánaid Sámedikki háldui. Dalle go Sámi joatkkaskuvla, Guovdageainnus ja Stáhta boazodoalloskuvla biddjojuvvuiga oktii 1.8.1988s rájes, dat dáhpáhuvai stuoradiggemearrádusa vuođul, mascelkojuvvo Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla ulbmila birra: Identitehtagiččit sáhttet šaddat juogo dainna ahte olmmožis ieš lea guovttesuorat (ambivalenta) gaskavuohta muhtin joavkku ektui, masa sus lea muhtin lágán gullevašvuohta, dahje dainna ahte identitehta maid ieš dovdá, ii heive oktii identitehtain maid earát addá sutnje. Etnalaš joavku sáhttá šaddat našuvdnan dahje moadde dahje máŋga etnalaš joavkku sáhttet suddat oktii oktan našuvdnan, muhto ain báhcat etnalaš joavkun. Áiggun namahit golbma konstruerejuvvon, muhto realistalaš ovdamearkka mo čeaddalaš identitehta ja fidnoidentitehta sáhttá doaibmat oktii Sis-Finnmárkkus: Muhtin mekánalaš fágaid oahpaheaddji iskkai oktii klássas man dávjá váhnemat jerre maid oahppit barge skuvllas. Ságastallen oktii olbmain gii bargá sámi oahpahusain Suoma Sámi leana "fylkaskuvlakántuvrras". Kapihtaliin 7.-10 áiggun hukset viidáseabbut dan vuđul ja láktit dan oktii analysain makkár lea sámi guovlluid bargoeallin guđege fágas, ja sámi máhtu dokumentašuvnnain, maid sáhttá gávdnat čálalaš gálduin ja dávvirvuorkkáin. Ii leat dušše dadjat nugo ránskkalaš antropologiijastudeanta maid oktii deiven Guovdageainnus: "Háliidivččen humadit muhtin noiddiin, sáhtát go muitalit munnje gos gávdnat dakkára.. Fágaoahpaheaddji cealká dás iežas sáváldaga, muhto geažiha seammás ahte dát ii heive oktii márkana sávaldagaiguin. Dušše oktii lean oaidnán čájáhusa mii čájehii álgoálbmoga rávdebarggu, nammalassii nenetsalaš rávdi Etnográfalaš dávvirvuorkkás St. Petersburggas. Muhtin jagiid mis lei eahketrabas skuvla barggahagas oktii vahkus. Oahppit geavahedje dan eahkeda measta dušše fievrodivvumii. Fidnofágain ferte eambbo oahpahit fága historjjá ja bidjat dan oktii sámi kulturhistorjjáin. Oainnán dárbbu dahkat dutkama ja ovdánahttinbarggu mas lea ulbmil ovddidit bargovugiid mat heivejit oktii sámiid ja eará álgoálbmogiid mánáidbajásgeassin- ja oahppanárbevieruiguin. Lea go Sámedikki mielas Microsoft duodaid anssašan vel oktii nuvttá máidnosa, mii ii leat duohta ge? Bissehit plánaid ahte vuot ain oktii vikkahit unnimusaid ja lotnolasdoalliid áibbas eret guolástusas. Evttohusat 1 ja 5 biddjoba oktii ja dát ášši biddjojuvvo bearjadaga 22.02.02 sierra áššin dán dievasčoahkkimis. Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná: Evttohusat 1 ja 5 biddjoba oktii ja ášši meannuduvvo bearjadaga 22.02.02 sierra áššin dán dievasčoahkkimis. Dan vuođul áigu Sámediggi vel oktii ávžžuhit Gieldda- ja guovludepartementta váikkuhit čoavdit ášši. Bissehit plánaid ahte vuot ain oktii vikkahit unnimusaid ja lotnolasdoalliid áibbas eret guolástusas. Evttohusat 1 ja 5 biddjoba oktii ja dát ášši biddjojuvvo bearjadaga 22.02.02 sierra áššin dán dievasčoahkkimis. Lea go boasttu áddejupmi ahte Sámediggi oktii doarjjui dan, ahte NBR berrii oažžut sámiovddasteaddji plánaláhkalávdegoddái?. Danne ferte doarjaga sámi pressiibisuhit sierra poastan stáhtabušeahtas, iige dan galgga seaguhit oktii juolludusaiguin mat mannet dábálaš kulturulbmiliidda. Dasto deattuhii presideanta ahte lea deatalaš ahte eamiálbmogiid bargojoavku oažžu vejolašvuođa deaivvadit dávjjibut go oktii jagis. Sámediggeráđi ollesáigepolitihkkárat ja politihkalaš ráđđeaddit geat orrot guhkkelis go 40 km eret bargosajis, ožžot máksojuvvot ruoktomátki