Olggosaddán: Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta. Almmolaš ásahusat sáhttet diŋgot lassigáhppálagaid dán čállagis čuovvovaš sajis: Poastaboksa 2. Fáksa: 22242786. Prentehusnummir 2. Deaddileapmi: 1000 Ovdasiidogovva: Samfoto/Trym Ivar Bergsmo. Sámás: www.abc-company.no. Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta: Ráđđehusa dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid doaibmaplána Norgga sápmelaččaid várás 2002-2005. Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta. Doaibmaplána. Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta. Ráđđehusa dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid doaibmaplána Norgga sápmelaččaid várás 20022005 20022005. Ovdasátni. Ovttadássásašvuohta dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi hástalussan. Sámi doaibmaplána dárbu ja ulbmilat . Máŋggabealatvuođa ja ovttadássásašvuođa duogáš . Lagabut sápmelaččaid oktavuođas dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide. Riektegeatnegasvuođat sámi geavaheaddjiid ektui . Doaimmat, maiguin loktet bálvalusaid dási . Rollajuohku ja ovttasdoaibman . Sámepolitihkalaš perspektiivvat. Riikkaviidosaš diehtojuohkindoaimmat . Dulkonbálvalus . Geahččoeiseválddiid rolla . Sámi perspektiiva iešguđet bálvalussuorggis. Mánáid ja nuoraid dearvvašvuođaváttuid eastadanbargu . Sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddaneavttut. Dábálašdoavtterbálvalus ja fástadoavtterortnet sámi álbmoga ektui . Somáhtalaš spesialistabálvalusat . . Fálaldat olbmuide, geain leat miellaváttut . . Sámi álbmoga veajuiduhttinfálaldat . . Dikšun- ja fuolahusbálvalusat. Bátnedearvvašvuođabálvalus. Eallineavttut sámiguovlluin. . Vuosttaš linnjá sosiálabálvalusaid doaibmaplána máhttu ja oktavuođat. Boazodoalu olgo- ja bargobiras . Gelbbolašvuođa sihkkarastinstrategiijat . . Kvalitehta eaktun leat bargit . . Gelbbolašvuođa nannen ja juohkin ... . Alit oahppu ja dutkan . . Vuođđo- ja joatkkaoahpu oahpahus sámi diliid birra . Joatkkaoahppu . . Lassioahppu ja oaidnemeahttun gelbbolašvuođa rájuid johtui bidjan Sámi bargiid rekruteren . Informašuvdna- ja kommunikašuvdnateknologiija . Riikkaidgaskasaš ovttasbargu. Bálvalusaid ovdánahttin riikkarájáid rastá. Álgoálbmotdearvvašvuođaovttasbargu Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnna (WHO) olis. Hálddahuslaš ja ekonomalaš čuovvumušat. Doaimmat . Gáldolistu. Dás ovdanbuktit "Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta ráđđehusa dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid doaibmaplána Norgga sápmelaččaid várás 2002-2005". Dokumeanta čilge oppalaččat, mo čuovvulit NOU 1995:6:s, (Dearvvašvuođa- ja sosiálaplána Norgga sámi álbmoga várás), evttohuvvon doaimmaid. Sámediggi lea ráđđehusa deháleamoš eavttuid bukti ovttadássásaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovddideames sámi álbmoga várás. Politihkalaš sávaldat dáhkidit sámi geavaheaddjiid bálvalusaid dási lea maid čuovvuluvvon iešguđet stuorradiggedieđáhusain, earret eará stuorradiggedieđáhusas Sámedikki doaimmaid birra, mii geigejuvvo juohke jagi, ja stuorradiggedieđáhusain mielladearvvašvuođafuolahusa, fástadoavtterortnega ja veajuiduhttima birra. Dat lea dahkkojuvvon sámi fágaolbmuid álgagiid vuođul. Bálvalusat šaddet das, go dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi ovttaskas bargit deaivvadit geavaheaddjiiguin. Geavaheaddji vásáhus persovnnalaš deaivvadeamis mihtida bálvalusa dási. Doaibmaplánas deattuhuvvojit danin doaimmat bargiid hárrái. Ráđđehus háliida lágidit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid oktagaslaš dárbbuid mielde, vrd. earret eará pasientavuoigatvuođaid lágain ja dearvvašvuođabargiid lágain. Sámi geavaheaddjiid bálvalusaid vuođđun ferte leat sámegielmáhttu ja sámi kulturmáhttu. Ráđđehus deattuha sámegiela ja sámi kulturáddejumi gelbbolašvuođa loktema, ja sámi bargiid bálkáheami. Dan ektui leat juo gaskaoamit, ja suorggi bargoaddiin lea stuorra ovddasvástádus geavahit daid eanet go ovdal. Ráđđehus áigu ruhtadit dehálaš oktasašdoaimmaid, nugo suorggi dulkaoahpu ja diehtojuohkinbálvalusa. Gielddat, fylkkagielddat, dearvvašvuođafitnodagat ja eará stáhtadoaimmat fertejit maid iežaset álgagiiguin ollašuhttit doaimmaid, mat sihkkarastet bálvalusaid dási. Ráđđehus sávvá, ahte plána movttiidahttá ja bagada báikkálaš doaimmaid čađaheapmái. Ollu sáhttá dahkkot organisatovrralaš láhčimiin, geavaheaddjiid orienteremiin ja vuoruhemiiguin dálá rámmaid siskkobealde. Oslo, čakčamánus 2001. Tore Tønne (sign) Guri Ingebrigtsen (sign) dearvvašvuođaministtar sosiálaministtar. Ovdasátni. Sámi doaibmaplána dárbu ja ulbmilat. NOU 1995:6 (Dearvvašvuođa- ja sosiálaplána Norgga sámi álbmoga várás) dokumentere, ahte sápmelaččat sáhttet vásihit stuorra váttisvuođaid dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid oktavuođas. Gielalaš hehttehusat váttásmahttet sihke guorahallama, diagnostiserema, gieđahallama, divššu, fuolaheami ja dieđuid addima geavaheaddjái. Go dearvvašvuođa- ja sosiálabargit eai riekta dovdda sámekultuvrra, eai sámi geavaheaddjit álo oaččo rievttes čuovvuleami, ja sáhttet ballagoahtit ja massit luohttámuša Norgga eiseválddiide. Ráđđehus hálida dáinna plánain buoridit dili, nu ahte sámi álbmot sáhtášii deaivvadit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaiguin seammá dásis riikka eará ássiiguin. Ulbmil seammádássásaš bohtosiid juksamis galgá gustot álo beroškeahttá makkár giella- dahje kulturduogáš veahki dárbbašeaddjis lea. Doaibmaplána ulbmil lea sihkkarastit, ahte sámi álbmot vásiha buoret kvaliteahta dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid oktavuođas. Ráđđehusa politihkka sámi álbmoga hárrái vuođđuduvvá Bargiidbellodaga prinsihppa ja bargoprográmmii 2001-2005, seamma áigodaga sámepolitihkalaš vuđđosii ja Stuorradiggedieđáhussii nr. 55 (2000-2001) Sámepolitihka birra. Dáin dokumeanttain bohtet ovdan ee. čuovvovaš ulbmilat ja árvovuđđosat: Buohkaide seammádássásaš sosiála ja dearvvašvuođafálaldagat. - Sámi ja dáža kultuvra leat ovttaárvosaččat. - Buorre bálvaluskvaliteahtta sámi geavaheaddjiide sihkkarasto dainna, ahte bargit dovdet sámi kultuvrra ja ahte lea bargoveahka, mii máhttá hállat sámegiela. - Sámegiella, sámi kultuvra ja servodateallin galgá sihkkarastot. - Ráđđehus háliida, ahte Sámediggi ovddida rollas eavttuid buktin ja politihkalaš ráđđeaddi orgánan dain áššiin, mat gusket sámiide. - Sámi álbmoga váikkuhanváldi dain áššiin, mat erenoamážit gusket sápmelaččaide, lasihuvvo, nu ahte Sámediggi oažžu ovddasvástádusa eanet doaimmain. Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi hástalus lea geavadis ollašuhttit ulbmiliid, ja ávkkástallat dan oktavuođas dieđuid sámi geavaheaddjiid vásáhusduogážis. Plána sisttisdoallá geahčastagaid maid dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi olggobealde. Sápmelaččaide lea hui mávssolaš ahte sin dárbbut váldojit vuhtii, ja ahte sin váldet vuostái seammá gudnejahttimiin go earáge riikkaássiid, vaikko sii hálletge iežaset giela ja gullet iežaset kultuvrii. "Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta" čuovvula maiddái ođđa pasientavuoigatvuođalágaid ja lága dearvvašvuođabargiid birra. Lágaid ulbmil lea aiddo fal sihkkarastit geavaheaddji integritehta ja, fuolahit ovttadássásašvuođas ja bálvalusfálaldagaid oažžumis. Riekteprinsihpaid ovttadássásašvuođa ja olahahttivuođa dáfus sáhttá juksat dušše, juos leat doarvái gelbbolaš olbmot, geat fállet olbmuide veahki go sii dan dárbbašit. Ráđđehusa politihkka, man ulbmil lea bálkáhit ja gealbudahttit dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid, lea danin maiddái dehálaš sámiide. Ráđđehus áigu movttiidahttit eambosiid, geain lea sámegiela ja sámi kultuvrra gelbbolašvuohta, váldit dán suorggi oahpu. 1.2 "Máŋggabealatvuođa ja ovttadássásašvuođa" duogáš Dáinna dokumeanttain ráđđehus čájeha, ahte Norgga sámipolitihkka lea duođas váikkuhišgoahtán ođđa servodatsuorggis. Sullii 40 jagi dassái fuomášahtii almmolaš sámi kommišuvdna guovddášeiseválddiide, ahte dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkas galggašii váldit vuhtii sápmelaččaid giellaja kulturduogáža. Das ledje unnán bohtosat, earret muhtin áŋgiris olbmuid fuola nu, ahte dálkkasdiehtaga lohkamii Bergenis ásahedje earresajiid sámi studeanttaid várás. 80-logu beallemuttus ásahuvvojedje sámi ámmátorganisašuvnnat (doaktáriid, buohccedivššáriid, sosiálabargiid ja sosionomaid sierra searvvit). Dat leat leamaš nannosit mielde buktimin ovdan suorggi sámi čuolbmaásahusaid. Jagis 1987 nannejuvvui sámiláhka ja dan giellanjuolggadusat, mat nannejit vuoigatvuođa sámegielat gulahallamii dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis. Giellanjuolggadusat leat váikkuhan vaikkoba Finnmárkku ja Romssa fylkkagielddaide nu, ahte leat váldigoahtán ovdan dákkár áššiid. Finnmárkku fylkkagielda lea jagi 1988 rájes ovddidan doaimmaid sámi álbmoga várás spesialistadearvvašvuođabálvalusas, ja ráhkadii jagi 1991 fylkkagieldda sámi dearvvašvuođa- ja sosiálaplána (rievdaduvvon maŋimus jagi 1995). Sosiála ja dearvvašvuođadepartemeanta lea dorjon Spesialistadoavtterguovddáža ja fylkkagieldda psykiatriija dearvvašvuođafuolahusa Kárášjogas. Go Finnmárkku fylkkagielda lei váldán vuosttaš plánamearrádusa, dáhtui Sámediggi Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantta ráhkadit riikkaviidosaš plána. čakčat 1991 namuhii departemeanta lávdegotti, mii galggai ráhkadit plánaevttohusa. Lávdegotti bargu almmustuvai 16.02.95, NOU 1995:6:n, Plan for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkning. Čálus sáddejuvvui dasto gulaskuddamii. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta dáhtui čakčat 1996 Sámedikki namuhit referánsajoavkku, mii galggai veahkehit departemeantta ráhkadit eanet stuorradiggedieđáhusaid, main lea sámi perspektiiva. Seammá jagi álggahii departemeanta geahččalanprográmma, mainna čuovvulit NOU 1995:6. Dan olis leat dorjon oahppodoaimmaid mat ovddidit sámi giella ja kulturáddejumi, diehtojuohkima, geahččalanja ovddidanbarggu ja dulkoma. Earret eará lea Romssa fylkkagielda ásahan Romssa guovllubuohcceviesu oktavuhtii bálvalandoaimma, mii gohčoduvvo Sámi ossodahkan. Romssa universitehta Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš (sajuštuvvo Kárášjohkii) ásahuvvo jagis 2001 sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantta ruhtademiin. Guovddáža dutkan-, dokumenterenja oahpahusdoaimmat sáhttet leat mearkkašahttit sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovddideamis. 01.01.02 rájes stáhta váldá badjelasas spesialistadearvvašvuođabálvalusaid eaiggátvuođa. Bálvalus organiserejuvvo viđa guovllu guovlluguovdasaš dearvvašvuođafitnodahkan, mat doibmet ođđa dearvvašvuođafitnodagaid lága vuođul. Dat ásaha dearvvašvuođabálvalusaid čađaheapmái ođđa rámmaeavttuid. Sámi álbmoga dárbbuid hárrái ođastus addá vejolašvuođa geavahit ođđa stivrenneavvuid. árvvoštallama maŋŋá, jagi 2002 lea ráđđehusas doarvái vuođđu mearridit, mo stáhta galgá joatkit doaimmaid sámi álbmoga buorrin. 1.3 Lagabut sápmelaččaid oktavuođas dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide Giella Máŋga sápmelažžii lea dehálaš beassat hállat eatnigielas ságastaladettiin doaktáriin, sesteriin, sosiálabargiin ja eará dearvvašvuođa- ja sosiálabargiiguin. Giellaváttisvuođaid geažil sáhttá šaddat eahpesihkkarvuohta dan hárrái, oažžugo olmmoš fágalaš rievttes iskkadeami ja divššu. Dearvvašvuođa- ja sosiálabargit vuhttet dávjá, leatgo geavaheaddjis váttisvuođat buktit ovdan áššiid dárogillii. Dearvvašvuođa- ja sosiálalágádus ii dattetge nagot čoavdit váttisvuođa. Leat uhccán olbmot, geain lea sámi gelbbolašvuohta, eaige dulkonbálvalusat leat doarvái viidát oažžumis. Máŋgasat eai mielas muital, ahte sii eai ádde dahje dárbbašit dulkoma. Ovttaskas sápmelaččat eai danin ohcal dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid, vaikko sii čielgasit dárbbašivččege veahki. Sihke stáhtas ja buot gielddain ja fylkkagielddain, main orrot sápmelaččat, lea ovddasvástádus giellaváttisvuođaid vuhtiiváldimis, nu ahte geavaheaddjiid vuođđovuoigatvuođat ollašuvvet. Dearvvašvuođabargiidlága § 10, mii gieđahallá dieđuid addima pasienttaide, ja pasientavuoigatvuođalága § 3-1, mii gieđahallá vuoigatvuođa informerejuvvon miehtamii, leat ovdamearkkat dakkár vuoigatvuođain. Sámegiela hállet áidna giellan mánát, geat eai leat vel álgán skuvlii, bázáhallan olbmot ja boarrásat. Jos sii gártet dikšui muhtin ásahussii, sáhttá dilli leat hui amas sidjiide. Ollu earáidege go ovttagielagiidda lea váttis gulahallat dárogielain ja áddet dárogielat informašuvnna heahtedilis, omd. buohcuvuođa dahje persovnnalaš váttisvuođaid oktavuođas. Dát joavku galggašii beassat geavahit iežas giela dearvvašvuođa- ja sosiálabargiiguin. Maiddái sápmelaččat, geat máhttet dárogiela, vásihivčče bálvalusaid buorebun, juos sii gulahalašedje sámegillii. Sámegiella ii nappo galgga leat unna ovddožin, maid juolludit dušše daidda, geat dan eanemusat dárbbašit. Kultuvrralaš gulahallan Dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid ja sápmelaččaid gaskasaš kultuvrralaš gulahallanváttisvuođat šaddet das go bargit eai dovdda eaige ádde sámiid duogáža ja sin jurddašanja eallinvuogi. Sámi kultuvrii gullá maiddái teknologalaš modernitehtta, mii ovttastuvvo vuosttažettiin sámi, iige norgga stuorraservodaga árvvuiguin. Nuppe dáfus leat dán áigge maid ollugat, geaid ruohttasat leat sámi birrasiin, muhto geat ieža eai šat meroštala alcceseaset sámi identitehta. Máŋgasat ballet deaivvadeami norgga bargiiguin, earret eará dearvvašvuođa- ja sosiálabargiiguin. Dasa lea váikkuhan dáruiduhttinproseassa garra deaddu ahte buohkat galget leat seammáláganat. Boađusin leat máŋgga buolvvas identitehtaváttisvuođat ja heajos iešdovdu. Nubbi, mii váikkuha, lea ahte dearvvašvuođa- ja sosiálabargit barget geavaheaddjiiguin dakkár vugiiguin, mat leat sámi kultuvrra dáfus apmasat. Sámit soitet erenoamážit amašit norpmaid, mo geavaheaddjit galggašedje láhttet ja ásahusviesuid fysihkalaš iešvuođaid, nugo guhkes váccahagaid ja oktasašvuođa váiluma. Sámi ássiin lea nana árbevierru veahkehit ieš iežas persovnnalaš fierpmádagaid vehkiin. Dan láhkai sii eastadit dearvvašvuođaváttuid ja čovdet persovnnalaš váttisvuođaid. Sápmelaččat sáhttet vásihit váttisin oažžut dearvvašvuođa- ja sosiálalágádusa doaibmat ovttas sin resurssaiguin, nu ahte dat dievasmahtášedje guhtet guoimmiset. Dearvvašvuođa- ja sosiálabargit sáhttet eahpidit lagaš birrasa álbmotdálkkodeami ja vuoiŋŋalaš doarjaga. Olmmoš sáhttá dan geažil dovdat, ahte ferte válljet, geavahago almmolaš bálvalusaid vai viežžágo fámuid lagaš birrasistis ja kultuvrrastis. Boađusin sáhttá leat ambivalensa dahje passiviseren. Erenoamážit psykososiála váttisvuođaid oktavuođas sápmelaččat luhttet dábálaččat eambbo lagaš birraseaset. Máŋgasat eai jáhke, ahte fidnomáhtolaš veahkkeapparahtta sáhttá áddet sin dili. Muhtumat válljejit njulgestaga eallit bákčasiiguin ja váttisvuođaiguin ozakeahttá veahki. Fágabargiid váilevaš giella ja kulturmáhttu sáhttá ráddjet bálvalusaid čađaheami, ja hehttet gulahallama ja ovttasbarggu bargiid ja sámi geavaheaddjiid/lagaš olbmuid gaskka. Juos ii gulahala albmaláhkai, lea váttis oažžut geavaheaddjiid oahppat, hárjehallat ja veahkehit ieš iežas. Muhtin sámi geavaheaddjiid hárrái vásset áiggit, ovdal go sii luohttigohtet dearvvašvuođa- ja sosiálabargiide, ja sii sáhttet ovdanbuktit váttisvuođaid eahpenjuolgga. Danin sáhttet konsultašuvnnat ádjánit. NOU 1995:6 cealká earret eará ahte "en sentral erfaring for mange samer [er] at de kan forvente å bli feiltolket når det skal forholde seg til norske offentlige institusjoner. Mange har også erfaringer i å mislykkes når de skal forklare kompliserte sammenhenger i eget liv, og de unngår derfor slike situasjoner så langt som mulig" (máŋgga sápmelačča guovddášvásáhus [lea] ahte lea vuordimis, ahte sii áddejuvvojit boastut norgga almmolaš ásahusaid oktavuođas. Máŋgasat leat maid vásihan, ahte sii leat bártidan geahččalettiineaset čilget mohkkás áššiid iežaset eallimis, ja nu sii vigget nu guhkás go vejolaš vealtat dakkár dilálašvuođaid). Sámi geavaheaddjit hállet dávjá metaforaiguin ja sis leat ollu eará gulahallanvuogit go giella. Dan geažil galgá divššár dovdat sámi kultuvrra, ja galggašii maid sáhttit váldit analyhtalaš gaskka. Sáhttá leat váttis earuhit, goas geavaheaddji dávdamearkkain lea juoga dahkamuš kulturduogážiin. Sámi geavaheaddjiid dilli geahppánivččii sakka, juos sin livčče dikšumin bargit, geain lea dovdu dakkár kulturáššiin. Dat váikkuha ollu dasa, mo olbmot vásihit bálvalusaid, ja oaččošii sin dovdat stuorát oadjebasvuođa. Berre sáhttit vuordit ahte guovllus, gos sámit orrot, dieđášedje ja dovddašedje buot bargit kultuvrralaš áššiid dihto unnimusmeari veardde. 1.4 Riektegeatnegasvuođat sámi geavaheaddjiid ektui Doaibmaplána vuođđuduvvá rivttiid dáfus sámilága giellanjuolggadusaide (láhka Sámedikki birra ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra, 12.6.1987 nr. 56), sosiálabálvalusláhkii mii lea ásahuvvon 13.12.1991 nr. 81, ja 2.7.1999 dohkkehuvvon pasieantavuoigatvuođaláhkii, nr. 63 ja láhkii dearvvašvuođabargiid birra, nr. 64. Maiddái olmmošvuoigatvuođaperspektiiva lea doaibmaplána vuođđun. Plána vuođđuduvvá riikkaidgaskasaš riektenjuolggadusaide ja norpmaide, maid Norga lea dohkkehan. Ráđđehus hálida erenoamážit buktit ovdan ILO-konvenšuvnna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddaid birra iehčanas stáhtain, jagi 1966 ON-konvenšuvnna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra artihkal 27, ja Eurohpa šiehtadusa guovlludahje unnitlogugielaid hárrái. Dearvvašvuođalágat sihkkarastet geavaheaddjiid vuoigatvuođa oažžut dárbbašlaš dearvvašvuođaveahki ja dieđuid, maid sii áddejit, seammásgo dearvvašvuođabargiid ja sin bargoaddiid geatnegasvuohta lea fállat fágalaččat dohkálaš dearvvašvuođaveahki mii lea dohkálaš maiddái gulahallama dáfus geavaheaddjiiguin. Sámiláhka meroštallá sámegiela hálddašanguovlun Kárášjoga, Guovdageainnu, Unjárgga, Deanu, Porsáŋggu ja Gáivuona gielddaid. Dain gielddain lea geavaheaddjiin vuoigatvuohta oažžut bálvalusaid sámegillii sihke čálalaččat ja njálmmálaččat; ja sis lea maid vuoigatvuohta dulkomii dallego ii leat vejolaš oažžut sámegielat bálvalusa (vrd. sámilága §§ 3-2, 3-3 ja 3-5). Vuoigatvuođat gustojit maid Romssa ja Finnmárkku fylkkagieldda ja stáhta bálvalusaid ektui, mat gokčet namuhuvvon gielddaid. Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi ovddasvástádusjuohku meroštallá, geas lea ovddasvástádus ollašuhttit dán suorggis giellalága gáibádusaid. 01.01.02 rájes ovddasvástádusjuohku lea dákkár: - Stáhtas lea ovddasvástádus oadjofálaldagain, buohcceviesuin ja eará spesialistadearvvašvuođabálvalusain (masa gullá mielladearvvašvuođasuodjalus), ja stáhta geahččoortnegiin. - Fylkkagielddain lea ovddasvástádus bátnedearvvašvuođabálvalusas, bearašsuodjalusas, gárrenávnnasfuolaheami spesialiserejuvvon osiin ja mánáidsuodjalusas. - Gielddain lea ovddasvástádus dábálašdoavtterbálvalusas, fysioterapiijabálvalusas, jordamorbálvalusas, dearvvašvuođaguovddášja skuvladearvvašvuođabálvalusas ja dikšunja fuolahanbálvalusain. Gielddain lea psykihkalaš dearvvašvuođabarggu, gárrenávnnasdivššu ja mánáidsuodjalusa vuosttaš dikšundássi, ja dain lea ovddasvástádus eará sosiálabálvalusain. - Juos gielddat, fylkkagielddat ja guovlluid dearvvašvuođafitnodagat dahket soahpamušaid priváhta aktoraiguin, mat čađahit bálvalusaid, dalle priváhta aktorain lea ovddasvástádus das, ahte geavaheaddjit ožžot sidjiide heivehuvvon informašuvnna, vrd. pasientavuoigatvuođalága § 3-5. Sámilága giellanjuolggadusat leat vuođuštuvvon kulturpolitihkalaččat. Hálddašanguovllu guoskevaš ráddjehus lea rivttiid dáfus minima, unnimusmearri. Kulturdepartemeantta áigumuš lea, ahte maiddái eará gielddat ja fylkkagielddat/bálvalanbiret áŋgiruššet vai dat sáhttet fállat giela dáfus heivehuvvon bálvalusaid. Jos geahččá dearvvašvuođarievtti geahččanguovllus, de ii gáibádus áddehahtti dieđuid oažžumis čatnas giellalága ráddjehusaide, veardit ee. pasientavuoigatvuođalága § 3-5:in. Seammá guoská vuoigatvuhtii oažžut dárbbašlaš dearvvašvuođaveahki, ovdamearkka dihte juos giellahehttehusat eaktudit doaimmaid, maiguin rievttes guorahallan, diagnostiseren ja dikšu sáhttet sihkkarastot. Go bálvalusbargit deaivvadit sámi geavaheaddjiiguin hálddašanguovllu olggobealde, sii fertejit hávis hávvái árvvoštallat, gáibiduvvogo gielalaš heiveheapmi. Sámi álbmoga bálvalusfálaldagaid dási oppalaš lokten eaktuda, ahte áŋgiruššat sámilága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu olggobealde. Guovttegielalašvuođaruđat juolluduvvojit dattetge dušše guovllu siskkobeallai, ja buot dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi doaimmat, main lea ovddasvástádus Sámi álbmotdálkkodeapmi ja árbevierut Sámi álbmotdálkkodeapmi lea máŋggadáfot doaba. Dasa gullá luonddudálkasiid, nugo urttaid, rásiid, lasttaid, guobbariid ja murjjiid geavaheapmi ja erenoamážit iešguđetlágan bohccobuktagiid geavaheapmi dálkkasin. Sápmelaččat leat maid geavahan seammálágan álbmotdálkkodeami, go máilmmi nuorttaosiinge, omd. guhppen ja boaldán báhkkoliid (moxa). álbmotdálkkodeapmái gullet dasa lassin oskkoldat- ja magihkalaš oainnut ja dálkkodanvuogit. Ovdal go kristtalašvuohta bođii Sápmái lei noaiddis erenoamáš rolla oaidnilin ja dálkkodeaddjin. Dálkkodanvuohki, mii dán áigge geavahuvvo vehá eará láhkai, lea sátneráidduid lohkan, mii dálkkoda buohccuvuođa. Dán áigge "lohkamis" lea kristtalašvuođa hápmi ja sisdoallu, ja dan vuođđun lea sápmelaččaid lestadiánalaš morráneapmi. Ovdakristtalaš oskkus oktavuohta lundui lei mearkkašahtti, kristtalašvuođas fas deattuhit vuoiŋŋalaš ođasmuvvama. Lagaš oktavuohta lundui lea dattetge ain dehálaš sámi kultuvrii ja dasa, mo sámit jurddašit dearvvašvuođa ja buohccuvuođa hárrái. Daningo sámi guovlluide ásahedje maŋŋit dearvvašvuođabálvalusaid, iešráđálaš álbmotdálkkodeapmi lea ain sápmelaččaide dehálaš. Lea mávssolaš dokumenteret jurddašanvuogi, mii laktása dálkkodanmáhttui, ja mo dat geavadis čađahuvvo. Molssaevttolaš dálkkasdiehtaga našunála dutkanguovddáš ja Sámi dearvvašvuođadutkanguovddáš (goappašat fágabirrasat gullet Romssa universitehta vuollái) berrejit sáhttit oassálastit dán bargui. Čállosa vuođđun lea NOU 1998:21. Juohke gielddas lea dattetge geatnegasvuohta áŋgiruššat dan ovdii, ahte sámi bargit bálvalivčče sámi geavaheaddjiid, ja juos dat ii leat vejolaš, de geavahuvvo dulka. Dearvvašvuođa- ja sosiálalágaid vuođđun lea buorre muddui gielddaid iešstivrejupmi. Gielddat ja fylkkagielddat besset oalle friija meroštallat, mo sii hábmejit bálvalusaid ja galgetgo sii guldalit iešguđet geavaheaddjijoavkkuid. Seammás ILO-konvenšuvdna nr. 169 addá álgoálbmogiidda vuoigatvuođa dearvvašvuođabálvalusaide, maid sii ieža stivrejit ja gozihit. Jus bálvalusfálaldat lea hejot heivehuvvon sámi geavaheaddjiid ektui, de dan sáhttá atnit Norgga rihkkumuššan riikkaidgaskasaš riektegeatnegasvuođaid hárrái. Geavadis lea váttis juridihkalaččat árvvoštallat, goas fálaldat lea nu heittot. Ráđđehusa mielas báikkálaš iešstivrejupmi ja sámi geavaheaddjiid ovdanbuktin dárbbut sáhttet mannat ruossalassii. Ráđđehusas lea ovddasvástádus dakkár ruossalasvuođaid čoavdimis. Ráđđehus áigu danin ovttasráđiid Sámedikkiin álggahit dialoga Gielddaid guovddášlihtuin (Kommunenes Sentralforbund) sámi álbmoga dárbbuid birra. Guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid ja eará stáhta doaimmaid hálddahusstivremis SDD:s lea vejolaš váikkuhit njuolggabut. 