Evttohus.

Norgga-Ruoŧa Boazoguohtunkommišuvdna 1997. Sámegiel/Dárogiel gáhppálat.   Gárvvistuvvon miessemánu 2001. 82-995957-0-3.

 Sámegillii jorgalan: Rávdná Turi Henriksen.

 Kommišuvdna lea jagi 1997 cuoŋománu rájis bargan doaimmaiguin mat dasa ledje biddjon ja lea odne, čoahkkimis Helssegis, loahpahan barggu ovttajienalaš evttohusain. Evttohus lea čállojuvvon sámegillii, dárogillii ja ruoŧagillii. 

Helsset, cuoŋománu 27.beaivvi 2001. 

Pär Stenbäck Kommišuvnna jođiheaddji .

Ruoŧa áirasat:  Norgga áirasat: 

Kari Marklund Åshild Hauan (delegašuvdnajođiheaddji) (delegašuvdnajođiheaddji) Bengt Ekendahl Olav Mathis Eira Birgitta Hansson Ing-Lill Pavall Britt Sparrock Siri Vigmostad Per Mikael Utsi Ansgar Kosmo

Ruoŧabeali áššedovdi: Norggabeali áššedovdi: 

Bror Saitton . Ansgar Kosmo. Kenneth Broman.  Váldočálli Christer Ganelind . Ole K. Sara .

Ruoŧa čálli Karstein Bye.

Norgga čállit. Norgga ja Ruoŧa ráđđehusaide.

 Sápmelaččat ja giella 34 .

2.1.2 Sápmelaččat ovdal stáhtaid ásaheami 34.

2.1.3 Sápmelaččat Fennoskandias 15001900 34.

2.1.4 Ruoŧa ja Norgga sámit 38.

2.1.5 Sámiid dili histtorjjálaš bajilgovva 38.

2.1.6 Rádjerasttildeaddji boazodoalu historjá 42.

Guohtuneatnamiid atnu ja boazolohku 96.

3.3.2 áiddit 98.

3.3.3 Lobihis guođoheapmi ja guođohandivvadat 100.

3.3.4 Sierralobit 100.

3.3.5 Eananhálddašeapmi 100.

3.3.6 Ráfáidahtton guovllut. 100.

3.3.7 Boraspirehálddašeapmi 100

3.3.8 Bohccuid njuovvan ja vuovdin 102.

3.3.9 Ovttasbargu Ruoŧa ja Norgga boazodoallohálddašemiid gaskkas 102.

3.3.10 Det faste utvalg 102.

3.3.11 Loahppanamuheamit 102.

Romsa ja davit Norrbotten regiovdna 104.

4.1.2 Davit Nordlánda ja gaska ja lulit Norrbotten regiovdna 108

4.1.3 Helgelándda ja Västerbottena regiovdna 114.

4.1.4 Davvi-Trøndelága ja davágeaži Jämtlándda regiovdna 120.

4.1.5 Lulli Trøndelága ja lulágeaži Jämtlándda regiovdna 122 4.2 Konvenšuvdna evttohus 124 4.2.2 Mearkkašumit konvenšuvndnatekstii 134.

4.2.3 Evttohuvvon lávdegottiid mearrádusat 152 4.3.

Kommišuvnna evttohus konvenšuvdnaguovllušiehtadus 158.

4.3.1 Romssa ja Norrbottena davágeaži regiovdna 158.

4.3.2 Davágeaži Nordlánda ja gaska ja lulágeaži Norrbotten regiovdna 160.

4.3.3 Helgelánda ja Västerbotten regiovdna 166.

4.3.4 Davvi-Trøndelága ja davágeaži Jämtlándda regiovdna 170.

4.3.5 Lulli-Trøndelága ja lulágeaži Jämtlándda regiovdna 172

MIELDDUS 1. Fágalávdegotti rapporta..

