Norgga almmolaš čielggadeamit NAČ 1993:34 S. Vuoigatvuohta Finnmárkku eatnamiidda ja čáziide ja daid hálddašeapmi. Sámi vuoigatvuođalávdegotti duogášávnnas. Lágiduvvon Justis- ja bolesdepartemeantta ovdii juovlamánu 1993. Govvidusat Liisa Helander. Justis- ja bolesdepartementii. Sámi vuoigatvuođalávdegottis lea bargun dábálaččat čielggadit sámi álbmoga rievttálaš dili gažaldagaid eatnamiid ja čáziid vuoigatvuhtii ja hálddu dáfus. Lávdegoddi lea dáid gažaldagain erenoamážit bargan Finnmárkku hárrái. Oassin barggus galgá lávdegoddi earret eará čilget gustojeaddji riektenjuolggadusaid ja oppalaš riektedilálašvuođaid muđui. Sierra bargojoavku - Riektejoavku - lea čielggadan mii dál adno gustojeaddji riektin Finnmárkku eatnamiid ja čáziid eaiggáduššanvuoigatvuhtii ja geavahanvuoigatvuhtii. Joavkkus leat belohahkii leamaš sierra nammaduvvon riekteáššedovdit, belohahkii Sámi vuoigatvuođalávdegotti miellahtut. Eana- ja cáhcehálddu lea eará bargojoavku - Hálddašanjoavku - ovdanbuktán. Das leat leamaš moadde Sámi vuoigatvuođamiellahtu. Hálddašanovdanbuktin lea eará dilis go vuoigatvuođačielggadeapmi, sihke go lea álkibut ovdanbiddjon ja go hálddašannjuolggadusat dađis nuppástuvvet. Goappašat bargojoavkku leat gergen barggus 1993:s. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ovdandivvu goappašiid čielggademiid oktanaga, go vuoigatvuođain ja hálddašanortnegiin sáhttet leat oktavuohta gaskaneaseat ja cuvgejit riektedili oppalohkái. Bargojoavkkuid čielggadeamit leat Sámi vuoigatvuođalávdegoddái ovdandivvojuvvon, maidda lávdegoddi ii leat sisdoalu iehcanasat árvvoštallan. Cielggadeamit - oktan eará ávdnasiiguin - galget leat duogášávdnasat Sámi vuoigatvuođalávdegotti digaštallamiidda ja dálá riektedili nuppástusevttohusaide. Lávdegoddi digaštallá dán láhkai, ja čielggadeamit mat ovdandivvojit, eai mearrit makkár vuoigatvuođa- ja hálddašanortnegat boahtteáiggis galggašedje leat. Borgemánu 1. b. 1993. Sámi vuoigatvuođalávdegotti ovddas. Tor Falch. Jon Gauslaa Ingunn Åsgard Bendiksen Stein Larsen. Skjema 1, 2, 3 s. 474, 475 og 476. 4.2.4 skovvi OHCAMIID VÁRDDUS FINNMÁRKKU EANAVUOVDINEISEVÁLDDIIDE 1990 Sámi vuoigatvuođalávdegotti cállingoddi, cuoñománu 1993 EANAHÁLDDAŠEAPMI EANAVUOVDINLÁGA MIELDE Viesut - Ealáhus - Alm. doaibma - Joavdobarta - Guodohanbarta - Goahti/Ealáhusbarta - Návstu - Eanadoallu - Mássavieccahat - Luottat - Johtasat - Lášmmohallanrusttegat - Eará rusttegat - Vuovdin gielda - Supmi SUPMI OHCAMAT MIEĐIHUVVON BIEHTTALUVVON ÁŠŠÁIGULAKEAHTTÁ BIDJAN ERET/GESSON VÁIDAGIID LOHKU -ohccis 4.2.5 bealis RIEVDADAN EA. HOAVDA DORJON EA. STIVRA BIEHTTALAN EA. STIVRA VÁIDDA DSS:i DOARJJA DSS BIEHTTALAN DSS VÁIDDA SIVIILLAÁITT. DOARJJA SIVIILLAÁITT. BIEHTTALAN SIVIILLAÁITT. DUOPMOSTUOLLOMEA. DOARJJA DUOPMOSTUOLUS VUOITTAH. DUOPMOSTUOLUS SUPMI RIEVDADUSAT. 4.2.6 Skovvi OHCAMIID VÁRDDUS FINNMÁRKKU EANAVUOVDINEISEVÁLDDIIDE 1990 Sámi vuoigatvuođalávdegotti cállingoddi cuoñománu 1993 RESURSAHÁLDDAŠEAPMI EANAVUOVDINLÁGA MIELDE Omiid guohtonvuoigatv. - Muorracujuheapmi - Luomelihttoláigoheapmi - Monnesadjecujuheapmi - Báktedoaibma - Supmi SUPMI OHCAMAT MIEĐIHUVVON BIEHTTALUVVON ÁŠŠÁIGULAKEAHTTÁ BIDJAN ERET/GESSON VÁIDAGIID LOHKU -ohccis 4.2.7 bealis RIEVDADAN EA. HOAVDA DORJON EA. STIVRA BIEHTTALAN EA. STIVRA VÁIDDA DSS:i DOARJJA DSS BIEHTTALAN DSS VÁIDDA DN:i DOARJJA DN BIEHTTALAN DN VÁIDDA SIVIILLAÁITT. DOARJJA SIVIILLAÁITT. BIEHTTALAN SIVIILLAÁITT. DUOPMOSTUOLLOMEA. DOARJJA DUOPMOSTUOLUS VUOITTAH. DUOPMOSTUOLUS SUPMI RIEVDADUSAT 3. Skovvi OHCAMIID VÁRDDUS FINNMÁRKKU EANAVUOVDINEISEVÁLDDIIDE 1990 Sámi vuoigatvuođalávdegotti cállingoddi cuoñománu 1993 RESURSAHÁLDDAŠEAPMI EARÁ LÁGAID VUOĐUL Sáivaguollelihttoláigoheapmi - Luossalihttoláigoheapmi - Luossasajiid cujuheapmi - Eará - Supmi SUPMI OHCAMAT MIEĐIHUVVON BIEHTTALUVVON ÁŠŠÁIGULAKEAHTTÁ BIDJAN ERET/GESSON VÁIDAGIID LOHKU -ohccis 4.2.8 bealis RIEVDADAN EA. HOAVDA DORJON EA. STIVRA BIEHTTALAN EA. STIVRA VÁIDDA DN:i DOARJJA DN BIEHTTALAN DN VÁIDDA SIVIILLAÁITT. DOARJJA SIVIILLAÁITT. BIEHTTALAN SIVIILLAÁITT. DUOPMOSTUOLLOMEA. DOARJJA DUOPMOSTUOLUS VUOITTAH. DUOPMOSTUOLUS SUPMI RIEVDADUSAT RIEKTEJOAVKKU ČIELGGADUS 1. Álggahus 1. KAPIHTTAL Álggahus 1.1. RIEKTEJOAVKKU MANDÁHTA JA ČOAHKÁDUS 1.1.1 Riektejoavkku nammadeami duogáš Sámi vuoigatvuođalávdegoddi mearridii čoahkkimistis čakčamánu 4.-6. b. 1984 Leavnnjas nammadit bargojoavkku, mas galge sihke lávdegoddelahtut ja erenoamáš gohččojuvvon áššedovdit leat mielde, ja mii galggai guorahallat gustojeaddji rievtti 5 maid lávdegoddi mandáhtastis lea geatnegahtton dahkat. Bargojoavku lea maŋŋil váldán nammanis Riektejoavku. Dákkár bargojoavku dárbbašuvvui lávdegotti joatkkabarggu ektui, go navdui váttisin alddes lávdegottis guorahallat gustojeaddji vuoigatvuođaid Finnmárkku eatnamiidda ja čáziide govttolaš áiggis. Dát lea hirbmat gáibideaddji bargu mas ferte dárkilit mannat čađa dálá rievttálaš 6 ja riektehistorjjálaš 7 ávdnasiid, sihke danne go áššit leat stuorrát ja go gažaldagat leat dan mađe váddásat ja go ovddalgihtii lea uhccán daiguin dahkkon. Jurdda lei vel ahte livččii vuogas oažžut mielde olggobeal juridihkalaš čehppodaga, vai oččošii eanet juristtaid árvvoštallat gažaldagaid. 1.1.2 Riektejoavkku mandáhta Sámi vuoigatvuođalávdegotti mandáhtas (NAČ 1984:18 Sámi vuoigatvuođaid dili birra, 2.2.2. kap., čuo. 1) celko vuoigatvuođaide Finnmárkku eatnamiidda ja čáziide guoskevaš riektedili guorahallama birra ee. čuovvovaš: "Lávdegoddi berre oppalaččat čilget sámeálbmoga juridihkalaš saji mii guoská vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide ja dáid geavaheapmái. Lávdegoddi berre dán oktavuođas erenoamážit čielggadit Finnmárkku fylkka dili, ii dušše siseatnamis, muhto maiddái vuonain ja rittuin, ja dat berre maid dárbbašlaš mearis čielggadit seamma gažaldagaid eará sajiin riikkas gos sámit ásset. Čielggadusa berre oppalaččat vuos dálá rievttiovddideamis ja rievttidilis válddahallat, ja dasto ovddidit julggaštuvvon árvvoštallama makkár riektedili nuppástusat leat sávahahtti. Čielggadus berre dárbbu mielde addit historjjálaš čielggadusa makkár rievttiáddejupmi ja rievttinjuolggadusat leat leamaš ja mat leat guoskan eanan- ja čáhcevuoigatvuođaide ja daid geavaheapmái sámeguovlluin, čielggadan dihtii dárbbašlaš mearis gustojeaddji vuoigatvuođaid ja ovdanbuktin dihte ođđa čoavddusevttohusaid..... Čielggadus berre maid čilget gustojeaddji rievttiáddejumiid ja gustojeaddji rievttinjuolggadusaid ja oppalaš riektedili muđui ........guovlluin mat dás leat namahuvvon." Sámi vuoigatvuođalávdegoddi mearridii čoahkkimistis Mehámmanis skábmamánu 6.-8. b. 1984 čuovvovaš mandáhta guostojeaddi rievtti bargojovkui: "Bargojoavku galgá čielggadit ja mearridit mii Finnmárkku fylkka eatnamiid ja čáziid eaiggáduššan- ja geavahanvuoigatvuođaide 8 dál fertešii leat gustojeaddji riekti. Bargojoavku galgá dán oktavuođas bidjat vuođđun lávdegotti mandáhtii addon njuolggadusaid. Eanavuoigatvuođaid dáfus, galgá čielggadus guoskat riggodagaide sihke eatnamis ja dan alde. Eatnan al` riggodagaide gullet maid fuođđut ja lottit. Čáhcevuoigatvuođa čielggadeamis galgá maid váldit mielde mearrabivdovuoigatvuođaid gokko dát leat lunddolaččat sámiid riektedili 9 čielggadeamis. Bargojoavkku guovddáš bargun gártá leat čielggadit stáhta nu gohčoduvvon "stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid 10" háhkama 11 . Bargojoavku berre mearridit sáhttágo dáid guovlluid riektedilálašvuođaid 12 dál atnit dávistit dán rievttálaš namahussii. Ovddeš áiggiid riektedilálašvuođaid čielggademiid ferte ráddjet dasa mii lea dárbbašlaš mearridit mii dál adno gustojeaddji riektin. Bargojoavku berre, mandáhtas mielde, guorahallat sámi vieruid 13 ja riekteáddejumiid 14 ja mearridit makkár deattu dáid vieruide ja riekteáddejumiide dáid guovlluin ferte bidjat. Bargojoavku ferte maid geavahit riikkaidgaskasaš rievtti 15 ja olgoriikkalaš rievtti nu guhkás go das sáhttá leat mearkkašupmi dáža rievtti bidjamii dán oktavuođas." Nu go ovdanboahtá Riektejoavkku mandáhtas, galget "ovddeš áiggiid riektedilálašvuođa 16 čielggadeamit" (min deattuhus) ráddjejuvvot dasa mii lea dárbbašlaš "mearridit mii dál adno gustojeaddji riektin". Sámi vuoigatvuođalávdegotti mandáhtas čuožžu dán čuoggás ahte berre "historjjálaččat čielggadit ...... riekteáddejumi ja riektenjuolggadusaid 17" nu guhkás go lea dárbbašlaš "čielggadan dihte dárbbašlaš mearis gustojeaddji vuoigatvuođaid ja ovdanbuktin dihte ođđa čoavddusevttohusaid". Sámi vuoigatvuođalávdegotti mandáhta lea danne viidát go Riektejoavkku, go riekteovdáneamis sáhttá leat mearkkašupmi ođđa čoavddusevttohusaid riektepolitihkalaš 18 árvvoštallamiidda, vaikko dat ii mearkkaš maidege gustojeaddji riektái. Riektejoavkku eanetlohku lea ádden nu ahte erohus lea biddjon iešdáhtolaččat. Lea maid lassin gávnnahan metodalaččat váttisin mearridit mii ovddeš áiggiid riekteortnega 19 mielde sáhttá leat gustojeaddji riekti iešguđetge áigodagain, ja maiddái mo dan ovddidit dálá riekteterminologias. Dan oasi joavkku mandáhtas ollašuhttit mas galgá "čielggadit stáhta nu gohčoduvvon stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid háhkama", lea liikká riekteovdáneapmi váldon mielde eanet go mii duođaid livččii leamaš dárbbašlaš čielggadit dálá njuolggadusaid, go lea maid ferten geahčadit Finnmárkku vuoigatvuođa ja ráđđejumi dilálašvuođaid 20 ovdáneami. Historjjálaš dilálašvuođaid lea maiddái guorahallan go lea digaštallan ahte gávdnojitgo almennetsullasaš 21 dilálašvuođat fylkkas ja máŋgga osiin mas lea luondduriggodagaid mielde guorahallan vuoigatvuođaid eatnamiidda ja čáziide. Dasa lassin lea ráhkaduvvon sierra riektehistorjjálaš govvádus, mii lea dárkilat go mii gáibiduvvui Riektejoavkku ulbmilii. Dás meannuduvvo ee. stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa eavttu bohciideami duogáš, ja mo dát maŋŋil báhkkoduvvon 22 lágain. Dát bargu lea, danne go dát maid meannuda eanet dábálaš historjjálaš ja ii dušše sieiva riektehistorjjálaš diliid, biddjon mildosin joavkku čielggadeapmái (1. mielddus) . Riektejoavku lea mandáhtastis maiddái bivdon "guorahallat sámi vieruid ja riekteáddejumiid ja mearridit makkár deattu dáidda ferte bidjat" (min deattuhus) . Eanetlohku lea dattetge máŋgga ártta geažil gávnnahan váttisin dán mandáhtaoassái miehtat. Vuohččan leat sii navdán ahte dát livččii gáibidan viiddis ja áddjás guorahallama Finnmárkku báikkálaš diliin, ja masa Riektejoavkkus ii leat leamaš gealbu, nákca dahje geavatlaš vejolašvuohta. Dasto livčče várra bohtosat gártan hui eahpevissásat. Ain juo dánne go leat hui stuorra metodalaš váttisvuođat dákkár kártemiin main dás lea sáhka. "Riekteáddejupmi" doaba lea juo iešalddes hui eahpevissis, nu ahte maid dás dal gávnnaheš lea das muhtun muddui oktavuohta doahpaga sisdoalu bidjamii, ja fuolakeahttá das sáhttet leat moanat vejolaš boasttogáldut dákkár guorahallamis. Dáid sániid duođaštit min mielas dieđut maid leat ožžon guorahallamis mii lei báikkálaš riekteáddejumiin Finnmárkkus ja mainna lea bargan váldolávdegotti (Guorahallama geahččaluvvo ilbmadit Sámi vuoigatvuođalávdegotti boahtte čielggadeami mildosin, mas evttohuvvo nuppástuhttit Finnmárkku dálá riektedili.) olis. Guorahallan čájeha ee. dávjá leat váttis mearridit báhkkoditgo sii gean gažada eará áddejupmi gustojeaddji rievttis nugo dat ovdanboahtá lágain ja eará ávdnasiin, vai hubmetgo riektepolitihkalaš sávaldagaideaset birra. Guorahallan orru dasa lassin čájeheamen 23 ahte dál ii sáhte dadjat go ahte áibbas unnán gávdnojit sámi vierut ja riekteáddejumit mat dehálaš čuoggáin spiehkastit riektedilálašvuođas mii ovdanboahtá gustojeaddji lágaid, láhkaásahusaid 24, čuožžovaš 25 riektegeavada jna. meroštallamis. Ii datte mearkkaš dát ahte sáhttá šiitit dákkár spiehkasteaddji áddejumiid gávdnot. Ferte dalle navdit dáid leat hui báikkálažžan, ja ráddjejuvvon muhtun resurssaide ja ávkkástallanguovlluide, ja iige nu ahte sáhttá dan vuođul čuoččuhit dál gávdnot sierra sámi riektevuogádaga 26 virolaš adnojuvvon gustojeaddji rievtti bálddas. Riektejoavkku eanetlogu riektegáldooainnu 27 vuođul, ii leat eambo celkon ahte spiehkasteaddji báikkálaš geavahanvierut 28 ja riekteáddejumit dohkkehuvvojit ovttalágan lágaide ja riektegeavadii. Eanetlohku leage navdán ahte resurssaid ektui maid livččii dárbbašan atnit juo čađaheapmái, de livččii dákkár guorahallama árvu man birra dás lea sáhka, várra lea leamaš hui váilevaš gustojeaddji rievtti čielggadeapmái. Go váldolávdegoddi dasa lassin lea guorahallan báikkálaš riekteáddejumiid Finnmárkkus ja vuordimis áigu dán ilbmadit iežas boahtte čielggadeami mielddusin, de leat gávnnahan dan dohkálažžan diktit doallamis mándáhta ollásit dán čuoggás. Berre liikká namahit ahte Riektejoavkku olis lea ráhkaduvvon govvádus mas báikeolbmuid geavahus ja riekteáddejumit Finnmárkkus leat gehččon historjjálaš perspektiivvas. Seammago ovdalis namahuvvon riektehistorjjálaš ovdanbuktimis leat dán barggus maid muhtun buhtes historjjálaš dilit, ja almmuhuvvo danne joavkku čielggadeami mielddusin (2. mielddus) . Ovddit áiggiid geavaheami viidát ovdanbuktimii, čujuhuvvo Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggademiide maid Steinar Pedersen, Hans Prestbakmo ja Einar Richer-Hanssen (Pedersen: Bruken av land og vann i Finnmark inntil 1. Verdenskrig, Prestbakmo: Bruken av utmarksressursene i Finnmark i dette ŧrhundret og Richer Hanssen: Bruken av naturressursene i Finnmark fra 1. verdenskrig frem til ca. 1970. leat dahkan. Sin čielggadeamit leat lávdegottis meannuduvvon ja plánejuvvojit almmuhuvvot 1994:s duogášávdnasa oassin Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohussii boahttevaš njuolggadusaide eatnamiid ja čáziid geavaheapmái Finnmárkkus, buo. 3.1.1. oasi vulobealde. Dát ovdanbuktimat guoskkahit dasa lassin muhtun muddui riektehistorjjálaš ávdnasiid ja ovddeš áiggiid riekteáddejumiid, ja leatge leamaš dehálaš gáldut Riektejovkui maiddái dán oktavuođas. Finn Arne Scanche Selfors:a guorahallan Sámi vuoigatvuođalávdegotti ovddas mo stáhta matrikulerekeahtes eatnamat Finnmárkkus hálddašuvvojit, čállon suoidnemánu 27.b. 1984 lea maid leamaš ávkin (Selfors:a guorahallan lea dárkilat máinnašuvvon Hálddašanjoavkku čielggadeapmái, 2.6.4. kapihttalis, mas maid dan oassi lea geardduhuvvon.) . Riektejoavkku miellahttu, Otto Jebens ii leat datte ovttaoaivilis eanetloguin, ii vejolaš spiehkasteaddji riekteáddejumiid guorahallama gažaldagas, iige ovddeš áiggiid riektedili guorahallama gažaldagas. Son lea čujuhan ahte Sámi vuoigatvuođalávdegotti mandáhtas daddjo ee.: "Lávdegoddi berre oppalaččat čilget sámeálbmoga juridihkalaš saji mii guoská vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide ja dáid geavaheapmái. ... "Lávdegoddi berre addit historjjálaš čielggadusa makkár rievtteáddejupmi ja rievttenjuolggadusat leat leamaš ja mat leat guoskan eanan- ja čáhcevuoigatvuođaide ja daid geavaheapmái sámeguovlluin, čielggadan dihtii dárbbašlaš mearis gustojeaddji vuoigatvuođaid ja ovdanbuktin dihtii ođđa čoavddusevttohusaid. Seamma vuogi mielde lávdegoddi berre addit historjjálaš čielggadusa eatnamiid ja čáziid duođalaš geavaheamis dáid guovlluin ja maiddái muđui guorahallat soahpameahttunvuođa vuoigatvuođa ja duođalaš geavaheami gaskkas. ... Lávdegotti váldobargu lea čielggadit ja mearridit iežas oainnu dain oaiviliin, mat gusket sámeálbmoga dahje báikkálaš ássiid vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide sámiid ássanguovlluin. Dáid oaiviliid sáhttá guorrat ruovttoluotta boarráseamus sámi rievtteáddejupmái, muhtunlágan kollektiivvalaš vuoigatvuođa birra. Tønnesen lea ee. čilgen dan dutkkalmasastis." Das mii dás lea bájuhuvvon 29 ferte Jebens áddet dan láhkai ahte sámeálbmoga vuoigatvuođaid gažaldat galgá leat guovddáš fáddá Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggus. Earret eará lea čielgasit čujuhuvvon boares sámiid riekteoidnui 30 oktasaš 31 luondduriggodagaid vuoigatvuođaide. Dasto Jebens čujuha ahte Riektejoavkku mandáhta fáddá maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi mearridii skábmamánus 1984, lea biddjon "mearridit mii Finnmárkku fylkka eatnamiid ja čáziid eaiggáduššan- ja geavahanvuoigatvuođaide ferte leat gustojeaddji riekti". Dasto celko: "Bargojoavku galgá dán oktavuođas bidjat vuođđun lávdegotti mandáhtii addon njuolggadusaid" ( Jebens:a deattuhus) . Dát berre, Jebensa oainnu mielde, mearkkašit ahte Riektejoavkku mandáhta čielggadit gustojeaddji rievtti galgá leat seamma go Sámi vuoigatvuođalávdegotti mandáhta. Son čuoččuha dán orrut fertemin leat váldovuođus dasa maid Riektejoavku galgá čielggadit ja ahte govttolamos galggašii leat ahte sámeálbmoga vuoigatvuođagažaldat maiddái lea Riektejoavkku váldofáddá. Son danne imašta manne joavkku čielggadeamit hui váilevaččat lea beroštan gažaldagas leago sámeálbmogis vuoigatvuođat vai eai, dahje man stuorrát dát sáhttet leat. Jebens oaidná Riektejoavkku mandáhtalasáhusa "ovddeš áiggiid riektedilálašvuođaid čielggademiid ferte ráddjet dasa mii lea dárbbašlaš mearridit mii dál adno gustojeaddi riektin" hui lunddolažžan. Danne go sáhttá fertet gáržžidit menddo govda ja bienalaš 32 ovdanbuktima ovddeš áiggiid riektedilálašvuođas, go dehálamosat dán oktavuođas galget leat stuorra váldolinját. Liikká ii sáhte Jebens:a mielas dulkot dán dan láhkai ahte ovddeš riektedilálašvuođa prinsihpaid galgá diktit orrut, gokko dat govttolaččat sáhttet lea dárbbašlažžan áddet riekteovdáneami ja/dahje mearridit dálá gustojeaddji rievtti. Son čuoččuha dasto ahte Riektejoavkku mandáhtas čuožžu: "Bargojoavku berre mandáhta mielde guorahallat sámi vieruid ja riekteáddejumiid ja mearridit makkár deattu dáid vieruide ja riekteáddejumiide dáid guovlluin ferte bidjat." Nugo son oaidná dán, de ii leat Riektejoavku maidege dahje hui unnán dahkan guorahallat "sámi vieruid ja riekteáddejumiid", vaikko dát čielgasit čuožžu maid Riektejoavku lea biddjon dahkat. Dán mandáhta oassái, gullá Jebens:a oaivila mielde, ahte joavku vuos ferte guorahallat sámi vieruid ja riekteáddejumiid, ovdalgo sáhttá mearridit makkár deattu dása sáhttá bidjat rievttálaš oktavuođas. Son čuoččuha ahte sámi vieruid ja áddejumiid dieđusferte čatnat historjjálaš diliide Finnmárkkus, ja vaikko dákkár dilit leat guoskkahuvvon go lea resurssaid mielde geahčadan vuoigatvuođaid eatnamiidda ja čáziide Finnmárkkus, lea áibbas uhccán dahkkon sámi riekteáddejumiid ja vieruid oktavuođas. Son dalle oaivvilda ahte historjjálaš dilit ja sámi riekteáddejumit váilot čohkkejuvvon govvádusas. 1.1.3 Riektejoavkku čoahkádus Justisdepartemeanta nammadii Riektejoavkku miessemánu 10. b. 1985 mas álggos ledje čuovvovaš miellahtut: 1. Professor Carsten Smith, Oslo (ovdaolmmoš) 2. professor Torgeir Austenå, Ås 3. Professor Thor Falkanger, Oslo 4. Alimusriekteadvokáhta Otto Jebens, Troanddin 5. Professor Mons Sandnes Nygard, Bergen 6. Professor Gudmund Sandvik, Oslo Lávdegoddi nammadii ieš joavkku miellahtuid geat maiddái ledje Sámi vuoigatvuođalávdegotti miellahtut (Smith, Austenå ja Sandvik) . Earáid nammadii departemeanta. Maŋit guoská maid sidjiide geat maŋŋil leat nammaduvvon Riektejoavkku miellahttun. Carsten Smith guđii Sámi vuoigatvuođalávdegotti ovdaolbmo virggi skábamanu 1. b. 1985. Láhkaduopmár 33, dál vuosttasláhkaalmmái 34, Sverre Dragsten, Troanddin, válddii badjelasas ovdaolbmo doaimma sihke Sámi vuoigatvuođalávdegottis ja Riektejoavkkus. Dragsten maŋis čuovui miessemánu 1. b. 1987 rájes Sámi vuoigatvuođalávdegotti ovdaolmmožin sundi Tor Falch, Levanger. Falch válddii veahá maŋŋelaš maid Riektejoavkku ovdaolbmovirggi badjelasas. Dragsten lea joatkán joavkku miellahttun. Byrohoavda, dálá ekspedišuvdnahoavda, Stein Owe, nammaduvvui Riektejoavkku miellahttun juovlamánu 5. b. 1989. Mons Sandnes Nygard jámii njukčamánu 26. b. 1991. Su sadjái ii leat nammaduvvon ođđa lahttu. Sámi vuoigatvuođalávdegotti čállin leat čuovvovaččat maid doaibman Riektejoavkku čállin: 1. Cand. jur. Stein Owe; miessemánu 10. b. 1985 rájes gitta čakčamánu 25. b. 1989 rádjai. 2. Cand. jur. Tore Hagen; golggotmánu 1. b. rájes 1985 gitta juovlamánu 31. b. 1987 rádjai. 3. Cand. jur. Jon Gauslaa; suoidnemánu 4. b. 1988 rájes almmuheapmái. Maiddái Sámi vuoigatvuođalávdegotti eará čálliin, cand. jur. Ingvild Mestad (borgemánu 1. b. 1988 rájes njukčamánu 18. b. 1990 rádjai) , cand. jur. Ken Uggerud (njukčamáu 1. b. 1990 rájes geassemánu 3. b. 1992 rádjai) , cand. jur. Ingunn Å. Bendiksen (njukčamánu 1. b. 1992 rájes almmuheapmái) ja cand. jur. Stein Larsen (čakčamánu 1. b. 1992 rájes almmuheapmái) leat leamaš Riektejoavkkus muhtun čállindoaimmat. 1.2. BARGOVUOHKI JA OVDANBUKTINHÁPMI Riektejoavku doalai vuosttas čoahkkimis golggotmánu 2. b. 1985. Joavku lea gitta maŋimuščoahkkimii guovvamánu 1993 rádjai, doallan oktiibuot 26 čoahkkima, oktiibuot 38 beaivvis. Dasa lassin lea leamaš dárkkástus Finnmárkkus čakčamánu 1.b. - 5. b. 1986. Čielggadeapmi ovddiduvvui Sámi vuoigatvuođalávdegoddái sin Romssa čoahkkimis cuoŋománu 22. b. 1993. Dáppe ledje maid Riektejoavkku miellahtut geat eai leat Sámi vuoigatvuođalávdegotti miellahtut. Riektejoavkku bargu lei nu biddjon ahte dan ovttaskas miellahtut ja maiddái muhtun čállit leat ráhkadan viiddis duogášávdnasiid ja evttohusaid čielggadeami sierranas osiide. Joavkku čoahkkimiin leat dáid digaštallan ja fas ođđasit árvvoštallan dan ektui mii ain lea boahtán ovdan. Dákkár bargojuohkin ferte dieđusge mearkkašit ahte čielggadeami sierranas osiin sáhttá leat sierranas hápmi. Vai eai dattetge šatta nu stuorra erohusat, leat geahččalan čielggadeami čohkket ja redigeret oktasaš hápmái. Dán lea Sámi vuoigatvuođalávdegotti čállingoddi dahkan. Riektejoavku lea álggos ovddidan čielggadeami oktasaččat. Muhtun čuoggáin ii leat dattetge ollen ovttamillii oktasaš ovdanbuktimii. Sierranas oaiviliid čuvvot dihto sierracealkámušat ja molssaevttolaš ovdanbuktimat, mat vulobealde leat geardduhuvvon daid osiid oktavuođas gokko lea leamaš sierramielalašvuohta. Riektejoavku lea meannudan dán ávdnasa, muhto loahpalaš hápmi lea ollásit dan čálli duohken. Čielggadeami riektehistorjjálaš mildosa (1. mielddus) lea maiddái olles joavku digaštallan, muhto dás ovddasvástida maiddái čálli loahpalaš hámi. Seamma maid historjjálaš perspektiivva geavaheami ja riekteáddejumiid válddahallama. (2. mielddus) . Riektejoavku válljii, maŋŋil go lei árvvoštallan čielggadeami iešguđetlágan ovddidanvugiid, prinsihpalaččat álggahit dálá čállon riektegálduiguin (lágaiguin, riekte- ja hálddašangeavadiin) ja dáidda lasihit historjjálaš gálduid nu guhkás go orui leamen dárbu čuvgen dihte gustojeaddji rievtti, dan sadjái go oppalaččat válddahallat riektehistorjjálaš ovdáneami dálážii. Seammás biddjui juohke resursašládja dahje geavahanvuohki guovddážii, sierranas geavahanjoavkkuid sadjái. Dáid válljemiid vuođđun lea ee. doaivva ahte dákkár ovddidanvuohki livččii leamaš vuohkasamos dálá riektedilálašvuođa bienalaččat meroštallat ja čielggadit. Ovdal juohke resurssa rievtti guorahallama, guoskkaha Riektejoavku 2. kapihttalis muhtun dábálat 35 diliid. Dás vuos máinnašuvvojit guovddáš rievttálaš doahpagat mat čielggadeamis leat adnon. Dasto čuovvu várddus 36 makkár riektegálduin lea leamaš mearkkašupmi joavkku gustojeaddji rievtti čielggadeapmái, mas maid geahčada muhtun erenoamáš riektegáldogažaldagaid mat gullet Finnmárkku giddodaga 37 riektedilálašvuođaide ja riggodatvuoigatvuođaide. Dasto leat máŋggalágan oapmelaš 38 vuoigatvuođaid riektesuodjalusat 39 oanehaččat oppalaččat ovdanbukton. Guoskkaha maiddái rájáid maid sierranas álbmotrievttálaš 40 njuolggadusat ja Vuođđolága § 110 a bidjet láhkaaddi 41 lohpái 42 seaguhit iežas 4 3 dálá vuoigatvuođaide Finnmárkkus, ja makkár njuolggadusaid dás bidjá boahttevaš lágaide. Finnmárkku eatnamiid ja čáziid vuoigatvuođaid riggodagaid mielde čađamannan lea stuorimus oassi Riektejoavkku čielggadeamis, ja lea čielggadeami 3. kapihttalis. Sierranas riggodagaid gullevaš vuoigatvuođat ja geavahanvuogit leat máŋggaláganat sihke viidodagas ja nanosvuođas, ja árvvoštallo ahte leago juohke riggodagas dahje geavahanvuogis sáhka ávkkástallanvuoigatvuođas (geavahan- dahje buohkaidriekti 44) , vai leago dihto riggodatávkkástallamis dušše vuođus stáhta beali gierdan geavaheamis 45. Riektesuodjalusa oppalaš ovddideami lasáhussan 2. kapihttalis guoskkaha maid, gokko lea heivvolaš, máŋggalágan sierranjuolggadusaid suodjaleami. Čielggadan dihte dálá riektedilálašvuođa lea muhtun osiin maid historjjálaš diliid hui viidát váldán mielde. 4. kapihttalis lea čoahkkáigeassu ja maiddái muhtun konklušuvnnat gažaldahki makkár vuoigatvuođat leat gustojeaddjin Finnmárkkus, ja gii dán oktavuođas lea vuoigaduvvon 46. Dán kapihttala okta váldogažaldat lea ahte vástidago stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa eaktu "matrikulerekeahtes" eatnamiidda Finnmárkkus rievttálaš vuoigatvuhtii. Vástidit dán čielggaduvvo ee. eaiggáduššanriektedilálašvuođaid ovdáneapmi Norggas máttabeal Finnmárkku ja sámi guovlluin Ruoŧas ja Suomas, ja hui dárkilit govvejuvvo mo iešguđetge joavkkut sáhttet atnit eatnamiid ja čáziid Finnmárkkus. Loahpalaččat suokkardallo leago sierra atnima bokte sáhttán šaddat almennet 47- dahje almennetsullasaš vuoigatvuođat báikeolbmuide muhtun fylkkaosiin, omd. gilis dahje eanet oppalaččat. 4. kapihttala suokkardallamat leat muhtun muddui dan vuođul mii lea ovdanboahtán go iešguđetge riggodatvuoigatvuođa lea čađamannan. Kapihttala sáhttáge muhtun muddui atnit riggodatčađamannama čoahkkáigeassun, ja sierranas konklušuvnnaid bokte geahččalit válddahallan riektediliid čohkket oktasaš mihtilmassan. 2. Dábálaččat 2. KAPIHTTAL Dábálaččat 2.1 MUHTUN GUOVDDÁŠ RIEVTTÁLAŠ DOAHPAGAT 2.1.1 Álggahus Mo Finnmárkku dilálašvuođa rievttálaš mihtilmasvuođa govve, lea hui olu dan duohken makkár dárkilit mearkkašumi muhtun guovddáš juridihkalaš doahpagiidda bidjá, ja de leatge dát doahpagat viehka guovddážis Riektejoavkku čielggadeamis. Lunddolaš leage álggos gávnnahit maid doahpagat mákset dábálaš juridihkalaš giellaatnimis. Juohke suokkardallamis eaktuduvvo dát dábálaččat leat dovddus. Go juridihkalaš giellaatnin muhtun muddui sáhttá leat erenoamáš, ja iige álo leat seammalágan, sáhttá leat árta álggahettiin čilget muhtun eanemus adnojuvvon doahpagiid. Riektegáldut 48 ja riektesuodjalus doahpagat lea muđui dárkilabbot namahuvvon 2.2 ja 2.3 osiin. 2.1.2 Eaiggáduššanvuoigatvuohta Eaiggáduššanvuoigatvuohta mearkkaša ođđa áiggi dábálaš meroštallamis ahte muhtumiid friddja ráđđejumis 49 sáhttet leat okta dahje eanet oamit, daid gáržžidemiiguin mat čuvvot gustojeaddji lágain dahje vuoigatvuođalaččaid 50 vuhtiiválddedettiin. Eaiggáduššanvuoigatvuohta ja eaiggátráđđejupmi 51 eaktuda omiid mat leat muhtun muddui konkrehta. Mii eaiggáduššanvuoigatvuođa oapmi sáhttá leat, lea lágaid mearkkašumi duohken, ja lea leamaš áiggis áiggái iešguđet láhkai čilgejuvvon. Eatnamat mat gullet eaiggáduššanvuoigatvuhtii, máinnašuvvojit giddodahkan. Eaiggátráđđejupmái gullá sihke geavahanvuoigatvuohta 52 ja eará duođalaš ávkkástallan - mieđis 53 duohta ráđđejupmi- ja vuoigatvuohta heađuštit earáid oami geavahit - negatiivvalaš duohta ráđđejupmi. Dásá siskkilduvvo maid vuoigatvuohta rievttálaččat háldet 54, ovdamearkka dihte go sirdá eaiggáduššanvuoigatvuođa earáide dahje go ásaha erenoamáš vuoigatvuođaid ja gildosiid. Áinnas deattuhuvvo ahte eaiggáduššanvuoigatvuohta ja eaiggátráđđejupmi leat negatiivvalaččat gáržžiduvvon. Dát mearkkaša ahte dása gullet buot mat eai leat spiehkastuvvon, juogo gustojeaddji lága mielde dahje erenoamáš vuoigatvuođaid bokte earáide go eaiggádii 55. Gáržžideamit mat lágas čuvvot, leat dán áddejumi mielde mieđis spiehkastagat ráđđenvuoigatvuođas 56 mii muđui lea luovus. Erenoamáš vuoigatvuođain mat earáide gullet, lea maid mieđis ráddjejuvvon iešláhki ja siskkildit dušše ovtta dihto lágan ráđđejumi ja iige eará. Go eaiggáduššanvuoigatvuohta lea negatiivvalaččat ráddjejuvvon, sáhttá dát boahttevuođas gárgiidit 57. Okta bealli dás lea ahte vuoigatvuhtii automáhtalaččat gullá dat mii guorrana go erenoamáš mieđis ráddjejuvvon vuoigatvuohta nohká. Vuoigatvuohta siskkilda dasto maiddái ođđa vejolašvuođaid mat ihtet ja mat eai miehtásit leat biddjon earáide sierravuoigatvuohtan 58. Eaiggáduššanvuoigatvuohta daddjo dávjá sisdoallat báhcánvuoigatvuođa 59 - nuppiin sániiguin dan mii áiggis áigái ii leat čuldon dahje earát váldán. Go erenoamáš vuoigatvuođaid ásaha earáide, bissu spesifiserekeahtes báhcánráđđejupmi 60 eaiggádis, sihke das mas justa dalle lea geavatlaš árvu ja das mas maŋŋil sáhttá ihtit, ođđa ávkkástallanvugiid olis. Geavatlaččat ja ruđalaččat sáhttá dát garrasit čuohcat, omd. boahttevaš čáhcefápmohuksemis dahje viessosajiid juohkimis. Eaiggáda báhcanvuoigatvuohta sáhttá lágaid 61 mearkkašumi- ja áigegáržžidemiin leat sihkkaraston sáhttit ásahit sierra vuoigatvuođaid earáide, geahča omd. skábmamánu 29. b. 1968 vieris opmodagaid erenoamáš ráđđenvuoigatvuođaid lága njuolggadusaid (servituhttalága) §§ 11 - 16 vuovdegeavahanvuoigatvuođaid hárrái. Báhcánvuoigatvuohta sáhttá maid leat váiduduvvon 62 dahje juhkkojuvvon, omd. njuolggadusaid bokte mat addet riektelažžii 63 ja eaiggádii seamma vejolašvuođa nuppástuvvi diliin geavaheami rievdadit, buo. seamma lága §§ 2-3 ja 5-6. Ovttaseaiggáduššan 64 čujuha dilálašvuođaide mas eaiggáduššanvuoigatvuohta lea juhkkojuvvon máŋgga háldejeaddji 65 gaskkas dihto gorrelogu 66 mielde, muhto muđui seamma ráđđejupmi juohkehažžii go mo muđui livččii oktoeaiggádis. Dávjá báhkkoduvvo nu ahte juohke bealli 67 eaiggáduššá ja ráđđe 68 fysalaččat ja rievttálaččat ovttaseaiggáduššanoasis, juohkehaš iežas oktagaslaš 69 vuoigatvuođaiguin. Dát maid sáhttá leat váiduduvvon, omd. oktasaš stivrejumi ja ávkkástallan eanetlogumearrádusa vejolašvuođanjuolggadusaid bokte buo. geassemánu 18. b. 1965 ovttaseaiggáduššanlága 70 nr. 6 § 4. Juhkkojuvvon eaiggáduššanvuoigatvuohta 71 (du. geteiltes Eigentum) jurddašuvvo háviin main eaiggátráđđejupmi lea juhkkojuvvon máŋggaid gaskkas geat juohkehaš adnojuvvojit leat iežaset mearkkašumi dáfus sierra ráđđejumiid eaiggádat. Go ovttaseaiggát 72 lea oasálaš olles eaiggátráđđejumi oasis dáfus, lea juhkkojuvvon eaiggáduššanvuoigatvuođa mihtilmasvuohta ahte juohke oasseeaiggádis 73 lea dihto ráđđejupmi dahje ávkkástallanvuohki, omd. go eaiggádis lea vuovdedoalu vuoigatvuohta ja earás fas seamma guovllus guohtun- ja guolástanvuoigatvuohta. Dán gohčoda áinnas doaibmi 74 juhkkon eaiggáduššanriektin. 2.1.3 Almennetvuoigatvuohta 75 Almennehat leat guovllut mat leat báhcán go olbmot ássagohte ja válde eatnamiid iežaset opmodahkan. Mii bázii ja iige gullan doaluide ja giliolbmuide opmodahkan, lei almennet oktasaš atninvuoigatvuođain sidjiide geat gulle gillái. Almennehiid iešláhki juo boares áiggi rájes lei ahte eai ovttaskas olbmot eaige giliolbmot eaiggáduššan oktasaččat dáid guovlluid. Almennehat leat ain juo 1600-logu rájes, áddejuvvon Gonagasa almennehin, ja Gonagas (stáhtahálddahus) lea ráđđen hui viidát sihke eatnamiid ja almennehiid riggodagaid. Dábálaš oahppu lea ahte stáhta almenneteaiggádin hálde almennehiid báhcánvuoigatvuođaid dahje liiggiid, muhto ferte doahttalit vuoigatvuođaide mat gilis ledje boares áiggis juo ja almennetriektelaččaid 76 ráđđejumi. 1600-logu loahpas vuvddii stáhta muhtun almennehiid ovttaskas olbmuide dahje giliolbmuide, bissovaš várahusain doahttalit geavahanvuoigatvuođaid mat giliolbmuin ledje ovddežis. Gos unnimus bealli almennetvuoigaduvvon 77 giliolbmuin leat oastán dahje alcceseaset háhkan 78 almenneha, lea gilialmennehiin sáhka. Jus vieris olmmoš dahje almennetriektelaččaid unnitlohku osttii almenneha, lea priváhta almennehiin sáhka. Geassemánu 22. b. 1863 vuovdelága nr. 2 gohčui priváhtalmennehiid lonuhit. Almennetoassi lea dalle biddjon almennetvuoigaduvvomiidda ja leage ná šaddan gilialmennehin. Almennetoassi mii lea eaiggádii dahje eaiggádiidda biddjon, lea šaddan dábálaš priváhta opmodahkan. Álgo stáhtaalmennet sáhttá maid guhkit ráđđejumi ja cieggan ja dohkkehuvvon diliid bokte iešlági nuppástuhtton gilialmennehin, dahje ovtta dahje moatti gilisearvvi stuorraovttaseaiggáduššamii. Almennehat leat maid leamaš juhkkojuvvon eará vugiid mielde. Vuovddit ja duoddarat leat ovddežis namahuvvon "bajit" almennehin. Vuovdealmennehat láhkamuddejuvvojedje aiddolaččat geassemánu 22. b. 1863 vuovdelága nr. 2 mielde ja várrealmennehat njukčamánu 12. b. 1920 várrelága nr. 5 mielde, maŋŋil boahtán geassemánu 6. b. 1975 várrelága nr. 31 sadjái. Vuovdeláhka fámuhuhttojuvvui 79 go geassemánu 19.b. 1992 nr. 59 ja 60 gilialmennehiid ja stáhtaalmennehiid vuovdedoalu lágaid fápmui boahtima 80 , mat muđui leat dagahan dihto nuppástusaid várreláhkii. Dološ áiggi rájes lea maid sáhka leamaš "olggut" almennehiin, maidda ee. guske dihto guollebivdohápmanat 81 ja márkansajit mat ledje oktasaš anus, áhpi ja eará eatnamat mearragáttis mat eai lean anus. Erenoamáš almennehat leat ovddeš sátko 82- ja ráddjagassajit ja eará erenoamáš báikkit mat leamaš oktasaš anus bahkka johtolagas (johtolatalmennehat) . Dát leat áiggi mielde gártan eanaš gieldda dahje priváhta opmodahkan. 2.1.4 Geavahanvuoigatvuođat Geavahanvuoigatvuohta lea nugo namma dadjá ahte muhtumis gii ii eaiggát, vuoigatvuohta lea dihto lágan geavaheapmái. Oami šlája ja iešguđetlágan dárbbuid ektui, sáhttá geavaheapmi molsut iešlági ja viidodaga. Danne leage dábálaš juohkit geavahanvuoigatvuođaid máŋgga šládjai. Dábálaččat earuha váldolaččat gaskal dábálaš (totala) geavahanvuoigatvuođaid ja sierranas (partiála) geavahanvuoigatvuođaid. Erohus 83 lea erenoamáš dehálaš giddodagaid dáfus. Dábálaš geavahanvuoigatvuođaid dovdomearkkat leat ahte geavahanvuoigatvuođalažžii 84 gullá opmodat ja son doaimmaha dán dábálaš dahje eanaš geavaheami, omd. eanaopmodaga atnit eanadollui dahje viessosadjái hukset. Geavahanvuoigatvuođalaš váldá dalle opmodaga duohta háldosis 85ja geavaha dan váldoáššálaččat seammaláhkai go eaiggát. Dábálaš geavahanvuoigatvuođaid geavatlamos vugiin lea geavaheaddji ja eaiggáda riektedilálašvuohta dárkilit láhkamuddejuvvon, geavahan- ja máđasatnima 86, guhkkodaga, mávssu, loahpahusa, rihkkuma, álgima, fárrema jna. njuolggadusaiguin. Njuolggadusat leat muhtun muddui bákkolaččat 87 geavaheaddjiid suodjaleami dihte. Geavatlaš dehálaš lágain sáhttá namahit miessemánu 30.b. 1975 viessosadjeláigolága 88 nr. 20 ja geassemánu 25.b. 1965 lihttoláigohanlága 89 nr. 1. Dábálaš geavahanvuoigatvuođaid njuolggadusat leatge hui sierraláganat. Oktasaš lea ahte buohkain lea dihto riektesuodjaleami almmá diggelogahallama 90 haga, 3 mánu áigodagas dahje virolaččat 91 loahpahusas. Eaktun lea ahte geavaheapmi lea "álggahuvvon", buo. geassemánu 7.b. 1935 diggelogahanlága 92 nr. 2. § 22 nr. 3. Dát mearkkaša ahte ferte leat ásahuvvon geavahanvuoigatvuođadilálašvuohta geavaheaddji háldui. Vaikko dákkár dilit eai lean olus Finnmárkkus, sáhttá muđui namuhit ahte ovdal ledje sihke láigolašgaskavuođat 93 ja láigodálolaššiehtadusaid 94 čuovvu geavahanvuoigatvuođa, eanageavahanvuoigatvuođaid dábálaš vuogit. Eanaláigolaččas 95 lei guhkesáigásaš (agibeaivásaš) vuoigatvuohta dállui go dihto divadiid fuolaha biergasiiguin dahje ruđain. 1800-logu loahpas ledje eanaláigolašdoalut 96 eanaš jorran iešvisolašdoaluide 97 . Láigodálolaččas 98 lei vuoigatvuohta geavahit eanabihtá ássamii ja doallat soames šibihiid, ja dan sadjái geatnegahtui dihto bargguide váldodoalus. Láigodálolaššiehtadus láhkamuddejuvvui dárkilit čakčamánu 24. b. 1851 láigodálolašlágas, muhto das maŋŋil lea láigodálolašdoaibma dađisdaga loahpahuvvon. Erenoamáš dahje partiála 99 geavahanvuoigatvuođa iešláhki lea ahte dat addá vuoigatvuođa opmodaga muhtun muddui geavahit. Sáhttá leat vuoigatvuohta bidjat luotta, johtasiid, stoalposaji dahje eará erenoamáš ráhkkanusaid, elliid guohtun, meahccebivdu, muorračuohppan dahje lavdnjeroggan, fanasláigosaji dahje biilabisánansaji vuoigatvuohta. Dábálaččat lea oaidnu nu ahte eaiggádii gullá opmodat, dahje - nugo dávjá báhkkohuvvo - ahte geavahanvuoigatvuohta guoská vierroopmodahkii. Dákkár partiála geavahanvuoigatvuođat gohčoduvvojit maid mieđis servituhtat, ja skábmamánu 29. b. 1968 vierroopmodaga sierra ráđđenvuoigatvuođaid láhka fátmasta dán. Dihto partiála geavahanvuoigatvuođaide gustot erenoamáš njuolggadusat, geahča omd. almenneha geavahanvuoigatvuođaid birra 2.1.3. oasis. 2.1.5 Buohkaidvuoigatvuohta Dábálaš olbmuin lea ovddežis leamaš muhtun vuoigatvuođat eará olbmo opmodagas ("sivahiš 00 ávkkástallanvuoigatvuohta 101 ") - vuohččan meahccejohtimii. Dán áiggi leat dát vuoigatvuođat hui guhkás láhkamearriduvvon, ee. geassemánu 23.b. 1957 olgunastinlágaš 02 nr. 16. Dehálaš njuolggadusat gávdnojit maid ráŋggáštanlágas ja čázádatlágas. Buohkaidvuoigatvuođaid iešlágit leat ahte eai leat ráddjejuvvon geavaheaddjiide ja ahte dain lea ráddjejuvvon riektesuodjalus. Johtolatvuoigatvuohta omd. fámohuvvá jus meahci gilvá. Dasto lea dušše spiehkastahkan 1 03 ahte son gii massá buohkaidvuoigatvuođa ávkkástallanvejolašvuođa bággolonisteami dahje ođđa lágaid geažil, sáhttá oažžut buhtadasa buo. 2.3.2.5. oasi. 2.1.6 Oktasaš vuoigatvuođaŧ 04 Oktasaš vuoigatvuođain (joavkovuoigatvuođain) jurddaša go máŋggas leat searvan oktavuhtii, omd. bearaš dahje gilli, ja dan bokte oassálastá geavaheamis ja eaiggáduššanávkkástallamis. Vuoigatvuohta gullá oktavuhtii, ja juohkehaš sáhttá ávkkástallat vuoigatvuođain dušše nu guhká go gullá oktavuhtii. Jus omd. fárre gilis masa vuoigatvuohta gullá, de sus ii leat šat oktasaš vuoigatvuođa oassi. 2.1.7 Gierdan geavaheapmi (precario) Go vierroopmodaga geavaha ja eaiggát unnit eanet čielgasit dasa lea miehtan, ja son lea vuoigaduvvon bissehit geavaheami goas ihkenassii, lea gierdan geavaheamis (precario) sáhka. Dása sáhttá čielgasit vuođustit. Eanaeaiggáŧ 05 addá lobi omd. bivdit, muhto sáhttá várret vejolašvuođa lobi fas ruovttoluotta geassit goas dan ge gávnnaha. Máŋgii ii leat nu čielggas, iige leat vissis masa geavahuvvo. Dálle ferte konkrehtalaččat árvvoštallat leago gierdan geavaheapmi. Jus geavaheami sáhttá gohčodit "gierdan", ii leat das oamastusháhkan 1 06 vuođus, ii dallege vaikko guhká lea dan geavahan. Maŋit duomuin lea datte geažuhuvvon ahte "gierdan guolásteapmi" guhkit áiggiid "sáhttá leat cieggan 1 07 vuoigatvuhtii", geahča omd. Rt. 1983 s. 569 583. siiddus. 2.2 RIEKTEGÁLDOGAÞALDAT Riektejoavku lea dán čuoggás juohkásan. Eanelogu oaidnu lea geardduhuvvon vulobealde A čuoggás. Otto Jebens fas bealistis oaivvilda ahte eanetlohku lea menddo unnán bidjan Finnmárkku mihtilmas diliid vuođđun ja iige doarvái deattuhan historjjálaš ávdnasiid mat leat olamuttus. Vaikko Jebens ii leat ovttabealálaččaŧ 08 vuostá dasa maid eanetlohku ovddida, de ii leat son sáhttán dasa guorrasit, muhto dan sadjái čilgen molssaeavttu. Dát molssaeavttolaš čilgehus lea váldon mielde B čuoggás. Eanetlohku mihtte 109 fas bealistis ahte prinsihpas lea ovttaoaivilis olu dasa maid Jebens dadjá riektegálduid ja historjjálaš ávdnasiid geavaheamis. Muhto oaivvilda datte ahte - nu guhkás go lea geavatlaš vejolaš - lea vuhtiiváldán diliid maid Jebens cuiggoda, sihke eanan- ja čáziid vuoigatvuođaid resurssalaš čađamannamis (3. kapihttal) ja Finnmárkku eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođaid čilgemis (4.1. kapihttal) . A EANETLOGU OVDANBUKTIN 2.2.1 Álggahus Mandáhta mielde maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea addán Riektejovkui galgá joavku ee. čielggadit ja mearridit "mii Finnmárkku fylkka eatnamiid ja čáziid eaiggáduššan- ja geavahanvuoigatvuođaide dál ferte leat gustojeaddji riekti" (Riektejoavkku deattuhus) , buo. 1.1.2. oasi. Juridihkalaš teorias adno gustojeaddji riekti doaba dávjá nu ahte cealkagat gustojeaddji rievtti birra čuvgejit makkár čovdosiid duopmostuoluid vuordit bidjat vuođđun - dan rámma siskkobealde maid dábálaš dohkkehuvvon riektegáldooahppu bidjá. Mii áddet Riektejoavkku mandáhta nu ahte galgá leat joavkku ja Sami vuoigatvuođalávdegotti gaskasaš bargojuohkin. Riektejoavku guorahallá riektedilálašvuođa 110 ja čujuha eahpádussii ja eahpevissisvuhtii mii leažžá iešguđet suorggis. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi mearrida riektepolitihkalaš gažaldagaid ja ovddida riektedilálašvuođa aiddostahttimiid 1 11 ja nuppástusaid vejolaš evttohusaid. Mii meroštallat gustojeaddji rievtti mas Alimusriekti lea guovddážis: Formálalaš láhka mearriduvvon Stuorradikkis Vuođđolága njuolggadusaid mielde, lea min dehálamos gáldu mearridit gustojeaddji rievtti. Formálalaš láhkadulkon sáhttá muhtumin leat álki, nuppi háve váttis. Muhtumin lea Alimusriekti mearridan, ja dalle adno nannejuvvon dulkon gustojeaddji riektin. Eanaš háviid eai gávdno datte makkárge dákkár mearrádusat. Dalle ferte dulkot lága daid dulkonprinsihpaid mielde maid Alimusrievtti geavadis sáhttá áddet - ja bohtosiid masa de olle, namuhuvvo gustojeaddji riektin. Earret njuolga láhkamuddejuvvon háviid ferte dahkat dán láhkai: Jus Alimusriekti lea njuolga mearridan riektegažaldaga, lea gustojeaddji riekti čielggas; muđui ferte geahččalit heivego geavahit riektegáldooahpu maid Alimusriekti čuovvu. Mii bidjat vuođđun ahte dábálaš prinsihpaid maid Alimusrievtti geavadis sáhttá áddet, maiddái sáhttá geavahit Finnmárkku eaiggáduššanvuoigatvuođa ja vuoigatvuođadiliid gažaldagaide. Dán oainnus ferte leat eaktun ahte go Alimusriekt lea mearridan juoidá, čuvvojuvvo dat go vástideaddji dáhpáhus ovddiduvvo duopmostuoluide, ja dasto ahte dábálaš prinsihpat maid Alimusriekti geavaha juksat dán bohtosa, eai nuppástuva. Datte lea dehálaš várret veaháš. Mearrádus ii čuvvo álo, ja dábálaš prinsihpaid (riektegáldooahpu) sáhttá nuppástahttit. Erenoamážit sáhttá áigi golladit: Servodatdilit ja guottut sáhttet nuppástuvvot nu ahte ovddeš mearrádusat eai šat leat govttolaš čovdosat, ja nu sáhttáge govttolašvuođa ja vuoiggalašvuođa gáibádusaide bidjat stuorát mearkkašumi go stáđisvuođa 112 ja ovttalašvuođa 113 vuhtii destii. Erenoamážit leat guokte ártta manne ferte lagabui čilget dáid guottuid riektegáldolaš oainnuid. Vuohččan leat hui unnán alimusriektemearrádusat mat njuolga gustojit giddodagaid vuoigatvuođadiliide Finnmárkkus. Danne fertet doalahit vuođđooainnuide mat muđui dihttojit Alimusrievtti geavadis. Nuppádassii lea nu ahte riektegáldogažaldagat dávjá leat sierraláganat go lea giddodagain sáhka. Jus min čielggadeami ja min loahppaárvalusaid galgá sáhttit árvvoštallat áššáigullevaš 114 láhkai, ferte leamen dárbu válddahallat makkár oaidnu lea muhtun vuođđogažaldagaide. 2.2.2 Muhtun dábálaš vuolggasajit Go rievttálaš váttisvuhtii galgá oaivvildit maidege, lea dovddastuvvon ahte ferte leat vuoigaduvvon máŋggaid dagaldagaid vuhtiiváldit. Guhkes áigi lea dassái go hállojuvvui guovtti riektegálduin - láhka ja vierru/vieruiduvvan vuoigatvuohta 115 - vaikkovel nu ahte vierru/vieruiduvvan vuoigatvuohta sáhtii fátmastit hui olu. Vai girjáivuohta dihtto hállo dál hui olu riektegáldoosiid 1 16 birra. Dát namahus maid orru čujuheamen eará dehálaš dovdomerkii, namalassii ahte maŋimustá ferte árvvoštallat dahje vikkedallat jus galggaš konklušuvdnii joavdat. Riektegáldooahpu dábálaš ovdanbuktin lea Eckhoff, Rettskildelære (2. dea. 1987 buo. 3. dea. 1993) girjjis, sierragažaldagaide mat giddodagaide gullet, sáhttá čujuhit Falkanger, Tingsrettslige arbeider (3. dea. 1990) I kap. ja Tingsrett (1993) I kap. Makkár dagaldagat leat čuožžovaččat boahtá konkrehta dilálašvuođain, ja makkár deattu bidjá juohke dagaldahkii, rievdá maid áššis áššái. Oppalaččat leat liikká dihto dagaldagat mat leat erenoamáš dehálaččat. Láhkatekstii biddjo danne mearrideaddji deaddu, erenoamážit jus ovdabarggut állanit seamma beallái go "láhkateavstta lunddolaš lohkan". Nuppi beales njuolvuduvvo láhkateavstta mearkkašupmi sakka jus ovdabarggut čájehit láhkateavstta leat váilevaš, ja várra boastut báhkkoduvvon láhkaaddi áigumušaid mielde. Ovdabarggut sáhttet maid čájehit lága leat vuođđuduvvon ii doallevaš duohta vuđđosii 117 dahje ahte ii leat jurddašuvvon mo dát čuohcá. Danne ii sáhte oppalaččat logahallat makkárge čuožžovaš riektegáldoosiid dievaslaš listtu, iige diehtit mat dáin leat dehálamos (makkár lea nu gohčoduvvon "harmoniserenčuolbma") . Daid gažaldagaide mat dán čielggadeamis galget gieđahallot, sáhttá liikká dadjat juoidá dasa makkár riektegáldooasit vuohččan gártet leat áigeguovdilat. (1) Guovddážis lea nugo juo geažuhuvvon, čállon láhka - ja ovddimuččas dás lea Vuođđoláhka. Dáid láhkaovdabarggut leat midjiide dehálaččat lága áddemis. Sáhttá maid leat nu ahte ovtta lága ovdabarggut sáhttet leat veahkkin dasa mo eará lága galgá áddet. (2) Riektegeavadiš 18 sáhttá leat stuorra mearkkašupmi, erenoamážit Alimusrievtti mearrádusain. Muhto maiddái vuolleriektegeavadii 119 sáhttá bidjat deattu earret konkrehta dáhpáhussii. Dát guoská erenoamážit mas ii leat dušše okta, muhto moanat čielga vuolleriektemearrádusat mat gusket seamma riektesuorgái 120 . (3) Eiseválddiid geavat (hálddašangeavaŧ 21 ) lea dávjá čuožžovas riektegáldu. Hálddašangeavadis sáhttá maid leat mearkkašupmi go mearrida priváhta ja almmolaš gaskasaš eaiggáduššandilálašvuođaid, mii boahtá ovdan ee. viiddis riektegeavadis mii lea stáhtaalmennehiid ektui. Ii leat datte nu ahte eiseválddiid beale juohke geavadii sáhte bidjat vahát mearkkašumi priváhta beliide. Doarvái lea čujuhit Hoåsdupmui Rt. 1940 s. 407 415. siiddus, mas vuosttasjienasteaddjiŧ 22 geardduhit ja guorrasit čuovvovažžii Bruås-duomus, buo. Rt. 1935 s. 876: "Go Stáhta háldduidiš 23 bokte guhkit áiggi lea váikkuhan bohciiduvvon eahpečielggasvuhtii, de lea váttis dahkat earágo guorahallat mii báikkálaš diliide lunddolaččat galggašii leat. Galggašii nu bures go vejolaš heađuštit ahte guhkit áiggi heađuštus almennetrievtti čađahit, mii mu mielas boahtá hálddašeami boasttoáddejumis, galgá dagahit vuoigatvuođamanaheami 124 ..." Muhto muhtumin sáhttá maiddái vearrivuođalaš 125 geavat manahit vuoigatvuođa gili ássiide. Dás sáhttá čujuhit Beiarn/Skjerstad-dupmui Rt. 1991 s. 1131 ahte lei go gilis stáhtaopmodahkii almennetvuoigatvuohta. Dás eai čuvvon Bruås- ja Hoås- duomuid oaiviliid Davvi-Trøndelága almennetdilálašvuođaid dáfus: "Seamma go Meahccekommišuvdna, de in oainne munge ahte duomut mat leat Davvi-Trøndelága almennehis, ja riekteovdánemiide maidda dát duomut leat vuđđosa bidjan, leat mearrideaddji Nordlándda riektedillái. Dieđut mat leat álgovuolggalaš almennetvuoigatvuođas ja gii de mahkáš dasa galggašii leat vuoigaduvvon, lea eahpevissásat Nordlándda dáfus. Sisabahkkemat leamaš garrasat ja njuolgguslaŧ 26 , ja árrat dihtto ráŋggáštanrievttálaš 127 geavada. Dasa lassin lea maid hui čielga prinsihppaduopmu Veikvatnet-áššis (Rt. 1918 s. 454 buo. vulobealde) ja ásahuvvon riektedilálašvuohta lea doalahuvvon Nordlánddas maŋŋilgo lea nuppástuvvon Davvi-Trøndelágas." Mii lasihastit ahte erenoamážit Finnmárkkus ferte várrogasat deattuhit hálddašeami geavada, dannego sin eavttuid mielde geat min ovdal dáppe ásse, ledje heajut vejolašvuođat váikkuhit hálddašangeavadii go riikkas muđui, buo. 2.2.5. oasi mas čállo sápmelaččaid erenoamáš riektedilis. (4) Priváhta beliid duohta ja rievttálaš hálddut leat dehálaččat go mearrida eaiggáduššan- ja vuoigatvuohtadiliid. Dás lea doarvái čujuhit dološ áiggi rájes geavaheami 128 ja oamasteami 129 riekteásahusaide 130 , buo. 2.2.3. oasi vulobealde. Stáhta maid sáhttá láhttet dego priváhta bealli, mihtilmasat go áimmahuššá beroštumiidis giddodagaid eaiggádin. Lasihuvvo ahte muhtumin sáhttá eahpidit sáhttágo stáhta beali hálddu atnit priváhtarievttálažžan dahje almmolašrievttálažžan. (5) Velá okta čuožžovaš riektegáldooassi leat ráđđejeaddji riekteáddejumit. Giddodagaid dáfus lea erenoamážit sin áddejupmi geain lea lagaš gullevašvuohta opmodahkii - duohta dahje vejolaš geavaheaddjin - mii lea miellagiddevaš. Muhto maiddái stuorit birrasiid áddejupmi sáhttá leat mearkkašan veara. Erenoamáš deattu bidjá dieđusge riekteáddejupmái jus sii geat leat gilvaleaddjit leat ovttaoaivilis. (6) Juridihkalaš girjjálašvuhtii lea biddjon hui stuorra riektegáldolaš deaddu daid ávdnasiid, oaiviliid ja ákkaid bokte mat dákko ovddiduvvojit, muhto maiddái go čálli sáttá adnot áššedovdin árvvuin ja autoritehtain. (7) Duođalašvuođat váldojit maid vuhtii. Vuosttažettiin jurddašuvvo dalle riektečovdosa 131 ("bohtosa buorrevuođa") váikkuhusaid ja govttolašvuođa árvvoštallamis. (8) Loahpas ferte namuhit álbmotrievtti. Giddodagaid riektedilálašvuođa 132 dáfus, lea álbmotrievttis dušše spiehkastahkan mearkkašupmi, muhto opmodatvuoigatvuhtii ja giddodagaid vuoigatvuođaide Finnmárkkus, lea dát earaláhkai - nu gal ahte lea váttis dadjat vissásit goas álbmotriekti galgá leat čuožžovaš ja makkár deattu de galgá dasa bidjat. Álbmotriekti riektegáldun lea eanet čilgejuvvon vulobealde 2.2.5. oasis, muhto 2.4. oasis fas eanet ovddiduvvo muhtun álbmotriektenjuolggadusain main lea erenoamáš mearkkašupmi sápmelaččaide. 2.2.3 Dološ áiggi rájes geavaheapmi ja cieggan riektedilálašvuođat Dábálaččat gal lea ođđa riektegáldoosiin eanet deaddu go boarrasat osiin. Áibbas ovttageardánit guoská dát lágaide ná: Ođđasat láhka manná boarrasat lága ovddabeallai, jus eai leat erenoamáš árttat eará dahkat - omd. ahte ovdabarggut čájehit ahte boarrasat láhka berrešii doalahuvvot ainjuo dan erenoamáš áššis mii dál galggašii árvvoštallot. Muhto giddodagaid dáfus ii nuppástuva nu jođánit, ja boarrasat riektegáldoosiin sáhttet danne leat olu stuorát vuostálastinnávccat ođđasat vuostá go mii lea olu eará surggiin. Vuođđoprinsihppa giddodagaid dáfus lea ahte mii lea leamaš gustojeaddjin ovddežis, ain lea mearrideaddjin. Olu dákkáraččat leat 1687 láhkagirjjis, buo. ge NL 3-12-1, 3 ja 6 ja 5-11-2, 4 ja 11 giddodagaid eaiggáduššan- ja vuoigatvuođadiliide. Dálá áiggis lea lunddolaš čujuhit dološ áiggi rájes geavaheami riekteásahussii(buo. ruoŧa rievtti "urminnes hävd") mii justa gusto giddodagaid vuoigatvuođaide. Brækhus & Hærem dološ áiggi rájes geavaheami ovddideamis, Norsk tingsrett (1964) girjjis addo čuovvovaš álggaheaddji iešláhki (s. 604 čuo.) : "Dološ áiggi rájes geavaheapmi lea riekteásahus mas eahpitkeahttá lea eanet agi patina go dan čielggasvuohta. Sáhttit dušše álggahettiin dadjat ahte ásahus čujuhivččii 133 leat vuđđosin dihto giddodagaid vuoigatvuođaide dakkár oktavuođain gos dilit leat bisson ja leat adnon govttolažžan 1 34 dihto guhkit áigodagas. ... Dološ áiggi rájes geavaheapmi lea namuhuvvon muhtun láhkamearrádusain ja eaktuduvvon muhtun earáin. Dáid mearrádusaid sáhttá navdit leat kasuistalaččat dábálat vierroriektenjuolggadusaid ektui." Dasto logahallo makkár joavkooktavuođain dološ áiggi rájes geavaheapmái biddjo mearkkašupmi: - eará olbmo opmodaga geavahanvuoigatvuohta maid ii sáhte čuoččuhit, - vuoigatvuođat almennetdiliin, - buohkaidvuoigatvuođa ja sierravuoigatvuođa rádjá, - vuođđonoađiŧ 35 . Oaidnit ártta aiddostahttiŧ 36 ahte dološ áiggi rájes geavaheamis sáhttá maid leat mearkkašupmi eaiggáduššanvuoigatvuođa vuđđosin, buo Rt. 1986 s. 583 mas jerro ahte leigo muhtun guovlu priváhta opmodat vai atnuigo dat leat almennehin. Lea maid nággejuvvon das ahte leago dološ áiggi rájes geavaheapmi duođaštus dahje iehčanas háhkanvuođđu, buo. Brækhus & Hærem op. cit. s. 608 čuo., lassi čujuhusaiguin. Rådsegn 6 Sivillovboktutvalet (1961) s. 15 čujuhuvvo ahte geavatlaččat "ii daga olus mange guvlui, oainneš dal duon dahje dán láhkai, go dološ áiggi rájes geavaheapmi lea duođaštus maid lea váttis duođaštit vuostá". Mii guorrasit gal Siviilaláhkagirjelávdegotti cealkámuššii, muhto lasihastit ahte jus dološ áiggi rájes geavaheapmi ii dohkkehuvvo iehčanas háhkanvuđđosin, lea áibbaš čielggas ahte "cieggan geavaheapmi" ("cieggan vuoigatvuođat") sáhttá leat nu. Gos lea cieggan geavaheapmi, dohkkehit duopmostuolut duohta dili. Buorre ovdamearka mo duopmostuolut dán riekteásahusa geavahit, čájeha Dale-duopmu Rt. 1961 s. 1163. Gažaldat lei ahte leigo vuovdeeaiggát maid eatnama eaiggát. Go vuđolaččat lei mannan duođaštusávdnasa čađa celkkii ovttajienalaš alimusrievtti hálli 137 : "Oainnán nu ahte gitta 1955 rádjai lea leamaš ovttamielalaš áddejupmi maid sáhttá ruovttoluotta čujuhit ainjuo gitta 1840-jagiide, ahte eatnamat mat leat dan guovllu siskkobealde mii namuhuvvo Dale vuovdin gullá vuovddi eaiggádii. Lágamánneriekti 138 unnitloguin ádden čielgasit ahte dál ii sáhte roggat ásaiduvvon vuoigatvuođa diliid dan vuođul ahte dát badjel 100 jagi boares áddejupmi lea boastut. Muđui in sáhte, nugo ovdal lean dadjan, gávdnat doarvái ártta miehtásit čuoččuhit ahte áddejupmi ii leat riekta álgoálggus, ja ahte dat eaktu maid Daleálbmot lea bidjan vuođđun iežaset čuoččuhusaide oppanassiige lea gávdnamis" (min kursiveren) . Kursiverejuvvon sánit mearkkašit ahte riektedilálašvuohta sáhttá nuppástuvvot vádjit 100 jagis. Vuođđoprinsihppa ahte riekteposišuvnnaid 139 sáhttá manahit (nuppi beale mielas) ja háhkat (nuppi beale mielas) guhkit áiggi geavaheamis, heive min dovddus riekteásahusaid mielde - erenoamážit lea árta čujuhit oamastannjuolggadusaide 140 , buo. juovlamánu 9.b. 1966 nr. 1 árbelága. Mii cieggan geavaheami njuolggadusaid iešláhki (dahje dološ áiggi rájes geavaheami njuolggadusat) lea, lea ahte háhkan- ja manahaneavttut leat eará ja eaige nu dárkilat go oamasteami hárrái. Dale-duopmu ii leat áidna. Sáhttá maid čujuhit Rt. 1918 II s. 32 Veivannet birra, Rt. 1963 s. 370 Lågen-bivddu birra ja Rt. 1983 s. 569 Vansjø birra. Maiddái Hoås-duopmu Rt. 1940 s. 407 čájeha mo dábálaš riekteásahusa cieggan geavaheapmi adnojuvvo. Min oktavuođas lea erenoamáš mearkkašupmi Vinstra-duopmu Rt 1963 s. 1263. Soahpameahttunvuohta lei ahte leigo almennetvuoigaduvvomiin vai stáhtas almennet eaiggádin vuoigaduvvon láigosisaboađuide čáhcerusttethuksemiin almennehis. Gielddarievttis lei sundi unnitlogus, muhto Alimusriekti guorrasii su jienasteapmái 141 , mas ee. daddjo: "Rievtti unnitlohku, rievtti ovdaolmmoš ii oainne ártta lagabut čilget almennetvuoigatvuođa historjjálaš ovdáneami, go son lea ovttaoaivilis ášševuložin 1 42 (namalassii stáhtain) ahte vuohččan ferte deattuhit dálá gustojeaddji vuoigatvuođa. Son lea maid ovttaoaivilis ášševuložiin ahte dál leat cieggan vuoigatvuođat almennetvuoigatvuođaid dáfus, ja ahte dáid cieggan vuoigatvuođaid mielde ferte čuoččuhit ahte stáhta lea stáhtaalmenneha eaiggát. Meinich-Olsen dadjá girjjistis Norsk Almenningsret, mii ilmmai 1928 105. siiddus: "Veadjá leat nu ahte gáldoguorahallamat ain sáhttet nannudit ahte muhtun vuolggasajit maid lean bidjan vuođđun historjjálaš ovdáneapmái, eai leat riekta. Ja lea dieđusge álo stuorra mearkkašupmi ahte historjjálaš ovdáneapmi čielggaduvvo ollásit. Jus datte ferte navdit ahte dihto vuoigatvuođadilli maŋit áiggis lea cieggan, de oaivvildan ahte dán ferte doahttalit, ja ahte vejolaš riektehistorjjálaš dutkamiid ođđa bohtosat justa dán vuoigatvuhtii ožžot dušše sekundeara mearkkašumi." Rievtti ovdaolmmoš navdá dán leat riekta go čállui, ja ahte vuoigatvuođadilálašvuohta mii mearkkašii ahte stáhta lei dohkkehuvvon stáhtaalmenneha eaiggádin dalle juo lei cieggan, ja riekti oaivvilda dán vuoigatvuođadilálašvuođa dál sáhttit leat ain eanet cieggan - almmá vuostálastima haga nu go leamaš vássán áiggis gitta das rájes go advokáhta Schiefloe almmuhii girjjiidis jagiin 1952 ja 1955. Jus galggaš leat riekta, nugo Schiefloe čuoččuha, ahte historjjálaš boasttovuhtii vuođđuduvvo ahte stáhta lea gártan stáhtaalmennehiid eaiggát, de ferte dát liikká goasnu šaddat gustojeaddji vuoigatvuohtan go buot riekteovdáneapmi - teoria, lágat oktan ovdabargguin ja riektegeavat - čuožžu boasttoáddejumis doarvái guhká. Meinich-Olsen lea nugo riekti lea ádden oaivvildan ahte doarvái guhkes áigi lei gollan juo 1928:s go čálii girjjis, ja rievtti ovdaolmmoš ii eahpit ahte dál - 30 jagi maŋŋil - lea gollan nu guhkes áigi ahte čuoččuhuvvon boasttoáddejupmi lea šaddan cieggan vuoigatvuođadilálašvuohta" (min deattuhusat) . Beiarn/Skjerstad-duomus, buo. Rt. 1991 s. 1311, lea maid vuođđudeaddji mearkkašupmi. Nugo namuhuvvon 2.2.2. oasis lei dás gažaldat ahte leigo giliin almennetvuoigatvuohta stáhtaopmodagas. Das mii lea geardduhuvvon Bruås- ja Hoåsduomuin ja Davvi-Trøndelága ovdáneamis, daddjo viidásat alimusrievtti ovttajienalaš duomus: "Veikvatnet-duomu (Rt. 1918 s. 454) maŋŋil lea dál gollan badjel 70 jagi. Mo dal leš álgovuolggalaš almennetvuoigatvuođain, lea dál gollan nu guhkes áigi maŋŋil go stáhta ieš ásaiduvvui vuovddi dábálaš eaiggádin, ahte dát lea oalát juo cieggan. Dás lea unnimus 150 jagis sáhka ja várra 200 jagis. Sáhttá dalle jearrat leago govttolaš ahte Nordlándda eanadoalliin galgá leat heajut dilli stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid ávkkástallamis go eanadoalliin riikkas muđui. Jus ásaiduvvon dili galgá nuppástuhttit, ferte dán dalle dahkat láhkanuppástusain dahje jus stáhta eaiggádin bidjá doaimmaid johtui." Mii dás lea daddjon, mearkkaša čuovvovačča: 4.2.9 Mii oktii lei riekta, ii dárbbaš dan leat dál - ii eaiggáduššanvuoigatvuođas, iige eará vuoigatvuođadiliin. Dát guoská vaikko nuppástusa vuođđu ii leat čábočielga 143 soahpamuš, dahje čielga bággolonistan 1 44 - dahje láhkamearrádusat, muhto leat vuolggahuvvon boasttoáddejumiin - ja várra vel boasttoáddejumiin maid dan áiggis illá sáhtii addit ándagassii. (2) Vuoigatvuođadilálašvuođaid dákkár nuppástusat sáhttet leat duođaštuvvon oamastannjuolggadusaid, dološ áiggi rájes geavaheami, dahje cieggan vuoigatvuođadilálašvuođaid bokte. Sáhttá jearrat leatgo dološ áiggi rájes geavaheami ja cieggan vuoigatvuođadilálašvuođat okta ja seamma riekteásahus, muhto mii áddet dan vuosttažettiin terminologalaš gažaldahkan, maid ii dárbbaš dárkilat čilget dán oktavuođas. (3) Dálá vuoigatvuođadilálašvuođa mearrideami dihte, ii dárbbaš álo nu guhkás ruovttoluotta áiggis mannat: Jus sáhttá duođaštit oktilaš geavaheami ja guottu, sáhttá 20 (muhtumiin 50) jagi áigodat leat doarvái oamastusháhkamii. Earret dáid háviid čájeha Dale-duopmu (Rt. 1961 s.1163) ahte vádjit 100 jagi lei doarvái vuođustit háhkama. Muhto dát ii mearkkaš ahte vádjit 100 jagi ferte álo gáibidit, dahje ahte vádjit 100 jagi álo lea doarvái, go áigemearri ferte leat konkrehtalat ja girját árvvoštallamis go lea gažaldat háhkamis dološ áiggi rájes geavaheami ja cieggan vuoigatvuođaid njuolggadusaid mielde. Sihkkarvuođa dihte lasihuvvo ahte go árvvoštallá lea go duođai cieggan dilli, boahtá dát oppalaš konkrehta árvvoštallamis, ja erenoamáš duohta diliid Finnmárkkus ferte vuhtii váldit go ásahus galgá das adnot. Dábálaččat ferte duhtat čujuheamen ahte mas lea leamaš sierra julggaštuš 45 ja arahiš 46 geavahus, ferte oanedat áigi go 100 jagi leat doarvái. Gokko geavahus lea leamaš vuorjjibut, ferte baicce guhkit áiggi atnit ovdal sáhttá hállat cieggan riektediliin. Guhkit áiggi gáibádusa sáhttá maid jurddašit go son dahje sii geaidda čuohcá, gullet jovkui mii lea veaháš olggobeal stuorraservodaga, ja omd. giellaváttisvuođaid geažil, eai leat nu álkit sáhttán bealuštit beroštumiideaset buo. Rt. 1979 s. 492 man birra lea vulobealde 2.2.5. oasis čállon. 2.2.4 Báikkálaš vieruiduvvan vuoigatvuohta Jus Riektejoavkku loahppaárvalus lea ahte giddodagaid vuoigatvuođat Finnmárkkus leat earáláganatgo dábálaš njuolggadusat ja prinsihpat mat riikkas muđui gustojit, de lea aiddostahttán erenoamáš riektedili dán riikaoassái. Sáhttá de leat sáhka báikkálaš vieruiduvvan vuoigatvuođas mii juogo lea origineara (álgovuolggalaš) - namalassii ahte lea leamaš vuostá dábálaš dáža vuoigatvuođa, dahje kontreara - namalassii ahte lea ovdánan vaikko lea leamaš dábálaš dáža vuoigatvuohta. Dálá oktavuođas geavahuvvo datte báhkkodeapmi vieruiduvvan vuoigatvuohta erenoamáš riektehámáiduvvamiin 1 47 Finnmárkku fylkka osiin. Dán oktavuođas sáhttá oanehaččat namuhit muhtun geavatlaš gažaldagaid. Historjjálaš ávdnasis earuhuvvo 148 dávjá Finnmárku sierra osiin (omd. nugo Schnitler earuhii gaskal "priváhta dáža Finnmárkku" ja Norgga-Ruoŧa, dahje Norgga-Ruoŧa-Ruošša dahje Norgga-Ruošša gaskasaš oktasašguovlluid) . Danne livččiige lunddolaš navdit ahte riektenjuolggadusat ainjuo muhtun čuoggáin ledje sierraláganat. Riektejoavkku eanetlohku (Jebens ii leat dán čuoggás ovttaoaivilis eanetloguin, buo. su sierraoaivila 149 eanetlogu oamastanvuoigatvuođa čielggadeamis ovddeš matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus (geahča 4.1 A ja B oasi) ) .ii leat datte gávdnan makkárge mearrideaddji čuoggá sáhttit čuoččuhit iešguđet riektenjuolggadusaid dákkár erohusaid mielde, ja danne dárbbašuvvoge dárkilat čilget gáibádusaid maid livčče ferten bidjat Finnmárkku "rievttálaš juohkimii". Dehálat lea sáhttit báikkálaččabut gávdnat vieruiduvvan riektehámáiduvvamiid. Lagamus ovdamearkkat fertejit leat Álttá, Njávdáma 150 ja Deanu sierra luossabivdonjuolggadusat, buo. 3.7.3. oasi vulobealde. Dálá oktavuođas lea doarvái namuhit ahte mii vuođđudit lágaide nu viidát go dat gávdnojit (buo. geassemánu 23.b. 1888 lága nr. 1 Deanu bivddu birra) , ja muđui dábálaš prinsihpaide vieruiduvvan vuoigatvuođa čujuheapmái, buo Eckhoff, Rettskildelære, 2 dea. (1987) , s. 226 čuo. Lasihuvvo ahte dávjá sáhttá báikkálaš vieruiduvvan vuoigatvuođa vuođđuđit dološ áiggi rájes geavaheami njuolggadusaid mielde. Viidásat sáhttá namuhit ahte erenoamážit Finnmárkkus sáhttet leat vierut dahje cieggan geavaheapmi mat leat áibbas nuppeláhkai dábálaš lágaid. Mii bidjat vuođđun ahte vierru sáhttá birgehallat dábálaš lágain, muhto datte lea váttis mearridit mii de dárbbašuvvošii dábálaš minsttarii. Ferte dohkkehit duođaštit ahte muhtun riektenjuolggadusat sáhttet leat erenoamáš ceaggái vuostálasti virrui 151 , ja eará njuolggadusat fas álkit čáhkkejit saji. Viimmat sáhttá čujuhit ahte buohkaidvuoigatvuođa vejolaš buhttenrievttálaš suodjalusas sáhttá muhtumin leat gaskavuohta báikkálaš vieruiduvvan vuoigatvuhtii. Vuolgasadji lea ahte buohkaidvuoigatvuođat eai leat suodjaluvvon; gii gillá go ii šat sáhte ávkkástallat buohkaidvuoigatvuođa meassamiid 1 52 geažil, ii buhtaduvvo, buo. 2.3.3.5. oasi. Sáhttá datte earáláhkai gártat go nana ja guhkesáiggi geavahan- ja ealáhusberoštumit guoskkahuvvojit. Buorre govvádus lea Gáivuonduopmu Rt. 1985 s. 247. Nu go dárkilat čielggaduvvo 3.4.4. oasis, oaččui dán áššis báikkálaš vuotnabivdojoavku buhtadasa geahpeduvvon bivdosállaša ovddas elfápmorusttethuksema dihte. Ná sáhttá maid buohkaidvuoigatvuohta Finnmárkkus leat suodjaluvvon. Mii vuođđudit dasa - nugo muđui - ahte suodjalangažaldat ferte mearriduvvot seammaláhkai go riikkas muđui. 2.2.5 Sápmelaččaid vuoigatvuođat erenoamážit Sápmelaččain sáhttet leat erenoamáš vuoigatvuođat eatnamiidda ja čážiide sierralágaid 153 bokte mat nannejiŧ 54 dálá dahje ásahit (ođđa) vuoigatvuođaid. Dehálamos ovdamearka lea geassemánu 9.b. 1978 nr. 49 boazodoalloláhka. Dasto sáhttet sápmelaččain leat leamen sierra vuoigatvuođat bajábealde namuhuvvon prinsihpaid vuođul. Njuolggadusat ja prinsihpat fertejit muđui leat seamma, muhto sápmelaččaid (dahje sámejoavkkuid) erenoamáš ealáhus- ja eallindilit, sáhttet leat dehálaččat, na várra mearrideaddjin. Riektegeavat čájeha ahte boazoealáhusas lea sierra riektesuodjalus. Dán suodjalusa mearkkašupmi čielggaduvvo eanet 3.17.9. oasis, muhto ferte dadjat juoidá dan dihto beliide maiddái riektegálddolaš oktavuođas. Guovddáš mearrádus lea Álttesjávrri-duopmu (Rt. 1968 s. 429) . Álttesjávrri buođđun mielddisbuvttii ahte guokte ruoŧa "čearu" (namalassii boazodoallo ovttahagat) masse guohtuneatnamiid ja guollebivddu maid ledje guhkit áiggi doaimmahan. Go meassamat ledje "fásta ja olu geavahan guohtunbáikkis ja bivdosajis", geatnegahtii baicce Alimusriekti bággolonisteaddji 155 máksit buhtadasa (s.438) . Maŋit áiggi geavadis lea deattuhuvvon ahte dát mearrádus addá boazodoallovuoigatvuhtii bággolonistanrievttálaš 156 suodjalusa, buo. Rt. 1975 s. 1029 (Røssåga-duopmu guohtuneatnamiid manahanbuhtadas) gos ee.daddjo: "In oainne ovddiduvvon áššis dárbbašuvvot dárkilat čilget boazodoallovuoigatvuođa sisdoalu. Anán leat doarvái deattuhit ahte ferte dadjat sápmelaččain leat vuoigatvuođa bohccuiguin bargat, ja ahte dát vuoigatvuohta prinsihpas lea suodjaluvvon, nu ahte ferte buhtaduvvot bággolonisteami geažil. Dát ferte adnot mearriduvvon Rt. 1968 429. siiddus. ... Lea árta deattuhit ahte mas lea buhttenrievttálaš suodjalus bággolonisteami bokte, lea sápmelaččaid boazodoallu ealáhussan. Lea boazoealáhusčorgi árbevieruiguin ja mihtilmasvuođaiguin sápmelaččaid eallinvuogis ja eallinvuđđosis masa lea addon buhttenrievttálaš dohkkeheapmi ja suodjaleapmi." Guovddáš čuokkis Røssåga-áššis lei ahte leigo gierdan rádjá157, namalassii ahte unnit meassamat eai dárbbaš buhtaduvvot, buo. gránnjálága prinsihpa (geassem. 16.b. 1961 nr. 15) § 2. Dán mearrádusa ii sáhttán njuolga geavahit, muhto mearriduvvo ahte maiddái boazoealáhusa rievttálaš suodjalusa oktavuođas lea sáhka dohkkehuvvon rájás ja heivehangeatnegasvuođas: (Moanaid eará áššiin lea leamaš riidu das ahte leago gierdan rájá rihkkun, buo. Rt. 1985 s.352 (Meavki) , 1986 s. 364 (Áilegas) ja 1986 s. 1370 (Iŋggášguolbban) . Muđui čujuhuvvo suokkardallamiidda 3.17.9.2.2. oasis.) "Ođđagilvima ja doallonuppástuhttima bokte sáhttet priváhta eanaeaiggádat álggahit doaimmaid maid boazosápmelaččat fertejit dohkkehit ja masa fertejit boazodoalu heivehit. Seammaláhkai galget boazosápmelaččat, almmá buhtadasa haga, dohkkehit ahte eiseválddit - dábálaš ávkkálaš áigumušaid ovddideames - álggahit doaimmaid mat almmá boazodoalu ealáhusvuđđosa lihkaheamen, sáhttet dahkat ahte sápmelaččat fertejit veaháš nuppástuhttit jođihanvuogi dahje duovdagiid geavaheami guohtunvieruid. " Go boazoealáhus lea ná suodjaluvvon, de dat váikkuha árvvoštallamis ahte leago buhtadangáibádus boarásmuvvan, buo. Varfjell/Stifjell-ášši (Rt. 1979 s. 492) . Ollislaš árvvoštallama vuođul gávnnahii Alimusriekti dás leat dakkár erenoamášvuođat ahte ii sáhttán leat boarásmuvvan vuoigatvuođačádjádusa 158 prinsihpa mielde. Daddjo ee.: "Ferte datte erenoamážit deattuhit erenoamášvuođa mii sápmelaččain lea čearddalaš unnitálbmotjoavkun. Sin váilevaš oahppu ja giellamáhttu leat guhkit áiggi heađuštan sin gulahallamis stuorraservodagain - heađuštusat mat eará sajiin maid leat deattuhuvvon sin sierralágan eallindili geažil. Sis ferte guhká leat leamaš dakkár dovdu ahte fertii váttisvuođat čađa mannat jus galggai oažžut vuoigatvuođaid stuorraservodaga ektui." Ležžetgo dát oainnut maid adnon eará oktavuođain ja sámevuoigatvuođadiliin boazodili olggobealde lea váttis vissásit cealkit. Čearddalašvuohta sierra riektegáldun lea aiddo guoskkahallon Trollheimen-áššis (Rt. 1981 s. 1215, buo. lágamánnerievtti cealkámušaid erenoamážit s. 1245) . Erenoamáš riektegáldolaš gažaldagat gusket álbmotrievttálaš ja stáhtarievttálaš 159 geatnegasvuođaide mat norgga stáhtas leat eamiálbmogin ja unnitálbmotjoavkun sápmelaččaid ektui. Eanet dáid geatnegasvuođaid birra lea máinnašuvvon 2.4. (ON-konvenšuvnna siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra 27. artihkkalis ja ILO-konvenšuvnnas nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra) ja 2.5. osiin (Vuođđolága § 110 a) . Sáhttá datte namuhit ahte Alimusriekti Áltá-áššis, buo. Rt. 1982 s. 241, cealká ahte meassamiid mat dása guske, ii sáhttán eahpitkeahttá atnit lea rihkkun makkárge álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid masa Norga lei čadnon (geahča erenoamážit s. 299) . Das rájes lea Norga dohkkehan ILO-konvenšuvnna ja dasa lassin lea álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid digaštallan jotkojuvvon, ee. Sámi vuoigatvuođalávdegotti bokte NAČ 1984:18 s. 228 čuo. Stuorra mearkkašupmi lea maid geassemánu 12. b. 1987 sámelága nr. 56 ovdabargguin, buo. erenoamážit Od. prp. nr. 33 (1986-87) s. 37 ja s.111 čuo. Dasa vel laktása 1988 earrobiddji 160 politihkalaš jurddašanvuogi Vuođđolága § 110 a sámemearrádus. Stáhta- ja álbmotrievttálaš ovdáneapmi mii bidjá stáhtaeiseválddiide erenoamáš geatnegasvuođaid sámeálbmoga ektui, oažžu vuos nu go Riektejoavkku (Jebens:s lea sierraoaivil dán čuoggás, buo. su riektegáldoovddideami B čuoggás vulobealde ja su álbmotriektečielggadeami 2.4. oasis B čuoggás.) eanetlohku oaidná, vuohččan mearkkašumi dasa mii dás duohko mearriduvvo, omd. stáhta ráđđejuvvon eatnamiid ávkkástallamis ja sámeguovlluid vuoigatvuođaid muddemis. Áigut erenoamážit namuhit ahte (dalá) professor Carsten Smith muhtun čielggadeamis Guolástandepartementii suoidnemánu 9.b. 1990, (Čielggadeapmi lea deaddiluvvon Lov og Rett:s 1990 s. 507 čuo. ja maŋŋil Smith:s: "Rettstenking i samtiden", 1992 s. 188 čuo. Geahča muđui 2.4.4.4. oasis vulobealde.) konkludere ahte dihto eavttuin sáhttá gáibidit stáhta álggahit sierra doaimmaid suodjalit guolásteami sámi riddo- ja vuotnaguovlluin, ja go stáhtas leat sierra geatnegasvuođat sámi álbmotjoavkku ektui maiddái mearrabivddu muddema dáfus. Guolástandepartemeanta lea dán dohkkehan, ja 1990 rájes vuhtii váldán sámi beroštumiid muddenmearrádusaid mearrideamis. Gártágo dán rievttálaš ovdáneamis maid mearkkašupmi giddodagaid vuoigatvuođaide, lea váttis vissásit cealkit. Ávnnas mii dása gávdno lea menddo vánis sáhttit einnostit mo Alimusriekti livččii láhtten. Mii datte čujuhit ahte Riektejoavkku mandáhta lea válddahallat ásahuvvon giddodagaid riektedilálašvuođaid Finnmárkkus. Dát riektedilálašvuođat leat guhkes proseassa boađus, mii eanaš - eaiggáduššanvuoigatvuođaid ja earalágan vuoigatvuođaid bokte lei čielggas ovdalgo Norga guorrasii Siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ON-soahpamuššii ja maŋit álbmotrievttálaš ja stáhtarievttálaš ovdaneapmái. Mii navdit ahte čájehuvvo ainjuo olu eanet skunálašvuohta diktimis ođđa riektegáldoosiid váikkuhit ásahuvvon oapmerievttálaš posišuvnnaid, go ii nugo bajábealde namuhuvvon, guoskka sámi ássánguovlluid riggodatávkkástallama boahttevaš muddemii. Dán oainnu čielga doallevašvuohta lea Olgoriikka- ja vuođđudanlávdegotti vuođđolága ođđa § 110 a evttohusa mearkkašumis (Evtt. S. nr. 147 (1987-88) s. 2) : "Lávdegoddi áigu datte čujuhit ahte vaikko stuorámus váikkuhus gártá leat politihkalaččat ja moralalaččat, iige rievttálaččat, de mearrádus mearkkaša maiddái dihto rievttálaš geatnegasvuođa stáhtaeiseválddiid beales. Ovdamearkka dihte suodjala dát dáža servodaga muđui geahččalit bahkkehit bággejuvvon dáruiduhttinpolitihka sámi unnitlohkui. Lávdegoddi deattuha ahte mearrádus ii nuppástuhte riektedili sámiid ja earáid eatnamiid ja čáziid vuoigatvuođa hárrái. " B OTTO JEBENS:A OVDANBUKTIN Riektegáldogažaldagat Finnmárkku ektui I Finnmárkku rievddalmaš 61 dilit Finnmárkku dilit leat rievddalmasat muđui riikka ektui, vuohččan go dán riikaoasis álgovuolggalaččat leat ássan dušše sápmelaččat, geat giela ja kultuvrra bokte ovddastit čearddalaš unnitlogu Norggas. Dasto lea Finnmárku rievddalmas go dán riikaoasis gáibida stáhta dán riikaoasi eatnamiid eanaš oasis leat oamasteaddjin (su. 96%) . Lea maid čuoččuhuvvon ahte Finnmárkku ássiin eai lean álggu rájes eará vuoigatvuođat ráđđet eatnamiid ja luondduriggodagaid ovddeš matrikulerekeahtes eatnamiin, go vuoigatvuohta maid stáhta lea ássiide addán, ja maid stáhta goas ihkenassii fas sáhttá ruovttoluotta váldit. 1700-logu rájes lea maiddái leamaš sierra lágat ja unnit eanet jearggalaš almmolaš geavat ja áddejupmi Finnmárkku giddodagaid- ja eanageavahanvuoigatvuođaide, mii lea earálágan go riikkas muđui. Nuppi beales gártet riikkaidgaskasaš soahpamušat masa norgga stáhta lea iežas čatnan unnitálbmogiid (erenoamážit Siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid 1966 ON-soahpamuš) ja eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid vuoigatvuođaid ektui (ILO- soahpamuš nr. 169) oažžut sierra mearkkašumi Finnmárkkus dán riikaoasi sápmelaččaid geažil. Dáid soahpamušain ferte navdit leat mearkkašupmi ee. luondduriggodagaid vuoigatvuođaide. Dása lassin lea ođđasit historjjálaš dutkan iđihan boares bissovaš sosiála ja rievttálaš minstara sámi guovllu giddodagaid ráđđejupmái, ja mii ovdal ii lean dovddus dahje ii ainjuo fuomášuvvon. Hui álki lea navdit ahte dát dilit leat iđihan áibbas sierra ođđajurddašandárbbu luondduriggodagaid vuoigatvuođaide Finnmárkkus. Riektegálduid ja siskkáldas riektegáldoosiid gaskasaš gaskavuođaid sáhttá maid fertet árvvoštallat sierranas oainnuin Finnmárkku diliid ektui. Álbmotrievttálaš ja historjjálaš ođđa riektegáldoosiid ferte árvvoštallat stáhta dálá geavada ja riikka lágaid ektui, erenoamážit Finnmárkku eatnamiid vuoigatvuođaid deasttas. Dán ii sáhte navdit gustot dušše riektepolitihkalaš áddejumis, muhto maiddái das maid sáhttá atnit gustojeaddji vuoigatvuohtan. Almmá dáid dárbbuid haga ii livččii várra árta nammadit sámi vuoigatvuođalávdegotti, ja iige livččii Riektejoavku ásahuvvon. II Riektegáldolaš dilli Finnmárkkus, ee. álbmotriektái gaskavuohta (1) Dálá riektegeavat matrikulerekeahtes eatnamiid vuoigatvuođaide Finnmárkkus lea ráddjejuvvon. Iige leat duopmu mii čielgasit ja njuolga mearrida leago stáhtas eaiggáduššanvuoigatvuohta dáid eatnamiidda. Ii leat soahpameahttunvuohta fertet čuovvut norgalaš riektegáldooahpu maid norgalaš duopmostuolut muđui geavahit ja mat erenoamážit leat báhkkoduvvon Alimusrievtti mearrádusain sullasaš áššiin. Muhto gažaldat lea ahte man guhkás dán duođai lea vejolaš čađahit Finnmárku ektui. Mo bajábealde namuhuvvon álbmotrievttálaš riektegáldut konkrehtalaččat čuhcet giddodagaid vuoigatvuođaide, de váilu vuos eanaš riektegeavat norgalaš duopmostuoluid beales. Eará osiid giddodagaid riektemearrádusaid dáfus, leat dát dávjá dilit maid ii sáhte sulastahttit Finnmárkku diliin. Jus fuolaheamit geavaha dákkár riektemearrádusaid, de lea álki láhppot. Dán oktavuođas áiggun erenoamážit namuhit duomuid mat leat máinnašuvvon eanetlogu čielggadeami 2.2.3. čuo. (Rt. 1918 II s. 32 Veivannet Hardangervidda birra, Rt. 1963 s. 370 Lågenguolásteami birra ja Rt. 1983 s. 569 Vansjø birra) : Dáid mearrádusaid birra máinnašuvvo eanet vulobealde IV. čuo. Muhtun ráje gártá riektedieđalaš dutkama bargun duopmostuoluid ovddit mearrádusaid vuođul einnostit makkár oaivilat seamma duopmostuoluin livčče boahttevaš sullasaš áššiin. Muhto dát ii leat álo doarvái. Erenoamážiit go servodatdilit leat nuppástuvvan, dahje ođđa riektegáldooasit ožžot mearkkašumi, sáhttá ovddit riektemearrádusain leat ráddjejuvvon ávki. Dalle livččii dutkama bargun leat dálá riektegáldoosiid ja duođalaš diliid vuođul, riekteovdáneapmái ráhkadit ođđa njuolggadusaid. Duopmostuolut eai sáhte mearridit riekta, jus eai leat doarvái dieđut áššáiguoski rievttálaš ja duohta mávssolaš dagaldagain. Dutkama bargu sáhttáge fertet leat doalahit riekteovdáneami ovddabealde, ja bidjat njuolggadusaid mat sáhttet duopmostuoluid muhtun surggiid bargguide leat čujuheaddjin. Dát gullá mu mielas Riektejoavkku bargui. (2) Riektejoavkku mandáhtas lea ee. daddjon ahte "bargojoavku ferte maid geavahit riikkaidgaskasaš ja olgoriikkalaš rievtti nu guhkás go das sáhttá leat mearkkašupmi dáža rievtti bidjamii dán oktavuođas". Riektejoavkku eanetlohku ii hilggo ahte álbmotrievttis (riikkaidgaskasaš rievttis) sáhttá leat mearkkašupmi dihto riektediliide Finnmárkku giddodagaid hárrái. Daddjoge 2.2.2. oasis (čuo. 8) : "Giddodagaid riektediliide lea álbmotrievttis dušše spiehkastahkan mearkkašupmi, muhto Finnmárkku giddodagaid eaiggáduššanvuoigatvuhtii ja vuoigatvuođaide lea dát earaláhkai - nu gal ahte lea váttis vissásit dadjat goas álbmotriekti adnojuvvo leat čuožžovaš ja makkár deattu de galggašii dasa bidjat." Datte celko viidásat Norgga álbmorievttálaš suorggi ovdáneami oktavuođas 1980-jagiin (2.2.5. čuo.) : "Gártágo dán rievttálaš ovdáneamis maid mearkkašupmi giddodagaid vuoigatvuođadiliide, lea váttis vissásit cealkit. Ávnnas mii dása gávdno lea menddo vánis sáhttit einnostit mo Alimusriekti livččii láhtten. Mii datte čujuhit ahte Riektejoavkku mandáhta lea válddahallat giddodagaid ásahuvvon riektediliid Finnmárkkus." Riektejoavkku golbma lahtu lea dattetge válddahallan dihto álbmotrievttálaš gažaldagaid (2.4 A oasis) . Muhto mii bajábealde lea mihtten 1 62 orru čájeheamen ahte dát miellahtut leat mealgadii vuollánan barggus válddahallat konkrehtalaččabut álbmotrievttálaš mearkkašumi luondduriggodagaid vuoigatvuođain Finnmárkkus. Ii leat datte mu oaivila mielde doarvái árta Riektejovkui dušše válddahallat giddodagaid riektediliid Finnmárkkus go lea ásaheamen bajábealde namuhuvvon álbmotrievttálaš soahpamušaid. Go min duopmostuoluin ain váilo riektegeavat álbmotrievttálaš riektegáldoosiid mearkkašupmái luondduriggodagaid vuoigatvuođain, leige dehálaš árta dasa ahte Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammaduvvui. Evttohusas maid lávdegoddi ovddidii 1984:s (NAČ 1984:18) lea maid biddjon stuorra sadji čielggadit álbmotrievttálaš mearkkašumi norgga sápmelaččaide, ja lea maid dakko bokte guorahallan vuođđoprinsihpaid main lea luondduriggodagaid vuoigatvuođaide mearkkašupmi. (3) Mu oaivila mielde leat sihke álbmotrievttálaš ja historjjálaš riektegáldooasit menddo unnán deadduhuvvon eanetlogu ovdanbuktimis, sihke riektegálduid oasis ja maid čielggadeami 2.4 A oasis. Áiggun dán oktavuođas aistton Carsten Smith čielggadeami Guolástandepartementii (LoR 1990 s. 516-517) dadjat: "27. artihkkal ferte dás maŋŋil dohkkehuvvot leat sámi vuoigatvuođaide nana riektegáldu, sihke politihkalaš, kultuvrralaš ja ruđalaš vuoigatvuođaide, ja dása gulli luondduriggodagaid vuoigatvuođaide sámi ássan- ja geavahanguovlluin. Sámerievttálaš joatkkabargguide ferte váldobargun leat konkretiseret dán prinsihpa. ... Dán vuođul ferte leat vissis konklušuvdna ahte norgga stáhtaeiseválddiin lea riektegeatnegasvuohta 163 - maiddái eiseválddiid iežaset álbmotrievtti áddejumis - addit sápmelaččaide sierravuoigatvuođaid nu guhkás go dárbbašuvvo kultursuodjalusa gáibádusa ollašuhttimii." Maŋimuš jagiid leat norgga duopmostuolut eanet aht` eanet állaneamen dan guvlui ahte álbmotrievttálaš riektegáldoosiide bidjet njuolga mearkkašumi duopmomearrádusaineaset. NAČ 1984:18 čállá viiddis čielggadeami riikkaidgaskasaš rievtti (erenoamážit olmmošvuoigatvuođasoahpamušaid 164 ) ja siskkáldas norgalaš rievtti gaskavuođas (s. 154 - 161) . Dás daddjo ee.: "Go riikkaidgaskasaš riektenjuolggadusat leat mearriduvvon olmmošvuoigatvuođasoahpamušain, de sihke Helgesen ja Smith (Sámi vuoigatvuođalávdegotti dalá álbmotriektejoavkku lahtut) navdiba norgga duopmostuoluid sáhttit geavahit dákkár njuolggadusaid prinsihpalaččat, vaikko gávdnošivččejitge ruossut manni Norgga beal lágat. Smith lea čuoččuhan dán oaivila guhkes áiggi, sihke riektepolitihkalaš gažaldahkan, namalassii ahte čoavddus berre leat dakkár ja gustojeaddji vuoigatvuođa gažaldahkan, namalassii ahte Alimusriekti várra dubmešii nie (Tidskrift for Rettsvitenskap 1964 s. 371 čuo.) ". Hui olu girjjálašvuohta lea dáid gažaldagaid birra, váldofáddán dahje eará gažaldagaid oktavuođas. Dás ráddjen dušše namuhit erenoamážit: Carsten ja Lucy Smith: Norsk Rett og Folkerett (1982) , erenoamážit s. 207-285, Jan Erik Helgesen: Teorier om folkerettens stilling i norsk rett (1982) ja Torkel Opsahl: Mennesterettighetene i dag - internasjonal forpliktelse og nasjonal gjennomføring (1978) s. 9 čuo. Álgovuolggalaččat atne leat doarvái, go vuos siskkáldas rievtti bokte lea bohtosii joavdan, iskkadit leago dát álbmotrievttálaš mearrádusaid vuostá. Dál lea eanet aht` eanet mannamin dan guvlui ahte go mearriduvvo váldágo mielde álbmorievttálaš riektegálduid, iehčanas, mielmearrideaddji riektegáldooassin, oktan guoski siskkáldasrievttálaš 165 riektegáldoosiiguin. Dákkár vuohki dagaha ahte stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođat luondduriggodagaid vuoigatvuođaid mearrideames Finnmárkkus, fertejit váldot mielde álggus juo, oassin buot guoski riektegáldoosiid oktiigesson árvvoštallamis. Norgga rievtti álbmotrievttálaš njuolggadusaid čađaheapmi lea maid guoskkahuvvon Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusas NAČ 1984: 18, s. 346, mas ee. daddjo: "Norgga stáhtas lea geatnegasvuohta fuolahit das ahte Norgga eiseválddit čađahit álbmotvuoigatvuođalaš njuolggadusaid. Norgga duopmostuolut leat iežaset geavadis viehka muddui váldán álbmotvuoigatvuođalaš njuolggadusaid vuhtii ovttas Norgga vuoigatvuođanjuolggadusaiguin. Lea jáhkehahtti, muhto ii sihkkar ahte min duopmostuolut attášedje dán suorggi álbmotvuoigatvuođalaš njuolggadusaide ovdasaji vejolaš riiddus Norgga vuoigatvuođanjuolggadusaiguin." |Dás ovdanboahtá ahte ain lea dihto eahpevissisvuohta jus galggaš norgga duopmostuoluid álbmotrievttálaš njuolggadusaid geavahit njuolga, ja maid dihto sierra riektesurggiin. Muhto dát ii heađuš stáhta geatnegasvuođa ollašuhttit álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid ee. sámiid ektui. Stáhta gáibádussii Finnmárkku eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuhtii, lea guovddáš mearkkašupmi ahte dalá olmmošvuoigatvuođasoahpamušain jerro stáhta iežas geatnegasvuođas ollašuhttit dahkkon geatnegasvuođaid dán guovtti álbmotrievttálaš soahpamušain. Ferte dalle jearrat sáhttágo stáhta dušše čujuhit alcces "cieggan diliid" eaiggáduššanvuoigatvuođa vuđđosin, go stáhta mahkáš geatnegahttá doahttalit sápmelaččaid vuoigatvuođa "duovdagiidda" go lea eamiálbmot ILO-soahpamuša nr. 169 art. 14 olis, dahje dárbbašlaš luondduriggodagaid ráđđenvuoigatvuohta ON-soahpamuša art. 27 olis. Dáid geatnegasvuođaid stáhtas ferte mu mielas árvvoštallat juo álggu rájes, ja ferte navdit dain leat mearkkašupmi sihke eaiggáduššanvuoigatvuođa ja muđui luondduriggodagaid ektui. Carsten Smith dadjá čielggadeamistis Guolástandepartementii 1990:s, Siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid 1966 ON-soahpamuša 27. artihkkala dulkomis: "Dán vuođul ferte leat vissis konklušuvdna ahte norgga stáhtaeiseválddiin lea riektegeatnegasvuohta- ja maiddái eiseválddiid iežaset álbmotrievttálaš áddejumis - addit sápmelaččaide sierravuoigatvuođaid nu guhkás go dárbbašuvvo kultursuodjalusa gáibádusa ollašuhtedettiin." Das mii bajábealde čuožžu ii sáhte mu mielas oažžut rivttes ja ollislaš gova Finnmárkku luondduriggodagaid vuoigatvuođaid vuoigatvuođadiliin, almmá stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid čuozahusaid vuhtii váldimin, sihke 1966 ON-soahpamuša 27. artihkkala ja ILO-soahpamuša nr. 169 mielde. Danne lea mu mielas dehálaš váili das mo eanelohku meannudii álbmotrievttálaš gažaldagaid ja Finnmárkku luondduriggodagaid riektediliid, go ii leat eanet geahččalan joatkit ja konkretiseret vuoigatvuođaid prinsihpaid sápmelaččaide, mat bajábealde namuhuvvon álbmotriektesoahpamušain čuvvot. Dát guoská erenoamážit konkrehtalaš čuozahusaide Finnmárkku giddodagaid ja eatnamiid geavahanvuoigatvuođaid prisnsihpaide. Čujuhan muđui iežan álbmotriektegažaldaga čielggadussii 2.4. oasis B. čuo. III Historjjálaš riektegáldooasit (1) Sáhttá govttolaččat navdit ahte álgovuolggalaččat lei geavaheapmi guovddášamos riektehuksejeaddji 166 dagaldat giddodagaid vuoigatvuođaide. Dalle jurddašuvvo erenoamážit muhtun joavkku dahje maid ovttaskas olbmuid guhkit áiggi jeavddalaš máhcci 167 geavahus. Lágaid lunddolaš sadji gártá álggus leat muddet vuoigatvuođaid mat juo leat ásahuvvon geavaheami vuođul , seammás go lága mearrádusat várra bidjet ásahuvvon vuoigatvuođaide čielgasit mearkkašumi. Finnmárkkus lea guovddážis ahte riikaoasi ássiid (sápmelaččaid ja dážaid) geavahanvuoigatvuohta 168 oppalaččat lea boarrasat go ásahuvvon riekteservodat, ja maiddái boarrasat go stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa gáibádus. Dát dagaha čuolmma mii rievdá riektedilis mas eaiggáduššanvuoigatvuohta várra navdo leat álgovuolggalaččat juo ásahuvvon, ja eará vuoigatvuođat (geavahanvuoigatvuođat) fertejit vuođustit ceavzima eaiggáduššanvuoigatvuođa bálddas dahje dan vuostá. (2) Ođđasat historjjálaš dutkan lea nu go 1. čuo. namuhuvvon, iđihan hui olu ávdnasiid mat gusket Finnmárkku diliide, ja mat ovdal illába ledje dovdosat ja eai ainjuo olus dain deastta adnon. Ovdameakan sáhttá namuhit ahte ávnnas mii lea almmolaš čielggadeamis NOU 1978:18A "Finnmarksvidda - natur og kultur", 3. ja 4. kap., mas ee. čužžot dehálaš historjjálaš dieđut. Dáid dieđuide sáhttá dál lasihit viehka olu. Dán oktavuođas berre erenoamážit namuhit viiddis ja mávssolaš ávdnasiid mat leat čohkkejuvvon Sverre Tønnesen:a nákkosgirjjiš 69 "Retten til jorden i Finnmark" (1972, ođđa dea. 1979) . Dát čálus orru čájeheamen ahte erenoamážit Finnmárkku guovlluin gos sápmelaččat leat ássan, historjjálaš dovddus áiggi leat bisson ja lea leamaš geavatlaš áddejupmi ahte dihto báikkálaš guovlluin lea oktasaš luondduriggodagaid ráđđejupmi. Earret eará sis-Finnmárkkus, mii gitta 1751 rádjai lei ruoŧa juridikšuvnna vuollásaš, dorjojuvvo ahte dákkár áddejumit mat leat leamaš báikkálaš sápmelaččain leat maid duopmostuolut dohkkehan ja bidjan vuođđun. NAČ 1984:18 s. 200 lea maid čujuhan ahte "norgga ja ruoŧa sámiid geavahanvuoigatvuođas maiddái lea iežas iehčanas vuoigatvuođavuođus dábálaš vuoigatvuođavuođuštusain dološ áiggi geavaheami birra". Dát cealkka orru dán oktavuođas erenoamážit čujuheamen boazosápmelaččaide. Muhto lea nana árttat maid áddet ahte maiddái eará sápmelaččaid geavaheapmi, mii lea guhkit áiggi doaimmahuvvon, sáhttá dagahan vuoigatvuođaid dološ áiggi rájes geavaheami vuođul, juogo sápmelaččaide čearddalaš joavkun dahje dihto sámejoavkkuide. Dán vuođul mii bajábealde lea namuhuvvon navddán ahte Riektejoavku livččii berren bidjat olu eanet bajábealde namuhuvvon historjjálaš čállosa vuođđun. Dán oktavuođas berre galgan čielggadit man muttos dás lea leamaš sáhka rievttálaš diliin, ja dasto makkár mearkkašupmi dáid diliin lea leamaš ovdáneamis ja dan bokte dálá rievttálaš dillái. Dákkár guorahallan livččii dábálaš rievttálaš jurddašeami mielde bidjan dárbbašlaš eavttu árvvoštallat man guhkás Finnmárkkus lea ásahuvvon "cieggan dilli" nu ahte stáhta eaiggáduššá matrikulerekeahtes eatnamiid, ja maid de dákkár stáhta eaiggáduššanvuoigatvuohta mahkáš mearkkaša. Vuođđun ferte bidjat ahte olu eanet ovdal sáhttá dohkkehit "cieggan dili" mas ovdalis lea leamaš ásahuvvon vuoigatvuođat. Riekteeáddejupmi mii baicce "rabas" riektesuorggis hápmašuvvo, dohkkehuvvo álkit go riekteáddejupmi mii hápmašuvvo vuostálasti vuoigatvuođaid gilvvus. Jus eaktuduvvo ahte historjjálaš álgu lea leamaš earalágan ovddeš "privatiivva" norgga guovlluin Finnmárkkus ja álgovuolggalaš oktasašguovlluin Ruoŧain, ii sáhte moktege navdit ahte dákkár meannudemiin mii bajábealde lea namuhuvvon joavdá seamma bohtosii dálá Finnmárkku buot guovlluin. (3) Erenoamáš dehálaš lea ahte historjjálaš riektegáldooasit leat ožžon lassi mearkkašumi álbmotrievtti vehkiin. Dát boahtá das go dálá álbmotrievttálaš soahpamušat maidda Norga lea geatnegahtton, viggá vuolggasaji ohcat dihto historjjálaš duohta dieđuin. Dát sáhttá ee. guoskat dán álbmotjoavkku historjjálaš oktavuođain gustojeaddji guovlluin, mat sáhttet leat dán joavkku birgenvuođu hápmašuhttán (buo. ILO-soahpamuša nr. 169, 14. art. 1. čuo. "traditionally occupy" vuolggan) . Dahje, nugo lea daddjon ON-soahpamuša 27. art., ahte mearrádusat ee. geahččalit váfistit vuoigatvuođa dárbbašlaš luondduriggodagaide vai unnitálbmogiid kultuvrra sáhttá seailluhit. Go sápmelaččaid ektui lea sáhka kultuvrras mii lea vuođđuduvvon historjjálaš sirdimis, eaktuda 27. art. ahte historjjálaš vuođus čielggaduvvo nu olu dárbbašuvvo. IV "Cieggan geavaheami" doahpa norgga rievttis Ii leat várra áibbas čielggas leago norgga rievttis erohus "cieggan dilálašvuođa" ja "dološ áiggi rájes geavaheami" doahpagiin, ja mii dát erohus galggašii leat. Orru datte ahte dábálamos lea ahte almmolaš beales čujuhuvvo bissut "cieggan dilálašvuohtan". In jáhke ainjuo sáhttit dušše teorehtalaččat gávdnot riektedilálašvuođa, mii de sáhtášii ovddit riektedilálašvuođa jávkadit. Ferte gáibidit ahte riektedilálašvuođa ođđasit áddejupmi lea čájehuvvon geavahusas dahje dihto lágan háldduin, mat čielgasit spiehkastit das mii muđui galggašii leat vuoigaduvvon. Dasto ii sáhte leat doarvái ahte nuppi beali riektedilálašvuođa áddejupmi báhkkoduvvo sániiguin, omd. hálddahuslaš mearrádusain dahje eará almmolaš báhpáriin. Fertešii gáibidit ovttalágan riektedilálašvuođa áddejumi guhkit áiggi guktuid bealde "cieggan dilálašvuođa" vuđđosin. Dás sáhttá Finnmárkku dilálašvuohta leat ahte stáhta áddejupmi lea leamaš báhkkoduvvon almmolaš báhpáriin, maid ii sáhte vuordit ahte sámit leat lohkan dahje ádden, erenoamážit giela geažil. Jus fysalaš ja oidnolaš geavahandilálašvuođaŧ 70 illá leat rievdan áigodagas masa stáhta čujuha, sáhttá eahpidit almmolaš báhpáriid rievttálaš mearkkašumi ja maidda dás čujuhuvvo. Munnje lea váttis oaidnit ahte riektemearrádusat maidda lea čujuhuvvon eanetlogu čielggadeamis 2.2.3. oasis doalvu min "cieggan geavaheami" rájáide, nugo mahkkejuvvon bajábealde. Mo leš, de ferte dárkilat geahčadit juohke áidna mearrádusa mearkkašumi. Rt. 1986 s. 583 Soknedal Dás ii ábuhan čuoččuhit oamasteami dahje dološ áiggi rájes geavaheami vuđđosin háhkat priváhta opmodaga stáhtaalmennehii. Alimusriekti celkkii (s. 593) : "Go árvvoštallá oamasteami ja dološ áiggi rájes geavaheami ovdandoallamiid 1 71 ferte leat čielggas ahte oasálaččain ainjuo leat viiddis, ja vejolaš maiddái sierra 172 , geavahanvuoigatvuođa guoskevaš eatnamiidda. Dás lea sáhka vuoigatvuođas, várra sierravuoigatvuođas guohtumiidda ja niittuide ja alcces boaldinmuora murremii. Vai geavaheapmi galgá bidjat vuđđosa oamasteapmái dahje dološ áiggi rájes geavaheapmái, ferte dat čielgasit rihkkun dákkár geavahanvuoigatvuođa vuoigatvuođavuođu 173 . Oppalaččat ferte oamasteami ja dološ áiggi rájes geavaheami gáibádusaid čavget go eaiggáduššanvuoigatvuhtii bidjá almenneteatnamiid vuđđosin, geahča Alimusrievtti mearrádusa Rt. 1927 s. 805 giliálmenneha oamasteamis." Doaivvun eanetlogu čielggadeamis dán duomu leat jurddašuvvon čuvget priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođa háhkangáibádusa go stáhta lea eanaeaiggát, maiddái Finnmárkkus. Dalle lea sáhka stáhtas álgovuolggalaš eanaeaiggádin háhkamis. Muhto seamma gáibádusat galget mu mielas biddjot stáhtii, go dat oaivvilda leat háhkan eaiggáduššanvuoigatvuođa guovlluide mat dušše sápmelaččaid hálddus leat leamaš gitta maŋimušáiggiide. Stáhta hálddut fertejit leat "čielgasit rihkkun" riektedilálašvuođa mii várra ovdal livččii bisson. Rt. 1961 s. 1163. Dale Alimusriekti bidjá s. 1172 mearrideaddji deattu dasa ahte "gitta 1955 rádjai lea leamaš ovttamielalaš oaivil (mu kursiveren) maid sáhttá maŋásguvlui dovddahit ainjuo gitta 1840-jagiide." (Dasto ii lean Alimusrievtti mielde čielggas leigo dát oaivil álgovuolggalaččat boastut) . Duopmu ii ainjuo leat makkárge prejudikáhtan dasa ahte nuppi beali (stáhta) oaivil čujuhuvvo leat vuđđosin cieggan dilálašvuhtii. Rt. 1918 II s. 32 Veivannet Dás daddjo s. 32 (álggahus) : "Ii leat duođaštus ahte gaska muhtun áiggi lea leamaš adnojuvvon stáhtaalmennehin, ja dán gaskka dálut main lea leamaš geassesadje- ja guohtundoallu, navdo don doložiš 74 cieggan riektedilálašvuođain leat háhkan eaiggáduššanvuoigatvuođa: Dasto daddjo s. 41: "Dán alimusrievtti fáttá175 hárrái, mearriduvvon váldonjuolggadus ahte stáhta galgá duođaštit dán gaskka muhtun áiggi leat leamaš gieđahallon ja adnon stáhtaálmennehin." Dát duopmu čujuhuvvo dábálaččat vuđđosin stáhta geatnegasvuhtii duođaštit ahte gaskka muhtun áiggi leat leamaš adnon ja gieđahallon almennehin (almennetduođaštus) . Duopmu čájeha ahte duođaštusgáibádus dillái mii lea bisson boarrasamos dovddus áiggis maiddái guoská stáhta vuostá. Finnmárkkus lea nugo namuhuvvonge III čuo. (1) bajábealde, dat erenoamášvuohta ahte mii sápmelaččaid (várra maiddái eará ássiid) vuoigatvuođaid vuolggasaji geavahus lea, lea oktilaččat dahkkon gitta áigái olu ovdalgo stáhta gáibidišgođii eaiggáduššanvuoigatvuođa. Vástideaddji sáhttá dadjat ahte Finnmmárkkus váilu stáhtas duođaštus iežas eaiggáduššanvuoigatvuhtii álgovuolggalaš bissovaš dilálašvuohtan. Rt. 1963 s. 370 Lågenguolásteapmi Čuoččuhusain ahte guolástanvuoigatvuohta Lågen:s lågåsallihii báikkálaš vieruiduvvan vuoigatvuođa dahje dološ áiggi rájes geavaheami vuđđosin ii ollen gosage (earretfal nu gohčoduvvon vuođđohoavvaguolásteamis, dán čuoggás lea Alimusrievttis sierraoaivil golbmasis guovtti vuostá) . Stággo- ja ohteroaggumii gávnnahii Alimusriekti (s. 373) ahte lei sáhka "dohkkehuvvon geavaheamis" ja ahte guolásteddjit fertejedje diehtán ahte guolástanvuoigatvuohta rievtti mielde gulai eanaeaiggádiidda. Dasto daddjo (s. 374) : "Dán áššis dahkko gustojeaddjin ahte joavku mii liikká áiggis áigái ferte leamen viehka unnán, geavaheami bokte lea dagahan vuoigatvuođa vissismeahttun álmennetjovkui." Dás lea sáhka erenoamáš geavahanvuoigatvuhtii mii galggašii leat ovdánan doarrás eanaeaiggádiid dohkkehuvvon eaiggáduššanvuoigatvuođa. Vejolaš vuoigaduvvomiid mearritmeahttun joavku orru maid leamen gáibádussii stuorra headjuvuohta. Finnmárkku mihtilmas diliid ektui lei dás ovddalgihtii eaiggáduššanvuoigatvuohta čábočielga dillin. Rt. 1983 s. 569 Vansjø Alimusriekti gávnnahii eanaeaiggádiin leat oktovuoigatvuođa 176 buot guolásteapmái Vansjø:s, buo. njukčamánu 6.b. 1964 (dalá gustojeaddji) saivačáhcelága váldonjuolggadusa. Vuostebealiŧ 77 čuoččuhedje guolastanvuoigatvuođa leat luđolaš sidjiide geain lei ássanbáiki dahje joavdoviessu ovtta dain gielddain mas jávri lei, dahje buohkaide, ja dadje iežaset dološ áiggi rájes daid geavahan, várra oamastan. Dás bivdui guolli duollet dálle, ii nu guhkás maŋás áiggis ahte dat iešalddes sáhtii bidjat vuđđosa dološ áiggi rájes geavaheami riekteháhkamii. Guollebivddus ii lean ruđalaš mearkkašupmi eanaeaiggádiidda, ja illá doaimmaheaddjiidege, geahča duopmočoahkkáigeasu s. 581-584. 585. siiddus daddjo: "Dás ii oainne lotnolas vuoigatvuođa ja geatnegasvuođa oaivila mii gáibiduvvo teorias ja riektegeavadis." Guokte maŋimušnamuhuvvon duomu leat áibbas earáláganat go dilálašvuođat duođai leat Finnmárkkus. Ii goappáge áššis dollun čuoččuhuvvon geavaheami leat leamen boarrasat go eanaeaiggáda eaiggáduššanvuoigatvuohta. Joavku mii galggai leat geavahanvuoigaduvvon, ii lean čearddalaččat ja historjjálaččat meroštallon, muhto lei eahpečielgasit ráddjejuvvon giliássiid gaskkas. Vansjøáššis čuiggodii Alimusriekti erenoamážit ahte váilui guhkit áiggi lotnolas oaivila vuoigatvuođa ja geatnegasvuođa hárrái, mii lea eaktun "cieggan dilálašvuhtii", ja ná lei čielgasit maid Lågen guolástanáššis. Doaivvun bajábeal riektemearrádusaid leat namuhuvvon eanetlogu čielggadeamis ovdamearkan "cieggan dilálašvuođa" ásahusa eavttuid ja viidodaga norgga rievttis. Muhto mus lea liikká váttis oaidnit ovttage dáid riektemearrádusain sáhttit leat veahkkin bagadeamis go mearrida eaiggáduššanvuoigatvuođa ja geavahanvuoigatvuođa gažaldaga Finnmárkkus, go doppe leat dilit dehálaš čuoggáin áibbas earaláganat. Dát boahtá ássiid (sápmelaččaid ja dážaid) erenoamáš geavahanmihtilmasvuođas Finnmárkkus. Ássiid geavaheapmi gártá dás nugo namuhuvvon eanaš leat boarrasat go stáhta gáibádus leat eaiggádin. Erenoamážit guoská dát sámiide. Seammás lea sámiid geavaheapmi Finnmárkkus leamaš oktilaččat guhkás maŋás gitta boarrasamos historjjálaš dovddus áigái. Iige leat lunddolaš buohtastahttit olles álbmoga oktasaš dábálaš geavaheami muhtun báikkálaš guovllus Finnmárkkus diliiguin mat gusket dihto čuoččuhuvvon geavahanvuoigatvuođain, eahpečielgasat ráddjejuvvon joavkkuin nugo Vansjø ja Lågen áššiin. Sámiide Finnmárkkus guoská dát dábálaččat geavaheapmái mas álggus lea leamaš oppalaš viidodat ja hui boares historjjálaš dilis, ja dábálaččat maid geavaheapmi mii lea leamaš unnit eanet mearrideaddjin birgenláhkái (dahje birgenlági mávssolaš oassin) . Dása gullá maid báikkálaš guovllus gaskavuohta sápmelaččaide čearddalaš joavkun, ja makkár álbmotrievttálaš gažaldagaid dát bohciidahttá. V Erenoamážit Vinstra-duomu birra (Rt. 1963 s. 1263) jna. (1) Mu oaivila mielde ferte erenoamážit geahčadit dán duomu áššedilálašvuođa go galgá dubmet bissugo "cieggan riektedilálašvuohta" Finnmárkku matrikulerekeahtes eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuhtii, dainna mearkkašumiin ahte stáhta lea eaiggát, ja dainna eaiggáduššanvuoigatvuođa mearkkašumiin maid stáhta čuoččuha. Vinstra-duopmu guoskai prinsihpalaččat eaiggáduššanvuoigatvuhtii almennehiidda Mátta-Norggas mat dábálaččat gohčoduvvojit stáhtaalmennehat. Alimusriekti gávnnahii ovttajienalaččat stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa áigá juo leat mearriduvvon go "ainjuo riekteovdáneamis maŋimuš 150 jagis (lea) deattuhuvvon stáhta duođai eaiggádit stáhtaalmennehiid ja ahte das ii leat daidda dušše hálddašanrievttálaš váldi". Áššis manai riekti viiddis historjjálaš ávdnasiid čađa, maŋás gitta gaskaahkái 178 , mas stáhta vuostebealit čuoččuhedje ahte lei historjjálaččat boastut áddet stáhta eaiggádin. Ná guhkás sáhttá muhtun muddui leat sulastahttin, go riidu mii čuožžila go sámit (dahje sámejoavkkut dahje Finnmárkku eará ássiid joavkkut) historjjálaš guorahallama vuođul ollásit dahje muhtun ráje biehtadit stáhta čuoččuhusa eaiggáduššanvuoigatvuhtii fylkka matrikulerekeahtes eatnamiidda. Referáhta sunddi gielddarievtti jienasteamis masa Alimusriekti guorrasii (Rt. 1963 s. 1268, buo. s.1275) , sáhttá állanit dan guvlui ahte mearrideaddji dilálašvuohta lea viehka seammalágango Finnmárkku váttisvuođat. Go lagabut buohtastahttá dán guokte ášši berre datte maid muitit man olu ávnnas lei stáhta beales Vinstra-áššis (buo. Alimusrievtti eavttuid, erenoamážit s. 1268-1269 ja Eilif Fougner TfR:s 1964 s. 541: "Norsk Almenningsrett i dag") . Dán ávdnasis ovdanboahtá ee. čuovvovaš áššedilálašvuohta: Das rájes go atnigohte čáhcesaháid 16. jahkečuođis oaččui gonagas eaiggáduššanvuoigatvuođa almennahiid ruđalaš árvui, ja Gonagas geahččalii ainjuo 1600-logu rájes ávkkástallat dáinna árvvuin. Dát dahkkui go vuvddii almennehiid, áramus vuovdin várra 1680-jagiin, ja go Gonagas oamastii 179 vuovdedoalu jođiheami vuoittu. Golggotmánu 12. b. 1857 láhka almennetvuvddiid birra eaktudii ahte stáhta lei stáhtaalmennehiid eaiggádin, ja seamma guoská geassemánu 22. b. 1863 vuovdeláhkii, 4. kap. "Om statsalmenninger". Dát lágat leat njuolga vuođđuduvvon dáid diliide. Seamma maid borgemánu 8. b. 1908 láhka Duottarkommišuvnna ásaheami birra, ja buot mii lea mearriduvvon čuovvovaš olbmoagiš 80 stáhtaalmennehiid ja eará opmodaga rájáid hárrái. Aisttorn Eilif Fougnera siskkildit dát 78 riektemearrádusa, buot vuođđuduvvon dan áddejumis, almmá ovttage vuosteákka haga, ahte stáhta eaiggádušai stáhtaalmennehiid. Loahpalaččat leat máŋggat Álimusriekteduomut (1838 rájes ja min áigái) vuođđuduvvon seamma riekteáddejupmái. Vástideaddji sáhttá maid dadjat ahte Gonagas oktoráđđejeaddji 181 láhkaaddin 1700-logu rájes belohahkii lea láhtten dego son (stáhta) livččii Finnmárkku matrikulerekeahtes eatnamiid eaiggát. Seamma guoská maid geassemánu 22.b. 1863 láhkii "Om avhendelse av statens jord i Finnmark" (muđui addon seamma beaivvi go vuovdeláhka) ja guhkit áiggi hálddašeami geavat. Seamma eaktu lea maid vuođđun njukčamánu 12.b. 1965 lágas Finnmárkku fylkka stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hárrái. Dilálašvuođat leat mat mearkkašit ahte Finnmárkku dilálašvuođaid ii sáhte buohtastahttit Mátta-Norgga almennehiin. Vaikko leage gáibáduš 82 leat Finnmárkku "eaiggádin", ii leat stáhtas várra goassige leat ruđalaš ávki dán ámmáhis. Vátna sisaboađut go ássansajiide lea vuovdán eatnamiid (1863 rájes) lea gitta moadde jagi dassái mannan Finnmárkku Vuovdefondii, iige dušše stáhtii. Nuppegežiid go ainjuo muhtun muddui Mátta-Norgga almennehiid, leat stáhtaeiseválddit Finnmárkkus álelassii ákkastallan ahte mearrádusat mat leat dahkkon, geahččaledje áimmahuššat ássiid beroštumiid. Ain dehálat lea mu oainnu mielde ahte Finnmárkkus ii goassige leat leamaš ságastallan gaskal muhtun muddui seammadássásaš oasálaččaid, mat livčče sáhttán bidjat vuđđosa ovttamielalaš áddejupmái, nu go eaktuduvvon eanaš riektemearrádusain mat leat vuođđuduvvon "cieggan dilálašvuhtii". Mátta-Norgga almennehiin dihtto ahte giliolbmot gitta 1700-lohkui dahke iežaset vuoigatvuođa almennehiidda erenoamážit gustojeaddjin Gonagasa eiseválddiide (ee. bissehuvvui jurddašuvvon almennetvuovdin 1726:s go boanddat válde oktavuođa Gonagasain) . Ovdaneami joatkka 1700-logus leat boanddat geavahanvuoigaduvvomiin árjjalaččat áimmahuššan beroštumiideaset stáhta ektui. Dán láhkai lea leamaš muhtun muddui lotnolas doahttaluvvon dássádatdilálašvuohta 183 gaskal stáhta almenneteaiggádin ja geavahanvuoigaduvvon giliássiid. Stáhta ja geavahanvuoigaduvvomiid gaskasaš lotnolas riektedilálašvuohta stáhtaalmennehiin leatmeannuduvvon moanaid oktavuođain, buo. ee. 1861 Almennetkommišuvnna mii guoská Nordre Trondhjems Ámtii, Holaker-kommišuvdna dainna cuoŋománu 9. b. 1923 evttohusain "Davvi-Trøndelága matrikulerekeahtes stáhtavuvddiid" hárrái, ja almennetgažaldagaid lávdegotti golggotmánu 14. b. 1957 evttohusa Trøndelágas. Finnmárkkus lea vástideaddji stáhta ja álbmoga gaskasaš ságastallan dássážii váilon, erenoamážit álbmoga sámi oasi ektui. Dát lea ee. kultuvrralaš gaskka duohken, erenoamážit giela dihte, mii lea šaddan sámiid ja stáhta eiseválddiid gaskii gitta maŋimušjagiide (buo. Carsten Smith: Rettstenking i samtiden, 1992 s. 229) . Stáhta lea mearrádusaidis bidjan Finnmárku dáfus, ja riekteoahppavaččaŧ 84 leat dán vuođul ovdánahttán stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa teoriaideaset ja dán mearkkašumi, almmá jearramin sápmelaččaid oaiviliid. Iige njukčamánu 12. b. 1965 stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus lága ovdabargguin jerron sámiid beroštumiid áirasiin čealkámuš, ja ii oktage sápmelaš oassádallan láhkaovdabargguin. Mu mielas ferte jearrat mo ja man viidát stáhta gáibádus eaiggádin lea mearkkašan duođalaš geavahandilálašvuođaide matrikulerekeahtes eatnamiin. Erenoamáš miellagiddevaš lea jearrat eanaš sis-Finnmárkku osiid hárrái. Dás orru nu ahte sámiin ain lea leamaš sierra geavaheapmi dološ árbevieruid mielde. Dalle jurddašuvvo nu mo geavahuvvui go ii lean earáin nu buorre vejolašvuohta johtit dáid guovlluin, namalassii dadjatjuo gitta nuppi máilbmesoađi rádjai. Eará mii sáhttá stáhta háldduid Finnmárkkus váddudit árvvoštallat lea go erenoamážit dološ áiggis, sáhttá leat leamaš eahpevissis leago stáhta konkrehta háldduin láhtten hálddašaneiseváldin dahje eaiggádin. Erenoamážit sámiide lea leamaš váttis fuomášit dán erohusa. (2) Varfjell/Stifjell duomus (Rt. 1979 s. 492) jerrui njuolga ahte ledjego boazodoalliin dihto buhtadangáibádusat stáhta vuostá boarásmuvvan mat ledje dihto rusttetvahágiid ovddas sin guohtuneatnamiin. Sáhttá dadjat ahte mearrádusa mearkkašupmi lea ráddjejuvvon gustot boazodillái. Muhto eavttuid mearrideaddji árvvoštallan manná gal ain dobbelii, go orru čuohcamin sámiide gielalaš ja čearddalaš veahádatjoavkun. Alimusrievttis daddjo (s. 498) : "Sin ruovttufylkka, Finnmárkku, rievddalmas riektedilálašvuođat - gos belohahkii lea eahpečielga njuolggadusat man viidát stáhta vuoigatvuohta lea matrikulerekeahtes eatnamiidda - lea okta moanaid ákkain maid galgá vuhtii váldit go árvvoštallá riektediehtemeahttunvuođa 185 cuohkkin 1 86 . Erenoamážit sáhttá datte deattuhit sierradili mas sámit leat go gullet čearddalaš unnitlogujovkui. Sin váilevaš oahppu ja giellamáhttu lea guhkit áiggi leamaš heađušteaddjin, juoga mii maid lea nannejuvvon 1 87 sin rievddalmas eallinvuogi eará dagaldagain. Sii leat guhkit áiggi dovdan váttisin galgat vuoigatvuođaid oččodit gustot stuorraservodahkii." Dát cealkámuš sáhttá čuohcat nu ahte doarju oaivila ahte go maid árvvoštallá gávdnogo "cieggan dilálašvuohta" stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa vuđđosin, berre deastta atnit sámiid dili gielalaš ja čearddalaš unnitlogujoavkun, dainna váilevaš vejolašvuođain áddet dán suorggi norgga juridihkalaš terminologia, maid dát dilit livčče dagahan. Nugo bajábealde namuhuvvon, lea Alimusrievtti geavat dáid prinsihpalaš gažaldagain Finnmárkus hui snoakkaš 88 . Go buohtastahttá stáhtaalmennehiid riektegeavada de lea ain juo viehka snoakkas. Spiehkastaga ovddasta Si-Fi-duopmu (Rt. 1960 s. 810) , mas "Finnmárkku stáhta eatnamiid" gažaldaga mihtilmasvuohta (almennehin dahje ii) guoskkahuvvui, muhto ráddjejuvvon oamastanáigái. Nugo bajábealde guoskkahuvvon, de lea stáhta oidu 189 "cieggan dilálašvuođa" gažaldagas, erenoamáš árta jearrat mo dát sáhttá soahpat stáhta dálá álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide sámiid ektui. Dán oktavuođas sáhttá maid historjjálaččat, stáhta ja sámi álbmoga gaskasaš suodjedilálašvuođa 190 oaidnu váldot mielde. (3) Vinstra-duopmu lea maŋisboahtti ožžon Alimusrievttiduomus Rt. 1991 s. 1311 matrikulerekeahtes eatnamiin Skjerstad ja Beiarn gielddain Nordlánddas. Dás gávnnahii Alimusriekti Veikvatnet duomu doarjagin (Rt. 1918 s. 454) ahte eanadoallit Nordlánddas, vaikkovel sis livččege ovdal leat leamaš geavahanvuoigatvuohta vuovdái álgovuolggalaš almennetvuoigatvuođa fámus, leat dál massán dán vuoigatvuođa cieggan dilálašvuođain. Duomus vuohttá seamma oainnuid go Vinsta-duomus, muhto áššis váilot mu mielas dehálamos dovdomearkkat maidda bajábealde lea čujuhuvvon Finnmárkku ektui. Seammás orru Alimusriekti Skjerstad-áššis dovdan iežas čadnon 1918-dupmui njuolga prejudikáhtan. VI Lágat riektegáldun Ii leat makkárge veardni 191 lágaid mearkkašumis riektegáldun, iige ahte ođđasat lágat dávjjimusat mannet boarrasiid ovddabealde. Mii sáhttá čuolmma čuožžilahttit Finnmárkku riektedilálašvuođain leat baicce lágat mat áiggis áigái leat leamaš gustojeaddjin dán riikkaoasis, ja daid dulkon ja viidodat. Láhkaaddi ulbmil lea guovddážis dán dulkomis. Dán oktavuođas navdo fertet deattuhit ahte boarrasat lágat Finnmárkku hárrái, erenoamážit oktoráđđejupmeáiggiš 92 , ledje ulbmilaččat mearriduvvon. Láhkamearrádusat cealkámuššan 1 93 dahje geaskun 1 94 ovddiduvvojedje erenoamáš váttisvuođaid buorideapmái. Sihke 1753 vuovdegeaskkut ja 1775 eanačujuhancealkámuš 195 orrut leamen dákkár mihtilmas ovdamearkkat. Dološ áiggi ii gal lean dihto guovlluid riektedilálašvuođain oppalaš láhkadeapmi 196 , earret 1687 Láhkagirji ja 1274 Eanaláhka ja daid ovdamanniŧ 97 , sierranas eanadatlágaŧ 98 . Erenoamážit orrut váilomin oppalaš prinsihpalaš lágat mat lunddolaččat gulašedje gáidduš 99 riikaoassái nugo Finnmárkui. Seammás ii leat várra nu stuorra meakkašupmi leigo láhkaaddis oktoráđđejupmeáiggi dihto teorehtalaš oaivil Finnmárkku riektedilálašvuođaide, erenoamážit go dáin ii lean gaskkahis 200 ja dárbbašlaš oktavuohta dainna ulbmiliin maid guoskevaš láhkamearrádus njuolga geahččalii olahit. Lága sátnemearkkašumi ferte dábálaččat geahččat lága ulbmila ektui. Muhto ovddeš áiggiid láhkamearrádusaid sániid ii sáhte álo atnit iešalddes mearrideaddjin. Go de lea omd. 1753 vuovdegeaskkuin sáhka " min Finnmárkku gulli Álttá vuovdi", de ii mearkkaš dát seamma go dát bissu gonagasa vuovdin ( ja ii heađisge "dušše eaiggáduššanvuoigatvuohta") . Muhto sániin sáhttet leamen iežaset sierra mearkkašumit go dat báhkkodit oaivila ja jurddašanvuogi mii hálddahusas lei, ja mii de sáhttá bidjat "cieggan dilálašvuođa" vuđđosa, jus eavttut muđui eai cakka. Láhkaaddi eavttut sáhttet dihto oktavuođain leat boastut dahje ainjuo eahpidahtti. Dát sáhttá boahtit das go Finnmárkku diliid eai leat doarvái guorahallan. Nu maŋŋitgo njukčamánu 12. b. 1965 lágas eai oru vel muhtun guovddáš mávssolaš dilálašvuođat eai lahkage doarvái guorahallon. Ná eai sáhte láhkaaddi eavttut leat mearrideaddjin riektedilálašvuhtii, mas maid sáhttá leat mearkkašupmi láhkasániid dulkomii. VII Vieruid ja vieruiduvvan vuoigatvuođaid mearkkašumis (1) Riektejoavku lea mandáhtas ee. bivdon "guorahallat sápmelaččaid vieruid ja riekteáddejumiid ja mearridit makkár deattu dáidda galgá bidjat". Ferte navdit ahte dát lei oaivvilduvvon leat dehálaš oassi Riektejoavkku barggus. Dás lea ee. oktavuohta Tønnesen:a 1972 nákkosgirjjis, mii lea viehka olu ávdnasa iđihan, ee. sámi geavaheamis ja riekteáddejumis. Tønnesen lei čujuhan dihto sierra čuolmmaide dán oktavuođas, ee. ahte sámi árbevierut ja riekteoainnut Finnmárkkus eai lean biddjon seamma dássáigo muđui Norggas, go galggai mearridit mii lea vuoigatvuohta dahje galggai leamen vuoigatvuohta (Tønnesen s. 179) . Seammás lea čielggas ahte dál lea sámi beales garrasit deattuhan oažžut čilget sámi vieruid mearkkašumi ja makkár rievttálaš mearkkašupmi dain lea. Dán vuođul lea mu mielas beahttašuhtti go eanetlohku ii leat riektegálduid dábálaš čielggadeamistis dahje Finnmárkku riektedilálašvuođaid joatkka ovddideames dađe eanet suokkardallan sámi vieruid ja riekteoainnuid ja daid mearkkašupmái "eatnamiid ja čáziid" vuoigatvuođaid vuđđosin. Eanetlohku dadjá dása: " Riektejoavku lea mandáhtas maiddái bivdon guorahallat sámi vieruid ja riekteáddejumiid ja mearridit makkár deattu dáidda galgá bidjat. Eanetlohku lea dattetge máŋgga ártta geažil gávnnahan váttisin dán mandáhtaoassái miehtat. Lea vuosttažettiin navdán dán gáibidit nu viiddis ja ádjás guorahallama Finnmárkku báikkálaš diliin, masa Riektejoavkkus ii leat leamaš gealbu, nákca dahje geavatlaš vejolašvuohta dahkat." Dát eanetlogu cealkámuš lea dovddastus ahte ii leat mieđihan dán mandáhtaoassái, muhto seammás vánit doarvái vuođustus eanetlogus dán gažaldaga meannudit. Ii várra dárbbaš eahpidit ahte riekteáddejupmi, sihke Finnmárkku dážaid ja sápmelaččaid gaskkas sáhttá leat eahpečielggas ja molsašuddi báikkis báikái. Muhto maiddái báikkálaš riekteáddejumiin ja vieruin sáhttá leat mearrideaddji rievttálaš mearkkašupmi. Lea maid riekta ahte riekteáddejumis sáhttá leat máŋggalágan nannodat ja mihtilmasvuohta, ja ahte ii dárbbaš leat nu stuorra erohus čielga riekteáddejumis ja dasa mii berrešii leat vuoigatvuohta. Tønnesen maid guoskkaha dán gažaldaga, go čujuha ahte sámi riekteáddejupmi (erenoamážit giliid sierravuoigatvuođain) ovdal lei čielgasat (s. 180-181) , muhto maŋŋil lea áŧestuvvon dahje dahkkon eahpečielgasin, erenoamážit stáhta ámmátolbmuid váikkuheami geažil. Son dadjá dan birra ná (s. 180) : "Erohusaid (norgga ja sámi riekteáddejumi váikkuheami gaskkas) livčče sáhttán garvit jus čielgasit livččii dohkkehan sámi giliid sierravuoigaduvvon almennetvuoigatvuođaide guovlluineaset. Dálá fiinnuhan riektejurddašanvuogi mielde ii eahpiduvvo ahte dán livččii galgan dahkat jus lága livččii juo 200 jagi dás ovdal atnán rivttes láhkai, go opinio juris lei čielggas Finnmárkogiliin. Juristtaid nana áddejupmi lea dattetge dán opinio botken". Dan vuođul maid Tønnesen lea ovdandoallan ferte jearrat sáhttágo dás leat vuoiggalaš ohcat gávnnahit mii ferte adnot árbevirolaš ja prinsihpalaš sámi riekteáddejupmin, iige dušše dan maid stáhta ovddasteaddjit lea oahpahan. Juohke dilálašvuođas leat dás guovddáš gažaldagat mat gusket sámi riekteáddejupmái ja dan mearkkašupmái mat mandáhta mielde galggašedje gullat Riektejovkui čielggadit ja mearridit. (2) Sámi vuoigatvuođalávdegottis leat leamaš moanat čielggadeamit mat oppalaččat govvidit dihto vieruid Finnmárkkus. Namuhan daid 1.1.2 oasis: Steinar Pedersen, Einar Richter Hanssen, Hans Prestbakmo ja Finn A. S. Selfors máinnašuvvon. Dáid čielggademiin ovdanboahtá ahte leat leamaš vierut meahccabealle geavaheamis, ee. sámi ássanguovlluin, mat čujuhit ahte dehálaš geavahanvuogit nugo niitoládju, guohtun, bivdu, sáivaguolásteapmi ja muorječoaggin vieru mielde lea leamaš sierravuoigatvuohtan dihto giliide. Guovddáš gažaldat lea ahte sáhttetgo dát geavahanvierut bidjat vuđđosa sierravuoigatvuhtii guoski gillái. Dasto lea Riektejovkui čohkkejuvvon dábálaš várddus "Bruk og rettsoppfatning i Finnmark under en historisk synsvinkel" birra. Dán čielggadusa lean mun ráhkadan Riektejoavkku gohččumin ja čuovvu joavkku čielggadeami mielddusin ollásit mu ovddasvástádussan. Muhto dat lea, mu barggu mielde, oppalaš ja čielgasit válddahalli, nu ahte geavaheami ja riekteáddejumiid rievttálaš mearkkašumi gažaldagat eai leat olus guoskkahuvvon. (3) Riektejoavkku mandáhta ii leat ráddjejuvvon čielggadit sámi riekteáddejumiid, go galgá maid čielggadit sámi vieruid ja daid rievttálaš mearkkašumiid. Dás ovdanboahtá ahte lea maiddái sáhka sámiid vieruin, vaikko dát eai ferte ollašuhttán vieruiduvvan rievtti gáibádusaid. Das mii bajábealde lea namuhuvvon Tønnesen girjjis, gažada son ahte galggašii go sámi ássanguovlluid dilálašvuođain fertet vuođđun bidjat ahte guhkit áiggi geavahus sáhttá leat doarvái ásahit vuoigatvuođa 201 , almmá jearramin čielga riekteáddejumi dasa (Tønnesen s. 170) , vai fertešiigo čielgasit meroštallon riekteáddejupmái bidjat unnit gáibádusaid go maid livččii dahkan omd. Mátta-Norgga boanddaid sierravuoigatvuođaid gáibádusaide (s. 180) . Dás ii leat dušše dat ahte álgovuolggalaš sámi riekteáddejumi sáhttet dáža ámmátolbmot leat badjelgeahččan 202 , nugo Tønnesen čujuha. Sáhttá maid sorját das go Finnmárkkus leat nu stuorra gaskkat ahte eai leat leamaš geavahanriiddut, mii muđui livččii sáhttán dagahan bissovaččabut meroštallon riekteáddejumi (Tønnesen s. 169-170) . Čuolmmat maid Tønnesen dás ovddida leai mu mielas dehálaččat ja maid mávssolaččat árvvoštalladettiin sámi vieruid rievttálaš mearkkašumi, erenoamážit sámi ássanguovlluin Finnmárkkus. 1.1.2. oasis čujuha eanetlohku maiddái riekteáddejumi guorahallamii mii váldolávdegotti olis lea čađahuvvon. Dát guorahallan ii leat Riektejovkui ovddiduvvon, nu ahte joavkku miellahtut livčče sáhttán dan logadit. Mu mielas ferte govttolaš mahtodagas leat kárten sámi vieruid Finnmárkkus, daid sisdoalu ja viidodaga, ovdal go sáhttá mearridit daid rievttálaš mearkkašumi. Áibbas lunddolaš lea maid ahte sámi riekteáddejumiid ja vieruid válddahallan mii ii leat jotkon rievttálaš mearkkašumi analysaiguin, ii deavdde ulbmila. Dainna áiggiin mii Riektejoavkkus lea leamaš (1985 rájes) berrešii leat vejolaš hui viidát čilget erenoamážit sámi vieruid ja riekteáddejumi Finnmárkkus. Jus Riektejoavkku eanetlohku gávnnahii ahte ii lean gealbu ja nákca dákkár guorahallamiidda, livččii berren árrat juo dieđihan dán birra, vai earát livčče sáhttán dan dahkat. (4) 2.2.4. oasis eanetlogu čielggadeamis lea namuhuvvon ahte "erenoamážit Finnmárkkus sáhttet leat vierut dahje cieggan geavaheapmi mat eai čuovo riikka dábálaš lágaid". Dát cealkámuš deattuha mu oaivila mielde garrasit dan mearkkašumi maid doalahin iežan beales dás bajábealde. Muhto erenoamáš váttisvuohtan dán oktavuođas orru leamen ahte vierut mat stáhta hálddahusas leat vuolggahuvvon dábálaččat boahkkuduvvojit dihto áššebáhpáriin, ja vieruid mat álbmotlaš 203 áddejumis lea vuolggahan, dávjá (dahje dávjjimusat) ii sáhte nannet čálalaš gálduin. Danne dárbbašuvvoge dán oktavuođas garrasat vuođđudit sámi vieruid ja riekteáddejumi guorahallama dan láhkai ahte manná njuolga álbmogii masa dát guoská. (5) Man mávssolaš lea erenoamážit guorahallat sámi vieruid ja (5) riekteáddejumi, deattuha ILO-soahpamuš nr. 169, "dábálaš (5) njuolggadusaid" váldooasis 8. artihkkala 1. čuo. mii sámegiel (5) jorgaleamis (St. prp. nr. 102 1989-90 s. 45) čuodjá: "Go nášuvnnalaš lágaid ja ásahusaid geavaha guoski álbmoga ektui, galgá áššálaččat vuhtii váldit sin vieruid ja vierrorievtti". Mearrádusa eaŋgals sániin ("due regard shall be had to their customs or customary laws") ii oru čielgasit ovdanboahtimin man viidát guoskevaš eamiálbmoga vieruiduvvan vuoigatvuohta galgá váldot atnui go ii soaba nášuvnnalaš lágain. Ferte várra dán gažaldaga čoavdit konkrehtalaččat dábálaš dulkonprinsihpaid vuođul. Muhto ii mange láhkai oru dán álbmotrievttálaš mearrádus vuođul leamen dohkálaš áibbas badjelgeahččat sámi vieruid ja vieruiduvvan vuoigatvuođa ja daid vejolaš mávssolašvuođa. Seammás ferte navdit ahte 8. artihkkal nr.1 mearrádusa ferte geahččat seamma konvenšuvnna II oasis "eanavuoigatvuođaid" hárrái, go dákkár vierut ja vejolaš vieruiduvvan vuoigatvuođa mii lea máinnašuvvon 8. artihkkalis nr. 1 ee. sáhttá veahkehit ákkastit dan gullevašvuođa mii guoskevaš álbmogis lea duovdagiidda, ja mat leat mávssolaččat ee. konvenšuvnna 14. artihkkala mielde. Dan vuođul mii bajábealde lea namuhuvvon, ferte geahččat álbmotlaš vieruid Finnmárkkus (erenoamážit sámi vieruid) stuorit oktavuođas. Dákkár vierut, erenoámažit luondduriggodagaid geavaheami dáfus, sáhttet leat álggahuvvon historjjálaččat Finnmárkku ovdáneamis, ja nu sáhttetge leat ávkin čuvget dáid dilálašvuođaid. Dasto soitet sámi vierut leat referánsavuolggasajit dahje dulkondieđut go geavaha álbmotrievttálaš prinsihpaid mat dál leat mávssolaččat Finnmárkku riektedilálašvuođaide, ee. nugo bajábealde lea guoskkahuvvon. (Jebens:a ovdanbuktima loahppa.) 2.3 LOBÁLAŠ GEAVAHEAMI SUODJALEAPMI 2.3.1 Álggahus Dán oasis leat čohkken lobálaš geavaheami suodjaleami dábálaš njuolggadusaid. Dábálaš mihtilmas guovddáš suodjaleapmi, masa Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggus lea stuorra beroštupmi, lea bággolonisteami ja bággolonistanlágan meassamiid buhttenrievttálaš 204 suodjalus. Dasto lea maid beroštupmi vearrivuođalaš dahje govttolaš gilvaleaddji geavaheapmái. Dákkár suodjaleapmi lea erenomážit gieđahallon 2.3.2. ja 2.3.3. osiin, ja 2.3.4. oasis leat oanehaččat várduduvvon muhtun earálágan oppalaš suodjaleamit. Jus muhtunlágan geavahemiin leat sierra suodjalannjuolggadusat, namahuvvojit dát juohke resurssa čađamannamis 3. kapihttalis. Dás lea boazoealáhusa geavaheapmi erenoamáš dilis. Sáhka lea sierra buhtadansuodjaleamis, mii lea eanet máinnašuvvon 3.17.11. oasis (buo. maiddái 2.2.5) . Muđui diktá Vuođđolága sámeparagráfa, § 110 a, sierraláhkai dán suodjalit. Mo dán suodjaleami sáhttá čađahit lea miellagiddevaš jearrat. Vuođđolágamearrádusaid doaibma suodjaleapmin leat gieđahallan dán mearrádusa ovdanbuktima oktavuođas 2.5. oasis. Muhtun álbmotrievttálaš njuolggadusat suodjalit maiddái sierranas luondduriggodagain muhtun muddui sámi geavaheami. Dát suodjaleapmi lea, nugo vuođđolágasuodjaleapmi, čielggaduvvon ovttas álbmotrievttálaš ovdanbuktima osiin, buo. 2.4. oasi. 2.3.2 Suodjaleapmi bággolonisteami bokte 2.3.2.1 Bággolonisteami eavttut Vuođđolága § 105 nanne ahte bággolonisteamis galgá son geasa dát čuohcá oažžut ollásit buhtadasa 205 . Mearrádus eaktuda ahte sáhttá bággolonistit, muhto ii leat iešálddes vuoigatvuođavuođđun bággolonisteapmái. Vuođđolágalaš 206 eará prinsihppa gusto dás: Jus galggaš sáhttit bággolonistit, ferte dát leat lága mielde dahje lága vuođul (legalitehtaprinsihppa) . Lágain gal leat olu man vuođul sáhttá bággolonistit, sihke priváhta ja almmolaš opmodagaid ektui. Dehálamos láhkavuođut leat golggotmánu 23. b. 1959 nr. 3 oreignetlágas (gč. erenoamážit § 2) ja geassemánu 14. b. 1985 nr. 77 plána- ja huksenlágas (gč. VIII kap.) . Bággolonisteapmi mearriduvvo maŋŋilgo lea vihkkedallan beroštumiid. Meassamat eaktudit ahte deasttat mat bealuštit bággolonisteami, čielgasit vástidit massima ja vahágiid sutnje gii massá opmodaga dahje vuoigatvuođaid. Oreignetlága § 2:s daddjo ahte ii galgga bággolonistit " jus ii sáhte diehtit ahte meassamat eahpitkeahttá leat eanet ávkin go vahágiin". Danne fertejit leat olu eanet beroštumit meassamiid bealde. Dás vuhtto bággolonisteami vuostá dihto suodjaleapmi. 2.3.2.2 Bággolonisteapmi ja ráđđejumi ráddjen Duohtavuođas lea bággolonisteapmi váldit eaiggáduššanvuoigatvuođa (dahje eará vuoigatvuođa) A:s ja sirdit 207 dan B:i. A:i leat moanat meassamat mat váikkuhit seammaláhkai dahje masá seammaláhkai go dákkár sirdinmeassamat. Jus omd. su giddodaga ráđđen ráddjejuvvo sakka, sáhttá dát adnot dego sus lea váldon eaiggáduššanvuoigatvuohta. Norgga rievttis lea gal hui olu earuhuvvon dán áššis. Ráđđejumi ráddjemiid ferte juohkehaš dohkkehit almmá suodjaluvvomin Vuođđolága § 105 mielde, ja eaiggáduššan- dahje vuoigatvuođasirdimiid ovddas buhtaduvvo. Muhto áibbas erenoamáš háviin lea dohkkehuvvon ahte maiddái ráđđejumi ráddjen sáhttá čuohccái addit buhtadangáibádusa seamma prinsihpaid mielde go vuoigatvuođasirdimis. Dás lea doarvái čujuhit dievasčoahkkinmearrádussii Rt. 1918 s. 401 (Hjemfallretts-áššis) ja Rt. 1970 s. 67 ( Sauholmen áššis) . Iige muđui dieđusge heađuš mihkkege ahte sierralágain addá muhtun beroštupmái nannosat suodjaleami go mii Vuođđolágas lea čállon. Ovdamearka dás lea geassemánu 19.b. 1970 nr. 63 § 20 luonddugáhttenlága buhtadanmearrádusat. Čuovvovaččat máinnašuvvo eanet duohta bággolonisteamis. 2.3.2.3 Lagabui oapmelaš vuoigavuođaid suodjaleamis Ahte eaiggáduššanvuoigatvuođa ribaheapmi luvve buhtadangáibádusa lea čábočielggas ja iige gáibit dás lagat mánnašumi, buo. dan mii aiddo lea daddjon Vuođđolága § 105 birra. Sáhttetgo earát gáibidit buhtadasa boahtá das makkár beroštumiin lea bággolonisteami riektesuodjaleapmi (namalassii sáhttá gáibidit buhtadasa go ii leat šat vejolaš ráđđejupmái bággolonisteami geažil) . Earret eaiggáda lea čielggas ahte juohke oapmelaš rievtti eaiggát sáhttá gáibidit buhtadasa go vuoigatvuohta masso dahje árvu njiedjá bággolonisteami geažil. Belohahkii lea leamaš nággovuloš 208 mo oapmelaš vuoigatvuođa doahpaga galgá mearridit. Muhtun lágan vuoigatvuođain datte lea leamaš áibbas ovttaoaivilvuohta ahte lea oapmelaš vuoigatvuođa árvu, ja nu leage čielggas ahte vuoigatvuođas lea bággolonisteami suodjaleapmi. Jus omd. ollislaš geavahanvuoigatvuohta (láigohansoahpamuš, láigovuoigatvuohta 209 ) dahje partiála geavahanvuoigatvuohta (servituhtta - mii omd. addá guohtuma, johtolaga, muorračuohppama dahje darfeloggama vuoigatvuođa) dahje pántavuoigatvuohta 210 bággolonistuvvo, galgá vuoigatvuođalaš buhtaduvvot. Buhtadas soaitá gártat leat uhccán dahje ollásit ravgá eret (omd. pántavuoigatvuohta mii lea nu vuolás vuoruhuvvon ahte ii goassige gártta leat sáhka pántavealggi máksimis) , lea eará mii ii guoskkat prinsihpalaš buhtadansuodjaleami gažaldaga. Bággolonisteapmi sáhttá njuolga oapmelaš beroštupmái čuohcat. Omd. go láigovuoigatvuođa dahje servituhta bággolonista. Muhto ferte buhtadit maiddái jus bággolonistanmassin lea "surggiidahtton": Olles opmodat bággolonistuvvo omd. luddii, ja nu masso maid servituhtta ja láigovuoigatvuohta. Dákkár háviin galgá vuoigatvuođalaččaide sierra buhtadasa mearridit, buo. oreignetlága § 24. Pántalaččat leat sierra dilis, go sin manaheami galgá gokčat buhtadansupmi maid eanaeaiggát oažžu, buo. geassemánu 1. b. 1917 nr. 1 árvvoštallanproseassalága 211 § 53. Mii orru giddodagaid vuoigatvuohta, omd. johtinvuoigatvuohta, sáhttá go lagabut iskkada leat "gierdan geavaheami" mihtilmasvuohta buo. 2.1.7. oasi. Muđui ii leat johtimis prinsihpas bággolonistansuodjaleapmige, namalassii ahte sii geat dan leat geavahan, sis ii leat buhtadangáibádus go geavahusa ferte loahpahit (muhto erenoamáš diliin sáhttá leat earaláhkai) . 2.3.2.4 Vuoigatvuođaid suodjaleapmi maid árbevirolaččat ii leat 2.3.2.atnán "oapmelažžan" Go garvá vuoigatvuođaid mat doložis leat leamaš adnon "oapmelažžan", lea bággolonistansuodjaleami gažaldaga váddásat vástidit. Govvemii namuhuvvo ahte jus oastinšiehtadus 212 bággolonistuvvo, ferte buhtaduvvot leš dal šiehtadus diggelogahallon dahje ii. Jus baicce giddodat bággolonistuvvo ja manaha oastinšiehtadusa dan geažil, lea diggelogahallamis várra dehálaš doaibma. Jus šiehtadus lea diggelogahallon, adno dat leat leamen oapmelaš vuoigatvuohtan buhtadansuodjaleami ektui, ja oastái ferte mieđihit buhtadasa massimii, buo. oreignetlága § 24. Muhto vaikko leage diggelogahallan, sáhttá leat nu ahte oastinšiehtadus lea suodjaluvvon. 2.3.2.5 Leago buohkaidvuoigatvuohta suodjaluvvon bággolonisteami 2.3.2.bokte? Hui váttis gažaldat lea buohkaidvuoigatvuođaide ja sullasaš geavaheapmái laktášuvvon. Álgu lea leamaš ja lea go meassamat buohkaidvuoigatvuođas eai atte buhtadanvuoigatvuođa sidjiide geat eai šat sáhte buohkaidvuoigatvuođa doaimmahit. Muhto erenoamáš diliin lea liikká buhtadas mieđihuvvon. Ii sáhte álkes hámu 213 bidjat dasa goas buhtadassii sáhtášii mieđihit. Duopmostuolut leat ollislaččat árvvoštallan - nu gal ahte sáhttá čujuhit dihto dehálaš osiide. Nu leage geavahusa áigi, árja 214 ja ruđalaš mearkkašupmi geavaheaddjiide dehálaš, ja sin vejolašvuohta oažžut dohkkehit geavahusa maid buhtadansuodjaleapmi lasiha jus sáhttá dovddahit leat ráddjejuvvon biires mas váldoáššálaččat lea leamaš dása ávkin. Erenoamážit lea čázádatmuddemiid oktavuođas dán gažaldagaga árvvoštallan duopmostuoluin. Muhtun dehálamos duomuid oanehis várddus lea 3.16.5. oasis, geahča maid 3. 4. 4. oasi mearračáhceguolásteami vuoigatvuođasuodjaleami birra. 2.3.3 Gilvaleaddji geavahus Dás geahččat makkár suodjaleapmi geavahanvuoiggalaččas lea geavaheapmái mii lea gilvaleaddji su iežas dollui. Sáhttá leat gilvaleaddji earálágan doaluin, dahje seammalágan doaluid geavaheaddjiin. Gilvaleaddji doallu sáhttá dasto leat lobálaš dahje vearrivuođalaš. Jus gilvaleaddji doallu lea vearrivuođalaš, ferte dása ráhkkanahttit ráŋggáštan- ja/dahje buhtadanovddasvástádusa mii doaibmá suodjaleaddjin sidjiide geaidda dát čuohcá, buo. 2.3.4. oasi. Jus geavaheaddjis dasa lassin váilot buot vuoigatvuođat, ferte maiddái geahčadit daid dilálašvuođaid main vuoigatvuohta rasttilduvvo dahje doaimmahuvvo heivetmeahttun 215 lági mielde, vearrivuođalaš doallun. Maŋit namuhuvvon lágan doaluid sáhttá suodjalit ee. geassemánu 16. b. 1961 nr. 15 ránnjálága § 2, geassemánu 18.b. 1965 nr. 6 ovttaseaiggáduššanlága § 3 nuppi lađas ja skábmamánu 29.b. 1968 servituhttalága § 2. Jus doallu baicce lea lobálaš, de dábálaččat ii suodjaluvvo dán doaibma. Sihke Stuorradikkis láhkaaddin, sierranas hálddašanorgánain ja eaiggádiin dahje geavahanvuoigaduvvomiin, sáhttet iešguđet vuođul - leat gealbu álggahit (ođđa) lobálaš gilvaleaddji doalu. Nu gártá omd. jus stáhta vuovdá guolástangoarttaid dahje earaláhkai hálde ovddeš matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus. Muhtun háviid gal dieđusge sáhttá dát čuohcat dálá geavaheaddjiide nu garrasit ahte sin ferte buhtadit. Earret dákkár suodjaleami ii leat dáin makkárge suodjalus dasa ahte ođđa geavaheaddjit bessat dohko, jus dákkár gealbu vuos lea. Lassin gáržžidemiide mat gullet dán konkrehta gealbui, leat dattetge stáhta orgánain dihto oppalaš ráddjemat. Vuođđolága § 110 a ovdanbuktimis 2.5. oasis lea vuođđun biddjon ahte stáhta geatnegahttá fuolahit ahte eai priváhta olbmotge daga maidege mii sáhttá vahágahttit sámekultuvrra. Máŋggalágan gilvaleaddji doalut sáhttet čuohcat ná. Stáhta orgánat leat čuldojuvvon 216 dákkár geavaheami diktit álggahit, ja sáhttet maid leat geatnegahtton gieldit dahje ráddjet gilvaleaddji geavaheami mii ovdal lea leamaš lobálaš. Mearkkašago ON-soahpamuša siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid 27. artihkkal, vástideaddji gealboráddjema, sáhttá leat eahpečielgasat, buo. 2.4.4.2.1. oasi. Namuhuvvon ráddjemii gártá prinsihpas gullat sihke váldái addit lágaid ja ásahusaid, ja gealbu dahkat eaŋkilmearrádusaid ja háldduid eaiggáduššanráđđejumi vuođul. 2.3.4 Earalágan suodjaleamit Dát suodjaleamit maid birra dás ovddabealde leat máinnašan, eai leat áidna mat sáhttet leat áigeguovdilat. Dás namuhat oanehaččat muhtun eará suodjalanvugiid dahje njuolggadusaid mat ee. uhccit eanet gáhttejit dihto geavaheami. Ráŋggáštanlágas leat muhtun mearrádusat mat čuhcet sutnje gii eahpevuoigaduvvomit 217 ávkkástallá earáid opmodaga dahje oapmelaš vuoigatvuođaid, ovdamearkka dihte §§ 396, 397 ja 407. Dákkár ráŋggáštanáitagat, nugo namuhuvvon 2.3.3. oasis, váikkuhit suodjaleapmin guoski vuoigatvuođaid háldejaččaide. Seamma gusto maid dábálaš njuolggadusaide geatnegasvuohtan buhtadit vahágahtti dagu. Dan ektui go bággolonistanmeassamiin lobálaččat vahágahtto, lea dás sáhka vearrivuđolaš vahágahtti 218 daguin. Máŋggalágan eanaháldenplánat geassemánu 14.b. 1985 nr. 77 plána- ja huksenlága vuođul, čatnet uhccit eanet eatnamiid geavaheami masa guoski plána gullá. Dát maid doaibmá muhtunlágan suodjaleapmin dakkár geavahemiide mat plánas leat biddjon. Loahpas namuhit ahte sierralágan hálddašanrievttálaš 219 njuolggadusain mat juogo bidjet gáržžidemiid orgána gealbui dohkkehit lagat mearriduvvon mearrádusaid, dahje rávvejit makkár lágasteami 220 galgá čuovvut, omd. ahte buot berošteaddjiid galgá guldalit, de leat suodjalanoasit mielde. Muhtun dákkár njuolggadusat leat máinnašuvvon Hálddašanjoavkku čielggadeamis. 2.4. MUHTUN GUOVDDÁŠ ÁLBMOTRIEVTTÁLAŠ NJUOLGGADUSAT Dán čuoggás lea maid Riektejoavku juohkásan. Otto Jebens oaivvilda ahte álbmotrievttálaš gažaldagaid ferte geahčadit stuorit oktavuođas go maid eanetlohku lea dahkan. Dasa lassin livččii Riektejoavku berren su oaivila mielde eanet joatkit álbmotriektečielggadeami NAČ 1984:18:s, ja geahččalit álbmotriektesuodjaleami mearkkašumi konkretiseret sámi guovlluid luondduriggodagaid vuoigatvuođaid ektui. Go Jebens iige sáhte ollásit guorrasit eanetlogu konklušuvnnaide, lea son oaidnán dárbun ovdanbuktit dán oktilaččat ja ná vuođustit spiehkasteaddji 221 oainnuidis. Dasto lea Thor Falkanger hálidan várašit 222 dehálaš osiin das mii eanetlogu válddahallamis daddjo 2.4.4. oasis ON-soahpamuša siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid 27. artihkkalis. Son lea danne dán oassái čállán sierracealkámuša, masa maiddái Torgeir Austenå ja Sverre Dragsten leaba guorrasan. Muđui leat dát golmmas dorjon eanetlogu ovdanbuktima. Danne leatge guokte molssaevttolaš álbmotrievttálašovdanbuktima, masa nubbái leat lakton dihto sierramearkkašumit. Eanetlogu ovdanbuktin čuovvu vulobealde A čuoggás, mas sierracealkámuš lea loahpas. Jebens:a ovdanbuktin lea dávistuvvon B čuoggás. A EANETLOGU OVDANBUKTIN 2.4.1 Álggahus Álbmotrievttálaš njuolggadusain mat gusket dáža stáhta geatnegasvuođaide sámiid ektui, sáhttet leat mearkkašupmi sihke gažaldagaide maid Riektejoavkku čielggadeamis suokkardallá, ja Sámi vuoigatvuođa riektepolitihkalaš bargui. Prinsihpas sáhttá jurddašit ahte dálá riektedilálašvuohta sáhttá leat njuolga vuostá guoski álbmotrievttálaš normmaid. Dasto sáhttá go eahpida maid galgá gohčodit gustojeaddi riektedilálašvuohtan mearridit makkár čoavddus buoremusat heive álbmotrivttiin. Riektepolitihkalaš barggus ovddastit álbmotrievttálaš njuolggadusat meari maid sáhttá evttohit. Jus guoski njuolggadusat maid gáibidit stáhtas mieđis geatnegasvuođa, sáhttá dát bidjat eavttuid ođđa lágaide. Go álbmotrievttálaš njuolggadusaid nu viidát guorahalai Sámi vuoigatvuođalávdegotti vuosttas árvalusas NÁČ 1984:18, čájeha dát fertet giddet fuomášumi 27. artihkkalii ON-soahpamuša siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái, mii dohkkehuvvui juovlamánu 16. b. 1966, ja bođii fápmui njukčamánu 23. b. 1976. Maŋŋil go dát árvalus mearriduvvui, lea ILO (International Labour Organisation) 1989:s dohkkehan reviderejuvvon soahpamuša eamiálbmogiid ja čearddalaš álgoálbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain (ILO-soahpamuš nr. 169) . Dát bođii fápmui čakčamánu 5. b. 1991, maŋŋil go ee. Norga (vuosttas riikkan) lei dan dohkkehan. Čuovvovaččat áigut vuos oanehaččat geahčadit maid álbmotrievttálaš geatnegasvuohta mearkkaša (2.4.2. oassi) ja álbmotrievtti mearkkašupmi siskkáldas rievttis (2.4.3. oassi) . Go geahččá mii Sámi vuoigatvuođalávdegotti nuppi árvalusa fáddá lea, lea váldočuolbma dalle makkár mearkkašupmi álbmotrievttálaš njuolggadusain sáhttá leat sámiid vuoigatvuhtii dahje vejolašvuhtii sierranas luondduriggodagaid ávkkástallat. Dan oktavuođas guorahallat ILO-soahpamuša máŋggalágan beliid (2.4.5. oassi) , muhto váldolaččat deattuhuvvo 1966 ON-soahpamuša 27. artihkkala (2.4.4. oassi) . Dát mearrádus lea oppalaččat hábmejuvvon ja čuožžilahttá máŋga dulkongažaldaga. Álggos galggašii leat dehálaš bargun geahččalit konkretiseret dan mearkkašumi. Dás sáhttá konkretiseren dušše leat muhtun oppalaš oainnut ja dihto njuolggadusaid albmadeapmi 223 mo mearrádusa dulkot. Sáhttá dieđusge ain konkretiseret go suokkardallá maid 27. art. sáhttá mearkkašit surggiin nugo boazodoalu, mearra- ja eanoluossabivddu, bivdima jna. Dát rasttildivččii dán ovdanbuktima rámmaid. Dasa lassin njiedjá dalle bienalaš dássái mas dál áibbas unnán lea konkrehta rievttálaš ávnnas masa dorvvasta. Maid sáhtášii dadjat, fertešii leat vuođđuduvvon hui luđolaš jurdagiidda ja oaiviliidda. Sáhttá muđui namuhit ahte sihke 27. art. ja ILO-soahpamuš maid siskkilda eará unnitálbmogiid ja eamiálbmogiid go sámiid. Min oktavuođas lea datte sámiid riektedili mávssolašvuohta mii lea guovddážis, ja danne máinnašit mii dušše dan. 2.4.2 Álbmotrievttálaš geatnegasvuođat Go galgat čilgegoahtit álbmotrievttálaš mearkkašumi gažaldaga, sáhttit álggahit sierra álbmotrievttálaš čielggadeami cealkámušas NAČ 1984:18:s (s.156) : "Mii guoská riikkaidgaskasaš riektenjuolggadusaide, de dat sáhttet čatnat Norgga stáhtan ja geatnegahttit Norgga eiseválddiid čađahit dihto ásahusaid Norgga láhkaaddimis ja hálddahusas. Jus dakkár riikkaidgaskasaš riektenjuolggadusat gokčet sámi unnitlogu Norggas, dat sáhttet ráddjet Norgga eiseválddiid doaibmanfriddjavuođa Norgga beal sámiid ektui. " Álbmotriektenjuolggadusat čatnet nappo Norgga stáhtan, dahje nugo dávjá daddjo, álbmotrievttálaš subjeaktan. Árbevirolaččat lea stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođat dušše bisson eará stáhtaid ektui álbmotriekteservodagas 224 . Ođđasat álbmotriektenjuolggadusaid mielde leat stáhtain datte geatnegasvuođat njuolga ovttaskas olbmui ektui, nu ahte olbmot leat njuolga vuoigatvuođasubjeavttat 225 dáid njuolggadusaid mielde. Dát guoská hui olu olmmošvuoigatvuođageatnegasvuođaide. Muhtumin leat olbmot ožžon velá iehčanas vejolašvuođa cuiggodit guoski geatnegasvuođaid rihkkuma, sii leat maid nu gohčoduvvon áššečuoččaldahttinsubjeavttat 226 . Dákkár ovttaskas olbmo áššečuoččaldahttinriekti 227 guoská ovdamearkka dihte stáhtaide, maiddái Norgii, mat leat guorrasan Sivilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ON-soahpamuša eaktodáhtolaš beavdegirjái (Optional Protocol) , mii seamma go váldosoahpamuš lea beaivváduvvon juovlamánu 16. b. 1966 ja fápmuiduvvon njukčamánu 23. b. 1976. Ii leat datte juohke háve álbmotrievttálaš geatnegasvuođa ášši. Dát mearkkaša ee. ahte jus njuolggadusaid rihkku, lea dát álbmotrievttálaš ášši mii álgovuorus ferte vuos duvdiluvvot álbmotriektevuogádaga 228 (vejolaš) ásahusaide: Siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ON-soahpamuša hárrái, váidalusain ON Olmmošvuoigatvuođalávdegoddái (Human Rights Committee) . 2.4.3 Álbmotrievtti mearkkašupmi siskkáldas norgalaš rievttis Álbmotrievttis lea maid mearkkašupmi siskkáldas norgga rievttis, norgga riektegáldun. Makkár sadji das lea, lea juridihkalaš teorias leamaš giddejuvvon stuorra fuomášupmi. Álbmotrievtti sadji norgga rievttis gieđahallo NAČ 1984:18:s (s.157 čuo.) . Árbevirolaš oaivil lea leamaš ahte álbmotriekti ja norgga riekti leat guokte prinsihpalaš sirrejuvvon riektevuogádaga. Čoavddasániiguin máinnašuvvo áinnas dualistalaš oaivilin. Dán oainnu mielde ferte sierra čađahanmearrádus 229 ovdalgo álbmotriekti šaddá norgga rievtti oassin. Earaláhkai dán báhkkodit lea go traktáhtageatnegasvuođa hábme (transformere) norgga riektin ovdal dan sáhttá atnit rievttálaččat čadnin Norggas. Ná sáhttá hábmet nuppi láhkai go addá láhkamearrádussii seamma mearkkašumi go guoski álbmotriektenjuolggadusaide. Eará vuohki čađahit álbmotrievttálaš mearrádusaid norgga rievttis lea go lágas čujuhuvvo dáidda ja mearriduvvo ahte dáid galgá atnit dego norgga rievttis ovttastahtton 230 . Dualistalaš oaivil ii datte mearkkaš ahte njuolggadusain mat leat álbmotrievttálaččat, muhto eai hábmejuvvon norgga riektin, ii leat mearkkašupmi siskkáldas norgga riektegeavahussii 231 . Min riektevuogádagas lea oppalaš prinsihppa ahte norgga riekti navdo (noahku 232 ) soahpat álbmotrivtiin. Dát mearkkaša ahte álbmotriekti sáhttá adnot go mearrida gustojeaddji siskkáldas rievtti. Gokko muđui (siskkáldas) rievttálaš vuođđu ii leat njuolga earalágan, bidjá dakkár áddejumi vuođđun mii ii leat vuostá álbmotrievtti. Siskkáldas norgga rievtti ja álbmotrievtti erohus boahtá datte ovdan go dát guovtti lágan rievttit leat vuostálága. Dualistalaš oainnu mielde ferte dalle riektegeavaheaddji bidjat siskkáldas rievtti vuođđun. Nu gohčoduvvon monistalaš, dahje ovttalaš 233 oainnu mielde lea dát earaláhkai. Earret muhtun spiehkastagain adnojuvvo álbmotriekti buohtalassan siskkáldas rivttiin go galgá riektegažaldagaid mearridit. Dát mearkkaša vuohččan ahte dábálaččat ii dárbbaš sierra čađahanmearrádus vai riektegeavaheaddjit galget sáhttit njuolga álbmotriektenjuolggadusa bidjat vuođđun seammaláhkai go siskkáldas njuolggadusa. Dasto ferte jus álbmotrievttálaš ja siskkáldasrievttálaš njuolggadusat leat vejolaš vuostálaga čoavdit seammaláhkai go iešguđetlágan siskkáldas njuolggadusaid gaskasaš vuostálasvuođaid. Lassin árbevirolaš vuostálasprinsihpaid 234 ahte erenoamáš njuolggadus manná ovddabealde dábálaš njuolggadusa (lex specialis) ja ahte ođđasat manná ovddabealde boarrasat njuolggadusa (lex posterior) , ferte maid njuolggadusaid iešlági geahčadit. Muhtun álbmotriektenjuolggadusat báhkkodit dábálaš dohkkehuvvon rievttálaš prinsihpaid, ja deattuhuvvojit danne sakka. Vuohččan leat normmat mat leat iešguđet olmmošvuoigatvuođasoahpamušain čállon, main leat dákkár deaddu ahte sáhttet leat gustojeaddjin vejolaš siskkáldas rievtti vuostálasti njuolggadusaide. Álbmotriektenjuolggadusat main lea mearkkašupmi sámerievttálaš oasis, leat justa dákkár olmmošriektenormmat. Dál ii leat makkárge dábálaš ovttamielalašvuohta leago álbmotrievtti ja siskkáldas norgga rievtti gaskavuohta dualistalaš - aŋke nu ahte norgga riekti navdo heivet oktii álbmotriektái - dahje monistalaš dihto spiehkastagain. Min oktavuođas ii leat dán gažaldagas datte geavatlaš beroštupmi. Jus vel vuolggasadji lešge dualistalaččat, leat olmmošriektenormmat sierra dilis. Ferte navdit ahte dáža duopmostuolut ja eará riektegeavaheaddjit dábálaččat dulkojit dáža siskkáldas rievtti nu ahte garvá vejolaš vuostálasvuođa gaskal dákkár álbmotriektenormma ja siskkáldas norgga njuolggadusa. Mo dán sáhttá báhkkodit oaidná Od.prp. nr. 33 1986-87 (s.111) mas Justisdepartemeanta cealká: ".....olmmošvuoigatvuođaid njuolggadusaid ektui leat erenoamáš garra árttat noahkut ahte norgga riekti heive álbmotriektái." Ii oru báljo jáhkehahttii, ahte dihtomielalaččat galggašii addit dahje doalahit siskkáldas njuolggadusa mii čielgasit lea vuostá álbmotrievttálaš čadni olmmošriektenormma. Justisdepartemeanta báhkkoda justa geardduhuvvon cealkámuša oktavuođas leat áibbas lunddolažžan ahte norgga riektenjuolggadusat fertejit ollašuhttit Norgga riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid gáibádusaid čearddalaš unnitálbmogiid suodjaleami dáfus. Konklušuvdna orru dás rájes gártamin ahte álbmotriektenjuolggadusaide maidda mis lea beroštupmi - čearddalaš unnitálbmogiid suodjaleapmi olmmošriektenormmat - geavatlaččat sáhttet várra gieđahallot gustojeaddji norgga rievtti oassin, vaikko bijašiige vuođđun ahte álbmotrievtti ja norgga rievtti gaskka lea dualistalaš. 2.4.4 Siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ON-soahpamuša 2.4.27. artihkkal 2.4.4.1 Sánit 27. artihkkal čuodjá autenhtalaš eaŋgals hámis ná: Eahpevirggálaš sámegiel jorgaleamis leat mearrádusas čuovvovaš sánit: "Riikkain gos leat čearddalaš, oskkolaš dahje gielalaš minoritehtat, eai galgga sis geat gullet dakkáraš minoritehtaide, ovttas eará láhttuiguin mat gullet sin jovkui, manahit vuoigatvuođaideaset dikšut iežaset kultuvrra, dovddastit ja geavahit iežaset oskku, dahje geavahit iežaset giela." 2.4.4.2. NAČ 1984:18 dulkon 2.4.4.2.1. Meassamiid vuostá suodjaleapmi/doaimmaide gáibádus Suodjalusa mearkkašupmi 27. artihkkala mielde gieđahallo sierra álbmotriektečielggadeamis NAČ 1984:18 s. 270 čuo. Vuos jerro gáibidago mearrádus dušše ahte sii geaidda dát gusto, galget gieđahallot formálalaččat seammaláhkai go stáhta borgárat muđui, vai leago sis sierra suodjaleami gáibádus. Vuosttas molssaeaktu gártá gieldit negatiivva erohusmeannudeami 235 , ja nubbi fas mearkkaša gohččut mieđis erohusmeannudeami, almmá lagabut čilgemin mii dát erohusmeannudeapmi galggašii leat. Dás deattuhuvvo ahte ii oppa eahpitduvvoge 27. art. vuođđudit mieđis erohusmeannudeami gáibádusa go dat vuos suodjala sierra unnitálbmogiid mat dasa gullet, dán oktavuođas sámiid, nappo suodjala eanetgo eará borgáriid. Dasto jearrá suodjalago 27. art. dušše meassamiid vuostá, vai galgá go maid stáhtas árjjalaš doarjaga vuordit. Dás lea sierra suodjaleami dárkilat mearkkašumis sáhka, ja leage eará gažaldat go mii aiddo meannuduvvui, buo. álbmotriektečielggadeami s. 270. Ii eahpiduvvo ahte go mearrádus hábmejuvvui - erenoamážit 1950-jagiin, buo. NAČ 1984:18 s. 266-267 - de ii lean áigumuššan earágo sihkkarastit unnitálbmogiidda vuoigatvuođa ráfis eallit; galggai leamen assimilerema vuostá suodjalus. Muhto maŋit áiggis lea dađistaga čájehuvvon ahte unnitlogut dárbbašit stáhtaid árjjalaš ruđalaš doarjagii, jus sis galgá leat duohta vejolašvuohta seailluhit kultuvrraset. Go lea čađamannan eará dulkonosiid, mas orru leamen nu ahte ulbmiliid lea sakka deattuhan, čájeha (s. 271) álbmotriekteáššedovdiid suokkardallan - maid sáhttá čatnat mearrádusa "shall not be denied" doahpagii - go 27. art. várra ferte navdit gáibidit stáhtain geatnegasvuođa addit dihto ruđalaš doarjaga vai unnitlogujoavkkut duođas sáhttet kultuvrraset dikšut. Sáhttá leat váttis dán geatnegasvuođa eanet kvantifiseret, muhto álbmotriekteáššedovdiid mielas ferte navdit ahte stáhtat gáibiduvvojit čađahit govttolaččat unnitloguid ja muđui servodaga gaskasaš kultuvrralaš boađusovttaláganvuođa 236 . 27. artihkkal siskkilda nappo álbmotriekteáššedovdiid oainnu mielde sihke cakki (rievttálaš ja duohta meassamiid vuostá) ja (várra) geatnegasvuođa stáhtaide dihto mieđis doaimmaide (eanet ráddjejuvvon ruđalaš doarjja) . Loahpas jerro (s. 271) ahte geatnegahttojitgo stáhtat geat leat soahpamuša dohkkehan addit ja hálddašit lágaid mat cagget eará álbmotjoavkkuid miellahtuid gilvalit unnitálbmogiiguin dakkár vuogi mielde mii lea vuostá 27. art. Dalle šattašii sáhka geatnegasvuođas fuolahit ahte eai priváhta olbmotge láhtte nugo stáhta ii sáhte láhttet. Dát gažaldat ii leat ožžon makkárge čielga čilgehusa ON olmmošvuoigatvuođalávdegotti, soahpamuša bagadanorgána, geavada bokte. Muhtun ákkat leat ahte lávdegottis oaivvilda leat dákkár viiddis geatnegasvuohta, muhto dát ávnnas lea menddo váilevaš álbmotriekteáššedovdiid mielas sáhttit konklušuvnna gávdnat. Eará vejolaš riektegáldut eai namuhuvvo. 2.4.4.2.2. "Kultuvra" doaba Sámi vuoigatvuođa dálá barggu oktavuođas, lea erenoamáš miellagiddevaš čielggadit leago 27. art.:s makkárge mearkkašupmi vuoigatvuođaide geavahit ja háldet luondduriggodagaid. Dát gažaldat lea dan duohken mo dulko mearrádusa "kultuvra" doahpaga. NAČ 1984:18:s (s. 272 čuo.) suokkardallo mearkkašago doaba dušše nu gohčoduvvon ideálalaš kultuvrra (dahje dárkilat, kultuvrralaš báhkkodanhámiid) nugo giella, girjjálašvuohta, musihkka, govvadáidda jna. dahje maiddái dán kultuvrra ávnnaslaš eavttuid dahje osiid. Namuhit sáhttá ahte dát erohus manná vuostá meassamiid suodjaleami ja mieđis doaimmaid gáibádusa erohusa. Jus guorrasa dasa ahte maiddái kultuvrra ávnnaslaš vuođus dahje ávnnaslaš bealit leat suodjaluvvon 27. art.:s, de ii leat liikká dadjan maidege dasa ahte dát leat suodjaluvvon meassamiid vuostá, dahje leago stáhtas maid geatnegasvuohta árjjalaččat doarjut doalahit dán kultuvrra vuođu dahje beali. Maŋŋilgo lea čađamannan viehka olu gáldoávdnasiid, čájehit álbmotriekteáššedovdiid mielde dán (s.286) : "Buoremuš vuođustusat hupmet dán mielde dan beales ahte "kultuvra" doaba ipmirduvvo nu viidát ahte mearrádus maiddái sisdoallá čearddalaš unnitlogu kultuvrra ávnnaslaš beliid. Ealáhusaide gullevaš ja eará ekonomalaš dilit berrejit dalle leat mielde dan muddui go dát leat mearrideaddji dasa ahte joavku galgá sáhttit bajásdoallat ja ovddasguvlui doalvut iežas kultuvrra." Ii leat datte vuođus mearridit leatgo dušše árbevirolaš ja kulturmihtus 237 ealáhusvuogit mat suodjaluvvojit, vai leatgo maiddái "ođđaáigásašat" ealáhusat maid suodjaluvvon 27. art. 2.4.4.2.3. Joavkovuoigatvuohta vai oktagaslaš vuoigatvuohta Loahpas (s. 284) jerro addágo 27. art. joavkovuoigatvuođa vai ovttaskas olbmo vuoigatvuođa. Go čujuha sihke ahte 27. art. leat moanat eará ovttaskas olbmo vuoigatvuođat namuhuvvon ja sin áddejupmái geat mearridedje, čájehuvvo ahte 27. art. addá ovttaskas olbmuid vuoigatvuođa. Guoski unnitloguid ovttaskas miellahtut sáhttet nappo čujuhit mearrádussii. Datte galgá vuoigatvuođaid doaimmahit ovttas earáiguin geat seamma unnitlohkui gullet. Dát čuovvu sániin "... eai galgga sii geat gullet dákkáraš minoritehtaide .... ovttas eará lahtuiguin geat gullet sin jovkui". Dáinna fas jearrá ahte sáhttágo oktage gii lea fárren unnitlogujoavkku ássánguovllus, čujuhit 27. art. Mearrádusa sánit ja maiddái mearrádus maid Olmmošriektelávdegoddi nu gohčoduvvon Lovelace-áššis čujuha leat vuđđosin biehttaleapmái. Daddjo ahte jus galgá sáhttit gáibidit doarjaga dikšut giela ja kultuvrra, ferte ássat riikkaguovllus gos guoski čearddalaš unnitlogus árbevirolaččat lea leamaš ássan- ja geavahanguovlu. 2.4.4.3 Álbmotriektečielggadeapmái oaivilat Olgoriikkadepartemeanttas ledje moanat vuosteákkat álbmotriekteáššedovdiid konklušuvnnaide. Departemeanta báhkkoda hui gáržžes oainnu traktáhtadulkomis ja čujuha ee. muhtun sođiid gaskkas mearrádusaide main daddjo ahte traktáhtamearrádusat maid áigumuš lei stáhta sorjjakeahtesvuođa gáržžidit galgá dulkot gáržžideaddjin 238 . Dasto vuosttalduvvo ahte 27. art. geatnegahttá stáhtaid doarjut unnitálbmotjoavkkuid ruđalaččat vai sáhttet kultuvrraset dikšut, go dadjá (Od. prp. nr. 33 1986-87 s. 35 mielde) : "Nugo sáhttá oaidnit eai čujut ovdabarggut, iige stáhtageavat ahte mearrádus bidjá stáhtaide ná viiddis rievttálaš geatnegasvuođa. Dása várra ii sáhte dulkot árjjalaš fuolahangáibádusa. Olgoriikkadepartemeantta oaivila mielde lea stáhta dušše rievttálaččat geatnegahtton váruhit caggamis unnitloguid sáhttit dikšut kultuvrras, dovddastit ja doaimmahit oskkus, dahje hupmat gielas." Dáža olmmošvuoigatvuođaprošeakta Asbjørn Eide ja Torkel Opsahl bokte, ii bealistis vuosttaldan olus 27. art. dulkoma. Datte čujuhuvvo ahte ii vuos sáhte duođaštit, dahje biehttalit, sierranas dulkonbohtosiid, muhto konkluderejuvvo ahte olmmošriektečielggadeami oaivilat ollislaččat leat bures vihkkejuvvon ja dárki 239 (gea. Od. prp. nr. 33, s. 35) . Justisdepartemeanta iige eahpit Olgoriikkadepartemeantta čielggadeami bohtosiid. Od. prp. nr. 33 báhkkoda Justisdepartemeantta oainnus čuovvovaš láhkai (s. 37) : "Nu go lávdegoddige áigu Justisdepartemeanta deattuhit ahte álbmotrievttálaš njuolggadusat maidda Norga lea čadnon, ja mat gusket unnitálbmogiidda, bidjet meriid stáhta láhttemiidda sámiid ektui. Gažaldahkii galgetgo stáhtat maid leat geatnegahtton mieđis doaimmaid fuolahit, ádde departemeanta nu ahte dás leat sierranas áddejumit. Dát guoská erenoamážit 1966 siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ON-soahpamuša 27. artihkkala dulkomii. Departemeanta lea fuomášan daid sierranas áddejumiid ja ahte gulaskuddanásahusaid eanetlohku doarju lávdegotti oainnuid. Lávdegotti konklušuvdna mearrádusaid dáfus lea nugo namuhuvvon ahte stáhta ferte adnot geatnegahtton unnitlogujoavkkuid árjjalaččat doarjut, ja dasa lassin ahte 27. artihkkala "kultuvra" doahpaga ferte áddet nu ahte dat maid siskkilda ávnnaslaš kultureavttuid. Justisdepartemeanta maid bealistis guorrasii lávdegotti 27. artihkkala prinsihpalaš dulkomii. Dulkon mearkkaša ahte stáhta váldá badjelasas geatnegasvuođa miehtásit veahkehit nu ahte sámi álbmotjoavkkus leat eavttut dikšut kultuvrras ja gielas. Man guhkás dát geatnegasvuohta manná ovttatosiin, ii oainne departemeanta dárbbašlažžan mearridit dán oktavuođas." Stuorradikki Justislávdegoddi guorrasii maid álbmotriektečielggadeami konklušuvnnaide. Árvalusas O. nr. 79 1986-87 daddjo (s. 5) : "Lávdegoddi deattuha garrasit Sámi vuoigatvuođalávegotti ja Justitdepartemeantta Siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ON-soahpamuša 27. artihkkala dulkoma. Lávdegoddi guorrasa áddejupmái ahte stáhtas lea geatnegasvuohta miehtásit veahkehit sámi álbmotjovkui ávnnaslaš eavttuid dikšut kultuvrras ja gielas, ja sáhttit váikkuhit kulturvuogis fysalaš ja ruđalaš vuđđosa". Go láhkaevttohus meannuduvvui Odeldikkis, dadje maid muhtun stuorradiggeáirasat juoidá mii njuolga dahje eahpenjuolga doarjjui NAČ 1984:18 27. art. 2.4.4.4 Cartsen Smith:a čielggadeapmi Guolástandepartementii Dalá professor Carsten Smith - gii lei áššedovdiidjoavkku, mii galggai álbmotrievttálaš gažaldagaid čielggadit Sámi vuoigatvuođalávdegoddái, ovdaolmmoš- ovddidii 1990:s Guolástandepartementii čielggadeami sámi guovlluid guolástanmuddemiid álbmotrievttálaš beliid. Dát bargu mii lea deaddiluvvon "Lov og Rett 1990:s" s. 507 čuo. lea hui olu vuođđuduvvon NAČ 1984:18 čielggadeapmái, seammás go dat joatkašuvvo muhtun čuoggáin. Smith dadjá álggadettiin (s. 512) ahte čielggadeami ulbmil lea čielggadit sámiid álbmotrievttálaš dili, nugo atná norgga stáhta dan lea dohkkehan. Dát fas dagaha čađamannat mo sierranas almmolaš orgánat leat álbmotriektečielggadeami NAČ 1984:18 vuostái váldán. Su konklušuvdna lea ahte maŋŋil dáid oainnuid - mat leat válddahallon 2.4.4.3. oasis - ferte 27. artihkkala "dohkkehit nana riektegáldun sámi vuoigatvuođaide, sihke politihkalaš, kultuvrralaš ja ruđalaš vuoigatvuođaid ja dása gullet maid sámi ássan- ja geavahanguovlluid luondduriggodagaid vuoigatvuođat". Smith guoskkaha (erenoamážit s. 519) maiddái oktavuođa gaskal álbmotriektesuodjalusa ja Vuođđolága § 110 a. Go lea mannan čađa čealkámuša maid Justislávdegoddi ovdaolmmoš čelkkii vuođđolága stuorradiggemeannudeamis (Namuhuvvon cealkámuš lea bájuhuvvon Stuorradikki 1987-88 Šieht. s. 3025 ja fas 2.5.3.2. oasis vulobealde) gos bijai oktavuođa 27. art., konkludere Smith ná: "Álbmotriekti ja vuođđoláhka, ON-soahpamuša 27. artihkkala prinsihppa ja vuođđolága § 110 a prinsihppa, fertejit dán maŋŋil daddjot gáibidit seamma... vuođđolága mearrádus nanne álbmotrievttálaš njuolggadusaid go dál lea maid ožžon vuođđolága vuoimmi norgga rievttis." Nugo namuhuvvon ii mearrit NAČ 1984:18 gulletgo 27. art.:i dušše "árbevirolaš ja kulturmihtus" ealáhusvuogit, vai suodjaluvvojitgo maid eará ealáhusvuogit. Smith čuovvola dán gažaldaga lagabui (s. 521 čuo.) , konkrehta mearrabivddu ektui. Son ii gávnnat sáhttit gáibádit ealáhusa leat kulturmihtus vai 27. art. sáhttá atnit. Dán mearrádusa mielde ferte váldoášši leat stáhta politihka boađus unnitálbmogiid ektui; sáhttágo guoski kultuvrrain joatkit dán politihka mieđis doaimmaid ja/dahje negatiivva doaimmaid luobaheami 240 bokte. Sámiide lea mearrideaddji mearkkašupmi sáhttit doaimmahit árbevirolaš ealáhusaid ássan- ja geavahanguovlluideaset, sámekultuvrra ja dákkár doaimmaid gaskasaš lagašvuođa geažil. Áidna kulturmihtus stuorra sámi ealáhus lea boazodoallu. Vuollel 10 % sámi álbmogis leat dán ealáhusas Norggas. Jus livččii galgan bidjat sámi iešlági gáibádusa vai 27. art. sáhttá atnit, livčče buot eará ealáhusat hilgojuvvon, maiddái ealáhusat main lea guovddáš mearkkašupmi sámi kultuvrra seailluheapmái. Maŋimuš oaidnu maid Smitha čielggadeamis galgá namuhit, lea su čujuhus (s. 524 čuo.) mas jerro leatgo meassamat 27. art. vuostá, de ii sáhte dáid meassamiid sierra geahččat. Ferte ollislaččat daid árvvoštallat. Son vuolgá Alimusrievtti Álttá-ášši cealkámušas (Rt. 1982 s.241 čuo.) ahte mudden ferte dagahit "janza 241 ja hui vahágahtti meassamiid" sámi beroštumiin ovdalgo sáhttá atnit 27. art. rihkkojuvvon. Dán cealkaga ferte Smith:a áddejumi mielde áddet váidudeaddjin 242 . Sámelága ja vuođđolága § 110 a politihkalaš meannudeami cealkámušaid doarjagiin, mii lea máinnašuvvon 2.4.4.3. oasis, (geahča maid 2.5.3.2. oasi vulobealde) deattuha son eiseválddiid politihka sámiid ektui fertet ollásit árvvoštallat. Sámit fertejit sáhttit sihkkarastit ja ovddidit kultuvrras. Ii leat doarvái ahte juohke láhka dahje juohke hálddašanmearrádus, ovttabealálaččat heive 27. art.:i. Meassamiid dáfus de ii leat dás maŋŋil dušše meassamiid sturrodaga duohken, muhto maiddái makkár kulturvuođus báhcá vel meassamiid maŋŋil. Ollislaš árvvoštallan mearkkaša maid ahte negatiiva ja mieđis doaimmaid ferte oktavuođas geahččat; mieđis doaimmat sáhttet eahpidahtti negatiivva doammaid dagahit mieđiheapmin. Mieđis doaimmat eai sáhte datte, Smith mielde, leat vaikko makkárat, dat fertejit leat kulturseailluheaddjin. Mii dás lea daddjon čuovvu ahte mađe eanet kultuvra lea deddojuvvon, dađe unnit galgá dasa ahte meassamat adnojit leat álbmotrievtti vuostá. 2.4.4.5 Mearkkašumit 27. artihkkala dulkomii NAČ 1984:18:s 2.4.4.5.1. Mearkkašago 27. art. árjjalaš doarjaga geatnegasvuođaŋ Nugo leat oaidnán, gávnnaha NAČ 1984:18 čielggadeamis ahte 27. art. várra ferte noavdit gáibidit árjjalaš doarjaga stáhtain. Veaháš eahpádus lea báhkkoduvvon sániiguin "várra ferte navdit". Mii maid eahpidit. Álbmotriekteáššedovdit báhkkodit ahte teavstta sánit ja dan sadji siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid soahpamušas, ja eaige ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid "jumeš-soahpamušas", leat hui lossa ákkat dákkár dulkoma vuostá. Dasto cuigejuvvo ahte 27. art. ovdabargguid ja ovdahistorjá čielgasit muitalit ahte stáhta livččii geatnegahtton doarjut árjjalaččat. Dáid ákkaid eai datte deattut álbmotriekteáššedovdit olus. Nugo mii áddet, lea váldoárta dasa ahte álbmotriekteservodagas leat maŋit áiggi dovddastan unnitálbmogiid dárbbašit almmolaš doarjaga seailluhit kultuvrras, ja dat dađis lea báhkkoduvvon stáhtaid nuppástuvvi guottuin. Go unnitálbmogiid doarjjadárbbu čujuha, de váldá maid ulbmiliid mielde. (Geahča NAČ 1984: 18 s. 272.273.) Sániid dáfus mihttet ahte eaŋgals sátni "denied" várra iešalddes lea eahpečielgasat go sámegiel sátni "vealahuvvot 243 ", ja ahte "biehttalit" orru leamen heivvolat jorgaleapmi. Go "vealahuvvot" orru čujuheamen árjjalaš negatiivva daguide - ahte váldo juoga - sáhttá dadjat dihto mearkkašumi sánis "biehttalit" lea ii oaččo vuogašvuođa, ahte dilit eai láhččojuvvo nu. Sáhttá lasihit ahte Alimusriekti 1992:s sámi militearbiehttaleaddji 244 áššis (ášši lnr. 92/1992) (Dát ášši lea eanet máinnašuvvon 2.5.4. oasis vulobealde) atná eará dárogiel jorgaleami 27. art.:s go dat mii lea eahpevirggálaččat bájuhuvvon ovdabealde 2.4.4.1. oasis, mas ee. "denied" justa lea jorgaluvvon "biehttalit". Čuigejuvvo maid NAČ 1984:18:s ahte 27. art. ovdabarggut ja ovdahistorjá muđui čielgasit muitala stáhta livččii geatnegahtton doarjut árjjalaččat. Dáid eai deattut datte álbmotriekteáššedovdit olus. Nugo mii áddet, lea váldoárta dasa ahte álbmotriekteservodagas leat maŋit áiggi dovddastan unnitálbmogiid dárbbašit almmolaš doarjaga seailluhit kultuvrras, juoga mii lea báhkkoduvvon stáhtaid nuppástuvvi guottuin. Unnitálbmogiid dárbbuid dáfus, lea riekta ahte moanat unnitálbmogat dál, nu go dilli lea ovdánan, dárbbašit doarjaga seailluhit kultuvrraset. Sámit fertejit leat sin gaskkas. Govva ii leat datte ovttageardán. Earret eará moanaid indiánajoavkkuide Latin-Amerihkás omd. Amazonas-guovllus livččii várra leat doarvái go ráfis bessat eallit. Cuiggodettiin unnitálbmogiid doarjjadárbbuid váldá mielde ulbmildárkomiid. Ferte vuohččan fuomášuhttit ahte min mielas eai leat dás guokte iehčanas ákka, muhto okta ja seamma, guovttelágan hámis. Juksan dihte dan mii čielgasit adno mearrádusa ulbmilin, seailluhit kultuvrra, lea dasa justa namuhuvvon doarjjadárbu. Iige leat celkon ahte 27. art. ulbmil lea seailluhit unnitálbmogiid kultuvrraid, dan áddejumis ahte daid galgá veahkehit birget. Dan áiggis ja oktavuođas go mearriduvvui, ii oru nu ahte ulbmil lei sihkkarastit unnitálbmogiid miellahtuid beassat dikšut kultuvrra mii evttolaččat 245 lei. Lea maid veaháš eahpečielggas man nanus ja viiddis stáhta nuppástuvvi guoddu árjjalaš doarjja unnitloguide lea, ainjuo NAČ 1984:18 válddahallama mielde. Lea maid eahpečielggas man muddui dovdá ahte 27. art. geatnegahtto stáhtaid ná doarjut. Dán oktavuođas sáhttá muittuhit ahte Olgoriikkadepartemeanta gulaskuddancealkámustasis báhkkodii ahte stáhtageavat ii čájehan dása 27. art. maid geatnegahttit "árjjalaš fuola", buo. ovddabealde 2.4.4.3. oasis. Vaikko ovdáneapmi lea mannan dan guvlui mii válddahallui NAČ 1984:18:s - ee. leat ožžon čielga dáža guottu gažaldahkii - lea min áddejumi mielde eahpevissis geatnegahttágo 27. art. stáhtaid árjjalaččat doarjut unnitálbmogiid kultuvrraid. 2.4.4.5.2 Dušše ruđalaš doarjjaŋ Jus 27. art. geatnegahttá árjjalaš doarjuma, sáhttá jearrat makkár dát doarjja galggašii leat. Álbmotriekteáššedovdiid gažaldatmeannudeamis, lea sáhka ruđalaš doarjagis. Nugo konklušuvdna lea hábmejuvvon, cealká dat dušše dákkár doarjagiin. Mii navdit dán boahtit das go doaibmagáibádusa konklušuvnna doarjja ii guoskka (primeara) ruđalaš doarjagii. Jus datte vuolgá unnitálbmogiid dárbbuin, galggašedje eará doaimmat leat seamma ávkkálaččat. Sáhttá leat nugo museaid kulturdávviriin fas máhcahit, beassat luđolaččat kultuvrralaš mearkkašumi sajiide mat omd. dál leat priváhta olbmuid hálddus, dahje ásahit vuoigatvuođaid luondduvuđđosii mii lea doarvái kultuvrra ceavzimii. Doaimmat mat eai leat ruđalaččat, livčče áigeguovdilat sáhttá oppalaččat dadjat leat dakkárat mat njulgejit meassamiid mat eai leat lobálaččat 27. art. mielde, muhto maid ovdal leat dahkan. 27. artihkkal mudde dušše stáhta geavahusa das rájes go lea čadnon njuolggadussii. Eará meassamiid maid 27. art. gieldá, ii sáhte dahkat. Sáhttágo ovddit meassamiid váikkuhusaid njulget, ferte leat dan duohken gáibidago mearrádus mieđis doaimmaid. Mii áddet prinsihppagažaldahkan suodjalago 27. art. (erenoamážit) dušše meassamiid ektui, vai gáibidago mearrádus maid stáhtain árjjalaš doaimmaid. Viiddis dulkoma doarjja ákkain lea mearkkašupmi olggobeal konkrehta doaimmaide maidda čujuhuvvo. Duođalaččat ii leat árta suokkardallat sierralágan mieđis doaimmaid gaskkas maid unnitálbmot dárbbaša vai galgá sáhttit dikšut kultuvrras, jus vuos atná 27. art. geatnegahttit dán láhkai. 2.4.4.5.3 Ávnnaslaš kultuvra ja kultuvrra ávnnaslaš eavttut NAČ 1984:18 suokkardallama "doaimmahit kultuvrras" doahpaga (s. 274 čuo.) sáhttá leat veaháš váttis áddet. Soaitá dannego olu lea sáhka čilget "kultuvrra"doahpaga, vaikko suokkardallama váldoulbmil várra lei guorahallat man guhkás 27. art. suodjala unnitálbmotkultuvrra ávnnaslaš vuđđosa. "Kultuvra" doahpaga meroštallama dáfus, sáhttá molssašuddi giellaatnin ráhkadit eahpečielggasvuođa. Álggadettiin (s. 274) jerro omd. gulletgo maid ""epmolaš 246 " doahpagii (vuoiŋŋalaš) kultuvrra ávnnaslaš eavttut", ee. konklušuvnnas (s. 286) lea sáhka "čearddalaš unnitálbmot kultuvrra ávnnaslaš beliin". Min oaivila mielde lea máŋgii lunddolaš geahččat ávnnaslaš doaimmaid kultuvrra beallin. Ovdamearkan dása sáhttá leat johkasámiid fierbmebivdin Deanus. Muhtumin sáhttá maid leat vuoigaduvvon hubmat sierra ávnnaslaš kultuvrras oppalaš kulturgova oassin. Min oktavuođas orru omd. boazodoallu leat leamen dákkár erenoamáš oassi ollislaš sámi kultuvrras. Ávnnaslaš kultuvra ii dárbbaš muđui leat ealáhusdoaibma. Sihke kultuvrra ávnnaslaš bealit ja vejolaš sierra ávnnaslaš kultuvrrat sáhttet leat kultuvrra epmolaš báhkkodallanvugiide dehálaš eavttut. Dát mii das daddjui dorjojuvvo ON olmmošriektelávdegotti cealkámušas, nu gohčoduvvon Kitok-áššis (CCPR/C 3310 /197-1985) . Dás jerrui leigo mearrádus ruoŧa 1971 boazodoallolága mielde biehttalit boazodoalli leat čearu miellahttun vuostá 27. art. Lávdegoddi čealká (s.10) : Seammás orru čielggas ahte ii sáhte juohke ávnnaslaš kultuvra eavttu lunddolaččat atnit dušše kulturoassin. Johkasámiid dahje boazosámiid vejolašvuhtii doaimmahit ávnnaslaš bargguideaset, lea váldo mearkkašupmi ahte lea doarvái resursavuođus. Vaikko dát lea kultuvrra ávnnaslaš beliid eaktu, ja eahpenjuolga maid dan epmolačča, ii sáhte geahččat dušše resursavuđđosa ollislaš kultuvrra oassin. Vaikko doalahatge ávnnaslaš doaimmaid kultuvrra eaktun, ferte liikká lohkat daid leat guoski kultuvrra oassin. Sáhttá čuoččuhit ahte sámi kultuvrra bissuma eavttut, lea nákcet doalahit ealli sámi báikegottiid árbevirolaš sámi guovlluin. Dát lea doarvái bargosajiid, árbevirolaš dahje ođđaáigásaččabut ealáhusdoaimmaid, ja várra maid máŋga bálvalus- ja čálgofálaldagaid, nugo skuvllaid ja dearvvasvuođaásahusaid duohken. Ii oru datte lunddolaš meroštallat "sámi kultuvrra" doahpaga, omd. hotealla dahje bensenbuvdda doaimmaheapmin. Mii áddet nu ahte berre earuhit gaskal 27. art. "kultuvra" doahpaga mearkkašumi ja man viiddis cakkiid mearrádus dagaha. Konkrehta kultuvra dikšun galgá suodjaluvvot. Dása sáhttet gullat ávvnnaslaš oasit. Vai galgá sáhttit dikšut kultuvrra, ferte juoga mii lea olggobeal kultuvrra leat olamuttos, omd. doarvái resursavuođus. Go dát juoga lea kultuvrra dikšuma eavttut, fertejit dát siskkilduvvot ráddjemiidda maid 27. art. ovddasta doaimmaid ektui mat sáhttet caggat kulturdoaimmaheami. Seamma gusto maid geatnegasvuhtii álggahit mieđis doaimmaid doarjut kultuvrra. Vaikko sámi kultuvrras čielgasit gávdnojit ávnnaslaš oasit ja várra sáhttá hubmat sierra ávnnaslaš vuollekultuvrrain ollislaš kultuvrra siskkobealde, orru leamen govttolaš geahččat sámekultuvra ollislaččat 27. art. ektui. Guovddáš oktasaš dovdomearkkaid ektui sáhttá dadjat ahte buot sámit gullet seamma kultuvrii. Ná áddejuvvo maid dábálaččat, sihke sámiid ja earáid gaskkas. Go galgá mearridit leago 27. art. rihkkojuvvon, ferte dalle árvvoštallat vejolašvuođa muhtun láhkai dikšut sámekultuvrra. Váilevaš vejolašvuohta doaimmahit kultuvrra ávnnaslaš beliid sáhttá muhtun háviid mearkkašit álbmotriekterihkkuma 247 , muhto dalle lea dannego ii leat vejolaš dikšut kultuvrra earaláhkai, dainna eavttuin ahte dat lea sámi oktavuođas dahje sámi guovllus. Dáid háviid lea ávnnaslaš osiin nana sadji ollislaš kulturdoaimmaheami siskkobealde. 2.4.4.5.4 Ealáhusat mat leat ja eai leat árbevirolaččat NAČ 1984:18:s 27. art. kulturdoahpaga suokkardallama loahpageahčen jerro čuovvovaš gažaldat (s. 286) : "Galgetgo dušše árbevirolaš ja kulturmihtus ealáhusvuogit suodjaluvvot, vai sáhttágo čuoččuhit ahte juohke ealáhusvuohki (maiddái áibbas "ođđaáigásaš" ealáhusvuogit) maid unnitlohko joavku hálida álggahit, sáhttá gullat 27. art. vuollái?" Nugo namuhuvvon 2.4.4.2.2. oasis, eai sáhte álbmotriekteáššedovdit vástidit dán riektegáldoávdnasiid vuođul mat leat olamuttos. Mii geahččalit veaháš lahkonit gažaldaga, ja fuomášuhttit vuos "árbevirolaš ja kulturmihtus ealahusvugiid" báhkkodeami. "Kulturmihtus" sátni ii atte dán oktavuođas várra olus iehčanas oaivadeami. Sáhttá maid jođihit jurdagiid boasttoguvlui, go sáhttá jurddašit ahte ealáhusa dušše ferte guoski unnitlohku dahje eamiálbmot doaimmahit, nappo leat sin iešvuohki. Dilli lea datte nu ahte árbevirolaš unnitlogu- ja eamiálbmotealáhusat - nugo sierralágan eanadoalu ja bivdima - doaimmahit olus sihke unnitlogu- ja eanetloguálbmogat. Sáhttá "ealáhusvuogi" sátni atnin, "ealáhusaid" sajis čujuhit dan guvlui ahte lea leamaš stuorát áigumuš earuhit 248 , muhto mo dal leš de earátge go guoski unnitlohku doaimmahit maid seamma ealáhusvuogi. Nugo álbmotriekteáššedovdit jerret, ahte galgetgo dušše árbevirolaš vai maiddái ođđaáigásaččabut ealáhusaid 27. art. mielde suodjalit ávnnaslaš eaktun guoski kultuvrii. Orru leamen nappo gažaldat mearrádusa suodjalusviidodagas, ja iige dan "kultuvrra" doahpaga mearkkašumis. Mii aiddostahttit dán go, nugo namuhuvvonge, min mielas lea seamma lunddolaš atnit ođđaáigásaš ealáhusaid oassin omd. sámekultuvrras, vaikko sáhttetge leat dán kultuvrra dárbbašlaš eavttut. Konklušuvdna lea dan duohken mo jearrá. Min mielas lea prinsihppagažaldat suodjalago 27. art. kultuvrra ávnnaslaš eavttuid. Jus dán lea vástidan miehtásit, fertejit buotlágan ávnnaslaš eavttut maid dárbbaša vai duođalaččat galgá sáhttit kultuvrras dikšut, gullat dása. Makkárat dat leat, ferte konkrehta mearridit. Sámiid dáfus, lea min mielas govttolaš dadjat ahte buot árbevirolaš ealáhusat - ja dalle maid ođđaáigásaš vuogi mielde - leat sámi ollislaš kultuvrra oasit, ja nuppi beales sáhttá dadjat dušše dáid ealáhusaid leat dán ávnnaslaš oasit. Dán ávnnaslaš kultuvrra vuođus, sihke eatnamat ja riggodagat, siskkilduvvojit 27. art. suodjaleamis. Nugo leat namuhan fertejit datte maid eará, ođđaáigásaččabut ealáhusat leat dárbbašlaččat vai sámit sáhttet dikšut kultuvrraset. Dát maid siskkilduvvojit dása. Mii muittuhit muđui ahte eai leat dušše ealáhusdoaimmat mat sáhttet leat kultuvrra ávnnaslaš oasit dahje eavttut. 2.4.4.6 Oainnut muđui Dán oasis geahččalit muhtun oainnuid ovddidit mat sáhttet leat lasáhussan 27. art. dulkomii mii lea NAČ 1984:18:s. Nugo namuhuvvon álgooasis, ráddjejuvvo ovdanbuktin oppalaš oainnuide. 2.4.4.6.1 Sihke vuoigatvuohta ja duohta lohpi Álbmotriekteáššedovdit vihkkedallet ovdanbuktiminniset 27. art. teavstta sierra osiid. Ii datte guoskkat erenoamážit ahte unnitloguin ii galgga "vealahuvvot (dahje biehttaluvvot) vuoigatvuohta (min deattuhus) dikšut kultuvrraset". Jus dás leš sáhka dušše rievttálaš posišuvnna suodjaleamis - mas lea erenoamáš vuoigatvuođavuođđu dahje dušše čuovvu dábálaš doaibmafriddjavuođa 249 - vai siskkildago dat maid duohta vejolašvuođa doaimmahit kultuvrran 1 Vuosttas čujuhusas ii leat stáhtain vejolašvuohta gieldit sierranas kultuvrralaš doaimmaid, omd. giellageavaheami dahje dihto ealahusdoaimma. Nuppis eaige sáhte duohta meassamiid dahkat mat goaridit vejolašvuođa dikšut kultuvrra nugo riektedilli diktá. Garrasit deattuhit unnitlogu dárbbuide go galgá dán gažaldaga mearridit. Áibbas guovddážis lea duohta vejolašvuohta dikšut kultuvrra. Ii veahket sáhttit rievttálaččat dan sáhttit, jus duohta vejolašvuođat eai leat. Dáid duohta deasttain, ádde "the right" doahpaga ii berre mearrádusas gáržžet áddet, muhto maiddái nu ahte dasa gullet unnitlogu duohta vejolašvuođat dikšut kultuvrras. 2.4.4.6.2 Kultuvrra ovdáneamit - árvvoštallama áigi Kultuvra - epmolaš dahje ávnnaslaš - ovdána jeavddalaččat, vaikko nuppástuhtti fápmu sáhttá molsašuddat áiggis áigái. Siskkáldas kultuvrra ovdáneapmi sáhttá čuohcat unnit eanet hearkkes olggobeal meassamiidda. Jus omd. niittuid maid dállo ovdal dárbbašii, bággolonistii eará ulbmilii, ii dagašii dát maidege dálá dollui mii gilvofuođariin ja fápmofuođariin doaimmahuvvo. Go galgá árvvoštallat leatgo meassamat 27. art. vuostá, ferte geahččat mo dát čuhcet kultuvrii nugo dat doaimmahuvvo dan áiggis. Orru ee. mearkkašeamen ahte vaikko kultuvrra ain sáhttá doaimmahit, sáhttet meassamat leat váddásat álbmotrievtti ektui, jus dán olggobeal váikkuheapmi bágge kulturdoaimmaheami ođđa hápmái. Mii leat 2.4.4.5.4. oasis mearridan ahte dušše árbevirolaš ealáhusaid sáhttá ávnnaslaš kultuvran gohčodit. Nugo leat dás ádden, dálá áiggis dát árbevirolaš ealáhusat dahket ávnnaslaš sámi kultuvrra, ja nu gullet 27. art. suodjaleapmái. 2.4.4.6.3 Meassamiid rájá gierdan - biirerájá váikkuhusaid ektui 27. artihkkal addá nappo dihto suodjalusa meassamiidda mat čuhcet sámiid kulturdoaimmaheapmái. Eai datte leat buot meassamat mearrádusa vuostá; dat fertejit leat dihto mahtodagas. Go galgá lagabut dadjat meassamiid viidodagas, sáhttá álgit 27. art. sániiguin. Ii galgga biehttaluvvot (vealahuvvot) vuoigatvuođa kultuvrras dikšut. Sáhttá eahpidit olu dát báhkkodeapmi dadjá meassamiid sturrodagas maid ii sáhte gierdat, muhto liikká jurddaša ahte kultuvrralaš doaibma ráddjejuvvo hui olu. Alimusriekti lea geahčadan makkár meassamat sáhtášedje leat 27. art. vuostá Áltá-áššis (RT. 1982 s. 241) . Vuosttasjienasteaddji celkkii dás (s. 299) : "In oainne dán áššis gáibidit guorahallat buot gažaldagaid maid leat divvon sihke go leat álbmotriektenjuolggadusaid ja daid dárkilat mearkkašumi ektui. Seamma gusto maid dákkár njuolggadusaid duohta doaimmaheami duogážii, buo. erenoamážit gažaldaga leatgo sámit historjjálaččat adnon eamiálbmogin guovlluin gosa dálá muddenášši guoská. Mu oaivila mielde ii sáhte oppa eahpiditge ahte dáža sorjjaskeahtesvuhtii 250 muddenguovllus eai guoska ráddjemat. Inge sáhte oaidnit ahte mearrádus eahpiduvvo čujuhuvvon unnitloguvuoigatvuođaid dáfus. Mu oaivila mearrideaddjin dán gažaldagas lea sámi beroštumiid meassamiid duohta viidodat. Eaktun go oppanassiige šattai álbmotrievttálaš gažaldahkan muddenáššis, fertii ainjuo leamen go mudden dagahii epmolaš ja hui vahágahtti meassamiid dákkár beroštumiide. Dalle easka sáhtii jearrat leigo guoskkahan 27. art. go boazoealáhusa meassamat ledje nu stuorrát ahte uhkidii sámiid kultuvrra. Meassamat mat dás dahkkojit, leat guhkin eret ná duođalaččat. Čujuhan iežan ovddit meassamiid suokkardallamii, ja muittuhan ahte muddema bissovaš váikkuhusat gártet leat su. 2,8 km 2 viidodagas mii dulvaduvvo ja nu manahuvvo guohtuneatnamin. Vaikko leage giđđa- ja čakčaguohtun mii lea váili ja iige sáhte danne geahččat dušše fuođđaroasi 251 gártat meassamiid geažil geahpeduvvot Nuortabeali oktasaš boazologu ektui. Dasto biddjo bissovaš luodda mas lea johtolat ovdán ruoktot fápmorusttegii. Go luodda nugo lea eaktuduvvon, giddejuvvo dábálaš olbmuide, čuožžila maid dás ráddjejuvvon vahátváikkuheami gažaldat. Rusttetáiggi leat vahátváikkuhusat olu stuorát. Muhto in gávnnat dánge áigodagas gártat ollislaš árvvoštallama mielde dal nu stuorrát, ii Guovdageainnu orohagaidege mat gullet Nuortabeallái. Danne ii vahágahtto boazodoallu mu mielas dan láhkai ahte sáhttá guoskat vejolaš álbmotrievttálaš suodjaleaddji sámi unnitloguvuoigatvuođaide." Nugo oaidnit celko dás ahte meassamat, dán oktavuođas čázádatmudden, fertejit dagahit "epmolaš ja hui vahágahtti meassamiid" ovdalgo jerro leatgo guoskkahan 27. art. Dalle easka livčče meassamat boazodoalus leamaš nu stuorrát ahte livčče "uhkidan" kultuvrra. Eai rusttetáiggige livčče meassamat leamaš nu stuorrát ahte dat lahkonit cakkiid mat biddjojit 27. art. Báhcá vel čielga dovdu ahte Alimusrievtti mielde galgá leat viehka olu ovdalgo meassamat sáhttet rihkkut 27. art. Makkár gáibádusaid duohtavuođas bidjet meassamiid sturrodaga dáfus, lea dan duohken mo gáržžida biire geaidda meassamiid váikkuhusat galget čuohcat. Meassamat mat eai mearkkaš olu olles álbmoga kultuvrii, sáhttet unnit joavkkuide mearkkašit ahte eai sáhte šat oktasaš kultuvrraset dikšut. Alimusrievtti duomu sitáhtas leat maid miellagiddevaš cealkagat dán gažaldahkii. Go lea vuos hubman oppalaččat "sámi beroštumiin" ja "boazoealáhusas", de joavdá vahátváikkuhusaid árvvoštallamii "Guovdageainnu orohagaide mat gullet Nuortabeallai" (boazodoalloguovlu masa fápmorusttethusken čuozai) . Min árvvoštallama mielde ferte datte mannat dobbelii. Nugo namuhuvvon 2.4.4.2.3. oasis ferte 27. art. adnot addit ovttaskas olbmo vuoigatvuođa, namalassii juohke ovtta guoski unnitlogu miellahttui, vaikko vuoigatvuohta lea čadnon oktasaš kultuvrra oktasaš doaimmaheapmái. Dát áddejupmi lea maid muđui biddjon vuođđun Kitok-áššis, buo. 2.4.4.5.3. oasi. Nugo áddet, ferte dalle prinsihpalaččat mannat gitta ovttaskas olbmo dássái go galgá iskat mo meassamat čuhcet vejolašvuođaide unnitlogu kultuvrra doaimmahit. Dát ii datte mearkkaš ahte juohke okta lea suodjaluvvon juohke meassamiid kultuvrradoaimmaheami vuođul. 2.4.4.6.4 Ovddit meassamiid mearkkašupmi Sámiid beales čuččuhuvvo dávjá garrasit ahte meassamiid sámi guovlluin ii galgga ovttaid mielde geahččat, muhto oktavuođas. Lunddolaš gažaldat lea mo dát heive 27. art. Árvvoštallanfáddá 27. art. mielde lea ahte vealahitgo konkrehta meassamat muhtuma kultuvrras doaimmahit. Jus sáhttá leat nu, fertejit meassamat čuohcat hui garrasit kultuvrii. Go dáid čuozahusaid galgá árvvoštallat, ferte datte vuođđudit dasa mii adno leat unnimus vejolaš dárbun kultuvrii, nu ahte jus ležžet ovdalis meassamat, de livčče dat geahpedan dan mii livččii báhcán ovdal joavdá vuollel vuolleráji 252 . Meassamat mat iešalddes eai leat stuorrát, sáhttet de dagahit rájá rasttildeami. Dán láhkai ožžot ovddeš meassamat mearkkašumi. Dát lea seamma dárkonvuohki 253 go maid Carsten Smith bidjá, go son čielggadeamistis Guolástandepartementii dadjá ahte lea kulturvuđđosa duohken mii báhcá meassamiid maŋis (buo. 2.4.4.4. oasi) . 2.4.4.6.5 Doarjjaortnegiid, buhtadasaid ja molssaevttolaš duohta 2.4.4.6.vejolašvuođaid mearkkašumit - muddemat kultuvrra dihte Vuohččan jerro ahte jus mahkáš kultuvrra doaimmaha árjjalaš doarjagiin - ruđalaččat dahje earaláhkai - de leago das mearkkašupmi man muddui meassamiid sáhttá dahkat seamma kultuvrras. Álggadettiin sáhttá namuhit ahte jus 27. art. galgá dulkojuvvot nu ahte gáibida kultuvrii árjjalaš doarjaga, ii sáhte doarjaga mainna oččoda kulturdoaimmaheami dárbbašlaš vuollerádjedássái, dárkot go árvvoštallá meassamiid álbmotriektelaččat. Vejolaš árjjalaš doarjja fertet leat badjel dán vuolleráji ovdal dát gažaldat gártá lea áigeguovdil. Kultuvrra epmolaš beliid doaimmaheapmái sáhttet erenoamáš ruhtadoarjjaortnegiin - nugo sámegielas ja sámegillii oahpaheamis, museabarggus ja sierranas dáiddalaš báhkkodanvugiin - leat stuorra mearkkašupmi. Kultuvrra ávnnaslaš beliid dáfus, erenoamážit ealáhusain, mearkkaša dákkár doarjja sakka. Vuođđoeaktu ferte datte dás leat dihto vuollerádjesturrodaga luondduvuođus, nugo guohtumat, gilvvaeana dahje guolle- dahje fuođđonálli. Jus árbevirolaš ealáhusaid doaimmaheaddjiin lea buorre dienas, omd. stáhtadoarjaga ožžot gálvvuide dahje eará doarjagiid geažil leat unnát golut, de gierdo vuolideami. Dás ii leat sáhka dušše sáhttit birget doaimmain, ealáhusdoaimmain gáržžes áddejumis. Ealáhus gal ferte doaimmahuvvot mihtilmas hámistis vai ávnnaslaš kultuvrras sáhttet leat doarvái birgeneavttut. Muhtun háviid buhtaduvvo meassamiid ruđalaš vahát. Jus luondduvuođus gáržu nu ahte olle vuollel vuolleráji kultuvrra ávnnaslaš beliid doaimmaheamis, gártet meassamat leat seamma váddásat 27. art. ektui. Jus meassamat leat eará sajiid lotnolasat lassi duohta vejolašvuođain, omd. go sáhttá árbevirolaččat atnigoahtit ođđa eatnamiin, ferte dát leat áššáigullevaš 27. art. ektui. Ferte datte namuhit ahte ávnnaslaš kulturdoaimmaheamis sáhttet leat oasit maid ii sáhte dušše sirdit ođđa báikkiide. Sáhttá leat báikedieđu mearkkašupmi dahje ovttasdoaibma eará kulturdoammaheaddjiin dan árbevirolaš geavahanguovllus. Molssaevttolaš ávkkástallama vejolašvuohta iešguđetlágan riggodagain mat ovttas dahket ávnnaslaš kultuvrra vuđđosa, šahttet maid gullat dasa. Jus meassamat dušše čuhcet ovtta dáid riggodatávkkástallamiidda, sáhttá várra buorre luondduvuođus eará guovlluin muhtun muddui dan buhtadit. Man muddui sierra riggodagat dán láhkai sáhttet leat molssaeavttut, ferte datte sorját das man dehálaš juohke riggodat lea. Dávjá dahket okta dahje moadde riggodaga ávnnaslaš kultuvrra váldovuđđosa, ja eará riggodagain lei hui unnán mearkkašupmi, ainjuo ruđalaččat. Mii maid namuhit ahte várra ferte hui guhkás gierdat muddemiid mat álggahuvvojit seailluhan dihte sámekultuvrra dahje dan osiid. Sáhttá dadjat ahte mieđis váikkuhusat vástidit ja duvdet negatiivva váikkuhusaid. ON olmmošriektelávdegotti cealkámuš Kitok-áššis, buo. ovddabeale 2.4.4.5.3. oasis, lea dás hui miellagiddevaš. Lávdegoddi cealká (s.10-11) : Mii dás lea daddjon, ferte omd. mearkkašit ahte dat hui čavga muddemat maid Finnmárkkus lea álggahan vai boazolohku heivehuvvo guohtuneatnamiidda, ii sáhte atnit váddásin 27. art. ektui. 2.4.4.6.6 Ollislaš árvvoštallan Jus meassamat kultuvrra dikšuma vejolašvuođain leat vuostá 27. art. ferte ollislaččat árvvoštallat mo meassamat váikkuhit kulturdoaimmaheapmái, nugo dát lei meassamiid áiggi. Ferte hui sakka čuohcat kulturdoaimmaheapmái ovdalgo sáhttá gohčodit meassamiid álbmotrievtti vuostá254. Dát ii datte mearkkaš seamma go ahte meassamat iešalddes dárbbašit leat nu stuorrát. Jus ovddeš meassamiid váikkuhusat oktiibuot lahkonit rájá leat álbmotrievtti vuostá, sáhttá uhccit meassamiid geažil dán rasttildit. 2.4.4.7 Oanehaččat ON-soahpamuša giehtaguššamis 255 Nugo namuhuvvon 2.4.2. oasis lea Norga dohkkehan nu gohčoduvvon Siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ON-soahpamuša eaktodáhtolaš lassibeavdegirjji. Dán beavdegirjji ulbmil lea addit ON-olmmošriektelávdegoddái, buo. soahpamuša IV.kap., gealbbu meannudit ovttaskas olbmuid váidagiid čuoččuhuvvon soahpamuša rihkkumiid, nappo ee. 27. art. Soahpamuša mielde leat dušše daid stáhtain mat leat dan bealit main lea váidalanvuoigatvuohta 256 , buo. dan 41. art. Stáhtaváidalanriekti 257 ii meannuduvvo dás. Guokte guovddáš eavttu galget leat jus ovttaskas olmmoš galggaš sáhttit váidit Olmmošriektelávdegoddái. Vuohččan ferte son čuoččuhit leat soahpamušnjuolggadusaid rihkkuma oaffarin, buo. beavdegirjji 1. art. Rihkkun ferte nappo čuohcat alcces. Nuppádassii fertejit buot juvssahahtti vuogit leat geahččaluvvon ja loahpahuvvon ruovtturiikka áššegeahččaleamis, buo. 2. art. Álbmotrievttis mainnašuvvo áinnas prinsihpas ahte buot riikkasis riektegaskaoamit 258 (local medies) fertejit leat adnon 259 . 4. art. mielde galgá váidaluvvon riika beassat vástidit. Lávdegoddi 4. meannuda dasto ášši, ja "gaskkusta oainnus" beliide, 4. buo. 5. art. Dás mearriduvvo leago rihkkon soahpamuša. Dán 4. mearrádusas ii leat formálalaččat seamma váikkuhus go siskkáldas 4. riektemearrádusas, muhto ferte navdit ahte biddjo seamma 4. mearkkašupmi, ainjuo min riikkas. 2.4.5. ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid 2.4.5. hárrái 2.4.5.1 Álggahus Siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ON-soahpamuša 27. artihkkal gusto unnitloguide oppalaččat ja lea okta moanaid mearrádusaid gaskkas soapamušas mii guoskkaha unnitloguvuoigatvuođaid oppalaččat. ILO-soahpamuš nr. 169 guoská bealistis erenoamážit ja oppalaččat eamiálbmogiid (ja čearddalaš álbmogiid) vuoigatvuođaide. Norgga sadji lei dehálaš dán soahpamuša ráhkadeamis, mii nappo dohkkehuvvui 1989:s ja bođii fápmui čakčamánu 5. b. 1991. ILO-soahpamuša mearrádusat guoskkahit olu surggiid, muhto áigut dás vuohččan geahčadit guovddášamos eanavuoigatvuođaid artihkkaliid, go Sámi vuoigatvuođalávdegotti dálá bargu lea ráddjejuvvon dákkár gažaldagaide. Min guoski mearrádusaid dulkomis áigut bargat lahka gulaskuddancealkámušain maid Justisdepartemeantta láhkaossodat geigii go ratifikašuvngažaldat meannuduvvui. Dát cealkámuš lea bájuhuvvon, St. prp. nr. 102 1989-1990 (s. 4-8) . Soahpamuša lea muđui máinnašan Petter Wille girjjis "Mennesker og rettigheter" 1990 s. 60 čuo. ja dárkilat, Jens Edvin Andreassen girjjis "Lov og Rett" 1992 s. 67 čuo. 2.4.5.2 Eamiálbmotmeroštallan 1. art. nr. 1 (b) daddjo mii galgá lohkkot eamiálbmogin dán 1. soahpamuša mielde. Soahpamuš galgá gustot: Mearrádusa lea jorgalan ná St. prp. nr. 102 1989-90 (s. 42) : "Iešmearrideaddji riikkaid álbmogiidda mat adnojuvvojit eamiálbmogin dan dihte go dát álbmogat leat sin maŋisboahtit geat ásse riikkas dahje dan guovllus masa riika gulai, go guovlu váldojuvvui dahje koloniserejuvvui dahje dálá riikkarájit ásahuvvojedje, ja geat juridihkalaš servodatsajisteaset beroškeahttá leat ollásit dahje muhtun muddui seailluhan iežaset sosiála, ekonomalaš, kultuvrralaš ja politihkalaš ásahusaid." Lea áibbas čielggas ahte soahpamuš siskkilda sámiid. 2.4.5.3 Soahpamuša váldoprinsihpat Soahpamušas ii leat sierra ulbmilparagráfa. Soahpamuša preambelis (álggahusas) gávdná datte čuovvovaš guovddáš hámuhusaid: Sámegillii čuodjá ná (St. prp. nr. 102, s. 41) : "mii lea boahtán dan oaivilii, ahte ovdánupmi riikkaidgaskasaš láhkaortnegis jagi 1957 maŋŋil ja maiddái eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid diliin miehtá máilmmi lea dahkan dárbbašlažžan dohkkehit ođđa riikkaidgaskasaš norpmaid dán áššis ja sihkkut ovddit norpmaid assimilerenvuoiŋŋa, ja mii dovddasta dáid álbmogiid sávaldaga stivret iežaset ásahusaid, eallinvugiid ja ekonomalaš ovdánumi, doalahit ja ovddidit iežaset, iešvuođadovddu, giela ja oskkoldaga daid riikkaid olis main sii ásset ..." Dás leat vuohččan čielgasit vuostá ovttaiduvvanguottu 260 mii vuhttui ILO ovddit soahpamušas, nr. 107 1957 rájes. Dasa lassin deattuhuvvo eamiálbmogiid sávaldagat ieža beassat gozihit ovdáneamiset. Dát doahttalus vuhtto dávjá soahpamuša máŋgga njuolggadusain, muhto erenoamáš čielgasit celko 7. art. nr. 1, mas ee. daddjo: Jorgaleapmi St. prp. nr. 102 (s. 44) čuodjá ná: "Dáin álbmogiin galgá leat vuoigatvuohta mearridit dehálašvuođaortnega dan ovdánumis mii guoská sin eallimii, oskui, ásahusaide, vuoiŋŋalaš birgenláhkái ja eatnamiidda main sii orrot dahje maid sii eará láhkái geavahit, ja vuoigatvuohta nu guhkás go vejolaš jođihit iežaset ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdánumi..." Dasa lassin lea čielggas ahte soahpamuš bidjá stáhtaid sihke doarjut eamiálbmogiid rahčamušaid, ja maid eanet iehčanas geatnegasvuođaid. Dát boahtá ovdan ee. 2. art. mii cealká čuovvovaččat: St. prp. nr. 102 lea dát jorgaluvvon ná (s. 42-43) : "1. Ráđđehusain lea ovddasvástádus fuolahit veahkkálagaid daiguin álbmogiiguin maidda dat gusket, koordinerejuvvon ja systemáhtalaš doaimmaid suodjalit dáid álbmogiid vuoigatvuođaid ja dáhkidit sin guoskameahttunvuođa. 2. Dákkár doaimmaide gullá (a) sihkkarastit dáid álbmogiid lahtuide seamma dási vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid go maid guđege riikka lágat ja ásahusat addet seamma riikka eará veagadatjoavkkuide (b) bargat ollašuhttit dáid álbmogiid sosiála, ekonomalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid, vuhtiiválddedettiin sin sosiála ja kultuvrralaš iešvuođadovddu, sin vieruid ja árbevirolaš kultuvrra ja ásahusaid. (c) veahkehit dáid álbmogiid lahtuid sihkkut vejolaš sosiálaekonomalaš erohusaid eamiálbmotgiid lahtuid ja riikka eará veagadaga gaskkas hehttekeahttá eamiálbmogiid viggamušaid ja eallinvugiid." Čađa gaska 261 lea leamaš daddjon ahte soahpamuša geavat ja guottuid váldoprinsihppa lea eamiálbmogiid vuoigatvuohta seailluhit ja ovddidit kultuvrraset, ja eiseválddiid geatnegasvuohta doarjut árjjalaččat dán barggu, buo. stáhta norgga áirrasgotti raportta St. prp. nr. 102 1989-90 s. 24. Dás berre maid namuhit 34. art. Dát oppalaš mearrádus báhkkoda soahpamuša čađaheami riikkain mat dan leat dohkkehan, namalassii maid soahpamuša ferte navdit gáibidit, galgá máškit 262 vuogi mielde mearriduvvot ja ferte maid deastta atnit sierranas riikkaid mihtilmas diliin. Dán mearrádusas orru ainjuo belohahkii leat oktavuohta das ahte soahpamuš nr. 169 adno leat okta ILO nu gohčoduvvon "promotional conventions", namalassii ahte lea suorggis mas guovddáš ášši lea bidjat mihttomeriid, buo. St. prp. nr. 102 1989-90 s. 6. 2.4.5.4 Eanavuoigatvuođat 2.4.5.4.1 Álggahus Dákkár vuoigatvuođain lei váddásamos olahit ovttamielalašvuođa soahpamuša ráhkadettiin. Dát oassi ILO-soahpamušas álggaha 13. art. nr.1 mearrádusain mas illá lea iehčanas mearkkašupmi, muhto maid sáhttá dadjat lea muhtunlágan "ulbmilmearrádus": Sámegiel jorgalusas čuodjá ná (St. prp. nr. 102 s. 46) : "1. Konvenšuvnna dán oasi doaimmahettiin ráđđehusat galget gudnejahttit dan earenoamáš mearkkašumi mii dáid álbmogiid ja sin eatnama dahje guovllu dahje guktuid gaskavuođas lea sin kultuvrii dahje vuoiŋŋalaš árvvuide, ja earenoamážit dán gaskavuođas servodatlaš beliid." Dás deattuhuvvo nappo ee. makkár erenoamáš mearkkašupmi eatnamiin leat kultuvrii. 2.4.5.4.2 14. artihkkal 14. artihkkal nr. 1 lea guovddáš mearrádus eamiálbmogiid 14. eanavuoigatvuođaid dáfus. Dat čuodjá ná: Sámegiel jorgalusas St. prp. nr. 102 daddjo (s. 46) : "Berre dohkkehit dáid álbmogiid oamastan- ja hálddašanvuoigatvuođa eatnamiidda main sii árbevieru mielde ásset. Heivvolaš dáhpáhusain galgá maiddái dorvvastit áššáigullevaš vugiiguin dáid álbmogiid vuoigatvuođaid geavahit guovlluid main sii eai oro okto muhto maid sii leat árbevieru mielde geavahan borramušomardeapmái ja árbevirolaš doaimmaide. Dán dáfus berre earemoamážit váldit vuhtii johtti álbmogiid ja johtaleaddji eanandolliid dilálašvuođaid." Dás biddjo mearrideaddji erohus gaskal nuppi beales "eatnamiid main sii árbevieru mielde ásset" (occupy) (vuosttas čuokkis) ja nuppi beales "guovlluin main sii eai oro okto, muhto maid sii leat árbevieru mielde geavahan borramušomardeapmái (subsitence) ja árbevirolaš doaimmaide" (nubbi čuokkis) . Dás orru vuhttomin ahte vuosttas kategoria gusto guovlluide gos eamiálbmogiid geavahus lea leamaš oktoráđđejeaddjiin 263 dahje ainjuo hui čielgasit stuorimus geavaheaddji ja ain lea dakkár mihtilmasvuohta, buo. St. prp. nr. 102 1989-90 s. 6. Ainjuo maŋit eavttuin gártet leat hui moadde, jus dal oktage guovlu main sáhttá dadjat sámi geavahus deavdá dáid eavttuid. Jus leat dákkár guovllut, galgá eamiálbmogiid "vuoigatvuohta oamastit ja hálddašit" dáidda dohkkehuvvot. Justisdepartemeanta cealká ILO čállingotti mearkkašumi oktavuođas čuovvovaččat dán báhkkodeami áddejupmái (buo. St.prp. nr. 102 s. 5) : "Váttis lea dulkot cealkámuša earaláhkai go ahte ođđa konvenšuvnnas lea stuorát máškitvuohta 264 go ovddidis, das makkár vuoigatvuođaid galgá dohkkehit. Konvenšuvnna sáhttá dán čuoggás ollašuhttit, ii dušše eaiggáduššanvuoigatvuođa dohkkeheamis, muhto maiddái eará vuoigatvuođavugiin. "Rights of possession" sáhttá jorgalit ráđđen- dahje háldenvuoigatvuohtan. Go lea luondduriggodagaid vuoigatvuođain sáhka, lea lunddolaš ahte sámegiel riekteterminologia doaba gártá geavahanvuoigatvuohta. Ahte geavahanvuoigatvuođaid dohkkeheapmi sáhttá leat doarvái soahpamuša nr. 169 ollašuhttimii, sáhttá maid dadjat ahte ulbmildárkomat dorjot. Dehálamos ágga ain doalahit ja ovddidit eamiálbmogiid kultuvrra lea suodjaluvvon vuoigatvuođa árbevirolaš riggodatávkkástallamii ja eallinvuohkái. Dán sáhttá juksat nana suodjaluvvon geavahanvuoigatvuođain ja eaiggáduššanvuoigatvuođain." Dán oainnu vuostá sáhttá nugo Justisdepartemeanta ieš dadjat (s.6) ahte konkrehta evttohus ovtta dássái bidjat "use" go "ownership"ja "possession" 14. art. nr. 1 vuosttas čuoggás vuosttalduvvui nu garrasit ahte máhcahuvvui, buo. norgga stáhta áirrasgotti raportta s. 26 St. prp. nr. 102 1989-90. Dán oktavuođas ferte maid namuhit áirrasgotti cealkámuša dastá maŋŋil evttohusa máinnašuvvoma. Das daddjo: "14. art. ásaha vuollerádjedási eamiálbmogiid geavahanguovlluid rievttálaš suodjaleapmái, namalassii ahte vuoigatvuođaid galgá dohkkehit daid guovlluide gos eamiálbmogat geavahit daid ja leat dain sorjavaččat. Artihkkal meannuda sihke eaiggáduššanvuoigatvuođa, háldema ja geavaheami ja leage máškibut go ovdal." Go dás lea sáhka geavahanvuoigatvuođain, orru dát čujuheamen vuoigatvuhtii mii galgá sihkkarastit guovlluin gos eamiálbmogiid geavahus ii leat leamaš oktoráđđejeaddjin, nappo 14. art. nr. 1 nuppi čuoggás. Fuomášuhttit de ahte lea sátni "ja" iige "dahje" mii geavahuvvo dán guovtti lágan vuoigatvuođain. Sáhttit liikká miehtat Justisdepartemeantta oaivilii. Sáhttá várra dadjat ahte dás ulbmildárkomiid ektui láivuda geatnegasvuođa go mii galggašii sániid mielde. 34. artihkkal soahpamuša geatnegasvuođaid máškilis deavdima birra sierranas riikkain iešlági diliid ektui sáhttá maid čujuhit, buo. St.prp. nr. 102 s.7. Gokko eamiálbmogat eai leat leamaš oktoráđđejeaddjin, gáibida 14. art. nr. 1 dušše ahte álggaha doaimmaid sihkkarastit sin vuoigatvuođa geavahit guovlluid ja dušše "heivvolaš dáhpáhusain." Erenoamážit goalmmát čuoggás daddjo ahte dán dáfus galgá erenoamážit fuobmát ee. johtti álbmogiid dili. Dán ádde Justisdepeartemeanta nu ahte johtti álbmogiid doaibma ii sáhte biddjat vuđđosa navdit ahte dát álbmot árbevieru mielde ellet guoski guovlluin, dainna váikkuhusain ahte sii eaige sáhte gáibidit eaiggáduššanvuoigatvuođa dahje geavahanvuoigatvuođa dáidda (s.6) . Dát galggašii ee. gustot boazosámiide. Eat sáhte oaidnit ahte 14. art. nr. 1 goalmmát čuoggá dárbbaša dán láhkai áddet. Dábálaš galggašii leat ahte johtti álbmoga riggodatávkkástallan ii leat sierra, muhto geavahuvvo maid ovttas earáiguin. Jus datte johtti álbmot geavahus muhtun háve lea leamaš ja ain lea oktoráđđejeaddjin, berre maid dát sáhttit siskkildit njuolggadusa vuosttas čuoggá. Sáhttá jearrat mii dárkilabbot mearkkaša vuoigatvuođaid galgat dohkkehit. Čuvvotgo guoski vuoigatvuođat soahpamuša njuolga dohkkeheami, vai leago dušše váldán badjelasas geatnegasvuođa daid ásahit go eai juo gávdno, juoidá maid sierra ferte dahkat? Jus geahččá soahpamuša ovttas eará mearrádusain muđui, orru ná leamen. Soahpamuš nappo eaktuda stáhtaid, guoski eiseválddiid bokte, fuolahit ásahit riektedili mii dáid gáibádusaide heive. Sáhttá maid jearrat ahte gáibida go soahpamuš dušše ásahit eamiálbmogiidda juridihkalaš vuoigavuođaid, vai leatgo lassin meassamiid suodjalus daid duohta vejolašvuođain geavahit guoski eatnamiid. Sáhttá nuppiin sániiguin jearrat sihkkarastogo maid duohta geavahanvejolašvuohta (Buo. 2.4.4.6.1. oasi mas vástideaddji gažaldat jerro Siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ON-soahpamuša oktavuođas) . Soahpamuša ulbmila ja oppalaš viggama ektui ferte leat lunddolaš ahte lea maid duohta vejolašvuohta ávkkástallat guoski eatnamiid mat sihkkarastojuvvojit, ahte njuolggadus siskkilda meassamiid suodjaleami. Sáhttá leat dát mii lea čállon 14. art. nr. 2, mas daddjo: "Governments shall take steps as necessary to identify the lands which the peoples concerned traditionally occupy, and to guarantee effective protection of their rights of ownership and possession." Sámegiel jorgaleamis daddjo (St.prp. nr. 102 s.46) : "Ráđđehusat galget bastit meroštallat eatnamiid mat árbevieru mielde leat dáid álbmogiid hálddus ja dáhkidit beaktilis suodjaleami sin oamastan- ja ássanvuoigatvuhtii." Sáhttá maid namuhit ahte eatnamiid dáfus mat eai leat leamaš oktogeavahusas, mat nappo lea láivvit dilis, lea sáhka doaimmain "sihkkarastit .....vuoigatvuođa geavahit" dáid guovlluid. Dás orru leat eanet sáhka vejolašvuhtii geavahit go formálalaš vuoigatvuhtii. Meassamiid suodjaleapmi ii leat datte vealtakeahttái. Orru ovdanboahtimin ee. 15. art. buo. vulobealde, ahte maiddái earát go eamiálbmogat sáhttet háldet dáid guovlluid. Loahpas dán 14. art. čađamannamis, lea várra beroštupmi aistton Justisdepartemeantta mearkkašumiid dálá siskkáldasrievttálaš dilis ILO-soahpamuša nr. 169 gáibádusaid ektui. Daddjo St.prp. nr. 102 1989-90 s. 7: "...berre mearkkašuhttit ahte konvenšuvnna ii sáhte atnit gáibidit sierravuoigatvuođaid eamiálbmogiidda. Sin árbevirolaš geavahus galgá suodjaluvvot, ja gokko doarvái suodjalusa sáhttá ollit almmá sierradoaimmaid haga, ii leat soahpamušas gohččun liikká álggahit sierravuoigatvuođaid. Soaitá muhtun riggodatávkkástallanvuogit sámiid ássanguovlluin adnojit leat menddo heajut suodjaluvvon dan ektui maid ođđa soahpamuš navdo gáibidit. Muhto lea váttis diehtit vissásit. Árta lea go ii soahpamušteavsttas, iige ovdabargguin vástiduvvo buot gažaldagaide mat sáhttet badjánit. Dát čielggaduvvo easka go ILO gozihanorgánaid dulkon biddjo vuođđun boahtteáiggis. Justisdepartemeantta oainnu mielde gártet vejolaš soahpameahttunvuođat juohke háve leat ráddjejuvvon, ja iige leat árta - njuolggadusaid dulkoma vuođul maid ovddabealde lea válddahallan - gáibidit dihto nuppástusaid norgga siskkáldas njuolggadusain ovdalgo norgga ratifikašuvdna sáhttá dahkkot." 2.4.5.4.3 15. artihkkal Dát mearrádus siskkilda ee. njuolggadusaid eamiálbmogiid vuoigatvuođas oassálastit luondduriggodagaid geavaheamis ja hálddašeamis iežaset eatnamiin, ja velá beassat ráđđádallat ovdalgo guovllu eatnanvulošriggodagain 265 ávkkástallagoahtá, gokko dát riggodagat eai gula eamiálbmogiidda alcceseaset. Daddjo maid ahte "vejolašvuođaid mielde" galget eamiálbmogat beassat osolažžan dákkár doaimmaid vuoittu ávkkis, ja oažžut buhtadasa vahágiin maid gillájit dákkár doaimmaid geažil. Dán mearrádusa ferte datte áddet nu ahte dás čujuhuvvo riggodagaide eatnamiin main eamiálbmogat galget oažžut nannosamos vuoigatvuođa, buo. 14. art. nr. 1 máinnašeami 2.4.5.4.2. oasis. 15. artihkkal atná genitiivahámi "sin" eatnamat. Lea maid sáhka dáhpáhusain gos stáhta "várre alcces oamastanvuoigatvuođa" eatnanvulošriggodagaide dahje eará riggodagaide, čielgasit vuostá dan mii lea oppalaš vuoigatvuođadilli. Nugo namuhuvvon 2.4.5.4.2. oasis 15. art. ii váikkut sámiide olus. Muđui sáhttá fuomášit ahte 15. ja 16. art. báhkkodit "eatnamiid" buo. 13. art. nr. 2, mas daddjo: Sámegillii čuodjá ná (St.prp. nr. 102. s. 46) : "Sániin "eatnamat" oaivvilduvvojit 15. ja 16. artihkkalis maiddái guovllut, dl. olles dat biras mas dát álbmogat ásset dahje man dat muđui geavahit." Nugo oaidná, ii addo vástideaddji mearrádus 14. art. "eatnamiid" báhkkodeami áddejupmái. 2.4.5.4.4. 16. artihkkal Dát artihkkal bidjá njuolggadusaid ee. buhtadaneatnamiidda go álbmot sirdá. Dás lea oaivvilduvvon stuorát meassamat mat dagahit álbmoga dahje stuorra oasi fertet guođđit guovllus. Soahpamušas váilot njuolggadusat smávit vahágahtti ja geavatlaččabut bággolonistemiide. Norgga bealde cuiggoduvvui dát soahpamuša barggadettiin, go maid evttohuvvo njuolggadusat dákkár dáhpáhusaide. Evttohus ii datte dohkkehuvvon, buo. St.prp. 102 1989-90, s. 7 ja 26. 2.4.5.4.5 23. artihkkal Dát mearrádus ii leat čállon dan soahpamuša oasis mii njuolga guoská eanavuoigatvuođaide, muhto das lea liikká dihto beroštupmi dán oktavuođas. Dás báhkkoduvvo oppalaččat ahte ee. luondduriggodagaid ávkkástallan, bivdu ja čoaggin galget dohkkehuvvot dehálaš oassin dáid álbmogiid kultuvrra seailluheamis, ekonomalaš dillái ja ovdáneapmái. Eiseválddit galget dorvvastit dáid doaimmaid nanusmuvvama, álo go lea dárbu (whenever appropriate) . 2.4.5.5 Eamiálbmogiid vierut ja vieruiduvvan vuoigatvuohta 8. art. nr. 1 daddjo ahte go nášuvnnalaš lágaid ja láhkaásahusaid geavaha eamiálbmogiid ektui galgá govttolačččat vuhtii váldit sin vieruid ja vieruiduvvan vuoigatvuođaid (due regard shall be had to their customs and customary laws) . Dát mearrádus orru vuosttažettiin guoskamin sierra riektegeavaheaddjiid heivehallamii 266 iešguđet njuolggadusaide. Hálddašanásahusat maid várra fertejit dákkár deasttaid atnit rievttálaš árvvoštallamis go galget mearridit mii dan sisdoallu berrešii leat. Ii leat čielggas man muddui galgá deastta atnit guoski vieruide ja vieruiduvvan rivttiide; "govttolaš" ii bagat oalle konkrehta. Muhto juridihkalaš metodaoahpu terminologiain sáhttá dadjat ahte 8. art. dahká eamiálbmogiid vieruid ja vieruiduvvan rivttiid áššáigullevažžan riektegáldoosiin go eanetloguservodaga riektenjuolggadusaid mearrida dáid surggiin, ja riektegáldosiid maid ii sáhte diktit árvvoštallamis. Mearrádus ii datte daja olu dáid riektegáldoosiid deattus. 2.4.5.6 Oanehaččat ILO-soahpamuša giehtaguššamis ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái ii siskkil ieš váidinvuogasvuođa 267 dahje eará giehtaguššama njuolggadusaid. ILO-vuogádaga oassin gustojit datte golggotmánu 29. b. 1919 oppalaš njuolggadusat ILO konstitušuvnnas maiddái eamiálbmotsoahpamuššii. Váidinvuogasvuođa váldonjuolggadus lea konstitušuvnna 26. art. čuo. Váidinvuogasvuohta dáid miellahttostáhtaide lea dás biddjon eará miellahttostáhtaide, buo. 26. art. nr. 1; ii leat nappo ovttaskas olbmuin váidinvuogasvuohta. Váidalus manná ILO stivrii (Governing Body, geahča 7 art.) . Stivra sáhttá váidalusa sáddet mearkkašumiide stáhtii mii čuoččuhuvvo leat rihkkon geatnegasvuođaidis, buo. 26. art. nr. 2. Váidalusa joatkka meannudeami doaimmaha sierra nammaduvvon iskkadankommišuvdna 268 (Commision of Enquiry) , buo. 26. art. nr. 6. Go dát kommišuvdna lea geargan bargguinis, galgá dat ráhkadit ášši sierranas beliid raportta, buo. 28. art. Raporta galgá 29. art. nr.1 mielde sáddejuvvot ILO stivrii ja ášši beliide. Dán galgá maid almmuhit. Ášši sáhttá 29. art. nr. 2 mielde lágidit Riikkaidgaskasaš duopmostullui Haagii. Duopmostuolu vejolaš mearrádus lea loahpalaš, buot. 31. art. Berrešii dás maid namuhit 33. art. Dás sáhttet doaimmaid álggahit miellahttoriikka vuostá mii ii čuovo Iskkadankommišuvnna dahje Riikkaidgaskasaš duopmostuolu mearrádusa vejolaš rávvagiid. Sáhttá namuhit ahte Jens Edvin Andreassen artihkalistis girjjis "Lov og Rett" (s. 93) navdá leat govttolažžan áddet soahpamuša 12. art. nu ahte gohčču juohke miellahttostáhta dohkkehit áššečuoččaldahttima 269 njuolga eamiálbmogiid soahpamuša njuolggadusaid vuođul. 