1.5 Doaimmat, maiguin loktet bálvalusaid dási Geavaheaddjiid oassálastin ja ovttasbargu buoret dearvvašvuođa ovdii Sámi álbmogii lea ovdun, juos geavaheaddjit besset oassálastit ja ovttasbargat dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi iešguđet aktoraiguin. Sáhttit buoridit bálvalusaid ja bajidit geavaheaddjiid duhtavašvuođa juos: ovttasdoaibmat bálvalusdásis - Bálddalastit doaimmaid bálvalussurggiid rájáid rastá - Ovttasbargat bálvalusfálaldagaiguin ja barggahit olbmuid geográfalaš rájáid rastá - Ovttasbargat hálddašandásiid gaskka - Ovttasbargat Sámedikkiin, sámi servviiguin ja ásahusaiguin ovttasdoaibmat go geavaheaddji deaivvada dearvvašvuođa- ja sosiálabargiin - Ovttasbargat geavaheaddjiiguin ja sin persovnnalaš fierpmádagain - Dohkkehit persovnnalaš sávaldagaid geavahit álbmotdálkkodeami ja guvhlláriid - Heivehit sámegielat oskkubálvalusaid Dan sadjái ahte fállat bálvalusaid dihto joavkkuide, omd. boarrásiidda dahje doaibmahehttejuvvon olbmuide, sáhttit bálvalusaid gaskasaš ovttasbargguin ovddidit báikkálaš servodaga, mas váldet vuhtii buot ássiid. Dan ollašuhttimis lea dehálaš bargat ovttas eaktodáhtolaš servviiguin. Báikkálaš bargit ja hálddahus galget maid sáhttit oahpásmuvvat persovnnalaš fierpmádagaiguin, mat doibmet sámiid veahkkevuogádahkan. Sápmelaččat eai máŋggain gielddain oassálastte searvedoaimmaide nu áŋgirit, go eará ássit, eaige čoahkkan daid sajiide, main lea stuorámus mearkkašupmi báikkálaš servodagas. Erenoamážit máttasámi guovlluin leat sápmelaččain iežaset fierpmádagat, maid servodaga eará oasit eai olus oainne. Danne sáhttá geavvat nu, ahte sámiid dárbu dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide, mat buorebut livčče olámuttos, ii fuomášuvvo. Sámi fierpmádagat ollet dávjá gielddarájáid rastá, ja danin veajášii leat buorre, juos gielddat barggašedje ovttas. Vuosttaš lávkin sáhtášii bovdet sámiservviid oassálastit gielddaid plánenproseassaide. Maiddái sámi fágabirrasiin ja ásahusain sáhttá jearrat ráđiid. Buoret kvalitehtta sámi giellaja kulturgelbbolašvuođain Buorre bálvaluskvaliteahtta eaktuda, ahte sámi geavaheaddji sáhttá váttisvuođaid haga gulahallat dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid bargiiguin. Dat eaktuda ahte: - Bargit dovdet sámi kultuvrra, historjjá ja servodatdiliid vuođđoáššiid - Bargit, geat bálvalit sápmelaččaid, hálddašit sámegiela - Bargit sáhttet oažžut dulkka, dallego giellamáhttu váilu - Bargit áddejit dan vuođul geavaheaddjiid sávaldagaid. - Bargit dihtet, gos bagadallan lea oažžumis dallego ieža eai hálddaš dili - Sámi geavaheaddjit ja sin lagaš olbmot ožžot doarvái áigeguovdilis dieđuid dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid birra ja eastadandoaimmaid birra. Diehtojuohkin ja gulahallan leat deháleamoš áššit, go suokkardallat makkárin buot geavaheaddjit vásihit kvaliteahta. Norgga buorredilistáhta vuođđuduvvá ovttadássásašvuođa ideologiijai, mii ii rádjašuva dasa, ahte buohkat galget leat seammáláganat formála vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid ektui. Máŋgii vurdojuvvo, vaikko vel ii jitnosit daddjoge, ahte almmolaš bálvalusaid geavaheaddjit livčče seammáláganat maiddái kultuvrra dáfus dahje sii unnimusat láhttešedje dážaid váldooasi láhkai, go sii geavahit dákkár bálvalusaid. Čuovvumuš sáhttá leat, ahte sápmelaččat eai oaččo seammá ávkki bálvalusain go eanaš dážat. Dat rihkku politihkalaš ulbmila, man mielde ovttaárvosaš bálvalusat, olahahttivuohta ja bálvalusaid bohtosat galget leat buohkaide nu seammáláganat go vejolaš. Eaktu ášši njulgemii lea, ahte sihke bargit, hálddahus ja politihkalaš orgánat dohkkehit Norgga historjjálaččat máŋgakultuvrralaš servodahkan. Bargiid guottut mearkkašit seammá ollu bálvaluskvalitehttii go fáktadieđut geavaheaddjiid giela ja kultuvrra birra. Galggašii maid dovdat eanetlogu ja unnitlogu gaskavuođa, ja diehtit mo olbmot vásihit gullevašvuođa unnitlohkui. Dakkár kulturáddejumi oahppá buoremusat, go bidjá oahpahusa vuođđun geavaheaddjijoavkku, geaid bargit šaddet bálvalit, dán oktavuođas sápmelaččaid bokte. Go vuos dovdá ovtta unnitlohkoálbmoga, lea álki fuobmát oahpes minstariid maiddái eará unnitloguid diliin. Dehálaš vuohki lea bálkáhit bargiid, geain juo lea sámi giella ja kulturáddema gelbbolašvuohta. Galggašii maid ovddidit "sámi eavttuid ja kultuvrralaš gáibádusaid" fágagelbbolašvuohtan, ja ovttaidit dan ee. sámi ássanguovlluid dábálašdoavtterbálvalussii, dearvvašvuođaguovddáža doaimmaide ja bátnedearvvašvuođa bálvalusaide. Go geavaheaddji ja dikšu sámásteaba ráđđádallamis, lassána sudno gaskasaš luohttámuš. Váldoprinsihppa lea, ahte geavaheaddji ja bargit galget gulahallat njuolgga geavatkeahttá dulkka. Dan geažil lea dehálaš ávžžuhit bargiid sámástit ráđđádallamiin. Ii leat vealttakeahttá doarvái ahte ovttaskas olbmot máhttet sámegiela dahje dovdet sámiid kultuvrra ja historjjá, go leat ordnemin ovttadássásaš bálvalusfálaldaga sápmelaččaide. Veadjá leat nu, ahte olles ásahusas galgá vuhttot sámiid diliid ádden ja gudnejahttin. Sáhttá omd. buktit sámiid árvvuid čielgasit oidnosii, dahje ovttasdoaibmat ođđa vugiid mielde bálvalussurggiid rájáid rastá ja lagaš olbmuiguin/persovnnalaš fierpmádagaiguin. Ollašuhttimis dárbbašit ollu sámi bargiid, ja veajášii leat buorre, juos ásahus maid livččii sámi guovllus. Ipmilbálvalusat ja eará oskkoldatbálvalusat/-girjjit leat hui mávssolaččat ollu sámi geavaheaddjiide. Dearvvašvuođa- ja fuolahusásahusat berrejit bargat ovttas girkuin ja daid searvegottiiguin, maidda geavaheaddjit gullet, nu ahte sii sáhttet fállat bálvalusaid ja girjjiid sámegillii. Sámi geavaheaddjiid ovttaárvosašvuohta eaktuda, ahte dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusas geavadis leat eanet sámegielat bargit, go maid sámi geavaheaddjiid dárbu sierranassii gáibida. Dalle, go bargit eai bálval sápmelaččaid, sii barget eará geavaheaddjiid buorrin. Go eará geavaheaddjit ožžot bálvalusaid guovttegielat bargiin, čalmmustahtto sámegiella ja sámi kultuvra ja vejolaš ovdagáttut sáhttet geahppánit. Das lea juo árvu alddes. Ráđđehusa ulbmil lea fállat ovttaárvosaš bálvalusaid. Dan ollašuhttin sáhttá gáibidit oktagaslaš heivehusa dálá ráhkadusa siskkobeallai. Bálvalusaid sajáiduvvan sámi guovlluide sáhttá buoridit dili. Dalle sáhttá beaktilit háhkat guovtteja maiddái golmmagielat (maiddái suomagielat) gelbbolašvuođa. Ii leat áigumuš ásahit sierra bálvalusaid dušše sámi álbmogii. Sámi kultuvrra galgá dahkat čalmmusin seammás go sápmelaččat ieža besset nannoseappot váikkuhit bálvalusaid ja eastadandoaimmaid hábmemii. 2.1 Sámepolitihkalaš perspektiivvat 2.1.1 Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantta ja Sámedikki gaskavuohta Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanttas lea ovddasvástádus das, ahte sámi perspektiiva lea mielde dehálaš dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš guorahallamiin ja mearrádusdokumeanttain, nugo stuorradiggedieđáhusain, doaibmaplánain, bušeahttajuolludemiin, lágain, láhkaásahemiin ja bagadusmateriálain. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta dárbbaša Sámedikkis ráđiid dan barggus, nu ahte stáhta dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihka kvalitehta sáhtášii sihkkarastit sámepolitihkalaš oaidninsajis. Departemeanta dárbbaša maid ráđiid hábmedettiin sámi almmolaš diehtojuohkima ja sámi dulkonbálvalusa. Sámediggi berre dasa lassin ieš váldit álgaga dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihka áššiide, mat gusket sámi álbmogii. SDD áigu nannet Sámedikki hálddahusa ee. nu ahte dat dahkko vejolažžan. Sámedikki oassálastin sáhttá čuovvuluvvot ovdamearkka dihte guovlluguovdasaš dearvvašvuođafitnodagaid eaiggátstivremiin (gč. kap. 3.4). Departemeanta áigu deattuhit sámepolitihkalaš áššiid johtočállagiin ja raporterengáibádusain, ovdamearkka dihte mielladearvvašvuođa, boarrásiidfuolahusa, borasdávdafuolahusa ja bargiidrekruterendoaimmaid buoridanplánaid oktavuođas. Sámedikkis lea vejolašvuohta váikkuhit maiddái dalle, go iešguđet dokumeanttat sáddejuvvojit gulaskuddamii. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantta ja Sámedikki rollajuohku galgá beassat ovdánit vehážiidda. Ráđđehussii lea mávssolaš ovttasbargat Sámedikkiin ja čoavdit gažaldaga das, geas galgá leat ovddasvástádus iešguđet erenoamáš bálvalusain, mat leat sápmelaččaid várás. Ieš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid jođihanovddasvástádus čatnasa ain seammá hálddahusorgánaide, go riikka earáge guovlluin. Gielddain lea dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis viiddis iešstivrejupmi. Ráđđehus áigu Sámedikkiin guorahallat dan rolla gieldda dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid organiserema ja ovddideami ektui. Sámedikki rolla ráđđeaddi instánsan viđa davimus fylkkagielddas ja Hedmárkku fylkkagielddas vuođđuduvvá Birasgáhttendepartemeantta johtočállagii T-3/98 B "Arbeidet med fylkesplanene" (bargu fylkkaplánaiguin). Sámediggi sáhttá maid buktit cealkámušaid guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid jahkedieđáhusain ja plánaárvalusain (gč. kap. 3.4). Jagi 1999 rájes lea dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa ovddidandoaimmaid doarjjaruđaid hálddašeami eanaš oassi sirdojuvvon Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanttas Sámediggái (4.6 miljovnna ruvnno jahkái 2001). Doarjjaruđaiguin Sámediggi sáhttá vuoruhemiidis mielde addit doarjaga kvalitehtaloktendoaimmaide gielddain, fylkkagielddain ja oahppoásahusain, buohtastahte kap. 1.5. Sámediggi sáhttá šiehtadit lagabut departemeanttain, ja oažžut hálddašandoaimmaid ovttaskas dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa doarjjadoaimmaid oktavuođas. Diehtojuohkinbálvalusa ovddasvástádus sirdojuvvo Sámediggái. Sosiála ja dearvvašvuođadepartemeanta mearrida juohke jagi dakkár doaimmaid ja eará doaimmaid áŋgiruššanrámmaid. Doarjjaruđaid hálddašeapmi lea leamaš mávssolaš lávki Sámediggái dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi gelbbolašvuođa háhkamis. áššemeannudankapasitehta nannemii lea dattetge ain stuorra dárbu. Sámediggái šaddá buoret vuođđu iehčanasat hábmet politihkas, ja dat nanne rolla eavttuid buktin ráđđehusa sámipolitihkkii dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis. 2.1.2 Hálddašandásiid bálddalastin ja bálddalastin geográfalaš rájáid rastá Ráđđehus galgá koordineret sámepolitihkalaš stivrejumiid eará stivrensignálaiguin, maid dat addá 2. ROLLAJUOHKU JA OVTTASDOAIBMAN guovlluid dearvvašvuođafitnodagaide, fylkkagielddaide, gielddaide ja iešguđet bálvalansurggiid stáhta ásahusaide. Nana beroštumi haga sáhttet sámi perspektiivvat álkit báhcit duogábeallai go báikkálaš dásis ollašuhttigoahtit dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš áŋgiruššamiid. Sáhttá maid geavvat nu, ahte sámi doaimmat dahkkojit soaittáhagas, ja báikkálaš, koordinerekeahtes álgagiiguin, nu ahte ollislaš resursamearis, mii geavahuvvo sámi álbmoga buorrin, ii oaččo doarvái buori beaktilvuođa. Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi sámi fágagelbbolašvuođa galgá ovddidit ja geavahit gielddaid, fylkkagielddaid ja guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid ovttasbarggus, ja geográfalaš rájáid rastá. Stáhtas lea bajimus ovddasvástádus dan ollašuhttimis. Máŋgga sajis ii leat vuođđu sierra sámi fágabirrasiidda, ja sihke bálvalusaid fálliide ja geavaheaddjiide lea ovdun, juos gievrrat aktor veahkeha geahnoheappu. Vai sámi geavaheaddjiide sáhtášii fállat gielalaččat bures heivehuvvon bálvalusaid, sáhttá ovttaskas dáhpáhusain leat jierpmálaš dikšut pasientta nuppi gielddas/ fylkkagielddas, dahje geavahit vuoigatvuođa ieš válljet buohcciviesu. Buot dát dilálašvuođat čujuhit dan guvlui, ahte sámiid várás oaivvilduvvon doaimmaid hárrái galggašii nannet oktavuođa sierra hálddašandásiid gaskka ja sierra geográfalaš guovlluid gaskka. Lea mávssolaš, ahte stáhta bajimuš dási ovddasvástádusas, mii das lea sámi álbmoga dearvvašvuođabálvalusaid hábmemis, lea čielga organisatovrralaš sadji. DavviNorgga guovllu dearvvašvuođafitnodat (Helse Nord) sáhtášii leat ulbmillaš organisatovrralaš rámma ráđđehusa sámepolitihka čađaheapmái ja spesialistadearvvašvuođabálvalusa bálddalastindárbui. Guovlluid dearvvašvuođafitnodagat ja ovttaskas dearvvašvuođafitnodagat (doaimmat, maid čađahit guovlluid dearvvašvuođafitnodagain) sáhttet ovddidit ovttasbarggu, masa gielddat maid oassálastet, ja mii meannuda čuolbmaásahemiid sihke spesialistabálvalusaid ja gielddaid gaskavuođa hárrái ja gielddarájáid rastá. Stáhta ásahusat, mat leat guovllu olggobealde, sáhttet dárbbu mielde čadnot ovttasbargui. Sámiide oaivvilduvvon doaimmaid prográmmastivra, mii livččii Helse Nord ja Helse Midt-Norge oktavuođaš, sáhtášii leat ulbmillaš gaskoapmi, mainna ollašuhttit ovttasbargguid geográfalaš ja hálddahuslaš rájáid rastá, ja mainna sáhtášii ollašuhttit doaimmaid, maid buktit ovdan "Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta" plánas. Dat eaktuda, ahte Sámediggi, máŋgga fylkka dearvvašvuođafitnodagat ja dihto gielddat, main orrot ollu sápmelaččat, oassálastet. Helse Nord sáhttá dađi mielde ovdánit bargoneavvun guhkes áiggi áŋgiruššamis sápmelaččaid várás oaivvilduvvon doaimmaid hárrái. Dán láhkai oažžut buorebut koordinerejuvvon ja beaktilut áŋgiruššama, go aivve fal prošeaktadoaimmaiguin. Nannosat áŋgiruššama Helse Nord olis galgá árvvoštallat dárkileappot kapihttalis 1.2. namuhuvvon árvvoštallama maŋŋá, ja juos Sámediggi lea ovttaoaivilis. Sámedikkis galget leat doarvái hálddahuslaš resurssat ja duođalaš váikkuhanváldi doaimmaid hábmemii ja ruđaid geavaheapmái. D O A I M M AT : 1. SDD áigut ruhtadit Sámedikki hálddahussii fásta virggi, mii bargá aiddo dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi čuovvulemiin, nu ahte Sámediggi ovddida ain rollas, masa gullá sámepolitihkalaš eavttuid buktin dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis. 2. SDD áigu doarjut iešguđet hálddašandásiid ovttasbarggu ja bálddalastima geográfalaš rájáid rastá, mii ovddida sámi álbmoga dili. 2.2 Riikkaviidosaš diehtojuohkindoaimmat Sámi hálddašanguovllu almmolaš eiseválddit leat Sámilága vuođul geatnegasat juohkit dieđuid bálvalusfálaldagaideaset birra sámegillii. Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis lea ovttaskas geavaheaddjiin dasa lassin vuoigatvuohta oažžut sámegielat bálvalusaid. Dat gusto čálalaš (galbbat, gihppagat, čállagat ja skovit, sihke pasientagirji juos geavaheaddji dan gáibida) ja njálmmálaš diehtojuohkimii. Stáhtas lea ovddasvástádus jorgalahttit dieđuid, main lea mearkkašupmi olles sámi álbmogii. Dat gusto vuosttažettiin dokumeanttaide, mat čilgejit ođđa dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš ođastusaid ja njuolggadusaid rievdadeami, ja oppalaš diehtojuohkimii iežas vuoigatvuođaid birra, sierralágan dearvvašvuođaváttuid/sosiála váttisvuođaid hehttemii ja dikšui. Go stáhta váldá badjelasas spesialistadearvvašvuođabálvalusa ovddasvástádusa, de dat oažžu maid viidát ovddasvástádusa bálvalusdiehtojuohkimis. Sámi servodagas váilu muhtin muddui árbevierru váldit vuostá almmolaš diehtojuohkima dakkár hámis, go dat addojuvvo. Guovddášeiseválddiid ja gieldda dearvvašvuođabálvalusa sierralágan diehtojuohkingeahččaleamit leatge danin dehálaččat. Erenoamáš hástalus lea lágidit fáhkkaválmmašvuođa, nu ahte heahtediliin sáhttá juohkit dieđuid sámegillii. Dan mearkkašupmi bođii čielgasit ovdan černobyla lihkohisvuođa oktavuođas. Erenoamážit fáhkkadiliin lea dehálaš oažžut buriid rávvagiid, movt dieđuid galgá heivehit ulbmiljovkui. Galgá árvvoštallat dieđuid njálmmálaš juohkima eaktodáhtolaš servviid ja persovnnalaš fierpmádagaid bokte sihke dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain ja daid olggobealde. Sámegiella ja sámi informašuvdna gullet ráđđehusa áŋgiruššansurggiide. Ulbmil lea čuovvulit sámilága áigumušaid ja vuoigatvuođaid sámegiela viidásut geavaheamis, erenoamážit guđa gielddas, mat gullet sámilága giellanjuolggadusaid hálddašanguvlui. Sámediggái juolluduvvo ovddasvástádus dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi almmolaš sámi diehtobálvalanguovddáža jođiheames. Dakkár sadji livččii hui ávkkálaš, mii dovddašii buot sámegielat dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš diehtojuohkima ja fágagirjjálašvuođa, mii lea gávdnamis, ja mii maiddái sáhtášii muitalit, geas lea fágagelbbolašvuohta guđege bálvalusain. Guorahallan, maid Sámi ealáhus- ja guorahallanguovddáš Sámi giellaráđi ovddas čađahii sámegiela hálddašanguovllus jagis 2000, čájehii ahte dušše 11 % sis, geat hálidivčče sámástit dearvvašvuođabálvalusaid olis, dahket dan, vaikko 70 proseanttas guovllu dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusain leat sámegielat bargit. Dát lea aiddo dat servodatsuorgi, mas geavaheaddjiin lea stuorámus sávaldat beassat sámástit, erenoamážit doaktára luhtte ja sosiálakantuvrras. D O A I M M AT : 1. Sosiála ja dear vvašvuođadepartemeanta áigu ruhtadit dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi riikkaviidosaš sámi diehtojuohkinbálvalusa. Sámediggi jođiha bálvalusa, man ulbmil lea juohkit sáme- ja dárogillii dieđuid olbmuide, fágabargiide ja suorggi hálddahusaide. Bálvalus galgá juohkit dieđuid sámi dilálašvuođain, sámi geavaheaddjiid heiveheami dárbbuin, sin vuoigatvuođain, ja gaskkustit oktavuođaid sámi fágabargiide. 2. SDD áigu nannet lágaid, njuolggadusaid ja eará diehtomateriála jorgalanbarggu. Ođđa lágat galget jorgaluvvot sámegillii. 3. Dear vvašvuođafitnodagain ja eará stáhta ásahusain lea ovddasvástádus bidjat doar vái ruđaid geavaheaddjiide oaivvilduvvon diehtomateriála jorgalahttimii sámegillii. 2.3 Dulkonbálvalus Dulkon lea dohkálaš minimačoavddus vai dearvvašvuođa- ja sosiálabargit gulahalašedje sámegielat geavaheaddjiiguin. Nu guhká go váilot sámegielbargit, lea vealtameahttun dulkot. Dilli joatkášuvvá dákkárin guhkás boahtteáigái. Dulkonbálvalusat eai leat viidásit oažžumis, ja daidda lea mihtilmas ahte dulkageavahanrutiinnat leat soittolaččat. Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis leat uhccán gelbbolaš dulkkat, ja oahppokvalitehtta lea váilevaš dán suorggi doaimmaid dáfus. Ideála dilis livččii dulkkas giellagelbbolašvuođa ja dulkonteknihka lassin juogo dearvvašvuođadahje sosiálafágalaš gelbbolašvuohta ja kulturanalyhtalaš (antropologalaš) máhttu. Dulkkat vásihit dávjá, ahte sii gártet váttis dillái geavaheaddji ja dikšára gaskii. Olgoriikkadirektoráhta dulkonnjuolggadusaid mielde dulka galgá dulkot dušše dan, mii daddjo, "lasitkeahttá ja maidege eret guođekeahttá". Máŋgii sáhttá dulka leat áidna olmmoš, gean geavaheaddji deaivá ja gii dovdá su kulturduogáža. Sámi geavaheaddjit ja sin lagašolbmot vurdet dávjá, ahte dulka sihke doallá sin beali dearvvašvuođalágádusa vuostá, čilge dan mii daddjojuvvo ja dulkojuvvo, ja vel servvoštallá singuin. Dat ii leat Olgoriikadepartemeantta njuolggadusaid mielde. Muhto juos dulka ii vanat njuolggadusaid, massá geavaheaddji álkit luohttámuša ja geassáda iežas sisa. Erenoamážit psykiatriijas dat sáhttá hehttet buori divššu. Bargit dat dárbbašit dulkka, iige geavaheaddji. Bargit leat bargiidlága vuođul geatnegasat fállat fágalaččat dohkálaš bálvalusaid. Bargoaddis lea ovddasvástádus lágidit diliid nu, ahte dearvvašvuođabargit sáhttet ollašuhttit geatnegasvuođaideaset ámmáhis, vrd. ee. dearvvašvuođabargiid lága § 16:in. Heahtečoavddusin sáhtášii fitnodaga siste skuvlet sámegielat dearvvašvuođabargiid dulkoma várás. Dulkongolut eai leat mielde, go rehkenastet stáhta ásahusaid, fylkkagielddaid ja gielddaid doaibmarámmaid. Sámedikki guovttegielatvuođaruđaid sáhttá geavahit dulkomii, muhto dat eai govčča lahkage buot goluid. Sámi giellalága hálddašanguovllu olggobealde eai sáhte geavaheaddjit gáibidit dulkoma. Doppe galget dearvvašvuođa- ja sosiálabargit árvvoštallat nugo earáge unnitloguid hárrái, leago fágalaččat dohkálaš leat fálakeahttá dulkoma. Ulbmilat: Ráđđehusa ulbmil lea ráhkadit fágalaččat dohkálaš dáro/sáme-sáme/dáro dulkonbálvalusa, mii livččii buorebut geavaheaddjiid olámuttos. Strategiijat: Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi dulkoma galggašii ovddidit sierra fágan. Dat eaktuda, ahte Sámi allaskuvla fállá dulkonoahpu. Fága galgá ovddidit ovttasbarggus Sámedikkiin ja sámi dearvvašvuođa- ja sosiálabargiiguin. Livččii buorre, juos oahpu oassin livččii hárjehallanáigodat. Eará oasseulbmiliid vuolde namuhuvvon eará doaimmaid sáhttá ollašuhttit dušše dalle, juos eanet dulkkat leat olámuttus. Virgenjuolggadusaid mearrideapmi gullá ovttaskas bargoaddái. Dattetge livččii dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis buorre ovddidit oktasaš oainnu dan ektui, movt dulkkat galget bargat. SDD áigu danin oažžut dahkkojupmái standárda virgeinstruvssa, mii sáhttá bagadit áššis. Standárda ráhkaduvvo dan geažil, ahte soaitá leat dárbu árvvoštallat ođđasit dulkkaid rollajuogu, maid Olgoriikkadirektoráhta bidjá vuođđun. Eiseválddit berrejit gávdnat dássedeattu, mas dulkkat sáhttet doaibmat neutrála vugiiguin dulkomis, ja mas seammás sáhtášii nannet ja legitimeret sin doaimma sosiála doarjjan ja kulturgaskkusteaddjin. Dulkondárbbu galgá čielggadit nu árrat iskkadeamis dahje divššus go vejolaš. Dulka galgá maid leat álkit olámuttos. Guovdageainnu gielda lea ovddidan rutiinnaid dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaidis oktavuođas. Sihke geavaheaddjit ja dikšut galget leat diđolaččat áššis, nu ahte dulka geavahuvvo dárbbašettiin. Buot gielddain ii leat seammá álki fáhtet dulkka. Unnimusgáibádus lea ahte dain gielddain, main orrot ollu sápmelaččat, lea báikkálaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid buot dásiin gelbbolašvuohta árrat meroštit, goas dulkon dárbbašuvvo. Erenoamážit dábálašdoaktárat, bátnedoaktárat ja vejolaččat earát, geat sáddejit geavaheaddjiid dikšui dahje iskkademiidda, sáhttet almmuhemiin veahkehit ollu ásahusaid ja bálvalusaid, gosa sii olbmo sáddejit. Dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusas lea maid ovddasvástádus das, ahte geavaheaddjiide muitaluvvo dulkka jávohisvuođageatnegasvuođa birra. Giellalága hálddašanguovllu olggobealde leat uhccán dulkkat. Danin livččii buorre ásahit dulkonbálvalusa, mii govččašii sámi ássanguovlluid ja stuorámus gávpogiid. Dat eaktuda namuhuvvon dulkaoahpu johtuibidjama. Bálvalus sáhtášii doaibmat dulkafierpmádahkan, mas dulkkat barget iešguđet báikkiin miehtá riikka ja leat válmmasin vuolgit dulkot. Dalle, go ii leat vejolaš dahje dárbbašlaš boahtit báikki ala, sáhttá dulkot telestudio dahje govvatelefovnna (ruoná nummira) bokte. Dalle, go fierpmádaga dulkkat eai leat dulkomin, sii sáhttet maid jorgalit čálalaš dieđuid, mat addojit geavaheaddjiide. Dákkár bálvalusa ovddideami galgá oaidnit ollislaš áŋgiruššama oassin telematihkkabálvalusaid várás ja sámi oahpponeavvuid ja veahkkeávdnasiid ovddideami oassin. D O A I M M AT : 1. SDD ja GOD (girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta) áigot ovttas ruhtadit Sámi allaskuvlla dulkonoahpu. 