Evttohus dovdit dahke. Fágalávdegoddi lei kommišuvnnas nammaduvvon siskkáldas áššeráhkkanahtti gaskaoapmin. Lassin dása lea kommišuvdna gulaskuddan máŋggain guoskevaš áššebeliin Norggas ja Ruoŧas, vuosttažettiin ságastallan daiguin sápmelaččaiguin geat dárbbašit dálvejagi ja geassejagi guohtuneatnamiid nuppi bealde riikaráji. Kommišuvdna maŋŋánii bargguin, dannego kommišuvnna vuosttaš jođiheaddji, ambassadevra Kjeld Mortensen, Danmárkkus, surgadis láhkái vádjolii eret barggu álggahettiin. Ministtar Pär Stenbäck, Suomas, nammaduvvui ođđa jođiheaddjin miessemánu 16.b.1998. Norgga ja Ruoŧa ráđđehusat mearridedje cuoŋománu 28. beaivvi 2000 guhkidit barggu loahpahanáigemeari cuoŋománu 30.beaivái 2001. Dan gaskka go kommišuvdna barggai, lotnahuvai kommišuvnna čoahkáidupmi čuovvovaččat: Juovlamánu 1998 čovdojuvvui stádaráđđi Björn Rosengren dán doaimmas miellahttun ja jođiheaddjin boazoguohtunkommišuvnna ruoŧabeali áirrasgottis. Eananhearrá Kari Marklund nammaduvvui ođđa miellahttun ja áirrasgotti jođiheaddjin. Boazoguohtunkommišuvnna norggabeali áirrasgotti miellahttun nammaduvvui Siri Vigmostad miessemánu 1998 ja son bođii Ingrid Røstad sadjái. Miessemánu jagis 2000 nammaduvvui Ansgar Kosmo ođđa miellahttun norggabeali áirrasgoddái Ole K. Sara sadjái ja seammá áiggi nammaduvvui Karsten Bye čállin. Norgga ja Ruoŧa ráđđehusat mearridedje cuoŋománu 29.b 1997 ásahit oktasaš norgga-ruoŧa boazoguohtunkommišuvnna. Dán kommišuvnna bargun lei, nu movt ovddit kommišuvnnas 100 jagis, ovdandivvut ráđđehusaide dieđuid, mat bidjet vuođu ođđa norgga-ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdnii. Konvenšuvnnain galgá heivehit ja doarjut rádjerasttildeaddji boazodoalu. Kommišuvnna bargu sisttisdoallá čielga njuolggadusaid dasa maid galgá vuhtiiváldit, vai sámi eamiálbmoga kultuvrralaš ja ekonomalaš dárbbut fuolahuvvojit, oktan nana guoddevaš boazodoalu ekologalaš gáibádusaiguin. Kommišuvdna oaivvilda ulbmila deavdit buoremusat go evttoha ođastit ja rievdadit dálá rádjerasttildeaddji boazodoalu njuolggadusaid. Dasto evttohuvvoge dán raporttas konvenšuvdna ja dasa gullevaš šiehtadus. Konvenšuvdna iešalddis eaktuda ásahuvvot riikkaidgaskasaš ortnega, man kommišuvdna atná leat heivvolaš ja doaibmevaš hálddašanja riidočoavdinmállen. Dasa lassin evttoha kommišuvdna atnigoahtit soames ođđa doahpagiid maiguin buorebut nagoda čilget boazodoalu dárbbuid. Doahpagat leat oktasašdoallu (samdrift) ja rádjeguohtunguovlu. Šiehtadus sisttisdoallá dárkilis evttohusa movt guohtuneatnamiid sáhttá atnit ávkin goabbatbealde riikaráji. Kommišuvnna evttohusaid vuođđun lea guohtundilálašvuođaid ja luonddudilálašvuođaid vuđolaš čielggadeapmi, man fágalávdegotti áššeOvdasátni Kommišuvnna mandáhtta ja bargovuogit 1.1.1 Barggu vuođđu ja kommišuvnna namuheamit Barggu vuođđu Boazoguohtunkonvenšuvnna vuođul vuolláičálle Norgga ja Ruoŧa riikkat riikkaidgaskasaš šiehtadusa 29.04.1997 Oslos, ja áššiin lei ásahit ruoŧanorgga boazoguohtunkommišuvnna ja mearridit dasa mandáhta. Šiehtadus lea 2. mielddus. Šiehtadusa 2. artihkkala mielde galgá kommišuvdna čielggadit, iskkadit ja gávnnahit čuovvovaš beliid: a. čielggadat dárbbašit go dán guovtti riikka boazosápmelaččat, go dálá konvenšuvdna loahpahuvvo, ain boahtteáiggis boazoguohtumiid dan nuppi riikkas, dain guohtuneatnamiin, dehe muhtin eananosiin dain guohtuneatnamiin, mat dál leat konvenšuvdnaguovlun. b.nu guhkás go dárbbašuvvo iskkadit guohtumiid valljodaga ja doaibmadilálašvuođaid dáin fylkkain: Finnmárku, Romsa (ja dasa gullá maid Anjavuopmi) ja Nordlánda, ja maiddái Davvi-Trøndelága fylkka davimus oassi ja Norrbottena leanas, Västerbotten leana ja Jämtlándda davimus oassi. c.gávnnahit movt guohtunguovllut adnojit dáin guovlluin b) namuhuvvon guovlluin ja movt eatnamiid sáhttá buoremusat atnit ávkin nu ahte guhkit áigái addá vuođu doaimmahit nana guoddevaš boazodoalu ekologalaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat. d.namuhuvvon c) iskkadeamis galgá Boazoguohtunkommišuvdna vuhtii váldit rievdama, mii boazodoalus lea dáhpáhuvvan konvenšuvnna doaibmaáigodagas. Boazoguohtunkommišuvdna galgá maiddái vuhtiiváldit servodaga eará beroštumiid ja eará ealáhusaid. Boazoguohtunkommišuvdna mearrida ieš mainnalágiin bargu dasto dahkkojuvvo. Kommišuvnna namuheamit mandáhttii A čuokkis Mii čilget 4.1 kapihttalis makkár dárbbut dán nuppi riikka boazodoalus leat boahtteáiggis ain atnit guohtuneatnamiid nuppi riikkas. Kommišuvdna lea nu guhkás go lei vejolaš vuhtiiváldán čearuid ja boazoorohagaid guohtuneatnamiid, ja dasto movt eatnamiid lea vejolaš geavahit, doaibmamálliid, gokko dárbbašuvvojit lunddolaš rájit, ja maiddái čearuid ja orohagaid iežaset sávaldagaid, mat gusket guohtuneatnamiidda nuppi riikkas. B čuokkis Mii čilget guohtumiid iskkadeami ja doaibmadilálašvuođaid 3. oasis. Kommišuvdna lea iskkadan guohtumiid ja doaibmadilálašvuođaid čuovvovaš guovlluin: davil leat mii ráddjen nu ahte álgu lei Romssa fylkkas ja Norrbottena leanas, ja lulil fas ráddjiimet nu ahte iskkaimet Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkain ja Dalarna leana davimus eananosiin. Kommišuvdna anii dárbbašlažžan iskkadit guohtumiid maiddái dakkár guovlluin mat eai lean mandáhtas. Dat mearkkaša ahte iskkaduvvui miehtá Davvi-Trøndelága, Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkain, ja dasto miehtá Jämtlándda ja Dalarna leana davimus eananosiin. Dáid guovlluid boazodoallit leat buktán ovdan ahte maiddái dáin guovlluin lea dárbu guođohit rastá riikarájiid. Kommišuvdna lea Norggabeali Eanandoallodepartementtain ja Ruoŧabeali Eanandoallodepartementtain ságastallan eahpeformálalaččat dan birra ahte viiddidit mandáhttaguovllu, ja goappaš riikkat leat mieđihan dasa. Kommišuvdna lea maiddái bivdojuvvon geahčadit oktasaš siidadoalu Østre-Namdal boazoorohaga ja Jiingevarie čearu gaskka, mat leat olggobealde dan guovllu mii čilgejuvvo dán barggu b-čuoggá vuolde. Nu leage kommišuvdna iskkadan juohke rádjeguovllu gos boazodoallu sáhtášii guođohit rastá riikarájiid. Raporttas ii leat Finnmárkku fylka namuhuvvon, dannego kommišuvdna lea, maŋŋil go lea gulaskuddan eiseválddiiguin ja organisašuvnnaiguin, gávnnahan ahte dán guovllus ii leat rádjerasttildeaddji boazodoallomálle áigeguovdil. 10 Evttohus čuokkis 3. kapihttalis čilge kommišuvdna mainnalágiin guohtuneatnamat adnojit dain guovlluin maid mii čilgiimet a ja b čuoggáin, ja mat leat dat eatnamat maid kommišuvdna lea iskkadan. Viidáseappot čielggasmahttá kommišuvdna kapihttalis 4.1 mainnalágiin iskkaduvvon guovllut galget sáhttit adnot nu ahte guhkit áigái šattašii ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš nana guoddevaš boazoealáhus. Kommišuvdna ovdandivvu evttohusa movt nuppi riikka guohtunguovlluid galgá guođohit. D čuokkis Kommišuvdna lea barggustis bivdán eará servodatja ealáhusberošteddjiid, geaid ođastuvvon konvenšuvdna sáhttá váikkuhit, cealkit áššái. Dáid beliid lea kommišuvdna iežas evttohusain vuhtiiváldán. Kapihttalis 3.3 válddáha kommišuvdna maiddái movt dálá konvenšuvdna lea váikkuhan Norgga ja Ruoŧa boazoealáhusa. Dasto lea kommišuvdna maiddái bargan gávnnahit boazoealáhusa ovdáneami dehe rievdamiid dálá konvenšuvnna áigodagas, dan bokte go doalai čoahkkimiid čearuiguin ja boazoorohagaiguin, ja organisašuvnnaiguin mat ovddastit boazodolliid ja boazoealáhusa. Eará bealit Kommišuvdna fuomášii dallego čielggadii, iskkadii ja gávnnahii dáid dilálašvuođaid maid birra čilgejuvvo ahte maiddái eará gažaldagat fertejit gávnnahuvvot ja iskkaduvvot, vai čielggadanbohtosa vuođđodieđut leat dohkálaččat. Mii ovdandoallat vuođđodieđuid mearkkašumi dasa movt riikkain lea vejolašvuohta oažžut áigái dakkár konvenšuvnna mii ovddida ovttasbarggu rastá riikarájiid, ja ovddida rádjerasttildeaddji boazodoalu ovttasbarggu. Kommišuvdna muitala kapihttalis 2.1 oanehaččat sápmelaččaid álbmogin ja muitala rádjerasttildeaddji boazodoalu historjjá. Kommišuvdna lea maiddái, ja dan birra gulat kapihttalis 2.2, iskkadan sámiid dili álbmotrievttálaš oaidninbealis. Norgga ja Ruoŧa boazodoallolágat, boazodoallopolitihkka ja boazodoallohálddašeapmi váikkuhit rádjerasttildeaddji boazodoalu. Kapihttalis 2.3 válddáha kommišuvdna oanehaččat erohusain mat leat, ja dasto mainnalágiin dát váikkuhit rádjerasttildeaddji boazodoalu. Kapihttalis 2.4 mii válddáhit boazoealáhusa ovdáneami jagiin 19721999, ja dan čájehit statestihkaiguin. Kapihttalis 4.2 evttoha kommišuvdna ođđa konvenšuvdnateavstta, daid dárbbuid mielde maid kommišuvdna atná ahte rádjerasttildeaddji boazodoallu dárbbaša nuppi riikkas. Kommišuvdna ovddida iežas oaivila das makkár mearrádusat berrejit leat mielde boahttevaš kommišuvnnas, vai rádjerasttildeaddji boazodoallu oažžu ovdánanvejolašvuođa. Kommišuvdna evttoha ee. ásahit guokte álbmogiidgaskasaš orgána hálddašanorgána ja duopmostuolloorgána. Dáid orgánaid bokte sáhttet riikkat čoavdit eanas váttisvuođaid mat dálá konvenšuvnnas leat leamaš. Seammás sáhttet riikkat nannet luohttámuša ođđa konvenšuvdnii ja nu hukset buori ovttasbarggu rastá riikarájiid. 1.1.2 Kommišuvnna bargovuogit Vuođđudančoahkkin ja vuollelávdegottit Ruoŧa-norgga boazoguohtunkommišuvdna doalai vuođđudančoahkkima 17.06.1998 Skåvsjöholm:s Ruoŧas. Čoahkkimis mearridii kommišuvdna ásahit guokte vuollelávdegotti bargolávdegotti ja fágalávdegotti. Bargolávdegottis galge leat kommišuvnna jođiheaddji, delegašuvdnajođiheaddjit (dárbbu mielde), goappáge riikka čoahkkinčállit ja váldočálli. Bargolávdegotti bargun lei ráhkkanahttit čuovvovaš áššiid: kommišuvdnačoahkkimiid, čoahkkimiid guoski áššebeliiguin ja dahkat meahciiskkademiid (feltundersøkelser), ja maiddái ráhkkanahttit kommišuvnna barggu. Fágalávdegottis lei Kenneth Broman jođiheaddjin, ja ruoŧabeali áirasat ledje Karina Lövgren, Bror Saitton ja Per Mikael Utsi. Norggabeali áirasat ledje Olav Mathis Eira, Ansgar Kosmo ja Ing-Lill Pavall. Fágalávdegotti mandáhtta lei: Ruoŧa-norgga boazoguohtunkommišuvdna lea nammadan fágalávdegotti, man bargun lea guohtundilálašvuođaid čielggadit, iešalddis mandáhttaguovllus ja dasto dán guovllu lahkosiin. Fágalávdegoddi galgá čielggadeami loahpalaš bohtosiid ovddidit raportahámis kommišuvdnii. Evttohus galgá makrodásis addit bajilgova luonddudieđalaš dilálašvuođaid birra, mat váikkuhit guohtuneatnamiid. Guohtuneatnamat galget čilgejuvvot regiovnnaid mielde ja orohagaid/čearuid dásis, ja dasto movt guohtumat adnojit dálá dilis. Fágalávdegoddi galgá maiddái raporttastis čilget gos gávdnojit vejolaš áigodatguohtumat ja árvvoštallat guohtumiid optimála anu dan suktii ahte vuhtii váldá vásihusaid das movt guovlu lea ovdal adnon ja dálá duohtadieđuid vuođul. Fágalávdegoddi ovddidii raportta 28.03.2000, ja raporta čuovvu dán evttohusa mielddusin.  Dan gaskka go kommišuvdna lea bargan, leat ásahuvvon maiddái eará bargojoavkkut, mat leat buktán raporttaid kommišuvdnii. Okta bargojoavku lea čielggadan gažaldagaid ahte sáhtášedje go čearut ja orohagat ásahit oktasašdoaluid. Dát bargojoavku buvttii kommišuvdnii raportta 05.06.2000. Dálveguohtunjoavku lea suokkardan dálveguohtunguovlluid Ruoŧa bealde, ja dát bargojoavku buvttii raportta 27.10.2000. Eará bargojoavku čielggadii juridihkalaš gažaldagaid dan oktavuođas go kommišuvdna evttohii ásahit guokte álbmogiidgaskasaš orgána. Bargojoavkkuid evttohusat leat ollislaš raporttas oassin. Čuvgehusaid viežžan Ruoŧa-norgga boazoguohtunkommišuvdna lea barggadettin doallan čoahkkimiid mas oassálaste čuovvovaš bealit: čearut, boazoorohagat ja sin beroštus-organisašuvnnat. Ulbmil lei čohkket duogášdieđuid raportii. Kommišuvdna lea maiddái seammá ulbmiliin bivdán dáid namuhuvvon áššebeliid, ja maiddái stáda eiseválddiid, suohkaniid dehe gielddaid, dutkanásahusaid, beroštus-organisašuvnnaid ja earáid, addit čálalaš cealkámuša. Mii oaidnit 3. mildosis bajilgova das guđet ásahusat leat vuhtiiváldojuvvon njálmmálaččat, ja guđet leat bivdojuvvon buktit čálalaš čealkámuša. Meahciiskkadeamit Norgga-ruoŧa boazoguohtunkommišuvnna ulbmilin lei maiddái addit nu buori bajilgova go vejolaš, ja nu buori dieđu go vejolaš mandáhttaguovllus, ja danne mii leat sihke fitnan geahčadeame guovlluid (befaring) ja suokkardan daid guohtunduovdagiid, mat leat mandáhttaguovllus. Dán leat mii bargan ovttas guoskevaš čearuid, boazoorohagaid ja eiseválddiid áirasiiguin. Čuovvovaš guovlluin lea kommišuvdna dahkan meahciiskkademiid: 14 Evttohus áigi Guovlu Fievru 13.14.09.98 Gilbbesjávri-Riikarádji-Skievvá-Frostisen Biila 08.06.99 Rádjeguovlu Jiingevaerie/Østre Namdal:s Plassje:i Helikopter 21.24.06.99 Rádjeguovlu Østre-Namdal/Frostviken norra gitta Sirgásii/Hápmir Helikopter 08.11.08.99 Rádjeguovlu Sirgás/Hápmir gitta Geaggámii/Basevuovdái Helikopter 04.02.00 Guovlu lulábealde Boden Biila 29.03.00 Skaitelandet davábealde Junossuando Luongaistunturi nuortalulábealde Gárasavvona Muohtaskohter 16.08.00 Skaitelandet davábealde Junosuando Luongastunturi nuortalulábealde Gárasavvona Helikopter Earret meahciiskkademiid, leat maiddái kommišuvnna dálveguohtunjoavkkut iskkadan vejolaš dálveguohtumiid, sihke bievlajagis ja dálvejagis. Fágalávdegoddi lea dasa lassin ieš čađahan sierra meahciiskkademiid. Seminárat ja eará diehtočohkkemat Norgga-ruoŧa boazoguohtunkommišuvdna lea doallan moanat semináraid ja diehtojuohkinčoahkkimiid guoskevaš eiseválddiiguin, organisašuvnnaiguin ja dutkiiguin. áigi Báiki Sáhkavuođđu ja oasseváldit 02.09.98 Luleju Boazoguohtunseminára, mielde ledje Det faste utvalg, dutkkit ja Norgga ja Ruoŧa virgeolbmot, sáhkavuođđu: bohcco dárbbut, ekologalaš guoddevašvuohta, ja guohtumiid geavaheapmi. 17.02.00 Upmeje Muitalit vuovdesámit historjjá ja doaibmamálle. Siskkáldas diehtojuohkin. 20.-22-08.99 Svaldbárda Boazoguohtunseminára, sáhkavuođđu: dutkanboađus: bohcco eallámušdárbu dálvejagis. Ovddasteaddjit ledje Romssa universitehta, Norges veterinærhøyskole ja Universitetsstudiene på Svalbard (UNIS). Meahciiskkadeamit. Kommišuvdnabarggu njuolggadusat ja boazodoalu eavttut 1.2.1 Vuođđoprinsihpat Ekologalaččat guoddevaš boazoealáhus Ekologalaččat guoddevaš boazoealáhusain ipmirda kommišuvdna ahte guohtunvalljodagat galget adnot dainnalágiin ahte guohtuneatnamat dáhkiduvvojit guhkit áiggi atnui. Vuosttažettiin lea deaŧalaš atnit jeageleatnamiid dainnalágiin ahte jeahkála ođđasitšaddan dáhkiduvvo guhkit áigái. Dat mearkkaša ahte boazolohku galgá heivehuvvot jeagelguohtunvalljodagaide. Muhto deaŧalaš lea maiddái ahte boazoguođoheapmi eara jagiáiggiid čuovvu guohtuneatnamiid šaddama mielde. Dasa lassin galgá bargat dan ala ahte bohccuid guođoha eatnamiid alde nu go eatnamat girdet iešguđetge jagiáiggiid. Dat guoská sihke kvantitatiivvalaččat ja kvalitatiivvalaččat. Ekologalaš heiveheami dáfus ii leat prinsihpas deaŧalaš diehtit gii iešalddis lea eatnamiid geavaheaddji. Ekonomalaččat guoddevaš boazoealáhus Ekonomalaš guoddevašvuođa dáfus lea kommišuvnna vuođđun ahte boazoealáhusa ekonomalaš boađus galgá addit boazodolliide doarvái áigáiboađu. Boazoealáhusain ipmirda kommišuvdna dán oktavuođas ealáhusdoalu viidát áddejumis, iige duššefal biergobuvttadeami. Kommišuvnna oaivila mielde addá dát buori ja bureslágiduvvon boazodoalu, ja maiddái dan ahte boazobargu heivehuvvo bohcco ja guohtumiid mielde. Kultuvrralaččat guoddevaš boazoealáhus Boazodoalloguovlluin lea boazoealáhus sámi kultuvrra ja iešvuođa vuođđun. Danne atná kommišuvdna mávssolažžan oažžut áigái positiivvalaš rádjerasttildeaddji boazodoalu, man vuođul sámi álbmot dasto sáhttá ráđđálagaid ovddidit iežas iešvuođa. Vaikko boazoealáhus leage hui guovddážis olmmošlogu bisuheamis ja doalaheamis vai ealli sámi kultuvra seailu, de almmatge ferte boazoealáhusa olmmošlohku heivehuvvot ekologalaš ja ekonomalaš guoddevašvuođa mielde. Kultuvrralaš guoddevašvuohta lea gitta das movt našunála eiseválddiid ealáhuspolitihka doibmejuvvo, ee. dáin áššiin: gáhttet boazoguohtumiid, boraspirelogu ektui, ja ekonomalaš ruhtadoarjagat. Guohtunvalljodagaid atnit buoremus vugiin Boazodoalu vuođđun lea johtit ealuin dehe fievrridit bohccuid iešguđetlágan duovdagiid gaskka. Duogážin leat guohtundilálašvuođat iešguđetge jagiáiggiid. Boazo lea sajáiduvvan jagiáiggiid rievddalmas guohtundillái. Geasset galgá bohccui leat proteiidnavallji guohtun (ruonasguohtun) ja dálvet energivallji guohtun (jeagil). Dat mearkkaša boazodollui ahte soames orohagain ja čearuin leat guhkes johtingaskkat geassejagi eatnamiin dálvejagi eatnamiidda. Guohtunvalljodagaid geavaha buoremusat dainnalágiin go vuođđun bidjá bohccuid guohtundábiid ja johtalemiid. Dasa lassin galgá maiddái boazobargis leat vejolašvuohta lágidit barggu vai iešnai oažžu buori ja dohkálaš bohtosa. Kommišuvnna mihttomearrin lea leamaš gávnnahit guohtunrájiid, mat dahket vejolažžan bargat boazoealáhusain guhkit áigái juohke boazoguohtunguovllus. Dasa lassin galgá bargojuvvot nu ahte riikarájit eai gártta nu stuora hehttehussan boazodollui. Nubbi eará mávssolaš bealli lea velá ahte iešguđetge boazossiiddat galget nu guhkás go vejolaš, oažžut doarvái guohtuneatnamiid dárbbu mielde. Guohtunguovlluid rájit ja guohtunáigodagat Ruoŧa ja Norgga riikarádji manná čađa boazodoalloguovlluid. Nu juohká riikarádji boazodoalu mávssolaš ja viidámus bievlajagi guohtuneatnamiid guovtti riikii, beroškeahttá das sáhttá go boazodoallu geavahit eatnamiid. Dalle go dálá 16 Evttohus 28.29.10.99 Stockholm Seminára Rennäringenspolitiska kommité, Reindriftslovutvalget, Boazodoallohálddahus, Rennäringsadministrationen, Luonddugáhttendoaimmahat, Direktoratet for naturforvaltning, Jordbruksdepartementet, Jordbruksverket, Rovdjursutredningen, Norrbotten ja Västerbotten leanastivrrat, Ruoŧa sámiid riikkasearvi, Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvi. Seminára sáhkavuođđu: láhkaaddin-gažaldagat, hálddašangažaldagat, boraspireváttisvuođat ja luonddugáhttengažaldagat. 24.26.04.00 Stora Sjöfallet Sirgása čearuin giđđajohtin konvenšuvdna álggahuvvui, lei ipmirdeamis ahte guohtuneananrájit mat dalle mearriduvvojedje, eai sáhttán dollojuvvot eambbo dan bokte go gaskaáiddiid huksii. Maŋit áiggis čájehuvvui stuora váttisvuohtan ja olggosgollun gaskaáiddiid doallat go alla várreeatnamiin galgá viggat áiddiin caggat bohccuid rasttideames ráji. Guohtuneatnamiid rájiid berre baicca heivehit nu ahte guohtunduovdagat ráddjejuvvojit lunddolaš oziiguin. Dainna lágiin eai adno nu ollu gaskaáiddit. Kommišuvdna lea evttohusaidisguin rahčan oččodit rájiid mat buorebut heivejit bohccuid guohtundábiide ja johtalanmálliide. Eanas sajiin lea jeagelguohtun dat mii ráddje dan, man bures guohtumiid sáhttá geavahit. Go guohtuneatnamiid galgá atnit buoremus vugiin, galgá ealuin orrut bievlajagi eatnamis nu guhká go vejolaš, vai seastá jeageleatnamiid. Danne ii leat kommišuvnna oaivila mielde heivvolaš ráddjet guohtunáigodaga bievlajagi eatnamiin. Guovttegearddi guođoheapmi Jus bohccot mannet bievlajagis jeageleatnamiidda, de dat heajuda dálvejagi guohtuma dáin seammá guovlluin. Jeageleanan dulbmojuvvo ja guhtojuvvo, ja boazu láve dáhttut dálvet garvit guovlluid gos lea guhtojuvvon bievlajagis. Kommišuvdna lea evttohusaidisguin geahččalan garvit dan ahte jeagelguohtumat adnojit sihke ruonasguohtunja jeagelguohtunáigodagas (guovttegeardán guođoheapmi). Kommišuvdna atná guovttegeardán guođoheami leat vuostálaga dainna áigumušain ahte guohtunvalljodagaid galgá atnit buoremus lágiin. Go garvá guovttegeardán guođoheami jeagelguohtuneatnamiin, de addet guohtuneatnamat guhkit áigái vuođu oažžut ekologalaš guoddevaš boazoealáhusa. Oktasašdoallu Rádjerasttildeaddji boazodollui lea dávjá buoremus čoavddus dat go čearut ja boazoorohagat eaktudáhtolaččat šiehtadit gaskaneaset dan hárrái ahte guođohit eatnamiid searválaga. Kommišuvdna lea barggustis aktiivalaččat bargan eatnamiid oktasašgeavaheami guvlui. Nu leage áigumuš maiddái dáiguin evttohusaiguin maid kommišuvdna ovdanbuktá dán evttohusas. Kommišuvdna evttoha ahte ođđa konvenšuvnnas addo vejolašvuohta čearuide ja boazoorohagaide gaskaneaset šiehtadit oktasaččat guođohit guohtuneatnamiid rastá riikaráji. Ovttasbarggus sáhttet siiddat leat sihke ollislaččat ovttasiiddas ealuin, dehe siiddat guođohit ovttas muhtin jagiáiggiid. Ovdamearkan dánlágan ovttasbargui lea ØstreNamdal boazoorohaga ja Jiingevaerie čearu ovttasbargošiehtadus, geahča 4. mildosa. Heivehanmunni Ođđa konvenšuvdna galgá doaibmat guhkit áiggi, ja berrege dasto ráhkaduvvot nu lášmmadin ahte lea sadji muhttet ja heivehit, vai dát doaibmá rievddalmasaid áiggi mat vuordimis dáhpáhuvvet boazoealáhusas ja servodagas. Kommišuvdna evttoha ásahit álbmogiiidgaskasaš organisašuvnna. Organisašuvnnas galgá leat váldi gozihit ja dárkkistit ahte konvenšuvnna njuolggadusat dollojuvvojit, ja galgá maiddái sáhttit čájehit oaivila buot dakkáraš rievdadusaide mat váikkuhit rádjerasttildeaddji boazodoalu. 1.2.2 Skandivania boazodoallu Obbalaččat Goddebivdu lea dálá boazodoalu vuođđun. Dađistaga go gávnnahuvvojedje ođđa bivdovuogit, dápmagohte sápmelaččat bohccuid eallun. Dán máhtu duogážin ahte ipmirdit boazodoalu areáladárbbu, vuolgá dalá rájis go sápmelaččat ožžo áigáiboađu goddebivddus. Dađistaga go olmmošlohku lassánii, dagahii dát bivdokultuvrii váddásit dili, ja nu lotnahuvai goddebivdu guhkes áigodagas boazodoallun. Go goddebivdu jorai boazodoallun, nuppástuvai sámiid eallinvuohki sakka. Vuosttažettiin gáibiduvvui stuora eallu, go birgejumi váldooassi ásahuvvui boazodoalu vuođul ja johtaleapmi guohtunguovlluid gaskka gárttai bargovuohkin. Bohccot leat miehtá Davvikalohta ollásii luonddudilálašvuođaid hálddus. Boazu galgá ealádaga gávdnat meahcis birrajagi. Bohcco guohtunmearri ja johtaleapmi duovdagiid gaskka čuovvu šaddoáigodagaid duovdagis duovdagii. Dán kapihttalis čilgejuvvo bohcco guohtundárbu, guohtuma kvalitehta, johtalandábit, sisabáhkkemat guohtuneatnamiidda ja boraspiret. Dát bealit leat guovddážis go galgá oažžut ollislaš gova boazodoalu luondduvuođus. Dát kapihtal lea váldosaččat fágalávdegotti 1. kapihttala oktiigeassu (1. mielddus). Dievaslaš dieđuid ja mearkkašumiid gávnnat doppe. Boazodoalu guohtuneanandárbu lea máŋggabealát ášši, ja bealit mat váikkuhit leat bohcco iešvuođat, boazobargu ja luonddugeográfalaš bealit. Boazobarggu deaŧaleamos oasit leat guođoheapmi, čohkken ja johtin. Luonddugeográfalaš bealit leat vuosttažettiin dálkkádaterohusat, arvi, borga, biekkat, šaddu, topografiija, eatnama gollan ja dat ahte leat jeaggeeatnamat olamuttus, jávrrit ja čázádagat. Boazodoallu dárbbaha iešguđetšlájat eatnamiid, mat iešguđetládje leat ávkin jagiáiggiin, ja eaige nuppit eatnamat dohke nuppiid sadjái. 18 Evttohus Bohcco fysiologalaš dárbbut Boazu lea smirezasti ja nagoda smoldet guohtunšattuid. Ruonasšattut smoaldanit buoremusat dalle go leat beallešattus, ja dađistaga go šattut šaddet ollesšaddui, de eai šat nagot smoaldanit nu bures. Maiddái biebmojohtin čoliid čađa manná njozebut dalle. Boazu smolde jeahkála mihá buorebut go eará smirezasti eallit. Jeagil lea hui ovttageardánis fuođar. Jeagil addá bohccui nu ollu álšša/energiija (karbohydráhtaid) ahte ceavzá dainna dálvvi miehtá, muhto váilot proteiinnat, vitamiinnat ja minerálat. Guomočoavjji mikrobat gáibidit ee. proteiinna, ja danne váikkuha biebmosmolden ahte boazu deahkehuvvá dálvvis. Deahkehuvvama vuostá lea bohcco gorut ásahuvvon sierralágan vugiin nuppádassii geavahit nitrogena, man eará eallit masset gáhkira/baikka mielde. Go jeahkális báhcet liigeálššat, bisánit dát buoidin gorudii. Dábálaččat guoirá boazu dálvvis. Rávis njiŋŋelas geahppu giđđii 15 % čakčadeattu ektui. Rávis varrásat sáhttet geahpput 30 % čakčamánus juovlamánnui. Dálvvis gehppot bohccot, ja heajos jagiin gehppot gitta 50 %. Boares varrásat nelgot bahábut go njiŋŋelasat ja ovttajagáš bohccot. Lassin dasa ahte sarvát rávžet ragatáiggi, manahit nálatbohccot iežaset árvvu eará bohccuid suktii, go eai leat šat čoarvvit. Nulpobohccot eai ráđđe suvnnjiid, dannego njiŋŋelasat doroldahttet daid eret suvnnjiin. Smávva áldduin šaddet gehppes miesit, ja dat fas dahaga stuorit miessejámu. Heajos guohtumat dálvet dagahit ahte álddut eai leat nu mielkasat dan čuovvovaš geasi, ja dat fas dagaha geahppasit misiid dan čavčča. Dákkár fysiologalaččat váikkuhuvvon boazomassimat duvdásit dávjá duogábeallái, dannego boraspiret lassánit dađistaga. Heajos dálveguohtumiid sáhttá dustet dan bokte go biebmá bohccuid. Doloža rájes lei dáhpin diktit ealu lávdat go hedjona guohtun ja jus heajos guohtun bistá guhkit áiggi. Boazu ieš gávdná guohtuma go eallu lávdá. Boazu lea sivdniduvvon buhttet sierralágan vugiin heajos guohtundilálašvuođa dálvet. Bohccos čoggo namalassii buoidi, proteiinnat, minerálat ja vitamiinnat gorudii geasseguohtumis. Danne han boazu válljestallamiin guohtu geasset ja vállje álbmámus šattuid ja šaddoosiid, mat addet eanemus eallámuša. Obbalaččat sáhttá dadjat ahte dálveguohtumat ealihit bohccuid dálvet, ja fas bievlajagi guohtumat álššaiduhttet bohccuid nu ahte lassánit. Boazu gáibida iešguđetlágan guohtuma Bohcco johtaleapmi duovdagiid gaskka lea sihke eananšattuid ja dálkkádagaid duohken. Boazobarggus ferte diehtit movt guohtundilli, bohcco luondu, topografiija, dálkkádagat ja biekkat váikkuhit boazodoalu obbalaččat. Bievlajagis guohtu boazu aiddoliđđon lasttaid, rásiid ja urttaid. Go giđđat leat árrat bievladielkkut, ábaida cuoŋománus juo, de lea buorre giđđaguohtun. Maŋŋigiđa ja árrageasi guohtu boazu lulábeali rámaid, čohkaid ja jekkiid. Das maŋŋil mannagoahtá eambbo soahkevuvddiide. Go geassi ain gollá, manná boazu várrái jassaguoraid guohtut, gos gávdná aiddoliđđon šattuid, mat geahppasit smoaldanit ja addet eallámuša. Dađistaga go geassu, leat jasat buorit bohccui, ja boazu guohtuge jassaguoraid. Dađistaga geasi guvlui váikkuhit dálkkádat ja divregiksi dan movt bohccot bállejit guohtut. Várreboazodoalus bálgalit bohccot jasaide várreeatnamiidda, muhto vuovdeboazodoalus leat njuoska, boares guossavuovddit bálganbáikkit, muhto maiddái sáhttá hárjehit bohccuid suova vuollái. Go gáluda idjii, luoitá várreboazu fas jekkiide guohtut. Dat lea hui mávssolaš ahte leat guovttelágan eananoasit láhkalaga, gos lea oanehis gaskka bálganbáikki ja guohtuma gaskka. Guohtuma kvalitehta ii leat duššefal das gitta maid oaidná eatnamis, muhto galgá vuhtiiváldit maiddái bohcco dárbbuid beassat earalágan eatnamiidda. Dán áigodagas dárbbaša boazu sihke vuolládagaid ja šattolaš vággeeatnamiid. Maŋŋičavčča ja árradálvvi galgá guohtumis gávdnot rássi, rissit ja jeagil, vai boazu dađistaga dagalduvvá ruonasguohtumis jeagelguohtumii. Dábálaš dálveguohtun lea dušše jeagil dastogo muohta lea boahtán sullii 30 cm ja buolaštan gitta 10° C. Vai biebmosmolden doaibmá dohkálaččat, dárbbašuvvojit maiddái earalágan guohtunšattut go jeagil. Jeagil dahká lagabui 30 % rájes gitta 80 % rádjái bohcco ollislaš guohtumis dálvejagis. Dálvejagis lea deaŧalaš maiddái dat ahte lea goaivvesguohtun. Go muohtagovččas lea dásset, lea buorre ealádat. Dađistaga go biekkat, arvi ja borga ja buolaš čeargadit muohttaga, hedjona ealádat. Maŋŋidálvvi láve sáhttit njázudit ja galbmit, ja dat dahká cugŋo. Leat ollu dákkár bealit mat heajudit guohtuma kvalitehta, vaikko vel guohtunšattut iešalddiset leatge buorit. Cugŋuid áiggi cuoŋománus, lea lahppojeagil vuvddiin ávkkálaš guohtunlassin dálvejagis. Guohtun hedjona maiddái dannego guhtojuvvo liiggás garrasit. Jeagil lea máŋggajagát, ja jeahkála jahkešaddu lea buoremus dallego dat jeagil, mii lea eatnamis, beassá orrut 67 jagi ja 20 Evttohus šaddat. Buoremus livččii jus boazu guohtu duššefal dan oasi mii lea jagis šaddan guohtunguovllus. Guohtuneanan, mii lea liggás garrasit guhtojuvvon, skártu/jiekŋu bahábut go buorre guohtuneanan. Luonddugeográfalaš dilálašvuođat Bohcco guohtuma váikkuhit sihke biologalaš ja ii-biologalaš bealit. Dás čilget oanehaččat soames ii-biologalaš beliid mat váikkuhit guohtumiid. Geologiija ja eanavuođđu ¥attut ožžot buot eallámuša eatnamis, earret nitrogena. Eallámušvallji eanan šaddá go áibmu váikkuha (háddje) geahppadit mollaneaddji báktešlájaid, eandalii kálkaeatnama. Eará báktešlájat, omd. granihtta ja gneaisa, háddjanit njozet ja dakkár eana addá eallámušvátna ja suvrra eanavuođu, mii ii atte buori rásseja urtašattu. Jeahkálat eai dárbbaš gilvalit rásiin ja urttain, dannego dat ožžot áimmus eallámuša. Danne šaddá jeagil earalágan eatnamis go rássi ja urta. Mandáhttaguovllu eananvuođu sáhttá juohkit guovtti oassái. Ruoŧa guovddášoasit ja nuorttabeali oasit leat boares eamibávtti bázahasat álgoáiggis. Loahppaoassi lea šaddan das go boares áhpebodni duvdásii čoahkkái ja máhccasii várreráidun ja hoigásii eamibávtti bajábeallái. Earret Sis-Romssa, gokčá várreráidu áigeguovdilis eananosiid Norggas, ja Ruoŧas fas oarjjabeali osiid. Vuođđobákteguovlluid nannáma gokčet viiddis moreneja deltáguovllut, mat eanas šadde maŋemus jiekŋaáiggis. Ruoŧas gokčet morenet ollislaččat 75 % areálas, ja Norrlándda siseatnamis sáhttet dát gearddit leat 60 m allosaččat. Morenešlája bajábeallái lea maŋŋil jiekŋaáiggi šaddan jeaggi (šaddu ii leat ollásii háddjanan). Norgga eatnamis ii leat nu ollu morene go Ruoŧas. Norgga areálain gokčá dát 2530 % nannáneatnamis. Mandáhttaguovllus gávdnojit gal almmatge moreneguovllut alla várreeatnamiin, siskkit guovlluin. álddesjávriDievaidvuovdi Romssa fylkkas ja Børgefjell Davvi-Trøndelága ja Nordlándda rájis leat guovllut gos gávdno morene. Mii oaidnit 2. kártamildosis mandáhttaguovllu geologiija ja eanavuođu dilálašvuođaid. Várreráiddu báktevuođu juohkit guovtti oassái, dan mielde movt háddjana, ja fas várreráiddu nuorttabealde lea eanan juhkkojuvvon dan eanašlája mielde mii lea vuođđobávtti bajábealde. Mihtut čájehit dušše roavvagova, ja de eai boađe ovdan buot smávit eananoasit kártamildosis. Topográfiija Topografiija dehe eatnama hápmi lea deaŧalaš guohtumiid ávkki atnimii. Das lea njuolgut váikkuhus dainnalágiin ahte bohccot válljejit guohtut dihtolágan eatnamiid ovdalii go nuppiid iešguđetlágan dilálašvuođain. Eahpenjuolgut váikkuha topográfiija danne go várit dustejit arvvi ja borgga, ja nu leat mielde stivreme dálkkiid. Sihke Norgga ja Ruoŧa eanan lea klassifiserejuvvon 11 iešguđetlágan eananšládjii. Gáisáeatnamiin ja jihkiin leat sággečohkat ja ceakko hárjjit. Dákkár eanan lea ovddemusat Norggas (Romssas ja Nordlánddas). Sihke Romssas ja Nordlánddas leat maiddái jorbahámat várit, gos leat buorit ja viiddis vákkit ja ceakko rámat. Dákkár eanan lea maiddái Ruoŧa bealde, dat rádjelagas eatnamat. Duoddarat gávdnojit Trøndelága siskkit guovlluin. Låarte orohat Davvi-Trøndelágas ja miehtá Lulli-Trøndelága/Hedmárkku boazoorohagas. Várreguovlluid nuorttabealde leat jalges siseatnamat gos leat báktevárážat, doares vákkit ja ollu gorssat. Dáid eananšlájaid čilget dárkileappot 4 eananprofiillas (geahča 3 kártamildosa). Mii oaidnit 4. kártamildosis topografiija golmmadimenšunála kárttas. Dálkkádat Iešguđetlágan šattut šaddet dan mielde leatgo siseatnanvai riddodálkkádagat. Riddodálkkádagaid mihtilmasvuohta lea dat ahte lea unnán erohus dálveja geassetemperatuvrras, ja maiddái arvá/borgá ollu. Siseatnandálkkádagas lea buolaš dálvet, liehmu geasset ja unnán arvi/ borga. Skandinavias leat eanas njuoska orjješbiekkat. Arvi ja borgá lassána dábálaččat Norgga riddoguovllus várreráiddu guvlui, ja fas geahppána nuorttasguvlui. Ruoŧas leat guokte guovllu maidda orjješdálkkádagat čuhcet. Dat leat Gálpe čearru, Duorbuna oarjjabeali eananoasit, Jåhkågasska ja Sirgása čearru. Ruoŧas minddar lea eanas arvi/borga dalle go leat lullebiekkat. Maiddái Ruoŧas váikkuha riddoguovlu dan ahte lea eambbo arvi/borga go siseatnamis. Riddoguovllus lea šaddu buorre iešalddis dušše dan dihte go arvá ja borgá ollu, vaikko vel eanavuođđu ja eanagiera ii leatge nu šattolaš. 22 Evttohus 23 Muohtamearri lea erenoamáš deaŧalaš, dannego dat mearrida man buorre guohtun bistá. Mii oaidnit 5. kártamildosis mandáhttaguovllu muohtameari iešguđetláganvuođa. Váldosaččat lea várreráiddus ollu muohta (< 30 cm) ja seakkit muohta lea guovlluin mat leat nuorttaja oarjjabealde. Dat manne lea mávssolaš diehtit man guhká muohta bistá, lea guovtti sivas: Lea deaŧalaš garvit jođánis muohtasuddama guottetbáikkis, ja lea deaŧalaš gávdnat jasaid guovlluin gos bohccot guhtot geasseguovdil (bálganbáikkit). Mii oaidnit 6. kártamildosis muohttaga suddama. Go bohccot guhtot buolašin, dehe go galbmá ja bivalda vurrolagaid, šaddá čearga. Goappaš dilálašvuođain hedjona ealádat dálkkádaga dihte. Geahča 7. kártamildosa, mas čájeha ođđajagimánu gaskamearálaš temperatuvrra. Obbalaččat sáhttá dadjat ahte riddoguovllus lea gaskamearálaččat bivval, ja áhpi dat váikkuha dálkki. Ovdamearkka dihte lea Nordlándda riddoguovllus gaskamearálaš dálvetemperatuvra badjel 2° C, ja dálvvi ja geasi gaskkas lea erohus duššefal 1012° C. Vaikko vel dán guovllus nai sáhttet guohtumat lássahuvvat, de suddá muohta dakkaviđe go fas bivalda. 8. kártamielddus čájeha arvemeari ođđajagimánus ja guovvamánus. Dat ahte ollu arvá, ii iešalddis heajudahtte guohtuma, dat sáhttá suddadit visot muohttaga ja jieŋa. Váttisvuođat čuožžilit dalle go arvi ii nagot suddadit muohttaga. Ealádaga billista vuosttažettiin dat go lea ballu ahte arvá, ja dasa lassin lea gassa muohta ja galbma dálkkit. Eanas dálvejagi eatnamiin Ruoŧabealde arvá gaskamearálaččat vuollel 0,5 cm, ja nu leage doppe oalle dássedis dálvedálkkádat, eaige guohtumat nu bahuid jieŋo/skártto. Lea galbmasit dálvi mađi siskkelii boahtá eret rittus. ¥addá eambbo sis-eatnandálkkádat ja šaddá stuorit erohus geasseja dálvedálkkádaga gaskii. Dán oktavuođas lea stuorimus erohus JohkamohkisJielleváris mas erohus lea 40° C. Bađaluovtta guvlui riddogátti mielde ii leat seammá stuora earru temperatuvrra gaskka, muhto lea liikká su. 18° C, ja dat sulastahttá várreguovlluid temperatuvrra Norgga guvlui. Mii oaidnit 9. kártamildosis muhtinlágan gova das movt šaddu álgá árabut lulleleamos guovlluin ja meara lahkosiin. Lulde lea árrašaddu ovdamunnin, muhto doppe fas váilot varas šattut suoidnemánus. Nuorttabealde várreráiddu gávdnojit viiddis guovllut gos šaddu álgá oanehis áigodagas. Suoidnemánu gaskamearálaš temperatuvra govvida muhtin muddui man bures šattut sáhttet lieđđugoahtit, muhto temperatuvra muitala maiddái movt bohccuid birgeneavttut leat obbalaččat. Go fal dálkkit leat dan mađe bivvalat ahte šattut nagodit ihtit, de leat galbma dálkkit bohccuide buoremusat. Suoidnemánu gaskamearálaš temperatuvrra mii oaidnit 10. kártamildosis. Obbalaš johtalanmállet Ealuigun johtalit duovdagiid gaskka dannego bohccot dárbbašit iešguđetlágan guohtuma ja šattuid. Vaikko vel gottitnai johtalitge iešguđetlágan guohtuneatnamiid gaskka, lea goit boazodoalu dovdomearkan ahte olbmot lágidit ealu buoremus guohtuneatnamiidda, mat ain leat gávdnamis iešguđetge jagiáiggi. Obbalaččat sáhttá dadjat ahte Skandinavia boazodoalus leat iešguđetlágan doaibmamállet ja johtalanmállet, dan mielde movt guohtuneatnamat leat olamuttus. Stuorimus earru doaibmamálles lea daid doaluid gaskka mat johtet siseatnamiidda dálvái, ja daid doaluid mat guođohit dálvet riddoguovllus. Dát mearkkaša johtaleami nuorttas-oarjjás guvlui ja nuppeládje. 24 Evttohus Ruoŧabeali johtalanmállet Ruoŧa boazodoalu juohkit ná: várrečearut, vuovdečearut ja konsešuvdnačearut. Juohku dahkko iešguđetlágan riektevuođu mielde, ja čájeha iešguđetlágan johtalanmálliid. Várrečearuid boazodoallu guođoha dábálaččat dálvet siseatnama goahccevuvddiin ja geassái johtet rádjeguovllu váriide. Giđđaja čakčajagi guohtumat leat gaskajohtolagas soahkevuvddiin, nappo eatnamiin mat leat geasseja dálvejagi eatnamiid gaskka. Davvi-Ruoŧas sáhttet ealut muhtin dálvviid guohtut soahkevuvddiin. Doloža rájes lea molssaeaktun leamaš ahte guođohit dálvet várreráiddus dan sadjái go johtit ealuin siseatnamii. Muhtin čearuin leat guohtuneatnamat ovttahat duovdagiin hui lahkalaga, muhto earát fas fertejit johtit eará čearuid guohtuneatnamiid bokte iežaset dálvejagi eatnamiidda ja fas doppe eret. Leat stuora erohusat johtingeainnu guhkkodagain, Västerbottenis lea 4050 miilla johtit, ja fas Idre čearus lea 45 miilla johtingeaidnu. Ruoŧabeali vuovdečearuid vuovdeboazodoalus johtalit ealuiguin duššefal siskkáldasat ovttahat duovdagiin, ja dainnalágiin earrána eará boazodoalus. Vuovdeboazodoalu mihtilmasvuohta lea dat ahte eallu lea vuopmeeatnamiin birrajagi. Ja fas várrebohccuid dáhpin lea jeagelguohtumis johtalit ruonasguohtumiidda várreeatnamiin, muhto vuovdeboazu guohtu jeaggeeatnamiid ja ávžžiid mat leat čázádagaid lahkosiin. Jahkodatrytmas ii leat erohus vuovdeboazodoalus ja eará boazodoalus. Dábálaččat lea ipmirduvvon nu ahte vuovdesámičearut eai jođe ealuin, muhto baicca diktet ealu guođu mannat hilljážit dálvejagi eatnamiin giđđaja geasseguohtumiidda ja nuppeládje. Muhtin čearut, ee. Maškhaure, johtá lagabui 20 miilla. Dákkár vuohki lea vuovdesámičearuin vuosttažettiin árjepluovi-guovllus. Go lea guhkes johtolat, ádjána dábálaččat guhká johtit, ja guođoha ealu oanehaš giđđajagi guohtuneatnamiin. Dálvejagi eatnamiin johtet oanehis bottas giđđajagi eatnamiidda, ovdalgo jogat ja jávrrit luitet, ja seammás lea geahpas johtit, go leat idjacugŋot ja johtinsiivu. Dál leat dávjjibut ja dávjjibut fievrridišgoahtán ealuid biillain. Nu earáhuvvá maiddái guohtumiid atnu. Ealuiguin orrot juogo maŋŋidebbui geasse/árráčavčča eatnamiin, dehe juo guođohit guhkit dálvejagi eatnamiin. 26 Evttohus Boazodoalu, mas johtalit eará duovdagiidda jagiáiggiid mielde Boazodoallu, mii ii johtal eara duovdagiidda, muhto johtala ovttahat duovdagiid siskkobealde 1.govva. Bohccuid johtaleapmi.  dat dili sakka go gilvojuvvon eatnamat leat dakkár guovlluin, mat adnojit bievlajagis ja árradálvvi, dannego bohccuid ii nagot caggat mannamis gilvojuvvon eatnamiidda. Lea deaŧálaš áidut gilvojuvvon eatnamiid dalle go guohtuneatnamat leat dakko lahkosiin. Dákkár eanangilvin dahká bistevaš vahágiid. Sávzzát ja bohccot gilvalit seammá guohtumiid alde geassejagis. Sávzá guohtu mihá máddugeappot daid seammá šattuid, ja nu guorbá eanan bahábut. Bohcco guohtunmálle dahká ahte boazu ii sáhte guohtut daid seammá guohtuneatnamiid go sávza. Gilvu guohtumiid alde bistá nu guhká go doppe leat sihke sávzzat ja bohccot. Turismmadoaimmat gáržžidit guohtuneatnamiid huksemiid geažil. Leat dattege dat olmmošlaš doaimmat, maid turismmadoaimmat dagahit, mat váikkuhit mihá viidábut ja muosehuhttet guohtu bohccuid. Dasa lassin sáhttet barttačohkkemat, čuigiid várráigeassinrusttegat ja lášmmohallanrusttegat, mat hehttejit bohccuid lunddolaš johtalemiid ja guohtumiin ávkki oažžuma. Vahágat bistet nu guhká go doppe leat doaimmat ja rusttegat. Bivdu boazoguohtunbáikkiin ja boazobargguid oktavuođas sáhttá dagahit dohkkemeahttun muosehuhttimiid. Bohcco dáhpi lea vázzit viidát guođudettiin bievlajagis, ja danne sáhttet muosehuhttimat, mat leat bievlajagis, dagahit garra roassodili čuovvovaš dálvái. Jus boazu ii beasa guohtut válljestallamiin, nu movt bohcco luondu lea, de ii álššaiduva boazu, iige oaččo nu ollu proteiinnaid guohtumis. Dasa lassin heajudit muosehuhttimat bohcco álššaiduvvama dálvái. Nu mielddisbuktáge muosehuhttin stuorát vára ahte bohccot jápmet nealgái dálvet, ja álddut šaddet mieseheamit. Bivdu, eandálii beatnagiin bivdin, sáhttá hehttet boazobarggu čohkkenja johtináiggi. Nu eai beasa boazosiiddat olles ealuin rátkkasit ja oažžut njuovvanbohccuid, ja dasa lassin sáhttá eallu bieđganit ja nu bázadit bohccot heajos guohtumiidda. Muosehisvuođat, mat čuvvot bivddu, sáhttet boazodoalu váikkuhit nu duođalaččat ja unohasat, ahte dánlágan doaimmaid galgá heivehit boazodoalu guohtunráfi ja bargoráfi gáibádussii. ástoáiggeguolásteapmi guovlluin gos suohkadeamos ruonasguohtun gávdno johkaja jávregáttiin, baldá bohccuid eret dain buoremus guohtunbáikkiin. Váttisvuohtan ii leat iešalddis guolásteapmi, muhto muohtaskohteriin vuojašeapmi, mii dáhpáhuvvá giđa miehtá. Go bohccuid guohtunráfi gaskkalduvvá giđđat, váikkuha dát hui duođalaččat bohccuide mat giđaid leat heajos vuoimmis, ja dan seammás lea giđđat cuoŋun váttis gávdnat guohtuma. Váttisvuohta lea erenoamáš stuoris giđđat ovdal guotteha, ja dalle jus ealuin ii beasa guottetbáikái johtit. Váikkuhus lea gaskaboddosaš. Lassin dasa maid mii ovdalis leat juo namuhan skohtervuodjima muosehuhttimis giđđat, de heajuda guohtuma maiddái dat, go skohteriiguin vudjet almmá bearráigeahču haga dálvejagi eatnamiin. Bohccot dáhttot čuovvut skohterluottaid ja nu bázadit guohtuneatnamis gaskkat gokko ii guhtojuvvo, ja nu ii adno buot guohtuneanan. Bohccot vázzet mihá eambbo go skohterat vuojašit, ja dainnalágiin manahit eambbo álššaid. Muosehuhttin lea jagiáiggiid mielde. Eará astoáiggedoaimmat, nu movt beanavuodjimat, sáhttet muosehuhttit bohccuid, go vuodjimat dáhpáhuvet unohas báikkiin ja soamehis áiggiid. Muosehuhttin lea jagiáiggiid mielde. Gáržžideamit váikkuhit boazodoalu Jus guohtuneatnamiid massin guoská áigodatguohtumiidda ja šaddošlájaide, mat ráddjejit čearuid/orohagaid boazologu, lea vahát erenoamáš duođalaš. Obbalaččat sáhttá oaidnit dan ahte jus guovlluid, maid boazodoallu atná giđđadálvvi ja giđđat, atná eará dárbbuide, de dát álohii buktet heittotvuođaid. Vuosttaš čalbmái eai soaitte viiddis guovllut dovdome ahte dat váikkuhuvvojit moktege eará anu geažil, eaige doaimmaid geažil, dannego šattut eatnamis eai rievdda. Guovlu sáhttá liikká leat dohkketmeahttun guohtumin, dehe dohko ii sáhte ealuin johtit eará doaimmaid geažil. Boazodoalu dárbbuid ferte vuhtiiváldit ja dárkilit hutkat movt guovllut adnojit, vai sáhttá muosehuhttimiid doalahit dohkkehahtti dásis. Jođidettiin, čohkkedettiin ja guođohettiin lea baha muosehuhttojuvvot ja maŋŋánit bargguin jus muosehuvvá go eatnamat adnojit eará doaimmaide seammá áigodagas. Vearrámus lea jus dáhpáhuvvá ahte čohkken dehe johtin heađuštuvvo, ja ealu ribaha bieđganit ja láhpada heajos guohtumiidda, iige beasa njuovadit ollásii. Meahcceguovllut Go boazodoallu galgá guhkit áigái doallat ja nanusin šaddat, lea áibbas dárbbašlaš bisuhit buriid guottetbáikkiid, johtingeainnuid ja báikkiid gos eallu sáhttá guođustit, ja doarvái viiddis guohtumat ovtta olis juohke jagiáigái. Buot dát bealit leat boazodollui dárbbašlaččat, vaikko dáid ii leat vejolaš juohkit árvvu mielde ja dadjat duon ja duon deaŧaleabbun go nuppi. álbmotmehciin ja eará gáhttejuvvon guovlluin sáhttet leat gáržžideaddji mearit boazodoalu doaimmaheapmái. Dat sáhttet guoskat mohtor30 Evttohus 31 johtolahkii ja eará teknihkalaš rusttegiidda, omd. áiddiide/gárddiide ja barttaide. Gáhttejuvvon guovllut sáhttet maiddái leat mielde sihkkarastime eatnamiid boazodollui, ja gáhtteme eará anu ektui (omd. čázádatbuođđudemiid, ruvkedoaimmaid, turismma). Guottetbáikkit, johtingeainnut ja guohtunbáikkit ja váldo áigodatguohtumat čájehuvvojit fágalávdegotti raportta teavsttain ja kárttain mat gullet čearuide/orohagaide (1. mielddus). Sihke Norggas ja Ruoŧas leat meahcceeatnamat garrasit gáržžiduvvon 1900-logu loahpas. Boraspiret Norgga boraspirepolitihka deaŧalaš ulbmilin lea doalahit boraspirehálddašeami dan dásis ahte dan seammás galgá leat vejolaš bargat boazodoaluin (St. dieđ.nr. 35, 199697). Dát mearkkaša geavvadis ahte boazodoallu galgá nu unnán go vejolaš gillát ekonomalaš vahága boraspiriid geažil. Vuosttažettiin geahččalit dán čoavdit buhtadusaid máksimiin. Ruoŧa Riikabeaivvit leat aiddobáliid dahkan mearrádusa oktiilaš boraspirepolithka hárrái (prop. 2000/01:57). Dán mearrádusa vuođul lea áigumuššan šaddadit ceavzilis boraspirenáliid Skandinaviái. Mihttomearrin lea mearridit unnimus boraspirelogu, ja dan áigodagas go leat šaddadeame boraspirelogu, galget albma garrasit gáržžidit vejolašvuođa goddit boraspiriid. Dasto go boraspiriid mearriduvvon lohku lea dievvan, de sáhttá láhčit saji dasa ahte eambbo vuhtiiváldit eará beroštumiid. Ruoŧas lea Sámedikki ovddasvástádus máksit buhtadusaid boazodollui, ja Norggas fas ovddasta Direktoratet for naturforvaltning (DN) dáid buhtadusaid. Ortnegat leat áibbas goabbatlágánat dáin riikkain. Ruoŧas máksojuvvo buhtadus boraspirelogu mielde ja čearru dat vuostáiváldá buhtadusa. Norggas meroštallet buhtadusa duođaštuvvon, dehe jáhkehahtti, massimiid vuođul, ja buhtadus manná doalloovttadaga oamasteaddjái, gii dasto juohká sidjiide geat leat massán bohccuideaset. Vaikko norggabeali ja ruoŧabeali eiseválddit ovttasbargetge ovttaiduhttit buhtadusortnegiid, lea jáhkehahtti ahte goabbatláganvuođat bisuhuvvojit. Norggas leat evttohan ođđa láhkaásahusaid dán dáfus, muhto seammá prinsihpat jotkojuvvojit. Ođđa láhkaásahusaid ulbmilin lea máksit rievttes ja vuoiggalaš buhtadusa, ja seammás galget dát leat veahkkin ovddideame boahtteáigái buori boazodoalu. Sihke Norggas ja Ruoŧas leat máŋga jági bárttidan go boazomassu lea lassánan boraspireváttisvuođaid geažil. Vaikko vel máksojuvvoge ekonomalaš buhtadus, lea dát boazodollui váttisvuohtan. Dát vahágat leat vuostálaga ealáhusa ulbmiliin, ja šaddet dan seammás vuostálaga ekonomalaš beliiguin, boazodoalu doaibmabeliiguin ja elliidetihkalaš beliid vuhtiiváldimiin. Ruoŧabeali boazodoallit, geat guođohit Norggas norgga-ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna olis, gullet ruoŧabeali buhtadusortnegii. Norggabeali boazodoallit, geat guođohit ruoŧabealde konvenšuvdnaguohtumiid, gullet norggabeali buhtadusortnegii. Vurdojuvvo ahte dát dáhpi jotkojuvvo, ja dasto ii leatge kommišuvdna bargan gažaldagaiguin mat gusket buhtadusaide maid boraspiret dagahit. 