Romssa universitehta sámi strategiijaplána ja dan ruhtadeami doaibmaprográmma Romssa universitehta lea riikkaidgaskasaččat njunnošis sihke sámi áššiid dutkamiin ja oppalaččat eamiálbmot- ja unnitloguáššiid dutkamiin. Universitehtas lea maiddái čielga nášunála ovddasvástádus sámi ja eamiálbmotguoskevaš dutkamii, oahpahussii ja gaskkusteapmái. Sámi dutkan ii leat dan dihte soaittáhagas válljejuvvon dutkansuorgi, muhto suorgi maid universitehta vuoruha, juoga mii boahtá ovdan Romssa universitehta strategiijaplánain mat leat ilbman 1990-logus. Dán vuoruheami maŋemus dovddahus lea Romssa universitehta sámi strategiijaplána mii gusto áigodahkii 2000-2010. Dán plánas ovdanbuktojuvvo listu mas leat doaibmabijut mat galget leat mielde nanneme sámi ja eamiálbmotguoskevaš dutkama ja oahpahusa oččodeami ja ovddideami. Dáid doaibmabijuid ollašuhttimii gáibiduvvo lassin universitehta siskkáldas vuoruhemiide, maiddái ahte juolluduvvo lassiruhta. Romssa universitehta ohcá dan dihte lassiruhtajuolludeami, oktiibuot 3.000.000 ruvnno jahkásaččat 5 jagi badjel, váfistan dihte Romssa universitehta sámi ja eamiálbmotguoskevaš dutkama, oahpahusa ja gaskkusteami. Dát ohcan lea juhkkojuvvon golmma departementii: Gielda- ja guovlodepartementa, Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementa ja Olgoriikkadepartementa. Ohcama leat juohkán golmma váldofáddájovkui. I. Duogáš. Romssa universitehta vuosttaš čielggadeapmi sámi dutkama ja oahpahusa birra dahkkui 1988/89:s. Dalle čujuhuvvui ahte lea dárbu nannet doaimmaid mat ovddidit sámi dutkama, fágaidgaskasaš ovttasbarggu ja sámi áššiid oahpahusa. Čielga boađus dán barggus lei Sámi dutkamiid guovddáža ásaheapmi. Guovddáš lea njuolga universitehtastivrra vuolde, juoga mii deattuha Romssa universitehta sámi dutkama guovddáš saji. Ulbmil lea ovddidit guovddáža eamiálbmotdutkamiid guovddážin. Rektor Tove Bull álgaga mielde lea Sámi dutkamiid guovddáš ráhkadan Romssa universitehta sámi strategiijaplána. Plána historjjálaš čielggadanoassi čájeha ahte Romssa universitehtas lea sámi dutkan, gelbbolašvuođahuksen, oahpahus ja eará gaskkusteapmi leamaš guovddážis universitehta vuođđudeami rájes. Sierra kapihtal plánas gieđahallá doaibmabidjoevttohusaid. Dát evttohusat leat vuođđuduvvon universitehta fágabirrasiid cealkámušaide. Strategiijaplánas evttohuvvo vuoruhit čuovvovaš doaibmabijuid: Ásahit eamiálbmotguovddáža Romssa universitehtii. Ásahit fakultehtaidgaskasaš dutkanprográmmaid. Ásahit oččodanvirggiid sámi fáttáin. Ásahit eamiálbmotoahpuid Master-prográmma ja Bachelor-prográmma . Sámegielmáhttu reella kvalifikašuvdnan dieđalaš virggiid virgáibidjamis. Ásahit friddjaoastinortnegiid. Nannet ásahusovttasbargguid (Eamiálbmotfierpmádat ja «Ovddidanguovlluid eamiálbmotáššiid forum»). Ossodagain/fakultehtain ráhkadit lohkanmeriid sámi/eamiálbmot áššiid birra ja ráhkadit lohkanmeriid sámegillii. Sámi studeanttaid oččodit Romssa universitehtii. Nannet dutkandieđuid