2. Sámi allaskuvla láhčá diliid dulkoma joatkkaohppofálaldahkii, mii oaivvilduvvo olbmuide, geat dovdet dear vvašvuođa- ja sosiálasuorggi, ja maiddái MBD ovddasvástádussuorggi. Ovddidanbarggu ruhtada SDD. 3. Ráđđehus dahká álgaga nu ahte ovddidišgohtet dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi virgenjuolggadusaid ovttasráđiid áigeguovdilis fágabirrasiiguin ja hálddašanorgánaiguin. 4. SDD áigu dahkat álgaga dasa ahte sámi giellalága hálddašanguovllu gielddat ja fylkkagielddat ráhkadit rutiinnaid dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid dulkomii. Guovlluid dearvvašvuođafitnodagain gáibiduvvojit dakkár rutiinnat. 5. SDD áigu dahkat álgaga dasa, ahte skoviide, maiguin sáddejit geavaheaddjiid dikšui dahje iskkademiidda, lasihit gažaldaga dulkoma birra. 6. Helse Nord ja sámi giellalága hálddašanguovllu gielddat ja fylkkagielddat berrejit ásahit fásta dulkaveaga, kánske ovttasbarggus nubbi nuppiin, nu ahte dat sáhttet deavdit giellalága geatnegasvuođaid. Dulkkaid fáhtema sáhtášii álkidit dán guovllu olggobealdege ođđa teknihkalaš čovdosiiguin. 2.4 Geahččoeiseválddiid rolla Stáhta dearvvašvuođageahčus lea dearvvašvuođabálvalusaid bajit geahččoovddasvástádus. Dan olggut ossodat, fylkkadoaktárat, gozihit fylkka dearvvašvuođabálvalusa ja dearvvašvuođabargiid, ja galget gozihit riikkaássiid dearvvašvuođadiliid, buohtastahte geahččolágain (lov nr. 15 av 30.03.1984 om statlig tilsyn med helsetjenesten). Ossodat galgá váikkuhit dasa, ahte dearvvašvuođapolitihkalaš mearrádusat ollašuhttojit ja politihkalaš bargoaddit, bargit, geavaheaddjit ja ássit besset oahpásmuvvat vásáhusaiguin, mat čoggojit geahččodoaimmain. Geahčču čađahuvvo dan láhkai, ahte ossodat viežžá statistihka, dutkan- ja eará guorahallandieđuid vuogádatgozihemiin ja eará olggut doaimmaiguin. Dán láhkai gehččo, ahte njuolggadusat čuvvojuvvojit ja fágalaš dohkálašvuohta sihkkarasto. Ossodat addá maid fágalaš ráđiid departementii ja ollašuhtti dearvvašvuođabálvalusaide, erenoamážit vuoruhuvvon politihkalaš áŋgiruššamiid oktavuođas. Fylkkamánni goziha fylkkas sosiálabálvalusaid. Dasa lassin juolludit sihke fylkkamánnit ja fylkkadoaktárat doarjjaruđaid stáhta doaibmaplánaid, viiddidanplánaid jnv. ollašuhttimii. Fylkkadoaktáris ii leat lágalaš vuođđu gozihit giellalága mearrádusaid čuovvuma. Fylkkamánni ii dán áigge gozit giellalága čuovvuma. Sihke fylkkadoaktáriin ja fylkkamánniin lea ovddasvástádus fuolahit, ahte bálvalusfálaldat lea ovttaárvosaš buot álbmotjoavkkuide. Fylkkadoaktárat sáhttet dattetge vuogádatgoziheamiset oktavuođas árvvoštallat dearvvašvuođabálvalusaid gielalaš beliid ja veardidit, devdetgo dat dohkálašvuođagáibádusaid, vuoigatvuođa beassat geahččat buohccigirjji (journála), vuoigatvuođa informerejuvvon miehtamii ja nu ain. Dakkár vuhtiiváldimiid sáhttet maid árvvoštallat oktagaslaš goziheamis (goziheamis, mii vuođđuduvvá dáhpáhussii ain hávil). Sámi giellalága hálddašanguovllu dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat berrejit sáhttit duođaštit, ahte sis leat rutiinnat, maid mielde sii čuvvot sámilága mearrádusaid, veardit siskkáldas goziheami geatnegasvuođain. Dán láhkai sáhttá fylkkamánni sosiálabálvalusaid geahču oktavuođas gozihit maiddái sámilága giellanjuolggadusaid mearrádusaid čuovvuma. Fylkkadoaktáris ii leat láhkavuođđu gozihit giellalága mearrádusaid čuovvuma. Jagi 2003 rájes sáhttá siskkáldas goziheami lahkonanvuogi, mainna gozihit giellanjuolggadusaid čuovvuma, geavahit maiddái dearvvašvuođabálvalusaid gehččui. Dalle fylkkadoaktárat ja oahppodirektevrrat gullagohtet fylkkamánni vuollái. Dat rahpá vejolašvuođaid bálddalastit iešguđet gozihanja ráđđeaddindoaimmaid čađaheami. Ulbmilat: Geahččoeiseválddit galget bearráigeahčuin váikkuhit dasa ahte dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain váldet vuhtii geavaheaddjiid vuoigatvuođa oažžut áddehahtti informašuvnna ja vuoigatvuođa informerejuvvon miehtamii, ja fágalaččat dohkálaš doaimmaid giellagáibádusaid. Dat gusto olles riikii. Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit galget bargat dan ovdii, ahte dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa olis dovdet sámilága giellanjuolggadusaid. Strategiijat ja doaimmat: Geahčču: Bajit geahčču: Fylkkadoaktárat ja fylkkamánnit galget árvvoštallat, movt sámi álbmoga vuoigatvuohta dárbbašlaš dearvvašvuođaveahkkái ja giellalága mearrádusat váldojit vuhtii gielddaid, fylkkagielddaid ja guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid plánemis. Guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid plánat ovddiduvvojit SDD dohkkeheapmái, ja SDD bivdá árvvoštallamiid geahččoeiseválddiin. Doaibmabearráigeahčču: Sámi hálddašanguovllus galgá fylkkamánni bearráigeahččandoaimmaidis olis árvvoštallat doaimmaid rutiinnaid, maiguin ollašuhttit sámilága. Fylkkadoavttir galgá bearráigeahččandoaimmaidis olis árvvoštallat sullasaš rutiinnaid, maiguin čuovvut mearrádusaid áddehahtti dieđuid addima birra ja dearvvašvuođalága dohkálašvuođagáibádusa giellaaspeavttaid. Dakkár doaimmat galget gullat doaimmaid siskkáldas bearráigeahččovuogádahkii. Livččii maid buorre, juos hálddašanguovllu olggobeale doaimmain, mat bálvalit sámi geavaheaddjiid, biddjošii deaddu sin vuhtiiváldimii siskkáldas bearráigeahččovuogádagas. Oktagasgoziheapmi: Fylkkadoavttir goziha dearvvašvuođabargiid dáhpáhusaid vuođul. Geavaheaddjit, geat vásihit ahte singuin eai láhtte nu movt galggašedje, sáhttet váidalit fylkkadoaktárii. Dearvvašvuođabálvalusas lea geatnegasvuohta dieđihit bálvalusain dáhpáhuvvan bárttiin ja dilálašvuođain, main masa leat bártidan. Váidalanvuoigatvuođa geavaheapmi lea dattetge veadjemeahttun geavaheaddjiide, geat eai hálddaš formála, čálalaš gulahallama. Sámi geavaheaddjit galggašedje sáhttit váidalit njálmmálaččat, man vuođul fylkkadoavttir de čállá váidaga, dárbbu mielde dulkka vehkiin. Ráđđeaddindoaimmat: Geahččoeiseválddit galget sámi hálddašanguovllu siskko- ja olggobealde rávvet ja bagadit gielddaid, fylkkagielddaid ja dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid dan hárrái, mii adno ovttaárvosaš ja vealtameahttun dearvvašvuođaveahkkin/sosiála bálvalussan sámi geavaheaddjiid ja klienttaid hárrái. Erenoamážit gielddat, mat leat giellalága guoskevaš guovllu olggobealde, muhto main orrot ollu sápmelaččat, galget oažžut ollu fuomášumi. Dán suorggis sáhtášii leat buorre lonuhit vásáhusaid hálddašanrájáid rastá ja gulahallat Sámedikkiin sámi geavaheaddjiid diliid hárrái. Iešguđet fylkkadoaktárat ja fylkkamánnit sáhttet rávvet Sámedikki, go dat árvvoštallá ohcamušaid, maid doarjagiid Sámediggi hálddaša. Hálddašandoaimmat: Guovlluid geahččoeiseválddit hálddašit eanet gielddaid ja fylkkagielddaid merkejuvvon doarjagiid go ovdal. Dat guoská erenoamážit bargiid joatkka ja viidásatoahpu doarjagiidda. Gelbbolašvuođaloktenja rekruterendoaimmat sáhttet lea mielde vuhtiiváldimin sámi geavaheaddjiid dárbbu gulahallat sámegillii. Lea áigeguovdil, ahte gielddat, fylkkagielda, guovlluid dearvvašvuođafitnodagat, oahppodirektevra ja geahččoeiseválddit lágidit ovttas dakkár doaimmaid. Gielddaidgaskasaš doaimmat sáhttet leat áigeguovdilat, erenoamážit lassioahpus. D O A I M M AT : 1. SDD áigu hálddahusstivremiin fuolahit ahte fylkkadoaktárat ja fylkkamánnit lágidit bargiidoahpahandoaimmaid, maiguin fuolahit geavaheaddjiid dárbbus gulahallat sámegillii. 2. SDD áigu nannet fylkkadoaktáriid gelbbolašvuođa sámi geavaheaddjiid ja sámegiela hárrái. Departemeanta áigu leat dialogas fylkkamánniiguin ja fylkkadoaktáriiguin ja ovddidit gozihanmetodihka daid áššiid hárrái, mat gusket sámi geavaheaddjiide. 3.1 Mánáid ja nuoraid dearvvašvuođaváttuid eastadanbargu 3.1.1 álggahus Sámi mánáidja nuoraidpolitihka hábmema vuođđun leat sihke riikkaidgaskasaš ja riikka siskkáldas mearrádusat, omd. ON:a konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra. Vuođđun leat maiddái dálá lágat, mat gustojit mánáidja nuoraidsuorgái. Politihkka galgá maid vuođđuduvvat sámiid iežaset eavttuide nu guhkás go vejolaš. Sámediggi lea ráhkadan mánáidja nuoraidplána, mii govvida viidát sámi iešguđet mánáidja nuoraidjoavkkuid eallindili ja sin várás oaivvilduvvon almmolaš bálvalusfálaldaga. Evttohuvvon doaimmat čuvvot buorre muddui NOU 1995:6 evttohusaid. Ráđđehus áigu searválágaid Sámedikkiin čuovvulit Sámedikki mánáidja nuoraidplána. Mánáidáittardeaddji lea maid kárten sámi mánáid ja nuoraid dili, ja lea ságastallamin Sámedikkiin mánáidja nuoraidplána fágalaš čuovvuleami birra. 3.1.2 Dearvvašvuođastašuvdnaja skuvladearvvašvuođabálvalus Dearvvašvuođastašuvdna ja skuvla leat áidna sajit, gos dearvvašvuođabálvalus deaivvada buot mánáiguin ja nuoraiguin. Dat lea áidnageardánis vejolašvuohta ovddidit dearvvašvuođa ja hehttet váttuid olles álbmoga mánáid ja nuoraid, sihke sin bearrašiid ektui. Ráđđehus áigu nannet dearvvašvuođastašuvdna ja skuvladearvvašvuođabálvalusa stáhta iešguđet áŋgiruššamiiguin. Sd.prp.nr. 63:s (1997-98) Opptrappingsplan for psykisk helse 1999-2006 (Mielladearvvašvuođa ovddidanplána 1999-2006) rávvejuvvo nannet riikka mielladearvvašvuođabálvalusaid 800 jahkebargguin, mat juohkásit plánaáigodagas iešguđet fágajoavkkuide. Lea ulbmil nannet psykososiála váttisvuođaid hehttenbarggu. Nasjonal kreftplan našunála borasdávdaplánas (Sd.prp.nr. 61, (1997-98)) leat deattuhan eastadandoaimmaid nugo borramuša válljema, lihkadeami, borggutmeahttunvuođa ja báikkálaš doaimmaid, mat laktásit dáidda surggiide. Dearvvašvuođastašuvdna ja skuvladearvvašvuođabálvalus ovttasbarget mánáidgárddiiguin, skuvllaiguin ja eará dehálaš aktovrraiguin. Jagiid 1999-2003 doaibmaplánas, mii gieđahallá sávvameahttun áhpehisvuođa ja aborttaid hehttema (Førebygging av uønsket svangerskap og abort 19992003, I-0952), lea nuoraid dearvvašvuođastašuvdna dehálaš veahkkeneavvu. SDD lea sádden riikka gielddaide johtočállaga, mas lea čoahkkáigeassu stáhta áŋgiruššamiin dearvvašvuođastašuvdnaja skuvladearvvašvuođabálvalusa oktavuođas (I-47/99). Lea dehálaš nannet máhtu dan hárrái, movt lea bajásšaddat guovttegielat ja guovttekultuvrralaš birrasis, ja nannet máhtu sámi historjjá, kultuvrra, árbevieruid ja bajásgeassinnorpmaid ja -minstariid birra. Dat dárbbašuvvo ee. vai sáhttá árvvoštallat máná ahtanuššama ja erenoamážit su gielalaš ovdáneami ja vai sáhttá bagadit váhnemiid iešguđet gažaldagaid, omd. giela ja identitehta ovdáneami, borramuša, fysihkalaš bajásgeassima ja lihkohisvuođaid hehttema olis jnv. Gelbbolašvuohta árvvoštallat sámi mánáid giellaovdáneami (gielladiagnostiseren) lea dehálaš barggadettiin mánáiguin, geain leat gielalaš váttisvuođat. Diagnostiseremis galgá guorahallat sihke eatnigiela ja vejolaš nuppi giela, ja čielggadit máhttágo mánná duođaid eatnigiela buorebut. Mihtilmas dáža birrasiin ii leat álo nu. Juos mánná dárbbaša spesiálapedagogalaš goziheami, de dan berre fuomášit nu árrat giellaovdáneamis go vejolaš. Dat eaktuda, ahte buot dearvvašvuođastašuvnnain lea sámegielat spesiálapedagogalaš gelbbolašvuohta ja ahte dat barget lávgalagaid skuvllaid PP-bálvalusain, mas lea ovddasvástádus maiddái vuollel skuvlaahkásaš mánáin. Vásáhusaid mielde sámi birrasat luhttet dávjá dearvvašvuođadivššárii. Sáhttá leat buorre, ahte dearvvašvuođadivššár gallestallá mánáidgárddiid ja váhnemiid. Erenoamážit unnimus mánát, geat orrot 3. SáMI PERSPEKTIIVA IEšGU ET BáLVALUSSUORGGIS internáhtas, sáhttet dárbbašit nana goziheami. Eandalii gielddat, main leat internáhtaskuvllat, berrejit danin árvvoštallat skuvladearvvašvuođabálvalusa nannema. Sámi mánát ja nuorat dárbbašit oktilaš čatnosa dearvvašvuođastašuvnna bálvalusaiguin, nu ahte váttisvuođaid, mat sáhttet bohciidit iešguđet ahtanuššanáigodagain, livččii vejolaš čoavdigoahtit daid dieđuid vuođul, mat geavaheaddji duogážis juo leat. Dat lea dehálaš erenoamážit nuoraidskuvlaagis, goas máŋgasat suokkardallet čearddalaš identitehtaset. Nuoraidskuvlla áigge lea muđuige dehálaš ovddidit dearvvašvuođa, ja suokkardallat iešguđetlágan eallinstiilagažaldagaid, omd. gárrenávnnasproblematihka, iešsorbmemiid hehttema ja eará riskadiliid, mat leat namuhuvvon NOU 1995:6:s. Dearvvašvuođastašuvdna ja skuvladearvvašvuođabálvalus berrejit dearvvašvuođačuvgehusbarggu oktavuođas gaskkustit sámi ja dáža mánáide ja váhnemiidda maiddái kultuvrralaš ja kultuvrraidgaskasaš dieđuid. Dieđuid galgá heivehit dan sámi guvlui, gos mánát orrot. Dákkár máhtuin sáhttá geahpedit guovttekultuvrralaš bearrašiid mánáid dili, ja nannet sámi mánáid identitehta. Ulbmil: Dearvvašvuođastašuvdnaja skuvladearvvašvuođabálvalus galget doaibmat fágalaš njuolggadusaid mielde, maid dearvvašvuođastašuvdnaja skuvladearvvašvuođabálvalusa bagadusčállagis leat ávžžuhan čuovvut ("Veileder for helsestasjonsog skolehelsetjenesten"). D O A I M M AT : 1. Dear vvašvuođastašuvdna ja skuvladear vvašvuođabálvalusa nannemis berrejit gielddat deattuhit heiveheami báikkálaš dárbbuid mielde, sihke resurssaid ja gelbbolašvuođa dáfus. 2. Gielddat berrejit sihkkarastit ahte dear vvašvuođastašuvnnain ja skuvladearvvašvuođabálvalusas leat bagadallama vuođđun dieđut ja máhttu sámikultuvrra birra, dan birra movt lea bajásšaddat kultuvrraid gealdagasas, ja identitehta ovdáneami birra. SDD lea namuhan dan gielddaide johtočállagis. 3. Gielddat berrejit dearvvašvuođastašuvnnain ja skuvladearvvašvuođabálvalusain deattuhit mánáid ja nuoraid váttisvuođaid ovddalgihtii eastadeami ja psykososiálabarggu mánáid ja nuoraid várás. Danin berre ásahit virggiid dakkár bargiide, geain lea gelbbolašvuohta dakkár problematihkas. Galgá maid deattuhit bargovugiid, mat rasttildit fágaid ja ossodagaid rájáid. 4. SDD áigu ávžžuhit ahte sáminuoraide fállet skuvladearvvašvuođabálvalusa lassin nuoraid dearvvašvuođastašuvnna. 3.2 Sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddaneavttut 3.2.1 Gielddaid plánat mánáid ja nuoraid várás Lea dehálaš, ahte mánát ja nuorat besset eanet oassálastit doaimmaid hábmemii ja plánemii. Dán láhkai sáhttá geahpedit dáruiduhttima ja amasmuvvama iežas kultuvrii, ja sáhttit ovttas mánáiguin ja nuoraiguin ráhkadit sidjiide fálaldaga, mii lea oktilaš ja bálddalastojuvvon. Riikkapolitihkalaš vuođđojurdagiid mielde, maid vuođul mánáid ja nuoraid beroštumit galget oažžut stuorát deattu plánemis, galget gielddat árvvoštallat mánáid ja nuoraid bajásšaddanbirrasa oppalaččat, ja dan vuođul ovttastahttit ulbmiliid ja doaimmaid gielddaplánabargui (RPR 4b). Gielda galgá maid lágidit plánenproseassa nu, ahte das váldet ovdan oaiviliid daid mánáid birra, geaidda doaimmat gusket, ja iešguđet mánáidja nuoraidjoavkkut ieža besset oassálastit (RPR 4d). Maiddái ON:a konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra nanne mánáid vuoigatvuođa cealkit, man oaivilis sii leat dakkár áššiid hárrái, mat gusket sidjiide, ja sin oainnuid galgá váldit duođaš. Dárbbašuvvojit eanet dieđut das, makkár eavttut oadjebas identitehtas ja sámi servodatgullevašvuođas leat. Dálá máhttu galggašii lávdat, ja dat galggašii leat vuođđun gielddaid plánemiidda ja doaimmaide, mat gusket sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddamii ja eallindillái. Ulbmilat: Sámi mánáid ja nuoraid várás lea hábmejuvvon oppalaš mánáidja nuoraidpolitihkka, ja dan ulbmil galgá leat ráhkadit dakkár bajásšaddanbirrasiid, maid olis sáme- ja dárogielas ja -kultuvrras lea nu seammálágan stáhtus go vejolaš ja main nuorat ja mánát vásihit daid seammáárvosažžan. Mánáidja bearašdepartemeanta mielas lea mávssolaš ain áŋgiruššat sámi mánáid ja nuoraid ovdii. Mánáidja bearašdepartemeanta sávvá lávgadut ja jeavddalut ovttasbarggu Sámedikkiin dál, go mánáidja nuoraidpolitihkka gullá sin bargoja politihkkasuorgái. Mánáidja bearašdepartemeanta háliida maid ovttasbargat Sámedikkiin rutiinnaid ovddideamis, maid mielde sámi mánáid ja nuoraid oaivilat gullošedje sámi mánáidja nuoraidpolitihka ovddidanbarggus. Lea mávssolaš sihkkarastit sámi mánáide ja nuoraide váikkuhanválddi mánáidja nuoraidpolitihkkii sihke guovddášja báikkálaš dásis. Departemeanta áigu ovttasbargat Sámedikkiin ja movttiidahttit gielddaid ovddidit doaimmaid, mat nannejit sámi mánáid ja nuoraid identitehta ja oktiigullevašvuođa sámi servodagain. Nuoraidgažaldagat leat dál ásahuvvon Barentsovttasbarggu oassin. Miessemánus 2001 Mánáidja bearašdepartemeanta lágidii konferánssa Barentsguovllu nuoraidpolitihka birra. Dán konferánssas guovllu nuoraidministarat bohte ovtta oaivilii doaibmaplánas, man ulbmil lea movttiidahttit Barentsguovllu nuoraidjoavkkuid gulahallat ja ovttasbargat eanet gaskaneaset. Doarjja addojuvvo nuoraiddiehtojuohkima struktuvrraide ja máŋgganašuvnnalaš prošeavttaide ja doaimmaide. Prošeavttat, mat ovddidit sámegiela ja sámi kultuvrra ja ovttasbarggu álgoálbmotnuoraid gaskka, vuoruhuvvojit. Sámi nuoraidservviin leat ovddasteaddjit Barents Regional Youth Forumis (BRYF), mas lea mávssolaš rolla Barentsguovllu nuoraidovttasbarggu ovddideames. D O A I M M AT : Mánáidja bearašdepartemeanta ja Sámediggi áigot jagi 2001 áigge almmustahttit gihppaga, mas lea geahčastat sámi mánáid ja nuoraid sierra fálaldagain. Sierra gielddaid ovdamearkkat galget movttiidahttit nuppiid gielddaid áŋgiruššat garraseappot sámi mánáid ja nuoraid ovdii. Gihpa gieđahallá maid vuoigatvuođaid, mat vuođđuduvvet lágaide ja konvenšuvnnaide, ovdamearkkaid gielddaid plánain sámi mánáid ja nuoraid ovdii ovttas singuin, ja dasto ovdamearkkaid fálaldagain, mat addojit dearvvašvuođastašuvnnain ja mánáidgárddiin juo dan rájes go mánát leat uhcit, skuvlaja asttuáigefálaldagain, gitta nuoraide, geat leat oahpus, ja ovdamearkkaid nuoraiddiehtojuohkimis ja vejolašvuođain davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbargui. 3.2.2 Mánáidáittardeaddji Mánáidáittardeaddjis váilu dál sámegiela ja sámi kultuvrra gelbbolašvuohta, maid maiddái Sámediggi lea cuiggodan ja dan mielas Mánáidáittardeaddji berrešii dan háhkat. Sámediggi oaivvilda maid, ahte boahtteáiggis galgá ásahit sierra sámi mánáidáittardeaddji. Mánáidja bearašdepartemeantta mielde lea heivvoleamos, go Norggas lea okta mánáidáittardeaddji ja Mánáidáittardeaddji fuolaha sámi mánáin. Mánáidáittardeaddjis berre danin leat sámegiela ja sámi kultuvrra gelbbolašvuohta ja gelbbolašvuohta sámi mánáid ja nuoraid hárrái. Dat lea mávssolaš, vai sáhttet váldit vuostá áššiid, mat gusket sámi mánáide ja nuoraide, ja vai buorebut sáhttet čalmmustahttit sámi mánáid ja nuoraid. Mánáidáittardeaddjis lea mánáidáittardanlága vuođul geatnegasvuohta ovddidit buot mánáid beroštumiid servodagas. D O A I M M AT : Mánáidja bearašdepartemeanta sihkkarastá, ahte Mánáidáittardeaddji oažžu sámegiela ja sámi kultuvrra gelbbolašvuođa. 