[Ss]eamm.s Boazodoalluhálddahus galgá sirdojuvvot Guovdageidnui mii lea Norgga stuorimus boazosuohkan. Seammas berre láhčit vejolašvođaid boazodoallonuoraide váldit oahpu nu ahte ealáhusa iežas olbmot boahtteáiggis rekrutterejuvvojit dán hálddahussii eanet. prinisihpalaš cealkamuša dan hárrái. Seammas bidje joavkku bargat, mii Seammas dat čanai mekánalaš oahpu lullisámegillii. Seammas go rádio-, tv- ja interneahttafálaldat lea Seammas lea ovddiduvvon várrehus boazodolliide ahte Boazodoallohálddahus ja ohce barggu sekundára ja tertiárealáhusain. Seammas lea stuoraservodat Hammerfeasttas. Seammas ožžon, vuos mašiidnabargioahppin, maŋŋilis mekanihkarin Seammas sin ii galgga gildejuvvot vuoigatvuohta geavahit kultuvrraset ja skuvllaáššiid lávdegotti jođiheaddjin. Seammas viisisvuođa. Seammas, kultuvrraidgaskkasaš oahppu galggašii leat čierastallamin. Seammasullasaš jiehtanasstáluid dovdet maid ruota- ja suomagielat sánit. Seammasullasaš lei j. 1633 almmustuvvan doaimmaiguin. Seammasullasaš ovdáneapmi boazologus Ruoŧas ja Norggas Seammás deattuha ahte ii leat dušše su gudni, muhto buot Sámedikki Steinar Pedersen. Seammás duhtavaš go galgá ásahuvvot báikkálas oidnui reguleremiid ektui. Seammás fuolastuhttá dat go dutkiid Seammás go juovlaturisma easka lea riegádusas, de Suoma Sápmái ja Seammás gáibidit badjeolbmot viiddidit álbmotmeahci rájiid nu ahte vuollái ILO-konvenšuvnna nu movt Norga lea. Seammás leat Kanada jagiin 1820-1831. Seammás suolaguoktá fárrui šadde rihppacearki, guokte jagi. Seammás váldá Vesterbotten badjelasás Regionráđi geahččaledje dávjá álggahit doaimmaid nannen dihtii sámegiela ja sámekultuvrra. Seammás Sámeguovllu diggegirjjiid oassečállosiidda, ráhkaduvvon (1) stensiilan 1981:s Davviriikkalaš Sámi Instituhtas ja Kaisa (1) Korpijaakko bargguide, maŋimušsu nákkosgirji "Om samenes (1) rättsliga ställning i Sverige-Finland", ilbman 1989:s. Seammás (1) lea Norgga bealdege dáhpáhuvvon mealgadaš ássit: Sámi (1) vuoigatvuođalávdegotti oasseárvalusa I (NAČ 1984:18) ovdanbuktin (1) ja 1987 sámelága dohk dji stáhta vuostá, ja (3) čuoččuha dás gili. Dadjá (4) dás ahte sámi joavkkut, (3) omd. "Guovdageainnu sápmelaččat", dahje (4) "Oarje-Finnmárkku (3) sápmelaččat" eai berre navdot (4) eaiggátgáibideaddjin, sierra (3) riekteteknalaš árttain. Seammás (4) čuoččuha datte Tønnesen (3) ahte sámi áddejumi oaidnu lea justa (4) ahte báikegotti (3) vuoigatvuohta manná ovddabeallái (4) eanavuoigatvuođaid. (3) (3) riekteteknalaš árttain. Seammás (4) čuoččuha datte Tønnesen geavaheaddjijoavkkuid. Seammás ILO-konvenšuvdna nr. 169 addá geavaheaddjijoavkkuid. Seammás ILO-konvenšuvdna nr. 169 addá Seammás Mathisen oaivvilda ahte sámegiela geavaheamis lea leamaš čearddalašvuhtii. Seammás almmuhedje eanemustá sámi nieiddat, ahte čearddalašvuhtii. Seammás almmuhedje eanemustá sámi nieiddat, ahte bealde unniduvvui oahppu dakkár mašiinnaid birra, mat eai baljo gávdno Sámis. Seammás barge oahpaheaddjit dan ala Dán čájáhusas beasat oaidnit joavkku dálá bargguid. Seammás beasat Ii ábut láhppot dakkár dilálašvuođas. Seammás berre maid ipmirdit Ii ábut láhppot dakkár dilálašvuođas. Seammás berre maid ipmirdit rávesolbmuidoahpus. Seammás berre sihke joatkkadásis ja allaskuvladásis fállojuvvot iektegálduiguin (lágaiguin, riekte- ja hálddašangeavadiin) ja dáidda lasihit historjjálaš gálduid nu guhkás go orui leamen dárbu čuvgen dihte gustojeaddji rievtti, dan sadjái go oppalaččat válddahallat riektehistorjjálaš ovdáneami dálážii. Seammás biddjui juohke resursašládja dahje geavahanvuohki guovddážii, sierranas geavahanjoavkkuid sadjái. Dáid válljemiid vuođđun lea ee. doaivva ahte dákkár ov riektehistorjjálaš ovdáneami dálážii. Seammás biddjui juohke Seammás biddjui maid gažaldat ahte lei go garra ja váikkuhanfámolaš Vuoddji bosádii alkomihttárii roavva gárrenvuodjima loguid. Seammás boles bidjat 25-30% sámi sisdoalu. Seammás celkkii SOR ahte buot nuorat berrejit oahppat juoidá sámi i dasto atne vuoigaduvvon dása, ainjuo iežaset máttarmáttuideaset anu vuođul. Bivddu dáfus, fertii dát leat gili iežas lagamus guovllus. Cuoŋománu 25.b. 1702 gávpemearrádusas lei riddosápmelaččaid bivdolohpi čielgasit sidjiide doalahuvvon. Seammás davvinorgalaččat čielgasit gildojuvvo bivdit Finnmárkkus (Tønnesen s. 97) . Mearrádusa čuo. 25:s čuožžu: doalahuvvon. Seammás davvinorgalaččat čielgasit gildojuvvo bivdit askavuohta mearkkašeamen duohta rievttálaš deattu vuođđoláhkamearrádussii. Vuođđolága § 110 a ii adnojuvvo čielga vealttalaš njuolggadussan, go livččii geatnegasvuođaid čađaheamen mat leat stáhtas álbmotrievttálaččat 27. artihkkala mielde. Seammás deattuha vuođđoláhkamearrádus iešalddes ahte dása gullá bajitdásat geatnegasvuohta man stáhta ferte ollašuhttit, vaikko dát soaitá vuostálaga vuolitdása mielde. Seammás deattuha vuođđoláhkamearrádus iešalddes ahte dása posišuvnnat politihkas (ibid.) . Seammás deattuheaba Offerdal ja leat guovtte- dahje máŋggagielagat. Seammás duvdojuvvo sámegiella juolludit. Seammás dárbbašuvvo gelbbolašvuohta sihke juolludit. Seammás dárbbašuvvo gelbbolašvuohta sihke t áiggi, sámi ja dáža ássama dáfus. Dát čujuha dárbbu ráddjet guovlluid maid árvvoštallá. (Sáhttá várra geavatlaš ja/dahje historjjálaš árvvoštallamiin maid jurddašit sierra guovlluid ráddjet sierralágan geavahanvuoigatvuođaid ektui.) Seammás dárbbašuvvo čielggadit makkár ealáhusat sáhttet leat mielde vuođđudeamen sámi báikegottiid ja sámekultuvrra ceavzilis vuđđosa. Seammás dárbbašuvvo čielggadit makkár ealáhusat sáhttet leat mielde siskkobealde. Seammás dát lea oalle eahpečielggasit celkojuvvon ja sáhttá maiddái gonagasa opmodahkan, ovdanboahtá diggebeavdegirjjis ahte diggebáikki ássiin lei murrenlohpi, almmatge čujuhemiin. Sullii seammaláhkai ledje guokte 1753 vuovdegeaskkuin Álttá vuovddi gohčodan "Dan min doppe Finnmárku gullevaš Álttá Vuovdi". Seammás eaktudedje goappašat geaskkut ahte Álttá ássit ain sáhtte geavahit vuovddi iežaset dárbui, muhto ahte fertejedje gierdat čujuheami ja eará murrengáržžád doppe Finnmárku gullevaš Álttá Vuovdi". Seammás eaktudedje goappašat rievdadeami. Seammás evttohit ahte 2., 3. ja 4. oasit oppalaččat Sámediggái. Seammás evttohuvvo nannet sámi dutkama dálá mielde ohppet sámegiela. Seammás ferte láhčit a čoavdit konkrehtalaččat dábálaš dulkonprinsihpaid vuođul. Muhto ii mange láhkai oru dán álbmotrievttálaš mearrádus vuođul leamen dohkálaš áibbas badjelgeahččat sámi vieruid ja vieruiduvvan vuoigatvuođa ja daid vejolaš mávssolašvuođa. Seammás ferte navdit ahte 8. artihkkal nr.1 mearrádusa ferte geahččat seamma konvenšuvnna II oasis "eanavuoigatvuođaid" hárrái, go dákkár vierut ja vejolaš v daid vejolaš mávssolašvuođa. Seammás ferte navdit ahte dát oahppit šaddet bargat. Seammás ferte oahppoplánat deattuhit ahte fidnooahppu galgá čadnojuvvot dutkama diehttevassii sámegielat birrasiidda. Seammás ferte sámegiela árbevieruide mat leat guđege fágasuorggis. Seammás ferte sámi kulturmáhttu oažžut Dasa lassin ferte guorahallat ja registreret buot sámi arkiivaávdnasiid mat gávdnojit sámi ásahusain, almmolaš etáhtain jna. Sámediggi háliida ovttasbargat Kulturdepartemeattain álggahit dákkár registrerenprošeavtta. Seammás ferte árvvoštallat mo sáhtášii buot sámi arkiivaávdnasiid fievrridit Sámi Arkiivii. Dán oktavuođas ferte ee. árvvoštallat láhkarievdadusdárbbuid ja álbm 5 bargoáiggi, bargočatnasumi ja luomu hárrái buorrin. Seammás ferte 5 bargoáiggi, bargočatnasumi ja luomu hárrái buorrin. Seammás ferte buktit dutkama diehttevassii sámegielat birrasiidda. Seammás ferte daidda geaidda galget. Seammás fertejit ossodagat fuolahit ahte galget. Seammás fertejit ossodagat fuolahit ahte. njuolggadusat Seammás fievrridit gielddat, Fylkamánni birasgáhtten ossodat ja Statskog oalle liberála politihka mii guoská bartahuksemiidda, muhto leat oalle streaŋgasat mii go vejolaš. Gielddain lea guovddáš sadji, go dat ovddasvástidit rievttálaš čadni plánamearrádusaid plánema ja válddi. Stáhta fágaorgánain ja fylkkagielddas lea datte sihke vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta searvat proseassaide, buo. § 9-3. Seammás galget gielddat ja fylkka- ja guovddášeiseválddiid pláneneiseválddit árjjalaččat dieđihit plánema birra. Dasto lea lágas čielga mearrádus ahte pláneneis Sámediggi galgá 2002:s ovddidit ja háhkat girjerádjovuogádaga, mii dahká vejolažžan geavahit sámi čálamearkkaid, ja mii dahká girjerádjobálvalusaid rahpasat birra jándora ja juvssahattin neahtas. Seammás galget ođđa girjjit ja eará gáldut ostojuvvot. Muđui čujuhat postii 21, Sierra doaibmagolut. jándora ja juvssahattin neahtas. Seammás galget ođđa girjjit ja eará guovdil. Seammás galget árjjat veahkaválddi, bieguheami, lea guovdil. Seammás galget árjjat veahkaválddi, bieguheami, geatnegasvuohta searvat proseassaide, buo. § 9-3. Seammás galget s "Om samernas rättsliga ställning i Sverige-Finland" sápmelaččaid nuppástuhttima Viesttarbađaeatnama sámeguovllus 1602:s. Mii čuovui lei ahte buot sápmelaččat ("lappene") galge logahallot. Seamma galge sámeguovlluid buot jogat ja jávrrit. Seammás galggai logahallot sin geat dássážii ledje atnán jogaid ja jávrriid. Jávrrit ja čázádagat galge juhkkojuvvot "olmmošlogu mielde" nu ahte ii oktage ožžon jávrrit. Seammás galggai logahallot sin geat dássážii ledje atnán "Departemeanta eaktuda čuovvuvaš mihttomeari mo hálddašit ja jođihit opmodagaid maid DSS (SVD) hálddaša: DSS galgá hálddašit ja jođihit opmodagaid beaktilit juksan dihte dohkálaš ruđalaš bohtosiid. Seammás galgá deattuhit opmodagaid mávssolašvuođa ássiid čálgumis, jođihit árjjalaš luonddusuodjalusa ja atnit deastta olgunastimis. Riggodagaid galgá áimmahu bohtosiid. Seammás galgá deattuhit opmodagaid mávssolašvuođa ássiid "Rievdadeami vuolggasadji lea ahte St. dieđáhus. nr. 57 (1998-81) mihttomearit galget jotkojuvvot. Statskog galgá hálddašit ja doaimmahit opmodagaid beaktilit áigumušain juksat dohkálaš ruđalaš bohtosa. Seammás galgá deattuhit vuovddi mávssolašvuođa ássiid čálgui, doaimmahit árjjalaš luonddusuodjalusa ja fuolahit olgunastima. Riggodagaid galgá áimmahuššat ja ov bohtosa. Seammás galgá deattuhit vuovddi mávssolašvuođa ássiid Jus divššohas roasmmohuvvá dahje oažžu duođalaš váttisvuođaid, galgá divššohas oažžut dieđu dan birra. Seammás galgá divššohassii dahkat dovddusin vejolašvuođa ohcat buhtadusa «Norsk pasientskadeerstatning» nammasaš ásahusas. 2002. Seammás galgá mearkkašahtti deaddu biddjojuvvot eastat muhtin fitnus. Seammás galgá oahppu addit oppalaš čuvgehusa ja gaskkustit ja ovddidit Måsskeservodahkii. Seammás galgá álggaheapmi veahkehit nannet ássan- namis báhpa ja eará oasálaččaid 1000 ovdii ja prejudisa sin (2) "lobálaš 1001 guollejávrri". Jus sisagohččomat rihkustedje 1002 (2) gildosa, de sáhkohalle Ruota lága ja dan 28. kapihttala (2) gonagasoasi 1003 mielde máksit 40 silbamárkki. Seammás gilddii (2) riekti girkohearrá váldimis alcces eambo guollejávrriid go sutnje (2) rievtti mielde. Guovdageainnu dikkis juovlamánu (2) 16. b. 1697. Päive (2) gonagasoasi 1003 mielde máksit 40 silbamárkki. Seammás gilddii id sihke váldočázádagas ja oalgečázádagain. Doarrásat leat guhkit áiggis maŋás leamaš adnon luossabivdui Deanučázádagas, muhto nugo namuhuvvon 3.7.3.2.2. oasis, gildojuvvui miessemánu 4. b. 1872 plakáhtas čielgasit atnit doarrásiid Deanus. Seammás gildojuvvui goldit, mii mearkkašii golgadit goldagiin. Lei baicce várra ain lohpi bivdit guhkes golgadagain 663 mas fierpmi golgadangaskka loahpageahčen doarrásiid Deanus. Seammás gildojuvvui goldit, mii mearkkašii Seammás go Stig Rune joavddai albmáid lusa, seaivvui ambulánsahelikopter. gielaid. 1500 diimmu jorgalanbargu Seammás go barge pmi gáibida oktilis barggu. Nappo leage dárbu ja lunddolaš bidjat guhkesáigge mihttomeriid. Sámegiella lea eanaš oktavuođain unnitlogugiella ja deaddašuvvet garrasit sihke dárogillii ja eŋgelasgillii. Sámegiela ferte ovddidit máŋgga dásis. Seammás go giela ferte suodjalit, de ferte maid ealáskahttit giela erenoamážit dain guovlluin, gos olles buolva lea massán giela. Dákkár ealáskahttin dárbbašvuv pmi gáibida oktilis barggu. Nappo leage dárbu ja lunddolaš bidjat guhkesáigge mihttomeriid. Sámegiella lea eanaš oktavuođain unnitlogugiella ja deaddašuvvet garrasit sihke dárogillii ja eŋgelasgillii. Sámegiela ferte ovddidit máŋgga dásis. Seammás go giela ferte suodjalit, de ferte maid ealáskahttit giela erenoamážit dain guovlluin, gos olles buolva lea massán giela. Dákkár ealáskahttin dárbbašvuv giellaovddidemiin. Seammás go gáržžidit suohkaniid ja – Seammás go luossa iđistii cázeoaivái, de jurddašin ahte moai ean biđe jogain. Seammás go luossagolgadeapmi gildojuvvui, oaniduvvui maid vuođaprisihppan dat, ahte Snøhvithuksema oktavuođas, vuhtii válddedettiin ealáhuseallima, ássama ja kultuvrra, ferte juoga vuđolaš dahkkot vai sihkkarastá davvi riddo- ja vuotnaguovlluid álbmoga vuoigatvuođa birget ođasmuvvi resurssaiguin. Seammás go searvá gássamáidnasii, de ferte dieđusge nannet ealáhuseallima, mii lea vuođđuduvvon aiddo dáid resurssaid ala, nu ahte lea nana vuođđu masa dorvvast váikkuhusaid eará servodatrievdamiid váikkuhusain. Seammás go sámi máŋggaládje. Seammás go universitehta lea doaibmi ovttadat, de dat máŋggaládje. Seammás go universitehta lea doaibmi ovttadat, de dat ássanbáikin. Seammás go árbevirolaš servodat bieđganii, lassánedje bohte Gennesareta gáddái ja čatne fatnasa dasa. Seammás go teavsttain fas čállá» Guovdageainnu suohkan». Seammás guđđojuvvo Seammás gáibida stáda ahte doalloeaiggát galgá vuovdit unnimusat bierggu Buolvvamolsumis dárbbašuvvojit ođđavisttit -- ođasmahttin erenoamážit mielkebuvttadandoaluin, mat huksejuvvojedje 1970-80 jagiin. Seammás gáibidit dálá visttit ođasmahttima, jus galgá duhtadit ođđa láhkaásahusaid. Ođđa buolvva dihte lea dárbu ođđa visttiide ja erenoamážit lea dárbu ođasmahttit mielkebuvttadandoaluid, mat huksejuvvojedje 1970-80 logus. Seammás gáibidit eiseválddit ahte dáláš visttit galget ođasmahttot ođđa láhkaásahusaid ja njuolggadusaid gáibádusaid ektui. Sámediggi oaivvilda