Vánddardančuozáhagat leat máŋggalágánat Lundui.fi-fierbmebálvalusas leat ovdanbuktojuvvon badjelaš 100 vánddardeapmái heivvolaš čuozáhaga, mat leat stáhta eatnamiin. Álbmotmeahcit leat buohkaide rabas oaidnámušat. Dain sáhttá áhpásnuvvat ja vásihit luondduráfi fiinna duovdagiin. Eará suodjalanguovlluid luondu ja suodjalanulbmilat molsašuddet. Ovdamearkkadihte luonddumeahcit leat vuođđuduvvon dieđalaš ulbmiliid várás ja dušše muhtimiin dain oažžu johtit merkejuvvon bálgáid mielde. Stáhta vánddardanguovllut leat máŋggabealálaš vánddardeapmái ja eará áhpásnuvvanatnui dárkkuhuvvon eatnamat. Davimus Sámis leat meahcceguovllut, mat fállet buoremus vejolaš birrasa hárjánan meahccevánddardeddjiide, geat háliidit návddašit meahci ráfis ja vánddardit iežaset bálgáid mielde. Eará guovllut, mat leat ovdanbuktojuvvon Lundui.fi:s, leat ee. áhpásnuvvanmeahcit, oaidnámušat ja álbmotčuozáhagat, mat eai gula ovdal máinnašuvvon joavkkuide. Luonddus gávdná maid beroštahtti kultuvračuozáhagaid, dego árbevierrodáluid. Reaisočuozáhagain leat ovdanbuktojuvvon dasa lassin vánddardeapmái heivvolaš johtolagat ja idjadeami várás huksejuvvon sierratiippat stobut. Lundui.fi-bálvalusa buot reaisočuozáhagat leat logahallojuvvon siidogárttas. Stáhta vánddardanguovllut Stáhta vánddardanguovllut leat mánggabealálaš vánddardeapmái ja eará luonddu áhpásnuvvanatnui dárkkuhuvvon guovllut. Vánddardanguovlluin leat merkejuvvon vázzin- ja čuoiganjohtolagat, luonddubálgát, dealttástallanguovllut ja lávut. Dávjá guovllus lea maid luondduguovddáš dehe vánddardanguovddáš sihke láigobarttat. Vánddardanguovlluin sáhttá dábálaččat guolástit ja meahcástit. Guovlluid bálvalusain, dego johtolagain, leat viggan váldit vuhtii maid lihkadaneasttálaš meahccemanniid dárbbuid. Suomas leat čieža olgolihkadanlágain vuođđuduvvon stáhta vánddardanguovllu, mat leat Meahciráđđehusa hálddus. Anára ja Poláragierddu vánddardanguovllut leaba bálvalusaideaskka dáfus vástideaddji viidodagat. Vánddardanguovlluin hárjehit maid vuovdedoalu nu ahte vuhtii váldojuvvojit goitge áhpásnuvvangeavahusa dárbbut. Dieđuid eará go Anára vánddardanguovllus gávnnat min neahttasiidduin suomagillii ja ruoŧagillii. Ovdasiidu: Vánddardančuozáhagat: Vánddardanguovllut: Anár Čálihanveršuvdna Anára vánddardanguovlu Sámi leatna, Davvi-Sápmi Anár (www.inari.fi, suomagillii) Viidodat 1215 km². Guovlu lea árvaluvvon stáhta vánddardanguovlun. Guovllu dikšu Meahciráđđehus. Áibmadas Anárjávri, alla várit ja duoddarat, daid gaskkas golgi jogat ja šelges jávrrit fállet luonddu ja Sámi ustibiidda dađistaga ođđa áššiid vásihit ja gávdnat. Anárjávrri guovllu bokte sáhttá hui bures oahpásmuvvat Davvi-Sámi stuorra meahccejávrri lundui. Maiddái báikkálaš olbmot geavahit guovllu astoáiggedoaimmaide ja ruovttudárboguolástussii. Prográmmabálvalus- ja idjadanfálaldatfitnodatolbmot buktet gussiideaset Anárjávrri guvlui birra jagi. Galledangearddit guvlui čoggojit jahkásaččat sullii 200 000. Meahciráđđehus lea árvalan ahte Anára gielddas leahkki Anára vánddardanguovllus galggašii dahkat stáhta vánddardanguovllu. Dasa gulašedje Juvdujoga (Juvduujuuhâ) ja Myössäjávrri (Myössäjävri) guovlu, stáhtaeatnamiid astoáiggemeahcit ja čáhceguovllut Anárjávrri oarjjageahčen. Anára vánddardanguovllu máttaoarjjabeallai bázážii Bátneduoddara (Pänituodâr) meahcceguovlu, ja vánddardanguovlu olášii davvinnuortan gitta Váhčira meahcceguovllu ráji ala. Sámi meahcceguovllut Davvi-Sámi meahcceguovllut fállet buoremus vejolaš birrasa hárjánan meahccevánddardeddjiide, geat háliidit návddašit meahci ráfis ja vánddardit iežaset bálgáid mielde deaivvakeahttá eará vánddardeddjiid. Eatnamiin lihkadeapmi gáibida buriid dádjadan- ja vánddardandáidduid sihke biergasiid, maiguin ceavzá heajutge dálkkis. Dušše muhtin meahcceguovllus lea muhtin ávdinstohpu dehe merkejuvvon johtolat. Meahcceguovllut leat viidát, orukeahtes guovllut. Virolaččat meahcit leat leamaš meahcivalji ja guoli bivdoguovllut ja dain leat gávdnon maid ođasnuvvi luondduriggodagat. Eanodaga, Anára ja Ohcejoga meahcceguovllut leat sámiid ruovttuguovllus. Doppe hárjehit boazodoalu, luondduealáhusdoaimma ja dálá áigge maid turismma. Meahcceguovlluid vuovddit bisuhuvvojit luonddudilis dehe hárjehuvvo dušše luondduviđameahccedoallu. Guvlluide ii oaččo dahkat bistevaš luottaid. Suoma leat 12 meahcceguovllu, maid ollesviidodat lea measta 15 000 km² . Meahcceguovlluin atná ávvira Meahciráđđehus. Dieđuid Kemihaara ja Tuntsa meahcceguovlluin gávnnat min neahttasiidduin suomagillii ja ruoŧagillii. Bátneduoddara meahcceguovlu Sámi leatna, Davvi-Sápmi Anár (www.inari.fi, suomagillii), Gihttel (www.kittila.fi, suomagillii) ja Soađegilli (www.sodankyla.fi) Viidodat 1825 km2 , vuođđuduvvon 1991 Guovllu dikšu Meahciráđđehus. Bátneduoddara meahcci lea Urho Kekkonen álbmotmeahci ja Leammi álbmotmeahci gaskasaš duottar- ja meahcceguovllus. Bátneskáiddi váldoeatnamat leat Keháuáivi, Bátneduoddara ja Áhpesduoddara aláš, man alimus čohkat leat badjel 500 mehtera. Meahcceguovllus lea guosa šaddama davvi rádjá, ja máttaosiid guossavuovddit rivdet davvin beahcevuovdin. Bátneduottar lea dehalaš meahcci, man historjái laktásit ivdnás áiggit maŋimuš guovtte čuohtejagi áiggis. Ovdal Anár-Bohkká -geainnu huksema Bátneduoddara ja Leammi guovllut ráhkadedje ovtta Suoma viidásamos, geainnohis áidalas meahci. Guvlui laktásit boazodoalu historjá, golleroggiid stuorra gurgaleapmi ja maŋŋelebbos geainnu ráhkadeapmi ja ássanhistorjá. Golleroggiid gurgaleami áigge Avviljoga Kultala lei stuorra giliguovddáš čuđiid ássiiguin. Golleroggit ledje seamma olu go eará anárlaččat oktiibuot. Bátneduoddara luondu Guorba duoddariid ja mehciid eana Bátneduoddara guovllu báktevuođđu gullá eanaš granulihttaavádahkii, mii ollá Davvi - Norggas Suoma Sámi bokte Guoládahkii. Granulihtta dagaha goida ja suvrra šaddoeatnama, man dihte eai leat olu šattut ja šlájat. Meahcci juohkása eatnamiid bealis davveoasi duoddariidda ja máttaoasi váriide. Meahci alimus duottar lea Bátneduottar (531 m). Guovllu čázit golget eanaš Anárjávrái, mii gullá Báhčaveaijoga čázádahkii. Avviljohka oalgejogaiguin lea meahcceguovllu dehaleamos johka. Jávrriin dehalepmosat leat Bátnejávri, Karehjävri ja Rávdojávri. Eatnama loktaneapmi lea dagahan dan, ahte maŋimuš jiekŋabaji maŋŋá mearra lea guođđán luottaid joba 152 m bajábeallái meara. Avviljoga Ryettikuoškâ gáddesteallit leat šaddan meara áigge. Davviguovllu beahcevuovdi Jiekŋabaji maŋŋá beahcevuvddiid ja soahkevuvddiid viidodagat leat molsašuddan olu Bátneduoddara guovllus. Dán áigge guovllus leat Anárii mihtilmas guorba várit ja alážat, gos dárkkes šattut šaddet stuorra johkalegiin. Okta fiinásamos johkalegiid šlájain lea gonagasačoalči, man Linne dolin nammadii Ruoŧa gonagasa Kaarle XII gudnin. Johkalegiin šaddet maiddái vilgesbeaivečalbmi, olbmoborranrássi, duottarsáhpal, jeaggečáhput ja guolbbačoalči. Duoddariid čábbudahttet rievssatmuorji, duolbadaŋas ja váravárpá. Beahcemeahcit leat Bátneduoddara meahcceguvlui mihtilmasat. Meahccebuollimat leat hábmen meahci erenomážit 1700-logus, man dihte sullii 250-jahkásaš meahcit leat dábálaččat. Avviljoga máttabealde leabbanit áhpejeakkit, gos lea fiinnis jekkiid ja guolbaniid herven guovlu. Bohccuide áhpejeakkit leat dehalaš geasseguohtoneatnamat, muhto geassit doppe lea váttis olbmui vánddardit. Mehciid ja duoddariid lottit Bátneduoddara meahci eallit leat dábálaš boreálalaš beahcevuovddi šlájat. Lottit leat davvin johtán olbmuide oahppásat. Guossavuovddis sáhttá oaidnit stálobeibboža, čáihnni ja bigána. Johtti beaivválaš ustibat leat rievssat, gaccepaš ja guovssat. Boaimmáža sattáhallama sáhttá geahčadit duoddariin, ja maiddái goaskimis lea meahcis bessenbáiki. Jekkiin ja duoddariin giddejit fuomášumi maiddái jidnes guškkástat ja bižus. Bátneduoddara historjá ja oaidnámušat Kultuvra ja ealáhusat Bátneduoddara meahci geavaheapmi vuođđuduvai vel guokte čuohtejagi dassái goddebivdui, meahcástussii ja guolástussii. Anára fiesttar- ja davviosiin ledje bohccot jo 1800-logu álggus dálvit valjis, go dat ledje boazosápmelaččaid dálveguohtoneatnamat. Geassit bohccot bálge Jiekŋameara gáddái guohtut čuoikkahis rittuide, gos álddut gudde. Suoma ja Norgga rádjegidden j. 1852 esttii vehážiid mielde árbevirolaš johtimiid geasse- ja dálveguohtoneatnamiid gaskkas, danin máŋggat boazosápmelašbearrašat ja -sogat ohce obban ođđa eatnamiid Davvi-Ruoŧas ja-Suomas. Maiddái dálá Bátneduoddara guovlu lea nana boazodoalloguovlu, gos leat Avvila, Sámi, Kuivasalmi ja Sállevári bálgosat. Boazodoallu leage okta guovllu dehalaš ealáhusain. Das boahtán boađut ja siidodietnasat