12. art. guoskevaš oasit čudjet ná: Jorgaleamis St.prp. nr. 102 (s. 45) daddjo: "Dát álbmogat galget oažžut suoji vuoigatvuođaideaset rihkkumušaid vuostá ja vejolašvuođa čuoččaldahttit áššiid duopmostuoluid ovddas ovttaskasolmmožin dahje ovddasteaddji orgánaideaset bokte suodjalan dihte vuoigatvuođaideaset beaktilis láhkai." Lea čielggas ahte norgga duopmostuoluide sáhttá čuoččuhit álbmotrievttálaš njuolggadusaid doarjut gáibáidusaidis. Nugo leat guoskkahan 2.4.3. oasis, sáhttet álbmotrievttálaš njuolggadusat leat mávssolaš riektegáldut duopmostuoluide, ja maiddái eará riektegeavaheaddjiide. Dákkár njuolggadusaid sáhttá nannosit deattuhit. Dát guoská erenoamážit olmmošvuoigatvuođanormmaide. Ii leat áibbas čielggas midjiide makkár vejolaš nuppástusaid Andreassen oaidná ILO-soahpamuššii. Mii datte eahpidit ahte 12. art. galggašii adnot vuoigatvuođavuođđun dán suorggi eará riektedilálašvuhtii go dan mii dál gusto. THOR FALKANGER JA EARÁID SIERRACEALKÁMUŠ Nugo álggahettiin namuhuvvon lea Thor Falkanger čállán sierracealkámuša eanetlogu álbmotriekteovdánbuktimii 2.4. oasis. Son áigu, Torgeir Austenå ja Sverre Dragsten guorrasemiin, mihttet: Oasis leat vuos muhtun oppalaš álbmotrievttálaš prinsihpat oktan siskkáldas norgga rivttiid álbmotrievttálaš mearkkašumi máinnašumiin. Dasto máinnašuvvo ja dulkojuvvo juovlamánu 16. b. 1966 Siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ON-soahpamuš (2.4.4. vuolleoassi) , ja loahpas válddahallo 1989 ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain (2.4.5. vuolleoassi) . Háliidan várašuhttit iežan olu osiin mat leat celkon 2.4.4. vuolleoasis ON-soahpamuša 27. art. mearkkašumis. Dasa leat máŋga ártta: (1) 27. art. mearkkašumi cealkámušain leat čađa gaskka oppalaš (mihtilmasvuođain. Dákkárat leat - ja fertejit várra leat - hui (láivvi. Munnje ain juo lea nu ahte moanaid háviid leat (eahpečielgasat - muhtumin hui eahpečielgasat - mo cealkámušat (konkrehtalaččat sáhttet čuohcat. (2) Dulkoncealkámušaid vuođus (riektegáldovuođus) lea hui (2) váilevaš. Ii dušše norgga beale oidnui, muhto maiddái (2) riikkagaskasaččat. Go lea riikkaidgaskasaš soahpamuš, lea (2) lunddolaš ahte norgga dulkon atná deastta mo njuolggadusaid ádde (2) ja geavaha eará soahpamušriikkain; muhto eai leat geavadat ja (2) guottut olus duođaštuvvon, mat dorjot dulkomiid ii ákkastallo (2) 2.4.4. vuolleoasis. (3) Dohkkehan - dieđusge - ahte máŋgga háve lea riektegáldovuođus (3) headju ja ahte sáhttá eahpidit maid galgá atnit rivttes (3) vástádussan (jus rivttes vástádussan oaivvilda einnostusa maid (3) duopmostuolut celket loahpalaččat buo. čielggadeami (3) 2.2. oasi) . Dát ii luvve vástideames, dahje vástádusas mas (3) čielgasit fuomášuhttá eahpevissisvuođa. Muhto dálá háve (3) ovddasta 2.4.4. oassi - mu oainnu mielde - mearrádusa (3) gažaldahkii mii čielgasit lea olggobeal dan masa Riektejoavku (3) lea bivdon buktit cealkámuša. Mandáhtas daddjo: "Bargojoavku (namalassii Riektejoavku) galgá čielggadit ja mearridit mii Finnmárkku fylkka eatnamiid ja čáziid eaiggáduššan- ja geavahanvuoigatvuođaide dál ferte leat gustojeaddji riekti...... -- ...bargojoavku berre maid geavahit riikkaidgaskasaš rievtti ja olgoriikkalaš rievtti nu guhkás go das sáhttá leat mearkkašupmi norgga rievtti bidjamii dán oktavuođas." (4) Mandáhtas lea mu oainnu mielde doarvái čujuhit čuovvovačča: (a) Álbmotriekti lea ovdáneamen. Dát sorjá erenoamážit ođđa riikkaidgaskasaš soahpamušain ja álbmotriekteservodaga vejolaš nuppástuvvi guottuide ovddeš soahpamušaid dulkomii, dasa lassin ferte namuhit nuppástusaid mii norgga rievttis dáhpáhuvvá álbmotrievtti njuolggadusaid dohkkeheami dáfus - juogo njuolga norgga riektin dahje eanet eahpenjuolga nugo norgga rievtti noahku heivet álbmotriektái. (b) Dálá dili guovddáš lea ahte ii leat duođaštuvvon mihkkege mii galggašii čájehit ahte álbmotriekti dál lea seaguhuvvon iežas dasa ja nuppástuhttán ásahuvvon giddodaga eaiggáduššan- ja vuoigatvuođadiliid. Lea baicce árta čuoččuhit ahte go Vuođđolága §110 a dohkkehuvvui, celkkii Olgoriikka- ja vuođđudanlávdegoddi ee.: "Lávdegoddi oaivvilda leat lunddolažžan gáibidit ođđa vuođđoláganjuolggadusain ahte dain galgá leat dábálaš iešláhki, ja leat erenoamáš árttat daid leat sisdoalu dáfus rievddakeahttábut go dábálaš láhkamearrádusat. Mearrádusa mearkkašupmi lea maid dan árvvus mii čalmmustahttá prinsihpa. Ulbmil ii leat vuosttažettiin bidjat ođđa rievttálaš rájáid stáhtaeiseválddiid doaibmaluđolašvuhtii dálá ektui, muhto addit allaáiggálaš 270 ja bissovaš báhkkodeami prinsihppii masa dađisdaga leat mealgadit guorrasan. Prinsihppa čađahuvvo almmolaš eiseválddiid lágaid ja eará mearrádusaid bokte. Vuosttažettiin lea Stuorradiggi ja Ráđđehus mat fertejit dulkot ja geavahit mearrádusa áiggis áigái. Lávdegoddi áigu datte čujuhit ahte vaikko mávssolaš váikkuhus gártá leat politihkalaččat ja morálalaččat, iige rievttálaččat, gártá mearrádus maid mearkkašit dihto rievttálaš geatnegasvuođa stáhtaeiseválddiid beales. Ovdamearkka dihte suodjala dat norgga servodaga muđui geahččalit čađahit bákkolaš dáruiduhttinpolitihka sámi unnitlogu ektui. Lávdegoddi áigu deattuhit ahte mearrádus ii nuppástuhte riektedilálašvuođa sámiid ja earáid eana- ja čáhcevuoigatvuođain (Árvalus S.nr.147 (1987-88) s. 2. mu deattuhusat) . Lávdegoddeárvalusas ii guoskkahuvvon mearrádus álbmotrievtti ektui. Muhto Stuorradiggi digaštalai dás, ja áirras Inger Pedersen (Justislávdegotti jođiheaddji) celkkii: "Evttohuvvon sámeparagráfa ii leat makkárge ovttastahttinmearrádus 271 álbmotrievtti ektui, muhto dan mearkkašupmi dávista álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide mas Norgga stáhta juo lea čadnon 27. artihkkala mielde, ja nugo dát mearrádus lea dulkojuvvon Od.prp. nr. 33 1986-87 ja Justislávdegotti árvalusas" (Šieht. Stuorad.,1988 s.3026.) Dálá oktavuođas lea doarvái deattuhit ahte Stuorradiggi orru oaivvildan ahte álbmotriekti ii ole dobbelii go Vuođđolága §110a:i. §110a mearkkašumi várašupmi giddodagaid ektui leat čielgasat, ja seamma várašumit fertejit dás rájes maid gustot álbmotrievtti váikkuhussii dálá vuoigatvuođadiliide. (c) Galgágo stáhta hilgut muhtun vuoigatvuođaidis sámiide ovdamunnin, dahje sirdit vuoigatvuođaid priváhta olbmuin sámiide (sámit ovttaskas olmmožin dahje ovttas) , lea politihkalaš gažaldat, maid Stuorradiggi ja Ráđđehus fertejit mearridit, buo. Olgoriikka- ja vuođđudanlávdegotti sitáhta. (d) Datte oaivvildan ahte álbmotriekti sáhttá bidjat rievttálaš cakkiid almmolaš beali boahttevaš mearrádusaide, maiddái lágaide ja luondduriggodagaid meassamiidda main lea mearkkašupmi sámegillii, -kultuvrii ja -servodateallimii. Áltáduopmu Rt. 1982 s. 241 doarju dán, muhto čujuha maid ahte eai buot meassamat leat rievtti vuostá. Mo rájá galgá geassit, ii gula dása čielggadit. (5) Viimmat namuhan ahte 27. art. sáhttá moanaid gažaldagaid (5) čuožžilahttit eará unnitálbmotjoavkkuid ektui Norggas, ja mat (5) leat ássan dáppe guhkit dahje oanehat áiggi. Dáid gažaldagaid (5) eat leat árvvoštallan. Ii sáhte šiitit ahte dákkár (5) suokkardallan sáhttá dagahit ahte 2.4.4. vuolleoasi (5) loahppaárvalusa ferte nuppástuhttit dahje muddet. B OTTO JEBENS:A OVDANBUKTIN Sámi álbmotjoavkku riektedili álbmotrievttálaš vuođus luondduriggodagaid vuoigatvuođaid dáfus I Oppalaččat Moanat álbmotrievttálaš riektegaldoosiin navdo leat mearkkašupmi dáid gažaldagaide: 1751 Sámekodisilla, 1966 Siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ON-soahpamuš, erenoamážit 27. artihkkal, ja ILO-soahpamuš nr.169. Dasa lassin sáhttet maid lasihuvvot, ainjuo dulkonákkain, dihto dábálaš riektevuođđocealkagat eamiálbmogiid vuoigatvuođain ja dán oktavuođas sámiid erenoamáš dilli Norggas eamiálbmogin (indigenous people) . Lea dárbbašlaš oaidnit oktavuođa dáid álbmotrievttálaš riektegáldoosiin. Norgga sámiid luondduriggodagaid vuoigatvuođaid ollislaš govva ferte maid deastta atnit dihto siskkáldasrievttálaš riektegáldoosiide mat vuođđudit vuoigatvuođaid sámiide oppalaččat dahje sierra sámejoavkkuide. Dákkár ovdamearkkat leat 1726 geaskkut mearrasámiid hárrái, boazodoallolágat, 1987 sámeláhka ja Vuođđolága § 110 a. Dás sáhttá maid dološ áiggi rájes geavaheami prinsihpa atnit sámiide álbmotjoavkun, dahje dihto sámejoavkkuide. Dološ áiggi rájes geavaheami mearkkašumi dáfus, lea lunddolaš ahte dát mearkkašupmi molsašuddá iešguđet riikka osiin gos ásset ja/dahje leat ássan sámit. Dát ovdanbuktin ráddjejuvvo mealgadis álbmotrievttálaš riektegáldoosiide. Mávssolaš ulbmil álbmotrievttálaš riektegáldoosiid čađamannamis mat gusket sámiide, lea buohtastahtti árvvoštallan gaskal sámiid rievttálaš dili luondduriggodagaid ráđđejumi dáfus siskkáldas norgga rievtti mielde ja sámiid árvu álbmotjoavkun maid galgá navdit sáhttit gávnnahit 272 álbmotrievtti mielde. Dákkár buohtastahttin ii gártta leat ollislaš jus Norgga sámi álbmoga duohta dilit muhtun muddui eai váldo mielde. Norgga stáhtaeiseválddiid árbevirolaš oaivil lea leamaš ahte norgga riekti álgovuorus duhtada buot álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sámiide, maiddái luondduriggodagaid ráđđejumi dáfus, ja ahte dilli eanaš ain lea nu. Ii galggašii dán vuođul gal leat makkárge erohus gaskal siskkáldas rievtti ja stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sámiide, ii ainjuo nu sakka. Ii sáhte diktit moaiti buohtastahttima orrut almmá lagat iskkadeami haga. Min gažaldat gártá dalle: Leago dán guoktás erohus, ja jus leš, makkár oktavuođain sáhttá dadjat norgga siskkáldas rievtti leat earáláganin go álbmotrievttálaš gáibádusat sámiide? Gažaldat lea luondduriggodagaid ráđđejumi dáfus masa sámi álbmotjoavkkus lea vuoigatvuođavuođđu norgga siskkáldas rivttiid mielde ja norgga stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođain sámiide. Norgga siskkáldas rievtti mearkkašumis sámiide sáhttá nággovuloš, sihke eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođa ja geavahanvuoigatvuođaid sturrodaga dáfus. Datte orru stáhta árbevirolaš áddejupmi ain leat mallosge 273 mearriduvvon, go stáhta oaivil mealgadit earret nášuvnnalaš lágain, lea vuođđuduvvon dasa mat čuoččuhuvvojit leat "cieggan dilit". Stáhta áddejumi mielde lea stáhta ieš ollásit Finnmárkku vuovddekeahtes eatnamiid eaiggát, ja sierra vuoigatvuođat sámiide Finnmárkkus leat juo prinsihpalaččat ráddjejuvvon dasa mii čuovvu boazodoallolágaid. Dán vuođul orru leamen ávkkálaš geahčadit leatgo erohusat ovtta dahje moatti čuoggás gaskal stáhta oaiviliid siskkáldas rievtti dáfus, ja stáhta rievttálaš geatnegasvuođain sámiide. Dán oktavuođas lea maiddái hui stuorra mearkkašupmi 1980-jagiid ovdáneapmi álbmotrievttálaš gažaldagain, ja main lea mearkkašupmi sámiide. II 1751 Sámekodisilla Sámekodisilla gusto njuolga ja sániidis mielde vieris sámiide Norggas ja Ruoŧas, go dat § 10 mielde sihkkarastá sin sáhttit "ovddeš vieru mielde" johtit badjel dán guokte riikka gaskasaš ásahuvvon riikarájá, ealuideasetguin ja "geavahit eatnamiid ja gáttiid" nuppi riikkas bohccuideasetguin ja iežaset atnui. Kodisilla lea ásahuvvon Norgga ja Ruoŧa gaskasaš traktáhtan, muhto diktá nu guhká go gusto, vuoigatvuođaid dihto sámi joavkkuide. Dat ii leat fámuhuhtton, muhto muhtun áigái 1972 gustojeaddji boazodoallosoahpamuša bokte orustahtton 274 . Jus soahpamuš galggašii heaittihuvvot 275 , navdo ahte Sámekodisilla fas boahtá fápmui. Sámekodisilla lea maid muhtun háviid áddejuvvon siskkáldas norgga riektegáldun, go dat lea adnon vuđđosin norgga duottarsámiid vuoigatvuođaide ja geatnegasvuođaide iežaset riikkain (buo. Rt. 1862 s. 645 ja Rt. 1892. s.511) . Dán mielde orru Sámekodisilla ain leat gustojeaddji norgga láhka, ja nu maid iehčanas láhkavuođđu 276 norgga sámiid boazodili jna. geavahanvuoigatvuođaide maid kodisilla guoskkaha (buo. Carsten Smith "Rettstenking i samtiden" (1992) s.154 čuo.) . Sáhttá maid dasa lassin dadjat ahte lea historjjálaš vuođus áddet Sámekodisilla oppalaččabut prinsihpaid váikkuhussan dán guovtti riikka sámiide. Goappašat gárvásit šiehtadalli 277 stáhtat orrut kodisilla vuođđudeames áddemin geatnegasvuohtan fuolahit seailluhit sámi nášuvnna. Kodisilla mearkkaša ahte duottarsámiide addui rievttálaš árvu dihto duohta geavaheapmái. Dás lei dasto eaktun galgat doahttalit johttisámit áigodagaid mielde guhkit áiggi geavaheami rájá rastá. Sámekodisilla prinsihpas sáhttá maid leat mearkkašupmi eará sámiide geat ovddežis ledje geavahan guovlluid mat 1751 soahpamuša mielde juhkkojuvvo Norgga ja Ruoŧa gaskka. Ná sáhttáge áddet kodisilla dološ áiggi rájes geavaheami prinsihpa váikkuhussan, go dat maid báhkkoda dán prinsihpa geavahit vuđđosin vuoigatvuođaide sámiide háldet dihto luondduriggodagaid. Danne sáhttáge dadjat Sámekodisilla ovddastit árra ovdamanni álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sámiide buorrin mii min áiggis lea ásahuvvon, ja báhkkoda dihto prinsihpaid sámiid luondduriggodagaid vuoigatvuođaide goappašiid riikkain, mii lea guston gitta 1700-logu rádjai. III Vuoigatvuođat eamiálbmogin Historjjálaš dilli lea ahte Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga, dážaid ja sámiid, álgovuolggalaš ássanguovlluide. Dát gusto vaikko dát guokte álbmoga dihto riikkaosiin guhkit áiggi leat ássan bieđggus gaskalagaid. Ii dárbbaš várra eahpidit ahte Norgga sámiid ferte atnit "eamiálbmogin" (indigenous people) dainna mearkkašumiin masa doaba adno riikkaidgaskasaš álbmotrievttálaš girjjálašvuođas. Sámi vuoigatvuođalávdegotti 1984 válddahallamis (NOU 1984:18) s. 336 jerro makkár suodjalus eamiálbmogis lea gustojeaddji álbmotrievttis. Dás lea sáhka viiddis eamiálbmogiid vuoigatvuođaid teorias, mii erenoamážit lea angolamerihkálaš ja dihto latinamerihkálaš riikkain. Muhto lea eahpečielggas sáhttágo dán teoria leat ásahan čadni álbmotrievttálaš vieruiduvvan riektái. Válddahallamis lea datte konkluderejuvvon ahte eamiálbmogiid vuoigatvuođaid sierra riektegálduid ainjuo galgá sáhttit atnit go dulko 1966 ON-soahpamuša 27. artihkkala sámiid ektui (s. 336) . Seammás lea maid čujuhuvvon (s. 335) ahte eamiálbmotvuoigatvuođa sáhttá čuoččuhit leat dihto iehčanas vuđđosa oassin "dábálaš riektevuođđocealkagiin maid siviilla riikkat leat dohkkehan". Mu áddejumi mielde leat nana árttat dasa ahte sámit Norggas eamiálbmogin dihto riikaosiin, erenoamážit Finnmárkkus, sáhttet dán vuođul njuolga čujuhit alcceseaset luondduriggodagaid dárbbašlaš ráđđejumiin dihto vuoigatvuođaid vástideaddji guovlluin. Dása sáhttá ee. dorvvastit 38. artihkkalis Haag riikkaidgaskasaš duopmostuolu njuolggadusain, gos c oasis lea čujuhuvvon "dábálaš riektevuođuin maid siviilla riikkat leat dohkkehan", duopmostuolu doaimma vuđđosin. Mu mielas gárttašii leat vuostá buot ovddit dábálaš ásaiduvvon álggolaš 278 álbmotrievttálaš vuođđocealkagiid siviliserejuvvon stáhtaid gaskkas jus omd. sámit álbmogin galggašedje biehttaluvvot birgenvuđđosa Norgga guovlluin gos leat ássan unnimus 1000 jagi. Eaige galggašii gierdat eahpegovttolaš garra, vahágahtti meassamiid sáhttit ráđđet dán guovllu dárbbašlaš luondduriggodagaid birgenláhkástis. Dán deattuheami vuoiggalašvuohta (oktan das maid Sámekodisillas sáhttá lohkat) ferte leat leamen ahte dán vuođul maiddái ovdal 1966 ON-soahpamuša fápmuiboahtima sáhttá navdit leat leamen dihto álbmotrievttálaš geatnegasvuođat Norgga stáhtas sámiide, ee. luondduriggodagaid vuoigatvuođaid dáfus. (Dáid geatnegasvuođaid sáhttet dihto boarrasat siskkáldasrievttálaš riektegaldut doarjut ee. 1726 geaskkut mearrasápmelaččaid birra) . Lea eahpečielggas man viidát dákkár boares álbmotrievttálaš geatnegasvuođat leat leamaš rievttálaččat. Muhto ii leatge dárbu oaivvildit olus ovttatosiide go galggašii mearridit dan prinsihpa. Dán váikkuhus gárttašii ahte ii sáhte dušše mearridastit siskkáldasrievttálaš árvvu eana-ja čážiid vuoigatvuođaid dáfus nugo lei Norggas ovdal 1966, lobálažžan álbmotrievttálaš áddejumis sámiide juohke dáfus. Norgga duohta ja rievttálaš diliid dievaslaš álbmotrievttálaš geahččaleapmi sámiid dillái eana- ja čážiid ráđđejumi dáfus, ferte dás maŋŋil muhtun muddui maiddái árvvoštallat meassamiid ja stáhtaeiseválddiid háldduid lobálašvuođa ovdal 1966-soahpamuša fápmuiboahtima. 1966-soahpamuša váikkuhus ii gártta dás maŋŋil dušše leat soahpamuš njuolga dagahan geatnegasvuođaid, muhto maiddái muhtun muddui ovddit bissu geatnegasvuođaid čielgasit meroštallon dohkkeheapmi. Čujuhuvvo dás Carsten Smith 1.c.s.191-192 riekteovdáneamis 1980-jagiin: "Muhtumassii leat ođđa norgga riektenjuolggadusat mearriduvvon, muhtumassii lea dohkkehuvvon eanet go ovdal ahte sámiin leat álbmotrievttálaš gáibádus sierra kultursuodjaleapmái." IV Siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid 1966 ON-soahpamuš, 27. artihkkal (1) Dán mearrádusa ferte várra atnit dehálamos mearrádussan álbmotrievttálaš mearkkašumiin mii vuoigatvuođavuođđuda 279 vuoigatvuođaid sámi unnitlohkui Norggas. Dát gusttui ainjuo gitta dassái go ILO-soahpamuš nr.169 ii lean fápmui boahtán. 27. artihkkal lea vuosttažettiin kultursuodjalusa mearrádus, go dat maid sihkkarastá ahte dán unnitlogu miellahtuin "ii galgga sis guđet gullet dakkár unnitálbmogiidda, biehttaluvvot vuoigatvuohta searválagaid joavkkuideaset eará miellahtuiguin ovddidit iežaset kultuvrra, dovddastit oskkuset dahje geavahit gielaset". Dás ovdanboahtá ahte 27. artihkkal dáhtošii vuoigatvuođa unnitlogu ovttaskas olbmuide. Muhto seammás ferte deattuhit báhkkodanvuogi "searválagaid joavkkuideaset eará miellahtuiguin", maid galggašii gáddit mearkkašit vuoigatvuohta olbmojovkui (joavkovuoigatvuohta) . 27. artihkkala mielde sáhtášii dulkot mearrádusa unnitlohku 27. hehttejuvvo ovddidit kultuvrras, geavahit gielaset jna. Dákkár 27. dulkomiin ii livččii mearrádusas olus mearkkašupmi sámiide 27. Norggas. (2) Sámi vuoigatvuođa 1984 (NAČ 1984:18) čielggadeamis lea 27. artihkkal meannuduvvon s. 266-296. Álggadettiin gieđahallá čielggadeapmi muhtun váldoprinsihpaid álbmotriektemearrádusaid dulkomis, maiddái beaktilvuođaprinsihpa 280 ja ulbmildulkonprinsihpa ja dasto ee. ovdabargguid mearkkašumi traktáhtaid dulkomis (buo. Miessemánu 23.b. 1969 Wienersoahpamuša 31. ja 32. artihkkalat) . Lávdegoddi ii oppa eahpidange ahte 27. artihkkal vuoigatvuođavuođđuda mieđis vealahusgáibádusa, namalassii mearrádusa suodjalit sierra joavkkuid geaid mearrádus siskkilda (s. 270) . Ii várra leat dát dál nággovuloš 281 , muhto sáhttet leat sierramielalašvuođat dán mearrádusa viidodagas. Lávdegoddi lea joatkkabarggustis ee. mearridan guokte guovddáš gažaldaga mat ovddalgihtii orru leamen eahpidahtti: a) Vihkkedallamiin gávnnahuvvui ahte 27. artihkkala čuožžovaš dulkonoasit várra gohččot stáhtaid geatnegahttit juolludit dihto ruđalaš veahki vai guoski unnitlohku duođai sáhttá dikšut gielas, kultuvrras jna. (s. 271) . b) Dasto gávnnahuvvui ahte "buoremus vuođustusat hupmet dán mielde dan beales ahte "kultuvra" doaba 27. artihkkalis ipmirduvvo nu viidát ahte mearrádus maiddái sisdoallá čearddalaš unnitlogu kultuvrra ávnnaslaš beliid" (s. 286) . Dát máksá lávdegotti mielde ahte kultuvrra ávnnaslaš eavttut ollislaččat lea 27. artihkkala bokte suodjaluvvon. Goappašiid gažaldagain lea lávdegotti dulkomis leamaš mearrideaddjimus ahte 27. artihkkal sáhttá oažžut duohta mearkkašumi, vai guoski unnitlohku ii dušše teorehtalaččat, muhto maiddái duođai sáhttá seailluhit kultuvrras. Dás gávnnahuvvui ahte 27. artihkkala dulkomis, ferte sakka deattuhit maid guoski unnitlohku dárbbaša duohta ja beaktilis kultuvrra seailluheapmái ja dikšumii. NAČ 1984:18 čujuha maid maŋit áiggi geažidemiide, ee. Geneva 1978 čearddakonferanssas, gos vuhtto ahte riikkaidgaskasaš áddejupmi 27. artihkkal mearkkašumis lea ahte mearrádus gohčču guoskevaš stáhtaid árjjalaččat ja heaittikeahttá doaimmaid lágidit vuoigatvuođaid beavttalmahttimis dán mearrádusa mielde. Áddejupmi maid orru leamen ahte jus stáhtat eai daga maidege leat vuoigatvuođat beavttu haga. Lávdegoddi guorrasa dasa ahte geatnegasvuohta gohčču stáhtaid čađahit govttolaččat boađusovttaláganvuođa unnitlogu kulturdoaimmaheapmái muđui servodaga ektui (s. 272) . Eamiálbmogiid suodjaleami oktiigeassumis (s.336-337) deattuhuvvo nuppi beales 27. artihkkala ja nuppi beales "sierra eamiálbmotvuoigatvuođa" oktavuohta. Dan vuođul lávdegoddi gohčoda 27. artihkkala earuhuvvon dulkomin 282 , lea čujuhuvvon eamiálbmogiid leat dan dilis ahte sin kultuvra erenoamáš garrasit lea laktásan árbevirolaš vuogi ávkkástallamii guovlluin gos dát álbmot ássá ja masa sorjá. (3) Bealistan in eahpit guorrasit mealgadit dáid guovddáš álbmotrievttálaš gažaldagaid čielggadeapmái mat leat NAČ 1984:18:s ja čielggadeami konklušuvnnaide. Vaikko muhtun gažaldagat álgovuorus orrut leamen eahpidahtti, eai mana konklušuvnnat mu mielas guhkelii go maid ferte navdit dárbbašuvvot Norgga sámiide, jus 27. artihkkala kultursuodjalus galggaš leat leamen govttolaš duohtavuohta. Dáid álbmotrievttálaš gažaldagaid gieđahallamis NAČ 1984:18:s lea almmá buohtastahttima haga vuđolamosit mii dássážii lei Norgga bealde oppanassiige, ja várra áidna mii dássážii govda ákkastallamiin meannuda álbmotreivttálaš kultursuodjalusa Norgga sámiide. Lávdegotti konklušuvnnat leat vuođđuduvvon viiddis ávdnasiidda ja orrut dárkilit vihkkedallan álbmotrievttálaš áššáiguoski dulkonákkaide. Jus hui spiehkasteaddji dulkon (dahje čavgadat sisdoaluin) gullogoađašii dál, fertešii dát mu áddejumi mielde eaktudit unnimus seamma viiddis vuođđoávdnasiid, ja unnimus seamma dárkilit meroštallot dehálamos dulkonosiin. Álbmotrievttálaš gažaldagaid válddahallama NAČ 1984:18:s lea álbmotriekteáššedovdiid joavku dahkan, okta dainna professor Carsten Smith. Muhto dán válddahallama lea Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ožžon ja meannudan, masa miellahtut leat sáhttán buktit mearkkašumiid. Vaikko válddahallama sisdoalu ja hámi ovddasvástida álbmotriekteáššedovdiid joavku (buo. NAČ 1984:18 s.154) , de báhkkoda dát dieđusge lávdegotti oainnu. Nu leat guoskevaš stáhta ásahusat maid ádden válddahallama, buo. ee. Od.prp. nr. 33 (1986-87) s.17,22,25-34 ja 37, mas Justisdepartemeantta ee. áddejupmi oidno dán oktavuođas. Dasa lasihuvvo ahte guoski norgga eiseválddit, maiddái norgga ráđđehus ja Stuorradikki justislávdegoddi, 1987 sámelága ja Vuođđolága § 110 a ovdabargguin, leat guorrasan 27. dulkomiidda nugo NAČ 1984:18:s oidno. Dát ii cakka geatnegasvuođa 27. artihkkala mielde, dainna sisdoaluin maid norgga stáhtaásahusat leat báhkkodan, ain fertet áddet ollislaččat álbmotrievttálaš geatnegasvuohtan sámiide álbmogin. Go vel Vuođđolága § 110 a mearridettiin ásahuvvui siskkáldasrievttálaš geatnegasvuohta vuođđolága dásis lea áibbas eará ášši. V Joatkka 27. artihkkala dáfus, erenoamážit luondduriggodagaid ráđđejumi hárrái (1) Sámi vuoigatvuođa I oasseárvalusas lea eaktuduvvon lávdegotti joatkkabarggus galgat joatkit oppalaš prinsihpain mat leat NAČ 1984:18 vuolggahuvvon, ja erenoamážit luondduriggodagaid vuoigatvuođaid dáfus. Dán ferte dán oktavuođas navdit maid gustot álbmotrievttálaš gažaldagaide. Mu oaivila mielde ii eahpiduvvo dán leat Riektejovkui stuorra bargun, ja iige sáhte dušše biehttalit dáinna ákkain ahte joatkkabargu lea eanaš riektepolitihkalaš dásis. Mu áddejumi mielde lea čielga dárbu norgga stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid rievttálaš konkretisermii, maiddái 27. artihkkala prinsihpalaš sisdoalus ja mo dát čuohcá stáhta geatnegasvuođaide sámiide sierra álbmogin luondduriggodagaid vuoigatvuođaid dáfus. Jus ii geahččal konkretiseret maid 27. artihkkal mearkkašivččii surggiin mat gustot guovddáš vuoigatvuođaide nugo boazodollui, mearra-, johka- ja sáivaguolásteapmái, bivdui jna. gártet mu oaivila mielde Riektejoavkku ovdanbuktimat álbmotrievttálaš gažaldagain nu abstrákta ahte oažžu hui ráddjejuvvon árvvu. Dát gusto go joavku ii válddahala dáid gažaldagaid duođe dobbelii go maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea dahkan NAČ 1984:18:s. Eai váiloge historjjálaš ja sosiálantropologalaš ávdnasat sámi geavaheames, erenoamážit guhkit áiggi dihto osiin Finnmárkkus, ja luondduriggodagaid ráđđejumi duohta mearkkašumis. Mu oaivila mielde lea váttis garvit dán ávdnasis sáhttit leat mearkkašupmi go árvvoštallá álbmotrievttálaš gažaldagaid luondduriggodagaid ráđđejumi vuoigatvuođain. Berrešii maiddái sáhttit deavdit dáid ávdnasiidda, ee. go čuvge sámi riekteáddejumi dán oktavuođas. Vaikko gárttašiige nu ahte báikkálaš riekteáddejupmi boahtá ovdan, ii cakka dát ovddidit ja čielggadit dáid ávdnasiid. Carsten Smith lea válddahallamistis Guolástandepartemeantii suoidnemánu 9.b. 1990 (Lov og Rett 1990 s. 507 čuo.) diktán konkretiseret 27. artihkkala sámiid luondduriggodagaid vuoigatvuođaid prinsihpalaš sisdoalu, muhto váldoáššálaččat ráddjen dan guolástanmuddemiidda. Sullasaš konkretiseren váilu luondduriggodagaid vuoigatvuođaid hárrái bajábeal gáddelinnjá283 merrii, nappo buot luondduriggodagaide eatnamis, jogain ja jávrriin. Dákkár gieđahallan fertešii mu mielas maid geahčadit eaiggáduššanvuoigatvuođa dili. (2) 27. artihkkala konkretiserema vuođul áiggun vulobealde geahččalit oanehaččat čilget váldooaiviliid main mu mielas leat mearrideaddji mearkkašupmi 27. artihkkala dulkomis. Dán artihkkala "shall not be denied", ii leat áibbas čielggas. Dát sáhttá viiddis dulkomis mearkkašit dán unnitlogu eallindili galggašit leat nu ahte beassá doaimmahit kultuvrras jna. Dalle ferte jearrat leago 27. artihkkalis dušše sáhka vuoigatvuođas doaimmahit kultuvrras jna. vai maiddái duohta vejolašvuođas dan dahkat. 1969 Wienersoahpamuš sisdoallá 31. artihkkalis traktáhtaid dulkomis čuovvovaš mearrádusa: Dán mearrádusa mielde orru leamen vuoigaduvvon 27. artihkkala dulkomis deattuhit mearrideaddjin dan maid sáhttá atnit guoski mearrádusa áššin dahje áiggan ("object") ja ahte mearrádusain beaktilit sáhttá juksat ulbmila mii navdo leat vuođđun. Ferte gáddit ahte 27. artihkkala ulbmil lea suodjalit unnitloguid kulturdoaimmahusa jna. Dát juo lea vuostá dakkár dulkoma ahte kultuvrra doaimmaheapmi gártá leat niehkun, go duohta vejolašvuohta ii gávdno. Lea dasto čielggas ahte duohta vejolašvuohta boahtá unnit eanet olbmuid vejolašvuođas ráđđet luondduriggodagaid. Norgga sámiide guosto dát hui olu. Dát lea njuolga čadnon sámi dillái dego "indigenous people" dihto guovlluin riikkas, ja mo sin kultuvra lea gitta dihto árbevirolaš vuođđoealáhusain. Das čuovvu ahte sámekultuvrra divššu ja ovdáneami beaktilis suodjaleapmi Norggas guoská erenoamážit álbmogiid dárbbašlaš luondduriggodagaid ráđđejupmái. Dát dilit čájehit bures ahte jus kultursuodjalus 27. artihkkala mielde galgá leat beaktil sámiid hárrái ferte dát maid siskkildit sámekultuvrra ávnnaslaš vuđđosa (ealáhusvuđđosa) . Seammás lea árbevirolaš sámi ealáhusat, nugo ovdalis čujuhan ee. NAČ 1984:18:s, guovddáš oassi olles sámekultuvrras, ja lea danne iehčanas suodjalusgáibádus 27. artihkkala vuođul (buo. NAČ 1984:18 s. 337 ja 350) . Go 1966 ON-soahpamuša 27. artihkkala galgá áddet unnitloguid kultuvrra oppalaš suodjaleapmin, sáhttá jearrat fertego dán 27. artihkkala dulkon guoskat miehtá máilmmi, namalassii gustot buot unnitloguide geaidda mearrádus guoská. Dása lea dadjat ahte máilmmi unnitloguin leat hui iešguđetlágan dilit. Jus dulkon galgá vuhtiiváldit dán unnilogu duohta vejolašvuođa dikšut kultuvrras, fertejit iešguđetge unnitloguid dárbbut leat hui iešguđetláganat. Jus galggaš jurddašit juohke unnitlogu duohta vejolašvuođas dikšut kultuvrras fertešii 27. artihkkalii earuhuvvon dulkon, juohke unnitlogu dili ja riikadili vuođul. 27. artihkkala dulkon mii galggašii leat mávssolaš Sámi 27. vuoigatvuođalávdegotti ulbmilii, fertešii danne leat 27. vuođđuduvvon sámiid duohta dillái Norggas. 27. artihkkala 27. fertešii geahččalit earuhuvvon dulkomii, mii vuolgá das mo ain 27. dihto diliide leat čadnon. Dán oainnu 27. artihkkala guoski 27. dulkoma hárrái, doarju garrasit 27. artihkkala ja ILO-soahpamuša 27. nr. 169 gaskavuohta. (3) Maŋŋilgo ILO-soahpamuš nr. 169 lea fápmui boahtán Norgga dáfus, suodjaluvvojit sámi vuoigatvuođat min riikkas guovtti iehčanas álbmotrievttálaš vuđđosiin: Unnitloguid oppalaš kultursuodjalus 27. artihkkalis ja sierra suodjalus sámiide eamiálbmogin (indigenous people) dihto guovlluin Norggas, ILO-soahpamuša nr. 169 mielde. ILO-soahpamušas leat ee. guovddáš mearrádusat eamiálbmogiid vuoigatvuhtii eatnamiidda ("lands") buo. erenoamážit 14. artihkkala. Muhto seammás siskkilda dát soahpamuš maid mearrádusaid main lea čielga kultuvrralaš áigumuš. Nu leage 13. artihkkalis deattuhuvvon makkár erenoamáš kultuvrralaš mávssolašvuohta guoski álbmogiid gullevašvuohta dihto eatnamiidda, go daddjo ahte galgá doahttalit dán mávssolašvuođa. 8. artihkkalis lea daddjon ahte galggašii doarvái váldit vuhtii guoski álbmogiid vieruid ja vieruiduvvan vuoigatvuođaid, ja ahte álbmogis galgá leat vuoigatvuohta doalahit iežaset dábiid ja ásahusaid. 23. artihkkal deattuha dihto ealáhusvugiid kultuvrralaš mearkkašumi. Dát čujuhusat čájehit ahte goappašat soahpamušat mat gusket sámiide, belohahkii gusket seamma dahje sullasaš surggiide. Goappašiin soahpamušain lea mearkkašupmi sihke sámi kultuvrra suodjaleapmái ja sámi álbmotjoavkku vuoigatvuođaide dihto luondduriggodagaide. Danne leage dárbu dulkot 27. artihkkala ja ILO-soahpamuša ovttas (buo. Carsten Smith: "Rettstenkning i samtiden" s.182, mas lea sáhka dán guokte váldolinjá syntesa álbmotrievttálaš prisihpain sámiid dáfus) . Oppalaččat sáhttá dadjat ahte ILO-soahpamuš ja sámiid dilli eamiálbmogin Norggas nanne ja ákkasta 27. artihkkala viidát dulkoma dan suorggis maid dás meannudat, ja erenoamážit guovlluin gos sámiid geavaheapmi ja hálden duhtada ILO-soahpamuša 14. artihkkala gáibádusaid, buo. 13. artihkkaliin. Dát mearradusat (maid seamma soahpamuša eará mearrádusat dorjot) čalmmustahttet čielgasit erenoamáš oktavuođa gaskal guoski eamiálbmoga ja dan dahje daid eatnamiid maid álbmot lea geavahan dahje man dárbbašit birgemii. Mo dal dulkoš 14. artihkkala bienalaččat (buo. čuo. VII vulobealde) , sisdollet dát mearrádusat ahte guoski eamiálbmogis leat erenoamáš gáibádusat dákkár guovllu ráđđejupmái dan vuođul ahte ain birge sierra álbmogin oktan kultuvrrain. Dán doarju ON-soahpamuš 27. artihkkala dulkon mii eaktuda seamma unnitlogu mieđis sierrameannudeami, luondduriggodagaid ráđđejumi hárrái. (4) Jus sámekultuvra Norggas galgá bissut, ferte ainjuo sorját ahte leat doarvái sámit Norggas geat ain háliidit seailluhit ja doaimmahit kultuvrraset, gielaset jna. ja geat ieža leat árjjalaččat das mielde. Dán eavttu mielde mii bajábealde lea namuhuvvon, navdo ahte 27. artihkkal siskkilda mieđis vejolašvuođa gáibádusa sámiide dákkár luondduriggodagaid doarvái ráđđet, sámekultuvrra seailluheami ja ovdánahttima vuđđosa dihte. Man stuoris gáibádus galgá leat, lea dan duohken mii ulbmilii dárbbašuvvo ja ávkkálaš. Ferte jearrat makkár luondduriggodagaid ráđđenvuoigatvuođat govttolaččat dárbbašuvvojit vai sámekultuvra Norggas galgá duođas sáhttit seailluhuvvot ja ovddiduvvot (dárboeaktu 284 ) . Dárboeaktun gávnnaha mo árvvoštallat mo sierranas diliid ja beroštumiid ferte vihkkedallat vuostálagaid. Muhto go lea sáhka Norgga stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođas mii vuolggahuvvo olmmošvuoigatvuođain, ferte geatnegasvuođa 27. artihkkala mielde vuoruhit nu guhkás go duođai lea dárbu (dárboeaktu) , ja sáhttit beaktilit juksat dákkár vuoigatvuođaid bokte. Dán vuođul ii leat eahpidahtti ahte 27. artihkkal siskkilda mieđis sierrameannudeami gáibádusa sámiide nu guhkás go dárbbaša kultursuodjaleami gáibádusa ollašuhttit. Dát sáhttá stáhta beales leat suodjaleapmi meassamiid vuostá. Meassamat mat mealgadit heađuštit sámiid (dahje sámejoavkkuid) ráđđet luondduriggodagaid maid dárbbašit kultuvrraset seailluheapmái. Mieđis sierrameannudeami gáibádus sáhttá dasto bohciidit go almmolaš eiseválddit áigot muddet ealáhusdoaimma; omd. mearraguolástanmuddemiin dahje eará surggiid ráfáiduhttinmearrádusain (buo. Smith 1.c. s. 204 čuo.) . Sáhttá leat nu ahte muhtun guovllus riikkas leat eiseválddit dahkan meassamiid sámiid ektui omd. lágaid dahje earaláhkai ovddalgihtii leat heađuštuvvon dárbbašlaččat ráđđet luondduriggodagaid mat guhkit áigái dárbbašuvvojit sámekultuvrra boahttevaš ceavzimii. Dalle ferte leat ulbmilii ávkin ahte dákkár meassamiid jávkada. Sáhttá leat viehka sahtedohko man muttus vahágahtti ovdáneapmi sámiid ektui guovlluin lea dál, ja dálá riektedilli nášuvnnalaš rievtti mielde nággovuloš dahje eahpečielggas. Dilli maid sáhttá leat nu ahte virggálaš riekteáddejumit leat vuostá báikkálaš sámi riekteáddejumi, dahje vuostá dan maid guovllu ássit atnet leat govttolažžan dahje oahpahuvvon vieruid mielde. Dalle ferte jearrat sáhttágo maid 27. artihkkala vuođul gáibidit dálá dilis viiddiduvvon vuoigatvuođaid sámiide luondduriggodagaid ráđđejumi hárrái. Jus stáhta galggaš ollašuhttit geatnegasvuođaidis 27. artihkkala mielde suodjalit sámekultuvrra beaktilit, orru fertemin ásahit priváhtarievttálaš 285 sierravuoigatvuođaid sámiide, nu guhkás go sáhttá deavdin dihte kultursuodjalusa gáibádusa (buo. Smith l.c.s.203.čuo.) . NAČ 1984:18:s s. 272 jerro sáhttágo leat ealáhuslaš gilvu eará álbmotjoavkkuin dáid guovlluin gos 27. artihkkal suodjala unnitlogu erenoamážit, almmá oaivila buktima haga. Vástadus navdo leat ahte sámit dákkár gilvodilis sáhttet oažžut sierravuoigatvuođaid, gos ja man muddui dárbbašuvvo beaktilis kultursuodjaleami dihte. Finnmárkkus gos stáhta oaivilis mielde eaiggáduššá su. 96 % buot eatnamiin, leat sierravuoigatvuođat sámiide dahje sámi giliide leamen erenoamáš áigeguovdilat, seammásgo dáid sáhttá ásahit almmá earáid priváhta subjektiivva vuoigatvuođaid rihkkumin. (5) Ovdal lea čujuhuvvon ahte dán árvvoštallamis lea dehálaš mearkkašupmi ahte sámekultuvra Norggas lea erenoamáš bárut 286 dilis, ja ahte sámegiella ja -kultuvra ii leat nu leavvan ja lea rašit go livččii leamen jus norgga eiseválddit sođiid gaska livčče lean dihtomielalaččabut unnitlogugažaldagain (buo. Justislávdegotti Árvalusa O.nr.79 1986-87 s. 5) . Muhto dasa lassin ferte navdit ahte sámekultuvrra otná bárut dili erenoamáš árta, lea ealáhussriggodagaid garra gilvu maid sámi gilleservodagat máŋgga sajis dovdet, ja mii guhkit áigái goarida sámi giliid. Sáhttá maid čuoččuhit ahte 27. artihkkala mielde ii leat doarvái sámekultuvrra dušše doalahit heakkas ("heahtehilas") . Ferte sáhttit čuoččuhit mearrádusa eaktudit ahte dán kultuvrii ii galgga dušše áibbas duohta vejolašvuohta ceavzit, muhto ferte maid árvvoštallat dihto govttolaš čáhkitvuođain 287 . Iige sáhte ráddjet dušše lagamus boatteáigái. Dás lea sáhka sierra álbmoga kultuvrras ja álbmogis mii lea ceavzán norgga eatnamiin gitta ovdal boarrasamos dovddus historjjálaš áiggis. Danne fertege leat guhkit áiggi ulbmil go árvvoštallá mii dárbbašuvvo. Dárbbašlaš luondduriggodagaid gažaldaga sáhttá geahččat sihke báikkálaččat ja oppalaččabut. Ferte sihkkarastit ceavzinvuđđosa sámi báikegottiide mat ain leat heakkas. Muhto seammás ii dárbbašuvvo luondduvuođus juohke sajis gos sámit ásset Norggas. Dán bálddas gullá vel sierra dábálaš ovddasvástádus sámekultuvrii Norgii stáhtan, go eanaš sámit ásset Norggas ja lea historjjálaš gullevašvuohta min riikii. Dán ovddasvástádusa vuođul ferte jearrat iigo dárbbašuvvo Norggas sihkkarastit oppalaš vuođu sámekultuvrii, ja ahte luondduriggodagaid vuoigatvuođaid gažaldat maid gullá dása. (6) NAČ 1984:18:s lea fáddá, leago stáhtas geatnegasvuohta doarjut miehtásit sámekultuvrra muhtun muddui vihkkedallon gulašiigo ruđalaš doarjja dán geatnegasvuhtii (buo. ee. NAČ 1984:18 s. 273) . Čujuhuvvon lea maid ahte muhtun stáhtadoarjagiid sámekultuvrii ferte ovttas geahččat, mii gal ferte leat riekta. Ferte maid lasihastit ahte ruđalaš doarjja stáhtas sámekultuvrii, sáhttá várra dušše dássidit dan olu ruhtajuolludeami mainna stáhta doarju stuorraservodaga kultuvrra, ja nappo dárbbašuvvo ásahit nu bures go vejolaš boađusovttaláganvuođa dákkár njuolga kulturulbmiliid doarjagiidda. Luondduriggodagaid ráđđejumi vuoigatvuođaid dárbu vuolgá áibbas eará beales. Dát dárbbašuvvo jus galggaš sáhttit sámi ássanealáhusvuđđosa seailluhit ee. Finnmárkkus, namalassii vuđđosa sámi birrasii oppanassiige bisuhit dan mii sámekultuvrra doalvu ovddasguvlui. Dasa lassin boahtá dat ahte árbevirolaš sámi ealáhusat nugo namuhuvvon ovddabealde, iešalddes leat sámekultuvrra dehálaš oasit. Dákkár árjjalaš kulturmálle, erenoamážit dihto vuoigatvuođaid ráđđejupmái gulli, gártá psykologalaččat buhttekeahtes 288 árvu sámiid iešárvui 289 , mii lea dehálaš oassi unnitlogu kultuvrra vuđđosis. Dán dáfus orru váttis navdit ahte ruđalaš stáhtaveahki olus dal sáhttá buhtadit luondduriggodagaid ráđđejumi. VI 27. artihkkala lagat konkretiseren, makkár ealáhusat ja makkár guovlluin riikkas (1) Sámekultuvra lea bisson ja ovdánahtton Norggas dihto riikaguovlluin ja dihto árbevirolaš ealáhusaid vuođul. Dát kultuvra lea unnit eanet sirrekeahttá290 čadnon dáid riikaguovlluide ja dáid ealáhusaide. Dát mearkkaša ahte dáid guovlluid luondduriggodagaid ráđđejupmi dat álgovuorus sáhttá leat ávkin vástideaddji árbevirolaš ealáhusaide, maid ferte sihkkarastit jus geatnegasvuohta 27. artihkkala mielde galgá ollašuhttot. Dása gusto maid ahte historjjálaš dilit gitta min áigái fertejit hui guhkás leat bálggis maid čuovvu. Gárttašii leat nana noahkun 291 ahte ráđđenvuogit main sámit historjjálaččat ja duođai leat ávkkástallan gitta min áigái, gártet leat seammago mii álgovuorus livččii leamaš ávkin ain seailluhit sámi ássama ja kultuvrra. Historjjálaš ja duohta dilit orrut čájeheamen ahte dárboárvvoštallan ferte leat earálágan iešguđetge osiin Norggas gos leat ássan dahje ásset sámit. Ainjuo leat Finnmárkku dilit erenoamážat eará Norgga guovlluid ektui. Muhto Finnmárkkus leat maiddái dilit sierraláganat ja leat leamaš maid viehka sierraláganat guhkit áiggi, sámi ja dáža ássama dáfus. Dát čujuha dárbbu ráddjet guovlluid maid árvvoštallá. (Sáhttá várra geavatlaš ja/dahje historjjálaš árvvoštallamiin maid jurddašit sierra guovlluid ráddjet sierralágan geavahanvuoigatvuođaid ektui.) Seammás dárbbašuvvo čielggadit makkár ealáhusat sáhttet leat mielde vuođđudeamen sámi báikegottiid ja sámekultuvrra ceavzilis vuđđosa. (2) Boazodoallu lea sierra dilis sámekultuvrra guoddin. Boazodoallu lea Norggas sámiide kulturmihtus ealáhus dan áddejumis ahte ealáhusas leat eanaš leamaš sámit, ja nannosat go eará ealáhus lea erenoamážit čadnon sámekultuvrii. Boazodoalus ealáhussan lea ođđa riektegeavada mielde sierra buhtadansuodjaleapmi bággolonisteami bokte. Seammás lea boazodoalu vuoigatvuohta 1978 boazodoallolága § 3 mielde sierra vuoigatvuohta sámi sogalaččain. Muhto boazodoalus sáhttá muhtun muddui jurddašit lea dárbu vealtakeahtes suodjaleami bággolonistanmeassamiidda. Gažaldat bohciidii Álttá-áššis (Rt.1982 s. 241) mas Alimusriekti datte gávnnahii ahte fertii eaktudit "árjja ja hui vahágahtti meassamiid sámi beroštumiide." Go vuođđolága § 110 a lea boahtán, oktan mieđis gohččumin stáhta eiseválddiid galgat "láhčit dilálašvuođaid " ee. sámekultuvrii ja servodateallimii, ii leat várra unnit jáhkehahtti duopmostuoluid ođđasit hábmet oaiviliiddiset seammaláhkai. Justisdepartemeantta ja Stuorradikki cealkámušat 27. artihkkala geatnegasvuođaid mielde mannet maid dan guvlui mii lea váttis ovttastahttit Álttáduomu bájuhuvvon cealkámušain. Boazodoalu sierradili sámekultuvraguoddin čuovvu ahte ealáhussii gáibiduvvo erenoamáš nana suodjálus 27. artihkkala vuoigatvuođavuođuin. Ii dušše Finnmárkkus, muhto maiddái eará riikaosiin mas sámi boazodoalus lea árbevierru. Stuorraservodaga áddejumi dehálaš boasttovuohta dássážii lea leamaš datte ahte lea atnán sámiid ja sámekultuvrra menddo sakka čadnon vuosttažettiin dušše boazodollui. Eará ealáhusat maid nugo eanadoallu, mearra-, johka- ja meahccebivdu leat leamaš birgenlágit sámiide, ainjuo Finnmárkkus, ja leat maid oasit sin ávnnaslaš kultuvrras ja dárbbašlaš vuođus sámi ássamii. Finnmárkku boazodoalu dálá stuorra roassu govve ahte dušše boazodoallu ii leat doarvái sámi kultuvrra seailluheaddjin. Várra fertejit moanat boazosámit lagamus jagiin eará áigáiboađu fidnet, juoga mii čájeha ahte vuoigatvuođat mat dorjot sámi árbevirolaš ealáhusaid muđui dárbbašuvvojit 27. artihkkala árvvoštallama vuođul. (3) V čuo. Carsten Smith namuhuvvon smiehttamušas suoidnemánu 9. b. 1990 Guolástandepartementii lea čállon stáhta láhkavuođđuduvvon válddis muddet ealáhusa, dárkilat 1972 ja 1983 lágaid vuođul sáltečáhceguolásteami oassálastima muddema hárrái. Smiehttamušas masa departemeanta guorrasii, čuoččuhuvvui ee. ahte sámiide gáibiduvvo dihto mieđis sierrameannudeapmi mearrabivddu earremuddemii 292 . Finnmárkku 1902 eanavuovdinlága láhkaásahusaid mielde, galggai ođđa doaluide dušše vuvdot eana sidjiide geat máhtte dárogiela ja hálle dárogiela beaivválaččat. Dát mearrádus lei formálalaččat gustojeaddjin gitta dassáigo njukčamánu 12.b. 1965 láhka biddjui fápmui. Ferte navdit ahte 1902 láhkaásahusaid njuolggadusat ainjuo álggos geavahuvvojedje. Liikká lea váttis čujuhit čielgasit man stuorra mearkkašupmi dán mearrádusas lea leamaš Finnmárkku ovddeš sámi guovlluid dáruiduhttimii. Jus muhtumin fas gártá ásahit ođđa eanadoaluid daid guovlluin Finnmárkkus gos sámekultuvra ain lea nanus (omd. Guovdageainnus, Kárášjogas, Unjággas ja Deanu gieldda osiin) , sáhttá sámi birrasa seailluheami dárbu dáid giliin mearkkašit ahte 27. artihkkala mielde ferte oidit 293 sámiid ođđaássiin 294 . Dás ferte dalle miehtásit earuhit dihto olbmuid. (4) Bajábealde V čuo. lea eaktudan 27. artihkkala gáibidit sámiide dahje sámi giliide mieđis sierrameannudeami, mas dát dárbbašuvvo, mearrádusa ulbmila mielde. Dás ii várra erenoamážit čujut 27. artihkkala vuohččan suodjalit rievttálaš formálalaš áddejumi mielde "meassamiid". Orru baicce leamen guovddážis guoskágo sierrameannudeapmi ulbmilin seailluhit sámi giliid duohta ráđđejumi dahje duohta nana geavaheami, main lea leamaš stuorra mearkkašupmi ássama vuđđosin. Muhtun muddui sáhttá dárbbašuvvot 27. artihkkala ulbmila mielde doalahit dahje lohkat 295 dáid giliid riggodagaid duohta oktoráđđejupmin, nugo erenoamážit meahccebivddu ja jávrebivddu lagaš guovlluin. Dát gusto leš dal sámi giliid geavaheapmi ovdal leamaš čadnon sierravuoigatvuhtii siskkáldas norgga rievtti ektui vai ii. Dán mearkkašumis lea oktavuohta go norgga lágat leat guhkás dahkan vuoigatvuođaid main lea stuorra mearkkašupmi sámi ássamii ja kultuvrii "buohkaidvuoigatvuohtan". Dát gusto eanaš Finnmárkku jogaid ja jávrriid bivdimii ja meahccebivdui (buo. Smith l. c. s.168) . Ealáhusaide nugo meahccebivdui ja guolásteapmái sáhttá maid sierrameannudeami doarjaga viežžat ILO-soahpamušas 23. artihkkalis, mii ee. cealká ahte dáid ealáhusaid galgá atnit dehálaš oassin doalahit guoski álbmoga kultuvrra, ekonomalaš ceavzima ja ovdáneami. Iskkadeamit leat čájehan ahte gitta maŋimušsoađi áigái lei dilli máŋgga báikegottiin Finnmárkkus nu ahte dušše báikeolbmot bivde eanaš jogaid ja jávrriid giliid lagašguovlluin ja bivde fuđožiid. Dát lei ainjuo mihtilmas sámi giliservviin, omd. Badje-Deanus, Juovlavuonas ja Unjárggas, ja Guovdageainnus ja Kárášjogas. Ássit oidne dáid buriid leat "iežaset" ovddeš árbevieru vuođul ja dihto geográfalaš guovllu siskkobealde. (Geahča ee. Einar Richter Hanssen (sierra loahpahuvvon oasis Finnmárkku riekteáddejumiid birra) ja Hans Prestbakmo (6.7. čuo) Sámi vuoigatvuođalávdegotti ovddas čielggadeamit. Numo moddii namuhuvvon ovdal leat dát jurddašuvvon almmuhuvvot 1994:s) . Jávreguliid bivde dalle muttolaččat ja seamma maid rievssahiid ja eará fuđožiid. Dáid báikegottiin áddejedje láhkamearrádusaid ahte buot norgga borgáriin lea vuoigatvuohta bivdit, dahje buohkain geat ásset Finnmárkkus, belohahkii dušše bábirmearrádussan. Hui moadde johtti bivdi vuostáiváldojedje davvinorgga (sámi) guossevieru mielde, almmá jurddašeamen vuoigatvuođain nu guhká go lei dušše geavahuvvui vuorjjit. Maŋŋil soađi ja erenoamážit 1970-jagiid rájes leat dát ollásit nuppástuvvon geainnuid ráhkadeami ja buoret johtolatoktavuođaid geažil. Dál fertejit báikeolbmot dušše geahččat go johtti lustooaggut gurrejit "sin" guollejávrriid, ja geat eai bivdde dušše dárbbu dihte. Rievssahat nohket johtti lustobivdiid geažil, geat gal leat olus ja systemáhtalaččat johtet juohke sajis. Jávrebivdu, meahccebivdu ja murjen lea dákkár báikegottiin dárbbašuvvon oalgeealáhussan vuotnabivddu ja eanadoalu bálddas. Dás lea sáhka sámi lotnolasealáhusaid dakkár vuogádagas mii lea máinnašuvvon erenoamážit sierra NAČ:s sámi lotnolasealáhusaid birra (NOU 1988:42, s.14 ja 93) . Sáhttá navdit ahte dát sámi báikegoddeássan ii sáhte bissut jus ii seaillut lotnolasealáhusmálle nu go lea leamaš gitta maŋimušjagiide. Dát mearkkaša ahte jus galggaš doalahit dáid báikegottiid ássama, ferte muhtun muddui ođđasit ásahit ovddeš duohta dili. Dát eaktuda ee. jávrebivddu ja fuđožbivddu vuoigatvuođa dáid lagašguovlluin doalahuvvot sámi báikeolbmuide go miehtásit earuha 27. artihkkala mielde. Ferte navdit eanaš háviid leat ávkkálaččamus go earuha guovlluin gos sámit ásset ja leat eanetlogus, dan ektui go earuha olbmuid mielde (buo. Smith l. c. s. 212-213) . Dán konklušuvnna sáhttá doarjut go geahčasta ruovttoluotta bivddu ja jávrebivddu lágaid ovdánemiin Finnmárkkus. 1899 bivdolága meannudeamis ledje ovdabargguin vuos bidjan stáhta eanaeaiggádin. Odeldikki láhkameannudeames čujuhii Finnmárkku stuorradiggeáirras (sundi Johnsen) ahte Finnmárkku álbmogis ovddežis lea leamaš stuorra vuoigatvuođat dasa maid sáhttá gohčodit "stáhta eatnamiid" Finnmárkkus, ja ahte bivdovuoigatvuođa ii sáhte dušše muddestit stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa mielde. Go Odeldikki ja Láhkadikki meannudeamen válljii 1899 bivdolága § 5 mielde addit bivdovuoigatvuođa Finnmárkkus "stáhta eatnamiin" buot dáža borgáriidda, orru dán ortnegii garrasamos cuohkki 296 leat sihkkarastit Finnmárkku iežas ássiide bivdovejolašvuođa (buo. Odeldikki šiehtadallamiid 1898/99 s. 876) . Go Finnmárkku bivdomearrádusaid vejolaš ođasmahttin, vai buorebut heive báikeolbmuide, maŋŋil lea leamaš láhkaaddi eiseválddiin, lea čujuhuvvon ahte fuđožvallji ii leat vel goariduvvon. Dál lea dilli áibbas eará, go dákkár vuođustus ii leat šat dálá njuolggadusaide doallevaš (buo.1937 bivdoláhkalávdegotti miessemánu 23.b. 1939 árvalus) . Finnmárkkus lea johkabivdu álo leamaš hui mávssolaš ássamii. Ovddeš áiggi vieruid mielde lea ovdánahtton erenoamáš riektenjuolggadusat dán bivdui ja geain dat vuoigatvuohta lea. Nu leage bivdu eanuin, Áltá, Deatnu ja Njávdán ain muddejuvvon sierra njuolggadusain, main leat vearuiduvvon vuoigatvuođa álgovuolggalaš vuođus. Sihke Deanus ja Njávdámis lea eahpitkeahttá vieruiduvvan vuoigatvuohta sámi birrasis lea ovddiduvvon, várra seamma maid Álttájogas. Go ovddit jávrebivdoláhka 1905:s bođii, várašuvvui § 7:s doalahit vejolaš bissovaš sierra bivdovuoigatvuođaid eará jogain Finnmárkkus go namuhuvvon golmma eanus. Ferte navdit ahte dalle sáhttet lean sierra gillevuoigatvuođat bivdui báikkálaš vieruid mielde maiddái ainjuo muhtun eará jogain Finnmárkkus. Go maŋit ovdáneamis ii leat beroštan dáid vuoigatvuođain, ferte navdit leat boasttoáddejumit, go lea badjelgeahččan ovddit báikkálaš diliid (buo. Ingvald Falch: "Bygdelagsrettigheter til laksefisket i vassdragene i Finnmark", Oslo 1988, s. 96) . Das mii bajábealde lea ovdanboahtán ii leat várra garra árta doalahit dálá bivdoláhkanjuolggadusaid Finnmárkkus rievddakeahttá. Dát njuolggadusat leat historjjálaččat ja logihkalaččat vuođđuduvvon stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa oainnus, ja eaige sierravuoigatvuođain dahje vuoigatvuođain johtti bivdiid doaimmaheami vuođul, eaige eará riikaosiin go Finnmárkkus. Dát mearkkaša mu mielas ahte ii sáhte leat garra vuostemiella fertet dohkkehit dihto sámegiliid ássiide bivddu ja guollebivddu oktovuoigatvuođa gáibádusa sin lagašguovlluin. Dát vuođus ferte leamen stáhta geatnegasvuohta ILO-soahpamuša nr. 169 27. atihkkala mielde ja 23. artihkkala doarjagiin. Muhto mii de dáhpáhuvvá sáhttá duođas dušše leat ahte dáid giliid ássit ožžot ruovttoluotta daid mat dološ áiggis duođas ja historjjálaččat leat leamaš sin vuoigatvuođat. (5) Bajábeale eaktuduvvon árvvoštallama mielde ferte mearrideaddjin álgovuorus leat dárbu seailluhit ássama guoski sámi giliin (buo. Smith l.c. s. 205 ja 209) . Dán árvvoštallamis gártet vuosttažettiin duohta, ealáhusruđalaš dilit gullat oassin doalahit ealáhusaid mat sáhttet leat ávkkálaš vuđđosin bissu ássamii. Muhto dasa lassin navdo dárbbašuvvot čielggadit dárbovuđđosa beassat diehtit historjjálaš oktavuođa gaskal guoski sámi giliid ja daid lagašguovlluid ealáhuslaš geavaheamis, ja eará giliid geavaheami árbevirolaš rájáid. Dása gullá maid dieđus bivdin ja sáivaguolásteapmi, ja dán geavaheami árbevirolaš riekteáddejumi iskkadeapmi. Ja maid eará geavahanhámiin, nugo oapmeguohtun, niitoládju ja luomečoaggin lagašguovlluin, sáhttá leat mearkkašupmi nannemii ja lagat čielggadeapmái geavatlaš háldemii mat leat leamaš dáid giliid ja sin lagašguovlluid ja geavahanguovlluid viidodagas. Mu oaivila mielde lea čielga suostan 297 Sámi vuoigatvuođalávdegotti ja Riektejoavkku beales jus dát máinnašuvvon árbevirolaš dilálašvuođat eai geahččaluvvo čuvgejuvvot. (6) Sámi gili lotnolasealáhusa vuđđosa ceavzilis sihkkarastima dáfus, sáhttá fertet rasttildit gili árbevirolaš geavaheami duođaštuslaš 298 geográfalaš rájáid. Vuođuštus gártá dalle leat dárbu olahit doarvái čohkkes vuđđosa ceavzilis lotnolasealáhussii. Muhto dákkár oktavuođas lea erenoamáš dárbbašlaš čájehit várrogasvuođa eará duohta mávssolaš beroštumiide. Ealáhusaide mat eai leat árbevirolaččat ferte maid sullasaš dárkon. Das sáhttá leat váttis gávdnat oktovuoigatvuođa vuođus, muhto stáhta ruđalaš doarjja ferte leat áigeguovdil jus navdá dárbbašit gilis ásahit ruđalaš ceavzilis oktavuođa. (7) Bajábealde lea leamaš sáhka geavahanvuoigatvuođaid birra vuđđosin sihkkarastit sámekultuvrra. Muhto ii sáhtege garvit dihto eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođa sáhttit dárbbašuvvot dása. Nugo bajábealde namuhuvvon lea sáhka guhkit áigái sihkkarastit kultuvrra ávnnaslaš vuđđosa. Historjjálaš ovdáneapmi lea čájehan ahte geavahanvuoigatvuođat main muhtun áigodagas lea leamaš hui stuorra mearkkašupmi báikegoddái, sáhttet nuppástuhtti dilálašvuođain massit árvvus ássama doalaheami vuđđosin. Min jahkečuođis lea dát erenoamážit dovdun. Dilálašvuohta sáhttá de leat ahte dušše eaiggáduššanvuoigatvuohta, nugo ođđaáiggis lea meroštallan, ollislaččat heivehuvvon nuppástuvvi servodaga ja ealáhusdoaimma diliide, mat guhkit áigái leat dárbbašlaččat sámi kultuvrra seailluheapmái. Navdo datte ávkkálaččamussan meannudit lagat dán gažaldaga ILO-soahpamuša nr. 169 dulkoma oktavuođas. VII ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid hárrái jna. (1) Dát soahpamuš bođii Norggas fápmui čakčamánu (1) 5. b. 1991. Soahpamuš sisdoallá 1. artihkkalis definišuvnna daid (1) álbmogiin geaidda galgá gustot. Čielggas lea ahte Norggas gusto (1) dát sápmelaččaide. Soahpamuš sisdoallá moanaid mearrádusaid (1) mat báhkkodit mieđis áigumušaid eamiálbmogiid vuoigatvuođaide (1) ja mo eiseválddit daid meannudit. Dás galgá namahuvvot: (1) 8. artihkkal dadjá ahte riikka lágaid ja láhkaásahusaid atnimis (1) guoski 8. álbmogiidda galgá váldit doarvái deastta sin vieruin ja (1) 8. vieruiduvvan vuoigatvuođain. 13. artihkkal vuolggahuvvo "dan (1) erenoamáš mearkkašupmi mii dáid 13. álbmogiid ja sin eatnama (1) dahje guovllu dahje guktuid gaskavuođas 13. lea sin kultuvrii (1) dahje vuoiŋŋalaš árvvuide, ja erenoamážit 13. dan gaskavuođa (1) servodatlaš beliid", ja galgá gudnejahttit dán 13. erenoamáš (1) mearkkašupmi. 23. artihkkal sisdoallá guoski álbmoga (1) árbevirolaš doaimmaid birra, 23. mas namahuvvot bivdu, (1) guolásteapmi ja omardeapmi, go dákkár 23. doaibma galgá (1) dohkkehuvvot go dehálaš oasit bisuhit sin 23. kultuvrra, (1) ruđalaš ceavzima ja ovdáneami. Dihto dilálašvuođain 23. galget (1) eiseválddit sihkkarastit dákkár doaimma ovddiduvvot, ovttas (1) 23. guoski álbmogiin. Sáhttá dadjat daid namuhuvvon mearrádusain (1) belohahkii leat mearritkeahtes 299 sisdoallu. Liikká eai leat dat (1) rievttálaš mearkkašumi haga, erenoamážit jus daid geahččá (1) eará mearrádusaid oktavuođas. Sáhttá leat árta ohcalit lagat (1) guorahallama ahte leago dáid mearrádusaid Norggas mange láhkai (1) geahččalan čuovvut. Dás várra erenoamážit lea mearkkašupmi (1) eará sámiidgo boazosámiide. (2) 14. artihkkal "eanavuoigatvuođaid birra" lea áddejuvvon (2) 14. soahpamuša váldomearrádussan. Dán oktavuođas berre namuhit (2) 14. 15. artihkkala vuoigatvuohta dihto luondduriggodagaide nugo (2) 14. minerálaide jna. 14 art. 1. čuo. lea čuovvovaš cealkka: 14. artihkkal vástida ovddit ILO-soahpamuša nr. 107 11. artihkkalii, 14. maid Norga datte ii lean dohkkehan. 11.artihkkalis lei čuovvovaš 14. cealkka: Cealkaga mielde lei mearrádus eaiggáduššanvuoigatvuođa birra (right of ownwrship) . Mearrádusa dulkon ii lean datte čábočielggas. ILO sierra ekspeartalávdegoddi celkkii muhtun liibbain ahte "čavga, bistevaš ja váfisteaddji 300 háldu" ii ovddas dán soahpamušas eaiggáduššandilálašvuođa gáibádusa rihkkuma (buo. Provissional report nr. 25 from International labour conference, 76 session, Geneva 1989, s. 23) . Dát orru datte ainjuo leat belohahkii vuolgimin ahte soahpamuš nr. 107 atnui leat "promotional convention" máŋgga oktavuođain, mii mearkkaša ahte galggai maŋŋil duohtandahkkot. Ráhkkaneaddji 301 šiehtadallamiin soahpamuša nr. 169 hábmemis geahččaluvvui gávdnat hábmema 14. artihkkalii mas sáhtii leat stuorát máškitvuohta go ovddidis das makkár vuoigatvuođaid sáhtii atnit ollašuhttit soahpamuša. Šiehtadallamiin evttohedje dáža bealde šiehtadusain dássidit 302 geavaheami 14. artihkkala eaiggáduššanvuoigatvuođain. Muhtun eará riikka ovddasteddjit vuosttaldedje datte dán evttohusa, go máŋggas fihttejedje evttohusa láivudit soahpamuša. Dáža evttohus gessui dasto ruovttoluotta. 14. artihkkala boađus lea ná čilgejuvvon norgga stáhtalaš 14. áirrasgotti raporttas ILO-šiehtadusain, váldon St.prp. nr.102:i 14. (1989-90) s. 26: "14. art. vuođđuda vuollerádjedási 303 eamiálbmogiid geavahanguovlluid rievttálaš suodjalussii, mea. ahte vuoigatvuođat galget dohkkehuvvot daid guvlluin maid eamiálbmogat geavahit ja main lea sorjavaš. Artihkkal suokkarda sihke eaiggáduššanvuoigatvuođa, hálddu ja geavaheami ja leat danne gártan máškilat go ovdal. Nu go artihkkal dál čuodjá, de galgá vuoigatvuođa árbevirolaš hápmi suodjaluvvot." Justisdepartemeanta dadjá njukčamánu 6. b. 1990 India ráđđehusa ovddastusa oktavuođa cealkámušas 14. artihkkala loahpalaš tekstii (seamma prp. s. 5) : "Berre deattuhit ahte dát mearkkašupmi čatnasa teakstaevttohussii mii dássida "ownership" ja possession" seamma go dohkkehuvvon teaksta, vaikko eará dáhpáhusain lei earálágan go loahpalaš teaksta. Cealkámuša lea váttis dulkot earaláhkai go ahte ođđa soahpamušas lea stuorát máškitvuođa go dat ovddidis, dan ektui makkár vuoigatvuođat galget dohkkehuvvot. Soahpamuš sáhttá ollašuhttot dán čuoggás, ii dušše eaiggáduššanvuoigatvuođa dohkkeheamis, muhto eará vuoigatvuođahámiinge. "Rights of possession" sáhttá jorgalit ráđđejumi- dahje háldovuoigatvuohtan. Go lea luondduriggodagaid vuoigatvuođaid birra sáhka šattašii lunddolaš doaba dáža riekteterminologias leat geavahanvuoigatvuohta. Geavahanvuoigatvuođaid dohkkeheapmi sáhttá leat doarvái deavdit soahpamuša nr. 169, sáhttet maiddái dadjat ulbmildárkumiid dorjot. Dehálamos eamiálbmogiid kultuvrra bisuheapmái ja ovdáneapmái lea suodjaluvvon vuoigatvuohta árbevirolaš riggodatávkkástallamii ja eallinvuohkái. Dát sáhttá juksat nana suodjaluvvon geavahanvuoigatvuođain ja eaiggáduššanvuoigatvuođain." Dasto dadjá Justisdepartemeanta seamma proposišuvnnas s. 7 referáhta válddahusa oktavuođas sámiid vuoigatvuođain NOU 1980:53 (Eamiálbmogiid suodjalus) : "Ovddabeal sitáhtii berre mihttet ahte soahpamuša ii sáhte atnit bidjat eamiálbmogiid sierravuoigatvuođaid gáibádusa. Sin árbevirolaš geavaheami dat galgá suodjalit, ja gokko doarvái suodjalusa sáhttá juksat sierradoaibmabijuid haga, ii leat makkárge gohččun soahpamušas goittotge atnigoahtit sierravuoigatvuođaid. Sámi ássanguovlluin sáhttet muhtun riggodatávkkástallanvuogit adnojuvvojit leat menddo láivvit suodjaluvvon dan ektui maid ođđa soahpamuša fertet navdit gáibidit. Muhto lea váttis oažžut čielga oaivila dása. Dát boahtá das go ii soahpamušteaksta eaige ovdabarggut vástit buot gažaldagaid mat sáhttet bohciidit. Galgá easka čielggaduvvot dulkomis maid ILO gozihanorgánat bidjet vuođđun boahtteáigái. Justisdepartemeantta oainnu mielde leat vejolaš soahpameahttunvuođat juohke dilálašvuođas ráddjejuvvon, ja vejolašvuohta dákkáriidda ii atte - ođđa njuoggadusaid dulkoma čielggadeamis ovddabealde - ártta gáibidit dihto nuppástusat dáža siskkáldas njuolggadusain ovdal dáža ratifikašuvnna." Dás sáhttá konkluderet Justisdepartemeantta 14. artihkkala dulkomis ahte mearrádus ráddjejuvvo dasa ahte addá suodjaluvvon vuoigatvuođa eamiálbmogiid árbevirolaš riggodatávkkástallamii ja eallinvuohkái. Eamiálbmogiid árbevirolaš geavaheapmi dat galgá suodjaluvvot, ja gokko dán geavaheamis sáhttá juksat doarvái suodjalusa sierradoaibmabijuid haga, ii geatnegahte soahpamuš atnigoahtit sierravuoigatvuođaid. Justisdepartemeanta dovddaha liikká (s. 7) vejolašvuođa ahte sámi ássanguovlluin muhtun riggodataávkkástallanvuogit adnojit leat láivvit suodjaluvvon soahpamuša gáibádusa ektui, muhto atná dáid soahpameahttunvuođaid juohke dilálašvuođas leat "ráddjejuvvon". Departemeantta 14. artihkkala dulkomis čuovvu almmatge ahte sámi árbevirolaš riggodatávkkástallan galgá leat suodjaluvvon "nana suodjaluvvon geavahanvuoigatvuođain". Dán dulkoma lea miellagiddevaš buohtastahttit 1966 ON-soahpamuša 27. artihkkala sisdoaluin, nugo dát mearrádus leat dulkojuvvon bajábealde. 27. artihkkal lea vuolggasajistis kultursuodjalus, mii almmatge govttolaš duohta beaktodárbbu juksama ulbmila ektui, bajábealde lea navdon fertet mearkkašit doarvái suodjalusa maiddái sámekultuvrra ávnnaslaš oasis ja dan ávnnaslaš eavttuin, erenoamážit dárbbašlaš luondduriggodagaid suodjaluvvon vuoigavuođain. ILO-soahpamušaid 14. artihkkal vuolgá njuolga eatnamiid ("lands") ráđđensuodjalusas. Liikká lea čielggas ahte dát guokte soahpamuša guhkás bohtosiineasetguin galget gokčat seamma bohtosa, maiddái Justisdepartemeantta 14. artihkkala dulkomis. Jus departemeantta dulkomii bidjá ahte 14. artihkkal suodjala buot luondduriggodagaid dárbbašlaš ráđđejumi vai sámiid árbevirolaš riggodatávkkástallamis ja eallinvuogis ain galgá leat oadjebasvuohta ceavzimii, gártá vejolaš gáržžit 27. artihkkala dulkon gažaldat go mii bajábealde leat ovddiduvvon, dál várra bidjat gáržžit mearkkašumi. Nugo bájuhuvvon bajábealde lea Justisdepartemeanta čujuhan ahte 14. artihkkala sisdoalu sáhttá čielggadan easka dulkomis maid ILO gozihanorgánat bidjet vuođđun boahtteáiggis. Liikká orru lunddolaš juo dál nu guhkás go vejolaš, geahččalit meroštallat dán mearrádusa Norgga sámiid dili hárrái. (3) Dalle go Norga lea dohkkehan ILO-soahpamuša nr. 169, ja dat leat (3) boahtán fápmui, ii leat eahpidahtti 304 ahte Norga riikan lea (3) geatnegahtton soahpamuša bealatkeahtes 305 sisdoalus, jus (3) geatnegasvuođain dán vuođul galget čájehit ollit guhkelii go (3) stáhta eiseválddit leat eaktudan go ratifikašuvdna (3) mearriduvvui. Ii sáhte danne dušše ráddjet soahpamuša (3) mearrádusa meroštallamii čujuheamen dasa maid (3) Justisdepartemeanta ja Gielddadepartemeanta bidje vuođđun (3) St.prp. nr. 102 1989-90. Bealatkeahtes meroštallama ferte (3) čájehit várrogasvuođa 14. artihkkala teavstta bustávalaš (3) áddejupmái, ee. gos hállo "ownership" birra. Sánis (3) eaiggáduššanvuoigatvuohta sáhttá leat veahá earalágan (3) mearkkašupmi iešguđet riikka riekteárbevieruin 306 . Earret eará (3) vuhtto 11. artihkkala dulkomis ovddit ILO-soahpamušas nr. 107 (3) várrogasvuođa dárbu. Liikká orru doarvái čielgasit (3) ovdanboahtimin teavsttas ahte gokko guoski eamiálbmot lea háhkan (3) eaiggáduššanvuoigatvuođa eatnamiiddáseaset, maid riikkalaš (3) riekti lea dohkkehan, galgá dát eaiggáduššanvuoigatvuohta leat (3) váfistuvvon 14. artihkkala dohkkeheami bokte. Navdo datte leat (3) veahá stuorát árta deattuhit dasa maid sáhttá konkluderet (3) 14. artihkkala hábmemis ja oktavuođas. 14.artihkkalis nr.1 lea (3) čielgasit sáhka guokte sierranas molssaeavttus main lea (3) iešguđetlágan fápmu. 14. artihkkalis nr.1, vuosttas čuoggás, (3) lea sáhka eatnamiin maid 14. guoski álbmot "traditionally (3) occupy". Dárogiel jorgalusas lea 14. bájuhan "eatnamiidda main sii (3) árbevieru mielde ásset."" Jens Edvin 14. Andreasenis leat (3) artihkkalis "Menneskerettigheter og urbefolkning" 14. Lov og (3) Rett:s nr. 2/1992 (s. 87) čujuhan ahte dát bájuheapmi ii 14. leat (3) ollásit gokči. Daddjo: " "Occupy" báhkkodeamis ferte leat sáhka geavaheamis mii lea oktoráđđejeaddji dahje ainjuo čielgasit eanemus čalbmáičuohcci, ja ahte dás fertet leat dákkár árja ahte eamiálbmot sáhttá daddjot leat ožžon ráđđendilálašvuođaid guovlluide masa dat gustojit." Lean ovttamielas ahte dát orru leat lunddolaš áddejupmi § 14 nr.1 teavsttas, vuosttas cealkka, mii maiddái orru nannejuvvomin go buohtastahttá artihkkala boahtte cealkagiin. Mu oaivila mielde lea dasto ráđđendilálašvuođa "occupy" sánis duohta dilálašvuohta, mii soahpamuša dán čuoggá fámus lea čuohcan rievttálaččat dihto láhkai . Dán čuoggá 14. artihkkal nr.1:s ferte buohtastahttit boahtte cealkagiin mii gusto "lands not exclusively occupied by them", muhto main eamiálbmogis lea leamaš árbevirolaš geavahanlohpi sin birgejupmái ja árbevirolaš doaimmaide. Dán čuoggá mielde galgá "in appropriate cases" álggahit doaimmaid sihkkarastin dihte álbmogiid vuoigatvuođa geavahit dáid guovlluid. Dán guokte molsseavttus oaidná oasi flesibilitehtas masa ražai 14. artihkkala mearrideames. Vuosttas molssaeavttu mielde biddjojit čavgadat evttut duohta dilálašvuhtii go nuppi molssaeavttus, ja daid rievttálaš čuozahusat orrutge sakka viidábut go vuosttas molssaeavttus. Nuppi molssaeaktu váikkuha soahpamušši ahte eamiálbmogii galgá váfistit geavahanvuoigatvuohta (ovttas earáiguin) , ja jus dárbu galgá heivvolaš doaimmaid álggahit dán vuoigatvuođa sihkkarastimii. Vuosttas molssaeavttus orru váttis leat iehčanas oaivil, jus riekteváikkuhus ii dan heađuš. Teavstta mielde lea vuosttas molssaeavttu riekteváikkuhus ahte eamiálbmoga "rights of ownership and possession" - "shall be recognised". Oaivil lasihit "ownership" oktan "possession"sáhttá šiehtadanlágasteami 307 mielde leat leamaš árvvoštallat vuoigatvuođagažaldaga iešguđet čovdosiid sierranas riikkain (buo. Andreassen s. 87) . Dát sáhttá mearkkašit lassi máškitvuođa earret dasa mii ovdanboahtá 14. artihkkalis nr.1 nubbi čuoggás. Dan vuođul ii leat várra doarvái árta deattuhit ahte "ownership" ja "possession" leat čadnon konjunkšuvnnain "and". Dát almmatge orru veaháš eahpečielggas, jus dát vuosttas čuoggá guokte báhkkodeami áddejuvvojit molssaeaktun, sáhttá rievttálaš vuođđu šaddat juogo eaiggáduššanvuoigatvuohta dahje háldu. Liikká báhcet vuosttas čuoggás "ownership and possession" báhkkodeamit. Go buohtastahttá nuppi čuoggáin dagaha dat ahte dáid báhkkodemiid fertet navdot mearkkašit čielgasit eanetgo dušše geavahanvuoigatvuođa. "Possession" (háldu) mearkkaša dábálaš juridihkalaš giela mielde olles ráđđejumi. Dát vástida vuolggasajis duohtavuođas "occupy". Dán oaivil lea lunddolaččat ahte čuožžovaš duohta ráđđejupmi galgá dohkkehuvvot unnimus rievttálaš suodjaluvvon hálddu hámis. (Molssaeaktu galggašii leat eaiggáduššanvuoigatvuohta, jus bidjá teavstta vuođđun.) Dát suodjala geavahanvuoigatvuođa mii lea eaktuduvvon Justisdepartemeantta dulkomis, muhto seammás maid veahá eanebuš. Logihkalaččat rievttálaš háldu (háldu mii lea rievttálaččat suodjaluvvon) galggašii siskkildit buot eaŋkalosiid mat gullet duohta oktoráđđendilálašvuhtii 308 mii álbmogis lea ovdalis, namalassii siskkildit buot geavahanvugiid maid dát siskkilda. Doaba galgá várra maiddái siskkildit ođđa geavahanvugiid mat gullet olles háldui. Dán oktavuođas orru guovddáš leamen eaktudago "possession" oktovuoigatvuođa geavaheapmái vai ii. Dát oaivil dadjá sáni leat dássálaga sániin "ownership". Vástádus sáhttá navdot leat ahte álgovuorus juo lea guoski eamiálbmogis sakka dahje dievas oktoráđđejeaddji geavaheapmi guovllus (buo. "occupy" báhkkodeami) . Mearrádusas illá lea oaivil jus ii leat justa dát oktoráđđejupmi masa galgá addot rievttálaš suodjalusas fámumut molssaeavttus. Dát dulkon dávista dábálaš sisdoalu hálddu ("possession") doahpagis. 14. artihkkala nr.1 fámolamos molssaeavttu mielde orru de olu mii 14. diktá guoski eamiálbmoga gáibidit dohkkehit unnimus 14. háldovuoigatvuođa 309 eatnamiidasaset. Gažaldat lea mii de 14. mahkáš earuha das dievas eaiggáduššanvuoigatvuođas. Dás ii 14. daja soahpamuš eanet. Háldovuoigatvuohta ii ferte datte várra 14. siskkildit dušše buotlágan geavaheami, muhto maiddái 14. vuoigatvuođa háldet rievttálaččat geavahanvuoigatvuođaid 14. láigoheami, omd. guolásteami, bivddu jna., ja doallat earáid eret 14. guovllu geavaheamis. Árbevirolaš álbmotrievttálaš áddejumi mielde báhkkoda "lands" 14. artihkkalis eanagierraga 310 ja mii šaddá dan alde, earret čázádagaid nugo jogaid ja jávrriid. Datte eai gula dasa riggodagat mat gávdnojit eatnamis dahje dan vuolde olgolis omd. olju ja minerálat. Dát ovdanboahtá maiddái 15.artihkkala buohtastahttimis, buo. vulobealde. (4) Justisdepartemeantta mearkkašumis njukčamánu 6. b. 1990 (4) ILO-soahpamuššii nr.169 lea erenoamažit ovddidan gažaldaga (4) boazodoalu mearkkašumi "traditionally occupy" báhkkodeami (4) (proposišuvnna s. 6) ektui. Dás lea čujuhan ahte 14. (4) artihkkalis nr.1, nuppi ja goalmmát čuoggáin mii mudde (4) ee. johtaleaddjiid 311 dili. Mu oaivila mielde lea árta maiddái (4) dán oktavuođas čujuhit ahte riektedilálašvuođat sámiide (4) eatnamiidda ja luondduriggodagaide lea máŋggalágan vuođus ja (4) mihtilmasvuohta iešguđet osiin Norggas. Dáža siskkáldas rievtti (4) riektegeavada mielde ii leat dábálaččat doarvái vuođus dušše (4) boazodoalus háhkat eaiggáduššanvuoigatvuođa. Eanaš guovlluin (4) Norggas gos sámiin lea boazodoallu, eai leat sii dušše geat (4) geavahit luonddu, go ainjuo unnit eanet lea maiddái dáža (4) boanddain dahje earáin árbevirolaš geavaheapmi, juogo priváhta (4) eaiggáduššanvuoigatvuođa dahje almennetgeavaheami vuođul. Dáid (4) guovlluin lea 14. artihkkalis nr.1, nuppi ja goalmmát čuoggás (4) atnin ja vuoigatvuođavuođu sápmelaččaide álbmotrievttálaš (4) suodjalusa sin árbevirolaš boazodollui, lassi 312 vuoigatvuohtan (4) bivdui, guolásteapmái jna. Justisdepartemeanta dadjá seammás (4) dasto (proposišuvnna s. 6) : "Lunddolaš áddejupmi olles 14. art. nr. 1 orru leat ahte garrasat vuoigatvuođahámit "ownership and possession" dušše sáhttá gustot guovlluide gos eamiálbmot geavaheapmi lea leamaš dadjatjuo oktoráđđejeaddji dahje ainjuo čielgasit čalbmáičuohcci, ja gos dát geavahanárbevierru leat bistán gitta dan áigái. Eará guovlluin lea dušše sáhka eará ja ii ge álo seamma viiddis váfistanvugiide joavkkuid riggodatávkkástallamis." Sis-Finmárkkus (eanaš Guovdageainnu ja Kárášjoga gielddain ja várra bajit Deanus) lea sámiid (boazosámiid ja eará sámiid) geavaheapmi dološ áiggi rájes leamaš "oktoráđđejeaddjin dahje ainjuo čielgasit čalbmáičuohcci ". Geavaheapmi ii leat goassige leamaš ráddjejuvvon boazodollui dahje lassi evttolažžan 313 boazodoalu vuđđosin. Dát geavahandilli lea ainjuo bistán gitta maŋŋil maŋimušsoađi. Jus menddo sakka deattuha maŋimušlogijagiid duohta dilálašvuođa nuppástusaid, nuppástuvvon johtolagaid jna. geažil, orru de čuoldimin juohke vejolašvuođa 14. artihkkal nr.1:i oažžut duohta mearkkašumi min riikkas. Dáid guoskkahuvvon álbmotrievttálaš soahpamušaid vuoigatvuođa dehálaš oassi orru justa fertet caggat ja garvit ahte dákkár eallindili nuppástusat mat čuvvot ođđaáigásaš ovdáneami galget billistit guoski eamiálbmogiid saji stuorraservodaga ja sin kultuvrra ektui. (5) Bajábeale áššiid vuođul navddán leat nana árttaid Sis-Finnmárku (5) dilálašvuođaid gokčojuvvojit soahpamuša 14. artihkkala nr.1, (5) vuosttas čuoggá mielde. Dát mearkkaša ahte dán guovllu ássit (5) sáhttet gáibidit iežaset árbevirolaš ja duohta oktoráđđejupmi (5) eallinguovllusteaset 314 , maiddái rievttálaččat adnojuvvo 315 (5) eaiggáduššanvuoigatvuohtan dahje ahte dát maiddái (5) rievttálaččat olles háldovuoigatvuohta suodjaluvvo bajábeal (5) albmadan rámma siskkobealde. Gárttašii leat sáhka oktasaš (5) guovllu vuoigatvuođas (buo. soahpamuša 13. artihkkala "oktasaš (5) beliid birra" ássiid dilálašvuođas sin eallinguvlui ja Carsten (5) Smith l. c. s. 229) . 14. artihkkala nr. 2 lea eiseválddiin (5) geatnegasvuohta fuolahit 14. identifiseret (ja danne ráddjet) (5) guovlluid mat siskkilduvvot 14. garrasat molssaeavttus (5) 14. artihkkalis nr.1. Dán mearrádusas 14. sáhttá leat stuorra (5) geavatlaš mearkkašupmi, go sáhttá 14. sihkkarastit eamiálbmogiid (5) erenoamáš vuoigatvuohta sin 14. eallinguvlui go dát guovlu iige (5) earuhuvvo 316 eará guovlluiguin 14. coahkásit 317 dárkomis 318 (5) (buo. Smith l.c. s. 230 dihto guovllu 14. ráddjendárbbus) . (5) Soahpamuša 15. artihkkal orru vuosttas geahčastagas (5) vuoigavuođavuođđudeamen nana vuoigatvuohta eamiálbmogiidda buot (5) luondduriggodagaide sin eatnamiin. Muhto várra čuovvu (5) 15. artihkkala nr.1 vuosttas ja nuppi cealkagis dán oktavuođas ja (5) 15. artihkkalis nr. 2 ahte dát ii siskkil (5) eaiggáduššanvuoigatvuođa minerálaide ja eará riggodagaide (5) eanagierraga vuolde. Dáid mearrádusaid mielde leat ássit dušše (5) váfistuvvon vuoigatvuođa searvat dáid riggodagaid geavaheapmái, (5) stivremii ja seailluheapmái, ja lea gáibádus ráđđenortnegii 319 (5) ja jus vejolaš fitnega 320 ja govttolaš buhtadasa searvamii (5) dákkár riggodagaid roggama vahágiid ovddas. VIII Álbmotrievttálaš riektegálduid gaskasaš oktavuohta (1) Čilgen dihte Norgga sámiid álbmotrievttálaš saji (1) luondduriggodagaid vuoigatvuođas, ii leat doarvái meroštallat (1) 1966 ON-soahpamuša ja ILO-soahpamuša nr.169 sierra. Ferte (1) oaidnit oktavuođa gaskal dan guokte soahpamuša mearrádusaid (1) gávnnahan dihte ollislaš gova maid dát guokte soahpamuša ovttas (1) vuođđudit (buo. Smith l.c. s. 181-182 oktiigeassu 321 guokte (1) váldooaidnolinjá gaskka) . Boazodoallu ealáhussan lea dat (1) suodjaluvvon buot guovlluin gos das lea árbevirolaš vuođus, (1) ILO-soahpamuša 14. artihkkala nr.1, nuppi ja goalmmát (1) čuoggás. Boazodoalus lea maiddái iežas mearrideaddji (1) mearkkašumi vuođul sámi kultuvrii nana suodjalus ON soahpamuša (1) 27. artihkkalis. Lea nappo čielgas ovttasdoaibma gaskal dán (1) guokte soahpamuša, mat gokčet seamma ealáhusa ja lea seamma (1) guovlluin. Goappá dán suorggi guovtti soahpamušas ferte ollit (1) guhkimussii, ii oru stuorrát mearkkašit geavatlaččat. (2) Sis-Finnmárku hárrái lea mu oaivila mielde juo nana árttat ahte (2) eaiggáduššanvuoigatvuohta dán guovllu eatnamiidda, historjjálaš (2) ja adno dilálašvuođaid mielde siskkáldatrievttálaš áddejumis, (2) gullet dán guovllu ássiide. Dát boađus dorjojuvvo sakka (2) álbmotrievttálaččat, go bajábealde áššiin lea navdon ahte dán (2) guovllu ássit ILO-soahpamuša nr. 169 14. artihkkala nr.1 fámus (2) sáhttet gáibidit ainjuo rievttálaš suodjaluvvon hálddu (2) eallinguovllusteaset. Seammás lea Sis-Finnmárku sierradilis (2) Norggas sámekultuvrra guovddášguovlun. Dán dorjot lassin Norgga (2) erenoamáš geatnegasvuođat sámi kultuvrra oppalaččat, go Norgga (2) rájáid siskkobealde leat eanemus sámit máilmmis. Sámi kultuvrra (2) boahtteáigi oppalaččat sorjá sakka Norgga ovdáneamis. Danne lea (2) eahpitkeahttá stuorra árvu seailluhit sámi kultuvrra jus justa dát (2) guovllu vuođđuduvvo guovllu ássiid eaiggáduššanguovlun. Earret (2) eará nanne dát sakka sámi iešdovddu ja kulturdovddu. Sáhttá (2) čuoččuhit ahte dát ákkat vánit iešalddes leat doarvái ahte (2) dárboeaktu 27. artihkkala mielde sáhttá váikkuhit ná (2) viidát. Oanehat áigeoainnus sáhttá nie konklušuvdna šaddat ahte (2) dušše 27. artihkkal ii leat doarvái doarjut ná viiddis gáibádusa (2) go sámi eaiggáduššanvuoigatvuođa gáibádusa. Muhto justa dán (2) sámekultuvrra guovddášguovllu dáfus Norggas, sáhttá dárbbašuvvot (2) bidjat hui guhkesáiggi dárkoma, jus galggaš lihkostuvvat (2) seailluhit guovllu sámi guovddášguovlun, guhkit (2) boahtteáiggis. Dalle várra fertešii geahččalit Sis-Finnmárkku (2) ássiid (eanemus sámiid) buohkaid diktit buot guovllu riggodagaid (2) ieža háldet dušše eaiggátvuoigatvuođain, sámiid beroštumiin (2) ja kultuvrrain, dušše ráddjejuvvon almmolašrievttálaš 322 (2) cakkiin maid norgga stáhta lea bidjan stáhta dárbbuid mielde. Dát (2) orru leamen eaktun dán guovllus luđolaš sámi ávnnaslaš (2) kultuvrii. Oainnašii dan láhkai ahte eanaš (2) geavahanvuoigatvuođat ođđaáigásaš norgga rievtti mielde leat (2) meroštallon romárrievttálaš 323 servituhttadoahpaga mielde, ja (2) danne soitet árvvu haga guhkit áiggi ovdáneamis. Dajašii ahte (2) ulbmildárkomat, erenoamážit historjjálaččat, guhkesáiggis, leat (2) nu ahte ON-soahpamuša 27. artihkkal ja ILO-soahpamuša (2) 14. artihkkal go adno Sis-Finnmárkkus addá guovllu ássiide (2) eaiggáduššanvuoigatvuođa, ja čielgasit eanemusat leat sámit (2) (buo. Smith l. c. s. 229 stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa birra (2) Finnmárkku dihto guovlluin) . Sis-Finnmárkku (2) eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldaga árvvoštallamis, ferte (2) ainjuo ollislaččat árvvoštallat dán guovtti dehálaš (2) soahpamuša vuođul mat bealuštit sámi vuoigatvuođaid (2) álbmotrievttálaš vuođul ja guovllu erenoamaš (2) siskkáldasrievttálaš árvodásis mielde. Siskkáldatrievttálaččat (2) orru mu oaivila mielde leat olu mii ákkastallá ahte "cieggan (2) dilálašvuohta" maid stáhta čujuha alcces vuđđosin (2) eaiggáduššanvuoigatvuhtii, ii leat goassige dán guovllus (2) birgehallan ollásit báikkálaš dilálašvuođa (2) duohtavuohtan. Kulturgaska gaskal dáža ja sámi áddejumi lea álo (2) vuhtton ja sámi riektedovdu lea vánit leamaš sihkkojuvvon (2) ámmátolbmuid oainnus. Dát lea olu eanet go dán guovllu áibbas (2) čalbmáičuohcci geavaheapmi gitta dássážii leamaš sámi (2) riekteáddejumi njuolga duođaštus (buo. Smith l. c. s. 229 "a (2) legal chasm"birra) . Dáid dilálašvuođain orru erenoamážit olu (2) ákkastallamin ahte álbmotrievttálaš konklušuvnnat maiddái (2) iežaset vuoruheami fámuin fertejit dohkkehuvvot. (3) Riddosámiid ja johkasámiid guovlluin Finnmárkkus galget maiddái (3) goappašiid soahpamušain leat mearkkašupmi. Sin (3) meahcceriggodagaid geavaheapmi lagašguovlluin galgá nugo (3) bajábealde čuoččuhuvvon gokčot 27. artihkkala (3) kultursuodjalusas, mii veadjá lea mearrádus mii addá sidjiide (3) fámolamos suodjalusa oktovuoigatvuođa goalmmátolbmo 324 (3) geavaheapmái ráddjejuvvon guovlluid siskkobealde. Muhto sin (3) geavaheapmi suodjaluvvo maiddái ILO-soahpamuša nr. 169 (3) 14. artihkkala nr.1, nuppi čuoggás ja maiddái ILO-soahpamuša (3) 8. artihkkala nr.1:s, jus geavaheapmi lea čadnon vieruide dahje (3) vieruiduvvan vuoigatvuođaide. 23. artihkkal lea namahuvvon (3) bajábealde. Dát mearrádusat dorjot lotnolasat guhtet (3) guimmiineaset. I Čađaheapmi (1) Bajábeale áššid mielde ovdanboahtá ahte moadde eaige (1) mávssohis 325 surggiin navdo leat soahpameahttunvuohta gaskal nuppi (1) bealde stáhta oaivila siskkáldasrievttálaš njuolggadusaid (1) sisdoalu dáfus mat gusket sámiid luondduriggodagaid ráđđejupmái (1) Finnmárkkus, ja nuppi bealde stáhta álbmotrievttálaš (1) geatnegasvuođaid. Dát gusto bajábeale áššiid mielde (1) ee. Sis-Finnmárkku luondduriggodagaid ja eatnamiid ráđđejumi (1) gažaldagas ja mearrasámiid ja johkasámiid meahcceriggodagaid (1) ráđđejumi gažaldagas, erenoamážit Finnmárkkus. Dás ii (1) dárbbaš eanet válddahallat váttisvuođas gaskal dáža rievtti ja (1) álbmotrievtti, norgga riekteáddejumi mielde. Juohke (1) dilálašvuođas ferte noahkut dáža rievtti geahččalit garvit (1) soahpameahttunvuođaid álbmotrievttálaš njuolggadusaiguin. Dás (1) lea sáhka álbmotrievttálaš njuolggadusain mat gustojit (1) olmmošvuoigatvuođaide, mat navdot čielgasit leat vuoruhuvvon (1) dáža rievttis. Dán vuođul navdo dáža stáhta geatnegahttot (1) bidjat dáid surggiid siskkáldas rievtti dávistit álbmotrievttálaš (1) gáibádusaiguin. Dasa boahtá Vuođđolága § 110 a, mii gohčču 326 (1) stáhta eiseválddiid miehtásit geatnegahttit "láhčit (1) dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmot sáhttá sihkkarastit ja (1) ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimis". Bajábeal (1) áššiid mielde lea navdán ahte maiddái dán suorggi (1) álbmotrievttálaš njuolggadusat bidjet stáhtii dihto mieđis (1) geatnegasvuođaid, ja nappo eai leat ráddjejuvvon " meassamiid" (1) suodjalussii. Nugo dán suorggi álbmotrievttálaš njuolggadusat (1) bajábealde leat dulkojuvvon, lea vánit ártta vuordit (1) soahpameahttunvuođaid gaskal Vuođđolága § 110 a mearkkašumi ja (1) álbmotrievttálaš gáibádusaid luondduriggodagaid ráđđejumi (1) hárrái (buo. Smith l.c. s. 202: "Folkeretten og grunnloven stiller (1) de samme krav") . (2) Teorehtalaččat sáhttá jurddašit ahte norgga duopmostuoluide (2) dodjá riektegažaldagaid mat vuolget máinnašuvvon gaskkas gaskal (2) stáhta bealuštuvvon siskkáldas rievtti ja álbmotrievtti. Datte (2) lea ávkkálat čađahit álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid lágaid (2) bokte. ILO-soahpamuša nr. 169 dáfus lea maiddái 34. artihkkalis (2) eaktuduvvon ahte stáhta geatnegasvuođat eai čađahuvvo (2) automáhtalaččat, muhto "in a flexibel manner". Dát ferte (2) mearkkašit ahte stáhta siskkáldas orgánat galget ovddastit 327 (2) čađaheami lágaid ja jus dárbu, hálddahuslaš mearrádusaid bokte. (2) Bajábealde lea ILO-soahpamuša 14. artihkkal nr. 2 guoskkahuvvon, (2) mii eaktuda stáhta galgat váldit identifiseret eatnamiid mat leat (2) dan dilis mii lea suokkardallon 14. artihkkala nr.1:s, (2) (nannoseamos molssaeavttus) . Dát mearkkaša dáid guovlluid fertet (2) ráddjet siskkáldasrievttálaš mearrádusain. Prinsihpas (2) vástideaddji ráddjen galgá dáža rievttis ovddalgihtii sámi (2) boazodoalu hárrái, boazoorohagain mat leat ráddjejuvvon (2) láhkamearrádusaid vuođul. Muhto báhcá ráddjet vejolaš (2) eaiggáduššanguovllu dahje háldoguovllu Sis-Finnmárkkus, ja (2) maiddái ráddjet mearrasámiide ja johkasámiide dihto guovlluid (2) sierra vuoigatvuođaide. Sámi oktasaš geavaheami ja vejolaš (2) opmodaga sierra ráddjejuvvon guovlluid siskkáldas ortnetmálle (2) galggašii dáža rievttis leat dáža almennetdoaba (buo. dán (2) čuoggás Carsten Smith l. c. s. 229) . Erenoamážit Sis-Finnmárkui (2) navddán gilialmennetmálle galggašii leat lagamuččas. (3) Dárbbašlaš čađahanlágasteapmi 328 dagaha várra riiddu, ja (3) maiddái vuosteháguid ahte gokko lága bokte čáđaha mearrádusaid (3) mat vealtameahttumat ráddjejit earáid go sámiid geavaheami dálá (3) buohkaidvuoigatvuođaid njuolggadusaid vuođul. Dása lea dadjat (3) ahte álbmotrievttálaš geatnegasvuođat sámi kultuvrra ja sámiid (3) "eanavuoigatvuođaid" suodjalussii fertejit eaktudit dihto (3) sierravuoigatvuođaid sámiide, erenoamážit guovlluide gos sámi (3) ássan galggašii seailluhuvvot. Olgoriikka- ja (3) vuođđudanlávdegotti árvalusas (Árvalus S. nr. 147 1987-88) s. 2, (3) lea vuođđoláhkaevttohusa § 110 a oktavuo čujuhan ahte mearrádus (3) maiddái mearkkaša stáhtaeiseválddiide dihto rievttálaš (3) geatnegasvuođa. Dasto lea daddjon: "Lávdegoddi deattuha ahte (3) mearrádus ii nuppástuhte riektedilálašvuođa sámiid ja earáid (3) eana- ja čáhcevuoigatvuođaid hárrái." Dát ferte guoskat (3) vuođđoláhkamearrádussii, iige álbmotrievttálaš (3) geatnegasvuođaide. Bajábealde lea eaktuduvvon ahte (3) vuođđoláhkamearrádus ii sáhte navdot mannat dobbelii go mii juo (3) čuvvo álbmotrievttálaš geatnegasvuođain. Dáža stáhtaorgánaid álbmotrievttálaš gažaldagaid meannudeamis ja vuođđolága § 110 a mearkkašupmi (1) Riektejoavkku miellahtuid Falkanger, Austenå ja Dragsten (1) álbmotrievtti sierracealkámuša vuođul áiggun mihttet: Dát (1) sierracealkámuš albmana várašupmin miellahtuid Falch, Owe ja (1) Sandvik 1966 ON-soahpamuš 27. artihkkala dulkoma (1) cealkámušas. Muhto eavttuidis geažil ovddasta dát (1) sierracealkámuš duohtavuođas ain stuorát hástalusa (1) álbmotriektečielggadeami ektui, mii lea váldon Sámi (1) vuoigatvuođalávdegotti oassečielggadeamis NAČ 1984:18. Dás lea (1) oktavuohta sihke oaivilis mii ođđa sierracealkámuša lea váldon (1) 27. artihkkala mearkkašumi dulkonvuđđosin ja dán mearrádusa (1) dulkomis, ja Riektejoavkku mandáhta oaivilis. (2) Sierracealkámušas čuoččuhuvvo ahte "eanetlogu" konklušuvnnat (2) 27. artihkkala mearkkašumis leat láivvit. Sáhtán belohahkii leat (2) ovttamielas nu guhkás, ja erenoamážit go eanetlohku meannudeapmi (2) lea eahpidan konklušuvnnaid mat oidnojit Sámi (2) vuoigatvuođalávdegotti vuosttas čielggadeamis. Sierracealkámuš (2) čuoččuha riektegáldovuđđosa leat headjun, ja dát moaitta orru (2) seamma olu čuohcamin NAČ 1984:18 álbmotriektečielggadeami. Dát (2) datte ii cakka ahte Sámi vuoigatvuođalávdegotti oasseárvalusa (2) álbmotriektečielggadeami lea vuođđuduvvon viiddis, maiddái (2) riikkaidgaskasaš ávdnasiid hui govda vuđđosa ja ráđđádallama (2) ala. Dát ávdnasis lea, dála álbmotrievtti ovdáneami doarjagiin, (2) unnitloguid ja eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ektui, ovdánan muhtun (2) vuođđoprinsihpat sámiid álbmotrievttálaš sajis Norggas, mas dál (2) berre leat dábálaš ovttaoaivilvuohta. 27. artihkkala dulkomis (2) gusto beavttu prinsihppa, namalassii ahte mearrádusa ferte dulkot (2) nu ahte sámit galget duođai sáhttit unnitlohkun bisuhit ja (2) ovdánahttit kultuvrraset. Go sámit leat sihke unnitlohku ja (2) eamiálbmot Norggas, dárbbašuvvo álbmotrievtti earuhuvvon dulkon (2) dán álbmoga ektui. Dáid vuolggasajiin čuovvu (2) álbmotriektečielggadeapmi NAČ 1984:18 mielde mieđis (2) sierrameannudeami gáibádus sámiin unnitlohkun, dás oktan ruđalaš (2) doarjaga gáibádussan vai nu bures go vejolaš oažžu (2) boađusovttaláganvuođa stuorraservodaga ektui. Dasto ahte (2) kultursuodjalus 27. artihkkalis mii siskkilda unnitlogu ávnnaslaš (2) kultuvrra ja dán kultuvrra ávnnaslaš eavttuid (2) suodjaleami. Guovddáš mearkkašupmi daid gažaldagain maid Sámi (2) vuoigatvuođalávdegoddi ja Riektejoavku galget meannudit, lea ahte (2) 27. artihkkala earuhuvvon ja dárboheivehuvvon 329 dulkon gáibida (2) dárbbašlaš vuoigatvuođaid dihto luondduriggodagaid (2) ráđđejupmái. Dát gažaldagat lea dievaslaččat válddahallon (2) NAČ 1984:18:s, ee. s. 270 čuo. ja 285, ja s. 344-345. (3) Dáža válddahallan NAČ 1984:18:s sámiid saji hárrái (3) álbmotrievttis ii leat áidna. Juo ovdal dán, ledje FN:a orgánain (3) olmmošvuoigatvuođat ja eamiálbmogiid sajis báhkkodan (3) 27. artihkkala dulkomis ahte jus galggašii addit unnitlohkui (3) vuoigatvuođaid dán artihkkala beaktilis mearkkašumi mielde, (3) dárbbašuvvo riikkaid árjjalaš ja bissovaš doarjja (buo. NAČ (3) 1984:18 s. 270-271) . FN:a orgánaid meannudeamis lea maiddái (3) báhkkoduvvon dihto vuođđoprinsihpat eamiálbmogiid (3) vuoigatvuođaide ráđđet luondduriggodagat (buo. ee. NAČ 1984:18 (3) s. 332) , ja ahte dihto dákkár ráđđejupmi dárbbašuvvo vai (3) eamiálbmot sáhtášii ceavzit iehčanas joavkun ja nu seailluhit (3) identitehtas ja kultuvrras. Ruoŧa almmolaš válddahallan (3) "Samernas folkerättsliga ställning" 1986 (RAČ 1986:36) guorrasa (3) seamma oaiviliid váldosárgosiidda go dáža 1984 válddahallan. (3) Ruoŧa válddahallan čujuha maiddái oktavuhtii gaskal unnitlogu (3) suodjalusa njuolggadusaid ja eamiálbmogiid suodjalusa erenoamaš (3) prinsihpaid, ja čuoččuha ahte prinsihpat "erenoamaš (3) eamiálbmotrievttis" fertejit váldot 27. artihkkala dulkoma (3) dulkonoassin (s. 133) . Válddahallan čujuha (s. 160) ahte gávdno (3) álbmotrievttálaš doarjja unnitloguid mieđis sierrameannudeami (3) gáibádusa. Dasto čuoččuhuvvo ahte riikkaidgaskasaš (3) soahpamušat, ainjuo dákkárat mat gustojit (3) olmmošvuoigatvuođaide, álbmotrievttálaš geavada mielde galgá (3) dulkot "dynamalažžan". Dát dagaha ahte 27. artihkkal dál sáhttá (3) navdot eanet suodjalit unnitlogu go mii njuolga ovdanboahtá (3) mearrádusa cealkagis (s. 161) . Nu maid čuoččuhuvvo ruoŧa (3) válddahallamis (s. 161-162) prinsihppa "govttolaš (3) boađusovttaláganvuohta muđui servodaga ektui". Čielggadeami (3) 162. siiddus daddjo ávnnaslaš evttuid gažaldagas kultuvrii mii (3) galgá suodjaluvvot: " 27. artihkkala kulturdoaba galgá min áddejumi mielde dulkot viiddis oaivilis ja maiddái atnit mearkkašit kultuvrra ávnnaslaš eavttuid. Moanat árttat leat dákkár oaivila beali, ainjuo eamiálbmogiidda nugo sápmelaččaid dáfus (buohtastahte bajábealde s. 137) ." Luondduriggodagaid dárbbašlaš vuoigatvuođaid gáibádusa prinsihppa báhkkoduvvo čielggadeami konklušuvnnas, s. 166: "Ruoŧŧa ferte nappo fuolahit várret dárbbašlaš riggodagaid sámi kultuvrra ceavzimii ja ovdáneapmái. Dán ferte vuhtiiváldit sihke láhkamearrádusas ja riekteárvvoštallamis. Ferte maid vuhtiiváldit guovddáš ja guovllu hálddašeami ja hálddahusa." (4) Ii makkárge dilálašvuođas sáhte badjelgeahččat ahte (4) álbmotriektegažaldaga árvalus NAČ 1984:18:s lea ožžon čielga (4) doarjaga dáža stáhtaorgánain, ja dán doarjaga (4) mearkkašupmái. Justisdepartemeanta celkkii 27. artihkkala hárrái (4) proposišuvnnas sámeláhkii (Od.prp. nr. 33 1986-87, s. 37) : "Lávdegotti konklušuvdna mearrádusa hárrái lea nugo namahuvvon ahte stáhta ferte atnot geatnegahtton árjjalaččat doarjut unnitlogujoavkkuid, ja maiddái ahte 27.artihkkala "kultuvra" doaba ferte áddet ahte dat maiddái siskkilda kultuvrra ávnnaslaš evttuid. Justisdepartemeanta oaidná maid bealistis guorrasit lávdegotti 27. artihkkala prinsihpalaš dulkomii. Dulkon mearkkaša ahte stáhta geatnegahtto miehtásit veahkehit sámi álbmotjoavkku sáhttit dikšut kultuvrras ja gielas." Dán proposišuvnna vuođul ovddidii Ráđđehus ášši maid Stuorradiggi meannudii sámelága meannudeamis. Justislávdegotti áššeárvalus lei seammago proposišuvnna (Árvalus O. nr. 79 1986-87) , mas ee. s. 5 daddjo: "Lávdegoddi guorrasii áddejupmái stáhta leat geatnegahtton miehtásit váikkuhit ahte sámi álbmogis lea ávnnaslaš eavttut dikšut kultuvrras ja gielas, ja sáhttit váikkuhit kulturhámi fysalaš ja ruđalaš vuđđosa". Dán vuođul lea vánit veavttasteapmi 330 dadjat ahte oaivilat maid álbmotriekteáššedovdit 331 leat ovddidan Sámi vuoigatvuođalávdegotti 1984 oasseárvalusas dáža stáhtaorgánaid meannudeamis, leat mearriduvvon Norgga stáhta álbmotriekteáddejupmin (buo. Carsten Smith l. c. s. 197-199) . (5) Vuođđolága § 110 a meannudeapmi Stuorradikkis nanne (5) duohtavuođas seamma dilálašvuođa go mat leat čujuhuvvon (5) bajábealde. Olgoriikka- ja vuođđudanlávdegotti njukčamánu (5) 17. b. 1988 árvalusas (Árvalus S. nr. 147 1978-88) daddjo (s. 1) : "Lávdegoddi čájeha govda ráđđádallamii Sámi vuoigatvuođalávdegottis NAČ 1984:18:s Vuođđoláhkii bidjat mearrádusa sámiid álbmotjoavkku birra." Dán čujuhusas ovdanboahtá ahte Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa dán gažaldagas ferte sáhttit atnit dulkondagaldahkan vuođđoláhkamearrádusa mearrideamis (buo. Carsten Smith l. c. s. 201) . Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusas vuođđolágažaldaga hárrái daddjo (NAČ 1984:18 s. 447) : "Árvalusat vejolaš vuođđolága mearrádussan addet suodjalusnjuolggadusa sámiid gillii, kultuvrii ja servodateallimii. Muhto kultuvra ii sáhte bajásdoalahuvvot ja viidáseapput ahtanuššat ammá doarvái ekonomalaš ja veahkkeávdnasa haga. Mearrideaddji eaktu sámiid giela ja sámiid kultursearválašvuođa bajásdoalaheapmái oppanassii lea ahte gávdnojit eallingelbbolaš báikkálaš servodagat sámiid ássanguovllus." Dasto ovdanbuktimis (s. 447) čujuha lávdegoddi ee. čuovvovažžii iežas álbmotriektečielggadusas: "Buoremus vuođustusat hupmet dán mielde dan beales ahte doaba "kultuvra" ipmirduvvo nu viidát ahte mearrádus maiddái sisdoallá čearddalaš unnitlogu kultuvrra ávnnaslaš beliid. Ealáhussii gullevaš ja eará ekonomalaš dilit berrejit dalle leat mielde dan muddui go dat lea mearrideaddji dasa ahte joavku galgá sáhttit bajásdoallat ja ovddasguvlui doalvut iežas kultuvrra." Dasto dadjá Sámi vuoigatvuođalávdegoddi sierra vuođđoláhkaparagráfa gažaldaga oktavuođas: "Dan muddui go norgga eiseválddit leat geatnegahtton álbmotrievtti mielde, ferte dat oidnojuvvot lunddolaš áššiin ahte dát čáđahuvvo norgga eiseválddi doaimmaheamis. Ii leat gal jur nu mearrideaddji čuovvu go dat dušše álbmotrievttis dahje maiddái vuođđolágas. Muhto lea lunddolaš addit vuođđoláhkii dán čuoggáš ipmárdusa mii dávista álbmotrievtti gáibádusaide. Lea gal goit ge eahpesihkkar man guhkás dát gáibádusat mannet, ja ipmárdus dán birra sáhttá maid rievdat áiggi mielde. Lea dasto ágga fuolahit das ahte norgga riekti addá čielga ja sihkkaris riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid deavdima. Dán duogáža mielde berre vuođđun biddjot ahte kultursuodjaleapmi vejolaš vuođđulága mearrádusas seammás addá dárbbašlaš suodjaleami ávnnaslaš kulturvuođu ávkin. Dás fertet sáhttit konkluderet ahte vuođđoláhkamearrádusa evttohus geahččalii addit vuođđolága mearrádusa mii ollašuhtii álbmotrievtti gáibádusa, ja gárttai riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaide addit čielga ja bissovaš deavdima. Dasto ahte seammás lei ulbmil ahte vuođđoláhkamearrádus dás maid galggai ávnnaslaš kulturvuđđosa doarvái suodjalit. Dán vuođul ferte atnit Olgoriikka- ja vuođđudanlávdegotti cealkámuša ahte vuođđoláhkamearrádus "ii muhte rievttidili sámiid ja earáid eana- ja čáhcevuoigatvuođaid hárrái." Dán cealkámuša ferte geahččat Sámi vuoigatvuođalávdegotti bajábealde geardduhuvvon válddahallama vuođul, masa Olgoriikka- ja vuođđudanlávdegoddi leat čujuhan, ja mii mearkkaša ahte vuođđoláhkamearrádus ii áigun geahččalit sámiide addit vuoigatvuođat earret álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid maid vuođđoláhkamearrádus galggašii sihkkarastit ollašuhttot. Dát ovdanboahtá maiddái čielgasit Justislávdegotti jođiheaddji Inger Pedersen:a dávjá geardduhuvvon cealkámušas stuorradiggedivastallamis (Šiehtadusat. Stuorrad. 1987-88 s. 3026) : "Evttohuvvon sámeparagráfa ii leat makkárge ovttastahttinmearrádus álbmotrievtti ektui, muhto dan sisdoallu vástida álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide maid norgga stáhta dál juo lea guorrasan 27. artihkkala mielde, ja nu go dát mearrádus lea dulkojuvvon Od.prp. nr. 33 1986-87 ja Justislávdegotti árvalusas." Dás maid justislávdegotti jođiheaddji dadjá lea ahte Vuođđolága sámeparagráfa mearkkašupmi dávista álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide mat juo ledje vuođđuduvvon 27. artihkkala bokte. Dasto ahte dás go Stuorradiggi meannudii vuođđoláhkaevttohusa bijai dat 27. artihkkala vuođđun, nu go dát mearrádusa lei dulkojuvvon Od.prp. nr. 33 1986-87 ja justislávdegoddi sámelága árvalusas. Nuppiin sániiguin go Stuorradiggi meannudii vuođđoláhkamearrádusa bijai dat vuođđun dan dulkoma 27. artihkkala álbmotriektemearrádusas 332 , mii lei válddahallon Sámi vuoigatvuođalávdegotti álbmotriektečielggadusas ja masa Ráđđehus ja Stuorradiggi juo ledje guorrasan sámelága meannudeamis. Konklušuvdna lea dál álbmotrievttis (27. artihkkal) , vuođđoláhkamearrádussii (vuođđolága § 110 a) ja iige nuppeláhkai. Dán áššemeannudeamis čađamannamis dáža stáhtaorgánain čuovvu Carsten Smith konklušuvdna cealkámušastis Guolástandepartementii 1990:s (buo. Carsten Smith l. c. s. 202) : "Álbmotriekti ja vuođđoláhka, ON-soahpamuša 27.artihkkala prinsihppa ja vuođđolága § 110 a prinsihppa, fertejit dán mielde daddjot bidjat seamma gáibádusa. Sámiid riektedilli ii leat muhttojuvvon vuođđoláhkamearrádusas dan áddejumis ahte sii leat ožžon ođđa vuoigatvuođat luondduriggodagaide. Muhto vuođđolága mearrádus nanne álbmotrievttálaš njuolggadusaid go dat maiddái lea dáža rievttis ožžon vuođđolága fámu." (6) Riektejoavkku mandáhtas ovdanboahtá ahte joavku ee. galgá geavahit (6) riikkaidgaskasaš rievtti (álbmotrievtti) " dan viidodagas das (6) sáhttá leat mearkkašupmi mearridit dáža rievtti dán (6) oktavuođas". In sáhte dás maidege oaidnit mii mearkkašivččii (6) ahte giddodagaid vuoigatvuođat álbmotrievttálaš vuođul eai (6) galggašii gullat mandáhtii. Mu oaivila mielde lea olu mii (6) čujuha dan guvlui ahte álbmotrievtti njuolggadusat, erenoamážit (6) olmmošvuoigatvuođaid ektui, dálá riektedilálašvuođa mielde juo (6) fertejit adnot dáža riektái ovttaiduvvon 333 (buo. NAČ 1984:18 (6) s. 160-161) . Muhto vaikko gártáge siskkáldas rievtti ja (6) álbmotrievtti árbevirolaš oidnui bisánan, ahte dat leat guokte (6) prinsihpalaš sierra riektevuogádaga, sáhttet álbmotrievttálaš (6) njuolggadusat juohke dilálašvuođas norgga rievttis váikkuhit (6) máŋgga láhkai giddodagaid riektedilálašvuođaide: Prinsihpa (6) mielde ahte norgga rievtti galgá dulkot nu ahte dat noahku heivet (6) álbmotriektái, lea álbmotrievttis maiddái mearkkašupmi (6) giddodagaid vuoigatvuođaid ektui, juohke sajis gos sáhttá leat (6) vuoigaduvvon eahpádus siskkáldas rievtti sisdoalus. Dasa vel ahte (6) jus sáhttá čuoččuhit dáža stáhta álbmotrievttálaš (6) geatnegasvuođa sámiid vuoigatvuođaid dáfus luondduriggodagaid (6) háldet, ja mat várra eai leat duhtaduvvon siskkáldas (6) riektenjuolggadusain, ferte navdit ahte dáža stáhtas lea (6) álbmotrievttálaš geatnegasvuohta bidjat siskkáldas njuolggadus (6) dávistit álbmotrivttiin. Lunddolaččat lea hui mávssolaš (6) mearridit dákkár erohusaid 334 gaskal álbmotrievtti ja siskkáldas (6) rievtti, ja iige sáhte leat govttolažžan leamaš Sámi (6) vuoigatvuođalávdegotti oaivil Riektejoavkku mandáhta hábmemis (6) garvit dáid gažaldagaid. Riektejoavkku mandáhtas lea álggos (6) čujuhan "daid njuolggadusaide mat leat addon sámi (6) vuoigatvuođalávdegotti mandáhtas". Dán mandáhtas (NAČ 1984:18, (6) s. 43) čuožžu ahte "lávdegoddi berre oppalaččat čielggadit (6) sámeálbmoga juridihkalaš saji mii guoská vuoigatvuhtii (6) eatnamiidda ja čáziide ja dáid geavaheapmái". Galgá dasto addot (6) "vuođustuvvon árvvoštallan makkár nuppástusat riektedilis leat (6) sávahahtti". Maŋimuš bargu eaktuda čielgasit maiddái čilgejumi (6) makkár nuppástusat dán suorggi siskkáldas dáža rievttis (6) dárbbašuvvojit álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid geažil. Sámi (6) vuoigatvuođalávdegottis ferte dán vuođul jierpmálaččat (6) gáibidit ahte Riektejoavku válddahallá maiddái álbmotrievttálaš (6) gažaldagaid mat fertejit čuvgejuvvot lávdegotti joatkka barggu (6) vuođul, ee. go čujuha álbmotrievttálaš gáibádusaide maid ferte (6) navdit bidjat vuđđosa siskkáldas rievtti njuolggadusaid (6) nuppástusaide sámi álbmotjoavkku "eana- ja čáhce-" (6) vuoigatvuođaid dáfus. (7) Bajábeale áššiid vuođul in sáhtte leat ovttamielas ahte lea (7) doarvái árta Riektejovkui diktimis válddahallat álbmotrievttálaš (7) gažaldagaid mat gustojit vuoigatvuođaide háldet giddodagaid (7) (luondduriggodagaid) . Carsten Smith válddahallamis (7) Guolástandepartementii 1990:s (mii departemeanttas biddjui (7) vuođđun áššemeannudeamis) čuožžu (l.c. s. 198-199) : "27. artihkkal ferte dán mielde dohkkehuvvot sámiid vuoigatvuođaide nana riektegáldun, sihke politihkalaš, kultuvrralaš ja ruđalaš vuoigatvuođaide, ja gulli vuoigatvuođaide sám ássan- ja geavahanguovlluid luondduriggodagaide. Joatkka sámerievttálaš bargui galgá váldobargun leat konkretiseret dán prinsihpa go dáinna bargo dál sámi vuoigatvuođalávdegottis. Dassáigo dán barggu bohtosat leat gárvásat ja leat meannuduvvon politihkalaččat, leat dušše 27.artihkkala dábálaš prinsihppa masa dorvvasta." Dán vuođul ii deavdde Sámi vuoigatvuođalávdegoddi barggustis jus váldoprinsihpat mat leat 27. artihkkalii čállon ja válddahallon NAČ 1984:18:s, leat jotkkojuvvon sámi ássan- ja geavahanguovlluin dárbbašlaš konkretiseremin luondduriggodagaid vuoigatvuođaid ektui. Ii Riektejoavkku miellahtuid Falch, Owe ja Sandvik cealkámuš iige mearkkaš olus duođas geahččalit lahkonit dárbbašlaš konkretiserema 27. artihkkal prinsihpaide, mii mu oaivila mielde lea hui šállošahtti. Jus Falkanger, Austenå ja Dragsten sierracealkámuš čuohcá Sámi vuoigatvuođalávdegotti joatkka meannudeapmái, fertet nugo oainnán hui dehálaš suorggis leat máhccan dássái mii lei ovdal Sámi vuoigatvuođalávdegotti nammadeami 1980:s. 2.5 Vuođđolága § 110 a 2.5.1 Álggahus Čuovvovaš ovdanbuktima ulbmil lea guorahallat makkár mihtilmasvuođa ja makkár rievttálaš sisdoallu ođđa vuođđoláhkamearrádusa § 110 a:s lea, buo. 2.5.2 ja 2.5.3 osiid. Mearrádusa mearkkašumi oktavuođas bájuhit oaiviliid ovdabargguin ja juridihkalaš girjjálašvuođas ja čatnat iežamet mearkkašumiid gažaldagaide. Guovddáš váttisvuođa mearrádusa mearkkašumi dáfus, ferte leat gaskavuohta gaskal § 110 a ja Siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid FN:a soahpamuša 27. artihkkala. Maid sáhttá dadjat ferte šaddat oalle oppalaččat, go § 110 a lagat mearkkašupmi ferte čielgat go atná mearrádusa konkrehta áššiin. Muđui geahčadit vejolašvuođaid giehtaguššat 335 § 110 a duopmostuoluid ovddas (2.5.4 oassi) ja loahpageahčen čatnat mearkkašeamiid 336 mearrádusa mearkkašupmái Sámi vuoigatvuođalávdegotti bargui (2.5.5 oassi) . Vuođđoláhkamearrádus, mii evttohuvvui Sámi vuoigatvuođalávdegotti vuosttas árvalusas NAČ 1984:18, lea čuovvovaš cealkka: "Stáhta Eiseválddiid Geatnegasvuohta lea láhčit Dilálašvuođaid nu ahte sámi Álbmot sáhttá sihkkarastit ja ovddidit iežas Giela, Kultuvra ja Servodateallima". Nugo oaidná, bidjá mearrádus stáhta ja sámiid iežaset ovttasbargat ja oktasaččat ovddasvástidit sámekultuvrra boahtteáiggi. NAČ 1984:18 s. 439 daddjo hábmemis mii válljejuvvui ahte dat "ovdangeassá dasa lassin dan ovddasvástádusa maid sápmelaččat dieđusge galget badjelasaset váldit jus sámegiella ja -kultuvra galget eallit viiddaseapput". Rievttálaš oktavuođas lea datte beroštahtti dat geatnegasvuohta maid § 110 a bidjá stáhtii. 2.5.2 Vuođđoláhkamearrádusa mihtilmasvuohta Dán čuoggá guovddáš gažaldat lea man muttus § 110 a, mii vuohččan orru leamen prinsihppacealkámuš, sisdoallá rievttálaš geatnegasvuođa. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi meannuda gažaldaga NAČ 1984:18 s. 440-441. Čuovvovaš sitáhta orru addimin lávdegotti áddejumi báhkkodeamen: "Diekkár njuolggadusain sáhttá daddjojuvvot ahte mearriduvvo politihkalaš ja morálalaš geatnegasvuođa norgga sámiid ektui. Dát várra berre adnojuvvot deháleamosin dákkár vejolaš vuođđoláhkamearrádusain. Muhto vaikko vel váldo váikkuhus šaddá ge leat politihkalaš ja morálalaš sorttas, ii ge vuoigatvuođalas sorttas, šaddá mearrádus maid mieldebukit vissi vuoigatvuođalaš geatnegasvuohta stáhtaeiseválddiide. Mearrádus lea hui oppalaš iežas hámi beales. Dat almmake prinsihpalaččat oidnojuvvo addá čadnivaš jođihanlinnjá norgga stáhtaeiseválddiid boahtteáigásaš sámipolitihkkii. ... Stáhtaeiseválddiin lea geatnegasvuođat fievrredit politihkaset dan prinsihpa mielde ahte sámiid álbmotoasi giella, kultuvra ja servodateallin (eallinmálle) galget sihkkarastot ja oažžut ahtanuššanvejolašvuođaid. Stáhtaeiseválddiin nu ii leat ge vuoigatvuođalaš lobálašvuohta fievrredit politihka mii lea vuostá dán prinsihpa. Mearrádus bidjá dan gáibádusa sihke láhkaaddimii ja eará eiseváldidoaimmaide." Dasto čujuha ahte vuohččan leat Stuorradiggi ja Ráđđehus mat mearrádusa fertejit dulkot ja atnit, ja ahte eai čadnon dihto ráŋggáštusat jus geatnegasvuođa devdo váilevaččat. Dát ii datte cakka prinsihpalaččat leat rievttálaš geatnegasvuođas sáhka. Stuorradikki Olgoriikka- ja vuođđodanlávdegoddi báhkkoda dán čuoggás seamma oainnu go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi čuovvovaš cealkámušas, buo. Árvalusa S. nr. 147 1987-88 s. 2: "Lávdegoddi čujuha datte ahte vaikko dehálamos váikkuhus lea politihkalaččat ja morálalaččat, eai ge rievttálaččat, mearkkaša mearrádusa maiddái dihto rievttálaš geatnegasvuođa stáhtaeiseválddiid beales. Dat ovdamearkka dihte suodjala vai dáža servodat muđui ii sáhte bahkkehit bákkolaš dáruiduhttinpolitihka sámi unnitlohkui." Vástideaddji oaivilat báhkkoduvvojedje muhtumiin sis geat válde sátni vuođđoláhkaevttohusa meannudettiin Stuorradikkis, gč. Šiehtad. Stuorad. 1987-88 s. 3021 čuo. Dás maŋŋil lea čielggas ahte vuođđoláhkamearrádusa buot ovdabargguin báhkkoduvvo ahte dat (maiddái) sisdoallá juridihkalaš geatnegasvuođa. Dán ferte vuođđun bidjat. 2.5.3 Geatnegasvuođa sisdoallu 2.5.3.1 NAČ 1984:18 cealkámušat NAČ 1984:18 (s. 432) namahuvvo ahte oktiisuddadanpolitihkka 337 čielgasit lea § 110 a vuostá. Danne doarjutge ahte vuođđoláhkamearrádus suodjala stáhta beali negatiiva sámepolitihka. Teavstta mielde datte ii leat suodjaluvvon negatiiva politihka vuostá, muhto mieđis lágideami mii mearrádusas lea guovddážis. NAČ:s báhkkoduvvo dát § 110 a bealli čielgasit. Vajos ovdal dan mii geardduhuvvui 2.5.2 oasis s. 432-433, daddjo čuovvovaš: "Dat mearridit seammás ahte stáhtaeiseválddit boahttevaš áiggiid galget ovddidit doaibmabijuid maid servodatovdáneapmi dahká dárbbašlážžan vai sámiid álbmotjavkku giella, kultuvra ja serovdateallin (eallinmálle) galgá sihkkarastot ja oažžut ovdánanavejolašvuođaid." Maŋŋil čielggadeamis lea cealkámuš mii dán veaháš konkretisere. Go lea vihkkedallan ja biehttalan vuođđoláhkamearrádusas berret leat mielde dábálat cealkámuš ahte eiseválddit berrejit rahčat oažžut sámi ássanguovlluid birgendássodaga 338 ja ruđalaš eavttuid seamma veardásažžan go servodagas muđui, čuožžu (s. 447) : "Muhto galgá vuolláisárgastuvvot ahte vuođđoláhkanjuolggadus nugo árvalusain ovdanboahtá, bijašii stáhta eiseválddiid ala geatnegasvuođa buktit daid ekonomalaš gaskaomiid mat leat dárbbašlaččat čađahan dihte máinnašuvvon kultursuodjaleami." Gaskavuohta gaskal siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ON-soahpamuša 27. art. ja vuođđolága § 110 a guoskkahuvvojit skavát NAČ 1984:18:s, ainjuo čielgasit. Ráđđádallama oktavuođas ahte berrešivččiigo vuođđoláhkamearrádus maiddái berre suodjalit eará čearddalaš unnitloguid, daddjo datte dát (s. 444) : "Diekkár vuođđoláhkamearrádus ovttas prinsihppacealkámušain nugo dás lea ságastallon, oktiivástida seamma muđđui norgga geatnegasvuođaiguin dan mielde maid soahpamuš ....sisdoallá ". Dát meannuduvvo sierra (s. 444-445) ahte adnogo vuođđoláhkamearrádus sámi kultuvrra ávnnaslaš vuđđosinge. Álggadettiin čuoččuhuvvo ahte kultuvrra ii sáhte seailluhit ja ovddidit almmá doarvái ruđalaš ja ávnnaslaš vuđđosa haga. Go váldá 27. art. dulkoma mii lea čielggadeami nuppesajis dahkkon, ja čujuha gávnnahan dán kultursuodjalanmearrádusa maiddái siskkildit čearddalaš unnitlogu kultuvrra ávnnaslaš vuđđosa. Dán čuoggás čuoččuhuvvo leat lunddolažžan addit vuođđoláhkamearrádussii áddejupmi mii dávista álbmotrivttiin. Gaskavuohta gaskal dán guokte mearrádusa čuvgejuvo čuovvovaš cealkámušas (s. 446-447) : "Dan muddui go norgga eiseválddit leat geatnegahtton álbmotrievtti mielde, ferte dat oidnojuvvot lunddolaš áššin ahte dát čáđahuvvo norgga eiseválddi doaimmaheamis. Ii leat gal nu mearrideaddji čuovvu go dat dušše álbmotrievttis dahje maiddái vuođđolágas. Muhto lea lunddolaš addit vuođđoláhkii dán čuoggás ipmárdusa mii dávista álbmotrievtti gáibádusaide. Lea gal goit ge eahpesihkkar man guhkás dát gáibádusat mannet, ja ipmárdus dán birra sáhttá maid rievdat áiggi mielde. Lea dásto ágga fuolahit das ahte norgga riekti addá čielga ja sihkkaris riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid deavdima. Dán duogáža mielde berre vuođđun biddjot ahte kultursuodjaleapmi vejolaš vuođđoláhkamearrádusas seammás addá dárbbašlaš suodjaleami ávnnaslaš kulturvuođu ávkin." Dát konklušuvdna oažžu várra stuorimus mearkkašumi meassamiid suodjaleames luondduvuođus maid sámit ávkkástallet ealáhusas dahje earaláhkai, muhto sáhttet dihto diliin maiddái oažžut mearkkašupmi geatnegasvuhtii álggahit mieđis doaibmabijuid. 2.5.3.2 Eará ovdabargguid cealkámušat Olgoriikka- ja vuođđudanlávdegotti árvalus (Árvalus S. nr. 147 1987-88) sisdoallá moadde cealkámuša mat njuolga suokkardit vuođđoláhkamearrádusa sisdoalu. Lávdegoddi buktá datte dán prinsihpalaš cealkámuša (s. 2) : "mearrádus ii nuppástuhte riektedilálašvuođa sámiid ja earáid eana- ja čáhcevuoigatvuođaid hárrái". Vuođđolágamearrádusa doaibma suodjalit negatiiva sámepolitihka stáhtaeiseválddiid beales, guoskkahuvvo, ee. cealkámušain mat leat geardduhuvvon 2.5.2. oasis. Mieđis doaibmabijuid hárrái, oaivvilduvvo várra (ee.) geatnegasvuođas dasa go lávdegoddi deattuha vuođđoláhkamearrádusa prinsihpalaš vuođul mearridit vuoigatvuođa čađahit sierra doaibmabijuid bisuhan dihte sámekultuvrra ja addit dasa ovdánanvejolašvuođaid, buo. Árvalusa s. 2. Lávdegoddi ii máinnaš gaskavuođa gaskal 27 art. ja vuođđoláhkamearrádusa. Stuorradiggedivastallamis gárte vuođđoláhkamearrádusa goappašat namahuvvon bealit guoskkahuvvon. Miellagiddevaš cealkámušat bohte maiddái ovdan gaskavuođas gaskal Norgga riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid ja § 110 a. Áššejođiheaddji Jan Petersen báhkkodii ná, buo. Šiehtad. Stuorrad. 1987-88 s. 3021: "Sámeparagráfa vuođđolágas gártá prinsihpalaš vuđđosin mearridit erenoamaš doaibmabijuid vuoigatvuođaid sámi álbmogii ja báhkkodit čielgasit ahte dáža riekti boahtteáiggis dávista unnitlogusuodjalusa riikkaidgaskasaš gáibádusaid." Son gii njuolgasamos ja dievaslaččamusat bijai oktavuohta gaskal álbmotrievtti ja vuođđoláhkamearrádusa, Justislávdegotti jođiheaddji, Inger Pedersen. Son dajai čuovvovačča (s. 3025) : "Lávdegoddi deattuhii mealgat riikkaidgaskasaš ja álbmotrievttálaš beliide čearddalaš unnitloguid gaskavuhtii, vuođđooainnus duogážii. Álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid vuođus masa dás norgga eiseválddit leat geatnegahtton, lea vuosttažettiin 1966 siviila ja politihkalaš vuoigatuođaid ON olmmošvuoigatvuohtasoahpamuša 27. artihkkal. Dáinna mearrádusain lea stáhta geatnegahtton árjjalaččat doarjut nu ahte sámiin leat eavttut - maiddái sieiva ávnnaslaččat - dikšut kultuvrraset ja gielaset. Evttohuvvon sámeparagráfa ii leat hámistis ovttaiduvvanmearrádus álbmotrievtti ektui, muhto dan sisdoallu dávista álbmotrievttálaš geatnegasvuođaiguin masa dáža stáhta juo lea čadnon 27. artihkkala mielde, ja ná lea dát mearrádusa leat dulkojuvvon Od.prp. nr. 33 1986-87 ja Justislávdegotti árvalusas." 2.5.3.3 Muhtun juridihkalaš girjjálašvuođa oaivilat Sámi vuoigatvuođalávdegoddi vuosttas čálli, Einar Høgetveit, lea meannudan vuođđoláhkamearrádusa evttohusa artihkkalis "Krav om rettslig status for samene - om en sameparagraf i grunnloven" mii leat deaddiluvvon girjjis "Lov og Rett" 1986 s. 163 čuo. Son čujuha (s.171) ahte árvvoštallan mo mearrádus lea ollašuhtton, ferte árvvoštallot sihke eiseválddiid oppalaš sámepolitihkalaš doaibmabijuid ektui ja dáid doaibmabijuid muhtun áiggi váikkuhusaid ektui. Dát mearkkaša mealgat leppohallama 339 sihke makkár konkrehta doarjjadoaibmabijuid eiseválddit leat geatnegahttán álggahit sámiid ektui, ja makkár meassamiid sii fertjit leat geatnegahtton heaittihit. Høgetveit maiddái geahčada Siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ON-soahpamuša 27. artihkkala ja Vuođđolága § 110 a gaskavuođas. Son cealká (s. 173) oaivila leat ahte vuođđoláhkamearrádus "galgá áddejuvvot nu ahte ainjuo deavdá dáža eiseválddiid álbmotrievtti gáibádusa." Dalá professor Carsten Smith - gii lei Sámi vuoigatvuođalávdegotti ovdaolmmoš go NAČ 1984:18 ráhkaduvvui - guoskkaha Vuođđolága § 110 a sisdoalu čielggadeamistis "Samenes rett til naturressurser - særlig ved fiskerireguleringer" mii lea deaddiluvvon girjjis "Lov og Rett" 1990 s. 507 čuo. Nugo namahuvvon 2.4.4.4 oasis, leat su oaidnu (s. 519) ahte § 110 a ferte daddjot seamma gáibidit go 27. art., nugo dát mearrádus lea dulkojuvvon NAČ 1984:18:s ja daid eará sámelága ovdabargguin. Son vuođđuda dalle eanaš dan Justislávdegotti jođiheaddji cealkámuššii mii lea geardduhuvvon 2.5.3.2 oasis. 2.5.3.4 Riektejoavkku mearkkašumit Vuođđoláhka sisdoallá nappo geatnegasvuođa láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámit sáhttet dikšut kultuvrraset. Vaikko geatnegasvuohta mieđis lágideapmái lea vuođđolága § 110 a guovddážis, ferte leat čielggas ahte mearrádus maiddái sisdoallá stáhta beali negatiiva sámepolitihka suodjalusa; dákkár politihkka ferte leat nuppegežiid 340 go láhčit dilálašvuođaid sámi kulturdoaimmaheapmái. § 110 a geatnegasvuohta ii geatnegahte dušše Stuorradikki ja Ráđđehusa, muhto buot stáhta váldeásahusaid, ee. maiddái sámi guovllu báikkálaš stáhtaorgánaid. Prinsihpas fas fertešii dasa lassin vuhtii váldit mearrádusaid buot stáhta doaimma vugiin, nugo lágain, hálddašumis, ekonomalaš politihkas dahje háldduin eaiggátráđđejumi olis. Árta sáhttá leat mearkkašumiid buktit Olgoriikka- ja konstitušuvnnalávdegotti cealkámuššii ahte vuođđoláhkamearrádus ii nuppástuhte riektedilálašvuođa sámiid ja earáid eana- ja čáziid vuoigatvuođaid hárrái. Min áddejumi mielde fertešii áddet nu ahte § 110 a ii iešalddes váikkut dán láhkai; eai ráhkaduvvo dákkár vuoigatvuođat dán vuođđoláhkamearrádusa olis. Geatnegasvuođa maid § 110 a bidjá eiseválddiide sáhttá datte jorahit nu ahte vuoigatvuođat fas ásahuvvojit sápmelaččaide, dahje gáržžiduvvojit earáide, sierra mearrádusaid bokte. Ferte leat čielggas ahte eiseválddit dábálaččat eai sáhtte válljet gaskal iešguđetlágan doaibmabijuid go galget láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámekultuvra galgá sáhttit sihkkarastot ja ovdánahttot. Eana- ja čáhcevuoigatvuođaid riektedili nuppástus sáhttá leat váikkuhangaskaoapmi, dahje dihto diliin vaikko áidna mii gullá áššái. Dán oktavuođas sáhttá namahuvvot ahte min árvvošteami mielde vánit lea doarvái ahte eiseválddit ieža heaittihit doaibmabijuid mat sáhttet leat vahátlaččat 341 sámiide. Ferte maiddái leat geatnegahtton dilálašvuođaid mielde fuolahit ahte eai ovttaskas borgáratge daga maidege mii ná váikkuhivččii. Mearridit dárbbašlaš njuolggadusaid vai juksá doarvái suodjalusa sámekultuvrii, sáhtášii leat dehálaš ovdamearkan láhčit dilálašvuođaid nu ahte dát kultuvra sihkkarastošii ja ovdánahttošii. Dát gažaldat ii leat njuolga vihkkedallon NAČ 1984:18:s. Ferte leat riekta ahte sámepolitihka iešguđet beliid geahčašii ovttas go galgá mearridit leago vuođđoláhkamearrádus čuvvon. Dat mearkkaša ahte doaibmabijuid mat negatiivalaččat čuhcet kultuvrii, sáhttá buhttet mieđis doaibmabijuiguin. Guhkit áiggi sámepolitihka váikkuhusa ferte maiddái geahčadit. Sámi kulturovdáneapmi čájeha leatgo stáhtaeiseválddit, ovttas sámiiguin, dahkan doarvái sihkkarastin dihte kultuvrii ain eallin- ja ovdánanvejolašvuođaid. Ovttas mearrádusa oppalaš hámiin, dagahit namahuvvon dilálašvuođat ahte geatnegasvuođat § 110 a mielde eai leat nu dárkilat, ee. go lea celkon ahte mearrádus ii cakka buot meassamiid sámi kulturdoaimmas. Vaikko mearrádusain leat leamaš hui iešguđetláganat ja danne lea leamaš váttis njuolga daid buohtastahttit, lea Riektejoavku oavttamielas ahte Vuođđolága § 110 a geatnegasvuođat gokčet geatnegasvuođaid mat siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ON-soahpamuša 27. artihkkala čuvvot, nugo dát mearrádus lea dulkojuvvon ee. NAČ 1984:18:s. Mii datte maiddái navdit ahte § 110 a fátmasta eanet. Vuođđoláhkamearrádusa doaibma suodjalit meassamiid mat uhkidit kultuvrra, dagaha nuppeláhkai geatnegasvuođa láhčit dilálašvuođaid buoremussan sámekultuvrii. Ii dárbbaš várra olus čuohcat negatiivalaččat ovdal dán suodjalusa ferte geavahit go suodjalus 27 art. go dán mearrádusas lea sáhka meassamiin mat rivvejit dahje biehttalit sámiid kultuvrra sáhttit doaimmahit. Geatnegasvuohta álggahit mieđis doaibmabijuid ferte maiddái navdit fátmastit eanet § 10 a mielde go 27. art mielde. NAČ 1984:18 dulkomis, daddjo ahte sáhttá leat veahá eahpesihkar čuovvogo dákkár geatnegasvuohta 27. art. ja man guhkás dát dalle olašii.(Geahča 2.4.4.2. ja 2.4.4.5.1. osiid bajábealde) . § 110 a sániin ovdanboahtá datte mieđis doaibmabijuid geatnegasvuohta mearrádusa guovddážin. Dasa lassin čuovvu ovdabargguin čielgasit - dása maid 27. art. guoski dulkoma laktásemiin - ahte Vuođđolága § 110 a sisdoallá dákkár geatnegasvuođa. Ferte dasto vuođđun bidjat ahte vuođđolága § 110 a seammago 27 art., ii dušše suodjat epmolaš kulturbáhkkodemiid, muhto maiddái sámi kultuvrra ávnnaslaš vuđđosa. 2.5.4 Duopmostuoluid giehtaguššan Vuođđolága § 110 a suodjala nappo sámi kultuvrra. Njuolggadusa doaibma suodjalussan lea vuohččan dan sisdoalu duohken; mo dat sáhttá ráddjet vejolašvuođaid álggahit rievttálaš ja duohta meassamiid ja makkár mieđis doaibmabijuid dat rávve. Subsidiearabut, muhto dihto dilálašvuođain hui dehálaš, sáhttá leat go njuolggadus čađahuvvošii. Loahpas lea sáhka njuolggadusa giehtaguššat duopmostuoluid bokte. Dás geahčadit dárkilat makkár vejolašvuođat leat geahččalit čuoččuhuvvon § 110 a rihkkuma duopmostuoluid ovdii. NAČ 1984:18:s lea čuovvovaš cealkámuš (s. 442) gažaldagas: "Lea ágga buktit muhtin erenoamáš mearkkašemiid duopmostuoluid fámu birra dán oktavuođas. Norgga duopmostuoluin lea láhkageavada mielde vuogasvuohta dutkat láhkaráhkadeami, stuorradikki dievasčoahkkimiid mearrádusaid ja hálddahusmearrádusaid vuođđolágalašvuođas. Mii guoská minoritehtaid gáhttema njuolggadusaide sáhttá čuoččuhuvvot ahte duopmostuoluin lea erenoamáš doaibma bearráigeahččat ahte eanetlohku doalaha iežas siskkábealde vuođđolágalaš njuolggadussajiid. Ferte jáhkkojuvvot ahte iskanriekti min lágaid mielde prinsihpalaččat maid guoskkašii dakkár vuođđoláhkamearrádussii man birra dás lea sáhka. Muhto lea seammá áiggis máŋga dili mat mielddisbuktet ahte duopmostuoluid iskanriekti oažžu ráddjejuvvon mearkkašumi dasa mii guoská diekkár vuođđoláhkamearrádussii. Vuosttažettiin leat stáhtaeiseválddiid geatnegasvuođat hirbmat oppalaččat ja árvvoštallama vuđđui hábmejuvvon. Dat sisttisdoallá ahte mearrádus iežas sisdoalus mielde addá mearkkašahtti friddja saji politihkalaš eiseválddiid iežaset árvvoštallamiidda. Muhto dasto boahtá dat ahte geatnegasvuohta man birra dás lea sáhka, iežas sortta mielde addá duopmostuoluide gáržžiduvvon vejolašvuođaid doaibmat. Go stáhtaeiseválddit galget lágidit dilálašvuođaid sámiid gillii, kultuvrii ja servodateallimii (eallinmállii) dát goit muhtin muddui ferte dáhpáhuvvat doarjjadoaimmiad sierra hámiid bokte. Duopmostuoluid eai almmake sáhte čađabágget juolludemiid dahje earámállet positiivvalaš doaibmabijuid. (Geahča Castberg, Norges statsprent., 3. oassi (1964) forfatning II s. 172) . Duopmostuolu iskan fal dolvvošii dušše dasa ahte Stuorradikki mearrádus dahje hálddahusmearrádus dahkkojuvvojit fámuheapmin. Muhto dás lea vuosttažettiin beroštupmi easkka dalle go dakkár mearrádus lea mearkkašan Norgga sámiid negatiivvalaš vealaheami, namalassii ahte lea dahkkon vealahusmeannudeapmi sámiid vahágin." § 110 a ovdabarggut muđui guoskkahit áibba unnán duopmostuoluid iskanrievtti. Olgoriikka- ja vuođđudanlávdegoddi ii guoskkat gažaldaga njuolga. Stuorradiggedivaštallamis lei dušše áššejođiheaddji Jan Petersen gii čielgasit guoskkahii iskanrievtti, go dajai (Šiehtad. Stuorrad. 1987-88 s. 3021-22) : "Dovddahan ahte mearrádus lea prinsihpalaš sorttas, ja ii vuolggat seammás geavatlaš doaibmabijuid. Mearrádusa ferte čađahit láhkaaddimiin ja eará doaimmain mat almmolaš eiseválddit mearridit, ja leage stuorradiggi ja ráđđehus mat ferteji mearrádusa áiggis áigái dulkot ja atnit. ... Muhto jus prinsihppa lea áŧesteaddji 342 váldoášši, vuođđuda mearrádus liikká cakkiid lágaide maid prinsihpalaččat sáhttá geahččalit duopmostuoluid ovddas." Nugo § 110 a ovdabargguin, ferte leat čielggas ahte duopmostuoluin vuohččan lea váldi iskat čuvvotgo stáhtaeiseválddit mearrádusa gohččun geatnegasvuođaset. Seammás maid, nu go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi čujuha, sáhttet leat dilálašvuohta mat dahket ahte iskanvuoigatvuohta ferte geavadis vurdojuvvot oažžut ráddjejuvvon mearkkašumi. Vuođđoláhkamearrádusas lea nu oppalaš hápmi ahte lea unnán ávkin dovddaldahkan sámepolitihka iešguđet osiid vihkkedallamii. Mearrádus diktá stáhtaeiseválddiid iežaset dan árvvoštallat. Dasto ferte sámepolitihka iešguđet beliid geahččat ovttas ja guhkit áiggi váikkuhusaid ektui, buo. 2.5.3.4 oasi. Sáhttá lea nu ahte Sámi vuoigatvuođalávdegotti cealkámuš iskanvuoigatvuođa mearkkašumi hárrái báidnui veaháš go erenoamážit lea vuođđaláhkamearrádusa doaibma mieđis doaimmaid vuođul. Eivind Smith guoskkaha dán (s. 346) artihkkalistis "Om samerettigheter og rettighetsvern" Riektediehtaga áigečállagis 1986 s. 338 čuo. Datte leat čujuhuvvon dilálašvuođat, ainjuo maŋimušnamuhuvvon, maiddái negatiiva doaibmabijuid bokte dahkat váttisin oažžut § 110 a giehtaguššot duopmostuoluin. Dilálašvuohta maid sáhttá namahit dán oktavuođas, lea gáibádus ahte sus gii dáhttu čuoččaldahttit ášši 343 ferte leat nu gohčoduvvon "rievttálaš beroštupmi". Dát oppalaš gáibádus, mii ovdanboahtá nággolága 344 (borgemánu 13. b. 1915 nr. 6) § 54:s, mearkkaša áššečuoččuheaddjis 345 fertet dákkár gaskavuohta áššái ahte lea lunddolaš ja govttolaš sus sáhttit bidjat ášši duopmostuoluide. Geatnegasvuohta mii biddjo stáhtaeiseválddiide § 110 a bokte, fuolaha 346 "sámi álbmoga". Vajos sáhtášii dalle navdit ahte livččii dušše dán oktavuođa ovddastupmi, lagamusat Sámediggi, mas livččii rievttálaš beroštupmi dán mearrádusa doahttalit 347 . Ovttaskas olbmot (sámit) maiddái geat oaivvildit sidjiide čuohcat vuođđoláhkamearrádusa váilevaš doahttalus, fertejit datte sáhttit čuoččaldahttit ášši 348 . Bajábealde namahuvvon artihkkalis, eaktuda Eivind Smith (s. 360) ahte ovttaskas olbmuin galggašii leat rievttálaš beroštupmi § 110 a ektui. Dasto vástida Inge Lorange Backer girjjistis "Rettslig interesse for søksmål, skjønn og klage" (Oslo 1984) (s. 151) galgágo organisašuvnnaid áššečuoččaldahttinvejolašvuohta 349 leat ágga vuostá ovttaskas olbmui rievttálaš beroštupmái. Sáhttá lasihit ahte Alimusriekti geavahii Vuođđolága § 110 a aiddo ráŋggáštanáššis 350 mas sámi fenrihka dubmejuvvui Bergen gávpotrievttis go ii leat boahtán repetišuvdnahárjehallamii 351 (ášši lnr. 92/1992) . Son čujuhii ahte sihke § 110 a ja 1751 sámekodisilla ja 27.art., sihke sierranasat ja ainjuo oktasaš árvvoštallamis, fertejit mearkkašit ahte son - sápmelažžan - ii lean geatnegahtton militeara bálvalit. Alimusriekti ii gávnnahan borgemánu 28. b. 1992 riektecealkámušas 352 ovttage dáid vuđđosiin dohkálažžan, eai sierranasat eaige ovttas. Riekti orru datte eambo bidjan vuođđun ahte guoski olbmos lei rievttálaš beroštupmi § 110 a ektui. 2.5.5 Vuođđoláhkamearrádusa mearkkašupmi Sámi 2.5.vuoigatvuođalávdegotti bargui Vuođđolága § 110 a mearkkaša politihkalaš ja morálalaš, várra maid juridihkalaš geatnegasvuođa stáhtii láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá sihkkarastit ja ovddidit kultuvrras. Dát geatnegasvuohta lea oaivadus 353 Sámi vuoigatvuođalávdegotti bargui ođđa lágaid evttohusain luondduriggodagaid vuoigatvuođaid hárrái; mearrádusa lagat rievttálaš/politihkalaš mihtilmasvuohta, buo. 2.5.2 oasi, ii leat nu miellagiddevaš dán oktavuođas. Vaikko evttohusat fertejit dieđus čuovvut vuođđoláhkamearrádusa muhtun muddui, ii sáhte datte leat makkárge gáibádus ahte buot osiin ferte leat seammaláhkai. Dás fertet maiddái sáhttit váldit mielde ahte lágat dávjá dušše leat okta, eanet vejolaš váikkohangaskaomiid gaskkas, ja ahte sámekultuvrra mieđis ja negatiiva váikkuheaddji doaibmabijuid ferte ovttas geahččat. Sáhttá vel leat árta geardut ahte vuođđoláhkamearrádusa dohkkeheapmi ii leat vuolggahan eana- ja čáhcevuoigatvuođaid. Dán suorggi riektedili nuppástusaid ferte earret eará Sámi vuoigatvuođalávdegoddái leat mielde bidjamin. 3. KAPIHTTAL Vuoigatvuohta Finnmárkku eatnamiidda ja čáziide 3.1 Álggahus 3.1.1 Finnmárkku muhtun rievddalmas dilálašvuođaid várddus Muhtun sierralágan historjjálaš ja geavahuslaš dilálašvuođat leat gustojeaddji Finnmárkku eatnamiid ja luondduriggodagaid ávkkástallamis ja vuoigatvuođas. Vulobealde govvejuvvojit oanehaččat muhtun dehálamos dilálašvuođat. Historjjálaš dilálašvuođa govddit ovdanbuktimii sáhttá ee. čujuhit Riektejoavkku čielggadeami sierra mildosiidda maid miellahtuguovttos Gudmund Sandvik ja Otto Jebens leaba čállán, geahča 1. ja 2. mildosa vulobealde. Ovddeš áiggiid geavahandilálašvuohta meannuduvvo dievaslaččat boahtte ilbmamis "Historisk bakgrunnsmateriale for Samerettsutvalgets utredning om retten til land og vann i Finnmark".(Nugo namahuvvo 1.1.2.oasis plánejuvvo vuođđoávdnasa dát oassi Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusas ilbmat 1994:s (bajilčálus lea gaskaboddosaš) . Dás galgá ovddeš áiggiid meahcceriggodagaid geavahus Finnmárkkus válddahallot dievaslaččat erenoamaš namahuvvon áššedovdiid Steinar Pedersen (ovdal 1. máilbmesoađi) , Hans Prestbakmo (dán jahkečuođi) ja Einar Richter Hanssen (1. máilbmesoađi rájes 1970:i) bokte. Sámi vuoigatvuođalávdegotti olis ii ovddiduvvo sierra čielggadeapmi Finnmárkku riggodagaid dálá geavahusas, muhto lea dieđihuvvon dán birra Hálddašanjoavkku čielggadeami 4. kapihttala iešguđet osiid álggahusas. Ealáhusat Finnmárkkus leat leamaš ja leat belohahkii ain sámekultuvrii báinnahallon. Dát gusto erenoamážit fylkka siskkit guovllus, gos ovdamearkan ii leat dušše boazodoallu, muhto maiddái nugo dihto lágan luossabivdu, sáivabivdu ja meahccebivdu. Ovdal sáhtii maid gohčodit sierra sámi eanadoallun ja guollebivdun, muhto dáid sierravuođat leat láivuduvvon. Ealáhusat leat datte ain eanet go máddelabbos Norggas báinnahallon vuođđoealáhusaide (mearra- ja vuotnaguollebivdui, eanadollui, boazodollui ja iešguđet meahcceealáhusaide) ja lotnolasealáhusaide. Maŋimuš boahtá ee. das go ássit eanet go muđui riikkas dávjá leat ferten heivehit iežaset ealáhusbarggu fylkka vátna luondduriggodagaide. Ovdal lei dábálaš bargat lotnolasat iešguđet vuođđoealáhusain, ja dál lea dávjá vuođđoealáhus lotnolasat sekundeara- dahje tertiearaealáhusain. Vuođđoealáhusat doaimmahuvvo guhká boaresáigásaččabut vugiin Finnmárkkus go riikkas muđui. Nu gohčoduvvon "reaidomolsun" eanadoalus ii álgán omd. ovdal maŋŋil nuppi máilbmesoađi, ja duođas easka 1960-logus, ja molson riikkas muđui dáhpáhuvvai ovdal, ja máŋgga sajis juo 1800-logu loahpas. Dál lea datte sihke guollebivdu, boazodoallu ja eanadoallu Finnmárkkus buorre muddui mekaniserejuvvon. Mekaniserejuvvui vuos guolástanealáhusas, muhto 1960 rájes lea maiddái boazodoallu ja eanadoallu dađistaga eanet mekaniserejuvvon. Eará dovdomearka Finnmárkkus lea ahte johtolathuksen álggahuvvi maŋŋit. Muhtun luottaid eai ráhkadan ovdal 1930-jagiin, ollesjagegeaidnu Guovdageidnui rahppui 1964:s ja riikkageaidnu gaskal Guovdageainnu ja Kárášjoga easka 1974:s. Dát dagahii ahte Finnmárkkuduoddara riggodagat guhká ledje váddásat olahit sidjiide geat eai ássan doppe, ja danne duohtavuođas dušše báikegoddái buorrin. Geavahanriiddut gaskal báikegotti ja earáid eai lean olus ovdal 1960-logu, go johtolathuksen oaččui leavttu, seammásgo olbmuin lei eanet astu ja maiddái geavahišgohte ođđaáigásaš fievrruid. Dán oktavuođas berrešivččii maiddái namuhit ahte historjálaččat lea Finnmárku leamaš veahá luvvosabbot čadnon norgga stáhtii go eará riikkaoasit. Erenoamážit fylkka siskkit oasit bohte maŋŋit dáža duopmoválddi 354 vuollái, ja dalá rádjariikkaid gaskasaš rádjagažaldagat čilgejuvvojedje easka 1751 (Ruoŧŧa) ja 1826 (Ruošša) . Dát lea dagahan eahpesihkkarvuođa man olu boares dáža lágat, ee. almennetrievtti suorggis, leat leamaš gustojeaddjin Finnmárkkus. Go dát golbma rádjariikka leat iešguđetláganat sihke riektedilálašvuođa ja historjjá dáfus, lea árvaluvvonge ahte rádjariikkaid boares vuoigatvuođain várra ain dál sáhttet leat mearkkašumit muhtun riektedilálašvuođaide Finnmárkkus. Dáža ássama ovdáneapmi Finnmárkkus mielddisbuktá ahte fylka iige leat seammalágan go riikka muđui. 1300-logus ássagohte ja geavahišgohte dážat guovlluid maid dan rádjái dušše eará álbmot - sápmelaččat - ledje atnán, álggus mearrarittu ja maŋŋil maiddái siseatnama. 1800-logu loahpageahčen lei earáidgo sápmelaš eanetlohku ásaiduvvan fylkkas, erenoamážit go guollebivdu lassánii. Muhtumat lea gohčodan dán Finnmárkku "koloniseremin". Doaba ii leat adnon sáni imperialisttalaš mearkkašumis, namalassii vuollástit 355 eaiggátkeahtes 356 guovllu, muhto mearkkašumis ásahit guvlui ođđaássiid 357 . čuoččuhuvvon lea ahte stáhta beroštupmi doarjut dáža ássama Finnmárkkus, čalmmustahttin dihte guovllu leat dáža hearrávuođa vuollásažžan, lea okta árta fylkka earalágan dillái. Stáhta navdo árbevirolaš áddejumi mielde eaiggádit sullii 96 % fylkka olles 48 000 km 2 viidodagas. Dát eatnamat eai gula datte ollásit dábálaš njuolggadusaide stáhta eatnamiid namas, muhto lea leamaš dábálaš gohčodit dán gaskka "stáhta matrikulerekeahtes eatnamin", buo. vel njukčamánu 12.b. 1965 lága. Lassin fárremii deike eará sajiin Norggas, lea áigodagas leamaš stuorra suoma (kveana) fárren Finnmárkui. Dát lea báidnán dilálašvuođaid, ee. go fárrejeaddjit muhtun muddui válde fárrui iežaset árbevirolaš vugiid mo ávkkástallat riggodagain. Dát lea maiddái dagahan ahte Finnmárkkus dál leat sámi, kveana ja dáža sogalaččat, ja danne lea čearddalaččat seahkalat guovlu go riika muđui. Dákkár sierralágan geavahuslaš ja historjjálaš dilálašvuođain mat leat leamaš gustojeaddjin Finnmárkkus, sáhtii vuordit váikkuhit nu ahte mii riikkas muđui gusto leat olu sierra riektenjuolggadusat vuoigatvuhtii fylkka eatnamiidda ja čáziide. Dákkár njuolggadusat leat datte lágain geahpeduvvon sakka maŋemuš jagiid, vaikko ain leat moanat sihke eanarievttis ja riggodatávkkástallama iešguđet vugiid eará lágain. Njuolggadusaid maid dás oaivvildit válddahuvvojit lagabui resurssamiel guorahallamis vuoigatvuođaide Finnmárkku eatnamiidda ja čáziide 3.2 oasis ja čuovvovaččat. Sáhttá goittotge leat ágga deattuhit ahte njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinláhka gullevaš láhkaásahusaiguin ja mearrádusaiguin lea erenoamáš dehálaš dán oktavuođas. Dáid njuolggadusaide ii gula dušše eaktun ahte stáhta eaiggáduššá eanaš eatnamiid Finnmárkkus, muhto mudde maiddái njuolga vejolašvuođa ávkkástallat muhtun luondduriggodagaid, ja addá dasto erenoamaš hálddašeapmái válddi hálddašit mealgadii riggodatávkkástallama fylkkas. Dárkomin ovddeš váilevaš stáhtalaš oassálastima ja sierralágan geavahandilálašvuođaid Finnmárkkus, sáhttá maiddái jurddašit ahte dáppe eanet go máddelat Norggas lea ovddiduvvon sierra riektehámáiduvvamat báikkálaš vieruiduvvan vuoigatvuođa hámis, belohahkii guovlluin gos eai gávdno (čállon) riektenjuolggadusat, ja belohahkii vuostá (dahje mielde) dákkár njuolggadusaid. Riggodatávkkástallan mii lea leamaš dološ rájes dovdo vuoigatvuođa doaimmaheapmin, ja gos geavaheapmi lea rievddalmas, sáhttet maiddái álkit bohciidit rievddalmas riektedilálášvuođat. Báikkálaš vieruiduvvan vuoigatvuođas lea datte dál unnit sadji riektevuogádagas go ovdal. Sihke danne go geavahanvuogit - ja riekteoainnut - leat eanet ovttaláganat miehtá riikka, ja danne go muddemat oktasaš čállon vuoigatvuođa hárrái leat lassánan mealgat. Láhkaaddi atná gal muhtumin deastta báikkálaš riekteáddejumiide, muhto háliidus ráhkadit riekteovttadaga 358 vuoitá dávjá. Sáhttá gal goittotge leat árta jáhkkit ahte vieruiduvvan riektehámáiduvvamiid lohku iešguđet luondduriggodagaid ávkkástallamiid oktavuođas lea stuorát Finnmárkkus go riikkas muđui. Ovdamearkka dihte galget sámi gili ássit geavahan čavga ja mihtilmasat guovllu gos earát dušše duollet dálle leat ávkkástallan riggodagaid, nu ahte geavaheapmi lea bidjan vuođu vieruiduvvan riektehámáiduvvamii mii lea vuostá guovllu oppalaš lágaid. Mo báikkálaš vieruiduvvan vuoigatvuohta dákkár dáhpáhusas manná ovddabealde lága lea konkrehta árvvoštallama duohken, ja sáhttá vel čujuhuvvot Riektejoavkku válddahallamii riektegáldogažaldagain eaiggáduššan- ja geavahanriektedilálašvuođaid mearrádusa hárrái Finnmárkkus 2.2 oasis. Báikkálaš vieruiduvvan vuoigatvuođa ja riektehámáiduvvamiid gažaldat sierra vuđđosin lea maiddái guoskkahuvvon Finnmárkku riektedilálašvuođaid resurssamiel guorahallama eanaš osiin. Muđui lea leamašge eahpečielga čuokkis dasa mii lea Finnmárkku riggodagaid gustojeaddji riekti. Dát lea danne ee. das go fylkka dilálašvuođat leat erenoamážat, muhto maiddái go fáttás, earret Sverre Tønnesen:a nákkosgirjjis "Retten til jorden i Finnmark" 1972, áibbas uhccán leat riektediehtaga beales beroštan. 3.1.2 Ovdanbuktinráidu ja ráddjemat Váttis orru ovddidit iešguđet fáttáid go olles logihkalaš ráiddus lea resurssamiel guorahallan vuoigatvuođaid eatnamiidda ja čáziide. Riektejoavku lea datte ovdanbuktinráiddu válljemistis deattuhan álggus ovddidit boares geavahanvugiid nugo muorraávnnasteami ja meahcceguohtuma, ja guorahallama loahpageahčen ođđaáigásaččabut vugiid nugo čáhcefámu, mohtorjohtolaga ja olgunastima. Dasto lea geahččaluvvon maŋŋálaga meannudit geavahanvugiid main lea dihto oktavuohta. Danne lea mearraguollebivddu vuoigatvuohta, gáddevuoigatvuohta (gullá luossabivdui mearas) , rihkiid ja sáivaguollebivddu vuoigatvuohta biddjon maŋŋálaga. Ja go sáivaguollebivdu čalmmustahttá lunddolaš sirdima eará meahcceávkkástallama árbevirolaš vugiide nugo bivddu, monnema, uvjema ja murjemii, meannudat daid čuovvovaš osiin. Boazodoalu riektedili ovdanbuktin lea sturrodaga dáfus stuorámus eaŋkaloassi vuoigatvuođaide Finnmárkku eatnamiid ja čáziid guorahallamis, ja lea maiddái sihke boares ja guovddáš geavahanvuohki. Orru leamen ahte boazodoalu livččii galgan meannudit vuosttasin guorahallamis. Joavku lea datte válljen dan meannudit maŋimužžan. Dát lea belohahkii boazodoalloovdanbuktima mahtodaga 359 ja máŋggabealatvuođa 360 geažil, ja belohahkii go boazodoallovuoigatvuohta muhtun čuoggáin spiehkasta oppalaš njuolggadasain mat guorahallamis leat ovdal guoskkahuvvon. Riektejoavku lea muđui ferten ráddjet dihto láhkai muhtun ja várra maid dehálaš riggodatgeavaheami vugiid Finnmárkkus. Dát gusto vuosttažettiin boanddaide beassat gilvit eatnamiid maid ieža eai eaiggáduša, danin go dán ii sáhte dadjat leat vuđđosin vuoigatvuhtii. Njuolggadusat mihtádusa birra stáhta eatnamiin Finnmárkkus eanadollui leat lagat válddahallon (ođđa geavaheapmi, ođđašaddadeapmi ja gilvojuvvon gittiid ásaheapmi) Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.oasis. Ii dálge leat eavttuhis vuoigatvuohta Finnmárkku ássiide oažžut čujuhuvvot viessosaji joavdobartii stáhta eatnamiin. Riektejoavku ii leat danne čállán joavdobarttaid vuoigatvuođas sierra oasi, muhto joavdobarttaid saji čujuheami njuolggadusat lea lagabui meannuduvvon Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.6. oasis. Riektejoavku lea baicce ieš meannudan vuoigatvuođa ealáhusbarttaide boazodoalus ja dan olggobealde (3.12. ja 3.17.5. osiin) . Muđui leat Finnmárkku ássit ainjuo dállodollui, luđolaččat sáhttán omardit dahje rabbat eará meahcceriggodagaid, ee. meahccefuođđariid ja niitosuinniid, sámmáliid, jeahkáliid, urtasiid ja gámasuinniid. Sverre Tønnesen čuoččuha "Retten til jorden i Finnmark" girjjis s. 285 ahte fylkka ássiin lea leamaš ja ain lea vuoigatvuohta váldit maid dárbbašit ja maid eará riggodagaid mat eai leat muddejuvvon. Riektejoavku lea bealistis atnán dán geavaheami hui unnán áigeguovdilin dál ja ii leatge danne gávnnahan ávkkálažžan lagabui ráđđádallat namahuvvon dilálašvuođas addin dihte heivvolaš rievttálaš mihtilmasvuođa. Sáhttá datte namuhit ahte vulobealde lea 4.2.7. oasis veahá guoskkahan ássiid ovddeš geavaheami niittuin go Finnmárkku almenneha gažaldagas vihkkedalle. Joavku áigu muđui mihttet ahte eahpida leago álbmogis leamaš aitosaš 361 vuoigatvuohta, vai dušše "gierdan" lohpi gokčat sin dállodárbbu, ja váraša danin Tønnesen:a cealkámušaid ahte dáid geavahanvugiin lea erenoamáš rievttálaš suodjalus. 3.2 Muorraávdnasat 3.2.1 Álggahus Stáhta lea 1775 rájes vuovdimis ja láigoheames sirdán eatnamiid Finnmárkkus ovttaskas olbmuide. Gávdnojit moanat válddahallamat dáid eanaluobahemiide 362 ja daid mearkkašumis muorraávnnasvuoigatvuhtii, main erenoamážit guokte leat leamaš dehálaš gáldut dán ovdanbuktimis; eanakommiseara ja sundi Knut Spilling:a sierrabargu "Av Finmarkens Skogret" mii ilmmai 1920:s mielddusin Rettstidende:i, ja professor Sverre Tønnesen:a nákkosgirji "Retten til jorden i Finnmark." Vuosttas eanaluobaheamit stáhtas ovttaskas olbmuide dáhpáhuvve gonagaslaš cealkámusa vuođul miessemánu 27. b. 1775 eanačujuhusas 363 Finnmárkkus. Dát luobaheamit ledje buhtadasa haga, ja eai guoskan vuovdái mii lei eatnamis. 1820-jagiin váldo datte nu gohčoduvvon "1820-klausula" vuođul, njuolggadusat eanagirjjiide ahte háhkkis galggai leat vuosttasvuoigatvuohta 364 vuovdái dálloatnui eanagirječállon eatnamis. Vuovddi mii ii dárbbašuvvui gokčat dállodárbbu, galge eiseválddit sáhttit čujuhit earáide. 1775-cealkámuša njuolggadusat buhtadasa haga luobahit eatnamiid molsojuvvo eanavuovdima mearrádusain geassemánu 22. b. 1863 lágas "Luohpat Stáhta Eanamiid Finnmárkku Eanaguovllus". Dán § 3 maŋimušlađđasa mielde galge "Eatnamat vuvdojuvvot oktan Vuvddiin". Lága § 9 mielde sáhtii datte eanaháldejaš 365 dihto eavttuin ain oažžut sirdit opmodaga buhtadasa haga, muhto dás ii siskkildan sirdin eatnama vuovddi. Miessemánu 22. b. 1902 ja njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinlágaid olis leat eatnamat álo luobahuvvon 366 oktan vuvddiin. Stáhta máŋggalágan geavahus eanaluobahemiin lea mielddisbuktán ahte leat máŋggalágan vuovddit Finnmárkkus. Vuosttažettiin sierra priváhta vuovddit priváhta eatnamiin. Lassin lea almmolaš vuovdi eatnamiin mat leat sirdon priváhta olbmuide, mas muhtumin lea vuosttasvuoigatvuohta eanaeaiggáda ruovttudoallodárbui, go eará háve fas ii leat dákkár vuoigatvuohta. Stáhta lea muhtun priváhta eanaopmodagain 367 "luvven" vuovddi ovdun eanaeaiggádii. Buot eanemus vuovddit Finnmárkkus leat datte almmolaš vuovddit eatnamiin mat eai leat sirdon priváhta olbmuide, nuppiin sániiguin "stáhta matrikulerekeahtes eatnamat." Dán oktavuođas ii leat árta guorahallat lagabui vuovddi man ovttaskas olbmuide lea sirdán, earret čuoččuhit ahte vuoigatvuohta dákkár vuovdái Finnmárkkus nugo riikkas muđui vuosttažettiin gullá eanaeaiggádii. Lea baicce sakka stuorát beroštupmi vihkkedallat báikegotti vuoigatvuođa muorraávdnasiidda almmolaš vuovddis, ja dalle vuohččan vuovdái fylkka matrikulerekeahtes eatnamiin. Dán birra lea dál mearridan njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinlága § 4:s čuovvovaččat: "Stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin lea giliolbmuin vuoigatvuohta oažžut čujuhuvvot lastavuovddi boaldámuššan dálloatnui. Dát vuoigatvuohta ii galgga caggat eiseválddiid ráfáiduhttimis ollásit dahje belohahkii dákkár vuovddi." Eanavuovdinlága ovdabargguin lea eaktuduvvon ahte eai leat vuoigatvuođat vuovdái Finnmárkkus NL 3-12-6 vuođul. (Geahča ovdabargguid lagat máinnašeami 3.2.4. oasis.) Nugo fylkkas lea ovdánan dan ektui mo almmenneha geavaha, mo eiseválddit dán muddejit ja mo diggemearrádusat mat leat dahkkon muddema giehtaguššama oktavuođas, ferte maiddái čuoččuhit ahte ii oktage, ainjuo ii dál, sáhte gáibidit muorraávdnasiid dán Norgga Lága mearrádusa olis. Dát ii datte mearkkaš ahte sáhttá eambo čuoččuhit ahte eanavuovdinlága § 4 bidjá ollislaš 368 albmadeami ássiid muorraávnnasvuoigatvuođas Finnmárkku matrikulerekeahtes eatnamiin. Danne lea árta vihkkedallat leago ássiin viidát vuoigatvuohta go láhka cealká. Jearašii omd. "giliolbmuid hárrái", namalassii geat gulašedje § 4 mielde, leago sis vuoigatvuohta muorraávdnasiidda nugo dát cealká ja jearašiige leago dihto giliolbmojoavkkuin, dihto báikegottiin dahje eanadoalliin dákkár dilli. čuvgen dihte leatgo dát čuoggát dál gustojeaddji riekti, orru fertemin geahčadit ovddeš áiggiid riektedilálašvuođa ja válddahit hui vuđolaččat riekteovddideami váldosárgosiid gitta dássážii. Dát lea dagahan ahte muorraávdnasiid vuoigatvuođa čilgehus lea gártan viehka viiddis 3. kapihttala eará fáttáid ektui. Ovdanbuktima ferte dán mađe čilget go vuovdedoalu muddemiin áiggiid čađa lea leamaš erenoamáš sadji stáhta válddalastimis 369 Finnmárkkus, nu ahte muorraávdnasiid vuoigatvuođas lea erenoamáš prinsihpalaš beroštupmi Riektejoavkku čielggadeapmái. Joavku galgá de 3.2.2. oasis válddahit riekteovddideami kronologalaččat dan rájes go eiseválddit 1700-logu gaskamuttus seaguhišgohte iežaset Finnmárkku vuovdeatnui, ovdalgo 3.2.3. oasis galgat lagabui geahčadat eanavuovdinlága § 4 sisdoalu. 3.2.4. oasis galgat geahččalit vástidit man olu dát mearrádus dávista ovddeš áiggiid riektedilálašvuođa ja riekteovdáneami. Muđui jearrat 3.2.5. oasis leatgo sierra priváhtarievttálaš vuđđosin sierravuoigatvuođat muorraávdnasiidda Finnmárkkus, ja 3.2.6 oasis máinnašuvvo ássiid vuoigatvuođaid riektesuodjalusas. Muđui sáhttá namuhit ahte boazosápmelaččain geassemánu 9. b. 1978 boazodoallolága nr. 49 § 9 čuo. 4, buo. § 13 olis, lea erenoamaš vuoigatvuohta muorraávdnasiidda mii adnojuvvo lea boazodoallovuoigatvuođa oassin. Dát vuoigatvuohta galgá lagabui máinnašuvvot 3.17.7 oasis boazosápmelaččaid vuoigatvuohta boaldenmuoraide ja muorraávdnasiidda. 3.2.2 Historjjálaš ovdáneami várddus 3.2.2.1 Dilálašvuođat sullii 1750 rádjai Unnán sihkkaris gáldut leat mo geavahit vuvddiid ja eiseválddiid oaidnu vuvddiide Finnmárkkus ovdal go sullii 1750 ledje vuosttas oppalaš muddemat vuovddi geavaheames. Datte sáhtášii dihto konklušuvnnaid bidjat mo navdo ferten leat leamaš. Ahte ássit atne vuvddiid viessohirssain, eará ávdnasin ja muorran, illá dárbbaša lagabui duođaštit. Muorraávdnasiid vieččai dárbbu mielde lunddolaččat lagas vuvddiin, ja muđui čájeha datge ahte eiseválddit 1750-jagiin fertejedje álggahit muddejeaddji mearrádusaid, ja čájeha ahte giliolbmot ledje atnán vuvddiid dan rádjai. Eat dieđe leatgo eiseválddit ovdal 1750 bidjan giliássiide gáržžádusaid 370 dahje divadiid vuovddi atnimii. Gitta dien áigái ferte ná sáhttit konkluderet ahte giliássit almmá almmolašvuođa hehttema haga leat atnán Finnmárkku vuvddiid huksenávnnasteapmái ja boaldenmuoraide. Tønnesen máinnaša s. 82 ráfáiduhttima 371 Ákŋovági 372 dikkis 1693:s "K. M. Almennet ja Vuovdi doppe Álttá Diggebáikkis" man atná "čielga ovdamearkan mieđiheapmái 373 ahte giliássiin lei vuoigatvuohta váldit muoraid maid dárbbašedje dállodollui". Ráfáiduhttin gieldá oppalaččat murret Álttá-vuovddis, ja murremii ferte leat "alla Eiseválddi Lohpi", muhto dás lea čielgasit spiehkastuvvon "seamma Diggebáikki Ássit sáhttet váldit dállodárbui". Seamma siiddus máinnaša diggevihtan 374 Álttás 1744 gažaldahkii mo "Álttá vuovddi ovdal su bálvaleami áiggi leat atnán", ahte "Álbmot oažžu murret juohkehačča dárbui Álttá Vuovddis almmá jearakeahttá Cammer Collegi Ordre:s". Lassin čujuhuvvo s. 83 Major Schnitler dutkanbeavdegirjjiide 375 1745 mas oassálastit 376 válddahedje buot vuvddiid Álttás ja lasihedje: "Dát Vuovddit leat Almennehat, man Gielddaássit ieža atnet, dárbbu mielde atnet Viesuid, Fatnasiid, ja Áirruid ávnnasin, Luosaide, Rusttegiidda Jogas; Áiddiide dahje muohtaáiddiide áidot Bealdduid ja Gittiid: dán Almenneha atnet Gielddaássiit oktasaččat, ja Vuovddit eai leat sierra juhkkojuvvon Dáluid mielde." 3.2.2.2 Riektedilli sullii 1750 ja čuovvovaš jagiid 1750 maŋŋil leat hui viiddis historjjálaš gáldoávdnasat mo Gonagas seaguhii iežas ássiid vuvddiid ávkkástallama muddemis ja ráđđemis Finnmárkkus. Dát gáldut lea roggon belohahkii diggeáššiin 1800-logu maŋimušbeales ja maŋŋil, ja belohahkii girječálliin geat leat meannudan vuovderievtti Finnmárkkus. Lassin 3.2.1. oasis Knut Spilling:a ja Sverre Tønnesen:a namuhuvvon bargguide, čujuhuvvo alimusriekteadvokáhta Otto Jebens:a artihkkalii "Samenes land - en rettslig realitet", mii lea ilbman sierradeaddileapmin Riektediehtaga áigečállagii 1982, s. 667 čuo. Vuosttas dovddus muddejeaddji mearrádusat oppalaččat mearriduvvojedje gonagaslaš geaskkuin ođđajagemánu 31. b. ja golggotmánu 31. b. 1753. Goappašagat Spilling:a girjjis s. 4-6 ja gustojit vuovdái Álttás. Vuovdi namuhuvvo geaskkuin "min Finnmárkku gullevaš Álttá Vuovdi". Dieđihuvvo ahte báikkuid 377 lea bearehaga čuhppon ja bahás giehtaguššon, ja daddjo "min ráhkis ja oskkáldas Ássiide buorrin" ferte seailluhit vuovddi. Dáinna ulbmiliin lea vuosttas geaskkus ee. mearridan ahte beazit eai galgga čullot čujuheami haga, ja eará gohččosat fas dáhttot čujuhit maiddái sogiid ja eará muoraid, sihke boaldámuššan ja eará geavaheapmái. Gohccái ja čujuheapmái nammaduvvui gonagaslaš vuovdefáldi. Geaskkuid veagas muddii gonagasváldi Álttá vuovddi nannosit. Vástideaddji almenneha anu ii leat dovddus almennetvuvddiin eará osiin riikkas mudden, earret Báidára 378 ja Sáláha 379 almennehis Nordlánddas. Sullii 1750:s mearriduvvuige galgat gáibiduvvot sierradivat 380 , namalassii erenoamáš divat, Áltta hirssaid njeaidit. (Juovlamánu 7.b. 1748, guovvamánu 7.b. 1750 ja guovvamánu 27.b. 1753 geaskkut, geahča Tønnesen:a s. 84 ja Spilling:a s. 3 ja 89.) Reantogámmára guovvamánu 27.b. 1753 čállosis mearriduvvui dát guhtanuppelogátoassái hirssa árvvus. Dán áiggis ii lean datte dákkár sierradivat mihkkege vearditmeahttumiid 381 Álttá vuovdái. Seamma sturrosaš sierradivat lei 1740-jagiin, vearromearrádusa láhkavuođuin, Báidára ja Sáláha allmenneha gohčuin, ja guovvamánu 17. b. 1777 ggl. cea. viiddiduvvui divatmáksima geatnegasvuohta gustot buot Nordlándda ámtta almennehiidda. Dasto álggahuvvui 1740-jagiin, dátge vearromearrádusa 382 láhkavuođuin, sierradivat vuovdinmuoraid guhtanuppelogátoasis Mátta-Norgga almennehiin. Ná geahččalii Gonagas oamastit buvttadusa allmennetvuvddiin mii ii mannan duhtadit geavahanvuoigaduvvomiid dárbbu NL 3-12-6 olis. (Dákko čujuhuvvo Nordlándda dáfus Taranger:i: "Fremstilling af de Haalogandske Almenningers rettslige stilling" (1892) ja Jebens: "Refleksjoner om almenningene i Haalogaland", go fas Mátta-Norgga dáfus čujuhuvvo Meinich-Olsen: "Norsk Almenningsrett" (1928) s. 71 ja Solnørdal: "Rettleiing i Almenningslæren" (1958) s. 125 čuo.) Dienas dihte ii sáhte gal leat leamaš nu movttiidahtti sierradivada gáibidišgoahtit Álttá vuovdái, ja eai oruge báhkkoduvvon áddejumit main vuhtto dát dahkkon álbmoga váilevaš vuoigatvuođa eavttuin. Orru baicce dáppe nugo Nordlánddasge álggahuvvon, daningo áigumuš lea ahte almennet várrogasat geavaha vuovddi ja máksit meahccebearráigeahččama goluid. Dás sáhttá ee. čujuhit ahte dalá váldoámtamánni Troandimis, Fieldsted, gii ovdal lea leamaš ámtamánni Finnmárkkus, golggotmánu 24. b. 1788 julggašii čuovvovačča Københámmana reantogámmárii: (Julggaštus lea ee. bájuhuvvon Tønnesen:s s. 84-85 ja Taranger:s l.c. s. 27.) "In sáhte almmatge goassige atnit dáid eatnamiid meahccevearu dán anus (Nordlándda ja Finmárkku) ruhtadan objeaktan, danin go dat lea beali menddo uhccán; muhto lea váldán vuovddi seailluheami dihte, namalassii hirbmat uhca riektemearrádusaš, mii leat mearriduvvon murremii ja dán oažžu bearráigeahčči, gii danne dasa bálkáhuvvo. Bearráigeahčči, dahje nugo lea Finnmárkkus, meahccefáldi, čujuha juohkehažžii gii anistuvvo murret ja máksá vuovdevearus, báikki vuovddis, gos son galgá murret. Jus dál bearráigeahčči lea, nugo son berre lea, fuolalaš ja rehálaš, de goziha son juohke báikki, gosa son lea čujuhan ja váidá sin sáhkuin geat juogo lea murren eambo go berrejit dahje čujukeahtes sajiin. Dát ortnet lea meahccevearuid áigga, almmá dan haga, man uhccán dal livččii, gárttašii mealgat vuolláibáza." Finnmárkkus lei gal Gonagas vuohččan beroštan láhčit dilálašvuođaid nu ahte ássit ja ealáhusat ahtanuššet. Gálduin orru ovdanboahtimin ahte go seaguhii iežas nu sakka Álttá vuovddi geavahussii, lei danin go dát fertii sihkkarastot, ii dušše dan gili álbmogii, muhto olles Oarje-Finnmárkui. Nu lei Gonagas ovdal 1750 ráđđen dán vuovddi ovdun earáide go giliássiide. Nugo Tønnesen čujuha s. 82 addui cuoŋománu 25.b. 1702 gávpemearrádusa olis gávpeolbmáide rittus (Compagniet) lohpi huksenhirssaide Álttá vuovddis sin "Gávpeviesuide ja Vuovdinvisttiide". Hirssaid váldima galggai ámtamánni čujuhit ja buhtaduvvot Gonagassii. Ođđajagemánu 31. b. 1753 geaskkus čuovvu ahte dán čuoggá gávpemearrádus ain galgá gustot. Tønnesen namuha maiddái s. 81 ahte olbmot Hámmárfeasttas 1742:s ožžo reantogámmára mieđáhusa viežžat hirssaid Álttás ja ahte 1744 Reantogámmárgeaskku olis addui oppalaš lohpi girkuide ja geafes ássiide Oarje-Finnmárkus "dál nugo ovdal" viežžat hirssa ja fielluid Álttá vuovddis. Tønnesen cealká s. 85 ahte son jagiin ovdal 1775 ii leat gávdnan mearrádusa, ii guovddáš- iige báikehálddahusas, mii Finnmárkkus gusto earágo Álttá vuovdái. Ovddabealde namuhuvvon gonagasválddi meassamat orrut danne dušše guoskan dán vuovdái. Ávdnasat mat dás lea válddahallon eai sáhte Riektejoavkku oaivila mielde adnot doarvái vuđđosin konklušuvdnii maid stáhtahálddahus maŋŋil lea báhkkodan, ee. 3.2.2.6. oasis ráđđehusadvokáhta máinnašuvvon miessemánu 18.b. 1864 čállagis; ahte Gonagas 1753:s lei dovddahan olles ja gáržžokeahtes 383 vuoigatvuođa sihke Álttá ja olles Finnmárkku vuvddiide. Ovdal dán áigge ii oru gonagasváldi addán makkárge gildosa giliássiid murremii, ja 1753-geaskku mearrádusat orrut ain báikegoddái eaktudeamen geavahanvuogasvuođa. Dás addojit geavaheapmái dušše muddejeaddji mearrádusat, dása gulli geatnegasvuođa dohkkehit dan čujuhit čuohppat beziid. Almmatge ferte mihttet ahte Gonagas dákko ráđđii mealgat eanet Álttá vuovddi go dábálaččat dagai Mátta-Norgga vuvddiin. Mátta-Norggas váidaledje muhtumin boanddat Gonagasa ráđđejumi go oaivvildedje su muddemat gáržžidedje sin almenneha geavahanvuoigatvuođa. Dákkár váidalusat eai leat min dieđu mielde leamaš Álttás. Dás ferte datte leat čielggas ahte dása ledje eavttut hui guovtteláganat. Máddin lei 1750-jagiin almennetinstituhtta nannosit vuođđuduvvon máŋga čuohte jagi ovdal, ja giliolbmuid ja Gonagasa ávkkástallan almennehiin lei dahkkon dávistettiin láhkamearrádusaide mat dábálaččat mearkkašedje seammago boares dáža lágaid áigge. Danne ledje geavahanriektelaččat 384 cieggan dološ áiggi rájes dihto giliide ja dáin ledje boanddat geain ledje árbevierut ja doarvái diđolašvuohta 385 ja fápmu giehtaguššat ja gozihit vuoigatvuođaideaset allmennehiin. Álttás ii oru baicce leat leamaš vástideaddji geavahanriektelaččaid ráddjen vuovdái dallego Gonagas álggii muddet geavaheami. Vuovdi iige dárbbašuvvon dušše Álttá ássamii, muhto maiddái eambo boaittobeali, báljes riddoguovlluide. Go eai lean mallosge vástideaddji ráddjejuvvon murrenriektelaččat 386 nugo Mátta-Norggas, čuozai dat lunddolaččat Álttá vuovdái mealgat eanet go olusat atnigohte vuovddi. Go ná lei, de lei áddemis ahte gonagasváldi gávnnahii dáppe fertejit eará láhkamearrádusat go mat čuvvo Norgga Láhka 1687 njuolggadusain ja maŋit mearrádusain almennehiid birra riikkas muđui. 3.2.2.3 1775-cealkámuša §§ 4 ja 5 ja 1775 riektedilli Ássiid muorraávnnasanu eai leat nappo nu go diehtit eiseválddit goassige biehttalan ovdal 1775, ja ferte navdot ahte ii lean oaivil váldit ássiin vuoigatvuođaid go miessemánu 27. b. 1775 eanačujuhancealkámuša §§ 4 ja 5 olis bohte mearrádusat vuovddi hárrái mat siskkildedje olles Finnmárkui: (Geahča vel Tønnesen:a s. 208 čuo, buo. s. 134.) "§ 4. Gos lea Soahke-Vuovdi, mearriduvvo dat dihto Giliide, mat dan dárbbašit, almmatge ahte dáid Giliid Ássit eai iešráđálaččat gávppaš Vuvddiin, muhto maid dárbbašit, ožžot heivvolaččat lobi Ámtamánnis, gii dan sidjiide diktá čujuhuvvot." "§ 5. Datte gullá Gonagassii čujuhit Beahce- ja GuossaVuovdi...." Mealgat beroštahtti muorraávdnasiid vuoigatvuođaide Finnmárkkus, lea maiddái geassemánu 8. b. 1775 eanamihtidannjuolggadusa 387 mearrádus (man Tønnesen geardduha s. 392 čuo.) § 15: "Lastavuovdi mii adno Boaldámuššan ja gávdno eanaš riikka Vuotnabađain, galgá Eanamihtideaddji 388 válddahit ja čujuhit dihto Gillái, mii dan dárbbaša vai ássá bures. Seamma galgá son juohkit dihto Gaskkaid daid heivvolaš lagas Ássiide, gos sáhttet čohkket Boaldenmuoraid ja Rihkiid 389 , ii galgga oktage geas lea Muorračuohpahat dan geavahit." Sáhttá orrut veahá eahpečielggas makkár vuoigatvuođa § 4:s oaivvilda gili "ássiide" lastavuovdái. Mearrádusa báhkkodanvugiin, ja jus dán geahččá ovttas § 5:in, orru datte vuođđun navdit giliássiide lea jurddašuvvon agibeaivái 390 ja sierra lastavuovdái geavahanvuoigatvuohta. Go veardida dan eanamihtidannjuolggadusa § 15:in, orru dasa lassin § 4 geahččaleamen geografalaččat muddet numo oalát vástidivččii dálá geavahandilálašvuođaide, ja mii dávistivččii mealgadii dasa mii gusto almennetvuvddiide máddelat Norggas. Gilit galget rievttálaš vuđđosin sáhttit sihkkarastit vuoigatvuođa báikkálaš lastavuovdái. Eanamihtidannjuolggadusa mearrádus ii čuvvojuvvo datte goassige, ja lastavuovdegaskkaid geavahanriektelaččat eai mearriduvvon danne. Sáhttá maiddái leat árta guorahallat makkár vuoigatvuohta Gonagasas lei goahccevuovdái § 5 olis. Cealkámuš ii dovddat mieđiheamen álbmogii goahccevuovdái geavahanvuoigatvuođa, ja ferte juohke dáfus leat čielggas ahte lei áigga sihkkarastit Gonagassii goahccevuovdái eanet vuoigatvuođa go lastavuovdái. Goahccevuovdi galggai seammago "Gonagaslaš Rehkegis láigohuvvon Hearvásvuođat Njuorjobivddus, Monnemis ja Uvjemis ja dakkáriin, dihto Ávdin ja huksenkeahtes Sajiin" § 5 olis gullat Gonagassii "nugo dássážii". Tønnesen mihtte s. 141 ahte dát ii leat dáhpedorpmis, muhto ahte mearrádus mearkkaša čoahkkáigeasu: "buot vuoigatvuođain Finnmárkoalmennehiin maidda Gonagas ovdal lei ožžon ruđalaš vuoittu láigoheami ja vearu olis. Ja Fieldsted čilge reantogámmára čielgasit leat evttohan beahcevuovdi ii galgga leat mielde eanajuolludeamis, go lea čuvvon prinsihpa ahte Gonagas ii galgga massit iežas eahpevissis sisaboađuid." Tønnesen:a ovdanbuktimis dás orru govttolaš navdit ahte okta ágga goahccevuovddi várašupmái lei go dás ledje "eahpevissis" sisaboađut. Lassin vel ferte Finnmárkku dili dáfus ovddiduvvot ahte lei unnán heivvolažžan bidjat goahccevuovddi dušše ássiide gilis gos vuovdi lei. Maiddái olbmot vuovddehis giliin dárbbašedje huksenávdnasiid, ja nugo čujuhuvvon 3.2.2.2. oasis lei Gonagas hálden Álttá vuovddi dákkár dárbbuid gokčama dihte. Nu orrutge leamen buorit árttat manin gonagasváldi dákkár ulbmiliid geažil dáhtui ráđđet Finnmárkku goahccevuvddiid. 1775-cealkámuš, ja 1753-geaskkutge, leat maŋit áiggis deattuhuvvon sakka Finnmárkku vuovddi vuoigatvuođa árvvoštalladettiin. Sihke eiseválddit, juridihkalaš girječállit ja duopmostuolut leat stáhta ja ássiid vuoigatvuođaid árvvoštaladettiin bidjan geaskkuid ja cealkámušaid vuođđun, maid Tønnesen ja Jebens rievttuid 391 leaba moaitán. Ii sáhte leat áibbas riekta atnit dáid njuolggadusaid álgovuolggalažžan giliolbmuid vuoigatvuhtii ja lohpái atnit vuvddiid Finnmárkkus, danne go olbmot juo dalle ledje ássan doppe ja atnán vuvddiid hui guhkes áiggi. Dát guoská erenoamážit sápmelaččaide, go ee. mearrasápmelaččat ledje viidát geavahan vuvddiid vuotnabađain, muhto 1750:s ledje maiddái dážat ássan doppe máŋggaid čuđiid jagiid ja atnán muoraid viesuide ja boaldámuššan. Eai sápmelaččat, eaige dážat ja eaige earát geat ássagohte Finnmárkui sáhte jurddašan erenoamážit formálalaš láhkavuođu go válde eatnamiid iežaset háldui ássansadjin ja atnigohte meahci ja vuovddi. Nu guhká go ii lean valljevátni 392 ja eai čuožžilan beroštusriiddut 393 gaskal ássiid gaskaneaset dahje gaskal ássiid ja gonagasválddi, ii lean vuoigatvuođavuođu gažaldat ássiid geavaheames ja vuoigatvuođain áigeguovdil, iige nu miellagiddevaš. Mo dal leš geavaheami álgovuolggalaš riektevuođus dahje dan váili, sáhtášii dalle dadjat ahte ássiid guhkes áiggi áibbas dárbbašlaš atnu, lei cieggan dalle go gonagasváldi seaguhii iežas vuvddiid ávkkástallamii. Danne ferte bidjat vuođđun ahte gustui oalle geažehis 394 vuoigatvuohta ássiide háhkat dárbbašlaš muorraávdnasiid. Gonagasválddi bahkken almenneha geavaheapmái ferte atnit ovddeš luđolaš ja bearráigeahčakeahtes geavaheami ráddjemin ja muddemin. Ráđđejumi man Gonagas válddii háldosis Finnmárkku vuvddiide 1700-logus, ferte adnot giliolbmuid ođđa ráđđejupmin ja mii joatkašuvai, muhto dál ráddjejuvvon ja bearráigehččon vuoigatvuohtan ja geavahussan. 1753-geaskkut ja 1775-cealkámuš leat dehálaš lávkkit stáhtaválddi ja álbmoga gaskasaš ovdáneamis Finnmárkku vuvddiid ávkkástallamis, muhto ii mávsse mangeláhkai ahte leat riekteovddideami maŋimušlávkkit. 3.2.2.4 Ovdáneapmi maŋŋil 1775 Giliolbmot jotke ain maŋŋil 1775 murret Álttávuovddis, maiddái hirssaid huksemii, čujuheami ja divatmávssu olis. Ámtamánni Wedel Jarlsberg čállagis fáldái Aarestrup:i miessemánu 28. b. 1814:s čuožžu : (Spilling:a bájuheapmi s. 17.) "Dássážii lea, earret muhtun Sajiin, Álttá Vuovdi hui ráfáiduhtton, mas sáhttá ain máŋga Jagi addit Gieldda Ássiide dárbbašlaš Boaldin ja HuksenHirssa go ii čujut menddo olu dahje juoge stuorra Murremiidda, Prinsihpa maid lean čuvvon lea Juohkehačča ektui fuolahan amas ii Vuovdi vahágahtto, hárve lea Dábálaš olbmui biehttaluvvon Hirsadárbu Ássanvistái dahje Návehii, Fatnasii j.d., muhto baicce ii leat álo Gávpeolbmuid Gáibádus devdon, belohahkii danne go sin Viesuide gáibiduvvo, ii dušše stuorra muhto maid eambo Hirsa ja danin go dávjá fertejit navdit sin nagadit háhkat iežaset dárbui Ávdnasiid eará sajis. Juohke Jagi ráhkaduvvo Rehketdoallu sisaboahtán Sierradivat, mii, oktan Mildosiiguin /: čállon ja Meahccefálddi čujuhusa-Lihput /: ja oktan Sierradivadiin dolvon Fáldái." Aarestrup čállá seamma beaivvi leansmánnái P. Jonsen Strand: (Spilling:a bájuheapmi s. 18.) "Daid Eavttuin mat lea vuođđuduvvon čuovvu Ámtta čállagis beaiváduvvon Otná Beaivái áigu Leansmánni Diggemátkkistis čujuhit Sutnje Hirssa j.e. Álttá Vuovddis, Ovdanbuktimiin stipuleren Sierradivadiin, Geasa Beavdegirji dasa gulli Mildosiiguin dás ovddiduvvo." Gitta 1800-logu gaskamuddui ii oru leamen celkon miige eiseválddiid beales ahte stáhta eaiggáduššanvuoigatvuohta vuovdái, ii Álttás iige Finnmárkkus muđui, leamen dákkárin ahte ii guđđo geavahanvuoigatvuohta buohkaide. Gitta dien áigái lea eiseválddiid namahus Finnmárkku vuvddiide máŋggalágan, sihke guovddáš ja báikkálaš eiseválddiid beales. Nugo namuhuvvo 3.2.2.2. oasis, daddjo 1753-geaskkuin "Min doppe Finnmárku gullevaš Álttá Vuovddi birra". Suoidnemánu 4. b. 1801 pro memorias evttohuvvo lasihit murrensierradivada "Ámtta gonagaslaš Almennehiin". Golggotmánu 29. b. 1808 plakáhtas addojit njuolggadusat "gonagaslaš Vuovddi Meannudeames Hámmarfeastta Gielddas". Ráđđehusa čakčamánnu 20.b. 1817 cealkámušas mearriduvvo maid galgá máksit 395 "go murre Stáhtii gullevaš Vuvddiin Finnmárkku Fálddis". Suoidnemánu 10. b. 1825 njuolggadusain mearriduvvo Álttá Almennetvuovddi njuolggadusat." Stáhta Opmodagaid válddahusas" 1825/1826 čuožžu ahte "Duohta Finnmárkkus" ferte buot earret matrikulerekeahtes eatnamiid "viidát gohčodit Almennehin", ja Álttá vuovdi gohčoduvvo "Alten Almennet". Borgemánu 14. b. 1837 njuolggadusain vuovddi geavahettiin Riehppovuonas 396 Hámmárfeastta Gielddas čuožžu § 1:s ahte "ii oktage galgga almennehis laggut soahkebesiid." Muđui lea miessemánu 5. b. 1845, golggotmánu 21. b. 1854 ja skábmamánu 11.b. 1859 addon njuolggadusat mo atnit "Stáhta gullevaš Vuovddi Álttá Fálddis". "Finnmárkku Almennehat" máinnašuvvojit maiddái Od. prp. nr. 21 1848:s heaittihit borgemánu 20. b. 1821 lága § 38 gildosa vuovdit almennehiid: Eai leat datte vižžon dieđut dán birra danin go dat "gárte dárkot eará Oaivila ja meannuduvvot eará Njuolggadusaid bokte go Almennehiid mat dábálaččat gullet Stáhtii". "Eará" njuolggadusain namuhuvvo ee. 1775-cealkámuš ja daddjo ahte easka dán olis šattai "Iešeaiggátopmodat 397 váldot atnui Finnmárkkus", go muđui Finnmárkkus "juhkkojuvvon vuoittuid ektui gártet ... dárkot Almennehin." Namuhuvvo vel ahte "Vuvddiid Murren sáhttá dušše dáhpáhuvvat čujuhusain" ja daddjo ahte "lassin dán Geavahanriektái mii gullá bissovaš Ássiide oktasaš Duovdagiidda de ferte maid mearkkašit Vuoigatvuođa, ee. Vuvddiid Murremii" mii boazosápmelaččain lea. Murrenlohpi máinnašuvvo nappo proposišuvnnas geavahanvuoigatvuohtan allmennehis, ja rievddalmas njuolggadusat Finnmárkkus, ee. geatnegasvuođain gierdat čujuheami, eai leatge dalle veaháge caggan geavaheames dákkár namahusa. Stáhtahálddahus oaččuige easka maŋŋil dan oaivila ahte čujuhanortnet 398 murremii hehtte murrenvuoigatvuođa, buo. 3.2.2.6. oasi. Ahte allmennehat Finnmárkkus nugo mihttejuvvon proposišuvnnas, meannuduvvojit eará njuolggadusaid mielde go dat mat dábálaččat guske stáhtaalmennehiidda, lea gal duohta. Maŋimuš namuhuvvon njuolggadusat eai biddjon mange láhkai vuođđun dahje adnojuvvojedje go gonagasváldi 1700-logus seaguhii iežas Álttá vuovddi atnui. Vuovddi hálddašeapmi láhkavuođđuduvvui 1753-geaskkuin ja 1775-cealkámušas, go fas NL 3-12-6 mearrádus murrema hárrái allmennehis ii oru leat leamaš anus. Muđui ásahuvvo eanadoalut ja eanadoallodili ortnegat 1775-cealkámuša olis ja eaige NL 3-12-4, 7 ja 8 njuolggadusain. Baicce lea veavttasteapmi go proposišuvnnas daddjo ahte Finnmárkku allmennehiin sáhttá dušše murret čujuhemiin. čujuheapmi lei gal bákkolaš 31. golggotmánu 1753-geaskku ja 1775-cealkámuša § 4 olis, muhto dát ii doahttaluvvon ollásit. 1848:s, go proposišuvdna ilmmai, ii oru čujuheapmi leat leamaš váldon atnui eará sajiin go Álttás ja vel doppe mearridii ámtamánni ahte "Boaldenmuoraid maid Álttá-Dálbmeluovttá Gieldda Ássit fertejit sin Dárbui" spiehkastuvvo čujuheamis, suoidnemánu 10. b. 1825 geavahannjuolggadusaid olis. Miessemánu 5. b. 1845 njuolggadusain máhcahuvvui datte čujuhangeatnegasvuohta guoskat vel giliássiid murremii Álttás. Muđui ii lean čujuheapmi bákkolažžan ii golggotmánu 29. b. 1808 plakáhtain Hámmárfeastta vuvddiide, ii ge borgemánu 14. b. 1837 njuolggadusain Riehppovuona vuvddiide, iige čakčamánu 1. b. 1857 njuolggadusain Várjjaga fálddi lastavuvddiide. Porsáŋggu vuvddiide šattai čujuheapmi baicce bákkolažžan ámtamánni golggotmánu 6. b. 1859 njuolggadusain. Oppalaš njuolggadusat main gáibiduvvo čujuheapmi eai datte addon fylkka hárrái ovdalgo cuoŋománu 23. b. 1874. Proposišuvdna ii guoskkat muđui ahte gáibiduvvui sierradivat murremii Finnmárkkus, go várra ii lean dán áigumuš. Nugo namahuvvo 3.2.2.2. oasis mearriduvvui 1753:s ahte hirssamurremis Álttás galggai sierradivada máksit guhtanuppelogátosiin hirssa árvvus. Reantogámmára suoidnemánu 4. b. 1801 promemorian (Buo. Spilling:s s.14-16, geahča maiddái Tønnesen:s s. 211-212.) bivdo ámtamánni evttohit njuolggadusaid lasihit sierradivada vuovdái "olles Ámttas", ja deattuhuvvo maiddái ahte muorraávdnasiid ferte meroštit dohkálaš hattiide danin go dán sáhttá atnit "daid Háviin go muhtumii juolluduvvo Murren" ii leat vuoigaduvvon dása vaikko mávssešge sierradivada. Nugo Tønnesen čujuha s. 211 eaktuduvvo dás ahte Finnmárkkus lea joavku mas lea vuoigatvuohta murret dušše go mákso sierradivat, ja earát fas fertejit máksit hirssa olles árvvu. 3.2.2.2.oasis leage namahuvvon ahte 1740-jagiid rájes gustui vuovdinmuorrasierradivada njuolggadus gonagasalmennehiin máddelat Norggas. Suoidnemánu 1. b. 1816 vearrolága § 3 nr. 2:s mearriduvvui datte ahte galggai máksit ávdnasiid olles árvvu murremis go addá earáide go "guoski eanaláigolažžii", ja sin murremisge jus sii ožžot murret "lasi go láhka vuođđuda". Murrensierradivat loahpahuvvui dán maŋŋil máttaduoddara almennehiin. Finnmárkkus ja Nordlánddas addojuvvo árvomeroštallama 399 njuolggadusat ráđđehusa 20. b. čakčamánnu 1817 ja golggotmánu 14. b. 1818 cealkámušain. Finnmárkkus orru datte leat leamaš hálbbit divadat go ávdnasa árvu lei, dánge maŋŋil. (Geahča Spilling:a geardduhuvvon dokumeanttain, buo. Tønnesen:a s. 211-213ge.) Tønnesen mihtte s. 212 ahte eiseválddiid geavat dán čuoggás ovdanbuktá girjás gova ja čujuha ahte nu maŋŋit go 1858:s ii gostige mákson Finnmárkkus ávdnasa olles árvu vuovdehoavdda Barths vásáhusaid mielde. Sierradivada sturrodat molsašuttai guovllus guvlui ja buot guovlluin ledje muorat maid ovddas ii mákson mihkkige. Tønnesena mielas čájeha dát ahte geavat lea ain jotkon nugo ovdal Finnmárkkus, ja ahte sierradivat máksui dušše go lei dárbu vuovddi geažil. Su oaidnu orru soahpamin dasa mii báhkkoduvvo 3.2.2.6 oasis ráđđehusadvokáhta máinnašuvvon miessemánu 18. b. 1864 válddahallamis. Cuoŋománu 23. b. 1874 dábálaš njuolggadusain stáhta vuvddiid geavaheames Finnmárkkus, ja maiddái borgemánu 1. b. 1891 čuovvu njuolggadusain, čuožžu § 6:s ahte departemeantta mearrádusain galgá beahceávdnasiid stáhta vuvddiin "Dábálaččat lonuhit dan Haddái, maid Konjunktuvrrat dagahit". § 10:s lea njuolggadus "Vuovdeávdnasiid hárrái, mii lea addon Mávssu haga ja Dállodollui nugo Boaldámuššii." 3.2.2.5 Dilli sullii 1800-logu gaskamuttu Makkár vuoigatvuohta buohkain lea murret Finnmárkkus orru oppanassii unnán čilgejuvvon 1800-logu gaskamuttu. Ahte stáhta ámmátolbmuin muhtumin lea leamaš veahá moivi ja eahpečielga gáttut ovdanboahtá ee. Finnmárkku fálddi juovlamánu 20. b. 1834 čállagis maid Spilling geardduha s. 20: "... Juo ámtta, gonagaslaš Norgga Ráđđehusa Ruhtadan-, Jus- ja Tuollodepartemeantta Borgemánnu 18. b. 1831 čál. Guovvamánnu 29. b. 1832 Gohččuma olis, gohččojuvvui Sundi doallat Dárkkástus- ja Geahččanbarggu buot Stáhta Almennetvuovddiin. Dán Gohččuma ollašuhttin ii leat dássážii álggahuvvon. ... Mus lea datte lohpi geavahit Liibba gávnnahit mo Eahpidan mo berre fuolahit gaskaboddosaš Geahču Guovllu Vuvddiin. Nugo ovdalaš departemeantta ja Ámtta čállon Njukčamánu 10. b. 1832 Reivves gohčoduvvo dát vuovdi Stáhta Almennetvuovdin, nugo maid lean čállán, mas lean oaivvildan ahte Ássiin lea Vuoigatvuohta daid geavahit nugo soahpá Lága 3-12-6 buo. Cuoŋománu 16. b. 1734, čakčamánu 28. b. 1754, čakčamánu 17. b. 1791 ja čakčamánu 21. b. 1799 addon Geaskkun. Dát ii soaba baicce Ámtta Golggotmánu 22. b. 1827 čállosii - man vuođul buot muorraávdnasat, mat eai čujuhuvvo ja máksojuvvo, galget Ođđajagemánu 31. b. ja Golggotmánu 31. b. 1753 2. addon ggl. Geaskkuin (mat eai gávdno Fálddis, eai ge Ámmátarkiivvas ja mas mun dalle in oppanassii dieđe) leat lobiheapmin ja ráŋgojuvvot - ja Miessemánu 10. b. 1829:s, dalle go ain navdo, ahte Sierradivat galgá máksot sihke Hirssaid ja Boaldámušaid ovddas, ja maŋit ainjuo Finansdepartemeantta bajábealde namuhuvvon Njukcamánu 10. b. 1832 čállosis, galgá nuvttá, go Soagit váldojit. Dieid čuoččuhusaid geažil duosttan dáhttut bagadalli čuvgehusa ja Erenoamážit álgo Mildosiid mat gullet 1753 Geaskkui." Golggotmánu 12. b. 1857 "Láhka mii sisdoallá Mearrádusaid Almennet-vuvdiin" (almennetláhka) ja geassemánu 22. b. 1863 "Láhka Vuovdedoaimmahaga birra" (vuovdeláhka) eai čilgen veahášge murrenvuoigatvuođa gažaldaga álbmogii, ii Finnmárkku vuvddiin iige almennetvuvddiin riikkaosiin muđui. Dát ii lean datte áiggan, go lágaid ulbmil lei vuohččan ordnet hálddašeami ja muddet almennetvuvddiid geavaheami. Vaikko almennetlága § 6 ja vuovdelága §§ 56 ja 60 iežaset surggiin, orrut dássideamen Finnmárkku vuvddiid ja dábálaš almennetvuvddiin, ii sáhte dasa bidjat makkárge mearkkašumi. Ii oktage láhka leat adnon hálddašit ja muddet Finnmárkku vuvddiid, dát baicce lea, sihke ovdal ja maŋŋil almennetlága ja vuovdelága, stáhta ámmát- ja virgeolbmot fylkkas fuolahan. 1800-logu áigge celke ámtamánnit Finnmárkkus moanaid njuolggadusaid muddet almmenneha murrema. Ovdal 1874 adde njuolggadusaid, main muhtumat jo leat namuhuvvon, sierra báikkálaš vuovdeguovlluide, go fas cuoŋománu 23. b. 1874:s addojuvvo oktasaš njuolggadusat olles ámtta vuvddiid. Dábálaččat ii namuhuvvo iešguđet njuolggadusaid láhkavuođđu, muhto miessemánu 5. b. 1845 njuolggadusain Álttá vuovdái lea celkon ahte ferte ohccot čujuheapmi "mii soahpá Miessemánu 27. b. 1775 ggl. Cea." Báikkálaš njuolggadusaid sisdoalus sáhttá muđui namuhit ahte geassemánu 10. b. 1825 njuolggadusaid 2. čuoggás Álttá Almennetvuovddi hárrái" daddjo: "Ahte ii ovttasge Guovllu Ássiin, geain lea iežaset Atnu Sajiin ja lea Ruovttudoalu dárbui Boaldinmuorra, leat vuoigaduvvon Murret Boaldinmuora Almennetvuovddis." 5. čuo. čuožžu : "Ahte ii ovttage amas dahje joavdelas olbmui addo lohpi čuollat makkárge Muorraávdnasiid Almennetvuovddis ii alcces iige earáide, go buot murrema galget guovllu fásta ássit dahkat:" Borgemánu 14. b. 1837 njuolggadusain addon Riehppovuona Vuovddi hárrái Hámmárfeastta Gielddas lea 5. čuo. celkon: "Buot geavaheapmi vuvddiin juhkkojuvvo dušše gieldda fásta ja orru ássiide, muhto ii joavdelas mátkkálaččaide, geat danne juohke háve lobihuššet muorrameahcis." Miessemánu 5. b. 1845 njuolggadusain Álttá vuovddi dáfus galget "guoski Ovdagottit" ee. buktit cealkámuša sin birra geat ohcet čujuheami ahte "ánssášitgo doalahit čujuhusa" ja "Vuovdeávdnasiid Hivvodagas, mii berre čujuhuvvot juohkehažžii ja gos berre čujuhit." Dasto galgá ovdagoddi dieđihit lea go čujuheami ohcci "Gili Gielddaássi vai Vieris" ja leago jáhkkimis čujuheapmi anistuvvon"Iežas Geavaheapmái dahje vuovdemassii". Njuolggadusaid 7. čuo. čuožžu: "Go Ássiide Lágaid ja miessemánnu 27.b. 1775 ggl. Cealkámuša § 4 ja 5 olis ii gula makkárge Geavahanvuoigatvuohta Stáhta Vuvddiide, earret geasa eiseválddit juhket háválassii, de gártá buot Murren Stáhta Vuvddiin, juogo almmá čujuhusa haga, dahje olggobealde dihto čujuhusa, de Eiseválddit váidet dán Suoladeapmin Vearrodahkkolága 19 Cap. mielde." Golggotmánu 21. b. 1854 ja skábmamánu 11. b. 1859 njuolggadusain Álttá vuvddiid hárrái ii daddjo mihkkege čujuheami geavahanvuoigatvuođa dahje eavttuid birra, earret 1859-njuolggadusaid 11. čuo.: " Muorraávdnasiid fievrrideapmi olggobeallái Álttá Dálbmeluovtta Báhpasuohkana ii leat dábálaččat lobálaš. Almmatge spiehkasta dás dihto Boaldámušmearri jahkásaččat Hámmárfeastta Gávpogii Gielddastivrra Gáibádusa mielde." Dán mielde ii sáhte čuoččuhit ahte báikkálaš ámmát- ja virgeolbmuin sullii 1800-logu gaskamuttu lei nana diehtu ahte eai árran 400 geavahanvuoigatvuođat almmolaš vuvddiide Finnmárkkus. Báhkkodanvuohki miessemánu 5. b. 1845 njuolggadusaid 7.čuo. orru datte čájeheamen ahte lea dán guvlui mannagoahtán. 3.2.2.6 Murren goahccevuovddis - ráŋggaštanáššit jna. maŋŋil 3.2.2.1850 Dávjá lea čielgasit leamaš váttis stáhta virgeolbmuide oažžut ássiid čuovvut vuovdegeavahannjuolggadusaid. Jagiin maŋŋil 1850 ledjege olu čujut- ja mávssekeahtes sierradivadiid murrenráŋggaštusáššit, belohahkii stáhta ja belohahkii priváhta eatnamiin gos vuovdi gulai almmolašvuhtii. Dás lei maiddái gažaldat geavahanvuoigatvuođas vuovdái ja dan vejolaš viidodahkii, go dás lei mearkkašupmi rivttes ráŋggáštanláhkavuđđui. Spilling máinnaša máŋga ráŋggáštanduomu celkon vuollerivttiin, ja muhtun áššit meannuduvvo guoddaleami 401 maŋŋil maiddái Alimusrievttis. Rt. 1853 s. 560 lea addon oanehis referáhta ráŋggaštusáššis Álttá albmá vuostá, go čujuheami haga lei čuollan guhtta beazi ja atnán daid fárppalávdnasiidda ja vuovdán dáid gávpeolbmái. Son áššehuvai 402 vuollerievttis, go Rettstidende geardduheami mielde ee. ággadii: "ahte lei Almennetvuovdi, mas Áššáskuhtton 403 lei murren, ja ahte go lei náitalan ja ásaiduvvan Almmái fertii oažžut Vuoigatvuođa Murret Boaldámuša, ja earáge Vuovddis nugo ovdal dan báikkis, ja ahte son, go rihkui dán Vuoigatvuođa ja murrii vuovdemassii, dušše lei rihkkon crll. s. 22-5, mii ii láhkavuođđut almmolaš Sivahallama 404 ". Alimusrievtti duomus datte áššáškuhtton dubmejuvvui suoládeames guhtta beazi. Duomus čuožžu ee.: "Geassemánnu 3:át b. 1775 geaskkus:, §§ 4 ja 5, čakčam 30át b. 1817:s ja 13át Golggotm. 1818 Cea., ja. Suoidnemánu 1.b. 1816 Vearrol § 3, Nr. 2 olis, ii ollán su Geavahanvuoigatvuohta diekkár Muoraide, ja Vierru ii ge dagahan vuovdemassii. (Buo.. Riekteč. 1852:s, s. 174-176 lassi Preajudicátain) ". Máinnašeamistis duomu birra s. 212-213 čállá Tønnesen, gii čielgasit lea logadan jienastanbeavdegirjji 405 , ahte Rettstidende referáhta ii leat áibbas vuogas. Son namuha ahte maŋit referáhtain lea geardduhan vuosttasjienasteaddji oasi 406 ahte gárttašii vuostálaga miessemánu 27. b. 1775 cealkámušain "ahte dárkot Vuovddi Finnmárkkus Dábálaččat Almennetvuovdin. Lea dušše Soahkevuovdi, man galggai § 4 mielde diktit gullat Gili Dárbui, muhto Beahce- ja Guossavuovdi galggai § 5 olis čielgasit gullat Stáhtii". Tønnesen bájuha vel veahá assessora Aall jienasteames, gos čuožžu: "Ášši duohtavuođas in oza doarjaga nu olu dan Finnmárkku sierralágan Mearrádusaid Dulkomis, go mo dal daid galggaš dien garra Dulkomis áddet, de lea gal nugo Sundi čuoččuha, árvideames, ahte Vierru sáhttá leat danin vai Láigodálolaččat maiddái Finnmárkkus vuoigaduvvojit murret Dálloatnui, geahča Geassemánu 3. b. 1775 Geaskku § 5 in Fine." Nugo Tønnesen mihtte de ii oru Alimusrievtti eanetlohkuge šiitimin ahte finnmárkolaččain sáhtii leat vuoigatvuohta murret dálloatnui maiddái goahccevuovddis. Vieruiduvvan vuoigatvuohta ii guoskan datte vuovdimii. Dállodárbovuoigaduvvomiid muorravuovdin šattai muđui, nugo Tønnesen čujuha, maiddái eará riikkaosiin ráŋggáštuvvot suoladeapmin. Tønnesen oaivvilda ahte referáhta hápmi duomus mii lea Rettstidende:s lea dorjon oainnu ahte Finnmárkkus dušše sáhtte leat vuoigatvuođat lastavuovdái ja eai ge goahccevuovdái. Ja ainjuo bidjá juovlamánu 18. b. 1858 Hámmárfeastta vuolitriekteduopmu vuođđun ahte: "Álttá Vuovddis leat, nugo muđui Finnmárkkus, miessemánu 27. b. 1775 cea. olis Beahcevuovddi dáfus Stáhtaopmodat, Lastavuovddi Gilialmenneha dáfus Geavahanrievtti Gáržžidemiin galgá Murren fertet čujuhuvvot". Uhccán siviilla diggeáššit leat leamaš murrenvuoigatvuođagažaldagaid birra. Spilling geardduha datte s. 87-101 áššis Álttás, buo. maiddái Jebens:a s. 654 - ráđđehusadvokáhta Erik Salomonsen Elvebakken j.e. vuostá. Stáhta čuoččaldahtii ášši 1864:s mii gustui gažaldahkii leatgo ášševuložat geatnegahtton máksit sierradivada hirssaid ovddas maid čujuheami mielde ledje murren iežaset eatnamis (sin eanagirjjiid lei stáhta čállán jagiin 1853, 1855 ja 1857) . Ášševuložat dubmehalle vuollerievttis máksit sierradivada, muhto áššehuvve stáhta gáibádusas golggotmánu 25. b. 1869 alitrievtti duomus. Stáhta ii guoddalan 407 dan ja go lei ráddjejuvvon gažaldat maid ledje mearrideamen, ii čuoza duopmu olus nu viidát. Oppalaš oaiviliid mat báhkkoduvvojit ráđđehusadvokáhta miessemánu 18. b. 1864 vástádusas ferte datte navdit leat ožžon stuorra mearkkašumi stáhta maŋit geavadii. Álggos daddjo vástádusas, maid Spilling ollásit lea čállán s. 87-93, ahte (viiddis) ovdanbuktin ii navdo dárbbašuvvot dán áššái. Válddahallon lea baicce vai: "Eiseválddit eai maŋŋil galgga dárbbašit fas lágastit 408 Álttá Ássiiguin suodjalit Vuoigatvuođadeaset Vuovdái. Vaikko vel Stevnneheaddjit 409 nie dábálaččat leat dohkkehan Stáhta Eaiggáduššanrievtti Álttá (dahje Finnmárkku) Vuovdái, ii leat Vahát ovddidit, man gáržžekeahttá Eaiggáduššanvuoigatvuohta leš, masa leat dorjon, ja mo ja man olu Eiseválddit dan leat suodjalan." Maŋŋil go lea dovddahan válddahallamiin ulbmila de ráđđehusadvokáhta lágas lohká Finnmárkku sierradili hárrái: "Finnmárku, boares Vearroeana almmá fásta eanadoalli Ássiiguin, lea nugo diehtit váldon gáržžekeahtes Háldui ja koloniserejuvvon Ruvnnu bokte. Ollásit organiserejuvvon Stáhta válddii háldosis hearrákeahtes Johttiid sihke Eatnama ja Opmodaga dego hui Priváhtaalmmájin, gii ii leat čadnon earáid Vuoigatvuođaide. Olles Finnmárku eanemus Vuovdeeana šattai Ruvdnoeatnamin. Dás gárttai dalle vuot ahte máŋgga dáfus fertii Láhka Finnmárkkus šaddat olu earáláganin go muđui riikka gustojeaddji Gohččumin." Stáhta háldenvuoigatvuohta Finnmárkku vuvddiid hárrái čujuha ráđđehusadvokáhta ahte 1775-cealkámušas §§ 4 ja 5, nugo oppalaččat leat viggan navdit, eai lean áidna gustojeaddji láhkagohččumat 410 . Oktoráđđejeaddjiráđđehusa ámtamánniid celkon plakáhtat, láhkamearrádusat ja cealkámušatge ledje láhkamearrádussan doahttaluvvont, ja stáhta lei "álot" cealkán vuovddi birra Álttás "aivve su Opmodahkan, mainna beasai dahkat ja láhttet nugo dáhtui". Dasto daddjo: "Juo Borgemánu 16.b. 1732 reantogámmárčállosis daddjo muhtun Álttá vuovddi áššis vuovdit agi beaivái Troandimis ássi Albmái, gii áiggui badjelasas váldit koloniseret riikka." Ráđđehusadvokáhta deattuhii mearrideaddjin dasa mii dáhpáhuvai 1753:s go mearrida vuoigatvuođa Finnmárkku vuvddiide. Dalle mearriduvvui ahte galgá máksot sierradivat hirssaid ovddas Álttás, ja vuovdefáldi virgáibiddjui. Dasto leat geaskkut: "goappašat adnojit lobálaš Vuođđun Eiseválddi gáržžekeahtes Eaiggáduššanvuoigatvuhtii Vuvddiide doppe davvin. Dán guovtti Geaskku Mearrádusain leat buot maŋŋelaš lobálaš Láhkamearrádusat Vuovdedoaimmahagas vuođđuduvvon, ja dan vuođul lea buot Riektegeavat Vuovdeáššiin ovdánan. Nugo geaskkuin oidno, julggaštuvvo Vuovdi, sihke Beahce- ja Lastavuovdi Gonagasa Opmodahkan báhkkodemiin 'min doppe Finnmárkku gulli Álttá Vuovdi', go fas Máttaguovllu almmolaš Vuovdi álo dušše gohčoduvvui 'Almennehin' dahje 'Gonagasa Almennehin'. Goappašiid geaskkuin biddjo Juolludan- ja čujuhusváldi vuvddiin sihke Beziin ja Sogiin Ámtamánnái Finnmárkku Ámttas, .... Oidno ahte Vuovdi seailluhuvvo Ássiide Buorrin, muhto justa danne biehttaluvvo sidjiide juohke Vuoigatvuohta Vuovdái, danin go Geavahanvuoigatvuohta vádduda ja masá veadjemeahttumin dahká Vuovddi Seailluheami." Dasto deattuhuvvo ahte vuovddi dušše sáhtii atnit ámtamánni lobiin, guhte sáhtii biehttalit anu jus nu gávnnahii. Geaskkuid mearrádusat ledje maiddái dákkár "Luonddus" ahte daid ii sáhttán gohččut geasage geas lei "veahášge Vuoigatvuohta geavahit Vuovddi". Ráŋggáštanmearrádusat ledje seamma sihke dáloniidda ja vierrásiidda, ja dálloatnomurrema ja vuovdinmurrema dihte, juoga mii eará almennetlága ektui, vánit livččii nu jus livččii "Jurddašan oppanassii dohkkehit Geavahanvuoigatvuođa geasage". Dasto sáhtii vuovdeeaiggáda (stáhta) gáržžekeahtes čujuhanvuoigatvuohta nugo ráđđehusadvokáhta oinnii, váddát ovttastahttot makkárge geavahanvuoigatvuođain, daningo čujuhanvuoigatvuođa anu sáhtii "veadjemeahttumin dahkat buot VuovdeGeavahusa". Dasto čuožžu: "Jus Eiseválddit leat doalahan gáržžekeahtes čujuhanvuoigatvuođa Finnmárkku Vuvddiide, ja seammás dalle julggaštan, ahte Gonagasas ii leat duot vuoigatvuohta Geavahanvuoigaduvvomiid dáfus, de orru das gártamin, ahte ii addo Geavahanvuoigatvuohta daid Vuvddiide. Gos Geavahanvuoigatvuohta lea almmolaš Vuovdái, sáhttá min boarrasat Lága olis (Lága 3-12-6, Cuoŋománu 16. b. 1734, čakčamánu 28. b. 1754, čakčamánu 21. b. 1799 Geaskkut ja čakčamánu 17. b. 1791 Canc. Prom. olis) juohke Eanadoalli dan gilis, gos Almennehat leat Jearakeahttá ja čujuhusa haga atnit maid dárbbaša Boaldámuššii, Huksenhirssaide ja Dállodollui. Muhto Finnmárkkus eai sáhte Eiseválddit 1753 Geaskku olis ja čuohččuhuvvon Geavadin ieža juohke dáfus gáržžidit Vuovddi atnima, muhto biehttalit juohke čujuhusa, leš dal Soahkevuovdái dahje Beahcevuovdái, leš dal Dállodárbui vai vuovdemassii. De dalle 1753 Geaskku olis eahpitkeahttá lea nu ahte Stáhtas lea gáržžetkeahtes Vuoigatvuohta ja Oamastan- ja Háldovuoigatvuohta buot Finnmárku Vuovdái." Várašupmi lea, dadjá ráđđehusadvokáhta, álo leamaš oamasteamis, ja ii leat goassige, ii njuolga dahje skavát, fámuhuhtton. Dán geahččala buhtadit čujuhettiin máŋgga oassái ja dán oktavuođas de mihttejuvvo: "Maŋŋil go ođđa Vearrodahkoláhka 411 lei boahtán, eai lean Álggus ovttamielas Áššemeannudanvuogis. Nuppi beales ledje ođđa Lága Mearrádusat 19 Kapihttalis, man maŋŋil Vuovdeávdnasiid badjelasasváldin ii šat dubmejuvvon láivvibun ovdal, dábálaš Suoládeapmin, ja dieđusge livččii Vuovderihkkun Áltta álbmot beales, geain ii lea Geavahanvuoigatvuohta, dán lága olis biddjot Giddagassii. Nuppi beales eai lean Ráŋggáštanmearrádusat 412 1753 Geaskku olis mat aivve mearridedje diekkár rihkkumiid Sáhkuid heaittihuvvot. Vai álkidivččii dili de mearridedje loahpas gozihit buot giliássiid dego sii livčče Geavahanvuoigaduvvomat go rihkkun guoskkai Soahkevuovdái, ja Álttá dáfus maiddai Beahcevuovdái." Dán maŋŋil čujuha ráđđehusadvokáhta ahte badjel čuohtejagi lea gáibidan sierradivada beahcevuvddiid ovddas juohke Álttá ássis. Go suoidnemánu 1. b. 1816 vearrolága § 3 nr. 2 čielgasit čájeha "ahte ii oktage Geavahanvuoigatvuohta mas Sierradivat mákso ... lea Beahcevuovddi Servituhttaluđolašvuohta maid nannejuvvon min ođđa Lágain". Son de namuha sierradivada máksingohču ee. lea leamaš molsašuddin vuovddi ja álbmoga máksinnávcca mielde. Ahte stáhta ii álo giehtaguššan mearrádusaid seamma čavgadit, muhto giehtaguššama goluid dihte áiggis áigái lea diktán lobihuššamiid geavvat, ii sáhte olus deattuhit. Ferte baicce ferte dehálaš leat "ahte Eiseválddiin geat gáržžekeahttá eaiggáduššat buot Finnmárkku Vuvddiid, álo lea leamaš vuoigaduvvon gáibidit Sierradivada dáhtuset mielde," ja ahte diet vuoigatvuohta "jámma lea adnon." Nugo lea ovdanboahtán, deattuha Ráđđehusadvokáhta garrasit erohusa gaskal almennetvuvddiid njuolggadusaid máddelat Norggas ja Finnmárkku vuovddiin. Dán vuđđosin dahkko stuorra sihkkarvuođain konklušuvdna ahte álbmogis eai leat makkárge geavahanvuoigatvuođat Finnmárkku vuvddiide. Dál lei ášši maiddái dákkár ahte dábálaš lágain ovdal 1857 geavahanvuoigaduvvomiid dálloatnomurremis almennetvuvddiin ii lean makkárge mearrádus geatnegasvuođas gierdat čujuheami. Dát datte goittotge šattai bákkolažžan muhtun sajiin. (Solnørdal čujuhá muhtun dákkár háviid, l.c. s. 160-163, ja s. 146.) Earret eará gohčui 1755:s stáhtaalmennehiin Mátta-Trøndelágas gos Plassje 413 ruvkkiid besse geavahit, ruvkki beroštusa dihte, čujuhit giliolbmuid murremii iežaset atnui. Guovddášeiseválddit dihte ge dan go ráhkadedje 3.2.2.4. oasis máinnašuvvon Od.prp. nr. 21 1848:s. Holtål-Dragås 1853-1855 diggeáššis almenneha hárrái, soabaduvvui 414 ahte boanddain galggai leat vuoigatvuohta muorraávdnasiidda almennetvuoigaduvvoma namas, muhto čujuhemiin. Dasto gárte moanain almennehiin Davvi-Trøndelágas dakkár geavat ahte gáibiduvvui čujuhus ja sierradivat murremii dálloatnui. Dás lei vuđđosin dat go ámtamánni borgemánu 19. b. 1801 čállosis Stjørdála ja Verdála fáldái geatnegahtii almenneha murren ii galgan leat čujuhusa haga. (Solnørdal:a mielde s. 146:s lea dása ártan ámtamánni coahkásit lea lohkan suoidnemánu 20. b. 1801 reantogámmárčállosa.) Ráŋggáštanáššit dagahedje geavada, muhto Frosta:s sirdui muhtun ordnejuvvon ráŋggáštanášši siviilla meannudeapmái. Ášši manai Alimusriektái, buo. Rt. 1838 s. 505, muhto vaikko buot dásiin bidje vuođđun ahte NL 3-12-6 mielde sáhtii murret almmá čujuheami ja sierradivatmávssu haga, joatkašuvai ain ovdalaš geavat eará almennehiin Davvi-Trøndelágas. Dán birra daddjo St. dieđáhus. nr. 19 1958:s - Almennetgažaldat Trøndelágas s. 23: "Ovddit čuohtejagi gaskamuttu lei dilli stáhtaalmennehiin Trøndelágas nu ahte vai boanddat sáhtte doaimmahit murrenvuoigatvuođa fertejedje sii oažžut lobi, ja gierdat čujuheami ja máksit sierradivada. Dát dilli lei šaddan guhkit áiggis, geavat mii lei ovddiduvvon earáláganin go eará osiin riikkas." Alimusrievtti duomu Rt. 1868 olis s. 477 Davvimeara priváhtaalmenneha birra biddjui vuođđun ahte álbmoga geavahanvuoigatvuohta stáhtaalmennehiin Inderøy fálddis dáđistaga lei gáržžiduvvon nu ahte dušše sáhtii murret lobi ja mávssu olis. Maŋit Alimusrievtti duomuin lea mearriduvvon ahte láhkavuođohis 415 hálddahuslaš geavat ii berrešii dagahit vuoigatvuođamanaheami, buo. dáid duomuid várdosa St. dieđ. nr. 19 s. 25-29. Dan ektui go Davvi Trøndelágas ja muđui máddelat Norggas, de ii lean gal čujuhan- ja sierradivatmávssu gohččun láhkavuođoheapmin Finnmárkkus, lei baicce láhkavuođđuduvvon lága geaskkuid olis. Go máddin lei jerron sáhtiigo geavahanvuoigatvuohta NL 3-12-6 olis dálloatnomurremii almennetvuvddiin ráddjejuvvot go gáibáda čujuheami ja sierradivada, sáhtii baicce Finnmárkkus lunddolaččat jearrat lei go geavahanvuoigatvuođas sáhka man sierra láhkamearrádusaid mielde, dušše sáhtii dahkat čujuheami ja sierradivatmávssu olis. Dát guoskkai erenoamážit go dát šattai bákkolažžan dainna ulbmiliin ahte seailluhit vuvdiid ovddasvástideaddjiide 416 buorrin. Dasa lassin lei 1857 almennetlágas ja 1863 vuovdelágas, gártan vejolažžan gáibidit čujuhusa, vel murremisge NL 3-12-6 mielde. Vaikko vel dát ulbmil namuhuvvo ráđđehusadvokáhta válddahallamisge, ii jerro leago Finnmarkkus ovddeš geavahanvuoigatvuohta, mii sáhtii leat muddejuvvon earaláhkaigo NL 3-12-6:s. Baicce čuoččuhuvvo ahte álbmoga lohpi geavahit vuovddi lea eará ja čavgadat njuolggadusaid vuollásaš go "min boares" almennetlága, ja das konkluderejuvvo ahte ii álggage leat sáhka geavahanvuoigatvuođas. Ovddit ovdanbuktimis lea ovdanboahtán ahte geavat 1753-geaskku mielde ja eiseválddiid áddejupmi ii leat leamaš nu čavga go ráđđehusadvokáhta báhkkodii. Go su válddahallan ilmmai oassin diggeášši vástádusas mas stáhta lei beallin, ferte go vállje gálduid, ovdandoallamiid, ákkastallama ja konklušuvnnaid árvvoštallat dan vuhtiiválddedettiin. Válddahallan dagahii datte ahte dál autoratiiva beales stáhta ovddas čielgasit báhkkoduvvui ahte buohkain ii lean geavahanvuoigatvuohta Finnmárkku vuvddiide, ja ahte vuovddit ainjuo 1753 rájes ledje leamaš adnon ja meannuduvvon Gonagasa opmodahkan. Báikegoddi ii dieđusge sáhttán gal ovdánbuktit makkárge seamma garra vuosteákkastallamiid go ráđđehusadvokáhta, ja stáhta oaidnu oaččui danne fámu sihke báikkálaš ámmát- ja virgeolbmuin ja duopmostuoluin. 1867:s meannuduvvo Alimusrievttis guokte hirsačuohppama ráŋggaštusášši Porsáŋggus, mii dien áiggi lei cealkán duomu guovtti murrema ráŋggaštusáššis Báidára almennehis (1855 ja 1859) , ja ovtta Børsvatnet almennehis Nordlánddas. Dáid duomuin árvvoštallui giliássiid dálloatnomurren suoládeapmin 1842 vearrodahkolága § 19-1 olis. Vuođđun biddjui ahte NL 3-12-6 ii gullan stáhta almennehiidda Nordlánddas ja ahte álbmogis ii lean dain makkárge geavahanvuoigatvuohta (murremii) . Vuosttas duopmu Finnmárkkus celkui guovvamánu 9. b. 1867 ja lea geardduhuvvon Rt. 1867 s. 180. čuđegietti almmái lei čuohppan muoraid áideverráhii vuovddis mii guoskkai su vissui. Murren lei ámtamánni golggotmánu 6. b. 1859 njuolggadusaid mielde Porsáŋggu vuvddiin, 1775-cealkámuša vuoigatvuođavuođuin gielddus čujuheami haga. Gažaldat lei duopmoreferáhta mielde "dušše" sáhtiigo murrema dárkot suoladeapmin go ii lean mearriduvvon dahje addon čujuheapmi. Dát "gávnnahuvvui gal veahá eahpidahttin, mii gustui finnmárkolaš Vuvddiide, mat leat rievddalmasat, go dábálaš Mearrádusain Stáhtaalmennehiin sakka spiekasteaddji, Njuolggadusain". čujuhuvvo ahte ámtamánni njuolggadusaid mielde sáhtte čuđegietti 417 , Goaskinvákki 418 ja Muosáha 419 ássit, ja "juohke dán Guvlui boahtti Badjesápmelaš" luđolaččat ja ráddjekeahttá váldit heajos muorraávdnasiid, nugo guođđán gierragiid, ovssiid, bearragiid 420 ja goike sorvviid. Dearvvas muoraid sáhtii baicce dušše čuohppat čujuhemiin. Dasto čuožžu ahte: "Dál orru, dego Almmái ieš lei rihkkon iežas Geavahanvuoigatvuođa Eavttuid go ii lean háhkan čujuhusa, ja ahte son nie ieš lei ferten oažžut Ráŋggáštusa § 22-5 Crll olis. (Vearrodáhkkolága § 22-5 mearridii ráŋggáštusa sutnje gii rihkui eará Olbmo Vuovddi dahje Eatnama geavahanvuoigatvuođa.) Muhto Ássiid Lohpi daid namuhuvvon Gielddain maid sáhttá vuordit oažžut čujuheamiin Vuovddis fidnet eanet atnui, nu go gierdá, go Juohkehačča gii čujuhusa haga sáhttá oamastit, ii sáhte gohčodit Geavahanvuoigatvuohtan, muhto sin ferte atnit leat seamma Dilis Stáhta Vuovdái Porsáŋggus go Ássiin Sáltto 421 ja Ofuohtas 422 leat dan Vuovdái, ja man sáhttá geahččat Riekteč. 1866, s. 236-239." Áššáskuhtton gii vuollerievtti duomus lei áššehuvvon suoládeames dainna áddejumiin ahte son dušše lei rihkkon geavahanvuoigatvuođas, ná Alimusrievttis dubmehallui suolavuhtii. Tønnesen gii lea geahčadan jienastanbeavdegirjjiid, geardduha s. 216:s ahte vuosttasjienasteaddji masa earátge guorrasedje almmá lagabui vuođustusain celkkii ahte čuđegietti ássiin ii sáhttán "lohkat lei makkárge Geavahanvuoigatvuohta Vuovdái", ja ahte namuhuvvon Sálttu ja Ufuohta duomut adnojedje prejudikáhtan ráŋggáštit áššáskuhttoma suolavuhtii. Nubbi duopmu Finnmárkkus dubmejuvvui 423 njukčamánu 9. b. 1867 ja lea geardduhuvvon Rt. 1867 s. 293. Dán áššis áššáskuhtton lei Bissojogas 424 čuđegiettis eret ja lei njeaidán gávcci beazi ceggen dihte áitti. Son lei maiddái vuollerievttis áššehuvvon suoládeami ráŋggáštusas dainna vuođustusain ahte son dušše lei rihkkon geavahanvuoigatvuođas stáhtaalmennehis, muhto Alimusrievttis dubmehallui suolavuhtii. Duopmoreferáhtas namuhuvvo ahte guovvamánu 9.b. duomu olis, man rievtti eanetlohku anii prejudikáhtan, lei mearriduvvon ahte: "daid namuhuvvon Gieldda Ássiid eavttuid mielde Lobis oažžut čujuhusa ii leat makkárge Geavahanvuoigatvuohta, man rihkkun dušše 22-5 dahje Geassemánu 22:át b. 1863 Lága § 53 cfr. § 56 ja Golggotm. 12:át b. 1857 Lága § 6 olis, galgá leat anihahtti, muhto ahte daid ferte atnit leamen seamma Láhkai Stáhta Vuovdái Porsáŋggus go Sálttu ja Ofuohta Ássiid dilli lea dan Vuovdái." Alimusrievtti eanetlohku bijai vuođđun ahte vuovdegaskkaid Finnmárkkus (várra) ii sáhttán atnit stáhtaalmennehin, muhto ahte dat gullet stáhtii main leat sierra njuolggadusat. Dasto celkui ahte ássiin daid addon njuolggadusaid mielde, ee. 1775-cealkámušas, ii lean makkárge geavahanvuoigatvuohta vuovdái, ja dušše sáhtte atnit dan eiseválddiid čujuheami mielde. Vaikko vel leige eanetlogu oaidnu mii váikkuhii maŋit dili áddejupmái, lea árta namuhit ahte rievtti unnitlohku, assessora Saxlund, gii ovdal lei leamaš Finmmárkku fáldin mihttii ahte olu livččii sáhttán dadjat doarjun dihte vuolitduopmára áddejumi, ja ahte son "navdá Finnmárkkus ovdal álo leat atnán dili nugo U. R. Duopmu mihtte." Saxlund jearai iigo ainjuo eanaeaiggádiin, nugo dán ášši áššáskuhtton lei, ferte eaktuduvvot leat vuovdevuoigatvuohta. Alimusriekti orru dan guovtti 1867 áššis leat vuolgán Porsáŋggu vuvddiid golggotmánu 6. b. 1859:s 1775-cealkámuša addin geavahannjuolggadusaid mielde. Ledjego áššáskuhttomat go njeide dearvvas muoraid čujuheami haga dušše garván geavahanvuoigatvuođa njuolggadusaid, vai ledjego dahkan juoga masa sis ii lean oppa lohpige, gávnnahuvvui eahpidahttin. Duopmoreferáhtain orru leamen muorraávnnaslohpi maid ássit sáhtte vuordit oažžut eiseválddiin - earret maid "juohkehaš sáhttá oamastit čujuhusa haga"- man ii sáhttán bidjat doahpagii geavahanvuoigatvuohta. čujuhangeatnegasvuohta orru leamen nuppiin sániiguin mearrideaddjin go ii sáhte leat leamaš sáhka geavahanvuoigatvuođas. Suoidnemánu 23. b. 1870 Alimusrievtti ráŋggaštusášši duomusge boahtá dát oaidnu ovdan ja čállon Rt. 1870 s. 609. Ášši gustui dás guokte stuorábuš beazi ja gávcci áiroávdnasa njeaidimin stáhta vuovddis Mátta- Várjjagis. Dán háve dubmehalai áššáskuhtton suolavuhtii vuollerievttisge. Duopmu nannejuvvui maŋŋil bajitrievttis ja Alimusrievttis. Duopmoreferáhtain čuožžu: "riektedili Gažaldat ii lean gal mearriduvvon Miessemánu 27át b. 1775 Cea. čujuhusain, danne go lea áiggis áigái mii gullá dán Cealkámuša § 5 vuollásaš Njuolggadusaid duohken, man viidát Vuovddi Ráfáidahttin lea čađahuvvon." Dákkár njuolggadusat eai lean ovddiduvvon, ja ii lean oktage eará diehtu earret vuovdefálddi vihtancealkámuš 425 ahte murret dákkár ávdnasiid lei gielddus ja ahte galgat vástidit sierradivada. Dán dieđu dihte go buohtastahttá njuolggadusaiguin Porsáŋggu vuvddiide mat ledje ovddiduvvon 1867-áššiin "duosttai" goittotge Alimusriekti "guorrasit ahte njeaidit Muoraid, ležžet dal dearvas dahje goiká, obban lea lobiheapmi, go leat dahkan čujuhusa haga. Dušše nappo dalle Áiroávdnasiid leat goikásii gahččan, de ii sáhttán dáid dieđuid vuođul Almmái dubmehallot 19-1 mielde". 3.2.2.7 Murren lastavuovddis - diggeáššit j.e. maŋŋil 1850 Máŋgga dáfus lea leamaš earaláhkai lastavuovddi go goahccevuovddi ektui Finnmárkkus. Ee. 1775-cealkámuša §§ 4 ja 5 geažil. Ráŋggáštanduomusge Rt. 1853 s. 560 leat cealkámušat dan guvlui ahte sáhttá leat earáláhkai geavahanvuoigatvuođain lastavuovddis go goahccevuovddis. Dasto lea sierradivat oppalaččat leamaš mealgat stuorát goahccevuovddi go lastavuovddi murremis. Lea gal muhtumin gáibiduvvonge sierradivat giliássiid lastavuvddiid murremis, muhto earret ahte stáhta ain gáibidii sierradivada murremis vuovdima dihte vierragiliássiide, orru dát heaittihuvvon ovdal 1870. Vuovdemeaštára 426 Norman:a suoidnemánu 5. b. 1871 čállagis vuovdekandidáhtii, cand. jur. Schjøtz, daddjo ná: "Guorahallamat galget gustot Eiseválddidi Vuoigatvuhtii Lastavuovdái Oppalaččat, danin go jus goassige Boahtteáiggis Jerro bidjat Sierradivada Dálloanu Boaldámuššii, berre almmatge Vuoigatvuohta dasa, jus livččii, čuoččuhuvoš ja várašuvoš. Duohtavuođas gáibiduvvo belohahkii Sierradivat Dálloanu Soahkemuoraidege, ja nie gártá Riektegažaldaga biehttalettiin čujuhit Ássiide Vuovddehis Guovlluid, ja seammás addo lohpi Vuovdeguovllu Ássiide geain lea Sierradivat čuollat "Vuovdinmuora" iežaset Dárbui. Dasto lea masá buot Guovlluin bákkolaš Sierradivat Soahkeávdnasiid ovddas "Teknalaš Geavaheapmái nugo Áidemuoraide, Bessiide jna. Muđui ii leat 1775-cealkámuša § 4 čujuhusa mearrádus álo geavahuvvon, orru goittetge lastavuovdemurren muhtumin leat čujuhusa haga. Cuoŋománu 23. b. 1874 oppalaš njulggadusain váldui čujuhus maid atnui lastavuovdemurremii, muhto álbmot lea dan maŋŋilge joatkán mávssekeahttá427 murret boaldámuša lastavuovddis. Vaikko murren lea geahppánan veahá 1950-jagiid rájes, lea goittotge, earret oanehat áigodagaid sierradivatgeatnegasvuođain, dološ áiggi árbevierru mii ii leat gaskaduhtton. Ii oktage giliássiin oru leat áššáskuhtton ja dubmehallon vearrodahkolága § 19-1 suoládanmearrádusa 428 mielde, rihkkumiin čujuhannjuolggadusaid dahje eará sierra geavahannjuolggadusaid Finnmárkku lastavuovdemurremis. Áiggis áigái adnui datte lága § 22-5 geavahanvuoigatvuohta rihkkumis. Ráŋggaštusáššiin geardduhuvvon Rt. 1897 s. 89 ja Rt. 1899 s. 75 ledje sáhkkocealkin 429 ja áššáskuhttimat 430 celkon borgemánu 1. b. 1891 vuovdenjuolggadusas Finnmárkkus, buo. geassemánu 22. b. 1863 vuovdelága § 61 mas mearriduvvo ahte " dán Lága vuođul čállon Njuolggadusaid Rihkkun Almennetvuovddi geavaheami hárrái ráŋggáštuvva Sáhkuiguin". 1897-áššis gávnnahii Alimusriekti ahte boađus fertii šaddat áššehuvvan, go baicce 1899-áššis gávnnahuvvui ahte áššáskuhtton sáhkohallá áššáskuhttima mielde. (Áššiid lea Tønnesen lagat máinnašan s. 218-219.) Alimusriekteduomusge geardduhuvvon Rt. 1902 s. 587 lei celkon áššáskuhttin vuovdelága § 61 ja Finnmárkku vuovdenjuolggadusa mielde, mas § 4:s lei mearriduvvon ahte erenoamaš lobi haga ii beasa oktage murret lastavuovddis earret čakčamánus ja skábmamánus. Alimusriekti mihtte ahte ii leat ollásit dieđihuvvon man láhkavuođuin 1891-njuolggadusaid leat cealkán, muhto navdo ahte § 4 ferte leat addon 1775-cealkámuša § 4 mielde. Dasto čujuhuvvo vuovdelaga § 48:i mas mearriduvvo ahte "Daid Lága 3-12-3 ja 6 guoskkahuvvon Vuoigatvuođaide Guohtumii ja Murremii eai galgga caggat Eiseválddiid ásaheames dákkár Vuovddi Hálddašeami, mii fuolahettiin dan Dili adno dárbbašlažžan". Áššáskuhtton dubmehalai de rihkkumis vuovdenjuolggadusaid § 4, buo. vuovdelága § 61. Dát golbma ráŋggaštusášši čájehit sivahallaneiseválddi 431 ja duopmostuoluid eaktudit giliolbmuid lastavuovdemurrema Finnmárkkus leat "Almennetvuovddi" geavaheapmin ja ahte vuovdenjuolggadusaid muddemiid fertii átnit addon vuovdelága láhkavuođuin. Vel eiseváldditge orru dien áiggi eaktudan ahte dás lei sáhka geavahanvuoigatvuođas stáhta vuvddiin, ja ahte ferte navdit dien áddejumi leat fámus maid stáhta vuovdefálddiin dien ággis. Sii eai sáhte čielgasit diehtán ahte 1891 vuovdenjuolggadusat ledje addon dušše 1775-cealkámuša vuoigatvuođavuođuin, go ii goabbáge 1891- dahje 1874-njuolggadus čujut man láhkavuođuin daid leat cealkán. Ahte dás dárbbašuvvui čielggadeapmi, ovdanboahtá vuovdedirektora golggotmánu 27. b. 1911 čállagis "davvi guovlluid" vuovdeallagohcci. Dás daddjo ahte stáhta vuovdi Finnmárkkus ii leat almennetvuovdi dábálaš áddemis, ja danne ii leatge álbmoga vuovdegeavahus vuođđuduvvon NL 3-12-6:i. Dan sadjái čujuhuvvo ee. 1775-cealkámuša soahke- ja goahccevuovddi mearrádusaide § 4 ja 5, ja dasa ahte ámtamánni lea cealkámuša § 12 mearrádusaid olis, iešguđet áiggiid ásahan sierra njuolggadusaid vuovdegeavahussii. Rt. 1914 s. 509:s lea geardduhuvvon velá ovtta ráŋggaštusášši Finnmárkku lastavuovdemurremis. Áššáskuhttomat ledje guokte eanadoalli Álttás geat goappašagat eaiggádušaiga eatnama maid stáhta lei čuoldán 1777:s gonagaseanagirjjiin erenoamaš klausulan "Boaldámušas mii lea Báikkis." 1910:s ja 1911:s leigga soai njeaidán stuorát soahkemuorra nári go almmolaš vuovdedoaimmahat lei mearridan. Sudno bolesmeaštir áššáskuhtii rihkkumin 1891 vuovdenjuolggadusaid, buo. vuovdelága § 61. Mielduopmárrievtti 432 njukčamánu 30. b. 1912 duomus dubmehalaiga soai murrema dihte 1911:s áššáskuhttima mielde. Ášši dubmejuvvui Alimusrievttis njukčamánu 14. b. 1914:s. Mielduopmárriekti vuolgá das ahte Finnmárkkus lea "boarrasamos áiggis" ja gitta 1700-logu loahpa beallái leamaš buot eatnamat stáhta opmodat. Sihke "johtti sámit" ja dálonat "elle, ásse ja huksejedje stáhta eatnamiin, ja ii lean ovttasge priváhta eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiidda, čáziide, vuovdái jna." Dasto máinnašuvvo stáhta badjelasas válddii eatnamiid 1775-cealkámuša ja 1863 eanavuovdinlága mielde, ja čuoččuhuvvo ahte earret sirdon opmodagaid "lea stáhta ain buot eatnamiid eaiggádin - nie maid buot vuovdeeatnamiid main lea ja šaddá vuovdi, sihke lastavuovdi ja goahccevuovdi". čujuhuvvo ahte 1775-cealkámuš earuha gaskal goahccevuovddi mii § 5 mielde čielgasit doalahuvvo stáhtii, ja lastavuovddi mii § 4 mielde "mearriduvvo dihto giliide, mat dan dárbbašit". Riekti navdá ahte giliolbmot § 4 mielde, daid cakkiiguin lágat bidjet áiggis áigái, ferte navdot leat muhtunlágan geavahanvuoigatvuohta stáhta vuovdái Finnmárkkus. Dát vuoigatvuohta gohčoduvvo buohkaidvuoigatvuohtan, go juohke dállodollui dovddastuvvo dábálaččat lastavuovdemurren. Diet lea dasto čadnon olbmuide ja eaktuda ahte dat ruovttudoallu dárbbaša boaldenmuoraid, ja lea ná "áibbas earálágan vuoigatvuohta, go sierranas Finnmárkku máttabealde giliin gos gullá dihto priváhta opmodagaide diehtit gos murret stáhta almennehiin NL 3-12-6 vuođul." Áššáskuhttomat čuoččuhedje ahte prinsihpas galge áššehuvvot danin go sis 1775-cealkámuša § 4 ja vuovdelága § 50 mielde ráddjemiid haga ferte leat vuoigatvuohta doarvái murret stáhta soahkevuovddis dáluid muorradárbui. Dasto čuoččuhedje sii ahte lei doarvái vuovdi Álttás maiddái boahttevaš dárbuige. Mielduopmárriekti gávnnahii datte ahte eiseválddit sihke cealkámuša § 4 ja vuovdelága § 50 mielde vuovddi hivvodaga deasttain sáhtte ráddjet murrenmeari: "Orru dihttomin áššis, nugo maid várra ovdanboahtá 1775 cea. § 4 mearrádusas ahte ruovttudoallit vuvddiin, ahte eiseválddiin sierra sajiin sierra dilálašvuođain ferte leat dihto mearridanvuoigatvuođa sihke mearrái "mii dárbbašuvvo" ja geavaheami gáržžideapmái gokko vuovdi lea njárbat. Ii sáhte dieđusge eará oaivvilduvvon § 4 mearrádusain, go ahte dušše lea vuovddi buvttadus ja iige dan ođasmahttin ja árvu earret buvttadusa, mii galgá dovddastuvvot ássiide. Vuovdeláhka ferte maid, jus stáhtaalmennehiid mearrádusat maid gustot stáhta vuovdái Finnmárkkus nu guhkás go mearrádusat olahit, navdot čielgasit láhkavuođđudeamen eiseválddiid leat vuovddi eaiggádin ja sis lea váldi § 50 olis gáržžidit geavaheami, go vuovdi ii gávnnahuvvo doarvái deavdimin ollásit dárbbu 'geavahanvuoigaduvvomiidda'. Finnmárkolaččat leat gal veahá earaláhkai 'geavahanvuoigaduvvomat' go eará báikkiin, muhto sii navdojit almmatge ainjuo vuovdelagá mearrádusaid ektui stáhtaalmennehiin biddjon seamma dássái ja meannuduvvon dássálaga almennehiid dábálaš geavahanvuoigaduvvomiin. § 50 navdá vuoigatvuohta danne maid láhkavuođđudit vuovdedoaimmahaga vuoigatvuođa bidjat ássiide murrenmeari, daid gaskkas maid áššáskuhttomiid." Go Álttá vuovdi ii lean biddjon mange almennetstivrii, muhto stivrejuvvui almmolaš vuovdedoaimmahaga bokte stáhta ovddas, de ferte rievtti mielas, navdit vuovdedoaimmahaga iežas loahpalaččat árvvoštallat man olu vuovdi gierdá. Áššáskuhttomat čuoččuhedje dasto ahte sis álgovuolggalaš gonagaslaš dálloeanagirjjiin, go eaiggádušše ja ásse das, lei sierra vuoigatvuohta viežžat boaldámuša stáhta lastavuovddis dállodárbui. Lei čielggas ahte murrenmearri maid stáhta lei mearridan ii deavdán dárbbu, muhto ii riekti gávnnahan eanagirjjiid vuoigatvuođavuođđudit 433 ássansajiide makkárge sierravuoigatvuođa, danin go gárttašii njuolga vuostá 1775-cealkámuša § 4. Eanagirjjiid mearrádusa "Boaldámuš dan Báikkis", fertii áddet diehtun ássansaji eaiggádii ahte son § 4 olis sáhtii oažžut (veaháš) boaldámuša stáhta vuovddis. Loahpas áššáskuhttomat vel ákkastedje ahte sihke sii ieža ja ovddeš dállodoallit álo gáržžideami haga ledje háhkan boaldámuša dárbbu mielde stáhta soahkevuovddis, ja easka dál lea stáhta dan vuosttaldan. Sin mielas ledje sii oamastusa ja dološ áiggi rájes geavaheami olis háhkan bissovaš gáržžikeahtes vuoigatvuođa. Mielduopmárriekti mearkkašii dása: "Dálá dieđuid mielde ferte navdot duohtavuođas leat nu go áššáskuhttomat leat ovdandoallan 434 . Muhto riekti ferte velá navdit, ahte áššáskuhttomat ja sin ovddasteaddjiid geavaheapmi leat dahkkon 1775 cea. § 4 mearrádusa olis ja iige sierra priváhta opmodatvuoigatvuođa dahje eará oapmelaš vuoigatvuođa olis, vuovddis dahje eará diekkáriin ja ahte áššáskuhttomat eai sáhte vuosttaldit namuhuvvon cea., mas lea vuođđonjulggadus Finnmárkku stáhtaalmennehis, ja háhkat vuoigatvuođa oamastusa dahje dološ áiggi rájes geavaheami olis, eaige dábálaš almennet vuoigatvuođaid NL 3-12-6 ("almennetvuovddi ferte juohkehaš atnit go das ássá, mii gullá sutnje dološ áiggi rájes geavaheami dihte mii guoská boaldámušdárbui jna.") dahje sierravuoigatvuođaid mielde." Alimusrievtti vuosttasjienasteaddji, sierra assessor Frisak mihtte ahte son eanaš sajiin sáhttá miehtat mielduopmárrievtti duopmoákkaide, dás vel 1775-cealkámuša § 4 dulkomiige. Iežas lasáhusain vuolgá son dan guovtti 1753-geaskkuin ja geardduha nubbijienasteaddji jienasteami Rt. 1867 s. 293: "Vuovdi, mas lea gažaldat, ii sáhte várra atnit stáhtaalmennehin. Finnmárkku Vuovdi gullá stáhtii ja gusto erenoamáš njuolggadusaide, seammás go ássiide ii gula mearrádusaid, namalassii miessemánu 27. b. 1775 cealkámuša mielde, makkárge vuoigatvuohta vuovdái, masa lea dušše sidjiide addon vejolašvuohta, ahte dain lea lohpi ávkkástallat vuovddi Eiseválddiid čujuhusa mielde ... Ássit eaige leat goassige ožžon makkárge vuoigatvuođa vuovdái, mas sáhtášii sin atnit geavahanvuoigaduvvomiin dan seammai." Vuosttasjienasteaddji vihkkedallagoahtá dán maŋŋil leatgo sii guđet leat háhkan eatnamiid stáhtas 1775-cealkámuša mielde maid háhkan makkárge geavahanvuoigatvuođa stáhta báhcán eatnamiin, ja cealká: "Sihke 1753 geaskkut ja mii leat dieđihuvvon riekteáddejumis ja eiseválddiid dahkan mearrádusain vássán, guhkes áiggi 1775 cealkámuša rájes, lea nannen mu ahte rivttes áddejupmi, lea boahtán ovdan mielduopmárrievtti duomus, ahte sii, geat stáhtas leat háhkan eatnamiid Finnmárkkus, eai leat háhkan geavahanvuoigavuođa vuovdái mii lea stáhta báhcán eatnamiin seammaláhkaigo geavahanvuoigaduvvomat stáhta almennehiin máddelabbos Norggas, ja ahte lea stáhta, mii lea doalahan ráđđejumi vuovdái Finnmárkkus ja maid ii leat čielgasit addán priváhta olbmuide. Leago dovddastuvvon ássiide, geat leat ožžon gonagaseanagirjjiid 1775 cealkámuša olis, duohta geavahanvuoigatvuođa dahje dušše lohpádusa, man ii stáhta beales ovttabeallásaččat sáhte ruovttoluotta gohččut, vai sáhttágo vuoigatvuođa atnit buohkaidvuoigatvuohtan, nie go mielduopmárrievttis celkojuvvo, dan birra in gávnnat vearan cealkit. Gávnnahan čielggasin, ahte lea stáhta virgeolbmuide bidjat mearrádusaid, maid sii áiggis áigái gávnnahit dárbbašuvvot seailluhan dihte vuovdemáddodaga, nie go dás leat dahkan gáržžideamen dáloniid vejolašvuođa murret stáhta eatnamiin .... čuovvu das maid lean cealkán, ahte anán vuovdedoaimmahaga virgeolbmuid doarvái čeahppin áddet ja mearridit dán hárrái." Vuosttasjienasteaddji lea muđui ovttamielas mielduopmárrivttiin ahte dubmehallomiid 435 gonagaseanagirjjiin eai lean háhkan makkárge sierravuoigatvuođa lastavuovdái ja eaige lean ožžon makkárge vuoigatvuođa vuovdái oamastusa dahje dološ áiggi rájes geavaheami olis. Son ii datte mieđit ahte vuovdelága § 50 láhkavuođđuda eiseválddiide gáržžidit muorraávnnasatnima Álttás, ja mihtte dán oktavuođas: "In namalassii ane vuovdelága ávnnasrievttálaš mearrádusaid stáhtaalmennehiin gustojeaddjin stáhta vuovdái Finnmárkkus go dát eai leat stáhtaalmennehat dábálaš áddejumis. Dása leabage maid aktor ja bealušteaddji 436 dás rievttis ovttamielas, ja sáhtán dás čujuhit mu ovdal geardduhuvvon njukčamánu 9. b. 1867 Alimusriekteduomu, nugo maid vuosttasjienasteaddji miessemánnu 28. b.1853 muhtun dubmejuvvon ráŋggaštusáššis lobihis vuovdečuohppamis Álttás cealká, ahte lea boasttoáddejupmi ja njulgestaga vuostá geassemánu 3.b. 1775 geaskku §§ 4 ja 5 atnit Finnmárkku vuovddi dábálaš almennetvuovdin." Vuosttasjienasteaddji gávnnaha dasto boastut bidjat murrema vuovdelagá § 61:i, go dát gusto rihkkumii "dán lága láhkavuođu čállon njuolggadusaide almennetvuovddi ávkkástallamis", ja fas rihkkon njuolggadusat dán háve eai leat vuovdelága láhkavuođuin, muhto baicce 1775-cealkámuša. Go § 61:s eai leat, nugo §§ 56:s ja 60:s, njuolggadusat ahte stáhta vuovddit Finnmárkkus galget siskkildit "dan máinnašuvvon sierra njuolggadusat mat gusket stáhtaalmennehiidda", ii sáhte § 61 ráŋggáštanmearrádus dás adnot. Dan sadjái fertii ráŋggáštus vuosttasjienasteaddji mielas biddjot ráŋggáštanlága § 339 čuo. 2:i. Goalmmátjienasteaddji, assessor Hambro, gii eanemus sajiin ja bohtosis lei ovttamielas vuosttasjienasteddjiin, mihtte ahte 1775-cealkámuš § 4 su mielas: "sisdoallá lohpádusa stáhta beales bidjat lastavuvddiid Álttás dáloniid háldui, muhto dákkár gáržžidemiin dahje várašumiin, ahte eiseválddit álo dolle vejolažžan beassat muddet ja mearridit man láhkai ja man viidát dát dovddastus galggai boahtit dáloniidda buorrin." čihččetjienasteaddji, assessor Reimersge, gii eanaš sajiin lei ovttamielas vuosttasjienasteddjiin, ja maiddái eanaš sajiin guorrasii assessor Hambro mearkkašeamiide, lasiha ee.: ... ahte mun mielduopmárrivttiin ovttas navddán, ahte 1775 cealkámuša § 4:s dovddastan báikki dáloniid háhkat vuoigatvuođa viežžat boaldámuša ja eará ávdnasiid soahkevuovddis, geavahanvuoigatvuohta, mii ii leat stáhta hálddus eret váldit, vaikko vel fertejit ge gierdat gáržžidemiid, mii gáibiduvvo vai vuovdi seaillošii ... ahte Álttá dáloniin lea vuoigatvuohta duhtadit sin boaldámuša ja eará soahkevuovdeávdnasiid dárbbu, muhto dušše nu ahte vuovdi gierdá dan almmá ballamis lánjodit. Duot maŋemuš, oaivvildan, lea celkon § 4:s ámtamánni stáhta áirrasin, lea vuoigatvuohta čujuhit. Ja ámtamánni dodjá dán vuovdedoaimmahahkii, mii hálde vuovddi. Dáloniin ii leat vejolaš hálddašit mearrideaddji válddi, muhto dušše vuoigatvuohta gáibidit boaldámuša ja eará ávdnasiid maid soahkevuovdi duhtada, maid vuovdehálddahus fuolaha - dan vuoigatvuođa ii sáhte stáhta váldit eret dáloniin, ja nu ii leatge nugo ádden, stáhta eiseválddit dás vikkahan." Nugo lea ovdanboahtán, dovddaha mielduopmárriekti duopmovuođustusaidis čielgasit giliássin leat 1775-cealkámuša § 4 láhkavuođuin "muhtunlágan" geavahanvuoigatvuohta lastavuovdái. Ahte mielduopmárriekti eaktuda leat geavahanvuoigatvuohta, ovdanboahtáge go biddjo vuođđun ahte doaimmaheami sáhttá muddet vuovddi ávnnaslaš njuolggadusaid mielde. Alimusriekti guorrasii mielduopmárrievtti § 4 dulkomii, muhto vuosttasjienasteaddji lasáhusaid ja Rt. 1867 s. 293 sitáhta mielde ahte eai gullan ássiide "makkárge vuoigatvuođat vuovdái", orui eanetlogu áddejupmi geavahanriektegažaldagas veahá eahpečielggas. Dát dovdu nannejuvvo go vuosttasjienasteaddji seammásgo lea ovttamielas mielduopmárrievtti § 4 áddejumiin, jearrá leago sis geat leat ožžon gonagaseanagirjjiid 1775-cealkámuša olis makkárge duohta geavahanvuoigatvuohta. Geavahanvuoigatvuohta ja dan vejolaš láhki ii lean datte duomus mearrideaddjin, go dan vuođushan lei ahte áššáskuhttomat go murrejedje eambo go ledje ožžon čujuhemiin ledje rihkkon čujuhangeatnegasvuođa njuolggadusaid cealkámuša § 4:s. Eanetlogu jienasteami maŋŋil ferte geavahanriektegažaldat ain leat vástitkeahttá, ja nappo duopmárat Hambro ja (erenoamážit) Reimers báhkkodeaba čielgasit ahte lea sáhka giliolbmuid geavahanvuoigatvuođas. Nugo Tønnesen čuoččuha s. 220 lea danne vuosttažettiin duomus mearriduvvon, ahte vuovdedoaimmahat sáhttá ráddjet murrema jus vuovdemáddodat muđui gillášii, maiddái jus dát dagaha ahte ii báze doarvái dállodárbui. Seammás čuoččuhuvvo vuovdedoaimmahaga iežas fertet dan árvvoštallat dárbbu mielde. 3.2.3 Lagat eanavuovdinlága § 4 birra 1775-cealkámuša §§ 4 ja 5 mearrádusat gustojedje dasságo molsojuvvui njukčamánu 12. b. 1965 vuovdevuovdinlága § 4:n. Eanavuovdinláhkalávdegoddi mearkkašii ee. dán go evttohii heaittihit daid čakčamánu 29. b. 1962 árvalusastis s. 43: " § 4 mearrádusat berrejit dál lávdegotti oaivila mielde muhttot nu ahte mearrádus dovddaha vuoigatvuođa dákkárin go leat doaimmahuvvon áiggiid čađa. § 5 mearrádusat navdot čuovvut stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus ja fertejit danne sáhttit heaittihuvvot." Sullii seamma dadjá Od. prp. nr. 48 1963-64 s.15: Cealkámuša § 4 addá vuoigatvuođa soahkemuoraide dállodárbui. Dát njuolggadus lea lasihuvvon ovdanbuktima § 4:s, mii dovddaha vuoigatvuođa dákkárin go lea doaimmahuvvon áiggid čađa. Cealkámuša § 5 nanne Gonagasa vuoigatvuođa beahce- ja guossavuovdái ja eará buriide nugo njuorjjobivdui, uvjemii jna. Dát vuoigatvuohta čuovvu njuolga stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa matrikulerekeahtes eatnamiidda Finnmárkkus." Seamma sajis daddjo ahte mearrádusevttohusasge muorraávdnasiidda eanavuovdinlágas ii leat oaivil muhttit boazosápmelaččaid láhkamearriduvvon muorraávnnasvuoigatvuođaid boazodoallolága mielde, muhto ahte muđui geahččala dievaslaččat muddet muorraávnnasvuoigatvuođa matrikulerekeahtes eatnamiin. Muđui boahtá dás evttolaččat ovdan ovdabargguid bájuhemiin ahte lea navdon muorraávnnasvuoigatvuođa mearrádusat 1687 Norgga Lágaid 3-12-6 olis eai guoskka Finnmárkku vuvddiide. Erenoamáš ráđđádallan dán áššis lea čielgasit gávnnahuvvon dárbbašmeahttumin. Vuoigatvuohta mii giliolbmuide vuoigatvuođavuođđuduvvo § 4:s gusto dušše lastavuovdái, go láhka ii daja maidege goahccevuovddi birra. Ovdabarggus lea datte nappo 1775-cealkámuša § 5 čujuhettiin čielgasit eaktudan ahte oppalaš vuđđosin ii leat ássiide makkárge geavahanvuoigatvuohta goahccevuovdái. Lastavuovdečuohppan sáhttá lága mielde dušše čujuhuvvot, buo. maiddái suoidnemánu 15. b. 1966 eanavuovdinláhkaásahusaid § 8. Láhkaásahusaid § 11 mielde vástidit Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku vuovdehálddahusat čujuheami, báikkálaš vuovdefálddiid bokte. § 8 addá muđui Stáhta vuvddiid direktoráhtii (dál Statskog SF) addit lagat njuolggadusaid čujuheapmái. Dát lea dahkkon golggotmánu 3. b. 1967 mearrádusain muorračujuheami lastavuovddis dállodárbui. Dán § 3:s ovdanboahtá ahte galgá čujuhit buhtadasa haga stáhtii, nu mo muđui lei ovdal. Lastavuovdeávdnasiid sáhttá lága mielde dušše čujuhit muoraid. Dát daddjo maiddái čujuhanmearrádusaid § 3:s, gos lassin lea aiddostahtton ahte "Ávkeávdnasiid lastamuorain áidestoalppuide, hášestávrráide jna. ferte oastit dábálaš vuogi mielde." Eanavuovdinláhkalávdegoddi mihtte s. 22:s ahte duot maŋimušdávista ovddeš geavadii. Vuoigatvuohta oažžut muorračujuhusa lea lassin lága bokte ráddjejuvvon dállodárbui, ja čujuhusmearrádusa § 4 olis lea daddjon ahte sutnje geasa čujuhuvvojit muorraávdnasat ii beasa daid sirdit dahje vuovdit earáide. Dátge dávista ovddeš geavadii. Dán oktavuođas orru vuogas jearrat geas lea vuoigatvuohta háldet vejolaš badjebázaávdnasiid 437 lastavuovddis, namalassii hivvodaga mii ii čuozašii vuovddi lánjodeapmái maid sáhttá čuohppat maŋŋilgo lea deavdán giliolbmuid dálloanu muorradárbbu. Go lastamuora geavaheapmi dál lea Finnmárkkus mealgat unnit go ovdal, ferte navdot moanaid sajiin leat beanta stuorra mearri. 