gaskkusteami. Nannet sámegiela geavaheami rámmaeavttuid. Bistevaš sámi ovddasteaddjesadji Universitehtastivrras. Bistevažžan dahkat sámi kulturdieđu lohkanbajioahpu. II. Váldofáddájoavkkuid ovdanbuktin. Strategiijaplánas ovdanbuktojuvvojit ollu doaibmabijut. Ollu dáin doaibmabijuin sáhttá álggahit dálá organisašuvnnalaš ja ekonomalaš rámmaid siskkobealde. Álggahit eará doaibmabijuid gáibida baicca lassi árjja sihke láhčima ja ruhtadeami ektui. Romssa universitehta lea válljen juohkit evttohuvvon doaibmabijuid čuovvovaš golmma váldofáddájovkui: a) nannet sámegiela, b) nannet dutkama ja oahpahusa rámmaeavttuid c) oččodeapmi, diehtojuohkin ja ásahusovttasbargu. Čuovvovaččat ovdanbuktit váldofáddájoavkkuid ja plánejuvvon doaibmabijuid. 1) Nannet sámegiela. 1995:s dohkkehii Universitetsstivra «Romssa universitehta sámegiela doaibmaplána.» Doaibmaplána lea bidjan buori vuođu ja leamaš mielde rievdadeame miellaguottuid sámegiela geavaheami ja oainnusin dahkama ektui. Oktiibuot juolludii universitehta 2.250.000 ruvnno plána njeallje doaibmanjagi. Sámegillii galbet universitehta lea šaddan realitehta ja dat lea šaddan oassin dábálaš huksen- ja divodanbušeahtas. Ođđa huksehusat galbejuvvojit automáhtalaččat sámegillii gustojeaddji rutiinnaid mielde. Sáhttá maid namuhit ahte oassi Oahppoossodaga diehtojuohkinmateriálas lea jorgaluvvon sámegillii, ahte lea ráhkaduvvon diehtojuohkinmateriála/oččodanmateriála ja ahte lea ráhkaduvvon oččodangihpa sihke davvi-, julev- ja oarjelsámegillii. Doaibmaplána oktasaš bušeahtas lea sullii 650.000 ruvnno leamaš várrejuvvon dáidda oččodandoaibmabijuide. Universitehtii lea ain hástalussan jorgalit dárogielmateriála (teavsttat, struktuvrrat, organisašuvdnakárttat ja sullasaččat) sámegillii. Dát bargu lea jotkkolaš bargu dan dihte go lea čađat dárbu ođasmahttit jorgalusaid. Dáid doaibmabijuid viidáset ovdáneami, earret eará ođasmahttit sámegieloahppomateriála, sáhttá áimmahuššat universitehta bušeahttarámmaid siskkobealde. Romssa universitehtii gusket sámelága giellanjuolggadusat, ja Romssa universitehta lea doaibmaplána bokte boahtán bures johtui giellanjuolggadusaid ulbmiliid čađahemiin. Doaibmaplána árvvoštallan čájeha maiddái ahte ferte čuovvolit Romssa universitehta sámegiela geavaheami ja oainnusin dahkama. Giellabargguid ferte viidásetfievrridit universitehta sámi strategiijaplána doaibmabijuid bokte. a) Sámegiela álgooahpahus Guovddáš doaibmabidju lea vuođđudit sámegiela álgooahpahusa. Universitehtastivra čujuhii sámi strategiijaplána áššeovddideamis ahte lea dárbu ásahit sámegiela vierisgiellaoahpahusa/álgooahpahusa. Dat livččii fálaldat sihke Romssa universitehta studeanttaide ja hálddahuslaš ja dieđalaš bargiide. Earret eará lea dárbu nannet hálddahuslaš bargiid vejolašvuođa oahppat sámegiela, vai sii áiggi mielde oččoše doarvái sámegielgelbbolašvuođa ahte sáhtáše áššiid meannudišgoahtit sámegillii. Lea diehttelas ahte sámegiela álgooahpahus čadnojuvvo