32 Evttohus 2.1 Sámit čearddalaš álbmogin 2.1.1 Sápmelaččat ja giella Sápmelaččat leat etnalaš, kultuvrralaš ja gielalaš unnitlohku Fennoskandias. álgosaš sámi ássanguovlu (Sápmi) lea dálá áiggis Suomas, Norggas, Ruoššas ja Ruoŧas. Sámi guovlluide leat ollu olggobeali olbmot fárredaddan, ja dagahan ahte sápmelaččat leat unnitlogus Sámis. Liikká leat sápmelaččat bisuhan kultuvrraset, gielaset ja ealáhusaideaset. Sápmelaččaid árbevirolaš ealáhusat leat bivdu, guolásteapmi ja boazodoallu. Eanas sápmelaččat birgejit dattege dálá áiggis earaládje. Sámegiella gullá suoma-ugralaš gielaide. Sámegiela juohkit golmma giellajovkui. 34 Evttohus 2. KAPIHTAL Obbalaš vuođđodieđut Tabealla 2.1. Sámegiela giellajoavkkut, gos giella adno ja galle olbmo gullet guđege giellajovkui. Gáldu: Irja Seurjärvi, Steinar Pedersen ja Vuokko Hirvonen: The Sámi, The Indigenous People of Northernmost Europe, 1977. Lullisámegiella Gos geavahuvvu Galle olbmo Lullisámegiella Norggabealde, Ruoŧabealde 500 Ubmisámegiella Ruoŧabealde <100 Guovddášsámegiella Biŧonsámegiella Ruoŧabealde <100 Julevsámegiella Norggabealde, Ruoŧabealde 2.000 Davvisámegiella Norggabealde, Ruoŧabealde, Suomabealde30.000 Nuortasámegiella Anársámegiella Suomabealde 500 Nuortalašsámegiella Suomabealde, Ruoššabealde 500 áhkkilsámegiella Ruoššabealde 500 Darjjisámegiella Ruoššabealde <100 2.1.2 Sápmelaččat ovdal stáhtaid ásaheami Sápmelaččaid ovdahistorjjá lea váttis gokčat dan dihte go geađgeáiggi bázáhusain dábálaččat ii sáhte oaidnit makkar etnálaš jovkui sii gulle. Dábálaš dohkkehuvvon teoriija lea ahte sápmelaččat leat álgosaččat orron maiddái Fennoskandia lulit guovlluin, ja leat áiggiid mielde gáržžáhallan ja duvdiluvvon davvelii. Gávdnojit maiddái teoriijat mat sáhttet čájehit dan guvlui ahte dálá sápmelaččat soitet leat maŋisboahttit dakkar álbmogis mii elii FennoSkandinavias ovdal min áigerehkenastima (Johan Pålstig: Myten om Lappland, 1963). álgosaš sámi ássanguovllut álge guovddáš Skandinavias davás gitta Jiekŋamearariddui, Guoládatnjárgii ja guovlluin Ladogaábi ja Vilgesábi gaskka. Sápmelaččat ráđđejedje okto stuora osiin dán 600.000700.00 kvadráhta kilomehtera viidosaš guovllus (Rapport fra den nordiske arbeidsgruppen for en nordisk samekonvensjon, 1998). 2.1.3 Sápmelaččat Fennoskandias 15001900 1500-jagiid gaskkamuttus gávdnojit oalle ollu duođaštusat sámi servodaga ja ealáhusaid birra. Dan áiggi sápmelaččat elle nu movt lei dábálaš davvi bivdokultuvrrain. Olbmot ásahedje siiddaid ja siiddain ledje moaddečuođi olbmo. Siiddat ráđđejedje viiddis eananguovlluid, ja siidda olbmot bivde ja guolástedje iežaset guovlluin. Siiddat juogadedje eatnamiid iešguđetge bearrašii. Dábálaččat ledje juohke bearrašis máŋga eananguovllu maid gaskkas fárredii. Boazodoallu gávdnui juo dalle. Sápmelaččat mákse vearuid, ja máksun ledje oarrináhkiid, moršanáhkiid ja earálágaš náhkiid. Vearrogáibideaddjit oste maiddái náhkiid gonagassii, ja dasa lassin lonuhedje biepmuiguin náhkiid, ja dát bealit dagahedje ahte olmmošlohku lassánii. Dan dihte gáržo bivdoservodaga eavttut badjelmeriid juo álggugeahčen 1600-logu. 1600-jagiin vearuhedje sápmelaččaid garraseappot, ja Sámi davimus guovlluin válde vearu golmma riikii. Vearru dettii liiggás garrasit máŋgasa, ja máŋgasii gárttai váttisvuohtan atnit ovddasmorraša bearrašis. Sápmelaččat oidne buoremussan lasihit ealuid, vai birgejumi sáhttá eambbo hukset bohccobierggu vuovdimii. Ealut sturro, ja sápmelaččat johtigohte ealuiguin. Dattege lei bivdu ja guolásteapmi ain guovddážis birgejumis. Boazodoaluin lei eambbo bargu, muhto attii buoret bohtosa dan dilis go ii šat lean vejolaš birget bivdduin ja guolástemiin nu movt ovdal. Gaskkamuttus 1600-logu lei ollásii vuoitán ođđa birgenmálle. Sápmelaččaid birgejupmi buorránii 1700-logu álggugeahčen, dannego eanas sápmelaččat bargagohte boazodoaluin ja lei buorre johtu gálvvuide mat bohte bohccos. Sápmelaččat gárte unnitlohkui dađistaga 1700logus, dannego fárrejedje olbmot lulde, geat asáiduvve sámi árbevirolaš ássanguovlluide. Nu bohciidedje dán guovllus riiddut eanandoalu ja eará ealáhusaid gaskii, ja nu čuožžila gažaldat sápmelaččaid vuoigatvuođas oamastit eatnamiid ja čáziid, dannego ealáhusat gilvališgohte gaskaneaset. Riikkaid ođđa rádjegeassimat dahke maid váttisin ealuiguin johtalit jagiáiggiid ja guohtumiid mielde. Go Ruoŧa ja Danmárkku-Norgga rádji biddjui jagis 1751, dáhkidedje riikkat lasáhusa (kodisilla) rádješiehtadussii, mas sápmelaččat galge beassat johtalit duovdagiid gaskka jagiáiggiid mielde. Muhto maŋit rádjegiddemat váikkuhedje dan ahte ollu boazosápmelaččat masse deaŧalaš guohtuneatnamiid. Go giddejuvvui Suoma ja Norgga rádji jagis 1852, čuzii dát garrasit ollu boazodolliide, geat gárte sirdát eret árbevirolaš ássanguovlluin, go doppe eai lean šat doarvái guohtuneatnamat dálvejagis. 36 Evttohus Govva 2.1. Rájit Sámis (Svenskt Fjällog Samemuseum 1993 Samerna, solens och vindes folk, 1993.)  37 Innstilling og fiske. Innenfor hver gruppe var mindre områder utskilt til ulike familier. Hver familie hadde som regel flere områder som den flyttet imellom. På denne tid var tamreindriften allerede utviklet. Samene betalte skatt med ekornskinn, mårskinn og annet pelsverk. Skatteinnkreverne kjøpte også pelsverk for Kronens regning, hvilket sammen med tilførsel av forsyninger førte til økning av folketallet i de samiske bosetningsområdene. Som følge av dette ble fangstsamfunnets rammer sprengt allerede ved inngangen til 1600-tallet. På 1600-tallet ble skattebyrden skjerpet, og de nordre delene av Sápmi ble beskattet av tre stater. Skatten ble for besværlig for mange med forsørgelseskrise som resultat. Den mest rasjonelle strategi for samene var å utvide tamreinstammen for i større grad leve av reinkjøtt. Reinhjordene økte og samene ble i større grad reinnomader. Fangst og fiske spilte dog fortsatt en betydelig rolle i forsørgelsen. Reinnomadismen var mer arbeidskrevende, men ga også større avkastning i en situasjon der man ikke lenger kunne, på samme vis som tidligere, forsørge seg med fangst og fiske. I midten av 1600-tallet hadde det nye forsørgelsessystemet slått igjennom. Siden nesten alle samer gikk over til reindrift samtidig som reindriftens produkter var etterspurte varer oppnådde samene i første halvdel av 1700-tallet en betydelig velstand. På 1700-tallet ble samene en stadig mindre del av befolkningen i takt med at nybyggere sørfra flyttet inn i de tradisjonelle samiske bosetningsområder. Dermed oppsto det konflikter med jordbruk og andre næringer i området, og samenes rett til land og vann bringes på bane når konkurransen mellom næringene skjerpes. Reindriftens sesongflyttinger vanskeliggjøres også av nye grensedragninger mellom landene. Når grensen mellom Sverige og Danmark-Norge ble fastlagt i 1751 garanteres samene i en kodisill til grensetraktaten rett til å fortsette med de årstidsbestemte flyttinger. Men senere grensestengninger førte til at mange reindriftssamer mistet viktige sesongbeiter. Når grensen mellom storfyrstedømmet Finland og Norge ble stengt i 1852 ble resultatet at mange reineiere ble tvunget til å flytte fra sine tradisjonelle bosetningsområder på grunn av utilstrekkelige vinterbeiteområder. Figur 2.1. Grenser i Sápmi. (Svenskt Fjälloch Samemuseum: Samerna, solens och vindens folk, 1993.)  2.1.4 Ruoŧa ja Norgga sámit Dálá sámi ássanguovllut Suomas, Norggas, Ruoššas ja Ruoŧas. Dat mearkkaša ahte sápmelaččain lea iešguđet riikii stádaboargárgullevašvuohta. Nu leat sis gártan iešguđetlágan eavttut seailluhit kultuvrraset ja bargat árbevirolaš sámi ealáhusaiguin. Norga Norggas leat jáhkkimis 50.52.000 sápmelačča. Dás oainnát 2. tabeallas gos sápmelaččat orrot Norggas, (Gieldda- ja bargodepartemeanta ja Davviriikalaš Sámi instituhtta, Samene, en håndbok, 1990), ja man ollu olbmuin lea boazodoallu ealáhussan (Reindriftsforvaltningen Ressursregnskap for reindriftsnæringen, 1998, s. 83). Tabealla 2.2. Norgga sápmelaččaid geográfalaš ássan. Guovlu Olmmošlohku Boazodolliid lohku Finnmárku 25.000 2.100 Romsa 12.000 200 Nordlánda 5.000 170 Trøndelága 3.000 340 Oslo-guovlu 5.7.000 0 Submi 50.52.000 2.810 2.2 tabeallas mii oaidnit ahte Norgga sápmelaččat, geaid birgejupmin lea boazodoallu, leat unnitlogus. Lea duššefal 5 % sápmelaččain geat barget boazodoaluin. Boazodoalu mearkkašupmi lea dattege iešguđetládje guovlluid gaskka, Trøndelágas lea 11 % ja Finnmárkkus fas 8 %, Nordlánddas 3 % ja Romssa bealde 2 %. Ruoŧŧa Ruoŧas leat birrasiid 1520.000 sápmelačča. Logu vuođđun leat álbmotiskkadeamit, maid sámičielggadeapmi dagai 1970-loguin (SOU 1975:100). Dás vuollelis oainnát 2.3 tabeallas gos sápmelaččat orrot, 1.kolonna, ja man ollu olbmuin lea boazodoallu ealáhussan, 2.kolonna. Tabealla 2.3. Ruoŧa sápmelaččaid geográfalaš ássan. Guovlu Olmmošlohku Boazodolliid lohku Norrbotten 7.900 1.800 Västerbotten 2.400 200 Jämtlánda/Härjedalen 1.300 400 Stockholm leana 1.200 0 Eará sajiin Ruoŧas 2.400 0 Submi 15.200 2.400 Ruoŧas gullá boazodoallovuoigatvuohta čearuide. Dat ahte leat čearu miellahttun, ii dárbbaš mearkkašit dan seammá ahte bargá boazodoalus beaivválaččat dehe ahte oažžu birgejumi ealáhusas. Danne leage váttis mearridit dárkilit man ollu sápmelaččat Ruoŧas ožžot birgejumi boazodoalus. Tabeallas 2.3 mii oaidnit ahte Ruoŧa sápmelaččat, geaid birgejupmin lea boazodoallu, leat unnitlogus. Olles sámi álbmogis lea 16 % geaid birgejupmin lea boazodoallu. Boazodoalu mearkkašupmi lea dattege iešguđetládje guovlluid gaskka: Jämtlándda leanas lea 30 % ja fas Norrbottena leanas lea 20 %, ja Västerbottena leanas sullii 8 %. Boazodoallu mearkkaša arvát eanet sámi álbmogii go dat maid dát logut čájehit, dannego ealáhus dat lea mii doalaha sámi kultuvrra ja lea hui deaŧalaš identitehta nannemis. 2.1.5 Sámiid dili histtorjjálaš bajilgovva Kommišuvdna válljii dán oasis čájehit duššefal oanehis bajilgova historjjálaš dáhpáhusain mat guoskkahedje sámi álbmoga (Rapport fra den nordiske arbeidsgruppen for en nordisk samekonvensjon, 1998): 38 Evttohus 1000 o Kr Sámi kultuvra ovdáneami 0 Sápmelaččat orrot guovllus mii álgá Skandinavia guovddáš guovlluin mii manná miehtá Davvikalohta ja Guoládatnjárgii. Stuora oasis dáin guovlluin eai ássan eará álbmogat go sápmelaččat. Sápmelaččat adnojit leat eamiálbmogin. 800-lohku Stuoraboandda Ottara dieđuid mielde muitaluvvojit sámit orron gitta jiekŋameararittu rájis Vilgesábi rádjái. Sámit leat bivdoálbmot. 1323 Ruoŧŧa ja Novgorod dahket ráfišiehtadusa Nøteborg:s. Ruoŧŧa válddii Suoma riiddáskii Novgorod:in. Ráfišiehtadusain soabadit ođđa ráji Ruoŧa ja Novgorod gaskii. 1326 Norga ja Novgorod šiehtadit gaskaneaset vearuiduhttinšiehtadusa mii lea ávkin goappaš riikkaide. Riikkat dárbbašit sámiid gálvvuid ja dávviriid. Šiehtadusa olis bággehallet sámit máksit vearu goappaš riikii. 131500Sámit mákset vearu guovttegeardánit. Máŋggat olmmoščearddat fárrejit sámi ássanlohku guovlluide. Ruoŧŧelaččat, suopmelaččat, garjillaččat, ruoššat ja dážat gilvalit ráđđet sápmelaččaid. 1517 Ruošša stuorahearrá mearrida iežas galgat leat buot sápmelaččaid hearrán. Stuorahearrá vearuheaddjit ožžot dárkilis gohččosiid sámiid ektui ja seammás dovddastuvvo sápmelaččaid oamastanvuoigatvuohta eatnamiidda. 1551 Gustav Vasa almmuha ahte sápmelaččat leat su vuollásaččat. Ruoŧŧa dohkkeha sápmelaččaid oamastanvuoigatvuođa eatnamiidda ja birkkalaččaid vearuiduhttinriekti loahpahuvvo. Sápmelaččaid bivdoelliid náhkiid leat jearalmas gálvu Eurohpas, ja dahká sápmelaččaid vearu eanet ja eanet deaŧalažžan gonagassii. 1570 Danmárku-Norga ja Ruoŧŧa soabadit ráfišiehtadusa Stettin:s ja šiehtadit rádjegeassima riikkaid gaskka. Riikkat dohkkehit nuppi riika olbmuid vuoigatvuođaid iežaset riikkas, ja boazosápmelaččaide álkidahttá dát johtalemiid guohtumiid gaskka. 1595 Ruošša ja Ruoŧŧa juhket sámi guovlluid gaskaneaskka. Ruoŧŧa oažžu vearuhanlobi riddoja vuotnaguovlluin. 16111612 Kalmarsoahti. Ruoŧŧa ja Danmárku sohtet ee Davvikalohta vuoigatvuođaid oččodemiin. 1613 Ráfi boahtá Knäred:i. Ruoŧas ii leat šat váldi jiekŋameararittus. Danmárku-Norga oažžu oktovuoigatvuođa Davvi-Norgga riddoja vuotnaguovlluide. Dálá Finnmárkku lulit oasit ja Anár bissot Ruoŧa lágaid vuollásažžan. Danmárkkus-Norggas lea ain vearuhanvuoigatvuohta Finnmárkkus ja Anáris. 1645 Ráfi boahtá Brömsebro:i. Jämtlánda ja Härjedalen šaddet Ruota riika oassin. 1751 Ruoŧa ja Danmárkku-Norgga rádji mearriduvvo. Anár bissu Ruoŧa vuollásažžan, muhto Finnmárku šaddá danska-norgga oassin. Anár galgá ain máksit vearu Ruššii. Rádješiehtadussii boahtá lasáhus (kodisilla): Lappekodisilla (sámelasáhus). Sámelasáhusa váldosisdoallu lea ahte sápmelaččain lea vuoigatvuohta doaimmahit ealáhusa rastá riikkarájiid, ja maiddái sierra sámi riektesystema. Sápmelaččat dohkkehuvvojit bealatkeahttájin. 1809 Ruoŧŧa massá Suoma Ruššii. Suopma šaddá autonomalaš stuorahearráválddálažžan Ruošša vuollái. Ruoŧa ja Suoma rádji mearriduvvui jagis 1810. Suoma rádji bissu Danmárkku-Norgga guvlui nu movt lei. Rádjerasttildeaddji boazodoallu, mii johtá rastá riikarájiid gaskal Suoma ja Norgga, joatká rievdatkeahttá. 1814 Danmárku-Norga loahpahuvvo ja Norga šaddá uniovdnan Ruoŧain. Ođđa uniovdna ii čuoze lappekodisillii ja rádjerasttildeaddji boazodollui. 1826 Norgga ja Ruošša rádji juohká daid maŋemus sámi oktasašguovlluid, Nuortalašsámit Guoládatnjárggas biddjojit olggobeallái Lappekodisilla láhkavuođu. 1833 Suoma ja Ruošša rádji mearriduvvo. Boađusin lea ahte boazoealáhus earáhuvvá sakka, erenoamážit davágeaži guovlluin. 40 Evttohus Rádjerasttildeaddji boazodoalu historjá Boazosápmelaččat leat dološ goddebivddu rájes leamaš johtti olbmot, geat johte ealuideasetguin iešguđetlágan eatnanmálliid gaska jagiáiggiid mielde. Go stáhtat beroštišgohte davimus guovlluin, jorai ášši dan guvlui ahte riikkaidrájiid juhke Sámi iešguđetge riikii. Sápmelaččaid árbevirolaš johtaleamit áigodatguohtuneatnamiid gaskka gárttai váttisin, go riikkaid rájit mannet doarrás ja sirrejit boazoguohtunguovlluid. Historjjálaš dáhpáhusaid mii čilget dás čájehettiin šiehtadusaide maid Norga (Danmárku) ja Ruoŧŧa dahke vai Norgga ja Ruoŧa sápmelaččaide dáhkiduvvojedje iešguđetlágan guohtuneatnamat geavaheapmái. Lappekodisilla 1751 Rádjerasttildeaddji boazodoalu stivregohte vuohččan dallego Ruoŧa(Suoma) ja Danmárkku (Norgga) rádji mearriduvvui. Rádji mielddisbuvttii ahte sámit fertejedje válljet juogo šaddat ruoŧa dehe dánskka vuollásaš ássin. Rádjemearrideamis biddjui maiddái ahte ii oktage galgga máksit vearu guovtti riikii. Oallugat fertejedje guođđit guovlluid nuppi bealde ráji. Lasáhus dehe kodisilla lasihuvvui rádjesoahpamuššii Lappekodisilla. Kodisilla dáhkidii sápmelaččaide ain ovddasguvlui vuoigatvuođa johtit rájiid rastá ealuin. Kodisillas lea vuoigatvuohta huksejuvvon vieruiduvvan árbevieru vuođul. Vuoigatvuohta galggai leat fámus maiddái soahteáiggi ja sápmelaččat galget dalle adnojuvvot bealatkeahttájin. Lappekodisilla sáhttá adnot sámi geavahanrievtti dovddastussan guoskevaš guovlluin. Lappekodisilla ii leat goassege loahpahuvvon. Kodisilla birra muitaluvvo eambbo kapihttalis 2.2.3. 42 Evttohus 1852 Suoma ja Norgga rádji giddejuvvo. Norga (Ruoŧŧa) gieldá Suoma (Ruošša) guolástit vuonain ja mearain norggabealde ráji, ja dat mielddisbuktá ahte Suopma (Ruošša) gidde ráji Norgga guvlui. Suoma-ruošša eiseválddit čuoččuhit ahte Lappokodisilla ii boađe fápmui dannego dasa ii čujuhuvvon ráfišiehtadusas mii dahkkui Fredrikshavn:s jagis 1809. Norga gidde ráji Suoma guvlui. Lappekodisilla ii duššindahkkon goassege. Dáhpáhusat dagahit stuora rievdadusaid dán guovllu sápmelaččaide. Váikkuhus das lea ahte Guovdageainnus Norggas fárrejit oallugat Gárasavvonii Ruŧŧii. 1883 Oktasaš lágat (Oktasašsámeláhka) boahtá fápmui dán jagi. Ruoŧa sápmelaččaid guođohanriekti Norgga bealde gáržžiduvvo. 1889 Ruoŧa ja Suoma rádji giddejuvvo. Rádjegidden 1852 rájes Norgga guvlui gártá váttisvuohtan Supmii. Máŋggaid šiehtadusevttohusaid maŋŋil gidde Suopma (Ruošša) ráji Ruŧŧii. Gárasavvonsápmelaččaid johtaleapmi Supmii loahpahuvvo fáhkka. 1905 Ruoŧa ja Norgga uniovdna loahpahuvvo. Karlstadkonvenšuvnnas gáržžiduvvo ruoŧabeali sámiid vuoigatvuohta beassat guođohit Norggas. Norga dáhttu gáržžidit rádjerasttildeaddji boazodoalu. Sihke Norga ja Ruoŧŧa dohkkehit ahte Lappekodisilla ii sáhte duššindahkat. 1917 Suopma šaddá iešstivrejeaddji riikan. 1919 Ruoŧŧa ja Norga vuolláičállet boazoguohtunkonvenšuvnna guovvamánu 5.beaivvi. Konvenšuvdna doaibmagoahtá jagis 1923. Konvenšuvdna lea dárkil ja ruoŧabeali sámiid guođohanvuoigatvuohta Norggas gáržžiduvvo velá eambbo. Nu bággehallet oallut ruoŧabeali sámit johtit lullelii. 1920 Ráfi boahtá Dorpat:i: Suopma oažžu njárgga Jiekŋamerrii nuorttabeali norgga-ruošša ráji. Oallut nuortasámiin šaddet suoma vuollásažžan. 1944 Sovjetlihttu váldá ruovttoluotta suoma Jiekŋamearaluodda. Oallut nuortasámiin válljejit fárret Supmii. Sovjetlihtu sámiid ja Davviriikkaid sámiid oktavuođat boatkanit badjel 40 jahkái. 1949 Jagi 1919 boazoguohtunkonvenšuvdna Ruoŧa ja Norgga gaskkas ođastuvvo. 1972 Norgga ja Ruoŧa gaskka boahtá fápmui ođđa boazoguohtunkonvenšuvdna. Ruoŧabeali sámiid vuoigatvuohta guođohit Norggabealde geassejagis gáržžiduvvo sakka. Oktasašsámeláhka 1883 Dađi mielde go ođđaássit lulde ásaiduvve boazodoalloguovlluide ja dakko lahkosiin, šaddagođii nákkisvuohta eanandoalu ja boazodoalu beroštusaid gaskii. Nákkisvuođaid čoavdimii ásahuvvui oktasaš sámeláhka mii doaibmagođii jagis 1883. Lága mielde gáržžiduvvui ruoŧabeali sápmelaččaid riekti geavahit Norggabeali boazoguohtumiid áigodahkii miessemánus čakčamánnui. Nuppi bealis ožžo norggabeali sápmelaččat rievtti Ruoŧa bealde guohtuneatnamiidda daid eará mánuid jagis. Guohtungáržžideamit guske duššefal guovlluide gos eanandoallu ja boazodoallu gilvaledje seamma eatnamiid alde. Oktasašsámeláhka ii rievdadan maidege doppe gos ii lean gilvu eanandoalu ja boazodoalu gaskkas. Karlstadkonvenšuvdna 1905 Go uniovdna heaittihuvvui ja Ruoŧas ja Norggas ledje gaskasaš šiehtadallamat Karlstadas, de deattuhii Norga man deaŧalaš lei oažžut dáčča eanandolliid ásaiduvvat davás. Norggas ledje garra našunálistalaš oainnut ja hálidedje gáržžidit sápmelaččaid rivttiid boazoguohtuneatnamiidda Norggas. Muhto Lappekodisilla ii lean vejolaš nu ovttabealálaččat heaittihit. Riikkat dárbbašedje sakka ođđa konvenšuvnna. Jagi 1883 Oktasašsámeláhka guhkiduvvui logiin jagiin, dassážiigo ođđa konvenšuvdna lei šiehtaduvvon. Konvenšuvdna 1913 ¥iehtadallamat, maid Karlastadkonvenšuvdna geatnegahttii, álge jagis 1913. Boađusin lei konvenšuvdna mas ledje njeallje artihkkala. Konvenšuvnna vuolláičálle cuoŋománus 8. b. 1913. Konvenšuvdna áŋggirdii gávdnat bistevaš ortnega rádjerasttildeaddji boazodollui. Soabahanášši, man Ruoŧŧa ovdanbuvttii jagis 1909, mii guoskkai ruoŧabeali sápmelaččaid vuoigatvuođaide ahte johtit Norggabeallái ovdal geassemánu 15. b. guoskkai Garásávvona, Čohkkirasa, Wilhelmina, Suorssá ja Deardná gielddaid sápmelaččaide. Dát ášši biddjui veaháš duogábeallái dan botta go šiehtadallamat dahkkojedje. Konvenšuvnna 3. artihkkalis celkojuvvui, dakkár guovttebealát soahpamuššan, ahte Gárasavvona ja Čohkkirasa gielddain doibme ain jagi 1883 mearrádusat, mat adde vuoigatvuođa dáidda sápmalaččaide johtit Norgii áigodagas miessemánu 1.beaivvis gitta čakčamánu 30. beaivái. Konvenšuvdna 1919 ¥iehtadallamiid boađusin, mat álge jagis 1913, vuolláičállui boazodoallukonvenšuvdna guovvamánus 5. b. 1919 ja dohkkehuvvui riikkain miessemánus seammá jagis. Konvenšuvdna, mii lei hirbmat dárkil ja mas ledje badjel 200 paragráfa, doaibmagođii ođđajagimánus 1. b. 1923. Konvenšuvdna gáržžidii ruoŧabeali sápmelaččaid boazodoalu Norgga bealde. Ruoŧa sápmelaččaide juolludedje Norggas 37 geasseguohtunguovllu gos ruoŧabealde sápmelaččain lei oktovuoigatvuohta. Norggabealde sápmelaččat besse konvenšuvnna mielde geavahit dálveguohtumiid Ruoŧas ja ii mearriduvvon viidodat eaige čielga geográfalaš ráddjejumit. Konvenšuvdna rievdadii dili sakka Garásávvonguovllu sápmelaččaide. Boazolohku lei liiggás allat daidda sakka gáržžiduvvon geasseguohtumiidda. Nu fertejedje ollu sápmelaččat Garásávvonis bákkus fárret. Konvenšuvdna 1949 Go ledje vel golbma jagi báhcán jagi 1919 konvenšuvnnas, de šiehtadallagohte ođđasit boazojohtaleami rastá riikarájiid. Boađusin lei konvenšuvdna mii vuolláičállui juovlamánus 14. b. 1949. Eai dahkkon namuhanveara rievdadusat obbalaš dásis, lei baicca muhtinlágan ođasteapmi. Muhtin orohagaid heaittihedje, muhtimiid bidje oktan orohahkan, earáid bisuhedje nu movt ledje ovdal, ja muhtin guovlluide mearridedje ođđa eananviidodagaid ja áigemeriid. Konvenšuvdna 1972 Guovvamánus jagis 1964 ráhkaduvvui boazoguohtunkommišuvdna mas ledje njeallje miellahtu goappáge riikkas. Dánska ambasadevra Niels Svenningsen jođihii kommišuvnna. Kommišuvnna dábálaš miellahtuin ii lean oktage boazoeaiggádeaddji ja dušše okta miellahttu, Ruoŧa beali delegašuvnnas lei sápmelaš. Kommišuvnna váldi lei viiddis, ja čuovvosaš sitáhtas oaidnit dan válddi: guorahallat ja čájehit oaivila duohtadili ollislaš váttisvuhtii, maid rádjerasttildeaddji boazoguođoheapmi dahká Kommišuvdnašiehtadallamiid vuođul vuolláičállojuvvui ođđa boazoguohtunkonvenšuvdna guovvamánus 9.b. 1972. Konvenšuvdna gáržžidii mearkkašahtti láhkái ruoŧabeali sápmelaččaid geasseguohtumiid Norggas. Areála dáfus gáržo geasseeatnamat 9.820 km2, eatnamat mat ovdal ledje 13.760 km2 ja bázii duššefal 3.940 km2 viidosaš areála. Norggabeali sápmelaččaid dálveguohtunmearrádusaid čavgejedje 1972 konvenšuvnnas. Guovlluide mearridedje čielga rájiid ja man viidát lea lohpi guođohit. Konvenšuvdna dagahii ahte boazosápmelaččat sihke Ruoŧas ja Norggas bákkus fertejedje nuppástuhttit ealáhusa. Kommišuvdna maiddái evttohii riikkat galget ráhkadit ja čađahit našunála boazodoallopolitihka. 44 Evttohus Revišuvdna 1984 Boazoeaiggádeaddjit Romssa fylkkas ja Norra Norrbottenis evttohedje rievdadit 1972 konvenšuvnna ja dat dahkkui jagis 1984. Rievdadusat guske ovtta konvenšuvdnaguovlui Romssas ja ovtta dálveguohtunguovlui Norrbottenis. Konvenšuvnna vuođđojurdda ii rievdaduvvon. Lei baicca jurdda juogadit boazoguohtumiid jierpmálaččabut ollislašvuođa ektui. 2.2 Sápmelaččat álbmotrievttálaš geahččanbealis 2.2.1 álgu Kommišuvnna bargun lea maiddái ee. čielggadit man muddui ain lea dárbu nuppi riika boazodolliin atnit guohtuneatnamiid nuppi riikkas. Kommišuvdna galgá maiddái čielggadit mainnalágiin guohtumat buoremusat sáhttet adnot, vai guhkit áigái bissu vuođđu doaimmahit ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš guoddevaš boazodoalu. Kommišuvdna galgá barggustis vuhtiiváldit eará servodatja ealáhusberoštusaid. Danne leat kommišuvnna guovddáš gažaldagat dat mainnalágiin mandáhttaguovllu luondduvalljodagat galget adnot ja geat galget daid atnit. Go eamiálbmoga ealáhusdoaibma lea vuođđuduvvon luondduvalljodagaide nu movt sámi álbmoga dáfus lea de lea eallinvuogi ja kultuvrra seailun ja bisuheapmi dávjá čadnon dasa ahte ealáhus lea luondduvalljodagaid hálddus ja nu dovddastuvvo ja gáhttejuvvo. Dát lea erenoamáš áigeguovdil dálá áiggis, go leat ollu beroštusat mat gilvalit seammá eatnamiid alde iešguđetlágan dárbbuide. Danne lea eananvuoigatvuođaid mearrideapmi hui guovddážis ja deaŧalaš riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain, mat gusket sámiid ja eará eamiálbmogiid gáhttemii. Kommišuvdna lea doallan čoahkkimiid mas čuovvovaš áššebealit oassálaste: boazoorohagat, čearut, boazodoallo-organisašuvnnat ja álbmotválljen olbmot, sámi ásahusat, ja dáin čoahkkimiin čujuhuvvui dávjá man deaŧalaš lea ahte kommišuvdna deattuha álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid mat Norggas ja Ruoŧas leat sámi álbmoga ektui. Kommišuvdna ii almmatge leat atnán iežas bargun árvvoštallat dehe guorahallat álbmotrievttálaš dokumeanttaid. álbmotrievttálaš gažaldagain lea goittot mearkkašupmi nu máŋgga oktavuođas ahte kommišuvdna guorrasa dasa ahte lea vuogas oanehaččat ja obbalaččat válddáhit álbmotrievtti ja daid beliid riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain, mat leat áigeguovdilat min oktavuođas. Čuovvovaš válddáhus ii leat dievaslaš. 2.2.2 álbmotriekti álbmotriekti obbalaččat álbmotriekti lea definerejuvvon dego riektenjuolggadusaid čoahkkáigeassun mat dábálaččat gustojit stáhtaide, ja sin siskkáldas almmolašrievttálaš dilálašvuođaide. álbmotriekti sisttisdoallá guovttelágan njuolggadusaid vieruiduvvan rievtti ja soahpamušrievtti (traktatrett). Vieruiduvvan riekti árbevieru mielde adnojuvvo leat dakkárin mii geatnegahttá stáhtaid beroškeahttá leatgo sii dohkkehan dan vai eai. Soahpamušriekti geatnegahttá prinsihpas aivvefal daid stáhtaid mat leat áššebealit. Soahpamuš dehe traktáhtta sáhttá leat vieruiduvvan rievtti láhkanannen (kodifiseren), ja nu sáhttet soahpamuša mearrádusat dađistaga jorrat vieruiduvvan riektin, ja dainnalágiin mannet dát guovttelágan njuolggadusat siskálaga. Soahpamušat sáhttet dahkkojuvvot guovtti dehe eambbo stáhtaid gaskka ja stáhtaid ja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaid gaskka. Soahpamušaid dehe traktáhtaid sáhttá maiddái dadjat konvenšuvdnan ja šiehtadussan. Riikkaidgaskasaš konferánssain dahkkojit mearrádusat dábálaččat konsensusiin dehe ovttamielalašvuođain. Go áššebealit eai leat vuosttildan, de adnojuvvo teaksta leat dohkkehuvvon. Váikkuhusat mat čuvvot, jus ii dohkket soahpamuša dehe traktáhta, dehe jus ii čuovo soahpamuša masa ii leat áššebeallin, sáhttet gártat nu stuorisin ahte dušše dandihte čuvvojuvvo dat. Stáhtaide sáhttet maiddái biddjot geatnegasvuođat dehe dáhkiduvvot vuoigatvuođat dan vuođul go dahkko mearrádus stádaidgaskasaš organisašuvnnas. Dákkár čatnasupmi dáhpáhuvvá almmatge duššefal dalle jus stáhta lea čielgasit dohkkehan dánlágan ášševuodjima. Sierralágan mearrideapmi lea duopmu mii celkojuvvo riikkaidgaskasaš duopmostuolus dehe sullasaš orgánas, mii lea vuođđuduvvon riikkaidgaskasaš soahpamušaid bokte, nu movt ovdamearkka dihte Riikkaidgaskasaš duopmostuollu Haag gávpogis (Den internasjonale domstol i Haag) ja Eurohpalaš duopmostuollu olmmošvuoigatvuođaid váste (Den europeiske domstolen for menneskerettigheter). Soahpamušain geatnegahttojit dat stáhtat mat leat áššebealit, oskkáldasat čuovvut geatnegasvuođaideaset soahpamuša mielde, dan bokte ahte 46 Evttohus juogaládje ovttastahttit soahpamuša našunála lágaide. Dás beassadallan lea álbmotriekterihkkun. Norgga riekti ja álbmotriekti Norggas geavahuvvo duálistalaš prinsihppa, ja dat mearkkaša ahte álbmotriekti ii šatta oassin siskkáldas riektái ovdalgo norgga eiseválddit leat dan dohkkehan. Dás leat ollu spiehkasteamit, ovdamearkka dihte vieruiduvvan riekti, mii goit lea fámus vaikko stáhta ii leat addán mieđáhusa, ja maiddái dihto soahpamušat mat dahkkojit dainna ulbmilin ahte galget njuolgut doaibmat seammaládje dego norgga siskkáldas riektin. álbmotriekti lahttuduvvo norgga rivttiin goit guovtti vuogi mielde, transformašuvnnain ja dan prinsihpa mielde ahte norgga riekti presumerejuvvo (adnojuvvo) leat oktiisoahpevaš álbmotrivttiin. Transformašuvdna dáhpáhuvvá dan bokte ahte muhtin norgga láhkii ovttastahttojuvvo soahpamušteaksta sierra mearrádusa bokte, dehe ovttastahttojuvvo dakkár lágain mii čujuha soahpamuššii, dehe ahte norgga eiseválddit gávnnahit ahte norgga njuolggadusat leat juo oktiisoahpevaččat soahpamušmearrádusaiguin. Dalle ii dárbbašuvvo ođđa norgalaš láhka. Go lea presumšuvdna, oaivvilduvvo dainna ahte go dulko norgga riektenjuolggadusaid, dalle geahččala garvit dakkár láhkadulkonbohtosa mii šaddá vuostálaga álbmotrievttálaš njuolggadusaiguin, ja dasto bargojuvvo garrasit dan ala ahte garvit vuostálaga boahtima álbmotrievttálaš njuolggadusaiguin, mii livččii njuolgut álbmotriekterihkkun. Dát orru čielgasit daddjome Vuođđolága § 110 c. Ruoŧa riekti ja álbmotriekti Ruoŧas váilot konstitušuvnnalaš njuolggadusat ruoŧa našunála rievtti ja álbmotrievtti gaskka. Lea almmatge dábálaš ipmárdus ahte oktiisoahpamuš man Ruoŧŧa dohkkeha, muhtinládje galgá ovttastahttojuvvot ruoŧa riektái vai doaibmagoahtá našunála duopmostuoluin ja eiseválddiin (Håkon Strömberg ja Göran Melander, Folkrätt 1989, Regeringsrättens Årbok 1974:121 ja Nytt Juridisk Arkiv 1981:1205). Riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat eai adnojuvvo leat njuolgut heivvolaš riektin Ruoŧas. Duopmostuolut ja hálddašaneiseválddit sáhttet almmatge dallego heivehit našunála njuolggadusaid, vuordit ahte dát leat oktiisoahpevaččat áigeguovdilis soahpamušaigun, ja dábálaččat dulkot našunála njuolggadusaid dan vuođul ahte dat leat oktiisoahpevaččat. 2.2.3 Riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat Go dás válddáhit konvenšuvnnaid, álgit boarraseamos konvenšuvnnain ja loahpahit dainna mii lea ođđaseamos. Loahpas mii velá guoskkahit muhtin konvenšuvnnaid, mat sáhttet leat ávkkálaččat dán áššái, vaikko eat čilge daid dárkilit. Lappekodisilla 1751 Kommišuvnna vuođđodokumenta lea dat konvenšuvdna mii gohčoduvvo Lappekodisillan. Rádjesoahpamušain, mii šiehtaduvvui Strömstádas golggotmánu 2. b. jagis 1751, mearriduvvojedje čielga rájit Ruoŧa (oktan Suomain mii gulai Ruŧŧii) ja Danmárkku-Norgga gaskka. Stuora oasit dálá Davvi-Ruoŧas ja Davvi-Norggas ledje dán jági rádjái leamašan rájiid haga, eaige lean ollásii goappáge stáda duopmoválddi vuollásaččat. Norga ja Ruoŧŧa viiddidedje dalle rájiid dakkár guovlluide, mat ovdal eai lean ollásii leamašan goappáge riika duopmoválddi vuollásaččat. Dainna lágiin ásahedje riikkat mearridanválddi dáin guovlluin dan seammás go rájit gessojedje (NáČ 1997:5 s. 73). Rádjegeassin čuzii sápmelaččaide viiddis oktilis guovllus Jämtlánddas/Femunddas gitta DavviJiekŋamerrii. Siseatnamiin Finnmárkkuduoddara rájes lulás guvlui, goappaš beali Másealggi gitta Jämtlándii/Trøndelagii, ledje eanas ássit sápmelaččat. Sámi álbmot lei ássan ja geavahan dán guovllu áigá ovdalgo ásahedje davviriikalaš stáhtaid. Sámi álbmot ii ásahan goassege stáda, nu movt lea dihtosis. Sápmelaččain ledje siiddat, mat ledje iešguđetláganat guovllus guvlui dalle go ruoŧŧelaččat, norgalaččat ja ruoššat ráhkadedje ja guovdduštedje bistevaš stáhtaid. Dalle gárte sápmelaččaid guovllut oalle stuora gilvoguovlun koloniserejeaddji stáhtaide, mat áigo ávkkástallat guovllu (SOU 1986:36). Dát lei vuosttaš geardi go gessui riikarádji čađa sámi ássanja geavahanguovlluid. Rádjegeassin mielddisbuvttii ahte sámi álbmoga dilálašvuođa fertii heivehit earaládje. Goappaš riikkaid mielas lei erenoamáš deaŧalaš addit johttisápmelaččaide stáhtaboargárvuođa nuppi riikkas, ja mearridit njuolggadusaid boazodoalujohttimii rastá riikarájiid. Dan gažaldaga vuođul ásahuvvui nu gohčoduvvon lappekodisilla. Rádjesoahpamuša 3. artihkkalis dahkko spiehkastus sápmelaččaid erenoamáš dárbbuid sivas. Soahpamušas daddjo: ¦ muhto maid goappaš beliid sápmelaččat dárbbašit goappaš riikkaid eatnamiid boazoguohtumii, de leat dán oktavuođas šiehtadan 48 Evttohus dakkár dilálašvuođaid, mat ovdanbohtet dán rádjesoahpamuša vuosttaš kodisilla dehe lasáhusa sisdoalus. Rádjesoahpamuš oktan lappekodisillain lea vuođđočálus Norgga ja Ruoŧa sámerievttálaš soahpámušgaskavuođas. Kodisilla álgu čilge ulbmila leat lágidit sápmelaččaid dábálaš rádjerasttildeaddji johttima vai boahtteáiggis ii čuožžil makkárge vejolašvuohta nággui ja boasttoipmárdussii dasa mii guoská rádjerasttildeaddji johtimii dahje johttisápmelaččaid stáhtaboargárvuođa dáfus. Lappekodisillas leat bienalaš njuolggadusat stáhtaboargárvuođas (§§ 39), vuoigatvuođat eatnamiidda ja čáziide (§§ 2, 10 ja 1214), bealátkeahtesvuohta soađis (§§ 10 ja 11), siskkáldas hálddašeapmi (§§ 1521) ja duopmováldi (§§ 2227). Makkár vuoigatvuođat sápmelaččain leat ráŋŋáriikkas, lea vuosttažettiin miellagiddevaš dat mii ovdanboahtá §:s 10. Dán mearrádusas ákkastallojuvvo rádjerasttildeaddji guođoheapmi sámiid dárbbuid vuođul, muhtin muddui dannego johtimat dáhpáhuvvet boares vieruiduvvan vuogi mielde. Viidáseappot čilgejuvvo ahte váldosaččat lea vieris sápmelaččain seammá vuoigatvuohta go riikka iežas sámiin, dasa mii guoská eatnamiid ja mearragáttiid vuoigatvuhtii. Paragráfa čuodjá ná: Go sápmelaččat dárbbašit guktuid riikkaid eatnama, de sidjiide galgá leat suvvojuvvon boares vieru mielde (vieruiduvvan vuoigatvuohta), čavččaid ja giđaid, johtit ealuideasetguin ráji rastá nuppi riikii, ja dás ovddasguvlui nu movt ovdalge seammaláhkái go riikka iežas vuollásaččat, earret dakkár sajiin mat dás maŋŋelis muitaluvvojit, sii ožžot geavahit eatnama ja gáttiid elliideaset ja iežaset ealáhussii, sii galget dalle ustitlaččat vuostáiváldojuvvot, suodjaluvvot ja veahkehuvvot, nu maiddái soahteáiggis, mii ii galgga maŋgeláhkái váikkuhit erohusa Sápmelaš doaimmaide ja buot unnimusat galget vieris sápmelaččat šaddat rievideami, bággema ja veahkaválddi oaffarin soahteáiggis, muhto sii galget baicca álohii adnojuvvot dego iežaset vuollásažžan dan bealde gos sii ležžet dego vieris olmmožin ássame. Kommišuvdna válddáha oanehaččat maid lappekodisilla mearkkaša ja vuođđun bidjá dan maid álbmotrievttálaš áššedovdiid celke iežaset čielggadeamis NOU 1997:5. álbmotrievttálaš áššedovdit ovdandolle ahte sápmelaččain lei oamastanja geavahanvuoigatvuohta sámi ássanguovlluin dalle dan áiggis go rádjesoahpamuša ja lappekodisilla dohkkehedje. Rádjegeassima sivas gárte sápmelaččat juogo ruoŧa dehe norgga rievtti vuollásažžan. Sámiin lei, seammaládje go eará eamiálbmogiin ledje vuoigatvuođat, ovdalgo sii gárte muhtin riikka mearridanválddi vuollásažžan, vuoigatvuohta vieruiduvvan geavaheami vuođul. Lappekodisillas daddjo čielgasit ahte go sámeguovlluid fátmmastedje dán guovtti stáhtii, de ii lean oaivilin rievdadit sápmelaččaid ásahuvvon vuoigatvuođaid, earret dan mii lei áibbas dárbbašlaš dan mielde go viiddidedje sierra riikkaid mearridanválddi. Lappekodisilla nanne ahte sámiin leat vuoigatvuođat ain ovddasguvlui, muhto vuoigatvuođat doibmet dihto ráddjejumiiguin dan oktavuođas go geavaha vuoigatvuođaid. Kodisillas lea váldoáššin ee. ahte sámiin lea vuoigatvuohta ealuideasetguin johtalit guohtuneatnamiid mielde iešguđetge jagiáiggiid, vaikko vel leatge riikarájit mearriduvvon. Kodisilla nubbi váldoášši lea almmolašrievttálaš šlájas, namalassii mearrádusat dasa ahte ovttaskas sápmelaččat galget leat stáhtaboargárat, ja gii galgá hálddašit áiggálaš ja vuoiŋŋalaš duopmoválddi eatnamiin. Lappekodisilla mielddisbuktá ahte sápmelaččaid vuoigatvuođat galget bisuhuvvot, vaikko vel sámit leatge juogo ruoŧa dehe norgga riikkaválddi vuollásaččat. Danne lea kodisilla dakkár duođaštus, mii vuođđuda seammalágan vuđolaš riektiprinsihpaide nu movt ollu eará riikkain dahke dan áiggis, namalassii ahte stáhtalaš váldi guovlluin ii heaittihan priváhta, oktagaslaš olbmo dehe oktasaš vuoigatvuođaid mat ledje, vaikko vel dákkár vuoigatvuođat eai leange velá dan áiggis čálalaš dásis, eaige deattuhuvvon. áibbas čielggas lea ahte Norga ja Ruoŧŧa stáhtaid ásahemiin eai ožžon dat lappekodisilla bokte oamastanvuoigatvuođa priváhtarievttálaš mearkkašumis. ON-konvenšuvnnat 1966 ON-konvenšuvnna artihkal 27 siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra, mearrida gáhttet čearddalaš, gielalaš ja oskkoldatlaš unnitloguid. Sis ii galgga biehttaluvvot vuoigatvuohta searválaga iežaset eará joavkomiellahtuiguin ovddidit kultuvrraset, dovddastit oskkuset ja geavahit gielaset. Konvenšuvnna artihkal 1 nr. 4 dadjá galgat loahpahit juohkelágan nállevealaheami, ja dainnalágiin dahká vejolažžan meannudit unnitloguiguin positiivvalaččat, vai duohtavuođas šaddá dásseárvosažžan eanetloguin. Konvenšuvnna artihkal 13 ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra nannejuvvo váhnemiid vuoigatvuohta válljet eará skuvllaid mánáidasaset go daid dábálaš skuvllaid, belohahkii vuoigatvuohta oahpahit mánáid oskkoldagas ja morálas váhnemiid oaivila mielde. Jagi 1966 rájes lea bargojuvvon unnitloguid ja eamiálbmogiid vuoigatvuođaid nannemiin, dađi mielde go ovdánii áddejupmi ahte lea dárbu gáhttet sin. Norggas lea 1980-loguid rájes bargojuvvon sámiid vuoigatvuođaid čielggademiiguin mat gusket luondduvalljodagaide sámi árbevirolaš ássanguovlluin. Maiddái Ruoŧas lea bargojuvvon sullasaš čielggademiiguin. Earret eará lea sihke Norggas ja Ruoŧas mearriduvvon dán áigodagas ásahit sámi álbmotválljen orgána, Sámedikki. Jagis 1988 váldui vuođđoláhkii sierra mearrádus sámiid birra álbmogin. ILO konvenšuvdna (nr 169) eamiálbmogiid ja čearddaid birra iešbirgejeaddji stáhtain (ILO-konvenšuvdna). Konvenšuvdna eamiálbmogiid ja čearddaid birra iešbirgejeaddji stáhtain dohkkehuvvui Norggas jagis 1990, muhto dakkár dohkkeheapmi ii leat velá dahkkon Ruoŧas. Ruoŧas dahkan čielggadeapmi, man ráđđehus álggahii, garvánii jagis 1999, ja das daddjo ahte Ruoŧŧa sáhttá searvat ILO-konvenšuvdnii, muhto dat ii berre dahkkot ovdalgo leat čađahuvvon mearrádusat mat gusket sámiid eananrivttiide. Čielggadeamis lea dát bargu meroštallon ádjánit sullii vihtta jagi. ášši lea gulaskuddamis. Konvenšuvnnas leat 44 artihkkala. Vuosttaš oassi álggahuvvo obbalaš prinsihpaid válddáhemiin, ja nuppi oasis muitaluvvo dan birra mii kommišuvdnii lea guoskevaš, nappo eatnamiid ja eananvuoigatvuođaid oassi. Goalmmát oasis lea bargosajiid ja bargoeallima eavttuid birra, njealját oasis lea fidnooahpuid, giehtaduoji ja boaittobeali báikkiid ealáhusaid birra, ja viđát oasis oajuid ja dearvvašvuođa birra, guđát oasis oahpuid ja kommunikašuvnnaid birra, čihččet oasis oktavuođaid ja ovttasbarggu rastá riikarájiid, gávccát oasis hálddašeami ja loahpas, ovccát ja logát osiin, obbalaš mearrádusat ja loahppamearrádusát. Konvenšuvnna artihkalat 1319 leat erenoamáš áigeguovdilat, dannego gusket sámiid (eamiálbmogiid) eananvuoigatvuođaide, ja danne mii dás válddáhit daid dárkileappot. Min čilgehus huksejuvvo eanemusat norggabeali evttohusa vuođul, nu movt dat lea daddjon NOU 1997:5 oasis, ja ruoŧabeali evttohusas nu movt dat lea daddjon SOU 1999:25 oasis. Sáhttá dadjat ahte konvenšuvnna váldomihttomearri lea ahte eamiálbmogiin galgá leat vuoigatvuohta seailluhit iežaset identitehta álbmogin, ja sis galgá leat vuoigatvuohta iežaset eavttuid mielde suodjalit ja ovdánahttit eallinvuogiset ja kultuvrraset. Eiseválddit galget doaibmevaš vugiin doarjut dán barggu. Konvenšuvnna mearrádusat leat duššefal vuolimusmeari standárddat. ILO-konvenšuvnna gáibádusat ráđđehusaide leat vuođđun eamiálbmogiid vuoigatvuođaide, maid sis lea vuoigatvuohta oažžut dohkkehuvvot, eaige dat čilge man guhkás sáhttet dohkkehit. Artihkal 34 čilge vuogi ja viidodaga dain doaimmain mat galget dahkkot, ja mat galget leat lášmmadis vuohkin ásahuvvon vuhtiiválddidettiin juohke riikka erenoamášvuođaid. Dat mearkkaša ahte riikkat sáhttet iešguđetládje duohtandahkat konvenšuvnna ja nu lea dat dasto goabbatládje riikkain. Man muddui riikkat leat čuvvon konvenšuvnna, lea dasto dan vuođul leatgo riikkat ollašuhttán vuolimus standdárddaid vai eai. Eananvuoigavuođaid mearrideapmi álggahuvvo konvenšuvnna 13. artihkkalis: Das leat obbalaš njuolggadusat dan birra ahte ráđđehusat galget dohkkehit eatnamiid ja guovlluid erenoamáš mearkkašumi guoskeváš álbmogii (eatnamiin gos sii orrot dehe geavahit ávkin earaládje) ja maid dat mearkkašit sin kultuvrii ja vuoiŋŋalaš árvvuide ja erenoamážit dán gaskavuođa servodatlaš beliide. Konvenšuvnna 14. artihkal stivre dan makkár priváhtarievttálaš (sihke oktagaslaš ja oktasaš) vuoigatvuođat eatnamiidda ja eará luondduvalljodagaide leat, mat ILO-konvenšuvnnas geatnegahttet stáhtaid dovddastit eamiálbmogiidda. Artihkkalis leat golbma oasi vuosttaš čilge eamiálbmogiid vuoigatvuođa eatnamiidda, nubbi fas ahte dat eatnamat maidda eamiálbmogiin leat vuoigatvuođat, galget čilgejuvvot gos dat leat, ja goalmmát ahte galget leat heivvolaš, rievttálaš ortnegat dasa ahte mearridit eamiálbmogiid riektegáibádusa eananvuoigatvuhtii. Mearrádus artihkkalis 14 fátmmasta suodjalusa guovtti váldojovkui dasa mii guoská eatnamiid vuoigatvuođaide. Vuosttažis lea eamiálbmogiin riekti oamastit ja geavahit eatnamiid gos sii árbevirolaččat leat eallán (rights of ownership and possesion). Nubbi fas meannuda eamiálbmogiid vuoigatvuođa geavahit eatnamiid (right to use) maid sii dábálaččat atnit ávkin oktasaččat. Goappaš vuoigatvuođat doalahit ovdan eamiálbmogiid árbevirolaš eanangeavaheami. 