1 Stáhtaráđđi Erna Solberg. Lassedieđáhusa sámepolitihka birra ovdanbuktin. Kárášjogas 31.5.2002 dbm. 10.00. Mun lean ilus go beasan ovdanbuktit St.dieđ. nr. 33 (2001-2002) Lassedieđáhus St. dieđáhussii nr. 55 (2000-2001) Sámepolitihka birra. Sámelága mearrideami oktavuođas mearridii Stuorradiggi ahte ráđđehus oktii áigodagas galgá bidjat ovdan dieđáhusa Stuorradiggái sámepolitihka birra. Lassedieđáhus mii dál biddjojuvvo ovdan, bidjá ovttas St. dieđáhusain nr. 55 rámmaid sámepolitihkkii dán áigodahkii. Mun anán danne ahte ráđđehus lea deavdán Stuorradikki ovdehusa ahte oktii juohke stuorradiggeáigodagas biddjojuvvo ovdan stuorát dieđáhus sámepolitihka bajit linjáid birra. Dát mearkkaša ahte boahtte stuorát dieđáhus sámepolitihka birra biddjojuvvo ovdan stuorradiggeáigodagas 2005-2009. Áigumuš lea bidjat dieđáhusa ovdan árrat áigodagas. Ii leat šiitimis ahte Stuorradiggi dattetge dán stuorradiggeáigodagas oažžu gieđahallamii máŋga ášši main lea stuorra mearkkašupmi sámiide. Lassedieđáhus mii dál biddjojuvvo ovdan joatká sámepolitihka váldolinjáid maid vuolggasadjin lea Vuođđolága § 110 a, mas nannejuvvo ahte stáhta eiseválddit leat geatnegahttojuvvon láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá váfistit ja gárgedit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima. Politihkalaččat lea govdes ovttamielatvuohta dáid váldolinjáid hárrái Stuorradikkis. Sem-julggaštusa vuođul lea lassedieđáhusas liikká veaháš eará fokus ja lahkaneapmi muhtun duovdagiidda go St.dieđáhusas nr. 55. Dieđáhusa oasis I ovdanbuktojuvvo Ovttasbargoráđđehusa sámepolitihkalaš vuođđolávdi. Barggadettiin vuođđolávddiin leat Sem-julggaštus, ráđđehusbellodagaid prográmmat ja álbmotrievttálaš geatnegasvuođat adnojuvvon vuolggasadjin. Vuođđolávddis nannejuvvo earret eará ahte ráđđehus áigu válgat politihka mii suddje earaláganvuođaid ja máŋggadáfotvuođa rievtti ja árvvusatnima. Lassin ollásuvvo makkár mearkkašupmi lea das ahte ráđđehusa ja Sámedikki ovttasbargu gárgeduvvo, ja ahte vejolašvuođat láhččojuvvojit sámi gillii, sámi ealáhuseallimii ja sámi vieruiduvvamiidda. Dieđáhusa oasis II ovdanbuktojuvvojit ođasmahttimat ja muddemat St. dieđáhusa nr. 55 ektui. Oassi III lea vástádus Stuorradikki gieđahallamii Dievadasdieđáhusa, mas ráđđehus bivdojuvvo dieđihit Sis-Finnmárkku dili birra. Lassedieđáhusas addojuvvo sihke guovllu birgenlágiid dili ođasmahttojuvvon válddahallan, ja válddahallan mo ráđđehus sáhttá láhčit vejolašvuođaid ealáhusgárgedeapmái guovllus. 