dollet giliin ássiid. Otná beaivve Guhtura gilis lea Bátneduoddara meahcis dušše birrajagi ássan. Gili birra leat boares giettit, maid ain láddjejit. Gietti šattut leat nu davviguovllu álgoálgosaš gieddešattut go máddin olbmuid fáros boahtán šlájat. Geaidnu Guhtura gillái huksejuvvu j. 1959. Geaidnoášši ordnii presideanta Urho Kekkonen go galledii čuoiganreaissustis Guhturis j. 1956. Golleroggan lea guođđán oalle bissovaš luottaid Bátneduoddara meahccái. Vuosttas gollegávdnosa Avviljogas barggai stáhta dutkanjoavku j. 1868. Virggálaš stáhta gohcima vuloš golleroggan álggii j. 1870, ja seamma jagi kruvdnu huksehii Avviljoga davvigáddái Kruunun Station stáhta virgeolbmuid gohcinbarggu álkidahttima dihte. Golli ohce maiddái báktevuođus ja ruvkedoaibma lei guovllus ealas 1900-logu guovtte vuosttas logejagi áigge. Duoid logijagiid stuorrafidnut eai goittotge lihkostuvvan ja daid bázahasat leat dál oaidnámuššan ja muitun olbmuid nieguin ja ealjárvuođas. Báikenamat Bátneduoddara guovllu báikenamain boarrásapmosat leat stuorra jogaid, jávrriid ja duoddariid namat. Daid álgoálgosaš mearkkašupmi lea šat hárve čilgemis. Dálá hámi báikenamat leat ožžon máŋggaid gielaid ja kultuvrraid oktasaš váikkuhusas. Álgoálgosaš anáraš- dahje davvisámegielat namma lea dávjá ožžon suopmelaš bálddalasnama, dahje namat leat rievdan sámegielat hámis álkit suomagielat hápmái. Golleroggit leat addán golleeatnamiidda ja lagašbirrasii namaid nu olbmuid, dáhpáhusaid go báikki iešvuođaid vuođul. Guvlui fárren davvisápmelaččat fas nammadedje duottareatnamiid bohccuid ja boazodoalu mielde. Vel dálge báikenamat sáhttet molsašuddat kártta ja kártabargi mielde. Oaidnámušat Avviljoga Kultala lei 1800-logu loahpa golleroggama hálddahusguovddáš Moberginoja Pahaoja Ryettikuoškâ Maid Bátneduoddaris sáhttá dahkat ? Vázzit merkejuvvon johtolagaid mielde Bátneduoddara meahcceguovllus merkejuvvon bálgát leat eanaš Avviljoga golleeatnamiin. Guovllu guovddášeatnamiin eai leat merkejuvvon bálgát. Meallut Avviljohka lea okta Suoma fiinásamos čáhcejohtolagain, mas leat oažžumis maiddái dárkilis meallunrávvagat. Mealluma sáhttá álggahit Avviljoga gierragiin ja joatkit Anárjávrri rádjai. Meallunjohtolaga guhkkodat Guhturis Avvilii lea 70 km. Geahčadit oidnámušaid ja várdát Avviljoga golleeatnamiid historjjálaš áigodagat oidnojit visttiin ja eatnamis vel otnege. Oahpásmuvvat luonddubálgái Avviljoga Kultalas, Moberginojas ja Pahaojas leat gollehistorjjás muitaleaddji oahpistangalbbat ja meahcceguovllu olggobealde lea gollehistorjjá birra Gollebálggis. Gollebálgá nubbi geahči lea Soađegilli - Avvil geainnu guoras 1,5 km Laanilas máttás ja nubbi geahči bisánanbáikkis kilomehter Guhtura luoddaearus Guhtura guvlui. Suoma ja máilmmi gollehistorjái sáhttá oahpásmuvvat Tankavaara Kultamuseos (www.kultamuseo.fi, suomagillii). Čuoigat meahcis Bátneduoddara guovlu heive lossa dálvevánddardeapmái. Meahcis eai leat moatte gámppá lassin eará bálvalusat, nu ahte iežas láhttuid čuoigiide dat lea vuogas vánddardanguovlu. Sihkkelastit Sihkkelastin lea vejolaš dušše Suoločielggi turistaguovddáža lahkosis meahcceguovllu nuorttabealde. Sihkkelastinmáđit mannet golleeatnamiid boares meahccegeaidnovuođuid mielde. Máđit leat merkejuvvon Soabbat-Kiilopää olgolihkandankártii, 1:50 000. Guolástit Meahcceguovllu ládduin ja jávrriin sáhttá guolástit nuvttá oaggumiin ja bilkemiin sihke lotnumiin Sámi leana oaggunlobiid (www.mmm.fi, suomagillii) maiddái vuokkain, earret BE-guovddáža sierračázit (www.mmm.fi, suomagillii). Meahciráđđehusa lustaguolástanlohpi, 1564 Davvi-Sámi meahcceguovlu (www.villipohjola.fi, suomagillii) lea viidásut ja vuoigadahttá guolástit maiddái ee. sierračáziin ja jogain, ádjagiin guolástankártta ja lohpeeavttuid mielde. Eanodaga, Anára dahje Ohcejoga gielddas fásta ássiin, geat leat ámmátguolásteaddjit, ruoktodárboguolásteaddjit dahje luondduealáhusolbmot, lea goittotge vuoigatvuohta oažžut nuvttá lobi guolástit máinnašuvvon gielddain stáhta čáziin. Fuomáš, ahte álo go guolástuvvo earáláhkai go oaggumiin dahje bilkemiin galget 18-64-jahkásaččat máksit guolástusdikšunmávssu (www.mmm.fi, suomagillii) Lassidieđuid Meahciráđđehusa Avvila bálvalanbáikkis. Gyrodactylus salaris-luossaparasihtta ii leat vel leavvan Jiekŋamerrii golgi divrras luossajogaide. Loga lasi. Meahcástit Bátneduoddara meahcceguovllus leat guokte lohpemeahcástanguovllu: 1610 Bátneduottar ja 1611 Guhtur (www.villipohjola.fi, suomagillii). Guvlui vuvdojuvvon lobiin sáhttá bivdit rievssahiid, čáhcelottiid, njoammiliid ja smávvabeađuid. Go guovllut leat bohccuid guohtoneatnamat, ii ruohtadeaddji beatnaga oaččo geavahit. Guhtur ja Bátneskáidi leat báikkálaččaid mielamiel bivdoeatnamat. Fásta Anára gielddas ássiin lea stáhta eatnamiin friija meahcástanvuoigatvuohta. Murjet ja čoaggit guobbariid Bátneduoddara eatnamat lea guorbasat, muhto joŋaid, sarrihiid ja luopmániid doppe gávdná, juos deivá heivvolaš šaddobáikkiide. Guobbariid, eandalitge gusaguobbariid, leamskkuid ja smierruid, sáhttá gávdnat bures ja daid sáhttá čoaggit, juos ii hálit daid guođđit nugo badjealbmát bohccuide čakčaherskon. Vuojadit Áidalas meahci čázit leat čearradat ja galbmasat eaige vealtameahttumit hovkkahala vuojadit go hárvenaš báhkka geassebeivviin. Dallege čuoikkat ja muohkárat sáhttet heađuštit vuodjama ja bálgan fas buktá bivastagaid gállui. Sajádat Bátneduoddara meahcci lea Soađegilis Anárii (riikkageaidnu 4, E75) ja Anáris Gihttelii (955) manni geainnuid gaskkas. Johtinoktavuođat Biillain Bátneduoddara meahci fiesttarosiide beassá Anár - Bohkká - Gihttel -geainnus (955), nuortaosiide Roavvenjárgga geainnus (4, E75) Laanilas ja máttaosiide ja Avviljohkii Guhtura geainnus (9694). Párkeranbáikkit leat Guhtura geainnu goappat geažis sihke Pahaojai manni Čuđejuuhâ geainnu geažis. Eará báikkiin biilla galgá párkeret meahccegeainnuid gurrii. Almmolaš fievrruin Meahci nuortaoassái beassá linjabiillain (www.matkahuolto.fi, suomagillii) beaivválaččat Soađegilis Avvilii ja Anárii manni vuoruin. Bátneduoddara fiesttar- ja davvefiesttarosiide beassá skuvlabeivviin Anáris Lismái manni linjabiillain. Soađegillái beassá linjabiillain Roavvenjárggas, gosa lea junáoktavuohta (www.vr.fi, suomagillii) Helssegis. Avvilis lea girdistašuvdna, gosa girdojuvvo beaivválaččat (www.finnair.fi, suomagillii) Meahccereissu vuolginsajit Bátneduoddara meahci máttaosiide ja Avviljohsisa beassá Guhtura geainnu bokte. Párkerenbáikkit leat Guhtura geainnu goappat geažis sihke Pahaojai manni Čuđejuuhâ geainnu geažis. Bálggis Avviljoga Kultalai johtá Pahaoja gámppá bokte. Čuđejuuhâ badjel beassá šalddi mielde. Lagamus párkerenbáiki lea 1 km:a geažis Pahaoja gámppás. Máđiid vuolginbáikkit Mealluide lea párkerenbáiki ja kanohta luoitinbáiki Avviljoga gáttis, Guhtura šalddi guoras. Kárttat Elektrovnnalaš kárttat Eanamihtidanlágádusa kártabáiki (www.karttapaikka.fi, suomagillii) Eará kárttat Bátneduottar - Suoločielgi olgolihkadankárta, 1:100 000, Genimap, 2001. Kárttaid sáhttá oastit Genimapis, bálvalanbáiki Kiehisis, Avvila áššehasbálvalanbáikkis, Davvi-Sámi luondduguovddáš Siiddas sihke buorre girjegávppiin. Anára čujuhus- ja virkkosmahttinkárta, 1:150 000, Sámi eanamihtidandoaimmahat 2002. Kárttaid sáhttá oastit bálvalanbáikkis Kiehises, Avvila áššehasbálvalanbáikkis sihke buorre girjegávppiin. Meahccekárta 22/23, 1:200 000, Meahciráđđehus, 2002. Kárttaid sáhttá diŋgot earret eará Meahciráđđehusa poastavuovdimis. Suoločielgi - Kiilopää olgolihkadankárta, 1:50 000, Kártaguovddáš 2005. Kárttaid sáhttá oastit bálvalanbáikkis Kiehises, Avvila áššehasbálvalanbáikkis sihke buorre girjegávppiin. Leammi olgolihkadankárta, 1:100 000, Genimap 2003. Kárttaid sáhttá oastit Genimapis, bálvalanbáikkis Kiehises, Avvila áššehasbálvalanbáikkis, Davvi-Sámi luondduguovddáš Siiddas sihke buorre girjegávppiin. Kárttaid vuovdinbáikkit Bálvalanbáiki Kiehinen Avvila bálvalanbáiki Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida Meahciráđđehusa poastavuovdin Genimap (mapshop.karttakeskus.fi, suomagillii) Eanamihtidanlágádus (www.maanmittauslaitos.fi, suomagillii) Ovddit siidu Maŋimus beiven 13.03.2007 | JL © Meahciráđđehus 2007. Almmolaš geavahaneavttut Lundui.fi-máhcahat Ođasvuorká Oktavuohtadieđut Ovdasiidu: Vánddardančuozáhagat: Sámi meahcceguovllut: Bátneduottar: Johtolagat Čálihanveršuvdna Bátneduoddara johtolagat Vánddardanjohtolagat ja bálgát Bátneduoddara meahcis leat merkejuvvon bálgát dušše Avviljoga golleeatnamiid lahkosis. Johtolagaid vuolginsajit Bálggis Avviljoga Kultalai vuolgá meahccegeainnu geažis lahka Pahaoja gámppá. Pahaojai manadettiin