1775:s lei gal, nugo čuoččuhuvvui 3.2.2.3 oasis, oaivil bidjat lastavuovddi Finnmárkkus sierra giliolbmuide, vai sii maiddái galge sáhttit háldet vel daid maid ieža eai dárbbašan. Geavat ja ovdáneapmi dan maŋŋil ii datte leat dávistan dán oidnui. Stáhta lea mávssuin hálddašan lastamuorraávdnasiid, ee. boaldenmuoraid márkanássiide, ja lassin čađahan ahte giliássitge fertejedje máksit ávdnasiid ovddas. Dát lea dasto nu guhkes áigodagas cieggan váikko mii jurdda lea leamaš 1775:s, ferte dálá riektedilálašvuohta adnot leat ahte stáhta Finnmárkkus, seammago mii gusto daid nu gohčoduvvon "badjebázaalmennehiin" máddelat Norggas, luđolaččat sáhttá háldet lastamuoraid masa ii lean dárbu giliolbmuid dálloatnui. Lága mielde leat giliolbmuide vuoigatvuohta čujuhit muoraid lastavuovdái. Eará deattuhuvvon báhkkodeami ektui, orru vuohččan oalle eahpečielggas mii dasa gullá. Dan áddejumi ja vuoigaduvvomiid ráddjema hárrái mearkkaša eanavuovdinláhkalávdegoddi s. 22, buo. Od.prp. nr. 48 s.14: "Vuoigatvuohta muoraide lea geavadis dušše guovlluássiin fylkka guovlluin gos šaddá lastavuovdi, namalassii siskkit vuotnaguovlluin ja johkalegiin. Gávpotássiin ii leat leamaš dákkár vuoigatvuohta ja iige Girkonjárgga 438 ja Guvžajávrri 439 ássiin. .... Buohkain gilis lea leamaš liiba oažžut nuvttá muoraid obban 440 , dainna eavttuin ahte sis lei sierra bearatgoddi 441 ja ruovttudoallu. Spiehkastat galgá dahkkon virgeolbmuid ja ámmátolbmuid ektui nugo báhpaid, doaktáriid, leansmánniid j.d. Báikkálaš gávpealbmát eaige dábálaččat leat gáibidan muorračujuhusa." Lávdegotti mearkkašumiin § 4:i daddjo s. 45: " 'Giliolbmuid' báhkkodemiin lea lávdegoddi oaivvildan ráddjet vuoigatvuođa čujuhit muoraid dálloatnui olbmuide geat ásset olggobealde gávpogiid ja čoahkkebáikkiid. Lávdegotti oaivil lea leamaš láhkadit dán geavada." Dása guorrasa departemeanta Od.prp. nr. 48 s.15, mas dasto lea celkon ahte evttohus § 4:i báhkkoda vuoigatvuođa lastamuorraávdnasiidda "dákkárin go lea leamaš doaimmahuvvon áiggiid čađa". Dobbelii datte eai guoskkat ovdabarggut ahte leatgo iešguđet vuovdeduovdagiid vuoigaduvvon giliássit gávdnamis dihto guovlluin, omd. ráddjejuvvon topografalaččat ja geografalaččat dahje juhkkon hálddahuslaččat. Ahte muorravuoigatvuohta lágas dušše lea mearriduvvon stáhta matrikulerekeahtes eatnamiidda, seammásgo ovdabarggut leat nu snoaggasat dán čuoggás, báhcá danne veahá eahpádus vuoigatvuođa geografalaš ráddjemii. Sáhttá ee. jearrat oaivvilduvvogo "giliolbmuid" olggobealde čoahkkebáikki olbmuid dan gielddas gos diet vuovdegaska lea, vai oaivvilduvvogo eará stuorát dahje unnit guovlluid, omd. ahte vuoigatvuohta prinsihpas gusto giliássiide buot matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus, vai leago ráddjejuvvon dušše giliid ássiide. Go jo lastamuorravuoigatvuohta dán áiggi unnán adno, eai leat geavahanvuoigaduvvomat nu áigeguovdilat, muhto jus dát muhtto de orru, ee. ovdabargguid cealkámušain, geavahanvuoigatvuođalaččaid 442 fertemin mearridit boares geavada vuođđosin. Dát eaktuda konkrehtalaš guorahallamiid juohke vuovdegaskkain, ja oppalaččat lea unnán maid dása sáhttá dadjat. Nugo namahuvvon 3.2.2.3. oasis, geahččala geassemánu 8. b. 1775 eanamihtidannjuolggadusa § 15 válddahit ja čujuhit lastavuvddiid Finnmárkkus dihto "Ássiide, geat dárbbašit ja ássat bures". Dát ii datte goassige čuovvoluvvon, ja ii sáhte buktit makkárge rievttálaš váikkuhusaid das maid gonagasváldi geahččalii 1775:s, muhto ii čađahan. Mii dál ferte leat mearrideaddjin lea vuohččan mo vuoigatvuohta lastavuovdái ollásit ávkkástallui go lei anus. Dán birra várra sáhttá háhkat dieđuid boares olbmuid vihtancealkámušain, ja muđui ovdanbohtet veahá čállon gálduin, ja erenoamážit 1800-logus vuvddiid iešguđet báikkálaš geavahannjuolggadusain. (Muhtun dáid geavahannjuolggadusain leat lagat máinnašuvvon badjelis, ee. 3.2.2.5. oasis.) Porsáŋggu golggotmánu 6. b. 1859 geavahannjuolggadusain, mat ledje guovddážis máinnašuvvon 1867 ráŋggaštusáššiin, ledje "čuđegietti ja Goaskinvákki Gieldda, ja Muosát Báhpasuohkana" ássit albmaduvvon vuoigaduvvon. Muđui čuoččuha Spilling s. 45:s ahte hálddahuslaš geavat, nugo dihtto, lea doalahuvvon suohkanrájáide, mat dávjá leat seamma go maŋŋelaš gielddaráját. Tønnesen čuoččuha fas bealistis s. 223 ahte vuoigatvuohta muorraávdnasiidda 1965 -lága § 4 olis gullá gieldda ássiide. Vaikko orruge leat dihto ákkat dien guvlui boares geavadis, ii leat almmatge Riektejoavkku oaivila mielde ollásit čielggas ahte vuoigatvuođalaččat leat gielddarájáid mielde. Jus dulko mat § 4 ovttas § 5:in, mas vuoigatvuohta lavdnjái mii gullá "gieldda ássiide" čielgasit lea ráddjejuvvon lavdnjejekkiide "gieldda rájáid siskkobealde, " (Geahča 3.11. oasi.) sáhttá ovdandoallat ahte go § 4:s ii leat seamma ráddjen go § 5:s, doalvvošii antitehtalaš dulkon dokko ahte muorravuoigatvuohta ii gula makkárge geografalaš ráddjemii earret ahte ferte leat matrikulerekeahtes eatnamiid vuovddis sáhka. Dát máksá ahte Finnmárkku giliássiin lea vuoigatvuohta oažžut čujuhuvvot muoraid lastavuovddis miehtá dáid eatnamiid, muhto orru goittotge leat buoret čuoččuhit ahte go lavdnjevuoigatvuohta lea ráddjejuvvon iežas gildii berre dát ainjuo gullat muorravuoigatvuhtii. Dasto sáhttá várra čuoččuhit ahte geavahit "giliolbmuid" báhkkodeami § 4:s dagaha ahte muorravuoigatvuohta, dan sadjái go lavdnjevuoigatvuohta, lea ráddjejuvvon iežas gillái. Nie mihtte maiddái Tønnesen s. 223:s maŋŋilgo lea vuos čujuhan ahte muorraávnnasvuoigatvuohta 1775-cealkámušas gulai gillái, ahte vaikko vuoigatvuohta 1965-lága mielde vuosttažettiin gullá buohkaide gielddas, ferte jus šaddá nággu, gili ássiid vuoruhit gieldda eará ássiid ektui. Son oaivvilda ahte 1775:s eaktuduvvon, muhto eai duohtandahkkon, rájáid eanaš háviid livčče álki fas gávdnat ja geassit rádjabidjamiin 443 . Nugo Riektejoavku oaidná ii leat datte makkárge rievttálaš vuođus botnjat ovdáneami ruovttoluotta dohko mii leš eaktuduvvon gonagasválddis 1775:s. Sorjjasmeahttun dás fertejit dál buot báikegottit, gilit dahje eará báikkálaš biiret ollislaš vuoigaduvvon geavahanbiires, vuosttažettiin adnot dássálaga eanavuovdinlága § 4 vuoigatvuođain. Ii sáhte datte atnit Tønnesen:a oainnu veadjemeahtumin ahte giliolbmot ledje vátnivuođas mannat ovddabealde. Dát nappo máksá dan ahte stáhta ii sáhte čujuhit muoraid vierisgiliássiide jus dát goarida vuovddi nu garrasit ahte ii šat báze giliolbmuid dárbui. Muđui čujuhuvvojit dál, gustojeaddji geavada čuvgejumi hárrái, (Geahča Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.4. kapihttala.) muorat dušše giliássiide sin iežaset giliguovlluin, ja ná guhkás ii leat dat mielddisbuktán erenoamáš váttisvuođaid mearridit makkár vuovdi gullá man gillái. Giliolmmožin adnojit vuovdehálddašeaddjiid geavada mielde sii geat áiggis áigái ásset gilis. Dat máksá ahte buohkat gilis leat dássálaga ja ahte eretfárrejeaddjiide 444 dábálaččat ii čujuhuvvo vuovdi, muhto maŋimuščuokkis adno čavgabun Nuortta-Finnmárkkus go Oarje-Finnmárkkus. Muđui livččii várra váttis mearridit livččiigo su dadjat ássamin siskko- dahje olggobealde gili, go ii leat seamma čielggas maid ferte atnit gillin ja čoahkkebáikin dán oktavuođas ja mo geassit olgorájáid dákkár báikkiin. Dálá geavat leage dás čavgabut Nuortta-Finnmárkus, ja nie adno omd. Deanu Šaldi čoahkkebáikin, ja Kárášjohka, Guovdageaidnu ja Leavdnja leat fas gilit, gos ássiide čujuhuvvojit muorat. Go vuovdehálddašangeavat lea máŋggalágan ja eaige muđui oru leat čielga ákkat, lea váttis dadjat maidege mo dulkot § 4 dien čuoggás. Lea nappo muhtun eahpečielggasvuođat mo áddet § 4 go jerro makkár guovlluid siskkobealde giliolbmuide sáhttá čujuhit muoraid, ja mii galgá adnot gillin mearrádusa áddejumis. Eahpečielggasvuođaid mat dás leat čujuhuvvon, sáhttá jáhkkimis dušše čilget duopmostuolus, dahje soaitá láhkanuppástusain. Eará maid ferte jearrat eanavuovdinlága § 4 olis lea gulletgo eanadoalliide dahje eará joavkkuide sierra vuoigatvuođat go eará vuoigaduvvon giliássiide. Mearrádusa ferte ovdabargguid maŋŋil áddet dakkárin ahte muorravuoigatvuohta gullá daidda giliolbmuide geain lea sierra bearatgoddi ja ruovttudoallu, ja ahte sis álgovuorus lea seamma vuoigatvuohta oažžut sin boaldenmuoraid dálloatnui. Dát orru dávisteamen báikkálaš geavada, ja badjelis geardduhuvvon duomusge Rt. 1914 s. 509 biddjui vuođđun ahte jus lea vátnivuohta ii leat sis geat eaiggáduššet eanadoalu sirdojuvvon 1775-cealkámuša mielde, makkárge sierravuoigatvuohta earáid ovdabealde oažžut olles boaldenmuorradárbbu. Finnmárkkus ii leat ovdánan dán dáfus nugo máddelabbos Norggas, gos geavahanriektelaččat murremii almennehiin dađistaga leat ráddjejuvvon eanadoalliide. Go 1965-láhka ii bija eanadoalliid sierradillái, orru ná dávisteamen dasa mii navdo leat leamaš riektedilli láhkaaddináiggi. § 4 nuppi čuoggás lea mearriduvvon ahte giliolbmuid vuoigatvuohta lastavuovdái ii galgga caggat eiseválddiid ráfáiduhttimis dákkár vuovddi ollásit dahje belohahkii. Ráfáiduhttinvuođđu ii leat lagat máinnašuvvon ovdabargguin, muhto Eanavuodinláhkalávdegoddi cealká iežas oppalaš mearkkašemiin muorravuoigatvuođa birra s. 22:s ahte vuoigatvuohta lea ráddjejuvvon ávnnasmeari dihte, ahte lea ferten čáhkket saji vuovddi fuolaheami dihte ja ahte ii leat čujuhuvvon eambo go mii lea leamaš dohkálaš guovllu vuovddi seailluheami dihte. Dasto čuožžu čujuhanmearrádusa § 5:s ahte vuovdehálddahus sáhttá ráddjet čujuhusmeari go vuovddi fuolahus dan gáibida dahje oanehat áigái bissehit vuovdečujuhusa. Vuovdehálddašeaddjit mearridit muđui gos čujuhusat jagis jahkái galget leat, buo. mearrádusaid § 7. Dát orru cealkkiheamen ahte ráfáiduhttimat ja murrengáržžideamit § 4 olis sáhttet dahkkot fuolaheamen vuovddi lánjodeami, vai sihkkarastá giliolbmuide boaldámuša vel boahtteáigáige. Muđui lea vuovdehálddahusa váldi dien čuoggás veahá ráddjejuvvon dábálaš hálddašanrievttálaš gáibádusain ahte mearrádusat galget leat vuođđuduvvon fágalaš ja áššálaš árvvošteapmái. Muđui sáhttá namuhit ahte earret Álttá ovdagotti mii oanehat áigodagas galggai addit dihto cealkámušaid muorraávnnasohcančujuhusaide, buo. 3.2.2.5. oasi, de ii leat Finnmárkku geavahanvuoigaduvvomiid, ii válljejuvvon stivrras iige eará ovddastusain addon makkárge hálddašeapmi vuovdái ja fuolahit murrenvuoigatvuođa. Sii leat danne leamaš eará dilis go vuoigaduvvomat stáhtaalmennehiin máddelat Norggas. Duomus Rt. 1914 s. 509, vuosttaldii maiddái Alimusriekti čielgasit ahte vuovddi ávnnaslaš (hálddašeami) njuolggadusat galget gustot Finnmárkui. Dan rájes go eiseválddit 1700-logus seaguhišgohte iežaset Finnmárkku vuvddiid geavaheapmái ja ráđđejupmái, de stáhta vuovdevirgeolbmot árvvoštallan man olu vuovdi lea gierdan murret ja leat mearridan ráfáiduhttima. Nugo ovdanboahtá ráđđádallamis bajábealde lea dilli ná dálge. 3.2.4 Riektejoavkku konklušuvnnat 3.2.4.1 Goahccemuorraávnnasvuoigatvuohta 1853, 1867 ja 1870 ráŋggaštusáššiid prejudisiála 445 mearrádusat murrema hárrái, mat leat máinnašuvvon 3.2.2.6. oasis, fertejit eahpitkeahttá leat váldon snoakkis gálduid ja váilevaš áššemeannudeami vuđđosin, ja eai sáhte dadjat leamen čadni geavahanvuoigatvuođa gažaldagass. čadni geavahanriektegažaldaga mearrádus ferte leat celkon siviilla áššis, muhto ii gávdno dákkár mearrádus. Stáhta, mii oaččui dohkkehuvvot oaiviliidis, vuođđudii datte dán rájes geavadis oidnui maid Alimusriekti lei dovddahan ráŋggaštusáššiin. Go vuovdemeašttir Norman máinnašuvvon suoidnemánu 5. b. 1871 čállagis sádde vuovdekandidáhtii Schjøtz:i ráđđehusadvokáhta miessemánu 18. b. 1864 vástádusa, dadjá son ná ahte dát: "geardduha Oaivila ahte Stáhtavuvddiid rievttálaš Dilli, masa lean guorrasan Iskkadusain, ja man sáhtášii oanehaččat dadjat mottiin Sániiguin, mii lea váldon boares Vuovdenjuolggadsaide, namalassii, ahte Álbmogis ii leat eará vuoigatvuohta Stáhtavuvddiide Finnmárkku Ámttas go dat, man Eiseválddit ain juohke háve addet sidjiide." Sullii seamma daddjo cuoŋománu 23. b. 1874 § 1:s "Dábálaš gustojeaddji Njuolggadusain Geavahussii Stáhta gullevaš Vuvddiin Finnmárkku Ámttas", (ja maiddái borgemánu 1. b. 1891 oppalaš njuolggadusain) : "Finnmárkku Ámttas eai oaččo Ássit makkárge eará Geavahanvuoigatvuođa go dan, maid Eiseválddit dovddastit ain juohke Háve". Riekteoaidnu maid Alimusriekti lei bidjan vuođđun prejudisiála mearrádusain biddjui nappo vuđdosin maŋŋelaš bissovaš geavadii, ja dása gulláge riektemearrideaddji oassi. Nugo lea ovdanboahtán gustojedje datte dát duomut dušše murremii goahccevuovddis, ja dat eai sáhte vaikko leage adnon oppalaš báhkkodanvuohki, bidjat vuđđosa lastavuovddiid riektedilálašvuođaid konklušuvnnaide. Vel geavahannjuolggadusatge leat oppalaččat, muhto lei goittotge dušše goahccevuovddi nammii stáhta sullii 1870 rájes geavadis vuođđudii ja čađahii giliolbmuid váilevaš geavahanvuoigatvuođa hárrái. Giliolbmot orrut de čuvvon stáhta geavada ja áiggi mielde šattai giliolbmuid gaskkas oaidnu, ahte ii lean makkárge geavahanvuoigatvuohta goahccevuovdái. Goahccevuovdeávdnasat stáhta vuvddiin leat, ainjuo maŋimuš 100 jagi, čullojuvvon olles mávssuin ja čujuhemiin, dahje oston stáhtas njuolga. Dát dilli lea dál dasto nu guhkes áiggis cieggan dákkárin ahte dál, váikko mo dal ovdal leš, ferte dohkkehuvvot gustojeaddji vuoigatvuohtan. Maŋŋilgo lea čujuhan ahte 1775:s ii várra lean oaivil váldit giliolbmuin vuoigatvuođa mii sis lei goahccemuoraide dološ áiggi rájes geavaheamis, de konkludere Tønnesenge s. 221 ahte ovdáneapmi ja geavat mii lea leamaš maŋŋil 1867 alimusriekteduomuin ferte máksit ahte dál oppalaš vuđđosa mielde eai leat geavahanvuoigatvuođat goahccevuovdái stáhta eatnamiin Finnmárkus. Dát mearkkaša dasto ahte báikegottis ii leat stuorát vuoigatvuohta muoraide dáppe go maid stáhta eanaeaiggátáirasat áiggis áigái liigudit. Go eanavuovdinlága § 4:s eai leat makkárge sierra geavahannjuolggadusat giliássiide goahccevuovddis, de orru diet dávisteamen riekteovdaneapmái. 3.2.4.2 Lastamuorraávnnasvuoigatvuohta Nugo namahuvvon 3.2.2.7. oasis, ovdanbuktiba duopmárat Hambro ja Reimers alimusriekteduomus Rt. 1914 s. 509:s, mii spiehkasta rievtti eanetlogus, čielga oainnu ahte giliássiin lea geavahanvuoigatvuohta lastamuorraávdnasiidda. Dát ferte Riektejoavkku oaivila mielde leat riekta. Dán gažaldaga árvvoštaladettiin ii sáhte datte vuolgit 1753-geaskkuin ja 1775-cealkámušas. Finnmárkolaččat ledje atnán vuvddiid jahkečuđiid go gonagasváldi 1700-logus seaguhii iežas muddejeaddji mearrádusaiguin, ja lastavuovddi anu ii sáhte danne atnit ássiid vuoigatvuohtan 1775-cealkámuša § 4 olis. Dan sadjái ferte mearrádusa atnit láhkanannemin vuoigatvuođa mii juo lei, ainjuo go cealkámuš addui, lei vuoigatvuođavuođđuduvvon dološ áiggi rájes geavaheamis. Dasto ferte bidjat vuođđun ahte § 4 lea addán dárbbašlaš láhkavuođu almmolaš muddemii dien ovdalaš bearráigeahčakeahtes geavaheapmái. Njuolggadus lei maiddái oassin ortnegii álggahit eanadoalu mii lei cealkámuša váldoulbmil. Gažaldahkii lei go láhkaaddis vejolašvuohta muddet, ráddjet dahje juo fámuhuhttit giliolbmuid vuoigatvuođa lastavuovdái, de ferte maiddái dien dili atnit čalmmis. Álgovuolggalaččat vižže gal olbmot ávdnasiid lastavuovddis, eaige dušše boaldinmuoraid, muhto maid ávdnasiid áidiide, stávrráide, reaidduide, viessogálvvuide, bessiide, riehkajálásiidda, sabehiidda jna. Diekkár atnu lei maiddái vejolaš 1775-cealkámuša § 4 mielde, go dát ii ráddjen moktege geavahanulbmiliid. Sullii 1850 rájes biddjojedje datte muorraávdnasat teknalaš geavaheapmái (reaidduide, áidemuoraide, bessiide jna.) sierradivatgeatnegassan, (Buo. mii lea geardduhuvvon vuovdemeaštár Norman suoidnemánu 5. b. 1871 čállagis 3.2.2.7. oasis.) ja maŋŋil 1800-logus gáibiduvvui olles máksu muorraávdnasiin dákkár ulbmilii. Dát geavat lea dál leamaš dasto nu guhká ja nu stáđis ahte ássiid vuoigatvuohta lastavuovdái dál ferte adnot ráddjejuvvon dálloanu muoraide. Njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinlága § 4 mearrádus ferte danne maiddái lastavuovddi dáfus adnot nannemin ja dávisteamen ovdáneami mii lea cieggan gustojeaddji vuoigatvuohtan. 3.2.5 Muorraávnnasvuoigatvuohta erenoamáš vuođuin Vuohččan jearašii sáhttágo oktage šiehtadusa vuđđosin stáhtain leat háhkan muorraávnnassierravuoigatvuođa earret dan mii ovdanboahtá lágas. Nugo namuhuvvon 3.2.1. oasis lea datte buot eatnamat Finnmárkkus vuvdon oktan vuvddiin geassemánu 22. b. 1863 eanavuovdinlága fápmui bidjama mielde, ja 1864 eanavuovdinnjuolggadusa mielde galggašii eanagirjjiis ovdanboahtit "Ahte Eatnamat vuvdojit oktan Vuvddiin, muhto almmá eará Vuoigatvuođain Stáhta vuovddekeahtes Vuovdái go dan maid eiseválddit Áiggis áigái dovddahit". Seamma lei mearriduvvon 1876, 1895 ja 1902 njuolggadusain, (Geahča Tønnesen:a s. 215.) ja gustojeaddji suoidnemánu 15. b. 1966 eanavuovdinláhkaásahusaid § 2:s lea mearriduvvon: "Go vuovdá ja láigoha matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiid galget vuoigatvuođavuođđoáššebáhpárat 446 sisdoallat mearrádusaid ahte eai addo vuoigatvuođat stáhta báhcán eatnamiin earret mat áiggis áigái čielgasit dovddahuvvojit." Klausulaid mielde mat lea čállon eanagirjjiide, ferte nu bidjat vuođđun ahte sii geat leat háhkan eatnamiid stáhtas maŋŋil 1863 eai sáhte leat háhkan makkárge vuoigatvuođa vuovdái šiehtadusrievttálaš 447 vuđđosin, earret dan vuoigatvuođa lastavuovdái mii sis lea leamaš seammago eará "giliássiin", ja mii dál láhkaduvvo eanavuovdinlága § 4:s. Nugo namuhuvvon 3.2.2.7. oasis, guorrasii Alimusriekti ráŋggaštusáššis Rt. 1914 s. 509 mielduopmárrievtti oaivilii ahte klausula "Boaldámuša maid oažžu Sajis" daid áššáskuhttomiid gonagaseanagirjjiid 1775-cealkámuša mielde, dušše ferte atnit "diehtun ássansaji eaiggádii ahte son cea. § 4 vuođul oaččošii boaldámuša stáhta vuovddis". Dát ferte nugo Tønnesena čujuha s. 220 leat riekta dan áddemis ahte eanagirjehálddolaččat 448 klausulain "eai oaččo makkárge vuosttasvuoigatvuođa ovdal earáid seamma gilis". Ja vaikko oaivil álgovuolggalaččat sáhttá leat leamaš bidjat ássansaji lagamus vuvddiide, eai sáhte ainjuo dál leat ovddasvástideaddjiin daid doaluin mat leat sirdojuvvon stáhtas 1775-cealkámuša dávisteami mielde, dákkár eanagirjeklausulaid vuđđosin, leat makkárge vuoigatvuohta muorraávdnasiidda earretgo dat vuoigatvuohta mii eará giliolbmuin lea. Muđui jurddašivčče ahte joavkkut dahje ovttaskas olbmot Finnmárkku giliolbmuid gaskkas oamastusa dahje dološ áiggi rájes geavaheami vuđđosin, sáhttet leat háhkan sierravuoigatvuođa muorraávdnasiidda. Sáhttá leat vuoigatvuohta mii manná guhkelii go maid láhka addá sidjiide, nu ahte sis maiddái livčče vuoigatvuohta goahccemuorraávdnasiidda, dahje lastamuorraávdnasiidda eará ulbmiliidda go muoraide omd. áide- ja hášestoalppuide. Dát gažaldat meannuduvvui Rt. 1914 s. 509:sge, ja dán čuoggásge lei alimusriekti ovttamielas mielduopmárrivttiin ahte áššehuvvomat eai lean háhkan makkárge sierravuoigatvuođa oamastusa dahje dološ áiggi rájes geavaheami bokte, go sihke sin iežaset ja ovdamanniid doallu lei dávistan 1775-cealkámuša § 4:s. Dát lea dábálaš juridihkalaš áddejumi mielde ahte ii oktage sáhte oamastit vuoigatvuođaháhkama 449 mielde. Jus sáhttá duođaštit 450 ahte muhtumat Finnmárkkus dainna oskkuin ahte sis lea leamaš vuoigatvuohta dasa, doarvái guhkes áiggi leat ávkkástallan stuorát mahtodaga muorraávdnasiid go lágat cealkkihit, seammásgo eiseválddit eai leat seaguhan iežaset dán atnui, sáhttá baicce šaddat earaláhkai. Dál ii oru datte vuoigatvuođagažaldagas goahccemuorraávdnasiidda iige lastamuorraávdnasiidda earágo boaldámuššii leat nu stuorra geavatlaš mearkkašumi dál, ja ássit orrutge eanaš dohkkehan ja čuvvon geavada ahte ferte stáhtas oastit dákkár ávdnasiid iešgoasttadussii 451 . Dasto ferte navdot ahte eiseválddiid geavat dáđistaga lea ovddiduvvon ná, sihke bistu, stáđisvuođa ja seaguheami ektui dasa mii lea adnon lobihis murren, ahte ainjuo dál galgá oalle olu ovdal oamastusa dahje dološ áiggi rájes geavaheami vuoigatvuođaháhkama eavttut sáhttet daddjot leat devdojuvvon. Riektejoavku ii hilggo almmatge ná sáhttit leat, go jus galgá loahpalaččat sáhttit dán vástidit ferte konkrehta árvvoštallat daid háviin go čuoččuhuvvo leat dákkár vuoigatvuođaháhkan. Muđui lea guhká leamaš dat ortnet Finnmárkkus ahte eiseválddit leat ássiid geat eai leat vuoigaduvvon, vuosttažettiin riddoguovllu čoahkkebáikeássiide, diktán murret matrikulerekeahtes eatnamiin go mákset dan ovddas. Dát ii leat datte álo leamaš dárkojuvvon čielga murrenlohpin, ja ii leat goassige oktage čuoččuhan ahte dát ássit leat leamaš, dahje lea makkárge aitosaš vuoigatvuohta murremii. Dán vuđđosin sáhtášiige šiitit áhttán leat háhkan makkárge vuoigatvuođa priváhtarievttálaš vuđđosin. 3.2.6 Erenoamážit riektesuodjalusas Eanavuovdinlávdegoddi cealká árvalusastis s. 22-23, departemeantta doarjagiin Od.prp. nr. 48 1963-64 s. 14-15, ássiid vuoigatvuođas oažžut čujuhit lastavuovddi ja dan suodjaleami hárrái: "Vuoigatvuođas oažžut čujuhit lastavuovddi nuvttá 1775 ggl. cea. mielde navdo leat buohkaidvuoigatvuođa mihtilmasvuohta ja ferte lávdegotti oaivila mielde buhtadasa haga sáhttit muhttit dahje fámuhuhttit go láhkaaddi gávnnaha dan." Riektejoavku mihtte dása ahte muorraávnnasvuoigatvuohta Finnmárkkus orru leat vuođđuduvvon ássiid dološ áiggi rájes atnui ja iige 1775-cealkámuša mearrádussii, buo. 3.2.4.2. oasi. Danne ferte navdit ahte vuoigatvuohta ii sáhte fámuhuhttojuvvot dahje menddo nannosit ráddjejuvvot lága bokte jus ii buhtaduvvo. Almmatge ferte vuoigatvuođa, seammago eará vuoigatvuođat mat leat ovddeš anus vuolggahuvvon, álgovuorus sáhttit muddet ja gáržžidit vai sáhttá ráhkadit ordnejuvvon geavahandilálašvuođaid jna., almmá buhtadeami haga. Dát ferte maiddái gustot ráfáiduhttin- ja murrenráddjenlohpái 452 maid vuovdeeiseválddit leat bidjan vuovddi lánjodeami vuhtiiválddedettiin. Muđui ferte duohtavuohta ahte murrenvuoigatvuohta lea leamaš gohčoduvvon "buohkaidvuoigatvuohtan", navdot leat boahtán das go Finnmárkkus leat dat leamaš ja ain lea čadnon buot giliássiide ja iige dušše eanadollui. Dát ii sáhte baicce mearkkašit ahte lea sáhka "buohkaidvuoigatvuođas" sáni dábálaš mearkkašumis, geahča vel 2.1.5. oasi, ja danne ferte maiddái ássiid muorravuoigatvuohta navdot leat nannosat bággolonistanrievttálaš suodjaleapmi go mii buohkaidvuoigatvuođain dábálaččat lea. Go muorravuoigatvuohta ferte adnot giliolbmuid erenoamáš geavahanvuoigatvuohtan, mii dál maná dušše sáhttá doaimmahuvvot čujuheami mielde, ferte vuoigatvuohta álgovuorus navdot leat suodjaluvvon seammago eará geavahanvuoigatvuođat, buo. 2.3.3.4. oasi čuo. Tønnesen geažida s. 223 ahte giliid muorravuoigatvuohta lea nannosat suodjaluvvon bággolonistemiin go vuoigatvuohta mii gullá eará giliássiide. Ná sáhttá gal leat, go vuohččan lea giliolbmuid atnu iežaset lagašguovllus, ja iige vejolaš atnu eará sajis, ja mii lea nu olu ja nu mávssolaš ahte soaitá buhtaduvvot bággolonisteamis. Datte ferte navdit ahte bággolonistanrievttálaš suodjaleami prinsihppa lea seamma nanus buot geavahanvuoigaduvvomiidda. Dan muddui go dál priváhtarievttálaš vuđđosin fertejit leat sierravuoigatvuođat muorraávdnasiidda earret dan mii lea mearriduvvon lágas, ferte álgovuorus biddjot vuođđun ahte dákkár vuoigatvuođatge leat bággolonistanrievttálaččat suodjaluvvon seammaláhkaigo eará oapmelaš vuoigatvuođat, buo, 2.3.3.4. oasi. 3.3 OMIID MEAHCCEGUOHTUN Otto Jebens ii leat sáhttán guorrasit eanetlogu konklušuvdnii 3.3.2.2. oasis, buo. 3.3.4.2. oasi, ahte ii šat gusto makkárge dábálaš omiid guođohanvuoigatvuođa stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Son lea baicce dan áddejumis ahte dákkár vuoigatvuohta leat fámus Finnmárkku eanadoalliide go duohtavuođas ii leat dán čuoggás riektenuppástuvvi 453 geavat. Jebens lea dán duogážin ráhkadan sierracealkámuša omiid guođohanvuoigatvuođas Finnmárkku stáhta eatnamiin. Dát cealkámuš lea vulobealde bájuhuvvon vajos eanetlogu válddahallama maŋŋil. 3.3.1 Álggahus Eai leat makkárge njuolggadusat omiidguohtuma vuoigatvuhtii, eai 1775 eanačujuhancealkámušas, 1863, 1902 ja 1965 eanavuovdinlágain, eaige láhkaásahusain ja njuolggadusain mat leat leamaš gustojeaddjin iešguđet lágaid oktavuođas. Váikko omiidguohtuma vuoigatvuohta "stáhta eatnamiin" Finnmárkkus danne ii leat makkárge dohkkeheapmi goassige lágas njuolga báhkkoduvvon, ferte datte navdot ahte oamit leat leamaš guohtumin Finnmárkku mehciin nu guhká go leat leamaš boanddat dáppe. Ferte ainjuo leat unnimus guokte čuohte jagi ovdal fylkka stáhta eanaluobaheami vuosttas lágat bohte 1775:s. Guohtonatnu ferte danne navdot leat boarrasat go Gonagasa áddejumi iežas leat fylkka eatnamiid eaiggádin, (Geahča 4.1. oasi vulobealde.) ja dát berre, nugo Tønnesen deattuha s. 263 leat vuolggasadji go galgá árvvoštallat guohtonanu dálá rievttálaš saji. Riektejoavku guorahallá 3.3.2. oasis dárkilat guohtonvuoigatvuođa álgovuolggalaš vuđđosin ja das mii ferte navdot leat leamaš riektedilli 1775:s válddahallat maŋit riekteovdáneami gitta dálá riektedilálašvuhtii, mas fertejit navdot leat máŋga iešguđet joavkku guohtonvuoigatvuođalačča 454 Finnmárkkus. 3.3.3. oasis válddahallat dárkilat dáid joavkkuid guohtonvuoigatvuođa dálá sisdoalu, ja 3.3.4. ja 3.3.5. osiin vihkkedallat ee. sáhttágo dadjat leat erenoamáš guohtonvuoigatvuohtahámáiduvvamat Finnmárkkus ja riektesuodjalusa gažaldaga. 3.3.2 Guohtonvuoigatvuođa vuođus 3.3.2.1 Vuolggasadji - 1775 riektedilli Go lea čujuhan ahte ovdal 1775 eai goassige mudden dahje biehttalan stáhtaválddi beales lobis omiid guohtut Finnmárkku mehciin cealká Tønnesen s. 263: "Ii 1775:s ge muddejuvvon ná. Ii cealkámuš, eanamihtidannjuolggadus iige eanagirjelávadat 455 suokkardan guohtonanu. Dát sáhttá dušše mearkkašit ahte oaivil lei ahte guohtun almennehis lei oaivvilduvvon dahkkot nugo ovdal. Cealkámuša oaivil lei justa veahkehit eanadoalu ja šibitdoalu. Ja juhkkojuvvon viesso- ja niitosajiin ii sáhttán guohtut." Vaikko guohtun ii leat namuhuvvon 1775-cealkámušas ferte nu navdot almmolaš beales eaktuduvvon ahte finnmárkoboanddaid oamit ain galge guohtut meahcis, namalassii olggobealde eatnamiid mat cealkámuša vuođul sirdašuvvo priváhta eaiggáduššamii. Tønnesen:a oaivila mielde lea anu vuđđosin ásahuvvon oppalaš "vuoigatvuohta guohtumii gili guovllus šibiteaiggádii gii ássá gilis." Son mihtte datte s. 264 dán oppalaš vuoigatvuođa dál várra leat: "minimála mearkkašumis, go guohtonanu ii várra sáhte jurddašit viesuid ja ... dihto eanadoalu haga mii lea vuođđuduvvon náššat dálvefuođđara. Dákkár doaibma lea danne masá álo ... vuođđuduvvon eana vuoigatvuođaide masa lea náššan sierra vuoigatvuođavuođu omd. eanagirjjiin. Muhto jus lea dákkár eanagirji, gártá dán dulkon guovddážis. Eanagirjjis biddjojit sutnje gii dál galgá eanaeaiggádin, sierra vuoigatvuođat mat sus ovdal eai lean. Dan sadjái ferte leat govttolaš dulkot eanagirjji nu ahte eanaeaiggát alcces ja maŋit eanaeaiggádiidda luohpá456 stuorát vuoigatvuođa almennehis go maid eanagirji cealkkiha, mii gusto justa dan konkrehta atnui mii máinnašuvvo eanagirjjis." Atnego eiseválddit 1775:s almennetrievtti, dološ áiggi rájes geavaheami dahje šiehtaduseavttu 457 rievttálaš láhkavuođđun joatkka guohtonatnui lea veahá eahpečielggas. Nugo Tønnesen čujuha s. 101 vuhtto datte gálduin ahte stáhta anii Finnmárkku eatnamiid almennehin. Ámtamánni Fieldsted cealká omd. njukčamánu 31. b. 1775 reantogámmára promemorias ahte "buot Nannán Finnmárkkus adno juohkinkeahttá Almennehin mii gullá dušše Su Majestehtii". Nugo čájehuvvon 3.2.2. oasis ledje maiddái Finnmárkku vuovddit almmolaš beales dihto oktavuođain gitta 1800-logu gaskamuddui namahuvvon ja dárkojuvvon almennetvuovdin. Dasto ferte nugo čuoččuhuvvon bajábealde, bidjat vuođđun ahte oamit ledje guhton badjel guokte čuohte jagi ovdal 1775 cealkámuša, ja ahte gonagasválddi beales eai mange láhkai oru seaguhan iežaset guohtonatnui, dahje dahkan dahje dadjalan juoga mii galggašii čájehit ahte "finnmárkoalmennet" guohtonatnui lei eará dilis go "Gonagasa almennehat" eará riikaosiin. Orruge buoremusat soahpamin ahte guohtonatnu adnojuvvui almennetatnun ahte guohtun ii leat namuhuvvon eanagirjjiin mat ráhkaduvvojuvvo cealkámuša mielde. Guohtonvuoigatvuohta livččii dalle gullat ođđa eanagirjji 458 dollui. Orru leamen nu ahte guohtun Finnmárkku mehciin adnojuvvui almennetatnun seammago guohtun "Gonagasa almennehiin" eará riikaosiin. Mii 1775:s jurddašuvvui guohtonanu boahttevaš ortnegin ii oru datte áibbas čielggas, go ee. cealkámuša ja eanamihtideaddji bargonjuolggadusa muhtun mearrádusat sáhttet dihto láhkai eahpáduvvot. (Dás oaivvilduvvo cealkámuša §§ 1 ja 6 ja bargonjuolggadusa §§ 9 c ja e, 12 vuosttas lađas ja nuppi lađđasa b ja c bustávat. Maŋimuš leat bájuhuvvon Tønnesen:s s. 394-395.) Mearridit mii áigumuš lei, ii orrun datte dárbbašuvvot eanajuolludeami 459 cealkámuša mielde. Opmodahkii sirdojuvvo earret máŋggalogut "meahcceniittuid", dušše unnit eanabihtát ássansajis dahje dan lahkosis. čielggas ferte leat ahte ii sáhttán leat eaktu ahte sii geat ožžo eanagirjji eatnamiid galge beassat diktit ealliideaset guohtut dušše dáid eatnamiin, mat vuohččan galge adnot dálvefuođđariid šaddadeapmái. Dávjá ledje eatnamatge menddo unnit geasseguohtumin 460 , ja juohkima ja bieđggus sajádaga geažil eaige álo dohkálaččat guohtumin. Eaktun lei gal danne ahte oamit ain galge guohtut meahcis olggobealde eatnamiid mat sirdašuvve priváhta eaiggáduššamii. Dán ferte navdit váikko eanagirjjiin - muorravuovddi ektui - ii leat celkon mihkkege meahcceguohtumis, várra go vuovddi atnu, muhto ii guohtuma, geahččaluvvui muddejuvvot. Ii lean datte jurddašuvvon nuppástuhttit meahci duohta omiid guohtonanu, mii iigedahkkon. Maid galggaš atnit rievttálaš vuoigatvuođavuođdun joatkka guohtonatnui, ii oru nu mávssolaš leat dálá riektedili ektui dál eanadoalliide geain leat opmodagat čuldojuvvon 1775 cealkámuša vuođul. Juohke háve galgá báikki geavat dás leat mearrideaddjin guohtonvuoigatvuođa mahtodahkii ja vuoigaduvvoma lohpái háldet vuoigatvuođa. Jáhkehahttimus lea vuoigatvuohta ráddjejuvvon dasa mii dárbbašuvvo elliide maid sáhttá dálvebiebmat dálus. Muđui ferte muitit dasa mii guoská omiidguohtumii Finnmárkkus maŋŋil 1775, ahte dušše unna oasáš šibitdoalliin ožžo eanagirjjiid 1775-cealkámuša mielde. (Geahča Tønnesen s 149.) Geat báhce atne eatnamiid almmá makkárge stáhta vuoigatvuođavuođuin, ja maid eatnamiin mat ledje ámtalihpuin 461 juolluduvvon. Lihput adde vuoigatvuođa "váldit Atnui ja gilvit Stáhta gulli eanaoasi...", ja váldo atnui 1800-logus dannego eanačujuhus cealkámuša mielde manai olu njoazit go vurdon, ja go muhtumat eai ásaiduvvan eatnamiidda maid ledje ožžon. Ii leat datte árta navdit earágo ahte stáhta anii guohtonanu lobálažžan, leš dal eatnamiin eanagirjjiid vuoigatvuođavuođuin 1775-cealkámuša olis, ámtalihpuin, dahje formála vuoigatvuođavuođu haga. Dákkár eaktu báhkkoduvvoge geassemánu 22. b. 1863 eanavuovdinlágas mas § 1:s ee. čuožžu ahte eatnamat eai galgga luobahuvvot priváhta opmodahkan jus dan ferte atnit dárbbašlažžan " Dáloniid dahje Badjesápmelaččaid Elliid Geasseguohtumiidda...". 3.3.2.2 Stáhta nuppástuvvon áddejupmi - 1863 eanavuovdinláhka Bajábealde lea geažiduvvon ahte gonagasváldi ainjuo ovdal 1775 dárkkui guohtonanu Finnmárkkus gilivuoigatvuohtan almennehis. Soaitá dát áddejupmige leat 1800-logus muhtun muddui. Gitta 1864:i ii lean dieđu mielde goassige eanadollui eanasirdináššebáhpáriin celkon mihkkege guođohanvuoigatvuođas stáhta eatnamiin. Geassemánu 2. b. 1864 Ggl. cea. njuolggadusain, geassemánu 22. b. 1863 eanavuodinlága § 3 olis, mearriduvvui datte mo galgá láhttet ođđa eanadoalu meahcceguohtumiin mat ásahuvvojedje go vuvdo lága mielde. Njuolggadusaid § 3b mielde galggai sirdot gaskka mii gávnnahuvvui heivvolažžan "Ássansaji Dálloeatnamii ja Meahccái". Dát orui leamen váldonjuolggadus. Muhto gos rievddalmas dilálašvuođat eai rávven bidjat ássansadji mearre gaskkas meahccái, sáhtii : "čielga Mearkkašemiin Gávppašeamis diktit mearre Logu Omiid Ovddasvástideaddji geavahit Stáhta guoski dahje lagas Opmodagas, daid Gáržžidemiiguin maid eiseválddit áiggis áigái fertejit atnit dárbbašuvvojit Vuovddi dihte, ja várašuvvot ahte Eiseválddit áiggis áigái molsot dákkár Geavahanvuoigatvuođa čujuhemiin mearre Bihtá Meahci...". Njuolggadusaid § 3b mearrádusat eai oru soahpamin stáhta dál eaktudit ahte riektenjuolggadusat guohtumii almennehis gustot Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiidda. Almenneha njuolggadusaid mielde sáhtášedje ođđa geavahanvuoigaduvvon gili eanadoalut NL 3-12-6 láhka fámus, váldit guohtuma almenneteatnamiin das lahka. Guohtonvuoigatvuohta ii livčče dalle leat stáhta makkárge lobi duohken. Stáhtas ii leat leamaš goassige makkárge ráđđejupmi gažaldagas gii áiggis áigái leat vuoigaduvvon guohtumii almennetvuoigatvuođa fámus. Sáhttágo ođđa eanadoallu váldit guohtuma almennehis lea álo dušše leamaš láhkamearriduvvon dovddaldagaid duohken. 1863 eanavuovdinlága njuolggadusat ja 1864 njuolggadusat eai oppa leatge dalle gustojeaddji 462 njuolggadusaid mielde eanadoalu ođđaásaheapmái 463 almennehis. Njáskaneana almennehis sáhtii gitta suoidnemánu 6. b. 1905 lága rádjai dušše lihttoláigohuvvot 464 . In lean lohpi várret njáskansaji iežas meahcis láiddomii 465 . Mii dal ovdáneami vuođul gitta 1863 rádjái galggaš adnot dán áiggi leat leamaš rievttálažžan Finnmárkku stáhta eatnamiid guohtumiidda, láhttejuvvo dás rájes - guohtuma ođđa anu dáfus - dego stáhta lei seamma luđolaš eatnamiid eaiggádin mii ii gullan guohtonnjuolggadusaide almennehis dahje makkárge sullasaš vieruiduvvan vuoigatvuođanjuolggadusaide. 1863 eanavuovdinlágas geahččaluvvui dušše addit ođđa njuolggadusaid stáhtaeatnamiid boahttevaš luobaheapmái. Láhkabarggu albmaduvvon cealkámušain lea báhkkoduvvon ahte eanadoalliin, geaidda lea juolluduvvon eatnamat 1775-cealkámuša mielde, ferte navdot leat geavahanvuoigatvuohta stáhta eatnamiin. 1863-lágas eai addon dán áiggis makkárge njuolggadusat guohtumii stáhta eatnamiin. Datte ovdanboahtá sihke lága § 1:s ja dan ovdabargguin ahte dát guohtonatnu galggai jotkkojuvvot nugo ovdal, buo. mii lea mihttejuvvon 3.3.2.1. oasis. Seamma eaktu lea maiddái čielgasit vuođđun miessemánu 22. b. 1902 eanavuovdinlágas, buo. § 1 nuppi lađđasa, a bustáva. Dát mearrádus ii leat datte geardduhuvvon njukčamánu 12. b. 1965 lágas. 1965-lága ovdabargguin lea eaktuduvvon ahte oppalaš vuođu alde ii leat makkárge vuoigatvuohta giliássiide diktit omiid guohtut meahcis. Eanavuodinláhkalávdegotti árvalusas (s. 25) celko baicce ahte guohtonvuoigatvuohta stáhta eatnamiin adno " vuoigatvuođavuođđoáššebáhpáriid mielde", ja dušše stáhta šiehtadusa vuoigatvuođavuođuin mas guohtonvuoigatvuođa dárkilat sisdoallu leat muddejuvvon. Namalassii dávistit mearrádusaid guohtonvuoigatvuođa hárrái mat leat čállon juohke eanadoalli eanagirjái. Dasto daddjo: "guohtonvuoigatvuohta stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus leat áibbas earálágan go guohtonvuoigatvuohta riikkas muđui. Sierra riektedilálašvuođaid geažil mat leat ráđđen ja ain ráđđejit Finnmárkkus ..., ii sáhte jurddašit guohtonvuoigatvuođas sáhttá leat vieruiduvvan vuoigatvuođa vuođđu." Láhkaásahusain addon 1965-lága láhkavuođuin čuožžuge ahte vuoigatvuođavuođđoáššebáhpárat vuovdimis galget sisdoallat mearrádusaid ahte eai addo vuoigatvuođat stáhta báhcán eatnamiin earret dan mat áiggis áigái čielgasit dovddahuvvojit, buo. 3.3.3.5. oasi vulobealde. Ortnet mii lea 1864 rájes adnon ja láhkaeaktuduvvon ferte atnit leat mielddisbuktán ahte ii oktage Finnmárkkus dál sáhte váldit guohtuma omiide "stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin" almennetrievttálaš dahje eará oppalaš vuđđosin. Geavahuvvon ortnega ferte atnit cieggadan dán suorggi riektedilálašvuođa. (Veahá dárkilat máinnašeapmi "cieggan riektedilálašvuohta"/"cieggan riektedilálašvuođa" báhkkodemiin, sáhttá čujuhit 2.2.3. oassái ovddabealde, geahča maiddái IV čuo. Jebens:a sierraoaivilis eanetlogu riektegáldoovdanbuktimii ( 2.2 oassi) .) Mo dal oktii ferte leat leamaš, ii sáhte dál váldit guohtuma stáhta eatnamiin Finnmárkkus almennetvuoigatvuođa dahje eará oppalaš vuđđosa fámus. Guohtonvuoigatvuohta eanadollui mii lea gártan stáhta vuovdimis 1863-lága njuolggadusaid olis, ja ođđa guohtuma váldin, gáibida šiehtadusvuđđosa stáhtain eanaeaiggádin dahje guohtonvuoigatvuođalažžan. (Soaitá háhkamii guohtonvuoigatvuođalačča šiehtadusain gustojit skábmanu 29.b 1968 servituhttalága § 9 njuolggadusaid.) Vaikko lea dát konklušuvdna, mii datte 3.3.4.2. oasis guorahallat dárkilat sáhttágo vieruiduvvan rievttálaš vuđđosin leat earaláhkai. Eatnamiid vuovdin ja lihttoláigoheapmi 466 Finnmárkkus leat nappo dahkkon Finnmárkku matrikulerekeahtes eatnamiid sierra lágaid vuođul ja daid lágaid addin njuolggadusaid dahje láhkaásahusaid láhkavuođuin. Ovddasvástideaddjiin doaluin mat leat čuldojuvvon 467 1775-cealkámuša olis, fertejit nugo ovdanboahtá 3.3.2.1. oasis, navdot leat guohtonvuoigatvuohta vaikko ii daddjo mihkkege dán birra eanagirjjis. Maŋŋil 1863 lea baicce daid áiggis áigái gustojeaddji njuolggadusaid ja láhkaásahusaid olis čuoldima oktavuođas ja dan oassin, mearriduvvon galgágo earret eatnamiin mat leat lihttoláigohuvvon dahje luobahuvvon 468 opmodahkii, čuovvut guohtonvuoigatvuohta stáhta báhcán eatnamiin. Danne jerro leago sis geat dál háldejit opmodagaid maid lea čuldojuvvon stáhtas maŋŋil 1863, guohtonvuoigatvuohta stáhta eatnamiin, dan duohken mii lea celkon dán birra álgovuolggalaš vuoigatvuođavuođđoáššebáhpáriin, ja álgovuorus lea sis dušše dat vuoigatvuohta maid vuoigatvuođavuođđoáššebáhpárat mearridit. Jus ii mihkkege leat celkon, ii gula opmodahkii guohtonvuoigatvuohta jus ii sáhte duođaštit earaláhkai oaivila leat ahte dákkár vuoigatvuohta galggai čuovvut sirdima. Ii sáhte muđui leat veadjemeahttun ahte - háviin mas šiehtadusvuođus váilu - leat dilálašvuođat leamaš dákkárat ahte guohtonvuoigatvuohta stáhta eatnamiin ferte adnot leat oamastuvvon, geahča 3.3.4.1. oasi. Eanagirjjit leat nu go diehtit álo iskkon čállot nu ahte dávistit gustojeaddji njuolggadusaid ja láhkaásahusaid njuolggadusaid. (Geahča Tønnesen s. 265.) Go iešguđet áiggiide lea dáin leamaš iešguđet sisdoallu, rievdá maiddái guohtonvuoigatvuođa sisdoallu opmodaga čuoldima áigemuttu mielde. Nu guhkás go eanagirjjit duođai dávistit áiggis áigái gustojeaddji njuolggadusaid, leat danne máŋga iešguđet joavkku vuoigatvuođalačča main leat beroštumit guohtonvuoigatvuhtii stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Iešguđet joavkkuid vuoigatvuođa sisdoallu lea dárkilat válddahuvvon 3.3.3. oasis. 3.3.3 Lagat guohtonvuoigatvuođa sisdoalus 3.3.3.1 Eanagirjjit juridihkalaččat čállon 469 1775-1864 Opmodagaid háldejaččain geain álgovuolggalaš eanagirji lea juridihkalaččat čállon 1775-1864 áigodagas, 1775-cealkámuša vuoigatvuođavuođuin, ferte atnit leat guohtonvuoigatvuohta vaikko dát ii leat namuhuvvon dan áiggi vuoigatvuođavuođđoáššebáhpáriin. Vuoigatvuohta lea várra vuoigatvuođavuođđuduvvon almennetrievttálaš vuđđosin, muhto nugo čuoččuhuvvon 3.3.2.1. oasis, ii leat dan álgovuolggalaš vuoigatvuođavuođus dálá vuoigatvuođa mearkkašupmái. Eai leat makkárge erenoamáš njuolggadusat vuoigatvuođa mahtodagas, sisdoalus ja báikkálaš ráddjemis, ii lágas, láhkaásahusas iige šiehtadusas. Eaige leat njuolggadusat stáhta eanaeaiggádin sáhttit muddet dahje gáržžidit dan. Leš dal vuoigatvuohta navdon ásahuvvon almennetrievttálaš vuđđosin dahje šiehtadaneavttuin, orru datte olu čujuheamen ahte ferte atnit daid ráddjejuvvon omiide maid sáhttá dálvebiebmat dán opmodagas. Báikki 470 atnu šattašii eanemus mearrideaddjin vuoigatvuođa sisdollui. 3.3.3.2 Eanagirjjit juridihkalaččat čállon 1864-1902 Dainna eavttuin ahte eanagirjjis leat čállon guohtonvuoigatvuođa mearrádusat, lea eanadoalliin geaid eanagirji lea juridihkalaččat čállon 1864-1902 guohtonvuoigatvuohta áigodagas, namalassii geassemánu 22. b. 1863 eanavuovdinlága vuđđosin. § 3 b mielde galggai guohtonvuoigatvuođa hárrái, váldoáššálaččat seammalágan suoidnemánu 2. b. 1864, miessemánu 6. b. 1876 ja geassemánu 1. b. 1895 eanavuovdinnjuolggadusat, eatnamiid luobaheapmi eanadollui váldonjuolggadussan biddjot juohke doalu sierra opmodaga gaskka mii "Guovllu Diliin" gávnnahuvvo heivvolažžan "Dálloeatnamii ja Meahccái". Jus dát ii dahkkon, go sierra dilálašvuođaid geažil ii addon dollui sierra meahci, sáhtii "čielga Mearkkašemiid Gávppašeamis diktit mearre Omiid Ovddasvástideaddjiid geavahit Gárdeguohtuma 471 Stáhta guoski dahje lagas Opmodagas". Njuolggadusain sáhttá dasto stáhta áiggis áigái gáibidit guohtonvuoigatvuođa mas čuovvu meahccebihttá opmodahkii, ja gáibidit guohtonvuoigatvuođa gáržžiduvvon dan láhkai ja mahtodagas mii dárbbašuvvo vuovddi deasttas. 3.3.3.3 Eanagirjjit juridihkalaččat čállon 1902-1955 Jus guohtonvuoigatvuođa mearrádusat leat čállon eanagirjái, leat eanadoallit eanagirjjiin juridihkalaččat čállon 1902-1955 áigodagas miessemánu 22. b. eanavuovdinlága ja suoidnemánu 7. b. 1902 njuolggadusaid vuođul, dákkár vuoigatvuohta šibihiidda maid áiggis áigái sáhttá dálvebiebmat eatnamiin mat leat sirdojuvvon opmodahkii. Vuoigatvuohta njuolggadusaid § 3 b mielde lea muđui gustohuvvon seamma muddemiidda go namuhuvvon bajábealde. Lassin lea stáhtii addon veahá nannosat muddenlohpi, go vuoigatvuođa sáhttá muddet ja fárrehit báikkis nubbái almmá buhtadasain guohtonvuoigatvuođalažžii. Vuoigatvuohta iige cakka ahte guovlu gos dat ávkkástallo, gilvo dahje vuovdo ássamii. 3.3.3.4 Eanagirjjit juridihkalaččat čállon 1955-1966 Njealját joavku vuoigatvuođalaččat leat boanddat 1955-1966 jagiin eanagirjjiin. 1955:s namalassii gáržžiduvvui lassi guohtonvuoigatvuohta, earret ráddjehusaid mat leat namuhuvvon 1902-1955 áigodagas, go mearriduvvui ahte vuoigatvuohta ovtta jagi várrehusain 472 galgá sáhttit lihccut 473 vuoigatvuođalažžii buhtadasa haga. 3.3.3.5 Eanagirjjit juridihkalaččat čállon maŋŋil 1966 Eanadoalliin geaid eanagirji lea juridihkalaččat čállon maŋŋil 1966, muddejuvvo guohtonatnu njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinlágas ja suoidnemánu 15. b. 1966 láhkaásahusain. Láhkaásahusaid § 2:s lea mearriduvvon ahte vuoigatvuođavuođđoáššebáhpárat vuovdimis ja láigoheamis matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiin galget "sisdoallat mearrádusaid ahte eai addo vuoigatvuođat stáhta báhcán eatnamiin earret dan mii áiggis áigái čielgasit dovddahuvvo". § 6:s čuovvu ahte ođđa eanadoalu mihtádusa 474 oktavuođas sáhttá stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin diktit guohtut nu olu elliid go maid sáhttá dálvebiebmat doalus, jus guohtun ii vahágahte vuovddi. Lea mearriduvvonge ahte gáiccaguohtun, mii várra ii guoskka Finnmárkui, goahccevuovdeduovdagiin sáhttá leat sierra guohtumiin (oktasašguohtumiin) , ja ahte sávzzaguohtun berrešii ordnejuvvot sierra guohtonguovlluin. § 7 mielde sáhttá lobálaš guohtonatnu buhtadasa haga muddejuvvot, sirdojuvvot ja váldot ollásit ruovttoluotta viđa jagi heaittihanáigemeriin. Dan sáhttá dasto váldit ruovttoluotta 475 áigemeari haga, dahje oanehat áigemeriin go viđain jagiin daid vahágiid ja bilidemiid buhtademiin guohtonvuoigatvuođalažžii go heaittihanáigemearri lea oanehat go vihtta jagi. Dát ráddjehusat leat nu stuorrát ahte dan guohtonatnu 1966-láhkaásahusaid mielde ferte stáhta beales atnit gierdan atnun. Ferte baicce gal daddjot ahte guohtonvuoigatvuohta gullá dollui mii lea čuldon ovdal 1966, muhto nugo lea ovdanboahtán ovddit oasis, leat vuoigatvuođat maid stáhta lea dovddahan luobahemiin eatnamiid eanadollui stivrejuvvon áloládje viidát ráddjehusain. 3.3.3.6 Eanagirjjit main guohtonvuoigatvuohta ii leat muddejuvvon Go eanagirjjiin, mat leat juridihkalaččat čállon maŋŋil 1864, ii celko mihkkege guohtonvuoigatvuođas, ferte biddjot vuođđun ahte opmodahkii stáhta luobaheamis ii biddjo guohtonvuoigatvuohta, jus sáhttá duođaštit jávohis šiehtaduseaktun ahte guohtonvuoigatvuohta almmatge galggai leat mielde sirdimis. Dehálaš dás lea jearrat siskkildago sirdin meahci dahje ii. Go omiid meahcceguohtumis lei stuorra mearkkašupmi ovdalis áiggiid boanddaide, sáhttá gal leat árta navdit ahte dákkár eavttu sáhttá duođaštit moanaid doaluide mat leat čuldojuvvon 476 vuosttas jagiid maŋŋil 1864. Dát jáhkku gártá datte unnit dáđistaga go gáidá 1864:s, ja eai ainjuo doaluin čuldojuvvon maŋŋil 1966 leat guohtonlohpi jus dát ii leat čielgasit celkojuvvon eanagirjjis. Maŋimuš čuovvu eanavuovdinláhkaásahusaid § 2:s mas daddjo ahte vuoigatvuođavuođđoáššebáhpárat vuovdimis ja láigoheamis matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiin galget sisdoallat mearrádusaid ahte eai addo vuoigatvuođat stáhta báhcán eatnamiin earret dan mii čielgasit dovddahuvvo. 3.3.3.7 Loahpaheaddji mearkkašeamit Omiid guohtun lea ovddežis leamaš searvevuođas 477 Finnmárkkus, ja ii leat nu go diehtit muhtun dihto eanadoalliide juolluduvvon oktovuoigatvuohta meahcceguohtumii dihto gaskkain stáhta iešguđet luobahemiin. Nuppiin sániiguin ii leat ovttage eanadoallis oktovuoigatvuohta guohtumii mearriduvvon ráddjejuvvon gaskkas stáhta eatnamiin. Muđui lea boazodoalliin láhkaduvvon vuoigatvuohta boazoláiddomiidda eanaš gaskkain Finnmárkkus gos eanadoalliin lea omiid guohtonvuoigatvuohta. (Boazodoalu guohtonvuoigatvuohta lea dárkilat máinnašuvvon 3.17.3. oasis.) Geavahanvuogit leat guhká leamaš gilvaleaddjit. Riddoguovlluin ja vuotnabađain ferte navdit dáloniid, erenoamážit mearrasámiid, omiid guohtun dávjá leat boarrasat go boazosápmelaččaid boazoláiddon, ja Finnmárkku siseatnanguovlluid dáloniid guohtonatnu lea dávjá nuorat go boazosápmelaččaid. 3.3.4 Erenoamáš guohtonriektehámáiduvvamat stáhta eatnamiin 3.3.4.1 Oktagaslaš olbmo riektehámáiduvvamat Orru leamen leavvan áddejumi Finnmárkku boanddaid gaskkas ahte sis lea vuoigatvuohta meahcceguohtumiidda. Eatnašat orrut váldán dán diehttelassan, ja illá leat smiehttan dan leat vejolaš gažaldahkan. Illá dihtet čuožžugo mihkkege guohtonvuoigatvuođa birra dálu eanagirjjiin, ja geat dihtet dákkár mearrádusain orrut oaivvildeamen ahte eai leat dát mat duođai muddejit sin guohtonvuoigatvuođa. Dákkár riekteáddejupmi sáhttá ovttas duohta guohtonanuin leat ráhkadan iehčanas guohtonvuoigatvuođa mii manná dobbelii go dan mii čuovvu juohke geavaheaddji vuoigatvuođaháhkanáššebáhpáriid 478 . Leago dákkár čálakeahtes riektehámáiduvvan dáhpáhuvvon, lea konkrehta dilálašvuođaid duohken, mas maiddái áigemearis lea stuorra mearkkašupmi. Váttis lea dadjat vissásit dán mahtodagas, muhto jus konkrehta árvvoštalašivččii leatgo guohtonvuoigatvuođa oamastusa eavttut, sáhttá várra gávnnahuvvot ahte vuoigatvuođaid ferte atnit ásahuvvon hui máŋgga háve. Goas guohtonvuoigatvuođa oamastus sáhttá orrut leamen, lea go geavaheaddjis eanagirjji mielde leat vuoigatvuohta mearrelogu elliid guohtumii. Sus lea álgovuorus dušše guohtonvuoigatvuohta dáidda, muhto jus lea guhkit áiggi guohtun alit loguin ja stáhta ii leat maidege dahkan dán bissehit, sáhttá ákkastallat ahte lea oamastuvvon guohtonvuoigatvuohta duohta anu mielde, dahje elliid logu mielde maid doalus sáhttá dálvebiebmat. Jus dál leš oktage Finnmárkkus gii doallá ja dálvebiebmá šibihiid eatnamiin maid stáhta ii leat luobahan, lea maiddái dákkár háviin konkrehta árvvoštallama duohken daid dárkilat dilálašvuođain sáhttágo son navdit leat háhkan guohtonvuoigatvuođa stáhta eatnamiin. Anu álgu ja bistu lea dás sakka mearkkašan veara. Jus lea guhkit áiggi atnán, várra ovdalgo guovllus álge luobahit stáhtas eatnamiid, sáhttá dilálašvuođaid mielde vuoigatvuohta dohkkehuvvot dološ áiggi rájes geavaheami vuođul. 3.3.4.2 Oppalaš riektehámáiduvvan Nugo namuhuvvon 3.3.2.2 oasis leat gávnnahan ártta veahá guorahallat gažaldaga sáhttágo guohtun stáhta eatnamiin Finnmárkkus vieruiduvvan rievttálaš vuođuin leat eará dilis go mii čuovvu ortnega mii 1864 rájes lea leamaš geavahuvvon stáhta beales go čulddii eatnamiid eanadollui. Go gažaldat meannuduvvo, lea erenoamážit dannego lea dieđihuvvon ahte Finnmárkku eanadoallit eai leat fihtten stáhta vuoigatvuođavuođđoáššebáhpáriid mearrádusaid mearrideaddjin guohtumii ja dan mahtodaga vuoigatvuhtii. Galgá leat leavvan áddejupmi eanadoalliid gaskkas ahte lea viidát vuoigatvuohta go mii lea mearriduvvon vuoigatvuođavuođđoáššebáhpáriin, ja ahte lea dan mielde láhtten. Dákkár oppalaš vieruiduvvan riektehámáiduvvan sáhttá leat bohciidan vaikko eai inta buot vejolaš vuoigaduvvomat leat miehtan dán riektehuksejeaddji áddejupmái. Vieruiduvvan riektehámáiduvvamii lea datte eaktuge ahte geasa atnu čuohcá, vuosttažettiin sutnje gii atná iežas anu eatnamiid eaiggádin, dohkkeha anu vuoigaduvvomin. Vaikko dán oasis ii galgga mearridit stáhta eaiggátgáibádusaid 479 vuoigatvuođas, ferte stáhta dán oktavuođas justa dárkojuvvot daid gáibádusaid mielde. Dát mearkkaša ahte stáhta láhtten ja áddejupmi sáhttá leat caggan bidjat vieruiduvvan riektenjuolggadusa omiid meahcceguohtuma vuoigatvuhtii Finnmárkkus. Stáhta oaidnu lea ainjuo 1863 rájes leamaš ahte dáluid guohtonatnu, mat leat boahtán seamma jagi eanavuovdinlága ja maŋit lágaid čuoldima mielde, leat eahpevuoigaduvvon das mat čuvvot juohke dálu vuoigatvuođavuođđoáššebáhpáriid. Áddejupmi ahte guohtonvuoigatvuohta galgá šiehtadusain muddejuvvot lea datte easka báhkkoduvvon 1863-lágas ja dan olis addin njuolggadusaid mielde. Eavttut ahte vieruiduvvan riektenjuolggadus gávdnui 1863:s, sáhttá danne leat leamaš, ja jus lea vieruiduvvan riektenjuolggadus, ferte sáhttit čájehit konkrehta ártta manne dat lea jávkan. 1863 eanavuovdinlágas eai addon muddema njuolggadusat dan áiggi guohtonanu. Lágas ja dan ovdabargguin ovdanboahtá ahte ovddeš adnojuvvon guohtun adnui ain vuoigaduvvon. Lágas ásahuvvui datte ortnet ahte guohtonvuoigatvuohta ođđa eanadollui galggai vuoigatvuođavuođđuduvvot ja muddejuvvot stáhtain šiehtadusa bokte. Dát mearkkašii čalmmustahtti botkema ovddeš geavadiin, ja vaikko ortnet galggai leat álggahuvvon boasttoáddejumis stáhta eatnamiid ráđđenvuoigatvuođas guohtonanu dáfus, lea dat almmatge čuvvojuvvon 130 jagi. Mii atnit dán mearrideaddjin dasa ahte vejolaš vieruiduvvan riektenjuolggadus mii spiehkasta geavahuvvon ortnegis, leat jávkan. 3.3.5 Erenoamážit riektesuodjalusas Nugo válddahallon 3.3.3. oasis leat moanat iešguđet joavkku vuoigatvuođalaččat geaidda gusket beroštit Finnmárkku stáhta eatnamiid guohtonatnu. Oasis lea oanehaččat válddahallon guohtonvuoigatvuođalaččaid sajádat stáhta ektui eanaeaiggádin. 1864 rájes lea guohtonvuoigatvuođa mahtodat ja dárkilat sisdoallu sierranas áigeáigodagain máŋggaláhkai muddejuvvon vuoigatvuođavuođđoáššebáhpáriin. Mearrádusat mat lea váldon eanagirjjiin ruovttoluotta váldima 480 , lihccuma, lonuheami 481 ja muddema hárrái, leat čadni guohtonvuoigatvuođalaččaide jus eai leat riektenuppástuhtti dilálašvuođat, buo. 3.3.4.1. oasi. Earret mudden lága oppalaš mearrádusa mielde, fertejit eanadoallit dohkkehit meassamiid mat leat várašuvvon stáhta álgovuolggalaš eanagirjjiin. Dáluid geavaheaddjit mas eai leat várašuvvon eanagirjjis, buo. 3.3.3.1. oasi, stáhtas eanaeaiggádin, dárbbašit dušše dohkkehit oppalaš lágas mearriduvvon muddema. Ovdal lei lágain sierra njuolggadus omiid guohtuma suodjaleamis. Geassemánu 22. b. 1863 lágas čuoččui § 1:s ahte eatnamat eai galgga luobahuvvot priváhta opmodahkii go dat earret eará dárbbašuvvojit dáloniid šibihiid geasseguohtumin. Seamma lei mearriduvvon miessemánu 22. b. 1902 lága § 1 nuppi lađđasa a bustávas. Mearrádus lea datte guđđon njukčamánu 12. b. 1965 lágas, várra go dákkár suodjalusa dárbu leat oalle unnán. Mo dal guohtonvuoigatvuohta lea vuođđuduvvon lea dat nu guhkás go oliha, buhttenrievttálaččat suodjaluvvon bággolonistanmeassamiidda. Daid háviid go stáhta eanaeaiggádin eanagirjji mielde lea doalahan vuoigatvuođa gáržžidit guohtonvuoigatvuođa, galgá buhtadangažaldaga mearridettiin árvvoštallat leago eaktuduvvon ahte livččego gáržžiduvvon jus ii livčče bággolonistuvvon . OTTO JEBENS:A SIERRAčEALKÁMUŠ Omiid guohtonvuoigatvuhtii stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin (1) Árvvoštalladettiin finnmárkolaččaid geavahanvuoigatvuođaid (1) ovddeš matrikulerekeahtes etanamiin, lea oppalaččat sakka (1) mávssolaš ahte dán eatnamiid dehálamos atninvuogit leat leamaš (1) dán riikaoasis doložis juo, ja áigemuttus guhká ovdal stáhta (1) ovddasteaddjiidasas bokte báhkkodii priváhta (1) eaiggáduššanvuoigatvuođa gáibádusa. Dát gustojit dehálaš (1) geavahanvuoigatvuođaide nugo muorraávdnasiid háldet, (1) vuoigatvuohta guohtumii, bivdui, guollebivdui, niittuide, (1) lavdnjeloggamii jna. Tønnesen čujuha girjjistis s. 183 ahte (1) eaiggáduššanvuoigatvuohta dábálaččat lea leamaš (1) álgovuolggalaš min eatnamiin, ja ahte sierralágan (1) geavahanvuoigatvuođat earáin, leat maŋŋil boahtán, ja mat danne (1) gáibidit erenoamáš rievttálaš vuđđosa. Finnmárkkus ii gusto (1) Tønnesen:a mielde dát oppalaš eaktu, go geavahanvuoigatvuođat (1) leat álgovuolggalaččat, ja sáhttá maiddái dahkat jáhkehahttin (1) ahte ovddeš áiggi atnu adnojuvvui mearkkašit (1) sierravuoigatvuođaid. Dás jerro danne dábálaččat leago stáhta (1) anus eaiggádin leamaš dákkár mihtilmasvuohta ahte ássiid (1) sierravuoigatvuođat soitet leat jávkan vuosteoamastusa 482 dahje (1) friddjaoamastusa 483 geažil, vai soaitágo stáhta leat seaguhan (1) iežas dása lágaiguin. Mu oaivila mielde lea Tønnesen:a áddejupmi (1) hui rivttes vuolgga árvvoštallat Finnmárkku rievttálaš dili. (1) Resurssamiel čađamannamis maid Riektejoavku lea ráhkadan (1) 3. kapihttalis, berrešii mu áddejumi mielde juohke (1) geavahanvuoigatvuođa riektedilli árvvoštallan leat čađahuvvon (1) daid oaiviliid sierra vuolggasajiin mat bajábealde leat (1) bájuhuvvon. Áiggi árttaid geažil in leat datte sáhttán meannudit (1) ná buot guoskevaš geavahanvuoigatvuođaid. Danne lean válljen (1) mannat čađa ovtta geavahanvuoigatvuođa riektedili, namalassii (1) omiid guohtonvuoigatvuođa. Guohtonvuoigatvuođa dáfus (1) matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus lea nu - nugo oainnán - (1) ahte stáhta ii goassige leat seaguhan iežas dása lágaiguin. Dát (1) lea omd. muorraávnnasvuoigatvuođa ektui. Guohtonvuoigatvuođa (1) riektedilis lea mu áddejumi mielde čielga oktavuohta ovddeš (1) Finnmárkku matrikulerekeahtes eatnamiid álgovuolggalaš (1) mihtilmasvuođain. Gažaldat lea, leago dát eatnamat (1) historjjálaččat sierralágan almennehat (masa gullet erenoamáš (1) vuoigatvuođat iešguđet gili ássiide) , dahje galgágo eatnamiid (1) prinsihpalaččat áddet gustohuvvon "dušše stáhta (1) eaiggáduššanvuoigatvuohtan", nu ahte erenoamáš (1) geavahanvuoigatvuođat fertejit vuolggahuvvot stáhtas dahje (1) omd. háhkkot oamastusas stáhta vuostá. Omiid guohtonvuoigatvuođa (1) hárrái matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus lea min áiggi (1) eanadoallovugiin dušše ráddjejuvvon geavatlaš (1) mearkkašupmi. Muhto ovdalis čuožžovaš doaimmahemiin lei (1) guohtonvuoigatvuođas matrikulerekeahtes eatnamiin stuorra ja (1) mearrideaddji mearkkašupmi, soaitá ain stuorát mearkkašupmi (1) Finnmárkkus go eanaš eará sajiin riikkas. Dát guohtun lei (1) Finnmárkkus vuoigatvuhtii láddjehahkii ja omardit omiide (1) lastafuođđariid ja muoldafuođđariid, miige lei áibbas (1) dárbbašlaš. (2) Eanetlogu guohtonvuoigatvuođa válddahallamis lea 3.3.2.1. oasis (2) vuolggahuvvon ahte guohtun omiiguin lea leamaš Finnmárkkus (2) "stáhta eatnamiin" unnimus 200 jagi ovdal fylkkas stáhtá (2) eanavuovdimis vuosttas lágat ilbme 1775:s. Dasto daddjo ahte (2) "orruge soahpan buoremusat ahte guohtonatnu adnojuvvui (2) almennetatnun, ahte guohtun ii leat namuhuvvon eanagirjjiin mat (2) ráhkaduvvojedje cealkámuša (1775) mielde". 3.3.3.1. oasi (2) čoahkkáigeasus guohtonvuoigatvuođa sisdoalus eanadoaluide main (2) leat eanagirjjit čállon ovdal 1864, daddjo ahte "vuoigatvuohta (2) várra lea láhkavuođđuduvvon almennetrievttálaš vuođul." Nu (2) guhkás lean ovttamielas ovdanbuktimiin. Das mii bajábealde lea (2) bájuhuvvon, ferte sáhttit konkluderet ahte gitta 1863:i lei (2) oppalaš guohtonvuoigatvuohta omiide Finnmárkkus, juogo (2) almennetrievttálaš dahje soaitá erenoamáš vieruiduvvan (2) vuoigatvuođa vuođul Finnmárkkus. Dasto ferte navdot ahte dát (2) vuoigatvuohta gulai dáloniidda, ja ainjuo siskkildii elliid maid (2) sáhtii dálvebiebmat doalus. Ferte maiddái navdot ahte vástideaddji (2) vuoigatvuohta gulai mearrasámiide, vaikko sii jagis ásadedje (2) máŋgga ássansajis. Dát vuoigatvuohta ii máinnašuvvon (2) 1775-cealkámušas, muhto ferte almmatge navdot dan eaktudit ahte (2) sis geaidda čujuhuvvo eatnamat cealkámuša vuođul, lei (2) vuoigatvuohta omiid guohtumii stáhta guoski eatnamiin. Datte daddjo 3.3.2.2. oasis: "Mii dal ovdáneami vuođul ovdal 1863 galgá adnot leat leamaš rievttálaš sadji guohtumii stáhta eatnamiin Finnmárkkus, lei dás rájes - ođđa guohtuma dáfus - dego stáhtas lei seamma luđolaš sadji eatnamiid eaiggádin eatnamiin mat eai lean guohtonnjuolggadusain almennehis dahje makkárge sullasaš vieruiduvvan riektenjuolggadusas." Dasto daddjo 3.3.4.2. oasis ahte vaikko ortnet mii ásahuvvui 1863 eanavuovdinlágas galggai vuođđuduvvot boasttoáddejumis, "lea dat ainjuo dál 130 jagi čuvvojuvvon". Dát adnojuvvo mearrideaddji ággan go vejolaš oppalaš guohtonvuoigatvuohta omiide Finnmárkkus vieruiduvvan rievttálaš vuđđosiin mii spiehkasta geavatlaš ortnegis, dál lea jávkan. Eanetlogu cealkámuša 3.3.2.2. oasi loahpageahčen, lea sáhka "dan gitta 1864 geavatlaš, láhkaeaktuduvvon 484 ortnegis". (3) In sáhte guorrasit áddejupmái ahte geassemánu 22. b. 1863 (3) eanavuovdinláhka lea iešalddes sáhttán nuppástahttit makkárge (3) ovddeš čuožžovaš riektedilálašvuođa Finnmárkku (3) matrikulerekeahtes eatnamiid ektui guohtonvuoigatvuođa dáfus. (3) Láhka geahččalii iežas njuolga sisdoalu mielde ásahit (3) muhttejuvvon ovdánanvuogi "stáhta eatnamiid" luobaheamis. Go (3) eatnamat ovdal sirdojuvvo mávssu haga galggai dál máksit dan (3) ovddas, juogo hatti mielde dahje soaitá bidjega fálaldaga 485 (3) vuođul (buo. lága § 3 c) . Lága mearrádusat sisdollet dárkilat (3) njuolggadusaid mo láhttet go boahtte áiggis vuovdá eatnamiid, ja (3) muhtun riektedilálašvuođaid mearrádusaid vuvdojuvvon eatnamiid (3) hárráige (erenoamážit § 3 maŋimuščuokkis ja §§ 8 ja 9) . Lága (3) ovdabargguin (Od.prp. nr. 33 1863) ovdanboahtá ahte lága gaskkahis (3) dagaheapmi lei vuovdemeaštára Norman "govvádus" njukčamánnu (3) 19. b. 1862 evttohit nammadit kommišuvnna ráhkkanahttit (3) nuppástusláhkaárvalusa Finnmárkku eanačujuhanmearrádusaide (3) (Norman:allmenn govvádusa oassi lea bájuhuvvon Hálddašanjoavkku (3) čielggadeamis, 2.5.1.2. čuoggás) . Norman:a ákkastallan lei (3) vuođđuduvvon Álttá dilálašvuođaide. Son čuoččuhii ahte (3) stáhta eatnamat eanaš ledje luobahuvvon unnit eanabihtáide, (3) belohahkii vuovdegaskkain, vuovddi suodjalanbarggu vahágii. Go (3) stáhta sirddii eatnamiid nuvttá ja plána haga dagahii (3) "movttiidahttit valjis, geafi, duhtameahttun ja jeagohis (3) eanadoalloproletariáhta". Dán vuođul evttohii son ahte eatnamat (3) eai šat galgan juolluduvvot nuvttá, muhto luobahuvvot daid árvvuin (3) (proposišuvnna s. 3) . Dasto evttohii Norman ahte stáhtii ii šat (3) galgan doalahuvvot eaiggáduššanvuoigatvuohta vuovdái daid (3) eatnamiin mat sirdojuvvo priváhta opmodahkii, ja ahte niittut (3) lastavuvddiin eai šat galgan sirdot, muhto lihttoláigohuvvot (3) jahkásaš divadiin. Viimmat ovdandoalai son ahte 1775 cealkámuša (3) mearrádusat ráddjehusaid birra álbmoga vuoigatvuođas atnit (3) lastavuovddi ja murrensierradivada mearrádusat ledje (3) eahpečielgasat ja dárbbašedje dárkkisteami 486 . Kommišuvdna mii (3) nammaduvvui Norman:a evttohusa mielde, oaččui mandáhtan (3) guorahallat čuožžovaš njuolggadusaid heivvolaččat čujuhit (3) eatnamiid ássansajiide, ja vuovdedoaimmahaga ásaheami Finnmárkkus, (3) oktan dáidda nuppástusevttohusain (proposišuvdna s. 7) . (3) Kommišuvnna evttohus lea beaiváduvvon borgemánu 30. b. 1862, (3) maŋŋilgo lei doallan čoahkkima (Hámmárfeasttas) . Kommišuvdna (3) gávnnahii dárbbašlažžan ordnet gažaldaga stáhta eanavuovdimis (3) Finnmárkkus juo dalá Stuorradikkis, muhto ii atnán dán (3) dárbbašuvvot vuovdedoaimmahaga dáfus (proposišuvdna s. 8) . Dasto (3) gávnnahuvvui ahte eatnamiid vejolaš vuovdimis berre vuovdináiggis (3) leat olles árvui, ja ahte eaiggáduššanvuoigatvuohta oastán (3) eatnamiidda berrešii leat seamma gáržžikeahttá Finnmárkkus go (3) eará osiin riikkas. Dasto celkkii kommišuvdna (proposišuvnna s. 9) : "Adnojuvvo ahte ii leat dán Áigái duosttáš, daid Eanagaskkaid, maid Ássit atnet oktasaš guohtumii Dáloniid dahje Badjesápmelaččaid Elliide, dahje Lavdnjeeatnamin Galgat juogo Vuvdot dahje Lihttoláigohit." (4) Go departemeanta meannudii kommišuvnna evttohusa ledje guokte (4) cealkámušage vuostá kommišuvnna áddejumi, nubbi kommišuvnna (4) miellahtus guovlludoaktáris Follum, nubbi leansmánnis Dyblie, gii (4) lei Álttá ja Dálbmeluovtta leansmánni. Goappašiid dáin (4) cealkámušain evttohuvvui bisuhit čuožžovaš ortnega eatnamiid (4) čujuhit nuvttá. Leansmánni Dyblie čuoččuhii "ahte eatnamiid (4) nuvttá čujuheapmi lea leamaš dehálaš sudja Finnmárku (4) ovdáneapmái" (proposišuvdna s. 19) . Dasto celkkii son: "Evttohuvvon ođđa Mearrádusat livčče, Leansmánni Áiccu mielde, juo ásaiduvvan Finnmárkku Eanadoalliid dáfus, sáhttit jođihit Vearrivuhtii 487 . 1775 Cealkámuša mielde galge juohke Bearrašii čujuhuvvot nu olu Eatnamat, go dárbbašuvvo 4 gihci Guohtumii ja Dálvefuođđarii. Dilálašvuođat leat datte ovdánan nie, ahte dan sadjái go stuorát Duoddara, dušše lea čujuhan unnit Bihtáid 1 ja 2 Gihci Doallamii almmá makkárge erenoamáš Mehciin Gárdeguohtumii, mii leat oktasaš olles Álbmogii. Jus vel ferte atnit eahpidahttin, leago Álbmogis makkárge Eaiggáduššanvuoigatvuohta Áhpeguvlui, de ii sáhte Geavahanvuoigatvuohta almmatge leat nu, go 1775 Cealkámuš addá Ássiide Vuoigatvuođa Mihtidit 4 Gihci Guohtumii; muhto dán Gárdeguohtuma fertejit várra dál Eiseválddit sáhttit dárkilat ráddjet ja muddet Ássiid oktasaš Buorrin. Juohkehaš áigu, dadjá Leansmánni, dovddahit, ahte Geassesadji Dárbbašuvvo Ássiide, ja ii sáhte leat Kommišuvnna Oaivil, ahte sii galgat oastit dasa Vuoigatvuođa." Dyblie gohčoda maiddái cealkámušastis stáhta eatnamiid "guoski almennehin". Dás ovdanboahtá ee. ahte leansmánni Dyblie čuoččuhii geassesaji leat "oktasažžan olles álbmogii", ja ahte dán geavahanvuoigatvuođa ii sáhttán biehttalit ássiide. Láhkaárvalusa joatkka meannudeames ii ákkastallon šat Dyblie áddejumi vuostá dáid guohtonvuoigatvuođa dilálašvuođaid hárrái. Departemeanta bijai eanaš Finnmárkokommišuvnna láhkaárvalusa vuođđun iežas proposišuvdnii. Proposišuvnna evttohusas várašuvvui ahte eatnamat eai galgan vuvdot ee. jus "dat adnojit geasseguohtumiin dáloniid dahje badjesápmelaččaid elliide dahje lavdnjebihtáide". Dát orru mieđiheamen stáhta beales čuožžovaš guohtuma lobálažžan. (5) Dán láhkaáššis guoski stuorradiggelávdegotti árvalus lea (5) professor Anton Martin Schweigaard vuolláičállán lávdegotti (5) ovdaolbmo namas (Árvalus O. nr. 79 beaiváduvvon miessemánu (5) 4. b. 1863) . Árvalusas čujuhuvvui álggos ahte "dálá láhkaárvalusa (5) áigga lea vuovdigoahtit vuovddekeahtes eatnamiid Finnmárkku (5) eanaguovllus, go dát stáhta gulli eanaoasit dálá gustojeaddji (5) mearrádusaid mielde čujuhuvvojit ođđaássiide mávssu (5) haga". Lávdegoddi evttohii iehčanas molssaeaktun vuovdima hatti (5) vuođul, nu ahte bidjet bidjegii dušše go eanebut háliidedje (5) seamma eanaoasi. Dasto sirddii lávdegoddi mearrádusa eatnamiid (5) birra mii galggai orrut luobakeahttá (ee. eatnamiid mat (5) dárbbašuvvojedje omiid ja bohccuid geasseguohtumiidda) lága § 1:i (5) čuovvovaš mearkkašemiin: "Lávdegoddi jáhkká dán (5) vuođđonjuolggadusa berret celkojuvvot sorjjasmeahttun hámis ja (5) lága álgun". Ii stuorradiggelávdegotti árvalusge sisdoallan (5) maidege mii báhkkodii muhttejuvvon áddejupmi (5) riektedilálašvuođaide vuovddekeahtes eatnamiid dáfus, iige ahte (5) áigga lei muhttit riektedilálašvuođat dán geažil. Láhka (5) mearriduvvui Odeldikkis 488 ja Láhkadikkis 489 eanaš (5) stuorradiggelávdegotti árvalusa mielde. Lága § 3:s lea (5) mearriduvvon: "Dodjojuvvo Gonagassii dahje geasa son dan fápmuda bidjat dárbbašlaš Merremiid ja dahkat dárkilat Mearrádusaid dáid vuovdima hárrái, almmatge čuovvovaš njuolggadusaid áiccuin." Sierra njuolggadusat mat leat čuovvovaš teavsttas seamma paragráfas suokkardit dušše mo ovddidit ieš eatnamiid vuovdima (mihtideapmi, haddi, dahje bidjet) . (6) Njuolggadusain mat addojuvvojedje suoidnemánu 2. b. 1864 (6) Ggl. cea. lea formála láhkavuođđu lága § 3:s. Njuolggadusaid § (6) 3:s lea mearrádus ahte eatnamat mat galge vuvdot, álgovuorus galge (6) siskkildit dan mii "Guovllus lea heivvolažžan Dálloeatnamiid ja (6) Meahcci Ássansadjin". Muhto "gos sierralágan Dilálašvuođaid (6) geažil ii bija Ássansaji mearre Gaskka Meahccái" sáhtii (6) "lohpiduvvot mearre Šibitlohkui Ovddasvástideaddjái geavahit (6) Gárdeguohtuma Stáhta guoski dahje lagas Opmodagas", daid (6) gáržžidemiiguin maid eiseválddit áiggis áigái fertejit atnit (6) dárbbašuvvot vuovddi dáfus, ja stáhta várašumiin sáhttit sadjái (6) bidjat geavahanvuoigatvuođa go čujuha mearre (6) meahccebihtá. Tønnesen navdá s. 265 ahte eanaš adno (6) maŋimušmolssaeaktu. Dieđuid mielde Finnmárkku geavahanmálles, (6) ferte navdit leat leamaš geavatlaš dárbu dán ortnega ain lea (6) válljejuvvon eanaš háviid, dadjatjuo buot eanačuoldimin ođđa (6) doaluide. Dás ovdanboahtá vajos ahte ii 1863 láhka eaige 1864 (6) njuolggadusat leat moktege sávvan nuppástuhttit (6) guohtonvuoigatvuođa riektedilálašvuođa daid doaluin maid stáhta (6) juo ovdal lei čujuhan ja luobahan. Dás orru Riektejoavkkus leat (6) ovttaoaivilvuohta. (7) Muhto olugiin sis geat maŋŋil 1864 ožžo stáhtas eanagirjji, (7) ledje ovdal juo doalut ámtalihpu vuođul dahje formála (7) vuoigatvuođavuođu haga, muhto ovddeš anu vuođul. Maŋimuš ii (7) lean eahpitkeahttá eahpedábálaš Nuorta-Finnmárkkus ja (7) mearrasámiid gaskkas moanaid sajiin Finnmárkkus. Orru unnán (7) govttolaš ja váttis dohkkehit ahte stáhta sáhtii dáid (7) ovddasvástideaddjiid ektui atnit formála vuoigatvuođavuođu doalu (7) sirdimii ja seammás gáržžidit sin guohtonvuoigatvuođa, (7) omd. guohtonvuoigatvuođa loahpaheami várašumiin. Dáid (7) ovddasvástideaddjiid ektui ii oru lunddolaš hállat duohta (7) šiehtadallandilis stáhta ektui, muhto ovttabeallásaččabut (7) vuoigatvuođaid juolludemiid hárrái stáhta beale vuovdimis, nu (7) ahte vuoigatvuođaid maid ožžo eanagirjjis, fertejedje leat (7) lassin sin ovddeš vuoigatvuođaide. Jus ovdal lei lobálaš (7) almennetvuoigatvuohta guohtumii Finnmárkkus (soaitá Norgga Lága (7) 3-12-3 láhkavuođuin) , navdo ahte guohtonvuoigatvuohta lei (7) vuoigatvuođavuođđuduvvon oppalaš mihtilmasvuođa lobálaš (7) vuoigatvuohtan sidjiide geat dan dárbbašedje (buo. Rt. 1931 (7) s. 110) . Jus guohtonvuoigatvuohta Finnmárkkus lei (7) vuoigatvuođavuođđuduvvon vieruiduvvan vuoigatvuohtan, navdo (7) dilli álgovuorus leat seamma. Dáinna vuolggasajiin orru (7) almennetrievttálaš oaiviliiguin eahpidahtti sáhtiigo stáhta (7) sierra lágaid haga eanagirjjiid várašumiin, biehttalit ođđa (7) dollui seamma guohtonvuoigatvuođa go ovddeš dollui. Ii ainjuo (7) oru ahte velába guoski doalu maŋit eaiggádat eambo galget leat (7) čadnon guohtonvuoigatvuođa luohpadeamis 490 (buo. Gjeldsviks (7) Tingsrett, 3. deaddileami s. 136) . Lea maid árta eahpidit leigo (7) suoidnemánu 2. b. 1864 njuolggadusaid mearrádusa § 3 b:s doarvái (7) ávnnaslaš láhkavuođđu lága § 3 váldesirdinmearrádusas 491 , go (7) njuolggadusat orru dán čuoggás rasttildeamen dan mii lágas lei (7) eaktuduvvon. (8) Das mii bajábeale lea ovdanboahtán orru čielggas ahte ii 1864 (8) eanavuovdinláhka iešalddes, eaige dan ovdabarggut bija vuđđosa (8) makkárge nuppástussii riektedilálašvuođaide daid ain (8) vuovddekeahtes eatnamiidda Finnmárkkus. Dátge orru fertemin gustot (8) dáid eatnamiid guohtonvuoigatvuhtii. Eanavuovdinlágas lea seamma (8) beaivvádeapmi go vuovdelágas (geassemánu 22. b. 1863) . Danne leage (8) dihto beroštupmi ahte vuovdelága §§ 65 ja 60 čielgasit ain atnet (8) Finnmárkku vuovddi almennehin. Ahte dán guovtti mearrádusas vánit (8) lea leamaš erenoamáš geavatlaš atnin Finnmárkkus, ii dárbbaš (8) guoskat dán dilálašvuhtii. Gažaldat lea, sáhttágo (8) 1864-njuolggadusaid ja dan stáhta beales vuolggahuvvon geavadis (8) maŋŋil vuvdojuvvon doaluid eanagirjjiid várašumiin, liikká leat (8) nuppástuvvon vuovddekeahtes eatnamiid guohtonvuoigatvuođa (8) hárrái. Dát livčče juohke dilálašvuođas dušše váikkuhit (8) maŋit ásahuvvon doaluide. Muhto dát livčče várra eaktudan ahte (8) stáhta geavat maiddái lea leamaš dábálaččat dohkkehuvvon ja (8) doahttaluvvon sidjiide geaidda dát guoská. Dán oktavuođas navdo (8) alimusriekteduopmára Saxlund Junkerdal-ášši cealkámušas (8) (Rt. 1885 s. 606) leat mearkkašupmi. Son celkkii das go (8) buohtastahtii guohtonvuoigatvuođa dilálašvuođaid Nordlándda (8) ámttas ja Finnmárkkus: "Muhto Guohtumiid Stáhta Gaskkaid dáfus navddán Seamma gustot goappašiid Orohagain ja sidjiide geat čuoččuhit, ahte Finnmárkku Álbmogis ii galgga leat Vuoigatvuohta diktit Omiidis guohtut Stáhtaeatnamiin, eai oččošii Doarjaga Ovttasge. Ovddeš Áiggis ii leamašge goassige eahpiduvvon, Álbmogis leat Vuoigatvuohta doalahit Omiideaset Guohtumis Stáhtavuvddiin." Saxlund lei leamaš fáldi Finnmárkkus ja dáppe boahtán stuorradiggealmmái, ja ferte eaktudit son lea bures dovdan dán riikaoasi duohta ja rievttálaš dilálašvuođaid. Saxlund cealkámušas hállo čielgasit álbmoga guohtonvuoigatvuođas, iige leat makkárge ráddjehus iešguđet ássansajiin dahje anus. Saxlund:a cealkámuš lea maiddái addon guhkes áiggi maŋŋilgo 1863-láhka bođii fápmui. Riektejoavkku eanetlohku cealká 3.3.4.1. oasis: "Orru leamen leavvan áddejupmi Finnmárkku boanddaid gaskkas ahte sis lea vuoigatvuohta meahcceguohtumii. Eatnašat orrut navdimen leat diehttelassan, ja illá leat smiehttan dan vejolaš gažaldahkan. Eai olus dieđe čuožžugo mihkkege guohtonvuoigatvuođas dálu eanagirjjiin, ja sii geat dovdet dákkár mearrádusaid orrut oaivvildeamen ahte eai leat dát mat duohtavuođas muddejit sin guohtonvuoigatvuođa sisdoalu." Hans Prestbakmo čielggadeamis Sámi vuoigatvuođalávdegoddái Finnmárkku meahcceriggodagaid geavaheamis dán jahkečuođis (Prestbakmo čielggadeapmi plánejuvvui ilbmat 1994:s oktan Steinar Pedersen:a (atnu ovdal 1. máilbmesoađi) ja Einar Richter Hansen:a (sullii 1914 gitta 1970 rádjai) historjjálaš čielggademiiguin eatnamiid ja čáziid anus Finnmárkkus, geahča 1.1.2. ja 3.1.1. osiid ovddabealde) lea 2.6. čuo. válddahallan báikegotti riekteáddejumi luondduriggodagaid geavaheami vuoigatvuođaid birra. Dás čujuhuvvo ee. ahte eatnašat ovdal leat oaidnán guohtuma ja fuođđaromardeami meahcis leat lunddolaš vuoigatvuohtan giliin gos ásse. Guohtonvuoigatvuohta lea dego bivdo- ja sáivabivdovuoigatvuohta leamaš adnon juoga mii gullá giliide. Dás orru áddejuvvomin ee. guohtun sierravuoigatvuohtan guoski gillái. Dásá lea maid váldon lunddolažžan ainjuo unnit, ahte guohtun matrikulerekeahtes eatnamiin lea dárkojuvvon vuoigatvuohtan maid stáhta ii sáhte biehttalit, ja iige leat leamaš sáhka erohusas gaskal ássansajiin ásahuvvon ovdal ja maŋŋil 1864. Bajábealde namuhuvvon dieđut čájehit ahte stáhta áddejupmi guohtonvuoigatvuođa hárrái Finnmárkkus eai leat riikaoasi boanddat dohkkehan. Ássiid dábálaš áddejupmi orru baicce ain leamen ahte lea oppalaš guohtonvuoigatvuohta dálvebiebman omiide. Dán oktavuođas čujuhange miessemánu 2. b. 1990 girjái Sámi vuoigatvuođalávdegoddái dan miellahtus Leif Kristensen:s, Lákkovuonbađas 492 eret. (9) Vuolláičálli lea Sámi vuoigatvuođalávdegotti čállingotti bokte (9) ohcalan dieđuid Finnmárkku eanavuovdinkantuvrras mo ja várra (9) makkár mahtodagas vejolaš guohtonvuoigatvuođa lonuhanmearrádus (9) lea adnon, dahje leago oktage biehttaluvvon guohtonvuoigatvuođa (9) matrikulerekeahtes eatnamiin iežas dálvebibmojuvvon (9) omiide. Eanavuovdinkantuvra lea vástidan gažaldaga ođđajagemánu (9) 6. b. 1993 girjjis, man váldosisdoallu galgá bájuhuvvot dás: 'čujuhit Du girjái 4.12.92, ja vástidat dás Du gažaldaga: 1. Leago geavvan ahte guohtonvuoigatvuohta ii leat čuvvon go čuoldá 1. eatnamiid eanadollui? Dál geavahuvvon vuovdima ja lihttoláigoheami šiehtadusain ii namuhuvvo guohtonvuoigatvuohta - ja dan láhkai ii leat guohtonvuoigatvuohta servituhttan báhcán stáhtaeatnamiin. Klausula ilmmai 1968 eanagirjelávadagas, muhto orru go jođánit geahčasta bábirrájus leat leamaš sihkkon muhtun háviid 1955-68 áigodagas. Lassieatnamiid mihtádus dálá doaluide ii mearkkaš nuppástusa čuožžovaš guohtonvuoigatvuođas. Finnmárkku Eanavuovdinkantuvra ii leat goassige čuoččuhan čavga eanaeaiggátoainnu 493 , muhto dohkkehan guohtuma lohpin. Dán áddemis dárkojuvvo guohtun gierdan geavaheapmin buhtadasa haga. Eanavuovdinlágaid eavttuide gullá ahte sáhtii maiddái veahkehit doarjut ceavzilis eanadoalu Finnmárkkus. Dán geavahanhámádagas vuhtto ahte dušše háhkat gittiid ja iige sáhttit diktit guohtut nugo lea leamaš dahkkon, livčče eanaš eanadoallodoaimma eavttut massojuvvon. Meahcceviidodaga oastima golut ja árbevierut mat laktásuvvet matrikulerekeahtes eatnamiid ovttasatnimii čilgejitge iežaset oasi hámádagas. 2. Man olu lea láhkaásahusaid § 7 lonistanklausula leamaš 2. geavahuvvon? Eat ádde § 7 njuolggadusa lonistanklausulan, muhto ruovttoluotta váldinnjuolggadussan 494 . Láhkaásahusa § 7 ii leat leamaš adnon árjjalaččat stivret guohtonanu. Oktasašguohtumat mat leat ásahuvvon leat boahtán geavaheaddjiid vuolggaheami mielde ee. juogadan dihte háhkan- ja doallogoluid, ja čoavdin dihte eanageavahanriidduid. Guohtonvuoigatvuohta 'duvdo' eanaháldendoaimmaid 495 dihte, iige árru eatnamiid servituhttan. Eanaeaiggádat leat datte gáibidan lonisteami, mii mearkkaša guohtonvuoigatvuođa lonuheapmin. Eanavuovdinkantuvra lea hilgon dákkár gáibádusa, muhto ovtta áššis lea eanajuohkinriekti dahkan ná lonuheami sierra mearrádusaid mielde. Oktagaslaš olbmo lonuheami dohkálašvuohta 496 lea stáhtii geavadis duššin, jus buot doalut eai seammás oaččo lonuheami guohtonvuoigatvuođasis. Vuoittu ii sáhte dallege mihtidit ruđalaččat, muhto baicce servodatlaš mihtilmasvuođas. Danne ferte navdit dákkár 'lonuheami' prinsihpas berret ordnejuvvot hálddašanrievttálaš ráfáiduhttinmearrádusaid bokte guohtumiid vuostá dálá suorgelágaid 497 láhkavuođuin. Loahppamearkkašeapmi: Tønnesen juohká girjjistis "Retten til jorden i Finnmark" s. 263-266, guohtonvuoigatvuođa 5 láhkai sierranas áigodagaid njuolggadusaid mielde. Dákkár dulkomis lea mearkkašupmi áššiin main bohciida nággu guohtonvuoigatvuođa konkrehta sisdoalus. Finnmárkku Eanavuovdinkantuvra ii leat kárten vuvdojuvvon doaluid guohtonvuoigatvuođa, go dása ii leat leamaš beroštupmi. "Gárdeguohtun" ja "guoski dahje lagas eatnamiid" hábmemat, mat leat leamaš adnon eanagirjelávadagain, eai leat dárkilat meroštallan. Iige leat čilgejuvvon makkár eallinálit siskkilduvvojit guohtonvuoigatvuođas. Guohtonvuoigatvuođa sáhttá dovdomerket "láivves" geavahanvuoigatvuohtan, mii ii leat ráddjejuvvon čielga meroštallon eatnamiidda, ja iige leat oktovuoigatvuohta makkárge atnui. Sáhttá nu dadjat oppalaččat ahte Finnmárkku Eanavuovdinkantuvra lea heivehan muhtun guovllu eanadoalloplánemii, ja iige geahččalan čoavdit guohtonriiddu gaskal omd. eanadoalu ja boazodoalu.' Girjjis ovdanboahtá ee. ahte "Finnmárku Eanavuovdinkantuvra" ii goassige leat čuoččuhan čavga eanaeaiggátoainnu, muhto dohkkehan guohtuma dego lei lohpi dasa". Dasto daddjo nappo ahte: "Geavahanmálles ... vuhtto ahte dušše lea háhkan gieddeeatnamiid, ja eaige diktán guohtut nugo ovdal, livččii eaktu eanaš eanadoallodoaimmas massojuvvon. Meahcceeatnamiid oastima golut ja árbevierut mat laktásit matrikulerekeahtes eatnamiid ovttasatnui čilgejitge iežaset oasi hámádagas." Dás sáhtášii konkluderet ahte sierra klausulat vuvdojuvvon eatnamiid eanagirjjiid guohtonvuoigatvuođas leat stáhta ovddasteaddjit vánit leamaš čujuhan, go lea dohkkehan dán guohtuma, ja iige jurddašuvvon earuhit gaskal doaluid čuldon ovdal dahje maŋŋil 1864. Dasto ahte Finnmárkku eanadoaluid geavahanmálle dábálaččat lea nu ahte guohtun matrikulerekeahtes eatnamiin lea leamaš dárbbašlaš eaktun "eanaš eanadoaluin". Dát nanne ahte dilálašvuođat maid leansmánni Dyblie válddahii 1862 cealkámušastis eanaš ain bissu go geavahanmálles nugo eanavuovdinkantuvra celkkii "vuhtto ahte dušše lea háhkan gieddeeatnamiid". Dáid eavttuin lea čielggas ahte guohtonvuoigatvuohta matrikulerekeahtes eatnamiin lea leamaš dárbbašlaš eaktu eanadollui, ainjuo eanaš háviid. Jus dilli lea nu ahte stáhta várašumis mii lea eanagirjjis ii goassige dahje hárve lea leamaš geavatlaš mearkkašupmi, ja ahte guohtun dálvebibmojuvvon omiide ain lea dahkkon almmá sakka gáržžideami dahje duohtadeami 498 haga stáhta beales, sáhttá mu oaivila mielde váttis dadjat ahte 1863 rájes lea ásahuvvon muhttejuvvon riektedilálašvuohta. Orru riektasamos dáinna eavttuin dadjat ahte 1864 ja 1902 njuolggadusat ja várašumit mat dáid njuolggadusaid vuoigatvođavuođuin leat váldon eanagirjjiide, leat vuođđuduvvon vuoigatvuođadilálašvuođa boasttoáddejupmái. (10) Njukčamánu 12. b. 1965 lága ovdabargguin stáhta (10) matrikulerekeahtes eatnamiid hárrái Finnmárkkus lea eaktuduvvon (10) ahte guohtonvuoigatvuohta stáhta eatnamiin fylkkas dušše sáhttá (10) adnot stáhta guoski sirdinbáhpáriid 499 sierra (10) vuoigatvuođavuođuin. Dán oktavuođas daddjo ahte Finnmárkkus ii (10) sáhte leat sáhka guohtonvuoigatvuođas ásahuvvon vieruiduvvan (10) vuoigatvuođa vuođul. Bajábeale ášši vuođul ferte navdot ahte (10) dáid cealkámušain ii leat doallevaš vuođđu. Nuppi beales ii (10) cealkke láhka dálge maidege guohtonvuoigatvuođas. (10) Eanavuovdinkantuvrra ođđajagemánu 6. b. 1993 girjjis daddjo (10) dálá eatnamiid vuovdima ja lihttoláigoheami dáfus ahte (10) guohtonvuoigatvuohta ii namuhuvvo dál šiehtadusain. Jus (10) geahččá dainna oktavuođas mii muđui ovdanboahtá girjjis, illá (10) sáhttá dán áddet earaláhkaigo ahte dárbbašlaš guohtun (10) dohkkehuvvoge dollui mii lea čuldojuvvon maŋŋilgo 1965-láhka (10) lea boahtán fápmui. (11) Konklušuvdna: Bajábeale árvvu vuođul navdo ahte duohta (11) čuožžovaš dilálašvuohta guohtuma dáfus matrikulerekeahtes (11) eatnamiin Finnmárkkus, lea ahte dát ain gitta dálá áigái lea sis (11) geain leamaš dárbu dása, ja dálvebibmojuvvon omiide. Dasto navdo (11) ahte dán suorggis ii leat leamaš makkárge erohus anus ásahuvvon (11) ovdal dahje maŋŋil 1864. Dát duohta dilálašvuođat ovddastit (11) Finnmárkku ovddeš riektedilálašvuođa joatkaga, mii vuolgá dán (11) riikaoasi boarrasamos dilálašvuođain. Dás orru leat sáhka (11) árbevierus mii ii leat gaskkalduhtton, ii anu, iige (11) riekteáddejumis Finnmárkku eanadoalliid gaskkas. Dán vuođul ii (11) oru gullamin áššái guorahallat leago dán riikaoasis šaddan (11) vieruiduvvan riektenjuolggadus omiid guohtuma (11) vuoigatvuhtii. Ferte baicce čujuhit konkrehta ártta manne (11) ovddeš vieruiduvvan riektenjuolggadus lea jávkan. (11) čađamannamis bajábealde ovdanboahtá ahte 1863 eanavuovdinlágas (11) láhkaaddi beales ii geahččaluvvon nuppástuhttit ovddeš (11) čuožžovaš riektedilálašvuođa omiid guohtuma dáfus. Dás ii (11) sáhte njuolga hállat "láhkaeaktuduvvon ortnegis" vuostá ovddeš (11) čuožžovaš riektedilálašvuođa. Baicce lea departemeantta (11) suoidnemánu 2. b. 1864 čállon njuolggadusain vuođđuduvvon (11) eaktui ahte guohtonvuoigatvuohta lei stáhta šiehtadusa duohken, (11) ja dát leat báhkkoduvvon daid várašumiin guohtuma dáfus mat leat (11) dán áigemuttus čállon eanagirjjiide. Lea árta navdit 1864 (11) njuolggadusaid dán mearrádusa boahtit go ii leat doarvái diehtu (11) departemeantta beales Finnmárkku eanadoalu duohta (11) dilálašvuođas, ja ahte guohtonvuoigatvuohta matrikulerekeahtes (11) eatnamiin álohii lea leamaš dárbbašlaš eaktu riikaoasi (11) eanadollui. čujuhuvvo vel eanavuovdinkantuvrra ođđajagemánu (11) 6. b. 1993 girjái ja daid dieđuide mat doppe ovdanbohte (11) eanadoalu geavahanmálles Finnmárkkus. Departemeanttas iige sáhte (11) 1864-njuolggadusaid gergemis leat leamaš doarvái diehtu dán (11) suorggi historjjálaš ja virolaš dilálašvuođas Finnmárkkus, ja (11) mii lea bistán ovddeš áiggi rájes. Dihto gáibádusa ferte bidjat (11) stáhta geavadii mii galggašii sáhttit muhttit (11) guohtonvuoigatvuođa riektedilálašvuođa mii lea bistán ainjuo (11) gitta 1864:i. Stáhta ovddasteaddjiid ráđđejeaddji áddejupmi ii (11) sáhte leat doarvái, jus dat ii leat ožžon doarjaga nuppi (11) beales, eanadoalliin. Mu oaivila mielde ii leat čálalaš (11) várašupmi vuvdon doalu eanagirjjiin iešalddes doarvái (11) riektedili nuppástuhttimii, jus dáid mearrádusain ii leat leamaš (11) geavatlaš mearkkašupmi guohtumii. Dasa lassin ferte navdit dáid (11) várašumiid leat leamaš vuostá rievtti go leat loavkidan 500 (11) guohtonvuoigatvuođa vieruiduvvan rievttálaš njuolggadusa mii (11) bisttii ovddeš áiggi rájes. Nugo dilálašvuođat dás leat (11) leamaš sáhttá vánit garvit ahte eanaoastit eai leat leamaš (11) duohta šiehtadallit stáhta ektui máinnašuvvon eanagirjjiid (11) mearrádusaid dáfus. Dáid dilálašvuođain - ja guohtuma dárkomis (11) dárbbašlaš dárbun guoski eanadoaluide - lea lunddolaš áddet (11) eanagirjjiid namuhuvvon klausulaid geatnegahtekeahtes 501 dábálaš (11) mearrádussan. Jus ii sáhte geavada olus duođaštit nu ahte (11) eanagirjjiid várašumiin lea leamaš duohta mávssolašvuohta, (11) navddán duohta guohtun maiddái eanaš deavdá dán suorggi (11) rievttálaš čuožžovaš dilálašvuođa. Dát mearkkaša ain leat (11) dábálaš oktasaš guohtunvuoigatvuohta eanadoalliid (11) dálvebibmojuvvon omiide matrikulerekeahtes eatnamiin. 3.4 MEARRAGUOLLEBIVDU 3.4. 1 Álggahus Riektejoavku máinnaša dás oppalaččat mearraguollebivdovuoigatvuođas, muhto mas vihkkedallan geahččaluvvo deattuhuvvot eanaš Finnmárkku dilálašvuođaide. 3.4.2. oasis govvet riekteovdáneami oppalaččat dálážii, ja 3.4.3. oasis cuiggodit veahá iešguđet muddendoaimmaid ráddjehusain mat dáđistaga leat dahkkon guolástanvuoigatvuođas. Erenoamáš riektesuodjalusa gažaldagat leat meannuduvvon 3.4.4. oasis. Muđui sáhttá namuhit ahte luossabivdovuoigatvuohta vihtanbivdosiiguin 502 ii vihkkedallo. Dát vuoigatvuohta gullá vuohččan gáddeeaiggádii, ja leage vihkkedallon 3.5. oasis gáddevuoigatvuođa birra. 3.4.2 Lagat riekteovdáneamis dálážii Dál lea dábálaš oahppa ahte áhpi ii leat eaiggáduššanvuoigatvuođa dahje eará sierravuoigatvuođaid vuollásaš, ja ahte guollebivdolohpi mearas lea álgoálggus buohkaide vejolaš. Nuppiin sániiguin lea dát buohkaidvuoigatvuođa birra. (Geahča ee. Fleisherlávdegotti NOU 1986:6:s, s.44-47, buo. 2.1.5. oasige ovddabealde.) Dát gusto sihke ábis, vuonain ja lahka gátti, earret gáddeeaiggáda oktovuoigatvuođa bivdit anadroma luossaguoli vihtanbivdosiin, dakkoge mearas gokko lea priváhta eaiggáduššanvuoigatvuohta. Historjálaččat ii leat luđolaš guolástannjuolggadus datte nu čielggas. Maná čuoččuha Brandt Den Norske Retshistorie I (1880) s. 263:s ahte dološ norgga rievtti mielde lei guollebivdu ábis "luđolaš buohkaide". Robberstad čuoččuha fas "Jus og Jord" (Gudnečálus professor Olav Lid:i 70-jagi beaivái) , 1978 s. 185-186:s ahte: "Árta lea navdit ovddeš njuolggadusa ahte juohkehaš eaiggáduššá guoli olggobeal iežas eatnama, guoskat mearraguollebivduige. Muhto guollebivdohápmanat ledje áinnas almennehat, ja doppe lei bivdu luđolaš giliide mat guollebivdohápmanii gulle. Njuolggadus ahte mearraguollebivdu lea luđolaš buohkaide leat amas njuolggadus, vissa romárrievtti 503 rájes, ja lea njommon dáža riektái guhkit áiggi mielde, 1500-logu rájes ja maŋás, erenoamážit 1800-logus. Eanaš sajiin eaiggádušše eanaeaiggádat, dahje gilit, vel nuohtte- (fierbme-) , liidna- ja uštinbivdosajiidge mearas. Lea dovddus ahte Sunnmøres ledje dáluin ain 1800-logus juohkehaččas bivdočázit ábis, omd. 8 mearramiilla 504 gáttis eret. (Guollebivdu lei dološ áiggi rájes nu guhkin fávllis go coagis 505 olii) . Olbmot dolle eanajuohkima 506 bovdosajiin nugo nannámisge, ja gohčodedje daid "bivdogieddin"." Robberstad čiekŋuda dán logaldallamis 15. Vestlándda Boanddačoagganeamis, (Samfund og lov i Vest-Noreg i gamal tid. Vestlandske Bondestemme. Yrkessamband for Vestlandsbygdene. čálus nr. 37 s. 14-15.) mas ee. dadjá: "Lea maid dovddus ahte bivdosajiin miehtá áhpenjuorain sáhtte lean daid olbmuid namat geat daid ledje gávdnan dahje geat daid eaiggádušše, dahje dáluid namat geaidda bivdosadji gulai. Sadji gulai sidjiide, eaige muitalan gos sadji lei. Muhto muhtun muddu ábis dahje bivdosajis lei almennet, ja dakko lei luđolaš bivdit buohkaide geat gulle gillái, dábálaš almennetnjuolggadusa mielde." Gustav Heber válddahallá mo vuoigatvuođaid njuolggadusat šaddet ja gávnnaha ahte maid "dás maŋŋil galggašii leat oktagaslaš eaiggáduššanvuoigatvuohta ovdal šibitdoallu bođii gártá dalle:.... ja dasa lassin vuosttasvuoigatvuohta sierra guolástannjuoraide". Son dasto dadjá ahte "várra" leat buot árjjalaš bivdit ja sin bearrašat "oaivvildan searvevuođas eaiggáduššat olles guovllu sihke gáttis ja mearas maid sii oaivvildedje gulle sin oktasaš ássansadjái." Jus earát geahččaledje bivdit dáid guvlluin sii ádjehalle. (Gustav Heber: Norske Rettsreglers Historie I ja II, 1938 s. 11 čuo. ja s. 24-25.) Fleischerlávdegoddi čuoččuha NOU 1986:6:s Erstatning til fiskere for ulemper ved petroleumsvirksomheten. (Buhtadas guolásteaddjiide petroleumdoaimma vahágiid ovddas) (s. 44) sullasaš oaiviliid ja dadjá ee. nu maŋŋit go 1700-logus ledje muhtun sajiin rittus dihto bivdosajit maid eaiggádušše, ja Lofuohtas 507 ja Várjjatvuonas 508 lea diggelogahallon girjjit dákkár bivdosajiin. Sunnmørerittus ledje sulluin juohkehaččas bivdočázit 509 ábis". Finnmárkku dilálašvuođaid birra čállá Tønnesen s. 93 ahte dáppe nugo muđui ovddeš áiggis lei "fihttejuvvon gustojeaddji vuoigatvohtan... ahte mearrabivdu dihto mearraguovllus gulai lagamus guollebivdohápmana ássiide. Niemi čállá dilálašvuođain čáhcesulloguovllu (Einar Niemi: Vadsøs historie I (1983) s. 231.) : "Ainjuo nu arrat go 1600-logu gaskamuttu orui čielggas ahte čáhcesulloguovllu ássiin lei masá juo sierra vuoigatvuohta mearraguvlui olggobeal bivdohápmaniid. Dát vuoigatvuohta báhkkodii giddes liinnaid 510 vuogádagas maidda čuoččuhuvvo priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođa ja mii árbejuvvui." Dan mielde mii dás lea celkon orru ahte ovdal gádde gáddeeaiggádiidda gullat sihke oktagaslaš ja oktasaš eaiggáduššanvuoigatvuohta mearraguvlui, ainjuo guovlluide mat ledje hui lahka gátti. Eaiggáduššandoahpagis ii lean datte seamma sisdoallu dalle go dál. Maná anii vuoigatvuođa geavahit guovllus ovtta dahje eanet vugiid, muhto dađe eanet ii lean vejolaš govvádallat. (Petter Ørebeck meannuda vuoigatvuođa guolástit mearas historjjálaš perspektiivva s. 16 čuo. dutkamušastis "Allemannsrett -Ingenmannsrett" (Romsa 1985) .) Stáhtage hállagođii árrat ábi eaiggáduššanvuoigatvuođas. Juo Harald Vuoktafávru galgá leat julggaštan ahte áhpi lei "Gonagasa opmodat", (Brandt op. cit. s. 363. ) ja gáibidan guolásteaddjiid sutnje fertet máksit divada guollebivddu ovddas. Dát divat heaittihuvvui maŋŋil, muhto ii leange guhká ovdal ođđa bođii sadjái. Dannego stáhtasisaboađu dehálaš oassi ledje tuollut ja divadat, lei 1500-logu miehtá riddostáhtaide dehálaš náššat hearrávuođa 511 áhpái. Dánska-norgga stáhtii lei ee. dehálaš oažžut hearrávuođa Nuortamerrii 512 , Øresund:i ja áhpái gaskal Islándda 513 ja Norgga, go dát adnojuvvojedje "Máilbmejohtolaga guokte Váldogeaidnun" (V. Mollerup: Danmarks Riges Historie 1536-1588 s.133.) , ja badjel ábi olggobeal Finnmárkku go dalle sáhtii gozihit gávppašeami ja mátkkošteami Árkaŋggalii 514 . Dasto háliidedje heađuštit eaŋgals ja nederlándda fatnasiid guolástit dáža riddojohtolagain. Ábi ja gávppašeami hálddašeami mearkkašupmi lea dehálaš Finnmárkku ja Lapplándda riidduin. Ruoŧa Karl I háhpohalai 1500-logu loahpageahčen nannosit Finnmárkku ja Davvi-Romssa rittu. Kristian IV balai ruoŧŧelaččaid oažžut oasi ábi hearrávuođas. Dát dáiddii lean dehálaš sudja soahtái mii nogai Knærød ráfiin ođđajagemánu 20. b. 1613. (V. Mollerup: Danmark Riges Historie 1588-1699, s. 1376 čuo.) Báikeolbmuid áddejumit ahte sis lei vuoigatvuohta guolástit sin mearre guovlluin bisui guhká, muhto stáhta bivdomuddemat bilidedje dađis boares vugiid. Dán birra čálla Robberstad "Jus og Jord" girjjis s. 186-187:s: "Vestfjorden:s lei juohke guollebivdohápmanis iežas mearrabihttá, ráddjejuvvon sivttenlinjáiguin 515 gáttis, ja juohkinlinját 516 ledje biddjon rievttálaččat 517 "rádjávázzimin" skiippaiguin. Dákkár rájáid bidje 1700-logu loahpageahčen ja 1800-logu álggus. Romárrievttálaš njuolggadus luđolaš guollebivddu hárrái álggahuvvui Lofuohtaábis miessemánu 23. b. 1857 lágain. Láhka vuosttalduvvui sakka. Ketil Motzfeldt, gii lei guovddážis láhkaráhkkaneames čálii: "Davvinorgalaš gal dieđus easka máŋga Jagi Geahčen doahttališgoahtá ja atnigoahtá, ja dalle maiddái Árvvus atnigoahtá ođđa buori Lága. Dál dovdá Davvinorgalaš iežas boares fránska Marquisan revolušuvnnas." Várjjatvuotna lei liidnabivddu várás juogaduvvon bivdočáziide. 1791 dáhtui Finnmárkku ámtamánni áinnas vuoigatvuođa liidnabivdui čáhcesuolu buohta. Dalle árvvoštallui ahte čáhke guokte áhpebivdočázi sutnje ja bivdočáziid bidje sivttenbáikkiid bokte gáttis. Ain 1900:s atne olbmot čáhcesullos sin eaiggáduššat liidnabivdočáziid mearas." Sáhttet leat máŋga ártta dasa ahte ovddeš vuoigatvuođa áddejupmi dihto bivdoguovlluide fertii jávkat. Vuosttažettiin báinnii romárrievttálaš jurddašanvuohki. Dasto váikkuhii ealáhusliberalisma mii šattai nanusin 1800-logus, ja dasa lassin mearkkašii ođđa teknihka ja ođđa jođihanvugiid ovdáneapmi sakka. Erenoamážit ovddidedje gokčojuvvon fatnasat ja mohtorat luđolaš guollebivddu jurdagiid. Fleischerlávdegoddi geažida veahá dán ovdáneamis NOU 1986:6 s. 44:s. Mearrádussii masa dávjá čujuhuvvo go ábi luđolaš guolástanvuoigatvuođa birra máinnašuvvui, lea cuoŋománu 23.b. 1728 Ggl. geaskkus. Dás fámuhuhttá Gonagas borgemánu 29. b. 1725 duomu mas sundi Ulrik Leth Ryfylkkas lei mearridan gáddeeaiggádiin leat oktovuoigatvuohta bivdit hummariid, ee. NL 5-11-2 vuođustusain. Geaskkus daddjo ahte "Juohkehaš bivdá Guoli maid Áhpi sutnje guoddá, gos dal leš, earret fal Luosa." Boađus lea vuođđuduvvon ábi valjiid hálddašeami duohta árvvoštallamiidda, "Riikka ja Lága nággekeahtes Geavadis". Sihke hálddahuslaš ja guolásteaddjiid iežaset vugiid geavada vuođul, dajašii dál ahte guollebivdu ábis lea luđolaš buohkaide. Datte sáhttet vuotnagierragat ja luovttat spiehkastuvvot, báikkálaš vieru ja dološ áiggi rájes geavaheami vuođul. Dihto háviin sáhttá ee. jerrot dárkojuvvo go vuotnagiera eatnun dahje mearran. Jus árvvoštallo eatnun ravgá guolástanvuoigatvuohta eanaeaiggádii, geahča omd. Rt. 1902 s. 296, ja jus vuotnagierraga gávnnaha dárkot mearran, sáhttet báikkálaš dilálašvuođat leat dakkárat ahte guollebivdu ii leat luđolaš. Dán bijai eanetlohku vuođđun Bolstadvuona duomus (Rt. 1912 s. 433) , mas maná dušše luosa ja guvžžá guolástanvuoigatvuohta mearriduvvui. Báikkálaš geavaheapmi ja áddejupmi sáhttet maiddái leat dákkárat ahte earát iešguđet árttain orrot bivddekeahttá. Nu sáhttáge geavvat ahte báikkálaš guolásteaddjit jukset dihto buhtadansuodjaleami, geahča ovdamearka dihte Gáivuona-duomu (Rt. 1985 s. 247) . Meara guolástanvuoigatvuođa riektesuodjalus meannuduvvo muđui lagat 3.4.4. oasis. Váikko vel áhpeguollebivddu ii šat sáhte dadjat gullat dihto guolásteaddjiide, sáhttá datte namuhuvvot ahte boares riekteáddejupmi ja geavat ledje mávssolaččat guolástanrádjaáššis Stuorrabritánniain 1951:s. Dás barge olu dáža beales duođaštit bistevaš dološ geavaheami ja riekteárbevieru ja ahte rittu guolásteaddjit ledje bivdobáikkiid atnán, vuođustussan ahte nággovuđolaš dáža vuođđolinját (davábeal Træna) eai rihkkon álbmotrievtti. Riikkaidgaskasaš duopmostuollu Haag gávpogis guorrasii dása, ja gávnnahii nággovuđolaš čázit ledje siskkobealde dáža guolástanrájá. (International Court of Justice, Reports 1951 s. 116 čuo. Dehálaš gávdoávnnas lea muđui "The principal facts concerning Norwegian territorial waters" - Memorandum prepared by the Royal Norwegian committee of November 7th 1924. Gehča vel NOU 1986:6 s. 45.) 3.4.3 Guolástanvuoigatvuođa ráddjehusat sierranas muddendoaimmaid 3.4.bokte Vaikko áhpeguolástanvuoigatvuohta prinsihpas lea buohkaide luđolaš, leat guhkes árbevierut eiseválddiid beales ráddjet guolástanvuoigatvuođa iešguđet muddendoaimmaid bokte. Dát gusto hui olu Finnmárkui, gos stuorra guollemearit fylkka vuonain ja vuotnabađain leat leamaš historjjálaččat dehálaš oassi ássama vuđđosiin, vuos sámiid ja maŋŋil maiddái dážaid ássamii. Gávpevuođđuduvvon 518 guollebivdu lei dáža ássama vuđđosiin rittuin 1200-logu rájes. Sihkkarastin dihte riddoássiid valljivuđđosa ja seammás oadjudit gáibádusas Finnmárkku bajithearrávuhtii 519 ja áhpái olggobealde, geahččališgođii gonagasváldi árrat muddejeaddji duohtademiiguin. Rahčamuš doallat eaŋgals ja nederlándda fatnasiid eret rittus 1500-logus dagahii šiehtadusa Eŋglánddain 1583:s. (Geahča Arup: Danmarks historie, Bind B 1512-1624, s. 634-635.) Maŋŋil bargagohte ruoššaid vuostá. Ámtamánni Rasmuss Kjeldsen čuoččuhii ee. ruošša guolásteaddjiid ektui ahte "Sajit ja Rávnnjit" gos guolástedje, gulle Gonagassii. Fertejedje ohcat lobi guolástit ja máksit "govttolaš divada". Guovvamánu 10. b. 1747 geaskku mielde eai galgan dasto sin bivdosat boahtit lagabui gátti go 1 miilla. Dalle bargagohtege muddet "Davvinorgalaččaid", namalassii guolásteaddjiid geat bohte Finnmárkui bivdit guoli, eanaš Nordlánddas ja Romssas. Dáid ektui mearriduvvui čuoŋománu 25. b. 1702 gávpemearrádusas ahte go "ohcet Guolástit Finnmárkkus, galgá hiegis leat gielddus beassat Ássat Riikka Guollebivdohápmaniin, go Riikii guolástit, ja guhkin eret Nuortan Várggáha 520 ". Dan sadjái galge "mannat Sulluide, gos Olbmot eai ássan". Vaikko dán ulbmil vuostažettiin lei oadjudit gávpemonopola beroštumiid, ii eahpiduvvo olus ulbmiláigumuš vel leat seailluhit ja nannet báikkálaš vuotnaássiid ássan- ja ealáhusvuođu. Eiseválddit geahččaledje nappo oadjudit finnmárkoássiid vuosttasvuoigatvuođa guollevaljiide. (Geahča lagat Tønnesen s. 93 čuo. ja Trygve Solhaug: De norske fiskeriers historie I s.275-276. (Gaskavuođas máinnašuvvoge 4.6.čuo. Steinar Pedersen:a čielggadeamis Sámi vuoigatvuođalávdegoddái Finnmárkku eatnamiid ja čáziid geavaheames 1. máilbmesoađi rádjai.) Dát nuppástuhttui čakčamánu 13. b. 1830 Finnmárkku guolástanlágas. Lága § 39 ahte "Davvinorgalaččat ja eará sisriikkalaččat" sáhtte guolástit lága njuolggadusaid mielde "seamma go Riikka iežas ássit" (Geahča Tønnesen s. 94 ja Steinar Pedersen op. cit. 7.10. čuo.) hástalii olu guolásteaddjiid máddin deike, ja dagahii ee. šakšabivdu sakka lassánii. (Geahča Solhaug op.cit. s. 276-277.) Dehálaš mihttomearri dálá bivdomuddemiin lea suodjalit guollevaljiid, geahča omd. geassemánu 3. b. 1983 lága nr. 40 § 4:s mearraguollebivddu birra jna., go eará muddemiid ulbmilat sáhttet leat juogadit valjiid, ovdamearkka dihte go dáid muhtun muddui doalaha dihto fatnasiidda dahje bivdosiidda, dahje dihto ássanguovlluide. Eiseválddit leat, maŋit jagiid valljeváilebahkadasa 521 geažil, bargagoahtán mearraguollebivddu hárrái hui nana muddemiiguin lágain, láhkaásahusain ja eará mearrádusain, sihke guollenáli, bivddus- ja fanasmálliid ja geografalaš guovlluid dáfus. Mearraguollebivddu hálddašeapmi lea lagat máinnašuvvon Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.11. kapihttalis, muhto sáhttá almmatge namuhit ahte ee. báikkálaš guollebivddu doahttalettiin Finnmárkkus, leat addon njuolggadusat mo muddet, ráfáiduhttit ja gieldit geavahit dihto bivdosiid dihto guovlluin. Geahččalan dihte seailluhit ja šaddadit guollenáliid leat ee. dorske ja sákšabivdui ásahuvvon muddemat, main lea erenoamáš stuorra mearkkašupmi Finnmárkkus. Sáhttá vel namuhit ahte Guolástandepartemeanta geassemánu 7. b. 1988:s ráhkadii ođđa njuolggadusaid mearraguollebivddu báikkálaš muddengáibádusaid áššemeannudeapmái, geahččalan dihte báikkálaš beroštumiid nannet. Namuhuvvon muddemiid vuođustus lea vuosttažettiin sieiva biologalaš, muhto muhtun muddui báikkálaš, beroštumiid deasttasge. Njuolggadusat eai maná vuoigatvuođavuođđut makkárge njuolga erohusmeannudeapmái báikkálaš guolásteaddjiide ovdun, nu ahte sii sáhtášedje guolástit eaige earát, muhto lea várra dálá muddemiin leamaš eahpenjuolga mieđis mearkkašupmi báikkálaš riddo- ja vuotnaguollebivddu valljivuhtii Finnmárkkus. Eai maŋŋilge leat addon njuolggadusat mat mo ge njuolga vuoruhit riddo- ja vuotnaguollebivddu Finnmárkkus. Carsten Smith čielggadeami vuođul Guolástandepartementii dasa makkár rievttálaš geatnegasvuođat eiseválddiin leat guolástanmuddemiin sámi álbmoga ektui, (čielggadeapmi lea deaddiluvvon Lov og Rett 1990 s. 507 čuo. ja lea máinnašuvvon eanet 2.4. oasis.) mieđihii datte departemeanta 1990:s alddes leat rievttálaš geatnegasvuohta fuolahit sámi báikegottiid. Go ovdal eai lean vuhtiiváldán sierra sámiid dahje báikkálaš beroštumiid guolástanmuddemiin, lea dalle skábmamánu 16. b. 1990 láhkaásahusain dorskeguollebivddu searvanlobis ja muddemis dábálaš 522 bivdosiiguin davábealde 62. govdodatgráda 1991 ja maŋŋit láhkaásahusain, dáhttun muhtun muddui vuoruhit Finnmárkku báikkálaš guollebivddu. Jus vel seamma njuolggadusat gustojitge birrarat láhkaásahusaid geografalaš atninguovllu, leat dát hábmejuvvon doaivagiin ahte galget erenoamáš čuvgosit 523 doaibmat Finnmárkku riddo- ja vuotnaguollebivdui. Báikkálaš guolásteaddjiid leage geahččalan eahpenjuolga fuolahit earáid ektui, ee. go dihto guollemearri bukto Davvi-Norggas gáddái, ja go olleseari stuorát oassi doalahuvvo dákkár fatnasiidda mat soitet leat olu Finnmárkkus, dát mearkkaša unnit fatnasiid (vuollel 8 mehtera) . Báikkálaččat lea datte čuoččuhuvvon ahte ee. go guolli maŋŋit joavdá Finnmárkoriddui, leat sihke badjerádje 524 - ja fanasearreortnet 525 leamaš heittot fylkka riddo- ja vuotnaguollebivdui. Eahpiduvvoge leatgo muddemat čuohcan áigumušaid mielde, ja eai ainjuo oru dat buoridan aitosaččat riddo- ja vuotnaguolástan dili Finnmárkkus. Nu mávssolašgo dát guollebivdu lea sámi ássamii ja kultuvrii, ii sáhte datte boahtte áiggis leat veadjemeahttumin atnigoahtit njuolggadusaid mat hui njuolga vuoruhit dán guollebivddu. Earret eará lea Guolástandepartemeanta 1993 giđa nammadán sierra lávdegotti čielggadit sámi riddo ja vuotnaguollebivddu iešguđet beliid. Nugo álggus namuhuvvon vihkkedallo luossabivdu mearas vihtanbivdosiiguin 3.5. oasis. Mearraluosa golgadeapmi 526 ii leat datte gáddevuoigatvuođa oassi, ja sáttá nappo dalle namuhuvvot dan oktavuođas. Dát dasto váikkuha nu garrasit guollebivdui vihtanbivdosiiguin ahte lea váttis earuhit čielgasit. Golgadeapmi lei guovddáš fáddá 1980-logus sámepolitihkalaš digaštallamis. Maŋŋil go ee. Norgga Sámeráđđi ja goappašat sámi váldosearvvit moanaid cealkámušain (Muhtumat bájuhuvvojit 4.1. oasis Sámi vuoigatvuođalávdegotti nuppi árvalusas.) gáibidedje guollebivddu bissehuvvot go nu negatiivvalaččat čuozai riddolagaš 527 luossabivdui ja danne maid sámi guovlluid sámi kultuvrii ja ássamii, bissehuvvui bivdu 1988 rájes ja mas ovdal lei konsešuvdnageatnegasvuohta, miessemánu 2.b. 1986 ggl. cea. bokte. Muđui lea miessemánu 15.b. 1992 nr. 47 lága láhkavuođuin luossa- ja sáivabivddu hárrái, buo. njukčamánu 6. b. 1964 ovddit lága, muddejuvvon eanet meara luossabivddu oktavuođas, ja earret biebmoguliid, mat eai gula luossalága doaibmaguvlui, lea gielddus vuovdalit luossaguoli ráfáiduhttináiggis. 3.4.4 Erenoamážit riektesuodjalusas Guolástanlohpi mearas sáhttá nugo ovdanboahtá ovddabealde, gohčodit buohkaidvuoigatvuohtan. Dáža rievttis lea buohkaidvuoigatvuođas dábálaččat fuones suodjalus eará háldduid ektui, buo. 2.1.5. oasi. Dát gusto maiddái áhpeguolástanvuoigatvuhtii, gos maná eiseválddiid muddemiid dihto háviin sáhttá atnit muhtun muddui suodjalussan, omd. báikkálaš guolásteddjiid vuoigatvuođas ja lobi ávkkástallat lagamus guovlluid. Fleischerlávdegoddi oaidná datte NOU 1986:6 s. 76-77 ja 153:s vejolašvuođa buhtadit guolásteaddjiid petroleumdoaimma vahágiid ovddas. Eanetlohku ii gávnnahan mearrideaddjingo dáža riekti lei leamaš skunálažžan dovddahit buhtadasa buohkaidvuoigatvuođa doaimmaheaddjiide geat gillájit go servodat dáhttu čáđahit eará ja ođđa geavahanvugiid, ja evttohedje danne buhtadanortnega 528 . Oljo- ja Energidepartemeantta lea meannudan lávdegotti árvalusa Od.prp. nr. 25 1988-89. Departemeanta čujuhii ahte sihke petroleumdoaibma ja guollebivdu leat hui dehálaččat servodahkii ja deattuhii ahte dán guokte ealáhusa gaskasaš riidduin lea politihkalaš hástalus gávdnat dássádatčuoggá529 mii addá ealáhusaide vejolašvuođa birgehallat bálddalaga. Departemeanta ii gávnnahan ávkkálažžan čoavdit riiddu buohkaidvuoigatvuođa viidodaga juridihkalaš ráđđádallamis, ja deattuhii dasto ahte (s. 25) : "Vuođustus atnigoahtit láhkaduvvon buhtadanortnega lea ahte lea áibbas sierralágan riidu gaskal áhpeguovllu guokte geavaheaddji. Ortnega ii sáhte vuođustit danne ahte lea oppalaš viggamuš viidudit buohkaidvuoigatvuođa riektesuodjaleami. Departemeanta lea ovttamielas Petroleumláhkalávdegottiin mii navdá ahte eai sáhte seammalágan mearrádusat gustot nannámis, eaige dárbbašuvvogo álggaha guolásteaddjiide buhtadanortnega. Eanadoalli gii ferte luobahit eatnamiidis ii sáhte doaimmahit doalus eará sajis. Guolásteaddjit geat duvdašuvvojit eret bivdosajiineaset, gal baicce sáhttet viežžat guoli guovlluin gos ii leat petroleumdoaibma. Dán vuođul ii leat departemeantta áddejumi mielde vuođus čuoččuhit ahte álggahit evttohuvvon buhtadanortnega mearkkaša viiddidit buohkaidvuoigatvuođas rievttálaš suodjaleami. Ortnega iige sáhte čujuhit vuođđun eará áššiid buhtadassii." Departemeanta evttohii atnigoahtit buhtadannjuolggadusaid guolásteaddjiide ođđa kap. VI njukčamánu 22. b. 1985 petroleumlágas. Stuorradiggi dohkkehii njuolggadusaid geassemánu 9. b. 1989:s (láhka nr. 35) , ja biddjojedje fápmui suoidnemánu 1. b. 1990 rájes, seamma jagi suoidnemánu 27. b. ggl. cea. bokte. Ámmátbivdiid guollebivddu ja mearrabivdosajiid vuoigatvuođaid suodjaleami gažaldat lea leamaš ovddiduvvon duopmostuoluide dan oktavuođas go bajábealde (molo) ja čázi vuolde (jete) nuorit (Rt. 1897 s. 340) leat devdon, eanalanat leat luiton bivdobáikkiide (RG 1967 s. 351) ja jogat leat buođđoduvvon nu ahte váikkuha vuonaide, ee. go eanet jikŋot. Maŋimuš dákkár ášši Alimusrievttis (Rt. 1985 s. 247) gustui Gáivuona Ivggus dilálašvuođaide, gos jerrui sáhttego sii geat borranguoli vižže vuonas gáibidit bivdovahátbuhtadasa jus vuotna jieŋui čázádatmuddema geažil. Alimusriekti bijai vuođđun ahte: "geavaheaddjiin geain ii leat vuoigatvuođavuođđu sierravuoigatvuođadeaset geavaheapmái, muhto buohkaidvuoigatvuođas, sáhttet dušše gáibidit vahátbuhtadasa bággolonistanmeassamiidda - dása gulli čáhcedulvadeapmi - jus atnu lea leamaš dakkár ahte olggul lea leamaš hui seammalágan go vuoigatvuođadoaimmaheapmi. " Rievtti eanetlohku (golbma duopmára) deattuhedje ahte guollebivdu: "guhkás sáhttá dovdomerkejuvvot sierra ássiide lagat ráddjejuvvon guovllus, namalassii siskkit Gaivuonas. Dát ferte gustot vaikko bealit leat soahpan ahte eai leat geavahan iežaset bissovaš bivdosajiid, dahje nu ahte guolásteaddjit geat eai leat ássan namuhuvvon guovllus, eai leat vuojehuvvon 530 ." Eanetlohku deattuhii dasto ahte luonduviđá531 vuođus siskkit Gáivuona ássamii lea sihke ovddeš áiggis ja min áiggis, "vuotnaguollebivddu doarjja mii lea leamaš ja ain lea siskkit Gáivuona ássiid ruhtadollui... nu mávssolaš ja mearkkaša sakka eanet ruđalaččat go Málatvuona vuotnaguolásteaddjiide." (Málatvuona vuotnaguolásteaddjiin lea vástideaddji áššis gáibidan buhtadasa almmá dan oažžumin, geahča Rt. 1969 s. 1220) . Mávssolažžan atnuige ahte guollebivdu Gáivuonas "ii leat dahje sáhte vurdojuvvot šaddat unnit mávssolažžan go ovdal". Go rievtti eanetlohku dán vuođul mii dás lea govvejuvvon gávnnahii báikkálaš vuotnaguollebivddu váldoáššálaččat albmanit seammaláhkaigo vuoigatvuođadoaibma, ožžo dat 50 vuotnaguolásteaddji Gáivuonas buhtadasa. Ámmátbivdiid bivdosadjesuodjaleapmi gáddeeaiggádiid huksenvuoigatvuođa ektui vihkkedallo Alimusrievttis Rt. 1989 s. 285. Ášši duogáš lei go Os Båtklubb lei huksen rusttega govdokáiain 532 ja fanasláttasajiin 533 Vargavågen:s Os:s Bergen láhka. Os Fiskarlag, Hordaland Fiskarlag ja Norges Fiskarlag čuoččaldahtte ášši fanassearvvi vuostá, čuoččuhusain ahte fatnasiid lohku fanashápmanis fertii ráddjejuvvot 30:i, muđui gohpi billašuvai guollebáikin. Alimusriekti vuođustii ahte vaikko eanaeaiggádis dahje láigolaččas 534 lea vuoigatvuohta deavdit ja hukset merrii, (Dát vuoigatvuođa lea Riektejoavku lagat vihkkedallan 3.5.4.3.oasis.) ii sáhte dán dahkat almmá vuhtii váldimin vahágiid eará vuoigatvuođalaččaid ja beroštumiid ektui. Vuosttasjienasteaddji celkkii ahte ášši fertii mearriduvvot: "...árvvoštaladettiin Vargavågen:a boahttevaš mávssolašvuođa gáddenuohttebivdui ja sállašgiddenbáikin álvvuide birras vuotnaguovllu. Danne ferte árvvoštallat Vargavågen:a, dan ovddeš ja dálá atnima ja boahtteáiggi vejolaš geavaheami - geahčadettiin dan ovdáneapmi mii lea leamaš ja maid govttolaččat sáhttá vuordit." Alimusriekti lei ovttamielas lágamánnerivttiin, mii lei viidát árvvoštallan gohpi dálá ja boahttevaš geavaheami guollebáikin, vaikko eaktuduvvo ahte lea duohta ja áigeguovdilis riidu gaskal fanassearvvi huksenberoštumiid ja guolásteaddjiid ealáhusberoštumiid, ii sáhttán leat mearrideaddjin nággosa čovdosii. Alimusriekti celkkii lassin: "Gáddevuoigatvuođa mávssolašvuohta ja deaddu vihkkedallui - lágamánnerievttis - dábálaš beroštumiid ektui maid guolástanealáhus gohpis ovddasta. Lágamánneriekti čujuhii ahte bivdogohpit leat olu jávkan dábálaš ovdáneami geažil go fanashápmanat ja joavdofanasgeavaheapmi oktan rusttegiin lea rittus lassánan. Dán ovdáneami deattus lea Hordalándda riddobivdiide gártan dehálažžan seailluhit Vargavågen:a go dat lea áidna anolaš báhcán gohppi. Lágamánneriekti lea dakko bokte deattuhan dehálaš dagaldagaid vihkkedallamis. Vihkkedallamis ferte dasa lassin dasto deattuhit riddobivddu mávssolašvuođa ealáhusvuđđosin ja maid dehálaš oassin riddoguovlluid ássamii. Vihkkedallamii ferte muđui čáhkadit árvvoštallat dákkár dehálaš dagaldagaid maid Hordalándda guolástanhoavda leat čuoččuhan duođaštusváldimis 535 . Guolástanhoavda mihttii oaidnit Vargavågášši stuorábungo riiddu gaskal erenoamáš fanassearvvi ja guolásteaddjijoavkku: "Maŋimuš jovkui gusto sakka vuoigatvuohta bivdit ođasmahtti 536 áhpevaljiid ja das ahte galgágo ain sáhttit bivdit vestlándda rittuin. Dán oktavuođas lea dehálaš diehtit ahte nuohttebivdit rittus eai leat vurtnohallon dušše olgunastinberoštumiin. Sihke guollebiebmit, Teledoaimmahat, sáddogoaivut ja geaidnoeiseválddit gáibidit áloládje oažžut ávkkástallat gohpiid mat árbevirolaččat leat gullan dušše guolásteaddjiide... Riddobivdiide lea stuorra vára go veahážiid veahážiid mielde jávket nu máŋga báikki eará ulbmiliidda ahte šaddá váttis guolástit beaktilit." Alimusriekti arvvoštalai dáid ja eará dagaldagaid mat čuvvo ášši ja gávnnahii fanassearvvi fertet áššehuvvot guolásteaddjiid gáibádusas. Seammaláhkaigo lágamánnerievttis biddjuige vuođđun ahte guolásteaddjiid geavaheapmi gohpis ii lean dahkkon jáhkehahttin 537 : "dákkár mahtodagas ja dákkár fámus ja stáđisvuođas ja ruđalaš mávssolašvuođas sidjiide, ahte sin geavaheapmi Vargavågen:s nuohttun dahje sállašgiddensadjin, rievttálaččat galgá sáhttit gáržžidit Os Båtklubb:a vuoigatvuođa gáddevuoigaduvvoma olis hukset Vargavågenis masa ášši gusto." Dasto fertii gohpi geavaheapmi maŋit jagiid riddobivddu oktavuođas lágamánnerievtti oaivila mielde leat leamaš: "nu gáržžiduvvon ahte vánit iešalddes duhtada govttolaš stáđisvuođa ja áloládje doaimma gáibádussii.... ja sudja dasa go ná lea leamaš, ii várra leat mávssolaš nu guhká go ii gula fanassearvái." Riektegeavadis sáhttá vel namuhit ahte Stavanger gávpotriekti miessemánu 13. b. 1988 duomus (RG 1989 s. 84) mearridedje 15 ámmátbivdi gáibidit Norgga stáhta oljudoaimmahusas buhtadasa bivdobáikki massima ovddas go Statpipeledningene leat bidjan Karmøy:i. Riekti gávnnahii duođaštuvvon johtasiid mielddisbuktán heađuštusaid guollebivdui ja lassi goluid go guolásteaddjit fertejedje náššat nannosat bivdosiid ja gievrrat mohtoriid stuorát boaldámušgeavahemiin. Gávpotriekti gávnnahii datte jáhkehahttin guolástanvuoigatvuođas buohkaidvuoigatvuohtan lei láivves riektesuodjalus, nu ahte fertii leat olu ovdalgo sáhtii šaddat sáhka buhtadasas, ja loahpahii čuovvovaš cealkámušain: "Riekti lea gávnnahan dehálaš dovddaldahkan dasa ahte galgágo buhtaduvvot boahtá das leago máđohis 538 meassamat. Guokte dagaldaga ovdanbohtet dás, vuohččan mii bajábealde leat celkon meassamiid mahtodaga birra maid dás ii sáhte dadjat leat máđoheapmin. Muhto dasto, ja iige nu unnán dehálašge, lea go lea erenoamáš vuoigatvuođain sáhka mat leat vuođđuduvvon almmolaš lohpái, namalassii konsešuvdnii. Vuoigatvuođas vuođđuduvvon almmolaš lohpái ii sáhte rievtti árvvošteami mielde leat seamma riektesuodjalus meassamiid ektui, go vuoigatvuođas vuođđuduvvon giddodaga eaiggáduššanvuoigatvuhtii dahje geavahanvuoigatvuhtii. Riekti ii dáhto vuos mearridit mo guolásteaddjiid buhttenrievttálaš diliin geavvá jus ain bidjet eanet johtasiid badjel feastonuohttebivdobáikkiid." Loahppakonklušuvdna ferte, dán láhka ja riektegeavada čađamannama vuođul, šaddat ahte mearraguolástanvuoigatvuođa riektesuodjalus, earret petroleumlága ođđa njuolggadusaid, lea oalle láivi. Juksan dihte buhtadansuodjaleami ferte nugo Gáivuona-áššis leat sierra dilálašvuođat, go guolásteaddjit "Vargavåg-áššis nappo eai nagodan duođaštit doarvái deattu iežaset beroštumiide ja gáibádusaide. Dasto galgá hui olu ovdalgo sáhttá buhtadit feastonuohttebivddu ja eará guollebivddu meassamiid, maidda guolástaneiseválddit leat vuođđudan sierralobi (konsešuvnna) . Sáhttá baicce leat earaláhkai árbevirolaččabut riddu- ja vuotnaguollebivdui, mas ainjuo álggos ferte daddjot leat dihto riektesuodjalus máŋggalágan meassamiid ektui, jus lea doaimmahuvvon doarvái stáđisvuođain ja lea doarvái mávssolaš guoski guolásteaddjiide. Sámi ássanguovlluid árbevirolaš guollebivddus lea dasto dihto suodjaleapmi stáhta álbmotrievttálaš ja vuođđolágalaš geatnegasvuođaid bokte. Nugo daddjon 3.4.3. oasis dagahii Carsten Smith čielggadeapmi stáhta rievttálaš geatnegasvuođaid birra sámeálbmoga ektui guolastanmuddemiid bokte ahte guolástaneiseválddit mieđihedje sis leat dihto rievttálaš geatnegasvuođa fuolahit sámi báikegottiid. Lea maná veahá eahpečielggas man guhkás stáhta geatnegasvuohta manná, muhto ieš mieđiheapmi orru ainjuo mearkkašit ahte báikkálaš riddo- ja vuotnaguolásteaddjit Finnmárkkus eai leat ollásit njuordásan 539 eiseválddiid molsašuddi árvvoštallamiidda. Dása gullá dalle vel dihto suodjaleapmi johttiguolásteaddjiid gilvaleaddji geavaheapmái. Go juo váldonjuolggadus lea ahte áhpeguollebivdu lea luđolaš buohkaide, lea báikkálaš guolásteaddjiid dákkár geavaheami suodjaleapmi justa eiseválddiid áiggis áigái muddejeaddji mearrádusaid duohken. Dát prinsihpalaččabut vuolggasadji ii muhtto vaikko muddemat mat leat ásahuvvon fuolahit riddo- ja vuotnaguollebivddu Finnmárkkus, eai oru olus lihkostuvvan. 3.5 GÁDDEVUOIGATVUOHTA (MASA GULLÁ MEARRALUOSSABIVDU) 3.5.1 Oppalaččat gáddevuoigatvuođas mearas ja sáivačázis Go giddodaga rádjá lea merrii sáhttá eaiggáda vuoigatvuođaid valjiide guoski mearraguvlui juohkit guovtti oassái. Vuohččan lea gažaldat makkár guovllus gáddeeaiggát eaiggáduššá eatnamiid ja de man guhkás fávlái eaiggáduššanvuoigatvuohta ollá. Dasto lea gažaldat leago sus vuoigatvuođat olggobealde eaiggáduššanguovllus, nu gohčoduvvon gáddevuoigatvuođat. Norggas lea váldonjuolggadus ahte gáddeeaiggát vel eaiggáduššá bihtá mearas. Dábálaččat daddjo ahte opmodaga rádjá manná "beaŋkká540" buohta dahje, jus dákkár ii leat govttolaš lahkosis, gokko botni lea guokte mehter čáhceoaivvi vuolde mihtiduvvon gaskamearalaš ulis. (Mearrádusat ahte gokko meara gáddeopmodagaid olgoráját mannet, eai galgga dás meannuduvvot. NOU 1988:16 lea muđui evttohuvvon "opmodatrájáid ja hálddahuslaš juohkinrájáid láhka".) Dárki dáža riekti lea vel ahte gáddeeaiggádis leat dihto vuoigatvuođat olggobealde eanaopmodatrájá541. Dát vuoigatvuođatge leat prinsihpas eaiggáduššanvuoigatvuođa láganat. Sáhttá belohahkii gohčodit "vuorjji" eaiggáduššanvuoigatvuođa, muhto lea várra dál dábálaš máinnašit daid eanaeaiggáda gáddevuoigatvuohtan. Earaláhkai sáhttá dadjat gáddeeaiggádis leat vuoigatvuođa dihto ávkkástallanvugiide iešguđet rájáiguin. (Geahča ee. Aschehoug Ugeblad for Lovkyndighet:s (1870) s. 385.) Gáddevuoigatvuođaid oassi lea suorgeráddjejuvvon 542 ja juogaduvvon gáddeeaiggádiid gaskkas guhkiduvvon opmodatrájáin gáttis merrii. Eará vuoigatvuođat eai leat ráddjejuvvon háldduide siskkobealde gáddeeaiggáda iežas "suorggi". Dás lea dehálaš nu gohčoduvvon lahttavuoigatvuohta 543 (namalassii vuoigatvuohta luđolaš vuoigatvuođaháhkan opmodahkii mearas) . Alimusriekti lea Rugsund-áššis (Rt. 1985 s. 1128) meroštallan gáddevuoigatvuođa doahpaga "vuoigatvuohtan muosis atnit ovdduid mat čuvvot go opmodat guoská merrii." Vuoigatvuođat maid dábálaččat jurddaša gáddevuoigatvuođa oassin lea lahttavuoigatvuohta, vuoigatvuođa bivdit luosa, guvžžá ja vallasa vihtanbivdosiiguin, vuoigatvuohta debbuide, stuoláide ja stárráide, ja várra vuoigatvuohta sáddui ja čivrii 544 ge. Alimusriekti namuha Rt. 1985 s. 1128 maiddái "vejolašvuođat gálašit ja olgunastit ... ja nuoskkideami ja estehtalaš vahágiid dihto suodjaleapmi". Gáddevuoigatvuođa ovdamearkkat mat leat namuhuvvon dán logahallamis mii ii leat ollislaš, leat belohahkii hui boarrásat. Alimusriekti máinnaša daid ráđđejupmin 545 "mat árbevirolaččat gullet gáddevuoigatvuođaide". Ahte vuoigatvuođat leat biddjon opmodagaide main lea rádjá merrii, leat gal ainjuo belohahkii vuođustuvvon dárbbus háldet dáid valjiid gáddeeatnamiid ealáhusvuđđosa oassin. Dás sáhttá ee. čujuhit Eanadoallodepartemeantta cealkámuššii, cuoŋománu 8. b. 1905 lága luossa- ja guvžabivdduid (Od. prp. nr. 21 1903-04, s.97.) lága ovdabargguide, ja Finnmárkku priváhta opmodagaid luossa- ja guvžabivddu vuoigatvuođa hárrái: "finnmárkolaš eaiggádat dárbbašit vissa seamma olu go riikka eará eanaeaiggádat suodjalusa hearvásvuođaide mat lunddolaččat leat sin opmodagain." Departemeanta oaivvilda dás hearvásvuođain mat "lunddolaččat gullet" dáid opmodagaide. Muhtun muddui ferte leat áššáiguoskevaš dán buohtastahttit dasa mii eanadoalus dárbbašuvvui - ja dárbbašuvvo - ávkkástallan dihte meahci ja almennehiid riggodagaid. Vuohččan lea son gii eaiggáduššá eatnamiid meara rádjái, gii sáhttá háldet gáddevuoigatvuođaid. Jus eatnamat láigohuvvojit, oažžu láigolašge gáddevuoigatvuođa. Dán sisdoallu molssašuvvá go dávista láigovuoigatvuođa ulbmila mielde. (Geahča ee. duomuid Rt. 1924 s. 1039 ja Rt. 1979 s. 37, ja NOU 1988:16 s. 26-33.) Muđui sáhttá namuhit ahte gáddeeaiggát lea suodjaluvvon gáddevuoigatvuođaidis earáid meassamiidda. Dát suodjaleapmi ollá guhkelii go eanaeaiggáduššanvuoigatvuohta, geahča ee. Rt. 1961 s. 1114. Prinsihpas sáhttá vel hállat gáddevuoigatvuođas opmodagaide maid rádjá lea sáivačáhci, muhto dilli gártá dás veahá earáláhkai go eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiidda eanaš háviin guoská opmodahkii nuppebeal eanu dahje jávrri. Suorgevuođđuduvvon 546 gáddevuoigatvuođaide leat eanaeaiggátvuoigatvuođa ja gáddevuoigatvuođa ráját ovttastuvvon. Lahttavuoigatvuhtii ja várra eará vuoigatvuođaide mat eai leat suorgevuođđuduvvon gártá baicce seammago mearas. Seamma sáhttá gustot nuriin, coahkes luovttain ja gohpiin, ja jávrriin mat leat nu stuorrát ja dakkárat ahte eai leat ollásit priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođas. Dás lea sáhka jávrriin nu gohčoduvvon "almmolaš gaskabihtáin". Finnmárkkus eai lea datte priváhta eatnamat jávrriid birra nu stuorrát ahte sáhttá leat sáhka dákkár gaskabihtáin dán fylkkas. Muhtun erenoamáš gažaldagat bohciiduvvojit gáddevuoigatvuođa hárrái Finnmárkkus ja Riektejoavku vihkkedallá danne čuovvovaččat hui govdadit dán dilálašvuođa. 3.5.2. oasis geahčadit muhtun gažaldagaid daid várašumiid oktavuođas maid stáhta lea váldán eanačuoldimis 547 fylkkas ja eanabihttáeaiggádiid 548 vuoigatvuođas eatnamiidda merrii. 3.5.3. oasis geahčadit dárkilat makkár mearkkašupmi stáhta erenoamáš klausulain sáhttet leat aitosaš gáddevuoigatvuođaid sisdollui. 3.5.4. oasis čilget dárkilat gáddevuoigatvuođa muhtun daid dehálamos osiin, ja erenoamážit lea luossabivddu vuoigatvuohta vihtanbivdosiiguin Finnmárkkus vihkkedallon 3.5.4.1. oasis govdadit. Loahpageahčen guorahallat 3.5.5. oasis veahá riektesuodjalusa gažaldaga. 3.5.2 Mearragáddevuoigatvuohta Finnmárkkus - eanabihttáeaiggádiid 3.5.eanavuoigatvuođat 3.5.2.1 Vuolggasadji - ožžotgo čuldojuvvon gáddeopmodagat 3.5.2. Finnmárkkus vuoigatvuođaid merriige? Gáddevuoigatvuohta lea, nugo namuhuvvon, prinsihpas vuoigatvuohta mii ii leat ráddjejuvvon opmodatrájáin, ja danne ii leat leamaš dábálaš sirret dán vuoigatvuođa eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa oassin, muhto sierra sortan. RG 1952 s. 47:s lea dát hábmejuvvon nu ahte gáddevuoigatvuohta "deavdá eanaráddjejuvvon 549 eaiggáduššanvuoigatvuođa" ja bidjá dása "sisdoalu viessosaji sajádaga mielde." Go Tønnesen válddahallamistis gáddevuoigatvuođa ovdáneami hárrái Finnmárkkus s. 231 čuo. namuha gáddevuoigatvuođa oassin: "Fanasláigovuoigatvuohta 550 , vuoigatvuohta luđolaččat johtalit meara mielde opmodagas, guoli ja fállá gáddedivada 551 vuoigatvuohta, mearraluossabivddu vuoigatvuohta, vuoigatvuohta rihkiide ja stárráide mat rivdet gáddái", ii leat datte áibbas čielggas maid son oaivvilda dákkár eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa ja gáddevuoigatvuođa gaskasaš earuheamis. Ná ee. danne go son atná gáddedivada gáddevuoigatvuođa oassin, vaikko dát vuoigatvuohta njukčamánu 14. b. 1930 lága gáddedivada birra lea laktášuvvan gádde geavaheapmái. Danne heive várra čatnat dán vuoigatvuođa eanaeaiggáduššanvuoigatvuhtii. Finnmárkku gáddevuoigatvuođa joatkka válddahallamis, ferte earuhit gaskal báhcán stáhtaeatnamiid ja čuldojuvvon priváhtaeatnamiid. Norgga rievtti váldonjuolggadus lea nappo ahte go eatnamat main lea rádjá merrii dahká eanabihttáčuoldima, lea eanabihttáeaiggádis dahje láigolaččas vuoigatvuođaid merrii, jus eará ii leat čielgasit šiehtaduvvon. Bindilis 552 ja stáđis riektegeavada mielde čuovvu dát eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa, (Geahča ee. Rt. 1928 s. 835, 1932 s. 367, 1971 s.596 ja 1979 s.1099.) ja riektegeavadisge lea biddjon vuođđun ahte láigoviessosajit 553 gáddelinjáin ožžot váldodoalu gáddevuoigatvuođas oasi. (Geahča Rt. 1924 s. 1039 ja 1979 s.37.) Láigolačča gáddevuoigatvuođa mahtodat ja sisdoallu lea dađe mielde go mii láigovuoigatvuođa ulbmil lea, mii ee. mearkkaša ahte joavdoopmodagas ja ealáhusopmodagas sáhttá leat goabbatlágan gáddevuoigatvuohta. Leago Finnmárkku opmodagain main lea gáddelinnjá, vuoigatvuođat mearas, lea dás maŋŋil dan duohken mii vuoigatvuođavuođđoáššebáhpáriin lea šiehtaduvvon. Vuohččan jerro leago eanabihttá álggage ožžon gáddelinjá, ja ahte leago opmodatge ožžon vuoigatvuođaid mearas. 3.5.2.2 Vuovdima ja láigoheami várašupmi - historjjálaš várddus Miessemánu 27.b. 1775 eanačujuhancealkámušas mearriduvvui ahte "juohke fásta Ássansadjái čujuhuvvo nu olu Eana, go Bearaš dárbbaša." Juridihkalaš teorias lea dát adnon álggaheamen Finnmárkku eatnamiid priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođa. (Geahča ee. Fr. Brandt: Tingsretten (2. dea. 1878) , s. 182.) Cealkámušas lei dasto mearriduvvon makkár vuoigatvuođat čujuhuvvon eatnamiid galge čuovvut. § 3:s čuoččui: "juohke Saji čuovvu Guollebivddu Vuoigatvuohta sáivva čázis ja Jogain, vel seamma gullá maid seamma Saji Rájáin, dahje mat daidda gusket." § 6:s lei dasto mearriduvvon: "Hearvásvuođat mat dássážii leat leamaš oktasaš olles Giliide dahje Álbmogii dábálaččat, leš dal Guollebivdu Ábis ja Eanuin ja Sátkkuin ja sullasaččain, ain bissot dákkár dábálaš Geavaheapmái." "Finnmárkku Eanamihtideaddjái" geassemánu 8. b. 1775 bagadeamis čuoččui čuovvovaš § 9 e čuo.: (Bargonjuolggadus lea bájuhuvvon Tønnesen:s s. 392-397.) "Hearvásvuođat mat gullet Sadjái, Nugo Guollebivdu juogo sálte dahje sáivva čázis, Vuovdeeatnamis, Sátkuin, Vuoigatvuohta Fierváhirssaide, Moniide dahje Uvjabáikkiide, Njuorjju dahje čeavrebivdui, Jeahkáliidda ja eanet, biddjojit Saji Válddahussii." Oktan cealkámuša ja bargonjuolggadusa gárvvistemiin ráhkaduvvui eanagirjelávadat dáid njuolggadusaid dávistettiin. Eanagirjjit mat čállojuvvo jagiin ovddasguvlui dávistit dán girjelávadahkii. Oktan cealkámušain ja dan ovdabargguiguin čájehit eanamihtidannjuolggadus ja eanagirjelávadagat maid Gonagas oaivvildii juolludeamen Finnmárkolaččaide 1775:s vuoigatvuođaid. (Geahča Tønnesen:a s. 136 čuo.) Prinsihpas galggai čujuhuvvon saji eaiggát oažžut olles priváhta eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiidda, muhto namuhuvvon ávdnasis ledje dihto várašumit mat ráddjejedje dihto láhkai. Vuohččan galggai čujuhuvvon viidodat ruovttoluotta fas mannat stáhtii jus "Sadji guđđo Ávdin, ja gártá almmá Ássiid haga Ávdin čuožžut badjel golbma Jagi." Nuppádassii doalahii Gonagas goahccevuovddi mii lei eatnamis. Gonagas várašii lihttoláigohuvvon hearvásvuođaid " Njuorjobivddu, Monnema ja Uvjema ja sullasaččaid, dihto Ávdin ja huksenkeahtes Sajiin". Goalmmádassii cealkámuša § 6 láhkavuođun várašuvvui eanagirjjiin ahte eaiggát ferte dohkkehit: "nugo Eaiggáduššanvuoigatvuohta ii galgga Caggat moktege dábálaš Guollebivddu, de galge maid buot Merremat, mat Guollebivdui Finnmárkkus ásahuvvo dahje sáhtte álggahuvvot, cakkakeahttá Saji Eatnamiin ja Gátti, Eaiggáduššanvuoigatvuođa, sáhttit dahkat" (Sitáhta lea mearriduvvon eanagirjelávadagas, geahča Wessel Berg: Kongelige Reskripter, Resolusjoner og Collegial-breve 1660-1813 s. 626.) Dát maŋimuššattai hui mávssolažžan moanaid eaiggádiid gáddeavádaga 554 háldenvuoigatvuhtii. Dát dagahii omd. ahte vuotnagáttiide sáhtii juohke vierrobivdi bidjat jieliid opmodahkii ja diktit dan čuožžut jahkeviissaid, dahje mávssekeahttá geassit nuohti gáddái. Suoidnemánu 10. b. 1862 gonagaslaš cealkámušas nammadii kommišuvdna "guorahallat Ávkkálašvuođa dalá gustojeaddji Njuolggadusain Eatnamiid čujuhusas Ássansajiide Finnmárkkus ja Vuovdedoaimmahaga Ortnegis seammasajis." Kommišuvdna báhkkodii Od.prp. nr. 33 1863 (s. 8) ahte: "Eaiggáduššanvuoigatvuohta oston Eatnamiidda berre leat seamma hehttetkeahttá ja gáržžetkeahttá Finnmárkkus go eará osiin Riikkas." Datte eaktuduvvui ahte dát dušše galggai gustot eatnamiidda luobahuvvon mávssuin maŋŋil 1863, muhto evttohii seammás ovdalis sirdojuvvon eatnamiidda, ahte klausula mii vuoigatvuođavuođđudii earáide go eaiggádii vuoigatvuođa "dahkat buot Merremiid, mat Guollebivdui ásahuvvojit", galget sihkkojuvvot. Kommišuvdna vuođustii proposišuvnnas (s. 10) čuovvovačča evttohusastis : "Dán klausula sáhttá namalassii áddet ja lea juo belohahkii áddejuvvon nu, ahte dat vuoigatvuođavuođđuda Vuoigatvuođa eiseválddiide čujuhit Earáide go Eaiggádii Viessosajiid Návsttuide, Guollevuorkkáide jna. priváhta Eatnamis. Go dán klausula ná ádde gáržžida dát nu olu eaiggáduššanvuoigatvuođa, ahte masá dahká Eatnamiid Opmodaga guollebivdohápmaniid niehkun." Kommišuvdna ii lean datte mielas sihkkut klausulas ahte "Eaiggáduššanvuoigatvuohta ii galgga Caggat dábálaš Guollebivddu." Háliiduvvui maiddái doalahit njuolggadusa čakčamánu 13. b. 1830 lágas guollebivddu hárrái Finnmárkkus mii attii guolásteaddjiide vuoigatvuođa gáibidit čujuhit saji jiellidollui 555 , gos maná lága §§ 28-29 mielde galggai máksot eanaláigu. Jus eanabihttá manai merrii galggai erenoamážit váruhit ahte eana sajádaga ja muđui dilálašvuođa mielde eai ane "Bivdit Návsttu dahje Jielli sajiide." § 8:s láhkaduvvui čielgasit ahte ovddit eanagirjjiid várašupmi ahte guollebivddu ovddideami "Merremiid" sáhtii álggahit beroškeahttá galggaigo eaiggáduššanvuoigatvuohta loahpahuvvot." Dát gáržžideaddji Mearrádus adno danne čálakeahttán Maŋitáigái, maid Merremat, mat dan Vuođul juo leat doaimmahuvvon, leat bissovaččat." Várašupmi ahte eaiggáduššanvuoigatvuohta gáddebihtáide 556 ii galgan caggat dábálaš guollebivddu, boahtá ovdan miessemánu 6. b. 1876 Eanavuovdinnjuolggadusa § 4 nuppi lađđasa c čuo. mas leat čuovvovaš sánit: "Jus Eana guoská Merrii, ii galgga Eaiggáduššanvuoigatvuohta Caggat dábálaš Guollebivddu maŋit dárkilat Mearrádusaid mielde, maid Guollelágat áiggis áigái sisdollet." Dát oassi lea váldon eanagirjjiide ja dain leat dadjatjuo leamaš seamma hápmi 1864 rájes gitta 1965 eanavuovdinláhkii, ja leatge nu gerdojuvvon sihke geassemánu 1. b. 1895 (dego § 4, 2. lađas, c čuo.) ja suoidnemánu 7. b. 1902 (dego § 1 b čuo.) njuolggadusain. Dáid klausulaid nanosvuođas ja mo dat suodjalit sin geat guolástit lea dál iskkon Finnmárkku Eanajuohkinrievttis 557 . Storekorsnes fiskarlag ja Girenjárgga 558 gilli gáibidedje ođđajagemánu 21. b. 1989 rádjačielggadeami 559 ja čielggaduvvot makkár vuoigatvuohta álbmogis lea "Kvernroren" opmodagas (gnr. 48, bnr. 28) Álttás. Ášši duogáš lei ahte Ovddasvástideaddji Hans Jacobsen miessemánu 3. b. 1784 gonagaseanagirjjis 560 oaččui sirdot alcces ja iežas olbmuide "njuolga ja lobálaš Árbbolaččaid olles Opmodaga" dan "Eanasaji (son dál) buktá ja oamasta." Eanagirjjis lei máinnašuvvon klausula váldon 4. čuo. Opmodat lea dál bartaguovlu, gosa vuos leat huksejuvvon guhtta bartta. Mearra lea leamaš adnon almmolaččat máŋggaid buolvvaid. Maŋŋil soađi nášai riddodoaimmahat 561 fanasgealli 562 . Báikkálaš guolásteaddjit ceggejedje dan mii ain lea anus. 1957:s ceggejuvvui ođđa guollejielli. Dan gaiko eanaeaiggádat ja bolde 1984:s, mii maiddái gáibiduvvui ahte gealli 563 galgá gaikojuvvot. Guolásteaddjiid ja gili ovddasteaddjit čujuhedje gonagaseanagirjji klausulii ja Tønnesena nákkosgirjái s. 231-232 ja oaivvildedje dán bidjat vuđđosa guolásteaddjiide geavahit gátti. Eanajuohkinriekti gávnnahii datte golggotmánu 23. b. 1990 duomustis ahte álbmoga vuoigatvuođat eai šat lean fámus. Boađus láhkavuođđuduvvui geassemánu 22. b. 1863 eanavuovdinlága § 8:s mii fámuhuhtii eaiggátvuoigatvuođa gáržžidemiid mat ledje mearriduvvon 1775-cealkámuša njuolggadusaid mielde. Finnmárkku stáhtaeatnamiid eanabihttáčuoldimii gusto dál njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinláhka. Lága láhkaásahusaid §§ 3 ja 4:n čuovvu ahte matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiid vuovdimis ja lihttoláigoheames galgá dábálaččat stáhta doalahit buot čáhce- ja gáddevuoigatvuođat opmodagas. Dát ii hehtte háhkki eaiggádit guovllu merrii ja čázevuolde dábálaš lági mielde, muhto dát sihkkarastá stáhtii dehálaš vuoigatvuođaid servituhtaid hámis čuldojuvvon opmodagas. Dát gusto maiddái gáddevuoigatvuhtii. 3.5.2.3 Eanabihttáeaiggáda vuoigatvuohta eatnamii mearas Gokko čuldon eanabihttá gáddelinjáin manná, lea dovddus nággofáddá564 miehtá riikka, mii nappo lea dan duohken mii mihtádusas dán birra lea čállon. Vuosttas jagiid maŋŋil 1775, čujuhedje ja mihtidedje eanamihtideaddjit Finnmárkku eatnamiid, ja maŋŋil mihtidii ja jugiid leansmánni vealggi nu gohčoduvvon "láhkarievtti 565 " bokte. (Geahča Od.prp. nr. 33 1863 s.1.) Láhkariekti lei dán háve guokte (ovdal 1854 njeallje) oahpoheamit 566 maid erenoamáš válljejuvvon lávdegoddi nammadii. Áššebáhpáriid hápmi sáhtii gal šaddat veahá iešguđetlágan guovllus guvlui, ja soaittáhagas válljejuvvon mihtádusain (28 oktiibuot) jagiin 1914-1966 leat čuovvovaš hábmemat máŋgii oidnon: "ullerájá mielde", "gáddeguora", "ullerájá bajábealde", "dasttán ullerájá bajábealde", "mielli mearragáttis" ja "mielli ullerájá bajábealde". Váldonjuolggadus Norggas lea, nugo namuhuvvon, ahte fertejit leat čielga hábmemat dahje eavttut ahte rádjá merrii galgá mannat goike eatnama mielde, ja iige mearas nu guhkás go priváhta eaiggáduššanvuoigatvuohta ollá. Gustogo dátge Finnmárkkus, ii leat ovddiduvvon Alimusriektái, muhto eará duopmostuoluin leat leamaš moanat dákkár dáhpáhusat. Earret eará celkkii Finnmárku Eanajuohkinriekti miessemánu 8. b. 1964 riektecealkámuša rádjačielggadeamis maid Várggát gielda ja Eanadoallodepartemeanta ovttas čuoččaldahtte. Ášši mii siskkildii oktiibuot 75 beali, čuoččaldahtte oažžun dihte čilget čáhppesnjárgga 567 -Smealljá568guovllu rájáid go galggai dasa huksejuvvot. Stáhta čuoččuhii lágaid ja njuolggadusaid mat gustojedje go stáhta mihtidii ja sirddii opmodaga, fertet biddjot vuođđun rádjagažaldaga árvvoštallamis. Nu fertejedje cealkámušain, lágain ja njuolggadusain 1775 rájes ja gitta dálá áigái, ja vejolaš várašumiin ja rádjaválddahusain leat mearrideaddji deaddu. Stáhta oaivila mielde ledje válddahuvvon ráját merrii - "bajimuš ullerájá mielde" ja "mearragáddeguora" - seamma čielgasat ja mearrideaddjin go eará válddahallon ráját, ja čuoččuhii danne ahte eaiggáduššanvuoigatvuohta mearrabodnái 569 gulai stáhtii. Várggát gielda anii bajimuš ullerájá rádjalinján merrii iežas opmodagaide, ja eará bealit čuoččuhedje leat vuoigatvuohta mearrabodnái go opmodat manai merrii. Eanajuohkinriekti gávnnahii ahte ii cealkámušain, lágain dahje njuolggadusain sáhttán gávdnat čielga ákkaid ahte stáhta mihtádusain ja vuovdimiin lei doalahan mearrabodni vuoigatvuođas. Deattuhuvvui ahte lei dábálaš áddejupmi Várjjatvuona ássiid gaskkas ahte opmodagat "main leat ráját merrii, leat válddahallon bajimuš ullerájás, mearas dahje fiervvás, gullá dáid opmodagaide mearrabodni olggobealde." Dasto biddjui vuođđun ahte rájáid válddahusat merrii fertejedje áddejuvvot gozihanmihttideapmin dahje mihttu mihtádusa viidodagas gáddeguora. Máŋggalágan hábmemiid atnin, adnojit giellageavahanerohusažat das gii ain lei mihtádusa čađahan ja válddahan. Riekti konkluderii dán mielde ahte opmodagaide main lei rádjá merrii fertii norgga rievtti váldonjuolggadus gustot. Jus ii lean miehtásit namuhuvvon eanagirjjiis, dahje ii lean čielggas dilálašvuođain muđui, manai nu eanaeaiggáduššanvuoigatvuohta mearas seammaláhkaigo gáddeopmodagaide riikkas muđui. Eanabihttáeaiggáda vuoigatvuođas merrii dubmii Hålogalándda lágamánneriekti borgemánu 21. b. 1984 eará áššis. Eanavuovdinkantuvrra bokte lei stáhta 1981:s Finnmárkku Eanajuohkinrievttis gáibidan rájá merrii Šolmmadievá opmodahkii Deanus, jus ráját ledje ná válddahallon mihtádusas: "Eanagiddes 570 geađggis veahá oarjjabealde Šolmmajoganjálmmis merrii, gokko namahuvvon geađgái čullojuvvui x, mihtiduvvui muhtun stuorra duolba goamaid mielde 38/1/2 mehtera mas hui stuorra geađgái dulbosa alde čullojuvvui 0, dan rájes mihtiduvvui oarjjás badjel muhtun jorba geđggiid 37 mehtera, gos guhkedáleš báktái - vuolimužžii čullojuvvui I, dán rájes mihtiduvvui davás vulos mielli meara guvlui 41 mehtera, gos vielttis eanagiddes geađgái čullojuvvui T, ja viimmat dan rájes mihtiduvvui miellevuole nuorttas máttaguvlui álgosadjái x 41 mehtera." Eanajuohkinriekti lei skábmamánu 19. b. 1982 cealkán duomu ahte opmodagas lei "eaiggáduššanvuoigatvuohta mearrabodnái nu guhkás go eaiggáduššanvuoigatvuođa ollá", juoga stáhta guoddalii čujuhettiin ahte lei čielga rádjaválddahus ja merkejuvvon ráddjen vulobealde gáddeguovllu. Goappašat rádjageađggi ledje bures bajábealde ullerájá ja gátti. Stáhta ii čuoččuhan galgat leat sierranjuolggadusat Finnmárkui, muhto oaivvildii ahte eanajuohkinrievtti boađus fertii leat boastut daid njuolggadusaid mielde mat riikkas muđui gustojedje dán hárrái. Lágamánnerievtti áddejumi mielde lei Šolmmadievá rájá válddahus čielggas. čujuhuvvui ahte fierváguovlu 571 lei sullii 1 mihtu, ja guovlu maid válddahus siskkildii dagai sullii 1,7 mihtu, ja gávnnahuvvui unnán jáhkehahttin ahte ná stuorra eana galggai čuovvut opmodaga vaikko ii lean celkon dahje válddahuvvon. Fiervá lei maiddái hui bárut ja ii livčče sáhttán cegget dasa bissovaš ráhkkanusaid, nu ahte oasti vánit dárbbašii sierra ráđđejumi 1890 háhkamis. Riekti ii dannege sáhttán oaidnit ahte ledje duohta árttat vuostá opmodaga rájá merrii mannat gáttis. Lágamánneriekti ovdandoalai dasto: "Ii mange čuoggás leat nu opmodaga ráját válddahallon "merrii dahje meara mielde", "fiervái dahje fiervvá mielde", "gáddái dahje gátti mielde" dahje sullasaš mearalaččabut 572 báhkkodemiin. Ášši leage danne áibbas earálágan go áššis mii lea čujuhuvvon Rt. 1928 s. 835 čuo. Go siskkobeal opmodahkii dán áššis dovddahuvvui eaiggáduššanvuoigatvuohta olggobeal mearrabotnái, vuođđudii mearrádus dasa ahte opmodat sihke oastinšiehtadusas ja vealgejuohkimis 573 lei albmaduvvon das lei rádjá merrii. Áššái maid eanajuohkinriektige lea čujuhan áššis nr. 9/1962 Finnmárkku eanajuohkinsuohkan 574 , leat ráját daid opmodagaide maidda lea dovddahuvvon vuoigatvuohta mearrabotnái válddahallon "merrii dahje meara mielde", "gáddái dahje gáddeguora" jna. Nu ii sáhtege dáid mearrádusaid vuođul konkluderet ahte dálá nákku ferte čoavdit vástideaddji lági mielde." Lágamánneriekti gávnnahii danne earágo maid eanajuohkinriekti ja celkkii duomu ahte Šolmmadievá rádjá meara bealde manai gáttis ("miellevuolde" aistton eanagirjji terminilogia ) ja iige mearas. Ášši maid Finnmárkku Eanajuohkinriekti dubmii juovlamánu 19. b. 1986 gustui Donjevuona 575 hápmanguvlui, gos gielda galggai deavdit ja eanaeaiggátgažaldat danne šattai áigeguovdil. Riekti čujuhii norgga rievtti oppalaš váldonjuolggadussii ja Finnmárkku dilálašvuođaid dalá riektegeavadii, ja dovddahii buot doaluide gáddelinjáin eaiggáduššanvuoigatvuođa eatnamiidda čázevuolde. Rievtti vuođustusa dábálaš hábmen lea ahte "ii leat makkárge doarvái čielga šiehtadus mii galggašii cealkkihit ahte mearrabodni ii galggašii čuovvut dán, buo. čázádatlága § 7.2." Dasto lea dálá eanajuohkin- ja mihttočáluskártta dakka deattuhan. Opmodat mas viessosadječiegat eanajuohkinkárttas ledje biddjon ovtta gitta beannot mehtera ullinčáhcerájás 576 , ii ožžonge vuoigatvuođa mearrabodnái, ja doalut ožžo dákkár vuoigatvuođa dallego koordináhtačuokkis lei biddjon ullinčáhcerádjái. Dáid mearrádusaid mielde ferte sáhttit bidjat vuođđun ahte stáhta ii čuoččut leat makkárge sierradilis eanaeaiggádin Finnmárkku opmodagaid vuovdimis main lea rádjá merrii dahje gádderavdii. Dás, nugo riikkas muđuige, lea eanabihttáeaiggádis dábálaš opmodat- ja gáddevuoigatvuođat merrii, jus eai leat čielga ákkat earaláhkai čilget. Mearrádusat čájehit dattege ahte stáhta vánit lea makkárge erenoamáš eahpeoiddolaš dilis. Gádde- ja mearrabodni ii čuovo juohke háve go vuovdá opmodaga mii ollá merrii, ja jus lea čielga válddahus rájás gáttis, biddjo dát vuođđun. Eará mávssolaš dagaldagat sáhttet ee. leat ahte rádjaválddahusas eai leat adnon "mearalaš báhkkodeamit", ahte eatnamat vulobealde válddahuvvon rájá leat nu mávssolaččat ahte berresivčče leat namuhuvvon jus galggai leat mielde, ja dasto ahte háhkki duohta beroštumit eanagirjeáigemuttus celkkii ahte son beroštii nággovuloš guovllus. Riektedilli ferte oktiibuot daddjot leat seamma Finnmárkkus go riikkas muđui. Dagaldat mii ii oru leat vihkkedallon dán oktavuođas leat eanagirjjiid várašumit "dábálaš Guollebivddu" ovdun. Ovdal 1863 čujuhuvvojedje sajiide ee. návsttuide gáddeguora beroškeahttá ovddit eanabihttáčuoldimiid, ja 1863 eanavuovdinlága § 1 d dajai ahte gáttit mat sajádagas mielde sáhtte "bivdi Álbmot geavahit Návsttuide dahje Jiellái eai galgga luobahuvvot." Navdoge ahte geavadis lea ráddjen čuldon eanabihtáid meara guvlui vai eai ráhkat váttisvuođaid namuhuvvon ulbmila boahttevaš ávkkástallamii. Mearrabodnái mii dáid dovddaldagaid mielde biddjo opmodahkii, lea eaiggádis dábálaš eaiggátvuoigatvuođat. Dasa lassin bohtet vuoigatvuođat mat čuvvot gáddevuoigatvuođa. Jus eanabihttá lea lihttoláigohuvvon lea láigolačča vuoigatvuođat nugo namuhuvvon, dan duohken mii láigošiehtadusa ja mii láigoheami ulbmil lei. 3.5.3 Leago gáddeopmodagaid klausulain makkárge mearkkašupmi 3.5.gáddevuoigatvuođaide Finnmárkkus? 3.5.1. oasis leat gáddevuoigatvuođa muhtun guovddáš oasit 3.5.1. namuhuvvon, ee. lahttavuoigatvuohta, iešguđet 3.5.1. guollebivdovuogit, buođđumat ja deavdimat, ja stuoláid ja 3.5.1. stárráid vuoigatvuođat. (Geahčage doppe máinnašuvvon duomu 3.5.1. Rt. 1985 s.1128.) Dás jerro leago Finnmárkku gáddeeaiggádiin 3.5.1. seamma riektedilli go gáddeeaiggádiin riikkas muđui, dákkár 3.5.1. vuoigatvuođaid dáfus. Tønnesen vihkkedallá dán s. 231-233:s 3.5.1. ja álggaha dás 1775-cealkámušain ja klausulain mii cealkámuša 3.5.1. láhkavuođuin váldui eanagirjái, mas ee. čuožžu ahte: 3.5.1. "Eaiggáduššanvuoigatvuohta ii galgga Caggat dábálaš 3.5.1. Guollebivddu." Dát dagahii ahte vierrásat ožžo cegget viesuid 3.5.1. ja eará rusttegiid priváhta eatnamiidda guollebivddu atnui. Dát 3.5.1. muhtui 1863 eanavuovdinlágas, mas maná ovdanbođii ahte dalá 3.5.1. rusttegat eai galgan lihkahallot, muhto mas lei mearriduvvon 3.5.1. ahte eanaeaiggádat, maiddái geain ledje boares eanagirjjiit, 3.5.1. galge luvvejuvvot boahttevaš geatnegasvuođain namuhuvvon 3.5.1. "Merremiid" hárrái. Klausula ahte eaiggáduššanvuoigatvuohta 3.5.1. ii galgan caggat dábálaš guollebivddu, doalahuvvui datte, 3.5.1. sihke 1863 ja 1902-lágain. Tønnesen gávnnaha (s. 232) ahte eai 3.5.1. ovdabarggut, teoria iige geavat doarjjo klausula áddejumi, 3.5.1. muhto son konkludere ahte gáddevuoigatvuohta Finnmárkkus, gitta 3.5.1. suoidnemánu 15. b. 1966:i, go dálá eanavuovdinlága 3.5.1. láhkaásahusat bohte, leat "seamma nannosat go riikkas muđui 3.5.1. ovdánahtti geavada mielde." Son almmatge jearrá sáhttágo 3.5.1. klausula váikkuhit ahte gáddeeaiggádiin dán áigodaga 3.5.1. mihtádusaiguin lea láivvit buhttenrievttálaš sajádat 3.5.1. "boahtteáiggi guolástanlágaid oppalaš guolástanmearrádusaid" 3.5.1. ektui, muhto gávnnaha dán "nu erenoamážin" ahte ii vihkkedala 3.5.1. dan duođe eanet. Jus guolástanlágain láhkavuođđuduvvo 3.5.1. meassamiidda gáttis guollebivddu ovdun, gustojit álgovuorus 3.5.1. oppalaš bággolonistan- ja muddenrievttálaš njuolggadusat, 3.5.1. muhto Finnmárkorittus lea mihtádus klausulain veahá 3.5.1. earaláhkai. Nu guhká go meassamat leat ovdun "dábálaš 3.5.1. Guollebivdui" ferte gáddeeaiggát gierdat dan buhtadasa 3.5.1. haga. 3.5.2 oasis namuhuvvon Finnmárkku eanajuohkinrievtti 3.5.1. golggotmánu 23. b. 1990 duomus, ii mearriduvvon dárkilat maid 3.5.1. mearkkaša "dábálaš Guollebivddu" suodjalit. Riekti dušše 3.5.1. deattuhii ahte eanagirjji klausula ii šat guston. Mihtádussii 3.5.1. mii dávistii 1966 láhkaásahusaid bijai Tønnesen (s. 233) 3.5.1. vuođđun ahte dás gártet "dán opmodaga gáddevuoigatvuođa 3.5.1. njuolggadusat seammago finnmárkoalmennaha gáddevuoigatvuođa 3.5.1. njuolggadusat. Mii ee. mearkkaša ahte mearraluossabivdu lea 3.5.1. almmolaš čujuheami bokte, ahte gáddedivat ii mákso jna." Dát 3.5.1. máksá nuppiin sániiguin ahte dáid eanabihtáid mielde ii čuovo 3.5.1. gáddevuoigatvuohta. Dát gullá ain stáhtii, seammaláhkaigo 3.5.1. muđui Finnmárkorittu oassi mii ii leat luobahuvvon. Lagat gáddevuoigatvuođa iešguđet osiid birra 3.5.4.1 Guollebivdu (luossabivdu vihtanbivdosiiguin) 3.5.4.1.1 Priváhta mearrabodni Nugo ovdanboahtá 3.4. oasis lea norgga rievtti váldonjuolggadus ahte mearraguollebivdu lea buohkaidvuoigatvuohta. Dát ii gusto datte vuoigatvuhtii bivdit anadroma luossaguoli (vihtanbivdosiiguin) , mat ovddežis leat leamaš sierradilis ja lea gáddeeaiggáda oktovuoigatvuohta. (Sáivaluossabivddu vuoigatvuohta lea máinnašuvvon 3.7. oasis) Nu leage juo 93 Guladiggelágas 577 mearriduvvon ahte "juohkehaš galgá eaiggáduššat jávrri ja bivdosaji 578 mii sus lea leamaš dološ áiggi rájes" (bivdosadji mearkkaša ee. guollebivdosadji) . Vástideaddji njuolggadus lea Frostadiggelága 579 III. 9, Eanalága VII. 48 ja NL 5-11-2. Dát njuolggadusat leat dárkilat máinnašuvvon Lávdegotti ávžžuhusas luossalága dárkkisteamis (Ávžžuhus 1956) s. 8-11 mas ee. daddjo ahte lei "eanaeaiggát gii eaiggádušai luossabivdosajiid mearas, ja boares láhkanjuolggadusa dávistettiin ahte juohkehaš galgá eaiggáduššat bivdosaji dan sadjái go iežas eatnama. Dát gustui vaikko guollebivdu lei olggobeal beaŋkká." 23. cuoŋománu 1728 dovddus geaskkus lea ee. celkon ahte mearraguollebivdu lea luđolaš earret "Luosa, mii ohcá dihto Sajiid, mat leat hárve Vearuhuvvon ja Vealgáduvvon Dákkár guollebivdui." Navdojuvvo ná gádde áhte dábálaš luossabivddu dalle lei, namalassii "Laceværp:in" (Geahča Indstilling fra Laxelovkommissionen 1898, addon 1902, s. 37 ja Rt. 1889 s. 633. Iešguđet bivdosat mat leat adnon leat maid válddahallon Tilråding:s (1956) s.10.) ja man vealggi birra hállo lea eanadivat ja ahte fertet máksit vearu dan árvvus. 1837 rájes vearuiduhttojuvvui luossabivdovuoigatvuohta oassin dábálaš eanavearus dainna oainnun ahte "luossabivdovuoigatvuohta lea giddodaga oassi." (Geahča Tilråding 1956 s.11.) 1889:s bijai Alimusriekti vuođđun ahte oktovuoigatvuohta gáddeeaiggádii lei ráddjejuvvon bivdosiidda giddejuvvon gáddái ja ii siskkildan vuoigatvuhtii bidjat gáidánuohtiid 580 olggobeal opmodatrájá. Duopmu mii celkui sierraoaivilis (4-3) giddii stuorra fuomášumi ja fallehuvvui guolástanallagohcci 581 Landmark smiehttamušas (Rt. 1890 s. 257-266) . 1898 Luossalágakommišuvdna fas ovddidii ášši go árvalusastis (1902) s. 37-42 evttohii ahte mearraluossabivdovuoigatvuohta vihtanbivdosiiguin galggai gullat gáddeeaiggádii ovtta kilomehtera avádagas gáttis eret, muhto dát avádatráddjen jávkkai Stuorradikki láhkameannudeamis. Njuolggadus geardduhuvvui njukčamánu 6. b. 1964 luossa- ja sáivabivdolága § 44:s ja miessemánu 15. b. 1992 ođđa lága luossaguoli ja jávreguoli hárrái § 16:s. Dás lea dárkilat albmaduvvon makkár bivdosiidda oktovuoigatvuohta gusto (gáidánuohtti, luossanuohtti, mohkkefierbmi, botnefierbmi bissovaš čuolddain dahje sullasaš bivdosat) . Oktovuoigatvuohta siskkilda maiddái vuoigatvuođa bidjat ee. vuojahaga 582 ja bivddusgiddestaga 583 . Vuoigatvuohta ii leat guovllulaččat 584 ráddjejuvvon merrii, muhto gusto dan muddui maid "ferte atnit lunddolažžan go deastta atná báikkálaš dilálašvuhtii nugo botnenekkuide 585 ja gaskii eanaeaiggáda opmodagas guollebáikásis, dahje virolaš guollebivddu doaimmaheapmái." Guoski eatnamiid eaiggáda oktovuoigatvuohta gusto § 16 nuppi lađđasa mielde sulluide ja boađuide 586 ge mat eai leat čázevuolde "dábálaš ulli mearas ja leat muđui veahá dárkilat aiddostahtton oivošiidda, vuonaide ja nuriide § 16, goalmmát ja njealját lađđasis. Eanadoallodepartemeanta meannudii Od. prp. nr. 21 1903/1904 oppalaš njuolggadusaid mat dás leat válddahallon ja main jerro galgetgo datge gustot Finnmárkui. Vuolggahuvvui ahte Finnmárkku eatnamat ovdal 1775 "gulle dušše stáhtii, mii ráđđii eatnamiid hearvásvuođaid, daid gaskkas guolástanvuoigatvuođa" (s. 93) . Cealkámušastis "Luossalágakommišuvnna Árvalussii" (1902) , lei datte Guolástanallagohcci guorrasan dasa ahte "priváhta Eanaeaiggát Finnmárkkus nugo eará osiin riikkas oažžu oktovuoigatvuođa mearraluossabivdui". Dán dorjo eanaš báikkálaš leansmánnit ja bolesmeaštárat, ja maid guolástanstivra ja ámtamánni. Departemeantage lei ovttamielas ahte seamma njuolggadusat galge gustot luossa- ja guvžžabivdui olggobealde priváhta eatnamiid Finnmárkkus go riikkas muđui, ja celkkii (s. 96) : "Prinsihpalaččat berrešii departemeantta áddejumi mielde Finnmárkkus nu olu go vejolaš biddjot riikka dábálaš lágaide, ja erenoamáš riektenjuolggadusat eai berrešii vuođđuduvvot dán riikaoassái earágo jus lea áibbas dárbu. Dalá háve ii várra leat oktage erenoamáš árta meannudit eaiggádiid Finnmárkkus earaláhkaigo eará osiin riikkas. Addit sin opmodagaide eanet gáržžiduvvon vuoigatvuođa luossabivdui go muđui eará riikaosiin livččii lean divrras. Finnmárkolaš eaiggádat dárbbašit duođai seammago riikka eará eanaeaiggádat suodjalit hearvásvuođaid, mat lunddolaččat gullet sin opmodagaide." Loahpalaš mearrádus šattai dán mielde ahte cuoŋománu 8. b. luossalága 1905 b čuo. § 1 vuosttas lađđasa mielde, eanaeaiggáda guolástanvuoigatvuođa njuolggadus maiddái galggai gustot buot priváhtaeatnamiidda Finnmárkkus, buo. proposišuvnna s. 97. Ođđa luossa- ja saivačáhcebivdolága ovdabargguin ii leat celkon mihkkege erenoamážit guolástanvuoigatvuođa hárrái olggobealde priváhta eatnamiid. Lága § 22:s leat addon oktasašnjuolggadusat buot stáhtaeatnamiidda mat eai muddejuvvo várrelágas. Luossaláhkalávdegoddi dajai ávžžuhusastis (1956) s. 16 ahte "eanaš mearraluossabivdu Finnmárkkus gullá stáhtii. Go stáhta lea vuovdán oasi opmodagastis, lea dat maŋimušjagiid álo diktán guollebivddu orrut almenneha geažil". Cealkámuš vuođđuduvvo várra dan jurdagii ahte stáhta ain eaiggáduššá eanaš gáttiid Finnmárkkus, ja ahte go stáhtaeatnamiid čuoldá eanabihtáide ovttaskas olbmuide lea várašuvvon dan ektui mo eanabihttáeaiggádiid vuoigatvuođat leat merrii. (Geahča vihkkedallama 3.5.2. ja 3.5.3. osiin bajábealde.) Lávdegoddi ii guorahala dárkilat dáid várašumiid riekteváikkuhusaid, muhto eaktuda gusto ahte ainjuo muhtun dain lea čuohcan priváhta gáddeeaiggádiid luossabivddu vuoigatvuhtii. Dieđuin suorggi geavadis, vuhtto datte ahte várašumiin lea leamaš uhccán fápmu. Eanavuovdinkantuvra dadjá omd. "Dieđut luossabivdiide Finnmárkkus" (cuoŋománu 1983) jus galge bivdit luosa mearas ferte "juogo leat priváhta mearrabodni dahje leat juolluduvvon stáhtasaji". Eanavuovdinkantuvrras lea dasto dieđihuvvon ahte luossabivdovuoigatvuohta priváhta gáddeeaiggádadiidda Finnmárkkus, dárkojuvvo seammaláhkai go gáddeeaiggádiidda Norggas muđui. Nu fertege bidjat vuođđun ahte priváhta gáddeeaiggádiid gáddevuoigatvuođas Finnmárkkus, masa maid gulai luossabivdovuoigatvuohta, lea seamma sisdoallu go riikkas muđui. Dát lea maiddái Tønnesena konklušuvdna (s. 232) . 3.5.4.1.2 Stáhta mearrabodni Earret nuortalašservodagain Mátta-Várjjagis, de Tønnesen:a mielde (s. 237) ii bivdun olus luossa mearas Finnmárkkus ovdal 1800-logu loahpageahčen. Ássit áddejedje datte guollebivddu stáhta eatnamiin leat luđolažžan. Dán mearkkašii Eanadoallodepartemeanta ná Od.prp. nr. 21 1903-04 (s. 95-96) : "dát ii mearkkaš eahpitkeahttá go dan ahte stáhta ii leat gávdnan ártta caggat luđolaš guollebivddu. Ahte stáhtas duohtavuođas lea seamma oktovuoigatvuohta go earáge eanaeaiggádis bivdit guovllustis, čájeha vuosttažettiin 1775 cealkámuša mearrádusaid §§ 3 ja 6 vuostálas konklušuvnnas. Dasto ovdanboahtá čielgasit das, ahte stáhta máŋgga háve - maiddái Deanu olggobealde, masa lea čielga vuoigatvuođavuođđu - lea lihttoláigohan luossabivddu oktovuoigatvuođa, almmá diehtima haga, leago ássiid beales iskan eahpidit dán vuoigatvuohta." Mii dás daddjo gusto johkaguollebivdui. Riektedilálašvuođain mearas, dadjá departemeanta leat vánit dieđut. "Datte lea čielggas ahte guollebivdu birrarat dárkojuvvo luđolažžan mearas olggobealde stáhta eatnamiid." Dasto čujuhuvvo (s. 96) ahte luossabivdu easka maŋimuš 20 -30 jagiid lei "viehka mávssolaš" ja ahte luossabivddu lassáneapmi lea bohciidahttán riidduid gaskal moanaid berošteaddjiid "go fertejit buktit bivdosiideaset ovtta ja seamma stáhta eatnamiidda gulli guollebáikái." Várjjat guolástanguovllus lea dát dagahan ahte "boles stáhta áirasin eanaeaiggáda namas čujuhii (lei čujuhan) guollesajiid nugo ovdal lei dahkkon Deanus." Dáinna cealkámušain mahkkejuvvo ahte stáhta eanaeaiggádin oaivvilda alddes leat vuoigatvuođa muddet bahkkema bivdosajiide. Cuoŋománu 8.b. 1905 luossalágas mearriduvvui, nugo namuhuvvon, §1, vuosttas lađđasa b čuo. ahte mearra "gullá lagamus guoski Eatnamiid Eaiggáda Luossa- ja Guvžábivddu oktovuoigatvuhtii" dihto bivdosiiguin. čuoččui dasto § 2:s ahte "Luossa- dahje Guvžábivdu, nugo heivehuvvon § 1:in gullá Stáhtii doalahuvvon Eatnamiidda Finnmárkkus, Dábálaččat lea luđolaš juohke dáža Borgárii, sihke čázádagain ja Mearas." Dát máksá leat eaktuduvvon ahte luossabivddu vuoigatvuohta olggobeal stáhta eatnamiid Finnmárkkus gullá stáhtii eanaeaiggádin. Njukčamánu 6. b. 1964 luossa- ja sáivabivdolágas lea § 16:s sáhka "guollebivddus mii gullá stáhta eatnamiidda Finnmárkkus". Dát guollebivdu galgá maná leat luđolaš "juohke dáža borgárii gii ássá fylkkas", muhto dán mearrádusa teaksta čujuha láhkaaddi áddejupmái ahte guolástanvuoigatvuohta gullá stáhtii eanaeaiggádin. Ođđa lágas (§ 22) lea sáhka dušše "stáhtaeatnamiin" oppalaččat, ja ovdabargguin lea várašuvvon ahte ii leat ovddalgihtii diehtán maidege eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldagas eatnamiidda Finnmárkkus masa Sámi vuoigatvuođalávdegotti galgá oaivila buktit, buo. Od. prp. nr. 29 1991-92 s. 54. Oaivil mii ovdanboahtá 1964-lága § 16:s lea muđui leamaš oktoráđđejeaddjin. Ovdamearkka dihte čállá Guolástanallagohcci cealkámušastis "Luossaláhkakommišuvnna Árvalussii" (1902) luossabivddu vuoigatvuođas olggobealde stáhta eatnamiid Finnmárkkus ahte dás "lea várra govttolat ... bisuhit juohke dáža borgára luđolaš guolástanvuoigatvuođa njuolggadusa ... go dárkot stáhta seammaláhkai go priváhta eanaeaiggáda mas ee. livčče čuvvon ahte doppe ii livčče sáhttán bivdit luosa almmá guoski stáhtaeiseválddi mieđáhusa haga". Dasto daddjo ahte jus "bidjá ... luđolaš guollebivddu prinsihpa" ferte lágasge diktit "eiseválddiid beassat seaguhit iežaset dása, jus eanebut dáhttot bivdit seamma báikkis dahje nu lahkalaga, ahte nubbi ii sáhte bivdit almmá oktiibeaškkehemiin dahje čalbmáičuohcci váiviin nubbái." Son evttohii sáhttit vuođđudit čujuhanvuogádaga dahje dakkár málle mii lea adnon "Deanus, buo. geassemánu 30át b. 1888 lága § 1 nubbinmaŋimuščuoggás." Dát vuohččan báhkkoda mo Guolástanallagohcci oaivvilda njuolggadusat berrejit leat, ja iige gustojeaddji rievtti makkárge vihkkedallan. Datte lea mearkkašanveara ahte son, stáhta ektui, orru oaivvildeamen ahte guollesajiid bahkkemiid vejolaš muddemat fertejit leat lágas láhkavuođđuduvvon, ja eaige dušše sáhttit vuođustuvvot stáhta eanaeaiggátsajádagas. Dasto lea lunddolaš dulkot cealkámuša nu ahte dat eaktuda luossabivdovuoigatvuođa olggobeal stáhta eatnamiid Finnmárkkus leat buohkaidvuoigatvuohtan, maid datte iešguđet árttain livčče ferten muddet. Tønnesenge (s. 237-238) orru oaivvildeamen luossabivdovuoigatvuohta vihtanbivdosiiguin leat buohkaidvuoigatvuohta maid stáhta leat mudden ortnetválddi 587 namas. Dađe mielde go diehtit ii leat čielgasit mearriduvvon gullágo luossabivdovuoigatvuohta vihtanbivdosiiguin olggobeal stáhta eatnamiid Finnmárkkus stáhtii eanaeaiggádin, vai leago dat buohkaidvuoigatvuohta maid eiseválddiit dáđistaga leat gávnnahan dárbbašlažžan muddet lihttoláigohan- ja čujuhanortnega bokte. Nugo daddjon vuhtto datte teavsttas sihke 1905 luossalága §§ 1-2 ja 1964 lága § 16 eaktudeamen vuoigatvuođa gullat stáhtii eanaeaiggádin. Dieđuinge mat leat stáhta badjel čuohtejahkásaš lihttoláigohan- ja čujuhangeavadis, orru mannamin dan guvlui ahte guolástanvuoigatvuohta vihtanbivdosiiguin dál ferte atnit gullat stáhtii eanaeaiggádin seammaláhkaigo priváhta eanaeaiggádii, muhto mas álbmogii lea dodjon vuoigatvuođa geavatlaš doaimmaheapmi. Ferte ainjuo leat čielggas ahte dát lea leamaš ja lea ain eiseválddiid áddejupmi. Ja váikkovel vuoigatvuohta gullá stáhtii dahje das lea buohkaidvuoigatvuođa mihtilmasvuohta, ferte dál leat čujuhuvvon dahje lihttoláigohuvvon luossabivdosaji, vai sáhttá bivdit luosa olggobeal stáhta eatnamiid Finnmárkkus. Vaikko luossabivdu vihtanbivdosiiguin Finnmárkkus easka albmaláhkai ovdánišgođii 1800-logu maŋit bealis, dárbbašuvvui dihto sajiin jođánit muddejuvvot. Eanavuovdineiseválddit álge juo 1871 rájes mihtidit, vealgejuohkit ja lihttoláigohit luossabivdosajiid, (Luossabivdosadji Mátta-Várjjagis mihtiduvvui ja láigohuvvui H. P. Figenschau:i viđa jahkái, láigolihttodivat lei vihtta spd. jahkái.) ja lea dieđihuvvon ahte áiggis 1905 luossalága rádjai vuođđuduvvojedje moanat láigohandilálašvuođat. Vuosttas láigolihttošiehtaduša 588 vuoigatvuođavuođđu lei 1863 eanavuovdinlágas ja 1864 njuolggadusain, main § 5:s lei mearriduvvon ahte jahkemearis (guhkimus vihtta jagi) sáhtii lihttoláigohit "Gáddebihtáid, maid ii sáhttán vuordit bivdi Álbmot atnui, muhto sáhtii leat ávkin earáide Veahkehallanbáikin, Gálláguollegoikadeapmin 589 dahje sullasaččaide." Sáhttá namuhit ahte njuolggadusaid gárvvisteamis čuoččuhuvvui ahte láhka ii láhkavuođđut njuolggadusa § 5:s, muhto Eanadoallodepartemeanta ii lean dasa ovttamielas. (Geahča dáriklat Departementets Tidende 1864 s.484-487.) Vuoigatvuođavuođđu lihttoláigohit vuoigatvuođa bivdit luosa ja guvžžá "Jogain ja Jávrriin" addui muđui easka miessemánu 6. b. 1876 njuolggadusa § 6:s. (Geahča dárkilat Departementets Tidende 1876 s.490 ja 497-498.) 1905 luossalága § 2:s addui láhkavuođđu lihttoláigohit guolástanvuoigatvuođa gitta 10 jahkái háválassii. Láigohanohcan galggai sáddejuvvot guoski gieldda leansmánnái ja meannuduvvot Finnmárkku eatnamiid luobahannjuolggadusaid mielde. Dasto mearriduvvui ahte jus ii lean lihttoláigohan, sáhtii bolesmeašttir mearridit ahte siskkobealde stuorát dahje unnit guovllu osiid, sáhtii bivdit guoli dušše "čujuhusa mielde." Dás earuhuvvui nappo, ja maiddái 1902 eanavuovdinlágas, čielgasit gaskal lihttoláigoheami ja čujuheami. Earuheapmi ii datte čuvvojuvvon, ee. go luossabivdosajiid mihtádus dáđistaga gávnnahuvvui leat áddjái ja bargogáibideaddjin. Dan sadjái bargagohte sakka čujuhit dihto sajiid gáttis. Dábálaččat oaččui son gii ozai luossabivdosaji, jus buot lei ortnegis, vuos "geahččalansaji" golmma jahkái, ja maŋŋil, jus son doahttalii gustojeaddji njuolggadusaid, "fásta saji" gitta logi jahkái ođasmahttima vejolašvuođain. Ohcamiid mearridettiin deattuhuvvui ee. sakka leigo ohcci ámmátbivdi. Lassi dieđuide dán birra čujuhuvvo čállosii nr. 1 (ođđajagemánnu 1984) maid Per Egil Stene lea čállán, gii dalle lei eanajuohkinkantuvrras čáhcesullos. Eanavuovdinkantuvra čujuha dál luossabivdosajiid eanavuovdinlága gustojeaddji njuolggadusaid mielde. čujuhanortnet lea dál muddejuvvon oppalaš láhkaásahusain guollehálddašeami hárrái stáhtaeatnamiin, maid Birasgáhttendepartemeanta lea addán juovlamánu 18. b. 1992, ođđa luossa- ja saivačáhcebivdolága § 22 olis. Dás čuožžu § 13:s ahte anadroma luossaguollebivdu stáhta mearrabotnis vihtanbivdosiiguin sáhttá dušše dahkat Stáhta Vuvddiid čujuhemiin. Dát mearkkaša ahte ii šat oru leat lohpit lihttoláigohit luossabivdosajiid, maid prinsihpas sáhtii ovdal, vaikko čujuheapmi dallege lei oktoráđđejeaddji, earret ovtta háve 1987:s mas rádjanákku čoavddedettiin mieđihuvui logi-jagáš láigolihttošiehtadus luossabivdosajis Gángaviikas. Mearrádus meannuduvvo dárkilat Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.10. kapihttalis, muhto sáhttá namuhit ahte § 13 vuosttas lađđasa mielde, "berrešii" čujuheamis deattuhit biologalaš deasttaid ja guollebivddu mávssolašvuođa ealáhussii ja ássamii. Dasto daddjo ahte čujuheapmi "vuosttažettiin berrešii leat sidjiide geain lea gullevašvuohta vuođđoealáhusaide ja fásta ásset guoski guovllus". Dálá fámuhuhtton skábmamánu 6. b. 1987 láhkaásahusa luossabivdosajiid čujuheamis stáhta eatnamiin Finnmárkkus § 2 nuppi lađđasa mielde (buo. guovvamánu 20. b. 1973 ásahusa § 2 nuppi lađđasa) , galge luossabivdosajit vuohččan čujuhuvvot árjjalaš eanadoalliide dahje guolásteaddjiide geat gulle gildii gos luossabivdosajit leat. Báikegotti joavku geaidda sáhttá čujuhit bivdosaji orru danne muhtun muddui viiddiduvvon. Muđui sáhttá namuhit ahte Deanu ja Várjjat gielddariekti áššis luossabivdosaji čujuheamis stáhta eatnamiin Finnmárkkus, vuođđudii dása ahte dákkár čujuheapmi vuos galggašii atnit almmolaš válddálastimin, "váikko stáhta sáhttá doaimmahit eanaeaiggátráđđejumiid 590 ", buo. RG 1984 s. 261 s. 272. Dán áddejumis lea vuohččan mearkkašupmi makkár áššemeannudan- ja váidinnjuolggadusat adnojuvvojit. Gažaldagas gokko lea rádjá gaskal almmolaš válddálastima ja priváhta eanaeaiggátráđđejumi 591 , lea muđui hui áigeguovdil dan oktavuođas go čujuha luossabivdosajiid stáhtaeatnamiin Finnmárkkus ja maid livččii sáhttán dárkilat guorahallat dán oktavuođas. Earuheapmi lea datte dehálašge árvvoštallamis makkár mávssolašvuohta stáhta oktasaš hálddašeamis Finnmárkkus lea leamaš eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldahkii. Riektejoavku čujuha danne eaiggáduššanvuoigatvuođa vihkkedallamii vulobealde 4. kapihttalis, ja erenoamážit 4.1.8.4. oassái stáhta háldduin Finnmárkku eatnamiidda ja čáziide. Rádjá gaskal almmolaš válddálastima ja priváhta eaiggátráđđejumi lea muđuige dárkilat máinnašuvvon Hálddašanjoavkku čielggadeami 2.6.3. čuo., mas jerro gustogo hálddašanláhka eanavuovdineiseválddiid doibmii. 3.5.4.1.3 Sáhttágo jurddašit erenoamáš riektehámáiduvvamiid stáhta 3.5.4.1.mearrabotnis Finnmárkkus? Nugo namuhuvvon leat "fásta sajit"guhká čujuhuvvon, ja sáhttá leat árta navdit ahte seamma sohka lea hálden eanet bivdosajit moanaid jagiid, muhtun buorit sajit várra gitta lagabui 80 jagi. Leago dákkár háviin háhkan guovllebivdovuoigatvuođa maid illá sáhttá fámuhuhttit, lea jerron njuolggadusa oktavuođas ahte dušše ámmátbivdiide ja eanadoalliide sáhttá čujuhit bivdosajiid, go dát ee. mearkkaša ahte jus heaitá dáid fidnuin, ii sáhte šat gáibidit oažžut ođđasit čujuhuvvot dan luossabivdosaji mii sus lea leamaš. Tønnesen vihkkedallá dán (s. 239) ja deattuha ahte muhtun guollebivdit geat leat geavahan sajiid mat guhkit áiggi leat gullan sidjiide dahje bearrašii, oaivvildit sis lea sadjái "oamastus". Vaikko sáhttá dovdot láđismeahttumin massit dákkár saji, ii leat almmatge dát áddejupmi riekta, son čállá, ja čuoččuha ahte guollebáikki ođasmahttinohcama hilgumis, dan sadjái go oapmerievtti njuolggadusaide, ferte dorvvastit hálddašanvuoigatvuođa njuolggadusaide eiseválddiid boasttoanu hárrái. Eiseválddiid árvvošteapmi luossabivdosajiid juolludeamis lea čadnon ovdalis čujuhangeavadii, mii ee. mearkkaša ahte seamma olmmoš galgá oažžut čujuhuvvot seamma saji jus son dan dáhttu ja ain deavdá luossabivdosaji čujuhaneavttuid. Dán sullasaš áššiin lea hálddahus árvvoštallá viidát, geahča ee. ovddabealde namuhuvvon Deanu ja Várjjat gielddarievtti duomu RG 1984 s. 261, s. 278-279. Muhtun dagaldagaid sáhttá deattuhit, ee. investeremiid, geahča Eckhoff: Forvaltningsrett (3. dea. 1990 s. 323) . Doaimma mávssolašvuohtage guovllu ássamii, ja man guhká dan lea jođihan, sáhttá leat mávssolaš go árvvoštallá ođasmahttingažaldaga. Ášši nr. 153/76 Siviilaáittardeaddjái čájeha datte ahte guovllu ássama nana deasttat eai sáhttán vuođustit ain čujuheami go ohcci ii šat lean eanadoalli dahje guollebivdi. Dasto čájeha Áittardeaddji ášši nr. 320/76 (Dát guokte ášši Siviilaáittardeaddji geavadis leat váldon áittardeaddji 1977 jahkedieđáhusas 155-156 siidduin (ášši 320/76) ja 156-158 (ášši 153/76.) ) galgatge olu ovdal áigái biddjo mearkkašupmi. Dán ášši ohccis lei guollebivdu ja eanadoallu leamaš váldoealáhus gitta maŋimušvihtta jahkái, muhto ii ožžon ođđa čujuheami, váikko sus lei leamaš luossabivdosadji 20 jagi ja ovdal lei ovttas áhčiinis bivdán 30 jagi. Áittardeaddji celkkii ee. čuovvovačča: "Ahte Sii ovdal leat bivdán luosa moanaid jagiid ii atte Sidjiide juolludangáibádusa. Dieđuid mielde jagi 1975 čujuhangeavada hárrái, ferte navdit ahte máŋggas eai leat beroštan ovdalis oktavuođas luossabivdui, ja in gávnnat danne vuđđosa moaitit ahte ii dátge leat leamaš adnon mearrideaddjin Du áššis." Sáhttágo háhkat bealát 592 sierravuoigatvuođa guollebáikái masa lea leamaš čujuheapmi, ferte dán mielde biehttaluvvot. Oamastusa ja dološ áiggi geavaheami njuolggadusat eai divtte vuoigatvuođa háhkama dákkár dilis. Dás lea dat oppalaš oaivil ahte "ii oktage sáhte čuoččuhit vuoigatvuođavuođus" mii dohkkehuvvo. Dábálaččat iige sáhte háhkat vuoigatvuođa, jus lea bivdán mearre sajis almmá čujuhanohcama haga, go vánit dohkkehuvvo ahte lei dákkár dilis dan oskkus 593 . Boađus sáhttá gal datte šaddat eará jus lea opmodat lahka báikki ja jáhkká iežas eaiggáduššat gátti. Jus mat dás váldá boastut, leat almmatge eavttut háhkat vuoigatvuođa oamastusa dahje dološ áiggi rájes geavaheami bokte vejolaččat. Bajábealde namuhuvvon Per E. Stene čállosis, lea datte dieđihuvvon ahte priváhta gáddeeaiggádat Finnmárkkus, lassin eatnamiiddiset vuoigatvuhtii, leat ožžon lobi bivdit guoli stáhtaeatnamiin gitta 250 mehtera opmodatrájás eret. Dát dábálaččat čuoldá gáddeeaiggádiid vejolaš čuoččuhusaid guollebivddu sierravuoigatvuođa oamastusháhkama hárrái, ainjuo dan guovllu siskkobealde gosa dákkár lohpi gusto. 3.5.4.2 Buođđumat ja deavdimat Gáddeeaiggáda vuoigatvuohta stuorrudit eatnamiid deavdimiin, ja dan hui sullasaš vuoigatvuođa hukset mearrabotnis leat dehálaš oasit gáddevuoigatvuođas. Muhtun duomuin (Geahča ee. Rt. 1903 s. 281, 1961 s. 1114, 1964 s. 261 ja 1969 s. 613, ja RG 1969 s. 55 ja 1979 s. 1042.) mearriduvvon ahte vuoigatvuohta ii leat ráddjejuvvon dábálaš opmodatrájás mearas. Jus rusttet dahje deavdin ii cakka dábálaš johtalusa, sáhttá hukset nu guhkás go eaiggát gávdná geavatlažžan ja gánnáhahttin. Vuohččan ferte navdit ahte dát gusto Finnmárkuige, gos eaiggáda ráđđejupmi muđui dávjá ollá nu guhkás gádderavddas fávlái, go ulli ja fiervvá gaska dás lea hui stuoris. Jus leš várašuvvon 1965 lága ja 1966 láhkaásahusaid mielde (Geahča 3.5.2. ja 3.5.3. osiid.) de gal eai leat eanabihttáeaiggádis dahje -láigolaččas gáddevuoigatvuođat, ja ii eisege vuoigatvuohta deavddihit dahje buođđut meara mielde. Ovdalis juolluduvvon eanabihtáide gusto ahte buođđun- ja deavdinvuoigatvuođa ii sáhte ávkkástallat jus dát "heađušta veaháge dábálaš guollebivddu." Jus lea guhkes áigi mannan das rájes go gáddeeaiggát lea huksen návsttu dahje hápmana, dahje deavddihan ja eaige "dábálaš guollebivdu" ovddasteaddjin leat ovdanboahtán vuostecealkámušat, ii sáhte dán datte gáibidit jávkadit. Ii leat muđui eahpidahtti ahte maiddái vuoigatvuohta bidjat biebmanrusttega iežas mearrabodnái gullá gáddeeaiggádii. Rugsund-áššis (Rt. 1985 s. 1128) lea datte Alimusriekti cealkán ahte gáddevuoigatvuohta ii siskkil vuoigatvuođa bidjat dákkár rusttega olggobeal priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođa rájá, muhto dát guovlu ii leat almmátge ollásit luđolaš biebmanrusttegiidda. Rusttet ii galgá ee. vahágahttit iešguđet gáddevuoigatvuođaid doaimmaheami. Eanet ođđa láhkanjuolggadusat leat evttohuvvon dán čuoggás NOU 1988:16:s Eigedomsgrenser og administrative inndelingsgrenser (Opmodatráját ja hálddahuslaš juohkinráját) (s. 52-54 ja 82) . 3.5.4.3 Debbot, stuolát ja stárát Debbot, stuolát ja stárát adnojuvvojedje álgovuolggalaččat fuođđarin gusaide ja sávzzaide, veahkaduktamin 594 ja eanabuoridangaskaoapmin. Muhtumiid leat olbmotge borran. (E. A. Bjørk: Færøsk bygderet III s. 112-123 lea dievaslaš válddahus ovdalis áiggiid stuoláid atnimis ja mearkkašumis.) Debbuid, stuoláid ja stáráid álgogeavaheapmi lei navdimis boaldin čáhppessáltin. Maŋŋil leat debbot, stuolát ja stárát ee. adnon ráhkadit suvddá lássaindustrias, ja guna sáhtii atnit juktaráhkadanávdnasinge. Dál buvttaduvvojit stuollajáffut maid ee. atnit eallifuođđarin ja ávnnasin algináhtaid ráhkadeames. Debbuin, stuoláin ja stáráin lea leamaš stuorra árvu riddoássamii Norggas, ja ain dál lea dáid riggodagaid ávkkástallamis stuorra ruđalaš árvu. Dán oktavuođas sáhttá namuhit ahte sullii bealli buot stuollajáffuin mii máilmmis ráhkaduvvo boahtá Norggas, ja NOU 1982:19 mielde "Generelle lovregler om erstatning for forurensningsskade" (Oppalaš láhkanjuolggadusat nuoskkidanvahágiid buhtadeamis) , s. 82 mávssii 1977:s okta fitnodat lagabui 30 miljon ruvnnu debbuid, stuoláid ja stáráid čuohppamii ja fievrrideapmái, váldoáššálaččat guolásteaddjiide ja smávvadálolaččaide rittus Jæren:s Budejjui 595 . Árat eanajuohkinlágain, omd. borgemánu 17. b. 1921 lága § 14:s, leat deappo-, stuollá- ja stárrágáttit máinnašuvvon dan láhkái ahte čielgasit orru čájeheamen ahte riggodagat gulle gáddeeaiggádii. Seamma leat duopmostuolut bidjan vuođđun moanaid duomuin, erenoamážit ovddit jahkečuođis. (Geahča Rt. 1856 s. 263, 1874 s. 716, 1896 s. 500, 1896 s. 710, 1909 s. 650 ja 1933 s. 17.) Duomuin ferte sáhttit dadjat ahte vuoigatvuohta ii leat ráddjejuvvon priváhta guvlui mearas, muhto gusto dan olggobealdege. Nuppiin sániiguin daddjon lea sáhka oasis gáddevuoigatvuođas. (Buo. NOU 1988:16 s. 30 ja mearkkašeami § 14:i s. 78-79. Finnmárkkusge lea debbuid, stuoláid ja stáráid ávkkástallamis leamaš stuorra mearkkašupmi, ja mo bieđggus ássama ovdánahttán vuonain. 1500- ja 1600 jagiin futno guollevuovdinvejolašvuođat, ja dát dagahii ahte olu ássit Finnmárkku guollebivdohápmaniin fárrejedje vuotnabađaide, gos sáhtte ealihit iežaset guollebivdduin lotnolasat šibitdoaluin. Bivdoservodaga vuđđosa njuolvudeapmi dagahii seammás ahte sámi álbmot belohahkii álggii boazodoaluin ja belohahkii šibitdoalun ja vuotnabivdduin. Dálvejáhkodagas lei datte váigat fidnet šibitfuođđara. Dát dagahii mealgat čoavjjehuvvama 596 , muhto dange ahte debbot, stuolát ja stárát šadde dehálaččat eallifuođđarin. (Geahča Helland: Norges land og folk s. 149, Kalstad: Utmarka som økonomisk ressurs for samene ved kysten (artihkkal Ottar:s nr. 4, 1982s 30-35) ja Gamst ja Samuelsberg: Loppas historie s.173.) Nu guhkás go Riektejoavku lea ožžon čielgasit, eai leat dieđut mo debbuid, stuoláid ja stáráid vuoigatvuođat Finnmárkkus geavatlaččat árvvoštallojuvvojedje. Ferte várra álggu rájes leat árta navdit ahte hui moatti berošteaddjiin ja olu riggodagain, hárve lei veaháge váttis gávdnat maid juohkehaš dárbbašii almmá riidaleamen earáin. Sáhttá datte namuhit ahte Lorentz Rynning "Norsk Almenningsrett", 1. čanastagas leat mearkkašan mii sáhttá čujuhit ahte "virolaš áddejupmi" Finnmárkkus lei ahte debbot, stuolát ja stárát eai lean árvvu mielde gáddevuoigatvuođa "dárbašat 597 " (s. 284, nota 2) . Eará sajis (s. 457) dadjá son Finnmárkku birra "luđolašvuođa eana par excellence" mii gusto vuoigatvuhtii váldit geđggiid meahcis. Tønnesen máinnaša debbuid, stuoláid ja stáráid "eará vuoigatvuođain" (s. 285) , ja čujuha ráŋggáštanlága § 399 mielde leat ráŋggáštanvuloš 598 váldit "stuoláid, luonddu oistariid dahje skálžžuid čázis, fiervvás dahje gáttis." Son joatká datte dadjamin ahte go "ássit álohii leat váldán maid dárbbašedje vel Finnmárkoalmennehisge, de leat sis ain vuoigatvuođa váldit maid dárbbašit." Su oaivila mielde ii sáhte stáhta eanaeaiggádin biehttalit dan dahkamis, muhto sáhttá vuoigatvuođaid duohtadit go lihttoláigoha guovlluid sierra geavaheapmi. Tønnesen muđui eahpida ássiid vuoigatvuođa ollet dobbelii go dálloatnui. Priváhta eatnamiid dáfus oaivvilda son datte eaiggáda galgat sáhttit biehttalit earáid váldimis ee. debbuid, stuoláid ja stáráid. Muđui sáhttá namuhit ahte eanavuovdinovdaolmmoš 1905:s ráhkadii luossabivdosajiid láigolihttogirjji dábálaš evttohusa, maid ámtamánni dohkkehii smávit nuppástusaiguin ođđajagemánu 12. b. 1906 girjjis. Nuppástusat ledje Per E. Stene (gii dalle lei eanajuohkinkantuvrras čáhcesullos) 1. čállosa (miessemánu 1984) mielde ahte fertii ovdanboahtit láigolihttogirjjis "ahte láigolihtus eai čuovo makkárge sierravuoigatvuođat gáddái (buo. riehkit, stárát) earret mat dárbbašuvvojit guollebivdui." Dieđuid mielde, lea várra vuođus dadjat ahte olggobeal priváhta gáttiid lea eaiggádis vuoigatvuohta debbuide, stuoláide ja stáráide gáddevuoigatvuođas oassin. Stáhta eatnamiin lea veahá váddásat čielgasit konkluderet, muhto Tønnesen:a konklušuvnnas orru leamen buorit ákkat. 3.5.5 Erenoamážit riektesuodjalusas Gáddevuoigatvuođa iešguđet oasit leat vuosttažettiin gáddeeaiggáda vuoigatvuođaid oassi maidda sus lea suodjalus seammaláhkaigo mearrabotni eaiggáduššanvuoigatvuhtii. Dát gusto gáddeeaiggáda mearrabivdovuoigatvuhtiige, daid bivdosiiguin mat leat namuhuvvon luossa- ja sáivabivdolága § 44:s. Dát vuoigatvuohta lea aistton luossaláhkalávdegotti ávžžuhusa (1956) s. 11:s "oassi giddodagas." Dákkár vuoigatvuođa sáhttá, seammaláhkaigo eaiggáduššanvuoigatvuođa oppalaččat, muddet buhtadasa haga, muhto dan ii sáhte fámuhuhttit bággolonisteami ja buhtadasa haga. Buhtadankeahtes muddemiid (ráđđengáržžidemiid) ja bággolonisteami gaskasaš ráját eai guoskkahuvvo dás. Mii dás lea daddjon gustojit maiddái luossabivdosajiide mat gullet priváhta eatnamiidda Finnmárkkus. Vaikko fylkka eanaš oassi mearrabotnis gullá stáhtii, lea ee. dannego čujuhuvvon stáhtasajiid lohku garrasit geahpeduvvui maŋimušjagiid, lassánan priváhta luossabivdosajiid guollebivdu sakka. Dál navdit ahte sullii 600 geavaheaddjis leat "unnimus" 1200 saji priváhta eatnamiin Finnmárkkus. 1983:s ledje buohtastahttimii 1208 čujuhuvvon luossabivdosaji stáhtaeatnamiin. Gulaš dal vuoigatvuohta luossabivdui stáhtaeatnamiin stáhtii eanaeaiggádin, dahje leš dal buohkaidvuoigatvuohta maid stáhta lea gávnnahan dárbbašlažžan muddet, ferte biddjot vuođđun ahte luossabivdosajit stáhtaeatnamiin sáhttet váldot ruovttoluotta buhtadasa haga, jus geavaheaddji ii šat deavdde eavttuid oažžut čujuhit stáhtasaji. Dasto sáhttet eiseválddit, ee. valljivuohtadili deasttas, buhtadasa addima haga sidjiide geaidda dát čuohcá, váldit ruovttoluotta buot sajiid mat eai lean anus 1979:s. Dán ruovttoluotta váldima geažil geahpeduvvui luossabivdosajiid lohku stáhtaeatnamiin garrasit. 1975:s ledje sullii 3200 geavahanláhkai saji stáhtaeatnamiin, ja čujuhuvvon sajiid lohku 1983:s nappo lei 1208. Stáhtaeatnamiid luossabivdosajiid háldejeaddjit eai leat almmatge ollásit ruovttoluotta váldon suodjaleami haga. Nugo namuhuvvon 3.5.4.1.3. oasis ferte datte ohcci gii ii ođđasit oaččo luossabivdosajis stáhtaeatnamiin, vuos dorvvastit hálddašanvuoigatvuođa njuolggadusaide eiseváldeboasttoanu hárrái ja iige duohtadeami oapmelaš vuoigatvuođaid buhtadannjuolggadusaide. Muhto dán oktavuođas sáhttá namuhit ahte bealli mii lea ruđalaš vahágahtton, go mearrádus ii leat meannuduvvon gustojeaddji hálddašanrievttálaš njuolggadusaid mielde, sáhttá oažžut vuoigatvuohtagáibádusa nu ahte guoski hálddašanorgána gokča vahága. Geahča Frihagen: Forvaltningsloven II (1986) s. 936, mas čujuhuvvo vel viiddis digaštallamii mii teorias lea leamaš dán áššis.) Dasto geažida Tønnesen (s. 177) ahte dihto erenoamáš diliin ("jus bivdi lea bivdán seamma luossabivdosajis stáhta čujuheami bokte 60 jagi ja mas dán luossabivdosaji sisaboahtu álo lea leamaš áibbas mearrideaddjin su ealáhusvuđđui ja eallinvuohkái ja jus sadji ii sáhte buhtaduvvot eará čujuhemiin") sáhttá ohccái leat ságas addit suodjaleapmi buhtadasa hámis jus sutnje ii čujuhuvvo sadji ođđasit. Ovddabealde namuhuvvon áššis RG 1984 s. 261 arvvoštalai Deanu ja Várjjat gielddariekti dán gažaldaga, muhto vaikko biehttalanmearrádus dovddahuvvui fámoheapmin, ii ožžun ohcci buhtadasa, geahča duopmoreferáhta s. 282. Priváhta eanaeaiggádiid debbuid, stuoláid ja stáráid omardanvuoigatvuođas lea álgovuorus seamma buhttenrievttálaš suodjaleapmi go sin eará gáddevuoigatvuođain. Jus Finnmárkku ássiin leš vuoigatvuohta váldit debbuid, stuoláid ja stáráid dálloatnui olggobealde stáhta eatnamiid fylkkas, lea dásge buhtadansuodjaleapmi. Vuoigatvuođas lei ovdal guovddáš ja dehálaš mávssolašvuohta, muhto dál leat debbot, stuolát ja stárát dálloatnui eanaš teorehtalaš beroštupmi, nu ahte suodjalangažaldat vánit lea erenoamáš áigeguovdil. Sáhttá muđui eahpidit leago buhttenrievttálaš suodjaleapmi deappo-, stuollá- ja stárravallji vuđđosis gávppálaš beroštumiide, muhto dán ii sáhte dakkaviđe navdit leat veadjemeahtumin. 3.6 Riehkit ja fierváhirssat 3.6.1 Álggahus Riddoássit leat álo ávkkástallan áđaiguin mat leat rievdan ábis gáttiide. Álgovuolggalaččat lei gal nu ahte válddii mii lei anihahtti jearakeahttá guđes lei eaiggáduššanvuoigatvuohta daidda, muhto dát luđolaš vuollástanvuoigatvuohta 599 guđđui árrat. Nu leage juo Guladiggelágas mearriduvvon ahte "riehkit" (Ivar Aasen:s: Norsk Ordbog čilgejuvvo "riehkit" sátni ná: "rievdi Áhta; Nalttat mat govdot čázis dahje bálkestuvvojit gáddegurrii,... Nie maid Skiippa Hilggohasat".) mat rivdet almennehiid lea Gonagasa opmodat, ja eaiggáduššanvuoigatvuohta hilgogálvvuide 600 skiipamanaheamis 601 , ain gullá ovddit eaiggádii jus son sáhttá duođaštit eaiggáduššanvuoigatvuođas. Hilgogálvvuid ii sáhte dadjat leat makkárge luondduriggodagaid, ja gullet danin álgovuorus Riektejoavkku čielggadeami rámmaid olggobeallái. Rievttálaččat lea vel erohus hilgogálvvuin ja rihkiin ja fierváhirssain. Dát earuheapmi lea datte váttis geavadis, ja várdosa dihte lea hilgogálvovuoigatvuohtage guoskkahuvvon čuovvovaččat. Dás govvet 3.6.2. oasis oppalaččat govvet gáddáirievdan gálvvuid vuoigatvuođas, ja 3.6.3. oasis fas geahčadat Finnmárkku riektedili. Riektesuodjalangažaldagat meannuduvvojit 3.6.4. oasis. 3.6.2 Oppalaččat gáddáirievdan gálvvuid vuoigatvuođas 3.6.2.1 Hilgogálvu Go servodatváldi árrat seaguhii iežas njuolggadusaiguin áhpeheahte 602 skiippaid hilggohasaide 603 ja hilgogálvvuide ja vejolaš manaheapmái, lei áigga suodjalit heakka ja opmodaga mearas. Ahte dása dárbbašuvvojedje njuolggadusat sáhttá govvet Sjur Brækhus:a čuovvovaš sitáhtain: Berging av vrag og vraggods (Tfr 1975, s. 509) : (Dán ovdáneamis, geahča Brækhus op. cit. s. 504 cuo. erenoamážit s. 509-573. Geahča vel E. A. Bjørk: Færøsk bygeret III (1963) s. 134-137.) "Guhkás maŋás áiggis - nu guhkás maŋás ahte dilálašvuođat leat historjjá seavdnjadasas - ledje heahte skiippat, hilggohasat ja hilgogálvvut mat gáddái rivde vieris rittuin, riddoássiid rievtti mielde lonuhasat 604 . Geat heakkas besse manaheami maŋŋil deaividedje láđismeahttun vurbbin - sii cápmojuvvo jámas dahje šadde šlávan." Guladiggeláhka mearrida nugo namuhuvvon ahte hilgogálvu mas ii leat dovddus eaiggát gullá Gonagassii (kap. 145) . Hilggohasvuoigatvuohta 605 šattai nu hilggohasregálan 606 , (Geahča Jydske lov 1241 mas čuožžu (III 61) : Hilggohasat mat bohtet gáddái, ja maid ii oktage čuovo dahje boađe maŋŋil eaiggáduššá Gonagas, go Gonagas eaiggáduššá buot Gáttiid ja, maid ii oktage eaiggáduša, eaiggádušša Gonagas", geardduhuvvon Brækhus:a mielde op.cit. s. 570.) ja lei dávjá dehálaš sisaboahtogáldu Gonagassii dahje sutnje gii oaččui dán vuoigatvuođa alcces. Guladiggelága hilggohasaid ja hilgogálvvuid njuolggadusat šadde Eanaláhkan VIII 26 § 2. Fredrik II:s miessemánu 9. b. 1561 mearravuoigatvuođas čužžot 49 ja 73. art.:s váldonjuolggadusat. Dát manne unnit nuppástusaiguin 1687 Norgga Láhkan 4-4. "Gáddehilggohasaid 607 " njuolggadusat, mii mearkkaša hilggohasat maid ealli olbmot eai čuovo, čuožžu NL 4-4-4:s. Hilggohasaid ja hilgogálvvuid gustojeaddji njuolggadusat leat suoidnemánu 20. b. 1893 lágas Gátti ja Hilggohasaid birra nr. 2. Lágas čuovvu ee. ahte boles galgá dieđihuvvot go skiippa lea áhpeheađis, ja go gálvvut, hilggohasat dahje rievddahagat rivdet gáddái. Gáddjon dahje gáddáiboahtán skiipa dahje gálvvut galget ráddjot duhtadeaddji 608 vuogi mielde ja nu farggago vejolaš lágiduvvot ruovttoluotta eaiggádii jus son leat oahpis. Jus eaiggát lea amas, galgá almmuhuvvot ávžžuhus ahte son ferte dieđihit iežas ovdal guhtta mánu leat gollan, ja muđui leat njuolggadusat miessemánu 29. b. 1953 lágas gávdnon gálvvuin 609 dahkkon gustojeaddjin nu guhkás go heive. Geassemánu 9. b. 1978 kulturmuitolága nr. 50 § 14 čuovvu muđui ahte Stáhtas lea eaiggáduššanvuoigatvuohta hilggohasaide mat leat badjel 100 jagi boarrásat, dainna eavttuin ahte ii leat "govttolaš vejolašvuohta" gávdnat rivttes eaiggáda. Vulobealde máinnašuvvo eanet earuheamis gaskal hilgogálvvuid ja eará rievddahagaid 610 , ja sáhttá várrage leat árta earuhit gaskal hilgogálvvuid ja gávdnon gálvvuid. Scheel navdá "Forelæsninger over Norsk Tingsrett" (1912) , s. 432:s ahte hirssat mat golggahuvvojit eanus, bohtet johtui ja gártet merrii várra siskkilduvvojit gávdnon gálvvu njuolggadusaide. Son navdá seamma gustot hirssaide mat rundojuvvot lahttii mearas go lahtta cuovkana ja govdu eaiggáthaga birrarat. Brækhus-Hærem navdiba bealesteaba (Norsk Tingsrett (1964) s. 528) ahte "áhta" maid gádju mearas ii leat gávdnon gálvu. Geavadis ii mearkkaš datte dát maidege, go dehálaš čuoggáin hilgogálvvuid ja gávdnon gálvvuid njuolggadusat leat ovttastahtti. 3.6.2.2 Riehkit ja fierváhirssat Boares dáža gálduin lea váldoáššálaččat hilgogálvovuoigatvuohta máinnašuvvon, ja leat unnán dieđut rihkiid ja fierváhirssaid vuoigatvuođas. Ferte datte navdit ahte riektedilálašvuohta lea leamaš hui seammalágan go Fearsulluin ja Islánddas, man birra dalle lea árta veaháš máinnašit. Ovddeš islándalaš rievttis, nugo lea čállon Grågås:s, lea earuhuvvon gaskal "hvalreki" (fállabázahas) , "vidreki" (dološdárogiella; "vidr = fierváhirssat) ja vágrek (hilggohasat) . (Absalon Taranger: Udsigt over den Norske Rets Historie I (1898) s. 328-329.) Hilgogálvu atnui leat buot mii ovdal lei leamaš gustohuvvon 611 eaiggáduššanvuoigatvuhtii, ja maiddái ráhkaduvvon muorraávdnasiid. Buot eará rievddahagat, fierváhirssatge, ledje "riehkit". Earuheamis lei rievttálaš mearkkašupmi go riehkit adnojuvvojedje "gáddeeaiggáda 612 " opmodahkan, go álgoálggus gustui ráŋggáštuvvon geatnegasvuohta rádjat hilgogálvvuid ja doalvut vuosttas eaiggádii. Absalon Taranger (Taranger op.cit. s.329-330.) navdá maiddái dáža rievtti earuhit gaskal "riehkiid" ja "áhpehilggohasaid 613 " (hilggohasaid) . Ledje sierra njuolggadusat fállábázahasaide 614 ge, buo. Guladiggelága fállávuoigatvuođa kap. 149 ja 150. Njuolggadusat ledje nugo namuhuvvon muđui ahte riehkit almennehis gulle Gonagassii, geahča Guladiggelága kap. 145. Grågås:s earuhuvvui gaskal "gátti", mii easka adnui Jydske Lov 1241 III 61:s, ja luđolaš ábis (almennehis) . Taranger válddahallá Tfr 1920 s. 88 čuo. lagat mii oaivvilduvvo "gáttiin", ja dadjá ee. ahte Islánddas olii priváhtarievttálaš gáddevuoigatvuođa gitta "hilgomerkii" (rekamark) , mii mearkkaša sullii 2 km gáttis eret. Olggobealde dán rájá lei áhpealmennet ("olggut" almennet) , nu ahte gaskal beaŋkká ja hilgomearkka šattai priváhtarievttálaš "gáddi". Taranger navdá ahte ovdahistorjjálaš áiggis lei dákkár priváhtarievttálaš gáddi birrarat Davviriikkain. Danmárkkus lea gáddi maŋŋil gártan gonagaslaš sierravuoigatvuohtan (gonagasalmennehin) , ja Norggasge ferte navdit priváhta gátti jávkan. Go Guladiggelága kap. 145:s hállá "rihkiid" birra, gusto gal danin dát guovllu olggobeal beaŋkká, gos dalle bohciida earuheapmi gaskal priváhta eatnamiid ja almennehiid maid Gonagas gáibida eaiggáduššat. Áhpehilggohasaid (hilgogálvvuid) eaiggáduššá, gii dal eaiggádeš eatnamiid, juogo vuosttas eaiggát dahje Gonagas. Riehkit (riehkit ja fierváhirssat) mat bohtet beaŋkká siskkobeallai olggobeal priváhta eatnamiid gullet eanaeaiggádii, ja riehkit mat bohtet beaŋkká siskkobeallai olggobeal almmenneteatnamiid mat mannet merrii gullet Gonagassii. Fearsulluin lei vieruiduvvan vuoigatvuohta ahte sii geat ásse gáddeguorain leat doalahan vuoigatvuođa fiervámuoraide dahje hirssaide mat rivde gáddái, ja maid "ii oktage lea guoskkahan". Dáid rievddahagaid gohčodedje "bondatrø". Hirsa mii lei badjel 20 állan guhki, ja hilgogálvu gulai Gonagassii ("Kongsvidur") . Earuheapmi fierváhirssain badjel ja vuollel 20 állana loahpahuvvui dáđistaga, ja ovdánii maiddái nu ahte bondatrø áddii vuoigatvuohtan (ovdamunnin) ja gulai gáddeeaiggádiidda. Spiehkastahttui várra muoraide mat ledje vuollel állana guhki. Dát gulle gávdnái.(Lagat Fearsulluid dilis lea Bjørk máinnašan op.cit. s. 125-133.) Fertet navdot ahte Norggasge lei riektedilli nu ahte rievddahagat maid ii sáhttán lohkat hilgogálvun ja mii váldui olggobeal beaŋkká, gulai gávdnái, ja mii rievddai gáddái álgovuorus gulai gáddeeaiggádii. Boares njuolggadusaid mielde gulai dat mii rievddai almenneteatnamiidda Gonagassii. Sáhttá datte leat árta jáhkkit ahte geavadis doahttaluvvui ahte gávdni vuollástii 615 maid gávnnai. Dárbu dasa mii rievddai gáddái lei gal várra dás dehálaš. Islánddas ja Fearsulluin, mat lea vuovddi haga, ledje lunddolaččat gal gáddáirievdan muorat ja hirssat áibbas eará árvvus go eanaš sajiin Norggas, ja dát lea lunddolaččat báidnán riekteáddejumiid mat leat vuođđun vieruiduvvan riektehámáiduvvamii. Makkár dieđut leat riekteáddejumis Mátta-Norggas lea ahte gáddeeaiggádat eai leat olus beroštan čuoččuhit iežaset vejolaš vuoigatvuođaid ađaide mat rivde gáttiide. 3.6.3 Vuoigatvuohta gáddáirievdan gálvvuide Finnmárkkus 3.6.3.1 Hilgogálvvut Ferte bidjat vuođđun ahte hilgogálvvuid vuoigatvuohta Finnmárkkus sihke ovdal ja dál muddejuvvo seamma lágaid mielde go riikkas muđui. Álgovuorus lea danin 1893 gádderievdanlága 616 njuolggadusat mat gustojit. Datte lea áddemis ahte rádjá gaskal dan mii lea hilgogálvu ja mii lea eará rievddahat eai leat ássit nu dárkilit čuvvon, ja ahte iige leat leamaš nu álki eiseválddiide gozihit dán. Ávdnasat 617 suvdojuvvojedje dávjá bordeguorpmin 618 ja stoarmmas sáhttet doidojuvvot merrii nu ahte govdot sihke pláŋkkut, bielkkat ja eará árvvolaš huksenávdnasat riddui. Das mii lea daddjon juridihkalaš teorias, lea dát vuosttažettiin hilgogálvvut mat čuvvot gáddelága njuolggadusaid. Riektejovkui lea datte dieđihuvvon ahte dálá olbmuid áhkut ja ádját atne gáddáirievdan huksenávdnasiid "golli árvun", ja iige lean makkárge eahpádus 619 geavahit dáid ruovttuineaset. Go dákkár ávdnasiin hirssa vátnivuođa geažil, lea leamaš mealgat stuorát árvu Finnmárkkus go riikkas muđui, sáhttá dát mearkkašit ahte gávdno vieruiduvvan riektehámáiduvvan hilgogálvvu dálá gustojeaddji ja ovddeš lágaid vuostá. Gažaldat lea datte váttis, ja dárki konklušuvnna sáhttá vánit addit ovdalgo lea lagabut guorahallan makkár lea vejolaš geavat. Maid gal almmatge sáhttá dadjat lea ahte soaitá leat vieruiduvvan vuoigatvuohta Finnmárkkus, vai ávdnasiid unnit oasit eai galgga meannuduvvot hilgogálvun. Tønnesen:a mielde (s. 99) earuhuvvui ovddeš áiggiid "dárkilit" gaskal hilgogálvvu mii gulai Gonagassii ja rihkiid mat gullet buohkaide gilis. Son namuha dan oktavuođas 1766 Dálbmeluovtta diggeáššis vuoigatvuođa gaskastivlái 620 oktan báttiiguin. Báddi gulai Gonagassii, ja gaskastivli adnui leat "Rihkkin", ja gulai gillái searvevuođas. Ássit galge leat "seamma oasálažžan". Ii earuhuvvon nappo nugo Fearsulluin, gos earuheapmi nugo namuhuvvon, lei das leigo gieđa ávnnasteapmi vai ii. 3.6.3.2 Riehkit ja fierváhirssat Hirsa lea vátnevallji 621 Finnmárkkus, ja danin leat riehkit ja fierváhirssat, mat gal vuohččan bohte eanuin Sibir:s, leat leamaš dehálaččat riddoássiide. Tønnesen čállá (s. 229) ahte 1775 maŋŋilge lei: "hui dehálaš vejolaš ođđaássái diehtit sáhttágo čoaggit rihkiid báikkis gosa áiggošii ássat. Riehkit ledje rittus seamma dásis go lastavuovdi vuonain. Nugo lastavuovdi gávdno bieđggus gávdnoštumis 622 , nu lei maiddái rihkiiguin. Danin ferte goappašiid dáid buriid leat riekta bidjat gillái ovttadahkan. Boahttevaš ođđaássiid deasttasge." Rihkiid 623 mávssolašvuohta deattuhuvvo guovvamánu 10. b. 1747 cealkámušasge, mii geahčada váttisvuođa ruošša guolásteaddjiiguin geat bohtet Nuorta-Finnmárkku rittuide ja duvdet dáža guolásteaddjiid eret. Daddjo ahte ruoššat fertejit doallat iežaset "Miilla eret" gáttis. Ii lean datte dušše guolásteami vahát mii lei váttisvuohtan, muhto maiddái ahte ruoššat "vaikko válde buot rihkiid, maid ássit dárbbašedje Huksemii ja Boaldámuššii" (Riektejoavkku deattuhus) . Njuolggadus ahte gilis galggai leat vuoigatvuohta lea muđui sullii nugo giliid vuoigatvuođat Fearsulluin. (Geahča Bjørk op. cit. s.131-132.) 1775 eanačujuhacealkámuša barggadettiin meannuduvvojedje lastamuorraávdnasat ja riehkit seammaláhkai. Galggai fuolahit ahte dihto gilit ožžo oktovuoigatvuođa dákkár buriide. Cealkámuša § 4:s leat addon njuolggadusat "Lastavuovddi" birra, ja geassemánu 8.b. 1775 eanamihtidannjuolggadusa § 15:s mearriduvvui ahte seammaláhkaigo eanamihtideaddji galgá čujuhit dihto giliide lastavuovddi, galgá son "juohkit dihto Gáddegaskka heivvolaš lagas Ássiide, gokko sáhttá omardit Boaldámuša ja Fierváhirssaid, ja gosa ii oktage bahkke geasa ii gula dát Murren". Dán geavadis, geahča Tønnesen s. 230. Riehkit addojedje oktasašvuoigatvuohtan sidjiide geat ásse gilis. Tønnesen (s. 230) dovdomerke oktasašvuoigatvuođa mii addui eanabihttáeaiggádiidda "aitosaš vuoigatvuohtan". Lea veaháš eahpečielggas maid dás oaivvilda, muhto orru leat bealát vuoigatvuohta olbmui dahje jovkui maid ferte govvidit "eaiggáduššanvuoigatvuohtan", vaikko ii sáhte gáibidit bággolonistanbuhtadasa dahje suodjaleami vuoigatvuođa ain eanet juohkimii go ođđa olbmot fárrejit guvlui, geahča s. 107-108, buo. doaba geavaheami s.179. Tønnesen (s. 99, nota 5) čájeha Muosátdikki 1763 referáhtas ahte gilivuoigatvuohta rihkiide, riiddu garvima geažil, organiserejuvvui oktasašdoaibman. Iččáha 624 ássiin galggai buohkain leat seamma stuorra vuoigatvuođa "Rihkiide". Heađuštan dihte muhtumiid háhkat eanetgo earáid, lágiduvvui ohcan vuorrortnega mielde mas ledje guokte ain juohke "ohcanmátkkis". Mii gávdnui galggai seammaláhkai juhkkot, ja son gii ii deavdán geatnegasvuođas biddjon vuorroortnega mielde, ii galgan sáhttit gáibidit maidege das mii gávdnui. Gáldoávdnasa mielde orru nu ahte juolluduvvon "gáddegaskkat" sáhtte leat báhcán stáhtaeatnamiin. Fierváhirssaid ja rihkiid vuoigatvuohta lei gili oktasašvuoigatvuohta ja danin ii sáhttán vaikko gii daid váldit. 1704:s váiddii Muosátálbmot ahte Porsáŋggu-sámit bahkkejedje "beassat rihkiide ja lottiide", (Tønnesen s. 48 oktan nota 1.) ja 1757 Ákŋoluoktadikkis dovddusin dahkkui Gonagaslaš geaskku bokte ahte ámtamánni gohččojuvvui fuolahit ahte "Davvimannit" eai čohkken "Rihkiid" ja "murren Soahkemuoraid Finnmárkkus". (Tønnesen s. 99.) Eaige sii geat ásse gilis sáhttán gusto dan dahkat. Galggai leat oktasašdoaibma, buo. maid bajábealde leat geardduhan 1763 Muosátdikkis. Dás ferte čuovvut ahte ii oktage eanabihttáeaiggát ožžon vuoigatvuođa rihkiid sierravuoigatvuohtan badjelas váldimis, buo. Tønnesen s. 230. Jus nu livččii leamaš, livččii muhtun lihkkoš eanabihttáeaiggádat juolluduvvon eanaš oasi mearrideaddji ja árvvolaš valjis. Lea datte duođai nu ahte eanabihttáčuoldimis 1775-cealkámušaid ja eanamihtidannjuolggadusaid mielde lei ráddjejuvvon mahtodat, ja vuoigatvuođa riekteáddejupmi beassat omardit rihkiid sáhttá danin leat leamaš dahje gártan eará, doppe gos ii ná mihtiduvvon. Dás sáhttá gal vuoigatvuohta váldit rihkiid stáhta eatnamiin fihttejuvvon buohkaidvuoigatvuohtan ja sierraopmodagain eanaeaiggáda sierravuoigatvuohtan, ja guovlluinge gos gávdnojedje eanamihtidaneanabihtát 625 sáhttá ná ovdánan. (Dqn geažida Tønnesenge s. 230.) Snoagga dieđuin Riektejoavkkus lea dálá riekteáddejumis, navdo riehkkevuoigatvuođa sierraeaiggáteatnamis 626 gullat eanaeaiggádii. Stáhta eatnamiin lea dál buohkaide vuoigatvuohta luđolaččat váldit rihkiid . Geavadis dahkko háldui váldin 627 ahte hirsa gesso gáddái dahje "biddjo" dan láhkai ahte čájeha dan leat muhtuma hálddus. Rihkiid váldá gáddái ja háldu čalmmustahtto máŋggaláhkai, omd. ahte bihtát biddjojit doarrás gáddelinjás, dahje bidjá geđggiid lána ala. Juridihkalaš teorias lea vuollástanvuoigatvuohta fierváhirssaide ja muoraide Finnmárkkus máinnašuvvon, muhto hui oanehaččat. Brandt dadjá Tingretten:s ovddidan dáža Lágaid mielde (2. dea. 1878) s. 444, čujuhusa vuođul bajábeal namuhuvvon guovvamánu 10. b. 1747 cealkámuššii ja alimusriektedupmui geardduhuvvon Rt. 1854 s. 412: "Áhta, maid Jahkečuđiid Geavadis lea atnán luđolaš Hálduiváldima dávvirin, vaikkovel duođas sihke lea leamaš ja lea duođai Eaiggáduššanvuoigatvuođa gustohuvvon, lea nu gohčoduvvon Rievdáhirssat davvi Norggas". Dán lea maŋŋil Scheel geardduhan sullii seamma sániiguin (Tingsret, 1912, s. 519) , Bjørk (Fearøsk Bygderett III s. 133) ja Gjelsvik (Norsk Tingsret, 3. dea. 1936, s. 429) , mii muđui čuoččuha rihkiid Mátta-Norggas leat gávdnon gálvun jus juohke bihtás lea namuhanveara árvu. Ferte várra navdit dulkoma geavadis dás leamaš čáhkkilin. Cealkámuš masa Brandt čujuha, gusto nappo ruoššaid guolásteapmái "Rávnnjiin" Várggát Ámtas, ja das leat unnán njuolga cealkámušat ássiid vuoigatvuođas rihkiide, muhto eaktuduvvo gusto ahte muoraid ja hirssaid sáhttet sii geat ásset guovllus háldosis váldit. 1854 Alimusriekteduomus ráŋggáštandubmejuvvo 628 almmái go lea váldán hirssa maid eará olmmoš lei "gádjon ... Svartnærfjorden:s". Hirsii lei "ceahkastuvvon" mearka goappáge geahčái ja " čadnon Báttiin". Alimusriekti dadjá fierváhirssaid vuoigatvuođas: "ahte sii, geat Finnmárkku Rittuin gáddjot Hirssaid, ovddeš Vieru mielde dárkut Eaiggádin". Sitáhta teavsttas vuhtto ahte hirsa gádjui go lei rievdamin mearas. Leat áššit mat sáhttet čujuhit ahte Norggas, nugo Fearsulluinge, leat earuhan gaskal hirssa mii rievddai veaháš fávllis ("rabas mearas") mii gulai gávdnái, ja dat mii guoskkai dahje lei lahka gátti, mii gulai gáddeeaiggádii. (Geahča Bjørk III s. 133.) Dán vuođul ii sáhte 1854-duomu atnit duođaštuššan vuoigatvuhtii ahte buohkat sáhttet váldit gáddái rievdan rihkiid. Mii lea celkon ferte datte ovttas teoriacealkámušaiguin, leat doarvái vuođus dadjat dál ferte geavat maid Finnmárkkus čuvvot, ja mii lea válddahallon bajábealde, daddjot leat láhkavuođđuduvvon gustojeaddji rievttis. 3.6.4 Erenoamážit riektesuodjalusas Vai rihkiid váldinvuoigatvuohta suodjaluvvo, earuhuvvo gaskal suodjaleami stáhtii ja suodjaleami eará gáibideaddjiide 629 . Ferte vel earuhit gaskal priváhta ja almmolaš eatnamiid. Dan muddui go priváhta eanaeaiggádiin lea eaiggáduššanvuoigatvuohta gádderavdii ja mearrabodnái, buo. ráđđádallama 3.5 oasi, ja nugo navdon bajábealde lea sis riekta ahte sis lea oktovuoigatvuohta sin guovllu rihkiide, dáhttot sii dábálaš lági mielde suodjaleami. Eará gáibideaddjiide dáhttot sii suodjaluvvot ráŋggáštan- ja buhtadannjuolggadusain, ja almmolaš meassamiidda addet bággolonistanvuoigatvuođa njuolggadusat buhtadansuodjaleami. Muđui Finnmárkku rittuin gos stáhta lea eaiggát, lea suodjaleapmi eará gáibideaddjiide sorjas das ahte háldu lea merkejuvvon ("riektesuodjalandahku 630 ") . Suodjaleapmi lea dalle ráŋggáštan- ja buhtadannjuolggadusain. Eiseválddit sáhttet muđui prinsihpas muddet vuollástanvuoigatvuođa eaige sáhte gáibidit buhtadasa dan ovddas. Inta gielddus váldit rihkiid lea datte teorehtalaččat váttis jurddašit. 3.7 SÁIVAGUOLLEBIVDU (MASA GULLÁ LUOSSABIVDU JOGAIN) 3.7.1 Álggahus Dán kapihttalis vihkkedallojit buot bivdovuogit sáivačázis. Luossabivdu lea datte sierradilis sihke rievttálaččat ja ruđalaččat, ja meannuduvvo danin sierra ja lea maid dehálamos oassi. Vulobealde máinnašit 3.7.2. oasis oanehaččat oppalaččat luossabivddus sáivačázis Finnmárkkus ja suokkardallat manne fylkka luossabivdovuoigatvuhtii gusto sierraortnet mas leat iešguđet bivdonjuolggadusat eanuin ja jogain. Luossabivddu njuolggadusat eanuin vihkkedallojit lagat 3.7.3. oasis, ja jogaid njuolggadusat válddahallojit 3.7.4. oasis. Eará sáivaguollebivdu meannuduvvo 3.7.5. oasis, ja 3.7.6. oasis máinnašuvvo oanehaččat riektesuodjalangažaldagas. Boazosápmelaččaid sierra guollebivdovuoigatvuohta boazodoallolága § 14 mielde, mas vuohččan lea geavatlaš mearkkašupmi sin sáivabivdui, muhto mii álgovuorus maiddái gusto luossabivdui, meannuduvvo lagat 3.17.8. oasis. Muđui sáhttá álggos namuhit ahte Ingvald Falch dutkosis "Bygdelagsrettigheter til laksefisket i vassdragene i Finnmark" (Institutt for privatrett, Uio. Stensiillaráidu nr. 118, Oslo 1988) manná govdadit čađa ja vihkkedallá luossabivdovuoigatvuođa Finnmárkku čázádagain. Falch dutkkus lea leamaš hui dehálaš gáldu čuovvu válddahallamii. 3.7.2 Luossabivdu sáivačázis Finnmárkkus Lea árta jáhkkit luossabivdu jogain ja jávrriin lea leamaš dehálaš oassi ássiid ealáhusvuđđosis nu guhká go lea leamaš ássan johkalegiin ja siseatnanguovlluin Finnmárkkus. Ja várra ferte navdot guolásteamis lea leamaš stuorra mávssolašvuohta báikkálaččat, ja juohke dállodollui. "Beretning om Kongeriget Norges Økonomiske Tilstand i Aarene 1851-1855:s" daddjo maná kapihttalis Finnmárkku birra (s. 18) ahte sáivaguolásteamis ii leat" Olus Mearkkašupmi Mearrabivddu ektui, ja unnit Mearkkašupmi go aitosaččat berre leat." Čujuhuvvo maid ahte Deanus ovdal lea bivdán "mealgat" luosa, muhto ahte dalle go raporta čállui fas unnit. Maŋit dutkamušat ja girječállit leat datte árvvoštallan guollebivddu mávssolašvuođa stuorábun. Sáhttá ee. čujuhit Amund Helland: Finnmarkens Amt III (1906) s. 442, mas daddjo luossabivddu leat váldoealáhussan Buolbmágis. H. Eidheim čállá "Samiske samlinger" bd. IV (Norsk Folkemuseum 1958) eanadoalu ja johkabivddu leat leamaš ealáhusvuđđosa váldogáldut Buolbmágis ja Almmáivákkis gitta min áigái. Guollebivdu lei ainjuo nu dehálaš go dainna sáhtii oažžut sisaboađu reaidaruhtan 631 . Sonja Westerheim mielde: Seterdrift i Finnmark (Oslo 1978) s. 86 ja 234 lei luossabivdu belohahkii nu dehálaš ahte luossageassesajdoallu iđii sierra geavahanmállin seammaláhkaigo niitogeassesajdoalut. Son deattuha (s. 200) luossabivdomearkkašumige Deanučázádaga ja Skuvvanvári ássiide. Várjjaga Jahkegirjjis 1988 s. 198 guoskkaha maiddái Steinar Pedersen luossabivddu mearkkašumi Deanus. (Dáid gáldočujuhusaid lea váldán Einar Richter Hanssen:a čielggadeamis Sámi vuoigatvuođalávdegoddái meahcceriggodagaid geavaheamis Finnmárkkus ovdal 1. máilbmesoađi sullii 1970 rádjai, mii plána mielde ilbmá 1994:s.) Gonagas áddiige árrat luosa dehálaš oassin iežas sisaboađu vuođul, ja danin luossabivdu namuhuvvui árrat leanareivviin 632 .(Geahča Tønnesen s. 37, nota 1.) Gaskaagis ja erenoamážit 1600 ja 1700-logus háliidii gonagasváldi sihkkarastit politihkalaš váldái dárbbašlaš ávnnaslaš vuđđosa, ja gáibidišgođii danin sierravuoigatvuođaid (regálaid) muhtun dehálaš riggodagaide, ee. minerálaide, guolásteapmái, bivdui, jogaide ja eaiggátkeahtes 633 gálvvuide. Dát čuozai borgáriid luondduriggodagaid vuoigatvuođaide, ee. bijai dat Gonagasa gáibidišgoahtit guollebivdodivadiid. Ferte navdit regálarievttálaš 634 oainnu luondduriggodagaid vuoigatvuođa hárrái maiddái lei ártan gonagasválddi háldduide Finnmárkkus. Dát biddjo ee. (Geahča vel Næringskomite No. 1 cealkámuša Árvalus O. No. 3. 1888 (s.11) . Lorentz Rynning: Allemandsret og særret (1928) s. 45 ja Tønnesen s.37-38.) vuođđun Alimusrievttis Rt. 1880 s. 337:s, mas daddjo: "Boares Áiggi rájes, nu guhkás maŋás go oažžut Dieđu Dilálašvuođain ii leat Guolásteapmi Álttá-Jogas gustohuvvon dábálaš Láhkamearrádusaid, nugo leige Ollásit dat Bunzzar, ahte Eaiggáduššanvuoigatvuohta Finnmárkkus lei Stáhta, mii meannudii dán Provinssa ja dan Hearvásvuođaid Regálan." Maid dát mearkkaša luossabivdovuoigatvuhtii ii leat várra áibbas čielggas. Čielggadeamistis Sámi vuoigatvuođalávdegoddái mo geavahit eatnamiid ja čáziid Finnmárkkus 1. máilbmesoađi rádjai, čuoččuha Steinar Pedersen ahte luossabivdovuoigatvuohta Deanus gulai sámiide geat guovllus ásse. Stáhta lihttoláigohii datte Álttá ja Deanu bivddu árrat 1600-logus, álggus lei dušše guolástanvuoigatvuohta man birra lei ášši, muhto jahkečuođi loahpageahčen bođii luossa gávppašanvuoigatvuohta eanet ovdan. (Geahča Tønnesen s. 94 ja Ingvald Falch s.11.) Riektejoavku ii lea datte dán oktavuođas gávnnahan dárbbašlažžan lagabut geahčadit historjjálaš ovdáneami, muhto áigu dan sadjái álggahit miessemánu 27. b. 1775 eanačujuhancealkámušain, mas ledje čuovvovaš eatnoguolástanmearrádusat: "§ 3. Juohke Sajis čuovvu Vuoigatvuohta Guolásteapmái sáivva Čázis ja Jogain, seamma maid gullá juogo seamma Saji Rájáin, dahje mat guskat dasa." "§ 6. Hearvásvuođat, mat dássážii leat leamaš oktasaččat olles Giliide dahje dábálaš Álbmogii, ležžet dal Guolásteamit ábis ja Eanuin, ja Sátkkuin ja sullasaččain, bissot ain dákkár dábálaš Geavaheapmái." Njukčamánu 6.b. 1964 luossa- ja sáivabivdolágas lea § 21:s deattuhuvvon ahte láhka ii nuppástuhte "erenoamáš njuolggadusaid mat gustojit báikkálaš ássiid bivdovuoigatvuhtii miessemánu 27. b. 1775 ggl. cea. mielde". Dasto ovdanboahtá ahte láhka iige nuppástuhte geassemánu 23. b. 1888 lága Deanučázádaga guollebivddu hárrái. Miessemánu 15. b. 1992 ođđa luossa- ja sáivabivdolágas leat vástideaddji hábmemat § 24:s. 1775-cealkámuša njuolggadusa § 3:s lea čuvvojuvvon maŋit eanavuovdinlága njuolggadusain ja váldonjuolggadusas eanaeaiggáda oktovuoigatvuođas luossabivdui čázádagain, mii lea mearriduvvon 1964 luossalága § 43:s, buo. § 17 ođđa lágas. Cealkámuša § 6 njuolggadus ii leat baicce (vel) fámuhuhtton. Muđui lea luossalágain maiddái muhtun sierrranjuolggadusat guolásteapmái Finnmárkkus, lassin njuolggadusaide mat gustojit oppalaččat olles riikkii. Go galgá válddahallat bivdovuoigatvuođa sáivačázis Finnmárkkus, ferte dán mielde earuhit gaskal eanuid ja jogaid. Eanuide gusto 1964-lága § 21 (§ 24 ođđa lágas) ja Deanuláhka. Eará luossajogaid luossabivdui Finnmárkkus gustojit luossalága dábálaš njuolggadusat, ja dán erenoamáš spiehkastatnjuolggadusat Finnmárku hárrái. 3.7.3 Eanut 3.7.3.1 Vuolggasadji - dárkilabbot 1775 -cealkámuša § 6 birra Go 1775-cealkámušas ii boađe ovdan makkár jogat galget gullat eanuid gaskkii, lea lunddolaš jearrat galgágo § 6:s, buo. luossalága (1992) § 24 (1964-lága § 21) , gustot buot vai dušše muhtun jogaide Finnmárkkus. Ovdabargguid dulkon ja geavat ferte guorrat konklušuvdnii ahte mearrádusat dušše gustojit muhtun jogaide, ja ii oru seamma čielggas ahte dušše lea sáhka Álttá-, Deanu- ja Njávdánčázádagain. (Geahča Ingvald Falch, s.20-23, ja Tønnesen s.241.) Dasto lea dábálaš áddejupmi ahte njuolggadusat gustojit Álttájoga váldočázádahkii, muhto ii oalgejohkii Eaibujoga. Deanus siskkilduvvojit baicce sihke váldočázádat ja oalgejogat, buo. Deanulága § 1. Njávdánjogas leat riektedilálašvuođat vulobealde Geav??i čilgejuvvon, muhto sáhttá leat veahá eahpádus mo lea bajábealde goržži. (Njávdánčázádaga danin, vihkkedallo dát lagat 3.7.3.5. oasis.) Tønnesen čállá (s. 240-241) ahte go ealáhusdilálašvuođat Finnmárkkus galge ođdasit organiserejuvvot, lei govttolaš ahte láhkaaddi bijai eanaeaiggádiidda daid vuoigatvuođaid mat dábálaččat gulle eanaopmodahkii, guollebivddu dábálaš njuolggadusaid mielde sáivabivdovuoigatvuhtiige. Datte lei maiddái dehálaš ahte ásahuvvon dilli ii muhttojuvvon vahátlaččat. Dán čilge cealkámuša §§ 3 ja 6. Guollebivdu ii šaddan "luđolaš" cealkámuša § 6 mielde, muhto galggai sáhttit bivdit nugo "dássážii". Go de deattuhuvvui ahte eanaluobaheamit 635 eai galgga nuppástuhttit dan mii 1775:s lei áddejuvvon riektedillin, lei ulbmil suodjalit juo vuođđuduvvon guolástanvuoigatvuođaid Finnmárkkus. Láhkaaddi diđii áibbas bures ahte dákkár vuoigatvuođaid geavahedje ássit čázádaga mielde, vaikko eai eaiggáduššan guoski eatnamiid, ja háliidedje čielggadit ahte sutnje geasa čujuhuvvui opmodat luossajoga mielde ii sáhttán liikká ádjehit eaiggáduššanvuoigatvuođa fámus ovddeš vuoigatvuođalaččaid. Guolástanvuoigatvuođa subjeakta lea eahpedárkilit válddahallon § 6:s. Jus buohtastahttit "olles Gilit dahje dábálaš Álbmot" hábmema dainna ahte guollebivdu "Ábis" ja "Eanuin" gárttašii dássálaga, orru heivemin ahte lei sáhka buohkaidvuoigatvuođas buot ássiide iešguđet gilis. (Geahča Lorentz Rynning: Allemandsret og særret (1928) s. 43.) Vuoigatvuođalaččat lea datte dáđistaga geahpeduvvon, ee. historjjálaš ja servodatlaš ovdáneami geažil dárbbašii muddet guollebivddu servodaga beroštumiid ja guolástanvuoigaduvvomiid logu ráddjema dihte. Go ovdáneapmi lea leamaš sierralágan iešguđet jogain, ferte geahččat juohke joga riektedilálašvuođaid sierra. 3.7.3.2 Lagat guolástanvuoigatvuođas Deanučázádagas 3.7.3.2.1 Álggahus Deanučázádat lea rádjaeatnu Supmii, ja dasa lassin Finnmárkku stuorámus ja guolleriggámuš eatnu. (Geahča gov. 3.7.3.2. Kárta lea váldon Rapporttas nr. 34. Finnmárkku fylkkamánni. Birasgáhttenossodat (1990) ja govve galle joga leat Deanučázádaga njuoskkadagas.) Tønnesen čállá (s. 241) ahte "dan guollebivddus lea leamaš eallinfámolaš 636 mávssolašvuohta, iige dušše ovddeš "vuolle Deanu sámiide", muhto ássiide miehtá eatnogátti guhkás bajás Kárášjohkii ja Suoma bealege, Ohcejogas ja Anáris." Vaikko 1775-cealkámuša § 6 sánit nappo sáhttet mearkkašit Deanu guollebivddu gillevuoigatvuođa álgoálggus gullat buohkaide leagis gávnnahii láhkaaddi árrat fertet seaguhit iežas dása, sihke guolástanvuoigatvuođa ja guolástanvuogi muddemiiguin. Deanu luossabivdu bođii danin sierra dillái, sihke duođas, historjjálaččat ja rievttálaččat, ja dán čuohcamii lea Riektejoavkku vihkkedallan Deanu guollebivdovuoigatvuođas gártan sakka čiekŋalat go vástideaddji vihkkedallamat Álttá ja Njávdáma ektui. 3.7.3.2.2 Deanučázádaga guollebivddu muddemat - Geassemánu 3.7.3.2.23. b. 1888 deanuláhka "Čázádagaid, mat leat ráját ránnjáriikkii, guovllebivddu láhka" dohkkehuvvui cuoŋománu 29. b. 1871. Láhka lei oppalaš ja attii ee. Gonagassii válddi mearridit lagat njuolggadusaid rádjajogaid guollebivdui. Dán lága láhkavuođul mearridii Gonagas "gonagaslaš Plakáhta bokte" miessemánu 4. b. 1872 "Guollebivddu Njuolggadusaid Deanučázádagas Finnmárkku Ámttas." Plakáhta ii sisdoallan makkárge njuolggadusa geas lei guolástanvuoigatvuohta čázádagas, muhto § 11:s lei mearriduvvon ahte sis geain ii lean guolástanvuoigatvuohta sáhtte oažžut stággobivdolobi jus mákse divada fáldái. Dehálamos njuolggadusain lei muđui, Tønnesen:a mielde (s. 242) , vuostedoarrása 637 gielddus, mii dagahii ahte ássit miehtá eanu ožžo ilu ja ávkki valjiin. (Ovdahistorjjá ja njuolggadusaid vuđđosa lea govdadit čađamannan Steinar Pedersen dutkkalmasas "Laksen, almuen og staten. Fiskerett og forvaltning i Tanavassdraget før 1888 i dieđut nr. 2 1986.) Datte čielggai árrat ahte čázádaga guollebivddus dárbbašuvvui lassi muddemii. Nu čálii ámtamánni geassemánu 12. b. 1873 Deanu fáldái ja bivddii su "iežas Dárkkástit Deanu" oažžun dihte virttis 638 "Specifikašuvnna" "dalá Guolástanvuoigaduvvomiid", nu ahte dát sáhtte mearridit "heivvolaš" doarjaga guollebearráigeahččui. Ámtamánni bivddii seamma beaivvi eará girjjis "Smiehttamuša" "geasa Geahčču berre dovddastit dahje biehttalit Čujuhusa." Fáldi vástidii dáid gažaldagaide juovlamánu 12. b. 1874 girjjis (Geahča juornalsaker for Finnmark fylke - jnr. 4422/74.) , ja dajai ee. "ahte ii berrešii leat Sáhka dovddastit earáide Gilis dahje Álbmogis Guolástanvuoigatvuođa go sidjiide geat ásset eatnogáttis." Son čuoččuha ahte vaikko Reantogámmár "Skr. geassemánu 3át beaivvi 1775 Paragráfa 6:s doallá ovddeš Geavaheapmái," ii leat nugo diehtit "goassige leamaš virolaš, ahte earát go Eatnoássit leat Guolástan Eanus." Fáldi vihkkedallá fertego "Álbmot" doahpaga viidát dulkot, muhto konkludere "ahte almmatge Dábálaččat ii leat Čujuhuvvon Buođđosadji eará go sidjiide, geat leat oamastan Ássansaji." Brandt cealkámuša vuođul ahte Finnmárkku oassi mii ii lean eanabihttečuldojuvvon oaččui dárkot almennehin, ("Tingsretten" 3. dea. (1892) , lea cealkámuš s. 189.) vihkkedallá son dasto sáhtiigo Deanu guollebivddu dárkot almennetriektin mii muddejuvvui NL 5-11-1:s. Fáldi ii joavdan dárki konklušuvdnii, muhto ii navdán lean sáhka almennetrievttis. Son mieđihii datte ahte "Finmárku lea bunzzaris 639 Dilálašvuođas", ja jotkii dadjamin ahte makkár čovdosa gávnnahit "doalahan almmatge ahte vuođđuduvvo dihto čavga Njuolggadus, masa dál lea nu olu eambo Dárbu maŋŋil go Guollehaddi lea nu gorgŋon ja dan ovdáneapmi, Guolásteapmi doaivumis dahká." Deanu fáldi čálii njukčamánu 20. b. 1885 ámtamánnái ja bivddii fertet "gerget lassi Njuolggadusaid Guollebivddu hárrái Deanučázádagas", ee. guhte "galgá leat vuoigaduvvon bivdit Guliid dán Eanus", oažžun dihte "stuorát Stáđisvuođa dáid Diliide." Girjji áigga lei oažžut departemeantta čállit "Plakáhta" 1871-lága láhkavuođuin mas erenoamážit addojuvvojit njuolggadusat ahte "buot Leagi dálon Albmát galgat sáhttit gáibidit alcceseaset čujuhit buođđosaji, dahje dušše Dáloisidat, dahje dušše Eanaeaiggádat." (Geahča Oth. prp. No 2 1888 s.1-2.) Fáldái dahje leansmánnái gulai čujuhit saji gokko bidjat buođuid etnui. Nu guhká go eai lean olu ássit ii lean váttis gávdnat buohkaide saji, muhto maŋimušjagiid ovdal 1885 bohte moanat sadjegáibádusat ja ii lean fáldái álo seamma álki mearridit geas lei gáibádus oažžut saji ja geas ii. Váttisvuođaid ráddjema dihte lei son 1884:s juogadan guovlluid goappašiid bealde eanu nummarastton avádagaide ja guorahallan galle buođđosaji sáhtii čujuhit juohke avádagas. Ortnet mearriduvvui "skábmamánus 1884 Luossadikkis" , muhto fáldi gávnnahii nappo liikká gáibidit "Eatnoálbmoga guolástanvuoigatvuođa Muddet." Ámtamánni sáddii fálddi girjji departementii mii dasto sáddii dan Guolástanallagohccái oažžun dihte su cealkámuša evttohusaide. Allagohcci oaivvildii ahte guolástanvuoigatvuođa njuolggadusaid ii sáhttán addit cealkámuššan, muhto fertejedje mearriduvvot lága hámis. Lágas de sáhtii muddet guolástanvuoigatvuođa njuolga dahje addit "Hálddahussii Válddi addit Dákkár Mearrádusaid." Ámtaovdagoddi celkkii leat doarvái fápmudanlágain 640 nu ahte njuolggadusaid sáhtii muhttit dárbbu mielde. Ámtamánnige dohkkehii muddema muhto evttohii ahte "Njuolggadusat Vuoigatvuhtii searvat Guollebivdui" berrejedje addot lágas, muhto livččii leat doarvái hálddahussii fápmudanláhkavuođuin 641 addit "darkilat Mearrádusaid Riektevuogatvuođa doaimmaheami Vuogi ja Eavttuid hárrái." Guolástanallagohcci attii dasto ođđa cealkámuša áššái mas son guorrasii ámtamánni oaiviliidda. (Geahča Oth.prp. No.2 1888 s.6.) Siskkit Departemeanta čujuhii ahte "Ássit iežage leat mieđihan dákkár Ortnegii", ja 1884 Luossadiggi lei guorrasan fálddi evttohussii "Mearrádusaid Eavttuide Beassat bivdit guliid Jogain." Navdui datte ahte dákkár njuolggadusaid ii sáhttán addit 1871 lága láhkavuođuin go dás "ii lean Gažaldat Vuoigatvuođas bivdit Guliid guoski Čázádagain - ii ainjuo guolástanvuoigaduvvon Eatnoálbmogii." Departemeanta evttohii danin galgat addot láhka Deanu "Guolástanvuoigatvuođas", ja celkii dasto: (Geahča Oth.prp. No.2 1888 s.7-8.) "Ámtamánniin ja Guolástanallagohcciin navdo ahte dušše VuoigatvuođaEavttut bivdit Guliid Jogain berrejit váldot Láhkii, ja Dilálašvuođaid Lágášvuođa 642 mielde várra lea ávkkálamos, ahte addá Gonagassii mearridit dárkilat Guolástanvuoigatvuođa Njuolggadusaid jna." Stuorradikki Ealáhuslávdegoddi No.1 gávnnahii "heivemin Várrogasvuođa ja Ávkkálašvuođa Gáibádusain" ahte ovdánii dán láhkai, muhto "anii muittus ahte sáhtii ii lean goittotge veaháš Eahpidit gaskal Vuoigatvuođa Doammaheami ja inta Rievtti ja Eavttu Gaskavuođa". 