ovddas oktii vahkkui. Danne ferte nannosit čatnat oktii plánaid, bušeahta ja veahkkeávnnasgeavaheami, ja doaimmahit daid nu ahte politihkalaččat mearriduvvon ulbmilat sáhttet ollašuvvat. Go Sámi ealáhusráđđi ja Sámi kulturráđđi biddjojit oktii oktasaš kultur- ja ealáhusossodahkan, de lea dárbu čielggadit siskkaldas rolladoaimmaid. Sámi ealáhusráđđi ja Sámi kulturráđđi biddjojit oktii oktasaš. Giella ja njámmálaš máinnasárbi leaba gullan oktii ja sirdán boares duođalašvuođa sohkabuolvvas nubbái. Lullisámit leat maŋŋá suddan oktii suopmelaččaide ja gárjillaččaide. Riika dárbbašii ovttastahtti fámuid, ja áddejuvvui nu, ahte álbmoga čanai buoremusat oktii luteránalaš osku. Maŋŋá dat suttai oktii stáhta ja girku johttiskuvlaortnegiin. Máŋggat bearrašat fárrejedje maid Suoma beallái Oarje-Anárii ja Soađegili davveosiide, Suobbadii, man ovddeš vuovdesámi kultuvra lei áibbas jávkan ja suddan oktii ođđaássiiguin juo 1700-logus. Dat biđgejedje ekologalaččat ja ekonomalaččat oktii gulli guovlluid Suoma, Ruoŧa ja Norgga Sápmái. Jagis 1749 addojuvvojedje mearrádusat, mat eai soahpan oktii dalá vuoigatvuođadilálašvuođaiguin ja mat vehážiid gáržžidedje siidagotti hállanválddi oamasteaddjin. Listtaid oktii goarrumis sápmelaččat leat geavahan seakka veatti,suona dahje luddejuvvon dolgedávtti. Vuođđogođan lea dávjá alit, rukses, ruoná jafiskes láđđi, mii heive bures oktii ránes datneláiggiin. Ovdal boaldima ledje eiseválddiin čielga oaivilat das ahte diekkár guovlluid eai galgan čatnat oktii geainnuid bokte. Fuomáš datte ahte mun merken tabeallain dušše ahte `nubbi vánhen lea sápmelaš, nubbi dáža'. Omd. časkojuvvujit mu tabeallain ln ja nl oktii ln vuollái. tabeallas lean časkán oktii muhtin čearddalašvuohtakategoriaid, nu go dážaid, dánskalaččaid ja ruoŧŧilaččaid. Jos časká oktii ii spesifiserejuvvon giela ja eará eatnigielhálliid galggašii oažžut sin geat dušše hálle eatnigielaset. Seammáláhkái sáhta časkit oktii dážaid ja kveanaid: 12-48%. Ii danin go mis lea leamaš ulbmilin ahte dákkár gažaldagaid galgá vástidit dahje digaštallat hui viidát ja čiekŋalit, muhto danin go dat leat lahkonan-bealit bidjat oktii teorehtalaš ja empiiralaš rámmačállosa maid sáhttá geavahit proseassas kártet, guorahallat ja ipmirdit dilálašvuođa mii lea čuožžilan Sámedikki sohkabeali juogu dáfus. Čáje-huvvo dattetge ahte ii leat dušše almmuhuvvon unnán dutkamuš sámediggeválggaid birra, muhto lea maid váttis bidjat oktii (riekta) dáid válggaid tállaávdnasiid. Dán dahkat go čuovvovaččat leat bidjan oktii muhtin teakstaosiid ja dajaldagaid mat eanasmuddui leat vižžon Sámedikki iežas neahttabáikkis, www.samediggi.no. Mii leat danin dán prošeavttas ferten maiddái bidjat oktii muhtin tállaávdnasiid vai duođai čuvget iešguđetládje beroštumi Sáme-diggái ja Sámedikki čoahkádusa. Dát geažida vel oktii ahte nu unnán nissonáirasat Sámedikkis-- erenoamážit biirriin gos nissonoasit leat vuollin -- ii dušše sáhte leat dan sivas go dát biirret eai nammat nissoniid doarvái bajás listtuin.34 Lulli-sámiguovlu biirret heajumusat go sis lea dušše oktii leamaš listu mas nisu lea njunnožis: Ulbmil dáinna kapihttaliin lea beroškeahttá bidjat oktii máhttoosiid mat sáhttet doaibmat sihke informašuvdnan ja leat duogážin čilgejumiide go mii kapihttal 7:s galgat lagabut geahččat guđe ládje nissoniid ja dievdduid rollat ja identitehtat sáhttet mávssolaččat go sámediggeválggaide ráhkadit nammadanlisttuid. Regiuvnnas leat giella ja kulturárbevierut čatnan olbmuid oktii ja