2 Oassi IV čilge makkár sisdoallu ja mearkkašupmi gieskat celkojuvvon Alimusrievttiduomuin Selbuáššis ja čáhputáššis lea. Goappašat duomu siskkildit vuoigatvuođaid háhkama dološ áiggi rájes geavaheami vuođul, ja dain lea mearkkašupmi sámi riektedilálašvuođaide. Dieđáhusa sisdoallu Dasgo dát lea lassedieđáhus, de geažida dat ahte sámepolitihkka ii rievdda nu sakka sámepolitihka ektui maid ovdalaš ráđđehusat leat válgan. Juos eará ii leat celkojuvvon, de doarju ráđđehus dan maid Stoltenbergráđđehus ovdanbuvttii iežas dieđáhusas. Seammás ii sáhte lassedieđáhus oktan St.dieđáhusain nr. 55 ollislaččat válddahallat sámepolitihka. Sámepolitihkka gárgeduvvo bálddalaga oppalaš politihkkagárgedemiin, mas maiddái lea mearkkašupmi sámi gillii, veahkadahkii ja kultuvrii. Dat máksá ahte ráđđehus áigu dieđihit Stuorradiggái sámepolitihka birra sihke jahkásaš dieđáhusaiguin Sámedikki jahkedieđáhussii, ja sámi geahččanvuogi ovttaiduhttimiin eará stuorradiggedieđáhusaide. Nugo lea diehttevasas, de ovdanbiddjojuvvo vel nubbi dieđáhus sámepolitihka birra stáhtaráđis odne bearjadaga. Oahppo- ja dutkanministtar dat lea ráhkadan dieđáhusa alit sámi oahpu ja dutkama birra. Vuođđolávdi Deaŧalaččamus oassi dieđáhusas dáidá leamen ráđđehusa sámepolitihkalaš vuođđolávdi. Dás celkojuvvo ahte sámepolitihka vuođusin leat olmmošvuoigatvuođat, mat leat earret eará nannejuvvon Vuođđolága §:s 110c. Viidáseappot váldojuvvojit ovdan riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat main lea mearkkašupmi sámepolitihkkii, nugo ILO-soahpamuš 169 Eamiálbmogiid birra ja ON-konvenšuvdna 1966 siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra, artihkal 27. Das lohká ahte etnalaš veahádagain earret eará lea riekti dikšut kultuvrraset ja geavahit gielaset. Go juo lean vuos namahan Vuođđolága § 110c, de áiggun maiddái namahit Vuođđolága § 110a, mas čuožžu čállojuvvon ahte Stáhta eiseválddit leat geatnegahttojuvvon láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá seailluhit ja ovddidit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima, juoga masa maiddái lea čujuhuvvon vuođđolávddis. Vuođđolávddis daddjojuvvo viidáseappot ahte ráđđehus áigu válgat politihka mii suddje earaláganvuođaid ja máŋggadáfotvuođa rievtti ja árvvusatnima. Ráđđehus áigu danne válgat kultur- ja diehtopolitihka mii dahká juohkehačča oadjebassan iežas ja eará olbmuid kultuvrralaš identitehtii. Ráđđehus háliida láhčit dilálašvuođaid sámi kultuvrra máŋggadáfotvuođa seailluheapmái ja viidásetgárgedeapmái. 3 Dát máksá ahte máŋggadáfotvuohta iešalddes lea árvu, ja ahte ráđđehusas ii leat miige ulbmiliid standárdiseret ovttaskasolbmo. Kultuvrralaš máŋggadáfotvuohta lea riggodahkan Norgii. Sámi máŋggadáfotvuođas lea maiddái árvu. Sámi kultuvra albmanuvvá máŋgga láhkai, sihke ealáhusheiveheami, geografiija, árbevieru ja ođđaáigásašvuođa hárrai jna. Dán máŋggadáfotvuođa háliidit mii bisuhit. Vuođđolávddis čujuha Ráđđehus maiddái ahte sámi kultuvra dárbbaša oainnálmahttojuvvot. Sámi kultuvra lea oassi Norgga kulturárbbis. Sámi kultuvrra, servodateallima, giela ja historjjá oainnálmahttima hárrái lea olu dáhpáhuvvan maŋimuš jagiin. Dieđán ovdamearkka dihtii ahte Romssa buohcceviessu juo 1992s lei galbejuvvon