vuddjojuvvo njelješgeainnus sullii 15 km Guhtura guvlui ja jorgaluvvo čoskka nurkkis olgešguvlui Čuđejuuhâ geidnui. Čuđejuuhâ geainnu mielde vuddjojuvvo sullii 8 km ja jorgaluvvo dasto gurotguvlui Pahaojai. Gollebálggis vuolgá njelješgeaidnoguoras 1,5 km Laanilas máttás ja nohká Guhturgeainnu álgogeaži párkerenbáikái. Merkejuvvon johtolagat Pahaoja párkerenbáikkis lea sullii kilomehter vázzinmátki Pahaoja gámpái. Čuđejuuhâ badjel beassá ođđa šalddi mielde. Pahaojas lea 12 km vázzinmátki Avviljoga Kultalai. Boares bálggis Guhturageainnus Kultalai boares Rovanen eatnangeainnu mielde ii šat leat anus iige dat leat merkejuvvon meahccái. Bálgá lea báikkuid váttis fuomášit, iige ávžžuhuvvo, ahte dat geavahuvvo. Bátneduoddara meahcceguvlui dasttán lahka lea gollehistorjjás muitaleaddji 7,6 km guhkkosaš Gollebálggis. Bálggis johtá boares rogganbáikkiid bokte ja oahpásmahttá golleroggama historjái ja máilbmái. Lassin historjjá ja dálá áiggi gávdná Tankavaara Kultamuseos (www.kultamuseo.fi, suomagillii). Bálggis oidno Soabbat - Kiilopää olgolihkadankárttas, 1:50 000. Sajáiduvvan johtolagat Golleeatnamiin ja vuovdebargguin leat johtán čuohte jagi ja geainnut ja bálgát leat šaddan dáid eatnamiidda. Luottat oidnojit Bátneduottar - Suoločielggi olgolihkadankárttas, 1:100 000. Čuoiganjohtolagat Suoločielggi turistaguovllu láhttut ollet Bátneduoddara meahci nuortaravdii Tolosjoga birrasii. Láhttu guoras leat guokte goađi dolastallama várás, nubbi Tolosjoga siste ja nubbi Soavveloivviid davvenuorttabealde. Láhttut dollojit ortnegis mášeniin, muhto dát meahcceláhttut heivejit dušše árbevirolaš čuoigamii. Suoločielggi turistaguovddáš (www.saariselka.fi, suomagillii) fállá buotdássásaš idjadeami, bálvalusaid ja lassiprográmma. Čáhce- ja meallunjohtolagat Avviljoga meallunjohtolat lea bivnnut ja máŋggabealat. Reaissu sáhttá álggahit Avvil Máhtes ja joatkit gitta Anárjávrri rádjái. Johtolaga guhkkodat Guhturis Avvilii lea 70 km. Aivve álggahalli melluid johtolat ii leat. Guhtura ja Avvila gaskkas leat 30 guoikasaji ja allodaterohus lea 82,5 m. Vaikko Avviljohka leage geasset coahki ja geađgái, de dan sáhttá luoitit oba geasi áigge. Bálvalusat: Siidsuori beaivestohpu, Avviljoga Kultala ávdin- ja várrehusstohpu, Ritaguoikka ávdin- ja várrehusstohpu sihke Louhioja ávdinstohpu. Dolastallanbáikkit: Siidsuori njálbmi, Áhppesjoga njálbmi, Čuđejoga njálbmi ja Louhioja njálbmi. Oaidnámuš: Avviljoga Kultala Kruunun Stationi ja Ritaguoika. Johtolatčilgehus: Guhtur - Avvil, 70 km Mohtorgielkámáđijat Mohtorgielkájohtolat Avvilis Anárii johtá Bátnejávrri bokte. Máđi guoras lea Rávdojávrri beaivestohpu ja Kuoppajärvi goahti. Máđilobiid (www.villipohjola.fi, suomagillii) sáhttá lotnut Suoločielggis Meahciráđđehusa bálvalanbáiki Kiehisis, Avvila bálvalanbáikkis dahje Anáris Davvi-Sámi luondduguovddáš Siiddas. Lassidiehtu Avviljoga meallunjohtolaga (70 km) johtolatčilgehus Ovddit siidu Maŋimus beiven 13.03.2007 | JL © Meahciráđđehus 2007. Almmolaš geavahaneavttut Lundui.fi-máhcahat Ođasvuorká Oktavuohtadieđut Ovdasiidu: Vánddardančuozáhagat: Sámi meahcceguovllut: Bátneduottar: Bálvalusat Čálihanveršuvdna Bátneduoddara bálvalusat Áššehasbálvalus ja rávven Bátneduoddara meahcis eai leat luondduguovddážat dahje stobut, muhto lagamus ássan- ja turistaguovddážiin leat máŋggat. Dárbbašlaš kárttaid ja lobiid oažžu dáid báikkiin. Bálvalanbáiki Kiehinen Avvila bálvalanbáiki Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida, Anár Nuortabeale luondduguovddáš, Tankavaara Boradeapmi, málesteapmi ja nisttiid háhkan Gávppit ja kafeat Lagamus gávppit ja bálvalusat gávdnojit Suoločielggi turistaguovddážis (www.saariselkä.fi, suomagillii) sihke Avvilis ja Anáris (www.inari.fi, suomagillii) Dolastallanbáikkit, gámmet ja beaivestobut Dolastallanbáikkit leat Áhpesjoga, Čuđejuuhâ ja Luohioja njálmmiin. Dolastallama várás huksejuvvon goađit leat Kuoppajärvis sihke guokte Soavveloivviid nuorttabealde. Rávdojávrri beaivestohpu lea Vuolimuš Rávdojávrri, mii lea Bátneduoddaris davvenuorttas Bátnejávrri ja Passaašjävri gaskkas Anár-Avvil -mohtorgielkámáđi guoras. Stohpu lea oaivvilduvvon dušše beaiveatnui. Siidsuori beaivestohpu (Sijdjuuvâš, anárašgillii) lea rabas 1.6. - 30.9. Stáhta eatnamiin Davvi-Sámis lea meahciráđđehus suovvan dola cahkkeheami rissiid ja ovssiid geavaheamin sierra lobi haga. Eanamuoraid dahjege gahččan muoraid váldimii ja geavaheapmái darbbasuvvo eanamuorralohpi, mii máksá 10 euroa/m³. Lobi oažžu Avvila áššehasbálvalusas. Dikšojuvvon dollasajiid avžžuhuvvo geavahuvvot alo, go dat lea vejolaš. Meahcebuollinvaruhusa áigge dola cahkkeheapmi lea gildojuvvon maid dáid dollasajiin. Mátkevuoššana goit oažžu geavahit. Juhkančáhci Čáhci lea dábálaččat guovllus jugahahtti, muhto geassit báhkaid áigge ávžžuhuvvo ahte dat vuššojuvvo. Bázahusfuolahus Meahcceguovllus galgá figgat čorges vánddardeapmái, nuppiid sániiguin johttit galget ieža buktit luniideaset eret meahcis. Stobuid oktavuođas leat goittotge ruskkaid sorterenbáikkit ja Avviljoga Kultala bálgá vuolginbáikkis lea ekoruskabáiki. Loga lasi čorges vánddardeamis. Hivssegat Buot fuolahuvvon stobuid, gámppáid ja dolastanbáikkiid oktavuođas leat goikehivsset. Idjadeapmi Dealttástallan Tealttástallan lea lobálaš juohkeolbmo vuoigatvuođa (www.ymparisto.fi, suomagillii) mielde. Ávdinstobut- ja várrenstobut Avviljoga Kultala viehka ođđa stobus Kultala Station šiljus lea ávdin- ja várrehusstohpu. Louhioja ávdinstohpu Avviljoga máttabealde, sullii 400 m jogas Avviljohkii golgi Louhioja fiesttarbealde. Mobergádjaga ávdin- ja várrehusstohpu Guhtura geainnus (9694) earráneaddji Čuđejuuhâ meahccegeainnu guoras Moberginoja siste. Pahaoja ávdin- ja várrehusstohpu Guhtura geainnus earráneaddji Čuđejuuhâ meahccegeainnu Pahaoja suorggi geažis s. 500 m, Čuđejuuhâ nuortagáttis. Raahenpirtti várrehusstohpu lea Avviljoga máttabealde Palsinoja gáttis guovdu gollerogganguovllu. Ritaguoikka ávdin- ja várrehusstohpu (Ryettikuoškâ, anárašg.) Avviljoga davvigáttis sullii 3 km Čuđejuuhânjálmmis nuorttas. Čuoivvatjávrri ávdinstohpu lea Menešjávrris sullii 7 km máttanuorttas leahkki Čuoivvatjávrriid gaskasaš muotkkis leahkki láddo máttafiesttargáttis. Guovžurjávrráža ávdinstohpu lea Gazzačuohppanoivviid ja Jomppáváriid gaskkas, Vuolimuš Guovzurjávrri máttageažis Guovžurjoga nuorttabealde. Láigostobut Avviljoga Kultala láigostohpu (www.villipohjola.fi, suomagillii) Kultala Kruunu Station šiljus. Juntinoja láigogámpá (www.villipohjola.fi, suomagillii) Anár-Bohkká-geainnu lahkosis. Karehjuuhâ láigogámpá (www.villipohjola.fi, suomagillii) Rááhájävri fiesttargáttis. Idjadeapmi mátkevovnnas dahje -biillas Bátneduoddara meahcceguovllus eai leat bálvalusat karavánaraidda, muhto iešráđálaš mátkkálažžii miellagiddevaš bisánanbáikkit sihkkarit gávdnojit Lagamus árbevirolaš gohttenbáikkit gávdnojit Avvilis (www.inari.fi, suomagillii) Suoločielggi turistaguovddážis (www.saariselka.fi, suomagillii) ja Kiilopääs leat sierralágan bálvalusat maiddái karavánaraidda, muhto albma gohttenbáiki ii leat doppe. Idjadeapmi lahkosiin Suoločielggi turistabáikkis (www.saariselka.fi, suomagillii), Anáris (www.inari.fi, suomagillii) ja Leammis leat máŋggat hoteallat ja eará idjadanbáikkit. Biergasiid láigoheapmi Suoločielggi turistaguovddážis (www.saariselka.fi, suomagillii) sáhttá láigohit sierralágan rusttegiid. Lápmásiid bálvalusat Lápmásiid bálvalusat Bátneduoddara meahcceguovllus eai leat. Eará bálvalusat lahkosiin Lagamus báŋkkut ja dearvvasvuođaguovddážat leat Avvilis ja Soađegilis. Báŋkoautomáhta lea Suoločielggis. Doppe leat maiddái gávppit, restauráŋŋat, káffestobut, bensenstašuvnnat, táksit ja idjadanbálvalusat. Ovddit siidu Maŋimus beiven 13.03.2007 | JL © Meahciráđđehus 2007. Almmolaš geavahaneavttut Lundui.fi-máhcahat Ođasvuorká Oktavuohtadieđut Ovdasiidu: Vánddardančuozáhagat: Sámi meahcceguovllut: Bátneduottar: Bálvalusat Čálihanveršuvdna Bátneduoddara bálvalusat Áššehasbálvalus ja rávven Bátneduoddara meahcis eai leat luondduguovddážat dahje stobut, muhto lagamus ássan- ja turistaguovddážiin leat máŋggat. Dárbbašlaš kárttaid ja lobiid oažžu dáid báikkiin. Bálvalanbáiki Kiehinen Avvila bálvalanbáiki Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida, Anár Nuortabeale luondduguovddáš, Tankavaara Boradeapmi, málesteapmi ja nisttiid háhkan Gávppit ja kafeat Lagamus gávppit ja bálvalusat gávdnojit Suoločielggi turistaguovddážis (www.saariselkä.fi, suomagillii) sihke Avvilis ja Anáris (www.inari.fi, suomagillii) Dolastallanbáikkit, gámmet ja beaivestobut Dolastallanbáikkit leat Áhpesjoga, Čuđejuuhâ ja Luohioja