ovddastan juogalágan oktasaš kultuvrralaš opmodaga, ja ráhkadan dásiid sámi iešdovddáheapmái ja "earáid" dovddáheapmái. Vaikko leat erohusat regionála oktavuođaid gaskkas, de lea ollu čatnan sámiid oktii stuorát oktavuhtii. Læstadianismma lea maid čatnan oktii persovnnaid iešguđet regiuvnnain. Mearkkaša go dát ahte nissonat geain lea mihttomearri oassálastit politihkalaččat eai guldal dáid mihttomeriid danin go dat eai heive oktii dábálaš nissongovain? Oktii cuohpaid galgá biddjot luossa go sáltejuvvo. Dan oktavuođas deattuhuvvojit čearddalaš, stáhtapolitihkalaš, konjunktuvra- ja ássiid gaskavuođat, ovdal go lagabui geahčastit deaŧalaččamus ovttaskasealáhusaide 24 mat oktii ledje ealáhusvuođđun dalá Finnmárkku ássiide. Dan dihte čatne náhkiid oktii suonaiguin, ja gárvvuhedje oba goruda daiguin (Hætta 1976:10). Oktii háliidii son iskat man guhkás davás eanan lei ja ásse go olbmot "ávdin" guovllu davábealde. Golbma jándora borjjasteami maŋŋel olli son nu guhkás go fálesbivdit lávejedje guhkimussii mannat. Sáhttá leamaš muhtun báiki Oarje-Finnmárkku rittus. Áibbas čielggas lea goitge ahte lei ruoŧa váldi mii čađahii duopmoválddi siseatnamis (Smith 1938: 4), dan muddui go sáhttá olggobealde olbmuid duopmováldin gohčodit go eanemusat oktii jagis finai fáldi 84 doppe. Sápmelaččaid ássiidválddahallan 371 čájeha eanet dábálaš ovdáneami, 7 018 olbmos (lohku lea gal veahá unnit, dainna go sápmelaččaid ja kvenaid lohke oktii dán vuođđojagii rádjái), 9 572 olbmui 1900:s. Boazoeaiggádat guođohit ealu giđa, ja mastadit 616 fas oktii maŋŋel. Muhtumat leat namuhan bohccuid ja sávzzaid gilvvu, ee. Sállanis gos 1979 eanandoallolohkamiid mielde leat sullii 2000 sávzza (oktii lábbáiguin). 1860-70-jagiin dinejedje guollebivdduin hui olu. 1870:s lei guollebivddu dienas sullii 20% buot olgoriikkavuovdingálvvuin oktii skiippajohtolagain. Buot bealálaččat dihte gal ahte oktii goitge šaddá guovlu biđgejuvvot mearriduvvon riikkarájiiguin. 1653:s orrot stáhtaberoštumit ja gávpi njuolgut goallostuvvon oktii Čáhcesullo čakčadiggečoahkkimis gos diggevihtanat ja gávpeolbmát oaivvildedje ahte Várjjat- sápmelaččain, geat čielgasit ledje Norgii "rieviduvvon" sápmelaččat, ovdal lei leamaš Njávdáma luossabivdu (Niemi 1983: 278, Tanner 1929: 215-16 čujuhusain Solbergii 1910). Mii oktii lei riekta, ii dárbbaš dan leat dál - ii eaiggáduššanvuoigatvuođas, iige eará vuoigatvuođadiliin. Dál ii leat makkárge dábálaš ovttamielalašvuohta leago álbmotrievtti ja siskkáldas norgga rievtti gaskavuohta dualistalaš - aŋke nu ahte norgga riekti navdo heivet oktii álbmotriektái - dahje monistalaš dihto spiehkastagain. Mo dal oktii ferte leat leamaš, ii sáhte dál váldit guohtuma stáhta eatnamiin Finnmárkkus almennetvuoigatvuođa dahje eará oppalaš vuđđosa fámus. Dán prinsihpa hábmemis lei oktii mealgat riidu. Dehálamos ferte leat ahte eai beaškkehan oktii boazodoalloberoštumiiguin ovdal maŋga jagi maŋŋil, ja dalle ealáhusa nana gárggiideami geažil." Nugo namuhuvvon, galgá olu ovdal meahcceváriid atnu galgá addit sierravuoigatvuođa oktii dahje eanebuidda jus atnu álgovuorus leat luđolaš buohkaide, geahča Rt. 1985 s. 247 s. 251. Rt. 1953 s. 1166 buhtaduvvui go ii sáhttán šat geavahit jiekŋaluotta. Tønnesen oaivvilda dán sáhttit dagahit máŋggalágan áddejumi gaskal báikkálaš ja guovddáš beliid ja muitala mo Finnmárkkus lea oktii geavvan. čearda, oaivvildeš dal sápmelaččaid - rittus davabealde Málatvuona dahje davábealde Romssa dahje bidje - riddogaskka oktii dainna