sihke dáro- ja sámegillii. Sápmelašvuohta lea maiddái ihtán eambbo skuvlalágádusas ja mediain, ii uhcimustá rádios ja TV:s. Sámi kultuvrra ja historjjá oainnálmahttin lea maiddái miellaguoddogažaldat. Sámi geaidnogalbbaid ceggen dahje digaštallan dán birra lea muhtun guovlluin iktán negatiiva miellaguottuid sámi kultuvrii. Danne lea dát dakkár gažaldat mainna ferte várrugasat meannudit. Mu ja ráđđehusa vuolggasadjin lea ovttaskasolmmoš. Dat máksá ahte olmmoš lea ovttaárvosaš leš dal sápmelaš, dáža, kvena vai seaguhus. Seammás lea min kultuvrras ja min kultuvrralaš ruohttasiin iešárvu man lea veara várehit ja diehtit. Danne lea ulbmilin oainnálmahttit sámi kultuvrra ja historjjá, maiddái iešguđet báikkálaš birrasis. Juoga mii dahká DavviNorgga čearggusin, lea kultuvrralaš máŋggadáfotvuohta. Vuođđolávddis dadjat mii viidáseappot ahte identitehta ođđaáigásaš máilmmis sáhttá leat mohkkái. Juohke ovtta duohken lea meroštallat leago son sápmelaš, kvena, dáža vai visot dát. Giella Dieđáhusas háliidit oainnálmahttit barggu mii dahkkojuvvo sámegiela seailluheami dihtii. Oassin globaliseremis jápmet eatnat gielat máilmmis. Giellajápmin lea álelassii dáhpáhuvvan máilmmehistorjjás, gii hupmá ovdamearkka dihtii preussagiela dahje láhtengiela dán áigái? Ráđđehus atná goit sámegiela seailluheami ja gárgedeami ulbmilin iešalddes. Dán barggus lea erenoamáš deaŧalaš bures gulahallat Sámedikkiin guđe láhkai galgá návccaid atnit. Mu mielas orru ovdamearkka dihtii deaŧalaš ahte Donald jorgaluvvo sámegillii (Vulle Vuojaš). Dál ii galgga dát ipmirduvvot makkárge válgamiin, muhto sáhtán dadjat ahte Donalda jorgaleapmi sámegillii lea buorre evttohus, dasgo dat addá mánáide vejolašvuođa lohkat eatnigielaset. Okta konkrehta doaibmabidju dieđáhusas lea ahte preassadoarjaga juogedettiin sámi aviissaide deattuhuvvo sámegiela geavaheapmi eambbo go dál. 4 Seammás háliidan dadjat ahte sámi aviissain, sihke darogillii ja sámegillii, lea sin iežaset funkšuvdna. Mun ieš ja mu ámmátolbmot lohkat sámi ođđasiid dárogillii interneahta bokte, ja čuovvut mielde mii dáhpáhuvvá. Nu ahte sihke sámegiel ja dárogiel sámi aviissain lea sin funkšuvdna maiddái boahtteáiggis. Lassedieđáhusas addojuvvojit seammás ođasmahttojuvvon dieđut barggus maid ráđđehus dahká sámegiela nannema beales. Doaibmabijut mat leat juo almmuhuvvon dahje čađahuvvon leat: Lasihuvvon juolludusat gielddaid guovttegielatvuhtii Sámelága giellakapihttala dárkkisteapmi addin dihtii Sámediggái stuorát luđolašvuođa sámegiela organiserema hárrái Sámi báikenammanevvohaga ođđasisorganiseren Máŋggagielat gieldda- ja fylkkanamat (namalassii Finnmárkku fylkkagieldda sámegiel namma, bálddalas sámegiel ja dárogiel (ja suomagiel) namaid sisabuktin gielddaide mat dan háliidit Nammalága nuppástuhttin mii rahpá vejolašvuođa sámi nammavieruid geavahit (dán lága lea juo Stuorradiggi