Humanisttalaš fakultehta Sámi instituhttii, seammás go lea lunddolaš ahte lea ovttasbargu Sámi dutkamiid guovddážiin. Guovddážis lea muđui deaŧalaš rolla Romssa universitehta sámegielresurssaid balddalastimis. Sámegiela álgooahpahusa álggaheapmái gáibiduvvo almmatge lassi ruhtadeapmi. Konkrehtalaččat dárbbašuvvojit resurssat oahpaheaddjevirgái mas lea ovddasvástádus álgooahpahussii. Doaibmabiju jahkásaš bušeahttarámma: Oahpaheaddjebálká ja sosiála olggosgolut: 460.000 ruvnno. b) Sámegiel jorgalan- ja áššemeannudangelbbolašvuohta. Dál ii leat oktage Romssa universitehta guovddášhálddahusas gii hálddaša sámegiela njálmmálaččat ja čálalaččat. Dát máksá ahte buot universitehta oktavuođat sámegillii mannet Sámi dutkamiid guovddáža giellakonsuleantta bokte. Dávjá lea maiddái universitehta guovddášhálddahusas dárbu sámegielgelbbolašvuhtii. Earret eará go sámegillii bohtet ohcanskovit alla ohppui. Dan dihte lea dárbu sihke sámegiel jorgalan- ja áššemeannudanbálvalussii. Dasa lassin lea dárbu jorgalanbálvalusaide sámegiel dieđalaš ja populearadieđalaš áigečállagiid almmuhemiid oktavuođas. Sámegiela doaibmaplánas lei okta doaibmabidju sámegillii jorgalit dieđalaš artihkkaliid. Doaibmabidju lihkostuvvui bures, ja čájeha man mávssolaš lea geavahit sámegiela oahpahusas. Sámegiel jorgalan- ja áššemeannudanbálvalus attášii Sámi dutkamiid guovddáža giellakonsulentii vejolašvuođa ja dili čoahkkanit dasa movt ovddidit sámegiela universitehtas. Dan dihte ohccojuvvo lassidoarjja sámegielat konsuleantabálvalussii guovddášhálddahusas. Doaibmabiju jahkásaš bušeahttarámma lea: 380.000 ruvnno. Universitehta áigu árvvoštallat vejolašvuođa deattuhit sámegiela lassikvalifikašuvdnan go almmuha hálddahuslaš virggiid guovddášhálddahusas. Dákkár doaibmabiju sáhttit ollašuhttit dálá bušeahttarámmáid siskkobealde. c) Sámegiel almmuheamit . Lassin jorgalandoarjagii, de lea dárbu sihke dieđalaš materiála prentendoarjagii ja gielladikšundoarjagii. Sámegiela viidáset ovddideamis hálida universitehta almmuhit eanet dieđalaš artihkkaliid sámegillii. Mihttomearrin lea 5 jagi badjel buvttadit 2 sámegiel almmuheami jahkái. Dasa lassin lea stuorat ja stuorat dárbu almmuhit eanet populearadieđalaš almmuhemiid sámegillii. Earret eará lea áigečála Ottara maid Romssa musea addá olggos, pláneme sámegiel almmuhemiid. Dákkár almmuhemiid lea mihá divraseabbo ráhkadit ja deaddilit go dárogiel almmuhemiid. Doaibmabiju jahkásaš bušeahttarámma lea: Sámegillii almmuhit áigečállagiid: 100.000 ruvnno. 2) Nannet dutkama ja oahpahusa rámmaeavttuid Mii guoská váldofáddájovkui mii gieđahallá dutkama ja oahpahusa, de evttoha strategiijaplána čuovvovaš doaibmabijuid: eamiálbmotguovddáža ásahit Romssa universitehtii, fakultehtaidgaskasaš dutkanprográmmat, oččodanvirggit sámi fáttáin, sámi studeanttaid oččodeapmi, ásahit eamiálbmotoahpuid mastera ja bachelora, ásahit friddjoastinortnegiid ja bistevažžan dahkat sámi kulturdieđu lohkanbajioahpu. Bargu ollašuhttit