njálmmiin. Dolastallama várás huksejuvvon goađit leat Kuoppajärvis sihke guokte Soavveloivviid nuorttabealde. Rávdojávrri beaivestohpu lea Vuolimuš Rávdojávrri, mii lea Bátneduoddaris davvenuorttas Bátnejávrri ja Passaašjävri gaskkas Anár-Avvil -mohtorgielkámáđi guoras. Stohpu lea oaivvilduvvon dušše beaiveatnui. Siidsuori beaivestohpu (Sijdjuuvâš, anárašgillii) lea rabas 1.6. - 30.9. Stáhta eatnamiin Davvi-Sámis lea meahciráđđehus suovvan dola cahkkeheami rissiid ja ovssiid geavaheamin sierra lobi haga. Eanamuoraid dahjege gahččan muoraid váldimii ja geavaheapmái darbbasuvvo eanamuorralohpi, mii máksá 10 euroa/m³. Lobi oažžu Avvila áššehasbálvalusas. Dikšojuvvon dollasajiid avžžuhuvvo geavahuvvot alo, go dat lea vejolaš. Meahcebuollinvaruhusa áigge dola cahkkeheapmi lea gildojuvvon maid dáid dollasajiin. Mátkevuoššana goit oažžu geavahit. Juhkančáhci Čáhci lea dábálaččat guovllus jugahahtti, muhto geassit báhkaid áigge ávžžuhuvvo ahte dat vuššojuvvo. Bázahusfuolahus Meahcceguovllus galgá figgat čorges vánddardeapmái, nuppiid sániiguin johttit galget ieža buktit luniideaset eret meahcis. Stobuid oktavuođas leat goittotge ruskkaid sorterenbáikkit ja Avviljoga Kultala bálgá vuolginbáikkis lea ekoruskabáiki. Loga lasi čorges vánddardeamis. Hivssegat Buot fuolahuvvon stobuid, gámppáid ja dolastanbáikkiid oktavuođas leat goikehivsset. Idjadeapmi Dealttástallan Tealttástallan lea lobálaš juohkeolbmo vuoigatvuođa (www.ymparisto.fi, suomagillii) mielde. Ávdinstobut- ja várrenstobut Avviljoga Kultala viehka ođđa stobus Kultala Station šiljus lea ávdin- ja várrehusstohpu. Louhioja ávdinstohpu Avviljoga máttabealde, sullii 400 m jogas Avviljohkii golgi Louhioja fiesttarbealde. Mobergádjaga ávdin- ja várrehusstohpu Guhtura geainnus (9694) earráneaddji Čuđejuuhâ meahccegeainnu guoras Moberginoja siste. Pahaoja ávdin- ja várrehusstohpu Guhtura geainnus earráneaddji Čuđejuuhâ meahccegeainnu Pahaoja suorggi geažis s. 500 m, Čuđejuuhâ nuortagáttis. Raahenpirtti várrehusstohpu lea Avviljoga máttabealde Palsinoja gáttis guovdu gollerogganguovllu. Ritaguoikka ávdin- ja várrehusstohpu (Ryettikuoškâ, anárašg.) Avviljoga davvigáttis sullii 3 km Čuđejuuhânjálmmis nuorttas. Čuoivvatjávrri ávdinstohpu lea Menešjávrris sullii 7 km máttanuorttas leahkki Čuoivvatjávrriid gaskasaš muotkkis leahkki láddo máttafiesttargáttis. Guovžurjávrráža ávdinstohpu lea Gazzačuohppanoivviid ja Jomppáváriid gaskkas, Vuolimuš Guovzurjávrri máttageažis Guovžurjoga nuorttabealde. Láigostobut Avviljoga Kultala láigostohpu (www.villipohjola.fi, suomagillii) Kultala Kruunu Station šiljus. Juntinoja láigogámpá (www.villipohjola.fi, suomagillii) Anár-Bohkká-geainnu lahkosis. Karehjuuhâ láigogámpá (www.villipohjola.fi, suomagillii) Rááhájävri fiesttargáttis. Idjadeapmi mátkevovnnas dahje -biillas Bátneduoddara meahcceguovllus eai leat bálvalusat karavánaraidda, muhto iešráđálaš mátkkálažžii miellagiddevaš bisánanbáikkit sihkkarit gávdnojit Lagamus árbevirolaš gohttenbáikkit gávdnojit Avvilis (www.inari.fi, suomagillii) Suoločielggi turistaguovddážis (www.saariselka.fi, suomagillii) ja Kiilopääs leat sierralágan bálvalusat maiddái karavánaraidda, muhto albma gohttenbáiki ii leat doppe. Idjadeapmi lahkosiin Suoločielggi turistabáikkis (www.saariselka.fi, suomagillii), Anáris (www.inari.fi, suomagillii) ja Leammis leat máŋggat hoteallat ja eará idjadanbáikkit. Biergasiid láigoheapmi Suoločielggi turistaguovddážis (www.saariselka.fi, suomagillii) sáhttá láigohit sierralágan rusttegiid. Lápmásiid bálvalusat Lápmásiid bálvalusat Bátneduoddara meahcceguovllus eai leat. Eará bálvalusat lahkosiin Lagamus báŋkkut ja dearvvasvuođaguovddážat leat Avvilis ja Soađegilis. Báŋkoautomáhta lea Suoločielggis. Doppe leat maiddái gávppit, restauráŋŋat, káffestobut, bensenstašuvnnat, táksit ja idjadanbálvalusat. Ovddit siidu Maŋimus beiven 13.03.2007 | JL © Meahciráđđehus 2007. Almmolaš geavahaneavttut Lundui.fi-máhcahat Ođasvuorká Oktavuohtadieđut Bátneduoddara rávvagat ja njuolggadusat Rávvagat Bátneduoddaris johtaleapmái Guovllus leat fámus juohkeolbmovuoigatvuođat (www.ymparisto.fi, suomagillii). Stáhta eatnamiin Davvi-Sámis lea meahciráđđehus suovvan dola cahkkeheami rissiid ja ovssiid geavaheamin sierra lobi haga. Eanamuoraid dahjege gahččan muoraid váldimii ja geavaheapmái darbbašuvvo eanamuorralohpi, mii máksá 10 euroa/m³. Lobi oažžu Avvila bálvalanbáikkis. Savvojuvvo, ahte fuolahuvvon dollasajit geavahuvvojit alo, go dat lea vejolaš Meahcebuollinvaruhusa áigge dola cahkkeheapmi lea gildojuvvon maid dáid dollasajiin. Mátkevuoššana goit oažžu geavahit. Muitte guođđit almmuhusa iežat birra, áigetávvalis ja mátkeplánas verddiide ja oahppásiidda dahje Meahciráđđehusa áššehasbálvalanbáikkiide. Heahtedáhpáhusain telefonnummir, masa vuos riŋgejuvvo, lea 112! Guovllu gádjunbálvalus lea lágas ásahuvvon, ja dan juksá heahteguovddáža bokte. Muitte almmuhit maiddái, go leat joavdan ruovttoluotta, ahte ohccit eai vuolgge duššiid dihte. Gádjunbálvalus bearrá mávssu dušši ohcamiin. Ovddalgihtii ráhkkaneapmi Mátketelefovnnaid gullon Vaikke Suoma mátketelefonfierpmádagat leat viidásat, Bátneduoddara meahcci lea eanaš gulloma olggobealde. Buoremusat mátketelefonat sáhttet doaibmat eatnangeainnu lahkosis ja eará eatnamiid allagut báikkiin. Maiddái mátketelefovnnaid ja operáhtoraid gaskkas leat gulahallamis erohusat. Biergasat Bátneduoddara meahcci heive buoremusat hárjánan vánddardeaddjiide ja iešráđálaš vánddardeapmái, go guovllus leat uhcán bálvalusat. Meahccái ii galgga vuolgit vánddardit almmá áššálaš rusttegiid, kárttaid, kompássa, tealttá, biktasiid, oađđenseahkaid ja doarvái ollu nisttiid haga. Bátneduoddara meahci eallindilli lea árktalaš, mii gáibida rusttegiin erenomáš iešvuođaid. Geassi boahtá easkka geassemánu beallemuttos ja bissovaš muohta boahtá dávjá jo golggotmánus. Dálvit buollašiid áigge liekkasvuohta sáhttá bissut beivviid vuollái -20 gráđa. Almmá áššálaš ráhkkaneami ja rusttegiid reaisu sáhttá leat váralaš umáhtos olbmui. Birrasa seasti vánddardeapmi Bátneduoddara dábáleamos gažaldagat Oažžugo meahcis cahkkehit dola? Stáhta eatnamiin Davvi-Sámi lea meahciráđđehus suovvan dola cahkkeheami rissiid ja ovssiid geavaheamin sierra lobi haga. Eanamuoraid dahjege gahččan muoraid váldimii ja geavaheapmái darbbašuvvo eanamuorralohpi, mii máksá 10 euroa/m³. Lobi oažžu Avvila bálvalanbáikkis. Savvojuvvo, ahte fuolahuvvon dollasajit geavahuvvojit alo, go dat lea vejolaš. Meahccebuollinváruhusa áigge dolastallan lea gildojuvvon maiddái huksejuvvon dollasajiin. Sáhttágo guolástit ja maid dat máksá? Guovllus sáhttá guolástit Davvi-Sámi meahcceguovllu lobiin lohpeguovlu 1564 (www.villipohjola.fi, suomagillii), man haddi lea 7 euro / 3 diimmu, 10 euro / jándor, 35 euro / vahkku ja 50 euro / kaleandarjahki. Lassidieđut guolásteamis. Gos sáhttá idjadit? Leatgo Avviljohsiste gámppát? Ávdinstobuin sáhttá idjadit ija dahje guokte, Kultala álbmotstobus (suomagillii) ja Ritaguoikka (Ryettikuoškâ, anárašgillii) várrenstobus sáhttá várret idjadansaji govttolaš háddái. Báišduoddara meahcceguovlu Sámi leatna, Davvi-Sápmi Ohcejohka (www.plappi.fi, suomagillii) ja Anár (www.inari.fi, suomagillii) Viidodat 1570 km2 , vuođđuduvvon 1991 Guovllu dikšu Meahciráđđehus. Báišduottar lea viiddis ja oktilaš meahcceguovlu Davvi-Sámis. Dán meahcceguvlui buot eanemus mihtilmas duovddan leat duottarguolbanat ja lagešvuovddit. Guovllus leat maiddái áhpe- ja balsajeakkit. Geavvu - Suoma stuorámus luonddumeahcci - juohká Báišduoddara meahcceguovllu guovdat. Meahcceguovlu heive bures beaivvi mátkkiide ja guhkit vánddardemiide. Bievrrašjávrri meahcceguovlu Sámi leatna, Davvi-Sápmi Eanodat (www.enontekio.fi, suomagillii) Viidodat 1280 km2 , vuođđuduvvon 1991 Guovllu dikšu Meahciráđđehus. Bievrrašjávrri meahcceguovlu lea hárjánan ja bures ráhkkanan vánddardeaddji vánddardančuozáhat. Meahcci lea nammaduvvon guovllu davvioasis Bievrrašjávrres, man davábealde badjánit sáddočastasat ja guovllu buolžžat báhcet sihkkarit johtti millii. Njoidosit alláneaddji duottar- ja vuovdeeatnamat leat earenoamáš buorit vánddardaneatnamat, muhto stuora jeaggeeatnamiid lea goit buoremus garvit. Bievrrašjávrri meahcceguovllus eai leat merkejuvvon vánddardanjohtolagat, muhto guovllus leat valjis boares merkekeahtes geinnodagat, daningo guovlu lea árbevirolaččat leamaš báikegottálaččaide dehálaš guolle-, meahccebivdo- ja boazodoalloguovlu. Meahcceguovllus leat Galggojávrre ja Bievrrašjávrri sami siiddat, main orrojuvvo velnai muhtin áigi jagis. Vázzima lassin Bievrrašjávrri meahcceguovllus leat buorit vejolašvuođat