3.2.3 Mánáidsuodjalus NOU 1995:6 govvidii mánáidsuodjalusbálvalusa, mii ii leat doarvái heivehuvvon geavaheaddjiid ektui, nappo sin gillii, kultuvrii ja báikkálaš servodahkii, gos sii orrot. Seammáláhkai go mánáidgárddiinge leat máŋggain unna gielddažiin ee. váttisvuođat oažžut bargiid, geain lea sámegiela ja/dahje sámi kulturgelbbolašvuohta. Ovttaskas guorahallamat govvidit mánáid ja nuoraid diliid mánáidsuodjalusbálvaluslága ektui. Mánáidsuodjalus dárbbašivččii dan oktavuođas, go dat ollašuhttá mánáidsuodjaluslága sámiguovllus, eambbo dieđuid sámi báikkálaš kultuvrras, jurddašanvugiin, árbevieruin ja bajásgeassinvugiin. Dan láhkai dat sáhtášii fállat rievttes veahki rievttes áigge, nu ahte sámi mánáin ja nuorain livččii buorre dilli. Dutkama vuođul galggašii danin buvttadit eanet ođđa dieđuid dan birra, movt mánáidsuodjalus doaibmá sámi álbmoga hárrái. Maiddái dálá dieđuid galggašii gaskkustit geahppasut hámis gielddaid ja fylkkagielddaid mánáidsuodjalusbálvalussii. Veahkke- ja fuolahusdoaimmaide berre ráhkadit ja gávnnahit metodaid, main lea sámi perspektiiva, ja mat vuođđuduvvet vásáhusaide, báikkálaš árbevieruide ja servodatdiliide. Lea ee. mávssolaš oahppat dovdat eahpeformála veahkkevuogádagaid, mat sápmelaččain leat čavddes fuolkefierpmádaga olis. Fierpmádaga sáhttá geavahit konkrehta áššiin, go lea vuos árvvoštallon, leatgo dakkár doaimmat buorebut mánnái, mat vuođđuduvvet báikkálaš sámikultuvrii ja eallinvuohkái. Mánáidsuodjalusbálvaluslága vuođul galgá biebmoruovttu válljet dan mielde, makkár mánás lea sáhka ja makkár fuolahusa ja oahpahusa dat dárbbaša stáđis birrasis. Dat mielddisbuktá ee. ahte máná berre bidjat dakkár birrasii, gos son sáhttá doalahit ja ovddidit identitehtas, ovdamearkka dihte go lea gažaldat čearddalašvuođas ja oskkus. Ráđđehus ii áiggo erenoamážit fuolahit sámi mánáid dárbbuin ja vuoigatvuođain mánáidsuodjalusa olis nu, ahte dat rievdadišgoahtá mánáidsuodjalusbálvaluslága. Mánáidsuodjalusbálvalusláhka juo nanne, ahte vuođđun galgá bidjat ovttaskas máná, su bearraša, ja birrasa, masa mánná gullá. Mánáidsuodjalusbálvalusláhka lea jorgaluvvon sámegillii jagi 1998. Davvi-Norgga Mánáidsuodjalusa ovddidanguovddáš lea Mánáidja bearašdepartemeantta ovddas almmustahttán gelbbolašvuođa geahčastaga, mii láide fágabirrasiid ja fágaolbmuid lusa, geain lea mánáidsuodjaleami fágagelbbolašvuohta sámegiela ja/dahje sámi kultuvrra gelbbolašvuođa lassin. Dán duogážin lea leamaš sávaldat nannet sámi perspektiivva ja ovttastahttit dan mánáidsuodjalussii ja dat lea leamaš oassin barggus, mas mánáidsuodjalusa sámi gelbbolašvuohta lea dahkkon oaččohahttibun. Gelbbolašvuođa geahčastaga ulbmil lea addit mánáidsuodjalusbálvalussii ja earáide geahčastaga fágabirrasiin ja fágaolbmuin, geaiguin sii sáhttet váldit oktavuođa go dárbbašit ráđi ja bagadusa dahje veahki dieđuid ja vásáhusaid gaskkusteapmái. Gelbbolašvuođa geahčastagas lea dasa lassin teaksta dutkama ja girjjálašvuođa birra, mii mánáidsuodjalusa dáfus lea áigeguovdil sámi konteavsttas. Ulbmilat: Bajit ulbmil lea, ahte mánáidsuodjalus galgá doaibmat mánáid buorrin, ja ahte dan olis sáhttá vásihit sámegiela ja sámi kultuvrra dehálažžan ja ovttadássásažžan. Ideála lea, ahte daid gielddaid mánáidsuodjalusbálvalusas, main sápmelaččat orrot, lea gelbbolašvuohta sámi kultuvrralaš perspektiivva birra, ja ahte sii váldet vuhtii dan go doibmet ovttas geavaheaddjiiguin, ja mearridanproseassain ja mearrádusaid/doaimmaid oktavuođas. D O A I M M AT : 1. MBD juolluda váldooasi doarjagiin, maid ulbmil lea loktet mánáidsuodjalusa máŋggakultuvrralaš gelbbolašvuođa, doaibmadoarjjan Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa ovddidanguovddážii (Barnevernets utviklingssenter i NordNorge). Guovddáš dutká vuosttažettiin mánáidsuodjalusa oktavuođaid máŋggakultuvrralaš Davvi-Norggain, ja váldodeaddu lea sámi mánáidsuodjalusas, mánáidsuodjalusa oktavuođas bearrašiiguin ja mánáiguin, ja DavviNorgga mánáidsuodjalusa ásahus- ja organisašuvdnaovddideames. Guovddáš lea ásahan fierpmádatforuma, man bokte lonuhallet vásáhusaid ja maiddái bagadit mánáidsuodjalusbargiid. 2. MBD áigu bidjat ruđaid ovttaskas ovddidanprošeavttaide, maid ulbmil lea ovttaidit kulturdieđuid mánáidsuodjalussii, ja/dahje ovddidanprošeavttaide, maiguin galgá ovdánahttit ja geahččalit metodaid, mat vuhtiiváldet sámikultuvrra. 3. Daid vásáhusaid vuođul, mat leat čoagganan gelbbolašvuođa geahčastaga geavahusas, Mánáidja bearašdepartemeanta áigu ár vvoštallat, dárbbašago vuođđudit eará ortnegiid, maiguin sáhttá gokčat dieđuid gaskkusteami, ja oaivadeami ja veahki dárbbu. Gielddaidgaskasaš ovttasbargguin sáhttet eanet gielddat dovdagoahtit ja geavahišgoahtit sámi kulturaspeavtta mánáidsuodjalusbarggus, ja loktet fágalaš barggu dási. Ovttasbargu sáhttá váikkuhit dasa ahte atnet stuorát ávkki gelbbolašvuođas ja kapasitehtas, ja ahte gielddat/ guovllut doalahit fágabargiideaset. Ovttasbargui galget oassálastit maiddái gielddat, mat leat sámi guovddášguovlluid dahje sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. 4. MBD áigu sear válagaid Sámedikkiin, ovttaskas oahppoásahusaiguin ja earáiguin geahččat lagabut movt mánáidsuodjalusa sámegielja kulturgelbbolašvuođa sáhtášii nannet ja ovddidit. Dan oassin galgá ee. guorahallat movt sáhttá movttidahttit eanet sápmelaččaid váldit sosiálafágaoahpu, movt galgá rekruteret ja doallat bargiid, geain lea sámegielja kulturgelbbolašvuohta ja movt sáhttá loktet mánáidsuodjalusa eará bargiid kultur- ja giellagelbbolašvuođa. 5. MBD áigu jorgalahttit buot bagadusmateriála/fáddágihppagiid, mat leat čállojuvvon váhnemiid bagadallanprográmma (Program for foreldreveiledning) olis. Materiála lea čállojuvvon váhnemiidda ja dearvvašvuođastašuvnnaid atnui, mat galget doarjut váhnemiid fuolahanja bajásgeassinrollas. 6. Fágaolbmuid kárten čájeha, ahte fylkkalávdegottiin sosiála áššiid dáfus leat uhccán áššedovdi miellahtut, geain lea sihke mánáidsuodjalangelbbolašvuohta ja sámegiela ja/dahje sámi kultuvrra gelbbolašvuohta. Mánáidja bearašdepartemeanta áigu bálkáhit eanet áššedovdiid, geain lea sámegiela ja/dahje sámi kultuvrra gelbbolašvuohta. 3.2.4 Bearašsuodjalus Bearašsuodjalus lea spesiálabálvalus, man fágasuorgái gullet bearašváttisvuođat. Kárášjoga bearašsuodjaluskantuvra ásahuvvui jagi 1991. Kantuvra ásahuvvui dan nammii, ahte Sis- ja NuortaFinnmárkku sápmelaččaide sáhttá fállat bálvalusaid. Bearašsuodjaluskantuvrrat fállet divššu ja rávvejit bearrašiid, go dain leat váttisvuođat, riiddut dahje heahtedilit. Váttisvuođaid čovdet háleštallamiin, ja giella leage danin dehálaš. Mađe persovnnalut váttisvuođat leat, dađe dehálut lea beassat háleštit daid birra iežas gillii. Finnmárkkus diđoštit čielgasit máŋggakultuvrralašvuođa, ja máŋga kantuvrra leat ovttas loktemin máŋggakultuvrralaš gelbbolašvuođa. Finnmárkku bearašsuodjalussii lea váttis oažžut bargiid, erenoamážit psykologaid. Iešguđet dikšunásahusaid vásáhusaid galgá systematiseret ja dutkat erenoamáš hástalusaid sápmelaččaid bearašsuodjalusfálaldaga oktavuođas. Lea maid dehálaš gaskkustit vásáhusaid earáide. Guokte beroštumiorganisašuvnna, Kirkens Familievern (KF, Girku bearašsuodjalus) ja Offentlige Familievernkontorers Organisasjon (OFO, Almmolaš bearašsuodjaluskantuvrraid organisašuvdna) leat dán rádjai fuolahan doaimmain ja prošeavttain, maid ulbmil lea ovddidit fágalaš bearašsuodjalusa. Barggu galggašii dál nannet ja koordineret, nu ahte resurssaiguin oaččošii stuorámus vejolaš ávkki, ja vai bálvalusa gelbbolašvuođa sáhtášii ovddidit ollislaččat ja systemáhtalaččat. Dat dahkko ee. fylkkagieldda ja stáhta aktiivvalaš oassálastimiin. D O A I M M AT : MBD áigu jagi 2002 čađahit doaimmaid, mat bohtet ovdan bearašsuodjaleami gelbbolašvuođaplánas, mii almmustuvvá čakčat 2001. Dasa gullá ee. joatkka ja lassioahpu ovddideapmi bálvalusaid fágadárbbuid ektui, buoret gelbbolašvuohta bearašsuodjalusa rolla hárrái mánáid ja nuoraid problemaláhttema eastadanbargguin ja buoret gelbbolašvuohta eará almmolaš bálvalusaid hárrái ja oktavuohta daiguin, sihke gielddain, fylkkagielddain ja eaktodáhtolaš dásis. Sihke dakkár nannen ja bearašsuodjalusa bálddalastin dárbbašuvvo. Kárášjoga bearašsuodjaluskantuvrras berre leat guovddášrolla sápmelaččaid bearašsuodjalusfálaldaga gelbbolašvuođa loktemis. 3.3 Dábálašdoavtterbálvalus ja fástadoavtterortnet sámi álbmoga ektui Ollu guovlluin, gos sápmelaččat ásset, leat dábálašdoavtterbálvalusas leamaš váttisvuođat deavdit virggiid. Geavaheaddjit vásihit maid dávjá, ahte doavttir ii astta iige ádde, movt geavaheaddji ieš vásiha dearvvašvuođadilis. Geavaheaddji sáhttá danin oažžut boasttodivššu, ja son massá luohttámuša dearvvašvuođabálvalussii. Erenoamážit ollu sápmelaččat vásihit stuorra váttisvuođaid nugo álggus juo govviduvvui. Sámi guovddášguovlluinge leat unnán sámegielat doaktárat. Lea erenoamáš dehálaš movttiidahttit sámegielat doaktáriid bargat gielddain, main orrot ollu sápmelaččat. Muhtun gielddaide lea leamaš váttis oažžut sámegielat doaktáriid. Lea mávssolaš movttiidahttit: - sámegielat doaktáriid báhcit gielddaide, main orrot sápmelaččat - sámidoaktáriid, geat eai šat sámás beaivválaččat, hállagoahtit fas sámegiela - doaktáriid, geat eai máhte sámegiela, oahpahallat sámegiela SDD juolluda doarjaga, maid Norgga doavttersearvi hálddaša, fástadoaktáriid spesialistaohppui dábálašja servodatmedisiinna suorggis njealji davimus fylkkas. Njuolggadusaid vuođul sáhttá maid ohcat doarjaga sámegiela oahpahallamii. Ortnet joatkašuvvá. SDD joatká maid ortnega, mas fylkkadoaktárat bagadit hárjehallidoaktáriid. Bagadallamis galgá ee. váldit ovdan báikkálaš historjjá ja kultuvrra. Bagadeami sáhttet dárbbašit maiddái dakkár doaktárat, geat leat juo čađahan oahpuset ja bohtet ođđa guvlui. Fástadoavtterortnega mielde leat gielddat geatnegasat fállat buot ássiide saji fástadoaktára listtus. Fástadoavttir galgá čuovvulit listtu ássiid, go sii váldet oktavuođa doaktáriin ja dárbbašit dearvvašvuođaveahki. Maŋŋá go Stuorradiggi meannudii Od.prp.nr. 99 (1998-99) lea sámilága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu sámegielagiin vuoigatvuohta vuoruhuvvot sámegielat doaktáriid listtuide. Sámegielagat, geat hálidit dakkár vuoruheami, galget merket dan fástadoaktára molsunskovvái. Go ássit besse válljet fástadoaktára giđđat 2001 ožžo buohkat, geat dan sávve, saji registrerejuvvon sámegielat doaktára listtus. Badjeolbmuin lea vuoigatvuođa vuoruhuvvot listapasientan, go sii ohcet veahki eará doaktára go iežas fástadoaktára luhtte. Dan láhkai sidjiide ii čuoza dat, ahte orrot máŋgga gielddas. Ulbmilat: Gielddaid dábálašdoavtterbálvalus galgá sáhttit bálvalit sápmelaččaid sámegillii, ja bálvalusa vuođđun galgá leat sámi kultuvrra dovdan. Ráđđehus áigu bargat dan ovdii, ahte maiddái sámiguovllu doaktárat bissot virggiin ja virggiin leat nu ollu sámegielat doaktárat go vejolaš ja unnimusat dárogielat doaktárat. D O A I M M AT : 1. SDD áigu joatkit ortnega, mas fylkkadoaktárat bagadit hárjehallidoaktáriid, ja áigu maid doalahit dábálašdoaktáriid vejolašvuođa oažžut doarjaga sámegiela ohppui. 3.4 Somáhtalaš spesialistabálvalusat 01.01.02 rájes stáhta váldá badjelasas buohcceviesuid ja eará spesialistadearvvašvuođabálvalusa eaiggáduššama ja jođihanovddasvástádusa. Viđa guovllu dearvvašvuođafitnodagas lea ovddasvástádus guovllu olbmuid spesialistadearvvašvuođabálvalusain. Guovlluid dearvvašvuođafitnodagat gokčet geográfalaččat seamma guovlluid go dálá dearvvašvuođaguovllut. SDD lea nammadan guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid stivrraid, mat vástidit doaimmaineaset dušše stáhtii, mii daid eaiggáduššá. Dain lea alddiset ovddasvástádus doaimmaideaset heivvolaš organiseremis iešguđet dearvvašvuođafitnodagaid olis. SDD jođiha bajimus dási dearvvašvuođapolitihkalaš stivrema fitnodagaid hárrái. Ođđa dilis sáhttá ovddidit oktasaš riikkaviidosaš (dahje guovlluguovdasaš) geavada dan hárrái, mo gokčat sámi geavaheaddjiid dárbbuid dáin bálvalusain. Berre maid leat vejolaš organiseret sámi gelbbolašvuođa, omd. dulkoma dáfus resursafierpmádahkan, mii gokčá olles riikka dahje guovllu. SDD áigu suokkardit Sámedikkiin, sáhttágo dán plána doaimmaid čađaheami delegeret Helse Nordii. Romssa guovllubuohcceviessu (RiTø) gokčá váldooasi sámiid ássanguovllus. Romssa guovllubuohcceviessu lea báikkálaš buohcceviessu stuorrá oassái Romssas. Finnmárkku ássiidlogu geažil eai Hámmárfeastta ja Girkonjárgga báikkálašbuohcceviesut sáhte fállat fágalaččat seammá viiddis bálvalusaid go máttit buohcceviesut. Romssa guovllubuohcceviesu geavahitge ovttaskas spesialitehtain maiddái Finnmárkku báikkálaš buohcceviessun. Máŋggat sápmelaččat ballet vuolgimis buohccevissui guhkes mátkki ja gielalaš ja kultuvrralaš hehttehusaid geažil. Spesialistadearvvašvuođabálvalusa lávden báikkálaš buohcciidsiidan lea nappo buorre maiddái sámi geavaheaddjiide. Lea mávssolaš, ahte sámegiela ja sámi kultuvrra gelbbolašvuohta huksejuvvo, dahje oaččohuvvo olámuddui maiddái buohcciidsiiddain, mat leat Sis-Finnmárkku olggobealde. Kárášjoga spesialistadoavtterguovddážis lea erenoamáš rolla sápmelaččaid hárrái. Ollugat SisFinnmárkku geavaheaddjiin ožžot doppe čuovvuleami eaige dárbbaš orrut buohcceviesus. Guovddáža doaktárat johtet maid bagadeamen ja dikšumin olbmuid, ja leat dan láhkai lokten Finnmárkku buohcceviesuid kulturgelbbolašvuođa. Stáhta lea gokčan 75 % golmma spesialistavirggi goluin jagi 1989 rájes (guovtti virggi goluid jagi 1991 rádjai). SDD lea ságastallan Helse Nordiin ja Helse Midt 24 Norgiin ja áigu dan vuođul árvvoštallat, galgágo nannet guovddáža johttidoaimmaid ja -bagadeami ja telemedisiinnalaš gáiddusrávvema ja -dikšuma. Dan olis ferte maid geahččat eará sámeguovlluid dárbbuid. Guovddáš sáhtášii maid oažžut guovddášrolla fágalaš ovddideamis, oahpahusas ja dutkamis, mas lea sámi perspektiiva, gč. doaibmaplána oasi 4.3. Jus Kárášjoga spesialistadoavtterguovddáš, psykiatriija ja dearvvašvuođadutkan sajáiduhttojit ovtta sadjái, de sulastahttigoahtá dat sámi álbmoga našunála dutkan-, fágaovdánahttinja dearvvašvuođabálvalusguovddáža, gč. plána osiid 3.5 ja 4.3. Dalle lea áigeguovdil árvvoštallat oktasaš hálddahusdoaimmaid, oktasaš oahpahusa jna. Guovddáža fágabiras háliida dasa lassin lasihit spesialitehtaid logu. Helse Nord galgá árvvoštallat dárkilit, dárbbašago sámi álbmot bálvalusfálaldagaid lasiheami ja sierranahttima gáržžes spesialistaresurssaid jierpmálaš geavaheami hárrái. Romssa guovllubuohcceviessu lea jagi 1995 rájes ovddidan prošeavtta, man namma lea "Flerkulturelt sykehus. Samisk servicesenter" Máŋggakultuvrralaš buohcceviessu. Sámi bálvalusguovddáš (dálá namma lea Sámi ossodat). Prošeavtta ulbmil lea dorvvastit sámigeavaheaddjiide nu guhkás go vejolaš bálvalusaid iežaset gillii. Bálvalusbargit galget maid dovdat ja gudnejahttit sin kultuvrralaš duogáža. Leat álggahan doaimmaid, maiguin oahpahit bargiid, juohkit dieđuid, ásahit dulkonrutiinnaid ja dahkat sámi kultuvrra oainnusin. Vásset áiggit, ovdalgo máŋggakultuvrralaš perspektiiva láddá nie stuorra organisašuvnnas. Ferte bargat vel ollu, ovdalgo dat lea ovttaiduvvan ossodagaid beaivválaš bargui. Ovttasbarggu dábálašdoavtterbálvalusain galgá nannet, nu ahte buohcceviesus dovdet geavaheaddjiid dárbbuid juo dalle go sii bohtet, gč. kapihttala 2.4 dulkoma birra. Romssa guovllubuohcceviessu lea bargamin dáinna áššiin. Romssa guovllubuohcceviessu lea ovttasráđiid Hársttá ávvudoaluiguin (festspillene i Harstad) lágidan multimediashow, man namma lea "Sámi girjásvuohta". Dat čájeha, man sierralágan sámi identitehtta sáhttá leat iešguđet birrasiin. Dearvvašvuođabargit fertejit dovdat máŋggadáfotvuođa, nu ahte geavaheaddjit ja sin dárbbut eai báze gulakeahttá. Materiála geavahuvvo siskkáldas oahpahussii ja eará buohcceviesuin ja dearvvašvuođaásahusain lea vejolašvuohta geavahit dan. Romssa guovllubuohcceviesu prošeavttas deattuhit ovttasbarggu gielddadoaktáriiguin olles guovllus, gos pasienttaid sáddejit buohccevissui. Dan láhkai sáhttet buohcceviesus ráhkkanit dulkondárbui juo dalle go pasienta boahtá. Sámi doaimmaid sáhttá ovddidit ulbmillaččat iešguđet spesialistadearvvašvuođabálvalusas, muhto dat eaktuda nannosut diehtovuođu go mii dál lea. Danin lea mávssolaš jearahallat geavaheaddjiid. Buot dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa lađđasiin lea geatnegasvuohta ovddidit siskkáldas goziheami/ kvalitehttavuogádagaid. Stuorámus gáibádusat leat lunddolaččat buohcceviesuide ja eará sakka spesialiserejuvvon ásahusaide. Go suokkardit, makkár iešvuođaiguin ja áššiiguin galgá bargat vai geavaheaddjit šattašedje duđaveabbon, galgá maid guorahallat maid sáhttá bargat vai sámi geavaheaddjit dovdet oažžut seammá ollu dieđuid, gudnejahttima ja fuolaheami go earáge geavaheaddjit. Sáhttá leat gažaldat sihke giellageavaheamis ja das, ahte dohkkehit geavaheaddjiid sierralágan beroštumiid ja oktavuođaid ásahusa olggobeallai. Ulbmilat: Loktet sámi geavaheaddjiide oaivvilduvvon bálvalusaid dási dainna lágiin, ahte ovddidit Finnmárkku ja Romssa spesialistadearvvašvuođabálvalusa sámi doaimmaid, gaskkustit vásáhusaid ja váldigoahtit atnui vásáhusaid riikka eará osiin. D O A I M M AT : 1. SDD áigu deattuhit sámi álbmoga dárbbuid guovlluid dear vvašvuođafitnodagaid eaiggátstivremis. 2. SDD áigu váikkuhit dasa, ahte Helse Nord ain ovddida Romssa guovllubuohcceviesu Sámi ossodaga ja Finnmárkku buohcceviesuid gelbbolašvuođaloktendoaimmaid. Vásáhusaid berre gaskkustit eará ásahusaide. 3. SDD áigu ovttasbargat Sámedikkiin, Helse Nordiin ja gelbbolaš dutkanbirrasiiguin, ja čađahit sámi pasientaiskkadeami. Sullasaš psykiatriijaiskkademiid vásáhusat biddjojit vuođđun, vrd. kap. 3.5. 3.5 Fálaldat olbmuide, geain leat miellaváttut Gielddain lea ovddasvástádus olbmuin, geain leat miellaváttut, ja dasa gullet čuovvovaš vuođđooasit: dohkálaš viessu ja dasa doarvái veahkki, vejolašvuohta oassálastit jierpmálaš doaimmaide, sosiála oktiigullevašvuohta ja dárbbašlaš dearvvašvuođabálvalusat. 01.01.02 rájes stáhta váldá badjelasas ovddasvástádusa mielladearvvašvuođasuodjalusa spesialistabálvalusain sihke ásahusain ja daid olggobealde. Dearvvašvuođafitnodagat galget spesialistagelbbolašvuođaineaset doarjut gielddaid mielladearvvašvuođabarggus. Maiddái mielladearvvašvuođasuodjalusas váilot fágaolbmot, geain lea sámi duogáš. Sámegielat fágaolbmuid váilun lea erenoamáš váttis doppe, daningo diagnosa dahkamii ja terapiijii lea mihtilmas, ahte diagnosa dahkamis ja buori divššus lea namalassii giella bargoneavvun. Lea dehálaš muitit, ahte vaikko ollu sápmelaččat orrot máhttimin dárogiela, de sis sáhttet leat váttisvuođat govvidit dovdduid, miellaváttuid ja váttisvuođaid olmmošgaskavuođain. Sámegielat bargiid rekruterema ja sámegiela ja -kultuvrra oahpaheami berrege vuoruhit erenoamážit mielladearvvašvuođasuodjalusas. Dulkonbálvalusat leat vealtameahttun veahkkeneavvu. Kárášjoga MNP:s ja nuoraid psykiatralaš joavkkus, mii lea dan oktavuođas, lea erenoamáš ovddasvástádus sámi nuorain. Ovddasvástádus nannejuvvui ovddabealde namuhuvvon šiehtadusain jagi 1989 Finnmárkku fylkkagielddain, mii ruhtada oasi doaimmain daiguin ruđaiguin, mat dađe várás leat merkejuvvon SDD bušeahtas. Nuoraidjoavku fállá poliklinihkalaš dikšunfálaldaga erenoamážit nuoraide ja nuorra rávisolbmuide, geain leat rádjašuvvan gárrenávnnasváttisvuođat, geat dárbbašit divššu gárrenávdnasiin ja miellaváttisvuođain ovttastuvvan váttisvuođaid geažil, dahje geain lea iešsoardinproblematihkka. Ulbmiljoavku mearriduvvui dan maŋŋá, go Sis-Finnmárkkus dáhpáhuvve ollu iešsorbmemat 80-logus, ja go fuomášedje stuorra gárrenváttisvuođaid. Váttisvuođaid okta deháleamos sivva lei, ahte nuorat eai nagodan identifiseret iežaset kulturduogážiinniset, eaige sii dohkkehuvvon ollásit dáža birrasiinge. Nuoraid čuovvuledje vuđolaččat Bærum-modealla mielde (vuođđodearvvašvuođabálvalusa čuovvuleapmi ja psykososiála gaskiimannan buohcceviesuin), ja das ledje buorit bohtosat. Mearrasápmelaččat leat vásihan lossa noađđin sierra gielaid geavaheami ja norbmaerohusaid dáža bargoeallimis/eará almmolaš arenain ja sámi ruovttueallimis, ja das leat šaddan ollu lojalitehttaruossalasvuođat. Dáruiduhttinproseassa lea dagahan, ahte máŋgasat eahpidit ja muhtun muddui biehttalit čearddalaš identitehtaset. Sápmelaččat fuolastuvvet maid boazodoalu nuppástuhttinváttisvuođain ja boazodoalu ja guolástanealáhusa eahpesihkkarvuođas, ja dat dagahit dasto miellaváttuid. Sd.dieđ.nr. 25:s (199697) "Åpenhet og helhet. Om psykiske lidelser og tjenestetilbudene" (Rabasvuohta ja ollislašvuohta. Miellaváttuid ja bálvalusfálaldagaid birra) govviduvvo, movt mielladearvvašvuođasuodjalusa fálaldaga galggašii heivehit sápmelaččaid várás. Stuorradiggi bivddii "Åpenhet og helhet" dieđáhusa oktavuođas ráhkadit ovddidanplána jagiide 19992006. Sápmelaččaid fálaldaga buoridit erenoamážit Kárášjoga MNP:a ja Leavnnja DPS:a ovddidemiin. Dat barget čavdeovttasbarggu, ja doibmet našunála gelbbolašvuođaguovddážin sámi geavaheaddjiid hárrái, nubbi mánáidja nuoraid psykiatriijas, nubbi fas rávesolbmuid psykiatriijas. Dieđáhus eaktuda, ahte guovddážat čađahit dutkan- ja ovdánahttinbarggu ovttas Romssa universitehta MNP-ossodagain. MNP-ossodat lea veahkehan máŋgga ovdánahttinprošeavtta čađaheames ja bagadan Kárášjoga/Leavnnja fágabirrasiid ovdánahttimis. Nubbi mávssolaš ovttasbargoásahus lea Nuorta-Finnmárkku DPS, mii lea Deanus, ja mas lea alla sámi gelbbolašvuohta. Dán guovtte ásahusa lassánan doaibmagoluid ekonomalaš rámman lea biddjon eanemusat 20 miljovnna kruvnno olles áigodagas. Finnmárkku fylkkagieldda sáddii geassemánus 2001 departementii evttohusa, mo buoridit Finnmárkku mielladearvvašvuođadivššu. Váldosisdoallu sápmelaččaid ektui lea, ahte Kárášjoga MNP oktavuhtii ásahuvvo bearašossodat ja Leavnnja DPS oktavuhtii fáhkkaveahkkejoavku ja oanehis áiggi dikšuma seaŋgasajit. Ruhta juolluduvvo maid ovddit kapihttalis namuhuvvon áigumušaide ja dutkan- ja ovdánahttinfondii. Klinihkalaš doaimmaid nannen ja Kárášjoga/Leavnnja gelbbolašvuođaovdánahttin eaktuduvvojit ođđa doaimmaid čađaheapmái. Sámi gelbbolašvuođadoaimma lassin ásahuvvo maid ođđa nuoraidpsykiatriija dikšunruoktu Kárášjohkii. Stáhta dearvvašvuođagozáhus ja SDD meannudit plána čakčat 2001. Departemeantta bealis atnet dehálažžan, ahte ovdánahttin dievasmahttá ja doarju sámi gelbbolašvuođa fylkkagielddaid sullasaš bálvalusain nugo gárrenávnnassuodjalusas, mánáidsuodjalusas ja bearašsuodjalusas. Gelbbolašvuođaguovddážiin galgá leat geahčastat olles riikka sámi geavaheaddjiid dárbbuin, ja dat galget ásahit fágafierpmádaga eará ásahusaiguin, main leat sámi geavaheaddjit. Berre maid čilgejuvvot lagabut, makkár rolla nuoraidpsykiatralaš joavkkus galgá leat. Dat ii leat čovdojuvvon plánaárvalusas. Departemeanta eaktuda maid, ahte eará áigeguovdilis fylkkaid dearvvašvuođafitnodagat maid čohkkejit gelbbolašvuođa sámi diliid birra. Ovdamearkka dihte Narviikka buohcceviessu sáhtášii doaibmat guovllu čanussadjin julev- ja márkasámiid hárrái. Sáhttá leat áigeguovdil gokčat ovttaskas, Finnmárkku