ahte doarjagiid Ođđa buolvva dihte lea dárbu ođđa visttiide ja erenoamážit lea dárbu ođasmahttit mielkebuvttadandoaluid, mat huksejuvvojedje 1970-80 logus. Seammás gáibidit eiseválddit ahte dáláš visttit galget ođasmahttot ođđa láhkaásahusaid ja njuolggadusaid gáibádusaid ektui. Sámediggi oaivvilda ahte doarjagiid neahtas. Seammás gáržžida dat doaibmilvuođa geavaheddjiide geain Seammás gávdnojit máŋga unna fitnodagaža main dábálaččat leat vuođđokursa. Skuvla čelkii dan rievdadeami vuostá, muhto ii ábuhan. Seammás heaittihuvvui JK2 ja stivrejumi bokte. Seammás hukse dat fierpmádagaid ja strategalaš ceahkkosuorgi heittihuvvui. Seammás hálddahusas lei áigumuš nannet sámegiela ja hálit Sámediggi stivret juohke ruvnnu maid gielddat ožžot. Seammás hálidat 4 Seammás háliidan dadjat ahte sámi aviissain, sihke darogillii ja 4 Seammás háliidan dadjat ahte sámi aviissain, sihke darogillii ja gulahallan rivttes geaidnu. Seammás háliidan dadjat ahte gulahallan rivttes geaidnu. Seammás háliidan dadjat ahte boahtán ovdan Sámi oahpahusráđi / Sámedikki oahpponeavvoplánain. Seammás háliidedje makkárge garra nuppástusaid sámepolitihkkii. Seammás ii berre makkárge garra nuppástusaid sámepolitihkkii. Seammás ii berre jámmat lea njiedjan. Seammás ii gávnna dán njiedjama ovtta ge dain iežaset listtus. Seammás ii leat okta ge "dain ođđa" joavkkuin njunuškandidáhttan iežaset listtus. Seammás ii leat oktage " dain laš láhkadeapmi 196 , earret 1687 Láhkagirji ja 1274 Eanaláhka ja daid ovdamanniŧ 97 , sierranas eanadatlágaŧ 98 . Erenoamážit orrut váilomin oppalaš prinsihpalaš lágat mat lunddolaččat gulašedje gáidduš 99 riikaoassái nugo Finnmárkui. Seammás ii leat várra nu stuorra meakkašupmi leigo láhkaaddis oktoráđđejupmeáiggi dihto teorehtalaš oaivil Finnmárkku riektedilálašvuođaide, erenoamážit go dá Finnmárkui. Seammás ii leat várra nu stuorra meakkašupmi leigo Stoltenbergráđđehus ovdanbuvttii iežas dieđáhusas. Seammás ii Stoltenbergráđđehus ovdanbuvttii iežas dieđáhusas. Seammás ii mearriduvvot ahte oaggungoartta sáhttá oastit dušše go ieš boahta dan várás. Lihttoláigolaš sáhttá ohcat čázádaga sirdit nuppi joavkkus nubbái. Jus johka omd. sirdo goalmmát joavkkus njealját jovkui, oažžu lihttoláigolaš eanet sisaboaduid. Seammás johka šaddá bivnnuhat mátkkálaš luossabivdiide, nu ahte guollebivddu gilvu lassána. Muhtun čázádagain leat soames smávit priváhta eanaeaiggádat guollebi jovkui, oažžu lihttoláigolaš eanet sisaboaduid. Seammás johka demeantaluvvan olbmot giela johtilit. Seammás jođálmahttá demeantaluvvan olbmot giela johtilit. Seammás jođálmahttá siidagotti hállanválddi oamasteaddjin. Seammás jávke sámi ađus dorjojuvvo sakka (2) álbmotrievttálaččat, go bajábealde áššiin lea navdon ahte dán (2) guovllu ássit ILO-soahpamuša nr. 169 14. artihkkala nr.1 fámus (2) sáhttet gáibidit ainjuo rievttálaš suodjaluvvon hálddu (2) eallinguovllusteaset. Seammás lea Sis-Finnmárku sierradilis (2) Norggas sámekultuvrra guovddášguovlun. Dán dorjot lassin Norgga (2) erenoamáš geatnegasvuođat sámi kultuvrra oppalačča (2) eallinguovllusteaset. Seammás lea Sis-Finnmárku sierradilis stuoradiggedieđáhusa Sámedikki doaimma birra. Seammás lea Sámedikki stuoradiggedieđáhusa Sámedikki doaimma birra. Seammás lea Sámedikki tus ealáhus dan áddejumis ahte ealáhusas leat eanaš leamaš sámit, ja nannosat go eará ealáhus lea erenoamážit čadnon sámekultuvrii. Boazodoalus ealáhussan lea ođđa riektegeavada mielde sierra buhtadansuodjaleapmi bággolonisteami bokte. Seammás lea boazodoalu vuoigatvuohta 1978 boazodoallolága § 3 mielde sierra vuoigatvuohta sámi sogalaččain. Muhto boazodoalus sáhttá muhtun muddui jurddašit l bággolonisteami bokte. Seammás lea boazodoalu vuoigatvuohta 1978 Justisdepartemeanttas lea ráfi áiggi ovddasvástádus siviila gearggusvuođaplánema oktiiheiveheames. Seammás lea buot departemeanttain gearggusvuođa ovddasvástádus iežaset fágasurggiin. gažaldagaiguin. Seammás lea deaŧalaš ahte boazosámiin alddeset lea vuollásaš. Seammás lea deaŧalaš ahte dáhpáhuvvá sámi dutkan Romssa vuollásaš. Seammás lea deaŧalaš ahte dáhpáhuvvá sámi dutkan Romssa lasihuvvojit. Seammás lea deaŧalaš ahte sámi dáiddárat maiddái lasihuvvojit. Seammás lea deaŧalaš ahte sámi dáiddárat maiddái doaimmainis. Seammás lea deaŧalaš ahte áimmahuššá gulahallan- ja boazodollui guoski gažaldagaiguin. Seammás lea deaŧalaš ahte uhkádus boazodoalu arealávuđđosa vuostá. Seammás lea deaŧalaš ahte uhkádus boazodoalu arealávuđđosa vuostá. Seammás lea deaŧalaš Seammás lea dehálaš ahte lea máhttu sámediggeválgga juohke válgabiire dáččaid ja sámiid. Seammás lea dál sámevuoigatvuođalávdegoddi, máid ráđđehus riidogiehtaguššan. Seammás lea dárbu geahččat badjel gieldda riidogiehtaguššan. Seammás lea dárbu geahččat badjel gieldda ovtta áirasa seamma válgabiirres (vrd. kap.4.4.) . Seammás lea dát dat ideologiijii (Broderstad 1995) . Seammás lea dávjá oktasaš vuđolaš . Ođđa čoahkkebáikeovddideapmi, ealáhusovddideapmi ja buoret johtolat leat geaidnoráhkadeami buorit bealit, go Geaidnoráhkadeapmi geažil lea álkit geavahit ođđa guovlluid, ee. veajuiduvvamii, riggodagaid ávkkástallamii dahje bartahuksemii. Seammás lea geaidnoráhkadeapmi dakkár doaibmabidju mas sáhttet leat guoskevaš guvlui viiddis luonddubirasváikkuhusat. Fylkka duohta dilálašvuođat leat válddahal ávkkástallamii dahje bartahuksemii. Seammás lea geaidnoráhkadeapmi guldalit ovdal sierralohpi addo plánas. Lága §§ 93-95 mearrádusat mearkkašit ahte ferte leat huksenlohpi ovdal huksema jna. Gielda galgá dan oktavuođas gohcit ahte bargu ii leat vuostá lágaid, láhkaásahusaid dahje rievttálaš čadni plánaid. Seammás lea gieldda huksenválddis bálddalastinbargu 1402 eará dárbbašlaš lobiid ja cealkámušat ektui, buo. § 95. Rusttegiid ja bissovaš huksejumiid galgá dušše plánaid. Seammás lea gieldda huksenválddis bálddalastinbargu 1402 eará di, nugo maiddái leat sámi báikenamat ja sámi girjjálašvuohta. Sámediggái lea hui deaŧalaš bargat dan ovdii ahte suodjaluvvojit ja árjjalaččat geavahuvvojit dát áibbas guovddáš kulturelemeanttat, mat sihkkarastet sámi kultuvrra oppalaččat. Seammás lea giella, báikenamat ja girjjálašvuohta deŧtalaš gáldun gulahallamis sámi árvvuid ja áddenrámmaid birra. Diehtojuohkin ja gulahallan sihke árbevirolaš di, nugo maiddái leat sámi báikenamat ja sámi girjjálašvuohta. Sámediggái lea hui deaŧalaš bargat dan ovdii ahte suodjaluvvojit ja árjjalaččat geavahuvvojit dát áibbas guovddáš kulturelemeanttat, mat sihkkarastet sámi kultuvrra oppalaččat. Seammás lea giella, báikenamat ja girjjálašvuohta deŧtalaš gáldun gulahallamis sámi árvvuid ja áddenrámmaid birra. Diehtojuohkin ja gulahallan sihke árbevirolaš interneahtas. Seammás lea interneahtta ávkkálaš veahkkeneavvu sámiid teakstameannudeamis ja interneahtas. Seammás lea interneahtta čadni álbmotrievttálaš vieruiduvvan riektái. Válddahallamis lea datte konkluderejuvvon ahte eamiálbmogiid vuoigatvuođaid sierra riektegálduid ainjuo galgá sáhttit atnit go dulko 1966 ON-soahpamuša 27. artihkkala sámiid ektui (s. 336) . Seammás lea maid čujuhuvvon (s. 335) ahte eamiálbmotvuoigatvuođa sáhttá čuoččuhit leat dihto iehčanas vuđđosa oassin "dábálaš riektevuođđocealkagiin maid sivi Seammás lea maid čujuhuvvon (s. 335) ahte eamiálbmotvuoigatvuođa vai seaguhus. Seammás lea min kultuvrras ja min kultuvrralaš vai seaguhus. Seammás lea min kultuvrras ja min kultuvrralaš Seammás lea nu ahte rievdadusat sámi servodagas maid áibbas duođas Seammás lea ohcamin norgalaččaid dahje norgalaš fitnodagaid mat sáhttet dasto gávpoga ruonas báikkiide. Seammás lea olbmuid oaidnu bohccui oassálastimin (vrd. gilvodemokratiija) . Seammás lea sihke čállosiid buvttagárgedeapmái ja fierpmádathuksemii. Seammás lea stáhta Sámi museat leat guovddáš aktevrrat ceavzilis ovddideami dihtomielalažžan dahkamis ja čađaheamis. Seammás lea sámi museaide erenoamáš hástalussan ahte dat galget leat arenan ja aktevrran vuorrohálešteamis kultuvrralaš iešáddjejumi ja identitehta birra sihke čađaheamis. Seammás lea sámi museaide erenoamáš hástalussan ahte earaláganat. Dát boahtá ássiid (sápmelaččaid ja dážaid) erenoamáš geavahanmihtilmasvuođas Finnmárkkus. Ássiid geavaheapmi gártá dás nugo namuhuvvon eanaš leat boarrasat go stáhta gáibádus leat eaiggádin. Erenoamážit guoská dát sámiide. Seammás lea sámiid geavaheapmi Finnmárkkus leamaš oktilaččat guhkás maŋás gitta boarrasamos historjjálaš dovddus áigái. Iige leat lunddolaš buohtastahttit oll sámiide. Seammás lea sámiid geavaheapmi Finnmárkkus leamaš leat ovtta oaivilis dáinna áddejumiin. Seammás lea álbmotriektejoavku t álbmogiid dárbbašlaš luondduriggodagaid ráđđejupmái. Dát dilit čájehit bures ahte jus kultursuodjalus 27. artihkkala mielde galgá leat beaktil sámiid hárrái ferte dát maid siskkildit sámekultuvrra ávnnaslaš vuđđosa (ealáhusvuđđosa) . Seammás lea árbevirolaš sámi ealáhusat, nugo ovdalis čujuhan ee. NAČ 1984:18:s, guovddáš oassi olles sámekultuvrras, ja lea danne iehčanas suodjalusgáibádus ávnnaslaš vuđđosa (ealáhusvuđđosa) . Seammás lea árbevirolaš o sierra čuolmmaide dán oktavuođas, ee. ahte sámi árbevierut ja riekteoainnut Finnmárkkus eai lean biddjon seamma dássáigo muđui Norggas, go galggai mearridit mii lea vuoigatvuohta dahje galggai leamen vuoigatvuohta (Tønnesen s. 179) . Seammás lea čielggas ahte dál lea sámi beales garrasit deattuhan oažžut čilget sámi vieruid mearkkašumi ja makkár rievttálaš mearkkašupmi dain lea. Dán vuođu mihttomeriid ja sisdoalu. Seammás lea čielggas ahte boazoealáhus lea eanuleagi matrikulerejuvvon eatnamiid eaiggádiidda dahje geavaheaddjiide. Dát guollebivdovuoigatvuohta lea sierra dan áddemis ahte dat maid hehtte stáhta eanaeaiggádin ráđđet guollebivddu, earret oaggunvuoigatvuođa, buo. § 1 nuppi lađđasa. Seammás lea čielggas ahte láhka ferte adnot johkaleagi ássiide lahkadeamen ovddeš gustojeaddji vierrocieggan vuoigatvuođa. leamen vuoigatvuohta (Tønnesen s. 179) . Seammás lea čielggas ahte stuora visttiin nugo hoteallat, girkut ja kulturviesut. Seammás lea šaddan ođđa márkan goahte- birra dutkan lea ja man galgá bálvalit doaimmainis. Seammás lea earret oaggunvuoigatvuođa, buo. § 1 nuppi lađđasa. Seammás lea buriid ja neutrála rámmaeavttuid vuođul. Seammás leat Sámedikkis Sámi Buot dát lea dagahan ahte boazodoallohálddahus lea gulahallan hejot boazosámiiguin. Seammás leat boazodoalus olu váttis gažaldagat čoavddekeahtta. Dál lea áigi sirdit Boazodoallohálddahusa lagabui boazodoalu. hárrái. Seammás leat dát ealáhusat rievdan bargogáibideaddji ealáhusas duodjebuktagat leat buorre muddui lonuhuvvon industrigálvvuiguin. Seammás leat earát lea mihtilmasamos bilideamit lassin bindilat luondduvahágiid erenoamážit bievlavuodjima geažil. Go mohtorvuojániiguin olaha nu guhkás ovdal dárbbaša boaldámuša deavdit, ollá dainna guovlluide mat muđui leat hui boaittobealde ja áidelasat. Seammás leat mohtorvuojánat hirbmat ávkin, numo omd. eanadoalus, vuovdedoalus, boazodoalus, boles- ja gádjunbálvalusas jna. Dasto leat máŋggas geaid mielas muoh vuogádagain. Seammás leat muhtumat geat "šávihit njuolga sisa" vaikko organisašuvdna mii ovddasta Norgga. Seammás leat máŋga stádalaš Seammás leat máŋga sámi institušuvnna nugo Sámediggi ja NRK Sámi ja julevsámi mánáidgárdi ja skuvlastoáigeortnet. Seammás leat máŋga n, čujuha ahte dáža guovlluin ráđđii buohkaidvuoigatvuođa áddejupmi dákkár riggodagaide. Lunddolaš lea navdit ahte dáža sirddolaččat Finnmárkui, main eatnašat bohte Mátta-Norggas, bukte árbevirolaš áddejumi almenneha vuoigatvuođaid hárrái. Seammás leat olu ávdnasat main vuhtto ahte ovddeš áiggis dáža guollebivdohápmaniinge lea bisson áddejupmi ahte giliin (guollebivdohápmaniin) lea sierravuoigatvu áddejumi almenneha vuoigatvuođaid hárrái. Seammás leat olu ávdnasat válljenávnnas, ja geatnegahtton bargu eambbo go deavdá áiggi mii lea. Seammás leat oppalašfágat Seammás leat stuora erohusat gaskal dan 13 válgabiirre. Muhtin biirres Sámedikki veahkkedoarjjaortnegat leat lassánan maŋemus jagiid. Sámediggi lea maiddái váldán badjelasas ortnegiid ja ovddasvástádussurggiid mat leat addán organisašuvdnii eambbo virggiid. Seammás leat stáhta ekonomiijanjuolggadusat rievdaduvvon hirbmosit dáid maŋemus jagiid. Sámediggi ii ožžon lassi resurssaid dalle go ođđa ekonomiijanjuolggadusa virggiid. Seammás leat stáhta ekonomiijanjuolggadusat rievdaduvvon Seammás leat sámi dilit namuhuvvon muhtin sajiin oktasašpensuma fáttáid gaskkas, omd. fágain geografiijas, konvenšuvnna, ovdamearkka dihtii Canada. Seammás leat álgoálbmogiin stuorra muđui leat hui boaittobealde ja áidelasat. Seammás leat veahá teknihkalaččat divoduvvon ja buoriduvvon. Seammás leat gávpevuogádagaiguin. Seammás ledje dát golbma guovllu mat guhkimus eambbo teoriija go praksisoahpu, ja oahpahin maiddái oppalašfágaid. Seammás ledjen okta skiippajohtolagain. Sallitbivdu buorránii dalle. Seammás lei Norggas Seammás lei Sámediggi bidjan guokte vávtta, go gaskavahku ledje njeallje geažil. Seammás lei mearragáttiin ja čázádagain lassáneaddji Seammás lei praktihkalaš, beaivválaš dásis gos sámit ja dážat deaivvadedje, hui unnán – Mus livččii hirbmat miella Stuoradiggái. Seammás livččii veahá issoras rusttegiidda - eanavuovdin gielddaide. Juogadeapmi boahtá ovdan nr. 1 skovis. Nugo - skovvi čájeha, guske eanaš ohcamat joavdobarttaide, oktiibuot 350 - ohcama. 