14. artihkal dadjá ahte guoskevaš álbmogiid oamastanvuoigatvuohta ja geavahanvuoigatvuohta eatnamiidda gos sii árbevirolaččat orrot, galget dovddastuvvot. Earret dán galget álggahuvvot heivvolaš doaimmat suodjalit guoskevaš álbmoga vuoigatvuođa geavahit eatnamiid, gos sii eai duššefal oro, muhto maid sii árbevie52 Evttohus mielde leat geavahan borramušomardeapmái ja árbevirolaš doaimmaide. Dán dáfus galgá erenoamážit vuhtiiváldit johtti álbmoga dilálašvuođaid. Ráđđehusat galget álggahit dárbbašlaš doaimmat, maid bokte čielggada daid eatnamiid mat árbevieru mielde leat leamaš guoskevaš álbmoga ássanguovlun, ja dáhkidit beaktilis suodjaleami sin oamastanja geavahanvuoigatvuhtii. Heivvolaš ortnegat galget dahkkot našunála riektivuogádaga olis, vai sáhttá oaivila váldit guoskevaš álbmoga vuoigatvuođas eatnamiidda. 15. artihkkalis leat mearrádusat eamiálbmogiid vuoigatvuođaide mat gusket luondduvalljodagaide. Vuoigatvuođaide gullet dán álbmoga vuoigatvuohta leat osolažžan luondduvalljodagaid geavaheamis ja daid suodjaleamis. Artihkkalis leat maiddái mearrádusat mainnalágiin eiseválddit galget meannudit eamiálbmogiid vuostá áššiin, mat gusket namuhuvvon vuoigatvuođaide, dallego stáhta várre alccesis oamastanvuoigatvuođa luondduvalljodagaide. 16. artihkal čilge ahte guoskevaš álbmogat eai galgga iežaset dáhtu vuostá sirddihuvvot eret dain eatnamiin gos orrot, ja go lea dárbu sin sirddihit eret, sáhttá sirddiheami doaimmahit duššefal dallego guoskevaš álbmot lea mieđihan dasa, dehe jus dákkár mieđáhusa ii leat vejolaš oažžut, sáhttá sirddiheami doaimmahit duššefal heivvolaš áššemeannudemiin maid riikka lágat mearridit. Artihkal čilge maiddái álbmoga vuoigatvuođa máhccat ruovttoluotta árbevirolaš eatnamiidda maidda sis lea vuoigatvuohta, dakkaviđe go sirddihanmearrádus ii leat šat fámus. Go eai sáhte máhccat ruovttoluotta, de galgá sidjiide addit dan sadjái, juogo dakkár eatnamiid mat leat seammalágáš hámis ja rievttálaččat leat seammá buorit, dehe galget oažžut buhtadusa. 17. artihkkal sisttisdoallá mearrádusaid movt eananvuoigatvuođaid galgá juogadit eamiálbmotjoavkkuid iežaset mieldelahtuid gaskka. Artihkal 18 meannuda eahpeautoriseren sisabáhkkemiid guoskevaš álbmotjoavkkuid eatnamiidda ja ahte dákkár sisabáhkkemat galget lága bokte ráŋggáštuvvot. Artihkal 19 vuođul galget guoskevaš álbmogat dáhkiduvvot dakkár áššemeannudeami mii lea dásseárvosaš eará álbmotjoavkkuiguin, dasa mii guoská lassieatnamiid fuolaheapmái dán álbmogii, dallego sin eatnamat, maidda sis lea vuoigatvuohta, eai leat doarvái viidát sin dárbui. Artihkal 32 mearrida ahte ráđđehusat galget álggahit heivvolaš doaimmaid ee. riikkaidgaskasaš šiehtadusaiguin, vai eamiálbmogiidda lea álkit doallat oktavuođaid rastá riikarájiid. EO ja šiehtadus 3 sámi álbmoga birra Sápmelaččaid hárrái lea dahkkon šiehtadus, mii Eurohpa uniovnnas ja dasto logaldallamiid heiveheamis lea dan oassái biddjon vuođđun, man eavttuid čuovvovaš riikkat dohkkehedje: Gonagasriika Norga, Østeriika Republikk, Suoma Republikk ja Gonagasriika Ruoŧŧa. Dán šiehtadusas daddjo ahte Ruoŧŧa, Norga ja Suopma ožžot lobi šiehtadusa vuođul sámiid árbevirolaš guovlluin addit sámiide várrejuvvon vuoigatvuođa boazodollui. Šiehtadus addá maiddái lobi addit sámiide várrejuvvon vuoigatvuođaid dasa mat gullet sin árbevirolaš eallimii. EO njuolggadusaid vuođul ii sáhte Romatraktáhta geažil ja ovttaláganvuođa prinsihpaid vuođul addit oktovuoigatvuođa boazodollui. Almmatge lea šiehtadusa loahppaoasis Ruoŧŧa, Norga ja Suopma beassan spiehkastit dán prinsihpas. Danne sáhttet dát riikkat, čujuhettiin šiehtadussii 3, doalahit njuolggadusaid mat addet sámiide sierralágan vuoigatvuođaid dáid riikkaid eará álbmoga ektui. Dasa lassin addojuvvo šiehtadusa artihkkalis 2 vejolašvuohta ain viiddidit dánlágan várrejuvvon vuoigatvuođaid mat gullet sámiid árbevirolaš ealáhusaide. Eará dettolaš konvenšuvnnat Eará dettolaš konvenšuvnnat: Ovttastuvvon nášuvnnaid (ON) mearrádusat ON universealla olmmošvuoigatvuođa julggaštus konvenšuvdna heaittihit juohkelágan nállevealahemiid konvenšuvdna suodjalit olmmošlaš vuoigatvuođaid ja vuođđo friddjavuođaid Eurohparáđi rámmakonvenšuvdna suodjalit našunála unnitloguid Riodeklarášuvdna ja Agenda 21 2.3 Norgga ja ruoŧa boazodoallopolitihkka, boazodoalloláhka ja boazodoalu hálddašeapmi Dán kapihttalis čilget oanehaččat Norgga ja Ruoŧa boazodoallopolitihka ja boazodoalu hálddašeami jagiin 19721999. Kapihttala loahpas buohtastahttit Norgga dálá lágaid Ruoŧa lágaiguin, ja deattuhit eanas ovttaláganvuođaid ja erohusaid. 54 Evttohus 2.3.1 Dilálašvuođat Norggas Norgga boazodoallopolitihkka, dán maŋemus 30 jagis, álggahuvvui álggugeahčen 1960-loguid. Vuođđun lei vuđolaš čielggadeapmi sápmelaččaid dilis sosiálaččat, kultuvrralaččat ja ekonomalaččat Norgga eará servodaga ektui. Dasto dohkkehuvvui ođđa boazodoalloláhka (1978), mas vuođđooaidnun lei ahte boazodoallu galgá gieđahallot ealáhussan, ja seammás vuhtiiváldá unnitloguja kulturpolitihkalaš diliid. Stivrejumi bidjá sierra demokráhtalaš orgánaide main boazodoallit leat govdadit fárus, ja ásahuvvo boazodoallohálddahus mas lea sierra fágalaš ja hálddahuslaš gelbbolašvuohta. Ruoŧa ja Norgga ovddit boazoguohtunkonvenšuvnna (1968) raporttas čujuhuvvui stuora servodatrievdamiidda mat dáhpáhuvve goappašat riikkain, maiddái boazosámi servodagas. Raporttas ávžžuhedje riikkaid ráhkadit ealáhuspolitihkalaš prográmma ja doaibmaplána boazodollui. Čielggadeamit ledje sámija boazodoallopolitihka hábmema vuođđun. Lágat ja eará áigeguovdilis áššebáhpirat St.dieđ. 13 (19741975), Sámi guovddáš ássanguovlluid doaibmaplána. Dása lea daddjon ee. ná: Boazodoallu lea leamaš ja lea ain sámi kultuvrra dehálaš oassin. Jus boazoealáhus galgá ain seailut ja leat gánnáhahtti ealáhussan, ferte rievdadit struktuvrra. Dálá stuorámus váttisvuohta lea, ahte leat beare ollu geavaheaddjit luondduvalljodaga ektui Dálá boazodoalloláhka miessemánu 12. beaivvi 1933, ii atte vejolašvuođa dan reguleret. Dát ášši galgá váldot ovdan boazodoallolága ođasteamis. Boazoealáhusa váste galget ráhkaduvvot čielga ja oktasaččat dohkkehuvvon mihttomearit. Váldoulbmilin galgá leat dáhkidit bargosajiid main lea jeavddalaš ja buorre ekonomiija. Mihttomeriid galget boazodoalu ovddasteaddjit ja stáhta hábmet searválaga. Daid mihttomeriid vuođul galgá láhka maŋŋil sáhttit adnot muddet lassáneami boazodollui Stuoradiggedieđáhusa olis addui fálaldat mas lei sáhka ekonomalaš doarjagis boazodolliide, geat eaktodáhtolaččat áigo heaitit boazodoaluin. Fálaldahkii lei unnán beroštupmi. Boazodoalu váldošiehtadus (1976). Dás daddjo ee.: Boazodoallu lea sámi kultuvrra vuođđu Norggas. Boaittobeal báikkiide lea boazoealáhus mávssolaš maiddái dan dáfus ahte bisuha olmmošlogu. Muhtin guovlluin lea boazoealáhus okta dain mávssolaččamus ealáhusain. Boazoealáhus lea luonddudilálašvuođaid ja dálkkádagaid hálddus, mihá eambbo go eará ealáhusat. Danne lea boazoealáhus hearki sisabáhkkemiidda. Go ii sáhte garvit sisabáhkkejumiid, de galget dat čađahuvvot aivvestassii nu ahte ii dárbbašmeahttumit vahágahtte iige hehtte boazodoalu. Galgá leat čielga servodatlaš ulbmil láhčit dilálašvuođaid nu ahte luondduvalljodagat mat gávdnojit, geavahuvvojit eanemus lágis biebmobuvttadeapmái almmá billiskeahttá luondduvuođu  Boazoealáhusa ovdáneapmi ja ásaiduvvan boazosámiguovlluide lea dan duohken ahte boazodoallit ožžot oadjebas ekonomalaš ja sosiálalaš birgenlági. Dát eaktuda ahte boazodolliide sihkkarastojuvvo sisaboahtu, ja ahte birgejupmi ovdána dássálaga eará sullasaš fitnuiguin. Boazodoallu galgá maiddái dorjojuvvot dutkamiin, fágaoahpahusain ja bagadallamiin. Dán váldošiehtadusa sohpe Stáhta Eanandoallodepartemeanttain nuppi bealis, ja dasto nubbin dásseárvosaš áššebeallin Norgga Boazosápmelaččaid riikasearvi (NBR). áššebealit galget juohke jagi šiehtadallat ekonomalaš doaimmaid, fágalaš ja sosiála áššiid ja eará gažaldagaid ja doaimmaid mat buriin vugiin ovdánahttet boazodoalu. Šiehtadus dohkkehuvvo Stuoradikkis, ovdalgo doaibmagoahtá. 1978 boazodoalloláhka, oktan jagi 1996 rievdadusaiguin. Lága ulbmilparagrafas lea seammá sisdoallu go boazodoallošiehtadusa mihttomeriin, namalassii ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš guoddevaš ealáhusa. Dat láhčá saji demokráhtalaš, álbmotválljen stivrenorgánaide ja iešbirgejeaddji ja fágagelbbolaš hálddašanvuogádagaide. Láhka lea fápmudusláhka, mii addá Gonagassii viiddis fápmudusaid mearridit dievasmahtti láhkaásahusaid. Eárá láhkamearrádusat ja daidda gullevaš láhkaásahusat ja boazodoallolága njuolggadusat, dahket ovttas ollislašvuođa. 56 Evttohus Vuođđolága § 110 a (1988). Lea stáhta eiseválddiid ovddasvástádus láhčit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá sihkkarastit ja ovddidit gielaset, kulvtuvrraset ja sin servodateallima. Dát lea ILO-konvenšuvnna dohkkehemiin čuovvoluvvon ja riikkaidgaskasaš álbmotrievtti bokte unnitloguálbmogiid birra. St. dieđ. 28 (199192), Nana guoddevaš boazodoallu. Stuoradiggedieđáhusas čilgejuvvo boazodoallopolitihkka govdadit, ulbmiliid vuođul mat ovdalis leat čilgejuvvon, ja dát dieđáhus joatká ulbmiliid ja bidjá eavttuid, strategiijaid ja váikkuhangaskaomiid nana guoddevaš boazodoalu váste. Ráđđehus deattuha ahte boazodoallopolitihkka galgá oppalaččat biddjot oktavuhtii sámi politihkain, ja sámi álbmot galgá ieš hábmet mihttomeriid ja sisdoalu. Seammás lea čielggas ahte boazoealáhus lea hui mávssolaš servodahkii obbalaččat. Boazodoallopolitihka doaimmat galget dán oktavuođas leat vuođđun ja dievasmahttit sámepolitihkalaš mihttomeriid. Nana guoddevaš ovdáneapmi lea ekonomalaš ja sosiálalaš ovdáneami politihkalaš badjedoaban, mii duhtada boazodoalu dálá dárbbuid, iige billis maŋit buolvvaid vejolašvuođaid. Dat mearkkaša ahte ekonomalaš doaibma galgá dollojuvvot siskkobealde daid rájiid maid luondu gierdá. Ráđđehusa oaivila mielde lea dákkár boazodoalloealáhus guovddáš vuođđun ovddidit sámi kultuvrra, sihke kvalitehta ja viidodaga dáfus. Sámi ealáhusárbevierru ja kultuvra lea historjjálaččat juo huksejuvvon dan ala ahte luonddu ávkin atnin dehe ávkkástallan galgá leat aivvefal dan mielde maid luondu gierdá, amas goariduvvot. Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeapmi Sámi kultuvrra luondduvuođus lea dál gieđahallojuvvome. Dat čielggada sámiid vuoigatvuođaid eatnamiidda ja čáziide. Leat maid bargame dálá boazodoallolága ođastemiin. Ekonomalaš doarjjaja buhtadusortnegat Stáhta ekonomalaš doarjjaortnegat gávdnojit boazodoallošiehtadusas, mii doaibmá 2 jagi ain hávális ja árvvoštallojuvvo juohke jagi. Stuoradiggi meannuda ja juolluda ruđa jahkásaččat. Rámmajuolludeamit boazodoallošiehtadusa bokte leat dábálaččat golmma hámis: njuolggo doarjagat, eahpenjuolggo doarjagat ja doarjagat erenoamáš doaibmabijuide. Njuolggo doarjagat mannet njuolga doalloovttadagaide (driftsenhet). Dat galget mannat sisaboahtun, ja galget ovddidit buvttadeami ja kvalitehta. Ruhtadoarjagat leat oaivvilduvvon galgat muddet boazologu, eavttuiguin maid boazodoalli galgá deavdit, vai oažžu doarjagiid. Eahpenjuolggo doarjagat ruhtaduvvojit Boazodoalu ovddidanfoanddas, mii hálddaša várrejuvvon ruđaid. Sierra stivra gieđahallá ja juohká ruđaid. Ruđat geavahuvvojit infrastruktuvrii, rusttegiid háhkamii, dutkamii ja čielggademiide, iešguđetlágan ealáhusja kultuvrralaš doaimmaide jna. Ollu iešguđetlágan ulbmilat ja doaimmat sáhttet dorjojuvvot ruđalaččat. Erenoamáš ruhtadoarjagat mannet iešguđetlágán vuoruhuvvon ulbmiliidda, ee. organisašuvdnabargguide. Muhtin jagiid dárbbašuvvojit erenoamáš doaimmat (buhtadusat), jus boazodoallit masset ollu bohccuid dálkkádagaid geažil. Dát ruđat eai sáhte dábálaččat juolluduvvot eará ulbmiliidda. Direktoratet for naturforvaltning (DN) ruhtada boraspirevahágiid, ja dát ruhtadeamit eai leat Boazodoallošiehtadusa hálddus. Earalágan vahágiid gokčet dat ásahusat mat dagahit vahágiid (Jernbaneverket, johtolatvahágat jna.) Hálddašeapmi Loahpageahčen 1890-loguid rájes hálddašedje sámifálddit boazodoalu. Fylkkamánni hálddašii dáid virggiid, muhto virggiin lei dattetge hui iešheanalašvuohta. Jagi 1978 boazodoalloláhka demokratiserii boazodoalu stivrejumi ja ealáhus beasai eambbo váikkuhit hálddašeami. Dan olis vuođđodedje politihkalaš válljen riikaviidosaš boazodoallostivrra ja guovllustivrraid. Orohatstivrrat galge fas hálddašit orohaga siskkáldasat. Boazodoalu hálddašeapmi galggai nuppástuvvat ja bargat eambbo fágalaš bargguiguin. Boazodutkamiin galggai bargojuvvot eambbo. Boazodoallošiehtadus ásahuvvui dakkár doaibman mii ovddida ja doaimmaha boazodoallopolitihka. Maŋŋil lea maiddái Sámediggi oassálastán boazodoallopolitihkalaš doaimmaide. Dálá boazodoallohálddáhusa hovdejupmi ja bargoveahka lea álttás, ja das leat guhtta guovllulaš hálddahusossodaga. Boazodoallohoavda jođiha etáhta, ja lea maid čállin riikaviidosaš boazodoallostivrras. Boazodoallohoavda ráhkkanahttá Boazodoalu ovddidanfoandda áššiid. Dát foanda hálddaša stuora oasi Boazodoallošiehtadusa ruđain. Guovlluossodagaide lea sirdojuvvon váldi hálddašit siskkobealde iežaset guovllu, ja fas Guovllustivrrain lea politihkalaš ovddasvástádus guovllus. Go buohtastahtá Ruoŧain, leat Norggas buot bealit stáhta boazodoalu hálddašeamis čohkkejuvvon ovtta etáhttii. Duššefal okta spiehkastat lea, ja dat leat boraspirevahágiid buhtadusat, dannego dáid ruhtada Direktoratet for natur58 Evttohus (DN). Leat oktiibuot 46 jahkebarggu boazodoallohálddahusas (departemeantta olggut etáhtas). Dasa lassin leat vel sullii 6 jahkebarggu Eanandoallodepartemeanttas. Boazodoalu ollislaš hálddašeamis leatge dasto oktiibuot sullii 52 jahkebarggu. 2.3.2 Dilálašvuođat Ruoŧas Sápmelaččaid suodjalus dan olis go lea čearddalaš unnitlohku, vuođđuduvvo kap.1, § 2, njealját oasis ráđđehusa čállosa mielde. Riikabeaivi lea cealkán ahte sápmelaččat leat čearddalaš unnitlogus. Dat mearkkaša ahte go sii leat eamiálbmot, lea sis sierranas árvu dan riikkas gos sii orrot. (prop. 1976/77:80, bet. 1976/77:KrU43, rskr. 1976/77:289). Lágat ja eará mávssolaš áššebáhpirat Boazodoallu lea badjel čuođi jagi suodjaluvvon lágaid bokte mat dađistaga leat šaddan bienalažžan. Dálá boazodoalloláhka, mii gustogođii jagis 1971, sisttisdoallá ollu njuolggadusaid, mas leat oktiibuot 100 paragráfa. Vuoigatvuođat mat boazodoallolága mielde gullet sápmelaččaide, leat lágas gohčoduvvon renskötselsrätt (boazodoallovuoigatvuohtan). Vuoigatvuohta addá sápmelaččaide vuoigatvuođa eatnamiiidda ja čáziide, olbmuide ja bohccuide buorrin. Vuoigatvuođat gusket ee. boazoguohtumiidda, bivdui, guolásteapmái ja muhtin muddui maiddái boaldámušaide ja muoraide. Vuoigatvuođat gullet boazodollui vieruiduvvan geavaheami vuođul (boares árbevieru mielde). Boazodoalu vuoigatvuođat sáhttet leat ávkin sutnje, gii gullá muhtin čerrui. Boazodoalus lea lohpi guođohit eatnamiin gos leat birrajagiguohtumat, ja dálvejagi guohtuneatnamiin lea lohpi orrut golggotmánu 1. beaivvi rájes cuoŋománu 30. beaivái. Dasa lassin leat Boazodoallolágas njuolggadusat ee. čuovvovaš beliide: boazodoalloguovlluid birra, čearuid ulbmilat, geat besset čearuid miellahttun, boazodoalu vuoigatvuođaid geavaheapmi, čearu hálddašeapmi, guođoheapmi, miessemerken ja konsešuvdnaboazodoalu birra. Ráđđehus oaivvilda ahte boazodoalu dálá njuolggadusaid galgá álkidahttit ođđaáigásaš hálddašanprinsihpaid mielde, ja mearridanváldi galgá sirdojuvvot vuolit ásahusaide nu ollu go lea vejolaš. Dál ain dárbbašuvvojit mearrádusat mat gusket boazoealáhusa vuoigatvuođaide ja geatnegasvuođaide, vai geahpeda riidduid boazodoalu ja eará luonddugeavaheddjiid gaskka boazodoalloguovlluin, ja dasa lassin adnojit njuolggadusat luonddugáhttemii ja eará álbmotberoštusaide, iige galgga detáljareguleret dán. Ráđđehus oaivvilda maiddái ahte boazoealáhusa siskkáldas dilálašvuođaid regulerema berre rievdadit. Vuođđun galgá biddjot ahte sápmelaččat galget eambbo beassat mearridit ealáhusa organiserenmálle ja organisašuvnna doaibmaviidodaga (dir. 1997:102). Ráđđehus lea čállán ahte boazodoallu lea mávssolaš oassi sámi kulturárbbis, ja stáhtas lea bajimus ovddasvástádus sihkkarastit ahte boazoealáhus maid boahtte áiggis bissu sámi kulturárbbi oassin. Sápmelaččaide berre addojuvvot eambbo iešmearrideapmi, dannego sámiálbmot lea álgoálbmot. Stáhta berre bidjat mihtuid ja čuovvolit daid, ja seammás berre maiddái čavget lágaid, mat gáhttejit luonddu ja sihkkarastit ahte ealáhusas leat seammádássásaš geavahanvejolašvuođat luonddus go guovllu eará geavaheddjiin. Earret dán berre stáhta maiddái addit ealáhusa háldui, nu guhkás go vejolaš, ieš hábmet ealáhusa. Boahttevaš boazodoallopolitihkka galgá addit buriid eavttuid jođihit ceavzilis ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš boazoealáhusa (dir.1997:102). Ekonomalaš doarjjaja buhtadusortnegat áiggiid mielde leat ealáhusa nammii ásahuvvon iešguđetlágán doarjagat ja buhtadusortnegat. Dáid sáhttá čuoldit čuovvovaččat golmma sadjái: Doarjagat ealáhusa ovddidit (rašunáliseret), dietnasiid lasihit ja vahátbuhtadusat. Ráđđehus oaivvilda doarjjaortnegiid galgat ovttastahttit, jus lea vejolaš, beavttalmahttit ja álkidahttit. Vuođđojurddan dás lea ahte ođđaáigásaš hálddašanprinsihpat, nu movt mihttomeriid ja bohtosiid olaheapmi, dereguleren ja váldesirdin galget leat doarjjaortnegiid juohkima vuođđun. Nubbi vuođđojurdda lea ahte doarjagat boazodolliide ja sápmelaččaide, eai galgga biđgejuvvot nu liiggás máŋgga bušeahttapostii, muhto čohkkejuvvot eanemus lágis. Danne sáhtášiige Sámediggi oažžut ovddasvástádusa doarjagiid juolludit, ja Sámediggái addit ovddasvástádusa geavahit ja hálddašit sámifoandda ruđaid (dir. 1997:102). Hálddašeapmi Riikkabeaivvi revisoraid loguid mielde leat stáhtas 50 jahkebarggu boazodoalu hálddašeamis. Jahkebargguid rehkegis leat mielde stáhtaeatnamiid hálddaseapmi. Hálddašangolut leat sullii SEK 23 miljon jahkásaččat. Sullii 35 jahkebarggu dáin gullet leanastivrraide, ja sullii 5 jahkebarggu Jordbruksverket:i (försl. 1996/97:RR4). Eanandoallodepartemeanta ovttastahtte sámiáššiid departemeanttaid gaskka, ja das lea maiddái ovddasvástádus Sámediggái. Departemeanta 60 Evttohus gieđahallá boazoealáhusa áššiid, mat galget mearriduvvot ráđđehusas. Departemeanttas lea sullii 1/2 jahkebargu boazodoalloáššiide. Sámediggi lea álbmotválljen orgána sápmelaččaide, mas maiddái lea stáhta bealis hálddašanovddasvástádus. Sámediggi galgá bargat sámi kultuvrra buorrin ja álggahit ja bisuhit doaimmaid, mat ovddidit sámi kultuvrra. Sámediggi galgá maiddái leat mielde váikkuheami servodatplánema, ja fuolahit sápmelaččaid dárbbuid. Sámedikkis lea áššemeannudeaddji geas lea sierranas ovddasvástádus ealáhusáššiide. Bušeahttajagis 2000 hálddašii Sámediggi SEK 15 miljon rámmajuolludeami. Jordbruksverket Jönköping:s lea boazodoalu guovddáš hálddašaneiseváldi. ásahus galgá nannet guoddevaš boazoealáhusa. Boazodollui adno áiggi geavaheami mielde oktiibuot sullii 5 jahkebarggu. Bargu lea eanas áššemeannudeapmi, čielggadeamit ja hálddašit vissis stáhtalaš doarjjaortnegiid. Leanastivrrat ovttastahttet boazodoalloáššiid leanain, hálddašit stáhta eatnamiid gilvinrájiid badjelis ja guohtuneatnamiid váriin. Sii maiddái bagadallet, juolludit muhtin oasi boazoealáhusa stáhtadoarjagiin ja stivrejit huksemiid ja dollet ortnegis teknihkalaš rusttegiid. Jämtlandda, Västerbottena ja Norrbottena leanastivrrain galgá leat okta áššedovdi, geas lea erenoamáš máhttu boazoealáhusas, ja galgá maiddái leat boazodoalu hálddašandelegašuvdna (rennäringsdelegation). Leanastivra nammada delegašuvnna ja mearrida masa das galgá leat ovddasvástádus. Delegašuvnnas leat čieža áirasa. Golmmas sis galget leat boazodoallit. Leanain doaibmá leanahoavda maiddái boazoealáhusa delegašuvdnajođiheaddjin. Doaibmamihtut mat gusket leanastivrra boazodoalloáššiid gieđahallamiidda, mearriduvvojit Finansadepartementta jahkásaš regulerenreivves. Skogsstyrelsen lea vuovdeáššiid eiseváldi. Vuovdegáhttenhálddašeaddjit (vuovdegáhttenstivrrat) gozihit čuvvojuvvogo vuovdegáhttenláhka. Jagis 1971 nammaduvvui boazodoaluvuovdedoalu guovddáš ovttasbargojoavku. Vuovdegáhttenstivrraid ja vuovdestivrra barggut, mat njuolgut gusket boazodollui, dahket measta ovtta jahkebarggu. Statens livsmedelverk (biebmogálvvuid doaimmahat) lea biebmoáššiid guovddáš hálddašaneiseváldi. ásahus lea maiddái dárkkistanšibitdoavttir-organisašuvnna bajimus eiseváldi. Biebmogálvvuiddoaimmahaga barggut áššiiguin, mat gusket bohccuide, dahket árvvu mielde gaskkal vihtta ja guhtta jahkebarggu. Naturvårdsverket (luonddugáhttendoaimmahat) lea guovddáš hálddašaneiseváldi, mii ee. bargá čuovvovaš áššiiguin: luonddugáhtten, áibmonuoskkideapmi, olgun vánddardeapmi ja gáhttet meahci ja bivddu. Doaimmahat bargá omd. luonddugoaridemiin ja skohtervuodjináššiiguin. Sii maiddái gieđahallet váiddaáššiid, omd dakkár áššiid mat gullet álbmotmehciid areálahálddašeapmái, ja barget maiddái boraspirevahágiid buhtadusaiguin. Luonddugáhttendoaimmahaga bargu boazoealáhusa áššiiguin dahká váile ovtta jahkebarggu. Boahtteáiggi boazodoallopolitihkas lea vuođđojurddan ahte boazodoalu hálddašeapmi stáhta bealis galgá álkidahttojuvvot, vai geahpeda goluid. Eiseválddit oaivvildit čuovvovaš áššiid ain galgat leat eiseválddit hálddus: Boazoealáhusa ja eará luonddugeavaheddjiid gaskavuođat, áššit mat gusket stáhta eatnamiidda gilvinrájiid badjelis ja boazoguođoheapmi ja guohtumat váriin. Okta dain leanastivrrain gos lea boazodoallu leanas, sáhttet váldit badjelasaset dálá guovllulaš bargguid. Ráđđehus oaivvilda ahte eará hálddašanbargguid sáhtášii sirdit Sámediggái. Muhto boazoealáhusa bagadallamiid sáhtášii vaikko ealáhus ieš váldit badjelasas (dir.1997:102). 2.3.3 Norgga ja Ruoŧa boazodoallolágat ja boazodoallohálddašeapmi buohtastahttin Oktasašraportta 3. čuoggás, Norgga ja Ruoŧa šiehtadallamiin hábmejuvvui ođđa boazodoallokonvenšuvdna jagis 1972, ja delegašuvnnat dadje ee. ná: Go lea sáhka dábálaš lágain dán guovtti riikkas, navdet delegašuvnnat ahte go konvenšuvdna doaibmagoahtá siskkáldas riektin, galgá dat sisttisdoallat dievasmahtti reguleremiid áššiin, mat gusket boazoguođoheapmái nuppi riikkas. Earret konvenšuvnna geavahuvvojit našunála boazodoallolágat duššefal dan muddui go dat boahtá čielgasit ovdan konvenšuvdnateavsttas dahje go ášši lunddolaččat gullá dasa. Muđui gal gustojit eará našunála lágat nuppi riikka sápmelaččaide ja boazodollui. Dat doibmet nu viidát go heivejit, jus fal eará ii boađe ovdan konvenšuvnna njuolggadusain dahje konvenšuvnna ulbmiliin. Ovdamearkan sáhttá namuhit ahte dábálaš mearrádusat ráŋggáštusa ja buhtadusaid hárrái bohtet prinsihpalaččat atnui go dahkkojit dagut mat eai leat gullevaččat boazodollui. Delegašuvnnat leat navdán ahte dábálaš lágaid mielde ja daid geavaheami bokte, ii galgga nuppi riikka sápmelaččaiguin meannudit earáládje go riikka iežas sápmelaččaiguin, dan botta go sii leat nuppi riikkas. Maŋŋil go boazoguohtunkonvenšuvdna biddjui fápmui jagis 1919, lea boazodoallu oalát nuppástuvvan. Konvenšuvdnaevttohus mielddisbuktá ahte mearrádusat mat gusket riikkarájiid rasttildeaddji boazodollui, rievdaduvvojit ođđaáigásažžan. Konvenšuvdnaevttohusa ráhkadettiin leat delegašuvnnat váldán vuhtii Ruoŧa ođđa boazodoallolága, ja boazodoallolágaid maiguin barget dál Norggas. Ruoŧa ođđa boazodoalloláhka masa čujuhit, bođii jagis 1971, ja Norggas bođii jagis 1978. Lágat leat ain fámus, muhto goappaš lágat leat rievdaduvvon ja lasihuvvon jagis 1996. Goappaš riikkat dárkkistit dál boazodoallolágaid. Dán oktavuođas berre geavahit vejolašvuođa ja váldit ovdan ovttalágan láhkavuođuid dan guovtti riikkas. Berre maid váldit ovdan goappaš riikkaid boazodoalloláhka-mearrádusaid, ja bidjat heivehanmuni mii ovddida ja suodjala ovttasbarggu rájiid gaskka. Čuovvovaččat mii čájehit Ruoŧa ja Norgga boazodoallolágaid váldoerohusaid, mat sáhttet váikkuhit rádjerasttildeaddji boazodoalu. Dán oktavuođas lea ávkkálaš geahčestit ovdalaš lágaid. 1751 Lappekodisilla lei Norgga ja Ruoŧa rádjesoahpamuššii lasáhussan. Dat adnojuvvui dego álbmotrievttálaš dokumeantan, eambbogo dat adnui boazodoalu sierraláhkan. Lappekodisilla dattege gárttai vuođđun maŋit áiggiid boazodoallolágaide, sihke Norggas ja Ruoŧas. Erenoamážit guoskkai dat boazodoalu vuoigatvuođaáššiide, ja maid muhtin muddui boazodoalu geatnegasvuođaide. Jagis 1843 álggahedje barggu bidjat lassilága Lappekodisillii. Oktasaš sámelága dohkkehedje ja lasihedje jagis 1883: Gonagasriikkaid Norgga ja Ruoŧa sápmelaččaide dat gohčoduvvui Oktasaš sámeláhkan (Felleslappeloven). Dan maŋŋil ásahedje orohagaid, ja bidje almmolaš virggiid (sámifálddiid) hálddašit ja gozihit boazodoalu. Vuosttažettiin deattuhuvvui boazodolliid ovddasvástádus ja geatnegasvuohta dasa go bohccot dahket vahágiid. Orohatjuohkin lei guovddáš bargu dán oktavuođas. Oktasaš sámeláhka ii biddjon goassege fápmui Finnmárkku boazodollui. Láhka mearriduvvui álggos galgat doaibmat 15 jagi, muhto láhka guhkiduvvui maŋŋil máŋgii, ja doaimmai gitta jagi 1923 rádjai, dasságo ođđa boazoguohtunkonvenšuvdna bođii fápmui. Ruoŧas ilbme almmatge jagis 1886 guokte eará lága: Ruoŧa boazosápmelaččaid vuoigatvuohta guođohit Ruoŧas ja mearkaláhka. Lágat ledje geardduhusat ja vuđolit čilgehusat oktasaš Sámelága mearrádusaide, muhto lassin dasa ledje maiddái váldán ovdan stivrejeaddji mearrádusaid boazoealáhusa siskkáldas áššiide. Norggas ilmmái dán sullasaš láhka jagis 1888: Láhka Finnmárkku boazosápmelaččaid iešguđetlágán diliide (Lov om forskjellige forhold vedkommende Fjeldfinnerne i Finnmarkes Amt). Lága sisdoallu lei hui seammalágan go Ruoŧabeali lágat, earret oktasaš Sámelága mearrádusat, mat doibmet rádjerasttildeaddji boazodollui. 1919 konvenšuvdna lei hirbmat viiddis, ja das ledje 204 paragráfa, ja 133 paragráfa sisttisdolle Ruoŧabeali sápmelaččaid boazobarggu birra Norggas. 19 paragráfa gulle Norggabeali sápmelaččaid boazobargui Ruoŧas, ja 51 paragráfa ges goappaš riikkaid boazodoaluid bargui nuppi riikkas. Dasa lassin galge riikkaid eará lágat ja mearrádusat doaibmat riikkarájiid siskkobealde. 1972-konvenšuvdna, mas leat rievdadusat ja lasáhusat jagis 1984, ii leat nu viiddis ja bienalaš go ovddit konvenšuvdna. Boazodoallolágaid dárkkisteapmi mii bođii maŋŋil, dahkkui Ruoŧas jagis 1928, ja Norggas ges jagis 1933. Dárkkisteami maŋŋil gárte dan guovtti riikka boazodoallolágat measta áibbas ovttaláganat viidodaga ja sisdoalu dáfus. Almmatge gánnáha giddet fuomášumi muhtin prinsihpalaš beliide:  Goappaš riikkain čadnui riekti bargat bohccuiguin sidjiide, geat ledje sápmelaš sogas. Norgga lágain lei vel liigegáibádus ahte galggai leat Norgga stádaboargár. Norrbotten leanas ja Finnmárkku fylkkas besse maiddái eará stádaboargárat doallat bohccuid. Norggas addui velá dasa lassin lohpi doaimmahit boazodoalu iežas eatnamiin dahje láigoeatnamiin orohagaid olggobealde, bearoškeahttá čearddalaš duogážis.  Ruoŧa láhka lei juo dalle eambbo heivehuvvon oktasaš doalu (čearuid) guvlui, eambbogo Norgga láhka, mii heivehuvvui ovttaskas olbmui. Čearuid hálddašangeatnegasvuohta lei viidát go Norgga bealde. Norgga lágas lei láhkavuođđu ásahit sierra orgánaid ja addit dievasmahtti njuolggadusaid, muhto dát vejolašvuohta ii váldon geavahussii goassege.  Boazodolliid bivdinja guolástanvuoigatvuođat ledje ovttaláganat dán guovtti riikkas, muhto Ruoŧabealde ledje sápmelaččain stuorit vuoigatvuođat go Norggas boaldámušaide ja muoraide.  Obbalaččat lei goappaš riikkaid lágain dat vuoigŋa ahte geatnegahttit, ovdaliigo suodjalit boazodoalu.  Ruoŧa láhka čállojuvvui ruoŧagillii ja suomagilli, ja Norgga láhka dárogilli ja sámegillii. Norgga ja Ruoŧa boazodollolágat jagi 1971 rádjái ledje oalle ovttaláganat sisdoalu ja hámi dáfus. Erohusat leat dain áššiin gokko luonddu bealis juo leat earut, ja dan geažil leat bargovuogit iešguđetládje, ja muhtin erohusat maiddái goabbatlágan servodatdilálášvuođaid dihte. Konvenšuvnna njuolggadusat measta eanas muddui dego geardduhedje našunála boazodoallolágaid ja dalá áiggi eará gaskaneas šiehtadusaid, mii dasto mearkkaša unnán rievdadusaid lágain ja hálddašeamis. Ovddit kommišuvnna buorit fágalaš ja politihkalaš ávžžuhusat, mat fátmmastedje ealáhusa ovddidandoaimmaid ja ortnegiid dán guovtti riikkas, eai boahtán ovdan dán konvenšuvnnas. Dálá Ruoŧabeali boazodoalloláhka 1971 rájes, čuovvu ovddit lága (jagi 1928 lága) hámi dáfus. Almmatge heaittihuvvui stáhta badjeliigeahčči vuoigŋa mii ovdal lei ruoŧabeali boazodoallolágas. Láhka lea viiddis ja dárkil, erenoamáš vuđolaččat leat čuovvovaš bealit: boazodoalu vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat, čearuid searvestivren ja hálddašeapmi. Sierra almmolaš orgánat ásahuvvojedje leanadásis. Dasa lassin ásahuvvojedje ekonomalaš doarjjaortnegat, main leat sierra njuolggadusat. Norggabeali boazodoalloláhka jagis 1978 lea sakka earáhuvvan sihke hámi ja sisdoalu dáfus ovddit boazodoallolága (jagis 1933) ektui. Láhka lea fápmudusláhka, ja ráddje paragráfaid logu lágas, ja addá Gonagasa háldui ráhkadit detáljjaid láhkaásahusaid bokte. Sisdoalu dáfus rievddai láhka nu ahte gieđahallagohte boazodoallu ealáhussan, mas ulbmilparagráfa čujuha Vuođđolága § 110 A ja álbmotrievtti unnitloguja eamiálbmotnjuolggadusaide. Dasto vuođđudedje politihkalaš válljen orgánaid sihke riikaja guovlludásis, ja dáidda orgánaide sirdojuvvo ealáhusa stivren ja hálddašeapmi. Galge ráhkadit almmolaš hálddáhusorgána ja boazodoallošiehtadusa. Ođđa lágaid erohusat gárte máŋgga dettolaš áššis mihá stuoribun ja bohte eambbo oidnosii go ovdal. Boazodolliid siskkáldas reguleren ja ealáhusa praktihkalaš bargguid hálddáhusnjuolggadusat leat ain oalle ovttaláganat. Čuovvovaččat čájehit prinsihpalaš erohusaid mat gávdnojit:  Norgga lága ulbmil lea čállojuvvon §:s 1 (ulbmilparagráfa). Ruoŧa lágas leat ulbmilat gođđojuvvon iešguđet paragráfaide.  Vuoigatvuohta boazodollui lea čadnon sámi duogážii goappaš riikkain. Ruoŧas lea vel liigegáibádus ahte galgá leat muhtin čearu miellahttun. Čearu oaivámušat mearridit gii beassá miellahttun. Norgga lágain leat eambbo lassigáibádusat, namalassii galgá ožžon virggálaččat lobi (doalloovttadaga), ovdalgo beassá ásahit doalu. Guovllustivra addá doalloovttadaga lobi( nudaddjon driftsenhet). Dát mearkkaša ahte boazodoalloeiseválddit sáhttet muddet doalloovttadagaid logu, ja maiddái muddejit ja heivehit bealljemearkkaid oamasteami.  Norgga láhka ásaha boazodollui almmolaš stivrenja hálddáhusvuogádaga, namalassii riikaviidosaš boazodoallostivrra, ja guovllustivrraid ásaha guovlludássái. Stivrraid válljejit politihkalaččat daid njuolggadusaid mielde maid Stuoradiggi, Fylkkadiggi ja Sámediggi mearridit. Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvvis (NBR) lea evttohanriekti. Stivrrain galget leat hálddátlaš čállingottit. Čállingottit leat dasto ovttasráđiid boazodoalu almmolaš hálddašeaddjit, man jođiheaddjin lea boazodoallohoavda, gii fas lea Eanandoallodepartemeantta vuollásaš. Juohke orohagas galgá leat orohatstivra. Orohatstivrras leat orohaga olbmot maid orohaga eará olbmot leat válljen. Orohatstivrrat gieđahallet orohaga siskkáldas áššiid dihto njuolggadusaid mielde.  Ruoŧa lága mielde lea boazodoalu almmolaš stivren ja hálddášeapmi biddjon leanastivrraide. Iešguhtege leanastivra nammada su Boazoealáhusdelegašuvnna (Renäringsdelegationen). Čearut ja gielddat leat mielde nammadeame áirasiid. Leanastivrraide leat ásahan boazoealáhusossodagaid, mat fuolahit hálddašeami ja gárvvistit áššiid Boazoealáhusdelegašuvdnii. Guovddáš hálddašeapmi lea biddjon Jordbruksverket ja Eanandoallodepartementii. Čearuid stivrrain leat čearu iežaset olbmot, ja sin leat čearu olbmot válljen dihto njuolggadusaid mielde. Čearu stivra gieđahallá njuolggadusaid mielde siskkáldas áššiid. Stivrras lea ollu vuoibmi čearu olbmuid ektui.  Norgga láhka lea stivrjeaddji ja gáibida orohagain dárkilis plánaid. Sullasaš mearrádusat eai gávdno Ruoŧa lágas.  Boazodoalu guohtuneatnamiid geavaheapmi lea goabbatládje, muhtin muddui dannego leat vieruiduvvan vuoigatvuođat ja erohusat boazodoalu organiseremis, muhtin dáfus leat luonddudilálašvuođat goabbatláganat ja eananoamastanstruktuvra ii leat seammáládje riikkain. Dasto velá dannego Ruoŧas lea boazodolliin viidát vuoigatvuohta bivdit ja guolástit, ja álkit oažžut rivttiid boaldámušaide ja muoraide.  Norgga láhka lea gáržžit dasa mii guoská boazodoalu vuoigatvuhtii cegget rusttegiid ja atnit mohtorfievrruid.  Ruoŧa boazodoalloláhka lea historjjálaččat álohii leamaš oktasašvuođa vuođul, eambbogo Norgga boazodoalloláhka. Norgga láhka, oktan láhkaásahusaiguin, sáhttá dán bealis leat liiggás detáljastivrejeaddji.  Norgga boazodoallošiehtadus lea sihke ealáhuspolitihkalaš ja ekonomalaš ásahus, seammágo eanandoalu ja guolásteami šiehtadusat. Politihkalaš beali vuođul šiehtadallá ealáhusorganisašuvdna stáhtain juohke jagi šiehtadusa sisdoalu. Ekonomalaš bealis galgá šiehttat movt geavahit váikkuhangaskaomiid, sihke sisdoalu ja viidodaga dáfus. Ekonomalaš doaibmabijuid oktavuođas, addojit iešguđetlágan stivrejeaddji láhkaásahusat boazodoallopolitihka ulbmiliid vuođul. Stuoradiggi gieđahallá ja dohkkeha šiehtadallama bohtosiid. Sámediggi lea máiddái mielde dán proseassas.  Ruoŧabeali ekonomalaš doarjagat leat lágiduvvon earaládje. Ruoŧas várrejit juohke jagi ruđa bušeahttapoasttain för näringens främjande (boazodoalu ovddideapmái). Ruhtajuolludeami hálddaša Jordbruksverket ja doarjagat leat bohccobierggu haddelasáhus, buhtadusat Tsjernobyl-lihkuhisvuođa dihte, riikarádjeáiddiid divodeapmi, bohccuid heahtebiebman dálvejagis jna. Jordbruksverket ja Sámediggi digaštallet juohke jagi masa ruhta galgá adnot. Norgga ja Ruoŧa stivrenja hálddašanmálliin leat stuora erohusat. Norgga boazodoalloláhka stivre mihá dárkileappot, ja dasa gullá maid stivrenvuohki. Erohusat leat maiddái doarjjaortnegiid huksemis ja hálddašeamis. Dáid goabbatláganvuođaid galgá vuhtiiváldit viidásit ovttasbarggus. 2.4 Boazodoalu ovdáneapmi Ruoŧabeali duogášdieđuid vieččaimet mii girjjis Svensk rennäring. Ruota sámiid riikasearvi/ Jordbruksverket/Sveriges Lantbruksuniversitet/ Statistiska centralbyrån 1999 ja njuolga dieđuid Jordbruksvearkkas. Norggabealde leat fas viežžan dieđuid Boazodoallohálddahusa iešguđet jagiid gihppagis Ressursregnskap for reindriftsnæringen ja Totalregnskap for reindriftsnæringen. Goappaš riikkain leat statestihkalaš dieđut rievddadan áiggiid mielde. Mii válljimet dása dakkár dieđuid ja áiggiid, mat čájehit muhtin muddui ealáhusa ovdáneami, ja mat addet vuođu buohtastahttit. Vaikko Finnmárku ii guoskkage konvenšuvdnii, lea guovlu deaŧalaš Norgga obbalaš boazodoalu čilgemii. Danne leat mii earuhan tabeallain 2.4 ja 2.5 Finnmárkku boazodoalu Norgga earaguovllu boazodoaluin, mat leat konvenšuvdnaguovlluid siskkobealde. (Romsa, Nordlánda, Davvi-Trøndelaga, ja Lulli-Trøndelága/Hedmark).  Olmmošlohku 2.4. tabealla. Doalloovttadagaid lohku, olbmuid lohku sámi boazodoalus, ja rennärinsföretak lohku 19751997. 1975 1980 1990 1997 NORGA Finnmárku Eará guovl. Finnmárku Eará guovl. Finnmárku Eará guovl. Doalloovttadagat* 598 437 170 508 167 384 163 Olbmot 1 500 1 556 484 2 139 546 2 067 707 RUOŦŦA 1979 1997 Doalloovttadagat 786 928 * 1978 boazodoallolágas adno doaba doalloovttadat Norggas lea doalloovttadagaid lohku bisson sullii seammá dásis, earret Finnmárkkus. Finnmárkkus lea lohku rievddadan veahá, muhto manai garrasit maŋás maŋŋil 1990 (25 %). Lohku lea maŋásmannan eanas nuppástuhttinbargguid geažil, man ulbmilin lei geahpedit boazologu. Ruoŧas fas lassánedje doalut jagiin 19791997 (18 %). Doallun (renskötselsföretag) lohkkojit dat mat Jordbruksverket Foretaksregisterii dieđihuvvojit, ja dakkár doalus lea okta dahje eambbo čearromiellahtut. Olbmuid lohku, geat gullet boazodollui, lassánii goappaš riikkain 1975/80 rájes, ja Norggas ledje boazodoalus eanemus olbmot jagis 1990. Finnmárkkus manai maŋás boazodolliid lohku, geain váldoealáhussan lei boazodoallu, muhto olmmošlohku ii almmatge mannan maŋás nu ollu go doalut (leat eambbo olbmot juohke doalu nammii). 70 Evttohus 2.4.2 Buvttadeapmi 2.5. tabealla. Boazolohku, njuovvanlohku ja njuovvamat (%), jagiin 19751998. 1975 1981 1989 1998 NORGA Finnmárku Eará guovl. Finnmárku Eará guovl. Finnmárku Eará guovl. Finnmárku Eará guovl. Boazolohku* 86 800 37 200 129 900 41 400 200 400 48 000 129 600 47 400 Njuovvan lohku 22 564 10 142 35 520 13 020 78 592 20 848 33 550 13 800 Njuovva mat (%) 26 27 27 31 39 43 26 29 RUOŦŦA 1976 1981 1989 1998 Boazolohku 182 000 227 000 296 000 239 150 Njuovvan lohku 51 200 84 915 47 362 Njuovva mat (%) 23 29 20 * giđđaealu boazolohku Norggas lei alimus boazolohku jagis 1989. Finnmárkku boazolohku lei oalle vuollin 1970-loguid gaskkamuttos, go ledje heajos jagit ja dalle massojedje erenoamáš ollu bohccot. Vaikko boazolohku lea ovdalnai rievddadan, ii goittotge leat lassánan nu ollu go áigodagas 19751989, go dalle lassánii Finnmárkku boazolohku beliin. Sámi boazodoalu boazolohku lassánii 29 % dán áigodagas. Jagi 1989 rájis 1998 rádjái manai boazolohku sakka ollu maŋás Finnmárkkus (35 %), muhto eará guovlluin áibbas unnán (1 %). Ruoŧas lassánii boazolohku 63 % jagiin 1976 rájis ja lohku lei buot bajimusas jagis 1989. Das rájis manai boazolohku 19 % maŋás jagi 1997 rádjai. Maiddái Ruoŧas lea boazolohku rievddadan, ja alimus boazolohku lei jagiin 1910, 1930 ja 1955 goas lohku lei gaskkal 275 000 ja 280 000 bohcco. Muhto ii goassege leat leamaš nu alla boazolohku go jagis 1989. 2.5 tabeallas mii oaidnit ahte leat eanemus njuovvanbohccot giđđaealus (%) dallego boazolohku lea badjin. Dát čájeha ahte boazodoallu geahččala muddemiid bokte heivehit boazodoalu guohtumiid mielde. Okta sivva dasa manne njuovvanproseanta lea mannan maŋás, leat lassáneaddji boazomassimat. Ja massimiid duogážin muhtin guovlluin leat boraspiret, mat dahket váttisvuođaid. Muhtin guovlluin Norggas, earret Finnmárkku, lassánii biergobuvttadeapmi 1980-loguin, vaikko boazolohku ii lassánan (2.5 ja 2.6 tabeallat). Dás oaidnit ahte go boazolohku 16 % lassánii 1981rájis gitta 1989 rádjái, de dan áigodagas lassánii biergobuvttadeapmi 60 % tonnaid mielde. Biergobuvttadeapmi lassánii dannego rievddai ollislaš ealus njiŋŋelasaid lohku varrásiid ektui (dahje nuppeládje) ja bohccuid ahki ealus rievddai. Ekonomiija 2.6. tabealla. Boazodoalu ekonomalaš dilli jagiin 19751997. árvvut leat 1 000 NOK/SEK. 1975 1980 1990 1997 NORGA Buvttadeapmi (tonn) 1 083 1 428 2 004 1 268 Kilo haddi. * NOK* 77,61 66,87 38,06 44,15 Buvttadanárvu ** 84 052 95 490 76 272 55 982 Njuolggo doarjagat *** 2 168 11 229 26 340 17 355 Boraspire vahátbuhtadusat 2 604 4 371 3 493 18 498 Submi sisaboađut 88 902 111 157 106 144 91 879 RUOŦŦA Buvttadeapmi (tonn) 1 200 3 580 1 306 Kilo haddi. SEK 38,50 27,34 41,30 Buvttadanárvu** 46 200 97 877 53 938 Haddedoarjja 4 310 12 262 26 403 21 330 Boraspire vahátbuhtadusat 7 446 27 314 29 311 Submi sisaboađut 151 594 104 578 * hattit/golut čuvvot konsumhadde-indeaksa biddjon 1978-kr našunála kruvnnuide. *** doallodoarjja ja miessenjuovvan doarjja. 16 % Ruoŧas 19901997 áigodagas, muhto lei juo oalle badjin jagis 1990. Lassin dása bohtet vel buhtadusat stuora boazojámu dihte Ruoŧas (erenoamáš stuora, duođaštuvvon massimat). Jagis 1997 ledje dát buhtadusat 728 039 SEK. Buhtaduslogut eai dáidde goittotge čájehit man ollu duođas leat massán bohccuid, muhto vahátmáksimat (buhtaduslogut) čájehit ahte boraspiret leat giksin boazoealáhussii. Norggas eai leat lassánan boraspire-vahátbuhtadusat dan mielde movt massimat dáhpáhuvvet, ja nu leage njiedjan dat man gohčoda buhtadus barggu ja ieškapitála ovddas (vederlag for arbeid og egenkapital). Dát čájehuvvo 2.2 govas mas boahtá ovdan ovdáneapmi Nordlánddas áigodagas 19851999. Ollislaš biergobuvttadeami árvu lea mannan maŋás mearkkašahtti láhkái. Mii oaidnit loguin man sakka buvttadeapmi mannagođii maŋás erenoamážit maŋŋil 1990 goappaš riikkain. Hattit leat ollu rievddadan goappaš riikkain. Norggas gahčai haddi lagabui beliin áigodagas 1975 1990. Hattit ledje sihke Norggas ja Ruoŧas vuolimusas jagis 1990 (sihke tonnat ja %), ja dan jagi buvttadedje maiddái eanemus bierggu. Maŋŋil manai biergobuvttadeapmi sakka maŋás ja biergobuvttadeami árvu hedjonii, vaikko haddi goargŋui. Hedjonan sisaboađuid sadjái leat muhtin muddui lasihan doarjagiid (erenoamážit jagis 1990), ja lasihan buhtadusaid (1997). Norggas lassánedje boraspire-vahátbuhtadusat viđa geardánit jagiin 19901997 (fásta kr-mihtuin). Seammalágan vahátbuhtadusat lassánedje Jagis 1997 ožžo sámi boazodoalu doallovttadagat Norggas 95 000 kr oktiibuot dan oassái man gohčoda vederlag for arbeid og egenkapital (buhtadus barggu ja ieškapitála ovddas)( nettosisaboahtu oktiibuot). Jagis 1998 lassánii ruhtasubmi ja lei dasto 166 000 kr. Ruoŧas lei jagis 1998 dát sisaboahtu 132 000 kr juohke bearraša nammii (sáhttá buohtastahttit doalloovttadagain). Váldosivvan manne Norggas lei dássi nu erenoamáš vuollin jagis 1997, čilgejuvvo vuosttažettiin dainna ahte ealuid árvu hedjonii ja boazodoallit ožžo unnit doarjagiid. Vahátbuhtadusat ja lassidietnasat lassánedje jagis 1998. Nordlánddas ledje buhtadusat badjelis go biergobuvttadeami árvu jagis 1999 (govva 2.1). Guovlluin, mat leat Ruoŧa ráji lahkosiin, ledje stuora erohusat dáin sisaboađuin jagis 1998 ja ledje gaskkal 81 000 kr (Romssas) ja 400 000 kr (Davvi-Trøndelágas). Manne ledje erohusat, sáhttá čilgejuvvot das go Davvi-Trøndelágas lei goluidmearri vuollelis. (sullii 40 000 kr vuollelis go eará guovlluid gaskamearri). 2.4.4 Teknologiija Boazodoallu lea 1960-jagiid rájis ja dássážii mihá eambbo geavahišgoahtán teknologalaš veahkkeneavvuid. Mis leat goittotge unnán gáldut, mat čájehit loguiguin ovdáneami. Eaige gávdno ovttalágán dieđut Norggas ja Ruoŧas. Go bidjá vuođđun ahte 1960-jagiin ledje áibbas unnán teknologalaš veahkkeneavvut boazodoalus, sáhttet goittotge soames logut 1990-jagiid loahpas govvidit ovdáneami. Jagis 1998 fievrridedje 78 % ruoŧabeale boazodolliin olles ealu, dahje muhtin ráji ealus, guorbmebiillain čakčaorohahkii. Giđđat lei lohku 34 %. Čakčat lei eatnasiin gaskkal 20 ja 40 miilla guhku johtolat, muhto giđđat johte eatnasat vuollel 10 miilla. Norggas maiddái fievrridit ealu guorbmebiillain muhtin muddui, muhto eai nu ollugat daga dan (váilot logut). Ruoŧa doaluin lei badjel bealli geat bibme bohccuid 1997/98 dálvvi. Ain dál dárbbašuvvo biebmat bohccuid radioaktivitehta geažil (maiddái Norggas), muhto nealgi lea váldoággan manne bibmet bohccuid dálvet (sullii 37 %). Dálvet dat leage go bibmet bohccuid guhkimus áiggi ain hávális (88 beaivvi gaskamearálaččat). Stuorimus doalut bibmet eanemusat. Norgga boazodoalus lea muohtaskohteriid almmolaš lohku dál vuollelaš 1 000. Lohku lea veahá vuollelis go jagis 1982 (1 144). Maŋemus 30 jagis leat maid atnigoahtán mohtorsihkkeliid ja njealljejuvllat vuojániid, ja dat leat váikkuhan dasa ahte boazodoalu bargovuogit leat sakka rievdan. Beatnagiid atnet boazobarggus, omd čohkkedettiin ja guođohettiin (badjel 50 % Ruoŧa doaluin). Vaikko adnoge teknologiija, de 74 Evttohus 2.2 govva. Dás oaidnit ollislaš biergobuvttadeami sisaboađuid ja boraspire-vahátbuhtadusaid Nordlándda boazoorohagas áigodagas 19871999.