máŋga dáin doaibmabijuin lea juo álggahuvvon ja daid sáhttá čađahit dálá bušeahttarámmaid siskkobealde. Dát guoská bargguide ásahit mastera ja bachelora, bistevažžan dahkat sámi kulturdieđu lohkanbajioahpu ja ásahit fakultehtaidgaskasaš dutkanprográmmaid. Eamiálbmotguovddáža ásaheami sáhttá geahččat ovttas universitehta Áivan dutkamiid guovddáža ohcamiin. Dán doaibmabiju eat váldde mielde dán oktavuođas. Mii guoská dutkiid oččodit dutkanvirggiide, de dárbbašuvvo lassidoarjja. Dasa lassin ohccojuvvo sierra doarjja doavttergrádakurssaide. Almmá dárbbašlaš lassidoarjagiid haga lea dáid doaibmabijuid váttis ollašuhttit. a) Oččodanvirggit. 1. Doavttergrádastipeanda. Máŋgga fágasuorggi siskkobealde lea dárbbašlaš erenoamážit vuoruhit sámi/eamiálbmotguoskevaš dutkamiid. Dákkár vuoruheami sáhttá earret eará ollašuhttit oččodanvirggiiguin mat várrejuvvojit dákkár dutkamiidda. Romssa universitehta áigu dieđusge dán geahččalit áimmahuššat maiddái siskkaládas doavttergrádastipeanddaid dábálaš vuoruheamis. Almmatge dárbbašuvvojit lassi návccat. Dan dihte ohcat guokte lassi stipendiáhttavirggi sámi/eamiálbmotguoskevaš dutkamiidda. Doaibmabiju jahkásaš bušeahttarámma lea: Bálká ja sosiála olggosgolut: 335.000 ruvnno x 2 virggi: 670.000 ruvnno. 2. Stipeanda čállit prošeaktaohcamiid. Jus galgá eanet dutkiid oččodit dán suorgái, de lea deaŧalaš movttiidahttit studeanttaid gazzagoahtit doavttergrádaoahpu. Dan dihte dárbbašuvvojit stipeanddat vai studeanttat geat leat čađahan váldofágaeksámena sáhttet ráhkadit buriid doavttergrádaprošeavttaid ja nu leat mielde gilvaleame daid oppalaš doavttergrádastipeanddaid alde. Sáhtášii juohkit guokte 5 mánnosaš stipeandda čállit prošeaktaohcamiid à 129.016 ruvnno. Doaibmabiju jahkásaš bušeahttarámma lea: Guokte stipeandda, 130.000 ruvnno x 2: 260.000 ruvnno. a) Doavttergrádakurssat stipendiáhtaide geat barget sámi/eamiálbmotguoskevaš dutkamiin. Máŋgga oktavuođas lea leamaš stuora jearru ja dárbu eamiálbmotdutkamiid fágaidgaskasaš semináraide. Dát dárbu lea čielggas studeanttaide geat barget erenoamážit sámi guoskevaš čuolbmačilgehusaiguin ja oppalaččat eamiálbmotáššiiguin. Erenoamáš ulbmiljoavku leat doavttergrádastudeanttat, dan dihte go ovddasvástádus doavttergrádaohppui erenoamážit lea universitehtaid ovddasvástádus. Lea maiddái ulbmilin lágidit dákkár doavttergrádakurssaid ovttasbargguid Ruoŧa ja Suoma universitehtaiguin. Álggos sáhttá jurddašit dákkár ovttasbarggu Upmi universitehtain, muhto fakultehtaid gáržžes ruhtadilli dahká váttisin lágidit dákkár kurssaid. Guokte jahkásaš doavttergrádakurssa leat dan dihte lágiduvvon dán prošeaktaohcamii. Juohke kursa lea árvvoštallojuvvon máksit 50.000 ruvnno, ja jahkásaččat šaddá dát 100.000 ruvnno. 