mearridan, ja dat boahtá fargga fápmui). Raportta Sámi čálamearkačoahkit ja IT čuovvoleapmi. Veahkehit Sámedikki bajit plánain sámegiela ja IT (eSápmi) váste Ealáhuseallin Mun gulan bellodahkii man vuolggasadjin lea ahte priváhta olbmot dat galget doaimmahit ealáhuseallima. Almmolašvuođa rolla ferte danne leat vejolašvuođaid láhččin ealáhuseallimii. Oppalaš ealáhuspolitihka bokte áigu ráđđehus danne láhčit vejolašvuođaid buoret rámmaeavttuide ealáhuseallimii, maiddái sámi guovlluin. Ráđđehus áigu láhčit dilálašvuođaid sámi ealáhuseallima gárgedeapmái. Dát gusto namalassii ealáhuseallimii mii vuođđuduvvá sámi kultuvrii, dahje ealáhussii mii veahkeha gárgedit árbevirolaš sámi guovlluid. Ráđđehus áigu lasihuvvon luđolašvuođa bokte ealáhusdoibmiide arvvosmahttit ealáhusdoaimma mii lea heivehanábas, ekonomalaččat guoddinnávccalaš ja mii uhccán vuođđuduvvá almmolaš doarjagii. Mii leat dakkár guovllus riikkas gos eai leat váilon pánat dasa mii sáhtášii dahkkojuvvot arvvosmahttin dihtii ealáhuseallima. Deaŧalaš sámi guovlluin lea váldit vuhtii kultuvrralaš ja ekonomalaš rámmaeavttuid mat leat vuođđun. Jurddašan namalassii nugohčoduvvon dállodoalloekonomiija dahje dállodoalloulbmálašvuođa mii gávdno uhcit eanet sámi guovlluin. Mun in áiggo oahpahit geasage dállodoalloekonomiija ja dállodoalloulbmálašvuođa birra. Dattetge háliidan dušše dadjalit ahte dállodoalloulbmálašvuođas adnojuvvo máškitvuohta 5 bargoáiggi, bargočatnasumi ja luomu hárrái buorrin. Seammás ferte áicat vejolašvuođaid maid kultuvrralaš ovdehusat addet. Finnmárkku eatnamat ja čázit Dieđáhusas namahuvvo maiddái juoga mii lea almmolaččat dovddus, muhto mii lea dakkár sámepolitihkalaš ášši masa giddejuvvo stuorra beroštupmi. Dát guoská Finnmárkku eatnamiid hálddaheapmái. Dieđán ahte lea leamaš guhkilmas digaštallan dán birra buot bellodagain, erenoamážit Finnmárkkus. Ráđđehus áigu bidjat ovdan láhkaevttohusa boahtte giđa. Ráđđehus justiisaministara bokte lea nugo diehtibehtet ovdanbuktán gaskaboddosaš sárgosa mas leat iešguđetlágan čovdosat guđe láhkai eatnamat boahtteáiggis galggašedje hálddahuvvot, ja son deattuha sakka gulahallama sihke Sámedikkiin ja Finnmárkku fylkkadikkiin ášši gieđahaladettiin. Dát ášši leat váttis, ja lea leamaš áddjái čielggadit. Seammás sáhttá leat ovdu ahte ášši lea ádjánan nu guhká, ja ahte das lea vuđolaččat digaštallojuvvon. Doaivvun ahte gávdno čoavddus mainna buohkat sáhttet eallit, ja lassin doaivvun ahte digaštallan lea mielddisbuktán ahte buohkat Finnmárkkus, sihke sámi ja ii-sámi birrasis nanosmuvvet dáinna. Lassedieđáhusas lea kapihtal mii váldá ovdan alimusrievttiduomuid čáhputáššis ja Selbuáššis. Ráđđehus áigu árvvoštallat goappašiid duomu vuđolaččat ovdalis namahuvvon láhkaevttohusa olis Finnmárkku riektedilálašvuođaid ja vuođđohálddaheami birra. Guđe muddui duomuin šaddá mearkkašupmi sámi vuoigatvuođalávdegotti