kanohttasuhkamii, guolásteapmái ja meahccesihkkelastimii. Stuorimus jogat Bievrrašjohka ja Geahkkil fállaba buriid gáibádusaid sihke melluide ja guollebivdiide. Bievrrašjávrri meahci birastahttet máŋggat suodjalanguovllut. Guovllu lulábealde lea Sárávuomi-Guoskkisábi jekkiidsuodjalanguovlu ja nuorttas-nuorttaslulás leavvaba Buljju meahcceguovlu ja Leammi álbmotmeahcci. Norggas, Bievrrašjávrri meahcceguovllus davás-nuorttasdavás lea Davvi-Anárjoga álbmotmeahcci (www.dirnat.no, dárogillii). Bievrrašjávrri meahcceguovllu siste lea Bievrrašvuomi jekkiidsuodjalanguovlu. Buljju meahcceguovlu Sámi leatna, Davvi-Sápmi Eanodat (www.enontekio.fi, suomagillii) ja Gihttel (www.kittila.fi, suomagillii) Viidodat 614 km2 , vuođđuduvvon 1991 Guovllus fuolaha Meahciráđđehus. Buljju meahcceguovlu viiddes jekkiiguin ja máŋggain váriiguin ja duoddariiguin heive bures hárjánan vánddardeddjiide. Loahppageasis luopmániid láddanáigge guovllu jeakkit geasuhit maid beaivevánddardeddjiid. Leahan dát guovlu, man čađa manná luodda, oalle álkes guovlu deaivilis luomečoaggiide. Guovllu čađa Njunnása ja Buljju giliid gaskkas manná davve-nuortaguovllu mielde sihke luodda ja mohtorgielkáluodda. Meahcceguovllu birastahttet máŋggat suodjalanguovllut. Guovllu nuortabealde lea Leammi álbmotmeahcci, davveoarjin guovllu rádjin lea Bievrrášjávrri meahcceguovlu ja davvin rádjin lea Norgga rádji. Norgga bealde lea Badje-Anárjoga álbmotmeahcci (www.dirnat.no, dárogillii). Boazodoallu lea dehálaš ealáhus Buljju meahcceguovllus. Dán guovllus golmma sierra bálgosa boazosápmelaččat guođohit bohccuideaset. Gorsaduoddaris, gos Eanodaga, Gihttela ja Anára gielddat deaivvadit, ovttastuvvet maid Neakkela, Kuivasalmi ja Sállevári bálgosiid rájit.Giru bálgosa davvenuortarádji lea Gorsaduoddara vuollevielttis. Gorsastobus iešguđet guovllu boazosápmelaččat oaidnalit ja lonuhit ságaid. Čárbmoaivvi meahcceguovlu Sámi leatna, Davvi-Sápmi Anár (www.inari.fi, suomagillii) Viidodat 150 km2, vuođđuduvvon 1991 Guovllu dikšu Meahciráđđehus. Čárbmoaivvi meahcceguovlu lea viehka uhcci, muhto duovdagiid dáfus erenoamáš duottarmeahcceguovlu Anára gielddas Ruošša ráji lahkosiin. Meahcceguovlu lea Avvilis Njellimii ja Rájijovssehii manni geainnuid ja Ruošša ráji gaskkas. Meahcceguovllu váibmosa hábmejit Čárbmoaivvi badjosat ja Akalauttapää (Ákálávttááuáiváš), maid sirre nubbi nuppis čiekŋalis Bahásgurra (Pahaskurrâ). Duottarguovllu birra šaddet lahppoguossavuovddit ja davábealde boares háikavuovddit. Vilttiin vuohču čoaska lávttas, ja gáldožiid čáziin golggiidit ádjagat, mat luitet loahpas Lohttui dahje Báhčaveaijohkii. Guovllus eai leat vánddardanrusttegat, muhto hárjánan vánddardeaddji loaktá bures moanaidge beivviid Čárbmoaivvis dan fiinna duovdagiid geažil. Čárbmoaivvi čáppa duovdagiin gávdnojit buot Sámi luonddu sárgosat, maid vánddardeaddji ohcá. Meahcceguovllu ráji ala mannet ee. Gonddosjávrri (Kondosiijävri) ja Naŋŋajávrri (Naŋŋâjävri) meahccebiilageainnut, ja nuba maiddai beaivvi vánddardemiid dahkan lea vejolaš. Čárbmoaivvi meahcci geasuha maiddái meahcásteaddjiid. Eanalottit leat viehka valjis, ja go vahágis sáhttá deaividit maiddái guovžža, de máŋggas bohte vánddardit jagis jahkái daid seamma johtolagaid. Darvvátvári meahcceguovlu Sámi leatna, Davvi-Sápmi Eanodat (www.enontekio.fi, suomagillii) Viidodat 670 km², vuođđuduvvon 1991 Guovllu dikšu Meahciráđđehus. Darvvátvári meahcceguovllus beassá hárjánan vánddardeaddji, gii ohcala ráfi ja jaskatvuođa, vásihit millii báhcci luondduvásáhusaid. Meahcceguovlu ja Leahttaseanu-Jiehtájoga jekkiidsuodjalan-guovllu rikkis loddešlájat geasuhit maid hárjánan loddeberošteddjiid vuolgit deike, dán máŋgasiidda vel nu dovdameahttun meahcceguvlui. Dán guovllu duottarjávregáttis gávnnai dovddus luonddugirječálli Yrjö Kokko vuosttaš geardde njuvčča beasi. Darvvátvári meahcceguovllus oaččui nappo Kokko fáttá girjásis Laulujoutsen (”Njukča”), ja girjji vuosttaš deattileapmi almmustuvai jagi 1950. Girjji ánsun lea, ahte njuvččat leat ráfáidahttojuvvon ja maid odne máŋggat njuvččat besset maiddái Darvvátvári meahcceguovllus. Darvvátvári meahcceguovlu lea Leaibejávrri gili oarjjabealde ja Gárasavvona gili davábealde. Davvin guovlu ollá Suoma ja Norgga gaskasaš rádjeáidái. Meahcceguovllu lulábealde gávdno beahcevuovddi davvirádji ja lahka Norgga ráji leat duottarbadjeeatnamat, maid alimus čohkat leat badjel 600 mehtera mearragierraga bajábealde. Guovllu meahcit leat váldooasis soahkemeahcit. Darvvátvári meahcceguovllus sullii goalmmádasoassi leat jeakkit, main leat ollu balssat dehege darfebolnnit, maid siste lea jiekŋa. Guovllu duoddariin, jávrriin ja stuora, viiddes jekkiin vulget maid oallut Muoniojohkii golgi jogat, stuorimus jogat leat Darvvátjohka ja Hárrejohka. Dáid čázadagain gávdnet sállaša maid dakkár čeahpes guolásteaddjit, geat ohcet ođđa hástalusaid. Ovdasiidu: Vánddardančuozáhagat: Sámi meahcceguovllut: Gáldoaivi Čálihanveršuvdna Gálddoaivvi meahcceguovlu Sámi leatna, Davvi-Sápmi Ohcejohka (www.plappi.fi, suomagillii) ja Anár (www.inari.fi, suomagillii) 2 924 km2 , vuođđuduvvon 1991 Guovllu dikšu Meahciráđđehus. Gálddoaivi lea Suoma viidáseamos meahcceguovlu. Geainnuhis duottarmeahcceguovllus gávdnojit hui máŋggalágan duovdagat ja eatnamat: leat ceakko čiekŋalis johkaskurččut ja njoaiddos duoddarat. Sámmotjeakki-Vádjogajeakki jekkiidsuodjalanguovlu laktása meahcceguvlui máddinoarjin. Oktilaš meahcceguovlu ii báze dušše Suoma rájiid sisa, muhto geainnuhis meahcceguovlu joatkašuvvá gitta Norgga beallai. Gálddoaivvi meahcceguovlu heive máŋggalágan johtimii-beaivemátkkis máŋga jándora bisti vánddardemiide. Guovlu lea hárjánan vánddardeaddjái hástaleaddji vánddardanguovlu, álggahalli vánddardeaddji gánnáha oahpásmuvvat guvlui hárjánan vánddardeaddji fárus. Ovdasiidu: Vánddardančuozáhagat: Sámi meahcceguovllut: Giehtaruohtas Čálihanveršuvdna Giehtaruohttasa meahcceguovlu Sámi leatna, Davvi-Sápmi Eanodat (www.enontekio.fi, suomagillii) Viidodat 2206 km2 , vuođđuduvvon 1991 Guovllu dikšu Meahciráđđehus. Áibmadas várit ja guollás jávrrit ja jogat geasuhit vánddardeaddji ja čuoigi dollet Giehtaruohttasa meahcceeatnamiid guvlui. Meahcceguovloreaissu álggahanbáikin sáhttá válljet Gilbbesjávrri gili Sána gardnjilis dehe mátkái sáhttá vuolgit Giehtaruohttasii doalvu Njealji biekka luotta guoras. Galledeaddjemeriiguin mihtidemiin Giehtaruohttasa meahcceguovlu lea Suoma bivnnuheamos meahcci. Oidojumi ákkat leat máŋga, dehálaččamussan soaitá leat guovllu áidnalunddot luondu. Guovllu oarjedavvioasi stuoraduoddarat leat Suomas áidna guovllut, mat gullet Skandinávia váriid čáhcejuohkamii dehege Giellasa váriide. Earret Sáná buot Suoma badjel 1000 m allosaš duoddarat leat Giehtaruohttasa meahcceguovllus. Giehtaruohttasa meahcci lea Suoma nubbin stuorimus meahcceguovlu. Dat lea Eanodaga suohkana oarjedavvičiegas ja dan viidodat lea 220 630 hektára. Giehtaruohttasa meahcci lea luottaheapme, muhto ii orrumeahttun. Meahcceguovllu siste lea Ávžžásjávrre sámi siida, gos oassi bearrašiin orru ain measta birra jagi. Ovdasiidu: Vánddardančuozáhagat: Sámi meahcceguovllut: Muotkkeduottar Čálihanveršuvdna Muotkkeduoddara meahcceguovlu Sámi leatna, Davvi-Sápmi Ohcejohka (www.plappi.fi, suomagillii) ja Anár (www.inari.fi, suomagillii) 1 570 km2 , vuođđuduvvon 1991 Guovllu dikšu Meahciráđđehus. Muotkkeduoddara meahcci lea mehciin áidaleamos meahcci: merkejuvvon bálgát eai leat ja ávdinstobut leat uhcán. Muotkkeduoddarii leat mihtilmasat njoaiddos duoddarat, čáppa Bealdojávri ja vahkadis jogat. Meahcis leat eanaš marrasat ja guolbanat, muhto guovllus leat maiddái boares beahcevuovddit ja áhpejeakkit. Guovllu eatnamat ja čázit leat govviduvvon deaivilit čuodjilis sámenamain. Dát fiinna duottareatnamat heivejit nu beaivereaissuid go máŋgga beaivve vánddardeapmái. Ovdasiidu: Vánddardančuozáhagat: Sámi meahcceguovllut: Váhčir Čálihanveršuvdna Váhčira meahcceguovlu Sámi leatna, Davvi-Sápmi Anár (www.inari.fi, suomagillii) Viidodat 1550 km2 , vuođđuduvvon 1991 Guovllu dikšu Meahciráđđehus. Váhčira meahcceguovllu jaskatvuohta ja luonddudilli guoskkaha olbmo. Doppe jos gos oažžu vásihit duođalaš meahcceguovllu. Váhčirii gullet Anájávrri nuorttabeale guovllut guorba gáttiiguin ja lohkameahttun sulluiguin ja Norgga ja Ruošša rájiid gaskii báhcci viiddis meahcceguovlu, man siste leat valjis čázádagat. Norgga ráji nuppe bealde meahcceguovlu joatkašuvvá Bajit Báhčaveaji álbmotmeahcis (www.dirnat.no, dárogillii). Váhčir lea guhkkin boaittobealde Čeavetjávrri nuortalašgilis máttás, stuorra Anárjávrri duohken, Norgga ja Ruošša rájiid vuostá geainnuhis gaskkaid