64 ohcama guske viessosajiide, ja 40 ohcama guske - gođiide/ealáhusbarttaide. Seammás logahallui galle ohcamii - mieđihuvvui, galles biehttaluvvon ohcama guoddaledje, ja - váiddaášši boađus. Nugo nr. 1 skovvi čájeha, ovdamearkka dihte - 1 - gođiide/ealáhusbarttaide. Seammás logahallui galle ohcamii gaskamearálaččat 0,6 bohcco bearraša nammii. Seammás lohke doppe Nugo § 110 a ovdabargguin, ferte leat čielggas ahte duopmostuoluin vuohččan lea váldi iskat čuvvotgo stáhtaeiseválddit mearrádusa gohččun geatnegasvuođaset. Seammás maid, nu go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi čujuha, sáhttet leat dilálašvuohta mat dahket ahte iskanvuoigatvuohta ferte geavadis vurdojuvvot oažžut ráddjeju gohččun geatnegasvuođaset. Seammás maid, nu go Sámi anaš dákkár guorahallan ja meroštallan. Norgga juristtain orru dán oktavuođas leamen dihto oaidnu árvvoštaladettiin stáhta háldduid - sin árbevirolaš jurddašanvugiin - buktit oppalaš konklušuvnnaid mat sulastáhtte eaiggáduššanvuoigatvuođa. Seammás mat gullet báikegotti háldduide, de eai atnán vástideaddji oppalaš jurddašanvuogi, muhto ráddjejedje smiehttat geavahanvuoigatvuođas. Muhto logálaččat l máhttoprošeakta (Skeie ja Hernes 1997) . Seammás mearkkaša dat ahte válgaoassálastimis. Seammás mearkkašit mii ahte orrot eanet ja rámmaeavttuid. Seammás mearriduvvui ahte Sámediggi galgá evalueret eanu ja Ohcejoga dikkis guovvamánu 11. - (2) 12. b. 1736. Nággu lei gaskal dán guovtti diggejoavkku. Dikkis (2) soabaiga goappašat bealit "mieđihit boares Rádjái" mii (2) boahtteáiggis geatnegahtii beliid, sin mánáid ja (2) maŋisboahttiid. Seammás merkejedje beavdegirjái eanadagaid (2) rádjasajit čuoggás čuoggái." Lullelat ránnjáčearuid (2) beavdegirječállosat, nugo Čohkkerasa ja Eanodaga, čájehit (2) maŋisboahttiid. Seammás merkejedje beavdegirjái eanadagaid čohkkejedje ealu ja rátke eret vierrobohccuid. Seammás merkejedje ja Seammás mieđiha ahte guokte jagi dás ovdal eai lean várra galle sápmelačča beanareagain jieŋa alde ii leat seamma go vuodjit heargereagain dahje gerresiin meahcis. Seammás mii oaidnit ahte ja sin duohta atnui. Dákko lea čielgasit vuostálaga Fåbergduomu: Das lei áššáiguoskevaš bivdun (bodnehoavvabivdu) "guliid njuolga eanaeaiggádiid oidnosis", nu ahte sis geavatlaččat ja álkitge livččii govttolaš hástalus áššiin bargagoahtit. Seammás namahuvvo maid Skjerstad-duopmu (Rt. 1991 s. 1311) . Das lei gažaldat massego Skjerstad:a ja Báidára eanadoallit vejolaš álgovuolggalaš murrenvuoigatvuo bargagoahtit. Seammás namahuvvo maid Skjerstad-duopmu (Rt. 1991 Seammás oaidnit ahte muhtin dálá dutkiin -- vuosttažettiin ja bisson oalle dássedit golbma maŋemus válggas. Seammás oaidnit guovttegielagin. Seammás oaččui vuođđoskuvlaláhka lasáhusa (§ 40 guokte buoremus ja guokte heajumus biirre. Seammás oinniimet ahte dát mennetvuoigatvuođa fámus, leat dál massán dán vuoigatvuođa cieggan dilálašvuođain. Duomus vuohttá seamma oainnuid go Vinsta-duomus, muhto áššis váilot mu mielas dehálamos dovdomearkkat maidda bajábealde lea čujuhuvvon Finnmárkku ektui. Seammás orru Alimusriekti Skjerstad-áššis dovdan iežas čadnon 1918-dupmui njuolga prejudikáhtan. ektui. Seammás orru Alimusriekti Skjerstad-áššis dovdan iežas i vuordimis ahte vuođđolága § 110 a duođas livččii muhtunláhkai čađaheamen 27. artihkkala siskkáldas norgga rievttis. Dalle árbevirolaš dualismma váttisvuohta gaskal álbmotrievtti ja norgga rievtti livččii čovdojuvvon 27. artihkkala ektui. Seammás orru dán guovtti guovddáš mearrádusa gaskavuohta mearkkašeamen duohta rievttálaš deattu vuođđoláhkamearrádussii. Vuođđolága § 110 a ii adnojuvvo čielga ektui. Seammás orru dán guovtti guovddáš mearrádusa gaskavuohta . Riektasamos lea dalle hállat stáhta ollislaš (4) hálddašeamis. Dán vuođul orru eahpelunddolaš bidjat (4) vealtameahttun ja mearrideaddji erohusa gaskal stáhta almmolaš (4) válddi ja priváhta eaiggátráđđejumi doaimmas (4) Sis-Finnmárkkus. Seammás orru veahá evttolaš diktit dán erohusa (4) leat mearrideaddjin go árvvoštallá dán guovllu (4) eaiggáduššanvuoigatvuođa. Nubbi molssaeaktu lea árvvoštall (4) Sis-Finnmárkkus. Seammás orru veahá evttolaš diktit dán erohusa Seammás orru čielggas ahte ii sáhte juohke ávnnaslaš kultuvra eavttu lunddolaččat atnit dušše kulturoassin. Johkasámiid dahje boazosámiid vejolašvuhtii doaimm Seammás orru čielggas ahte ii sáhte juohke ávnnaslaš kultuvra onagasasas lei vuoigatvuohta diktit (4) ođđaássiid ásaiduvvat čearu guvlui. Dat gonagasa vuoigatvuohta (4) ovdanboahtá Duortnosa sámeguovllu duopmogirjjiinge. Muhto (4) ovdanboahtá vel ahte čearru dábálaččat mieđihii ođđadáluid (4) ásahit. Seammás ovdanboahtá nugo bajábealde namuhuvvon ahte (4) mieđáhus lei sorjavaš ahte ođđaássi geatnegahtii iežas (4) doahttalit sámiid boares geavahanvieruid. Ođđ (4) ásahit. Seammás ovdanboahtá nugo bajábealde namuhuvvon ahte 300 bohcco. Seammás rahppui Sállan fástaássiid bohccuide (vejolaččat fertejit vuoruhit?) mánáid ja bearraša. Seammás servet ea vuođustusa oassi, muhto buot guoski beliid mielváikkuheami dehálašvuohtage olahan dihte buoremus vejolaš bohtosa, lea vuođđodagaldat. Plána- ja huksenláhka vuođđuda bieđggus ássama, báikkálaš iešstivrema ja lagašdemokratia prinsihpaide. Seammás sisdoallá láhka váikkuhangaskaomiid sihkkarastin dihte ahte gieldda plánen ja eaŋkaláššemeannudeapmi plána ektui sáhttet giehtaguššot bajit dási geažos prinsihpaide. Seammás sisdoallá láhka váikkuhangaskaomiid sihkkarastin ásahussii. Seammás sohpe diŋgojeaddji ja bargočađaheaddjit ahte dát Seammás son dovddasta ahte sáhttá šaddat váttisin jus galgá ovddastit ee. seavtti viežžat. Seammás sáhtte geasehit smávit fatnasiid billahuvvá olles buvttadanbiras. Seammás sáhttet fievrredangolut, billahuvvá olles buvttadanbiras. Seammás sáhttet fievrredangolut, čielggadit. Seammás sáhttá leat ovdu ahte ášši lea ádjánan nu čielggadit. Seammás sáhttá leat ovdu ahte ášši lea ádjánan nu ulbmil. Seammás sáhttá leat váttis dása geavahit dáčča juridihkalaš ulbmil. Seammás sáhttá leat váttis dása geavahit dáčča juridihkalaš galgá fuolahit sámi perspektiiva. Seammás sáhttá maiddái buorebut galgá fuolahit sámi perspektiiva. Seammás sáhttá maiddái buorebut doarvái mahtodagas ja mat leat čielgasit vuostálaga báikegotti (11) ovddeš vuoigatvuođaid. Dása orru fertemin gáibidit háldduid mat (11) čielgasit leat čuohcan ássiid vuoigatvuođaide, dahje beaktilit (11) seaguhan iežaset vuoigatvuođaide. Seammás sáhttá čujuhit (11) Tønnesen:a girjái s. 305: (11) seaguhan iežaset vuoigatvuođaide. Seammás sáhttá čujuhit Seammás sáhttá čuoččuhit ahte sámediggeválggaid "earaláganvuođa" sáhttá geavahuvvot sámi joatkkaoahpus. Seammás sávan ahte dán čállosis leat oasit mat giellaovddidanplána. Seammás váidá Åge Solbakk Deanu gieldda Sámediggái, go giellaovddidanplána. Seammás váidá Åge Solbakk Deanu gieldda Sámediggái, go rámmaeavttuid mat váikkuhit vejolašvuođa addit fidnooahpu sámi sisdoalu. Seammás áiggun Kulturdepartementii evttohusa dán oktavuođas. Seammás áigu Sámediggi Kulturdepartementii evttohusa dán oktavuođas. Seammás áigu Sámediggi Pedersen (Gb). Seammás árvalii guhtta siidosaš árvalusa mas Sámediggeráđđi vlamánu 1. b. 1993:i, ja geahččaluvvo ovddidit proposišuvnna láhkanuppástusaid evttohusain 1994 giđa. Dát nuppástusevttohusat, mat muđui dušše hui unnán guoskkahit mearrádusaid maid Riektejoavku meannuda, eai máinnašuvvo lagat čuovvovaččat.Seammás ávžžuhuvvui oažžut proposišuvnna jorgaluvvot sámegillii ovdal dat fas ovddiduvvui Stuorradiggái. Ráđđehus ii gávnnahan dasa ártta, ja ovddidii jagi maŋŋ buorre dilli. Seammás čihket nugo namu-huvvon alla "... čujuha son čuoggás čuoggái ahte sámit - siiddat dahje muhtumin ovttaskas olbmot - duohta meannuduvvojit duopmostuoluid ja eará eiseválddiid eaiggádin, ainjuo áiggis ovdal 1740. Seammás čilge su dutkkus, ahte buot eavttuid maid HD bijai vai sámit galge dárkojuvvot vearroboandan ledje devdon dán áiggis. Sin duottaratnu lei arat, agibeaiv eiseválddiid eaiggádin, ainjuo áiggis ovdal 1740. Seammás čilge su ealju. Seammás čujuha konvenšuvdna makkár mearkkašupmi dieđus galgá veahkehit lasihit álbmotlaš ealju. Seammás čujuha Seammás čuoččuhii ahte Gaski ii leat goassige ovddidan eaŋkiláššiid dahje uid geavahanvuoigatvuođas. Nugo Tønnesen čuoččuha s. 220 lea danne vuosttažettiin duomus mearriduvvon, ahte vuovdedoaimmahat sáhttá ráddjet murrema jus vuovdemáddodat muđui gillášii, maiddái jus dát dagaha ahte ii báze doarvái dállodárbui. Seammás čuoččuhuvvo vuovdedoaimmahaga iežas fertet dan árvvoštallat dárbbu mielde. njuolggo. Seammás čuožžilit eará hástalusat, erenoamážit rádjái 2001:s. Lassáneapmi lea sullii 80%. Seammás čájeha govadat Seammás čájehuvvo ahte válgabiirret gos guhkit áigge leat leamaš eatnamiid". Diggi Deanus ja Ohcejogas guovvamánu 11. - 12. b. 1736. Nággu lei gaskal dán guovtti dikki. Dikkis bohte ovttamillii ahte goappašat bealit "mieđihedje boares Rádjái" čadnin boahtteáigái beliide, sin mánáide ja maŋisboahttiide. Seammás čállo rádjačuoggát eanadagas beavdegirjái čuoggás čuoggái. Dát diggebeavdegirjjit orrut bures dávisteamen dan maid Tønnesen čuoččuhii (s. 108) ahte siid maŋisboahttiide. Seammás čállo rádjačuoggát eanadagas beavdegirjái Seammás Seammás Seammás Seammás Seammás Mis njulgestaga ii leat dilli dán áigodagas meannudit lága. Seammás Boazodoallu lea deháleamos sámi kulturguoddi oarjelsámi guovlluin. Seammás sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas (kap. 2.5.1). Seammás (1) rättsliga ställning i Sverige-Finland", ilbman 1989:s. Seammás bargoeavttuid. Dat guoská sihke visttiid lohkui ja sturrodagaide. Seammás dainna, devdojitgo konvenšuvnna unnimusstandárddat vai eai. Seammás dárbbašuvvo nu buorre gulahallan go vejolaš Sámedikkiin. Seammás dárbbašuvvo nu buorre gulahallan go vejolaš Sámedikkiin. Seammás eanas váttisvuođaid mat dálá konvenšuvnnas leat leamaš. Seammás historjjálaš ja rievttálaš ovdanbuktima beliid. Seammás http://www.dep.no/krd/html/valgresultat2001/frameset.html. 21 Seammás jus dát dagaha ahte ii báze doarvái dállodárbui. Seammás jávrriid main leat bare olu guolit, vai šaddet buoret guolit. Seammás konklušuvnnaid mat sulastáhtte eaiggáduššanvuoigatvuođa. Seammás mii galgá leat čađaheaddji ja ráđđeaddi orgána Sámediggái. Seammás minoritehta oktavuođas ja nubbi fas majoritehtaservodagas. Seammás minoritehta oktavuođas ja nubbi fas majoritehtaservodagas. Seammás mot muhtin oassálastit leat vásihan dan dehálaš proseassa. Seammás mánáidgárdemánát leat guovtte- dahje máŋggagielagat. Seammás našuvnnalaš lávddis, Sámedikkis, leat dievdobáikin? Seammás soitet čoavdásit almmá stádalaš mieldeváikkuheamihaga. Seammás sámegielat teavsttain fas čállá» Guovdageainnu suohkan». Seammás httu muhttit finnmárkolaččaid nuvttá guollebivdovuoigatvuođa. Sáhttá datte maiddái jurddašit dás vuohččan leat jurddašan vejolaš gilivuoigatvuođaide guollebivdui Finnmárkkus, mii lea mearkkašuvvon vuollelabbos proposišuvnna seamma siiddus. Seammásgo Birasgáhttendepartemeantta dás bájuhuvvon cealkámušat orrut oaivvildan ahte ođđa sáivabivdoláhka ii galgga moktege nuppástuhttit guollebivddu Finnmárk Áššebáhpárat galget biddjot almmolaccat oaidninláhkai, nu ahte son gii berošta vuodjut ohcama sisdollui, beassá dan dahkat. § 6 nr. 1 vuosttas lađđasa mielde galgá ohcan biddjot NVE kantuvrii ja gielddakantuvrii dahje eará dohkálaš báikái. Seammásgo ohcan biddjo almmolaccat oaidninláhkai, galgá ohcan oktan mildosiiguin sáddejuvvot gulaskuddamii, geahča § 6 nr. 1 ja 2. Láhka namuha moanaid gulaskud gielddakantuvrii dahje eará dohkálaš báikái. Seammásgo ohcan biddjo hpárat mat máinnašit Finnmárkku eatnamiid "gonagasa". Mihtilmas ovdamearka lea báhkkodanvuohki 4.2.3. oasis máinnašuvvon 1693 Ákŋovági diggi, mas fáldi Knag mearridii ráfáiduhttit "Su Majestehta Almenneha Vuovddi doppe Álttá diggebáikkis". Seammásgo Álttá vuovdi dás gohčoduvvui gonagasa opmodahkan, ovdanboahtá diggebeavdegirjjis ahte diggebáikki ássiin lei murrenlohpi, almmatge čujuhemiin. Sullii doppe Álttá diggebáikkis". Seammásgo Álttá vuovdi dás gohčoduvvui vuollelabbos proposišuvnna seamma siiddus. Seammásgo UNESCO lea maŋimus jagiid rahčan suodjalit álgoálbmogiid máhtu ja seammas gávdnojit buotlágán dáin dimenšuvnnaid kombinašuvnnat. Govvidan dihtii dan ja seammas ballá dán seammas ahte go hálddašeapmi fievrriduvvo fylkamannái de seammas barggus go bivda. Go koartta čálát, de muitalat seammas dan olbmui, ahte don leat bidjan áiggi seammas go dábálaččat ledje vuostážettiin olbmot geat ledje riegádan badjesehtui geat ožžo iežaset oahppamii, gos sámegiella, sámi kultuvra ja máhttu leat guovddáš oasit, seammas go oahppu galgá azodoalloterminologiija. Muhto gullá go kulturbargui čoaggit dahje velá ráhkadit dihtorsániid ja mekanihkkársániid? Ii oktage kultuvra ii ge giella sáhte eallit gasku ođđaáigásaš máilmmi jus olbmot eai heivet gielaset ja kultuvrraset dasa, seammas go várjala árbevieru. Muđuid šaddá kultuvra dušše vuorkadávvirkultuvra ja visot mii gullá ođđaáigásaš máilbmái čátnojuvvo vieris gielaide, stuoraservoda makkar listtuin dahje cegget buhtes SáB listtu. Muhto leat seammas mearridan siskkobealde, mas sámit meroštallajuvvot etnalaš joavkun ja álgoálbmogin ja seammas oassin Norgga, Ruoŧa, loktanedje ja seammas reaŋtu loktanii issorasat. Geafes riikkat eai – Mánáid identitehtadovdu buorrána, ja seammas sis badjána gierdevašvuohta mávssekeahttá geassit nuohti gáddái. Suoidnemánu 10. b. 1862 gonagaslaš cealkámušas nammadii kommišuvdna "guorahallat Ávkkálašvuođa dalá gustojeaddji Njuolggadusain Eatnamiid čujuhusas Ássansajiide Finnmárkkus ja Vuovdedoaimmahaga Ortnegis seammasajis." Kommišuvdna báhkkodii Od.prp. nr. 33 1863 (s. 8) ahte: "Eaiggáduššanvuoigatvuohta oston Eatnamiidda berre leat seamma hehttetkeahttá ja gáržžetkea Vuovdedoaimmahaga Ortnegis seammasajis." Kommišuvdna báhkkodii Kjerschow čállá seammasullasaččat: Eanandoalli ja boazosápmelačča seammasullasaš bohtosii. Juoigat sáhttá okto dahje joavkkus. mii vuordit ahte seammasullasaš buorredáhtu maiddái čájehuvvo daidda jietnadatoahpalaš substráhtasárggus, vuođđosuomagiela guhkes vokálaid *ee ja *oo (ja Savo suopmaniin ja gárjilgielas maiddái vokálaid *ää ja *aa) diftoŋgiseren (Sammallahti 1998: 186­187). Dátge evttohus lea eanet uhcit spekulatiiva, dasgo seammasullasaš diftoŋgiseremat leat máilmmi gielain dáhpáhuvvan muđuige, iige olggobeale vaikkuhusa danin leat vealtameahttun navdit. Suopmelaš gielainge liivve 187). Dátge evttohus lea eanet uhcit spekulatiiva, dasgo seammasullasaš diftoŋgiseremat leat máilmmi gielain dáhpáhuvvan muđuige, iige olggobeale vaikkuhusa danin leat vealtameahttun navdit. Suopmelaš gielainge liivvegielas lea dáhpáhuvvan seammasullasaš diftoŋgiseren (Posti 1942: 24­28), mas ii sáhte leat gažaldat sápmelaš substráhtas. Sámevulgosaš morfosyntávssalaš substráhtasárgosat eai leat su Ruoŧa sámepolitihkka lei seammasullasaš go Norgga. Vaikko Ruoŧa buhttejuvvot seammasullasaš guohtun-eatnamiiguin doppe gos lea mearkkašmiide (mat leat dálá gielas primárat) eai leat seamma olu. Gárjilgielas sánis leat seammasullasaš mearkkašumit go suoma suopmaniinge (KKS s.v. kiihtyö), muhto sátni lea anus dušše gárjilgiela davimus suopmaniin. , cábmima' mearkkašupmi dihtto maid suopmelaš gielaid bealde vepsegielas. Lullisámegiela goesngedh 'čuohcit fierbmái' gullá maid čielgasit dása: vrd. su. puuttua 'darvánit (omd. guolli fierbmái); guoskat; váilut jna.' (SSA s.v. puuttua1-2; seammasullasaš mearkkašumit leat maid dán sáni vástagiin eará suopmelaš gielain). Báhčaveaisápmelaččaiguin manai seammasullásaččat go daid eará seammasullásaččat váikkuhit go biilaluottat. seammasullásaččat. 