olggobeale virggiid goluid, maiguin ásahit dakkár gelbbolašvuođa. Dat galget dalle gullat geatnegahtti fierpmádahkii, man guovddážis leat Kárášjoga MNP/Leavnnja DPS. Osiin gelbbolašvuođaguovddážiidda juolluduvvon ruđaiguin sáhttá maid ruhtadit sadjásašgoluid hospiterema oktavuođas dahje lassigoluid, mat Kárášjogas/Leavnnjas šaddet joatkkaoahpus. Eará doaimmaid sámiid várás galget gielddat ja fylkkat ieža ruhtadit, gč. mielladearvvašvuođasuodjalusa oppalaš nannema, mii lea ovdanbukton Sd.prp.nr. 63:s (199798). Lea hui mávssolaš, ahte maiddái eará gielddat go dat, mat gullet Kárášjoga MNP/Leavnnja DPS doaibmaguvlui, árvvoštallet, berrejitgo sámi geavaheaddjit geavahit dáid fálaldagaid. Sis-Finnmárkku áŋgiruššamiiguin sáhttá nannet dakkár fágaolbmuid rekruterema, geain lea sámi duogáš dahje gelbbolašvuohta. Nubbi dehálaš guovllupolitihkalaš doaibma, mas sáhttet leat buorit čuovvumušat maiddái psykiatriijai, lea Romssa áŋgiruššan dálkkasdieđaoahpu ovdii. Bálvalusfálaldagas váilot dattetge psykologat. Romssa guovllubuohcceviesu psykiatriijaossodat bálvala sámi álbmoga goalmmát linnjás. ásahusas lea universtitehtaklinihkkan maiddái guovddášrolla sámi mielladearvvašvuođasuodjalusa dutkamis ja ovdánahttimis, ja dat ovttasbargá Sis-Finnmárkku gelbbolašvuođaguovddážiiguin. Departemeanta eaktuda, ahte dat ovttas kártejit gelbbolašvuođa, mii bargiin lea dál, ja dasto álggahit sámi (kultuvrraidgaskasaš) mielladearvvašvuođasuodjalusa guhkes áiggi ovdánahttinprográmma. Psykiatriijaossodaga fágabiras čađaha ovttasráđiid Leavnnja DPS:in sámi geavaheaddjiiskkadeami. Dan oktavuođas almmustahttojit máŋga fágaartihkkala. Iešguđet fylkka fylkkadoaktáriid ráđđeaddit, geat rávvejit gielddaid mielladearvvašvuođabarggus, berrejit leat mielde loktemin gielddaid ja spesialistaásahusaid gelbbolašvuođa sámi diliid birra. Dan sáhttá ollašuhttit ovttasráđiid Sis-Finnmárkku/ Romssa guovllubuohcceviesuin. Romssa guovllubuohcceviesu psykiatriijaossodat ovttasbargá Sámi ossodagain, ja fállá sámegiela dulkoma diehtojuohkindoaimmahagas ja registrerenkantuvrras. Dán láhkai vuostáiváldet sámi geavaheaddjiid juo álggu rájes sámegillii. Guovllubuohcceviesu dulkkat leat čađahan psykiatriijadulkonkurssa. Go geavaheaddjiid sáddejit ruovttoluotta jándorásahusain, lea vejolaš gulahallat gielddaiguin videokonfereansarusttegiid bokte. Dan láhkai sámi geavaheaddjiid sáhttá čuovvut olles divššu áigge. Ulbmilat: Sámi geavaheaddjiid galgá erenoamážit mielladearvvašvuođasuodjalusas bálvalit sámegillii ja dakkár vugiin, mii vuođđuduvvá sámi kultuvrra dovdamii. Galgá bidjat johtui strategiijaid, mat leat čilgejuvvon Sd.dieđ.nr. 25:s (199697) ja Sd.prp.nr. 63:s (199798), ja maid ulbmil lea buoret fálaldat sápmelaččaide. Sámi geavaheaddjiid oktagaslaš plánat galget vuođđuduvvat sámi kultuvrra dovdamii. D O A I M M AT : 1. Helse Nord ovddida Kárášjoga MNP ja Leavnnja DPS -ásahusaid našunála gelbbolašvuođaguovddážin, mat fuolahit sápmelaččaid mielladear vvašvuođasuodjalusas. Dan láhkai dat ožžot ee. eanet fágavirggiid, rávesolbmuid fáhkkapsykiatriija dikšunfálaldaga ja bearašossodaga. áŋgiruššat maid eará fylkkaid gielddaid ja spesialistaásahusaid bagademiin ja hospiteremiin. Lea maid áigeguovdil ásahit eará fylkkaide/ ásahusaide virggiid, mat sáhttet doaibmat "satellihttan" gelbbolašvuođadoaimmas. Sosiála ja dear vvašvuođadepartemeanta lea bidjan eanemusat 20 miljovnna kruvnno doaibmagoluide, mat šaddet dán ulbmila ollašuhttimis. 2. Gielddat ja eará fylkkat sáhttet ruhtadit eará doaimmaideaset sámi álbmoga várás mielladearvvašvuođa ovddidanplána ruđaid báikkálaš vuoruhemiin. Departemeanta áigu ávžžuhit erenoamážit Helse Norda nannet sámi dulkabálvalusa, mii lea Romssa buohcceviesu oktavuođas, ja ásahit dulkonbálvalusa Nar viikka buohcceviesu ja Nordlándda psykiatriijabuohcceviesu (Nordland Psykiatriske Sykehus) oktavuhtii, Budejjui. 3. Helse Nord álggaha sámi psykiatriija guhkes áiggi ovddidanbarggu Romssa guovllubuohcceviesu, Finnmárkku ja Romssa psykiatriija dutkanguovddáža ja našunála gelbbolašvuođabása olis. 3.6 Sámi álbmoga veajuiduhttinfálaldat Stuorradiggi meannudii giđđat 1999 Sd.dieđ.nr. 21 (1998-99) "Ansvar og meistring. Mot ein heilskapleg rehabiliteringspolitikk" (Ovddasvástádus ja nákcen. Ollislaš veajuiduhttinpolitihka guvlui). Dieđáhusa fáddán leat strategiijat, maiguin ovddidit vuogádatlaš ja beaktilis veajuiduhttinbarggu (sihke rehabiliterema ja habiliterema), mii čuovvu geavaheaddjiid eavttuid. Veajuiduhttima meroštallet das ná: "áiggi dáfus ráddjejuvvon, plánejuvvon proseassat, main leat čielga ulbmilat ja gaskaoamit, ja mas eanet aktovrrat ovttas veahkehit geavaheaddji, nu ahte son ieš sáhttá áŋgiruššat buoret doaibmaja nákcendási guvlui, juksat iehčanasvuođa, ja beassá servvoštallat olbmuiguin ja oassálastit servodateallimii". Go dieđáhus bidjá deattu geavaheaddji perspektiivii, de deattuhuvvo erenoamážit veajuiduhttin, mii čađahuvvo gielddain. Eanaš veajuiduhttima berre čađahit geavaheaddjiid lagašbirrasis, nu ahte sii besset ain servvoštallat oahpes olbmuiguin. Sámi fágabirrasat leat hui kritihkalaččat sámi geavaheaddjiid dálá dálkkasdieđalaš veajuiduhttinfálaldahkii. Biras lea danin guhká bargan fálaldaga Kárášjohkii ásaheami ovdii. Finnmárkku fylkkagieldda ja SDD bealis dat ii leat leamaš politihkalaččat áigeguovdil. Departemeanta bargá dál strategalaš plánain, mii gieđahallá lášmmodahttima ja veajuiduhttima, ja mas deattuhuvvo ahte gielddat ja fitnodagat fertejit láhčit dilálašvuođaid nu, ahte buot geavaheaddjit sáhttet oažžut dohkálaš veajuiduhttinfálaldaga dábálaš bálvalusfálaldaga olis. Lea dattetge dehálaš, ahte Helse Nord ja Helse Midt-Norge deattuhit sakka sámi gelbbolašvuođa ovddideami dakkár fálaldagaid olis. Olbmuide, geaid doaibmahehttejumi oassin lea gulahallanváttisvuohta, omd. bealljehemiide/ bealjehis-čalmmehemiide ja olbmuide, geain lea afásia, šaddet erenoamáš váttisvuođat, juos sii eai oaččo sámegielat veahki. Ráissa Sonjatun dearvvašvuođaguovddážis fállet veajuiduhttima olbmuide, geain lea afásia, omd. logopeda veahki. Váldooassi fálaldagas gullá fágaidgaskasaš guorahallamii, man vuođđun lea jurdda, ahte gieldda logopeda sáhttá joatkit barggu, go pasienttat máhccet ruoktot. Dálá fálaldat ii leat erenoamážit heivehuvvon sámegielat olbmuide. Eai leat lahkage doarvái sámegielat logopedat, geat dikšot geavaheaddjiid klinihkain, eaige sámiid ássanguovllus leat galle gieldda, mat leat ásahan logopeda virggiid. Gielddaid skuvlaossodagas lea rávesolbmuid oahpahuslága vuođul geatnegasvuohta lágidit logopeda veahki rávesolbmuid oahpahusbálvalusa ja PPT oassin, ja dan sáhttá dárbbu mielde lágidit ovttasbarggus eará gielddaiguin. Kultuvra ja dear vvašvuohta Kultuvra ja dearvvašvuohta lei Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantta ja kulturdepartemeantta/Norgga kulturráđi ovttasbargoprošeakta áigodagas 1995-2000. áŋgiruššama olis čalmmustahtte kultuvrra ja dakkár doaibmabijuid ovttasdoaibmama, mat ovddidit dearvvašvuođa, eastadit buohcuvuođa ja veajuiduhttet olbmuid. Bajimuš ulbmil lei kultuvrra gaskaomiiguin ovddidit dearvvašvuođa ja geahpedit gilláma ja buohcuvuođa negatiiva váikkuhusaid. Riikka iešguđet gielddain čađahuvvon 35 geahččalanprošeavtta vásáhusat leat čájehan, ahte olbmot, geat oassálastet kulturdoaimmaide vásihit sosiála oassálastima, buoret eallinkvalitehta, buoret vejolašvuođa hálddašit árgabeaieallima ja dasto buoret dearvvašvuođa. Kárášjohka lei okta prošeaktagielddain. Golmma jagi čuovvulanprošeaktan ásahuvvui jagi 2000 kultuvrra ja dearvvašvuođa fierpmádaga gielddaid našunála čuolbmačuokkis Levangerii, ja kultuvrra ja dearvvašvuođa našunála ráđđeaddinjoavku, mat ruhtaduvvojit Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantta ja Kulturdepartemeantta bušeahtain. Kárášjoga gielda lea joatkkafierpmádaga miellahttu. Gielddas lea leamaš jođus prošeakta, man vuođđun lea viiddis kulturdoaba, ja man ulbmil lea leamaš eastadit dearvvašvuođaváttuid nu ahte árbevirolaš sámi doaimmat gaskkustuvvojit buolvvas bulvii. Prošeavtta váldojurdda lea leamaš, ahte oadjebas identitehtain olmmoš loaktá ja bissu dearvvasin. Kultur- Ja dearvvašvuođaáŋgiruššamiin juksat máŋggalágan olbmuid, geain vealttakeahttá eai leat miellaváttut. áŋgiruššan čuovvu mielladearvvašvuođabarggu ulbmiliid, maid mielde miellaváttuid galgá geahpedit doaimmaiguin, mat addet eallimii eanet vásáhusaid. Sosiála ja dearvvašvuođadepartemeanta lea oahppojagi 2000/2001 rájes ásahan njealjejagi geahččalanortnega, mas juolludit oahppostipeandda sámegielat olbmuide, geat barget dihto veajuiduhttima bargiidjoavkkuin. Sámediggi hálddaša stipeandda. Ulbmilat: Doaibmahehttejuvvon olmmoš galgá oažžut ruovttoluotta, seailluhit dahje buoridit doaibmanávccaidis ja/dahje nákcendási, nu ahte son nu guhkás go vejolaš sáhttá eallit buori iehčanas eallima, maid eavttuid son ieš mearrida. D O A I M M AT : 1. Sosiála ja dear vvašvuođadepartemeanta áigu Helse Nord ja Helse Midt-Norge eaiggátstivrejumi bokte čuovvut sámi álbmoga veajuiduhttinfálaldaga. Erenoamážit Kárášjoga spesialistadoavtterguovddáš, Girkonjárgga buohcceviessu, sámi hálddašanguovllu gielddat ja Finnmárkku lášmmodahttinguovddáš, mii lea álttás, galget ovttasbargat dan hárrái, movt sámi geavaheaddjiid dárbbuid buoremus lági mielde gokčat. 2. Sosiála ja dearvvašvuođadepartemeanta áigu ovttas Helse Nordain ja Sámedikkiin ovddidit sámigelbbolašvuođa Sonjatun dearvvašvuođaguovddáža gáldnanvigi divššu oktavuođas. 3. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta áigu bargat dan ovdii ahte šaddet eanet sámegielat spesiálapedagogiijabargit, omd. logopedat. ár vvoštallat sámistudeanttaid eriid ásaheami veajuiduhttinfágaide. 3.7 Dikšunja fuolahusbálvalusat 3.7.1. Boarrásiidfuolahus Sd.dieđ.nr. 50 (1996-97) Handlingsplan for eldreomsorgen (boarrásiidfuolahusa doaibmaplána) čujuha NOU 1995:6 guorahallamii, erenoamážit sámigelbbolašvuođa rekruterendárbbu hárrái. Plánas deattuhit vuoigatvuođa boarásmuvvat iežas eavttuiguin giela ja kultuvrra dáfus, muhto das eai leat makkárge konkrehta doaimmat eaige juolludeamit sámi áigumušaid várás. Boarrásiidfuolahusa doaibmaplána oktavuođas leat muhtun gielddat, omd. Porsáŋggu sámi gielda geahččalan sihkkarastit kvalitehta ja ásahan boarrásiidáittardeaddji geahččalanortnega. áittardeaddji vásáhusaid áigot gaskkustit eará gielddaide, nu ahte dat sáhttet leat ávkin plánedettiin doaimmaid sámi boarrásiid várás. Stáhtas lea bajimuš ovddasvástádus das, ahte sámi boarrásat ožžot bálvalusfálaldaga, mii lea giela ja kultuvrra dáfus dohkálaš. Dat guoská erenoamážit guovlluide, gos sápmelaččat orrot bieđgguid, ja gos sii leat unna unnitlohkun ruovttugielddasteaset. Ráđđehus, Sámediggi ja Gielddaid guovddášlihttu fertejit suokkardit, makkár doaimmat leat dárbbašlaččat, gč. kap. 2.1. Gullevašvuohta bearrašii, sohkii, lagamus siidaguimmiide, báikkálaš birrasii ja lundui leat erenoamáš dehálaš árvvut sápmelaččaide. Ruovttus fárren sáhttá čuohcit olbmui sakka, daningo dearvvašvuođalágádusa ásahuskultuvra lea nu amas, go buohtastahttá sámi árgabeaieallimiin. Danin ollu sápmelaččat sakka eanet go dážat hálidit orrut ruovttus. Ollugat sámi boarrásiin guđđet dávjá stuorra riskkain geavatkeahttá dehálaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid, juos sii eai vásit daid oadjebassan. Maiddái sámi birrasiin leat olbmot, geat báhcet eahpeformála fierpmádaga olggobeallai. Sii leat áibbas sorjavaččat das, ahte bálvalusapparáhtta fuolaha sin oadjebasvuođadárbbuin ja buorredilis sámegiela ja kultuvrra doarjagiin. Dan vuhtiiváldin lea erenoamáš dehálaš gielddain, main sápmelaččat leat unnitlogus, ja sáhttet dan geažil dárbbašit earálágan bálvalusaid go dábálaččat. Erenoamážit ruovttubálvalusain duššástuvvet máŋgasat, go eai leat moadde fásta olbmo, geat dikšot sin. Gielddat galggašedje ásahit dakkár bálvalusaid, ahte geavaheaddji sáhttá orrut ruovttus ja su bálvalit ja sus fuolahit moadde olbmo, nu ahte son sáhttá dovdat iežas oadjebassan. Fuolaheaddji bálká sáhttá leat áigeguovdilis gaskaoapmi, erenoamážit doppe, gos ruovttubálvalus ii nagot fállat sámegielat bálvalusa. Bálvalusplánaid berre hábmet nu, ahte vuoruhit sámegielat bargiid sámi geavaheaddjiide. Seammá láhkai sáhttá lanjaid ja ossodagaid juohkit giela ja kulturduogáža mielde, ja buoridit dan láhkai sihke ássiid ja bargiid dili. Juos boares olmmoš ii beasa servvoštallat bearrašiin ja ránnjáiguin, ja juos sus ii leat mihkkege jierpmálaš doaimmaid, de son sáhttá šlundut guhkes áigái, geassádit iežas sisa, iežas máilbmái ja oažžut fysihkalaš váttuid. Sáhttá maid leat mávssolaš lágidit dili nu, ahte boares sápmelaččat besset nu guhká go sin doaibmanávccat dasa addet vejolašvuođa, johtit meahcis ja čuovvut badjebargguid, guolástit ja buđaldit eará doaimmaiguin. Dan mearkkašumi loaktimii ja gulahallannávccaide ii galgga árvvoštallat unnibun go dat lea. Gielddaid hástalus lea maid bargat ovttas, nu ahte boarrásat ja earát, geat dárbbašit veahki, ja geain leat johttisápmelaččat lagamužžan, ožžot bálvalusaid njuovžilit. Giella lea čavga oktavuođas olbmuid beaivválaš doaimmaiguin. Go olmmoš ii šat nagot buđaldit dáiguin doaimmaiguin, masset erenoamážit demeantaluvvan olbmot giela johtilit. Seammás jođálmahttá passivitehta dementiija ovdáneami, eandalii juos hárve gullá eatnigielas. Sápmelaččat, geain lea dementiija, masset dábálaččat vuosttamužžan dárogielmáhtu, ja dasto maid sámegiela. Danin leage erenoamáš mávssolaš, ahte maiddái gielddain, mat leat sámi hálddašanguovllu olggobealde, leat boarrásiidfuolahusas sámegielat bargit. Máŋga boares sápmelačča hálidit vásihit oktiigullevašvuođa beaivválaš eallimis, dallege go sii dárbbašit divššu. Danin ii leat čielggas gielddaid dáfus ráhkadit dušše ovttaolbmolanjaid. Dálá orrunásahusat ja boarrásiidsiiddat leat arkitektonalaččat viehka seammáláganat miehtá riikka. Gielddain, main orrot sápmelaččat, sáhtášii dáhttut sámi vuorrasiid oassálastit ođđa dáluid plánemii, nu ahte sáhttá árvvoštallat, galgágo dálu hábmet dan láhkai, ahte doppe lea vuogas doaibmat ovttas, vai geahččat galgágo sámi kultuvra vuhttot dálus muđui. Geriatriijafágabirrasiin ja vuosttaš linnjás váilu sámi gelbbolašvuohta maiddái sámi guovddášgielddain. Kárášjoga buohcciidviessu oassálastá oahpahusbuohcciidviessoprošeavtta oasseprošektii. Báikkálaš prošeaktanjunuš hálida ovttas Kárášjoga gielddain ovddidit Kárášjoga oahpahusa ja bagadusa, nu ahte das livččii sámi profiila. Oahpahusbuohcciidviessu berre fállat hospiterema ja lassioahpu sámi diliid birra buot dásiid dikšunja fuolahussuorggi/ geriatriija bargiide. Dan sáhtášii bargat ovttasbarggus Sámi allaskuvllain. Videokonfereanssa bokte sáhttá gaskkustit sámigelbbolašvuođa lassioahpu gielddabargiide maiddái Finnmárkku olggobealde. Boarrásiid ja doaibmahehttejuvvon olbmuid lagašolbmot sáhttet vásihit váttisin válljet, galgágo bearašlahtuid bidjat ásahussii, gos vuoras ii navddehahtti lágiin loavtte gielalaš ja kultuvrralaš sivaid geažil, vai galgágo ieš váldit ekonomalaš ja geavatlaš noađi ja fuolahit vuorrasis ruovttus. Priváhta fuolaheami lassin sáhttá oažžut ruovttubuohccedivššu ja earálágan doaimmaid, mat geahpedit fuolahannoađi. Ráđđehus oaivvilda, ahte buohcciidviesuid ja orrunfálaldagaid váilevaš gielalaš ja kultuvrralaš heiveheapmi lea buorre ágga ohcat fuolahanbálkká. Vuoras sápmelaččat sáhttet fuolastuvvat sámikultuvrra jávkamis. Máŋgasat hálidivčče leat mielde gaskkusteamen máhtuset kultuvrra seailuma buorrin, ja dat sáhttá addit boaresvuođabeivviide eanet mearkkašumi. Buolvvaid gaskkas leat stuora erohusat, vuorrasat leat eallán vuođđoealáhusain ja dujiin, ja nuorat fas leat vásihan teknologiija ja golahankultuvrra. Buolvvat dárbbašit eanet oktavuođa, daningo vuorrasat dovdet iežaset oktonassan ja nuorat fas amasmuvvet iežaset duogáža hárrái. Buolvvat sáhttet deaivvadit doaimmaid olis, maiguin dokumenteret sámi árbevieruid ja mat hehttejit sihke vuorrasiid oktonasvuođa ja nuoraid amasmuvvama. 3.7.2 Doaibmahehttejumit Olmmoš lea doaibmahehttejuvvon dalle, go son ii sáhte deavdit gáibádusaid, maid biras bidjá dakkár doaimmaide, mat leat mávssolaččat vai olmmoš birge iehčanasat ja sáhttá doaibmat searválágaid earáiguin. NOU 1995:6 ii olus čilge, makkár váttisvuođaid sápmelaččat, geain leat iešguđetlágan doaibmahehttejumit, vásihit báikkálaš servodagas ja dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid oktavuođas. Guorahallan ii muital, makkár eallindilli lea doaibmahehttejuvvon mánáin, nuorain ja gaskaahkásaš olbmuin, geat orrot ruovttus bearraša luhtte ja báikkálaš servodagas. Sápmelaččat, geain leat iešguđetlágan doaibmahehttejumit, fuomášit ahte lea erenoamáš váttis go lea sihke doaibmahehttejupmi ja gulahallanváttisvuođat, mat laktásit gillii ja kultuvrii. Norgga doaibmahehttejuvvon olbmuid dilli lea čilgejuvvon viidát NOU 2001:22:s, Fra bruker til borger en strategi for nedbygging av funksjonshemmende barrierer (geavaheaddjis borgárin strategiija movt jávkadit eastagiid, mat hehttejit doaimmaid). Guorahallan gárvvásmuvai dán jagi geassemánus ja gieđahallá ee. sápmelaččaid dili, geain leat doaibmahehttejumit. Guorahallan lea vuođđun almmolaš digáštallamii Norgga doaibmahehttejuvvon olbmuid dilis, strategiijain ja gaskaomiin, maiguin sáhttit juksat oassálastima ja ovttaárvosašvuođa ulbmila. Ráđđehus áigu viiddis gulaskuddama vuođul geiget árvvoštallamis Stuorradiggái ja evttohit doaimmaid, maiguin buoridit dán joavkku dili. Muhtun doaibmahehttejumit váikkuhit kognitiivvalaš doaimmaide, áiccuide, giela ovdáneapmái ja gulahallamii. Muhtumat dain sáhttet šaddat buohcuvuođa dahje lihkohisvuođa geažil, go olmmoš lea juo rávásmuvvan. Eará doaibmahehttejumit fas vuhttojit juo mánnán ja nuorravuođas. Muhtumat bohciidit vehážiidda, nu ahte sáhttet vássit áiggit, ovdalgo váhnemat/eará lagašolbmot ja fágaolbmot sáhttet meroštit, mas lea gažaldat. Máŋgii dárbbaša spesialistadearvvašvuođabálvalus olu áiggi dahkat vuđolaš guorahallamiid, ovdalgo sii sihkkarit bastet mearridit diagnosa. Muhtimin lea vealtameahttun ásahit viiddis bálvalusfálaldaga ovttaskas olbmui ja bearrašii. Doaibmahehttejuvvon olbmot dárbbašit dávjá bálvalusaid ja dilálašvuođaid heiveheami eanaš surggiin ja miehtá eallima ovdamearkka dihte mánáidgárddis, skuvllas, fuolahuvvon bargosajis, dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusain, spesialistabálvalusain, kultur- ja asttuáigedoaimmain. Vaikko ovtta suorggis livččiige ollislaš fálaldat, de das ii oaččo dievaslaš ávkki, daningo eará surggiin leat váilevašvuođat. Lea stuorra hástalus koordineret bálvalusaid ja ovddidit oktilašvuođa ovttaskas olbmo eallima hárrái. Go guovllus leat máŋga kultuvrra ja giela, lea hástalus ain stuorát. Doaibmahehttejumiin, main dás lea sáhka, lea giella ja kulturčanus erenoamáš dehálaš. Sáhttet leat sierralágan oainnut dasa, mas doaibmahehttejupmi lea šaddan, movt dainna galgá láhttet jnv. Dat stivre, movt bearaš ja lagašbiras láhttejit doaibmahehttejuvvon olbmuin. Dat fas váikkuha doaibmahehttejuvvon olbmo iešgovvii, sosiála rollaide ja bearraša ja báikkálaš servodaga ovttaiduvvamii jnv. Dákkár dilálašvuođat berrejit beassat váikkuhit bálvalusfálaldaga konkrehta hábmemii. Bázahallan sápmelaččat leat maid ožžon unnit fuomášumi go eará doaibmahehttejuvvon olbmot. Sii dárbbašit dábálaččat ollu giellagealddáhagaid (stimulerema), erenoamážit juos sii gullet guovttegielat birrasii. Juos doaibmahehttejuvvon olbmos lea dakkár duogáš, ahte son sáhtášii doaimmaid dáfus ovdánit guovttegielagin, iige dasto beasage gulahallat sámegielat olbmuiguin, de son sáhttá šaddat guovttegeardánit beallegielagin. Dat sáhttá ráddjet su vejolašvuođaid iehčanasat birget árgabeaieallimis ásahusa olggobealde. Psykihkalaččat doaibmahehttejuvvon olbmuide oaivvilduvvon bálvalusaide lea oppalaččat váttis oažžut bargiid, ja erenoamážit sámegielat bargit ja doarjjaolbmot váilot. Ovddasvástádusođastusa oktavuođas sirde psykihkalaččat doaibmahehttejuvvon olbmuid ásahusain gielddaid ásodagaide. Dan mielde leat mánáid ja rávesolbmuid fálaldagat ožžon iešguđetlágan fágalaš profiillaid. Finnmárkkus lea mánáidveajuiduhttin vuosttažettiin fylkkagieldda ásahusfálaldat, masa oassálastet iešguđetláhkai sakka doaibmahehttejuvvon mánát. Bázahallan rávesolbmot ásset dál eanašin ásahusaid olggobealde. Fylkkagielddat eai šat bargga njuolga geavaheaddjiiguin, sin doaibma lea baicce bagadit gielddaid. Veajuiduhttinjoavku dárbbaša dattetge veahki sámegiela ja sámi kulturgelbbolašvuođain. Ovddeš Davvi-Norgga prográmma (Programmet for Nord-Norge, PNN) heaittihuvvui 01.01.00 sierra prográmman oktan iežas stivrrain. Ovddasvástádus riikkaoasi spesiálapedagogalaš doaimmain, maid stáhta ruhtada, biddjui Stáhta spesiálapedagogalaš doarjjavuogádaga stivrii. Sd.prp.nr 1 Lasáhus nr. 6 (1999-2000) mielde leat riikkaoassái ásahan/leat ásaheamen ee. čuovvovaš doaimmaid: - Davvi-Norgga guovllu ráđđeaddi orgána, mii rávve stivrra gažaldagain, mat gusket Davvi-Norgii, maiddái sámi gažaldagain - Geavaheaddjiid oassálastima joatkin Nordnorsk Brukerforum vuođul (jotkojuvvo sierra prošeaktan) - Davvi-Norgga (ovddeš Sandfallet) gelbbolašvuođaguovddáža doaibmaviidodat ráddjejuvvo; váldodoaimmat gullet vuosttažettiin suorgái, mas leat stuorra ja ovttastuvvon oahppanváttisvuođaid doaimmat (maiddái oppalaččat sámi álbmoga várás), ja riikkaviidosaš doaibma IKT-geavaheami hárrái spesiálapedagogalaš oktavuođain. Guovddáš gáržžiduvvo ee. dan geažil, go riikkaoasi PPbálvalus nannejuvvo ja erenoamáš sámi doaimmat ásahuvvojit - Fylkkagielddaid fágalaš deaddočuokkis, man olis ostojuvvojit ain bálvalusat (2003 rájes lasihuvvo 1 miljovnnain) - Stáhta ruhtadan oaidnoja audiopedagogabálvalusa nannen 2002 rájes oktiibuot guđain jahkebargguin - Báikkálaš PPB-deaddočuokkiskantuvrrat jotket stáhta ruhtadan bálvalusaideaset, oktiibuot 10 fágajahkebarggu, bálvalusat ostojit šiehtadusaid vuođul - Stáhta sierra merkejuvvon ruđaid sirdin 36 ođđa fágajahkebargui Davvi-Norgga gielddaid/ fylkkagielddaid PP-bálvalussii 01.08.00 rájes, 10 dain leat gaskaboddasaš jahkebarggut jagi 2002 