1888 Evttohus Oth.prp. No. 2 lei ahte galggai ráddjet guolástanvuoigatvuođa "Eatnoguovllu" olbmuide, geat devde golbma eavttu, namalassii "Ássama, Eanadoalu ja Vearu." Ealáhuslávdegoddi oaivvildii datte ahte dát sáhtii čuohcat "menddo čavgadit" dan ektui mii dássážii lei leamaš dábálaš, ja go ii oaidnán dán ollásit duhtadeaddji čuvgejuvvon proposišuvnnas, vižžojedje lassi dieđut "moadde Jagi ovdal guođđán Guovllu Ámtamánnis." Ámtamánni celkkii ahte su oaivila mielde livččii evttohan njuolggadusa mearrideapmi "ássan- ja jođihangeatnegasvuođas" eaktun guolástanvuoigatvuhtii dušše leat "Láhkadit mii lea leamaš Geavat Muhtun Jagiid. Nugo son diđii lei buođđosadji Deanus "dušše leamaš čujuhuvvon Eatnoguovllu fásta Dáloniidda, geat geavahedje iežaset dahje jahkemeari láigohan eatnamiid Guovllus." Dasto ledje "Stákkuin ja Vuokkain maid Joavdelasttit oggon, ja jus ii leat atnán sin vuoigaduvvon dákkár Bivdui, lea vánit goassege Váidojuvvon. Earret áibbas moadde guovllu mat ledje lihttoláigohuvvon "eaŋgals Lustobivdiide" ii lean ámtmánni mielde, dán bivddus namuhanveara mávssolašvuohta. Lávdegoddi navddii danin ahte "Láhka nugo evttohuvvon" livččii "ráddjen Guolástanvuoigatvuođa hui vuohkasit, almmá ovttage stuoraát Nuppástusas makkárge sajáiduvvon Riektedilálašvuođas." Vearromáksima gáibádus eaktun guolástanvuoigatvuhtii hilgojuvvui datte. Lávdegoddi celkkii ahte ráddjet gáibádussii "Ássan ja Eanadoallu Guovllus, buktá gusto Lága lagat dábálaš Eanalága dán dilálašvuođas." (Geahča Árvalusa O. No. 3 1888 s.13-14.) Lávdegotti evttohus mearriduvvui geassemánu 23. b. 1888 "Guollebivddu vuoigatvuohta Deanučázádagas Finnmárkku Ámttas láhkan" Láhka lea ain gustojeaddjin ja dan § 1 cealká ná: "Guollebivdu Deanus (dán Rádjá Merrii njuolga Linjás Vielttegiettnjárgii 643 Skuvgái 644 ) ja dan oalgejogain sáhttet dušše bivdit sii geat leat Eatnoguovllu fásta dálon Albmát dahje Nissonat, geat atnet iežaset dahje jahkemeari láigohan Eatnama Guovllus. Guolástanvuoigatvuohta gullá almmatge dušše ovtta Miellahtui juohke Bearatgoddái, namalassii Dálloisidii dahje sutnje, geasa son liiguda sirdit Vuoigatvuođa. Dárkilat Mearrádusat Guolástanvuoigatvuođa Vuogi ja Eavttuid hárrái mearrida Gonagas dahje son, geasa dan fápmuda. Ovdalis namuhuvvon Mearrádus ii Cakka Fálddi dahje Gonagasa lagat Mearrádusa mielde sáhttit almmuhit earáide go Guolástanvuoigaduvvomiidda Lobi Deanučázádagas oaggut Luosaid ja Guvžžáid Stákkuin." Steinar Pedersen vihkkedallá (s. 119-145) dutkosis "Laksen, allmuen og staten" (Diedut nr. 2 1986) gáržžidiigo vai suodjaliigo láhka guolástanvuoigatvuođa mii eatnoleahkeássiin lei 1775-cealkámuša § 6 mielde, ja konkludere ahte 1888-láhka adno "dohkkeheapmin ja lassi láhkanannemin 645 Deanuleagi ássiid guolástanvuoigatvuođas, háhkan "dološ áiggi geavaheami rájes"." Son navdá buot fásta ássiid 1888:s deavdán lága eanadoallogáibádusa, ja ahte dat danin ii mearkkašan vuoigatvuođalaččaid makkárge duohta ráddjema. 3.7.3.2.3 Deanučázádaga guollebivddu muddemat - Cuoŋománu 1. b. 1911 3.7.3.2.ggl.cea. Deanulága geavat šattai dáđistaga váttisin, ee. go eavttut oažžut guolástanvuoigatvuođa eai lean doarvái čielgasit. Luossadikkis Deanus njukčamánu 13. b. 1909 bivdui Várjjaga bolesmeašttir evttohit "Deanu Guolástanvuoigatvuhtii Vuogi ja Eavttuid dárkilat Mearrádusaid." Evttohusas, mii ovddiduvvui geassemánus seamma jagi, lea beroštuvvo erenoamážit §§ 2 ja 3:s. Dat čudjet ná: "§ 2. Eatnoguvlui gullá juohke opmodat mii lea gitta 2-guokte kilomehtera johkagáttis eret. § 3. Vai sáhttá addit guolástanvuoigatvuođa ferte opmodat leat matrikulerejuvvon ja ainjuo nu stuoris, ahte das šaddá 1-fuođar (2000 kg) suoidni." Bolesmeašttir mihttii ahte guokte kilomehtera gaska § 2:s lea "seamma go dat mii lea mearriduvvon luossadikkiin. Guokte kilomehtera váldá buot opmodagaid mat lunddolaččat sáhttet gullat eatnoguvlui." § 3: dajai son ahte 1888-láhka attii guolástanvuoigatvuođa eatnoguovllu fásta ássiide geat geavahit iežaset dahje jahkemeari láigohan eatnamiid, ja čuoččuhii dasto ahte: "Eanadoallu galggai nie leat vuoigatvuođa eaktun ja sus gii eaiggáduššá viesu ja dan viessosaji ii leat guolástanvuoigatvuohta. Nie lean munge dássážii ádden lága. Lea geahččaluvvon muhtunlágan "Jeaggedoaimmahaga" čuoldimin eanabihtá mii iešalddes ii buvttadan oažžut guolástanvuoigatvuođa, ja danin berre inta bidjat mearrádusa man stuoris opmodat berrešii leat vai oažžu guolástanvuoigatvuođa. Sáhttá maid atnit matrihkkalvearu ja bidjat omd.1 gusa, dahje bidjat eanadollui bálkkašumi ja addit eanadoallái gii opmodagastis unnimus šaddada 1 gusa fuođdara (seammago 2000 kg. suoidni) guolástanvuoigatvuođa. Muhto mo dal lágideš, berrešii biddjot vuollerádji eatnamis dahje šattus." Deanu gilisearvi vihkkedalai evttohusa ja mearridii borgemánu 7. b. 1910 čoahkkimis bivdit addit gonagaslaš cealkámuša "luossabivdomearrádusaide." Mihttejuvvui "ahte nugo dilálašvuođat maŋimušjagiid leat ovdánan čázádaga luossabivdiid gaskkas, erenoamážit Deanu gielddas, dárbbašuvvojit duođai dárkilat mearrádusat mat leat 1888 lágas eaktuduvvon, dál duohtan dahkkot." Dasto celkui ahte nu bures go vejolaš geahččaluvvui "garvit" oažžun dihte guolástanvuoigatvuođa, ja čujuhuvvui "stuorra ráđđejeaddji veahkaváldái ja iešráđálašvuhtii". Čakčamánu 11. b. čoahkkimis mearridii searvi ovttajienalaččat "mearrádusaid" evttohusa. Evttohusa 2. paragráfa lea čuovvovaš: "Guolástanvuoigaduvvomat leat dušše albmát ja nissonat, geat leat dáža borgárat, ja geat leat fásta ássit ja geavahit iežaset dahje jahkemeari láigohan sierra matrikulerejuvvon eatnamiid ovtta dahje eanet eanabihtáin eatnoguovllus go eatnamat: a. lea vuollel 2 km. johkagáttis eret, b. lea huksejuvvon ássamii ja c. lea nu stuoris ja šaddá muhtun jagiin unnimus 1 Gussadoarvvi Fuođar (2000 kg. suoidni) . Almmatge sáhttá go spiehkastahkan litr. c. ođđaássiid, geain eatnamiin ii sáhte namuhuvvon mearre suinniid láddjet, ohcama bokte oažžut jahkái ain háválassii čujuhuvvot guolástanvuoigatvuođa, go sii duođaštit, ahte eana lea dákkár, ahte gilvima maŋŋil sáhttá láddjet nu olu ja siige dahket jáhkehahttin čujuhaneiseváldái, ahte áigga lea bargat eatnamiid ja jođihit eanadoalu. " Ášši ovddiduvvui guolástanallagohccái gii guovvamánu 20. b. 1911 girjjis guorrasii "eanašii" evttohusas. Datte sáhttá namuhit ahte son evttohusa § 12:i "guolástanvuoigatvuođa háhkama ja massima mearrida bolesmeašttir" celkkii ahte diktit "vejolaš bohciidan riektegažaldagaid nugo dákkárat... mearridit hálddahuslaččat dan sadjáigo duopmostuoluin, lea juo erenoamáš 646 . Lea almmatge dohkálaš vuhtii válddedettiin Finnmárkku dilálašvuođaid ... hui ávkkálažžan." Guolástanallagohcci navddii dákkár njuolggadusas "várra" lei dárbbašlaš láhkavuođđu 1888-lága § 1 olis, go dát ii dušše láhkavuođđudan guolástanvuogi dárkilat mearrádusaid, "muhto guolástanvuoigatvuođa eavttuid hárráige". Eanadoallodepartemeanta gávnnahii iežas sáhttit doarjut "eanaš" dan maid guolástanallagohcci lei cealkán ja evttohan, ja cuoŋománu 1.b. 1911 ggl.cea. mearriduvvojedje Deanulága § 1 vuosttas lađđasa láhkavuođul Deanučázádaga dárkilat njuolggadusat "guolástanvuoigatvuođa vuogi ja eavttuid hárrái". Eavttuid lagat aiddostahttin leat guollevuoigaduvvon, lea cealkámuša § 2:s, mii lea seammago bajábealde bájuhuvvon Deanu gilisearvvi evttohus. Čájehuvvui ahte ii dát iige bolesmeaštára evttohus lei ovdanbiddjon ámtamánnái cealkámuššii, ja iige gieldda ja eará eiseválddiide Buolbmágis ja Kárášjogas. Ámtamánni bivddiige miessemánu 2. b. 1911 girjjis oažžut geahččat cealkámuša ovdabargguid, ja golggotmánus sáddii son áššebáhpáriid ja evttohusa namuhuvvon gielddaide cealkámuššii. Buolbmága gielddastivra mearridii ovttajienalaččat juovlamánu 16. b. čoahkkimis ahte navddii "mearrádusaid čájehit leat anolažžan, almmatge berrešii mearrádusa § 2, c, sihkkojuvvot." Go mearrádus sáddejuvvui bolesmeaštárii čálii Buolbmága leansmánni juovlamánu 19. b. ahte son bealestis gávnnahii "sáhttit guorrasit gielddastivrra mearrádussii ollásit, liikká oainnán gielddastivrra mearkkašeami § 2, c, dárbbašmeahttumin, go dán áigái ii mávsse dát maidege Buolbmága guovlui, go buot guolástanvuoigaduvvomat devdet eavttuid." Kárášjoga gielddastivra vihkkedalai ášši juovlamánu 4. b. 1911 ja evttohii njuolggadusa mas guolástanvuoigaduvvon fertii leat fásta "ássi" ja doallat iežas dahje láigohit eatnamiid, galgá váldot eret. Gielddastivra doarjjui ahte buohkain geat ledje náitalan ja eaiggádušše eatnamiid galggai leat guolástanvuoigatvuohta, vaikko gulle "earáid bearatgoddái"." Ođđajagemánu 19. b. 1912 reivvestis ii daja Kárášjoga leansmánni dal "olus mihttet ođđa njuolggadusaide", muhto oaivvildii ahte § 2, vuosttas čuo. hábmen ii lean nu čielggas go sávahahtti ja sáhtii dárbbašit "dárkilat čilgehusa". Son dasto vuostálasttii ahte buot náitalan olbmuin ja eanaeaiggádiin galggai leat guolástanvuoigatvuohta, go son oaivvildii dát livččii lean 1888-lága vuostá ja vel dagahit menddo olu guolásteaddjiid eanus. Eanebut baicce sáhtášedje ássat seamma viesus "ja liikká leat guollevuoigaduvvomat, jus eai gullan seamma bearatgoddái ja guollebivddu eavttut muđui devdojit." Bolesmeašttir sáddii cealkámušaid ámtamánnái ođđajagemánu 17. b. ja borgemánu 20. b. 1912. Son gávnnahii cealkámuša mearrádusaid "heivvolažžan", ja ii sáhttán "rávvet makkárge nuppástusa". Ámtamánni sáddii olles ášši departementii čakčamánu 14. b. 1912. Ii son ge oaidnán " dárbbašuvvot makkárge nuppástusa cealkámušaid mearrádusaide." Ášši ovddiduvvui dasto guolástanallagohccái gii lei ovttamielas departemeanttain ahte dál sáhtii dan "váldit dovddiidussii 647 ", ja iige dárbbašan "eanet" geahčadit bukton mearkkašemiid. 3.7.3.2.4 Leigo 1911-cealkámuša § 2:s Deanulága láhkavuođđu? Maŋit áiggis lea 1911-cealkámuš moitojuvvon máŋgii. Steinar Pedersen vihkkedallá ja mearkkaša áššemeannudeami 1989 dutkosis. (Geahča Steinar Pedersen: "Måten og betingelsene for utøvelse av fiskeretten i Tanavassdraget. Den kongelige resolusjonen av 1.4.1911. Nærings- eller minoritetspolitikkŋ" s.19-22.) Son moaitá dan mii dáhpáhuvai, ja jearrá ee. sáhttetgo leat čearddalaš cuohkit mat ledje áššemeannudeami duogábealde. Dasto lea čuoččuhuvvon ahte eahpiduvvo vuoigatvuođavuođđodago 1888-láhka lobi mearridit dárkilat njuolggadusaid "Guolástanvuoigatvuođa Eavttuid" vuoigatvuođalaččaid muddema cealkámuša § 2:s. Tønnesen čuoččuha (s. 244) ahte mearrádus mearkkašii "issoras vuolideami guolástanvuoigaduvvomiid logus", ja ahte gáržžideamis "illá" lei 1888 lága vuoigatvuođavuođđu. Son datte ii dárkilat geahčat vuoigatvuođavuođđováttisvuođa. Dan dahká baicce Falch (s. 57-59) , gii konkludere ahte "ferte leat viehka čielggas ahte mearrádusas ainjuo go bođii ii lean doarvái vuoigatvuođavuođđu", geahča vulobealde. Dát gažaldat bođii Deanu ja Várjjat gielddarievtti ovdii go Orohat nr. 9 Kárášjoga Johttisámiid Servviin veahkkeásahussan 648 guovvamánu 24. b. 1983 čuoččaldahtii ášši stáhta vuostá go čuoččuhedje sis lea vuoigatvuohta fierbmebivdui Deanučázádagas sorjjasmeahttun 1911-cealkámuša. Áššečuoččuheaddjit oaivvildedje cealkámuša leat lágaheapmin 649 go dat rihkui Stuorradikki 1888 eavttuid, ja čujuhedje ahte jus oaivil lei bidjat guolástanvuoigatvuođa eanadollui, livčče njuolggadusaid giehtaguššan issorasat geahpidan guolástanvuoigaduvvomiid logu. Gielddarievtti duopmu celkui njukčamánu 19. b. 1984 ja lea váldon RG 1985 s. 911:s. Cealkámuša lágalašvuođa 650 vihkkedallamis, erenoamážit dan § 2, (RG 1985 s. 924-926) čájeha riekti dán duogáš lei go Deatnu háliidii oažžut čielgasat njuolggadusaid. Deanu gilisearvvi ovddabealde geardduhuvvon oaivilat ovddiduvvojit, mas čujuhuvvo go lea geahččaluvvon garvit 1888-lága eanadoallogáibádusa, ja lea dáhttu dárkilat njuolggadusaide "eanadoalu ja ássansajiid lágášvuođas" caggan dihte dálá ovdáneami ja stuorra ráđđejeaddji "veahkaválddi ja iešráđálašvuođa". Riekti dulko dán dáhttun suodjalit vuođđuduvvon dili ja ahte ii háliiduvvo makkárge gáržžideapmi dalá guolástanvuoigaduvvomiid dilis, ja dadjá dasto: "Eai oru leat makkárge ákkat čuoččuhit ahte guolástanvuoigaduvvomiid dilli veahášge gáržžiduvvo. Váldošiehtadallamiin ii čájehuvvon oktage ovdamearka ahte sii geat ledje guollevuoigaduvvon 1888-lága mielde "hilgojuvvo" 1911 cealkámuša mielde." Riekti čájehá ahte guolástanvuoigaduvvomiid lohku lea baicce lassánan dássidit, oktiibuot 181 rájes olles čázádagas 1885:s gitta 398:i 1927:s. Bolesmeaštára lasáhus Buolbmága gielddastivrra cealkámuššii sihkkut § 2 c biddjui ovdan, mas son vuosttalda dán ja dadjá dán dáidit "leat okta cealkámuša vuođđomearrádusain go dat geahččala dahkat luossabivddu eanadoalliide lassiealáhussan". Dasto daddjo : "Rievtti áddejupmige lea ahte cealkámuš lei heivehuvvon dalá eanadollui. Cealkámuš ii gáibit dušše eanadoalu, iige makkárge eavttu ahte galgá vuovdit buktagiid, nugo muhtun bealit ja vihtanat orrut leat jáhkkán. Cealkámuš gáibida vel ahte namuhuvvon šaddu olahuvvo muhtun jagiin, mii ii mearkkaš juohke jagi. Ovddiduvvon ávdnasat váldošiehtadallamis leagi dalá eanadollui, čájehit ahte gaskamearis ledje sullii guokte gusa juohke vealgáduvvan doalu nammii. Dieđuide maidda Helland čujuha (geahča Finnmarkens Amt II (1906) ) doaluid logu hárrái, čájehit ahte dat bures dávistit doaluid logu ja guolástanvuoigaduvvomiid logu. Dát fas čájeha cealkámuša leat heivehuvvon daláš eanadollui. Ovddiduvvon ávdnasat eai atte dalle makkárge ákka čuoččuhit - nugo áššečuoččuheaddjit dahket - ahte njuolggadusaid riekta giehtaguššan livččii garrasit geahpedan guolástanvuoigaduvvomiid logu." Riekti čájeha ahte cealkámuša § 2 álggahus lea seammago 1888-lága § 1, ja ahte dan dárkilat eavttuid bidjan beassat leat guollevuoigaduvvon lea lávga guolástanvuoigatvuođa eavttuid maid láhka cealká. A ja b čuo. eavttut ássamis guokte km johkagáttis eret ja ahte eatnamiidda lea huksejuvvon ássamii, čujuha ruovttoluotta lága "fásta ássi" dovddaldahkii, go dihto buvttadus gáibádus c čuo. čatnasa "doalli" dovddaldahkii. Nugo riekti oaidná, lea nuppiin sániiguin cealkámuša § 2, a - c čuo., sáhka lága § 1 eavttu aiddostahttimis, ja dalle konkludere ahte cealkámuš árbevirolaš láhkadulkomis "ferte daddjot gullat siskkobeallai rámma mii lea lágas biddjon. Vuoigatvuođavuođđogažaldat orru danin leat ortnegis." Nu áššehuvvui stáhta orohaga guolástanvuoigatvuođa gáibádusas. Muđui sáhttá namuhit rievtti máinnašit Tønnesen:a vuoigatvuođavuođđogažaldaga spiekasteaddji áddejumi, muhto gávnnaha su oaivila "vánit leat riekta." Duopmoeavttut 651 čájehit gielddarievtti oaivila mielde ahte 1911-cealkámuša ulbmil lei aiddostahttit 1888-lága eavttuid ja nu bissehit vuoigatvuođalaččaid viidánit ja láivudit earáidego eanadoalliide, go ássit ja ođđa ealáhusat leat lassánan. Gielddariekti dulkui gusto sihke cealkámuša ja lága nu ahte háliidedje bisuhit vuođđuduvvon riektedilálašvuođa, ja nu garvit sáhttit ođđa lágan vuoigatvuođaid ja vuoigatvuođalaččaid ásahit. Falch (s. 57-59) vihkkedallá 1888-lága § 1 áddejumi ahte "Guolástanvuoigatvuođa Lági ja Eavttuid Dárkilat Mearrádusaid mearrida gonagas dahje geasa son dan fápmuda", ja čujuha ahte gažaldat lea mii siskkilduvvo "Eavttuid" báhkkodeamis. Ná oaidná Falch ahte teaksta lea eahpečielggas das, leago dušše "vuoigatvuođa doaimmaheapmi maid gonagas mearrida, vai leatgo vuoigatvuođa eavttutge siskkilduvvon." Son baicce oaivvilda ovdabargguid leat "oalle čielgasat vuosttas molssaeavttu oiddus", ja čájehii ahte departemeanta Oth.prp. No. 2 1888 s. 7-8 navddii ahte dušše "Vuoigatvuođa Eavttut Bivdit Eanus berrejit biddjot Láhkii", ja sáhttá dodjit "Gonagassii mearridit dárkilat Njuolggadusaid" guolástanvuoigatvuođas. Son namuha dasto ahte Ealáhuslávdegoddi No. 1 Stuorradikkis guorrasii dása, vaikko sáhtii geavvat nu ahte "sáhtii veaháš Eahpidit Gaskavuođas gaskal inta Rievtti ja Vuoigatvuođa Eavttu." (Árvalus O. No 3 1888 s. 13) . Ahte Deanu ja Várjjat gielddariekti RG 1985 s. 911 čovddii gažaldaga nuppegežiid oaivvildii Falch ferte boahtit ovdabargguid boasttoáddejumis. Son dasto dadjá: "Riekti oaivvilda oaivilat mat leat geardduhuvvon bajábealde guolástanallagohcci váidudii maŋŋil departemeantta ja ráđđehusa doarjagiin. Muhto váidudeapmi masa riekti čujuha, guoskkai eará gažaldahkii; namalassii makkár daid njuolggadusain fáldi lei evttohan galgat čuožžut lágas, ja makkárat galge čujuhuvvot láhkaásahusaide. (Buo. duomu s. 924 ja čujuhusa Árvalussii O. nr. 3 1888 s. 13.) " Maŋŋilgo lea čujuhan ahte Tønnesen oaivvilda cealkámušas illá leat lága láhkavuođđu, konkludere Falch ahte "ferte leat viehka čielggas ahte mearrádusas ainjuo go bođii ii lean doarvái láhkavuođđu". Son čujuha ee. ahte Stuorradiggelávdegoddi beroštii sakka das ahte ii ovttasge galgan váldot guolástanvuoigatvuohta Deanulága olis, ja joatká: "Go lea oalle máđoheapme galgat addit earáide dan lobi. Áibbas eará lea addit earáide lobi muddet eará beliid guollebivddus go mainna Stuorradiggi ieš lei fidnošan. Fertejit dalle nappo "eavttut" dulkojuvvot ráddjejuvvon/aiddostahttojuvvon gustot njuolggadusaide mat mearridit ee. čujuheami gáibádusa, ja eaige olmmošlaš mearrádusaid, vaikko go lea vuoigatvuohta álo gártá leat eaktun sáhttit dan doaimmahit." Steinar Pedersen lea maiddái moaitán gielddarievtti mearrádusa cealkámuša láhkamieđisvuođa 652 ektui. Bajábeal namuhuvvon 1989 dutkosis čujuha son ee. (s. 27-28) ahte alla dásis Eanadoallodepartemeanttas, cealkámuša ovdabargguin eahpiduvvui dán hárrái. Son eahpidage ahte cealkámuš ii gáržžidan vuoigatvuođalaččaid, ja čujuha dás ahte ainjuo ovtta háve váldui vuoigatvuođalaččas su vuoigatvuohta. Su guolástanvuoigatvuođa, mii lei 1906 rájes, válddii bolesmeašttir ruovttoluotta 1919:s cealkámuša vuoigatvuođavuođuin. Fylkkamánni mearridii datte ahte ii sáhttán ruovttoluotta váldit vuoigatvuođa. Vuođustusa dehálaš oassi lei ahte cealkámuššii ii galgan addot máhcciváikkuheaddji 653 fápmu. Riektejoavku mihtte bealestis ahte ii leat vissis gielddarievtti leat ádden ovdabargguid boastut, nugo Falch navdá. Soaitá adnon sánit ja doahpagat leat earáláhkai dulkojuvvon ja deattuhuvvon. Sáhtte ainjuo sihke duomu ja ealáhuslávdegotti ovdanbuktima hábmemat s. 13 Árvalus O. No. 3 (1888) leat čielgasat. Oaiviliid maid guolástanallagohcci Ealáhuslávdegotti mielde galgá leat "váidudan", leat bájuhuvvon Oth.prp. No 2 1888 s. 4. Ođđajagemánu 19. b. 1886 girjjis dadjá iežas leat ovttamielas fálddiin ahte lea dáhttu Deanu guollebivddu njuolggadusaide, muhto son lea "millosamos jáhkkit" ahte dákkár njuolggadusaid ii sáhte láhkavuođđudit 1871-lága § 1 mielde. Go čuožžu "Guollebivddu Njuolggadusat", oaivvilda son ovdabargguid vuođuin ahte láhkaaddi ii leat jurddašan gažaldagas guollebivddu "Vuoigatvuođas" njuolga, "muhto dušše Lági birra, mo Guollebivdu doaimmahuvvo." Guolástanallagohcci oaivila mielde lei buoret láhkavuođđudit hálddahuslaš addon njuolggadusaid, "mihtilmas Dilálašvuođas, mas Eiseválddit ovddeš Áiggi virolaš Rievtti mielde leat leamaš Finnmárkku stuorra Čázádagaid Guollebivddu duohken, Dilálašvuohta mii earret eará lea ožžon iežas Báhkkodeami Eiseválddi čabočielga Válddis Čujuhit Guollebáikkiid". Son datte ii rávven dánge iežas loahpalaš oaivilin. "Min dálá Riektevuođđonjuolggadusa čielgasat erohusa gaskal hálddahuslaš ja Láhkaaddieiseválddi" vuođul, gávnnahii son ahte "fálddi evttohuvvon Njuolggadusaid sáhtii dušše dahkkot láhkaaddimiin." Čujuhettiin Alimusrievtti Álttá-joga dupmui Rt. 1880 s. 337, oaivvildii son datte ahte dás sáhtii válljet gaskal addit lága mii sisdoalai buot evttohuvvon njuolggadusaid, ja "Lága, mii almmuha Hálddahussii Válddi addit Mearrádusaid mat leat suokkardallon". Maŋŋilgo ámtaovdagoddi ja ámtamánni ledje cealkán áššái, čálii allagohcci miessemánu 3. b. 1887 ahte son "navddii" leat "riektasamos" ahte váldonjuolggadus geas lei guollebivdovuoigatvuohta mearriduvvui lágas, ja ahte hálddahus oaččui fápmudusa muddet "Vuoigatvuođa Lági ja Eavttuid." Riektejoavku lea muđui ovttamielas gielddarivttiin ahte 1888-lága ulbmil lei nannet vuoigatvuođaid nu go dat dalle ledje, ja ahte 1911-cealkámuša ulbmil ii lean váldit ovttasge guolástanvuoigatvuođa, muhto heađuštit riektelaččaid viiddideami olggobeallái joavkku maid jurddašii 1888:s. Dát joavku datte lassánii dássidit, nugo gielddarievttis čujuhuvvui. Mii eat almmatge gávnnat ártta, earret čuoččuheamen leat sierramielalašvuohta gažaldagas, oaivvildit maidege das, leigo 1911:s doarvái láhkavuođđu cealkámuša § 2:i. Dát ii gula almmatge nu čielgasit olggobeallai 1888-lága dohkálaš dulkoma ahte lea árta vuosttaldit dan badjel 80 jagi guhkes geavada mii dávista cealkámuša njuolggadusaide. Dát de mearkkaša ahte, maid dal oaivvildeš álgovuolggalaš vuoigatvuođavuođđogažaldagas, dál vánit eahpiduvvo ahte cealkámuša njuolggadusat fertejit bidjot gustojeaddji rievtti vuođđun. Dása lea ovttaoaivilvuohta, singe gaskkas geat leat jearran cealkámuša vuoigatvuođavuođus, geahča Tønnesen s. 244, Falch s. 61 ja Pedersen (1989) s. 26, ja RG 1985 s. 911 s. 927-930. Danin galggašii leat viehka čielggas ahte guollebivdovuoigatvuohta Deanučázádagas gullá sidjiide geat devdet 1911-cealkámuša § 2 gáibádusa, buo. 1888-lága § 1. Dát máinnašuvvojit čuovvovaččat "luossareiveeaiggádin", go cealkámuša § 11 mielde lea eaktun guolástanvuoigatvuhtii ahte lea ožžon bolesmeaštáris čállon nu gohčoduvvon "luossareivve". Cealkámuša njuolggadusaid lágalašvuođa gažaldat guoskkahuvvo muđui Hålogalándda Lágamánnerievtti miessemánu 7. b. 1992 duomusge (Guoddalanášši nr. 53/1992) . Dás lei vuohččan gažaldat leigo stáhtas vuoigatvuohta čállit oaggunbivdogoartta Deanučázádahkii, buo. 3.7.3.2.5. oasi, ja nuppádassii ledjego luossareiveeaiggádat čadnon cealkámuša § 9:i mii gieldá sin vuovdit bivdogoartta čázádahkii. Leigo lihttoláigohangielddus láhkavuođđuduvvon vihkkedallo s. 20-21 Lágamánnerievtti duomus ja vástiduvvo dan mieđiheamiin. Deattuhuvvui mealgat ahte gielddus lei geavahuvvon "moanaid jagiid eahpádusaid haga". 3.7.3.2.5 Oaggunvuoigatvuohta Deanus Mii lea celkon bajábealde gusto fierbmebivdovuoigatvuhtii Deanučázádagas, ja maŋimušjagiid lea oaggunvuoigatvuohta Deanus leamaš sakka digaštallon. Jerro ee. leago eatnoleahkeássiin iehčanas oaggunvuoigatvuohta, soaitá symbolalaš divadiin, vai leago stáhtas lohpi luđolaččat heaittihit dahje ráddjet ortnega giliássi oagguid govttolaš jahkodatgoarttaiguin, maidda gullet vel sii geain ii leat guollebivdovuoigatvuohta 1911-cealkámuša mielde. Dán vihkkedallama álgu lea 1775-cealkámuša § 6, mas nappo daddjo ahte bivdu eanuin ain galgá gullat "Giliid dahje Dábálaš Álbmoga" "dábálaš Geavaheapmái". Maŋŋil leat eanadoallit ožžon oktovuoigatvuođa fierbmebivdui, ja jerroge velgo lea Deanuleagi ássiid oagguma sierravuoigatvuohta fámus. Bivdu roahkkebivdosiiguin leat jahkečuđiid árbevierut Norggas ja várrage guhkes árbevierut Deanuleagis. Dás leat datte oaggumii gáttis nu ahte muhtun sajiin gáibiduvvojit bivdosat mat eai leat nu boarrásat historjjálaččat. Nu oggojuvvuige unnán eanu vuolit oasis, ja badjelabbos, ee. vihtta km guhkes guoikkas, "Geav??is", ja Ohcejoga guvlui leat moanat buorit oaggunsajit. Datte lea árta jáhkkit ahte báikegoddi 1800-logus eanaš bivde buođuiguin ja firpmiiguin, dahje fatnasis, go váldoáššálaččat oggo eaŋgals lustaoaggut, geat muđui 1820-jagiin ledje sii geat dákkár guollebivdduin álge Norggas. (Geahča Magnus Berg: "Det norske lakse- og innlandsfiskets historie" s.14, ja "Nord-Norske Lakseelver" s. 52 čuo. Geahčage Guolástanallagohcci A. Landmark "Beskrivelse over Tanaelvens vassdrag" (1880) ja "Beretning om Kongeriget Norges Økonomiske Tilstand i Aarene 1851-1855.") Oaggun šattai datte dábálaš 1800-logu maŋimušbeales, ja eiseválddit gávnnahedje danin ártta muddet dán dárkilabbot. Nu mearriduvvojedje Deanučázádaga guollebivdonjuolggadusat mat miessemánu 4. b. 1872 Plakáhtas 29. cuoŋománu 1871 olis bohte § 11:s ahte " vai Earát go Eanu Guolástanvuoigaduvvomat galge sáhttit Oaggut Luosaid ja Guvžžáid hásttuhuvvo Dasa Fálddi lohpi, maid dušše sáhttá almmuhit Divada ovdanbuktimiin". Dasto leat muhtun cealkámušat oagguma hárrái Deanulága ovdabargguin. Ámtamánni čujuha miessemánu 15. b. 1885 girjjis fálddi máinnašeapmái dábálaš bivdovugiin čázádagas, mas namuhuvvo ahte "Rastabuođut 654 " gildojuvvo 1872-plakáhtas, ja ahte maŋit jagiid "Dan sadjái (lea) ožžon Bivdit Stákkuin ja Vuokkain". Evttohusastis "Guollebivddu Njuolggadusaide" orru fáldi eaktudeamen ahte dušše sii geat evttohusa mielde galget leat guolástanvuoigaduvvomat galget sáhttit bivdit stákkuin ja vuokkain, geahča evttohusa §§ 3 ja 6, buo. § 1. Dasto dadjá fáldi § 3 mearkkašeamis ahte "ii berre leat Lohpi Láigohit OaggunVuoigatvuođa, go álkit sáhttá Boasttut adnot (gea. Miessemánu 4át b.1872 Plakáhta § 11) ". Fáldi orru datte § 6:a mearkkašeamis eaktudeamen ahte su oaggunvuoigatvuođa láigoheami "Vierrásiidda" plakáhta mielde, galggai jotkkojuvvot nugo ovdal. Fáldi lei muđui "Govvádusas" departementii njukčamánu 20. b. 1885 jearran sáhttágo bolesrievttálaččat áššečuoččaldahttit eahpevuoigaduvvon guollebivddu. Dás daddjo ahte 1872-plakáhtas eai leat makkárge njuolggadusat ahte lea gielddus earáide go guolástanvuoigaduvvomiidda bivdit jogas, "earret eahpenjuolga Oagguide". (Fálddi geardduhuvvon oaivilat leat bájuhuvvon Oth.prp. No 2 1888 s.3-4.) Fálddi evttohus sáddejuvvui guolástanallagohccái cealkámuššii, gii vástádusas báhkkodii ná: (Geahča Oth.prp. No 2 s.8.) "Garvin dihte Boasttoáddejumi berrešii várra vejolaš Lágas váldit Mearrádusa, ahte seamma ii daga makkárge Nuppástusa Miessemánu 4át b. 1872 Plakáhtas § 11 guoskkahuvvon Fálddi Lobis mearre divada vuostá almmuheamen Vierrásiidda addit Lobi Oaggut Čázádagas." Departemeanta (stáhtaráđđi Arctander) čujuha 1872-plakáhta § 11:i ja dadjá dasto: (Geahča Oth.prp. No 2 s.8.) " Cuoŋománu 30.b. 1872 logaldallama Plakáhtas ovdandollui ahte dákko bokte Oagguma Lohpi atnui leat hálbi ja Vierrásiidda, geat gallededje Finnmárkku, vuostáiváldin. Mearrádus ii navdo leat vuostá Dáloniid Guollebivddu Vuoigatvuođa mii lei čuoččuhuvvon, ahte Divat, mii máksojuvvo Oagguma Vuoigatvuođa ovddas, eahpenjuolga Lági mielde boahtá Álbmogii buorrin, mii galgá adnot Eanu Gehččui. Eaktun lea ahte namahuvvon § 1872 plakáhtas jus ii guoskkahuvvo ođđa Lágas, mii namalassii jurddaša addit Njuolggadusaid Geat guollebivdovuoigaduvvomat Eatnlaččaid gaskkas, galggašit sáhttit bivdit Eanus. Guolástanallagohcci mielde gávnnaha dán galgat čielgasit daddjot Lágas, muhto dárbbašlaš várašupmi dán oktavuođas evttohuvvo § 1:i evttohuvvo dán § váldit earaláhkai go Allagohcci evttohus. " 3.7.3.2.2. oasis geardduhuvvon Stuorradikki Ealáhuslávdegotti 3.7.3.2.2. cealkámuš dan "moadde Jagi ovdalaš guođđán Ámtamánnis", 3.7.3.2.2. čujuha ahte su árvvoštallama mielde eai deavdde dan 3.7.3.2.2. áiggis guovllu muhtun oaggut "ássi eanadoalli" 3.7.3.2.2. gáibádusa. Dáid beroštumiide ii datte deattuhan 3.7.3.2.2. olus. Maŋŋilgo dáid lassidieđuid lei náššan, navddii 3.7.3.2.2. nappo lávdegoddi evttohuvvon lága livččet mearkkašit 3.7.3.2.2. guollebivdovuoigatvuođa heivvolaš ráddjema, seammásgo dat 3.7.3.2.2. ii livččii mearkkašit "Sajáiduvvon Riektedilálašvuhtii" 3.7.3.2.2. olus stuorát duohtademiid. (Geahča Árvalusa O. No 3 1888 3.7.3.2.2. s. 14.) 1888-lága ovdabarggut čájehit ahte sis geain eai 3.7.3.2.2. soaitán ožžon fierbmebivdovuoigatvuođa, iige galgan leat 3.7.3.2.2. oaggunvuoigatvuohta. 1872-plakáhta § 11 vuođul, lea datte 3.7.3.2.2. mearriduvvon lága § 1 nuppi lađđasis ahte fálddis lea 3.7.3.2.2. vuoigatvuohta addit "earáide go 3.7.3.2.2. Guollebivdovuoigaduvvomiidda" lobi oaggut luosaid ja 3.7.3.2.2. guvžžáid. Gean dálle jurddašii ii leat celkon, muhto 3.7.3.2.2. bajábealde geardduhuvvon cealkámuš ahte gávnnahiii dán 3.7.3.2.2. "hálbin Vierrásiidda, geat gallededje Finnmárkku", orru 3.7.3.2.2. ahte lea oaivvildan vieris guollebivdiid, ee. eaŋgals 3.7.3.2.2. lustaoagguid. Muđui ferte navdit ahte buot dáloniin, 3.7.3.2.2. ainjuo 1872:s lei guollebivdovuoigatvuohta. Muđui sáhttá 3.7.3.2.2. namuhit ahte Arnold Ræstad gii mátkkoštii Finnmárkkus 3.7.3.2.2. 1907:s čálii Olgoriikadepartementii ahte "Oaggun adno 3.7.3.2.2. ... luđolažžan goappašiid riikkaid borgáriidda miehtá 3.7.3.2.2. joga". Oggojuvvui fatnasis ja lei "dego uštin". Eanaš 3.7.3.2.2. oggo "bearraša nuorat miellahtut, geain ii lean iežaset 3.7.3.2.2. guollebivdovuoigatvuohta". Čállosis daddjo dasto ahte 3.7.3.2.2. "vieris (eaŋgals) lustaoaggut" galget máksit láigodivada 3.7.3.2.2. sihke dáža ja suoma bealde vaikko sis dušše lea 3.7.3.2.2. "guolástanbarta" nuppi bealde. Mii dal lei 1872-plakáhta § 3.7.3.2.2. 11 njuolggadusa duogáš, buo. 1888-lága § 1 nuppi 3.7.3.2.2. lađđasa, leat eatnoleahkeássit sáhttán oaggut čázádagas 3.7.3.2.2. divatmávssoža ovddas. Mainna dál riidalit, lea ahte leago 3.7.3.2.2. lága njuolggadus áidna vuoigatvuođavuođđu oaggumii, vai 3.7.3.2.2. leago eatnoleagi álbmogis ain sierravuoigatvuohta dán 3.7.3.2.2. guollebivdui. Falch vihkkedallá gažaldaga (s. 52-56) ja 3.7.3.2.2. doalaha eanaš jáhkehattin ahte ássiin lea 3.7.3.2.2. oaggunvuoigatvuohta sorjjasmeahttun lága. Son oaivvilda vel 3.7.3.2.2. ain leat čilgekeahttá, leago vuoigatvuođavuođđu 3.7.3.2.2. gáibidit divada, muhto navdá dalá 50-jagáš geavada "mielde 3.7.3.2.2. sáhttit gáibidit symbolalaš mávssu". Steinar Pedersen lea 3.7.3.2.2. guovtti artihkkalis áviissas Finnmarken (čakčamánu 11. ja 3.7.3.2.2. 12. b. 1987) govdadit vihkkedallan gažaldaga 3.7.3.2.2. bajilčállosis: "Har alle i Tanadalen rett til stangfiske?" 3.7.3.2.2. 1888-lága ovdahistorjjá ja geavada čađamannamis gitta 3.7.3.2.2. dálážii čuoččuha son ahte orru nu ahte "lea muhtunlágan 3.7.3.2.2. oktasaš guollebivdovuoigatvuohta Deanuleagi ássiin. Dát 3.7.3.2.2. vuoigatvuohta lea heivehuvvon nu ahte ovtta joavkkus álggus 3.7.3.2.2. lea fierbmebivdovuoigatvuohta, ja earás fas 3.7.3.2.2. oaggunvuoigatvuohta." Pedersen:a artihkkala duogáš lea 3.7.3.2.2. ee. láhkaalbmá Johan Fr. Remmen cealkámuš gii 1984:s 3.7.3.2.2. lágastii ovddabeale máinnašuvvon gielddariekteášši 3.7.3.2.2. Stáhta ovddas. Finnmarken:s suoidnemánu 5. b. 1986 3.7.3.2.2. čuoččuha son ahte govttolaš oaggunlohpi Deanus lei 3.7.3.2.2. hálddašanrievttálaš gažaldat masa stáhtas lei ollásit 3.7.3.2.2. hearrávuohta. Oaivila čuovui ja viiddidii fylkkamánni 3.7.3.2.2. Deanučázádaga fágabagadalli gii Finnmarken:s njukčamánu 3.7.3.2.2. 21. b. 1987 celkkii ahte "Guollebivdovuoigatvuohta gullá 3.7.3.2.2. sidjiide geat duhtadit gáibádusaid oažžut luossareivve, 3.7.3.2.2. eaige earát." Vuoiggaduvvomiid fierbmebivdiid 3.7.3.2.2. (luossareiveeaiggátsearvvi) ovttastupmi lea seamma 3.7.3.2.2. áddejumis, ja čuoččuha Finnmarken:s miessemánu 3.7.3.2.2. 8. b. 1987 ahte stáhta guollebivddu hálddašeamistis addá 3.7.3.2.2. stuorra oasi guollebivdovuoigatvuođas ja dán árvvus, almmá 3.7.3.2.2. makkárge buhtadasain guolástanvuoigaduvvomiidda. Sihke 3.7.3.2.2. Pedersen ja Falch vuođđudeaba iežaska oaiviliid ahte 3.7.3.2.2. 1872-plakáhta § 11 ja 1888-lága § 1 nuppi lađas dušše 3.7.3.2.2. barge mátkkálaččaid beale, ja oaggunvuoigatvuohta 3.7.3.2.2. eatnoleahkeássiide (earret eanadoalliide) ii 3.7.3.2.2. guoskkahuvvon. Nugo Riektejoavku oaidná, gártá datte dán 3.7.3.2.2. áddejupmi ainjuo leat veahá dan duohken mo ovdabargguid 3.7.3.2.2. lohká, ja sáhttá danin jurddašit ahte Pedersen:a ja 3.7.3.2.2. Falch:a oaivilat eai leat ollásit gokči. Nugo ovdanboahtá 3.7.3.2.2. ovddit válddahallama cealkámušain ee. oagguma hárrái 3.7.3.2.2. 1888-lága ovdabargguin, lea dulkon geat leat 3.7.3.2.2. "Guollebivdovuoigaduvvomat" lága ja 1872-plakáhta mielde, 3.7.3.2.2. veahá eahpevissis. Earret eará dadjá "ovddeš ámtamánni" 3.7.3.2.2. Stuorradikki Ealáhuslávdegoddái, ahte "Stákkuin ja 3.7.3.2.2. Vuokkain" leat oggon "Joavdelasttit" geain ii lean 3.7.3.2.2. vuoigatvuohta dákkár bivdui. Ii sáhte eambo šiitit ahte 3.7.3.2.2. son vel gohčodii earáidgo vieris bargiid "joavdelastin", 3.7.3.2.2. ja ahte oagguma mearrádus dáinna vuolggasajiin galggaige 3.7.3.2.2. gustot sidjiide geat eai lea eanadoallit. Muđui sáhttá 3.7.3.2.2. namuhit fálddi Norgren čakčamánu 14. b. 1859 dovddusin 3.7.3.2.2. dahkan, maid ámtmánni Holmboe "nannii 655 " njukčamánu 3.7.3.2.2. 20. b. 1867. Dás daddjo ahte "Guollebivdu Dolgevuokkain 3.7.3.2.2. Stáhta Eatnamiin ii sáhte vuordit lobálažžan jus ii bija 3.7.3.2.2. Ohcama Deanu Fálddi Fáldái". Jus, nugo Steinar Pedersen, 3.7.3.2.2. navdá ahte buot dálonat devde lága eanadoallogáibádusa ja 3.7.3.2.2. danin leige oaggunvuoigatvuohta 1888:s (Oaivil lea 3.7.3.2.2. geardduhuvvon 3.7.3.2.2. oasis ja vižžon Dieđut nr. 2 3.7.3.2.2. 1986 s.145.) , jerrui sáhttágo dát maŋŋil bidjat vuđđosa 3.7.3.2.2. ahte Deanuleagi ássiin geat eai šat deavdde eanaopmodaga 3.7.3.2.2. gáibádusa, almmatge lea oaggunvuoigatvuohta ain fámus. Jus 3.7.3.2.2. sierravuoigatvuohta lea fámus, mearkkaša dat ee. ahte 3.7.3.2.2. stáhta ii sáhte buhtadasa haga loahpahit dahje ráddjet 3.7.3.2.2. govttolaš jahkodatgoartaortnega giliássi oagguide geat eai 3.7.3.2.2. deavdde fierbmebivdovuoigatvuođa eavttuid 1911-cealkámuša 3.7.3.2.2. mielde. Riektejoavku ii lea datte gávnnahan sáhttit addit 3.7.3.2.2. makkárge dárki konklušuvnna dán gažaldahkii, navdimis 3.7.3.2.2. ahte loahpalaš vástádus várra dušše sáhttá addot 3.7.3.2.2. duopmostuolus go vuos árvvoštallá guollebivdomuddema 3.7.3.2.2. vuolggasaji ja mo guolásteaddjit ja hálddašeapmi maŋŋil 3.7.3.2.2. leat dan doaimmahan. Eará riidogážaldat oaggumis Deanus 3.7.3.2.2. lea stáhta lohpi čállit oaggungoarttaid dákkár 3.7.3.2.2. guollebivdui. Borgemánu 23. b. 1988 stevnnegis 3.7.3.2.2. čuoččaldahtii Luossareiveeaiggátsearvi ášši Stáhta 3.7.3.2.2. vuostá Birasgáhttendepartemeantta bokte, čielggadan dihte 3.7.3.2.2. man olu stáhtas 1888-lága § 1 nubbi lađđasa mielde lei 3.7.3.2.2. vuoigatvuohta čállit oaggungoarttaid earáide go 3.7.3.2.2. guolástanvuoigaduvvomiidda. Luossareiveeaiggádat eai 3.7.3.2.2. eahpidan 656 stáhta lobis vuovdit oaggungoarttaid, muhto 3.7.3.2.2. čuoččuhedje stáhtas ii lean váldi 657 vuovdit goarttaid, 3.7.3.2.2. ja nu addán vuoigaduvvomiid guollebivdovuoigatvuođa oasi 3.7.3.2.2. 1888-lága mielde sidjiide geat eai lean vuoigaduvvomat 3.7.3.2.2. namuhuvvon lága mielde. Dát sirdin lei nannejuvvon 3.7.3.2.2. ráfáiduhttin- ja muddendoaimmaid 3.7.3.2.2. bokte. Luossareiveeaiggádiid čuoččuhus lei ahte dušše 3.7.3.2.2. sis lei guollebivdovuoigatvuohta Deanučázádagas oktan 3.7.3.2.2. oalgečázádagaiguin, dása gulli oaggun ja dán 3.7.3.2.2. hálddašeapmi, ja ahte stáhta lohpi čállit oaggungoarttaid 3.7.3.2.2. lei ráddjejuvvon dasa mii dárbbašuvvui gokčat 3.7.3.2.2. guollebearráigeahčču goluid. Stáhta lei danin 3.7.3.2.2. luossareiveeaiggádiid oaivila mielde lobiheamit vuovdán olu 3.7.3.2.2. hálbbes oaggungoarttaid eatnoleagi ássiide, ja sii 3.7.3.2.2. gáibidedje buhtadasa dan manaheami ovddas. Deanu ja 3.7.3.2.2. Várjjat gielddariekti dubmii ášši juovlamánu 18. b. 1989, 3.7.3.2.2. mii lágaid ja ovdabargguid čađamannamis bijai vuođđun 3.7.3.2.2. ahte 1888-láhka ii dušše nannen dálá geavada, muhto juo 3.7.3.2.2. ásahuvvon vuoigatvuođaidge. Stáhta oaggungoarttaid 3.7.3.2.2. vuovdima váldi vihkkedallan, vuolggahuvvui das ahte oaggun 3.7.3.2.2. lei dovddus 1800-logu gaskamuttus, ja ahte árrat 1880-logus 3.7.3.2.2. lei dábálamos bivdovuohki čázádagas earret guollebivddu 3.7.3.2.2. oalgebuođuiguin 658 . Riekti čuoččuhii ahte 1880-logu 3.7.3.2.2. rájes ja gitta 1911:i, lei dušše stáhta vuovdán 3.7.3.2.2. oaggungoarttaid. Ii oktage priváhta olmmoš lean láigohan 3.7.3.2.2. oaggunvuoigatvuođas. I 1911-cealkámuša § 9:s mearriduvvui 3.7.3.2.2. čielgasit gielddus dákkár láigoheapmái ja iige lean 3.7.3.2.2. dovddus ahte maŋŋil iskui láigohit vuostá dahje § 9 3.7.3.2.2. gildosa spiehkastagain. Riekti deattuhii mealgat geavada 3.7.3.2.2. mii lei dulkodettiin 1888-lága § 1 nuppi lađđasa, ja ii 3.7.3.2.2. gávdnan veaháge vuđđosa julggaštit § 9 lágaheapmin, 3.7.3.2.2. buo. 3.7.3.2.4. oasi. Ásahuvvon ortnega fertii danin 3.7.3.2.2. dohkkehit ja bisuhit. Iige gávnnahan vuđđosa čuoččuhit 3.7.3.2.2. stáhta leat boasttot atnán muddenválddis čázádagas 3.7.3.2.2. goksit 659 sin geat eai lean guolástanvuoigaduvvomat 3.7.3.2.2. vuoigaduvvomiid sajis. Konklušuvdna šattai danin ahte 3.7.3.2.2. stáhta fertii áššehuvvot luossareiveeaiggádiid 3.7.3.2.2. gáibádusas. Ášši eará nággogážaldat 660 lei siskkildiigo 3.7.3.2.2. luossareiveeaiggádiid vuoigatvuođa buot guollenáliid 3.7.3.2.2. čázádaga luossajohtti 661 oasis, vai siskkildiigo 3.7.3.2.2. vuoigatvuohta dušše luosa ja guvžžá. Gielddariekti 3.7.3.2.2. gávnnahii dás ahte guollebivdovuoigatvuohta siskkildii buot 3.7.3.2.2. guollenáliid. Luossareiveeaiggádat guoddaledje duomu 3.7.3.2.2. Hålogalándda lágamánneriektái mii 3.2.7.2.4. oasis 3.7.3.2.2. namuhuvvon miessemánu 7. b. 1992 duomus, nannii 3.7.3.2.2. gielddarievtti duomu. Eanaš čuoggát gielddarievtti 3.7.3.2.2. vuođustusas dorjojuvvo. Lágamánnerievtti duopmu lea 3.7.3.2.2. guoddaluvvon Alimusriektái, mii vurdo 1994 álggus 3.7.3.2.2. mearriduvvot. 3.7.3.2.6 Erenoamážit doaresbuođuid atnimis Deanus Deanulága § 1 vuosttas lađđasa mielde lea Gonagasas lohpi mearridit lagat njuolggadusaid "Láhki ... Guollebivdovuoigatvuođa Doaimmaheami" hárrái. Dákkár njuolggadusat leat addon iešguđet vuogasvuođain, geahča ee. guovvamánu 24. b. 1989 (váldočázádaga) ja cuoŋománu 6. b. 1990 (norgga oalgečázádagaga) láhkaásahusaid, mat dárkilabbot máinnašuvvojit Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.10. kapihttalis. Riektejoavku lea datte gávnnahan ártta veahá dárkilat geahčadit gildosa geavahit doarrásiid Deanučázádagas. Gildosis giddet joga lea guhkes historjá Norggas ja lei juo Mavnnos Lagabøter Eanalágas kap. 48-4 addon njuolggadusat ahte ii oktage galgga giddet joga nu ahte guolli ii sáhte vuodjat "bajás juohke eatnooasi". (Taranger:a joralus (1915) s. 144.) 1964 luossa- ja sáivabivdolágas lea § 37:s vástideaddji oppalaš njuolggadus, ja 1992-lága njuolggadus lea biddjon § 35:i. Go Deatnu lea rádjajohka lea norgga lágain dás veahá ráddjejuvvon viidodat, muhto guovvamánu 24. b. 1989 ráđđedagat 662 ge gaskal Norgga ja Suoma Deanučázádaga guollebivddus leat ee. njuolggadusat rabas eanuid hárrái. Dábálaččat lea dál gielddus atnit doarrásiid sihke váldočázádagas ja oalgečázádagain. Doarrásat leat guhkit áiggis maŋás leamaš adnon luossabivdui Deanučázádagas, muhto nugo namuhuvvon 3.7.3.2.2. oasis, gildojuvvui miessemánu 4. b. 1872 plakáhtas čielgasit atnit doarrásiid Deanus. Seammás gildojuvvui goldit, mii mearkkašii golgadit goldagiin. Lei baicce várra ain lohpi bivdit guhkes golgadagain 663 mas fierpmi golgadangaskka loahpageahčen áinnas atnui nuohttin ("golgadat") . Gielddus ii datte bissehan dan daláš juo guhkitáiggi geavaheami nu gohčoduvvon Beangirbuođus, mii lea Ássebávttis, sullii 12 km Kárášjoga čoahkkebáikkis eret Deanu oalgejogas Kárášjogas. (Geahča Steinar Pederen: "Konflikten mellom Karasjokfolkets laksefiske og det offisielle lov og regelverk, ca 1879-1910" i Dieđut nr.1 1988 s.15, 47 ja 52-53.) Njukčamánu 28. b. 1984 čuoččaldahtte 39 Kárášjoga guolástanvuoigaduvvoma, main oassi lei 1983:s gávnnahuvvon sivalažžan leat rihkkon guollebivdonjuolggadusaid Deanučázádagas geavaheamen buođu, ášši stáhta vuostá Birasgáhttendepartemeantta bokte čuoččuhusain ahte guollebivdu lei lobáláš. Stáhta áššehuvai Deanu ja Várjjat gielddarievtti njukčamánu 2. b. 1985 duomus. Boađus bisuhuvvui Hålogalándda lágamánnerievttis suoidnemánu 14. b. 1986 duomus. Lágamánnerievtti ovdii vuođustedje guollebivdit čuoččuhusa ahte guollebivdu Beaŋgirbuođuin lei vuoigatvuohta mii 1775-cealkámušas § 6:s suodjaluvvui. Dasto oaivvildedje ahte guollebivdu lei dohkkehuvvon hálddašanrievttálaš vieruiduvvan vuoigatvuođa bokte, go guollebearráigeahčču guhká jáhkii guollebivddu lobálažžan ja danin dikte sin bivdit. Lágamánneriekti bijai vuođđun ahte cealkámuša § 6 ulbmil lei suodjalit ásahuvvon guollebivdovuoigatvuođaid Finnmárkkus. Dát datte ii sáhttán caggat eiseválddiid 1872:s gieldit atnit rastabuođu čázádagas, go dás lei sáhka guollebivddu muddemis siskkobealde ássiid guollebivdovuoigatvuođaid bissu vuogádaga. Riekti iige gávnnahan Beaŋgirbuođu leat sierradilis eará buođuid ektui mat gildojuvvo 1872-plakáhta bokte, ja mii maid lea guhkit áiggi leamaš anus. Árvvoštallamis leigo hálddašanrievttálaš vierru buođu lobálašvuođa ovdun, čujuhii lágamánneriekti ahte eiseválddit geain lei váldi 1872:s ja eatnat gerddiid maŋŋil ledje mearridan rastabuođu gildosa dakkáraččain mat ledje Beaŋgir buohta. Gitta 1917:i orui johkabearráigeahčču leat árvvoštallan Beaŋgirbuođu lobálašvuođa jagis jahkái, vaikko lei duođaštuvvon ahte bearrráigeahčču maŋŋil 1917, ainjuo belohahkii, lei bidjan vuođđun buođu leat lobálažžan. Vihkkedallamis makkár rievttálaš mearkkašupmi bearráigeahčču geavat sáhtii leat, čujuhii riekti ee. Eckhoff: Rettskildelære (2. dea. (1984) s. 207-208) mas čujuhusain muhtun duomuide, daddjo ahte galgá "hui olu" mearrádusa loahpahit, vaikko dat guhkit áiggi ii leat adnon vuoigatvuođavuođđun áššečuoččaldahttimii dahje hálddahusmearrádussii 664 . Čujuhuvvo dasto gielddariektái mii konkluderii ná: "Riekti atná čielggasin ahte go ii leat dahkan maidege buođu ektui 1923-1980 áigodagas ii leat dagahan makkárge hálddašanrievttálaš vieru. Álggos galgá leat čielggas ahte ii sáhte čatnat makkárge lobálašvuođaváikkuhusa 665 ealjohisvuhtii 666 . Dasa lasihuvvo vel ahte ii leansmánnis iige bolesmeaštáris leat váldi rihkkut mieđis láhkamearrádusaid, ja iige šatta makkárge vuoigatvuohta vaikko dát áddejit boasttot gustojeaddji vuoigatvuođa. Nu gártá rievtti konklušuvdna ahte Beangirbuođđu dálá hámis lea vuostá gustojeaddji luossalágaid ja ahte áššečuoččuheaddjiin ii leat makkárge riektevuođus mii vuoigatvuođavuođđuda ovtta daid jogain giddet rastá." Lágamánneriekti lei ovttamielas ahte johkabearráigeahčču vuoigatvuohtačádjádus Beaŋgirbuođu lobálašvuođas ii sáhttán leat "doarvái vuođustit hálddašanrievttálaš vieru". Guorrasuvvui muđui gielddarievtti vuođustussii ja čujuhuvvui ahte eiseválddit geain lei váldi ledje eatnat gerddiid dan mearridan, ja doalahan rastabuođuid gildosa. Guolásteaddjit báhkkodedje muđui čilgehusain lágamánneriektái ahte eahpidedje ábuhiigo doalahit Beaŋgirbuođu gildosa, go sii eai oaivvildan dán caggat guliid "luđolaš jođu". Dasto oaivvildedje sii leat kultuvrralaš mearkkašumis sáhttit joatkit guhkesáigásaš buođđoatnima. Dáid ákkaide dajai lágamánneriekti: "Dát lea dilálašvuohta mas sáhttá leat mearkkašupmi Deanučázádaga guollehivvodaga hálddašeapmái, ja maid ferte árvvoštallat sierralobi ohcamis luvvejuvvot gustojeaddji njuolggadusain. Dilálašvuohta maid duopmostuolus ii leat čehppodat mearridit." Muđui sáhttá Beaŋgir-ášši oktavuođas namuhit ahte Alimusriekti Guovdageainnu giđđaloddema áššis Rt. 1988 s. 377 guorahallá váttisvuođa go báikkálaš vieruiduvvan vuoigatvuohta ja riekteáddejumi láhkanjuolggadusat leat vuostálaga, ja mávssolašvuođas ahte muhtun áigodagas lei addon lohpi giđđaloddemii (1950, 1951 ja 1952 jagiin, muhto maŋit ohcamat ledje njuolgguslaččat hilgojuvvon) . Duopmu máinnašuvvo dárkilat 3.8.4. oasis vejolaš vieruiduvvan riektehámáiduvvamiid birra čadnon bivdui Finnmárkkus. 3.7.3.3 Lagat guollebivdovuoigatvuođas Álttáčážádagas 1775-cealkámuša § 6 sánit orrut nugo namuhuvvon, čájeheamen ahte gilivuoigatvuohtage guollebivdui Álttájogas álgovuorus gulai buohkaide. Álgovuolggalaš vuoigatvuođalaččat leat datte vieru ja riektegeavada bokte belohahkii mealgat nohkan, ja dál gullá vuoigatvuohta Alta Laksefiskeri Interessentskap, ALI:i (Álttá Luossaguolástusa Beroštusgoddái) . Geassemánu 24. b. rádjai lea guollebivdovuoigatvuohta almmatge gieldda ássiid buohkaidvuoigatvuohta. Dát boahtá das go ovddeš oktasašbivdin mii lea beroštusgotti vuoigatvuođa vuođus dušše dahkkui maŋŋil Mihcamáraid. Ovdal dán lei ja lea guollebivdu luđolaš. Eavttut beassat beroštusgotti miellahttun, ja nu sáhttit oassálastit erenoamáš vuoigatvuođain, lea mearriduvvon ALI njuolggadusaid § 1:s. Dát čuodjá ná: "Eatnamiid eaiggádat gaskal Fállejoga 667 (gitta Borsejohki 668 ) nuppi bealde - earret Buollánávžži 669 - ja Jiepmaluovtta 670 nuppi bealde guovllus, geat ásset guovllus, dahje geavahit eatnamiid namuhuvvon guovllus ja geat ásset opmodagas, sáhttet gáibidit iežaset miellahttun jus: a) lea 18 jagi boaris b) opmodagas šaddaduvvo unnimusat 2500 kg suoidni, dahje 10000 kg silosuoidni. Dán ferte dasa válljejuvvon lávdegoddi mas leat 2 miellahtu duođaštit maŋŋil go leat bearráigeahččan opmodaga maŋimušlájuin ja maŋimušgolggotmánu 1. b. c) máksá reaidda 300, - ru loaidanruhtan." Váikko guollebivdu oalgečázádagas Eaibujogas 671 ii siskkilduvvo erenoamáš njuolggadusaide, sáhttet Eaibuleagi eanadoallit njuolggadusaid mielde gáibidit miellahttovuođa. Dan čielga cealkámuša mii čuoldá Buollánávžži galgá muđui dulkot vuostálastin vai Jiepmaluokta lea siskkilduvvon erenoamáš njuolggadusaide. Jus eaiggáduššá dahje geavaha dán guovllus eatnamiid, namalassii gaskal Fállejoga ja Jiepmaluovtta, lea nappo álgovuorus miellahttovuoigaduvvon beroštusgottis. Geavahemiin oaivvilduvvo dán oktavuođas láigohan- dahje láigolihttogaskavuohta. Sáhttá muđui leat árta čujuhit ahte gáibiduvvo geavaheaddjit fertejit ássat dán opmodagas, muhto eaiggádiidda lea doarvái geavahit opmodaga ja ássat guovllus. Falchge (s. 66 ) fuomášuhttá dan, ja oaivvilda erohusa leat veahá vuođoheapmin 672 . Eaiggádii dahje geavaheaddjái alcces dovddahuvvo miellahttovuoigatvuohta, ja gáibiduvvo ahte eaiggádat fertejit duođaštit vuoigatvuođadeaset diggelogahallon eanagirjji bokte ja geavaheaddjit diggelogahallon šiehtadusain. Jus opmodagas leat máŋga eaiggáda, sáhttá dušše okta sis beassat miellahttun. Heađuštan dihte dán njuolggadusa garvimiid 673 , sáhttá beroštusgotti stivrra biehttalit beassama jus opmodat leat juogaduvvon, ja dat gávnnaha ahte juogadeami áigga "sakka" lea juksat eanet osiid 674 , buo. njuolggadusaid § 2. Jus sihke láigolaš ja eaiggát deavdiba eavttuid, manná láigolaš ovddabealde buo. § 4. Lea čielggas ahte beroštusgotti hálddašanváldi lea stuoris, ee. galgá navdot ahte sáhttá lihccut 675 miellahtuid geat boasttot atnet vuoigatvuođaid, ja ahte lea dihto vuoigatvuohtage muhttit njuolggadusaid. Tønnesen čuoččuha datte (s. 251) leat "hui eahpidahttin" jus sáhttá muhttit eavttuid guhtii galgá leat vuoigatvuohta leat berošteaddjin, ja dáinna lágiin doalahit sin olggobealde geat muđui livčče deavdán miellahttovuohtaeavttuid. Dát čuvvot ovddeš vieruiduvvan vuoigatvuođas, ja sáhttá danin áddet gullat olggobeallai beroštusgotti muhttit ráđđejumi. (Geahča Falch mearridanválddi vihkkedallama s. 72 čuo.) Eanadoallobuvttadeami gáibádus dulkojuvvo hui čavgadit. Ii dohkkehuvvo eará šaddu go suoidni ja silosuoidni, ja vaikko njuolggadusain eai leat makkárge njuolga njuolggadusat buvttadanhivvodagas, ferte njuolggadusaid § 3 mielde dohkkehit guođđit beroštusgotti jus ovddit jagi buvttadeapmi ii deavdán gáibádusaid. Jus buvttadanváili boahtá nealgejagis, buollimis, buožalmasvuođas dahje sullasaččas, navdá datte Falch (s. 67) ahte mearrádusa ii dárbbaš deavdit. Njuolggadusaid gáibádus eanadoallobuvttadeamis nannejuvvui goalmmát Álttáduomus (Rt. 1944 s. 239) , mas rievtti mielas lei nu ahte eanadoallogáibádus ii lean aitosaččat ođas go 1880:s biddjojedje njuolggadusaide. Sihke Tønnesen (s. 252) ja Falch (s. 51 nota 45) oaivvildeaba duomu bohtosa leat riekta, ja ferte ainjuo sáhttit čuoččuhit dálá gáibádusa, badjel čuohte jagi maŋŋil, leat gustojeaddji vuoigatvuohtan. Lassi vihkkedallama eavttuin beassat ALI miellahttun, sáhttá čujuhit Falch:a ovdanbuktimii (s. 66-68) . 3.7.3.4 Lagat guollebivdovuoigatvuođas Njávdánčázádagas Tønnesen čállá (s. 254) Njávdánjoga luossabivdu álgovuolggalaččat leat nuortalaš oktasašbivdun, mii atnui sierra vuoigatvuohtan sidjiide geat doppe ásse. Guovlu lei gitta 1826 rádjai ruošša duopmoválddi vuollásaš ja doppe ásse dušše nuortalaččat. Moadde jagi maŋŋil 1826 álge datte earátge, eanemus kveanat, ássagoahtit Njávdánleahkái. Dát dagahii ahte hui jođánit nággegohte vuoigatvuođas guollebivdooassálastimis, ja dalle erenoamážit Geav??i guollebivddus. Riidu mearriduvvui borgemánu 26. b. 1848 vuolitriekteduomus 676 . Riekti bijai vuođđun ahte Njávdánjoga ferte atnit eatnun 1775-cealkámuša § 6 mielde, ja go gili ássit searvevuođas ledje bivdán Geav??is, ferte cealkámuša mielde dát dilli joatkkašuvvot. Duomu bokte ožžo danin sisafárren kveanatge vuoigatvuođa oassálastit guollebivddus ja deattuhuvvui garrasit ahte lea guollebivdovuoigatvuohta go ássá leagis, leš dal álgovuolggalaš vuoigaduvvomiid dahje maŋŋil sisafárrejeaddjiid maŋisboahttit. Geassemánu 26. b. 1930 gielddariekteduomus mearriduvvui muđui viimmat ahte leagi eanaeaiggádiin ii leat dat vuoigatvuohta maid luossaláhka bidjá eaiggádiidda geain leat eatnamat eatnogáttis, seammásgo ii stáhtasge leat makkárge vuoigatvuohta, earret vuoigatvuođa seammago leagi eará eanaeaiggádiin. (Dáid duomuin lea Tønnesen lagat máinnašan s. 255 ja Falch s.22-23.) Guollebivddu gilivuoigatvuođa Njávdánjogas ávkkástallá dál Neiden Fiskefellesskap (Njávdán Guolástansearvevuohta) . Dasto lea čielggas ahte searvevuođas lea guollebivdovuoigatvuohta Geav??is ja dan vulobealde. Nugo namuhuvvon 3.7.3.1. čuo. ii baicce eahpiduvvo riektedilálašvuođaid hárrái bajábealde goržži. Searvevuhtii dovddahuvvui, maná muhtun priváhta eanaeaiggádiid ektui Hålogalándda Lágamánnerievtti suoidnemánu 20. b. 1965 duomus, guollebivdovuoigatvuohta maiddái bajábealde goržži. Nugo Tønnesen (s. 256-257) ja Falch (s. 24 ja 31-32) čujuheaba, sáhttá datte guollebivdovuoigatvuohta bajábealde goržži ain leat veahá eahpidahtti, ja erenoamážit stáhta ektui eanaeaiggádin. Falch navdá almmatge ahte searvevuođa vuoigatvuohta guollebivdui olles čázádagas "dohkkehuvvo oalle muddui". Gažaldaga lea muđui Luossaláhkalávdegoddige namuhan (Tilråding 1956) , mii (s. 16) čujuha ahte "dássážii (lea) leamaš hui unnán luossabivdu bajábealde goržži", muhto ii loahpalaččat daga maidege. Earret dán eahpesihkkarvuođa gullá dál searvevuhtii buot Njávdáma guollebivdu, sihke anadroma luossaguliid ja eará náliid. Miellahttovuođa eavttut Njávdán Guolástansearvevuhtii ja nu maid oassin Guollebivdovuoigatvuođas ovdanboahtá searvevuođa njuolggadusain ja sulastahttet daid mat gustojit Detnui ja Áltái. Eanadoalu gáibádus ii leat datte nu garas, ee. dohkkehuvvo muhtun muddui maiddái eará doaibma. Eavttuid čuovvovaš čađamannan vuođđuduvvo Falch ovdanbuktimii s. 68-69. Njuolggadusaid § 1 mielde, buo. § 5-1 a bustáva, fertejit opmodat ja ássansadji leat "Njávdánleagis", gaskal Geađgenjárgga 677 ja Mihkkalnjárgga 678 johkanjálmmi ja Suoma rájá. Govdodat ii leat erenoamážit ráddjejuvvon, nu ahte dát soaitá fertet mearriduvvot konkrehta árvvoštallama mielde ja erenoamážit topografalaččat. § 5-1 b bustávas lea muđui bienalaččatge aiddostahtton mii gullá "fásta ássan" gáibádussii. Njuolggadusaid § 5-1 b bustáva vuosttas lađđasa mielde, ferte "eaiggáduššat dahje geavahit unnimus 5 mihttu matrikuleren opmodaga. Geavaheaddji ferte ládjudit eatnamis jahkásaččat dahje duođaštit atnima earaláhkai." Dás lea árta mearkkašit ahte teavstta mielde, ja guolástansearvevuođa geavada mieldege, dušše leat geavaheaddjit ja eaige eaiggádat geat galget ávkkástallat opmodaga. Falch datte eahpida doalahitgo duopmostuolut dákkár erohusmeannudeami, go eaiggáduššanvuoigatvuohta dán oktavuođas dušše lea "namma." Ládjogáibádus čujuha mearre eanadollui, muhto Deanu ja Njávddáma ektui ferte álgovuorus buot šaddu dohkkehuvvot. "Earaláhkai" báhkkodeapmi lea baicce eahpečielgasat. Boaldenmuorračuohppan ja várra dihto turismmavuogitge dohkkehuvvojit, muhto ii guohtun. Falch jearrá datte iigo eaktu leat ahte ávkkástallan gullá eatnamiidda, nu ahte omd. guohtun ja sáddovieččahat 679 ge gullet dasa. Dát lea datte veaháš eahpesihkar. § 5-1 b bustáva nuppi lađđasa mielde daddjo, ahte seamma matrihkkalnummar dušše sáhttá leat okta miellahttovuohta. Dáinna oaivvilduvvo várra háviide mas opmodatvuoigatvuohta lea juogaduvvon (omd. gaskal moatti geavahanriektelačča) , ja iige ahte guokte sirrejuvvon opmodagat mat juhket matrihkkalnummara maiddái fertejit juohkit guolástansearvevuođa miellahttovuođa. Dás sáhttá vel namuhit ahte § 5-1 c bustávas lea njuolggadus mii vástida Deanulága § 1 njuolggadusa ahte juohke bearatgottis lea dušše ovtta olbmos miellahttovuoigatvuohta. Muđui galgá ohcci § 5-2 mielde duođaštit ahte miellahttoeavttut leat devdon. Falch vihkkedallá s. 72-80 giliid mearridanválddi, ja gávnnaha ahte váldonjuolggadussan lea Njávdán Guolástansearvevuođa váldi vástideaddji eará priváhta eaiggátráđđejumi. Mearrádusat eai sáhte datte rasttildit rámma mii mearriduvvo almmolaš šiehtadallamiin Suomain. Go guollebivdovuoigatvuohta vuođđuduvvo dološ vieruiduvvan vuoigatvuhtii, ii sáhte searvevuohtage čavget miellahttovuođa dovddaldagaid ja danin čuoldit olbmuid geain muđui livčče leamaš guollebivdovuoigatvuohta. Sáhttá baicce bidjat alcces gáržžidusaid, ja nu leage searvevuohta mearridan ahte ii galgga bivdit firpmiin Njávdánjogas, mii muđui livčče lean leamaš lohpi. 3.7.3.5 Oanehaččat guollebivddu hálddašeamis Guolástanáiggiid ja bivddusatnima rámmaid mearridit guovddáš eiseválddit, muhto guollebivdu "eanuin" lea muđui sierra hálddašanásahusaid vuollásaš. Dát ortnegat leat válddahallon Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.10. kapihttalis, muhto dás galgá almmatge oanehaččat govvet geas lea hálddašanváldi. Deanučázádaga hálddašanvuogádat vuolgá Deanulágas ja 1911-cealkámušas. Lassi njuolggadusat leat ee. guovvamánu 24. b. 1989 váldočázádaga guollebivddu ja cuoŋománu 6. b. 1990 oalgečázádagaid láhkaásahusain, ja guovvamánu 24. b. 1989 Norgga ja Suoma gaskasaš ráđđedagadas oktasaš guollebivdonjuolggadusaid hárrái Deanu bivdoguovllus. Eanaš hálddašeapmi lea biddjon stáhta orgánaide (fylkkamánnái, Čáhcesullo bolesmeaštárii ja Deanu ja Kárášjoga leansmánniide) , muhto veahá guolástanvuoigaduvvomiid sierra orgánaidege (luossadiggái ja avádatčoahkkimiidda) . Álttás ja Njávdámis gullá baicce eanaš hálddašeapmi guolástanvuoigaduvvomiidda alcceseaset, ovddastuvvon Alta Laksefiskeri Interessentskap ja Neiden Fiskefellesskap bokte. 3.7.4 Jogat 3.7.4.1 Guollebivdovuoigatvuohta priváhta eatnamiin ja dan olggobealde Luossabivdu Finnmárkku jogain muddejuvvo nugo daddjon 3.7.2. oasis luossa- ja saivačáhcebivdolága dábálaš njuolggadusain. Eatnamiin mat leat vuvdon priváhtii iešguđet eanavuovdinlágaid olis, gusto danin álgovuorus 1992-lága njuolggadus, buo. § 16 vuosttas lađđasa a bustáva, ahte eanaeaiggádis lea oktovuoigatvuohta bivdit anadroma luossaguliid, jus eará ii čuovo lágain, vieruin dahje eará vuoigatvuođavuođus. Guokte dilálašvuođa dagahit váldoáššálaččat ahte priváhta eanaeaiggádat eai oaččo guollebivdovuoigatvuođa dán njuolggadusa mielde. Vuohččan sáhttá opmodatrádjá eanabihttáčuoldimis leat gesson gádderavddas ja iige čázádaga 680 oalis mii lea dábálaš dáža rievttis go jogaš dahje eatnu sirre opmodagaid, buo. njukčamánu 15. b. 1940 čázádatlága nr. 3 § 2. Nuppádassii sáhttá vuovdimis leat várašuvvon nu ahte háhkki ii oaččo guollebivdovuoigatvuođa vaikko opmodaga olgorádjá manná oalis. Dáža rievttis lea datte nana noahkun ahte rádjá manná oalis ja gáibiduvvojit hui buorit árttat oažžut miehtat čuoččuhussii ahte rádjá manná gádderavddas. Dás sáhttá ee. čujuhit Alimusrievtti cealkámuššii Rt. 1984 s. 629 s. 634. Seamma sajis dadjá Alimusriekti ahte ferte "gáibidit čielga ákkaid jus galgá navdit guollebivddu jogas galgat leat vuoigatvuohta dušše nuppi beali eanaeaiggádiidda, buo. Rt. 1974 s. 294." 3.5.3. oasis gáddevuoigatvuođa birra Finnmárkkus konkluderejuvvui ahte váldonjuolggadus Norggas eanabihttáčuoldimis eatnamiin main lea rádjá čáhcái, gusto Finnmárkuige, nu ahte háhkki dásge oažžu eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa čázis. Go eai gusto makkárge sierrranjuolggadusat rájáide merrii, ferte seamma govttolaččat gustotge sáivačázi rájáide. Mearrideaddji gažaldat gártá dán mielde ahte leago nu čielga šiehtadus rájá galgat mannat gádderavddas, ahte váldonjuolggadus almmatge ii adno. Eanabihttáčuoldimis Finnmárkku stáhta eatnamiid opmodagain main lea rádjá čázádahkii, lea datte leamaš dábálaš bidjat mihtádusaid rájá veaháš čázádagain eret, nu ahte stáhta lea doalahan eaiggáduššanvuoigatvuođa eatnamiidda čázádaga mielde ja čázádaga vuoigatvuođainge. (Geahča omd. Innstilling om lov og forskrifter om statens umatrikulerte grunn i Finnmark fylke (1962) s. 17.) Gokko čielgasit ovdanboahtá ahte čázádaga rádjá lea gesson gáttis, ii gártta háhkkis leat stuorát guollebivdovuoigatvuohta go earáin. Jus baicce lea čielggas ahte gaska čázádaga mieldege sirdojuvvo earáide, lea gáddeeaiggádis guollebivdovuoigatvuohta miessemánu 15. b. 1992 luossa- ja sáivabivdolága, § 16 mielde, buo. § 17 (buo. ovddeš njukčamánu 6. b. 1964 § 43, buo. § 76) . Luossabivdu Finnmárkkus mii dán mielde ii leat gustohuvvon priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođa, lei 1964-lága § 16 vuosttas lađđasa mielde prinsihpas luđolaš buot fylkka ássi dáža borgáriidda, muhto 1992 -lága § 22 njealját lađđasa mielde lea luđolaš buohkaide, olgoriikkalaš stáhtaborgáriiddage, geat fásta ásset doppe. Dál lea datte luossabivdu buot luossajogain lihttoláigohuvvon. Ovdal lei dábálaš ahte olggobeal olbmot dahje searvvit dán láhkai ledje háhkan oktovuoigatvuođa luossabivdui jogas gosa háliidedje. Dál leat baicce váldoáššálaččat iešguđet báikkálaš organisašuvnnat ja searvvit mat lihttoláigohit jogaid, nu ahte báikegoddi lihttoláigoheaddji searvvi miellahttovuođa bokte eanet lea mielde láigolihtus. Stáhta láigolihttogeavat dagaha ainjuo ahte guoski lihttoláigolaš 681 hálde guollebivdovuoigatvuođa 1992-lága § 22 viđát lađđasa mielde (buo. 1964-lága § 15 nuppi láđđasa) . Bajábealde namuhuvvon vuolggasadji leat danin dál geavatlaš mearkkašumi haga luossabivddu hárrái. Das lea baicce mearkkašupmi saivačáhcebivdui Finnmárkkus, ja máinnašuvvo danin veahá dárkilat 3.7.5 oasis vulobealde. Finnmárkku Eanavuovdinkantuvra dat doaimmaha jogaid luossabivddu láigoheami gustojeaddji eanavuovdinlágaid ja ođđa luossa- ja saivačáhcebivdolága § 22 (1964-lága § 16) ja stáhtaeatnama guollehálddašeami láhkaásahusa § 2 njuolggadusaid mielde, maid Birasgáhttendepartemeanta attii juovlamánu 18. b. 1992. Ođđa oppalaš láhkaásahusa mielde fámuhuhttui ovddit guovvamánu 10. b. 1977 láhkaásahus guolástanvuoigatvuođa lihttoláigoheamis luossačázádagain Finnmárkku fylkkas. Dás lei § 2:s mearrádus ahte dáža borgáriin geat ásset Finnmárkkus galgá leat vuosttasvuoigatvuođa lihttoláigoheamis, ja ahte láigolihttu jus vejolaš galggai dahkkot báikkálaš organisašuvnnain dahje gielddain main lei erenoamáš nammaduvvon orgána guollebivddu ovddidan dihte. Muđui ovdanbođii ahte lihttoláigoheaddji searvvi miellahtut, ja eará ássitge eatnoleagis mas lei sáhka, galggai lean dihto ovdamunni eará guollebivdiid ektui. Ođđa ásahusa § 12:s lea addon mearrádus ahte sáhttá dušše lihttoláigohit báikkálaš organisašuvnnaide dahje servviide, ja muđui ii daddjo mihkkege čielgasit Finnmárkku báikegotti dahje dan eatnoleagi ovdamunis. Lihttoláigoheami njuolggadusat Finnmárkku luossačázádagas lea dárkilat meannuduvvon Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.10. kapihttalis. Várašupmi luossa- ja sáivabivdolága § 16 vuosttas lađđasa a bustáva (buo. 1964-lága § 43) ahte guollebivdovuoigatvuohta gullá eanaeaiggádii "jus eará ii čuovo lágas, vieruin dahje eará vuoigatvuođavuođus", gustojit sihke priváhta ja stáhtalaš eatnamiidda. Sáhttá danin jearrat sáhttetgo ovttaskas olbmot, joavkkut dahje gilit Finnmárkkus priváhtarievttálaš vuđđosiin leat háhkan sierravuoigatvuođa guollebivdui. Dát árvvoštallui Rávttošjoga 682 -duomus (RG 1956 s. 109) mas jerrui ee. galgetgo muhtun eanaeaiggádat leat háhkan sierravuoigatvuođa luđolaččat bivdit guliid stáhta eatnamiin oamastusa dahje dološ áiggi rájes geavaheami bokte. Sihke Eanajuohkinriekti ja Hålogalándda Lágamánneriekti hilggui datte dán. Lágamánnerievtti vuođustusas čuoččui ee.: "Go guollebivdolohpi stáhta eatnamiin leamaš luđolaš eanaeaiggádiidda nugo buohkaide earáide lágaid, vieru dahje dábálaš lobi fámus ii sáhte guollebivdu dáinna soabahemiin dološ áiggis bidjat vuđđosa makkárge sierravuoigatvuhtii muhtumiidda. Iige sáhte dákkár geavaheapmi bidjat vuđđosa oamastussii, vaikko leat bivdán guliid guhkes áiggi ja dan oskkus ahte dat ovddasta sierravuoigatvuođa. Ferte dalle gáibidit ahte geavaheapmi galggai leat hui sierra ja, maid riekteháhkan galggai dahkkon miessemánu 23. b. 1874 lága mielde gavildanoamastusa 683 hárrái, ahte geavaheapmi galggai leat dovddus go geavaheami sudjii áloládje bukton ráhkkanus. Ii leat oktage dáid eavttuin dál." Falch vihkkedallá (s. 84 čuo.) ledjego ovdal cuoŋománu 8. b. 1905 luossalága ásahuvvon sierravuoigatvuođat giliide "johkaguorain". Dán lága § 2 mielde galggai "juohke dáža Borgárii" leat luđolaš bivdit guliid stáhta eatnamiin Finnmárkkus, muhto dasto lei mearriduvvon ahte luossa- ja guvžábivdu gulai "Stáhta doalahuvvon Eatnamiidda Finnmárkkus", ja ahte stáhtas galggai leat vuoigatvuohta lihttoláigohit guollebivdovuoigatvuođa. Jus muhtumis lága fápmui bidjama áigemuttus ledje "Sierravuoigatvuođat" guollebivdui, galge datte dát lága § 7 mielde "ain leat doalahuvvon sutnje." Dasa lea 1905-lága ovdabarggut čielgasit deattuvvuon ahte čuožžovaš gilivuoigatvuođat ain galgat bissut sorjjasmeahttun ođđa njuolggadusaid. (Geahča od.prp. nr. 21 1903-04 s.99.) Finnmárkku boares pántagirjjiin vuhtto ahte lea leamaš luossabivddu gilivuoigatvuođat muhtun jogain ovdal 1905, ja eará háviid lea eanet eahpádus. Finnmárkku Pántagirjjis nr. 3 s. 218 ovdanboahtá ahte Oarje-Finnmárkku fáldi ja sundi, Niels Raanes Scholdager geassemánu 12. b. 1822 ráfáiduhtii "Guollebivddu dieđihuvvon Ráirro Jogas 684 , nu ahte ii oktage guhte dal leš, Lága ráŋggáštusain, leat dieđihuvvon Ráirrovuona 685 Ássiide Caggat Guollebivddu Ráirro Jogas. Go dušše sii leat dása vuoigaduvvomat." Dákkár ráfáiduhttimis ii sáhte dárki konkluderet, muhto teaksta sáhttá čilget ahte ainjuo 1822:s lei gilivuoigatvuohta guollebivdui "Ráirro Jogas". (Pánttagirjji beavdegirječálus lea Sverre Eilertsen, Álttás transkriberen ja addán Sámi vuoigatvuođalávdegoddái.) Seamma pánttagirjji eará beavdegirječálus gusto ámtalihppui lovssii Johannes Olsen "Luossabuođus Dálbme Jogas 686 Dálbmeluovttas 687 ", mas daddjo ahte luossabivdu jogas ovdal buođđu biddjo ja go lea gesson "leat luđolaš buohkaide." Ámtalihpus maid ámtamánni Krogh lea čállán miessemánu 14. b. 1828, daddjo dasto ahte lihpu sáhttá geassit ruovttoluotta "go dasa ii šat leat ávki". Ii dásge sáhte dárki konkluderet, muhto teaksta orru dás cealkkiheamen ahte dán jogas eai leat olus gilivuoigatvuođat. Falch navdá ahte go luossaláhka addui 1905:s ledje muhtun gilivuoigatvuođat, muhto konkludere (s. 96) ahte dát vuoigatvuođat maŋit ovdáneami ja geavada geažil dál leat loahpahuvvon eanaš jogain. Riektejoavku čujuha bealestis ahte gažaldaga maid dás lea vihkkedallon ii sáhte vástidit oppalaččat, muhto ferte mearriduvvot konkrehta ja vuđolaš árvvoštallamis mo juohke joga dilálašvuohta lea. Dassáigo lea guorahallan dan mii gáibiduvvo čilget dáid dilálašvuođaid, ii sáhte nuppiin sániiguin šiitit ahte muhtun háviid sáhttet leat ásahuvvon sierravuoigatvuođat guollebivdui ja mat ain dál leat fámus. 3.7.4.2 Rádjajogat Báhčaveaijohka 688 ja Vuorjánjohka 689 Rádjajogat Báhčaveaijohka ja Vuorjánjohka bohtet dán oktavuođas sierradillái, go 1964-lága § 2 nuppi lađđasa mielde lea mearriduvvon ahte Gonagas sáhttá mearridit galgetgo lága njuolggadusat gustot guollebivdui čázádagas mii bidjá rájá ránnjáriikii, ja soaitá addit erenoamáš njuolggadusaid guollebivdui (buo. ođđa lága § 2 njealját lađđasa) . Dán mearrádusa láhkavuođul lea miessemánu 15. b. 1990:s addon láhkaásahusat dán guovtti joga guollebivdui (mat ain gustojit, buo. 1992-lága § 50 čuo. 2) . Láhkaásahusain lea ee. mearriduvvon ahte lága njuolggadusat galget adnot "nu guhkás go dat heivejit." Láhkaásahusain leat muđui dohkkehuvvon lagat guollebivdonjuolggadusat ja gii sáhttá bivdit dáža beale joga. (Geahča lagat Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.10. kapihttala.) Falch jearrá datte (s. 112 čuo.) láhkavuođđodago 1964-lága § 2 nubbi lađas lagat muddema guđes lea guollebivdovuoigatvuohta. Nugo son oaidná, gullá guollebivdu stáhtii matrikulerekeahtes eatnamiin jogain ja eanaeaiggádii priváhta eatnamiin. Falch:a konklušuvdna lea ahte mearrádus earret guollebivdonjuolggadusaid, eahpitkeahttá láhkavuođđuda dárkilat muddema guhte sáhttá bivdit stáhta eatnamiin jogain, ja baicce leat eahpidahtti láhkavuođđudago vel njuolggadusaid guhte sáhttá bivdit priváhta eatnamiin. Gažaldat ii datte mearkkaš maidege, ja mearriduvvon láhkaásahusat, mat gustojit goappašiidlágan eatnamiidda, lea muđui nugo diehtit čuvvojuvvon oppalaččat. 3.7.5 Eará sáivabivdu Finnmárkkus Seammago luossabivdduin jogain, muddejuvvo earáge sáivabivdu Finnmárkku jogain luossa- ja sáivabivdolága njuolggadusain. Olggobealde priváhta eatnamiid gullá guollebivdovuoigatvuohta danin eanaeaiggádii, buo. 1992-lága § 17. Dát gusto priváhta eatnamiiddage Finnmárkkus, jus ii čielgasit ovdanboađe ahte čázádatrádjá lea gesson gáttis. Muđui gullá guollebivdovuoigatvuohta, nugo čuoččuhuvvon 3.7.4. oasis, vuohččan stáhta eatnamiidda. Dain mat dán mielde leat stáhta eatnamat, lei dáža borgáriin guhká luđolaš sáivabivdu Finnmárkkus. Eanadoallodepartemeantta evttohusas luossa- ja sáivabivdoláhkii Od.prp. nr. 8 1955 daddjo omd. ahte dál "lea juohke dáža borgáris lohpi bearráigeahčakeahttá bivdit stáhta eatnamiin Finnmárkkus" (s. 21) , ja deattuhuvvo ahte dát moanaid háviid lea čájehuvvon leat vahágiin guollenállái. Vai guollebivdu gozihuvvo evttohuvvui vuoigatvuođavuođđu lagat muddemii ja oaggungoarttaid vuovdimii. Go guollebivdu moanaid sajiin adnojuvvui leat dehálaš lassiealáhussan, gávnnahuvvui govttolažžan ahte finnmárkolaččat ja muhtun muddui giliássitge (namalassii gili dálonat) ožžo sierradili, muhto turismaealáhusa deasttas galge eará saji olbmot Norggas ja olgoriikalaččat almmatge oažžut bivdit, muhto dušše stákkuin ja nođđoduorgguin 690 . Jurdagat mat dás lea hábmejuvvon, bidjet vuođu 1964-lága sáivabivddu njuolggadusaide Finnmárkkus. Dás lei § 16 vuosttas ja nuppi lađđasis deattuhuvvon ahte guollebivdu mii gullá stáhta eatnamiidda Finnmárkkus galggai leat luđolaš juohke dáža borgárii gii ássá fylkkas, jus ii lean lihttoláigohuvvon dahje gustohuvvon čujuheami. Dasto galggai buot dáža borgáriin leat lohpi oaggut stákkuin ja nođđoduorgguin, guovlluin gos bivdu ii lean lihttoláigohuvvon. Dát prinsihpat leat doalahuvvon 1992-lága § 22:s guollebivddu hárrái stáhtaeatnamiin, mas njealját ja viđát lađđasis leat sierrranjuolggadusat Finnmárkui. Guollebivdovuoigatvuohta ii leat datte šat čadnon dáža stáhtaborgárvuhtii, muhto fásta ássanbáikái Norggas. Guollebivdu stáhta eatnamiin Finnmárkkus ii leat danin dán mielde doalahuvvon fylkka ássi dáža borgáriidda, muhto buohkaide geat ásset doppe, buo. § 22 njealját lađđasa. Dasto ii leat oaggun stákkuin ja nođđoduorgguin 1992-lága mielde biddjon dáža borgáriidda, muhto buohkaide geat leat fásta ássan riikkas, buo. § 22 vuosttas lađđasa. Dát maŋimušorru leamen - várra jurddaškeahttá - váikkuhus ahte dáža olgoriikka ássi stáhtaborgáriin, ii šat leat vuoigatvuođa oaggut stákkuin ja nođđoduorgguin, ii Finnmárkkus iige eará osiin Norggas. Lagat vuoigatvuođavuođđu guollebivddu čujuheapmái ja lihttoláigoheapmái mii gullá stáhta eatnamiidda Finnmárkkus lei 1964-lágas váldon § 16 goalmmát lađđasis, ja dákkár háldduid váldi lei njealját lađđasa mielde biddjon Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii. Dasto lei, ráddjejumiin ahte fylkka ássi dáža borgáriin, galgá leat vuosttasvuoigatvuohta, sirdon Birasgáhttendepartementtii addit njuolggadusaid gii sáhttá oažžut čujuhuvvot ja gii lihttoláigohit eatnamiid. Ođđa lágas lea § 22 viđát lađđasis addon lihttoláigaheami eaktovuoigatvuođavuođđu 691 , ja njealját lađđasis lea oppalaš vuoigatvuođavuođđu mearridit guollebivdonjuolggadusaid stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Dákkár njuolggadusaid lea Birasgáhttendepartemeanta addán juovlamánu 18. b. 1992 láhkaásahusas guollehálddašeami hárrái stáhtaeatnamiin, mii vuohččan gusto buot stáhtaeatnamiidda Norggas, ja Finnmárkku fylkkamánni njukčamánu 10. b. 1993 láhkaásahusain ee. anadroma luossaguolle- ja jávreguollebivddu hárrái ee. Finnmárkku fylkka čázádagain ja oivošiin. Ođđa njuolggadusaid mielde gullá eanaš lihttoláigohan- ja čujuhanváldige eanavuovdinkantuvrii, buo. stáhtaeatnamiid guollehálddašeami láhkaásahusa § 2 ja fylkkamánni láhkaásahusaid § 8. Cuoŋománu 20. b. 1983 láhkaásahusa § 2 mielde guollebivddu hárrái Finnmárkku čázádagain dáža borgáriidda ovdanboahtá ahte bivdu eará bivdosiiguin go stákkuin ja nođđoduorgguin dušše lei lohpi fylkka ássi dáža borgáriidda. Dát njuolggadus lea doalahuvvon earret ahte dákkár bivdu dál lea lobálaš buohkaide geat fásta ásset doppe, buo. § 7 vuosttas lađđasa fylkkamánni láhkaásahusain, geahča § 9 nubbi lađđasage buo. láhkaásahusa § 8 stáhtaeatnamiid guollehálddašeamis. Dasto lei 1983-láhkaásahusa § 5 nuppi lađđasis mearriduvvon ahte fierbmebivddu čujuheapmi dušše sáhtii dahkkot dáža borgáriidda geat maŋimušjagi ledje ássan ja ain ásset Finnmárkkus, ja dáid gaskkas galggai giliássiin ja boazosámiin bohccuid barggadettiin lea vuosttasvuoigatvuohta. Vástideaddji njuolggadus, mii váikkuhii fylkka buot ássiide, lea dál váldon fylkkamánni njukčamánu 10. b. 1993 láhkaásahuisaid § 8:s. Eai leat addon sierra láhkaásahusat sáivabivddu lihttoláigoheapmái Finnmárkkus, muhto dása gusto dál § 10 juovlamánu 18. b. 1992 stáhtaeatnamiid guollebivddu oppalaš láhkaásahusas, mas ee. lea mearriduvvon ahte guollebivdovuoigatvuohta vihtanbivdosiiguin 692 ja guolladagain 693 sáhttá lihttoláigohuvvot báikkálaš organisašuvnnaide dahje servviide, vuohččan ulbmiliin ovddidit guollebivddu. Dát soahpá njuolggadusain lihttoláigohit stáhta jávrriid ja sáivačázádagaid guollebivdovuoigatvuođa Finnmárkkus, mii mearriduvvui suoidnemánu 8. b. 1982 Fuođđo- ja sáivaguolledirektoráhtas. 1964-lága § 17 attii departementii lobi mearridit ahte dihto guovlluin gos guollebivdu álgovuorus lei luđolaš § 16 mielde, fertii oastit oaggungoartta bivdin dihte. Earágiliássiide sáhtii danin bidjat sierra goartadivada, maid sáhtii finnmárkolaččaide bidjat hálbbibun go eará dážaide. Mearrádus ii datte sisdoallan makkárge oppalaš vuoigatvuođavuođu atnigoahtit oaggungoarttaid olles Finnmárkkus buot finnmárkolaččaide. Vuohččan lei lohpi teavstta mielde ráddjejuvvon "dihto guovlluide", ja vaikko earágiliássi finnmárkulaččat ožžo máksit goartadivada, ii sáhttán giliássiide bidjat dákkár divada. Dát lea lágiduvvon nu ahte finnmárkolaččat eai leat dárbbašan máksit guollegoartta sáivabivdui čázádagain Finnmárkkus gos bivdu lei leamaš "luđolaš" 1964-lága § 16 mielde. Dáža borgárat geat ásset olggobealde fylkka leat baicce 1987 rájes ferten máksit oaggungoarttaid ovddas ja máksit goartadivada, buo. (dál fámuhuhtton) geassemánu 2. b. 1987 láhkaásahusa jávrebivdooaggungoarttaid Finnmárkkus. 1964-lága § 17 ii addán nappo dábálaš vuoigatvuođavuođu álggahit oaggungoartavuovdima finnmárkolaččaide "luđolaš" guollebivdui, namalassii bivdit čázádagas mii ii leat leamaš gustohuvvon čujuheami dahje lihttoláigoheami, buo. §16 nuppi lađđasa. Sáhttá baicce jearrat leago ođđa luossa- ja sáivabivdolága mielde lohpi dán dahkat. 1992-lága § 22 vuosttas lađđasis mii mudde oagguma stákkuin ja nođđoduorgguin stáhtaeatnamiin mii ii muddejuvvo várrelágas, daddjo ahte dákkár guollebivdu lea "lohpi go oastá oaggungoartta buohkaide geat maŋimušjagi leat ássan ja ain ásset Norggas". Dás ii leat Finnmárku várašuvvon, ja sáhttá danin orrut ahte dán mielde vel galggašii máksit oaggungoartta vai sáhttá bivdit stáhta eatnamiin. § 22 njealját lađđasa mielde lea datte guollebivdu stáhta eatnamiin Finnmárkkus "luđolaš buohkaide geat fásta ásset fylkkas", ja dan ektui mii vuosttas lađđasis daddjo guollebivddu birra stáhtaeatnamiin muđui, ii daddjo dás mihkkege oaggungoarttaid hárrái. Lága cealkaga ja systematihka vuođul, sáhtášii danin konkluderet ahte § 22 njealját lađas lea vuosttas lađđasa spiehkastat. Dát mearkkašivččii dalle ahte váldonjuolggadus vuosttas lađđasis oaggungoartta oastimis, ii gusto guollebivdui stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Gažaldagas sáhttágo oppalaččat álggahit oaggungoartavuovdima Finnmárkkus, lea datte nu eahpečielggas ahte vástideapmái ii sáhte dušše dán vihkkedallat ođđa lága ektui. Ferte eará riektegáldoosiidge árvvoštallat, ainjuo ovdabargguin ja ovddeš lágaid ektui. Lávdegoddi mii galggai árvvoštallat 1964-lága (luossaláhkalávdegoddi) nuppástusaid vuosttaldii čohkket njuolggadusaid guollebivddu hárrái stáhtaeatnamiin ovtta mearrádussan, ja evttohii dan sadjái guokte mearrádusa dán guollebivddu birra, nubbi stáhta eatnamiidda Finnmárkkus (evttohusa § 24) ja nubbi stáhtaeatnamiidda muđui (evttohusa § 25) . Finnmárkonjuolggadusa sisdoalu dáfus, masa gullá lohpi váldit oaggungoarttaid mávssu, dorjo eanaš doalahit 1964-lága mearrádusaid vuorddedettiin Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa, buo. NOU 1987:2 Lov om anadrome laksefisk og innlandsfisk, s. 86-87. Dán duogáš lei ee. ahte Sámi vuoigatvuođalávdegoddi suoidnemánu 15. b. 1985 girjjis luossaláhkalávdegoddái lei čuoččuhan čuovvovačča: "(Sámi vuoigatvuođa) lávdegoddi galgá nugo diehtit čielggadit vuoigatvuođaid Finnmárkku "eatnamiidda ja čáziide". Guovddáš gažaldat dán oktavuođas gártá leat, leago stáhta duođai fylkka matrikulerekeahtes eatnamiid "eaiggát" , ja jus de makkár ráđđejupmi dán sajádagas lea. Dáinna duogážin rávvet ahte Luossaláhkalávdegoddi ii oaivvil dáid gažaldagaide maidege, ii eavttuin iige evttohusaidis bokte. Jus lávdegoddi ferte stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa vuođđudit dihto eavttuide, berre deattuhuvvot ahte dát leat evttut, ja ahte danin ii leat oaivila buktán duohtavuhtii." Luossaláhkalávdegoddi mearkkašii dáid oaiviliid ja earret ain leat dahkamušas erenoamáš guollebivdomearrádusain stáhta eatnamiin Finnmárkkus, ii liikká evttohan nuppástuhttit fylkka oaggungoartanjuolggadusaid. Dán birra dadjá ee. čuovvovačča NOU 1987:2 (s. 87) : "Lea vihkkedallon galgetgo giliássit máksit oaggungoarttaid. Finnmárkku ássi lávdegoddelahtut leat nannosit miettaštallon 694 das. Lávdegoddi lea guorrasan dása." Birasgáhttendepartemeanta geardduha lávdegotti oaivila čuovvovaš láhkai Od.prp. nr. 29 1991-92 Om lov om laksefisk og innlandsfisk mv. (s. 53) : "Lávdegoddi ii evttot makkárge nuppástusaid oaggungoarttaid mearrádusaide" (min deattuhus) . Departemeanta guoskkaha iešge proposišuvnnas muhtun cealkámušain mat sáhttet čilget ahte ii leat oaivvildan atnigoahtit vuoigatvuođavuođu gohččut giliássiid Finnmárkkus máksit oaggungoartadivada. Láhkaárvalusa váldosárgosiid várdosis daddjo 1.4.1. čuo. dehálamos nuppástusevttohusaid hárrái ee. (s. 8) : "Guollebivdovuoigatvuođa mearrádusat stáhta eatnamiin Finnmárkkus ja stáhta matrikuleren ja matrikulerekeahtes eatnamiin leat eanaš seamma sisdoallu go ovddeš mearrádusain." Dás vuhtto ahte ii leat oaivvildan álggahit oppalaš lobi váldigoahtit oaggungoartadivada Finnmárkkus. Ovddeš njuolggadusaid ektui, mas lea lohpi átnigoahtit oaggungoarttaid nappo lei ráddjejuvvon "dihto guovlluide" ja earágiliássiide, ii leat oppalaš lohpi nu uhcca nuppástusaš. Ii ainjuo oru riekta dadjat njuolggadusat "eanaš" leat seammago ovdal, jus seammás ii čujut ahte oaggungoartanjuolggadusat leat dán oppalaš vuolggasajis spiehkastuvvon. Láhkaárvalusa eaŋkalmearrádusaid bienalat mearkkašumiin daddjo ee. čuovvovaš § 22 hárrái (s. 54) : "Departemeanta lea ovttamielas ahte ii berre mearridit daid vuoigatvuođagažaldagaid maid lea čielggadeamen eará oktavuođain, ee. Sámi vuoigatvuođalávdegottis. ... Vuoigatvuođagažaldat ... ii guoska departemeantta evttohussii." Dát cealkámušge sáhttá mannat dan guvlui ahte ii leat dáhttu muhttit finnmárkolaččaid nuvttá guollebivdovuoigatvuođa. Sáhttá datte maiddái jurddašit dás vuohččan leat jurddašan vejolaš gilivuoigatvuođaide guollebivdui Finnmárkkus, mii lea mearkkašuvvon vuollelabbos proposišuvnna seamma siiddus. Seammásgo Birasgáhttendepartemeantta dás bájuhuvvon cealkámušat orrut oaivvildan ahte ođđa sáivabivdoláhka ii galgga moktege nuppástuhttit guollebivddu Finnmárkkus, oaggungoartanjuolggadusaid dáfus, lea proposišuvnnasge datte muhtun cealkámušat mat leat nuppegežiid. Departemeantta dábálaš mearkkašumit láhkaárvalussii 2.6.3. čuo., daddjo ee. dán § 22:s guollebivddu hárrái stáhtaeatnamiin (s. 28) : "Ođas dálá njuolggadusaid ektui lea ahte sáhttá gohččut giliássiid máksit oaggungoartta." Vajos sáhttá orrut veahá eahpečielggas jurddašuvvogo dás Finnmárkku giliássiinge. 1964-lága guollebovdonjuolggadusat stáhtaeatnamiin olggobealde dán fylkka, cealkkihit datte ahte guollebivdui dákkár eatnamiin leat giliássitge geatnegahtton máksit oaggungoartta. Lága § 18 mielde galgá guollebivdu stáhtaopmodagas olggobealde Finnmárkku mii ii leat sierra matrikulerejuvvon (jus dat ii muddejuvvo várrelágas) jođihit "luđolaš guollebivdun § 12 mielde". Dát mearkkaša ee. ahte departemeanta "addá" njuolggadusaid mo galgá bivdit guliid (§ 12 vuosttas lađas) , ja dása "galget" addot njuolggadusat ahte sáhttá dušše bivdit guliid go oastá oaggungoartta (nubbi lađas) . Vaikko sáhttáge mearridit iešguđet eavttuid guollebivdui giliássiide ja olggobealgiliássiide, orru oalle čielggas ahte § 12 ii dušše bija vuoigatvuođavuođu gohččut giliássiid máksit oaggungoartta, muhto maiddái gáibidit sis mearre goartadivada. Guollebivdonjuolggadusaid § 18:s lea danin eará sisdoallu go § 17:s guollebivddu hárrái stáhtaeatnamiin Finnmárkkus, mas nappo čuožžu ahte "sáhttá" addit oaggungoartanjuolggadusaid. Dás ii galgga nuppiin sániiguin máksit oaggungoartta iige máksit goartadivada ovdalgo sierra mearrádus lea dahkkon dán birra. Nugo čujuhuvvon bajábealde, ovdanboahtá dasto čielgasit § 17:s ahte dat dušše vuoigatvuođavuođđuda gáibidit goartadivada earágiliássiin ja dušše "dihto guovlluin". Dán mielde sáhttá orrut aistton cealkámuša Od.prp. nr. 29 1991-92 s. 28 ii dušše lean oaivvildan siskkildit giliássi finnmárkolaččaid, muhto cealkámuš lea vuohččan jurddašuvvon dán jovkui. Dálle mearkkaša ainjuo ahte ođđa lága § 22 vuosttas lađas gusto guollebivdui stáhta eatnamiinge Finnmárkkus, ja ahte dás justa lea oaivvildan muhttit 1964-lága vuolggasaji álggaheamen čielga oppalaš vuoigatvuođavuođu addit oaggungoarttaid ja goartadivada njuolggadusaid Finnmárkkus, mat sihke siskkildit olles fylkka eatnamiid ja buot daid ássiid. Vaikko eaktuduvvo ahte dán lean áigon evttohit, ii oru dákkár evttohus datte leat proposišuvnnas vihkkedallon. Departemeanta iige oru ieš addán makkárge aitosaš vuođustusa manne berre álggahit dákkár divatlobi giliássiid guollebivdui Finnmárkkus. Maŋŋilgo s. 53 čuoččuhuvvo ahte stuorát eanetlohku gulaskuddanásahusain guorrasedje luossaláhkalávdegotti evttohussii bisuhit 1964-lága njuolggadusaid, leat datte bájuhan muhtun gulaskuddancealkámušaid mat vuosttaldedje dán evttohusa. Dát sáhttá várra muhtun muddui leat beroštupmi namuhit ahte Stáhta vuvddiid direktoráhta čujuhettiin ahte lávdegotti evttohus mearkkaša giliássiid sáhttit nuvttá bivdit guliid stáhta eatnimiin Finnmárkkus ja fas bidjat divada olggobealgiliássiide, gávnnahii "unohassan lágas atnigoahtit nuvttá guollebivdinprinsihpa stáhta eatnamiin" (geardduhuvvon Od.prp. nr. 29 s. 53-54) . Proposišuvnna sierramearkkašumiin § 22:i sáhttá muđui namuhit ahte vajos ovddabealde dan maid bajábealde leat geardduhan s. 54, daddjo ee. dát: "Go lávdegotti evttohus ovttastuvvo ovtta mearrádussan gártat buot stáhtaeatnamat earret stáhtaalmennehat seammaláhkai. "Stáhtaeatnamat" báhkkodeapmi lea oaivvilduvvon galgat gokčat buotlágan stáhtaeatnamiid sihke vuođu ja sajádaga dáfus." Vuollelabbos seamma siiddus čuožžu : "Departemeanta evttoha goalmmát lađđasis fápmudusmearrádusa 695 seamma sániiguingo fuođđolága § 31. Áigeguovdilis mearrádusaid mielde sáhttá leat lohpi gohččut giliássiid máksit oaggungoartta ja govttolat oaggungoarttaid sidjiide geat ásset siskkobealde mearre guovlu, dása gullá maid haddet nullii. ... Departemeanta lea nubbin maŋimušlađđasis evttohan guollebivddu stáhta eatnamiin čázádagain Finnmárkkus ain galgat leat luđolaš buot fylkka fásta ássiide. Dát mearkkaša ahte guollebivdu eará bivdosiiguinge go stákkuin ja nođđoduorgguin lea luđolaš sidjiide geat leat fylkka fásta ássit, earret guollebivddu vihtanbivdosiiguin mearas mii sáhttá dušše čujuhemiin dahkkot, buo. vuosttas lađđasa maŋimuščuoggá. Departemeanttas lea [nubbin] maŋimušlađđasisge vuoigatvuođavuođđu mearridit sierra guollebivdomearrádusaid stáhta eatnamiin Finnmárkkus." Cealkámuš ahte go luossaláhkalávdegotti evttohus čohkkejuvvo ovtta mearrádussii, gártet "buot stáhtaeatnamat earret stáhtaalmennehat" seammaláhkai, čájeha leat atnigoahtán oppalaš oaggungoartta gáibádusa finnmárkolaččaidege, buo. § 22 vuosttas lađđasa. Cealkámušatge ahte giliássiid sáhttá gohččut máksit oaggungoartta ja ahte (njealját lađđasis) lea vuoigatvuođavuođđu mearridit sierra mearrádusaid guollebivdui stáhta eatnamiin Finnmárkkus, cealkkiha leat oaivvildan lohpi gohččut giliássiid máksit oaggungoartta sáhttá dás maid dahkkot gustojeaddjin. Vaikko Od.prp. nr. 29 cealkámušain gal ollislaččat vuhtto leat oaivvildan atnigoahtit oppalaš oaggungoartanjuolggadusaid Finnmárkkusge, ii govve dát dan áibbas čielgasit. Orru ainjuo veaháš ártet go proposišuvnnas ii boađe čielgasabbu ovdan ahte departemeantta evttohusas soaitá leat dákkár váikkuhus. Lea datte sáhka Finnmárkku riektedilis ja iige nu unnán nuppástusasge, mii ii leat vuostá dušše luossaláhkalávdegotti ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti, muhto gulaskuddanásahusaid eanetlogu oainnuge. Lága ovdabarggut muđui eai bagat veahášge dán čuoggás. Stuorradikki gieldda - ja birasgáhttenlávdegoddi guorrasii departemeantta evttohussii almmá vihkkedallamin galgágo vuovdigoahtit oaggungoartta Finnmárkkus ja Stuorradikki meannudettiin dohkkehuvvui lávdegotti árvalus ovttajienalaččat, buo. Árvalus O. nr. 48 - 1991-92 siidu 10 ja Odeldikki šiehtadallamiid nr. 30, cuoŋománu 2. b. 1992 siidu 451. Sáivabivdoláhka lea ain nu ođas ahte ii dan geavatge sáhte čilget loahpalaččat addágo oppalaš vuoigatvuođavuođu vuovdigoahtit oaggungoarttaid stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Dihto ákkat leat datte dasa makkár sisdoallu láhkii lea jurddašuvvon. Juovlamánu 18. b. 1992 láhkaásahusas guollehálddašeami hárrái stáhtáeatnamiin § 3:s mii lea mearriduvvon lága § 22 láhkavuođuin, daddjo ahte "láigudit guollebivddu galgá dahkkot oaggungoarttaid vuovdimiin, lihttoláigohemiin dahje čujuhemiin". Jus § 22 njealját lađas lea váldonjuolggadusa vuosttas lađđasa spiehkastat, buo. bajábealde, ii gusto láhkaásahusa § 3 Finnmárkkus. Jus baicce vuosttas lađas gusto Finnmárkui gusto maiddái láhkaásahusmearrádus 696 , ja lea danin mearriduvvon ahte buot guollebivdui mii ii lean gustohuvvon lihttoláigoheapmái dahje čujuheapmái, galgá vuovdit oaggungoarttaid dán fylkkasge. Dalle lea Finnmárkku eanavuovdinkantuvra mii mearrida dárkilat njuolggadusaid goartahattiid birra jna., buo. láhkaásahusa §§ 2 ja 3 nuppi lađđasa. Sáhttá earuhit gaskal giliássiid ja earágiliássiid, ee. sáhttá vuosttas namuhuvvon joavkku hatti bidjat "nullan", buo. Od.prp. nr. 29 1991-92, s. 54, muhto ii sáhte addit njuolggadusaid ahte giliássit galget luvvejuvvot oaggungoarttaid máksimis. Dássážii eai leat addon erenoamáš njuolggadusat oaggungoarttaid birra Finnmárkku fásta ássiide, muhto Statskog SF siskkáldas čállosis (mii ođđajagemánu 1. b. 1993 lea Stáhta vuvddiid direktoráhta sajis bajit eanavuovdinásahussan) beaiváduvvon cuoŋománus 1993, daddjo ahte bargojuvvo atnigoahtit oaggungoarttaid Finnmárkkus. Eanavuovdinkantuvra lea (čakčamánus 1993) dieđihan ahte bargu lea bissánan go vuoigatvuođavuođđogažaldat eahpiduvvo, muhto ahte fas várra meannuduvvo kantuvrra 1994 bušeahta oktavuođas. Čoahkkáigeassun galgá dán mielde sáhttit dadjat ahte Birasgáhttendepartemeantta oaivil orru leamen ođđa lága galget addit lobi gohččut giliássiid Finnmárkkus máksit oaggungoarttaid. Váikko lága sánit ja vuogádat ja ovdabarggu dihto cealkámušat cealkkihit eará, leat eará ákkat ovdabarggus ja vel čuovvu barggus addit oppalaš njuolggadusaid oaggungoarttaid hárrái fylkkas, nu nannosat ahte dát ii galgga leat nu eahpidahttin. Eará ášši lea datte ahte dát sáhttá mearkkašit nu stuorra nuppástusa Finnmárkku riektedilis, ahte dán dilálašvuođat gal berrešivčče gustohit veahá stuorát vihkkedallama ja vuođustusa go mearkkašeamit mat leat váldon Od.prp. nr. 29 1991-92. Orru ainjuo veahá álki dás dadjat ahte ođđa láhka ii "olus" muhttit fylkka riektedili (buo. mii bajábealde lea geardduhuvvon proposišuvnna s. 8) . Mo dilálašvuođat mat dás leat ovddiduvvon berrejit čuohcat oaggungoartanjuolggadusaid sisdollui mat soitet addot Finnmárkui, ožžot datte earát árvvoštallat. Lassin dasa mii bajábealde lea bájuhuvvon 1964-lága § 17:s lei dás vuosttas lađđasis maŋimuščuoggás maiddái njuolggadus ahte olgoriikalaččat oaggungoartta oastimis sáhttet oažžut lobi oaggut stákkuin ja nođđoduorgguin dihto dárkilat eavttuin. Go guollebivdu Finnmárkkus 1964 -lága § 16 mielde doalahuvvui fylkka ássi dáža stáhtaborgáriidda, lea ođđa láhka addán Finnmárkku fásta ássi olgoriikalaččaide seamma vuoigatvuođa guollebivdui go dážaide, buo. lága § 22 njealját lađđasa. Dán nuppástusa mielde čuovvu ahte cuoŋománu 20. b. 1983 láhkaásahus guollebivddu birra Finnmárkku fylkka čázádagain olgoriikkalaš stáhtaborgáriidda, mas ee. leat olgoriikalaččaid oaggungoartanjuolggadusat ja sin guollebivddu lagat muddemat, ii šat gusto Finnmárkku ássi olgoriikalaččaide. Olgoriikalaččaide geat ásset olggobeal fylkka gusto baicce ain 1983-láhkaásahus. Dán oasit datte fámuhuhttojuvvo fylkkamánni njukčamánu 10. b. 1993 guolástanláhkaásahusas ja dat loahpahuvvojedje áibbas ođđajagemánu 1. b. 1994. Justa dál lea veahá eahpečielggas makkár sisdoalu boahttevaš njuolggadusat olgoriikalaččaid guollebivdui Finnmárkkus ožžot. Bajábealde namuhuvvon láhkaásahusat ja mearrádusat gustojit olles fylkii earret jogaid luossajohtti osiide ja rádjajogaid osiide, main leat sierra guollebivdoláhkaásahusat. Dievaslaččabut válddahallan sáivabivdonjuolggadusaid hálddašeames Finnmárkkus ja dan geavadis, čujuhuvvo Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.9. kapihttalii. Muđui sáhttá, seammaláhkaigo luossabivdovuoigatvuhtii vihtanbivdosiiguin stáhta mearrabotnis Finnmárkkus, (Geahča 3.5.4.1.2. oasi bajábealde.) jearrat gullágo guollebivdovuoigatvuohta sáivačázis stáhtii eanaeaiggádin, vai leago buohkaidvuoigatvuohta maid dáđistaga lea ferten muddet. Sáivabivdui lea nugo ovdanboahtá 3.7.3. oasi vihkkedallamis, čilgejuvvon ahte luossabivdu eanuin, dihto várašumiin luosa oaggut Deanus, gullá erenoamáš vuoigaduvvon johkaleahkeássiide. Muđui lea datte gažaldat eahpečielggas. Stáhta lihttoláigohangeavada mielde sáhttá gal stáhta lea atnán iežas vuoigaduvvon eanaeaiggádin. Ii dušše dát sáhte leat mearrideaddjin, ee. daningo lihttoláigoheapmi čázádagain gos luossa ii jođe, álggahuvvui hui maŋŋit . 1878-1902 jagiin dahkkojedje maná, vuoigatvuođavuođu haga, moadde láigolihttošiehtadusa jávrriid guollebivdui, ja 1902 eanavuovdinnjuolggadusa § 8h láhkavuođuin lihttoláigohuvvo 36 jávrri sullii 40 lihttoláigolaččaide 1902-1945 áigodagas. (Stáhta lihttoláigohangeavadis, geahča Sverre Pavel: Finnmark Jordsalgskontors (ovddeš finnmrak Jorsalgskommisjons) forvaltning av statens jakt- og fiskerettigheter i finnmark, Čáhcesuolu 1986, s.23-25 (ovdal 1902, ja 1902-1964) ja s. 29-32 (1965-1985 jagiin.) Dasto lea sáhka sihke 1964-lága § 16 vuosttas lađđasis ja § 1992-lága 22 njealját lađđasis ahte guollebivdu stáhta eatnamiin Finnmárkkus álgovuorus lea "luđolaš", ja Od.prp. nr. 8 1955 daddjo (s. 21) ahte stáhta eatnamiin Finnmárkkus lea buot dáža borgáriin "luđolaččat ja bearráigeahčakeahttá lohpi bivdit guliid." Dás vuhtto čielgasit ahte dás lea buohkaidvuoigatvuohta mii gávnnahuvvui fertet muddet, ee. go 1964:s doalahuvvui Finnmárkku ássi dáža borgáriidda, ja 1992:s buohkaide geat fásta ásset fylkkas. Dán oktavuođas sáhttá vel čujuhit ahte 1992-lága § 5 d mielde mearriduvvo "luđolaš guollebivdu" báhkkodeapmi guollebivduin "mii báikkálaš vieruiduvvan vuoigatvuođa dahje eará erenoamáš riektevuoigatvuođavuođu 697 mielde ii adnojuvvo gullat eanaeaiggádii". 3.7.6 Erenoamážit riektesuodjalusa birra Guollebivdu mii bajábealde válddahallon njuolggadusaid mielde gullá priváhta eatnamiidda, lea suodjaluvvon seammaláhkaigo eaiggáduššanvuoigatvuohta. Vuoigatvuođa sáhttá álgovuorus muddet buhtadasa haga, muhto eanaeaiggát sáhttá gáibádit buhtadasa jus sus ollásit váldet guollebivdovuoigatvuođa. Dasto galgá biddjot vuođđun ahte Deanu luossareiveeaiggádiin ii sáhte váldit fierbmebivdovuoigatvuođa buhtadasa haga. Ferte vel navdit ahte ferte buhtadit jus vuoigatvuohta čielgasit gáržžiduvvo, omd. go lasiha vuoigatvuođalaččaid. Oaggunvuoigatvuođa suodjaleapmi lea datte ain eahpečielggas. Álttás ja Njávdámisge ferte vuolggahuvvot nu ahte luossabivdovuoigatvuođa ii sáhte váldit jus ii mávsse buhtadasa sihke Alta Laksefiskeri Interessenskap:i ja Neiden Fiskefelleskap:i. Luossa- ja sáivabivddus stáhta eatnamiin Finnmárkkus, lea baicce láivves riektesuodjalus. Dát gusto erenoamážit jus guollebivdovuoigatvuohta gullá stáhtii eanaeaiggádin, muhto dallege go lea buohkaidvuoigatvuohta. Dás sáhttá čujuhit 3.4.4. oassái mearraguollebivddus, mas ovdanboahtá ahte álelassii go vuoigatvuohta galgá gohčoduvvot buohkaidvuoigatvuohtan gártá láivves riektesuodjalus. Jus oktage Finnmárkkus sáhtášii duođaštit alddes leat erenoamáš guollebivdovuoigatvuođat priváhtarievttálaš vuođul, lea datte su vuoigatvuođas álgovuorus vástideaddji suodjaleapmi go guollebivddus mii lea priváhta eatnamiin. 3.8 Bivdu 3.8.1 Láhkaaddima várddus dálážii 1687 Norgga Lágaid mearrádusat bivddu birra muddejuvvojedje maŋŋil soames lágain ovdal miessemánu 20.b. 1899 nr. 2 bivdolága. Dán lágas addojedje njuolggadusat buotlágan bivddus sihke priváhta ja almmolaš eatnamiin, seammásgo buot ovddeš bivdomearrádusat fámuhuhttojuvvo. 1920:s bivdonjuolggadusat stáhtaalmennehiin váldojedje eret bivdolágas, ja sirdojedje njukčamánu 12. b. 1920 várreláhkii nr. 5. Dán sadjái lea maŋŋil boahtán geassemánu 6. b. 1975 várreláhka nr. 31. 1899-bivdolága sadjái bođii juovlamánu 14. b. 1951 bivdoláhka nr. 7, man sadjái fas lea boahtán miessemánu 29. b. 1981 fuođđoláhka nr. 38. Earret boazosápmelaččaid bivddu boazodoallolágaid mielde, geahča vuollelis 3.17.8 oasis, lea buot bivdu Norggas dan rájes go 1899-bivdoláhka bođii fápmui suoidnemánu 1.b. 1900, álgovuorus leamaš ollislaččat muddejuvvon dás namuhuvvon lágaid bokte. Gustojeaddji mearrádusat čužžot fuođđolága I kapihttalis ja várrelága I kap.:s . 1975-várreláhka dattetge ii gusto davábeale Davvi-Trøndelága fylkka, iige dahkan 1920-láhkage dan, muhto lága njuolggadusain almmatge máinnašit oanehaččat vuollelis. 3.8.2 Lagat bivdolágain Finnmárkkus 1981 fuođđolága rádjai Stuorradikki mearrádusa olis suoidnemánu 23. b. 1895 nammaduvvui lávdegoddi "Parlamentáralaš Eanadoallokommišuvdna" mii galggai ráhkadit bivdoláhkii árvalusa. Dát ovdanbuvttii guovvamánu 23. b. 1898 láhkaevttohusa oktan cuhkiiguin. Váldosárgása mielde evttohuvvo eanaeaiggáda galgat leat oktovuoigaduvvon 698 buot bivdui iežas eatnamiin (eanaeaiggátprinsihppa) (§ 1) , ja juohke dáža borgárii galggai stáhtaalmennehiin leat luđolaš bivdu jahkásaš divada vuostá, earret ruksesgoddebivddu (§ 6) , ja ahte seamma galggai gustot "Ráššain, mat vaikko eai leat almennehat eai leat priváhta Eaiggádiid duohkinge" (§ 7) . § 8-árvalusas evttohuvvui: "Stáhtavuvddiin ja eará Eatnamiin, mat leat Stáhta priváhta Opmodahkan, ja Stáhta Eatnamiin Finnmárkkus, lea Stáhtas Eanaeaiggáda olles Vuoigatvuohta Bivdui. Mo dán galgá doaimmahit mearrida Gonagas dahje son, gean son fápmuda." § 8-cuhkiin lea ee. mearkkašuvvon: "Daid Opmodagaid hárrái, mat gullet Stáhtii ollásit priváhta Eaiggáduššanvuoigatvuođain, ii Dáidde Sáhttit garvit dábálaš Eanaeaiggátprinsihpa. Stáhta Eatnamat Finnmárkkus - vaikko leat mieđihuvvon Stáhta Opmodahkan - eai dattetge duohta Dilis dávis ollásit daid Eatnamiidda, maid Stáhta muđui oamasta priváhta Eaiggáduššanvuoigatvuođain. Danin lea eahpiduvvon galgágo Eiseválddiid dahkat Bivdohearrán, erenoamáš Dilálašvuođat Finnmárkkus dáidet dagahit dákkár Láhkanjuolggadusa dušše Bábirmearrádussan. Almmatge lea dán láhkái bisuhuvvon daningo logihkalaččat adno riekta ahte Eiseválddiit ožžot Bivdovuoigatvuođa dásge nugo Stáhta Opmodagain muđuid, ja nu leage Gonagasa Áššin mearridit das, man muddui Eiseválddit galget geavahit iežaset Eanaeaiggátvuoigatvuođa. ..." Eanadoallolávdegoddi bisuhii Árvalusas O. VII 1898-99 kommišuvnna evttohusa § 8 vuosttas čuoggá, muhto evttohii nubbin lađđasin: "Bivdočađahannjuolggadusaid mearrida Gonagas dahje son, geasa son dan fápmuda, maŋŋil go guoski gielddastivrras lea bivdon cealkámuš." Odeldikkis mihttii áirras sundi J. Johnsen dán árvalussii (Odeldiggešiehtadusat, 1898/99 s. 876) : "Dálá árvalusas boahtá ovdan, ahte eanadoallolávdegoddi § 8:s buohtastahttá stáhta eatnamiid Finnmárkkus stáhtavuvddiin ja eará eatnamiinge, mat leat stáhta priváhta opmodagat, ja ahte lea evttohuvvon ahte stáhtas, daid eatnamiin maid eaiggáduššá Finnmárkkus, bivddu hárrái galgá oažžut olles vuoigatvuođa eanaeaiggádin. In jáhke dan leat riekta. Stáhtavuvddiid ja eará eatnamiid bokte, mat leat stáhta priváhta opmodahkan, oaivvilduvvo árvideames vuvddiid dahje eatnamiid, maid stáhta lea oastán priváhta eaiggádiin dahje háhkan eará lobálaš šiehtadusaid mielde. Stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa buot anekeahtes eatnamiidda Finnmárkkus, vuolgá mu dieđu mielde, dušše fal dan dilis ahte stáhta, dallego eatnamat ledje eaiggátkeahttá, lea vuolládastan 699 daid. Lea duohta, ahte stáhta eaiggáduššanvuoigatvuohta dáid eatnamiidda ferte leat dohkkehuvvon, muhto eanadoallokommišuvdna dadjá ieš árvalusastis 91. siiddus, ahte dát eatnamat "duohta dilis vánit ollásit dávistit daid eatnamiidda, maid stáhta muđui oamasta priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođain", ja dat gal lea vissis. Áiggun fuomášuhttit dan, ahte bivdovuoigatvuohta stáhta eatnamiin Finnmárkkus álo doložis juo lea leamaš luđolaš juohke dáža borgárii, nugo maid Finnmárkku ássiin leat moanat ja mealgadaš vuoigatvuođat stáhta eatnamiidda. Nu leage juohke eanaeaiggádis vuoigatvuohta doallat iežas omiid stáhta mehciin, juohkehaččaš lea vuoigatvuohta lavdnjeloggumii, čujuhusa mielde, muhto divadiid haga, ja juohkehaččas lea vuoigatvuohta guollebivdui ámtta jávrriin ja jogain. Nappo leage stáhta eaiggáduššanvuoigatvuohta davvin sakka gáržžiduvvon daid nu gohčoduvvon stáhtavuvddiid ja stáhta priváhta opmodagaid ektui. Danin jáhkán ahte lea sakka vuoigatmeahttun ovttastuhttit stáhta eatnamiid Finnmárkkus ja stáhtavuvddiid ja eará stáhta opmodagaid, ja stáhtii addit olles bivdovuoigatvuođa opmodagain davvin. Dáidá dalle geavvat nu ahte stáhta gávnnaha vuogasvuohtan lihttoláigohit bivdovuoigatvuođa vaikko olles gielddaidege, ja nu gárttašiige eará Finnmárkku ássiid bivdu leat dadjatjuo gildon. Eanaš opmodagat davvin leat namalassii nu unnit ja dávjá muoraheapmege, nu ahte ii báljo oktage eanaeaiggát sáhtášii áktánas ovdduin bivdit iežas eatnamiin. Gažaldahkii livččego vejolaš gáibidit divada sis geat áigot bivdit, ja gáibidit sin hálddašit bivdogoartta, mii álohii galgá čájehuvvot, de čujuhan dasa maid ovddasteaddji Finnmárkkus, hr. Moen, lea cealkán. Gáttán ahte máŋggain oktavuođain šaddat dan mađe olu vahágat ja váivvádusat 700 , ahte dákkár mearrádus dušše dagaha ahte lágaid garvet ja rihkkot. Áiggun fuomášuhttit muhtun jovkui dáža borgáriid guovdu, namalassii badjesápmelaččaide, geaidda lea dadjatjuo veadjemeahttun sihke háhkat dán bivdogoartta áiggil ja maiddái vurkkodit dan nu, ahte álohii sáhttá čájehuvvot dasa gii dan gáibideš. Dán álbmogis eai leat bissovaš viesut; sii golggadit duoddariin, ijastallet dábálaččat ávusmáilmmis, belohahkii heajos lávuin. Go mu mielas lea mávssolaš oažžut vástádusa gažaldahkii, mo stáhta galgá sáhttit čuoččuhit alcces olles bivdovuoigatvuođa dadjatjuo dan buotstuorámus oassái Finnmárkku eatnamiin, duosttan ovddidit dákkár evttohusa: "§ 7:i addo dákkár lasáhus: "Stáhta eatnamiin Finnmárkkus lea bivdu luđolažžan juohke dáža borgárii", ja ahte § 8 sánit: "ja lassin stáhta eatnamiin Finnmárkkus" sihkkojuvvo." Johnsen:a evttohus váldui § 8 nubbin lađasin, ja čuojai "stáhta Eatnamiin Finnmárkkus lea Bivdu luđolaš juohke dáža Borgárii." Dán mearrádusa mielde ii dárbbašuvvo máksit bivdogoartta ovddas iige divada. Juovlamánu 14. b. 1951 bivdolága ja miessemánu 29. b. 1981 fuođđolága ovdabargguin ii guoskkahuvvo makkár sajádat stáhtas lea Finnmárkku eatnamiid oktavuođas ja doppe bivddu ráđđemis. 1937 bivdoláhkalávdegoddi cealká datte miessemánu 26.b. 1939 árvalusastis ahte ii sáhte leat riekta bisuhit vuogádaga mii addá buiga olbmuide geahčahis lobi bivdit gos ihkinassii seamma eavttuid mielde go gieldda ássiide, muhto ii lean ágga fámuhuhttit eará dáža borgáriid lobi bivdit Finnmárkkus, go fásta ássit almmatge eai ávkkástalašii duoddariid ollásit. Danin oaivvilduvvui ahte eará giliid ássit berrešedje máksit heivvolaš divada, maid sáhtášii bidjat badjelii olggobeal Finnmárkku olbmuide, go sidjiide geat leat gullevaččat dohko. Lávdegoddi datte ii ovddidan konkrehta evttohusa vuosttasvuoigatvuođas giliássiide iige finnmárkolaččaide. Eanadoallodepartemeantta proposišuvnnain - Od.prp. nr. 41 1949 ja Od.prp. nr. 9 1951 - ii leat oktage mearkkašupmi vierrásiid bivddu ráddjehusain, báikegotti vuosttasvuoigatvuođas dahje iešguđet divatmearis. Boahtán cealkámušaid vuođul lea datte gažaldatge ráddjet bivdiid eanadoallolávdegottis vihkkedallon Árvalusas O I 1951. Lávdegoddi oaivvildii ahte prinsihpalaččat lei riekta ahte bivdu lea luđolaš buot dáža borgáriidda, sihke stáhtaeatnamiin Finnmárkkus ja earáge matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiin. Jus šaddá vátnivuohta fuođđuid dáfus, ferte almmatge báikegottis, hágadettiin iežaset birgejupmái dárbašiid, leat vuosttasvuoigatvuohta, nugo fylkka industribáikkiid ja gávpogiid ássiinge berre leat vuosttasvuoigatvuohta riikka eará guovlluid bivdiid ektui, dan veajuiduvvamii ja lustadoibmii masa bivdu addá vejolašvuođaid. Nu šaddáge lágas § 19:s bivdovuoigatvuođa hárrái stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus, vejolašvuohta dihto muddui ráddjet bivdogoartalogu fylkkas. Dákkár ráddjenlohpái lei datte eaktun ahte fuođđomáddodat vuhtiiváldojuvvui, muhto báikkálaš ássiid ealáhusberoštupmi ja veajuiduvvandárbu fas ii leat báhkkoduvvon lágas. 3.8.3 Bivdovuoigatvuohta 1981 fuođđolága mielde 3.8.3.1 Bivdu eatnamiin maid stáhta ii eaiggáduša Eanaeaiggátprinsihppa 1899 ja 1951 bivdolágain lea bisuhuvvon gustojeaddji fuođđolágas, ja mearkkaša nappo ahte eanaeaiggádis álgovuorus lea oktovuoigatvuohta buot bivdui iežas eatnamiin. Prinsihppa lea báhkkoduvvon lága § 27:s mii gusto eatnamiidda mas lea priváhta, gieldda ja fylkkagieldda eaiggát. Mearrádusas lea čuovvovaš cealkka: "Dán lága mearridan gáržžidemiiguin ja lága mielde addin láhkaásahusain, lea eanaeaiggádis oktovuoigatvuohta bivdui." Sihke eanaeaiggáda ja earáidge bivdovuoigatvuohta lea dáđis sakka gáržžiduvvon iešguđet muddemiiguin. Nu lea dálá vuoigatvuohta gáržžiduvvon, ee. go dat gusto dušše fuođđuide maid Birasgáhttendepartemeanta mearrida galgá bivdit, ja dan áigodagas ja daid guovlluin maid Luondduhálddašandirektoráhta (geasa lea sirdán dán válddi) mearrida iešguđet nállái, geahča fuođđolága § 9, buo. §§ 3 ja 24. Dihto spiehkastagat leat eanaeaiggátprinsihpas, ee. sáhttet leat sierraortnegat omd. ovddeš áiggi šiehtadusaid vuođul (ovdal suoidnemánu 1.b. 1900) , dahje eanajuohkimis lea mearriduvvon ahte prinsihppa ii galgga gustot. Fuođđolága § 28:s ovdanboahtá ahte jus eanaeaiggát dodjá eanangeavaheamis nubbái, lea geavaheaddjis vuoigatvuođa bivdui, jus eará ii leat šihtton. Lága § 29 mielde eanaeaiggátprinsihppa ii gusto ollásit ovttaseaiggátgaskkaide 701 . Dákkár gaskkain lea "buohkain geain lea vuovde-, gárdeguohtun-, giedde- dahje eanaeaiggáduššanvuoigatvuohta dahje -geavahanvuoigatvuohta bivdovuoigatvuohtage, minddar eará ii čuovo šiehtadusa dahje eará riektevuđđosa." Earret eará alimusriekteduomuid vuođul čállon Rt. 1916 s. 689 ja Rt. 1959 s. 1169, mat ain fertejit leat mearrideaddjin fuođđolága § 29 áddejupmáige danin go dát váldoáššis vástida ovddeš lágaid mearrádusaide ovttaseaiggádangaskkaid hárrái, (Geahča 1899-lága §3 ja 1951-lága §14.) de ferte datte navdit ahte dát dušše gustojit "dákkár mealgadaš gaskkaide, mat leat orron juogekeahttá máŋggaid dáluid dahje doaluid gaskka ja main ovddeš áiggis leat leamaš máŋggat geavahanvuoigatvuođat eanaeaiggáda bálddas". (Buo. Helge Christensen: Lovgivningen om viltstell og jakt (1967) s.95.) Sierra njuolggadusat gustojit gilialmennehiiddage. Fuođđolága § 30 čujuha geassemánu 26. b. 1992 nr. 86 láhkarievdadusaid maŋŋil geassemánu 19. b. 1992 nr. 59 kap. 7 gilialmennetlága njuolggadusaide. Dás boahtá ovdan §7-1:s ahte bivdovuoigatvuohta eará nálliide go ruksesgoddái ja mádjihii gilialmennehiin gullá almenneha geavahanvuoigadiidda, buo. lága § 2-1, ja earáide geat gullet bearatgoddái 702 (bearašlahtut jna.) . Makkár guovllut rehkenastojuvvojit gilialmennehin boahtá ovdan lága § 1-1:s. Gilialmenneha geavahanvuoigatvuohta gullá dušše eanadoalloeatnamiidda, ja geavahanvuoigaduvvomiid eatnamat lea mearriduvvon juohke gilialmenneha dáfus. Go eai leat dieđu mielde gaskkat Finnmárkkus maid sáhttá árvvoštallat gilialmennehin gilialmennetlága áddejumiin, de ii gávnnat Riektejoavku ákka čielggadišgoahtit dán čuoggá dáđe dárkilabbot. 3.8.3.2 Bivdu eatnamiin main stáhta adno leat eaiggádin Bivdolágain leat 1899 bivdolága rájes leamaš earuhuvvon njealji (muhtun áiggi viđa) lágan stáhtaeanajoavkkuid gaskka. Vuohččan leat stáhtaalmennehat (1) , mat oanehaččat daddjon leat matrikulerekeahtes vuvddiin ja ráššain mátta-Norggas gitta Davvi-Trøndelága rádjai, gos giliolbmuin leat almennehis dihto geavahanvuoigatvuođat, ee. guohtun-, geassesadje-, vuovde- jna. geavahanvuoigatvuođat, ja gos olu hálddašanovddasvástádus meahcceriggodagaid ávkkástallamis almennehis lea biddjon gielddaid várrestivrraide, buo. lága §§ 3 čuo. Dasto leat matrikulerekeahtes eatnamat viiddis vuvddiin ja ráššain Nordlánddas ja Romssas (2) , maid stáhta (dássážii) ii leat dohkkehan almennehin vuovde-, guohtun- jna. geavahanvuoigatvuođain giliássiide. Lassi stáhtaeanajoavku lea stáhta ovddeš matrikulerekeahtes eatnamat Finnmárkkus (3) . Ja viimmat lea erenoamáš matrikulerejuvvon stáhtavuovdi ja eará eatnamat mat leat adnon stáhta "priváhta" eatnamin. Dás lea eanaš sáhka eatnamiin maid stáhta lea oastán (4) . Gitta fuođđolága fápmui boahtimii (cuoŋománu 2.b. 1982) ledje sierra njuolggadusat buot namuhuvvon stáhtaeanajoavkkuide. Stáhtaalmennehiidda gustojedje várrelága mearrádusat, ja 1951 bivdolága III kapihttalis ledje sierra njuolggadusat matrikulerekeahtes eatnamiidda Nordlánddas ja Romssas (§17) , matrikulerekeahtes eatnamiidda Finnmárkkus (§19) ja stáhta "priváhta" eatnamiidda (§ 18) . Dálá bivdonjuolggadusaide stáhtaalmennehiin čujuhuvvo várrelága I kapihttalii (§§ 23-27) . Sáhttá datte oktilasvuođa dihte namuhuvvot ahte buohkain, geat maŋimušjagi leat ássan ja ain ásset Norggas galgá leat vuoigatvuohta seamma eavttuid mielde oažžut fuđošbivdolobi beatnaga haga stáhtaalmennehis (gea. várrelága §23, vuosttas lađđasa) . Man muddui sáhteš bivdit fuđožiid dahje dakkár fuođđuid bivdit beatnagiin, lea várrestivrra lobi duohken. Várrestivra mearrida vel addogo bivdolohpi beatnagiin sidjiide geain lea bivdovuoigatvuohta vuosttas lađđasa mielde, vai dušše sidjiide geat ásset dan guovllus gos almennet lea, dahje gilis dahje báikegottis gos ovdal almennehis lea leamaš almennetgeavaheapmi. Várrestivra sáhttá ráddjet sihke bivdiid logu ja dan fuođđologu, maid juohkehaš sáhttá bivdit (gea. § 23 nuppi ja goalmmát lađđasa) . Stáhtaalmennehis sáhttá dušše bivdit go fidne bivdogoartta ja go máksá divada várrestivrii. Álgovuorus mearrida várrestivra divada, ja sáhttáge mearridit iešguđetlágan divadiid sidjiide guđet ásset guovllus, gilis dahje báikegottis nugo namuhuvvon § 23:s nuppi lađđasis ja eará bivdiide, ja vel fuđošbivdui beatnagiin ja dan haga (gea. § 25) . Várrelága bivdonjuolggadusat gustojit ain nappo stáhtaalmennehiidda, muhto dan golmma eará stáhtaeanajovkui leat dál addon oktasaš njuolggadusat fuođđolága § 31 bokte. Dát čudjet: "Stáhtaeatnamiin mat eai muddejuvvo geassemánu 6. b. 1975 lága bokte (Várrelága) , leat fuđošbivdu ja bivdu lobálaš dáža stahtaborgáriidda ja buohkaide geat maŋimušjagi leat ássan ja ain ásset Norggas, go bivdogoartta fidne ja máksá buhtadasa. Boazosápmelaččaid bivdu muddejuvvo boazodoallolága § 14:s. Departemeanta sáhttá addit dárkilat njuolggadusaid buot bivdui stáhta eatnamiin olggobealde stáhtaalmenneha dás maiddái vuolit hattis ja bivdovuosttasvuoigatvuođa fásta ássiide gielddas ja olgoriikalaččaid bivdolobis." Earret stáhta eatnamiidda Finnmárkkus, gusto mearrádus Nordlándda ja Romssa stuorra stáhtaguovlluide, go várreláhka aistton ii leat dahkkon gustojeaddjin daid mealgadaš matrikulerekeahtes meahcceguovlluide maid stáhta eaiggáduššá dáin fylkkain. Nordlándda máttabealde § 31 guoskáges gorálaččat unnit meahcceguvlložiidda, go várreláhka dás gusto stáhtaalmennehiidda, mii mearkkaša dadjat buot matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiidda. Fuođđolága ovdabargguin (Od.prp. nr. 9 1980-81) celko ahte váldoprinsihppa berrešii leat ahte almennehis lea fuđošbivdolohpi buotlágan stáhtaeatnamiin. Dát lea báhkkoduvvon § 31 vuosttas lađđasis, vuosttas čuoggás, ja departemeanta leage nuppi lađđasis ožžon oppalaš fápmudusa addit lagat bivdonjuolggadusaid, fuođđobivduige. Nu lea buot bivdu stáhtaeatnamiin, earret stáhtaalmennehiin ja boazosápmelaččaid bivdu boazodoallolága § 14 mielde, muddejuvvon fuođđolága § 31:s ja njuolggadusain dán lága olis. Cuoŋománu 2. b. 1982 ggl.cea. bokte lea váldi mii fuođđolága mielde lea biddjon Birasgáhttendepartementii sirdon Luondduhálddašandirektoráhtii (DN) . DN lea cuoŋománu 19. b. 1988 addán gustojeaddji láhkaásahusa § 31 nuppi lađđasa mielde (fuođđoláhkaásahus) . Fuođđolága § 31 ja gustojeaddji láhkaásahusa mielde lea dušše stáhtaeatnamiin sáhka fuđošbivdo- ja bivdovuoigatvuođas. Láhka ii mearrit dađe dárkilabbot maid fuđoš doaba mearkkaša, muhto Od.prp. nr. 28:s 1982-83 fuođđolága nuppástusaid birra, lea mihttejuvvon ahte: "... fuđoš doaba lea adnon várrelága njuolggadusainge, erenoamážit § 23:s. Dáidet stuorra boraspiret dagahan váttisvuođaid fuđošdoahpaga ektui. Mo čuohcá go fuđošdoahpaga bijai § 31:i lea ahte almennet ii galgga sáhttit sahtedohko oažžut vuoigatvuođa boraspirebivdui. Dát čuohcá dál albasii ja § 31 nuppi lađas, fápmuda almennehii addit lobi albasbivdui." Eanaš fuođđonálliide mat leat bivdinláhkái, (Namalassii nálliid maid Birasgáhttendepartemeanta fuođđolága § 9 vuođul mearrida mat leat bivdinláhkai.) ii dáidde leat nu váttis mearridit leatgo fuđožat vai eai. Árbevirolaččat buot lottit, stuorra gazzalottitge, árvvoštallojit fuđožin. Seamma gusto uhcit fuđožiidda nu go neahti, čeavrris, mievri ja rieban. Fuđošdoahpagiiges eai gula buot sarvvat (ealga, goddi, ruksesgoddi ja ruoigu) ja stuorra boraspiret nu go guovža, gumpe, geatki ja albbas. Eahpedilis ferte departemeanta § 31:s nuppi lađđasa fápmudusmearrádusa olis, sáhttit mearridit lea go dihto nálli fuđoš vai ii. Bivdu lea dál fuođđolága § 24 mielde lobálaš dušše Birasgáhttendepartemeantta addin njuolggadusaid mielde. (Váldi lea cuoŋománu 2. b. 1982 ggl.cea. bokte sirdon DN:i.) Mearrádusa nuppi lađđasa mielde sáhttá addit "láhkaásahusaid bivddu birra dallego dát sáhttá váikkuhit ealáhusvuđđosii ja muđui go dárbbašuvvo ráddjen dihte vahágiid maid fuođđu dahká". Dál lea rievssatbivdu gielain ja várra riebanbivduge erenoamáš áigeguovdil Finnmárkkus. Riikkas muđui lea earret rievssatbivddu, neahte- ja buoiddabivddusge gilláriin dihto mearkkašupmi. Fuođđolága § 31 mielde leat aivve fal dáža borgárat ja geat maŋimušjagi leat ássan ja ain ásset Norggas, vuoigaduvvon fuđošbivdui stáhta eatnamiin. Buohkain sis leat, beroškeahttá ássanbáikkis, oktasaš vuolggasadji. Cuoŋománu 8. b. 1983 láhkanuppástusain lea datte nuppi lađđasa mielde vejolašvuohta addit lagat njuolggadusaid vuosttasvuoigatvuođas bivdui dan gieldda fásta ássiide gos stáhtaeatnamat leat. Od.prp. nr. 28:s 1982-83 boahtá ovdan ahte dás lei áiggan dahkat čielggasin ahte sáhttá lágidit ortnegiid mat sihkkaruššet gili bivdiid bivdolobi unnit opmodagain "gos omd. lea sadji 10-12 bivdogortii." Váldonjuolggadus galggai almmatge ain leat ahte stáhtaeatnamiin "berre leat buohkaide fuđošbivdolohpi". Dássážii eai leat addon njuolggadusat vuosttasvuoigatvuođa birra § 31 nuppi lađđasa mielde, ja gustojeaddji fuođđoláhkaásahusa §1 goalmmát ja njealját lađđasis leat cealkámušaid mielde merriduvvon proposišuvnnas ahte: "Buot bivdu galgá albmosin dahkkot dakkár vugiin maid almennet dohkkeha. Jus dárbbašuvvo muddet bivdiid logu, galgá gohcit ahte lea govttolaš juogadeami giliássiid ja vierrobivdiid/bivdoservviid gaskka. Árvvoštalladettiin mii lea govttolaš juogadeapmi, galget ee. báikegotti vejolašvuođat bivdit gielddas deattuhuvvot." Cuoŋománu 8. b. 1983 láhkanuppástusain lasihuvvui vel § 31 nuppi lađđasis ahte sáhttá addit lagat njuolggadusaid olgoriikalaččaid bivdolobis. Dát lea dál dahkkon fuođđoláhkaásahusa § 15:s mii addá Stáhtavuvddiid direktoráhtii (DSS) válddi ohcama mielde addit olgoriikalaččaide dákkár bivdolobi mii láhkaásahusas siskkilduvvo. Fuđošbivdu ja bivdu fuođđolága § 31 vuosttas lađđasa mielde sáhttá čađahuvvot dušše bivdogoartta fidnemis ja buhtadasmávssuin (divat) . Nuppi lađđasa mielde sáhttá addit lagat njuolggadusaid hálbbit haddái iežas gieldda giliássiide. Fuođđoláhkaásahusa § 5:s ovdanboahtá ahte beaive- ja vahkkogoartahaddi galgá leat seamma buohkaide, muhto jahkodatgoartahatti fásta ássiide iežas gielddasges sáhttá vuolidit gitta guokte goalmmátoassái - Finnmárkkus gitta goalmmátoassái - earágiliássiid ektui. Ii ovttasge leat álgovuorus vuoigatvuohta bivdit fuođđuid stáhtaeatnamiin. Datte lea fuođđolága § 9 mielde lágiduvvon vejolašvuohta dákkár bivdui dihto áigodagain, ja § 16 mielde DN mearrida gos sáhttá bivdit fuođđuid. Fuođđobivddu, Finnmárkkus, namalassii ealgabivddu, hálddaša DSS fuođđoláhkaásahusa § 1 mielde. Ealgabivdu lea dárkilat muddejuvvon láhkaásahusa § 7 bokte mas ee. daddjo ahte dat galgá láigohuvvot, ja lea albmaduvvon lagat njuolggadusat dása. Ii fuođđobivduige gávdno dihto mearrádus vuosttasvuoigatvuođa birra daid gielddaid fásta ássiide gos leat stáhtaeatnamat. 3.8.4 Leatgo sierrariektehámáiduvvamat Finnmárkkus? Earretgo ahte bivddu jahkodatgoartahatti stáhtaeatnamiin sáhttá gieldda fásta ássiide bidjat mealgat vuollelabbui go dáloniidda riikkas muđui, ovdanboahtá ovdalis ahte lágas dahje láhkaásahusas eai leat addon erenoamáš bivdonjuolggadusat Finnmárkkus. Dákkár doaibma muddejuvvo danin Finnmárkkusge oppalaš njuolggadusain mat leat bajábealde válddahallon. Go sullii 96 % fylkka eatnamiin ollislaččat ja dadjatjuo buot meahcci, árbevirolaš áddejumi mielde leat stáhta "matrikulerekeahtes" eatnamat, lea vuohččan fuođđolága § 31 áigeguovdilis mearrádus. Datte čuoččuhuvvo duollet dálle ahte muhtun sajiin Finnmárkkus sáhttá jurddašit báikkálaš vieruiduvvan riektehámáiduvvamiid oppalaš bivdolágaid vuostá. Oahpásamos lea várra gažaldat, leago báikkálaš vieruiduvvan vuoigatvuohta giđđaloddemii Guovdageainnus. Gažaldat lea guoskkahuvvon ráŋggaštusáššis mii mearriduvvui Alimusrievttis cuoŋománu 8. b. 1988 riektemearrádusas (Rt. 1988 s. 378) . Dubmehallon lei Álttá gielddarievttis dubmejuvvon fuođđolága § 56 mielde, buo. § 3 nuppi lađđasa miessemánu 28. b. 1985:s leat báhčán čivssa ja vuoktafiehttaga Guovdageainnu gielddas, ja rihkkun ráfáiduhttinmearrádusaid mat ledje mearriduvvon láhkaásahusain fuođđolága § 9 vuosttas ja nuppi lađđasa mielde. Son guoddalii láhkaatnima 703 ja dagai gustojeaddjin ahte Guovdageainnu sámiid bindilis árbevieruin ja riekteáddejumiin lei ásahuvvon virolaš riektedilálašvuohta, mii diktá gieldda rájaid siste sáhttit loddet giđđat borramuššan, ja ahte dát vieruiduvvan riektehámáiduvvan ferte dohkkehuvvot fuođđolága oppalaš ráfáiduhttinnjuolggadusaid 704 dáfus. Prinsipála čuoččuhuvvui de áššehuvvot go bivdu lei lobálaš, ja molssaevttolaččat áššehuvvot mohkasteaddji 705 vuoigatvuohtačádjádusa geažil. Alimusriekti čilgii vuos fuođđolága bivdonjuolggadusain ja čujuhii ahte fuođđolága § 15 nr. 2:s lea fuođđoeiseválddiin lohpi beroškeahttá muđui gustojeaddji ráfáiduhttinnjuolggadusain, diktit bivdit ee. suorssá "borramušatnui gos dát leat dábálaš". Ovdabargguid cealkámušat čájehedje ahte mearrádus lei láhkii boahtán justa áigumušain diktit viiddidit loddebivddu muhtun guovlluin Finnmárkkus gos dát lea leamaš dábálaš borramuššan. 1983:s lei Guovdageainnu Fuođđolávdegoddi ohcan dákkár lobi ja hilgojuvvon. Dan oktavuođas lei muhtun lávdegoddi mieđihan diktit giđđaloddet, muhto Birasdepartemeanta vuosttaldii go dat livčče leat vuostá "biologalaš prinsihpaid ja áddejumi." Ovdal lei moanaid gerddiidge ohccon lohpi giđđaloddet suorssáid dalá gustojeaddji bivdolágaid mielde. Jagiin 1950, 1951 ja 1952 lei addon lohpi, ja maŋit ohcamat ledje njuolgguslaččat hilgojuvvon. Dán vuođul gávnnahii Alimusriekti čielggasin ahte ii sáhttán leat leamaš makkárge vierroriektehámáiduvvamii dainna mearkkašumiin ahte Guovdageainnus galggašii leat lohpi loddet earret bivdoáiggiid mat gustojit fuođđolága ja láhkaásahusaid mielde. Vuosttasjienasteaddji jienasteamis daddjo dasto: "Vuoigatvuođavuođđu sáhttit dan nu gohčoduvvon giđđaloddet lea min dálá gustojeaddji fuođđolága mielde dušše sáhttán leat lobálaš § 15 nr. 2 mielde, ja dákkár lohpi ii lean, nugo namuhuvvon, addon. Moanaid gerddiid ovdal lei fuođđolávdegoddige biehttaluvvon dákkár loddema ohcamušain. Ávdnasat mat leat Alimusriektái ovddiduvvon čájehit maiddái, oaivvildan, ahte gieldda ássiid gaskas ferte leat leamaš hui dovddus, ainjuo maŋit jagiid, ahte giđđalodden ii lean lobálaš, vaikko sáhttáge orrut ahte duođai lea loddejuvvon muhtun muddui ja iige mihkkege leat dahkkon dan hárrái. " Ii sáhte muđuige leat sáhka áššehuvvot mohkasteaddji vuoigatvuohtačádjádusa geažil. Ráfáiduhttináiggit ledje almmuhuvvon Guovdageainnus dábálaš láhkai, ja riekti oaivvildii dubmehallon fertii leat geatnegas dáid áššiid birra diehtit. Danin biddjui vuođđun ahte jus "dubmehallon navddii iežas lobálaččat sáhttit loddet, ii leat dát čádjádus ainjuo leamaš mohkasteaddji." Ášši čájeha ahte galgá hui olu ovdal báikkálaš vierut dohkkehuvvojit oppalaš muddemiid ektui, muhto go mearrádus gustui konkrehta ráfáiduhttinmearrádusaid rihkkumii, sáhttá vánit atnit mearrideaddji prejudikáhtan go ii sáhte jurddašit báikkálaš bivdovuoigatvuođaid vieruiduvvanrievttálaš 706 vuđđosiin. Maná mearkkašit ráfáiduhttinnjuolggadusat ahte vejolaš loddensierravuoigatvuohta Guovdageainnus justa dál ii sáhte doaimmahuvvot, muhto jus ráfáiduhttima galggašii fámuhuhttit, sáhttá vuoigatvuohta doaimmahuvvot, jus duođaštuvvo ahte dat (ain) gávdno. Nu ii sáhtege dadjat vissásit leatgo báikkálaš sierravuoigatvuođat, ii giđđaloddemii Guovdageainnus, iige eará bivdui Finnmárkkus. Ferte gal nugo daddjon, navdit ahte dál galgá eanet ovdalgo sáhttá čuoččuhit sierravuoigatvuođaid bivdui ja mii dohkkehuvvo lága hárrái, muhto gažaldaga almmatge gánniha guorahallat dárkilat. Dán mearrideapmái ferte datte iskat vuđolaččat ja konkrehta, masa Riektejoavkkus ii leat leamaš cuogga 707 . 3.8.5 Erenoamážit riektesuodjalusas Bivdovuoigatvuođat Finnmárkkus mat gullet priváhta eatnamiidda, leat suodjaluvvon seammaláhkai go eaiggáduššanvuoigatvuohta. Vuoigatvuođaid sáhttá maná muddet buhtadasa haga, omd. gáržžiduvvon bivdoáiggiin, muhto eanaeaiggát sáhttá álgovuorus gáibádit buhtadasa jus vuoigatvuođat ollásit loahpahuvvojit. Jus muhtumiin Finnmárkkus lea bivdovuoigatvuohta omd. báikkálaš vieruiduvvan vuoigatvuođa vuođul, gusto seamma riektesuodjalus sidjiide. Dan bivddu suodjaleapmi mii gullá stáhta matrikulerekeahtes eatnamiidda Finnmárkkus, lea vánit makkárge sierradilis eará buohkaidvuoigatvuođaid suodjaleami ektui, ja lea iešalddes hui láivves riektesuodjalus, buo. ovddabealde 2.3.2.5. oasi. 3.9 MONIT JA UVJJAT 3.9.1 Vuolggasadji Dušše dihto riddoguovlluin lea monnen ja uvjen leamaš stuorát mahtodagas. Dan ektui lea dákkár čoaggin dehálaš muhtun sajiin, ja áinnas monnesajiin Finnmárkkus ja muđui Davvi-Norggas, ja guhkás maŋás lea leamaš dehálaš mearkkašupmi ealáhussii, sihke vuovdima ja dálloanu dáfus. (Unnán ávdnasat leat monnema ja uvjema mahtodagas Norggas, muhto 1800 logu loahpa dilálašvuođaide čujuhuvvo Jaktlovkommisjonen:i (1898) s. 135, dilálašvuođain ovdal 1940 Jaktlovkomiteeen:i (1939) s. 43 historjjálaš áiggi dilálašvuođain gitta Ottar muitalusa jorgaleapmái NAČ 1984:18 S s. 653-654, ja 15-1600 logu dilálašvuođain KLMN IV:i sp.395 ja KLMN sp. 468. Finnmárkku dilálašvuođaid lagat válddahallamii, čujuhuvvo Einar Richter Hansen:a čielggadeapmái Sámi vuoigatvuođalávdegoddái fylkka meahcceriggodagaid geavaheamis 1. máilbmesoađi rájes sullii 1970 rádjai, mii galggašii ilbmat 1994:s.) Monnen ja uvjen ja monnesajit eai leat erenoamážit máinnašuvvon boares dáža lágain, muhto gávdnojit muhtun gonagaslaš suodjalanreivvet 708 mat erenoamážit namuhit monnesajiid. Nu siskkildii gonagas Eirik Magnusson:a suodjalusreivve 1290 Muŋkaeallingálvvuin Fugløy ja Lågøy monnesajiin Solund:s (Diplomatiarium Norvegicum (DN) II 14) , ja 1505:s bijai gonagas Hánsa sierra gildosa monnet monnesajis Várggáha vulobealde, maŋŋilgo dan heavsmánni 709 lei váidalan ahte olbmot dohko manne (DN I 283) . Dáđistaga geavai nu ahte monne- ja uvjasajit ráfáiduvvojedje. Ráfáiduhttin lei vuohččan ávkin čilget vuđđosa garrasabbot ráŋggáštit sin geat monnesajiin mieđáhusa haga váldet moniid dahje uvjjaid, muhto lea veahá eahpečielggas juvssaigo eanaeaiggát ráfáiduhttimiin stuorát vuoigatvuođa go sus lei juo ovddalgihtii. Monne- ja uvjasajiid ráfáiduhttima sierra njuolggadusat addojuvvojedje borgemánu 30. b. 1842 lágas, njukčamánu 3. b. 1860 muhtun nuppástusain. Dás ovdanbođii ee. ahte son gii lobiheamit monnii dahje uvjii sáhtii ráŋggáštuvvot sáhkuiguin. Lottit dasto ollásit ráfáiduhttojuvvo mearraguovllu bivddus 1,5 km rájá siskkobealde sajis eret. Vástideaddji njuolggadusat leat bisuhuvvon maŋit lágain. Norggas lea belohahkii leamaš jurddašuvvon nu ahte monne- ja uvjavuoigatvuohta ferte čuovvut guoski meahccelotti bivdovuoigatvuođa, go áššálaččat sihke lea ja berre leat dihto oktavuohta meahccelodderiggodagaid ávkkástallanvugiid njuolggadusaid gaskkas. Dát áinnas gusto monnema dáfus ja guovddáš mávssolašvuohta mii dás lea dáid náliid ceavzimis. (Geahča bivdoláhkakommišuvnna árvalusa (1898) s.135.) Dáža vuoigatvuođa dábálaš vuolggasadji leage guhká leamaš ahte meahccelotti monnen- ja uvjenvuoigatvuohta gullá eanaeaiggádii, ja láigolihtto- ja eará eanaláigodili vuoigatvuohta gullá geavaheaddjái, jus eará ii leat šihtton. Lágain lea monnen ja uvjenge eanaš meannuduvvon dalle dahje geažos áiggi gustojeaddji bivdolágaid (1899, 1951 ja 1981 lágaid) oktavuođas. Čoaggin lea datte doppe leamaš gustohuvvon dihto sierramuddemiidda, ja muhtun muttu birgejit dát ávkkástallanvuogitge iežaset sierra vieruin ja árbevieruin. 3.9.2 Lagat eanaeaiggátprinsihpas ja dábálaš njuolggadusain Vaikko ferte leat dihto oktavuohta, čájeha dat maid bajábealde lea dadjan ahte rievttálaččat ii dárbbaš bivdovuoigatvuohta nuppi beales ja monnen ja uvjen fas nuppi beales, lea seamma olbmos ja meannuduvvot áibbas seammaláhkai. Earuhuvvuige dihto láhkai go bivddu ja monnema ja uvjema eanaeaiggátprinsihppa, láhkaduvvui miessemánu 20. b. 1899 bivdoláhkii. (Geahča 3.8.2. oasi.) Leago eanaeaiggádis oktovuoigatvuohta monnemii ja dán vejolaš ráddjehusaide, lea hui dievaslaččat vihkkedallon Jaktlovkommisjonen:a (1898) árvalusas, mas ee. daddjo (s. 135) : "Lea čielggas ahte Eanaeaiggáda Oktovuoigatvuohta ferte ollit siskkilditge Lottiid Moniid, go su Vuoigatvuohta dušše Lottiide muđui livčče šaddat hui mearkkašmeahttun 710 . Sus lea dálá Evttohusa mielde Oktovuoigatvuohta goddit buot Lottiid iežas Eatnamiin, earret dušše daid bálkašuvvon Gazzalottiid dihto Eavttuin. Sullasaš Spiehkastagat Gazzalottiid Moniide ii gávnnat berre ásahit ... Dábálaš Vuoigatvuohta ohcat Gazzaloddebesiid Earáid Eatnamiin livčče mai fargga ámmátlaš Monnečoaggit boasttot atnán, almmá Bearráigeahču vejolašvuođa haga.... lohkat makkár Loddenáliid Moniid galggai Eanaeaiggádis lohpi váldit, livčče leat masá veadjemeahttun. Danin lea navdon, ahte almmá Smiehttamuša haga sáhtii bidjat Paragráfii dan Hámi, ahte addá Eanaeaiggádii seamma Vuoigatvuođa buot Lottiid Moniide maid gávdná su Eatnamiin, go jáhkket sáhttit Boasttut atnit Váldimin dálá ráfáiduvvon Lottiid - Luohtoeanalottiid - Moniid ii dárbbaš ballat ..." Eanaeaiggátvuoigatvuohta monnemii lei evttohuvvon guhkelii go lottiid bivdovuoigatvuohta. Go gazzalottit eai dás lean mielde eanaeaiggáda oktovuoigatvuođas (dan muddui go gazzalottit eai lean mielde giđđaráfáiduhttimis, galggaige vaikko gii beassat bivdit) , lei monnevuoigatvuohta oaivvilduvvon gustot almmá makkárge gáržžideami haga, das mat luđolaš bivddu njuolggadusaid čuvvot. Vuoigatvuohta iige galgan leat ráddjejuvvon guoski loddenáli bivdoráfáiduhttima njuolggadusain. Stuorradiggemeannudeamis doalahuvvui eanaeaiggáda monne- ja uvjaoktovuoigatvuohta oppalaš njuolggadussan, gazzalottiidege mat ledje gustohuvvon luđolaš bivddu. Vuoigatvuohta váldit moniid ráfáiduhtton lottiin ráddjejuvvui baicce álgovuorus dušše gustot hávdamoniide, muhto eará loddebivdoráfáiduhttin ii almmatge dahkkon automáhtalaš gustojeaddjin dákkár lottiid monnemii ja uvjemii. Dan sadjái galggai dát árvvoštallot sierra ja gustohit sierra muddema. (Ná lea muđui maid maŋit bivdolágain, muhto veaháš rievdaduvvon.) Obbalohkái oaččui eanaeaiggátvuoigatvuohta dakko veahá eanet sisdoalu monnemii ja uvjemii go bivdui. Lágas (§28 vuosttas gitta goalmmát lađđasii) báhkkoduvvui monne- ja uvjaeanaeaiggátprinsihppa čuovvovaš láhkai: "Galgá gildojuvvot Earáid Eatnamiin muosehuhttit Loddebesiid ja dain Monnet ja Uvjet. Eanaeaiggát ii galgga váldit dahje diktit váldit Moniid dáid §§ 13 ja 14 ráfáiduvvon Lottiin Earret Hávddas. Monne-ja Uvja Sajiid oasálaš ii sáhte doppe almmá Oasálačča Dieđu haga váldit dahje diktit váldit Moniid dahje Uvjjaid." Eanaeaiggáda vuoigatvuohta váldit ráfáiduhtton lotti moniid gáržžiduvvo njukčamánu 3. b. 1932 nuppástusas dušše gustot hávdamoniide ráfáiduhtton monne- ja uvjasajiin, ja suorsá- ja hávdamoniid gos ledje biddjon oapmefatnasat 711 dahje sullasaš ráhkkanusat. Juovlamánu 14. b. 1951 bivdolága §51 viiddiduvvui eanaeaiggáda vuoigatvuohta ráfáiduhtton sajiin maiddái siskkildit iežas atnui hávdavarrása, hálkka, čohkánjunhálkka ja bovttáža moniide. Dasto galggai skávlli, čielkkása, skárfa ja čearreha moniid Nordlánddas, Romssas ja Finnmárkkus dušše sáhttit omardit ovdal geassemánu 15. b. (muđui riikkas ovdal geassemánu 6. b. ) , go moniid oapmefatnasiin jed. dušše galggai sáhttit omardit ovdal miessemánu 15. b. Monne- ja uvjaeanaeaiggátvuoigatvuohta dahkkui miessemánu 29. b. 1981 fuođđolága § 44 vuosttas lađđasa mielde oppalaččat evttolažžan hálddahuslaš mearrádusas. Dat gusto dušše dákkár loddenáliide ja áiggiin ja sajiin departemeanta mearrida. Lea sirdon Luondduhálddašandirektoráhtii dahkat dáid dárbbašlaš mearrádusaid. Monne- ja uvjaeanaeaiggátvuoigatvuođa nuppástusat maid fuođđoláhka dagahii, leat hui oanehaččat vuođustuvvon lága ovdabargguin. Eanaeaiggátvuoigatvuođa njuolggadus lei evttohuvvon doalahuvvot fuođđoláhkalávdegotti árvalusas (NOU 1974:21) , dábálaš muddenmearrádusa lasáhusain mas lei vástideaddji hábmen moniide ja uvjjaide go bivdovuoigatvuođas. (Geahča evttohusa §§ 61 ja 62, buo. § 4, ja miessemánu 29.b. 1981 fuođđolága nr. 38 §9, buo. §§ 3 ja 24.) Árvalusas čuožžu dán hárrái (s. 112) : "Evttohus dávista ..(ovddeš láhkii) .. go lea eanaeaiggát dahje geavaheaddji geas lea vuoigatvuohta monnet ja uvjet loddebesiin. Muhto lávdegoddi navdá ahte fuođđolaš 712 deasttat cealkkihit ahte fuođđodikšuneiseválddit 713 muddejit dán eanaeaiggátvuoigatvuođa." Láhkaproposišuvnnas (Od.prp. nr. 9 1980-81) sihkkojuvvo datte njuolggadusat mas eanaeaiggátvuoigatvuohta báhkkoduvvui, ee. go gieldá monnet ja uvjet earáid eatnamiin. Dát navdui leat liiggás 714 dábálaš ráfáiduhttinprinsihpa bálddas mii lága § 3:s čielgasit albmaduvvui galgatge siskkildit fuođđu "moniid, besiid ja ássama". Dasto daddjo proposišuvnnas (s. 65) ahte juohke dilálašvuođas berre "čielggaduvvot ahte moniid, besiid jna. ráfáiduhttin maiddái gustui eanaeaiggáda ektui." Dán geažil ferte datte bidjat vuođđun ahte eanaeaiggáda monnen- ja uvjenoktovuoigatvuohta ain lea lága vuolit prinsihppa. Dát ferte ee. mearkkašit ahte sorjjasmeahttun mo ráfáiduhttinnjuolggadusat giehtaguššot, sáhttá eanaeaiggát ásahit rievttálaš doaimma sin vuostá geat lobiheamit monnejit dahje uvjejit opmodagas. 3.9.3 Lagat Finnmárkku riektedilis 1899 bivdolágas váldui § 28:i sierrranjuolggadus ahte almennehiin ja ráššain galggai gustot oppalaš gielddus monnet ja muosehuhttit buotlágan lottiid besiid, earret lottiid mat eai lean dábálaš giđđaráfáiduhttojuvvon. Giđđaráfáiduhtton eai lean beaiveboraloddi 715 , dihto albmaduvvon lágan vahátlottit ja miessemánu 14. b. 1902 láhkanuppástusa mielde buotlágan mearralottit, earret suorssát. Sierranjuolggadus lea Jaktlovkommisjon:a árvalusas (1898) vuođustuvvon ná (s.136-137) : "Datte fertejit Sajiin, gos ii leat oktage priváhta Eanaeaiggát, ja gos ráfáiduvvon Lottiid Monit ja Beasit nappo eai Suodjaluvvo, maid ferte eaktudit livčče sidjiide addán, leat gielddus muosehuhttit Besiid ja Váldit daid Lottiid Moniid, mat eai leat vahátlaččat." Komišuvnna árvalusas (s. 136) lea báhkkoduvvon ahte sierranjuolggadus nugo teaksta cealká, siskkilda gilialmennehiidge, go "Ráššat" báhkkodemiin várra erenoamážit lea oaivvilduvvon dasa maid maŋŋil lea máinnašan várrealmennehin ja mii láhkamuddejuvvui njukčamánu 12. b. 1920 ja geassemánu 6. b. 1975 várrelágain. Sullasaš báhkkodanvuohki lei muđui geavahuvvon bivdolága § 7:s mas daddjo ahte "Ráššat mat eai leat Almennehat eai Eaiggáduššo priváhta" bivddu deasttas galget dássiduvvot stáhtaalmennehiiguin. (Buo. 3.8.2. oasi bivdolágain (Finnmárkku hárrái) gitta 1981 fuođđolága rádjai.) Finnmárkku riektedilálašvuođat eai máinnašuvvon njuolga 1899-lága monne- ja uvjanjuolggadusaid oktavuođas. Liikká lea čielggas ahte lága dábálaš njuolggadusat eanaeaiggátvuoigatvuođa hárrái maiddái galget siskkildit priváhta opmodagaid Finnmárkkus, ja - dás nugo muđui - dákkár opmodagaid maid gielddat dahje stáhta eaiggáduššá. Mii galggai gustot stáhta doalahuvvon eatnamiidda fylkkas, orru baicce veahá eahpečielggas. Maná sáhttá "Ráššaid" báhkkodeapmi § 28:s iešalddes gokčat dán eaiggáduššanjoavkku stuorámus oasi, muhto ii njuolga nu go omd. mearraloddeguovlluin rittu mielde. Vejolaš áddejupmi, geaid ovddas ee. Tønnesen (s. 282) lea hálli, sáhttá leat ahte stáhtaeatnamat Finnmárkkus eai galgga gullat mange muddemii monne- ja uvjavuoigatvuođas, ja ahte dás galggai čuovvut "dan boares vieru, man mielde juohkehaš sáhtii viežžat nu olu moniid ja uvjja go dárbbašii, jus lei almennehis mii ii lean lihttoláigohuvvon." Dán vuostá sáhttá datte ovdandoallat bajábealde geardduhuvvon cuohkkecealkámuša 716 monne- ja beassesuodjaleami dárbbus olggobealde priváhta eatnamiid. Dát deasta ii lean nu dehálaš Finnmárkkus go riikkas muđui, ja sáhttá dalle ákkastit ahte stáhta eatnamat Finnmárkkus ledje oaivvilduvvon gullat ráššat báhkkodeapmái lága § 28:s. Nu livččiige dát guovlu leat gustohuvvon seamma njuolggadusaid go almennehat riikkas muđui. Njukčamánu 3. b. 1932 láhkanuppástusa § 28:s namuhuvvojit stáhta eatnamat Finnmárkkus čielgasit molssaeaktun, dássálaga almennehiiguin, ráššaiguin ja eai sierra matrikulerejuvvon stáhtavuvddiin. Ovdabargguin, mat dás maná ledje áibbas unnán, ii celkon ahte dát nuppástuhttui maidege Finnmárkku eatnamiid dáfus. Dás nugo muđui, livččii mearrideaddjin leat dasa ahte sáhtiige omardit muhtun loddenáli moniid, váldonjuolggadussan leat, leago guoski nálli dábálaččat giđđaráfáiduhtton. Láhkanuppástusas sáhtte muđui sierra lasáhusain, dáža borgárat vuoigatvuođain omardit suorsá- ja hávdamoniid ja uvjjaid namuhuvvon guovlluin seamma eavttuin go eanaeaiggádiid čoaggin iežaset eatnamiin, namalassii čoaggit ee. oapmefatnasiiguin. Njuolggadus ahte mannen- ja uvjenvuoigatvuohta lei ráddjejuvvon lottiide mat eai lean ráfáiduhtton doalahuvvui juovlamánu 14. b. 1951 bivdolágas, muhto geavadis ráddjejuvvui vuoigatvuohta veaháš, go ráfáiduhttima spiehkastat mearralottiid ektui gáržžui gustot buotlágan lottiide (earret suorssáide) gitta dušše skávlliide, báiskkiide, sallitgáirruide ja gáirruide, fuođđostivrra lobiin gieldit earálágan lottiidge. Dat njuolggadusge doalahuvvo ahte stáhta eatnamiin Finnmárkkus leat seamma njuolggadusat go almennehiin ja ráššain. 1932-lága luđolaš lohpi dáža borgáriidda monnet ja uvjet Finnmárkkus, ráddjejuvvui baicce oppalaš vuoigatvuhtii giliássiide (gieldda ássiide) stáhtaeatnamiin Finnmárkkus monnet ja uvjet seamma eavttuin go eanaeaiggádat, geahča lága § 51, buo. § 42. Maŋimuš gusto dálá gustojeaddji miessemánu 29. b. 1981 fuođđolága nr. 38 mieldege, mas stáhta eatnamiidda Finnmárkkus § 44 nuppi lađđasis lea mearriduvvon ahte gieldda fásta ássiin lea seamma vuoigatvuohta monnet ja uvjet go eanaeaiggádis dahje geavaheaddjis lea vuosttas lađđasa mielde. Monnen ja uvjen vuoigatvuohta gielddas lea nuppiin sániiguin doalahuvvon gieldda ássiide, ja ii leat lohpi monnet ja uvjet eará sajiin go iežas gielddas. Njuolggadus leage dalle spiehkastat dan prinsihpas ahte monne- ja uvjavuoigatvuođas berrešii čuovvut guoski meahccelotti bivdovuoigatvuođa. Go buot dáža borgáriin álgoálggus lea seamma lohpi bivdit ovddeš matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus, (Geahča 3.8.oasi.) lea monnen ja uvjensierravuoigatvuohta báikeolbmuide. Vaikko monne- ja uvjavuoigatvuođas várra ii šat leat seamma geavatlaš mearkkašupmi go ovdal, lea das danin liikká dihto prinsihpalaš beroštupmi. Go monnen- ja uvjenvuoigatvuođalaččat stáhta eatnamiin Finnmárkkus 1951:s ráddjejuvvojedje giliássiide, ja dát ovdal gustui vuoigatvuhtii buot dáža borgáriidda monnet ja uvjet, sáhttá muđui čájehit ahte vuoigatvuohta mii dál gullá gieldda ássiide ferte atnit vuoigatvuohtan maid sii leat ožžon lágas, ja iige vuoigatvuohta mas lea ovddeš vieru vuođus. Monnen ja uvjenvuoigatvuohta lea dál muđui gustohuvvon guovlluid, áigodaga ja sorttaid ráddjehusaid ektui, maid departemeanta (Luondduhálddašandirektoráhta) mearrida. Gustojeaddji njukčamánu 15. b. 1988 láhkaásahusa vuođul, lea dehálamos lobálaš monnen ja uvjen loddesorta Finnmárkkus skávli ja gáiru gitta geassemánu 14. b. ja báiski, skierru, hálka ja čohkanjunhálka gitta geassemánu 1. b, ja hávdauvjja sáhttá čoaggit geasi miehtá. Monne- ja uvjasajit ledje 1876 (§ 7 g bustáva) ja 1902 (§ 8 g bustáva) eanavuovdinnjuolggadusain čielgasit namuhuvvon daid vuoigatvuođaid gaskkas maid stáhta sáhtii lihttoláigohit. Lohpi adnui unnán, ja vuohččan heađuštan dihte bilidit menddo olu monnečoaggimiin. Dálá eanavuovdinláhka ja -láhkaásahusat eai namut baicce njuolga monne- ja uvjasaji lihttoláigoheami, muhto ii leat nággu ahte eanavuovdineiseválddiin lea lohpi ođastahttit ovdalis šiehtadusaid. Nu lea dál ain njeallje monne- ja uvjasaji maid eanavuovdinkantuvra lea lihttoláigohan. Buot dát leat Strovbmasullovuonas Bearalvági gielddas ja lei 1902-njuolggadusaid láhkavuođuin, ovdal lihttoláigohuvvon Finnmárkku fylkkamánnái. Dalá fylkkamánni álgaga mielde loahpahuvvo dát láigolihttogaskavuođat 1960- ja 1970-jagiin, ja dat leat dál lihttoláigohuvvon Bearalvági ássiide. Leago njuolga geatnegas ođastahttit šiehtadusaid, jus lihttoláigolaš dan dáhttu ja ain deavdá láigolihttoeavttuid, sáhttá leat veahá eahpesihkar, (Buo. vihkkedallama 3.5.5.oasis, buo. 3.5.4.1.3. oasi eanavuovdineiseválddiid vejolaš geatnegasvuođas ođastahttit luossabivdosajiid čujuheami stáhtaeatnamiin.) muhto dássážii leat šiehtadusat ođasmahtton juohke viđát jagi go ohcá eanavuovdinkantuvrras. Eahpiduvvuige leago eanavuovdineiseválddiin lohpi dál ođđasit lihttoláigohit monne- ja uvjasajiid. Nugo namuhuvvon bajábealde, eai daja dálá eanavuovdinlágat njuolga dákkár lihttoláigoheamis. Lága § 6 maŋimušlađđasis čuožžu datte ahte ee. mearrádusat mat lea addon ovddeš 1902 eanavuovdinlága olis, galget gustot gitta dat fámuhuhttojuvvojit dahje ođđa mearrádusat bohtet sadjái 1965-lága olis. 1902-njuolggadusa láhkavuođđu lihttoláigohit monne- ja uvjasajiid, eai leat fámuhuhtton dahje sadjái boahtán ođđa njuolggadusat, ja ferte danin navdit ahte oaivil lea leamaš ahte dat ain galgá gustot. Eanavuovdinkantuvrras navdo muđuige ahte eanavuovdinlága § 2 oppalaš mearrádusa ainjuo čuovvu lihttolaigohanlohpi 717 ahte stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid sáhttá vuovdit dahje lihttoláigohit. Dán lea vuosttaldan ee. go 1981 fuođđoláhka prinsihpas mearkkaša ollislaš muddema ássiid lobis monnet ja uvjet stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Dát de mearkkaša ahte eanavuovdineiseválddit eai šat sáhte lihttoláigohit monne- ja uvjasajiid, ja danin gáržžidit gieldda ássiid vuoigatvuođa maid lea ožžon fuođđolága § 44 nuppi lađđasa mielde. Mii datte eahpidit leago aitosaččat makkárge vuostálasvuohta 718 gaskal dán mearrádusa ja mahkáš eanavuovdinkantuvrra lihttoláigohanlobi. Dán oktavuođas sáhttá čujuhit ahte 1981-lága mearrádus ii leat ođas, muhto ahte vástideaddji mearrádus gustui 1951 bivdolágas. Dán áigemuttus lei čielga lihttoláigoheami vuoigatvuođavuođđu, ja ii mihkkege orui čájeheamen ahte lea atnán dán leat vuostá bivdolága mearrádusaid ahte monnen ja uvjen stáhta eatnamiin Finnmárkkus galggašii gullat gieldda ássiide. Mii navdit dán dili fertet leat dálge. Go bajábeale duogážin ferte navdit ahte ain lea monne- ja uvjasadjelihttoláigoheami vuoigatvuođavuođđu Finnmárkkus, orrut danin olu ákkat dasa ahte eanavuovdinkantuvrras dálge lea lihttolaigohanlohpi. Eará ášši lea datte ahte dát lohpi, váilevaš ohcamiid geažil, illá leat geavahuvvon earágo ođastahttit ovddeš lihttoláigohemiid. Earret namuhuvvon lihttoláigohuvvon monnesajiid, leat muhtun sajiinge boares sierravuoigatvuođat dehálaš monnesajiide. Dán oktavuođas sáhttá erenoamážit leat árta oanehaččat máinnašit Várggáha gieldda dilálašvuođain. Vuohččan gullá monnen- ja uvjenvuoigatvuohta Ladnesullos 719 ain Várggáha ladni 720 kommandántii 721 . Dát vuoigatvuohta lea ain fámus, ja das lea ain dihto ruđalaš mearkkašupmi. Váttis lea duođaštit dán čuohtejahkásaš sierravuoigatvuođa historjjálaš vuoigatvuođavuođu, muhto das lea várra iežas duogáš go leanahearrát 722 1600-logus ásaiduvve Finnmárkui, oassi Ladnesullo luondduriggodagain biddjojuvvojedje Várggáha šlohttii. Go moniin ja uvjjas gárttai gávppálaš mearkkašupmi biddjui šlohttii vel dáid riggodagaid vuoigatvuohta, ja maŋŋil lea ladni kommandánta dáid ožžon. Dasto lea sundis ja suohkanbáhpas oktovuoigatvuohta moniide ja uvjii guovtti sulložis gielddas. Ladnekommandántta ektui, eai ane dál sii vuoigatvuođaset. Sáhttá vel namuhit ahte Várggát gielda lea lihttoláigohan Hápmandoaimmahahkii vuoigatvuođa monnet Čoarvesullos 723 , mii fas láigoha vuoigatvuođa osiid guovtti searvái gielddas. Sisaboahtu čoaggimis mii lea fámus, manná Hápmandoaimmahaga bargiide. Iige sáhte šiitit ahte sáhttá leat háhkan sierravuoigatvuođaid monnemii ja uvjemii oamastusa dahje dološ áiggi rájes geavaheami vuođul. Go monnen ja uvjen stáhta eatnamiin Finnmárkkus guhká lea leamaš sierravuoigatvuođa gieldda ássiide (giliássiide) , galgá várra olu ovdalgo dákkár vuoigatvuođaháhkama eavttut leat devdon. Dát boahtá oppalaš juridihkalaš oaivilis ahte ii oktage sáhte čuoččuhit vuoigatvuođa iežas vuoigatvuođavuođu vuostá. (Geahča bajábealde 3.2.5.(muorraávdnasat) ja 3.5.4.1.3.(mearraluossbivdu) osiin.) 3.9.4 Erenoamážit riektesuodjalusas Seammaláhkaigo bivdovuoigatvuođain mat gullet priváhta eatnamiidda Finnmárkkus, leat monne- ja uvjavuoigatvuođatge mat gullet dákkár eatnamiidda, suodjaluvvon seammaláhkaigo eaiggáduššanvuoigatvuohta. Go eanaeaiggáda monnen ja uvjenge dál lea hálddahuslaš mearrádusa duohken, sáhttá datte dás leat gohčoduvvon buhtadankeahtes 724 ráđđengáržžideapmi, omd. go ain ráfáiduhttá dahje ráddje monnema ja uvjema áigodaga dahje guovlluid. Dan muddui go Finnmárkkus muhtumiin leat sierravuoigatvuođat monnemii ja uvjemii báikkálaš vieruiduvvan vuoigatvuođa dahje sullasaš dilálašvuođa vuođul, gusto prinsihpas seamma riektesuodjalus dáiddage. Dát orru ovdamearkan konkrehta mearkkašeamen ahte ii sáhte leat vissis sáhttágo sierravuoigatvuohta mii gullá Várggáha kommandántii fámuhuhttit buhtadasa haga. Kommandánta ferte datte, nugo earátge, dohkkehit monnema ja uvjema oppalaš muddemiid ja gáržžidemiid. Gieldda ássiid dábálaš monnen- ja uvjenvuoigatvuohta stáhta eatnamiin Finnmárkkus, ferte maiddái dohkkehit ahte ain gáržžiduvvo ođđa ráfáiduhttimiin, ja go ávkkástallanáiggit ja -guovllut ráddjejuvvojit duos dás. Vaikko dás lea sáhka vuoigatvuođas mii gullá ráddjejuvvon vuoigatvuođalaččaide, lea dasto árta navdit ahte buhtadangažaldat iige leat áigeguovdil iešguđet bággolonistanlágan gáržžidemiid oktavuođas. Dát ainjuo gusto jus vuoigatvuohta mii gullá gieldda ássiide lea vuoigatvuohta mii sidjiide lea addon lágas, muhto várrage jus vuoigatvuođas lea ovddeš vieru vuođus. 3.9.3. oasis lea navdon ahte eanavuovdineiseválddiin ain lea lohpi 3.9.3. ráddjet dan vuoigatvuođa mii gullá gieldda ássiide, go 3.9.3. lihttoláigohit monne- ja uvjasajiid stáhta eatnamiin. Dán 3.9.3. sáhttá luđolaččat dahkat almmá makkárge buhtadasa 3.9.3. haga. Seamma várra gusto sullasaš gáržžidemiide, omd. ahte 3.9.3. vuoigatvuođalaččat lága bokte ráddjejuvvojit nu ahte 3.9.3. čoaggin dihto guovlluin biddjo omd. giliássiide. 3.10 MUORJJIT (LUOPMÁNAT) 3.10.1 Vuolggasadji Dáža rievttis adnojit dábálaččat luonddu muorjjit eanaeaiggáda opmodahkan nu guhká go leat čoakketkeahttá, (Geahča Brækhus/Hærem: Norsk Tingsrett s.524-525, buo. ruoŧa rievttis Bengtsson: Speciel fastighetsrätt, 3. dea. s.189-190.) ja dábálaš muorječoagginnjuolggadusat leat danin álgovuorus opmodatvuoigatvuođaid 725 suoládeami ja sullasaš rihkkosiid 726 ráŋggáštannjuolggadusain sierra spiehkastahkan. Nu leage ássiid murjenlohpi jna. lagat muddejuvvon miessemánu 22. b. 1902 ráŋggáštanlága § 400:s (buo. § 399) . Mearrádusas lea čuovvovaš cealkka: "Son, gii áiddehis Báikkis čoaggá luonddu Niehtiid, maid Dasttán borrá, dahje luonddu Murjjiid, Guobbariid dahje Liđiid dahje váldá luonddu Urtasiid Ruohttasiid, ii ráŋggáštuvvo. Dát Mearrádus ii Adno sutnje, gii Lubme Luomejeakkis Romssa Fylkkas juogo Eaiggáda čielga Gildosa vuostá dahje jus ii bora daid Dasttán." Mearrádusas lea guhkes árbevierru, ja dohkkehuvvui 727 1842:s vearrodahkolága 16-22 art. bienalaš muddemiin. Go dan hábmemis ain sáhttá leat dihto mearkkašupmi ráŋggáštanlága § 400 dihto beliid áddejupmái, bájuhuvvo vearrodahkolága murjenmearrádusasge jna.: "Jus Mátkkálaš váldá Vuovddis dahje Eatnamiin, maid dárbbaša ja ii sáhte oastit, nu ahte sáhttá divvut Vuodjin-Reaiddus dahje dan, maid muđui dárbbaša iežas Johtimiidda; dahje jus muhtun áiddehis Báikkis omarda dahje čoaggá Ruohttasiid, maid son Dasttán borrá dahje luonddu Murjjiid dahje Liđiid, dahje čuohppá luonddu Urtasiid Ruohttasiid, ii Ráŋggáštuvvo. Almmatge galget leat Eahpevuoiggalaš gildosat Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku Ámttain áiddehis Luomejekkiin omardit dahje čoaggit Luopmániid, maid ii bora Dasttán. Iige Oktage galgga Eaiggáda čielga Gildosa vuostá dákkár Luomejeakkis, mii bajábealde namahuvvo, omardit dahje čoaggit luopmániid Dasttán Borrama dihte. Son gii dán rihkku, ráŋggáštuvvo Sáhkuiguin ovtta gitta guoktelogi Speciedálain. Dán Lága Rihkkumiid eiseválddit eai áššečuoččaldahte." Láhka sisdoalai álgovuolggalaččat dušše vuosttas čuoggá njuolggadusa, ja davvinorgga fylkkaid lubmennjuolggadusat easka mearriduvvojedje geassemánu 9. b. 1854 sierralágas, ja váldojedje vearrodahkoláhkii geassemánu 3. b. 1874 lassilágas. Maŋŋil lea sierranjuolggadus mii álgovuorus doalaha lubmema Finnmárkkus fylkka iežas ássiide, mearriduvvon njukčamánu 11. b. 1977 lága nr. 12:s, ja váldon 1965 eanavuovdinláhkii § 5 a:in. Gažaldagat oppalaš murjenvuoigatvuođas riikkas lea obbalohkái meannuduvvon 3.10.2. oasis, ja lubmensierranjuolggadusat Davvi-Norggas ja Finnmárkkus, leat dárkilat vihkkedallon 3.10.3. ja 3.10.4. osiin. Loahpalaččat lea 3.10.5. oasis oanehaččat máinnašuvvon riektesuodjalusa gažaldagas. 3.10.2 Dábálaš murjenvuoigatvuohta Ráŋggáštanlága § 400 mearrida njuolga ahte dušše meahcce 728 murjjiid jna. čoaggin "ii ráŋggáštuvvo." Go vearrodahkolágas dát njuolggadus lei biddjon ovttas čielga heahterievttálaš 729 njuolggadusain, vuoigatvuođas váldit dárbbašlaš muorraávdnasiid biliduvvon vuojána divodit, lea muhtun muddui digaštallon galgágo muorjevuoigatvuođa áddet duohta vuoigatvuohtan vai ii. Schweigaard juo čuoččuha ahte Vearrodahkolága njuolggadus láhkavuođđudage priváhtarievttálaš murjenvuoigatvuođa, ja ahte makkár báhkkodanvuohki leš "leat min Lágat dássážii leamaš áddejuvvon nie, ahte Dagu Mearrádus Dagu Earáid Eatnamiid dáfus lei rihkkomeahttun, dát gustui Lohpin dahje Vuoigatvuohtan" (Criminalloven (1844) s. 43) . Dán oainnu leat eatnašat dorjon maŋit oapmeriekteteorias 730 , (Geahča Scheel (Tingsret, 1912) s.206, Gjelsvi (Norsk Tingsret, 1936) s.163 ja Brækhus/Hærem (Norsk Tingsrett, 1964) s. 77, ja brandt (Tingsretten, 1878) s. 89-91, bealestis čuoččuhedje girjásat oainnu.) ja ráŋggáštanriekteteorias 731 leat gažaldagas leamaš várrogasalat. Nu meannuda Kjerschow (Kommentar s. 914-916) njuolggadusa aivve ráŋggáštanbeassannjuolggadussan 732 almmá namuheamen dan priváhtarievttálaš mearkkašumi, ja Skeie čuoččuha ahte njuolggadus dušše gusto ráŋggáštanlága atnimii ja iige daja maidege "dagu lobálašvuođa birra" (Strafferett II s. 358) . Muđui sáhttá namuhit ahte Lorentz Rynning artihkkalis Rt. 1950 s. 209-214 čuoččuha ahte ráŋggáštanláhka ii láhkavuođđut makkárge geavahanvuoigatvuođa dábálaš áddemis, ja ahte berre sáhttit ráddjet ja muddet dálloanu čoaggimii ja vuovdimii nu ahte dát eanet doalahuvvo giliássiide. Dán vuostá cealká Helge Christensen (Rt. 1950 s. 657-661) ahte lea sáhka duohta vuoigatvuođas maid sihke eanaeaiggádat ja eiseválddit fertejit doahttalit. Gažaldat lea vel meannuduvvon dihto láhkaáššiid oktavuođas, ja Eanadoallodepartemeanta lea máŋgii báhkkodan ahte lea sáhka duohta vuoigatvuođas, ee. Njukčamánu 21. b. 1947 árvalusas vuollástanlágaid 733 birra, (Árvalus lea geardduhuvvon Ot.prp. nr. 37 1947:s mii maŋŋil gessui ruovttoluotta. Muđui lea máŋgii evttohuvvon sierra lágat meahccemurjjiid vuoigatvuođa hárrái (ee. Bleikelilávdegotti árvalus (1934) ja guovtti stuorradiggealbmás 1949:s) , almmá evttohusaid meannudeamen. Láhkadoaimmat muorjevuoigatvuođa ektui, leat namuhuvvon Friluftskomiteen:a árvalusasge s. 27, buo. s. 14-16, mas orru dárbbašeamen lassi láhkamearrádusaide "ráfi ja čielgasa" dili dihte, muhto lávdegoddi čoahkádusas mielde ii oru iežas mielas gelbbolažžan "daid čoavdit".) muhto ii leat makkárge mearrideaddji láhka ovdanboahtán. Iige leat duopmostuollogeavat 734 mii njuolga sáhttá daddjot dán mearrida, nu ahte digaštallan ii sáhte daddjot leat čilgejuvvon. Mo murjenvuoigatvuođa gažaldat lea hábmejuvvon, adnogo leat duohta vuoigatvuohtan vai ii, orru datte veahá badjelmeari ja orušii ahte sierramielalašvuohta lea stuorát go dat duođai lea. Álbmoga lohpi čoaggit luonddu murjjiid lea dáža riekteárbevierus hui viiddis ja manná čielgasit guhkitgo ráŋggáštanbeassan 735 omd. heahteriektedárkomiid 736 mielde. Lea čabočielggas ahte dát lea ásahuvvon riektedilálašvuohta, ja dalle lea unnit mearkkašupmi jus dán sáhttá dadjat čuovvu njuolga strl. § 400, dahje dávisteaddji 737 vieruiduvvan rievttálaš láhkavuođu. Gohčoduvoš dal vuoigatvuohta buohkaidvuoigatvuohtan dahje sivahis ávkkástallanvuoigatvuohtan - goappašat oasit leat, ja ain adnojit - ii leat veahášge miellagiddevaš, ja ii berre addit vuđđosa konklušuvnnaide mo iešguđet gažaldagat galget čovdot. Dán duogážin gávnnaha Riektejoavku ávkkálažžan ainjuo álggos áddet álbmoga murjenlobi jna. vuoigatvuohtan, várra de sierralágan ja mearkkašumi dáfus erenoamáš vuoigatvuohtan, ja ráddjejuvvon riektesuodjalusain. Man guhkás vuoigatvuohta manná ja makkár viidodagas dat ferte gáidat eará duohta dahje rievttálaš doaibmabijui ektui, berrešii dán mielde čovdojuvvot eanet gažaldagain ja vihkkedallot sorjjasmeahttun oppalaš mihtilmasvuođas. Murjenvuoigatvuohta lea oppalaš, dan áddemis ahte dat gusto buohkaide ovdun. Dat dássida olgoriikalaččaid ja dáža stáhtaborgáriid, earágiliássiid ja gili iežas ássiid, ja ii leatge makkárge ovdamunnin sidjiide geat seamma guovllus leat vuoigatvuođa guhkit áiggi olu atnán, dahje dienasláhkai 738 čoaggimii dan sadjáigo joavdočoaggimii. Iige leat makkárge ovdamunnin eanaeaiggádii dahje eará erenoamáš vuoigatvuođalaččaide opmodahkii. Vaikko eanaeaiggát adno murjjiid eaiggádin nu guhká go dat leat čoakketkeahttá, (Buo. 3.10.1. oasi, nota 127.) lea son álggos dássálaga buohkain earáin murjenvuoigatvuođa dáfus. Sáhttáge dadjat ahte vuoigatvuohta vuosttažettiin gusto eanaeaiggáda ja erenoamáš vuoigatvuođalaččaid ektui. Dát ii berre almmatge ollit nu guhkás, go leat maiddái dihto erohusat gaskal eanaeaiggádiid ja earáid. Okta dehálaš erohus lea ee. lubmensierranjuolggadus golmma davimus fylkkain, mii dárkilat máinnašuvvo 3.10.3. oasis. Muorječoaggi gii doalaha iežas § 400 rámmaid siskkobealde, ii leat makkárge čoagginmieđáhusa duohken. Su ii sáhte gevret 739 dahje biehttalit joatkimis čoaggima, ja iige leat veahášge geatnegas dohkkehit eaiggáda dahje earáid čujuheami gos sáhttá čoaggit. Maná geažida Rynning bajábealde máinnašuvvon artihkkalis ahte eaiggádiin ja almennetstivrrain berre leat dihto hilgun 740 - ja čujuhan 741 vuoigatvuohta, muhto dáid ferte čielgasit áddet su danin rávvagiin ja moaitagiin ahte njuolggadus ii leat heivehuvvon ođđa áiggi ovdáneapmái. Eanaeaiggáda beale iskan caggat čoaggima ferte danin áddet lobiheapmin. Dán oktavuođas sáhttá vel namuhit ahte geassemánu 28. b. 1957 olgunastinlága nr. 16 mielde lea eanaeaiggádis dahje geavaheaddjis vuoigatvuohta gevret sin geat rihkkot gildosa lága § 11 deasttalaš 742 ja várrogas 743 meanu hárrái. (Geahča 3.16.oasi.) Murjenvuoigatvuohta lea datte doalahuvvon olggobeal lága, ja ferte navdit ahte eanaeaiggáda gevrenvuoigatvuhtii 744 ii sáhte addit analogalaš atnima earáid murjema ektui, jus ii čuoza muđui sin johtalussii ja ásadeapmái. Gažaldat mii lea olu digaštallon, sihke vearrodahkolága ja ráŋggáštanlága mearrádusaid oktavuođas, lea mii gullá "dáhrahis 745 báiki" báhkkodeapmái. Ráŋggáštanlága meannudettiin čuoččuhii Justislávdegotti ovdaolmmoš Hagerup ahte áidi fertii leat biddjon "justa suodjalit murjjiid ja sullasaččaid", muhto áidi mii omd. galggai doallat omiid opmodaga siskkobealde ii lean mearrideaddjin. Earát oaivvildedje fertet leat doarvái jus lei dáhra 746 mii deavdá áidelága gáibádusa, namalassii dábálaš šibitáidi. Artihkkalis Rt. 1910 s. 209-210 čuoččuha Ferdinand Roll ahte lassin sierra biddjon áiddiide, ferte vel dohkkehit dábálaš šibitáiddiid go eaiggát čielgasit almmuha álbmogii ahte lei gielddus čoaggit áiddi siskkobealde. Skeie dadjá bealestis ahte áiddi ulbmil ii leat mearrideaddjin, jus vuos lea sáhka áiddis mii gidde olbmuid ja elliid ovdii, ja iige dušše ovttageardánit čalmmustahttá juohkinmearkka ja iige leat sáhka nu stuorra meahcceguovlluin (Strafferett II s. 357) . Gjelsvik lea fas cealkán ahte mearrideaddjin ferte leat ahte giliin leat ádden buot meahci "meahcabealde", vaikko lea áidojuvvvon. Danin ii sáhte eaiggát "caggat sivaheami ávkkástallanvuoigatvuođa doaimma meahcis áidomin dan birra. Dát gusto dallege go áiddi ulbmil justa lea caggat dán ávkevuoigatvuođa" (s. 163) . Syn og Segn 1945 artihkkalis s. 236-243 čuoččuha Helge Drabløs ahte Gjelsvik:a oaidnu heive buoremus sihke giliolbmuid ja gávpotolbmuid áddejupmái, muhto son liikká oaivvilda ahte áidojuvvon gilvojuvvon giettit ja eará gilvonbihtát fertejit spiehkastuvvot. Eanadoallodepartemeantage lea čuoččuhan sullasaš oainnu. Bajábealde namuhuvvon njukčamánu 21. b. 1947 árvalusas vuollástanlágaid hárrái, daddjo ee. čuovvovaš: "Sánis sátnái siskkilda báhkkodeapmi juohke guovllu mii ii leat áidojuvvvon - ležžet dal gieddeeatnamat dahje meahcci. Dan láhkai áddejuvvon livččii datte mearrádus guovtti guvlui orrut máđoheapmin. Nuppi beales sáhtášii dalle luđolaččat čoaggit luonddu murjjiid áiddehis gieddeeatnamiid ja nuppi beales eai livčče sii beassan čoaggit murjjiid buot áidojuvvvon meahcis livčče dal muorječoaggin vahágahttán dahje ii. Departemeanta lea danin navdán ahte mearrádusa ferte sáhttit dulkot nu ahte vástida geavatlaš dárbui. 1944:s sáddejedje danin preassadieđáhusa mas departeamentta áddejupmi ráŋggáštanlága § 400 válddahallui. Dás celkui: Mearrideaddjin lea nu maid galgá áddet "dáhrahis Báiki" báhkkodemiin. Lága ulbmil ferte navdot leat nuppi beales heađuštit ahte luđolaš murjenvuoigatvuohta dahkko guovlluin gos sáhttet vahágahttit eatnamiid dikšuma dahje guovllu atnima geažil ja nuppi beales váfistit álbmoga murjenvuoigatvuođa guovlluin gos dan sáhttá dahkat vahágahttima haga. Dalle sáhtášii dadjat ahte meahcis sáhttá juohkehaš luđolaččat čoaggit luonddu murjjiid, muhto gieddeeatnamiid gullá vuoigatvuohta dušše eaiggádii (geavaheaddjái) . Dárkilat čuvgemii dás mihttejuvvo: 1) Gieddeeatnamiin ferte navdit leat gielddus čoaggit luonddu 1) murjjiid ležžet dal áidojuvvvon dahje eai. Maid galgá áddet 1) gieddeeatnamiin lea eanaš háviid čielggas. Dábálaččat ferte 1) sáhttit dadjat ahte gieddeeatnamat lea gilvon eatnamat ja 1) lunddolaš gieddi mii lea čoahkis lea lahka opmodaga viesuid ja 1) dahká aitosaš doalu. Unnit jalgetkeahtes bihtát mat leat dán 1) guovllu siskkobealde fertejit gullat gieddeeatnamiidda. Dasto 1) fertejit šaddaduvvon bihtát mehciin adnot gieddeetnamin. 2) Meahcis lea juohkehaččas lohpi čoaggit luonddu murjjiid vaikko 2) meahci leat áidojuvvvon. Dán njuolggadusas ferte datte dábálaččat 2) spiehkastit áidojuvvvon dikšunguohtumiid ja niittuid, áidojuvvvon 2) bihtáid gilvojuvvon- dahje gilvevuvddiin, ja áidojuvvvon unnit 2) ruovttugilvvahagaid." Olgunastinlágas lea johtolatvuoigatvuhtii addon viehka dievaslaš mudden das mii galgá gullat gieddeeatnamiidda dahje meahccái. (Geahča 3.15. ja 3.16. osiid.) Nugo namuhuvvon bajábealde lea datte murjenvuoigatvuohta doalahuvvon olggobealde lága, ja iige dán ektui sáhte olgunastinlága njuolggadusaid njuolga atnit. Vuolggasadji ferte leat ahte olgunastinláhka ii muhttán murjema riektedili, muhto lága johtolatvuoigatvuođa geografalaš ráddjehusain lea liikká skavát mearkkašupmi muorjevuoigatvuhtii. Nu eai leatge láddjehagat, dikšunguohtumat, vuovdegilvinguovllut jna. geavadis mielde, muhto nuppi beales ii sáhte eambo navdit ahte lea lobálaš murjet buot sajiin gos (geassit) lea johtolatvuoigatvuohta olgunastinlága mielde. Ii leat muđui makkárge mearrideaddji riektegeavat mii čilge fertego ráŋggáštanrievttálaččat ja siviilarievttálaččat 747 beroštit ahte guovlu lea áidojuvvvon dahje ii ja makkár doaibma áiddis lea. Maid duopmostuolut dása oaivvildit, lea váttis čielgasit dadjat. Vuoigatvuohta siskkilda čoaggit meahccemurjjiid, muhto ii šattuid mat leat gilvon dahje šaddaduvvon, ja iige várra go lea olu bargan šattuin duktemiin ja eará dikšundoaimmain. Murjjiid ii berre muđui áddet menddo gáržžit ja siskkildit omd. várra beatnatruvssomurjjiidge. Sáhttá maid muittuhit ahte ráŋggáštanlága § 400 gusto vel guobbariid, liđiid ja luonddu urttasruohttasiid. Dasto gusto dat niehtiid, muhto dainna ráddjemiin ahte eai earátgo eanaeaiggát sáhte čoaggit daid dasttán borramii. Murjjiid ja eará šattuid sáhttá baicce čoaggit sihke dasttán borramii, ja váldit ruovttudoalloatnui dahje vuovdimii. Máŋggalágan meahccemuorjjit vuvdojuvvojit olu ruovttudoaluide ja ribadahttinindustriai 748 , main stuorra oassi boahtá čoaggiin geat murjejit buohkaidvuoigatvuohtan. Murjen vuovdimii leage nu máŋgga sajis leamaš mielamiel lasseáigáiboahtu. Dát gusto maiddái Davvi-Norgga ja Finnmárkku ektui. Dás lea datte vuohččan luopmániin main lea leamaš ja ain lea geavatlaš ja ruđalaš mearkkašupmi, ja sierranjuolggadusat mat dás gustojit lubmemii, meannuduvvojit nappo dárkilat čuovvovaš osiin. Dábálaš murjenláhkamuddemii Norggas, gullá dattege erenoamáš miessemánu 6. b. 1970 láhka, mas gildo oppalaččat čoaggit luomegarahiid. Luopmánat lohkkojit leat láddan go daid sáhttá čoaggit nu ahte lasta ii čuovo. Rihkkun ráŋggáštuvvo sáhkuiguin. Almmolaččat áššečuoččaldahtto dušše go dábálaš deasttat dan cealkkihit, ja juohke fylkkadiggi sáhttá mearridit ahte láhka ii galgga gustot olles fylkii dahje dan osiide. Dát lea dábálaš muddenláhka mii gusto sihke buotlágan čoaggiide ja eanaeaiggádiidda. 3.10.3 Luomevuoigatvuohta Nordlánddas, Romssas ja Finnmárkkus - 3.10.priváhta eatnamat Nugo namuhuvvon geassemánu 9.b. 1854 sierra lágas, (váldon geassemánu 8. b. 1874 vearrodahkoláhkii) eanaeaiggát doalahii oktovuoigatvuođa lubmet vuovdimii ja dálloatnui "luomejekkiin" min golbma davimus fylkkas. Dákkár eatnamiin galggai álbmogii leat gielddus lubmet earágo dasttán borramii, ja ii datge galgan dahkkot vuostá eaiggáda čielga gildosa. Go 1902 ráŋggáštanláhka mearriduvvui háliiduvvui bisuhit dili mii lei ásahuvvon 1854-lágas golmma davimus fylkkas, ja nu lea njuolggadus dál váldon ráŋggáštanlága § 400 nuppi lađđasii. Dán sierranjuolggadusa evttohus ovddiduvvui Finnmárkku ámtamánni ávžžuhusa mielde. Vuođustusain ovdandoalai son ee. sisaboađuidis Dávdnesállas 749 Porsáŋgovuonas, "man dehálamos ja juohke áidna Hearvásvuohta lea daid Luomejekkiin", muhto mii vearrodahkolága álgovuolggalaš njuolggadusa geažil dál lei njuordásan vaikko geasa. Departemeanta lei guhkás ovttamielas dáinna, ja čujuhii ovdanbuktimistis ee. ahte 1842:s eai lean diehtán ahte dalá dohkkehuvvon murjennjuolggádus várra lei vuostá ráđđejeaddji riekteáddejumiiguin ja vieruiguin mat gustojedje lubmemii Davvi-Norggas. Davimus fylkkaid sierralágan šaddoeavttuid vuođul, gos leat šaddiliš luomejeakkit vuolládagas gitta meara rádjai ja dávjá lahka ássama, navdo dán leat dagahan ahte dás lei ovddiduvvon eará riekteáddejumi go riikkas muđui: (Geahča Ot.prp. nr. 25 1854, buo. Árvalusa O. nr. 23 1854.) ".. go Luomejeakkit namalassii, ležžet dal áiddehaga, váldoáššálaččat adnojit dego dan Eaiggáda priváhta, adnot eará vuoigaduvvon dušše Opmodahkan. Dás sáhttá dušše bidjat áigáibohtui, luopmániid, allaárvvogin nugo Vuovdingálvu addá ... ii fas Návddašeapmái maid vurddii go čoaggá Murjjiid dasttán Borramii, Geavahus, mii várra álo, Nordlánddas ja Finnmárkkusge, lea adnon lobálažžan." Stuorradiggemeannudeamis ovddiduvvui veahá viidát go departemeantta evttohus. Earret eará lonuhuvvui "Luomejeakkit" viidát báhkkodemiin "Luomeeatnamat". Dasto galggai eanaeaiggát sáhttit gieldit čoaggit dasttán borramii, omd. plakáhtain dahje áviisaalmmuhusain, go departemeantta evttohus virggálaččabut "ráfáiduhttima" eaktun dákkár gildosii ii dorjojuvvon. Dán mielde lea čielggas ahte golmma davimus fylkka priváhta eaiggáduššan eatnamiin lea vuolggasadji ahte eanaeaiggádis lea oktovuoigatvuohta lubmemii, mii muđuige ferte gustot sidjiide geain Finnmárkkus lea lihttoláigohuvvon eatnamat. Datte sáhttá leat árta váldit dihto várašumi eanaeaiggáda lubmenvuoigatvuođa ektui dán fylkkas. Orru vuhttomin ahte lea leamaš dábálaš riekteáddejupmi ahte lea lohpi lubmet priváhta eatnamiinge, jus dát eai leat áidojuvvvon, leat hui lahka stobu ja viesuid, dahje eanaeaiggáda vuoigatvuohta earaláhkai lea erenoamážit čalmmustahtton. Orru muđui eahpečielggas leago § 400 nuppi lađas jurddašuvvon vel gustot stáhta eatnamiidda, oktan "matrikulerekeahtes" eatnamiin Finnmárkkus. Go dás lea dihto oktavuohta Finnmárkku lubmema erenoamáš muddema vihkkedallamis, meannuduvvo dát gažaldat dárkilat 3.10.4. oasis. Mii muđui lea dagahan dihto váttisvuođaid § 400 nuppi lađđasa áddejumi oktavuođas, lea mii gullá "luomeeana" báhkkodeapmái. Dát lea hui dievaslaččat meannuduvvon alimusriektecealkámušas 750 bájuhuvvon Rt. 1968 s. 24, mii gustui go vihtta olbmo máŋgga diimmu guhkosaš várremátkkis Skjerstad:s Sálttus ledje juohkehaš čoaggán moadde lihttara luopmániid. Gielddarievttis ledje sii dubmejuvvon (ráŋggáštanmaŋidemiin 751 guovtti jahkái) lobiheamit lubmen ja gohččojuvvon máksit eanaeaiggádiidda buhtadasa. Sii bealuštedje iežaset ee. ahte muorjjit šadde hui bieđgosat ja ahte ii lean vuođus gohčodit dán guovllu "luomeeanan". Bealušteaddji ovdandoalai dán báhkkodeami áddejupmái lágas ahte ferte leat seamma mearkkašupmi go luomejeaggi, nu ahte danin sáhtii lubmet buot guovlluin main ii lean dákkár mihtilmasvuohta. Vuosttasjienasteaddji (Stabel) deattuhii bealestis ahte lea hui eahpečielggas maid galgá áddet "luomeeanan", ja ahte lága ovdabarggut dušše láivvit dan ákkastit. Son ii lean datte ovttamielalaš bealušteaddji áddejumiin ja celkkii: "Stuorradiggelávdegotti molsun "Luomejekkiin" "Luomeeanan" oainnán spiehkastatnjuolggadusa viidodaga dihtomielalaš viiddideapmin vai dát heivehuvvo Davvi-Norgga erenoamáš šattusdillái. Sihke láhkanjuolggadusa sánit ja dan duogáš cealkkiha danin mu oaivila mielde ahte dan sáhttá atnit juohke luomešattu gávdnoštupmái gos dal šattaš, dainna eavttuin ahte dat gokčá muhtun sturrodaga ja leat dihto máŋggadáfot guovllu, nu ahte ávkkástallamis lea ruđalaš mearkkašupmi dán eanaeaiggádii. Árvvoštallan ferte dieđusge gártat árvvošteapmin 752 . Go lea eahpesihkar ferte dilálašvuođaid mielde sáhttit leat mearkkašumi leago eanaeaiggát njuolgguslaččat čalmmustahttán oktovuoigatvuođa gáibádusa luopmániidda ráfáiduhttimiin vai earaláhkai. Muhto dát ii gal sáhte leat mearrideaddjin." Gielddarievtti duopmu sisdoalai datte dušše belohahkii árvvoštallamiid ahte leigo dát guovlu duođai "luomeeana" lága áddemis, ja dan fertii danin eanetlogu oaivila mielde fámuhuhttit. Guokte mihtus 753 duopmára dorjo eanaš vuosttasjienasteaddji láhkaáddejumis, muhto gávdne liikká sáhttit dohkkehit gielddarievtti árvvoštallamiid. Alimusriektecealkámušge váldon Rt. 1986 s. 693 doarjá dihto láhkai § 400 nuppi lađđasa áddejumi. Ášši lei vuos Deanu ja Várjjaga gielddarievttis ja gustui guokte luomečoaggái Nuortta-Finnmárkus geaid eanaeaiggát lei bissehan, nubbi 50 jahkásaš lámis nisson. Gielddariekteduomus boahtá ovdan ahte dát guokte čoaggi leigga vuodján biillain giettis tráktormáđi mielde, guođđán biilla áiddi siskkobeallai ja mannan badjel áiddi čoaggit luopmániid dan opmodaga oasis mii lei olggobealde. Go nisson oinnii biilla ja čoaggiid siđai son vuos 12 jahkásaš biebmobártnis dáhttut sin mannat das eret. Go dát ii lihkostuvvan, manai son ieš sudno lusa, ja ákšuin mainna fáippui lei son áitán sudno addit sullii 6 kg luopmániid. Nisson lei ee. ákkastallan ahte go lei juolggeheapme, fertii sus leat vuoigatvuohta alddes lubmet lahka stobu, ja ahte son eanaeaiggádin lei lobálaččat iežas heahtegádjun 754 ráŋggáštanlága § 48 mielde, ja dieđus fertii áššehuvvot. Gielddariekti ii datte mearridan nissona vejolaš luomevuoigatvuođas, ja hilggui čujuhusain ahte ii lean makkárge heađuštandahku 755 , heahtegádjunovdandoallamis 756 lagat vuođustusa haga. Nisson danin dubmejuvvui ráŋggáštanlága §§ 227 ja 392 mielde lobihis áitagiid ja rievtti vuostá háldeváldima 757 ovddas. Alimusriekti fámuhuhtii duomu ovttajienalaš mearrádusas daningo heahtegádjuma eavttut eai lean vihkkedallon, ja dasto čujuhii vuosttasjienasteaddji (Endresen) : "Mu oainnu mielde dávjá dihtto meattáhus duomus ahte riekti ollásit lea diktán mearrideames ávnnasrievttálaš 758 gažaldaga dubmehalloma oktovuoigatvuođas lubmet opmodagastis, dahje go son ainjuo dan oskkus oaivvildii alddes leat dákkár vuoigatvuohta." 3.10.4 Erenoamážit luomevuoigatvuođas stáhta eatnamiin Finnmárkkus Nugo geažiduvvon bajábealde ráđđe dihto eahpečielggasvuohta ráŋggáštanlága § 400 nuppi lađđasa atninguovllu hárrái, namalassii gustogo dušše "dábálaš" priváhta eatnamiidda, vai stáhta matrikulerekeahtes eatnamiiddage Finnmárkkus. Eanadoallodepartemeanttas lea máŋgii bidjan vuođđun mearrádusa gustot stáhta eatnamiiddage, ja ahte danin stáhta sajádat vuoigatvuođavuođuin eanaeaiggádin sáhttá addit muddejeaddji mearrádusaid lubmema hárrái stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Dát eaktu lei ee. vuođđun go skábmamánu 19. b. 1952 reivves addojuvvui fylkkamánnái váldi dáid mearridit. Fylkkamánni dagai dán suoidnemánu 7. b. 1953. Earát leat datte eahpidan § 400 nuppi lađđasa gustot stáhtaeatnamiidda, ja danin leigo stáhta sajádaga hárrái matrikulerekeahtes eatnamiid eaiggádin, vuoigatvuođavuođđu dahkat čadni mearrádusa dákkár sisdoaluin. Tønnesen čuoččuha (s. 276-278) ahte ferte leat seamma čielggas ahte go § 400 nubbi lađas addá eanaeaiggádiidda oktovuoigatvuođa lubmemii priváhta eatnamiin, go ahte mearrádus ii gusto stáhta eatnamiidda. Dán vuđđui bidjá son ahte lága ovdabargguid mielde dušše leat priváhta eanaeaiggádiid lubmenvuoigatvuođat mat galgat suodjaluvvot nuppi lađđasa mielde. Dát lea spiehkastatnjuolggadus, mii ii berre dulkojuvvot viidátgo ulbmil cealkkiha, ja dieđus lea buot eará go priváhta eatnamiidda, vuosttas lađđasa váldonjuolggadus adnojuvvon murjema hárrái. Son dasto čujuha ahte nuppi lađđasa mearrádus, jus dat adno stáhta eatnamiin Finnmárkkus, doalvu dan guvlui ahte dás leamaš ráŋggášvuloš lubmet. Dán gávnnaha Tønnesena nu máđoheapmin ahte dušše dát ferte mearkkašit ahte mearrádus ii sáhte ná adnot. Tønnesen:a mielde ferte vel § 400 nuppi lađđasa mielde gullat eaktu ahte eanaeaiggát ii sáhte biehttalit sin, geat leat dábálaš priváhtarievttálaš njuolggadusaid mielde háhkan vuoigatvuođa lubmet. Dát ferte gustot vaikkovel gávnnahešge ahte mearrádus álgovuorus gusto stáhta eatnamiiddage. Su konklušuvdna lea danin ahte stáhta eanaeaiggádin ii sáhte sierra vuoigatvuođavuođuin seaguhit iežas lubmema vuoigatvuođaide maid ássit leat háhkan dološ áiggi rájes geavaheami ja báikkálaš vieru fámus, ja ahte fylkkamánni mearrádusain dieđus váilo dákkár láhkavuođđu. Muddenmearrádusa láhkavuođu eahpádusa geažil, nammaduvvui miessemánu 15. b. 1970 sierra lávdegoddi čielggadit dán. Lávdegoddi attii árvalusa juovlamánu 13. b. 1972, mii maŋŋil lea bájuhuvvon Od.prp. nr. 68 1975-76 mielddusin. Rievttálaš gažaldagaide bivdui Sverre Tønnesen buktit cealkámuša mii su nákkosgirjji oaiviliid mielde, čuoččuhii ahte lubmen gulai báikegoddái, ja ahte dalá muddenmearrádusain váilo doarvái vuoigatvuođavuođđu. Lávdegoddi lei ovttamielas dása ja evttohii láhkadit čielga vuoigatvuođavuođu. Departemeanta doalahii bealestis das ahte ráŋggáštanlága § 400 nubbi lađas ii dušše guston priváhta eatnamiidda, muhto stáhta matrikulerekeahtes eatnamiiddage Finnmárkkus. Liikká lei ovttamielas ahte addui čielga láhkavuođđu muddet lubmema. (Od.prp. nr.68 1975-76.) Finnmárkui addui danin lassin dábálaš murjennjuolggádusa ja golmma davimus fylkka lubmensierranjuolggadusa, njuolggadus eanavuovdinlága §5 a:s lubmema hárrái ovddeš matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiin fylkkas. Mearrádus mearriduvvui njukčamánu 11. b. 1977 sierra lágas nr. 12, ja čuodjá čuovvovaččat: "Stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus galgá vuoigatvuohta lubmet váldonjuolggadussan leat doalahuvvon fylkka iežas ássiide. Earret čoaggit luopmániid mat dasttán borrojit. Gonagas mearrida dárkilat láhkaásahusaid lubmema muddemis ja sáhttá dás ee. addit sierra háviid lobi beassat vuosttas lađđasa váldonjuolggadusas ja addit ovttaskas olbmuide, joavkkuide dahje giliide oktovuoigatvuođa čujuheami mielde ávkkástallat dihto luomevaljiid dárkilat eavttuid mielde. Oktovuoigatvuohta nugo namuhuvvon nuppi lađđasis ii sáhte addot vuostá earáid sierravuoigatvuođaid, ja ferte dákkár várašumiid váldit mat dárbbašuvvojit juohke háve, ee. jus badjesápmelaččat lubmejit go leat lobálaččat ásadeamen bohccuiguin orohagas. Dán paragráfa dahje láhkaásahusaid mearriduvvon paragráfa mielde rihkkun ráŋggáštuvvo sáhkuiguin." Vaikko láhkavuođđováttisvuohta dán mielde ferte adnot čilgejuvvon ja § 5 a mearkkaša ahte strl. § 400 nubbi lađas geavadis dušše oažžu mearkkašupmi priváhta áiddehis eatnamiin Finnmárkkus, ii atte dát makkárge vástádusa eanet prinsihpalaš gažaldadahkii ahte gustogo § 400 nubbi lađas stáhta eatnamiiddage. Jus gávnnaha ahte mearrádus maiddái gusto stáhtaeatnamiidda, mearkkaša dát nappo ahte prinsihpas lea leamaš ráŋggášvuloš finnmárkolaččaidege lubmet stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus, earágo dasttán borramii. Go stáhta liikká lea diktán čoaggit almmá seaguheamen iežas dasa, ferte dát mearkkašit ahte lea atnán dán gierdan geavaheapmin. Ahte nu lea, govve datte Tønnesen sieiva fikšuvdnan, ja son dasto báhkkoda ahte "áddet dán nu ahte juohkehaš dagai ráŋggášvuloš dagu go lubmii Finnmárkkus, livččii čielgasit leat vuostá riekteáddejumi ja čájeha ahte dákkár dulkon ferte leat boastut." (Geahča Tønnesen s.277-278.) Riektejoavku lea ovttamielas ahte vánit sáhttá bidjat vuođđun ahte prinsihpas lea leamaš ráŋggášvuloš Finnmárkku ássiide lubmet stáhta eatnamiin fylkkas. Dákkár boađus sáhttá juogo vuođđuduvvot ahte ráŋggáštanlága § 400 nubbi lađas ii gusto stáhtaeatnamiidda, dahje ahte sorjjasmeahttun dán mearrádusa lea ásahuvvon lubmenvuoigatvuohta báikegoddái vieruiduvvan rievttálaš vuđđosiin. (Goalmmát molssaeaktu lea iešalddes ahte stáhta ii goassige leat eaiggáduššan matrikulerekeahtes eatnamiid, muhto go buot geavat ja lágat- datge maid dás vihkkedallá ja eará osiid 3. kapihttalis - vuođđuduvvon stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa eavttuide, lea Riektejoavkku vihkkedallangegeavahanvuoigatvuođain mat dáid eatnamiidda gustot álggos vuođđuduvvon dán ektui. Datte ferte deattuhit ahte ii dáinna leat oaivvildan ovddalgihtii diehtit mii Finnmárkku eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođa konklušuvdna galggašii leat, muhto ahte dát vihkkedallo sierra 4.1. oasis.) Mii atnit dasto čielggasin ahte finnmárkolaččat leat leamaš dan áddejumis ahte lea leamaš vuoigatvuohta lubmet stáhta eatnamiin, iige dušše dasttán borramii. Eiseválddit eai leat viggan dahkat maidege čoaggima ektui, ja orrut leamen hui moadde ákka leat daningo stáhta mieleavttos lea dohkkehan báikegotti lubmema joatkkašuvvot seammaláhkai, vaikko lea atnán dán leat vuostá gustojeaddji vuoigatvuođa. Riektejoavku leage ovttamielas Tønnesen:in ahte báikegoddi vieruiduvvan rievttálaš vuđđosiin, ovddeš anu ja riekteáddejumi ja eiseválddiid váilevaš seaguheami vuođul, lea háhkan lubmenvuoigatvuođa stáhta eatnamiin. Danin ii leatge eanavuovdinlága § 5 a vuosttas lađas finnmárkolaččaid lubmema sierra vuoigatvuođa vuođus. Dát mearrádus dušše báhkkoda juo ásahuvvon riektedili nannema. Dás sáhttá oppalaččat leat sáhka fylkka ássiid dábálaš vuoigatvuođas, muhto eanet sierra diliin iešguđet gili sierravuoigatvuođasge. Orru datte leamen váttis, ja vánitge dárbbašuvvoge, gávnnahit čielga rievttálaš mihtilmasvuođa das makkár vuoigatvuođain lea sáhka. Go dát lea nu eahpesihkar, sáhttá dákkár mihtilmasvuohtage álkit dagahit ahte boastut konkludere gustojeaddji vuoigatvuođa hárrái. Riektejoavku ii leat danin gávnnahan ártta dárkilat dán meannudit. Dán oktavuođas sáhttá vel lasihit ahte eiseválddit eanavuovdinlága § 5 a mearrádusa mielde doalahit vuoigatvuođa fylkka ássiide lubmet stáhta eatnamiin Finnmárkkus, ainjuo eahpenjuolga ferte daddjot leat mearridan ahte ii sáhte heađuštit finnmárkolaččaid lubmema. Earret háliidit čielga vuoigatvuođavuođu muddenmearrádussii, lei dán mearrádusas báikkálaš daninge Finnmárkku ovddeš sávaldat láhkadit báikegoddái nannosat ja sierralat vuoigatvuođa fylkka luomevaljiide. Muddemis leat danin suodjaleami beallige, buo. 3.10.5. oasi. Muđui ledje muddemiinge maid fylkkamánni mearridii 1953:s, mearriduvvon ahte lubmen stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus "doaisttážii" galggai dušše leat lohpi fylkka fásta ássiide. Lassin § 5 a vuosttas lađđasa mearrádussii, lea nuppi lađđasis Gonagassii addojuvvon lohpi lagat muddet lubmema ja nu ráddjet ássiid oppalaš vuoigatvuođa. Sáhttá addit sierralobiid sihke sidjiide geat eai leat vuoigaduvvomat ja dihto luomevaljiid sáhttá čujuhemiin doalahit lagat ráddjejuvvon biirii. Dáid surggiid hálddašeami ja geavada lagat válddahallamii, čujuhuvvo Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.7. kapihttalii. Bajábealde lea geažiduvvon ahte vieruiduvvan rievttálaš vuđđosiin sáhttet Finnmárkkus leat iešguđet gillái ásahuvvon dihto sierravuoigatvuođat lubmemii. Dás nugo muđuige, lea datte easka vuđolaš konkrehta guorahallama maŋŋil, vejolaš mearridit makkár guovllut soitet leat ásahan dákkár sierravuoigatvuođaid, ja Riektejoavku ii leat nappo gávnnahan cuokka guorahallat dán. Sáhttá almmatge leat árta dán oktavuođas oanehaččat máinnašit erenoamáš riektedilálašvuođaid Láhpi sullo lubmemis. Hui árrat eaiggádušše priváhta olbmot sullo ja ledje moanat priváhta sirdimat 1800- ja 1900-loguin. 1937:s vuvddii datte gávpejas Osvald Solberg dan stáhtii Gávpedepartemeantta bokte. (Geahča lagat Gamst/Samuelsberg: Loppas Historie, bygdebok for Loppa kommune, s.300-301.) Láhpi suolu ferte dán mielde adnot "dábálaš" stáhtaeatnamin, ja iige oassin ovddeš matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus. Sullo eana ii leatge eanavuovdinlágaid njuolggadusaid vuollásaš, muhto eanavuovdinkantuvra leat ožžon departemeanttas sirdot sullo hálddášangeatnegasvuođa. Maŋŋil sirdima stáhtii leat olbmot beassan sullos oastit stáhtas opmodagaid, ja eará mii sirdima čuovui lei ahte ásahuvvui ortnet mii attii Láhpi sullo ássiide sierra oktovuoigatvuohta čoaggit luomevaljiid doppe. Dát sierraortnet lea ain gustojeaddjin, ja lea ásahuvvon sierra luomelávdegoddi earret vuoigaduvvomiid gaskkas geat ee. mearridit čoaggináiggiid ja čállet luomegoarttaid. (Geahča Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.7.oasi.) Dievvasa 759 dihte sáhttá vel namuhit ahte Finnmárkku duottarviesuid ovddasvástideaddjiin šiehtadusa vuođul lea oktovuoigatvuohta luopmániidda ja eará riggodagaide ráddjejuvvon guovllus duottarviesuid gaskkahis lahkosis, dábálaččat 2,5 km radiusa jorbbodaga siskkobealde mas duottarviesut leat guovddážis. 3.10.5 Erenoamážit riektesuodjalusas Vállješ dal dovdomerket dábálaš murjenvuoigatvuođa buohkaidvuoigatvuohtan dahje sivahis ávkkástallanvuoigatvuohtan, ferte bidjat vuođđun ahte das lea láivves riektesuodjalus, buo. vel mii lea celkon buohkaidvuoigatvuođaid suodjaleami birra ovddabealde 2.3.2.5. oasis. Go eanaeaiggádat leat dássálaga álbmogiin murjenvuoigatvuođa dáfus, lea sin dábálaš murjenvuoigatvuođasge láivves suodjaleapmi. Ferte baicce bidjat vuođđun ahte eanaeaiggádiid (ja lihttoláigolaš) sierra vuoigatvuohta luopmániidda golmma davimus fylkkas, lea gustohuvvon dábálaš bággolonistanrievttálaš suodjaleami, seammaláhkaigo eará eanaeaiggátvuoigatvuođaid ja eaiggáduššanvuoigatvuođage. Dát boahtá danin lassin dan suodjaleami álbmoga čoaggima vuostá mii gullá ráŋggáštanlága njuolggadusaide. 3.10.4. oasis lea konkluderen ahte ii leat eanavuovdinlága § 5 a mii 3.10.4. láhkavuođđuda báikegotti sierra lubmenvuoigatvuođa 3.10.4. Finnmárkkus, muhto ahte dát mearrádus dušše nanne 3.10.4. vuoigatvuođa mii lea šaddan vieruiduvvan rievttálaš 3.10.4. vuđđosiin. Dát ferte várra mearkkašit ahte stáhta 3.10.4. eanaeaiggádin ii sáhte buhtadasa haga gieldit dahje bidjat 3.10.4. dehálaš cakkiid finnmárkolaččaid lubmemii. Dát dábálaš 3.10.4. vuoigatvuohta gullá datte olu ássiide, maná geografalaččat 3.10.4. ráddjejuvvon osiide, nu ahte earret dán, ferte navdit leat 3.10.4. gustohuvvon hui láivves bággolonistanrievttálaš 3.10.4. suodjaleami. Vaikko vuoigatvuohta galggai gáržžiduvvot ovtta 3.10.4. báikkis, lea dasto stuorra báhcánguovlu gos dan ain sáhttá 3.10.4. doaimmahit, nu ahte ferte navdot galgat leat oalle olu ovdal 3.10.4. buhtadas soaitá dárbbašuvvot. Eanavuovdinlága § 5 a nuppi lađđasa mielde sáhttá stáhta ráddjet finnmárkolaččaid dábálaš lubmenvuoigatvuođage, go čujuha dihto luomevaljiid giliide dahje ovttaskas olbmuide ja go addá čoagginlobiid sidjiide geat eai leat finnmárkolaččat. Vaikko goalmmát lađđasa mielde galgá dihto deastta atnit čujuhemiin, ferte bidjat vuođđun ahte dás jurddašuvvo vejolaš lubmensierravuoigatvuođas unnit biiriin dihto ráddjejuvvon guovlluin, buo. vulobealde. Báikkálaš álbmot ferte baicce dohkkehit ahte eanavuovdineiseválddit ráddjejit sin oppalaš vuoigatvuođa čujuhemiid bokte, ainjuo nu guhká dát dahkko mallosge govttolaš rájáid siskkobealde. Dán oktavuođas sáhttá muđui mihttet ahte ferte leat lohpi lágasge ráddjet dábálaš vuoigatvuođa finnmárkolaččaide, ovdamearkan go dihto lagat ráddjejuvvon guovlluin doalahuvvo lubmenvuoigatvuohta muhtun gili ássiide. Go finnmárkolaččaid lubmenvuoigatvuođas ferte navdot leat sierra riektevuođus, lea datte dásge bajit rádjá man viiddis ráddjehusaid sáhttá gierdat buo. bajábealde. Jus Finnmárkkus leat ovttaskas olbmot dahje gilit mat priváhtarievttálaš vuđđosiin dihto sajiin leat háhkan sierravuoigatvuođaid lubmemii, leat dákkár vuoigatvuođain álgovuorus seamma bággolonistanrievttálaš suodjaleapmigo eará sierravuoigatvuođain háhkkon vástideaddji lági mielde. Dát báhkkoduvvo ee. eahpenjuolga go eanavuovdinlága § 5 goalmmát lađđasis lea várašuvvon ahte sierra luomevaljiid čujuheamit eai galgga dahkkot "earáid sierravuoigatvuođa" ovdii. Ferte bidjat vuođđun ahte "sierravuoigatvuođa" báhkkodemiin dán oktavuođas oaivvilduvvo gilivuoigatvuođaid ja sullasaš báikkálaš sierravuoigatvuođaid ráddjejuvvon biirii, ja nappo dábálaččat sáhttá čujuhit fylkka ássiid oppalaš lubmenvuoigatvuođa ovdii, buo. bajábealde. Go dáinna vugiin lea várašuvvon, čájeha dasto ahte almmolaš bealdege lea mieđihan ahte sáhttet leat lubmensierravuoigatvuođat stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Dákkár sierravuoigatvuođat leat suodjaluvvon sihke eanavuovdineiseválddiid muddejeaddji háldduid ja bággolonisteami ja bággolonisteamilágan gáržžidemiid vuostá. Loahpas sáhttá lasihit ahte sihke finnmárkolaččaid dábálaš lubmenvuoigatvuođa ja vejolaš báikkálaš sierravuoigatvuođain, lea dihto suodjaleapmi eanavuovdinlága § 5 a njealját lađđasa ráŋggáštanmearrádusas. 3.11 Lavdnji 3.11.1 Dábálaš vuolggasajit Moanaid sajiin riikkas, erenoamážit njárbesvuovdeguovlluin rittus ja meahccegiliin, lei ovddežis dábálaš atnit goikaduvvon jeaggelavnnji dálloanu boaldámuššii. Jeaggelavdnji lei muhtun muddui ráhkaduvvon vuovdimiige, ovddeš áiggis boaldámuššii ja ođđasat áiggis eanet industrialiserjuvvon ráhkaduvvon eanabuoridangaskaoapmin. Finnmárkkus atnui lavdnjige guhká boaldámuššan, muhto várra easka 1800-logus stuorra mahtodagas ee. olmmošlogu lassáneami ja muorraávnnasváni geažil. (Geahča Helland Finnmarkens Amt I (1906) , s. 474.) Eanadoallodirektora cealkámušas fylkka 1880-90 jagiid dilálašvuođain, mat leat bájuhuvvon Od.prp. nr. 12 1897 (s. 22) čuožžu ahte "Lavdnji ainjuo moanaid Ámtta Guovlluin lea dehálamos ja várra muhtuminge Boaldámuš." Jagiin ovdal nuppi máilbmesoađi sáhtii almmolaš nammaduvvon lávdegoddi, Riddogiliid jeagge- ja eanasuodjalanlávdegoddi (1936) , čuoččuhit ahte lavdnjevaljit moanaid riddoguovlluin ledje ollásit nohkamin ja ahte lavdnječuohppan 760 bilidii olu, erenoamážit Hordalánddas ja Finnmárkkus. Finnmárkku diliin lea ee. lávdegotti Árvalusas nr. 10 (1946) čuvgejuvvon ahte 13 (Láhppi, Dálbmeluokta, Ákŋoluokta, Sállánnuorri, Fálesnuorri, Čuđegieddi, Muosát, Goaskinvággi, Gáŋgaviika, Davvesiida, Bearalváhki, Várggát ja Davvi-Várjjat.) fylkka 20 gielddain leat almmuhan leat váttis dilis boaldámuša hárrái, ja ahte lavdnjevárit soitet bistit dušše 20 jagi jus lavdnjeatnu dáid gielddain bissu seamma dásis go dássážii (s. 13) . Maŋŋil soađi lea boaldinlavdnjeatnu maŋistaga geahpeduvvon, ja dál navdo geavahanvuohki dadjat juo leat geavatlaš mearkkašumi haga. Dát gusto Finnmárkkusge, gos datte atne lavnnji boaldámuššan, ainjuo 1960-logu muhtun muddui. Eanavuovdinlágalávdegotti árvalusas (1962) daddjo ee. (s. 28) : "Lea ain dihto dárbu lavdnjái boaldámuššan Finnmárkkus. Stáhta vuvddiid direktoráhta barggu mielde čuhppojuvvo muhtun jagiid sullii 40000 m 3 . Dát ii leat datte eanetgo 40 pst. dan mearis mii čuhppojuvvui 30-jagiin. Moanaid guovlluin gos lavdnji lea leamaš adnon boaldámuššan lea buot lavdnji dál čuhppon... Vuoigatvuohta čuohppat lavnnji boaldámuššan lea nugo ovdanboahtá ovdabealde, olu unnit adnon maŋŋil nuppi máilbmesoađi go ovdal, ja dat oažžu ain unnit mearkkašumi go eará ja ulbmálaččabut 761 liggenvuogit váldojit atnui." Dáža rievttis lea dábálaš njuolggadus ahte vuoigatvuohta lavdnjeloggumii gullá eanaeaiggádii jus dan ii leat bidjan earáide šiehtadusa dahje eará erenoamáš vuoigatvuođavuođuin. Dábálaš lea leamašge ahte juohke dollui leat biddjon erenoamáš lavdnječuohppansajit 762 oktasaš meahcis, ja lavdnjeloggun almennehiin lea gullan vuoigatvuođaide maid eanadoallit ožžo guoski gilis. Nu ledje 1920 várrelágas čielga mearrádusat lavdnjeloggunvuoigatvuhtii gili eanadoalliide, muhto gokko vuoigatvuohta ii lean leamaš adnon ovdal, šattai várrestivrra čujuheami duohkai (§§ 28 ja 29) . Gustojeaddji 1975 várrelágas ii leat baicce lavdnjeloggun erenoamážit suokkarduvvon. Lavdnjejekkiid goarideapmi mii iđii ovdal nuppi máilbmesoađi guorahallamiin dagahii ahte njukčamánu 18. b. 1949 mearriduvvui erenoamáš eanabillistansuodjalanláhka. Dás lea ee. mearriduvvon ahte go muhtun loggu ee. boaldinlavnnji galgá álo báhcit dihto eana- ja lavdnjeassodat, ja čáhci "sálladuvvot 763 " (§§ 1 ja 2) . Dát gusto sihke sutnje gii loggu lavnnji eatnamistis ja go lavdnjevuoigatvuohta lea sierra vuoigatvuohtan. Finnmárkkus dáhkkui láhka álgovuolggalaččat dušše gustojeaddjin dan muddui go seamma gažaldagat ii juo lean láhkamuddejuvvon (§ 6) , muhto dán spiehkastagas ii leat šat geavatlaš mearkkašupmi, geahča 3.11.2. oasi. 3.11.2 Finnmárkku riektedilálašvuođat Lavdnjeloggumis Finnmárkkus ii lean lágain erenoamáš fuomášupmi ovdalgo 1800-logu loahpageahčen nohkagođii lavdnji muhtun sajiin. Priváhta eatnamiin lei čielggas ahte eanaeaiggádis lei oktovuoigatvuohta lavdnjái. Stáhtaeatnamiin gal orru gili olbmuin leamen lohpi loggut lavnnji iežaset atnui čujuheami dahje ovddalgihtii mieđáhusa 764 haga. Áidna dovddus gáržžideapmi lei gielddus, várra skihkalaš 765 mihtilmasvuođa dihte, maid Nuorta-Finnmárku fáldi lei bidjan miessemánu 28. b. 1830 ámtmánni šiehtadusa mielde, jus čuohpai lavnnji dihto guovlluin Čáhcesullo birra. (Geahča Tønnesen s. 269-270.) Eahpenjuolga duođaštus boaldinlavdnjelogguma lohpái bođii geassemánu 22. b. 1863 eanavuovdinlága mielde, mii mearridii ahte guovllut mat dárbbašuvvojedje dáloniid ja boazosápmelaččaid ee. lavdnjeatnimii, eai galgga vuvdojuvvot priváhta olbmuide. Dát doalahuvvui miessemánu 22. b. 1902 eanavuovdinlágas, § 1 nuppi lađđasa a bustávas. Dan bottus lavdnjeloggunlohpi eanet muddejuvvon borgemánu 3. b. 1897 lavdnjeloggunlágas stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Lága duogáš lei ahte Finnmárkku ámtaovdagoddi suoidnemánu 12. b. 1893 girjjis departementii báhkkodii dáhtu váldit atnui ordnejuvvon bearráigeahčču lavdnjejekkiid anus, sihkkarastin dihte guhkesáigášat ruđalaš ávkkástallama dilis mas riddogilitge eanet čujuhuvvojit atnit lavnnji. Čuovvovaš meannudeamis čuoččuhii báikkálaš vuovdemeašttir ahte ovddeš anu vuođul gulai álbmogii "Geavahanvuoigatvuohta, maid ii sáhte rivvet" lavdnjebihtáide stáhta eatnamiin Finnmárkkus, ja maid fertešii ráddjet lágas. (Geahča Vuovdemeaštára Solem ođđajagemánu 25.b.1894 čállaga, geardduhuvvon Tønnesen:s s.270.) Vuovdedirektoras ii lean mihkkege mihttet vuovdemeaštára cealkámuššii ja geardduhii dán departementii, mii fas bealistis sáddii ášši ámtamánnái cealkámuša ávžžuhusain ahte leigo duođai "Ássiin makkárge Vuoigatvuohta dákkár Atnui". Ámtamánni bijai ášši ámtaovdagotti ovdii, mii guoski lávdegotti árvalusa mielde evttohii ahte galggai várret gaskaomiid erenoamáš lavdnjejeaggegehččui. Lávdegoddeárvalusa cuhkiin ovdandollui ee. ahte "Finnmárkku Ássit Dološ Áiggi ja Geavaheami Oamasteamis ledje Ámttas háhkan Vuoigatvuođa Ávkkástallat Stáhta Lavdnjejekkiid ". Cealkámušastis departementii čujuhii ámtamánni njukčamánu 11. b. 1895 ahte ii leamaš liiba makkárge ollislaš meannudeapmái gažaldagas ja čujuhii dasto: "In jáhke datte, ahte dahká makkárge Vearrivuođa ovttage vuostá go navdá Ássiid Atnu almmolaš Lavdnjejekkiin lea gierdan; muhto go ferte ordnet, go Dilálašvuođat dahket Sávahahttin, ja ferte ruovttudoalu Ávkkástallama deasttas Álbmoga ja Boahtteáiggi beroštumiin... Bealistan navddán maid, ahte Lavdnjelogguma jurddašuvvon Lasáhusa Ortnegii ferte sáhttit hálddahuslaččat Mearridit ... Datte duosttai leat várrogas, ahte Fápmudit nu viiddis ja Priváhtaolbmui ná viehka nana guoski Lasáhusa maid dát, mas dás leat Sáhka, bidjat Láhkii...." Departemeanta celkkii bealistis Ot.prp. nr. 12 1897 ahte gáibiduvvojedje mearrádusat mat váfistedje Finnmárkku lavdnjejekkiin ulbmálat anu, sihke guovllu dáhtu miehtama dihte ja heađuštit "almmolaš Opmodagaid fuotnánit dahje duššaduvvot". Go dušše jerrui ráddjet ja muddet álbmoga beroštumi anu ja iige dan gieldit, ii vihkkedallon vuoigatvuođagažaldat, earret mearkkašeami ahte "Dili várra ferte áddet nie go Ámtamánni čuoččuhii, ahte Ássiid Lavdnjejekkiid atnu dušše gierddai Almmolašvuođa". Gávnnahii eahpenjuolga doarjaga dása ee. lávdegoddeárvalusa 1863 eanavuovdinlága cealkámušain mii eaktudii lobi vuovdit lavdnjejekkiid vaikko "ii Dalle adnon leat Duosttáš". Departemeanta lei muđui ovttamielas ahte dárbbašlaš lasáhusaid fertii sáhttit hálddahuslaččat mearridit, muhto ahte fápmudus 766 berre addot lága hámis go njuolggadusat "sakka rivvejit Priváhta olbmuid Beroštumiid". Lavdnječuohppan priváhta eatnamiin ii guoskkahuvvon proposišuvnnas, earret vuovdemeaštára čuovvovaš cealkámuša bájuheamis: "Nugo dieđán, eai leat makkárge stuorát Jeaggegaskkat, earret soitet muhtun Sulluin, priváhta Eaiggáduššamis, vánit Navdit dárbbu addit makkárge Lága dan Olámuttus, ahte galggašii ráddjet priváhta Eaiggádiid Lavdnjejekkiid anu". Lavdnjeloggunláhka 767 ráddjejuvvui danne čielgasit stáhta eatnamiidda Finnmárkkus, ja mearridii ahte lavdnjeloggun "doaisttážii" galggai leat lohpi gieldda ássiide dálloatnui ja (nuvttá) čujuheami mielde, ja earáin fertii leat erenoamáš lohpi ámtamánnis, geahča lága §§ 1 ja 2. Jus lei nággu sáhtii ámtamánni juogadit lavdnjejekkiid gieldda báikegottiid gaskkas. Gielddastivrrat sáhtte gáibidit ámtamánni mearrádusaid ovddiduvvot departementii loahpalaš mieđáhussii. Muđui sáhttá namuhit ahte lága § 4 mielde galggai ásahuvvot erenoamáš bearráigeahčču lavdnjejekkiid atnui, maid finnmárkku vuovdefoanda ruhtadii. Ovddeš eanavuovdinlágaid gielddus vuovdit jeaggeeatnamiid mat dárbbašuvvojedje lavdnjeloggumii, ii leat doalahuvvon 1965-lágas, ja Eanavuovdinláhkalávdegoddi (1962) iige navdán Finnmárkkus šat dárbbašit sierra lavdnjeloggunláhkii ja sierra lavdnjebearráigeahččui. Vaikko lavdnječuohppama mávssolašvuohta nohkagođii, eai datte dáhtton evttohit nuppástusaid lavdnjeloggunvuoigatvuhtii stáhta eatnamiin. Lavdnjeloggunláhka danne fámuhuhtui, ee. nu ahte 1949 eanasuodjalanláhka dál gusto ollásit stáhta eatnamiidda Finnmárkkusge, ja lága njuolggadusat ássiid vuoigatvuođa hárrái čuohpat lavnnji boaldámuššii, lasihuvvojedje baicce eanavuovdinlága § 5:i ja čuovvovaš hámis: "Stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin sáhttet gieldda ássit doaisttážii čujuhemiin čuohpat lavnnji dálloatnui lavdnjejekkiin mat leat gieldda rájáid siskkobealde. Dát mearrádus ii galgga heađuštit eiseválddiid ráfáiduhttit lavdnjejekkiid ollásit dahje belohahkii, dahje vuovdimiin dahje láigolihtuin ávkkástallet lavdnjejekkiid eará ulbmiliidda." Lágaid válddahallan gitta dálážii bohciidahttá moanaid riektegažaldagaid. Vuosttažettiin sáhttágo lavdnječuohppama stáhta eatnamiin Finnmárkkus dovdomerket fylkka ássiid vuoigatvuohtan, vai gulletgo lavdnjevárit álgoálggus stáhtii eanaeaiggádin, nu ahte ássiid lavdnječuohppama dušše ferte atnit gierdan geavaheapmin. Dan muddui go oppanassiige lea smihtton dan birra, vánit eahpiduvvo Finnmárkku álbmoga oaivvildit ahte anii vuoigatvuođa go 1800-logus vižže lavnnji stáhta eatnamiin. Báikkálaš vuovdemeaštára ja earáid cealkámušat 1897-lága oktavuođas nannejit dán, ja čájehit seammás ahte áddejupmi, ainjuo ovdal 1897, lei leavvan báikkálaš eiseválddiide ja hálddašeaddjiidege. Tønnesenge lea čielggas dan áddejumis ahte ássiin lei oppalaš vuoigatvuohta lavdnječuohppamii stáhta eatnamiin. Vuoigatvuođas lei ovddeš anu vuođus ja lei geavadis ráddjejuvvon giliássiide giliguovllusteaset (s. 270) . 1897-lága hábmemis ahte lavdnječuohppan "doaisttážii" galgá leat lohpi "Gieldda Ássiide", čájeha datte ahte láhkaaddi lea atnán dán leat gierdan geavaheapmin, dahje soaitá buohkaidvuoigatvuohtan gieldda ássiide. Nugo ovdanboahtá ovddabealde, leat čielga cealkámušat lága ovdabargguinge, main báhkkoduvvo ahte lavdnječuohppan stáhta eatnamiin dušše lea gierdan geavaheami váikkuhus. Dát cealkámušat eai oru datte leat vuođđuduvvon makkárge vuđolaš vihkkedallamii, ja eai sáhte ainjuo dušše dát leat mearrideaddjin. Vaikko ii sáhte šiitit ovdal 1897 lei oppalaš gilivuoigatvuohta lavdnječuohppamii stáhta eatnamiin Finnmárkkus, ferte bidjat vuođđun ahte lavdnječuohppan 1897-lága, ja maŋit eanavuovdinlága § 5 vuođuin, juogo lea leamaš gierdan geavaheami váikkuhus dahje buohkaidvuoigatvuohta gieldda ássiide. Dan ektui go lavdnječuohppan almmolaččat ovdal nappo gohčoduvvui gierdan geavaheapmin, lea eanavuovdinlága ovdabarggut gohčodan buohkaidvuoigatvuohtan. (Geahča 3.11.3. oasis nota 2.) Riektejoavku ii lea datte gávnnahan ártta vihkkedallat dán dárkilat, go ii šat doaimmahuvvo, ja ferte daddjot leat uhccán geavatlaš mearkkašupmi makkár rievttálaš mihtilmasvuođa dasa bidjá. Ovddabealde ovdanboahtá ahte joavku ii šiitte ovdal 1897 leat ásahuvvon lavdnječuohppamii erenoamáš gilivuoigatvuođat dahje eará vuoigatvuođat priváhtarievttálaš vuđđusa stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Jus leš riekta maid Tønnesen čuoččuha (s. 272) , ahte lavdnjeloggunláhka ii duohtadan moktege ássiid jeaggeanu, muhto baicce suodjala anu dihto láhkai, seammásgo hálddahussii fápmuduvvo juogadit jekkiid giliid gaskka, sáhttá dát ákkastit ahte vejolaš vuoigatvuođat eai jávkaduvvon, muhto baicce ledje fámus moadde jagige maŋŋil 1897. Dát mearkkaša dalle ahte láhka ii moktege mudden lavdnječuohppama ollislaččat, ja dasto ahte ii ainjuo nu sahtedohko, sáhte bidjat vuođđun ahte dát dál lea muddejuvvon ollislaččat eanavuovdinlága § 5:s. Leatgo dál sierravuoigatvuođat lavdnjejekkiide Finnmárkkus, ferte datte dás, nugo muđui, gustohit viiddis konkrehta árvvoštallama, ja Riektejoavku áigu danne duhtat geažideamen dihto vuolggasaji. Vuosttažettiin galgá gal olu ovdal sáhttá duođaštit leat vuoigatvuođaháhkan 768 maŋŋilgo lavdnječuohppan láhkamuddejuvvui. Dasto lea eahpečielggas leatgo sierravuoigatvuođat mat leat ásahuvvon ovdal 1897 ja mat ain leat fámus. Vuoigatvuođat eai sáhte danne leat leamaš anus unnimus 20-30 jahkái, ja vaikko háhkanvuoigatvuohta ii eambo massojuvvo go ii adno, dárbbašuvvo almmatge olu ovdal konkrehta háviid sáhttá čuoččuhit leat vuoigatvuođaid mat ain leat fámus, jus lavdnječuohppan fas galggašii šaddat áigeguovdilis geavahanvuohki Finnmárkkus. Ferte navdit ahte moanaid lavdnjejekkiin gos várra leat leamaš sierravuoigatvuođat, dál leat čuhppojuvvon, nu ahte gažaldagas lea uhccán geavatlaš mearkkašupmi. Eanavuovdinlága § 5 mielde lea muđui vejolaš eiseválddiide ráddjet ássiid lobi stáhtaeatnamiin loggut lavnnji lavdnjejekkiid ráfáiduhttima, vuovdima dahje lihttoláigoheami bokte. Go lavdnječuohppan ii leat leamaš nu bivnnut, ii leat min dieđu mielde dárbbašan ná háldet. Dás lea sáhka nappo doaimma muddemis mii ii leat anus. Mearrádus badjánahttá datte moanaid prinsihpalaš gažaldagaid riektesuodjalusa ektui, maid Riektejoavku meannuda veahá lagabui čuovvovaš oasis. 3.11.3 Erenoamážit riektesuodjalusas Lavdnječuohppanvuoigatvuohta priváhta eatnamiin, ferte seammago eará eanaeaiggátvuoigatvuođat navdot prinsihpas leat suodjaluvvon bággolonisteamis. Seamma gusto várrago lavdnjevuoigatvuohta lea čuldojuvvon sierra vuoigatvuohtan. Maŋit namuhuvvon háviid lea vel dihto suodjaleapmi eanasuodjalanlága § 5:s, mas lea mearriduvvon ahte geavahanriektelaš gii oaivvilda lága muddemiid geahpedit máđoheamit vuoigatvuođa, (Láhka lea lagat máinnašuvvon 3.11.1. oasis.) eanajuohkinrievtti vehkiin sáhttá oažžut mearriduvvot sirdit vuoigatvuođa dahje eará ávkkálat nuppástuhttima geavahandilálašvuođas, dahje dovddahuvvot dihto ruhtabuhtadasa maid eanaeaiggát ferte vástidit iežas ovdui go vuoigatvuohta lea geahpeduvvon. Go dás lea sáhka vuoigatvuođas maid dál illá atná, ii várra soaitte vuoigatvuođamassin vahágahttit moktege ruđalaččat, ii eanaeaiggádii iige vuoigatvuođalažžiige, ja iige leat dieđus makkárge geavatlaš mearkkašupmi jus lasihivččii buhtadansupmi dahje iešalddes čuozašii buhtadassii. Leš dal ássiid lavdnjeloggunlohpi stáhta eatnamiin Finnmárkkus lea gierdan geavaheami dahje buohkaidvuoigatvuohta vuođus, sáhttá dan muddet ja gáržžidit, ja várra fámuhuhttitge. Vaikko muhtun buohkaidvuoigatvuođain livččii dihto bággolonistanrievttálaš suodjaleapmi, buo. 2.3.3.6. oasi, gustošivčče dát vánit dása. Sáhttá namuhit ahte Eanavuovdinlávdegoddi celkkii ahte "vuoigatvuođas lea buohkaidvuoigatvuođa mihtilmasvuohta, ja sáhttá muhttit dahje ollásit fámuhuhttit go láhkaaddi gávnnaha ártta almmá fertemin máksit buhtadasa sidjiide geaidda guoská." Departemeanta doarjjui bealistis dán láhkaproposišuvnnas. (Geahča Jordsalgslovkomiteen 1962 árvalusa s. 28 ja Ot.prp. nr. 48 1963-64 s. 15.) Danne leage eanavuovdinlága § 5 ovdabargguin čielgasit eaktudan ahte ii ráfáiduhttin, vuovdin dahje lihttoláigoheapmi, eaige eará duohtadeamit, galggašedje geatnegahttit máksit buhtadasa vuoigatvuođalaččaide geaidda dát soaitá čuohcat. Lavdnječuohppamii mii lea dušše lágaid vuođul dahkkon, lea gal eaktu riekta ahte stáhta hehttekeahttá sáhttá háldet lavdnjejekkiid stáhta eatnamiin. Danne ii leatge danne daddjon dát doallá deaivása dan sierravuoigatvuođa ektui dihto lavdnjejekkiide ráddjejuvvon vuoigatvuođalaččat dahje gilli ferte leat háhkan oamastusa dahje dološ áiggi rájes geavaheami olis. Dákkár vuoigatvuohta lea ainjuo prinsihpas mealgat nannosat go buohkaidvuoigatvuohta. Tønnesen geažida ahte eanavuovdinláhka dán čuoggás sáhttá dagahit vuođđolága vuostá bohtosiid (s. 273) : "Mu oaivila mielde lea dilli nu, ahte jus gilli lea atnán dihto jekkiid lavdnječuohppamii dološ áiggis, ja eiseválddit váldet lavdnječuohppanvuoigatvuođa buot jekkiin lahkosis, omd.boazosápmelaččaid dihte, sáhttá dákkár láhkaatnin leat vuostá vuođđolága § 97. Ahte vuoigatvuohta sáhttá leat dakkár ahte dilálašvuođaid mielde sáhttá eaktudit buhtadasa omd. buođđudeamis, navddán leat nu." Gažaldat gártá leago lavdnječuohppan Finnmárkkus deavdán eavttuid vai sorjjasmeahttun eanavuovdinlága § 5 mearrádusa ja ovddeš muddemiid, lea ásahuvvon riektegeavat maid ii sáhte fámuhuhttit dahje muhttit buhtadasa haga. Dát lea viiddis ja váttis, muhto vaikko dan dáđistaga hui rikkis riektegeavada mii leat ožžon vuoigatvuođasuodjalusa hárrái, gustojit eará dilálašvuođaide go lavdnječuohppamii stáhtaeatnamiin, ferte almmatge sáhttit juoga geažidit. Eanaš atnovugiin masa álbmogis dahje dan ráddjejuvvon oasis lea leamaš lohpi, sihke lavdnjái ja omd. johtalussii, vuotnaguolásteapmái, murjemii, monnemii ja uvjemii, ja atnu lea leamaš ovddeš áiggis ja dávjá guhká ovdal go láhkavuođđuduvvui ja muddejuvvui sierra láhkamearrádusain. Ja jus ja man guhká lea leamaš láhkamuddejuvvon, dahje čielgasit dohkkehuvvon rievtti mielde, ii leat datte mearrideaddji mearkkašupmi gažaldahkii leago ásahuvvon sierra vuoigatvuohtasuodjalus vai ii. Dehálaš lea baicce anu bistu ja stáđisvuohta, sorjjasmeahttun leago leamaš vuoigatvuođavuođđuduvvon vierus dahje lágas. Dasto lea dehálaš ahte atnu galggašii dihttot sierra vuoigatvuođa atnun. Dát mearkkaša ee. ahte dihto guovllus ii dárbbaš atnu leat leamaš nu menddo stuoris ja mearritmeahttun geavaheaddjiin, geat ainjuo muhtun muddui leat dušše ieža ávkkástallan guovllu. Mas buhtadangažaldaga ektui almmatge leat stuorimus mearkkašupmi, lea leago anus leamaš ruđalaš ja ealáhuslaš mearkkašupmi geavaheaddjiide, ja leago seamma dárbbašlaš nu ahte vuoigaduvvon ii gillá ruđalaččat jus vuoigatvuođa ii šat sáhte doaimmahit. (Guovddáš duomut dán oktavuođas leat ee. Rt. 1953 s. 1166 (Lågen) , 1962 s. 163 (Álttesjávri I) 1968 s. 429 (Álttesjávri II) , 1969 s. 1220 (Málatvuotna) ja 1985 s. 247 (Gáivuotna) . Leago doaimmas iehčanas mearkkašupmi dan buhtadansuodjaleapmái, sáhttá gal leat veahá eahpidahtti. Várra ainjuo oalle unnán mearkkašupmi ruđalaš vahágahttima eavttu ektui. Čielggas lea ahte álbmoga lavdnječuohppan stáhta eatnamiin Finnmárkkus lea geavvan ovddeš áiggis ja guhká ovdal lohpi láhkaduvvui ja lagabui muddejuvvui. Dasto lea álgoálggus dušše ráddjejuvvon biire (gieldda ássit, gilli) geat leat sáhttán ávkkástallat lobiin gáibádusain oažžut gokčat dálloanus, ovdal earát besse dohko. Nugo dilálašvuođat leat ovdánan gitta dálážii, lea datte vánit šat sáhka fásta anus dahje anus mas lea ruđalaš ja ealáhuslaš mearkkašupmi. Boaldindárbu čovdo dál eará ja gánnáhahttibut 769 vugiid mielde, ja lea vel váttis jurddašit ahte ná bargo- ja nákcagáibideaddji jođihanvuohki go lavdnječuohppan boaldámuša čiehkán alcces meannuduvvo ođđasit. Danne ii vahágahtto moktege ruđalaččat jus ii šat sáhte čuohppat lavnnjiid, ja diehttelas ii dárbbašuvvo buhtaduvvot. Go danne orru eahpiduvvomin galggašiigo ássiid lavdnječuohppanlobis, sáhttit bidjat vuđđosa mieđihit buhtadasa bággolonistemiin, ii mearkkaš almmatge sáhttit leat veadjemeahttun ain sáhttit leat sierra lavdnječuohppanvuoigatvuohta stáhta eatnamiin Finnmárkkus sorjjasmeahttun lágaid. Vaikko dákkár vuoigatvuohta nappo vánit oažžu buorre buhtadansuodjaleami, sáhttá datte jurddašit das lea suodjaleapmi eará ektui, omd. gilvaleaddji anu vuostá. Doaibmabijuid ektui mat leat muddejuvvon eanavuovdinlága § 5:s, ferte navdot lavdnjejekkiid ráfáiduhttimiid ja suodjalanplánaid ferte dohkkehit buhtadasa haga. Dát ferte ainjuo gustot jus ráfáiduhttinulbmil gullá sámiid beroštumiid dahje oppalaš luonddugáhttema destii, ja várrage jus eará ruđalaš ávkkástallan deasta stáhtas dahje earáin geat leat duogábealde. Gažaldat sáhttá gal leat veahá eahpidahttibut jeaggeeatnamiid vuovdimii ja lihttoláigohemiide, omd. industriála ávkkástallamii nu ahte stáhta danne ávkkástallá riggodagaid ruđalaččat, muhto ferte navdit dánge dábálaččat fertet dohkkehit almmá addimin buhtadangáibádussii vuđđosa. Man olu eanavuovdinlága dálá njuolggadus láhkavuođđuda doarvái mearridit omd. ráfáiduhttimiid dahje eará suodjalandoaibmabijuid, ii leat dán oktavuođas nu unnit dehálaš. Leat aŋkke eará láhkavuođut ja sáhttá addit eanet, vaikko ii vuođđolága § 97 dahje § 105 oru bidjamin makkárge cakkiid eanavuovdinlága § 5:s, mat sáhttet suodjalit dan doaisttážii bisuhuvvon lavdnječuohppanlobi. 3.12 Ealáhusbarttat ja -lavdnjegoađit 3.12.1 Vuolggasadji Finnmárkkus lea guhká leamaš dábálaš doaimmahit iešguđet ealáhusvugiid main meahccebarttain dahje -lavdnjegođiin orostaddá. Earret boazodoalliid, geaid vuoigatvuohta meannuduvvo dárkilat 3.17.3.4. oasis, leat sii geat árbevirolaš meahcceealáhusaid doaimmahit, nugo jávre- ja luossabivddu, meahccebivddu ja lubmema vuovdimii, atnán dákkár ealáhusbarttaid dahje -lavdnjegođiid. Meahccásteami mávssolašvuohta lea geahppánan jagiin maŋŋil nuppi máilbmesoađi, ja dat doaimmahuvvojit dál váldoáššálaččat lassiealáhussan eará fidnodoibmii. Danne lea doaimmaheaddjiid barta ja -lavdnjegoahtedárbuge ealáhusaid oktavuođas geahppánan. Datte leat ain muhtumat Finnmárkkus geat unnit eanet atnet dahje dárbbašit ealáhusbarttaid dahje -lavdnjegođiid. Meahcceealáhusdoalliin ii leat dál láhkamearriduvvon gáibádus ealáhusbartasadjái, muhto eanavuovdineiseválddit sáhttet Finnmárkku Eanavuovdinkantuvrra vuovdima ja láigoheami mearrádusa § 9 mielde (Mearrádusa lea Stáhta Vuvddiid Direktoráhta addán 3.10.1967, ja lea maŋŋil gustohan nuppástusaid.) addit lobi biđgosit eanabihttáláigohemiide 770 , namalassii bartasajiide olggobealde muddejuvvon bartaguovlluid, "barttaide mat dárbbašuvvojit bivdo- ja guollebivdoealáhusdoibmii". Dasto čuožžu mearrádusaid § 17 vuosttas ja nuppi lađđasis ahte sáhttá cegget lavdnjegođiid olggobealde sierra várrejuvvon bartaguovlluid ee. ealáhusa dárbbašlaš idjadansajiide. Goahtehuksen ii sáhte sakka vahágahttit dahje bilidit boazodoalu, eanadoalu dahje eará dehálaš beroštumiid ovddas, ja iige sáhte suovvat hukset jus guovllu dárbu adno leat doarvái gokčon earaláhkai. 3.12.2 Lagat eavttuin sáhttit cegget ealáhusbartta dahje 3.12.-lavdnjegoađi Eanavuovdinmearrádusaid sáhttá dás moanaid láhkai dulkot. Vuohččan sáhttá jearrat mii dárbbašuvvo jus bivdu ja guollebivdu galget adnot ealáhussan. Jus lea ožžon čujuhuvvot luossabivdosaji mearas, adno dieđus ealáhussan eanavuovdinmearrádusaid áddemis. Muđui vuođđudit eanavuovdineiseválddit hui olu dálá livnnetdieđáhusaide ja gáibidit dábálaččat ahte ohccit leat almmuhan meahcásteami sisaboađuid ovddit jagiid vearrodahttimii 771 . Gokko sisaboahtorádjá manná sorjá konkrehta árvvoštallamii mas sisaboađu sturrodaga gáibádusat rivdet ohcciid mielde, muhto gáibádusat eai leat oppalaččat erenoamáš čavgadat. Dábálaččat leat sullii 10.000 ruvdnosaš sisaboahtu, ja sierra háviid gitta 4000-5000 ruvdnui, doarvái doaimma atnit ealáhussan. Stáhta vuvddiid direktoráhta (DSS) mielde ii galgga deattuhit makkár boahttevaš sisaboađuid meahcásteamis sáhttá vuordit fidnet, muhto dát leat almmatge duollet dálle leamaš váldon ollislaš meroštallamis. Eará gažaldat lea, mii gullá gáibádussii ahte barta dahje lavdnjegoahti ferte leat dárbbašlaš ealáhusas. Čielga gáibádus dán oktavuođas leat ahte ealáhus ferte jođihuvvot dás. Muđui ferte árvvoštallat konkrehta mas ee. dilálašvuođat masa gullet nugo gaska ruoktot, luoddavejolašvuođat, gálvovuorká dárbu jna. Dasa lassin ferte lavdnjegoađi dahje bartta dárbu árvvoštallot guovllu eará lavdnjegođiid ja ealáhusbarttaid ektui. Jus gávnnaheš ahte dárbu ii leat albmaláhkai devdon, ferte guoskevaš beroštumiid ektui árvvoštallat. Lavdnjegođiide ovdanboahtá dát njuolga mearrádusaid §17:s, ja vaikko § 9 b:s ii leat makkárge vástideaddji hábmen ferte dát gustot ealáhusbarttaidege. Dás ferte árvvoštallat konkrehta, mas meahcceealáhusdoalli beroštumit oažžot cegget lavdnjegoađi dahje bartta vihkkejuvvo boazodoalu ja eará beroštumiid vahágiid ektui, ee. go guovllu atnigoahtá olu eanet. Go gáibiduvvo huksema fertet mearkkašit sakka vahága dahje bilideami, galgá álgovuorus olu ovdal dušše boazodoalu dahje eará beroštumiid deasta lea doarvái bissehit huksema maid ferte atnit dárbbašlažžan meahcceealáhusas. Datte lea doarvái jus orru čielggas ahte boazodoallu dahje earát gillájit sakka eanet go maid ohcci vuoitá jus hukse. Dán árvvoštallamis lea stuorra mearkkašupmi makkár guovlluide dát čuohcá. Jus lea boazodoalu johtolagain dahje dárbbašlaš guohtonguovlluin gusto eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa suodjalus, ja galgá viehka olu ovdal oažžu cegget bartta dahje lavdnjegoađi dehálaš boazoguovlluid lahka nugo guottet-, njuovvan-, rátkin- ja merkenguovlluid. Nuppi beales leat earret ohcci ealáhusberoštumiid, báikkálaš meahcceávkkástallama árbevierutge dehálaš dagaldat. Ovdamearkan mo ferte válljet, sáhttá čujuhit Eanavuovdinstivraáššái 47/91 (Deatnu) . Dás hilgojuvvui vuos ohcci lavdnjegoahteohcan, go lei almmuhan 4000-5000 ruvnnu sisaboađu meahcásteamis áidna sisaboahtogáldun lassin lámispenšuvnna, ee. go sisaboahtu lei menddo uhccán sáhttit gohčodit ealáhussisaboahtun. Son celkkii váidimis DSS:i ahte biehttaleamis dovddai iežas garrasit vealahuvvon, ja ahte su sámi eallinvuohki lotnolasealáhusain ja luondduruovttudoaluin 772 ollásit badjelgehččui ja bilkiduvvui leat joavdodoaibman. Eanavuovdinhoavda evttohii váidima mearkkašumiinis eahpádusas doalahit mearrádusa, muhto muhttejuvvon vuođustusain. Go ee. sisaboahtu lei veahkkin doalahit ohcci birgendássodaga ja mo dearvvasvuohta heađuštii meahcásteapmái, navdo váidi 773 sáhttit atnit ealáhusbargin eanavuovdinmearrádusaid áddemis. Guoski guovllus ledje datte moadde rabas lavdnjegoađi ja barta sullii 500 mehtera goahtesajis eret. Čujuhusain ovddeš geavadii hilgojuvvui danne ohcan go guovllu goahtedárbbu fertii atnit leat doarvái. Dán konkrehta áššis gávnnahuvvui nappo ahte lavdnjegoahti ii dárbbašuvvon su ealáhusas. Dasa lassin čujuhuvvui boazodoalu destii, ja ahte lavdnjegoahti livččii dagahit guvlui eanet johtalusa ja danne maid stuorát boazomastadanvára guovtti orohaga gaskka. Ii datte gávnnahuvvon doarvái duođaštuvvon ahte guoski guovlu lei boazojohtolat, ja go eai leat eará dehálaš boazoguovllut čohkkenguovllut rátkimii, mearkumii dahje njuovvamii, ii lean dušše boazodoalu deasta vuođustit biehttaleami. (Eanavuovdinstivrraášši 30/91 (Deatnu) hilgojuvvui baicce goahtehuksenohcan go ohcci ealáhusberoštumiid ferte navdit leat čielgasit uhccitgo vahágat boazodollui jus goahti huksejuvvošii, go dát lei dehálaš boazodoalu bargoguovlun (rátkinguovlu) . Dievaslaččabut čađamannamis Finnmárkku barta- ja goahtehuksema njuolggadusain ja geavadis čujuhuvvo Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.6.oassái.) Eará gažaldat lea makkár meahcceealáhusat sáhttet vuođustit ealáhusbartta dahje -lavdnjegoađi dárbbu. Dát lea erenoamážit leamaš áigeguovdil vuovdinlubmemis, go dát ii leat seammago bivdu ja guollebivdu namuhuvvon eanavuovdinmearrádusaid § 9 b:s ealáhusbarttaid hárrái. Siviilaáittardeaddji cealkámušas dán birra, ferte DSS:a áddet nu ahte ii sáhte dulkot dan earaláhkai. Eanavuovdineiseválddit leat danne bidjan vuođđun ahte lubmen ii ánssáš 774 oažžut ealáhusbartasaji, nu ahte dušše sii geat bivdet dahje guolástit, geaidda juolluduvvo dákkár bartasadji. Dáid doahpagiid mearkkašumi dáfus, lea čielggas ahte bivdu, geavadis rievssatbivdu gielain, gullá "bivdui", ja "guollebivdu" siskkilda sáivabivddu ja vuotnaguollebivddu, sihke mearraguoli ja luosa. Eanavuovdinmearrádusaid njuolggadusas lavdnjegođiid hárrái ii daddjo baicce eanet lagabut ealáhusain, muhto "ealáhusdoalus" eanet oppalaččat. Riektejoavku ii áiggo dás dárki konkluderet, iige sáhte šiitit ahte vuovdinlubmemisge sáhtášii leat mearkkašupmi lavdnjegoahtejuolludeapmái. Sáhtášii ainjuo navdit ahte dát lotnolasat eará meahcceealáhusain sáhtášii váikkuhit ahte sisaboahtogáibádusa leat deavdán. 