1600-logu loahpas manne Várjjaga Edvard Bull maid čállá seammasullásaččat. Guolástusaid váilevaš boazodoalloeiseválddiid bargun. Nappo lei seammasullásaš duopmu go Njávdánsápmelaččaid dálveorohagas lei eallin seammasullásaš go Porsáŋggus sáidebivdogildosa, máid sáhttá atnit seammasullásažžan gielddaid ovttastahtašeimmet, de dat šattašii máilmmi nannoseammos sámi son seammás go vuostáiváldá lihkkusávaldagaid duoppil dáppil. ja seammás dat doalvu vuođu árbevirolaš luondduealáhusain, oaivvilda Šiehtadusat leat dahkkon seammás go fylkkagielda oažžu ođđa gánnáhahtti fitnodagaid iežaskapitáladili, seammás go kapitála ahte sámi iešmearrideapmi heivehuvvo min áigái, seammás go das tvuođaide. Dalle jurddašuvvo erenoamážit muhtun joavkku dahje maid ovttaskas olbmuid guhkit áiggi jeavddalaš máhcci 167 geavahus. Lágaid lunddolaš sadji gártá álggus leat muddet vuoigatvuođaid mat juo leat ásahuvvon geavaheami vuođul , seammás go lága mearrádusat várra bidjet ásahuvvon vuoigatvuođaide čielgasit mearkkašumi. Finnmárkkus lea guovddážis ahte riikaoasi ássiid (sápmelaččaid ja d KUF dohkkeha muhtin muddui sámi kultuvrra skuvllas, muhto geahččala seammás danin oahppat juoidá dán oahpus go guoská mo oažžut sámi sisdoalu sisa skuvlii. Muhtto seammás etnisitehtii ahte go olmmoš muitalii man fidnu sus lea, de muitalii seammás heađuskehttes gávpašeami ja globaliserema monopolaid eavttuid mielde, muhto seammás oahppoplánaid ollásit. Dán sadjái šattai čoavddus gáibidit sierra sámi šalddi, seammás lea 14. artihkkalis nr.1, nuppi ja goalmmát čuoggás (4) atnin ja vuoigatvuođavuođu sápmelaččaide álbmotrievttálaš (4) suodjalusa sin árbevirolaš boazodollui, lassi 312 vuoigatvuohtan (4) bivdui, guolásteapmái jna. Justisdepartemeanta dadjá seammás (4) dasto (proposišuvnna s. 6) : da ohcama biebmanlága ja daid áigeguovdilis láhkaásahusaid mielde. Dán oktavuođas biddjojit vuoddun lága § 1 ulbmilatge earret eará váikkuheames "gánnáhahtti ja ceavzilis guovlluealáhusa." Ohcci gii dárbbaša eatnamage stáhta eatnamiin ohcá seammás Finnmárkku eanavuovdinkantuvrras oastit dahje láigohit eatnamiid. Guolástanhoavda buohtalastá ohcamiid, ja sádde viessosadjeohcama Finnmárkku eanavuovdi dárbbaša eatnamage stáhta eatnamiin ohcá seammás Finnmárkku ipmil mii sárdnu, ii ge olmmoš. " Dan seammás Hearrá eŋgel moš miessemánu 1. b. 1987 rájes, Tor Falch, 1990 rájes searvan joavkku čoahkkimiin seamma dásis go nammaduvvon miellahtut. Dáid gaskkas guđii Mari Teigmo Eira doaimmastis Sámi vuoigatvuođalávdegotti miellahttun ođđajagemánu 1993, ja luobai seammás Hálddašanjoavkku miellahtun. Su sadjái ii leat nammaduvvon ođđa miellahttu. Sámi vuoigatvuođalávdegotti čállingoddi lea leamaš Hálddašanjoavkku čállingo ođđajagemánu 1993, ja luobai seammás Hálddašanjoavkku dearvvašmahttojuvvon givssiinis. Dan seammás Jesus dovddai ahte sus Hearrá, beastte mu! " Dan seammás Jesus geigii gieđas, dohppii su huike balus. Muhto dan seammás Jesus sártnui sidjiide: " Lehket buohkat oidne su ja suorganedje. Muhto dan seammás Jesus sártnui dan seammás Jesusa lusa ja dajai: " Rabbi! " ja cummistii su. De čuovga. Dan seammás Movsses ja Elia iđiiga sin ovdii ja . " Dalle buohkat ovddošedje, muhto dan seammás Sakarja oaččui fas jalushoavda lea riikka bajimuš militeara ámmátolmmoš. Son lea Ráđđehusa ja suodjalusministara neavvu militeara gažaldagain, ja hovde dábálaččat Norgga suodjalusa. Suodjalushoavda lea Suodjalusa militeara organisašuvnna (SMO) hoavda, ja lea seammás Suodjalusdepartemeantta bajimuš militeara neavvu. Suodjalushoavddas lea veahkkeveahka sihke departemeantta siste ja Suodjalusdoaibmagottis. Suodjalusdoa nannejedje dan virggalaččat j. 1686. Dat šattai seammás Suoma ja vistehivvodaga, ja seammás addit bálvalusaid ja bálvaleami buot uššii, berre almmatge Vuoigatvuohta dasa, jus livččii, čuoččuhuvoš ja várašuvoš. Duohtavuođas gáibiduvvo belohahkii Sierradivat Dálloanu Soahkemuoraidege, ja nie gártá Riektegažaldaga biehttalettiin čujuhit Ássiide Vuovddehis Guovlluid, ja seammás addo lohpi Vuovdeguovllu Ássiide geain lea Sierradivat čuollat "Vuovdinmuora" iežaset Dárbui. Dasto lea masá buot Guovlluin bákkolaš Sierradivat Soahkeá Guovlluid, ja seammás addo lohpi Vuovdeguovllu Ássiide geain lea "duosttáš gohččuhit Badjesápmelaččaid garrasamos Ovddasvástádusa muhtun sajis, go seammás addojuvvojit sidjiide vástideaddji Geahpedeamit nuppi sajis." muhtun sajis, go seammás addojuvvojit sidjiide vástideaddji maid rievdat áiggi mielde. Lea dásto ágga fuolahit das ahte norgga riekti addá čielga ja sihkkaris riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid deavdima. Dán duogáža mielde berre vuođđun biddjot ahte kultursuodjaleapmi vejolaš vuođđoláhkamearrádusas seammás addá dárbbašlaš suodjaleami ávnnaslaš kulturvuođu ávkin." seammás addá dárbbašlaš suodjaleami ávnnaslaš kulturvuođu ávkin. maid rievdat áiggi mielde. Lea dasto ágga fuolahit das ahte norgga riekti addá čielga ja sihkkaris riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid deavdima. Dán duogáža mielde berre vuođđun biddjot ahte kultursuodjaleapmi vejolaš vuođđulága mearrádusas seammás addá dárbbašlaš suodjaleami ávnnaslaš kulturvuođu ávkin. vuođđoláhkamearrádusas seammás addá dárbbašlaš suodjaleami Stuoradiggi mearridii dán nuppi evttohusa, muhto deattuhii seammás ahte "Positiiva boahteáigái.." Fágaoahpaheaddji cealká dás iežas sáváldaga, muhto geažiha seammás ahte Dán cealkámuššii navdo heivemin sihke 27. art. ja § 110 a mielde. Smith čuoččuha seammás ahte sierra vuoigatvuođat čearddalaš vuođul dagahivččii sierra váttisvuođaid. Jus áiggoš garvit dan, ferte hábmet sierraortnegiid sámi ássanguovlluide ( Smith čuoččuha seammás ahte sierra vuoigatvuođat čearddalaš "Dat mearridit seammás ahte stáhtaeiseválddit boahttevaš áiggiid galget ovddidit doaibmabijuid maid servodatovdáneapmi dahká dárbbašlážžan vai sámiid álbmotjavkku giella, kult "Dat mearridit seammás ahte stáhtaeiseválddit boahttevaš áiggiid Oppalaš oahppoplána deaddasta seammás ahte sámi oahppit galget ovddidit sámi agiin futno guollevuovdinvejolašvuođat, ja dát dagahii ahte olu ássit Finnmárkku guollebivdohápmaniin fárrejedje vuotnabađaide, gos sáhtte ealihit iežaset guollebivdduin lotnolasat šibitdoaluin. Bivdoservodaga vuđđosa njuolvudeapmi dagahii seammás ahte sámi álbmot belohahkii álggii boazodoaluin ja belohahkii šibitdoalun ja vuotnabivdduin. Dálvejáhkodagas lei datte váigat fidnet šibitfuođđara. Dát ssiige lea smihtton dan birra, vánit eahpiduvvo Finnmárkku álbmoga oaivvildit ahte anii vuoigatvuođa go 1800-logus vižže lavnnji stáhta eatnamiin. Báikkálaš vuovdemeaštára ja earáid cealkámušat 1897-lága oktavuođas nannejit dán, ja čájehit seammás ahte áddejupmi, ainjuo ovdal 1897, lei leavvan báikkálaš eiseválddiide ja hálddašeaddjiidege. Tønnesenge lea čielggas dan áddejumis ahte ássiin lei oppa "Siskkit gilit (Finnmárkkus) dat vuitet go eaiggáduššanvuoigatvuohta ja háldenvuoigatvuohta almennetgeavahusas addo báikegoddái. Namahuvvon giliid sáhttá seammás ain gohčodit sámegillin. Daidda lea hui dehálaš - vai seailluhivččii sámekultuvrra - oažžut almennehiid iežaset vuollásažžan. Čeardda identitehta livčči giliid sáhttá seammás ain gohčodit sámegillin. Daidda lea hui ddjo Finmmárkku eatnamiid gullamin Gonagassii, muhto dallege "Gonagasa almennehiin". Ovdamearka dása lea go fáldi Knag 1693:s ráfáiduhtii Álttá "Majestehta Almenneha ja Vuovddi". Son máinnašii dalle doppe vuovddi gonagasa opmodahkan, muhto seammás almennehin. 1753 guovtti vuovdegeaskkuin 983 , maid dalá ámtamánni Collett čálii, máinnašuvvo Álttá vuovdi "midjiide (Gonagassii) doppe Finnmárkkus gull vuovddi gonagasa opmodahkan, muhto seammás almennehin. 1753 guovtti seammás bajidit sámegiela árvvu dutkangiellan. Universiteahtta ii ane kultuvrra áddejumi ja árvvusatnima ja seammás bajidit sámegiela árvvu ala. Skuvlahálddahus, mii barggai garrasit nannet skuvlla sámi sisdoalu, orui seammás bargame fidnofágaid vuostá. dallego seammás bargojuvvo bohccuiguin ruoŧabeali dain lagamus seammás bargojuvvon bohccuiguin norggabealde dakko dain lagamus lágat, mat sierranas surggiin seaguhedje Finnmárkku dilálašvuođaide. Dákkár duohtadeamit áinnas vuođustuvvo dainna ahte ledje ássiide buoremussan, muhto go mearrádusat álo hábmejuvvo stáhta jurddašanvuogi mielde, ledje dákkár duohtadeamit seammás bealušteamen stáhta vuoigatvuođaid. Seamma gusto hálddahusa váikkuheapmái áiggiid čađa. Go čuožžiledje eahpečielggasvuođat ássiid vuoigatvuođaid hárrái, berre bidjat mihtuid ja čuovvolit daid, ja seammás berre maiddái it almmuhangeasku 1500 § 44 mielde gustot sáivaguliidege. Fylkkamánnái lea, skábmamánu 27.b. 1992 ggl. cea., váldesirdon moanaid bargguid luosa- ja sáivabivdolága oppalaš mearrádusaid mielde. Dát gusto ee. váldái § 11 nuppi lađđasa mielde, seammás bissehit dahje guhkidit guollebivddu go čáhcejohtu dahje eará erenoamáš dilálašvuođat cealkkihit dan. Seamma gusto álggahit doaibmabijuid fáhkkalaš heah ee. váldái § 11 nuppi lađđasa mielde, seammás bissehit dahje eaiggát ja danin sáhtii sirdit eatnamiid priváhta olbmuide ássansadjin. Muhto cealkámuša ulbmil ii lean áimmahuššat eaiggáduššanvuoigatvuođalaš dahje ruđalaš beroštumiid stáhtii, muhto sihkkarastit buoret vuđđosa Finnmárkku eanadollui, ja seammás bissovaš ássama riikkaoassái, nu ahte go ássit šadde eaiggádin iežaset ássansajiide, čadnojedje nannosabbot dokko. Dát lea vuostálaga gonagasa háldduid eanadollui, ja seammás bissovaš ássama riikkaoassái, nu ahte go ássit vuotnadorski mearragáddái giđđat, gos seammás bivde dan dorski mii ja samarialaččat Dan seammás bohte su máhttájeaddjit, ja sii dáhpáhuvvá. " Dan seammás bođii Vuoigŋa mu badjelii ja mun oidnen suorganan sakka. Dan seammás bođii balva ja suoivvanasttii sin, ja gaskaneaset mii duođaid lei dáhpáhuvvan. Dan seammás bođii muhtun válii. Prošeaktadoarjja festiválaide lea addon ohcamušaid vuođul. 2001 rájes ásaha Sámediggi sierra bušeahttapoastta festiválaide. Doarjja addo njuolgga vuođđodoarjjan, maid sáhttá geavahit plánemii vai festiválat šattašedje bistevaččat ja seammás buorebut einnostuvvin. 2001:s ožžo Riddu Riđđu ja Musihkkafestivála Guovdageainnus kr 700 000 buohkanassii vuođđodoarjjan. válii. Prošeaktadoarjja festiválaide lea addon ohcamušaid vuođul. 2001 rájes ásaha Sámediggi sierra bušeahttapoastta festiválaide. Doarjja addo njuolgga vuođđodoarjjan, maid sáhttá geavahit plánemii vai festiválat šattašedje bistevaččat ja seammás buorebut einnostuvvin. 2001:s ožžo Riddu Riđđu ja Musihkkafestivála Guovdageainnus kr 700 000 buohkanassii vuođđodoarjjan. joatkevašvuođa festiválain ja seammás buoridit . Rávdnjehuksemis ferte guokte erenoamáš dilálašvuođa muitit. Numo cujuhuvvon bajábealde, dahket huksenmearrádusa riikka bajimuš eiseválddit: Ráđđehus ja erenoamáš stuorra áššiin, Stuorradiggi. Dasa lassin lea konsešuvdna muddenlága mielde seammás bággolonistanmearrádus, ja čázádatlágas leat bággolonistanvuoduŧ 725 ge, nu ahte sáhttá bágget luobahit jus šiehtadallan ii válgan eaktodáhtolaccat. Ean konsešuvdna muddenlága mielde seammás bággolonistanmearrádus, ja ahte dat addet vejolašvuođa čázádatmuddemii, ráddjehusaiguin mat cuvvot muddenlága ja juohke konsešuvnna. Muddenlága §§ 10 ja 11 sisdollet lagat njuolggadusaid konsešuvnna áigodagas ja konsešuvdnadivadis. Muddenlága mielde lea konsešuvdna seammás bággolonistanmearrádus. Muddenlága § 16 nr. 1 vuosttas lađđasa mielde "geatnegahtto juohkehaš buhtadasa vuostá árvvošteami mielde luobahit eatnamiid huk váldooassin. Muhto seammás dagahii guolásteami mannolat ahte "Jus Eiseválddit leat doalahan gáržžekeahtes čujuhanvuoigatvuođa Finnmárkku Vuvddiide, ja seammás dalle julggaštan, ahte Gonagasas ii leat duot vuoigatvuohta Geavahanvuoigaduvvomiid dáfus, de orru das gártamin, ahte ii addo Geavahanvuoigatvuohta daid Finnmárkku Vuvddiide, ja seammás dalle julggaštan, ahte Gonagasas ii Finnmárkkubiire leat seammás dat golbma biirre válljenmunis masa gullá šat, lea ieš gávccát, muhto dan seammás dat lea okta dan fatnasii, muhto dan seammás dat lei juo láddemin dan gáddái gosa seammás deattu siiddaid gaskii. Stuorraboazodoalliid dáidu dikšut Ossodagaid galledettiin lea namahuvvon jurdda ásahit giellaoaivadeaddji virggiid ossodagaid veahkehit sámegiela geavahit. Lea seammás deattuhuvvon ahte dákkár giellaoaivadeaddji ii galgga jorgalit áššebáhpáriid muhto baicce veahkehit áššemeannudeaddjiid čálligoahtit sámegiela. Go dan leat dadjan, de lea seammás dehálaš ahte ii vajálduhtte duohta šaldi, de gal seammás dihten geas lea sáhka. Rávvejin sutnje geainnu. Muhto álggahuvvui 2000:s. Prošeakta joatká 2001:s, ja seammás doaivu Sámi álggahuvvui 2000:s. Prošeakta joatká 2001:s, ja seammás doaivu Sámi. ođđaháhkama ja dan seammás doalahit árbevirolaš duodjedoaimmaid, nu dan ahte ferte láhčit ođđaháhkama ja dan seammás doalahit. beare badjin. Muhto seammás doarjjun Guovdeageainnu boazodolliid ahte návddašit musihka ja seammás doarjut Tsunami roasu gillájeddjiid. Jiella oahppoplánat dáin fágain, de sii leat seammás dohkkehan ahte dát fágasuorggit leat oalle ja sisafárrejuvvon unnitloguid, de ferte seammás dohkkehit ahte guđetge joavkkus lea iežas sámiid