rádjai - Erenoamáš sámi doaimmaid nannen, dása gullet buot sámi guovllut olles riikkas: fágadeaddočuoggá ásaheapmi sámi geavaheaddjiid várás 01.08.00, viiddiduvvo dađistaga golmma fágajahkebargun (Sámi allaskuvlla oktavuođas) sámi oahppohálddahusa nannen (Sámedikki oahpahusossodat) spesiálapedagogalaš suorggis ovttain jahkebargguin 01.08.00 rájes sámi fágagelbbolašvuođa bajidandoaimmat (ovddidanbargu, oahppostipeanddat, joatkka ja lassioahppu) álggahuvvojit oktiibuot 1,7 miljovnna jahkásaš ruhtademiin 01.08.00 rájes, sámi oahppohálddahus disponere ruđaid Læringssenteret (ovddeš Nasjonalt læremiddelsenter) ruđat sirdojit sámi oahppohálddahussii jagi 2000 rájes spesiálapedagogalaš oahpponeavvuid ovddideapmái ja buvttadeapmái sámi geavaheaddjiid várás. Departemeanta lea deattuhan, man mávssolaš lea ahte sámi nannendoaimmat eai šatta sierranas doaibman sámi geavaheaddjiid várás, muhto baicce ovttastahtton oassin dábálaš spesiálapedagogalaš fierpmádagas. Davvi-Norgga IT-ovttadat (Nordnorsk IT-enhet, NONITE) lea fierpmádatovttasbargu, masa oassálastet ovcci dearvvašvuođafágalaš ja spesiálapedagogalaš fágabirrasa. Ovttasbarggu ulbmil lea nannet IT-veahkkeávdnasiid juohkima doaibmahehttejuvvon mánáide ja nuoraide. Vásáhusat čájehit, ahte IT sáhttá leat buorre gaskaoapmi go ulbmil lea juksat buoret eallindili, ja juos dan bokte fállojuvvo oahppu ja geavaheaddjiveahkki. Prográmmat eai leat oažžumis sámegillii. Sámedikki doarjagiin leat dál ovddideamen bargostašuvdnačovdosa, mas leat čalmmehemiid lohkanlistu, hállansyntesa, skánner ja čuokkisčálán, mat doibmet sámegillii. Vásáhusaid mielde lea dearvvašvuođabálvalusain unnán oppalaš diehtu veajuiduhttima birra, ja erenoamážit dakkár olbmuid veajuiduhttimis, geat leat massán áiccu. Dákkár vásáhusat bohtet čielgasit ovdan hárvenaš doaibmahehttejumiid oktavuođas. Juos fágabargit eai dovdda diagnosa albmaláhkai, ja juos fágabargi ja geavaheaddji gaskka leat dasa lassin gielalaš dahje kultuvrralaš gulahallanváttisvuođat, de lea stuorát vejolašvuohta oažžut boasttodiagnosa ja bálvalusa, man dássi lea váilevaš. Uhccán bargiin leat vásáhusat hárvenaš doaibmahehttejumiin. Máŋggain gielddain sáhttet vássit jagit, ovdalgo sii fas ožžot ovddasvástádusa olbmos, geas lea dihto diagnosa. Dat lea erenoamáš váttis, juos lea gažaldat diagnosas, masa gullet giella, áddejupmi, áiccut ja gulahallannávccat, ovdamearkka dihte autisma. Dákkár váttisvuođat sáhttet stuorrut vel eanet dan geažil, ahte váhnemat dábálaččat dovdet diagnosa dahje doaibmahehttejumi sakka vuđoleappot go báikkálaš fágabargit. Geavaheaddjiid oassálastin sáhttá dan geažil gáibidit hui ollu goappašiin oasálaččain. Muhtun diagnosajoavkkuide/ doaibmahehttejumiide leat gelbbolašvuođaguovddážat ja geavaheaddjisearvvit, maiguin sihke geavaheaddji, bearaš ja fágabargit sáhttet leat oktavuođas. Máŋga hárvenaš doaibmahehttejumi sáhttet johtilit vearránit, ja muhtumat dagahit jápmima juo nuorran. Sihke dákkár duođalaš diagnosaid meroštallan, daid dohkkeheapmi ja eallin daiguin čuohcá garrasit olbmui ja su bearrašii. Dilli lea erenoamáš lossat go mánná ja su váhnemat ožžot dákkár diagnosa. Dearvvašvuođabargit dárbbašit stuorát gelbbolašvuođa dan birra, movt sii galget láhttet bearrašiiguin, ja movt sii bálvalit bearrašiid, main leat dákkár doaibmahehttejumit sihke diagnosaáigodagas ja maŋŋá. Seammá guoská morašreakšuvnnaide, heahtediliide ja váttisvuođaide iehčanassan šaddama oktavuođas, go nuorra lea rávásmuvvamin. Dárbbašuvvo maid gelbbolašvuohta lágidit beaivválaš bálvalusaid ja nođiid geahpedanortnegiid, nu ahte bearrašat eai bearehaga váibba. Maiddái dán oktavuođas lea mávssolaš, ahte bargit dovdet bearraša giela ja kultuvrra. Dat guoská sihke báikkálaččat ja našunála gelbbolašvuođaguovddážiidda. Ii leat realistalaš vuordit, ahte sámegiela ja sámi kulturgelbbolašvuohta čohkkejuvvo unna fágabirrasiidda, main lea ovddasvástádus olles riikkas dahje stuorra osiin riikkas. Juos nu dahkko, de berrejit báikkálaš dearvvašvuođabargit, geain lea dákkár gelbbolašvuohta, doarjut geavaheaddjiid, go sii leat oktavuođas spesialistabálvalusaiguin. Muhtun dáhpáhusain sáhttá leat áigeguovdil, ahte báikkálaš mieđušteaddji lea mielde guorahallamis ja divššus. Doaibmahehttejuvvon olbmot, geat eallináiggisteaset geavahit ollu ee. dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid, dárbbašit čielgaseappot go earát beassat mielde hábmet veahkkeapparáhta, mii lea vealtameahttun sin árgabeaieallimii. Geavaheaddjiid oassálastin lea demokráhtalaš vuoigatvuohta, muhto dat galgá maid sihkkarastit kvalitehta bálvalusaid hábmemis. Dan doarjagiin galgá gaskkustit geavaheaddjiid vásáhusaid bálvalusbargiide ja hálddahuslaš ja politihkalaš mearrideaddjiide. Geavaheaddjit oassálastet sihke ovttaskas geavaheaddjin ja doaibmahehttejuvvon olbmuid servviid bokte. Geavaheaddjiid oassálastin lea vel stuorát hástalus, juos geavaheaddji ja bálvalusbargi gullet sierra giellajoavkkuide ja kultuvrraide. 32 Ulbmilat: 1. Sámi boarrásat ja doaibmahehttejuvvon sápmelaččat galget dovdat árgabeaivvi oadjebassan, ja dakkárin ahte sii ovddalgihtii dihtet sulaid makkár dat lea. 2. Sámi boarrásat ja doaibmahehttejuvvon sápmelaččat galget nu guhkás go vejolaš beassat dovdat sosiála oktiigullevašvuođa, ja galget beassat buđaldit dakkár doaimmaiguin, mat heivejit sin vásáhusmáilbmái. 3. Dikšunja fuolahusbálvalusaid fállamis galgá váldit vuhtii geavaheaddjiid giela ja kultuvrra. DOAIMMAT BOARR áSIID JA DOAIBMAHEHT TEJUVVON OLBMUID OVDII: 1. Gielddat berrejit láhčit diliid nu ahte sámi boarrásat ja doaibmahehttejuvvon sápmelaččat sáhttet, nu guhká go vejolaš, orrut ruovttus, ja ahte sin bálvalit moadde olbmo. 2. Gielddat berrejit vuoruhit sámegielat bargiid sámegielat geavaheaddjiide, erenoamážit seniila ja doaibmahehttejuvvon klienttaide, geain leat gulahallanváttisvuođat. 3. Gielddat berrejit viggat dasa ahte sámi geavaheaddjiin livččii fásta oktavuođaolmmoš sihke ásahusain ja ruovttobálvalusain. 4. Gielda berre ovddidit sámi gár vodeami, málestanvieruid, čiŋaheami ja eará sámidoaimmaid, mat dahket ahte klienttat loktet ássanásahusas. ássanásahusaid arkitektonalaš hábmema ja bálvalusaid sisdoalu vuođđun galgá leat sámi geavaheaddjioaidnu ja báikkálaš huksenvierut. 5. Gielddat sáhttet ovddidit sámi geavaheaddjiid dili boarrásiidfuolahusa doaibmaplánaruđaiguin (ja mielladearvvašvuođa buoridanplánaruđaiguin). SDD lea sádden fylkkamánniide, fylkkadoaktáriidda ja gielddaide dan guovllus, masa Sámi ealáhusfoanda juolluda ruđaid, johtočállaga I-15/2000, mas dat dohkkehii ahte boarrásiidplánii merkejuvvon ruđaid, maid juolludit gielddaide, sáhttá geavahit sihke doaimmaheapmái/oahppodoaimmaide ja huksemiidda, nu ahte viesut devdet sápmelaččaid dárbbuid. Juos dárbbaša eanet ruđa ráhkadit ollislaš boarrásiidfuolahusa, mas lea sámi profiila, de ferte dan ovdanbuktit fylkkamánnii. Fylkkamánnit sáhttet dan várás juolludit ruđaid sierra ár vvoštallama vuođul (skjønnsmidler). Gielddat galggašedje atnit sámegielja kulturoahpu prográmman, mii bistá seammá áigodaga go boarrásiidfuolahusa viiddidanplánage. 6. Kárášjoga gielda ja Oslo universitehta prošeaktanjunuš ovddidit viidáseappot báikkálaš oahpahusbuohcciidviesu, nu ahte dat šaddá guovddážin, mainna ovddidit sámigelbbolašvuođa, ja gaskkustit dan dikšunja fuolahussuorgái. 7. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta áigu bargat dan ovdii ahte heivehit spesiálapedagogalaš veahkkeneavvuid sámi geavaheaddjiide. Heiveheami ovddidit ovttas Sámedikkiin ja Davvi-Norgga spesiálapedagogalaš birrasiiguin, stáhta spesiálapedagogalaš doarjjavuogádagain ja Læringssenteret:iin. 8. Go sápmelaččat ohcet fuolahanbálkká lagaš olbmuideaset dikšumii, de galgá gielda juolludeamis váldit vuhtii, váilugo bálvalusain giella ja kulturgelbbolašvuohta. 9. Sosiála ja dear vvašvuođadepartemeanta áigu ovttas Sámedikkiin ja gielddaiguin juohkit eanet dieđuid boarrásiidda, doaibmahehttejuvvon olbmuide ja sin lagaš olbmuide, erenoamážit ahkedemenssa birra. Oppalaš dear vvašvuođaáššiid birra berrešii muitalit njálmmálaččat, dahje video vehkiin. 3.8 Bátnedearvvašvuođabálvalus Bániid giehtahallamii čatnasit máŋgii unohas dovddut dahje bákčasat, ja máŋgasat ballet mannamis bátnedoaktára lusa. Go bátnedearvvašvuođabargit deaivvadit geavaheaddjiiguin, geat ballet, dahje go lea vuorddehahtti, ahte giehtahallan dagaha bákčasiid, lea dehálaš ahte bargit ja geavaheaddjit luhttet guhtet guimmiidasaset. Lea maid mávssolaš, ahte geavaheaddji beassá muitalit dávdaovdasiiddis ja bákčasiiddis birra, ja ahte son ádde dieđuid ja rávvagiid, maid bargit sutnje addet. Sámi guovddášguovlluin fuolahit gulahallamis muhtun muddui dainna, ahte bátnedearvvašvuođačálli hállá ja/dahje ádde sámegiela. Leat oalle uhccán bátnedoaktárat ja 33 bátnedivššárat, geain lea sámi duogáš. Dulkon gal lea molssaeaktu, muhto dat ii leat erenoamáš sávahahtti smávva mánáid dikšumis. Davvi- ja Gaska-Norgga bátnedearvvašvuođabálvalussii lea mihtilmas, ahte leat ollu virggit deavddekeahttá, ja ahte bargiid gaskamearálaš ahki lea allin. Dákkár lea erenoamážit almmolaš dearvvašvuođabálvalusa dilli. D O A I B M A : Sámi guovlluid bátnedearvvašvuođabargit galget beassat ohcat fylkkadoaktáris/ fylkkamánnis doarjaga sámegiela ja sámi kultuvrra ohppui. 3.9 Eallineavttut sámiguovlluin 3.9.1 Dieđut eallineavttuid birra Sd.dieđ.nr. 50 (1998-99) Utjamningsmeldinga oktavuođas guorahalai Statistihka guovddášdoaimmahat (Statistisk Sentralbyrå, SSB) dakkár guovlluid eallineavttuid, gos sápmelaččat orrot. Guorahallan čájeha, ahte maiddái sápmelaččat leat beassan vásihit oppalaččat buorránan eallineavttuid. Máŋga iešvuođa, maid guorahallamis geahčadedje, čájehedje dattetge ahte sápmelaččaid eallineavttut ledje vehá heajubut go sin guovllus gaskamearálaččat. Statistihka guovddášdoaimmahat gávnnai guovlludásis variašuvnnaid, main vuohttá Romssa ja Nordlándda sápmelaččaid eallineavttuid vehá heajubun go Finnmárkku sámiin. Romssas ja Nordlánddas leat čielgasit eanet bargonávccaheamit. Dat sáhttá leat oktavuođas earret eará guolleealáhusa nuppástusaiguin, váddásut oktavuođain eanetloguálbmogii ja sámepolitihkalaš doaibmabijuid váilumiin. Dain guovlluin galggašii nannet sápmelaččaid návccaid ieža veahkehit iežaset, ja addit sidjiide oassálastinvejolašvuođa. Ovddasvástádusa galget juohkit ieža sápmelaččat ja báikkálaš eiseválddit, omd. skuvlalágádus, sosiálabálvalus, oadjolágádus ja a-etáhta. Stuorradiggi cuigii Utjamningsmeldinga meannudeami oktavuođas Sis-Finnmárkku eallindiliváttisvuođaide, gč. Innst. S. nr. 222 (19992000). Geažos áigge guorban guohtumiid ja boraspiriide borahallan ollu bohccuid geažil leat guovlluid ássit ja gielddat buktán ovdan fuolaset badjeolbmuid ja sin bearrašiid eallineavttuin. Maiddái eará fylkkaid badjeolbmot vásihit seamma váttisvuođaid. Ráđđehus lea ságastallan Finnmárkku gielddaiguin ealáhusaid ovddideames, ja lea boazodoallošiehtadusain buoridan dili, nu ahte árvolassáneapmi stuorru ja ealáhusa doarjja juohkása buorebut. Ráđđehus čujuha muđui guhkesáiggeprográmma kapihttalii 11.4 "Handlingsplan for sosial og økonomisk trygghet" (Sosiála ja ruđalaš oadjebasvuođa doaibmaplána). Plána čuovvuluvvo ain jagi stáhtabušeahtas. 3.9.2 Sámi nissoniid eallineavttut ja dearvvašvuohta Sámi nissonat, geat leat bargan árbevirolaš ealáhusain, leat rahčan garra rumašlaš bargguin luonddus. Eallin lea leamaš lossat, muhto nissonat leat givron ja dihtet, mii sámi nissonis gáibiduvvo. Nuppe dáfus lea sámi nissoniid eallin rievdan. Ollu nuorra sámi nissonat váldet oahpu, maid sii doivot ovddidit sámiservodaga. Sámi nissoniin leat nissonrolla lassin maiddái hástalusat unnitlogu ovddasteaddjin. Dat proseassat leat dávjá bálddalasat, ja gáibidit sis stuorát nákcema go eará nissoniin. Diehtit uhccán kultuvrralaš hástalusaid birra, mat váikkuhit sáminissoniid oppalaš dearvvašvuođadillái. Davvi-Norgga nuoraid birra ráhkaduvvon guovtti guorahallamis ("Ungdom, trivsel og adferd" ja "Ung i Nord") čájehuvvui, ahte nuorra nieiddain/nuorra nissoniin leat eanet miellaváttisvuođat go almmáiolbmuin, iige dat čatnas čearddalašvuhtii. Seammás almmuhedje eanemustá sámi nieiddat, ahte sis ledje váttisvuođat, erenoamážit dakkár guovlluin, gos sápmelaččat leat unnitlogus. Guorahallamis boahtá dattetge ovdan, ahte nieiddat čatnasit sámi kultuvrii nannoseappot go gánddat. Juos buohtastahttá gánddaiguin, de ovdanbuktet nieiddat maid eanet positiivvalaš guottuid iežaset joavkku hárrái. Guorahallamis nieiddat ovdanbukte maid nana čatnaseami dáža servodahkii. Dakkár dilit muitalit maiddái ahte konteaksta, mii birastahttá sámiid, lea mávssolaš, ja ahte nana sámi identitehtta ii suddje váttisvuođaid vuostá. Dilli sáhttá leat nuppe gežiid, nu ahte sámi nieiddat, geat beroštit iežaset kultuvrras, vásihit stuorát streassa go dat, geat hilgot sámivuođaset. Guorahallamat sáhttet maid čujuhit dan guvlui, ahte sámi nieiddat dovdet ovddasvástádusa sámi kultuvrra joatkašuvvamis, ja ahte ovddasvástádusa guoddin sáhttá leat lossat. Ovttaskas olbmuin, geat kultuvrralaš nuppástuhttinproseassaid geažil leat massán gullevašvuođa iežaset jovkui ja geat eai leat nagodan čatnasit nuppi jovkui, lea stuorámus riska oažžut 34 dearvvašvuođaváttuid. Dan galgá váldit vuhtii dálá boazodoalu nuppástuhttimis, mas bearraša "duvdet" eret eallinvuogis, masa čatnasit árbevierut ja stáhtus ja man sadjái olbmot eai vealttakeahttá oaččo eará fitnu. Dán oktavuođas lea nissoniid sajádat mávssolaš, daningo sii dávjá čatnet boazodoalu servodaga eará osiide, omd. dainna go sii barget boazodoalu olggobealde. Buohkat, sihke unnitlogu ja eanetlogu olbmot, čehppot doaibmat máŋgga máilmmis seammá áigge, go sii ožžot guovttekultuvrralaš máhtu. Nissoniid dearvvašvuođa buoridanstrategiijat Sáminissoniid dearvvašvuohta lea guorahallojuvvon dan oktavuođas go SDD buvttii čoahkkáigeasu NOU 1999:13 Kvinners helse i Norge (Norgga nissoniid dearvvašvuohta) gulaskuddamis. Sámi nissoniid dearvvašvuhtii sáhttá giddet stuorát fuomášumi dan láhkai ahte dutkit, geain lea ovddasvástádus oppalaš dearvvašvuođaiskkademiin, diđoštišgohtet čearddalašvuođa ja čearddalaš fáktoriid mearkkašumi, go sii dahket oppalaš nissoniskkademiid ja/dahje sierra guorahallamiid, maid sii hábmejit sámi diliid mielde. Go klinihkkabargit dihtet eanet, de ovdána sin jurddašeapmi ja vuohki, mainna sii gieđahallet sámi nissoniid. Proseassa, mas háhkat ja vuoruhit dieđuid sámi nissoniid birra, galgá jođihuvvot lagaš ovttasbarggus sáminissoniiguin ja sin organisašuvnnaiguin. Dassái go diehtovuođđu buorrána, lea váttis meroštit doaimmaid, mat ovddidivčče erenoamážit sámi nissoniid dili. Nissonperspektiivva mielde galggašii dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusas leat eanet sadji geavaheaddjiid oassálastimii, ja bargiid ja geavaheaddjiid galggašii buktit lagabui nubbi nuppi. Galggašii maid lasihit fágaidgaskasašvuođa, ja deattuhit eanet eastadanbargguid go dálkasiid mearrideami. Dákkár ovdáneamis livččii ávki maiddái almmáiolbmuide, geat leat geavaheaddjin. Sámi nissoniin, geat barget vuođđoealáhusain, leat dábálaččat livnnegis unnit boađut go sin náittosguimmiin, geat barget seammá ealáhusas. Juos sii gártet guođđit vuođđoealáhusaid, de sáhttet sii oažžut unnit oadjodoarjagiid go almmáiolbmot. Dan sáhttá eastadit, juos náittosguoimmit diđoštit ášši, ja gáibidit livnnega oktavuođas oktasaš boađuid dássidis juohkima sudno gaskka. Badjedoalus lea dakkár čuolbma, ahte nissonat duvdásit álkit ealáhusa olggobeallai, seammásgo badjeolbmot sávvet doaimmaid vuođđun bearraša. Boazodoallohálddahus lea bálkáhan nissonkonsuleantta, gean bargu lea guorahallat movt ealáhusas sáhttá láhčit dili bearrašiidda lasitkeahttá boazologuid, mii maiddái ovddidivččii bargobirrasa. Guokte rávesolbmo sáhttet álkibut ealihit iežaset doaluin, mas goappašagat ožžot váldoboađuid, juos sudnos seammás lea buoret vejolašvuohta bargat lotnolasat boazodoaluin ja eará ealáhusaiguin. Ulbmil: Galgá lasihit máhtu sámiid eallineavttuid birra ja nissoniid dearvvašvuođa birra. D O A I M M AT : Galgá bidjat johtui dutkama sámiid eallineavttuid ja dearvvašvuođa birra. Galgá vuoruhit prošeavttaid, main lea sohkabealleperspektiiva. SDD sihkkarastá dakkár dutkama ruhtadeami juolludemiin, mii addo Kárášjoga Sámi dear vvašvuođadutkanguovddážii, gč. kap. 4.3. SDD áigu movttiidahttit ja doarjut stuorra prošeavttaid Norgga dutkanráđi iešguđet prográmmasurggiin, mat laktásit dearvvašvuhtii, eallindillái ja sámi nissoniid dásseárvogažaldagaide. 3.10 Vuosttaš linnjá sosiálabálvalusaid doaibmaplána máhttu ja oktavuođat Kunnskap og brubygging (máhttu ja oktavuođat) doaibmaplána loahpahuvvui jagis 2001, ja dan ulbmil lea leamaš doalahit, nannet ja ovddidit ođđa máhtu ja gelbbolašvuođa sosiálabálvalussii. Doaibmaplána mávssoleamoš áŋgiruššansuorgi lea leamaš dási ja gelbbolašvuođa lokten sosiálabálvalusa barggus áššehasaiguin, geat dárbbašit máŋggalágan divššu, masa gullet gárrenávnnasgeavaheaddjit ja áššehasat, geain leat miellaváttut. Doaibmaplána lea maid lávdadan vásáhusaid, mat vuođđuduvvet máhttui, dahkan doaimmaid vuoiggaleabbun ja sosiálabálvalusaid álkibut olámuddui ja álkibun geavahit. Doaibmaplána deháleamoš gaskaoamit leat leamaš: - oahppoprográmmaid čađaheapmi fylkkaid vuosttaš linnjá sosiálabargiid várás. Prográmmaide gullet sierralágan fáttát iešguđet áŋgiruššansurggiid mielde. - dakkár fágaforumiid ásaheapmi, gos bargit deaivvadit suokkardit, lonuhit ja ovddidit máhtu ja vásáhusaid. - dakkár struktuvrraid ásaheapmi, maid mielde buot sosiálabálvalusa bargit sáhttet oažžut fágalaš bagadeami. 35 Juohke fylkkamánnivirgesadji lea doaibmaplánaáigodagas ožžon ruđaid bálkáhit prošeaktakoordináhtora, mii johttáha, álggaha ja koordinere sosiálabálvalusa vuosttaš linnjá doaimmaid. Doaimmaid galgá hábmet ovttasráđiid geavatlaš beali bargiiguin, maidda gullet sosiálabálvalusa ja guovlluid gárrenávnnasgažaldagaid gelbbolašvuođaguovddážiid bargit, ja dat galget deavdit báikkálaš gelbbolašvuođagáibádusaid ja -dárbbuid. Golmma davimus fylkka doaibmaplánabarggus leat sámi perspektiivvat ja čuolbmaásaheamit váldon vuhtii sihke fylkkaid ja guovlluguovdasaš doaimmaid hábmemis. Dat guoská erenoamážit oahppobeivviide, fágalaš forumiid bargui ja sosiálajođiheaddjiid doaimmaide. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta áigu ain vuoruhit sosiálabálvalusa vuosttaš linnjá gelbbolašvuođaáŋgiruššama, mas maiddái sámi perspektiivvat váldojit vuhtii. Máhttu ja oktavuođat doaibmaplána čuovvuleami olis departemeanta áigu deattuhit vásáhusaid ja sihkkarastit, ahte gielddat čuovvulit gelbbolašvuođadoaimmaid. Dat guoská erenoamážit fágalaš forumiid sajáiduhttimii ja ovddideapmái ja sosiálabálvalusa bargiide oaivvilduvvon gelbbolaš bagadeami ásaheapmái. Bálvalusa gelbbolašvuođadárbbuid mielde departemeanta áigu johttáhit ášši nu, ahte ásahuvvo ja čađahuvvo gielddaid sosiála-, dikšunja fuolahusjođiheaddjiid ovdánanprográmma. Dasa lassin álggahuvvojit movttiidahttinja nannendoaimmat, maid vuođđun lea dutkan, ja mat nannejit bálvalusa máhttogáibádusaid. Doaibmaplána doaimmaid joatkimis leat ođđa sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhtas, fylkkamánniin, gárrenávnnasgažaldagaid gelbbolašvuođaguovddážiin ja allaskuvllain dehálaš rollat. 3.11 Boazodoalu olgo- ja bargobiras 3.11.1 Dearvvašvuođagáhtten, mas deattuhit birrasa Vuođđoealáhusain leat erenoamáš bargobirasdilit, mat leat oktavuođas luondduvuođuin ja birrasa vejolaš nuoskkiidemiin. Birasmirkkot sáhttet čuohcit erenoamáš garrasit badjeolbmuide. Sii borret dábálaččat eanet bohccobierggu ja eará luonddubuktagiid go riikkaássit gaskamearálaččat. Jeahkálii, maid boazu dálvet eanaš guohtu, čoggojit hui álkit birasmirkkot. Dasa čoggojit máŋggalágan nuoskeoamit njuolga áimmus ja arvečázis. Bohccobierggus sáhttetge dan geažil leat čoagganan nuoskeoamit. Maiddái eará biergobuvttadeami (sávza ja gáica) sáhttet hehttet dihto guohtunguovlluid nuoskkideamit. Eará meahccebuktagiidda nugo guobbariidda ja murjjiide sáhttet maid čoggot birasmirkkot. Barggu viidodaga oaidná buoremusat omd. dan oktavuođas, movt ruošša atomabávkalangeahččalemiid maŋŋá leavai davvisámi guvlui rádioaktiivvalaš nuoskkideapmi arvvi mielde, máttasámi guvlui fas černobyl-mirkkot. Mirkkuid leavvan čájeha birasdearvvašvuođagáhttema váttisvuođaid: 1) Birasnuoskkideapmi lea borranvieruid geažil erenoamáš fysihkalaš dearvvašvuođariska, 2) Doaimmat, maiguin geahpedit riskka, hehttejit seammá servodagaid nu ahte ráddjejit ealáhusaid, ja 3) Dat čuohcá árbevirolaš mánáid bajásgeassimii, daningo ferte ráddjet bajásšaddanbirrasa. Máŋgasat leat sakka fuolastuvvan amas ja dovddus vahágiin, mat leat šaddan černobyl-roasu geažil. Roassu lea čuohcán garrasit sámiid ealáhusaide, erenoamážit boazodollui. Birasdearvvašvuođagáhttendoaimmain galgá geahčadit fysihkalaš ja psykososiála beliid ovttas. Eará birasdoaimmat ja luonddugeavaheapmái mearriduvvon ráddjehusat sáhttet seammásullasaččat ráddjet ealáhusaid, ja vearrámus dilis gártet olbmot guođđit árbevirolaš eallinvuogi. 3.11.2 Diehtojuohkin ja eará doaimmat Diehtojuohkinbargu černobyl-roasu oktavuođas ii álo áddejuvvon riekta, vaikko erenoamáš biebmoráđiid adde maiddái máttasámegillii. Eiseválddit loktejedje bohccobierggu rádioaktiivvalašvuođa rájá 600:s 6000 Bq/kg rádjai, ja geahččaledje dainna sihkkarastit bierggu jođiheami ja boazodoalu seailuma máttasámiguovlluin. Máŋgasat dulkojedje rievdadusa mearkan das, ahte sápmelaččat eai leat seammá árvosaččat go riikka eará ássit. Lea čielggas, ahte dan joavkku hárrái ii lean fuolahuvvon albma diehtojuohkimis. Erenoamáš sorjavašvuohta luonddus eaktuda erenoamáš dearvvašvuođadoaimmaid, mat gusket birrasii. Rádioaktiiva nuoskkideami oktavuođas lea oalle čielggas, makkár doaimmaid birra lea sáhka. Eará doaimmat (omd. eará birasmirkkuid oktavuođas) eai leat čielggaduvvon nu vuđolaččat. Lea jáhkehahtti, ahte riskka árvvoštallamii ja dárbbašlaš doaimmaid meroštallamii dárbbašuvvo dutkan. šibitdoavttir dárkkista bohccobierggu ja goziheapmi lea garas, iige njuovvan ja bierggu rádjan leat mihkkege dearvvašvuođaváttisvuođaid. Iešguđetlágan olggut deaddu kultuvrii sáhttá áitit dearvvašvuođa ja hehttet olbmuid návccaid ieža 36 fuolahit alddeset. Mis leat dattetge uhccán konkrehta dieđut dan birra. áigeguovdilis čuolbmaásahemiide gullet, movt vuođđoealáhusaid nuppástuhttin (boazodoalus ja mearrasámiid riddobivddus) čuohcá sápmelaččaid dearvvašvuhtii ja movt servodatstruktuvrra rievdadusat čuhcet sápmelaččaid identitehttii ja dagahit miellaváttuid, balu ja gárrenváttisvuođaid. Dákkár gažaldagaid mielde čuožžilit ollu dutkama ja ovddidanbargguid hástalusat, gč. kap. 4.3. Ulbmilat: Bargat dan buorrin, ahte sápmelaččat leat oadjebasat olggut birasáitagiid ektui. DOAIMMAT : SDD áigu fuolahit, ahte sihke davvija máttasámiguovlluin juhket dieđuid suonjardeami ja eará birasáitagiid birra. 