bargui guovlluin lullelis Finnmárkku, ferte lávdegoddi ieš gávnnahit, oktan eará čuožžovaš riektegeavadiin. Dieđáhusas čilgejuvvojit dán guovtti ášši váldočuoggát, ja ráđđehusa gaskaboddosaš kommeanttat. Válgaortnet Eará fáddá mii boktá stuorra beroštumi Sámedikkis ja Sámedikki jienasteddjiid gaskkas, lea gažaldat Sámedikki válgaortnega birra. St.dieđáhusas nr. 55 daddjojuvvo ahte Sámediggi ieš galgá beassat mearridit bajit prinsihpaid Sámedikki válggaid hárrái. Lassedieđáhusas lea dát muddejuvvon veaháš. Min vuolggasadjin lea ahte Sámedikki válggaid njuolggadusat berrejit mearriduvvot Stuorradikkis, muhto ahte mii seammás vuordit Sámedikki válgadoaibmagotti árvalusa ovdal go das dahkat loahpalaš mearrádusa. Min oainnu duogážin leat earret eará gieldadoaibmagotti mearkkašeamit stuorradiggedieđáhusaide Sámedikki doaimma birra. Gieldadoaibmagoddi atná deaŧalažžan ahte Sámedikkis lea lobálašvuohta, ja lea čujuhan erohusaide válgabiirriid gaskkas jienaid hárrái mat leat juohke mandáhta duohken. 6 Gažaldat válganjuolggadusain lea maiddái konstitušuvnnalaš. Sámedikki lea Stuorradiggi ceggen, ráđđehusa evttohusa mielde, vuođuštusain ahte dat galgá leat ovddasteaddji orgánan sámi veahkadahkii. Mii gusto ieš válgaortnegii, de lea deaŧalaš ahte Sámediggái váfistuvvo lobálašvuohta, buot sámi joavkkuin. Sámediggi vuođđuduvvá prinsihppii ahte veahádagaide galget váfistuvvot vuoigatvuođat. Danne ii leat ulbmilin ahte galget leat seamma olu jienat juohke mandáhta duohken. Goitge, juos váikkuhusat šaddet beare stuorisin, de sáhttet muhtumat eahpidit lobálašvuođa. Deaŧalaš lea ahte speallannjuolggadusaid hárrái sohppojuvvo. Buoremus livččii danne juos livččii govdes ovttamielatvuohta, sihke sámedikkis, stuorradikkis, iešguđet bellodagas ja iešguđet guovllus sámediggeválggaid prinsihpaid hárrái. Mun lean gal gullan ahte leat leamaš garra digaštallamat Sámedikkis dán gažaldaga birra. Ii leat sealvi ahte gávdno čoavddus masa buohkat duhtet. Goitge lea deaŧalaš viggat ovttastahttit nu eatnat deasttaid go vejolaš. Lean muđui gullan ahte Sámedikki válgaláhkalávdegotti čielggadus lea šaddan hui buorrin raportan, mii dahká buori vuđđosa bargat viidáseappot. Sámi vieruiduvvamat Máhcan fas sámepolitihkalaš vuođđolávdái. Doppe lohká ahte birasgáhttenbarggus ja barggus gáhttenráđđenvugiiguin háliida ráđđehus deattuhit sámi luonddu-, kulturmuito- ja kulturbirasárvvuid ja vieruiduvvamiid. Dát lea dakkár gažaldat man erenoamážit Vuodnabada gáhttema gažaldat Divtasvuona suohkanis lea dahkan áigeguovdilin. Gáhttenbarggus mii dál dahkkojuvvo guovllus, lea deaŧalaš váldit mielde sámi beroštusaid plánemii ja láhčit gáhttemii mii ii áitte guovllu bistevaš julevsámi čoahkášguovlun. Mii gusto gáhttengažaldahkii, de leat guokte ášši maid ferte fuopmášit. Nubbi lea ahte sámi beroštusaid deasta boahtá ovdan ieš proseassas, mii máksá