ektui ja seammás dovddastuvvo sápmelaččaid seammás dovdáha, albmanahttá ja álggaha ođđahutki doaimma sámi alit Berre ceggejuvvot ráđđeaddi orgána mii seammás dovdáha, albmanahttá ea.ea. dakkár hástalusaid geažil. Mii leat seammás dán raporttas servodagas. "Dáža fágaid" fidnoidentitehta ovdánahttit lea seammás dávjá mielddisbuktán Go almennet namahus dolin lea adnon Finnmárkku eatnamiid birra lea dát dávjá leamaš "gonagasa almenneha" oktavuođas. Liikká lea árta navdit ahte eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldat dáid eatnamiidda álgovuolggalaččat illá lei áigeguovdil ja seammás eahpečielggas. Dás ii lohkko Sállán Oarje-Finnmárkkus, gos gonagas ovddeš árbevieru mielde eaiggádušai epmolaš goalmmátoasi, ja Schønnebøl bearaš fas da jiehkku gássadolain. Jurdda lei seammás ealáskáhttit fas dološ dáhkunárbevieru. Juste ovdal go mun seammás erenoamážit heivehit oahpahusa. seammás erenoamážit heivehit oahpahusa. gearggusvuođa gieldan ja seammás evttohit gieldda Norgga 2004 dutkama prográmma. Čujuhuvvo seammás evttohusaide ovdalaš Dutkanráđi sámi dutkama prográmma. čujuhuvvo seammás evttohusaide orgár bivdit". Evttohus mearriduvvui lága § 8 lasáhussan. Sundi Johnsen ii evttohan nappo njuolggadusa ahte bivdu galggai doalahuvvot fylkka ássiide dahje gáržžit biirii. Dán sáhttá datte gehččet dan oktavuođas ahte stáhtaalmennehiidda lei seammás evttohuvvon ja mearriduvvui lága § 6:s ahte juohke dáža borgár galggai sáhttit bivdit jus háhkká bivdogoartta. Finnmárkku ja stáhtaalmennehiid njuolggad stáhtaalmennehiidda lei seammás evttohuvvon ja mearriduvvui lága § 6:s ollašuvvan. Muhto seammás ferte dadjat, ahte dat leat unnimus eavttut luvvot vuoigatvuohta searválagaid joavkkuideaset eará miellahtuiguin ovddidit iežaset kultuvrra, dovddastit oskkuset dahje geavahit gielaset". Dás ovdanboahtá ahte 27. artihkkal dáhtošii vuoigatvuođa unnitlogu ovttaskas olbmuide. Muhto seammás ferte deattuhit báhkkodanvuogi "searválagaid joavkkuideaset eará miellahtuiguin", maid galggašii gáddit mearkkašit vuoigatvuohta olbmojovkui (joavkovu ovttaskas olbmuide. Muhto seammás ferte deattuhit báhkkodanvuogi asamos áiggi lea (6) leamaš sámi unnitlogu eallinvuođus, ja ain leat guovddášguovlun (6) sámekultuvrii, ii leat doarvái meannudit (6) eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldaga dušše siskkáldas dáža (6) rievtti árbevirolaš riektegálduid vuođul, go seammás fertešii (6) gažaldaga čuvget álbmotrievttálaš riektegálduid ektuige. (6) rievtti árbevirolaš riektegálduid vuođul, go seammás fertešii Dát guorahallan maiddái seammás fievrreda eará mállet gažaldagaide rttaid, ja lihttoláigohan jogaid ja jávrriid (3) Sis-Finnmárkkusge. Muhtumin lea lihttoláigohan servviide mat (3) ovddastit dahje gullet báikegoddái. Ulbmil lea leamaš addit (3) álbmogii vejolašvuođa govttolaččat olahit riggodagaid, ja (3) seammás fuolahit bivddu ja guollebivddu muddema. Stáhta lea (3) Sis-Finnmárkkusge hálddašan vuvddiid, formálalaš (3) eaiggádin. Soaitá leat leamaš dehálamos Kár (3) seammás fuolahit bivddu ja guollebivddu muddema. Stáhta lea – Doarjjun buot áideplánaid mat leat siiddain, muhto seammás gal ferte vuoiggalaš buhtadusa, ja seammás galget dát leat veahkkin ovddideame doaimma ovtta dahje máŋgga iehčanas, gávpelaš ovttadagain. ... Departemeanta oaivvilda dárbbašuvvo ordnet stáhta vuvddiid doaimma iehčanas juridihkalaš ovttadahkan. Stáhta vuvddiid doaimma váldooasit leat čohkkejuvvon ealáhusdoibmii, muhto seammás galggašedje eanaopmodagaid hálddašeamis váldot servodatlaš deasttat. Dás berrešii leat oktavuohta stáhta ovddasvástádusas eaiggádin. Eanadoallodeparteme ealáhusdoibmii, muhto seammás galggašedje eanaopmodagaid doalahit boraspirehálddašeami dan dásis ahte dan seammás galgá leat Jus skuvla seammás galgá nagodit nannet sihke fidnoidentitehta ja sámi identitehta, norggalaš identitehta bealis, ledje seammás garrasit dan vuostá ahte sámit ja eará unnitlogut it (4) mearkkašeamen dulkonvuođđun árvvoštaladettiin ovdáneami (4) siskkáldas riektedilis mii dán guovllus lei 1751 rájes. Guoskkai (4) áinnas sámiide geaid sirde norgga duopmováldái nie maŋŋit, ja (4) mas baicce livččii galgan beroštit ja seammás geatnegahttit (4) norgga eiseválddiid guorahallat ja bisuhit sámi vuoigatvuođaid (4) mat sis ovddežis ležže. Vaikko diekkár álbmotrievttálaš (4) geatneg (4) mas baicce livččii galgan beroštit ja seammás geatnegahttit loktejuvvo seammás geavadis maiddái gelbbolašvuohta sámi kultuvrras. loktejuvvo seammás geavadis maiddái gelbbolašvuohta sámi kultuvrras. ašuvdna lea meroštallojuvvon olmmošjoavku, mas lea oktavuođadovdu oktasaš historjjá ja kultuvrra geažil, dábálaččat maiddái oktasaš giela geažil. Doaba »nasjonal» dávjá čatnasa máiddái álbmotstáhta rájáide ja sisriikkalaš doaimmaide, muhto seammás geavahuvvo maiddái čilget álbmoga searvevuođa. Dan sivas oaivvilda Sámediggi ahte lea buoret geavahit namahusa »samenes nasjonaldag». Sámekonfereansa me "Dovddahan ahte mearrádus lea prinsihpalaš sorttas, ja ii vuolggat seammás geavatlaš doaibmabijuid. Mearrádusa ferte čađahit láhkaaddimiin ja eará doaimmain mat almmolaš eiseválddit mearridit, ja leage stuorradiggi ja ráđđehus seammás geavatlaš doaibmabijuid. Mearrádusa ferte čađahit leat lágiidan goahtehuksenkurssaid. Goađit leat ovddeštuvvon dahje huksejuvvon boares málle mielde, seammás go Vilhelmina norra čearuide, seammás go Byrkije oažžut Sámedikki iežas čielggadeapmi sámi museaid boahttevaš organiserema ja stivrenvuogádaga birra biddjo vuođđun sámi museaid oktiiordnenprosessii. Dát oktiiordnenproseassa álggahuvvo seammás go Sámediggi oažžu ovddasvástádusa sámi museain. álggahuvvo seammás go Sámediggi oažžu ovddasvástádusa sámi museain. Sámedikkis njiedjá, dan seammás go Sámedikki sadji ja mearkkašupmi seammás go addá deaŧalaš bargosajiid sámi guovlluin. Eanandoallu lea deaŧalaš oassi sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođus. Dat lea hui guovddážis sámi kulturárbevieruid seailluheamis seammás go addá deaŧalaš bargosajiid sámi guovlluin. Sámediggi galgá ovddidit birasgáhttejeaddji luonddu- ja resursageavaheami mii ovddida ja seailluha sámi kultuvrra ja servodateallima. Dan galgá olahit dainnalágiin ahte Sámediggi joatká báikkálaš sámi birasbarggu LA21 oktavuođas, seammás go birasperspektiiva váldo buorebut vuhtii Sámedikki oppalaš barggus iešguđetge surggiin. Guovllu kulturmuitosuodjalanbargu galgá nannejuvvot dainnalági olmmošlohku lassánan, seammás go boazodoalus ja maiddái eará gáržžidan boazoguohtumiid seammás go boazolohku lea olmmoš- ovddidii 1990:s Guolástandepartementii čielggadeami sámi guovlluid guolástanmuddemiid álbmotrievttálaš beliid. Dát bargu mii lea deaddiluvvon "Lov og Rett 1990:s" s. 507 čuo. lea hui olu vuođđuduvvon NAČ 1984:18 čielggadeapmái, seammás go dat joatkašuvvo muhtun čuoggáin. Smith dadjá álggadettiin (s. 512) ahte čielggadeami ulbmil lea čielggadit sámiid álbmotrievttálaš dili, nugo atn seammás go dat duddjojit gullevašvuođa stuorát dutkanbirrasii. Dasa vuohki lasihit bestema, seammás go dat duddjojit gullevašvuođa sámi eallinvuohki, dan seammás go dat lea deaŧalaš ealáhussan sámi eallinvuohki, dan seammás go dat lea deaŧalaš ealáhussan. maiddái mihtilmas sámi eallinvuohki, dan seammás go dat lea deaŧalaš buvttadeami seammás go dat leat veahkkin doalaheamen ássama ja buvttadeami seammás go dat leat veahkkin doalaheamen ássama ja máná dan seammás go dat riegáda. Ja nisu riegádahtii bárdnemáná, husaid ja uhcit doaluid ovddabealde. Nappo leage sámi guovlluid eanadoallu gilvvohallanhearki. Danne leage rivttes strategiija rievdadit buvttadandoarjaga buvttadansorjjaskeahtes doarjjan. Dákkár doarjagat uhcidivčče badjelmearebuvttadeami seammás go dat váikkuhivčče doalahit ássama ja barggaheami. . uhcidivčče badjelmearebuvttadeami seammás go dat váikkuhivčče vuođđuduvvon NAČ 1984:18 čielggadeapmái, seammás go dat lea dehálaš, seammás go doppe leat aktiivvalaš sáme- ja doaimmahuvvui searvevuođas, seammás go doppe maid ledje vásáhusdieđuin, seammás go dutkiid dutkanbohtosat maid bohtet vásáhusdieđuin, seammás go dutkiid dutkanbohtosat maid bohtet vuođđudemiin fástaássiid boazodoalu lobálažžan, seammás go dát Dál viidásetbuvttadit vuođđoealáhusat unnán iežaset gálvvuid. Jus ieža viidásetbuvttadišgoađáše gálvvuideaset, de livčče ealáhusdoaimmaheddjiin buoret iešbirgenvejolašvuođat, seammás go ealáhusat šattaše eambbo gánnáhahttin ja attáše eambbo bargosajiid. Áiggi vuollái unnidivččii dat veahá daid buvttadangáibádusaid mat dál leat boazod departemeanttain 08.10.01 Vuotnabađas, Sámedikki presideantta čoahkkimis birasgáhttenministariin 07.01.02 ja maŋimusat reivves beaiváduvvon 22.01.02. Sámediggi lea dovddahan dárbbu nannet gielddaid birasgáhttendoaimmaid, ja ahte dát dahkko seammás go eamiálbmotperspektiiva boahtá ovdan. Sámedikki mielas ii leat Sámedikki váldi kulturmuitolága vuođul doarvái bures vuhtiiváldojuvvon kulturmuitoháldd seammás go eará deaŧalaš deasttat áimmahuššojuvvojit. Dán seammás go eará deaŧalaš deasttat áimmahuššojuvvojit. Dán tilit. Kodačoakkáldagat ja klassifikašuvnnat leat sisdoallostandárddaid ovdamearkkat. Klassifikašuvnnat leat muhtun muddui viehka viiddes standárddat, mat rivdet áiggi mielde, ja leage deaŧalaš ahte gustojeaddji veršuvnnat leat dábuhahttit seammás go ferte áimmahuššat buot ovddeš kodačoakkáldat- ja klassifikašuvdnaveršuvnnaid, mat leat geavahuvvon journálain. Riikkaidgaskasaš dihtosivaid klassifik nala, seammás go fertet váruhit ahte dat ii boađáše vuostálaga eará nala, seammás go fertet váruhit ahte dat ii boađáše vuostálaga eará niittuid láddjet, seammás go formálalaš eaiggáduššanriekti šattai hui bajás. Dan digaštalaimet ollu, seammás go geahčaimet ahte son 181), seammás go geavahedje olu eará riggodagaid. Omd. gávppašedje bivdit. Sii bohče áldduid mat ledje mielde, seammás go geavahedje Várggáid oarjjabeallái, seammás go gonagaslaš gohččun maid gilddii stuorimus guhkitáigge buvttadeami dan seammás go guohtoneatnamat stuorimus guhkitáigge buvttadeami dan seammás go guohtoneatnamat dan seammás go guovlu ii leat anihahtti guottetbáikin, dannego bievla fidnui ja oahppit sosialiserejuvvojedje fidnui seammás go identifiserejedje iežaset klássain. seammás go iešláhki maiddái gárgeduvvá ja nuppástuvvá áiggi mielde". sáhttet dolvojuvvot viidáseappot, seammás go iešláhki maiddái mielde, seammás go jearrá, iigo leat máŋgga dáhpáhusas doarvái go álggaha ođđa áiggi mearrasápmelaččaide, seammás go lea dan bonju sohkabeali juohku, seammás go lea dehálaš hukset eanet fakultehta Sámi instituhttii, seammás go lea lunddolaš ahte lea asvuoigatvuođalága olis galgá son addit, gean ásahus nammada. Eai leat addojuvvon dárkilet njuolggadusat dan birra, gii galgá nammaduvvot diehtojuohkinovddasvástideaddjin. Dávjá lea lunddolaš, ahte doaktáris lea journálaovddasvástádusrolla seammás go lea okta dahje eanet dain eará namuhuvvon doaimmain. Heaggasuodjalusdeasttat sáhttet maiddái leat ággan dasa ahte doaimmat eai juogaduvvo menddo ollu seammás go leat mielde ráhkadeame áššáiguoskevaš tearpmaid, máilmmeviidosaččat, seammás go mearraborramušvalljodatváriid vilda máilmmeviidosaččat, seammás go mearraborramušvalljodatváriid vilda hástalusa. Dáru giela áimmahuššan lea deaŧalaš, seammás go mii buoridit nissonovddasteami Sámedikkis, seammás go min mielas lea bearrášiin seammás go molsojedje fitnu, molsojedje maiddái ruovttogiela, sámegielas dárogillii. 51 rádjai lei sámi boazodoallu rájiid haga. Riikkarájit juhke sápmelaččaid ja boazodoalu guovtti riikii ja buvttihii dakkár hehttehusaid, maid álbmotstáhta miellahttuvuohta mielddisbuktá. Lappekodisillen nannii sámiid sierravuoigatvuođaid, seammás go nannejuvvui ahte ođđa riikkarájit eai galgan hehttet rájiidrasttildeaddji boazodoalu. fearán go manai Gievjovuona sisa, seammás go njávdánsápmelaččat mii guoská boazodollui, seammás go nuppe dáfus fas leat veháš máškitvuođa boazodoalloealáhussii, seammás go oahpaheapmi fitnodagas oasit, seammás go oahppu addá sidjiide vuođu searvat stuoraservodahkii. vuođđoskuvlii, seammás go ortnet galgá doaibmat váikkuhangaskaoapmin unnun sáhttá luvven siidda riggodagaid, seammás go ovttasbargodárbu Bargiidbellodaga sámediggejoavku deattuha ahte boazodoalu kollektiivva vuoigatvuođaid ja ovttaskas boazodoalliid vuoigatvuođaid ferte árvvusatnit go šiehtadallá ođđa konvenšuvnna, seammás go ovttaskas boazodoallái sihkkarastojit vejolašvuođat iežas boazodoalu ovddidit otná bargoreaidduid ja rámmaeavttuid vuođul. Dáláš boazodoallit beroške imaštalai seammás go politiijaid ovdalaš váldoduođaštus, sprayamála, ii lean Sámi girječálli čálii mánáidgirjji seammás go politiiját dutke su leat Sámi girječálli čálii mánáidgirjji seammás go politiiját dutke su leat doarjjareivviid USA politihkkii, seammás go riikkaid álbmogat servet joavkovuoitu, lohká 33-jahkásaš hárjehalli seammás go rohttesta dakkár moji 1602 rádjái, seammás go ruoŧelaš ja dánska-norgga bealli maid guovlluin dan seammás go rájit gessojedje (NáČ 1997:5 fievrredit sámi servodaga árvvuid boahtte bulvii, seammás go servodat riikkaidgaskasaš dutkanservodahkii. Dál leat juo máŋga prošeavtta álggahuvvon, ovdamearkka dihte Nicaraguas, Guatemalas, Oarjedavvi-Ruoššas, Vietnamas ja Botswanas. Dát prošeavttat leat oassin universitehta riikkaidgaskasaš dutkanprofilas, seammás go sihke sáhttet ja berrejit bovdet eamiálbmogiid ovttasbargguide. Dákkár prošeavttat leat mielde oktavuođaid čatname, gelbbolašvuođaid hukseme, ja oččo riikkaidgaskasaš dutkanprofilas, seammás go sihke sáhttet ja berrejit báhcán Finnmárkui, seammás go sis fas ledje oallugat Norggas galget oahppat sámi kultuvrra birra, seammás go sámi guohtun, seammás go unnán leat divrrit maiguin boazu bálgá eai ge Gabna dahje Leaváš čearu gaskka, dan seammás go viiddiiduvvojit eará mat vuhtiiváldet stáhtaid teritoriála integritehta seammás go vuhtii duopmostuoluin mearriduvvot, seammás go vuoigatvuođaproblematihkka ii duopmostuoluin mearriduvvot, seammás go vuoigatvuođaproblematihkka ii Jesusa lusa, muhto dan seammás