duohken, ja dát dáhkida dan ahte ii goittot mássáturisma boađe goassige muosehuhttit dán meahcceguovllu ráfi. Váhčir lea luonddu dáfus guorba ja geađgás guovlu, gos gávdnojit beahcevuovddit, jeakkit ja čázádagat. Meahcceguovllu davvenuorttageahči, ieš dat Váhčira badjosat, leat jalges duottarčielggit. Guovllu lagešvuvddiid duššadii 1960-logus lastamáhtu, mii ovddežisge lasihii guovllu guorbbasvuođa. Vánddardeaddji dáfus meahcceguovlu gáibida ollu dan rámššasvuođa dihte. Dan juovaid sisa ja lohkameahttun ládduid gaskii ii gánnát hárjánmeahttun vánddardeaddji vuolgit. Vánddardeaddjit johtalitge eanaš Anárjávrri guovllus, mii lea bivnnuhis guolástanguovlu. Luonddudilálaš guollebáikkit gávdnojit goittot maiddái Váhčira meahcceguovllu jávrriin. Guovllu čađa mannet guokte mohtorgielkámáđija Čeavetjávrái, nubbi vuolgá Avvilis ja nubbi Njellimis. Vázzi olbmui lunddolaš johtolagat meahcceguvlui bohtet davil Jáŋkela ja máttil Kessi bokte. Váhčira meahcceguovllus leat olbmot eallán luondduealáhusaiguin juo don doložis ja ná lea ainge. Anárjávrri vuotnabađain lea soames meahccedállu, main eallinvuohki ja ealáhusat leat seilon gitta dássážii dadjat juo seammán. Eará guovllut Eará suodjalanguovllut Álbmotmehciid lassin Suomas leat máŋggalágán eará luonddusuodjalanguovllut, maid njuolggadusat spiehkastit nuppiineaset. Muhtin luonddusuodjalanguovlluin oažžu lihkadit juohkeolbmovuoigatvuođaid mielde, go fas muhtin oasis lihkadeapmi lea ollásii gildojuvvon. Lundui.fi -bálvalusas ovdanbuktojuvvon luonddusuodjalanguovlluin lea vánddardeapmi vejolaš aŋkke gáržžet. Lihkadeapmi lea gáržžiduvvon eandalii dieđalaš dutkama várás vuođđuduvvon álbmotmehciin. Muhtin luonddumeahci eatnamiin oažžu goit lihkadit merkejuvvon johtolagaid mielde. Dákkár meahcit leat omd. Karkali ja Geavu luonddumeahcit. Luonddusuodjalanguovllut leat vuođđuduvvon maid ee. jekkiid, rođuid, loddečáziid ja boares vuvddiid suodjaleami várás. Lassidiehtu Suoma luonddusuodjalanguovlluid vuogádagas Suoma luonddusuodjalanguovllut (www.metsa.fi. suomagillii) Suodjalanprográmmat ja -guovllut (www.ymparisto.fi, suomagillii) Eará guovllut Eará guovlluin dárkkuhuvvojit Lundui.fi -fierbmebálvalusas sierralágán vánddardeapmái ja luonddus áhpásnuvvamii oaivvilduvvon čuozáhagat, mat eai leat lágain vuođđuduvvon. Dákkárat leat ee. Meahciráđđehusa áhpásnuvvanmeahcit ja máŋggat earát vánddardeddjiid oidin čuozáhagat stáhta eatnamiin. Dieđuid eará go Suoma davimus suodjalanguovlluin gávnnat min neahttasiidduin suomagillii ja ruoŧagillii. Ovdasiidu: Vánddardančuozáhagat: Eará guovllut: Geavu luonddumeahcci Čálihanveršuvdna Geavu luonddumeahcci Sámi leatna, Davvi-Sápmi Ohcejohka (www.plappi.fi, suomagillii) Viidodat 712 km2, vuođđuduvvon 1956 (viiddiduvvon 1982) Guovllu dikšu Meahcirađđehus. Geavu luonddumeahcis sáhttá vásihit rámššamus Sámi luonddu. Vánddardeaddji beassá oahpásmuvvat Gevvui guovtte merkejuvvon ja viehka lossa bálgá mielde. Luonddumeahci guovddáža ráhkada badjel 40 km guhkkosaš ja báikkuid measta 80 mehtera čiekŋalis kanjonalágan ávži, gos golgá Geavvu. Eará oassi luonddumeahcis lea dovdomassii njoidosut, duottaeana man luddot korssat ja guržžut. Báikkuid leat viiddis rabas duottarjeakkit. Meahci vuođđudeami dárkkuhussan lea Geavorokki ja dan birrasa rašes duottarluonddu suodjaleapmi. Geavvu lea diehtaga dáfus dehalaš guovlu. Turku universitehta Lappi dutkanlágádus (www.utu.fi, suomagillii) bargá máŋggabealat dutkama doppe. Luonddumeahcis johtin lea lobálaš dušše merkejuvvon bálgáid mielde. Heahtá guovlu Sámi leatna, Davvi-Sápmi Eanodat (www.enontekio.fi, suomagillii) Guovllu stáhta eatnamiin fuolaha Meahciráđđehus. Priváhta eatnamiid turismabálvalanráhkadusaid fuolaheamis vástida Eanodaga suohkan ja láhttuid fuolaheamis Ounaksen Tunturiladut ry (davvisámegillii: Ovnnesa Duottarláhttut rs.) Eanodaga girkogilli Heahttá lagašbirrasiinnis lea vuogas oahpásnuvvančuozáhat vánddardeddjiide. Guovllu bálgáin ja johtolagain sáhttá dahkat beaivemohkiid ja Heahttá sáhttá leat maid vuolginbáiki guhkit, eanet beivviid bisti vánddardanreisui. Dálvet gili birrasii ráhkaduvvojit miillaid mielde láhttut duovddačuoigama ustibiid illun. Heahtá gili lulábeale Ovnnesjávrris vuolgá okta Sámi bivnnuheamos meallunjogain - Ovnnesjohka, mii mealluid lassin geasuha maid guollebivdiid. Ovnnesjávrri duohken ceaggá hámálaš Bassečearru, Bállás-Ylläsduoddara álbmotmeahci davimus čohkka. Čeavetjávrri-Njávdáma guovlu Sámi leatna, Davvi-Sápmi Anár (www.inari.fi, suomagillii) Guovllu dikšu Meahciráđđehus. Čeavetjávrri-Njávdáma guovlu lea Suoma jávrámus guovlu. Čeavetjávri ja Garitjávri (Kaareehjävri, anárašgillii) ja máŋggat mohkkás smávva čázádagat hervejit dáid meahcceguovllulágan birrasiid. Guovllu jávrrit leat dábálaččat čiekŋalat: Állejávri (Äälisjävri, anárašgillii) lea davágeahčen juoba 60 mehtera čieŋu. Guovllus leat molsašuddi láhkai seahkalasvuovddit, gáhččái haksojeaddji beahceguolbanat, suhkkes lagešvuovddit ja jalges duottar. Vainnasoaivi (Vannjiikeessimuáivi, anárašgillii) (268 m) ja Ullovárri (Ullovääri, anárašgillii) leat buot alimus duoddarat. Guovlu heive beaivvi mátkkiide dahje moanaid jándoriid vánddardemiide. Vaikko geaidnu lea lahka ja geaidnoguoras lea soames ássanvisti, de guovlu lea meahcceguovllulágan. Čeavetjávrri-Njávdáma guovlu gullá Anára gieldda nuorttageaže nuortalašguvlui. Historjáčuozáhagat Luonddus vuhttojit stuora mearri historjjá luottat, daningo suopmelaš kultuvra lea riegádan meahcis ja vuolgán doppe giliide, gávpogiidda ja máilbmái. Luonddu gaskavuođas leat ain máŋggat mearkkat ja muittut dain dološ áiggiin, goas luondu lei ruoktu, biebmogáldu ja bálvvusbáiki. Maŋibuid čuođijagiid olmmoš lea nuppástuhttán Suoma eatnamiid: dahkan johtingeainnuid, jalgen mehciid bealdun ja láidomin ja huksen feara maid vuoššangoađis geađgeladniide. Jos dáhtut diehtit lasi kultuvraárbámet dikšumis, oahpasnuva kultuvrraárbbi fierbmesiidduide (suomagillii). Ovdasiidu: Vánddardančuozáhagat: Historjáčuozáhagat: Čearddalašduovdagat Čálihanveršuvdna Čearddalašduovdagat, Suoma dovddaldatgovat "Čábbodat lea geahčči čalmmis", lávejit dadjat. Buot buoremusat millii čuohcci duovdda riegáda maiddái geahčči čalmmiin, várddobáikkis. Čearddalašduovddan gohčodit min dovdoseamos duovdagiid, mat bohtet máŋgasa millii, go jerrojuvvo, gos gávdnojit Suoma luonddu- ja kulturduovdaga čábbáseamos sárgosat. Čearddalašduovdagat leat movttiidahttán maiddái dáiddáriid, geat leat govvidan daid dujiineaset: govvadáidagis, girjjálašvuođas ja musihkas. Čearddalašduovdagat nammaduvvojedje 1992:s Suoma iehčanasvuođa 75-ávvujagi gudnin miehtá Suoma buohkanassii 27. Gávcci čearddalašduovdaga leat muhtumassii dahje ollásit luonddusuodjalanguovlluin, ja guokte dain leat Davvi-Sámis. Bállas-Ylläsduoddara álbmotmeahci beakkáneamos oassin lea Bállasduoddara čearddalašduovdda Maiddái Aavasaksa, Ohcejotleagi ja mearra-Helssega čearddalašduovdagiidda gullet suodjalančuozáhahkan dikšunvuloš stáhtaeatnamat. Buot 27 čearddalašduovdaga gávdnojit Birasministeriija logahallamis (www.ymparisto.fi, suomagillii). Ovdasiidu: Vánddardančuozáhagat: Historjáčuozáhagat: Sápmelaš kulturárbi Čálihanveršuvdna Sápmelaš kulturárbi Davvi-Sámis Sámit leat ássan Fennoskandia davágeahčen juo duháhiid jagiid ovdal riikkarájiid šaddama ja ođđaássiid boahtima guvlui. Davviguovlluid álgoálbmoga eallin lea vuogáiduvvan arktalaš dilálašvuođaide ja luonddu jahkodatmolsašuddamii. Boares kultuvra lea joatkašuvvan máŋgga dáfus gitta dálážii. Ainge árbevirolaš ealáhusat, dego boazodoallu, guolástus, meahccebivdu ja duodji leat oassin beaivválaš eallimis, vaikko diehtoservodat leat dolvon máŋga nuora mielddis. Das, guhte johtala Sámis, galgá leat dihto vitmatvuohta, vai fuobmá eakti kultuvrra mátkeealáhusa mielddisbuktin gehppes turistafálaldagaid siste. Sámi álbmotmehciin ja meahcceguovlluin leat seilon moanat sámi kulturárbái guoskevaš čuozáhagat, maid leat geahččalan ordnet ja seailluhit boahttevaš buolvvaide sihke geavahan dihte ja oaidnámuššan. Vánddardeaddjit leat buresboahtán oahpásmuvvat dáidda čuozáhagaide, mat leat oassin báikkálašhistorjjás. Davvi-Sámis eanaš báikenamat leat leamaš álgoálggos sámegillii. Dat govvidit čuozáhaga dan luonddu ja mihtilmasvuođaid mielde. Nuba dát namat leat doaibman vánddardeaddjái juogalágan kártan, vai dádjada johtit meahcis. Suomagielat namma lea bonjastuvvon sámegielas dakkár hápmái, mii heive buorebut suomagielat jietnadanvuohkái. Oahpásmuva sámekultuvrii maiddái Siiddas , mas doaibmá Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš. Davvi-Sámi suodjalan- ja meahcceguovllut Boares visttit