ahte sámi beroštusat eai badjelgehččojuvvo eaige báze guldalkeahttá. Nubbi lea ahte válbmasit hábmejuvvon gáhttenráđđenvugiin ferte atnit deastta sámi luondduárvvuin ja vieruiduvvamiin. Areálasuddjen ja boazodoallu Boazodoallu lea guovdilis oassi sámi kultuvrras. Boazodoalus leat máŋggat hástalusat ovddabealde, earret eará boazodoalu areálaid suddjen. Dieđáhusas leat mii dása gidden fuopmášumi. Boazodoalu areálaid suddjen sáhttá earret eará dáhpáhuvvat plána- ja huksenlága dárkkisteami bokte. Boazodoallu oassálastá 7 ovdamearkka dihtii dán láhkabarggu válmmaštallamii go ovddastuvvo Plánaláhkalávdegottis. Viidáseappot sárggastuvvojit eará dagut maiguin váfista boazodoalu beroštusaid guovlluguovdasaš dásis, ovdamearkka dihtii dainna lágiin ahte álggahuvvojit guovlluguovdasaš bálddalastinarenat ja dainna lágiin ahte álggahuvvo plánaovttasbargu gielddaid ja fylkkagielddaid rájáid rastá. Dieđáhusas čujuhuvvo seammás man deaŧalaš lea ahte boazodoalu hálddahan- ja stivrenorgánat šaddet oasálažžan árrat plánaproseassaide. Iešmearrideapmi Dál molssun fáttá. Lunddolaš lea ahte Sámediggi berošta doahpagis iešmearrideapmi. Dieđáhusas čuožžu čállojuvvon ahte ráđđehus háliida joatkit gulahallama Sámedikkiin vai ožžojuvvo oktasaš áddejupmi das mo álbmotrievttálaš mearrádusat rievtti birra iešmearrideapmái galget áddejuvvot, ja sáhttit hábmejuvvot geavatlaš politihkkan Norggas. Ráđđehussii lea geavatlaš politihkka deaŧalaš. Danne lea doaivumis ahte gulahallan Sámedikkiin dán gažaldagas šaddá nu konkrehtalažžan go vejolaš. Gulahallan Sámedikkiin Buoremus veahádat dahje eamiálbmotpolitihka mii oažžut buori gulahallama bokte. Deaŧalaš lea ahte ipmirda nuppi geahččanvugiid ja oainnuid. Juos bures gulahallá, ja bures máhttá ákkastallat oainnuidis beales, de berre maiddái gullojuvvot. Danne dárbbašuvvo nu buorre gulahallan go vejolaš Sámedikkiin. Seammás lea buorre gulahallan juoga mii ii sáhte mearriduvvot, muhto fuolahuvvot geavada bokte. Sámediggi lea maiddái čujuhan ahte háliidit iežaset geahččat ovttaárvosaš guoibmin gulahallamis Ráđđehusain ja Stuorradikkiin. Dasa háliidan dadjat ahte go olbmot gávnnadit oktiičalmmiid dialogii, de árvvusatnet guđet guimmiideaset dan vuođul go sis leat iešguđetlágan sajádagat. Oažžun dihtii nu buori dialoga go vejolaš áigu ráđđehus danne váldit Sámedikki mielde árrat láhka- ja láhkaásahusbargguid oktavuođas. Ráđđehus háliida earret eará dahkat dihtomielalažžan ja soaitá nuppástuhttit dagaldusaid láhkalávdegottiid nammadeapmái vai Sámediggái addojuvvo vejolašvuohta ovddastuvvot, dahje vejolašvuohta nammadit áššedovdiid, lávdegottiide mat galget čielggadit áššiid mat namalassii gusket sámi álbmotjovkui. Ráđđehus háliida maiddái deattastit man deaŧalaš lea ahte Sámediggi boahtá árrat mielde stuorát áššiid gieđahallamii, ja ahte áššit mat namalassii gusket sámi álbmotjovkui