go vuoigŋa oinnii Jesusa, de guovlluin 1600-logu birrasiin, seammás go vuosttas várredálut sullii seammás go vuosttaš sámediggeválgga lágidedje, čilgii Máret seammás go váldá vára ja ovddida viidáseappot berrejit oassin rámmasirdimiin suohkaniidda, seammás go várrejuvvojit "Vuovdi, mas lea gažaldat, ii sáhte várra atnit stáhtaalmennehin. Finnmárkku Vuovdi gullá stáhtii ja gusto erenoamáš njuolggadusaide, seammás go ássiide ii gula mearrádusaid, namalassii miessemánu 27. b. 1775 cealkámuša mielde, makkárge vuoigatvuohta vuovdái, masa lea dušše sidjiide addon vejo njuolggadusaide, seammás go ássiide ii gula mearrádusaid, namalassii gozihit árbevieruid dan seammás go ávkkástallat daiguin dohkkemeahttun surgehanvuohki, logai Jørn Are Gaski seammás go čorbmadii mas mánát ohppet rumašlahtuid namaid, seammás go čujuhit daidda. fága birra. Geasan dan čoahkkái dás, seammás go čájehan mii lea oktasaš ja mii earuha Sámedikki juolludemiin. Jagis jahkái unnu Sámdikki kulturfoanda, seammás go Fosshaug-joavkku boazodoalloriekti nannejuvvui; seammás go ahte árbevirolaš ealáhusat galget sihkkarastojuvvot, seammás go ahte árbevirolaš ealáhusat galget sihkkarastojuvvot, seammás go báikkálaš sámi birasbarggu LA21 oktavuođas, seammás go dušše regulere guollebivdinvuoigatvuođa stáhta jávrriin, seammás go ealáhusdoaimmaheddjiin buoret iešbirgenvejolašvuođat, seammás go nissonoassi iežaset álbmotválljejuvvon orgánas Sámedikkis, seammás go orro ealáhuslotnolasvuohta hui olu unnon 1800-logus seammás go siseatnanguolásteapmi, lubmen ja luossabivdu vejolaš seammás go sámi álbmogii. Sámi kultuvrra galgá dahkat čalmmusin seammás go sámi álbmogii. Sámi kultuvrra galgá dahkat čalmmusin seammás go duodjeealáhusa bokte. Dasto ferte gozihit árbevieruid dan seammás go. váldojuvvui fas bajás albmái. Dan seammás golbma olbmá čužžo viesu rra čielga čujuhus Dáža Lága 3-12-1:i. Bajábealde namuhuvvon 1693 ja 1753 mearrádusat orrut liikká gullamin seamma eaktui go dát láhkamearrádus adno báhkkodeamen, ahte eatnamat mat eai gula ovttage olbmui, fertejit leat almennehat ja danin seammás gullat gonagassii opmodahkan. Miessemánu 27. b. 1775 eanačujuhancealkámuša vuođđun lei eaktun ahte Finnmárkku gonagasas lei vuoigatvuohta čujuhit eatnam olbmui, fertejit leat almennehat ja danin seammás gullat gonagassii geavahit guohtuneanamin ja seammás gártet máiddái áidegolut hpedábálaš Nuorta-Finnmárkkus ja (7) mearrasámiid gaskkas moanaid sajiin Finnmárkkus. Orru unnán (7) govttolaš ja váttis dohkkehit ahte stáhta sáhtii dáid (7) ovddasvástideaddjiid ektui atnit formála vuoigatvuođavuođu doalu (7) sirdimii ja seammás gáržžidit sin guohtonvuoigatvuođa, (7) omd. guohtonvuoigatvuođa loahpaheami várašumiin. Dáid (7) ovddasvástideaddjiid ektui ii oru lunddolaš hállat duoh (7) sirdimii ja seammás gáržžidit sin guohtonvuoigatvuođa, skuvllain govdat vuođđokurssa, koahkka - dárju - ruovttudoallu, muhto seammás gávdnui ain Fidnofágalaš oahppu galgá seammás hukset sihke sámi ja dáža ohppiid fidnoidentitehta. Jus váldofága heaittihuvvo seammás hámolaččat Oslo allaskuvllas. 9.3.3 váldofága heaittihuvvo seammás hámolaččat Oslo allaskuvllas. 9.3.3 Go riikkajoavku vuolgá Englándii, lea sis seammás hárjehallan olles vahku. rtege leat guhkit áiggi ulbmil go árvvoštallá mii dárbbašuvvo. Dárbbašlaš luondduriggodagaid gažaldaga sáhttá geahččat sihke báikkálaččat ja oppalaččabut. Ferte sihkkarastit ceavzinvuđđosa sámi báikegottiide mat ain leat heakkas. Muhto seammás ii dárbbašuvvo luondduvuođus juohke sajis gos sámit ásset Norggas. Dán bálddas gullá vel sierra dábálaš ovddasvástádus sámekultuvrii Norgii stáhtan, báikegottiide mat ain leat heakkas. Muhto seammás ii dárbbašuvvo đa eanavuovdinlága árvalusas (gergon 29. 9. 62) boahtá čielgasit ovdan ahte Eanavuovdinkantuvrra bušeahtta lea okta áššiin maid Eanavuovdinstivra galgá meannudit. Eanavuovdinstivrra bajit sajádat ja gohcciovddasvástádus ii soaba jus stivra seammás ii ovddasvástit kantuvrra ruhtadili. Eanavuovdinkantuvrra (ja Várrebálvalus maŋŋil ásaheami 1987:s) jahkásaš bušeahtta oktan rehketdoaluin lea álo leama ollislaččat leat nissonat. Ja go seammás ii ovttage válggas leat Nugo Guovddášbellodat oaidná, de ii sáhte dán politihka rievdadit jos seammás ii rievdat maiddái meannudannjuolggadusaid. EO lea dán oktavuođas cealkán, ahte dán lágan njuolggadusrievdadusa sáhttet áddet, jos dat dahkkojuvvo etnál usaid ektui, mas lea lohpi átnigoahtit oaggungoarttaid nappo lei ráddjejuvvon "dihto guovlluide" ja earágiliássiide, ii leat oppalaš lohpi nu uhcca nuppástusaš. Ii ainjuo oru riekta dadjat njuolggadusat "eanaš" leat seammago ovdal, jus seammás ii čujut ahte oaggungoartanjuolggadusat leat dán oppalaš vuolggasajis spiehkastuvvon. Láhkaárvalusa eaŋkalmearrádusaid bienalat mearkkašumiin daddjo leat seammago ovdal, jus seammás ii čujut ahte presideanta evttohassan NSR ovddas boahtte áigodahkii, muhto seammás ii bajit sajádat ja gohcciovddasvástádus ii soaba jus stivra seammás ii dan, de čuožžilii seammás ja manai su lusa. Jesus ii lean vel vulggiiga dan seammás ja máhcaiga Jerusalemii. Doppe soai gávnnaiga vuonaid 4.1.8.(mearrasápmelaččat) , ja dážat bivde vuovdinguliid iežaset 4.1.8.sajiin sulluin ja rittus. Knärödráfis 1613:s luobahii Ruoŧŧa 4.1.8.dáža ruvdnui gáibádusas sorjjasmeahttunvuođa mearrasámiide 4.1.8. Divttasvuonas Várjjagii, ja seammás juohke gáibádusage 4.1.8.sorjjasmeahttunvuhtii guvlui gos mearrasápmelaččat ásse, 4.1.8.geahča dán birra Tønnesen NOU 1978:18A s. 191, ja Steinar 4.1.8. 4.1.8. Divttasvuonas Várjjagii, ja seammás juohke gáibádusage ***** Jus departemeanttas juolluduvvojit ruđat ođđa vuoruhansurggiide, de ferte seammás juolluduvvot proseantaoassi Sámediggái. 2003:s lea dát árvvoštallojuvvon 1 367 000 ruvdnui. vuoruhansurggiide, de ferte seammás juolluduvvot proseantaoassi máhttit hukset viesuid mat huksejuvvojit otne, divvut fievrruid mat gavdnojit dál jna. Muhto seammás jáhkán ahte seammás lea Talmas vuoigatvuohta guođohit dán seammá guovllu seammás lea Vindel-elven buorre lunddolaš oahci mii golgá davábeali Friddjasuohkangeahččaleami mearrádus mearkkaša ahte váldi muddet bivddu, guollebivddu jna. lea biddjon hálddašanorgánii mas seammás lea almmolašrievttálaš hálddašanválddi eanet lágaid mielde. Dát guovttegeardásaš doaibma 1838 dagaha ahte seamma olbmot galget hálddašit beroštumiid mat goappašagat ožžot váldoboađuid, juos sudnos seammás lea buoret goappašagat ožžot váldoboađuid, juos sudnos seammás lea buoret cagget ovttaskas bohccuid, ja seammás lea eananhápmi dakkár ahte ii seammás lea geahpas johtit, go leat idjacugŋot ja johtinsiivu. Dál dan seammás lea giđđat cuoŋun váttis gávdnat guohtuma. Váttisvuohta vuoigatvuođat eai leat gáržžiduvvon ollus, muhto seammás lea hui seammaládje go biras stáhtain. Go ovdáneapmi seammás lea leamaš ahte sávaldahkii gal buohkat servet, muhto seammás lea čielggas ahte šattai ekonomioassin. Muhto seammás lea čielggas ahte rošeakta lea loahpahuvvon dan hámis go dat lei prošeaktaáigodagas, muhto Divttasvuona gieldda sátnejođiheaddji lea čielgasit dovddahan báikkálaš servodahkii Oarjevuonas ahte bargu ovttaskas oasseprošeavttaiguin galgá jotkojuvvot. Muhto dan seammás lea šaddan viehka eahpečielggas, ahte gávdnojit go dat merkejuvvon ruđat šat, ja sáhttet go ohccit Oarjevuonas daid ain geavahit nugo Gieldadepartemeant bokte. Muhto seammás lea šaddi globaliseren duođalaš uhkidus álgoálbmogiidda, sin guohtuneatnamiid galgá guođohit govttolaččat. Dan seammás lea sámi sisdoalu. Muhto lea seammás leamaš ja lea ain muhtin hehtehusat dán barggus: astan nu ollu fulkkiid galledit. Muhto seammás lean politihkkema bokte sáhtii leat erenoamáš guđege guovllus, muhtimin velá gilis dahje bearrášis. Muhto seammás leat Doppe leat dan gárddi ceggemin, muhto seammás leat Máhkarávjju leat vuđolaččat digaštallon, ja lávdegoddi leat gávnnahan ahte stivrras berre leat váldi Stáhta vuvddiid, Finnmárku olles doaimmas. Dehálamos árttat dása leat politihkalaš dásis: Stáhta lea monopoldilis Finnmárkku eanaeaiggádin, muhto seammás leat eatnamiidda laktášuvvan olu vuoigatvuođat, sihke čállon ja čálakeahtes (árbevirolaš atnu) . Stáhta ii oaččo danin luđolaččat ávkkástallat eatnam eanaeaiggádin, muhto seammás leat eatnamiidda laktášuvvan olu lahka buoremus fuođđoguovlluid. Muhto seammás leat gávpogiid ja guohtuneatnamiidda. Dan seammás leat heivvolaš rájit buohkaide Muhto seammás leat juo 1600-logu loahpas almmolaš áššebáhpárat mat máinnašit Finnmárkku eatnamiid "gonagasa". Mihtilmas ovdamearka lea báhkkodanvuohki 4.2.3. oasis má Muhto seammás leat juo 1600-logu loahpas almmolaš áššebáhpárat mat seammás leat jáhkehahttin vejolašvuođaid ektui ahte oažžut llemeriin lea historjjá cada leamaš dehálaš oassi ássanvuddosii, vuos mearrasámi ja maŋŋil dáža ássamiige sullii 1200-logus. Vuotna- ja riddobivddus Finnmárkkus leat eanaš guolásteaddjit guolásteaddjilogu B (ollesámmát) bláddiš 530 , muhto seammás leat máŋggas geat bivdet vuonain lotnolasat eará fidnuiguin ja leat cállon A bláddái 1531 . Lassin bivdet vuonain ja lagas riddoguovlluin sii geat eai d muhto seammás leat máŋggas geat bivdet vuonain lotnolasat eará mánáidgárddiin. Dan seammás leat ožžon dát gullá áirasiidda obbalaččat ja ahte seammás ledje maiddái oalle ja guolásteapmi. Muhto seammás lei dat nu sierralágan ealáhus ahte dan ja seammás lei dárbbašlaš borramuša dábuhit. 29. beaivve. Dalle lei joga váldobivdu nohkan; seammás lei maid njunnožis, muhto seammás lei stuora variašuvdna bellodagaid Dás fertet sáhttit konkluderet ahte vuođđoláhkamearrádusa evttohus geahččalii addit vuođđolága mearrádusa mii ollašuhtii álbmotrievtti gáibádusa, ja gárttai riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaide addit čielga ja bissovaš deavdima. Dasto ahte seammás lei ulbmil ahte vuođđoláhkamearrádus dás maid galggai ávnnaslaš kulturvuđđosa doarvái suodjalit. Dán vuođul ferte atnit Olgoriikka- ja vuođđudanlávdegot seammás lei ulbmil ahte vuođđoláhkamearrádus dás maid galggai sáhtášii hálddašit sámi bustávaid, ja mii dan seammás livččii devdojuvvošit Bassi Vuoiŋŋain. " Dan seammás loggásedje Sávlosa Loatnasáni jietnadathámi heiveheapmi ii álo dáhpáhuvva seammás lonedettiin. Dávjá geavvá baicce nu, ahte giela hállit figget jietnadit ođđa loatnasániid eanet uhcit seammaláhkai go loatnaaddi gielas (nugo ovdamearka ekeahtes eatnamiin Finnmárkkus váldonjuolggadussan galggai doalahuvvot fylkka iežas ássiide. (Geahča lagat ovddabealde 3.10. kapihttala, erenoamážit 3.10.4.oasi.) Sániid mielde albmana dát mearrádus vuoigatvuođalaččaid gáržžideapmin. Muhto seammás láhkavuođđuda mearrádus fylkka ássiide lubmenoktovuoigatvuođa stáhta ektui eanaeaiggádin, go dan ferte geahččat ráŋggáštanlága § 400 nuppi lađđasa njuol vuoigatvuođalaččaid gáržžideapmin. Muhto seammás láhkavuođđuda algá dohkkehuvvot unnimus rievttálaš suodjaluvvon hálddu hámis. (Molssaeaktu galggašii leat eaiggáduššanvuoigatvuohta, jus bidjá teavstta vuođđun.) Dát suodjala geavahanvuoigatvuođa mii lea eaktuduvvon Justisdepartemeantta dulkomis, muhto seammás maid veahá eanebuš. Logihkalaččat rievttálaš háldu (háldu mii lea rievttálaččat suodjaluvvon) galggašii siskkildit buot eaŋkalosiid mat gullet duohta ok Justisdepartemeantta dulkomis, muhto seammás maid veahá seammás man deaŧalaš lea ahte boazodoalu hálddahan- ja stivrenorgánat seammás man deaŧalaš lea ahte boazodoalu hálddahanja stivrenorgánat táhta vuostebeallin (1) čuoččuhii leat eaiggádin, ja ahte sápmelaččain dušše ledje (1) vuoigatvuođat mat ovdanbohte ruođa "boazodoallolágas 989 ". Alimus (1) Duopmostuollu mieđihii stáhta čuoččuhusaide, muhto duomu (1) eavttut siskkildedje seammás mealgadaš mávssolaš cealkámušaid (1) sápmelaččaid riektedilálašvuhtii oppalaččat duovdagiid (1) ráđđejumi dáfus, belohahkii sápmelaččaid oiddus. Duopmu (1) eavttut siskkildedje seammás mealgadaš mávssolaš cealkámušaid ". Dán bohtosa vuođus livččii ahte (7) stáhta ii goassege leat ožžon áktánas sisaboađuid (7) luondduriggodagain vuovddekeahtes eatnamiin Finnmárkkus, seammásgo (7) buot meassamiid leat vuođustan "ássiid buoremussan". Dát oaidnu (7) livččii seammás mearkkašit molssaevttolaš oaivila (7) stáhtii. Dákkár čovdosin bisuhivččii stáhta jur dan formálalaš (7) vejolašvuođa dahkat nu gohčoduvvon "rievttálaš (7) livččii seammás mearkkašit molssaevttolaš oaivila daid álgoássiid ja dálá (3) ássiid erenoamážit Guovdageainnus, Kárášjogas ja (3) Buolbmágis. Diet oktilašvuohta lea ain vuođđuduvvon sámi (3) čearddalašvuhtii, ja sámekultuvra lea guoddi oassin oktasaš (3) joavkku identitehta dovdui. Muhto seammás mearrida álgo (3) siidaguovllu ássange, daningo gilibirrasa ássan dárbbašuvvo vai (3) bisuhivččii oktasaš kultuvrra ja identitehta dovddu. Dalle lea (3) (3) joavkku identitehta dovdui. Muhto seammás mearrida álgo mearriduvvui 49 jienain 7 jiena vuostá. Muhto seammás mearridedje Muhto seammás mearridii čoahkkin ahte buohkain geain leat geassesajit, guollenávsttut ja bivdoráhkkanusat almennehis, galge deaivvadit Halvartmasas (15.5.) juohke jag Muhto seammás mearridii čoahkkin ahte buohkain geain leat guddojuvvot sámiid dálus olggos, ja seammás mieđihii doallat čoahkkima šatta fas oaidnin! " Dan seammás mun oaidnigohten ja oidnen su. Son " It goassege šat galgga šaddadit šattuid! " Dan seammás muorra leat vejolaš viiddidit čearu guohtuneatnamiid ja dan seammás nagodit boahtimis dieđalašvuođa latnjii, de lea seammás namuhuvvon ahte ii boahtimis dieđalašvuođa latnjii, de lea seammás namuhuvvon ahte ii boatnjá; sii guddet du ge olggos. " Dan seammás nisu gahčai dan seammás nisu njulgii čielggis ja máinnui Ipmila. Muhto synagoga leat leamaš historjjálaččat dehálaš oassi ássama vuđđosiin, vuos sámiid ja maŋŋil maiddái dážaid ássamii. Gávpevuođđuduvvon 518 guollebivdu lei dáža ássama vuđđosiin rittuin 1200-logu rájes. Sihkkarastin dihte riddoássiid valljivuđđosa ja seammás oadjudit gáibádusas Finnmárkku bajithearrávuhtii 519 ja áhpái olggobealde, geahččališgođii gonagasváldi árrat muddejeaddji duohtademiiguin. Rahčamuš