goittotge oallugat maiddái čuiget ja vázzet jođidettiin. Heasttaid leat maid muhtin muddui geavahišgoahtán bievlajagis. Ruoŧas ja lulli Norggas atnet helikopteriid oalle ollu, erenoamážit dallego čohkkejit ealu gárdái go galget geassit gávpečorraga. 2.4.5 Oktiigeassu Obbalaččat sáhttá Ruoŧabeali boazodoalu dadjat leat viidábun go Norggas, doppe leat eambbo boazobargit, olbmot geat gullet boazodollui, ja stuorit boazolohku. Obbalaš govas oaidnit ahte sihke doalut ja olbmot geat gullet boazodollui leat lassánan goappaš riikkain 1975/80 rájes 1997 rádjai (earret Finnmárkkus). Sihke Norggas ja Ruoŧas lei alimus boazolohku jagis 1989. 1980-loguid rájes lea leamaš čielga politihkalaš ulbmilin geahpedit boazologu sierra doaimmaiguin. Seammasullasaš ovdáneapmi boazologus Ruoŧas ja Norggas čájeha dan guvlui ahte boazolohku rievddai olmmošlogu ja guohtumiid mielde, ii ge boazodoallopolitihkalaš doaibmabijuid geažil. Norggas ja Ruoŧas han eai lean seammalágan boazodoallo-politihkalaš doaibmabijut. Tsjernobyl atomlihkohisvuođa maŋŋil unniduvvui njuovvan, ja dát lihkohisvuohta dagahii boazologu lassáneami muhtin muddui. árvolassáneapmi, man mihtidit biergobuvttademiin, lei jagis 1997 sullii seamma dásis goappaš riikkain, ledje seammá hattit ja buvttaduvvui ovtta mađe. 1989/90 ektui lea haddedoarjja veahá lassánan Ruoŧas, muhto Norggas geahpededje njuolggo doarjagiid doalloovttadagaide. Boraspiret leat áibbas vissasit guovddáš sivvan dasa go boazodoalu buvttadeapmi ja dienas lea maŋás mannan, ja maiddái leat boraspireváttisvuođat dađistaga lassánan boazodoalus ja šaddan váttisvuohtan. Boazodoalu eavttut leat ollásii earáhuvvan dan rájis go mohtorfievrrut lassánedje maŋemus 30 jagis, sihke guođoheami, čohkkema ja johtima dáfus. Stuora ealuid lea dál mihá geahppasit guođohit, ja dát várra váikkuhiige dasa go boazolohku lassánii 1980-loguin. Hedjonan ja gáržon guohtumiid ovdii leat eambbo biebmagoahtán ealuid, sihke lunddolaš rásiiguin ja fuođđariiguin. 76 Evttohus.  3.1 Doaibmadilálašvuođat, guohtumat ja daid atnu 3.1.1 álgu Dán kapihtalis ovdanbuktá kommišuvdna čearuid ja boazoorohagaid doaibmadilálašvuođaid, guohtumiid ja guhtumiid anu čuovvovaš guovlluin: Davil álgit Romssa fylkkas ja Norrbottena leanas ja Hedmark fylka davimus osiin ja Dalarna leana. Mii juohkit guovllu viđa guovllulaš oassái (regiovdnii): Romsa ja davágeaži Norrbotten, Davit Nordlánda ja gaska ja lulimus Norrbotten, Helgelánda ja Västerbotten, Davvi-Trøndelága ja davágeaži Jämtlánda. Don gávnnat dárkilis čilgehusa čearuid ja boazoorohagaid birra fágalávdegotti raporttas (mielddus 1), mii čuovvu dán raportta. Čearuid čilgehusat ja boazoorohagaid čilgehusat eai leat jur ovttaláganat juohke saji. Vuosttažettiin leat geográfalaš erohusat ja iešguđetlágan doaibmavuogit, muhto maiddái barggu duogášdieđut, leat goabbatláganat. 3.1.2 Romssa guovlu ja davágeaži Norrbotten Obbalaččat Guovlu fátmmasta buot Romssa fylkka orohagaid ja Ruoŧas dan njeallje davimus várrečearu. Dasa lassin lea davágeaži Norrbottena nuorttamus eananosiin maiddái vuovdečearru ja dasto máŋga konsešuvdnačearu, mat váikkuhit várrečearuid doaibmadilálašvuođaid ja areálageavaheami dálvejagi eatnamiin. Buot čearuin ja nealji boazoorohagas lea oarjjabeali, ja nuppis fas nuorttabeali, orohatrádji nuppi riikka guvlui. Dasto leat velá njeallje boazoorohaga main orohatrádji lea ruoŧabeali konvenšuvdnaguovlluide Norggas. Romssa boazoorohagaid alimus lobálaš boazolohku lea 14 000 bohcco oktiibuot. Čearuid alimus lobálaš boazolohku lea 36 500 bohcco, ja vuovdečearuid ja konsešuvdnačearuid alimus lobálaš boazolohku lea fas 10 300 bohcco (SOU 1966:12). Geahča mat mielddus 1, kap. 2. Das čilge kommišuvdna doaibmadilálašvuođaid ja guohtumiid, ja movt čearut ja orohagat atnet guohtu78 Evttohus 3. KAPIHTAL Doaibmadilálašvuođat ja guohtumiid atnumiid. Dát guoská čuovvovaš čearuide ja orohagaide: Čearut leat Geaggán, Sárevuopmi, Lavnnjetvuopmi ja Dálbma, ja orohagat leat: Láhku/ Guhkesvággi, Basevuovdi, Meavki, Stuoranjárga, Rostu, Dievaidvuovdi, Stálonjárga, álddesjávri ja Gielas. Geassejagi guohtuneatnamat Dán guovllus leat guhta ráddjejuvvon guohtunguovllu gos ruoŧabeali ealut besset guođohit: Dápmot-Rostu, Devddesvárri, Hávgavuopmi, Anjavuopmi (alimus lobálaš boazolohku lea 9 000), Sárevuopmi, ja Láirevággi. Rieppe guohtunguovlu lei vihtta jagi das rájis go konvenšuvdna bođii fápmui (19721977). Ruoŧabeali bohccuin lea lohpi guohtut norggabealde eatnamiin áigodagas miessemánu 1.b.  čakčamánu 14. beaivái, ja dán seammá áigodagas ii leat norggabeali bohccuin lohpi guohtut dáin guovlluin. Čuovvovaš čearuin lea lohpi guođohit norggabealde: Geaggan (Dápmot-Rostu), Lavnnjetvuopmi (Devddesvári ja Hávgavuomi davábeali oasit), Sárevuopmi (Anjavuopmi), Sárevuopmi ja Hávgavuomi lulábeali oasit ja Dálbma (Láirevággi). 80 Evttohus 3.1 kártagovva. Romssa ja davágeaži Norrbottena boazoorohagat ja čearut riikaráji guoras ja konvenšuvdnaguovlluin.  Konvenšuvdnaguovllut leat Basevuovddis, Rosttus, Dievaidvuovddis ja álddesjávrri boazoorohagain. Dan áigodagas go ruoŧabeali čearuin ii leat lohpi guođohit dáin guovlluin, leat čuovvovaš boazoorohagat guovlluin: Stálonjárga, Meavki, Davvi-Sážžá, Láhku/Guhkesvággi ja Basevuovdi. Dálvejagi guohtuneatnamat Dán guovllus leat njeallje ráddjejuvvon guohtunguovllu gos norggabeali ealut besset guođohit: Maunu, Jalkis Vuoskåive, Njuorajávri, ja Báhccajeagil (Patsajäkel). Norggabeali bohccuid guođohanáigodagat, ja norggabeali alimus lobálaš boazolohku iešguđege orohagas dáin guohtuneatnamiin ruoŧabealde lea ná: Maunu áigodagas golggotmánu 1.b cuoŋománu 30.b. (1 100), Jalkis Vuoskåive ođđajagimánu 1.b njukčamánu 31. b. (1 500), Njuorajávri golggotmánu 1.b cuoŋománu 30.b. (1 500 ja dás lea Báhccajeagil mielde), Báhccajeagil juovlamánu 1. b.  cuoŋománu 30. b. (1 500 ja dás lea Njuorajávri mielde). Ruoŧabeali čearut eai beasa guođohit, earret Njuorajávri, mii lea dat guovlu gos ruoŧabeali ealut sáhttet guođohit dan áiggis jagis go norggabeali bohccuin ii leat lohpi guohtut dán guovllus. Dáid guohtuneatnamiid sáhttet čuovvovaš boazoorohagat guođohit: Gielas (Njuorajávri ja Báhccajeagil), Stálonjárga (Jalkis Vuoskåive) ja Basevuovdi (Maunu). Konvenšuvdnaguovllut leat Geaggáma, Sárevuomi ja Dálmma čearuin Ruoŧas. Dálmmas lea lohpi guođohit Njuorajávrri birrasiin daid áigodagaid go norggabeali ealuin ii leat lohpi guođohit doppe. 82 Evttohus 3.2 Kártagovva. Čearuid ja konvenšuvdnaguovlluid dálveguohtuneatnamat Romssa ja davágeaži Norrbottena guovlluin.  Nordlándda guovlu ja Norrbottena gaska ja lulit oasit Obbalaččat Guovllus leat guhtta boazoorohaga ja 11 várrečearu. Buot orohagain ja čearuin, earret Jåhkågasska, lea riikarádji orohagaid nuorttabeali rádjin, ja nuppiin fas oarjjabeali rádjin. Dán guovllu nuorttabeali eananosiin leat vuovdeja konsešuvdnačearut. Dáid čearuid doaibmamállet váikkuhit daid várrečearuid ja boazoorohagaid mat dálvet guođohit Ruoŧabealde, nappo sin doaibmadilálašvuođaid ja guohtumiid anu dálvejagi eatnamiin. Guovllu boazoorohagaid alimus lobálaš boazolohku lea 7 800 bohcco oktiibuot. Čearuid ollislaš alimus lobálaš boazolohku guovllus lea 94 500 bohcco, ja vuovdečearuid ja konsešuvdnačearuid alimus boazolohku lea 38 300 bohcco. Geahča mat mielddus 1, kap. 3, mas kommišuvdna čilge doaibmadilálašvuođaid ja guohtuma, ja movt čearut ja boazoorohagat atnet guohtumiid. Dát guoská čuovvovaš čearuide: Gábna, Leaváš, Girjás, Baste, Unnačearoš, Sirgá, Duorbun, Luokta-Mavas, Semisjaur-Njarg ja Sváipa. Čuovvovaš boazoorohagaide guoská: Skievvá, Frostisen, Hápmir, Storskog/Sjunkfjell, Balvatn ja Sálttoduottar (Saltfjell). Geassejagi guohtuneatnamat Dán guovllus leat vihtta ráddjejuvvon guohtunguovllu gos ruoŧabeali ealut besset guođohit: B1a, B1b, B2, B3a ja B3b. Lobálaš guohtunáigodat lea áigodagas suoidnemánu 1. beaivvis borgemánu 31. beaivái. Dán áigodagas ii leat norggabeali bohccuin lohpi guohtut guovllus. Earret dán áigodaga sáhttet ruoŧabeali bohccot leat guovlluin B1b ja B3b, dallego seammás bargojuvvo bohccuiguin ruoŧabeali dain lagamus duovdagiin. Čuovvovaš čearut besset guođohit dáin guohtunguovlluin: Gábna (B1a), Leaváš (B1a) Girjás ( B1a ja B1 b), Baste (B1b), Unnačearoš (B1b), Duorbun (B2), Luokta-Mavas (B3a), Semisjaur-Njarg (B3a ja B3b) ja Sváipa (B3b) Konvenšuvdnaguovllut leat Skievvá, Frostisen, Balvatn ja Sálttoduoddara boazoorohagain. 84 Evttohus 3.3 Kártagovva. Boazoorohagat, čearut ja konvenšuvdnaguovllut riikaráji guoras Davit Nordlándda ja gaska Norrbottena guovlluin.   Dálvejagi guohtuneatnamat Dán guovllus leat guokte ráddjejuvvon guohtunguovllu gos norggabeali ealut besset guođohit: Storsund ja Älvsbyn. Lobálaš guođohanáigodat lea golggotmánu 1.beaivvis cuoŋománu 30.beaivái, earretgo Älvsbyn lulimus eananosiin, dasgo doppe lea guođohanáigodat ođđajagimánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Storsund ja Älvsbyn alimus lobálaš boazolohku lea oktiibuot 2 500 bohcco ja ruoŧabeali bohccuin ii leat lohpi guohtut dáin guohtunguovlluin. Dat leat Balvatn (Älvsbyn) ja Saltfjell (Storsund) boazoorohagat geat besset guovlluid guođohit. Konvenšuvdnaguovllut Älvsbyn lea LuoktaMavas čearus ja Storsund lea Semisjaur-Njarg čearus. 86 Evttohus 3.4 kártagovva. Konvenšuvdnaguovllut dálveguohtuneatnamiin davit Nordlándda ja gaska Norrbottena guovlluin.  Helgelándda ja Västerbotten guovlu Obbalaččat Guovllus leat 6 boazoorohaga, 6 čearu ja okta vuovdečearru. Guovtti boazoorohagas ja buot čearuin lea riikarádji nuorttabeali rádjin, dahje nuppiide lea oarjjabeali rádjin. Dain boazoorohagain, mat leat riikarádje guoras, leat dálveguohtumat Ruoŧas, ja dán njealji eará boazoorohagain leat dálvejagi guohtumat norggabeali riddoeatnamiin. Várrečearuin lea muhtin oassi geassejagi guohtumiin Norggabeali eatnamiin. Dán guovllu boazoorohagaid alimus lobálaš boazolohku lea 7 900 bohcco oktiibuot. Várrečearuin lea fas alimus lobálaš boazolohku 47 400 bohcco, ja vuovdečearuid lobálaš boazolohku lea fas 3 000 bohcco. Geahča mat mielddus 1, kap. 3, mas kommišuvdna čilge doaibmadilálašvuođaid ja guohtuma, ja movt čearut ja boazoorohagat atnet guohtumiid. Dát guoská čuovvovaš čearuide: Gran, Ran, Ubmeje, Vapsten, Vilhelmina norra ja Vilhelmina södra, ja boazoorohagat leat dát: Byrkiije, Ildgruben, Hestmannen/Strandtindene, Røssåga/Toven/Syv Søstre, Brurskanken/ Kvitfjell/ Brønnøy ja VoengelhNjaarke. Geassejagi guohtuneatnamat Dán guovllus leat vihtta ráddjejuvvon guohtunguovllu gos ruoŧabeali ealut besset guođohit: B3b, B4, B5a, B5b ja B6. Guođohanlobi áigodat lea suoidnemánu 1.beaivvis borgemánu 31.beaivái. Norggabeali bohccuin ii leat lohpi guohtut dáin guovlluin dán áigodagas. Earret dán áigodaga sáhttet ruoŧabeali bohccot leat guovlluin B5a ja B5b, dallego seammás bargojuvvo bohccuiguin ruoŧabeali dain lagamus duovdagiin. Čearut mat besset guovllus guođohit leat Gran ja Sváipa (B3b), Ran (B3b), Ubmeje (B4), Vapsten (B5a), Vilhelmina norra (B5b ja B6), Vilhelmina södra (B6) ja Frostviken norra (B6). Dasa lassin lea Ruoŧas okta guovlu, lahka riikaráji, gos norggabeali bohccot sáhttet leat dallego seammás bargojuvvon bohccuiguin norggabealde dakko dain lagamus guovlluin. Earret dálvejagi guohtuneatnamiid Ruoŧas, mat leat Ubmeje čearus, leat velá konvenšuvdnaguovllut Ildgruben ja Byrkije boazoorohagain. 88 Evttohus 3.5 kártagovva. Boazoorohagat, čearut ja konvenšuvdnaguovllut riikaráji guoras Helgelándda ja Västerbottena guovlluin.  Dálvejagi guohtuneatnamat Dán guovllus leat njeallje ráddjejuvvon guohtunguovllu gos norggabeali ealut besset guođohit: Granö, Ramsele, Meselefors ja Hälla. Lobálaš guohtunáigodat lea golggotmánu 1.beaivvis cuoŋománu 30.beaivai, ja alimus lobálaš boazolohku iešguđetge guohtunguovllus lea ná: Ramseles 1 000, Granö 1 000 ja Meselefors 1 500. Hälla guohtunguovlu galgá adnot Meselefors sadjái, jus dan guovllu guohtumat eai leat doarvái 1 500 bohccui. Ruoŧabeali bohccuin ii leat lohpi guohtut dáin eatnamiin. Čuovvovaš boazoorohagat sáhttet guođohit guovlluin: Ildgruben (Granö ja Ramsele) ja Byrkije (Meselefors dahje Hälla). Konvenšuvdnaguovllut leat dáin čearuin: Ubmeje, Vapsten, Vilhelmina norra ja Vilhelmina södra. 90 Evttohus 3.6 kártagovva. Konvenšuvdnaguovllut dálveguohtuneatnamiin Helgelándda ja Västerbottena guovlluin.   3.1.5 Davvi-Trøndelága ja Jämtlándda davimus oasit Obbalaččat Guovllus leat guhtta boazoorohaga ja čieža várrečearu. Norggas leat njeallje boazoorohaga ja Ruoŧas leat vihtta čearu mat leat riikaráji guoras. Dán guovllu boazoorohagaid alimus lobálaš boazolohku lea 13 900 bohcco. Čearuid alimus lobálaš boazolohku lea 22 800 bohcco. Geahča mat mielddus 1, kap. 5, mas kommišuvdna čilge doaibmadilálašvuođaid ja guohtuma, ja movt čearut ja boazoorohagat atnet guohtumiid. Dát guoská čuovvovaš čearuide: Frostvikens norra, Jiingevaerie, Jovnevaerie, Njaarke, Gálpe, ja boazoorohagat leat dát: Fosen, Færen, Skjækerfjell, Låarte, Østre-Namdal ja OarjelNjaarke (obbalaš). Geassejagi guohtuneatnamat Guovllus leat guokte ráddjejuvvon guohtunguovllu gos norggabeali bohccuin lea lohpi guohtut: Leipikvatnet ja Blåsjøkilen. Mearriduvvon guohtonáigodat lea cuoŋománu 1. beaivvis skábmamánu 14. beaivái, ja ruoŧabeali bohccuin ii leat lohpi guohtut guovllus. Dat lea ØstreNamdal boazoorohat, mas lea vuoigatvuohta geavahit dáid guohtunguovlluid. Konvenšuvdnaguovllut leat Frostviken norra čearu siskkobealde. 92 Evttohus 3.7 kártagovva. Boazoorohagat, čearut ja konvenšuvdnaguovllut Davvi-Trøndelága ja Jämtlándda davágeaži guovlluin. Dálvejagi guohtuneatnamat Dálá konvenšuvnnas ii muddejuvvo dán guovllu rádjerasttildeaddji boazodoallu.  3.1.6 Lulli-Trøndelága ja Jämtlándda lulit guovllut Guovllus leat vihtta boazoorohaga ja vihtta várrečearu, ja dáin leat njeallje boazoorohaga ja njeallje čearu riikaráji guoras. Lulli-Trøndelága boazoorohagaid alimus lobálaš boazolohku lea 13 600 bohcco. Čearuid alimus lobálaš boazolohku lea 24 200 bohcco. Geahča mat mielddus 1, kap. 6, mas kommišuvdna čilge doaibmadilálašvuođaid ja guohtuma, ja movt čearut ja boazoorohagat atnet guohtumiid. Dát guoská čuovvovaš čearuide: Handölsdalen, Mittådalen, Ruvhten, Idre Nya, ja boazoorohagat leat: Essand, Riast/Hylling, Femund ja Elgå. Dálá konvenšuvnnas ii muddejuvvo dán guovllu rádjerasttildeaddji boazodoallu. 94 Evttohus 3.8 kártagovva. Boazoorohagat ja čearut Lulli-Trøndelágaa ja Jämtlándda lulágeaži guovlluin..   3.2 Konvenšuvdna guovvamánu 9. beaivi 1972 Norgga ja Ruoŧa boazoguohtumiid birra ja eará šiehtadusat Geassemánu 28. b. 1963 mearridedje Norgga ja Ruoŧa ráđđehusat ásahit kommišuvnna čielggadit muhtin beliid sámi boazodoalus. Ráđđehusaid ovttahápmásaš resolušuvnnain guovvamánu 24. b. 1964 nammaduvvui ambassadevra Nils Svenningsen, Danmárkkus, kommišuvnna jođiheaddjin, ja válljejedje miellahttun vel njeallje olbmo Ruoŧas ja Norggas. Kommišuvdna oaččui nama 1964 Norgga-Ruoŧa boazodoallokommišuvdna. Kommišuvdna buvttii evttohusa ovdan guovvamánu 24.b 1967. Norga ja Ruoŧŧa mearridii, nubbi juovlamánu 8. b 1967 ja nubbi miessemánu 3. b 1968 álggahit šiehtadallamiid riikkaid gaskka ráhkadit ođđa boazoguohtunkonvenšuvnna. Šiehtadallanáirrasgottiid mandáhtain bođii ovdan ahte ruoŧa-norgga kommišuvnna 1967 evttohus galggai leat bagadussan šiehtadallamiidda. Ruoŧa ja Norgga šiehtadallanáirrasgottit adde geassemánu 9. b 1971 oktasaš raportta riikkaide. Raporttas árvaluvvojedje čuovvovaš áššit: ođđa konvenšuvdna oktan kártamildosiiguin, hukset ja ortnegisdoallat boazoáiddiid (gaskaáiddiid), ja dasto gaskaneas čállagat das movt buorrindohkkeheapmi šaddá konvenšuvnna vuolláičállima oktavuođas. Guovvamánu 9. b. 1972 vuolláičálle goappaš riikkaid ráđđehusat konvenšuvnna ja áidešiehtadusa. Ruoŧa Riikabeaivvit ja Norgga Stuoradiggi dohkkehedje konvenšuvnna ja áidešiehtadusa vuolláičállima (prop 1972:16, JoU 5 ja rskr. 85, ja St. prp. nr. 106, 197172 ja Ot.prp. Nr. 49, 197172), ja dohkkehedje maid lága ođđa konvenšuvnna oktavuođas (SFS 1972: 114 ja láhka geassemánu 9.b. 1972 nr. 31). Konvenšuvdna guovvamánu 9. b 1972 Norgga ja Ruoŧa gaskka bođii fápmui miessemánu 1. b. 1972 ja lea fámus cuoŋománu 30. b.2002 rádjái. Geassemánu 16. b. 1972 rájes doaibmagođii sierra áidešiehtadus (vuolláičállojuvvon juovlamánu 13. b. 1971) muhtin osiin riikaráji bokte, Jämtlándda leana ja Davvi-Trøndelága ja LulliTrøndelága fylkkaid gaskkas (Sö1972:21) ja Overenskomst med fremmede stater 1975:5). Šiehtadus sisttisdoallá gaskaáiddiid (boazoáiddiid) ceggema ja ortnegisdoallama birra. Šiehtadusas daddjo ahte dán doaibmaáigodat jotkojuvvo ain logi jahkái, jus ii celkojuvvo eret unnimusat ovtta jagi ovdalgo logi-jagi áigodat nohká. Dálá šiehtadusáigodat nohká geassemánu 16. b. 2002, ja šiehtadus lea fámus dasto ođđa logi-jagi áigodaga, jus ii celkojuvvo eret maŋemusat geassemánu 16. b. 2001. Ruoŧa sámiid riikasearvi (Svenske samarnes riksforbund) ja Norgga Boazosápmelaččaid riikkasearvi čálle ovttasráđiid reivve Norgga ja Ruoŧa ráđđehusaide jagis 1979. Reivves ávžžuhit searvvit ahte konvenšuvnna guovvamánu 9.b 1972 rievdadusat gieđahallojuvvojit. Dasto álge riikkaid gaskka šiehtadallamat, mat biste jagiid 1983 ja 1984. Dán barggu vuođul šihttojuvvui rievdadit muhtin áššiid konvenšuvnnas, ja osiid maiddái áidešiehtadusas. Šiehtadus vuolláičállojuvvui golggotmánu 3. b.1984. Ruoŧa Riikabeaivvit ja Norgga Stuoradiggi dohkkehedje vuolláičállima (prop 1984 /845:27, JoU rskr. Ja 21 ja Ot.prp. nr.24, 1984 /85). Rievdadusat doaibmagohte miessemánu 1. b. 1985. 3.3 Vásáhusat maŋemus konvenšuvnnain Dán oasis mii čállit Norgga ja Ruoŧa vásáhusaid ja juohkit daid osiide. Mii ovdandivvut osiid muhtin muddui dán guovtti riikka boazodoallohálddahusaid dieđuid vuođul, ja dasto maiddái kommišuvnna iežas gulaskuddamiid vuođul. 3.3.1 Guohtuneatnamiid atnu ja boazolohku Jagiid 1919 ja 1972 konvenšuvnnain gáibiduvvui ahte boazologu galgá dieđihit ovdalgo johtá nuppi riikka konvenšuvdnaguohtumumiidda. Dieđihangeatnegasvuohta lea belohahkii čuvvojuvvon, muhto lea álohii leamaš váttis oažžut dárkilis loguid das man ollu konvenšuvdnaguovllut duohtavuođas leat guođohuvvon. Sivvan daddjo leat riikkaid goabbatlágan registrerenja raporterenvuohki. Raporteren lei formálalaš geatnegasvuohta, iige leat geavahuvvon diehtun dasa man ollu leat guođohan guohtuneatnamiid. Dán beali gánnáha muittus atnit go geahččá 3.1 tabealla bajilgova. Tabealla čájeha dattetge movt boazolohku lea dieđihuvvon maŋemus 40 jagis. 96 Evttohus   Tabeallas oaidnit man sakka Ruoŧa čearuid boazolohku lassánii 1970/80-jagiin. Dasto lea boazolohku fas mannan maŋás 1997 rádjai. Maiddái ovdal lea boazoolohku rievddadan. áiggiid mielde lei boazolohku alimusas jagiin 1910, 1930 ja1955. Alla boazolohku lea goaridan guohtumiid ja goappaš riikkaid boazodollui lea buktán doaibmaváttisvuođaid. Dálá konvenšuvdna ii atte vejolašvuođa muddet dehe reguleret geassejagi guohtumiid anu, dan bokte ahte mearrida alimus boazologu, earretgo ovtta sajis Anjavuomis Romssas. Duogážin dasa manne alimus boazologu eai bidjan boazolohko-muddema gaskaoapmin, lei dat ahte konvenšuvdnaguohtuneatnamat Norgga bealde ledje Ruoŧa beali eatnamiid ektui nu, ahte dát ii orron dárbbašlaš iige ávkkálaš. Alla boazolohku muhtin áigodagain, navdojuvvo leat váldosivvan dasa go guohtumat vuhttojit leat guorban. Go dasto dilli velá lei nu ahte dat eatnamat maid ruoŧabeali boazodoallu sáhttá Norggas guođohit geassejagis, konvenšuvnna mielde, de daid seammá eatnamiid fas Norgga beali sápmelaččat besset guođohit dálvet, ja dalle ii leat goabbáge riika nagodan dárkkistit movt eatnamat guođohuvvojit obalohkái. Kommišuvnna mielas ii leat dat buorre ekologalaš resursageavaheami dáfus, (vrd. kap. 1.2.1). Norgga boazodoallu lea dađistaga unnit ja unnit guođohan Ruoŧabeali guohtuneatnamiin dálvejagis, muhto eará duogáš manne guohtuneatnamat leat adnon eahpedássedit lea ee. go lassánan sisabáhkkemat leat gáržžidan eatnamiid, omd leat čázádagaid buđđon (Meselefors), álggahan vuovdedoalu ja gilván eatnamiid. Go ovttahat duovdagat guođohuvvojit guovttegearddi ja dasa lassin leat sisabáhkkemat eatnamiidda sihke Norggas ja Ruoŧas, de dát leat dagahan riidduid ja dainnalágiin leat boazodoallit massán luohttámuša riikkaid boazodoallohálddahusaide. Čearut ja orohagat leat gaskaneaset šiehtadan geavahit oktasaš guohtumiid maidda goappašin beliin lea vuoigatvuohta. Šiehtadusat eai leat formálalažžan dahkkon našunála dohkkehemiin, ja šiehtadusaid čuovvoleapmi ii leat leamaš nohka buorre. Okta šiehtadus lea almmatge formaliserejuvvon 1972 konvenšuvnna rievdademiid ja lasáhusaid bokte. Šiehtadus lei Sárevuomi ja álddesjávrri orohagaid gaskka. Dát dagahii ahte konvenšuvdna rievdaduvvui jagis 1984. Dan rievdadeami vuođul viiddidedje geassejagi guohtumiid Anjavuomis Norggas, nu ahte Sárevuopmi beasai doppe guođohit, ja ođđa konvenšuvdnaguovlu ásahuvvui norggabeali bohccuide Jalkis Vuoskåives Ruoŧas. 3.3.2 áiddit Konvenšuvdnii gullá maid áidešiehtadus, mii mearrida makkár gaskaáiddiid galget cegget nu ahte konvenšuvnna eananguođoheami áigumušat ollašuvvet (vrd. kap 3.2). Šiehtadusas čilgejuvvo gokko áiddit galget ceggejuvvot, ja vuhtto čielgasit ahte boađus lea soahpamuša vuođul, mas goappaš bealit leat ferten addit ja váldit. 1960 ja 1970-loguin lei eambbo dat jáhkku ahte gaskaáiddit sáhttet boazodoalus doaibmat lunddolaš oziid sajis. Maŋŋil leat sihke boazodoallit ja eiseválddit eahpidišgoahtán leago riekta buot gaskaáiddiid cegget, ja leat go válljen dohkálaš báikkiid gokko gaskaáiddiid ceggejit. Muhtin báikkit, mat ledje válljejuvvon áigeceggen báikin, eai heiven ollinge luonddu dahje muohttaga dáfus, ja gokko áiddiin ii livčče leamaš ávki ulbmila gokčat. Danne eai ceggejuvvon soames šihttojuvvon gaskaáiddit obage muhtin sajiide. Gielddat ja fylkkagielddat, mat eai lean mielde, eaige dovdda dáid áidešiehtadusaid mat dahkkojedje, ja nu eai dovdda šiehtadusaid duogáža, de sidjiide lea leamaš váttis čuovvolit áidešiehtadusaid. Kommišuvdna oaivvilda ahte guohtumiid ráddje98 Evttohus 3.1 tabealla. Dás oaidnit boazologuid mat dieđuid mielde leat johtán konvenšuvdnaguohtumiidda Nordlánddas, Tromssas ja Norrland:s ja Västerbotten:s áigodagas 19301999. (Lassin bohtet vel ovtta orohaga bohccot Davvi-Trøndelágas, mat guođohit geassejagis Jämtlánddas, sullii 4000 bohcco). Jahki Ruoŧa bohccot Romssa bohccot Ruoŧa bohccot Nordlándda bohccot Romssas Ruoŧas Nordlánddas Ruoŧas galgá, nu guhkás go lea vejolaš, sáhttit dahkat áiddiid ceggema haga. 3.3.3 Lobihis guođoheapmi ja guođohandivvadat Norgga bealde leat máŋgii ášši čuovvolan go ruoŧabeali bohccot leat guhton lobihemiid Norggas, ja leat geatnegahttán máksit guohtundivvadiid. Váldosivvan dasa lea leamaš go geassejagis leat guođohan dálvejagi guohtumiid, muhto maiddái go guođohit meaddel áigemeari, ja guođohit konsešuvdnaguovlluid olggobealde. Ruoŧas eai leat guohtundivvadat báljo geavahuvvon dasa go ruoŧabeali bohccot leat lobihemit guhton dain eatnamiin, mat leat várrejuvvon norggabeali bohccuide. Eaige leat norggabeali bohccuid lobihis guođoheapmái ge Ruoŧas geavahan guohtundivvadiid. Kommišuvnna mielas lea unohas go guohtundivvadat eai leat geavahuvvon ovttalágan vugiin goappaš riikkain. Guohtundivvada berre boahtteáiggis mearridit nubbi dain álbmogiidgaskasaš orgánain maid kommišuvdna evttoha ásahit. 3.3.4 Sierralobit Konvenšuvnna olis lea vejolaš erenoamáš heajos dálkkiid ja guohtuma geažil addit sierralobi spiehkastit dahje dispensašuvnna mearriduvvon guohtunáigodagain. Measta juohke jagi leat boazodoallit ohcan beassat geassejagi guohtumiid geavahit dálvejagis. Danne mii eahpiditge, lea go duođai erenoamáš dilálašvuođaid dihte ohccojuvvon sierralohpi, nu movt konvenšuvdna gohčoda daid, vai ohccojuvvogo sierralohpi eará heajos beliid geažil, mat čuožžiledje konvenšuvnna olis. Dávjá lea váttis diehtit movt dilli duođai lea. Eará bealli mii boahtá ovdan, lea dat ahte eallu lea juo dalle go ohccojuvvo sierralohpi, guohtumin dain guovlluin gosa ohcet beassat. Ruoŧa boazodollui leat oalle viidát addán sierralobiid guođohit Norgga bealde. Sierralobiid addima berre sakka gáržžidit, muhto duššefal nu ahte ii hehtte guođoheamis luonddueavttuid mielde. Dáid áššiid hálddašeami berre bidjat daidda orgánaide maid kommišuvdna evttoha. 3.3.5 Eananhálddašeapmi Areálaid ja luondduvalljodagaid hálddašeamis lea mihttomearrin dáhkidit boazoealáhusa dárbbuid sisabáhkkemiid, huksemiid ja eará geavahanberoštumiid ektui. Vuovdedoallu ja gilvojuvvon eatnamat (Ruoŧas), leat duođalaš hehttehussan boazodollui. Skohtervuodjimat ja muđui mohtorfievrovuodjimat lassánit dađistaga dálvejagi guohtuneatnamiin. Norggas leat skohtervuodjin-njuolggadusat čavgadeappot go Ruoŧas, muhto obbalaččat ii suodjal konvenšuvdna doarvái bures goappáge riika boazodoalu. Dát guoská maiddái bartahuksemiidda, astoáiggi meahccevánddardeapmái, bivdui ja guolásteapmái mat lassánit konvenšuvdnaguovlluin. Dálá konvenšuvnna vásáhusat čájehit ahte goappaš riikkain lea erenoamáš ovddasvástádus, konvenšuvnna vuođul, dáhkidit ahte boazodoalu dárbbut vuhtiiváldojuvvojit vai guohtuneatnamat eai gáržžo, eaige goariduvvo dainnalágiin ahte heajudahttet konvenšuvnna. 3.3.6 Ráfáidahtton guovllut Muhtin álbmotmeahcit ja luonddugáhttenguovllut leat biddjon juste guohtuneatnamiidda, ja dáidda guovlluide sáhttá konvenšuvdna váikkuhit. Dáin guovlluin sáhttet leat dihtolágan ráddjejumit, mat eai soaba boazodollui, omd mohtorfievrovuodjimat, teknihkalaš rusttegat, orrunbáikkit ja boraspirebivdu. Bajit-Dievaidvuovddi álbmotmeahcci lea ollásii ruoŧabeali boazodoalu geassejagi guohtuneatnamiin. Dán ráfáidahtton guovllus leat erenoamážit gidden fuomášumi mohtorfievrovuodjimii bievlajagis ja gaskaáiddiid ceggemii. Dákkár guovlluin berrešii gávdnat buriid čovdosiid, ja konvenšuvdna berre biddjot rávan dánlágan gažaldagaid čoavdimii. 3.3.7 Boraspirehálddašeapmi Boraspirehálddašeapmi ja boraspirevahágiid buhtadusortnegat leat goabbatláganat dán guovtti riikkas. Danne barget sihke Norgga ja Ruoŧa eiseválddit čađatgaskka ovttas boraspireáššiid hálddašemiin. Goitge leat stuora erohusat njuolggadusain das mainnalágiin sii mearridit boraspireváhágiid, ja movt mákset buhtadusaid. Goappaš riikkaid eiseválddit berrejit muddet boraspirelogu, vai konvenšuvdnaguovlluin ii leat eambbo boraspire go eará guovlluin dakko lahkosiin.   3.3.8 Bohccuid njuovvan ja vuovdin Lea leamaš hui váttis beassat njuovvat bohccuid mat leat rasttildan ráji, ja beassat vuovdit dan bierggu nuppi riikkas. Sivvan dása leat duollomearrádusat ja eará sisafievrridangáržžádusat (importrestriksjoner), ja dasto maiddái goappáge riikka doarjjaortnegat mat gullet boazodollui, dasgo dat leat goabbatládje. Dát áššit leat boazodolliide noađđin sihke barggu dáfus ja ruđalaččat. Njuolggadusaid ja ortnegiid oktiiovttastahttin dagašii ovttasbarggu njuovžileabbun, ja njulgešii ášši moalkás beliid. Njuovvan- ja vuovdinvejolašvuohta dan riikkas gos bohccot leat, čoavddášii dán váttisvuođa. Vejolaš ekonomalaš doarjagat riikadásis eai galggaše leat hehttehussan dása. Njuovvanrusttegat, njuovahagat ja dakkárat, maid boazodoallit searválaga ceggejit ja geavahit, livčče ávkin boazodoalu doaibmamálliide ja vuolidivčče njuovvanja vuovdingoluid. 3.3.9 Ovttasbargu Ruoŧa ja Norgga boazodoallohálddašemiid gaskkas Maŋŋil go 1972 konvenšuvdna doaibmagođii, leat boazodoalu bargovuogit ja doaibmamállet sakka nuppástuvvan. Dat bealit lea váikkuhan ovttasbarggu. Váttisvuođat mat čatnasit ovttasbargui, dahje váilevaš ovttasbargui, navdojuvvojit leat čuožžilan dannego ii leat ásahuvvon bistevaš ja formálalaš oktavuohta norggabeali ja ruoŧabeali guovllulaš boazodoalloeiseválddiid gaskka. Sii leat ovttasbargan ja leamaš oktavuođas gaskaneaset duššefal dihto áššiin, dávjá leat dat leamaš erenoamáš áššit ja váttisvuođat maid jođánit fertii čoavdit. Dát vuohki lea váikkuhan bargovuogi ja áššiid čuovvoleami. Dallego riikkat vuos leat ovttasbargan, de leat vásihan dán positiivvalažžan ja ávkkálažžan, muhto oktavuohta vásihuvvo dattetge dakkárin mii dáhpáhuvvá duššefal muhtomin. Boazodoallohálddahusat riikkaid gaskka, sáhttet iešalddiset váldit oktavuođa ja ásahit bissovaš oktavuođaid ja ovttasbargovugiid, dannego ii leat mihkkege mii dan hehttešii. Ovttasbargu ja oktavuohta livččii dalle áibbas earálágan, jus livččii orgána mas lea geatnegasvuohta dáid doaimmaide. 3.3.10 Det faste utvalg Det faste utvalg (Bistevaš lávdegoddi) lea leamaš deaŧalaš dasa ahte nannet gulahallama, ja lea leamaš gaskaoapmin gos formálaččat leat digaštallan movt konvenšuvnna galgá dulkot ja geavahit. Lávdegoddi lea čoagganan guovtte gearddi jagis, muhto ollu áigi lea adnon guorahallat áiddiid. Lávdegoddi lea maiddái atnán áiggi ságastallat davviruoŧa čearuid ja Romssa boazoorohagaid gaskaneas váttisvuođaid birra, norggabeali boazodoalu dálvejagi guohtumiid váttisvuođaid ruoŧabealde, ja konvenšuvnna geavaheami birra. Kommišuvnna mielas lea lávdegoddái leamaš váttisin dat, go das ii leat doarvái ja duohta mearridanváldi. Maiddái lávdegoddi ieš lea dan oaivilis. Nu leatge ollu áššit mat eai čovdojuvvon, muhto leat meannuduvvon lávdegottis máŋgga gearddi. Lávdegoddi lea addán rávvagiid mat lea bidjan vuođu sidjiide, geain lei daidda áššiide ovddasvástádus. Lea áddejupmi dasa ahte lávdegoddi ádjána liiggás guhká áššiid meannudemiin, ja sivvan lea go lávdegoddi nu hárve lea čoahkis. 3.3.11 Loahppanamuheamit Go Norga ja Ruoŧŧa geavahit konvenšuvdnamearrádusaid goabbatládje, lea áibbas vissasit mielddisbuktán váttisvuođaid. Gal vedjet dáid riikkaid boazodoalloeiseválddit beaivválaš bargodilis vuoruhan ovddemussii iežaset riikka boazodolliid beroštumiid. Jus galgá guorahallat movt buoremusat hálddašit boazodoalu ekonomalaččat ja ekologalaččat, de ferte cuoigut dálá konvenšuvnna heajut beliid.  Kommišuvnna evttohusat rádjerasttildeaddji boazodoalu váste Dán kapihttalis addojuvvo oanehis oktiigeassu boazodoalu guohtundárbbus mandáhttaguovllus, ja namuhuvvojit erenoamáš doaibmadilálašvuođat. Dárkilis dieđuid gávnnat fágalávdegotti raporttas (mielddus 1). Mii leat osiide juohkán nu ahte leat vihta regiovnna. Juohke regiovnnas leat fas guovllut gos lea lunddolaš oažžut oktiiheivehuvvon, rádjerasttildeaddji boazodoalu. Dat guovllut mat addojit nuppi riika boazoorohahkii dahje čerrui, gohčoduvvojit konvenšuvdnaguovlun dahje rádjeguohtunguovlun. Geahča doahpagiid čilgema 4.2.1 oasis. Iešguđetge konvenšuvdnaguohtumiid rájit ja rádjeguohtumat čilgejuvvojit šiehtadusevttohusas (kap 4.3) ja leat merkejuvvon kártii mii čuovvu šiehtadusa. 4.1.1 Romsa ja davit Norrbotten regiovdna Basevuovdi Geaggán guovlu Kommišuvdna oaivvilda dán guovllu guohtumiid leat dan šlájas ahte lea boazodollui heivvolaččamus ahte ealáhus doaimmahuvvo ovttas čuovvovaš guovllus: Basevuovdi Geaggán Rostu Guhkesvákki/Lágu lulábeali guovlu Meavkki nuorttabealli. Dáinna vugiin livččii oktasašdoallu Geaggáma čearus ja Basevuovddi boazoorohagas. Go áigi ii leat láddan oktasašdoalu ásaheapmái, fertejit goappaš doalut čoavdit váilevaš guohtuneatnamiid dárbbu, nu guhkás go lea vejolaš, dainna lágiin ahte lonohallet guohtuneatnamiid. Geaggámis leat vátnásat eatnamat gos lea ruonasguohtun maid geassejagis sáhttá guođohit, dannego ruoŧabeali várreeatnamiin leat ollu jalges, vuollegis risseja jeageleatnamat ja giđđat bievlagoahtá hui maŋŋit. Dasa lassin leat guottetbáikkit liiggás duolbasat ja unnán suoddjebáikkit áldduide. Basevuovddi dálvejagi guohtumat lea alla várreeatnamiin, mii dagaha ahte orohagas váilot eatnamat vuovdeguovllus, mat livčče lassi guohtuneanamin go dákkár guohtumiidda šaddá dárbu. Nu váilotge orohagas guovllut gos lea dássedis guohtun dálvejagis. Geaggán atná guohtuneanamin Dápmot/Rostu konvenšuvdnaguovllu, ja Markenesguovllu, juste danne go dárbbaša giđđaja geassejagi guohtuneatnamiid. Dat evttohuvvon ásahus, namalassii norgga-ruoŧa boazoguohtunlávdegoddi, berre mearridit gokko heive cegget áiddi mii boahtá dálá konvenšuvdnaáiddi sadjái davil golmmariika rádjemearka Govdajávri Kitdalselva. áidi ceggejuvvo E6 mielde Čavkosis (Oteren) Gárgámii (Nordkjosbotn). Viidáseappot dárbbašuvvo áidi Rostujávrris Rostuávžži bajit oassái, vai Geaggáma ja Lávnnjetvuomi čearut eai ribat mastat. Basevuovddi dárbu oažžut dássedis dálvejagi guohtumiid gokčojuvvo dainna lágiin go orohat beassá guođohit dálvet Saivomuotkkas, mii lea goappaš bealde lappmarksgränsena, eanas lulábealde Saivomuotka Ketkesuando. Dát guovlu ruoŧabealde geavahuvvo áigodagas golggotmánu 1.beaivvis cuoŋománu 30.beaivái, go várreboazodoalu guođohanriekti lea dán guovllus ráddjejuvvon dán áigodahkii. Boazoguohtunlávdegoddi sáhttá dán guovllus lobi addit eará orohahkii, masa konvenšuvdna guoská, guođohit Saivomuotkas dálvejagis. Eaktun biddjo maiddái ahte Guhkesvákki/Lágu johtaleapmi ovddas maŋás Oarje-Finnmárkkus ii váikkut konvenšuvdnaguovllu johtalanmálliid ja guohtuneatnamiid geavaheami. Evttohus: Geaggáma čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Dolpi, mii lea siskkobealde boazoorohagaid Basevuovdi, Rostu ja Meavki. Basevuovdi boazoorohahkii addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Saivomuotka, mii lea siskkobealde Geaggáma čearu. Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis gitta cuoŋománu 30. beaivái. Lávnnjitvuopmi Meavki guovlu Kommišuvnna oaivila mielde lea buoremus go ásahuvvo oktasašdoallu gaskal guoskevaš doaluid čuovvovaš guovllus: Lávnnjitvuopmi Devddesvárri Meavki Nieidavuovdi Sálašvággi. Dálá dilis ii leat vejolašvuohta dán 104 Evttohus 4. KAPIHTAL Kommišuvnna evttohusat   čovdosa čuovvolit, dannego oktasašdoallu mielddisbuktá stuora doaibmarievdadusaid guovllus, ja dat ferte álggahuvvot doaluid sávaldaga vuođul. Lávnnjitvuomi čearus ii leat geassejagis heivvolaš guohtuneanan ruoŧabealde, dannego dárbbašlaš várreeatnamat ja buorit ruonasguohtumat váilot ruoŧabeali duolba ja vuollegis váriin. Goikebáikkiin šaddet eanas dakkár šattut, mat gávdnojit goike ja eallámušvátna eatnamiin. Jeaggeeatnamiin lea unnán šaddu, eaige šatta nu máŋggalágan ruonasšaddošlaja. Čearus lea heajos guottetbáiki ruoŧabealde, dannego giđđat bievla hui maŋŋit ollu muohttaga geažil. Guovllu eatnamat leat dakkárat gos ii báljo bievlla. Meavkki boazoorohagas leat liiggás unnán dálvejagi guohtumat orohaga siskkobealde, dannego guovllus leat unnán jeageleatnamat. Dainna lea dát orohat, earret Davvi-Sážžá ja Ráidná orohagaid, guođohan dálvejagis Devddesváris. Dát guođoheapmi ii rihko dálá konvenšuvnna, muhto muhtin áigodagaid guhtojuvvo guovttegeardánit ja nu lea guovllu guohtunkvalitehta guhkit áigái leamaš dohkkemeahttun dilis. Lávnnjitvuopmi dárbbaša giđđaja geassejagiguohtumiid, ja danne addojuvvo čerrui konvenšuvdnaguovlu masa gullet dálá Devddesvárri ja muhtin oassi Hávgavuomi konvenšuvdnaguovllus. Nu movt namuhuvvon Basevuovddi Geaggáma guovllu oktavuođas, dárbbašuvvo áidi Rostujávrris ja gitta Rostuávžži bajit oassái. Dálá konvenšuvdnaáidi Gorvvejávrris (Kårvejaure) Dievaidvuovdái bisuhuvvo nu movt lea. Meavkki dálveguohtumiid dárbu gokčojuvvo muhtin muddui dan bokte go orohat beassá guođohit Skaitelandet/ Antti-guovllu eatnamiid bajábeali oasi. Meavkki guovlu ruoŧabealde geavahuvvo áigodagas golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30.beaivái, go várreboazodoalu guođohanriekti lea dán guovllus ráddjejuvvon dán áigodahkii. Guhkes geográfalaš gaska ja dálá guođohanvuohki dahká dan ahte Davvi-Sážžá boazoorohahkii ii leat áigeguovdil dálvejagi guohtuneatnamiid atnit Ruoŧas. Evttohus: Lávnnjitvuomi čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Likká, mii lea Dievaidvuovddi boazoorohagas. Meavkki boazoorohahkii addojuvvo oassi Skaitelandet/Antti konvenšuvdnaguovlu, mii lea siskkobealde Muoná ja Sattajärvi čearuid. Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis gitta cuoŋománu 30. beaivái. Stálonjárga Sárevuopmi guovlu Kommišuvnna oaivila mielde lea dán guovllu boazodollui buoremus ásahit oktasašdoalu gaskal Sárevuomi čearu ja Stálonjárgga boazoorohaga čuovvovaš guovllus: Sárevuopmi Anjavuopmi álddesjávri orohat davábealde álddesjávrri (Altevatnet) Fagerfjellet Stálonjárga. Nuppástusat, maid evttohuvvon čovdosat mielddisbuktet dálá doaibmadillái, árvvoštallojuvvojit leat vejolažžan álggahit almmá guhkes nuppástuhttináigodaga haga. Almmatge ferte oktasašdoalu vuođus leat čearu ja orohaga iežaset sávaldat álggahit dán vuogi, vai bargu lihkostuvvá. Go ii leat vuođđu ásahit oktasašdoalu dál vuos, fertejit goappaš doalut váilevaš guohtuneatnamiid dárbbus lonohallat guohtuneatnamiid. Sárevuomis váilu guohtunšládja ja várreeanan mii attášii buori geassejagi guohtuma, dan seammás go guovlu ii leat anihahtti guottetbáikin, dannego bievla easka maŋŋil guotteha. Stálonjárggas lea unnán jeageleanan orohagas, iige dát eanan govčča eambbogo giđđaja čakčaguohtuma dárbbu. Sárevuopmi dárbbaša giđđaja geassejagi guohtuneatnamiid, ja danne addojuvvo Sárevuopmái konvenšuvdnaguovlu, mas eanas eatnamat leat álddesjávrri boazoorohaga siskkobealde, dan oasis mii lea jávrriid álddesjávri ja Lenesjávrri (Leinavatn) davábealde. Guovlu ráddjejuvvo oarjjabeali ná: Gaskasjåkka gierragis álddesjávrris Gaedgisčohkka (Kirkestinden) Gaedgisvuovdi (Kirkesdalen) ja nuorttabeali lea riikarádji. Stálonjárgga boazoorohat oažžu oasi konvenšuvdnaguovllus Skaitelandet/Anttis, ja čakčaja árradálvvi guođohanrievtti álddesjávrri oarjjabeali oasis. Stálonjárgga guovlu ruoŧabealde sáhttá adnojuvvot áigodagas golggotmánu 1.beaivvis cuoŋománu 30. beaivái, go juo várreboazodoalu guođohanriekti lea dán guovllus ráddjejuvvon dán áigodahkii. Dálá konvenšuvdnaáidi, mii manná Gorvvesjávrris Dievaidvuovdái, doalahuvvo. Galgá ceggejuvvot konvenšuvdnaáidi Gaskasjåkka oivošis álddesjávrris ja mannat Gaedgisčohka rápmi oarjjadavábealde Tindtjørna. Norgga-ruota boazoguohtunlávdegoddi mearrida gokko áidi galgá ceggejuvvot. Ovdalaš konvenšuvdnaáidi njeidojuvvo Mannančearu guovllus, earret dat gaskaáidi, mii manná Gaičaluovttas Čuovzavárrái, dat fievrriduvvo siskkáldas čearuáidin. 106 Evttohus  Evttohus: Sárevuomi čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu ánjavuopmi, mii lea siskkobealde Dievaidvuovddi ja álddesjávrri boazoorohagaid. Stálonjárgga boazoorohahkii addojuvvo oassi Skaitelandet/Antti konvenšuvdnaguovllus, mii lea siskkobealde Muoná ja Sattajärvi čearuid. Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis gitta cuoŋománu 30. beaivái. Talma Gielas guovlu Kommišuvnna oaivila mielde lea buoremus boazodollui go ásahuvvo oktasašdoallu gaskal Talma čearu ja Gielas boazoorohaga čuovvovaš guovllus: Talma Láirevággi Gielas. Almmatge ferte oktasašdoalu álggaheami vuođđun leat čearu ja orohagaid iežaset sávaldat, vai ovttasbargu lihkostuvvá. Go eai leat eavttut ásahit oktasašdoalu dál vuos, fertejit goappaš doalut váilevaš guohtuneatnamiid dárbbu gokčat nuppi riikka guohtuneatnamiiguin. Talmas lea unnán ruonasguohtun ruoŧabealde. Dilli vearrána velá eambbo go bievlajagi guohtumat juohkásit riikaráji geažil nuorta-oarji guvlui. Dál guođoha Gielas dálvejagis Duortnusjávrri oarjjabeali guovllu, ja seammás lea Talmas vuoigatvuohta guođohit dán seammá guovllu bievlajagis. Dát dilli ii leat vuogas guhkit áigái, guovllu guohtunkvalitehta ja bistevašvuođa dáfus. Giellasis váilot heivvolaš guohtuneatnamat siskkáldasat orohagas, sihke guohtunšlájaid ja dálkkádagaid geažil. Talmas leat unnán bievlajagi guohtumat ja dárbbaša viidábuš guohtuneatnamiid mat leat ovtta olis, ja danne addojuvvo čerrui Láirevággiguovlu guohtuneanamin. Dálá konvenšuvdnaáidi doalahuvvo. Guovlu, mii lea nuorttabealde lappmarksgränsena, geavahuvvo áigodagas golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30.beaivái, go várreboazodoalu guođohanriekti lea guovllus ráddjejuvvon dán áigodahkii. Evttohus: Talma čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Duoddaras, mii lea siskkobealde álddesjávrri boazoorohaga. Gielas boazoorohahkii addojuvvojit Njuoravuopmi ja Báhcajeagil konvenšuvdnaguovllut, mat leat siskkobealde Talma čearu, ja oassi Skaitelandet/Antti, mii lea siskkobealde Muoná ja Sattajärvi čearuid. Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis gitta cuoŋománu 30. beaivái. 4.1.2 Davit Nordlánda ja gaska ja lulit Norrbotten regiovdna Skievvá Gabna Leaváš Girjás guovlu Dán guovllu guohtuneatnamiid juohkáseapmi ja doaibmadilálašvuođat dahket ahte buoremusat doaimmašii go ásaha oktasašdoalu Skievvá boazoorohaga ja Gabna dahje Leaváš čearu gaskka, dan seammás go viiddiiduvvojit eará čearuid dálá guohtuneatnamat. Oktasašdoalu ásaheapmi mielddisbuktá Skievvá boazoorohahkii nu stuora doaibmanuppástusaid, mat dahket váttisin duohtandahkat oktasašdoalu jurdaga dál vuos. Danne galgá ohcat eará čovdosiid mat buoremus lágis vuhtiiváldet ollislaš guohtunja doaibmadilálašvuođaid. Skievvá nuortalit eananoasis leat lunddolaš dálvejagi guohtumat. Jagi 1972 konvenšuvnna vuođul gulle dát guohtumat orohahkii. Go Leaváža guohtunguovllut viiddiiduvvojit, dát jáhkkimis mielddisbuktá váttisvuođa geavahit dáid guohtumiid nu. Sierralágan doaibmadilálašvuođat dahket ahte ii leat vejolaš viiddidit čearu guohtuneatnamiid ja dan seammás nagodit oažžut heivvolaš rájiid, earretgo dalle jus bidjá ráji oalle guhkás oarjjás. Dát sierralágan doaibmadilálašvuođat dolvot dan čovdosii ahte vállje oažžut buriid rájiid ja guođohanáigodagaid, vaikko vel dát ráddjege Skievvá vejolašvuođa guođohit dálvejagis dán eananoasis. Dánne evttoha kommišuvdna viiddidit dán golmma guoskevaš čearu konvenšuvdnaguohtumiid. Rájit, mat evttohuvvojit biddjot Girjása ja Leaváža konvenšuvdnaguovlluid váste, vuhtiiváldet Skievvá dárbbuid, vai orohat ain ovddasguvlui sáhttá guođohit Norddalenis. Dát guohtunguovlu lea orohahkii mávssolaš, ja leage áibbas dárbbašlaš vai orohat sáhttá doalahit sierra doalu. Kommišuvnna evttohusain šaddet heivvolaš rájit dán guovllus, earret ovtta sajis, namalassii Leaváža konvenšuvdnaguovllu nuortadavit rádji. Dáinna evttohusain ii dárbbašge šat dálá konvenšuvdnaáiddiid ja daid sáhttá jávkadit. 108 Evttohus   Evttohus: Gabna čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Beatnakvuopmi, mii lea siskkobealde Skievvá boazoorohaga. Leaváš čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Nuorjonjunni, mii lea siskkobealde Skievvá boazoorohaga. Girjás čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Skávhlá, mii lea siskkobealde Skievvá ja Frostisen boazoorohagaid. Frostisen Girjás Baste Unnačearoš guovlu Rájit, mat gustojit dálá boazoguohtunkonvenšuvnna vuođul, eai leat doaibman, ja dat gaskaáiddit, maiguin galge buoridit rájiid, leat muhtin muddui doaibman áibbas nuppeládje. Ja ahte eará rádjeáiddiid hukset, ii datge mielddisbuvtte maŋgelágan doaibmevaš čovdosiid dán guovllus. Jus sirdá dálá guođohanrájiid nuortalii, masset čearut, mat guođohit dakko lahkosiin, mávssolaš osiid etnamiin mat adnojit bárisgeasi guohtumin. Go sirdá rájiid oarjelii, ii buvtte dát seammá unohas váikkuhusaid Frostisen boazoorohahkii. Dálá dilálašvuođain sii eai geavat nu ollu guohtuneatnamiid, mat leat oarjjabeali dálá rájiid. Go rádji lea oarjelis, dáhkida dát kommišuvnna oaivila mielde dan ahte čearut ain besset iežaset deaŧalaččamus bárisgeasi guohtuneatnamiidda. Dan seammás leat heivvolaš rájit buohkaide ávkin. Jus Frostisen dárbbaša guohtuneatnamiid dáin guovlluin, berre šiehtaduvvot oktasašdoallu Baste čearu ja Frostisen boazoorohaga gaskka. Evttohusa eaktun lea ahte buot dálá konvenšuvdnaáiddit jávkaduvvojit. Evttohus: Baste čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Bávgi, mii lea siskkobealde Frostisen boazoorohaga. Unnačearos čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Slaphenjárga, mii lea siskkobealde Frostisen boazoorohaga. Girjás čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Skávflá, mii lea siskkobealde Frostisen ja Skievvá boazoorohagaid nu movt daddjon Skievvá Gabna Leaváš Girjás guovllu oasis. Hápmir Sirkás guovlu Vásáhusat čájehit ahte beaivválaš dilis ii doaimma dat bures go riikarádji lea guohtunrádjin ja dasa lassin velá leat rádjeáiddit. Rádjeguovllu duovdagiin, Linájávrri nuorttabealde, leat hui buorit guohtuneatnamat. Dáid guohtuneatnamiid ii sáhte dáhkidit Hápmir boazoorohaga atnui dan bokte ahte ráji bidjá nuortalii Sirgása čearu rájiid siskkobeallái. Nuppi bealis lea vejolaš bidjat ráji oarjelii dainna lágiin ahte caggá Sirgása bohccuid beassamis Gjerdalenii, mii boahtá šaddat Hábmirii mávssolaš guohtunguovlun boahtteáiggis. Danne kommišuvdna evttoha ahte dán guovllus ásahuvvo ođđa konvenšuvdnaguovllu Sirgása čerrui. Guohtumiid ja doaibmadilálašvuođaid mielde heive oktasašdoalu ásahit Hápmira ja Sirgása gaskka, dain eananosiin Hápmiris mat leat davábealde Hellemobotn. Kommišuvdna ii dieđe leatgo guoskevaš áššebealit šiehtadallan dákkár ovttasbarggu, ja nu ii leatge duogáš ovddidit njulgestaga evttohusaid oktasašdoalu hárrái. Danne berre dát guovlu biddjot konvenšuvdnaguovlun Sirgása čerrui. Dán guovtti konvenšuvdnaguovllu gaskka, duovdagiin mat leat riikaráji lahkosiin, adnojuvvo vuođđun ahte goappaš siiddat ožžot vuoigatvuođa guođohit guohtuneatnamiid ráji lahkosiin. Dat mearkkaša ahte Hápmir oažžu vuoigatvuođa guođohit Sirgása guohtumiid ja nuppeládje. Dálá dilálašvuođa ektui mearkkaša rádjeguođoheapmi, mas Ruonasvákki mielde manná rádji, dan ahte Sirgása čearu bárisgeasiguohtumat ráddjejuvvojit mihá vuohkkaseappot. Doaibmadilálašvuođaid dáfus lea buoret bidjat ráji oarjelii, muhto dat fas mielddisbuktá ahte guhtojuvvo guovttegeardánit guovlluin mat leat mávssolaš jeagelguohtumat Hápmirii. Rádjeguođoheapmi lea Hápmirii vuosttažettiin ávkin doaibmadilálašvuođaid dáfus. Evttohus: Hápmir boazoorohahkii addojuvvo rádjeguohtunguovlu Ruonas, mii lea siskkobealde Sirgása čearu. Guođohanáigodat: skábmamánu 1. beaivvis guovvamánu 28/29. beaivái. Sirgása čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Máhtunjárgga ja Lijná, mii lea siskkobealde Hápmira boazoorohaga. Sirgása čerrui addojuvvo rádjeguohtunguovlu Runasvágge, mii lea siskkobealde Hápmir boazoorohaga. Guođohanáigodat: miessemánu 1. beaivvis čakčamánu 30. beaivái. 110 Evttohus  Dán guovllus leat Duorbun čearru ja Storskog/ Sjunkfjell boazoorohat ásahan ovttasbarggu mii lea doaibman bures. Dát doaimmai, vaikko dan konvenšuvnnas, mii dál lea fámus, ledje dihto eavttut. Rádjeáidi mii ceggejuvvui, doaimmai nuppeládje go lei ulbmil, ja dat gaikojuvvui áššebeliid oktasaš soahpamušain. Kommišuvdna atná deaŧalažžan joatkit álggahuvvon ovttasbargu, muhto seammás oaivvilda dán dárbbašit formáliseret, vai dáhkida vuoigatvuođaid goappaš áššebeliide. Dát lea deaŧalaš maiddái dalle jus eambbo áššebealit vel ležžet. Duorbuna dáfus sáhttá measta dadjat ahte leat doarvái guohtumat dálá guohtuneatnamiid rájiid siskkobealde. Riikarádji ii leat lunddolaš rádjin ja dahká váttisvuođaid. Duorbuna vuođđodárbu lea oažžut lunddolaš oazi oarjjabealis dain guovlluin mat leat Olmmáijieŋa (Blåmannsisen) davábealde ja nuortabealde Siidasjávrri (Sisovatnet). Storskog/Sjunkfjell váttisvuohtan leat dálvejagi guohtumat, dat leat gáržžit ja sáhttet jiekŋut. Dát dilli dahká ahte sii fertejit iešguđetlágan málle mielde doaibmat, dávjá gáidat eret riiddoguovllus. Siidas ja Rago leat guokte guohtunguovllu ráji lahkosiin gos dálvejagis guođoha. Geavatlaš dilis ii leat goittotge vejolaš garvit dan ahte veahá guhtojuvvo guovttegeardánit Siiddasjávrri guovllus, muhto Rago guohtuneatnamiidda ii nu álkit ribat ealu bievlajagis. Topográfalaš dilli váikkuha ahte ferte johtit Ruoŧa ráji siskkobeallái ovdalgo sáhttá johtit Ragoi. Dálvejagis, go dán guovllus guođoha, ii doaimma riikarádji lunddolaš oahcin nuorttabealde. Evttohus: Duorbuna čerrui addojuvvo rádjeguohtunguovlu Sijddás, mii lea siskkobealde Storskog/ Sjunkfjell boazoorohaga. Guođohanáigodat: miessemánu 1. beaivvis gitta juovlamánu 15. beaivái. Storskog/Sjunkfjell boazoorohahkii addojuvvo rádjeguohtunguovlu Rastesvárre, mii lea siskkobealde Duorbuna čearu. Guođohanáigodat: juovlamánu 15. beaivvis gitta cuoŋománu 30. beaivái. Duorbun Balvatn Luokta-Mavas SemisjaurNjarg g uovlu Balvatn boazoorohagas leat guokte vuođđováttisvuođa. Vuosttaš lea dáhkidit dálvejagi guohtumiid, ja nubbi lea oažžut lunddolaš ja oadjebas ráji nuorttasguvlui, vuohččan Luokta-Mavas čearu guvlui. Dán golmma čearus váilot maddái lunddolaš oazit oarjjásguvlui, jus riikaráji bidjá vuolggan. Go árvvoštallá eatnamiid hámi ja muohtadilálašvuođaid, leat buohkat ovttaoaivilis dasa ahte gaskaáiddiid ceggen riikaráji guora, ii jáhkkimis livčče goittotge nagodan čoavdit dáid váttisvuođaid. Kommišuvdna evttoha ain doalahit Balvatn davágeažehagas konvenšuvdnaguovllu, muhto viiddidit dan oarjjás. Dát buorida kommišuvnna oaivila mielde čearuid doaibmadilálašvuođaid. Lulil lea lunddolaš rádjin Loamejávri, ja guovllus leat dalle rájit sihke Duorbuna ja Luokta-Mavas guvlui. Vaikko vel dálá dilis leage Duorbun gii duohtavuođas geavaha guovlluid davábealde Pieskehaure, leat dát formálalaččat oassin Luokta-Mavas čearus. Movt dán guovllu galgá geavahit, lea siskkáldas áššin Ruoŧas, ja danne kommišuvdna vuordá ahte konvenšuvdnaguovlu šaddá oktasašguovlun dán guovtti čerrui. Go cegge gaskaáiddi Pieskehaures Muotkejávrái, de caggá bohccuid mannamis dávit guovllus ja daidda eará eatnamiidda Balvatn boazoorohagas. Balvatn ja Luokta-Mavas leat juohke jagi šiehtadan veahá earaládje atnit guohtumiid go dálá konvenšuvnnas lei eaktun biddjon. Kommišuvnna mielas lea mávssolaš joatkit ovttasbargguin ja ovdánahttit dán oktasašdoallun. Dálvejagija geassejagiguohtumiid váilevašvuođa ferte goittotge dáhkidit konvenšuvdnaguovlluiguin. Danne evttoha kommišuvdna ahte Balvatn doalaha Älvsbyn konvenšuvdnaguovllu nu movt dál lea, ja lassin ožžot maiddái Sandön konvenšuvdnaguovllu. Guođohanáigodat galgá leat golggotmánu 1.beaivvis cuoŋománu 30.beaivái, go boazodoalu guođohanriekti dán guovllus lea dán áigemearrái biddjon. Viidáseappot evttohuvvo ahte Luokta-Mavas doalaha dán oasi dálá konvenšuvdnaguovllus, mii lea davábealde Balvatnet. Kommišuvdna evttoha maiddái ahte Semisjaur-Njarg doalaha dan eananoasi seammá dan guovllus maid sii dál geavahit. Davábeali rádji evttohuvvo galgat mannat Balvatn rájis riikarádjái. Rádjeáidi berre doalahuvvot. Guovlu ja ráddjejupmi doaibmá nu movt lei oaivvilduvvon, iige dalle oainne kommišuvdna dárbbašlažžan rievdadit dálá dilálašvuođaid. Evttohus: Duorbuna ja Luokta-Mavas čearuide addojuvvo oktasaš konvenšuvdnaguovlu Sálla, mii lea siskkobealde Balvatn boazoorohaga. Luokta-Mavas čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Doarro, mii lea siskkobealde Balvatn boazoorohaga. 