sáddejuvvojit 8 Sámediggái gulaskuddamii. Sámedikki gulaskuddancealkámušat adnojuvvojit diekkár áššiin erenoamáš dettolažžan. Ráđđehus áigu láhčit dilálašvuođaid nu ahte departemeanttat álggahit oktasaš geavada dáid duovdagiin. Ráđđehus áigu lassin gulahallamii Sámedikkiin maiddái gulahallat eaktodáhtolaš sámi organisašuvnnaiguin, sámi ealáhusorganisašuvnnaiguin ja earáiguin sámepolitihka hárrái. Sis-Finnmárku Nugo namahuvvon, de lea dieđáhusas sierra oassi mii váldá ovdan SisFinnmárkku dili. Distriktapolitihkas galget olu gaskaoamit sirdojuvvot fylkkagielddaide 2003 rájes. Distriktapolitihkalaš gaskaomiid juogedettiin guovlluguovdasaš searvevuhtii galgá adnojuvvot deasta Sis-Finnmárkku dilálašvuođain. Ráđđehus áigu maiddái oppalaččat guorahallat gaskaoapmeapparáhta, ja áigu earret eará nannet Davvi-Romssa ja Finnmárkku doaibmabidjoavádaga. Eará gaskaoapmi dán guvlui lea Sis-Finnmárkku Gárgedansearvi. Gielda- ja guovlodepartemeanta, man mun ovddastan, lea addán ruđaid searvvi álggaheapmái ja veahkeha vel gárgedankapitálain. Mun ovdehan ahte kapitálaatnu ráhkaduvvo nu ahte luvve priváhta, riskadáhtolaš ieškapitála. Riskadáhtolaš ieškapitála fitnašuvvan dáidá leamen buoremus ovdehussan juos galgá oažžut buori ealáhusgárgedeami Sis-Finnmárkkus boahtteáiggis, ja dan bokte oažžut láhččojuvvot lasihuvvon barggolašvuhtii ja buoriduvvon birgenlágiide. SisFinnmárkku Gárgedansearvvi aiddo nammaduvvon stivrra fuolaha sihkkarit ahte nu dahkkojuvvo. Aiddo dalle go dieđáhus manai deaddileapmái, de gulaimet ahte Guovdageainnu suohkan ii hálit oassálastit gárgedansearvái dál. Mun doaivvun liikká ahte Guovdageainnu suohkan fargga maiddái mearrida vuolgit mielde searvái, dasgo searvvis šaddá deaŧalaš rolla guovllu ealáhuseallima gárgedeamis. Oktiigeassu Dát lassedieđáhus ii mielddisbuvtte makkárge garra nuppástusaid sámepolitihkkii. Seammás ii berre ovdanbidjamis leat eahpádus ovttasbargoráđđehusa árvovuđđosa ja vuolggasaji hárrái sámepolitihkas. Nugo daddjuvvon, de hábmejuvvo maiddái sámepolitihkka máŋgga departemeanttas fuolakeahttá iešguđet áigodaga sámedieđáhusain. Buoremus sámepolitihkka ožžojuvvo áigálii sámi veahkadaga, man ovddasta Sámediggi, ja ráđđehusa gaskaneas ipmárdusain. Nappo lea buorre ja bajásrahkadeaddji gulahallan rivttes geaidnu. Seammás háliidan dadjat ahte sámepolitihkka lea surggiidgaskasaš. Dát máksá ahte dat lea lávdan buot servodaga surggiide. Danne lea váttis čohkket barggu buot surggiide oktanaga. 9 Dieđáhusas ollásuvvo erenoamážit bargu sámi ealáhuseallima ja sámegiela hárrái. Mii doaivut danne ahte Sámediggi lea bajásráhkadeaddji ja ávkkálaš mieđuhin dán barggus. Veahádatpolitihkas dahje eamiálbmotpolitihkas lea olahuvvon dihto dássi go veahádatjoavku atná stáhta mieđuhin iige vuosttuhin, ja doaivvun ja jáhkán dán šaddat ráđđehusa ja Sámedikki ovttasbarggu dovdomearkan dás ovddasguvlui.