doa valljivuđđosa ja seammás oadjudit gáibádusas Finnmárkku anačujuhancealkámuša álmmuheami. Go ámtamánni Fr. Wilhelm Wedel-Jarlsberg 1814:s fárrii Álttás, sáddii son vuovdebeavdegirjji vuovdefáldái ja bijai girjji mielde. Lei muhtunlágan čoahkkáigeassu iežas ja su ovdamanniid vuovdehálddašeamis ja seammás oaivadeapmi sutnje gii galggai ovddasvástádusa badjelasas váldit. Ieš, čálii ámtamánni, ii lean son goassege čujuhan eambo go maid "Vuvddiin almmá Vahág vuovdehálddašeamis ja seammás oaivadeapmi sutnje gii galggai eapmin. Eanavuovdinkantuvra lea hilgon dákkár gáibádusa, muhto ovtta áššis lea eanajuohkinriekti dahkan ná lonuheami sierra mearrádusaid mielde. Oktagaslaš olbmo lonuheami dohkálašvuohta 496 lea stáhtii geavadis duššin, jus buot doalut eai seammás oaččo lonuheami guohtonvuoigatvuođasis. Vuoittu ii sáhte dallege mihtidit ruđalaččat, muhto baicce servodatlaš mihtilmasvuođas. Danne ferte navdit dákká doalut eai seammás oaččo lonuheami guohtonvuoigatvuođasis. Vuoittu bálvvalusealáhusaide, láhppe seammás ollu sámekultuvrra, mii lei čadnon dáid ealáhusaide. Muhtin seammás oppalaš juksanmearrin viiddidit eaktodáhtolaš suorggi eavttuid dán ovttasbargui. Ráđđehusas lea seammás oppalaš seammás orro dávda dađistaga unnon (Reusch 1895: 92-93, Solberg 1913 Eaiggáduššanvuoigatvuohta oston Eatnamiidda berre leat seamma hehttetkeahttá ja gáržžetkeahttá Finnmárkkus go eará osiin Riikkas." Datte eaktuduvvui ahte dát dušše galggai gustot eatnamiidda luobahuvvon mávssuin maŋŋil 1863, muhto evttohii seammás ovdalis sirdojuvvon eatnamiidda, ahte klausula mii vuoigatvuođavuođđudii earáide go eaiggádii vuoigatvuođa "dahkat buot Merremiid, mat Guollebivdui ásah evttohii seammás ovdalis sirdojuvvon eatnamiidda, ahte klausula mii * Mo sáhttet oahppit sámi joatkkaoahpus seammás ovddidit fidnoidentitehta ja sámi addojuvvojit seammás ođasmahttojuvvon dieđut barggus maid ráđđehus addojuvvojit seammás ođasmahttojuvvon dieđut barggus maid ráđđehus árvvoštallamiin. Ráđđehus lea seammás ožžon áigái doaimmaid mat sparaidii. Dan seammás rahpasedje buot uvssat, ja buohkaid láhkkit plánavejolašvuođaid bokte mo galgá viežžat mássa. 3. Geavaheaddjiin galgá vejolašvuohta viežžat mássaid dallego sáhttet dainna ávkkástallat. 4. Kvalitehtamássat galget adnot kvalitehtagáibideaddji ulbmilii. 5. Mássaid vejolašvuođat galget seammás ráddjejuvvot nu ahte ámmátlaš mássavieccahaga doaimmaheaddjit sáhttet oažžut dohkálaš ruhtadili. 6. Ii ovttage mássagávdnoštupmái galgga hukset dahje ea seammás ráddjejuvvot nu ahte ámmátlaš mássavieccahaga doaimmaheaddjit tanihkalaš ja zoologihkalaš gávdnoštumit vvleat dieđalaččat dahje historjjálaččat beroštahtti. Seamma maid jus gávdnoštupmi lea mihtilmas, buo. luonddusuodjalanlága § 11. Seamma gusto goržžiide ja eará čázádatosiide. Eatnamat birra sáhttet seammás ráfáiduhttot jus dárbbašuvvo. Suodjalanmearrádusa oktavuođas sáhttet dárkilat njuolggadusat mearriduvvot guovllu anus ja divššus, buo. luonddusuodjalanl sáhttet seammás ráfáiduhttot jus dárbbašuvvo. Suodjalanmearrádusa Girji »Sametinget i navn og tall» lea gárváneamen, ja almmuhuvvo njukča-/cuoŋománus. Amanuensis Odd Mathis Hætta lea girjji doaimmaheaddji. Dan seammás ráhkaduvvo plakáhta mas leat Sámedikki áirasat, mii juogaduvvo stahtalaš ossodagaide, gielddaide, skuvllaide ja eará berošteaddjiide. Leat maiddái ráhka us sámiide eamiálbmogin (indigenous people) dihto guovlluin Norggas, ILO-soahpamuša nr. 169 mielde. ILO-soahpamušas leat ee. guovddáš mearrádusat eamiálbmogiid vuoigatvuhtii eatnamiidda ("lands") buo. erenoamážit 14. artihkkala. Muhto seammás siskkilda dát soahpamuš maid mearrádusaid main lea čielga kultuvrralaš áigumuš. Nu leage 13. artihkkalis deattuhuvvon makkár erenoamáš kultuvrralaš m buo. erenoamážit 14. artihkkala. Muhto seammás siskkilda dát Stuoradiggi dohkkehii, seammás sisttisdoalai gildosa Finnmárkku mearas Dan seammás soai guđiiga firpmiideaskka dasa ja čuovuiga su. Go olmmošbivdin! " Dan seammás soai guđiiga firpmiideaskka ja ? " Dan seammás son celkkii dan jovkui mii lei boahtán: " Dii lehpet basai sudno háviid, ja dan seammás son gásttašuvvui oktan ! Du osku lea beastán du. " Dan seammás son oaidnigođii, ja son dan seammás son šattai sudnuide oaidnemeahttumin. Soai dajaiga gean mun cummistan, son dat lea. Váldet su! " Ja dan seammás son mannan. Doaluid lohku unnu dađistaga, muhto seammás stuorru su. Dan seammás su juolggit ja juolgelađđasat nanosmuvve, son iežas dárogirječállin Aikio čálii vuosttas dárogielat ja seammás su ja mas seammás sáhtášii nannet ja legitimeret sin doaimma sosiála ja mas seammás sáhtášii nannet ja legitimeret sin doaimma sosiála giela árvvu loktema. Dat fas lokte beroštumi oahppat ja geavahit giela. Sámegiela gáhtten ja ovddideapmi lea dan duohken ahte mánát ja nuorat ožžot duohta vejolašvuođa geavahit gielaset beaivválaččat. Giellamáhtolašvuođa fievrrideapmi lea seammás sámi kultuvrra fievrrideapmi. Mediafálaldat sámi mánáide ja nuoraide lea nappo stuorra hástalus. Dárogiella ja eaŋgalasgiella mearrádaddet filmmaid, TV, mii seammás uhccán vuođđuduvvá almmolaš doarjagiidda. 18.5 mii seammás uhccán vuođđuduvvá almmolaš doarjagiidda. 18.5 sáhttá seammás veahkehit árbevirolaš akademalaš dutkama nu ahte sáhttá seammás veahkehit árbevirolaš akademalaš dutkama nu ahte livččii seammás veahkkin čalmmustahttime Sámedikki geavaheddjiid Dehálaš olgoriika- ja sihkkarvuođapolitihkalaš áššiin Ráđđehus ráđđádallá Stuorradikki orgánaiguin, ovdal go loahpalaččat mearrida áššiid. Ráđđehusas lea vuođđolágas nannejuvvon ovddasvástádus Stuorradikki hárrái. Vuođđolága §25 mearrida seammás vearjoveaga birra (”Rigets Land- og Sømagt”) ahte dan ii galgga stuoridit iige unnidit Stuorradikki mieđiheami haga. Stuorradikki suodjaluskomitea meann ealáhussan, ja seammás vuhtiiváldá unnitloguja kulturpolitihkalaš bearraša luhtte ja seammás vuodjit ealu duoddaris. Dál lea as lađđasa gáržžideaddji dulkon. Ii leat nu ahte eavttuheamit rihkku dán geatnegasvuođa jus ii doala bohccuid lobálaš guovllus. Dihto dilálašvuođain dohkkehuvvo go bohccot bohtet eará orohahkii dahje gieddeeatnamiidda, dainna eavttuin ahte seammás vuojeha bohccuid lobihis guovllus. Dákkár vuojeheames ii dollo geahččangeatnegasvuohta, muhto § 24 geatnegasvuohta. Vástideaddji ii leat geahččangeatneg ahte seammás vuojeha bohccuid lobihis guovllus. Dákkár vuojeheames ii birra dii hállabehtet. " Dan seammás vuoncávaris biškkádii dovdda dien olbmo. " Dan seammás vuoncávaris biškkádii. De Biehtár mearriduvvot Stuorradikkis, muhto ahte mii seammás vuordit Sámedikki mearriduvvot Stuorradikkis, muhto ahte mii seammás vuordit Sámedikki ulbmiliin, ja šaddet dan seammás vuostálaga ekonomalaš beliiguin, seammás váikkuhit positiivvalaččat sámi iešipmárdussii. Sámi seammás váikkuhit positiivvalaččat sámi iešipmárdussii. Sámi ferte dattege seammás váldit vuhtii ahte Sámedikkis ii leat Dát eanetlogu cealkámuš lea dovddastus ahte ii leat mieđihan dán mandáhtaoassái, muhto seammás vánit doarvái vuođustus eanetlogus dán gažaldaga meannudit. Ii várra dárbbaš eahpidit ahte riekteáddejupmi, sihke Finnmárkku dážaid ja sápmelaččaid ga mandáhtaoassái, muhto seammás vánit doarvái vuođustus eanetlogus dán Dáža rievttis ii leat čielga ja seammás áibbas dábálaš dohkkehuvvon almenneha doahpaga meroštallan. Doaba lea almmatge dávjá dáža teorias ja riektegeavadis adnon dihto implikašuvnna oktavuođas Dáža rievttis ii leat čielga ja seammás áibbas dábálaš dohkkehuvvon sii leat leamaš seammás áidna geavaheaddjin doppe, de devdojuvvojit váldolinjjáid, seammás áiggun maiddái ovdanbuktit dihto jienastuslohkui. Sámediggi álgá seammás árvvoštallat geográfalaš Sámi giellaráđđi ásahuvvui 1992:s Sámelága § 3-12 vuođul ja doaimmai Sámedikki vuollásaš ráđđin jagi 2001 rádjái. 01.01.2001 rievdadii Sámediggi organiserenmálle ja heaittihii vuollásaš ráđiid. Sámi giellaráđđi heaittihuvvui, ja seammás ásahuvvui Sámedikki giellaossodat.. Sámedikki giellaossodaga kanturbáiki lea Guovdageainnus ja dan báikkálaš kantuvrrat leat Divttasvuonas julevsámegiel seammás čakčabáiki, gos giđđat lonuhuvvojedje dálvebiergasat nortnega birra. Čuovvovaččat galgá guorahallama oassi, 6 kapihttala váldooasit vuoigatvuođa vuovdimis, láigoheamis dahje eará láigoheamis bájuhuvvot. Guorahallan lea bájuhuvvon ee. oaidnin dihte oktavuođa guhkit áigge hálddašangeavadis, ja seammás čiekŋudit eanavuovdinorgánaid hálddašeami gova. guhkit áigge hálddašangeavadis, ja seammás čiekŋudit sámi viesut goappašiid bealde Deanu, ja seammás čielga váikkohusat dáža huksenmálles ja máilbmeservodaga várás. Muhto dát lea seammás čoavddehis vuostálasvuohta: Mo galgá botkejedje áŋkorbáttiid ja luite daid merrii, ja dan seammás čovde sohkabealedimenšuvdnii. Nuppe dáfus leat mii seammás čujuhan dasa valljodatvárrin, muhto dat sáhttá seammás čuohcit garrasit seammás seammás vuoigatvuođaid mat juo leat ásahuvvon geavaheami vuođul , seammás (4) bivdui, guolásteapmái jna. Justisdepartemeanta dadjá seammás . Muhtun čalmmit gahčče geađgás eatnamii, ja dat goldne seammás Dát fas čájeha ahte geavahedje riggodagaid hui máŋgga ládje, seammás Muddenlága mielde lea konsešuvdna seammás Sámedikkiin hálddahuslaš dásis. Dan seammás algoálbmogiid barggu ON-vuogádaga siskkobealde, ja seammás bajás albmái balvva siste vašálaččaideaskka oaidnut. Dan seammás bivddu, guollebivddu jna. lea biddjon hálddašanorgánii mas seammás cealkámušat 1897-lága oktavuođas nannejit dán, ja čájehit seammás dearvvašvuođaveahki ja diehtojuohkima maid sáhttet ipmirdit, seammás deaŧalažžan joatkit álggahuvvon ovttasbargu, muhto seammás eatnasat gurssa, vaikko oallugat ledje barggus ja lohke seammás eatnasat gurssa, vaikko oallugat ledje barggus ja lohke seammás eret, in ge mun dieđe gosa sii ležžet bidjan su. " Dan seammás gilvvagárddis suinna ? " Muhto Biehtár fas biehttalii. Ja seammás girdi). Ovdalis namuhuvvon ealáhusat geavahit riggodagaid ja seammás gullat ahte olles Jerusalem lei moivvis. Son válddii dan seammás jurddašanvuogi mielde, ledje dákkár duohtadeamit seammás lundui. Iešbirgejupmi šattai fas dárbbašlažžan. Muhto seammás namat leat čállojuvvon albmái. " Jesusa ávvučuorvasat Dan seammás oalle olu lassibarggu go boazu galgá leahket veaiddalis ja seammás politihkalaččat, dahkkojuvvo rievttálažžan, sáhttá seammás ruoŧabeali bohccot leat guovlluin B5a ja B5b, dallego seammás álgovuolggalaččat illá lei áigeguovdil ja seammás šibitdoaluin. Bivdoservodaga vuđđosa njuolvudeapmi dagahii seammás án oktavuođas eiseválddit. Muhtun áššiin sáhttet eanavuovdinorgánat ieža mearridit guoskágo ášši gildosii. Dát sáhttá leat go guovlu čielgasit ferte lohkkot "dárbbašlažžan boazoláiddomiidda". Jus guovlu ii leat dákkár ahte ohcan hilgojuvvo seammás, galget moanat orgánat, boazodoalloorgánatge, beassat cealkit dása, geahča eanavuovdinláhkaásahusa § 16. Dákkár áššiin lea boazodoallu ovddastuvvon oroh ohcan hilgojuvvo seammás, galget moanat orgánat, boazodoalloorgánatge, mu, lea lahka. " Jesus váldojuvvo gitta Dan seammás, go son lei ain hearggi iežas vuostái ja deaddila maid dan seammás. Jos dan gierdá . " Ja dat guđii nieidda dan seammás. Muhto go nieidda eaiggádat seaŋggat ja vázzil! " Ja olmmái dearvvašmuvai dan seammás; Sápmelaččat galge nappo máksit "stáhtavearu" (gohčoduvvon "Vuoigatvuohta", go gáibiduvvui bálkán ámmátdoaimmahahkii) , seammásgo "Dálonat" dahje dážat eai dárbbašan. Čuvvovaš vearromearrádusat gitta juovlamánu 13. b. 1756 (II D) mearrádussii čájehedje ja nannejedje 1691 mearrádu (5) gitta dat fámuhuhttojuvvo njukčamánu 12. b. 1965 (5) lágas. (1775-cealkámuša §§ 4 ja 5 leat lagat meannuduvvon (5) 3.2.2.3.oasis.) 1775-cealkámuša § 4 nannii ahte lastavuovdi (5) galggai "mearriduvvot dihto giliide mat dan dárbbašit", seammásgo (5) čujuhangeatnegasvuohta aiddostahtui. Mearrádusa ferte geahččat (5) ovttas gohččosiin eanamihtideaddjái gii galggai čujuhit (5) eatnamiid ássansaji (7) eanaš vuoigatvuođat mat árbevirolaččat dáža rievttis leat (7) čadnon "ieš eatnamiidda". Dán bohtosa vuođus livččii ahte (7) stáhta ii goassege leat ožžon áktánas sisaboađuid (7) luondduriggodagain vuovddekeahtes eatnamiin Finnmárkkus, seammásgo (7) buot meassamiid leat vuođustan "ássiid buoremussan". Dát oaidnu (7) livččii seammás mearkkašit molssaevttolaš oaivila (7) stáhtii. Dákkár čovdosin it, 77,7 tonna. Namsenčázádagas, mii bivdojuvvon meari mielde lohkkojuvvo riikka nubbin buoremus luossačázádahkan, bivdui seamma jagiin 31,6 ja 33,3 tonna. Álttáčázádat lea 1990:s gudát sajis 12 tonna sállašiin, 9,5 tonna ektui jagi ovdal, seammásgo Njávdánjohka lea logahallon 8,3 tonna sállašiin 1989:s ja 7,1 tonna 1990:s. Finnmárkkus lei luossa- ja guvžábivdu 1990:s oktiibuot 255 tonna, meroštal 9,5 tonna ektui jagi ovdal, seammásgo Njávdánjohka lea logahallon 8,3 seammásgo badjeolbmot sávvet doaimmaid vuođđun bearraša. seammásgo badjeolbmot sávvet doaimmaid vuođđun bearraša. oggan málmma. Stuorámus lea A/S Sydvaranger Mátta-Várjjat gielddas, mas 1985:s ledje sullii 1200 bargi, ovdal bargoveahka 1990:s geahpeduvvui 675 bargái. 1996 rádjai galgá álggahuvvot eatnanvulošdoaibma 1603 ja odda buktagiid buvttadeapmi, seammásgo bargoveahka ain galgá geahpeduvvot, várra 250 bargái. Nuppi málbmafitnodagas, Bidjovagge gruber A/S:s Guovdageainnus, ledje 110 bargi ovdal skábmamánu odda buktagiid buvttadeapmi, seammásgo bargoveahka ain galgá o erenoamážit doaimmaide numo vázzimiidda ja čuoigamiidda, bivdui ja guollebivdui, gálašeapmái jna. Olgunastin lea máŋgasii dehálamos árta oastit bartta. Sii geat eaiggáduššet dahje hálddašit bartta lea dávjá árjjalat olgunastin go earáin, seammásgo bartastallamiin sáhttá olgunastit ovttas bearrašiin ja ustibiiguin. Finnmárkkus leat sullii 6500 bartta. Stáhta eatnamiin leat dál sullii 4400 láigosa seammásgo bartastallamiin sáhttá olgunastit ovttas bearrašiin ja oahtesulluid 1 390 bokte) . Báhčinšilju Sivloleagis vahágahttá ja bilida sakka boazodoalu ovdii. Earret stuorra olmmošjoru guovllus lea báhčinšiljus go lea anus lárpma ja baldá bohccuid guovllus eret. Dán guovllus leat álo bohccot geasset, seammásgo boazovázzit mátkkašit dáppe." bohccot geasset, seammásgo boazovázzit mátkkašit dáppe." 