3.12.3 Leago sáhka aitosaš vuoigatvuođas ealáhusbarttaide- ja 3.12.lavdnjegođiide? Eavttuid čađamannamis oažžut juolluduvvot ealáhusbartta dahje -lavdnjegoađi, sáhttá jearrat adnogo meahcceealáhusdoalliid vejolašvuohta juolluduvvot bartasaji makkárge aitosaš vuoigatvuohtan. Nugo eará hálddašangeavadis lea datte eanavuovdineiseválddiin dákkár bartasajiid čujuheamis, dihto rievttálaš čuvvosat 775 . Prinsihpa vuođul ahte hálddahus ii sáhte dahkat eahpeáššálaš 776 dahje nana máđohis erohusmeannudeami, lea meahcceealáhusdoallis dihto háviid gáibádus, ja danne muhtunlágan vuoigatvuohtage, ealáhusbartta- dahje lavdnjegoahtesadjái. Dát eaktuda datte ahte eai juo leat doarvái lavdnjegoađit dán guovllus ja ahte ruossalas beroštumit eai leat menddo lahkalaga. Son ferte vel deavdit nannejuvvon eanavuovdinmearrádusaid ja ovddeš geavada eavttuid. Dahkágo ohcci dan, lea muhtun muddui dodjojuvvon eanavuovdineiseválddiid árvvošteapmái. Sii sáhttet vel álgovuorus nuppástuhttit oppalaš geavada, ja gáržžiditge. Vuoigatvuohta oažžut čujuhuvvot ealáhusbarttaid ja -lavdnjegođiid ii sáhte danne daddjot leat erenoamáš nanus. Jus vuos lea ožžon dákkár čujuheapmi, ii dárbbaš šat ohcat ođasmahttima jeavddálaččat, ja sáhttá danne dadjat lea háhkan vuoigatvuođa ealáhusbartii dahje -lavdnjegoahtái. Dasto sáhttá oktagaslaš dásis jurddašit lea šaddan sierra vuoigatvuohta, sorjjasmeahttun makkár njuolggadusat ja eavttut muđui gustojit. Áigeguovdilamos riektevuođus lea dás várra dološ áiggi rájes geavaheapmi. Vuođđun ferte bidjat ahte dákkár vuoigatvuohta suodjaluvvo bággolonisteamis dábálaš lági mielde, leš dal šaddan sierravuoigatvuohtan, dahje go lea juolluduvvon bartasadji sierra ohcama mielde. Nu guhkágo barttas dahje lavdnjegoađis lea ruđalaš mearkkašupmi go dan atná meahcceealáhusas, buhtaduvvo de ruđalaš massin maid muđui livččii gillán go ii sáhte šat vuoigatvuođa atnit. Bartajuolludanlobis dahje lavdnjegoahtejuolludanlobis ii leat datte makkárge suodjaleapmi earretgo dohkálaš áššemeannudeami čielga hálddašanrievttálaš gáibádusat leat devdon. 3.13 Eatnanvulošriggodagat 3.13.1 Álggahus Eatnanvulošriggodagaid vuoigatvuođa válddahallamis lea lunddolaš earuhit gaskal ozolaš 777 ja eahpeozolaš 778 minerálaid. Ozolaš minerálaid vuoigatvuohta leat muddejuvvon geassemánu 30. b. 1972 nr. 70 báktelágas 779 . Eahpeozolaš minerálain ii leat baicce makkárge vástideaddji sierraláhka. NOU 1984:8 Unyttelse og forvaltning av mineralressurser, lea datte evttohan minerállága mii gokčá goappašiid beliid. Maid ádde ozolaš minerálain lea albmaduvvon báktelága § 1: "Čuovvovaš minerálat (metállat ja málmmat) leat ozolaččat ja gullet dán lága mearrádusaide: 1. 5 dahje alit iešmássaid metállat ja dákkár metállaid málmmat 2. titána ja arsena metállat ja dáid metállaid málmmat 3. magnehtakisa ja riššakisa Jeagge- ja mearramálbma ja doidon 780 golli eai leat ozolaččat. Departemeanta sáhttá addit lobi iskat ja roggat doidon golli stáhtaeatnamiin ja mearridit lagabut eavttuid dákkár lobiide." Ozolaš minerálat leat nu, earret mat sierra namuhuvvojit vuosttas lađđasis, 5 dahje alit iešmássaid metállat (Namalassii unnimus vihtta kg geassoovttadat (1000 cm deattuin.) (dása gullet diamánttat) ja dákkár metállaid málmmat, omd. ruovdi ja veaika. Nuppi lađđasis lea spiehkastan metállaid mat eai gávdno giddes bávttiin (mearra- ja jeaggemálbma) ja golli mássaluvvosa 781 (doidon golli) . Eai eará minerálatge mat eai gula vuosttas lađđasa logahallamii, leat ozolaččat. Dáid gaskkas lea dábálaš earuhit gaskal industriminerálaid (kálkageađgi semeantabuvttadeapmái, dolomihtta, nefelinsyenihtta ja oliviidna) , luonddogeađggi (ráktogeađggi) , várregávdnoštumiid mollemii (mollengeađgi) , ja mássaluvvosiid (čievra, sáttu ja láirá) . 3.13.2 Lagat ozolaš minerálain 3.13.2.1 Dábálaš báktelágat Dáža báktedoaibma 782 láhkamuddejuvvui vuosttas háve 1539:s Gonagasa Christian III báktelágas. Ovdal 1972 lága lea maiddái geassemánu 23. b. 1683 bákteásahus, čakčamánu 7. b. 1812 bákteásahus ja maŋŋil suoidnemánu 14. b. 1842 bákteláhka mudde báktedoaimma Norggas. Dát lágat leat maid leamaš gustojeaddjin miehtá riikka. Lea ainjuo dábálaš oahppa ahte 1842-láhka attii njuolggadusaid Finnmárkuige. (Geahča ee. Tønnesen s. 285.) 1842-láhka lei vuođđuduvvon bákteregála 783 prinsihppii (mii lea 1400-logu rájes ja nu mealgat boarrasat go láhka) , namalassii ahte Gonagas eaiggáduššá buot metállaid ja málmmaid, oktan bákteluđolašvuođa prinsihpain. Juohkehaš sáhttá ohcat (šerpet 784 ) metállagávdnoštumiid ja lea vuoigatvuohta roggat gávdnoštumiid maid gávnnaš. Maŋimuš vuoigatvuohta váfistuvvui ohcama ja mihtádusa njuolggadusain. Ohcan lea muhtunlágan logahallan 785 , masa eiseválddit čállet ohcanreivve mii gávnni suodjala dihto láhkai, ja olles suodjalanvuoigatvuođa juksá sierra mihtádusain. Málmma sáhtii šerpet earáid eatnamiin, dieđus dehálaš ráddjehusaiguin ee. ássama ja gilvon eatnamiid ektui. Eanaeaiggát lei 1842-lága § 14 mielde "vuoigaduvvon Gávnniin searvat Logátosiin", muhto lei čielgasit várašuvvon gávnoštumiide almennehis: "Jus Čujuhus Gávdno Almennehis, maid ii leat sirdán priváhta Olbmo Opmodahkii, lea Gávdnis Vuoigatvuohta okto bargat." Dastá maŋŋil jahkečuohtemolsuma meannudii Eanadoallodepartemeanta gažaldaga doalahit almennehiid sierranjuolggadusa. Ot.prp. nr. 26 1902-03 ee. ákkastallui ahte ii lean árta bidjat gávdni čuvgosabbun go gávdnoštupmi lei almennehis. Stáhta searvanvuoigatvuohta ii livčče dovdot lossadin dahje máđoheapmin gávnni ektui, ja jotkkojuvvo ná (s. 4) : "Eai leamaš váttisvuođat soahpat eaiggádiiguin čujuhit stáhta eatnamiin Finnmárkkus stáhta vuoigatvuođa hárrái eanaeaiggádin, vaikko stáhta eatnamat Finnmárkkus lágis ja lunddolaš lágášvuođas várra sáhttá bálddastit eatnamiiguin, maid riikka eará osiin gohčodit almennehin, mii ii leat sirdon priváhta olbmuid opmodahkii". Vuođustusas evttohit almenneha sierrranjuolggadusa heaittihit, gullá vel ahte maŋŋil "maŋimušáiggi gávdnon málbmariggodagat Finnmárkkus" lei sávahahtti láhkanuppástusain ja dilálašvuođa čielggademiin "dan ámtta eanaeaiggátgaskavuođa eahpesihkaris áddejumi oktavuođas", nugo Romssa bákteguovllu báktemeašttir báhkkodii. (Geahča Árvalusa O. nr. 45 1902-03 s.83 "Málbmariggodagaid" mat oaivvilduvvojit leat rikkis ruovdemálbmagávdnoštumit maid Girkonjárguovllus gávdne dalá maŋŋil jahkečuohtemolsuma.) Gávppašan- ja industridepartemeantta doarjjui Eanadoallodepartemeantta oainnu, ja loahpalaš boađus šattai ahte bajábealde geardduhuvvon sánit § 14:s fámuhuhttojuvvo miessemánu 9. b. 1903 nr. 2 sierra lágas. Dál ii leat makkárge eahpádus ahte stáhta báktelágaid olis eaiggáduššá ovddeš matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus. Stáhtas leat dasa lassin go vuovdá dákkár eatnamiid doalahan dihto eaiggátvuoigatvuođaid, buo. suoidnemánu 15. b. 1966 eanavuovdinláhkaásahusaid § 3, mas ee. čuožžu: "Go vuovdá matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiid galgá dábálaččat doalahit stáhtii: ..... b) vuoigatvuođaid mat eanaeaiggádis leat koallii, eanaoljui ja eará minerálaide maid sáhttá roggat báktedoaimma bokte, ja eanaeaiggáda vuoigatvuođat báktelága mielde, .... Namuhuvvon vuoigatvuođaid sáhttá stáhtas láigohit sierra." Stáhta ii luohpan makkárge dáid eanaeaiggátvuoigatvuođaid 1972 báktelága mielde. Nu leage Finnmárkkus eanaš dušše eanaeaiggádat geat leat ožžon sirret opmodagas ovdal 1966, geain sáhttet leat eanaeaiggátvuoigatvuođat báktelága mielde, ja sii geat maŋŋil leat ožžon sirret opmodaga, eai oaččo dákkár vuoigatvuođaid. (Buo. Tønnesen s. 286.) 1972-lága olis lea muđui njuolggadus ahte eanaeaiggát sáhttá searvat dollui, buhtaduvvon njuolggadusain ahte eanaeaiggádis lea vuoigatvuohta ovtta promilla árvvu divadii (royalty) vuoittus maid ruvkeeaiggát leat ávkkáiduvvan vuovdimis (§42) . Dasa lassin ferte ruvkeeaiggát máksit sierra jahkedivada stáhtii (§ 45) . Muđui lea dát láhkage vuođđuduvvon bákteregála ja bákteluđolašvuođa prinsihpaide. Lága § 2:s lea mearriduvvon ahte bákteluđolašvuođa prinsihppa dušše gusto lága rámmaid siskkobealde. Lagat njuolggadusat šerpema, roggama ja mihtádusa hárrái leat dáid kapihttaliin 2 (§§ 3 čuo.) , 3 (§§ 8 čuo.) ja 4 (§§ 23 čuo.) . 3.13.2.2 Erenoamážit geassemánu 17. b. 1869 gollelágas Nugo ovdanboahtá báktelága § 1:s lea nu gohčoduvvon doidon golli sierradilis, namalassii mássaluovus golli mii ee. roggojuvvo oaivvošjogain. Dán sierranjuolggadusa duogáš lei ballu gártat california golleroggandiliide maŋŋilgo gávdnui golli Finnmárkkus 1866 ja 1867:s. Lassin skihkalaš deasttaide lei vel dáhttu suodjalit vuovddi ággan miessemánu 2. b. 1868 addit gaskaboddosaš ásahusa mii čuvvui geassemánu 17. b. 1869 lágas. Láhka mearkkašii ahte gollebassanvuoigatvuohta gulai eanaeaiggádii. Roggamiid dáfus stáhta eatnamiin lei eaktuduvvon ahte Gonagas galggai addit lagat njuolggadusaid, ja dasa lei addon sierra mearrádus Finnmárkui § 2:s: (Golleláhka máinnašuvvo eanet Tønnesen:s s. 286-288 ja Innstilling fra Bergverkslovkomiteen (1961) s. 86-88.) "Hearvás metállaid báktedoaibma ferte stáhta Opmodagain Finnmárkku Ámttas dušše doaimmahuvvot daid Eavttuin, maid Gonagas mearrida." Golleláhka fámuhuhtui 1972 báktelágain, mii datte bisuha riektedili doidon golli dáfus. "Hearvás metállaid Finnmárkku Ámttas" sierrranjuolggadusat leat baicce loahpahuvvon. Nu lea dál sihke golli, silba, platiidná, eallisilba ja eará hearvás metállat giddes bávttis Finnmárkkusge ozolaččat báktelága § 1 mielde. (Geahča Bergverklovkomiteen:a árvalusa s. 88.) Industridepartemeanta attii guovvamánu 8. b. 1974 láhkaásahusaid ohcat ja roggat doidon golli stáhtaeatnamiin. Dáid sadjái lea maŋŋil boahtán borgemánu 18. b. 1987 nr. 687 láhkaásahusat. Láhkaásahusaid mielde sáhttá Báktemeašttir addit lobi ohcat golli dihto guovllus gitta viđa jahkái háválassii, ja Industridepartemeanta (dálá Ealáhus- ja energidepearteanta) sáhttá addit lobi doidon golli stáhta eatnamiin. 3.13.2.3 Oanehaččat gávnni oktavuođas eará beroštumiide Vuoigatvuođat maid gávdni oažžu báktelágaid mielde, ja maid sáhttá nannet go ohcá ja mihtida, mearkkaša ahte eanaeaiggáda ráđđejupmi gáržžiduvvo. Dasa lassin sáhttet earátge guoskkahuvvo, omd. son geas lea geavahanvuoigatvuohta guvlui masa mihtádus gusto. Ii leat vuođus čuoččuhit ahte dákkár riidduid sáhttá čoavdit earaláhkai Finnmárkkus go riikkas muđui. 3.13.3 Lagat eahpeozolaš minerálain 3.13.3.1 Oppalaččat Vaikko ii leat makkárge sierra láhkamudden eahpeozolaš minerálaide, lea váldonjuolggadus eahpitkeahttá ahte dát gullet eanaeaiggádii. (Geahča ee. Helland: Norsk Bergret (1892) s. 596 čuo. ja Od.prp. nr. 1 1971-72 s.6.) Dán spiehkastahkan sáhttá namuhit ahte petroleumgávdnoštumit gullet stáhtii, geahča miessemánu 4. b. 1973 lága nr. 21 § 1. Stuorát beroštumi spiehkastat lea almmatge mihtáduseaiggát 786 vuoigatvuohta lassibuktagiidda, namalassii geađgebázahasat mat eai sisdoala rogganveara 787 meriid minerálaid - nu gohčoduvvon geađgeduvdni 788 , buo. báktelága § 39. Dán oktavuođas lea erenoamáš beroštupmi makkár vuoigatvuođat geavahanvuoigaduvvomiin leat almennehis, ja makkár vuoigatvuođat álbmogis leat stáhta eatnamiin. Norsk Bergret (1892) :s vihkkedallá Helland goappašiid gažaldagaid, ja eaktuda ahte álbmogis dábálaš stáhtaeatnamiin ii leat makkárge vuoigatvuohta, jus ii leat addon lohpi (s. 615 čuo.) . Almennehiid beales daddjo olu vuoigatvuođas váldit veardnageđggiid 789 Roltdalen almennehis Selbu:s. Vihkkedallan (s. 607-615) datte loahpaha oppalaš konklušuvnnain: "Jus álggage almennehiin galgá mihttet vuoigatvuođa geđggiide ja ávkkálaš minerálaide, ahte ii makkárge dilálašvuođas sáhte biehttalit geavahanvuoigaduvvomiid váldit geđggiid, maid dárbbašit geađgejuolgái dahje viesuideaset vuđđui, seammago čuohppat lavnnji iežaset atnui dahje jeaggemálmma, jus jurddaša, ahte muhtun dáhtošii ráhkadit ruovddi iežas atnui. Seamma sáhttá biehttalit geavahanvuoigaduvvomiid váldit omd. rohperávttu iežas rohpái, darffi bidjat dáluide jna. Dákkár geavahanvuoigatvuohta sáhttá ovddiduvvot stuorábui, vuoigatvuođain vuovdit ávkkálaš geađgeslájaid, čájeha Selbo veardnageađgelaiggohaga ovdamearka, ja jus geavahanvuoigaduvvon almennehis, almmá jearramin ovttasge, álgá roggat ávkkálaš minerála, eahpiduvvo, leago stáhtas šat nu fásta ásahuvvon vuoigatvuohta, ahte dákkár ávkkálaš minerálaroggama sáhttá biehttalit." Rynning máinnaša Norsk almenningsrett I (1934) s. 455-475:s hui olu almennetgážaldagain. Moanaid háviid duođaštuvvo ee. mas buohkaidvuoigatvuođain dahje almennetvuoigatvuođain leat sáhttán seaguhit iežaset opmodahkii jávkadeamen ja ávkkástallamin čievrra ja geđggiid, muhtun ráje lunddolaš bođu geđggiid ja muhtun ráje geđggiid maid bávkkuha luovus giddes bávttis. Lea datte mihtilmas ahte lea sáhka uhccit duohtademiin ja ahte ávkkástallan eanaš lea dálloatnui (doallodárbui) . 3.13.3.2 Lagat Finnmárkku birra Finnmárkku beales čuoččuha Tønnesen, almmá lagabut duođašteamen, ahte juohke giliássis ferte leat vuoigatvuohta matrikuleres eatnamiin váldit geđggiid ja sádduid maid dárbbaša. Son datte eahpida ollá go dobbelii go dálloatnui, ja navdá gáibiduvvot sierra vuoigatvuođavuođu jus áigu vuovdit (s. 288, buo., s. 275) . Miessemánu 27. b. 1775 eanačujuhancealkámušas ii namuhuvvo mihkkege sáddo ja geđggiid dahje eará minerálaid oamasteamis 790 . Ii geassemánu 22. b. 1863 eanavuovdinláhkage guoskkat dán. Dasa čadnon njuolggadusain leat datte muhtun mearrádusat maid berre namuhit. Nu diktet suoidnemánu 2. b. 1864 njuolggadusat čuo. 5 beassat lihttoláigohit ee: "Báktelaiggahagaid, main oažžu Gávpegálvvuid ... mat eai leat Eatnama Rájáid siskkobealde, maid priváhta Olbmot Eaiggáduššet dahje leat sin Hálddus". Miessemánu 6. b. 1876 njuolggadusain lea vástideaddji mearrádus 7 e čuo., mas maiddái ráktolaiggohat 791 lea čielgasit namuhuvvon ("Sten- eller Skiferbrudd , der kunne afgive Handelsvare") . Geassemánu 1. b. 1895 njuolggadusain leat 6 e čuo. seamma hábmen go 1876-njuolggadusain. Eai miessemánu 22. b. 1902 eanavuovdinlágasge leat mearrádusat main lea njuolga mearkkašupmi sáddo-, geađge- ja eará eahpeozolaš minerálaid ávkkástallamis. Suoidnemánu 7. b. 1902 gulli njuolggadusaid § 8 e:s bisuhuvvo datte 1895-njuolggadusa hábmen geađge- ja ráktolaiggohaga dáfus. Dál čuovvu lihttoláigoheami lohpi njuolga njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinlága § 2, vuosttas lađđasa. Suoidnemánu 15. b. 1966 láhkaásahusain sáhttá leat mearkkašanveara dat juo belohahkii geardduhuvvon § 3, mas ee. čuožžu: "Go vuovdá matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiid galgá dat dábálaččat doalahuvvot stáhtii: ... b) vuoigatvuođat mat eanaeaiggádis leat koallii, eanaoljui ja eará minerálaide maid sáhttá roggat báktedoaimma bokte, ja eanaeaiggáda vuoigatvuođaid báktelága mielde, c) vuoigatvuohta ... čievravieččahahkii 792 ... sihke gieddeeatnamiin ja mehciin buhtadasain šiehtadusa dahje árvvošteami mielde, ... Namuhuvvon vuoigatvuođaid sáhttá stáhtas láigohit sierra." Dáid njuolggadusaid duogážis daddjo dát Eanavuodinláhkalávdegotti árvalusas (1962) s. 17: "Guovlluin gos leat minerálat sáhttá fertet gáibidit váldit sierra málbmaklausulaid mat njihtet vuovdimis eanaeaiggáda dábálaš vuoigatvuođaid koallii, eanaoljuid, ja eará minerálaide ja báktešlájaide maid sáhttá roggat báktedoaimmas. Go vuovdá eatnama ii mákso sierra ruđalaš buriid ovddas nugo čáhcefámu ja minerálaid jna. Minerálaid dáfus sáhttá dasa ovdandoallat ahte dákkár klausula sáhttá heađuštit ahte okta ja seamma gávdnoštupmi juhkkojuvvo eanet eanaeaiggádiidda, mii sáhttá váddudit ulbmálaš ja ávkkálaš doaimma." 3.13.3.3 Erenoamážit ráktogeađgedoaimmas Álttás Stáhta, Finnmárkku Eanavuovdinkantuvrra bokte, lea njuolggadusaid mielde mat bajábealde leat válddahallon, Finnmárkkus lihttoláigohan eahpeozolaš minerálaid gávdnoštumiide moanaid vuoigatvuođaid. Dáin lea ráktogávdnoštumit Álttás oahpásamos. Dáppe lea 1850-logu loahpa rájes leamaš gávppálaš ráktodoaibma, ja dán doibmii lea eiseválddiin ohccon lohpi (láigolihttu) , ovdal vuosttas 1864 eanavuovdinnjuolggadusaidge. Lobit leat leamaš áigeráddjejuvvon, ja doaibmaeatnamiid juolludeami prinsihpat leat veaháš rievddadan. Dáđistaga lihttoláigohuvvo datte gávdnoštumit a/l Alta Skiferbrudd:i, mii lea oassesearvi mas buot oasálaččat rogget rávttuid. Vai sáhttá roggat rávttuid ferte leat searvvi miellahttu ja ruovttubáiki ferte leat Áltá. (Geahča Tønnesen s. 288-289.) Vuosttas mihtádusáigodagas lea historihkkár Henry Minde girjjis "Stein og brød, skifernæringa i Alta frem til 1940" (1983) s. 40 čuo. ovddidan ávdnasiid maid oaivvilda doarjut ahte vuoigatvuohta rávttuide - vuovdimiige - lei almennetvuoigatvuohta, nu ahte mihtádusortnet lei almennethálddašeami ja iige eanaeaiggátvuoigatvuođa váikkuhus. Ii oru datte dárbbašlaš ákkastallat eanet dán áššis. Dál lea doarvái čujuhit ahte lihttoláigohanmearrádusat iešguđet eanavuovdinnjuolggadusain 1864 rájes eai soaba almennetteoriain. Gustojeaddji eanavuovdinláhka oktan láhkaásahusaiguinge vuođđudit čielgasit govvádussii ahte stáhta lea eaiggát eahpeozolaš minerálaid gávdnoštumiide Finnmárkkus. Makkár vuolggasadji leš, ferte konkluderet ahte mihtádusat lága- ja láhkaásahusaid oktavuođas govvejit bindilis stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa árbevieru minerálariggodagaide. Ii leat árta navdit gávdnot makkárge báikkálaš vieruiduvvan vuoigatvuođa mii spiehkasta das mii báhkkoduvvo lágain, njuolggadusain ja láhkaásahusain. 3.13.4 Rievttálaš suodjaleapmi álbmoga minerálvuoigatvuhtii Ozolaš minerálaide vuođđudit nugo namuhuvvon gustojeaddji njuolggadusat bákteluđolašvuođa prinsihppii, ahte son gii gávdná minerálaid sáhttá daid oamastit. Dán vuostá lea bákteregála, namalassii ahte Gonagasas (stáhtas) lea aitosaš vuoigatvuohta minerálaide. 1969 konsešuvdnaláhkanuppástusaid ovdabargguin lea Juovlamánu 14. b. 1917 dábálaš konsenšuvdnalága dárkkisteami árvalusas jna., mii ovddiduvvui 793 1960:s, celkon (s. 63) : "Rievttálaš vuolggasadji lea nu ahte stáhtas lea sierra vuoigatvuohta lossa metállaide ja málmmaide mat eai leat čujuhuvvon. Stáhta lea datte dan áiggi rájes go Norggas aitosaš báktedoaibma álggahuvvui, sierranas bákteásahusaid bokte dodján gávdnoštumiid gávdnái. Gustojeaddji bákteláhka lea maiddái vuođđuduvvon vuogádahkii "vuosttas gávdni vuoigatvuohta." Dát ii mearkkaš ahte stáhta loahpalaš váikkuhusain lea luohpan bákteregálas. Stáhtas lea vaikke goas vuoigatvuohta fámuhuhttit vuosttas gávnni vuoigatvuođa, dahje dan gáržžidit. Maid leat oaidnán historjjálaš kapihttalas, lea konsešuvdnalága muddejeaddji mearrádusatge bákterusttega háhkama ja doaimmaheami birra rievttálaččat vuođđuduvvon stáhta sierra vuoigatvuhtii, buo. konsešuvdnalávdegotti 1907 árvalusa." Dát oaidnu lea geardduhuvvon gustojeaddji báktelága ovdabargguin, geahča ee. Bákteláhkalávdegotti árvalusa (1967) s. 27, buo. s. 5. Dán mielde biddjo vuođđun ahte bákteluđolašvuođa fertešii sáhttit ráddjet dahje fámuhuhttit nu ahte ii oktage liikká galggašii sáhttit ovddidit buhtadangáibádusa. Son gii juo leat háhkan vuoigatvuođaid gustojeaddji njuolggadusaid mielde, lea dieđus eará dilis. Dihto gáržžideami ferte gal dohkkehit, muhto buot vuoigatvuođaid gaskkahis váldin ferte luvvet buhtadangáibádusa. Eahpeozolaš minerálaide leat álbmoga vejolaš vuoigatvuođat stáhta eatnamiin Finnmárkkus várra dakkárat ahte dain ii leat buhttenrievttálaš suodjaleapmi. Čujuhuvvo vel duomuide mat leat namuhuvvon 3.16.4. oasis. Sáhttá datte jurddašit spiehkastaga háviin go unnit joavkkuin, omd. gilis, leat ealáhusberoštumit mat leat bindil ja nannosit čadnon eahpeozolaš minerálaid roggamii. Fertešii sáhttit jearrat iigo ráktodoaimmas Álttás lea dakkár árbevierru, stáđisvuohta ja ealáhuslaš mearkkašupmi ráddjejuvvon biires, ahte das lea bággolonistanrievttálaš suodjaleapmi. Dušše duopmostuolut sáhttet dán almmatge loahpalaččat vástidit. 3.14 ČÁHCEFÁPMU 3.14.1 Dábálaš vuolggasajit Njukčamánu 15. b. 1940 čázádatlága nr. 3 § 1:s čuoččuhuvvo ahte: "Dát duovdagat gos jogat ja ádjagat, jávrrit ja eará čáhcečoahkut leat, gullet daid duovdagiid eaiggádiidda jus eará ii čuovo erenoamáš riektedilálašvuođas." Dán prinsihpa hábmemis lei oktii mealgat riidu. Johkagáddái ja johkavuđđui gustojedje (ja gustojit) eahpitkeahttá priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođa dábálaš njuolggadusat, (Dát leat veaháš lagat máinnašuvvon 3.7.4.1. oasis luossabivdovuoigatvuođas priváhta eatnamiin ja daid olggobealde, Geahča 3.5.2. oasige sáivačázi gáddevuoigatvuođas.) ja leige čielggas ahte eanaeaiggádis ledje moanat vuoigatvuođat čázi ávkkástallamii ja álggahit iešguđet doaibmabijuid čázádagas. Váttisvuohta lei galggaigo vuoigatvuođaid dárkot geavahanvuoigatvuohtan vai maid eaiggáduššanvuoigatvuođa oassin. Čázádatlága gárvvistemiin láhkaaddi datte mearridii, ja Od.prp. nr 65 1939 daddjo ee. dán oktavuođas § 1:s: "Departemeanta atná báhkkodanvuogi gažaldaga duohta mearkkašumi haga. Navdo ahte láhkamearrádus berre čadnot álbmotlaš terminilogii man mielde olmmoš "eaiggáduššá" goržžis, guollejávrris etc. ja atná dárbbašmeahttumin dárkilat dieđalaš huksejupmi čilget." Dán oktavuođas lea doarvái čujuhit ahte eanaeaiggáda ráđđejupmi moanaid háviin lea ráddjejuvvon. Dat lea nu ee. ráddjejuvvon earáid deasttas geat gullet čázádahkii, buo. čázádatlága § 8 prinsihpa mas ee. eará geavaheaddjit ja álbmot namuhuvvojit. Muđuige leat ráddjehusat, main dat mat iešguđet konsešuvdnaortnegiid čuvvot leat erenoamáš dehálaččat. Dáid gaskkas sáhttá leat árta erenoamážit namuhit juovlamánu 14. b. 1917 čázádatmuddenlága nr. 17 ráddjehusaid ja čázádatlagá § 104 konsešuvdnanjuolggadus. 3.14.2 Geas lea ávkkástallanvuoigatvuohta Finnmárkku čázádagain? Čázádaga okta dehálaš ávkkástallanvuohki lea guollebivdu, muhto go sáivaguollebivddu vuoigatvuođagažaldat lea meannuduvvon 3.7. oasis, lea Riektejoavkkus dás earáge ávkkástallanvuogit muittus. Dáin lea erenoamážit beroštupmi vuoigatvuhtii bohcciin golggahit čázi ealáhussii ja viessoatnui, ja ávkkástallat čázi elfápmobuvttadeapmái. Dálá čázádatlága ovdabargguide ii mihttejuvvo veaháge ahte dás livččii guston sierra njuolggadusat Finnmárkku dáfus. Dás sáhttá namuhit ahte čázádatláhkakommišuvdna láhkaárvalusa oktavuođas merrii viiddis gulaskuddamiid, ja eai oidnon makkárge cealkámušat Finnmárkkus mat čujuhivčče ahte dás gávdnojit sierra riektenjuolggadusat. (Geahča Čázádatkommišuvnna árvalusa 4. Mildosa (1917) .) Muđui lea hui vuđolaččat árvvoštallan gaskavuođas Rt. 1960 s. 810:s. Ášši gustui riidui gaskal sallitoljofabrihka (Sifi) mii lei láigohan eatnamiid stáhtas ja buvttadanproseassas ávkkástallan čáhcebohcci badjel láigohuvvon eatnamiid, ja gieldda mii lei bidjan čáhcerusttega čázádahkii. Dálá oktavuođas lea čoahkis Alimusriekti ee. vuosttasjienasteaddji čuovvovaš cealkámušain beroštahtti: "Seammago gielddariekti ja lágamánneriekti gávnnhan munge eahpitkeahttá ahte Sifi:s mii láigoha láigolihttonummara 863 lea vuoigatvuohta atnit čáhcebohcci dán opmodaga badjel. Dat čuovvu dábálaš prinsihpa mii lea mearriduvvon sihke 1940 čázádatlágas ja 1887 čázádatlágas, ahte eanaeaiggát eaiggáda vel čázi opmodagas alde, ja lea ráđđejupmi das nu guhkás go su vuoigatvuođat eai leat erenoamážit gáržžiduvvon. Fysalaš ráđđejupmi mii eaiggádis lea, manná dábálaččat lihttoláigoheamis láigoheaddjái, jus eará ii leat mearriduvvon sierra. In sáhte gávnnahit dan daid erenoamáš riektenjuolggadusain mat gustojit Finnmárkui ahte lea mihkkege mii dán čuoggás galggašii vuođđudit makkárge eará ortnega, ii eanaeaiggáda iige láigoheaddji ráđđejumis čázádahkii mas dás lea sáhka. Ii 1775 ggl. cea. eanajuolludeami hárrái Finnmárkkus, iige miessemánu 22. b. 1902 láhka oktan guoski njuolggadusain stáhta eatnamiid luobaheamis Finnmárkkus láhkavuođđut ahte riektedilálašvuohta galggašii leat earaláhkai go riikkas muđui." Alimusriekti mearrida nappo ahte dábálaš njuolggadusat eanaeaiggáda, ja láigoheaddji vuoigatvuođa hárrái gustojit Finnmárkui. Muđui ovdanboahtá mearrádusas evttolaččat ahte matrikulerekeahtes eatnamiidda lea stáhta dán oktavuođas ipmirduvvon eanaeaiggádin. Ferte almmatge namuhit ahte oamastusgažaldaga vihkkedallama oktavuođas mii maiddái lei áššis, lea váldon dihto várašupmi (s. 814) : "Vaikko in daja ahte stáhta eatnamiid Finnmárkkus juohke háve sáhttá dárkot aivve priváhtaeatnamiin, anán čielggasin ahte ii ainjuo leat aivve stáhtaalmennet." Suoidnemánu 7.b. 1902 eanavuovdinnjuolggadusain, mat lea miessemánu 22. b. 1902 eanavuovdinláhkii čadnon, lea § 8 mielde lohpi lihttoláigohit opmodagaid ja hearvásvuođaid iešguđet ulbmiliidda, albmadan a gitta k bustávain. Čázádatvuoigatvuođat eai leat dás erenoamážit namuhuvvon, muhto mearrádus ii leat ipmirduvvon ollislažžan ja danne lea lihttoláigohuvvon muhtun čázádatvuoigatvuođat Finnmárkkus. Eanavuovdinlávdegotti árvalusas (1962) namuhuvvo ahte jagiin maŋŋil soađi leat eanet čázádagat lihttoláigohuvvon elfápmoatnimii, ee. Strovbmavuon 794 čázádat, Luostejohka, Juvravuotna 795 , Báhčaveadji 796 , Reihváhki 797 , Koven ja Borsi 798 (s. 11) . Dasto daddjo (s. 17) : "Eará vuovdineavttut mat ovdanbohtet eanagirjelávadagain maid dál atná ja mat gáržžidit oasti eaiggáduššanvuoigatvuohta, leat lávdegotti áddejumi mielde govttolaččat ja gokčet dehálaš dárbbu. Nuppi beales sáhttá leat árta vihkkedallat váldit lassi giddehusaid 799 eanagirjjiin. Go vuovdá stáhta eatnamiid riikkas muđui, lea dábálaš várašit vuoigatvuođas ávkkástallat čáhce- ja gáddevuoigatvuođas mii gullá opmodahkii. Stáhta lea dasto doalahan vuoigatvuođa čáhcefámu ulbmálaš ávkkástallamii golgadit čázi badjel opmodaga buhtadasa máksima haga, ja dasto gáibidit luobahit eatnamiid dákkár ulbmiliidda buhtadasa dahje hatti ovddas. Dasto lea eiseválddit doalahan lahtten- ja buođđovuoigatvuođa čázádagas almmolaš vuvddiid vuovdebuktagiidda, ja seamma maid vuoigatvuođa buktit juohkelágan lahttenráhkkanusaid 800 gátti mielde mii guoská čázádahkii. Go eiseválddit ovdal eai leat dákkár várašumiin beroštan lea danne go ee. vuovdimat leat lágiduvvon nu ahte čázádat ii čuovo vuovdima. Mihtádusaid ráját leat danne gesson čázádagas veaháš eret nu ahte stáhta doalaha eaiggáduššanvuoigatvuođa eatnamiidda čázádaga mielde ja nu maid čázádaga vuoigatvuođa. Hirsalahtten ii leat olus adnon Finnmárkkus. Muhtun čázádagain lea lahttejuvvon ja ain lahttejuvvo hirsa, ja ferte vuordit ahte boahtteáiggisge adnojit čázádagat hirsalahttemii. Lávdegotti oaivila mielde berre ain garvit vuovdimis eatnamiid mat gusket čázádahkii. Dihto háviid sáhttá datte leat sihke ávkin ja lunddolaš dahkat dan, ja dalle ferte leat govttolaš stáhtas doalahit vuoigatvuođas bidjat ráhkkanusaid čázádaga mielde ja mat dárbbašuvvojit čáhcefámu atnui dahje hirsalahttemii. Nuge vuoigatvuohta dárbbašlaš johtalussii čázádaga mielde lahttema oktavuođas." Dát dajahusaid vuođul lea njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinlága geassemánu 15. b. 1966 láhkaášahusaid § 3 a bustávas, mearriduvvon ahte go vuovdá matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiid galgá dábálaččat stáhtii doalahit "buot čáhce- ja gáddevuoigatvuođat opmodagas". Dás sáhttá namuhit ahte Eanavuodinláhkalávdegotti árvalus dadjá ahte várašupmi "nugo namuhuvvon a čuo. galget ... dušše váldot vuovdimis eatnamiid main lea čázádat dahje mat gusket čázádahkii" (s. 49) . (Geahča 3.5.3.3. oasige várašumi ektui. Čáhce- ja gáddevuoigatvuođas vuovdimis ja láigoheamis stáhtaeatnamiid mat gusket dahje siskkildit meara ja čázádaga.) Čoahkkáigeassun sáhttá dán mielde dadjat ahte iešguđet lágat, njuolggadusat ja láhkaásahusat vuođđudit dasa ahte stáhta lea eanaeaiggát, ja nu leage vuoigaduvvon ráđđet čáhcevuoigatvuođain matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus. Geavatge dávista dán oidnui. Finnmárkku Eanavuovdinkantuvrra mielde lea 1966 rájes miessemánu 1987 rádjai eanavuovdinstivrii leamaš ovddiduvvon oktiibuot 15 ášši eana- ja čázádatvuoigatvuođaid ja linnjábidjama rávdnjehuksema oktavuođas. Dáid áššiid meannudeami mielde čuvvot muhtun váttis gažaldagaid - nugo dávjá lea rávdnjehuksemis. Olles áiggi lea leamaš vuođus datte ahte eanavuovdinkantuvra ja eanavuovdinstivra láhttejit dego stáhta ovddasteaddji eanaeaiggádin. Ii oru ovddabealde vihkkedallama vuođul leat vuođus navdit leat sierrariektehámáiduvvamat mat bidjet Finnmárkku álbmogii dahje báikegottiide nannosat sajádaga go mii oppalaččat gusto riikkas muđui čázádaga vuoigatvuođaid ektui. Iige oru leamen árta lasihit maidege erenoamážit vuoigatvuođalaččaid suodjaleami hárrái, earret ahte priváhta eanaeaiggádiin ja láigoheddjiin álgovuorus lea dábálaš bággolonistanrievttálaš suodjaleapmi čáhcevuoigatvuođaide mat gulašit dan opmodahkii. Muđui sáhttá mihttet ahte ee. juovlamánu 14. b. 1917 čázádatmuddenlága §§4 gitta 8:i, leat viiddis njuolggadusat áššemeannudeapmái stuorát čázádatmuddemiid oktavuođas. Álttá-čázádaga buođđudeami oktavuođas čuožžilii nana riidu buođđudeami áššemeannudeami ja mearrádusa hárrái, buo. Rt. 1982 s. 241. Dás lea dehálaš čujuhit ahte áššis ii eahpiduvvon ahte riektenjuolggadusat leat seamma go riikkas muđui, earret ahte sápmelaččaid boazodoallu dagaha sierra gažaldagaid. Duopmu ii de guoskkat vuođđoprinsihpa eaiggáda vuoigatvuođas ávkkástallat goržži opmodagastis, muhto lea vuosttažettiin mearkkašupmi mo huksenášši galgá meannudit. Dát áššemeannudannjuolggadusat leat muđui lagat válddahallon Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.14 kapihttalis. 3.15 MOHTORFIEVROJOHTOLAT MEAHCIS 3.15.1 Álggahus Mohtorfievrojohtolat meahcis gáttis dahje rabas dahje galbmon čázis muddejuvvo dál váldoáššálaččat geassemánu 28. b. 1957 nr. 16 olgunastinlágas, geassemánu 10. b. 1977 nr. 82 lágas mohtorfievrojohtolaga meahcis ja njukčamánu 15. b. 1940 nr. 3 čázádatlágas. Eará lágat main sáhttá leat mearkkašupmi, leat ee. ránnjá- ja luonddugáhttenlágat. Lea čielga oktavuohta gaskal dábálaš johtolatvuoigatvuođa, mii meannuduvvo lagat 3.16. oasis, ja dan mohtorfievrojohtolága vuoigatvuođas. Muhto dás lea doarvái mearridit ahte Finnmárkku beales eai oru leamen dovdomearkkat dábálaš johtolatvuoigatvuođas mii vuoigaduhttá801 eará dulkoma mohtorfievrojohtolaga oppalaš láhkanjuolggadusain. Dábálaš gažaldagaide lea danne doarvái oppalaččat govvet gustojeaddji rievtti riikkas, geahča 3.15.2. ja 3.15.3. osiid. Sierra dilálašvuođat Finnmárkkus leat datte dán fylkii dagahan erenoamáš láhkaásahusaid. Dása guoski gažaldagat maŋiduvvojit 3.15.4. oassái, ja buhttenrievttálaš suodjaleami gažaldaga hárrái čujuhuvvo 3.16.4. oasi ovdanbuktimii. Boazoealáhusas dárbbašuvvo erenoamáš várašumiide oppalaš vuolggasaji ektui. Ii leat dábálaš johtolatvuoigatvuohta mii vuoigatvuođavuođđuda boazodoalliid vuoigatvuođa ásadit, johtalit ja johtit bohccuiguin. Dát vuoigatvuođat čuvvot boazodoallolága § 9 boazodoallovuoigatvuođa. Dán vuoigatvuođa, mii meroštallojuvvo geavahanvuoigatvuohtan mii gusto beroškeahttá gii eaiggáduššá eatnamiid, siskkilda ee. "vuoigatvuođa bohccuiguin ásadit ja johtalussii, johtimii ja johtolagaide". Boazodoalu mohtorjohtolaga gažaldagat leat danne lagat meannuduvvon 3.17.4 oasis, boazodoallovuoigatvuođa oktavuođas muđui. 3.15.2 Dábálaš njuolggadusat mohtorfievrojohtolagas meahcis Dábálaš johtolatvuoigatvuohta meahcis lea dál láhkaduvvon olgunastinlága § 2 vuosttas ja nuppi lađđasis: "Meahcis sáhttá juohkehaš johtit vácci miehtá jagi, jus dan dahká fuolalaččat ja doarvái várrogasvuođain. Seamma gusto johtalussii riiden- dahje guorbmeheasttain, gielkkáin, duolbmansyhkkeliin dahje sullasaččain luottas dahje bálgás meahcis ja birrarat váriin, jus eaiggát ii leat olgunastinlávdegotti mieđáhusain gieldán dákkár johtalussii dárkilat albmaduvvon gaskkain." § 2 dulkomis badjánit guokte váldogažaldaga. Vuohččan jerro mii mearrádusa geografalaš viidodat lea, namalassii mii lága áddemis lea meahcci. Dát lea lágas čovdon, go § 1 nuppi lađđasis daddjo ahte buot eatnamat mat eai gula gieddeeatnamiidda, lea meahcci. Gieddi lea vuosttas lađđasis meroštallon ná: (Gieddeeatnamiid ja mehciid earuheapmi olgunastinlága áddemis lea maid máinnašuvvon bajábealde 3.10.2. oasis dábálaš murjenvuoigatvuođas, geahča vel vulobealde 3.16.2. oasis olgunastinvuoigatvuođa dábálaš njuolggadusain ja 3.17.3. boazodoalu guohtonvuoigatvuođas.) "Gieddeeanan dahje seammago gieddeeanan adno dán lágas šillju, viessosadji, gilvon eana, láddjehat, gilvojuvvon gieddi ja vuovdegilvon guovlu ja sullasaš guovlu gos álbmoga johtalus lea heivemeahttun áŧestuvvamii 802 eaiggádii dahje geavaheaddjái. Gilvonkeahtes, uhccit eanabihtážat mat leat gilvon eatnamis dahje láddjehagain dahje leat áidojuvvon dákkár guovllus, adnojit maiddái seammago gieddeeatnamat. Seamma gusto industriála dahje eará erenoamáš áigumušaid guovllus gos álbmoga johtalus lea heivemeahttun áŧestuvvamii eaiggádii, geavaheaddjái dahje earáide." Nubbi váldogážaldat lea makkár fievrrut leat lobálaččat § 2 mielde. Mearrádus ii siskkil čielgasit johtalusa losit vuojániiguin nugo biilla ja tráktora, ja Od.prp. nr. 2 1957 s. 25 ja 27 mielde ii gula mohtorsyhkkel, iige "syhkkel veahkkemohtoriin (knallertmopeda dahje mopeda) " johtalus dása. Rt. 1973 s. 869:s lea Alimusriekti mearridan ahte iige johtalus muohtaskohteriin leat lohpi § 2 mielde. Ahte johtolatvuoigatvuohta ii vuoigaduhte atnit mohtorvuojána ovdanboahtá muđuige evttolaččat lága §§ 4 ja 5:s, mii diktá priváhta luotta eaiggádii vuoigatvuođa gieldit ee. mohtorfievrojohtolaga luottas, ja vuoigatvuođa gáibidit bummeruđa priváhta šaldi dahje luotta geavaheamis. Johtalus rabas dahje galbmon mearas lea muddejuvvon sierra olgunastinlága § 6 vuosttas lađđasis, mas leat čuovvovaš cealkka: "Mearas lea johtalus fatnasiin luđolaš juohkehažžii. Johtalit galbmon mearas sáhttá maid juohkehaš dahkat." Dát njuolggadusat gustojit dan gáddeavádaga oassáige rittu mielde mii lea priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođa vuollásaš, namalassii gádderavddas beaŋkái, dahje jus beaŋkká ii sáhte čájehit, guoktemehterlinnjá803 bokte gaskamearalaš vuolle čáhcerájás 804 . Dán gáddeavádahkii lea johtolatvuoigatvuohta sihke giehta- ja bieggajođihuvvon ja mohtorjođihuvvon fatnasiiguin. Ferte dán avádagasge leat vuoigatvuohta johtalit mohtorjođihuvvon ráhkkanusaiguin jieŋa alde. (Olgunastinlága § 6 lea maid máinnašuvvon vulobealde 3.16.2. oasis.) Olggobealde beaŋkká, dahje guoktemehterlinjá lea vuoigatvuohta johtalit. Olgunastinlága § 6 nubbi lađđasis ovdanboahtá ahte johtolatvuoigatvuohta rabas dahje jikŋon čázádagas (jávrriin ja jogain) , leat muddejuvvon čázádatlágas. Dás daddjo § 65 vuosttas čuoggás: "Juohkehaččas lea lohpi johtalit fatnasiiguin daid čázádagain mat leat jođihahtti luonddus dahje leat dahkkon jođihahtti ovdal dát láhka biddjui fápmui nu ahte son gii mávssii jođihahttidahkama oažžo oktovuoigatvuođa johtalussii." Muđui leat § 65 vuosttas lađđasis muhtun njuolggadusat čázádagain mat dahkkojit jođihahttin čázádatlága fápmui bidjama mielde, ja maid ii dárbbaš meannudit lagat dán oktavuođas. Nuppi lađđasis lea muđui čujuhuvvon ahte mohtorjohtolatláhkage gusto mohtorjohtolahkii čázádagain, geahča 3.15.3. oasi. Dálvejohtolahkii gustojit čázádatlága § 12 njuolggadusat: "Jus eará ii čuovo sierra mearrádusain, leat juohkehaččas lohpi... atnit čázádaga ... johtalussii jieŋa alde, jus sáhttá dáhpáhuvvat almmá vahágahttimin ovttage geas lea jávrái vuoigatvuohta, jus ii leat heivemeahttun áŧestuvvamii earáide ja jus ii mana vieris eatnamiidda lobiheamit." Johtolatvuoigatvuohta čázádatlága mielde siskkilda eahpitkeahttáge geavahit mohtorfievrruid (mohtorfatnasa geassit, biilla ja muohtaskohtera jieŋa alde dálvit) . Lea maná leamaš čuoččuhuvvon ahte johtolatvuoigatvuohta lea ráddjejuvvon "ávkkálaš" ulbmiliidda ja ii gusto čielga lustii 805 , muhto dát oaivil ii leat ožžon duopmostuluid mieđáhusa. Dán oktavuođas sáhttá ee. čujuhit RG 1973 s. 277 (Eidsivating Lágamánnerievttis čáhcesabetlášmmohallan Mjær jávrris) ja Rt. 1977 s. 267 (suhkan buohkaidvuoigatvuohtan) . Geahča vel cealkámušaid Od.prp. nr. 45 1976-77 s. 10. 3.15.3 1977 mohtorjohtolatláhka Geassemánu 10. b. 1977 mohtorjohtolatláhka nr. 82 siskkilda mohtorjohtolaga meahcis ja čázádagain. Dat ráddje mohtorfievrojohtolaga lobi dan ektui mii olgunastinlága ja čázádatlága njuolggadusaid čuovvo. Vuođustus lea "suodjalit luonddubirrasa ja ovddidit čálggu 806 " deasttas, buo. lága § 1. Mohtorjohtolat lága áddemis lea meroštallan ná § 2 vuosttas lađđasis: "... geavahit vuojániid (biilla, tráktora, mohtorsyhkkeliid, bealtabiillaid, muohtaskohtera jna.) ja fatnasiid dahje eará govdi dahje girdi fatnasiid mat jođihuvvojit mohtoriin, ja mohtorjođihuvvon girdiid seaivumiin ja girdilemiin." Meahccedoaba lea seammago olgunastinlágas, muhto guovtti viiddidemiiguin. Nuppi lađđasa mielde adnojit "geassesajgiettit, viessosajit, láddjehagat, gilvojuvvon giettit ja vuovdegilvon guovlu mat leat meahcis" meahccin. Dasto adno goalmmát lađđasa mielde luodda "meahcis mii ii leat divvojuvvon biilavuodjimii" ja "divvojuvvon luodda mii ii leat boltojuvvon biilavuodjimii" maid meahccin. Čázádat lea njealját lađđasis meroštallon "rabas ja jikŋon jogat, ádjagat ja jávrrit." Rámmaid siskkobealde mat dás leat albmaduvvon, bidjá § 3 gildosa mohtorfievrojohtolahkii, jus eará ii čuovo njuolga mohtorjohtolatlágas dahje mearrádusas mii dása lea láhkavuođđuduvvon. Dát gielddus gusto eanaeaiggádii ja geavahanvuoigaduvvomiige. Njuolga láhkavuođđuduvvon spiehkastat lea albmaduvvon lága § 4 vuosttas lađđasis mas dán oktavuođas geavatlaš dehálamos spiehkastat leat albmaduvvon c bustávas: "dárbbašlaš olbmo- ja gálvosáhttu ovddas maŋás fásta ássanbáikkiin ja eanadoallo-, vuovdedoallo- ja boazoealáhusas. Bivdu, guollebivdu ja murjen ii adno ealáhussan dán oktavuođas". Njuolggadusa čuvgemii sáhttá čujuhit mearrádussii váldon Rt. 1980 s. 273 mas mearriduvvui ahte doalvut ávdnasiid muohtaskohterin heaittihuvvon geassesadjái lei lobiheapmi. Muđui lea departemeanta nuppi lađđasis addán lobi láhkaásahusas addit "earáide mohtorjohtolatlobi", ja danne viiddidit vuosttas lađđasa logahallama. Goalmmát lađđasa mielde lea lohpi johtalit mohtorvuojániiguin jávrriin mat leat guokte njealjadaskilomehtera dahje stuorát, jus gielddastivra ii mearrit eará. Gielddastivrii lea vel addon dihto váldi spiehkastit lága oppalaš vuolggasaji. § 5 mielde sáhttá mearrádusa mielde addit oppalaš lobiid "girdiid seaivumii ja girdileapmái dihto sajiin meahcis ja čázádagain" ja "vuodjit mohtorvuojániin unnit go 2 njealjadaskilomehtera jávrriid alde go leat erenoamáš árttat maid ferte albmadit láhkaásahusas." Dasto sáhttá gielddastivra § 6 mielde go erenoamáš árttaid geažil, addit mohtorjohtolatlobi ohcama mielde "dihto háviide" dahje "dihto áigodahkii". Departemeanta sáhttá § 7 mielde addit lagat njuolggadusaid, masa gullá ráddjet, §§ 5 ja 6 atnima. Dehálaš mearrádus leat muđui §4 a, mii lasihuvvui láhkii ođđajagemánu 15. b. 1988 nr. 4 nuppástuslágas. Dás mearriduvvui ahte mohtorvuojániid dušše sáhttá atnit meahcis ja galbmon čáziid alde departemeantta addán láhkaásahusaid mielde. Dákkár láhkaásahus mii dárkilat mudde mohtorjohtolaga meahcis ja čázádagain, lea addon miessemánu 15. b. 1988:s (láhkaásahus nr. 356) . (Láhkaásahus lea Finnmárkku beales lagat máinnašuvvon 3.15.4.oasis. Geahča vel Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.21. oasi.) Nugo daddjon gusto mohtorjohtolatlága johtolatgielddus eanaeaiggádiidda ja geavaheddjiidege, muhto lága § 10:s lea prinsihpalaš dehálaš mearrádus ahte lága njuolggadusat eai gáržžit "eanaeaiggáda dahje geavaheaddji vuoigatvuohta gustojeaddji riektenjuolggadusaid mielde gieldit dahje ráddjet mohtorjohtolaga opmodagastis". Ii leat áibbas čielggas man guhkás eanaeaiggáda muddenvuoigatvuohta manná, muhto NOU 1974:37:s Motorferdsel i utmark og vassdrag, celko s. 56 ee. ahte: "moanaid dáhpáhusain eahpiduvvo man guhkás eanaeaiggádis gustojeaddji riektenjuolggadusaid mielde lea vejolaš ráddjet earáid mohtorjohtolaga opmodagastis. Johtalusa dáfus mielli alde, ferte atnit čielggasin ahte álbmoga dábálaš johtolatvuoigatvuohta meahcis ii siskkil geavahit mohtorvuojániid; eanaeaiggáda vejolašvuohta ráddjet dákkár johtalusa manná nappo várra guhkelii go lávdegotti evttohuvvon oppalaš muddemiid. Mohtorjohtolahkii čázádagas addet baicce evttohuvvon láhkamearrádusat sakka stuorát vejolašvuođa muddet go mii dál gullá eanaeaiggádii dahje čázádateaiggádii." 3.15.4 Erenoamážit mohtorjohtolatlágas Finnmárkkus Oppalaš njuolggadusaid ektui mat leat máinnašuvvon bajábealde, addui geassemánu 8. b. 1984 nr. 71 nuppástuslágas sierra njuolggadus muohtaskohtervuodjimii Finnmárkkus, mii ođđajagemánu 15. b. 1988 lága nr. 4 mielde gustojedje Davvi-Romssas. Dát mearrádus lea váldon § 5 goalmmát lađđasis ja čuodjá dál ná: "Finnmárkkus ja Davvi-Romssas (Návuona, Gáivuona, Ivgu, Ráissa, Skiervá ja Omasvuona gielddain) sáhttá fylkkamánni gieldda evttohusa mielde addit láhkaásahusa lohpái atnit muohtaskohtera dálvesiivvus sierra láhttuid mielde meahcis ja galbmon čázádagaid alde. Guoski gielda galgá fuolahit láhttuid dihkkádeami ja dieđihit dan birra." Dasto leat addon sierrranjuolggadusat Finnmárkui ja Davvi-Romsii bajábealde namuhuvvon miessemánu 15. b. 1988 nr. 356 láhkaásahusas. § 4:s čuožžu : "Finnmárkkus ja Davvi-Romssas (...) sáhttá bealtamohtorsyhkkel (muohtaskohter) adnot dálvesiivvus láhttuin maid mohtorjohtolatlága § 5 goalmmát lađđasa mielde fylkkamánni lea dohkkehan gielddastivrra evttohusa mielde. Muohtaskohterlahtut galget vuosttas lađđasa mielde jus vejolaš, biddjot boltokeahtes luottaide ja eret dábálaš čuoiganláhttuin. Láhttuid ii galgga bidjat rašis luonddusuodjalus-, olgunastin- dahje fuođđoguovlluide. Láhttut ii sáhte atnit miessemánu 5. b. rájes geassemánu 30. b rádjai, buo. § 9." Dasa lea mearriduvvon § 9:s: "Finnmárkkus ja Davvi-Romssas (...) ii leat mohtorjohtolat dáid láhkaásahusaid mielde lobálaš áigodagas miessemánu 5. b. rájes ja geassemánu 30. b.rádjai. Fylkkamánni sáhttá mearridit ahte gielddus galgá gustot eará áigodagas, olles gildii dahje sierra guovlluide, go adno dárbbašuvvot áimmahuššat boazodoallo- dahje fuođđoberoštumiid, dahje eará beroštumiid maid mohtorjohtolatláhka galgá áimmahuššat. Fylkkamánni sáhttá spiehkastit gildosis sierra háviid, vuođustuvvon gieldda dahje ovttaskas olbmo ohcama mielde. Ovttaskas olbmo ohcan sáddejuvvo gieldda bokte, ja fylkkamánni mearrádusa sáhttá guoddalit 807 Luondduhálddašandirektoráhtii. Gielddus ii gusto mohtorjohtolahkii mii lea lohpi mohtorjohtolatlága § 4 vuosttas lađdasa mielde." Finnmárkku ja Davvi-Romssa sierra ortnega duogážis daddjo ee. dát Od.prp. nr. 60 1986-87 mohtorjohtolatlága nuppástusaid hárrái (s. 11) : "Nugo ovdalis namuhuvvon addá mohtorjohtolatlága § 5 goalmmát lađas sierramearrádusa 808 Finnmárkui ... Dán mearrádusa mielde sáhttá Finnmárkku fylkkamánni dohkkehit veajuiduvvanlahtuid muohtaskohtervuodjimii. Gulaskuddanreivves ii evttohuvvon nuppástus dán mearrádusas. Nugo ovdanboahtá V kap. 2 oasi a:s) , oaivvildit muhtumat ahte lohpi veajuiduvvanvuodjit muohtaskohteriin berre ložžejuvvot 809 . Dát oaivil báhkkoduvvo erenoamážit muohtaskohterservviid cealkámušain. Sierra Finnmárkoortnega álggaheapmi 1984:s vuođđustuvvui ahte Finnmárkku fylka máŋggaláhkai lei sierradilis riikka eará osiid ektui. Fylkka dilálašvuođat leat earaláganat garra dálkadaga guhkes dálvviin ja oanehis gesiin, stuorra gaskkain ja bieđggus ássama dáfus. ... Finnmárkku erenoamáš ortnet veajuiduvvanláhttuiguin ii leat departemeantta dieđu mielde dássážii doaibman áibbas áigaga mielde. Vuos leat dušše moadde gieldda ožžon dohkkehit dán lágan sierra muohtaskohterláhttuid. Sudja sáhttá leat ahte gielddat atnet láhttuid mat juo leat dohkkehuvvon - gokko vuodjin dušše lea lohpi albmaduvvon ulbmilii. Go ortnet lea viehka ođas, sáhttá vel leat sudja ahte dušše muhtun gielddain lea ásahan dákkár láhttuid. Eará sudja sáhttá leat ahte lága § 5 mielde lea geatnegas dihkkádit dáid láhttuid, ja geatnegasvuohta gullá gildii. Gieldda vátna resurssat sáhttet dan heađuštit. Bearráigeahččama lasáhusat jna. maid muohtaskohteriid divada lassáneapmi vuođđuda, ja Finnmárkku Várrebálvalusa ásaheapmi, dahket vejolažžan gielddaid veahkkehit dáinna. Ođđa mearrádusaid evttohus ii váikkut Finnmárkku sierraortnegii. Departemeantta áddejupmi lea ahte dát sierraortnet deavdá dohkálaččat Finnmárkku muohtaskohteranu sierra dárbbu. Danne ii dárbbaš viiddidit ortnega. Datte lea evttohuvvon ahte fylkkamánni, gii gustojeaddji mearrádusaid mielde galgá dohkkehit láhttuid, ... galgá nammadit ráđđeaddi lávdegoddi dákkár áššiide." 3.16 Olgunastin 3.16.1 Álggahus Maid čoavddasániin gohčoda olgunastinvuoigatvuohtan, leat aitosaččat moanat vuoigatvuođat mat gullet álbmogii, main vázzin, gáfestallan, gohtten ja gálašeapmi gullet dehálapmosiid gaskii. Oktasaš lea ahte mis leat daidda guhkes ja dehálaš láhkačálakeahtes 810 árbevierut. Dál leat datte dehálamos vuoigatvuođat láhkaduvvon geassemánu 28. b. 1957 nr. 16 olgunastinlágas. Dasa lassin leat njukčamánu 15. b. 1940 nr. 3 čázádatlága, áinnas §§12 ja 65, ja miessemánu 22. b. 1902 ráŋggáštanlága nr. 10 § 400 njuolggadusat. (Geahča 3.10.1. oasi dábálaš murjenvuoigatvuođas jns. ja 3.15.2. oasi dábálaš mohtorjohtolatnjuolggadusain ee. čázádagain.) 3.16.2. oasis govvejuvvo oppalaččat makkár vuoigatvuođat gullet 3.16.2. olgunastimii, muhto mas váldodeaddu lea biddjon 3.16.2. vázzinvuoigatvuhtii. 3.16.3. oasis vihkkedallo leatgo sierra 3.16.2. riektenjuolggadusat Finnmárkkus ja 3.16.4. oasis 3.16.2. gieđahallojit boazoealáhusa erenoamáš 3.16.2. dilálašvuođat. Loahpas 3.16.5. oasis govvejuvvojit 3.16.2. oppalaččat makkár njuolggadusat suodjalit dákkár 3.16.2. buohkaidvuoigatvuođa maid olgunastinvuoigatvuohta ovddasta. 3.16.2 Dábálaš njuolggadusat Dehálamos oassi 811 olgunastinvuoigatvuođas lea dábálaš johtolatvuoigatvuohta, (Geahča Falkanger: Eierrådighet og samfunnskontroll (3.dea. 1986) s. 172 čuo.) mas lunddolaččat vuhtto makkár eatnamiin áiggošii mátkkašit. Govttolaš lea sakka deattuhit eanaeaiggáda beroštumiid gokko guoská eatnamiidda mat leat lahka su viesu dahje gilvon eatnamiid, go gos lea dobbelat ráššain sáhka. Go olgunastinlágas leat guokte váldobeali: gieddeeatnamat nana ráddjejuvvon johtolatvuoigatvuođain, ja meahcci mealgat eanet vuoigatvuođaiguin álbmogii, vuhtto dieđus dáidge báhkkodemiid meroštallamis lága § 1:s ahte eanaeaiggát oaivvilduvvo sáhttit gáibidit eanet suodjaleami go lea gieddeeatnamiin sáhka. § 1 vuosttas lađas lea geardduhuvvon 3.15.2. oasis, ja dás ovdanboahtá nappo ahte gieddeeatnamat dahje seammago gieddeeatnamat lohkko viessosadji, šillju ja gilvvagárdi, gilvon eana (bealdu ja gieddi) , ja láddjehat, gilvojuvvon gieddi ja vuovdegilvin guovlu. Dasa galgá maiddái "sullasaš guovlu gos álbmoga johtalus lea heivemeahttun áŧestuvvan eaiggádii dahje geavaheaddjái" dárkojuvvot gieddeeanan lága áddemis. Dás jurddašuvvo ee. "dihto eana- ja vuovdedoallogaskkain ja guovlluin maid dárbbaša ráfáiduhttin dihte stobu ja ruovttu" (Od.prp. nr. 2 1957 s. 24) . Unnit, gilvvakeahtes eatnamat mat leat gilvon eatnamiin dahje láddjehagain dahje leat áidojuvvon oktan dákkár guovlluin, adnojit maid gieddeeatnamin. Seamma gusto industriála doaibmaguvluige, ja dihto guvlui das birra. Maŋimuččas lea muđui mearkkašupmi muđuige, omd. militeara guvlui ja guvlui mii leat giddejuvvon juhkančázi suodjaleapmái. Buot gilvvakeahtes eatnamat mat dán mielde eai lohkko gieddeeatnamin, leat § 1 nuppi lađđasa mielde meahcci. Vaikko dás lea meroštallon hui viidát, lea čielggas ahte hui guhkás liikká ferte leat njunnálaga áššiiguin mas sáhttá eahpidit galgágo guovlu lohkkot gieddeeatnamin dahje meahccin, ja mas dieđusge ferte árvvoštallat mearrádusaid dan báikki ja áiggi ektui. Váttisvuođaid sáhtášii várra čoavdit jus eanadoallo- ja olgunastinlávdegoddi buktet cealkámuša § 20 njuolggadusaid mielde, muhto loahpalaš mearrádus gullá duopmostuoluide. Johtolatvuoigatvuohta lea lága § 2 vuosttas lađđasa mielde ahte meahcis sáhttá mátkkašit vácci birra jagi (čuoigatge dálvet) dainna eavttuin ahte johtalus lea fuolalaččat ja čájehuvvo doarvái várrogasvuohta 812 . Dát mearkkaša ahte juohkehaš sáhttá mátkkašit eatnamiin dahje bálgáin ja luottain meahcis. Ii leat datte vuoigatvuohta njáskat bálgá dahje dan buoridit, geahča almmatge § 10 nuppi lađđasa mii eaktuda vuoigatvuođa gaskaboddosaš mearkumii ja dihto njáskamii, omd. luonddu- dahje meahcceviehkama ja gilvočuoigama oktavuođas. Muđui sáhttá namuhit ahte Gonagasas § 35:s lea lohpi addit dihto "servviide main ulbmil lea ovddidit mátkkošteami ja olgunastima" (omd. turismasearvvi) vuoigatvuođa dahkat dihto duohtademiid, ee. dihkkádit, mearkut, deliid 813 hukset jna. § 2 nuppi lađđasa mielde lea seamma johtolatvuoigatvuohta go vácci, riiden- dahje guorbmeheastta, gielkká, duolbmansyhkkela jna. johtalussii meahcis váriin, muhto eará mehciin leat dát johtolatvuogit vuolggasajis ráddjejuvvon bálgáide dahje luottaide. Mohtor- dahje heastavuojániid johtalus lea vuoigatvuohta ráddjejuvvon luddii, muhto priváhta eanaeaiggádat sáhttet § 4 vuosttas lađđasa mielde gieldit dákkár johtalusa, ja sáhttet vel gáibidit bummaruđa, buo. § 5. Váldonjuolggadusa mielde lea lohpi guođđit vuojániid meahcis almmolaš luotta gurrii § 4 nuppi lađđasa mielde. Mohtorjohtolahkii meahcis gustojit dasto mohtorjohtolatlága njuolggadusat, ja čujuhuvvo danne muđui 3.15. oassái. Gieddeeatnamiin leat álbmoga vuoigatvuođat johtalussii sakka uhccit go meahcis. (Geahča Falkanger op.cit. s.175.) Dušše dálvet - namalassii goas eana leat galbmon dahje muohttagin, ii almmatge cuoŋománu 30. b. rájes golggotmánu 14. b. rádjai- sáhttá mátkkašit doppe vácci dahje čuoigga. Ii leat dákkár johtalus dieđus lohpi šiljus dahje viessosajis, áidojuvvvon gilvvagárddis dahje párkkas dahje eará áigumuššii áidojuvvvon guovllus gos johtalus lea heivemeahttun áŧestuvvamii eaiggádii dahje geavaheaddjái, buo. § 3 vuosttas lađđasa. Áidegáibádus lea biddjon vai álbmot galgá diehtit gos rádjá manná. Muđui addá nubbi lađas eaiggádii dahje geavaheaddjái vejolašvuođa stuoridit ráfáiduvvon avádaga, geahča goalmmát lađđasage fylkkalávdegotti vejolašvuođas gáržžidit dahje guhkidit dálvejohtolatáigodaga. Geasset ii leat álbmogis makkárge vuoigatvuohta johtalus gieddeeatnamiin, earret - nugo čuožžu ovdabargguin - "luottain dahje bálgáin mat leat rahpasat dábálaš johtalussii". Jus lea johtolatdoali birra maid álbmot ovddeš rájes leat atnán, ferte datte eanaeaiggát sáhttit biehttalit dán dábálaš anu. Son sáhttá nu omd. biehttalit olbmuid atnit ođđa dálloluotta gieddeeatnamiin mii vuolgá almmolaš luottas gáddeguvlui vulobealde. Muđui gusto bajábealde namuhuvvon § 4 njuolggadus mohtorvuojániid ja heastavuojániid johtalusas, manaš dal luodda gieddeeatnamiin dahje meahcis. Goappašiid háviid sáhttá nappo eaiggát gieldit vuodjima. Muđui sáhttá dálvejohtolat gieddeeatnamiin heasttain ja reagain olggobealde luottage geavvat. Láhka ii datte mearrit leago dákkár johtalussii lohpi. Olgunastinlága § 6 vuosttas lađđasis leat johtalusa njuolggadusat sáltečázis, dan avádagas gáddelinjás ja fávlái mii lea priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođa vuollásaš (beaŋkái dahje guoktemehterlinnjái) . (Geahča 3.5. oasi gáddevuoigatvuođas.) Nugo lea čujuhuvvon 3.15.2. oasis sáhttá juohkehaš johtalit fatnasiin, ja dát gusto mohtorjođihuvvon fatnasiiddage. Dasa daddjo § 6:s ahte juohkehaš sáhttá johtalit jieŋa alde. Vuoigatvuohta johtalit čázádagain lea nugo namuhuvvon 3.15.2. oasis, muddejuvvon čázádatlága §§ 12 ja 65:s. Čázádagat leat ovddežis leamaš dehálaččat ávkejohtalussii, muhto dál lea čielggas ahte vuoigatvuohta lea dáid atnit veajuiduvvamii ja olgunastimiige. Go njuolggadusat juo leat máinnašuvvon, lea dás doarvái muittuhit ahte dat addet vuoigatvuođa mohtorfievrojohtolahkiige. Mohtorjohtolatláhka gáržžida datte mealgat vejolašvuođa geavahit mohtorfievrruid čázádagain, buo. 3.15.3. oasi. Olgunastinlága §§ 8 ja 9, buo. čázádatlága § 12 addá njuolggadusaid gálašeami, gáfestallama, gohttema ja eará ásadeami hárrái. Vuoigatvuođat gustojit dušše meahcis, ja ferte atnit doarvái deastta earáin - omd. sáhttá gálašeapmi leat heivemeahttun guollebivdoberoštumiide, buo. Rt. 1954 s. 213. Dihto dáhpáhusain aiddostahtto lágas lagat mii lea lohpi. Nu fertege gálašit govttolaš gaskkas barttas dahje viesus eret gos ásset olbmot, ferte gohttet unnimus 150 mehtera barttas dahje viesus eret gos olbmot ásset ja dušše guokte jándora eaiggáda mieđáhusa haga. Duoddaris dahje eará boaittobeale sajiin ii datte gáibiduvvo mieđáhus. Vuoigatvuođat álbmogis leat olgunastinlága jna. mielde, sáhttá máŋggaláhkai jurddašit muddet dahje ráddjet. Mohtorjohtolatlága njuolggadusat leat dása ovdamearkan, ja sáhttá muittuhitge ahte olgunastinláhka oppalaččat gáibida ahte álbmot go atná lága buohkaidvuoigatvuođaid, ferte láhttet dohkálaččat. (Geahča Falkanger op.cit. s. 177 čuo.) Daid háviin go ii daga dan, lea eanaeaiggádis olgunastinlága § 11 nuppi lađđasa mielde vuoigatvuohta su gevret mannat. Sáhttá leat sáhka buhtadanovddasvástádusasge sutnje gii lea vahágahttán, buo. § 12. Dát njuolggadusat eai datte álo sáhte doarvái suodjalit eanaeaiggáda, ja lágas leat danne lassi njuolggadusat. Nu sáhttáge várra fertet bidjat divada guovllu atnui dahje giddet dan, §§ 14 ja § 16 mielde. Jus eiseválddit eai čuovo caggangáibádusa dahje ii sáhte caggat beaktilit govttolaččat, sáhttá opmodaga gáibidit lonistuvvot 814 § 18 mielde, namalassii ahte fylkkagielda ferte dan oastit. Muđui ráddje boazodoallolága § 28 dihto láhkai dábálaš johtolatvuoigatvuođa boazodoalloguovlluin, geahča 3.16.4. oasi. Ja nuppi beales leat iešguđet njuolggadusatge mat váfistit álbmogii johtolatvuoigatvuođaid jna. Dát máinnašuvvojit lagat 3.16.5. oasis. 3.16.3 Leatgo sierrariektehámáiduvvamat Finnmárkkus? Ii sáhte leat veadjemeahttun ahte báikkiin Finnmárkkus, omd. oamastusa dahje ovddeš anu vuođul, leat šaddan dihto sierra johtolatvuoigatvuođat jna. báikegotti stuorát dahje unnit joavkkuide. Ii leat datte vuođus oppalat vuođul čuoččuhit sierra riektenjuolggadusaid bajábealde máinnašuvvon "olgunastinvuoigatvuođa" osiide, mii addá Finnmárkku álbmogii nannosat sajádaga go mii gusto riikkas muđui. Nuppi beales iige leat vuođus čuoččuhit ahte álbmot oppalaččat lea rievttálaččat heajut dilis Finnmárkkus go muđui. Ráddjehusaid maid boazodoallolága § 28 bidjá dábálaš johtalussii, leat dieđusge nannosat gustojeaddjin dán fylkkas, go boazoealáhusas lea dáppe stuorát geografalaš viidodat. Muđui sáhttá muittuhit ahte murjemii, mii dávjá lohkko "sivahis ávkkástallanvuoigatvuođa" oassin, gustojit sierra njuolggadusat mat addet Finnmárkku ássiide nannosat sajádaga riikkas muđui, buo. 3.10. oasi. 3.16.4 Dábálaš Olgunastinvuoigatvuođa gáržžideamit boazoealáhusa 3.16.deasttas Johtolatvuoigatvuohta ja eará vuoigatvuođat mat gullet boazoealáhussii eai gula olgunastima oassái. Dát lea ealáhusberoštumiid birra mat meannuduvvojit 3.17. oasis, muhto sáhttá dán oktavuođas leat árta čujuhit ahte dábálaš olgunastinvuoigatvuođas leat dihto ráddjehusat boazoealáhusa deasttas. Olgunastinláhka ii mudde, nugo ovdanboahtá 3.16.2. oasis, dušše álbmoga doaimma eaiggáda ektui, muhto namuha moanaid sajiin geavaheaddji seammago eaiggáda, geahča de § 3 nuppi lađđasa áiddi hárrái ja § 9 vuosttas lađđasa gáfestallama, beaivebáittadastima 815 ja idjadeapmi jna. hárrái, buo. goalmmát lađđasa gohttema ja eará ásadeami hárrái. Bissovaš ássansajiid dáfus ja geasseviesuide ja guođoheaddjibarttaide fertejit boazodoallit dáid mearrádusaid mielde adnot geavaheaddjin, muhto muđui ii leat nu. Go boazodoallolága § 9 meroštallá boazodoallovuoigatvuođa geavahanvuoigatvuohtan ii dagat ahte ealáhusdoalliid oppalaččat sáhttá atnit geavaheaddjin olgunastinlága áddemis. Dilálašvuođaid mielde lea goittotge olgunastinlága dábálaš gohččun § 11:s johtolatkultuvrra dáfus (buohtastahtton ráŋggáštanmearrádusa § 39:in) , suodjalit boazodoalu dihto láhkai: "Juohkehaš guhte mátkkaša dahje ásada earáid eatnamiin dahje mearas olggobealde, galgá láhttet fuolalaččat ja várrogasat vai ii vahágahte dahje bilit eaiggáda, geavaheaddji dahje earáid ovdii" (Riektejoavkku deattuhus) Ii lea datte árta lagat geahčadit dán mearrádusa, go boazodoallolága § 28, buo. ráŋggáštangohččuma § 34:s, lea joatkka njuolggadus: "Sii geat mátkkašit guovllus gos bohccot guhtot, geatnegahttojit čájehit deastta ja láhttet várrogasvuođain nu ahte boazu ii dárbbašmeahttumit muosehuhttojuvvo dahje baldojuvvo guođodettiin, jođedettiin jna. Erenoamáš deasta galgá čájehuvvot bohcco ragatáiggi, guotteha, rátkima ja njuovvama oktavuođas." Dán mearrádusa hárrái celkkii Boazodoalloláhkalávdegoddi árvalusastis ná (1966) s. 52 čuo. (masa departemeanta muđui guorrasii Od.prp. nr. 9 1976-77 s. 64) : "Vástideaddji mearrádusat eai leat 1933 lágas, ja lea čájehuvvon leat váilin. Duohtavuohta lea ahte olbmot duollet dálle láhttejit nu ahte vahágahttet ja bilidit boazodoalu ovdii. Dát lea laskan maŋimušjagiid go dađisdaga eanet olbmot ohcalit vuovdái ja meahccái gos maid bohccot leat. Erenoamážit lea muohtaskohtervuodjin álkidahttán beassat várrái. Sáhttá vahágahttit omd. go olbmot geahččalit lahkonit áldduid ruksesmisiiguin nu ahte áldu ballá ja guođđá miesi, go eallu vuojeheamis baldo ja háddjana dahje go eallu gárddis baldo ja geassádá. Bohccot sáhttet maid muosehuhttot vuollelis girdis, ja vuoddji bohccot fatnasiin." Dasto bidjá boazodoallolága § 29 sierra gáibádusa beatnagiidda, ja dása gullá johtalit beatnagiiguin, gos lea boazodoallu. Beatnagiid eaiggádis ja háldejaččas lea ee. erenoamáš ovddasvástádus fuolahit ahte beana ii ruohta luovus bohccuid lahka ja geatnegahttojit fuolahit ahte beana ii dárbbašmeahttumit muosehuhte bohccuid. Cuoŋománu 1. b. rájes borgemánu 20. b. rádjai galget beatnagat leat gitta dahje leat moskkas dahje áidojuvvvon guovllus gos bohccot guhtot. Rihkkun sáhttá ráŋggáštuvvat sáhkuiguin (boazodoallolága § 34) dahje giddagasain gitta golmma mánnui (ráŋggáštanlága § 354) . Dasa lassin sáhttá jus eaiggát dahje háldejaš ii leat čájehan doarvái bearráigeahču, ovddasvástidit buhtadasain dan vahága maid beana lea dahkan bohccui, buo. § 29 čihččet lađđasa, ja geassemánu 29. b. 1926 lága nr. 4 § 1 ja geassemánu 13. b. 1969 lága nr. 26 § 1-5. Njuolggadusat buhtadanovddasvástádussii maid beana vahágahttá lea namuhuvvon 3.17.9.3. oasisge. Nugo ovdanboahtá 3.15.4. oasis lea boazodoalu deasta dilálašvuohta maid ferte dárkot, go mohtorjohtolaga lobit addojit mohtorjohtolatlága §§ 5 ja 6 mielde, buo. § 9 miessemánu 15. b. 1988 nr. 356 láhkaásahusa. 3.16.5 Erenoamážit riektesuodjalusas 3.16.2. ja 3.16.4. osiin ovdanbohtet ahte olgunastinlága ja 3.16.2. boazodoallolága dihto njuolggadusat ráddjejit álbmoga 3.16.2. johtolatvuoigatvuođa jna. Duođalaččamus "áitta" álbmoga 3.16.2. atnui lea gal goittot ahte eaiggát atná eatnamiid ulbmiliidda 3.16.2. mat iešalddes leat sihke jearggalaččat ja lobálaččat, 3.16.2. omd. ahte meahci gilvá dahje atnigoahtá 3.16.2. huksenvuođđun. Ovddeš gustojeaddji vuoigatvuohta 3.16.2. mearkkašii ahte álbmoga vuoigatvuohta dákkár háviid 3.16.2. ráddjejuvvui vástideaddji, ja olgunastinláhka ii leat 3.16.2. mielddisbuktán makkárge nuppástusa dán 3.16.2. vuođđoprinsihpas. Datte leat njuolggadusatge mat váfistit 3.16.2. álbmoga vuoigatvuođa. Eaiggát ii galgga omd. ártta haga 3.16.2. váddudit álbmoga anu, buo. olgunastinlága § 13 ja miessemánu 3.16.2. 21. b. 1965 vuovdedoallolága §§ 17 a ja 17 b. Báhcá goittotge 3.16.2. vel ahte eaiggáda vuoigaduvvon opmodatávkkástallama prinsihppa 3.16.2. sáhttá gáržžidit dahje ollásit caggat álbmoga anu. Datte lea 3.16.2. dihto vejolašvuohta heađuštit 816 dákkár "falleheami", 3.16.2. ee. geassemánu 14. b. 1985 plána- ja huksenlága nr. 77 3.16.2. njuolggadusaid mielde. Plánamearrádusaid bokte, áinnas 3.16.2. gielddaplánaid areáloasis, sáhttá guovllu atnu 3.16.2. mearriduvvot. Dasa namuhuvvo huksengielddus 100-mehter 3.16.2. govdodagas gáddelinjá mielde § 17-2:s, 3.16.2. buo. vuoigatvuođavuođđomearrádusage ásahit vástideaddji 3.16.2. gildosa čázádagaid mielde § 20-4 nr. 6 a bustávas. Viimmat 3.16.2. addá § 33 láhkavuođu heaittihit gaskaboddosaš juogadeami ja 3.16.2. huksenbargguid gildosa. Eará láhkanjuolggadusat sáhttet vel 3.16.2. leat mávssolaččat, ee. sáhttet álbmoga vuoigatvuođat 3.16.2. suodjaluvvot, muhto ráddjejuvvotge geassemánu 19. b. 1970 3.16.2. nr. 63 luonddusuodjaluslága mielde. Go dahká duohtademiid mat 3.16.2. ráddjejit álbmoga vuoigatvuođa, sáhttá doaimmaheaddji 3.16.2. geatnegahttot álbmogii váidudit 817 vahágiid dahje bilidemiid, 3.16.2. geahča omd. juovlamánu 14. b. 1917 nr. 17 čázádatmuddenlága 3.16.2. § 12 nr. 6 ja 8, ja § 19 (njuolggadusat leat veaháš 3.16.2. nuppástuvvon geassemánu 19.b 1992 nr. 62 lágas) . Dávjá lea 3.16.2. datte dákkár váidudeapmi duohtavuođas veadjemeahttun, ja 3.16.2. moanaid háviid eai gusto dákkár njuolggadusat 3.16.2. oppanassiige. Danne jerro leago buohkaidvuoigatvuođa 3.16.2. buhtadasa gáibádus. Buhtadit buohkaidvuoigatvuođaid 3.16.2. duohtademiid lea moddii ovddiduvvon duopmostuoluide, dávjá 3.16.2. eatnamiid bággolonistemiid ja čázádatmuddemiid lobi 3.16.2. oktavuođas. Ohapásamos duomut maŋit áiggis leat Rt. 1953 3.16.2. s. 1166 (Otta-čázádaga mudden váddudii vuoigatvuođaháhkama) , 3.16.2. Rt. 1961 s. 117 (Numedalslågen:a mudden váddudii beassat Nore 3.16.2. geavaheaddjiidsearvái) , Rt. 1961 s. 459 (johtinluodda fiervái 3.16.2. giddejuvvui ) , Rt. 1962 s. 53 (mudden bilidii jiekŋaluotta 3.16.2. hotellii) , Rt. 1962 s. 163 (Álttesjávri 818 I: Álttesjávrri 3.16.2. mudden fuotnudii guollebivddu) , Rt. 1969 s. 1220 ( 3.16.2. Álttesjávrri mudden fuotnudii jiekŋadili Málatvuonas 819 ) , 3.16.2. Rt. 1970 s. 1367 ( Hunderfossen:a mudden headjudii 3.16.2. guollebivddu Mjøsa:s) , Rt. 1971 s. 438 (Røssåga mudden 3.16.2. váddudii Sundsfjorden:a jiekŋadili) , Rt. 1972 s. 292 3.16.2. (Ustevann mudden váddudii bartaeaiggádiidda beassat 3.16.2. barttaide) , Rt. 1973 s. 452 (guohtun vádduduvvui 3.16.2. báhčinguovllu geažil) , Rt. 1973 s. 922 (ee. Sundfjordelv:a 3.16.2. mudden váddudii Holmsundfjord:a jieŋa) . Rt. 1977 s. 267 3.16.2. (čáhcerusttet gáržžidii beassat suhkat, gálašit ja bivdit 3.16.2. guliid) ja Rt. 1985 s. 247 (čázádatmudden fuotnudii 3.16.2. guollebivddu Gáivuonas 820 ) . Dušše golmma dáin áššiin 3.16.2. mieđihuvvui buhtadas. Rt. 1953 s. 1166 ožžo Vågå ja 3.16.2. Davvi-Fron gielddat buhtadasa skuvllamánáide divrasat sáhtu 3.16.2. ovddas, Rt. 1973 s. 452 buhtaduvvo guohtonmeassamat ja 3.16.2. Rt. 1985 s. 247 fuonit guollebivdui. (Maŋimuš namuhuvvon 3.16.2. duopmu lea dievaslabbot meannuduvvon 3.4.4. oasis 3.16.2. mearraguollebivddu riektesuodjalusa oktavuođas.) Duomuin leat 3.16.2. datte moanat cealkámušat das mii galgá ovdalgo 3.16.2. buohkaidvuoigatvuođa duohtadeamit buhtaduvvojit. Dáid 3.16.2. cealkámušaid ektui orru unnimus gáibádus leamen ahte lea 3.16.2. sáhka cieggan, ásahuvvon anus. Mađe guhkit atnu lea leamaš, 3.16.2. dađe stuorát lea vejolašvuohta suodjaluvvot. Dasto orru 3.16.2. eaktun leamen ahte unnit biires leat geavahan anu, nu ahte 3.16.2. duođas orru leamen sierravuoigatvuohta. Muđui orru atnu 3.16.2. eanadoalu oktavuođas leamen nanus, jus atnu lea hui 3.16.2. mávssolaš. Nore-áššis (Rt. 1961 s. 117) hilgojuvvui 3.16.2. buhtadas, go ii oaidnán dan váddudan luotta dárbbašlaš 3.16.2. oassin eana- dahje vuovdedoalloopmodaga 3.16.2. jođiheamis. Gáivuona-ášši (Rt. 1985 s. 247) čájeha datte 3.16.2. ahte eanadoallolaš oktavuohta ii leat makkárge mearrideaddji 3.16.2. eaktu buhtaduvvot. Jus leš sáhka anus mii gusto dahje 3.16.2. dárbbašuvvo su ealáhusvuđđosii, lea dát doarvái. Muhto 3.16.2. buhtadasas sáhttá leat sáhka earáge háviin, buo. Rt. 1953 3.16.2. s. 1166 gos gielddaide buhtaduvvojedje lassi 3.16.2. skuvllasáhttogolut. Vaikko dihto háviid lea buhtaduvvon, 3.16.2. ferte váldonjuolggadus goittotge daddjot leat ahte 3.16.2. buohkaidvuoigatvuođain dábálaččat ii leat 3.16.2. bággolonistanrievttálaš suodjaleapmi. Jus galgá buhtaduvvot, 3.16.2. fertejit leat erenoamáš dilálašvuođat. Go omd. eanaeaiggát 3.16.2. eanabihttáčuoldá guovllu, eai joavdda ovttaskas olbmot dahje 3.16.2. álbmot gosage buhtadangáibádusain (omd. gielda dahje 3.16.2. ovttastupmi dahje searvi mat galget áimmahuššat álbmoga 3.16.2. beroštumiid) buohkaidvuoigatvuođa massima ovddas, jus 3.16.2. eanabihttáčuoldima ii sáhte áddet duohtademiin dasa mii 3.16.2. dološ áiggi rájes geavaheami bokte lea ožžon 3.16.2. sierravuoigatvuođa mihtilmasvuohta. Dan muddu go sáhttá 3.16.2. čuoččuhit dákkár sierravuoigatvuođaid Finnmárkkus leat 3.16.2. dieđusge dátge suodjaluvvon. Muđui sáhttá namuhit ahte 3.16.2. riektegeavadis lea ovddiduvvan mealgat nannosat suodjaleapmi 3.16.2. johtimii jna. mii gullá boazoealáhussii, go dábálaš 3.16.2. buohkaidvuoigatvuođaide. Dán háve ii leat datte makkárge 3.16.2. buohkaidvuoigatvuođas sáhka, muhto geavahanvuoigatvuođas, 3.16.2. buo. boazodoallolága § 9. Dát boazodoalu sierra suodjaleapmi 3.16.2. lea lagat válddahallon 3.17.9. oasis. 3.17 BOAZODOALLU 3.17.1 Álggahus Dálá boazodoallu muddejuvvo geassemánu 19. b. 1978 nr. 49 boazodoallolágas, mas ealáhusdoalliid vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat lagabut albmaduvvojit. Boazodoalloláhkalávdegoddi ráhkkanahtii lága, mii attii árvalusastis skábmamánu 22. b. 1966, muhto Eanadoallodepartemeanta vuođđudii dušše belohahkii dán árvalussii go 1976:s ovddidii Od.prp. nr. 9 1976-77 ođđa boazodoallolága Stuorradiggái. Maŋŋil go Eanadoallolávdegotti árvalus meannuduvvui (Árvalus O. nr. 98 1976-77) , mearridii Odeldiggi sáddet proposišuvnna ruovttoluotta Ráđđehussii. Vaikko ii ovdanboađe njuolga, lei dehálamos árta dása ahte Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi lei vuosttaldan proposišuvnna muhtun historjjálaš ja rievttálaš ovdanbuktima beliid. Seammás ávžžuhuvvui oažžut proposišuvnna jorgaluvvot sámegillii ovdal dat fas ovddiduvvui Stuorradiggái. Ráđđehus ii gávnnahan dasa ártta, ja ovddidii jagi maŋŋil ođđa proposišuvnna, Od.prp. nr. 24 1977-78, mii váldoáššálaččat dušše čujuha vuosttasii. Dán proposišuvnna meannudeami referáhta lea Árvalusas O. nr. 37 1977-78 ja Tidende O & L 1977-78, Odeldiggešiehtadallamiin s. 212-247 ja Láhkadiggešiehtadallamiin s. 30-35. Boazodoalu sáhttá jođihit nu gohčoduvvon guohtonguovlluin ja daid olggobealde, buo. boazodoallolága §§3 ja 5, muhto eanaš dahkko daid guovlluin. Dát gusto hui olu sámi boazodollui. Danne lea Sámi vuoigatvuođalávdegotti bargui beroštahtti dáid guohtonguovlluid boazodoallonjuolggadusat, ja Riektejoavku ráddje ovdanbuktimis dása. Čielggas lea ahte lassin vuoigatvuođaide mat boazodoallolágas leat albmaduvvon, sáhttet vuoigatvuođat earágo lága vuođul leat ásahuvvon stuorát dahje unnit boazosámiid biiriide, buo. Røssoga-duomu Rt. 1975 s. 1029 s. 1035 ja Gáivuona-duomu, Rt. 1979 s. 1283 s. 1290. (Geahča lagat 3.17.9.2. oasi (Røssoga-duomu) ja 3.17.6 (Gáivuona-duomu) .) Datte gáržžidit dás ja dušše meannudit vuoigatvuođaid mat čuvvot lágas. Ovdal Riektejoavku lagat guorahallá dáid vuoigatvuođaid, geahččat 3.17.2. oasis geat leat riektesubjeavttat boazodoallolága mielde, namalassii geain duođai leat vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat mat lágas leat mearriduvvon. Boazosápmelačča vuoigatvuođat boazodoallolága mielde leat albmaduvvon oppalaččat § 9:s, ja leat lagat meroštallon lága 3. kap. eará mearrádusain. § 9 álggus čuožžu ahte boazodoallovuoigatvuohta lea geavahanvuoigatvuohta mii gusto almmá deastta atnimin gii eaiggáduššá eatnamiid gos doaimmaha doalu. Vuoigatvuođat gustojit danne álgovuorus priváhta eatnamiinge. Nu gohčoduvvon Korssjø-duomus Rt. 1988 s. 1217, mii lagabut máinnašuvvo 3.17.3. oasis boazodoalu guohtonvuoigatvuođas, lea datte dán čuoggás girjálahttán riektedili. Eará vuoigatvuođat mat leat muddejuvvon boazodoallolágas meannuduvvojit 3.17.4. oasis gitta 3.17.8. oassái. Riektegeavadis lea boazosápmelaččaide ásahuvvon buhttenrievttálaš suodjaleapmi sin ealáhusa meassamiid vahágahttimii. Dát suodjaleapmi meannuduvvo 3.17.9 oasis, ovttas muhtun eará buhtadannjuolggadusain ja boazodoallolága § 15 máŋggaid doaluid gaksasaš riidduid hárrái. Riektejoavku guorahallá 3.17.10. oasis boazodoallovuoigatvuođa vuđđosa, namalassii leatgo boazosápmelaččaid oppalaš vuoigatvuođat dušše boazodoallolágas vuođđuduvvon, vai leago dain vel eará rievttálaš vuođus. Boazodoallolágas leat maid njuolggadusat boazodoalliid geatnegasvuođas geahččat ealu ja vuojehit bohccuid mat guhtot lobiheamit. Dát njuolggadusat meannuduvvojit lagat 3.17.11. oasis. Viimmat guorahallat 3.17.12. oasis lága njuolggadusaid boazodoalliid buhtadanovddasvástádusas sin bohccuid dahkan vahágii. Norgga ja Ruoŧa gaskasaš guovvamánu 9. b. 1972 guohtuneanakonvenšuvnna ja dan gulli geassemánu 9. b. 1972 nr. 31 lága mielde, lea muhtun ruoŧa čearuinge (boazosámiid ovttastumit) vuoigatvuohta doallat bohccuideaset geasseorohagas Romssas, Nordlánddas ja Davvi-Trøndelágas. Ruoŧa boazosámiid vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat čuvvot belohahkii boazodoallolága ja belohahkii dán sierra lága. Dát sierramearrádusat eai meannuduvvo čuovvovaččat. Muđui sáhttá namuhit ahte Eanadoallodepartemeanta Stuorradiggedieđáhusas nr. 28 1991-92 Nana bissovaš boazodoallu, vuolggahii dálá boazodoallolágas muhtun nuppástusaid ja heivehallamiid. Dieđáhus meannuduvvui Stuorradikki Eanadoallolávdegottis 1992 giđa (Árvalus S. nr. 167 1991-92) ja departemeanta ovdanbuvttii suoidnemánu 27. b. 1993 gulaskuddannotáhta boazodoallolága nuppástusaid evttohussan. Gulaskuddanáigemearri lea biddjon juovlamánu 1. b. 1993:i, ja geahččaluvvo ovddidit proposišuvnna láhkanuppástusaid evttohusain 1994 giđa. Dát nuppástusevttohusat, mat muđui dušše hui unnán guoskkahit mearrádusaid maid Riektejoavku meannuda, eai máinnašuvvo lagat čuovvovaččat. 3.17.2 Boazodoalu riektesubjeavttat 3.17.2.1 Oktagaslaš riektesubjeavttat Ovttaskas olbmuin geat leat riektesubjeavttat boazodoallolága mielde, sáhttet leat sihke vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat, ja sáhttet nu leat sihke vuoigatvuođa- ja geatnegasvuođasubjeaktan. Go hállá riektesubjeavttaid birra, jurddaša dábálaččat sin birra geat leat vajos vuoigaduvvon dahje geatnegasat. Boazodoallolágas sáhttáge datte leat oktagaslaš riektesubjeavttat gean sajádat lea dás sirdon. Boazodoallolága oktagaslaš vuoigatvuođat gullet sutnje geas lea boazodoallovuoigatvuohta. Ferte nappo guorahallat eavttuid sáhttit boazostallat mearridan dihte geat lága mielde leat vuoigatvuođasubjeavttat. Nugo ovdanbuktimis muđui, doalahit boazodoallonjuolggadusaide guohtonguovlluin. Guovddáš mearrádus lea dalle boazodoallolága § 3 vuosttas lađas, mas čuožžu ahte dušše sámesogalaš dáža borgáriin lea vuoigatvuohta boazodollui guohtonguovllus. Dasto gáibiduvvo ahte juogo alddes lea lága fápmui bidjamis boazodoallu orohagas váldoealáhussan, dahje ahte ovttas váhnemiin dahje áhkus dahje ádjás lea leamaš boazodoallu váldoealáhussan. § 3 nubbi lađas addá sutnjege gii lea náitalan boazodoalliin vuosttas lađđasa mielde, vejolašvuođa leat boazodoalus searválaga beallelaččain nu guhká go náittosdilli bistá. Sáhttá danne dadjat ahte boazodoallu lea sierravuoigatvuohta boazosámebearrašiid miellahtuide. Álgit iehčanas boazodoallin, namalassii oažžut nu gohčoduvvon doalu 821 , ferte lassin deavdit § 3 vuosttas lađđasa eavttuid, § 4 vuosttas lađđasa mielde ferte orohaga stivra miehtat dasa. Ii datte dárbbaš dákkár mieđáhusa jus doallu juogakeahttá manná eaiggáda lagaš fuolkái dahje su beallelažžii, gii deavdá eavttuid § 3 mielde, buo. § 4 vuosttas lađđasa, nuppi čuoggá. Dát lea geavadis hui dehálaš spiehkastat. Čielggas lea ahte geas lea sierra doallu leat vuoigatvuođat maid § 9 máinnaša, muhto eai leat dušše sis vuoigatvuođat boazodoallolága mielde. § 4 nuppi lađđasis ovdanboahtá ahte doallu, earret eaiggáda iežas bohccot, sáhttet leat eaiggáda fulkkiid bohccotge masa doallu sáhttá sirdašuvvot guovlustivrra mieđáhusa haga. Eaktun lea ahte sis ii alddeset leat sierra doallu, ja ahte sis lea iehčanas vuoigatvuohta boazodollui § 3 mielde. Dát mearkkaša ahte boazodoallu ii eaktut sierra doalu, ja iige mearkkaš ahte buohkain geat leat boazodoalus § 3 mielde, leat vuoigatvuođat boazodoallolága mielde. Boazomearkka njuoggadusat sáhttet datte dán veaháš váddudit. Boazodoallolága § 16 mielde galget buot lojis bohccot leat merkejuvvon. Geassemánu 12. b. 1984 láhkaásahusaid mielde lojis bohccuid mearkuma jna. hárrái, addojit § 2:s lagat mearrádusat geas lea vuoigatvuohta oažžut logahallat 822 boazomearkkas. Álggus čuožžu ahte dušše sus geas lea vuoigatvuohta boazodollui boazodoallolága § 3 mielde, lea dákkár vuoigatvuohta. Ásahusa § 2 vuosttas lađđasa loahpalaš hábmemis sáhttá vuhttot ahte dát vuoigatvuohta ii álo geavahuvvo, ja ahte bohccos muhtun háviid leat eará olbmo mearka. Dás čuožžu ahte "fuolki, gii § 4 nuppi lađđasa láhkavuođuin leat bohccot doalus, sáhttá gáibidit oažžut logahallot iežas mearkka". Dákkár háviin sáhttá jearrat leago eaiggádis iehčanas vuoigatvuođat boazodoallolága mielde, vai leago su vejolaš vuoigatvuođat dušše vuolggahuvvon doalu eaiggáda vuoigatvuođain. Nugo sáhttit áddet, galgá duohta eaiggáduššandilálašvuohta ja iige mearka leat mearrideaddjin. Vuoigatvuođat boazodoallolága § 9 mielde čuvvot boazodoallovuoigatvuođa. § 3:s mearriduvvojit dán vuoigatvuođa eavttut, ja ii leat gusto iežas mearkkain makkárge eaktu bargat bohccuiguin, vaikko dát galggašii leat dábálaš. Jus boazodoallis mahkáš ii leat iežas mearka, oažžu son danne Riektejoavkku áddejumi mielde, seammaláhkai iehčanas vuođul vuoigatvuođaid boazodoallolága mielde. Dasto sáhttá jearrat leatgo sisge geat servet boazodollui bargin, omd. boazovázzit, muhto geat ieža eai eaiggát bohccuid, vuoigatvuođat iehčanas vuođul. Muhtun boazodoallolága mearrádusat leat hábmejuvvon nu ahte dat sáhttet addimin sidjiidege iehčanas vuoigatvuođaid. Dát gusto § 13:i boaldenmuora vuoigatvuhtii ja § 14:i bivddu ja guollebivddu vuoigatvuhtii, mas lea atnán hábmema "lobálaš boazodoalu oktavuođas". Dát hábmen orru heivemin seamma bures sidjiide geat servet boazodollui guođoheaddjin, go eaiggádiidda. Njuolggadusat leat várra vuolggahuvvon boaldenmuorra- ja borramušdárbbus sidjiide geat áiggis áigái čuvvot ealu. Od.prp. nr. 9:s 1976-77 máinnašuvvojit "boazodoallit" sii geain leat vuoigatvuođat lága §§ 13 ja 14 mielde. Dát sátni lea iešalddes bealatkeahttá ja sáhttá siskkildit guođoheaddjiidge. Datte geavahuvvo seamma sátni vuoigatvuođaid oktavuođas maid ii sáhte leat leamaš oaivil bidjat sidjiide geat dušše lea čadnon boazodollui bargin, omd. vuoigatvuohta oažžut čujuhit viessosaji § 10 vuosttas lađđasa nr. 2 mielde. Guovddáš § 9:s adno boaldenmuorra-, bivdo- ja guollebivdovuoigatvuohta ovttas eará vuoigatvuođaiguin mat gullet sutnje geas lea boazodoallovuoigatvuohta guohtonguovllus, vuoigatvuođat orrut gullamin oktii. Nugo namuhuvvon, leat sin vuoigatvuođat geat devdet § 3 eavttuid, mat mearriduvvojit § 9:s. Oktiibuot orru danne govttolamos navdit ahte sis geat servet boazodollui dušše bargofápmun, eai leat makkárge iehčanas vuoigatvuođat boazodoallolága mielde. Dákkár vuoigatvuođaide ferte § 3 eavttuid deavdit . Nugo namuhuvvon sáhttá datte boazovázziin leat seamma stuorra dárbu, erenoamážit boaldenmurrii, muhto bivdui ja guollebivduige borramušlassin, nugo earáin geat servet boazodollui. Jus boazovázziin ii sáhte atnit leat vuoigatvuođat iehčanas vuođul, orru sáhttimin dulkot nu ahte sis leat vástideaddji vuoigatvuođat go sin bargoaddiin, vuolggahuvvon sin vuoigatvuođain. Dát várra ferte leat eará háviidge, go guođoheaddjit doaimmahit vuoigatvuođaid boazodoallolága mielde, omd. bidjamin máŋggalágan boazorusttegiid dahje vuojeheamen bohccuid árbevirolaš johtolagaid mielde. Ii sáhte nappo eambo cealkit, go juo ii doala, ahte sis geat boazodoalus leat dušše guođoheaddjin, eai leat álggage vuoigatvuođat. Boazodoallolágas čuovvu muđui čielgasit geat leat oktagaslaš geatnegasvuođasubjeavttat. V kap. mearrádusaid mielde, mat sisdollet guovddáš geatnegasvuođaid njuolggadusaid, lea boazodoallis guoski geatnegasvuođat. Geatnegasvuođat gullet dalle sihke boazodoalliide oktan ja sierra doalu haga, muhto ii guođoheaddjiide ja earáide geat dušše barget boazodoalus. Ahte geatnegasvuođat nu čielgasit gullet boazodoalliide, nannejit muđui oaivila ahte vuoigatvuođatge gullet sidjiide. 3.17.2.2 Searvevuođat 823 dahje joavkkut riektesubjeaktan Boazodoallolágain leat maiddái muhtun njuolggadusat boazodoalu oktasaš riektesubjeavttaid hárrái. Dát lea erenoamážit orohagat, muhto dihto oktavuođainge guohtonguovllut. Seammago oktagaslaš, sáhttet oktasaš riektesubjeavttat leat sihke vuoigatvuođa- ja geatnegasvuođasubjeavttat. Vuohččan leat searvevuođat riektesubjeavttat lágasteami 824 oktavuođas. Boazodoallolága § 8 nuppi lađđasis čuožžu ahte orohatstivra orohtatovdaolbmuin ovddasta orohaga beroštumiid ja sáhttá oktasaš áššiin ee. soahpat, áššečuoččuhit 825 ja áššečuoččuhuvvot 826 guovllu orohaga boazodoalliid beales. Orohat sáhttá maiddái gáibidit oažžut mearridit muhtun gažaldaid árvvošteamiin, geahča omd. § 15 goalmmát lađđasa ja § 26 goalmmát lađđasa. Dan lágasteami sajádat soaitá mielddisbuktit ahte searvevuođa oažžu ávnnaslaš vuoigatvuođaid dahje geatnegasvuođaid. Ovdamearka dás lea § 26:s ovddasvástidit bohcco dahkan vahágii. Njealját lađđasa mielde sáhttá vahágahttojuvvon 827 gáibidit buhtadasa juogo navdon sivalaš bohcco eaiggádis, dahje orohagaid orgánain. Maŋit háve lea guovlu buhtadangeatnegahtton, jus vahágahttojuvvomii mieđihuvvo gáibádus. 3.17.3 Guohtun Boazoguohtunvuoigatvuođain lea boazodoallolága § 11 mielde lohpi bohccuid guohtut "váriin ja eará mehciin". Mii galgá adnot meahccin ja gieddeeatnamin dán mearrádusa áddemis, čujuha Boazodoallohálddáhus, maid sáhttá atnit Eanadoallodepartemeantta direktoráhtan, (Earret válddi mii lea biddjon boazodoallostivrenorgánaide (boazodoallostivra, guovllustivra ja orohatstivra buo. boazodoallolága §§ 6-8) , lea Boazodoallohálddahusas váldoovddasvástádus norgga boazodoalu hálddašeamis. Boazodoallohálddašeapmi lea lagat válddahallon Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.3.oasis.) dieđáhusas nr. 32 1984 gitta geassemánu 28. b.1957 nr. 16 olgunastinlága § 1. Dát lea máinnašuvvon 3.16.2. oasis buo. 3.15.2. ja čuodjá čuovvovaččat: "Gieddeeatnamin dahje seammago gieddeeatnamin gullá dán lágas šilju, viessosadji, gilvon eatnamat, láddjehat, gilvojuvvon gieddi ja vuovdegilvinguovlu ja sullasaš guovllut main álbmoga johtalus lea eaiggáda dahje geavaheaddji heivemeahttun áŧestuvvamii. Gilvvakeahtes, uhccit eanabihtát mat leat gilvojuvvon eatnamis dahje láddjehagas dahje leat áidojuvvon ovttas dákkár guovlluin, adnojit maiddái seamma go gieddin. Seamma gusto industriála dahje eará erenoamáš áigumuša guvlui mas álbmoga johtalus lea eaiggáda, geavaheaddji dahje earáid heivemeahttun áŧestuvvamii. Mehciin oaivvilduvvo dán lágas gilvvakeahtes eatnamiid mat ovddit lađđasa mielde eai adno seammago gieiddeeatnamin." Lassin galget § 11 mielde ovdal gilvon eatnamat ja niittutge adnot meahccin, jus eatnamat leat sierra eaige lahka ássanguovlluid dahje gilvon eatnamiid mat leat anus, ja eaige leat dikšojuvvon dahje adno gilvojuvvon gieddin. Sáhttá dadjat ahte ovddit geavaheaddji galgá daid leat almmuhan. Dát báhkkoduvvoge go guovllut eai sáhte ollásit adnot guohtuneatnamin, jus dat leat áidojuvvvon "áiddiin mat ráfáiduhttet bohccuin". Maid galgá gáibidit ovdalge áiddi sáhttá dadjat "ráfáiduhttá bohccuin", ii leat čilgejuvvon. Datte ii leat eaktun ahte áidi ferte leat nu ahte inta suodjala bohccuid beassat guvlui, geahča Od.prp. nr. 9 1976-77 s. 57. Lea jerron guohtonvuoigatvuođa ráddjemis gávpogiid ja čoahkkebáikkiid hárrái. Gustojeaddji guohtonguovlluid ráját leat maŋimuščuohte jagis mearriduvvon iešguđet áiggiide. Muhtumin lea Boazodoallohálddahus bidjan rájáid nu ahte gávpogat dahje čoahkkebáikkit gullet olggobeallai boazodoalloguovlluid. Dát gusto omd. Loavgasullui 828 oktan Romssain. Eará háviin ii leat rájá ná ráddjen. Ferte dalle máhccat oppalaš ráddjemii masa gullá ahte guohtonvuoigatvuohta dušše gusto meahcái. Dát lea ee. Hámmárfeastta dilli. Guohtonguovllut sáhttet boazodoallolága § 11 nuppi lađđasa mielde gáržžiduvvot ráfáiduhttimiid bokte. Ovddeš ráfáiduhttimiid čorgema maŋŋil 1985:s lea dál Finnmárkkus gildojuvvon diktit bohccuid guohtut muhtun duottarviesuid birra Finnmárkoduoddaris, Guovdageainnu ja Kárášjoga čoahkkebáikkis ja dan gaskkahis lahkosis, Leaibevuomis 829 ja Briŋŋas 830 Porsáŋggus ja beahcevuovddiin Álttá gielddas. Ráfáiduhttin Álttás siskkilda čoahkkebáikkige. Jus vel eat beroš ráddjehusain maid dás leat namuhan, sáhttá boazodoalli diktit bohccuidis guohtut vaikko gokko guohtonguovlluin. Guovllut leat juogaduvvon nu gohčoduvvon orohagaide, buo. lága § 2. Dál leat 46 dákkára, juhkkojuvvon 23:in sihke Oarje- ja Nuorta-Finnmárkkus. Juohke boazodoallis lea jođihangearddu juohke áigemuttus guohtonvuoigatvuohta dušše ovtta dákkár orohagas. Sihke boazodoalliid iežaset gaskkas ja stáhta orgánain mat hálddašit ealáhusa, Eanadoallodepartemeantage, lea guhká čielgasit ádden ahte guohtunvuoigatvuohta boazodoallolága mielde gusto olles orohagas, daid ráddjehusaiguin mat bajábealde leat guoskkahuvvon. Nu gohčoduvvon Korssjø-duomus Rt. 1988 s. 1217 gávnnahii datte ovttajienalaš Alimusriekti eará bohtosa. Ášši lei guohtonvuoigatvuođa viidodagas priváhta eatnamiin guovtti boazoorohaga boazoeaiggádiid dálveorohagas Mátta-Trøndelágas. Sii čuoččuhedje prinsipálalaččat ahte guohtonrádjá čuovui orohatrájá. Dát hilgojuvvui guoski dálveorohaga ásaheami dilálašvuođain 1894:s, áinnas nu gohčoduvvon 1892 Sámekommišuvnna 831 árvalusa cealkámušaid geažil. Čielggas lea ahte orohagain mat leat ásahuvvon 1883 oktasašsámelága 832 mielde, olii guohtonvuoigatvuohta dušše nu guhkás go das lei vuođus vieru dahje dološ áiggi rájes geavaheami mielde. Maŋit 1933 ja 1978 boazodoallolágat eai nuppástuhttán rievtti oaivila mielde veaháge guoski orohagaid riektedili, geahča s. 1224 ja lágamánnerievtti vihkkedallama bájuheami s. 1229-1232. Guohtonvuoigatvuođa viidodat fertii danne mearriduvvot konkrehta duođaštusárvvoštallamiin 833 , mas boazodoallit fertejedje duođaštit anuset. Nugo Riektejoavku sáhttá áddet, ferte Alimusrievtti (ja lágamánnerievtti) oainnu mielde miessemánu 12. b. 1933 ja geassemánu 9. b. 1978 lágaid čuovvut ahte eai orohagainge mat leat dáid olis ásahuvvon, čuovo guohtonráját automáhtalaččat orohatrájá. Priváhta eatnamiin fertejit boazodoallit nappo sáhttit čájehit vuoigatvuođavuođđudeaddji 834ovddeš geavaheami dákkár orohagainge. Sáhttá jearrat mo dát lea stáhtaeatnamiin. Siskkit departemeantta Indre cealkámušain ja Sámekommišuvnnaš oktasašsámelága riektedilis mii lea geardduhuvvon s. 1223 ja 1224 Alimusrievtti duomus, ii earuhuvvo gaskal priváhta eatnamiid ja stáhtaeatnamiid. 1933-lága § 2:s daddjui vuosttas lađđasis: "Badjesápmelaččaid boazodoallu galgá dušše leat Finnmárkku, Romssa, Nordlándda, Davvi-Trøndelága, Mátta-Trøndelága ja Hedemárkku fylkkaid osiin maid Gonagas mearrida. Jus sáhttá galget dušše váldot guovllut main badjesápmelaččain lea leamaš boazodoallu ovddeš áiggis ja gos lea ávkkálaš diktit jođihit boazodoalu." Od.prp. nr. 9 1976-77 daddjo dán njuolggadusas (s. 47) : "1993 Boazodoalloláhka doalaha badjesápmelaččaid boazodoalu dihto ráddjejuvvon guovlluide maid Gonagas mearrida nugo gávnnaha heivvolažžan boazosápmelaččaid ovddeš geavaheami rámmaid siskkobealde. Boazodoalloláhkalávdegoddi ii datte gávnnahan heivvolažžan mearridit konkrehta rájáid daid guovlluide gos boazosápmelaččat sáhttet jođihit boazodoaluset. Lávdegoddi gávnnahiii doarvái doalahit boazosápmelaččaid vuoigatvuođa "guovlluide gos boazodoallu lea leamaš dahje lea dološ áiggi rájes geavaheami fámus". Ii dásge ovdanboađe ahte galggašii leat erohus gaskal priváhta eatnamiid ja stáhtaeatnamiid. Geahča lágamánnerievtti 1933-lága čađamannamage, bájuhuvvon s. 1229-1231 Korssjø-duomus. 1978-lága § 2 lea láivvitgo 1933-láhka, go dat dadjá ahte guohtonguovlluid mearridettiin "galgá deattuhit" leamašgo ovddeš áiggis dáppe boazodoallu. Od.prp. nr. 9 s. 47 daddjo datte ahte ovddiduvvon § 2 evttohus duohtavuođas vástida "dasa mii gusto boazodoallolága 1933 mielde". Gitta álggus § 2 merkkašeapmái (s. 46-47) celko dasa lassin: "Dán paragráfii leat čohkken muhtun mearrádusaid ráddjema ja juohkima birra guovlluin gos galgá boazosápmelaččaid boazodoallu dihto vuoigatvuođain ja geatnegasvuođain leat vuođđuduvvon badjesápmelaččaid ovddeš boazodollui." Dán mielde orru nu ahte gitta dálážii lea lágaide bidjan vuođđun oppalaš prinsihppan ahte boazodoallovuoigatvuođat, mas guohtonvuoigatvuohta lea dehálamos, leat ráddjejuvvon guovlluide gos ovddežis lea leamaš boazodoallu. Boazodoallu stáhtaeatnamiin ii oru dal leat erenoamáš dilis. Dát ferte álgovuorus gustot stáhtaeatnamiiddage Finnmárkkus. Manne Korssjø-duopmu almmatge oažžu hui ráddjejuvvon váikkuhusa dán fylkkas, lea go boazodoalus dás lea leamaš mealgat stuorát mahtodat go Mátta-Norggas. Danne várra dábálaččat ii šatta erenoamáš váttis boazodollui duođaštit jus dárbbašuvvo, ahte ovddežis lea leamaš boazodoallu dihto guovllus. Datte sáhttá jearrat iigo liikká leat erohus gaskal priváhta eatnamiid ja stáhtaeatnamiid. Sihke 1933-lága ja erenoamážit 1978-lága mielde orru čielggas ahte guohtonguovlluid ja orohagaid mearrideames eai leat inta čadnon guovlluide gos boazodoallu ovddežis lea leamaš. Jus vuos lea mearridan guovlluid ja orohagaid mat siskkildit stáhtaeatnamiid gos ovdal ii leat leamaš boazodoallu, sáhttá dát áddejuvvot nu ahte stáhta dáinna mearrádusain lea addán boazodollui dáid guovlluide vuoigatvuođaid mat čuvvot boazodoallolága. Vaikko dás ii dárbbaš deastta atnit priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođas vl. § 105 ektui, sáhttet datte guoski meahccegaskkain leat geavahanvuoigatvuođat, omd. almennetvuoigatvuođat. Jus boazodoallu gártá leat gazzalaga ásahuvvon geavahanvuoigatvuođaid, ii leat namuhuvvon dárkonvuohki anihahtti. Go boazodoallu guovllus vuos lea ásahuvvon, orru muđui fertet viehka olu ovdal dan jođihanlobi luobaha vaikko ii geavat guovllu. Dát guoskkahuvvui nu gohčoduvvon Mevkki 835 -duomus (Rt. 1985 s. 532) . Lágamánneriekti cealká dás (s. 540) : "Lágamánneriekti atná čielggasin ruoŧa sámiid boazodoalu gitta 1923:i leat nu sajáiduvvan ja mihtilmas ahte dat livččii lean suodjaluvvon dákkár meassamiidda mat muđui riektegeavada mielde gáibidit buhtadasa boazoealáhussii. Lágamánneriekti oaivvilda dasto ahte ii váikkuhan guovllu boazodoallovuoigatvuođa massima go ii lean virolaš 836 boazodoallu dás 1923 gitta 1957 áigodagas. ... Soaitá boazodoallovuoigatvuohta massojuvvo jus ii doaimmahuvvo ja eará doaibma mii hehtte boazodoalu ásahuvvo ja mii lea leamaš doaimmahuvvon mealgat jagiid. Muhto ná ii leat Mevkkis." Alimusriekti ii bealistis čielgasit mearridan boazodoallovuoigatvuođa massimis go ii geavahuvvo guovlu, muhto eaktuda čielgasit ahte dán guovllu boazodoallu ii leat vuoigatvuođaid haga (buo. s. 537) . Boazodoallolágas eai leat makkárge sierra mearrádusat erenoamáš dehálaš guohtonguovlluide, ja boazodoalliin ii leat danne álgoálggus makkárge sierra vuoigatvuođat dákkár guovlluide, earret dábálaš guohtonvuoigatvuođa. Sáhttá datte namuhit ahte eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa a bustáva mielde, eai sáhte Finnmárkku eanavuovdineiseválddit vuovdit guovlluid maid "eiseválddit atnet dárbbašlažžan bohccuid guohtoneatnamin". (Dát mearrádus lea lagat válddahallon Hálddašanjoavkku čielggadeami 2.5.1.3.1. oasis.) Boazodoallolágas eaige leat makkárge erenoamáš njuolggadusat boazodoalu ragat- ja guottetguovlluide, earret § 28 mii lassin dábálaš geatnegasvuohta atnit deastta jođedettiin lojisboazoguovlluin, lea erenoamáš geatnegas fuolalaččat johtalit ee. gos lea ragat ja guottet. (Boazodoallolága § 28 lea lagat máinnašuvvon 3.16.4. oasis.) Vuoigatvuohta geavahit ragat- ja guottetguovlluid čuovvu dábálaš vuoigatvuođa § 10 orostaddat bohccuiguin, muhto boazodoalliin eai nappo leat makkárge sierra vuoigatvuođat guovlluide mat leat nu mávssolaččat dollui. 3.17.4 Johtin ja johtalus Boazodoallovuoigatvuođa dehálaš oassi lea mii boazodoallolága § 9 nr. 1:s lea namahuvvon "vuoigatvuohta ásadit bohccuiguin ja johtalussii, johtimii ja johtolagaide". Dát vuoigatvuohta lea lagat aiddostahttojuvvon lága § 10:s. Boazosápmelaččaid vuoigatvuohta johtit bohccuiguin lea muddejuvvon boazodoallolága § 10 nr. 4:s, mas vuosttas lađđasis čuožžu ahte sis lea vuoigatvuohta "luđolaččat ja hehttekeahttá jođihit ja sirdit bohccuid daid osiin guohtonguovllus gos boazu lobálaččat sáhttá eloštit". Namalassii meahcis, buo. §§ 10 nr. 1 ja 11 vuosttas lađđasa, jus guovllut eai leat ráfáiduhttojuvvon johtimii § 11 nuppi lađđasa, maŋimuščuoggá mielde. Dán áigái gusto dákkár ráfáiduhttin dušše beahcevuvddiide Álttá gielddas. Lassin dán johtinvuoigatvuhtii, besset boazodoallit geavahit árbevirolaš johtolagaideaset. Dán iehčanas mearkkašupmi čájehuvvo gos ii šat leat vuoigatvuohta ásadit bohccuiguin, omd. gilvima dahje čoahkkebáikehuksema geažil. Sáhttá leat veahá váttis dadjat mii gullá "árbevirolaš johtolat" doahpagii § 10 nr. 4:s. Gažaldat lea guoskkahuvvon Hålogalándda lágamánnerievtti golggotmánu 11. b. 1988 (ášši nr. 123/1987 A) duomus. Earret eará 1933 boazodoallolága mearrádusa doarjagiin, mas čujuhuvvo merkkašemiide § 10 nr. 4 Od.prp. nr. 9 1976-77 (s. 57) , daddjo (s. 8) ahte molssaevttolaš johtolagaid mat eai adno juohke jagi, ii sáhte dárkot "árbevirolaš johtolahkan" lága áddemis. Man dávjá johtolat adnojuvvo, orru nappo leat guovddáš dagaldat. Nu gohčoduvvon molssaevttolaš johtolagat adnojit dábálaččat sierra ja áinnas váttis dilálašvuođain. Rievttálaš árvvoštallama sáhttá váddudit go johtolagas ii leat makkárge ovttalaš geografalaš sturrodat, muhto rievdá veahá jagis jahkái, sihke govdodagas ja spáittus 837 . Dás sáhttá čujuhit ahte Boazodoallohálddahus iežas erenoamáš ráhkaduvvon boazodoallokárttas válddahallá johtolagaid čuovvovaččat: "Johtolat Kárttas lea čujuhuvvon sullii 1,5 km govda johtolaga. Dát johtolat sáhttá rievdat mealgat dálkkádaga ja siivvu dáfus. Johtolat albmada danne dušše váldoguovllu, ja gáddit fertet johtit badjel mealgat govddit guovllu". Suodjalan dihte boazosápmelaččat vai sin vuoigatvuohta ii dahkko árvvoheapmin duohta meassamiid bokte, mearrida § 10 nr. 4 nubbi lađas ahte boazodoalu johtolagat eai galgga giddejuvvot. Eanadoallodepartemeanta sáhttá datte mieđihit johtolagaid nuppástuhttit, jus vuoigaduvvomiid beroštumit dan diktet. Jus dákkár nuppástuhttin vahágahttá ruđalaččat, galgá dán buhtadit. Departemeanta namuha erenoamážit Od.prp. nr. 9 1976-77 (s. 57) ahte johtolatgiddema gielddus ii hehtte johtolagaide sáhttit čuohcat ja soaitá giddet viidát doaibmabijuid oktavuođas jus leat dasa bággolonistaneavttut. Dákkár doaibmabijuid ovdamearkan namuhuvvojit čázádatbuođđudeamit ja luoddaráhkadeamit. Sáhttá leat árta deattuhit dán leat áidna eanaháldengildosa 838 boazodoallolágas, ja ahte njukčamánu 18. b. 1955 nr. 2 eanalágas, leat moanat dákkár gildosat eanadoalu suodjaleapmái. Berre datte namuhit ahte eanavuovdinlága § 2 nubbi lađas, lassin ráddjet háldenlobi eatnamiidda mat dárbbašuvvojit guohtonguovlluide, lea b bustávas njuolggadus ahte eanavuovdineiseválddit eai sáhte vuovdit dahje lihttoláigohit eatnamiid mat "adnojit dahje navdojit adnot boazosápmelaččaid johtolahkan". (Geahča lagat Hálddašanjoavkku čielggadeami 2.5.1.3.2. oasi.) Boazodoalu johtolatvuoigatvuohta lea muddejuvvon § 10 nr. 3:s ja addá: "lobi geavahit dábálaš johtin- ja fievrridanvuojániid mat dárbbašuvvojit boazodoalus dákkár gáržžidemiiguin mat muđui gustojit, ee. mohtorvuojána geavaheames priváhta luottas." Od.prp. nr. 9 1976-77 s. 57 lea Eanadoallodepartemeanta merkkašan ná § 10 nr. 3: "Nr. 3 suokkarda lobi boazodoalus geavahit dábálaš johtin- ja fievrridanvuojániid go dárbbašuvvo, dákkár gáržžidemiiguin mat muđui gustojit ee. mohtorvuojána geavaheames priváhta luottain jna. Nugo mearrádus lea čállon navdo addit lobi geavahit boazodoalus muohtaskohtera muohttagis alde jus dárbbašuvvo ja iige vahágahte sakka. Vuovdegilvinguovllus 839 ja vesáluvvan guovllus 840 lea muohtaskohtera geavaheapmi eavttolaččat hui ráddjejuvvon. Mearrádus ii dábálaččat vuoigatvuođavuođđut geavahit meahccevuojániid bievllas. Muhto sierra háviid ii sáhtte dán gieldit erenoamáš fievrridemiide omd. áideávdnasiid dahje eará ávdnasiid go ii vahágahte sakka. Ferte muđui merket dás leat sága teknalaš veahkkeávdnasiid birra mat eai leat gullan árbevirolaš boazodollui ja mat sáhttet vahágahttit ja muosehuhttit ja earaláhkai bilidit." Earret dán sierravuoigatvuođa lea boazodoalus dihto mohtorjohtolanvuoigatvohta geassemánu 10. b. 1977 nr. 82 lágas meahccemohtorjohtolaga hárrái. Nugo ovdanboahtá 3.15.3. oasis lea mohtorjohtolanlága § 3:s oppalaš gielddus johtalit meahcis ja čázádagain. Lága § 4 sisdoallá datte dán gildosis muhtun spiehkastagaid, ee. "dárbbašlaš olbmo- ja dávvirfievrredeapmái .... boazoealáhusas", buo. vuosttas lađđasa c bustáva. Dasto sáhttá spiehkastit hálddašeami erenoamáš mearrádusa mielde, buo. §§ 5 ja 6. Dát mearrádusat eai maná namut boazoealáhusa sierra, muhto muhtun cealkagat sáhttet leat mávssolažžan justa dán ealáhussii. Nuppi beales dárbbaša boazodoalluge suodjaluvvot eará mohtorjohtolagas. Dán ferte vuhtii váldit go láhkaásahusaid ráhkada ja sierralohpeohcamiid mearrida meahci ja čázádagaid mohtorjohtolaga oktavuođas, buo. vel dan 3.15.4. oasis máinnašuvvon miessemánu 15. b. 1988 láhkaásahusa nr. 356, § 9. Muđui dihtto boazodoalu suodjalandárbu johtalussii maiddái boazodoallolága § 28 mearrádusa geatnegasvuođas láhttet fuolalaččat go johtala boazodoalloguovlluin, ja erenoamáš fuolalaččat áiggiin goas lea dehálaš ahte boazu ii muosehuhttojuvvo. Go álbmoga mohtorjohtolat juo álgovuorus lea oalle ráddjejuvvon mohtorjohtolatlága njuolggadusain, bidjá § 28 vuosttažettiin cakkiid dábálaš johtalussii boazodoalloguovlluin, ja mearrádus leat danne lagat máinnašuvvon bajábealde 3.16.4. oasis. 3.17.5 Vissui, guođohanbartii jna. sadji Oassi das maid láhka gohčoda "vuoigatvuohta ásadeapmái bohccuiguin", lea boazodoalliid vuoigatvuohta buhtadasa vuostá oažžut čujuhuvvot saji vissui mii dárbbašuvvo ealáhusa ulbmálaš doaimma deasttas, buo. § 10 vuosttas lađđasa nr. 2. Eaktun lea ahte son ii sáhtte náššat dákkár viesu earaláhkai. Od.prp. nr. 9 1976-77 (s. 57) boahtá ovdan ahte erenoamážit lea jurddašan mearrádusa adnot geasseviessosadjái. Prinsihpas gusto vuoigatvuohta oažžut čujuhuvvot viessosaji sihke priváhta eatnamiin ja stáhtaeatnamiin. Čujuheapmi priváhta eatnamiin galgá datte proposišuvnna mielde (s. 57) leat dássálaga bággolonistemiin, ja sáhttá dušše dahkkot go lea "čielga spiehkastat". Stáhtaeatnamiin báhkkoduvvo ahte ferte "navdit hálddahusa mieđihit govttolaš vuođustuvvon dárbbu". Finnmárkkus mearridit eanavuovdineiseválddit galgágo čujuhuvvot viessosadji stáhta eatnamiin. § 10 vuosttas lađđasa nr. 1 mielde lea boazodoalliinge vuoigatvuohta háldet eatnamiid barttaide dahje lavdnjegođiide mat dárbbašuvvojit boazoguođoheapmái, ja návsttuide ja sajádagaide mat dárbbašuvvojit biebmo- ja gándin 841 vurkemii. Ii leat datte nu ahte boazosápmelaččat sáhttet cegget guođohanbarttaid sahtedohko. Skábmamánu 1.b. 1982 láhkaásahusa mielde ferte vuos oažžut Boazodoallohálddahusa dohkkeheami. Láhkaásahus ii gusto várra lavdnjegođiide, muhto dákkárat eai masá atno guođohanorrunsadjin. Eatnamat mat lea čujuhuvvon dahje váldon atnui, ja viesut ja rusttegat mat leat ceggejuvvon dáid máinnašuvvon njuolggadusaid mielde, ii sáhte dábálaččat atnit eará ulbmilii go boazodollui, buo. § 10 maŋimušlađđasa. Guođohanbarta masa ealáhusas ii šat leat dárbu, omd. go johtolat leat sirdojuvvon, ii sáhte atnit joavdobartan. Álgovuorus ii sáhte eatnama, viesuid ja rusttegiidge sirdit earáide go boazosámiide geat ieža devdet § 10 nr. 1 ja 2 eavttuid. Konkrehta háviin sáhttá spiehkastit dán njuolggadusas, muhto dalle gáibiduvvo sihke Eanadoallodepartemeantta ja eanaeaiggáda mieđáhus. 3.17.6 Áiddit ja rusttegat Boazodoallolága § 12 albmada lagat mii mearkkaša vuoigatvuohta cegget rusttega boazodoalu atnui. Dehálamos rusttegat leat áiddit, gárddit ja njuovahagat, muhto vuoigatvuohta siskkilda maiddái eará dárbbašlaš rusttegiid. Rusttegiid ii sáhte bidjat vaikko gosa. Vuohččan galgá fysalaš birrasa váldit doarvái vuhtii, nu ahte rusttegat eai bilit dárbbašmeahttumit. Iige galgga eaiggát dahje eará rievttálaš berostumit olus vahágahttot dahje biliduvvot. Maŋimuš molssaeaktui gullet ee. eará boazodoalliid ja álbmoga deasttat. Vuoigatvuohta lea álgovuorus ráddjejuvvon áiddiide ja rusttegiidda mat dušše ovtta jahkodaga galget čuožžut. Bissovaččabut rusttegat gáibidit Eanadoallodepartemeantta mieđáhusa, vaikko eanaeaiggát ja eará geavahanvuoigaduvvomat mihtet dasa, buo. Od.prp. nr. 9 1976-77 s. 58. Sáhttá vel oažžut lobi bissovaččabut rusttegiid cegget eanaeaiggáda dahje geavahanvuoigaduvvoma dáhttu vuostá, muhto dáid vahágahttima ja bilideami galgá dasto boazodoalli buhtadit árvvošteami mielde. Áiddiid ja eará rusttegiid mat eai deavdde lága gáibádusa, sáhtá gáibidit gaikut. Gáivuona-duopmu (Rt. 1979 s. 1283) , mii konkrehta gustui vuoigatvuhtii atnit njuovvansaji, sisdoallá muhtun cealkámušaid (s. 1289) main boazodoalus rusttetceggema vuoigatvuođas sáhttet leat dihto oppalaš beroštumit : "Hui čielggas lea ahte boazodoallovuoigatvuohta sisdoallá njuovvansadjevuoigatvuođa, nugo dat ledje ovdal. Ja lean ovttamielas boazoguohtonvuoigaduvvomiiguin ahte dát vuoigatvuohta ii leat ráddjejuvvon guovlluide gos ovdal lea leamaš njuovvansadji. Ahte boazoguohtonvuoigaduvvomat sáhtte ásahit njuovvansaji Ruvkebahtii 842 , orru danne álgovuorus čielggas. Lean dasto ovttamielas guohtonvuoigaduvvomiiguin ahte njuovvansadjevuoigatvuohta ii leat čadnon makkárge eaktui ahte vuoigatvuohta doaimmahuvvo áiggiide ja dan láhkai mo ovdal lei dábálaš. Ferte ođđa teknihka ja ortnegiid sáhttit atnigoahtit njuovvamii ja mat dárbbašuvvojit juksan dihte dohkálaš ruđalaš bohtosa." Dát cealkámušat gullet boazodoalliid vuoigatvuhtii 1933-lága mielde, muhto seamma ferte gustot dálá boazodoallolága ektui. Muđui deattuhuvvui (s. 1290) ahte sierra vuoigatvuođaid sáhttá ásahit earágo lága rievttálaš vuođul, sihke rusttetceggenlobis ja eará boazodoallosurggiin. 3.17.7 Boaldámuš ja muorraávdnasat Boazosápmelaččaid vuoigatvuohta boaldámuššii ja muorraávdnasiidda lea lagat muddejuvvon boazodoallolága § 13:s. Vuoigatvuohta lea vuosttas lađđasa mielde ráddjejuvvon boaldámuššii ja muorraávdnasiidda iežas atnui lobálaš boazodoalu oktavuođas. Dat gusto sihke almmolaš ja priváhta eatnamiin, ja addá lobi váldit lastamuoraid, miestagiid, reaŧkkáid, sieđggaid, soahkeovssiid, goike beziid ja goike gahčahagaid, gahččan ovssiid ja rissiid, guddodagaid, bessiid ja bárkkuid čuovvovaš ulbmiliidda: 1. boaldámuššii 2. lavdnegoahtin, luoggun, navstun dahje gándin- ja 5. 2. biebmovurkenceggemiidda 3. lávvomuorran, bivdosin ja álkis 5. atnubiergasin 4. gárdin (duolmmahahkan, girdnun) meaidin Boazosápmelaččaid muorraávnnasvuoigatvuohta lea nappo, seammago Finnmárkku giliolbmuin vuoigatvuohta lastavuovddi muoraide njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinlága § 4 mielde, nu gohčoduvvon dálloatnovuoigatvuohta. (Eanavuovdinlága § 4 lea lagat meannuduvvon 3.2.4. oasis.) Giliolbmuid vuoigatvuođa ektui, ii leat datte boazosápmelaččaid vuoigatvuohta ráddjejuvvon boaldámuššii. Sii sáhttet váldit máŋggalágan ávdnasiidge. § 13 nuppi lađđasa mielde ii galgga váldit dearvvas lastamuorraávdnasiid ja dearvvas miestagiid, jus gávdnojit eará ávdnasat das dahje lahkosis maid sáhttá atnit seamma ulbmilii. Lága ovdabargguin dáhtui Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi § 13 logahallamii "báhkiid 843 ja vettiid 844 ", go dát lea ávnnasdarbbu oassi árbevirolaš sámi muorraduodjái. Od.prp. nr. 9:s 1976-77 (s. 58) departemeanta báhkkoda dán leat dárbbašmeahttumin "go dákkár ávdnasiid galgá navdit gullat logahallamii". Dán mielde lea várra govttolaš navdit buot ávdnasiid árbevirolaš muorradujiide sáhttit váldit § 13 mielde. Murren- ja ávnnastanvuoigatvuohta gusto sihke almmolaš ja priváhta opmodagain. Stáhtaeatnamiin ii galgga máksit ávdnasiid ovddas. Priváhta vuovdeeaiggádat sáhttet baicce § 13 goalmmát lađđasa mielde gáibidit mávssu dearvvas lastamuorain, muhto eai sáhte muđui gáibidit buhtadasa. Boazodoallit geat váldet ávdnasiid main sáhttá gáibidit mávssu galget dalán dieđihit eanaeaiggádii dán birra. Dán oktavuođas sáhttá jearrat leago boaldámuš- ja muorraávnnasvuoigatvuohta ráddjejuvvon gustot "lobálaš boazodoalu oktavuođas". Leagoson boazodoallis dušše vuoigatvuohta muoraide go lea meahcis, dahje siskkildago vuoigatvuohta muoraidege su fásta vissui orohagas. Dát lea lagat mearkkašuvvon suoidnemánu 26. b. 1983 girjjis Eanadoallodepartemeanttas Stáhta vuvddiid direktoráhtii. Departemeanta čállá ee.: "Gažaldat siskkildago boaldenmuoravuoigatvuohta muora boazodoalli orohaga valdovissuige, ii leat njuolga vástiduvvon ii lágas iige ovdabargguin. Nugo diehtit eai leat makkárge riektemearrádusat mat vástidit gažaldaga. Dalle lea hui eahpečielga dulkongažaldat mas sáhttá sihke rievttálaš ja duohta ákkaid bidjat ja mat bahkkejit goappašiid guvlui. Eanadoallodepartemeanta lea ovdal muhtun sullasaš áššiin cealkán dán vuoigatvuođa mahtodaga fertet árvvoštallat konkrehta ee. báikkálaš vieru vuođul, muhto lea ovtta hávege aiddostahttán 1933 lága (§ 30) vástideaddji mearrádusa sisdoalu, nu ahte dat siskkilda muorradárbbuge fásta vissui vuollin gilis, dainna eavttuin ahte oktasaš muorraatnu dán mielde ii "leat eanet go sámebearraša dábálaš atnu boazodoalus". Dasto aiddostahttojuvvui ahte mearrádus vel attii lobi čoaggit boaldenmuoraid orohagas maid fásta vissui vieččai ja anii. Vai lea daddjon mihttejuvvo dás ahte eai leat ákkat navdit ahte dálá gustojeaddji lága § 13 sisdoalolaččat spiehkasta boares lága mearrádusain seamma dilálašvuođas. Lágas čuožžu ahte boaldámuš- ja muorraávnnasvuoigatvuohta gusto "iežas atnui lobálaš boazodoalu oktavuođas". Dás čuvvot čielgasit dihto ráddjehusat. Anu mahtodat lea ráddjejuvvon bearraša, dahje doalu iežas dárbui, ja vuoigatvuohta ferte geografalaččat leat ráddjejuvvon dan dahje daid orohagaide gos boazodoallu lea. Mearrideaddjin ferte navdot leat ahte boaldámuš- ja muorraávnnasdárbu boahtá boazodoalu doaimmas. Dás čuovvu ahte ii sáhte leat mearrideaddjin makkár viesus muorra boldo. Ahte muorra boldo bissovaš viesus ii mearkkaš iešalddes ahte vuoigatvuohta ii gusto. Mearrideaddjin ferte leat ahte viessu lea dakkár sajis ahte dat duođai lea doalu guovddáš, ja ahte iežas anu mahtodahkii rasttilduvvo." Dát orru Riektejoavkku árvvošteami mielde leat mearrádusa govttolaš áddejupmi. Dán dulkomii lea várra mealgat doarjjage čuovvovaš cealkámušas Od.prp. nr. 9 1976-77 (s. 58) : "Nuppi beales lea departemeanta gávnnahan fertet deattuhit vuostecealkámušaid mat leat ovddiduvvon boazodoalliid lobis viiddideames váldit ávdnasiid vuvddiin mat gullet earáide. Dán oktavuođas sáhttá leat árta namuhit ahte nuppástuvvon doallohámit ja eallindilli ee. fásta ássamiin sáhttá dagahit ahte boaldenmuorra ja muorraávdnasat váldojit eanet ovtta sajis ja stuorát meriin nu ahte muhtun opmodagat gollet viehka olu". Eanaš boazodoalliin lea dál fásta geasseviesut lassin fásta dálveviesuid. Dan jurdagis mii lea vuođđun biddjon Eanadoallodepartemeantta girjái, ferte dán viesu muorradárbuge siskkildit boaldámušvuoigatvuođa. Boazodoallolága § 14:s bivdo- ja guollebivdovuoigatvuođasge lea "lobálaš boazodoalu oktavuođa" hábmema, muhto dát vuoigatvuohta lea vel ráddjejuvvon gustot "orohagas gos lea boazodoallu". Dát erohus cealkkiha ahte boaldenmuora ja muorraávdnasiid vuoigatvuohta galgá gustot árjjalašvuođaidege boazodoalus mat leat olggobealde orohaga gos eallu guohtu. Dát dávista dan mii orru ovdanboahtimin Eanadoallodepartemeantta girjjis, ja mearkkaša omd. ahte boazodoalli § 13 mielde sáhttá váldit muorraávdnasiid dálveorohagas áiddiid ja rusttegiid divvumiidda vaikko guohtun lea geasseorohagas. § 13 maŋimušlađđasis addo Eanadoallodepartementii vuoigatvuođavuođđu ráddjet dahje ollásit gieldit váldit muorraávdnasiid dihto guovlluin, jus dát dárbbašuvvo vuovddi seailluheapmái, vesáluvvamii dahje lánjodeapmái 845 dahje dannego orohagas lea muorraávnnasváili. Sáhttá nu ráddjet ahte dearvvas ávdnasiid váldá dušše čujuhemiin. Suoidnemánu 26. b. 1983 girjjis dadjá departemeanta oaidnit "govttolažžan ja halddašanláhkai dárbbašlažžan ahte boazosápmelaččat guovddášat guovlluin ohcet čujuheami ovdalgo ávnnastit, jus áigot olu ávnnastit." Muorraávdnasiid vuoigatvuođas eai leat datte addon dákkár čujuheami láhkaásahusat, dahje eará ráddjehusat. Departemeanta ieš báhkkoda dán fertet mearkkašit ahte boazodoallit eai geatnegahto ohcat čujuheami, vaikko sii leat dan viehka muddui dahkan. Vai lea daddjon, de ii leat makkárge vuostálasvuohta gaskal dan mii dás daddjo, ja eanavuovdinlága § 4 vuoigatvuohta lastavuovddis muoraid viežžat čujuhemiin. Nugo namuhuvvon 3.2.4. oasis, daddjo čielgasit Od.prp. nr. 48 1963-64 (s. 15) ahte eanavuovdinláhka ii áiggošii muddet boazosápmelaččaid muorraávnnasvuoigatvuođaid boazodoallolágaid mielde. 3.17.8 Bivdu ja guollebivdu 3.17.8.1 Oktasašgažaldat Boazodoallolága § 14 mudde boazosápmelaččaid bivddu ja guollebivddu sierra vuoigatvuođa. Vuosttas lađđasa vuosttas čuoggá mielde gusto vuoigatvuohta ee. "stáhtaalmennehis ja iige sierra matrikuleren stáhtaopmodagas". Maŋimuš molssaeaktu lei jurddašuvvon Finnmárkku hárrái. Fylkka eatnamat leat dál matrikulerejuvvon, muhto dát ii sáhte mearkkašit makkárge nuppástusa boazosápmelaččaid vuoigatvuođas das bivdit ja guolástit. Eatnamiin mat gullet dáid mearrádusaide sáhttá bivdit ja guolástit dušše "lobálaš boazodoalu oktavuođas guohtonguovllus... boazodoalloorohagas". Nugo namuhuvvon 3.17.3. oasis, gullá juohke boazodoalli jahkodaga 846 juohkeáigemuttus dušše ovtta dihto orohahkii. Vuolggasajis lea dušše dán orohagas sus vuoigatvuohta bivdit ja guolástit § 14 njuolggadusaid mielde. Jus boazodoalli omd. fárre menddo árrat geasseorohahkii, ii sáhte son bivdit dahje guolástit doppe § 14 vuoigatvuođavuođuin, dannego guohtun ii leat lobálaš. Vástideaddji ii sáhte boazosápmelaš gii geasset vuolgá dálveorohahkii bivdit guliid, čujuhit § 14:i, go boazodoallu ii leat dalle dán orohagas. Datte fertešii veaháš váidudemiid 847 diktit dán vuolggasaji ektui. Ferte beassat jearrat addetgo "boazodoalu" dán oktavuođas ráddjejuvvon árjjalašvuođaide go čuovvu ealu, vai doalu doaimmaid oktavuođasge mat dahkkojit eará sajis go eallu lea, vuoigatvuođaid § 14 mielde. Dát lei ášši maid Deanu ja Várjjat gielddariekti dubmii geassemánu 1. b. 1982 (ášši 34/82 S) . Ášši lei, fertego boazosápmelaš máksit guolledivada go geasset bivddii dálveorohagas dan bottago lei divvumin gárddiid doppe. § 14 dulkomis celkkii gielddariekti ee. (s. 5) : "Boazodoallolága § 14 mielde lea boazodoalliin vuoigatvuohta lobálaš boazodoalu oktavuođas bivdit guliid earret eará matrikulerekeahtes stáhtaopmodagas "orohagas gos lea boazodoallu". Gielddariekti navdá dán fertet jurddašuvvon orohagas gos lea lobálaš boazoguohtun. Guollebivdovuoigatvuohta § 14 mielde diktá nu vuoigatvuođa náššat guoli borramuššii dan botta go boazodoallit ásadit bohccuideasetguin lobálaš guohtumis. Gielddariekti diehtá ahte boazodoallu ealáhussan siskkilda earáge doaimma go geahččat bohccuid. Earret eará cegget ja mađasatnit gárddiid ferte nu leat oassi boazoealáhusa barggus. Muhto sáni "boazodoalu" mearkkašumi ferte eanet ráddjet go mii § 14:s lea." Riekti dulko nappo § 14 nu ahte dat dušše addá vuoigatvuođaid orohagas gos eallu lea. Dát vuođustuvvo dainna ahte §1933-lága (§ 38) vástideaddji mearrádusas lei dákkár sisdoallu, mii lea nannejuvvon nu gohčoduvvon Marsfjell-duomus (Rt. 1955 s. 361, geahča s. 364) , ja ahte ii lean oaivil muhttit dán riektedili. Dát vuođustuvvo čujuheamen 1978-lága ovdabargguid iešguđet osiide, almmá njuolga namuheamen ahte Od.prp. nr. 9 1976-77 § 14 sierracuohkit (s. 58) čielgasit dadjet ahte evttohus "dávista duohtavuođas gustojeaddji lága § 38". Riektejoavku lea ovttamielas gielddarievtti § 14 dulkomii. Earalágan gažaldat bohciida go bohccot leat orohagas gos eai galggašii leat. Dábálaččat eai leat nappo vuoigatvuođat § 14 mielde, dannego dát lea lobihis guohtun, muhto erenoamáš heahtedilis sáhttá almmatge jurddašit ahte dán ii sáhte atnit lobiheapmin. (Geahča lagat 3.17.11.2. oasi.) Danne ferte bidjat vuođđun ahte sis geat ealu čuvvot leat vuoigatvuođat § 14 mielde. Vaikko eallu lea lobiheamit olggobealde orohagas galget boazodoallit dihto diliin sáhttit leat lobálaččat doppe ja nu leat vuoigatvuohta bivdit ja guolástit dán oktavuođas. Dát sáhttá omd. leat go vuojeha bohccuid mat leat boahtán boasttu orohahkii. Sáhttá namuhit ahte boazodoalli geas eai leat vuoigatvuođat § 14 mielde, oažžu njuolggadusaid ja eavttuid mielde mat muđui gustojit dán guovllu árjjalašvuođaide vuoigatvuođa bivdit ja guolástit. (Dát leat lagat meannuduvvon 3.7. (erenoamážit 3.7.5.) ja 3.8. osiin.) Vuoigatvuođaid sisdoalus ja mahtodagas, mearrida § 14 vuosttas lađas ahte boazosápmelaččain lea vuoigatvuohta bivdit ja guolástit "seamma eavttuin go sii geat fásta ásset gielddas, gilis dahje báikegottis gos almennet dahje stáhtaopmodat lea". Dát mearkkaša ahte boazosápmelaččat leat seamma ráddjehusaid vuollásaččat, omd. bivddusatnima ja ávkkástallanáiggiid ektui. Dás čujuhuvvo sáivabivddu vuoigatvuođa oppalaš ovdanbuktimiidda 3.7. oasis ja bivdovuoigatvuođas 3.8. oasis, ja Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.8. (fuođđu) ja 4.9. (sáivabivdu) kapihttaliidda. Ii ovdanboađe njuolga ii boazodoallolágas iige dan ovdabargguin leago bivdo- ja guolástanvuoigatvuohta ráddjejuvvon dálloatnui. Nugo namuhuvvon 3.17.7. oasis, leat baicce muorraávnnasvuoigatvuohta § 13:s ráddjejuvvon iežas atnui. Dasto lea lága § 25:s boazoealáha birra gaskal Norgga ja Ruoŧa (geassemánu 9.b. 1972 nr. 31) aiddostahttojuvvon ahte ruoŧa boazosápmelaččaid vuoigatvuohta bivdui ja guolásteapmái ii rihko iežas dárbbu. Goappašat dát dilálašvuođat čájehit ahte dákkár ráddjehus ii gusto norgga boazosápmelaččaid bivdo- ja guolástanvuoigatvuhtii. Dát oaivil leage danne, guolásteami ektui, váldon Eanadoallodepartemeantta cuoŋománu 29. b. 1981 girjjis Stáhta vuvddiid direktoráhtaii, ja lea Riektejoavkku oaivila mielde buoremus árttat. Maná bođii nu gohčoduvvon Brekken-duomus (Rt. 1968 s. 394) nuppelágan bohtosii. Dát duopmu gusto datte eanaeaiggádiid ja boazosápmelaččaid gaskasaš šiehtadusa dulkomii guoski guovllus, ja iige vuoigatvuođaid áddejumis boazodoallolága mielde. Dalá láhka ii addán vuoigatvuođa bivdit ja guolástit priváhta eatnamiin. Lassin vuoigatvuođa mii lea válddahuvvon bajábealde, ja mat nappo gustojit "stáhtaalmennehiin ja eai erenoamáš matrikulerejuvvon stáhtaopmodagain", lea boazosápmelaččain § 14 vuosttas lađđasa nuppi čuoggá mielde dihto vuoigatvuohta bivdit ja guolástit daid stáhta matrikuleren vuvddiin ja ráššain mat leat guohtonguovlluin. Vuoigatvuohta galgá dás leat nugo lea leamaš ovddežis, namalassii ahte dan dárkilat sisdoallu galgá konkrehta mearriduvvot juohke háve. Maŋimuš lađđasa mielde ii galgga máksot láigu dahje goartadivat bivdui dahje guolásteapmái § 14 olis. (Dát lea eará go guollebivdo- ja fuođđodivat, buo. vulobealde.) Go boazosápmelaččaid bivdu ja guollebivdu § 14 vuosttas lađđasa vuosttas čuoggá mielde muđui galgá leat seamma guovllus seamma eavttuin go dáloniin, lea danne dán čuoggás earuhan boazosápmelaččaid ja dáloniid. 3.17.8.2 Erenoamážit guollebivddus § 14 nuppi lađđasa mielde sáhttá Eanadoallodepartemeanta mearridit ahte boazodoalliin galgá leat oktovuoigatvuohta atnit vihtanbivdosiid mearre jávrriin ja johkagaskkain, ja vel mearridit ahte dihto javrrit ja johkagaskkat ollásit galget doalahuvvot boazodoalliide. Dát vuoigatvuođavuođđu gusto dušše eará stáhtaopmodagaide go stáhtaalmennehiidda, ja ii leat vuos leamaš anus. Muđui sáhttá namuhit ahte § 5 nuppi lađđasa oppalaš láhkaásahusain guollebivddu hárrái Finnmárkkus dáža borgáriidda maid (dalá) Fuođđo- ja sáivaguoli direktoráhta dohkkehii cuoŋománu 20. b. 1983, mearrida ahte earret giliássit, galget boazosápmelaččain ealáhusaset doaimmas leat vuosttasvuoigatvuohta fierbmebivddu čujuheamis. Dán njuolggadusa sadjái lea dál boahtán vástideaddji mearrádus § 8 láhkaásahusain anadroma luossaguliid ja jávreguliid bivddus čázádagain ja oivošiin jna. Finnmárkku fylkkas, maid Finnmárkku fylkkamánni lea addán njukčamánu 10. b. 1993. (Mearrádus lea lagat máinnašuvvon Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.9.oasis. Geahča 3.7.5. oasige bajábealde.) Nugo namuhuvvon luvve § 14 maŋimušlađas boazosápmelaččaid bivddu láiggus dahje goartadivada máksimis mearrádusa olis, buo. miessemánu 15. b. 1992 sáivabivdolága nr. 47, § 22 nuppi lađđasa. Sáivabivdolága § 30 nuppi lađđasa mielde leat boazosápmelaččatge luvvejuvvon máksit dan muđui geatnegahtton guolledivada Guollefondii bivddu ovddas boazodoallolága láhkavuođuin. Boazosápmelaččaid guollebivdovuoigatvuohta § 14 mielde gusto vuolggasajis luosaid ja eará luossaguliid bivduige. Dán guollebivdui gusket datte erenoamáš dilálašvuođat. Nugo namuhuvvon 3.7.4.1. oasis lea stáhta guhká lihttoláigohan luossabivddu nu gohčoduvvon "unna" luossajohtti čázádagain Finnmárkkus, ja dál leat buot miellagiddevaš luossajogat stáhta eatnamiin lihttoláigohuvvon iešguđet servviide. Go dál oalle muddui dán eatnoguora báikeolbmot geat návddašit dákkár láigolihtuid buriid lihttoláigoheaddji searvvi miellahttovuođa bokte, sáhttá jearrat leago boazosápmelaččain vuoigatvuohta guolástit lihttoláigohuvvon čázádagain boazodoallolága § 14 mielde. Mo dál leš, lei boazosápmelaččain guollebivdovuoigatvuohta lihttoláigohuvvon luossačázádagain Birasgáhttendepartemeantta guovvamánu 10. b. 1977 láhkaásahusa mielde mo lihttoláigohit stáhta guollebivdovuoigatvuođa Finnmárkku fylkka luossačázádagain. Maŋŋilgo § 5 nuppi lađđasis lei mearriduvvon ahte jahkodatgoartta dušše sáhtii čállit lihttoláigoheaddji searvvi miellahtuide, geat ásset fylkkas, ja sidjiide geat ásset guoski johkaleagis, čuožžo dasto: "Lobálaš ásadeames bohccuiguin orohagas johkaleagis lea boazosápmelaččat vuoigaduvvon bivdit guliid oaggungoartta mávssekeahttá, muhto fertejit muđui čuovvut áiggis áigái guollebivddu gustojeaddji mearrádusaid." Dát láhkaásahus lea datte fámuhuhttojuvvon go miessemánu 15. b. 1992 nr. 47 ođđa luossaláhka čuovui Birasgáhttendepartemeantta stáhtaeatnamiid guollehálddašeami juovlamánu 18. b. 1992 oppalaš láhkaásahusa bođii dan sadjái. Nugo namuhuvvon 3.7.4.1. oasis lea dán láhkaásahusa § 12:s mearrádus ahte anadroma luossaguliid čázádagain galgá dušše lihttoláigohit guollebivddu báikkálaš organisašuvnnaide dahje servviide. 1977-láhkaásahusa ektui, ii daddjo datte mihkkege njuolga ii báikegotti ovdamunis guoski johkaleagis iige boazosápmelaččaid guollebivdovuoigatvuođas. Nugo ovdanboahtá 3.7.3. oasis gustojit erenoamáš njuolggadusat luossaeanuide, namalassii Deanu, Álttá- ja Njávdánjoga. Dáid eanuid guollebivdovuoigatvuohta ii navdo gullat stáhtii, muhto guoski eatnoleagi eanadoalliide. (Buo. Od.prp. nr. 3 1962-63ge.) Deanu beales čuovvu dát Geassemánu 23. b. 1888 deanulága, maid ferte atnit vieruiduvvan vuoigatvuođa láhkanannemin mii lea sajáiduvvan, ja Álttá- ja Njávdánjoga sierradilli vuođđuduvvo vieruiduvvan riektehámáiduvvamii ja riektegeavadii. Go dáid eanuid guollebivdovuoigatvuohta ii adno gullat stáhtii, go ii leat "ii sierra matrikuleren stáhtaopmodagain" oassin, ferte leat olggobealde boazodoalu § 14:a doaibmaguovllu. (Geahča Ingvald Falch:a vihkkedallama "Bygdelagsrettigheter til laksefisket i vassdragene i Finnmárk fylke:s" s. 35-37.) Dát mearkkaša nappo ahte dát mearrádus ii sáhte addit boazosápmelaččaide seamma sierra guollebivdovuoigatvuođa go mii Deanu, Álttá ja Njávddáma eanadoalliin leat. Dát ferte gustot oaggunsierravuoigatvuhtiige mii eatnoleahkeássiin geain ii leat fierbmebivdovuoigatvuohta deanuleagis, soaitá fertet leat. (Geahča 3.7.3.2.5. oasi.) Jus leš dákkár vuoigatvuohta, ferte dat datte várra gullat boazosápmelaččaidege geat johtet deanuleagis, ja ainjuo sáhttet sii nugo eará báikeolbmot oaggut luosa, guvžžá ja vallasa stákkuin ja nođđoduorgguin jus mákset veaháš dan ovddas. (Geahča Deanu guollebivdoguovllu guovvamánu 24.b. 1989 guollebivdoláhkaásahusaid § 3 B, buo. § 2, ja vástideaddji njuolggadusaid oalgečázádagaid cuoŋománu 6.b. 1990 guollebivdoláhkaásahusain.) Muđui sáhttá namuhit ahte Deanu ja Várjjat gielddarievtti áššis nr. 31/1983 A, mas duopmu celkojuvvui guovvamánu 21. b. 1984, čuoččuhuvvo ee. ahte boazosápmelaččat ovdal 1888 lága ledje ásahan sierravuoigatvuođa fierbmebivdui Deanus mii galggai leat fámus beroškeahttá dán lága ja maŋit láhkaásahusaid. Riekti ii gávnnahan leat ásahuvvon makkárge dákkár guollebivdovuoigatvuohta, ja ahte livččii leamen buohkaidvuoigatvuohta masa láhkaaddi livččii lean vuoigaduvvon seaguhit iežas. Muđui muittuhit ahte ii sáhte leat veadjemeahttun ahte stuorát dahje unnit boazosámiid joavkkut leat báikkálaččat sáhttán háhkan sierravuoigatvuođa guollebivdui priváhtarievttálaš vuođul lassin guollebivdovuoigatvuođa mat čuvvot boazodoallolága ja eará lágaid. (Geahča Boazodoallolágalávdegotti árvalusa (1986) s. 38. Numo ovddiduvvon 3.17.1. oasis ii gusto dát muđui dušše guollebivdovuoigatvuhtii, muhto oppalaččat boazosápmelaččaid vuoigatvuođaide.) 3.17.8.3 Erenoamážit bivddus Boazosápmelaččaid bivdovuoigatvuohta lea ráddjejuvvon fuđožiidda 848 , go fuođđobivdu 849 lea doalahuvvon eanaeaiggádii, buo. miessemánu 29. b. 1981 fuođđolága nr. 38 VII kap., ja Riektejoavkku bivdovuoigatvuođa válddahallamii fuođđolága mielde 3.8.3 oasis. Boazosápmelaččat eai nappo dárbbaš máksit bivdoláiggu dahje -goartadivada § 14 mielde. § 11 vuosttas lađđasa mielde dál fámuhuhttán juovlamánu 14. b. 1951 nr. 7 lágas (bivdolágas) eai dárbbašange máksit dan muđui geatnegahtton fuođđodivada, muhto dál gáibiduvvo boazosápmelaččainge vástideaddji divat, bivdidivat, mii lea 1981-lága § 40:s láhkavuođđuduvvon. Datte sáhttá jearrat siskkildago dát divat aitosaččat boazosápmelaččaid bivddu boazodoallolága mielde, go § 40 vuosttas lađđasis čuožžu: "Gii áigu bivdit dán (min deattuhus) lága mielde, galgá máksit bivdidivada". Dál láhkavuođđuda boazodoallolága § 14 datte álgovuorus boazosápmelaččaid bivdovuoigatvuođa, mii vel báhkkoduvvo njuolga fuođđolága § 31 vuosttas lađđasis. (Geahča 3.8.3. oasi.) Dán mielde sáhttá orrut dego boazosápmelaččat báhcet olggobeallai biire mii galgá máksit bivdidivada fuođđolága § 40 mielde. Fuođđolága ovdabargguin lea datte čielgasit eaktuduvvon ahte § 40 siskkilda boazosápmelaččaidge. § 42:s sáhttá luvvet bivdidivadis dihto sierralágan bivdduin. Od.prp. nr. 9 1980-81 (s. 64) daddjo dán mearrádusa merkkašeamis: "Departemeantta fápmudus mearridit divatluvvema gusto dušše dallego ii gotte elliid dábálaš bivdoáiggi, ee. dieđalaš ulbmilii ja vahágiid ráddjemii jna. láhkaárvalusa §§ 11-14 vuođul. Gustojeaddji rievtti mielde leat boazosápmelaččat luvvejuvvon máksit bivddus fuođđodivada boazodoallolága sierra vuoigatvuođaid vuođul. Dát divatluvvema njuolggadus čuožžu bivdolága § 11:s ja Bivdoláhkalávdegoddi lea evttohan dan bisuhit. Departemeanta oaivvilda ahte buohkat geat bivdet, makkár riektedilálašvuohta sis leš, berrejit máksit divada." Eai leat čuovvu ovdabargguin ákkat dasa ahte Stuorradiggi lea eará áddejumis go Birasgáhttendepartemeanta. Vaikko mearrádusa sánit erremiin celket eará bohtosa, ferte vuođđun bidjat ahte ođđa lága mearrádusas háliidii láhkaaddi riektedili mieđis nuppástusas boazosápmelaččaidge galgat máksit dán oppalaš divada Fuođđofondii. 3.17.9 Boazodoalu riektesuodjalus 3.17.9.1 Álggahus - ráddjemat Čuovvovaččat gártá guovddáš fáddá leat ahte boazosápmelaččaid buhttenrievttálaš suodjalus sin ealáhusa meassamiin eatnamiid gáržžidemiin ja doalu muosehuhttimiin. Juohke boazosápmelaš sáhttá leat ásahan oktagaslaš vuoigatvuođaid doalus oktavuođas. Sis lea dábálaš buhttenrievttálaš suodjaleapmi, seammaláhkaigo eará bealát vuoigatvuođaid. Mii dás meannuduvvo, lea datte boazodoalu suodjalus dábálaš boazodoallovuoigatvuođa vuođul. Dát suodjalus ii leat olus láhkaduvvon. Vuođđudeaddji Álttesjávrri-duomus (Álttesjávri II) geardduhuvvon Rt. 1968 s. 429, lea Alimusriekti dadjan ja ovddidan erenoamáš buhttenrievttálaš suodjaleami boazodollui. Vuolleriektegeavatge lea veahkehan dán ovdáneapmái. Riektejoavku geahčada 3.17.9.2. oasis dán suodjalusa iešguđet beliid mii duopmostuolus lea šaddan. Lassin suodjalit meassamiidda ealáhusas, guorahallo 3.17.9.3. oasis veahá boazosápmelaččaid buhtadangáibádusas elliid massimis dahje vahágahttimis. Dasto máinnašuvvo 3.17.9.4 oasis suodjaleapmi maid sáhttá dadjat gullat boazodoallolága §15:i máŋggaid doaluid gaskasaš riidduid čovdosiid hárrái. Eat dán oktavuođasge guorahala man luđolaččat láhkaaddi sáhttá oppalaččat gáržžidit boazodoallovuoigatvuođa, namalassii gokko rádjá manná gaskal gáržžidemiid maid sáhttá dahkat buhtadandárbbu haga - nu gohčoduvvon buhtadankeahtes ráđđengáržžidemiid - ja gáržžidemiid mat luvvejit buhtadangeatnegasvuođa. Dát guoskkahuvvojit datte belohahkii 3.17.10. oasis boazodoallovuoigatvuođa rievttálaš vuđđosa hárrái, ja oppalaš hámis 2.3. oasis lobálaš geavahansuodjaleami hárrái. Muđui ii leat boazodoalu suodjaleapmi meassamiidda ja eará doaimmaide mat čuhcet ealáhussii ráddjejuvvon buhttenrievttálaččat, muhto áigut dás nappo váldoáššálaččat doalahit dákkár suodjaleapmái. Suodjaleapmái mii gullá eanavuovdinlága § 2:i, iešguđet álbmotriektenjuolggadusaide ja vuođđolága § 110 a dáfus, čujuhit maid Hálddašanjoavkku čielggadeami (eanavuovdinlága § 2) 2.5. kapihttalii ja Riektejoavkku oppalaš ovdanbuktimiidda 2.4. oasis (álbmotriektenjuolggadusat) ja 2.5. (vuođđolága § 110 a) . 3.17.9.2 Láhkavuođohis buhtadansuodjaleapmi 3.17.9.2.1 Cieggan ja dárbbašlaš ealáhusgeavaheapmi Vuođđoduopmu boazodoalu buhtadansuodjaleami hárrái, lea nappo nu gohčoduvvon Álttesjávrri(II) -duopmu (Rt. 1968 s. 429) . Dás lei gažaldat galggaigo guokte ruoŧa "čerrui", namalassii boazodoalliid ovttastumit, dovddahit buhtadasa bistevaš ja mealgadaš boazoláiddomiid massimis ja guollebivddu vahágis go Álttešjávri Romssas buođđuduvvui. Sin vuostebealli, Norges Vassdrags- og Elektrisitetsvesen (Norgga Čázádat- ja Elfápmodoaimmahat) (NVE) , ovdandoalai ee. ahte boazosápmelaččat eai lean háhkan makkárge priváhtarievttálaš vuoigatvuođa, sin geavaheamis lei gierdan geavaheami mihtilmasvuohta (s. 433-34) . Mearrádusastis ii mearrit Alimusriekti čielgasit ledjego boazosápmelaččat háhkan priváhtarievttálaš vuoigatvuođa, muhto cealká (s. 437-38) : "Áššedilálašvuođa dáfus, bijan nugo bajitárvvoštanriekti 850 vuođđun ahte sogas sohkii orohagas gos čearut leat, ainjuo čuohte jagi ovdal rádjá mearriduvvui 1751:s, lea leamaš ássansajit Álttesjávrri buohta oktan áittiiguin, rátkingárddiiguin, fatnasiiguin ja eará bivddosiiguin sii dárbbašedje ja ahte sápmelaččat maŋŋil jahkeviissaid leat adnán guovllu guohtumiin ja guollebivdduin. Ferte dalle nugo bajitárvvoštanriekti sáhttit mearridit ahte historjjálaš áiggis leat sápmelaččat dán dihto guovllus ásahan ja cieggadan dárbbašlaš anu ealáhussii. Lean dasto ovttamielas bajitárvvoštanrivttiin ahte dákkár meassamat vuoigaduhttet dábálaš riektevuođuid mielde bággolonisteami buhtadasa. Dán háve lea mearriduvvon vel ahte čearut leat massán mealgat čázádatbuođđudeami geažil. Nugo ovdalis namuhuvvon lea čázádatdoaimmahat deattuhan ahte meassamiid sámiid geavaheames liikká sáhttá dahkat buhtadasa haga. Lea čujuhuvvon ahte stáhtat 1751 rájes ja otná beaivái ee. leat gidden ja sirdán boazodoalloguovlluid, ja ahte sii leat duohtadan sakka ealáhusas mearrideamen boazologu ja guohtonáiggiid. Guoddaleaddji bealli 851 lea dán ovdáneames čoahkkáigeassán ahte lea doaisttážii dušše gierdan geavaheames sáhka ja mas vailo buhttenrievttálaš suodjaleapmi. Guoddalanvuostebealit 852 leat nuppi beales čuoččuhan ahte dušše lea okta buođđudeapmi mii čuohcá sápmelaččaid vuoigatvuhtii. Mu áddejumi mielde ii sáhte guoddaleaddji beali ovdandoallamiin olahit gosage. Gávnnahan namalassii ahte dálá buođđun leat meassamat nu divdna atnu guohtumiin ja guollebivddus Álttesjávrris ahte bággolonisteaddji ferte máksit buhtadasa." Čearut buhtaduvvoge ovttajienalaš mearrádusas massimiiddiset ovddas, ja vaikkuheaddji lei ahte lea cieggan ja dárbbašlaš atnu ealáhusas. Sáhttá dadjat ahte dákkár atnui go dán duomus lea addon buhttenrievttálaš suodjaleapmi. Muđui hilggui Alimusriekti ovdandoallama ahte sierra geavaheapmi guovllus lei buhtadasa eaktu (s. 439) . 3.17.9.2.2 Heivehangeatnegasvuohta Røssåga-duomus, maiddái gohčoduvvon Kappfjell-duopmu (Rt. 1975 s. 1029) , mas nákkáhallui leigo muhtun boazodoalliin Davvi-Trøndelágas ja Nordlánddas massima buhtadangáibádus rávdnjejohtosa biddjama oktavuođas, leige guovddáš gažaldat, leago boazodoalus heivehangeatnegasvuohta ealáhusa atnoguovlluid meassamiin. Alimusrievtti vuosttasjienasteaddji bijai dán oktavuođas čuovvovaš cealkámuša (s. 1033) : "Gávnnan ártta deattuhit ahte mas lea buhttenrievttálaš suodjaleapmi bággolonisteamis, lea sámiid boazodoallu ealáhussan. Lea ieš boazoealáhus dan árbevirolaš ja mihtilmas iešvugiin sámiid eallinvuogis ja eallinvuđđosis mii lea ožžon rievttálaš dohkkeheami ja suodjalusa. Gilvimiin ja doaibmanuppástuhttimiin sáhttet priváhta eanaeaiggádat lágidit doaimmaid maid boazosápmelaččat fertejit dohkkehit ja heivehit iežaset boazodoalu dan mielde. Seammaláhkai fertejit boazosápmelaččat, buhtadangáibádusa haga, dohkkehit ahte eiseválddit - buotbeallasašávkkálaš ulbmiliid ovddideami dihte - lágidit doaimmaid mat, almmá boazodoalu ealáhusvuđđosa lihkadeami haga, sáhttet dahkat dárbbašlažžan sápmelaččaide nuppástuhttit guohtuma dihto láhkai, jođihanvuogi dahje eanaávkkástallama ektui. Dákkár oainnu mielde in gávnnat sáhttit bidjat eiseválddiide buhtadangeatnegasvuođa jus boazosápmelaččat eai šat gávnna jeahkála ja eará guohtuma ealliidasaset ráddjejuvvon guovllus rávdnjejohtasa ja dan vuddjojuvvon luotta geažil. Nugo eará ealáhusdoallit fertejit sápmelaččatge gierdat ahte servodatlaš ja teknalaš ovdáneapmi sáhttá darbbašuhttit nuppástuhttit boazodoalu vuogi ja báikki. Erenoamáš suodjaleapmi maid lea velggolaš juolludit sámi álbmogii, dan kultuvrii ja eallinvuohkái, ii hedjon dákkár meassamiin, ja ealáhusa vuođus bissu ain. Aidalas duovdagiin gos árbejuvvon guohtonvuoigatvuođa sáhttá doaimmahit, sáhttet bohccot ain gávdnat dárbbašlaš biebmovuđđosa." Nubbijienasteaddji báhkkodii vástideaddji oainnuid (s.1036) : "Ja gažaldat lea suodjaluvvojitgo láiddomat nu sakka ahte buot meassamat, juohke bilideapmi, prinsihpas lea vuostá rievtti ja sáhttá dušše diktot buhtadasain. In sáhte gávnnahit vuđđosa ná viiddis riektesuodjalussii. ... Sierra riektesuodjalus mii boazoealáhusas lea, lea danne mu oainnu mielde ráddjejuvvon meassamiidda mat njuolga gáržžidit ealáhusvuđđosa ja eaige dušše luvve geavatlaš váikkuheaddji nuppástusaid ealáhusas ja mat dárbbašuvvojit heivehussan earáidege geain leat vuoigatvuođat seamma guovllus." Dákkár heivehangeatnegasvuohta mii dás leat válddahallon, nappo ahte geatnegahtto heivehit nuppástuvvi dilálašvuhtii dan muddui go dát lea geavatlaččat ja ruđalaččat vejolaš, dávista dábálaš bággolonistanrievttálaš vuođđocealkagiidda. Sáhttá namuhit ahte Norges Vassdrags- og Elektrisitetsvesen:a beales ovdandollui ahte boazodoalu massimat ja bilideamit eai lean eanet go mii lea lohpi ránnjálága ja servituhttalága mielde, dahje dáid lágaid prinsihpaid mielde (s. 1030-31) . Vuosttasjienasteaddji datte čielgasit hilggui dáid lágaid galgat sáhttit atnit (s. 1033) . Røssåga-duomus ii addon buhtadas ahkkái láiddoma massimii. Bajitárvvoštanriekti lei dattege dovddahan buhtadasa čuovvovaš gaskaboddosaš massimii: "láiddonmassin, johtima- ja johtolagaid, guottet- ja ragatsajiid muosehuhttin, ja muđui vaikko makkár bilideamit". Dáid buhtadanmearrádusaide celkkii vuosttasjienasteaddji guovtti eará duopmára doarjagiin (s. 1034) : "Ovdal lean čuoččuhan ahte sápmelaččaid buhtadanvuoigatvuohta ferte vuođđuduvvot dasa ahte leat dahkkon meassamat sin boazodoalu vuoigatvuođas ealáhussan ja ealáhusvuđđosin. Bajitárvvoštanriekti lea gávnnahan duođaštuvvon ahte sápmelaččat rusttetdoaibmaáiggis ja oanehis áiggis maŋŋelaš leat gillán bilidemiid ja massimiid ealáhusas, ja leat dovddahuvvon buhtadasa dán ovddas. Bajitárvvoštanriekti lea bidjan vuođđun ahte rávdnjelinnjá rusttetdoaibmaáiggis ja vuosttas jagiid maŋŋil lei giksi 853 mii muosehuhti bohccuid luđolaš johtalusa ja čálggu go bohccot gitta golbma jagi maŋŋil rusttetdoaibmaáiggi doalahedje iežaset unnit eanet jođasspáittus eret ja ahte gaskaboddosaš árvvolaš láiddonmassima geažil lasihii arahis guohtonávkkástallanbarggu. Seamma guoskkai, bajitárvvoštanrievtti mielde, rávdnjelinjá muosehuhtti váikkuhus, sihke guottetáiggi ja maid maŋŋil, ragat- ja guottetguovllus ja johtolagain ja johtimiin. Lassibarggu ovddas mii sápmelaččaide ná lea gártan, lea bajitárvvoštanriekti dovddahan buhtadasa árvvošteami mielde. In sáhte oaidnit ahte dán čuoggá mearrádus vuođđuda boasttu riektegeavahussii. Vaikko sápmelaččat eai leat ahkkái massán ealáhusaset vuđđosa meassamiid geažil, leat guoski doallit nugo čujuhuvvon, heađuštuvvon gaskaboddosaččat doaimmahit ealáhusa nugo ovdal. Dáid massimiid geažil, fertejit mu oainnu mielde sáhttit gáibádit buhtadasa. Bilidemiid ferte mu oaivila mielde árvvoštallat ovttas. In datte gávnnat dán háve leat vuđđosa ollásit dahje belohahkii biehttalit buhtadasa dainna vuođustusain ahte dás leat leamaš erenoamáš bilideamit boazoealáhusas mat eai leat dehálaččat, dahje eai rasttil oppalaš gierdanrájá dahje maid sápmelaččat ovdáneami geažil fertejit dohkkehit." Nubbijienasteaddji ii lean áibbas ovttamielas vuosttasjienasteaddjiin. Son celkkii ovtta duopmára doarjagiin čuovvovačča (s. 1036) : "Muhto gávnnahan vel ahte dan muddui go rávdnjejohtasa dihte sápmelaččat gaskaboddosaččat leat ferten gierdat láiddongáržžideami ja fárrehit ragat- ja guottetsajiideaset, leat heivehallamat siskkobealde bisuhuvvon ealáhussturrodaga 854 . Vássevaččat 855 lea váikkuhan veahá fuonit gánnáheami, muhto doaimma leat sáhttán doalahit rievddakeahttá. Nuppástusat ja váikkuhusat eai leat mu oainnu mielde buhtadanevttolaččat 856 jus áibbas sierra dilálašvuođat eai leat. Navddán baicce ahte rávdnjejohtasa muosehuhttimat mat lea bilidan bohcco johtma ja johtolagaid ovddas, sihke báikkálaččat ja erenoamážit daid jahkodatlaš johtimiidda, eaktudit buhtadasa. Bohccuid johtolat- ja johtinvejolašvuođat leat guovddážis boazodoalus, ja meassamat dás čuhcet mu oainnu mielde ealáhusvuđđosii ja go dát vuos adno riektesuodjaluvvon, fertejit dákkár meassamat leat buhtadanevttolaččat. Čujuhan dán oktavuođas ahte rávdnjejođas manná rastá buot guohtumiid, nu ahte bohccot fertejit doaibmajagis máŋgii mannat johtasiid meattá." Áilegas-áššis (Rt. 1986 s. 364) dohkkehii Alimusriekti lágamánnerievtti buhtadanmearrádusa gaskaboddosaš massima ovddas 700 mihtu láiddoma rusttetluotta mielde. Vahágat válddahallojit ná árvvoštanárttain (s. 369) : "Rusttetbarggut ja johtolat rusttetspáittu mielde oktan šlámain ja eará muosehuhttimiin, orui guohtuma caggin avádagas goappašiid bealde luotta, vaikko dán avádagas šaddu ii billašuvvan." Go Røssoga-duomus buhtaduvvui lassibargu gaskaboddosaš ealáhatmassimis, buhtaduvvui dás, nugo sáhttit áddet, guohtuma massin. Sihke lágamánneriekti (s. 376) ja Alimusriekti (s. 369) orrut bidjan vuođđun ahte ii lean vejolaš buhttet guohtonmassima ávkkástaladettiin dan sadjái eará guovlluid. Čuovvovaš cealkámuš loahpaha Alimusrievtti meannudeami dán gažaldagas: "Ferten dán mielde bidjat vuođđun ahte lágamánneriekti lea gávnnahan duođaštuvvon dás leat dahkan meassamiid mat fertejit luvvet buhtadangáibádusa. Meassamat rasttildit gierdanrájá maid ferte atnit gustojedje. Meassamiid ferte atnit leat čuohcan guohtonvuoigaduvvomiid sin ealáhusas." "Gierdanrájá" doahpaga geavaheapmi sihke dás ja eará alimusriekteduomuin, duollet dálle lotnolasat "heivehangeatnegasvuođain ja gierdanrájáin", sáhttá gáibidit mearkkašeami. Doaba muittuha ránnjálága ja servituhttalága, muhto nugo namuhuvvon eai leat dát lágat Røssoga-duomus adnon anihahttin dákkár áššiin. Dábálaš bággolonistanrievttálaš vuođđocealkagiid mielde, galgá máksit buhtadasa ruđalaš massima ovddas maid ii sáhte garvit heivehusa bokte, dahje dákkár doaibmabiju geažil ihtet, eará massimiid ráddjema dihte. Dát gusto bilidemiide main ii leat dábálaš mihtilmasvuohta, sorjjasmeahttun massima sturrodagas. Doaivut čujuhus rasttildit gierdanrájá Áilegas-áššis justa čujuha ahte dán háve lei dákkár massin. Orru dušše leamen eará vuohki báhkkodit ahte meassamat čuhcet boazodoalu ealáhusvuđđosii, dahje konkrehta daddjon " guohtonvuoigaduvvomiid sin ealáhusas". Porsangmo-duomus (Rt. 1986 s. 1370) bijai orohaga proseassafámuheaddji 857 ovdandoallamiid (s. 1374) maid Alimusriekti áddii nu ahte ii galgan masá leat makkárge ráddjehus makkár lassibarggu vahágiid sáhttá buhtadit. Oppalaš oaiviliid čujuhussii "heivehangeatnegasvuođa ja gierdanrájá" oktavuođas mii báhkkoduvvui Røssoga-duomus, hilggui riekti čielgasit dán riekteáddejumi (s. 1377) . Varfjell/Stifjell-áššis (Rt. 1979 s. 492) lei Alimusriektái dušše gažaldat ledjego boazosápmelaččaid buhtadangáibádusas guokte telekomuniserenrusttega ceggema oktavuođas boarásmuvvan. Lágamánneriekti meannudii datte buhtadangažaldaga, masa gulai gaskaboddosaš massinbuhtadas. Riekti gávnnahii gaskaboddosaš guohtonmassima leat menddo unnin sáhttit hállat buhtadasa birra. Buhtadii baicce bilidemiid sihke rusttetdoaibmaáiggis ja muhtun áiggi maŋŋil go rusttegat ledje gárvásat. Riekti cealká dáid dilálašvuođaid hárrái ee. (s. 504-505) : "Rusttetdoaibmaáiggis ferte leat leamaš mealgat johtolat Varfjell:i, mii lea mielddisbuktán lassi dárbbu guođohit bohccuid, ja muđui lassibarggu sápmelaččaide dikšut ja geahččat ealuid. ... Áigodagas maŋŋilgo Varfjell rusttet lei gárvvis, oaivvilda lágamánneriektige ahte boazodoalliide gárttai lassibargu, sihke dannego rusttet ja dan jodiheapmi muosehuhtte ealuid. Govttolaš lea navdit ahte bohccot mat leat riegádan maŋŋilgo rusttet ceggejuvvui, maŋistaga sáhtte heivehit dása. Boarrasat bohccot eai nákce dan seammaláhkai. Muhto go áigi gollá, geahppánit boares bohccuid váttisvuođat dađisdaga. Dát mearkkaša ahte boazodoallit ožžo lassibarggu elliideasetguin muhtun áiggi das maŋŋilgo rusttegat ledje gárvásat. Ealu gaskamearalaš eallinahki lea 6-7 jagi. ... Lassibarggu maid lágamánneriekti oaivvilda boazodoalliin lea leamaš, siskkilda vel vahágiid guottetáiggis. Boazodoallit válljejedje johtit ođđa guottetguovlluide. Dás lea boazodoalliinge leamaš lassibargu ja eanet golut. Muhto ii dásge leat sáhka eanetgo gaskabottus." Gaskabottut mat bidjojedje vuođđun, ledje Varfjell:i 5 jagi ja Stifjellrusttegii 7 jagi. Dán riektegeavada čađamannan orru čájeheamen ahte prinsihpas ii ráddjejuvvo das makkár massimat ja vahágat leat siskkilduvvon buhtadansuodjaleapmái, nu guhká go dat gullet ealáhussii. Sáhttá jearrat makkár guovlluid galgá geahčadit go galgá mearridit nuppástuhttetgo meassamat, dahje njuolga gáržžidit boazodoalu ealáhusvuđđosa. Ferte leat čielggas ahte ee. guohtuma, guottetsajiid, biggohansajiid vejolašvuođaid olggobealde guoski orohaga ii sáhte vuhtii váldit. Boazodoallolága vuogádaga mielde lea juohke boazodoallis jođihangearddu dihto áigemuttus dušše vuoigatvuohta mearre orohagas. Áilegas-duomus (Rt. 1986 s. 364) boahtá čielgasit ovdan ahte leat vejolašvuođat (geasse) orohagas man ektui massima galgá vihkket. Dás celkojuvvo (s. 369) : "Namuhan ahte áhkkai massojuvvon eatnamat gártet 0,01% dán geasseláiddomis. Ná unnán massin - nugo arvvoštalan dili - ii sáhte leat buhtadanevttolaš, earágo jus sierralágan dilálašvuođat massojuvvon eatnamiin galget sáhttit dan vuođustit, jus dáid veaháš eatnamiin ledje hui olu dehálaš guohtonávdnasat mat muđui váilot." Dán háve lei olles orohat mii čuoččaldahtii ášši 858 ja čuoččuhii leat gillán massima. Jus meassamat dušše čuhcet orohaga muhtun boazodoalliide, ferte várra guovllu ain garžžidit. Dál leat dávjá moanat sierra doallojoavkkut main lea doallu seamma orohagas. Dát lea mihtilmasamos guovtti stuorra dálveorohagain Kárášjogas ja Guovdageainnus, muhto gusto muhtun geasseorohagaidege. Vaikko eai leat formála ráddjehusat gos sierranas doallojoavkkut sáhttet johtit, lea ainjuo dássážii dábálaččat leamaš čálakeahtes normmat mat leat meroštallon sierranas joavkkuid guovlluin orohaga ollislaš viidodagas. Dákkár dilis lea vánit riekta árvvoštallat orohaga massima, omd. ealáhatmahtodagas, orohaga oktasaš cuokka ektui. Joavkku duohta eatnamat lea várra mealgat unnit, ja dás berre vuolggahuvvot. Muhtun háviin lea formálalaččat juohkán ovddeš stuorát orohagaid iešguđet doallojoavkkuid duohta geavaheami rájáid mielde, mii dálge vihkkedallo stuorra dálveorohagaide. Muhtun muddui lea nappo soaittáhagas govvego formála orohatjuohkin eahpeformála rájáid. Dát dáhtošiige bidjat duohta areála vuođđun. Vaikko riekteteknalaččat livččii leamen álkit álgit orohagain maid boazodoallohálddahus leat mearridan, ii berrešii dábálaččat leat nu menddo váttis čilget duohta atnoguovlluid. Dán oktavuođas sáhttá namuhit ahte muhtun orohagain leat ceggen guhkes áiddiid eahpeformála rájáid mielde. Stuorra oktasašorohagat Kárášjogas ja Guovdageainnus sáhttet datte várra váddudit erenoamážit. Eará maid ferte jearrat go galgá árvvoštallat mo meassamat nuppástahttet dahje gáržžidit ealáhusvuđđosa, lea galgágo deastta atnit boazodoalloguovlluid vejolašvuođainge, nappo gárggiideami 859 vejolašvuođas. Meassamat sáhttet danne leat buhtadanevttolaččat vaikko dálá boazodoallu sáhttá seamma dásis bisuhuvvot, jus vejolašvuođat stuorrudit ealu čuldojuvvo meassamiid bokte. Dát jerrui Porsangmo-duomus (Rt. 1986 s. 1370) . Dás lei gažaldat buhtadasas go massii guohtuma, vahágahttui jna. Garnisonen i Porsanger (Porsáŋggu fáktagotti) militearaguovllu oktan báhčinguovllu ásaheami ja maŋŋil stuorideami oktavuođas. Boazodoallit čuoččuhedje ee. ahte lea orohaga čuovggus 860 ealáhatvejolašvuođat mat galget biddjot vuođđun go galgá árvvoštallat mo meassamat čuhcet. Vuosttasjienasteaddji ovddidii oktan guovtti duopmára doarjagiin čuovvovaš cealkámuša (s. 1378) mii ee. guoskkaha dán gažaldaga: "Nubbi gažaldat lea, fertego militeara doaimma Garnisonen i Porsanger:s nugo huksejuvvui 1972:s, árvvoštallot oktan bággolonistanlágan meassamiin, mii čuohcá nu ahte ii galgga unnidit buhtadasa vahágiid ja bilidemiid ovddas mat leat vuollel gierdanrájá, ja iige vahágiid ja bilidemiid ovddas mat čuvvo doaimmaid mat álggahuvvo sullii 1950. Molssaeaktu lea atnit 1972 stuorideami errejuvvon meassamiin mat eaktudit buhtadasa. Oaivvildan maŋimušoainnu fertet leat riekta. Nugo namuhuvvon lean gávnnahan ahte fáktagotti ásaheapmi sullii 1950:s ii lonistan makkárge buhtadangáibádusa boazoealáhusa ektui. Buhttenrievttálaččat ii nuppástuvvon mearkkašanveara ovdal 1972 stuorideami. Dalá stuorideapmi lei čalmmustahtti. Dát stuorideapmi ii sáhte mu oaivila mielde lonistit buhtadanovddasvástádusa ii doibmiige ásahuvvon sullii 20 jagi ovdal. Čoavddus livččii eará jus stuorideapmi livččii lean maŋistagasabbot. Eará gažaldat lea, ovddasvástidago stáhta vel buhtadasa ovdal ásahuvvon doaimma ovddas boazoealáhusa maŋit nuppástusaid geažil, vuosttažettiin boazologu gárggiidettiin. Dát gárggiideapmi lea čuohcan ruđalaččat boazoealáhussii, go sullii 1950 massui láiddon. Orohaga beales deattuhuvvo danne ahte eatnamiid ealáhatvejolašvuođat galget buhtaduvvot. Lean gávnnahan ahte orohahkii ii sáhte miehtat dánge čuoggás. Čujuhan ahte buhtadanovddasvástádusa árvvoštallamis dan militeara doaimma oasis mii ásahuvvui sullii 1950:s, ii jerro galgágo deastta atnit ealáhusa jáhkehahtti ja ávaštalli 861 ovdáneamis. Dán háve lea dakkár gárggiideami ovddas mii gullá dán rámma olggobeallai. Gielddariekti lea, lágamánnerievtti doarjagiin, bidjan vuođđun ahte lei easka 1980:s - nappo sullii 30 jagi maŋŋilgo fáktagoddi ásahuvvui - ahte ealáhatcuogga olggobealde báhčinguovlluid ollásit ávkkástalle. ... Dasto gávnnahan ahte ii sáhte árvvoštallamii stuorrát mearkkašit ahte báhčinguovllut juo dalle go ásahuvvo, ovddastedje stuorra ja árvvolaš geasseorohagaid. Dehálamos ferte leat ahte eai beaškkehan oktii boazodoalloberoštumiiguin ovdal maŋga jagi maŋŋil, ja dalle ealáhusa nana gárggiideami geažil." Unnitlohku (2 duopmára ) áddejedje earaláhkai. Nubbijienasteaddji celkkii (s. 1379) : "Muđui mihttejuvvo ahte mu oaivila mielde ferte militeara oktasaš doaibma dán áigodagas go bajitárvvošteapmi siskkilda, vuhtii váldojuvvot go mearrida maid orohat sáhttá gáibidit buhtadit. Lea militeara oktilaš geavaheames sáhka Garnisonen i Porsanger:a ásaheami rájes. Iŋggášguolbba báhčinguvlui láigohuvvui eana 1955:s ja Hálkavári báhčinguvlui 1966:s. Vaikko riidu boazoealáhusain easka buollái albmaláhkai 1972:s maŋŋilgo militeara árjjalašvuohta viiddiduvvui mealgat, in gávnnat dán viiddideami - mas stáhta mieđiha leat rihkkon gierdanrájá - buhttenrievttálaččat sáhttit luvvejuvvot militeara rusttegiid ovddeš ásaheamis. Go boazolohku maŋit jagiid lea lassánan mealgat, ja áššedovdiid mielde lea dál menddo allat orohaga ealáhatmahtodaga ektui, ii bija mu oainnu mielde ášši eará prinsihpalaš dillái. Čielggas lea ahte báhčinguovlluid geavaheapmi hui sakka lea rivven orohagas ruonasealáhaga ja ahte ruonasealáhat, nugo lágamánnerievttis celkon, lea vuollerádjedagaldat orohagas. Nugo ádden lágamánnerievtti, leat báhčinguovlluid geavaheapmi seaguhan iežas ja ráddjenge orohaga dábálaš ealáhatvejolašvuođaid ja nu bilidan orohagas boazodoalu ealáhussan." Veahá eahpečielggas sáhttá leat man stuoris sierramielalašvuohta lea gaskal eanetlogu ja unnitlogu ealáhatvejolašvuođa buhtadasa dáfus, nappo guhtumiidda mat eai adno dallego meassamat dahkkojit. Orru dego bohtosa erohus vuosttažettiin boahtá go lea sierralágan oaidnu das mo 1972 viiddidemiid berrešii árvvoštallat iehčanas meassamiin, dahje ovttas dainna mo militeara ovdal geavahii guovllu. Vuosttasjienasteaddji báhkkoda eahpenjuolga ahte galgá dárkot "jáhkehahtti ja einnostuvvi 862 ealáhusovdáneami", ja nubbijienasteaddji atná "orohaga dábálaš ealáhatvejolašvuođaid" ráddjejuvvon meassamiid geažil. Orru leat ovttamielas ahte vejolaš ealáhatcuoggage, ja iige dušše duohta ávkkástallon guohtun, ainjuo muhtun muddui galgá dárkojuvvot. Riektejoavku mihtte ahte ealáhatvejolašvuođaid massima buhtadas, mii dárko stuorát dárbbu go mii čuovvu doalu jáhkehahtti ja einnostuvvi ovdáneamis, lea váttis ovttastahttit bággolonistanrievttálaš vuođđocealkagiiguin heivehangeatnegasvuođa hárrái. Jus heivehusain nagoda joatkit massima haga ii sáhte gáibidit buhtadasa, jus ležžet lassibarggut ja eará ruđalaš vahágat nuppástuhttima oktavuođas. Jus bidjá guovllu, omd. orohaga, čuovggus ealáhatvejolašvuođaid vuođđun, livčče buot meassamat ealáhatcuokkas luvven buhtadasa. Nappo beroškeahttá leago álo doarvái guohtun guovllus doalahit doaimma. 3.17.9.2.3 Ealáhussii dahje juohke boazodoallái buhtadas Muhtun guovddáš cealkámušat Røssoga-duomus (Rt. 1975 s. 1029) sáhttet mearkkašit ahte guohtonvuoigatvuođa ferte atnit ealáhusa vuoigatvuohtan, nappo ("Oktasaš vuoigatvuođa" doahpagis, geahča ovddabealde 2.1.6. oasis.) maid sáhttá gohčodit oktasaš vuoigatvuohtan. Danne sáhttá jearrat gii lea vuoigaduvvon buhtadassii maid galgá juolludit boazodoalu meassamiin. Vuosttas dan áššáigullevaš cealkámuššii lea s. 1033, gos vuosttasjienasteaddji cealká: "Gávnnahan ártta deattuhit ahte mas lea buhttenrievttálaš suodjaleapmi bággolonisteamis, lea sápmelaččaid boazodoalus ealáhussan. Lea boazoealáhus dan árbevirolaš ja mihtilmas iešvugiin sápmelaččaid eallinvuogis ja eallinvuđđosis masa lea addon rievttálaš dohkkeheapmi ja suodjalus." Dasto lea sáhka "sierra suodjalusas maid lea velggolaš sámi álbmotjovkui, dan kultuvrii ja eallinvuohkái". Soaitá leat veahá váttis áddet dán cealkámuša mearkkašumi. Go lea sáhka leago "ieš boazoealáhus ... masa lea addon rievttálaš dohkkeheapmi ja suodjalus", orru datte álki fihttet dán nu ahte oaivvilduvvo boazoealáhus searvevuohtan. Ahte suodjalus guoská "sámi álbmogii, dan kultuvrii ja eallinvuohkái" sáhttá doarjut dákkár áddejumi. Orru nubbijienasteaddjige áddemin vuosttasjienasteaddji dán láhkai ja son oaidná ieš čielgasit boazoealáha vuoigatvuođa oktasaš vuoigatvuohtan. Son cealká ee. (s. 1035) : "Boazosápmelaččat čearddalaš joavkun dat guddet dán vuoigatvuođa, dán jovkui ja dan mihtilmas eallinvuohkái gullevašvuohta dat diktá sin sáhttit boazostallat árbevirolaš áddejumi mielde, ii makkárge vuoigatvuođa háhkan árbbi, šiehtadusa dahje sullasačča bokte. Iige leat lunddolaš dovdomerket juohkehačča ráđđejumi geavahanvuoigatvuođa dahje servituhta váikkuhussan dahje eará oktagaslaš ja sierra vuoigatvuođaráđđejupmin. Boazoealáhusa vuođus dat lea suodjaluvvon, duohta lohpi háldet eatnamiid maid boazodoallu gáibida. Dasto lean ovttamielas vuosttasjienasteaddjiin go cealká ahte lea "boazodoallu ealáhussan" mii leat rievttálaččat suodjaluvvon, muhto bijan dása maid dás lean namuhan." Vaikko boazoealáhat vuoigatvuohta galggašii leat oktasaš vuoigatvuohtan, mii soaitá leat vuosttasjienasteaddji ja danne buot duopmáriid áddejupmige, ii dárbbaš dát datte váddudit dan dáfus ahte geas lea buhtadasii gáibádus. Nubbijienasteaddji guoskkaha maid dán, go dadjá (s. 1035) : "Dasto in daja maidege dasa geat áiggis áigái leat guoddit ja sáhttet ovddastit olles vuoigatvuođabuori mii lea suodjaluvvon. Dálá áššái lea doarvái ahte juohke boazosápmelaš geasa ealáhusa buhtadanevttolaš meassamat čuhcet, ferte sáhttit gáibidit buhtaduvvot dan oasi massimis mii čuohcá justa sutnje. Dát lea dálá áššis dahkkon, vaikko gáibádusat eai leat bienasta bitnii čilgejuvvon, muhto boazosápmelaččat geat barget juohke dáid guoski orohagain leat ovttas čuoččaldahttit ášši." Riektegeavada mii čuovvu Røssoga-duomu mielde, lea justa ovttaskas sápmelaččat dahje orohagat mat leat čuoččaldahttán ášši ja leat dovddahuvvon buhtadasa. 3.17.9.3 Elliid massin dahje vahágahttin Muhtun alimusriekteduomut leat gal beroštahtti boazodoalliid buhtadangáibádussii elliid massimis dahje vahágahttimis. Dasto leat boazodoallolága § 29 beana dahkan vahágiid njuolggadusat. Ovddasvástádus biilaovddasvástáduslága mielde berre vel namuhuvvot. Rt. 1978 s. 521:s jerrui leigo NSB bealátkeahtes ovddasvástideaddji boazomassimii go dat vuddjojit Nordlandsbanen:s. Riekti gávnnahii golmma jienain guovtti jiena vuostá ahte ii lean bealátkeahtes ovddasvástádus. Eanetlogusge lei máŋggalágan vuođustus dán oaivilii, ja duomu sáhttá vánit dadjat leat čilgen dán riektedili loahpalaččat. Ovttajienalaš duomus Rt. 1986 s. 1019 gohččojuvvui Varanger Kraftlag A/L buhtadit boazomassima jiekŋaluoddaneames jávrris, gos luoddaneamit bohte čázádaga muddemis. Alimusriekti vuođđudii dás erenoamážit láhkačálakeahtes njuolggadusaide bealátkeahtes fitnodatovddasvástádusa hárrái, muhto vieččai doarjaga bággolonistanrievttálaš oaiviliinge. Bealátkeahtes fitnodatovddasvástádusa ektui celkui (s. 1024-1025) : "Nugo ovddit rievttit lea bidjan vuođđun, muddejuvvui ovddeš boazojohtolat 6. orohagas. Jiekŋaluoddaneamit golggaheami geažil, lea stuorimus Loddejávrris 863 . Luoddaneamit oktan muohtaborggain lea áloládje máhcci várra mii lea vearrámus dalle go bohccot giđđat johtet guovllus. Boazodoallit eai sáhte olus dahkat garvit vára. ... Várra maid jiekŋaluoddaneamit ovddastit, lea ođđa váralašvuohta boazodollui mii lea rávdnjelágádusa dábálaš doaimmaheami mihtilmas váikkuhus." Kraftlaget lei čujuhan dan justa máinnašuvvon dupmui Rt. 1978 s. 521 doarjagii ahte dákkár vahágii ii gusto makkárge bealátkeahtes ovddasvástádus. Dát duopmu datte ii adnon mearrideaddjin, buo. s. 1025-1026. Čujuhettiin Røssoga-dupmui ja Áilegas-dupmui lei Kraftlaget dasto bidjan ahte massin fertii leat stuoris jus galggai leat buhtadanevttolažžan. Čujuhuvvui ahte elliid maid ledje massán, lei olles ealus dušše "proseantta hui uhcca cuovkkaoasáš". Dan ferte áddet čujuhussan gáibádussii ahte "gierdanrádjá" ferte leat rihkkojuvvon. Dát ovdandoallan hilgojuvvui čuovvovaš láhkai (s. 1026) : "Diggemearrádusaide maidda Kraftlaget beales leat čujuhan - Rt. 1975 1029 siidu ja 1986 364 siidu - gustui unnit ealáhatmahtodagaid massima buhtadangažaldahkii, ja eat dárbbaš mu oaivila mielde beroštit dás dán áššis, mii gusto áibbas konkrehta massimii. Bijan vuođđun ahte juohke ealli mii masso, ovddasta ruđalaš árvvu." Dán mielde ferte sáhttit dadjat ahte elliid massimis ii gusto makkárge vuolit rádjá makkár massimii sáhttá gáibidit buhtadit. Boazodoallolága § 29 čihččet lađđasis lea njuolggadus bealátkeahtes ovddasvástádussii beatnaga vahágis (vuonjas) bohccui. Beatnaga eaiggát dahje háldejaš leat vahága ovttasvástolaš 864 ovddasvástideaddji. Buhtadanovddasvástádus siskkilda dasa lassin goluid ja vahágiid mat čuhcet boazodoallái go beana vearrivuođalaččat vuojeha dahje baldá bohccuid lobálaš ásadeamis dahje johtimis. § 29 gávccát lađđasis ovdanboahtá ahte ovddasvástádus čihččet lađđasa mielde dušše gusto orohagaide. Viimmat sáhttá namuhit ahte bohccovahát siskkilduvvo guovvamánu 3. b. 1961 biilaovddasvástidanlága bealátkeahtes buhtadanovddasvástádussii. Geatnegahtton ovddasvástidandáhkádus gokčá dás vahága ja nappo dalle dáhkádussearvi, buo. § 4. 3.17.9.4 Máŋggaid doaluid gaskasaš riiddut Boazodoallolága § 15:s leat njuolggadusat nu gohčoduvvon máŋggaid doaluid gaskasaš riidduin gaskal boazodoalliid nuppi bealde ja eanaeaiggádiid dahje geavahanvuoigaduvvomiid guohtonguovllus nuppi bealde. Mearrádus ii gusto viidát meassamiin ja iige earáid go dáid doaibmabijuin, buo. Od.prp. nr. 9 1976-77 s. 59. § 15 vuosttas lađas čuodjá: "Eanaeaiggát dahje geavahanvuoigaduvvon ii galgga mangeláhkai mo ii leat dábálaš, atnit opmodagas guohtonguovllus nu ahte dat sakka vahágahttá dahje bilida dábálaš guovllu boazodoalu ovddas dán lága njuolggadusaid mielde, go atnu orru leamen dárbbašmeahttun dahje máđoheapme." Nugo oaidná, lea golbma eavttu mat buot fertejit leat ollašuhtton, ovdalgo oamasteaddji dahje geavahanvuoigaduvvoma ráđđejupmi ráddjejuvvo. Vuohččan ferte leat eahpedábálaš anu birra, dasto ferte dát atnu sakka vahágahttit dahje bilidit dábálaš boazodollui ja viimmat ferte atnu orrut leamen dárbbašmeahttumin dahje máđoheapmin. Molssaeaktu ahte atnu orru máđoheapmin čujuha ahte galgá vihkkedallat gaskal boazodoalu ja oamasteaddji dahje geavahanvuoigaduvvoma beroštumiid. Beroštanvihkkedallan galggai mearrádusa mielde dušše leat áigeguovdil go eahpedábálaš ja vahágahtti atnu dárbbašuvvo eaiggádii dahje geavahanvuoigaduvvomii. Gaskkahis dovdu lea ahte § 15 ii oru suodjaleamen boazodoalu dal olus. Jus geahččá mearrádusa ovdabargguid, váiduduvvo datte govva veaháš. Od.prp. nr. 9 1976-77 cealká Eanadoallodepartemeanta ee. (s. 59) : "Mearrádus čadno "eahpedábálaš" atnui mii albmana "dárbbašmeahttumin" dahje "máđoheapmin" ja mii lea "sakka" vahágin dahje bilideaddjin. Danne galggašii leat čielggas ahte giddodaga dábálaš atnu eana- ja vuovdedoallun ja mii gullá dákkár doibmii nugo lea dábálaš orohagas, ii galgga mearrádus dábálaččat heađuštit. Muhto dákkár doaimmasge ferte sáhttit gáibidit ahte dárbbašmeahttun riidu eará govttolaš beroštumiiguin ja doaimmaiguin garvojuvvo go sáhttá ja soaitá gáidá menddo čielgasit dehálat beroštumiin." Eanadoallolávdegoddi cealká bealistis Árvalusas O.nr. 98 1976-77 (s.8) : "Lávdegoddi fuomáša ahte lea árvvoštangažaldat maid galgá áddet "eahpedábálaš" anuin mii albmana "dárbbašmeahttumin" dahje "máđoheapmin" ja mii lea "sakka" vahágin dahje bilideaddjin, ja cealkkašii ahte juohke doaibmabidju maid sáhttá navdit vahágahttit boazodoalu namuhanveara guovddáš orohagain berrešii ovddalgihtii vihkkedallot guoski boazodoalliiguin, ja soaitá fertet mearridit árvvoštemiin." Departemeantta cealkámušas ovdanboahtá ahte eaktu anu fertet leat eahpedábálažžan ii leat inta, go sáhttá orrut dego lávdegoddi ii ráddje moktege namuhuvvon eavttuid: Atnu ii dárbbaš leat eahpedábálaš, vahát ii dárbbaš leat sakka ja iige jerro leago atnu dárbbašlaš dahje máđoheapme. Sáhttá vuosttaldit ahte vuosttažettiin hállo buot dákkár meassamiin berre ráđđádallat boazodoaluin; ii leat vuos sáhka makkárge njuolga ráddjehusas nugo § 15 vuosttas lađđasis. Datte namuhuvvo vejolašvuohtage oažžut mearridit árvvošteamis sáhttágo doaimma čađahit. Dán mielde sáhttá leat veahá váttis mearridit § 15 vuosttas lađđasa dárkilat mearkkašumi. Orru datte vikkaheamen go dáid beroštumiid vihkkedallet, álkit sáhttit oidit boazodoalu go mii errejuvvon teavsttas dovddahuvvo. Ii leat muđui maŋŋil boazodoallolága fápmui bidjama, mearrádus olus čielggaduvvon, go áibbas uhccán lea leamaš anus. § 15 nuppi lađđasis mearriduvvo ahte boazodollui galgá dieđihuvvot doaibmabijuin mat sáhttet sakka vahágahttit dahje bilidit, ovdalgo doaibmabidju álggahuvvo, jus vejolaš maŋimušgolbma vahku ovdal. Dán dieđihangeatnegasvuođa oaivli lea ahte vuosteoainnut ja vuostecealkámušat galget sáhttit ihtit, nu ahte doaibmabiju čuozahusat čielggaduvvojit ja vejolaš molssaeavttut árvvoštallojuvvojit, buo. Od.prp. nr. 9 1976-77 s. 59. Go dákkár doaibmabidju plánejuvvo álggahuvvot, orru eaiggát dahje dan geavahanvuoigaduvvon evttolaččat fertemin atnit doaibmabiju juogo dábálaš anu váikkuhussan dahje dárbbašlažžan, ja nappo lobálaš vuosttas lađđasa mielde. Boazodoalliin sáhttá leat eará áddejupmi dása. § 15 goalmmát lađđasa mielde sáhttá dákkár sierramielalašvuođa mearridit ovddalgihtii leansmánneárvvoštemiin. Sihke son gii áiggošii álggahit doaibmabiju, ja boazodoallit, dábálaččat orohatstivrra bokte, sáhttet gáibidit dákkár árvvošteami. Ii leat dušše doaibmabiju lobálašvuohta maid sáhttá mearridit leansmánneárvvošteamis, muhto dange mo ja makkár eavttuin doaibmabiju sáhttá čađahit. 3.17.10 Boazodoalu rievttálaš vuođđu 3.17.10.1 Álggahus ja čuolbma Váldočuolbma čuovvovaččat lea, leago boazosápmelaččaid vuoigatvuohta ealáhussii aivve gitta das mat áiggis áigái gustojit boazodoallolágain, vai leago vuoigatvuođas eará vuođusge. Dán dáhttut jearrat sihke oppalaš dahje dábálaš boazodoallovuoigatvuođa ektui, namalassii vuođđo vuoigatvuođa ealáhussii mii gullá boazosápmelaččaide joavkun dahje searvevuohtan, ja oktagaslaš dahje erenoamáš vuoigatvuođaide mat leat šaddan ovttaskas olbmuide dahje dihto guovlluin. Molssaevttolaš riektevuođus ferte dalle leat anu čálakeahtes riektehámáiduvvan. Vuođđoeaktu vai duohta atnu sáhttá vuoigatvuođa ásahit, lea jus dat ii dávis vuoigatvuhtii mii juo lea. Go fertet navdit ahte boazodoalus eanaš lea čuvvon lágaid mat leat leamaš áiggiid čađa, ferte dábálaš boazodoallovuoigatvuohta várra leat ásahuvvon čálakeahtes riektehámáiduvvamiin ovdal oaččuimet dán suorggi vuosttas láhkanjuolggadusaid. Oktagaslaš vuoigatvuođaide ferte álggos gustot seamma. Dákkár vuoigatvuođaid mat rihkkot lágaid, sáhttá maŋŋilge ásahit. Leago boazodoallovuoigatvuođas molssaevttolaš rievttálaš vuođus, sáhttá dán vuođul jearrat ahte nanniigo 865 ja muddiigo vuosttas boazodoalloláhka dušše dalá čálakeahtes vuoigatvuođa, vai bijaigo 866 boazodoallovuoigatvuođa gaskaboddosaččat. Árta lea deattuhit ahte dás galgat boazodoallovuoigatvuođa vuođul fidnošit, nappo mo vuoigatvuohta leat šaddan, ja eatge vuoigatvuođa sisdoalus/mahtodagas, mii albmada maid lea vuoigatvuohta dahkat. Vuođu ja sisdoallu/mahtodat leat guokte iešguđet oainnu vuoigatvuođas mat prinsihpas lea nubbi nuppis sorjjasmeahttun. Boazodoallovuoigatvuođa rievttálaš vuođul gažaldagas sáhttá ee. leat mearkkašupmi vuoigatvuođa oppalaš gáržžidemiid suodjaleamis boazodoallolágaid nuppástusaid bokte. Jus boazodoallovuoigatvuohta dušše lea boazodoallolágaid duohken, ferte navdit láhkaaddi sáhttit iežas beassat gáržžidit ja várra vaikko fámuhuhttit vuoigatvuođa. Dákkár gáržžidemiid sáhttá čađahitge jus vuoigatvuođas lea iehčanas vuođus čálakeahtes riektehámáiduvvamis, muhto Vuođđolága § 105 mielde sáhttá heaittihit ja olu gáržžidit dušše jus daid buhtada. Dál eai leat várra datte dákkár viiddis gáržžideamit boazodoallovuoigatvuođas politihkalaččat áigeguovdilat, eai ainjuo lagamus áiggis. Lassin livčče dákkár janza mihtilmas oppalaš gáržžideamit mat luvvešivčče buhtadangeatnegasvuođa, várra sihke Vuođđolága § 110 a ja Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid vuostá, buo. 2. 4. ja 2.5. osiid bajábealde. Leago boazodoallovuoigatvuođas eará rievttálaš vuođusge go boazodoallolágat, ii leat nappo geavatlaččat nu dehálaš. Prinsihpalaš mearkkašupmi orru leat stuorát. Gažaldat lea máŋgii ovddiduvvon suorggi láhkabargguid oktavuođas ja diggeáššiin, almmá oažžumin loahpalaš čielgasa dasa. Boazosápmelaččaide ferte navdot leat stuorra mearkkašupmi jus sáhttá čuoččuhit sin vuoigatvuođa ii dušše leat stuorraservodaga lágaid duohken, namalassii eanádatalbmoga politihkalaš dáhtus. Go čuovvovaččat galgat iskat vástidit váldočuolbmamet, dadjat mii vuos veahá eambo goas soaitá dábálaš boazodoallovuoigatvuođa molssaevttolaš riektevuođu ferte leat ásahuvvon (3.17.10.2. oassi) . Dasto guorahallat makkár ákkat láhkaovdabargguin ja teorias leat (3.17.10.3.) ja riektegeavada (3.17.10.4.) , ovdal vihkkedallama konkluderet (3.17.10.5.) . 3.17.10.2 Goas ferte molssaevttolaš riektevuođđu leat ásahuvvon? Jus boazosápmelaččaid vuoigatvuođas galgá leat molssaevttolaš riektevuođus, ferte dát vuoigatvuohta, nugo namuhuvvon bajábealde, leat ásahuvvon ovdalgo dán riikkas oaččuimet vuosttas boazodoallolágaid. Dál ferte atnit duođaštuvvon ahte Ruoŧa 1751 rádjasoahpamuša lasáhus, nu gohčoduvvon Sámekodisilla, (maiddái) ferte lohkkot boazosápmelaččaid riektedili siskkáldasrievttálaš muddemin, geahča ee. NAČ 1984:18 S Sámiid vuoigatvuođaid dili birra, s. 183 čuo. Dás báhkkoduvvo vuosttas háve ahte boazosápmelaččain lea vuoigatvuohta "geavahit Eatnamiid ja Gáttiid sin Elliid ja sin iežaset Ealáhussii " (§ 10) ja ahte sis lea vuoigatvuohtage "Bivdui ja Guollebivdui" (§ 12) . Geassemánu 21. b. 1862 duomus mii maid lea váldon NAČ 1984:18 S s. 654:s, dulko Alimusriekti árbevirolaš vuoigatvuođa muorraávdnasiidda kodisilla § 10:s. Mii jearrat nappo ledjego dát guovddáš vuoigatvuođat boazosápmelaččaide juo ásahuvvon árbevirolaš anus ovdal dat ožžo lágaid (kodisilla) láhkavuođu. 3.17.10.3 Láhkaovdabargguid oaivilat ja teoria Riekteteorias lea cealkámušamii njuolga guoskkaha dili ovdal rádjasoahpamuš ja Sámekodisilla sohppojuvvo. Aschehoug dat "Norges nuværende Statsforfatning" (1875) vuosttas čatnasis cealká (s. 75) : "Ferte datte várra mihttet ahte Norga, jus beasada Kodisillas, ii oaččošii luđolaččat Ráđđet Dilálašvuođa. Go Soahpamuš loahpahuvvo dahje Fámuhuttojuvvo, de šaddá Álbmotrievtti mielde Ovddeš riikkaidgaskasaš Riektedilálašvuohta, mii doaimmai ovdal Soahpamuša, fas bokton Heggii. Ja dát Riektedilálašvuohta lei Kodisilla iežas Dovddastusa 867 § 10 mielde, ahte nuppi Riikka Sápmelaččat ovddeš Vieru fámus johte juohke Giđa ja Čavčča Ealuideasetguin nuppi Riikii ja dáppe iske ealihit Eatnamiiguin ja Gáttiiguin seammago dan Borgárat. Dákkár Vierru ii almmus leat seamma eavttuid duohken go sii, geaid sáhttá navdit oažžut áigái riikkaidgaskasaš Ráđđedagaid. Máinnašuvvon Vierru lea vuolgán sápmelaččaid Eallinvuogis ja Guovllu Luonddus, gos sii ásadit." Aschehoug cealká dás dušše álbmotrievttálaš njuolggadusaid hámáiduvvamis. Atnu mii válddahallo sáhttá datte leat hábmen siskkáldasrievttálaš vuoigatvuođaid. Nu gohčoduvvon Sámekommišuvdna mii 1897:s nammaduvvui hábmet ođđa njuolggadusevttohusaid "Sámedoaimmahaga hárrái", guoskkaha 1904 árvalusastis (s. 195) boazodoalu riektevuđđosa: "Mii badjesápmelaččaid ealáhusa dovdomerke lea dan atnu, erenoamážit go elliideaset ealihit opmodagain, mat earáide gullet. Dása vejolašvuohta lea leamaš vuođđuduvvon historjjálaš šaddamii, dološ áiggi árbejuvvon dilálašvuođas. Riikaosiin, gos dákkár atnu ráđđe, leat namalassii johttisápmelaččaid johtin bohccuideasetguin dološ áiggiid, nuge ovdal láiddomiidda dohkálaš soahpamušat šadde priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođa vuollásaččat. Maŋŋilgo dát dahkkui, leat sápmelaččat ain doalahan dán atnovejolašvuođa, mii ain bissu ja mii lágasge lea nannejuvvon. Mo dán vuođustus lasáhusain lea iskon háhkat badjesápmelaččaide vuoigatvuođa, mas lea vieru dahje dološ áiggi rájes geavaheami duohken, ii gávnnat dálá cuhkiin mávssolažžan dutkat. Obbalohkái galggašii riektevuođusgažaldat badjesápmelaččaid lobis boazoealáhii priváhta eatnamiin leat eanet teorehtalaš go geavatlaš beroštupmi, danbáli go ii gáibiduvvo dilálašvuođa heaittihit, ja danbáli go muddema dárbu ja vuoigatvuohta soahpá olles servodaga atnui ja dát eai eahpiduvvo (buo. vulobealde) ." 1922 Boazodoallolága evttohusas (s. 42) guorrasa riikaadvokáhta Kjerschow "eanaš" dán cealkámuššii. (Dán oktavuođas berre namuhit ahte Kjerschow lei 1897 Sámekommišuvnna ovdaolmmoš.) Sámekommišuvnna árvalus ja Kjerschow evttohus leat 1933 boazodoallolága ovdabarggut. Go dál adnojuvvui leat áigi dan ođasmahttit, nammaduvvui 1960:s nu gohčoduvvon Boazodoalloláhkalávdegoddi mii gárvvistii árvalusas skábmamánu 23. b. 1966. Dát lávdegoddige cealká boazodoallovuoigatvuođaid rievttálaš vuđđosis. Dan ektui go Sámekommišuvdna báhkkoda dat njuolga, nugo áddet, ahte anus leat ásahuvvon vuoigatvuođat. Árvalusas daddjo (s. 26) : "Ovdáneapmi mii leamaš ee. boazoorohagain das rájes go 1933 láhka bođii fápmui, ja beroštankollišuvnnat ja vuostálasvuođat mat danne leat badjánan, dahket dárbbašlažžan vihkkedallat boazodoalu vuoigatvuođagažaldagaid govddimus vejolaš oainnus ja vuođus. Dás lea oainnat sáhka vuoigatvuođas ávkkástallat daid guovllu luondduriggodagain gos dušše boazodoallit ovddeš áiggis leat ávkkástallan dáid vuoigatvuođain mat laktásit boazodollui, bivdui ja guollebivdui ja gos sis leat leamaš viiddis oamastuvvon 868 vuoigatvuođat. Vánit navdo doarvái dušše diktit orrut nu go lea. Dáid gažaldagaid ektui navdo dábálaččat ahte sápmelaččat eanaš ledje vuosttamušat geat álge bivdduin, guollebivdduin ja boazodoaluin láiddomiin, ja danne prinsihpalaččatge berrejit oažžut vuosttasvuoigatvuođa. Boazoealáhusa vuoigatvuođat leat duohtavuođas muhtunlágan servituhtat mii lea buot guovllu eatnamiid duohken, gos ovddežis lea leamaš boazodoallu. Dás lea nuppiin sániiguin muhtunlágan almennetlágan geavahanvuoigatvuohta" (min deattuhusat) . Min dálá gustojeaddji boazodoallolága Odeldiggeproporsišuvnna barggadettiin, Od.prp. nr. 9 1976-77, garvvii Eanadoallodepartemeanta mealgat Boazodoalloláhkalávdegotti evttohusa, ja orruge ahte lea eará áddejupmi boazodoallovuoigatvuođa molssaevttolaš vuđđosa gažaldagas. Proposišuvnna 42 s. lea čuovvovaš guovddáš cealkámuš: "Orohaga boazodoalus lea mihtilmas leat vuođđuduvvon atnit eatnamiid maid geavaheaddji ieš ii eaiggát. Vuolggasajis várra lea leamaš duohta atnu almmá jurddašeamen eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođas dahje makkárge rievttálaš vuođuštuvvon vuoigatvuođavuođuin. Várra lea leamaš seamma luđolaš dasge go bivddus, guollebivddus, monnemis, murjemis, boaldenmurremis ja ávnnasteamis jna. Stáhta (gonagasa) ráđđenvuoigatvuođa 869 dahje eaiggáduššanvuoigatvuođa ektui, go dát bođii, ja nu maid priváhta eanaeaiggádiid ektui sulastahttá dát atnu sakka vuogi mii maŋŋil lea gohčoduvvon "buohkaidvuoigatvuohtan". Áddejupmi ahte lei sáhka duohta vuoigatvuođas lea várra ovddiduvvon dađisdaga iige vuoigatvuođa mihtilmasvuohta ja sisdoalu lagabui meroštallan. Vuoigatvuođa lea ee. gohčodan sápmelaččaid vierroopmodaga ávkkástallan-ja geavahanvuoigatvuohtan, lašis 870 ávkkástallan- ja geavahanvuoigatvuohtan, árbejuvvon vuoigatvuohta jna. Jus dal vigihis dahje lašis ávkkástallanvuoigatvuođa mihtilmasvuođa ovdal lea atnán riekta, lea dát vánit dál heivvolaš oppalaš mihtilmasvuohta. Lohpi boazostallat orohagas lea muđuige iešvuohki mii muhtun muddui sáhttá muittuhit gili vuoigatvuođaid almennetgaskkain. Eanadoallodepartemeantta oaivila mielde ii leat mearrideaddji mávssolaš heivešgo dát vuoigatvuohta čielga meroštallamis makkárge dihto árbevirolaš juridihkalaš doahpagii. Baicce lea dehálaš ahte láhka hábmejuvvo nu ahte láiddonvaljit sáhttet ávkkástallot servodatbuorrin mii oadjuda sin ruđalaččat ja sosiálalaččat geain lea boazodoallu fidnuin ja nu ahte boazodoalu sáhttá seailluhit sámekultuvrra dehálaš oassin. Gustojeaddji 1933 boazodoalloláhka vuođđuda seammaláhkai go 1883 sámeláhka ahte vuoigatvuohta boazodollui jna.orohagas leat mearriduvvon ollislaš láhkai lágas, nu ahte dán vuoigatvuođas lea dat mahtodat ja sisdoallu maid láhka áiggis áigái mearrida (min deattuhus) . Dát eaktu lea báhkkoduvvon namahuvvon lágaid ovdabargguinge ja lea vuođđun Norgga ja Ruoŧa gaskasaš guohtoneanakonvenšunnaide. Dán vuođđoáddejumis ahte vuoigatvuođa mahtodaga ja sisdoalu sáhttá muhttit ođđa lágas. Eanadoallodepartemeantta ođđa boazodoallolága evttohus vuođđuduvvo seamma prinsihppii." Vajos lea várra dán cealkámuša lunddolamos áddejupmi ahte láhka lea boazodoallovuoigatvuođa áidna rievttálaš vuođus. Go lagat geahččá dan mii lea geardduhuvvon, soaitá dás datte leat dušše sáhka boazodoallovuoigatvuođa sisdoalus/mahtodagas, ja iige dan vuđđosis. Daddjo ahte vuoigatvuohta lea ollislaččat mearriduvvon lágas, das ii leat sisdoallu/mahtodat earret mii áiggis áigái leat mearriduvvon lágain. Cealkámuša sáhttá nappo ee. áddet ahte jus boazodoalus ovdal ledje viidát vuoigatvuođat, áinnas ovddeš anu vuođul, leat dat dál fámuhuhttojuvvon. Váldoášši dán áddejumis gárta ahte boazoealáhus, nugo eará ealáhusatge, leat láhkaaddi muddenválddi vuollásaččat. Cealkámuša dákkár dulkomii 871 ii mearrit departemeanta vuoigatvuođa vuđđosa. Cealkámuššii čáhkká datte eanetgo dát. Nugo guoskkaheimmet 3.17.10.1. oasis, bidjá Vuođđolága § 105 dihto rájáid makkár gáržžidemiid lágat buhtadankeahttá sáhttet čađahit vuoigatvuođain mat eai dušše čuovo ovddeš lágaid. Eanadoallodepartemeanta dadjá ahte boazodoallovuoigatvuođa mahtodaga ja sisdoalu sáhttá lágas muhttit. Jus dás oaivvilduvvo nuppástusaidege mat rihkkot rájáid § 105 mielde, vaikko dát departemeantta oaivila mielde gáibidit buhtadasa, lea eahpenjuolga cealkán ahte vuoigatvuođat dušše leat lága duohken. Leat čielga ákkat dán leat departemeantta oainnu. 1933 Boazodoallolága mielde lei earáinge go boazosápmelaččain vuoigatvuohta boazodollui Finnmárkkus. Dát vuoigatvuohta fámuhuhtui 1978-lágas, iige lean sáhka buhttet ovddeš vuoigatvuođalaččaid massima. Evttohusa oktavuođas čađahit dán nuppástusa, cealká departemeanta Od.prp. nr. 9 1976-77 (s. 47) : "Muđui sáhttá leat árta mearkkašit ahte departemeanta dáinna vugiin lea ovddeš celkojuvvon áddejupmi vuhtiiváldán ahte čuožžovaš vuoigatvuohta boazodollui sáhttá gáržžiduvvot ja soaitá ođđa lágas fámuhuhttojuvvot." Dán konkrehta háve gustojedje gáržžideamit nappo earáidego boazosápmelaččaide. Departemeantta cealkámušat leat datte oppalaččat hábmejuvvon, ja ii leat árta jáhkkit ahte dat áddejupmi iige siskkil boazosápmelaččaid vuoigatvuođa. Datte namuhitge proposišuvnna eará cealkámuša mii sáhttá áddejumi veahá váddudit. S. 42:s, veaháš maŋŋil dán cealkámuša mii lea geardduhuvvon seamma siiddus ovddabealde daddjo : "Boazoealáhusa rievttálaš vuđđosa dáfus daid guovlluin gos boazosápmelaččain lea leamaš boazodoallu ovddežis, oaivvilda departemeanta leat riekta joatkit seamma riektevuođđosiin árbevieru ja vieru, lága ja riektegeavada duogážiin. Muhto adno ávkkálažžan lagat aiddostahttit vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid sisdoalu." Dás sáhtii dovdat ahte boazodoalu rievttálaš vuođus lea eanet go dušše láhka, ee. boazosápmelaččaid árbevirolaš atnuge. Nugo áddet, hállá datte departemeantta dás aitosaččat dušše vuoigatvuođa sisdoalus, makkár vuoigatvuođat boazosápmelaččain leat ja berreivčče leat. Geavahuvvo nappo "rievttálaš vuođus" doaba earaláhkaigo dás dahkat dán ovdanbuktimis. Cealkámuš ii datte lihkahala áddejumi ahte boazodoallovuoigatvuohta Eanadoallodepartemeantta oainnu mielde lea aivve boazodoallolágaid duohken. Go Eanadoallolávdegoddi meannudii Od.prp. nr. 9, mearkkašuvvui departemeantta oaidnu dán čuoggás erenoamážit. Maŋŋilgo lea bájuhan sisdoalu guovddáš cealkámuša maŋimušoasi proposišuvnna 42 s. dadjá lávdegoddi (Árvalus O.nr. 98 1976-77 s. 3) : "Lávdegoddi mihtte bealistis ahte dán oktavuođas ii leat mearridan boazodoalu vuoigatvuođaid riektevuđđosa." Go ášši ođđasit meannuduvvui jagi maŋŋil buo. 3.17.1. oasi, lei Eanadoallodepartemeanttasge veahá mieđis dasa mii lea boazodoallovuoigatvuođa vuođus, geahča Od.prp. nr. 24 1977-78 s. 1-2. Odeldikki láhkaárvalusa meannudeames doalahedje máŋga hálli riektevuđđosa rabasvuođa, buo. 1977-78 Tidende O&L s. 212 čuo. Muhtumat sis deattuhedje boazodoallovuoigatvuođain sáhttá leat iehčanas vuođus dološ áiggi rájes geavaheames. Sáhttá namuhit ahte Tønnesen (s. 193 čuo.) čielgasit vuođđuda ahte boazosápmelačča vuoigatvuođat gullet dološ áiggi rájes geavaheamis. Erenoamážit sáhttá namuhit ahte son dadjá iežas leat ovttamielas Boazodoalloláhkalávdegotti ovdanbuktimis (s. 208) . Čoahkkáigeassun sáhttá daddjot ahte dáid oaiviliid čađamannamis teorias ja ovdabargguin ii čájehuvvo makkárge čielga govva. Boahtte oasis galgat guorahallat addágo riektegeavat čielgasat ákkaid vástidit leago boazosápmelaččain vuoigatvuođain iehčanas riektevuođus lága bálddas. 3.17.10.4 Riektegeavada ákkat Dás mannat kronologalaččat čađa Alimusrievtti geavadis daid osiin boazodoalloáššiin main celkojuvvo juoga mii min áššái lea beroštahtti. (Moanat dáid áššiin mat dán oasis máinnašuvvojit leat máinnašuvvon vel ovddabealde 3.17.9.2. oasis boazodoalu láhkavuođuhis buhtadansuodjaleamis.) Vuosttas mearrádus mii namuhuvvo lea suoidnemánu 21. b. 1862 duopmu, mii lea máinnašuvvon 3.17.10.2. oasis. Alimusriekti vuođđuda dás bohtosis Sámekodisilla muhtun dulkomii. Datte orru riekti oaivvildeamen livččii sáhttán mearridit ášši eará vuođul, go cealká (geardduhuvvon NAČ 1984:18 S s. 665 mielde) : "Juo historjjálaš Gaskavuohta Sápmelaččaid Eatnama Álgoássiin ja sisafárren dáža Eananeaiggádiid gaskkas čujuha ahte ferte doallat fámus ja suodjalit dan Geavahanrievtti, maid Sámit Dázaid Sisabahkkemiid maná leat joatkán ovddeš isitkeahtes eatnamis. Dán sivas sáhttá maiddái čujuhit Lága Vuođđoeavttuide, mii guoská Geavaheapmái, man vuođđu lea dološ áiggi Niektu." Nugo sáhttit áddet, báhkkoda dás Alimusriekti ahte boazosápmelaččat (guhká) ovdal Sámekodisilla ledje ásahan vuoigatvuođa bohccuiguin bargat. Dát geavahanvuoigatvuohta ii oru leat ráddjejuvvon sierra olbmuide dahje unnit guvložiidda. Duomu loahpageahčen čuožžu ahte (geahča NAČ 1984:18 S s. 656) : "ožžojuvvo Prejudikáhtta dušše dasa ahte dákkár Duottarguovlluin, gos Sámit juo Dolin leat johtán Ealuideasetguin, doppe sis lea ain boahtte áiggis vuoigavuohta geavahit Eatnamiid ja Muoraid dáinna lágiin, mii lea dárbbašlaš sin Eallimi." Marsfjell-áššis (Rt. 1955 s. 361) , mii gustui vuoigatvuhtii cegget lavdnjegođiid ja bivdit guliid priváhta eatnamiin Røyrvik:s Davvi-Trøndelágas, čoahkkáigessui dán boazosápmelačča ovdandoallamiid oassi ná (s. 363) : "Dán guovllu njáskan ja ássan álggahuvvui 1800-logu vuosttas jahkebealis. Muhto mealgat ovdal dan áiggi - 1400-logus čuoččuha guoddaleaddji bealli, 1600-logus čuoččuhit vuostebealit - ledje sápmelaččat bahkken dáid guovlluide, ja ovddidan boazodoaluset doppe. Sis ledje guohtonguovlluset ja johtolagaset, vuojehedje ja bivde, ceggejedje lavdnjegođiideaset gokko lei boazodollui ávkkálaš, ja válde beziid ja bessiid heađuškeahttá872 dáloniid beroštumiin. Mo dáid guovlluid atne, 200 dahje 400 jagi ovdal dálonat dohko ásaiduvve, oaivvildit sii vuoigatvuohtan adnon - lei ainjuo ožžon duođai geavahanvuoigatvuohta mihtilmasvuođa go ođđaássit 873 bohte 1800-logu vuosttas jahkebeali. Dát vuoigatvuohta ii leat sis váldon maŋit lágain, ja stáhta ii leat vuovdimiiguin almennehis oaivvildan sin duvdit eret guovlluin mat ná leat priváhta eaiggáduššon, iige leat leamaš vuoigatvuohta dan dahkat. 1883 sámeláhka ja 1933 boazodoalloláhka, čuoččuhuvvo, mudde boazodoalu láhkaásahusaid ja dan anu mii das čuovvu, muhto dát leat láhkaásahusat sápmelaččaid oktasaš beroštupmái, mat leat vuolggahuvvon ovddeš virolaš ásahuvvon dilálašvuođain ja báhkkodit daid, eaige atte iešalddes vuođu vuoigatvuođaide mat sápmelaččain dál leat." Vajos maŋŋil dan mii dás lea geardduhuvvon, dadjá Alimusriekti ahte oaivilat eai sáhte ovddidit maidege. Go dárkilat meroštallá čájehuvvo datte ahte maid lea jurddašan, lea ahte lágat eai leat váldán boazosápmelaččain vuoigatvuođaid eret earret mat čuvvot lága, mat sis soitet leat leamaš. Go lea čilgen erenoamážit 1883-lága ovdahistorjjá, vuođusta Alimusriekti oainnus dán láhkai (s. 364) : "Go lohká 1883 sámelága ja 1933 boazodoallolága dáinna duogážiin, orru munnje oalle čielggas ahte lágain lea oaivvildan áigut muddet ollislaččat badjesápmelaččaid vuoigatvuođaid geavahit earáid opmodagaid ja stáhta ráššaid. Ii eahpiduvvo ahte lágat moanaid háviin ráddjejit sápmelaččaid vuoigatvuođa dan anu ektui mii sis lea leamaš ovddeš áiggi rájes. Dás lea justa dan beroštanvihkkedallama báhkkodeapmi maid lahkaaddit oaivvildedje iežaset ferten dahkat." Jus dát leš riekta, ii mearrit Alimusriekti leago boazodoallovuoigatvuođas riektevuođus sorjjasmeahttun lágain. Álttesjávrri(II) -duomus (Rt. 1968 s. 429) guoskkahallo riektedilálašvuođagažaldagat čielgasit ovdal Sámekodisilla fápmui boahtima. Earret eará ovddidii nubbi bealli, Norges Vassdrags- og Elektrisitetsvesen, čuovvovaš ovdandoallama (s. 433) : "Dán áššis ii leat ruoŧa čearuain dahje sin dálloisidiin priváhtarievttálaš vuođus gáibádussii čáhcefápmodoaimmahaga vuostá mii čuovvu Álttesjávrri muddema. Eahpiduvvo leatgo ruoŧa sámit háhkan guohton- ja guollebivdovuoigatvuođa ovdalgo dát álbmotrievttálaččat ordnejuvvui gaskal Ruoŧa ja Norgga rádjasoahpamuša ja 1751 sámekodisilla bokte. Nu ii duhtatge atnu gáibádusaid maid ferte bidjat riekteháhkamii, ja bajitárvvoštanriekti leat meaddán go lea navdán ahte vuoigatvuohta háhkkojuvvui ovdal 1751." Ášši mearrádusastis ii mearrit Alimusriekti čielgasit leatgo boazosápmelaččat háhkan priváhtarievttálaš vuoigatvuođa. Fuomášupmi giddejuvvo ieš atnui. Riekti cealká ee. (s. 437-38) : "Áššedilálašvuođa dáfus, bijan nugo bajitárvvoštanriekti vuođđun ahte sogas sohkii orohagas gos siiddat leat, ainjuo čuođi jagi ovdal rádjá mearriduvvui 1751:s, leat leamaš ássansajit Álttesjávrri lahkosiin áittiiguin, rátkingárddiiguin, fatnasiiguin ja eará bivdosiiguin maid dárbbašedje ja ahte sápmelaččat maŋŋil jahkeviissaid leat atnán guovllu guohtumiin ja guollebivdduin. Sáhtášii nugo bajitárvvoštanriekti mearridit ahte historjjálaš áiggis leat sápmelaččat dán dihto guovllus ásahan ja cieggadan dárbbašlaš ealáhusdoalu." Røssåga-duomus, gohčoduvvon Kappfjell-duopmunge (Rt. 1975 s. 1029) lea celkon dihto sierraoaivil konkrehta buhtadangažaldagaid hárrái. Jienasteamis maid duopmáriid eanetlohku doarjjui, celko ee. (s. 1032 ja 1033) : "In gávnnat dán áššis dárbbašlažžan lagat geahčadit boazodoalu vuoigatvuođa sisdoalu. Anán leat doarvái čuoččuhit ahte sápmelaččain ferte daddjot leat vuoigatvuohta boazodollui, ja ahte dát vuoigatvuohta prinsihpas lea suodjaluvvon, nu ahte dat buhtaduvvo bággolonistanduohtademiin. Dán ferte atnit mearriduvvon Rt. 1968 s. 429... Gávnnahan ártta deattuhit ahte mas lea buhttenrievttálaš suodjaleapmi bággolonistemiin, lea sápmelaččaid boazodoallu ealáhussan. Lea boazoealáhus dan árbevirolaš ja mihtilmas iešvugiin sápmelaččaid eallinvuogis ja eallinvuđđosis masa lea addon rievttálaš dohkkeheapmi ja suodjaleapmi." Nubbijienasteaddji, unnitlogu hálli, celkkii čuovvovačča (s. 1035) : "Boazodoalu ávkkástallan árbevirolaš láiddomistis lea historjjálaččat boarrasatgo ávkkástallanvuogit maiguin dál ferte gilvalit. Eará vuoigatvuođat láiddomis mat dađis 874 lea ásahuvvon árbevirolaš mihtilmasvuođain, oktan priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođain eatnamiidda, lea ovdánan boazodoaluin mii juo lea eatnama lunddolaččat ávkkástallan. Boazoealáha vuoigatvuohta lea riektesuodjaluvvon: Mearrideaddjin nu leage, nugo vuosttasjienasteaddji leage namuhan, Álttesjávrri-ášši Alimusriekteduopmu, Rt. 1968 s. 429, mas láiddomiid stuorra buođđun luvvii boazosápmelaččaide buhtadanvuoigatvuođa. Suodjaluvvon vuoigatvuođa mihtilmasvuođa lea datte váttis heivehit árbevirolaš rievttálaš doahpagiidda. Boazosápmelaččat čearddalaš joavkun dat guddet dán vuoigatvuođa, dán jovkui gullevašvuohta ja dán mihtilmas eallinvuohki dat juohkehažžii addá vejolašvuođa árbevirolaš áddemis leat boazodoalus, ii makkárge vuoigatvuođa háhkan árbbiin, šiehtadusain dahje sullasaččain. Iige leat lunddolaš dovdomerket juohkehačča ráđđejumi geavahanvuoigatvuođa váikkuhussan dahje servituhttan dahje eará oktagaslaš ja sierra vuoigatvuohtaráđđejupmin 875 . Boazoealáhusa vuođus dat lea suodjaluvvon, dan duohta lohpi háldet eatnamiid mat boazodollui gáibiduvvojit. Lean vaikko ovttamielas vuosttasjienasteddjiin go cealká ahte lea "boazodoallu ealáhussan" mii lea rievttálaččat suodjaluvvon, muhto bijan dása maid dás lean namuhan. Dát vuolggasadji lea dálá áššis guovddáš mu oidnui. Dás in leat eisege šiitán ahte boazosápmelaččatge sáhttet leat háhkan sierra persovnnalaš árbevirolaš vuoigatvuođaid, omd. guollebivdovuoigatvuođa. Muhto vuođus lea dalle áibbas eará. Gažaldat ii lea áigeguovdil dálá áššis. Namuhan ahte in daja maidege vuolggahuvvogo boazosápmelaččaid riektesuodjalus dušše formála lágas, vai leago das riektevuođus mas lea eanet suodjaleapmi. Dán áššái lea dát gažaldat mearkkašumi haga." Dás čuoččuhuvvo čielgasit ahte vuoigatvuohta mii mearriduvvui buhttenrievttálaš suodjaleamis Álttesjávrri-duomus, áddejuvvo dábálaš vuoigatvuohtan. Vuoigatvuohta biddjo persovnnalaš dahje oktagaslaš vuoigatvuođaid vuostá. Dasto orru vuođđun bidjamin ahte dán vuoigatvuođas lea vuođus boazodoallolágas, iige leat mearkkašupmi oktagaslaš vuoigatvuođa duohtadeami buhttenrievttálaš árvvoštallamii. Gaivuona-duomus (Rt. 1979 s. 1283) - mii konkrehta gustui njuovvansaji vuoigatvuhtii 1933 boazodoallolága ektui - áddejuvvo Álttesjávrri-duopmu earáláhkai. Dás celko (s. 1290) : "Lean ovttamielas boazodoallovuoigaduvvomiiguin 876 ahte 1933 boazodoalloláhka ii sisdoallan ollislaš albmadeami sápmelaččaid vuoigatvuođain iige sáhttetgo vuoigatvuođain dilálašvuođaid mielde leat sierra riektevuođus, ovdamearkka dihte dološ áiggi rájes atnu. Čujuhan dán oktavuođas Rt. 1968 siidu 394 ja Rt. 1968 siidu 429. Dát duomut, maid boazoguohtonvuoigaduvvomat 877 čujuhit alcceseaset, gustojit datte dallego atnu leat leamaš čadnon dihto opmodagaide dahje ráddjejuvvon guovlluide. Maid boazoguohtonvuoigaduvvomat dás dalle čujuhit alcceseaset, leat boazodoallu mii lea leamaš guohtonguovllus dološ áiggi rájes ja mii nappo mearkkaša árbevirolaš boazodoallovuoigatvuohta. Dás ii gehččo vuoigatvuohta mii buhttenrievttálaččat suodjaluvvui Álttesjávrri-duomus dábálaš vuoigatvuohtan, muhto erenoamáš riektehámáiduvvamin (Nuppi duomus masa čujuhuvvo, Brekken-dupmui, ledje vuoigatvuođat šiehtadusa vuođul.) Vajos maŋŋil dan mii bajábealde lea geardduhuvvon, joatká Alimusriekti (s. 1291) : "Dát vuoigatvuohta (namalassii árbevirolaš boazodoallovuoigatvuohta) čujuhuvvo leat riektevuđđosin dássálaga lágain, ja vuoigatvuohta čuoččuhuvvo leat rievdadeaddji dahje gárgiideaddji vai heivehuvvo áiggis áigái boazodoalu dárbui . ... Dán áddejupmái in leat ovttamielas. Nugo namuhuvvon duomus Rt. 1955, 361 siidu galggai 1933 boazodoalloláhka ollislaččat muddet sápmelaččaid oppalaš vuoigatvuođaid, ja oaivil mii ovdandollo, lea dán vuolggasaji vuostá." Álggos sáhttá dás orrut dego molssaevttolaš riektevuđđosis biehttalemiin sáhttit leat dábálaš boazodoallovuoigatvuohtan. Nugo Marsfjell-duomus, jáhkkit mii datte Alimusrievtti dušše biehttalit osiid mat ovdandollojit. Sihke geardduhuvvon ja čuovvu cealkámušain orru ovdanboahtimin ahte masa vuosttalduvvo, leat ovdandoallamat ahte boazodoalu oppalaš vuoigatvuođat galget mannat dobbelii go láhka, nuppiin sániiguin ahte láhka ii ollislaččat mudde riektedili. Dat čuoččuhus ahte vuoigatvuođain lea eará vuođus go lágas, ii mearkkašuvvo. Veahá maŋŋelis duomus vuhtto Alimusrievtti cealkámušas ahte dábálaš boazodoallovuoigatvuođas lea dákkár vuođus. Nugo muitit dajai Eanadoallolávdegoddi Árvalusas O. nr. 98 1976-77 ahte dat ii "mearrit boazodoalu vuoigatvuođaid riektevuđđosa". Dát cealkámuš mearkkašuvvo ná (s. 1291) : Eanadoallolávdegotti mearkkašumiid ferte nu go ádde čujuhit Eanadoallodepartemeantta cealkámuša oassái mii gusto lohpái muddet sápmelaččaid vuoigatvuođaid lágain. Dán oktavuođas sáhttá jearrat, man viidát dát sáhttá geavvat vuođđolága § 105 mielde buhtadasa haga. Dákkár buhtadasa gažaldat ii datte gula min áššái, ..." Alimusriekti orru dás eaktudeamen ahte eai sáhte boazodoallovuoigatvuođain buot oppalaš muddemiid čađahit buhtadasa haga. Nugo namuhuvvon 3.17.10.1. oasis, daddjo danne eahpenjuolga ahte vuoigatvuođat eai dušše dorjo lágas, muhto ahte dain lea lassin eará vuođus. Mevkki-áššis (Rt. 1985 s. 532) , mii gustui buhtadit báhčinguovllu ásaheami ja viiddideami, ledje áššečuoččuheaddjit 1957:s johtán boazodoalusetguin guvlui mii dalle ii siskkildan orohagatjuohkima boazodoallolágaid mielde. Dálá Mevkki orohat ásahuvvui 1963:s. Norgga boazosápmelaččat eai lean dáid guovlluid ovdal atnán, muhto ruoŧa sápmelaččain lei boazodoallu dáppe gitta 1923:i, dassážiigo guovlu giddejuvvui sidjiide Norgga ja Ruoŧa gaskasaš 1919 guohtoneanasoahpamuša mielde. Lágamánneriekti báhkkodii čuovvovaš oainnu riektedilis (s. 540) : "Lágamánneriekti atná čielggasin ahte sihke Mevkkiguovllus ja Mevkkiorohaga eará osiid máŋggaid čuđiid jagiid lea leamaš boazodoallu gitta 1923 rádjai. 1923 rájes gitta 1957:i ii lean makkárge organiserjuvvon boazodoallu dán guovllus. Ruoŧa sápmelaččat dat gitta 1923:i dikte bohccuid guohtut Mevkkiguovllus. Lágamánneriekti atná čielggasin ahte boazodoallu maid ruoŧa sámit ledje jođihan gitta 1923 rádjai, lea nu stáđisnuvvan ja das lea dakkár mihtilmasvuohta ahte livččii suodjaluvvon dákkár meassamiid vuostá mat muđui riektegeavada mielde leat gáibidan boazoealáhussii buhtadasa. Lágamánneriekti oaivvilda dasto ahte ii čuohcan guovllu boazodoalu vuoigatvuhtii go ii lean muddejuvvon boazodoallu dás 1923 rájes gitta 1957:i. " Lei nappo lágamánnerievtti áddejumi mielde ásahuvvon boazodoallovuoigatvuohta anu bokte. Ahte dát vuoigatvuohta lea sorjjasmeahttun lágain, báhkkoduvvo čielgasit go lágamánneriekti veahá maŋŋelaš (s. 541) dadjá: "Oskal-joavku jođii guvlui 1957:s Romssa boazoeiseválddiid mieđáhusa mielde. Dan oainnu mielde mii lágamánnerievttis lea guovllu boazodoalu vuoigatvuođaide, oaivvilduvvo boazoeiseválddit geatnegahtto mieđihit boazodoalu fas álggahuvvot guovllus jus ealáhatheiveheami deasttat eai dan heađuštan." Boazoeiseválddiin ledje nappo ná geatnegasat vaikko dalle ii lean ásahuvvon orohat guovllus 1933 boazodoallolága mielde. Stáhta beales lei guostojeaddjin ahte fertešii sáhttit čájehit muhtunlágan vuoigatvuođasirdin 878 ruoŧa boazosápmelaččain norgga boazosápmelaččaide. Dása dajai lágamánneriekti (s. 540-41) : "Lágamánneriekti ii oaivvil dán dárbbašit. Kappfjell-duomus bijai Alimusrievtti eanetlohku (Rt. 1975, 1033 siiddus) vuođđun "ahte mas lea buhttenrievttálaš suodjaleapmi bággolonisteamis, lea sápmelaččaid boazodoallu ealáhussan. Lea ieš boazoealáhus, dan árbevirolaš ja mihtilmas iešvugiin sápmelaččaid eallinvuogis ja eallinvuđđosis masa lea addon rievttálaš dohkkeheapmi ja suodjaleapmi". Alimusrievtti unnitlohku (guokte duopmára) oaivvildedje leat boazosápmelaččat, čearddalaš joavkun mii guttii boazodoallovuoigatvuođa, ja ahte ii lean sáhka dán vuoigatvuođa háhkamis árbbi, šiehtadusa dahje sullasačča bokte, buo. unnitlogu geardduheami jienasteamis 8 siiddus bajábealde. Lágamánneriekti oaivvilda ahte sihke eanetlogu ja unnitloguge cealkámušat dorjot bures áddejupmi ahte ii dárbbaš čájehit makkárge vuoigatvuođasirdima ovddeš ruoŧa sápmelaččain Mevkkiguovllu dálá boazodoalliide. Lea máŋggaid čuđiid jagiid bindilis atnu, ja iige gii lea atnán, mii lea mearrideaddjin." Dás orru lágamánneriekti áddemin vuoigatvuođa mii lea ásahuvvon dábálažžan, ainjuo dan áddemis ahte dat ii leat čadnon dihto boazosápmelaččaide dahje dihto doallojoavkkuide, muhto lea vuoigatvuohta iešalddes ealáhussii. Alimusrievtti áššemeannudeapmi lea veaháš oanehat. Buhtadangažaldahkii lea doarvái (s. 537) čuoččuhit ahte boazosápmelaččain lea leamaš ollásit buhttenrievttálaš suodjaleapmi das rájes go Mevkkiorohat ásahuvvui 1963:s. Alimusriekti ii gávnnat fertet mearridit makkár vuoigatvuođat boazoealáhusas leat leamaš guovlluin ovdal dán. Korssjø-ášši (Rt. 1988 s. 1217) gustui boazosápmelaččaid guohtonvuoigatvuođa viidodagas sin orohagas. Lei čielggas ahte go dát orohat ásahuvvui 1894:s, lei guohtonvuoigatvuohta ráddjejuvvon guovlluide gos dat ledje ásahuvvon ovddeš anu olis. Boazosápmelaččat čuoččuhedje iešguđet ákkaid doarjagiin, ee. 1978 boazodoallolága, ahte dát riektedilálašvuohta dál lei muhttojuvvon nu ahte guohtonvuoigatvuohta gustui birrarat orohaga rájáid, muhto ii ožžon doarjaga (duopmu leat lagat meannuduvvon bajábealde 3.17.3. oasis) . Alimusriekti geardduha muhtun cealkámušaid mat gusket dán áššái. Vuos namuhuvvo (s. 1223) dovddusin dahkkon suoidnemánu 28. b. 1894 Siskkit departemeanttas, mas ee. čuožžu: " Vuogasvuohtadeasttas 879 lea eanet bajábealnamahuvvon Orohagaid váldon Gaskkat, gos Sápmelaččat eai navdo leat ožžon virolaš Vuoigatvuođa johtit, ja gos nappo buot Guohtun leat gielddus Sápmelaččaide, nie ahte sii ovddasvástidit buot Vahágiid maid sin Bohccot dagahit. Ahte dákkár gaskkat leat mielde orohatjuohkimis eai váikkut nappo unnimus Lági mielde, ahte Sápmelaččat ožžot Vuoigatvuođa ásadit Orohaga Osiin, gos ii virolaččat leat leamaš Vuoigatvuohta johtit". Dasto namuhuvvo Sámekommišuvnna 1892 árvalusas cealkámuš masa lullisápmelaččaid guovllu orohatjuohkima vuođđudedje. Dás daddjo (s. 1224) : "Moanaid Boasttoáddejumiid ja Eahpádusaid gaskkas maid 1883 láhka lea dahkan vejolažžan, ii leat unnimus ahte Láhka galggai erenoamážit Čujuhit Čovdosiid Jearaldagaide norgga Sápmelaččaid láiddoma duohta dahje báikkálaš Viidodagas, ja ferte namalassii čuoččuhit ahte Orohatjuohkima Álggaheapmi soabai Lága § 6:i ja ii Vaikkut moktege mearridit Sápmelaččaid Vuoigatvuođaid Rájáid, mat leat ja gártet leat seamma, juhkkoš dal Orohagaid dahje ii. Guovlu mii biddjo Oktasašguvlui ii divtte nappo Sápmelaččaide unnit dahje eanet Johtit ja ohcat Boazoealáha dán Guovllus mat sis ovdal ledje." Dás ovdanboahtá ahte boazodoalu guovddáš vuoigatvuođain ii leat álgovuolggalaš vuođus boazodoallolágas, muhto leat ásahuvvon riektevuođđudeaddji anus. Ahte lágamánneriekti lea seamma áddejumis čuovvu dán cealkámušas (s. 1232-33) : "Leago boazoealáhusas vuoigatvuođat dálveguohtumii guovllus, čujuhuvvo juridihkalaš vuđđosii nugo dološ áiggi rájes geavaheapmi-vieruiduvvan vuoigatvuohta-ásahuvvon/cieggan atnu. Dán áššis nugo eará ovddeš áššiinge lea boazodoallu ealáhussan mas lea riektesuodjalus. Dát sierralágan dilli dahká ahte sihke juvssahahtti duopmoávdnasiin ja lahkacuhkiin lea máŋggalágan vuođustus boazoealáhusa vuoigatvuođaide ja suodjaleapmái. Riektevuđđosis sáhttá leat mearkkašupmi láhkaaddi vejolašvuhtii muddet ealáhusa, ja soaitá dan heaittihit ođđa lágaid bokte. Dákkár oktavuođas sáhttá fertet bienasta bitnii ovdanbuktit riektesuodjalusa dahje riektevuđđosa. Leš dal vuoigatvuođavuođus/vuoigatvuođaháhkan vuođđuduvvon dološ áiggi rájes geavaheapmái-vieruiduvvan vuoigatvuhtii-cieggan atnui, lea gažaldaga guovddáš vuoigatvuođa viidodaga hárrái, ahte gullágo ovddeš ealáhatgeavaheapmi dihto muddemiiguin guovlluide masa nággu gusto. Ii eahpiduvvo ahte boazoealáhusas lea dákkár dálveguohtonvuoigatvuohta Femunden boazoorohagas, gažaldat leat dušše man stuorra geografalaš viidodagas dákkár vuoigatvuohta orohagas lea." 3.17.10.5 Konklušuvdna Dán čađamannama mielde orru čielggas ahte ovttaskas vuoigatvuođat sáhttet leat šaddan boazodoalus lassin vuoigatvuođaide mat leat čuvvon áiggis áigái gustojeaddji boazodoallolága. Orru vel nu ahte oktagaslaš vuoigatvuođat ledje šaddan dološ áiggi rájes geavaheames ovdal oaččuimet 1751 Sámekodisilla. Boahtte gažaldat gártá, fertego navdit leat šaddan dábálaš vuoigatvuohta bohccuiguin bargat, ovdal suorggi álgolágaid. Várra lea riekta dadjat ahte dábálaš dahje oppalaš boazodoallovuoigatvuohta aitosaš áddemis dušše sáhttá ásahuvvot lágaid olis. Unnit eanet báikkálaš vieruiduvvan riektehámáiduvvamis, dahje eará riektehámáiduvvama anus, šaddet datte vuoigatvuođat stuorát dahje unnit biiriide. Jus guovlu ja biire gosa báikkálaš riektehámáiduvvan siskkilda, lea mávssolaš, sáhttá dát leat dábálaš vuoigatvuođa vuohkái. Vástideaddji sáhttá dadjat jus moanaid báikkálaš riektehámáiduvvamiin lea sullasaš sisdoallu. Ávdnasis mii lea ovdanbukton ovddabealde, leat moanat ákkat ahte juo ovddežis ledje boazosápmelaččaide ásahuvvon veahá eanet go oktagaslaš vuoigatvuođaid. Álttesjávrri (II) -duomus daddjo, nugo leat oaidnán, čielgasit ahte guoski čearut unnimus čuohte jagi ovdal Sámekodisilla ráhkaduvvui, ledje "ásahan ja cieggadan dárbbašlaš anu ealáhusas". Mii oaivvildit fertet leat riekta bidjat vuođđun ahte mealgadaš leat dákkár riektehámáiduvvamat nugo namuhuvvon bajábealde, ovdal Sámekodisilla áiggi. Go boazodoallu lea sullii seammaláhkai jođihuvvon iešguđet guovlluin, lea vel govttolaš navdit ahte vuoigatvuođain guhkás lea seammalágan sisdoallu. Dán áddemis sáhttá hállat dábálaš boazodoallovuoigatvuođas eará go lága vuođul. Dehálaš eaktu go vuoigatvuođat leat šaddan, ležžet dal oktagaslaš dahje oppalaččabut, lea ahte ovdal Sámekodisilla sáhttá hállat anu riektehámáiduvvamis. Dát eaktuda leat riektevuogádagas ja ahte dát dohkkeha lagat dihto anu riektevuođđudeaddjin. Jus manná doarvái guhkás áiggis maŋás, gustui dát vánit dákkár riektevuogadahkii, ii ainjuo makkárge dáža riektevuogadahkii guohtonguovlluin. Ferte datte navdit ahte atnu lea adnon riektevuođđudeaddjin guhká ovdal Sámekodisilla. Vaikko dát mearrádus ii njuolga gusto masage eará, sáhttá dán oktavuođas čujuhit 1687 Norgga Lága 3-12-6:i ahte "Nu galgá Dábálaččat leat, nugo lea leamaš ovddeš Áiggis". Áiggiid čađa sáhttá boazodoallolágain buot ovddeš čálakeahtes riektehámáiduvvamiid, oktagaslaš ja oppalaččabut, daddjot dahkkon dábálažžan ja addon seammalágan sisdoallu. Dát proseassa, mii nu čielgasit báhkkoduvvo gustojeaddji boazodoallolága ovdabargguin, ii leat datte mielddisbuktán ahte vuoigatvuođa boares vuđus lea masson. Jus dat mii dás lea celkon lea riekta, mearkkaša dát ahte boazodoallolágat Sámekodisillas ja gitta min áigái leat muddenlágat, buo. Jebens Tfr. 1982 s. 675. Boazodoalloláhka ii vuođđut guovddáš boazodoallovuoigatvuođaid, muhto mudde daid seammaláhkai go eará lágat muddejit eará álgovuolggalaš mihtilmasvuođa vuoigatvuođaid, omd. eaiggáduššanvuoigatvuođa dahje almennetvuoigatvuođaid. 3.17.11 Geahččan 880 - ja vuojehangeatnegasvuohta 881 3.17.11.1 Vuolggasadji Boazosápmelačča vuoigatvuohta guohtumii ja johtimii vástida geatnegasvuođa geahččat bohccuid "albmaláhkai" ja fuolahit ahte dat leat "dohkálaš" lojit, buo. boazodoallolága § 20 vuosttas lađđasa, mas dasto deattuhuvvo ahte boazodoalli geatnegahtto doallat bohccuid orohagas gos dat lobálaččat sáhttet leat. Jus bohccot leat boahtán olggobealde orohaga gos dat lobálaččat besset guohtut, galgá boazodoalli "dakkaviđe 882 " fuolahit daid jávkadit ja vuojehit lobálaš orohahkii, buo. § 24 vuosttas lađđasa. Eará boazosápmelaččaid deasta ja ealáhusa ollislaš buorre lágideapmi, orru oktan riidogarvima deasttain eará ealáhusaiguin ja beroštumiiguin, leat dehálamos deasta lága geahččangeatnegasvuođa mearrádusas, buo. Od.prp.nr. 9 1976-77 s. 61. Seamma deasta deattuhuvvo vuojehangeatnegasvuođa oktavuođas § 24 merkkašeamis s. 62. Geavadis ii leat datte beassan riidduin, ii boazoealáhusas iige eará beroštumiid ektui. Iešguđet gažaldagat leat badjánan geahččan - ja vuojehangeatnegasvuođa lagat sisdoalus. 3.17.11.2 Lagat geatnegasvuođaid sisdoalus Boazodoallolága ovdabarggut eai oaivát olus eanet go dan mii juo čuožžu lahkateavsttas, jus galggaš geahččalit lagat aiddostahttit maid geatnegasvuođat mearkkašit. Od.prp. nr. 9 1976-77 (s. 61) daddjo datte ahte gáibádusat maid 1978-láhka bidjá geahččangeatnegasvuhtii leat muttálat 883 go ovddit boazodoallolága "gáibádus boazodoalli áloládje leat lahka ealus ja geatnegas čuovvut bohccuid áiggis áigái". Nugo Riektejoavku sáhttá áddet, ii sisdoallan 1933-láhka dákkár gáibádusa guohtonguovllus eanet bistevaš ásadeapmái, muhto dušše johtimiidda ja orostaddamiidda jođedettiin, geahča dan § 29. Liikká ferte dát cealkámuš mearkkašit ahte ii sáhte atnit dálá geahččangeatnegasvuođa gáibidit guođoheaddji álot čuovvut bohccuid. Dát várra livčče geavatlaččat veadjemeahttun dálá dilálašvuođas go boazosápmelaččat eanaš ásset seammaláhkai go dálonat. Dákkár arahis doallohápmi livččii vel várra gáibidit nu stuorra bargofámu ahte gánnáheapmi ain geahpeduvvošivččii. Rt. 1986 s. 403:s lea vuosttas alimusriektemearrádus geahččan- ja vuojehangeatnegasvuohtas 1978-lága mielde. Ráŋggaštanáššis rihkkumiin §§ 20 vuosttas lađđasa ja 24 vuosttas lađđasa, ovdandolle boazodoallit ahte geahččan- ja vuojehangeatneagasvuohta ferte heivehuvvot ruđalaš dohkálaš boazodollui. Dát aiddostahtui nu ahte goluid maid geahččan ja vuojeheapmi 884 dagahit boazodoallái, ferte buohtastahttot mo ruđalaččat vahágahtto jus ii gehččo dahje vuojehuvvo dahje ii dahkko dan mađe go livččii sávahahtti eará ealáhusaid deastta ektui. Ovttajienalaš mearrádusas Alimusriekti ii dorjon dán geahččan- ja vuojehangeatnegasvuođa áddejumi. Geatnegasvuođat, maid muđui gohčodii seamma ášši guovtti beali, eai boađe ruđalaš beroštanvihkkedallamis, nu ahte boazodoalli ii dárbbaš geahččat ja vuojehit dallego ruđalaš ovdu sutnje lea stuorát go maid boazo vahágahttá ruđalaččat go ii gehččo dahje vuojehuvvo. Geatnegasvuođaid njuolga sisdoallu ii aiddostahtton dađe eanet. Hámmárfeastta gielddariekti čujuha suoidnemánu 4. b. 1989 duomus dán dupmui. Áššáškuhtton boazodoallit áššehuvvo gielddarievttis geahččangeatnegasvuođa rihkkumis, muhto duopmu guoddaluvvui Alimusriektái mii dan fámuhuhtii. Alimusrievtti riektecealkámušas, Rt. 1990 s. 33, čuožžu ee. (s. 34) : "Gielddariekti leat dasto seamma alimusriekteduomu čujuhusain bidjan vuođđun ahte geahččan- ja vuojehangeatnegasvuohta boazoealátlaga mielde ii leat aivve ruđalaš beroštanvihkkedallama duohken. Geahččangeatnegasvuođa ráddjen ferte gielddarievtti mielde dahkkot dili ja daid guoskkahuvvon beroštumiid ektui, sihke boazoealáhusa deasttas ja eará ealáhusaid ja beroštumiid deasttas, mas maiddái lea mávssolaš maid sáhttet juksat lassi bidjosiin. Gielddarievtti oppalaš rievttálaš vuolggasajit leat mu mielas riekta. Lasihan ahte konkrehta árvvoštallamiin mii lea dohkálaš geahččan boazodoallolága § 20 mielde, ferte vel deastta atnit sámi kultuvrra suodjaleami dárbbus ja boazodoalu sajis sámi kulturguoddin." Dán jagis ledje masá 3.000 bohcco Sálliris 885 , ja alimus boazolohku lei mearriduvvon 2.000 heggii. Mávssolašvuođa geahččangeatnegasvuođa ektui celkkii Alimusriekti (s. 34) : "Dát dilálašvuođat eai dagat mu oaivila mielde iešalddes ahte geahččangeatnegasvuohta lea rihkkojuvvon. Dat dahket datte, nugo oainnán, fertet vuđolaččat árvvoštallat leatgo boazodoallit deavdán dan viiddis geatnegasvuođa sii leat gohččojuvvon fuolahit ahte sin bohccot ásadit orohagain gos lobálaččat sáhttet guohtut. Dán árvvoštallama vuođđu lea geahččanortnet mii lea geavahuvvon." Dán oktavuođas deattuhuvvo ahte bearráigeahččodoaimma mahtodat lea guovddáš dagaldat go árvvoštallá leatgo boazodoallit fuolahan dohkálaš geahččama. (Guoskevaš ášši meannuduvvui muđui Alimusrievtti riektecealkámuša mielde, ođđasit gielddarievttis 1990:s, dál dubmehalli duomu 886 bohtosiin. Hålogalándda lágamánneriekti lea maŋŋil doalahan bohtosa) . Sierra dilálašvuođa maid dat suokkarda, addá Alimusriekti riektecealkámušage Rt. 1988 s. 1 geahččangeatnegasvuođa sisdoallomearrádusa oaivadeami. Alimusriekti cealká dás (s. 2) : "Ovdanboahtá ... ahte bohccot álot bohtet gittiide guovlluin mat sáhkkocealkimis leat albmaduvvon. Go riekti almmatge lea gávnnahan geahččangeatnegasvuođa leat devdon, leat ee. go áššáskuhtton ja su veahkit "barge nu olu go sáhtte ja mii oppa leage geavatlaččat vejolaš", ja ahte geahččat bohccuid nu ahte dat eai boađe gieddeeatnamiidda, livčče gáibidit nu olu návccaid ahte dán guovllu boazodoallu livččii veadjemeahttumin. In sáhte oaidnit dáid ja sullasaš dagaldagaid maid gielddariekti leat ovddidan, čájehit ahte boazodoallolága § 20 vuosttas lađas lea adnon boastut." Gielddarievtti duopmu fámuhuhttui dán hávege, dál go duopmu ii sisdoallan dárbbašlaš duohta dieđuid sáhttit árvvoštallat leigo geahččangeatnegasvuohta doahttaluvvon. Indre Sogn gielddariekti guoskkaha cuoŋománu 11. b. 1985 duomus geahččan- ja vuojehangeatnegasvuođa eará beliid. Riekti vuolgá das ahte boazodoallu dál jođihuvvo earaláhkai go ovdal - ovttadagat leat stuorát ja eaige čuovo šat ealliid geažos áiggi. Dasto ihtet jagiid dihto áiggiin sierralágan guođohanváttisvuođat, ee. guottetáiggi goas varihat ja čierpmahat bahkkejit vuosttas ruonas rahtáide, ja ragatáiggis čakčat go bohccot juohkásit moanat čorragiidda mat háddjanit orohagas. Riekti čuoččuha dáinna duogážiin ahte lea luondduviđá dilálašvuohta bohccuin rasttildit rájáid ja boahtit guovlluidege gos lobálaččat eai sáhte leat, ja guođoheaddjit eai sáhte álo leat das caggamin. Dát ii datte mearkkaš ahte boazogeahččama geatnegasvuohta lea susttojuvvon. Riekti báhkkoda ahte boazodoalliin lea árjjalaš guođohangeatnegasvuohta, muhto dadjá vel leat maid dan duohken oažžugo dieđu ahte bohccot leat gielddus guovllus, vai farggamusat sáhttet vuojehit bohccuid ruovttoluotta. Riekti orru dasto oaivvildeamen ahte árvvoštallamis leago geatnegasvuohta rihkkojuvvon, ferte mealgat deattuhit leatgo bohccot vižžon ruovttoluotta nu farggago eaiggádii alddes dahje earáide lea cavgiluvvon ahte dat guhtot lobiheamit. Danne sáhttá orrut geatnegasvuođa váldosisdoallun leat ahte ferte dahkat juoidá go bohccot leat boahtán lobihis guvlui (vuojehangeatnegasvuohta) , ja iige dárbbaš dušše leat dán caggan (geahččangeatnegasvuohta) . Láhkaeavttuin čujuhuvvo ahte dát dávista Eanadoallodepartemeantta báhkkoduvvon oaiviliidda. 1983 gulaskuddannotáhtas cealká departemeanta ahte dihto guohtondiliin lea dárbbašlaš ja ollásit lobálaš diktit bohccuid háddjanit stuorát guovlluin, nu ahte lea veadjemeahttun čuovvut buot bohccuid geažos áiggi. Daddjo ahte "bearráigeahčču" báhkkodeapmi govve buorebut geatnegasvuohta go lága "geahččangeatnegasvuođa" báhkkodeapmi. Departemeantta Boazodoallokantuvrra byrohoavda celkkiige ášši vihtanin, ja dajai ee. iežas áddejumi mielde "lea diktit viežžamis bohccuid ruovttoluotta § 20 váldosisdoallu. Ná doaibmá ainjuo geavadis. Boazodoallolága § 20 ja § 24 gullet ná hui lahkalaga." Son celkkii dasto: "Rádjarasttildeamiin sáhttet leat moanat árttat, muhto dehálaš sudja lea ahte moanat ráját eai leat lunddolaš ráját bohccuide. Dihto dálkkádagain ja siivvuin sáhttá leat hui váttis caggat rádjarasttildeami. Danne lea geatnegasvuohta dahkat juoidá rádjarasttildemiiguin nu dehálaš dan ektui go caggat dákkár rasttildeami." Boazodoallohálddáhusge lea cealkán mo geahččan- ja vuojehangeatnegasvuođa mearrádusaid galgá dulkot. Dieđáhusas 32/1984, daddjo gáibádusaid birra § 20 vuosttas lađđasis: "Dát mearkkaša ahte boazodoalli geatnegahtto bearráigeahččat ealu ja heivehit jođu nu ahte lobihis guohtunvárra ja gieddeeatnamiid vahágahttin lea nu unnán go vejolaš. Son galgá diehtit gos eallu lea ja ovddasvástidit ahte lea bargoveahka dan bearráigeahččat ja vuojehit jus bohtet guovlluide gos eai galgga leat." Alimusriekti orru guhkás dohkkehan dán dulkoma. Riektecealkámušas Rt. 1988 s. 1386 čuožžuge (s. 1388) : "Mus ii leat dasto mihkkege mihttet go riekti cealká čuovvovačča geahččangeatnegasvuođa hárrái:"... Geahččangeatnegasvuođa guovddáš oasit leat rievtti mielas fuolahit bohccuid lea dohkálaš lojit, čuovvut gos eallit geažos áiggi leat ja oanehis áiggis leat das go cavgiluvvo bohccuid leat lobihis guovllus. Dát mearkkaša bohccot beaivválaččat áinnas fertejit guohtut gos ihkenassii orohagas, nu guhkágo eaiggádat áloládje bearráigohcet 887 ravddaid ja vuojehit bohccuid mat leat rasttildan rájá." Boazodoallohálddahusas lea 32/1984 dieđáhusasge mearkkašeapmi "dakkaviđe" sátnái § 24 vuosttas lađđasis. Dása biddjo ahte bohccot galget vuojehuvvot lobálaš guvlui nu fargga go lea geavatlaččat vejolaš. Čuožžu ahte dás ferte árvvoštallat konkrehta eallisuodjalanlaš 888 dilálašvuođaid, namalassii leago vuojeheapmi dohkálaš elliid dahje guohtumiid dilis. 3.17.11.3 Riektejoavkku konklušuvnnat 3.17.11.3.1 Guokte iehčanas geatnegasvuođa Bajábealde geardduhuvvon ávdnasis dihtto dávjá iešvuohki ahte lea oktavuohta gaskal geahččan- ja vuojehangeatnegasvuođa. Sáhttá orrut nu ahte vuojehangeatnegasvuohta eanet lea geahččangeatnegasvuođa oassi, go iehčanas geatnegasvuohta, muhto min árvvošteami mielde ii leat dát riekta. Sáhttá dadjat, nugo Alimusriekti Rt. 1986 s. 403, ahte geatnegasvuohta doallat bohccuid mearre guovllus ja geatnegasvuohta lágidit daid ruovttoluotta jus dat goittotge besset dán olggobeallai, leat seamma ášši guokte beali. Datte lea liikká ollásit guokte iehčanas geatnegasvuođa. Dán vuođusteapmái lea datte doarvái čujuhit sieiva formála dilálašvuođa ahte geatnegasvuođat leat biddjon boazodoallolága iešguđet paragráfii. Muhto lea vel dahkamuš guovtti iešguđet daguin, mas nubbi eaktuda ahte nubbi ii leat dahkkon. Sáhttá dušše viežžat ruovttoluotta bohccuid mat eai juo leat gos galggašedje leat. Ahte leat guokte iehčanas geatnegasvuođa, vaikko dat gullet lahkalaga, ovdanboahtá Alimusrievtti riektecealkámušasge Rt. 1990 s. 33, geahča s. 35. Dás lea § 20 vuosttas lađđasa gáržžideaddji dulkon. Ii leat nu ahte eavttuheamit rihkku dán geatnegasvuođa jus ii doala bohccuid lobálaš guovllus. Dihto dilálašvuođain dohkkehuvvo go bohccot bohtet eará orohahkii dahje gieddeeatnamiidda, dainna eavttuin ahte seammás vuojeha bohccuid lobihis guovllus. Dákkár vuojeheames ii dollo geahččangeatnegasvuohta, muhto § 24 geatnegasvuohta. Vástideaddji ii leat geahččangeatnegasvuohta mii rihkkojuvvo jus ii vuojet bohccuid, muhto vuojehangeatnegasvuohta. 