luondovánddardančuozáhahkan Makkár ássanbáiki lei smávva barttaš Kainuus 1800-logu loahpageahčen dahje guolásteaddjidállu Suoma máttageaže suologuovllus vihttalot jagi dás ovdal? Mii bigálusgárddis dáhpáhuvai, masa savohttagámpá dárbbašuvvui? Vuvddiin, gáttiin ja duoddariin gávdnojit vel boares visttit, dálut ja barttat, mat leahkastit midjiide uvssa vássán máilbmái. Gávdnojit historjjálaš visttit suodjalan- ja vánddardanguovlluin miehtá Suoma. Leahkas uvssa ja lávke sisa! Maiddái árbevierrodálut (suomagillii) gullet boares visttiide ja šilljobirrasiidda, maid doaimma bokte historjá ealligoahtá. Ovdasiidu: Vánddardančuozáhagat: Historjáčuozáhagat: Sápmelaš kulturárbi Čálihanveršuvdna Sápmelaš kulturárbi Davvi-Sámis Sámit leat ássan Fennoskandia davágeahčen juo duháhiid jagiid ovdal riikkarájiid šaddama ja ođđaássiid boahtima guvlui. Davviguovlluid álgoálbmoga eallin lea vuogáiduvvan arktalaš dilálašvuođaide ja luonddu jahkodatmolsašuddamii. Boares kultuvra lea joatkašuvvan máŋgga dáfus gitta dálážii. Ainge árbevirolaš ealáhusat, dego boazodoallu, guolástus, meahccebivdu ja duodji leat oassin beaivválaš eallimis, vaikko diehtoservodat leat dolvon máŋga nuora mielddis. Das, guhte johtala Sámis, galgá leat dihto vitmatvuohta, vai fuobmá eakti kultuvrra mátkeealáhusa mielddisbuktin gehppes turistafálaldagaid siste. Sámi álbmotmehciin ja meahcceguovlluin leat seilon moanat sámi kulturárbái guoskevaš čuozáhagat, maid leat geahččalan ordnet ja seailluhit boahttevaš buolvvaide sihke geavahan dihte ja oaidnámuššan. Vánddardeaddjit leat buresboahtán oahpásmuvvat dáidda čuozáhagaide, mat leat oassin báikkálašhistorjjás. Davvi-Sámis eanaš báikenamat leat leamaš álgoálggos sámegillii. Dat govvidit čuozáhaga dan luonddu ja mihtilmasvuođaid mielde. Nuba dát namat leat doaibman vánddardeaddjái juogalágan kártan, vai dádjada johtit meahcis. Suomagielat namma lea bonjastuvvon sámegielas dakkár hápmái, mii heive buorebut suomagielat jietnadanvuohkái. Oahpásmuva sámekultuvrii maiddái Siiddas , mas doaibmá Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš. Davvi-Sámi suodjalan- ja meahcceguovllut Geavu luonddumeahcci Leammi álbmotmeahcci Bállás - Ylläsduoddara álbmotmeahcci Sámi meahcceguovllut Boares visttit luondovánddardančuozáhahkan Makkár ássanbáiki lei smávva barttaš Kainuus 1800-logu loahpageahčen dahje guolásteaddjidállu Suoma máttageaže suologuovllus vihttalot jagi dás ovdal? Mii bigálusgárddis dáhpáhuvai, masa savohttagámpá dárbbašuvvui? Vuvddiin, gáttiin ja duoddariin gávdnojit vel boares visttit, dálut ja barttat, mat leahkastit midjiide uvssa vássán máilbmái. Gávdnojit historjjálaš visttit suodjalan- ja vánddardanguovlluin miehtá Suoma. Leahkas uvssa ja lávke sisa! Maiddái árbevierrodálut (suomagillii) gullet boares visttiide ja šilljobirrasiidda, maid doaimma bokte historjá ealligoahtá. Vázzin luonddus lea bivnnuheamos olgolihkadanvuohki ja danin maid sierralágán olgolihkadanjohtolagat leat hui bivnnuhat. Johtolagat leat olgolihkadeami deháleamos vuođđobálvalus, daningo dat vuolidit šielmma vuolgit lihkadit olggos ja álkidit lihkadeami luonddus. Suomas leat máŋggalágán johtolagat nu gáibádusaid, guhkkodaga go atnulbmilage dáfus. Johtolagaid viiddes girjjatvuohta sáhttá váttásnuhttit álggahalli vánddardeaddji gávdnat alccesis heivvolaččamus johtolaga dehe johtolattiippa. Johtolagain lea válljenvárri Álkimus jalgejuvvon, bajilduvvon ja bures merkejuvvon vázzinjohtolagat, main leat dušše unnán allodaterohusat, heivejit juobe rullastuoluin dehe mánáid vovnnain lihkadeddjiide. Eanas johtolagat eai leat jalgejuvvon dehe bajilduvvon ja dain sáhttet leat stuorage allodaterohusat. Dákkárat leat ovdamearkkadihte luonddubálgát ja vánddardan- ja luonddusuodjalanguovlluin manni beaive- dehege vánddardanjohtolagat. Guhkes johtolagat dehege meahccevánddardanjohtolagat gáibidit geavaheaddjis álššaid sihke vánddardan- ja dádjadandáidduid, daningo dat leat mihá rámšaseappot go beaivejohtolagat. Vuoiŋŋastanbáikkitge leat dain dábálaččat oalle hárve sajes. Sihkkelastiide leat iežaset sihkkelastinjohtolagat, mat mannet juogo luottaid mielde dehe meahccái merkejuvvon johtolagaid mielde. Maiddái riidejeddjiide leat čujuhuvvon iežaset riidenjohtolagat, muhto duohta unnán. Johtolagat dálvet Dálvet oassi vánddardanjohtolagain rievdaduvvojit čuoiganjohtolahkan dehege láhttun, mat bajásdollojuvvojit. Láhtuin sáhttet dalle leat maid iežaset johtolatlinnját ovdamearkkadihte jekkiid ja čázádagaid rastá. Čuoigái lea dárbbašlaš diehtit, makkár čuoiganvuohki láhttui heive ja leago johtolat čuovggahuvvon. Lea maid buorre diehtit, heivejitgo geassevánddardanjohtolagat čuoigamii, vaikko dat eai bajásdollojuvvolege. Dálvet lea fállun viiddes johtolatfierpmádat mohtorgielkávuodjimii. Unna oasáš leat virggálaš mohtorgielkámáđijat go fas eanas leat eahpevirggálaš mohtorgielkáluottat, main vuodjin gáibida meahccejohtaluslobi. Čáziide Čázádagat fállet fiinna birrasa áhpásnuvvat luonddus. Merkejuvvon dámpa- ja fanasfávllit lasihit dorvvolašvuođa. Melluide oaivvilduvvon meallunjohtolagat heivejit dušše dádjadan- ja meallunmáhtot olbmuide, daningo čázádagas eai dábálaččat leat eará merkemat go oahpástagat, mat čájehit vuoiŋŋastanbáikkiid. Dieđuid eará go guokte davimus johtolagain gávnnat min neahttasiidduin suomagillii ja ruoŧagillii. Ovdasiidu: Vánddardančuozáhagat: Johtolagat: Ceavetjávri-Buolbmatjávri, 60 - 70 km Čálihanveršuvdna Čeavetjávri-Buolbmátjávri -johtolat Lappi leatna, Davvi-Sápmi Anár (www.inari.fi, suomagillii), Ohcejohka (www.plappi.fi) Gálddoaivvi meahcceguovlu, Čeavetjávrri-Njávdáma guovlu Čeavetjávri-Buolbmátjávri -vánddardanjohtolat manná stuorra Gálddoaivvi meahcceguovllu čađa. Johtolaga guhkkodat lea 60 - 70 km dan mielde guđe johtolaga mielde johtá. Máttageahčen johtolat manná vel beahceguolbaniid mielde, muhto davásguvlui manadettiin duottarbadjosat guorbagohtet, nu ahte váldomuorran lea lageš. Johtolat lea merkejuvvon oránšageažat muorračuolddaiguin. Geassemánu álggogeahčen muohta lea juo eanaš suddan meahcceguovllus, muhto jogat ja ádjagat leat vel dulvvis suddančáziid dihte. Vuohkkaseamos vánddardanáigi lea mihcamárain golggotmánu álggogeahčai. Dálvejohtolat Čeavetjávrri ja Buolbmága gaskkas manná maiddái dálvejohtolat, man guhkkodat lea sullii 70 km. Johtolat lea merkejuvvon meahccái rukses vinjuruossačuolddaiguin. Dálvejohtolat lea oaivvilduvvon čuoigiide, ii vuojáhatlobi lotnon mohtorgielkkástalliid atnui. Mohtorgielkkástalliid várás Čeavetjávrri ja Njuorggáma gaskkas lea vuojáhat, mii lea merkejuvvon meahccái rukses vinjuruossačuolddaiguin. Dálvejohtolat ja mohtorgielkávuojáhat mannet seamma saji gitta Hahpatjávrái (Hoppoogjävri, anárašg.), gos dat earránit ja ovttastuvvet fas Čárajávrris. Dálvejohtolat manná eará saji go geassejohtolat: dálvejohtolat manná vuollegis eatnamiid mielde, dego jekkiid ja jávriid mielde. Dálvejohtolat ii rievtti mielde bajásdollojuvvo, muhto johtolaga geavahit Meahciráđđehusa fuolahanalbmát, rádjefávttat ja báikkálaš badjeolbmot, go johtalit guovllus bargguineaset mohtorgielkkáiguin. Vánddardeaddji nappo oažžu ráhkkanit čuoigat obbasis goittot álgodálvvis ja borggaid maŋŋá. Heahttá - Bállás-johtolat Sámi leatna, Oarje-Sápmi Muonio (www.muonio.fi, suomagillii), Eanodat (www.enontekio.fi, suomagillii) Bállás-Ylläsduoddara álbmotmeahcci Bállás-Ylläsduoddara álbmotmeahci bivnnuheamos vánddardančuozáhagaide gullá 55 km guhkkosaš Heahttá-Bállás-vánddardanjohtolat, man linnjágeassin ráhkaduvvui juo jagi 1934. Johtolat manná čearuid badjel ja spiehkesta gaskkas vulos guraide dego sihkkarastit johtti deaivvadit ođđa čáppa duovdaga čuovvovaš duottaraláža nalde. Johtolat lea merkejuvvon njuolladihkáiguin. Geassemánu álggu rádjái muohta lea juo eanasin suddan, muhto johtolat lea suddančáziid dihte njuoskkas ja danin hui hearki gollat. Eanemus ávžžuhahtti vánddardanáigi álgánai mihcamár sulaid. Go dálvi lea boađi boađi golggotmánu beallemuttos, de johtolaga nalde deaivá johtti dušše soaittáhagas. Dálvejohtolat Heahtá ja Bállása gaskkas manná maid dálvejohtolat, man guhkkodat lea johtolatválljema mielde 53 - 60 km. Dálvejohtolat manná geassejohtolaga vuollegaččat vuovdeeatnamiid ja jekkiid mielde, vaikko Sioskuru ja Hánnogura gaskkas láhttu manná ordda bajábealde. Hánnoguras Bállásii leat guokte johtolaga: nubbi duoddariid nuortta- ja nubbi oarjjabealde. Goappánai johtologas sáhttá spiehkastit Montella ja Nammalgura stobuide. Báikkálaš fitnodatbargit fuolahit čuoiganláhtuid bajásdoallamis. Sioskuru stobus, Hánnogura stohpui ja ain oarjjabealde Nammalgura johtolat lea guhkás