37 4.1 Kvalitehta eaktun leat bargit Bargit ja sin gelbbolašvuohta leat dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid deháleamos resursa. álbmogii sáhttá fállat alladássásaš bálvalusaid dušše juos leat stáđis ja gelbbolaš bargit. Juos ollu virggit leat deavddekeahttá ja dasa lassin geavahuvvojit olgoriikkalaš bargit ja oanehisáigge sadjásaččat, de váttásmuvvá ovttaskas geavaheaddjiid gulahallan dearvvašvuođalágádusain. Dat guoská erenoamážit sámi geavaheaddjiide. Sámegielat geavaheaddji dáfus lea buoremus, jos su leat dikšumin ja sus fuolaheamen sámegielat bargit. Go sámit leat nu uhccán ja orrot nu viiddis guovllus, de eaktuda dat dakkár olbmuid liigekapasitehta, geain lea giellagelbbolašvuohta. Ideála dilli livččii, ahte gorálaččat eanet sápmelaččat válddášedje dearvvašvuođa- ja sosiálafágaoahpu go riikka eará ássit. Muhto dohko lea dattetge guhkes mátki. Lea mávssolaš, ahte Sámediggi čujuha Ráđđehussii guđe dearvvašvuođa- ja sosiálafágaid dahje guđe bálvalussurggiide lea mávssoleamos rekruteret sámi bargiid, nu ahte dat sáhttá hábmet doaimmaid dan mielde. Dárogielat bargiid skuvlen nu ahte áddegohtet sámegiela ja sámi kultuvrra, ja dulkon leat dušše sekundára čovdosat. Dárbbašuvvo bargoveaga dáfus dilli, mas olbmot bissot virggiineaset, ja eanet dáža bargit, juos áigu atnit ávkki sámegiela ja sámi kultuvrra oahppodoaimmain. Ráđđehus čujuha doaimmaide, mat leat biddjojuvvon johtui "Handlingsplan for helseog omsorgspersonell 19982001" (dearvvašvuođa- ja fuolahusbargiid 19982001 doaibmaplána) oktavuođas. Guhkesáiggi čoavddus lea rekruteret sámiid dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš ohppui, ja nannet suorggi vuođđo- ja joatkkaoahpu máŋggakultuvrralaš perspektiivva. 4.2 Gelbbolašvuođa nannen ja juohkin Dán plánas deattuhit gelbbolašvuođa oppalaš loktema gielddain, fylkkagielddain, dearvvašvuođafitnodagain ja stáhta ásahusain erenoamážit áŋgiruššamiin oahpu ovdii, ja vásáhusaid gaskkusteami geahččalandoaimmaiguin. Ovttaskas dáhpáhusain sáhttá dattetge leat dárbu ásahit nana fágabirrasiid, main livččii našunála gelbbolašvuođadoaibma sámi álbmoga ektui. Ovdamearkkat gelbbolašvuođadoaimmaid ásaheamis leat Gaska-Finnmárkku Mánáid ja nuoraidpsykiatralaš poliklinihkka, mii lea Kárášjogas, ja Mánáidsuodjalusa ovddidanguovddáš Romssas. Stáhta ásahusaid, fylkkagielddaid ja gielddaid fágabirrasiid nannemis sáhttet iešguđet bálvalussurggiin ja geográfalaš guovlluin dárbbašuvvot sierralágan organisatoralaš čovdosat. Našunála gelbbolašvuođadoaimmat berrejit leat fierpmádatguovddážin eará doaimmaid bálvalusaide, mat leat sámi geavaheaddjiid várás. Našunála ja vejolaččat maiddái guovllu čoavddaásahusat (julev- ja máttasámiguovllus) galget ovttas lágidit dilálašvuođaid hospiteremii, gáiddusbagadallamii ja ovddidanbargguide. Lea mávssolaš lágidit doaimmaid, maiguin nana fágabirrasiid olggobealde sáhttá fuolahit bargiin, geain lea sámi gelbbolašvuohta. Máŋga sámi dearvvašvuođa- ja sosiálabargi vásihit árgabeaivvisteaset, ahte sis ii leat oktage, geainna guorahallat fágalaš hástalusaid. Sii sáhttet muhtun muddui leat áidna bargit, geat identifiserejit sámi geavaheaddjiid erenoamáš váttisvuođaid. Dili sáhtášii buoridit fáttarortnegiiguin, doarjjajoavkkuiguin, lassioahpuin ja gáiddusbagadallamiin/gáiddusoahpahusain. Gielddaid, fylkkagielddaid ja guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid bargoaddit galget áddet dilálašvuođa, ja buktit sámi perspektiivvaid ovdan ee. oktasaš oahppodoaimmaid olis. Dan láhkai sáhttá biras doarjut ovttaskas bargi, mii váikkuha maid vuohkkasit geavaheaddjiide. Muhtun dáhpáhusain sáhttá ásahit gielddaidgaskasaš ovttasbarggu, mas oktasaš sámi bargit deaivvadit sámi geavaheaddjiiguin. Lea áigeguovdil, ahte SDD doarju dakkár doaimmaid erenoamážit máttaja julevsámi guovlluin departemeantta doarjjaortnegiid bokte, mat laktásit bargiid bálkáheapmái, gelbbolašvuođaloktemii ja dearvvašvuođabargiid bisuheapmái. 4. GELBBOLAŠVUO A SIHKKARASTINSTRATEGIIJAT 38 Dutkanbirrasat ja ollašuhtti dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid čoavddaolbmot berrejit ásahit fágalaš fierpmádagaid, maid ulbmil lea nannet ja juohkit iešguđet bálvalussurggiid sámi gelbbolašvuođa. Dakkár fierpmádagat sáhttet fállat ráđiid gielddaide ja fylkkagielddaide, ja dat maid bohciidahttet doaimmaid sámi álbmoga várás maiddái giellalága hálddašanguovllu olggobealdege. Livččii buorre, juos fylkkadoaktárat ja fylkkamánnit barggašedje ovttas dakkár birrasiiguin, siihan sáhtášedje dan bokte buoridit gelbbolašvuođaset bagadit gielddaid ja fylkkagielddaid. DOAIMMAT : 1. SDD áigu ruhtadit fierpmádatdoaimmaid ja vásáhuslonuhallama sámi ámmátorganisašuvnnain, ja daid gaskka. Lea vuogálaš, ahte Sámediggi hálddaša dáid ruđaid. Vásáhusaid galgá gaskkustit maiddái politihkalaš dássái ja gielddaid, fylkkagielddaid ja dear vvašvuođafitnodagaid hálddahusjođiheaddjiide. 2. SDD lea diŋgon Sámi dearvvašvuođadutkanguovddážis oppalaš gova dear vvašvuođa- ja sosiálasuorggi dálá sámigelbbolašvuođas. Dokumeanta čilge iešguđet birrasiid deháleamoš vásáhusaid, ja gii guđege bálvalusasuorggis sáhtášii bagadit. 4.3 Alit oahppu ja dutkan Finnmárkku allaskuvllas ja Romssa universitehtas lea erenoamáš ovddasvástádus lágidit oahpu, mas lea máŋggakultuvrralaš profiila. Finnmárkku allaskuvla oahpahišgođii jagiin 1995 ja 1998 sámegielat luohkkái buohccedivššároahpu Guovdageainnus. Buohccedivššáriid lávdaduvvon oahpu njuolggadusat leat dál rievdaduvvon, nu ahte allaskuvllat geatnegahttojit vuoruhit lávdafálaldagaid daidda gielddaide, main váilot eanemus bargit. Čakčat 2001 váldojit 15 ođđa oahppi ohppui. Joavkkus leat vihtta oahppi Kárášjogas, vihtta oahppi Muosáhis ja vihtta Bearalvágis. Kárášjoga joavkkuin bargojuvvo daid vásáhusaid vuođul, mat leat čoggon Guovdageainnu sámegielat joavkkus, muhto joavku ii čohkkejuvvo árbevirolaš skuvladillái nu čielgasit go Guovdageainnu joavku. Sámediggi ja Sámi allaskuvla leat mielde mearrideamen eavttuid, maid mielde máŋggakultuvrralaš ádden, mas sámiid dilit erenoamážit deattuhuvvojit, heivehuvvo dearvvašvuođa- ja sosiálafágaid vuođđo- ja joatkkaohppui. Dat guoská Finnmárkku allaskuvlii ja eará allaskuvllaide gitta Mátta-Trøndelágii. Allaskuvllas sáhtášii leat seammá rolla maiddái máŋggakultuvrralaš áddejumi lassioahpu hárrái, maid gielddat, fylkkagielddat ja dearvvašvuođafitnodagat lágidit. Sámi dearvvašvuođa- ja sosiáladutkan Sámediggi, SDD ja Norgga dutkanráđđi ráhkadit bajit strategiija dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi dutkamii. Norgga dutkanráđđi lea guorahallan sámi dutkama. Maiddái ovttasbargu Suoma ja Ruoŧa sámedikkiin sáhttá leat áigeguovdil. Romssa universitehtas lea ovddasvástádus fuolahit sámegielas ja -kultuvrras universitehtafágain. Eaktuduvvo, ahte dat bargá lagaš ovttasbarggu allaskuvllaiguin, mat vástidit iešguđet fágaoahpus, Sámi allaskuvllain ja ollašuhtti dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa deháleamoš fágabirrasiiguin. Sámi fágabirrasat galget sáhttit konkretiseret ja ollašuhttit bajit dutkanstrategiija. Bargojoavku, masa oassálastet Romssa universitehta Sámi dutkamiid guovddáža ja servodatdálkkasdiehtaga ossodaga, ja Sámi doavttersearvvi ovddasteaddjit, lea guorahallan SDD ovddas, movt sámi dearvvašvuođa- ja sosiáladutkama doaimmaid galggašii lágidit boahtteáiggis. Doaimmaide gullá dutkan/dokumenteren, oahpahus ja muhtin muddui ovddidanbargu. Joavku evttohii ásahit servodatdálkkasdiehtaga ossodaga vuollái sámi dearvvašvuođa- ja sosiáladutkama ovttadaga, mii fysihkalaččat sajáiduvašii Kárášjohkii. Sámi dearvvašvuođadutkanguovddáš lea dál ásahuvvon nugo evttohuvvui sajáiduhttima ja čatnašuhttima dáfus. Guorahallama ovdánahttinplána stivre guovddáža viidásut ovddideami. Lea leamaš váttis bálkáhit olles virgái fágalaš hoavdda, gean gelbbolašvuohta livččii sávaldagaid mielde, ja danin doaibma lea juhkkojuvvon máŋgga olbmui lassivirgin. Dutkan lea vealtameahttun, juos ulbmil lea oažžut buoret mearridanvuođu. Sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja eallindilli lea váilevaččat dokumenterejuvvon, ja ođđaseamos dieđut váilot. Guovddážis leat dál plánemin dakkár dearvvašvuođa- ja eallindiliiskkadeami. Guovddáš, SDD ja Statens helseundersøkelser (SHUS; Stáhta dearvvašvuođaiskkadeamit) leat ságastallamin, movt dan sáhtášii bálddalastit nuppiin, juo plánejuvvon dearvvašvuođaiskkademiin. Eat velge dieđe, movt sápmelaččat vásihit ovttaskas 39 bálvalusaid. Danin livččii dehálaš oppalaččat kártet, makkár eavttut galget dievvat ovdalgo sámi geavaheaddjit vásihit seammá kvalitehta go eará dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid geavaheaddjit. Ovddidanbarggut, mat vuođđuduvvet dutkamii, sáhttet addit fylkkamánniide ja fylkkadoaktáriidda vuođu albmaláhkai bagadit gielddaid, fylkkagielddaid ja stáhtadoaimmaid. Maiddái universitehta dearvvašvuođa- ja sosiálafágaid oahpus dárbbašuvvo sámi kultuvrra ja sámi dearvvašvuođa- ja sosiáladiliid oahpahus, mii vuođđuduvvá dutkamii. Dutkama ja oahpu sáhttá geavahit maiddái rekruteremis erenoamážit sámi gelbbolašvuođa bálkkašemiin. Dutkanbohtosiid galgá gaskkustit sámi álbmogii, nu ahte sin návccat birget váttisvuođaideasetguin nanosmuvvet. Dutkanbohtosiid galgá gaskkustit hálddahusorgánaide, maidda dat gusket, ja sámi álbmogii, nu ahte bohtosiid sáhttá geavahit bálvalusain vai álbmot buorebut sáhttá gieđahallat váttisvuođaidis. Riikkaidgaskasaš ovttasbargu lea maid guovddážii mávssolaš doaibma, gč. 5. kapihttala. Lea buorre, jus guovddáš sáhttá bargat čavges ovttasbarggu klinihkalaš somáhtalaš ja psykiatralaš spesialistadoaimmaiguin, gč. osiid 3.4. ja 3.5. Doaimmat: 1. Ráđđehus áigu leat mielde váikkuheamen, ahte Finnmárkku allaskuvlla lávdaduvvon buohccedivššároahpus váldet vuhtii sámi perspektiivva, vaikko studeantajoavkkut sáhttetge leat iešguđet guovlluin. Sámi perspektiivva vuhtiiváldima dárbu ár vvoštallojuvvo dan oktavuođas, go studeanttaid váldet ohppui. 2. SDD áigu juolludit eanet ruđa Romssa universitehta sámi dear vvašvuođadutkanguovddážii, geahča guorahallama ovddidanplána. 3. SDD áigu ruhtadit sámi guovlluid dearvvašvuođa- ja eallindiliiskkadeami. Iskkadeapmi plánejuvvo ja čađahuvvo guovddáža olis, čavges ovttasbarggus Stáhta dear vvašvuođaiskkademiiguin/ođđa álbmotdearvvašvuođainstituhtain, mii ásahuvvo 01.01.02. 4.4 Vuođđo- ja joatkkaoahpu oahpahus sámi diliid birra Dearvvašvuođa- ja sosiálafágaid oahpus galgá boahtit ovdan diđolašvuohta das, ahte riikka gaskkamuš ja davimus osiid historjjálaš vuođđun lea máŋggakultuvrralaš variašuvdna. Erenoamážit dábálašdoavtterbálvalusas leat ovdamearkkat das, man dehálaš sámi geavaheaddjái lea dat, ahte dearvvašvuođabargit dovdet sámi diliid juoba juo vehášge. Lea navddehahtti, ahte livččii oppa ávkkálaš, juos vuođđooahpus válddášedje ovdan dakkár fáttáid servodatfágain dahje servodatdálkkasdieđalaš fágain. Dakkár doaimmat sáhtášedje leat dehálaš oassi Sámi dearvvašvuođadutkanguovddáža barggus. Dakkár oahpahusa galggašii sáhttit čađahit buot áigeguovdilis fágain ja buot viđa davimus fylkka allaskuvllain ja universitehtain, main fállet dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš vuođđooahpu, dárbbaškeahttá rievdadit rámmaplánaid. Sáhttá maid leat áigeguovdil sajáiduhttit vuođđooahpuid hárjehallija turnussajiid sámi guovlluide. Dat gáibida oahppoásahusaid ja dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi ovttasbarggu. SDD áigu ságastallagoahtit guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid stivrraiguin ja Gielddaid guovddášlihtuin dán birra ja eará áššiid birra, mat laktásit suorggi doaibma ja bargoaddiovddasvástádussii. Dihtolágan joatkkaoahpuin sáhttá leat áigeguovdil čiekŋudit fáttáid, erenoamážit servodatdálkkasdieđalaš spesialiseremis ja terapiijafágaid spesialiseremis. Máŋggakultuvrralaš áddema joatkkaoahppu, mas deattuhit báikkálaš dilálašvuođaid, lea buorre buot bargijoavkkuide, main lea oahppogelbbolašvuohta. Dakkár gelbbolašvuođain sáhttet ovttaskas bargit maid vuogáiduvvat deaivvadit geavaheaddjiiguin, geain lea sisafárrejeaddji ja báhtareaddji duogáš. 4.5 Joatkkaoahppu Stuora bargijoavkkut nugo veahkkedivššárat ja fuolahusbargit gazzet joatkkaoahpu. Fylkkagielddaid orgánat (oahppoossodagat jna.) dat mearridit makkár fálaldagaid fállet. Dearvvašvuođa- ja fuolahusbargiid 1998 2001 doaibmaplánas (Handlingsplan for helseog omsorgspersonell 1998 2001) namuhuvvon doaimmaid joatkima oktavuođas ráđđehus sávvá, ahte gielddat, fylkkagielddat ja guovlluid dearvvašvuođafitnodagat barggašedje ovttas stáhtain guovlludásis, ja meroštalašedje, makkár oahpu iešguđet bargijoavkkut dárbbašit. Ráđđehusa strategiija bargiid hárrái namuhuvvo dárkileappot jagi 2002 stáhtabušeahta oktavuođas. Viđa davimus fylkkas galggašii árvvoštallat oahppofálaldagaid ásaheami dakkár skuvllaid oktavuhtii, mat sajádagaset dáfus sáhtášedje geasuhit eanet sámi studeanttaid go dálá dilis. Stáhta sámi joatkkaskuvllas, mii lea Kárášjogas, lea dattetge juo dearvvašvuođa- ja sosiálafágaid fálaldat. Ovttasbarggut sámi giellaguovddážiiguin sáhttá ovddidit eanet oahpahanfálaldagaid, mat heivejit erenoamážit oahppiide, geain lea sámi kultuvrralaš identitehtta, ja geat hálidit nannet sámegielamáhtuset. Joatkkaskuvladási oahpus galggašii maid eanet deattuhit máŋggakultuvrralaš áddema. Sámi allaskuvla sáhtášii veahkehit joatkkaskuvllaid dainna. 4.6 Lassioahppu ja oaidnemeahttun gelbbolašvuođarájuid johtuibidjan Gielddain, main orrot sápmelaččat, lea iehčanas ovddasvástádus ovddidit bálvalusfálaldaga, mii lea heivehuvvon geavaheaddjiid gillii ja kultuvrii, ja dárbbu mielde vuoruhit olbmuid, geat máhttet sámegiela, go bálkáhit ođđa mielbargiid. Gielddaid dearvvašvuođabálvaluslága (lov om kommunehelsetjenesten) § 6-1 mielde lea buot gielddain geatnegasvuohta leat mielde lágideamen dearvvašvuođabargiid oahpahusa ja geavatlaš oahpaheami. Gielddain, main orrot muhtun veardde sápmelaččat, berre geatnegasvuohta čatnasit maiddái dasa, ahte fállojuvvo sámi giella ja kulturgelbbolašvuohta bargiide, geain dat váilu. Dan láhkai sáhttet gielddat deavdit dearvvašvuođabálvaluslága gáibádusa vealtameahttun dearvvašvuođaveahki hárrái. Máŋga ásahusa fállet sámegiela ja sámi kultuvrra oahpahusa. Sámegieloahpahusa fállet erenoamážit Porsáŋggu, Gáivuona, Divttasvuona ja Skániid sámi giellaguovddážiin, ja Deanu gieldda SEG-ossodatsearvvi olis. Gielddaid, fylkkagielddaid ja stáhta oahppodoaimmain galgá sámi oahppodárbbuin fuolahit seammá dásis eará áigumušaiguin. Vuođđojurddadásis galggašedje gielddat, fylkkagielddat ja stáhtadoaimmat áŋgiruššat oalle viidát oaččokeahttá sierra oahppodoarjagiid. Sámi allaskuvllas leat ráhkadan máŋggakultuvrralaš áddejumis ollislaš fálaldatkonseapta, maid sáhttá heivehit báikkálaččat. Doppe ráhkadit maiddái sullasaš konseapta, mii gieđahallá sámi historjjá ja servodatdiliid. Daid fálaldagaid galggašii sáhttit geavahit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid buot surggiin. Bargoaddi berre árvvoštallat, dárbbašuvvogo ođđa bargiid láidestanprográmma sámi dilálašvuođaide. Lea maiddái vealtameahttun, ahte bargoaddit diđoštit rollaset ja ožžot rievttes gelbbolašvuođa johtui rievttes sajis. Virgealmmuhusain galgá ohcat sámi gelbbolašvuođa, ja dain sáhttá maid fállat lassibálkká. Juos áigu oahppat sámegiela, lea mávssolaš dovdat sámi kultuvrra. Go bálkkašit sámegiela máhtu, loktejuvvo seammás geavadis maiddái gelbbolašvuohta sámi kultuvrras. Justisdepartemeanta lea ovdanbuktán, ahte sámilága vuođul sáhttá almmolaš virggiide oidit ohcciid, geain leat sámegiela máhttu, juos ohcciin muđui lea seammá dássi. Bargoaddi ferte čuovvulit, ahte gelbbolašvuohta duođaid geavahuvvo, ja plánet dábálaš bargiid ja dulkkaid bargolisttu nu ahte ossodagain livččii buoremus vejolaš sámi gelbbolašvuohta iešguđet áigge. Lea maid dehálaš, ahte ii váibat bearehaga daid, geain lea dakkár gelbbolašvuohta. Lea navddehahtti, ahte bargosajiin lea čiegus gelbbolašvuohta, danin go bargoaddi ii álo dieđe, máhttágo bargi sámegiela dahje leago sus sámiduogáš. Positiivvalaš guottut sámegiela ja -kultuvrra hárrái ja vejolaš ekonomalaš bálkká ásaheapmi sáhttet iktit gelbbolašvuođa. 4.7 Sámi bargiid rekruteren Sihke oahppo- ja dearvvašvuođaeiseválddit galget diđolaččat bargat dan buorrin, ahte sámit gaccašedje áigeguovdilis oahpu. Máŋgasii lea hui stuorra lávki fárret gávpogii, gos fállet universitehta dahje allaskuvlla oahpu. Juo joatkkaskuvlii sáhttá leat guhkes geográfalaš ja sosiálalaš gaska. Dearvvašvuođa- ja sosiálafágat leat dasa lassin vuolimusas nuorra gánddaid sávaldatlisttus. Dili sáhtášii buoridit teknologalaš infrastruktuvrrain, ja fállat gáiddusoahpahusa ja ovttaskas deaivvademiid oahpposajis. Máŋgasat sávvet maid njuovžilis čovdosiid oahppoovdáneami dáfus. Sáhtášii maid ásahit eanet sámegielat gáiddusluohkáid. Gielddat, fylkkagielddat ja stáhtadoaimmat galget maid leat mielde láhčimin dilálašvuođaid. Dat sáhtášedje ásahit stipeanddaid, mat eaktudit čatnaseami ruovttubáikái dihto áigái. Dat sáhtášedje maid viššaleappot čuovvulit báikegotti studeanttaid ja fállat daidda virggiid ruovttugielddas. Gielddat sáhtášedje álkit váldit čielgasa, guđe studeanttain lea sáhka. Ovttaskas joavkkuid hárrái sáhtášii leat áigeguovdil, ahte guovddášeiseválddit ásahivčče stipeanddaid, omd. veajuiduhttinfágaid oktavuođas. Sámi searvvit leat guhká bargan dan buorrin, ahte allaskuvllain ja universitehtain livčče sierra earresajit. Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta galgá dohkkehit sámi dahje eará sisaváldineriid. Dássážii leat ásahan oalle uhccán eriid, muhto erenoamážit dálkkasdiehtaga studeantasajit leat mearkkašan ollu Sis-Finnmárkku bálvalusfálaldahkii (eanemusat guokte studeantta Romssa ja Bergena dálkkasdiehtaga oahpus). Maiddái Hámmárfeastta buohccedivššároahpus ja Romssa allaskuvlla dearvvašvuođafágaoahpuin leat sámi studeantaearit, ja Oslo reseptáraohppui besset guovlluearis ovddimusat sámegielagat. Girko-, dutkan- ja oahppodepartemeanta mearridii čakčat 1999 oktasaš njuolggadusaid dan hárrái, makkár ortnegis váldet oahppiid universitehtaid ja allaskuvllaid vuođđooahpuide. Njuolggadusaid mielde sáhttá departemeanta mearridit eriid ee. čearddalaš duogáža vuođul, nu ahte sáhttá ee. sihkkarastit dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuid ollái studeanttaid, geain lea sámiduogáš. Ráđđehus áigu árvvoštallat dakkár eriid ásaheami eanet oahpuid/ oahppoásahusaid oktavuhtii, ja maiddái berrego vuoruhit sámegielat sápmelaččaid ovdal sámi studeanttaid, geat eai máhte sámegiela. Ráđđehus lea fuomášan, ahte ee. Sámediggi mielas sápmelaččain, geat eai máhte sámegiela, berre leat seamma vuoigatvuohta eriide. Dan galgá árvvoštallat dan ektui, man muddui sámegielgelbbolašvuohta dárbbašuvvo bálvalusain. 4.8 Informašuvdna- ja kommunikašuvdnateknologiija Informašuvdna- ja kommunikašuvdnateknologiija (IKT) fállá ođđa vejolašvuođaid ávkkástallat ja ovddidit sámi gelbbolašvuođa, vaikko geavaheaddjit livčče guhkkinge eret omd. Romssa ja Kárášjoga fágabirrasiin. Dasa sáhttá gullat ovdamearkka dihte: - Bargiid gáiddusbagadallan jietna/govvagaskkustemiin dálkkasdiehtaga divššu oktavuođas - Pasientagirjjiid, čujuhemiid, epikrisaid ja eará pasientadieđuid elektrovnnalaš sirdin - Geavaheaddji sáhttá gulahallat bargiiguin videooktavuođain dahje dábálaš telefonlinnjá bokte - Oahpahus/bagadeapmi oahpu oktavuođas ja dulkon seammá vugiin - Dieđuid ohcan/diehtobásat ja jorgalanbálvalusat interneahta bokte - Ságastallanjoavkkut ja dieđuidgaskkustanvuogádagat, mat vuođđuduvvet nehttii. Dat sáhttet leat ávkkálaččat sihke bargiide ja geavaheaddjiide/ lagašolbmuide, geat dárbbašit fágalaš doarjaga ja oktavuođa olbmuiguin, geat áddejit sin dilálašvuođa SDD lea ráhkadan dearvvašvuođasuorgái stáhta IT-doaibmaplána ("Si @!"). Dan čađaheapmi deattuhuvvo guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid eaiggátstivrema bokte. Dat fas váikkuha sakka gielddaid dearvvašvuođabálvalussii. Lea vuorddehahtti, ahte dakkár IT-čovdosiid geavahišgohtet áŋgirit boahttevaš jagiid, nu ahte hui ollugiin dearvvašvuođasuorggis leat boahtteáiggis dárbbašlaš teknihkalaš vuođđobiergasat ja dađistaga maiddái geavahangelbbolašvuohta, mainna fuolahit iežaset ja sámi geavaheaddjiid dárbbuin dikšundilálašvuođas. Lea dehálaš deattuhit, ahte IKT ii šatta goassege seammáárvosažžan go persovnnalaš njuolggooktavuohta, dalle go dat lea dehálaš dikšuma dáfus. Erenoamážit mánáidpsykiatriijas lea pasientadikšun (háleštanterapiija) doaibman videostudio bokte. Máŋgii sáhttá ulbmiliid dáfus leat buoremus doallat gáidduskonsultašuvnnaid nu ahte báikkálaš bargit leat geavaheaddji luhtte, ja čuvvot konsultašuvnna ja ohppet das ođđa áššiid. Máŋgga spesialistabálvalusas gullá dakkár áŋgiruššan našunála gelbbolašvuođadoaimmaid rámmaid siskkobeallái, nugo omd. Mánáid ja nuoraid psykiatralaš poliklinihkas (MNP) Kárášjogas. Dat gullá nappo fágabargiid dábálaš bargui. Juos bargiin dahje bargosajiin eai leat dakkár geatnegasvuođat, sáhttá ulbmiliid dáfus leat buorre ásahit eaktodáhtolaš fáktaortnega, mii gusto dábálaš kántoráigái, ja mas sámi fágabargiiguin sáhttá váldit oktavuođa, juos dearvvašvuođa- ja sosiálabargit eai oro gulahallamin geavaheaddjiin. Sullasaš kollegiála fágadoarjaga sáhttá viiddidit, nu ahte dat gusto olles álbmogii vai sámi gelbbolašvuođa sáhttá normaliseret fágalaš doarjjadoaibman riikkaviidosaš elektrovnnalaš dearvvašvuođafierpmis, nugo máŋga earáge doarjjadoaimma. Dakkár vuogádat eaktuda, ahte sihke das, gii dárbbaša ja das, gii fállá gelbbolašvuođa, lea vejolašvuohta geavahit videostudio dahje dihtora, mas leat sullasaš rusttegat, ja ahte sis lea gelbbolašvuohta dan geavahit. Dađistaga go dearvvašvuođafierpmádat viidána, geahppána ráddjehusa mearkkašupmi. Davvidearvvašvuođaguovllus leat ásahan dearvvašvuođafierpmádaga jođihanorganisašuvnna, man doaibma lea maid oahpahit geavahit IT-rusttegiid. Fágaolbmuid vátnivuohta sáhttá váttásmahttit ortnega čađaheami sakka. Danin lea mávssolaš realisttalaččat guorahallat, man viiddisin dakkár fálaldagaid sáhttá fállat. 