112 Evttohus  Semisjaur-Njarg čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Gráddas, mii lea siskkobealde Balvatn boazoorohaga. Balvatn boazoorohahkii addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Älvsbyn, mii lea siskkobealde Luokta-Mavas čearu ja Sandön olggobealde Bihtama (Johkamohki čearuid oktasaš dálvejagi eatnamat). Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis gitta cuoŋománu 30. beaivái. Semisjaur-Njarg Saltfjell guovlu Saltfjell boazoorohagas leat guokte váttisvuođa mat measta gullet oktii. Nuppi bealis leat sis liiggás unnán dálvejagi guohtuneatnamat, ja nuppi dáfus lea dettolaš oassi dálá dálveguohtumiin riikaráji lahka. Dát lea geologalaš beliid ja dálkkádagaid dihte. Doaibmamállet dagahit ahte dáid guohtuneatnamiid guhtot ruoŧabeali bohccot, mat leat ráji lahka, dannego čearuin eai leat lunddolaš oazit oarjjabealde. Kommišuvdna ii jáhke vejolažžan váttisvuođa čoavdit dainna jus gaskaáiddiid cegge riikaráji guora. Nu gártáge ahte rádjeguovlluin guhtojuvvo sihke bievlajagis ja dasto dannego bohccot bázadit várreduovdagiidda dálvái. Nuppi bealis leat Semisjaur-Njarg čearus valljit dálvejagi guohtumat. Go juo obbalaččat leat valljit geassejagi guohtumat Saltfjell:s, lea kommišuvnna oaivila mielde buorre vejolašvuohta ásahit oktasašdoalu. Dat guoská erenoamážit dalle jus geassejagis sáhttá guođohit oarjjabealde dálá konvenšuvdnaguovlluid. Ja rádjelagas eatnamiid sáhtášii geavahit dalle jus dálvejagis hedjonit guohtundilálašvuođat. Oktasašdoalut sáhtášedje dahkkot iešguđetge doaluid gaskkas, geat servet ja gávnnahit iežaset čovdosiid siskkobealde ollislaš servvolašvuođa. Dán vuođul lea kommišuvdna doaibmevaččat geahččalan oččodit ovttasbargošiehtadusaid. Kommišuvnna áigemeriid siskkobealde ii lean dát vejolaš. Almmatge lea jáhkkimis ahte boahtteáiggis bargojuvvo dáiguin jurdagiiguin, dannego kommišuvnna oaivila mielde eai boađe makkárge eará čovdosat nu bures buorrin buohkaide. Dálá dilálašvuođas evttoha kommišuvdna ahte Semisjaur-Njarg oažžu rádjeguohtumiid mat vástidit dálá konvenšuvdnaguovlluide. Dasa lassin oažžu guovllu mii lea nuorttabealde E6 ja davábealde Dibunvákki (Dypendalen). Guovlu lea dasto visot dat eatnamat mat leat E6 ja riikaráji gaskkas. Rádjeguođoheami guođohanáigodat berre leat miessemánu 1. beaivvis golggotmánu 31.beaivái. Kommišuvdna evttoha maiddái ahte Saltfjell oažžu dálvejagi guohtumiid Bureå-Sikeå guovlluin. Guovlu sáhttá adnot áigodagas golggotmánu 1.beaivvis cuoŋománu 30.beaivái, dannego boazodoalu guođohanriekti dán guovllus lea dán áigodahkii mearriduvvon. Dán guovllus eai leat nu viiddis eatnamat go dat mii lei vuođđun dálá konvenšuvdnaguovllus Storsund. Dát dilli ferte dagahit dan ahte ásahuvvo rádjeguođoheapmi Saltfjell váste Semisjaur-Njarg čearu orjješlulábeali eananosiin ja Svaipa čearu orjješdavábeali eananosiin, dannego Saltfjell gillá dasa lassin vahága das go Semisjaur-Njarg rádjeguođoheapmi maiddái fátmmasta orohaga nuorttadavábeali eananosiid. Guođohanáigodat dáin rádjeguohtumiin berre ráddjejuvvot áigodahkii skábmamánu 1.beaivvis cuoŋománu 30.beaivái. Evttohus: Semisjaur-Njarg čerrui addojuvvo oktasaš rádjeguohtunguovlu Svanjgá, mii lea siskkobealde Saltfjell boazoorohaga. Guođohanáigodat: miessemánu 1. beaivvis golggotmánu 31.beaivái. Saltfjell boazoorohahkii addojuvvojit konvenšuvdnaguovllut Bureå-Sikeå, mat leat siskkobealde Malå ja Gran čearuid. Guođohanáigodat: golggotmánu 1.beaivvis cuoŋománu 30.beaivái. Saltfjell boazoorohahkii addojuvvo rádjeguohtunguovlu Násavárri, mii lea siskkobealde Semisjaur-Njarg ja Svaipa čearuid. Guođohanáigodat: skábmamánu 1.beaivvis cuoŋománu 30.beaivái 4.1.3 Helgelándda ja Västerbottena regiovdna Sváipa Gran Ildgruben Saltfjell guovlu Sváipa ja Gran čearuin lea oktasašdoallu giđa rájis dasságo rátkkašit dálvesiiddaide. Danne ferte kommišuvnna evttohus, mii guoská bievlajagiguohtumiidda, leat oktasaš dáidda čearuide. Sihke Sváipas ja Granas lea unnán jeageleanan dálvejagi guohtuneatnamiin. Váikkuhus das lea ahte bohccuid ferte čakčadálvvi caggat vuolládagaide ja lagas vuovdeeatnamiidda, ja doalahit ealu nu oarjin go vejolaš, vai hehtte liiggás garrasit guođoheami čakčadálvvi eatnamiin bievlaáigodagas. Gran čearus váilot alla várreeatnamat ruonaš14 guohtuneatnamiid lahkosiin. Stuora oassi várreeatnamiin leat lulábealde Vindel-elven, ja doppe joga duohken ii soaba Gran čearru guođohit geassejagis. Dasa lassin juohká riikarádji guohtuneatnamiid mat lunddolaččat gullet oktii. Go dán guovtti čerrui viiddida konvenšuvdnaguovllu oarjjáslulás, sáhtášii geahppánit guođoheapmi Saltfjell oarjelulábeali eatnamiin. Dáid dilálašvuođaid ja váilevašvuođaid dihte, mat leat čilgejuvvon, leage Sváipa ja Gran čearuin oktasaš konvenšuvdnaguovlu gaskal Junkaravari (Junkerfjellet) ja Nasa gitta Dundaravuome (Dunderlandsdalen) radjái oarjin. Nuorttal galgá rádji mannat Guobšagura (Kvepsendalen) ja Ran evttohuvvon konvenšuvdnaguovllu bokte. Dálá konvenšuvdnaáidi galgá doalahuvvot ja vaikko ođastuvvot. Kaldvatnet rájis bajás Guobšagura mielde. Dasto galgá ceggejuvvot áibbas ođđa áidi davábeallái Ardekfjellet riikaráji radjái dakko gokko Gran ja Ran čearurádji álgá. Konvenšuvdnaáiddis sáhttá njeaidit dan oasi mii manná Guobšagura bajabeali oasis Blerekelva radjái Virvassdalenis. Gran ja Sváipa konvenšuvdnaguovlu berre lassieanamin geavahit rádjeguohtunguovllu. Muhtun oassi bohccuin mat bálgalit Junkerfjell:i báhkkan, vigget luksa go gáluda. Rádjeguođoheapmi galgá ráddjejuvvot áigodahkii suoidnemánu 1. beaivvis borgemánu 15. beaivái, vai vuhtiiváldá Ildgruben jeagelguohtumiid Kaldvatn bokte. Nu movt ovdalis namuhuvvon, lea Saltfjell:s dat váttisvuohta go guođoha Nasa-guovllus, de ribaha bohccuid ruoŧabeallái. Váttisvuođa čoavdimii evttoha kommišuvdna ahte Saltfjell oažžu rádjeguohtuma Nasafjell lahkosiin, ja das gusket muhtin eananoasit Sváipa ja Semisjaur-Njarg eatnamiidda. Dán birra logat SaltfjellSemisjaurNjarg oasis. Evttohus: Sváipa ja Gran čearuide addojuvvo oktasaš konvenšuvdnaguovlu Junkaravárri, mii lea siskkobealde Ildgruben ja Saltfjell boazoorohagaid. Sváipa ja Gran čearuide addojuvvo oktasaš rádjeguohtunguovlu Gitnetjahke, mii lea siskkobealde Ildgruben boazoorohaga. Guođohanáigodat: Suoidnemánu 1. beaivvis borgemánu 15. beaivái. Saltfjell boazoorohahkii addojuvvo rádjeguohtunguovlu Násavárrie, mii lea siskkobealde Semisjaur-Njarg ja Sváipa čearuid nu movt daddjon Semisjaur-Njarg Saltfjell guovllu oasis. Ildgruben Ran Ubmeje guovlu Kommišuvdna oaivvilda leat buoremussan ásahit oktasašdoalu Ildgruben boazoorohaga ja Ubmeje čearu gaskka. Evttohus heivehuvvo nu ahte dákkár oktasašdoallu sáhtášii ásahuvvot. Ildgrubenis leat unnán dálvejagi guohtuneatnamat, ja dat veaháš eatnamat mat leat, lea hui eahpeasihkkarat dálkkádagaid geažil. Junkerfjell, mii lea orohaga davimus oassi, ja fas lulimus oassi, mii lea lulábealde Okstindan, eai adno, dannego lunddolaš hehttehusat sirrejit daid eatnamiid eret orohaga guovddáš guohtunguovlluin. Orohaga guovddášguovlluin, mat leat nuorttabealde geainnu E79, váilot buorit oazit nuorttabealis. Danne evttoha kommišuvdna ahte Ildgruben oažžu guokte konvenšuvdnaguovllu dálvejagi guohtuneanamin Ruoŧas, ja vel rádjeguohtunguovllu Øver-Uman davábealde. Rádjeguohtunguovllu berre ráddjet gaskaáiddiin. Konvenšuvdnaguovlluid guođohanáigodat berre leat golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái, dannego boazodoalu guođohanriekti lea mearriduvvon dán áigodahkii. Ubmeje čearu dálvejagi guohtuneatnamiin lea unnán jeageleanan. Dát mielddisbuktá ahte čearru ferte čakčadálvvi orrut bievlajagieatnamiin ja gaskajohtolagas nu guhká go vejolaš. Riikarájis Artsfjell guovllus eai leat lunddolaš oazit mat cagget ovttaskas bohccuid, ja seammás lea eananhápmi dakkár ahte ii sáhte cegget doallevaš áiddiid. Ruonasguohtun lea buorre ja leat maiddái báikkit gokko lea jeagelguohtun gos sáhttá guođohit, erenoamážit maŋŋičavčča/árradálvvi. Danne evttoha kommišuvdna viiddidit dálá Spjeltfjelldal konvenšuvdnaguovlu ja váldit Ildgrubenis visot dan eananoasi, mii lea lulábealde Okstindan. Oarjjabealde berre guovlu ráddjejuvvot áiddiin gaskal Okstindan ja Reevahtse (Røssvatnet ). Konvenšuvdnaáidi gaskal Graesiejaevrie (Grasvatnet ) ja Okstindjiehki doalahuvvo. Ran čearu geassejagi guohtuneatnamiin ja muhtin osiin čakča ja giđđajagi guohtuneatnamiin, eai leat lunddolaš oazit mat cagget bohccuid johtaleami. Lea ceggejuvvon guhkes rádjeáidi mii galggašii easttadit masttademiid ránnjáčearuiguin. Goittotge gávdnojit gaskkat gokko áidi ii doala ovttaskas bohccuid, dannego luonddudilálašvuođat dagahit ahte ii leat vejolaš cegget doallevaš áiddi. Dákkár guovlu lea Ammarfjellet, rámšo várreguovlu, masa čearu rádji dahká juogu. Dan seammás lea Vindel-elven buorre lunddolaš oahci mii golgá davábeali guovllu. Ran dálá geassejagi guohtuneatnamiin váilot alla várreeatnamat, erenoamážit geasseguovdil eatnamiid lahkosiin. Danne evttoha kommišuvdna ahte dát konvenšuvdnaguovllu, mii gullá Gran:i,Ran čerrui, nu ahte Ran rádji lea Guobšagura guvlui. Rádjeáidi, mii lea oarjjabealde ja davábealde dán konvenšuvdnaguovllu, čilgejuvvo Sváipa ja Gran konvenšuvdnaguovllu / rádjeguohtunguovllu oasis. Evttohus: Ran čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu árdagasvárri, mii lea siskkobealde Ildgruben boazoorohaga. Rana čerrui addojuvvo guođohanvuoigatvuohta dan eananoasis Ammarfjell-guovllus gitta Vindel-elven radjái, mii lea siskkobealde Gran čearu. Ubmeje čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Ovle-vuelie, mii lea siskkobealde Ildgruben boazoorohaga. Ildgruben boazoorohahkii addojuvvojit konvenšuvdnaguovllut Vännäs, mii lea siskkobealde Ran ja Ubmeje čearuid, ja vel Bjännberg, mii lea siskkobealde Vapsten ja Ubmeje čearuid. Guođohanáigodat : Golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Ildgruben boazoorohahkii addojuvvo rádjeguohtuneanan Gierkietjahke, mii lea siskkobealde Ubmeje čearu. Guođohanáigodat: Birra jagi. Byrkije Vapsten Vilhelmina norra guovlu Kommišuvnnas lea dat ipmárdus ahte Byrkije boazoorohaga ja Vilhelmina norra čearu ovttasbargu lea doaibman bures. áššebealit leat soahpan siskkáldasat lonohallat dálvejagi guohtuneatnamiid Lögden-guovllus (maid Byrkije lea geavahan) ja Meselefors/Hälla. Orohat ja čearru bargaba dan ala ahte oččodit lagat ovttasbarggu ja kommišuvnna evttohus láhčá dilálašvuođa dasa. Kommišuvnna oaivila mielde lea guovllu vuđolaš váttisvuohtan dat go riikarádji ii čuovo lunddolaš oziid mat ráddjejit guohtumiid guovllus. Dasa lassin leat guohtuneatnamat, daid iešguđetge boazodoaluide, juohkásan dainna lágiin ahte guohtunšlájat dain eatnamiin, eai govčča juohke jagiáiggi guohtundárbbu, ja nu leat váilevaččat. Byrkijes leat unnán jeagelguohtumat orohaga siskkobealde, ja dasa lassin leat dát eahpesihkkarat dálkkádagaid geažil. Orohagas lea valljit ruonasguohtun. Guovllu, mii lea davábealde Unkervatnet, ii sáhte báljo adnot ovttas eara eatnamiiguin orohagas, dannego lunddolaš oazit sirrejit dán eananoasi eret. Vapstenis váilot measta oalát lunddolaš oazit oarjjabealde, mii mielddisbuktá váttisvuođaid. Nubbi heittot bealli lea go ruonasguohtuneatnamiin eai leat bálganbáikkit geassejagis báhkkan. Čearus leat buorit dálvejagi guohtumat geassejagi guohtumiid ektui. Vilhelmina norra dálvejagi guohtuneatnamat leat buorit, muhto fas veahá unnán geassejagi guohtuneatnamat. Čearus váilot bálganbáikkit geassejagi guohtunguovllus. Dan ovdii go váilot guohtuneatnamat, ja vai oččošii buoret rájiid, berre dahkkot mearrádus ahte ásahit konvenšuvdnaguovlluid ja rádjeguohtunguovlluid Norggas Vapsten ja Vilhelmina norra čearuide, seammás go Byrkije oažžut dálvejagi eatnamiid Ruoŧas. Guovlu (Lögdeå), mii addojuvvo Byrkije, berre oažžut guođohanáigodaga golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái, go boazodoalu guođohanvuoigatvuohta lea biddjon dán áigodahkii. Kommišuvnna evttohus mielddisbuktá ahte sáhttá gaikut dan áiddi mii lea Vapstena dálá konvenšuvdnaguovllu oarjjabeali oasis. Dálá konvenšuvdnaguovlu davábealde Daarneg jávrri (Daningen) berre leat rádjeguohtunguovlun, ja guohtunáigodat miessemánu 1. beaivvis golggotmánu 31. beaivái. Dálá áiddi oažžu njeaidit. Berre baicca ceggejuvvot ođđa áidi mii čuovvu ođđa oarjjaja lulábeali ráji joganjálbmái Daarneg jávrris. Guovllu lulimus oasis berrejit áiddit doalahuvvot nu movt leat dál. Evttohus: Vapsten čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Vaekie, mii lea siskkobealde Byrkije boazoorohaga. Byrkije boazoorohahkii addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Lögdeå, mii lea siskkobealde Vilhelmina norra čearu. Guođohanáigodat: Golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30.beaivái. Vilhelmina norra čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Raajnese, mii lea siskkobealde Byrkije boazoorohaga. Vilhelmina norra čerrui addojuvvo rádjeguohtun eanan Råaksoentjahke, mii lea siskkobealde Byrkije boazoorohaga. Guođohanáigodat: Miessemánu 1. beaivvis golggotmánu 31. beaivái.  Riikarádji guovllus ii čuovo lunddolaš oziid. Sihke Vilhelmina södra ja Frostvikens norra čearuin leat hui viiddis jeageleatnamat dálvejagi guohtunguovlluin. Goappaš čearuin leat buorit bievlajagi guohtumat, das mii guoská šaddodilálášvuođaide, muhto váilot bálganbáikkit geassejagi eatnamiin. Kommišuvdna evttohage Vilhelmina södra ja Frostvikens norra čearuide oktasaš konvenšuvdnaguovllu Byrkije boazoorohagas seammá rájiiguin go dálá konvenšuvnnas. áidi dárbbašuvvo hehttet stuorát masttademiid. Evttohus: Vilhelmina södra ja Frostvikens norra čearuide addojuvvo oktasaš konvenšuvdnaguovlu Jitnemen, mii lea siskkobealde Byrkije boazoorohaga. 4.1.4 Davvi-Trøndelága ja davágeaži Jämtlándda regiovdna Østre-Namdal Frostvikens norra Jiingevaerie guovlu Guovllu davit oasis evttoha kommišuvdna ahte Østre-Namdal boazoorohat doalaha Leipikvattnet (Baime) ja Blåsjøkilen (Praahkoe) konvenšuvdnaguovlluid nu movt dálá konvenšuvnnas. Dáin guovlluin lea boazodoallu lobálaš birra jagi. Erenoamážit Leipikvattnet lea deaŧalaš guohtuneanamin orohahkii. Evttohuvvon konvenšuvdnaguovllut eai čoavdde dan váttisvuođa go váilot lunddolaš oazit riikaráji bokte. Danne evttoha kommišuvdna dasa lassin ásahit rádjeguohtumiid daidda eará báikkiide riikaráji bokte. Dán guovllus ii leat lohpi doaimmahit boazodoalu áigodagas miessemánu 1. beaivvis čakčamánu 30. beaivái, nu ahte rádjeguohtumiid guođohanvuoigatvuohta ferte ráddjejuvvot daidda eará áiggiide jagis. Eahpelunddolaš oziid váttisvuohta ii čoavdasuva vel dainna, dannego Østre-Namdal geavaha rádjelagas guohtuneatnamiid norggabealde riikaráji giđa rájis ja guođoha doppe gitta skábmii. Danne evttohuvvo ahte eiseválddit barget guođohanáigodaga viiddidemiin nu ahte lea lohpi guođohit birra jagi dan guovllus mii ii leat birrajagi guohtuneanamin. Guovllu lulimus oasis oaivvilda kommišuvdna ahte dat ovttasbargošiehtadus mii lea álggahuvvon gaskal Østre-Namdal ja Jiingevaerie čearu galgá leat vuođđun. Østre-Namdal boazodoalus váilot dálvejagi guohtumat dain eananosiin main lea rádji Jiingevaerie guvlui, ja čerrui lea fas áibbas dárbbašlaš oažžut várreguohtumiid norggabealde riikaráji. Guovllus váilot maiddái lunddolaš oazit mat cagget čearu bohccuid johtaleami várreeatnamiidda oarjjabealde riikaráji. Danne evttoha kommišuvdna bidjat guovllu konvenšuvdnaguovlun ja ahte Østre-Namdal oažžu dálvejagi guohtuneatnama Ruoŧas ovttasbargošiehtadusa mielde (šiehtadus formáliserejuvvo). Dán evttohusa vuođđun lea ahte dálá gaskkaáiddit doalahuvvojit. Vásáhusaid vuođul berre maiddái árvvoštallat rádjeáidedárbbu Loarte boazoorohaga guvlui badjel Lauvsjøvola. Evttohus: Østre-Namdal boazoorohahkii addojuvvojit konvenšuvdnaguovllut Bajme, mii lea siskkobealde Frostvikens norra čearu, ja Praahkoe, mii lea Frostvikens norra čearus. Østre-Namdal boazoorohahkii addojuvvo rádjeguohtunguovlu Jorm, mii lea Frostvikens norra čearus. Guođohanáigodat: Golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Jiingevaerie čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Mealhkoe, mii lea siskkobealde ØstreNamdal boazoorohaga. Østre-Namdal boazoorohahkii addojuvvo geográfalaš ii-dárkkistuvvon vuoigatvuohta dálveguohtuneatnamii Jiingevaerie čearus, nu movt boazoorohaga ja čearu ovttasbargošiehtadusas lea sohppojuvvon. Loarte Jovnevaerie Njaarke guovlu Nu movt regiovnnas muđuige, váilot dán guovllus lunddolaš oazit mat buktet váttisvuođaid. Váttisvuođa buhttemii huksejit rádjeáiddiid. áiddi gaskal Loarte boazoorohaga ja Jovnevaerie čearu lea muhtin čázádatbuođudeaddji sihke ceggen ja ortnegisdoalahan. áiddi gaskal Loarte ja Njaarke lea čearru ieš sihke máksán ja ortnegisdoalahan. Dát áiddit doibmet bures go buohtastahttá máŋggain eará rádjeáiddiin. Kommišuvnnas ii leat evttohus rádjerasttildeaddji boazodollui dán guovllus. Eaktun lea ahte rádjeáiddit ain doalahuvvojit ortnegis ja buoriduvvojit, vaikko dainna lágiin ahte buorebut atnit ávkki luonddus. 120 Evttohus  Skjækerfjell boazoorohaga ja Gálpe čearu gaskka lea dat njárga, mii lea Torrö davábealde, áidna báiki gokko ii leat rádjeáidi. Jus galgá nagodit caggat Skjækerfjell bohccot mannamis dáidda eatnamiidda, ferte hukset áiddi maiddái dakko. Gálpe čerrui lea váttis dán guovllu geavahit guohtuneanamin ja seammás gártet máiddái áidegolut stuorrát. Danne evttoha kommišuvdna ahte Skjækerfjell oažžu rádjeguohtuma dán guovllus, ja guođohanáigodaga birra jagi. Færen boazoorohagas leat guokte vuođđováttisvuođa. Vuosttažettiin váilot sihkkaris dálvejagi guohtuneatnamat. Nuppádassii váilot lunddolaš oazit riikaráji bokte. Dasa lassin dievasmahttá Middagsfjellet várreeananguohtumiid oarjelis. Gálpe lea rádjeáiddi ceggen dannego Færena davábeali guovllus ii doaimma riikarádji lunddolaš oahcin. Lea lunddolaš ahte Gálpe ja Færen lonuhivččiiga guohtuneatnamiid dainna lágiin ahte Færen oččošii guođohanrievtti Middagsfjellguovlluin ja Gálpe fas oččošii guovllu mii lea davabealde geainnu 72. Middagsfjellguovllus ii leat guođohanriekti birra jagi, ja fas Færenis leat iešguđetlágan ipmárdusat dasa movt boahtteáiggis galgá guohtumiid geavahit. Vaikko livččii lunddolaš, doaibmavuogi ja eanangeavaheami vuođul, de ii goittotge kommišuvdna evttot rádjerasttildeaddji boazodoalu Færen ja Gálpe váste. Evttohus: Skjækerfjell boazoorohahkii addojuvvo rádjeguohtunguovlu Laadth-gielas, mii lea siskkobealde Gálpe čearu. Guohtunáigodat: Birra jagi. 4.1.5 Lulli Trøndelága ja lulágeaži Jämtlándda regiovdna Earret Essand ja Handölsdalen guovlluide, ii evttot kommišuvdna eará guovlluide rádjerasttildeaddji boazodoalu. Dat lea dannego leat eahpečielga riektedilálašvuođat muhtun guovlluin. Jus riektedilálašvuođat čielggaduvvojit, berre árvvoštallat rievdadit guođohan ja doaibmadilálašvuođaid. Kommišuvdna bidjá eaktun ahte norgga-ruoŧa boazoguohtunlávdegoddi árvvoštallá guovllu guohtunja doaibmadilálašvuođaid. Essand Handölsdalen guovlu Doaibmadilálašvuođat riikaráji bokte leat vuođđun go kommišuvdna evttoha Handölsdalen čerrui rádjeguohtunguovllu Saantenjaevrie (Essandsjøen) guvlui, ja Essand boazoorohat oažžu fas rádjeguohtunrievtti davvelis. Muhtin eananosiin dán guovllus ii leat lohpi guođohit birra jagi, nu ahte guođohanáigodat dán guovllus šaddá golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Eahpelunddolaš oziid váttisvuohta ii čoavdasuva vel dainna, dasgo Essand guođoha rádjelagas guovllus eará áigodagaid. Danne evttohuvvo ahte eiseválddit barget guođohanáigodaga viiddidemiin nu ahte čákčamánus vel beassá guođohit dan guovllus gos ii leat guođohanáigodat birra jagi. Evttohusa vuođđun lea ahte dálá rádjeáiddit njeidojuvvojit, ja ceggejuvvo ođđa áidi Nesjøen:is Nedalsjøn rádjái. Evttohus: Essand boazoorohahkii addojuvvo rádjeguohtunguovlu Enan, mii lea siskkobealde Handölsdalen čearu. Guođohanáigodat : Geassemánu 1. beaivvis juovlamánu 31. beaivái. Dán guvlui, mii lea olggobealde Handölsdalen čearu birrajagiguohtumiid, biddjo guođohanáigodat golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Handölsdalen čerrui addojuvvo rádjeguohtunguovlu Bealjehkh, mii lea siskkobealde Essand boazoorohaga. Guođohanáigodat: Miessemánu 1. beaivvis golggotmánu 31.beaivái. 4.2 Norgga ja Ruoŧa boazodoalu ođđa konvenšuvdna Kommišuvnna evttohus Kommišuvdna lea ovttajienalaččat soahpan čuovvovaš konvenšuvnna dainna jáhkuin ahte dárbbašuvvojit ođđa čovdosat vai hálddašeapmi, dárkkisteapmi ja ovdáneapmi doaibmá rádjerasttildeaddji boazodoalu buorrin. Buohkaide boahtá ávkin go mearrádusortnegiid ja bealakeahtes mearrádusaid ásaha dainnalágiin ahte lea heivehanmunni. Visot dálá konvenšuvnna vásáhusat čájehit dan guvlui ahte konvenšuvdna sáhttá buoriduvvot, ja beaivválaš čađaheapmi sáhttá dahkkot doaibmevaččabun daid mearrádusaid hárrái mat vurdojuvvojit doaibmat 30 jagi. Kommišuvdna lea barggustis vásihan movt servodaga rievddalmas dilli addá eahpesihkkaris dovddu maiddái rádjerasttildeaddji boazodollui. Danne dárbbašuvvoge riikkaidgaskasáš eiseváldi, mii ovttastahttá iešguđetlágan oaiviliid ja sáhttá áššiid mearridit jođánit, áššebeliid dáhttuma vuođul ja maiddái iešheanalis. Kommišuvdna lea ohcan davviriikalaš ovdagovaid main sáhttá váldit vuođu, ja gávnnai doaibmevaš ovdagovaid, ovdamearkka dihte ruoŧasuoma rádjejogašiehtadus Durdnoseanu váste. Mii oaidnit almmatge dárbbašlažžan ásahit guokte orgána, vai earuha dan hálddašeami mii dađistaga doaimmahuvvo ja dainna lágiin čoavdit riidoáššiid. Dáinnalágiin sáhttet áššebealit guoddalit dehe váidit dahkkon áššemearrádusaid áššedovdi orgánii, eaige dárbbaš ášši vuodjit riikkaid duopmostuoluid bokte. Konvenšuvdnateavstta hápmi deavdá Eurohpa-konvenšuvnna mearrádusaid. Vaikko vel davviirikalaš dásis eai leatge riikkaidgaskasaš čovdosat nu dábálaččat, de mii álmmatge ákkastallat dánlágan čovdosa ásaheami, go galgá buoridit boazdoalu eavttuid norggaruoŧa riikaráji guora. Boazoguohtumiid oaidninbealis eai leat riikarájit lunddolaš oazit. Danne sáhttá váttisvuođaid, mat čuožžilit gaskasaš konvenšuvnna beaivválaš dilis, buoremusat čoavdit riikkaidgaskasaš orgánain, mas leat loahpalaš mearridanváldi. Dán vuogi sáhttá maiddái vuođuštit obbalaš sámepolitihkalaš vuhtiiváldimiin: sámi eamiálbmoga árbevirolaš rádjerasttildeapmi ja sámi ásahusaid rahčamus das ahte oččodit ovttaiduvvi, davviriikalaš čovdosiid mat leat ávkin olles sámi álbmogii, geahčakeahttá guđe riikii sápmelaččat gullet. Konvenšuvdnateavttas leat ollu evttohusat maid ulbmilin lea nannet árbevirolaš doaibmamálliid maid lea leamaš váttis doalahit miehtá 1900logu, gitta dan rájis go riikarádji biddjui. Boazodoallu riikaráji guoras doaibmá bures dalle, jus boazodoallit ásahit viiddis ja lagas ovttasbarggu báikkálaččat ja rastá rájiid. Ovttasbargu sáhttá máŋggaládje dahkkot. Dat sáhttet leat ovttasbargošiehtadusat oanehis áigái, dahje oktasašdoallu muhtin áiggiid jagis, dahje vaikko miehtá jagi. Kommišuvdna lea dál barggadettiin fuomášan čielgasit ahte dárbbašuvvojit ođđa njuolggadusat maid vuođul addo vejolašvuohta, ja mat movttiidahttet, ovttasbargui. Danne leat dán evttohusas oasit mat berrejit rahpat vejolašvuođaid ođđa doaibmamálliide. Muhtimat gártet smiehttat ođđavugiid, ja muhtin sajiin dárbbašuvvo lotnahuvvat buolva ovdalgo rádjerasttildeaddji boazodoallu sáhttá doaimmahuvvot ođđa vugiiguin mat buoridit ealáhusa ovdáneami. Kommišuvnna ságastallamat boazodolliiguin leat muhtin sajiin bidjan álggu dakkár bargguide mat dađistaga bohciidahttet ođđa ovttasbargovugiid rastá riikaráji. Konvenšuvdnaevttohusa mearrádusat sáhttet doarjut dánlágan bargguid, ja dat evttohuvvon orgánat sáhttet mearrádusaid dahkamiin doaibmevaš vugiin leat doarjjan ovttasbargguide. 4.2.1 Konvenšuvdna evttohus Norgga ja ruoŧa ráđđehusat leat, norgga-ruoŧa boazoguohtunkommišuvnna evttohusa vuođul, šiehtadallan rádjerasttildeaddji boazodoalu birra ja soahpan čuovvovaš mearrádusaid: Kap 1. Vuođđoprinsihpat Art. 1 Sápmelaččat leat álbmot, geat álgoáiggiid rájis leat birgejumiset dihte, bohccuideasetguin rasttidan daid eatnamiid mat dálá áiggis leat riikarádjin Norgga ja Ruoŧa gaskka. Konvenšuvnna ulbmilin lea seailluhit, ovddidit ja ovdánahttit rádjerasttildeaddji boazodoalu sápmelaččaid várás geat dárbbašit guohtuneatnamiid nuppi riikkas. Art.2 Konvenšuvdna gusto guovlluide maid čearut ja boazoorohagat atnet ávkin, dahje sáhttet atnit ávkin dan nuppi riikkas ja dat guovllut mat namuhuvvojit 8. ja 9. artihkkaliin. Konvenšuvdna gusto čearu miellahttui dahje boazoorohaga doalloovttadahkii. Art. 3 Konvenšuvdna galgá ovddidit ja ovdánahttit riikkaid, čearuid ja boazoorohagaid ovttasbarggu, nu maiddái ovttaskas boazodolliid ovttasbarggu. Konvenšuvdna galgá doaimmahuvvot beaivválaš dilis nu ahte dát ii hehtte ođđa doallovugiid mat leat lunddolaččat servodaga obbalaš ovdáneami vuođul. Art. 4 Konvenšuvnna geavaheamis galgá ulbmilin leat dat ahte guođohit eatnamiid dakkár vugiin mii addá guhkit áigái vuođu ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš bistevaš boazodollui. 124 Evttohus   Art. 5 Rádjerasttildeaddji boazodoallu galgá čuovvut vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat gustojit dan riikkas gos boazodoaluin bargá, jus eará mearrádusat eai daddjo konvenšuvnnas. Art. 6 Jus čađahuvvojit doaimmat mat vahágahttet daid guovlluid mat leat várrejuvvon rádjerasttildeaddji boazodollui, galget ráđđehusat dáhkidit ahte guohtuneatnamiid darbu gokčojuvvo ja dan ahte lea vejolašvuohta bargat boazodoaluin rastá riikarájiid, dán konvenšuvnna ulbmila vuođul. Art. 7 Konvenšuvnna čađaheapmái galget ásahuvvot goappaš riikkaid várás guokte oktasaš ja bistevaš orgána nubbi lea hálddašanorgána (norggaruoŧa boazoguohtunlávdegoddi rádjerasttildeaddji boazodoalu váste) ja nubbi lea dárkkistangoddi (norgga-ruoŧa rádjerasttildeaddji boazodoalu dárkkistangoddi). Kap. 2 Boazodoallu nuppi riikkas Art. 8 Norgga ja ruoŧa boazodoallit sáhttet geavahit nuppi riikka eatnamiid ja čázádagaid boazodollui, nu movt lea mearriduvvon sierra šiehtadusas (konvenšuvdnaguovllušiehtadusas), mii dán konvenšuvnnas lea mielddusin. Konvenšuvnnas oaivvilduvvo doahpagiiguin: 1. konvenšuvdnaguovlu: mearriduvvon duovdagat boazoguohtumii, ja daid duovdagiid sáhttet duššefal nuppi riikka boazodoallit geavahit, ja duovdagiid sáhttá guođohit almmá eará áigemeriin go dat mii daddjo riika lágain, jus eará mearrádusat eai daddjo. 2. rádjeguohtunguovlu: mearriduvvon duovdagat riikaráji lahkosiin gos nuppi riikka bohccot besset guohtut dan áigodagas mii šiehtadusas lea mearriduvvon. Art 9 Čearut ja boazoorohagat sáhttet soahpat guođohanovttasbarggu mii fátmmasta viidábut go art. 8 ja konvenšuvdnasoahpamuš. Ovttasbargu galgá ovddidit rádjerasttildeaddji boazodoalu dárbbuid. Ovttasbargu sáhttá duššefal sohppojuvvot dasa mii gullá boazodoalu vuoigatvuođaide, ja sáhttá guoskat duššefal guovlluide gos guoskevaš áššebeliin lea vuoigatvuohta bargat boazodoaluin riika lágaid mielde dahje dán konvenšuvnna vuođul. Dat oasit soahpamušas mat nuppi riikka boazodolliide addet viidát vuoigatvuođaid dahje geatnegasvuođaid go dát, mat gustojit iežas riikka boazodollui, eai leat lobálaččat. Šiehtadusa galgá boazoguohtunlávdegoddi dohkkehit, ovdalgo šiehtadus lea fámus. Šiehtadus ii galgga dohkkehuvvot, jus dagaha mealgat vahága goalmmát olbmui dahje áššebeallái. Šiehtadus galgá sisttisdoallat govttolaš eretcealkineavttuid. Boazoguohtunlávdegoddi galgá guoskevaš eiseválddiide addit vejolašvuođa cealkit áššis. Dán konvenšuvnna mearrádusat gustojit maiddái ovttasbargošiehtadusaide mat dohkkehuvvojit nuppi lađđasa vuođul. Kap 3 Rádjerasttildeaddji boazodoalu sierra njuolggadusat Art. 10 Čearu miellahttu dahje boazoorohaga doalloovttadat, geat dán konvenšuvnna vuođul barget bohccuiguin rastá riikaráji, sis lea vuoigatvuohta: 1.rasttildit riikaráji bohccuideasetguin ja orrut nuppi riikkas, 2.nuppi riikkas, guovlluin mat boazodollui leat várrejuvvon art. 8 ja 9 vuođul, ja čuovudettiin daid njuolggadusaid mat gustojit riika iežas boazodolliide áššiin mat gusket a.váldit boaldámuša ja muoraid boazodoalu anu váste, b.cegget rusttegiid dahje viesu maid dárbbaša boazodoalus, ja c.bivdui ja guolásteapmái. 3.boazodoalu anu váste fievrridit nuppi riikii a.beatnagiid, heasttaid dahje eará elliid, b.dárbbašlaš biergasiid, doallobiergasiid, boazofuođđariid, reaidduid, ja ávdnasiid maiguin cegge ja divoda rusttegiid ja dakkáriid, c.vearjjuid ja báhčinneavvuid bivdui čuokkis 2c mielde, d. Radiojietnasáddenja -vuostáiváldinreaidduid daid geavahanmearrádusaid vuođul mat gustojit nuppi riikkas, e. Mohtorfievrruid ja meahccevuodjin-mohtorfievrruid daid geavahanmearrádusaid vuođul mat gustojit nuppi riikkas, ja f.eará biergasiid go daid mat namuhuvvojit čuoggáin 3 ae vuolde. Art 11 Sutnje gii dán konvenšuvnna vuođul bargá boazodoaluin rastá riikaráji, gustojit čuovvovaččat: 1.geažotbealjat dahje dovdatmeahttun boazu galgá fuolahuvvot mearrádusaid vuođul mat gustojit dan riikkas gos boazu lea, 126 Evttohus   2.sihke eallibohccot dahje njuvvojuvvon bohccot ja boazobuktagat sáhttet fievrriduvvot nuppi riikii easttatkeahttá sisafievrridanja olggosfievrridanmearrádusain mat gustojit nuppi riikkas, 3.eallibohccuid dahje njuvvojuvvon bohccuid, boazobuktagiid ja biergasiid, nu movt daddjojuvvo artihkkalis 10, čuokkis 3, sáhttá fievrridit almmá mávssekeahttá vearu, duollu ja divvadiid, 4.bohccuid sáhttá njuovvat ja vuovdit nuppi riikkas daid mearrádusaid vuođul mat gustojit dan riikkas, almmá ahte sisafievrridanja olggosfievrridanmearrádusat galget hehttet dán, ja 5.bohccuid fievrrideapmi mohtorfievrruin riikkaid gaskka galgá dahkkot dakkár fievrruin mii lea lobálaš nuppi dáin riikkain. Son, guhte bargá boazodoaluin rastá riikarájiid, sáhttá njuovvat bohccuid unnit meari mielde nuppi riikkas dainna ulbmiliin ahte vuovdit nuppi riikkas, go bargodilis leat ákkat mat dahket dan heivvolažžan. Kap 4. Norgga-ruoŧa boazoguohtunlávdegoddi rádjerasttildeaddji boazodoalu váste Art. 12 Boazoguohtunlávdegottis galget leat neallje miellahtu mat nammaduvvojit njealji jahkái hávális. Goabbáge riika nammada guokte miellahtu. Nubbi sudnos galgá leat boazodoalli geas lea nana diehtu boazodoalus. Boazoguohtunlávdegotti jođiheaddji-doaimma galget riikkat lonohallat gaskaneaset juohke jagi. Riikkaid ráđđehusat mearridit ovtta iežas riikka miellahtuin lávdegoddái jođiheaddjin. Juohke miellahttui nammaduvvo várrelahttu gii deavdá seammá eavttuid go váldo miellahttu, ja várrelahttu nammaduvvo seammá eavttuiguin go váldo miellahttu. Boazoguohtunlávdegoddái galgá biddjot sorjákeahtes čálli ja dasto lassi bargoveahka nu movt lávdegoddi oaidná dárbbašuvvot. Art. 13 Boazoguohtunlávdegoddi sáhttá iešheanalis, dahje ohcamuša bokte, daid guovlluid váste mat namuhuvvojit artihkkaliin 8 ja 9, dahkat mearrádusa čuovvovaš áššiin 1.goas guohtumat galget adnojuvvot ja geat galget daid atnit, 2.alimus boazologu mearridit, 3.mearridit giessat eret konvenšuvdnaáiddiid, 4.njuolggadusaid mearridit goas sáhttá johtit guovlui, eret johtit ja čađa johtit guovllu, ja njuolggadusaid bisánanbáikkiide ja rusttegiidda johtolaga mielde, 5.njuolggadusaid ealuid čohkkemii ja rátkkašemiide, ja 6.njuolggadusaid bearráigeahču ja guođoheami hárrái Boazoguohtunlávdegoddi sáhttá maiddái 1.dohkkehit ovttasbargošiehtadusaid mat dahkkojit art. 9 vuođul 2.addit sierralobiid spiehkastit boazoguohtunlávdegotti iežas mearrádusain dahje dárkkistangotti mearrádusain dain áššiin mat dahkkojit čuoggaid 16 vuosttaš lađđasa vuođul, 3.dahkat mearrádusa ruđaid olggosmáksima birra mat máksojit norgga-ruota oktasaš foanddas 4.lágalaččat čállit gohččosiid ja dahkat mearrádusa doaimmaid vuođul mat gustojit artihkkaliin 28 ja 29, 5.evttohit ođđa konvenšuvdnaáiddiid, 6.evttohit rievdadusaid dahje heaittiheami dakkár guovllus mii namuhuvvo artihkkalis 8, 7.evttohit ásahit ođđa dákkár guovllu mii namuhuvvo artihkkalis 8, ja 8.evttohit doaimmaid mat rádjerasttildeaddji boazodoalu eavttuid buoridit. Evttohusat mat gustojit nuppi lađđasii, čuoggát 58, galget ovddiduvvot goappaš riikkaid ráđđehusaide. Ráđđehusat galget gulahallat gaskaneaset, vai sáhttet álggahit šiehtadallamiid áššis heivvolaš vugiin. Art. 14 Goappaš riikkaid guovddáš, guovllulaš ja báikkálaš eiseválddit galget, ovdalgo dahkkojuvvojit dakkár mearrádusat mat guoskkahit rádjerasttildeaddji boazodoalu, sáddet áššiid gulaskuddamii boazoguohtunlávdegoddái. Art. 15 Boazoguohtunlávdegoddi mearrida áššiin dahkkon mearrádusaid bokte. Go ii leat ovttaoaivilvuohta, galgá mearrádus oažžut doarjaga unnimusat golmma miellahtus. Jus evttohusat eai oaččo dán mađe jienaid, galgá ášši sáddejuvvot dárkkistangoddái. áššemeannudangažaldagain ja lágalaš gohččosiin mat čállojit artihkkaliid 28 ja 29 vuođul, lea jođiheaddjis mearridanváldi oktonassii. Boazoguohtunlávdegotti dahkan mearrádusaid sáhttá duššefal váidit dárkkistangoddái áššiin artihkkala 19 čuokkis 3 vuođul. 128 Evttohus   Boazoguohtunlávdegotti mearrádusaid sáhttá bidjat fápmui, vaikko vel váidojuvvojitge dárkkistangoddái. Dárkkistangoddi sáhttá mearridit ahte váidojuvvon mearrádusa fápmuibidjan galgá maŋiduvvot Art. 17 Mielddus, mii čuovvu dán konvenšuvnna, sisttisdoallá boazoguohtunlávdegotti njuolggadusaid. Kap 5 Norgga-ruoŧa dárkkistangoddi rádjerasttildeaddji boazodoalu váste Art. 18 Dárkkistangottis galget leat vihtta miellahtu mat nammaduvvojit njealji jahkái hávális. Goappaš riikkaid ráđđehusat nammadit guokte miellahtu goabbánai. Dárkkistangotti jođiheaddjin galgá leat olmmoš gii lea eret goalmmát davviriikkas. Son galgá leat láhkadovdi (jurista) ja galgá leat bargan duopmárámmáhis, ja su galget dán guovtti riikka ráđđehusat ovttasráđiid nammadit. Juohke riikka miellahtuin galgá okta leat láhkadovdi gii galgá bargan duopmárámmáhis, nubbi galgá leat boazodoalli geas lea nana diehtu boazodoalus. Juohke miellahttui, earret jođiheaddjái, nammaduvvo várrelahttu seammá eavttuiguin go váldo miellahttu, ja várrelahttu galgá deavdit seammá eavttuid go váldo miellahttu. Dárkkistangoddái galgá biddjot sorjákeahtes čálli ja dasto lassi bargoveahka nu movt dárkkistangoddi oaidná dárbbašuvvot. Art. 19 Dárkkistangoddi meannuda áššiid maid čuovvovaččat sáddejit dása: 1.boazoguohtunlávdegoddi, eiseválddit, čearut, boazoorohagat dahje lunddolaš dahje juridihkalaš persovdna, gaskavuođaid birra mat gusket konvenšuvnna rihkkumiidda dahje dán konvenšuvnna vuođul dahkan mearrádusaid badjelduolbmamiidda, 2.boazoguohtunlávdegoddi, dallego lávdegoddi máŋggaoaivilvuođa dihte ii sáhte dahkat mearrádusa áššiin mat gustojit artihkkala 13 vuosttaš ja nuppi lađđasa čuoggáin 14, 3.ovttaskas olbmot go váidet boazoguohtunlávdegotti mearrádusa áššiin mat gustojit Eurohpa konvenšuvnna ( skábmamánnu 4. b 1950) artihkkalis 6 mii gusto olmmošvuoigatvuođaide ja vuođđo friddjavuođaide mat suodjalit olbmo vuoigatvuođa geahččalit olmmošvuoigatvuođaid duopmostuoluin. 4.eiseválddit, čearut, boazoorohagat dahje ovttaskas olbmot dasa mii gusto konvenšuvnna dahje ovttasbargošiehtadusaid geavaheapmái ja dulkomii, ja 5. ráđđehusat ovttasráđiid. Dárkkistangoddi sáhttá mearridit buhtadusaid sturrodaga ja dahkat mearrádusa konvenšuvdnadivvadiid sturrodagas artihkkaliid 2931 vuođul. Mearrádusa vuosttaš lađđasa, čuokkis 4 vuođul, eai dagat mearkkašumi našunála mearrádusaid dulkomis. Art. 20 Go áššit meannuduvvojit, galget dárkkistangottis buot miellahtut oassálastit. Dárkkistangoddi mearrida áššiin dahkkon mearrádusaid bokte. Go lea máŋggaoaivilvuohta, de galgá gustot dat oaivil mii oažžu eanemus jienaid. áššemeannudangažaldagain ja lágalaš gohččosiin mat čállojit artihkkaliid 29 ja 30 vuođul, lea jođiheaddjis oktonassii mearridanváldi. Dárkkistangotti mearrádusaid ii sáhte váidit. Art. 21 Dárkkistangotti áššit, mat gusket buhtadusaide ja konvenšuvdnadivvadiidda, galget álohii go mearrádusat dahkkojit vuođđuduvvot sierralága vuođul áššiin mat sisttisdollet bággejumiid. Dárkkistangottis lea ovddasvástádus bearrat konvenšuvdnadivvada. Art. 22 Mielddus, mii čuovvu dán konvenšuvnna, sisttisdoallá dárkkistangotti njuolggadusaid. Kap. 6 Oktasaš njuolggadusat norgga-ruoŧa boazoguohtunlávdegoddi rádjerasttildeaddji boazodoalu váste ja Norggaruoŧa dárkkistangoddi rádjerasttildeaddji boazodoalu váste Art. 23 Lassin mearrádusaide mat sierra daddjojit dán konvenšuvnnas, sáhttet boazoguohtunlávdegoddi ja dárkkistangoddi maiddái meannudit áššiid ja dahkat mearrádusaid áššiin maid dán guovtti riika ráđđehusat oktasaččat mearridit. Ráđđehusat sáhttet ovttasráđiid gáržžidit mearridanválddi viidodaga mii boazoguohtunlávdegoddái ja dárkkistanlávdegoddái lea addon dán konvenšuvnnas. Art 24 Dat lea goappaš riikkain duopmostuoluid ja eará eiseválddit ovddasvástádus dieđihit lávdegottiide áššiid mat gusket rádjerasttildeaddji boazodollui 130 Evttohus   Art. 25 Boazoguohtunlávdegoddi ja dárkkistangoddi galget áššiid meannudettiin doalahit sorjákeahtesvuođa ja bealátkeahtesvuođa. Go eahpiduvvo miellahtuid sorjákeahtesvuohta dahje bealátkeahtesvuohta ovttaskas áššis, dalle ii galgga dát miellahtu oassálastit ášši meannudeami dahje mearrádusa dahkama oktavuođas. Art. 26 Dat lea goappaš riikkaid eiseválddiid hálddus addit lobi boazoguohtunlávdegotti ja dárkkistangotti miellahttui, dahje dáid ásahusaid virgáibiddjon olbmui, dahje áššedovdái, geat leat nammaduvvon artihkkala 27 vuođul, rasttidit ráji dan báikkis gokko lea heivvolaš lávdegotti barggu dihte. Biergasat maid lávdegoddi oamasta, galget juohke dilálašvuođas garvit duolloeiseválddit gieđahallama, ja nu maiddái garvit sisafievrridanja olggosfievrridandivvadiid. Art. 27 Boazoguohtunlávdegoddi ja dárkkistangoddi álggahit buotlágan iskkademiid ja čielggademiid mat dárbbašuvvojit, vai dát sáhttet doaimmahit iežaset geatnegasvuođaid dán konvenšuvnna ulbmila mielde. Dát mearkkaša ee. meahciiskkademiid, ja gohččut čearuid ja boazoorohagaid čoahkkimiidda. Boazoguohtunlávdegoddi ja dárkkistangoddi sáhttet váldit oktavuođa njuolga eiseválddiiguin goappaš riikkain ja dainnalágiin bivdit sis veahki. Go dárbbašuvvo dalle sáhttet boazoguohtunlávdegoddi ja dárkkistangoddi atnit áššedovdiid veahkkin guorahallat sierralágan čielggadanbargguid. Art. 28 Sihke boazoguohtunlávdegoddi ja dárkkistangoddi ráhkadit juohke jagi iežaset sierra bušeahta mas čájehuvvojit doaimma golut. Golut juogaduvvojit ovttamađe goappaš riikkaide. Kap. 7 Konvenšuvnna rihkkun Art.29 Jus nuppi riikka bohccot orrot nuppi riikka guohtuneatnamiin olggobealde dan lobi mii dán konvenšuvnna vuođul lea addojuvvon, dahje iežas riika bohccot orrot dakkár guohtunguovlluin mat leat várrejuvvon art. 8 vuođul, almmá konvenšuvnna lobi vuođul, dalle galgá boazoeaiggádeaddji farggamusat máhcahit bohccuidis lobálaš guohtuneatnamiidda. Jus boazoeaiggádeaddji ii máhcat bohccuidis, sáhttá boazoguohtunlávdegoddi, su gáibádusa vuođul gii gillá vahága dahje heittotvuođa guđege láhkái, addit gohččosa boazoeaiggádeaddjái doalvut bohccuidis eret dán guovllus dihto áigemeari sisa. Jus boazoeaiggádeaddji ii čuvoš dán gohččosa, dahká boazoguohtunlávdegoddi mearrádusa das gii galgá bohcco máhcahit eret boazoeaiggádeaddji goasttádusain dahje njuovvat dahje vuovdit dan. Jus riikkaid boazosiiddat masttadit ealuiguin gaskaneaset, galgá čearru dahje boazoorohat farggamusat dieđihit dán boazoeaiggádeaddjái, dahje siidii gosa jáhkká bohccuid leat gullevažžan. Boazoeaiggádeaddjit dahje siida, geat ožžot dihtosii ahte sin bohccot leat earáid guohtuneatnamiin, galget dakkaviđe go leat rátkkašan, máhcahit bohccuideaset ruovttoluotta. Jus dan nuppi riikka boazoeaiggádeaddji dahje siiddaolbmot eai boađe dan báikái gosa rátkkamat leat dieđihuvvon, ja bohccot eai sáhte máhcahuvvot almmá stuora liigebarggu haga, sáhttet dat boazoeaiggádeaddjit dahje siida geat bidje ealu gárdái rátkkašeapmái, njuovvat bohccuid ja vuovdit daid boazoeaiggádeaddji goasttádusain. Boazoguohtunlávdegoddi sáhttá dahkat mearrádusa das ahte riikka eiseválddit galget lágidit doaimmaid vuosttaš ja nuppi lađđasa vuođul. Jus ii leaš šiehtaduvvon eará, dalle lea dan boazoeaiggádeaddjis dahje siiddas gii eaiggáduššá bohccuid, geatnegasvuohta máksit buhtadusa bohccuid fuolaheamis ja máhcaheamis, dahje njuovvama ja vuovdima ovddas. Go lea máŋggaoaivilvuohta buhtadusa sturrodaga hárrái, dalle galgá dárkkistangoddi dán mearridit. Art. 30 Boazoguohtunlávdegoddi ja dárkkistangoddi sáhttet gohččut boazoeaiggádeaddji dahje siidda, geat eai čuovo dán konvenšuvnna mearrádusaid dahje geat boazoguohtunlávdegotti ja dárkkistangotti mearrádusaid vealtadit, bidjat fápmui dahje vealtadit bidjamis fápmui dihto doaimmaid. Go gohččosat eai čuvvojuvvo, sáhttá dát boazoeaiggádeaddji dahje siida geatnegahttojuvvot máksit konvenšuvdnadivvada. Gohčus sáhttá sisttisdoallat várrehusa das man sturrosaš alimus konvenšuvdnadivvada dát guoskevaš galgá máksit. Jus nuppi riikka bohccot orrot nuppi riikka guohtuneatnamiin olggobealde dan lobi mii dán konvenšuvnna vuođul lea addojuvvon, dahje iežas riika bohccot orrot lobihisvuođas dakkár guohtunguovlluin mat leat várrejuvvon art. 8 vuođul, ja lohpi ii leat addojuvvon konvenšuvnna vuođul, sáhttá čuovvovaš boazoeaiggádeaddji dahje siida, gohččojuvvot máksit konvenšuvdnadivvada lobihis guođoheami dihte. Dat lea dárkkistangoddi mii dahká mearrádusa das ahte konvenšuvdnadivat galgá máksojuvvot. 132 Evttohus   Art. 31 Konvenšuvdnadivat galgá máksojuvvot oktasaš norgga-ruoŧa fondii, rádjerasttildeaddji boazodoalu váste, ja dát foanda galgá adnot dasa ahte máksit buhtadusa dan čerrui dahje boazoorohahkii masa rihkkun čuohcá, ja muđuige ruhtadit doaimmaid mat ovddidit rádjerasttildeaddji boazodoalu. Art. 32 Go mearrida konvenšuvdnadivvada sturrodaga, galgá dárkkistangoddi deattuhit: 1.muhtin muddui go lobihis guođoheapmi lea dahkkon dan vahága maid rihkkun lea mielddisbuktán guovllu boazodollui, guoskevačča vejolašvuođa caggat lobihis guođoheami dáhpáhuvvama, ja eará dilálašvuođaid rihkkuma oktavuođas, 2.muhtin muddui go gohčus ii čuvvojuvvo, guoskevačča ekonomalaš beliid, vahága maid vealtadeapmi dagahii, ja obbalaččat dilálašvuođaid. Dárkkistangoddi sáhttá mearridit ahte konvenšuvdnadivat galgá ollásii loahpahuvvot. Kap. 8 Sierra mearrádusat Art. 33 Go ohcá oažžut bealljemearkka, galgá gozihuvvot vai mearka lea earálágan go dohkkehuvvon mearkkat mat leat geavahusas guoskevaš guovllus nuppi riikkas. Goappaš riikkaid mearkagirjáičálihan-eiseválddit galget gulaskuddat nuppi riikka eiseválddiiguin, ovdalgo mearka dohkkehuvvo mearkagirjái čálihuvvot. Art. 34 Buhtadusášši, mii gieđahallojuvvo nuppi dáin riikkain dán konvenšuvnna geavaheamis, dahje go dahkko mearrádus dán konvenšuvnna vuođul, sáhttá geahččaluvvot dáid riikkaid našunála orgánaid ja našunála lágaid vuođul. Art. 35 Dát konvenšuvdna boahtá geavahussii dain orgánain ja eiseválddiin mat loaiddastit konvenšuvnna sadjái našunála mearrádusaid bokte. Dat lea riikkaid geatnegasvuohta dieđihit dákkár rievdadusaid birra boazoguohtunlávdegoddái ja dárkkistangoddái. Kap. 9 Loahppamearrádusat Art. 36 Go dát konvenšuvdna lea fámus dalle galgá loahpahuvvot konvenšuvdna guovvamánu 9. b 1972 gaskal Norgga ja Ruoŧa boazoguohtumiid hárrái, ja šiehtadus dahkkojuvvon juovlamánu 13.b 1971 gaskal Norgga ja Ruoŧa dan hárrái ahte cegget ja ortnegisdoallat boazoáiddiid dihto sajiin riikarájis (Jämtándda leanas ja Davvi-Trøndelága ja LulliTrøndelága fylkkain). Art. 37 Dát konvenšuvdna galgá dohkkehuvvot ja dohkkehanneavvut galget lonuhuvvot X maŋemusat cuoŋománu 30.b. 2002. Dárogielat ja ruoŧagielat teavsttat gustojit dássálaga. Konvenšuvnnas lea sámegilli jorgaluvvon autoriseren gáhppálat. Art. 38 Konvenšuvdna lea fámus miessemánu 1. beaivvis 2002 ja gusto 30 jagi dán beaivvi rájis. Jus konvenšuvdna ii loahpahuvvo maŋemusat vihtta jagi ovdalgo áigodat manná lohppii, dalle gusto dát velá nuppi logi jagi ja galgá maŋŋil ipmirduvvot nu ahte dát jotkojuvvo logi jahkái hávális, jus ii loahpahuvvo maŋemusat guokte jagi ovdalgo okta logijagi-áigodat loahpahuvvo. 4.2.2 Mearkkašumit konvenšuvdnnatekstii Kap. 1 Vuođđoprinsihpat Dán kapihttalis čilgejuvvojit vuođđoeavttut ja árvvoštallamat ja deaŧalaš prinsihpat maid kommišuvdna lea soahpan, ja mat vuhtiiváldojuvvojit boahttevaš kapihttaliin. Art 1. Go 1972-konvenšuvdna vuolláičállojuvvui, de Norga ja Ruoŧŧa lonohalle dokumeanttaid main riikkat ovttasráđiid rávvejedje gažaldagain mat guske sámiid boahttevaš boazodollui nuppi riikkas. Dán artihkkalis čuožžu eanas dat mii lea čilgejuvvon dáid dokumeanttaid 1. ja 2. čuoggáin (3. čuoggá sisdoallu gávdno artihkkalis 6). Riikkaid oainnut leat dán oktavuođas nu mearrideaddjit ja mávssolaččat rádjerasttildeaddji boazodollui ahte dát konvenšuvdna berre maiddái álggahuvvot sullasaš ulbmilčilgehusain. Dan measta 30 jagis go 1972-konvenšuvdna lea leamaš fámus lea boazodoallu ovdánan, erenoamážit teknihkalaččat. Dát ovdáneapmi jáhkkimis dáidá joatkit. Konvenšuvdna galgá fátmmastit boahtteáiggi ja vuhtiiváldit dán. Art 2. Geográfalaččat gusto konvenšuvdna miehtá norgga-ruoŧa riikaráji, dain guovlluin gos lea boazodoallu, namalassii lullin  Hedmarkku fylkka rájes davás Norrbotten leana ja Romssa fylkka rádjái. Njuolggadusat gustojit dain guovlluin nuppi riikkas maid čearru dahje boazoorohagat sáhttet atnit ávkin, ja dain guovlluin nuppi riikkas maid konvenšuvnna vuođul sáhttá atnit ávkin, muhto mat iešguđetge sivaid geažil almmatge eai ane. ávkin atnimiin oaivvilduvvo maiddái dat go guovlluid atnet lobihisvuođas. Konvenšuvdna fátmmasta olbmuid geat riikkaid našunála lágaid mielde sáhttet bargat bohccuiguin. Sii gohčoduvvojit konvenšuvdnateavsttas čearu miellahttun dahje olmmožin gii gullá muhtin boazoorohaga doalloovttadahkii. Art. 3 Čearuid ja boazoorohagaid ovttasbargu rastá rájiid lea eanas háviid eaktun dasa ahte sáhttet guođohit eatnamiid dakkár vugiin mii guhkit áigái addá bistevaš vuođu boazodollui, ekologalaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat. Kommišuvdna lea mearkkašan ahte sápmelaččat dađistaga dáhttot eambbo ovttasbargat, ja konvenšuvnna vuođul lea čearuin ja boazoorohagain dát vejolašvuohta. Jus boazodoalus rivdet doallovuogit, de ii galgga konvenšuvdna hehttet dáid ovdáneamis lunddolaččat. Art. 4 Boazodoallu lea sámi kultuvrra vuođđun. Go galgá sihkkarastit boazodoalu boahtteáiggi, lea deaŧalaš fuolahit ahte Norggas ja Ruoŧas guođohuvvojit eatnamat govttolaččat. Dát lea leamaš mávssolaš barggadettiin ođđa konvenšuvnnain. Mihttomearrin berre leat ahte konvenšuvnna geavahit dáinna jurdagiin boahtteáiggis. Art. 5 Kommišuvnna vuođđojurdda lea leamaš ahte sus, gii bargá bohccuiguin nuppi riikkas, galget leat seammá vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat go riikka iežas boazodolliin. Nubbi vuođđojurdda lea leamaš, nu guhkás go vejolaš, váldit eret hálddatlaš hehttehusaid maid riikkarádji mielddisbuktá rádjerasttildeaddji boazodollui. Konvenšuvnna njuolggadusat galget gustot ovdalii go ovttaskas riikkaid gustovaš boazodoallolágat. Našunála lágat leat lassin konvenšuvnna mearrádusaide nuppi riikka sápmelaččaid ja bohccuid birra, jus eará ii daddjo konvenšuvnna mearrádusain, iige boađe ovdan dáid mearrádusaid ulbmiliin. Art. 6 Dán artihkkala sisdoallu gávdno daid dokumeanttaid 3. čuoggás, mat leat namuhuvvon 1. artihkkalis. Jus čađahuvvojit doaimmat mat vahágahttet guohtunguovlluid mat leat várrejuvvon nuppi riikka boazodolliide, lea guoskevaš riikkaid ráđđehusain geatnegasvuohta, buoremus lági mielde, lágidit sidjiide guohtuneatnamiid ja fuolahit ahte lea vejolaš bargat boazodoaluin. Art. 7 1972-konvenšuvnna smávit rievdadusat gáibidedje ahte Stuoradiggi ja Riikkabeaivvit dahke mearrádusaid. Mii leat vásihan ahte lea ádjánan guhká rievdadallat dálá konvenšuvnna, ja dainna bargojuvvui ollu, eaige rievdadusat leat addán daid bohtosiid máid háliideimmet. Dát ii leat leamaš ávkin boazodollui, iige leat ovddidan ovttasbarggu rastá riikkaráji. Nu movt servodat muđuige, de maiddái boazodoallu ovdána. Danne berre ođđa konvenšuvnna ásahit dainna lágiin ahte das lea heivehanmunni ja várri rievdadit ja heivehit dađi mielde go boazodoallu ja servodat rievdá. Nu leage sávahahtti ahte muhtin muddui sáhttá konvenšuvnna rievdadallat almmá dan haga ahte Stuoradiggi ja Riikkabeaivvit dárbbašit dahkat mearrádusaid. Kommišuvdna evttoha ahte ásahuvvojit guokte orgána mat galget mearridit áššiin main lea gullevašvuohta konvenšuvdnii. Nubbi lea hálddašanorgána mii gohčoduvvo boazoguohtunlávdegoddin, ja nubbi ges lea duopmostuollosullasaš orgána ja gohčoduvvo dárkkistangoddin. Dát orgánat ožžot muhtun muddui mearridanválddi, nu ahte ráđđehusaid meannudeapmái biddjojit duššefal dakkár áššit main lea stuorát mearkkašupmi. Kommišuvdna lea vásihan ahte ii leat luohttámuš nuppi riikka hálddašaneiseválddiid ja dan nuppi riikka boazodolliid gaskkas muhtun muddui soaitá leat nu maiddái riikkaid hálddašaneiseválddiid gaskkas. Jus galgá luohttit dasa ahte boahttevaš konvenšuvdna čuvvojuvvo, lea mávssolaš ahte gávdnojit orgánat mat olbmuid mielas leat bealátkeahttát, ja mat sáhttet jođánit váldit ášši ovdan go čuožžilit nággoáššit mat gusket konvenšuvdnii. Norga ja Ruoŧŧa dohkkehedje (ratifiserejedje) jagis 1952 Eurohpa konvenšuvnna mii gusto olmmošvuoigatvuođaid ja vuođđo friddjavuođaid suodjaleapmái. Konvenšuvnna 1. artihkkala mielde galget dat riikkat mat leat dohkkehan konvenšuvnna dáhkidit juohke oktii, gii lea sin duopmoválddi vuolde, daid friddjavuođaid ja vuoigatvuođaid mat čužžot konvenšuvnnas. Dán konvenšuvnna 6. artihkal láhčá vuoigatvuođa geahččalit áššiid duopmostuolu ovddas. Dát vuoigatvuohta lea ee. nággoáššiin olbmo siviila vuoigatvuođaid dahje geatnegasvuođaid birra. 136 Evttohus 