3) Oččodeapmi, diehtojuohkin ja ásahusovttasbargu . Strategiijaplánas leat čuovvovaš doaibmabijut evttohuvvon mat gusket dán váldofáddájovkui: sámi studeanttaid oččodeapmi, ásahusovttasbargguid nannet (Eamiálbmotfierpmádat ja «Ovddidanguovlluid eamiálbmotáššiid forum») , dutkangaskkusteapmi ja bistevaš sámi ovddasteaddjesadji Universitehtastivrras. Romssa universitehtii lea deaŧalaš leat mielde gelbbolašvuođahuksemis Davvi-Norggas ja Davvi-Norgga várás. Guovddáš servodatásahussan vurdojuvvo ahte Romssa universitehta buktá mearkkašahtti doarjagiid, ovdamearkka dihte dása mii guoská riikkaoasi máŋggakultuvrralaš árbevieruid áimmahuššamii. Sihke oččodeapmái, ásahusovttasbargguid nannemii ja gaskkusteapmái dárbbašuvvojit lassi doarjagat. Dáid ulbmiliid ollašuhttimii guoská earret eará: a) Oččodanprošeakta: sámi nuorat. Doaibma gullá doaimmaide maid ulbmil lea movttiidahttit sámi nuoraid gazzagoahtit universitehtaoahpu, earret eará dan bokte ahte sámi nuoraide láhččojuvvo vejolašvuohta oassálastit iešguđetlágan gieddebargguide Romssa universitehta olis. Geahččalanprošeakta lea juo čađahuvvon. Golbma nuora ledje mielde golmma vahkkosaš gieddebarggus Svalbárddas, man ulbmilin lei lohkat ja juogustit bohccuid, ja iskat ráppiid Adventdalenis. Doaibmabidju lihkostuvvui bures ja lei erenoamáš hutkkálaš doaibmabidju. Prošeavtta áigut čađahit nu ahte fágabirrasat main lea gieddebargu, bovdejuvvojit fállat gieddebargguid sámi nuoraide, ja lassi golut gokčojuvvojit sierra doarjagiiguin. Jahkásaš bušeahttarámma dán prošeavtta doaimmaide gártá oktiibuot 70.000 ruvnno. b) Fágaidgaskasaš seminárat ja kurssat vuolit gráda studeanttaide ja earáide . Lea deaŧalaš movttiidahttit vuolit gráda studeanttaid válljet sámi guoskevaš čuolbmačilgehusaid ja eamiálbmotáššiid váldofágafáddán. Oassin dán barggus lea dárbbašlaš lágidit fágaidgaskasaš semináraid gos áigeguovdilis empiralaš čuolbmačilgehusat ja teorehtalaš oaidninsajit ovdanbuktojuvvot. Dákkár semináraid olggosgoluid nagodit gokčát dálá bušeahttarámmaid siskkobealde. Dasa lassin lea dárbu ráhkadit eanet lassi- ja joatkkaoahppofálaldagaid mat livčče lasáhussan positiiva ovdáneapmái mii lea leamaš kultuvrralaš dihtomielalašvuođa ektui. Dákkár ovdáneami sáhttá áradit go viidáset gaskkusta oppalaččat álbmoga historjjálaš, kultuvrralaš ja politihkalaš dieđuid. Romssa universitehta áigu dan dihte ráhkadit dákkár oahpahusfálaldagaid. Ovdamearkan álggahuvvon fálaldahkii lea sámi kulturdieđu lohkanbajioahppu, mii addá oahpásmuvvama vássánáiggi ja dálááiggi sámi kultuvrii ja servodahkii, ja man ulbmil lea addit oppalaš ipmárdusa sámi kultuvrras. Dán fálaldaga sáhtášii viidáset ovddidit ja heivehit stuorat ulbmiljovkui. Romssa universitehtas leat maid eará plánat álggahit lassi- ja joatkkaoahppofálaldagaid main sámi ja sámi guoskeavaš fáttát leat guovddážis. Dáid plánaid ollašuhttin gáibida lassi doarjagiid. Dán doaibmabiju jahkásaš bušeahttarámma lea dan dihte 400.000 ruvnno mii galgá juhkkojuvvot lassi- ja joatkkaoahppokurssaide. c) Dutkangaskkusteapmi. Dutkangaskkusteapmi ja jearru dutkanbohtosiidda šaddá eanet ja eanet guovddáš oassi dutkama árgabeaivvis. Dát guoská erenoamážit sámi