5.1 Bálvalusaid ovdánahttin riikkarájáid rastá Sámi álbmoga dáfus sáhttá leat heivvolaš, ahte dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi sámi fágabargit barget goappáge bealde riikkarájá. Kárášjoga spesialistadoavtterguovddážii bohtet juo muhtin buohccit Suomas. Jus lea kapasitehta, háliida guovddáža jođiheaddji johtit Davvi-Supmii ja vejolaččat maid Davvi-Ruŧŧii doaimmainis. Ruoŧa ja Suoma bealde lea uhccán sámi fágaáššedovdamuš, ja rádjáguovlluid sápmelaččaid mátki iežas riikka spesialistabálvalusaid lusa sáhttá leat guhkki. Sullasaš ovttasbargu Norgga ja Ruoŧa gaskka sáhttá leat áigeguovdil maid mátta ja julevsámeguovlluin. Dat lea oppalaččat davviriikkaid ovttasbargovuoiŋŋa mielde ja boahtteáiggi davviriikkaid sámekonvenšuvnna mielde erenoamážit, jus Norga, Suopma ja Ruošša dahket ovttasbarggu rádjáguovlluid olbmuid bálvalusaid hárrái. Dat ii vealttakeahttá gáibit ruhtajuolludemiid. Johtti bargit fertejit dattetge beassat geavahit máksomeriid ja eará bálkáhanvuogádagaid, mat gustojit iešguđet riikii. Geahčakeahttá dasa, ollašuvvágo dakkár johttibálvalus dahje guossebuohcciortnet, sávvet gelbbolašvuođa ovddideapmái fierpmádatovttasbarggu, masa gullet oahppu, hospiteren ja elektrovnnalaš dearvvašvuođafierpmádaga gelbbolašvuođagaskkusteapmi (videokonferánssat, telemedisiidna, sámi fágamateriála jna.). 5.2 álgoálbmotdearvvašvuođaovttasbargu Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnna (WHO) olis WHO lea maŋimuš jagiid čalmmustahttán álgoálbmogiid dearvvašvuođa. Máŋgga riikka álgoálbmogat orrot dearvvašvuođa- ja eallindili dáfus dohkkemeahttun dilis. álgoálbmogiid váldoássanguovlluin váilot dearvvašvuođabálvalusat oalát dahje dat leat váilevaččat. Máŋgga riikka dálá váttisvuođat bohciidit guhkes historjjás, man olis álgoálbmogiid eallinvuohki ja vuoigatvuođat luondduriggodagaide leat badjelgehččon. Dattetge leat máŋgga riikka eiseválddit morihišgoahtán oaidnit, ahte buoret dearvvašvuođabálvalusat ja eallineavttut dárbbašuvvojit. Vaikko eiseválddit muhtin muddui livččege miehtemielalaččat, sis sáhttá váilut máhttu álgoálbmogiid dearvvašvuođadilis, sin dárbbuin ja das mo bálvalusfálaldaga realisttalaččat sáhtášii ásahit ja heivehit. WHO deattuha danin gelbbolašvuođa huksema ja dokumentašuvnna, ja sávvá riikkaidgaskasaš ovttasbarggu ja vásáhusaid gaskkusteami. Norga lea okta dain riikkain, mat jođihit dán barggu, ráđđehus ja Sámediggi barget dainna ovttas. Dássážii lea bargui gullan eanašin politihkalaš doarjun, muhto Sámi dearvvašvuođadutkanguovddáš oassálastigoahtá vehážiid vehážiid dutkan- ja dokumentašuvdnaovttasbargui. Erenoamážit guovlluguovdasaš ovttasbargu Davvi-Kalohtas lea áigeguovdil. Norga áigu maid ráhkadettiinis árvalusaid, maiguin buoridit máilmmi dearvvašvuođaraportta ráhkadusa, ovddidit indikáhtoriid maiguin mihtidit álgoálbmogiid dili. 5. RIIKKAIDGASKASAš OVTTASBARGU Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta čuovvuluvvo juohke jagi stáhtusraporttain, mas buktojuvvojit ovdan iešguđet departemeanttaid ja Sámedikki doaimmat. Raporttat geigejuvvojit dan oktavuođas, go departemeanttat buktet jahkásaš mearkkašumiideaset Sámedikki doaimmaid hárrái. Sámediggi fas buktá čoahkkáigeasu jagi geahččalandoaimmaid vásáhuskonfereanssain. SDD:s lea bajimuš ovddasvástádus doaimmaid koordineremis ja čađaheames. Ovttaárvosaš bálvalusaid ulbmil lea vuođđun dan barggu árvvoštallamii, maid SDD dahká sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovdii. SDD ja Sámediggi lágidit árvvoštallama ovttas. árvvoštallama čađaha olggobeale fágabiras, mii árvvoštallá maiddái Sámedikki olis čađahuvvon geahččalandoaimmaid. árvvoštallan dahkkojuvvo jagi 2002 álgogeahčen. árvvoštallama maŋŋá SDD dárkkista doarjumiid, mat hábmejuvvojit 2003-2005 áigodaga plánain. Sámedikki hálddahusa nannen, dearvvašvuođa- ja eallindiliiskkadeami ruhtadeapmi ja Sámi dearvvašvuođadutkanguovddáža doaimmaid viiddideapmi váldojit ovdan 2002 bušeahta oktavuođas. Sámi allaskuvlla dulkaoahpu álggaheapmi váldo ovdan 2003 stáhtabušeahtas. Doaibmaplána doaimmaide, mat ruhtaduvvojit stáhtabušeahtas, rehkenasto 2002 bušeahta lassin vel 7 miljovnna ruvnnu jahkái, go buot doaimmat leat jođus. Doaimmain, maidda ii leat biddjon áigemearri, vuoruhuvvojit erenoamážit dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi dulkaoahppu ja sámi diehtojuohkinbálvalus. Juo dohkkehuvvon dahje plánejuvvon doaimmat, nugo mielladearvvašvuođafuolahusa buorideapmi, bohtet lassin, eaige dat leat mielde goluid rehkenastimis. Strategiija, mii plánas čilgejuvvo, geatnegahttá guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid ja eará stáhtaásahusaid, ja dat váldojuvvo ovdan daid stivrendialogas. Dat máksá, ahte das šaddet golut, maid fitnodagat ja eará stáhtaásahusat fertejit gokčat bušeahtaineaset. Departemeanta árvvoštallá prográmmastivrra ásaheami, mii álggahivččii stáhta spesialistadearvvašvuođabálvalusa doaimmaid hálddahuslaš oktavuođas Helse Nordain ja Helse Midt-Norgiin. Muđui galget gielddat ja fylkkagielddat váldit vuhtii plánas namuhuvvon ávžžuhusaid vuoruhemiineaset. Ráđđehus áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ságastallagoahtit Gielddaid guovddášlihtuin, mo plána doaimmat ja áigumušat ollašuhttojit báikkálaččat. Bearráigeahččodoaimmat, maid fylkkadoaktárat ja fylkkamánnit čađahit, namuhuvvojit dáid virgesajiid juolludanreivviin. 6. HáLDDAHUSLAš JA EKONOMALAš čUOVVUMUšAT 44 2. kapihtal Hálddahusdásiid bálddalastin geográfalaš rájáid rastá 1. SDD áigu ruhtadit Sámedikki hálddahussii fásta virggi, mii bargá aiddo dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi čuovvulemiin, nu ahte Sámediggi ovddida ain rollas, masa gullá sámepolitihkalaš eavttuid buktin dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis. 2. SDD áigu doarjut iešguđet hálddašandásiid ovttasbarggu ja bálddalastima geográfalaš rájáid rastá, mii ovddida sámi álbmoga dili. Riikkaviidosaš diehtojuohkindoaimmat 1. Sosiála ja dearvvašvuođadepartemeanta áigu ruhtadit dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi riikkaviidosaš sámi diehtojuohkinbálvalusa. Sámediggi jođiha bálvalusa, man ulbmil lea juohkit sáme- ja dárogillii dieđuid olbmuide, fágabargiide ja suorggi hálddahusaide. Bálvalus galgá juohkit dieđuid sámi dilálašvuođain, sámi geavaheaddjiid heiveheami dárbbuin, sin vuoigatvuođain, ja gaskkustit oktavuođaid sámi fágabargiide. 2. SDD áigu nannet lágaid, njuolggadusaid ja eará diehtomateriála jorgalanbarggu. Ođđa lágat galget jorgaluvvot sámegillii. 3. Dearvvašvuođafitnodagain ja eará stáhta ásahusain lea ovddasvástádus bidjat doarvái ruđaid geavaheaddjiid diehtomateriála jorgalahttimii sámegillii. Dulkonbálvalus 1. SDD ja GOD (girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta) áigot ovttas ruhtadit Sámi allaskuvlla dulkonoahpu. 2. Sámi allaskuvla láhčá diliid dulkoma joatkkaohppofálaldahkii, mii oaivvilduvvo olbmuide, geat dovdet dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi, ja maiddái MBD ovddasvástádussuorggi. Ovddidanbarggu ruhtada SDD. 3. Ráđđehus johttáha dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi virgenjuolggadusaid ovddideami ovttasráđiid áigeguovdilis fágabirrasiiguin ja hálddašanorgánaiguin. 4. SDD áigu dahkat álgaga dasa ahte sámi giellalága hálddašanguovllu gielddat ja fylkkagielddat ráhkadit rutiinnaid dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid dulkomii. Guovlluid dearvvašvuođafitnodagain gáibiduvvojit dakkár rutiinnat. 5. SDD áigu dahkat álgaga dasa, ahte skoviide, maiguin sáddejit geavaheaddjiid dikšui dahje iskkademiide, lasihit gažaldaga dulkoma birra. 6. Helse Nord ja sámi giellalága hálddašanguovllu gielddat ja fylkkagielddat berrejit ásahit fásta dulkaveaga, kánske ovttasbarggus nubbi nuppiin, nu ahte dat sáhttet deavdit giellalága geatnegasvuođaid. Dulkkaid fáhtema sáhtášii álkidahttit dán guovllu olggobealdege ođđa teknihkalaš čovdosiiguin. Geahččoeiseválddiid rolla 1. SDD áigu hálddahusstivremiin fuolahit, ahte fylkkadoaktárat ja fylkkamánnit lágidit bargiidoahpahandoaimmaid, maiguin fuolahit geavaheaddjiid dárbbus gulahallat sámegillii. 2. SDD áigu nannet fylkkadoaktáriid gelbbolašvuođa sámi geavaheaddjiid ja sámegiela hárrái. Departemeanta áigu leat dialogas fylkkamánniiguin ja fylkkadoaktáriiguin ja ovddidit gozihanmetodihka daid áššiid hárrái, mat gusket sámi geavaheaddjiide. 3. kapihtal Dearvvašvuođastašuvdna ja skuvladearvvašvuođabálvalus 1. Dearvvašvuođastašuvdna ja skuvladearvvašvuođabálvalusa nannemis berrejit gielddat deattuhit heiveheami báikkálaš dárbbuid mielde, sihke resurssaid ja gelbbolašvuođa dáfus. 2. Gielddat berrejit sihkkarastit, ahte dearvvašvuođastašuvnnain ja skuvladearvvašvuođabálvalusas leat bagadallama vuođđun dieđut ja máhttu sámikultuvrra birra, dan birra movt lea bajásšaddat DOAIMMAT 45 kultuvrraid gealdagasas, ja identitehta ovdáneami birra. SDD lea namuhan dan gielddaide sáddejuvvon johtočállagis. 3. Gielddat berrejit dearvvašvuođastašuvnnain ja skuvladearvvašvuođabálvalusain deattuhit mánáid ja nuoraid váttisvuođaid ovddalgihtii eastadeami ja psykososiálabarggu mánáid ja nuoraid várás. Danin berre ásahit virggiid dakkár bargiide, geain lea gelbbolašvuohta dakkár problematihkas. Galgá maid deattuhit bargovugiid, mat rasttildit fágaid ja ossodagaid rájáid. 4. SDD áigu ávžžuhit fállat sáminuoraide skuvladearvvašvuođabálvalusa lassin nuoraid dearvvašvuođastašuvnna. Gielddaid plánat mánáid ja nuoraid ovdii Mánáidja bearašdepartemeanta ja Sámediggi áigot jagi 2001 áigge almmustahttit gihppaga, mas lea geahčastat sámi mánáid ja nuoraid sierra fálaldagaide. Sierra gielddaid ovdamearkkat galget movttiidahttit nuppiid gielddaid áŋgiruššat garraseappot sámi mánáid ja nuoraid ovdii. Gihpa gieđahallá maid vuoigatvuođaid, maid vuođđun leat lágat ja konvenšuvnnat, ovdamearkkaid gielddaid plánain sámi mánáid ja nuoraid buorrin ovttas singuin, ja dasto ovdamearkkaid fálaldagain, mat addojit dearvvašvuođastašuvnnain ja mánáidgárddiin juo dan rájes go mánát leat uhcit, skuvlaja asttuáigefálaldagain, gitta nuoraide, geat leat oahpus, ja ovdamearkkaid nuoraiddiehtojuohkimis ja vejolašvuođain davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbargui. Mánáidáittardeaddji Mánáidja bearašdepartemeanta sihkkarastá, ahte Mánáidáittardeaddji oažžu sámegiela ja sámi kultuvrra gelbbolašvuođa. Mánáidsuodjalus 1. MBD juolluda váldooasi doarjagiin, maid ulbmil lea loktet mánáidsuodjalusa máŋggakultuvrralaš gelbbolašvuođa, doaibmadoarjjan Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa ovddidanguovddážii Guovddáš dutká vuosttažettiin mánáidsuodjalusa oktavuođaid máŋggakultuvrralaš Davvi-Norggain, ja váldodeaddu lea sámi mánáidsuodjalusas, mánáidsuodjalusa oktavuođas bearrašiiguin ja mánáiguin, ja Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa ásahusja organisašuvdnaovddideames. Guovddáš lea ásahan fierpmádatforuma, man bokte lonuhallet vásáhusaid ja maiddái bagadit mánáidsuodjalusbargiid. 2. MBD áigu bidjat ruđaid ovttaskas ovddidanprošeavttaide, maid ulbmil lea ovttastahttit kulturdieđuid mánáidsuodjalussii, ja/dahje ovddidanprošeavttaide, maiguin galgá ovdánahttit ja geahččalit metodaid, mat vuhtiiváldet sámikultuvrra. 3. Daid vásáhusaid vuođul, mat leat čoagganan gelbbolašvuođa geahčastaga geavahusas, Mánáidja bearašdepartemeanta áigu árvvoštallat, dárbbašago vuođđudit eará ortnegiid, maiguin sáhttá gokčat dieđuid gaskkusteami, ja oaivadeami ja veahki dárbbu. Gielddaidgaskasaš ovttasbargguin sáhttet eanet gielddat dovdagoahtit ja geavahišgoahtit sámi kulturaspeavtta mánáidsuodjalusbarggus, ja loktet fágalaš barggu dási. Ovttasbargu sáhttá váikkuhit dasa ahte atnet stuorát ávkki gelbbolašvuođas ja kapasitehtas, ja ahte gielddat/guovllut doalahit fágabargiideaset. Ovttasbargui galget oassálastit maiddái gielddat, mat leat sámi guovddášguovlluid dahje sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. 4. MBD áigu searválagaid Sámedikkiin, ovttaskas oahppoásahusaiguin ja earáiguin geahččat lagabut movt mánáidsuodjalusa sámegielja kulturgelbbolašvuođa sáhtášii nannet ja ovddidit. Dan oassin galgá ee. guorahallat movt sáhttá movttidahttit eanet sápmelaččaid váldit sosiálafágaoahpu, movt galgá rekruteret ja doallat bargiid, geain lea sámegielja kulturgelbbolašvuohta ja movt sáhttá loktet mánáidsuodjalusa eará bargiid kultur- ja giellagelbbolašvuođa. 5. MBD áigu jorgalahttit buot bagadusmateriála/ fáddágihppagiid, mat leat čállojuvvon váhnemiid bagadallanprográmma (Program for foreldreveiledning) olis. Materiála lea čállojuvvon váhnemiidda ja dearvvašvuođastašuvnnaid atnui, mat galget doarjut váhnemiid fuolahanja bajásgeassinrollas. 6. Fágaolbmuid kárten čájeha, ahte fylkkalávdegottiin sosiála áššiid dáfus leat uhccán áššedovdi miellahtut, geain lea sihke mánáidsuodjalangelbbolašvuohta ja sámegiela ja/dahje sámi kultuvrra gelbbolašvuohta. Mánáidja bearašdepartemeanta áigu bálkáhit eanet áššedovdiid, geain lea sámegiela ja/dahje sámi kultuvrra gelbbolašvuohta. Bearašsuodjalus MBD áigu jagi 2002 čađahit doaimmaid, mat bohtet ovdan bearašsuodjaleami gelbbolašvuođaplánas, mii almmustuvvá čakčat 2001. Dasa gullá ee. joatkka ja lassioahpu ovddideapmi bálvalusaid fágadárbbuid ektui, buoret gelbbolašvuohta bearašsuodjalusa rolla hárrái mánáid ja nuoraid problemaláhttema 46 eastadanbargguin ja buoret gelbbolašvuohta eará almmolaš bálvalusaid hárrái ja oktavuohta daiguin, sihke gielddain, fylkkagielddain ja eaktodáhtolaš dásis. Sihke dakkár nannen ja bearašsuodjalusa bálddalastin dárbbašuvvo. Kárášjoga bearašsuodjaluskantuvrras berre leat guovddášrolla sápmelaččaid bearašsuodjalusfálaldaga gelbbolašvuođa loktemis. Dábálašdoavtterbálvalus ja fástadoavtterortnet sámi álbmoga várás SDD áigu joatkit ortnega, mas fylkkadoaktárat bagadit hárjehallidoaktáriid, ja áigu maid doalahit dábálašdoaktáriid vejolašvuođa oažžut doarjaga sámegiela oahppui. Somáhtalaš spesialistabálvalusat 1. SDD áigu deattuhit sámi álbmoga dárbbuid guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid eaiggátstivremis. 2. SDD áigu váikkuhit dasa, ahte Helse Nord ain ovddida Romssa guovllubuohcceviesu Sámi ossodaga ja Finnmárkku buohcceviesuid gelbbolašvuođaloktendoaimmaid. Vásáhusaid berre gaskkustit eará ásahusaide. 3. SDD áigu ovttasbargat Sámedikkiin, Helse Nordiin ja gelbbolaš dutkanbirrasiiguin, ja čađahit viiddis sámi pasientaiskkadeami. Doaimmat dakkár olbmuid buorrin, geain leat miellaváttut 1. Helse Nord ovddida Kárášjoga MNP ja Leavnnja DPS -ásahusaid našunála gelbbolašvuođaguovddážin, mat fuolahit sápmelaččaid mielladearvvašvuođasuodjalusas. Dan láhkai dat ožžot ee. eanet fágavirggiid, rávesolbmuid fáhkkapsykiatriija dikšunfálaldaga ja bearašossodaga. áŋgiruššat maid eará fylkkaid gielddaid ja spesialistaásahusaid bagademiin ja hospiteremiin. Lea maid áigeguovdil ásahit eará fylkkaide/ásahusaide virggiid, mat sáhttet doaibmat "satellihttan" gelbbolašvuođadoaimmas. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta lea bidjan eanemusat 20 miljovnna kruvnno doaibmagoluide, mat šaddet dán ulbmila ollašuhttimis. 2. Gielddat ja eará fylkkat sáhttet ruhtadit eará doaimmaideaset sámi álbmoga várás mielladearvvašvuođa ovddidanplána ruđaid báikkálaš vuoruhemiin. Departemeanta áigu ávžžuhit erenoamážit Helse Norda nannet sámi dulkabálvalusa, mii lea Romssa buohcceviesu oktavuođas, ja ásahit dulkonbálvalusa Narviikka buohcceviesu ja Nordlándda psykiatriijabuohcceviesu (Nordland Psykiatriske Sykehus) oktavuhtii, Budejjui. 3. Helse Nord álggaha sámi psykiatriija guhkes áiggi ovddidanbarggu Romssa guovllubuohcceviesu, Finnmárkku ja Romssa psykiatriija dutkanguovddáža ja našunála gelbbolašvuođabása olis. Veajuiduhttindoaimmat sámi álbmoga várás 1. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta áigu Helse Nord ja Helse Midt-Norge eaiggátstivrejumi bokte čuovvut sámi álbmoga veajuiduhttinfálaldaga. Erenoamážit Kárášjoga spesialistadoavtterguovddáš, Girkonjárgga buohcceviessu, sámi hálddašanguovllu gielddat ja Finnmárkku lášmmodahttinguovddáš, mii lea álttás, galget ovttasbargat dan hárrái, movt sámi geavaheaddjiid dárbbuid buoremus lági mielde gokčat. 2. Sosiála ja dearvvašvuođadepartemeanta áigu ovttas Helse Nordain ja Sámedikkiin ovddidit sámigelbbolašvuođa Sonjatun dearvvašvuođaguovddáža gáldnanvigi divššu oktavuođas. 3. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta áigu bargat dan ovdii ahte šaddet eanet sámegielat spesiálapedagogiijabargit, omd. logopedat. árvvoštallat sámistudeanttaid eriid ásaheami veajuiduhttinfágaide. Dikšunja fuolahusbálvalusat 1. Gielddat berrejit láhčit diliid nu ahte sámi boarrásat ja doaibmahehttejuvvon sápmelaččat sáhttet, nu guhká go vejolaš, orrut ruovttus, ja ahte sin bálvalit moadde olbmo. 2. Gielddat berrejit vuoruhit sámegielat bargiid sámegielat geavaheaddjiide, erenoamážit seniila ja doaibmahehttejuvvon klienttaide, geain leat gulahallanváttisvuođat. 3. Gielddat berrejit viggat dasa ahte sámi geavaheaddjiin livččii fásta oktavuođaolmmoš sihke ásahusain ja ruovttobálvalusain. 4. Gielda berre ovddidit sámi gárvodeami, málestanvieruid, čiŋaheami ja eará sámidoaimmaid, mat dahket ahte klienttat loktet ássanásahusas. ássanásahusaid arkitektonalaš hábmema ja bálvalusaid sisdoalu vuođđun galgá leat sámi geavaheaddjioaidnu ja báikkálaš huksenvierut. 5. Gielddat sáhttet ovddidit sámi geavaheaddjiid dili boarrásiidfuolahusa doaibmaplánaruđaiguin (ja mielladearvvašvuođa buoridanplánaruđaiguin). SDD lea sádden fylkkamánniide, fylkkadoaktáriidda ja gielddaide dan guovllus, masa Sámi ealáhusfoanda juolluda ruđaid, johtočállaga I-15/2000, mas dat dohkkehii ahte boarrásiidplánii merkejuvvon ruđaid, maid juolludit gielddaide, sáhttá geavahit sihke doaimmaheapmái/ oahppodoaimmaide ja huksemiidda, nu ahte viesut devdet sápmelaččaid dárbbuid. Juos dárbbaša eanet ruđa ráhkadit ollislaš boarrásiidfuolahusa, mas lea sámi profiila, de ferte dan ovdanbuktit fylkkamánnii. Fylkkamánnit sáhttet dan várás juolludit ruđaid sierra árvvoštallama vuođul (skjønnsmidler). Gielddat galggašedje atnit sámegielja kulturoahpu prográmman, mii bistá seammá áigodaga go boarrásiidfuolahusa viiddidanplánage. 6. Kárášjoga gielda ja Oslo universitehta prošeaktanjunuš ovddidit viidáseappot báikkálaš oahpahusbuohcciidviesu, nu ahte dat šaddá guovddážin, mainna ovddidit sámigelbbolašvuođa, ja gaskkustit dan dikšunja fuolahussuorgái. 7. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta áigu bargat dan ovdii ahte heivehit spesiálapedagogalaš veahkkeneavvuid sámi geavaheaddjiide. Heiveheami ovddidit ovttas Sámedikkiin ja DavviNorgga spesiálapedagogalaš birrasiiguin, stáhta spesiálapedagogalaš doarjjavuogádagain ja Læringssenteret:iin. 8. Go sápmelaččat ohcet fuolahanbálkká lagaš olbmuideaset dikšumii, de galgá gielda juolludeamis váldit vuhtii, váilugo bálvalusain giella ja kulturgelbbolašvuohta. 9. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta áigu ovttas sámedikkiin ja gielddaiguin juohkit eanet dieđuid boarrásiidda, doaibmahehttejuvvon olbmuide ja sin lagaš olbmuide, erenoamážit ahkedemenssa birra. Oppalaš dearvvašvuođaáššiid birra berrešii muitalit njálmmálaččat, dahje video vehkiin. Bátnedearvvašvuođabálvalus Sámi guovlluid bátnedearvvašvuođabargit galget beassat ohcat fylkkadoaktáris/fylkkamánnis doarjaga sámegiela ja sámi kultuvrra oahppui. Sámi guovlluid eallineavttut Galgá bidjat johtui dutkama sámiid eallineavttuid ja dearvvašvuođa birra. Galgá vuoruhit prošeavttaid, main lea sohkabealleperspektiiva. SDD sihkkarastá dakkár dutkama ruhtadeami juolludemiin, mii addo Kárášjoga Sámi dearvvašvuođadutkanguovddážii, gč. kap. 4.3. SDD áigu movttiidahttit ja doarjut stuorra prošeavttaid Norgga dutkanráđi iešguđet prográmmasurggiin, mat laktásit dearvvašvuhtii, eallindillái ja sámi nissoniid dásseárvogažaldagaide. Olgobiras ja bargobiras SDD áigu fuolahit, ahte sihke davvija máttasámiguovlluin juhket dieđuid suonjardeami ja eará birasáitagiid birra. 4. kapihtal Gelbbolašvuođa lokten ja lávdadeapmi 1. SDD áigu ruhtadit fierpmádatdoaimmaid ja vásáhuslonuhallama sámi ámmátorganisašuvnnain, ja daid gaskka. Lea vuogálaš, ahte Sámediggi hálddaša dáid ruđaid. Vásáhusaid galgá gaskkustit maiddái politihkalaš dássái ja gielddaid, fylkkagielddaid ja dearvvašvuođafitnodagaid hálddahusjođiheaddjiide. 2. SDD lea diŋgon Sámi dearvvašvuođadutkanguovddážis oppalaš gova dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi dálá sámigelbbolašvuođas. Dokumeanta čilge iešguđet birrasiid deháleamoš vásáhusaid, ja gii guđege bálvalusasuorggis sáhtášii bagadit. Alit oahppu ja dutkan 1. Ráđđehus áigu leat mielde váikkuheamen, ahte Finnmárkku allaskuvlla lávdaduvvon buohccedivššároahpus váldet vuhtii sámi perspektiivva, vaikko studeantajoavkkut sáhttetge leat iešguđet guovlluin. Sámi perspektiivva vuhtiiváldima dárbu árvvoštallojuvvo dan oktavuođas, go studeanttaid váldet oahppui. 2. Ráđđehus áigu juolludit eanet ruđa Romssa universitehta sámi dearvvašvuođadutkanguovddážii, geahča guorahallama ovddidanplána. 3. SDD áigu ruhtadit sámi guovlluid dearvvašvuođa- ja eallindiliiskkadeami. Iskkadeapmi plánejuvvo ja čađahuvvo guovddáža olis, čavges ovttasbarggus Stáhta dearvvašvuođaiskkademiiguin/ođđa álbmotdearvvašvuođainstituhtain, mii ásahuvvo