1687 Norgga Lágaid mearrádusat bivddu birra muddejuvvojedje maŋŋil soames lágain ovdal miessemánu 20.b. 1899 nr. 2 bivdolága. Dán lágas addojedje njuolggadusat buotlágan bivddus sihke priváhta ja almmolaš eatnamiin, seammásgo buot ovddeš bivdomearrádusat fámuhuhttojuvvo. 1920:s bivdonjuolggadusat stáhtaalmennehiin váldojedje eret bivdolágas, ja sirdojedje njukčamánu 12. b. eatnamiin, seammásgo buot ovddeš bivdomearrádusat buvttadeapmái. Navdo dábálaš jagiid leat birrasii 45% eallifuođđaris álbmefuođđar. Váttis lea dadjat loguin man dehálaš lea omiid meahcceguohtun, muhto árvui han gullá go geahpeda eanadoalli geavaheames iešbuvttadan 1 411 ja oston fuođđara seammásgo das lea iežas árvu diktit omiid guohtut olgun muhtumin jagis. 1985:s meroštuvvui vuosttasárvu 1412 eanadoallobuvttadeamis Finnmárkkus 176,7 mill. ruvd geavaheames iešbuvttadan 1 411 ja oston fuođđara seammásgo das lea 7.3.2.2. gáibádusa. Dáid beroštumiide ii datte deattuhan 3.7.3.2.2. olus. Maŋŋilgo dáid lassidieđuid lei náššan, navddii 3.7.3.2.2. nappo lávdegoddi evttohuvvon lága livččet mearkkašit 3.7.3.2.2. guollebivdovuoigatvuođa heivvolaš ráddjema, seammásgo dat 3.7.3.2.2. ii livččii mearkkašit "Sajáiduvvon Riektedilálašvuhtii" 3.7.3.2.2. olus stuorát duohtademiid. (Geahča Árvalusa O. No 3 1888 3.7.3.2.2. 3.7.3.2.2. guollebivdovuoigatvuođa heivvolaš ráddjema, seammásgo dat ii leat olus leavvan. Dál lea dušše Guovdageainnus konsešuvdna ja gos buvttaduvvo rávdu. Ovdal lea geahccaluvvon buvttadit hávgga, cuovžža, girjeluosa ja Kanadarávddu. Šibitdoavttireiseválddit gilde datte oastit Kanadarávddu olgoriikkain, seammásgo doaimmas ledje gávpemárkanváttisvuođat. Navdo ahte 1992:s ledje sullii 140 bargi biebmoealáhusas Finnmárkkus. Dábálaš lea navdit ahte vástideaddji loh Kanadarávddu olgoriikkain, seammásgo doaimmas ledje š eatnamiin, go fas stuorát doalut badjel 100 mihttosaččat, leat lassánan. Nu leage hápmi sakka rievdan finnmárkueanadoalus maŋimuš 30 -35 jagi, seammaláhkai go muđui riikka eanadoalus. Eanadoalloviidodat juohke dollui lea mealgat lassánan seammásgo doallolohkuges lea geahpeduvvon. Mekaniseren ja rasjonaliseren lea geahpedan bargiidlogu eanadoalus maŋemuš áigge. Go 1970:s ledje 2675 bargi, 8,2% ba seammásgo doallolohkuges lea geahpeduvvon. Mekaniseren ja , viessohuksemiidda ja mássadeavdimii. Mohtorjohtolat eatnama alde lea dábálaččat gielddus. Dallego šattut ja eallit leat ártan ráfáiduhttimii, leat suodjalusmearrádusat čavgadat. Dáid háviid leat dábálaččat fuođđut ja šattut ráfáiduhtton, seammásgo dábálaččat gustojit čavgadat gáržžádusat monnemii, johtalussii ja gohttemiige. Dábálaš guohtun ja murjen ja borramušguobbariid čoaggin lea dábálaččat fuođđut ja šattut ráfáiduhtton, seammásgo dábálaččat gustojit du. Lihttoláigoheapmi galgá dušše spiehkastahkan leat ovttaskas olbmuide, joavkkuide dahje fitnodagaide. Sáhttet maid ráddjet vierrásiid beassat oastit oaggungoarttaid lihttoláigohuvvon čázádahkii. Álbmot galgá nappo beassat bivdit guliid, seammásgo dáhtošii báikkálaš fámuid guollemáddodaga hálddašit. Lihttoláigoheamis galgá atnit biologalaš deasttaidge ja sihkkarastit guollehivvodat muttát bivdo. beassat bivdit guliid, seammásgo dáhtošii báikkálaš fámuid atvuođaid, gos ja man muddui dárbbašuvvo beaktilis kultursuodjaleami dihte. Finnmárkkus gos stáhta oaivilis mielde eaiggáduššá su. 96 % buot eatnamiin, leat sierravuoigatvuođat sámiide dahje sámi giliide leamen erenoamáš áigeguovdilat, seammásgo dáid sáhttá ásahit almmá earáid priváhta subjektiivva vuoigatvuođaid rihkkumin. leamen erenoamáš áigeguovdilat, seammásgo dáid sáhttá ásahit almmá "Eatnamat mat dohkkejit gilvimii lea viehka unnán dán guovllus, seammásgo dárbbašuvvo lassieatnamiidda dálá eanadoaluide. Stáhtaeatnamiid mihtideamit ođđa doaluide mearkkašit ođđa eahpeulbmálaš 1366 doaluid ásaheapmin." seammásgo dárbbašuvvo lassieatnamiidda dálá dohko beassá, salláša, guovllu ealáhusmálle ja ássama jna. duohken. Njuolggadussan lea sajáiduvvon ahte cujuhuvvojit dušše eanemus 3 luossabivdosaji juohke olbmui. Mearri lea biddjon go luossabivdu lea oaivvilduvvon leat lassisisaboahtun, seammásgo eambosat galggašedje beassat bivdit. Sáhttá maid álkit oažžut earáid bivdit iežas ovddas jus muhtumis leat máŋga saji. Namuhanveara lea vel ahte 1992: mastit vuoigatvuođaháhkama 449 mielde. Jus sáhttá duođaštit 450 ahte muhtumat Finnmárkkus dainna oskkuin ahte sis lea leamaš vuoigatvuohta dasa, doarvái guhkes áiggi leat ávkkástallan stuorát mahtodaga muorraávdnasiid go lágat cealkkihit, seammásgo eiseválddit eai leat seaguhan iežaset dán atnui, sáhttá baicce šaddat earaláhkai. Dál ii oru datte vuoigatvuođagažaldagas goahccemuorraávdnasiidda iig cealkkihit, seammásgo eiseválddit eai leat seaguhan iežaset dán Stáhta geaidnodoaimmahat ráhkada ja ovddida várddusplánaid evttohusa, masa gullet geaidnočielggadeamit, ja mudden- ja huksenplánat, geahča plána- ja huksenlága § 9-4. Seamma sajis čuožžu ahte gielda galgá čuvgejuvvot go plánain bargojuvvo, seammásgo fylkkagielda ja gielda geatnegahttet meannudit Stáhta geaidnodoaimmahaga plánaevttohusa nu jođánitgo vejolaš. Erohus 1980-láhkaásahusa ektui lea nappo čuvgejuvvot go plánain bargojuvvo, seammásgo fylkkagielda ja gielda , buo. mearraguolástanlága § 4. Dákkár láhkaásahusaid sáhttá addit hálddašan dihte ealli áhperiggodagaid ávkkálaccat, dahje go ávkkálaš guollebivdu dahje bivdu dan cealkkiha. Dát mearkkaša ahte vuoddoulbmil lea suodjalit guollemáddodagaid, seammásgo galgá deastta atnit ealáhusbargiinge. Go lea muhtun máddodahkii guollebivdomeari badjerádji mearriduvvon dahje go dihto máddodaga rudalaš ja ulbmálaš ahte vuoddoulbmil lea suodjalit guollemáddodagaid, seammásgo galgá uvttadeapmi, ja Finnmárku lea ieš birgen milkkiin 1980 rájes. Mielkebuvttadeaddjiid lohku lea geahppánan sakka maŋimuš 20 -30 jagis, muhto gaskamearálaš lohku lea lassánan 4 eallis 1969:s ja dál 13. Sávzadoaluid lohkuge lea olu geahppánan, seammásgo gaskamearalaš sávzalohku lea lassánan 8:s sullii 30 sávzii juohke doalus. Biergobuvttadeapmi gokčá dušše sullii 30% dárbbus, ja monnebuvttadeapmi gokč olu geahppánan, seammásgo gaskamearalaš sávzalohku lea lassánan 8:s ot seamma saji go ovdal jus dan dáhttu. Go ohcci ovdal lea ožžon cujuhuvvot dihto luossasaji lea ohcci ovdun jus háliida fas bivdigoahtit sajis. Makkár luossabivdosajit leat bivnnuhamos rivdet mealgat, muhtun sajiin leat gitta 10-15 ohcci, seammásgo geažos áiggi leat unnimus 300 luossabivdosaji gurros. Makkár sajit leat bivnnuhamos, lea sajádaga, mo dohko beassá, salláša, guovllu ealáhusmálle ja á gitta 10-15 ohcci, seammásgo geažos áiggi leat unnimus 300 aiddái govve ovdalis gonagasgohččumiid njáskamiid hárrái "riikka nuortan ja máddin", namalassii láhkaduopmostuluin nuortan ja Guladiggelágas. Eanalága láhkajuogadeamis lei ovttageardánis hápmi. Dat nannii álbmoga ovddeš anu vuoigatvuohtan, seammásgo gonagas doalahii vuoigatvuođastis lihttoláigohit njáskamiid almennehis (nuppeláhkai nappo ahte oaivámuččain dahje stuorraboanddain ii lean dát vuoigat anu vuoigatvuohtan, seammásgo gonagas doalahii vuoigatvuođastis uođat dahje eará vuoigatvuođat priváhtarievttálaš vuđđusa stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Jus leš riekta maid Tønnesen čuoččuha (s. 272) , ahte lavdnjeloggunláhka ii duohtadan moktege ássiid jeaggeanu, muhto baicce suodjala anu dihto láhkai, seammásgo hálddahussii fápmuduvvo juogadit jekkiid giliid gaskka, sáhttá dát ákkastit ahte vejolaš vuoigatvuođat eai jávkaduvvon, muhto baicce ledje fámus moadd d dahje maŋŋil sisafárrejeaddjiid maŋisboahttit. Geassemánu 26. b. 1930 gielddariekteduomus mearriduvvui muđui viimmat ahte leagi eanaeaiggádiin ii leat dat vuoigatvuohta maid luossaláhka bidjá eaiggádiidda geain leat eatnamat eatnogáttis, seammásgo ii stáhtasge leat makkárge vuoigatvuohta, earret vuoigatvuođa seammago leagi eará eanaeaiggádiin. (Dáid duomuin lea Tønnesen lagat máinnašan s. 255 ja eatnogáttis, seammásgo ii stáhtasge leat makkárge vuoigatvuohta, u 20. b. rájes čakčamánu álgui. Stuorra oassái finnmárkolaččain lea dábálaš murjet. Muorjjit leat ávkkástallon eanemus buot meahcceriggodagain sihke čoaggiid ja čoaggán meari dáfus. Murjema searvan Finnmárkkus lea stuorát go riikkas muđui, seammásgo lea dávjjit olbmuid gaskkas. Guorahallamat čájehit ahte go 6% riikkadásis serve 10 dahje eanet gerddiid jahkásaččat, serve 12% Finnmárkkus 13 dahje ea seammásgo lea dávjjit olbmuid gaskkas. Guorahallamat čájehit ahte go osttasjienasteaddji lasáhusaid ja Rt. 1867 s. 293 sitáhta mielde ahte eai gullan ássiide "makkárge vuoigatvuođat vuovdái", orui eanetlogu áddejupmi geavahanriektegažaldagas veahá eahpečielggas. Dát dovdu nannejuvvo go vuosttasjienasteaddji seammásgo lea ovttamielas mielduopmárrievtti § 4 áddejumiin, jearrá leago sis geat leat ožžon gonagaseanagirjjiid 1775-cealkámuša olis makkárge duohta geavahanv seammásgo lea ovttamielas mielduopmárrievtti § 4 áddejumiin, jearrá "Priváhtarievttálaš hálddut leat dávjjemusat lotnolasat deaddašuvvon, seammásgo mihtilmas válddalastin lea ovttabealat gohččumat, gildosat dahje lobit. Muhto leatgo hálddut ovttabealat dahje guovttebealaŧ 362 ii leat mearrideaddji deaddašuvvon, seammásgo mihtilmas válddalastin lea ovttabealat ksvidda, Natur - kultur, 254. siiddus.) Máŋgasii lea veajuiduvvan ja luondduvásáhusat lubmema vuođđun, ja ruđalaš mearkkašupmi lea unnit. Muhto eatnašat čogget gal murjjiid iežaset dállodollui go lea dehálaš doarjja bearraša biebmodillái, seammásgo máŋggas atnet luopmániid herskun. kkuduoddara riggodagat guhká ledje váddásat olahit sidjiide geat eai ássan doppe, ja danne duohtavuođas dušše báikegoddái buorrin. Geavahanriiddut gaskal báikegotti ja earáid eai lean olus ovdal 1960-logu, go johtolathuksen oaččui leavttu, seammásgo olbmuin lei eanet astu ja maiddái geavahišgohte ođđaáigásaš fievrruid. Dán oktavuođas berrešivččii maiddái namuhit ahte historjálaččat lea Finnmárku l seammásgo olbmuin lei eanet astu ja maiddái geavahišgohte vdeduovdagiid vuoigaduvvon giliássit gávdnamis dihto guovlluin, omd. ráddjejuvvon topografalaččat ja geografalaččat dahje juhkkon hálddahuslaččat. Ahte muorravuoigatvuohta lágas dušše lea mearriduvvon stáhta matrikulerekeahtes eatnamiidda, seammásgo ovdabarggut leat nu snoaggasat dán čuoggás, báhcá danne veahá eahpádus vuoigatvuođa geografalaš ráddjemii. Sáhttá ee. jearrat oaivvilduvvogo "giliolbm eanttas lea bajit váldi guolástangažaldagain. Departemeantta váldi ovdanboahtá das mii lea válddahallon bajábealde muddenvuogádagas. Guolástandirektoráhtas leat guovddáš sajádat guolastanmuddemis, ja lea mearridanváldi moanaid oktavuođain, seammásgo ovddida ávžžuhusaid Guolástandepartementii. Direktoráhtas lea olggut ossodatge ovddastuvvon Dárkkistandoaimmahaga 1565 bokte ja oktan 5 guovllukantuvr oktavuođain, seammásgo ovddida ávžžuhusaid olitihkalaš birrasiin. Lávdegoddi dáhttu deattuhit stivrra fágalaš/politihkalaš čoahkádusa mávssolašvuođa. Fágalaš ovddasteaddjit buktet stivrii ja hálddahussii áddejumi iežaset fágasurggiin mii lea hui mávssolaš áššiid árvvoštallamis, seammásgo politihkalaš ovddasteaddjit váfistit dárbbašlaš oktavuođa fylkka politihkalaš eiseválddiin. Eanavuovdinstivrras lea guovllupolitihkalaš mávssolašvu áššiid árvvoštallamis, seammásgo politihkalaš ovddasteaddjit vrerusttegii, rávdnjesirdimiid, rávdnjestášuvnnaid, viesuid, luottaid jna. vuoigatvuođa 1960 maŋŋil lea eanaš šiehtadallon gahcahatvuoigatvuođaid ja eará vuoigatvuođaid ain sierra, nu ahte eanavuovdinkantuvrii lea álkit stivret huksema, vvvseammásgo sáhttá iešguđet vuoigatvuođaid láiggu bidjat iešguđet vvbušeahttapoasttaide. Rávdnjehuksemis dárbbaša huksejeaddji dábálaččat golmmalágan vuoigatvuođa vvvseammásgo sáhttá iešguđet vuoigatvuođaid láiggu bidjat iešguđet đáhusa ja čuozahusčielggadeami mearrádusat leat hábmejuvvon geahččalit rabas meannudanproseassain mii váfista ahte eiseválddit, báikegoddi ja guoskevaš joavkkut ožžot duohta vejolašvuođaid váikkuhit doaibmabijuid molssaeavttuid ja hábmema, seammásgo vejolaš eavttut doaibmabiju čađaheapmái čielggaduvvojit. Meannudeami vuosttas muddu lea doaimmaheaddji dieđáhus doaibmabiju ráhkkanahttimis ovdal tekn váikkuhit doaibmabijuid molssaeavttuid ja hábmema, seammásgo vejolaš sebivdiid lohku fas olles 44 % dán áigodagas) . Sullii 30% ollesvirgeguolásteaddjiin leat badjel 50 jagi, lassáneapmi sullii 3% 1984 rájes. Muđui riikka ektui lea Finnmárkus veahá stuorát oassi guollebivdiin geat leat gaskal 40 ja 60 jagi, seammásgo vuollel 30 jahkásaccaid oassi lea veaháš vuolit. 1992:s ledje oktiibuot logahallon 371 badjel 10 mehtera bivdofatnasa fylkkas, ja 1984:s ledje 488, na guollebivdiin geat leat gaskal 40 ja 60 jagi, seammásgo vuollel 30 987 -1991 áigodagas, dan ektui go olles Davvi-Norggas, Trøndelágas ja Nordmøres geahpeduvvui 24%. Dát njeiddii njuolggaárvvu Finnmárkui 756 mill. ru. 1987:s 675 mill. ru. 1991:s. 1992:s lassánii gáddái bukton bivdu 1991 ektui badjelaš 50%, seammásgo árvu dorskebivddu njuolggavuovdin 1 545 lei sullii 960 mill. ru. Finnmárkku sákša- ja reahkabivddu árvu lei 1992:s 70 ja 128 mill. ru. (Gáldu: Finnmár bivdu 1991 ektui badjelaš 50%, seammásgo árvu dorskebivddu "Vuoigatvuohta", go gáibiduvvui bálkán ámmátdoaimmahahkii) , seammásgo (5) galggai "mearriduvvot dihto giliide mat dan dárbbašit", seammásgo (7) luondduriggodagain vuovddekeahtes eatnamiin Finnmárkkus, seammásgo dearvvašvuođaveahki ja dieđuid, maid sii áddejit, seammásgo dearvvašvuođaveahki ja dieđuid, maid sii áddejit, seammásgo dállodollui go lea dehálaš doarjja bearraša biebmodillái, seammásgo luossabivdu lea oaivvilduvvon leat lassisisaboahtun, seammásgo mearriduvvon stáhta matrikulerekeahtes eatnamiidda, seammásgo ássiid jeaggeanu, muhto baicce suodjala anu dihto láhkai, seammásgo mearriduvvon ráddjehusat sáhttet seammásullasaččat ráddjet mearriduvvon ráddjehusat sáhttet seammásullasaččat ráddjet