álbmotmeahci bargiid fuolahusvuodjimiid veagas. Stobuid gaskkat leat dálvejohtolagain guhkibut go geassejohtolagain. Láhttudihkkán lea jalgadasain ruossagalba ja vuovdeduovdagis alit baddi dehe murrii molejuvvon alit golbmačiehka. Čuoigansesoŋŋa álgá guovvamánu beallemuttos lulliskuvllaid čuoiganluomuid álgima áigge ja joatkahuvvá gitta cuoŋománu lohppii. Giđa mielde johtolaga sáhttá čuoigat juobe miessemánu beallemutto rádjái. Eanasin dálvejohtolagat eai heive njuoskkasvuođaset dihte geassevánddardeapmái. Kalohttageinnodat Kalohttageinnodaga ollesguhkkodat lea 800 km, mas sulaid 70 km manná Eanodaga Giehtaruohttasis, 380 km Norgga ja 350 km Ruoŧa bealde. Go geinnodat lea liiggás guhkki johttit ovttatmano, dan gánnáha mannat gaskka hávális. Geinnodaga vuolgin- ja geahčebáikkit leat davvin Norgga Guovdageainnus ja lullin Norgga Sulidælmás dehe Ruoŧa Huhttámis. Suomas geinnodat manná Giehtaruohttasa meahcceguovllu ja Mallá luonddumeahci čađa ja geinnodahkii beassá Gilbbesjávrres. Geinnodaga guoras leat máŋggabealálaš davviriikkalaš duottareatnamat, dego duottarbadjosat, maid lea álki johtit, šattolaš soahkevuovddit, jiehkit ja ceakkoávžžit. Máŋgga sajes leat valjis duottaršattut. Suoma beale oassi Kalohttageinnodagas lea geassevánddardangeinnodat ja geinnodaga buoremus vánddardanáigin ávžžuhuvvo áigi suoidnemánu álggu rájes gitta čakčamánu beallemuddui. Máŋggalágán stobut vánddardeddjiid idjadeapmái Juohkeolmmoš-vánddardeddjiid idjadanbáikin leat stobut ja barttat sihke nuvttá ja mávssu vuostá. Nuvttá, rabas stobuin dábálaččamusat ja beakkanepmosat leat ávdinstobut. Stobut leat dábálaččat luottahis mátkkiid duohken riikamet davvi- ja nuortaosiin. Eará rabas stobut leat beaiveatnui dárkkuhuvvon beaivestobut. Maiddái rabas gámmet ja hirsagoađit leat heivvolaš vuoiŋŋastanbáikkit beaivet, muhto dat sáhttet spiehkastatdáhpáhusain addit maid idjasuoji. Go geavaha lássejuvvon stobuid dehe barttaid, maid galgá várret ja main lea máksu, dáhkida alccesis sihkkaris idjasaji. Stobut, main šaddá máksit, leat oanehisáigásaš atnui dárkkuhuvvon várrehusstobut ja várrehusgámmet, láigostobut sihke guhkitáigásaš atnui dárkkuhuvvon láigobarttat. Ovdasiidu: Vánddardančuozáhagat: Stobut: Davvi Sámi stobut Čálihanveršuvdna Davvi Sámi stobut Eanodaga guovllu stobuide ja Bállás- Ovnnesduoddara álbmotmeahci stobuide ii oaččo buktit biepmoealliid. Ohcejoga ja Anára guovllu stobuide ii oaččo buktit biebmoealliid 1.1 - 20.9 gaskašas áigge. Geavu luonddumeahci stobuide ii oaččo buktit biebmoealliid olláge. Eanodat Heahtá biras Jyppyrä, darfegoahti Muotkejávri, beaivestohpu Šiššaga goahti , láigostohpu Eanodaga guovllu eará stobut Siosguoika, beaivestohpu Bátneduoddara meahcceguovlu Avviljoga Kultala, ávdinstohpu Avviljoga Kultala, várrehusstohpu Čuoivvatjávri, ávdinstohpu Guovžurjávrráš, ávdinstohpu Louhioja, ávdinstohpu Mobergája, ávdinstohpu Mobergája, várrehusstohpu Pahaoja, ávdinstohpu Pahaoja, várrehusstohpu Raahen Pirtti, várrehusstohpu Rávdojávri, beaivestohpu Ritaguoika, ávdinstohpu Ritaguoika, várrehusstohpu Siidsuorri, beaivestohpu Anára vánddardanguovlu Beahcesuolu, ávdinstohpu Bielbbevuotna, hirsagoahti Buoiddastohpu , ávdinstohpu Geaiggonuorri (Rukses stohpu), ávdinstohpu Jiekŋasuolu , ávdinstohpu Gáhkusuolu, ávdinstohpu Luovvesuolu, hirsagoahti Speadjalnjárga , hirsagoahti Ohcomaš, beaivestohpu Suhpeguoika , beaivestohpu Tyllylahti, hirsagoahti Gálddoaivvi meahcceguovlu Čeavetjávri - Buolbmát -johtolat Čárajávri, ávdinstohpu Čuomásjávri, ávdinstohpu Hahpatjávri, ávdinstohpu Huikinjohka, ávdinstohpu Issátjávri (Isákkáájävri, anárašgillii), ávdinstohpu Ruossajávri, ávdinstohpu Stobut eará sajis Gálddoaivvi meahcceguovllus Vaišjohka, goahti Geavu luonddumeahcci Geavu ja Guivvi johtolagat Guivi, ávdinstohpu Njávgoaivi, ávdinstohpu Ruktajávri, ávdinstohpu Geavu luonddumeahci eará stobut Mádjohka, ávdinstohpu Giehtaruohttasa meahcceguovlu Kalohttageinnodat Bihčosjávri, ávdinstohpu Bihčosjávri, várrehusstohpu Goapmajohka, ávdinstohpu Guonjarjohka, ávdinstohpu Guonjarjohka, várrehusstohpu Háldi, ávdinstohpu (várrehusstobu olis) Háldi, boares ávdinstohpu Háldi, várrehusstohpu Megonjávri, ávdinstohpu Megonjávri, várrehusstohpu Suolojávri, ávdinstohpu (Eanodat) Suolojávri, várrehusstohpu (Eanodat) Giehtaruohttasa meahcceguovllu eará stobut Ádjájohka, ávdinstohpu Áillahasjávri, ávdinstohpu Boazojávri, ávdinstohpu Buvrrášjohka, ávdinstohpu Dápmajávri, ávdinstohpu Deatnomuotki, ávdinstohpu Dierpmesjávri, ávdinstohpu Dierpmesjávri, várrehusstohpu Gálggoaivi, ávdinstohpu Gaskkasjohka, ávdinstohpu Gođđoguoika, ávdinstohpu Hirvásvuohppi, ávdinstohpu Jogašjávri, ávdinstohpu Loassojávri, ávdinstohpu Roahpi, ávdinstohpu Leammi álbmotmeahcci Bárasgállá, ávdinstohpu Boastajohka, ávdinstohpu Fáškoluoppal, ávdinstohpu Fášku, ávdinstohpu Fášku, láigostohpu Gollehámman, ávdinstohpu Heargejárguoikkaš (Ergijävrkuoškaš, anárašgillii), láigobarta Kruvnnastohpu (Heandaratbáiki), ávdinstohpu Lággojárstoboš (Lággujävrtuuvááš, anárašgillii) (Váábu-Matti), ávdinstohpu Oahujohka, ávdinstohpu Ravadasjávri, ávdinstohpu Sállevárri, ávdinstohpu Suohpášávžži Kultala, ávdinstohpu Suohpášávžži Kultala , láigostohpu Leahttáseanu - Sáttojoga -jekkiidsuodjalanguovlu Binnjesguoika, ávdinstohpu Buvssasvárri, ávdinstohpu Isokurkkio, ávdinstohpu Muotkkeduoddara meahcceguovlu Gurdojohka (Kurdojuuhâ, anárašgillii), ávdinstohpu Stuorrávži, ávdinstohpu Báišduoddara meahcceguovlu Goahppelašjávri, ávdinstohpu Njávgoaivi, ávdinstohpu Ruktajávri, ávdinstohpu Bállás-Ylläsduoddara álbmotmeahcci Heahttá - Bállás -johtolat Bassičearru, ávdinstohpu Hánnogurra, ávdinstohpu Hánnogurra, várrehusstohpu Montella stohpu, ávdinstohpu Nammalgurra, ávdinstohpu Nammalgurra, várrehusstohpu Pahakuru, ávdinstohpu Sioskuru, ávdinstohpu Sioskuru, várrehusstohpu Eará Bállás - Ylläsduoddara álbmotmeahci stobut Puolitaival, ávdinstohpu Rautuoja, ávdinstohpu Tappuri, ávdinstohpu Buljju meahcceguovlu Avesuori goahti , ávdinstohpu Gorsastohpu, ávdinstohpu Gahperašbuollán, ávdinstohpu Bievrrašjávrri meahcceguovlu Galbmagáldu, ávdinstohpu Gorđejohka, ávdinstohpu Njallastohpu, ávdinstohpu Náldejávri, ávdinstohpu Näkkela Gaskastohpu, ávdinstohpu Bievrrašjávri, ávdinstohpu Bievrrašjávri, várrehusstohpu Šleŋgehat, ávdinstohpu Stálojávri, ávdinstohpu Čeavetjávrri-Njávdáma guovlu Šollomušjávri, ávdinstohpu Darvvátvári meahcceguovlu Čietnjalisjávri, ávdinstohpu Sálvošjávri, ávdinstohpu Váhčira meahcceguovlu Čuollesmuotki, ávdinstohpu Piilola, ávdinstohpu Pišternjárga, ávdinstohpu Rádjoaivi, ávdinstohpu Lundui.fi - fierpmebálvalusas ovdanbuktojit Meahciráđđehusa ávdin- várrehus- ja beaivestobut sihke goađit. Meahciráđđehusa láigobárttat ovdanbuktojit Villi Pohjola fierpmesiidduin (www.villipohjola.fi, suomag.). Ovdasiidu: Vánddardančuozáhagat: Stobut: Nuorta Sámi stobut Čálihanveršuvdna Nuorta Sámi stobut Nuorta Sámi stobuide ii oaččo buktit biebmoealliid olláge. Urho Kekkonena álbmotmeahcci Anterinmukka, ávdinstohpu Hammaskota, gámme Hammaskuru, ávdinstohpu Hammaskuru, várrehusstohpu Hirvashauta, várrehusstohpu Hirvashauta, ávdinstohpu Härkävaara, ávdinstohpu Jyrkkävaara, ávdinstohpu Jyrkkävaara, várrehusstohpu Karapulju, ávdinstohpu Karhuoja, ávdinstohpu Karhuoja, várrehusstohpu Kiertämäjärvi, ávdinstohpu Kivipää, ávdinstohpu Kuuselan kämppä , várrehusstohpu Kärekeoja, ávdinstohpu Kärekeoja, várrehusstohpu Lankojärvi, ávdinstohpu Lankojärvi, várrehusstohpu Luirojávri porokämppä, ávdinstohpu Luirojávri, ávdinstohpu Luirojávri, várrehusstohpu Manto-oja, ávdinstohpu Mantoselkä, ávdinstohpu Mantoselkä, várrehusstohpu Mettopalo, ávdinstohpu Muorravaarakka, ávdinstohpu Muorravaarakanruoktu, várrehusgámme Muorravaarakka, várrehusstohpu Naltiojoki, ávdinstohpu Peskihaara, ávdinstohpu Peuraselkä, ávdinstohpu Porttikoski, ávdinstohpu Raappana , gámme Rautulampi, beaivestohpu Rumakuru boares, beaivestohpu Rumakuru ođđa, beaivestohpu Sarvioja, ávdinstohpu Sarvioja, várrehusstohpu Siulanruoktu, ávdinstohpu Snelmanninmaja, ávdinstohpu Sudenpesä, várrehusgámme Šuomaruoktu, ávdinstohpu Šuomaruoktu, várrehusstohpu Tahvontupa, ávdinstohpu Tahvontupa, várrehusstohpu Tammakkolampi, várrehusgámme Tammikämppä, ávdinstohpu (Urho Kekkonena álbmotmeahcci) Tikkasen vieriharju , láigobárta Tuiskukuru, ávdinstohpu Tuiskukuru, várrehusstohpu Vellinsärpimä, beaivestohpu Vieriharju, ávdinstohpu Vongoaivi, várrehusgámme Lundui.fi-fierpmebálvalusas ovdanbuktojit Meahciráđđehusa ávdin- várrehus- ja beaivestobut sihke goađit. Meahciráđđehusa láigobárttat ovdanbuktojit Villi Pohjola fierpmesiidduin (www.villipohjola.fi, suomag.).