guoskevaš áššiid ja eamiálbmotáššiid dutkamiidda. Ovdamearkan konkrehta gaskkustandoaibmabidjui lea ráhkadit ođđa teknologiija Romssa musea čájáhussii «Sápmi - našuvnda riegáda.» Dan oktavuođas leat máŋga guovddáš ulbmiljoavkku, dás sáhttá namuhit vuođđo- ja joatkkaskuvllaid, sámi báikegottiid ja dáčča oponiovnna, hálddašeami ja politihkkariid. Universitehta oaidná deaŧalažžan doarjut gaskkustandoaimmaid mat leat erenoamáš relevánttat ja hutkkálaččat. Dan dihte ráhkaduvvo bušeahttapoasta dutkangaskkusteapmái, man jahkásaš resursadárbu árvvoštallojuvvo leat 240.000 ruvnno. d) Ásahusovttasbargu, studeanttaid ja dutkiid lonohallamat. 1. Ovttasbargu Romssa universitehta ja Oarjedavvi-Ruošša áigeguovdilis birrasiid gaskkas. Máŋga Romssa universitehta dutkanbirrasa leat ásahan ovttasbargguid ruoššabeal dutkanbirrasiiguin. Dás sáhttá namuhit Kola Science Center ja Arkangelska universitehta. 1996:s rájes lea Romssa universitehtas leamaš Sámi dutkamiid guovddáža bokte formáliserejuvvon ovttasbargu St. Petersburga Hertzen universitehta Davviálbmogiid fakultehtain. Gielda- ja guovlodepartementa lea dorjon ovttasbarggu. Romssa universitehta dieđalaš bargit leat máŋga logaldallanráiddu doallan fakultehtas ja máŋga Davviálbmogiid fakultehta studeantta leat oasi oahpus gazzan Romssa universitehtas. Álgoovttasbargu lea loahpahuvvon, muhto lea sávahahtti prošeavtta viidáset fievrridit. Ovttasbargu Ruošša dutkanásahusaiguin gáibida almmatge sihke ollu áiggi ja resurssaid. Lassi dutkandoarjagat sáhttet leat mielde movttiidahttime eanet studeanttaid ja dutkiid dutkagoahtit ruošša eamiálbmotáššiid. Doaibmabiju jahkásaš bušeahttarámma lea: 200.000 ruvnno. 2. Eamiálbmotstudeanttaid lonohallan. Oassin eanet ja eanet riikkaidgaskasaš doaimmaheamis lea deaŧalaš nannet riikkaidgaskasaš oktavuođaid eamiálbmogiid gaskkas. Romssa universitehta sámi studeanttaid mátkedoarjjaortnet lea máŋga jagi leamaš mielde ásaheame ja nanneme oktavuođaid Romssa universitehta sámi dutkanbirrasiid ja eará máilmmeosiid relevánta eamiálbmotdutkanbirrasiid gaskkas. Viidásetovddideapmin hálida universitehta dál láhčit dili nu ahte maiddái olgoriikka eamiálbmotstudeanttat sáhttet oasi oahpus gazzat Romssa universitehtas. Eamiálbmotmasterbargu mii juo lea álggahuvvon, nanne dákkár lonohallanprográmma láhčima. Nu sáhtášii hukset viidát lonohallanprográmma. Universitehta mátkedoarjjaortnet livččii de Romssa universitehta iežasoassi, ja áimmahušašii universitehta sámi studeanttaid beroštumiid. Doarjagat maid olggobealde ohcat, láhčaše eará eamiálbmogiidda vejolašvuođa gazzat oasi oahpus Romssa universitehtas. Dáid doarjagiid sáhttá geavahit stipeandan ja ovttastahttit studeanttaid ruovtturiikkaid doarjagiiguin. Doaibmabiju jahkásaš bušeahttarámma lea: 4 stipeandda jahkái à 30.000 ruvnno, oktiibuot 120.000 ruvnno. 