3.17.11.3.2 Geatnegasvuođaid lagat sisdoalu čoahkkáigeassu Geahččalit dálá riektegeavada ja eará riektegálduid vuođul čohkket dan maid sáhttá dadjat geahččangeatnegasvuođa ja vuojehangeatnegasvuođa lagat sisdoalus. Boazodoalloláhka ii gáibit geahččangeatnegasvuođas ahte čuovvu bohccuid geažos áiggi. Dihto guohtondiliin lea lohpi diktit elliid leat bieđggus stuorát guovlluin. Boazodoalli geatnegahtto datte gohcit ealu. Dát orru mearkkašeamen sihke ahte son diehtá gos eallit leat, ja ahte bearráigeahččá ahte dat leat lobálaš sajis. Dohkálaš geahččandagaldumiin 889 lea guovddáš mearkkašupmi. Jođiheapmi galgá oppalaččat heivehuvvon nu ahte lobihis guohtonvárra ja gieddeeatnamiid vahágahttin gártá nu unnángo vejolaš. Vuojehangeatnegasvuođas orru riektegeavadis erenoamážit deattuhuvvon vuojehago eaiggát elliid jođánit eret go fuobmá guhtot lobiheamit. De leage erenoamážit gažaldat mii gullá "dakkaviđe" sátnái § 24 vuosttas lađđasis. Boazodoallohálddahusa dulkoma mielde galgá vuojehuvvot nu fargga go lea geavatlaččat, ja sáhttá maid dadjat boazodoallofagalaččat, vejolaš. Mii navdit dás jurddašan lobihis guohtumis eará orohagas dahje guohtun iežas orohagas lobihis áiggis. Gieddeeatnamiid guohtuma ektui ferte geatnegasvuohta min árvvošteami mielde leat intabut. Vuojehangeatnegasvuođa ollašuhttima dihte ferte boazodoalli jođánit sáhttit náššat doarvái olbmuid fuolahit bohccuid mat guhtot lobiheamit. Ferte várra geažos áiggige leat ovddasvástideaddji geainna sáhttá váldit oktavuođa go ná geavvá. Muđui ii leat vuolggasajis áššáiguoskevaš ii geahččan- iige vuojehangeatnegasvuhtii ahte doaimmat maid ferte álggahit, leat boazodoallái stuorát ruđalaš gollun go ruđalaš vahágin jus ii livčče geahččan dahje vuojehan bohccuid. Jus beaktilis geahččan gáibidivčče nu olu návccaid ahte boazodoallu šattašivčče veadjemeahttumin, sáhttá almmatge orrut nu ahte geatnegasvuođaid lagat ráddjen ferte mearriduvvot seagáš beroštanvihkkedallama mielde, mas sihke boazodoalu ja eará ealáhusaid ja beroštumiid deasttat fuolahuvvojit. Ferte vel deattuhit sámi kultuvra dárbbašuvvo suodjaluvvot ja maid boazodoalu sámi kulturguoddin. Dát čađamannan lea erenoamážit § 20 vuosttas lađđasii bidjan dárkilat mearkkašumi go maid sáhttá njuolga lohkat láhkateavsttas. Liikká báhcet moanat gažaldagat. Lassi válddálaš 890 mearrádus geahččan- ja vuojehangeatnegasvuođa sisdoalus boahtá vuohččan boahttevaš riektegeavadis. 3.17.12 Boazosápmelaččaid buhtadanovddasvástádus Boazodoallolága VII kapihttal sisdoallá njuolggadusaid boazodoalliid buhtadanovddasvástádusas sin bohccuid dahkkon vahágiin, omd. jus leat boahtán orohahkii gosa ii leat lohpi, dahje gilvva eatnamiidda. Maid boazu vahágahttá galggašii buhtaduvvot sorjjasmeahttun leago boazodoalli čájehuvvon mange láhkai sivalažžan. Ovddasvástádus lea nu gohčoduvvon bealátkeahttá, buo. boazodoallolága § 25 vuosttas lađđasa. Dát ee. máksá ahte jus muhtun lea vahágahtton, sáhttá boazodoalli šaddat buhtadanovddasvástideaddjin, vaikko son lea várrogasat 891 láhtten, go lea sihke geahččan albmaláhkai ja vuojehan bohccuid dakkaviđe go liikká leat boahtán lobihis guvlui. Jus dát geatnegasvuođat leat doahttaluvvon sáhttá eaiggát geahpedit vahátsturrodaga ja danne buhtadanmávssuge, muhto ii luvvejuvvot vahágahttima ovddasvástádusas. Buhtadanovddasvástádus gullá § 25 nuppi lađđasa mielde buot boazodoalliide orohagas gos lea vahágahtton. Gillájeaddjái ovddasvástidit "okta nugo buohkat ja buohkat nugo okta ". Lea nappo sáhka nu gohčoduvvon ovttasvástolaš ovddasvástádusas. Dán geatnegasvuođahámi váikkuhus, diktá § 26 njealját lađas gillájeaddji válljet gaskal gáibidit orohagas dahje navdon vahágahtti bohcco eaiggádis. Geavadis válljejuvvo álo vuosttas molssaeaktu. Dáid ovttasvástolašovddasvástádus 892 njuolggadusaid duogáš lea ahte dávjá ii sáhte mearridit jur makkár boazu lea vahágahttán. Buhtadas mii biddjo orohahkii, galgá boazodoalliide siskkáldasat dásseduvvot juohkehačča boazologu ektui, buo. § 25 viđát lađđasa. Boazodoallái sáhttá datte siskkáldasat garvit iežas ovddasvástádusoasi. Eaktun lea sáhttit duođaštit ahte su boazu ii leat vahágahttán. Jus sáhttá duođaštit ahte lea eará orohaga boazu mii leat vahágahttán dahje lea leamaš das mielde, sáhttá regressa § 25 maŋimušlađđasa mielde, buhtadanvuoigatvuohta gustot dán orohaga ektui. Mearkašanveara lea nappo ahte nu leatge boazodoalliin orohagas gos vahágahtui vuođđoovddasvástádus. Boazodoallolága § 26:s leat dihto spiehkastagat boazovahágiid bealátkeahtes ovddasvástádusas. Dat eai siskkil vuosttažettiin go vahágahtto lobálaš johtimis, ásadeames dahje guohtumis, jus vahát ii leat olus eanet go maid ferte atnit eaktuduvvot ulbmálaš ja dohkálaš jođiheames, buo. § 26 vuosttas lađđasa. Láhkaaddi lea dás vuhtii váldán ahte lea váttis jođihit boazodoalu almmá makkárge lágan vahágiid haga omd. omiid guohtumiin dahje vuvddiin, ja ealáhusas lea dánge láhkai veaháš gollanmunni. Bealátkeahtes ovddasvástádus ii galgga § 26 nuppi lađđasa mieldege gustot jus bohccot vahágahttet lobálaš ásadeames láddjejuvvon suinniin mat eai leat suodjaluvvon áiddiin "mii ráfáiduhttá bohccos" dahje eará dohkálaš láhkai. Dán bealátkeahtes ovddasvástádusa váidudeamit eai mearkkaš datte nu olu geavadis, go eai siskkil eanemus vahága - ahte boazu vahágahttá gilvvaeatnamiid. Bohccuin leat gilvvaeatnamis, ii leat "lobálaš" § 26 áddemis, ja dát gullá danne njuolga § 25 ovddasvástidanjuolggádussii. Muđui leat goappašat suolgimearrádusat 893 § 26:s hábmejuvvon nu ahte lea bealátkeahtes buhtadanovddasvástádus mii ii gusto dáid háviid. Dilálašvuođaid mielde sáhttá datte muhtumin fertet buhtadit dábálaš láhkačálakeahtes sudjageatnegasvuođa njuolggadusaid ektui (culpa-ovddasvástádus) . Boazovahágiidda buhtadangáibádus galgá dábálaččat guovllu leansmánni mearridit árvvošteamis, buo. § 27 vuosttas lađđasa. Jus boazodoalli dahje orohat čálalaččat mieđihit vahága ja geatnegasvuođa buhttet, ja ovttaoaivilvuohta šaddá buhtadasa sturrodaga hárrái, ii dárbbašuvvo leansmánni soabadeapmái 894 . Dán oktavuođas sáhttá namuhit ahte leansmánni § 27 njealját lađđasa mielde áššemeannudeami juohke ceahkis sáhttá geahččalit oažžut eaktodáhtolaš 895 ortnega. Earret njuolggadusaid mat muđui leat mearriduvvon § 27:s, gustojit dábálaš njuolggadusat leansmánneárvvošteami dáfus, geahča Od.prp. nr. 9 1976-77 s. 63. 4. Eaiggáduššan- ja geavahanvuoigatvuođat - čoahkkáigeassu ja 4. konklušuvnnat 4. KAPIHTTAL Eaiggáduššan- ja geavahanvuoigatvuođat - čoahkkáigeassu ja konklušuvnnat 4.1 GII EAIGGÁDUŠŠÁ FINNMÁRKKU OVDDEŠ MATRIKULEREKEAHTES EATNAMIID? Riektejoavku lea juohkkásan Finnmárkku ovddeš matrikulerekeahtes eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldaga dáfusge. Unnitlogus, gii lea Otto Jebens, ii leat olus vuosttaldeapmi eanetlogu ovdanbuktinhámi ja metodihkii, ja leage sáhttán guorrasit eanetlogu konklušuvdnii eaiggáduššanvuoigatvuođa hárrái olggut Finnmárkkus, daid nu gohčoduvvon "priváhtiivva" dáža guovlluin. Jebens:s lea datte dat áddejupmi ahte go galgá konkluderet eaiggáduššanvuoigatvuođa Sis-Finnmárkku guovlluide mat ovdal 1751 ledje ruoŧa duopmoválddi vuollásažžan, berre earaláhkai deattuhit historjjálaš gálduid ja deattuhit garrasit sámi riekteáddejumi go maid eanetlohku lea dahkan. Son lea gávnnahan dán earálágan deattuhusas leat mearrideaddji mearkkašupmi bohtosii, ja danin ii leat sáhttán guorrasit eanetlogu konklušuvdnii Sis-Finnmárku guovlluid hárrái. Spiehkasteaddji oaiviliiddis vuodustan dihte lea gávnnahan dárbbašlažžan hábmet oktilaš ovdanbuktima. Danin leatge Finnmárkku eatnamiidda guokte eaiggáduššanvuoigatvuođa ovdanbuktima, main eanetlogu ovdanbuktin lea bájuhuvvon vulobealde A čuoggás, ja Jebens:a fas B čuoggás. A EANETLOGU OVDANBUKTIN 4.1.1 Álggahus Go galgá mearridit gii eaiggáduššá makkár nu objeavtta, ferte konklušuvnna vuođus ee. leat lágain, láhkaásahusain, riektegeavadis, čálalaš čielggademiin, geavaheamis ja riekteáddejumis. Dán kapihttala fáddá lea guorahallat makkár áššáiguoskevaš riektegáldooasit leat olamuttos, daid vihkkedallat ja sáhttit bajilčállaga gažaldaga vástidit. Dán barggu bargovuohki lea juogo álgit riektehistorjjálaš ovdáneamis ja guorahallat mo riektedilli lea ovddiduvvun gustojeaddji vuoigatvuohtan, dahje álgit dálá čállon riektegálduin ja lasihit dása historjjálaš gálduid ja eará gáldoávdnasiid nu guhkásgo dárbbašuvvo juksat ja bealuštit konklušuvnna mii dán vuđđosis navdo leat gustojeaddji vuoigatvuohtan. Nugo namuhuvvon 1.2. oasis, lea Riektejoavku válljen maŋit bargovuogi vuođđun barggustis. Dáinna vuolggasajiin lea Riektejoavku 3.2. gitta 3.17. oassái meroštallan iešguđet resurssaid mat leat áigeguovdilat. Juohke resursašlájas lea vihkkedallon adnu mii lea leamaš, njuolggadusat mat leat leamaš gustojeaddjin ja dan guovllu riektegeavat. Dán resurssamiel čađamannamis lea viehka olu riektehistorjjálaš ávdnasatge váldon mielde. Dát ávdnasat lea čuovvovaš čielggadeamis viehka stuorra vuođusoassin. Riektegálduid dábálaš geavaheapmái čujuhuvvo eanetlogu ovddabealde 2.2. oasi válddahallamii. 4.1.2 Eaiggáduššanvuoigatvuođa doaba Eaiggáduššanvuoigatvuođa doaba lea leamaš meroštallon iešguđet láhkai iešguđet áiggis. Dál mearkkaša eaiggáduššanvuoigatvuohta dábálaš juridihkalaš jurddašanvuogi mielde ahte muhtumis lea ráđđejupmi ovtta dahje moanaid áđaide, gustojeaddji lágaid ráddjehusaiguin dahje sierra vuoigatvuođalaččaid deasttas. Eaiggátráđđejupmi siskkilda sihke vuoigatvuođa atnui ja eará duohta ávkkástallamii - mieđis duohta ráđđejupmi - ja vuoigatvuođa diktit earáid geavaheamis áđa - negatiivva duohta ráđđejupmi. Dat siskkilda vel vuoigatvuođa háldet rievttálaččat, sirdit eaiggáduššanvuoigatvuođa earáide dahje ásahit erenoamáš vuoigatvuođaid ja gildosiid. Áinnas deattuhuvvo ahte eaiggáduššanvuoigatvuohta ja eaiggátráđđejupmi leat negatiivvalaččat ráddjejuvvon, ja dat siskkildit buot mat eai leat spiehkastuvvon juogo gustojeaddji lágain dahje erenoamáš vuoigatvuođain earáide go eaiggádii. Ráddjehusat mat čuvvot lágas, ipmirduvvo dán mielde ráđđenvuoigatvuođas muđui mieđis spiehkastahkan. Várra lea árta lea deattuhit ahte dálá servodagas gáržžiduvvo hui olu eaiggáda háldoluđolašvuohta lága bokte giddodaga ektui. Dát gusto sihke duohta ja rievttálaš háldduide. Erenoamáš objeavtta vuoigatvuođas lea riektelaččas seamma háldenvuoigatvuohta go eaiggádis livččii, nu guhkásgo su vuoigatvuohta ollá. Dát vuoigatvuođat - servituhtat dahje geavahanvuoigatvuođat - lohkkojt miehtásat ráddjejuvvon. Geavahanvuoigatvuohta siskkilda háldoveaju 896 mii čuovvu vuođđudanvuđđosa 897 ja iige eanet, muhto dákkár vuoigatvuođas sáhttá leat hui iešguđetlágan sisdoallu ja mahtodat. Muhtun vuoigatvuođat duohtadit dušše veaháš eaiggáda haldoveajus. Earát leat baicce nu viidát ahte objeavtta eaiggádis eai báze šat olu háldoveajut. Eaiggáduššanvuoigatvuohta lea nugo namuhuvvon negatiivalaččat ráddjejuvvon, ja dát mearkkaša dihto gárggiidangálgga 898 boahtteáigái. Okta bealli dás lea ahte vuoigatvuohta automahtalaččat siskkilda dan mii guorrana go erenoamáš mieđis ráddjejuvvon vuoigatvuohta jávká. Vuoigatvuohta siskkilda ođđa vejolašvuođaid mat bohciidit ja mat eai miehtásit leat biddjon muhtun earái sierravuoigatvuohtan. Eaiggáduššanvuoigatvuohta daddjo áinnas siskkildit báhcánvuoigatvuođa mii áiggis áigái lea báhcán. Muđui čujuhuvvo 2.1.2. oassái mas veahá eanet lea máinnašuvvon eaiggáduššanvuoigatvuođadoahpagis. 4.1.3 Oppalaččat eaiggáduššanvuođa 899 háhkamis 4.1.3.1 Várddus Eaiggáduššanvuohta sáhttá háhkkot máŋggaláhkai. Jus objeavttas ii leat ovdalis eaiggát, sáhttá vuollástit (árbevirolaččat gohčoduvvon originæra dahje álgovuolggalaš háhkan) . (Geahča Gudmund Sandvik:a čielggadeami čuo. 1.17 "Statens grunn i Finnmark. Et historisk perspektiv" mii lea deaddiluvvon Riektejoavkku čielggadeami mildosiin) . Jus objeavttas lea eaiggát, eaiggáduššanvuohta sirdo dábálaččat eaktodáhtolaččat šiehtadusain (árbevirolaččat gohčoduvvon derivatiiva dahje surggiidahtton háhkan) . Bággosirdin bággolonistuvvo. Eaiggáduššanvuohta sáhttá datte háhkkot sirddekeahttáge, go ođđa "jáddada" (jávkada 900 ) boares vuoigatvuođa. Dán sáhttá dahkat dan oskkus go háhká áđa sus gii orru leamen rivttes eaiggát (nu gohčoduvvon dan oskkus háhkan 901 ) . Eará háviid ii dušša boares vuoigatvuohta vuosgo lea mannan dihto áigi ja ođđa eaiggát lea halden objeavtta. Dákkár háviid lea sáhka oamastusas, dološ áiggi rájes geavaheamis, ealjohisvuođas dahje "cieggan riektedilis", geahča dárkilat dán birra ovddabealde 2.2.3. oasis. Finnmárkku eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođa dáfus lea maŋimuš joavku áigeguovdil ja danin vuođđofáddán dán kapihttala vihkkedallamiidda. 4.1.3.2 Dehálaš dagaldagat mearrádussii Go galgá mearridit guhte lea eaiggát, lea guovddáš gažaldat gii lea atnán dahje hálden objeavtta. Dát oidno čielgasit go meahcceeatnamiid eaiggátvuoigatvuođa galgá mearridit. Go dát leat dárkon ovttaskas olbmuid opmodahkan, lea justa mo sii leat báikki atnán ja heivehan iežaset ealáhusa ja eallima dasa. Lassin dán atnui lea(t) geavaheaddji(t) buoremusat geahččalan caggat eará gáibideaddjiid. Moanat gille- ja rádjanákkut leat bohciidan dákkár meahcceriggodagaid háldema gilvvus. Lassin duohta dollui ja dan suodjaleapmái, jerro dehálaš dagaldat vuoigatvuođavuođusge ahte gii rievttálaččat lea hálden daid áigeguovdilis riggodagaid. Servodat oinnii árrat ávkin ahte ovttaskas olbmo, dahje geavaheaddjiid joavkku, doallu ja ealáhusvuođđu suodjaluvvui. Ovdal lei doallu guovddážis go opmodatvuoigatvuođas lei sáhka. Go máŋggas atne ovtta guovllu iešguđetláhkai, lei áddemis ahte juohkehaččas lei opmodatvuoigatvuohta dan háldovuohkái maid ánii, buo. professora Robbestad:a artihkkala Kløyvd eigedomsrett 1963 LoR:s 162 s. čuo. Dán oainnus ledje iešguđet háldovuogit vuođđun, ja ii lean sáhka oppalaš eaiggáduššanvuoigatvuođas mii galggai siskkildit vejolaš háldovugiidge mat eai lean anus ("báhcánráđđejumit 902 ") . Áddejupmi ahte eaiggáduššanvuoigatvuohta lei oppalaš ja prinsihpas buotdivnnat 903 , lassánii 1700-logus dađistaga. Duiska-romálaš riekteváikkuhus soaitá leat duogážin, muhto erenoamážit jurdda ahte oppalaš eaiggáduššanvuoigatvuohta lea olmmošvuoigatvuohta. Servodatovdáneapmi dagahii vel ahte oppalaš eaiggáduššanvuoigatvuođadoaba ipmirduvvui ávkkálaččabut. Dál ii gal várra leat áigeguovdil máhccat "juhkkojuvvon eaiggáduššanvuoigatvuođa" vuogádahkii. Juohkehaš ja servodat leat oppalaš eaiggáduššanvuoigatvuođa prinsihppii vuođđuduvvon, dan ektui go sierra ráđđejumiid dan mielde go lea leamaš duohta doaimmaheapmi. 4.1.3.3 Lagat anus Bajábealde čujuhuvvui ahte atnu lea guovddáš dagaldagat go galgá mearridit leago eaiggáduššanvuoigatvuohta dahje molssaevttolaččat sierra vuoigatvuohta giddodahkii dahje giddodagas. Geavadis lea dát dávjá hábmejuvvon gažaldahkan geas lea eaiggátráđđejupmi 904 eatnamiidda. Dát gusto eavttuheapmin jus vuoigatvuođagáibideaddji 905 ii sáhte čujuhit mangelágan eaiggáduššanvuoigatvuođa duođaštussan čuoččuhusa vuođđun. Eaiggátráđđejumit leat datte dávjá mearrideaddji mearkkašupmi vaikko leat áššebáhpárat ja vuosttažettiin go lea gažaldat dulkot čálalaš ávdnasa. Eaiggátráđđejumiin jurddašuvvo sihke rievttálaš ja duohta hálddus, buo. Rt. 1956 s.1085 s.1094 báhkkodanvuogi. Maŋimužžii gullá vel giehtaguššat vuoigatvuođa nu ahte earái heađušta háldet dán guovllus dán vuoigatvuođa vuostá. Geas lea sierravuoigatvuohta, sáhttá háldet vuoigatvuođa addán rámmaid siskkobealde. Riekteáddejumit maid riektelačča hálddut báhkkodit, leat dehálaččat konkrehta árvvoštallamis. Dát gusto riekteáddejupmáige mii ihtá go vejolaš riektelaš ii vuosttal dan guovllu earáid háldduid. Ášši mii lea geardduhuvvon Rt. 1975 s.112, govve máŋggaláhkai mo duopmostuolut mearridit guhte lea eanaeaiggát. Konkrehtalaččat lei riidu leatgo goahccevuovdeeaiggádat vai guohtonvuoigatvuođalaččat eanaeaiggádat. Alimusrievtti eanetlohku (golbma duopmára) dadje ahte dákkár áššis ii sáhte "oppalaš dárkodemiin jáhkehahtti historjjálaš ovdánemiin gávnnahit čadni konklušuvnna" eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuhtii. Dát ferte mearriduvvot konkrehta árvvoštallamiin buot dálá dieđuid vuođul. Dákkár árvvoštallan sáhttá leat iešguđetlágan riikka sierranas osiin, iešguđet giliin, ja velá seamma gilisge. Áššis ii lean vuođđuáššebábir, ja riekti čujuhuvvui danin konklušuvnnaide maid gávnnahii "dan anus ja hálddus mii lea leamaš dan áiggi masa mis leat dilálašvuhtii dieđut." Árvvoštallamis iešguđet "atnovugiid", čujuhii eanetlohku ovddimusat ahte guohtunatnu "ain" lei searvevuođas, dat lei dehálaš ealáhusvuđđosii, ja riektelaččat ledje árjjalaččat áimmahuššan beroštumiideaset. Láddjehagaide vuoigatvuođas ja bivdo- ja guollebivdohálddus háleštuvvui ja árvvoštallui. Dasto árvvoštalai eanetlohku rievttálaš háldduid. Vuođđun ledje ovddit ja dán jahkečuođi áššebáhpárat, geahča lagat s. 115-117. Eanetlohku deattuhii garrasit gahčahatvuoigatvuođaid 906 háldduid 1869 rájes dássážii. Dát áddejuvvui "čielga eaiggátháldun 907 ". Eanetlohku gávnnahii ahte anus ja hálddus mat ledje, hui čielgasit čujuhuvvui ahte vuovdeeaiggádat ledje " iežaset adnán vuoigaduvvomin" háldet vuovddi oktan eatnamiiguin. Guohtonvuoigatvuođalaččain ii lean vuosteágga 908 dása "earret go dárbbašuvvo heađuštit meassamiid sin guohtonvuoigatvuhtii" (referáhta s. 122) . Dát ášši čujuha moanaid dagaldagaide mat leat áigeguovdilat go eaiggátgažaldat galgá čielggaduvvot ja mearriduvvot. Konkrehta deattuhuvvojit rievttálaš hálddut sakka, mii ii mearkkaš ahte ii beroštuvvo duohta anus. Eanaš háviid leat lotnolasdoaimmat mearrideaddjin. Leat ovdamearkkat ahte duohta atnu bidjá eanaš eaiggáduššanvuoigatvuhtii vuđđosa. Mahkáš áššis mii lea geardduhuvvon 1967 Rt. s. 101 (Junkerdal-ášši) . Dás deattuhuvvui guovllu láddjehaga ja beasselogguma 909 háldu ja geavaheapmi. Dilálašvuođain čájehuvvui ahte guovlu ii lean leamaš nu árjjalaš anus, ja lei váttis čájehit dán guhkes áiggi anu. Deattuhuvvui vel Stáhta eaiggátgáibideaddjin 910 ii lean dahkan maidege atnui ja mii čájehii ahte ovddasvástideaddjit eaiggátráđđejedje guovllu. Dát ii leat sáhttán leamaš amas Stáhtii vuovdehálddašeami bokte. Lei doarvái vuođus dáinna dahkat juoidá. Guovddáš dákkár áššiin lea, leago atnu sierravuoigatvuođarámma siskkobealde mii alddes lea, vai čájehuvvojitgo " eanaeaiggátráđđejumit" masa ii leat vuoigatvuohta. Dihto láhkai vihkkedallo leago geavahanvuoigatvuohta- vai eaiggátráđđejupmi, Rt. 1968 s. 1202 s.1212-1213. Dás namuhuvvo anu ealjohisvuohtage. Vaikko eaiggáduššanvuoigatvuođa vuođđu váilo, dahje lea eahpečielggas dahje eahpidahtti, sáhttá son gii guhkit áiggi lea eaiggátráđđen, adnojuvvot eaiggádin go son gii áitosaččat alcces čuoččuha eaiggáduššanvuoigatvuođa ii leat čielgasit seaguhan iežas dasa. Dát lea hui čielggas Rt. 1961 s.1163, mas daddjo, s. 1172 buo. s. 1187 leat "čielggas" ahte ii sáhte "čuoggut" ásahuvvon riektedilálašvuođa dainna vuođuin ahte dát badjel 100 jagi boares riekteáddejupmi lea boasttut", buo. lagat 2.2.3. oasi. Dagaldagat ja rievttálaš jurdagat dat leat govvejuvvon dáid namuhuvvon alimusriekteduomuin, mat bidjet vuolggasaji dán kapihttala joatkka vihkkedallamii. 4.2.10 Mátta-Norgga stáhtaalmennehiid eatnamiid 4.2.eaiggáduššanvuoigatvuođa ovdáneami sárgosat 4.1.4.1 Veahá meahcceguovlluid eaiggátgáibádusa ja 4.1.4.eaiggáduššanvuoigatvuođa doahpaga ovdáneamis Giddodat lei álggos eallinvuogi ja válddi vuođus. Dađe mielde go gonagasat geahččaledje nannet servodatortnega stuorát guovlluide, lassánii dárbu náššat ruđalaš vuođu mii lei eaktun hálddašit ja stivret guovllu. Danin dárbbašuvvui gozihit dahje ainjuo sisboađuid buot guovllu eatnamiin. (Geahča ee. Monica Wernstedt: "Fastighetsrättens historia" (1972) s.1:5) . Opmodagain maid ovttaskas olbmot geavahedje, gáibiduvvui vearru. Gonagas čuoččuhii sus lei vuoigatvuohta eatnamiidda mat eai lean anus. Gonagasa vuoigatvuohta gohčoduvvui dáđis vuođđoregálan 911 . Iešguđetlágan gonagaslaš regálat dáđis lassánii. Ii eahpiduvvo ahte regála mii lea vuolgán romálaš ja germánalaš rievttis, beasai iešguđet vugiid mielde bures Skandináviai. Dovddus lea ee. vuođđoregála, almennetvuoigatvuohta, hilggohasaid ja fállaid vuoigatvuohta, eaiggákeahtes diŋggaide ( maid ii oktage eaiggáduša, eaiggáduššá Gonagas) , ja bákteregála (Geahča Ole Fegner: "Romerrett i Norden" (1977) s. 77-78, Gøran Inger: "Svensk rättshistoria" (1982) s. 43 ja Knut Robberstad: "Jus og Jord" (1978) s 182-183) . Riektejoavkku juovlamánu 21. b. 1988 siskkáldas čielggadeamis ( Eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa ja Finnmárkku almenneha gažaldaga birra") čujuha Otto Jebens (36-39 s.) ahte lea veahá eahpevissis man olu Gonagasa vuođđoregála oahppa oaččui dáža rievttis, Ruoŧa ovdáneami ektui. Son deattuha datte (54-64 s.) ahte vuođđoregála oahpas lea leamaš mearkkašupmi Norggas almennehiid eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođa dáfus. Regála doaba lea duopmostuolutge atnán, geahča ee. Rt. 1852 s. 404 mas Alimusriekti dadjá ahte gitta "... Čiezanuppelot Jahkečuođi lohppii galgá Deanu ja Álttájoga Luossabivdu Regála leat lihttoláigohuvvon", s. 405, buo. s. 420-421. Ii leat čielggas mii regála doaba mearkkašii. Álgovuorus várra báhkkodii Gonagasa vuoigatvuođaid servodatválddi ovddasteaddjin. Soaitá dattege oaivvilduvvon ahte gonagasválddis lei eaiggáduššanvuoigatvuohta priváhtarievttálaš áddemis. Ii eahpiduvvo ahte doaba maŋŋil 16-1700-logus báhkkodii servodaga duohta eaiggáduššanvuoigatvuohtan. (Geahča Wernstedt op.cit. s.1:5) . Doahpaga eahpečielga atnu oidno čielgasit Rt. 1880 s. 337. Konkrehta gustui ášši Álttá luossabivdovuoigatvuhtii. Vuosttasjienasteaddji lohká dás ahte boares ággi rájes ii leat Álttá guollebivdu leamaš dábálaš láhkanjuolggadusaid vuollásaš. Son joatká dadjamin "... nugo Ollislaččat lei dat Bunzzar, ahte Finnmárkku eaiggáduššanvuoigatvuohta lei Stáhta, mii meannudii dán Provinssa ja dan Hearvásvuođaid Regálan." Dán oktavuođas dajai vel ahte doppe 1775:s eai "lean priváhta opmodagat aitosaš Finnmárkkus." Eará duopmárat ledje ovttamielas ahte Finnmárkkus hállui regálas, guovttis sis hálle datte regálas "Ráđđenvuoigatvuohtan". "Ráđđenvuoigatvuođa" doaba mii lea namuhuvvon 1880 duomus, čujuha dan boares earuheami badje- ja vuolleopmodatvuoigatvuohtas. Doahpagat vulget feudalavuogádagas ja čujuhit gaskaagat eurohpalaš rievtti láhkajuhkkojuvvon eanavuoigatvuođa ortnegii. (Geahča Gudmund Sandvik:a Jussens venner:s 1989 s. 230-235.) Numo namuhuvvon 4.1.3.2. čuo. áddejuvvui dađis nu ahte eaiggáduššanvuoigatvuohta siskkildii olles háldenvuoigatvuođa objektii, iige dušše juohke geavahanvejolašvuhtii. Oppalaš eaiggáduššanvuoigatvuođa áddejupmi oahpahuvvui teorias 1700-logus Danmárkkus. Christiania universitehtas logaldalai Schweigaard romárrievttis 1840-1870 áigodagas, ja dás lunddolaččat máinnašuvvui buotdivnnat eaiggáduššanvuoigatvuohtas. (Geahča Robberstad LoR 1963 s. 164.) Brandt čuoččuhii Tingsretten:s (2. dea. 72 s.) ahte ná lei dáža rievttisge, muhto dohkkehii gal boares dáža juhkkojuvvon eaiggáduššanvuoigatvuođa áddejumi. Robberstad válddahallá dán suorggi ovdáneami Jus og Jord:s (1978) s.170-173 ja konkludere ahte dat easka lei Scheel Tingsrett (1. cakkus, 1901) ahte romarrievttálaš eaiggáduššanvuoigatvuođa juogakeahtes riekteáddejupmi liikostuvai dáža rievttis. Ruoŧa rievttisge 1800-logus dohkkehuvvui oaidnu ahte eaiggáduššanvuoigatvuohta lea bassi ja juogakeahttá, muhte hui maŋŋit ja hui njozet geahča Mauritz Bäärnhielm Rättshistoriska studier tilägnade Gösta Hässelberg 1977 s. 64. Dan ovdáneami vuođul mii lei eaiggáduššanvuoigatvuođa doahpaga mearkkašumi áddejumis, sáhttá gal daddjot ahte go 1880:s Alimusriekti hállá stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođas, ii leat dát áibbas ovttalaš. Liikká ferte leat árta navdit ahte Alimusriekti anii doahpaga dainna oaiviliin ahte lei hállu oppalaš ja priváhtarievttálaš eaiggáduššanvuoigatvuođas. Láhkaovdabargguin 1800-logu rájes ja eará oktavuođain leat dávjá cealkámušat stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođas. Ii leat álo álki oaidnit oaivvilditgo eaiggáduššanvuoigatvuođa priváhtarievttálaš áddejumis vai dušše stáhta sadjádagas hálddašeaddjin. Datte lea árta navdit ahte lei priváhtarievttálaš ja oppalaš eaiggáduššanvuoigatvuohta mii oaivvilduvvui. Sii geat čálle stáhta ovddas bohte eatnašat seamma birrasis ja lei seamma oahppu go sis geat čálle teoriaid ja duomuid. 4.1.4.2 Lagat stáhtaalmennehiid eatnamiid vuoigatvuođas Bajábealde čujuhuvvui ahte servodatválddi dárbu ruđalaš vuđđui sajadagasis sáhttá leat dehálaš oassi oahppavuđđosii ahte buot maid ovttaskas olmmoš ii ieš ane, gullet Gonagassii. Dánska rievttis lea Jydske Lov:s (1241) mearriduvvon ahte gonagas eaiggáduššá hilgogálvvuid maid ii oktage jearat, sonhan eaiggáduššá olles gátti, ja "maid ii oktage eaiggáduša, eaiggáduššá gonagas", (Tredie Bog L III 61. Første Bog LV 53:s lea njuolggadus vuovddi birra mii guoská eará eatnamiidda. Jus leš hállu almennetvuovddis, "de eaiggáduššá gonagas eatnamiid ja boanddat vuvddiid". Dás hállo ahte gonagas eaiggáduššá "gátti" go dat ii leat priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođa vuollásaš ja son eaiggáduššá almennehiid eatnamiid. 150 jagi dás ovdal lei juo dalá Gonagas gáibidan beassat "eaiggáduššat" almennehiid ja eatnamiid mat eai lean anus. Dán gáibádusa maid Robberstad čállá (Rettssoga I (1976) 115-116 s.) álbmot ii dohkkehan go ii lean dikkis dohkkehuvvon. Goappašiid háviid hállo Gonagasa eaiggáduššanvuoigatvuođas. Mii dalle oaivvilduvvoi doahpagiin, ii leat dál áibbas álki dadjat. Oaivámušservodagas 912 lea vel nu ahte čeardaoaivámuš seamma dárbbuin gáibidii leat "eaiggát", geahča Knut Odner: Finner og Terfinner(1983) s. 85. Guladiggelágas G 145 (Ngl I s. 58) lea celkon ahte jus njáskko dállui almennehis lea Gonagas dálu eaiggát. Frostadiggelága álggahusas lei vástideaddji njuolggadus ahte galgá leat nugo "riikka nuortan dahje máddin ", (F Innledning 19, IV 8 Ngl s.125) . Lea dasto Frostadiggelágas IV 8 (Ngl I s. 251) ja Enalága VII 62 (Ngl II s. 145) celkon ahte Gonagas sáhttá lihttoláigohit almenneha ... geasa dáhtoš Mii dáid lágain lea celkon vástida dasa mii lea celkon bajábealde Gonagasa gáibádusas vuovddekeahtes eatnamiid eaiggáduššanvuođas. Jus geahččá dálá terminologia, dulkojuvvo lihttoláigoheapmi "eaiggátráđđejupmin". Alimusriekteduopmár B. Berger čujuha datte artihkkalis Tfr 1956 s. 106-123 ahte njáskama njuolggadusain sáhttá leat áibbas eará ulbmil, namalassii ovddidit ja suodjalit eanagilvima. Dán oidnui orru Robberstad guorraseamen Jus og Jord:s (1978) s.189 ja Sandvikge mildosis Riektejoavkku čielggadeapmái. (Geahča 1. mildosa, čuo. 1.17.) Dalle lea dálá terminologias hállu hálddahuslaččabut njuolggadusas. Min boarrasamos lágaid njuolggadusat ahte dušše Gonagas sáhtii lihttoláigohit almennehiid njáskkahagaid, dulkojuvvo maiddái ahte earát gildojuvvo dán dahkamis, várra nappo heađuštit gili fámolaččabut bálkáhit bálvváid iežaset almennehiid eanaláigolažžan. Seamma sáhttá njuolggadusaidge dulkot ahte Gonagasa áittardeaddji galgá áššečuoččuhit su gii lobi haga lea almennehis njáskan, buo. Eanalága 61 ja 62 kap. Gudmund Sandvik lea "Brev om Sjodalen" 1976 Norgga Turismasearvvi jahkegirjjis s.106 čilgen mo dát njuolggadusat doibme Heidal:s muhtun 1432 áššis. Min boarrasamos lágaid njuolggadusat eanaš joatkkašuvve Christian V 1987 Dáža Lágas. (Geahča 1. mildosa čuo.1.14.) Nordlándda ja Romssa Meahccekommišuvdna lea cuoŋománu 26. b. 1990 duomus (ášši nr. 3/1987: Skjerstadfeltet) čilgen Mátta-Norgga almennetvuoigatvuođa váldosárgosiid ja ovdáneami, geahča s. 55-72. Čuvvovaččat čujuhuvvo dušše ovdáneami guovddáš sárgisiidda. Dađe mielde go servodatváldi gievrrui ja organiserejuvvoi buorebut, nannejuvvui Gonagasa almennehiid riggodagaid háldu.(Dát leat lagabut válddahallon 1. mildosis čuo. 1.17. ja Robberstad Jus og Jord.s (1978) s.189-190.) Dás lea ruđalaš dárbuge duohta duogáža oassin. Láhkanjuolggadusaid láhkavuođu haga álggii Gonagas vuovdit almennehiid. 1663-1688 áigodagas vuvddii hui moadde almenneha. 1726:s vuvdojuvvo moanat almennehat, muhto eanaš dáin rievdaduvvo boanddaid váidaleami geažil. 1750 ja 1761:s vuvddii Gonagas Nordlándda Helgelándda ja Romssa fálddi almennehiid. 1700-logu loahpageahčen ja 1800-logu álggogeahčen vuvddi viimmat Gonagasas oasi almennehiin, buo. Rt. 1888 s. 1252 mii máinnaša "gieddevuovdima" 1844 ja 1846 gonagaseanagirjjiin. Boares norgga lágaid láhkavuođu haga ja njuolga Chr. V NL 5-11-1 mearrádusaid vuostá, lihttoláigohii Gonagasa fáldi bivdojávrriid almennehis ovttaskas olbmuide. Dasto attii fáldi, ii makkárge láhkavuođuin lobi ja maŋŋil lihttoláigoheami almenneha geassesajiin ja gittiin. Almmolaččat gievrudii gonagas virggistis go Gonagasa almennet báhkkodeami valddii almennetnjuolggadusaide sihke Chr. IV Norske Lovbog:i ja Chr. V Dáža Láhkii. NL 3-12-6 ráddjejuvvui almennetvuovddis boanddaid murrenvuoigatvuohta viessodárbui. Lei eaktovuoigatvuođavuođđu ahte Gonagas sáhtii atnit muorranjeaidima buhtes buvttadussii mii ii dárbbašuvvon boanddaide. Gonagasváldi geahččaliige 1600-logu loahpageahčen ja erenoamážit 1700-logus ávkkástallat almennehiid goahccevuovdevuoitobuvttadusa. Moadde vuovddige lihttoláigohuvvojedje ollásit njeaidimii. Čálalaš gáldut almennehiid eaiggáduššanvuoigatvuođas eai oru gávdnomin ovdal 1700-logus. Gažaldat badjánii 1726 almennetvuovdima oktavuođas. Oassi gili almennehiin gohčoduvvojedje "gilialmennehin", ja boanddaid beales báhkkoduvvui dáid leat sin opmodahkan. Muhtun prosessain 1700-logu loahpageahčen gaskal Gonagasa ja boanddaid almennehiid eaiggáduššanvuoigatvuođas ovdandollui dát earret eará. Earret moatti spiehkastagain ledje prosessat Gonagasa oiddus. Norgga stáhtaeiseválddit leat maŋŋil 1814 bidjan vuođđun ahte stáhta eaiggáduššá gonagasalmennehiid mat eai lean vuvdon geavahanvuoigaduvvomiidda boanddaide dahje eará priváhta olbmuide. Dát orru leat eaktuduvvon borgemánu 20. b. 1821 ámmátlaš 913 opmodagaid birra, § 38, mas čuoččui ahte "Stáhta almennehat galge, Doaisttážii, leat spiehkastuvvon duohtan dahkamis ja luobaheamis". Dát mearrádus fámuhuhtui borgemánu 5. b. 1848 lágas, mas ledje ámmátlaš opmodagaid mearrádusat borgemánu 20. b. 1821 lágas ja borgemánu 4. b. 1827 lágas, ja 1848-1857 áigodagas vuvddii stáhta oasi almennehiin. Golggotmánu 12. b. 1857 láhkage, almennetvuovddi mearrádusaid birra ja geassemánnu 22. b. 1863 láhka, vuovdedoaimmahaga birra bidjá eavttuid stáhta almennehiid eaiggáduššanvuoigatvuođas. Borgemánu 8. b. 1908 nr. 6 lágas riektedilálašvuođaortnega birra stáhta ráššaid dáfus. (Duottarláhka) vuođđuda láhkaaddi dan ahte stáhtas lea ođđaáigásaš eaiggáduššanvuoigatvuohta almennehiidda. Dát oidno lága ovdabargguin, Od.prp. nr. 32/1905 ja Árvalus O. VIII/1908:s. Maŋit lágat, njukčamánu 12. b. 1920 nr. 5 várreláhka mii lonuhuvvui dálá gustojeaddji geassemánu 6. b. 1975 nr. 31 várrelágain, juovlamánu 14. b. 1951 bivdoláhka, lonuhuvvui miessemánu 29. b. 1981 nr. 38 fuođđolágain ja njukčamánu 6. b. 1964 luossa- ja sáivabivdoláhka, mii dál lea lonuhuvvon miessemánu 15. b. 1992 nr. 47 luossa- ja sáivabivdolágain, muitalit maiddái čielgasit ahte stáhta lea stáhtaalmennehiid eaiggát. Almennehiid rádjageassin gaskal Gonagasa/stáhta ja giliid vuoigatvuođaid láhkaoktavuođas ii oidno leat báhkkoduvvon ovdal ovddabealde namuhuvvon borgemánu 5. b. 1848 lága ovdabargguin. Dás lea - ráđđehusárvalusas - logahallon stáhta ja giliid vuoigatvuođa. Álggos lea celkon makkár dihto vuoigatvuođat lágaid mielde gullet eiseválddiide. Mat leat 1) vuoigatvuohta lihttoláigohit njáskansajiid, 2) oktovuoigatvuohta murret vuovdimii ja 3) vuoigatvuohta eanagoivongálvvuide, jápmán fálláide ja šaddadit 3) almennehis. Dasto čuožžu lassin stáhta nu gohčoduvvon eaiggáduššanvuoigatvuođa leat lagas giliide dehálaš geavahanvuoigatvuođat (min deattuhus) . "Váldomearrádusaid" vuoigatvuođat lohkkojit 1) vuoigatvuohta geassesadjái ja šibitdollui, 2) murret eanadollui, 3) bivdo- ja guollebivdovuoigatvuohta ja 4) vuoigatvuohta čáhcebohciide jávrriin. Dasto čuožžu : " Duođas ii sáhte, álbmoga geavahanvuoigatvuođa gáržžidit mearriduvvon albmaduvvon rájáid mielde. Ferte várra navdit, ahte gilli beassá dohko gos boaldinlavnnji viežžá ja oamastit debbuid, lasttaid, sámmála ja sullasaččaid." Numo boahtá ovdan, ii leat stáhta "nu gohčoduvvon eaiggáduššanvuoigatvuohta" vel gártan "báhcánvuoigatvuohtan". Stáhta vuoigatvuohta lea datte gohčoduvvon eaiggáduššanvuoigatvuohtan ja giliid vuoigatvuohta leat gohčoduvvon geavahanvuoigatvuohtan. Golggotmánu 12. b. 1857 ja geassemánu 22. b. 1863 lágat geavahit "murrenvuoigaduvvon" ja "geavahanvuoigaduvvon" báhkkodemiidge. Teorias lei ovddeš ovdamearka hui nana earuheapmái gaskal Gonagasa "Eatnamiid" eaiggáduššanvuoigatvuođa ja giliolbmuid "Ávkki ja Geavaheami" vuoigatvuođa. Dien oktavuođas sáhttá ee. čujuhit Lauritz Laurberg Kongslew: "Den Danske og Norske Private Rets Første Grunde II" (1782) Anden Bog:i, mas "Norgga almennehiid" vuoigatvuohta máinnašuvvo, s. 81-83 ja Lauritz Nørregaard: "Anden part om Tingenes Ret. Første Deel" s. 24 čuo. (Kbh. 1788) . Áddejupmi ahte stáhta lei almennehiid eanaeaiggát, lei guhká áidna oaivil čálalaš ovdanbuktimiin. Guovddáš gáldu dán oktavuođas lea Meinich Olsen: Norsk Almenningsret (1928) . 1950-jagiid álgogeahčen álggus hui viiddis ákkastallan das ahte ovddeš čuoččuhuvvon oaidnu lei boastut. Lei Schiefloe gii iežas guovtti dutkosiin "Kritiske bemerkninger til norsk almenningsrett " (1952) ja "Hovedlinjer i norsk almenningsrett " (1955) lei njunuš hálli eará áddejupmái go dan mii ovdal lei čuoččuhuvvon. Dát guokte barggu leat vuolggasadjin bajábeale namuhuvvon Alimusriekteduopmára B. Berger artihkkalii 1956 Tfr s.102 čuo. Berger doarju (s. 104-105) Schiefloe:a oainnu almennehiid eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldagas ja čujuha ahte olles teoria Gonagasa eaiggáduššanvuoigatvuođa birra lei báinnahallon ovddeš eaiggáduššanvuoigatvuođa 914 ohppii (dominium directum) . Go dát oahppa loahpahuvvui juridihkalaš teorias, guđđe dan Gonagasa vuoigatvuođa almennetvuoigatvuođa háhkama oahpasge. Danin molsojuvvui Gonagasa vuoigatvuođa oahppa mihtilmasvuođa leat Gonagasa almennetgaskavuođa almmolašrievttálaš válddi oahppan šaddat Gonagasa priváhta eaiggáduššanvuoigatvuohta almennehiidda oahppan. Berger ii gávnnat čuovvovaš vihkkedallamis (s. 105-126) , vuđđosa doarjut konklušuvnna ahte stáhtas lea eanaeaiggátvuoigatvuohta stáhtaalmennehiin. Su konklušuvdna (s. 127) lea ahte almennehiin lea buohkaide vuoigatvuohta, muhto eanaš vuoigatvuođat gillái ja dihto vuoigatvuođat Stáhtii. Stáhta vuoigatvuođaid guovddáš, Berger:a mielde, Stáhta sorjjasmeahttunvuođasajádagas, ja "... unnit priváhtarievttálaš vuoigatvuođa háldejeaddji sajádagas". Son dadjá loahpas ahte: "Jus dilli lea nu ahte Stáhta duohtavuođas ii adno almennehiid eaiggádin, de ferte dát dahkkot gustojeaddjin dál, váikkovel lea leamaš áigodat mas Stáhta navdui leat eaiggádin, ja váikkovel Stáhta dán áigodagas lea iežas heivehallan leat almennehiid priváhtarievttálaš eaiggádin." Edvard Løchen vuostálastá dutkosistis På streiftog i tusen års almenningsrett TfR 1957 s.14-37 oainnu man ovddas Schiefloe ja Berger hálaiga. Schiefloe:a ákkastallamis lei rievttálaš mearkkašupmi vihkkedallan "Dominium directum, regála, eaiggáduššanvuoigatvuođa" doahpagiin guovddážis. Su oaivila mielde ii lean vuođus dadjat rievttálaččat lei sáhka, min áddemis, priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođas. "Gonagasa almmolašrievttálaš ráđđejumiid" láhkavuođus dat lei sáhka. Løchen čujuha (s.33-34) ahte vihkkedallan cuhkiin ja ávkkálas vuđđosiin dávjá ii ábut. Mearrideaddjin ferte leat nu mo duođai lei, ee. ahte stáhta duođai oamastii vuvddiid vuovdinvuoittu ja háldii máŋgga eará vugiin almmá njuolga lága vuođuin. Løchen ovdandoallá ahte das rájes go Gonagas Sverre álggahii ovdáneami mii vihtta čuohtejagi botta dagai gonagasválddi oktoráđđejeaddjin. Go Gonagas loahpas lei ovtta ja seamma olmmožin láhkaaddi, hálddašeaddji ja bajimuš duopmár, čuohcá dat nu ahte mearrádusat ja hálddut mat dahkkojedje, ledje lobálaččat ja gustojeaddji vuoigatvuohta dallego adnojuvvogohte. Dál várra gávnnahit ahte stáhta vuoigatvuođaid oamastemiid vuođus lei hui eahpidahtti. Dát almmatge ii čuoza nu ahte sáhttit máhcahit 915 historjjá. Jus ovdal háhkan vuoigatvuođaid suodjaleami gažaldat meannuduvvo dál, fertejit dálá njuolggadusat biddjot vuođđun. Løchen hábmii konklušuvnnas ná (s. 35-36) : "Historjjá, boares lágaid ja gonagasa sorjjasmeahttun lágaid, su hálddašeaddjiid ja duopmáriid geavada duogážiin mániduvvui, ahte almennehat ledje gonagasa earret giliid anu, ja go lágastuvvo eaiggáduššanvuoigatvuođas almennehiidda, lei eaiggáduššanvuoigatvuohta dábálaš oaivilis mas lei sáhka. Vuohččan vuoittu ráđđejumis maŋŋilgo geavahanvuoigaduvvomat ledje oasis ožžon, muhto juridihkalaš ráđđejumisge, vuoigatvuohta vuovdit dahje lihttoláigohit almenneha, ja oppanassiige vuoigatvuohta duođas ráđđet dan nugo juohke eaiggát dagašii. Gii ovdamearkan lohka duomuid gonagasa eaiggáduššanvuoigatvuođas østerdála almennehiidda 1786 ja 1790:s illá sáhttá eahpidit duohtavuođa." Duopmostuoluid gažaldagat vihkkedallama dáfus, sáhttá čujuhit ahte Duottarkommišuvdna, mii nammaduvvui 1908 duottarlága vuođul, iežas vuosttas duomuin guoskkahii stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa vuđđosa almennehiidda. Juovlamánu 1. b. 1910 duomus, áššis duottarlága § 2b mielde, vuođđuda kommišuvdna čuovvovaš vuođđoidnui: "Go šadde ordnejuvvon dilálašvuođat dán riikkas, ja go dát lei stáhtaservodat, ledje stuorra gaskkat maid ii oktage lean atnigoahtán. Muhto dát ii soaba ordnejuvvon stáhtaservodaga doahpagiin, ahte muhtun oassi daid eatnamiin lea eaiggátkeahttá. Maid ii oktage eaiggáduša, ferte gullat stáhtii, olles servodahkii. Vuollásteami vuoigatvuohta heaittihuvvo das rájes go stáhta lea ásahuvvon. Hardangerduottar lea eahpitkeahttá álgovuolggalaččat gullan gonagassii (stáhtii) , muhto dušše dan áddemis ahte dan rádjagiliin lea leamaš vuoigatvuohta geavahit dan, nugo láhkagirjji 3-12 ja boarrasat lágat čujuhit. Min boares lágaid mearrádusat almennehiid birra, leat eahpitkeahttá oaivvilduvvon gustot buot eatnamiidda maid ovttaskas olmmoš ii hálde. Stáhta duottar doaba ii gávdno, masa almentláhka ii galggašii gustot." (Sitáhtat gulle Duottarkommišuvnna 1909-44 duomuid ja riektecealkámušaid osiide, Edvard Lassen bokte s. 1; Tidskrift for Rettsvitenskap 1946 oassi. Sitáhta lea maid 1. mildosa čuo. 1.17.) Jurdda orru hámádatlažžan 916 ja ávkkálažžan. Nugo namuhuvvon bajábealde, lea árta jáhkkit ahte ledje lossa stáhtapolitihkalaš ákkat mat ledje Gonagasa "eaiggátkeahtes eatnamiid" gáibádussii. Mo dal vuođustuvvui, leat liikká ákkaid rievttálaš čuozahusat mat šadde maŋit riekteovdáneami vuođul. Duottarkommišuvdna čiekŋudii ja nannii jurdaga juovlamánu 14. b. 1914 duomus. Alimusriekti nannii bohtosa Rt. 1916:s s. 1249. S. 1258:s geardduha Duottarkommišuvdna: "Nugo Duottarkommišuvdna ovdal lea ovdandoallan celkon duomus - kommišuvdna navdá ahte ordnejuvvon stáhtaservodagas fertejit buot eatnamat, maid ii oktage ovttaskas olmmoš eaiggáduša - ávdin eatnamat - gullat stáhtii - olles servodahkii. Ovddeš áiggis ledje min riikkas eahpitkeahttá stuorra dákkár ávdin gaskkat - dušše vuovddit ja várit - , mat nappo maŋŋilgo min riika lei ordnejuvvon stáhtaservodahkan fertejit adnot gullat dása dahje Gonagassii seamma ovddasteaddjin. Dákkár stáhta gaskkain adnojedje dološ rájes ja min boarrasamos lágaid mielde dáid giliássiin leat dihto vuoigatvuođat. Dát ortnet stáhta dahje Gonagas eaiggádin, ja gili ássit geavaheaddjin lea justa min almennetvuoigatvuohta. Ášši guovddáš nággofáddá maid duopmostuolut mearridedje gustui "eami dilálašvuhtii, stáhta ráššaid eaiggádin", mii lei maŋŋil muhttojuvvon nu ahte Eidfjord ja Ullensvang gielddat dál ledje eaiggádat. Vihkkedallamis bidjá Alimusriekti vuođđun ahte gilit eai lean "almennehiin ráđđen opmodaga", ovdal gieldaláhka bođii 1837:s. Áššis lei čájehuvvon ahte giliolbmot 1830-jagiin ledje láigohan guohtuma vierrásiidda, ja ahte geassesajit almennehiin ledje vuvdon. Dása dajai Alimusriekti ahte ii lean doarvái árta navdit ahte giliolbmot dákko bokte ledje hálden dainna eavttuin, "dahje dainna jáhkkuin", ahte sii danin "atne duohta eaiggáduššanvuoigatvuođa". Rievtti mielas baicce navde ahte hálddut ledje vuođđuduvvon boasttu govvádusaide "man guhkás gili geavahanvuoigatvuohta olii", nuppiin sániiguin muhtunlágan vuoigatvuohtačádjádus. Konklušuvdna lei ahte guovlu ain lei almennet mii gulai stáhtii. Duopmu govve bures olu galggai vai vuoitá eaiggáduššanvuoigatvuođa stáhtaalmennehis. Duopmostuolut deattuhedje sakka aiddostahttit ahte lea eaiggáduššanvuoigatvuođačuolbma maid mearridit ja iige leatgo gielddat oamastusa bokte dahje earaláhkai háhkan eará "dahje joatkka vuoigatvuođa opmodaga atnui ja ávkkástallamii go dan mii čuovvu dábálaš almennetdili" (s.1256) . Namuhuvvon duomus lea muđui 1793 duopmuge geardduhuvvon, mii Bergen Lágamánnedikkis celkui, ja mas hállo dábálaš olbmo áddejumiin ahte várri lea Gonagasa almennet, gii okto sáhttá dan atnit. 1963:s jerrui stáhtaalmennehiid eanaeaiggáduššanvuoigatvuođas prinsihpalaččat nu gohčoduvvon Vinstra-duomus (Rt. 1963 s. 1263) , mii muđui lea máinnašuvvon ovddabealde 2.2.3. oasis eanetlogu válddahallamis riektegálduid geavaheamis, ja V čuo. Jebens:a sierraoaivilis dása. Nággu lei ođđa áigeguovdilis riggodagaid háldenvuoigatvuođas, konkrehtalaččat gahčahatvuoigatvuođain. Geavahanriektelaččat čuoččuhedje vuohččan čujuhettiin bajábealde namuhuvvon Schiefloe ja Berger dutkosiidda, ahte almennehat álgovuolggalaččat gulle giliide ja ahte dát eaiggáduššanvuoigatvuohta ii goassege lean sirdon Gonagassii ja stáhtii. Duohtavuohta ahte Gonagas máŋggain oktavuođain (teorias, lágain ja duomuin) lei máinnašuvvon almennehiid eaiggádin ii lean priváhtarievttálaš eaiggáduššanvuoigatvuođas dahkamuš, muhto gohčoduvvui dás Gonagas almmolašrievttálaš hálddašanváldin. Erenoamážit maŋŋil 1814, lei maná olu eahpečielggasvuohta ja boasttoáddejupmi dán čuoggás. Maŋit lágat ja riektegeavat ledje dávjá bidjan vuođđun dán boasttu eavttu ahte stáhta eaiggáduššanvuoigatvuohta stáhtaalmennehiidda lei priváhtarievttálaččat. Geavahanriektelaččat čuoččuhedje datte ahte dát boasttu eaktu ii cakka duopmostuoluid dál, go boasttoáddejupmi lei čilgejuvvon, bidjat álgovuolggalaš ja riekta dilálašvuođa vuođđun, namalassii stáhta vuoigatvuohta stáhtaalmennehiidda lei hálddašanrievttálaččat. Duopmostuolut eai bealuštan geavahanriektelaččaid stáhtaalmenneha eaiggáduššanvuoigatvuođa oainnu. Lágaduopmárat jienastedje maná riektelaččaid beali gielddarievttis. Gielddarievtti ovdaolmmoš (sundi) , gii nappo lei unnitlogus, ii lohkan vuođustusas leat ártta dárkilat geahččat almennetvuoigatvuođa historjjálaš ovdáneami. Sutnje lei dehálamos deattuhit dálá gustojeaddji rievtti. Sunddi oaivila mielde lea dál "cieggan riektedilli" dán guovllus. Dáid dáfus ferte sáhttit dadjat ahte stáhta lei stáhtaalmennehiid eaiggát. Historjjálaš ovdáneami hárrái, geardduhii sundi Meinich-Olsen:a girjjis "Norsk Almenningsrett " (1928) s. 105: Joatka gáldolohkamat soitet sáhttit duođaštit ahte muhtun mu vuolggasajiin mat leat vuođđun historjjálaš ovdanbuktimis, leat boastut. Ja lea dieđusge álo stuorra mearkkašupmi ahte historjjálaš ovdáneapmi čilgejuvvo ollásit. Jus navdo mearriduvvon riektedilálašvuođa leat cieggan maŋimuš áiggis, ferte mu oainnu mielde doahttaluvvot, ja ahte ođđa riektehistorjjálaš dutkanbohtosat, dán rievttis ii leat dehálamos. Joatká ahte son navddii: "dát lei riekta go čállui, ja ahte riektedilálašvuohta mii mearkkašii ahte stáhta lei dohkkehuvvon stáhtaalmennehiid eaiggádin dalle juo lei cieggan, ja riekti oaivvilda ahte dát riektedilálašvuohta ferte olu eambo leat cieggan dál go ii leat vuosttalduvvon dán áiggis gitta dassáigo láhkaolmmái Schiefloe ilbmadii girjjiidis 1952 ja 1955:s. Lei go duohta maid Schiefloe čuoččuhii, ahte lea vuođđuduvvon historjjálaš boasttoáddejupmi ahte stáhta lea beassan leat stáhtaalmennehiid eaiggát, de ainge loahpas ferte leat gustojeaddji riektin go olles riekteovdáneapmi - teoria, lágat oktan ovdabargguin ja riektegeavat lea doarvái guhká boastut áddejuvvon. Meinich-Olsen lea nu mo riekti ádde oaivvildan ahte doarvái guhkes áigi lei vássán juo 1928:s go čálii girjjis, ja rievtti ovdaolmmoš ii eahpit ahte dál - 30 jagi maŋŋil - lea gollan nu guhkes áigi ahte dát čuoččuhuvvon boasttoáddejupmi lea cieggan riektedilálašvuohtan." Lágamánneriekti lei ovttamielas gielddarievtti ovdaolbmuin dán jurdagis ja dajai ahte dárkilat guorahallan guhte aitosaččat lei stáhtaalmennehiid álgovuolggalaš eaiggát beroštuvvo riektehistorjjálaččat ja kulturhistorjjálaččat. Boađus ii datte sáhte váikkuhit dasa maid dál áddet gustojeaddji riektin. Beroškeahttá ledjego hálddahuslaš geavat ja duopmostuolut dulkon dan boaresdáru rievtti almennehiid birra boastut, lea gažaldat dál čovdon vieruiduvvan vuoigatvuođain. Lágamánneriekti jotkii: "Viehka guhkes ja cieggan geavat ferte adnot mearridan ahte stáhta dál lea stáhtaalmennehiid eaiggát, ja lágamánneriekti aiddo dal guorrasa dasa maid gielddarievtti ovdaolmmoš lea dása dadjan." Alimusriekteduomus čuožžu: "Nugo lágamánnerievtti ja gielddarievtti unnitlohku - ovdaolmmoš - oaivvildan ahte stáhta gustojeaddji rievtti mielde lea stáhtaalmennehiid eaiggát iige dušše hálddašanrievttálaččat lea vuoigatvuohta hálddašit ja ráddjejuvvon mieđis láhkamearrádusaid vuoigatvuođavuođđui. Guorrasan eanaš lágamánnerievtti ja gielddarievtti ovdaolbmo vuođustussii. Čujuhan erenoamážit gielddarievtti ovdaolbmo vuođustusaoassái mas son - ovddit oasi maŋŋil lea čujuhan ahte Alimusriekti muhtun duomuin leat mearridan stáhta stáhtaalmennehiid eaiggáduššanvuoigatvuohta - cealká: "Ferte leat čielggas ahte go dássážii gustojeaddji teoriain, lágain ja lágaid ovdabargguin lea maŋimuš áiggiin báhkkoduvvon ahte stáhta lea stáhtaalmennehiid eaiggát, de lea oaivvildan duohta eaiggáduššanvuoigatvuođa iige dákkár vuoigatvuođa maid áššečuoččuheaddji namuha. Buohkaide orru leamen čielggas ahte lea erenoamáš mihtilmasvuođa eaiggáduššanvuoigatvuohta, sierralágan ja stuorra ráddjehusaid geažil maid geavahanvuoigaduvvomiid vuoigatvuođat dagahit. Dán dafus fertii alimusriektái leat čielggas ahte livččii áibbas boasttut addejuvvon jus mearridivččii stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa áibbas eará mearkkašumis." Alimusriekti ii gažat mo ovddeš áiggiid dilálašvuođat ledje, muhto duhtá čujuhit "maŋimuš áiggiid lágaide ja láhkaovdabargguide" ja guoskkaha erenoamážit borgemánu 8. b. 1908 duottarlága ovdabargguid. Dáinna duomuin lea "stáhta stáhtaalmennehiid eaiggáduššanvuoigatvuohta Mátta-Norggas - gitta Davvi-Trøndelágii" doaba mearriduvvon. Stáhtas lea priváhtarievttálaš eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiidda. Lea datte árta deattuhit ahte geavahanriektelaččain leat stuorra vuoigatvuođat almennehiid dehálaš riggodagaide, buo. duomu mearkkašeami ahte "lea hállu erenoamáš mihtilmasvuođa eaiggáduššanvuoigatvuođas." Stáhta eaiggádin ii sáhte háldet dáid vuoigatvuođaid vuostá. 4.1.5 Nordlándda ja Romssa stáhta eatnamiid 4.1.eaiggáduššanvuoigatvuođa ovdáneami sárgosiid Mátta-Norgga váldonjuolggadus lea ahte buot eatnamat mat eai leat "ovttaskas olbmo hálddus" ja danin šaddan priváhta opmodagat, gullet Stáhtii. Dákkár eatnamat gullet stáhtii álgovuolggalaš eaiggáduššanvuoigatvuođain ja adnojit Mátta-Norggas stáhtaalmennehin. "Stáhta duottar" mii ii leat almennet, ii gávdno. Nordlándda ja Romssa Meahccekommišuvdna vihkkedalai eanaeaiggátgažaldaga cuoŋománu 26. b. 1990 duomus mii lei Skjerstadfeltet birra (Ášši nr. 3 1987) . Kommišuvdna bijai vuođđun ahte ávdnasiidda ii lean mihkkege vuđđosii dadjat Gonagasas dovddus áiggis lea earalágan ráđđen Nordlándda ja Romssa eatnamiidda mat eai leat anus, go mátta Norggasge. Ferte navdot ahte Gonagas riikka davit osiinge, nu go riikas muđui, oppalaš riekteortnega fámus mii dađe mielde ciekkai, lei gártan daid eatnamiid eaiggát mat eai lean priváhta halddus. Gonagasa Davvi-Norgga eatnamiid mat eai lean anus, riektedilli lei seammago Mátta-Norggas. Mat eai lean "ovttage eatnamat" ledje Gonagasa almennehat (Skjerstad-duopmu 72 s.) . Meahccekommišuvdna vihkkedallá (s.84-86) riektegeavada leatgo stáhta álgovuolggalaš eatnamat Nordlánddas ja Romssas stáhtaalmennehat vai eai. Čujuhuvvui ahte almennetduomuin ii lean oppalaččat várašuvvon oktage riikaoassi. Diggeáššiin mat guske stáhta álgovuolggalaš eatnamiidda Nordlánddas ja Romssas ii lean Alimusriekti biehttalan oppalaš oaivila. Hålogalándda lágamánneriekti (RG 1961 s. 24) lei dasto seamma vuođđojurdagis mearridan leat stáhtaalmennet Báidáris. Alimusrievtti duomu vuođul Storheimáššis (Rt. 1986 s. 1124) bijai Meahccekommišuvdna vuođđun ahte buot álgovuolggalaš stáhtaduottar dán riikaoasis lei almennet 1700-logu gaskamuttos (s.86) . Kommišuvdna jotkkii dadjamin ahte "duopmostuoluin ii leat mearriduvvon ahte stáhta álgovuolggalaš eatnamat miehtá Nordlándda ja Romssa dán maŋŋil lea massán almenneha mihtilmasvuođa", ovdal konkluderejuvvui ná (s. 86-87) : "Meahccekommišuvnna oaivila mielde ferte leat riekta dadjat ahte stáhtaeatnamat Nordlánddas ja Romssas ain leat stáhtaalmennehat nu guhkás go dákkár eatnamat eai leat vuovdima bokte dahje eará riektenuppástuvvi dilálašvuođain massán almenneha mihtilmasvuohtas. Ahte ovddeš atnu sierraovdáneami geažil leat jávkan dahje ahte dán gaskkas ii goassige leat álgon eanadoalločadnon atnu, ii sáhte dárkojuvvot riektenuppástuvvi dilálašvuohtan eatnamiid rievttálaš hámi dáfus. Seamma gusto bivddu ja guollebivddu sierralágaide. Makkár namahus eatnamiidda addo lea datte mearkkašumi haga dasa maid kommišuvdna galgá mearridit. Leatgo dál geavahanvuoigatvuođat stáhta eatnamiin, ferte mearriduvvot juohke gaskii daidda anuide mat jerrojit." Meahccekommišuvnna duomu guoddaledje eanaeaiggádat. Sii ledje ovttamielas ahte álgovuolggalaš stáhtaeatnamat, namalassii eatnamat mat eai leat leamaš priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođa vuollásaččat Nordlánddas ja Romssas, seammaláhkai go riikkas muđui, fertejit adnot stáhtaalmennehin. Eanaeaiggádat čuoččuhedje datte ahte Meahccekommišuvnnas lei eahpenjuolgguslaš 917 dohkkehit guohtonvuoigatvuođa almennetrievttálaš vuođul, muhto ii eará geavahanvuoigatvuođaid mat leat dábálaččat Mátta-Norgga stáhtaalmennehiin. Alimusriekti dagai mearrádusa skábmamánu 19.b. 1991 guoddalanášši duomus (Rt. 1991 s. 1311) . Murrenvuoigatvuođa ja guollebivdovuoigatvuođa gáibádus almennetrievttálaš ja priváhtarievttálaš vuođuin hilgojuvvui. Guovddáš gažaldat dán oktavuođas lea mo vejolaš álgovuolggalaš almennetvuoigatvuođa sáhttá massit ja erohus mii dalle šattašii gaskal almennetvuoigatvuođaid máttabealde ja davábealde Nordlándda rájá. Guovddáš Alimusriektái dán oktavuođas lei dat gohčoduvvon 1918 Veikvatnet-duopmu (Rt. 1918 s. 454) . Duopmu áddejuvvo prinsihppamearrádussan stáhta vuoigatvuhtii vuvddiide matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiin Nordlánddas. Veikvatnet-duomus deattuhuvvui ee. garrasit professor Taranger:a čielggadeapmi riektedilálašvuođaid birra. Taranger oaivvildii lei dahkkon vearrivuohta giliolbmuid vuostá go stáhta lei oamastan eanaš almennehiid Nordlánddas, muhto ahte 100 jagi maŋŋil ii lean mihkkege dainna dahkat. Go gažaldat dál fas meannuduvvui, badjel 70 jagi maŋŋil Veikvanet-duomu, bođii Alimusriekti seamma bohtosii. Mo dal leš leamaš álggus, lei dál gollan nu guhkes áigi maŋŋilgo stáhta duođai lei šaddan vuovddi dábálaš eaiggádin, ahte dát áigá juo lei cieggan. Muđui sáhttá čujuhit Riektejoavkku eanetlogu válddahallamii 2.2.3. oasis, mas ee. čujuha dán duomu ja Vinstra-duomu oktavuhtii. Eanaeaiggádat čujuhedje ahte stáhta Trøndelágasge lei geavahan vuoigatvuođaidis vuovddis rievtti vuostá juo árra 1800-logu rájes, muhto ahte dát rievtti vuostá láhttemat doppe eai lean vuođustan ođđa vuoigatvuođaid stáhtii ja vuoigatvuođaid eret priváhta olbmuin. Dát lei mearriduvvon golmma alimusriekteduomuin; Rt. 1929 s. 817, Rt. 1935 s. 876 ja Rt. 1940 s. 407. Erenoamážit čujuhuvvui maŋimuš duomu (Hoås-duomu) vuođustussii, mas Alimusriekti celkkii ee. ahte vaikko hálddahus bijai vuođđun ja álggahišgođii riektevuođđosa boasttoáddejumi, ii galgan dát vahágahttit giliolbmuid. Skjerstad-duomus gávnnahii datte Alimusriekti, nugo Meahccekommišuvdnage, ahte Davvi-Trøndelága almennehiid duomut eai lean mearrideaddjin Nordlándda riektedillái. Duohta dilli lei doppe eará, geahča Rt. 1991 s. 1311 s. 1321. Vejolaš máđohisvuohta sáhtii leat go gilis ii lean geavahanvuoigatvuohta vuovdái almennetrievttálaš vuođul, nu ahte Nordlándda eanadoallit danin ledje heajut dilis go eanadoallit riikkas muđui, fertešii nuppástuvvot "láhkanuppástusain dahje stáhta doaibmabijuiguin eanaeaiggádin". 4.1.6 Ruoŧa ja Suoma sámeguovlluid eatnamiid 4.1.eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa ovdáneami sárgosat 4.1.6.1 Álggahus Riekteáddejupmi mii dál lea válddahallon almennehiin ja stáhtaeatnamiin máttabealde Finnmárkku, ii sáhte eambo njuolga sirdit Finnmárkku dilálašvuođaide, gos duohta dilli lea earalágan. Geografalaš sajádagas, ealáhusvuđđosis ja ássamis ja historjjálaš ovdáneamis leat dovdomearkkat maid ferte deattuhit, ja lágainge lea eanavuoigatvuohta sierradilis. Liikká lea gávnnahuvvon árta ovddidit Mátta-Norgga nu govdadit daningo moanat čuolmmat leat sullasaččat, ja rievttálaš čovdosat Mátta-Norggas sáhttet maiddái váikkuhit čovdosiidda Finnmárkkus. Dasa lassin lea velá okta oassi mii sáhttá dása váikkuhit, namalassii gaskavuohta ruoŧa riektái. Finnmárkkus gulai stuorra oassi gitta 1751:i ruoŧa duopmováldái. Dás ain sáhttá leat mearkkašupmi fylkka eanaeaiggátvuoigatvuođa árvvoštallamii. Danin leat gávnnahan fertet čájehit oppalaččat vuoigatvuohtadilálašvuođa 918 Davvi-Ruoŧas ja osiin Suomas, ovdal lagat geahčadit mii dál lea gustojeaddji riekti Finnmárkku eanavuoigatvuhtii. 4.1.6.2 Hálddahuslaš juohkimat sámeguovlluin Davvi-Ruoŧas ja Suomas juhkkojuvvo eatnamat árrat "siiddaide". Juohke siiddas lei dihto láiddon, muhto almmá rájáid lagat mearrideami haga. Siiddain ja guovlluinge mii ii lean juhkkojuvvon siiddaide, lei dábálaš ahte juohke bearaš virolaččat bođii ruovttoluotta ja anii seamma láiddoma. Gullevašvuohta nanosmuvai dáđis ja manne moanaid sajiin muhtunlágan vuoigatvuohtan, maid sáhtii háhkat ee. oastimiin, árbbiin ja go lei lotnolasat dihto vearrogeatnegasvuođaiguin stáhtii. Dábálaččat máinnašuvvui guovlu "sámevearroeatnamin 919 ". Oažžun dihte guovllus vuoigatvuođa nugo máinnašan, lei sorjas almmolaš orgána mieđáhusas, nu gohčoduvvon vuoigatvuođalačča "mieđiheami". Álggos mieđihedje duopmostuolut dáidda, maŋŋil fas fylkkahálddáhus. Go mieđihuvvui ožžo sápmelaččat sierra vuoigatvuođa bohccuideasetguin leat dihto guovllus. Goas dát ortnet bođii ii leat dovddus, muhto 1500-logus ledje čielga duođaštusat ortnegii. Eará dehálaš territoriála juohkin ruoŧa guovlluin, gaskaagis dovddus, lea dat gohčoduvvon "sámeguovllut". Álgovuolggalaččat ledje dát birkelaččaid 920 gávpeguovllut. Sii ledje gávpejasat oktovuoigatvuođain gávppašit sápmelaččaiguin. Sii maid fuolahedje vearrogáibideami 921 . Gávppašan- ja vearuhussierravuoigatvuođaid 922 fámuhuhtui Gustav Vasa, muhto sámeguovllut doalahuvvojedje hálddahuslaš ovttadahkan. Dáđis bahkkejedje ođđaássit davás ja sápmelaččaid guovlluide, erenoamážit 1600-logu rájes go stáhta dalle vearrogeahpádusain 923 ja eará doaibmabijuin movttiidahtii ođđaássamii davveguovlluin. Koloniserema geažil riidaledje ja eanet mearrádusat ilbme, ja sullii 1750 gessui nu gohčoduvvon "sámeguovllurádjá". Ođđaássan jotkii datte rájá siskkobealde, ja dát mielddisbuvttii nu gohčoduvvon "eanamolsumiid", gos ođđaássiid opmodagaid ráját mearriduvvojedje. 1873 mearrádusa láhkavuođul gessui rádjá ("gilvinrádjá924") gaskal meahccegiliid ja Davvebađaeatnama ja Viesttarbađaeatnama sámeguovlluid osiin maid sáhtii gilvit. Vaikko rájáid áigga lei doalahit guovlluid bajábealde rájá sápmelaččaide, ii devdon dát ollásit. Stuorra ruvkeservodagat ja olu bieđggus ássamat leat rájá bajábealde. 1873-mearrádusas muddejuvvui sápmelaččaid guohtonvuoigatvuohta. Mearriduvvui ee. ahte sápmelaččat geažos áiggi jagis galge sáhttit geavahit sámeguovlluid vulobealde gilvinrájá ja maid stáhta lei várren sápmelaččaid sierra atnui namahusain"boazoláiddon, sámevearroeana dahje vearroduottar 925 ". Eará eatnamiin go mat dás leat namuhuvvon, ii lean sápmelaččain vuoigatvuohta ásadit geasset. Jämtlanddas lei ortnet veaháš earaláhkai go Davvibađaeatnamis ja Viesttarbađaeatnamis. Doppe ii lean makkárge rádjamearriduvvon sámeguovlu mii ráddjii boazodoalloguovllu fylkkas muđui. Jämtlándda sámiide dovddahuvvojedje dihto ráššat maid ovddas mákse, nu gohčoduvvon "sámevearrováriid", seammago oktagaslaš sámevearroeatnamiin Davvibađaeatnamis ja Viesttarbađaeatnamis. Dieđut ruoŧa ortnegiid birra leat viežžan " Innstilling avgitt av den norsk-svenske reinbeitekommisjon av 1964" (1967) s. 33-34. Kaisa Korpijaakko guoskkaha barggustis "Samerna och jordägenderätten 2", deaddiluvvon Diedut nr. 4 1985 s. 8 čuo. mo ruoŧa stáhta juo Gustav Vasa áiggi 1500-logus ásahii hálddahuslaš vuđđosa beaktilis vearrogáibideapmái 926 . Dát fas šattai vuđđosin das ahte go uhcca stáhtas nugo Ruoŧŧa sáhtii ásahit soahtefámu mii dagai riikka europeálaš stuorrafámolažžan. (Geahča Øystein Rian árvvoštallama Sven A. Nilsson girjji "De stora krigens tid. Om Sverige som militärstat och bondesamhälle." (Norsk) Historisk tidskrift 1992 s. 112-114.) Herttoga Karl njukčamánu 4. b. 1602 mearrádus, lei hui dehálaš oassi sápmelaččaid riektedilis Davvi-Ruoŧas ja Suomas. Dán mearrádusa mielde galge guollejávrrit juhkkojuvvot sámebearrašiid gaskkas, juohke bearaš galggai leat iežas jávrris "ja ii oktage sápmelaš galgga beassat johtit eatnamiin nugo leat dássážii dahkan, earret huksejeaddjit ja gosa mearrida ja gokko geavaha jávrriid, vuvddiid ja eatnamiid. (Geahča Lennart Lundmark: "Uppbörd, utarming, utveckling. Det samiske fängstsamhällets övergang till rennomadism i Lule Lappmark, Lund 1982 s. 102.) Kaisa Korpijaakko meannuda juridihkalaš nákkosgirjjistis "Om samernas rättsliga ställning i Sverige-Finland" sápmelaččaid nuppástuhttima Viesttarbađaeatnama sámeguovllus 1602:s. Mii čuovui lei ahte buot sápmelaččat ("lappene") galge logahallot. Seamma galge sámeguovlluid buot jogat ja jávrrit. Seammás galggai logahallot sin geat dássážii ledje atnán jogaid ja jávrriid. Jávrrit ja čázádagat galge juhkkojuvvot "olmmošlogu mielde" nu ahte ii oktage ožžon eanet jávrriid ja "jogaid" go sáhtii geavahit. Boares ruoŧa vearrorievttis lei "olmmošlohku" "gárdima" vearronávcca 927 mihttu. Dát fas lei boares eanaopmodaga namahus ja mii lei "biddjon olmmošlohkui". Das rájes go sápmelaččat ja eatnamat ledje logahallon galge sii máksit vearu juhkkojuvvon jávrriid ja čázádagaid ovddas. Bajábealde lea namuhuvvon ahte vai oažžu vuoigatvuođa siiddas dárbbašuvvui "mieđiheapmi". Duopmostuolut adde vuos dan, maŋŋil fylka. Korpijaakko dulko njuolggadusaid nu ahte juohke sápmelaš oaččui háldet guovllu mii lei doarvái ealáhusvuđđosin sutnje, muhto ii eanet go son eiseválddiid áddejumi mielde dárbbašii. Guovllut adnojuvvojedje boazodollui, bivdui ja guollebivdui. 1602 Vearromearrádus ii dovddahan sápmelaččaide eará geavahanvuoigatvuođa go bivdo ja boazodoallovuoigatvuođa. Dát prinsihppa lei gustojeaddjin gitta 1673:i (geahča dutkosa s. 311-312) . (Dát ja maŋit siidočujuhusat Korpijaakko dutkosii gullet Sámi Instituhta ruoŧagiel jorgalussii.) Vearrovuogádat ovddiduvvui nu ahte vearu sturrodat biddjui dihto supmái olles "olmmošlohkui". Dát mearkkašii dáđis áibbas eará go olbmo. Dáđis hállui ollesvearrosámiid 928 , beallevearrosámiid 929 jna. birra. Korpijaakko namuha ovdamearkan 1/8 vearrosápmelačča (s. 314) . Mii dás lea válddahallon lea kamerála (namalassii ruhtahálddahuslaš) vuoigatvuođajuohkin. Korpijakko dadjá (s. 305) ahte dilálašvuođat 1600-1700 logus dahká veadjemeahttun njuolgguslaččat earuhit gaskal priváhta- ja kamerálarievttálaš vuoigatvuođa mahtodaga. Vearroortnet muhtui 1695:s (geahča Korpijaakko s. 359 čuo.) . Buot siiddat mat mákse vearu dušše Ruŧŧii galge máksit mearre supmi ovddeš vearuid sadjái. Siiddat mat vel galge máksit vearu Danmárkui (Guovdageaidnu, Kárášjohka, Deatnu ja Ohcejohka) galge doaisttážii máksit "boares geavada mielde" (s.362) jus Danmárku ii heaitán gáibidit vearustis. 4.1.6.3 Iešguđet eanaeaiggáduššanvuoigatvuođat ("eanaluonddut") 4.1.6. Ruoŧas SOU 1968:57 s. 76 čuo. lea ee. celkon ahte dan muddui go ovdal jahkečuohtemolsašumi 1800 Ruoŧas sáhttá hállat giddodaga eaiggáduššanvuoigatvuođas dálá áiggi oaivila mielde, lei vuoigatvuohta mii garrasit váikkuhuvvui boares davviriikkalaš áddejumis soga vuosttasvuoigatvuođas eatnamiidda maid soga miellahtut atne, muhto kontinentála feudalarievttálaš govvádusainge. Ruoŧas ihte 1200-logu loahpas golbma boanddajoavkku; "vearroboanda 930 ", "vearokeahtes boanda 931 ", ja "stáhtaboanda". 1700-logu álggus ledje dát golbma joavkku sullii seamma sturrosaččat. "Stáhtaboanddas" lei muhtunlágan láigohanvuoigatvuohta iežas eatnamiidda (arrendator) . "Vearokeahtes eana" gulai ádelii. Eanaš eana láigohuvvui boanddaide. "Vearroboandda" vuoigatvuohta molsašuttai oalle olu jahkečuđiid mielde. 1600-logu loahpas illá lei erohus gaskal "vearroboandda" ja "stáhtaboandda". Vearroboanddas lei eanebuš vuoigatvuođa dállui. Sus lei ee. "árbevuoigatvuohta 932 ". Dát lei oastinvuoigatvuohta 933 fulkkiide. Vuoigatvuohta dállui árbejuvvui, muhto su vuoigatvuođa háldet duohta ja rievttálaččat lei gáržžiduvvon máŋggaláhkai. Su vuoigatvuohta lea maid dovdomerkejuvvon árbejuvvon vuoigatvuohtan dállui maid "stáhta" ipmirduvvui eaiggáduššat. Vuos Gustav III revolušuvdneara 1789 lágain nannejuvvui sakka vearroboandda sadji.( Geahča ee. Monica Wernstedt: Fastighetsrättens historia sVII D čuo. SOU 1981:85 Historiska Arrenden s. 44-45 ja Mauritz Bäärnhielm Rättshistoriska studier:s. Tillägnade Gösta Hasselberg (1977) s. 59.) Dehálaš čuolbma Kaisa Korpijaakko nákkosgirjjis lea, leigo vearroboandda vuoigatvuohta dakkár mainna dohkálaččat hállat eaiggáduššanvuoigatvuođas dálá áddemis. Dasto vihkkedallá son leigo sápmelaččain Viesttarbađaeatnama sámeguovllus vearroboandda riektedilli. Gažaldat mii "eaiggáduššanvuoigatvuođa" doaba lea, gártá guovddážis dákkár vihkkedallamis. Korpijaakko lea datte ovttamielas ahte eaiggáduššanvuoigatvuođa doaba, dálá sisdoaluin, ii sáhte adnot ovddeš áiggiid giddodaga vuoigatvuođa ektui. Son datte čujuha ahte vaikko vearroboandda vuoigatvuohta 1600-logus lei garrasit ráddjejuvvon, ferte "historjjálaččat eahpidahtti"( s. 202) čuoččuhit ahte boandda vuoigatvuohta liikká ii lean eaiggáduššanvuoigatvuohta. Korpijaakko čuoččuha ahte su oaivila mielde ferte leat dohkálaš hállat eaiggáduššanvuoigatvuođas eatnamiidda "ruoŧa-suoma riekteortnega buot historjjá áigodagas, dallege go liiguda eatnamiid verrui" (s. 204) . Su oaivila mielde lea doaba ávkkálaš geavahit go guorahallá sihke ovddeš ja ođđa áiggiid riektedilálašvuođaid eatnamiidda ja čáziide. Dehálamos dán oktavuođas leat ahte eatnamiid duohta atnu "ja anu riektesuodjaleapmi - eaiggátháldu - bisso rievddakeahttá siskkildasat áiggiid čađa" (s. 204) . Korpijaakko čujuha datte ahte go vihkkedallá galgágo riekteposišuvdna gohčoduvvot eaiggáduššanvuoigatvuohtan vai ii, ii sáhte gávnnahit riekta konklušuvnna jus ii bija vuođđun "máinnašuvvon áigodaga iežas jurddašanvuogi" ja meroštallá dán vuođul (s. 201-202) . Dán guovddáš gártá dalle unnit eanet terminologalaš gažaldat, dahje nugo Korpijaakko dadjá, "man olu ráddjehusaid eaiggáduššanvuoigatvuohta gierdá, ovdalgo nohká leat eaiggáduššanvuoigatvuohtan" ( s. 195) . Nuppiin sániiguin sáhttá báhkkoduvvot ná: Goas ii leat šat ávkkálaš geavahit eaiggáduššanvuoigatvuođa doahpaga giddodaga riektedilálašvuođas? Korpijakko čállá vearroolbmorievtti 934 rievttálaš mearkkašumis s. 185 čuo. Vearroboandda vuoigatvuohta lei stáhta oainnu mielde gáržžiduvvon guovtti dehálaš prinsihpas. Lei dehálaš ahte boanddas lei doarvái ealáhusvuođus sihke eana- ja vearropolitihkalaš árttain. Dát gáržžidii vearroboandda luđolašvuođa eatnamiid háhkama, sirdima ja juogadeami ektui. Mauritz Bärnhielm: guoskkaha 58. siiddus dutkosis "Sameland och samerätt" girjjis "Rättshistoriska studier tillägnade Gösta Hasselberg "(1976) váttisvuođa "eaiggáduššanvuoigatvuođa" doahpagiin ja gii eaiggáduššá Lapplándda eatnamiid - sápmelaččat vai stáhta. Sápmelaččat čuoččuhit iežaset eaiggáduššat go ledje ovddemuš, ja dasa sihke lei ja lea eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiidda dárbbašlaš eaktu boazoealáhussii ja sámekultuvrii. Stáhta čuoččuha bealistis leat eaiggát go árrat ja ainjuo Vasagonagasaid áiggi ásahii "duohta eaiggáduššanvuoigatvuođa Lapplándii". Bäärnhielm ii dohkket goappáge dáid oaiviliid. Vuođustus lea ahte lea "historjjákeahtes " atnit eaiggáduššanvuoigatvuođa doahpaga eatnamiidda Ruoŧa ektui nugo ledje gitta "1800 jahkečuohtemolsašumii". Dát gusto guovddáš ja mihtilmas giliide Ruoŧas ja ain eanet Lapplánddas, čuoččuha son. Eaiggáduššanvuoigatvuođa doaba lea gorálaš, ja lea "historjávearistus 935 " atnit dálá juridihkalaš nammamearkkaid ovddeš áiggiid rievttálaš duohtavuhtii. Nákku čoavddus ii leat gii ovddemuš anii eaiggáduššanvuoigatvuođa sáni. Dán sánis lea áiggiid čađa leamaš máŋggalágan oaivil. Mii duohtavuođas lea mearrideaddjin, lea "makkár duohta vuoigatvuođaid riekteortnegat - sámiid ja earáid - iešguđet áiggiid mieđihuvvojit sámiide ja stáhtii." Bäärnhielm mielde (s. 59) lea eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa doaba, dainna mearkkašumiin mii dál biddjo sátnái, Ruoŧas 1800-logu buvtta. Ovdal dan áiggi ii lean - ii ainjuo Norrlánddas - "oppanassiige mihkkege eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiidda". Buohkain lei muhtunlágan vuoigatvuohta eatnamiidda maid geavahedje, muhto ii eaiggáduššanvuoigatvuohta. Johnny Kalderstam arvvoštallamis:" Kungamakt och kyrkojord" (1989) , SvJT 1990 s. 628 čujuha Bäärnhielm ahte áddejumi dáfus mii eaiggáduššanvuoigatvuođa doaba mearkkaša, dálá olbmot álkit dovdet romálaš rievtti go áigodagas gitta 1800-lohkui. (Váttisvuohta iešguđet beliin lea Östen Undenge vihkkedallan: "Svensk sakrätt II" (1969) s. 44 čuo. Göran Inger: "Svensk rättshisroria" (1972) s. I:4-1:9 ja VII D:2-VII D:3, Bäärnhielm: "Når bönderna ble självägande", SJT 1970 s. 337-345 ja Bertil Bengtsson Nordisk Administrativt Tidsskrift:s 1990 s. 195 s. 198.) 4.1.6.4 Vearroduottarášši 936 , NJA 1981 s. 1 1981:s mearridii ruoŧa Alimus Duopmostuollu 937 sápmelaččaid gáibádussii eanaeaiggátvuoigatvuođa sámevearroeatnamiidda Jämtlánddas. Nugo namuhuvvon bajábealde ii lean eanajuohkima ovdáneapmi seamma Jämtlánddas go Davvibađeeatnama ja Viesttarbađaeatnama fylkkain. Jämtlándda sápmelaččaide juhke dihto ráššaid maid ovddas mákse vearu, nu gohčoduvvon "sámevearroduottar 938 ". 1700-logu loahpageahčen dolle eanajuohkkindikkiid Jämtlánddas main bidje rájá gaskal stáhta ja priváhta eatnamiid. Dáid gávppašemiin eai beroštan álggage sápmelaččaid vuoigatvuođain. Easka cuoŋománu 20. b. 1841 Ggl. girjji vuoigatvuođavuođuin, mii mearridii ahte juohke vearroduottar galggai rádjamearriduvvot 939 ja juohkkojuvvot dárbbašlaš guohtumiidda guoski stáhtaopmodagain. (Geahča dáža-ruoŧa boazoguohtonkommišuvnna 1964 (1967) árvalusa s.34.) Alimus Duopmostuolu duopmu gusto dáid guovlluid eanaeaiggáduššanvuoigatvuhtii. Vearroduottaráššis čuoččaldahtte moadde čearu ášši ruoŧa stáhta vuostá gáibádusain oažžut oktasaš eaiggáduššanvuoigatvuođa dihto duottarguovlluide Jämtlánddas. Sápmelaččat eai čuoččuhan eaiggáduššanvuoigatvuođa ovttaskas sápmelažžii, muhto searvevuhtii mii geavahii duottarguovlluid. Dát searvevuohta ii dihtton, muhto sápmelaččat ledje ieža álo diehtán ahte searvevuođas dat ledje sápmelaččaid vuoigatvuođat. Ovttaskas sápmelaččas lei dušše vuoigatvuohta hálddašit iežas oasi nu guhká go ii vahágahttán searvevuođa. Vuoigatvuođadilálašvuohta ruoŧa sápmelaččat mielde, sulastahtii dan mii gustui "gielddaalmennehiidda". Boazosápmelaččat gáibidedje prinsipála searvevuhtii olles eaiggáduššanvuoigatvuođa eatnamiidda mii lei nággoášši objeakta. Vuoigatvuođa vuđđosin čujuhuvvui vuollásteapmi, bienalaš logahallan, "dološ oamastus" ja stáhta beale mieđiheapmi. Dasto čuoččuhuvvui ahte vearuhuvvan čájehii leat vuđđosa gáibidit eaiggáduššanvuoigatvuođa, geahča Vearroduottarášši s. 12. (Dát ja maŋit siidočujuhusat Vearroduottaráššái geardduhuvvo duomu beavdegirječállosa mielde.) Alimus Duopmostuollu vihkkedalai dán systemáhtalaččat iešguđet áigeáigodagain ja ovdal 1645 Brømsebroráfi rájes go Jämtlánd lei dáža rievtti vuollásaš ja gitta 1886 boazodoallolága rádjai. Konklušuvdna šattai (s. 113) ahte sápmelaččain ii lean eanaeaiggátvuoigatvuohta mii vástidii ruoŧa vearroolbmoriektái. Datte aiddostahtto ahte duopmu dušše gusto áigeguovdilis duottarguovlluide Jämtlánddas (s. 53) . Čujuhuvvo ahte davvelabbos sáhttá dilli sápmelaččaide leat čuovggusabbot (s. 44, 48-49, 60 ja 69) . Daddjo (s. 69) ávdnasa čájehit ahte sápmelaččat dávjá dássiduvvojit "vearroboanddaiguin ainjuo dihto háviin". Nordisk Administrativt Tidsskrift nr. 2 1990 s. 195-202:s vihkkedallá Bertil Bengtsson, gii lei H. D. duomu čálli, "Samernas rätt och statsmakten". Bengtsson vihkkedallá duomu sisdoalu ja viidodaga. Erenoamáš beroštupmi dán oktavuođas lea go vihkkedallá vuoigatvuohtadilálašvuođa Ruoŧa davimus osiid Korpijaakko bohtosiid ektui. Son ii leat oppanassiige atnán Vearroduottasášši iežas ákkastallama oassin. Konklušuvnna vuđđosa dáfus čujuha Bengtsson ee. ahte 1863 maŋŋil lei stáhtas eaiggátháldu go divttii ođđaássama dán guovllus. 1800-logu gaskamuttus eanajuohkin 940 ásahuvvui gusto dasa go sápmelaččat eai lean eaiggádat, ja go boazodoalloláhka bođii 1886:s "lei čielggas ahte sihke stáhta ja sámit atne eatnamiid leat stáhtaopmodahkan, nu lea leamaš dan rájes" (s. 200) . Vearroduottaráššis bijai H. D. eahpádusas vuođđun ahte sápmelaččaide lei vejolaš 1600-logus háhkat eaiggáduššanvuoigatvuođa go geavaha duoddariid boazoealáhii, bivdui ja guollebivdui. Datte lei eahpesihkar makkár eavttuide dalle galggai ásahit, muhto H. D. navddii fertet gáibidit agibeaivái ja arahis anu maid "ránnját" eai muosehuhttán. Guvlui gáibiduvvojit mallosge bissovaš rájátge. Dát eavttut eai lean devdon dán duottarguovllus Jämtlánddas. Dáid eavttuid gávnnahii Kaisa Korpijaakko devdon guovllus maid guorahalai. Korpijaakko duođaštus ja ákkastallan lea Bertil Bengtsson mielde SvJT 1990 s. 140:s jáhkkehahtti. Seamma gearddui Bengtson guosselogaldallamis Romssa Universitehtas, čakčamánu 1991. Nugo namuhuvvon várašuvvui Vearroduottaráššis čielgasit ahte duopmu vuođđuda Jämtlándda riektedilálašvuođaide, muhto ahte Duortnosa 941 ja Giema 942 sámeguovlluid ávdnasat vigge dássidit sápmelaččaid vearroboanddaiguin (s. 60 ja 69) . Bengtsson mielde dát oaivil bealuštuvvui ja nannejuvvui garrasit Korpijaakko dutkosis. Guosselogaldallamis, mii lea deaddiluvvon nr. 13 čállosráiddus Romssa Universitehta Riektediehtaga instituhtas, dadjá son (s. 7) ahte Duortnosa ja Giema sámeguovlluid ávnnas "nappo gitta Finnmárkui" čájeha ahte duopmostuolut ja eiseválddit meannudedje ja árvvoštalle sápmelaččaid nugo boanddaid "vearroolbmorivttiiguin". Bengtsson dadjá iežas leat ovttamielas Korpijaakko:n ahte dát vuoigatvuohta vástida dálá áiggi eaiggáduššanvuoigatvuođa. (Bengtsson:a logaldallan/artihkkal lea lagat máinnašuvvon 1. mildosis, 1.18.2. čuoggás.) Vulobealde guorahallat fas mearkkašumi ruoŧa ja suoma teoria "ođđa" áddejumiin Finnmárkku vuoigatvuođadilálašvuođas. 4.1.7 Finnmárkku eatnamiid ja čáziid vuoigatvuođaid čuolmmat Stáhta lea čuoččuhan alddes leat eaiggáduššanvuoigatvuođa buot eatnamiidda Finnmárkkus maid ii leat luobahan priváhtii, dál mearkkaša sullii 96% fylkka viidodagas. Maŋimuš logi-jagis lea datte sápmelaččaide čearddalaš joavkun gáibiduvvon eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiidda Finnmárkkus. Ákkastallan lea go sápmelaččat "eamiálbmogin" leat ovddemuš ássit Finnmárkku stuorámus oasis dovddus, historjjálaš áiggis, fertejit leat eatnamiid eaiggát olles sin ássanguovllus. Rievttálaš vuođus livčče dalle leat vuollásteami ja dološ áiggi rájes geavaheami njuolggadusain. (Dán oaivila lea Otto Jebens ovddidan vuđolaččat su siskkáldas čielggadeamis Riektjovkui beaivváduvvon 21.12.1988 "Om eiendomsretten til grunnen og spørsmålet om almenning i Finnmark", s. 39 čuo.) Dán guokte eaiggáduššanvuoigatvuođa gáibádusa vuolggasajit leat sierraláganat. Gonagasa eaiggáduššanvuoigatvuođa oahppa lea vuolggahuvvon dáža lágas eanalága rájes ja maŋistaga ovttastahttimin Finnmárkku Norgga riikii 1300-logu rájes, ja sápmelaččaid eaiggáduššanvuoigatvuođa áddejupmi fas vuođđuduvvo duohta háldui ja atnui mii lea leamaš. Geasa dál galgá dovddahit eaiggáduššanvuođa, ferte čoavdit riektehuksejeaddji háldduid árvvoštallamis mat leamaš áiggiid čađa, várra erenoamážit maŋimuš 100-150 jagiin. Lea čuoččuhuvvon ahte dán árvvoštallamis sáhttá gártat váttisvuohta vuođđolága § 105 ektui. § 105 prinsihppa lea ahte jus muhtun ferte "addit" opmodagas "Almmolaš Geavaheapmái", galgá son ollásit buhtaduvvot. Min oktavuođa čuolbma galggašii leat ahte jus sápmelaččat ledje háhkan eaiggáduššanvuoigatvuođa eatnamiidda ovdal 1814 ja vuođđolága § 105, livččii vuođđoláhkanjuolggadus heađuštan dán vuoigatvuođa massima olles buhtadasa haga. Dát boađus lea gal čielggas go lea bággolonisteapmi. Seamma ferte leat jus stáhta váldá alcces 943 eatnamiid oppalaš rávvagiiguin 944 hálddahusmearrádusain dahje lágain. Boahtte gažaldat lea, fertego stáhta dárkot earaláhkai go priváhta beliid go iešguđet eanaháldduid galgá árvvoštallat ja vihkkedallat mearridan dihte leago opmodatháhkan priváhtarievttálaš vuođul. Jus stáhta boahtá eará dillái, lea min vuođđobargu mearridit eaiggátgažaldaga ovdal 1814. Jus baicce stáhta "eaiggátráđđejumit" 1814 maŋŋil galget árvvoštallot seammaláhkai go dalle go eaiggáduššanvuođas lea riidu gaskal guokte priváhta beali, gártá bargun árvvoštallat maŋimuš 100-150 jagiid háldduid. 4.1.3.1. oasis leat čujuhan dábálamos vuđđosiid 4.1.3.1. eaiggáduššanvuođa háhkamis. Vinstra-duomus 4.1.3.1. (Rt. 1963. s. 1263) stáhta dovddahuvvui 4.1.3.1. eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa sakka "cieggan 4.1.3.1. riektedilálašvuođa" vuođul, geahča 2.2.3. oasi 4.1.3.1. ovddabealde. Skjerstad-duomus (Rt. 1991 s. 1311) lea seamma 4.1.3.1. prinsihpalaš oaivilat biddjon vuođđun buo. s. 1321 mas 4.1.3.1. daddjo ahte "(lea) nu guhkes áigi gollan maŋŋilgo stáhta 4.1.3.1. duođai ásaiduvai dábálaš vuovdeeaiggádin, ahte dát 4.1.3.1. dilálašvuohta áigá juo lea cieggan". Mo eaiggátdilli lei 4.1.3.1. ovdalgo álggahii Vl. § 105 1814:s ii deattuhuvvon ovttage dán 4.1.3.1. áššis. Čuovvovaččat áigut, 3. kapihttala resurssamiel čađamannamis dehálaš duogášávdnasin, guorahallat iešguđet joavkkuid eaiggátháldduid ja riekteáddejumiid, geahččan dihte leago vuođus dovddahit ovttage jovkui eaiggáduššanvuođa dálá gustojeaddji rievtti mielde. Dáinna vuolggasajiin, eat dárbbaš loahpalaččat mearridit eaiggáduššanvuoigatvuohtagažaldaga ovdal 1814. Dálá dili galgat mearridit, ja dalle leat maŋimuš 100-150 jagiid hálddut mearrideaddjin. Dán árvvoštallamis váldojit mielde dat oaivilatge mat leat boahtán álbmotrievtti ja dáža siskkáldas sámerievtti nuppástussan. Bajábealde 4.1.3.1. ja 4.1.3.2. osiin addui oppalaš várddus eaiggáduššanvuođa háhkamis earaláhkai go šiehtadusa bokte. Oaivilat iešguđet háldduide mat leat máinnašuvvon, fertejit min oaivila mielde álgovuorus, adnojuvvot Finnmárkkusge. Geografalaš sajádat, dálkkadat, šaddu ja historjjálaš ovdáneapmi dagaha maná belohahkii eará čuolmmaid dáppe go máddelabbos riikkas. Muhto čuolmmaid ja ákkastallama oassi stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa beali ja vuostá gártá datte, nugo namuhuvvon, dat seamma. Mátta-Norggas ledje gilit geavahanvuoigatvuođain stáhtaalmennehiin mat čuoččuhedje alddineaset ja eaige stáhtas leat eanaeaiggáduššanvuoigatvuohta stáhtaalmennehiin. Finnmárkkus lea dilli váddásat. Sámi beales lea čuoččuhuvvon ahte sápmelaččat iige stáhta leat aitosaš eanaeaiggát, buo. ee. válddahallama 5. kap. NAČ 1984:18:s s. 119-153. Go sápmelaš doaba adno dás, ferte dat siskkildit olles čearddalaš joavkku ja iige dušše boazosápmelaččaid. Dát dagaha ahte eanaš sápmelaččaid sáhttá juohkit báikeolbmuinge. Báikegoddái gullet datte dážat ja kveanatge. Guokte maŋimuš joavkkuin eai leat nugo diehtit, boahtán čielga gáibádusat eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa hárrái. Porsáŋggu SLF lea 1985 prošeaktaraporttas válddahallan "dáloniid vuoigatvuođaid" sámi riddu- ja vuotnaguovlluin. Dás čujuhuvvo ee. ahte sii geat ásse riddo- ja vuotnaguovlluin leat álgo geavaheaddjit lagas meahcceguovlluide. Johtti boazodoallu lei nuorat ealáhus mii lei bahkken sin guovlluide, geahča raportta s. 34 jna. Mátta-Norggas čuoččuhedje geavahanriektelaččat ahte historjálaččat eaiggádušše gilit almenneha. Dát vuoigatvuohta ii lean goassige sirdojuvvon Gonagassii ja stáhtii. Duohtavuohta ahte Gonagas lei máinnašuvvon almenneha "eaiggádin", ii lean priváhtarievttálaš eaiggáduššanvuoigatvuođain dahkamušas, muhto lei adnon čalmmustahttit Gonagasa "almmolašrievttálaš válddi." Sámi beales lea sullasaččat čuoččuhuvvon ahte ovddežis, lei siida buot eatnamiid ja čáziid vuoigatvuođaid "guoddi ja doaimmaheaddji" "sámeguovlluin", geahča lagat NAČ 1984:18 s. 124-125. Lea deattuhuvvon ahte sápmelaččat "eamiálbmoga" namas ja "dološ áiggi rájes geavaheami dahje dološ oamastusa" fámus ferte leat rivttes eanaeaiggát. Sápmelaččat eai dohkket ahte sii "goassege lobálaččat" leat massán dán riekteposišuvnna. Sin áddejumi mielde, ii sáhte stáhta duođaštit makkárge šiehtadusa dahje earálágan "riektefámolaš sirdima" čuoččuhuvvon eaiggáduššanvuođa vuođul. Seammaláhkai go Mátta-Norggas čuoččuhuvvo áddejupmi ahte stáhta lea priváhtarievttálaš eaiggát eatnamiidda, ii sáhte leat rievttálaččat čadni go áddejupmi vuođđuduvvo boasttoáddejupmái ja sámi vuoigatvuođaid olggušteapmin 945 . Alimusrievttis ii leat makkárge prinsihppaduopmu dán nággogážaldagas Finnmárkku ektui, nugo Mátta-Norggas Vinstra-duomuin (Rt. 1963 s. 1263) . Čuolbma gártá čuohcat Finnmárkku sierralágan dilálašvuođaide nu ahte boađus ferte šaddat earágo Mátta-Norggas. Stáhta oaidnu Finnmárkku eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuhtii hábmii Alimusrievtti vuosttasjienasteaddji 1880:s ná (Rt. 1880 s. 337) : "Ovddežis juo, nu guhkás maŋás go leat Diliin Dieđut, ii leat Álttájoga Guollebivdu leamaš dábálaš Láhkamearrádusaid vuollásaš, iige lean Oppalohkái Iešvuohki, ahte Finnmárkku Eaiggáduššanvuoigatvuohta lei Stáhta, mii meannudii dán Provinssa ja Hearvásvuođat Regálan". Dáža oktavuođas lea eahpedábálaš ahte dát oaidnu adnojuvvo olles fylkkas. Dát addá, riikka muđui ektui veahá eará vuolggasaji dahkkon háldduid ja eatnamiid geavaheami árvvoštallamii. Muhtun muddui sáhttá dadjat Gonagasválddi hálddut Finnmárkkus vástidit dan mii dahkkui Mátta-Norgga almennehiin erenoamážit 1600-logu maŋimuš oasi rájes, muhto Finnmárkkus háldejedje eiseválddit olu luđolabbot. Lea čuoččuhuvvon ahte ávnnas sáhttá čájehit ahte Gonagas ja su ámmátolbmot ledje gievrrat Finnmárkku ássiid ektui, go dan maid duste máddelabbos. (Geahča Jebens:a op. cit. s. 12-13, ja Tønnesen:a "Retten til jorden i Finnmark" s. 76 ja 145.) Dás ledje moanat árttat. Ledje hirbmat guovllut, unnán olbmot, ii makkárge boandaálbmot boares vuoigatvuođaiguin, unnán goahccevuovdi, ja ruđalaš beroštumit eai čadnon dábálaš eana- ja vuovdedoalu sisaboađuide, muhto guollebivdduide ja sápmelaččaid personvearuhussii 946 . Lassin lei guovllus, ja várra erenoamážit riddoguovllus, olgoriikapolitihkalaš mearkkašupmi. Go dál galgá mearridit eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa, ferte dás nugo Mátta-Norggasge geahččat geat leat hálden, ja mo leat hálden. Dán vuođul ferte mearridit makkár riekteposišuvnnaide iešguđet haldovuogit sáhttet leat vuođđun. Dehálamos lea geahčadit geat leat hálden dan mii dábálaččat norgga rievtti mielde gullá eanaeaiggádii ja geat leat hálden dan mii geavahanriektelaččas dábálaččat lea leamaš dáža rievtti mielde. Áddejumit leat guovddáš dagaldagat. Stáhta sadji hálddašeaddjin ferte maiddái árvvoštallot. Konkrehta jerro geat leat hálden eatnamiid ja čáziid ja mo. Gii lea diktán guohtut, vuovdán viessosajiid viessohuksemii ja industriai, eanačuoldán ođđa opmodagaid, ávkkástallan guollebivdduin jna. Maŋit árvvoštallamis das mii duođai lea dáhpáhuvvon, sáhttá jearrat makkár kultuvrralaš rámmas dán galgá dahkat. Dás leat gávnnahan fertet doalahit dáža rámmas dáža riektevuogadaga vuolggasadjin: Sieiva sámi riektevuogadaga lea duođas váttis bidjat vuođđun. Sáhttá várra dadjat ahte dáža riektevuogadat muhtun muddui lea duvdán sámi, jus dat leš leamaš. 4.1.8 Lagat iešguđet joavkkuid háldduin Finnmárkku eatnamiidda ja 4.1.čáziide 4.1.8.1 Álggahus Nugo namuhuvvon 4.1.7. oasis ráhkadit iešguđet álbmotjoavkkut Finnmárkkus dihto váttisvuođaid go eaiggátháldduid gažaldaga galgá vihkkedallat. Dát lea belohahkii váttisvuohta mii ii leat máddelabbos riikkas. Álggadettiin, ovdal iešguđet joavkkuid háldduid vihkkedallá, leat mii danin gávnnahan ávkkálažžan čujuhit guovllu ássan- ja ealáhusovddideami dihto sárgosiidda. Finnmárkku ássamis leat báhcagat mat leat badjel 10.000 jagi boarrásat. Nuorta-Finnmárkkus lea vejolaš vuohttit dálá sámi kultuvrra ovttalašvuohta ruovttoluotta áiggis gitta sámi ruovdeáiggi álgui, namalassii sullii Kristusa riegádeami rájes. (Geahča ee. NOU 1978:18 (Finnmarksvidda) ja Steinar Pedersen:a historjjálaš čielggadeami álggahusa Sámi vuoigatvuođalávdegoddái "Bruken av land og vann i Finnmark inntil 1. verdenskrig", mii galggašii ilbmat 1994:s.) Árkeologat leat leamaš várrogasat čatnat geađgeáigegávdnasiid Finnmárkkus sámi čearddalašvuhtii. Sámekultuvra lei álggos bivdokultuvra. Ássan lei mearriduvvon dán kultuvrra eanadaga ja riggodagaid heivehallamii. Ovddeš sámi báikegoddi ja atnuguovlu lei siida. Mealgadaš váttisvuođaid dagaha válddahallat veagadatovddideami Finnmárkkus go eai gávdno govttolaš virttis olmmošlohkamat ovdal 1801. NAČ 1984:18:s lea s. 83 Amund Helland gáldun bájuhuvvon muhtun logut. Govus čájeha ahte 1567:s ledje merošteamiid mielde 3070 dáža ja 840 sápmelačča guovllus, 1747:s ledje 1760 dáža ja 1740 sápmelačča ja 1757:s (Ruoŧa rájá bidjama maŋŋil) 1970 dáža ja 3340 sápmelačča. Lea váttis čilget manne sápmelaččat leat ná lassánan 1747 rájes 1757:i. 1805:s ledje 1590 dáža ja 4930 sápmelačča ja 1900:s ledje juo 17964 dáža ja 9572 sápmelačča. NAČ 1984:18 s. 82:s lea čujuhan muhtun ráje boasttogáldduid mat sáhttet leat dáid meroštemiin ja olmmošlohkamiin. Váttisvuođa lea Steinar Pedersenge govven čielggadeamistis Sámi vuoigatvuođalávdegoddái geavaheames eatnamiid ja čáziid Finnmárkkus gitta 1. máilbmesoađi rádjai mas son 2.2. čuo. čujuha erohusa gaskal Helland loguid ja Einar Niemi loguid Čáhcesullo historjjás Bd. (1983) . Helland albmadii 1597:s dážaid logu 2830, ja Niemi meroštii dán 4590. Kveanat ihte easka listtaide 1845:s 1692 loguin. 1900:s lei lohku lassánan 5406:i. Sápmelaččat leat álgovuolggalaččat bivdoálbmot. Go goddebivdu geahppánii, ovddiduvvui johtti boazodoallu, ja boazosápmelaččat johtaledje gaskal siseatnama ja rittu. Dát luddii siidarájáid sidjiide geain lei boazodoallu váldoealáhussan, ja riddosámiid nana vuosteháguinge geat geassejahkebealis fertejedje badjesápmelaččaiguin juohkit riggodagaid ja geavaheami riddoguovllus. (Geahča Tønnesen:a s.53, ja Jebens:a op.cit. s. 25-26 ja 29.) Vuostehágut čájehit čielga riekteáddejumi riggodagaid hálddu ektui. Muhtunláhkai juogaduvvui sámi geavahanjoavku gaskal eanagáibideaddji 947 johtti boazodoalu nuppi beales ja nuppi beales sámiid geat jođihedje eanadoalu ja šibitdoalu, guollebivddu, bivddu, murjema jna, várra álo lotnalasealáhussan. (Geahča Steinar Pedersen op.cit. čuo. 2.4.) Joavkkuid gaskasaš rádjá ii lean moktege čavga, muhto lea nu ahte stuorámus oassi sámi álbmogis ledje vuonain ja dađis šadde dálonin. Boazodoallu Finnmárkkus dárbbaša stuorra eatnamiid dálve- ja geasseguohtumiidda. Maid dás lea čealkán čuovvu ahte sámi álbmogis hui uhca boazodoalli oasáš lea hálden matrikulerekeahtes eatnamiin stuorra oasi. Historjjálaččat ledje sámi lotnolasealáhusdoalliinge dihto johtti doallu meahcceguovlluin. Sii fárrehedje ássansajiideaset iešguđet jahkodagaid luondduriggodaid mielde. Maŋŋil šattai báikkáiduvvanbut lotnolašealáhusdoaibma ja dalle dávjá ovtta ássansajiin. Dát doallu lea oassin giligeavaheapmái mii lea vihkkedallon vulobealde. Vaikko ovdal johtaledje jahkodagaid ja riggodatváriid mielde, lei maid dihto sierra atnu. Bearrašat ja doalut geavahedje guovlluideaset, geahča ee. čuo. 2.6. Steinar Pedersen čielggadeamis Sámi vuoigatvuođalávdegoddái. Eatnamiid geavaheamis sámi ássanguovlluin sáhttá čujuhitge nuortalaččaid eallinvuogi válddahussii ovdal 1800 RG 1990:s s. 264 s. 265, NOU 1978:18 A s. 144 čuo. ja 1.2. čuo. Otto Jebens:a mildosis Riektejoavkku čielggadeapmái Finnmárkku anu ja riekteáddejumi birra historjjálaš oainnus (2. mielddus vulobealde) . Dáža ássan Finnmárkku rittuin álggahuvvui várra 12-1300-logus. (Geahča Steinar Pedersen op. cit. 2. čuo. ja 1.4.čuo. 1. mildosis vulobealde.) Dáža ássama ealáhusvuođus lei vuohččan guollebivdu ja danin bođii dat vuos olggumuččas rittus, maŋŋil fárrejedje dážat siskkelii vuonain ja dalle ealáhusvuođus lei eanet lotnolasat guollebivdduin ja gádderiggodaid ávkkástallamiin. Sápmelaččaid ja dážaid riggodatávkkástallan lahkonii goabbat guoimmi. Kveanat leat Ruoŧa ja Suoma davit osiid sisafárrejeaddjit. Sii ledje čeahpes eanadoallit ja ásaiduvve áinnas vuollin johkalegiin birget eanadoaluin ja guollebivdduin. Sii ássagohte datte rittusge bivdit guliid, buo. nana kveana ássama Čáhcesullo-guovllus. Steinar Pedersen mielde bohte vuosttas kveanat 1700-logu vuosttas bealis. (Pedersen op.cit.4.6.čuo.) Go galgá válddahallat iešguđet joavkkuid anu riekteráhkadeaddji 948 oasis, lea váttisvuohtan ahte sámi atnu muhtunláhkai lea juohkkásan guovtti oassái. Boazosápmelaččat geavahit eatnamiid mihtus láhkai eará sámejoavkkuid ektui. Jus galggaš sápmelaččaid geahččat ovttas, badjánit váttisvuođat dážaid ja kveanaid ektui, geatge leat iešguđet báikegottis oassin ja leat atnán guovlluid seammaláhkai go sápmelaččat seamma guovllus, muhto earret boazosápmelaččat. Dán ovdanbuktimis leat válljen válddahallat boazodoalu eanageavaheami sierra ja eará veagadatjoavkkuid báikegoddi dahje giliid háldduid namahusain. Dákkár gilit leat sihke sis ja olggut Finnmárkkus. Sis Finnmárkkus maná nana eanet ja belohahkii aivve sámit. 4.1.8.2 Boazosápmelaččaid hálddut eatnamiidda ja čáziide Boazosápmelaččat eanageavaheapmi leat mihtus. Erik Solem čállá (Lappiske rettsstudier, Oslo 1933, s. 252) : "Álggos ii leat várra ovttasge leamaš eaiggáduššanvuoigatvuohta giddodagaide. Juohke bearrašis lea leamaš geavahanvuoigatvuohta - vuoigatvuohta ávkkástallat bivdoguovllu, - ja dás lea muhtunlágan oktovuoigatvuohta ihtán guollejávrriid ja bivdosajiid ávkkástallamis. Vuoigatvuohta bohccoláiddomii ii leat ainjuo davimus sámeguovlluin leamaš ráddjejuvvon dan láhkai ahte juohke sápmelažžii dahje juohke siidii lea leamaš čujuhuvvon mearre láiddon. Boađus leage Finnmárkku dáfus gártan ahte dáža boazosámiin lea luđolaš guohtunvuoigatvuohta sin guovllus. Máttabealde Finnmárkku lea dilli belohahkii leamaš eará, daningo sápmelaččat dáppe leat lihttoláigohan láiddomiiddiset. Maŋŋilgo hálddahus lei čađahan buoret ortnega eanadilálašvuođain Finnmárkkus, ja sápmelaččat belohahkii leat ásáiduvvan, lea eaiggáduššanvuoigatvuođa áddejupmige eatnamiidda dása dohkkehuvvon. Go eatnamiidda leat huksejuvvon mallosge albma viesut ja dikšojuvvojit šibitdoalu deasttas, gáibiduvvoge duođai suodjaluvvon eaiggáduššanvuoigatvuohta stuorát gáibádusain. Dán eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa ovdáneapmi lea erenoamážit mihtilmas Kárášjogas." Mii dás geardduhuvvo gusto eanaš sápmelaččaide mat dađisdaga ásaiduvve ja barge lotnolasealáhusain, muhto boazodoalluge lea namuhuvvon. Hui gieskat leat, 1960-1970 logus, boazosápmelaččat heaitán ássamis lávuin dahje soaitá viesuin olggobealde luottaid ja čoahkkebáikeguovlluid. Erenoamážit 1970-logus bargui Sis-Finnmárkku viessoprográmmain. Viessoguovllut ja luottat ráhkaduvvojedje ja dáid jagiin ožžo eanaš boazosápmelaččat dálveássanbáikkiid dákkár guovlluin. Sii háhke eaiggáduššanvuoigatvuođa dahje láigovuoigatvuođa dáid viesuid sajiide. Boazodoallu lea dán jahkečuođis ovdánan ja nuppástuvvon nannosit. Dát doallonuppástus lea erenoamážit johtilit mannan maŋimuš logejagiid, mii álggahuvvui go molsojuvvui lonuhangávppášeamis ja iešbirgejumis ruhtaruovttudollui 949 . Nu guhkágo eallit dárbbašuvvojedje iežas atnui, gáibiduvvui áloládje bearráigeahčču ja bargu. Eallit fertejedje miehtá jagi gehččot geažos áiggi. Doalut fertejedje leat unnit. Dálá viiddis 950 doallohámiin ja ruhtadiliin gáibiduvvo stuorra eallu ja alla mekaniseren. Ođđa doallovuohki dagaha eará geavaheami Finnmárkku láiddomiidda. Dán lea ee. Einar Richter Hanssen válddahallan čielggadeamistis Sámi vuoigatvuođalávdegoddái mo geavahit luondduriggodagaid Finnmárkkus 1. máilbmesoađi rájes gitta 1970 rádjai (4. čuo. boazodoalu oasis) . (Čielggadeapmi ilbmá várra 1994:s, oktanaga ee. dan moddii namuhuvvon Steinar Pedersen:a čielggadeami.) Unnán árta lea eahpidit ahte boazodoallit leat oaivvildan sis lea vuoigatvuohta geavahit eatnamiid guohtumii. Datte sáhttá geardut ahte go johtti boazodoallu álggahuvvui, bohte dađis garra vuostehágut riddoguovllu sápmelaččain geat váidaledje go badjesápmelaččat atnigohte "min Mearaid vuonjas elliideasetguin": Dán lea ee. Tønnesen válddahallan (s. 53 čuo.) ja Steinar Pedersen dán čielggadeamis Sámi vuoigatvuođalávdegoddái (čuo. 5.1) ja NOU 1978:18 A (s. 156-158) . Pedersen čujuha čielggadeamistis dasto (čuo. 5.4-5.6) ahte boazodoallu lei "priváhtiivva dáža Badjesápmelaččain" riddoguovllus ja siskkelii siseatnamiige. Dán vuosttaldedje siseatnanguovlluinge. Dálbmeluovttá dikkis borgemánu 15. b. 1692 mearriduvvui ahte jus "Koutken ja Adevehr" boazosápmelaččat eai doallan elliideaset eret "Riddoduoddariin" galge dat merkejuvvot "Gonagasa Mearkkain". Jus badjesápmelaččat fálle "Vuostálastima" ožžo "Mearrasápmelaččat" vuoigatvuođa báhčit "buot Badjesápmelaččaid Bohccuid". (Geahča Finnmárkku diggegirjji oasi, deaddiluvvon Håløygminne nr. 7:s 1945-48.) Nugo namuhuvvon NOU 1978:18 A s. 158:s leat riddoguovllu váidalusat namuhuvvon 1682 rájes diggegirjjiin. Váidui Gonagassiige mii dagahii ahte ámtamánni oaččui dieđu leat várrogas siseatnangiliid johttiin ja nu giktalit sin máksit vearu Danmárku/Norgii ja ássagoahtit borgárin Norggas. Dán badjesápmelaččaid oidima sudja lei gal stáhtapolitihkalaččat. Rádjašiehtadallan Ruoŧain lei fargga jođus. Korpijaakko čujuha moanaid sajiin dutkosistis dan duohtavuhtii ahte sihke Ruoŧa ja Danmárkku-Norgga gonagasaide ledje boazosápmelaččat várra dehálamosat mo oažžut hearrávuođa davvi eanaguovlluide. Dát lei dávjá ovdun sápmelaččaide geat meannuduvvo várrogasvuođain vai eai váldde bearrašiiddiset ja ealuideaset ja jođe ránnjáriikii (geahča ee. Korpijaakko čujuhusa nota 272 s. 327) . Dán čujuha Bertil Bengtssonge artihkkalis "Samernas rätt och statsmakten" (Nordisk Administrativt Tidsskrift 1990 s. s. 195 199:s) ja namuhuvvo RG 1990 s. 264 s. 266:s. Juridihkalaš váldoášši dán nuppástusproseassas lea go siidarájáid sihkko fertejedje boazodoallit diehtit ahte dál bohtet earáid vuoigatvuođaguovlluide. Dát jurdda eaktuda ahte doaimmaheaddjiin ii lean dat áddejupmi ahte guohtonvuoigatvuohta lea luđolaš birrarat, geahča Tønnesen s. 63 mas navdá sisabahkkejeaddji sápmelaččat eai oaivvil alddeset leat vuoigatvuođa doaimmaseaset. Dán nuppástusproseassa boađus šattai ainjuo ahte sápmelaččat guovlluin gos ii lean johtti boazodoallu vuollánedje 951 ja dohkkehedje boazodoalliid guohtonvuoigatvuođa. Dohkkeheapmi ii várra mannan dobbelii go dohkkehit guohtuma ja riggodagaid háldduid mat dása dárbbašuvvojedje. Dát mearkkaša nu guhká go ásadedje ovtta báikkis, boazosápmelaččat eanaš geavahedje seamma meahcceriggodagaid go dálonat guoski guovllus, geahča NOU 1978:18 A s.177. Eanaeaiggátháldduid earret guohtuma ja bivddu ja guollebivddu mii dárbbašuvvui eallinvuohkái, lea datte váttis guorrat. Jus boazosápmelaččat ceggejedje bissovaš viesuid, háldejedje sii viessosaji, mii prinsihpas galggai lihttoláigohuvvot eanavuovdineiseválddiid šiehtadusain. Lavdnjegoađit gal várra ceggejuvvojedje gokko lei atnu almmá eiseválddiid dárkilat šiehtadusain dahje dohkkehemiin. Dáid gálduin mat leat, iige sáhte oaidnit ahte boazosápmelaččat vuosttaldedje eanabihttáčuoldima viessosajiide ja eanadollui, eai Guovdageainnus eaige Kárášjogas. Dát lea várra dilli kveanaid ektuige geat ássagohte Kárášjogas 1700-logu maŋit oasi rájes. Deanuleagi vuollin lea eanabihttáčuoldimis kveanaide baicce vuosttalduvvon báikkálaččat, erenoamážit luossabivddu vuoigatvuođa geažil. (Pedersen op. cit. 4.7.1. čuo., ja Tønnesen s. 38, 3. nota.) Dađis go eanadoallu ovddiduvvui ja viiddiduvvui, riidališgohte vuotna- ja riddoguovlluin boazosápmelaččat ja boanddatge. Dát lea lagat válddahallon 2.1.13.-2.1.15. čuo. Sandvik mildosis Riektejoavkku čielggadeapmái. Geahča vel NOU 1978:18 A s. 230-231 ja 5.9.1. čuo. Steinar Pedersen:a čielggadeamis Sámi vuoigatvuođalávdegoddái. Eiseválddit leat geahččalan dán muddet boazosápmelaččaide geahččangeatnegasvuođa ja buhtadanovddasvástádusa njuolggadusain. Sápmelaččaide láiddonmassin gilvima geažil ii leat buhtaduvvon, buo. NOU 1978:18 A s. 231. Boazodoallolága § 9:s, lea mearriduvvon ahte vuoigatvuohta boazodollui lea geavahanvuoigatvuohta mii gusto gii dal eaiggádeš guohtonguovllu eatnamiid. Hálddašeami áddejupmi lea leamaš ahte dát prinsihppa gustui birrarat rájáid siskkobealde mat leat mearriduvvon guohtonguovlluin gustojeaddji lágain. Alimusriekti mearridii datte Korsjøfjell-duomus (Rt. 1988 s. 1217) ahte prinsihppa ii leat spiehkastaga haga. Gávnnahuvvui ahte várre- ja meahccegaskkat orohatrájáid siskkobealde eai lean giddehuvvon 952 boazodoallovuoigatvuođain. Dákkár vuoigatvuođa ceavzin lei sorjas duođaštanárvvoštallamii sáhttágo boazodoallu bidjat vuđđosa dákkár geavahanvuoigatvuhtii vierroopmodagas. Eanadoallodepartemeanta leat St. dieđáhus. nr. 28 1991-92 álggahan lagat dán váttisvuođa muddet, geahča dieđáhusa s. 84. Guovllus mii lea leamaš adnon boazoealáhii doarvái guhkes áiggi, ii masso guohtonvuoigatvuohta vaikko guohtun bissehuvvo ja álggahuvvo fas moanaid jagiid maŋŋil. Dát šaddá boađus vaikko sápmelaččat geat fas jotket doaluin eai leat sogalaččat singuin geat heite guohtumiin ja guđđe guovllu. Dát boađus čuovvu RG 1986 s. 501 (Hålogalándda) duomus, geahča vel RG 1986 s. 385 s. 389. Dán konkrehta háve ledje ruoŧa boazosápmelaččat atnán guovllu ovdal badjel 30 jahkái bissehuvvui guohtun. Dáža sámit guođohišgohte fas 1957-58 jagiin. Nugo válddahallon bajábealde 3.17.11. oasis, lea boazodoallovuoigatvuođas gustojeaddji rievtti mielde buhttenrievttálaš suodjaleapmi meassamiidda mat vahágahttet guohtuma ja váddudit vuoigatvuođa atnima. Go boazoealátvuoigatvuohta doaimmahuvvo priváhta eatnamiin, sáhttá eanaeaiggát datte gilvit muhtun oasi eatnamiin almmá boazodoalu buhtadangáibádusa haga, geahča Rt. 1975 s. 1029 s. 1033. Dát lea seamma njuolggadus go šibitguohtuma suodjaleapmái. Rt. 1954 s. 411 vuovdeeaiggáda háldduid dáfus vuostá guohtonvuoigatvuođa dajai Alimusriekti (s. 414) ahte vuovdeeaiggát "ferte hui viidát sáhttit dahkat dákkár háldduid maid dálá áiggi dilálašvuođain ferte atnit leat govttolaččat ja jearggalaččat vuvddiid ulbmálaš doaimmas". Rt. 1956 s. 411 lea s. 414 sullii seamma gaskal gilvima ja guohtonvuoigatvuođa. Njuolggadusa sáhttá vel daddjot leat čállon servituhttalága § 2:s. Dál leat guohtonvuoigatvuođa vahágat ja eará meassamat mat bilidit ja vahágahttet boazosápmelaččaid ovddas buhtaduvvon. Ii baicce leat oktage duopmu vuoigatvuođa massinbuhtadasas eanaeaiggádin. Eanaeaiggátvuoigatvuohta boazosápmelaččaide dahje boazoealáhussii ferte várra historjjálaš ja eará árttain leat oktasaš ja iige oktagaslaš eaiggáduššanvuoigatvuohta. Oktasaš eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldat sápmelaččaide iskui nugo namuhuvvon 4.1.6.4. oasis ruoŧa alimusrievtti Vearroduottaráššis. Dás ledje moanat čearut čuoččaldahttán ášši ruoŧa stáhta vuostá gáibádusain oažžut oktasaš eaiggáduššanvuoigatvuođa dihto ráššaide Jämtlánddas. Gáibiduvvui prinsipála olles eaiggáduššanvuoigatvuohta searvevuođa eatnamiidda mat ledje nággoášši objeaktan ja ovdandolle vuđđosin vuollásteami, duođaštusa, "dološ oamastusa" ja stáhta mieđiheami. Alimus Duopmostuollu vihkkedalai dán systemáhtalaččat iešguđet áigodagain, muhto konkluderii ahte sápmelaččain ii lean eanaeaiggátvuoigatvuohta mii vástidii ruoŧa vearroolbmoriektái, buo. duomu dievaslaččabut máinnašeami 4.1.6.4. oasis. Sápmelaččaid oktasaš eanaeaiggátvuoigatvuođa gažaldat ii leat ovddiduvvon dáža Alimusriektái. Boazosápmelaččat leat buhtaduvvon vahágiid ja bilidemiid ovddas mat iešguđetlágan meassamiin leat ealáhussii čuohcan. Dás leat guovddáš duomut ee. Rt. 1968 s. 429, Rt. 1975 s. 1029 ja Rt. 1979 s. 492. 1975-duomus dadjá Alimusriekti ahte lea "boazodoallu ealáhussan" mas lea buhtadansuodjaleapmi. Lagat válddahallan dán báhkkodeami dulkomis, ja buhtadasa gažaldagas ealáhussii dahje juohke doallái, geahča bajábealde 3.17.11. oasis ja Rt. 1990 s. 141, buo. Rt. 1985 s. 532 s. 542. Min oaivila mielde ii sáhte dálá lágaid ja riektegeavada mielde, eahpiduvvot ahte boazosápmelaččain lea belohahkii hui viiddis ja nana vuoigatvuohta boazodollui geavahit Finnmárkku eatnamiid. Leago boazosápmelaččatge hálden dákkár vuogi mielde ahte ferte dovdomerket "eaiggátháldduid", lea boahtte váttisvuohta. Guovddáš ja mearrideaddji gažaldat go galgá mearridit mo rievttálaččat čuohcá go guovllu hálde ja geavaha, lea makkár mahtodat ja sisdoallu daid dahkkon háldduin leat. Duođaštitgo dát geavahanvuoigatvuođa vai eaiggáduššanvuoigatvuođan 1 Čuolbma oažžu liige sárgosa daid háviin go atnu lea boarrasamos guovllus. Ovdamearkkat dasa leat ee. Eidfjord-duomus (Rt. 1916 s. 1249) . Eidfjord ja Ullensvang ássit ledje atnán Hárdangerduoddara guoski guovlluid "dološ áiggi rájes". Alimusriekti dadjá dán anu mii guovlluin lei "justa leat dákkárin" (s. 1251) mii lea vuoigatvuođavuođđun ja dábálaš almennetguovlluin. Stáhta bealistis lei unnán dahje ii maidege hálden daningo guovllu riggodagat dassážii eai lean bidjan vuđđosa stáhta háldduide. Konklušuvdna šattai ahte go giliolbmuid hálddut eai čuoza dasa mii lei dábálaš almennehis, ii addán rievttálaš vuđđosa go geavahanvuoigatvuhtii. Junkerdal-áššige (Rt. 1967 s. 101) sáhttá namuhit ovdamearkan. Lágamánneriekti (masa Alimusriekti guorrasii) meannuda váttisvuođaid s. 112-113 ja dadjá ahte eahpidahtti gažaldat lea, leago guovlu "adnon nu ahte ánssáša eaiggáduššanoamastusa 953 ". Konkrehta dilálašvuođa vihkkedallamis gávnnaha riekti ahte go ovddasvástideaddjiid atnu gehččo ovttas vuovdehálddašeami jahkeviisaid guottuide dása, lea "dievas 954 duođaštus dákkár eaiggátráđđejupmái, ahte bidjá vuđđosa oamastusháhkamii". Dáža rievttis lea dárki vuođus dadjat ahte jus lea geavahanvuoigatvuohta muhtun guovllus, fertejit hálddut maid dahká mannat olggobealde dan vuoigatvuođa rámma mii lea, ovdal daid soaitá sáhttit gohčodit eaiggátháldun (geahča ovdamearkan lágamánnerievtti cealkámušaid RG 1990 s. 264 s. 275) . Jus geahččá dan mii dás lea daddjon boazosápmelaččaid háldduid ja riektedili ektui, orru dalle fertemin mearridit makkár riekteposišuvdnii álggos atnu bijai vuđđosa, ja dasto mo maŋit ovdáneapmi čuozai dán posišuvdnii. Dasa mii dás lea ovdandollon, sáhttá vuosttaldit ahte ii sáhte eambo atnit dáža riektenjuolggadusaid ja riekteprinsihpaid ollásit. Boazosápmelaččat leat unnitlogu- ja eamiálbmoga oassi. Norgga stáhta lea ásahuvvon guovtti álbmoga árbevirolaš eallinguovlluin, ja mii deaivvadit dás kulturgaskkain. (Geahča II čuo. Jebens.a mildosis (2. mildosis) Riektejoavkku čielggadeapmái, ja Tønnesen s. 306.) Sáhttá daddjot ahte go dákkár mihtus álbmogis lea leamaš duohta háldu guovllus ja náššan eallinvuđđosa bissovaš, oktilaš ja bindilis anus, de gáibiduvvo eará rievttálaš lahkonanvuohki go riikkas muđui. Dasto sáhttá čujuhit ahte ovdalgo konkludere diggemearrádusain ja cealkámušain riektedilálašvuođas máddelabbot riikkas, ferte gohcit ahte mallosge riektegáldut ja mahtodat leat sullasaččat go mearriduvvo Finnmárkku ektui. Boazosápmelaččaid eanageavaheapmi Finnmárkkus bidjá buori vuđđosa gáibidit nana riekteposišuvnna. Ii várra eahpiduvvo ahte dákkár ákkat dat suodjala boazodoalu ealáhussan. Gažaldat lea datte sáhttetgo sin atnu ja riekteáddejumit bidjat eaiggáduššanvuođa vuđđosa. Dán vihkkedallamis ferte stáhta guovllu háldduid šlája ja mahtodaga árvvoštallat. Dát árvvoštallo lagat 4.1.8.4. oasis. Dasto lea čuoččuhuvvon ahte go oaidnu sápmelaččaid vuoigatvuođaide maŋimuš 30 jagiid lea oidojuvvon addit sápmelaččaide nannosat sajádaga go mii sis ovdal lei, ferte dát čuohcat árvvoštallamii mii dárbbašuvvo go rievttálaš konklušuvdna galgá biddjot. Sáhttá muhtun muddui bálddastahttit oaiviliid mat almennetriektelaččain ledje Vinstraduomus (Rt. 1963 s.1263) . Duopmu lea máinnašuvvon bajábealde. Ođđa oaiviliid ja riekteáddejumiid atnin ovddeš háldduin ja dilálašvuođain sáhttá leat váttis. 3.17.11.2.2. oasis mas máinnašuvvo Porsáŋggu ášši (Rt. 1986 s. 1370) fertii Alimusriekti mearridit juoidá dán váttisvuođas. 1955:s láigohii Garnisonen i Porsanger Finnmárkku Eanavuovdinkommišuvnnas eatnamiid Porsangmoen báhčinguvlui. Orohat nr. 14A ovddidii 1970-jagiin buhtadangáibádusa láiddoma massima ovddas. Áššis čuoččuhuvvui ee. ahte báhčinguovllu ásaheapmi lei rievtti vuostá boazoealáhusa ektui. Dása dajai Alimusriekti (s.1377) ahte dát ii sáhte leat riekta: "atnit Garnisonen i Porsanger ásaheami leat rievtti vuostá boazoealáhusa ektui. Dábálaš áddejupmi dalle lei ahte dákkár doaimma fertii sáhttit ásahit almmá makkárge ráddjehusa haga boazoealáhusa deasttas. Maŋŋil lea ovdánan riektesuodjalusa dáfus mii dán ealáhusas lea, muhto dát ii sáhte bidjat vuđđosa atnit ovddeš ásahuvvon doaimma leat rievtti vuostá". Go Alimusriekti dás dadjá "dábálaš áddejupmi", lea várra oaivvildan áddejumi mii oidno háldduid ja cealkámušaid hámis. Lea veaháš eahpevissis man guhkás sáhttá konkluderet das mii bajábealde lea alimusriekteduomus geardduhuvvon. Mo dat mii daddjo čuohcá, min oaivila mielde, lea liikká ahte riektedilálašvuohta, mii lobálaččat lea ásahuvvon vuođđudanáiggi riekteoainnuin, ii sáhte muhttot dušše daningo, jus dálá riekteáddejupmi lei leamaš gustojeaddjin dalle, livččii eará bohtosa gávnnahan. Nuppiin sániiguin: Lobálaš ásahuvvon riektedilálašvuođa ii sáhte eambo ođđasit árvvoštallat, dušše dainna vuođuštusain ahte dál leat eará riekteáddejumit dán suorggis. Dán prinsihpas ferte leat stuorra deaddu ainjuo oapmerievttis, buo. 2.2.5. oasi bajábealde. Vástideaddji oaivil ferte adnot dan nuppástusa ektuige mii álbmotrievttis lea dán suorggis, erenoamážit maŋimuš 10-15 jagiin. 4.1.8.3 Giliid hálddut eatnamiidda ja čáziide Álggadettiin lea árta čujuhit muhtun váttisvuođaide dán čuoggá ovdanbuktimis. Vuosttažettiin ii leat "gilli" doahpagis makkárge fitmadis meroštallan go adnojuvvo Finnmárkkus. Mátta-norgga almennetvuoigatvuođas lea mearkkašupmi hui čielggas, muhto dábálaččat lea sátni rievttálaš mearkkašumi haga. Dán ovdanbuktimis galgá "gilli" leat báiki gos olbmot ásset ja lagašguovlu dahje riggodatguovlu (meahcci ja duottar) maid ássit ávkkástallet. Nubbi váttisvuohta lea guoskkahuvvon bajábealde 4.1.8.1. oasis. Guovlluin maid sáhttá gohčodit gillin ásset máŋgga sajiin dušše sámit, eará sajiin leat datte sámit, kveanat ja dážat seaguhuvvon. Geat leat eanetlogus sáhttá molssašuvvot báikkis báikái. Dán čielggadeamis leat nugo namuhuvvon válljen vihkkedallat háldduid ja vuoigatvuođaid giliguovllu báikegottis ovttadahkan. Dán oktavuođas namuhuvvo ahte ovddabealde máinnašuvvon Porsáŋggu SLF prošeaktaraporttas (Porsáŋggu SLF prošeaktaraporta (njukčamánu 1985) dáloniid vuoigatvuođaid birra sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Geahča 4.1.7.oasi.) daddjo (s. 13) ahte "kveanat ja dážat geat ássagohte mearrasámegiliin ja -báikegottiin seaguhuvvo birrasii ja ožžo ollesárvosaš oasi riggodagaide, almmá giliid čearddalaš riidduid haga". Válljejuvvon ortnega hedjodat lea ahte vuoigatvuođat "sápmelaš" álbmogii vihkkedallojuvvo guovtti oainnus. Dasa lassin lea ahte boazosápmelaččat vel gullet báikegoddái báikkis gos leat fásta ássit. Gitta hui gieskat leat moanat gilit dušše ieža hálden lagašguovlluideaset. Ássit, geat dávjá leat leamaš sámit, kveanat ja dážat, leat riggodagaid eanaš atnán dárbbu mielde. Ii leat makkárge árta eahpidit sin leat ádden dán anu lobálažžan. Álggos váldojedje riggodagat atnui almmá ovttage mieđáhusa haga. Nu guhká go ii oktage gilvaleaddji atnu lei dieđihuvvon ja ii oktage stáhtaváldi seaguhan iežas dasa, ii lean vuoigatvuođagažaldat anu hárrái aiddo áigeguovdil. (Geahča Jebens:a mildosa 4. čuo. Riektejoavkku čielggadeapmái.) Dáđis seaguhii servodat iežas dasa ja gilddii anu dárbbašlaš mieđáhusa haga. Vuovdi lei okta vuosttas riggodagain man atnui dárbbašuvvui oažžut mieđáhusa. 1700-logu loahpas váldojuvvo mieđáhusa njuolggadusat atnui ámtalihpuid ja oastinšiehtadusaid hámis eaktun badjelasas váldit eatnamiid ođđa dollui ja viessosajiide. Dađis gáržžiduvvojedje eará riggodagat ee. luossabivdu mearas vihtanbivdosiiguin, ii fal mieđáhusa haga. Jebens čujuha siskkáldas čielggadeamistis Riektejovkui beaiváduvvon juovlamánu 21. b. 1988 (s. 48) ahte juo 1690:s evttohuvvui lihttoláigohit eatnamiid Finnmárkkus Gonagasa namas. Tønnesen válddahallá (s. 85 čuo.) 1700-logu ovdáneami eanadoalu ja "sadjelihpuid" ektui. Su dutkosis ovdanboahtá ahte geavaheaddjit ožžo geavahanvuoigatvuođa duođaštusa - ja eaige eaiggáduššanvuoigatvuođa - láddjehagaide ja eará eatnamiidda maid ávkkástalle. Hui čielgasit ovdanboahtá dát áššis Álttás 1764:s maid namuha s. 91:s. Muhtumis váldui eaiggáduššanvuoigatvuohta su mielladilli geažil. Son buhtaduvvui viesu ja áiddiid ovddas, muhto ii fal eatnama gal. Seamma oidno maid čielgasit diggegirjjis nr. 19 Ákŋovági dikkis suoidnemánu 23. b. 1689 ámtamánni oidnosis, bájuhuvvon čuo. 1.10.2. Sandvik mildosis Riektejoavkku čielggadeapmái. Dás daddjo ahte "gieddi" dodjojuvvui "almmatge ii ovttage Opmodaga Vuoigatvuohtan, muhto dárbbašlaš Geavaheapmái". 3.7.3. oasis ovdanboahtá ahte eanadoalli oassi Álttá, Deanu ja 3.7.3. Njávddáma ássit leat ožžon oktovuoigatvuođa bivdit luosa 3.7.3. firpmiiguin ja vihtanbivdosiiguin. Dárkilat dán vuoigatvuođas, 3.7.3. geahča Hålogalándda lágamánnerievtti miessemánu 7. b. 1992 3.7.3. duomu (Guoddalanášši 53/1992) . Earret dán, ii leat dássážii 3.7.3. leamaš sáhka priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođas eatnamiidda 3.7.3. ja riggodagaide jus ii leat háhkan eanavuovdinlága 3.7.3. njuolggadusaid mielde. Maid lea jearran, lea sáhttágo ovddeš 3.7.3. ja dálá anus vuođustit eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođa 3.7.3. gáibádusa. Dávjá lea leamaš nu ahte muhtun doallu dahje dihto bearaš háldii riggodagaid (murjiid, láddjehagaid, guohtumiid jna.) dihto ("iežas") guovllus. Dákkár juohkimiidda doahttaledje eanašat, geahča ee. eanadoalu oasi Einar Richter Hansen čielggadeamis Sámi vuoigatvuođalávdegoddái. Seamma ovdanboahtá ovdalis namuhuvvon Porsáŋggu SLF prošeaktaraporttas (s. 13) . Henry Mindege čuoččuha logaldallamis "Bruksmåte og bruksrett i sameområder", semináras Davvikalohta historjjás ja girjjálašvuođas Harstad gávpogis geassemánu 23. b. 1977, ahte sámeguovlluin dovdet muhtunlágan "juhkkojuvvon geavahanvuoigatvuođa". Okta gilli eaiggádušai guollebivdovuoigatvuođaid, nuppis lei vuoigatvuohta murjet ja goalmmát gilli sáhtii viežžat dálvemuoraid seamma guovllus. Máinnašuvvon riggodatjuogadeami, lea váttis govvet eaiggátháldduid váikkuhussan. Moanaid háviid lea leamaš doarvái buohkaide, ja dákkár juogademiin lea leamaš čuovggus muosálaš ja buorre ránnjávuhtii. Datte lea vánit árta eahpidit ahte juohke ássi dahje juohke gilli bealát lea dovdan ahte guoski guovllu riggodagat gulle sidjiide (dákkár guottuid ovdamearkkat leat dovdosat Mátta-Norggasge) . Dákkár "riektedilálašvuohta" lea máinnašuvvon čuo. III.4:sge Jebens:a mildosis Riektejoavkku čielggadeapmái. 3. kapihttala riggodagaid čađamannamis eai leat ovdamearkkat ahte 3. dákkár "vuoigatvuođas" doarvái riggodagaid ektui, mahkáš 3. láddjehagat, muorjjit, guolit, lea leamaš buhtadan- dahje 3. ráŋggáštanrievttálaš suodjaleapmi. Dalle ii beroš daid háviin 3. go suoinnit omd. leat láddjejuvvon ja hášejuvvon dahje biddjon 3. stávrráide, geahča omd. Rt. 1859 s. 636 ja dán máinnašeami 3. 4.2.7. oasis vulobealde. Dilli sáhttá leat eará vátnevalljái, omd. rihkiide. Ovdamearkan máinnašuvvo čuo. 2.6 Steinar Pedersen:a čielggadeamis Sámi vuoigatvuođalávdegoddái go suodjaluvvui olggobeal gilvaleaddjiid vuostá. Giliin siskkáldasat leat ovdamearkkat ahte rihkiid čohkken lágiduvvui nu ahte buohkat galge oažžut oasisaset, buo. Tønnesen s. 99 nota 5 ja 3.6.3.2. oasis bajábealde. Juohkehaš gii lei váldán rihkiid háldosis lei suodjaluvvon, geahča Rt. 1854 s. 412. Steinar Pedersen čujuha čuo. 2.6 čielggadeamistis ahte riggodat nugo luossabivdu Deanus lei sápmelaččaid atnu dihto guovllus nu ahte sáhtii earáid doallat olggobealde. Dát guollebivdu lea maŋŋil ovddiduvvon šaddat sierravuoigatvuohtan Deanuleagi eanadoalli oassái. Dan vuoigatvuođa ferte sáhttit gohčodit "muhtunlágan eaiggáduššanvuoigatvuohtan". Riggodagaid háldenvuoigatvuohta lea datte ráddjejuvvon. Sutnje lea vuoigatvuohta geasa geažos áiggi gullá opmodat ja geavaha dan. Ii leat dasto sáhka eanaeaiggáduššanvuoigatvuođas, muhto eanet erenoamáš suodjaluvvon geavahanvuoigatvuođas dihto ealáhussii. Eai leat oppalohkái ovdamearkkat das ahte gilit leat háhkan eaiggáduššanvuoigatvuođa eatnamiidda báikkálaš áddejumi vuoigatvuođavuođuin vuoigatvuođas atnit juvssahahtti riggodagaid. Soaitá muhtun Mátta-Norgga gilialmennehat sáhttá dadjat leat ovdamearkkat ahte eanaeaiggáduššanvuoigatvuohta lea háhkkon dán láhkai. Go galgá árvvoštallat fertego giliid meahcceriggodagaid háldduid áddet eaiggátháldun ja danin maid vuđđosin gáibidit eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa, fertejit eambo dagaldagat vihkkedallot vuostálaga. Báikegotti riekteáddejupmi gaskaneaset ja muđui servodaga ektui. Dasto leat servodaga hálddut ja áddejumit nugo báhkkoduvvojit lágain, njuolggadusain ja konkrehta háldduin. Riektegeavat lea dehálaš dagaldat. Tønnesen vihkkedallá Finnmárkoalmenneha eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldaga s. 301-308. 305-307 siidduin čujuha son moanaid ákkaide maidda sáhttá lohkat báikegottis lea eaiggáduššanvuoigatvuohta. Vihkkedallan gusto erenoamážit guovlluide Guovdageainnu birra. Son ii datte konkludere maidege. Nubbi gažaldat lea, leago muhtun riggodaga geavaheaddji joavku, mii álgovuorus lei luđolaš buohkaide, háhkan sierra suodjaluvvon vuoigatvuođa dán atnui. Ovdamearkkat leat ahte ná lea suodjaluvvon. Mii dalle leat "cieggan anu" háhkanvuđđosis. Dát gullá dan vuđđosii maid sáhttá čujuhit sihke eaiggáduššanvuoigatvuhtii ja geavahanvuoigatvuhtii, geahča lagat 2.2.3. oasi. Árvvoštallamis leago doarvái vuođđu riekteposišuvdnii cieggan anu vuoigatvuođavuođuin, mearkkaša báikegotti áddejupmi ja atnu hui olu. Nugo namuhuvvon, galgá olu ovdal meahcceváriid atnu galgá addit sierravuoigatvuođa oktii dahje eanebuidda jus atnu álgovuorus leat luđolaš buohkaide, geahča Rt. 1985 s. 247 s. 251. Rt. 1953 s. 1166 buhtaduvvui go ii sáhttán šat geavahit jiekŋaluotta. Gielda lei sullii 90 jagi vuođđudan skuvlaortnega nu ahte mánáin lei luodda jieŋa alde joga rastá. Dán áddii Alimusriekti ortnegin mas lea dakkár stáđisvuohta ja mihtilmasvuohta ahte lei geavahanvuoigatvuohta buhttenrievttálaš suodjalemiin. Álttesjávrri muddemis ledje muhtun Bearddu eanaeaiggádat ja láigolaččat gáibidan buhtadit guollebivddu. Sii čuoččuhedje ahte gitta áibbas vuosttas ássama rájes lei leamaš guollebivdu dáid dáluin, ja ahte guollebivdu lei doalu ealáhusvuđđosa dehálaš oassi. Vaikko guollebivdu prinsihpas lei luđolaš buohkaide, čuoččuhedje sii ahte sin dáluide lei ásahuvvon dákkár stáđisvuođa ja mihtilmasvuođa dilli ahte sii gáibidedje buhtadit meassamiid mat gáržžidit doalu árvvu. Alimusriekti hilggui buhtadangáibádusa, geahča Rt. 1962 s. 163. Vuođustus lei ahte doallu ii lean vuođđuduvvon Álttesjávrri guollebivdui iige dás lean dálu ealáhusvuđđosii mearrideaddjin dahje hui mávssolaš. Mearrideaddjin lei dilli bággolonisteami áiggis. Ii lean áššáiguoskevaš ledjego eanaeaiggádat ovddeš áiggis vuođđudan "ruđalaš hommáideaset 955 dihto eavttuide mat ovdáneami geažil leat massán mearkkašumis". Guollebivdu lei buohkaide vejolaš jus háhkká oaggungoartta, ja guollebivdu lea garrasit lassánan earáin gilis ja earágiliássiin. Alimusriekti ii mearridan mo livččii leamaš jus atnu livččii leamaš sierra ráddjejuvvon dáluide, ja dát atnu livččii leamaš mearrideaddjin dahje hui mávssolaš dálloeaiggádiid ealáhusvuđđosii. Ruoŧa boazosápmelaččaid vuoigatvuođat guollebivdui Álttesjávrris lea vihkkedallon Rt. 1968 s. 429. Duopmostuolut gávnnahedje dás ahte sápmelaččaid vuoigatvuođain lei eará vuođus go Bearddu eanadoalliin. Sápmelaččat ledje historjjálaš áiggi rájes bivdán Álttesjávrris guohtonjahkodagas. Lei mihtilmas dálloatnubivdu mas lei stuorra mearkkašupmi sápmelaččaid dállodollui ja danin sin ealáhusvuđđosii. Danin sáhtii gáibidit buhtadasa. Alimusriekti attii 1985:s golmma jienain vuostá guovtti jiena siskkit Gáivuona Romssas guollebivdiide buhtadasa geahpeduvvon guollebivdui čázádatbuođđudeami geažil (Rt. 1985 s. 247) . Vuođustus lei ahte guollebivdu lei doahttaluvvon ealáhussan, doalahuvvon dán vuotnaoasi ássiide, go guollebivdit gieldda eará osiin eai lean searvan báikkálaš vuotnaguolásteaddjiid gilvvus. Dát dagai guollebivddu sierra lagat ráddjejuvvon guovllu ássiide. Eanetlogu árvvoštallamii lei guovddážis guollebivddu nana geografalaš ráddjehus, ahte dihto uhcca guovllu ássit ledje dan dahkan, ahte guollebivdu ii lean nu unna oasáš gaskamearalaš jahkesisaboađus ja ahte guollebivddu mávssolašvuohta vurdojuvvui leat sullii seamma ovddasguvlui. Guovddáš dagaldagat árvvoštallamii leago báikkálaš áddejupmi ja atnu ožžon dákkár mihtilmasvuođa ja stáđisvuođa ahte dat lea suodjaluvvon, sáhttá čoahkkáigessot ná: Lea deattuhuvvon leago ráddjejuvvon biire mas lea sierralat mihtilmasvuođa atnu (Rt. 1985 s. 247) , ahte atnu lea doaimmahuvvon guhkit áiggi, ja ahte das lea dehálaš mearkkašupmi guoski ealáhusvuđđosii (Rt. 1968 s. 429 ja Rt. 1985 s. 247) . Ii sáhte šiitit ahte muhtun gilit lea háhkan sierra vuoigatvuođa dihto riggodagaid atnui dološ áiggi rájes geavaheami, báikkálaš vieruiduvvan vuoigatvuođa dahje "cieggan dilálašvuođa" njuolggadusaid vuoigatvuođavuođuin nugo dát leat hábmejuvvon geavadis ja teorias. Ovdamearkan lea Ingvald Falch dutkosis "Bygdelagsrettigheter til laksefisket i vassdrag i Finnmark" (s. 84 čuo.) navdán dán sáhttit leat leamaš fylkka muhtun luossajogaid guollebivdovuoigatvuođas. Son datte navdá (s. 96) ahte dát vuoigatvuođat dál leat masson servodaga guollebivddu háldduid geažil. (Dutkkus, maid Institutt for privatrett, Uio (Stensiilaráidu nr. 118 (1988) ) , lea ilbmadan, lea máinnašuvvon hui dievaslaččat 3.7.oasis.) 4.1.8.4 Stáhta hálddut eatnamiidda ja čáziide "Stáhta eatnamat Finnmárkkus"doaba leat adnon lágain ovddit jahkečuođi gaskamuttu rájes. Rt. 1853 s. 560 leat "Stáhta gullevaš Eanabihttá" ja "Stáhta Vuovdi" doahpagat adnon eatnamiid lihttoláigoheami birra Álttás. Čakčamánu 7. b. 1854 lágas § 1 lea maná hábmejuvvon "Stáhta gullevaš Gaskkat". 1898 Parlamentára Eanadoallokommišuvnna bivdolága evttohus leat § 8:s merkkašeamit stáhta eatnamiid hárrái celkon ahte "Stáhta Eatnamat Finnmárkkus leat - vaikko mieđihuvvon Stáhta Opmodahkan - duohta Dáhpáhusas" ii áibbas seammalágango stáhta eatnamat riikkas muđui. Kommišuvdna gávnnahii liikká ahte bivdovuoigatvuohta dáppe galggai biddjot stáhtii seammago riikkas muđui, "go oažžu leat Gonagasa Ášši Mearrádit man guhkás Almmolašvuohta galgá geavahit Eanaeaiggátvuoigatvuođas", (min deattuhus) . 4.1.8.3. oasis máinnašuvvon Ákŋovági suoidnemánu 23. b. 1689 4.1.8.3. diggegirjjis, lea čuovvovaš čállon: "Hr. Cancellie Ráđđi Lillienschiold [ámtamánni] jearai dán álbmogis dikkis ledjego earáin go Su Ma. Opmodaga Vuoigatvuohta dán Riikkas juogo SuoidneGuolbanat dahje eará Hearvásvuođat, masa Álbmot vástidii ahte ii oktage eará go su Majestehtas, lea Vuoigatvuohta dahje Hearvásvuohta makkárge Opmodahkii, muhto Wilchen Vierenhalben gii lea Tor Møhlen bálvá dás su Gávppis, vástidan ahte leat 2 SuoidneGuolbana dasa (fol. 76v) Gávpái, maid Son dán Jagi vuosttas Hellodat Beaivvi lea diktán Ráfáiduhttot, ja oaivvildii ahte seamma Giettit ain berrejit gullat dán Gávpái luđolaš Opmodagas, gos son dan dárbbaša hui divdna......". Seamma mearrádusas geardduhuvvui nugo bajábealde ahte gittiid sirdin lei "dárbbašlaš Atnui" ja iige "ovttage Opmodaga Vuoigatvuohta". Gudmund Sandvik válddahallá čuo. 1.10. rájes 1.12. rádjai mildosis Riektejoavkku čielggadeapmái nannemin dan mii gávdno čálalaš gálduin 1600- ja 1700 logus "Gonagasa eatnamat Finnmárkkus", "Gonagasa Almennet ja Vuovddit", "Gonagasa eatnamat oktasaččat", "Gonagasa Almennet" doahpagiidda ja oppalaččat "Gonagasa almennet"doahpaga birra Norggas 1600-logus. Son máinnaša "stáhta eatnamat" namahusa čuo. 1.6. Sandvik mielde ii adnon namahus dáža lágas ovdal 1863, muhto son čájeha ahte "Stáhta gullevaš Gaskkat" báhkkodanvuohki lea adnon ovdal. Almmolaš giellaatnin "stáhta eatnamiid" hárrai Finnmárkkus vihkkedallo muđui 4.2.3. oasisge vulobealde. Lea áibbas čielggas ahte stáhta iežas lágain ja hálddašeamis leat atnán stáhta eatnamat Finnmárkku namahusa guovlluid birra. (Geahča laga 1. mildosa 2.1. čuoggá.) Maid fertet mearridit lea mii lagat biddjui dán giellaatnui ja háldduide maid stáhta leat dahkan Finnmárkku eatnamiid ektui. Árvalusas O. nr. 3 1888 lea lávdegoddi báhkkodan ahte stáhta 1700-logus lei miehtá Finnmárkku "eanahearrá", geahča Hålogalándda Lágamánnerievtti miessemánu 7. b. 1992 duomu s. 16 (guoddalanášši nr. 53/1992) . Gažaldat lea nappo leigo dát dušše stáhta allatvuođarievtti 956 báhkkodeapmi nu ahte dahkkojuvvon háldduid, ferte atnit almmolaš hálddašeapmin, vai leigo sáhka háldduid birra main stáhta báhkkodii iežas háldet eaiggádin (namalassii eaiggátgáibádusain) . Árta lea jearrat leago áššáiguoskevaš earuhit gaskal priváhtarievttálaš ja hálddašanrievttálaš háldduid Norgga oktoráđđenáiggis. Geahča ovdamearkan Korpijaakko nákkosgirjji mas son (s. 305) dadjá ahte 1600- ja 1700-logus ii sáhttán earuhit njuolgguslaččat gaskal vuoigatvuođa "priváhta- ja kamerálarievttálaš mahtodagas". Go vuođđoláhka váldui atnui 1814:s, earuhuvvui Norggas gaskal iešguđet stáhtafámuid, ja sáhttá dalle jearrat mo dát váikkuhii stáhta áddejumis eanaháldduide mat ovdal adnojuvvojedje stáhtaeatnamin. Vinstra-áššis (Rt. 1963 s. 1263) čuoččuhedje almennetstivrrat ahte ovddeš áiggiid máinnašeapmi Gonagasa almennehiid eaiggádin ii lean várra mihkkege priváhtarievttálaš eaiggáduššanvuoigatvuođain dahkamuš. Báhkkodanvuohki lei dušše namahus Gonagassii "almennethearrán", namalassii almmolašrievttálaš hálddašanváldin. Dát áddejuvvui boastut almennetstivrraid mielde maŋŋil 1814, ja danin šattai boasttu eaktu ahte stáhta eaiggáduššanvuoigatvuohta lei priváhtarievttálaš. Gielddarievtti ovdaolmmoš hilggui dán oaivila hui oanehaččat čujuheamen ahte go teorias, lágain ja lága ovdabargguin lei báhkkoduvvon stáhta leat eaiggádin, de "lea duohta eaiggáduššanvuoigatvuođa mii lea oaivvilduvvon ja iige dakkár vuoigatvuohta maid áššečuoččuheaddjit namuhit" (duopmu s. 1276-1277) . Dán nannii ovttajienalaš Alimusriekti (duopmu s. 1267-1268) . Min oktavuođas jerro dalle leago vuođus eará konklušuvnna gávnnahit stáhta háldduide Finnmárkkus. Jus bidjá vuođđun áddejumi mii báhkkoduvvo stáhta beales Od.prp. nr. 21 1848 (geahča čuo. 1.9 Sandvik mielddusčielggadeamis) , ferte vástádus leat ii. Tønnesen (s. 10) bidjá vuođđun ahte ii lean makkárge eaiggátgáibádus dahje háldodáhttu (animus possedendi) stáhtaválddiid beales "Finnmárkoalmennehiid ektui ovdal 1600-logu loahpas". Dát mearkkaša ovdalgo oktoráđđejupmi álggahuvvui 1660:s. Tønnesen vuosttalda (s. 15-16) ee. Solem:a gii "Lappiske Rettsstudier"girjjis dadjá ahte "Finnmárkkus lei stáhta álo atnán iežas buot eatnamiid eaiggádin, muhto dát eanaeaiggátvuoigatvuohta ii giehtaguššon guhká" (s. 35) . Solem geardduha dán oktavuođas Stephan Hans Stephanus girjjis: De Regeno Daniæ et Norgwegiæ Tractatus Varij (Leiden 1629) . Sitáhta lea Solem váldán Amund Heland:s; Norges Land og Folk, Finnmarkens Amt bd. I (1905) s. 8-9. Helland cealkámuš lea ná (Mo Helland jorgala Stephanus ja lea bájuhuvvon čuo. I Jebens sierraoaivilis Finnmárkku eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođasge, buo. vulobealde) : "Lea erenoamášvuohta 957 Finnmárkkus ahte Dát riikaoassi ii seammago mii earásajis dáhpáhuvvá, leat Juogadan opmodaga ja priváhtahálddu, muhto lea das buohkaide, sutnje gii ovddemuš váldá eatnama. Muhto eanahearrá ii hága aitosaččat eaiggáduššanvuoigatvuođa eatnamiidda, dušše vuoigatvuođa atnit ja buorrindahkat dan ". Čájehuvvo ahte Helland jorgalus lea hui friddja dan ektui maid Stephanus čállá. Danin leat gávnnahan fertet Stephanus vuođđoteavstta váldit mielde s. 96 rájes: "Wardhusia ultima versus Aquilonem Norvvegiæ & pene orbis Christiani arx, in insula collocata. Warda vulgo que in ambitu milliare unum Norvvagicum cum dimido complectitur (Notandum autem unum milliare Norvvagiensis duobuus Germanicis respondere) Distans a Continenti circiter quartam partam milliaris, & patens in longitudinemn circiter medium milliare; continet præter arcem, circiter trecentas ædes ligneas. Subest illi cum vicinis Lappis, Finmarchia & universus ille tractus maritimus qui Trunsolens dicitur, piscatura præcipue insignis, Præfectus enim Vvardhusiæ toti Finmarchiæ jus dictit; quæ & ipsa præfectum habet æstivum & hybenum. Finmarchia Finmarchia adjacet Norvvegiæ ad septentriones, vulgo Taakemarchia dicta, quæ hoc habet peculiare, quod regio illius in dominia ac possessiones, ut alibi alt non sit distincta, sedomnibus obvia primique occupantis. Qui autem primus occupat, ejus non tam Dominium qua usum fructum acquirit. Finni /s. 97/ quoque qui ad mare piscatum veniunt, facile sedes mutant, quum ligna vicina in pyras deficiunt, niai quod & piscatara æstivis mensibus absoluta, sub hyemem in mediterranea recedunt. Verem Insulares, qui Heymeland aliasque insulas inhabitangt, status habent sedes suasque Ecclesias i Trom, Suro, Maggere & alibi. Finni qui littora accolunt plane diverso idoimate utuntur quam mediterranei, ita ut alii alios sine interprete minime intelligent. Basilicæ in Finmarchia numerantur decem: Prima Vvardhusiæ quæ duo sub se habet sacella, unum i Wadsoen, alterum in Kiberga: Secundo Ommegang. Tertia Scuttingberg: Quarta Kielingh, quæ sacellum sub se habet in Hellenes, quæ est parocia in Maggeroe insula quinque milliara Germanica logga et pauciora lata. Quinta Thunes: Sexta Hellemsnes: Septima in insula Ingien: Ottava Meifiord in Suroii, quæ est insula undecim aut duodecim milliara à Tromsunda circiter octo milliara longa, sed valde angusta. Nona Sorffru: Decima Loppen. Atque hæ quidem Basilicæ apud Scritofinnos sunt: Nam apud Fieddinnes qui mediterranei, & Lapponium similes aut illorum pars, nulla sunt templa." Maid min oktavuođas sáhttá mearkkašit lea ahte Várggáha leana siskkildii "rádjasápmelaččaid" (vicinis Lappis) ja ahte leanahearrás lei duopmováldi olles Finnmárkui (buo. diggegirjjiid maŋŋil 1622) . Dasto ovdanboahtá ahte leanas lea sihke geassefáldi ja dálvefáldi, buo. DN VII s. 644-646 ja čuo. 1.18.1 Sandvik historjjálaš mildosis Riektejoavkku čielggadeapmái. Eaiggáduššanvuoigatvuođa dáfus sáhttá dasto mearkkašit ahte Finnmárkkus Stephanus mielde: "lea dovdomearka ahte dát regiuvdna ii leat sirrejuvvon opmodagaide (dominia) ja háldduide (possession) , nugo eará sajiin, muhto lea buohkaide ja sutnje gi ovddemuš vuollsta (primit... occupantis) . Muhto son gii ovddemuš vuollásta (primis occupat) , ii vuoitte opmodaga (Dominium) nu go (son vuoitá) buvttadusa (usum fructum) ", ahte sápmelaččat mannet áhpái guollebivdui ja álkit molsot ássanbáikki go nohket muorat lahkosis, muhto ahte sii, go geassebivdu lea nohkan, mannet ruovttoluotta siseatnamii (aitosaččat "gaskaeatnamii", mediterranea) dálvái". Sitáhta čájeha eaiggáduššanvuoigatvuođa áddejumiid mat dan áiggi ledje. Stephanus lei ee. professor Sorö akademias gos sihke riikaráđđeadel 958 ja Kanselia ja Reantogámmára alimus ámmátolbmot oahpahallo. Dansk biografisk Leksikon (1942) mielde lohkko son njunuš historihkkárin Danmárkkus Christian IV áiggi. Mons Sandnes Nygard máinnaša dán sierramielalašvuođa gaskal Tønnesen:a ja Solem:a geassemánnu/suoidnemánnu 1976 čállosis s. 8-9. Nygard dadjá dás ahte Helland sitáhta lea unnán válddálaš ja dasto ahte Solem menddo viiddis konklušuvnnaid das bidjá. Nuppi beales lea Tønnesen, Nygard:a oaivila mielde, ain duostilabbu konklušuvnnastis. Bealistis dadjá Nygard ahte riektedilálašvuohta vejolašvuođaide priváhta eanavuollásteami 959 lohpái, muhto dušše atnui, "livččii gal áinnas maŋit áiggis leat báhkkodeapmi vuostálas gonagaslaš vuoigatvuođa eaiggáduššanvuoigatvuođa steampaliin dalá áiggi gielaatnima ja jurddašanvuogi mielde. Áddet dan gonagaslaš vuoigatvuođa sierra ráddjema báhkkodeapmin ii várra lean jurdagisge - ja gulašii várra ođđasat áigái." Soaitá bajábealde máinnašuvvon mearrádus Ákŋovági 1689 dikkis livččii Nygard:a ovdandoallamis doarjjan. 1500-logu loahpageahčen orru Gonagas gáibideamen eaiggáduššanvuoigatvuođa luossabivdui Álttájogas (Tønnesen s. 38.) Maŋŋil háldii Gonagas Deanuge ( l.c. s. 40) . Tønnesen konkludere ahte Gonagas 1700-logu molsumis anii iežas Finnmárkoalmenneha eaiggádin dábálaš almennetrievttálaš áddemis (s.43) . Finnmárkkus eai lean gonagasválddi hálddut eatnamiidda ja luondduriggodagaide dán árra áigodagas nu stuorrátgo máddelabbos riikkas. Riikaoasi sajádat, sturrodat ja dilálašvuođaid mielde, hui uhccán ássit ovttas historjjálaš ovdáneamiin sáhttá dán čilget. Oktoráđđejumi álggaheami rájes nuppástuvvui stáhtaválddi oaidnu iežaset vuoigatvuođaid ja almennehiid dáfus, buo. Tønnesen s. 70 čuo. Dál lei áigi láddan ovddidit oainnu ahte Stáhta eaiggádušai buot masa priváhta olbmot eai sáhttán čájehit mieđis vuoigatvuođavuođu. Tønnesen čujuha muhtun ovdáneami sárgosiidda Finnmárkku dáfus ja dadjá dán vuođul fertejedje ámmátolbmot "nu dál áinnas oažžut dan áddejumi ahte Gonagas (stáhta) eaiggádušai eatnamiid Finnmárkkus, dárkomin sihke juridihkalaš árbevieru maidda ledje bagadallon ja duohta dilálašvuođa masa deaividedje báikkálaš dásis" (s. 75) . Tønnesen čujuha dán oktavuođas dasa maid ámtadoaimmaheaddji 960 Sporring celkkii 1734:s. Sáhttá čujuhit ámtamánni, kanseliráđi Lilienschiold sániidege, Ákŋovági 1689 dikkis. Nugo namuhuvvon 4.1.8.3. oasis hállet "Opmodaga Vuoigatvuođain" ja "dárbbašlaš Geavaheamis". Tønnesen čujuha s. 76-77 ahte dihto láhkai nuppástuvai gonagasválddi oainnu báikegotti vuoigatvuođaide. Eiseválddit máhcce veaháš das ahte Gonagas lei oktoráđđejeaddji almennehiin. Tønnesen oaivvilda dán sáhttit dagahit máŋggalágan áddejumi gaskal báikkálaš ja guovddáš beliid ja muitala mo Finnmárkkus lea oktii geavvan. Miessemánu 27. b. 1771 dikkis Álttás vuosttaldii fáldi Heide diggelogahallamiid mat ledje ámtamánni Hammer áiggis dahkkon. Heide čuoččuhii ee. ahte huksejuvvon opmodagaide gullet "dušše Viesut ja daid Heajos Áiddit, Báikkis ja ii mihkkege Opmodaga Vuoigatvuohta Eatnamiidda dahje Gittiid Guolbaniidda, maid atnet ja ávkkástallet, gos Viesut, Báikkis ásset." Dán vuođusta Heide dainna ahte "buot Eatnamat dušše gullet Gonagassii", geahča Finnmárkku Diggegirjji 47, StA Tromsø, folio 68 r. Borgemánu 8. b. 1772 promemorias cealká Dáža Kammers dán áššái ámtamánni Fieldsted:i (girjji lea Tønnensen bájuhan dutkosa mildosiin s. 391-392) . Tønnesen atná dán reivve nannemis ahte ledje máŋggalágan oainnut guovddáš ja báikkálaš eiseválddiin eaiggáduššanvuoigatvuohtagažaldaga dáfus. Mons Sandnes Nygard čuoččuha bealistis bajábealde máinnašuvvon 1976 čállosis s. 12 ahte dákkár konklušuvnnas "lea menddo heajos duođaštus". Das maid sáhttit vuohttit leat guovddáš Dáža Kammers:i dán girjjis láhčit dilálašvuođaid buoremus vejolažžan ássama lássaneapmái. Sii čujuhit ahte Finnmárku lea "Eanaš ávdin ja olbmuid haga Eatnamat" ja ahte "Ássiid lohku" njiedjá ja bivdet "Hr. Ámtamánni (dáhttu) mielamiel almmuhit Midjiide Smiehttamušas ja Evttohusa buoremus ávkkálaš Gaskaomiid oažžun dihte Olbmuid ásaiduvvat namuhuvvon Eatnamiin". Dáža Kammers:s ii lean mihkkege vuostá diggelogahallamii jus ii oktage dan bokte "eddun Anus ja lobálaš háhkan Hálddus". Dán rievves lea váttis oaidnit ahte lea sierramielalašvuohta gaskal Dáža Kammers ja Heide, das gii aitosaččat eaiggáduššá Finnmárkku eatnamiid. Gudmund Sandvik vihkkedallá mielddusčielggadeamistis historjjálaš duogáža "Gonagasa Eatnamat", "Gonagasa Almennehat ja Vuovddit" jna. báhkkodemiide. Son konkludere čuo. 1.11 dadjamin čuovvovačča: "Mii sáhttit nappo dadjat ahte riikkastivra ja báikkálaš ámmátdoaimmahaga áddejupmi fálddi ja sunddi Niels Knag 1685-1695 ámmátáiggis lei ahte Finnmárkku eatnamat eai lean juogaduvvon sierra priváhtaeatnamiidda, muhto ahte dat divadiid haga ledje oktasaš anus sidjiide geat gulle unnit dahje stuorát joavkkuide, ahte ledje "Gonagasa vuovddit ja eatnamat", ja ahte ámmátdoaimmahat duollet dálle máinnašii vuvdiid "Gonagasa Almennehin" mo ain lei oaidnán anu." Vihkkedallamistis leatgo stáhta beales "eaiggáthálddut", deattuha Tønnesen sakka leatgo stáhta hálddut "dienas". Go ássansajiid atnu lei nuvttá ja Gonagas, earret Govdaluovttas 961 Sállánis 962 , ii gáibidan eanavearus 963 , ferte sáhttit navdit son ii atnán iežas eanaeaiggádin 964 (s. 34) . Nygard lea nugo namuhan veaháš vávjálas dákkár konklušuvnna vuđđosii (s. 9) . Vai dohkkeha stáhta beliid háldduid vuostegeavaheapmin vuoigatvuođaide maid lea vuoitán dološ áiggi rájes geavaheamis, dohkkeha Tønnesen dušše háldduid mat geahččalit náššat stáhtii sisaboađuid (s. 77) . Nygard bealistis čujuha ahte eanaeaiggátvuoigatvuohta "ferte várra áinnas leat geavahit badjebáhcaga, maŋŋilgo dološ áiggi rájes geavaheapmi lea doahttaluvvon" (s.12) . Suoidnemánu 1. b. 1778 lei diggi Gollesullos Deanus (Finnmárkku diggegirji 47, StA Tromsø, Folio 378 v) . Dikkis váidaluvvui "Sáme Álbmogis Vuokkáhis 965 " go njurjo- ja čeavrebivdu "dasto" lei lihttoláigohuvvon sidjiide stuorra vahágiin. Garvin dihte álbmoga "Heavu" bivde dákkár láigolihtu heaittihuvvot ja ahte "Sáme Álbmot" ožžo doalahit ja ávkkástallat iežaset "divdna dárbbašuvvon Vuoigatvuođaid Báhčimii, Bivdimii ja Bohccuideaset Doallamii". Liikká guovllu oasit lihttoláigohuvvojedje Peder Pedersen:i Riikkis Boazosápmelažžii golmma jahkái guovtti riikadalára divadiin jahkásaččat, Finnmárku diggegirji 47, folio 431 r. Dát ášši čájeha ahte eiseválddit atne iežaset ollásit vuoigaduvvon háldet lihttoláigohemiin beroškeahttá báikkálaš ássiid vuostálastima. Láigolihttováttisvuohta lea muđui guoskkahuvvon 4.2.9. oasisge vulobealde. Alimusriekti lea sullii 1850 rájes atnán "stáhta eatnamat" báhkkodeami muhtun mearrádusain. Rt. 1880 s. 337 cealká vuosttasjienasteaddji ahte Finnmárkku eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuohta "dološ rájes" lea gullan stáhtii, "mii meannudii dán Provinssa ja dan Hearvásvuođaid Regálan". Nugo namuhuvvon ovdal ii leat gal áibbas čielggas maid bijai regála doahpagii, muhto go geahččá Gonagasa (Stáhta) háldduid 1700-logu gaskamuttu rájes, sáhttá dulkot dán eaiggáduššansullasaš háldduin. 1826:s Gávvuona veaikedoaimmahat álggahuvvui. Dát doaimmahat lei 1800-logus stuorámus industriála doaibma Davvi-Norggas. Eaktu doaimmahit lei ahte ii lean lohpi ávkkástallat "Guovllu Vuvddiid" muoraid ja čađa buvttadanvuođđun (eavttu teaksta vižžon Jens Kraft:s, Topographisk-Statistisk Beskrivelse over Kongeriget Norge, bd. 6, 1835, lea bájuhuvvon čuo. 2.1.10 Sandvik:a mielddusčielggadeamis) . Dán áiggi ii lean Gonagas šat oktoráđđejeaddji. Guovllu luobaheami ja biddjojuvvon eavttuid sáhtii dulkot eaiggátháldun. Sihke stuorra gaska Finnmárkkus riikka oaivegávpogii ja Finnmárkku eará mihtilmas dilálašvuođaid geažil, oaččui ámtamánni olu nannosat sajádaga dán riikkaoasis. Maid ámtamánni mearridii 966 fertejedje ássit dábálaččat atnit riektan. (Geahča čuo. VI.2 (s.48) Jebens:a siskkáldas čielggadeamis Riektejovkui (21.12.1988 "Om eiendomsrett til grunnen og spørsmålet om almenning i Finnmark".) Henrich Adelaer evttohii 1690:s ahte giettit galge lihttoláigohuvvot eanadoalliide "eanavealggi" vuostá. Lea ságas addit geavaheaddjiide "stuorráid 967 " vuoigatvuođaid, geahča Martha Brock Utne ja O. Solberg: Finnmark omkring 1700, NNS Bind I s. 320. 1751:s mihtiduvvojedje vuosttas eanabihtát Dálbmeluovttas, 1758:s lihttoláigohuvvojedje vuosttas sullot Oarje-Finnmárkkus, 1760:s váldo "sadjelihput" atnui, buo. Tønnesen s. 90-93, ja 1775:s bođii eanačujuhancealkámuša. Konkrehta háldduin sáhttá muđui ee. namuhit ahte 1500-logu loahpas adnojuvvui Gonagas Álttá luossabivddu eaiggádin, geahča Tønnesen s. 38. 1600:s daddjui ahte boazosápmelaččat atne "Gonagasa eatnamiid ja čáziid", 1609:s "Gonagasa jogaid ja meara" (Tønnesen s. 14) . Dát namuhuvvon ovdamearkkat, sáhttet čilget ahte Gonagas (Stáhta) anii iežas eaiggádin, almmá dadjamin maidege eaiggátdoahpaga sisdollui mii dalle atnui. 1863 eanavuovdinlága rájes, ferte sáhttit dadjat ahte Stáhta hálddut orrut eanet sulastahttimin eaiggátháldduid, numo dákkár doaba dál áddejuvvo. Gudmund Sandvik:s lea čuo. 2 mielddusčielggadeamistis čujuhán ahte stáhta iežas lágain ja hálddašemiin lea atnán "Gonagasa" dahje "stáhta" eatnamat doahpaga Finnmárkkus 1693 rájes. Stáhta háldduid mihtilmasvuohta rievdá guovllus guvlui, unnit duohtademiin sáivabivddu oktavuođas gitta čiekŋalat eanamuddemiidda ja erenoamážit vuvddiid háldduid oktavuođas. Stáhta háldduin lea eaiggátgáibádusaid stuorámus oassi vuvddiid, eanabihttáčuoldima, geavahit eatnamiid infrastruktuvrra ja eatnamiid riggodagaid ávkkástallama dáfus. Ii sáhte beassat das ahte stáhta lea hálden gitta badjel máŋggaid čuđiid jagiid, unnit eanet garra eaiggátgáibádusain Finnmárkku matrikulerekeahtes eatnamiid dáfus, buo. ee. Tønnesen s. 303. Eai leat boahtán máŋga dahje ii oktage vuosteákka ovdal maŋimuš jagiid. Bajábealde namuhuvvui ahte báikegoddi Gollesullo dikkis Deanus suoidnemánu 1. b. 1778 váiddii go lihttoláigohedje njurjo- ja čeavrábivddu. Dát váidda ii váldon vuhtii. Galgágo stáhta háldduid Finnmárkku eatnamiin áddet almmolaš hálddašeapmin vai eaiggátgáibádusaid báhkkodeapmin leat duopmostuolut guoskkahan, muhto Alimusriekti ii leat mearridan das maidege. Hålogalándda lágamánneriekti guoskkahii gažaldaga geassemánu 28. b. 1978 duomus (Guoddalanášši nr. 23/1977 A: Anna Gustafsson Næss-Staten v/landbruksdepartementet) . Ášši váttisvuohta lei ahte leigo stáhta mearrádus eanabihttáčuoldináššis eaiggáda ráđđema doaibma, vai almmolašrievttálaš mearrádus ja nu gustohuvvon hálddašanlága áššemeannudeami, váidinvejolašvuođaid jna. njuolggadusaid hárrái. Lágamánneriekti dajai dása: "Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hálddašeami ii sáhte bálddalastit dakkár stáhta ealáhusdoaimmain mii váldoáššálaččat lea duopmostuoluid hálddašanbearráigeahču olggobealde. Lágamánneriekti baicce gávnnaha ahte stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid háldu Finnmárkkus ii leat olus earálágan go hálddašeapmi árbevirolaš áddemis. Lágamánnerievtti dorjo Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid vuovdima, lihttoláigoheami ja hálddašeami láhkaásahusat, mearriduvvon suoidnemánu 15. b. 1966 Ggl.cea. Čujuhuvvo erenoamážit II kap. hálddašanorgánaid ja III kap. áššemeannudannjuolggadusaid birra. Gustojeaddji rievtti rámmaid siskkobealde sáhttá danin sihke čujuhuvvon árvvošteami ja áššemeannudeami iskat". Duopmu ii datte mearrit háldiigo stáhta eaiggádin dahje hálddašeaddjin, dás lei guovddáš sáhtiigo láigolaš gáibidit suodjaleami mii lea hálddašanlága njuolggadusvuogádagas. Stáhta háldduid mihtilmasvuođa gažaldatge leat guoskkahuvvon go čujuhuvvojit luossabivdosajit mearas, geahča 3.5.1.4.2 oasi ovddabealde mas lea čujuhuvvon Od.prp. nr. 21 1903-04 s. 96 mas geažiduvvo ahte go boles čujuhii bivdosajiid lei son "stáhta ovddasteaddji eanaeaiggáda namas". Dás ainjuo stáhta báhkkoda eaiggátgáibádusa. 3.5.1.4.2. oasis lea konkluderen ahte guollebivdovuoigatvuohta vihtanbivdosiiguin gullá stáhtii eanaeaiggádin. Álbmot sáhttá dan atnit nu ahte stáhta dat juogada ja mudde riggodaga. Justisdepartemeantta láhkaossodat lea golggotmánu 23. b. 1985 cealkámušas cealkán mo stáhta hálddut matrikulerekeahtes eatnamiidda Finnmárkkus leat almmolaš válddi doaibma dahje priváhtarievttálaš mearrádusat. Dás daddjo (cealkámuš lea geardduhuvvon Matheson-Woxholt mielde (1990) s. 349-350) : "Čujuhit Eanadoallodepartemeantta čakčamánu 19. b. 1985 girjái, mas jerro mo mearrádusat viessosadjeohcamiidda stáhta eatnamiin Finmárkkus leat eaŋkalmearrádusat hálddašanlága mielde. Vuolggasadji lea ahte stáhta giddodagaid vuovdin ja oastin ii leat "almmolaš válddalastin" hálddašanlága 2,1. lađđasa a bustáva mielde, ja danin ii eaŋkalmearrádus. Dás jerro leago vuovdimis stáhta nu gohčoduvvon matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus njukčamánu 12. b. 1965 lága mielde nu erenoamáš ahte liikká ferte lohkkot almmolaš válddálastimin. Váldoeaktu dasa galgágo maidege atnit priváhtarievttálaš mearrádussan, lea válddi vuođus. Vuovdima dáfus stáhta eatnamiin Finnmárkkus, lea háldenvuoigatvuođas sihke lága ja stáhta eanaeaiggátdili vuoigatvuođavuođđu. Seamma gusto dábálaš stáhtaalmennehiige. Vuovdin dákkár eatnamiin lea dássážii adnon gávppašandoaibman. Leš dal vuovdin nu gohčoduvvon matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus dahje dábálaš stáhtaalmennehis, berrejit dilit hálddašanlága mielde min oaivila mielde leat seamma. Oaivil viessosadjevuovdimii Finnmárkolága mielde ferte danin čuohcat seammaláhkai vuovdimiige Stáhtaalmennehis. Láhkaossodat lea ovdal cealkán juoidá mii leat áššáiguoskevaš dán gažaldahkii. Finnmárkolága láhkaásahusaid nuppástusaid oktavuođas báhkkodeimmet ahte vuovdin jna. lága mielde ledje priváhtarievttálaš mearrádusat. (Guovvamánu 23. b. 1970 girji jnr. 439/70 E.) Gažaldat datte árvvoštallui várrelága 1979:s vástideaddji váttisvuođa hárráige (geassemánu 6. b. 1975 láhka nr. 31) . Dás jerrui leago eanačujuheapmi eanadollui lága § 19 mielde eaŋkalmearrádus. Dalle gávnnaheimmet, loahpalaš konklušuvdnan, ahte ii dátge leat almmolaš válddalastin. Eavttuin daddjo ahte dát áibbas čielgasit gusto jus leat vuovdima dahje lihttoláigoheami birra lága mielde (Dás guovvamánnu 28.b. 1979 girji jnr. 621/79 E ja cuoŋománu 30.b. jnr 1057/79 E.) Mávssolaš lea ođđajagemánu 3. b. 1984 Áittardeaddjicealkámušge, ášši 1548/82. Dás gustui johtolatmuddema mearrádusa birra (sierralohpi geassemánu 10. b. 1977 lágas nr. 82 mohtorjohtolaga ja Finnmárkolágas) . Áittardeaddji gávnnahi cealkámušas ahte dát ii lean almmolaš válddalastin. Nugo dás ovdanboahtá, lea hálddašangeavat 1970 maŋŋilge čielgasit bidjan vuođđun ahte vuovdin stáhtaalmennehis ja nu gohčoduvvon matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus, ii leat almmolaš válddalastin. Danin ii leat min oaivila mielde moktege ovdánan nu ahte min ovddit oaivila sáhttá cealkkihit earaláhkai." Mohtorjohtolaga ášši oktavuođas stáhtaeatnamiin Finnmárkkus lea Siviilaáttardeaddjige, nugo namuhuvvon justa geardduhuvvon cealkámušas, vihkkedallan eanavuovdinkantuvrra háldduid gažaldaga leago priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođa vai almmolaš hálddašeami doaimmaheapmi. Geahča Áittardeaddji 1984 jahkedieđáhusa s. 126-130, mas ee. daddjo: "Rievttálaš vuođđu Direktoráhta ja Eanavuovdinkantuvrra mearrádusaide dán dihto áššis lea stáhta eanaeaiggátdilli, čállon 1965 lágas gullevaš láhkaásahusain. Vuolggasajis leat dát mearrádusat priváhtarievttálaččat, buo. Justisdepartemeantta cealkámuša. ..... Mearrádusat Finnmárkku stáhta eatnamiid hálddašeami oktavuođas sáhttet leat hui máŋggaláganat. Muhtun mearrádusat leat sakka báinnahallon čielga gávpelaš árvvoštallamiidda, ja earát fas servodatlaččabut deastta ja beroštumiid ektui. Leago válddalastin vai ii, ii de sáhte dieđus vástidit oppalaččat. Dárkilat ferte vihkkedallat dáid háldduid konkrehta árvvoštallama vuođul." Áittardeaddji konkludere cealkámušas ná: "In gávnnat liikká vuđđosa mearridit ahte dáid mearrádusaid dálá áššis ferte atnit almmolaš válddalastimin ja mo dat čuhcet meannudannjuolggadusaide. Eará gažaldat leat datte berrego almmolaš eiseválddiid dákkár ráđđengeavadii biddjot dát mihtilmasvuohta." Árvvoštallamii mii berre gustot, čujuha Áittardeaddji Sámi vuoigatvuođalávdegotti bargui mii lea jođus. Siskkáldas čielggadeamis Sámi vuoigatvuođalávdegoddái beaiváduvvon cuoŋománu 9. b. 1992 " Rettslige disposisjoner over grunnen i Finnmark" birra, dalá čielggadančálli Ken Uggerud vihkkedallá govdadit Finnmárkku eatnamiid iešguđet háldduid, ja geas lea váldi ná háldet. Daddjo (s. 2) čállosa váldosisdoalus: "Ii leat earuhan gaskal háldduid mat dahkkojit priváhtarievttálaš lágaid láhkavuođuin ja njuolggadusaid mat leat mearriduvvon almmolaš rievttis. Dása sáhttá árta leat ahte erohus gaskal almmolaš ja priváhta rievtti lea masá juo jávkan dálá rievttálaš teorias - ođđaáigásaš lágaid iešvuohki lea ahte lágain leat sihke árbevirolaš almmolašrievttálaš ja priváhtarievttálaš njuolggadusat. Dehálabbo lea datte, ahte jus leat lágat ja njuolggadusat Finnmárkku stáhta eatnamiid lága láhkavuođuin, ii oaččo makkárge rievttálaš mearkkašumi báhkkoditgo mearrádusat opmodathálddašeami dahje almmolaš válddalastima stivremii. Jus guovllut leat láhkamuddejuvvon, ii leat nappo nu miellagiddevaš makkár tearpma bidjá hálddašeapmái, anešgo dan vuoigatvuođahálddašeapmin vai almmolaš válddalasimiin. Láhka ja lága njuolggadusaid ferte aŋkke čuovvut, ja Stuorradiggi ii sáhte eará rávvet stuorradiggemearrádusaid bokte ii vuoigatvuođahálddašeapmái iige almmolaš válddalastimii. Jus njuolggadusat galget muhttojuvvot, ferte láhkaluotta čuovvut. Surggiin mat eai leat láhkamuddejuvvon, oažžu datte eaiggáduššanvuoigatvuođalaš mearkkašumi. Eaiggátráđđejumi sáhttá doaimmahit lágaid rámmaid siskkobealde (ja eará ráddjejuvvon riektegáldoosiid) . Jus doalaha gustojeaddji rievtti rájáid siskkobealde, sáhttá eanaeaiggát háldet eatnamiid dáhtus mielde, ovdamearkka dihte vuovdima, lihttoláigoheami jna. oktavuođas. Olu eanavuovdineiseválddiid válddis, mii válddahallo 3. kapihttalis, gullá eaiggátráđđejupmái." Gustogo hálddašanláhka eanavuovdineiseválddiid doaimmaheapmái, lea čállosis vihkkedallon govdadit s. 138-169. Dát válddahallan lea eanaš váldon ovddit evttohusas Hálddašanjoavkku vihkkedallamis, mas konklušuvdna lei ahte háldduin berre sáhttit dárko almmolaš válddalastimin. (Evttohussii masa dás čujuhuvvo lea váldon Hálddašanjoavkku čielggadeami 2.6.3. oassái, veaháš muhttojuvvon hámis, go lea duhtan oažžut ovdan muhtun dagaldagaid almmá čielga konklušuvnnain.) Maid Hålogalándda lágamánneriekti, Láhkaossodat, Siviilaáittardeaddji ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti čállingoddi dás leat bájuhan, čájeha ahte álgovuorus leat stáhta hálddut priváhtarievttálaš mihtilmasvuođas. Rievddalmas dilálašvuođaid geažil berrejit datte eanaš oktavuođain bidjat seamma gáibádusa áššemeannudeapmái ja váidinnjuolggadusaide dego háldu livččii leamaš dábálaš almmolaš hálddašeapmi. Teorias lea numo namuhuvvon bajábealde, čujuhuvvon ahte stáhta ii leat dahkan dan mii dávjá leat mihtilmas eanaeaiggádii, namalassii gáibidit eanadivadiid jna. stáhtakássa ovdun, geahča ee. Tønnesen s. 304 čuo. (3) . Dát ágga ii leat min oaivila mielde seamma dehálaš Finnmárkku eatnamiid ektui, go máddelabbos riikkas. Stáhtahálddahusa stuorámus váttisvuohta gitta 1600-logu rájes lea leamaš ee. stáhtapolitihkalaš árttain lasihit Finnmárkku ássiid ja fuolahit ahte ealáhusvuođus lei doarvái, geahča ee. bajábealde namuhuvvon Reantogámmára borgemánu 8. b. 1772 promemoria. Dán juksat lea áiggiid čađa geahččalan moanaid doarjjaortnegiid ja liigedoaibmabijuid bokte. Vearoheapmi 968 lea mieđihuvvon ja máŋggalágan njuolga doarjja lea addon, buo. čuo. 2.3.2 Sandvik:a mildosis Riektejoavkku čielggadeapmái. Dát sáhtášii váikkuhit vuostá stáhta politihka váldodeastta Finnmárkkus jus stáhta bijašii divadiid eanaláigoheapmái, vuovdevuovdimii jna., jus divat ii njuolga dahje eahpenjuolga dorjjošii guovllu ássama ja eallindili, nappo gulašii guovllu atnui. Riggodagaid lihttoláigoheami ovdamearkkat gal leat. Tønnesen namuha s. 282 monne- ja uvjasajiid lihttoláigoheami, muhto dát ii galgan leat vuostá guovllu anu ja lohpi atnui unnán. Dan moadde láigolihttošiehtadusaid áigga mat sohppojuvvo, lei dáhttu heađuštit riggodagaid bilidemiid go menddo sakka monnet. Tønnesen máinnaša njuorjobivddus 15-1600 logus s. 37 ja erenoamáš Sállánrievtti oktavuođas s. 41-42. (Sállána dilisge lea vulobealde máinnašuvvon 4.2.4. oasis.) Son čujuha ahte áidna báikkis njuorjobivdu attii sisaboađuid ruvdnui lei Sállánis, gos priváhta eaiggádat ja Gonagas juhke sisaboađuid. Sáhttá maiddái láigolihttošiehtadusaidege mat leat máinnašuvvon Gollesullo dikkis Deanus, suoidnemánu 1. b. 1778, buo. bajábealde dán mearrádusa birra. Dán oktavuođas namuha Tønnesen (s. 42) ahte 1500-logus ledje finnmárkolaččat jábálaččat nu ahte go Gonagas ii gáibidan divadiid geavahit vuođđovaljiid, sáhttá dán áddet "čielga indisuman" ahte hálddahus ii atnán guovllu Gonagasa opmodahkan. Su hypotesa soaitá leat riekta, muhto sáhttet earáge čilgehusat leat hálddahusa geavadii, buo. bajábealde namuhuvvon Mons Sandnes Nygard vuosttaldemiid. Ealáhusdilálašvuođa ja hálddahusa ovdáneapmi 17-1800 logus ferte deattuhuvvot eanetgo loahpalaš konklušuvnnaid. Tønnesen (s. 98-99) čujuha ee. Oarjefinnmárkku sulluid lihttoláigohemiide. Dát hálddut eai lean olus sisaboađut stáhtakássii ja Paus ii ane dáid leat vuohkasat mearrasámiide. Hálddahus lei danin mieđis heaittihit dáid láigolihttoortnegiid. Dát ii liikká dahkkon, geahča Tønnesen s. 99. Láigolihtutge leat máinnašuvvon 4.2.9. oasis. Stáhta eanaeaiggátvuoigatvuođa gažaldat ii leat leamaš Alimusrievttis seammaláhkai go stáhta vuoigatvuohta eatnamiidda Mátta-Norgga almennehiin. 1850-60 jagiin čuoččalduvvo ráŋggaštanáššit vuostá sin geat murrejedje goahccemuorraávdnasiid lobi haga "Stáhta Vuvddiin" Finnmárkkus, geahča Rt. 1853 s. 560 ja dasto Rt. 1867 s. 180 ja Rt. 1867 s. 293. Ráŋggaštanáššit goahccevuovddi lobihis čuollamis leat namuhuvvon vulobealde 4.2.5. oasis, muhto leat dievaslažžabut máinnašuvvon ovddabealde 3.2.2.6. oasis. Dás čujuhuvvo ee. ahte ráŋggáštanáššiid okta sudja ledje go leat dihto váttisvuođat oažžut ássiid čuovvut addon njuolggadusaid Finnmárkku vuvddiid atnui. Riektejoavku máinnaša ráŋggástanáššiid čađamannama oktavuođasge govdadit stáhta oppalaš oaivila nugo lea bájuhuvvon ráđđehusadvokáhta miessemánu 18. b. 1864 vástádusas. (Ráđđehusádvoháhta vástádus lea dievaslaččat máinnašuvvon ovddabealde 3.2.2.6. oasis.) Nugo ovdanboahtá 3.2.4.1. oasis lea konklušuvdna ahte giliolbmot leat heivehan iežaset stáhta oainnu ja geavada mielde, nu ahte dál eai leat oppalaš vuođul, geavahanvuoigatvuođat goahccevuovdái stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Tønnesen:s lea vástideaddji konklušuvdna s. 221. Lastamuorraávdnasiid dáfus lea konklušuvdna, buo. 3.2.4.2. oasi, ahte Finnmárkkus sáhttá stáhta seammaláhkai go badjebázaálmennehiin 969 máddelabbot Norggas, háldet buot ávdnasiid maid giliolbmot eai dárbbaš boaldámuššii. Muoraid dálloatnui lea sis datte vuoigatvuohta oažžut. Geavaheaddjiid gáibádus ahte sin vuoigatvuođas lea eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa vuoigatvuođavuođđu, eat leat mii fuobmán. Fertešii dadjat ahte stáhta láhtte dáid áššiin eaiggátgáibádusain. Maŋit Alimusriekteduomuin leat cealkámušat mat unnit eanet čielgasit leat bidjan stáhtii eaiggáduššanvuođa eatnamiidda, geahča ovdamearkan Rt. 1880 s. 337, Rt. 1899 s. 75 (murren lobi haga "Stáhta gullevaš Vuvddiin") , Rt. 1902 s. 587 (murren) ja Rt. 1914 s. 509, erenoamážit s. 511 ( geavahanvuoigatvuođa háhkan "stáhta báhcán eatnamiin" Finnmárkkus) . Rt. 1952 s. 1007:s lea geardduhuvvon ášši gaskal ruvkefitnodaga ja stáhta muhtun guovllu eaiggáduššanvuoigatvuođa Riehppovuonas. Alimusriekti čujuha dás ahte konsešuvnna oktavuođas maid searvi oaččui 1905:s daddjui dan leat addon eavttuin ahte "mas eatnamiid luobaheapmi deasta ja lagat eavttut sohppojuvvot Eanadoallodepartemeanttain". Dán cealkámuša, dadjá Alimusriekti, ferte áddet stáhta beale dovddaheapmin ahte dat eaiggádušai konsešuvdnasaji eatnamiid. Seamma duomus lea Alimusrievttis cealkámuš láddjehaga, guohtuma, murrema ja lavdnjelogguma birra. Riekti dadjá ahte ii dárbbaš cealkit dán hárrái leat "buohkaidvuoigatvuođat aitosaš áddemis", muhto čuoččuha dáid riggodagaid leat leamaš " álbmoga luđolaš ávkkástallan", muoraid ja lavnnji maná čujuhemiin. Riekti joatká datte čujuheamen ahte vaikko searvvi riekteovdamanni 970 lei váldán lavnnji ja murren čujuheami haga, de lei dát atnu hui unnán. Riekteovdamannige lei gáibidan, ja muhtun háviin ožžon gáddedivadage. Alimusriekti eahpidii leago searvi doaimmahan "eaiggátráđđejumi" nu čielgasit ahte dat deavdá gáibádusaid maid ferte bidjat oamastanháldui 971 . Searvi vuoittahalai áššis eaiggáduššanvuoigatvuođa oamastanháhkamis danin go riekti gávnnahii dan oskku gáibádus ii lean devdon. Rt. 1960:s s. 810 (Si-Fi-duopmu) máinnašuvvo stáhta "eanaeaiggádin", muhto Alimusriekti joatká dadjamin ahte dat ii daja leatgo stáhta eatnamat Finnmárkkus "álo dárkojuvvon sieiva priváhtaeatnamin", muhto adnojuvvo maiddái "čielggas dat ainjuo ii leat sieiva stáhtaalmennet". Eará oamastanáigái go dábálaš 20 jahki, ii gávnnahan Alimusriekti vuđđosa. Ášši lea dárkilat máinnašuvvon 4.2.3. oasis. 4.1.9 Čoahkkáigeassu 4.1.9.1 Álggahus Min konklušuvdna das gii eaiggáduššá ovddeš matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus vuođđuduvvo hui govda čielggademiide iešguđet riggodagaid vuoigatvuhtii mat 3. kapihttalis oidnojit, mas leat čujuhan muhtun guovddáš čuoggáide dás 4. kapihttalis. Dasto vuođđuda konklušuvdna historjjálaš čielggademiide, lágaide, riekte- ja hálddahuslaš geavadii. Historjjálaš ovdáneami geažil Finnmárkku oktavuođas Norgga stáhtii, ferte joatkka vihkkedallamis mearridit eaiggátgažaldaga sierra sis ja olggut Finnmárkkus. Dás galgat datte vuos čujuhit muhtun oppalaš iešvugiide. Oppalaččat čájehit ávdnasat man čađa leat mannan ahte duollet dálle lea eatnamiid duohta atnu ja muhtun riggodagaidge, leamaš hui viiddis ja friddja. Ávdnasiin datte gávdná áibbas veahá dahje ii maidege mii orru čájeheamen ahte geavaheaddjit leat atnán iežaset eanaeaiggádin vuoigatvuođaiguin eanetgo dan anu mii dárbbašuvvui birgejupmái ja ealáhussii. Geavaheaddjiin lea leamaš, áigá juo, stáhta vuostebeallin ja dat mii mearridii eatnamiid anu. Geavaheaddjiid beales eai leat ovdamearkkat rievttálaš háldduide matrikulerekeahtes eatnamiin. Stáhta beales leat nugo čájehuvvon čielga vuđđosat 972 ahte dat guhkit áiggi maŋás lea atnán iežas eaiggádin. Tønnesen čuoččuha (s. 72 čuo., buo. s. 227) ahte 1600-logu loahpas leat mearkkat stáhta olbmuid muhttojuvvon áddejumis. Stáhta áddejupmi leat eaiggádin lea ainjuo čielggas ovddit jahkečuođi gaskamuttus ja čalmmustahtton dán jahkečuođis. Dát ovdanboahtá lágain, lágaid ovdabargguin, stáhta ákkastallamis diggeáššiin ja hálddahuslaš mearrádusain. Duopmostuoluinge lea unnit eanet čielgasit eaktudan stáhta eanaeaiggádin. Mielddusčielggadeamistis anu ja riekteáddejumi birra čállá Jebens II čuo. veaháš oppalaččat makkár govvádusat finnmárkolaččain eat leamaš vuoigatvuođaide eatnamiid duohta geavaheami oktavuođas. Tønnesen (ee. s. 66 čuo.) čájeha ahte sii geat geavahedje lunddolaš gittiid 1600-logu loahpas ja 1700-logu álggus, atne dáid gullat sidjiide (s. 67 vuolimuččas) . Ovdáneapmi čájeha datte ahte dán áddejumi gilis eai buohkat doahttalan. Tønnesen čájeha (s. 67) ovdamearkkaid dán gealddus, ja čuoččuha ahte dát ovdáneapmi dagahii ahte stáhta 1775 cealkámušas atnigođii priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođa ovttaskas olbmuid eatnamiidda (s. 66) . Son vel čujuha (s. 58 čuo., buo. s. 121) ahte 1700-1775 áiggis riektedovdu ja riekteáddejupmi láivuduvvui. Eallinvuogi ja ealáhusmálle nuppástusaid geažil. Siseatnama "badjesápmelaččaide" ferte leat govttolaš čielggas ahte sii 1600-logu loahpas ja das ovddasguvlui eai dan oskkus sáhttán oaivvildit iežaset leat riddoguovllu eatnamiid eaiggádat, dahje lei vuoigatvuohta guohtumiidda. Dikkiid olu váidámušat 973 fertejedje sis dákkár áddejumi jávkadit, geahča Tønnesen NOU 1978:18A s. 193. Sáhttá várra navdit sin oaivvildit leat buohkaidvuoigatvuohtan man juohkehaččas lei vuoigatvuohta ávkkástallat. Boazosápmelaččaid ja dáloniid gaskavuođas, geahča Adolf Steen: Kautokeinostudier (1956) s. 64-68. Tønnesen (s. 122) čállá ahte "ruoŧa" badjesápmelaččat ledje falleheamen ja váttisvuohta lei heađuštit badjesápmelaččaid bilidit vuotna- ja riddoássiid vuoigatvuođaid. 1751 Sámekodisillas adno: "Eaiggáduššat Vearro- dahje Lihttoláigo Eatnamiid" báhkkodeapmi. Dán giellaatnimis ii sáhte konkluderet ahte sápmelaččain lei eaiggáduššanvuoigatvuohta atnuguovlluidasaset, geahča Jebens:a: "Om Lappekodisillen av 1751" s. 127-129 og Alimus Duopmostuollu Vearroduottaráššis s. 75-76. NOU 1984:18 s. 181-182:s dulkojuvvo báhkkodeapmi hui govdadit. Konklušuvdna lea dasge ahte báhkkodanvuohki ii bija vuđđosa sámi eanaeaiggáduššanvuoigatvuhtii. 4.1.9.2 Olggut Finnmárku (dáža "priváhtiivva" avádat) 4.1.8.1 oasis válddahallo ahte veagadatovddideami logut Finnmárkkus 4.1.8.leat eahpevissásat. Sápmelaččain leat datte, NOU:1984:18 s. 83 4.1.8.dieđuid mielde, eanet logut 1700-logu gaskamuttus, ja dáid 4.1.8.gaskkas leat riddo- ja mearrasámit eahpitkeahttá stuorámus 4.1.8.joavku. Dás čuovvu ahte stáhta muddemat ja meassamat 4.1.8.váikkuhedje eanemusat sidjiide. 1500-logu rájes čájehit 4.1.8.vearrolisttat ahte ledje olu eanet dáža riddoássit, vuonain ja 4.1.8.siseanamis dat ledje eanemus sámit. Dát lea lagat meannuduvvon 4.1.8.2. kapihttalis Steinar Pedersen čielggadeamis Sámi 4.1.8.vuoigatvuođalávdegoddái das mo geavahit eatnamiid ja čáziid 4.1.8. Finnmárkkus gitta 1. máilbmesoađi rádjai, mas son 4.1.8.ee. (čuo. 2.3) oaivvilda leat ártan navdit 1500-logu loahpas 4.1.8.lei ássama ja riggodatgeavaheami váldomálle ahte sápmelaččat 4.1.8.geavahedje siseatnama (badjesápmelaččat) ja vuonaid 4.1.8.(mearrasápmelaččat) , ja dážat bivde vuovdinguliid iežaset 4.1.8.sajiin sulluin ja rittus. Knärödráfis 1613:s luobahii Ruoŧŧa 4.1.8.dáža ruvdnui gáibádusas sorjjasmeahttunvuođa mearrasámiide 4.1.8. Divttasvuonas Várjjagii, ja seammás juohke gáibádusage 4.1.8.sorjjasmeahttunvuhtii guvlui gos mearrasápmelaččat ásse, 4.1.8.geahča dán birra Tønnesen NOU 1978:18A s. 191, ja Steinar 4.1.8. Pedersen:a čielggadeami 3. kapihttalis. Dánska-dáža 4.1.8.oktosorjjasmeahttunguovllus ii lean áibbas fásta ráddjen 4.1.8.siskkelii riikkas. Danin sáhttá fuobmát dán "rájás" dihto 4.1.8.duvdimiid gaskal 1613 ja 1751, geahča Steinar Pedersen 4.1.8.čuo. 3.3. Guovlu máttabealde máinnašuvvon rájá lei ruoŧa 4.1.8.duopmoválddi vuollásaš gitta 1751 rádjašiehtadussii. Dáža 4.1.8.avádaga riektedilálašvuođat, gohčoduvvon dáža priváhtiivva 4.1.8.avádahkange, galgá dál vihkkedallot. Dán avádagas ássit unnit 4.1.8.eanet dáđis ásaiduvve. Dáža ássan olggumuččas mearragáttis 4.1.8.sirdašuvai dáđis siskkelii, muhto Steinar Pedersen:a mielde 4.1.8.(čuo. 4.5) hui čavga ráddjejuvvon ássanavádagaid siskkobealde 4.1.8.ainjuo 1600- logus ja 1700-logu vuosttas beales. Maŋŋil lei 4.1.8.seahkalat báikegoddi. Dát vihkkedallan gusto addetgo dálá 4.1.8.ávdnasat vuđđosa báikegottis gáibidit 4.1.8.eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa. Tønnesen čujuha (s. 70) ahte 4.1.8.mearrasámi guovlluin ii leat mihkkege 1740-1790 4.1.8.duopmobeavdegirjjiin main vuhtto ahte dáid guovlluin leat dovdan 4.1.8.ahte váldojedje vuoigatvuođat go earát ožžo hukset ođđa 4.1.8.doaluid vuotnagiliin. Váttisvuohta lei suodjalit 4.1.8.badjesápmelaččaid bahkkema vuostá geasseguohtumiin. Steinar 4.1.8. Pedersen oaivvilda (čuo. 4.5.1) datte leat vuđđosa dadjat 4.1.8.ahte mearrasápmelaččat, ainjuo dihto háviin, muhtun áigái 4.1.8.nagodedje vuostálastit dážaid leavvama vuotnabađaide. Jebens 4.1.8.čujuha mielddusčielggadeamistis (čuo. 5) ahte 4.1.8.riddosápmelaččaid riekteáddejupmi sin ássanguovlluin ii sáhte 4.1.8.duođaštuvvot seamma čielgasit go badjesápmelaččain sis 4.1.8. Finnmárkus (oktasašorohagain) . Ferte liikká leat nu ahte 4.1.8.mearrasámit lea oaivvildan iežaset leat vuoigaduvvon geavahit 4.1.8.guovlluid nugo ovdal ledje dahkan. Siskkáldas 4.1.8.čielggadeapmistis juovlamánu 21. b. 1988 (s. 52-53) cealká 4.1.8. Jebens historjjálaččat sáhttit dadjat ahte Finnmárkku fásta 4.1.8.ássiid gáibádus eaiggáduššanvuoigatvuhtii eatnamiidda 4.1.8. Finnmárkku iešguđet osiide, ii leat fuonit dilis go stáhta 4.1.8.čuoččuhus eaiggáduššanvuoigatvuođa hárrái. Ovdáneapmi, 4.1.8.maid Jebens lea válddahallan sihke dán čielggadeamis (s. 33-53) 4.1.8.ja mielddusčielggadeamistisge (čuo. III.1-3) , ja mii lea 4.1.8.válddahallon NOU 1978:18A s. 189-199:s, lea datte dagahan ahte 4.1.8.dál ii šat sáhte rievttálaččat eahpidit stáhta 4.1.8.eaiggáduššanvuoigatvuođa eatnamiidda álgovuolggalaš 4.1.8.priváhtiivvalaš dáža Finnmárkus. Jebens ja Tønnesen (NOU 4.1.8.1978:18A:s) čujuheaba dás ahte ámmátseahtus 974 ja dáža 4.1.8.hálddahusas sullii jagis 1700 lea leamaš dat áddejupmi ahte 4.1.8.ledje stáhta eatnamat. Seamma áddejupmi leat leamaš dáža 4.1.8.ássiin. Dehálaš ja mearrideaddji mearkkašupmi lea vel ahte 4.1.8.duopmostuoluid geavat guhkit áiggi lea njuolgguslaččat leamaš 4.1.8.vuođđudan stáhtii matrikulerekeahtes eatnamiid biehttalkeahtes 4.1.8.eaiggádin. Vulobealde 4.2.4. oasis daddjo čuovvovaš dán 4.1.8.ovdáneami čuozahusain: "Miessemánu 27. b. 1775 eanačujuhancealkámuša vuođđun lei eaktu ahte gonagasas lei vuoigatvuohta čujuhit eatnamiid priváhta ássansajiide Finnmárkkus. Dán livčče sii geaidda guoská lunddolaččat ádden ahte gonagas lei eaiggát ii dušše Finnmárkku vuvddiide, muhto eatnamiiddage, go son sáhtii čujuhit (sirdit) eanabihtáid priváhta opmodahkan. Veahá seamma guvlui gávnnahuvvui suoidnemánu 6. b. 1863 lágas, mii mearridii galgat máksit oastinsupmi eatnamiid ovddas mat boahtteáiggis čujuhuvvo priváhtii.. Ovdáneapmi ja geavat mii guhkit áiggi lea leamaš vuođđun dáid guovddáš mearrádusaid vuođul, lea govttolaš navdit ahte namuhuvvon oainnut leat dohkkehuvvon daid guovllu ássiin gos áiggi mielde leat dáža ássit šaddan eanetlogus, ja dáža riekteáddejumi leat eanemus vuhtton." Mii dás daddjo áddejumi ja ovdáneami birra dán oasis Finnmárkkus lea hui seammalágango maid Alimusriekti bijai vuođđun Vinstra-duomus (Rt. 1963 s. 1263) . Konklušuvdna eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa ektui ferte danin šaddat seamma Olggut Finnmárkui go nággovuloš eatnamiidda Vinstra-duomus. Stáhta eaiggáduššá matrikulerekeahtes guovlluid Finnmárkku ovddeš priváhtiivva oasis. Boazoealáhusas lea datte guovllus hui nana ja viiddis geavahanvuoigatvuohta, ja eará ealáhusain ja ássiidjoavkkuinge sáhttet leat dihto geavahanvuoigatvuođat stuorát dahje unnit mahtodagas, geahča čielggademiid iešguđet riggodagaid birra 3. kapihttalis ja Jebens:a mielddusčielggadeami čuo. III.4-7. 4.1.9.3 Sis Finnmárku ("oktasašguovlu") Ruoŧŧa doalahii, nugo namuhuvvon, duopmoválddi Finnmárkkus 1613-1751 áiggis olggobealde priváhtiivva dáža avádaga. Dás lei sáhka, veaháš eahpedárkilit daddjon, Guovdageainnu, Kárášjoga ja Deanuleagi bajit oasi (Ohcejohka) guovlluin. Guovllu máttarádjá gessui 1751:s "Giellasis 975 ". Dát guovlu lea guovtti dehálaš čuoggáin earálágan go priváhtiivva avádat. Vuosttažettiin lea doppe eanemus, dálge, sápmelaččat. Nuppádassii lei dat nappo ruoŧa duopmoválddi vuollásaš gitta 1751:i. Dáid dagaldagaid ferte vuhtii váldit go árvvoštallá dálá rievttálaš dili. Dán lea Tønnesena čujuhan s. 303 ja NOU 1978:18A s. 198-199 ja dasto Jebens mielddusčielggadeamistis čuo. IV ja Carsten Smith dutkosis "Samerett - gamle rettskilder og ny rettsdisiplin" ("Rettstenkning i samtiden", Oslo 1992, s. 161 čuo., erenoamážit s. 167-168) . 4.1.6 oasis máinnašuvvon guosselogaldallamis Romssa universitehta Riektediehtaga Instituhtas čakčamánu 20. b. 1991 "samernas rättigheter till naturressurser i svensk rett" birra vihkkedallá Bertil Bengtssonge dán dagaldaga, geahča Riektediehtaga Instituhta čállosráiddus nr. 13 s. 9 čuo. Tønnesen vihkkedallá eaiggátgážaldaga Guovdageidnui s. 303-308 ja ovdandoallá dás muhtun ákkaid stáhta eaiggátvuoigatvuođa ovdun ja vástideaddji báikegotti vuoigatvuhtii, muhto son nappo ii vástit gažaldaga, geahča erenoamážit čuo. C, s. 306-307. Min geahččaleamis gávnnahit konklušuvnna, de vuolgit rievttálaš dilis go sirdá ruoŧa duopmoválddis dáža duopmováldái. Dán dili vihkkedallan vuođđuduvvo bajábeale válddahallamii 4.1.6 oasis. Vearroduottaráššis aiddostahttá (s. 53) ahte duopmu dušše gusto dan duottarguvlui Jämtlánddas. Datte geažiduvvo ahte dilli sáhttá leat čuovggusat sápmelaččaide davvilabbos. Muhtun guovlluin sáhttá sápmelaččain várra leat seamma riekteposišuvdna go vearroboanddas. Bertil Bengtsson vihkkedallá dán 1990 Nordisk Administrativt Tidsskrift:s s. 195-208. Čujuhettiin Kaisa Korpijaakko nákkosgirjái dadjá son čielgasit vuhttot ahte sápmelaččat "lagamus Golmmariikkamuvrra 976 ja birrarat..... dárkojedje eaiggádin dan áiggis" (s. 202) . Vuolggasadjin ahte sápmelaččain davvi duottarguovlluin lei "muhtun vearroolbmoriekti", vihkkedallá Bengtsson (s. 202-203) mo ovdáneapmi 1600-logu gaskamuttus sáhttá leat váikkuhan dákkár vejolaš riekteposišuvdnii. Ieš ii gal daja mii dákkár gažaldaga vástádusa galggašii leat, muhto čujuha ee. daid stuorra duođaštanváttisvuođaide go guovllu historjá 300 jagi rájes galgá čilgejuvvot ja áibbas unnán čállon ávdnasat gávdnojit. Hui váttis gártá go lea eahpečielggas gii soaitá leat vuoigatvuođaid subjeavtta. Leigo juridihkalaš olmmoš vai ovttaskas sápmelaš? Dát čuokkis lea Bengtsson:a mielde stáhta dehálamos vuosteágga jus šattaš nággu. Kaisa Korpijaakko guorahallá dutkosistis sápmelaččaid vuoigatvuođaid Viesttarbađaeatnama sámeguovllus gitta 1734 rádjai. Geografalaš guovlu siskkilda Ruoŧage máttás gitta Jämtlánd:i. Dutkosa váldodeaddu lea liikká biddjon guovlluide mat leat Suoma dálá rájáid siskkobealde ja dalle erenoamážit Rounala siida, mii eahpedárkilit siskkilda guovlluid máttanuorttabealde Golmmariikkamuvrra, ee. Gárasavvon 977 Ruoŧas ja Eanodat 978 Suomas. (Geahča dutkosa čuo. II.2.a (errnoamážit s.41-42 ja 44.) Guovdageaidnu, Kárášjohka ja Deanu bajit oassi gulle Duortnosa sámeguvlui mii dalle prinsihpas lea Korpijaakko guorahallamis mielde. Su konklušuvdna lea ahte sápmelaččain lei seamma vuoigatvuohta go "vearroboanddas", ja dát vuoigatvuohta lea nugo son oaidná, eaiggáduššanvuoigatvuohta dalá dilálašvuođaid ektui. Dát lea oaivilat masa ee. Bäärnhielm ii leat ovttamielas.(Buo. máinnašemiid 4.1.6.3. oasis Bäärnhielm dutkosis "Sameland og samerätt (1976) ) . Bertil Bengtsson bealestis dohkkeha ahte Korpijaakko duođaštus lea nu buoŋis ahte ainjuo guovllus ja áigodagas mii erenoamážit dutkojuvvui, ferte dohkkehit ahte sápmelaččain lei seamma sajádat go vearroboanddas, geahča SvJT 1990 s. 138 s. 140. Korpijaakko lea nappo vihkkedallan sápmelaččaid riektedili gitta 1734 rádjai. Maid ovdáneapmi maŋŋil 1750 livččii mearkkašan dáid vuoigatvuođaide ii leat meroštallon. Gudmund Sandvik meannuda dán fáttá čuo. 1.18.12 mielddusčielggadeamistis. Son čujuha dás ahte dušše sámit geain lei "sámeealáhus" (boazoealát, guollebivdu ja bivdu" ledje "sápmelaččat". Jus ledje eará ealáhusat ledje sii "boanddat". Sandvik:a oaivila mielde atnui mátta Ruoŧa vearroolbmoriekti analogalaččat sámeguovlluid dilálašvuođaide, "muhto dušše belohahkii". Ođđaáigásaš eaiggáduššanvuoigatvuođas ii sáhttán leat sáhka. Kamerála vuogádat mii vuođđuduvvui dasa ahte sápmelaččain lei "sámeealáhus" sin oktagaslaš vearroeatnamiin, ii váldon atnui Duortnosa sámeguovllu oasis mii dál siskkilda Guovdageainnu, Kárášjoga ja Ohcejoga. Daningo dás lei Danmárkku-Norggasge vearuhanvuoigatvuohta. Dát dagaha ahte vihkkedallama ja konklušuvnna Korpijaakko dutkosis ii sáhte eambo sirdit dása maid dás gohčodii Sis Finnmárkun, gos rievttálaš dilis lei, dahje ainjuo sáhttá leat leamaš, áibbas eará vuolggasadji. Sandvik čujuha 1.18.2. oasis ahte dán guovllu riektedilálašvuođat eai leat vel albmaláhkai guorahallon. Dálá ávdnasiid vuođul čujuha son dihto dilálašvuođaide mat várra leat leamaš riektegeavadis biddjon vuođđun. Masá bissovaš ráját leat leamaš gaskal čearuid, guollejávrrit ledje várra juohke čearus oktasaš anus, ja oktagaslaš vuoigatvuohta dihto jávrriide. Badje Deanu luossabivdu orru leamen juogaduvvon gaskal siiddaid. Vuoigatvuohta láddjehagaide njárggain ja jekkiin orru sáhttimin čuoččuhit bearrašiidda, vearru lea olbmuide biddjon ja iige riggodagaid geavaheapmái ja (ovdal 1759) leat boahtán kveana ođđaássit Kárášjohkii. Vearroduottaráššis eahpidii Alimus Duopmostuollu vuđđosa bidjat ahte lei vejolaš sápmelaččaide 1600-logus háhkat eaiggáduššanvuoigatvuođa go geavahedje váriid boazoealáhii, bivdui ja guollebivdui. Datte lei eahpevissis makkár eavttuide dalle galggai vuođđudit, geahča Bertil Bengtsson Nordisk Administrativt Tidsskrift 1990 s. 199 ja 201. Alimus Duopmostuollu navddii fertet gáibidit agibeai ja arahis anu maid "ránnjás" illá muosáhuhttá. Guvlui gáibidedje vel mallosge bissovaš rájáid. Dát eavttut eai lean devdon dán duottarguovllus Jämtlánddas. Kaisa Korpijaakko baicce gávnnahii daid leat devdon guovllus maid son guorahalai. Su duođaštus ja ákkastallan lea Bertil Bengtsson mielde jáhkkehahtti (SvJT 1990 s. 140) . Korpijaakko bohtosiid dan guvlui maid son guorahalai, áinnas Rounala siidda, ii sáhte datte nugo čujuhuvvon bajábealde, eambo sirdit eará guovlluide. Rounalasge livččii, Bertil Bengtsson mielde SvJT 1990:s s. 141, proseassa boađus dál leat "hui eahpevissis". Son čujuha stuorra duođaštanváttisvuođaide "láhkalaš maŋisboahttiid" 1700-logu vuoigatvuođalaččain. Dasto sáhttet "sakka eará juridihkalaš váttisvuođatge ... váikkuhan sámi riektedilálašvuhtii jahkečuđiid botta". Geahča Carsten Smith:age: "Rettstenkning i samtiden" s. 168. 1751 rádjabidjama maŋŋil šattai sis Finnmárku dáža guovlun ja dáža lága vuollásažžan. 1700-logus dáža lága mielde lei Finnmárku "Gonagasa eana", geahča Sandvik:a mielddusčielggadeami čuo. 1.18.2 (konklušuvdna) . Liikká lea nu ahte jus sápmelaččat dalle ledje eanaeaiggádat dalá áiggi áddejumis, ii livčče sirdin dáža láhkii eambo váldán sis vuoigatvuođa, buo. Carsten Smith: op.cit. s. 167. Ruoŧa-suoma rievtti válddahusa mielde 4.1.6 oasis ja bajábealde ii sáhte eambo dadjat mii 1751:s lei dása gustojeaddji riekti sis Finnmárkkus. Gažaldaga ferte loahpas duopmostuollu mearridit. Jus duopmostuollu dalle gávnnahivččii ahte boazosápmelaččat eai lean juksan eaiggátárvvu, ferte vuolgit Karl I 1683 mearrádusas maid Bertil Bengtsson artihkkalis "Samernas rätt och statsmakten" (Nordisk Administrativt Tidsskrift 2/1990) válddahallá ná: "buot opmodagat maid ledje "huksekeahttá" opmodatrájás eret ja gilit galge gullat eiseválddiide ja Ruoŧa ruvdnui ja iige oktiige earáide". Mearrádus livččii šaddan gustojeaddjin seammaláhkai go Vearroduottarášši ja boađus livččii várra gártan seamma sis Finnmárkku dáfus. 1683-mearrádusa mávssolašvuođas, geahča Vearroduottarášši s. 65-66 ja Bertil Bengtsson SvJT 1990 s. 138-139. Geas lei eaiggáduššanvuoigatvuohta sis Finnmárkku eatnamiidda justa dalle go guovlu šattai dušše dáža hearrávuođa vuollásažžan, ferte danin ainjuo daddjot leat eahpevissis. Dát mearkkaša ahte ovdáneapmi 1751 rájes dat ferte leat mearrideaddjin. Jus eaktudit ahte sápmelaččat ledje eaiggádat juo ovdal 1751, lea jerron mo sápmelaččat soitet leat massán dán vuoigatvuođa. 1979:s dajai Davviriikkalaš Sámi Instituhta mielbargi, mag. art. Alf Isak Keskitalo semináras Romssas ná: (Geardduhuvvon Trond Thuen mielde (red.) : Samene - urbefolkning og minoritet (1980) s. 43-44. Cealkámuš lea bájuhuvvon Sandvik mielddusčielggadeamis čuo. 1.18.2.:sge.) "Ferte leat hui hearkkes riekteváttisvuođa mo duottar mii ovddeš ruoŧa áddejumi mielde čielgasit dárkojuvvui sámi eatnamin priváhtarievttálaš áddemis, seamma eavttuin biddjui dáža sorjjasmeahttunvuođa vuollásažžan, maŋŋil lea šaddan stáhta opmodahkan almmá makkárge šiehtadusain gaskal sápmelaččaid ja stáhta, dahje eará riektefámolaš sirdimiin. Ja duottar lea danin gártan stáhta opmodahkan priváhtarievttálaš áddemis. Ii oktage eahpit stáhta sorjjasmeahttunvuođa guvlui." Vástideaddji gažaldaga lea Bertil Bengtsson jearran SvJT 1990:s s. 140-141 ja guosselogaldallamistis Romssa universitehtas "Samernas rättigheter till naturressurser i svensk rätt"(Institutt for Rettsvitenskap. Skriftsserie nr. 13, s. 9) birra. Son čujuha seamma váttisvuhtii ruoŧa rievttis (s. 7) ja deattuha ahte stáhtas ii leat makkárge diggegulahallan háhkan guvlui. Ruoŧa rievtti mielde lea diggegulahallan opmodatháhkama dárbbašlaš oassi. Nu ii leat dáža rievtti mielde. Bengtsson dadjá dasto ahte stáhtas ii leat leamaš "háldu". Hálddu doaba ii leat lahkage čielggas, geahča Brækhus-Hærem: Norsk Tingsrett s. 26-35. Sáhttá ee. mearkkašit leat hearrávuohta muhtun dávvirii. Dán mearkkašumis ii sáhte eambo daddjot ahte stáhtas ii leat leamaš háldu. Veaháš dás leat oaidnán 1963 Vinstra-duomus. Bengtsson:a mielde diehtá ahte Ruoŧas "vánit" sáhttit háhkat eaiggáduššanvuoigatvuođa guvlui "hálddahuslaš giehtaguššamin". Dán datte vánit sáhttá dadjat dáža rievtti hárrái. Go Alimusriekti máŋgii leat bidjan vuođđun "cieggan riektediliid" riekteposišuvnna vuođđun, lea dávjá hálddahuslaš geavat deattuhuvvon sakka. Dáža rievttis lea duohtavuođa ahte mii oktii lei riekta, ii dárbbaš dál leat nu - ii eaiggáduššanvuoigatvuođa iige eará vuoigatvuođadilálášvuođa dáfus. Dát gusto vaikko nuppástus ii vuođđuduvvo šiehtadussii, čielga bággolonistan- dahje láhkamearrádusaide, muhto lea vuolgán boasttoáddejumiin. Vaikko boasttoáddejumi dalle illá sáhtii bealuštit, gusto liikká njuolggadus, geahča 2.2.3 oasi ovddabealde. Tønnesen:a mielde lea s. 122, áibbas čielggas ahte dáža stáhtahálddahus vuosttas beaivvi rájes anii Finnmárkku sisguovlluid gullat seamma njuolggadusaide go fylka muđui. Dát lei lunddolaš váikkuhus das ahte stáhta geažos áiggi lei čuoččuhan dáid guovlluid áitosaččat álo leat dáža Finnmárkku oassin. Dát čuohcá nugo Tønnesen s. 70 čuo. máinnaša stáhtaválddi muhttašuvvon oidnui eaiggátgážaldahkii go adnojuvvogođii ollásit. Váttisvuohtan lea dalle mearridit mii galgá leat fámolamos; stáhta áddejupmi ja háldu 1751 rájes ja gitta dássážii, vai sápmelaččaid áddejupmi ja hálddut seamma áigodagas. Sáhttá daddjot ahte stáhta áddejupmi álggos ii stuorrát dihtton duohta háldduid bokte dán oasis Finnmárkkus, geahča Tønnesen s. 122. Boazosápmelaččat jotke bargguineaset nugo ovdal. Stáhta beales sáhttá daddjot dán leat sávahahtti geavahanvuoigatvuođa joatkkan ja danin ii makkárge árta vuosttaldit. Eará duohtadeamit eai lean dalá dilálašvuođain áigeguovdilat. Sáhttá vuohttit ahte lassánedje kveanat ja sámit geain ii lean dušše boazodoalus áigáiboahtu. Eiseválddit ledje juo ovdal 1751 álggahan čállit sadjelihpuid Finnmárkku priváhtiivva oasis, geahča Tønnesen s. 90-91. Dákkár lihppu attii geavahanvuoigatvuođa dihto guvlui ja ferte ainjuo dálá áiggi oainnus, áddejuvvot eaiggátháldun. Dakkár jurddašanvuogi mielde mii orru leamen ráđđen lágain ja hálddašeamis, lea árta jáhkkit eiseválddiid ovdalge ádden dán eaiggátháldun. Mo ássit dán áddejedje, eat dieđe vissásit. Datte ovdanboahtá geassemánu 18.b. 1764 Dálbmeluovtta-dikki girjjis nr. 41 b (maid Tønnesen vihkkedallá s. 91 nota 2:s) ahte eatnamiid maid juohkehaš anii, juogo sadjelihpu dahje ovddeš geavaheami vuoigatvuođa vuođul, ii sáhttán vuovdit riekteváikkuhusain. Boahtte dikkis válddii ámtamánni muhtumis eatnama, gii buozalmasvuođa geažil ii sáhttán dan dikšut, ja sirddii eatnama earáide. Dán dagai almmá makkárge buhtadasa haga eatnama ovddeš háhkkái, go dát lei "Gonagasa". Son gii massii eatnama oaččui baicce buhtadasa stobu ja áiddi ovddas. Dalle earuhii čielgasit gaskal opmodat- ja sirdinvuoigatvuođa eatnamii ja vissui ja eará ráhkkanusaide maid geavaheaddji ieš lei goasttidan. Ii leat sáhttán nannet áddejumiid mat leat dáid vuostá. Vulobealde guorahallat fas mo sáhtášii deattuhit dákkár jávohisvuođa ja ealjohisvuođa. Sadjelihpuid juridihkalaš sisdoallu 1770-jagiid álggus, geahča Tønnesen s. 91-92. Sadjelihput adnogohte Deanuleagisge go kveana sirddolašvuohta álggahuvvui. Maŋŋil 1775 atnui áinnas namahus ámtalihput. Dákkár ovdamearkkat leat Guovdageainnus ja Kárášjogas. 1775 eanačujuhancealkámuš šattai Finnmárkku eatnamiid vuovdima ja čujuheami láhkavuođđu. Dát vuos adnogohte easka Oarje-Finnmárkkus. Deanuleagis leat vuosttas čujuheamit pántagirjjis sullii 1795:s, muhto easka 1800-logus laske čujuheamit dán guovllus. (Geahča lagat Steinar Pedersen:a čielggadeami Sámi vuoigatvuođalávdegoddái čuo. 6.3 mo eatnamat ja čázit adnojuvvo Finnmárkku ovdal 1. máilbmesoađi.) Stáhta báhkkodii árrat eaiggáduššanvuoigatvuođa goahccevuovdái Finnmárkkus. Dát oaččui dáđis duopmostuoluin doarjaga ja ássit leat heivehan diliset dán mielde, nu ahte dál ii sáhte stáhta vuoigatvuohta eahpiduvvot, geahča 3.2.4.1. oasi ja 4.2.5. (6) . oasi. Dát gusto goahccevuovdái Kárášjogasge. Dán bijai sundi Schelderup vuođđun Deanu dikkis Gollesullos suoidnemánu 6. b. 1776. (Geahča Finnmárkku diggegirjji 47, StA Tromsø, folio 272, ja lagat máinnašeami Sandvik:a mielddusčielggadeami čuo. 1.10.1 ja 1.18.2.) Vuovddi eaiggáduššanvuoigatvuohta ii dárbbaš mearkkašit ahte eaiggáduššá eatnamiidge. Jus datte bidjá vuovddi áddejumi eatnamiid áddejumi oktavuhtii mii báhkkoduvvo 1775-cealkámušas ja maŋit eanavuovdinlágain, vánit eahpiduvvo stáhta leat adnán iežas eatnamiid eaiggádin, ainjuo maŋimuš 150 jagi. Dát báhkkoduvvo lágain, lágaid ovdabargguin ja riektegeavadis. Sápmelaččat lea miehtá dán áigodaga geavahan eatnamiid eanaš nugo ovdal. Sáhttá čuoččuhuvvot ahte stáhta hálddut čujuhemiiguin, eanavuovdimiin jna. lea stáhta sajádaga váikkuhus almmolaš váldin ja iige eaiggádin. Sápmelaččat eai danin dárbbaš leat rievdadan áddejumisteaset leat eatnamiid eaiggádin go sii leat daid eanaš atnán oktoráđđejeaddjin geažos áiggi, geahča ee. čuo. IV.7 Jebens:a mielddusčielggadeamis. Dasto čuoččuha Jebens čuo. IV sierraoavilistis eanetlogu riektegáldočilgemii (2.2. oassi) fertet gáibidit goappašiid beliin guhkit áiggi riektedilálašvuođa ovttaoaivilis áddejumi "cieggan dilálašvuođa" vuođul. St. dieđáhus. nr. 19 1958 vihkkedallo čuo. 8 s. 19-21 "Utviklingene i almenningsforholdet fra eldre tider til i dag. Festnede retssforhold". Dás daddjo ee. ahte go duopmostuolut galget čuoččuhit gustojeaddji rievtti fertejit dan áiggi rievttálaš stahtusa meroštallat. Duopmostuolut galget de geahččalit mearridit mii lea "dáhpi ja atnu, mii eallima ovdáneapmi, mo ruossalas deasttat leat váikkuhan gitta (dán) áigái". Dasto čujuhuvvo muhtun 1886 duomuid mearrádusaide (ee. Rt. 1886 s. 657) . Dáid mearrádusain báhkkoduvvojit eavttut máŋggaláganat, muhto váldojurdda orru leamen čielggas. Lea ovdamearkan sáhka "duohta ja buohkain doahttaluvvon ortnet ja atnu", "cieggan dilit ja ráđđejeaddji riekteáddejupmi", "duohta dilli" masa "oamasteaddjit ja almmenneteaiggádat guhkit áiggi leat heivehan iežaset". Sánit leat nugo oaidnit, veahá sierraláganat, muhto go ortnet leat dovddus ja doahttaluvvon, dohkkehuvvo dát riektan almmá nu čiekŋalit ohcamin bealát áddejumiid mat vuosttaldit oppalaš gova. Dákkár áddejumit fertejit leat čielgasit čalmmustahtton. Áitit čuoččaldahttit ášši mii ii čađahuvvo, ii leat doarvái, geahča ee. Rt. 1937 s. 158 s. 162-163. Suorggi maŋimuš duomus, Rt. 1991 s. 1311 Skjerstad-duopmu, lea sáhka ahte "stáhta lea ásahan eaiggádin ja dát dilálašvuohta ferte áigá juo leat cieggan". Válddonjuolggadus ahte ferte leat "ovttaoaivilis áddejupmi" lea gal vuolggasajis riekta, buo. Dale-duomu (Rt. 1961 s. 1163) . Sáhttá čujuhuvvot Vansjødupmuige (Rt. 1983 s. 569 s. 585) . Dás namuhuvvo vel ahte teorias ja geavadis lea gáibidan "lotnolas áddejumi rievttis ja geatnegasvuođas". Fåbergduomus (Rt. 1963 s. 370) guoskkaha Alimusriekti muhtun guovddáš dagaldagaid árvvoštallamis leago anus dákkár stáđisvuohta ja dákkár vuođus ahte lea "cieggan dilálašvuohta" mii addá vuoigatvuođaid. Ášši vuolggasadji lei ahte eanaeaiggátsearvi čuoččuhii ášši njealljása vuostá - geat ásse Fåberg:s - ja čuoččuhedje sin eahpevuoigaduvvon oaggut lågåsallidiid stákkuin ja ohterin ja vuođđohoavain. Eanaeaiggádat vuite gieldda- ja lágamánnerievttis. Alimusrievttis gávnnahii eanetlohku (golbma duopmára) ahte, "cieggan dilálašvuođa" vuoigatvuođavuođuin, lei vuoigatvuohta bivdit guliid vuođđohoavain 979 , ii dušše ášševuložiidda, muhto "guovllu olbmuide gos ovddežis lei dábálaš searvat guollebivdui." Dehálaš čuokkis eanetlohkui lei ee. ahte unnán eahpiduvvui ahte vuođđohoavaguollebivdit ledje bivdán dan oskkus ahte sis lei vuoigatvuohta ja ahte eanaeaiggádat eai sáhttán biehttalit dákkár guollebivddu go ii lean guollebivddu vihtanbivdosiiguin ovddas. Eanaeaiggádat bealesteaset ledje guhká leamaš ealjoheamit vuođđohoavvaguollebivddu ektui. Buohkat dihte bivddu birra ja lei mihtilmas borramušbivdu mii lei bivdiide duođai mávssolaš. Eanaeaiggádiid áddejupmi guollebivddu hárrái, dajai Alimusrievtti eanetlohku ahte ii lean "lunddolaš" geahččat eanaeaiggádiid ealjohisvuođa dáhtuin nu ahte lei "gierdan geavaheapmi". Ášši dieđut čujuhit dan guvlui ahte sii ledje dohkkehan dán guollebivddu, "juogo daningo leat navdán sii eai sáhte dan biehttalit, dahje daningo sii leat eahpidan iežaset vuoigatvuođas ja danin eai leat seaguhan iežaset dasa". Guollebivdu lei ovddiduvvan eanaeaiggádiid beale "njuolgguslaš čáđahuvvon ealjohisvuođain ja lea hui guhkes áiggis ožžon nana stáđisvuođa ja bissovašvuođa". Tønnesen máinnaša dán duomu s. 170-171 ja dadjá dás ahte "riekteoainnut anu ektui čielgasit leat mearkkašan hui unnán". Dákkár duostilis konklušuvdna vánit bidjá dupmui vuođu, muhto ferte sáhttit daddjot ahte duomus ii gáibiduvvo ollásit ovttaoaivilis áddejupmi vai galggašii leat "cieggan atnu". Sis Finnmárkkus boazosápmelaččat leat čielgasit jođihan boazodoaluset ja dan oktavuođas ávkkástallan guollebivddu, bivddu, murjjiid ja eará riggodagaid sihkkarastin dihte eallinvuđđosa, dainna jáhkuin ahte sis lei vuoigatvuohta dasa. Atnu lei jahkečuđiid boaris ja ii oktage vuosttaldan dán sis Finnmárkkus. Rittus, geasseorohagain, lei dát earaláhkai muhtun áigodaga, muhto dásge fertejit sis Finnmárkku boazosápmelaččat dáđis leat ožžon dan áddejumi ahte sis lei vuoigatvuohta geavahit guovlluid iežaset ealáhussii. Datte ii leat dieđihuvvon ahte boazosápmelaččat leat hálden guovlluid earret dan mii lea leamaš dárbbašlaš ealáhusoktavuođas. Maná sáhttá gal leat muhtun boazosápmelaččaid joavku soahpan iešguđet geavahanšiehtadusaid eará joavkkuiguin, muhto sii eai leat luobahan dahje láigohan viessosajiid maid sii ovdal eai leat háhkan stáhtas. Sii eaige leat vuostáiváldán láiggu bivddu dahje guollebivddu jna. ovddas. Bággolonistemiin leat sii buhtaduvvon guohtunmassimiid ja bilidemiid ovddas maid duohtademiid dagahit ealáhussii, muhto ii eatnamiid ovddas gal. Eat sáhte oaidnit leat vuosttalduvvon, go stáhta lea hálden dáid namuhuvvon vugiid mielde. Bajábealde leat čujuhuvvon ahte ealjohisvuohta lea okta dagaldagain mat deattuhuvvojit go galgá mearridit leago vuoigatvuohta masson dahje vuiton. Ealjohisvuođa gáibádusat várra rivdet veaháš. Duottarkommišuvdna bijai 1914:s garra gáibádusaid vuođđun ahte galggai leat riektenuppástuhtti ealjohisvuohta. Kommišuvdna dajai: "Galget boisbotneheapme 980 nana árttat mearridit jávohaga hilgut dahje sirdit vuoigatvuođa" (Rt. 1916 s. 1249 s. 1263) . Alimusriekti ii gerdon dán garra báhkkodeami ja leat duomut mat ainjuo orrut bidjamin unnit gáibádusa ealjohisvuhtii. Sáhttá dovdat ahte duopmostuolut konkrehta gehččet ollislaš dili ja atnet ealjohisvuođa dagaldaga ollislaš ákkastallama oassin dan bohtosii masa loahpaloahpas guorrasit. Sáhttá vuosttaldit ahte sápmelaččaid ealjohisvuohta dán suorggis lea sudja go dás ii leat sáhka guovtti dássidis beliin. Kultuvralaččat lea gaskka gaskal boazosápmelaččaid ja birastahtti dáža servodaga, geahča Jebens:a mielddusčielggadeami čuo. IV.6-7. Dás čuoččuha son ee. ahte unnitlogujoavkku áddejumit maid vuoigatvuođat mearkkašit ja stuorra giellavattisvuođat leat duohta dilálašvuođat maidda ferte deastta atnit. Dás čujuhuvvo Alimusrievtti cealkámuššii Varfjell/Stifjell-duomus (Rt. 1979 s. 492) , mas bajábealde namuhuvvon "kulturgaska" adnojuvvui vuođđun dadjat ahte boazosápmelaččaid buhtadangáibádusat eai lean boarásmuvvan. Áššis lei čielggas ahte lei boarásmuvvan dábálaš njuolggadusaid mielde. Guovddáš juridihkalaš gažaldat maid Alimusriekti mearridii, lei sáhttego kultureaktudeaddji 981 dilálašvuođat dagahit ahte sápmelaččaid diehtemeahttunvuohta boarásmuvvannjuolggadusaid hárrái sáhti addit andagassii nu ahte áigemearri ii lean rihkkon. Dán nannii Alimusriekti, geahča duopmoreferáhta s. 497-498. Duopmu gustui nappo dohkálaš riektediehtemeahttunvuohta boarásmuvvanlága veahá váttis njuolggadusaide, ja ii sáhte min oaivila mielde dulkot nu viidát ahte dat sáhttá bidjat vuđđosa oppalaš njuolggadussii ahte boazosápmelaččaid riektediehtemeahttunvuohta dáža rievtti birra ferte dagahit ahte sin ealjohisvuohta stáhta eatnamiid háldduid ektui lea rievttálaš mearkkašumi haga. Dákkár konklušuvdna livčče mannan menddo guhkás Varfjell/Stifjell-duomu bohtosis. Maid sáhttá dadjat lea ahte boazosápmelaččaid kultuvrralaš ja sosiála duogážis sáhttá leat mávssolaš dilálašvuođaid mielde. Stáhta hálddut eanavuovdimis viessosajiide ja ođđadoallohuksemiidda sáhttá váddásit áddet eará go eaiggátháldduid. Illá sáhttá bealuštit dadjat dán leat hálddašanválddi doaimmaheapmin seammaláhkai go omd. muddet eanadoalu jođihanvugiid. Boazosápmelaččat lea ovddit jahkečuođi rájes deaivvidan stáhtain boazodoallogažaldagaid muddenváldin ja lea vánit árta dadjat dán bidjat vuđđosa áddejupmái ahte stáhta eanahálddut galget áddejuvvot seammaláhkai. Sáhttá buohtastahttit boazosápmelaččaid láhttema eanaeaiggádiid láhttemiin Fåberg-duomus. Alimusriekti čujuhii das (s. 378) ahte ii lean álki fuobmát maid eanaeaiggádat oaivvildedje guollebivddu hárrái, muhto sii ledje dohkkehan dan nu guhká ahte dát čuozai sin vuoigatvuhtii. Ovddabealde ovdanboahtá ahte ii sáhte daddjot áibbas vissásit eanaeaiggátvuoigatvuođa hárrái sis Finnmárkkus 1751 rádjageassimis. Ovdáneapmi dán rájes sáhttá vánit bidjat vuđđosa buoriduvvon sajádahkii eaiggáduššanvuoigatvuhtii, ii boazosápmelaččaide iige dán guovllu báikegoddái muđui. Bertil Bengtsson SvJT 1990:s s. 141 ja Carsten Smithge "Rettstenkning i samtiden:s" s. 168:s čujuheaba váttisvuhtii vejolaš dikkis sápmelaččaid eaiggáduššanvuoigatvuođas. Vuoigatvuođasubjeavtta fertešii sáhttit čujuhit. Konklušuvdna mii dovddaha "sápmelaččaide" eaiggáduššanvuoigatvuođa lea menddo eahpedárkil. Vuoigatvuođasubjekta ferte čilgejuvvot dárkilabbot. Olggut Finnmárkkus sáhttá dát šaddat váttisin. Sis Finnmárkkus lea várra veaháš álkit. Dagaldagat mat dilálašvuođaid mielde sáhttet sápmelaččaid eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa ollislaš meroštallamis guoskkahuvvot gažaldagas, lea maŋimuš jagiid ovdáneapmi unnitloguid álbmotrievtti ja siskkáldas rievtti vuoigatvuođaid ektui. Dalle jurddašuvvo ON-soahpamuš siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái mii dohkkehuvvui 1966:s (geahča NOU 1984:18 s. 264 čuo.) ja bođii fápmui 1976:s, 1989 ILO-soahpamuš nr. 169, fámus 1991 čakčamánus, geassemánu 12. b. 1987 sámeláhka nr. 56 ja Vuođđoláhka § 110 a. (Namuhuvvon njuolggadusaid sisdoalus (earret sámelágas) čujuhuvvo 2.4. (buo. Jebens:a sierraoalvila) ja 2.5. osiide ovddabealde.) Moanaid dáid njuolggadusaid váttisvuohtan lea go leat nu oppalaččat hámis. Hállo ee. "láhčit dilálašvuođaid nu ahte" sáhttá doaimmahit unnitloguid kultuvrra. Dán illá sáhttá atnit vuđđosin mearridit eaiggáduššanvuođaide vuđđosa. ILO-soahpamušas lea datte eaiggátvuoigatvuođa hábmemat, muhto jus dás dárbbašuvvo eaktu ahte lea leamaš oktoráđđejupmi sihke ovdal ja dál, eahpiduvvo sakka leatgo dákkár guovllut Norggas. ILO-soahpamuša eará hábmemat leat oppalaččabut ja eahpedárkilat, geahča 2.4.5. oasi bajábealde. Jus gávnnahuvvo ahte gažaldat gii eaiggáduššá Finnmárkku eatnamiid eahpiduvvo, sáhttet ođđa njuolggadusat oažžut mearkkašumi. Dilli gártá baicce eará jus gávnnahuvvo ahte stáhta eaiggáduššanvuoigatvuohta sis Finnmárkku eatnamiidda lei ásahuvvon juo ovdal ođđa oaiviliid ihtin vuhttojuvvo duođas 1960-logus. Ođđa njuolggadusat eai geahččalan sirdit eanavuoigatvuođa ovtta joavkkus nubbái, geahča ee. ovddabealde 2.2.5. oasis ja Carsten Smith dutkosa "Om samenes rett til naturressurser - særlig ved fiskerireguleringer", bájuhuvvon s. 188-219 "Rettstenkning i samtiden:s", Oslo 1992, mas son s. 202 ee. dadjá: "Álbmotriekti ja vuođđoláhka, ON-soahpamuša 27. artihkkala prinsihppa ja vuođđolága § 110 a prinsihppa, fertejit dán mielde daddjot gáibidit seamma. Sápmelaččaid riektedilli ii leat nuppástuvvon vuođđoláhkamearrádusa olis dan áddemis ahte sii leat ožžon ođđa vuoigatvuođaid luondduriggodagaide. Muhto vuođđolága mearrádusat nannejit álbmotrievttálaš njuolggadusaid go dál leat ožžon vuođđolága fámuge dáža rievttis." Min oaivila mielde lei stáhta eaiggáduššanvuoigatvuohta Finnmárkku eatnamiidda, siskkit oasisge, ásahuvvon ovdal ođđa álbmotrievttálaš ovdáneapmi álggahuvvui. Dán vuođus lea guhkes proseassa boađus mii lea válddahallon ovddit vihkkedallamis. Dát riektedilli ii leat min oaivila mielde nuppástuhtton maŋimuš jagiid. Áibbas eará gažaldat lea makkár váikkuhusa láhkaaddi bidjá ođđa njuolggadusaide ja áddejumiide go ođđa njuolggadusat Finnmárkku eatnamiid vuoigatvuođas galget mearriduvvot. Dát lea datte gažaldat maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ferte árvvoštallat, ja masa dát joavku ii dárbbaš mearridit maidege. Min bargun lea mearridit mo mii oaivvildat riektedili lea dál. Skjerstad-duomus (Rt. 1991 s. 1311) hábmii Alimusriekti dán ná (referáhta s. 1321) : "Jus ásahuvvon dili galgá muhttit ferte dát datte dahkkot láhkanuppástusain dahje stáhta eanaeaiggádin doaibmabijuin." Riektejoavku lea ovddit vihkkedallama vuođul gávnnahan ahte stáhta ferte adnot Finnmárkku ovddeš matrikulerekeahtes eatnamiid eaiggádin. Dát ii gusto dušše riddoguovlluide, buo. bajábealde 4.1.9.2. oasi, muhto siseatnamiige. B OTTO JEBENS:A OVDANBUKTIN Eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldat ovddeš Finnmárkku matrikulerekeahtes eatnamiidda, erenoamážit Sis Finnmárkkus I Stáhta áddejupmi ja dan vuođus (1) Eanetlogu ovdanbuktimis eaiggáduššanvuoigatvuođas ovddeš (1) matrikulerekeahtes eatnamiidda ja Gudmund Sandvik:a (1) riektehistorjjálaš mildosis Riektejoavkku čielggadussii (1) (1. mielddus) , lea válddahallon mo stáhta lea eaiggádišgoahtán (1) Finnmárkku eatnamiid. Mu mielas barggut válddahallet (1) vuosttažettiin mo stáhta áddejupmi lea ovddiduvvon dán (1) gažaldagas. Áiggi mielde lea stáhta beales čuoččuhuvvon (1) máŋga sierralágan vuođustusa dasa mo Finnmárkku eatnamat (1) oaivvilduvvojit stáhta opmodahkan. Nu celkuige (1) Eanavuovdinláhkalávdegotti árvalusas (1962) ahte Finnmárkku (1) eatnamat doložis jo leat adnon gullan stáhtii dahje (1) Gonagassii. Ođđasat iskkadusat leat čájehan ahte dát ii dáidde (1) doallevaš. Eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldat eatnamiidda orru (1) álggos stáhta beales leamaš guhkit áiggi eahpečielggas dahje (1) unnán áigeguovdil. Major Schnitler:a dutkanbeavdegirjjiin, (1) čállon 1740-jagiin, čanas III, s. 55 lea čuovvovaš cealkámuš (1) dalá Finnmárkku (sulluin ja olggut rittuin) dáža ássanguovlluid (1) eatnamiid birra, gos dáža eandoallit orro: "Muhto Sin Eatnamat eai gula Sierra, leat oktasaččat buohkaide, geat áigot dohko ásaiduvvat." Orru measta vuhttomin ahte guovlu adnojuvvui eaiggátkeahtes. Seamma guvlui orru vuhttomin beakkán cealkámuš Stephanus válddahusas 1629:s (buo. Sverre Tønnesen: Retten til jorden i Finnmark (1972) s. 15 ja eanetlogu válddahallama 4.1.8.4. oasis) : "Finnmárku lea bumeránskka go Dát riikkaoassi ii leat seammago eará sajiin, Juhkkojuvvon opmodahkan ja priváhtaháldun 982 , muhto buohkaide lea vejolaš, geat ovddemuš váldet eatnamiid atnui. Muhto eanaváldeolmmoš ii datte oaččo aitosaččat eaiggáduššanvuoigatvuođa eatnamiidda, dušše vuoigatvuođa geavahit ja ávkkástallat daid". Tønnesen:a mielde s. 55 lei dolin Finnmárkku sámi ássanguovlluid álbmoga áddejupmi ahte giliin lei muhtunlágan eaiggáduššanvuoigatvuohta geavahanguovlluidasaset. Tønnesen bealušta dán viiddis duođaštusain. Dáidá easka 1600-logu loahpageahčen ahte eiseválddit celket dihto áddejumi mas daddjo Finmmárkku eatnamiid gullamin Gonagassii, muhto dallege "Gonagasa almennehiin". Ovdamearka dása lea go fáldi Knag 1693:s ráfáiduhtii Álttá "Majestehta Almenneha ja Vuovddi". Son máinnašii dalle doppe vuovddi gonagasa opmodahkan, muhto seammás almennehin. 1753 guovtti vuovdegeaskkuin 983 , maid dalá ámtamánni Collett čálii, máinnašuvvo Álttá vuovdi "midjiide (Gonagassii) doppe Finnmárkkus gullevaš Álttá vuovdi". Major Schnitler:a dutkanbeavdegirjjiin mas deaivvada Joganjálmmi álbmogiin Álttás cuoŋománu 6. b. 1744:s čuožžu: "Buot dát Vuovdi lea Almennet, man Gielddaássit ieža atnet, dárbbu mielde Viesuid, Fatnasiid, ja Áirruid divodit, Luossa-Rusttegiidda Jogas; Áiddiide dahje Muohtaáiddiide, áidut Bealdduid ja Gittiid: Almenneha atnet Gielddaássit oktasaččat, ja Dáluide eai leat Vuovddit sierra juhkkon. Sahá lea gieskat ráhkaduvvon Borsejohkii 1740:s. Sáltevuoššahat ii leat dáppe." Schnitler dadjá muđui Finnmárkku eatnamiid hárrái ahte lea "Gonagasa almennet", seammaláhkai go riikkarájá guovllut dalá Nordlándda ámttas. Dáid dieđuin vuhtto ahte stáhta ovddasteaddjit ledje ožžon dakkár áddejumi 1600-logu loahpas ja 1700-logus ahte Finnmárkku eatnamat gulle Gonagassii. Muhto dán áddejumi vuosttaldedje dážaguovllu ássit ja dadje eatnamat maid ledje almennehat, masa álbmogis lei viiddis geavahanvuoigatvuohta, ja mii álggos siskkildii buot dárbbašlaš anu birgejupmái. Nie orru leamen Finnmárkku dáža (ja kveana) álbmoga áddejupmi, ja áddejumi mas eatnamat ledje almennehat orru maid dalá ámmátolbmot doarjumin. Áddejupmi atnit Finnmárkku eatnamiid almennehin orru eaktudeamen ahte almenneha mearrádus Dáža Lága 312-1 kap. lei fámus Finnmárkkusge. Dát mearkkaša ahte eatnamat mat eai gullan oktiige, fertejedje dalle leat almennehat. Ná orru leamen ráđđejeaddji áddejupmi dáža ássanguovlluin Finnmárkkus 1700-logu gaskkamuttus. Sámi giliássiid gaskkas Finnmárkkus jáhkkimis ain jotkui áddejupmi ahte gilis lea eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiidda ja luondduriggodagaide. (2) Od.prp. nr. 21 1848:s (beaiváduvvan juovlamánu 8. b. 1847) (2) almennehiid vejolaš vuovdimis lea áddejupmi ahte Finnmárkku (2) eatnamat lea stáhta opmodagat vuođustuvvon sápmelaččaid johtti (2) eallinvuohkái. Dás čuožžu (s. 23) : "Aitosaš Finnmárku lea namalassii dološ rájes juo dárkon gullamin Gonagassii ja Stáhtii, go álggos ásse doppe dušše johttit, sápmelaččat fásta viesuid haga." Dál atnit nannejuvvon ahte dát áddejupmi lei boasttoáddejupmi sápmelaččaid johtinvuogis, iige doallevaš. Eai dalle lean fuomášan ahte sápmelaččaid dološ johtimat eai dahkkon dáhpedorpmis, muhto vuohččan čuvvo jahkásaš málle jahkodagaid mielde, dihto geografalaš guovlluin. Seamma proposišuvnnas deattuhuvvui ássiid geavahanvuoigatvuohta go čuožžu: "Juhkkojuvvon Eatnamiid ektui šaddá muđui Finnmárku adnot Almennehin geahča §§ 3, 4, 5 ja 6 addon cea. Vuvddiid Murren dahkko dušše čujuhemiin. Čakčam. 30át 1817 cea. Earret geavahanrievtti, mii fásta ássiin lea oktasaš Duovdagiidda, ferte mearkkašit vuoigatvuođa Gárdeguohtumii, Bivdui, Guolásteapmái ja Murret Vuvddiid, mii gullá sihke dáža ja ruoŧa boazosámiide, geahča Golggotm. 18át 1751 Tráktáhta ja Čakčam. 27et 1726 Geaskku." (3) Riektejoavkku eanetlogu jienasteamis lea stáhta (3) eaiggáduššanvuoigatvuođa áddejupmi vuođustuvvon "cieggan (3) dilálašvuođain". Dát ovdandollo leat fámus dálá gustojeaddji (3) rievttis, vaikkovel diekkár áddejupmi leage álggos vuođđuduvvon (3) moaittehahtti boasttovuhtii. Dás oidno ahte eaiggátdili eai šat (3) čuoččut dárbbašeamen leat almennetlágan dilálašvuohtan, go (3) eaiggátvuođadilli eatnamii orru adnomin sierra áššiin. (3) Bajábealde ovdanboahtá ahte sáhttá leat guovddáš gažaldat leatgo (3) "cieggan dilálašvuođa" eavttut Finnmárkku matrikulerekeahtes (3) eatnamiid eaiggáduššamis, eanetlogu čuoččuhuvvon (3) váikkuhusain, ja mii čuohcá olles Finnmárkku vuovddekeahtes (3) eatnamiidda. II Finnmárkku ássanavádagat - háldu Eanetlohku lea 4.1.9.3. oasis čujuhan ahte Sis-Finnmárku (sullii dálá gielddat Guovdageaidnu, Kárášjohka ja badje Deatnu) lea guovtti dehálaš čuoggá dáfus eará dilis go dálá Finnmárkku ovddeš "priváhtiivva oassi". Das daddjo: "Vuosttažettiin lea das (guovllus) eanaš, dálge, sápmelaččat. Nuppádassii lei biddjon ruoŧa duopmoválddi háldui 1751 rádjai. Dagaldagaid ferte árvvoštallat dálá rievttálaš dili ektui." Mieđihan dasa, muhto dan sadjái go eanetlohku, de navddán guovllu erenoamáš dilálašvuođa ain leat mearrideaddjin go árvvoštallá eaiggáduššangažaldaga guovlluide eanetlogu bajábealde máinnašuvvon sitáhtas. Lassin stáhta áddejupmái lea mu mielas dehálaš guorahallat doarjjuigo dan guovllu álbmot ollásit dien áddejumi. Orru vel juohke láhkái dárbbašit guorahallat makkár leamaš guovllu háldodilli 984 , geat leat eanemusat geavahan guovllu doložis gitta dán áigái. Stáhta beales ii leat čiegaduvvon ahte ássandiliid lea adnán sierraláganin muhtun Finnmárkku guovlluin, ja ahte erenoamážit Sis-Finnmárkkus dovddus áiggi leamaš sieiva sámi ássan. Major Schnitler:a dutkkosgirjjiin, čanas III, s. 54-57 válddahallo ássanguovllu juohkin viđa sadjái čearddalaččat ja ealáhuslaččat man Schnitler lei mearridan barggustis. Dušše olggut gos ledje sullot ja riddoguovllut, ásse Schnitler áiggi (1740-jagiin) eanaš dážat. Boahtte avádagasges, vuotnagáttiin, ásse Schnitler:a áiggi eanaš mearrasámit (čanas III, s. 56) . Muhto nannámis, siskkelis vuonaid, ásse Schnitler:a mielde "priváhtiivva norgga boazosápmelaččat" (namalassii boazosámit geat gulle buhtes norgga sorjjasmeahttunvuhtii) , sin lulábealde ásseges "Guovdageainnu báhpasuohkana oktasaš boazosápmelaččat" (mii dan áiggi siskkildii maid dálá Kárášjoga gieldda) , namalassii boazosápmelaččat geat mákse vearu sihke Norgii ja Ruŧŧii. Seamma dahke Deanu ja Ohcejoga sámesiiddat. Sin nuortta ja máttabealde ledje Anársápmelaččat, geat mákse vearu sihke Norgii, Ruŧŧii ja Ruššii. Sihke Guovdageaidnosápmelaččat, Deanu, Ohcejoga ja Anára sápmelaččat ledje dan áiggi ruoŧa duopmováldái gullevaččat. Schnitler:a mielde ledje sápmelaččat "rivttes ja boarrasamos ássit Finnmárkkus (čanas III, s. 55) ja "Finnmárkku sikkit, bissovaš eatnamis ledje duoddarat, gos ii oktage dáža ássan", go eana lei ávkin dušše sápmelaččaide. Sámeguovlu ii gierdan Schnitler:a mielde earalágan ássiid, "go Boandaálbmogii ii lean doppe orohahtti, lei guttaheapme 985 " (čanas II, s. 17) . Schnitler:a sitáhtat čájehit ahte 1700-logu gaskkamuttus lei dušše sápmelaččain geavahuslaš háldu olles Sis-Finnmárkku guvlui, ja dán dili lei dánskka-dáža stáhtage dohkkehan. (2) Čuovvovaš rádjaárvaladdamiin Ruoŧain, sullii 1750:s, (2) čuoččuheigga dánskka-dáža Gonagasa juristtaguovttos, čeahpes (2) jurista generálaprokurora Henrik Stampe ja su bargoustit (2) justisráđđi H. Hielmstierne ahte sihke Finnmárkku ja Nordlándda (2) mearrasápmelaččat ja badjesápmelaččat "leat leamaš boares (2) dáža Gonagasaid vuollásaččat" (Nye Danske Magazin, ilbman (2) 1806:s, nubbi čanas s. 88) . Dáža gonagasaid (2) sorjjasmeahttunvuođa háhkan lea dieid juristtaid mielde (2) dáhpáhuvvan "occupatio per universitatem" vugiin (oppalaš (2) vuolládastin) , go čujuheaba dovddus álbmotriektejuristtaide Hugo (2) Grotius:i ja Pufendorf:i dán vuolládastima vuođul. "Oppalaš (2) vuolládastin" boares dáža gonagasaid ovdun lei ásahuvvon go (2) sápmelaččat searválaga ledje váldán guovllu iežaset háldui (2) (L.c. s. 90-91) , ja máŋŋil ledjegártan vearrovelggolažžan 986 (2) dáža gonagasaide. Dán vuođul čuoččuhuvvui Danmárkku-Norgga (2) beales šiehtadaladettiin ahte olles ságaáiggi 987 boares (2) Finnmárku, ainjuo Giellasii (másealgi) gulai Norgii stáhtan. Dát (2) ákkastallan lei nappo sámiid eanaeaiggáduššama duohken, mii lei (2) dohkkehuvvon. Dákkár gonagaslaš (almmolaš) sorjjasmeahttunvuođa (2) háhkanvuogis ii datte celkon konklušuvdna ahte stáhtii gulai (2) priváhta eaiggáduššanvuoigatvuohta. Sullii seammaláhkai (2) čujuhedje dánskka-dáža eiseválddit rádjašiehtadettiin 1613 (2) Knærød-soahpamuššiige, 3 art., ja man maŋŋil Ruoŧŧa luobahii (2) Danmárkku gonagassii "buot vuoigatvuođa Mearrasámiide, Áhpegátti (2) ja Dominum Maris". Dán vuođul de čuoččuheigga Danmárkku-Norgga (2) juristtaguovttos Stampe ja Hielmstierne Gonagassii čakčamánu (2) 16. b. 1750-girjjis: "Nappo jerro, gokko Mearrasámiid Guovlu sudduda dan, maid Ruoŧŧa gohčoda oktasaš Finnmárkun, go Riika han gullá aivve Norgii." Dás lei nappo jurddašanvuohki ahte Finnmárkku dihto vuotnaguovlu lei "Mearrasámiid guovlu". Dát ferte dalle eaktudit ahte dát guovlu dan áiggi lei mearrasámiid hálddus geat geavahedje dan eanemusat. Guovlluin maid dalle gohčodedje "mearrasámiid guovlun" Finnmárkku vuotnagáttiin, lea dál belohahkii seahkalas čearddalaš álbmot. Muhto Finnmárkku siskkit guovlluid leat sámit eanemusat geavahan miehtá áiggi goittotge gitta maŋŋá soađi rádjai. (3) Sverre Tønnesen dadjá girjjistis Sis-Finnmárkku báikkálaš ássiid (3) eaiggáduššangažaldaga áddejumi birra, čujuhettiin (3) Guovdageainnu erenoamáš dili ovdamearkan (s. 306) : "Jáhkkimis lea "eaiggátvuoigatvuođa" áddejupmi bistán hui guhká ja stáhtajuristtaid gaskkas virggálaš áddejupmi masa bajábealde čujuhuvvui stáhta ákkastallamis ii goassege leat ollásit cieggan Guovdageainnus." Dasto daddjo: "Guovlu leamaš duođai guovdageaidnolaččaid hálddus ja leat atnán dan ávkin birgejupmái 988 čuđiid jagiid. Geavaheapmi lea nie bissovaš, oktilaš, ja bistán erenoamáš guhkes áigge. Lea dadjat juo aivve báikegoddi mii lea doppe atnán eatnamiid gitta maŋemuš 20 jagi rádjai. Dalle lea leamaš sierra. Sáhttá muitit ahte omd. rádjá gaskal Suoma, Kárášjoga ja Alttá manná justa dološ geavahanguovlluid bokte. Virggálaš rádjágeassima lea dalle muhtunláhkai dološ vuoigatvuođat nannen." Bajábealde áššid mielde sáhttá deattuhit ahte geavatlaš ráđđejupmi Sis-Finnmárkku stuorra duovdagiidda ain leat dušše báikki sápmelaččat atnán eanemusat gitta min áigái. Dán ferte atnit dáid guovlluid fysalaš háldun. Mun jearan dasto: Makkár rievttálaš mearkkašupmi lea dán háldodilálašvuođas? Seammago stáhta dál čujuha alcces háldduid miehtá Finnmárkku "cieggan dilálašvuođa" mearkan, mii lea eaiggáduššanvuoigatvuođa vuođul, sáhttet sápmelaččaid beales ain garrasabbot hállat cieggan dilálašvuođas mii lea leamaš juo don doložis. Dán háldodilálašvuođa mearkkašumi hárrái sáhttá jearrat eaiggáduššanvuoigatvuođa ektui, vejolaš geatnegasvuođaid eaiggáduššanvuoigatvuođa anu ektui ja iešguđetlágan geavahanvuoigatvuođaid oktavuođa. Dálá govvehallamis lea háldodilálašvuohta mearkkašupmi eaiggáduššangažaldaga oktavuođas guovddážis. Háldodilálašvuođa sáhttá navdit mearkkašit olu sihke siskkáldas norgga rievtti ja álbmotrievttálaš njuolggadusaid ektui. III 1981 Vearroduottarášši Ruoŧa Alimus Duopmostuolus (1) Sverre Tønnesen jearrá girjjistis, s. 103 (1) čuo. priváhtarievttálaš dilis mat ledje Sis-Finnmárkkus, go dát (1) guovlu ain lei dáža-ruoŧa oktasašguovlun, ja ahte leago dáid (1) diliin ain dál rievttálaš mearkkašupmi. Maŋŋilgo Tønnesen:a (1) bargu ilmmai 1972:s leat olu ávdnasat ilbman ruoŧa ja suoma (1) bealde mat eai gávdnon go Tønnesen čálii girjjistis. Čujuhan (1) dalle erenoamážit Vearroduottaráššái Ruoŧa Alimus (1) Duopmostuolus ođđajagemánu 29. b. 1981, Ellen Simma Fjellgren (1) Durtnosa Sámeguovllu diggegirjjiid oassečállosiidda, ráhkaduvvon (1) stensiilan 1981:s Davviriikkalaš Sámi Instituhtas ja Kaisa (1) Korpijaakko bargguide, maŋimušsu nákkosgirji "Om samenes (1) rättsliga ställning i Sverige-Finland", ilbman 1989:s. Seammás (1) lea Norgga bealdege dáhpáhuvvon mealgadaš ássit: Sámi (1) vuoigatvuođalávdegotti oasseárvalusa I (NAČ 1984:18) ovdanbuktin (1) ja 1987 sámelága dohkkeheapmi ja Vuođđolága § 110 a. (1) Vearroduottarášši gustui njuolga eaiggáduššanvuoigatvuođa ja (1) vejolaš eará vuoigatvuođa gažaldagaide nu gohčoduvvon (1) "Vearroduoddarii" Jämtlánddas. Guovllu sápmelaččat gáibidedje (1) eaiggáduššanvuoigatvuođa vearrováriide, ja stáhta vuostebeallin (1) čuoččuhii leat eaiggádin, ja ahte sápmelaččain dušše ledje (1) vuoigatvuođat mat ovdanbohte ruođa "boazodoallolágas 989 ". Alimus (1) Duopmostuollu mieđihii stáhta čuoččuhusaide, muhto duomu (1) eavttut siskkildedje seammás mealgadaš mávssolaš cealkámušaid (1) sápmelaččaid riektedilálašvuhtii oppalaččat duovdagiid (1) ráđđejumi dáfus, belohahkii sápmelaččaid oiddus. Duopmu lea (1) hui mávssolaš, go ovdal ii leat leamaš prejudikáhtamearrádus (1) ruoŧa rievttis sápmelaččaid vuoigatvuođas guovlluide maid (1) atnet. Alimus Duopmostuollu vulggii ahte nággovuloš (1) Vearroduottar čábočielgasit lei eaiggátkeahtes eana dalle go (1) sápmelaččat geavahišgohte dan (Nytt Juridisk Arkiv Avd. I, (1) 1981, s. 185) . Várra lea dás juo earágo dázá rievttis, go ruoŧa (1) riektevuogádagas giddodagaid dáfus ii leat makkárge njuolggadus (1) mii vástida prinsihppii mii dábálaččat lea biddjon Dáža Lága (1) 3-12-1: Ahte buot eatnamat mat eai gula oktiige priváhta (1) opmodahkan leat almennehat. Gonagasa (stáhta) (1) eaiggáduššanvuoigatvuođa viidodat ávdin guovlluide lea dán (1) mielde ruoŧa rievttis leat lágaid duohken maid ruoŧa gonagas (1) dološ áiggis leat dása addán, ja dákkár lágagohččumiid (1) giehtaguššan, ja vel ahte earát (sápmelaččat) lea doaimmahan (1) gilvaleaddji vuoigatvuođa. Áššis lei guovddáš mearkkašupmi (1) ledjego sápmelaččat go atne eaiggátkeahtes eatnamiid ealáhussii (1) (boazodollui, bivdui ja guollebidui) guovllus, Brömsebroráfi (1) áiggis (1645) sáhttán háhkan vuoigatvuođa vástideaddji ruoŧa (1) boanddaid dalá "vearroolbmovuoigatvuođa", almmá gilvimiin (1) eatnamiid. Alimus Duopmostuollu gávnnahii dán leat vejolažžan, (1) muhto dán eavttut livčče lean earaláganat mo ain sápmelaččat (1) ledje guovllus fásta ássit vai eai (NJA 1981 s. 190) . Go dákkár (1) háldoguovddášguovlu váilu, fertii atnu vai sáhttá buohtastahttit (1) eanagilvimiin, leat árat, agibeaivái ja hui muosálaš (1) earáide. Dasto ferte navdot ahte gáibiduvvojedje mallosge fásta (1) ráját geavahuvvon guvlui (NJA 1981 s. 191) . Dáid gažaldagaid (1) fertii mearridit geavahandilálašvuođaid ja sámiid ráđđjumiid (1) ektui "justa dán guovllus" (NJA 1981 s. 192) . Jämtlánddas (1) konkrehta duottarguovlluid dáfus čujuhii Alimus Duopmostuollu (1) ahte eai lean dušše sápmelaččat mearrideaddji áiggis geat (1) ávkkástalle dáid guovlluin, go ránnjágiliid boanddatge geavahedje (1) guovlluid. Váilot vel áššis dieđut bidjego dáid duoddariin (1) sápmelaččat makkárge fásta rájáid iežaset doibmii (NJA 1981 (1) s. 195) . Sápmelaččat ledje dasto áššis čuoččuhan ahte (1) mearrideaddji áiggis háldejedje máŋga čearu duoddariid, ja (1) duopmostuollu fas gávnnahii ahte sápmelaččaid gaskavuohta (1) eiseválddiin guovlluid ektui lei ovttaskas sápmelaš dásis, ja (1) čearrojuohkin, vástideaddji sámesiiddaid davvi Lapplánddas ii oru (1) leat leamaš Jämtlánddas dán áiggi. Guovllut gos 1600-logus (1) geahččaluvvui dássidit sápmelaččaid vearroboanddaiguin, lei (1) Alimus Duopmostulu mielde erenoamáš Durtnosa ja Giema (1) sámeguovlluin, nappo guovlluin olu davvilabbos Ruoŧas go (1) Jámtlánda (NJA 1981 s. 189) . Rievttálaš sajádat ruoŧa Lapplándda (1) davimus guovlluin 16-1700-logus meannuduvvo lagat čuovvovaččat, (1) gálduid vuođul mat guoskkahit dáid guovlluid. IV Sis Finnmárku ruoŧa duopmoválddi vuollásaš (1) Riektejoavkku bargguin livččii mu oaivila mielde sávahahtti (1) vuđolabbot guorahallat juvssahahtti árkarádjoávdnasiid mat (1) čuvgešedje Finnmárkku boares áiggi rievttálaš dilálašvuođa, (1) áinnas sámi ássanguovlluin. Dalle fertešii váldit mielde ii (1) dušše dáža gálduid, muhto áinnas ruoŧa ja suoma árkarájuid (1) gálduin ge. Almmolaš čielggadeamis NOU 1978:18A "Finnmarksvidda, (1) Natur-Kultur" lea 135. siiddus čuo. oanehis várddus (1) Finnmárkoduoddara kulturhistorjjás, mii lea ee. árkarádjoávdnasa, (1) erenoamážit ruoŧa beales ja guoská áigái ovdal 1751 (1) vuođul. 