stuorra guovlluin mátta- ja nuorttabealde - "Giellasa"(másealggi) ja davábealde Jämtlándda. "son oktii dahje guktii Jagis galggai mátkkoštit miehtá Ámtta ja gohččut buot Álbmoga čoahkkái juohke Diggái ja gulaskuddat, leatgo sis Váidagat, ja dákkobokte jus hálbi (dás mii lea "govttolaš", "vuoiggalaš", GS) Veahkehit." fuolahit ahte go ledje máksán vearu dikkis - váikko dušše oktii 5. -, de galge bissut vearrolisttain ("Matriculen") Finnmárku lea fylkka mas leat hui máŋggalágan luondu; várit, duottar, gáissát, taiga ja johkaleagit gusket oktii viehka ráddjejuvvon guovllus mat mannet čiekŋalis vuonaide ja áhpái. Hálida časkit oktii Evenášši, Skánit ja Dielddannuorri gielddaid "Sámi ealáhusat leat vuođđoealáhusat (eanadoallu, boazodoallu, guolástus, bivdu ja eará meahcceávkkástallamat), mat heivejit oktii sámi ekologalaš árbevieruin ávkkástallat resurssaiguin ja sámi kultuvrrain." Buot bistevaš opmodat lea oktii háhkkojuvvon hálduiváldima bokte.đ Dat, mii oktii leamaš riekta, ii dárbbaš leat šat riekta dál - ii oamastanrievtti ektui iige earáge riektedilálašvuođaid ektui. Dan son čatná oktii erenoamážit oainnuin, ahte passivitehta ii sáhte nuppástuhttit subjektiiva rivttiid. Dakkár dálolaččat leat juo nu ollu dál Deanus, ahte ii dál juohke oktii sáhte leat sierra čáhci šat. Jos dat ii leat vejolaš, searvvadit dat oktii geainna váimmut buoremusat lávggadit. Ja go oktii lea buorre buođđosaji gávdnan olmmoš, de merko juo dan alcces maŋŋeliidda. Go funet lea guolli goddomin, de fitná olmmoš buođu luhtte dušše oktii jándoris, savdnjileamen joddu amas dat dierrut, suollemasat dainna doaivvuin ahte nago de lea boađistan. Spagáin leat bajágeažit oktii boaloha láhkái. Beljiide nahkiha olmmoš bátti suomuor-ráiggiide ja čatná daid ge oktii nu, ahte daid sáhttá heaŋggastit dan heargái mii daid eará goahtemuoraid lea guoddimin, guokte bealji goappáge beallái hearggi. Vuoigatvuohta gusto dušše oktii seammá dilálašvuođa ovddas. Sámelága mearrideami oktavuođas mearridii Stuorradiggi ahte ráđđehus oktii áigodagas galgá bidjat ovdan dieđáhusa Stuorradiggái sámepolitihka birra. Mun anán danne ahte ráđđehus lea deavdán Stuorradikki ovdehusa ahte oktii juohke stuorradiggeáigodagas biddjojuvvo ovdan stuorát dieđáhus sámepolitihka bajit linjáid birra. Vaikko dás máinnašuvvon lullisámegiela sátni speadjalastáge álgovuolggalaš loatnaoriginála, dat gullá loahpaloahpas etymologalaččat oktii sániin čallat, vaikko sániid dálá mearkkašumit leatge hui guhkkin nuppiineaset. Dát ii goitge heive oktii dainna, ahte sámegiela giktit lea álgoálggus suorggádus sánis gihkat. ovddabealde, mas maŋŋá *x gahčai oktii *k:in (Sammallahti 1988: 523). ániin lei konsonántta *x ovddabealde vokála *iž, mii lea maŋŋelis gahččan oktii *a:in (Sammallahti 1988: 522). Rostojávrris Riksrøys 287, Rostoeanu mielde Vuolit Rostojávrái, dán jávrri mielde ja Rostojoga bokte dasságo jogat manne oktii Dieváideanuin (Divielva) Rostanes bokte. Sørdalselva rájis dan namuhuvvon oivošis gokko jogat manne oktii Grensevatnan ja Riksrøys 272 rádjái riikarájis. Riikarádji Riksrøys 263 rájis davás dan báikái gos guovllurádji gaskal Nordlándda ja Romssa bohtet oktii riikarájiin ruovdemáđi bokte. Mun ledjen oktii mannamin Stuorrohtui áidedivvagiid čuohppat. Duoljit leat/šadde/bisso/orro oktii asiid. Máhtte bijai/doalai Máret guovtto Niillasiin oktii njuniid. Dat čohkkáiga oktii njuniid. Mun ledjen oktii mannamin Stuorrohtui áidedivvagiid čuohppat. Duoljit leat/šadde/bisso/orro oktii asiid.