3. Dutkanlonohallan ja láhčit saji riikkaidgaskasaš dutkandeaivvadanbáikkiide . Eamiálbmotáššiid riikkaidgaskasažžan dahkan buktá lassi dárbu riikkaidgaskasaš dutkanovttasbargguide. Universitehta guovddáš sadji eamiálbmotdutkamis dahká govttolažžan nannet riikkaidgasksaš dutkanlonohallama ja nu leat mielde oppalaš gelbbolašvuođahuksemis eamiálbmogiid saji ja vuoigatvuođaid ektui. Buot máilmmeosiin dárbbašuvvo eambbo diehtu dán birra. Earret eará sáhttá dákkár lonohallama čađahit go lágida relevánta konferánssaid ja semináraid Romssa universitehtas ja láhčá vejolašvuođaid oassálastit eamiálbmotkonferánssain sihke Romssa universitehtas ja olgoriikka universitehtain. Jahkásaš resursádárbu árvvoštallojuvvo leat 400.000 ruvnno. III. Čoahkkáigeassu. Tabealla vuosttaš ceakkočuolddas oaidnit dan golbma bajitdási váldofáddájoavkku. Dasto leat dát iešguđetge doaibmabijut juhkkojuvvon váldofáddájoavkkuide. Muhtun doaibmabijut leat maid juhkkojuvvon oassedoaibmabijuide. Maŋemus ceakkočuolddas meroštuvvo daid iešguđetge doaibmabijuid jahkásaš ruhtadárbu. Váldofáddájoavku. Doaibmabidju. Oassedoaibmabijut. Ruhtadeapmi. Nannet sámegiela. Sámegiela álgooahpahus. 460.000 Sámegiel jorgalan- ja áššemeannudangelbbolašvuohta . 380.000 Sámegiel almmuheamit 100.000. Nannet dutkama ja oahpahusa rámmaeavttuid . Oččodanvirggit . Doavttergrádastipeanda. 670.000 Stipeanda čállit prošeaktaohcamiid. 260.000 Doavttergrádakurssat. 100.000. Oččodeapmi, diehtojuohkin ja ásahusovttasbargu. Oččodanprošeakta: sámi nuorat. 70.000 Fágaidgaskasaš seminárat ja kurssat vuolit gráda studeanttaide ja earáide. 400.000 Dutkangaskkusteapmi. 240.000 Ásahusovttasbargu ja studeanta- ja dutkilonohallamat Ovttasbargu. Romssa universitehta ja Oarjedavvi- Ruošša áigeguovdilis birrasiid gaskkas 200.000. Eamiálbmotstudeanttaid lonohallan. 120.000. Dutkanlonohallan ja láhčit saji riikkaidgaskasaš dutkandeaivvadanbáikkiide . 400.000. IV. Ruhtadeapmi. Sámi strategiijaplána doaibmabijuid ollašuhttin gáibida Romssa universitehtas stuora fágalaš ja hálddahusalaš árjaga. Guovddážis dán barggus lea Sámi dutkamiid guovddáš. Universitehtastivrra ášši 125-00 mearrádusa 4. čuoggás čuožžu čuovvovaččat: »Sámi dutkamiid guovddážis galgá leat bajitdási ovddasvástádus juohkit strategiijaplána bargguid ja ovddasvástádusaid universitehta ossodagaide. Sámi dutkamiid guovddáš vuoruha ja juolluda vejolaš várrejuvvon ruđaid. Ossodagain mat ožžot doaimmaid, lea ovddasvástádus čađahit doaimmaid.» Jus lea dárbu nannet guovddáža bargonávccaid ollašuhttin dihte strategiijaplána, de áigu Romssa universitehta vuoruhit dán bušeahttarámmaidis siskkobealde. Muhtun ovttaskas doaibmabijut leat juo álggahuvvon ja eanet doaibmabijuid áigut geahččalit álggahit. Ollislaš čađaheapmi eaktuda almmatge olgguldas ruhtadeami. Romssa universitehta ohcá dan dihte lassi ruhtadeami čuovvovaš ruhtadanplána vuođul: Gielda- ja guovlodepartementa: 1.340.000 Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementa: 1.030.000 Olgoriikkadepartementa: 1.030.000 Oktasaš supmi, lassi dutkan- ja oahpahusvuoruheami 3.400.000