150. siiddus čuo. leat dieđut boares sámiid "čearuin" (1) (siiddain) , dása gullet álgo Finnmárkku siseanasiiddat (1) (Guovdageaidnu, Láppojávri, Ávjovárri (dál Kárášjohka) , Deatnu ja (1) Ohcejohka) ; ja siiddaid gaskarájáid birra. Ovdanboahtá ahte (1) siidaráját ledje ásahuvvon atnima olis man "álbmot" lei čuvvon jo (1) dološ áiggi rájes. 155. siiddus čuo. leat vástideaddji dieđut (1) Finnmárkku riddosiiddain ja daid rájáin, mas ee. ovdanboahtá (1) riddosámiid ássanguovllut dálá Finnmárkkus ledje eanaš vuonaid (1) vuotnabađain. 189. siiddus čuo. lea Sverre Tønnesen:a dahkan (1) válddahallan 189. "Eierforhold og bruksretter" birra. Das daddjo (1) (s. 189) sámi 189. guovlluid dilis: "Orru čielggas ahte siiddas lei oktovuoigatvuohta ávkkástallat luondduburiid 990 siidaguovllus.... Dán vuoru fertet guorrasit dasa ahte áddejupmi mas stáhta lea eanaeaiggát lei vuostálaga dábálaš riekteáddejumi Finnmárkku sámegiliin. 193. siiddus dadjá Tønnesen: "Dán válddahallon dilis, fertešii várra dán áiggi juridihkalaš mihttomeriin válddahallat siidaguovllu dahje "almenneha" eaiggáduššanvuoigatvuohtan eatnamiidda"." (2) Ruoŧa duopmováldi doaimmai muhtun muddui guovlluin mat dál gullet (2) Sis-Finnmárkui, maid sáhttá guorrat maŋás 1500-logu (2) gaskamuddui. Sullii 1660 rájes gávdnojit čielga gáldut (2) ee. duopmočállosiin 991 , ovdal go guovlu šattai dáža (2) oktosorjjasmeahttunvuhtii 1751 rádjásoahpamušas. 1981:s lei nugo (2) namuhuvvon čuo. III:s, oassečálus Duortnosa Sámeguovllu (2) duopmogirjjiin, man Ellen Simma Fjellgren ráhkadii Sámi (2) Instituhtas. Oassečálus sisdoallá olu dán guovllu (2) diggečoahkkimiid čállon beavdegirjjiid. Hui stuorra oassi (2) oassegirjjiin gustojit 1660-1782 áigodaga čearuid gaskasaš (2) giddodatdatnákkuide ja rádjanákkuide, dasto 1643-1782 áigodaga (2) ee. muhtun nákkut bivddu ja guollebivdovuoigatvuođain. Mu (2) čállosis beaiváduvvon skábmamánu 3. b. 1987 Riektejovkui "Den (2) privatrettslige status med hensyn til retten til jord og vann i (2) Indre Finnmark før 1751" lean guorahallan Fjellgren:a (2) oassečállosa. Dán oktavuođas lean čállosis s. 114-116 várdun 30 (2) nággosa oassečállosis, ja mielddusin lea váldon buot nákkuin (2) visot diggebeavdegirjjiid čállosat. Dát 30 ášši leat belohahkii (2) dálá Sis-Finnmárkku dikkiin, belohahkii dasa guoski guovlluin (2) Eanodagas, Čohkkerasas, Anáris ja Ohcejogas. Duopmogirjjiin (2) ovdanboahtá ahte ruoŧa suohkanduopmárat háválassii juohke dálvvi (2) ođđajagemánu-guovvamánus (muhtun gerddiid juovlamánus) dolle (2) dikki sápmelaččaiguin juohke namuhuvvon čearuin dalá (2) dáža-ruoŧa oktasašguovllus, ja seammaláhkai dálá Ruŧŧii ja (2) Supmii (Eanodat, Čohkkeras, Anár j.e.) guoski guovlluin. Beliid (2) oaivilat dikkis ja daid vuođustusat leat oalle dievaslaččat (2) geardduhuvvon juohke nákkus, ja ii baljo eahpiduvvo ahte dás (2) báhkkoduvvo sápmelaččaid iežaset áddejupmi. Dábálaččat lei (2) áššebeali oaivila rádjanákkuid ja sullasaš gažaldagaid (2) vuođđu dat áddejupmi mii lei sirdon máttarmáttuin "doložis", ja (2) mii lei geavahuvvon doloža rájes. Dađe bahábut ii leat (2) Riektejoavkku eanetlohku dárkilat guorahallan dáid ávdnasiid, (2) vaikko dát leat ávdnasat mat ovddastit álgogáldduid mo áddet dalá (2) dilálašvuođaid sihke dálá Sis-Finnmárkkus ja dalá ruoŧa/suoma (2) Lapplándii guoski guovlluin. Hui guovddáš mearkkašupmi lea go (2) Fjellgren:a čállosat mealgadii gustojit justa dálá Sis-Finnmárkku (2) siiddaide, nu ahte go vuosttalda ávdnasiid gullamin njuolga dán (2) guvlui, de sáhttá dan hilgut 992 . Áiggon ovdamearkan dáid ávdnasiid (2) vulobealde válddahallat 14 duopmočállosa, mat buohkat gustojit (2) dálá Sis-Finnmárkui, ja mat njulgestaga guoskkahit guovddáš (2) gažaldaga ráđđet dán guovllu luondduriggodagaid, ja geat dalle (2) ledje subjeaktan dákkár vuoigatvuođaide. Ávjovári dikkis (2) guovvamánu 15. b. 1671. Čuovvovaš guollejávrrit (2) "mearkkašuvvojedje 993 " eatnanhearrá994 čállagis ja gohččumis: (2) Kilbijärvi ja Yjärvi atná olles siida ja bivdá "juohkehaš dološ (2) njuolggadusa 995 ja soabadeami 996 olis". Waddisjärvi atnet dušše (2) guokte dihto olbmo. Iešjogas ja Kárášjogas bivdá olles siida (2) luosaid, juohkehaš iežas báikkis. Guovdageainnu dikkis (2) juovlamánu 8. b. 1671. Guovdageainnu siidda sápmelaččat geavahit (2) "vurrolaga" čuovvovaš guollejávrriid: Rigasjärvi, (2) Kiasvordiijärvi ja Spolgijärvi. Dasa lassin leat sis olu eará (2) jávrrit maid eai goassege láve bivdit, go leat dohkkemeahttumat ja (2) guoleheamit. Guovdageainnu dikkis juovlamánu 9. b. 1674. Guokte (2) Ávjovári sámi váidaleigga Guovdageainnu siidda "dán guovtti (2) siidarájá dihte ja erenoamážit dán guovtti siidda Luossabivddu (2) dihte Såvits Jogas". Riekti gávnnahii guollebivddu gullamin (2) Ávjovárrái "dološ ja máttarmuittuid rájes" ja ahte Guovdageainnus (2) ii goassege leamaš makkárge luossabivdu doppe. Danin riekti (2) mearridii dán guollebivddu nugo ovdal gullat Ávjovárrái. (2) Deanusiidda dikkis guovvamánu 15. b. 1686. Nággu luossabivddus (2) dihto sajiin. Riekti gávnnahii juohke siidalahttu galgá geavahit (2) árbeoasis 997 ovddeš ja dološ geavada mielde. Bárdni nugo nieida (2) juohkehačča gori 998 ja vuoigatvuođa mielde. Ohcejoga dikkis (2) guovvamánu 3. b. 1693. Nággu luođuelliid bivddus. Clemet Person (2) Deanusiiddas lei váidán máŋga ohcejohkalačča go 1692:s ledje (2) atnán Deanu meahci bivdui ja guollebivdui. Riekti mearridii (2) guovtti váidaluvvon albmá dán háve galgat veahkehit (2) deatnolaččaid báhpa sáhtostallat herggiiguin gaskal Deanu ja (2) Ávjovári. Deanu ja Ohcejoga siidarájá galggaiga dasto guokte dihto (2) bealátkeahtes olbmo geahčadit, ja riekti dasto mearridit. (2) Guovdageainnu dikkis juovlamánu 16. b. 1697. Guovdageainnu báhppa (2) Anders Tornensis váiddii 999 eamidis Aili Jønsdatter bokte Peder (2) Matson Pietkeinen:a go son mágainis ja guvttiin bártniin lei (2) bahkken Guovdageidnui ja bivdán jogaid ja jávrriid mat "galge (2) Guovdageainnu ássiide gullat". Riekti mearridii garrasit gieldit (2) su mannamis báhpa ja eará oasálaččaid 1000 ovdii ja prejudisa sin (2) "lobálaš 1001 guollejávrri". Jus sisagohččomat rihkustedje 1002 (2) gildosa, de sáhkohalle Ruota lága ja dan 28. kapihttala (2) gonagasoasi 1003 mielde máksit 40 silbamárkki. Seammás gilddii (2) riekti girkohearrá váldimis alcces eambo guollejávrriid go sutnje (2) rievtti mielde. Guovdageainnu dikkis juovlamánu (2) 16. b. 1697. Päive Aslakson dás Guovdageainnus gáibidii rievttis, (2) ahte ii oktage eará siidaolmmoš galgga beassat su golmma (2) "buori 1004 " guollejávrái, gos son oktan boares (2) máttarvánhemiiddisguin dološ rájes, moaittekeahttá1005 ja (2) muosálaččat ledje bivdán, ja máksán vearu ruvdnui, mii (2) vuđolaččat duođaštuvvui. Riekti mearridii ahte jus oktage (2) dán maŋŋil bahkkii daidda jávrriide Päive lobi haga, de (2) áššálaš sáhkohalai gonagasoasi 28. kapihttala mielde 40 (2) silbamárkki máksit. Guovdageainnu dikkis guovvamánu (2) 11. b. 1703. Lávdegoddeolmmoš ovdanbuvttii diggái (2) "Rádjareivve 1006 " ásahuvvon boares olbmuid válddahusain (2) "Guovdageainnu siidda opmodaterohusain", vuolláičállán (2) Girkoverdde Anders Tornensis, mii gáibádusa mielde čállui (2) beavdegirjái. (Girkoverdde lei várra maid veahkehan čállit (2) válddahusa sápmelaččaid cealkámušaid vuođul.) Guovdageainnu (2) dikkis guovvamánu 11. b. 1704. Nággu gaskal Guovdageainnu ja (2) Suondavári sámiid máŋgga guollejávrri (2) vuoigatvuođas. Gielddariekti mearridii vihtanuššamiid 1 007 (2) vuođul gokko rádjá gaskal dán guovllu guovtti siidda manai (2) ovddeš anu mielde, mii dagahii muhtun nággovuloš guollejávrriid (2) gullamin Guovdageidnui ja muhtumiid Suondavárrái. Ávjovári dikkis (2) guovvamánu 16. b. 1728. Nággu gustui vuoigatvuhtii láddjet dihto (2) gittiid. Čoavdin dihte dán nákku fertii čilgejuvvot goappábeale (2) Deanu ja Ávjovári siidarájáid ("rádjamearkkaid 1008 ") giettit (2) duođai ledje. Guovdageainnu dikkis ođđajagemánu (2) 30. b. 1729. Nággu gaskal Eanodaga ja Guovdageainnu sámiid (2) "Porovuoma ja Somasjärvi eatnama ja gátti" alde mearriduvvui (2) ovdanbuvttedettiin namuhuvvon "rádjámearkka" máŋgosa gaskal dán (2) guovtti siidda, mii lei čállon guovvamánu 11. b. 1703 dikkis. (2) Guovdageainnu ja Deanu dikkis guovvamánu 6. ja (2) 10. b. 1733. Álbmogii dovddahuvvui fargga boađi rádjá gaskal (2) Eanodaga, Guovdageainnu ja Ávjovári siiddaid mii galggai gessot (2) dalán beassážiid maŋŋil seamma jagi, ja álbmot ávžžuhuvvui (2) nammadit ovddasteaddjiideaset rádjageassimii. Ávjovári dikkis (2) guovvamánu 6. b. 1735. Meannuduvvojedje muhtun anáraččaid váidda (2) (masá bealli álbmogis) Ávjovári sápmelaččaid vearredahkui go (2) gávnnahalle bivdimin gottiid "min rájáid ja rádjamearkka" (2) siskkobealde. Váidojuvvon olbmot leansmánni (sámeleansmánni) Nils (2) Sjulson:a bokte čujuhedje gesson rádjái Kárášjoga dikkis (2) guovvamánu 6. b. 1728 ja julggaštedje eai diehtán eará go ahte (2) lei rivttes rádjá. Deanu ja Ohcejoga dikkis guovvamánu 11. - (2) 12. b. 1736. Nággu lei gaskal dán guovtti diggejoavkku. Dikkis (2) soabaiga goappašat bealit "mieđihit boares Rádjái" mii (2) boahtteáiggis geatnegahtii beliid, sin mánáid ja (2) maŋisboahttiid. Seammás merkejedje beavdegirjái eanadagaid (2) rádjasajit čuoggás čuoggái." Lullelat ránnjáčearuid (2) beavdegirječállosat, nugo Čohkkerasa ja Eanodaga, čájehit (2) belohahkii sullii seamma ain lulit ruoŧa Lapplándda diliide. Dás (2) gustojit soames oktagaslaš sámevearroeatnamiid áššiide ja dasa (2) gulli vuoigatvuođaide. Guovtti áššis 1673:s ja 1696:s (2) gustojedje lohpeeavttuide ásahit ođđadálu sámevearroeatnamii, (2) dahje sámiide geain lei guoskevaš sámevearroeana. Goappašiid (2) háve geatnegahtui ođđaássi ahte ii "bahkke dahje gáržžit" (2) sápmelaččaid boares guolásteami dahje vuovdedoalu j.e. Muhto (2) muhtun háviid gustojedje nákkut Čohkkerasas ja Eanodagasge dasa (2) gokko siidaráját manne čearuid gaskka. Go geahčastages (2) Guovdageainnu, Ávjovári (dálá Kárášjoga) , Deanu, Ohcejoga ja (2) Anára siiddaide, de lea álkibuš govva. Dákko ledje rádjanákkut (2) eanemusat dušše das gokko siidaráját manne. Dás rádjanákkut leat (2) eanaš siidarájáid alde. Dát gustui stuorra nággologuide maid (2) dikkit meannudedje daid diggebáikkiin. Guovdageainnu diggeáššiin (2) 1738:s ja 1746:s gustui dalle rádjanággui gaskal Guovdageainnu (2) siidda ja Eanodahkii gulli siiddaid. Riekti gávnnahii dihto (2) guovllu "oktasaš almennehin sihke Guovdageainnu ja Eanodaga (2) álbmogii". Mealgat diggeáššiin dálá Sis-Finnmárkkus lea (2) mihtilmas dilli ahte konkrehta ráđđennákkut (guollebivdu, bivdu, (2) láddjehat jna.) čuožžilahttet gažaldaga gokko manná rádjá (2) gaskal guovtti bálddalas siidda. Jus bealit omd. nággejit (2) guollebivdovuoigatvuođas dihto jávrái dahje johkii, lea (2) mearrideaddjin man siidda guovllus johka dahje jávri lea. Muhtun (2) ášši mii meannuduvvui Ávjovári dikkis guovvamánu 6. b. 1728 lea (2) Sverre Tønnesen dievaslaččat meannudan girjjistis (2) (s. 112) . Diggebeavdegirjjis ovdanboahtá ahte mearridan dihte (2) vuoigatvuođanákku geavahit dihto gittiid, de ferte guorahallat (2) "rádjámearkka gaskal Deanu ja Ávjovári siidda". Dát čájeha (2) Tønnesen:a mielas ahte eai atnán siidda opmodahkan dušše boares (2) árbevirolaš sámiid geavahanvugiid vuoigatvuođa bivdui ja (2) guollebivdui, muhto maid gittiide, mii lei ođđa geavahanhápmi. (2) Eará beavdegirječállosat oktasašorohaga siiddain gustojit siidda (2) siskkáldas riektedillái. Guovdageainnu dikkis guovvamánu (2) 10. b. 1671 namuhuvvojit moanat guollejávrrit Guovdageainnu (2) siidarájáid siskkobealde, maid sápmelaččat geavahedje (2) searválaga. Ávjovári dikkis guovvamánu 15. b. seamma jagi (2) namuhuvvojit guokte jávrri maid "olles siida - dološ vieruid ja (2) soahpamuša mielde" atne, ja nuppi eará jávrriges atne dušše (2) guokte namahuvvon sápmelačča. Iešjogas ja Kárášjogas bivddii (2) olles siida luosaid "juohkehaš sajistis ja báikkistis". Dás (2) ovdanboahtá ahte belohahkii lei ságas muhtun sámiid (2) oktovuoigatvuođas jávrriide dahje bivdosajiide dihto siidda (2) guovllus. Nákkuin mat njuolga gustojedje siidarájáide gárttai (2) dávjá siida ieš maid áššebeallin, ja ovddastuvvui dikkis muhtun (2) siidaolbmuid bokte. Man stuorra geavatlaš mearkkašupmi lei (2) siidda rájáin dan áiggi ovdanboahtá omd. go Anár siiddas 1600- ja (2) 1700-logus ledje buot ráját eará siiddaid vuostá meannuduvvon (2) gielddadikki riektemearrádusain, buo. Korpijaakko (2) s. 294.(Siidočujuhus geardduha, Korpijaakko nákkosgirjji ruoŧa (2) jorgalusa maid Sámi Instituhtta lea bargan (buo. 13 nota (2) ovddabealde.) Ja vaikko ovttaskas sámit ieža muhtumin ledje (2) áššebeallin nákkuin, de livččii nággu liikká dávjá (2) duohtavuođas gullamin siiddaid gaskarájáide. Nie lei dilli juohke (2) sajis gos nákkáhallit gulle goabbat siidii. Dalle livččii (2) siidarádjáge leat mearrideaddjin ovttaskas sámi vuoigatvuođas (2) omd. bivdosadjái dahje boazoorohahkii. (3) Dás čoahkkáigeasášii dalá dáža-ruoŧa oktasašguovllu (3) riektedili hárrái ahte ovttaskas sápmelačča vuoigatvuohta (3) geavahit guollejávrri, bivdoguovllu dahje láiddoma dábálaččat (3) gulai su siidii. Siidarájáid olggobealde ii lean sus prinsihpas (3) makkárge vuoigatvuohta. Muhto siidarájá siskkobealde orrut dan (3) guovllu ávdnasat čájeheamen ahte dát vuoigatvuođat vuolggasajis (3) ledje oktasaččat siidaolbmuide. Dát orru gustomin buot golmma (3) siidii mat 1751:s gárte dáža hearrávuođa vuollái (Guovdageaidnu, (3) Ávjovárri ja oassi Deanus) . Seamma ovdanboahtá moanaid (3) gielddadikkiid beavdegirječállosiinge main čielgasit nannejuvvo (3) siidaolbmuide oktasaš vuoigatvuohta luossa- ja jávrebivdui (3) siidarájáid siskkobealde. Muhto muhtun dihto guollejávrriide (3) siidarájáid siskkobealde ledje muhtun sámit jo ovddeš áiggi (3) geavahettiin háhkan oktovuoigatvuođa sierravuoigatvuohtan. Dát (3) duopmoávnnas orru duođašteamen dieđuid mat leat eará (3) historjjálaš gálduin sápmelaččaid álgo (3) siidavuogádagas. Vuođđu lea navdit ahte dát vuogádat lea ovdánan (3) sápmelaččaid iežaset vieruid bokte. Nággofáttá vuođđun (3) moanaid dás máinnašuvvon duopmoávdnasiid riektenákkuide lea (3) čielgasit eaktudan ahte sápmelaččat goappašiid bealde nákku (3) leat atnán iežaset čadnon rievttálaččat dáid vieruide, (3) vieruiduvvanvuoigatvuođa namas. Dán guovllu gielddadikkiin (3) doaimmai juridihkalaš oahppan suohkanduopmár oktan lávdegottiin, (3) mas dán guovllus dábálaččat dušše ledje sámit. Ovdanboahtá (3) ahte dikkiid daid duopmostuolut leat atnán sámi vieruid (3) gustojeaddji norbman, mat "boaittobealevieru" namas leat biddjon (3) riektegeavada vuođđun. Dás sáhttá čoahkkáigeassit ahte dalá (3) ruoŧa báikkálaš duopmostuolut leat dohkkehan sámi vieruiduvvan (3) vuoigatvuođa gustojeaddji ruoŧa rievtti vuođđun geavahit dán (3) guovllu eatnamiid ja čáziid. Korpijaakko guorahallamat (3) duođaštit dán, geahča čuo. V vulobealde. (4) Konklušuvnnat mat dás leat vižžon namuhuvvon Duortnosa (4) sámeguovllu duopmogirjjiid ávdnasiin orrut čielgasit nannemin (4) Tønnesen:a oainnu Finnmárkku sámi guovlluid riekteáddejumis. Dát (4) gusto áinnas Sis-Finnmárkui, namalassii ahte siida háldii buot (4) vejolaš vuoigatvuođaid ráđđet siidaguovllu (4) luondduriggodagaid. Dát juo mearkkaša vuoigatvuođa siidii mii (4) garrasit sulastahttá eaiggáduššanvuoigatvuođa ođđaáigásaš (4) áddejumis. Árta lea vel čujuhit ahte Sis-Finnmárkku siiddat (4) orrut dákko deavdimin riektegáibádusa dássálaga daláš ruoŧa (4) boanddaid "vearroolbmorivttiin", man Alimus Duopmostuollu (4) čuoččuhii Vearroduottaráššis: Agibeaivái ja arahis (4) ráđđejupmi, eanaš muosálaš earáid ektui, ja dohkkehuvvon ja (4) giehtaguššon eanadatrájáid siskkobealde (NJA 1981 s. 191) . (4) Tønnesen:a mielde (s. 106) ráddjejuvvui datte siidda (4) vuoigatvuohta, go Gonagasasas lei vuoigatvuohta diktit (4) ođđaássiid ásaiduvvat čearu guvlui. Dat gonagasa vuoigatvuohta (4) ovdanboahtá Duortnosa sámeguovllu duopmogirjjiinge. Muhto (4) ovdanboahtá vel ahte čearru dábálaččat mieđihii ođđadáluid (4) ásahit. Seammás ovdanboahtá nugo bajábealde namuhuvvon ahte (4) mieđáhus lei sorjavaš ahte ođđaássi geatnegahtii iežas (4) doahttalit sámiid boares geavahanvieruid. Ođđaássiid (4) riektevuđđosa gažaldat ruoŧa/suoma Sámis meannuduvvo lagat (4) vulobealde, VII oasis. V Åke Holmbäck ja Kaisa Korpijaakko dutkosat (1) Bajábeale áššiid oktavuhtii sáhttá laktit soames lasi (1) historjjálaš ja rievttálaš ávdnasiid mat gusket Ruoŧa (1) Lapplándda ovdáneapmái. Dán oktavuođas ráddjejuvvo ovdanbuktin (1) eanemusat guovddáš girječálli guoktái, Åke Holmbäck ja Kaisa (1) Korpijaakko. Åke Holmbäck čálii válddahallamis "Om (1) lappskattelandsinstituttet og dets historiska utveckling" 1922:s (1) ruoŧa ráđđehusa bivdin barggus. Holmbäck:a mielde lei ruoŧa (1) Lapplánda juo 1500-logus hálddahuslaččat juhkkojuvvon sierra (1) sámeguovlluide. Lohkkon lullin Upmi, Biŧoma, Julevu, Duortnosa ja (1) Giema Sámeguovllut, nammasuvvon vástideaddji gávpebáikkiide dalá (1) Ruoŧa Norrlánddas. (Dálá Sis-Finnmárkku meannudii Ruoŧŧa 1751 (1) rádjái gullamin Duortnosa Sámeguvlui.) Sámeguovllut ledje fas (1) juhkkojuvvon sierra "siidan" (sámesiidan) (Holmbäck s. 7) . Juohke (1) sámesiidda (čearu) ássit gáibidedje vieru vuođul (1) oktovuoigatvuođa dihto guovlluide. 1600-logu álggu rájes leat (1) dieđut mo siidaráját ledje mearriduvvon ovddeš oamastusas, ja (1) čuovvovaš 200 jagi gávdnojit valjis dieđut mat nannejit dáid (1) rájáid (s. 9) . Juo 1500-logus leat maid dieđut ahte muhtun sámit (1) jagis jahkái vieruset mielde atne dihto "eatnamiid" siidda viiddis (1) guovllus. Erenoamážit leat dieđut ahte dihto sámit geavahedje (1) sierra namahuvvon guollejávrriid ja mákse vearu dien (1) guollebivddus. Dán áigemuttus sáhttá nappo gávdnat duppalas (1) juohkima atnuguovlluin, álggos siidaguovlun ja dasto sierra (1) "eatnamin" dán siskkobealde. Lapplándda giddodatgirjji evttohusas (1) man Viesttarbađaeatnama eananhearrá, Johan Graan ráhkadii 1670:s, (1) daddjo ahte olles Sámeguovlu lei juhkkojuvvon dihto siiddaide, (1) muhto eai lean dássážii dovdán dárkilabbot eatnamiid maid juohke (1) áidna sápmelaš oamastii oktan sierra guollejávrriiguin (1) (s. 11) . Muhto 1965:s lei Lapplánd:i ráhkaduvvon giddodatgirji, (1) mas ledje eanaš "eatnamat" Sámeguovllus, ja mas juohke siidda (1) sápmelaš mávssii vearu. Dán giddodatgirjji vuođul ordnejuvvui (1) sápmelaččaid vearuheapmi (s. 13) . Sullii 1700:s lei Ruoŧa (1) Lapplánda eanemusat dakkár dilis ahte guovllut maid sierranas (1) čearut oamastedje, ledje juhkkon sierra osiide maid muhtun sámit (1) atne, prinsihpalaš oktovuoigatvuođa anu namas iežaset (1) oassái. Guovlu man ovttaskas sápmelaš geavahii, gohčoduvvui (1) Davvebađaeatnama ja Viesttarbađaeatnama leanain (1) "sámevearroeatnamin", Jämtlánddas ja Herjedalenis fas (1) "sámevearroduoddarin" (s. 15) . Sierra vearroeanaortnet orru (1) leamen oalle njuolgguslaččat čađahuvvon Julevu, Biŧoma ja (1) Upmi sámeguovlluin, dasa lassin Jämtlánddas ja Herjedalenis. Muhto (1) Jämtlánddas ja Herjedalenis váilui almmatge historjjálaš árttain (1) čohkkejuvvon čearrun (siidan) . Baicce orru Holmbäck:a mielde (1) Duortnosa Sámeguovllus 1700-logus leat leamaš dušše soames (1) albma vearroeatnama (s. 17) . Digaštallan lea leigo Ruoŧa (1) sámevearroeanaásahus álggos ásahuvvon Gonagasa ámmátolbmuin (1) vearuhusa várás. Muhto várra lea sierra "sámevearroeatnamiidda" (1) juohkin ovttaskas sápmelažžii Holmbäck:a mielde sámiin (1) vuolggahuvvon ja ovddiduvvon sierra sámi iežaset vieruid (1) bokte. Datte lea lunddolaš ahte Gonagasa ámmátolbmot atne ortnega (1) veahkkin ásahit sámiid vearuhanortnega, ja nie embbo ovddidan (1) ortnega (Holmbäck s. 26-28) . Dutkosistis 39-40. siidduin cealká Holmbäck: "Árvvu haga ii leat datte ruoŧa duopmostuoluid cealkámuš mas čuoččuhuvvo mii adno vuoigatvuohtan sámiid iežaset gaskkas. Ášši leat namalassii doahttaleapmi. Ii gávdno makkárge čálalaš láhka sámeguovlluid eanadilis, man mielde duopmostuolut - áinnas ledje sámit lávdegottis - lunddolaččat ja várra eanaš háviid čuovvoledje sámi vieruid, nugo mahká boaittobealvierru lei fámus. Ii leat várra oppanassiige menddo roahkkat čuoččuhit ahte olles dien áigodagas, mii gollá dassážii go ruvnnu riekti biddjo fápmui Lapplándii, lea dovdomearkan ahte boares sámi vierut ráđđejit eatnamiid atnui." Holmbäck:a mielde lei ovttaskas sápmelaččas nana geavahanvuoigatvuohta iežas sámevearroeatnamiidda, ja das oktovuoigatvuohtage dollui eará sámiid ektui. Liikká ii lean goassege Holmbäcka mielde ságas sámi vuoigatvuođa sámevearroeatnamiidda dássidit boanddaid vearroolbmorivttiin (s. 42) . Fáttá mahtodaga ektui lea Holmbäck:a dutkkus oalle oanehaš. Dat lea mealgadii vuođđuduvvon ruoŧa hálddahusa gálduide, muhto Holmbäck lea gal muhtun muddui dutkan giddodatgirjjiidge. (2) Kaisa Korpijaakko dutkkus "Om samernas rettsliga ställning i (2) Sverige-Finland" ilmmai 1989:s. Dan lea maŋŋil bealuštan (2) nákkosgirjin Oulu Universitehtas. Dutkkus lea muhtunlágan (2) rahčamuš geargat dán suorggi ovddes áddejumiin, muhto lea (2) vuđolaš historjjálaš árkarádjoávdnasiid dutkamuš. Dutkosa (2) álggahusas (s. 5) čujuha son viiddis árkarájuide main leat dievva (2) ávdnasat Ruŧŧii gullevaš sámesiidaguovlluin, mat duhtadivččii (2) lasi gáibideaddji dutkanbargguid dárbbuge, muhto mat dássážii (2) eanaš leat leamaš čihkosis. Dáid ávdnasiid lea ge Korpijaakko (2) geavahan dutkosa vuđđosin. Dan sadjáigo ovddeš girječállit (2) váldoáššálaččat leat válddahallan sámi dološ rievttálaš dili (2) alimus stáhtaeiseválddiid dieđuid ja áddejumi vuođul, de (2) Korpijaakko juo álggahusas geahččala meroštallat "rievttálaš (2) duohtavuođa mii lea oassin ovddeš sámi servodagas" (s. 6) . Danin (2) čuožžilit girječállis guokte gažaldaga vássánáiggi (2) ovdáneamis: Mii lei sápmelaččaid iežaset áddejupmi (2) vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide, ja mo lea gažaldaga (2) vuolggasadji sámi ovddeš sierra servodatásahusas (s. 37-38) ? (2) Nuppi bealesges, mo fertešii Korpijaakko mielas seamma (2) gažaldagaid árvvoštallot go bidjá vuođđun dalá almmolaš (2) gustojeaddji riekteortnega ja stáhtaválddi oainnuid sámi (2) eanageavaheamis dálá láhkaortnetrámmain, vearuhusas ja (2) riektegeavadis? Su ulbmil lea suokkardit bealátkeahttá (2) goappašiid servodatbeliid (s. 38) . Korpijaakko ovdanváldá (2) ee. dáža girječálli Erik Solem:a áddejumi das mo sápmelaččat (2) háldejit eatnamiid ja čáziid, mat Solem mieldege čielgasit (2) duođaštuvvojit boares gálduin, ja ii leat seamma go (2) eaiggáduššanvuoigatvuohta ođđaáiggi áddejumis. Solem:a mielde (2) eai dárbbašan sámit eaiggáduššanvuoigatvuođa eatnamiidda, go (2) dárbu čuožžilii easkago bargagohte eatnamiin ássama dahje (2) eanadoalu dihte. Dien oainnu vuostá geardduha Korpijaakko (2) boarrasat girječálli Serlachius:a, guhte juo 1884:s čuoččuhii (2) eaiggáduššanvuoigatvuođa eatnamiidda sáhttá ja lea sáhttán (2) šaddat go geavahišgohte eatnama ávkin (ávkkálaččaŧ 009 ) , almmá (2) dárkilis váikkuheaddji eanageavahanhámi haga (s. 20) . (3) Korpijaakko lea árkarádjoiskkadallan lea ráddjejuvvon (3) Viesttarbađaeatnama Leanii, mii 1638 rájes fátmmastii vihtta dien (3) guđa Ruoŧa sámeguovllu, namalassii Upmi, Biŧoma, Julevu, (3) Duortnosa ja Giema Sámeguovllu (s. 41) . Juo álggahusas deattuha (3) son čearuid mearkkašumi ja dadjá (s. 42) : "Čearuid mearkkašupmi ja sajádat ovddeš sámi servodagas lea leamaš hui berošteaddji erenoamážit ođđa etnologalaš dutkamis. Eanageavahanovttadaga ektui ledje čearut buohtalaga dábálaš riikka ássanbáikkiid, sihke sturrodaga ja muđui eará dáfusge ledje masá dássálagabut gielddaiguin. Earret eanageavahanovttadaga, doaimmai siida fásta sohkačohkkejeaddjin, sidjiide geat ásse siidda guovllus." Ovttaskas sápmelačča guovllu sámesiiddas, mii gohčoduvvui árbeeatnamin, sámevearroeatnamin, vearroeatnamin dahje sámeeatnamin, geardduha son (s. 43) ovddeš sámeeanamuitaleaddji Johannes Schefferus:a, guhte girjjis Lapponia (1674) čálii dán birra: "Siidda guovllus hálde juohke bearaš dahje goahti dihto guovllu iežas birgejupmái ja elliide; ii leat sáhka makkárge ruovttus, jus oktage doivvošii dan, muhto dasa gullet viiddis eatnamat, eatnamat main leat jogat, jávrrit, vuovddit ja diekkárat, mat leat jo váldon atnui dihto sogaid oamastanguovlun ... Muhtun siiddain leat moanat goađit, nuppiin unnánat, dan duohken leago rájá siskkobealde stuorra dahje unna eanaguvlloš ... Juohku vuolgá dološ áiggis, mii lea dađe eambo jáhkehahtti, go sápmelaččat ieža eai dieđe eará juogu ja eai ruoŧŧelaččatge gohččon earáláhkái juohkit dan botta go Sámeguovlu gulai ruoŧa riikii." Olles sámeguovllu váldoealáhusat ledje bivdu, guollebivdu ja boazodoallu, muhto mii lei eanemus dán golbmasa gaskka molsašuvai siiddas siidii. Oažžun dihte ollásit konkrehtalaččat suokkardit eatnangeavaheami vállje Korpijaakko bienasta bitnii iskkadit dihto sámesiidda: Rounala. Sámesiida lei Duortnosa Sámeguovllus "suoma gáidda 1010 " davágeahčen mii manná golmmariikkamuvrii, ja fátmmastii maid osiid dálá Ruoŧas, ja guoskkai Norgga rádjái Rostojávrris (s. 56) . Rounala siida lei Eanodaga girkosuohkana oassin. Guovllu ássit barge eanaš boazodoaluin. 1500-logu gaskkamuttus leat boarrasamus gáldut Rounalas ja eará sámesiiddaid historjá vearrolisttain gávdnamis. Muhto diggebeavdegirjjit govvidit dárkilamosit, máŋggabealalaččamusat ja sisdoalloriggámusat eanageavaheami ja dan riekteáddejumi. 1639 rájes leat diggebeavdegirjjit Rounalas, eanaš buoridan duopmogirjjit (s. 47) . Korpijaakko guorahallan lea áiggi dáfus ráddjejuvvon 1734 rádjai (s. 51) Dutkosa govva duopmostuolu doaimmas Rounalas áiggiid čađa, heive bures dasa mii njuolga ovdanboahtá Fjellgren:a beavdegirječállosiin Duortnosa Sámeguovllu duopmogirjjiin (buo. bajábealde IV oasi) . 109. siiddus čuoččuha Korpijaakko ahte duopmostuolut mearkkašedje 109. hui olu doalahit normmaid maid ássit atne bistevažžan 109. geavahettiin eatnamiid ja čáziid. Eanaš meannuduvvon áššiin 109. ledje gáibádusat maid ieža sámesiidda lahtut bukte ovdan diggái, 109. vaikko diggi doaimmai gaskaoapmin eiseválddiid sosiála 109. goziheamisge. Diggeáššiin sáhttá njuolga oaidnit man 109. váilevaččat dálá eana- ja čáhceguovllut ledje, ja mat ledje 109. olu nákkuide vuođđun (s. 110) . Guovddáš áššin lei háhkat 109. dahje doalahit oktovuoigatvuođa eatnamiidda mat ledje ealáhusa 109. objeaktan. Dát dilit leat Korpijaakko mielde vuostálaga eará ovddeš girječálliid čuoččuhusaid ahte sámit eai diehtán dahje dárbbašan priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođa ásahussan. Ávdnasat čájehit baicce ahte eanageavaheami vátneváttisvuohta mii lea eaiggáduššanvuoigatvuođa mihtilmas dárbovuođus, lea leamaš áibbas guovddáš gažaldat Rounala ássiide 1600- ja 1700-logus, man dienas ledje "sámeealáhusat" (s. 111) . Gáldut čájehit ahte vaikko Rounala sámesiiddas lei sáhka boazojohtti eallinvuogis ja danin kultuvrrasge, lei bearrašiid siidaeallin nannosit čadnon dihto geografalaš ovttadahkii, mii lei vearroeana. Dán guovllus ledje bearrašat bivdán, guolástan ja bargan bohccuiguin. Juohke bearaš guođohii bohccuidis sierra, ja ođđaáigásaš vuohki mas lea oktasaš orohat olles siidda dahje boazosearvvi bohccuide eai dovdan dan áiggi (118) . Korpijaakko hilgu 1011 Holmbäck:a ovdandoallama ahte Duortnosa Sámeguovllus dábálaččat eai juohkán vearroeatnamiid sierra, ja dalle eai Rounalasge. Dát ii heive gálduid duohta sisdollui, maid girječálli čájehá. Baicce lei Rounalas ovttaskas bearrašiid eallin ja ealáhusdoaibma nannosit čadnon vearroeatnamiidda, ja Rounalas lei hárve soahpameahttunvuohta gaskal vearroeatnamiid háldejeaddjiid das gokko ráját manne. Rounala sámesiidda várásge leat viiddis ávdnasat mat mearridit siidda ravdarájáid (s. 127) . Siidda davveráját viimmat mearriduvvojedje 1751 Dánmárkku-Norgga rájásoahpamušas. Korpijaakko konklušuvdna geavahusa dáfus (s. 139) lea ahte sápmelaččat eatnamiidaset ektui eai moge čuldojuvvvon ruoŧa-suoma eanaeaiggáduššanrievtti 1012 vuođđoeavttuin. Dát čalmmustahtui erenoamážit go duopmostuolut atne dábálaš ruoŧa riektenjuolggadusaid mat gulle boanddaid nu gohčoduvvon "vearroolbmoriektái" mii vástidii sámi sámevearroeatnamiid. (4) 141-204. siidduin ovdanbuktá Korpijaakko viidát ruoŧa-suoma (4) eanaopmodatvuoigatvuođa historjjá. Erenoamážit gusto dat (4) boanddaid "vearroolbmorievtti" mearkkašupmái, mii leamaš (4) nággovuloš. Su konklušuvnnas (s. 202) lea ahte gáržžideamit (4) mat leat vearroolbmorievttis daláš áddejumiin, eai lean (4) mávssolaččat riekteárvvoštallamii. Vaikko gáržžideamit mat (4) ledje fámus vearroolbmorievttis Ruoŧa stuorrafápmoáiggi 1013 ja (4) gitta 1700-logu lohppii, de lei dát riekti geažos áiggi (4) eaiggáduššanvuoigatvuohta, mii lei vuolgán ruoŧa boanddaid (4) álgovuolggalaš "odelrievttis". (Dán oainnu dorjo maid eará (4) dovdduš 014 ruoŧa dutkit) . In ane dás dárbun logahallat (4) gažaldaga dárkilit, muhto čujuhan meannudeapmán artihkkalistan (4) "Den privatrettslige status til retten til jord og vann i Indre (4) Finnmark før 1751", I oasis. Ovdamearkkat ovttaskas sápmelačča (4) oktovuoigatvuođas geavahit sámevearroeatnamis: Riektegeavat (4) čájeha ahte guollehivvodat lei oassin (4) eaiggáduššanvuoigatvuođas mii gulai sámevearroeatnamii dahje (4) siidii (s. 217) . Earáid eatnamiin lei lobiheapme (4) bivdit. Duopmostuoluid mearrádusat vuođđuvvojedje Kristoffer (4) Landslag (Bygningabalken, kap. 20) njuolggadusaide (4) opmodateaiggádiid hárrái, maid atne sámevearroeatnama (4) háldejeaddjiid várás. Boazodoalluge gulai álggos logihkalaččat (4) vearroeanarievtti oassin, mii báhkkodii (4) eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa (s. 233) . Sihke guollebivdu, bivdu (4) ja boazodoallu suodjaluvvojedje eaiggádiid riektesuodjalusa (4) eanalága mearrádusaid olis (s. 238) . Datte eai adnon (4) stáhtaalmennehiid mearrádusat (s. 239) . Árberievtti áššiinge (4) geavahuvvo dábálaš láhkamearrádusat sámi vearroeatnamiidda (4) (s. 243) . Sámevearroeatnamat sirdojuvvo, ja sámevearroeatnamiid (4) háldejeaddjis atnui leamen sirdinváldi (s. 263) , vaikko dát hárve (4) dáhpáhuvai. Go lei riidu vierrásiiguin lea duopmostuollu (4) čielgasit meannudan sápmelaččaid iežaset eanaeaiggádin, ja sin (4) riektesuodjalan dábálaš opmodateaiggátsuodjalusa (4) prinsihppadoarjagiin (s. 275) . Árbe- dahje vuovdinsirdimisge (4) doaimmai duopmostuolu sirdinnannen erenoamáš riektesuodjalus (4) dárbun mat ledje dán olis (s. 277) , ja ii duođaš Korpijaakko (4) mielde ahte sámit eai eaiggáduššan sámevearroeatnamiiddiset, (4) oktan árbevuoigatvuođain ja háldenvuoigatvuođain nugo eará (4) giddodaga eaiggáduššanvuoigatvuođas. Son meannuda sierra oasis (4) (s. 278) mo ráját erenoamážit mearkkašit sámevearroeatnamiin ja (4) gaskaráját sámesiiddain mat leat vuđđosin dalá (4) oktovuoigatvuhtii. Sámesiidda rájáid birra daddjo (s. 291-92) : "Boares ávdnasiin, maid Sámeguovllu duopmogirjjit almmuhit, ovdanbohtet rádjanákkut, mat ledje gaskal siiddaid, mat ledje čielgasit sierra joavkun riektedilis mii gidde fuomášumi dárkilvuhtii mo rádjalinját gessojedje ja dasa gulli guhkesáiggi riekteárbevierut. Boarrasamus dovddus virggálaš rádjalinjáid nannemat gaskal siiddaid leat 1500-logu loahpa rájes ja 1600-logu álgui, muhto lea čujuhuvvon áššebáhpáriidda ja dieđuide, dikkiin nu guhkás go ávdnasat ja dát dutkkus meannuda: nie gitta 1700-logu lohppii. Rádjanákkut leat leamaš erenoamáš dábálaččat dálá suoma rájábealde Giema sámeguovllus. Sámesiidarájáid rievdadusaid dálá ruoŧa bealde ii lean seamma álki čujuhit, vaikko lea deattuhan rájáid gaskal iešguđet vearroeatnamiid." Muhtun guovlluin lea ealáhusmálle geažil deattuhuvvon ráját gaskal priváhta eatnamiid, ja siidaráját eará guovlluin ledje dehálabbot go ráját gaskal priváhta eatnamiid. Eaiggáduššanvuogádaga dákkár juohkin lea 1600- ja 1700-logu dilis leamaš mihtilmas oppanassii Ruoŧas, ja ii lean nappo erenoamáš sámesiiddaide (s. 299-304, buo. s. 417) . (5) Korpijaakkoge oažžu doarjaga iežas opmodatodili áddejupmái dálá (5) vearuhusas (s. 305 čuo.) . 1602 vearromearrádus lei sámeguovlluid (5) vuosttas dábálaš vearuhanmearráduš 015 . Dat dagai "sámeealáhusa" (5) sajádaga lobálažžan, ja mii lei prinsihpas áidna lobálaš (5) ealáhus davábealde sámeguovllurájá (s. 311) . Prinsihpas lei sámi (5) ollesvearroboanda seammago ruoŧa ollesvearroboanda. Vearru lei (5) goappašiid háve guovllu sturrodaga duohken mii lea juohke (5) vearromáksi hálddus. Sámeguovlluid vearuhus čuovui seamma (5) váldolinjáid go eanavearuhuš 016 riikkas muđui. Nie (5) sámevearroeatnamat adnojedje iehčanas opmodat- ja (5) eanavearroovttadahkan. Vearuhus lei geažos áiggi eanavearuhus, (5) iige personvearuhus (s. 316) . Erenoamáš dehálaš ovdamearkan (5) čuoččuha Korpijaakko riektegeavada čájeheamen ahte (5) vearroráhtoásahuš 017 adnui sámi vearroeatnamiin seammaláhkaigo (5) boanddaid vearroeatnamiin. (Eatnamat maid ovddas golbma maŋŋálas (5) jagi ii lean mákson vearru, manai Ruvdnui "vearroráhtun 1 018 ".) Dát (5) čájeha ahte sámevearroeatnamiid meannudedje "vearrolunddot" (5) opmodahkan, eaige "ruvdnun", namalassii eatnamat gulle (5) Ruvdnui. Dát lei fámus juo ovdal 1695 vearromearrádusa (5) (s. 311-321) . Ovdal 1695 vearromearrádusa evttohii almmolaš (5) vearrolávdegoddi ahte siiddaide mat mákse vearu dušše Ruŧŧii, (5) galggai gustot dakkár ortnet ahte juohke siidda máksit dihto (5) supmi. Ortnet lei Korpijaakko mielde heahtečoavddus go lei váttis (5) oanehis áigemearis gárvvistit buot sámevearroeatnamiid sturrodaga (5) (s. 324 čuo.) . Sámesiiddaide mas Dánmárku-Norggasge lei iežas (5) oassi, galggai vearuhus doaisttážii ovddasguvlui leat nugo (5) ovdal. Dása gulai Guovdageaidnu, Ávjovárri, Deatnu, Ohcejohka ja (5) Anár Duortnosa Sámeguovllus (s. 369) . Leansmánnit ja (5) lávdegotteolbmot juogadedje siskkáldasat siidda (opmodaga (5) mielde) . Giddodatgirjái 1019 lohkkui ain 1695 maŋŋil juohke (5) vearrosápmelaš, juohke vearroeana namain ja mákson vearuin (5) eatnama ovddas. Eai čállán datte davimus sámesiiddaid (5) vearroeananamaid. 1695 vearromearrádus ii rievdadan Korpijaakko (5) oaivila mielde nu stuorrát prinsihpalaččat ahte sámevearru ain (5) lei eanavearru (s. 371) . (6) Čoahkkáigeasus (s. 412 čuo.) čuoččuha son ahte iskkaduvvon (6) árkarádjoávdnasat čájehit ahte sámevearroeatnamat sihke sámiid (6) sierra áddejumis ja duopmostuoluid geavada mielde meannuduvvojedje (6) ollásit seamma go ruoŧa boanddaid vearroolbmorievttis. Ná dáhke (6) go duopmostuolut atne ruoŧa eanaláhkamearrádusaid boanddaid (6) vearroolbmorievttis ja sin opmodagain, vástideaddji sápmelaččaid (6) sámevearroeatnamiin. Sámi vieruid atne deasttas, mii lei (6) lunddolaš, go eanaš háviid ledje sápmelaččat lávdegottis (6) dubmemin áššiid ovttas juridihkalaš oahppan duopmáriiguin. (6) Korpijaakko mieđiha ahte juo 1600- ja 1700-logus čujuhedje (6) alimus hálddahusa cealkámušat dohko guvlui ahte olles Sámeguovlu (6) lei "stáhtaalmennet" (namalassii ruvnnu opmodat) . Dán áigodaga (6) golmma dovddus Viesttarbađaeatnama eatnanhearráin oaivvildeigga (6) guovttis (Johan Graan ja Grundell) ahte sámevearroeatnamat gulle (6) sápmelaččaide ja goalmmát (Douglas) ahte gulle "ruvdnui". Alimus (6) eiseválddiid negatiivvalaš cealkámušat sámi vuoigatvuođas (6) vulggii Korpijaakko oaivila mielde stáhta beroštusain ja iige (6) historjjálaš vuđđosis (s. 414, buo. s. 418) . Dákkár (6) cealkámušat eai caggan duopmostuoluid ja hálddahusa báikkálaš (6) dási áddejupmi leat čielggas nugo ee. ovdanboahtá gielddarievtti (6) mearrádusas vulobealde máinnašuvvon Haukiniemi-áššis, (6) namalassii ahte sámevearroeana lei "vearro"-lunddot. Vaikko (6) láhkamearrádusat livčče eahpečielgasat, "heivehedje 1020 " (6) báikkálaš duopmostuolut daid ovddeš geavadii (s. 419) . (6) Haukiniemi-ášši, mii lei Suoma Nuortabađaeatnamis ja bekkii 1021 (6) 1730-jagiin lei mearrideaddjin bohtosii leigo sámevearroeana (6) "vearro" dahje "ruvnno" lunddot. Áššis buvttii (6) Viesttarbađaeatnama suohkanduopmár Carl Sadelin čielga (6) cealkámuša, guhte várra dan áiggi dovddai diliid buoremusat, (6) ee. go nu guhká lei bálvalan Lapplándda duopmárin. Su (6) cealkámušaid mielde lei sámevearroeana "vearro" lunddot, (6) namalassii dássálaga dalá ruoŧa vearroboanddaid riektediliin (6) (vearroolbmorivttiin) , ja ii ge "ruvnnu", namalassii Ruvnnu (6) opmodat (s. 402 čuo.) , buo. NJA 1981 s. 202 Haukiniemi-áššige. ***** (7) Árvvoštettiin Korpijaakko dutkosa mávssolašvuođa, lea sakka (7) beroštahtti go lea suokkardan vuđolaččat árkarádjoávdnasiid (7) mat dássážii eai leat leamaš doarvái guorahallon, ja ahte diet (7) ávdnasat dat leat vuđđosin su konklušuvnnaide. Orru erenoamáš (7) dehálaš go diet ávdnasat mannet báikkálaš dássái, nu ahte sámiid (7) ja báikkálaš eiseválddiid (ee. báikkálaš duopmostuoluid) oainnut (7) báhkkoduvvojit. Orru čielggas ahte Korpijaakko konklušuvnnat eanaš dávistit konklušuvnnaide mat bajábealde leat váldon njuolga Fjellgren:a Duortnosa Sámeguovllu duopmogirjjiid beavdegirječállosiin. Son ii čujut Vearroduottaráššái. Liikká Vearroduottarášši guovddáš eavttut dávistit bures Korpijaakko dutkosa konklušuvnnaide. Okta vearroduottarášši oassálasti duopmár, dovddus ruoŧa jurista Bertil Bengtsson lea logaldallamis Romssas čakčamánu 20. b. 1991:s, almmuhuvvon namain: Samernas rättigheter till naturressurser i svensk rätt" (Institutt for rettsvitenskap, Universitetet i Tromsø: Skriftsserie nr 13) cealkán Korpijaakko dutkosa birra: : "Dat čájeha mealgat čielgasabbot go vearroduottarášši ávdanasat ahte sámit Duortnosa ja Giema Sámeguovlluin - nappo gitta Finnmárkkus - duođas meannuduvvojedje duopmostuoluin ja eiseválddiin seammaláhkai go nu gohčoduvvon "vearroolbmorievtti", dálá eaiggáduššanrievtti boanddat." Erenoamáš miellagiddevaš lea go sámesiida Rounala, man Korpijaakko lea dutkan erenomášobjeaktan, lea Guovdageainnu ránnjáguovlu. VI Sis-Finnmárkui guoskevaš konklušuvnnat (1751 rádjai) (1) Schnitler:a dutkkosbeavdegirjjiin leat dihto dieđut (1) Sis-Finnmárkku dilis. Čanas 1, s. 230:s dieđihuvvo Guovdageainnu (1) suohkana "Oktasaš Sámiin" (dalle gulai Ávjovárrige dokko) ahte (1) "atnet duoddariid ovttas, nu Guollejávrriidge". 292. siiddus (1) daddjo oktasaš badjesápmelaččaid birra Ohcejoga gielddas (1) (Arrisbye) ahte "atnet Duoddariid, Jávrriid ja Vuvdiid sihke Davá- (1) ja Lulábealde Ohcejoga oktasaččat, almmá Duottar-Eatnama (1) juohkima haga, jođašit ja orodallet gos heive". Nuppi bealesges (1) daddjo s. 357 Anára sámiid birra: "Go Duottar-Eatnamat leat juhkkojuvvon sin gaskka, ja dieđus orru juohkehaš áinnas iežas Duottar-guovllus." Njávddáma, Báhčaveaji ja Beahcáma sápmelaččaid birra daddjo (čanas III s. 72) ahte duottar lea oktasaš sápmelaččain, muhto jogaid ja jávrriid leat juohkán. Viimmat čilge Schnitler:a vihtanuššamis badjesápmelaš John Pedersen (čanas II s. 130) ruoŧa sápmelaččaid vearroeatnamiin: "Ruoŧa Sápmelaččaid Vearro-Eatnamat leat sakka juhkkon stuorát ja unnit Eatnamiidda, ja das boahtá unnit eanet vearru: datte ii mávsse oktage eambogo 3 Rillera jahkái, earret tuolluid Vuoiŋŋalaš ja Máilmmálaš Bálvaleaddjiide; Seamma Sámiid Eatnamat, juohke áidna, lea albma Eana-Guohtumiin, nugo Boanddaid-Dálut Norggas, juhkkon, ja Muhtima Eana Gaska lea Nuppis sirrejuvvon Rádjá-Mearkkain." Dás ii leat várra vejolaš bidjat áibbas oppalaš njuolggadusa buot sámeguovlluin dálá Ruoŧas ja oktasašguovlluin juohkimis sámesiidaguovlluid sámevearroeatnamiin juohke eaiggádii dahje bearrašii. Nuppe beales orru čielggas dieid diliide ahte Schnitler:s leat heajobuš gáldut go ruoŧa duopmogirjjit ja Korpijaakko ávdnasat, main njuolggabut ja álgogáldun govve báikkálaš dili. Korpijaakko ávdnasiid mielde ráddjejuvvo sámevearroeatnamiid oppalaččat Duortnosa Sámeguovllu lulágeahčen, ee. Rounalas. Muhto Guovdageainnu, Ávjovári ja Deanu duopmocealkámušain vuhtto ahte dieid sámesiiddain eai lean sámevearroeatnamat ráddjejuvvon ovdal 1751. Ii dáidde baicce vuođus deattuhit gažaldaga galgágo juohkit sierra sámevearroeatnamiin vai ii, siidadilálašvuođain olggosguvlui. Daláš ávdnasiin ovdanboahtá ahte ovttaskas sámevearroeatnamiid áddejedje ja atne álo siskkobealde oktasaš sámesiidda. Korpijaakko oaivila mielde mearrida konkrehtalaš siidaealáhusmálle (Korpijaakko s. 299 čuo.) gažaldaga ahte leigo biddjon váldodeaddu sámesiidalahtuid oktasaš vuoigatvuhtii vai ovttaskasat juhkkon vuoigatvuhtii sámesiidda siskkobealde. Sihke duopmogirjjiid ja Schnitler:a dieđuin vuhtto maid ahte siiddaguovllu sikkobealdege livčče sirdinhámit oktasaš ja ovttaskas riektegeavadis siidda ja luondduriggadagaid ektui. Dálá Sis-Finnmárkku siidaávdnasiid konklušuvdna orru čielgasit čájeheamen ahte siiddas vuosttažettiin lei vuoigatvuohta guovllu riggodagaide. (2) Ruoŧa stáhta beales čujuhuvvui Vearroduottaráššis Karl I 1683 (2) gohččumii "Om Skogarna" vuođđun stáhta (2) opmodatvuoigatvuhtii. Alimus Duopmostuollu gávnnahii dán (2) gohččuma ovddasteamen ruvnnu priváhtarievttálaš gáibádusa (2) gáidagasa orru guovlluide maid atne meahceeatnamin. Muhto (2) gohččun lei vuolggahuvvon báktedoaimmaid dárbbuin, erenoamážit (2) muorraávdnasiidda, ja dasa ledje mearit. Dasa eai gullan eatnamat (2) mat ledje vearroboanddaid "ruovttu ja dálu" rájáid (2) siskkobealde. Jus daidda eai lean ráját, de lei bággorádjageassin (2) ("avvitring") , vai boanddaide čuldošii doarvái vuovdi sin dárbui (2) ("olles ruktui") . Juohke dáfus lei 1683 gohččuma mearrádusaid (2) ulbmil Alimus Duopmostuolu mielas aivve fal vuovddit, ja eaige dan (2) áiggi lean priváhtarievttálaš gáibádusat riikka duottarguovlluide (2) (NJA 1981 s. 200) . Easka maŋŋil oaččui 1683-gohččun viidát (2) rámmaid. (3) Ođđadáluid ceggema oktavuođas ruoŧa sámeguvlui 1600-logu (3) loahpas, ferte oanehaččat máinnašit 1673 ja 1695 (3) sámeguovlluplakáhtaid. Njuolggadusat vuolggahuvvo ruvnnu dáhtus (3) diktit ođđagilvima Lapplánddas. Navdojuvvo ahte ovdal 1673 (3) sámeguovlluplakáhta ii lean rievttálaččat lohpi cegget (3) ođđadáluid sámeguovlluide, namalassii davábeallái nu (3) gohčoduvvon sámeguovlorájá, mii manai čađa davvi Ruoŧa ja (3) Suoma (Korpijaakko s. 382) . Dáid mearrádusaid vuođul lei vejolaš (3) álggahit eanadoalu ođđa, ja lobálaš ealáhussan sámeeatnamiin (3) bálddalaga sámi árbevirolaš ealáhusaid, mat dien áiggi rádjai (3) ledje leamaš oktoráđđejeaddjin dán guovllus. 1673 ásahuvvon (3) sámeguovlluplakáhtaid ortnega vuođđun, ja mii doalahuvvui 1695 (3) plakáhtas, lei oaidnu man gohčodedje "paralleallateorian", ja man (3) eatnanhearrá Johan Graan lei 1670:s báhkkodan pro memorias (3) Gonagassii. Oaidnu lei nu ahte sámit ja ođđaássit besse juohkit (3) sámeguovllu atnima riidalkeahttá, danin go lei sadji goappašiid (3) ealáhusaide (Korpijaakko s. 384) . Jurddašanvuohki lei ahte (3) eatnamat mat liiguduvvo ođđaássandollui, ii galgan gáržžidit (3) sámiid boazoláiddomiid, bivdoeatnamiid dahje (3) guollejávrriid. Prinsihpas ii galgan dasto ođđadáluid ásaheapmi (3) vahágahttit sámi sámevearroguovlluid eaiggátvuođa, ii ge (3) gáržžidit sin vuoigatvuođaid. Kaisa Korpijaakko čuoččuha (3) dutkosistis ahte ođđadáluid ásaheapmi sámeguovlluplakáhtaid (3) vuođul mearkkašii dušše ahte "govttolaš birgejumi 1022 " (3) prinsihppa, ruoŧa vearroboanddaid ektui, galggai adnot (3) seammaláhkai sámiiid sámevearroeatnamiin (Korpijaakko s. 333, (3) buo. Kristoffers Landslag, Konungsbalken 30.2) . Govttolaš (3) birgejumi prinsihpa mielde ii ovttage vearroboanddas lean lohpi (3) eaiggáduššat eanet eatnamiid go dárbbašii vai livččii "birge (3) govttolaččat", namalassii govttolaš birgejupmái. Danin eai (3) galgan 1673 ja čuovvovaš plakáhtat dagahit ahte sámiid dilli (3) árvvoštallui earaláhkaigo ruoŧa vearroboanddaid dilli dalá (3) gustojeaddji prinsihpaid mielde. Bajábealde áššiin ovdanboahtá (3) sámeguovlluplakáhtat vuolggahuvvojedje čiekŋalis (3) stáhtaberoštumiin. Gos nie dáhpáhuvai navdo ahte Gonagas dološ (3) áiggi, davviriikka eatnamiinge beasai atnigoahtit priváhta olbmuid (3) dávviriid ja opmodagaid. Dat vulggii Gonagasa almmolaš (3) allavuođarievttis ja sáhttá ođđaáigásaš riektelágain (3) sulastahttit stáhta bággolonistemiin. Nuppe beales ii lean (3) bággolonisteami buhtadanprinsihppa vel čielgasit ovdánan (3) 1600-logus. Ja go lei eaktuduvvon ahte ođđadálut eai galgan (3) vahágin sámevearroeatnama eaiggáda geavahussii, de ii dalá (3) jurddašanvuogis lean ságas buhtadit meassamiid. Ruoŧa stáhta (3) beales lea gal ođđa áiggis leamaš dakkár áddejupmi ahte ruvnnu (3) vuoigatvuohta attii lobi ođđadáluid cegget Sámeguovlluide ja mii (3) báhkkodii stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa. Muhto dát ruvnnu (3) vuoigatvuohta ii vuolgán álgo bissovaš riektedilis, muhto dasa (3) lei sierra dihto gonagasa gohččumiid vuoigatvuođavuođđu, (3) erenoamáš ulbmiliin ja gáržžádusain (1673 ja 1695 guokte (3) sámeguovlluplakáhta ja 1749 sámeeatnannjuolggadus) . Ii oru danin (3) lunddolaš dan áddet nu ahte lei ságas olles dahje belohahkes (3) gonagasa eaiggáduššanvuoigatvuođas, muhto baicce spiehkastat (3) čuožžovaš eaiggátdilis, dahje gonagasa duohtadeapmi sámi (3) čuožžovaš vuoigatvuođas. Dálá Sis-Finnmárkui ledje dušše (3) moattis ásahan ođđadáluid 1751 rádjai, Guovdageidnui ii dáidán (3) oktage ja Ávjovárrái golbma ja Detnui guokte, buohkanassii menddo (3) unnán ahte šattašii oppalaččat mávssolaš dán guovllu (3) riektedillái (Tønnesen:a girji s. 112) . Orru dalle riektasamos (3) áddet ruvnnu háldduidge mat ledje vuođđun 1673 ja 1695 (3) sámeguovlluplakáhtaide vuosttažettiin nu ahte dat vulggii Ruvnnu (3) almmolaš allavuođarievttis Lapplándda viiddis ávdinmehciide. (3) Dát orru dávisteamen Alimus Duopmostuolu (3) áddejupmáige. Duopmostuolu oaivila mielde áddejuvvojit (3) sámeguovlluplakáhtat báhkkodeamen stáhta árbevirolaš sávaldaga (3) stivret ođđaássandoaimma, ja čájehit liige viggamuša háldet (3) Norrlándda ávdinguovlluid. Muhto - dadjá Alimus Duopmostuollu - ii (3) dán guovtti sámeguovlluplakáhtain iige 1748 sámeguovllumearrádusas (3) čuožžil makkárge gáibádus stáhta beales mii livččii čielga (3) priváhtarievttálaš lunddot (NJA 1981 s. 206) . Dát dagaha (3) konklušuvdnii ahte ain 1751 rádjásoahpamuša áiggi orru ruoŧa (3) stáhta beales váilomin čielga priváhtarievttálaš hálddut, ja (3) dakkár mahtodagas ahte livččii ásahan priváhta (3) eaiggáduššánvuoigatvuođa ruoŧa ruvdnui sámeguovlluid (3) duoddariidda oppalaččat. Dát orru maiddái dávisteamen Alimus (3) Duopmostuolu áddejupmái. Duopmostuolu mielde orru dán dárkomis vel (3) leat hui mávssolaš dalá ruoŧa Lapplándda davvi guovlluide (3) (buo. NJA 1981 s. 189 ja bajábealde čuo. III) . (4) Čuovvovaččat ráddjejuvvo guovlluid meannudeapmi mat ovdal 1751 (4) gulle oktasaš norgga-ruoŧa sorjjasmeahttunvuhtii, muhto mat (4) gulle ruoŧa máilmmálaš ja girkolaš 1023 sorjjasmeahttunvuhtii (4) (oktasašguovllut) . Dáid guovlluin lei siidda (dahje sámeálbmoga) (4) háldovuoigatvuohta ásahuvvon geavahusa bokte mealgat ovdal (4) historjjálaš áiggi, váldon ovddeš hearrákeahtes (4) guovlluid. Geavahus lei oktilaš sogas sohkii hui guhkes áiggi, ja (4) orru siskkildeamen buotlágan geavahanvugiid mat dalle ležže (4) áigeguovdilat, ja buot vejolaš riggodagaid. Guovddáš (4) mearkkašupmi orru leamen ahte atnu ii lean dušše dihto (4) geavahanvuogi atnu, muhto buotlágan, ja ovddastii daláš dilis (4) prinsihpalaččat buot duohta ja fysihkalaš hálddu guovlluide, (4) juohke siiddas dohkkehuvvon rájáid siskkobealde. Orru leamen (4) unnebuš mávssolaš ledjego dáid duohta diliin dáža (4) riektedoahpagin sáhka oamastusas, dološ áiggi rájes geavheamis (4) vai muđui "cieggan dilis" vuoigatvuođaid vuđđosin. Ruoŧa (4) riektevuogadas livččii riektevuođus áinnas fertet leamaš (4) "dološ oamastus", dahje vuolládastin. Juohke dáfus orru háldu (4) čuohtejagiid ovdal 1751 addán doarvái coavcci oppalaš (4) vuoigatvuhtii geavahuvvon guovlluide ja buot (4) riggodagaide. Livččii lunddolaš dássidit dákkár vuoigatvuođa (4) eaiggáduššanvuoigatvuođain ođđaáiggi giellaanus. Juohke dáfus (4) fertešii leat árta ságastallat vuoigatvuođas mii lea hui (4) sullasaš eaiggáduššanvuoigavuođa. Korpijaakko lea (4) fuomášahttán ahte ferte deattuhit mo sápmelaččat ieža (4) áddejedje vuoigatvuođadilisetge. Su gáldoávdnasiin ii oru (4) eahpádus ahte dán guovllu sámit atne iežaset "eaiggádin" (4) riekteáddejumiset ektui, ja lea árta atnit ruoŧa eiseválddiid (4) riektegiehtaguššama mieđiheamen dasa. Easka maŋŋil, go (4) ođđaáigásaš eaiggáduššandoaba 1800-logus (romárrievttálaš (4) ovdagova doarjagiin) ovdánii, eaiggátdoaba čadnui čavgabut (4) jáhkkui mas eatnamat ledje eaiggáduššanvuoigatvuođa (4) objeaktan. Sierra eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiidda sáhtii (4) gal iešalddes ovdalge leat dehálaš gilvoneatnamiin dahje (4) gilvineatnamiid guovlluin. Muhto dakkár guovllus go (4) Sis-Finnmárkkus, gos dábálaččat ii lean vejolaš eanadollui, lei (4) eaiggáduššanvuoigatvuođa jáhkku eatnamiidda, čuldojuvvon (4) áigeguovdilis ávkeriggodagain, ja unnán váikkuhii 1700-logu (4) dillái. (5) Bajábealde geahččaluvvui ovdanbuktit dehálaš osiid mat leat (5) roggamis sierralágan ávdnasiin namahuvvon III-V oasis. Dáid (5) ávdnasiin vižžon konklušuvnnat orrut ollásit seamma oaivilis. (5) 1981 Vearroduottaráššis gáibiduvvui ahte sámit 1600-logus (1658 (5) Brømsebroráfi áiggi) sáhtte háhkat eaiggáduššanvuoigatvuođa (5) eatnamiidda (dahje danin dássálas vuoigatvuođa) dalá ruoŧa (5) riekteortnega olis, buo. bajábealde čuo. III. Alimus Duopmostuolu (5) mielde gáibiduvvui, gos váilui guovddášguovlluide háldu, ahte (5) geavahus lei, vai dássidivččii bargon eatnama, arat, agibeaivái (5) ja oalle muosálaš. Dasto navdui gáibiduvvot oalle bissovaš (5) rájáid geavahuvvon guvlui. Čuo. IV.2 bajábealde lea Fjellgren:a (5) Duortnosa Sámeguovllu duopmočállosa vuođul čuoččuhuvvon ahte (5) dát ávdnasat orrut duođašteamen siiddaid dalá oktasaš guovllus (5) mat dál gullet Sis-Finnmárkui, áigodagas man duopmočállosat (5) siskkildit (su. 1670-1750) deavdimen gáibádusaid vai sámesiiddaid (5) vuoigatvuođa dássidivččii dalá ruoŧa boanddaid (5) "vearroolbmovuoigatvuođain". Dát duopmočállosat orrut (5) čájeheamen dušše siidda miellahtuid ávkkástallamin buot (5) áigeguovdilis luondduriggodagaid nu garrasit go girde, ja ahte dát (5) juo dalle lei bistán mihá guhkes áiggi. Dasto giehtagušše (5) ovttaskas siiddaid bissovaš rájáid, vaikko (5) áššečuoččaldahttimiin ruoŧa duopmostuoluide, mat (5) virolaččat dikšo vuoigatvuođaideaset dáid guovlluin. Eanaš (5) seamma duohta dilli ovdanboahtá ja lea vuđolaččat čuvgejuvvon (5) Korpijaakko dutkosis. Belohahkii lea Korpijaakko atnán seamma (5) duopmočállosiid mat leat Fjeldgren:a čoakkáldagas, muhto (5) Korpijaakko guorahallan lea čielgasit siskkildan mealgat viiddát (5) ávdnasiidge, sihke geografalaččat ja áššesisdoalu (5) dáfus. Bajábealde čuo. V.7 lea bájuhuvvon Bertil Bengtsson:a (5) konklušuvnnat Korpijaakko dutkosa vuođul, namalassii ahte dat (5) čielgasabbot go Vearroduottarášši ávdnasat lobálažžan dahket (5) ahte Duortnosa ja Giema sámeguovllu sámit (dálá Sis-Finnmárku (5) gulai dalle Duortnosa sámeguvlui) dien áiggi Ruoŧa duopmostuoluin (5) ja eiseválddiin eanaš háviid meannuduvvojedje seammaláhkai go (5) boanddat vearroolbmovuoigatvuođain, vuoigatvuohta mii vástida (5) dálá eaiggáduššanvuoigatvuođa. Namuhuvvon čohkkejuvvon (5) ávdnasat: Vearroduottarášši, Korpijaakko dutkosat ja ainnas (5) máinnašuvvon duopmočállosat Duortnosa sámeguovllus, fertejit (5) vuoigadit ollislaš konklušuvnna, mii gárttašii ahte dálá (5) Sis-Finnmárkku ássiin 1751 rádjái lei ollislaš dahje beanta (5) áibbas oktasaš ráđđenvuoigatvuohta buot áigeguovdilis (5) luondduriggodagaide guovllustis (siidda guovllus) . Dát orru dalá (5) dilis áddejuvvomin eaiggáduššanrievttálaš ráđđejupmin. Dán (5) guovllu dalá dilis lei eatnamiid ráđđejumis dušše dalle oaivil (5) go lei vuolggasadjin oktoráđđet eaŋkal luondduriggodagaid mat (5) gulle eatnamiidda: guohton-, bivdo-, guollebivdo-, vuovde-, (5) gittiid-, viessosadjiid- jna. vuoigatvuohta. Dákkár dilis ii orrun (5) leamaš sadji sierra eanaeaiggáduššanvuoigatvuhtii iešalddes, (5) ja ii dieđusge sadji sierra stáhta eaiggáduššanvuoigatvuhtii. VII Ovdáneapmi maŋŋil 1751 - árvvoštallama vuolggasajit (1) Ii sáhte eahpidit ahte Norgga badjelasváldin (1) oktosorjjasmeahttunvuođa ovddeš oktasašguovlluide (1) Sis-Finnmárkus 1751:s iešalddes ii leat muhttán (1) priváhtarievttálaš suorggi riektedilálašvuođaid badjelasváldán (1) eatnamiin. Alimus Duopmostuollu nannii Vearroduottaráššis seamma (1) dili go luobahii Jämtlándda Norggas Ruŧŧii 1645 (1) Brømsebroráfis. Ii dárbbaš eahpidit ahte buot priváhtiivva (1) riektedilit ain jotkojuvvo nugo ovdal Skåne, Blekinge ja Halland (1) Dánmárkkus luobadettiin Ruŧŧii, buo. Bengtsson op.cit. s.9. (1) Ahte norgga láhka gustui Sis-Finnmárkuige 1751 rájes, ii mávsse (1) ahte sámit masse eaiggáduššanvuoigatvuođa dahje eará (1) vuoigatvuođaid giddodagaide mat sis ležže ovdal dan áiggi. (2) Major Schnitler oaivvildii ahte ruoŧa eiseválddit ja gávpejasat (2) ledje ožžon stuorát oktavuođa ja miehtemiela sápmelaččaiguin (2) "Máttaduoddaris" (ee. dálá Sis-Finnmárku) go norgalaččat (2) (geahča Schnitler:a Eksaminasjonsprotokoller, Bind III (2) s. 66) . Dán čilgii belohahkii ahte "Ruoŧŧelaččat ledje (2) sáhttán háleštit ja gávppošit Sápmelaččaiguin sin Gillii, maid (2) Norgalaččat eai máhttán", dasto ahte Ruoŧas ledje olu eanet (2) duottarsápmelaččat stivrejumi vuolde ee. go Ruoŧŧa lei (2) fuolahan addit girkolaš ja máilmmálaš duopmoválddi (2) sápmelaččaide "man Áiggi dál ožžot Árbevirolaš (2) vuoigatvuođa 1024 doložis." Norgga Riikaarkiivva Rádjaárkarájus (2) lea vuorkkás Schnitler:a evttohus miessemánu 28. b. 1750:s (2) meannudanvuogis jus Norga mahkáš váldá sorjjasmeahttunvuođa (2) dihto Ruoŧa eatnamiin. Ee. árvalii son ahte Finnmárkku ámtamánni (2) dáhtošii sirdojuvvon eatnamiid riektebeavdegirjjiid oažžut (2) ruoŧa eiseválddiin, dasa lassin matrihkkala ja vearroolmmošlogu (2) j.e. Dasto evttohii: "Almmatge livččii buorre: jus Ámtamánni jearahalašii Ruoŧa Bálvaleaddjiid, ja muosáhivččii Sin geavahan Láhkii ja Rievtti vuogi meannudettiin Sápmelaččaid" (geahča Jebens op.cit. s. 172) . Ii vuhtto árkarádjoávdnasiin ahte guorrasedje Schnitler:a rávvagiidda. (3) Vuosttas norgga dikkit 1751 maŋŋil ovddeš oktasašorohagain (3) dollojedje Ávjováris guovvamánu 18. b. ja Guovdageainnus (3) guovvamánu 20. b. 1754. Dikkiin lohkkojedje mearrádusat, ee. osiid (3) 1751 rádjasoahpamušas gaskal Norgga ja Ruoŧa, buo. vulobealde (3) Gudmund Sandvik:a riektehistorjjálaš mildosa čuo. 1.18.2 (3) Riektejoavkku čielggadeamis. Seamma gálduin ovdanboahtá ahte (3) 1763 rádjai dollojedje dálvedikkit (gaskal guovvamánu 14. ja (3) 21. b.) Ávjováris ja Guovdageainnus: "Dasto dollojedje dikkit Álttás, goappašiid dikkiide 1025 . ... Dikkiin lohkkojedje mearrádusat ja eará gohččumat, vuoigatvuođaolmmošlogut divvojedje, ja soames dikki dollojedje, eanaš ráŋggáštanáššit. Muhto Guovdageainnu ja Ávjovári dikkiin 1754-1783 eai dollon diggegirjjiid (StA Tromsø, filmmat NM 116,117, RA Oslo; GS) mielde dikkit dakkár riidduin maid Ellen Simma Fjellgren bájuha Viesttarbađaeatnama leana duopmogirjjiin dahje maid Kaisa Korpijaakko lea dutkan Rounala siiddas. Dás eai leat iskkaduvvon diggegirjjit 1784 rájes. Muhto Just Qvigstad barggaldii áiggistis Finnmárkku diggegirjjin 1800-lohkui. Nu guhkás go diehtit de ii lean oaidnán oapmerievttálaš áššiid Sis-Finnmárkkus" (geardduhuvvon 1. mildosa, čuo. 1.18.2 mielde) . Dieđuin vuhtto čielgasit ahte Sis-Finnmárkku dikkit maŋŋilgo Norga badjelasas válddii sorjjasmeahttunvuođa dán guovllus, eai šat lean seamma dehálaččat sápmelaččaid gaskkas go ovdal. Ahte diggesadji sirdui Áltái dan maŋŋilgo Guovdageainnu ja Ávjovári sámit goit su. 1660 rájes jahkásaččat dolle dálvedikkiid ruoŧa suohkanduopmáriiguin iežaset diggesajiin, ferte sámiid mielas leamaš mealgat heajubun. Muhto vel dehálabbot lea ahte dikkit 1751 maŋŋil eai oru meannudan dakkár áššiid maid sámit ieža ovdanbukte, ja mat gulle sin iežaset vuoigatvuođaide. Čilgehus dasa lea ahte dáid siiddaid sápmelaččain ii lean seammalágan luohttámuš ja oktavuohta norgga go ovdal lei ruoŧa duopmáriiguin, ja ahte leat baicce ieža válljen čoavdit riittuideaset. Várra vulggii dát ee. giellavattisvuođain norgga ámmátolbmuid ektui, buo. bajábealde. (4) Dás namahuvvon dilálašvuođaid vuođul fertešii (4) prinsihpalaččat leat várrogas dohkkeheamen ahte norgga stáhta (4) riektegiehtaguššan livččii dagahan ahte Sis-Finnmárkku sámit (4) masse vuoigatvuođaideaset eallinguovlluide mat sis ovdal fertejit (4) leamaš. Dan sadjáigo ovdal lei buorre oktavuohta gaskal ruoŧa (4) eiseválddiid ja dán guovllu sámiid, mii čielggadii ja doalahii (4) dihto vuoigatvuođaid sámi álbmogii, de orru fas oktavuohta norgga (4) eiseválddiiguin álggos juo leamaš heittot. Dát mearkkaša ahte (4) kultuvrralaš ja gielalaš oktavuohta leamaš goit belohahkii (4) heittot, ja ahte vuolláičálli (ee. eanetlogu (4) álbmotriektečilgehusa sierraoaivilis, čuo. 2.3 (B) bajábealde) (4) čujuhuvvon kultuvrralaš gaska leamaš dehálaš duohtavuohta juo (4) álggu rájes. Álbmotrievttálaš jurddašanvuogis lea jáhkkimis (4) norgga stáhtas dološ rájes juo leamaš sierra (4) fuolahangeatnegasvuohta 1026 Norgga sámiid ektui (4) (buo. Sámekodisilla ovdabargguid ulbmilis "seailluhit Sámi (4) Nášuvnna") . Dát albmotrievttálaš geatnegasvuođat navdojit (4) mearkkašeamen dulkonvuođđun árvvoštaladettiin ovdáneami (4) siskkáldas riektedilis mii dán guovllus lei 1751 rájes. Guoskkai (4) áinnas sámiide geaid sirde norgga duopmováldái nie maŋŋit, ja (4) mas baicce livččii galgan beroštit ja seammás geatnegahttit (4) norgga eiseválddiid guorahallat ja bisuhit sámi vuoigatvuođaid (4) mat sis ovddežis ležže. Vaikko diekkár álbmotrievttálaš (4) geatnegasvuođa viidodat dalá dilis ii leat áibbas čielggas, de (4) orru ieš geatnegasvuohta vuosttaldeamen ahte stáhta dušše (4) háldduid bokte livččii sihkastan sámi vejolaš (4) eaiggáduššanvuoigatvuođa ja hoigadan iežas (4) eaiggáduššanvuoigatvuođa sadjái. (5) Čuovvovaččat biddjo vuođđun ahte Sis-Finnmárkku sápmelaččat (5) ovdal 1751 ledje háhkan eaiggádáššanvuoigatvuođa dahje (5) vuoigatvuođa dássálaga eaiggáduššanvuoigatvuođain, iežaset (5) eallinguovlluide, juohkahažžii iežas siidarájáid (5) siskkobealde. Gažaldat lea dasto livččiigo (5) eaiggáduššanvuoigatvuođa maŋŋil masson, ja man láhkai? Dát (5) galggašii stáhta áddejumi mielde dáhpáhuvvan, vaikko dán guovllu (5) ássit ain leat mealgadii aivve sámit, geaid máttut njuolga vulget (5) seamma guovllu 1700-logu siiddaid ássiin, ja geat oktilaččat (5) leat joatkan seamma ealáhusain buolvvas bulvii. Dát olles stuorra (5) ealáhusvuohki lei ainjuo bures bissumin gitta maŋŋil (5) soađi. Orruge dalle leamaš vuođus boatkkakeahtes rievttálaš (5) oktilašvuhtii 1700-logus dán áigái. Bertil Bengtsson dadjá (5) Romssa logaldallamistis čakčamánu 20. b. 1991 (Inst. for (5) Rettsvitenskap, čálusráidu nr. 13) vástideaddji váttisvuođas (5) ruoŧa rievttis (s. 7) : "Go sámiid atne 1600-logus eaiggádin, dehan eai lean duoddarat eaiggátkeahtes eatnamat. Ja dalle ii váikkuhan 1683 gohččun sámi guovlluide. Jus stáhta livččii šaddan eaiggádin maŋit áiggis, de sáhtášii jearrat mo lea dáhpáhuvvan. Leago jearaldat háhkamis oamastusa bokte? Muhto stáhta ii leat diggelogahallan guovlluidis, ja Ruoŧas dárbbašuvvo diggelogahallat jus galggaš šaddat eanaeaiggádin oamastusa bokte (earret sierra dáhpáhusain guhkes áiggi oamastusa bokte) . Stáhtas ii báljo leamaš háldu, ii ainjuo dábálaš háldu. Eiseválddit leat eanet mearridišgoahtán eatnama eaiggát namas ja ožžon earáid dan dohkkehit, muhto iešalddes eatnamiid gal leat sámit atnán. Vai stáhta livččii háhkan eaiggáduššanvuoigatvuođa diekkár dilis de livččii measta galgat dahkkon dán guovllu hálddahuslaš giehtaguššama bokte, ja dienlágan háhkamušat eai báljo dihtto muđui Ruoŧas. Ahte sámit vássán čuohtejagiid ledje ealjoheamit eaiggáduššan jearaldahkii ii sáhte dán oktavuođas leat mearrideaddjin, erenoamážit go stáhta lea addán errejuvvon álbmogii nugo sámiide boasttu riekteáddejumi." Dát dagaha ahte norgga stáhta ákkastallan "cieggan dilálašvuođas" ii livčče doallevaš ruoŧa dikkis, Finnmárkku duohta dili ektui. "Cieggan dilálašvuođa" prinsihpas masa Riektejoavkku eanetlohku čujuha, ii leat láhkavuođđu norgga láhkamearrádusain. Danin orruge stuorát árta čielgasamosit čuvgehit mo ráddjet lágahiš 027 cieggan dilálašvuođa prinsihpa norgga rievttis. Čujuhan iežan riektegáldogažaldaga válddahallamii 2.2. (B) oasis, mas dát gažaldat lagat meannuduvvo, ja vuolábealde I oasis norgga riektegeavadis. (6) 1950-1960 jagiid rájes leat sámit gáibidan (6) eaiggáduššanvuoigatvuođa eatnamiidda mat leat dehálaččat (6) sámekultuvrii, dása gullet Sis-Finnmárkku guovllutge, nu ahte (6) stáhta eiseválddit fertejit leat diehtán dákkár gáibádusa (6) birra. Danin orru riekta árvvoštallat ovdáneami anus, hálddus ja (6) riekteáddejumis mii leamaš dan áiggi rádjai go álggus gáibiduvvui (6) sámi eaiggáduššanvuoigatvuohta dáidda eatnamiidda. Gitta dán (6) áigemuddui geavahii sámi álbmot Sis-Finnmárkku guovlluid nu (6) čielgasit eanemusat ahte orru vuoigaduvvon gohčodit ain sámi (6) háldun. Oamastus doaba ektui navdo ahte ii sáhte čuoččuhit (6) eaiggáduššanvuoigatvuođa juoidái masa eaiggádis alddes juo (6) eaiggáduššanvuoigatvuođa namas lea muhtun muddui ráđđejupmi, (6) geahča Brækhus/Hærem, Tingsrett s. 580. Dát omastannjuolggadus (6) ainjuo orru čájeheamen váttisvuhtii dainna lágiin ahte "cieggan (6) dilálašvuođa" čuoččuhus lea vuođus riekteháhkamii dahje (6) vuoigatvuođa massimii. Stáhta ákkastallan lea datte erenoamážit (6) ahte lea stáhta mii lea dahkan "rievttálaš háldduid" mat gullet (6) eaiggáduššanvuoigatvuohta doahpagii: viessosajiid vuovdin ja (6) čujuheapmi, bivddu ja guollebivddu lihttoláigoheapmi eará (6) olbmuide j.d. Sámiid atnu lea eanaš leamaš boazodoallu oktan dan (6) lassi vuoigatvuođaid: Bivdu ja guollebivdu ja dihto (6) vuovdedoallu. Dávistettiin dása lea sámiin stáhta mielas dušše (6) geavahanvuoigatvuohta boazodollui, mii lea váfistuvvon dálá 1978 (6) boazodoallolága § 9 olis. Stáhta eaiggáduššanvuoigatvuohta lea (6) badjelmearálaččat aiddostahtton njukčamánu 12. b. 1965 (6) eanavuovdinlágas. (7) Datte sáhttá jearrat leago stáhta ákkastallan doaba heivehuvvon (7) vuohki mo ovdanbuktit váttisvuođa masa lea gárvves vástádus dalle (7) go vállje váttisvuođa. Orru leamen guovddáš mearkkašupmi (7) rivttes váttisvuođa válljemii ahte sámi vuoigatvuođat (7) historjjálaččat ja duohtadilis ii leat "dušše" vuoigatvuohta (7) boazodollui (lassi vuoigatvuođaiguin) , vaikko boazodoalus dál lea (7) dakkár ráđđejupmi mii mearkkaša eanemus ekonomálaččat dán (7) guvlui. Nugo bajábealde čuoččuhuvvon leat sámeálbmoga (7) vuoigatvuođat dán guovllus álgovuorus olles vuoigatvuohta (7) vuođđuduvvon 100-jagáš guovlluháldemii. Mu oainnu mielde ii (7) sáhte olus rievdadit ollislaš gova, go muhtun áiggis navdo (7) guovllu boazosámiid gaskkas leat finnmárkovuonaid lulli lagaš (7) várreguovllu "priváhtiivva" boazosápmelaččat ja Guovdageainnu, (7) Ávjovári ja Deanu álgo "oktasaš" boazosápmelaččat (7) seaguhuvvon. Sis-Finnmárkku guovlluid atne ain oktasaš (7) (seaguhuvvon) Guovdageainnu, Kárášjoga ja Buolbmága boazosámit (7) dálveguohtumii ja belohahkii geasseguohtumii ja eará (7) háldduide. Ovdal namahuvvon guovtti boazosámi joavkku seaguheami (7) juo, lei gárggiiduvvon vuotnaguovlluide maid atne (7) boazogeasseguohtumii. Vuotnagátti geasseguohtumat eai datte (7) goassege hehtten háldodili guovlluide mat álggos jo gulle (7) siseatnansiiddaide ja maid ain háldejit Guovdageainnu, Kárášjoga (7) ja Badje Deanu sámit. Dál lea boazodoallu Finnmárkoduoddaris, (7) nugo eará guovlluin Norggas gos lea sámi boazodoallu, (7) formálalaččat vuođđuduvvon 1978 boazodoalloláhkii. Lága § 3 (7) mielde lea vuoigatvuohta boazodollui boazodoalloguovlluin (7) erenoamáš vuoigatvuohta sámi sogat norgga borgáriidda. Áddejupmi (7) mo boazodoallu mearkkašii eaiggaduššanvuoigatvuhtii orru (7) eanetlohku vuođđudan dillái man boazodoalloláhka ásahii, (7) namalassii ahte boazodoallu lea sierra vuoigatvuohta mii (7) váldoáššálaččat máksá jođihit boazodoalu dihto guovlluin, (7) geahča bajábealde čuo. 4.1.9.3. Muhto easka 1933 (7) boazodoallolágain gohčoduvvui boazodoallu norgga lágas (7) vuoigatvuohtan. Vuoigatvuohta lei maid dalle evttolaš (7) guovddášhálddahusa mearrádusaide, nu ahte "gažaldat leago (7) johttiin lohpi álgit boazodoaluin dihto guovllus ii sáhte divvut (7) duopmostuoluid ovdii" (Kjerschow, boazodoallolága evttohusas 1922, (7) s. 47) . Ovdal dán áigemuttu lei (earret Sámekodisilla 1751) 1854 (7) rájes láhka mii muddii boazodoalu mearrádusaid, (7) ee. geahččangeatnegasvuohta, vahágiid buhtadanovddasvástádus (7) jna., muhto mii ii prinsihpalaččat mearridan boazodoalu duohta (7) rievttálaš vuđđosa dahje vuoigatvuođa mearkkašumi. Láhkaaddi (7) eaktudii jávoheamit ahte boazodoallu bisui ain duohta dilis. Dán (7) oaidná čielgasit ee. 1897 Sámekommišuvnna 1904 Árvalusas, mas (7) boazodoallu gohčoduvvui "ávkkástallan lohpin", man Árvalusa § 1 (7) mielde, galggai dušše diktit "doaisttážii" (Árvalusa (7) s. 196) . Čujuhan muđui dán ovdáneami birra Jebens:a: "Samenes (7) land - en rettslig realitet?" Tidsskrift for Rettsvitenskap 1982 (7) s. 667 čuo., erenoamážit s. 672-673. Dás čuovvu ahte duohta (7) rievttálaš vuođus sámi boazodollui Norggas gitta 1933 (7) boazodoallolága rádjai álgovuorus lei virolaš atnu. Geavahit (7) Norgga eatnamiid sámi boazodollui lea datte earalágan (7) historjjálaččat ja mihtilmasvuođas riikka sierranas (7) osiin. Dalle livččiige govttolaš árvvoštallat rievttálaš (7) vuolggasaji boazodoalus iešguđetláhkai iešguđet Norgga (7) osiin. Gažaldaga ovdanválddii eanadoallodepartemeanta 1933 (7) boazodoallolága ráhkkanettiin, buo. Od.prp. nr. 28, 1932, (7) s. 6. Boazodoallolága evttohusastis celkkii datte riikkaadvokáhta (7) Kjerschow ahte barggadettiin ávdnasiiguin čájehuvvui ahte "eai (7) lean láhkateknalaš dahje eará váttisvuođat dahje bilideamit (7) gođđit evttohussii lasáhusaid dahje spiehkastagaid maid (7) Finnmárkku fylkka sierralágan dilálašvuođat (7) gáibidedje". Evttohus siskkildiige boazodoalu boazoorohagain (7) miehtá riikka, ja láhka hábmejuvvui dávistit dasa, geahča (7) Kjerschow:a boazodoallolága evttohusa, beaiváduvvon suoidnemánus (7) 1922, s. 36. Boazodoalu erenoamáš historjjálaš vuođus (7) Finnmárkkus čuoldašuvai danin láhkameannudeamis. Nugo (7) bajábealde namuhuvvon lea boazodoallu Finnmárkoduoddaris (7) álggahuvvon sámi siiddaid álggos ollislaš (7) guovlodoallohálddus. Jus nugo bajábealde eaktuduvvo ahte dát háldu (7) lea dagahan eaiggáduššanvuoigatvuođa (dahje vástideaddji (7) vuoigatvuođa) siidda olbmuide, de lea dát mearrideaddjinge stáhta (7) čuoččuhussii ahte lea háhkan eaiggáduššanvuoigatvuođa seamma (7) guvlui cieggan dilálašvuođain. Dalle galgá stáhta čuoččuhus (7) leat háhkan eaiggáduššanvuoigatvuođa árvvoštallat juo ovdal (7) čuožžovaš sámi vuoigatvuođa ektui, mii lea (7) eaiggáduššanrievttálaš hámat, ja iige eavttuin ahte (7) sápmelaččaid vuoigatvuohta seamma guovlluide prinsihpalaččat (7) lea geavahanvuoigatvuohta boazoguohtumii. (8) Stáhta beale ákkastallamis lea leamaš árbevirolaččat dábálaš (8) eanemusat deattuhit dakkár háldduid main leat sierralágan (8) "eaiggáduššanrievttálaš mihtilmasvuođat", nu gohčoduvvon (8) "rievttálaš hálddut": Viessosajiid ja eatnamiid vuovdit (8) smávvadáluide ja vuoigatvuođaid láigohit (omd. bivdui ja (8) guollebivdui) . Jerro leago dasto diekkár dihto háldduid (8) válljen 1 028 sámi oktasaš guovloráđđejumis mii livččii (8) doallevaš luondduálbmogii stáhta ektui. Luondduálbmot sáhttá gal (8) buorredáhtus diktit vierrásiid guolástit, bivdit j.e., muhto ii (8) gáibidivčče várra mávssu, ii ráhkat áššebáhpira dása ja iige (8) čále beavdegirjji. (Muhto Anársápmelaččat láigohedje muhtun (8) áiggi oasi sin guovllus ránnjásiidii, mii gulai ruošša (8) duopmováldái.) Sáhtášii vel jearrat mo vuolggasaji dihto (8) vuoigatvuođaid válljemis maid stáhta navdo erenoamážit (8) doaimmahan, ovttastahtášii sápmelaččaid álbmotrievttálaš (8) diliin guovllu eamiálbmoga namas, ja eaiggáda namas ráđđet (8) álgovuolggalaš olles vuoigatvuođa dáidda guovlluide. (8) Finnmárkoduoddara sápmelaččaide lei lunddolaččamus áddet (8) viessosajiid dahje eatnamiid čujuheami smávvadáluide ja sullasaš (8) háldduid nu ahte lei eanet ságas stáhta oktasaš (8) fápmoollisvuođaš 029 go eaiggáduššanvuoigatvuođas. Erenoamáš (8) ruđalaš mearkkašupmi stáhtii eaiggáda namas, ii lean dáid (8) háldduin. Govttolaš dárbbu dihte fertii ovdáneami geažil (8) "muhtun" dan doaimmahit, ja stáhtas ledje juo (8) orgánat. Sis-Finnmárkku sápmelaččain eai lean baicce guhkás (8) áigái makkárge orgánat main lei gealbu dahkat "rievttálaš (8) háldduid" sámi siiddaid ovddas. Seamma lei go galggai (8) mátkkošteaddjiid ja turisttaid suovvat oaggut dahje báhčit (8) rievssahiid, nu guhká go lei valljivuohta. Juohke láhkai (8) gárttašii váttisin earuhit gaskal stáhta almmolaš válddi ja (8) eaiggáda hálddu guovllus. Earret earágo atná deastta (8) álbmotrievttálaš prinsihpaid dulkonvuođđun de orru dás riekta (8) dárkot gažaldaga iešguđet eaiggátháldduid vuođul háhkat dahje (8) massit eaiggáduššanvuoigatvuođa 1751 maŋŋilge go buot lea (8) árvvoštallan, bijakeahttá váldodeattu válljet dihto (8) ráđđenvugiid maid anášii eambo "opmodathuksejeaddjin" go (8) nuppiid. Sápmelaččaid geavahusa galgá bajábeale ákkaid olis (8) navdot álgovuolggalaš ollislaš priváhtarievttálaš (8) ráđđenvuoigatvuohtan eallinguovlluide. Dáinna vuolggasajiin (8) gártá váldooaidnu: Geas leamaš su. 250 maŋemuš jagi stuorámus (8) háldolohku eatnamiid dáfus ja dehálamus geavaheapmi, oppalohkái? (8) Guovllu lunddolaš dili dihte oaivvilduvvo dás erenoamážit háldet (8) guovllu boazodollui, bivdui ja guollebivdui. Eanaš (8) Finnmárkoduoddara eatnamat eai anit eará doaimmaide. (9) Ferte goit árvvoštallat dili bealátkeahttá ja dássálaga gaskal (9) nuppe beales stáhta háldema áigeguovdilis guovllus ja nuppe (9) bealesges ráđđejumi man 1751 maŋŋilge doaimmahedje báikkálaš (9) álbmot, boazosámit ja eará ássit, mii lea joatkkan báikegotti (9) ovddeš geavahussii. Ii leat biehttaleames ahte dás lea sáhka (9) árvvoštallamis, mii orru váttis. Galggašii árvvoštallat (9) rievttálaš dili, muhto mas vuolggasadji lea duohta ja (9) historjjálaš dilálašvuohta. Vaikko siskkáldasrievttálaččat lea (9) sáhka árvvoštallat norgga rievtti vuođul, de ferte (9) árvvoštallamis nu guhkás go vejolaš vuhtii váldit sámi oainnuid (9) ja vieruidge. Dát vuolgá vuosttažettiin njuolga das go gusto (9) guovlluide gos árbevirolaččat lea eanemus sámekultuvra, muhto (9) dasto gustojeaddji álbmotrievttisge sámiid ektui, (9) buo. ILO-soahpamuša nr. 169, 8. artihkkala. Dán artihkkala mielde (9) galgá anedettiin riikka lágaid ja láhkaásahusaid guoskevaš (9) álbmoga várás "doarvái vuhtii váldit sin vieruid ja vieruiduvvan (9) vuoigatvuođa". Dás lea navdimis ahte 8. artihkkal aitosaččat (9) deattuha dan mii ovdalge lei álbmotrievttálaš geatnegasvuohta (9) sápmelaččaid ektui "eamiálbmogin" (indigenous people) dáid (9) eatnamiin, buo. NAČ 1984:18 s. 332 "dain almmolaš (9) bajásčuvgehuvvon nášuvnnat leat dovddastan". Oassin sámi (9) vieruide ja riekteáddejupmái gullá ee. sámi guovlluid nana (9) árbevierru oktasaš eaiggátvuođas. Dilálašvuođat navdojit (9) dagahan ahte dihto konklušuvnnat norgga riekteáddejumis ja norgga (9) riekteteorias, mat leat ovdánan eará riikkaosiid dilálašvuođain, (9) eai boađe atnui automáhtalaččat dahje divukeahttá. (9) Sis-Finnmárkku erenoamáš historjjálaš, čearddalaš, ealáhuslaš (9) ja álbmotrievttálaš dilli badjánahttá guovddáš gažaldaga - (9) eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldaga - maid vánit sáhtášii (9) dássidit sullasaš riektegažaldagain riikkas muđui. Mu oaivila (9) mielde duođaštivččii dán go meroštalašii norgga (9) riektegeavada, buo. vulobealde I oasi. (10) Árvvoštallama vuolggasadjin galggašii mu oaivila mielde nugo (10) bajábealde namuhuvvon leat ahte dán guovllu ássiin ovdal 1751 lei (10) nu olles dahje mealgadii olles oktasaš ráđđejupmi sin (10) guovlluide nugo válddahallon bajábealde. Dás oaivvilduvvo (10) ráđđejupmi eaiggáduššanrievttálaš mihtilmasvuođas. (10) Eaiggátgáibideaddji stáhta bálddas eai leat bajábealde ovdáneami (10) mielde, dušše boazosápmelaččat, muhto buot báikkálaš ássit, (10) buo. Tønnesen:a girjji s. 303. Dološ rájes juo lea leamaš álo (10) dán guovllus ássit geat eai leat bargan boazodoaluin, ja geaidda (10) ee. siskkildedje sii guđet maŋŋil johtti boazodoalu ovdáneami (10) jotke bivdoservodaga ovddeš árbevieru birget bivdimiin ja (10) guolástemiin. Dáidda ealáhusaide lasihuvvui dađistaga (10) eanadoallu. Danin orru boastut go eanetlogu cealkámuš (10) (ee. 4.1.9.3 oasis) geažida "boazosápmelaččaid" leat stáhta (10) vuostegáibideaddjin 1 030 . (11) Go árvvoštallá gaskal dan guovtti áigeguovdilis (11) eaiggátgáibideaddji, de ii leat seamma fáddá mii livččii jus (11) guovllu sámiin ii livčče ovdalaččas juo guhkes oktoháldu 1031 (11) oktan ráđđenvuoigatvuođain. Dábálaš oapmerievttálaš jurdaga (11) mielde lea jearaldat leamašgo stáhta hálddut guovllus 1751 (11) maŋŋil doarvái dasa ahte livččii rivven báikegottis stuora (11) oasi álgo vuoigatvuođain. Dás navdo eaktuduvvot ahte stáhta (11) guhkes áiggi ja njuolgguslaččat lea doaimmahan háldduid (11) guovllus mat leamaš čielgasit priváhtarievttálaččat ja (11) doarvái mahtodagas ja mat leat čielgasit vuostálaga báikegotti (11) ovddeš vuoigatvuođaid. Dása orru fertemin gáibidit háldduid mat (11) čielgasit leat čuohcan ássiid vuoigatvuođaide, dahje beaktilit (11) seaguhan iežaset vuoigatvuođaide. Seammás sáhttá čujuhit (11) Tønnesen:a girjái s. 305: "Goalmmádassii ilbmá fas dákko ahte guoskevaš doaibmabijut leat álggahuvvon báikegoddái buorrin ja sin dáhtu mielde. Leat dušše doaibmabijut vuostálaga báikegotti dáhtuid maid sáhttá bidjat vuođđun láivudeamen ássiid vuoigatvuođaid." Danin ferte guorahallat mat stáhta hálddut konkrehtalaččat ledje, man áiggis ja man guovllus. Eanetlogu cealkámušas váilo mu oaivila mielde eanaš dákkár guorahallan ja meroštallan. Norgga juristtain orru dán oktavuođas leamen dihto oaidnu árvvoštaladettiin stáhta háldduid - sin árbevirolaš jurddašanvugiin - buktit oppalaš konklušuvnnaid mat sulastáhtte eaiggáduššanvuoigatvuođa. Seammás mat gullet báikegotti háldduide, de eai atnán vástideaddji oppalaš jurddašanvuogi, muhto ráddjejedje smiehttat geavahanvuoigatvuođas. Muhto logálaččat livččii lunddolaččabut navdit álgo vuoigatvuođa cieggan dilálašvuohtan, ja oppalaš oainnuid olis. VIII Stáhta hálddut (1) Boarrasamos dovddus stáhta hálddut Finnmárkkus oppalaš (1) viidodagas, mat leat adnon váikkuheamen stáhta (1) eaiggáduššanvuoigatvuhtii, gustojit vuovdeháldui. Ovdamearkan (1) čujuhuvvo fálddi Knag Álttá vuovddi ráfáiduhttimii Ákŋovági 1693 (1) dikkis. Maŋŋil bohte guokte 1753 vuovdegeaskku, maid ámtamánni (1) Colett čálii. Goappašiid háve čujuhuvvui gonagasa (1) eaiggáduššanvuoigatvuhtii teavttas mii adnui, muhto ulbmilin lei (1) seailluhit vuovddi ávkin báikegoddái. (Vaikko gonagas eaiggádušai (1) vuvddiid, ii dárbbašan eaiggáduššat eatnamiid.) Ii oktage dáid háldduin navdo njuolga mearkkašan Sis-Finnmárkui. 1775 eanačujuhancealkámušain lei várra formálalaš vuolggasadji stáhta áddejumis ahte gonagas lei eaiggát ja danin sáhtii sirdit eatnamiid priváhta olbmuide ássansadjin. Muhto cealkámuša ulbmil ii lean áimmahuššat eaiggáduššanvuoigatvuođalaš dahje ruđalaš beroštumiid stáhtii, muhto sihkkarastit buoret vuđđosa Finnmárkku eanadollui, ja seammás bissovaš ássama riikkaoassái, nu ahte go ássit šadde eaiggádin iežaset ássansajiide, čadnojedje nannosabbot dokko. Dát lea vuostálaga gonagasa háldduid Mátta-Norgga almennehiin, maid ulbmil álggus juo lei, erenoamážit háhkat ruđa gonagassii, almennehiid vuovdemiin 1600-logu loahpas, ja ahte gonagas sullii seamma áiggi ráđđegođii almennehiid vuovdebadjebáhcaga. Finnmárkkus váldui eana badjelassii nuvttá 1775 cealkámuša mielde. Dalle lea nannemis ahte stáhta boarrasamos háldduid ulbmil Finnmárkku eatnamiin, gitta min áigái erenoamážit lea čujuhuvvon vuđđosin stáhta eaiggáduššanvuoigatvuhtii, eanaš leamaš servodatlágan. Ulbmilis sáhtášii mealgadii atnit dáid háldduid dego livčče vuolgán servodatlaš movttidahtti riggodagaid hálddašeames go vuolgán priváhta eaiggátráđđejumis. Dát gusto vaikko hálddut formálalaččat livčče hábmejuvvon stáhta eaiggáduššanvuoigatvuohtan. (2) Navdo vássán badjel 100 jagi eanačujuhancealkámuša rájes ovdalgo (2) Sis-Finnmárkkus šattai áigeguovdilin čujuhit eanebuš eatnamiid (2) priváhta olbmuide opmodahkan. 1741 olmmošlohkui ii leat čállon (2) oktage dálon Guovdageainnus, muhto 1756:s ledje logahallon golbma (2) ássi kveanabearraša Guovdageainnu márkanbáikái, geahča (2) P. L. Smith, Kautokeino og Kautokeinolappene, (1938) s. 297. Muhto (2) 1854 rádjai lea juohkehaš guhte háliidii ássat Guovdageidnui, (2) ásaiduvvan dokko gosa gávnnai vuogas saji, ja atnigoahtán gittiid (2) ja niittuid maid dárbbašii. Vuosttas eanamihtádus Guovdageainnus (2) lei 1854:s, ja gustui báhpagárdimii (Smith s. 300) . Tønnesen:a (2) girjji mielde, s. 122 lea "easka dán jahkečuođis Kárášjoga, (2) Buolbmága ja Guovdageainnu ássit leat dovdagoahtán vuoigatvuođa (2) gáržumin bivdui, guollebivdui ja lubmemii. Bahkkejeaddjiŧ 032 (2) leat boahtán stáhta eiseválddiid lobiin". Muhto erenoamážit (2) maŋimušsoađi maŋŋil (ja várra erenoamážit 1960-jagiid rájes) (2) leat olggobeale bahkkemat dákkár riggodagaide garrasit (2) čuohcagoahtán Sis-Finnmárkui, buo. ee. Prestbakmo válddahallama (2) Sámi vuoigatvuođalávdegoddái, čuo. 6.7 (Prestbakmo čielggadeami (2) "Bruken av utmarksressursene i Finnmark i dette århundre", (2) almmuhuvvo várra 1994:s, oktan Steinar Pedersen:a ja Einar Richter (2) Hansen:a historjjálaš čielggademiiguin, buo. 1.1.2 osiid (2) bajábealde.) (3) Sis-Finnmárkkusge lea stáhta, erenoamážit maŋemus jagiid, (3) vuovdán ja lihttoláigohan barta- ja viessosajiid, ja muhtun muddui (3) eatnamiid ođđadoaluide. 1981:s ledje Finnmárkku (3) Eanavuovdinkantuvrra 1982 jahkedieđáhusa mielde, 208 bartta (3) Guovdageainnu, 69 Kárášjoga ja 140 Deanu gielddain. Eanavuovdima (3) j.e. dietnasat eai mannan 1961 rádjai stáhtakássii, muhto (3) Finnmárkku Vuovdefondii, nugo lei mearriduvvon 1863 (3) eanavuovdinlágas. Dát hálddut leat dehálaččat, (3) ee. servodatlaččat, muhto gokčá liikká unnebuš guvlloža dan (3) su. 96 % Finnmárkku 48.649 km 2 viidodaga ektui ja mii ain gullá nu (3) gohčoduvvun "stáhta ovddeš matrikulerekeahtes eatnamiidda". (3) Dáid háldduid ulbmil lea leamaš muddet viesso- ja bartasajiid, ja (3) ovddidit eanadoalu bargan eatnamiin nugo ovdal. Stáhta lea vel (3) gustojeaddji lágaid olis vuovdán jahkásaččat oalle olu bivdo- ja (3) oaggungoarttaid, ja lihttoláigohan jogaid ja jávrriid (3) Sis-Finnmárkkusge. Muhtumin lea lihttoláigohan servviide mat (3) ovddastit dahje gullet báikegoddái. Ulbmil lea leamaš addit (3) álbmogii vejolašvuođa govttolaččat olahit riggodagaid, ja (3) seammás fuolahit bivddu ja guollebivddu muddema. Stáhta lea (3) Sis-Finnmárkkusge hálddašan vuvddiid, formálalaš (3) eaiggádin. Soaitá leat leamaš dehálamos Kárášjohkii ja dihto (3) Deanu guovlluide, erenoamážit Buolbmágii. Muhto (3) vuovdehálddašeami doaibma Finnmárkkus, eambo go muđui eará (3) riikkaosiin, lea seailluhit vuvddiid luondduriggodahkan, sihke (3) buoremussan báikegoddái ja báikebirrasii, ja riikka biras- ja (3) dálkkádatdeasttain. Ainjuo 1850-jagiid rájes lea stáhta lágain ja (3) hálddahusain seaguhan iežas boazodoalu muddemis. Dát ovdanboahtá (3) sihke 1854 boazodoallolágas, dalle go ruošša cára giddii rájá (3) boazoealuin johtimis dalá stuorraoaivugasvuođa 1033 Supmii, ja (3) maŋŋelaš boazodoallolágain. Dása bohtet boazodoallohálddáhusa (3) hálddut gitta otnážii. Dán suorggis orru eanemusat leamen sáhka (3) čielga almmolašrievttálaš háldduid birra. (4) Buot namuhuvvon háldovugiid lea stáhta lágidan olggut Finnmárkku (4) guovlluidege (riddo- ja vuotnaguovlluide) . Muhto doppe lea ássiin (4) leamaš oalle guhkes áiggi dássái, eará árbevierut ja (4) riekteáddejupmi. Dán guovllu ássiin lea seahkalas duogáš, dál (4) eanaš sajiin dárogielhálli eanetloguin. Historjjálaš ja (4) rievttálaš árbevierut leat dieppe eanaš earáláganat go (4) Sis-Finnmárkkus, go váldá vuolggasaji ovddeš dáža áddejumis (4) almennehiin ja almenneha vuoigatvuođain. Dán lea Tønnesen (4) dievaslaččat válddahallan girjjistis. Sis-Finnmárkkus lea (4) stáhta eaiggátráđđejumi doaibma mealgat ođđasat, ja navdo leat (4) vuostálaga guovllu boares historjjáin ja sámi boares (4) riekteáddejumiin. Árvvoštaladettiin stáhta háldduid rievttálaš (4) mearkkašumi leat čuoččuhusa vuđđosin ahte lea Sis-Finnmárkku (4) eaiggátge, sáhttá čuoččuhit ahte váldodeattu ii berrešii (4) bidjat árvvoštallat eaŋkalháldduid dahje iešguđet stáhta (4) háldduid. Dáid háldduid sáhttá muhtumin gohčodit almmolaš (4) válddalastimin ja muhtuminges priváhta eaiggátráđđejupmin, ja (4) formálalaš vuođus orru veahá soaittáhagas. Duohtavuohta orru (4) leamen ahte stáhta priváhtarievttálaš ja almmolašrievttálaš (4) hálddut leat álo leamaš giehtalaga. Ná lea leamaš gitta miehtá (4) oktoráđđeneáiggi rájes, dallego háldduid erohus lei uhcci dahje (4) ii oppanassiige. Riektasamos lea dalle hállat stáhta ollislaš (4) hálddašeamis. Dán vuođul orru eahpelunddolaš bidjat (4) vealtameahttun ja mearrideaddji erohusa gaskal stáhta almmolaš (4) válddi ja priváhta eaiggátráđđejumi doaimmas (4) Sis-Finnmárkkus. Seammás orru veahá evttolaš diktit dán erohusa (4) leat mearrideaddjin go árvvoštallá dán guovllu (4) eaiggáduššanvuoigatvuođa. Nubbi molssaeaktu lea árvvoštallat (4) stáhta háldduid guovllus olislaččat. Árvvoštallama bohtosat (4) dákkár eavttuin sáhttet ain veahá eahpiduvvot. Muhto nana árttat (4) orrut bidjamin mearrideaddji deattu ulbmilii mii stáhta háldduin (4) lea oktiibuot guovllus. Dákkár árvvoštallan orru dahkamin ahte (4) vaikko vel stáhta guovllu hálddašeami oasit leat leamašge eanaš (4) priváhtarievttálaš mihtilmasvuođain, de lea álo váldoulbmil (4) leamaš seailluhit servodatberoštusaid, áinnas báikegoddái (4) buorrin. Danin eai leat várra stáhta háldduin dán guovllus (4) oppalohkái liikká leamaš nu nana eaiggádduššamat go (4) dábálaččat čuoččuhuvvo, muhto baicce stáhta doaibma bajimuš (4) almmolaš servodatorgánan, oktan geatnegasvuođaiguin. Dalle orru (4) lunddolaš čujuhit Tønnesen:a cealkámuššii girjjis "Samene og (4) sameområdenes rettslige stilling historisk belyst" (4) (Univerisitetsforlaget 1977, s. 138) : "Lága logadettiin orru čájeheamen ahte láhkaaddi čielga ulbmil lea leamaš muddet almenneha geavaheami báikegoddái buorrin. Ja iige ovdamearkka dihte háhkat stáhtii sisaboađuid. Gávnnahuvvui dárbbašlažžan lágaide daningo dan báikkálaš ássiin eai lean doarvái nana organisašuvnnat ordnet gili buriid juogadeami. Lei nappo stáhtas ortnetválddi namas mas ožžo veahki, eaige eanaeaiggádis. Dás lea várra mearkkašupmi go árvvoštallá stáhta cealkámuša ahte lea oamastanvuođuin ožžon eaiggáda vuoigatvuođa Finnmárkoalmenneha buriide." (5) Vaikko leat stáhta hálddut, de orru oalle heivvolaš govvet (5) Sis-Finnmárkku dili gitta dán áigái nugo Bertil Bengtsson dahká (5) sullasaš ruoŧa Lapplándda guovlluid ektui bajábealde geardduhan (5) logaldallamis (Inst. for Rettsvitenskap, čálusráidu nr. 13, (5) s. 7) : Ahte stáhtas ii soaitte leat leamaš háldu, " ii ainjuo (5) dábálaš háldu". Vaikko vel eiseválddit (formálalaččat) "leat (5) hálddašan eatnamiid eaiggát namas ja ožžon earáid dán (5) dohkkehit". Bengtsson:a cealkámuša mielde orru vuoiggalaš (5) deattuhit ahte leahan ain sápmelaččain (báikegottis) leamaš (5) eanemus háldu guovlluide gitta dássážii. Guovddáš ášši lea (5) Bengtsson válddahan ná: "Ieš eatnama leat sámit atnán ". Nie lea (5) goit ášši duohta dilli. Nugo buot vássán čuohte jagiid leahan (5) sámi álbmot Sis-Finnmárkkus atnán beaivválaččat olles (5) Finnmárkoduoddara ja atnán virolaččat ja čielgasit eanemusat ja (5) losimusat buot dábálaš juvssahahtti riggodagaid guovllus. Ahte (5) atnu lea heivehuvvon ealáhusdiliide ja dál eanemusat boazodollui, (5) ii hehtte dan gohčodeames ain bistevaš atnin mii lea vuolgán (5) bivdoservodagas ovdal go johtti boazodoallu leavai dán guvlui. (6) Nugo bajábealde čuoččuhuvvon lea ohpit gažaldat leatgo stáhta (6) hálddut oktiibuot dán guovllus doarvái stáhta gohčodit eaiggádin, (6) ja nie duvdán ássiid ovddeš eaiggáduššanvuoigatvuođa, dahje (6) dan gáržžidan ráddjejuvvon geavahanvuoigatvuohtan. Nugo Bertil (6) Bengtsson čujuha (buo. bajábealde čuo. VII.5) lea ruoŧa (6) rievttis váttis hállat das ahte dušše hálddahuslaš geavadis lea (6) doarvái vuođus opmodatháhkamii vuostálaga ovddeš bissovaš (6) eaiggáduššanvuoigatvuođa. Dáža rievttisge lea gažaldat (6) eahpidahtti. Čujuhuvvo 1923 Holakerkommišuvnna cealkámuššii (6) mas árvaluvvui dát Davvi-Trøndelága almennetgaskavuođaide: "Muhto ferte nuppe beales leat čielggas ahte hálddahus ii sáhte hábmet geavadis nu vai fallehivččii dili lági ja mihtilmasvuođa man ieš hálddaša, ođđa riektedilálašvuođat eai ráhkaduvvo hálddahuslaš geavada bokte". Muhto stáhta sáhttá lassin iežas hálddahuslaš geavadii dán háve várra maiddái čujuhit ahte áddejupmái mas stáhta lea Finnmárkku eanaeaiggádin lahkaaddis ja duopmostuoluin lea leamaš biddjon vuođđun, várašumi haga Sis-Finnmárkui. Vaikkovel čujuhage bajábealde oainnuide, lea mu oaivila mielde fámolamos árttat dasa ahte stáhta hálddut dán guovllus eai leat doarvái stáhtii čuoččuhit eaiggáduššanvuoigatvuođa. Sis-Finnmárkku erenoamáš čearddalaš dilálašvuođat dorjot maid dan, ja maidda leage oktavuohta. Dát dilálašvuođat dagahit ahte álbmotrievttálaš prinsihpatge váikkuhit árvvoštallamii, ainjuo dulkonvuođđun. Dasto lea Sis-Finnmárkku sierra dilálašvuođain erenoamáš mearkkašupmi bealát dilálašvuođaide ealjohis beali (sápmelaččaid) dillái, gažaldagas lea go háhkat vuoigatvuođa "cieggan dilálašvuođain" ovddeš vuoigatvuhtii hehttehussan. Gažaldagat válddahallojit dárkilat vulobealde I ja oasis. Tønnesen lea girjjistis, s. 301-308 čoahkkáigeassán ákkaid mielde ja vuostá mo stáhta ja guoskevaš ássit čuoččuhit eaiggáduššanvuoigatvuođa, muhtun oasit gusket erenoamážit Sis-Finnmárkui. Čujuhan dása iežan oaiviliid lasáhusas. (7) NOU 1978:18:s, s. 198 geažida Tønnesen molssaevttolaš oaivila (7) sámi giliássiide : Ahte stáhta beassá dušše doalahit formálalaš (7) háldenvuoigatvuođa eatnamiiidda, dassážii go dát soaitá (7) muhttojuvvot ođđa lágas. Dalle beasašedje Tønnesen:a mielde (7) ássit gáibidit oamasteaddji saji "báhcánrivttiin". Dása gulašedje (7) eanaš vuoigatvuođat mat árbevirolaččat dáža rievttis leat (7) čadnon "ieš eatnamiidda". Dán bohtosa vuođus livččii ahte (7) stáhta ii goassege leat ožžon áktánas sisaboađuid (7) luondduriggodagain vuovddekeahtes eatnamiin Finnmárkkus, seammásgo (7) buot meassamiid leat vuođustan "ássiid buoremussan". Dát oaidnu (7) livččii seammás mearkkašit molssaevttolaš oaivila (7) stáhtii. Dákkár čovdosin bisuhivččii stáhta jur dan formálalaš (7) vejolašvuođa dahkat nu gohčoduvvon "rievttálaš háldduid" man (7) leage duohtadilis doaimmahan, ja man čuoččuha, muhto ii dađe (7) eanet. I Dáža riektegeavadis (1) Guovddáš gažaldat lea guorahallat addá go dáža riektegeavat (1) sullasaš áššiin mearrideaddji dahje bagadalli njuolggadusaid mo (1) árvvoštallat opmodatdili Sis-Finnmárkkus. Dáža riektegeavada (1) čađamannamis lean iežan sierramearkkašumiin eanetlogu (1) riektegáldočilgemii (ovddabealde 2.2 B oasis, erenoamážit (1) čuo. IV-V) , guoskkahan máŋga alimusriekteduomu, erenoamážit (1) maidda lea čujuhuvvon vuođus stáhta oaiviliidda (1) eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldagas min guovllus. Garvin dihte (1) dárbbašmeahttun gearduma čujuhuvvo dása. Sierramearkkašumiin (1) leat čuovvovaš alimusriektemearrádusat mannon čađa: Rt. 1918 II s. 32 (Veivatnet) Rt. 1940 s. 407 (Hoås) Rt. 1961 s. 1163 (Dale) Rt. 1963 s. 370 (Lågenguolásteapmi, gohčoduvvon Fåbergduopmuge) Rt. 1963 s. 1263 (Vinstra) Rt. 1979 s. 492 (Varfjell/Stifjell) Rt. 1983 s. 569 (Vansjø) Rt. 1986 s. 583 (Soknedal) Rt. 1991 s. 1311 (Skjerstad ja Báidár) Dás ráddjen čuovvovaččat ovdanbuktimis dušše muhtun guovddáš čuoggáid riektegeavadis, mat mu mielas leamaš hui dehálaččat sápmelaččaid dillái Sis-Finnmárkkus. (2) Vuolggasadjin eanaš diggemearrádusaide mat leat čujuhuvvon (2) vuđđosin stáhta oaiviliidda eaiggáduššanvuoigatvuođas (2) Sis-Finnmárkkus, leat dat oalle garra gáibádusat riektevuđđosii (2) ja duođaštussii go čuoččuhuvvo háhkan (2) eaiggáduššanvuoigatvuođa dahje erenoamáš geavahanvuoigatvuođa (2) dakkár eatnamiidda mat álgoálggus leat stáhta opmodat. Dát gusto (2) omd. Soknedal:a mearrádussii (Rt. 1986 s. 583) . Vástideaddji (2) gullá čuoččuhusaide háhkat erenoamáš geavahanvuoigatvuođa (2) maid ovddida eatnamiid dáfus mat duođaštemiin gullet priváhta (2) eanaeaiggádiidda. Dát gusto omd. mearrádussii Rt. 1983 s. 569 (2) Vansjø, mas lei gažaldat háhkamis guollebivdovuoigatvuođa (2) mearritkeahtes veagadatjovkui priváhta eanaeaiggádiid (2) vuostá. Sullasaš váttisvuohta lei Rt. 1963 s. 370 (Fåberg-duopmu) (2) mas lei gažaldat guollebivddus dábálaš bivdosiiguin (stággu ja (2) ohter) , mas Alimusrikti hilggui guollebivdovuoigatvuođa (2) gáibádusa, go guollebivdu adnui "gierdan geavaheapmin", mii lei (2) dáhpáhuvvan eanaeaiggádiid buorredáhtuin, go ledje dan diktán. (2) Muhto Veivatnet alimusriekteduomus (Rt. 1918 II s. 32) ovdanboahtá (2) ahte seamma garra gáibádusat gullet stáhta čuoččuhussiige leat (2) háhkan eaiggáduššanvuoigatvuođa. Áššis dovddastuvvui (2) guoskevaš guovlu leat priváhta opmodahkan, go stáhta ii lean (2) duođaštan ahte lea leamaš dovddus áiggis almennet (nu (2) gohčoduvvon "almennetduođaštus") , ja go guovllu ledje priváhta (2) olbmot atnán guhkes áiggi. Finnmárkkus (erenoamážit (2) Sis-Finnmárkkus) lea dilli nuppegežiid eanaš riektenákkuin (2) stáhta vuostá mat dás leat máinnašuvvon. Sápmelaččaid geavahus (2) lea boarrasat go stáhta boarrasamos gáibádusat (2) eaiggáduššanvuoigatvuhtii. Dát ásaha nuppegežiid vuolggasaji (2) dáid áššiid ektui, ja lea eambo sullalaga Veivatnet ášši. (2) Ee. Veivatnet-duomu vuolggasadji orru váikkuheamen ahte (2) Sis-Finnmárkkus ferte stáhta duođaštit iežas (2) vuoigatvuođavuođu. (3) Vuolláičálli lea ovdal ovdanbuktán ahte "cieggan (3) dilálašvuođaid" riekteháhkamis ferte eaktudit ahte goappašat (3) beali guhkes áiggi leaba soahpan riekteáddejupmái mii galggašii (3) boahtit fápmui, ja nie sihkastit ovddeš riektedili. (3) Brækhus/Hærem, Tingsrett, s. 612 čuoččuhuvvo guhkes áiggi (3) geavaheames ahte "navdo dábálaččat ahte ealjohis beallige galgá (3) gaskavuođas miehtat áddejupmái ahte geavahuvvo vuoigatvuođa (3) fámus". Ovdal lea dán oktavuođas čujuhuvvon Dale-dupmui (3) (Rt. 1961 s. 1163) , mas Alimusriekti bijai mearrideaddji deattu go (3) lei guhkes áiggi leamaš ovttaoaivilis áddejupmi. Ja Vansjø-duomus (3) (Rt. 1983 s. 569) celkojuvvui (s. 585) : "Dás ii gávnnat lotnolas áddejumi vuoigatvuođas ja geatnegasvuođas mii gáibiduvvo teorias ja riektegeavadis" (mu deattuhus) . Mu riektegáldosierraoaivilis čuo. V.1, lea erenoamážit deattuhuvvon earru mii lea bistán gaskal dáža hálddahusa ja sámi álbmoga Finnmárkkus, erenoamážit Sis-Finnmárkkus ja erenoamážit gielalaččat. Danin lea dán guovtti beali gaskkas váilon ságastallan rievttálaš gažaldagain. Danin ii leatge stáhta áddejupmi rievttálaš gažaldagain cieggan ássiide, erenoamážit Sis-Finnmárkkus. Ássiin eai leat leamaš fas govttolaš vejolašvuođat oažžut eiseválddiid sin áddet. Opmodatgažaldagaid dilit Sis-Finnmárkkus eai sáhte ee. dalle sulastahttot Vinstra-duomuin (Rt. 1963 s. 1263) , mii lea guovddáš duopmu stáhta čujuhuvvon riektegeavadis. Dán oktavuođas lea lunddolaš čujuhit Alimusrievtti eanetlogu cealkámuššii Rt. 1940 s. 407 (Hoås) , s. 418: "Go dán (háve) livččii ieš stáhta almenneteaiggáda namas vuoitán boasttu riekteáddejumiid geažil maid dan eiseválddit ledje čuoččuhan." (4) Eanetlogu válddahallamis, 4.1.9.3. oasis, lea čujuhan (4) Fåberg-dupmui (Rt. 1963 s. 370) , mearrádussii erenoamáš (4) guollebivdui vuođđohoavain, mii lea vuođđun dasa ahte ii álo (4) gáibiduvvo ollásit ovttaoaivilis áddejupmi vai livččii "cieggan (4) dilálašvuohta". Alimusrievtti dán čuoggá mearrádus lei (4) sierraoaiviliin (3 vuostá 2) , ja lei eanetlogu áddejumi mielde (4) mearrideaddjin go eanaeaiggádat ledje guhká čájehan ealjohis (4) guottu, vaikko bivdui "guolli eanaeaiggádiid oidnosis" (4) (s. 377) . Eanetlohku celkkii dasto "njuolgguslaš čáđahuvvon (4) ealjohisvuođas" (s. 378) ja ahte "eanaeaiggadat lea ávžžuhuvvon (4) juoga dahkat (377) . Ii báljo eahpiduvvo ahte eanaeaiggádiid (4) ealjohisvuohta mearridii Alimusrievtti eanetlogu konklušuvnna. (4) Ii leat amas ođđasabbo dáža riektegeavadis ahte guhkes áiggi (4) ealjohisvuohta sáhttá mearridit oapmerievttálaš (4) dilálašvuođa. Bealli mii govttolaččat lea ávžžuhuvvon juoga (4) dahkat, ii ge áimmahuššan dan, sáhttá vuoittahallat áššis jur (4) dan geažil. Ealjohisvuohta lea áigá nannejuvvon sáhttit mearridit (4) riektevuđđosa, ja lea maiddái olu mielde mearrideamen eará (4) ákkaiguinge. Ovttaoaivilis áddejumi gáibádus eaktun "cieggan (4) dilálašvuhtii" ja ealjohisvuođa mearkkašupmi adnojit guovtti (4) iehčanas dillin, ja leat sierra mearrideaddjin. Fåberg-duopmu lea (4) dákko ovdamearkan ealjohisvuođa mearkkašumis, muhto ii leat (4) vuosteággan dasa ahte ovttaoaivilis áddejupmái lea aŋkke dárbu, (4) go ii sáhte áššis čuoččuhit ealjohisvuođa. (5) Eanetlohku ovdandoallá datte 4.1.9.3. oasis ahte ealjohisvuohta (5) sámiid bealesge biddjo vuđđosin stáhta (5) mearrádussii. Vearroduottasáššis lei ruoŧa stáhta čuoččuhan (5) ahte sápmelaččat vearroduoddariin ledje ealjohisvuođa geažil (5) dohkkehan eiseválddiid mearrádusa ja nu heaittihan (5) eaiggáduššanvuoigatvuođa nággovuloš guovlluide (NJA 1981, (5) s. 182) . Alimus Duopmostuollu gávnnahii ahte ii dohkket dán (5) vuosttaldeami, go riekti celkkii: "Sámit leat geažos áiggi 1886 rádjai leamaš unnitlogus politihkalaš válddi haga, ja unnán vejolašvuođat váikkuhit ja erenoamáš váttisvuođat fihttet buotlágan juridihkalaš jurdagiid ja hábmema sisdoalu. Sidjiide ferte dehálamos leat leamaš, váikkuhago njuolggadus sin eanageavaheapmái dahje muđui eallindillái - ja go nu lea dahkan de leat leamaš geanuheamit stáhta ektui, ja dalle lea leamaš lunddolaš vuollánit. Ahte sámit muhtumin leat maŋŋit ja eahpádusas vuostálastán eiseválddiid meassamiid ealáhusaide ii leat mearkkašan dán nággui." Logaldallamistis Romssa universitehtas čakčamánus 1991:s celkkii Bertil Bengtsson čuovvovaččat: "Ahte sámit olu jahkečuđiid čájehedje ealjohisvuođa eaiggátgážaldagas ii sáhte leat mearrideaddjin dán oktavuođas, eanemusat daningo stáhta bealestis lea sierra čerdii nugo sámiide addán boasttu gova riektedilis" (Inst. for Rettsvitenskap, čálusráidu nr. 13, s. 7) . Mu mielas ii eahpiduvvo ahte Alimus Duopmostuolu cealkámuš mieđiha dás oidnui mii lea heivvolaš riekteservodahkii sullasaš gažaldagain gaskal stáhta ja unnitlogu numo sápmelaččaid (buo. muđui dáža riektegeavada Rt. 1940 s. 407 Hoås, mii bajábealde máinnašuvvo) . Dalle sáhttá jearrat leatgo stáhta duohtadeamit duođai váikkuhan olu sápmelaččaid eanageavaheapmái dahje muđui sin eallindillái. Eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldat lea teorehtalaš gažaldat masa sápmelaččain ii leat leamaš makkárge vejolašvuohta guorahallat, ja iige vejolašvuohta čuovvolit mii stáhta áddejupmi duođai lei. Gitta maŋimušsoađi rádjai lea sápmelaččaid giellaoahpahus leamaš Sis-Finnmárkkus heittot, ja rievttálaš terminilogiai (geavahan- dahje eaiggáduššanvuoigatvuohta) eai leat sis leamaš eavttut man vuođul mearridit. Ealjohisvuođagažaldaga fertešii ná divvut: Leago sámiin leamaš govttolaš hástalus seaguhit iežaset dáža háldduide dahje vuostálastit daid, vai sin sáhtášii sivahallat ealjohisvuođain? Fertešii várra árvvoštallat das makkár geavatlaš mearkkašupmi stáhta háldduin lei sámi eallindillái ja sin duohta atnui. Dákko lea čielgasit vuostálaga Fåbergduomu: Das lei áššáiguoskevaš bivdun (bodnehoavvabivdu) "guliid njuolga eanaeaiggádiid oidnosis", nu ahte sis geavatlaččat ja álkitge livččii govttolaš hástalus áššiin bargagoahtit. Seammás namahuvvo maid Skjerstad-duopmu (Rt. 1991 s. 1311) . Das lei gažaldat massego Skjerstad:a ja Báidára eanadoallit vejolaš álgovuolggalaš murrenvuoigatvuođa stáhta eatnamiin (vejolaš almennetdili ektui) . Alimusriekti gávnnahii vuoigatvuohta lei masson "cieggan dilálašvuođa" geažil 1860-jagiid rájes dássážii. Muhto dásge ságastallo áibbas oidnosis ja konkrehta dilálašvuođas, go stáhta eiseválddit biehttaledje eanadoalliid murret badjel čuohte jahkái. (6) Mu áddejumi mielde ovdanboahtá diggemearrádusain maid stáhta lea (6) čuoččuhan mearrádusaid vuđđosin, ahte ii oktage dain bija (6) čielga ja/dahje áššáiguoskevaš vuđđosa dasa go stáhta (6) čuoččuha eaiggáduššanvuoigatvuođa Sis-Finnmárkku (6) eatnamiidda. Váttisvuohta stáhta čujuhuvvon diggemearrádusain lea (6) nu guhkás go oainnán mealgadis eret min guovllu áššedili. Danin (6) leage váttis gávdnat mearrádusaid dáža riektegeavadis mas eambo (6) bagadalašii gažaldagas mo lea eaiggáduššanvuoigatavuohta (6) Sis-Finnmárkku eatnamiidda. Gažaldaga fertešii dalle mearridit (6) prinsihpalaččat sorjjasmeahttun ja konkrehta historjjálaš ja (6) duohta áššebeliid áibbas sierra ja čiekŋalis guorahallama (6) bokte. Muhto go gažaldat gullá guvlui mii boarrasamos áiggi lea (6) leamaš sámi unnitlogu eallinvuođus, ja ain leat guovddášguovlun (6) sámekultuvrii, ii leat doarvái meannudit (6) eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldaga dušše siskkáldas dáža (6) rievtti árbevirolaš riektegálduid vuođul, go seammás fertešii (6) gažaldaga čuvget álbmotrievttálaš riektegálduid ektuige. Álbmotrievttálaš ja vuođđolágalaš vuođus (1) Go Tønnesen čálii girjjis 1972:s ja válddahallamis NOU (1) 1978:18A:s, lei jo ásahuvvon 1966 ON-soahpamuš siviila ja (1) politihkalaš vuoigatvuođain, muhto dan čuohcamat norgga beale (1) sápmelaččaide eai lean vel guorahallon. Tønnesen iige guoskkahan (1) barggustis sámi vuoigatvuođa álbmotrievttálaš gažaldagaid. (1) Datte lea árta navdit ahte sápmelaččaid vuoigatvuođat háldet (1) luondduriggodagaid leat mealgat muhttojuvvon sámiid oidun min (1) riikkas álbmotrievttálaš ovdáneami geažil, erenoamážit (1) 1980-jagiid. Dát gažaldat leat vuosttas geardde dárkilat (1) čilgejuvvon govdadit ja oppalaččat Sámi vuoigatvuođalávdegotti (1) vuosttas oasseárvalusas (NAČ 1984:18) . Oasseárvalus sisdoallá (1) viiddis válddahallama oppalaš ja guovddášamos gažaldagain sámi (1) vuoigatvuođas ráđđet luondduriggodagaid. Álbmotrievttálaš (1) gažaldagaid válddahallan lea NOU 1984:18 erenoamážit vuođđudan (1) ON-soahpamušas siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid (1) 27. artihkkalii, ja muhtun mudduigedárkomiin eamiálbmot (1) (indigenous peoples) doahpagii. Dán válddahallamii dárbbaša datte (1) lasihit konkretiserema, ee. gažaldahkii maidda eanaguovlluide (1) Norggas ja maidda dihto vuoigatvuođaide sáhttet sámit (1) álbmotrievttálaččat gáibidit vuoigatvuođa. Vuolláičálli lea (1) cealkámušastis riektejovkui álbmotrievttálaš gažaldagain (2.4 B (1) oasis) geahččalan veahkehit dákkár konkretiseremiin, ja sáhtán (1) dás álggos čujuhit dasa. (2) Dán oktavuođas lea beroštahtti gažaldat sáhttetgo Norgga sámit (2) álbmotrievttálaš vuođul gáibidit eaiggáduššanvuoigatvuođa (2) dihto guovlluide Norggas, erenoamážit Sis-Finnmárkui. Lassin (2) ON-soahpamuš siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid (2) 27. artihkkalii, lea erenoamážit ILO-soahpamuš nr. 169 (2) 14. artihkkal mat leat mávssolaččat dása. NAČ 1984:18:s lea (2) ovdanbukton ee. konklušuvdna ahte sápmelaččat 27. artihkkala (2) olis besset muhtun muddui gáibidit ráđđet luondduriggodagaid, (2) jus leš dárbu sámekultuvrra seailluheami ja ovddideami (2) dihte. Ovdanboahtá vel ahte sápmelaččat sáhttet gáibidit dihto (2) mieđis erohusmeannudeami, ja ahte 27. artihkkal ii suodjal (2) dušše epmolaš kultuvrra, muhto maid ávnnaslaš kultuvrra ja (2) vuđđosa mii dárbbašuvvo bisuhit sámekultuvrra ollisin. Dás (2) čujuhuvvo ee. NAČ 1984:18:i, s. 270, 276 ja 285. Seamma oainnuid (2) lea Carsten Smith ovddidan smiehtamušas Guolástusdepartementii (2) 1990:s (váldon Lov og Rett 1990:i s. 507 čuo., ja maŋŋelaš (2) Rettstenkning i samtiden:s, Oslo 1992, s. 188 čuo.) . Vánit (2) eahpiduvvo ahte stáhta geatnegasvuođat sámiid ektui (2) 27. artihkkala mielde dagahivččii stáhta dihto guovlluid (2) eaiggádin geatnegassan doaimmahit eaiggáduššanvuoigatvuođa nu (2) ahte deavddášii 27. artihkkala geatnegasvuođa. Mu mielas (2) dagahivčče vel geatnegasvuođat stáhtii bággun dohkkehit dihto (2) oapmelaš vuoigatvuođaid (geavahanvuoigatvuođaid) mat leat (2) agibeailáganat daidda dihto guovllu giddodagaide, main lea seamma (2) ulbmil. (Boazodoallovuoigatvuohta lea ovdamearkan dása, buo. (2) geassemánu 9. b. 1978 boazodoallolága, erenoamážit § 9.) Muđui (2) čujuhan bajábeal čielggademiide. Muhto sáhtášiigo (2) 27. artihkkala olis dasto lávket dobbelii, vai mearrádus attášii (2) sámi álbmogii vejolašvuođa gáibidit eaiggáduššanvuoigatvuođa (2) dihto guovlluide? Gažaldat livččii várra ráddjejuvvon (2) guovlluide gosa stáhta dál gáibida (2) eaiggáduššanvuoigatvuođa. Vuolgá ee. dan vuođus go dás lea (2) stáhtas álbmotrievttálaš geatnegasvuohta. Geatnegasvuohta mii (2) vuolggašii 27. artihkkalis dorjojuvvo dasto dál nannosit (2) vuođđolága § 110 a mearrádusas, mas stáhta eiseválddit (2) geatnegahttojit "láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmot (2) sáhttá sihkkarastit ja ovddidit sin giela, kultuvrra ja (2) servodateallima". Dása ii gula dušše politihkalaš ja morálalaš (2) geatnegasvuohta, muhto stáhtii rievttálaš geatnegasvuohtage. (3) Gaskavuohta gaskal 27. artihkkala ja Vuođđolága § 110 a navdo (3) dán oktavuođas mealgat beroštahtti. Dán birra celkkii (3) Stuorradikki Justislávdegotti jođiheaddji (3) stuorradiggedivaštallamis vuođđolága § 110 a birra: "Evttohuvvon sámeparagráfa (namalassii vuođđoláhkaparagráfa) ii leat makkárge ovttastahttinmearrádus álbmotrievtti ektui, muhto dan sisdoallu dávista álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide maid norgga stáhta lea juo 27. artihkkala mielde dohkkehan" (Šiehtadusat Stuorrad. 1987-88 s. 3025) . Artihkkalis Lov og Rett:s 1990 celkkii Carsten Smith seamma oktavuođas (s. 519) : "Álbmotriekti ja vuođđoláhka, ON-soahpamuša 27. artihkkala prinsihppa ja Vuođđolága § 110 a prinsihppa, ovdanbuktet dalle dán mielde seamma gáibádusaid. Sámiid riektedilli ii leat rievdaduvvon vuođđolágamearrádusain dainn áddejumiin ahte sidjiide leat addon ođđa vuoigatvuođat luondduriggodagaide. Vuođđolága mearrádus baicce nanne álbmotrievttálaš njuolggadusaid go leat ožžon maid vuođđolága fámu norgga rievttis." Dás čoahkkáigesso ahte dán guovtti namuhuvvon mearrádusas lea prinsihpalaččat seamma ávnnaslaš viidodat sámiid ektui, ja dát orru gullamin luondduriggodagaid vuoigatvuođaidege. Dán gažaldaga orru datte Riektejoavkku eanetlohku boasttut ádden, go vihkkedallama loahpageahčen 4.1.9.3. oasis dadjá: "Ođđa njuolggadusaid ulbmil ii leat sirdit eanavuoigatvuođa nuppi joavkkus nubbái." Bajábealde geardduhan Carsten Smitha cealkámušas ovdanboahtá ahte vuođđoláhkamearrádusa dohkkeheapmi iešalddes ii rievdat riektedili luondduriggodagaid vuoigatvuođaid dáfus. Dát ii datte mávsse seammago ahte ođđa álbmotriektemearrádusat eai dagahivčče dákkár nuppástusaid, dahje eai čuozašii vuođđoláhkamearrádusa mearkkašupmái mii das duođai lea. Vaikko vuođđolága § 110 a ii leat ovttastahttinmearrádusa hámis álbmotrievtti ektui, lea goit beanta dehálaš ahte "nanne álbmotrievttálaš njuolggadusaid go dál leat maid ožžon vuođđolága fámu norgga rievttis". Dát dagahivččii vuordimis ahte vuođđolága § 110 a duođas livččii muhtunláhkai čađaheamen 27. artihkkala siskkáldas norgga rievttis. Dalle árbevirolaš dualismma váttisvuohta gaskal álbmotrievtti ja norgga rievtti livččii čovdojuvvon 27. artihkkala ektui. Seammás orru dán guovtti guovddáš mearrádusa gaskavuohta mearkkašeamen duohta rievttálaš deattu vuođđoláhkamearrádussii. Vuođđolága § 110 a ii adnojuvvo čielga vealttalaš njuolggadussan, go livččii geatnegasvuođaid čađaheamen mat leat stáhtas álbmotrievttálaččat 27. artihkkala mielde. Seammás deattuha vuođđoláhkamearrádus iešalddes ahte dása gullá bajitdásat geatnegasvuohta man stáhta ferte ollašuhttit, vaikko dát soaitá vuostálaga vuolitdásat rievttálaš mearrádusaid. (4) Sihke 27. artihkkala ja vuođđolága § 110 a teavsttain (4) ovdanboahtá ahte mearrádusaid viidodat luondduriggodagaid (4) vuoigatvuođas lea govda árvvoštallama duohken. Carsten Smith:a (4) namuhuvvon artihkkalis lea mearrádusa oktavuođas daddjon (4) "rievttálaš dásis". Dulkomis ferte dasto eaktudit ahte dán (4) guovtti sierra mearrádusa teavsttat lasihit nubbi (4) nubbái. Árvvoštallanfáddá orru leamen mii fertešivčče vai (4) sámiide livččii duohta vejolaš váfistit ja doaimmahit (4) kultuvrraset. Ii leat eahpideames ja leage lagabui čilgejuvvon (4) NAČ 1984:18:s ahte dás eaktuduvvošii ahte Norgga sámi álbmot (4) ráđđešii doarvái luondduriggodagaid. Artihkkalistis lea (4) Carsten Smith báhkkodan dán ná (s. 516) : "27. artihkkal ferte dohkkehuvvot nana sámi vuoigatvuođaid riektegáldun, sihke politihkalaš, kultuvrralaš ja ruđalaš vuoigatvuođaide, dása maid vuoigatvuođat luondduriggodagaide sámi ássan- ja geavahanguovlluin. Viidásat sámerievttálaš barggu váldodoaibman lea konkretiseret dán prinsihpa." Dasto daddjo (s. 517) : "Dán vuođul galgá leat sihkkaris konklušuvnna ahte dáža stáhtaeiseválddit leat riektegeatnegasat - eiseválddiid iežaset álbmotrievttálaš áddejumisge - addit sápmelaččaide sierravuoigatvuođaid nu guhkás go dárbbašuvvojit deavdin dihte kultursuodjalusa gáibádusa." (5) 27. art. váikkuha sierraláhkai luondduriggodaga vuoigatvuođaide (5) 27. iešguđet riikkaguovlluin. Dás guoská mo konkrehtalaččat (5) 27. geavahit bajábealde namahuvvon riektegáldolaš oainnuid (5) 27. Sis-Finnmárkku dillái. Tønnesen celkkii NOU 1978:18:s s.199: "Siskkit gilit (Finnmárkkus) dat vuitet go eaiggáduššanvuoigatvuohta ja háldenvuoigatvuohta almennetgeavahusas addo báikegoddái. Namahuvvon giliid sáhttá seammás ain gohčodit sámegillin. Daidda lea hui dehálaš - vai seailluhivččii sámekultuvrra - oažžut almennehiid iežaset vuollásažžan. Čeardda identitehta livččii ainnas álkit bisuhit jus livčče eatnamat mat čielgasit gulašedje sidjiide. Diet leage várra duogážin sámi aktivistajoavkkuid gáibádussii oažžut eaiggáduššanvuoigatvuođa sámi eatnamiidda." Mu oaivila mielde lea riekta bidjat mearrideaddji deattu Tønnesen:a čuoččuhussii. Sámekultuvra lea dálge Finnmárkkus nu heajos dilis ahte fertešivččii atnigoahtit oalle radikála gaskaomiid, jus galggaš juksat 27. artihkkala ulbmila. Sámi iešdovdui (ja danin sámi identitehta dovduige) livččii min áiggi dehálaš ahte gávdnošedje dihto guovllut gos sámit beasašedje ollásit mearridit (dábálaš láhkamearriduvvon rájáid siskkobealde) , ja gos sámi ávnnaslaš kultuvra duohtan dahkkošii luonddu geavahettiin eaiggáda namas. Sis-Finnmárku lea dás sihke historjjálaččat ja dálá dilis sámi guovddášguovlun. Dát ii hehtte Finnmárkku rittusge leat sámit geat govttolaččat beasašedje gáibidit eaiggáduššanvuoigatvuođa álbmotrievttálaš vuođul ja 27. artihkkala ja vuođđolága § 110 a vuoigatvuođavuođuin. Tønnesen:a bajábealde namuhuvvon cealkámušain ovdanboahtá ahte livččii dehálaš seailluhan dihte sámekultuvrra ahte Sis-Finnmárkku ássiide dohkkehuvvošivčče eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiiddáseaset. Muhto lea go dása dárbuge, vai livččii stáhtii geatneagasvuohtan go dulko 27. artihkkala rievttálaš dási? Dás lea lunddolaš čujuhit Finnmárkku boazoealáhusa heahtedillái. Heahtedilli ii leat dušše fáhkka, muhto ferte gehččot guhki vuollái. Heahtedilli čájeha ealáhusa headjovuođa, mii geavaha dušše ovtta ráddjejuvvon riggodaga, mas vuoigatvuođavuođus boazodoallolága mielde gullá váldoáššálaččat aivve dán ealáhussii, boazodollui. Jus sámekultuvrra galggašii bisuhit dán guovllus guhkit áiggi, livččii dárbu eambo heivehallat nuppástuvvan diliide go masa dálá láhka miehtá. Go nana ja sierralágan sámekultuvra lea ceavzán erenoamážit Sis-Finnmárkkus ii leat aivve boazodoalu geažil, muhto eará duohta ja geográfalaš diliidge. Guhkes gaskkat guovddáš guovlluide Sis-Finnmárkkus lea maŋŋá soađi rádjai váfistan ahte guovllu sámit ovdal duođai ráđđejedje dadjatjuo buot árbevirolaš riggodagaid guovllus, nugo omd. guolásteami ja bivddu. Dálá johtolat- ja servodatdilis, bisuhuvvo dákkár oktorádden dušše rievttálaš mearrádusaid olis. Oažžu roahkka árvvoštallat fertet seailluhan dihte sámekultuvrra nu bures go vejolaš dán guovllus, ahte dušše dát ássit nugo ovdal besset háldet buot guovllu árbevirolaš luondduriggodagaid, erenoamážit bivddu ja guolásteami oppalohkái, ii dušše geavahanvuoigatvuođa namas boazodoalus. Dákkár oktoráđđejupmi ferte dieđusge maid siskkildit vejolašvuođa lihttoláigohit vuoigatvuođaid, mat dábálaččat leat čadnon eaiggáduššanvuoigatvuhtii. Vai juvssašii 27. artihkkala ulbmila navdo seamma dárbbašlažžan ahte vuoigatvuođat nugo viessosajiid lihttoláigohanvuoigatvuohta (muđui ráddjejuvvon vuovdin) berre doaimmahuvvot ássiid beroštusain ja ulbmiliin seailluhit sámekultuvrra. Ii oktage leat heivvolamos doaimmahit go ieža ássit orgánaideaset bokte. Carsten Smith:a namuhuvvon artihkkalis s. 519-520 daddjo deattuhettiin 27. artihkkala kultursuodjalusa riektevieru birra: "Dábálaš riekteprinsihpas ávnnaslaš kulturvuđđosa suodjaleames - ja sámiid vuoigatvuhtii oažžut mieđis sierrameannudeami - galget eiseválddit dahkat dárbbašlaš mearrádusaid. Sáhtášii áinnas dadjat, go geavaha dábálaš riektedoahpaga. ahte dás lea rievttálaš dássi, man eiseválddit galget aiddostahttit (rasjonaliseret) sierranas riektesurggiid mearrádusaid bokte. Dát livččii ovddidanvuohki mearridettiin buot riektegažaldagaid sámi vuoigatvuođain luondduriggodagaide, omd. sámi eaiggáduššanvuoigatvuođas eatnamiidda Finnmárkkus, boazodoallovuoigatvuođa viidodagas, sámi geavahanvuoigatvuođas stáhta eatnamiin jna." Go biddjo vuođđun ahte 27. artihkkal ovddasta rievttálaš dási de mearkkaša ahte moanat oasit lohkkojit mearrádusa dulkodettiin. Muhtun osiide lea čujuhuvvon bajábealde. Muhto go ollislaččat árvvoštallá áššáiguoskevaš osiid orru mu oaivila mielde váttis stáhtii dadjat ahte lea deavdán geatnegasvuođaidis 27. artihkkala mielde, almmá Sis-Finnmárkku ássiid dovddasteamen eaiggáduššanvuoigatvuođa eatnamiiddáseaset. Dát galgá goit siskkildit oktovuoigatvuođa dehálamos eaiggáduššanvuoigatvuođa osiide, ee. bajábealde namahuvvon vuoigatvuođaide. (6) ILO-soahpamuša nr. 169 14. artihkkalis eamiálbmogiid ja (6) čearddaid 1034 birra lea maiddái mearkkašupmi go lea gažaldat (6) dihto guovlluid eaiggáduššanvuoigatvuođas sámi unnitlohkui (6) Norggas. Čujuhan dás mu álbmotriektesierraoaivilii 2.4. B oassái, (6) čuo. VII. 14. artihkkala 1. čuo. teavstta mielde lea fámolamos (6) molssaeavttus sáhka "rights of ownership and possession", ja (6) gustojit eatnamiidda maid dát eamiálbmot "traditionally occupy". (6) Mu álbmotriektesierraoaivilis lea čuoččuhuvvon ahte mearrádus (6) álgovuorus galgá dulkojuvvot dáid sániid mielde. 14. artihkkala (6) nr. 1, vuosttas čuoggá sániid mielde ságastuvvo dihto guovlluid (6) eaiggáduššanvuoigatvuođa ja hálddu birra (ownership and (6) possession) . Bertil Bengtsson celkkii logaldallamistis Romssa (6) universitehtas čakčamánu 20. b. 1991:s čuovvovaččat (6) soahpamuša čuoggá sisdollui (Inst. for rettsvitenskap, (6) čálusráidu nr. 13, s. 6) : "Vearroduottarduopmu mielde lea dása boahtán dihto bealit mat mu mielas rievdadit dili sakka - vaikko in dieđe ležžetgo stáhtaválddit dahje duopmostuolutge dan ádden. Álggos sáhttá ovdanbuktot mii lea dáhpáhuvvan álbmogiidgaskasaš dásis. Dása lea boahtán ILO-soahpamuš eamiálbmogiid ja čearddaid birra iešmearrideaddji riikkain - mii geatnegahttá ráđđehusaid suodjalit álbmogiid vuoigatvuođaid ja sin integritehta doahttalit ja gieldit vealahusa. Sin eaiggáduššanvuoigatvuohta ja háldovuoigatvuohta eatnamiidda gos árbevirolaččat ásset galgá mieđihuvvot ja njuolggadusat ráhkaduvvot vai suodjalivčče vuoigatvuođaid ávkkástallat eatnamiid gos eai dušše sii ása; erenoamážit fuolahit johttiid dili. Sin vuoigatvuohta luondduriggodagaide galgá erenoamážit suodjaluvvot. Stáhta mii áiggošii searvat soahpamuššii ferte dieđus guorahallat mu namuhan hearkkes gažaldagaid. Sáhttitgo Davviriikkain jurddašit oassálastit soahpamuššii dálá láhkadilis? Ruoŧas dagaha gažaldat čielgasit stuorra váttisvuođaid. Riikkabeivviid dohkkehan árvalusas ii navdon vejolažžan dál vuos, eahpečielga dili geažil - láhkabargu lea han ain jođus. Ee. čuoččuhuvvo ahte eat leat vel lihkostuvvan oažžut geavahanvuoigatvuođa molssaeaktun dássálaga eaiggáduššanvuoigatvuhtii soahpamuša mielde. Ja dalle lea čielggas ahte min riektedilálašvuohta ii heive soahpamuša čállosii. - Árvalusa mielde galget datte soahpamuša áigumušat ja gáibádusat "veahá vihkkedallot sámegažaldagaid joatkkabarggus" (Mu deattuhus) . Dás čuovvu ahte sámi geavahanvuoigatvuohta boazodollui j.e. numo dál lea Ruoŧas ruota lága mielde, ii Bengtsson:a áddejumi mielde duhtat soahpamuša "eaiggáduššanvuoigatvuođa ja hálddu" gáibádusa. Bengtsson čuoččuha almmatge ahte ILO-soahpamuš dán čuoggás ii leat čielggas: "Ii ILO-soahpamuša cealkámušge leat nu čielggas. Makkár sámi háldovuoigatvuođa galggašii dohkkehit, go juo sidjiide ii addo eaiggáduššanvuoigatvuohtan 1 Galget gusto oažžut oasi luonddoriggodagain vaikko eai leat eaiggádat, ja lea muhtun juridihkalaš ođashápmi - muhtunlágan juogaduvvon eaiggáduššanvuoigatvuohta, man birra 1600-logus ságastallui romárrievttálaš málle mielde, muhto man eai goassege dohkkehan Ruoŧas." Suoma riikkabeivviid Olgoriikkalávdegotti smiehttamušas ođđajagemánu 30. b. 1991:s (árvalusa nr. 306 1990) celkui: "Ráđđehus evttoha ahte soahpamuš ii dohkkehuvvo dán muttus, danin go Suoma láhkamearrádusat eai navdo heivemin soahpamuša mearrádusaide, sámiid eanavuoigatvuođaid dáfus." Bajábealde ovdanboahtá ahte ILO-soahpamuššii nr. 169 ii leat dál guorrasan Ruoŧŧa iige Suopma, ja ahte dán guovtti riikka áddejupmi lea ahte dálá lágat eai duhtat soáhpamuša gáibádusaid. Norga gal baicce lea vuolláičállán ILO-soahpamuša, ja dagaha stáhta geatnegassan čuovvut dan, dan sisdoalu mielde. Vuolláičálli lea mu álbmotriektecealkámušas (2.4 B oasis) báhkkodan áddejumi ahte Sis-Finnmárkku guovllut duhtadit fámolamos molssaeavttu 14. art. nr. 1:s, namalassii guovllut galget leamen unnitlogu hálddus gitta dássážii. Dát dávista bajábealde Finnmárkku duohta dili ovdanbuktimii. Dás čujuhuvvo Rt. 1963:i s. 370 čuo. (Fåberg-duopmu) , erenoamážit s. 378, mas daddjo: "Dás ii galgga váldit mielde maŋemus áiggi ovdáneami, erenoamážit áiggi maŋŋil soadi." Ná orru leamen dábálaš dárkon norgga oapmeriektegeavadis, mii dávjá čuoččuhuvvo moanaid áššiin. Bajábealde namuhuvvon 14. artihkkala nr. 1 teavstta dulkomis ilbmá ahte Sis-Finnmárkku sámiin lea vejolaš gáibidit unnimusat "hálddu" dán guovllus. Gáibádus, mii lea vuođđuduvvon iehčanas álbmotrievtti vuđđosii, bissu ain vaikko eaiggáduššanvuoigatvuohta lea masson ollásit dahje belohahkii siskkáldas rievtti ovdáneames. Jus doalaha dušše "háldo"-gáibádusa, lea gažaldat maid dát mearkkaša. Mu mielas attášii sámiide juoba juo fysihkalaš oktoráđđejumi guoskevaš eatnamiidda, soaitá dihto sierra ráđđejumiid spiehkastagain. Dás navdo buot árbevirolaš geavahanvuoigatvuođat gullet dušše dihto guovllu sámiide. Dát vejii maid sisdoallat oktovuoigatvuođa lihttoláigohit vástideaddji vuoigatvuođaid, omd. bivddu ja guollebivddu. Muhto mo de eanavuoigatvuođain, omd. viessosajiide, ođđadoallohuksemiidda dahje geaidnodárbbuide dahje gahčahatvuoigatvuođaide? Mu mielas livččii eahpidahtti dán molssaeavttus, ja jus vállješii "hálddu" molssaeavttu mielddisbuvttášii erenoamáš ráddjenváttisvuođaid. Dát nannudivččii viidábut dulkot 14. art. nr 1, erenoamážit jus eará árttat dagahivččii dan. Šiehtadusain ovdalgo mearridedje ILO-soahpamuša hilgojuvvui "geavahanvuoigatvuođa" molssaeaktu, ja mearriduvvui loahpas cealkka mii dál lea, ja mas lea "ownership and possession". Lunddolaš áddejupmi dás, go ovdalaš šiehtadallamiid dáfus, lea ahte dán guovtti doahpaga galgá áddet ja atnit oktanaga: Eamiálbmogii galgá gáibiduvvot sihke eaiggáduššanvuoigatvuohta guovlluide mat dássážii leat leamaš álbmoga hálddus ("occupy") ja olles hálduge. Sátnelonohallan gaskal "occupy" ja "possession" orru válljejuvvon hámulaš árttain. Dán jurddašanvuogis čovdojuvvo váttisvuohta ráddjet errejuvvon "hálddu" sisdoalu "eaiggáduššanvuoigatvuođa" sisdoalus. Dát dulkon ovddasta mu mielas várra riektasamos 14. art. nr. 1 áddejumi. Muhto dán molssaeavttusge galgá deastta atnit soahpamuša 15. art. čuo. 2, mii orru eaktudeamen ahte stáhta doalaha ("retain") eaiggáduššanvuoigatvuođa minerálaide dahje eará eatnanvuloš riggodagaide. Dákkár riggodagain lea eamiálbmoga vuoigatvuohta ILO-soahpamuša mielde ráddjejuvvon ráđđejearramii 1035 , roggansearvamii ja soaitá vahátbuhtadasaide. Art. 14. nr. 1 sániid mielde lea sáhka eaiggáduššanvuoigatvuođas ja hálddus. Vaikko dát dulkošii gáržžet dušše mearkkašit eaiggáduššanvuoigatvuođa dahje hálddu, bohciida gažaldat makkár eavttut mearridit válljejumi dien guovtti molssaeavttus. Vejolaš áddejupmi livččii ahte eará dilit dihto unnitlogučeardda oktavuođas dihto guvlui mearridivččii válljema gaskal dušše hálddu dahje maiddái eaiggáduššanvuoigatvuođa. Dát mávssášii várra dan maid gávdnat eará riektegálduin, sihke siskkáldarievttálaš (guovllu historjjás) ja eará álbmotrievttálaš riektegálduin. Dákkár jurddašanvugiin doarjjošit 27. art. ja ILO-soahpamuša 14. art. nubbi nuppii bohtosiid. Dát čujuha mu mielas nu ahte ILO-soahpamuša 27. art. doarjagiin attášii vejolašvuođa Sis-Finnmárkku sámiide gáibidit norgga stáhtas dohkkehuvvot dán guovllu eaiggádin mii dávistivččii 14. art. nr. 1. I Čoahkkáigeassu Mu álbmotriektesierraoaivilis (erenoamážit VIII oasis) lean ohcalan dárbbu oktilaš smiehttamuššii anedettiin álbmotrievttálaš riektegálduid mat mearkkašedje sámiid riektedillái ráđđet luondduriggodagaid, ja ahte siskkáldasrievttálaš riektegáldutge válddošedje mielde oktasaš árvvoštallamii. Riektejoavkku eanetlohku lea čujuhan ahte lea ságas geahččat riektedili mii lei ásahuvvon eaiggáduššanvuoigatvuođa dáfus Finnmárkkus ovdal go bajábealde namahuvvon álbmotrievttálaš ovdáneapmi álggii 1980-logus. Mu mielas ii leat nu stuorra prinsihpalaš erohus go geahččá riektedili dušše 1751:s vai dušše 1966:s, jus ulbmil leš gávnnahit dálá riektedilálašvuođa. 1933 riektedilálašvuođa dáfus, lea eanaš historjjálaš mearkkašupmi gávnnahit riektedilálašvuođa mii lei ovdal 1966, jus stáhta dál leš váldán badjelasas geatnegasvuođaid dihto unnitlogučerdii mas livččii eará boađus. Konkrehtalaččat máksá ahte stáhta dál lea geatnegas sámiid ektui unnitlogu ja eamiálbmoga namas hehttet stáhta bisuheames sajádaga mii muđui livččii bistán. Dása boahtá vel ahte ii livčče riekta bidjat vuođđun ahte Norga stáhtan ovdal 1966 ii oppanassiige lean álbmotrievttálaš geatnegasvuohta riikka sámi álbmoga ektui. Geahča dán oktavuođas ee. NAČ 1984:18, s. 332 soames dábálaš dohkkehuvvon riektecealkagiid eamiálbmogiid suodjaleames. Gávnnahan dás buoremussan čohkket ollislaš rievttálaš árvvoštallama mas oainnášii mii lea dálá bissovaš riektedilli eaiggáduššan- ja háldovuoigatvuođas Sis-Finnmárkkus, guorahaladettiin sihke siskkáldasrievttálaš ja álbmotrievttálaš riektegálduin. Dalle ii sáhte leat vuođus garvit árvvoštallamis stáhta dálá duohtandagakeahteš 036 geatnegasvuođaid, go bidjá vuođđun ahte stáhta háliida ollásit čađahit geatnegasvuođaidis. Sihke álbmotrievttálaš ja siskkáldasrievttálaš árvvoštallamis ferte lohkkot ahte dán guovllu sápmelaččaide gitta 1751 rádjai lei dohkkehuvvon duohta ja rievttálaš sajádat ráđđet olles guovllu luondduriggodagaid. Dasa lassin lea guovllu sámiin ain 1751 maŋŋil eanaš geavahanháldu gitta otnáš rádjái, vaikko stáhta 1751 maŋŋilge lea dahkan soames dehálaš háldduid. Errejuvvon siskkáldasrievttálaš árvvoštallan bajábealde namuhuvvon vuođul soaitá eahpiduvvot. Liikká leat mu stuorámus árttat ahte ássiid eaiggáduššanvuoigavuohta Sis-Finnmárkui lea doarvái nannosit vuođđuduvvon dábálaš siskkáldas riektegálduide ja eai leat masson stáhta háldduid geažil. Ná ferte boađus gártat go siskkáldasrievttálaš gálduid dulko álbmotrievttálaš ovdáneami vuođul ja dán ovdáneami gáibádusaide norgga riektái. Muđuige sáhttet álbmotrievttálaš riektegáldut leat mearrideaddjin ollislaš árvvoštallamis. Álbmotrievttálaš riektegálduid doarju dás vuođđolága § 110 a , mii áiggošii duohtandahkat eanaš seamma ulbmiliid go 1966 ON-soahpamuša 27. artihkkal. Mu mielas mielddisbuvttášii go árvvoštallá bajábealde čuoččuhan álbmotrievttálaš riektegálduid, buriid árttaid dasa ahte guovllu sámit norgga stáhta ektui galget dohkkehuvvot Sis-Finnmárkku guovlluid eaiggádin. Go ollislaččat árvvoštallá sihke álbmotrievttálaš ja siskkáldasrievttálaš gálduid de doalvvošii mu mielas seamma bohtosii. II Riektesubjeakta (1) Bajábealde leat máinnašuvvon vuoigatvuođat (1) (eaiggáduššanvuoigatvuohta) "Sis-Finnmárkku sámi álbmogii ", (1) belohahkii historjjálaš vuođuin ja belohahkii álbmotrievttálaš (1) mearrádusaid ja vuođđolága § 110 a láhkavuođuin. Jus dákkár (1) vuoigatvuođaid geavahivččii ođđaáigásaš rievttis, (1) bohciidivččii erenoamáš váttisvuohta gávdnat buoret (1) riektesubjeavtta meroštallama namahuvvon vuoigatvuođaide. Sihke (1) Bertil Bengtsson ja Carsten Smith leaba máinnašan dán (1) váttisvuođa. Váttisvuohta vuolgá das go árbevirolaš norgga (1) riektejurddašeames leamaš váttis sámi vuoigatvuođaid heivehit (1) dábálaš oapmerievttálaš doahpaga skoviide. Leago sáhka (1) vuoigatvuođain ovttaskas sápmelažžii, báikkálaš sámejoavkkuide (1) vai soaitá oppalohkái Norgga sámi álbmogii? Ovddabealde (1) ovdanbuktimis lei historjjálaš vuolggasadji ahte Sis-Finnmárkku (1) siiddain (čearuin) ledje álggos stuorámus vuoigatvuođat (1) eatnamiidda ja čáziide, nugo dilli lei dalle dan áiggi go (1) guovllut gulle ruoŧa duopmováldái 1751 rádjai. Vaikko leatge (1) dieđut mat čujuhit nu ahte muhtun sajiin lei oktagaslaš (1) vuoigatvuohta dihto guollejávrriide dahje oaggunsajiide, lei datte (1) dán guovllus váldonjuolggadus ahte ovttaskas siidda oktasaš (1) vuoigatvuođas riektesubjeavtta namas, namalassii dán (1) siiddaolbmuide. Dákkár oktasaš vuoigatvuohta veahá sulastahttá (1) almennetvuoigatvuođaid mat leat norgga boanddain, ja vaikko (1) báikegottiin, ja mii Norggas lea bistán historjjálaččat hui (1) guhkes áiggi. (2) Guoskkahuvvon oktasaš siidavuoigatvuođat orrut nannosit (2) čanastuvvon čearddalaš dilálašvuhtii. Ná lea govvejuvvon (2) omd. Giema Sámeguovllu álgo siiddain, gos sámi ássit cagge suoma (2) ođđaássiid atnimis siidda buriid, erenoamážit goddebivddu ja (2) mádjetbivddu, mat ledje dehálaččat birgemii. Muhto 1700-logu (2) loahpageahčen dat rievddai, ee. go ođđaássitge besse (2) oassálastit mádjetbivdui. Dalle gárte ođđaássit oassin siidda (2) searvevuhtii mii dalle lei. Sullasaš ovdáneapmi lei Njávdánjoga (2) guollebivdovuoigatvuođas, maná gal álggos nuortalaččaid dáhtu (2) vuostá, buo. Tønnesen:a girjji s. 254-25 ja borgemánu 26. b. 1848 (2) vuolleriekteduomu ja geassemánu 26. b. 1930 gielddariekteduomu. (2) Eará ovdamearka vižžo Guovdageainnus, go báhppa Anders Tornensis (2) geavahii gili niittuid searválaga sámi ássiiguin. Ja su bártnit (2) maid bargagohte boazodoaluin seammaláhkai go sápmelaččat. (2) Finnmárkku diliin eai navdo boazosápmelaččat joavkku namas (2) (báikkálaš ráddjemiin dahje eai) leat leamaš riektesubjeaktan (2) eanaeaiggáduššanvuoigatvuhtii. Vuosttažettiin historjjálaš (2) árttaid geažil, danin go eaiggáduššanvuoigatvuođa (2) historjjálaš vuolggasadji ii leat dušše boazodoallu, muhto (2) siidda ollislaš luondduriggodagaid geavahepmi, nugo ovdabealde (2) namahuvvon. Lassin vel go siiddas álo lei leamaš eará (2) sápmelaččatge earret boazosápmelaččaid, geat maid oassálaste (2) guovllu geavaheames, omd. bivddus ja guollebivddus. (3) Bajábealde ovdamearkkat orrut čájeheamen ahte dán guovllu (3) siiddain álggos lei oktasaš riektesubjeakta juohke siiddas ja mii (3) álggos lei vuođđuduvvon sámi čearddalaš searvevuhtii. Muhto (3) guhkes áiggi ledje buot siidaguovllu ássit sápmelaččat sihke (3) máttuid ja kultuvrra dáfus. Danin ii leange vuostálasvuohta gaskal (3) čearddalaš searvevuođa ja dan searvevuođa mii vulggii ássamis (3) dihto guovllus. Go muhtun vierrásat 1700-logus fárregohte (3) siidaguovlluide, gárte áiggi mielde oassin siidda (3) searvevuhtii. Siiddat ledje nie muhtun muddui luvvosat (3) čearddalašvuođa dáfus. Bajábealde lea geahččaluvvon čuvget (3) oktilašvuođa mii leamaš gaskal siiddaid álgoássiid ja dálá (3) ássiid erenoamážit Guovdageainnus, Kárášjogas ja (3) Buolbmágis. Diet oktilašvuohta lea ain vuođđuduvvon sámi (3) čearddalašvuhtii, ja sámekultuvra lea guoddi oassin oktasaš (3) joavkku identitehta dovdui. Muhto seammás mearrida álgo (3) siidaguovllu ássange, daningo gilibirrasa ássan dárbbašuvvo vai (3) bisuhivččii oktasaš kultuvrra ja identitehta dovddu. Dalle lea (3) sáhka searvevuođas mii lea čilgejuvvon sihke čearddalaččat ja (3) ássama vuođul. (4) Tønnesen guoskkaha girjjistis s. 302 (3) gažaldaga gii livččii (4) eaiggátgáibideaddji stáhta vuostá, ja (3) čuoččuha dás gili. Dadjá (4) dás ahte sámi joavkkut, (3) omd. "Guovdageainnu sápmelaččat", dahje (4) "Oarje-Finnmárkku (3) sápmelaččat" eai berre navdot (4) eaiggátgáibideaddjin, sierra (3) riekteteknalaš árttain. Seammás (4) čuoččuha datte Tønnesen (3) ahte sámi áddejumi oaidnu lea justa (4) ahte báikegotti (3) vuoigatvuohta manná ovddabeallái (4) eanavuoigatvuođaid. (3) Vuogádat mas gilli (báikegoddi) lea gáibideaddji riektesubjeaktan (3) duhtadivččii sieiva sámi beroštumiid omd. Guovdageainnus ja (3) Kárášjogas, nu guhká go sámit leat eanetlogus dáid (3) gielddain. Seamma guoskkašii eará Finnmárkku báikkiidege, muhto (3) dalle dávjá ráddjejuvvon smávit báikegottiide. (5) 27. art mielde (3) lea sáhka vuoigatvuođain ovttaskas olbmuide (5) 27. dikšut (3) kultuvrraset, searválaga seamma unnitlogu (5) (3) 27. miellahtuiguin. Dalle lea sáhka olbmuid vuoigatvuođain, muhto (3) (5) 27. datte olbmuid searvevuođas, buo. Carsten Smith:a LoR 1990 (3) (5) 27. s. 528. Vuođđolága § 110 a mielde galgá (3) dilálašvuođaid láhčit nu ahte "sámi álbmogii" sihkkarasto ja (3) ovddiduvvo sin giella, kultuvra ja sin servodateallin. Sihke (3) 27. art. ja § 110 a mielde, lea váldoulbmil sihkkarastit epmolaš (3) kultuvrralaš árvvuid. Dát orru mearkkašeamen oalle luovosvuohta (3) riektesubjeavtta válljemis, jus galggaš juksat ulbmila. Carsten (3) Smith čuoččuha LoR 1990:s s. 528 stáhta geatnegasvuođaid (3) čađahit 27. art. mielde čuovvovaččat: "Oktasaš ortnegat leat dábálaččat buorebut vuođustuvvon go oktagaslaš ortnegat. Mieđis sierrameannudeami ulbmil lea addit sápmelaččaide álbmogin váikkuhangaskaoami suodjalit álbmoga oktasaš kultuvrra. Ii leat vuosttažettiin váikkuhangaskaoapmin ruđalaš vuitui ovttaskas sápmelažžii, vaikko vel duohta nuge doaibmá. Oktasaš ortnegat gártet eanet čohkkejeaddjin ja dalle kultuvragáhttejeaddjin." Dán cealkámuššii navdo heivemin sihke 27. art. ja § 110 a mielde. Smith čuoččuha seammás ahte sierra vuoigatvuođat čearddalaš vuođul dagahivččii sierra váttisvuođaid. Jus áiggoš garvit dan, ferte hábmet sierraortnegiid sámi ássanguovlluide (s. 528) . Diet oainnutge orrut dagaheamen ahte dárbbašuvvojit oktasaš vuoigatvuođat, vuosttažettiin čadnon báikkálaš guovlluide, vai čađahivččii 27. art. ja § 110 a ulbmila. (6) ILO-soahpamuša nr. 169 14. art. lea dehálaš ahte lea iešalddes (6) dihto eamiálbmot dahje čearda mii lea dahkkon (6) riektesubjeaktan. 14. art. nr. 1 namuha vuoigatvuođaid "the (6) peoples concerned" cealkagiin. Dás ovdanboahtáge ahte (6) riektesubjeaktan sáhttá leat njuolga dihto eamiálbmot (6) oppalaččat, iige ovttaskas olmmoš dahje báikkálaš (6) joavku. 14. art. teavstta ii sáhte áddet nu ahte hehtte (6) vuoigatvuođaid, mat leat mearrádusas láhkavuođđuduvvon, (6) čatnamis dihto álbmotjoavkkuide, omd. máŋgga báikkálaš (6) searvevuođaide. Seamma soahpamuša 34. art. mielde galget dasto (6) soahpamuša mearrádusat dasa lassin čađahuvvot luvvosit ("in a (6) flexible manner") . Orru maid mearkkašeamen ahte (6) 14. art. gáibádusaid "eaiggáduššanvuoigatvuođa ja hálddu" (6) čađaheami duhtadivččii jus vuoigatvuođat heivehuvvošivčče (6) báikkálaš oktasaš riektesubjeavttaide, nu go leat heivolažžan. (6) Dihto olbmuide čadnon opmodatvuoigatvuođaid orru baicce váddásat (6) heivehit 14. artihkkalii, ee. daningo lea sirdinvejolašvuohta (6) earáide go sámiide. (7) Konklušuvdna. Historjjálaš ovdáneapmi mii lei boares siiddain (7) 1751 rádjái vuolggahuvvon, orru mearkkašeamen ahte álgovuorus lea (7) sáhka oktasaš riektesubjeavttain dasa mii gohčoduvvo "sámi (7) vuoigatvuohtan", go vuoigatvuohta adno lea čadnon dihto (7) báikkálaš guovllu ássiide, geat eanaš vástidit ovddeš (7) siiddaide. Dálá dilis lea sáhka gielddaid dahje gilážiid ássiin. (7) Čađahettiin stáhta geatnegasvuođaid 27. art ja vuođđolága § (7) 110 a mielde, lea dehálaš juksat mearrádusaid ulbmila, namalassii (7) sihkkarastit ja ovddidit sámekultuvrra. Jus dán ulbmila galggaš (7) juksat, eai oru gal dát mearrádusat bidjamin nu gáržžes (7) čilgengáibádusaid go válljet vaikko riektesubjeavtta (7) luondduriggodagaid vuoigatvuhtii dahje juo (7) eaiggáduššanvuoigatvuhtii, earret ahte ferte gustot go okta (7) dahje máŋga riektesubjevtta mat áimmahuššet ja ovddidit (7) sámekultuvrra. Muhto geavatlaš riektegálduid árttatge dagahit (7) ahte gáibádusaid buoremusat duhtadivčče go oktasaš (7) riektesubjeavttaide čadnon vuoigatvuođat, giddejuvvojit (7) báikegoddái gos sámekultuvrra sihkkarastošii ássiide. (7) ILO-soahpamušas orru čielggas ahte vuolggasadji lea oktasaš (7) riektesubjeakta, namalassii eamiálbmot ieš. Oktasaš (7) konklušuvdna orru gártamin ahte ferte dorvvastit oktasaš (7) riektesubjeavttaide, vuohččan dihto báikkálaš guovlluin, (7) guoddin dasa maid gohčodit "sámi vuoigatvuohtan". Carsten Smith (7) lea girjjistis "Rettstenkning i samtiden" geažidan norgga (7) almennehiid riektedilálašvuođa ovdagovvan čađaheames sámi (7) vuoigatvuođaid. Bajábealde čuoččuhusain orru lagamus sullasaš (7) dilli leat min gilialmennehat, mas guovddáš ášši nugo diehtit (7) lea go buot geavahanvuoigatvuođat ja (7) eaiggáduššanvuoigatvuohtage gullá seamma biirii gilisearvvi (7) siskkobealde. (Jebens:a ovdanbuktima loahppa.) 4.2 GAÞALDAT FINNMÁRKKU ALMENNEHIS 4.2.1 Mii oaivvilduvvo almennehiin? Álgomearkkašeamit 4.2.1.1 Finnmárkku matrikulerekeahtes eatnamat Čuovvovaččat atnit "Finnmárkku stáhta eatnamiid" dahje "Stáhtaeatnamiid" báhkkodeami seamma mearkkašumis go "Stáhta matrikulerekeahtes eatnamat Finnmárkku fylkkas". Dáid báhkkodemiin ii mearriduvvo leago stáhtas eaiggáduššanvuoigatvuohta dáid eatnamiidda. Gažaldat maid dás galggašii čuvget, lea galgágo "Finnmárkku matrikulerekeahtes eatnamiid" gohčodit almennehin vai ii. 4.2.1.2 Meroštallamat. Meinich Olsen ja earát. Dáža rievttis ii leat čielga ja seammás áibbas dábálaš dohkkehuvvon almenneha doahpaga meroštallan. Doaba lea almmatge dávjá dáža teorias ja riektegeavadis adnon dihto implikašuvnna oktavuođas dihto oktasaš joavkkuid geavahanvuoigatvuođain, vuohččan unni eanet čielga ráddjejuvvon báikkálaš guvlui. Mátta-Norgga almennehiin gullá dehálamos geavahanvugiid vuoigatvuohta eanadoalu geavahanriektelaččaide, dábálaččat gohčoduvvon "gillin". Almennetdoahpaga oktavuohta geavahanvuoigatvuođaide ovdanboahtá omd. Meinich Olsen meroštallamis Dáža almennetrievttis (1928) s. 220: "Almennehin ádden gaskka gos ovtta dahje moatti gilis lága fámus lea geavahanvuoigatvuohta." Almennetdoahpaga dákkár áddejupmi ferte navdot leat hui lahka dáža riektegeavada ja teoria árbevirolaš áddejumi. Vástideaddji celkkii Nikolaus Gjelsvik diggerievttistis (nubbi deaddileapmi 1926) s. 133 ahte stáhtaeatnamat Finnmárkkus eai leat almennet, dainna vuođustusain ahte giliássiin ii leat makkárge duohta geavahanvuoigatvuođa daidda. Seammaláhkai ferte áddet almennet doahpaga mearkkašumi go Alimusriekti duomustis Rt. 1914 s. 509 Álttá vuovdeáššis celkkii ahte stáhta vuovddit Finnmárkkus eai leat stáhtaalmennehat "dábálaš áddemis", go dán cealkámuša vuođustus lei ahte Finnmárkku ássiin ii leat geavahanvuoigatvuohta vuovdái mii máinnašuvvo Christian V 1687 Dáža Lágas, 3-12-6. Seamma oaivil ferte navdot leat báhkkoduvvon Eanadoallodepartemeantta cealkámušain dán jahkečuođi soames vuogasvuođain ahte eai leat almennehat Nordlánddas ja Romssas. Dáid cealkámušaid vuolggasadji lei navdu ahte dáid fylkka ássiin ii lean geavahanvuoigatvuohta vuovdái stáhta eatnamiin. 4.2.1.3 Lorentz Rynning. Meahccekommišuvnna 26. cuoŋománu 1990 4.2.1.duopmu Eará terminilogia lea čielgasit biddjon vuođđun go Lorentz Rynning dutkosis "Allemannsrett og særrett" (1928) s. 20 nota 2 cealká ahte "ii leat soabakeahttá almennet doahpagiin ahte boanddain ii leat dain geavahanvuoigatvuohta dáluidasaset". Ovdamearkan čujuhii Rynning ee. Nordlándda almennehiidda, Nååmesjevuemie 1037 stáhtaalmennehii Davvi-Trøndelágas ja vuovdedirektora julggaštussii, deaddiluvvon Várrelahkalávdegotti árvalussii (1917) s. 85. Dán cealkámušas dadjá vuovdedirektora: "ahte Troanddimis, Nordlánddas ja eará sajiin leat almennehat main daid giliid eanadoallit eai ovddeš áiggis leat murren doallodárbui ja danin ii navdo gullat dákkár vuoigatvuohta. Dát gohčoduvvojit stáhtavuovddit, muhto leat eahpitkeahttá stáhtaalmennehat." Cuoŋománu 26. b. 1990 duomustis Skjerstadfeltet hárrái Sálttus (s. 71) cealká Nordlándda ja Romssa Meahccekommišuvdna: "Go geavahanvuoigatvuođa gažaldat lea jerron, lea dat čuoččaldahttán sakka moivvi álmennetdoahpagii. Nugo ovddabealde leat válddahallon, leat sierranas almennehiin iešguđetlágan atnu. Leago muhtun almennetgaskkas lea geavahanvuoigatvuođat murremii, guohtumii ja geassesadjái jna. lea dan duohken leago dáluin dahje dállojoavkkuin dološ áiggi rájes geavaheami bokte háhkan dákkár vuoigatvuođa. Meahccekommišuvnna mielas lea riekta gohčodit buot eatnamiid min riikkas maid stáhta lea adnon eaiggáduššat álgovuolggalaš eaiggáduššanvuoigatvuođa fámus, ja mat boatkkakeahttá ja ain leat stáhta eaiggáduššamis, stáhtaalmennehin." Dán mielde siskkilda Meahccekommišuvnna almenneha doaba buot eatnamiid Nordlánddas ja Romssas maid stáhta adno eaiggáduššat álgovuolggalaš eaiggáduššanvuoigatvuođa fámus. Dán oainnus lea oktavuohta álgomearrádussii almennehiidda 1687 Dáža Lága, 3-12-1, mii earuha gaskal almenneha ja "muhtuma iežas eatnamiid". Meahccekommišuvdna mielde eaktuda dát mearrádus vuolggasajis ahte buot eatnamat Norggas leat juogo dát dahje duot, nuppiin sániiguin ahte buot eatnamat mat eai leat priváhta opmodagat leat almennehat. Muhtun girječállit leat dán njuolggadusa gohčodan "almennetprinsihppan". Geavahanvuoigatvuođa dáfus almennehis oaivvilda kommišuvdna duomus (s. 72) ahte dát sorjá das leago báikkis dološ áiggi rájes geavaheami bokte háhkan dákkár geavahanvuoigatvuođa, ja velgo dat lea fámus. Muhtun girječállit leat garrasat deattuhan 1 038 almennetvuoigatvuođa mihtilmasvuođa lobálaš vuoigatvuohtan, njuolga láhkagirjji mearrádusaid láhkavuođuin 3-12 kapihttaliin, erenoamážit 3-12-6 murrenvuoigatvuođas ja 3-12-3 guohton- ja geassesadjevuoigatvuođas. Dát gusto ee. Solnørdal "Rettleiing i almenningslæren" (1958) ee. s. 40 ja Schiefloe girjjistis "Hovedlinjer i Norsk almenningsrett". Dáid girječálliid lea ee. Heiberg-duopmu Rt. 1931 s. 110 dorjon. (Heiberg-duopmu lea lagat máinnašuvvon vulobealde 4.2.2.2. oasis.) 4.2.1.4 Stáhta "čielga eaiggáduššanvuoigatvuođa" oahppa Finnmárkku dáfus leat stáhta eiseválddit guhká čuoččuhan oahpa ahte stáhtas lea "čielga eaiggáduššanvuoigatvuohta" fylkka matrikulerekeahtes eatnamiidda. Dát oaidnu várra vuosttas háve celkui čielgasit ja oppalaččat Ráđđehusadvokáhta 1864 čálalaš lágasteamis áššis vuostá Joganjálmmi Álttás ovddasvástideaddjiid. (Geahča erenoamážit Ráđđehusadvokáhta vástádusa beaiváduvvon miessemánu 18. b. 1864, mii lea lagat máinnašuvvon bajábealde 3.2.2.6. oasis.) Sunddi Spilling:a barggus "Av Finnmarkens skogrett" (1920) lea tesa dohkkehuvvon oaidnu ahte stáhtas lea čielga eaiggáduššanvuoigatvuohta Finnmárkku vuovddekeahtes eatnamiidda. Dát oaidnu čuohcá nu ahte juohke vuoigatvuohta stáhta eatnamiin ferte leat vuolgán stáhtas, šiehtadusa, erenoamáš láhkamearrádusa j.s. bokte, dahje leat erenoamáš vuoigatvuođavuođđu oamastusas dahje sullasaš dilálašvuođas. Dát lea njuolga vuostá áddejumi ahte matrikulerekeahtes eatnamat Finnmárkkus leat almennet (okta dahje moanat almennehat) . Lorentz Rynning ovdandoalai das 4.2.1.3. oasis namuhuvvon dutkosis (s. 48) : "Ahte stáhta Finnmárkkus lága bokte (1775 ggl. cea.) lea doalahan opmodat- ja háldenvuoigatvuođas stáhtaeatnamiin mat eai leat earáid hálddus regálan, ja eará riikkaid stáhtaalmennehiidda fas lága bokte lea bidjan dološ áigeprinsihpa gustojeaddji vuođđocealkagin geavahanvuoigatvuođa háhkamii", go son čujuha láhkagirjji 3-12-6:i. Dán ferte áddet nu ahte Rynning oaivvildii ahte Finnmárkkus ii gusto almennetprinsihppa láhkagirjji 3-12-1:s iige dološ áiggi rájes geavaheami prinsihpa vuoigatvuođaháhkama vuđđosin gusto Finnmárkkus. 4.2.1.5 Erenoamážit Finnmárkku birra 4.2.1.3. oasis namuhuvvon Nordlándda ja Romssa Meahccekommišuvnna 4.2.1.3. duomus lea ovdandollon (s. 86) : "Numo ovddabealde máinnašuvvon lea diggeáššiin mátta Norgga meahccegaskkain duopmostuoluin čielgasit mearriduvvon ahte álgovuolggalaš stáhtaeatnamat lea almennet. Eai leatge, earret Finnmárkkus, gos stáhta eatnamat guhká lágalaččat leat leamaš sierradilis, veaháge várašan makkárge riikkaoasi". Sierra láhkamearrádusat Finnmárkui maid sáhttá jurddašit leat ásahan oppalaš sierradili, stáhta riektedili dáfus riikkaoasi ássiid ektui, lea vuolggahuvvon belohahkii oktoráđđenáiggis, buo. erenoamážit 1775 Eanačujuhancealkámuša. Seamma oktavuođas lea geassemánu 22. b. 1863 láhkage vuovdima birra stáhta eatnamiin Finnmárkkus leamaš namuhuvvon. Dasto berrešii njukčamánu 12. b. 1920 várreláhka nr. 5 namuhuvvot, mas § 50:s daddjo ahte lága mearrádusat eai adno Finnmárkkus ja njukčamánu 12. b. 1965 láhka stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid birra Finnmárkkus. Dát láhkamearrádusat guoskkahuvvojit vulobealde juohkehaš sierra konkrehtalat oktavuođas. Historjjálaš vuolggasaji ektui lea Finnmárku earalágan go árbevirolaš dilálašvuohta mátti-dáža almennehiin, gos vuoigatvuohta eanaš guovddáš geavahanvugiide, murren, guohtun ja geassesadji jna. adnojit gullat eanadoalloealáhussii, ja dalle erenoamážit matrikulerejuvvon eanadollui. Sierra eanadoalločadnon geavahanvuoigatvuohta illá sáhttá historjjálaš árttain leat ságas Finnmárkku hárrái, ii ainjuo seamma áddemis go Mátta-Norggas. Eai lean matrikulerejuvvon eanadoalut Finnmárkkus ovdal 1775. 4.2.1.6 Sverre Tønnesen:a girji "Retten til jorden i Finnmark" 4.2.1.(Vuoigatvuohta Finnmárkku eatnamiidda) Sverre Tønnesen:a girjjis "Retten til jorden i Finnmark" (1972) máinnašuvvo "Finnmárkku-almennehis ". Čielggas lea ahte girječálli dáinna báhkkodemiin oaivvilda guovlluid maid almmolaš giellaatnin dál máinnaša "stáhta matrikulerekeahtes eatnamin" Finnmárkkus. Tønnesen ii meroštala justa mii mearkkaša namahus almennet, muhto son čuoččuha (s. 310) ahte "mii historjjálaččat lea mihtilmas almennehiidda, lea datte dušše ahte leat eatnamat maid ii oktage dihto olmmoš eaiggáduša". Son dasto čujuha Ørsted:a 1812 meroštallamii: "Buot Opmodat, mii lea oktasaš Geavahusas juogo olles Stáhtii, dahje dihto Provinsii, dihto Guovllu Ássiide, lea Almennet, gulaš dal Opmodat olles Stáhtii dahje ...". Dása lasiha Tønnesen: "ahte Finnmárkoalmennet deavdá dás biddjon gáibádusaid, orru leamen čielggas." 4.2.1.7 Buohtastahttin Mátta-Norgga stáhtaalmennehiiguin Navdo leat váttis vástidit Finnmárkku almenneha gažaldaga čielgasit ja ollislaččat doabalaš 1039 meroštallamis. Dán vuolggasajis lea vástádus dan duohken makkár almennetdoahpaga meroštallan válljejuvvo. Danin baicce dan sadjái konkrehta buohtastahttit gaskal rievttálaš dilálašvuođaid mat gustojit matrikulerekeahtes eatnamiidda Finnmárkkus ja dilálašvuođaid mat gustojit mátta-dáža almennehiidda. Vai buohtastahttin ii šatta dárbbašmeahttun váttis, válljet buohtastahttit almennehiiguin maid stáhta eaiggáduššá (stáhtaalmennehiid) . Min čuolbma lea dalle ná: Sáhttetgo stáhtaeatnamat Finnmárkkus unnit eanet rievttálaččat seammaláganatgo Mátta-Norgga stáhtaalmennehiiguin? Makkár čuoggáin leat seammalágan dahje sullasaš dilálašvuođat, ja makkár čuoggáin leat erohusat? Dákkár buohtastahttimis ferte guorahallat sihke eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldaga ja geavahanvuoigatvuođaid mat ležžet. Danin fertege guorrat dihto láhkai eaiggáduššanvuoigatvuođa ovdanbuktima 4.1. oasis (geahča 4.2.4. oasi vulobealde) ja iešguđet geavahanvuoigatvuođaid ovdanbuktima 3. kapihttalis (geahča 4.2.5. gitta 4.2.9. oasi) vulobealde. 4.2.1.8 Várašupmi ovdanbuktima rámma ektui Álggos navdo riekta dihto láhkai várašit ovdanbuktima rámmaid ektui: (a) Dat oassi Finnmárkkus mii šattai aivve dáža sorjjasmeahttunvuođa vuollái 1751:s lei ovdal dán guhká ruoŧa duopmoválddi vuollásaš. Ruoŧas lea almennehiid njuolggadusaid ja gonagasa eaiggáduššanvuoigatvuođa ektui leamaš eará rievttálaš ovdáneapmi go Norggas. (Lagat válddahallan Ruoŧa riekteovdáneamis, geahča 4.1.6. oasi.) Dálá ovdanbuktimii lea válljejuvvon ráddjet meannudeami dilálašvuođaide dan oasis Finnmárkkus mii juo ovdal 1751 lei aivve dáža sorjjasmeahttunvuođa vuollásaš ("privatiivva dáža guovllut") . (b) Dáža stáhta lea čadnon dihto álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide Norgga sámi unnitlogu ektui, buo. erenoamážit 1966 ON-soahpamuša siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái 27. artihkkala ja 1989 ILO-konvenšuvnna nr. 169. Dasa lassin leat geatnegasvuođat mat leat geassemánu 12. b. 1987 sámelága nr. 56 ja Vuođđolága § 110 a:s. Ii leat vuos áibbas čielggas makkár čuvvosat dáid geatnegasvuođain sámi ealáhusa vuoigatvuođaid ja Finnmárkku luondduriggodagaid ráđđejumi, dahje fylkka dihto guovlluid ektui leat. Dálá ovdanbuktin ii guoskkat daid gažaldagaid maid sáhttá jearrat álbmotrievttálaš vuođul, ja iige siskkil vejolaš vuoigatvuođaid dán vuođul. (Veahá lagat albmadeapmi dáid geatnegasvuođain, geahča 2.4. (álbmotriekti) ja 2.5. (Vuođđolága § 110 a) osiid ovddabealde) . Dás čuovvu ahte jus siskkáldas lágat Norggas ja dan čuožžovaš hálddašangeavat ii galggašii duhtadit riikka álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sámiid álbmoga ektui, ii boađe dat ovdan čuovvovaš ovdanbuktimis. 4.2.2 Mátta-Norgga almennehat 4.2.2.1 Oppalaččat (1) Mátta-Norggas lea dál vuolggasajis buot eatnamat, várit ja (1) vuovddit mat eai leat priváhta opmodagat, almennet. (Dalle ii (1) lohkko stáhta ostojuvvon opmodat.) Áigodagas 1800-logus ja dán (1) jahkečuođi álggus čuoččuhuvvui ahte ledje ráššatge (1) Mátta-Norggas mat "almmá leamen almennet eai lean priváhta (1) opmodat" (nu gohčoduvvon "stáhta duoddarat") . Duottarkommišuvdna (1) mii ásahuvvui borgemánu 8. b. 1908 duottarlágas (fámuhuhtton (1) cuoŋománu 9. b. 1954 lágas) mearridii datte vuosttas duomustis (1) juovlamánu 1. b. 1910 ahte earuheapmi gaskal stáhtaalmenneha ja (1) stáhtaduoddara ii sáhttán adnot mearkkašit maidege. Alimusriekti (1) báhkkodii seamma oainnu Eidfjord almenneha áššis (1) (Rt. 1916. s. 1249) . (2) Almenneha eaiggáduššandilálašvuohta sáhttá leat (2) máŋggalágan. Eanaš almennehiid eaiggáduššá stáhta (2) (stáhtaalmennehiid) dábálaš áddejumi mielde, muhto muhtumiid (2) eaiggáduššet buohkat dahje eatnašat geain lea (2) geavahanvuoigatvuohta almennehis (gilialmennehis) , ja soitet maid (2) leat ain muhtun priváhtaalmenneha maid okta dahje moadde priváhta (2) olbmo eaiggáduššet. Almennehiid mihtilmasvuohta lea (2) árbevirolaš áddejumi mielde geavahanriektelaččaid oktasaš (2) atnu, dábálaččat gohčoduvvon "gillin". Dát biire lea dávjá (2) guvlui ráddjejuvvon, muhto geavahanriektelaččat, dehálamos (2) geavahanvuoigatvuođa ektui, sáhttet leat unnit eanet bieđggus (2) eanadoallojoavkkutge. (3) Almennehiin lea vuolggasadji historjjálaš ovdáneamis mii manná (3) guhkás maŋás, várra gitta dán riikka vuosttas bissovaš (3) ássamii. Dáža eanadatlágain, mat čállojuvvo 12. jahkečuođis (3) ledje njuolggadusat almenneha anus, ja seamma gusto Mávnnos (3) Håkonsen:a 1274 Eanaláhkiige. Christian V 1687 Dáža Lága (3) mearrádusat almennehiid birra, mat gitta min áigái leat leamaš (3) min almennetvuoigatvuođa dehálaš osiide vuođus, leat belohahkii (3) seammago gaskaagi boares lágain, Christian IV 1604 dáža (3) Láhkagirjji bokte. Árta lea navdit ahte eaiggáduššandoahpagis, (3) numo dan dál dovdat, vánit lei sadji álgovuolggalaš dáža (3) almennetinstituhtas. Baicce ledje gaskaagi dáža lágain oktan 1274 (3) eanalágas njuolggadusat dihto ráđđejumiid birra almennehiin (3) gonagassii. Nu leige gonagasas eanalága mielde vuoigatvuohta (3) beallái rievdan fállás ja vuoigatvuohta hilggohasaide mat (3) almennehis rivde gáddái. Muhto dehálamos ovdáneapmi lei gonagasa (3) vuoigatvuohta nammadit almennehis ođđaássiid. Gonagasas lei juo (3) Guladiggelága mielde vuoigatvuohta "lihttoláigohit almennet geasa (3) dáhtoš", ja seamma njuolggadus lei fas Eanalága VII - 62 - (3) 1. Muhto earret sierra vuoigatvuođaid mat gulle gonagassii (3) ovddeš lágaid mielde, lei giliássiin prinsihpas vuoigatvuohta (3) geavahit buot vejolašvuođaid almennehis. Maŋitgaskaáiggi 1040 (3) ja dánskaáiggi riekteovdáneapmi nannii gonagasa saji giliid ektui (3) almennehiid ráđđejumi dáfus. Dás lei ee. oktavuohta go (3) ovddiduvvui čavgasat eaiggáduššandoaba, romálaš rievtti (3) váikkuhussan ja dánska rievtti doarjagiin. Gonagasa (3) lihttolaigohanvuoigatvuohta áddejuvvui njuolga váikkuhussan (3) gonagasa eaiggáduššanvuoigatvuođas (3) almennehiidda. Lihttolaigohanvuoigatvuohta lea eaktuduvvon Dáža (3) Lága 3-12-4, vuosttas cealkagii mii čuodjá: "Gonagasa Fáldi ii galgga lihttoláigohit makkárge Saji Almennehis jus dat ii lobálaš Mearrideami dovddahuvvo ahte oasti Áiggošii čorget dan Vearroássama 1041 ". 1600-logu maŋit oasis anii gonagas iežas vuoigaduvvon vuovdit almennehiid. Muhtun almennehiid vuvddii juo 1600-logus ja lasi 1700-logus. Sullii oktanaga oamastišgođii gonagas vuovdealmennehiid murrenbadjebáhcaga. Dilli álbmoga murrenvuoigatvuođa ektui muddejuvvui Dáža Lága 3-12-6:s, mii čuodjá: "Almenneha Vuovddi ferte juohkehaš atnit, gii doppe ássá, numo Dološ Áiggis, mii dárbbašuvvo juohke Muorrasallii, Huksen Hirssaide ja Dálu Geavaheapmái. Gii njeaidá eanet Vuovddi Almennehis ja boaldá Njáskkahagaid Čorgenlobi haga, nugo dál leat cealkán, ohcá danin, numo son gii murre vieris Vuovddis". Dát mearrádus lei ođas boares lágaid ektui. 1687 Dáža Lágas mearriduvvui de ahte álbmoga vuovdevuoigatvuohta lei ráddjejuvvon dálloatnui. Dán čuovus lei ahte ávnnastanvuoigatvuohta ja almennehiid ávnnasbadjebáhcaga vuovdin gulai dušše gonagassii (stáhtii) . 1700 ja 1800-logus atne eiseválddit gonagasa eaiggáduššanvuoigatvuođa almennehiidda diehttelassan. 1800-logus ráđđejeaddji áddejupmi riektehistorjáčálliid gaskkas lei ahte juo Harald Vuoktafávru lei oamastan eaiggáduššanvuoigatvuođa almennehiidda, áddejupmi mii vánit lea doallevaš. 1900-logus leat muhtun juristtat biehttalan dahje eahpidan stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa almennehiidda (advokáhtat Solnørdal ja Schiefloe ja alimusriekteduopmár Bernt Berger) . Vinstra-áššis (Rt. 1963 s. 1263) mearridii datte Alimusriekti ahte stáhta lea stáhtaalmennehiid eaiggát, ja iige leat dušše hálddašanvuoigatvuohta dáidda. Alimusriekti guorrasii gielddarievtti ovdaolbmo cealkámušaide dán áššái (bájuhuvvon duopmoreferáhtas s. 1275) : "Rievtti unnitlohku, rievtti ovdaolmmoš ii gávnnat ártta lagat guoskkahit almennetvuoigatvuođa historjjálaš ovdáneami, go lea ovttaoaivilis ahte vuosttažettiin ferte deattuhit dan mii dál lea gustojeaddjin. Son leage ovttamielas ášševuložiin ahte dál leat cieggan riektedilit almennetvuoigatvuođa dáfus, ja ahte dáid cieggan riektediliid mielde ferte dadjat ahte stáhta lea stáhtaalmennehiid eaiggát." 4.2.2.2 Geavahanvuoigatvuođat eanadoalus (1) Almennehiin earuhuvvo árbevirolaččat gaskal guokte (1) geavahanvuoigatvuođa vuođđojoavkku: "Duohta vuoigatvuođat" mat (1) gullet eanadollui, ja eará vuoigatvuođat (bivdu ja guollebivdu) (1) mat gullet buohkaide gilis. Duohta geavahanvuoigatvuođat (1) siskkildit vuosttažettiin muorraávnnasvuoigatvuođa (Dáža Lága (1) 3-12-6) ja geassesadje- ja guohtonvuoigatvuođa almennehis (Dáža (1) Lága 3-12-3) . Dáid vuoigatvuođain lea eanetgo earáin sakka ja (1) mearrideaddji mearkkašupmi riikka máŋgga guovlluid (1) eanadollui. Dása lasihuvvojit vel eará sullasaš vuoigatvuođat: (1) Láddjehat-, sámmálčoaggin-, lastačoagginvuoigatvuohta, (1) eanadollui sáddovuoigatvuohta ja historjjálaš vuoigatvuođat numo (1) jeaggemálbma, bihkkaboaldin j.s. Eahpiduvvo leatgo dát (1) vuoigatvuođat álggos leamaš doalahuvvon eanadoalliide vai leago (1) buot giliássiide leamaš vuoigatvuohtan. Goappašiid (1) 4.2.2.1. osiin namuhuvvon mearrádusain orru leamen (1) maŋimušáddejupmi, buo. Dáža Lága 3-12-3; "juohkehaš galgá (1) návddašit" jna. Mii dal historjjálaš vuolggasadji leš, lea dál (1) riektegeavadis mearriduvvon gustojeaddji riektin ahte murren-, (1) guohton-, geassesajdoallo- ja láddjehatvuoigatvuohta dušše gullá (1) eanadoalliide, geahča ee. Alimusriekteduomu Rt. 1914 s. 35 (1) (Jevnaker almennet) , mas celko ahte vuolggasadjin ferte "biddjot ahte almennetvuoigatvuohta historjjálaš ovdáneami mielde dárkojuvvo bieđgoássanruđalaš 1042 instituhttan, mii galggašii doarjut eanadoalu go dovddasta dasa lobi náššat eanadollui dihto dárbbašlaš riggodagaid almennehis". Dás fas čuovvu ahte dát vuoigatvuođat gullet dán gili eanadoalliide, nu gohčoduvvon "duohta vuoigatvuođat". (2) Duopmostuolut leat moanaid diggemearrádusain bidjan eavttuid (2) doalahit almennetvuoigatvuođa, sihke eanadoalu sajádaga ja (2) geavahanvuoigatvuođa historjjálaš vuđđosa ektui ja (2) lágášvuođa gáibádussii juohke eanadollui mas sáhttá leat (2) almennetvuoigatvuohta. Dán riektegeavadis lea eanaš áššiin (2) murrenvuoigatvuohta almennehis guovddáš gažaldat. (2) Duopmogeavadis ferte adnot dohkkehuvvon ahte okta eaktu oažžut (2) almennetvuoigatvuohta lea ahte dat eanadoallu gullá gillái dahje (2) báikegoddái masa almennet "gullá dološ áiggi rájes". Dán (2) mearrideamen eai leat hálddahuslaš ráját mearrideaddjin, muhto mo (2) dilálašvuohta lea leamaš ovddežis. Dát mearkkaša ahte juohke (2) háve ferte guorahallat mo geavahandilálašvuođat leat (2) leamaš. Seamma gusto rájáidege gaskal moadde almenneha, ja makkár (2) gillái dahje báikegoddái almennet oppalaččat "gullá" lága (2) vuođul. (3) Almennetvuoigatvuođa rievttálaš mihtilmasvuođa gažaldagas (3) čuvgejuvvui Alimusriekteduomus Rt. 1931 s. 110 (3) (Heiberg-duopmu) . Dán duomus mearriduvvui ahte go vuovdá (3) čuldojuvvon eanabihtá almennetvuoigaduvvon opmodagas ii sáhte (3) várašupmi ahte eanabihtás ii galgga leat geavahanvuoigatvuohta, (3) leat makkárge riekteváikkuhus, ii ainjuo oasti iežas (3) háldenáiggis. Dát lea duomu mielde daningo juohke dálu (3) almennetvuoigatvuođas lea lága vuoigatvuođavuođđu, nu ahte ii (3) dárbbašuvvo makkárge maŋŋálasgaskavuohta 1043 ovddeš (3) vuoigatvuođalažžii. Dát guoská muđui várrelága doibmii (3) mearriduvvon dálá geassemánu 6. b. 1975 várrelágas nr. 31ge, mii § (3) 2 nuppi lađđasis, nuppi cealkagis dadjá ahte (3) almennetvuoigatvuohta dábálaččat ii sáhte luobahuvvot, (3) láigohuvvot dahje gáibiduvvot lonuhuvvot buhtadasain. (3) Heiberg-duopmu ii leat caggan ahte maŋit duomuin lea mearriduvvon (3) ahte geavahanriektelaččat eai dárbbaš leat seamma iešguđet (3) ávkkástallanvugiide dihto almennehis. Geahča ee. Rt. 1989 s. 107 (3) (Leir- ja Bøverdalen stáhtaalmennet) , mas celkui ahte (3) almennetvuoigatvuohta ferte árvvoštallot konkrehta historjjálaš (3) ja geavahuslaš dilálašvuođain. 4.2.2.3 Guollebivdu stáhtaalmennehis (1) Guollebivddus almennehiin lei áiggistis máŋgga guovllus riikkas (1) stuorra mearkkašupmi biebmodollui, erenoamážit siseatnangiliin (1) ja duottargiliin. Gaskaagi dáža lágain leat árta navdit ahte (1) sáivabivdu almennehiin dan áiggis lei doalahuvvon gillái, ja nu (1) atnui leat almennetvuoigatvuohtan. Dán doarju Guladiggelága (1) mearrádus 145. kap.: "Juohkehaš háhká čázi ja muoraid (1) almennehis", nu maid 1274 eanalágas: "Buot guollejávrrit (1) almennehis leat buohkaide seamma vuoigatvuođavuođus". Dát (1) njuolggadus lei fas Christian IV 1604 dáža lágas: "Buot (1) guollejávrriid almennehis ferte juohkehaš atnit masa dasa lea (1) oassi". 1687 Dáža Lága 5-11-1 oaččui dát njuolggadus (1) čuovvovaš sániid: "Buot guollejávrriid almennehis ferte (1) juohkehaš atnit geas lea oassi dasa, ja ii oktiige sierra (1) lihttoláigohuvvot". Seamma čujuha herttot Haakon Magnusson (1) Hadeland ja Ringerike 1297-1298 diggesáhkus 1044, mas čuožžu (1) (geardduhuvvon Norgga boares Lága III, Keyser ja Munch, (1) Christiania 1849 mielde) : "Muhto almenneha ja guollejávrriid hárrái dáhtošiemmet daid galgat dávistit mo ovdal ledje leamaš ja návddašan daid bures ja numo láhkagirji dadjá". (2) Eahpidahttibut gažaldat lea, leago guollebivdu almennehiin dolin (2) leamaš vuoigatvuohtan gili boanddaide vai leigo vuoigatvuohtan (2) olles gillái. Maná ledje gaskaagis eatnašat geat ásse giliin (2) boanddat dahje gullevaččat eanadollui eanaláigodálolažžan ja (2) láigoolmmožin j.s. Muhto ledje earátge, geat ealihedje iežaset (2) sálteboaldin 1 045 , jeaggemálbmaroggin 1046, bihkkaboaldin dahje (2) bivdin ja guollebivdin. Unnán vuhtto ahte dát gažaldat (2) dábálaččat bastilit daddjon 1047, muhto čuožžovaš (2) dilálašvuođas vuhtto várra ahte guollebivdu lei vuoigatvuohta (2) buohkaide gilis. 1912 várrelahkalávdegoddi navddii dán ain leat (2) ráđđejeaddji áddejupmin eanaš giliin (lávdegoddeárvalus s. 73 (2) ja 80) . Norsk almenningsrett:s (s. 154-155) navddii Meinich (2) Olsenge ahte guollebivdovuoigatvuohta almennehis (2) álgovuolggalaččat lei iežaslaš vuoigatvuohta buot (2) almennetguovllu ássiide. Seamma dagai Aubert (2) Obligašuvdnavuoigatvuođa sierra oasis (s. 265, (2) 4. mearkkašupmi) . Brandt tingrett:s, 2. deaddileapmi (s. 417) lea (2) baicce navdon ahte dolin gulai guollebivdovuoigatvuohta almennehis (2) buot gili eanadoalliide. Dán gažaldagas lea dalle (2) nákkáhallan. Rt. 1938 áššis s. 741 Tydal ovddeš (2) stáhtaalmennehis jerrui leigo buohkain Tydal:s (2) guollebivdovuoigatvuohta ovdal almennet juogaduvvui 1869:s, vai (2) gulaigo guollebivdovuoigatvuohta dušše gili eanadoalliide. Go (2) lei čađamannan ee. várrelahkalávdegotti árvalusa (1916) ja (2) Rt. 1893 duomu s. 610 celkkii Alimusrievtti eanetlohku: "Dán (2) mielde ii sáhte bidjat makkárge dábálaš cealkaga ahte ássiin lea (2) guollebivdovuoigatvuohta, ja iige - nugo lágamánneriekti dahká - (2) makkárge duođaštannoađi almenneha eaiggádii". (3) Njukčamánu 11. b. 1920 várrelágas ledje §§ 35 ja 36:s (3) guollebivdomearrádusat stáhtaalmennehiin. Dáid mearrádusaid mielde (3) earuhuvvui gaskal sin geat ásse gielddas gos almennet lei dahje (3) geavahanvuoigaduvvon gilis, ja eará dáža borgáriid. Dálá (3) gustojeaddji mearrádusat guollebivddus stáhtaalmennehiin leat (3) geassemánu 6. b. 1975 várrelága nr. 31, § 28. Dát láhkamearrádus (3) válddahallo vulobealde, go buohtastahttá njuolggadusaid (3) guollebivdduin Finnmárkkus, geahča 4.2.8. ja 4.2.10.4. osiid. 4.2.2.4 Bivdu stáhtaalmennehis (1) Sihke gaskaagi dáža lágain ja 1687 Dáža Lágas daddjo unnán mii (1) sáhtášii čielgasit oaivadit bivdovuoigatvuođas (1) almennehis. Dáža Lága 5-10-10:s daddjui: "Bivdoáiddiid ja Gumpebivdorokkit fertejit juohkehaš dahkat Almennehis, geat áigot, almmatge nu, ahte ii oktage bilit eará Bivddu, nugo ovdal leat cealkán gilláriid 1048 ja Bivddu birra". Dát mearrádus lea belohahkii leamaš áddejuvvon nu ahte buohkat sáhtte bivdit almennehis. Muhto vánit lea riekta dás bidjat mearrideaddji deattu sániide. Solnørdal (s. 39) (Rettleing i almenningslæren (1958) , geahča ovddabealde 4.2.1.3. oasis.) ádde mearrádusa nu ahte dušše giliolbmuin lei Dáža Lága mielde vuoigatvuohta bivdit almennehis. Dalle lei bivdovuoigatvuohta dolin almennetvuoigatvuohta. Meinich Olsen máinnaša (s. 28) (Norsk almenningsrett (1928) , geahča ovddabealde 4.2.1.2. oasis.) dološ bivddu seammago láddjema, sámmálčoaggima jna., seammago murrema, geassesaji ja guollebivddu almennetvuoigatvuohtan. Son bealušta dáid ee. proseassaiguin mat dolin ovddiduvvojedje duopmostuoluin giliid gaskkas njuolga dihto guovlluid bivdovuoigatvuođaid ektui. Son čuoččuha ahte bivdovuoigatvuohta dolin, belohahkii guollebivdovuoigatvuohtage, várra áddejuvvui "iežaslaš vuoigatvuohtan - buohkaidvuoigatvuohtan - sidjiide geat leat ásaiduvvon dán almennetguvlui" (s. 154-155) . (2) 1800-logus dohkkehuvvui gal bivdu beatnaga haga priváhta (2) eatnamiin, ja dalle dieđus almennehisge. Geassemánu 22. b. 1863 (2) lágas biddjui datte ealga-, sarva- ja mádjitbivdu stáhtaalmennehis (2) eiseválddiide. 1899 bivdoláhka deattuhii eanaeaiggáda (2) oktovuoigatvuođa bivdui priváhta opmodagas. Almennehiidda lei (2) datte láhkaovdabargguin evttohuvvon ahte juohke dáža borgár (2) galggai sáhttit bivdit jahkásaš divatmávssuin. Dás lei oktavuohta (2) áddejumiin mii lei ovddeš rievttálaš dilálašvuohta. Lága § 6 (2) mearridii dán mielde ahte fuđošbivdu stáhtaalmennehiin galggai (2) leat buot dáža borgariidda go háhke bivdogoartta, muhto (2) vierisgiliássit galge dábálaččat máksit divada. (1899-bivdoláhka (2) lea lagat máinnašuvvon ovddabealde 3.8.1. ja 3.8.2. osiin.) (3) 1920-várrelága ráhkkanahttimis celkkii várrelahkalávdegoddi (3) árvalusastis (1916) s. 48: "Áigadas anu ja riikka boares lágaid (3) mielde ledje giliássit oktovuoigaduvvon buot bivdui (3) gielddas". Lávdegoddi oaivvildii ahte giliin berre sihkkarastit (3) lohpi "ávkkástallat duoddara hearvásvuođaid nu olu go vejolaš, (3) iige dušše iežas dárbbu gaskkahis duhtadeapmái, muhto (3) láigohanlohpáige" (s. 49) . Maŋit livččii "dálá gustojeaddji (3) almennetvuoigatvuođa viiddideapmin." Dáid oaiviliid mielde (3) mearriduvvui lága § 30:s ahte dán almennehiin giliássiin dahje (3) dološ geavahanvuoigaduvvomiin galggai leat bivdovuoigatvuohta (3) stáhtaalmennehis, belohahkii divatmávssuin. Eará dáža borgáriin (3) ii lean § 31 mielde mihkkege rievttálaš gáibádus bivdit (3) stáhtaalmennehis, ii divada mávssuinge. Muhto sáhtii "várrestivrra (3) lagat mearrádusa mielde" addot lohpi bivdit go mákse várrestivrra (3) mearridan divada. Dálá gustojeaddji bivdonjuolggadusat (3) stáhtaalmennehiin leat 1975-várrelága §§ 23-27:s. Dát (3) njuolggadusat meannuduvvojit vulobealde ja doppe buohtastahttojit (3) Finnmárkku matrikulerekeahtes eatnamiid vástideaddji (3) njuolggadusaiguin, geahča 4.2.9. oasi. 4.2.3 Finnmárkku almenneha gažaldaga hárrái riektegeavada, 4.2.stáhtahálddahusa ja láhkaovdabargguid cealkámušat (1) Alimusrievttis leat muhtun mearrádusain dálá áiggis guoskkahan (1) Finnmárkku stáhtaeatnamiid mihtilmasvuođa gažaldaga. "Álttá (1) vuovdeáššis" (Rt. 1914 s. 509) daddjo Norsk Rettstidende álggus (1) ahte "Stáhta vuovddit Finnmárkkus eai leat stáhtaalmennehat, ja (1) vuovdelága ávnnasrievttálaš mearrádusat eai gusto daidda." (1) Vuosttasjienasteaddji eavttuin leat dát veaháš earaláhkai (1) čállon: "In ane namalassii vuovdelága ávnnasrievttálaš mearrádusaid stáhtaalmennehiid birra gustojeaddjin Stáhta vuvddiide Finnmárkkus, go dát eai leat stáhtaalmennehat dábálaš áddemis." Duopmoeavttuid čađamannamis čájehit ahte duopmu gusto lastamuorraávnnasvuoigatvuhtii čuohppat muoraid ja dán vuoigatvuođa eavttuide. Duopmu lea hui dievaslaččat meannuduvvon ovddabealde 3.2.2.7. oasis ja máinnašuvvo lagat 4.2.5. oasisge vulobealde. Si-Fi-duomus (Rt. 1960 s. 810) celkkii vuosttasjienasteaddji, eará duopmáriid doarjagiin (s. 814) : "Almmá cealkimin maidege dasa ahte sáhttágo stáhta eatnamiid Finnmárkkus juohke álo dárkot čielga priváhta opmodahkan, anán čielggasin ahte dat ainjuo ii lea čielga stáhtaalmennet". Dát celkui go jerrui leigo dábálaš 20 jagáš oamastanáigi adnon áššis, vai fertiigo geavahit 30 jagáš erenoamáš oamastaniáiggi almennehiidda. Alimusriekti celkkii joatkagis: "Vuoigatvuođavuođđu ahte dan (Stáhta eatnamiid Finnmárkkus) ektui, ii leat nu ahte galggašii gustot eará oamastanáigi go dábálaš 20 jagi, nugo Davvinjárgga gielda lea čuoččuhan." Varfjell/Stifjell-duomus (Rt. 1979 s. 492) lei boazodoalliid buhtadangáibádusas stáhta vuostá vahágiidda ovddas go ceggejedje telekommuniserenrusttega. Ášši guovddáš gažaldat lei, leigo boazodoalliid gáibádus boarásmuvvan. Alimusriekti ii gávnnahan gáibádusa boarásmuvvan ja celkkii dán oktavuođas ee. čuovvovačča (s. 498) : "Rievddalmas riektedilálašvuohta sin ruovttufylkkas, Finnmárkkus - belohahkii eahpečielga njuolggadusaiguin stáhta vuoigatvuođa mahtodagas matrikulerekeahtes eatnamiidda - lea okta máŋgga dagaldagain masa ferte deastta atnit go árvvoštallá riektediehtemeahttunvuođa cuohkkin". Álttá-áššis (Rt. 1982 s. 241) jerrui áššemeannudeami lobálašvuođas go ovddiduvvui ggl.cea. Álttá-čázádaga buođđudeamis. Dán oktavuođas čuoččuhedje sihke čázádaga guolástanvuoigaduvvomat ja guoski orohagaid boazoguohtonvuoigaduvvomat ahte áššemeannudeamis ledje stuorra meattáhusat. Stáhtaeatnamiid almenneha mihtilmasvuohta dahje ii, ii meannuduvvon áššis, iige Alimusriekti guoskkahan dán gažaldaga. (2) Almmolašvuođa giellaatnin stáhta eatnamiid hárrái Finnmárkkus (2) muđui lea leamaš nuo ja ná. Datte lea čielggas ahte dáid (2) eatnamiid moanaid vuogasvuođain almmolaš áššebáhpáriin (2) 1600-logu loahpa rájes ja 1800-logu álgobeallai gohčodedje dáid (2) eatnamiid almennehin, dábálaččat "Gonagasa almennehin." Nu (2) geavahii fáldi Knag 1693:s Ákŋovági dikki mearrádusas (2) "Gonagaslaš Majestehta almennet ja Álttá Vuovdi dikkis" (2) namahusa. Major Schnitler:a Dutkonbeavdegirjjisge 1745 rájes (2) Várggáha ámtta birra lea Álttá vuovdi gohčoduvvon (2) almennehin. Ámtamánni Fieldsted promemorias reantogámmárii (2) Københámmanis njukčamánu 31. b. 1775 daddjo: "Go buot nannán Finnmárkkus adno juohkinkeahttá almennehin mii dušše gullá Su Majestehtii". 3.2.2.2. oasis máinnašuvvon 1753 geaskkuin Álttá vuvddiin, mat ledje ráhkaduvvon dalá ámtamánni Collett evttohusa vuođul, gohčoduvvo datte vuovdi "Finnmárkku gulli Álttá vuovdi", almmá dadjamin maidege almennehis. Miessemánu 27. b. 1775 eanačujuhancealkámušas, mii ráhkaduvvui ámtamánni Fieldsted evttohusa mielde iige namuhuvvo almennet báhkkodeapmi. Muhto cealkámuš eaktuda čielgasit ahte eatnamat gullet Gonagassii, ja ahte son sáhttá sirdit čujuhan eatnamiid ássansajiide, mii de gártá priváhta opmodahkan sidjiide geaidda čujuhuvvojit eatnamat. Reantogámmára suoidnemánu 4. b. 1801 promemorias mii gustui "sierradivadii" mii galggai máksot vuovdemurremii Finnmárkkus, hállo murrensierradivatlasiheamis "Ámtta Gonagaslaš Almennehiin". 1800-logus ráhkadii Finnmárkku ámtamánni moanaid háviid njuolggadusaid vuovdemurremii matrikulerekeahtes eatnamiin, belohahkii muhtun guovlluide ja belohahkii olles Finnmárkui. Ámtamánni Buck geassemánu 10. b. 1825 njuolggadusain adno "Álttá Almennetvuovddi" namahus. Seamma ámtamánni suoidnemánu 3. b. 1837 njuolggadusain vuovddi birra Riehppovuonas hállo ain "almennehis". Miessemánu 5. b. 1845 vástideaddji njuolggadusain maid ámtamánni Harris ráhkadii hállo baicce dušše "Álttá Fálddi Stáhta Vuovddis". Seamma gusto ámtamánni Motzfeldt golggotmánu 21. b. 1854 ja ámtamánni Nannestad skábmamánu 11. b. 1859 čuovvovaš njuolggadusaide. 1874 ja 1891 ráhkadii ámtamánni "almennetguostojeaddji njuolggadusaid" Finnmárkku vuovddi atnui, mas gohčoduvvui "Stáhta gullevaš Vuovdi" Finnmárkku ámttas". Báhkkodanvuogi dán nuppástusas soaitá leat oktavuohta das ahte dat guokte 1753 vuovdegeaskku, 1845:s deaddiluvvojedje Lassin Wessel-Berg čoahku "Rescripter bind IV" jagiide 1797 - 1813. Stahta opmodagaid 1825-26 olles riikka almmolaš logahallamis daddjo Stáhta eatnamiin Finnmárkkus: "Aitosaš Finnmárkkus gos áibbas unnán dahje eai oppanassiige leat matrikulerejuvvon eatnamat, ferte várra buot vuđolaš 1049 áddemis gohčoduvvot almennet." "Vuđolaš ádden" báhkkodanvuohki orru geažideamen dihto várašumi ahte dilálašvuođat Finnmárkku stáhta eatnamiid ektui, álo galggašedje leat seammago almennehiin muđui. Vástideaddji válddahusas 1842-43 rájes daddjo: "Aitosaš Finnmárkkus, dahje dat golbma fálddi Áltá, Hámmárfeasta ja Nuorta-Finnmárku, gos dušše veaháš matrikulerejuvvon eatnamat leat, ferte várra buot atnit almennehin, almmatge earret dan mii lea čorgejuvvon ja sirdon priváhtii, 27.05.1775 ggl.cea. ja 03.09.1816 Alimus Cealkámuša mielde". Finansdepartemeantta proposišuvdna nr. 21 beaiváduvvon skábmamánu 13. b. 1847 vejolaš vuovdimis stáhta almennehiid ii bargan Finnmárkku ektui. Departemeanta iige lean áššis viežžan dieđuid Finnmárkku birra ja vuođustii dán ná (proposišuvdna s. 23) : "Aiddo dal mihttejuvvui, ahte Departemeanta ii leat gulahallan Finnmárkku Almennehiiguin, gos Eatnamat leat, ahte dát dárkojuvvojit eará Oainnus ja ahte meannuduvvojit eará njuolggadusaid mielde go Almennehat mat Dábálaččat gohčoduvvojit Stáhta. Aitosaš Finnmárku lea namalassii doložis leamaš dárkojuvvon gullat Gonagassii dahje Stáhtii, go álgovuolggalaččat dušše ásse Johttit, sápmelaččat almmá bissovaš Viesuin. Veahážiid mielde almmatge Muhtun ráje das huksegohte Sirddolaččat, geat almmatge eai dárkojuvvo Eatnamiid eaiggádin (buo. § 19 Guovvam. 5.b.1685 Mearrá.) . Finnmárku lea danin boares Áiggiid rájes leamaš gohčoduvvon ja meannuduvvon Koloniain." Dás orru ovdanboahtimin ahte Finansdepartemeanta vuođustii sierradili Finnmárkui ee. sápmelaččaid johttiid iešvuođain ja maid sáhttá gohčodit "koloniserenoaidnun". Iige departemeantta guorahallan lagat maid maŋimušlivččii mearkkašit, earret logahallat Finnmárkku boares sierramearrádusaid, erenoamážit dán riikkaoasi gávpeovdamuniin 1 050 . Proposišuvnnas lea datte ain teavsttas oanehis válddahallan departemeantta riektedilálašvuođa áddejumis dán riikkaoasi matrikulerekeahtes eatnamiid hárrái. Daddjo ee. (s. 24) : "Juhkkojuvvon Osiid ektui, dárkojuvvo Finnmárku muđui Almennehin, geahča §§ 3, 4, 5 ja 6 dieđihuvvon cealkámušas. Vuovdemurren sáhttá dušše leat Čujuhemiin. Čakčamánu 3. b. 1817 cealkámuš. Dán Geavahanvuoigatvuođa bálddas, mii bissovaš ássiin lea njeaidán Duovdagiin, ferte maid mihttejuvvot dan Gárdeguohtuma, Bivddu, Guollebivddu ja Vuovdemurrema Vuoigatvuođa, mii gullá sihke dáža ja ruoŧa Sápmelaččaide, geahča golggotmánu 18. b. 1751 Soahpamuša ja čakčamánu 27. b. 1726 Geaskku." Dás orru departemeanta lohkamin guovttelágan geavahanvuoigatvuođaid stáhta eatnamiin Finnmárkkus: a) Geavahanvuoigatvuohta dáloniidda geat eaiggáduššet sajiid mat ledje čujuhuvvon 1775-eanačujuhancealkámuša vuođul. "Juhkkojuvvon osiid" ektui galge vuovddekeahtes guovllut departemeantta áddejumi mielde adnot almennehin. Dát orru báhkkodeamen sullasaš riektedilálašvuođa go eanadollui vuolggahuvvon almennehis riikkas muđui. b) Gárdeguohton-, bivdo-, guollebivdo- ja murrenvuoigatvuohta sápmelaččaide, go departemeanta sihke čujuha 1751 rádjasoahpamuššii Ruoŧain ja čakčamánu 27. b. 1726 geaskkuide. Čujuhus rádjasoahpamuššii lea čielgasit sámekodisillii, mii ainjuo vuosttažettiin ja njuolga gustui badjesápmelaččaid vuoigatvuođaide. 1726-geaskkut ledje várra erenoamážit jurddašuvvon mearrasámiide. Departemeantta čujuhus dáidda ferte adnot eaktudeamen ahte atne dáidge mearrádusaid ain gustojeaddjin, ja ahte vuođđudedje mearrasápmelaččaidege vuoigatvuođaid Finnmárkku stáhta eatnamiin mat leat proposišuvnnas logahallon. Geassemánu 22. b. 1863 vuovdeláhka orru §§ 56 ja 60:s guovtti konkrehta háviin eaktudeamen ahte "stáhta vuovdi" Finnmárkkus maid gullá stáhtaalmennehat namahussii. § 56 mearrádus, mii máinnaša áššečuoččaldahttima lobihis meassamiin stáhtaalmennehis, fámuhuhttui geassemánu 14. b. 1985 lága nr. 71. § 60 mearrádus, mii gustui áigemearrái almmuhit dan almennetvuovddi mearrádusaid mii gohčču geavahanvuoigaduvvomiidda ođđa gáržžidemiid dahje geatnegasvuođaid sin vuovdeatnui, ja mii Finnmárkkus bijai sierra gávcci vahkosaš áigemeari, lea dál sadjái boahtán geassemánu 19. b. 1992 vuovdedoalloláhka nr. 60 stáhtaalmennehin § 4-1 maŋimušlađas (mas Finnmárku ii leat sierra namuhuvvon) . Ferte almmatge navdot ahte ii goabbáge §§ 56 ja 60 duođaštuvvui lean geavatlaččat mávssolaš Finnmárkkus, ii ainjuo dán jahkečuođis. Seamma beaiváduvvon lágas "stáhta eatnamiid Finnmárkkus luobaheami hárrái", go vuovdeláhka, ii atno almennet namahus stáhta eatnamiid birra fylkkas, ja almenneha gažaldat iige leat guoskkahuvvon dán lága ovdabargguin. Miessemánu 20. b. 1899 bivdolágas atno maid "Stáhta eatnamat Finnmárkkus" namahus. Njukčamánu 12. b. 1920 várreláhka geahččalii ođasmahttit stáhta almennehiid láhkanjuolggadusaid, mat gitta dán áigái eanaš ledje ráddjejuvvon almennetmearrádusaide 1687 Dáža Lágas, erenoamážit 3-12 kapihttaliin. (Dalle eai lohkko 1857 lága mearrádusat almennetvuvddiid birra ja vuovdelága njuolggadusat almennehiid birra) . Sihke 1920-várreláhka ja dálá geassemánu 6. b. 1975 várreláhka addet stáhtaalmennehiin dábálaš njuolggadusaid anu, hálddahusa ja guohtuma, geassesajdoalu, bivddu ja guollebivddu birra. Muhto ii 1920- iige 1975-láhka meannut murrenvuoigatvuođa almennehis. 1920 várrelága ovdabargguin ovdanboahtá ahte Nordlándda ja Romssa ámtadikkit eaktudedje ahte várrelága mearrádusat giliássiid geavahanvuoigatvuođat guohtumii, guollebivdui, bivdu jna. livčče adnon dán guovtti fylkkas. Finnmárkku ámtadiggi gávnnahii baicce ahte ii "dárbbašuvvon makkárge evttohuvvon dahje sullasaš láhka". Ámtadiggi celkkii dasto ahte vuovdedoaimmahat ja lavdnjeloggun gulai almmolaš hálddahussii, ja ahte ii sáhttán rávvet dása olles nuppástuhttima. Dasto čuoččui : "Bivddus ja guollebivddus stáhta eatnamiin eai lea dološ áiggi rájes leamaš dáža borgárat, ja eanaš guovlluin Finnmárkkus lea vel ássan ovddiduvvan dáinna luđolašvuođa ja vuoigatvuođa eavttuin. Ferte garrasit miettaštallat geahččalit dán nuppástuhttit, nuppástus mii livččii rivven stuorra oasi riikkaoasi ássiin sin lobálaš vuoigatvuođa ja heađuštan buohkaid ávkkástallat dán vuoigatvuođa." Njukčamánu 12. b. 1920 várrelágas lei mearriduvvon § 50:s "Dát láhka ii adno stáhta eatnamiin Finnmárkku fylkkas." Muhto lagat válddahallan adnojitgo stáhta eatnamat Finnmárkkus almennehin dahje eai, ii leat lága ovdabargguin. Gustojeaddji geassemánu 6. b. 1975 várrelágas lea § 1:s celkon ahte láhka gusto "stáhtaalmennehiidda". Od.prp. nr. 55 1972-73:s (s. 25) ovdanboahtá ahte dát mearkkaša ahte láhka dušše siskkilda matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiid Mátta-Norggas gitta Davvi-Trøndelága fylkkaid rádjai. Datte lasihuvvo: "Muhto jus rievttálaččat mearriduvvošii ahte muhtun matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiin Davvi-Norggas lea stáhtaalmennet, čuovvu iešalddes ahte láhka danin gusto dákkár guvluige." (3) Dán vihkkedallamis ovdanboahtá ahte almennet namahus dávjá (3) adnojuvvui almmolaččat stáhta eatnamiid birra Finnmárkkus, ain (3) gitta 1863 vuovdelága rádjai. Muhto sullii 1860-logu rájes láhppo (3) namahus almmolaš áššebáhpáriin. Dárkilis sudja dasa válddahallo (3) čuovvovaččat. Ii leat áibbas čielggas mii eiseválddiid beales (3) lea "gonagasa almennet" namahus mearkkašan, go dát leat adnon (3) Finnmárkku eatnamiin 1600-, 1700- ja guhkás 1800-lohkui. Namahus (3) sáhttá várra datte adnot indisiumii ahte guovddáš eiseválddit (3) Københámmanis (maŋŋil Christiania) ja Finnmárkku (3) ámmátdoaimmahagas dan áiggis leat oaivvildan, unnit eanet, sáhttit (3) Finnmárkku eatnamiid árvvoštallat seammaláhkaigo almennehiid (3) riikkas muđui. Eaiggáduššanvuoigatvuohta matrikulerekeahtes eatnamiidda (Dán dilálašvuođa dievaslaččabut vihkkedallamii čujuhuvvo Riektejoavkku eanetlogu 4.1. kap.( A čuo.) ja Jebens:a oaivilerohussiige (B čuo.) válddahallamiidda ovddabealde.) Go almennet namahus dolin lea adnon Finnmárkku eatnamiid birra lea dát dávjá leamaš "gonagasa almenneha" oktavuođas. Liikká lea árta navdit ahte eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldat dáid eatnamiidda álgovuolggalaččat illá lei áigeguovdil ja seammás eahpečielggas. Dás ii lohkko Sállán Oarje-Finnmárkkus, gos gonagas ovddeš árbevieru mielde eaiggádušai epmolaš goalmmátoasi, ja Schønnebøl bearaš fas dan nuppi oasi. Dán sáhttá várra guorrat gitta Ráhkká-opmodahkii gaskaagis, mas várra ledje vuoigatvuođat nu guhkás davás go Sállánii. Major Peter Schnitler oaččui barggadettiin ráhkkanahttit rájá Ruŧŧii 1740-jagiin dieđu ahte eatnamat dáža guollebivdohápmaniin muđui ledje oktasaččat, ja eaige gullan oktiige sierra. Su 1742-1745 rádjadutkanbeavdegirjjiid III čanas s. 55:s daddjo de dáža eanadoalliid birra Finnmárkkus: "Sin Eatnamat eai gula oktiige Sierra, dat leat oktasaš buohkaide ja juohkehažžii, gii dohko áiggošii ássat." Muhto seammás leat juo 1600-logu loahpas almmolaš áššebáhpárat mat máinnašit Finnmárkku eatnamiid "gonagasa". Mihtilmas ovdamearka lea báhkkodanvuohki 4.2.3. oasis máinnašuvvon 1693 Ákŋovági diggi, mas fáldi Knag mearridii ráfáiduhttit "Su Majestehta Almenneha Vuovddi doppe Álttá diggebáikkis". Seammásgo Álttá vuovdi dás gohčoduvvui gonagasa opmodahkan, ovdanboahtá diggebeavdegirjjis ahte diggebáikki ássiin lei murrenlohpi, almmatge čujuhemiin. Sullii seammaláhkai ledje guokte 1753 vuovdegeaskkuin Álttá vuovddi gohčodan "Dan min doppe Finnmárku gullevaš Álttá Vuovdi". Seammás eaktudedje goappašat geaskkut ahte Álttá ássit ain sáhtte geavahit vuovddi iežaset dárbui, muhto ahte fertejedje gierdat čujuheami ja eará murrengáržžádusaid. Dáid mearrádusaid jurddašanvuohki orru leamen sulastahttimin dan maid dovdá almmolaš áššebáhpáriin mátta-dáža almennehiin sullii seamma áiggi; ahte gonagas eaiggádušai vuovddi, ja báikegottis lei vuoigatvuohta atnui. Dát orru doabalaččat laktášuvvon oktavuohta gaskal gonagasa almennehiid eaiggáduššanvuoigatvuođa govvádusa ja álbmoga geavahanvuoigatvuođa, mat sullastahttet Norgga dilálašvuođaid muđui seamma áiggis. Finnmárkkus vaillahuvvo várra čielga čujuhus Dáža Lága 3-12-1:i. Bajábealde namuhuvvon 1693 ja 1753 mearrádusat orrut liikká gullamin seamma eaktui go dát láhkamearrádus adno báhkkodeamen, ahte eatnamat mat eai gula ovttage olbmui, fertejit leat almennehat ja danin seammás gullat gonagassii opmodahkan. Miessemánu 27. b. 1775 eanačujuhancealkámuša vuođđun lei eaktun ahte Finnmárkku gonagasas lei vuoigatvuohta čujuhit eatnamiid priváhta ássansajiide. Go sáhtii čujuhit (sirdit) eanabihtáid priváhta opmodahkii, áddejuvvo dát lunddolaččat sis geaidda guoskai ahte gonagas lei eaiggát, ii dušše vuovddi, muhto Finnmárkku eatnamiidge. Seamma joatkkašuvai geassemánu 6. b. 1863 lágasge, mii mearridii ahte galggai máksot eatnamiid ovddas mat boahtteáiggis čujuhuvvo priváhtii. Ovdáneamis ja geavadis mii guhkit áiggi lea leamaš dáid guovddáš mearrádusaid vuođul, lea govttolaš navdit ahte daid guovlluid ássit, gos dážat leat áiggiid čađa šaddan eanetlogus ja gos dáža riekteáddejupmi lea vuoitán, leat dohkkehan namuhuvvon oainnuid. Mátta-Norgga almennehiidda lea Alimusriekti Vinstra-duomus (Rt. 1963 s. 1263) mearridan ahte stáhta eaiggáduššá stáhtaalmennehiid. Matrikulerekeahtes eatnamiid hárrái Finnmárkkus, ii leat dássážii makkárge vástideaddji prinsihpalaš mearrádus. Nu guhkásgo bajábealde namuhuvvon ovdáneapmi cieggan áddejumis ja geavadis sáhttá leat ásahan eaiggáduššanvuoigatvuođa stáhtii matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus, lea sáhka eaiggáduššanvuoigatvuođas mii ii leat vuolggahuvvon mastege, ja mii várra ferte áddejuvvot nu gohčoduvvon "álgovuolggalaš eaiggáduššanvuoigatvuohtan". Dalle livččii seammago eaiggáduššanvuoigatvuohta mii stáhtas lea almennehiidda Mátta-Norggas ja eatnamiidda Nordlánddas ja Romssas mat leat gohčoduvvon stáhtaeatnamat álgovuolggalaš mihtilmasvuođas. Jus galggaš Meahccekommišuvnna almennet doahpaga meroštallama bidjat vuođđun ja maid leat bájuhan 4.2.1.3. oasis, de lea jáhkehahtti ahte matrikulerekeahtes eatnamat Finnmárkkusge fertejit adnot almennehin. Mii datte geahččalit joatkit buohtastahttima gaskal matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus ja mátta-dáža almennehiid riektedilálašvuođa. Dán vuođul guorahallat vulobealde rievttálaš mihtilmasvuođa geavahanvuoigatvuođain matrikulerekeahtes eatnamiidda, mat finnmárkolaččaide bistet ja leat bistán. Dalle erenoamážit fidnošit dehálamos vuoigatvuođaiguin; numo muorraávnnas-, omiid guohton- ja guollebivdo- ja bivdovuoigatvuođaiguin. Berrešii muđui mihttet ahte čuovvovaš oasit muhtun muddui lea latnjalas dasa mii lea celkon 3. kapihttala resurssamiel čađamannamis. Vuođđoáigumuš 3. kapihttalis lea datte leamaš válddahallat iešguđet vuoigatvuođaid mearkkašumi, ja vulobealde lea geahččaluvvon geahččat vuoigatvuođaid almennetrievttálaš oainnus ja meannudit daid erenoamážit gažaldagain leatgo almennehat dahje almennetsullasaš dilálašvuođat Finnmárkkus. 4.2.5 Muorraávnnasvuoigatvuohta (Lagat muorraávnnasvuoigatvuođas, 4.2.geahča bajábealde 3.2. kapihttalis.) (1) Dás galgá nappo geahččalit giddet fuomášumi murrenvuoigatvuhtii (1) ja dan ovdáneapmái mas sáhttá leat stuorra mearkkašupmi (1) Finnmárkku almennetgažaldahkii. Muorraávnnasvuoigatvuođas lea (1) historjjálaččat leamaš hui guovddáš mearkkašupmi (1) riektedilálašvuođaid dábálaš áddejupmái Finnmárkku eatnamiid (1) ektui. Dás leat belohahkii leamaš sierra mearrádusat sihke (1) čujuhuvvon priváhta opmodaga vuovddis ja stáhta (1) matrikulerekeahtes eatnamiin, mat spiehkastit riikka muđui (1) dilálašvuođain. Dát ovdanbuktin ráddjejuvvo stáhta (1) matrikulerekeahtes eatnamiid vuovddi riektedilálašvuođaide. (2) Navdo ahte njukčamánu 12. b. 1965 láhka stáhta matrikulerekeahtes (2) eatnamiid hárrái Finnmárkku fylkkas álgovuorus geahččala leat (2) ollislaš fylkka ássiide oppalaš mihtilmas vuoigatvuođaid (2) dáfus. Goahccevuovddi birra ii daja láhka maidege, muhto (2) ovdabargguin ovdanboahtá ahte stáhtas lea oktovuoigatvuohta háldet (2) goahccevuovddi, ja ahte dát adno čuovvut njuolga stáhta (2) eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa. Lastavuovddi hárrái dadjá lága § (2) 4: "Stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin lea giliolbmuin vuoigatvuohta oažžut čujuhit lastavuovddi dálloatnui. Dát vuoigatvuohta ii galgga heađuštit eiseválddiid ollásit dahje belohahkii ráfáiduhttit dákkár vuovddi." Teavsttas čuovvu ahte muorraávnnasvuoigatvuohta siskkilda "lastavuovddi dálloatnomuoraide". Dán ferte áddet nu ahte láhkaaddi eaktu lea ahte vuoigatvuohta ii siskkil lastamuorraávdnasiid eará ulbmiliidda, omd. viessohuksemii, áideávdnasiidda, hášestávrráide, bivdosiidda dahje luossabivdobuođuide. Dás ovdanboahtá ahte lea sáhka sakka eanet ráddjejuvvon vuoigatvuođas go vuoigatvuođas mii gullá geavahanvuoigaduvvon eanadoalliide Mátta-Norgga almennehis. Nuppi beales ii leat lastavuovddi geavahanvuoigatvuohta Finnmárkkus ráddjejuvvon dušše eanadoalliide, go dat gullá "giliolbmuide" oppalaččat, makkár dal fidnu dahje ealáhus sis leš. Dát lea daningo Finnmárkkus ii leat ovdánan numo máddelat Norggas, gos geavahanriektelaččat leat ráddjejuvvon eanadoalliide. Jus bidjá vuođđun ahte murrenvuoigatvuohta Mátta-Norgga almennehiin prinsihpas lea vuoigatvuohta mas lea lága vuođus (Dáža Lága 3-12-6) , leat dilálašvuođat Finnmárkkus dán sullasaččat, go dásge lea láhkamearriduvvon dábálaš vuoigatvuohta oktasaš biirii. Dát lea servituhtaid ektui ovttaskas olbmuide dahje muhtun opmodagaide ovdun. Finnmárkkus dego mátta-dáža almennehiin lea sáhka dušše dálloatnovuoigatvuođas, go ávdnasiid ii sáhte sirdit dahje vuovdit earáide. Numo ovdanboahtá bajábealde, leat datte dehálaš erohusat gaskal njuolggadusaid Finnmárkkus ja mátta-dáža almennehiin, sihke vuoigatvuođa mahtodaga ja geavahanvuoigaduvvomiid dáfus. Sihke Finnmárkkus, Romssas ja Nordlánddas ja Mátta-Norgga boazoorohagain lea boazosápmelaččain boaldámuš- ja muorraávnnasvuoigatvuohta, buo. geassemánu 9. b. 1978 boazodoallolága § 9 čuo. 4, buo. § 13. Dát ii leatge danin nu erenoamáš Finnmárkui. (Lagat boazosápmelaččaid muorraávnnasvuoigatvuođas 3.17.7. oasis.) (3) Datte lea árta navdit ahte Finnmárkku muorraávnnasvuoigatvuođa ja (3) mátta-norgga almennehiid ovttaláganvuohta historjjálaččat lea (3) leamaš stuorát go mii ovdanboahtá dálá láhkamearrádusain. Dálá (3) ávdnasat bidjet vuđđosa dasa ahte giliássit sullii 1750 rájes (3) almmolaš eiseválddiid seaguheami haga leat atnán Finnmárkku (3) vuovddi mo dáhtto, sihke huksenávnnasteapmái, boaldámuššii ja (3) eará atnui. Ii oru baicce, nu guhkás maŋás go boares gáldut (3) mannet, leamen adnon lobálažžan oktiige gii ii oro Finnmárkkus (3) viežžat muorraávdnasiid dáid vuvddiin. Muhto geografalaš (3) guovlu murrengeavaheaddjiide, lea várra leamaš viidát dahje (3) máškilat ráddjejuvvon go Mátta-Norggas. Dán dieđut eaige leat (3) čielgasat. Nu dieđihuvvo fálddi Knag Finnmárku 1694 matrihkkalis (3) ahte "Álttá Vuovddit adnojit dušše boaldenmurrii ja dárbbašlaš (3) huksenhirssaide, Álttá, Láhppi, Ákŋovági ja Hámmárfeastta (3) diggebáikkiid ássiide". Dát lea čielgasit daningo olggut (3) guovlluin Oarje-Finnmárkkus váilui albma vuovdi ja danin (3) fertejedje viežžat eanaš muorraávdnasiid Álttás. Sullasaš (3) čuožžu seamma matrihkkalis Goaskinvákki gieldda ássiin: "Álbmot (3) ferte stuorra goasttádusain viežžat šibitbiepmus ja (3) boaldenmuoraidis Porsáŋggus guhtta čieža miilla duohken. " (4) Sáhttá digaštallot mii lei rievttálaš vuođus finnmárkolaččaid (4) friddja vuovdeatnui gitta 1700-logu gaskamuddui. Atnu lei maná (4) leamaš olu guhkit áiggis maŋás ja leige áibbas dárbbašlaš (4) ássiide. Gitta dán áigái ferte muđui leat leamaš doarvái (4) muorraávnnas riikkaoasi iežas dárbui. Datte lea nugo bajábealde (4) namuhuvvon čielggas ahte 1740-jagiin ledje moanaid virggálaš (4) vuogasvuođain Álttá vuovddi gohčodan "Almenneha Vuovdin." (4) Guokte gonagaslaš 1753 geaskku ovddastedje vuosttas viiddis (4) geahččaleami guovddáš stáhtaválddi ( ámtamánni álgaga mielde) (4) beales bearráigeahččat Finnmárkku vuovddi. Geaskkuid ártta lei (4) ahte vuovdi lei "čuhppon ja earaláhkai bahás (4) meannuduvvon". Cuohkki gohččut gáržžádusaid lei geaskkuid (4) mielde ahte dát lei áibbas dárbbašlaš "dán vuovddi (4) áimmahuššamii 1051 ráhkis ja oskkáldas vuollásaččaide (4) buoremussan". Dáinna áiggain geatnegahtui sihke beahcevuovdi ja (4) lastavuovdi čujuhuvvot ja earáge murrenmearrádusain. (4) Reantogámmára juovlamánu 7. b. 1748 ja guovvamánu 7. b. 1750 (4) čállagiin lei mearriduvvon ahte galge máksit "vearu" Álttá hirssa (4) ovddas. Dás lei 1740 vearromearrádusa (4) vuoigatvuođavuođđu. Guovvamánu 27. b. 1753 mearrádusas (4) dohkkehuvvui dát vearru guhtanuppelogátoassiin hirssa (4) árvvus. (Geahča 3.2.2.2. oasige ovddabealde.) Dát lea (4) "sierradivada" vuolgga mii maŋŋil guhká unnit eanet (4) njuolgguslaččat gáibiduvvui vuovdemurremii Finnmárkkus. (5) 1753-geaskkuin gustui sániid mielde dušše Álttá vuovdi, muhto (5) áddejuvvo gusto gustojeaddjin miehtá Finnmárkku. Miessemánu (5) 27. b. 1775 eanačujuhancealkámušas addojedje mearrádusat mat (5) čielgasit gustojedje olles riikkaoasi vuovdái. Cealkámuša dát (5) guokte mearrádusa mat gustojedje vuovdái (§§4 ja 5) , gustojedje (5) gitta dat fámuhuhttojuvvo njukčamánu 12. b. 1965 (5) lágas. (1775-cealkámuša §§ 4 ja 5 leat lagat meannuduvvon (5) 3.2.2.3.oasis.) 1775-cealkámuša § 4 nannii ahte lastavuovdi (5) galggai "mearriduvvot dihto giliide mat dan dárbbašit", seammásgo (5) čujuhangeatnegasvuohta aiddostahtui. Mearrádusa ferte geahččat (5) ovttas gohččosiin eanamihtideaddjái gii galggai čujuhit (5) eatnamiid ássansajiide. Dán gohččosa § 15:s eanamihtideaddji (5) galggai čujuhit lastavuovddi dan gillái "mii dan dárbbaša ja (5) ássá vuohkasamos". Cealkámuša § 5:s čuoččui ahte Gonagassii (5) "doalahuvvo ain numo dássážii čuožžovaš beahce- ja (5) guossavuovddi", earret soames hearvásvuođaid mat ledje leamaš (5) lihttoláigohuvvon. Dát mearrádus orru sániid mielde leamen (5) eahpečielggas, muhto galggai várra geahččalit bisuhit (5) Gonagassii dihto "eahpevissis sisaboađuid". Maŋitáiggis lea (5) datte ádden mearrádusa nu ahte dat nannii Gonagassii olles (5) eaiggáduššanvuoigatvuođa goahccevuovdái. 1700-logus (5) nuppástusat dagahedje ahte ássiid lohpi geavahit vuovddi ain (5) bisui, muhto dál eiseválddit dan ráddjejedje ja (5) gozihedje. Ovddasguvlui 1800-logu mielde lei eiseválddiid geavat (5) dás máŋggalágan, ja ámmátolbmuid áddejupmi dilálašvuođaide lei (5) belohahkii eahpečielggas. Ii lean vel 1800-logu gaskamuttus (5) eiseválddiid beales ovdanboahtán mihkkege mii dovddahii ahte (5) stáhtas lei dákkár eaiggáduššanvuoigatvuohta vuovdái Finnmárkkus (5) ahte ii lean báhcán makkárge geavahanvuoigatvuohta álbmogii. (5) Áddejumi molsun bođii 1860-jagiin. Siviila áššis maid stáhta (5) čuoččaldahtii 1864:s, mii gustui geatnegasvuhtii máksit (5) hirsasierradivada, lei vástádus riektái ráđđehusadvokáhtas, (5) beaiváduvvon miessemánu 18. b. 1864. Dás lei oppalaš válddahallan (5) stáhta áddejupmái Finnmárkku vuovddi riektedilálašvuođain, mas (5) ee. čuoččuhuvvui ahte stáhta háldenvuoigatvuohta vuovdái ii (5) lean gáržžiduvvon ja ahte ássiin ii lean makkárge (5) geavahanvuoigatvuohta dasa. (Ráđđehusadvokáhta vástádus lea (5) dievaslaččat meannuduvvon ovddabealde 3.2.2.6. oasis.) (6) Guokte ráŋggáštanduomu Porsáŋggus, goappašagat 1867:s, leat (6) maŋŋil áddejuvvon prejudikáhtan dasa ahte finnmárkolaččain ii (6) leat goahccevuovdái geavahanvuoigatvuohta. Dáid duomuin (6) ovdanboahtá ahte dán ovdáneamis Finnmárkkus lea oktavuohta (6) vástideaddji ovdánemiin dalá Nordlánda ámttas. Vuosttas (6) ráŋggaštanáššis celkui Alimusrievttis duopmu guovvamánu (6) 9. b. 1867 (Rt. 1867 s. 180) . Áššáskuhtton, mearrasápmelaš (6) Mattis Tapio, ovttajienalaččat dubmejuvvui suolavuhtii, go lei (6) njeaidán 12 stoalppu ja 28 verrátdoarvvi muoraid beahcevuovddis (6) mii lei su opmodagas. Maná eahpiduvvui Alimusrievttis sáhtiigo (6) atnit dán suolávuohtan vai dušše geavahanvuoigatvuođa (6) rihkkumin. Dubmehalli duomu vuođustus lei eanaš čuovvovaš: "Čuđegietti ássiin ii sáhttán datte daddjot leat makkárge geavahanvuoigatvuohta vuovdái, sii leat seamma dilis stáhta vuvddiid ektui go Sálttu ja Ofuohta ássit leat stáhta vuvddiid ektui doppe, ja dárkomin prejudikáhtain mat leat maŋimušnamuhuvvon vuvddiide, navdo áššáskuhtton fertet ráŋggáštuvvot suolavuođas." Prejudikáhtaide maidda dás čujuhuvvo leat guokte alimusriekteduomu Nordlánddas, namalassii Báidáris 1859:s ja Ofuohtas 1866:s. Nuppi ráŋggaštanáššis, vuostá mearrasápmelačča Per Persen Jux Bissojogas eret, celkkii Alimusriekti duomu njukčamánu 8. b. 1867 (Rt. 1867 s. 293) . Ášši gustui njeaidán guhtta beazi áitti ceggemii. Vuollerievttis lei áššáskuhtton áššehuvvon dainna vuođustusain ahte lei geavahanvuoigaduvvon beahcevuovdái, "mii lei stáhta gullevaš almennet". Assessora Blich, gii lei eanetlogu valdohálli, ovdandoalai: "Vuovdegaskkain main lea Gažaldat, ii sáhttán ovdaolmmoš atnit Stáhtaalmennehin. Finnmárkku Vuovddit gullet Stáhtii ja leat sierra Njuolggadusaid vuollásaččat; nugo Ássiin daid ilbman Mearrádusaid mielde, nammalassii 27.5.75 Cea. ii leat makkárge Vuoigatvuohta Vuovdegaskkas, masa lea várrejuvvon ássiide ávkkástallat vuovddi nugo Eiseválddit čujuhit". Sihke Báiddára 1859 ášši ja dat guokte ráŋggaštanášši Porsáŋggus ovddiduvvojedje nu gohčoduvvon oanehis meannudeamis čakčamánu 6. b. 1845 lága § 1 mielde, mii ee. mearkkaša áššáskuhttomiid bealušteaddji haga. Dát eaktudii namuhuvvon lága mielde ahte lei olles dovddastus. Áššáskuhttomiid dáid áššiid dovddastuš 052 , siskkildii datte dušše murrema, iige riektedilálašvuođa dan vuovdegaska ektui. Liikká lea duomuin leamaš mearrideaddji mearkkašupmi maŋit ráđđejeaddji áddejupmái ahte finnmárkolaččain ii leat goahccevuovdái geavahanvuoigatvuohta. Stáhta lea sullii 1870 rájes giehtaguššan oainnus giliolbmuid váilevaš goahccevuovddi geavahanvuoigatvuođas. Dát ii lean ássiid vuosttaldeami haga, mii ee. ovdanboahtá ain máŋga ráŋggaštanáššiin dáid gažaldagaid hárrái. Tønnesen namuha (s. 217) ahte ássiid áddejumi geažil loahpas ii šat lobihis murrema áššáškuhtton suolavuohtan, muhto dušše eará formála vuođul. Liikká lea dál ráđđejeaddji áddejupmi ahte finnmárkolaččaide ii leat makkárge goahccevuovdegeavahanvuoigatvuohta. Dán áddejumi dorjjošii go stáhtas leamaš nu bindilis geavat, maid dál várra navddašii ássiid leat dohkkehan. Datte orru liikká leamen mealgat beroštumi čilget mo dát riekteáddejupmi álgovuolggalaččat lea ásahuvvon. (7) Lastavuovddis lea ovdáneamis eará vuolggasadji, go (7) 1775-cealkámuša § 4:s nappo lea čielga mearrádus ahte (7) lastavuovdi lea doalahuvvon dihto giliide, almmatge (7) čujuhangeatnegasvuođain. Ássit leat ain geavahan lobiideaset (7) mávssekeahttá čuohppat boaldámuša lastavuovddis. Earret oanehat (7) áigodagaid goas lea leamaš gáibiduvvon sierradivat, lea dán (7) suorggis doloža rájes boatkkakeahtes árbevierru. (7) Ráŋggaštanášši Álttás mii loahpalaččat mearriduvvui (7) Alimusriekteduomus Rt. 1914 s. 509, lea dán jahkečuođis eanaš (7) leamaš adnon mearrideaddjin Finnmárkku lastavuovddi (7) riektedilálašvuođaide. Ášši gustui guovtti eanadoallái Álttás (7) geat leigga áššáskuhtton goabbáge leat stáhta lastavuovddis (7) murren njeallje guorpmi muoraid badjel meari maid leigga ožžon (7) čujuhuvvot vuovdedoaimmahagas. Numo namuhuvvon 4.2.3. oasis (7) čuožžu Rettstidende álggus: "Stáhta vuovddit Finnmárkkus eai (7) leat stáhtaalmennehat ja vuovdelága mearrádusat eai gusto daidda." (7) Duomu mearkkašupmi ii leat datte čielggas, ja iige leat ollásit (7) oktavuohta gaskal jienastemiid mat celkojuvvo (7) Alimusrievttis. Liikká lei konklušuvdna ovttajienalaš, go (7) goappašat áššáskuhttoma dubmejuvvuiga gustojeaddji (7) murrennjuolggadusaid doaibmabijui rihkkuma mielde, mat (7) geatnegahtte čujuheami. Mielduopmárriekti lei cealkán ahte (7) giliid ássiin 1775-cealkámuša vuođul lei "muhtunlágan (7) geavahanvuoigatvuohta stáhta vuovdái Finnmárkkus", mii (7) mielduopmárrievtti mielde fertii adnot (7) "buohkaidvuoigatvuohtan". Mielduopmárrievttis ledje (7) áššáskuhttomat dubmejuvvon rihkkon gustojeaddji (7) vuovdenjuolggadusaid, vuovdelága § 61 láhkavuođuin (mii máinnaša (7) almennetvuovddi anu njuolggadusaid rihkkuma) , ovdalis geavada (7) mielde. Alimusrievtti vuosttasjienasteaddji ii gávnnahan (7) darbbašit mearridit leigo áššáskuhttomiin 1775-cealkámuša (7) vuođul "duohta geavahanvuoigatvuohta, vai dušše lohpádus maid (7) stáhta beales ii sáhte ovttabeallásaččat ruovttoluotta (7) gohččut, vai leago rievttis buohkaidvuoigatvuođa (7) mihtilmasvuohta". Vuosttasjienasteaddji ii dáhtton datte bisuhit (7) subsumšuvnna 1053 vuovdelága § 61 mielde, go rihkkojuvvon (7) vuovdenjuolggadusat eai lean addon vuovdelága almennetvuovddi (7) njuolggadusaid láhkavuođuin, daningo son ii atnán "vuovdelága (7) ávnnasrievttálaš mearrádusaid stáhtaalmennehiid birra (7) gustojeaddjin stáhta vuovdái Finnmárkkus, go dát eai leat (7) stáhtaalmennehat dábálaš áddemis". Dán háve lei rihkkon 1886 (7) vuovdenjuolggadusaid (galggašii várra leat 1891) ámtamánni addán (7) 1775-cealkámuša (§ 12) láhkavuođuin. Nu ii leange (7) ráŋggáštanvuođđu vuovdelágas, muhto (7) blankeahttaráŋggáštusaš 054 ráŋggáštanlága § 339 2. čuo. Dás (7) oaččui vuosttasjienasteaddji doarjaga vihtta eará duopmáriin. (7) Buot duopmárat 1914-áššis ledje ovttamielas hilgut (7) áššáskuhttomiid čuoččuhusa ahte sii dološ áiggi rájes (7) geavaheamis, oamastusas dahje iežaset gonagaseanagirjjiin ledje (7) háhkan vuoigatvuođaid vuovdái earret dan mii 1775-cealkámuša § 4 (7) čuovui. Báhcán gažaldat Alimusriektái lei danin duohtavuođas (7) formála riekta vuoigatvuođavuođđu ráŋggáštussii, vuovdelága § (7) 61 dahje ráŋggáštanlága § 339 2. čuo. Guhtta čieža duopmáriin (7) válljejedje maŋimučča, vaikko Alimusriekti ovdal sullasaš (7) háviid Finnmárkkus lei atnán vuovdelága § 61 mearrádusa (7) almennehiin vuoigatvuođavuođđun ráŋggáštussii. Rievtti (7) cealkámuš Finnmárkku stáhta vuvddiid rievttálaš mihtilmasvuođa (7) eavttuin, lea nu aitosaš ráddjejuvvon ágga. Dán vuođul eai oru (7) eanetlogu eavttut go daid hiehkasit dulko, mearkkašeamen earágo (7) ahte stáhta vuovddit Finnmárkkus eai leat dákkár gaskkat main (7) Dáža Lága 3-12-6 murrenvuoigatvuođa mearrádus ja vuovdelága (7) ávnnasrievttálaš mearrádusat almennehiid birra, livčče dal (7) gustojeaddjin. (8) 1800-logus lei guhká álbmoga vuovdegeavahanvuoigatvuohta adnon (8) dehálamos dovddaldahkan almennehii. Vástideaddji jurddašuvvui (8) almennehiid ektui dábálaččat eanaš vuovdealmennehiid birra, ja (8) stuorra ráššat mat dál adnojit almennehin fas dávjá (8) badjelgehččo. Easka Duottarkommišuvnna bargguin (1910 rájes) (8) Mátta-Norgga ráššaiguin, bohciidii várrealmennehiid gažaldat. (8) Dánne ádde ahte 1867 ráŋggáštanduomut ja 1914 Alimusriekteduopmu (8) (ja dáid duopmobohtosiid hápmi Rettstidende álggus) leat dorjon (8) áddejumi ahte stáhta eatnamat Finnmárkkus eai leat almennehat (8) mange láhkai. Bajábealde ovdanboahtá ahte dát duomut vánit (8) iešalddes bidjet nu viiddis konklušuvdnii vuđđosa. (9) Numo namuhuvvon bajábealde, dadjá dálá gustojeaddji njukčamánu (9) 12. b. 1965 lága § 4 ahte lastamuorraávdnasiidda vuoigatvuohta (9) gusto "muoraide dálloatnui". Dát adno dál stáhta beales leat dán (9) suorggi gustojeaddji vuoigatvuohtan. Eanavuovdinláhkalávdegoddi (9) celkkii čakčamánu 29. b. 1962 árvalusastis (s. 22) dán (9) riektedilálašvuođa birra mii dassážii lei leamaš: (9) "Vuoigatvuohta gusto dušše boaldámuššii. Lastamuorraávdnasat (9) nugo áidestoalpput, hášestávrrát jna. leat ássit ferten oastit (9) dábálaš vuogi mielde." Eanadoallodepartemeanta guorrasii dása (9) Od.prp. nr. 48 1963-64 (s. 14-15) . Dát lei áddejupmi vaikko (9) vuoigatvuođa ráddjemis dušše gustot muoraide ii leat (9) 1775-cealkámuša § 4 sániin vuoigatvuođavuođđu, mii lei (9) gustojeaddjin gitta njukčamánu 12. b. 1965 lága fápmui (9) boahtimii. Ii Eanavuovdinláhkalávdegoddi iige departemeanta (9) guorahallan dán gažaldaga lagat. Áddejupmi lea datte várra (9) leamaš ahte 1775-cealkámuš dán čuoggás lei nuppástuhtton (9) bindilis geavada bokte. Dán geavada vuođus ii leat lagat (9) guorahallon. 4.2.6 Omiid guohtonvuoigatvuohta (Omiid guohtonvuoigatvuođas, geahča 4.2.lagat 3.3.kapihttalis.) (1) Njukčamánu 12. b. 1965 lágas ii lea makkárge mearrádus omiid (1) guohtonvuoigatvuođas stáhta eatnamiin. Muhto (1) Eanavuovdinláhkalávdegotti árvalusas daddjo (s. 25) ahte (1) guohtonvuoigatvuohta stáhta eatnamiin doaimmahuvvo "dávisteamen (1) mearrádusaid mat vuoigatvuođavuođđoáššebáhpáriin leat addon." (1) Dás oaivvilduvvo eanagirjjiide mat leat čállon go sirdá eatnamiid (1) stáhtas priváhtii. Láhkaovdabargguin biddjo de vuođđun ahte (1) guohtun stáhta eatnamiin dušše doaimmahuvvo stáhta šiehtadusa (1) vuoigatvuođavuođuin. Dasto lea ovdandollon ahte erenoamáš (1) riektedilálašvuođaid geažil mat leat leamaš ja ain leat (1) Finnmárkkus ii sáhte "jurddašit ahte guohtonvuoigatvuođas ii (1) sáhte leat vieruiduvvan vuoigatvuođavuođđu". Dán vuođul (1) navddašii lávdegotti leat hilgon guohtonvuoigatvuođa (1) vejolašvuođa stáhta eatnamiin Finnmárkkus guohtuma almennehis (1) dahje dákkár sullasaš dilálašvuođa namas. Suoidnemánu (1) 2. b. 1864 njuolggadusat, ráhkaduvvon geassemánu 22. b. 1863 (1) eanavuovdinlága láhkavuođuin adde lagat mearrádusaid vuvdojuvvon (1) doaluid guohtonvuoigatvuođas. Sullasaš njuolggadusat leat addon (1) maŋit miessemánu 22. b. 1902 ja njukčamánu 12. b. 1965 (1) eanavuovdinlágaid oktavuođas. Dáid mearrádusaid mielde lea (1) eanavuovdimis ođđa doaluide molssaevttolaččat leamaš dan (1) dollui biddjon sierra guohtonmeahcci dahje dihto šibitlohkui (1) addon vuoigatvuohta dahje lohpi guohtumii stáhta (1) eatnamiin. Tønnesen:a mielde (s. 265) lea várra (1) maŋimušmolssaeaktu eanaš adnon. Gos ná lea, eaktuduvvo de ahte (1) guohtonvuoigatvuohta lea muddejuvvon njuolggadusaid ja (1) mearrádusaid mielde mat njuolggadusaid vuođul leat addon dan (1) eanagirjái. Gustojeaddji suoidnemánu 15. b. 1966 láhkaásahusaid § (1) 7:s lea ee. addon njuolggadusat stáhta vuoigatvuođas sáhttit (1) váldit ruovttoluotta guohtonvuoigatvuođa vihtta jagi (1) heaittihanáigemeriin. Ii leat dieđihuvvon man olu stáhta lea (1) atnán dán mearrádusa. Eanadoalloeatnamiin čuldon maŋŋil 1864 (1) ii galggašii dán mielde álgovuorus leat sáhka (1) guohtonvuoigatvuođas earágo stáhtain šiehtadusa vuođul. Dákkár (1) anu hárrái, orru de gustojeaddji njuolggadusaid mielde leat (1) eaktuduvvon ahte guohtumis ii leat sáhka dilálašvuođas man (1) rievttálaš vuođus sulastahttá guohtonvuoigatvuođa almennehis, (1) numo dát lea máinnašuvvon Dáža Lága 3-12-3:s. Dát liikká ii (1) heađuš doalu vuvdon maŋŋil 1864, konkrehta háviid sáhttit leat (1) háhkan guohtonvuoigatvuohta eará vuođul, omd. jávohis eavttuin (1) stáhta vuovdimis, dahje soaitá oamastusas. (2) 1962 árvalus ii datte máinnaš eanasirdimiid ássansajiide mat (2) ledje 1775-1863 jagiin 1775-cealkámuša mielde. Iige (2) departemeantta njukčamánu 12. b. 1965 láhkaproposišuvdna (2) máinnaš dáid vuovdimiid. Niels Knag:a "Matrikul og beskrivelse (2) over Finnmarken anno 1694) " leat máŋgga sajis dieđut "omiid" (2) doalu birra. Čuvgejuvvo omd. sápmelaččaid birra Álttá (2) diggebáikkis ahte buohkain leat oamit, šibihat ja (2) sávzzat. Sápmelaččain ledje dán gáldu mielde vihtta-guhtta gusa (2) ja 20-30 sávzza, ja dážain ledje njeallje gitta logi gusa, earret (2) sávzzaid ja gáiccaid. Sullasaš dieđut leat Finnmárkku eará (2) diggebáikkiinge, ja seamma duođaštit eará gáldut. Illá (2) eahpiduvvo ahte viiddis šibitguohtun lei leamaš hui guhká ovdal (2) 1775, sihke mearrasámiid ja dážaid šibihiidda. Dát guohtun (2) fertii dieđus leat eatnamiin maid stáhta ainjuo sullii 1750 rájes (2) anii gonagasa opmodahkan. 1775-cealkámuš ii daja maidege (2) guohtuma birra stáhta eatnamiin iige leat celkon mihkkege dán (2) birra eanagirjjiin čállon dáid olis. Tønnesen dadjá dása (2) (s. 263) : "Dasto muito ahte ii leat goassege stáhtaválddi beales moktege muddejuvvon iige biehttaluvvon dán doalu vuoigatvuođas. Ii 1775:sge muddejuvvon ná. Ii cealkámuš, ii eanamihtidannjuolggadus iige eanagirjelávadat máinnaš guohtonanu. Dát sáhttá dušše mearkkašit oaivila leat ahte guohtun almennehis lei oaivvilduvvon galgat leat nugo ovdal. Cealkámuša oaivil lei justa veahkehit eanadoalu ja šibitdoalu. Ja viesuid ja láddjehagaid juhkkojuvvon sajiin ii sáhttán guohtut." Dán guohtonanu áddejumi sáhttá doarjot ee. go eatnamat ássansaji birra mat biddjojedje priváhta opmodahkan 1775-cealkámuša olis, dábálaččat ledje nu unnit ahte váttis lei daid atnit sihke láddjehahkan omiid dálvefuođđariidda ja guohtumii. Láddjehagat mat biddjojedje eará sajiide ledje dábálaččat nu biđgosat ahte eai sáhttán adnot omiid guohtumin. Eaktu ferte danin 1775-cealkámušas navdot leat leamaš ahte oamit ain galget guohtut meahcis, olggobealde eatnamiid mat sirdojuvvo priváhta eaiggáduššamii. Dás lea lunddolaš fuomášit ahte Finnmárkku eatnamat dán áiggis gohčoduvvojit "Gonagasa almennehin", ja áddejuvvo dakkárin ee. vuovdegeavaheami ektui. Gonagasválddi beales ii lean dán áigemuttu mihkkege celkon ahte "Finnmárkoalmennet" guohtonanu dáfus, lei eará dilis go "Gonagasa almennehat" eará riikkaosiin. Dát sáhttá orrut nu ahte guohtonatnu 1775:s ja čuovvovaš áiggis fihttejuvvui atnun seammago almennetvuoigatvuohta guohtumii riikkas muđui. Dán vuođul ferte navdot jáhkkehahttin ahte guohtonvuoigatvuohta stáhta eatnamiin sorjjasmeahttun formála šiehtadusain lea jeavddalaččat 1775-1863 čujuhuvvon ássansajiin, ja ássansajiinge main lea sadjelihpu dahje ámtalihpu vuoigatvuođavuođđu seamma áigodagas dahje ovdal. (3) Geassemánu 22. b. 1863 láhka stáhta eatnamiin vuovdima birra (3) Finnmárkkus geavahuvvo "stáhta eatnamat Finnmárkku eanaguovllus" (3) namahus, ja ii daddjo mihkkege almenneha birra. Láhkaovdabarggut (3) máinnašit guohtongažaldaga dušše gažaldagas makkár eatnamiid (3) sáhtášii vuovdit priváhtii, go daddjo Finnmárkokommišuvnna (3) árvalusas (1862) : "Ii ainjuo dán áigái ávžžuhuvvo juogo vuovdit dahje lihttoláigohit eanagaskkaid, maid ássit atnet ovttas guohtumii dáloniid dahje badjesápmelaččaid elliide, dahje lavdnjeeatnamin." Dás eaktuduvvo duohta dilálašvuohtan ahte dáloniid šibihiin lea oktasaš guohtun stáhtaeatnamiin. Ii mihkkege várašuvvo dán guohtuma ektui, iige daddjo mihkkege njuolga leago dát vuoigatvuohta dáloniidda, dahje dákkár vuoigatvuođa vuđđosis. Departemeanta duđai proposišuvnnas bájuhit (Oth.prp. nr. 33 1863) kommišuvnna cealkámuša. Lága § 1 a bustávas, lea várašuvvon vuovdit eatnamiid mat "gáibiduvvojiŧ 055 geassesadjái dáloniid dahje badjesápmelaččaid elliide dahje lavdnjebihtáide." Dát ferte várra áddejuvvot čielga dohkkeheapmin stáhtas ahte dalá oktasaš guohtun matrikulerekeahtes eatnamiin lea lobálažžan. Ii lágasge iige daid ovdabargguin leatge celkon mihkkege mii geažida ahte seamma ii galggašii gustot dan doalu guohtumii mii ođđa lága vuođul livččii čuoldojuvvon boahtteáiggis. Lága §§ 3 ja 4:s lei hálddahussii addon vuoigatvuođavuođđu čállit "lagat mearrádusaid" daid eanavuovdimiid mihtideami ja vealgáduvvamiid birra. Dát ferte adnot leat Finnmárkku stáhta eatnamiin vuovdinnjuolggadusaid vuođus maid departemeanta lea ráhkadan suoidnemánu 2. b. 1864. Dás lea numo bajábealde namuhuvvon stáhtaeatnamiid guohtonlohpái biddjon lagat eavttut, daid háviid go ii galggašii "rávvet bidjat ássansaji dihto meahccegaskkii." Dása gullá ahte guohtonvuoigatvuođa gažaldat eaktuda sorját stáhta beales lagat mearrádusa go ođđa doalu čuoldá, ja ahte ii gustošii juohke čuldojuvvon doalu guohtonvuoigatvuhtii. 1864-njuolggadusat orrut de eaktudeamen ahte ii galggašii leat sáhka makkárge oppalaš guohtonvuoigatvuođas. Maŋit 1876, 1895 ja 1902 njuolggadusain leat sullasaš mearrádusat, mat ee. doalahit eiseválddiide geažos áiggi sáhttit lonuhit guohtonvuoigatvuođa meahccebihtáin. 