 Dákkár soahpatmeahttunvuođaid galgá álo beassat geahččalit duopmostuolu ovddas. Danne evttoha kommišuvdna ahte dárkkistangottis galgá leat dakkár čohkiidus ja dákkár áššemeannudeapmi mii deavdá Eurohpakonvenšuvnna duopmostuollogáibádusaid. Kap. 2 Boazodoallu nuppi riikkas Dán kapihttalis leat njuolggadusat dasa gos, ja makkár eavttuid vuođul, norgga ja ruoŧa boazodoallit sáhttet atnit nuppi riikka eatnamiid boazodollui. Art. 8 Konvenšuvdnaguovllušiehtadusas leat guohtuneatnamat, maid nuppi riikkas sáhttá atnit, geográfalaččat ráddjejuvvon. Šiehtadusas čilgejuvvo maiddái guhte čearru dahje boazoorohat sáhttá atnit guovllu. Konvenšuvnnas gávdnojit guovttelágan guovllut: konvenšuvdnaguovllut ja rádjeguohtunguovllut. Konvenšuvdnaguovlu lea geográfalaččat ráddjejuvvon guovlu nuppi riikkas, várrejuvvon duššefal dan čerrui dahje dan boazoorohahkii mas leat vuoigatvuođat atnit guovllu boazodollui. Guovllu várrema ulbmilin lea hehttet ahte guovlu ii guođohuvvo guovttegeardánit. Guovttegeardánit guođoheapmi ii leat ekologalaččat dohkkehahttii. Kommišuvdna lea iežas mávssolaččamus mihttomeriid searvái bidjan dan ahte eastadit dákkár guođohemiid, nu bures go vejolaš. Jus konvenšuvdnaguovllus lea ásahuvvon ovttasbargošiehtadus, vrd. art. 9, de sáhttet ovttasbargosiiddat guođohit guovllus ovttasráđiid. Čearru dahje boazoorohat galgá čuovvut riikka lágaid. Konvenšuvdnaguovlu lea seammá go mii 1972konvenšuvnnas gohčoduvvo konvenšuvdnaguovlun, áidna erohus lea ahte dál leat guovllut várrejuvvon duššefal sidjiide, geain lea vuoigatvuohta atnit guovllu. Rádjeguohtunguovlu lea geográfalaččat ráddjejuvvon dan guovlu nuppi riikkas maid čearru dahje boazoorohat beassá atnit boazodoalus. Guovllu rájit sáhttet mannat guhkás nuppi riikka sisa. Rájit leat biddjon dainna lágiin, vai oažžu nu lunddolaš oziid go vejolaš. Dainna lágiin garvá dakkár rájiid máid ii sáhte doallat, ja de ii dárbbaš nu ollu áiddiid. Rádjeguohtunguovlluid ulbmil lea gokčat guohtuneatnamiid ja bálganbáikkiid dárbbu, muhto dat čájehit maiddái ahte riikarájit eai doaimma rádjin bohccuide. Dáinna vugiin sáhttá eatnamiid geavahit ekologalaččabut ja ekonomalaččabut. Lea áigemearri goas guovlluid oažžu atnit, iige leat dušše okta čearru/boazoorohat mii beassá atnit guovllu. Dan áiggi go čearus dahje boazoorohagas ii leat vuoigatvuohta atnit guovllu, de sáhttá eará čearru dahje boazoorohat guođohit guovllus, jus sis lea našunála lágaid mielde vuoigatvuohta atnit guovllu. Dát ii čuovo dan prinsihpa ahte eastadit guovttegeardánit guođoheami, muhto kommišuvdna dohkkeha ahte guovttegeardánit guođoheapmi sáhttá dáhpáhuvvat muhtun muddui. Guovllut, dahje muhtun eananoasit, leat mávssolaččat sihke iežaset ja nuppi riikka boazodollui. Kommišuvdna ii doaivvo guovttegeardánit guođoheami goittotge šaddat váttisvuohtan. Rádjeguohtunguovlu sáhttá leat mielde ovttasbargošiehtadusas, vrd. 9. art. Rádjeguohtunguovlu lea sullii seammá go 1972-konvenšuvnna konvenšuvdnaguovllut main lei guođohanáigemearri, ja mat eai lean várrejuvvon duššefal nuppi riikka boazodolliide. Art. 9 Riikarádji lea dálá dilis hehttehussan čearuide ja boazoorohagaide ásaheamis ovttasbarggu das movt guohtuneatnamiid galgá guođohit govttolaččat. Dan seammás lea kommišuvdna mearkkašan ahte boazodoallit áiggošedje ja dáhtošedje eambbo ovttasbargat. Muhtun sajiin riikaráji bokte lea ásahuvvon ovttasbargu mii lea dagahan ahte čearru dahje boazoorohat guođoha eatnamiid nuppi riikkas vaikko konvenšuvdna ii atte dán vejolašvuođa. Boahtteáiggis berre movttiidahttit ja addit vejolašvuođaid ovttasbargat riikkarájiid rastá. Rádjerasttildeaddji boazodoallu berre oažžut vejolašvuođaid ieš váldit ovddasvástádusa dás, dainna lágiin ožžot eaktodáhtolaččat ovttasbargat riikaráji rastá. Galgá leat vejolaš, konvenšuvnna vuođul, diktit čearuid ja boazoorohagaid soahpat ovttasbarggu. Dáinna lágiin sáhttet sávvamis boahtteáiggis šaddat ođđa doallovuogit ja ođđa jurddašanmállet rádjerasttildeaddji boazodoalus. Šiehtadus galgá sisttisdoallat guođohanovttasbarggu ja sáhttá fátmmastit visot dan guovllu gos čearus ja boazoorohagas lea vuoigatvuohta bargat bohccuiguin. Dát mearkkaša ahte dákkár šiehtadusat maiddái sáhttet fátmmastit dan dahje daid konvenšuvdnaja rádjeguohtunguovlluid maid čearus dahje boazoorohagas lea vuoigatvuohta atnit. áššebealit mearridit ieža man viiddis ovttasbargu galgá leat. Dákkár ovttasbargu sáhttá doaibmat iešguđetláhkái, omd. áibbas oktasaš boazodoallu, dahje dušše muhtun siiddat ovttasbarget dahje dušše soames áigodagain jagis ovttasbarget. Ovttasbargošiehtadus galgá sisttisdoallat duššefal daid vuoigatvuođaid mat boazodoalus leat. Eaktun dasa go galgá sáhttit atnit dáid vuoigatvuođaid lea ahte soahpamuš mearkkaša ahte lea vuoigatvuohta boazodollui. Dainna lágiin ii leat ovdamearkka dihte vejolaš soahpat dušše muorračuollamadahje bivdinvuoigatvuođaid birra. Ii galgga leat vejolaš addit nuppi áššebeallái viidát vuoigatvuođaid dahje geatnegasvuođaid go áššebealis alddis leat. Ovttasbargošiehtadus ii leat fámus ovdalgo boazoguohtunlávdegoddi dan dohkkeha. Go árvvoštallet šiehtadusa de galget vuhtiiváldit konvenšuvnna vuođđoprinsihpaid. Ovttasbargošiehtadus ii galgga dagahit mealgat vahága goalmmát áššebeallái. Vai lávdegoddi sáhttá dán doarvái bures árvvoštallat, de galget áššebealit ja guoskevaš eiseválddit beassat cealkit áššis. Muhtun dáhpáhusain sáhttá dárkkistangoddi gártat mearridit áššis (geahča 19. artihkkala 2. čuoggá). Konvenšuvnna njuolggadusat gustojit áššebeliide geat sohpet guođohanovttasbarggu. Kap. 3 Rádjerasttildeaddji boazodoalu sierra njuolggadusat Dán kapihttala sierra njuolggadusaid ulbmil lea geahpidit boazodoalli johttima bohccuidisguin riikaráji rastá ja buoridit vejolašvuođa bargat bohccuiguin nuppi riikkas. Art. 10 Dán artihkkala vuoigatvuođat sáhttet leat dárbbašlaččat vai nuppi riikka boazodoallu sáhttá buriin vugiin bargat bohccuiguin. Almmatge lea eaktun ahte vuoigatvuođat adnojit boazodoalus, ja ahte dáid atnet olbmot geat barget bohccuiguin. Vuoigatvuođat gustojit konvenšuvdnaja rádjeguohtunguovlluin ja dain guovlluin gos leat soahpan guođohanovttasbarggu. Vuoigatvuohta rasttildit riikkaráji bohccuiguin mearkkaša vuoigatvuođa rasttildit ráji buot dain báikkiin gokko dát lea lunddolaš. Našunálalágat mearridit dan mii guoská vuoigatvuođaide váldit boaldámuša ja muoraid, bivdit ja guolástit, cegget rusttegiid dahje viesu. Boazobarggus adnojit iešguđetlágan veahkkeneavvut. Dát leat namuhuvvon 3. čuoggás. Jus rádjerasttildeaddji boazodoalu galgá govttolaččat sáhttit doaimmahit goappaš bealde riikkaráji, de ferte dáid veahkkeneavvuid beassat fievrridit ráji rastá álkis vugiin. Dan sivas go lea veadjemeahttun diehtit makkár veahkkeneavvut leat lunddolaččat boahtteáiggis, lea f čuoggás obbalaš mearrádus mainna sáhttá fátmmastit dárbbašlaš rievdadusaid. Eaktun sáhttit atnit ođđa veahkkeneavvuid lea ahte dat dárbbašuvvojit boazobarggus. Art. 11 Lea vuogas ahte geažotbealjat dahje dovdatmeahttun boazu galgá fuolahuvvot daid mearrádusaid vuođul mat gustojit dan riikkas gos boazu lea. Dovdatmeahttun boazu mearkkaša bohcco mii lea merkejuvvon, ja mas lea dakkár mearka man eai dovdda iešguđetlágan sivaid geažil. Rádjerasttildeaddji boazodoallu vásiha muhtin váttisvuođaid go njuvvet bohccuid ránjjáriikkas. Váttisvuođaid dagahit ee. mearrádusat mat gusket gálvvuid sisafievrrideapmái, vearro-, duolloja divatmearrádusat ja iešguđetlágan našunála doarjjaortnegat. Konvenšuvnna njuolggadusat addet čearuide ja boazoorohagaide, main lea rádjerasttildeaddji boazodoallu, vejolašvuođaid fievrridit eallibohccuid ja njuvvojuvvon bohccuid ja boazobuktagiid nuppi riikii almmá mávssekeahttá vearu, duollu ja divvadiid, ja nu ahte sisafievrridanja olggosfievrridanmearrádusat eai hehtte sin. Konvenšuvdna addá maid vejolašvuođaid njuovvat ja vuovdit bohccuid nuppi riikkas dan riikka njuolggadusaid mielde. Maiddái neavvuid maid dárbbašit boazodoalus sáhttet fievrridit ráji rastá mávssekeahttá vearu, duollu ja divvadiid. Norggas ja Ruoŧas ii leat álo seammá biergohaddi. Ii leat áigumuš addit rádjerasttildeaddji boazodollui vejolašvuođa válljet gávppálaš ákkaiguin goappá riikkas sii áigot njuovvat. Mohtorfievru, mainna lea lobálaš fievrridit bohccuid nuppi dáin riikkain, galgá maid sáhttit adnot nuppi riikkas go ulbmilin lea fievrridit bohccuid riikkaid gaskka. Kap. 4 Norgga-ruoŧa boazoguohtunlávdegoddi rádjerasttildeaddji boazodoalu váste Dán kapihttalis čužžot álbmotgaskasaš orgána mearrádusat. Kommišuvdna lea válljen gohčodit orgána norgga-ruoŧa boazoguohtunlávdegoddin. Dát lea hálddatlaš orgána mii kommišuvnna evttohusa mielde galgá addit vejolašvuođaid riikkaide ovttasbargat go konvenšuvdna geavahuvvo. Art. 12 Boazoguohtunlávdegottis galget leat njeallje miellahtu mat nammaduvvojit njealji jahkái hávális. Lea deaŧalaš ahte boazoguohtunlávdegottis eai leat liiggás ollu miellahtut ja ahte miellahtut eai molsašuva menddo dávjá. Lávdegoddi galgá jođánit dahkat mearrádusaid ja gozihit iešguđet áššiid. Goabbáge riikka nammada guokte miellahtu, ja jođiheaddji-doaimma lonohallet riikkat gaskaneaset juohke jagi. Lea deaŧalaš ahte buot miellahtut dovdet boazobargguid bures. Okta miellahttu goappáge riikkas galgá leat boazodoalli geas lea nana diehtu boazodoalus. Juohke miellahtus galgá leat persovnnalaš várrelahttu. Dáidet čuožžilit bealátvuohtagažalda140 Evttohus   gat, go boazodoallu ii leat nu stuora ealáhus goappáge riikkas. Dán berre erenoamážit vuhtiiváldit go nammada persovnnalaš várrelahtuid. Boazoguohtunlávdegottis galgá leat sorjákeahtes čálli. Čálli berre sáhttit doaibmat maiddái dárkkistangotti čállin. Son berre leat virgáibiddjojuvvon, ja bálkáhuvvon goappaš orgánain, ja sus galgá, ovttas jođiheddjiin, leat ovddasvástádus ráhkkanit áššiid ovdalgo boazoguohtunlávdegoddi dahká mearrádusaid áššiin. Ruoŧa-suoma rádjejohkakommišuvnna čállingotti ásaheapmi berre leat mállen movt lágidit čálli bargguid ja virgáibidjangaskavuođa. Kanturbargoveaga galgá bidjat virgái jus lea dárbu. Art. 13 Dán ártihkkalis čilgejuvvojit dat áššešlájat main boazoguohtunlávdegoddi sáhttá mearridit. Dáid áššiid sáhttá boazoguohtunlávdegoddi iešheanalis dahje earáid ohcama bokte váldit ovdan. Vuosttaš lađas Váldonjuolggadus lea ahte čearru dahje boazoorohat atná guovllu daiguin ráddjemiiguin maid konvešuvdnaguovllu šiehtadus dahje ovttasbargošiehtadus namuhit. Guokte vuosttaš čuoggá gieđahallet vuođđogažaldaga das movt konvenšuvdnadahje rádjeguohtunguovlu sáhttá adnot. Boazoguohtunlávdegoddi sáhttá addit sierralobiid guohtunáigodagaide. Dalle lea sáhka gaskaboddosaččat rievdadit guohtunáigodagaid. Lávdegoddi sáhttá maiddái rievdadit bistevaččat daid guohtunáigodagaid mat leat mearriduvvon konvenšuvnnas. Dán sáhttet dahkat omd. go oidnet ahte ovdalaš mearrádus ii doaimma ulbmiliid mielde, dahje go našunála njuolggadusat earáhuvvet nu ahte rievdadeapmi lea vejolaš. Jus muhtun guovlu ii geavahuvvo guhkes áigái, de lea lunddolaš ahte boazoguohtunlávdegoddi iešheanalis váldá ovdan gažaldaga gii galgá beassat atnit guovllu. Duogáš dasa manne guovlu ii leat geavahuvvon guhkes áigái, adno vuođđun go mearrida galgágo guovllu juohkit ođđasit. Dákkár ođđasit juohkin sáhttá mearkkašit ahte eará čearru dahje eará boazoorohat beassá atnit guovllu. Jus mearridit juohkit boazoorohagaid dahje čearuid ođđasit, de lávdegoddi sáhttá mearridit gii galgá oažžut ovtta dahje eambbo guovlluid. Konvenšuvnnas ii mearrit alimus boazologu konvenšuvdnaja rádjeguohtunguovlluin. Jus čuožžila dakkár dilálašvuohta, ahte šaddá dárbbašlaš mearridit boazologu, de lea lávdegottis váldi mearridit dan. Mearrádus ii berre gustot dađi guhkit áigodahkii go lea dárbbašlaš. Jus doaibmavuogit rivdet, sáhttet dálá konvenšuvdnaáiddit, mat leat ceggejuvvon, šaddat dárbbašmeahttumin dahje hehttehussan. Lávdegoddi sáhttá goalmmát čuoggá mielde mearridit giessat dákkár áiddiid eret. Nu lea maid lobihis áiddiid dáfus. Ovdal go mearrida, de berrejit guoskevaš áššebealit beassat cealkit áššis. Njealját čuokkis guoská go ferte johttit eará čearu dahje eará orohaga guovlluid čađa beassan dihte konvenšuvdnadahje rádjeguohtunguovlluide. Mearrádus fátmmasta buotlágan johtimiid, maiddái vázzima. Boazoguohtunlávdegoddi sáhttá mearridit johtingeainnuid ja dán oktavuođas maiddái mearridit bisánanbáikkiid ja rusttegiid mat dárbbašuvvojit johttimis. Obbalaš njuolggadusat bohccuid čohkkemis ja rátkimis leat 29. artihkkalis. Konvenšuvnnas ii leat almmatge vejolaš stivret buot smávit áššiid ja danne lea boazoguohtunlávdegottis, viđát čuoggá mielde, vejolašvuohta dahkat eará mearrádusaid dárbbu mielde. Bearráigeahččanja guođohannjuolggadusat leat mearriduvvon našunála lágain. Jus garrasit njuolggadusat dárbbašuvvojit, de sáhttá boazoguohtunlávdegoddi mearridit daid viđát čuoggá vuođul. Nubbi lađas Vuosttaš gitta njealját čuoggáin čužžot áššit main boazoguohtunlávdegoddi sáhttá mearridit, ja mat eai njulgestaga váikkut konvenšuvdnaja rádjeguohtunguovlluid. Viđát čuoggás gitta čihččet čuoggái gieđahallojuvvojit dan mađe stuora áššit, mat sáhttet guoskkahit ollu áššebeliid, ja danne lea lunddolaš ahte ráđđehusat mearridit dáin áššiin. Danne lea lávdegottis duššefal evttohanvuoigatvuohta dáin áššiin. Gávccát čuokkis čájeha ahte dát logahallan ii leat dievaslaš, ja čuokkis rahpá vejolašvuođa fátmmastit áigeguovdilis dárbbuid. Art. 14 Dán artihkkala mielde galgá boazoguohtunlávdegoddi leat gulaskuddanásahus buot áššiin mat gusket rádjerasttildeaddji boazodollui. Art. 15 Boazoguohtunlávdegoddi mearrida áššiin mearrádusaid bokte. Vai sáhttet dahkat mearrádusa, de galget golbma miellahtu jienastit seammáláhkái. Jus dát ii leat vejolaš, de dárkkistangoddi mearrida ášši. Muhtun áššiin sáhttá jođiheaddji mearridit gulakeahttá eará miellahtuid. Dát leat mearrádusat mat leat dahkkon áššeráhkkanahttimis. ággan lea go dát leat álkis áššit main eai leat máŋggaoaivilvuođat, ja maid lea dárbbašlaš jođánit mearridit. ášši loahpalaš mearrádusa dahká álo ollislaš lávdegoddi. Lágalaš gohččosiin   mat čállojit 28. ja 29. artihkkaliid vuođul, galgá jođánit mearridit, ja danne lea deaŧalaš ahte jođiheaddji beassá mearridit oktonassii. Jus gohččosa eai čuovo, ja lea sáhka konvenšuvdnadivvada máksimis, de mearrida dárkkistangoddi áššis (geahča 19. artihkkala). Eurohpa konvenšuvnna, olmmošvuoigatvuođaid ja vuođđo friddjavuođaid birra (Eurohpakonvenšuvdna), 6. artihkkala mielde leat ovttaskas olbmuin dihto eavttuid vuođul vuoigatvuođat geahččalit ášši duopmostuolu ovddas. Jus dákkár eavttut gávdnojit, de galgá olmmoš beassat geahččalit ášši dárkkistangotti ovddas. Das galgá leat dakkár čohkiidus ja dakkár áššemeannudeapmi ahte deavdá Eurohpakonvenšuvnna duopmostuollogáibádusaid. Art. 16 Boazoguohtunlávdegotti mearrádusaid sáhttá bidjat fápmui, vaikko vel váidojuvvojitge dárkkistangoddái. Dárkkistangoddi sáhttá mearridit ahte váidojuvvon mearrádusa fápmuibidjan galgá maŋiduvvot. Njuolggadus ahte mearrádusa sáhttá bidjat fápmui vaikko mearrádus leage váidojuvvon, lea dárbbašlaš, vai mearrádus mii gáibida jođánis doaimmaid ii báze fápmuibidjama haga ja vai áššebealit eai beasa maŋidahttit mearrádusa ákkahis váidimiiguin. Art. 17 Dárkilit njuolggadusat movt boazoguohtunlávdegoddi galgá doaibmat, čilgejuvvojit sierra mearrádusain mat čuvvot dán konvenšuvnna. Kap. 5 Norgga-ruoŧa dárkkistangoddi rádjerasttildeaddji boazodoalu váste Dán kapihttalis leat álbmotgaskasaš orgána vuođđomearrádusat. Kommišuvdna lea válljen gohčodit orgána norgga-ruoŧa dárkkistangoddi rádjerasttildeaddji boazodoalu váste. Dát orgána sulástahttá duopmostuolu. Art. 18 Dárkkistangottis galget leat vihtta miellahtu mat nammaduvvojit njealji jahkái hávális. Goabbáge riikka nammada guokte miellahtu. Nubbi dain galgá leat láhkadovdi (jurista) gii lea bargan duopmárámmáhis, ja nubbi galgá leat boazodoalli geas lea nana diehtu boazodoalus. Dárkkistangotti jođiheaddjin galgá leat olmmoš gii lea eret goalmmát davviriikkas, gii lea láhkadovdi ja lea bargan duopmárámmáhis. Su galget dán guovtti riikka ráđđehusat ovttasráđiid nammadit. Go dárkkistangoddi galgá doaibmat duopmostuolloorgánan man mearrádusaid ii sáhte váidit, de lea eaktun ahte eanas miellahtut leat láhkadovdit. Goappaš riikkaid láhkadovdi miellahtuid bokte dáhkiduvvo dasa lassin ahte dárkkistangottis leat dárbbašlaš dieđut našunála lágain. Dat guokte eará našunála miellahtu galgaba fuolahit ahte dárkkistangottis lea dárbbašlaš diehtu boazodoalloáššiin. Juohke miellahtus galgá leat persovnnalaš várrelahttu. Dáidet čuožžilit bealátvuohtagažaldagat, go boazodoallu ii leat nu stuora ealáhus goappáge riikkas. Dán berre erenoamážit vuhtiiváldit go nammada persovnnalaš várrelahtuid. Dárkkistangottis galgá leat sorjákeahtes čálli (geahča 12. artihkkalis). Art. 19 Dán artihkkalis čužžot áššit main dárkkistangoddi sáhttá mearridit. Jus dárkkistangoddi galgá sáhttit meannudit áššiid, de ferte soames ovddidit áššiid dárkkistangoddái. Dárkkistangoddi meannuda áššiid mat gusket konvenšuvnna rihkkumii dahje konvenšuvnna vuođul dahkan mearrádusaid rihkkumii. Čuožžu maiddái gii sáhttá sáddet ášši dárkkistangoddái. Dárkkistangoddái sáhttá duššefal de sáddet ášši jus ášši guoská dasa gii dan sádde. Jus ii gártta dakkár eanetlohku mii daddjo 15. artihkkalis, de galgá dárkkistangoddi mearridit ášši, vrd. nuppi čuoggá. Dainna lágiin gártta dahkkojuvvot mearrádus buot áššiin máid álbmotgaskasaš orgánat meannudit. Eurohpakonvenšuvnna 6. artihkkal addá ovttaskas olbmuide vuoigatvuođa geahččalit ášši duopmostuolu ovddas dihto eavttuid vuođul. Kommišuvdna lea gávnnahan ahte dát eavttut fátmmastit muhtun áššiid maid boazoguohtunlávdegoddi sáhttá mearridit. Dárkkistangottis lea dakkár čohkiidus ja dakkár áššemeannudeapmi ahte gokčá dáid gáibádusaid. Dáid áššiid sáhttá goalmmát čuoggá mielde váidit dárkkistangoddái. Jus čuožžilit soahpatmeahttunvuođat movt geavahit dahje movt dulkot konvenšuvnna, dahje ovttasbargošiehtadusa, de sáhttá dárkkistangoddi viđat čuoggá mielde geahččalit ášši. Nu movt maŋemus lađđasis boahtá ovdan, de ii sáhte našunála mearrádusaid geavahit iige dulkot. Dát mearkkaša ahte dárkkistangoddi ii sáhte mearridit earaláhkái go našunála duopmostuolut dahje eiseválddit leat dahkan áššis, mii guoská našunála mearrádusaide. Viđát čuoggás boahtá ovdan ahte ráđđehusat sáhttet ovttasráđiid mearridit ahte rievttálaš ášši galgá dárkkistangoddi mearridit. Lea sáhka dakkár áššiin máid dárkkistangoddi muđui ii sáhte mearridit. Nuppi lađđasis boahtá ovdan ahte dárkkistangoddi sáhttá mearridit buhtadusaid ja konvenšuvdnadivvadiid birra, vrd. 29.32. artihkkaliid. Dáid njuolggadusaid geavahusa birra čilgejuvvo dáin gullevaš artihkkaliin. Art. 20 Jus dárkkistangottis galgá leat mearridanváldi, de fertejit buot vihtta miellahtu oassálastit. Jus eai boađe ovtta oaivilii, mearriduvvo ášši dan oaivila vuođul mii oažžu eanemus jienaid. Muhtun áššiin sáhttá jođiheaddji mearridit okto, gulakeahttá eará miellahtuid. Dát leat mearrádusat mat leat dahkkon áššeráhkkanahttimis. Duogážin galget leat dakkár álkis áššit, main ii leat máŋggaoaivilvuohta, ja maid dárbbaša hoahpus/jođánit mearridit. álohii galgá leat ollislaš dárkkistangoddi mii dahká loahpalaš mearrádusa áššis. Lágalaš gohččosiin, mat čállojit 29. ja 32. artihkkaliid vuođul, galgá jođánit mearridit ja danne lea deaŧalaš ahte jođiheaddji beassá mearridit oktonassii. Jus gohččosa eai čuovo, ja čuožžila gažaldat galgágo konvenšuvdnadivat máksojuvvot, de galgá ollislaš dárkkistangoddi mearridit áššis. Dárkkistangotti mearrádusaid ii sáhte váidit. Dainna lágiin ii sáhte dárkkistangotti mearridan ášši váidit našunála duopmostullui. Jus nuppástuvvet mávssolaš eavttut, de lea vejolaš ášši fas ođđasit geahččalit dárkkistangottis. Art. 21 Dárkkistangotti mearrádusain, áššiin mat gusket buhtadusaide ja konvenšuvdnadivvadiidda, galgá leat sierra láhkavuođđu bággemiid čađahit. Jus soames gáibida dákkár mearrádusa rievdaduvvot, de dárkkistangoddi sáhttá maŋidit fápmuibidjama. Dárkkistangottis lea ovddasvástádus gozihit ahte konvenšuvdnadivvadat máksojuvvojit. Jus divat ii máksojuvvo máksináigemearrái, de lea dárkkistangottis ovddasvástádus bearrat konvenšuvdnadivvada. Buhtadusmearrádusaid galgá vuoigaduvvon olmmoš bearrat. Art. 22 Dárkilit njuolggadusat dasa movt dárkkistangoddi galgá doaibmat, čilgejuvvojit sierra njuolggadusain mat čuvvot dán konvenšuvnna mielddusin. Kap. 6 Oktasaš mearrádusat norgga-ruoŧa boazoguohtunlávdegotti rádjerasttildeaddji boazodoalu váste ja norggaruoŧa dárkkistangotti rádjerasttildeaddji boazodoalu váste Art. 23 Dán artihkkala ulbmil lea ahte dát guokte riikka galget heivvolaš vugiin sáhttit bidjat dahje váldit eret doaimmaid mat leat biddjon boazoguohtunlávdegoddái dahje dárkkistangoddái, dallego goappaš riikkaid ráđđehusat leat ovttaoaivilis. 19. artihkkala viđát čuoggás leat konkrehtalaš rievttálaš nákkut, mat gusket dán guovtti riikka gaskasaš rádjerasttildeaddji boazodollui, ja máid ráđđehusat sirdet lávdegottiide. Ráđđehusat sáhttet maid 23. artihkkala vuođul sirdit eará áššiid boazoguohtunlávdegoddái dahje dárkkistangoddái. Sáhttá leat sáhka ovttaskas áššis dahje ahte lávdegottiid váldi viiddiduvvo dahje gáržžiduvvo bissovaččat. Dán guovtti lávdegottis galgá leat erenoamáš máhttu ja diehtu rádjerasttildeaddji boazodoalus. Art. 24 Lávdegottit dárbbašit diehtit buot áššiid birra mat gusket rádjerasttildeaddji boazodollui. Danne galget duopmostuolut ja eará eiseválddit dieđihit lávdegottiide go dát gieđahallet dákkár áššiid. Art. 25 Dán artihkkala doahpagat sorjákeahtes ja bealátkeahtes fertejit dulkojuvvot Eurohpaduopmostuolu (olmmošvuoigatvuođaid váste) bargodábiid mielde. Oanehaččat sáhttá dadjat ahte sorjákeahtesdoahpagiin lea áigumuššan eastadit eahpevuoiggalaš váikkuheami ja doaba bealátkeahtes mearkkaša ahte áššiid meannudettiin ii galgga dáhttut iige háliidit vuoruhit muhtin áššebeali ovdaliigo nuppi. Miellahttu gii ii deavdde dáid eavttuid ii galgga oassálastit áššeráhkkanahttimis iige mearrádusa dahkamis. Dát sáhttá leat áigeguovdil dannego sihke boazoguohtunlávdegottis ja dárkkistangottis galget leat boazodoallit miellahttun. Dakkár miellahttu dieđusge ii sáhte oassálastit áššeráhkkaneamis dallego ášši guoská su čerrui dahje boazoorohahkii. Art. 26 Vai boazoguohtunlávdegotti ja dárkkistangotti miellahtut, ja earát geat barget áššiin, galget sáhttit bargat doaibmevaččat, de galgá dáin olbmuin leat vuoigatvuohta rasttildit ráji gokko sin mielas lea dárbbašlaš. Neavvut, mat gullet lávdegottiide, ja mat dárbbašuvvojit sin barggus, galget maid sáhttit fievrriduvvot nuppi riikkii beroškeahttá duollonmearrádusain ja sisaja olggosfievrridandivvadiid mearrádusain. Art. 27 Vai lávdegottit galget sáhttit doaimmahit bargguset konvenšuvnna mielde, de berrejit dát iešheanalis beassat čađahit dárbbašlaš iskkademiid ja čielggademiid. Ovdal go áššis sáhttá mearridit, de soaitá leat dárbbašlaš geahčadit dahje earaláhkái iskkadit báikkálaš diliid. áššeráhkkanettiin sáhttá boazoguohtunlávdegoddi dárbbašit dahkat iskkademiid seammaládje go dán áiggi dahket goappaš riikkaid boazodoallohálddahusat. Boazoguohtunlávdegoddi soaitá maid dárbbašit veahá bearráigeahččat guovlluid gos váruha váttisvuođaid sáhttit čuožželit. Sihke boazoguohtunlávdegoddi ja dárkkistangoddi sáhttet dárbbašit váldit oktavuođa Norgga dahje Ruoŧa eiseválddiin oažžun dihte dieđuid muhtin áššis. Danne berrejit lávdegottit sáhttit njuolga gulahallat norgga ja ruoŧa eiseválddiiguin ja oažžut áššedovdiid veahkkin sierra čielggadanbargguide. Art. 28 Goappaš riikkain lea geatnegasvuohta juolludit doarvái ruđa lávdegottiid doaimmaide. Sihke boazoguohtunlávdegoddi ja dárkkistangoddi galget ráhkadit jahkásaš bušeahta. Golut galget juogaduvvot ovttamađe goappáge riikkii. Kap. 7 Konvenšuvnna rihkkun Art. 29 Dát artihkal gieđahallá njuolggadusaid go bohccot guhtot lobihemit guovllus, ja go ealut masttadit lobálaš dahje lobihis guovllus. Fuomášuhttojuvvo ahte boazoguohtunlávdegoddi sáhttá spiehkastit dáin njuolggadusain mat čuvvot dás maŋŋelis, ja sáhttá maid mearridit sierra bearráigeahččanja guođohannjuolggadusaid jus muhtin guovllus orru dát leamen dárbbašlaš (geahča 13. artihkkala vuosttaš lađđasa, 5. ja 6. čuoggáid). Vuosttaš lađas gieđahallá go bohccot leat lobihemit guovllus, juogo nuppi riikkas dahje konvenšuvdnadahje rádjeguohtunguovllus. Jus boazoguohtunlávdegoddi galgá čállit lágalaš gohččusa, de ferte muhtun, gii lea vaháguvvan, fuomášuhttit lávdegoddái bohccuid lobihis guohtuma. Dasa sáhttet leat máŋggalágan sivat go bohccot leat lobihis guovllus, sáhttet diđolaččat dolvon bohccuid lobihis guovlui dahje ovttaskas bohccot soitet bázadan jođidettiin. Dákkár rihkkumiid berre iešguđetge láhkái meannudit. Go lávdegoddi galgá árvvoštallat galgágo čállit gohččosa, ja makkár gohččosa galgá čállit, de ferte vuhtiiváldit dan vahága maid lobihis guohtun lea dagahan. Danne galgá son, gii váidá ášši, muitalit makkár vahágiid ja heittotvuođaid lobihis guohtun lea mielddisbuktán. Nubbi lađas gieđahallá daid beliid go ealut leat masttadan lobálaš dahje lobihis eatnamiin nuppi riikkas dahje konvenšuvdnadahje rádjeguohtunguovllus. Boazoguohtunlávdegoddi sáhttá mearridit ahte eiseválddit, juoppá riikkas, galget čađahit gohččosiid mat leat mearriduvvon vuosttaš ja nuppi lađđasa vuođul. Riikkat galgetge danne ovdagihtii juo mearridit makkár eiseválddiiguin boazoguohtunlávdegoddi ja dárkkistangoddi sáhttet váldit oktavuođa. Son, gean ovddasvástádus lea gozihit ahte bohccot máhcahuvvojit ruovttoluotta, dahje gii njuovvá ja vuovdá bohccuid, sáhttá soahpat boazoeaiggádeddjiin man stuora buhtadus galgá máksojuvvot dán barggu ovddas. Jus áššebealit eai boađe ovttaoaivilii, de mearrida dárkkistangoddi ášši. Art. 30 Go konvenšuvdna rihkkojuvvo, lea dábálaččamus ráŋggáštusvuohki siiviilarievttálaš šlájas. Go muhtun ii čuovo gohččosiid dahje mearrádusaid, dahje guođoha lobihisvuođas, de addo vejolašvuohta su geatnegahttit máksit konvenšuvdnadivvada. Dát divat lea muhtun muddui buhtadus dan vahága ovddas maid rihkkun sáhttá leat dagahan, ja muhtun muddui fas ekonomalaš ráŋggáštus mas lea ulbmil eastadit dákkár dáhpáhusaid. Vuosttaš lađas gieđahallá makkár gohččosiid lávdegottiid sáhttet fápmuibidjat go konvenšuvdna rihkkojuvvo, earret fal lobihis guođoheami, mii gieđahallojuvvo nuppi lađđasis. Rihkkumat sáhttet leat iešguđetláganat ja ráŋggáštusaid ferte heivehit daid mielde. Konvenšuvdna ii mearrit makkár ráŋggáštusat leat vejolaččat. Gohččosat sáhttet sisttisdoallat gohččumiid ahte galgá juoga bargojuvvot, dahje maiddái gieldit juoidá bargamis. Lávdegottit sáhttet ieža mearridit heivvolaš gohččosa. Gohččosis galgá boahtit ovdan ahte jus dat ii čuvvojuvvo, de sáhttet geatnegahttojuvvot máksit konvenšuvdnadivvada. Go lobihisvuođas guođohit, sáhttá dárkkistangoddi mearridit konvenšuvdnadivvada, vaikko gohččus ii leat čállojuvvon. 32. artihkkalis leat mearrádusat maid galgá vuhtiiváldit go mearrida konvenšuvdna divvada sturrodaga. Art. 31 ásahuvvo oktasaš norgga-ruoŧa foanda masa konvenšuvdnadivat galgá máksojuvvot. Oassi ruđain galgá máksojuvvot buhtadussan dan čerrui  dahje boazoorohahkii masa rihkkun čuohcá, ja nubbi oassi galgá adnot eará doaimmaide mat ovddidit rádjerasttildeaddji boazodoalu. Eaktun máksit ruđa čerrui dahje boazoorohahkii lea ahte foanddas lea ruhta. Vaháguvvon čearru dahje boazoorohat galgá čájehit, makkár vahága rihkkun lea daguhan čerrui dahje boazoorohahkii. Son, gean lohket dagahan vahága, galgá beassat cealkit áššis. Vuosttažettiin lea sáhka das ahte čájehit makkár liigegoluid čearru dahje boazoorohat leat gillán, dahje makkár sisaboađu leat massán, rihkkuma geažil. Berre maiddái leat vejolaš, muhtun oktavuođain, mearridit buhtadusa árvvošteami vuođul go lea dáhpáhuvvan lobihis guođoheapmi ja heittotvuohta. Art. 32 Dán artihkkalis leat njuolggadusat das makkár beliid dárkkistangoddi galgá vuhtiiváldit go mearrida konvenšuvdnadivvada sturrodaga. Vuosttaš lađas gieđahallá lobihis guođoheami. Dárkkistangoddi galgá vuosttažettiin vuhtiiváldit vahága maid rihkkun lea dagahan guovllu boazodollui. Divat galgá leat dan mađe allat ahte buhtte dan vahága maid rihkkun lea mielddisbuktán. Jus ii leat vejolaš álkis vugiiguin meroštallat man stuora vahága guođoheapmi lea mielddisbuktán, de ferte vahága sturrodaga mearridit árvvošteami vuođul. Dasto galgá lávdegoddi vuhtiiváldit makkár vejolašvuođat guoskevaš áššebealis leat hehttet lobihis guohtuma. Obbalaččat sáhttá dadjat ahte boazodoalus ferte rehkenastit ahte soames ovttaskas bohccot guhtot lobihis guovllus. Dát dáhpáhuvvá erenoamážit dain guovlluin gos eai leat lunddolaš oazit. Boazodoalli, gii viežžá ruovttoluotta bohccuidis mat leat lobihis eatnamis, ovdal liiggás guhkes áigi vássá, ii berre geatnegahttojuvvot máksit konvenšuvdnadivvada. Loahpa loahpas galget eará bealit vuhtiiváldojuvvot rihkkuma oktavuođas. Jus omd. čájehuvvo ahte rihkkun dáhpáhuvvá dihtodáhtolaččat, jeavddalaččat, dahje ahte rihkkun dáhpáhuvai go ieža ledje rahpan áiddi, de galgá dát váikkuhit divvada sturrodaga nu ahte lea balddihahtti ovdamearkan. Jus rihkkuma duogážat leat dakkár dilálašvuođat maid olbmot eai sáhte váikkuhit, omd. eahpedábálaš ja váttis dálkkádagat dahje eará sullasaš áššit leat sivvan, de dát berre geahpidit divvada. Nubbi čuokkis gieđahallá dilálašvuođaid go gohčus ii čuvvojuvvo, ja makkár bealit de galget váikkuhit divvada sturrodaga. Vahága viidodat ja eará dilálašvuođaid vuhtiiváldin maid rihkkun dagaha gieđahallojuvvo ovddit lađđasis. Go gohččosa eai čuovo, de galgá divvada sturrodaga mearrideamis maiddái vuhtiiváldit guoskevaš áššebeali ekonomalaš dili. Gohččosiid ulbmil lea dábálaččat njulget dilálašvuođa. Danne galgá divvada sturrodaga árvvoštallat ovttaskas olbmo dahje čearu dahje baozoorohaga ekonomalaš dili ektui. Go konvenšuvdnadivat mearriduvvo, de ferte leat gorrelašvuohta dan ja rihkkuma gaskkas. Lávdegoddi sáhttá mearridit ahte ii geatnegahte máksit guođohandivvada. Kap. 8 Sierra mearrádusat Art. 33 Rádjerasttildeaddji boazodollui lea mávssolaš ahte bohccuid bealljemearkkat leat dan mađe iešguđetláganat ahte čielgasit oaidná mearkkas gii bohcco eaiggáduššá. Jus ovttasbargu rastá ráji galgá doaibmat, de galget dát eiseválddit geat mearkagirjái čálihit mearkkaid, dárkkistit ahte ođđa mearka ii leat ovdalaččas juo anus dán guovllus. Ovttasbargu riikkaid gaskka galgá viiddiduvvot mearkkaid girjáičáliheami oktavuođas. Dán artihkkala mielde galgá nuppi riikka bealljemearkkaid girjáičálihaneiseváldi viežžat cealkámuša nuppi riikka girjáičálihaneiseválddis, ovdalgo ođđa mearka čálihuvvo girjái. Vurdojuvvo ahte gulaskuddanásahusaid oaivilat deattuhuvvojit. Art. 34 Jus našunála eiseváldi dahká mearrádusa mii guoská ovttaskas olbmo opmodahkii, sáhttá dát mearkkašit ahte guoskevaš olbmos lea vuoigatvuohta našunála lágaid mielde oažžut buhtadusa daid doaimmaid ovddas mat leat čađahuvvon su opmodagas. Seammaládje berre maiddái leat boazoguohtunlávdegotti ja dárkkistangotti dahkan mearrádusaid dáfus. Dákkár áššiid galget našunála orgánas geahččaluvvot ja riikkaid lágaid mielde. Art. 35 Dan áigodagas go 1972-konvenšuvdna lea doaibman, leat Norgga ja Ruoŧa hálddahusat rievdan. Ovdamearkka dihte leat Ruoŧa ja doaimmat mat gullet dáidda 1972-konvenšuvnna mielde leat sirdojuvvon leanastivrii ja boazodoalloagronomii. Muhtun čađahuvvon rievdadusat leat maiddái mielddisbuktán rievdadusaid daidda lágaide gokko konvenšuvdna lea dahkkon našunála láhkan. Muhtun oktavuođain eai leat rievdadan 1972-konvenšuvnna, namalassii eai leat soahpan ođđa šiehtadusa Norgga ja Ruoŧa gaskkas dan birra ahte rievdadit 1972-konvenšuvnna. Ruoŧas lea našunála duopmostuollu hilgon mearrádusaid mat konvenšuvnna mielde leat dahkkon eiseválddis mii ii namuhuvo 1972-konvenšuvnnas (rievdadus lea čađahuvvon dušše našunála lágain). Vai nu ii dáhpáhuva boahtteáiggis, lea dát artihkal váldon mielde konvenšuvdnii. Artihkal galgá maid geavahuvvot orgánaid ektui, omd. jus čearru dahje boazoorohat našunála mearrádusaid bokte ožžot eará namaid dahje eará organisašunvuogi. Kap. 9 Loahppamearrádusat Dán kapihttalis leat mearrádusat dohkkeheami (ratifiserema), fápmuibidjama j.e birra. Art. 36 Dát konvenšuvdna boahtá 1972-konvenšuvnna sadjái ja šiehtadusa sadjái maid Norga ja Ruoŧŧa sohpe juovlamánu 13. beaivvi 1971, ja mii gusto boazoáiddiid ceggema ja ortnegisdoallama hárrái muhtun sajiin riikkaráji mielde (Jämtlandda leana ja Davvi-Trøndelága ja Lulli-Trøndelága fylkkat). Art. 37 Dán artihkkala mielde galgá konvenšuvdna dohkkehuvvot ja dohkkehanneavvut galget lonuhuvvot dihto báikkis ovdal cuoŋumánu 30. beaivvi 2002. Nugo dábálaččat, de gustojit dárogiel ja ruoŧagiel konvenšuvdnateavsttat dássálaga. Sámegiel jorgaleapmi addá sápmelaččaide vejolašvuođa lohkat konvenšuvnna iežaset gillii. Art. 38 Konvenšuvdna galga biddjot fápmui miessemánu 1. beaivvi 2002 go 1972-konvenšuvdna heaitá doaibmamis. Konvenšuvdna galgá, nu movt dálá konvenšuvdna, gustot golbmalogi jagi. Ođđa ortnet lea evttohuvvon, ahte konvenšuvdna dan maŋŋel gusto vel logi jagi, dahje guhkit, jus ii celkojuvvo eret. 4.2.3 Evttohuvvon lávdegottiid mearrádusat Lávdegottiid oktasaš mearrádusat Kantuvra ja bargoveahka § 1 Boazoguohtunlávdegottis ja dárkkistangottis galgá leat oktasaš kantuvra báikkis mii lea leanas dahje fylkkas gos boazoguohtunkonvenšuvdna gusto. Báikki mearridit dán guovtti riikka ráđđehusat ovttasráđiid. Lávdegottiin galgá leat boastačujuhus goappaš riikkain. Dat riika gos kantuvra lea, háhka ja goasttida heivvolaš kanturlanjaid. §2 Lávdegottiin lea oktasaš čálli ja bargoveahka, jus dat lea. Lávdegottiid jođiheddjiin lea ovddasvástádus ráhkkanahttit iežaset áššiid. Jođiheaddji ovddasvástádus lea fuolahit ahte bargit doaimmahit bargguideaset ja ahte áššit, mat leat boahtán lávdegoddái, meannuduvvojit dađistaga. Virgáibidjaneavttut leat seammaláganat go eará almmolaš ásahusaid virgeolbmuin dan riikkas gos bargit leat biddjojuvvon virgái. Čálli ii sáhte ráhkkanahttit ášši dárkkistangođđái, jus lea seammá ášši ráhkkanahttán boazoguohtunlávdegoddái. Dárkkistangotti jođiheaddji mearrida movt dáid áššiid galgá ráhkkanahttit. Lávdegottiid miellahtut čoahkkanit go guoskevaš jođiheaddjit leat gohččon čoahkkimii ja veahkkin ráhkkanahttet muhtun áššii. Ekonomalaš hálddašeapmi §3 Ráđđehusat mearridit ovttasráđiid dárkkistangotti jođiheaddji doaibmabuhtadusa, ja mátkeja biebmobuhtadusa máksomeriid. Lávdegottiid eará miellahtuid doaibmabuhtadusa, ja mátkeja biebmobuhtadusa máksomeriid mearrida miellahtuid ruovtturiikka ráđđehus. § 4 Eará golut, mat gusket lávdegottiid doaimmaide, máksojuvvojit das maŋŋil go jođiheaddji lágida máksima. Dákkár ulbmiliid váste galgá juolluduvvot doarvái ruhta lávdegottiide. Ruhtajuolludeami, masa dábálaččat goappaš riikkat leat máksán ovttamađe, galgá dat eiseváldi olggosmáksit maid riikka ráđđehus mearrida maŋŋil go lávdegoddi lea addán rehkega.  Lávdegottiid rehketdoalu galgá sáddet guoskevaš departementii, ja dat galgá dárkkistuvvot nu movt ráđđehusat ovttasráđiid mearridit. Obbalaš áššemeannudannjuolggadusat § 6 áššebáhpirat ja eará cealkámušat mat bohtet lávdegottiide, sáhttet leat čállojuvvon juogo dároruoŧadahje sámegillii. Njálmmálaš šiehtadallamiin sáhttet atnit daid seammá gielaid. Jus dárbbašuvvo jorgalit dahje dulkot, de lávdegottit mákset goluid. Lávdegottiid čoahkkingirjjiid ja mearrádusaid galget dilálašvuođaid mielde čállit ovtta dahje eanet gielaide. § 7 Lávdegottiid miellahtuin, virgáibiddjojuvvon bargiin ja earáin, geat bálkáhuvvojit bargat, lea jávohuššangeasku mearrádusaid birra maid lávdegottiid dahje daid jođiheaddjit leat dahkan, gitta dasságo mearrádus lea almmuhuvvon dohkálaš vugiin. Lávdegottiid áššeráhkkanahttimat eai leat almmolaččat. Njálmmálaš šiehtadallamat leat almmolaččat. Mearrádusat leat almmolaččat dakkaviđe go lávdegotti miellahtut leat dan vuolláičállán. § 8 Miellahtuide geat oassálastet áššeráhkkanahttimis, dahje leat mielde dahkamis loahpalaš mearrádusa áššis, gustojit čuovvovaš bealátvuohtanjuolggadusat: a) guoskevaš olmmoš ii galgga ieš leat áššebealli b) guoskevaš olmmoš ii galgga leat náitalan/ovttasássi ovttainge áššebeliin, iige galgga leat áššebeali eamisogalaš iige náittosdili bokte vulosmannija bajásmanni linjjás, dahje doarrásmanni linjjás gitta oambeliid/vilbeliid rádjái. c) guoskevaš olbmos ii galgga leat virgáibidjangaskavuohta iige makkárge eará alebuš/vuolebušvuođa gaskavuohta áššebeliin d) eai galgga leat sierra dilálašvuođat mat dahket ahte hedjona luohttámuš dasa ahte guoskevaš olmmoš lea sorjákeahtes ja bealátkeahtes. §9 áššebealit sáhttet ohcat ja oažžut nuvttá riekteveahki, daid eavttuid vuođul mat gustojit sin guoskevaš riikkain, sihke boazoguohtunlávdegotti áššiide ja dárkkistangotti áššiide. § 10 áššebáhpirat ja eará cealkámušat galget čálalaččat dieđihuvvot áššebeliide ja eiseválddiide maidda ášši guoská, mat fas bealisteaset galget vástidit ahte leat vuostáiváldán báhpiriid. Jus vássá vahkku nu ahte dákkár duođaštus ii leat boahtán lávdegoddái, de galgá dát dieđihuvvot riikka stevdnetvihttana bokte. Erenoamáš dilálašvuođain sáhttá dieđáhusa almmuhit unnimusat ovtta aviissas maid dan guovllus dábálaččat lohket. § 11 Mearrádusain, maid sáhttá váidit, lea golbma vahku váidináigemearri. Váidinčálus galgá leat boahtán dárkkistangoddái dán áigodaga áiggis. Boazoguohtunlávdegotti mearrádusat § 12 ášši, mii ovddiduvvo boazoguohtunlávdegoddái, galgá sisttisdoallat dieđuid mat dárbbašuvvojit, jus galgá sáhttit mearridit áššis. Jus lávdegoddi gávnnaha ahte áššebáhpirat leat váilevaččat maŋge láhkái, galgá lávdegoddi addit ohccái dihto áigemeari divvut boasttuvuođa. Jus boasttuvuođat eai divvojuvvo, de adnojuvvo ahte ášši ii leat ovddiduvvon. § 13 Jus boazoguohtunlávdegotti gávnnaha ahte ášši ii gula lávdegotti bargosuorggi siskkobeallái, de galgá hilgut ášši. Jus ášši ii hilgojuvo, de dát dieđihuvvo buot ášševuostebeliide maid diehtá, ávžžuhusain vástidit dihto áigemearrái. Jus dárbbašuvvo, de galget áššebáhpirat sáddejuvvot maiddái daidda eisevalddiide maidda ášši guoská guoskevaš riikkain, vaikko dát eai adnojuvvo leat áššebeallin. § 14 Lávdegotti áššeráhkkaneapmi galgá leat čálalaš. Erenoamáš oktavuođain sáhttá lávdegoddi mearridit njálmmálaččat ráhkkanahttit ášši. § 15 Jođiheaddji galgá dakkaviđe hilgut ášši jus: a) ášši ii leat ovddidan lunddolaš dahje juridihkalaš persovdna, mas lea doarvái gullevašvuohta áššái b) lea dakkár ášši maid lávdegoddi ii sáhte meannudit Mearrádusaid dán láđđasa mielde dahká jođiheaddji oktonassii, muhto daid sáhttá váidit ollislaš lávdegoddái.  Go áššeráhkkanahttin loahpahuvvo, de galgá čálalaš mearrádus dahkkot farggamusat. Dárkkistangotti mearrádusat § 17 Dárkkistangotti miellahttu galgá, ovdalgo álgá ámmáhii, leat dahkan duopmárváli, dahje leat cealkán duopmárdáhkádusa iežas ruovtturiikkas. § 18 Dárkkistangotti ášši berre sisttisdoallat a) guoskevaš áššebeliid ja eiseválddiid nama ja čujuhusa nu čielgasit go vejolaš, b) dilálašvuođaid maid atná alccesis doarjjan c) duođaštusaid, ja d) čuoččuhusa maid ovddida. Jus áššebáhpirat leat váilevaččat, de galgá lávdegotti jođiheaddji addit sutnje, gii ovddida ášši, áigemeari divvut váilevašvuođaid. Jus váilevašvuođat eai leat divvojuvvon mearriduvvon áigái, de adnojuvvo ahte ášši ii leat buktojuvvon meannudeapmái. § 19 Jođiheaddji galgá dakkaviđe hilgut ášši jus: a) ášši ii leat ovddidan lunddolaš dahje juridihkalaš persovdna mas lea doarvái gullevašvuohta áššái b) lea dakkár ášši maid lávdegoddi ii sáhte meannudit Mearrádusaid dan láđđasa mielde dahká jođiheaddji oktonassii, muhto daid sáhttá váidit ollislaš lávdegoddái. § 20 ášši dieđihuvvo áššebeliide maid diehtá, ja sii ožžot cealkináigemeari. Dát cealkámuš galgá sisttisdoallat dan mii čilgejuvvo §18 vuosttaš lađđasis, bustávain bd. Jus dárbbašuvvo, galget áššebáhpirat maiddái sáddejuvvot daidda eiseválddiide maidda ášši guoská guoskevaš riikkain, vaikko dát eai leat áššis áššebealit. § 21 Go cealkináigemearri vássá meaddel, de jođiheaddji mearrida galgá go gieđahallat ášši čálalaččat vai njálmmálaččat. Go leat stuora ja/dahje deaŧalaš áššit, dahje go okta áššebeliin dan gáibida, de berrejit dábálaččat dollojuvvot njálmmálaš šiehtadallamat. Jus ášši meannuduvvo čálalaččat, de ožžot buot áššebealit dihto áigemeari buktit dadjamušaid. Jus ášši meannuduvvo njálmmálaččat, de sohpet šiehtadallamiid áiggi ja báikki. Šiehtadallamiid ovdal, sáhttá joatkit ráhkkanahttit ášši, muhto galgá leat geargan vahku ovdal šiehtadallamat álggahuvvojit. Jus ii goabbáge áššebealli boađe šiehtadallamiidda, de sáhttá lávdegoddi juogo meannudit ášši dahje hilgut dan. Jus lávdegoddi oaivvilda ahte ášši ii leat doarvái bures čuvgejuvvon, sáhttá dát viežžat eambbo čuvgehusaid áššái. § 22 áššeráhkkaneamis mearrida jođiheaddji okto. Mearrádusaid sáhttá, jus dat loahpahit ášši dahje muhtun osiid áššis, váidit ollislaš lávdegoddái. § 23 Njálmmálaš šiehtadallamiidda bohtet dábálaččat áššebealit, vihttanat ja áššedovdit persovnnalaččat. Geavatlaš sivaid geažil, sáhttá sin baicca dutkat telefuvnna bokte. Erenoamáš oktavuođain sáhttá lávdegoddi dohkkehit čálalaš raporttaid. Ovdalgo sáhttá čilgehusa addit, de galgá muitalit nama, riegádanbeaivvi, čujuhusa, virggi ja makkár oktavuohta lea áššebeliide. Dasto sii nevvojuvvojit muitalit duođaid. áššebealit gohččot ieža iežaset vihttaniid ja áššedovdiid šiehtadallamiidda, ja sis lea ovddasvástádus dáid goluin. Lávdegottis lea ovddasvástádus daidda duođaštangoluide maid ieš álggaha. § 24 Go čálalaš áššeráhkkanahttin dahje njálmmálaš šiehtadallamat leat loahpahuvvon, de galgá čálalaš mearrádus dahkkot nu jođánit go vejolaš. § 25 Go konvenšuvdnadivat lea almmuhuvvon, de galgá juolludit 21 beaivvi áigemeari máksit divvada. § 26 Loahpahuvvon ášši sáhttá ođđasit ovdandivvut go a) mearrádus lea dahkkon nu ahte muhtin áššebealli ii beassan cealkit áššis dahje ii beassan oassálastit njálmmálaš šiehtadallamiin, ja áššebealli sáhttá duođaštit ahte sus lei dohkálaš jávkanágga, b) leat ovdanboahtán ođđa dilálašvuođat mat čielgasit čájehit ahte mearrádus lea boastut, dahje c) mearrádusa vuođđun leat áššemeannudanboasttuvuođat, mat leat váikkuhan mearrádusa.   Norgga-ruoŧa foandda njuolggadusat rádjerastildeaddji boazodoalu váste § 27 Norgga-ruoŧa foandda hálddašeami njuolggadusaid mearridit ráđđehusat ovttasráđiid, boazoguohtunlávdegotti dieđiheami maŋŋil. 

4.3 Kommišuvnna evttohus konvenšuvdnaguovllušiehtadus Kommišuvdnaevttohusa art. 8 vuođul galgá ásahuvvot sierra šiehtadus man gohčoda konvensjonsområdeprotokoll (konvenšuvdnaguovllušiehtadus). Šiehtadus válddáha formálaš mearriduvvon rájiid, ja guođohanáigodagaid go dat dárbbašuvvojit, daidda konvenšuvdnaguovlluide ja rádjeguohtunguovlluide mat evttohuvvojit ásahuvvot Norggas ja Ruoŧas, vrd. kap 4.1. Guovllut čilgejuvvojit evttohusa kártagirjjážis (kárttat 146). Geográfalaš namat maid šiehtadusas geavahit, leat váldon almmolaš kárttain Norggas leat Statens kartverk (Stáhta kártadoaimmahaga) M-711 kárttat ja Ruoŧas leat Lantmäteriet Röda Kartan. Koordináhtat čujuhit kárttaide. 4.3.1 Romssa ja Norrbottena davágeaži regiovdna Dolpi konvenšuvdnaguovlu Geaggáma čearu váste Davil: Riikarájis golmmariika rádjemearkkas, Golddajávrri ja Govdajoga mielde gitta Govdajávrái, ja das viidáseappot čázádaga mielde Čazajávrái, dán jávrri mielde davimus luovtta rádjái (koord. X469568, Y7676869), das jogaža mielde Siktaguras ja Gaskasuorggis dohko Čoaigidanvuovddijohkii (Kitdalselva), dán joga mielde Omasvutnii (Storfjord), vuona mielde ja Čiekŋaleanu mielde (Signaldalelva) gitta geidnui E6, ja dasto dán geainnu Gárgámii (Nordkjosbotn), das Bahccavuona mielde (Ballsfjorden) Gárgámis Sørkjosenii. Oarjin: Njuolga linjjás Kjoselva oivošiš (koord. X431426, Y7680211) Stuorajávrri (Storvatnet) davimus luovtta rádjái (koord. X432918, Y7675123), Stuorajávrri mielde gitta lulimus luovtta rádjái (koord. X432776, Y7672860), das viidásit njuolga linjjás ándorjávrri oarjedavimus luovtta rádjái (koord. X431195, Y7670635), dán jávrri mielde lulimus luktii (koord. X432113, Y7669074), das njuolga linjjás Svensborgselva njálbmái Geatkejávrris, das viidásit Geatkeeanu mielde Øverbygd rádjái. Lulil: Målselva Øverbygd rájis Vuolit Rostojávrái, viidásit Rostoeanu mielde Rostojávrái (Store Rostavatn) ja dán jávrri mielde gitta riikarádjái Riksrøys 287 bokte. Nuortan: Riikarádji Rostojávrri rájis golmmariika rádjemerkii. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 1. Saivomuotka konvenšuvdnaguovlu Basevuovddi boazoorohaga váste Guođohanáigodat: golggotmánu 1.beaivvis cuoŋománu 30.beaivái. Oarjin: Muonioälv rájis Kallojärvi buohta (koord. X1803302,Y7584460), njuolga linjjás dán jávrri badjel Kuoppajärvái (koord. X1802225,Y7584192), viidásit das njuolga linjjáid mielde Hanhijärvet (koord. X1798927, Y7580498) Jupukkajärvi (koord. X1800327, Y7577443) Kelojärvi (koord. X1797065, Y7575356) Kalattomajärvi (koord. X1796943, Y7570336) Nuulankijärvi (koord. X1800089, Y7567695) Rukojärvi (koord. X1803242, Y7564670). Lulil: Čázádat Rukojärvi rájis badjel Rukolompolo gitta dan rádjái gos jogaš rasttida vuovdegeainnu mii manná Tervaharjut (koord. X1804708,Y7565997), das njuolga linjjá mielde Heinäjärvet (koord. X1813433,Y7564896), das njuolga linjjá mielde Muodosjärvái (koord. X1816746,Y7565990) ja gitta geaidnu 400 rádjái Kahtovaara buohta (koord. X1815013, Y7570293). Nuortan og davil: Geaidnu 400 maŋemus namuhuvvon báikkis gitta buohta Noijanpolanvaara (koord. X1815688, Y7570436), dán báikkis njuolga nuorttas Muonioälv rádjái(koord. X1803962,Y7584601), viidásit Muonioälv mielde gitta Kallojärvi buohta. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 2. Likká konvenšuvdnaguovlu Lávnnjitvuomi čearu váste Davil: Rostojávrris Riksrøys 287, Rostoeanu mielde Vuolit Rostojávrái, dán jávrri mielde ja Rostojoga bokte dasságo jogat manne oktii Dieváideanuin (Divielva) Rostanes bokte. Oarjin: Dieváideatnu Rostanes rájis gitta Hávgajoga oivošii maŋemus namuhuvvon jogas. Lulil: Hávgajohka Dieváideanu rájis bajás gitta Hávgajávrri oivošii, das njuolga linjjás Gorvvejavrri orjješdavimus luovtta rádjái riikaráji bokte. Nuortan: Riikarádji Gorvvejávrris Rostojávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 3. Anttis konvenšuvdnaguovlu boazoorohagaide Gielas, Stálonjárga ja Meavki Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Oarjin ja lulil: Dan bokte gokko Duortnoseanu (Torneälv) rasttida lappmarksgränsen gitta dan rádjái gokko dát rádji rasttisa Myllyjoki, das njuolga linjjás Järvikaiset (koord. X1774920, Y7501994) ja viidásit ruovttoluotta Duortnoseanu (Torneälv) rádjái, vulos Juopakoski mielde (koord. X1779438,Y7502732), dán jogas viidásit Paavosaari rádjái (koord. X1812979, Y7480732) Lehonsuantos. Nuortan: Njuolga linjjás Paavosaari rájis jávrráža rádjái (koord. X1809124,Y7485839) nuorttadavvelis Saukkuvuoma ja viidásit Pellijoki (koord. X1809214, Y7486510), dán jogaš mielde gitta Pellijärvái (koord. X1800976,Y7492407), dás njuolga linjjás Ainettijoki nuortalulimus čihkii (koord. X1799336,Y7494487), viidásit joga mielde, Ainettijoki mielde, gitta Lainioälv rádjái, Lainioälv mielde bajás Rauvoskoski (koord. X1790919, Y7518142). Davil: Maŋemus namuhuvvon báikkis Lainioälv:s Saarijärvái (koord. X1789361,Y7517665), viidásit njuolgá linjjás badjel Tonkijärvi ja Liikamaa gitta dasa gos lappmarksgränsen rasttida Duortnoseanu (Torneälv). Guovllu rájiid leat merkejuvvon kárttas 4. ánjavuopmi konvenšuvdnaguovlu Sárevuomi čearu váste Davil: Riikarájis Gorvvejávrri orjješdavimus luovtta rájis njuolga linjjás Hávgajoga oivošii Hávgajávrris, das viidásit Hávgajoga mielde Dievaidetnui ja dán eanu mielde Målselva rádjái, Målselva mielde Gaedgeseanu (Kirkeselva) oivošii Øverbygd bokte. Oarjin: Gaedgeseanus Øverbygd rájis Jordbrua rádjái (koord. X423356,Y7637210) Gaedgesbađa bokte, dán báikkis ja njuolga linjjás Gaedgesčohkka (Kirkestinden) alážii 1677, das viidásit njuolga linjjás Tindtjørna oarjjimus luovtta rádjái, dás njuolga linjjás Gaskasjjåkka njálbmái álddesjávrris. Lulil: álddesjávrri mielde ja Lenesjávrri mielde gitta riikarádjái. Nuortan: Riikarádji Lenesjávrris Gorvvejávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 5. Duoddaras (Láirevággi) konvensjonsområde Talma čearu váste Davil: Lenesjávri (Leinavatn) riikarájis viidásit Aldesjávri (Altevatnet) mielde ja Aldesjoga (Barduelva) mielde gitta Sørdalselva oivošii Øyvoll bokte. Oarjin: Sørdalselva rájis dan namuhuvvon oivošis gokko jogat manne oktii Grensevatnan ja Riksrøys 272 rádjái riikarájis. Lulil ja nuortan: Riikarádji Riksrøys 272 rájis (Pålnoröset) Lenesjávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 6. Njuoravuopmi konvenšuvdnaguovlu Gielas boazoorohaga váste Lulil: Ruovdemáđi riikarájis jávrrážiidda (koord. X1617178,Y7596055) mat leat dakka nuorttabealde Tornehamn kapealla. Nuortan: Maŋemus namuhuvvon báikkis njuolga linjjás Riksrøys 272 (Pålnoröset) rádjái. Davil ja oarjin: Riikarájis Riksrøys 272 rájis dan báikái gokko ruovdemáđi rasttida riikaráji. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 7. Báhcajeagil konvenšuvdnaguovlu Gielas boazoorohaga váste Oarjin ja lulil: Čázádat Torneträsk Dáriksrøysajávri Jiegajávri Alajávri Váhkujávri Nuorajávri gitta Kallojärvái. Nuortan ja davil: Kallojärvi rájis čázádaga mielde Lulip Vuolusjávri Davip Vuolusjávri, maŋemus namuhuvvon jávrri orjjesdavimus luovtta rájis njuolga linjjás Lulip Stálujávrri nuortalulimus luktii, viidásit čázádaga mielde Lulip Stálujávri Stálujohka Korttojärvi Torneträsk. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 8. 4.3.2 Davágeaži Nordlánda ja gaska ja lulágeaži Norrbotten regiovdna Beatnakvuobmi konvenšuvdnaguovlu Gabna čearu váste Davil: Guovllurádji Nordlándda ja Romssa boazoguovllu gaskka riikarájis ruovdemáđi mielde Gátterat stášuvdnii. Oarjin: Vuolgá Gátterat stášuvnnas Ruoidnačohkkii (allodat 1360) Ruoidnajávrri lulimus báikái, dan rájis njuolga linjjás Beajojiekna rádjái (aláš 1475), das manná njuolga linjjás Váhttečohkkii (aláš 1494), das manná njuolga linjjás Basejávrri davimus luktii, das fas manná dan seammá jávrri lulimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás (badjel Basejiekna jiehki) Leirvatnet nuorttimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás allodaga 1379 alážii. Lulil: Aláš 1379 rájis njuolga linjjás jiehki mielde lulábeali Sealggajávrri aláš 1289 rádjái, das njuolga linjjás heŋgge mielde ákšu rádjái, das njuolga linjjás badjel Čunojávrri ja dan jávrri nuorttimus luovtta rádjái, das manná dan báikái gokko rádji gaskal Gabna ja Laevas bohtet oktii riikarájiin Riksrøys 263 bokte. Nuortan: Riikarádji Riksrøys 263 rájis davás dan báikái gos guovllurádji gaskal Nordlándda ja Romssa bohtet oktii riikarájiin ruovdemáđi bokte. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 9. Nuorjonjunni konvenšuvdnaguovlu Laevas čearu váste Davil: Dan báikkis álgá gokko rádji gaskal Gabna ja Laevas bohtet oktii riikarájiin Riksrøys 263 bokte, viidásit njuolga linjjás Gállančohkkii (aláš 1171), njuolga linjjás Stohkkenjunnái (aláš 1226 ), das njuolga linjjás oarjjás Čáihavárrái (aláš 1381), das jiehki badjel alážii 1727 (nuortadavvelis Durmålstind), das manná Rundtuva rádjái (allodat 474) Sørdalen:s, das njuolga johkii (koord. X605538,Y7561408). Oarjin ja lulil: Sørelva mielde Rundtuva buohta, viidásit Kobbelva mielde Nuorjjojávrái (Kobbvatnet), das viidásit nuortalulimus luovtta rádjái Nuorjjojávrris, das manná Nuorjjojoga mielde, Guovdelisjávrri ja Vanasjávrri mielde dan báikái gos rádji gaskal Laevas ja Girjas manná oktii riikarájiin Riksrøys 259 bokte. Nuortan: Riikaráji mielde dan báikkis gokko rádji gaskal Laevas ja Girjas bohtet oktii riikarájiin Riksrøys 259 bokte, dan báikái gokko rádji gaskal Gabna ja Laevas bohtet oktii riikarájiin Riksrøys 263 bokte. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 10. Skávhlá konvenšuvdnaguovlu Girjas čearu váste Davil: Nuorjonjuni konvenšuvdnaguovllu lulábeali rádji riikarájis Riksrøys 259 bokte Nuorjjojávrái, das čázádaga mielde joganjálbmái Skjomenfjorden:i, ja das Skjomenfjordena dasságo dat nohka. Oarjin: Orohatráji mielde gaskal Skjomen ja Frostisen boazoorohagaid ja Sørskjomen:i, das manná Frostisen boazoorohahkii jogaoivošii lulábeali Frostisen-dálu, dan rájis manná jogaža mielde Ruostajiehkkái (Frostisen), njuolga linjjás jiehki badjel davágeaži Bukkevatnet:a nuorttamus luovtta rádjái, das čázádaga mielde lulit Bukkevatnet rádjái ja das viidásit Geitvatnet rádjái. Lulil: Geitvatnet rájis čázádaga mielde Guovdelasjávrái, dán jávrri mielde Forsvatnet rádjái ja Siidasjávrái dan báikái gos rádji gaskal Girjas ja Baste bohtet riikarádjái, viidasit riikaráji mielde dan báikái gos orohatrádji gaskal Girjas ja Laevas bohtet oktii riikarájiin Riksrøys 259 bokte Skjomen boazoorohagas. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 11. Bávgi konvenšuvdnaguovlu Baste čearu váste Davil: Skávhlá konvenšuvdaguovllu lulimus rádji álgá dan báikkis gos rádji gaskal Baste ja Girjas bohtet riikarádjái Siidasjávri bokte ja manná Guovdelasjávrái, dasto dán jávrri mielde ja jávrri oarjeleamos luovtta rádjái. Oarjin: Nuolga linjjás dan ceggoseamos heŋgge bokte ja jiehki Isfjellet rádjái (aláš 1437), das njuolga linjjás davimus luovtta rádjái jávrris mas lea allodat 708, ja dás dán jávrri badjel dan lulimus luovtta rádjái, das čázádaga mielde jávrri bokte, man allodat lea 698, ja čázadaga mielde Austerdalen:i ja vulos Inner Tysfjorden rádjái. Oarjin: Vuolgá Inner Tysfjorden rájis ja manná Slábávuodnai (Sørfjorden), rastá vuona ja das bajás Baddjejávrái. Lulil: Vuolgá Baddjejávrris, čázádaga mielde bajás Sadjemjávrre nuortamus luovtta rádjái, das njuolga linjjás alážii 1236 mii lea Gihtsejieŋas, das njuolga linjjás badjel jieŋa ja Noaidejávri oarjjimus luovtta rádjái, das manná dán jávrri mielde Lavzejávrái, dan rádjái gos rádji gaskal Baste ja Sörkaitum (Unnačearoš) bohtet riikarádjái. Nuorta: Riikaráji mielde dan báikái gokko rádji gaskal Baste ja Girjas bohtet riikarádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 12. Slahpenjárgga konvenšuvdnaguovlur Sörkaitum (Unnačearoš) čearu vaste Davil: Bárgi konvenšuvdnaguovllu lulimus rádji vuolgá dan báikkis gokko rádji gaskal Baste ja Sörkaitum (Unnačearoš) bohtet riikarádjái, ja manná Inner Tysfjorden:i. Oarjin: Vuolgá Inner Tysfjorden:is ja nuoris gaskal Hulløya ja nannáneatnama (gátti). Lulil: Sisa Mannfjorden:i, Storvatnet, Čoadnejávri, dan ráji mielde gaskal Hábmer ja Frostisen boazoorohagaid ja manná riikarádjái (seammá báikkis gokko rádji gaskal Sörkaitum ja Sirkas bohtet riikarádjái). Nuortan: Riikaráji mielde dan báikkis gokko rádji gaskal Sirkas ja Sörkaitum bohtet riikarádjái ja manná gitta dan báikái gokko rádji gaskal Baste ja Sörkaitum bohtet riikarádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 13. Ruonas rádjeguohtumat Hábmer boazoorohaga váste Guođohanáigodat: Skábmamánu 1. beaivvis guovvamánu 28./29. beaivái. Davil: Riikarájis vuolgá Amasvákkejávrri bokte, dán jávrri mielde nuortalulimus luovtta rádjái, das manná njuolga linjjás Rettjatjaure orjješdavimus luovtta rádjái ja das čázádaga mielde Sibokjávrái, das čázadaga mielde dasságo dát johka manná oktii jogain mii boahtá Bajkasjávrris. Lulil: Joga mielde gitta Bajkasjávrái, badjel dán jávrri oarjjimus luovtta rádjái, das nuolga linjjás ábmeljávrre nuorttimus luovtta rádjái, dasto dán jávrri mielde ja čázádagas bajás Slahpejávrái, dán jávrri mielde oarjjimus luovtta rádjái ja das riikarádjái ja dakko gokko dat rasttida Ruonasvakki. Oarjin: Vuolgá Ruonasvakkis riikaráji mielde Amasvákkejávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 14. Máhtunjárgga konvenšuvdnaguovlu Sirkas čearu váste Davil: Slaphenjárgga konvenšuvdnaguovllu lulit rádji manná Čoadnejávrris Mannfjorden:i. Oarjin: Hulløysundet mielde gitta Oarjevutnii (Hellemofjorden). Lulil: Manná Oarjevuona mielde Njallajoga oivošii Vuotnabađa bokte (Hellemobotn), das čuovvu dán joga ávzzejávrái, das leahkeráiggi Gussajávrái, dán jávrri badjel nuorttimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás riikarádjái gokko dat rasttida Válddajávri. Nuortan: Riikaráji mielde Valddajávri rájis gitta Čoadnejávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 15. Lijná konvenšuvdnaguovlu Sirkas čearu váste Davil: Vuolgá Riksrøys 246 bokte, Sávzzas, njuolga linjjás Heargejávrri (Reinoksvatnet) nuorttimus luovtta rádjái, das manná jávrri mielde oivošii. Oarjin: Vuolgá Heargejávrri oivošis ja manná Jierdajávrái, das čázádaga mielde, álggos Juoksajávrái, das fas Gaskajávrriide ja das viidásit Linájávrái ja Goržajávrái, ja das dán jávrri lulimus luovtta rádjái, das manná njuolga linjjás Várreveajekajávrri davimus luovtta rádjái, ja das orohatrádjái gaskal Storskog ja Hábmer nu movt dat manná dán jávrái. Lulil: Vuolgá Várreveajekajávrris orohatráji mielde gaskal Storskog ja Hábmer ja manná Riksrøys 244 rádjái Hurrevaris. Nuortan: Davás riikaráji mielde Sávzzas rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 16. Ruonasvágge rádjeguohtumat Sirkas čearu vaste Guođohanáigodat: Miessemánu 1. beaivvis čakčamánu 30. beaivái. Davil: Vuolgá riikarájis Valddajávrri bokte, manná Máhtunjargga konvenšuvdnaguovllu lulimus ráji mielde, dasságo Njallajohka ja Rávgajohka bohtet oktii. Oarjin: Rávgajoga mielde ja dán čázádaga mielde Ruonasvasvákkis riikarádjái. Nuortan: Vuolgá Ruonasvasvákkis gitta Valddajávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 17. Sijddás rádjeguohtumat Tuorpon čearu váste Guođohanáigodat: Miessemánu 1. beaivvis juovlamánu 15. beaivái. Davil: Vuolgá riikarájis gokko dat johka, mas joganjálbmi lea Raddujávrris, rasttida ráji (su. 1 km davvelis Riksrøys 241 (koord. X549036, Y7476070), viidásit dán joga mielde jávrráš 837, jávrráš 841 ja jávrráš 872 rádjái, dán jávrrážis jávrrážii 866 ja viidásit Loaiddojohka čázádaga mielde gitta Loiddojávrái (Loytavatnet) ja viidásit Aivojávrri oarjjimus luovtta rádjái. Oarjin: Aivojávrri oarjjimus luovtta rájis njuolga linjjás láddo rádjái bajábealde buođu mii lea Siiddasjávrri (Sisovatnet), dán jávrri mielde luolimus luovtta rádjái. Lulil: Vuolgá Siiddasjávrri lulimus luovtta rájis ja manná Sisovasstinden:i (1411), das dohko Olmmáilik?a (Blåmannsisen) gitta dan báikái gokko jiehkis manná okta suorgi Leirsjøen:i, das Leirsjøen mielde dan báikái gokko rádji gaskal Storskog/Sjunkfjell ja Balvatn boazoorohagaid bohtet riikarádjái. Nuortan: Riikarádji. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 18. Rastesvárre rádjeguohtumat Storskog/Sjunkfjell boazoorohaga váste Guođohanáigodat: Juovlamánu 15. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Davil: Ráji mielde gaskal Sirkas ja Tuorpon čearuid riikarájis Vastenjaure rádjái ja das Virihaure rádjái. Nuortan: Manná Virihaure mielde gitta johkaoivošii mii boahtá Gásakjávrris. Lulil: Čázádaga mielde Virihaures Gásakjávrre rádjái ja viidásit čázádaga mielde riikarádjái dakko gokko čázádat boahtá oktii rájiin gaskal Storskog/Sjunkfjell ja Balvatn boazoorohagaid. Oarjin: Riikarádji. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 19. Sálla konvenšuvdnaguovlu Tuorpon ja Luokta-Mavas čearuid váste Davil ja oarjin: Vuolgá Leirvatnet rájis gokko orohatrádji gaskal Storskog/Sjunkfjell ja Balvatn boazoorohagaid bohtet riikarádjái, ja das orohatráji mielde oarjjás Øvrevatnet rádjái. Lulil: Dán jávrris čázádaga mielde bajás Langvatnet rádjái, viidásit čázádaga mielde Loamejávrái ja Muotkejávrái dán jávrri nuortalulimus luovtta rádjái, das viidásit Låmeluobbalii riikaráji bokte. Nuortan: Riikaráji mielde Låmeluobbalis gitta Leirvatnet rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 20. Doarro konvenšuvdnaguovlu Luokta-Mavas čearu váste Oarjedavil: Riikarájis Gaskajávrri (Mellomvatnet) bokte, dán jávrri oarjjageahčái, das nuolga linjjás Dårrojavri nuorttageahčái, das manná jávrri orjješlulimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás Vuoppiluokta rádjái, mii lea Baljavri:s (Balvatnet), das jávrri nuorttamus báikái. Lulil: Baljavri nuorttamus báikkis ja njuolga linjjás Riksrøys 235 rádjái. Nuortan: álgá Riksrøys 235 rájis ja manná riikaráji mielde Gaskajávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 21.  Gráddas konvenšuvdnaguovlu Semisjaur-Njarg čearu váste Davil ja oarjin: Vuolgá Riksrøys 235 bokte Ballavéri nuorttimus luovtta rádjái. Das manná dán jávrri mielde Skieidijoga oivošii, das manná dán joga mielde dasságo dát manná oktii Gráddasjogain (Graddiselva). Lulil: Gráddasjoga rájis dan báikái gokko dát manná rastá riikageainnu 77, dás manná orohatráji mielde dán geaidnoráigge riikarádjái. Nuortan: Riikarájis dan báikái gokko riikageaidnu 77 rasttida riikaráji Riksrøys 235 rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 22. Älvsbyn konvenšuvdnaguovlu Balvatn boazoorohaga váste Guođohanáigodat: Golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Nuortan ja davil: Piteelven mielde Älvsby gili rájis das gos geaidnu 94 rasttida joga ja manná Granselet rádjái (koord. X1706325,Y7311962). Oarjin ja lulil: Vuolgá Granselet rájis ja manná njuolga linjjás Stortjärnen rádjái (koord. X1705861,Y7308721), viidásit manná Åsträsket lulimus luktii (koord. X1707109,Y7305887), dás manná njuolga linjjás jávrái Manjärv ja dan oarjjimus luktii (koord. X1716608,Y7305259), viidásit njuolga linjjás geaidnoerrui gávpogis Manjärv, geainnu mielde Manjärv rájis geaidnui 94 mii lea Vistheden buohta, viidásit geaidnu 94 gitta Piteälven rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 23. Sandön konvenšuvdnaguovlu Balvatn boazoorohaga váste Guođohanáigodat: Golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Sandön sullo mearragátti mielde. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 24. Svanjggá rádjeguohtumat Semisjaur-Njarg čearu váste Guođohanáigodat: Miessemánu 1. beaivvis golggotmánu 31. beaivái. Davil: álgá dan rájis go geaidnu 77 manná riikarádjái, das dán geainnu mielde dan báikái gokko dat rasttida Gráddasjoga, viidásit dán joga mielde, gaskal Saltfjell ja Balvatn boazoorohagaid ráji mielde, dan báikái gos Junkerdalselva rasttida E6. Oarjin: Das gos Junkerdalselva rasttida E6, ja E6 mielde dan báikái gos geaidnu rasttida Ståkkåhajoga. Lulil: Dan báikki rájis gos Ståkkåhajohka rasttida E6 ja viidásit Ståkkåhajåhkå mielde dan báikái gos rádji gaskal Semisjaur-Njarg ja Svaipa bohtet riikageidnui. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 25. Bureå-Sikeå konvenšuvdnaguovlu Saltfjell boazoorohaga váste Guođohanáigodat: Golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Oarjin: Geaidnu E4 mii vuolgá Bureå rájis gos dat johka, mii boahtá Bodaträsket:is rasttida E4 vulos Djäkneboda rádjái. Lulil: Geaidnu mii manná Djäkneboda rájis Ratan rádjái. Nuortan ja davil: Mearragátti mielde Ratan rájis Bureå rádjái. Dán guovlui gullet maid sullot ja sulložat. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 26. Násavárre rádjeguohtumat Saltfjell boazoorohaga váste Guođohanáigodat: Skábmamánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Lulil: Dan rájis gokko Sølvbekken rasttida riikaráji, das dán joga mielde Silbajaure rádjái, das rájis dán jávrri nuortadavimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás Verdejoga oivošii Laisälvenis. Nuortan: Njuolga linjá Verdejoga njálmmis Laisälven:s gitta allodat 1047 rádjái, das njuolga linjjás Riksrøys 230 rádjái Straitastjogas. Oarjin: Riikarádji Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 27. 4.3.3 Helgelánda ja Västerbotten regiovdna Junkaravárri konvenšuvdnaguovlu Svaipa og Gran čearuid váste Davil: Svanjgga rádjeguohtunguovllu lulábeali rádji riikarájis dakko gokko Ståkkåhajohka rasttida riikaráji dan báikái gokko Ståkkåhajohka golgá Ruovadajohkii (Randalselva). Oarjin: álgá dán rájis gokko Ståkkåhajohka golgá Ruovadajohkii, dasto manná Ruovadajoga mielde vulos Almlia:i Lasken buohta (koord. X487999, Y7365398). Lulil: álgá Ruovadajogas Almlia bokte ja njuolga linjjás Lasken:i (761), dasto njuolga linjjás gitta Gruonasčohkka (Grønnfjellet) alimus alážii (1055). Lulil: Maŋemus namuhuvvon báikkis ja njuolga linjjás Rismålsfjellet alimus alážii (1122), das viidásit Juŋkar (Junkeren) alimus báikái (1459), das manná Juŋkar rájis njuolga linjjás jávrrážii Guobšagurra (Kvefsendalen) (779) ja manná árdagavári (Ardekfjellet) buohta, das viidásit davás árdagavári bokte njuolga linjjás jávrrážii 762, das viidásit njuolga linjjás jávrráža oarjjimus báikái 682 ja dasto dan báikái riikarájis gokko Gran og Ran čearuid rádji álgá. Nuortan: Dan báikkis gokko čearuid rádji manná riikarádjái ja viidásit riikaráji mielde Ståkkåhajohkii. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 28. Gitnetjahke rádjeguohtunguovlu Svaipa ja Gran čearuid váste Guođohanáigodat: suoidnemánu 1. beaivvis borgemánu 15. beaivái. Davil: álgá Junkaravárre konvenšuvdnaguovllu lulábeali ráji bokte riikaráji rájis gitta Ruovadajohkii Almlia bokte. Oarjin: Ruovadajohka Almlia bokte gitta dasságo dát manná oktii Grønnfjellåga:in. Lulil: álgá das gokko Ruovadajohka ja Grønnfjellåga leat oktan johkan ja manná maŋemus namuhuvvon joga mielde dasságo dat manná rastá Gállajávrri (Kaldvatnet) geainnu, das manná jávrri mielde Guobšajoga oivošii. Nuortan: Guobšajoga mielde jávrrážii 779. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 29. árdagavárri konvenšuvdnaguovlu Ran čearu vaste Davil ja oarjin: álgá Gran og Svaipa konvenšuvdnaja rádjeguohtunguovlluid rájiin riikaráji rájis dakko gokko čearuid gaskasaš rádji gaskal Gran ja Ran mannet riikarádjái davábeali árdagavári, das viidásit Guobšagura mielde gitta Gállajávrái, dasto dán jávrri mielde jogaža oivošii mii golggiida Sandtjörndalen:s, dákko namuhuvvon jogaža mielde gitta riikarádjái dakka oarjjabeali LillUman (koord. X496648,Y7336515). Lulil ja nuortan: álgá riikarájis báikkis dakka oarjjabealde Lill-Uman ja manná dasságo Gran og Ran čearuid rádji manná riikarádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 30. Ovle-vuelie konvenšuvdnaguovlu Ubmeje čearu váste Davil: Riikarájis Graesiejavrie (Grasvatnet) bokte, dasto dán jávrri mielda gitta Oksfjellelva oivošii, ja das dán jávrri mielde Bretjørna rádjái ja dasto Okstindbreen. Oarjin: Okstindbreen mielde alážii 1581 (koord. X468570,Y7319128), dasto ráji mielde gaskal Ildgruben ja Røssåga boazoorohagaid njuolga linjjás Gryta rádjái bajágeažis Steikvassdalen, dasto Steikvasselva mielde gitte Reevhtse (Røssvatnet) rádjái, ja dán jávrri mielde Krutåga rádjái. Lulil: álgá Krutåga ja Kruvhtegenjaevrie (Krutvatnet) bokte ja čázádaga mielde gitta riikarádjái. Nuortan: Riikarájis Kruvhtegenjaevrie rájis Graesiejavrie rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 31. Vännäs konvenšuvdnaguovlu Ildgruben boazoorohaga váste Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Oarjin: álgá Sunnasjö gávpogis (koord. X1672719,Y7113606), geainnu mielde mii manná gávpogiidda Bastuträsk ja Lillarmsjö gitta geidnui 92 (koord. X1674011,Y7096558). Lulil: Geaidnu 92 maŋemus namuhuvvon báikkis geaidnoerrui (koord. X1682141,Y7096558) mii manná Eriksborg guvlui, ja viidásit dán geainnu mielde Holmsjö ja Nyland badjel gitta oaiveruovdegeidnui Degermyr bokte (koord. X1686156,Y7090396), dákko ruovdegeainnu mielde gitta geaidnoerrui (landeveiskrysset) (koord. X1691126,Y7093625) Vesterås bokte, dán geainnu mielde geidnui 92 ja viidásit geainnu 92 mielde gitta Vindelälven rádjái. Nuortan: Vindelälven rájis maŋemus namuhuvvon báikkis Inbyn rádjái (koord. X1699269,Y7103587), dás viidásit geainnu mielde badjel Gullsjönäs gitta geidnui Gullsjö Ö Stärkesmark (koord. X1695884,Y7110631), viidásit geainnu mielde badjel Tallberg gitta Lillsjön rádjái. Davil: Dán jávrri davágeažis (koord. X1693404,Y7111732), njuolga linjjás Brännan:i (koord. X1689239, Y7111195), dás njuolga linjjás Nybyn rádjái (koord. X1684232,Y7112127) Umeälven bokte, ja dasto viidásit Ramsele badjel njuolga oarjjás Ramsan:i, dán joga mielde gitta Holmberget buohta (koord. X1677524,Y7114271), dán báikkis geainnu mielde gitta langs Sunnansjö gávpogii. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 32. Bjännberg konvenšuvdnaguovlu Ildgruben boazoorohaga váste Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Oarjin: álgá geainnus Gräsmyr:s gitta Kalldalen:ii, das jogaš mii manná Gvorrsjön, dán jávrri mielde ja Gvorrsjöbäcken mielde gitta Öreälven rádjái ja joga mielde geidnui E4. Lulil: E4 mielde Öreälv rádjái geaidnorrui dakka nuorttabeali Hörnån. Nuortan ja davil: Geaidnu maŋemus namuhuvvon geaidnoearus Häggnäs badjel gitta Bjännberg rádjái, ja Bjännberg rájis manná Hörnån mielde gitta Frängstorp buohta (koord. X1694527,Y7077301), dán rájis njuolga linjjás Småbrännorna rádjái(koord. X1693697, Y7078091), viidásit geainnu mielde badjel Vibo gitta Gräsmyr rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 33. Gierkietjahke rádjeguohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste Guođohanáigodat: Birra jagi. Nuortan: Riikarájis dakka oarjjabeali LillUman (koord. X1460294,Y7339056), njuolga linjjás gitta Kåtaviken:ii Över-Uman rádjái. Lulil: Över-Uman rájis ja riikarádjái. Oarjin: Riikarájis Över-Uman rájis gitta báikái dakka oarjjabealde Lill-Uman (koord. X1460294,Y7339056). Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 34. Vaekie konvenšuvdnaguovlu Vapsten čearu váste Davil: Ovle-vuelie konvenšuvdnaguovllu lulábeali ráji mielde Kruvhtegenjaevrie rájis gitta Reevhtse (Røssvatnet) rádjái. Oarjin: Reevhtse mielde Bjørkåselvas njálmmis merrii, das njuolga linjjás badjel Aalesjaevrie (Elsvatnet) gitta Åanghkejaevrie (Unkervatnet) rádjái Breidablikk bokte. Lulil: Åanghkejaevrie ja Skardmodalselva gitta riikarádjái. Nuortan: Riikarádji Skarmodalselva rájis gitta Kruvhtegenjaevrie rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 35. Lögdeå konvenšuvdnaguovlu Byrkije boazoorohaga váste Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Oarjin: Oaiveruovdegeainnu rájis Lögdeälven rájis gitta Långviksmon rádjái. Lulil: Geaidnu Långviksmon:is gitta Långvattsån rádjái (koord. X1648134,Y7061770), dán joga mielde ja Flyggsjön badjel Storog Lillhattsjön, ja das viidásit Hattsjöån mielde Flärke rádjái, dás geaidnu Hundsjö rádjái, dán jávrri lulábealis (koord. X1659069,Y7051641) njuolga linjjás Saluböle rádjái (koord. X1672404, Y7044009) geainnu E4 bokte. Nuortan: Mearragátti mielde Saluböle rájis gitta Lögdeälvens njálbmái. Nuortan: Lögdeälven njálmmis gitta dakko gokko oaiveruovdegeaidnu rasttida joga. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 36. Raajnese konvenšuvdnaguovlu Vilhelmina norra čearu váste Davil: njuolga linjá riikarájis Valtanjaure bokte jávrái luvlie Diehpele (Austre Tiplingen). Oarjin ja lulil: luvlie Diehpele rájis Simleelva mielde jávrái Råtnan ja viidáseappot čázádaga mielde bijjie Raentsere (Ransaren) riikaráji bokte. Nuortan: riikarádji bijjie Raentsere rájis Valtanjaure rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 37. Råaksoentjahke rádjeguohtunguovlu Vilhelmina norra čearu váste Guođohanáigodat: miessemánu 1. beavvis golggotmánu 31. beaivái. Davil: Riikarájis Skardmoelva bokte ja dán joga mielde vulos dakko gokko jogaš mii boahtá Råaktjoentjahke golgá johkii (koord. X468544, Y7260493). Oarjin: Maŋemus namuhuvvon báikkis Skarmoelva:s ja jogaža mielde báikái sullii 2 km davábealde Pantdalsklumpen (koord. X468104,Y7258711), das njuolga linjjás oarjjabeali Råaktjoentjahke (Rotfjellet) báikái bajimusas Pantdalen (koord. X466494,Y7256476), das njuolga linjjás Fisklausvatnet davimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde gitta nuortalulimus luktii, dás jogaža mielde Daarnege (Daningen) oarjjimus luktii. Lulil: namuhuvvon jávrri mielde nuorttamus luovtta rádjái ja viidáseappot jogaža mielde gitta riikarádjái. Nuortan: Riikarájis Daarnege rájis gitta Skardmoelva rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 38. Jitnemen konvenšuvdnaguovlu Vilhelmina södra ja Frostvikens norra čearuid váste Davil: álgá riikarájis jávrri bijjie Raentsere bokte, čázádaga mielde jávrái mas lea allodat 968 dakka nuorttabealde Goeblehketjahke (Flåfjellet), dasto dán jávrri mielde oarjelulimus luovtta rádjái. Oarjin: Namuhuvvon jávrri oarjelulimus luovtta rájis luksaguvlui bijjie Jitnemenjaevrie lulimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás Såålejaevrie rádjái, das čázádaga mielde bijjie Sipmehke (Vestlige Sipmekinnsjøen) rádjái ja viidásit čázádaga mielde riikarádjái Sipmekenjaure bokte. Nuortan: Riikarájis Sipmekenjaure bokte gitta bijjie Raentsere rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 39. 4.3.4 Davvi-Trøndelága ja davágeaži Jämtlándda regiovdna Bajme konvenšuvdnaguovlu Østre-Namdal boazoorohaga váste Davil: álgá Sipmekenjaures riikaráji bokte ja dán čázádaga mielde Sipmekjukke rádjái gokko manná oktan Gavostjukkiin. Nuortan: Sipmekjukke ja Gavostjukke oktasaš jogas ja dasto maŋemus namuhuvvoma rájis gitta Leipikvattnet rádjái. Lulil: Leipikvattnet mielde ráji mielde Ankarvattnet opmodaga rájis riikarádjái. Oarjin: dan báikki rájis gokko Ankarvattnet opmodatrádji manná oktii riikarájiin ja riikaráji mielde gitta Sipmekenjávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 40.  Praahkoe konvenšuvdnaguovlu Østre-Namdal boazoorohaga váste Nuortasdavás: álgá Riksrøys 199 bokte, čuovvu Stora Blåsjöns skiftslag ráji mielde gitta Jorms skiftslag rádjái. Nuortaslulás: Jorms skiftslag ráji mielde gitta riikarádjái Riksrøys 197 A bokte. Oarjin: Riikarádji Riksrøys 197A bokte gitta Riksrøys 199 rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 41. Jorm rádjeguohtunguovlu Østre-Namdal boazoorohaga váste Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Davil: Bajme konvenšuvdnaguovllus riikarájis gitta Leipikvattnet rádjái. Nuortan: Leipikvattnet rájis, Leipikelven mielde gitta Ankarvattnet rádjái, Blåsjön joga mielde, Blåsjöälven, Jorm, Kycklingvattnet, ja joga mielde gitta Kvarnbergsvattnet rádjái. Lulil: Kvarnbergsvattnet gitta riikarádjái. Oarjin: Riikaráji mielde Kvarnbergsvattnet rádjái Riksrøys 197A bokte, Praahkoe konvenšuvdnaguovllu nuorttabeali ráji mielde Riksrøys 199 bokte, maŋŋil riikaráji dan báikái gokko Bajme konvenšuvdnaguovllu lulimus rádji deaivvada riikarájiin. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 42. Mealhkoe konvenšuvdnaguovlu Jiingievaerie čearu váste Davil: Riikaráji mielde Muruån rájis gitta Murusjøen rádjái, dasto Murusjøen mielde Kveeidet:i, das viidásit johkii gokko geaidnu 74 rasttida joga, geaidnu 74 mielde dasságo rasttida Gamvolbekken, dasto dát johka Kalvika i Sandsjøen rádjái, Sandsjøen mielde dan čázádaga rádjái mii lea gaskal Sandsjøen ja Laksjøen. Oarjin: Dakko gokko geaidnu 756 manná caza badjel, geainnu 756 mielde dakko gokko rasttida Botnbekken, Lenglingen oarjedavimus luovtta rádjái. Lulil: Lenglingen mielde Julestraumen rádjái, straumen ja Ulen ja Rengen mielde riikarádjái. Nuortan: Rengen:is riikaráji mielde Muruån:ii. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 43. Laadth-gieles rádjeguohtunguovlu Skjækerfjell boazoorohaga váste Guođohanáigodat: Birra jagi. Nuortasdavás: Riikarájis Holdern bokte, badjel jávrri lulimus luovtta rádjái, Holdersströmmen mielde Torröjen rádjái. Lulil: Torröjen mielde badjel Gaunviken ja Gaunan riikarádjái. Oarjin: Gaunan:s riikaráji mielde Holderen rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 44. 4.3.5 LulliTrøndelága ja lulágeaži Jämtlándda regiovdna Enan rádjeguohtunguovlu Essand boazoorohaga váste Guođohanáigodagat: Muhtin oassi geassemánu 1. beaivvis juovlamánu 31. beaivái (guohtumat siskkobealde boazoguohtuneatnamiid (renbetesfjällen) ja muhtin oassi golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái (guohtumat olggobealde boazoguohtuneatnamiid renbetesfjällen). Davil: Das gokko E75 rasttida riikaráji ja viidásit E75 mielde Enkroken rádjái. Nuortan: Enan mielde šaldái Sevedholm bokte, dasto njuolga linjjáid mielde Blåhammarkläppen rádjái, dasto Blåhammarskaftet guvlui ja Västre Endalshöjden guvlui. Lulil: álgá Västre Endalshöjden:s njuolga linjjás jávrrážii 1057 mii lea Svaaletjahke riikarájis. Oarjin: riikarádji jávrrážis 1057 gitta E75 rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 45. Bealjehkh rádjeguohtunguovlu Handölsdalen čearu váste Guođohanáigodat: miessemánu 1. beaivvis golggotmánu 31. beaivái. Davil: Jávrráš 1057 riikarájis Svaaletjahke bokte, njuolga linjjás dakko gokko Åarkanjohke manná Saantenjaevrie. Oarjin: Saantenjaevrie mielde Nesjøen: i ja lulimus luovtta rádjái go Nea manná merrii. Lulil: Nesjøen nuortalulimus luovtta rájis Nea ja Ganka maŋŋil čázádaga mielde riikarádjái. Nuortan: Dan báikkis go čázádat mii boahtá Nedalssjön:s rasttida riikaráji ja riikaráji mielde Svaaletjahke rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 46.