1863-láhka ii geavat nugo namuhuvvon bajábealde, almennet namahusa stáhta eatnamiid birra Finnmárkkus. Liikká orru bajábealde ášši geažil leamen váttis dadjat ahte láhka lea vuođđuduvvon čielga ektui ahte ii leat dábálaš vuoigatvuohta omiid guohtumii matrikulerekeahtes eatnamiin. Geavat orru baicce suoidnemánu 2. b. 1864 njuolggadusaid láhkavuođuin leamen vuođđuduvvon dákkár ektui. Miessemánu 22. b. 1902 eanavuovdinlágas lei § 1 nuppi lađđasis a bustávas vástideaddji mearrádus go 1863-lágas, mas lei nannejuvvon ahte ii galggašii stáhta eatnamiid luobahit Finnmárkkus "go eiseválddit atnet gaskka dárbbašuvvot geassesadjái dáloniid dahje badjesápmelaččaid elliide". 1965-lágas lea dát sihkkojuvvon omiid guohtuma hárrái. Numo namuhuvvon eaktuduvvo dán ovdabargguin ahte ii leat sáhka makkárge dábálaš guohtonvuoigatvuođas stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Dainna eavttuin ahte stáhta hálddahuslaš doaimma dán oktavuođas dál guhkit áiggi leat guoskevaš finnmárkolaččat dábálaččat dohkkehan, sáhttá jurddašit ahte dál dušše lea ráddjejuvvon mearkkašupmi hállat oppalaš guohtonvuoigatvuođas almennetlágan dilálašvuođaid vuođul. Muhto dát orru dan mielde mii bajábealde leat celkon, danin leat maŋimušsullii 125 jagi geavada boađus. Otto Jebens lea dán oktavuođas ovddidan čuovvovaš mearkkašumi: "Navdo ahte guoskevaš ássiid riekteáddejupmi dán gažaldahkii, ja nu maid ássiid dán dilálašvuođa geavat berrešii leat lagat guorahallon ovdal loahpalaš konklušuvnna." 4.2.7 Lavdnjeloggun- ja láddjehatvuoigatvuohta (Lavdnjevuoigatvuohta 4.2.lea lagat meannuduvvon 3.11. kapihttalis, ja 4.2.láddjehatvuoigatvuohta lea adnon nu áigeguovdilkeahttá dál ahte ii 4.2.leat meannuduvvon, buo. 3.1.2.oasi.) (1) Sihke lavdnjejoggumis ja láddjehagain lea dál nu unnán geavatlaš (1) mearkkašupmi, muhto goappašiin dán geavahanvugiin sáhttá leat (1) historjjálaš oainnus beroštupmi ja dán oktavuođas oppalat (1) áddejumi oassin, das mo ássiid rievttálaš sadji lea stáhta ektui (1) go dat navdo leat eanaeaiggádin. Almennehiin lea lavdnjeloggun (1) álo gullan vuoigatvuođaide mat gulle dan gili (1) eanadoalliide. Njukčamánu 12. b. 1920 várrelágas lei (1) stáhtaalmennehiin čielga lavdnjeloggunvuoigatvuođa mearrádus (1) gili eanadoalliide, muhto nu ahte gos ii lean leamaš ovdal (1) vuoigatvuohta lei dat várrestivrra čujuheami duohken ( buo. §§ 28 (1) ja 29) . Geassemánu 6. b. 1975 várrelágas ii leat lavdnjeloggun (1) sierra máinnašuvvon, muhto dát vuoigatvuohta ferte várra liikká (1) ain adnot leat oassin dábálaš geavahanvuoigatvuođain mat gullet (1) gillái, buo. lága § 2. Finnmárkku dáfus lea (1) lavdnjeloggunvuoigatvuohta sierra muddejuvvon njukčamánu (1) 12. b. 1965 eanavuovdinlága § 5:s, gieldda ássiide lohpin (1) "doaisttážii" loggut lavnnji dálloatnui lavdnjejekkiin mat leat (1) gieldda rájáid siskkobealde. Láhka dadjá ahte dát ii galgga (1) heađuštit stáhta ráfáiduhttit lavdnjejekkiid dahje vuovdimiin (1) dahje láigolihtuin ávkkástallat daid eará ulbmiliidda. Dán mielde (1) gusto lavdnjeloggunlohpi dál dušše dassáigo stáhta mearrida (1) eará. Ássiid geavahanlobis ii leat lága mielde vuoruheapmi (1) ovddabealde stáhta ávkkástallama lavdnjejekkiin eará ulbmilii (1) vuovdimiin dahje láigolihtuin. Dán mielde galggašii dálá (1) vuoigatvuohta masá lea seammadássásažžan nu gohčoduvvon (1) "gierdan vuoigatvuođain", ja ii leat giliolbmuid almennehiin (1) vuoigatvuođa ektui vuoruhuvvon ovddabealde eanaeaiggáda (1) vuoigatvuođa. (2) Lavdnjeloggunvuoigatvuohta ii leat namuhuvvon 1775-cealkámušas (2) dahje eará boares gálduin. Liikká ii sáhte hilgut ahte dákkár (2) vuoigatvuohta sáhtášii gullat "hearvásvuođaide mat dássážii (2) leat leamaš oktasaččat olles giliide dahje álbmogii (2) dábálaččat", buo. cealkámuša § 6. Ii eahpiduvvo ahte dán (2) riggodaga leat finnmárkolaččat atnán áigá juo, ja (2) álgovuolggalaččat eiseválddiid duohtademiid haga. Nu orruge (2) Finnmárkku dilli leamen almennetanu láhkai. Almmatge nu ahte ii (2) lavdnjeloggunanus Finnmárkkusge leat leamaš makkárge ráddjehus (2) eanadoalliide ovdun, go lea leamaš adnon buot dáloniin geat dan (2) dárbbašedje. Geassemánu 22. b. 1863 eanavuovdinlágas lea § 1:s (2) mearrádus ahte gaskkat mat dárbbašuvvojedje ee. "lavdnjebihtáide" (2) eai galgan vuvdot priváhtii. Dát njuolggadus geardduhuvvui (2) 1902-lágas. Dás ferte dadjat stáhta lea dohkkehan ássiid (2) lavdnjejeaggeávkkástallama lobálažžan, seammaláhkai go (2) 4.2.6. oasis máinnašuvvon omiid guohtuma dáfus. Lahkaaddi ágga (2) lavdnjeloggunlobi duohtadeapmái lei Finnmárkku ámtaovdagotti (2) suoidnemánu 12. b. 1893 ohcan oažžut ordnejuvvon (2) bearráigeahčču geavahit darfejekkiid. Finnmárkku dalá (2) vuovdemeašttir Solem čuoččuhii ođđajagemánu 25. b. 1894 (2) čállagis dán leat ássiid ovddeš atnun ja ahte "dat várra adno (2) lunddolažžan ahte álbmot lea háhkan geavahanvuoigatvuođa maid (2) ii sáhte sis rivvet". Ámtaovdagoddi báhkkodii seamma áiggi (2) vástideaddji oainnu. Finnmárkku ámtamánni oaivvildii baicce (2) "ássiid almmolaš darfejekkiid anu lea girdojuvvon". Departemeanta (2) lei ovttamielas dása, muhto ovdandoalai ahte go dál ii lean (2) gažaldat gieldit anu, muhto dušše ráddjet ja muddet dan álbmoga (2) beroštumi mielde, lei dárbbašmeahttun vihkkedallat (2) vuoigatvuođagažaldaga bienasta bitnii. Borgemánu 3. b. 1897 (2) lavdnjeloggunláhka attii lobi lavdnjeloggumii "doaisttážii" (2) dálloatnui ja čujuheami mielde. Earát go gieldda ássit fertejedje (2) lága mielde oažžut sierra lobi ámtamánnis. Láhka ii duohtadan (2) ássiid jeaggeanu, muhto fuolahii ahte atnu muddejuvvui ássiide ja (2) dábálaš beroštumiide buoremussan. (3) Njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinláhka ii leat bisuhan 1863- ja (3) 1902-lágaid gildosa ahte eatnamat mat dárbbašuvvojit (3) lavdnjeloggumii eai galgga luobahuvvot priváhtii. Lága § 5:s lea (3) baicce nappo čielga várašupmi, ii dušše ahte eiseválddit (3) sáhttet ráfáiduhttit darfejekkiid, muhto vel ahte eiseválddit (3) vuovdimiin dahje lihttoláigohemiin sáhttet daid atnit eará (3) ulbmiliidda go ássiid dálloatnui. Dán duogáš lea várra ahte (3) lavdnječuohppamis boaldámuššii dál lea nana gáržžiduvvon (3) mearkkašupmi. 1965-láhka fas gáržžida ássiid vuoigatvuođa (3) eanetgo ovddit lágat. Tønnesen (s. 273) jearrá mo darfejeakkit, (3) mat dološ áiggi rájes leat adnon, riektesuodjaluvvojit. Son (3) geažida ahte jus eiseválddit soitet giliin váldit (3) lavdnječuohppanvuoigatvuođa buot jekkiin govttolaš lahkosis, (3) omd. boazosápmelaččaid deasttas, livččii gustojeaddji lága (3) dákkár atnin leat vuostá Vuođđolága § 97 ja várra luvven (3) buhtadasa. Tønnesen navdá ahte gili vuoigatvuohtage sáhtášii (3) eaktudit buhtadasa jus lea buođđudeamis sáhka. Dát gažaldagat (3) orrut dálá gustojeaddji láhkanjuolggadusaid mielde leamen (3) eahpidahttin. Mearrideaddjin sáhttá navdot leat mo dát sierra (3) vuođus deattuhuvvo ássiid dološ áiggi rájes geavaheami dahje (3) vieru vuoigatvuhtii. (4) Láddjehagaid anus lei ovdal stuorra mearkkašupmi Finnmárkku (4) eanadollui. Muhto 1965-láhka ii namut láddjehagaid stáhta (4) eatnamiin, várra go dát gažaldat adnui leat geavatlaš (4) mearkkašumi haga. Mátta-dáža almennehiin lei (4) láddjehatvuoigatvuođas álgovuolggalaš vuoigatvuođavuođđu 1274 (4) eanalágas VII-62-2. 1987 Dáža Lága 3-12-5 sániid dihte ferte (4) láddjehatvuoigatvuohta giliid eanadoalliide Mátta-Norgga (4) almennehiin adnot dološ vuoigatvuohtan. 1920-várrelágas ledje (4) láddjehatvuoigatvuođa mearrádusat §§ 24-27:s, ja 1975-láhka ii (4) namut láddjehatvuoigatvuođa sierra. Ii 1775-cealkámušge namut (4) láddjehatvuoigatvuođa, muhto Finnmárkkus sáhtii juo ovdal (4) cealkámuša náššat sierra vuoigatvuođavuođu láddjehagaide go (4) oažžu ámtamánnis sadjelihpu. Cealkámuša eanamihtidannjuolggadus (4) namuha § 9 c ja f bustávain "gieddebihtáid" mat eaktuduvvo biddjot (4) iešguđet ássansajiide. Čujuhangeavadis mii čuovui (4) 1775-cealkámuša čujuhuvvo dábálaččat eanaš láddjehagat juohke (4) ássansadjái, dávjá hui máŋga. Liikká eahpiduvvo vánit ahte jus (4) ii lean makkárge sierravuoigatvuohta láddjehahkii, sáhtii (4) juohkehaš atnit láddjehagaid maid gávnnai. Fálddi Kierschow 1864 (4) cealkámuša mielde háhke finnmárkolaččat ain 1860-jagiin (4) stuorámus oasi dálvefuođđaris niittuin, ja olu dain adnojedje (4) almmá makkárge "báhpára" haga, muhto dan oskkus ja ovddeš geavada (4) vuođul. Geassemánu 13. b. 1859 alimusriekteduopmu (Rt. 1859 (4) s. 636) čuvge dalá čuožžovaš dilálašvuođa muhtun (4) muddui. Guokte sápmelačča leigga láddjen "stáhtaalmennehis" (4) duoddaris gaskal Álttá ja Guovdageainnu ja hášen (4) suinniid. Áššáskuhtton gii lei Biggajávrri duottarviesu (4) ovddasvástideaddji lei dolvon suinniid eret, ja dubmejuvvui (4) suolavuhtii giddagassii ja máksit buhtadasa (4) váidiide. Alimusrievtti vuosttasjienasteaddji mihttii: "Ášši lea gal nu ahte juohkehaš atná iežas vuoigaduvvon láddjet dáid ávdin mehciin, ja ahte suoinnit gullet sutnje gii lea láddjen ja stávrádan daid, mii galggašii leat lunddolaš, go dán bargu lea dehálamos." Finnmárkokommišuvdna (1862) máinnašii árvalusastis (s. 9) "niittut dábálaččat, maid dán áigái láddjejit gilvima haga". Dát niittut eai berre vuvdot nu guhká go dilálašvuođat eai leat nu ahte sáhtášii daid gilvit. Geassemánu 22. b. 1863 lága § 1:s várašuvvui dan mielde vuovdit eatnamiid mat ledje "dušše Niittut gos Guovllus ii sáhte albmaláhkai Gilvit". Dát dagahii ahte dákkár niittut eai šat luobahuvvon eaiggáduššamii ovttas ássansajiiguin maid stáhta čulddii ja vuvddii čuovvovaš áiggi. Nuppi beales ferte lága várašupmi niittuid bealesge, várra áddejuvvot anu lobálažžan, doppe maid gos anus ii lean čujuheami dahje sadjelihpu formála vuoigatvuođavuođđu. Miessemánu 22. b. 1902 lága § 2 nuppi lađđasa c bustávas lei vástideaddji mearrádus niittuid birra, ja ii 1965-láhka numo namuhuvvon bajábealde, daja maidege nittuid birra. Sáhttá veahá eahpidit mo lága jávohisvuohta sáhttá čuohcat dán čuoggás. Eai lága ovdabarggutge guoskkat dán gažaldaga, nu ahte láhkaaddiid beales ii leat dušše sáhka čielga eavttus makkár nu guovlu. 4.2.8 Sáivabivdovuoigatvuohta (Sáivabivdovuoigatvuohta lea 4.2.meannuduvvon ovddabealde 3.7. kapihttalis.) (1) 1775-cealkámušas lea ain mearkkašupmi sáivabivdui (1) Finnmárkkus. Cealkámuš máinnaša § 6:s " hearvásvuođaid mat (1) dássážii leat leamaš oktasaš olles giliide dahje álbmogii (1) dábálaččat". Dás namuhuvvo erenoamážit "guollebivdu ábis ja (1) eanuin". Dáid hearvásvuođain daddjo ahte "ain bissot dákkár (1) dábálaš anus". Nuppiin sániiguin mearriduvvui eanuide ahte (1) ovddeš oktasaš atnu galggai bissut. Njukčamánu 6. b. 1964 (1) luossalága § 21:s leat sierra njuolggadusat báikkálaš ássiid (1) guollebivdovuoigatvuhtii Finnmárkkus bisuhuvvon 1775-cealkámuša (1) ja geassemánu 23. b. 1888 deanulága mielde. Vástideaddji mearrádus (1) leat ođđa miessemánu 15. b. 1992 luossalága váldon § 24:s. Dát (1) dagaha ee. ahte Finnmárkkus ferte meannudit eanuid guollebivddu (1) sierra. (Geahča ovddabealde 3.7.3. oasi.) Dán dávistettiin lea (1) luossalága § 16 maŋimušlađđasis (buo. 1992-lága § 22 viđát (1) lađđasa) spiehkastuvvon muđui gustojeaddji (1) guollebivdonjuolggadusain Finnmárkkus mat gusket Álttájoga (1) váldočázádahkii, Deanučázádahkii ja Njávdánčázádahkii. 2) Finnmárkku eará jogaide ja jávrriide gustui gitta ođđajagemánu 2) 1. b. 1993 rádjai fylkka 1964-lága § 16 sierramearrádus. Dán sadjái 2) lea dál 1992-lága § 22 boahtán mii gusto buot guollebivdui 2) stáhtaeatnamiin, earret mii muddejuvvo geassemánu 6. b. 1975 2) várrelágas. Datte lea áibbas uhccán duohta nuppástusat Finnmárkku 2) ektui, várra earret finnmárkolaččaid guollebivdogoartta háhkámis 2) ja máksimis buo. ovddabealde 3.7.5. oasis. Ainjuo lea lunddolaš 2) buohtastahttit dáid njuolggadusaid daiguin mat gustojit 2) stáhtaalmennehiidda várrelága vuođul. Finnmárkku jávrriin ja 2) jogain lea vuolggasadji 1992-lága § 22 njealját lađđasa mielde, 2) buo. 1964-lága § 16 vuosttas lađđasa, ahte fylkka juohke dáža 2) borgár sáhttá bivdit stáhta eatnamiin. Dát datte ii gusto gos 2) guollebivdu lea lihttoláigohuvvon dahje gustohuvvon stáhta 2) čujuheapmái Finnmárkku eanavuovdinkantuvrra bokte. Dasa lassin 2) sáhttá juohke dáža borgár bivdit stákkuin dahje nođđoduorgguin 2) earret gos guollebivdu lea lihttoláigohuvvon. 1964-lága § 17 2) mielde gustojit Finnmárkkus sierra njuolggadusat mat departemeantta 2) mearrádusa mielde dagahit ahte dihto guovlluin ferte háhkat 2) oaggungoartta, ja ahte earágiliássit fertejit máksit divada vai 2) ožžot goartta. Divat sáhttá leat hálbbit finnmárkolaččaide go 2) eará dáža borgáriidda. 1992-lágas lea oppalaš njuolggadus sullii 2) seammago § 22 goalmmát lađđasis. Dán suorggi eaŋkalmearrádusaid 2) buohtastahttin čájeha ahte buohkat riikkas sáhttet bivdit "luovus 2) bivdosiin" sihke stáhtaalmennehiin ja stáhtaeatnamiin Finnmárkkus, 2) buo. várrelága § 28 vuosttas lađđasa ja 1992 luossalága § 22 2) vuosttas lađđasa. Guollebivdui eará bivdosiiguin (firpmiin jna.) 2) gusto stáhtaalmennehiin várrelága § 28 nuppi lađđasa mielde 2) láhkaduvvon vuosttasvuoigatvuohta sidjiide geat ásset guovllus gos 2) almennet lea, ja giliide ja báikegottiide mat ovddežis leat atnán 2) almenneha. Dát vuolgá historjjálaš árbevirolaš dáža 2) almennetvuoigatvuođas, numo ovdanboahtá Dáža Lága 2) 5-11-1:s. Finnmárkkus lea guollebivdu "vihtanbivdosiinge" álggos 2) doalahuvvon buot fylkka ásside, buo. 1992-lága § 22 njealját 2) lađđasa. Čalbmáičuohcci erohus lea vel ahte várreláhka bidjá 2) válddi hálddašit guollebivdovuoigatvuođa stáhtaalmennehiin 2) báikkálaš orgánii, várrestivrii, ja vástideaddji váldi Finnmárkkus 2) lea stáhta orgánas, Finnmárkku eanavuovdinkantuvrras. Dát orgána 2) fuolahage čujuheami ja lihttoláigoheami Finnmárkkus, 2) departementiige lea fas sirdon mearridit njuolggadusaid geasa galgá 2) čujuhuvvot guollebivdu ja geasa láigolihttu. (Njuolggadusat mat 2) dása leat mearriduvvon leat lagat meannuduvvon Hálddašanjoavkku 2) čielggadeami 4.8. (sáivabivddu) ja 4.9. (luossabivddu) osiin.) Ii 2) 1964- iige 1992-lágas leat namuhuvvon gilivuoigatvuođaid birra 2) bivddus jávrriin ja jogain main lea rádjá Finnmárkku 2) stáhtaeatnamiidda, earret eanuin. Cuoŋománu 8. b. 1905 2) luossalágas lei mearriduvvon § 2:s ahte luossa- ja guvžábivdu 2) Finnmárkkus gulai "stáhta doalahuvvon eatnamiidda Finnmárkkus", 2) muhto juohke dáža borgár galggai sáhttit bivdit guoli dáid 2) guovlluin. Stáhtas lei liikká, nugo dál, vuoigatvuohta 2) lihttoláigohit guollebivdovuoigatvuođa, ja guoskevaš 2) bolesmeašttir sáhtii vel mearridit ahte guollebivdu dihto 2) guovlluin dušše galggai leat čujuheami mielde. Lága § 7:s lei 2) datte mearriduvvon ahte jus muhtumis ledje "sierravuoigatvuođat" 2) dán guollebivdui, galge dát ain leat fámus. Danin lea dehálaš 2) jearrat ledjego ovdal 1905-lága dákkár sierravuoigatvuođat, ja 2) velgo dat leat fámus. Gažaldaga ferte konkrehta mearridit ja 2) Ingvald Falch lea dan vihkkedallan dutkosis "Bygdelagsrettigheter 2) til fiske i ferskvann i Finnmark". Dát lea maiddái namuhuvvon 2) ovddabealde 3.7.4. oasis. Falch navdá (s. 84 čuo.) ahte 1905:s 2) ledje muhtun gilivuoigatvuođat jogain. Son konkludere datte dáid 2) eanaš jogain dál leat jávkan, ja lasiha: "Muhto lea imaš ahte lea 2) geavvan diehtemeahttunvuođa ja boasttoáddejumiid geažil, go 2) eiseválddiid mielaevttos válljemiin." Vuođđoárta go 2) gilivuoigatvuođat soitet jávkat lea go lea leamaš 2) lihttoláigoheapmi gitta 1905 rájes. Eanaš lea lihttoláigoheapmi 2) ainjuo maŋit áiggis, leamaš guolástanservviide mas báikegoddi 2) ieš lea miellahttu. Guollebivddu lihttoláigoheamis ja čujuheamis 2) stáhta eatnamiin Finnmárkkus, lei luossalága § 16 njealját 2) lađđasis mearriduvvon ahte fylkka ássi dáža borgáriin galgá leat 2) vuosttasvuoigatvuohta. Dát leage riektedilli 1992-lága mielde ja 2) sáhttá gehččot buohtalassan várrelága § 28 nuppi lađđasii, mii 2) addá gillái vuosttasvuoigatvuođa oažžut lobi "eará 2) guollebivdui", namalassii guollebivdui vihtanbivdosiiguin. Dán 2) čuoggá erohus lea erenoamážit ahte vuosttasvuoigatvuohta 2) Finnmárkkus lea addon viidát biirii go báikkálaš gillái, 2) namalassii buot fylkka ássiide. (3) 1775-cealkámuša § 6 ulbmil eanuid birra lei suodjalit juo (3) ásahuvvon guollebivdovuoigatvuođaid Finnmárkkus. Go cealkámuš (3) addui, fuomášuvvui ahte dáid vuoigatvuođaid doaimmahedje ássit (3) čázádagaid mielde vaikko eai eaiggáduššan eatnamiid daid (3) lahkosis. Mearrádusa áigga lei danin čielggadit ahte geasa (3) čujuhuvvui opmodat guoski luossajoga mielde ii sáhttán datte (3) eaiggáduššanvuoigatvuođa fámus ádjehit ovddeš (3) vuoigatvuođalaččaid. Vuoigatvuođa subjeakta lea § 6:s (3) válddahallon "olles gillin dahje álbmogin dábálaččat". Dás (3) vuhtto ahte atne leat guokte vejolašvuođa; juogo vuoigatvuohta (3) ovtta gillái, dahje muhtunlágan oppalaš (3) buohkaidvuoigatvuohta. Lea datte čielggas ahte duohta ovdáneapmi (3) lea mielddisbuktán ahte Álttá-, Deanu- ja Njávdánjogaid (3) guollebivdovuoigatvuođalaččat leat ráddjejuvvon gillái. Álttá (3) ja Deanu dáfus lea stuorra oassi vuoigatvuođas ráddjejuvvon (3) báikkálaš guovllu gáržžit biiriige. Numo mihttejuvvon (3) 3.7.3.1. oasis lea historjjálaš ovdáneapmi leamaš (3) iešguđetlágan dan golmma jogas main lea (3) sáhka. Vuoigatvuođalaččat fertejit danin iskot sierra juohke (3) jogas. (4) Álttájogas (Lagat Álttá guollebivdovuoigatvuođas ovddabealde (4) 3.7.3.3.oasis.) lea guollebivdovuoigatvuohta vieru mielde ain (4) buohkaidvuoigatvuohta buohkaide gielddas guollebivdojahkodaga 1056 (4) vuosttas oasis, namalassii gitta geassemánu 24. b. juohke jagi. (4) Dás lea oktavuohta go ovddeš oktasaš bivdu mii lea dálá Alta (4) Lakseinteressentskap:a vuođus, dušše lea mihcamáraid rájes. Dás (4) rájes lea beroštusgottis oktovuoigatvuohta guollebivdui. Jus (4) galggaš sáhttit leat miellahttun dáid njuolggadusaid mielde, de (4) ferte eaiggáduššat dahje geavahit eatnamiid váldoleagi dihto (4) guovlluin, ja ferte vel opmodagas šaddadit unnimus 2500 kg (4) suoinni dahje 10000 kg silosuoinni. Dáid njuolggadusain lea (4) čielga ulbmil heađuštit guollebivdovuoigatvuođa leavvat menddo (4) olu guolástanvuoigaduvvomiidda. Njuolggadusat leat ovdáneami (4) boađus mii navdo mannat maŋás gitta ovdal (4) 1775:i. Guollebivdovuoigatvuođa gažaldat Álttás lea (4) Alimusrievttis moddii meannuduvvon, ee. 1852:s nákkus gaskal (4) eanaeaiggáda (doaibmajođiheaddji Thomas) ja ovtta Alta (4) Lakseinteressentskap:a miellahtu (Rt. 1852 s. 404) . Nággu gustui (4) gažaldahkii leago Thomas:s joga lahka eanaeaiggádin (4) guollebivdovuoigatvuohta, vai gulaigo guollebivdovuoigatvuođa (4) dušše beroštusgoddái. Duopmoreferáhtas čuožžu: "Numo nu máŋga eará ášši Finnmárkkus - mii riikka lágášvuođa ja ássiid eallinvuogi mielde dehálaš háviin sáhttá dárkot almennehin - lea eanuid luossabivduge leamaš hui earalágan go eará osiin riikkas, ja danin leat leamaš sierranas váivvit, masa dálá ášši lea ovdamearkan." Alimusriekti gávnnahii duomus ahte guollebivdovuoigatvuohta gulai beroštusgoddái oktovuoigatvuohtan ovddeš oamastuvvon geavada vuođul. (5) Álttájoga ektui lea Deanučázádaga guollebivdovuoigatvuohta (Lagat (5) Deanu guollebivdovuoigatvuođas ovddabealde 3.7.3.2. oasis.) (5) leamaš meannuduvvon maŋŋil 1775-cealkámuša, namalassii (5) geassemánu 23. b. 1888 lágas " Deanučázádaga (5) guollebivdovuoigatvuođas Finnmárkku ámttas." Lága duogáš lei (5) dárbu muddet guolástanvuoigaduvvomiid ja bivdosajiid čujuheami (5) čielga vuoigatvuođavuođđu. Deanu guollebivdovuoigatvuohta lea (5) várra álgovuolggalaččat gullan oktasaččat leagi ássiide. Ná (5) celkkii Nuorta-Finnmárkku fáldi Deanulága ráhkkanahttimis: "Guollebivdovuoigatvuohta ii adno namalassii gullat lagas gáddái dahje opmodagaide mat gusket johkii. Dat lea leamaš dárkojuvvon oktasažžan eatnoálbmogii leagi joganjálmmis dan gierragii." Nuppi beales celkkii Finnmárkku ovddeš ámtamánni, geas Stuorradikki ealáhuslávdegoddi láhkaráhkkanahttimis jearrai ráđiid, ahte nugo son diđii ledje buođđosajit Deanus "dušše leamaš čujuhuvvon eatnoguovllu fásta ássiide, geat atne iežaset dahje jahkemeari láigohuvvon eatnamiid." Geassemánu 23. b. 1888 lágas, mii ain gusto, lea § 1:s mearriduvvon: "Guollebivdu Deanus (dán Rádjá Meara vuostá njuolga Linjás Grønnesodden:s Skuggemælen:i) ja dan oalgejogain sáhttet guoli bivdit dušše Johkaguovllu fásta dáloniid Albmát dahje Nissonat, geat atnet iežaset dahje jahkemeari láigohan Eatnamiid Guovllus. Guollebivdovuoigatvuohta gullá almmatge dušše ovtta Miellahttui juohke Bearatgottis, namalassii Dáloisidii dahje dasa, geasa son anistuvvá Vuoigatvuođa sirdot. Lagat Mearrádusaid Guollebivdovuoigatvuođa Láhki ja Eavttuid hárrái mearrida Gonagas dahje dan, geasa son dan fápmuda." Čuoŋománu 1. b. 1911 Gonagaslaš Cealkámušas aiddostahttojuvvo Deanu guollebivdovuoigatvuođa eavttut ain go johkaguovllu rájáid lagat albmadii, ja cealkámuša § 2:s mearriduvvui ahte opmodat guollebivdovuoigatvuhtii fertii leat matrikulerejuvvon ja leat nu stuoris ahte dás šaddaduvvui unnimus ovtta gusafuođđara (2000 kg) suoidni. Sáhttá diggot geahpediigo 1888-láhka duođai guolástanvuoigaduvvomiid, ja dasto ovddastiigo 1911-cealkámuš lassi geahpedeami eanetgo lága mearrádusat. (Geahča ovddabealde 3.7.3.2.2 gitta 3.7.3.2.4.osiin.) Dát gažaldat meannuduvvui áššis maid 9. orohaga boazosápmelaččat čuoččaldahtte stáhta vuostá, fierbmebivddu vuoigatvuođa gáibádusain Deanučázádagas sorjjasmeahttun 1911-cealkámuša. Deanu ja Várjjaga gielddarievtti njukčamánu 19. b. 1984 duomus stáhta áššehuvai (RG 1985 s. 911) . Riekti gávnnahii ahte 1911-cealkámuš lei heivehuvvon daláš eanadollui, ja ferte daddjot leat 1888-lága rámma siskkobealde. Gielddarievtti duomu mielde ferte navdot ahte 1888-lága ulbmil lei nannet vuoigatvuođaid nugo dat ovdal ledje. Ii 1911-cealkámušainge lean ulbmil váldit ovttasge guollebivdovuoigatvuođa, muhto heađuštit ahte vuoigatvuođalaččat ožžot maid leat earátgo joavku mii jurddašuvvui 1888:s. Leš dal doarvái láhkavuođđu cealkámuša § 2:i go dat addui 1911:s, lea ainjuo dál guhkit áiggi geavada mielde vánit eahpidahtti ahte cealkámuša njuolggadusaid ferte bidjat vuođđun gustojeaddji vuoigatvuohtan. Dán mielde ferte navdot ahte Deanučázádaga guollebivdovuoigatvuohta gullá nu gohčoduvvon "luossareiveeaiggádiidda", namalassii sidjiide geat duhtadit 1911-cealkámuša gáibádusaid, buo. 1888-lága. Dát váikkuha nu ahte guollebivdovuoigatvuohta Deanus dál lea vuoigatvuohta mii gullá eanadoalliide. Mii bajábealde lea celkon gusto guollebivdui vihtanbivdosiin, muhto maŋit jagiid lea oaggunvuoigatvuohta Deanus hirbmadit digaštallon. Ee. lea ovdandollon ahte báikkálaš áddejupmi lea ahte johkaleagi ássiin, gulažit dal eanadollui vai eai, lea sierravuoigatvuohta oaggumii. Dán vuođus lea ee. čuoččuhuvvon leat joga álgovuolggalaš riektedilálašvuohta, mii bisuhuvvui 1775-cealkámuša § 6:s. Stáhtas beales lea čuoččuhuvvon ahte oaggunvuoigatvuohta čázádagas lea hálddašanrievttálaš gažaldat masa stáhtas lea olles hearrávuohta. Stáhta lea ee. čujuhan Deanulága § 1 nuppi lađđasii, mii dodjá stáhtii addit lobi oaggut. Dás ii navdo dárbbašuvvot vástidit dán gažaldaga, maid dušše duopmostuolut sáhttet loahpalaččat dahkat. Jus leš riekta ahte báikegottis lea sierra vuoigatvuohta oaggumii, leat Deanusge guovttelágan sierra vuoigatvuođalaččat guollebivddu ektui: Luossareiveeaiggádat ja johkaleagi eará ássit, go maŋimuččain dušše lea oaggunvuoigatvuohta. (6) Luossabivdu Njávdámis (Lagat Njávdáma guollebivdovuoigatvuođas (6) ovddabealde 3.7.3.4. oasis.) lei álgovuolggalaččat nuortalaš (6) oktasaš bivdu. Guovlu lei 1826 rádjai ruošša duopmoválddi (6) vuollásaš, ja gitta dassážii ásse dušše nuortalaččat (6) doppe. Sii háldejedje luossabivdduge iežaset oktovuoigatvuohtan. (6) Moadde jagi maŋŋil 1826 fárrejedje muhtun kveanat (6) Njávdánleahkái, ja sii gáibidedje áiggi mielde oažžut searvat (6) oktasaš bivdui. Nággu mearriduvvui borgemánu 26. b. 1848 (6) vuolitriekteduomus. Dán duomus ožžo sisafárren kveanatge (6) vuoigatvuođa searvat guollebivdui. Riekti vuođđudii dasa ahte (6) Njávdánjohka ferte dárkojuvvot dákkár eatnun mii lea (6) 1775-cealkámuša § 6:s máinnašuvvon. Nuppi beales mearriduvvui (6) duomus ahte guollebivdovuoigatvuođa eaktu lea fásta ássan (6) johkaleagis. Dál ávkkástallá Neiden fiskefellesskap gili (6) guollebivdovuoigatvuođa. Lea gal čielggas ahte searvevuođas lea (6) Geavŋŋiš 057 ja dan vulobealde guollebivdovuoigatvuohta (6) oktovuoigatvuohtan. Oktovuoigatvuohta siskkilda sihke oagguma ja (6) eará bivdosiiguin bivddu vuoigatvuođa, ja luossabivddu ja eará (6) guollenáliid ráđđenvuoigatvuođa. Neiden fiskefellesskap:a (6) miellahttovuođa eavttut ja danin oasi guollebivdovuoigatvuođas (6) sulastahttá dan mii gusto Álttás ja Deanus, muhto eanadoalu (6) gáibádusat eai leat gustojeaddji njuolggadusaid mielde ollásit nu (6) hiehkásat. Njuolggadusaid § 5-1 mielde ferte eaiggáduššat dahje (6) geavahit unnimus vihtta mihtu matrikulerejuvvon opmodaga, ja (6) geavaheaddji ferte láddjet dáid eatnamiid jahkásaččat dahje (6) duođaštit anu earaláhkai. (7) Vaikko guollebivdonjuolggadusat dán golmma etnui Áltá, Deatnu ja (7) Njávdán eai leat seammaláganat, leat čielga (7) ovttaláganvuođat. Dehálaš ovttaláganvuohta lea ahte sierra (7) meroštallon gilis lea oktovuoigatvuohta guollebivdui (dahje (7) bivdui dihto áiggis guollejahkodagas dahje bivdui (7) vihtanbivdosiin) . Dalle lea gili sierravuoigatvuohta mealgat (7) nannosat dás go mii dálá njuolggadusaid mielde gusto (7) stáhtaalmennehiidda. Dán golmma eanu riektedilálašvuođat leat (7) dalle čielgasit earaláganat go eará jogain ja jávrriin (7) Finnmárkkus, maid luossalága § 22 oppalaš njuolggadusat (7) (buo. 1964-lága § 16) bidjet vuođđun. Vuođđoárta dása ferte (7) navdot leat dan hirbmat dehálaš mearkkašupmi mii dáid jogaid (7) luossabivddus lea álo leamaš dán golmma johkaleagi ássama (7) ealáhusvuđđosiin. Dát gusto várra erenoamážit Detnui ja (7) Njávdámii. 4.2.9 Bivdovuoigatvuohta ( Bivdovuoigatvuođas, geahča ovddabealde 4.2.3.8. kapihttalis.) (1) Stáhta eatnamiidda Finnmárkkus gusto dál miessemánu 29. b. 1981 (1) fuođđolága § 31, mii gusto buotlágan eatnamiidda maidda stáhta (1) adno eanaeaiggádin, earret stáhtaalmennehiidda. Dát mearkkaša (1) ahte matrikulerekeahtes eatnamat Finnmárkkus dán suorggis leat (1) dássálaga nu gohčoduvvon matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiiguin (1) Nordlánddas ja Romssas ja osttojuvvon stáhtaopmodagaiguin (stáhta (1) priváhta opmodagain) . § 31 vuosttas lađđasa mielde buot dáža (1) stáhtaborgáriin ja buohkain geat maŋimušjagi leat ássan ja ain (1) ásset Norggas lea fuđošbivdu ja bivdu dáid guovlluin lohpi, go (1) háhket bivdogoartta ja mákset buhtadasa. Nuppi lađđasa mielde (1) sáhttá departemeanta addit lagat njuolggadusaid buot bivddus (1) stáhta eatnamiin olggobealde stáhtaalmennehiid. Dát gusto (1) fuođđobivduige. Departemeanta sáhttá bivdui addit hálbbibut (1) hattiid ja vuosttasvuoigatvuođa njuolggadusaid gieldda fásta (1) ássiide. Dákkár njuolggadusat eai leat datte addon, eai (1) Finnmárkkusge. Nuppi lađđasa olis addán láhkaásahusaid vuođul, (1) galgá gos dárbbašuvvo muddet bivdiid logu, gohcit ahte lea (1) govttolaš juogadeapmi gaskal giliássiid ja earágiliássiid (1) bivdiid. Finnmárkku hárrái addet láhkaásahusat lobi fuđošbivddu (1) jáhkodatgoartahatti iežas gieldda fásta ássiide bidjat (1) goalmmátoassái earágiliássiid ektui. Earret dán eai atte dálá (1) njuolggadusat makkárge oiddu 1058 giliássi bivdiide Finnmárkkus (1) eará dáža stáhtaborgáriid ektui. (2) Stáhtaalmennehiidda gusto numo namuhuvvon 4.2.2.4. oasis várrelága (2) §§ 23-27, mat addet buot Norgga fásta ássiide vuoigatvuođa seamma (2) eavttuin bivdit fuđožiid beatnaga haga. Fuđošbivdui (2) beatnagiiguin dahje bivdui, ferte baicce leat várrestivrra (2) lohpi. Várrestivra mearridage galgágo dát diktot buot Norgga (2) ássiide, vai dušše sidjiide geat ásset guovllus gos almennet (2) lea, dahje gilis dahje báikegottis gos ássiin ovddeš áiggis lea (2) leamaš almennetatnu almennehis. Báikkálaš orgánas várrestivrras (2) lea de váldi addit dárkilat dihto báikkálaš ráddjejuvvon biirii (2) oktovuoigatvuođa fuđošbivdui beatnagiin ja bivdui. Dat maid (2) sáhttá bidjat lagat mearrádusaid bivdiid logu, bivdoáiggiid (2) jna. ráddjehusain. (3) Dás ovdanboahtá ahte muhtun muddui leat bálddalas njuolggadusat (3) bivddu hárrái stáhtaalmennehiin ja matrikulerekeahtes eatnamiin (3) Finnmárkkus: Dát guoská masá ollásit fuđošbivdui beatnaga haga, (3) go goappašiid sáhttet buot Norgga ássit dahkat. Fuođđobivdui (3) leat vánit dehálaš erohusat gaskal stáhtaalmennehiid ja (3) matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus, go dát goappašiid (3) háviid háldejuvvo stáhtas eanaeaiggádin. Stáhtaalmennehiid dáfus (3) biddjo láigoheami sisaboahtu várrekássii. Erohus gaskal dan (3) guovtti lágana lea erenoamážit válddis mii stáhtaalmennehiidda (3) leat biddjon báikkálaš orgánii várrestivrii, fuđošbivdui (3) beatnagiin ja dan haga ja fuđošbivddu eará (3) mearrádusain. Finnmárkku stáhtaeatnamiidda, gos fuođđolága § 31 (3) gusto, lea datte buot bivdohálddašeapmi biddjon stáhta orgánaide. (3) Dan muddui go dál lea bálddalasvuohta gaskal bivddu gustojeaddji (3) dilálašvuođain stáhta eatnamiin Finnmárkkus ja (3) stáhtaalmennehiin, leat dat ásahuvvon lágain. Goappašiid sorttaid (3) eatnamiin lea dehálaš cuohkki leamaš nu olusiidda go vejolaš (3) riikkas addit lobi bivdit. (4) Dálá fuđošbivddu ja bivddu njuolggadus stáhta eatnamiin (4) Finnmárkkus lea nappo ahte dát lea lohpi buot dáža (4) stáhtaborgáriidda ja Norgga buot fásta ássiide. Fuođđobivdu (4) (ealgabivdu) hálde stáhta eanaeaiggádin. Dáid njuolggadusain lea (4) vánit Finnmárkku álgovuolggalaš čuožžovaš dilálašvuođaid (4) vuođus. Sámi ássanguovlluin lei goddebivdu álgovuolggalaččat (4) dehálaš ealáhus, maid olu bivdorokkit duođaštit. Dihto (4) guovlluin lei mádjitbivdu mávssolaš, jur numo dálá Suoma (4) rádjaguovlluin. Dáid hearvásvuođaid háldejedje dolin guovllu (4) ássit, almmá makkárge eiseválddiid duohtademiin. Gáldoávdnasat (4) Finnmárkku guovlluid birra, mat ovdal 1751 ledje ruoŧa (4) duopmoválddi vuollásaččat, čájehit hui čielgasit ahte buot (4) bivdovuogit dáid guovlluin dalle siidda ássiide adnojuvvojedje (4) oktovuoigatvuohtan. Várggáha Ámtta justisbeavdegirjjiin 1700-logu (4) vuosttas oasis orru ovdanboahtimin ahte sullasaš áddejupmi lei (4) Finnmárkku vuotnaguovlluid dáža mearrasápmelaččain. Cuoŋománu (4) 25. b. 1702 Finnmárkku gávpemearrádusas čuo. 25 lei mearriduvvon: (4) "ahte mearrasápmelaččat doppe Finnmárkkus eai mallosge galgga (4) heađuštuvvot dahje gildot, sin diggebáikkiin dahje daid (4) olggobealde báhčimiš 059 ja bivdimiš 060 ", almmatge earret (4) lihttoláigohuvvon sajiin. Seamma mearrádusas gildojuvvo (4) davvinorgalaččat mat bivde Finnmárkkus, čielgasit "báhčit (4) maidege juogo gáttis dahje čázis". Dát orru čilgemin Tønnesen:a (4) ovdandoallama leat riekta (s. 97, buo. s. 280) , ahte dán áiggi ii (4) lean sis geat ásse olggobeal fylkka vuoigatvuohta bivdit (4) Finnmárkkus. 1702- mearrádusa bivdomearrádusat bisuhuvvojedje go (4) dát muđui fámuhuhttojuvvo ođđa borgemánu 20. b. 1778 (4) Gávpesearvvi bokte. Govttolaš lea navdit ahte mearrasámit ledje (4) vuotnaguovlluid áŋgiramos bivdit, ja sii navddašedje bures (4) suodjalusa maid 1702-mearrádus attii sidjiide. Suodjalus (4) ráddjejuvvui datte 1700-logus dihto Oarje-Finnmárkku sulluid (4) láigolihtuin, mii ee. siskkildii njuorjo- ja (4) čeavrábivddu. Vástideaddji láigolihttu lei golmma sullos Várggáha (4) lahkosis. Láigolihtuid ulbmil lei dietnasa háhkat (4) gonagassii. Sundi Hans Paus evttohii dieđáhusastis "Finnmarkens (4) økonomiske tilstand" (1769) ahte Finnmárkku sulluid (4) lihttoláigoheapmi bivdovuoigatvuođain jna. loahpahuvvo, "ja ahte (4) sápmelaččat navddašit ovddeš ovdamunnin 1 061 bivdit goas (4) dáhtošit". Ii 1702-mearrádus iige Paus namut maidege ahte bivdu (4) galggašii leat ráddjejuvvon dan gilisearvái dahje diggái. Dát (4) sáhttá čájeheamen veahá earalágan áddejumi dán gažaldagas (4) báikkálaš sámiid álbmogis nuppi bealde, ja ámmátolbmos Paus:s ja (4) eiseválddiin nuppi bealde. (5) Fuođđolága § 31 dálá gustojeaddji njuolggadusat leat (5) vuolggahuvvon miessemánu 20. b. 1899 bivdolágas ja dan (5) ovdabargguin. 1899-láhka mearridii vuođđoprinsihppan ahte (5) bivdovuoigatvuohta galggai gullat eanaeaiggádii. Parlamentára (5) eanadoallokommišuvnna guovvamánu 23. b. 1898 árvalusas lei dán (5) vuolggasaji mielde evttohan čuovvovaš mearrádusa § 8:s: "Stáhtavuvddiin ja eará Eatnamiin, mat leat Stáhta priváhta Opmodagat, ja Stáhta Eatnamiin Finnmárkkus, lea Stáhta Eanaeaiggáda buot Vuoigatvuođat Bivddu ektui. Mo dán galgá Doaimmahit mearrida Gonagas dahje dat, geasa dan fápmuda." Lága meannudeamis Odeldikkis njukčamánu 22. b. 1899 vuosttaldii finnmárkoáirras, sundi Johnsen, dán evttohusa go ii lean ovttamielas ahte kommišuvnna § 8 evttohusastis lei "bidjan stáhta eatnamiid Finnmárkkus dássálagaid stáhta vuvddiiguin ja eará eatnamiiguin mat leat stáhta priváhta opmodagat". Son ovdandoalai sáhkavuorustis ee. ahte álo lei leamaš juohke dáža borgáris bivdovuoigatvuohta stáhta eatnamiin Finnmárkkus, numo finnmárkolaččainge ledje máŋga ja mealgadaš vuoigatvuođat stáhta eatnamiin. Stáhta eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiidda Finnmárkkus lei danin mealgat gáržžiduvvon stáhtavuvddiid ektui ja stáhta priváhta opmodagain. Dán vuođul evttohii son čuovvovaš mearrádusa: "Stáhta eatnamiin Finnmárkkus sáhttá juohke dáža borgár bivdit". Evttohus mearriduvvui lága § 8 lasáhussan. Sundi Johnsen ii evttohan nappo njuolggadusa ahte bivdu galggai doalahuvvot fylkka ássiide dahje gáržžit biirii. Dán sáhttá datte gehččet dan oktavuođas ahte stáhtaalmennehiidda lei seammás evttohuvvon ja mearriduvvui lága § 6:s ahte juohke dáža borgár galggai sáhttit bivdit jus háhkká bivdogoartta. Finnmárkku ja stáhtaalmennehiid njuolggadus šattai de seamma, earret ahte Finnmárkkus ii galgan gáibiduvvot bivdogoarta. Maŋimuš lei Johnsen:a sáhkavuoru mielde Odeldikkis erenoamážit badjesápmelaččaid deasttas. 1937 bivdoláhkalávdegoddi evttohii árvalusastis (1939) nuppástusa 1899-lága § 8 ektui nu ahte stáhta eatnamiidda Finnmárkkus galggai addot lohpi earuhit borgáriid divatmávssu ektui oažžut bivdogoartta gaskal olbmuid geat gulle dan gildii ja eará dážaid. Dát lei daningo bivdu ain adnui leat dehálaš ealáhussan Finnmárkkus. Sullasaš dárkon lei Árvalusa O. I 1951 juovlamánu 14. b. 1951 bivdolága ráhkkanahttimis, muhto ii nuppástuhttán eará Finnmárkku njuolggadusain (§ 19:s) go giliássiid divatluvvema ja vejolašvuođa geahpedit jahkedivada Finnmárkku ássi bivdiide eará dáža borgáriid ektui. Muhto ii 1951-lága iige miessemánu 29. b. 1981 fuođđolága ovdabargguin, lei stáhta sadji Finnmárkku eatnamiid ekui ja stáhta bivdoráđđejumi vuđđosis doppe lagat guorahallon. 4.2.10 Čoahkkáigeassu dálá dili vuođul 4.2.10.1 Buohtastahttima vuođus Ovdalis lea biddjon vuođđun ahte vástádus gažaldahkii adnojitgo stáhta eatnamat Finnmárkkus dál almennehin vai eai, berrešii biddjot dakkár vuđđui mii earret eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldaga, siskkilda earáid go eaiggáda juohke ráđđejumi čađamannama ja mii sáhttá leat mávssolaš dán oktavuođas. Erenoamážit leat sáhka ráđđejumiin mat gullet oktasaš joavkkuide vuoigatvuohtan, erenoamážit geavahanvuoigatvuođat mat gullet Finnmárkku ássiid báikkálaš joavkkuide. Erenoamážit lea geahččaluvvon buohtastahttit vuoigatvuođaid mat gullet "giliide" mat ovddastit geavahanriektelaččaid Mátta-Norgga almennehiid njuolggadusaid ektui. 4.2.4. gitta 4.2.9. osiid čađamannamis čuovvu ahte 4.2.4. geavahanvuoigatvuođat báikkálaš joavkkuide Finnmárkkus dál 4.2.4. belohahkii leat láhkamearrádusain vuođđuduvvon ja belohahkii 4.2.4. vieru dahje dološ áiggi rájes geavaheami vuođul. Lágat leat meannudan ássiid anu stáhta eatnamiin Finnmárkkus moanaid cuhkiid ektui: Belohahkii lea leamaš sáhka muddet anu ja dušše diktit ráddjejuvvon, gohcojuvvon anu, garvin dihte riikkaoasi snoagga luondduriggodagaid bilidemiid, ja belohahkii lea láhkaaddi cuohkki, dás numo riikkas muđui, bidjat luondduriggodagaid stuorát álbmogiid ráđđejupmái. Dát maŋimušgusto erenoamážit bivdo- ja guollebivdovuoigatvuhtii. 4.2.10.2 Vuoigatvuođat lága vuođul Vuos čujuhit ássiid geavahanvuoigatvuođaide main lea lága vuođđu. Dáinna oaivvilduvvo ahte láhka lea dál anu formála rievttálaš vuođus. Dát gusto vuohččan njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinlága muhtun mearrádusaide. Dás lea § 4:s láhkavuođđuduvvon vuoigatvuohta giliolbmuide buhtadasa haga čujuhuvvot lastamuoraid dálloatnui. Dát vuoigatvuohta manná maŋás 1775-cealkámuša § 4:i lastavuovddi birra, ja lea historjjálaš vuolgga anus mii ássiin dološ áiggis lea leamaš áibba dárbbašlaš ja dan doaimmahan. Stuorra erohus gaskal dán geavahanvuoigatvuođa Finnmárkkus ja dálloatnuvuoigatvuohta almennehiin, mo dat lea máinnašuvvon Dáža Lága 3-12-6:s, lea ahte vuoigatvuođas Finnmárkkus ii leat dákkár gullevašvuohta eanadoalloealáhussii go mátta-dáža almennehiin. Ii Finnmárkkusge leat vuoigatvuohta ráddjejuvvon konkrehta meroštallan eanadoallobiirii, nugo riektegeavadis lea mearriduvvon Mátta-Norggas. Sullasaš, muhto formálalaččat eanet ráddjejuvvon vuoigatvuohta lea mii 1965-lága § 5:s addá gieldda ássiide "doaisttážii" čujuheami mielde loggut lavnnji dálloatnui. Mearrádus lea vuolgán erenoamáš borgemánu 30. b. 1897 lágas lavdnjelogguma birra stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Dán lága ovdal lei datte ássiid bindilis atnu, mii lágas muddejuvvui. Goappašiid dáid geavahanvugiide lea dálá lágaid mielde sáhka sakka unnánat viiddis ráđđejumiin Finnmárkku báikegottiide go vástideaddji vuoigatvuođain geavahanvuoigaduvvomiidda almennehis. Álgovuolggalaš árta dáid surggiid sierra njuolggadusaide Finnmárkkus ferte datte navdot leat leamaš seailluhit dáid riggodagaid báikkálaš ássiide buoremussan. Njuolggadusat leat erenoamážit vuolgán sierra dálkkádatlaš dilálašvuođas, mii lea dahkan hiegis várrogasvuođa dárbbašit geavahit dihto luondduriggodagaid. Njukčamánu 11. b. 1977 lágas oaččui eanavuovdinláhka sierra lasáhusa § 5 a bustávas, mii mearridii ahte lubmenvuoigatvuohta stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus váldonjuolggadussan galggai doalahuvvot fylkka iežas ássiide. (Geahča lagat ovddabealde 3.10. kapihttala, erenoamážit 3.10.4.oasi.) Sániid mielde albmana dát mearrádus vuoigatvuođalaččaid gáržžideapmin. Muhto seammás láhkavuođđuda mearrádus fylkka ássiide lubmenoktovuoigatvuođa stáhta ektui eanaeaiggádin, go dan ferte geahččat ráŋggáštanlága § 400 nuppi lađđasa njuolggadusa vuođul, mii muđui doalaha golmma davimus fylkkas lubmenvuoigatvuođa eanaeaiggádii. Dát mearrádusge lea vuolggahuvvon ássiid ovddeš anus stáhta eatnamiin. Goalmmát lađđasis lea várašuvvon ahte dihto guovlluin sáhttet leat sierravuoigatvuođat lubmemii. Dát sáhttá ee. leat muhtun giliin dahje báikegottiin, várra áinnas muhtun álgovuolggalaš sámi ássanguovlluin ja boazodillái. Leago ovttage sajis Finnmárkkus vuođus dákkár sierravuoigatvuhtii ii oru leamen lagat guorahallon.(Sierravuoigatvuođain oaivvilduvvo dás vuoigatvuođaide ásahuvvon priváhtarievttálaččat (vierru/ dološ áiggi atnu) , ja iige go Eanavuovdinkantuvra § 5 a nuppi lađđasa vuođul lea áigeráddjejuvvon (vihtta jagi) čujuheamen lubmenoktovuoigatvuođa olbmuide/giliide dihto ealáhusheajos guovlluin, geahča lagat Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.7. oasi, buo. 3.10.4. oasi bajábealde.) Sihke stáhtaalmennehiin numo priváhta Mátta-Norgga eatnamiinge lea vuoigatvuohta lubmemii, seammaláhkaigo murjemiige muđui juohkehažžii lohpi ráŋggáštanlága § 400 vuosttas lađđasa olis. Dán erenoamáš suorggis lea láhkaaddis eanet ráddjejuvvon vuoigatvuođalaččat Finnmárkkus go mii lea stáhta eatnamiin riikkas muđui. Miessemánu 29. b. 1981 fuođđolága § 44 nuppi lađđasa mielde leat gieldda fásta ássiin vuoigatvuohta, gustojeaddji ráfáiduhttinmearrádusaid siskkobealde, monnet ja uvjet loddebesiin stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Muđui riikkas lea dát vuoigatvuohta doalahuvvon opmodaga eanaeaiggádii dahje geavaheaddjái. Sierranjuolggadus Finnmárkku ektui, ferte navdot leat ovddeš vieru vuođul. 4.2.10.3 Láhkaaddi árta bivdovuoigatvuođa ektui Láhkaaddi árta bidjat muhtun luondduriggodagaid Finnmárkkus eanemusaid ráđđejupmái vuhtto erenoamážit fuđošbivddu ja bivddu njuolggadusain fuođđolága § 31:s. Dán mearrádusas leat dát ráđđejumit stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus vejolaččat buot dáža stáhtaborgáriidda ja buohkaide geat maŋimušjagi leat ássan ja ain ásset Norggas. Njuolggadusas lea bálddalasvuohta várrelága § 23:s, mii stáhtaalmennehiidda addá vuoigatvuođa fuđošbivdui beatnaga haga buot Norgga fásta ássiide. Vaikko leat dihto bienalaš spiehkastagaŧ 062 , leat nappo Finnmárkku stáhtaeatnamiid njuolggadusaid ja stáhtaalmennehiid prinsihpat hui sullalaččat. Dehálaš erohus leat datte várrestivrraid váldi stáhtaalmennehiin várrelága § 23 nuppi ja goalmmát lađđasa mielde. Báikkálaš orgánat vástideaddji várrestivrrat eai leat Finnmárkkus. Stáhta eanaeaiggádin hálde gustojeaddji lágaid mielde fuođđobivddu sihke stáhtaalmennehiin ja stáhta eatnamiin Finnmárkkus. 4.2.10.4 Miessemánu 15. b. 1992 luossalága § 22 ja geassemánu 4.2.10.23. b. 1888 deanuláhka Lahkaaddiid dáhttu diktit dihto luondduriggodagaid Finnmárkkus eanebuid atnit, lea maiddái miessemánu 15. b. 1992 luossalága § 22 njealját lađđasa njuolggadusa vuođđun (buo. 1964-lága § 16 vuosttas lađđasa) ahte guollebivdu stáhta eatnamiin Finnmárkkus lea buot fylkka ássiide vejolaš. Dát njuolggadus adno dál gustot eanaš jogaide ja jávrriide Finnmárkkus. Guollebivdui stákkuin ja nođđoduorgguin leat vuoigatvuođalaččat ain eanet, go dán sáhttá juohke Norgga ássi dahkat. Dáid njuolggadusain lea datte dehálaš ráddjehus stáhta guollebivddu lihttoláigoheami vuoigatvuođas, dainna váikkuhusain ahte vuoigatvuohta álbmogii (fylkka ássiide dahje buot dáža stáhtaborgáriidda) ferte čáhkket saji. (Stáhtage sáhttá čujuhit fierbmebivddu dihto guovlluin, muhto dát ii iešalddes gáržžit stággo- ja nođđoduorgobivddu) . Dás ovdanboahtá ahte stáhta navdon eanaeaiggát ráđđe mealgat guollebivddu stáhta eatnamiin, mii gáržžida vuoigatvuođa stuorát biirii. (Finnmárkku luossa- ja sáivabivddu lihttoláigoheami ja čujuheami njuolggadusat ja geavat leat meannuduvvon Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.9 (sáivabivddu) ja 4.10 (luossabivddu) osiin.) Álbmoga vuoigatvuohta bivdit vuokkaiguin vihtanbivdosiid haga stáhtaalmennehiin lea muddejuvvon várrelága § 28 vuosttas lađđasis, ja lea geavadis seammago mii gusto dákkár guollebivdui Finnmárkkus. Muhto stáhtaalmennehiin lea dán suorggisge várrestivrras viiddis váldi eará bivdosiiguin guollebivdovuoigatvuođas, buo. § 28 nuppi lađđasa. Maŋimuš namahuvvon mearrádusasge leat dehálaš njuolggadusat dihto giliid vuosttasvuoigatvuođas. Miessemánu 15. b. 1992 luossalága § 22 mielde (buo. 1964-lága § 16) eai gusto makkárge vástideaddji njuolggadusat Finnmárkku giliid vuosttasvuoigatvuođas, earret maŋimušlađđasa spiehkastat Álttájoga, Deanu ja Njávdáma hárrái. Muhto luossalága § 24 (1964-lága § 21) váraša numo namuhuvvon 4.2.8. oasis sierra njuolggadusaid mat gustojit báikegotti guollebivdovuoigatvuhtii Finnmárkkus, ee. 1775-cealkámuša mielde. Dán várašumi mearkkašupmi guoskkahuvvo vulobealde 4.2.10.5. oasis. Geassemánu 23. b. 1888 deanuláhka vuođđuda sierra oktasaš guollebivdovuoigatvuođa Deanuleagi matrikulerejuvvon eatnamiid eaiggádiidda dahje geavaheaddjiide. Dát guollebivdovuoigatvuohta lea sierra dan áddemis ahte dat maid hehtte stáhta eanaeaiggádin ráđđet guollebivddu, earret oaggunvuoigatvuođa, buo. § 1 nuppi lađđasa. Seammás lea čielggas ahte láhka ferte adnot johkaleagi ássiide lahkadeamen ovddeš gustojeaddji vierrocieggan vuoigatvuođa. 4.2.10.5 Vuoigatvuođat vieru vuođul Moanat geavahanvuoigatvuođat stáhtaeatnamiin Finnmárkkus gili dahje gieldda ássiide, fylkka ássiide dahje eanebuidda lea čállon nugo oaidnit ovddabealde, formálalaččat láhkamearrádusain. Muhtun háviid lea datte sáhka vuoigatvuođain main ain lea ovddeš vieru rievttálaš vuoigatvuođavuođđu. Dát gusto ee. guollebivdovuoigatvuhtii Álttá váldojohkii ja Njávdámii. Dát leat guoskkahuvvon luossalága § 22 maŋimušlađđasis, muhto dušše nu ahte daddjo vuosttas ja njealját lađđasa mearrádusat eai gusto dáid jogaide. Dán bokte lea mearriduvvon ahte ovddeš vieruiduvvan vuoigatvuohta ain bissu dán guokte čázádaga guollebivddu vuoigatvuođavuođđun. Virolaš dilálašvuohta, erenoamážit vuoigatvuođalaččaid hárrái, lea maná sierra njuolggadusain nannejuvvon mat belohahkii leat vuođđuduvvon vuoigaduvvomiid dohkkeheamis. Bajálbeal namuhuvvon luossalága § 24 várašupmi báikegotti guollebivdovuoigatvuođas 1775-cealkámuša vuođul, ferte adnot erenoamážit gullat cealkámuša § 6:i mii ee. máinnaša "olles giliid" oktasaš vuoigatvuođain. Ii sáhte atnit numo namuhuvvon 4.2.9. oasis (Geahča 3.7.4. ja 4.1.8.3. osiidge.) veadjemeahttumin ahte ain sáhttet leat sierra gilivuoigatvuođat muhtun daid eará jogain Finnmárkkus. Dát livčče dasto leat vuoigatvuođat main leat njuolga rievttálaš vuođus vieruiduvvan vuoigatvuođas dahje dološ áiggi rájes geavaheamis. Jus leš sierra oaggunvuoigatvuohta Deanu ássiin dábálaččat, ferte dátge navdot leat ovddeš vieru vuođul. Jus juo ain ležžet giliide dahje eará joavkkuide guohton-, láddjehat- dahje lavdnjeloggunvuoigatvuođat stáhta eatnamiin, earret dan vuoigatvuođa mii čuovvu gustojeaddji láhkamearrádusaid dahje eará dilálašvuođaid stáhtas, leat dát vuoigatvuođat ovddeš áiggi anu vuođul. Seamma gusto jus leš sierravuoigatvuohta lubmemii dihto gilis dahje báikegottis. Go dán logahallama ii sáhte atnit ollislažžan, sáhttá jurddašit eará vuoigatvuođavugiidge go mat dás leat namuhuvvon. 4.2.10.6 Hálddahuslaš geavat Ássiid muorraávnnasanu leat numo máinnašuvvon 4.2.5. oasis stáhta eiseválddit mudden ja áiggiid čađa ráddjen láhkamearrádusainge. Dás lea vel hálddahuslaš geavatge leamaš viehka mielváikkuheaddjin ássiid álgovuolggalaš anu geahpedeapmái. Guohtonvuoigatvuohta lea dehálaš vuoigatvuohta stáhtaalmennehiin ja lea máinnašuvvon Dáža Lága 3-12-3, 1920 várrelága §§ 8 ja 10 ja geassemánu 6. b. 1975 várrelága §§ 15-17:s. Earret guohtonvuoigatvuođa lea stáhtaalmennehiin dasa lassin geassesadjevuoigatvuohta. Finnmárkkus ii leat datte geassesadji goassege leamaš nu dehálaš. Ovddeš áiggis lea baicce fylkkas leamaš mealgat omiid guohtun stáhta eatnamiin. Ii goassege leat addon makkárge láhkamearrádus mii čielgasit lea mudden dahje gáržžidan guohtonanu Finnmárkkus. Liikká lea eiseválddiid áddejupmi dál ahte ii leat makkárge omiid guohtonvuoigatvuohta stáhta eatnamiin sierra šiehtadusain stáhtain vuoigatvuođavuođu haga. Dán suorggi dilálašvuođat sáhttet ain orrut leamen veahá eahpečielgasat. Jus dál ii leš makkárge dábálaš guohtonvuoigatvuohta omiide stáhta eatnamiin Finnmárkkus, ferte dákkár ovdáneami vuođus erenoamážit geahčaduvvot 1864 rájes, suoidnemánu 2. b. 1864 ráhkaduvvon njuolggadusaid vuođul. Dát geavat lea leamaš vuođđuduvvon dasa ahte guohtun dušše sáhttá leat stáhta šiehtadusa vuođul. Dán vuođul lea dás sáhka geavadis mii soaitá leat jávkadan dahje gáržžidan ássiid dehálaš vuoigatvuođa anu, dan mearkkašumis ahte omiid guohtonlohpi ii šat leat dábálaš vuoigatvuohta báikkálaš ássiide (buo. Jebens:a guohtonvuoigatvuođa sierramearkkašumi ovddabealde 3.3. oasis, s. 114-120) . 4.2.10.7 Erohusat ja bálddalasvuođat mátta-dáža almennehiid ektui Dán ráđđejumiid čađamannamis mat gullet Finnmárkku ássiid oktasaš joavkkuide, čájeha ahte leat mealgadaš erohusat gaskal mátta-dáža almennehiid ja stáhtaeatnamiid Finnmárkkus. Dát lea celkon Alimusrievtti moanaid mearrádusainge, buo. erenoamážit Rt. 1914 s. 509 (Álttá vuovdeášši) ja Rt. 1960 s. 810 (Si-Fi-duopmu) . Nuppi beales čájehuvvo ahte stáhtaeatnamiidda Finnmárkkus leat dehálaš geavahanvuoigatvuođat. Dákkár vuoigatvuođat sáhttet gullat oktasaš joavkkuide, omd. báikkálaš giliide, gieldda ássiide, olles fylkka ássiide, Norgga buot ássiide dahje buot dáža stáhtaborgáriidda. Dán mielde iige leat riekta ipmirdit stáhta eatnamiid Finnmárkkus "stáhta priváhta opmodahkan", dan mearkkašumis ahte eai leat ássiin eará vuoigatvuođat go dat mat stáhtas vuolggahuvvojit, omd. ahte stáhta lea sidjiide giddehuvvan 1 063 šiehtadusaid dahje halddašanláš mearrádusaid bokte. Dáid dilálašvuođaid dálá rievttálaš vuođus lea numo ovdanboahtá ovddabealde, belohahkii Finnmárkku sierra láhkamearrádusain ja belohahkii lea vuođus ássiid sierranas ráđđejumiin stáhta eatnamiin mat oktilaččat mannet maŋás áigái go stáhta eiseválddit eai doaimmahan makkárge čielga eaiggátráđđejumi Finnmárkku eatnamiin. Dán ovdamearkkat orrut leamen Álttá ja Njávddáma johkabivdu, muhto ovdalis leat earáge ovdamearkkat namuhuvvon. Dás lea sáhka sierranas atnovugiid birra mat eai goassege leat leamaš čadnon dihto olbmuide ja álgovuolggalaččat eaige dihto priváhta opmodagaide doaimmaheami subjeaktan. Dákkár oktasaš atnu orru sulastahttimin oktasaš anu maid ferte navdit leat historjjálaš vuolggasadjin mátta-dáža almennehiiddage. Dan dihte lea lágaid doaibma ahte dat leat leamaš mielde muddemin ássiid anu mii ovddalgihtii lei guhká juo leamaš. Sáhttá hállat ovttasdoaimmas gaskal ássiid boares anu ja lágaid, mii lea ásahan dálá riektedilálašvuođa. Dát gusto omd. ássiid lastavuovdeatnui. Belohahkii leat lágat leamaš mielde Finnmárkku dilálašvuođain eará politihkalaš ulbmiliin. Dát gusto erenoamážit go guollebivdo- ja bivdovuoigatvuohta láhkamearrádusain lea addon viiddis biirii olggobealde báikkálaš gili, buot fylkka dahje riikka ássiid vuoigatvuohtan. 4.2.10.8 Konklušuvdna Konklušuvdna fertešii šaddat ahte stáhta eatnamat Finnmárkkus dálá dilis eai sáhte gohčoduvvot almennehin dan mearkkašumis mii dán doahpagis lea Mátta-Norggas. Dánnego almennet doahpagii Mátta-Norggas gullet moanat rievttálaš čuozahusat mat eai gusto Finnmárkkus. Sáhttá omd. čujuhit Dáža Lága 3-12-6:i almennehiid birra, mii láhkavuođđuda guoski geavahanriektelaččaide dábálaš dálloatnovuoigatvuođa muorraávdnasiidda eanadollui, mii dál ii gusto stáhta eatnamiidda Finnmárkkus. Dan 4.2.1.3. oasis namuhuvvon Nordlándda ja Romssa Meahccekommišuvnna cuoŋománu 26. b. 1990 duomus Skjerstadfeltet birra ii leat dáid fylkkain makkárge vuoigatvuohta murret, ii álbmot eaige eanadoallit. Finnmárkkus leat ássiid moanat ráđđejumiin stáhta eatnamiin leamaš erenoamážit muddejuvvon hálddahuslaš geavada ja sierra lágaid bokte, mat leat ásahan seagášat gova, mat máŋgga čuoggás spiehkastit Mátta-Norgga almennehiid riektedilálašvuođain. Dát gusto dákkár álgovuolggalaš hui dehálaš ráđđejumiide nugo muorraávnnasvuoigatvuhtii, ja stáhta áddejumi mielde šibihiid guohtonlohpái ja lavdnjeloggumii. Muhtun surggiin lea Finnmárkku ovdáneapmige dagahan riektedilálašvuođaid mat eai oru leat áibbas čielgasat. Nuppi beales čájehuvvo ain moanaid surggiin ahte stáhtaalmennehat ja stáhta eatnamat Finnmárkkus leat sullalágaid. Nu guhkás go navdo ahte stáhta lea háhkan eaiggáduššanvuoigatvuođa eatnamiidda Finnmárkkus, leat dát eatnamat eaiggáduššandilálašvuođa dáfus seamma dilis go stáhtaalmennehat Mátta-Norggas. Dasto lea sullii seamma bivdo- ja guollebivdovuoigatvuođa dáfus, mas stáhtaalmennehiin ja stáhta eatnamiin Finnmárkkus gustojit sullasaš mearrádusat, erenoamážit buoremussan álbmogii. Dasto lea giliolbmuid lastamuorravuoigatvuohta Finnmárkkus, vaikko leage ráddjejuvvon, dihto láhkai sullasaš eanadoalliid vuoigatvuođa stáhtaalmennehis. Finnmárkku golmma eanu johkabivddu njuolggadusat sulastahttet čielgasit giliid oktasaš vuoigatvuođaid. Dás lea nappo nu ahte gilivuoigatvuođat ollásit dahje belohahkii mearkkašit oktovuoigatvuođa guollebivdui, ja nappo mannet mealgat guhkeliigo giliid vuoigatvuođat mat dál gustojit guollebivdui stáhtaalmennehiin. Dán vuođul ii sáhte addit čielga vástádusa gažaldahkii leago dál go buohtastahttá Mátta-Norgga almennehiiguin ja lea čohkkejuvvon árvvoštallan, riekta gohčodit stáhtaeatnamiid Finnmárkkus muhtunlágan almennehin. Várra sáhttá liikká bajábealde válljejuvvon jearramis jurddašit almennehis mas lea áibbas sierralágan mihtilmasvuohta. Almenneha namahusas iešalddes, ii sáhte datte dihto láhkai rievttálaš konklušuvnnaid mearridit ássiid geavahanvuoigatvuođaid ektui. 4.2.10.9 Oanehis historjjálaš maŋásgeahčastat Sáhttá leat árta navdit ahte historjjálaš maŋásgeahčastat doarju lassi čuvgema leago lunddolaš ipmirdit stáhta eatnamiid Finnmárkkus almennehin vai ii. Jus nugo Tønnesen, vuolgá duohta dilálašvuođain mat navdojit leat leamaš Finnmárkkus 1700-logu gaskamuttus ja ovdal, lea dát riikkaoassi gos báikkálaš ássit (sámit ja dážat) doaimmahedje viiddis álgovuolggalaš oktasaš anu. Dát atnu siskkildii eanaš luondduriggodagaid mat gávdnojedje guovllus. Lassin geavahanvuoigatvuođaide mat dál leat dábálaččat dohkkehuvvon, doaimmahuvvui omd. murren, guohtun ja láddjehatge, sullii numo seamma áiggis Mátta-Norgga almennehiin. Dasto lea árta navdit ahte dalle bivde ja guolástedje Finnmárkkus eanemus báikkálaš guovllu ássit, eaige nu earaláhkaigo mátti-dáža almennehiin. Dán oktavuođas ii dárbbaš mearridit galgágo ja mo dát atnu Finnmárkkus ovddeš áiggiid vástidii dasa maid ođđaáigásaš terminologias gohčodivččii "vuoigatvuođat". Almmatge livččii dalá čuožžovaš duohta anus leat lunddolaš atnit Finnmárkku eatnamiid muhtun lágan almennehin, dan áddejumis ahte dan riggodagat ledje ávkin guovllu ássiid oktasaš atnui, várra máŋggaláhkai. Dán mielde orru leat vuođus konklušuvdnii ahte historjjálaš vuolggasadji Finnmárkkus, álgovuolggalaš čuožžovaš duohta geavahandilálašvuhtii vuođđuduvvon, lea muhtunlágan almennet dán albmaduvvon mearkkašumis. Gáldovárddus ja duopmoregisttar (1.) Mielddus Gudmund Sandvik: Stáhta eatnamat Finnmárkkus. Historjjálaš peršpektiiva 1. Mielddus Gudmund Sandvik: Stáhta eatnamat Finnmárkkus. Historjjálaš peršpektiiva Dán Riektejoavkku čielggadeami mildosa lea historihkkár Gudmund Sandvik čállán. Máŋga evttohusa leat ovddiduvvon jovkui, maidda miellahtut leat ovdanbuktán mearkkašumiid ja nuppástusevttohusaid. Loahpalaš sisdoalu ja hámi ovddasvástida Sandvik. Čielggadeami sisdoallolistu lea ovdabealde. ÁLGGAHUS Njukčamánu 12. b. 1965 Finnmárkku fylkka stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid láhka, lea eaktudan ahte stáhta eaiggáduššá fylkka eatnamiid stuorámus oasi. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi attii danin Riektejovkui guovddáš bargun "čielggadit stáhta háhkama dasa maid gohčodit "stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid" (geahča ovddabealde 1.1.2 oasi joavkku mandáhtas) . Dán čielggadeami ulbmil Riektejoavkku historihkkármiellahtus lea jearrat guokte gažaldaga ja iskat daid vástádit: 1. Mo šattai stáhta Finnmárkku eatnamiid eaiggádin? 2. Maid mearkkašii stáhta eaiggáduššanvuoigatvuohta Finnmárkku eatnamiid geavaheapmái? Sihke gažaldagat ja iskkadeamit vástidit áddejuvvojit historjjálaš čielggadeapmin, vaikko leatge rievttálaš fáttát. Dán sáhttá várra leat váttis earuhit. Historihkkárat atnet dávjá rievttálaš gálduid (lágaid, smiehttamušaid, dutkosiid) oassin historjjálaš čielggadeami gáldovuođusin, dáid gažaldagaid vástádussii. Rievttálaš gáldut ledje dan áiggis áššebáhpárat mat dábálaččat ledje jurddašuvvon boahtteáigái. Dat galge unnit eanet muddet boahtteáiggi. Historihkkárat sáhttet danin geavahit dákkár áššebáhpáriid háhkat dieđuid birrasis ja ásahusain main áššebáhpárat hábmejuvvo báhkkodit politihkalaš dáhtu. Historjáfágalaččat dáddjo nu ahte rievttálaš gáldut sáhttet adnot "normatiiva, boahttevaš bázahassan" (Ottar Dahl, Grunntrekk i historieforskningens metodelære, 1967 (vuosttas dea.) , s. 40f) ovddeš áiggis maid historihkkárat áigot logadit. Dás guoskkahuvvojit dábálaš juridihkalaš jurddašanvugiin, go historihkkárat - unnit eanet - sáhttet čilget "maid láhkaaddi oaivvildii" ja ahte juristtat danin sáhttet geavahit čilgehusa "dulkondagaldupmin" jus dat orru jáhkkehahttin. Dalle easka sáhttá historjjálaš jurddašanvuohki šaddat juridihkalaš jurddašanvuogi oassin. Muhto juristtat lasihit álo dáid dulkondagaldumiide eará dulkondagaldumiid. Juristtat galget mearridit gustojeaddji rievtti. Danin fertejit sii čuovvut ođđasamos riektegálduid, lex posterior "ođđasat lága" prinsihpa geavaheames. Historjjálaš čielggadeami ja juridihkalaš čielggadeami váldoerohus lea ahte juridihkalaš čielggadeami galgá sáhttit geavahit normatiiva konklušuvnna fágalaš vuođusin, omd. duopmovuođđun. Juridihkalaš čielggadeaddji jurddaša dábálaččat dego duopmár. Historjjálaš čielggadeapmi galgá - nugo duiska historihkkár Ranke (1795-1886) hábmii ideala maid eanaš historihkkárat geahččalit čuovvut - govvet "mo duođai lei". Historjjálaš čielggadeaddji ii ainjuo leat duopmár. Historjjálaš čielggadeami konklušuvnnas ii leat iešalddes čadni mihtilmasvuohta, nugo duomus sáhttá leat. Historjjálaš čielggadeapmi álgá dábálaččat "boarrasamosiin" ja joatká áiggis ovddasguvlui. Olu lohkkit badjelgehččet dalle ahte historihkkárat - nugo earátge - leat báidnon áiggisteaset, ja maid historihkkár vállje jearrat vássán áiggis, dávjá lea báidnon historihkkára dálá áiggis. Dat guokte gažaldaga bajábealde, leat ainjuo nannosit báidnon dálá áiggis, erenoamážit maŋimušjagiid maŋŋil 1970. Dát historjjálaš čielggadeapmi vulggii duohtavuođas Finnmárkku fylkka stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid gustojeaddji lágas. * Eanaš njuolggadusain stáhta eatnamiid hárrái ja stáhta eatnamiid geavaheames lea guhkes historjá. Historjjálaš peršpektiivvas leat dálá njuolggadusat njuolggadusráiddu maŋimušlađas. Čielggadeami vuosttas oasis áiggun "máhccat", geahččalan dihte vástidit mo stáhta dagai iežas Finnmárkku eatnamiid eaiggádin. Čielggadeami nuppi oasis áiggun álggos čuovvut njuolggadusráiddu dehálaš lađđasiid čohkkejuvvon ja eanemus vejolaš kronologalaš peršpektiivvas "ovddasguvlui" min áigái ja nu čoahkkáigeassit ordnejuvvon 1965 lága áššeráiddu mielde, ovdal konklušuvnna goalmmát oasis. 1. MO DAGAI STÁHTA IEÞAS FINNMÁRKKU EATNAMIID EAIGGÁDIN? 1.1 Finnmárkku matrikuleren 1980-jagiin Buot eatnamat Finnmárkkus leat matrikulerejuvvon 1980-jagiin (Fylkeskartsjef Jørgen Dahl, "Matrikkel for Finnmark. Bakgrunn for og arbeidet med ny matrikkel", Kart og plan, 2-82, s. 179-196) . Danin leat "stáhta eatnamat" dahje čielgasabbot "stáhta vuovddekeahtes eatnamat" dál gokči namahus eatnamiin mat 1965 lágas siskkilduvvojit. Miessemánu 22.b. 1902 Stáhta Eatnamiid Luobaheapmi Finnmárkkus lágas lea geavahuvvon "Stáhta doalahuvvon Eatnamat", gullevaš suoidnemánu 7. b. njuolggadusain "Stáhta vuovddekeahtes Vuovddit" (§1, a) ja "Stáhta vuovddekeahtes Eatnamat" (§ 1, d) . Matrihkkal lea lista, logahallan. Matrikuleret mearkkaša dábálaččat čállit listii dahje logahallamii. Ovdal mearkkašii Finnmárkkus "matrikuleren" ahte go eatnamat sirdašuvvo stáhta eatnamiin priváhta eaiggádiidda, de čállo maiddái juohke diggebáikkis almmolaš, muhto báikkálaš eaiggátlogahallamiidda ("matrihkkaliidda") . Dákkár matrihkkalat ásahuvvojedje miessemánu 27. b. 1775 ggl. cea. olis. Muhto Finnmárku maddelat fylkkaid ektui eai leat Finnmárkomatrihkkalat goassige leamaš vearromatrihkkalat. Dat eai leat goassige leamaš adnon vuođusin čállit matrihkkalvearu stáhtii dahje dássediŧ 064 gieldda goluid. Danin eai leat Finnmárkku matrihkkalat gullan "riikka matrihkkalii" ovdal 1980-jagiin. Stuorradiggi mearridii 1836:s ahte ii galgan gáibidit matrihkkalvearu (dahje "eanavearu") stáhtii boahttevaš golmmajageáigodagas. Eanavearru heaittihuvvui bistevažžan. Muhto 1838 (borgemánu 17. b. 1818 lága vuođul) ođđa matrihkkal ja maŋŋil dárkkistuvvon ođđa matrihkkal (geassemánu 6. b. 1863 lága vuođul) atnui dássedit gieldda goluid. Gieldda matrihkkalvearru massii olu mearkkašupmi go sisaboahto- ja opmodatvearru (cuoŋománu 15. b. 1882 gieldda vearroláhka) bođii atnui, ja dat heaittihuvvui ollásit 1975:s (Geassemánu 6. b. 1975 gielddaide opmodatvearroláhka) . "Matrihkkal" oaččui dađis dušše giddodat- ja vealgelogahallama 1065 mearkkašumi fylkkain Finnmárkku máttabealde. Giddodatlogahallama 1066 mearkkašumis lea Finnmárku dál lahttuduvvon 1 067 riikka matrihkkaliin dahje, ođđaáigásaččat celkon, GAB(EČV) -logahallamis (Eanaopmodat-, Čujuhus-ja Viessologahallamis; gea. Geassemánu 23. b. 1978 juogadanláhka, 4. kap.) . Čielga eaktu Finnmárkku matrikuleremii 1980-jagiin lei ahte dat ii galgan moktege lihkahallat čuožžovaš opmodatoktavuođaid. 1965 lága "stáhta matrikulerekeahtes eatnamat" vástidit ollásit 1990-jagiid "stáhta eatnamiid" opmodatoktavuođa dáfus. 1.2 Dálá stáhta eatnamiid viidodat Finnmárkku fylkkas Finnmárku fylka siskkilda dál sullii 48 000 km 2 , nappo eanetgo Danmárku mii lea 43 000 km 2 . Stáhta eaiggáduššá sullii 96 % fylkka viidodagas, 1965 lága oahpa vuođul báhkkoduvvon. 1.3 Riikaráját Finnmárkku fylkii Finnmárkkus leat ođđasat riikaráját go makkárge eará dáža fylkkas. Bistevaš ráját gessojedje nu maŋŋit go 1826:s (Várjjat, rádjasoahpamuš Ruoššain) ja 1751:s (Finnmárkoduottar, rájásoahpamuš Ruoŧain) . Goappašat áššebáhpárat leat bájuhuvvon Norske traktater:s, maid Olgoriikadepartemeanta lea ilbmadan. Dáid jagiid rádjai lei Norggas (dahje gonagasriikkain Danmárku ja Norga) guovllulaš gáibádusat nu gohčoduvvon "oktasašguovlluide". Gáibádusat Ruššii gustojedje vuosttažettiin Njávdáma, Báhčaveaji ja Beahcáma "oktasašguovlluide" dahje siiddaide (čearuide) , gáibádusat Ruŧŧii gustojedje Guovdageainnu, Ávjovári (dahje maŋŋil Kárášjoga) ja Ohcejoga oktasašguovlluide dahje siiddaide. Buot golbma riikka atne Anár-siidda maid "oktasašguovlun". Gáibádus Ruššii lei 1326 ráfišiehtadusa vuođul gullevaš Norgga ja Novgorod gaskasaš 1329 vearrošiehtadusain (NgL III s. 151, gea. NAČ 1984:18, s. 648 jorgaleami) . 1300-logu šiehtadus attii Norgii vuoigatvuođa verrui Guoládagas ja Novgorodii oarjjás gitta Ivgui. Šiehtadusas gaskal Ruošša ja Ruoŧa 1595:s (Teusina-ráfi) lei Ruošša hilgun gáibádusaidis Várjjaga oarjjabealde dan sadjái ahte Ruoŧŧa ii gáibidan Beahcáma nuorttabeali. Dán šiehtadusa ii dohkkehan Danmárku. "Davviduoddariid" vearrogáibádus bisuhuvvui gitta 1813 lohppii. Finnmárkofáldi ovddidii dan dávjá Guoládagas, gitta 1700-lohkui juohke jagi, dasto juohke goalmmát jagi. Seamma virolaččat hilggui Ruošša vearrogáibádusa 1595 šiehtadusa vuođul. Duohta dáža-ruošša "oktasašguovllut" maŋŋil 1595 ledje nappo dušše Várjjat siiddat. Ruŧŧii gáibádus lei vuođđuduvvon govvádussii (teorehtalaš doaba) ahte "Gielas" dahje másealgi 1068 gitta allagaskaagi rájes lei leamaš dán guovtti riikka gaskasaš lunddolaš rádjá. Maŋŋilgo Ruoŧŧa 1523:s Kalmar-uniovnnas geassádii, "birkelaččaid" gávpedoaibma 1500-logus nannejuvvui ruoŧa gáibádussii ráđđenvuoigatvuohtan "Oarjemeara" mearrasámiid guovdo, Divttasvuonas gitta Várjjagii. Birkelaččat ledje gávpálaččat Duortnusleagis eret ja ruoŧa ruvnnu vearrogáibideaddjiŧ 069 . 1560-jagiid rájes sin vearrogáibideapmi biddjui gonagasa fálddiide. Sihke Christian IV mátki Várjjagii 1599:s ja Kalmar-soahti 1611-13 gustui hearrávuođa Ruoŧa ektui rittus nuorttas gitta Várjjagii. Knäred-ráfis 1613:s hilggui Ruoŧŧa buot gáibádusaid rittus Divttasvuonas Várjjagii, Danmárkku-Norgga ovdun. Dát gohčoduvvui "priváhtiivva" dáža guovlun. Muhto Danmárku-Norga gáibidii "duoddariid" siiddain vearu "oktasašguovllus", mii mearkkašii Guovdageainnus, Ávjováris ja Ohcejogas, earret Anáris gos, nugo namuhuvvon, maiddái Ruošša gáibidii vearu. Eai gesson bissovaš ráját dáid "Máttaduoddariin". Knäred-ráfi mearkkašupmi lei vuohččan ahte riddu váfistuvvui dánska-norgga gonagasriikkaide. Gitta 1751 ja 1826 rádjasoahpamušaide lei riddu oktan sulluin ja vuonain mii duohtavuođas lei Várggáha leana dahje Finnmárku ámtta mo dat gohčoduvvui 1670-80 jagiid rájes. Namuhuvvon gáibádusguovlluin ii lean Norggas ii girkolaš iige dubmejeaddji váldi ("jurisdikšuvdna") . Ruošša vuollástii Suoma 1809:s ja attii dán ovddeš ruoŧa riikkaoassái cára vuollásaš stuorraoaivugasvuođa árvodási, nappo almmá lahttudeamen Suoma ruošša riikkii. 1809:s gitta 1918:ii lei Finnmárkku rádjá dán ovddeš Ruoŧa oassái dárkojuvvon Ruošša riikkarádján. 1918 rájes lea dát Suoma riikkarádjá. Suopmelaččat vuollástedje Beahcáma 1920 cuoŋománus, ja Dorpat ráfis golggotmánus seamma jagi dohkkehuvvui "Beahcán-feaskkir" suoma duovdagin. Sovjetlihttu válddii Beahcán-feaskkára ruovttoluotta 1944:s, nu ahte dan rájes lea Finnmárkkus leamaš riikkarádjá Sovjetlihtui (dahje Ruššii) Vuorjánjoga oivožis ja máttás Golmmariikkamuvrii. 1.4 Finnmárkku áigerádjá dáža riikkaoassin Finnmárkku-rittu boarrasat historjá dáža riikkaoassin govve maid riikkanamma "Norga" aitosaččat mearkkaša, namalassii "davvimáđii", "johtolat davás". Boaresdáro substantiiva "Noregr" (nominatiiva) lei maskulinum. Geassejahkebealis sáhtii borjjastit birra jándora davás ja nuorttas, hápmanii manakeahttá. Muhto fertii leat viehka váttis mátkkoštit siseatnamis geasset. Heargesáhtuin johtit siseatnamis dálvet sáhtii mannat beanta jođánit, muhto gáibiduvvui ahte sii geat bohte olggobealde ássagohte fásta riddui ja lágidedje sáhtu das rájes. Dát lea hui duohta čilgehus go dážat bidjagohte gáibádusaid maŋešgaskaagis (namalassii sullii 1300) rittus "Giellasa" guvlui ja mii fertii várra leat leamaš teorehtalaččat, gránnjáriikkaid gáibádusaid vuostá. Vánit sáhttá navdit leat leamaš fásta dáža ássan Finnmárkku-rittus ovdal 1200-logu. Muhto várra lea vuhtton dáža ássan 1200-logu rájes, vaikko dasa eai leat sihkkaris arkeologalaš duođaštusat. Jáhkku mielde lea earkebisma Jørund 1307:s vihahan girku Várggáhis (Islandske annaler, dea. Gustav Storm, 1888 [1977], s. 74) . Danin lea váttis jurddašit ahte juo 1200-logus galget leat leamaš bivdo- ja guollebivdosajit girkuiguin oarjelabbos ja máddelabbos Finnmárkku-rittus. Muhto ainjuo 1307 rájes lei Finnmárku earkebismma iežas bismágotti oassin. Girkorievttálaččat lei Finnmárku "miššoneana", "terra missionis", reivelonohallama vuođul pávvain 1480-jagiin (DN VII nr. 746) . Dát mearkkašii ee. ahte earkebisma ieš doalai kapellánaid maid son ieš bálkáhii, váikko "miššoneana" ii lean juhkkon girkosuohkaniidda báhpagárdimiiguin, báhpaeanaopmodagaiguin 1 070 ja suohkangirkoopmodagaiguin nu mo bismágottis muđui. Troanddima 1589 reformats čilge oanehaččat iešlágan girkolaš dilálášvuođaid Finnmárkku rittus (Norske kyrkjelege jordebøker etter reformasjonen, II, dea. Anne-Marit Hamre, 1983, s. 92f.) Várggáha ladnit leat vuosttas geardde máinnašuvvon reivves 1340:s (DN VIII nr. 125) . Dás daddjo ahte dan dárbbaša divodit ("vmbott") . Dat ferte nappo dalle leat boarrasat, ja sáhttá leat biddjon ovdal Håkon V. Magnusson jápmima 1319:s. Heive dalle Håkon V diggesáhkui Hålogalándii 1313:s (NgL III s. 106, gea. jorgalusa NAČ 1984:18, s. 647) , vaikko "Hålogalánda" vánit lea siskkildan Finnmárkku-rittu. Seamma ádde maid namuhuvvon ráfisoahpamušas vearrošiehtadusain gaskal Norgga ja Novgorod 1326-29. Ságaid mielde (Heimskringla, Olav Haraldssons saga, kap. 133; Egil Skallagrimssons saga, kap. 10, 13, 14, 17; oingasaga med "Sigurd Ranesons prosess", buo. Finn Hødnebø Kulturhistorisk leksikon for nordisk middelalder, , 1976, bálsttás 377ff) ledje sihke oaivámuččain ja gonagasválddis olu ovdal beroštupmi gávppašan- ja rievidanmátkkiin "davvimáđii" mielde nuorttas nu guhkás go Vilgesmerrii. Riikkagonagasat oaivvildedje ahte sis 1100-logu rájes juo lei náhkiid oastinovdavuoigatvuohta 1071 davábealde Njárkki regálan (boarrasamos seailluhuvvon gáibádus lea Sigurd Jorsalfar, Øystein ja Olav diggesáhkku, lasihuvvon Frostadiggeláhkii, NgL I s. 257f) . Muđui leat sihke Trondenes, Málatvuotna ja Loavgasuolu namuhuvvon rádjaguovlun 1100- ja 1200-logus. Finnmárkku-rittu historjá dáža riikkaoassin ii danin leat nuorat go 1300-logu rájes. Muhto illá boarrasatge. Sullii 1300 gártá danin historjjálaččat jáhkehahtti maŋit áigerádjá "norgga stáhta eatnamat Finnmárkku" namahussii. Muhtumin adno "vearroeana" namahus Finnmárkku birra gaskaagis (Andreas Holmsen, "Finneskatt, finneleidang og nordmannsleidang", Gard, bygd, rike, 1966, s. 161) . Dát ii leat riekta (buo. Holmsen muhtun jagiid maŋŋil, "Finnskatt og nordmannsskatt:s", Samenes og sameområdenes rettslige stilling historisk belyst, red. Knut Bergsland, 1977, s. 57f) . Boaresdáro láhka- ja hálddahusgielas geavahuvvui "vearroeana" dušše Oarjemearrasulluid birra (geahča Ebbe Hertzberg, "Glossarium", NgL V, s. 562f, čujuhusaiguin) . Báhkkodeapmi mearkkašii ahte ássit ledje miehtan vearu máksit gonagassii. 1.5 Finnmárku, Lapplánda ja Sámi eatnan Seamma govvideaddji go riikkanamma Norga, lea namma maid dážat leat bidjan Finnmárkui. "Finn" lei boaresdáro namma "sápmelaš" (finnr, gen. -s, nominatiiva ml. finnar; Johan Fritzner, Ordbog over det gamle norske Sprog, 1867, 4. dea. 1973) . Namahus lea dovddus angelsaksistalas eanetlogus finnas Ottar dieđáhusas, sullii 890:s (NAČ 1984:18, s. 643) . Dat dohkkehuvvui riikkaidgaskasaččat latiinnagielas eanetloguin finnis (nu omd. Historia Norvegiæ, sullii 1180:s; jorgalus seamma NAČ:s, s. 644ff) . Boaresdáro sátni Suoma riikkaássiide dahje Ruoŧa nuorta riikkaoasis lei "kvenir", dahje várra "karelat" sidjiide geat nuortalamos orro (buo. Norgga-Novgorod 1326-29 vearrosoahpamuš: "Halfkarelar æda Halffinnar ...deir sem finzska modor hafua aat", NgL III s. 153, jorgalus NAČ 1984:18, s. 648; buo. Fritzner, Ordbog) . Namahusas "lapp" lea riikkaidgaskasaš oamastus 1500-logu rájes. Das lea ruoŧa vuolgga, várra dárbbus mii lei 1500-logus sirret sápmelaččaid ja suopmelaččaid. Karl 9 almmuhii 1608:s ahte Kristoffers Landslag dál lei deaddiluvvon ja dušše deaddiluvvon oassi galggai geavahuvvot. Dás lea gonagasa bajilčálus: "Wj Carl then Nijonde medh Gudz nådhe, Swerikes, Göhtes, Wendes, Finnars, Carelers, Lappers j Nordlanden, the Caijaners, och Esters i Lifland, etc. Konung" (Konung Christoffers Landslag, Utgiften af D. C. J. Schlyter, Lund 1896, s. 4) . Dábálaš čilgehus lea ahte vállejuvvui suoma namahus sidjiide "geat ásset guhkin eret", lappulaiset, ja oanedan dan lapp. Sátni adnojuvvogođii davvi Ruoŧa hálddahuslaš juohkima (Suomain) oktavuođas "Lapplándda lappmarker" namahusain. Ságain (nugo Egil Skallagrimsson saga, kap. 14, čállon várra gaskal 1210 ja 1230, várra Snorri Sturluson čállán) daddjojuvvo eanetlohkosátni "Finnmork" siskkildit Davvi-Skandinavia stuorámus oasi. - Bihtás čállon vihtanuššamiin rádjaearuid gaskal Norgga ja Ruoŧa, várra biddjon 1268:s dahje 1273:s, daddjo ahte Jemtlánddas davvin lea rádjá "Finmorkii" (NgL II, s. 490r) . - "mork" mearkkaša dás vuovdi, meahcci, duottar (Fritzner, Hertzberg) Diggesáhkku 1072 maid Olav Håkonsson lea čállán Bergen:s 1384:s, davvi Norgga gávppašeamis mearriduvvui ahte "Finnmárkkui" (" aa Finndmarkum") ássiin galgá leat Vågar Lofuohtas gávpebáikin (Ngl III, s. 222f) . Norges gamle Love girjjis sátneáddejumi vuođul bijai Ebbe Hertzberg dán geografalaš čilgehusa eanetlohkosátnái "Finnmork": "mearraguovllus ii lean datte dát, nu gitta riikka eanadahkii ovddeš áiggi davábealde Málatvuona ja Sáččá ja maŋŋil Navuonas, ja duoddariid nuorttabealde fas olii gitta Jæmtelándda davvirádjai" (NgL. V, "Glossarium", s. 797) . Muhto sihke boarasamos ja stuorra "Finnmork" ja ođđasat riikkaoasit Finnmárku ja Lapplánda ledje dalá áiggi namahusat guovlluide gos sámit ásset. Finnmork namahus ferte leat ráhkaduvvon ovdal oassi "Finnmárkkuin" šadde dáža riikkaoassin. Norrøna namahusat siskkildit dalle historjjálaččat Sámi eatnan sámi namahusa. 1.6 "Stáhta eatnamat" namahus 1965 "Finnmárkku fylkka stáhta matrikulerekeahtes eatnamat" vástida namahusa mii lea miessemánu 22. b. 1902 "Finnmárkku Ámtta Eanaguovllu Stáhta Eatnamiid Luobaheami lágas" ja geassemánu 22. b. 1863 "Finnmárkku Eanaguovllu Stáhta Eatnamiid Luobaheami Lága". "Stáhta eatnamat" namahus ii leat adnon norgga lágas ovdal 1863:s. Aiddo nu eavttoheapme ii leat "gullat (tilhrøre) " vearba, go oamastangenitiiva. Dat lea adnon čakčamánu 7. b. 1854 lágas, geasseboazoguohtuma ráfáiduhttin Nuortta-Finnmárkkus (1852 rádjagiddema geažil) "Stáhtii gullevaš Gaskkain" (§ 1) . Ja departemeantaevttohus proposišuvdnii dahkat Čáhcesullo gávpebáikin loahpahuvvo ná "go Eatnamat leat Stáhtii gullevaččat, ferte Láhkaárvalusas siskkildit Mearrádus, ahte sii, geat livčče nammaduvvot, Eiseválddiin sáhtte oažžut čujuhuvvot Huksensajiid dárbbu mielde, ... (Storthings Forhandlinger, 1833, I, s. 243) . Sihke proposišuvdna (seamma sajis, s. 226) ja suoidnemánu 22. b. 1833 lágas lea čuovvovaš § 5:s: "Juohkehaš gii áigu ásaiduvvat namahuvvon Báikái, lea eiseválddiid beales vuoigaduvvon oažžut čujuhuvvot dárbbašlaš Huksensajiid, mii geatnegahttá ahte, ovdal golbma Jagi gollama Viessosaji čujuheami rájes, hukset seamma, ...". Maŋimuš namuhuvvon virggálaš namahusat lea vuolggahuvvon miessemánu 27. b. 1775 cealkámušas, čielgasamos 7c čuoggás. Dás daddjo ahte čujuhuvvon ássanbáiki mii ávdin orru, galgá golbma jagi maŋŋil leat "Gonagassii ruovttoluotta máhccon". Cealkámuša loahpas čállo girjelávadagain " juogakeahtes Ássansaji Opmodaga-Girji dahje Eanagirji". Miessemánu 27. b. 1775 cealkámuš lei láhkalágan - earret § 6 - gitta dasságo fámuhuhtte dan 1863 ja 1965 lágaid bokte (buo. Norges Lover) . Dárogiela vealtakeahtes substantiiva "grunn (eana) " rievttálaš ja abstrákta namahus eatnamii ja eará vástida latiinnagielas solum, fránskkagielas sol ja duiskagielas Boden. 1.7 Sverre Tønnesen gažada "Stáhta eatnamat" namahusas Sverre Tønnesen čuoččuhii nákkosgirjjistis Retten til jorden i Finnmark (1972, s. 11) ahte 1600-logu loahpgeahčai "ii lean dássážii dihtosis makkárge gonagasgohččun 1 073 dan áigodagas gos Gonagas/Stáhta čielgasit julggašta leat Finnmárkoalmenneha eaiggádin priváhtarievttálaš áddejumis". Tønnesen válljii "Finnmárkoalmennet" báhkkodeami "stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid" namahussan, belohahkii geavatlaččat, ja belohahkii go lei su govvádusa tesis (s. 2) . Maid Tønnesen čuoččuhii 1972:s, ii lean dieđusge amas ovddežis. Muhto dás lei vuosttas geardde ovddiduvvon riektedieđalaš dutkosa oassin. 1.8 Fr. Brandt Finnmárku birra "dáža riikka opmodahkan boarrasamos 1.áiggi rájes" 1965 Finnmárkku fylkka stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid lága vuođđun lei Stáhta vuvddiid direktoráhta nammaduvvon lávdegotti addán árvalus. Eanadoallodepartemeantta fápmudusa vuođul nammaduvvui dát lávdegoddi. Lávdegoddi dajai Finnmárkku eatnamiid birra ná: "Nu guhkás maŋás go norgga sága diehtá muitalit, ledje buot eatnamat aitosaččat Finnmárkus dárkon stáhta opmodahkan" (Innstilling om lov og forskrifter om Statens umatrikulerte grunn i Finnmark fylke. Ilbman čakčamánu 29. b. 1962, s. 5) . Ii oktage lávdegoddelahtuin lean historihkkár. Dán oktavuođas bájuha cealkámuš 1960-jagiid dábálaš áddejumi, ii dušše juristtaid gaskkas, muhto historihkkáriidge. Sáhttá dadjat ahte cealkámuš Finnmárkku stáhta eatnamiid birra ii lean digaštallojuvvon, ii rievttálaš iige historjjálaš váttisvuohtan. Andreas Holmsen čálii nu namuhuvvon artihkkalis "Finneskatt, finneleidang og nordmannsleidang" (Gard, bygd, rike, 1966, s. 163) ahte Finnmárkku vearrovugiid 1600 jagiin ferte čilget ealáhus- ja servodatdili ovttaláganvuođas: "... eai mearrasámit eaige dážat lean vel eanadoallit; sis ii lean makkárge eanaopmodat, go buot eatnamat gulle eanahearrái, gonagassii." Eai 1902 eanavuovdinlága ovdabarggutge divaštallan mo Finnmárku šattai gonagasa eatnamin. 1965 ja 1902 láhkaovdabarggut ledje vuođđuduvvon geassemánu 22. b. 1863 eanavuovdinlága sátneatnui ja áddejupmái mii rievttálaččat hábmejuvvui 1860-jagiin. Áddejupmi ovddiduvvui dábálaš juridihkalaš oahppan go professor Fr. Brandt deaddilahtii iežas "Brudstykker av Forelæsninger over Tingsretten" Ugeblad for Lovkyndighed, Statistik og Statsøkonomi:s, (UfL) , 3. jahkegeardi 1863-64, s. 175f. Finnmárkku oassi šattai unnit nuppástusaiguin § 39 Brandt:a Tingsretten:i, fremstillet etter den norske Lovgivning, 1867. Dás ovddiduvvui dáža diggeriekti vuosttas háve monografias. Brandt álggahii § 39 "Finnmárkku Stáhta Eatnamat" dáinna cealkagiin: "Aitosaš F i n m á r k u lea gitta boarrasamos Áiggis dárkon leat dáža Stáhta O p m o d a h k a n. Easka maŋŋit historjjálaš Áiggis leat dán Guvlui Sirddolaččat ássagoahtán; muhto sii eai adnon Eatnamiid Eaiggádin."" Duođaštussan ahte "Sirddolaččat" eai lean eaiggádat, čujuhii Brandt dovddus guovvamánu 5. b. 1685 mearrádussii "Norgga Lobihis Gohččuma Heaittiheames", čuo. 19, mii čuodjá ná: "Ja nugo Mii fertet gáddit, ahte Bergen Borgárat, mat doppe Finnmárkkus jođašit, árpmolaš vuostá Ásahit, galget sirdit Ássiid Báhpa Suohkanis Nubbái, iežaset Dáhtu mielde, Albmát Bilidemiide ja Duššamii, nu galgá dákkár Johtin dákko bokte duođai leat gielddus. Gildosa rihkkuma galggai ráŋggáštit (Chr. V's Forordninger og Aabne Breve,. KBN 1737. s. 201) . Dasto čujuhii Brandt mearrádusaide ja almmolaš lobiide 1074 gaskal 1680 ja 1789 Finnmárkogávppi lihttoláigoheamis, vuos Bergen gávpejasaide, 1729 rájes belohahkii gávpeservviide Københámmanis, ja belohahkii alddes gonagassii: "Easka Miessemánu 27. ggl. Cea., čuvgejuvvon reantokámmára Čállagis Geassemánu 3át 1775 lei Finnmárkkus P r i v á h t a o p m o d a t, ...". Dasto meannudii Brandt čuovvovaš lága 1863 vuovdelága ja eanavuovdinlága rádjai. Son loahpahii čujuhettiin "geavahanvuoigatvuhtii, mii dalle gullá oktasaš duovdagiid fásta ássiide" ja vuoigatvuhtii mii norgga ja ruoŧa sápmelaččain lea gárdeguohtumii, bivdimii ja guolásteapmái ja muorračuollamiige vuovddis" 1751 Sámekodisilla ja čakčamánu 27. b. 1726 geaskku olis. Son aiddostahtii ahte 1852 rádjagiddema geažil ii lean "r u o š š a sápmelaččain" (Suoma stuorraoaivugasvuođas) šat dát vuoigatvuohta. (Buot dáid ovddabealde sihtáhtaid deattuhusaid lea Fr. Brandt dahkan. - "Aitosaš Finmárku" vástida dálá Finnmárkku fylkka, mii 1787-1866 lei ovttas "Sáččá ja Romssa Fálddiiguin" dahje mii dál lea Romssa fylkka namain "Finnmárkku Ámta") . Brandt oahppa lei sullii seammaláganin deaddiluvvon 1878 2. dea. ja 1892 3. dea. Dat leavai dasto Herman Scheel:a bokte universitehtaoahppogirjjiiguin, Forelæsninger over norsk Tingsret, 1912 (s. 130, Finnmárku, gos ovdal miessemánu 27. b. 1775 gea. eaiggádušai Stáhta buot Eatnamiid, mearriduvvui ...") , ja maid Nikolaus Gjelsvik čálii Norsk Tingsret:i. Forelesninger, 1919 (s. 113f) čuovvovaš deaddilemiiguin 1926:s ja 1936:s. Gjelsvik čálii ahte "ferte čielgasit earuhit gaskal stáhtaalmennehiid ja eará stáhtaopmodagaid. Stáhtas leat olu vuovddit ja eará opmodagat, maidda giliássiin ii leat makkárge geavahanvuoigatvuohta. Dasa gullet maid Finnmárkku stáhtaeatnamat. Dat ii leat almennet, muhto stáhta lea dás mealgat muddui addán álbmogii geavahanvuoigatvuođa dihto njuolggadusaid mielde. ... Geavahanvuoigatvuođa, maid stáhta lea Finnmárkkus addán, leat vuoigatvuohta, maid stáhta sáhttá ruovttoluotta váldit, goas ihkkenassii, almmá leat priváhtaolbmo vuoigatvuođa rihkkumin. ..." Stáhta atnigođii oahpa 1864 diggeáššis Álttá-vuvddiid murremis. Ráđđehusadvokáhta lágasteapmi lei prinsihpalaččat, jurdagiin suodjalit boahttevuođas Finnmárkku stáhta vuvddiid. Son čálii nuppi sáhkavuorustis ee.: "Finmárku, ovddeš Vearroeana almmá fásta eanadoallolaš ássiid haga, lea nugo diehtit Ruvdnu váldán ollásit Háldosis ja koloniseren. Ollásit ordnejuvvon Stáhta válddi vuollásažžan hearrákeahtes Eatnamiid opmodahkan gos Johttit johte, ja geavahedje Opmodaga Priváhtaolmmožin, geat ii leat gitta earáid Vuoigatvuođain. Olles Finmárku, mas stuorámus oassi leat Vuovdeeatnamat, šattai Ruvdnoeatnamin. Dás čuovui ahte máŋgga Háve ledje Finmárkku Lágat áibbas earáláganat go mat riikkas muđui gustojeaddji Lágaid Gohččun, mearridit mii Finmárkkus galgá ... sáhttit atnit gustojeaddji Riektin. Maŋimuš áiggiid čielggahis mearrádusaid ja Lágaid Finmárkku hárrái ferte namalassii dulkot ollásit oaidnimin sierranašvuođaid dáinna vugiin ja daid dilálašvuođaid mo Provinsa šattai Stáhta Ráđđenvejolašvuođa vuollásažžan. ..." (Geardduhuvvon Spilling:s, s. 88, geahča vulobealde. Nubbin maŋimušcealkagis orru juoga leat láhppon Spilling sitáhtas. Ráđđehusadvokáhta dan áiggi rádju ii leat seailluhuvvon) . Eanakommiseara ja sundi Spilling govvii 1920:s dievaslaččat ja duođaštuvvon oahpa mii Finnmárkku vuvddiide geavahuvvui ("Av Finmarkens skogret", Norsk Retstidende nr. 4-6, 1920 mielddus. Deaddiluvvon eanadoallodepartemeantta merrema vuođul) . Govvádusas váilu dađe bahát sisdoallolistu. 1.9 Gáldut Brandt:a ohppii Fr. Brandt lei dovddus iehčanas almmájin. Dát boahtá ovdan oapmerievtti ovdasánis UfL (1863-64, s. 105) , muhto maiddái mo son lea "Norgga Riikka Opmodaga" oahpa vuođustusa hábmen. Lea čielggas ahte Brandt - ráđđehusadvokáhtange - lea eanaš vuođustusa viežžan dalá virggálaš áddejumis. Čielga cealkin lea Od.prop. 21/1848 (Finansdepartemeanttas) ođđa lága bokte fámuhuhttit gildosa vuovdit almennehiid borgemánu 20. b. 1821 ámmátlaš 1075 gálvvuid lágas, § 38. Departemeanta lei bivdán ámmátdoaimmahagas dieđuid. Departemeanta čálii (s. 23f) : "Árbmogasat lea mearkkašuvvon, ahte Departemeanta ii leat viežžan Julggaštusaid ja Dieđuid Finmárkku Almennehiid hárrái, man Árta lea ahte dát dárkojuvvot eará Oainnus ja meannuduvvojit eará Njuolggadusaid mielde go Almennehiid, mat Dábálaččat gohčoduvvojit Stáhtii gullat. Aitosaš Finmárku lea namalassii ovddeš Áiggis juo leamaš dárkojuvvon Gonagassii dahje Stáhtii gullevažžan, daningo álggos ásse dušše Johttit, Sápmelaččat almmá bissovaš Viesuid haga. Veahážiid mielde almmatge ássagohte Sirddolaččat, geat almmatge eai dárkojuvvon leat Eanamiid eaiggádin (cfr. § 19 Guovvam. 5. b. 1685 Mea.) . Finmárkku lea danin ovddeš Áiggis juo namahuvvon ja meannuduvvon Kolonian. ...". Álggos čujuhii Departemeanta dan boaresdáro "Mearrádussii" ja hanseáhtaid ja bergensáriid ovdamuniide ja dasto seamma monopolgávppašannjuolggadusaide maidda Brandt maid čujuhii 1860-jagiin, ja jotkkii: "Easka miessemánu 27:át 1775 Ggl. Cea. álggahuvvui Finnmárkui Iešeaiggátopmodat, go dát vuoigatvuođavuođđuda Juohkehažžii, gii áigu seamma báikkis oažžut Vuoigatvuođa doalahit Eanabihtá Opmodahkan. Juhkkojuvvon bihtáid ektui gártá muđui Finnmárkkus dárkot Almennehin, geahča §§ 3, 4, 5 ja 6 dieđihuvvon Cea. Murren Vuvddiin sáhttá dušše Čujuhemiin, Cea. Čakčam. 30át 1817." Departemeanta loahpahii čujuheamen "dan Geavahanvuoigatvuhtii, mii bissovaš Ássiin [namalassii eatnamiid eaiggádat 1775 cealkámuša vuođul] lea oktasaš Duovdagiin", ja "dat Vuoigatvuohta Gárdeguohtumii, Bivdui, Guollebivdui ja Vuovdemurremii, mii boahta ávkin sihke dáža ja ruoŧa Sápmelaččaide" 1726 sámekodisilla ja geaskku vuođul (Wessel Berg I, s. 489 ff) . Sihke Finansdepartemeanta 1848:s ja Brandt 1863:s leat váldán muhtun dieđuid Samlinger til Det Norske Folks Sprog og Historie, bd. III:s (1835) , namalassii J. Chr. Berg:a Finnmárkku ámtamánni G. Hammer deaddileapmi, "Historisk underretning om Finnmarkens Handel" (1763) ja muđui láhkagálduin. Muhto go Finansdepartemeanta 1848:s ii gulaskuddan Finnmárkku ámmátolbmuin, lea várra go departemeanta lea doalahan iežas Stáhta Opmodaga Válddahussii, oassi čállon 1825:s ja oassi fas 1826:s, ilbman 1827:s. Dás čuožžu Finnmárkku birra (s. 75f) : "Á i t o s a š F i n m á r k k u s, gos unnán dahje illá leat matrikulerejuvvon eatnamat, ferte dalle buot eará gohčoduvvot Almennehin, muhto dušše Álttá Almennehis sáhttá leat veahá Árvu, go doppe leat Vuovddit maid Huksemiidda geavahit sáhttá, maid eará Sajis ii fidne. Dáid Vuvddiin ii murrejuvvo, almmá eiseválddiid Čujuhemiin, Sierradivada vuostá, muhto garra Muorračuohppan goarida Vuovddi jagis Jahkái. Stáhta eaiggáduššá dasa lassin muhtun Sulluid ja Gittiid Oarje-Finnmárkkus, masa gullet Vuoigatvuođat čohkket Uvjjaid ja Moniid ja Bivdit lottiid ja Čeavrá- ja Riebanbivdu. Dát dihttokeahtes Opmodagat leat dál lihttoláigohuvvon 15 Spd. 64 sk. jahkásaš Divadii. Buot eará ávdineatnamat Finnmárkkus sirdojuvvojit, Geassemánu 8át 1775 Reantokámmárčállosa vuođul, sidjiide Álbmogis geat dáhttot čorget eatnama, ja, go lea Čorgejuvvon, vealgáduvvojit." Muhto Brandt sihkui, nugo oidnojuvvo, Finansdepartemeantta 1848 lasáhusa johttiid birra "Sápmelaččat fásta orrunviesuid haga" vuođustussan ahte Finnmárku lei "dološ áiggis juo dárkojuvvon Gonagassii dahje Stáhtii gullevažžan". Dan sadjái álggahii son kapihttala dainna iehčanas ja garrasat cealkámušain mii lea geardduhuvvon bajábealde. Brandt sáhttá leat gávnnahan cealkámuša sámiid johtti eallinvuogi birra dárbbašmeahttumin "Stáhta Opmodaga" rievttálaš vuođustussan. Go Brandt cealkámušas lea maid riekteteorehtalaš oktavuohta dasa maid čálii Tingsretten:s "Hálddus", álggos "Eaiggátkeahtes Giddodagain dábálaččat" (§ 107, s. 468) : "Dan Cealkagis, ahte eaiggátkeahtes Opmodat gullá sutnje, gii áiggošii dan alcces, váldá dan háldosis, leat datte Spiehkastuvvon sakka. a) Dábálaš albmotrievttálaš Cealkka, lea ahte buot Giddodat, maid ii oktage eaiggáduša, gullá Stáhtii (Almennehii) . Duovdagiid allavuohta siskkilda maid Eaiggáduššanvuoigatvuođa, mii ii leat juo priváhta Eaiggátvuođas. Res nullius cedit occupanti [eaiggátkeahtes giddodagat gullet sutnje gii dan váldá háldosis; GS) cealkka gusto dasto dušše Gándimiiddda. b) ...". Dákkár riekteteorehtalaš eavttuin šaddá logihkalaš oktavuohta Brandt:a oahpas, namalassii ahte Finnmárku dárkojuvvui stáhta opmodahkan gitta boarrasamos áiggis daningo "priváhta eaiggáduššanvuoigatvuohta 1076 " dahje priváhta eaiggáduššanvuoigatvuohta easka bođii Finnmárkui 1775 cealkámušain (buo. sitáhta, bajábealde 1.8, mas son geardduhii ahte "sirddolaččat" geat ledje huksen guvlui, eai adnojuvvon "Eatnamiid Eaiggádin". Riikka lei, nuppiin sániiguin, leamaš eaiggátkeahttá) . Brandt lea nappo gustojeaddji rievtti govvejumis doalahan lága sátnái (buo. girjenama Tingsretten, fremstillet efter den norske Lovgivning) . Muhto lea doalahan dábálaš riekteteorias čilget dábálaš ja boarrasat áddejumi Finnmárkku stáhta eatnamin ja vuođustit dán áddejumi gustojeaddji riektin. Nugo oaidná lea dát Brandt:a oahppa mii maŋŋil lea čuvvojuvvon, maŋimuš 1965 lága ovdabargguide, váikko leage giella veaháš divvojuvvon. Herman Scheel jurddašii seammaláhkai: "Muhtunlágan Opmodagaid deasttain, namalassii Giddodagaid, lea maid dábálaččat dohkkehuvvon, ahte daid ferte dárkot leat Stáhta Opmodahkan, jus eará Eaiggáda ii sáhte čujuhit", (Forelesninger over Norsk Tingsret, 1912, "§ 68. Om Bemæktigelse som Erhvervsmaade i almindelighet", s. 464) . Nikolaus Gjelsvik oaivvildii ahte "... ahte stáhta oažžu eaiggáduššanvuoigatvuođa ... giddodahkii, mii ii goassige leat leamaš priváhta eaiggáduššamis, " - čujuhusain nota 13: "Brandt:a vuogádagas eaiggáduššanvuoigatvuođas stáhtii (dominium eminens) dasa ahte buot giddodagat riikkas, sáhtii ollet dákkár bohtosii go Brandt, muhto stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa teoria lea boaresáigásaš." (Norsk Tingsret. Forelesninger, 1919, s. 186, "§ 25, Okkupation (oamastus) "[maid Gjelsvik oaivvildii lei heivvolabbo go "háldu"]) . * Ieš jurddašin 1979:s ahte 1775 eanačujuhancealkámuš ja 1863 ja 1902 eanavuovdinlágat sáhtte leat leamaš vuođusin Finnmárkku stáhta eatnamiid ohppui: "Dássážii lea don dološ riektenjuolggadusas, várra boarrasat go Ulpian, celkon ahte ii oktage rievtti melde sáhte nubbái addit eambo go mii sus alddes lea. Ođđa eanaeaiggádat Finnmárkkus ožžo čujuhuvvot dahje oastit eatnamiid gonagasas dahje stáhtas. Dáid matrikulerekeahtes eatnamiid eai šat nappo eaiggáduššan gonagas ja stáhta. Muhto dan mii bázii? Na, dan "ferte" gonagas dahje stáhta (ain) eaiggáduššat. Muđui ii livčče gonagasas iige stáhtas leat leamaš vuoigatvuohta sirdit eatnamiid." (GS, ' Ei forelda lære: "Statens umatrikulerte grunn i Finnmark", Lov og Rett, 1980, s. 1139) Muhto mus lei dás boastut. Nugo galgat oaidnit, lea dát leamaš oahpa geavahus, iige dan vuođus. 1.10 1700-logu ja 1600-logu loahpa čálalaš gálduid nannema "gonagasa 1.eatnama Finnmárkkus" Áiggon dál čuovvut 1800-logu virggálaš áddejumi ja Finnmárkku birra oahpa nu guhkás maŋás go dákkár áddejumit leat nannejuvvon ámmátdoaimmahaga čálalaš gálduin. Áddejumit bohtet eanaš ovdan guovtti oktavuođain, "Gonagasa vuovddit" ja "Gonagasa eatnamat". Čuovvu áinnas ahte eatnamat leat "Gonagasa almennehat" ja gullet "oktasaččat", namalassii almmá ovttage ovttaskas olbmo iežas guovlluid. 1.10.1 "Gonagasa vuovddit" Geassemánu 3. b. 1775 cealkámušas, maid ámtamánni Fieldsted hábmii, daddjo álggos ahte gos lastavuovdi lea, galgá dat "mearriduvvot" dihto giliide, muhto ássit fertejit náššat čujuheami ámtamánnis (§ 4) , ja dasto (§ 5) ahte "Almmatge doalaha Gonagas ain nugo dássážii daid Beahce- ja Guossa-Vuvddiid mat leat, ...". Cealkámuš čujuha dan "dássážii" ruovttoluotta ođđajagemánu 31. b. ja golggotmánu 31. b. 1753 geaskkuide, maid ámtamánni Collett čálii (ilbman 1845:s Fr. Aug. Wessel Berg, Rescripter, Resolutioner og Collegial-Breve, bd. IV (1797-1813) , "Tillæg" s. 1144ff, nappo eai deaddiluvvon čoakkáldaga kronologias) . Goappašat 1753 geaskkut máinnašit álggahusas "Gonagassii gullevažžan Álttá Vuovddis Finnmarkkus".- Dát geaskkut julggaštuvvojedje guoskat Kárášjoga beahcevuovdái ja Deatnoráigge Deanu dikkis Gollesullos suoidnemánu 6. b. 1776, ovttas ovddit jagi eanačujuhancealkámušain (Finnmárkku diggegirji 47, folio 272v; vulobealde 1.18.2) . * Guovddáš gáldu Finnmárkku historjái leat Peter Schnitler:a 1742-45 rádjadutkanbeavdegirjjiin 1 077 . 1720 ráfisoahpamušas stuorra davviriikkalaš soađi maŋŋil mearriduvvui ahte ráját gaskal "goappašiid Finnmárkkuid" galge muddejuvvot. Bindilis álggaheaddji šiehtadallamiin bohte 1734:s ovttaoaivilii guorahallat ja mearridit buot rádjanákkuid gaskal Norgga ja Ruoŧa, máddin Svinesund:a rájes gitta davás Várjjagii. 1741:s ledje guorahallamat ollen Femund:i, ja njukčamánus 1742 bálkáhuvvui Peter Schnitler ollášuhttit "rádjadutkamiid". Major Peter Schnitler (1690-1751) lei riegádan Københámmanis ja Rostock:s oahppan juristtan. Son ásai Troanddimis 1717 rájes, lei auditora dahje militeara dutkkadanduopmár 1078 ja lei mealgat hárjáneapmi vuovdegažaldagain Gauldalen:s ja Plassje-doaimmahusas. Schnitler:a guorahallamat Plassjes Várjjagii biste cuoŋománu 1742 rájes skábmamánu 1745 lohppii. Dás bohte rádjadutkanbeavdegirjjit ja valjis oktavuođat ja kártabarggut. Dát ledje čiegus dieđut, bajimuš eiseválddiid šiehtadallamiid atnui mat jovde Norgga ja Ruoŧa gaskasaš 1751 rádjasoahpamuššii. Ávdnasat leat dál vuorkkas Riikkaarkiivvas (Rádjaarkiivvas) ja belohahkii deaddiluvvon (Major Peter Schnitlers grenseeksamisnasjonsprotokoller 1742-1745, bd. 1962, Kristian Nissen "Álggahusain"; bd. II, 1929; bd. III, 1985, Lars Ivar Hansen "Álggahusain". Maŋimuš ilbmojuvvon, " Det 7. Volumen", gusto erenoamážit Finnmárkui) . Maŋŋilgo ámtamánni Kjeldsen lei lihccojuvvon ámmátsuostama 1079 geažil, jerrui Peter Schnitler 1750:s nammaduvvot Finnmárkku ođđa ámtamánnin. Muhto son lei dalle 60 jagi ja ii váldán vuostá ámmáha. Son jámii maŋit jagi. 1744-45 Finnmárkku dárkkástusas jearai Peter Schnitler dábálaš gažaldaga vihtaniin. Gažaldat nr. 9 lei: "Makkár Vuvddiin lea sáhkan 1 Mat leat Gonagasa Almennehat ? ja mat leat Ovttaskas olbmuid ? Saháid birra ? Sáltevuoššahagaid birra ?" (Eks. prot. I s.228, buo. gažaldaga čujuhusaide nr. 9 Finnmárkku vihtannuššančilgehusain, s. 256, 265, 281, 310, 348, 352, 367 ja 421) . Vihtanat Álttás válddahalle soahke- ja beahcevuvddiid ja dadje daid birra: "Buot Vuovddit leat Almennehat, gos Ássit vižžet, maid dárbbu mielde fertejit geavahit daid Viesuid, Fatnasiid ja Áirruid Máđasatnimii, Luossa-Návsttuide jogas; dain Áiddit dahje Miehteáiddit, áidut Bealdduid ja Gittiid: Dát dábálaš adno Ássiin oktasaččat, ja juohke Dálus eai leat iežas Vuovddit áibbas juhkkojuvvon. Sahá Borsejohkii lea gieskat biddjon 1740:s. Sáltevuoššahat ii leat dás" (Eks. prot. 1, s. 228) . Ja vihtanat Hámmárfeasttas vástidedje seamma gažaldahkii: "Roava Guossa- ja BeahceVuovddit eai leat Láhppi dahje Hámmárfeastta-Gielddain; Danin ceggejedje mearra-sápmelaččat Lavdnjegođiid dahje Barttaid Soahke-Muorain Bessiin ja Eatnamiin; ja dat allaárvvot Dážat fertejedje viežžat Huksen-Hirssa Álttá Vuvddiin, go hukset áigo Viesuideaset" (Eks. prot . I, s. 256) . Goaskinvákki dikkis Máhkarávjjus oaččui Schnitler dieđuid beahcevuovddis Porsáŋggus ja gos álbmot bálljes Muosáhis ja Máhkarávjjus lávejit viežžat sogiid boaldámuššii (Eks. prot. I, s. 269, 281f) . Gietti 1080 dikkis gulai Schnitler Deanu lastavuvddiin, ja mo Ohcejoga sápmelaččat ja Kárášjoga kveanat lávejit murret beziid fiellun ja smávva johkafatnasiidda maid vuvde mearrasámiide. Vuolit Buolbmátjávrris lei maid soames beahci, muhto johka lei menddo unni lahttemii (Eks. prot. I, s. 299, 310) . Schnitler beasai gullat norgga-ruošša oktasašorohaga Njávdáma vuovddis ahte "Liikká lea Dáža Várjjagis sihke Mearra- ja Badjesápmelaččat máđasatnán, ja ain doallan Dábi, mii Dološ Áiggi rájes lea geavahuvvon, ahte (geain ii leat makkárge eará Beahce-Vuovdi) ožžot murret Hirssaid Beahce-Vuovddis Njávddán Eanu lahka Fatnasiiddáseaset ja Lavdnjegođiidasaset Huksemiidda" (Eks. prot. I, s. 348, buo. muđui Várjjaga vuovddis s. 352f) . Kárášjoga márkanbáikki dikkis mearkkašii Schnitler leat buorre beahcevuovddi máŋgga báikkis ja ahte "gille-rádjamearkkat" gaskal Kárášjot ja Porsáŋgosápmelaččaid ledje "Gonagasa Almennehis" (Eks. prot. I, s. 367, 371) . * Fáldi ja sundi Niels Knag čállii dieđáhusastis 1694:s Reantogámmárii ee. lastavuovddi geavaheames Oarje-Finnmárkkus ("Matricul oc Beschrifuelse ofuer Findmarchen for Anno 1694", Nordnorske samlinger, bd. 1, 1938, s. 2-11) . Álttá (beahce) vuovddis son čálii "Álttá vuovddit eai adnojuvvo dušše boaldinmuorran, ja dárbbu mielde huksen-hirsan, sidjiide geat ásset Álttá, Láhppi, Ákŋoluovtta, ja Hámmárfeastta diggebáikkiin". Dát lea lávga čadnojuvvon Knag almmuhussii Ákŋovági dikkis Sállánis 29.-30.6.1693. Hámmárfeastta dikkis moadde beaivvi ovdal lei Viesttirála 1081 guolásteaddji stevdnejuvvon go Álttás lei čuollan alcces viessohirssaid. Gažaldahkii lei go sus lohpi murret vuovddis "K. M. Almennehis ja mii riikkas gávdno", son vástidit ii. Muhto olusat ledje dadjan ahte geat dáhtto sáhtte nuvttá njeaidit viessohirssaid dáppe. Fáldi Knag áššehuhtii 1082 "Davvinorgalačča" lága ráŋggáštusas go ii diehtán gildosis. Muhto hirssat duoguštuvvojedje 1083 , ja vuvdojedje gonagassii sisaboahtun (Finnmárkku diggegirji nr. 21, fol. 183 f) . Ákŋovági ráfáiduhtii Knag "Álttá vuvddiid" čuovvovaš sániiguin: "Nu go formerchis ahte muhtun vieris Olbmot almmá Alla eiseválddiid lobi haga leat leamaš doppe Álttá Vuvddiin, ja muhtun Muoraid njeaidán ja dolvon, danin ja earát diktán sin návddašit, ahte livčče diktán čuollat buoremus ja stuorámus Vuvddiid sin Dáhttu mielde, maid jus sáhttá, galgá K. Ma. [Gonagasa Majestehta) ráđđet, imaš Prejudis ja vahát; go áibbas vuollegašvuođa dárkomiin Ámmát geatnegasvuođas, jáhkkán mun K. M. seamma fuones bálvá ahte dát viiddis riikka, heađuštit ja caggat sin geat vigget goaridit Su K. M. Eatnamiid ja Opmodagaid, ja danin dán gohččuma fámus, ráfáiduhtto ja gildo su K. M. mu árbmogas árvvolaš Gonagas ja Hearrá beales, su K. M. almennehat ja Vuovddit Álttá diggebáikkis, ahte ii oktage, almmá alla eiseválddiid lobiin, maid ferte čujuhit, galget dahje sáhttet duostat murret dahje diktit murret mástamuoraid dahje eará vuvddiin namuhuvvon Álttá diggebáikki guovllus, váriin, luossajogaid lahka, dahje mearragáddeguorain, juogo Vissui, Saháhirssaide, Mástaide, dahje boaldámuššii, earret jus seamma diggebáikki ássit sáhttet dárbbašit dálloatnui (dállodollui ?) , geat berrejit Vuolitfálddi (leansmánni] ja su guokte albmá čujuhan. Jus oktage hástala sin, dahkat dahje diktit dahkat, galgá vuolitfáldi Jonas Jansen oktan albmáin, suostama haga njeaidit Gonagasa Ruvnnu juohke muoras lea biddjon, ja váldit sin giddagassii geat rihkkot ja seamma dágus, ja caggat ahte ii goassige beasa riikkas vuolgit, ovdal leat čorgen iežaset maŋis. Ákŋovági diggi geassemánu 30. b.1693. Niels Knag." (Finnmárkku diggegirji nr. 21, fol. 188 f; StA Tromsø; film PF nr. 994, RA; nuppástus ja uth. GS; buo. Tønnesen 1972, s. 81f) Nu go almmuhusas oaidnit, mearridii fáldi 1693:s ahte "alla eiseváldi" (ámtamánni dahje su ovddasteaddji fáldi) galggai čujuhit mástaávdnasiid ja eará ávdnasiid viesuide, saháhirssaide, másttaide dahje bihkkaboaldimii, dalle go namuhuvvon vuolitfáldi (leansmánni, ii "sámeleansmánni") sáhtii čujuhit vuovddi "viessodárbui" (boaldinmuorran, viessohirssaide, fanasduddjomii, luossabuođuide?) Áltta diggebáikki ássiide. Jagi maŋŋil, Dálbmeluovtta dikkis Álttás suoidnemánu 20.-21. b. meannuduvvui stuorra ášši Bergen-borgára Thor Møhlen:a kanturdoaimmaheaddji vuostá go son čujuheami haga lei diktán murret hirssaid Álttávuovddis. Vuolitfáldi lei stevdnen kanturdoaimmaheaddji murremin "Álttás mat lea su K. M. Almenneha vuovddit, gos Ggl. Commissarier Ao 85 ja Ao 90 leat gildon ja jahkásaččat diggái ráfáiduhtton." Duomus celkui ahte go kanturdoaimmaheaddji lei riikka guođđán, ii sáhttán son sáhkkohallot. Muhto: "Ahte almmá muittu dahje lobi gildosa vuostá lea murren Su K. M. Almennaha Vuovddis , berre lága mielde leat rihkkon ja su K. Ma. rivttes Eaiggádin, geasa gullá , maid dal mávsseš , ja gii dal leš atnán dan; geat leat fálddi vuollásaččat guđain Albmáin leat váldon ja árvvoštallon, máksit dan maid leat vuovddi vahágahttán, mii fas galgá buhtaduvvot , ja go su K. M. buoremussan buohkaide šiehtadallat." (Finnmárku diggegirji nr. 21, fol. 244 f) 1685 kommisearaid čujuhus gusto justisráđi Lauritz Lindenov, Bergenhus váldoámtamanni 1084 , ja Várggáha ámtamánni Hans Lilienschiold. Áiddo nammaduvvon sundin (maŋŋil maiddái fáldin) čálii Niels Knag dutkkadusaid 1085 beavdegirjji maid nu gohčoduvvon Lindenov-kommišuvdna doalai dikkiin Finnmárkkus (Nordnorske Samlinger, bd. 1, 1938, s. 141 - 175) . Kommišuvdna čálii ee. bargonjuolggadusa Finnmárkku fálddiide (čállon Finnmárkku diggegirjái nr. 18, fol. 107 - 117) . Dás čuožžu 22. čuo.: "Vuovdemearrádusa mielde galgá son Gozihit buot Vuvddiid Anuin ahte eai goariduvvo, ja seastit gokko sáhttá, ..." (Miehttáriikasaš 1685 vuovdemearrádusas, vulobealde 1.12) . Dát lea boarrasamos dovddus nannemat "Gonagasa vuovddit ja almennehat" namahusain Finnmárkkus. Daddjo maná 1566-67 leanarehketdoalus ahte namahuvvon olmmái lei máksán 4 riikkadalera sáhku "go son válddi ovtta gonagasa muora Álttás" ( Norske lensrekneskapsbøker 1548-1567, V, 1943, s. 229) . Sáhkku lei vearditmeahttun stuoris ja čájehuvvo leat mástaávnnas maid gonagasa bálvá lei diktán čuohppat Álttávuovddis ja bidjat gonagasa mearkka dasa (buo. Knag almmuhusas loahpa) . Niels Knag (1661 - 1737) lei sunddi bárdni ja riegádan Sunnmøre:s. Nuorran son ásai Mátta-Gudbrandsdalen sunddi luhtte. Son nammaduvvui Finnmárkku sundin 1685:s ja 1688:s maiddái fáldin. 1695:s nammaduvvui son lágamánnin Bergen:s. Son ádeljuvvui namain Knagenhjem 1721:s ja lei máŋgii gaskaboddosaččat nammaduvvon váldoámtamannin (Norsk biografisk leksikon, bd VII) . 1.10.2 "Gonagasa eana" Ahte Finnmárku lei gonagasa eatnamat, eaktuduvvui, nugo namuhuvvon (bajábealde 1.6) , 1775 cealkámušas. "Gonagasa" báhkkodeapmi lea J. Sporring:a "Relation angaaende Finmarcken", čállon Københamman:s 1734, deaddiluvvon Topographisk Journal for Norge, bd. 2, guđát gihpa, 1793. Ilbmejeaddji mielde ii leat mihkkege dovddus Sporring birra, muhto dan ektui lea sus leamaš oktavuohta ámtahálddahusain. Son čálii (s. 61) ahte Schønnebøl-gárdin Sállánis lei "áidna Opmodat Finnmárkkus, mii muđui Nannámis dego Sulluin lea Gonagasa, nugo juohkehaš gii ii oamastan dahje lihttoláigohan, almmá makkárge divdadiin dahje Eanavearuin ássá ja iežas ávkái atná; ...". Nugo leat oaidnán, geavahii fáldi Knag 1683:s viiddis namahusa "su K. M. Eatnamat ja Opmodat". Muhto sus lei jerron Sállánis moadde jagi ovdal, Ákŋovági dikkis suoidnemánu 23. b. 1689. Dáppe lei ieš ámtamánni: "Hr. Cancellie Ráđđi Lilienschiold jearai álbmogis dáppe dikkis leago ovttasge earás go Su Ma.:s Eaiggáduššanvuoigatvuohta Eatnamiidda juogo Gittiide dahje eará Hearvásvuođaide, masa Álbmot vástidii ahte ii ovttasge go su Mayt. leat makkárge Vuoigatvuohta dahje Hearvásvuohta makkárge Opmodahkii, muhto Wilchen Vierenhalben gii lea tor Møhlen bálvá su Buvddas diđii ahte guokte Gietti gullet dán Buvdii, maid son lei dán jagi vuosttas Hellodatbeaivvi ráfáiduhttán, ja oaivvildii seamma Gittiid ain berrešit gullat dán Buvdii luđolaš Opmodahkan, go juo son divdna dárbbaša, Suohkanbáhppa Hr Alexander Wigand, Šállošii go sus eai lean Giettit ja danin ii sáhttán doallat šibihiid, gáibidii ahte Eiseválddit veahkehivčče su Gittiin, mii ii livčče lean nu váttis, ja iige návddašit eará Eatnamiid buriid, Moanaid háleštemiid maŋŋil dáid Gittiid birra, liigudii Wilchen Virdenhalber Gittiid mat ledje su oamastusas, namalassii Hossfiorden (Ákŋovuotna 1086 ?) Hr. Alexander Wigant:i, ahte son seamma Gittiid dan beaivvi rájes luđolaččat ja heađuškeahttá sáhttá návddašit ja Atnit, almmá makkárge vuosttaldemiin, masa fas Suohkanbáhppa liigudii Finne Konne Vigenss (Finnkonvika ?) Gittiid Márre Gohpiš 087 Wilchen Virdenhalber:i, ja dasa sii guorrasedje ja dohkkehedje Rievtti Mearrádusa, ahte Hr. Alexander das ja álo oažžu atnit seamma Gittiid Ákŋovuonas nu bures go vejolaš, almmá Váidalusa dahje áššečuohččaldahttima haga, muhto ii makkárge Eaiggáduššanvuoigatvuođain , muhto dárbbašlaš Atnui." (Finnmárkku diggegirji nr. 19, fol. 76 f) 1.10.3 Gonagasa eatnamat "oktasaččat", "Gonagasa almennet" Erenoamážit Nuorta-Finnmárkkus mearkkašii Schnitler ahte sámejoavkkut atne guovllu gullat alcceset (Eks. prot. I, s. 343ff, erenoamážit s. 348, viidasabbot s. 359f ja s.423ff) . Njávdáma sápmelaččat suvve dušše Várjjat-sápmelaččaid ja dážaid vuovdái čielga "forloff" dahje lobiin. Ja Deanu-sápmelaččat eai luoitán Várjjat-sápmelaččaid eaige dážaid Detnui luosaid bivdit Geavŋŋi rádjai (Eks. prot. I, s. 305) . Muhto son várra áinnas beroštii dákkár dilálašvuođaide go dat maid guske riikkarádjagažaldagaide. Muđui son ii guorahallan dáid systemáhtalaččat. Oarje-Finnmárkus ii lean olus oaidnán dákkár searvevuođaid. Áltávuonas de čálii son: "Dáppe lea nu, ahte Sáme-Eatnamiin dahje Sáme-sajiin dáppe Finnmárkkus ii leat juohkehaččas iežas sierra Namma, muhto gohčoduvvojit dušše Vuona, Joga dahje Ovddasvástideddjiid namas. Sáme-sajit gohčoduvvojit maid Dán Rikka sámiin Siidan, váikko leat dušše 1. dahje 2. olbmo ássansadji" (Eks. prot. I, s. 222) . Muhto dutkančoahkkimis Kárášjogas njukčamánu 26. b. 1745 loaiddasteapmi čájeha sullasaš guottuid Oarje-Finnmárkkus go mat Nuorta-Finnmárkkus leat. Gažaldat lei gokko rittus Ávjovári ja Ohcejoga "oktasaš-badjesápmelaččat" ledje geasset. Dieđihuvvui ahte okta Ohcejoga ("Arisbye") badjesápmelaš láve orrut Sáltesávjjuš 088 Lágesvuonaš 089 . "Dás bođii Norgga Porsáŋggu Badjesápmelaš Peder Nielssen ovdan, ja váidalii iežas ja Norgga Mearra-Sápmelaččaid beales Sáltesávjjus, ahte Ohcejoga Oktasašsápmelaš Sáltesávjjus geasset boahtá menddo lahka sin, sidjiide Vahágin. Ohcejoga Sápmelaš Anders Aslaksen lei justa das, ja biehttalii, leamaš geange Sáltesávjju Norgga Sápmelaččaid Vahágin; Son lea dies orrun 20 Jagi, dan rájes go náitalii Norgga Sápmelaš-Nissoniin, ja Lágesvuona Sápmelaččat leat sutnje addán lobi orrut Sáltesávjju lahka, nu guhká go son ii boađe menddo lahka sin gilvon eatnamiid Bohccuiguin" (Omd. prot. I, s. 370) . Muhto ahte etanamat dákkár stuorát dahje unnit guovlluin ledje "oktasaččat", dahje riektasat daddjon ii oktage leat alcces sirren eatnamiid, dihte dieđus sihke Schnitler ja báikkálaš ámmátolbmot. Dát lea 1775 cealkámusa eaktu, ja mii daddjo olu girjjiin ja dieđáhusain 1700-logu rájes. Dalle lea mearkkašanveara ahte Peter Schnitler čuoččuhii erohusa gaskal nuppi beales ruoŧa ("priváhtiivva") sámeguovlluid earret ruoŧa-ruošša-norgga Anár, ja nuppi beales norgga-ruoŧa "oktasašorohagaid" ja "priváhtiivva" norgga Finnmárkku. Son lei álggos, Joganjálmmiš 090 Álttás, gažadan badjesápmelačča Joen Nilsen ja ee. jearran čuovvovaččat (Eks. prot. I, s. 230, gaž. nr. 20) : "Mo dát Oktasaš Sápmelaččat geavahit Guovdageainnu Duoddariid ? Leago dát oktasaččat, vai juohkehaččas iežas Duottarbáiki sierra ?" Joen Nilsen vástidii: "Sii geavahit Duoddariid oktasaččat, nu Guolle-Jávrriidge." Nubbi vihtan, badjesápmelaš Mikkel Aslaksen (s. 233) , vástidii dan seamma. Vieravuonaš 091 Unjárggas jearai son mearrasápmelaččain Thomas Pedersen:s ja Peder Johansen:s, goappašagat Várjjagis eret (s. 330) , ja Ole Mortensen:s Anáris eret (s. 326) ja (s. 357) : "Man guhkás Indiager [Anár] Eatnamat ollet Ruošša Siiddaid guvlui, Søndergield nuortan? iioktage diehtán; eaige dieđihuvvon Indiager Sápmelaččat; Váikko sin Várre-Eatnamat leat sin gaskka juhkkojuvvon, ja dieđus juohkehaš áinnas bissu báikkistis." Anára birra dajai badjesápmelaš Samuel Samuelsen, riegádan Anáris, ahte (s. 360) "... Olbmot ealihit Bohccuidisguin, Guollebivdduin, Goddebivdduin ja Mádjet-Bivdduin, ja Duoddariin ja Jávrriin vuoruid mielde (Vástideaddji s. 354) . Kárášjoga márkanbáikkis dutkkai Schnitler njeallje vihtana geat gulle Porsáŋgui. Buohkat ledje ain dahje ledje leamaš boazosápmelaččat. Sii ledje Johannes Pedersen (riegádan mearrasámeváhnemiin, "ealiha iežas boazo-Sápmelažžan", s. 366) , Peder Jonsen Lille (ovdal Ávjovári badjesápmelaš, muhto fárrii "Geafivuođa Dihte" Porsáŋguvutnii, "gos son ealiha iežas Mearra-Sápmelažžan, ja lea Boasta-Sápmelaš", s. 371) , nuorra Peder Nielsen ("Norgga Boazosápmelaš Porsáŋggu Duoddariin", s. 372) ja Hans Hansen ("Dáža Porsáŋggu Boazo-Sápmelaš", s. 373) . Schnitler jearai ee. 20. gažaldaga sis, ja Johannes Pedersen vástidii, seammago dat golmmas earátge, ahte (Eks. prot. I, s. 368) "Duottar-eatnamat Sámiid gaskka eai leat juogaduvvon priváhtiivva-Dáža Eatnamiin, eaige oktasaš máttaeatnamiin Guovdageainnu-Suohkanis." Go Schnitler čohkkii dovdduidis Finnmárkku birra sierra "7. Volumen:s", čilgii son dáža ja ruoŧa hálddašanerohusa čuovvovaččat (Eks. prot. III, s. 66) : "c) Ruoŧŧa láve nu, Riikkas doallat Riika-Mihtideddjiid (1630-40-jagiid rájes, Norgga ektui], man bokte ožžot háhkat dárkilis Dieđuid eai dušše iežaset Eatnamiin ja daid Lágážemiin, muhto go dás Davvin rasttildit Rájáid vieris Eatnamiidda; Go Ii oktage Dáža leat diehtán, man guhkás Dáža Finmárku máddin Giellasii [namalassii másealgi) ollá; sii eai leat Váriide boahtán (go Mearas geahččalit biepmu háhkat) eaige Boazosápmelaččaid lusa; Mii sidjiide lei váttis, ja sin Giela eai ádden." Son joatkká maŋŋelabbos (s. 123) , jurdagiin "mo Riikka Ássiiguin sáhttá Dikšut": "Sápmelaččaid, dahje Boazosápmelaččaid dáfus: De leat várra Ruoŧa Sámeguovllut, ja Jndiager Eatnamatge [Anár], gos Norga ja Ruošša oktan Ruoŧain juogadit, gaskal ássiid, nu ahte juohkehaččas leat sierra čujuhuvvon Eatnamat. ... Muhto Guovdageaidnu ja Arisbye [Ohcejoga] Siiddat Davábealde Giellasa, maid Ruoŧa Girkolaš- og Máilmmálaš Jurisdikšuvdna lea álggahan, ja oktavuohta Norggain Vearu gáibideames, eai leat juogaduvvon ássiid gaskkas; Soaitá danin, ahte Ruoŧŧa vuos áiggui oaidnit mo, Rádjasoahpamuš gaskal Norgga ja Ruoŧa dán guovtti Sámegielddain manná ? Ja seamma Árttain orru Gonagaslaš Dáža Beales rávven, ahte Finnmárkku fásta Riikka Juohkin gaskal Gonagaslaš Dáža Boazosápmelaččaid galggašii diktit orrut dassáigo Rádjakommišuvnna boađus lea gárvvis, vai dieđášii, maid sáhttá juohkit; Norgga Boazosápmelaččat leat maid nu moattis, ahte Riika gierdá, ja sáhttá biebmat eanetgo, sii dál leat." Ná ovttageardán lea várra čilgehus dasa ahte norgga-ruoŧa oktasašorohagat - dahje dálá sis Finnmárku - ii lean juhkkojuvvon ovttaskas vearroeatnamiidda, nu mo "priváhtiivva" ruoŧa sámeguovllut. Muhto Schnitler fertii dieđuš 092 smiehttat bohtosiidda go riikka lei oktasaš. Riddoguovllus lei garrasamos sutnje čuohcan, dan maid ieš oinnii. Son čielgasit áddegođii mearrasámiid eallindili, sin geasse- ja dálvesajiin. Son govvii áššedieđuiguin ja miehtemielain mo geavahedje eatnamiid. Muhto atnu sáhtii buoriduvvot. "Dát Mearra-Sápmelaččaid Eanasajit eai leat juhkkojuvvon, ja ii ovttasge leat sierra Namma, ja danin ferte várra boahtit, ahte dat, mii olusiidda lea oktasaš, suostá juohkehaš, danin leat dát Mearra-Sápmelaččat, main maiddái dieđihuvvon 1686 Ásahus ... [geardduhuvvon Eks. prot. III, s. 222] ... ovddiduvvon Váttis Ovdamearkan Eanadoalliide, muhto eai nu čeahpes Eanadikšut, go Kveanat geat Ruoŧas leat boahtán, geat eai gáibit olus, muhto álget jorgut ja áidut Eatnamiid ja Gittiid." Son gulaskuttai dán birra ( -"Dáža Lága mielde) Álttá leansmánnis (Eks. prot. III, s. 231) ja árvalusastis Københámmanii rávvii son nammadit bearráigeahččiid geat leansmánniin ovttas galge "badjeliigeahččat Mearra-Sámiid Eatnamiid ja Anu" ja rávvet eatnamiid dikšumis. Juohke diggái galggai dieđihuvvot; "go Sundi fertii dieđihit ja doallat sierra Giddodat-Girji Mearra-Sámiid Eatnamiin, dárkilis Čilgehusain, mo, ja man olu juohke Eana jahkásaš buoriduvvo, ja Sápmelačča Ássan de lassána. Dán Mielde sáhtte Eiseválddit muhtun Áiggi Geahčen, merket, ja juohkit juohke Mearrasápmelačča Eatnamiid, mii de šaddaduvvui, sierra Namain, ja movttiidahtii sin Viššalvuhtii dainna Doaivagiin, ahte juohkehaš sis galggai návddašit Dáhkádusa ja Lihttoláigoheami iežaset dikšojuvvon Gittiin, sidjiide ja sin mánáide, Norgga Lága mielde, doalahit, ja giehtaguššat Vieris Loavkašuvvomiidda." Schnitler lei dieđus, duogážiinnis juristtan Trøndelágas, oahppis Dáža Lágas. Su jurdagiin lei NL 3-12-7 ja 8, "sii geat váldet ávdin Eatnamiid badjelasas, juogo Gielddas dahje Almennehis, ...". Schnitler rávvii seamma "Dáža Ássiide Finnmárkku Sulluin ja Mearragáttis". Muhto son dubmii sin garrasat, sihke dás ja eará sajiin árvalusastis. Sii "goaridedje, dahje Badjelgehčče ruovttu Eatnamiiddiset, ja fertejit viežžat Borramušaid guhkin Nuriid ja Vuonaid nuppi bealde, ..." ja son čálii erenoamážit "sin stuorra Luđolašvuohta, ... Riikka Searvevuohta, dahje Communio Terræ, ahte Olbmot dán Riikkas ássagohtet, gosa háliidit, jearakeahttá geasge; Gos 1. 2. dahje eanet huksegohtet, dasa lea nu olusiidda go háliidit, Luđolaš ássagoahtit, ja geavahit Sulluid ja Eatnamiid ollásit nu luđolaččat go ovddeš Ovddasvástideaddjit. Seamma go Mearra gullá buohkaide, leat Eatnamatge buohkaide oktasaččat gullevažžan; Buot gullá buohkaide, ii oktiige mihkkege erenomážit; Das leage, ahte iioktage raža erenomážit, bargat, dahje dikšut eatnama, mii ii gula dušše sutnje, muhto vierrásiiddage ávkin. Dát Communio Bonorum, lea danin, mii Stáhtii lei vahágin, lea eará sajis áigá juo heaittihuvvon, ja earuha gaskal Mu ja Du; Go Opmodat movttiidahttá bargat, Bargoáŋgirvuohta buktá jábálašvuođa, ja Jábálašvuohta duddjo snoakkisvuođa ja hánisvuođa, das maid lea háhkan." Schnitler evttohii dasto seamma vuogi dáloniidda go mearrasámiide, muhto bijai dasa vejolašvuođa ahte jus eiseválddit loahpas adde sidjiide eanaláigohanlihpu 1093 báikkis, de galge sii "jus šadde nu jábálažžan, oažžut dan, nugo Máddin Norggas, oastit Odelii ja Opmodahkan; ..." (Ovddabeale sitáhtat leat váldon Eks. prot. III, s. 123-126:s.) 1.11 "Gonagasa Almennet ja Vuovddit" ja Christian V Dáža Láhka Go fáldi Knag Ákŋovági dikkis 1693:s ráfáiduhtii "Su Majestehta almennehiid ja Vuvddiid" lea son ođđa láhkagirjji namahusa geavahan. Christian V cuoŋománu 15. b. 1687 Dáža Láhka lei gieskat boahtan fápmui (Mihkalmasas, čakčamánu 29. b. 1688. Dát mearrádus, cuoŋománu 14. b. 1688, lei son ieš almmuhan Nuorta-Finnmárkku dikkiin 1688 geasset ja čakčat) . NL 3-12 ("Om Atskilligt, som Bøjgde-Folk i Almindelighed angaar") siskkilda 1-8 artihkkaliid almennehiin ("Alminding") . NL 3-12-1 čujuha "sihke bajimužžii ja olggumužžii", nappo duoddara ja vuvddiid ja eará meahci almennehiidda maiddái rittus (buo. 13. artihkkala , NL 5-12 "Fállá ja Njuorjobivddu birra") . "Gonagasa Almennehiin" máinnašuvvo NL 3-12-2:s. Láhkagirji ii dieđe makkárge eará almennetšlájaid. Ii livčče leamaš doallevaš gávnnahit fálddi Knag Álttá-vuovddi 1693 ráfáiduhttima bohtosiid ja namahusa NL 3-12-2:s jus dušše livčče lean ráfáiduhttin. Muhto nugo leat oaidnán, dávista ráfáiduhttin dasa maid ámmátdoaimmahat 1700-logus oktilaččat gávnnahedje čállit "Gonagasa vuvddiin ja eatnamiin". 1753 geaskkuin ja 1775 gonagaslaš cealkámušas ledje justa "Gonagasa vuovddit ja eatnamat" eaktun. Finnmárkku ámtamánnit leat hábmen njuolggadusaid, báikedieđuin ja ámmátolbmuid oainnuin. Njuolggadusaide guorrasedje ja ožžo lága fámu Københámmana guovddášhálddahusas. Go juo 1753 ja 1775 mearrádusat leat sakka deattuhuvvon maŋit áiggis, lea árta vástideaddji deattuhit dan mii dássážii lea vuhtton Finnmárkku ámmátdoaimmahaga jurddašanvuogis. Erenoamáš fuomášumi ánssášá Schnitler:a jurddašanvuohki Finnmárkku 1744-45 guorahallamiin. Buot 1700-logu válddahusain Finnmárkku hárrái leat dát systemáhtalamos ja stuorámus, mii lei nugo namuhuvvon eaktun eiseválddiid ákkastallamii šiehtadaladettiin Ruoŧain ja nu maid 1751 rádjasoahpamušas. Sáhttá nappo áddet nu ahte riikkastivrra ja báikkálaš ámmátdoaimmahaga áddejupmi fálddi ja sunddi Niels Knag ámmátáiggi 1685 - 1695 rájes lei ahte Finnmárkku eatnamat eai lean juhkkojuvvon sierra priváhtaeatnamiidda, muhto divadiid haga ledje eatnamat oktasaš anus sidjiide geat gulle unnit dahje stuorát joavkkuide, mat ledje "Gonagasa vuovddit ja eatnamat", ja go ámmátdoaimmahat duollet dálle máinnašii vuvddiid "Gonagasa almennehin" dan ektui go lei anus oaidnán. Nugo Sverre Tønnesen čálii (bajábealde 1.7) , lea vánit boarrasat nannejupmi Finnmárku ámta erenoamáš áddejumis "Gonagasa eatnamin". Riikkastivrra ja báikkálaš ámmátdoaimmahaga erenoamáš áddejupmi ahte olles Finnmárku lea "Gonagasa eanamat", lea baicce leamaš dábálaš duogáš. 1.12 "Gonagasa almennet" Norggas 1600-logus NL 3-12-1 almennetnjuolggadusat gitta 8 rádjai, earret 5-10-10, 5-11-1 ja 5-12-13, leat joatkka vástideaddji njuolggadusain Christian IV 1604 Dáža Láhkagirjjis, namalassii Landsleiebolken 58 - 60, earret maŋimušlađas 61. kapihttalis. "Gonagasa Almennet" báhkkodeapmi sierra proseassanjuolggadusas NL 3-12-2:s vástida "gonagasa almennehii" proseassanjuolggadusas Christian IV NL, Landsleiebolken 58, maŋimušlađđasis. Christian IV Dáža Láhkagirji lea Magnus Håkonsson 1274 Eanaláhka dárkkistuvvon hámis, jorgaluvvon dánskagillii ja deaddiluvvon. Dat juogaduvvui Norgga lágamánniide 1605:s, nu lágamánniidege "Nordlánddain" Peder Hanssøn [Schønnebøl] Steig:s (Norske Rigs-Registranter, IV, s. 118; buo. "Forerindring", s. 16, Hallager ja Brandt deaddileamis 1855:s [1981]) . Mallosge gaskal dien guokte 1600-logu láhkagirjji almmuhii Christen Ostersøn Weyle iežas Glossarium juridicum Danico-Norvegicum (Københámman 1652) . Galgá leat leamaš olu geavahuvvon giehtagirji ovdal Christian V dánska ja dáža láhkagirjjid 1680-jagiin. Weyle dulkui álggos viehka oppalaččat ohcansániid: "Almennet/ dahje Dábálaš ... lea mii lea oktasaš ja iige juhkkojuvvon/ Eatnamat dahje eará/ nu ahte ii oktage doppe dieđe iežas sierra Dili. ..." Son de oanehaččat čujuhii Jydske Láhkii I:53 "almindelig" báhkkodeapmái ("gos Gonagas eaiggáduššá eatnamiid / ja Boanda vuvddiid / jna.") ja jotkkii dievaslaččabut geardduheamen "Norgga Lága" "Almennehis", muhto dulkokeahttá. Ohcansánis "Fális" son čujuhii Landsleiebolken 61:i (Fális mii rievdá almennehii) . Norgga rievttis lea "gonagasa almennet" erenoamážit 1600- ja 1700-logu báhkkodeapmi. Man dovddus dat lei álggu rájes lea eahpevissis. Muhto čabočielgasat oaččui gal nana ja dovddus sisdoalu 1600-logu rájes. Stáhtarievttálaččat sorjá dát 1660 oktoráđđejumiin. Gonagasváldi hágai stuorát sajádaga vuovdeávkkástallamis go ovdal. Ovdal 1660 ledje duohtadeamit eanaš sahádivadiin dahje áikka ja másttaávdnasiid ráfáiduhttimis. Muhto 1662 gávpotovdamuniiguin 1 094 mearridii gonagas ee. ahte "muorraávnnasgávpi galgá bissut dušše borgárvuođas", juovlamánu 5. b. 1685 čálii son vuollái garra mearrádusa Norgga lobihis vuovdečuohppamis (buo. bajábealde 1.10.1) , ja 1688 sahánjuolggadusa sierraovdamuniiguin biddjojedje eksportasahát borgárvuhtii (maŋimušdábálaš várddus Knut Mykland:a, Gjennom nødsår og krig 1648-1720 (Norges historie bd. 7) , 1977, ja Dyrvik, Fossen, Grønlie, Hovland, Tveite, Norsk økonomisk historie 1500 - 1970, I, 1979, s 41ff, s. 85) . Prográmma galggai ráddjet boanddaid vuoigatvuođaid siskkit Østlándda vuovdealmennehiin Dáža Lága mielde dasa masa boanddas "lei atnu", ja de háldet mii báhcá riikka saháeaiggádiid ja muorraávnnasgávpašeaddjiid ovdun. Ná sáhtii gonagas gáibidit muorraávdnasiin sahádivadiid ja eksporttuollu. Norgga muorraávdnasiin lei buorre dássi ja Davvimeara birra gilvvu haga. Muhto jagiin maŋŋil 1660 ja London:a gávpotbuollimis lei masá badjelmeare vuovdečuollan lagamus rittu Mátta-Norggas, ja eksportvuovdin lei leamaš geahču haga. Lea čielggas ahte ođđa sahánjuolggadusat, nugo lei sávahahtti, geahpedii nannosit muorraávnnaseksportta, ii dušše jorbahirssaš 095 (saháide Nederlánddas!) ,) , muhto maiddái čuhppon guormmis. Dát cealkkihii buoret hattiid dasa mii vuvdui olgoriikii ja buoret dietnasa borgárvuhtii. Danin sáhtte Østlándda stuorra siseatnanvuvddiid alladásit málbmabeziidge atnigoahtit. Pláŋkovuodjima ja hirsalahttema goluid sáhtii ruhtadit. Saháovdamuniŧ 096 dagahedje nappo saháid riikkaássiid gieđaid gaskii ja sisaboađuid gonagasa kássii. Muhto dat ii mearkkašan ahte boanddaid árbevirolaš almennehiid geavaheapmi gáržžiduvvui. Sis lei ain ollásit vuovddis vuoigatvuohta muoraide, huksenhirssaide ja eará dállodollui ("nu olu go dárbbašit", NL 3-12-6) ja muđui almennehiin guohtumiidda, njáskamiidda, geassesajiide, guollebivdduide ja bivdduide. Dát dávista ahte bákteregála váldui atnui 1500- ja (erenoamážit) 1600-logus báktedoibmii silbba, veaikki ja ruovddi ohcamii, juogo sieiva stáhta doaibman (Kongsberg:a silbadoaimmahat) dahje stáhta ovdamuniin (davviváriid veaikedoaimmahagat ja máttaváriid ruovdedoaimmahagat) . Skoválaččaŧ 097 orru váldoášši leat ahte gonagas (dahje guovddášváldi) doalahii alcces almennehiid anu "vuoittu", erenoamážit dan maid ruhtan sáhtii eksporttas jorahit, ahte guovddášváldi sierravuoiggalaš 1098 borgáriid ovttastumiin ovddastedje "erenoamášvuođa". Oktoráđđejumi stáhtaekonomia gohčoduvvui maŋŋil (Adam Smith ja ekonomalaš liberalisttat) badjelgeahččanvuođain 1 099 "merkantilismman", namalassii dahkat stáhta duohtademiid vai oažžu vuoittu jállometállaš 100 olgoriikka gávppášemiin. Dalle fertii gozihit riikka luondduriggodagaid anu, doalahan dihte buvttadannávcca ja geahpedit importdárbbu. Dát gustui Finnmárkuige. Ruoŧŧa lei gal hilgon boarrasat plánaid bahkket "Oarjemeara" rádjai. Muhto gáržžes riddocáhcu lei maid váralašvuođas. Maŋŋilgo guollebivdu - dahje riektasabbo celkon, guolleeksportta ruđalaš vuoitu - ii lihkostuvvan 1600-logu gaskamuttus, sáhtte ássit geat máddin ledje Finnmárkui fárren ja geat ásse "olgolamos" fas fárret ruovttoluotta. Ja erenoamážit sidjiide lei vuovdi heakkadárbun. Ná oaidnit mo fálddi 1693 ráfáiduhttin "su Majestehta Vuvddiid ja Almennehiid" Álttás ja buot su báhkkodanvuohki dávistii bures golbmalogi jagi boares oktoráđđejumiin, 1685 vuovdemearrádusain ja ođđa láhkagirjiin. 1.13 Eaiggáduššanvuoigatvuođa vugiin Oalle oanehis artihkkalis "Kløyvd eigedomsrett" (Lov og Rett, 1963, s. 162-166; buo.) veahá guhkebuš "Eigedomsretten til statsålmenning", Stud. jur., 1956:7, s. 5-15) Knut Robberstad vihkkedalai eatnamiid (meahci) eaiggáduššanvuoigatvuođa ovddeš áddejumiid. Son čujuhii mo ovdalis áiggi miehtá riikka "lei juhkkojuvvon eaiggáduššanvuoigatvuohta, nu ahte nubbi oamasta guohtuma, nubbi vuovddi, ja goalmmát vel bivdovuoigatvuođa dahje bivdorokkiid, ja vel sierra eaiggáduššanvuoigatvuohta guollebivdovuoigatvuhtii, ruvkevuoigatvuohta gullá eanaeaiggádii jna. Olu maŋŋelis lea báhcán-vuoigatvuohta ihtán ja maid dál gohčodit eaiggáduššanvuoigatvuođa, dahje maid sáhtášeimmet gohčodit eanavuoigatvuohtan" [1963, s. 163, buo. "eatnamiid" mearkkšumis bajábealde 1.6]. Robberstad čálii artihkkalistis eatnamiid priváhta eaiggaduššanvuoigatvuođas, ja mii lei "juhkkojuvvon" gaskal dássádis eaiggádiid bálddalas vuoigatvuođain, "laskkodásiš 101 " dadjat juo. Son oanehaččat fuomášuhtii eará vugiid guorahallat eaiggáduššanvuoigatvuođa. 1956 artihkkalis lei son dievaslaččabut čilgen stáhtaalmennehiid eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldaga. Son konkluderii: "Gažaldaga ferte vihkkedallat govdadabbot, ee. juhkkojuvvon ja olles eaiggáduššanvuoigatvuođa oktavuođas, dilálašvuođas ja heivehallamis gaskal ruovttulaš, ulbmillaš eaiggáduššanvuoigatvuođa ja justiniána olles eaiggáduššanvuoigatvuođa" (s. 14f) . Robberstad oaivvildii dán ollislaš eaiggáduššanvuoigatvuođa dál leat dohkkehuvvo norgga riektediehtagis ja lágain (buo. vulobealde 4.2.9.1) . Seammaláhkai sáhtii juhkkojuvvon eaiggáduššanvuoigatvuohta ain leat duohtavuohta meahci ovttaseaiggáduššamis, ja dan galge duopmostuolut atnit čalmmis molsojumiin (1963, s. 164ff) . 1.14 Almennehiid vuoigatvuođaid láhkajuogaduvvon ortnet boarrasat 1.dáža lágain 1687 Dáža Lágas, 3-12-1 gitta 6 rádjai, čuožžu maid muhtunlágan "juhkkojuvvon eaiggáduššanvuoigatvuođas". Muhto maid dás oaidnit, lea vuoigatvuođaid " l á g a juhkkojuvvon" dahje láhkajuogus ortnet, vaikkoba "ceakkodássi 1102 " dahje vuolit- ja bajit pyramidageardi. Juohkehaččas galgá leat iežas almennet nugo dološ rájes (3-12-1) , giliássiin lea vuoigatvuohta geassesadjái ja šibitdollui almennehis (3-12-3) ja dasa maid meahcis dárbbašit (3-12-6) . Muhto lea "Gonagasa Almennet" (3-12-2) , ja dušše gonagasa fáldi sáhttá almennehis eatnamiid lihttoláigohit eanadollui čorgemii. Guhtta vuosttas jagi galget leat eanadivadiid ja vearuid haga ja beassat geatnegasvuođas guoddit sátnegoađi 1103 ja vuostáváldit gefiid 1 104 . Dasto galget eatnamat leat velgolaččat eanadivadiid ja vearu (3-12-4 ja 5, buo. 7 ja 8) . Dás leat nappo guovttelágan vuoigatvuođalaččat, gilli ássiiguin ja gonagas gean fáldi ovddasta. Dán ortnega sáhttá Christian IV 1604 Dáža Láhkagirjji, Landsleiebolken 58 - 61 bokte, máhcahit gitta gaskaahkái, gitta 1274 Eanaláhkii, Landsleiebolken (VII) 61-64 (NgL II, s. 144-148) , ja das rájes maŋás Frostadiggelága sáhkkocealkimii IV 7-10 (NgL I, s. 250-252) . Ieš Frostadiggelága "álgočálus", nu gohčoduvvon Codex Resenianus, lea duššan. Dálá Frostadiggelága oassečállosat (NgL I, s. 120; buo. NgL IV s. 393, 489f) leat dán Codex Resenianus oasit. Dát várra ráhkaduvvui go trønddaid láhkagirji ođasmahttojuvvui gaskal 1240-jagiid ja 1260. Guladiggegirjji seailluhuvvon oasis leat veahá asehabbo almennetnjuolggadusat (G 145, 150; NgL I, s. 58, 60) . Dát oassi lea várra 1100-logu loahpa dahje 1200-logu álggu rájes. Muhto Guladiggelága njuolggadusat leat várra ožžon lasáhusaid dan maŋŋil. Galgá oainnat mearkkašit Håkon Håkonson 1260 láhkagohččuma, lasihuvvon Frostadiggeláhkii: "Of eignir oær leat haga stafs ero kallađar ja siste almenningum ero görvar. vilium leat ahte standi slic lög ja scipan meoal birra gonagasa ja karl sem austr eoa suor siste landit. ja slica oegnscylldu geri oeir dás sem oar eptir gonagasa skipan." "Opmodagaid birra mat gohčoduvvojit "utenstavs" ja mat leat čorgejuvvon almennehiin, de háliidat ahte galgá leat dákkár láhka ja ortneŧ 105 gaskal gonagasa ja bargoolbmá nugo riikka nuortan dahje máddin, ja riikkavuloš 1106 geatnegasvuođat galget devdot dás gonagasa ortnega mielde" (F Álggahus 19, NgL I, s. 19, jorgalus dárogillii GS) . Almennehiid mearrádusat Frostadiggelágas vástidit oalle dárkilit Eanalága mearrádusaid - mii dalle maiddái govve ovdalis gonagasgohččumiid njáskamiid hárrái "riikka nuortan ja máddin", namalassii láhkaduopmostuluin nuortan ja Guladiggelágas. Eanalága láhkajuogadeamis lei ovttageardánis hápmi. Dat nannii álbmoga ovddeš anu vuoigatvuohtan, seammásgo gonagas doalahii vuoigatvuođastis lihttoláigohit njáskamiid almennehis (nuppeláhkai nappo ahte oaivámuččain dahje stuorraboanddain ii lean dát vuoigatvuohta, namalassii viiddidit dállobiireseŧ 107 bijadettiin bálvváideaset almennehii) , buot dáhkiduvvon gonagasa áittardeaddji bokte (konungs umboosmaor) áššečuoččaldahttinváldin 1 108 ja erenoamáš proseassanjuolggadusaiguin almennehiid suodjaleapmái. Gáibiduvvui guhttalogi jagi biehtalkeahteš 109 atnu čuoččuhit juoidá almennehis, nu gohčoduvvon "odeloamastuš 110 " (oaneduvvon 30 jahkái 1604 Dáža Láhkagirjjis ja NL 3-12-2:s) . Lea dušši bargu iskat ohcat almennehiidda ovtta eaiggáda - dahje "eaiggáda" - , ležžet dal gonagas dahje boanddat dahje gilli. Norgga riekteáddejupmi 1200-logus ii lean dákkár. Geahččalit dan guvlui livččii vuostá dan mii daddjo fállárievdama birra Landsleiebolken:s: "Nu rekr hual i almenning:oann a konungr halfan boendr halfan oeir sem oann almenning eiga uid 1 konung." "Dál rievdá fális almennehii, dalle eaiggáduššá gonagas beali, muhto dat boanddat beali, geat eaiggáduššet almenneha ovttas gonagasain" (L VII 64, loahppa; NgL II s. 148; jorgaluvvon dárogillii GS) . Maŋešgaskaagi iešguđetlágan áššebáhpáriin leat biđgosii Eanalága láhkajuogaduvvon ortnegat vuoigatvuođain. Ovdamearkkat leat gal doarvái (vihtta) duođaštit dán leat dábálaš riekteáddejupmin. Bjørn lágamánni Skien:s celkkii ovttas guvttiin albmáin 1328:s riektecealkámušaš 111 njáskanbáikkis Svene gielddas Flesberg:s. Áššečuoččuheaddjit váidaledje go ášševuloš Anund lei vuostáiváldán njáskanbáikki gonagasa áittardeaddjis sin šiljus ja dasa ásaiduvvan. Anund čuoččuhii bealestis dan leat gonagasa almennehin (konungs almænningr) . Eanalága proseassanjuolggadusaid mielde vihtanušše áššečuoččuheaddjit ahte vuovdi gokko njáskansadji biddjui, sihke ovddeš ja dálá áiggis lei leamaš sin anus eaiggádin (sem æigindar) . Lágamánni cealkkihii de lága mielde (logsagdi æk) njáskansaji áššečuoččuheaddjiide (DN VI nr. 131. Álgočálus RA:s) . Láhkajuogaduvvon rievtti áddejupmi boahtá konkrehta oidnosii gonagas Mavnnos Eriksson girjjis, čállon Oslo:s 1349:s, Lom ja Vågå álbmogii Sjodalen jávrriid birra (DN I, nr. 315. Dát lea dálá Langmorkje stáhtaalmennet, mii geavahuvvo gilialmennehin vuovddi ráđđema ja geavaheami dáfus) . Gonagas almmuhii ahte go lei váidon go gonagasgirjjiin lei iskkan rivvet gonagasa álbmogis namahuvvon jávrriid "mat leat min almennehis dinguin" (er ligiæ i varom almennighom her ydr) , ja go son dáhtui su álbmoga galgat beassat návddašit vuoigatvuođaidis (sinnæ rettyndæ) , de gohčui son jávrriid ruovttoluotta [juohke] giliolbmáin nu ahte jávrrit galge álbmogii (oeim) ávkin ovddeš vieru mielde. - 1432:s váide Vågå boanddat gonagasa áittardeaddjái Pål Jonsson:i go Bjølstad stuorraboanda lei bidjan lagaš meahciš 112 siskkelii gonagasa almennehii (jn j konongs almenning) go berrii rievtti mielde. Vågå láhkariekteolbmáŧ 113 , geat gárvvistedje dán birra girjji (DN III nr. 717) , čálle ahte diggi áittardeaddji gullamin lei mearridan geatnegahtti váikkuhusain man guhkás Bjølstad lagaš meahci olii (buo. GS, "Brev om Sjodalen", Den norske turistforenings Årbok, 1976, s. 111) . Nubbi ovdamearka lea Håkon VI Magnusson stuorra Østerdal:a diggesáhku almennetmearrádusat, ráhkaduvvon Nes:s Romerike:s guovvamánu 22. b. 1358. Dás divttii gonagas čálihit ahte buohkat geat háliidit ohcat ruovddi "j almennet varom her", luđolaččat galge fidnega oažžut barggustis ja jeaggeruovddistis, leagi ovddeš vieru mielde. Ja almennehiid ja guollejávrriid deasttain dáhtui gonagas olbmuide galgat leat seamma ávkin go ovdal ja nugo láhkagirji dadjá (NgL IV, s. 378f) . Maŋŋelat ovdamearka lea Ringsaker ja Svabu álbmoga ovddasteaddjiid 1534 vihtangirji Borgesysle lágamánnái ahte ii ovttage ássiin lean eambo vuoigatvuohta go earáin guollebivdui ja bivdui "gonagasa almennehiin ja čáziin". Go buohkat mákse vearu ja noađi návcca mielde, ja "jávrrit ja eatnamat leat min Hearrá gonagasa ja min buohkaid almennehat, mii leat buohkat bestton ovddeš vieruid Ringsager gieldda Ássit." Muhto seammás mearridii čoahkkin ahte buohkain geain leat geassesajit, guollenávsttut ja bivdoráhkkanusat almennehis, galge deaivvadit Halvartmasas (15.5.) juohke jagi njáskat geassesajmáđiid ja divvut roviid ja šalddiid. Gii diktá boahtimis, galgá das maŋŋil "sirrejuvvot" bissovaš ráhkkanusain almennet geavahusas (Duođaštuvvon nubbehusčállosis 1602:s; DN I nr. 804; dea. 1972) . Dát gonagasa vuoigatvuohta dat nannosit viiddiduvvot maŋŋil 1600 - ja erenoamážit čuohtejagi loahpageahčen -, muhto guoskkakeahttá boanddaid vuoigatvuođaid menddo lahka, iige eisege surggiin mat ledje stáhtaruhtadeami beroštumi haga, nugo boaldinmuorat, viessohirssat, guohtumat, geassesajit, njáskamat, bivdu ja guollebivdu. Láhkajuogaduvvon eaiggáduššanvuoigatvuohta gaskaagi rájes ii lean nappo bissovaš. Das ledje rievdadeaddji vejolašvuođat ođđa konjunktuvrraiguin. 1.15 Eurohpalaš rievtti eanavuoigatvuođaid láhkajuogaduvvon ortnegat 1.gaskaagis Vuoigatvuođaid láhkajuogaduvvon ortnet ii lean dieđus Norgga dovdomearka. Dákkár ortnegat ledje dábálaččat Davviriikkain ja Eurohpas muđui. Gaskaagi oahppan juristtat válddahalle dákkár ortnegiid latiinnagillii ja sátneriggodagain mii orui váldon romárrievttis (dahje keaisár Justiniana lágain 529-534, 1500-logu rájes gohčoduvvon Corpus Iuris Civilis) . Muhto ferte daddjot čielgasit ahte válddahusat eai lean justiniána romárriekti, ja eai eisege romárriekti klassihkalaš áiggis čuođijagis lagamus Kristusa riegádeami. Válddahusat govvejedje gaskaagat kontinentála opmodatruhtadili (oktan Danmárkkuin) feudala servodatortnegiin stáhtahábmema guvlui. Erenoamážit fyrstta sadji lea sorjas Oarje- ja guovddáš Eurohpa riikkahábmemiid sullii jagis 1000. Fyrstta sadji nannejuvvui stáhtadoaimmaid nannema mielde alla- ja maŋitgaskaagis. Válddahusaid sáhttá hui skoválaččat čohkket ná: Fyrsta dominium eminens ( feudalajoavkku 1114 (c: soahtefámu) jođiheaddji, vearuhahttin, riektedikšu, Eŋglánddas 1066 maŋŋil Eŋglándda eatnamiid bajimuš hearrá) Hearrá dominium directum (opmodagaid hearrá, vuoigatvuođain eanadivadiidda ja bággobargguide 1115 eanaláigolaččiin hearrágárdimis, earret eará hearvásvuođaide ("Herrlichkeiten") Eanaláigolaš dominium indirectum dahje dominium utile, namalassii "anolaš" dahje "analoga" dominium (vuoigatvuohta sáhttit leat dálus gilis, erenoamážit atnit eatnamiid ja guohtumiid, go máksá eanadivada ja bargá bággobarggu) Dákkár ortnegiid vuođđusárgosat biste gitta oarje- ja guovddášeurohpalaš eanaođastusa áigái sullii 1800, nugo boaittobealođastusaŧ 116 Danmárkkus 1786-1814 (buo. GS, "Europeisk rettshistorie i mellomalderen", Jussens venner, gihpa 6/7-1989, s.208ff ja s. 230ff, earret "Romersk rettshistorie" seamma áigečállagis, 1990, gihpa 5, s. 260f, s. 288ff ja s.307f) 1.16 Dáža ja eurohpalaš rievtti gaskkas buohtastahttin a. Fyrstta sajádat skoválaš várdosis (1.15) vástida dáža gonagasa sajádaga. Dáža gonagas jođihii 1200-logus mearrasoahteveaga 1117 oktan gullevaš mearrasoahteveagavearu 1118 gáibádusain (maid Eanalága mielde galggai dássedit velggiin, albma matrikulerema mielde, ja ovddasvástideaddjiid mávssuin ležže dal odelboanddat dahje eanaláigolaččat) . Gonagas lei máilmmálaš riektedivššu hearrá. Gonagasa láhkadovdi lágamánnit šadde duopmárat Håkon Håkonsson 1260 ortnegis (F Álggah. 16; NgL I, s. 124) . Dát gárttai Eanalága váldonjuolggadussan (Tingfarebolken 4; NgL II, s. 16) . Gonagas lei geavadis máilmmálaš suorggi láhkaaddin. Mearrideaddji duođaštus lea ahte vaikko Eanaláhka ja Gávpotláhka "dohkkehuvvui" láhkadikkis ja gávpotdikkis láhkagirjin juohke láhkaduopmostullui ja gávpogii, eai leat olus erohusat gaskal Eanalága ja Gávpotlága hámiid (Buo. GS, "Sættargjerda i Tunsberg og kongens jurisdiksjon", Samfunn Rett Rettferdighet. Ávvučálus Torstein Eckhoff:a 70-jahkebeaivái, 1986, s. 563ff) . Gonagasa dominium eminens báhkkodeapmi dáža oktavuođas leat ahte Mávnnos Håkonsson lagabøte Hirdskråen 1273-74:s (kap. 14, NgL II s. 403) julggaštii ahte "olles riika lea gonagasa opmodat ja odel" (at hans æign oc odall er alt landit) . Konkrehtabut lea ahte gonagas Mávnnos Eanalágas (Mannhelgebolken 12, NgL II s. 58) gáibidii árvvošteami mearriduvvon oegngildi dahje njulgestaga mávssu go massii bálváid olmmošgoddimis. Erenoamáš beroštupmi dás ja min oktavuođas lea ahte Finnmárku lea mielde 1326 ráfisoahpamušas gaskal Norgga ja Novgorod ja 1329 šiehtadusain goappáge riikka geahčemearkkain ja vearus (NgL III s. 151f; bajábealde 1.3) . Šiehtadus gustui guovllu Ivggus gitta nuortalamos Guoládagas. Sáhttá orrut dego gonagas Mávnnos vuolggahii soahpamuša, go su sáttaolmmái Håkon "olles Norgga riikka beales" (ex parte totius regni Norvegie) bođii Novgorod:i. Dás ráfisoahpamuš ráhkaduvvui ja nannejuvvui 1119 . Dat lea čállon latiinnagillii, dan áiggi riekte- ja diplomáhtagiella Oarje- ja guovddáš Eurohpas. Soahpamušas daddjo ee.: "Ubi regis Norvegie terra et aqua sua extenderit se ibi debent Norici pertransire inhabitare et agnoscere terram suam et aquam secundum antiquam terre considerationem signationem vel divisionem." "Nu guhkás go Norgga gonagasa eatnamat ja čázit ollet, doppe galgá leat dáččain lohpi vánddardit, orrut ja atnit dan iežaset eanan ja čáhcin, boares geahčuid, mearkumiid ja juohkimiid mielde" (NAČ 1984:18, s. 648) . Go Novgorod vuorustis jorgalii dáža gonagassii, galge ráját mearriduvvot boares eanamearkkaid ja rádjaearuid mielde", vai goabbáge galggaigga doalahit eatnamis" (sicut unus quisque tenetur habere terram suam) . Muhto, daddjo "dán rájá dodjadit mii Ipmilii ja Norgga gonagassii, vai son juohká nu go áigu, oamedovddus mielde". Ná sáhttá čilget ahte seailluhuvvon 1329 áššebábir 1120 lea čállon boaresdárogillii ja ahte duovdagat ja vearrogáibádusat ledje latnjalassii gaskal Ivggu ja Guoládaga nuortageahčen. Dáža gonagasa dominium eminens dahje davviguovlluid allatvuođariekti lea ráfisoahpamušas čielgasabbot báhkkoduvvon go ovttage eará stáhtarievttálaš áššebáhpáris dáža gaskaagis, ja oktasaš oarje riektegielas. b. Dáža stuorráŧ 121 ledje vulobealde kontiteantta ja Eŋglándda hearráid. Dehálaš erohus lei ahte dáža stuorrát eai sáhttán gáibidit bággobarggu iežaset eanaláigolaččain. Sis ledje váldoáššálaččat dušše opmodagaideaset eanadivatsisaboađuŧ 122 . Vealgádahttin galggai Eanalága mielde dahkkot dego guhtta albmá vearromatrikuleren, daningo mearrasoahteveagavearru galggai vealggi čuovvut. Dáža stuorráin eaige lean dákkár erenoamáš vuoigatvuođat ("hearvásvuođat") bivdui ja guollebivdui opmodagaineaset alde nugo dásseverddet kontiteanttas ja Eŋglánddas. c. Dáža eanaláigolaččat ledje vástideaddji gievrrat go kontineantta eanaláigolaččat. Sii eai lean bággobargogeatnegasaŧ 123 ja eaige mange láhkai gustohan stuorradoalloeaiggátduopmoválddi 1124 . Máilmmálaš áššiid dubmejeaddji ásahusat ledje juogo boanddat dahje gonagasa lágamánnit. Eanadivat lei bissovaš. Divat máksui luondduávdnasiiguin 1 125 . Nana láhkajuogaduvvon vuoigatvuođaid báikegirkolaš opmodagaid válddahus (bona ecclesiæ, juogaduvvon mensa pastoris ja fabrica ecclesiæ) Norggas gaskaagis, suohkanbáhppii, gildii ja skeŋkejeaddjiide 1126 ja gitta pávvii, lea GS čállán, Prestegard og prestelønn. Studiar kring problemet eigedomsretten til dei norske prestegardane, 1965, dr. avh., s. 22, 98f. 1.17 "Gonagasa almennehiidda" ja "stáhta álgovuolggalaš eatnamiidda" 1.historjjálaš álgu Maid de dáža gonagasa gaskavuođain almennehiidda ? Sáhttit, nugo geažiduvvon bajábealde, oaidnit gonagasa rievtti maŋistaga nannejuvvomin, Guladiggegirjji seailluheames 1100-logu loahpas Håkon Håkonson 1260 ortnega bokte ja gitta Eanaláhkii. Go riikalaš riektegáldut ná ovdánit ii dárbbaš čuovvut Snorri Sturluson Heimskringla:s (ja Egil Skallagrimsson sága ? ) dán fáttás. Go Fr. Brandt 1862-63:s čálii logaldallamiidis oapmerievttis, čuovui son Heimskringla ja Egil Skallagrimsson sága gonagasa eaiggáduššanvuoigatvuhtii almennehiidda álggu čilgedettiin. (Ugeblad for Lovkyndighed, ..., 1863/64, s. 169f; Tingsretten, 1867, s. 173 (§ 35) ; Forelæsninger over den norske Retshistorie, I 1880, s. 241f) . - Dán sáhtii dahkat maiddái P. A. Munch doarjaga, Det norske Folks Historie, I:1, 1852, s. 466f, 714ff. Snorri oinnii nu ahte Harald Vuoktafávru "oamastišgođii buot odela ja divttii buot boanddaid máksit eanadivada alcces, sihke riggáid ja gefiid" (Harald Vuoktafávrru sága 6) ja ahte buoret Håkon fálai "dahkat buot boanddaid odelriegádahtton ja addit sidjiide ruovttoluotta odeleatnama mas ásse (buoret Håkon:a sága 1) . Egil Skallagrimsson ságas (kap. 4) lea Harald Vuoktafávrru "hirbmaváldi 1127 " (tyranni) válddahallon ain issorabbot. Dáinna čoahkkáigesii Fr. Brandt ahte gonagas doalahii alcces huksenkeahtes gaskkaid gaskal dáluid, nappo almennehiid. Muhto ádde buorebut Snorri ná, ahte go lei Norggas 1218-20, geahččalii son čilget maid dás oinnii, ja maid ii dovdan Islánddas. Almennetdoaba ii váldon atnui islándalaš "siseatnamii". Ain lea seamma mearritmeahttun gii "eaiggáduššá" Islándda váriid. Ja Snorri beroštii oalle ođđa ovdamearkkas, mo Normandie herttot Vilhelm Norman lei vuollástan Eŋglándda ja bidjan riikka vuollásis 1066 maŋŋil (Harald Hardråde sága, 96. kap.) . Eaŋgals gonagas lea muđui ain Eŋglándda eatnamiid "bajimuš eaiggát". Eat sáhte várra navdit ahte Ynglingsoga riikkagonagasat oamastedje almennehiid. Norga gal čohkkejuvvui oktan riikkan Harald Vuoktafávrru rájes Olav Haraldsson áigái 1000-logu álggus. Muhto nu garras eai lean dát gonagasat, nu ahte eai lean huksen stivrendoaimmahaga. Maid de galgá bidjat "stáhta álgovuolggalaš eatnamat", "stáhta álgovuolggalaš duottar" dahje "almennehat mat gullet stáhta álgovuolggalaš eaiggáduššanvuoigatvuođain" namahusaide? Dáid namahusaid atnet dál duopmostuolut rievttálaš suorgin stáhta rievttis almennehiin, maŋimušNordlándda ja Romssa Meahccekommišuvnnas Áššis 3/1987 Skjerstadfeltet, duomus celkon cuoŋománu 26.b. 1990 (erenoamážit s. 70f, čujuhusaiguin ovddeš duomuide) . Namahus "gullá stáhtii álgo eaiggáduššanvuoigatvuođain" lea dalle vuostá eatnamiid mat ovdal ledje ovttaskas olbmo opmodahkan, muhto maid stáhta lea háhkan omd. oastimiin, nappo nu gohčoduvvon "surggiiduvvon háhkamiin". Dás lea čielgasit oapmerievtti oktasašeurohpalaš doabapárat, namalassii dikotomia "originæra" (álgovuolggalaš, latiinnagielas origo, máddu) ja "derivatiiva" (surggiidahtton, latiinnagielas derivare, sollet, surggiidit) . Fr. Brandt báhkkodii dán ná: "Buot Háhkan lea juogo i e h č a n a s (origineara) dahje s u r g g i i d u v v o n (derivatiiva) , go dat lea sorjjasmeahttun Ášši dássážii Eaiggáduššanoktavuođas, dahje dušše ođđa Háhkki ovddeš bisson Vuoigatvuođa Sirdima bokte. Origineara Háhkan ohcá Lágalašvuođa alddes; derivatiiva lea fas evttolaš ovddeš Vuoigatvuođa Lágalašvuohta, go Ii oktage sáhte sirdit Earáide eanet Vuoigatvuođa, go maid ieš oamasta." (Tingsretten,ovddidan dáža Lágaid mielde, 1867, s. 457f; uth FB.) -Vástideaddji Herman Scheel, Norsk Tingsret, 1912, s. 269ff; Nikolaus -Gjelsvik, Norsk tingsret, 1919, s. 177; Sjur Brækhus ja Axel Hærem, -Norsk tingsrett, 1964, s. 372f. Dát teoretihkkárat juhket (Brandt -ektui, s. 458) origineara háhkanvugiid "primitiivva" háhkamis -eaiggátkeahtes biergasiid ja "ekstinktiivva" háhkamiid mat -fámuhuhttet ovddeš eaiggáduššanvuoigatvuođa. "Stáhta -álgovuolggalaš eaiggáduššanvuoigatvuohta" vástida várra -"primitiivva" háhkamii". Muhto lea govttolat geahččat adjektiivva -"álgovuolggalaš" njuolga "origineara" jorgalussan. Ođđasat -riektegeavadis - Duottarkommišuvnnas ja Alimusrievttis - lea dát -konkretiserejuvvon. Duopmostuolut lea bidjan vuođđun ahte guovlluid -maid ii oktage eaiggáduša, gullá stáhtii, olles servodahkii. Nu -celkkii Duottarkommišuvdna vuosttas duomustis 1.12.1910, borgemánu -8. b. 1908, Duottarlága áššis § 2 b: "Go ledje ordnejuvvon dilálašvuođat dás riikkas, ja go dát lei stáhtaservodahkan, ledje stuorra gaskkat maid ovttaskas olbmot eai lean váldán atnui. Muhto dát ii soaba doahpagiin ordnejuvvon stáhtaservodat, ahte muhtun oassi eatnamiin lea eaiggátkeahttá. Mii ii leat ovttaskas olbmo eaiggáduššamis, ferte gullat stáhtii, olles servodahkii. Vuollástanvuoigatvuohta loahpahuvvo das rájes go stáhta lea šaddan. Hardangerduottar lea eahpitkeahttá álgovuolggalaččat gullan gonagassii (stáhtii) , muhto dušše dan áddemis ahte rádjagiliin lea leamaš vuoigatvuohta geavahit nugo láhkagirjji 3-12 ja boares lágat čujuhit. Mearrádusaid maid min boares lágat sisdollet almennehiid birra, leat eahpitkeahttá oaivvilduvvon gustot buot eatnamiidda maid ovttaskas olbmot eai leat váldán háldosis. Stáhta duottar doaba, masa almennetláhka ii galgga leat gustojeaddjin, ii gávdno." (Dás geardduhuvvon Duottarkommišuvnna 1909 - 1944 duomuid ja riektemearrádusaid osiin, Edvard Lassen bokte, s. 1; dea. Tidsskrift for Rettsvidenskap, 1946) 14.12.1914 duomus, geahča Rt. 1916 s. 1258, mihttii 14.12. Duottarkommišuvdna: "Nugo ovdalis Duottarkommišuvnna celkon duomuin - navdá kommišuvdna ahte ordnejuvvon stáhtaservodagas fertejit buot eatnamat, mat eai leat ovttaskas olbmo eaiggáduššamis - ávdin eatnamat - gullat stáhtii - olles servodahkii. Ovddeš áiggis ledje min eatnamiin eahpitkeahttá stuorra dákkár ávdin gaskkat - mat ledje vuovddit ja várit - , mat nappo maŋŋil go min riika lei ordnejuvvon stáhtaservodahkan fertii atnit gullat dasa dahje Gonagassii seamma ovddasteaddjin. Dákkár, stáhta gullevaš gaskkain atnui dološ áiggi rájes ja min boarrasamos lágaid mielde ahte lagaš giliid ássiin galge leat dihto geavahanvuoigatvuođat. Dát ortnet stáhtain dahje Gonagasain eaiggádin, ja gili ássit geavaheaddjin lea justa min almennevuoigatvuođa sisdoallu." Duopmostuolut leat nappo laktán gonagasa dahje stáhta almennehiid "álgovuolggalaš" dahje origineara háhkama áiggis maŋŋilgo Norga lei šaddan ordnejuvvon stáhtaservodahkan. Sáhttágo "álgovuolggalaš" áiggi meroštallat dárkilat, historjjálaččat ? Riekteovdáneami doarjagiin eanadatlágain gitta eanaláhkii sáhttá ainjuo daddjot ahte dáža gonagasváldi válddii konkrehta vuoigatvuođaid huksekeahtes eatnamiin eanaláigoheapmái ja beallái gáddái rievdan fálláide dađis go Norga šattai stáhtan, namalassii 1100-logu rájes ja 1200-logu mielde (buo. Knut Helle girjetihttela, Norge blir en stat 1130-1319, Handbok i Norges historie, bd. 3, 1964, 1974) . Gonagas oktan albmáidisguin ožžo várra dás unnit sisaboađuid. Dehálabbot sáhttá leat ahte lihttoláigoheapmi ja bealle fállávuoigatvuohta mearkkašii almennehiid árbevirolaš anu dáhkádussan, erenoamážit garra proseassanjuolggadusain boanddaid ektui geat iešráđálaččat juhke almennehiid (Landsloven VII 61) . Gonagasa oktovuoigatvuođa lihttoláigohit njáskansajiid almennehiin ádde álkit dán oaivila mielde. Mávnnos Lagabøte Landslov mearkkašii oppalaččat ahte gonagasváldi oadjudii ássiide riekteortnega. Dás lea, historjjálaččat, várra "Gonagasa almenneha" álgu. Muhto, go nu dávjá guhkit áigebotta, ii leat okta earru ja dušše okta erenoamáš mearrideaddji áššebábir. Sihke historjjálaččat ja rievttálaččat ferte áddejumi ohcat moanaid ártadagaldumiin, sajis ja áiggis. Dát gusto maiddái go galgá iskat áddet mo Finnmárku šattai "stáhta eatnamin". 1.18 Dáža ja ruoŧa láhka Finnmárkkus ja Lapplánddas 1.18.1 Riddu 1274 eanaláhka loahpahuvvo Mávnnos Håkonsson lagabøtes diggesáhkuin, "ahte dát girji galgá dás rájes gustot miehtá Norgga". Muhtun giehtačállosat dadjet ahte láhka galgá gustot Guladiggeláhkii, Eidsivadiggeláhkii dahje Frostadiggeláhkii (NgL II s. 178, notain 10) . Eat 1270-jagiin vuos sáhte lohkat Finnmárkorittu dáža riikkaoassin. Muhto 1300-logu álggus lea Finnmárku leamaš riikkaoassin, álggos várra earkebismma iežas bismágotti oassin, maŋŋil Várggáha ladnin ja Novgorod 1326-29 šiehtadusain. Ahte Håkon V Magnusson lea Eanalága dahkan gustojeaddjin sápmelaččaide geat šadde risttalažžan, boahtá ovdan su Hålogalándda 1313 diggesáhkus (NgL III s. 106; jorgaluvvon NAČ 1984:18, s. 647f) . Muhto Hålogalánda ii oro leat siskkildan Finnmárkku, ja eat dieđe maidege risttalašvuođabarggus sámiid gaskkas gaskaagis. Ainjuo lea buoremus lohkat ahte hui moadde finnmárkosápmelačča ieža leat ohcan davvinorgga lágamánni, vaikko gonagasa ja earkebismma áittardeaddjiŧ 128 leat áššečuoččuhan davvinorgga sámiid, nugo diggesáhkku cealká. Muhto gaskal 1526 ja 1536 gávdnojit vihtta girjji mat čielgasit celket ahte Norgga ja bassi Olav láhka galgá gustot Finnmárkui. Guokte girjjiin leat sámiide jurddašuvvon. Cuoŋománu 14. b. 1526 girjjis (DN VII nr 621) almmuhii Vincens Lunge Helgelándda ja Finnmárkku ássiide ahte riikkaráđđi 1129 lei bidjan lágamánni Steig:i "leat Nordlánddas". Lágamánni galggai ássiin doalahit "bassi Olav lága ja Norgga riikka buriid boares vieruin". 1528 rájes leat golbma vearrogirjji Fredrik I:s Finnmárkui (DN VII nr 644, 645 ja 646) . Dás lea sáhka gonagasa riikkavuložiin, belohahkii Finnmárkkus, belohahkii Guoládagas ja belohahkii Finnmárkku vuonain. Ássit dárkojuvvojit (girjjis nr 645 ja 646) "boandan dahje sápmelažžan". Vearroguitečálliŧ 130 ledje gonagaslaš čálli, duottarfáldi Gøstaff ja "geassefáldi". Vearrogáibádus lei ovttalágan, golbma albmá galge addit njeallje viegu 1131 guollebeali 1132 . Girjjiin geatnegahtui gonagas vuos "Norgga ja bassi Olav lágas". Son loahpahii girjjiid dainna ahte jus muhtun lei vahágahtton ja vearrivuođa gillán "Norgga lága ektui", galge sii váidit gonagassii go son bođii Osloi. Son dalle veahkehivččii sin "nu olu go láhka ja vuoigatvuohta lea". Viimmat čálii Christian III geasseguovdil 1536 (DN II nr. 1116) Finnmárkku ássiide ja Várggáha vehkii ahte Bergenhus hoavda galggai leat sin hoavda. Son galggai sin "lágas, geatnegasvuođaš 133 ja riekta doallat ja iige diktit ovttage vahágahttoŧ 134 Norgga ja bassi Olav gonagas lágas". Eanalágas leat moanat giehtačállosat, maiddái áiggis ovdal 1349 stuorra Olmmošjámu 1135 . Muhto vaikko Steig:a lágamánnis ferte leat leamaš Eanaláhka, ii leat liikká seailluhuvvon makkárge su giehtačálus. Vuos 1605 gonagasgirji Christian IV Eanalága ođđa hámis, namalassii su 1604 Dáža Láhkagirjji (bajábealde 1.2.4) ja Finnmárkku diggegirjjit 1620 rájes (Tingbok for Finnmark 1620-1633,, red. Hilde Sandvik ja Harald Winge, alm. Norsk lokalhistorisk institutt, 1987) čabočielgasit duođaštit ahte dáža láhka dalle adnojuvvui Finnmárkkus. Finnmárkku diggegirjjit Finnmárkui ráddjojuvvojit Romssa stáhtaarkiivvas, muhto eai leat dađe bahát ilbman áigái maŋŋil 1633. Fertet fuomášit ahte Finnmárkku diggebáikkit 1620-1633 seammago girkut ledje johtolagaid mielde, olggumuččas rittus (kárta Tingbok,s. 385) . Ii vuos dollon oktage diggi "sámevuotnabađain", iige eisege váriin (buo. Schnitler 1745 mearkkašumi, Eks..prot. III, s. 66; bajábealde 1.10.3) . Easka 1600-logu mielde sáhttá lohkat ahte mearrasámit dihte veaháš eanet Dáža Láhkagirjji birra. "Gonagasa almennet" doaba atnui nugo namuhuvvon vuosttas geardde 1604 láhkagirjjis. 1600-logu mielde ja erenoamážit maŋŋil 1660 ledje riikka máttaolbmot vásihan mo eiseválddit bidje doahpagii ođđa sisdoalu, go atnigohte vuovdealmennehiin ođđa lági mielde, vuos go gáibidit sahádivadiid ja 1662 ja 1688 rájes addit sierraovdamuniid gávpogiid borgárvuhtii ja murrema muddemiin. Lea árta navdit ahte go fáldi Knag 1693:s almmuhii iežas "Gohččuma" "Gonagasa vuvddiin ja almennehiin Álttá diggebáikkis", almmuhuvvui gohččun vuosttas háve ja konkretiserejuvvui sidjiide geat gulle Hámmárfeastta, Ákŋovági, Dálbmeluovtta ja Álttá dikkiide 1136 . Vaikko Finnmárkku ámtaeiseváldi guhká lei láivi ja ámmátdoaimmahagas dušše moattis, de lei eiseválddiin ođđa láhkagirji masa čujuhedje ja Københámmana guovddášhálddahus duogábealde. 1.18.2 Sis Finnmárku Ovddabealde lean iskan govvet mo "Gonagasa almennet" doaba sáhttá leat bohciidan, mo 1604 rájes dađis oaččui viidát sisdoalu, ja mo ainjuo 1693 rájes Finnmárkku eiseválddit atnigohte dan. Muhto dáža-norgga "oktasašorohagaid" jurdagiin 1613 Knäred-ráfi rájes ja ahte daid eanaš oassi šattai "sis Finnmárkun", ferte jearralit maid ruoŧa gonagasváldi lea Lapplándda guovlluin dahkan ? Dás sáhttá dušše oanehaččat vástidit. 1300-logus lei ruoŧa gonagasváldi ainjuo seamma nanus go dážas, jus várrogasat dan dajašii. Ja ruoŧa guovddášhálddahus ja báikehálddašeapmi nannejuvvui ainjuo eanet 1500- ja 1600-logus go Norgga hálddašeapmi. Čuovvovaš oanehis govvádus báikehálddašeamis ja eatnamiid ja jávrriid geavaheamis ruoŧa sámeguovlluin lea vuođđuduvvon álggos Upmi 1137 -geográfa Nils Arell guokte dutkosiidda, Rennomadismen i Torne lappmark - markanvändning under kolonisationsepoken i fr.a. Enontekis socken, 1977, og Kolonisationen i lappmarken. Några näringsgeografiska aspekter, 1979, lasihuvvon Kaisa Korpijaakko, Om samernas rättsliga ställning i Sverige-Finland, 1989 (ruoŧa gaskaboddosaš jorgalus, 1991) . Gitta 1751 ledje ruoŧa-dáža "oktasašorohagat" Duortnosa sámeguovllu oassin. Dat siskkildii Čohkkirasa 1138 , Eanodaga, Guovdageainnu, Ávjovári (maŋŋil Kárášjoga) , Ohcejoga ja dáža-ruošša-ruoŧa Anára gielddaid. Máttabealde ledje Julevu 1139 , Bihtán 1 140 ja Upmi sámeguovllut ja nuortabealde fas Giepma sámeguovlu. Ovttas Viesttarbađaetanama 1141 eanadagain ledje dát vihtta sámeguovllu Viesttarbađaeatnama leana 1638 rájes. Ovdal lei Giepma sámeguovlu gullan Nuortabađaeatnama 1142 lenii. Guovddáš diehtogáldu ruoŧa sámeguovlluid ovddeš dilálašvuođaide leat Viesttarbađaeatnama leana gielddadikkiid duopmogirjjiin. Dat leat guovtti ráiddus, álgoduopmogirjjit ja nu gohčoduvvon "buorideamiŧ 143 ". Vuosttas ráidu lea aiddo dal seailluhuvvon Duortnosa sámeguovllus (1699 - 1711 ja 1713 - 1714) , Härnösand riikkaarkiivvas. Leat baicce buhtisin čállon ja divoduvvon duopmogirjjit ("buorideamit") 1635 rájes seailluhuvvon masá buot, Stockholm:a Riikkaarkiivvas. Suoma riikkaarkiivvas leat dáid duopmogirjjiid filmmat gitta 1720 rádjai. 1695 sámevearroođastusaid 1144 geažil ruoŧa sámeguovllut dađis juhkkojuvvo oktagaslaš vearroeatnamiidda ("eatnamat mat ledje ja maid sápmelaš sáhtii atnit boazoealáhii, guollebivdui ja fuođđobivdui") . Eahpádusa haga ásahuvvo sámi anu hálddahuslaš vearroeana-suorgi hui guhkás maŋás, gitta áigái ovdal johtti boazodoallu šattai dábálaš dahje čalbmáičuohcci. Dát čujuha ovttaskas olbmo dahje ruovttudoalloordnejuvvon 1 145 riggodagaid ávkkástallamis unnit eanet čielga ráddjejuvvon guovllus. Seammaláhkai sáhtášii navdit ahte girkolaš juohkin suohkaniidda ("socknar") ja máilmmálaš vuolitjuohkin "siiddaide" govve boares sámiid searvevuođaid vástideaddji nuortasápmelaččaid siiddat. Eanodaga "suohkanis" ledje nu "siiddat" Rounala, Sundavara ja Peldojärvi. Guovdageainnu, Ávjovári ja Ohcejoga suohkanat siskkildit baicce buot siiddaid main lea seamma namma. Ođđa 1695 hálddahuslaš vearroeanajuohkin sorjá boares ja soaittáhagalat čáđahuvvon personvearuhusa sirdimis veauhit riggodagaid maid juohke ruovttudoallu ávkkástalai. Personvearu áiggis, juo 1550-jagiin, lea "jávrriid njuolggadus" dovddus. Divat biddjui sidjiide geat bivde guollejávrriid sámeguovlluin, vuos riddolaččaide, 1500-logu loahpageahčen sámiidege. 1602 vearromearrádus sápmelaččaide celkkii nu ahte sápmelaččat galge máksit vearu dan mielde go atne sámeguovlluin jávrriid ja jogaid, vuvddiid ja eatnamiid. Dát ortnet geahččaluvvui vuogáduvvot ja viiddiduvvot 1695 sámevearroođastusain. Riggodagaid duođai hadden juohke vearroeatnamis dan stuorra Viesttarbađaeatnama leanas fertii leat váttis, láivvet daddjon. Juohke vearroeatnama vearru, mii dábálaččat lei guokte riikkadalára, lei danin ovttastahtton guoskevaš siidda vearuin, nappo nu ahte juohke siidda vearru lei mallosge seamma sturrosaš ja de dásseduvvon juohke vearroeatnama háldejeaddjiide. Schnitler várra máinnašii dán vearroeatnama juohkima 1745:s (bajábealde 1.10.3) . Schnitler:a mielde ii lean ortnet vel čáđahuvvon Guovdageainnus, Ávjováris ja Ohcejogas (Eanodaga ja Anára ektui) . Son dieđihii ahte dán golmma siidda ruoŧa vearru gárttai oktiibuot 45 rd. (mas 18 rd. Guovdageainnus, 7 rd. Ávjováris ja 20 rd. Ohcejogas [Eks. prot. III, s. 66]) . 1695 sámevearroođastus lei sihke politihkas ja áiggis oktan 1673 ja 1695 guovtti sámevearroplakáhtain 1 146 . Vuosttas plakáhta dieđihii guorahallamiid, belohahkii jurdagiin sihkkarastit sápmelaččaid sámeguovlluid anu ("sámeealáhus" ) , belohahkii jurdagiin ávkkástallat riggodagaid doppe, maid sápmelaččat eai atnán, báktedoibmii ja ođđadoallohuksemiidda ("ođđadálu") . Nubbi plakáhta attii ođđaássiide vihtanuppelohkái jagi vearroluvvema ja soalddátčállimis luvvema, gohčui sin hukset viesuid ja njáskat bealdduid ja gittiid ja biehttalii sin "valjis boaldit vuvddiid". Sámeguovlluid ođđaássiid fertii váldit vearroeatnamiidda. Ođđaássit ledje sihke sámit ("sis kolonisašuvdna") ja suoma- dahje ruoŧagielhállit geat fárrejedje rittus deike. Vahága diktit ođđaássiid ássat vearroeatnamiidda dahje siidii sáhtii buhttet go vearronoađđi dássejuvvui eambogiidda. "Sápmelaččat" ja "ođđaássit" galge áigumuša mielde ávkkástallat goabbatgelágan riggodagaid. Dát lea gohčoduvvon "buohtalas-teoria". Stuorra mearkkašupmi lei maiddái 1683 vuovdemearrádus. Dat vuolggahuvvui 1542 gonagaslaš plakáhtain ahte (ee.) vuovddit mat ledje "huksekeahttá" ja gáidasis "Giliin, gullet Eiseválddiide ja Ruoŧa Ruvdnui ja ii oktiige earái". 1683 vuovdemearrádusa ulbmil lei áimmahuššat dákkár "Min ja Ruvnnu Vuvddiid". Dát eai galgan gullat suohkanalmennehiidda dahje ovttaskas olbmuide, muhto leat báktedoibmii ávkin (nugo čađđa ja eará) . Veaiki ja ruovdi ledje Ruoŧa stuorámus eksportagálvvut. Sámevearroplakáhtat, vuovdemearrádus ja sámevearroođastus ledje stáhta ja ruhtadili seamma teoriaid váikkuhusat maid diehtit Norggas áiggis maŋŋil 1660 (bajábealde 1.12) . Sámevearroođastus vástidii nu gohččuma vuosttas háve matrikuleret "Nordlándda ámtta". Gohččun lei lávki 1665 riikkaviidosaš matrikuleremiidda ("boares matrihkkal") . Muhto Finnmárku ii matrikulerejuvvon nugo namahuvvon, ja eaige Guovdageaidnu, Ávjovárri ja Ohcejohka juhkkojuvvon vearroeatnamiidda. Ruoŧa sámeguovlluid ođđaássit ledje áibbas uhccán jagis 1700, sullii 25 ođđadoalu guovllus mii maŋŋil 1751 ja 1809 gulai Ruŧŧii. Vihttalot jagi maŋŋil, jagis 1750, lei lohku lassánan sullii 80. Moattis sis ledje Duortnosa ja Julevu sámeguovlluin. 1750 rájes ođđaássandoaibma lassánišgođii johtilit. 1749 Sámeguovllunjuolggadusaŧ 147 ledje láidesteaddjit. Dás lei mearriduvvon ahte eatnanhearrá ("ámtamánni") galggai čujuhit njáskansaji ámmátdoaimmahaga ja gielddalávdegotti vehkiin (geat olusat ledje sápmelaččat) . "Luđolašvuođaáiggi"gaskal vihtanuppelogi ja golbmalogi jagi maŋŋil, galggai ođđadoallu mihtiduvvot ja vearuhuvvot ("insyning") . Juohke ođđadoalus galggai leat "sirkumferens" niittuide. Ođđaássit eai galgan heaitit bivdimis dahje "sámeealáhusain". Eaktu lei ahte fuođđuid ja guliid sáhtii bivdit dušše dálloatnui, iige vuovdimii. Jagis 1800 lohkkojedje badjel 300 ođđadoalu. Muhto stuorra koloniserenbárru bođii 1800-logus, erenoamážit Upmi, Bihtán ja Julevu sámeguovlluin, unnit Duortnosa sámeguovllus. Bárru láivvui jagis 1900. Hirpmus molsumiin ("eanajuohkin" ) sámeguovlluin maŋŋil 1873 sirdui "ođđadállu" eanaš ruvnnus priváhta opmodahkii. Eará ođđaássit jotke stáhta eanaláigolažžan ("kronotorpare") , iige sin ja eaiggádiid gaskka lean nu stuoris. Nils Arell mielde (1977, erenoamážit s. 201) orru oktagaslaš "sámevearroeana" oažžumin unnit mearkkašumi 1700-logu gaskamuttu rájes. Arell bidjá dán johtti boazodoalu ovdáneami oktavuhtii, go álgovuolggalaš "jorba" čearut ledje "guhkedáleš" boazosámiid guovdu, namalassii guhkidan badjel Giellasa ja vulos dáža riddui. Dasto navdá Arell ahte "ođđadállu" - 1673, 1695 ja 1749 eavttuid dihte - čuozai nu garrasit birrasii ahte vearroeatnamat riggodagaideaset "sámeealáhusaide" ledje váddásat áimmahuššat. Vuođđudit ruovttudoallusis ja "sámeealáhusasis" vearroeatnamis váldoáššálaččat bivdimii ja guollebivdui ferte šaddat áloládje váddásat. Geográfa Nils Arell divttii dihtomielalaččat meannudeames vearroeatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldaga 1970-jagiid dutkosiinis. Muhto son deattuhii dovdduidis ahte konkrehta riggodagaid duohta ráđđejupmi ferte leat dehálat go abstaktalat "vearroolbmoriekti" (1977, s. 69f) . - Nu guhkás Nils Arell. Dan stuorra diggeáššis "vearroduoddara birra" Jämtlánddas dajai Alimus Duopmstuolu ođđajagemánu 29. b. 1981 duomustis ahte dás eai lean sápmelaččat háhkan eaiggáduššanvuoigatvuođa (ja ovddeš "vearroolbmovuoigatvuođa") Muhto ruoŧa alimusriekti aiddostahtii (ee. s. 112f stensilerejuvvon duomus) ahte dat ii lean mearridan mo riektedilli lei olggobealde Jämtlándda leana: "Berrešii deattuhit ahte cealkámušat dušše liigudit dan vearroduoddara masa mihttomearrái guoská; ahte mearridit riektedilálašvuođa duottarguovlluide olggobealde Jämtlándda leana ii leat vejolaš mihttomeari čielggadeami vuođul." Dán aiddostahttimis lea hástalus historjjálaččat lohkat ruoŧa sámeguovlluid opmodatoktavuođaid. Dát gusto maiddái ovdal 1751 ruoŧa-dáža oktasašorohagaide ja guovlluide mat sirrejuvvojedje Ruoŧas ja biddjojedje Suoma stuorraoaivugasvuhtii 1809:s, nappo Duortnosa sámeguovllu oasit ja olles Giema sámeguovlu. Juo ovdal Ruoŧa alimusrievtti duomu lei Davviriikkalaš sámi instituhta mielbargi, mag. art. Alf Isak Keskitalo čohkan gažaldaga ná Romssa dávvirvuorká logaldallamis 1979 čavčča: "Ferte leat hui hearkkes riekteváttisvuođa mo duottar, mii ovddeš ruoŧa áddejumi mielde čielgasit dárkojuvvui sámi eatnamin priváhtarievttálaš áddemis, seamma eavttuin go šattai dáža sorjjasmeahttunvuohta vuollásažžan, mii lea šaddan stáhta opmodahkan almmá šiehtadusain gaskal sápmelaččaid ja stáhta, dahje earálágan riektefámolaš sirdimiin. Ja duottar lea gártan stáhta opmodahkan priváhtarievttálaš áddemis. Ii oktage eahpit stáhta sorjjasmeahttunvuođa guvlui." ("Samiske rettsoppfatninger til samisk land", Samene - urbefolkning og minoritet, red. Trond Thuen, 1980, s. 43f) Hástalusa vuosttas dutkansvástádusa lea suoma jurista Kaisa Korpijaakko buktán, juridihkalaš 1988 nákkosgirjjiinis (Saamelaisten oikeusasemasta Ruotsi-Suomessa, jorgalan ruoŧagillii bajilčállosiin Om samernas rättsliga ställning i Sverige-Finland, gaskaboddosaš mánus 1991, 425 s.) Nugo namma dadjá, siskkilda Kaisa Korpijaakko dutkkus hui viidát. Son lea, dárkilat go oktage dutki ovdal, guorahallan olu ávdnasiid. Vuohččan buot duopmogirjeávdnasiid Ruoŧa-Suoma sámeguovlluin 1720 rádjai ja vel sámeguovlluid duopmogirjeávdnasiid Suoma dálá rájáid siskkobealde 1740 rádjai. Duopmogirjeávdnasiid gaskal 1720 ja 1751 Guovdageainnu, Ávjovári ja Ohcejoga oarjjabealde Deanu ii leat son várra guorahallan (dát duopmogirjeávdnasat leat nugo namuhuvvon Ruoŧa riikkaarkiivvas) . Guorahallan gusto nappo váldoáššálaččat diliide Kristoffer eanalágas ja ovdal Ruoŧa riikka 1734 láhka fápmui boahtima. Rounala siida lea dutkosa guovddážis. Dat lea Guovdageainnu oarjjabealde ja siskkilda dál davvelat beali suoma "gieđas" dahje "suomagáiddás". Ovdal 1809 lei rádjá oarján Čohkkirasa siidii (gos Giron dál lea) . Stuorra Rostojärvi lei okta rádjaguovlluin gaskal dán guokte siidda. 1809 riikkarádjá biddjui Geagganeanu mielde, nu ahte Rounala massii sullii beali guovllustis. Justisráđđi (ovddeš siviilarievtti professor Uppsalas) Bertil Bengtsson árvvoštallá Kaisa Korpijaakko dutkosa Svensk juristtidning:s, 1990 s. 138-142 og i Nordisk Administrativt Tidsskrift:s, 1990, s. 195-208. Son lei okta alimusriekteduopmáriin 1981 vearroduottaráššis. Artihkkalis "Samernas rätt i ny belysning" Svensk juristtidning:s čálii Bengtsson (s. 140) "ahte davvi sámeguovlluid ođđa ávdnasiid vuođul... "... čujuha son čuoggás čuoggái ahte sámit - siiddat dahje muhtumin ovttaskas olbmot - duohta meannuduvvojit duopmostuoluid ja eará eiseválddiid eaiggádin, ainjuo áiggis ovdal 1740. Seammás čilge su dutkkus, ahte buot eavttuid maid HD bijai vai sámit galge dárkojuvvot vearroboandan ledje devdon dán áiggis. Sin duottaratnu lei arat, agibeaivái ja muosálaš, ja bissovaš ráját ledje sin guovlluin (juoga mii HD mielas lei erenoamáš eahpevissis) ; ja ainjuo siiddat láhttejedje nugo namuhuvvon dego dihto guovlluid eaiggádin: Boađus gártá eahpečielggas: dán áiggis fertejit sámit eai dušše duohta muhto velá formála leat oaivvildan seamma davvi duoddariid gažaldagas nugo eará beali vearroboanddat. Mii ovdal lei HD mielas vejolašvuohtan lea dutkkus duođaštuvvon duohtavuohtan." Artihkkalis "Samernas rätt och statsmakten" Nordisk Administrativt Tidsskrift:s čálii Bengtsson (s. 196) ahte dákkár gažaldagain deaivvida "min lohkanáiggi rájes lei juoga mii dávjá iđii ja maid eat jáhkkán goassige galgan šát dárbbašit jurddašit: okta lea juogaduvvon vuoigatvuohta eatnamiidda, maid sáhtášii jorahit jurdagii juogaduvvon eaiggáduššanrievtti klassihkalaš digaštallamii - dominium directum ja dominium utile - ja gažaldat ruvnnu álgovuolggalaš vuoigatvuohta eatnamiiddage, mii Danmárkkus (Norggas?, GS) šattai áigeguovdil gonagasa almennehiid vuoigatvuođain." Dát oažžu Bertil Bengtsson:a smiehttat jurddašuvvon ja "vuostá duohta" ovdáneamis: Jus sápmelaččain 1600-logu gaskamuttus duođai lei muhtunlágan "vearroolbmovuoigatvuohta" duottarguovllus davvin, "mo dalle sáhttá jurddašit ovdáneami?" (s. 202) Danin, oaivvilda Bengtsson, eai sáhttán sápmelaččaid leat 1683 vuovdemearrádussii guston, ahte davvi vuovddit ledje stáhta opmodagat. Siidda sápmelaččat livčče leat vástideaddji dilis go eará vearroboanddat, ja vuovdi ii livčče leat leamaš "huksenkeahttá", muhto gili suohkanalmennehin. Ja danin livčče dálá siiddat várra sáhttit adnot rivttes árbbolaččaŧ 148 siiddaide 1600-logu rájes. Muhto ná ii leat nappo mannan. "Makkár háhkan son de galggašii leat váldán sápmelaččaid vuoigatvuođaŋ", jearrá Bengtsson. Go sii geat ledje lobálaš eaiggádat 1600-logus ain atnet guovlluid buohtalassan ja ležžet dal stáhtas hálddut vai eai, hilgu Bengtsson vejolašvuođa stáhta sáhttán leat háhkan eaiggáduššanvuoigatvuođas oamastusa olis. Son čujuha dán gažaldagas leat stuorra sárgosat. Ii gusto dušše Davvi-Ruŧŧii, muhto sis Finnmárkui ja Davvi-Supmiige, go dás lea dahkamuš guovlluiguin mat gitta 1751 ja 1809 rádjai ledje ruoŧa duopmoválddi vuollásaččat. Guosselogaldallamis 1991 čavčča Riektediehtaga instituhtas, Romssa Universitehtas (Čálusráidu nr. 13, "Samernas rättigheter til naturressurser i svensk rätt") lea Bertil Bengtsson vearroduottarduomu ja Kaisa Korpijaakko dutkosa vuođul buohtastahttán ruoŧa ja suoma dilálašvuođaid dáža dilálašvuođain. Son erenoamážit deattuha sis Finnmárkku (s. 1,9) . Bengtsson fuomášuhttá (s. 6) ahte Ruoŧas ii leat makkárge vuoigatvuođamálle mii vástida almennetvuoigatvuođa Norggas. Ja son smiehttá (s. 10) vejolaš boahttevaš, muhto "váttis" čovdosiid Ruŧŧii: "Makkár hálddu sámiide galgá sáhttit dohkkehit, jus ii atte sidjiide eaiggáduššanvuoigatvuođan 1 Sii galget čielgasit oažžut luondduriggodagaid vaikko eai leat eaiggádat, ja dát mearkkaša dihto juridihkalaš ođđa - muhtunlágan juogaduvvon eaiggáduššanvuoigatvuođa, man birra ságastallui 1600-logus romárrievttálaš minstara mielde, muhto ii goassige dohkkehuvvošivčče Ruoŧas." (Maŋimučča sáhttá eahpidit, Göran Inger govvádusas, Svensk rättshistoria,1979, ohcansátni "dominium-oahppa" áššelogahallamis. Bengtsson ja Inger leigga ovdal bargoolbmát Uppsalas. Muhto Bengtsson láve fuomášuhttit ahte son ieš ii leat riektehistorjáčálli.- Buo. muđui Gösta Åqvist, "Rättsbegreppens historiska användning på samiskt område", Samene og sameområdenes rettslige stilling historisk belyst, red Knut Bergsland, Instituttet for sammenlignende kulturforskning, 1977, Ráidu A: Forelesninger, VIII.) Bertil Bengtsson lea Kaisa Korpijaakko dutkosa ovdanbuktimistis álggahan, aiddostahttima haga, vuostá duohta eavttu vuostá duohta jurddaiskosis. Dát eaktu lea mearrideaddjin. Eaktu lea ahte sámi vearroolbmovuoigatvuohta ii vástidan dušše boanddaid vearroolbmovuoigatvuhtii, muhto ođđaáigásaš eaiggáduššanvuoigatvuođa. Dát eaktu lea anakronisma. Njeallje sámeguovlluođastusa 1600-logu loahpageahčen vuođđudedje ahte sápmelaččat atne iežaset oktagaslaš vearroeatnamiid "sámeealáhusaide", namalassii boazoealáhii, guollebivdui ja bivdui. Dušše dákkár sámit ledje "sápmelaččat". Jus sápmelaš álggii šibitdoaluin dahje šattai "ođđaássi", ii lean son šat "sápmelaš", muhto "boanda" (Kaisa Korpijaakko, ms. 1991, s. 52 f; dego Arell, 1977, s. 37 - 40) . Vástideaddji fertii gustot sápmelažžii gii bolddii čađa ja sáhtostii herggiiguin báktedoibmii. Dát ledje guokte ođđa vuogi mo ávkkástallat sámeguovlluid riggodagaid. Ođđaáigásaš eaiggáduššanvuoigatvuođain livčče "sápmelaččat" juogo sáhttán biehttalit mieđihit dákkár ávkkástallanvugiide dahje leat buhtadanvuoigatvuohta bággolonisteapmái. Juohke háve livčče sii "báhcánrievtti" háldejeaddjin ieža sáhttán álgit ođđaássin dahje čađđaboaldin. Njeallje ođastusa 1600-logu loahpas ja 1749 sámeguovlonjuolggadusat livčče leat leamaš rievtti vuostá eaiggáduššanvuoigatvuođa ođđaáigásaš áddejumis. Ruoŧa ránnjáriikkaid beales orru dát čájeheamen ahte vearroolbmovuoigatvuohta mátta Ruoŧas lea adnon analogalaččat sámeguovlluid dilálašvuođain, muhto dušše belohahkii. Ii sáhte ainjuo leat makkárge eaiggáduššanvuoigatvuohta ođđaáigásaš hámis. Ja ferte daddjot ahte Kaisa Korpijaakko ii leat iskan tesas "sámiid eaiggáduššanvuoigatvuohta" ovdal 1734 rájes, ovdáneamis maŋŋil 1750. Sáhttá jearrat mii váttisvuohtan dalle sáhtii leat leamaš ? Guorahallat ledjego ruoŧa stáhta hálddut rievtti vuostá duohtadeamit eaiggáduššanvuoigatvuođa ođđaáigásaš áddejumis ? * Eai leat vuos makkárge lohkamat dan oktasašorohaga oasi dilálašvuođain mii biddjui Norgii 1751:s. Muhto Ellen Simma Fjellgren gal lea (1970-jagiin) viidát čállán Duortnosa sámeguovllu buoriduvvon duopmogirjjin (Mášenčállon vuođđočállosa čuovgamáŋggus, Utdrag ur domböckerna över Torneå lappmark, Davviriikkalaš sámi instituhtas) . Almmá bargamin eanet ávdnasiin lea Ellen Simma Fjellgren sirren beavdegirječállosiid áššejoavkkuide. Dehálamosat min oktavuođas leat "Nákkut giddodagaid hárrái, rádjanákkut siiddaid gaskkas", "Bivdo- ja guollenákkut", "Vearrosápmelaččaid johtimat gaskal sámeguovlluid", "Vearut ja mávssut", "Nággu suoidnesorttain", "Goikesuinniid ja guollenákkut". Olu áššiin ja nákkuin gustojedje dilálašvuođaide "oktasašorohagain" mat ledje ruoŧa duopmoválddi vuollásaččat 1751 rádjai, nappo Guovdageaidnu, Ávjovárri (Kárášjohka) ja Ohcejohka. Dán guovllu ávdnasis sáhttá sakka várašumiin čoahkkáigeassit čuovvovačča: - leat leamaš hui bissovaš ráját gaskal čearuid ("rájá" mielde ja - belohahkii "rádjamearkka" bidjamin) , gáibiduvvo ja dohkkehuvvo - vuoigatvuohta namahuvvon guollejávrriide, muhto dábálaš orru - leamen ahte guollejávrrit ledje oktasaččat juohke čearus, - luossabivdu bajit Deanus orru leat leamaš juogaduvvon gaskal - Ohcejoga (vuolimuččas) ja Ávjovári (bajimuččas ja Kárášjoga - mielde davás) . Dihto joavkkut čearuid siskkobealde gáibidedje - oktovuoigatvuođa bivdit dihto bivdosajiin vihtanbivdosiiguin. Dát - sáhttii giddet Deanu "oali " doarrás go lei unnán - čáhci. Guollebivdit bajábealde váidaledje dán "gielddariekti", mii - gohčui geahču ja rahpat oali, orru sáhttit čuoččuhit - vuoigatvuođa bearrašiidda láddjehaga eatnonjárggain ja jekkiin, - vearru orru leat leamaš dásseduvvon vearrogeatnegahttiin deastta haga makkár riggodagaid geavahedje dahje háldejedje, - Guovdageainnu, Ávjovári ja Ohcejoga siiddat eai leat leamaš juhkkojuvvon vearroeatnamiidda, - kveana ođđaássit leat boahtán Ávjovárrái, Kárášjoga girkobáikki bálddas, - "mielduopmárat" ledje eanemusat sápmelaččat. Dáid sáhttá dušše atnit gaskaboddosaš konklušuvdnan. Várra sáhttá Ruonala ránnjásiidda systemáhtalaš lohkan leat oaivadussan Guovdageainnu, Ávjovári ja Ohcejoga duopmogirjjiid áššiid guorahallamiidda. Go vearroeanaortnet ii leat leamaš álggahuvvon dáid suohkaniin, sáhttá leat sierra beroštupmi guorahallat daid. Dás várra sáhtášii iskat Nils Arell ja Kaisa Korpijaakko hypotesaid ahte hálddahuslaš vearroeanajuohkin 1600-logu loahpas vuođđuda sámi ja álgo ortnegii oktagaslaš árbeeatnamiiguin. Oppalohkái orru dálges sis Finnmárkku "gilihistorjjáid" vuorru, maŋŋilgo 1980-jagiin leat čállon moanat riddoguovllu gávpot- ja gilihistorjját. Vuosttas dáža diggit ovddeš oktasašorohagain dollojuvvo Ávjováris guovvamánu 18. b. ja Guovdageainnus guovvamánu 20. b. 1754. Deike bođii gaskaboddosaš fáldi Troels Krog (gii maiddái lei duopmár dahje sundi) ámtamánni Collett beales. Fáldi divttii lohkalit mearrádusaid, daid gaskkas "muhtun Oasit Rádjasoahpamušas gaskal Norgga ja Ruoŧa Gonagasriikkaid, bea. Chr.borga šloahtta d. 7/18 Golggotmánnu 1751." (Finnmárku diggegirji 44, Stáhtaarkiivvas Romssas, s. 335f; nubbehusčálus GS) . Gitta 1763 rádjai dollojedje dálvedikkit (gaskal guovvamánu 14. ja 21 b.) Ávjováris ja Guovdageainnus. Dasto dollojedje dikkit Álttás, goappašiid dikkiide. Ođđa sundi, oahppan finnmárkolaš Čáhcesullos eret Hans Paus doalai vuosttas dálvedikkis Guovdageainnus guovvamánu 21. b. 1756. Guovdageainnus ja Ávjováris dollojedje dušše dálvedikkit, eaige giđđa- dahje čakčadikkit. Dikkiin lohke mearrádusaid ja eará gohččumiid, heivehedje daid vuoigatvuođaolmmošloguide, ja meannudedje muhtun diggeáššiid, eanaš ráŋggaštanáššiid. Muhto Guovdageainnu ja Ávjovári 1754 - 1783 dikkiin eailean diggegirjjiid mielde (StA Romsa; filmmat NM 116, 117, RA Oslo; GS) diggeáššit dakkár nákkuin maid Ellen Simma Fjellgren lea bájuhan Viesttarbađaeatnama leana duopmogirjjiin dahje maid Kaisa Korpijaakko lea guorahallan Rounala siiddas. Diggegirjjit 1784 rájes eai leat guorahallon dán oktavuođas. Muhto Just Qvigstad barggai áiggistis Finnmárkku diggegirjjiiguin gitta 1800-lohkui. Nugo diehtit ii leat songe oaidnán dákkár mihtilmasvuođa oapmerievttálaš gažaldatáššiid sis Finnmárkkus. Vuosttas oapmerievttálaš fáddá mii guoskkahuvvui dáža dikkiin sis Finnmárkkus, lei bearralčoaggin Kárášjoga siste. Ávjovári dikkis guovvamánu 16. b. 1761 almmuhii ámtamánni Hammer girjji ahte bearralčoaggin gulai dronnegiidda. Son lea dás doalahan miessemánu 28. b. 1718 mearrádussii "Bearralčoaggimis Christiansand ja eará Norgga Fylkkain", muhto iige čállimin dan. Dieđus fertejit leat leamaš oapmerievttálaš nákkuŧ 149 sis Finnmárkkus seammago eará sajiin. Muhto bealit eai leat daid ovddidan sundái. Sáhttá jearrat mii čilgehus dasa sáhttá leat? Vuohččan fertet doalahit ahte ruoŧa vearroeanaortnet ii leat dáppe leamaš anus. Ja norgga vearrovuogádat Finnmárkku dáfus lea vuođđuduvvon nu ahte boazosápmelaččat eai máksán makkárge "opmodatvearu" riggodagaid dahje duovdagiid ovddas, muhto personvearu "vuoigatvuođa" hámis (vulobealde 2.1.2.) . Nuppádassii, vaikko ovttaskas bearrašat buolvvaid čađa ledje atnán dihto guollejávrriid, de livčče sii vánit ožžon mieđáhusa sundiin vejolaš "eaiggáduššanvuoigatvuođa" gáibádusas. Dáthan ii lean anus Finnmárkkus. Dán oktavuođas lea mealgat beroštupmi bájuhit muhtun prinsihpalaš álggahemiid dikkiin rittus seamma áiggi: Álttá dikkis miessemánu 27. b. 1771 (Finnmárku diggegirji 47, folio 68ff) diggelogahallojuvvo muhtun pántemat ja viesuid ja áiddiid eanagirjjit Álttás, nubbi eanagirji ámtamánnis Hammer:s ođđajagemánu 2. b. 1768: "Fáldi Heide, gii lei Rievttis, vuostálasttii buot Opmodaga Vuoigatvuođa Eatnamiidda ja Eatnama Luottaide dán Riikkas, go buot Eatnamat gullet dušše Gonagassii; go namuhuvvon Sajiin, ii áddejuvvo eará, go dušše Viesuid ja Aluhis Áiddiid, Báikki ja ergo ii mihkkege Opmodaga Vuoigatvuođa Eatnamiidda dahje Giedde Guolbaniidda, maid atnet ja ávkkástallet, gos Viesut, Báikkis ásset." (Dát loaiddasteapmi dat vuolggahii Reantogámmára girjái borgemánu 8. b. 1772 ámtamánnái Fjeldsted:i; maid Sverre Tønnesen lea bájuhan, Retten til jorden i Finnmark, s. 391f.) Ákŋoluovtta dikkis guokte jagi maŋŋil lei sáhka gilvvagárdesajis maid gávpejas Buch lei oastán ja dasa bidjan gilvvagárddi ja huksen viesu. Ámtamánni Fjeldsted "divttii Liibbas dás lasihit, ahte Su Maytt territoriála-Vuoigatvuohta ferte šaddat dás nugo eará Eatnamiid Luobaheami Várggáha Ámta, almmá Loavkki várašumiin" (Finnmárku diggegirji 47, folio 136r) . Goalmmádassii šadde vuovdegeaskkut Álttás 1753 rájes gustojeaddjin Kárášjoga ja Deanuleagi beahcevuvddiin oktan 1775 eanačujuhancealkámušain. Oktavuohta lei čuovvovaš: Deanu dikkis, Gollesullos suoidnemánu 6. b. 1776, jearai gávpejas Hvistendahl Kárášjoga beahcevuovdehirssain su gávppašeapmái Gilivuonas ja Deanus. Son bivddii ahte leansmánnit, láhkariekti ja álbmot vástidit leago leamaš almmuhuvvon gielddus dárbbašlaš čuollamii viesuide ja earái Kárášjoga-vuovddis ? Álbmot vástidit ii, ii Kárášjoga-vuvddiin iige eanu mielde vulos Ohcejohkii, ja ahte "... juohke Álbmoga Almmái Juolludeapmi ja Čujuheapmi haga lea dán Vuovddis murren, ovddeš Áiggiid rájes ja ain, sin dárbbašlaš Huksen Hirssaid, Fielluid dahje Pláŋkkuid, Fanas Muoraid, Áirruid ja nu ain máksima haga Vuovddi Láiggu dahje Sierradivada guoddaleami ja áššečuoččaldahttima haga." Sundi, gii lei ožžon bargun "sárdnidit Ámtamánni Dáhttu" ja gii seamma beaivvi lei lohkalan "Gonagaslaš Cealkámuša, Finnmárkku Eatnamiid Juohkima hárrái ja ovddeš árpmolaš Geaskkuid", almmuhii álbmogii ahte dás rájes ii galgan oktage murret Ohcejoga ja Kárášjoga vuvddiid ámtta juolludeami ja čujuheami haga ja sierradivada vuostá, heađuštit "buot iešráđálaš Hommá Su Majestehta Vuvddiin, Riikka Vahágii". Son rávvii álbmogage leat várrogasat dolain vuovddis (Finnmárku diggegirji 47, folio 272v) Njealjádassii lei Guovdageainnus ja Ávjováris vuorjjit ássan. Maŋit Kárášjoga girkobáikkis ledje muhtun ođđaássit, muhto muđui ledje eanaš badjesápmelaččat maŋŋil 1751 johtti boazodoallit. Geasset ledje sii rittus. Earret luossabivdu Kárášjoga mielde ja ođđaássiid láju ferte várra ealáhusdoaibma leat rittus eanaš osiid jagis (nugo Schnitler, Eks.prot. I, s. 312, 387) . Boazosápmelaččaide ferte mearrabivdu leat leamaš seamma dehálaš go guollebivdu jávrriin. Guovdageainnu ja Ávjovári siiddat ledje Nils Arell sániid mielde šaddan "guhkedálešin". Viđádassii, 1764 rájes ja 1828 rádjai; geassemánu 21. b. 1762 geasku, Wessel Berg III) dollojuvvo Ávjovári ja Guovdageainnu dikkit Álttás, ja dušše oktii jagis. Vejolašvuohta duođai ohcat dikki oapmerievttálaš nákkus ja álggahit vejolaš duomuid ferte leat leamaš uhccán. Vaikko láhkariekti biddjui sámeleansmánniin ja badjesápmelaččaiguin (dulka bálkkás, borgemánu 7. b. 1782 geasku, Wessel Berg III) , lei guhkin eret ámtamánneorrunvisttis Álttás Ávjovárrái ja Guovdageidnui. Várra fertejit badjesápmelaččat leat mearridan nákkuideaset gaskaneaset, almmá dikkiid haga. Ruoŧa áiggis dovde sii "lávdegottiid", mas sápmelaččat ieža ledje duođai mielduopmárin ovttas "suohkanoaivámuččain." Sáhttá ainjuo jurddašit ahte nákkut leat mearriduvvon "Sápmelaš-Rievttis", Sámekodisilla §§ 22 -25 mielde. Muhto dáža bealde eai leat makkárge čálalaš bázahasat "sápmerievtti" maŋŋil. - Ođđajagemánu 20. b. 1797 mearrádus gohčui ásahit soabadankommišuvnnaid bieđggus guovlluin Norggas, mas leat mielde ámmátolmmoš ja "árvosaš boanda" (§ 6) . Eat dieđe goas soabadankommišuvnnaŧ 150 bohte atnui sis Finnmárkkus. Seailluhuvvon soabadanbeavdegirjjit Guovdageainnus leat 1833 - 1907 jagiin, Kárášjogas 1889 - 1920 (Stáhtaarkiivvas Romssas) . Guovdageainnu beavdegirjjiid leaba Jan O. Walsøe ja Dag Ellingsen, Oslo 1981 guorahallan kriminologia gaskafágabargun. Dušše 5 % áššiin meannudii soabadankommišuvdna mas guokte sápmelačča ledje miellahtut. Eanaš (64 % dahje 217 ášši) meannudedje sápmelaš ja dáža, muhto mealgat (29 % dahje 100 ášši) meannudedje guokte dáža (s. 37) . Áššesorttaid gaskkas, nugo girječállit leat juohkán daid, sáhttá dušše "Suoidne/guohtonnággu" lohkkot oapmerievttálaš nággun. 1830-jagiin eai lean dákkár nákkut, 1840-jagiin 3 (45:s) , 1850-jagiin 15 (52:s) , 1860-jagiin 11 (46:s) . Das maŋŋil ledje dušše hui moadde dákkár nákku (s. 22ff) . Girječállit dieđihit dáid nákkuid eanaš leat gaskal boazosápmelaččaid ja dáža dahje sámi boanddaid. Sáhttá nappo jurddašit ahte sis finnmárkolaččat soitet leat sáhttán mearridit siviilla nákkuid gaskaneaset, duopmostuoluid haga. Ja ferte ainjuo leat leamaš ávkin geahččalit ná čoavdit áššiid, ležžet dal sámerievtti dahje soabadankommišuvnna dahje sámeleansmánni, dahje sieiva priváhta hálademiid ja soabademiid bokte. * Dán iskkaduvvon konklušuvnna ferte buohtastahttit go 1751 Sámekodisilla čájeha mo sihke Norggas ja Ruoŧas jurddašuvvo seammaláhkai gonagasa rievtti hárrái. Dás lei 30. artihkkalis (vuosttas lađđasis, maŋimušoasis) deattuhuvvon: "Muhto goappáge Riikkas galgá leat dás ovddas, iežaska bealdenammaduvvon rájáid siste, okto ja almmá bahkkemiid vuoigatvuohta hárjehit ja doalahit buot Regalia (kruvnnuvuoigatvuođaid) ja Jura Majestatis (ráđđenlágaid) , Vuoiŋŋalaš nuvt go maid Máilmmálaš Áššiin" (NAČ 1984:18, s. 623) . Stáhtarievttálaččat lea dát cealkka surggiiduvvon skábmamánu 14. b. 1665 Gonagaslága álggahusas ("preambel") . Dás julggaštii Fredrik III ahte riikkaráđđi ja servodatjoavkkut ledje sirdojuvvon sutnje. "Árbevuoigatvuohta dáid Min Gonagasriikkaide Danmárku ja Norga ja buot Min Majestatis, inta Váldi, Sorjjasmeahttunvuohta ja buot Gonagaslaš Hearvásvuođat ja Regálat." Nappo: Seamma Sámekodisilla mii dáhkidii vuoigatvuođaid "Sápmelaččaide", celkkii loahpas ahte dás duohko lei juohke riikkas gáržžetkeahttá sorjjasmeahttunvuohta iežas rájáid siskkobealde. Oassi dán sorjjasmeahttunvuođas norgga riikka eiseválddiide lei atnit dáža lága. Ja dáža lága mielde 1700-logus lei Finnmárku "Gonagasa eatnamat". 2. MAID MEARKKAŠII STÁHTA EAIGGÁDUŠŠANVUOIGATVUOHTA FINNMÁRKKU 2. EANAGEAVAHUSSII? Ovdalis lean čuvvon virggálaš riekteáddejumi 2. Finnmárku "stáhta eatnamiin", vuos dálá gustojeaddji rievtti 1965 2. lága olis ja "ruovttoluotta" 1693 rádjai, ja čujuhan ahte 2. riekteáddejupmi lea leamaš oktilaš ja ovttalaš. Lean dasto iskan 2. jáhkehahttin dahkat ahte dán riekteáddejumis lea iežas 2. historjjálaš vuolgga gaskaagis stáhtaásaheamis ja lágas máttá 2. Norggas, ahte gonagaslaš vuoigatvuohta viiddiduvvui sakka mátta 2. Norggas 1600-logus ja mii sirdui Finnmárkui 1600-logu 2. loahpageahčen. Finnmárkku ámtamánni ja ámmátdoaimmahat ledje 2. ieža viehka muddui heivehan riikka lágaid Finnmárkui dahje ieža 2. vuolggahan ja čállán mearrádus- ja geaskoevttohusaid. Dasto galge 2. sii, gonagasa ja maŋŋil stáhta ovddasteaddjin, bidjat virggálaš 2. riekteáddejumi fápmui. Dát mearkkašii ahte lágat oktan gullevaš 2. "stáhta eatnamiid" (dahje "Gonagasa vuvddiid ja eatnamiid") 2. hálddašemiin čájehit maid dát riekteáddejupmi konkrehta 2. mearkkašii. Virggálaš riekteáddejupmi, báikkálaš ja guovddáš 2. eiseválddiin, berrešii dál biddjot njunnálaga 1151 álbmoga dahje 2. muđui álbmotjoavkkuid riekteáddejumiiguin Finnmárkkus maŋŋil 2. 1693. Dán áiggi álbmotlaš riekteáddejumi lea váttis 2. duođaštit. Ja lea boarrásat áiggis ain váddásat. Dušše hárve 2. lea álbmotlaš riekteáddejupmi čállon. Áinnas dušše 2. ámmátgirječálašeamis ja láhkaovdabargguin. Liikká gal Finnmárkku 2. historjjá gálduid (erenoamážit ámmátarkiivva) plánamiel 2. čađamannan iđihivččii dábálaš olbmuid riekteáddejumiid 2. "stáhta eatnamiid" hárrái. Ovdamearkan mo ámtamánni Collett 1754:s 2. bájuhii mearrasámi riekteáddejumi: Mearrasámit oaivvildedje sis 2. leat vuoigatvuođa niittuide gittiin gos váhnemat dahje fuolkkit 2. ovdal ledje ássan (Vulobealde 2.1.7.) Dát livččii sierra 2. dutkanbargu, maid dás ii leat leamaš vejolaš čađahit. Várra 2. livčče leamaš váttis oažžut doallevaš earuheami gaskal 2. riekteáddejumiid ja riekteberoštumiid, jus barggu galggašii 2. čađahit. Áiggon dál, nugo namuhin álggahusas (s. 2) , álggos 2. kronologalaččat čuovvut lága ja hálddašeami dehálaš 2. lađđasiid ja nu guhkás go vejolaš doallat áššesurggiin, ja 2. guorahallat maid virggálaš riekteáddejupmi mearkkašii. Dasto 2. čoahkkáigesso, ordnejuvvon Finnmárkku fylkka stáhta 2. matrikulerekeahtes eatnamiid gustojeaddji lága áššeráiddu mielde. 2.1 Lágaid ja hálddašeami guovddáš mearrádusat gonagasa dahje stáhta 2.eatnamiid geavaheames Finnmárkkus 2.1.1 1693, Álttá vuovdi Fáldi Knag almmuhii (bajábealde 1.10.1) ahte geat Álttá gieldda diggebáikái gulle sáhtte váldit maid dárbbašedje beahcevuovddis "viesso atnui", namalassii dábálaš dálloatnui ja eallindillái, leansmánni čujuhemiin. Geat gulle dasto viiddiduvvon Álttá diggebáikki guvlui (Álttávuonat ja sullot ábi guvlui) fertejedje oažžut ámtamánni lobi váldit mástaávdnasiid, huksen- ja sahámuoraid ja bihkkamuoraid, nu go maiddái oidno Knag 1694 dieđáhusas Reantogámmárii. Ii daddjo mihkkege mávssus geavahit "Gonagasa almenneha ja Vuvddiid". Almmuhusa ulbmil lei suodjalit vuovddi báikegoddái buorrin. Dávistemiin fálddi Knag almmuhusa mearriduvvui juovlamánu 10. b. 1698 Finnmárkku gávpemearrádusas, 9. artihkkalis, ahte "Mátkkošteaddjit Oarje-Finnmárkkus galget beassat iežaset Gávpe-Viesuide ja Návsttuide Dárbui riikkas, diktit viežžat Huksen-Hirssaid Álttá Vuovddis, almmatge galgá Vuolitfáldi Álttás guvttiin Albmáin álggos čujuhit Vuvddiin, jus Muorat seamma Huksen-Hirssaide dárbbašuvvojit, ja eai makkárge Hirssat Finnmárkkus galgga dolvojuvvot, earago jus Min sierra árpmolaš Lohpi dasto ovdanbuktojuvvo." Gohččun geardduhuvvui Finnmárkku gávpemearrádusas cuoŋománu 25. b. 1702, 38. artihkkalis (vulobealde 2.1.2) : "Searvvit sin Gávpe-Viesuid ja Gálvo-Návsttuid Dárbbuide Oarje-Finmárkkus fertejit viežžat Huksen-Hirssaid Álttá Vuovddis, almmatge Čujuhuvvo Min Ámtamánni Ásahusaid mielde, ja juohke háve merkejuvvo, man olu ja geasa lea Čujuhuvvon, nu go son dasa vástidit galgá, ja eai galgga dalle makkárge Hirssat Finnmárkkus dolvojuvvot, mii sáhttá dahkkojuvvot, earago jus Min sierra árpmolaš Lohpi čájáhallojuvvo" (dás geardduhuvvon daid mallosge dalá áigásaččat Mearrádusaid ja Rabas Girjjiid mielde.) 1702 Gávpemearrádusa sadjái biddjui borgemánu 15. b. 1763 Finnmárkku Almmolaš lohpi (maiddái FAaB:s) . Goappašat áššebáhpárat leat ođđaáigásaččabut deaddileames: Ole Feldbæk, Danske Handelskompagnier 1616-1843. Oktrojer og interne Ledelsesregler, Kbh. 1986, s. 506ff, s. 639ff) 2.1.2 1681 - 1789 Monopolgávppašeapmi ja dážaid vearroluvven 2.1.maŋŋil 1691 Lihkohis konjunktuvrrat Finnmárkku-guollebivddus 1630-jagiid rájes dahke ahte olbmot fárrejedje guollebivdohápmaniin rittus. Ballu ahte Finnmárku galggai massojuvvot Danmárku-Norgii "veagahuvvoma" geažil - ja ahte dušše sápmelaččat galge báhcit, lei várra dehálamos cuohkki go ráđđehus Københámmanis attii monopola gávppašeapmái Finnmárkkus sierranas gávpejasservviide, álggos Bergenis, maŋŋil Københámmanis. Searvvit geatnegahttojuvvojedje Finnmárkku ássiide lágidit buot dárbbašlaš gálvvuid ("gálvoskáhppon") , maiddái vealggás, jus ožžo oktovuoigatvuođa fievrridit ja vuovdit buot buktagiid Finnmárkkus. Buktagiid ja gálvvuid hattit ledje dárkilit mearriduvvon mearrádusain dahje almmolaš lobiin (oktroanene) . Galggai dušše gávppašit diggebáikkiin dahje mearriduvvon hápmaniin. Searvvit sáhtte dás váldit logátoasi buktagiin maid vuvde. Searvvit ožžo, divada vuostá, buot gonagasa sisaboađuid vearus, logátoasis ja mearrasoahteveagavearus, jus mákse "vuoigatvuođaid" gonagasa ámmátdoaimmahahkii. - 1787:s luvvejuvvui gávppašeapmi ja Finnmárku oaččui vuosttas gávpogiid. Hámmárfeasta ja Várggát ožžo gávpebáikevuoigatvuođaid. Čáhcesuolu oaččui seamma áiggi "gávpeláiggu 1152 " árvvu ja nu gávpebáikevuoigatvuođage 1833:s. Čalbmáičuohcci gávpemearrádusain ledje mearrádusat Finnmárkku ássiide várret riggodagaid. Dát ii guston dušše vuvddiide (1698, art. 9; 1702, art. 38; 1763, art. 27) , muhto guollesajážiiddage 1153 guollebivdohápmaniin, gottiide, náhkkeelliide ja hávddaide (1698, art. 7, 8; 1702, art. 24, 25; 1763, art. 27) , dieđus sihke ássama ja gávpeservviide skáhppomiid dihte. Eará čalbmáičuohcci lei gohččun gávpeservviide náššat sirddolaččaid Finnmárkui (1687 oktroa, art. 7, 8, 9; 1691 oktroa, art. 18, 19, 20; 1702, art. 36, 37, 39; 1763, art. 25) . Álkit juvssahahtti várddus 1660-1813 Finnmárkku geaskkuin jna. lea Wessel Berg V, ohcansánis "Finnmárku". Monopolgávppašeapmi lea máŋggaláhkai árvvoštallojuvvon maŋitáiggis. Guokte mearálaš 1154 ja buresdádjadan 1 155 várdosa ja čoahkkáigeasu leat gieskat guokte gaskaneaset sorjjasmeahttun dutki čállán. Einar Niemi lea iežas Vadsø historie, bd. 1., 1983:s, guovtti stuorra kapihttalis (s. 354 - 490) árvvoštallan ovttas erenoamážit Várjjaga beale oainnus. Arnved Nedkvitne álggahii lohkamiidis artihkkaliin "Fiskerier og økonomisk politikk under eneveldet: Islands- og Finnmarksmonopolene," Historisk tidsskrift 1984, s. 430ff. Buohtastahttimis Islánddain iđihii son ulbmillaš mearkkašumi mii Finnmárkkus lei Danmárku-Norgii. Maŋŋil lea son govven máŋggabealalaš duogáža monopolgávppašeapmái stuorra álggahankapihttalis "Kystøkonomien i Finnmark" "Mens Bønderne seilte og Jægterne for". Nordnorsk og vestnorsk kystøkonomi 1500-1700, 1988, s. 49-194. Sáhttá daddjot ahte monopolgávppašeami árvvoštallan ja dan váikkuhusat finnmárkolaččaide lea buori guvlui doalahan. Muhto ássanpolitihkka "Gonagasa eatnamiin" ii bisánan dása. Go nuppi oppalaš váikkohangaskoami maid Københámmanis 1680-90-jagiin válljejedje bissehit veagahuvvama ja ovddidit "Finnmárku Veagaiduvvama", lei dáža ássiid vearroluvven, nappo positiivva erohusmeannudeapmi doalahit dážavuođa ja movttiidahttit fárret Finnmárkui. Vearroluvven bisui 1800-lohkui. (Dieđu mielde ii leat ovdal geahččaluvvon oktilaččat bidjat várdosa Finnmárkku sierra vearronjuolggadusain 1690-jagiid rájes ja ii eisege makkárge govvádus mo dat leat doaibman) . Geassemánu 6. b. 1691 mearrádus ... "Ggl. Sisaboađu Livnnet ja Vearroguitečállin Finnmárkkus" siskkilda 5. ja 6. art. prinsihpaid mat čuvvojuvvo suoidnemánu 1. b. 1816 vearrolága rádjai (ja suoidnemánu 20. b. 1905 "vuoigatvuođaid" lága rádjai) : "5.) Buoredit Borgáriid Veagaiduvvama ja Ássiid jahkásaš goluid vuoigatvuođaide (uth. GS) Gávpejassii, Báhpaide, Fáldái, Sundái ja earáide, dáhtu Gonagas buot vearu ja mearrasoahteveagavearu, mii sutnje láve boahtit (Sápmelaččat, geat eai leat čállojuvvon menddo olu [vealgáiduvvan], earret sii, geat Vearu ja Mearrasoahteveagavearu dás rájes, leat máksán) leat guođđán ja buot eará nođiin beassan, earret dušše Logátoasi, mas Ámtamánni ja Fálddi bálká, Garnison:a bálká [Várggát] ja Málbma Mátkkošteami goluin [vearromátkkit Guoládahkii] galgá váldot. 6.) Dieđihuvvon Sápmelaččaid Vearu ja Mearrasoahteveagavearu dáfus, 6.dalle galgá Livnnega ja Vearroguitečállima nu, go Fáldi lea Málbma 6. Mátkkošteames, galgá son seamma mátkkis dálvet gáibidit, nugo 6.dábálaččat Gonagasa vearuid Nuortagátte-Sápmelaččain Ruošša 6.rájáin, ja Badje-Sápmelaččain Ruoŧa rájáin, ja dasto Krautken:s 6.[Guovdageaidnu] Oarje-Finnmárkkus sáhtostit duoddara badjel 6.ruovttoluotta fas Čáhcesullui. Dasto galgá fas geasset, go 6. Digge-mátkkis lea, Mearra-Sápmelaččaid vearru, Ámtamánni dahje su 6. Doaimmaheaddji ovddas, dikkiin dárkilit livnnehit ja dastto Fáldi 6.gáibida dan." Sápmelaččat galge nappo máksit "stáhtavearu" (gohčoduvvon "Vuoigatvuohta", go gáibiduvvui bálkán ámmátdoaimmahahkii) , seammásgo "Dálonat" dahje dážat eai dárbbašan. Čuvvovaš vearromearrádusat gitta juovlamánu 13. b. 1756 (II D) mearrádussii čájehedje ja nannejedje 1691 mearrádusa. 1746 vearromearrádus doaimmai 1816 vearrolága rádjai (buo. Vl. § 94, nuppi oasi, "dálá bissovaš Vearuid" birra) . Cuoŋománu 25. b. 1702 gávpemearrádusa, 37. art., mieđihii luvvet velgoheaddjiide 1156 buot vealgeoaguheamiš 157 sidjiide geat orro rittus gaskal Stavanger:a ja Nordlándda, nu guhká go barge Finnmárkkus ja, jus ásaiduvve dohko, ollásit luvvema buot almmolaš divadiin viđa jahkái. Dát gerdduhuvvui borgemánu 15. b. 1763 mearrádusas ("Octroy") , 21. art. Go gávppašeapmi luvvejuvvui, vihtta vuosttas jagi divatluvven gustui buot sirddolaččaide (čakčamánu 5. b. 1787 mearrádus, 10. art.) . - Borgemánu 26. b. 1796 geaskkuin (Wessel Berg) oaččui ámtamánni gohččuma addit mealgat ásahandoarjaga kveana sirddolaččaide. Suoidnemánu 1. b. 1816 vearroláhka fámuhuhtii 1. kap. olu "boares Gohččumiid" (muhto ii "Vuoigatvuođa") . Vearroláhka čađahii dan sadjái "dábálaš Gávpebáike- ja Eanavearu" stáhtii (4.kap., §§ 15, 6) . Dán vearus luvvejuvvojedje sihke fálddit ja gávpebáikkit Finnmárkkus (§ 17) . Ovdamearkan leat gávpebáikkiit ja fálddit "aitosaš Finnmárkkus" earret dán vearu dássemis borgemánu 26. b. 1833 "Vearuid ja Divadiid Almmuheamis", Litra F ja G:s. Muhto sápmelaččat ja soames earát galge ain máksit "Vuoigatvuođa" maŋŋil 1816, borgemánu 26. b. 1833 Vearrodoaimmahaga lága § 9 mieldege: "... Vearru, maid namahuvvon Guovlluin (Nuorta- ja Oarje-Finnmárku Fálddiin) mákset sii, geain lea olles dahje bealle Vuoigatvuohta guoskevaš Ámmátolbmui dahje Gávpejeaddjiide, mearrida Sundi ja Gávppálaš Dikkis Juohkehačča Dili ektui, ja máksojuvvot juogo olles, bealle, dahje njealjátoassi dahje gávccátoassi Vearru. Čielggadit Vearu galge dušše luvvejuvvot juogo: a) Sii geat Nuorta- ja Oarjefinnmárkku Fálddiin dál ássagohte ja geat leat riegádan Dážan; b) sii, geat fárrejedje seammabáikái, vuosttas 5 Jagi maŋŋil Fárrema; c) buot Earát, geat čálihuvvojit vearroolmmošlohkui, vel vuosttas Jagi maŋŋilgo Čáliheapmi guoská; ja d) Leansmánnit." 1837 sierra Stuorradiggi divttii, nugo diehtit, bidjamis dábálaš gávpebáike- ja eanavearu olles riikii (vástideaddji guovvamánu 14. b. 1837 "Almmuhus") - dainna váikkuhusain ahte dáža borgárat eai máksán stáhtavearu oppanassiige dan čuohtejagis. Nugo oinniimet 1691 mearrádusas, galge buot "ealáhusdoallit" máksit logátoasi. Dat gáibiduvvui riikka buktagiid vuovdimis gávpebáikkiin, vuos fáldi, dasto gávpejasat geat gávpeservviid beroštumiin fuolahedje logátoasi gáibideami. 1702 gávpemearrádusa rájes manai logátoassi gávpeservviide, geat fas mákse divada gonagassii. Ámmát- ja virgeolbmuid bálká gohčoduvvui nappo"vuoigatvuohtan". Vuoigatvuođaortnet lea dárkilat máinnašuvvon cuoŋománu 25. b. 1702 mearrádusas, 42. ja 43. art. Vuoigatvuođageatnegasat ledje prinsihpas buot rávis ja bargonávccalaš 1158 sápmelaččat (mearrasápmelaččat ja badjesápmelaččat) . Sundi galggai juohke jagi dikkis ráhkadit vuoigatvuođaolmmošlogu 1159 sis geat galge máksit olles dahje bealle vuoigatvuođa (dahje eai oba vuoigatvuođage dávdda dahje agi geažil) . - Borgemánu 20. b. 1778 mearrádus bijai vuoigatvuođaid (12. art.) ja máksima (48. art. meriid mielde) bearrama 1160 gávpesearvái, ja sundi galggai ain čállit vuoigatvuođaolmmošlogu (art. 47) . - Go gávppašeapmi luvvejuvvui, buot vearu ja vuoigatvuođaid bearran biddjui fáldái jahkásaš dikkiide ( 5.9.1787 mearrádus, 11 art.) . Vuoigatvuođaolmmošlohku lei nappo Finnmárkku vearroolmmošlohku. Vuođđoláhka bijai § 50b:s jienastanvuoigatvuođa 1161 boaittobealguovlluide sidjiide geat eaiggádušše dahje láigohedje erenomáš matrikulerejuvvon eatnamiid, nappo sidjiide geat mákse vearu, nu ahte vearrogeatnegasvuohta ánssášii jienastanvuoigatvuođa. Go dušše unnitlogus sápmelaččain lei eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiidda, lei dušše vuoigatvuođaolmmošlohku mii sáhtii vástidit eará ámttaid (vearro-) matrihkkala. Danin atnui vuoigatvuođageatnegasvuohta jienastanvuoigatvuohtan njukčamánu 31. b. 1821 vuođđoláhkamearradusa § 50b lasáhusain: "Sii geat Finnmárkkus leat leamaš Vuoigatvuođalaččat 5 Jagi, ja deavdán 25 Jagi, berrejit, nugo sii, geat eaiggáduššet dahje geavahit matrikulerejuvvon Eatnamiid, oažžut Jienastanvuoigatvuođa." Dát lei áidna vuođđoláhkanuppástus ovdal 1842, 1814 "Skábmamánovuođđolágas" (Buo. NAČ 1984:18, s. 407f. - Øystein Bottolfsen bájuha fálddiid várdosa Finnmárkku 1837 jienastanvuoigaduvvomiin 1 162 , Finnmark fylkeskommunes historie 1840-1990, 1990, s. 65) . Olles 945:s ledje jienastanvuoigatvuođalačča 1163 . Galles vurdno 1164 stáhta njuolggadusaide, dikte čálihit jienastanolmmošlohkui (dalá Vl. § 51 vuođul) ja geat dasto jienastedje, ii leat baicce čielggas) . Vuoigatvuođaortnet joatkkašuvai geassemánu 6. b. 1863 "Nu gohčoduvvon Vuoigatvuođat Finnmárkkus lága dáfus" bokte. Cuoŋománu 21. b. 1898 vuođđoláhkamearradus dábálaš jienastanvuoigatvuođa hárrái (dievdduide) jávkadii vuoigatvuođaolmmošlogu ovtta dárbbu. Vuoigatvuođaortnet fámuhuhttojuvvui suoidnemánu 20. b. 1905 Sadjásašdoaimma daid gohčoduvvon Vuoigatvuođaid Finnmárkkus Lágain. 2.1.3 1744, hirssat ja saháfiellut Oarjefinnmárkku girkuide Oarje-Finnmárkku báhpaid gáibádusaŧ 165 gonagassii Álttá vuovddis huksenávdnasiid hárrái Hámmárfeastta, Ákŋovági ja Láhppi girkuide mieđihuvvui (Wessel Berg, golggotmánu 2. b. 1744; gáibádusat RA, Missions Collegiet, Indkomne Breve 1735-45) . Dás ferte leat leamaš sáhka mealgat hirsahivvodagas daid báljes guovlluide. 2.1.4 1745, Schnitler:a evttohus Finnmárkku eanageavahussii Árvalusastis ráđđehussii rávvii Peter Schnitler soames eanabuoridemiid mearrasámiid ja dáloniid ássansajiin, vealgáduhttima ja eanaláigoheami áigumušain, ja vejolaš vuovdima odelii ja opmodahkan dáloniidda (bajábealde 1.10.3) . 2.1.5 1751, Sámekodisilla dáhkádusat Sámekodisilla dáhkidii vuoigatvuođaid boazosápmelaččaide dáža duovdagiin (olles dalá) Ruoŧas, ja danin skavát unnimusat seamma vuoigatvuođaid norgga boazosápmelaččaide (buo. Fr. Brandt, Tingsretten, § 39, maŋimušoassi) . 2.1.6 1753, vuovdegeaskkut Vuovddit ledje heakkadehálaččat sihke Finnmárkui ja maid Davvi-Norgii muđui. Borgemánu 7. b. 1752 plakáhtain [mearrádusain] gildui buohkaide muorraávdnasiid doalvut Davvi-Norggas eará guovlluide. Dát bisttii gitta 1845:i. Ođđa gielddus geassemánu 27. b. 1892 lágas, ođasmahtton borgemánu 20. b. 1915 lágas, fámuhuhttojuvvui njukčamánu 13. b. 1925 lágas) . Mathias Collett bođii Áltái 1751:s ođđa ámtamánnin (Peter Schnitler:a sadjái, gii ii vuostáiváldán ámmáhá masa son jearatkeahttá lei nammaduvvon) . Collett hárbmaluvai go oinnii mo vuovddi sáhtte goaridit (Amtets kopibøker 1751-58, Stáhtaarkiivva Romssas) . Máŋggosgirjjit čájehit mo Collett ieš čálii ođđajagemánu 31. b. ja golggotmánu 31. b. 1753 vuovdegeaskkuid gonagassii geasa "Finnmárkku Vuovddit gullet" (Wessel Berg, IV, "Tillæg", s. 1144f; Spilling s. 4f; bajábealde 1.10.1) . Geaskkut gustojedje sihke beahce- ja lastavuvddiide. Álbmot ii galgan máksit vuovddi geavaheames. Muhto beziid ja sogiid čuollamii galggai vuovdefáldi vuos čujuhit, ja maid fertii máksit. Jus dán láhkamearrádusa rihkku, de sáhkohallo ja stuorát rihkkumat soite rumašlaččat ráŋggáštuvvot. Bealli sáhkus galggai báhcit albmadeaddjái 1166 , bealli vuovdefáldái. Muđui čujuhii maŋimušgeaskku 1702 mearrádusa Finnmárkogávppašeami 38. artihkkalii. Collett oaččohii dasto Reantogámmára mieđáhusa nammadit vuovdefálddi Áltái, gii galggai čujuhit ja muđui gozihit vuvddiid. Dát ortnet bisttii jahkečuohtemolsašumi maŋŋelii (Jens Petter Nielsen, Altas historie, bd. 1, 1990, 283ff) . Vuovdegeaskkut mat namuhuvvojedje (1.10.1; 1.18.2) gustojedje Kárášjoga ja Deanuleagi beahcevuvddiide 1776:s, oktan 1775 eanačujuhancealkámuša álmmuheami. Go ámtamánni Fr. Wilhelm Wedel-Jarlsberg 1814:s fárrii Álttás, sáddii son vuovdebeavdegirjji vuovdefáldái ja bijai girjji mielde. Lei muhtunlágan čoahkkáigeassu iežas ja su ovdamanniid vuovdehálddašeamis ja seammás oaivadeapmi sutnje gii galggai ovddasvástádusa badjelasas váldit. Ieš, čálii ámtamánni, ii lean son goassege čujuhan eambo go maid "Vuvddiin almmá Vahága haga sáhtii liigudit": "Hárve lea Dábálaš olmmoš biehttaluvvon Hirssaid viežžamin dárbbašlaš Ássan- dahje Šibitdáluide, Láđuide j. d. s., muhto eai leat báicce álo Gávpealbmáid Gáibádusat dáid oktavuođain mieđihuvvon, belohahkii go dáid Viesuide eai dárbbaš dušše stuorra ja olu Hirssat ja dávjá ferte navdit ahte lea nákcu náššat daid dárbbašuvvon Ávdnasiid eará sajiin." Son oaivvildii ahte Áltá-vuovddis ain jahkeviissaid sáhtii njeaidit "Gieldda Ássiid Atnui dárbbu Boaldin-muoraid ja Huksen-Hirssaid, go eai Čujuhuvvo menddo sakka dahje stuorra Murrenhivvodagat" (Nielsen, s. 287) . 2.1.7 1760, ámtamánni vuosttas "báikelihppu" Dálbmeluovtta dikkis geassemánu 18. b. 1760 divttii ámtamánni Gunder Hammer (1757-68) čállit beavdegirjái vuosttas "báikelihpu", namalassii ámtta dáhkádus ahte lihppoeaiggát sáhtii leat ássansajis eallináiggistis. Sverre Tønnesen lea ieš guorahallan diggegirjji sullii 1760:s ja čujuhan ovdáneapmi gittiid diggelogahallamis ja ássansajiid ja láddjehagaid riektenákkuin (finnmárkolačča, sundi Hans Paus mearrádus) gitta báikelihpuid rádjai (Retten til jorden i Finnmark, 1972, s. 85-93) . Jus Tønnesenge livččii diehtán Schnitler:a erenoamáš dieđáhusas Finnmárkku birra (Eks. prot. III, 1985) ja ámtamánni Collett máŋggosgirjjiin, livččii oaidnán ain eanet ovdamearkkaid mo ámmátdoaimmahagas ovdal juo dihte dán dárbbus ja danin sáddii ođastusevttohusaid Københámmanii. Ná čálii ámtamánni Collett Reantogámmárii golggotmánu 23. b. 1754: "Okta daid stuorámus Cakkiin Riikka buorideames ja Ássiid čálggus ja veagaiduvvamis, leat dat áloládje fárremat geain eatnašat leat Mearra-Sápmelaččat ja belohahkii maiddái muhtun nu gohčoduvvon Dážat. Mearrasápmelaččaid dáfus, de lea dábálaš sis, ahte ásset nuppi Báikkis geasset ja nuppi Báikkis dálvet; Geassesadji lea sis danin, go šibihiid ii sáhte biebmat geasset, ja sii ieža besset guođoheames šibihiid, mat guođokeahttá, jus orrot seamma sajis dálvet go Geasset, livčče bilidan buot ealáha maid dálve-biebmun áigo láddjet. Dát sirdin dálve- ja Geasse-sajiid gaskkas attii sidjiide vejolašvuođa, ahte eai dušše sii ane ávkki dan muhkkis mii dálvvi mielde báhcá go šibihat leat návehis, muhto maid ahte sii fuolaheamet diktet šibihiid guođokeahttá guohtut earáid áidonkeahtes gittiin, mat leat dasttán sin Geasse-guohtuma bálddas, ja gos unnán lea vuovdi ja eatnama iešvuohta hehtte áidut. Nappo sáhtii dat vahát go fárre Geasse- ja Dálve-sajiid gaskka leat doarvái ártan dáhttut dán Dábi heaittihit, muhto dušše dat ii oru; dasgo jus Mearrá-sápmelaš lea dálvet, heivemeahttun láhkai nie gurben dan suhkkes soahke-vuovddi lavdnjegoađis lahka, nu ahte son ii bussái sáhte guoddit muoraid maid son juohke beaivvi murre iežas dárbui lavdnjegoahtái, fárre son nuppi-báikái gos lea suhkkes vuovdi, ja seamma báikkis lea dálve-sadji, nu guhká dassá son ii šat dábálaš vuogasvuođain ole Vuovdái. Ja leat gal dat Mearrasápmelaččat geat leat fárren 10 ja vel eambo gerddiid, ja buot dás lea viehka ártet, ahte go daid njáskkojuvvon vuvddiin lea šaddan vuogas suoinnit guohcaga gudduid ala, sápmelaš oamasta láddjet alcces buot suinniid mat šaddet iežas njáskkon sajis, maid eatnašat sápmelaččain gohčodit gittiid eatnamiid maid ieža leat čorgen; nu ahte dát lea háhkan maid eanaš sápmelaččain boahtu gittiideaset, maid juohkehaš čuoččuha berre geavahuvvot váhnemiidiset dahje fulkkiideaset maŋis geat leat čorgen daid lastavuvddiid. ..." (Finnmarkens Amts Kopibog 1752-1756 udenfor Amtet, StA Tromsø, s. 144-146. Nubbehusčálus ja uth. GS) . Sitáhta čájeha vuohččan mo vuovdi lei guovddážis Collett jurddašanvuogis. Muhto maŋimušlinjáin lea čielga mearrasámi riekteáddejupmi, go oaivvildedje sis leat vuoigatvuođa láddjet niittuid gos váhnemiin dahje fulkkiin ovdal ledje leamaš gittiin ássansajit (Buo. bajábealde, 2. čuo. álggahusa) . 2.1.8 1761, ámtamánni luossabivddu lágideapmi Álttá-jogas 13.5.1761 mearrádusainis álggahii ámtamánni Hammer luossabivddu 13.5.muddema Álttá-jogas (čállon Finnmárkku diggegirjái 45, 13.5.s. 559-566; StA Romsa) . Guollebivdu doalahuvvui Álttá 13.5.ássiide. Dát hámáduhtii iešguđetlágan "servviid" maid álbmot 13.5.ain juo 1600-logu loahpageaži rájes lei lágidan Álttá-joga 13.5.luossabivddus (J. P. Nielsen, Altas historie, bd. 1, 1990, 13.5.s. 197ff, s. 289ff) . Muhtun nuppástusain lea Hammer mearrádus 13.5.ain doaimmas (Tønnesen 1972, s. 96, 245; J. P. Nielsen, "Om 13.5. Altaelva, laksefiske og Alta laksefiskeinteressentskap", Norsk 13.5.skogbruksmuseum, Årbok nr. 11 (1985-1986) , Elverum 1986, 13.5.s. 297-316) . 2.1.9 1775, eanačujuhancealkámuš ja "ámtalihput" 1863 rádjai Ámtamánni Collett beroštii - seammago Peter Schnitler - hirbmadit Finnmárkku eanadivššus ja eanadoallovejolašvuođain. Dán birra sáddii son 1757:s dievaslaš "dillečállosa" Reantogámmárii (nubbehusčálus Kjeldeskriftavdelinga, RA; buo. Collett ođastusrahčan Várjjagis, Einar Niemi, Vadsøs historie, bd. 1, 1983, s. 432ff) . Sundi Hans Paus evttohii 1769:s Reantogámmárii, fárrehit "liige" badjesápmelaččaid riddui, mii ii dohkkehuvvon Reantogámmára alimus dásis. Eanet fuomášuhtii jurdda juolludit mearrasápmelaččaide bissovaš dálve- ja geassesajiid, heivvolaš gieddeguolbaniiguin, guohtumiiguin ja bivdosajiiguin, ja njeallje bearraša joavkkuin. Dážat galgat ássat guollebivdohápmaniin gos leat unnimus njeallje bearraša, eai dušše vuotnabađain, muđui berrešii sidjiide biehttaluvvot gávpemonopola čielggadeapmi (Indberetning om Finnmarkens økonomiske tilstand, med forslag om dens forbedring, beaiváduvvon Dálbmeluovttas ođđajagemánu 16. b. 1769, dea. A. B. Wessel, Čáhcesuolu 1908) . Muhto easka ámtamánni Torkil Fieldsted joraha dákkár jurdagiid láhkan. Torkil Fieldsted lei islándda sogalaš. Son lei ámtamánni Finnmárkkus 1771-78 ja váldoámtamanni Troanddimis 1786-95. Dás lea nana oktavuohta ruvdnoprinssa njuolggadussii, maŋŋil Frederik 6, 1788:s ja váldoámtamánni 1794 cealkámuššii sápmelaččaid vuoigatvuođas boazodollui Troanddima ámttas (NAČ 1984:18, s. 185) . Torkil Fieldsted oaivvildii - nugo Paus - ahte Finnmárkku ovdánanvejolašvuođat ledje mearrabivddus. Danin berrešedje eiseválddit geahččalit rittus čohkket birasgotti gosa golbma gitta vihtta bearraša ásaiduvvet. Berrešii čujuhuvvot ássansadji eatnamiidda olles eaiggáduššanvuoigatvuođain, muhto odelvuoigatvuođa haga. Fieldsted ii dáhttun nappo lihttoláigoheami 1167 ja eanaláigoheami gaskadási. Miessemánu 27. b. 1775 ggl. cea. cealkámuša ja eanagirjelávadaga lea Fielstied ollásit čállán Finnmárkkus. Muhto son háleštalai dan birra Reantogámmáriin Københámmanis 1775 giđa orruma oktavuođas (Tønnesen, 1972, s. 134-146; Tønnesen:a govvádus vuođđuduvvo álgogálduide: Rentekammeret, Kammerkollegiet, Dok. til forestillinger, Pk. 22 (1772-1775) , RA) . Máŋga Reantogámmára bálvá1168 ledje 1760-jagiid rájes beroštan "Finnmárkku Veagaiduvvamis", erenoamážit greavaguovttus Thott ja Oeder. Thott dat hilggui Paus:a beantta garra evttohusa. Fieldsted hábmii evttohusastis justa "veagaiduvvan" jurdagiin, ja ráđđehus čuovvolii evttohusa politihkanis. Ássansaji eaiggát oaččui "Vuoigatvuođa" jávrriid ja jogaid bivdui ássansajis dahje dan lahkosis (§ 3) . Ii daddjo, nugo galggašii NL 5-11-2 vuođul, dán leat sierra vuoigatvuohtan. Substantiivvas "Vuoigatvuohta (Rettighed) " lea mearritkeahtes hápmi ja orru danin addit láivvit vuoigatvuođa ássansaji eaiggádii go jus livččii leamaš mearriduvvon hápmi ("Vuoigatvuohta [Rettigheden]") . Giliin gos dárbbašuvvui lastavuovdi (§ 4) , galge oažžut juolluduvvot vuovddi ("mearriduvvot ... dihto Giliide") , atnui ámtamánni čujuheami vuođul. Beahcevuvddiid várrii baicce gonagas alcces (§ 5) . Seamma maid dainna mii lei lihttoláigohuvvon njuorjo-, monne- ja uvjasajiide "dihto ávdin ja huksenkeahtes Sajiin; muhto go dáid Sajiin leat fásta Ássit, galgá Ámtamánni Evttohit, sihke Ássiide ja Gonagaslaš Beroštupmiide buorrin ovddasguvlui" (uth. GS. - Tønnesen, 1972, s. 147, čájeha mo ámtamánni dán ásahii, omd. 1831-32:s) . Čuovvovaš § 6 máinnašii "Hearvásvuođaid, mat dán rádjai leat leamaš oktasaččat olles Giliide dahje Dábálaš Olbmuide". Daid ii galgan sirdit opmodahkan, muhto "diktit ain dákkár dábálaš Geavaheapmái". Ovdamearkan ("leat") dákkár "Hearvásvuođain" čujuhii cealkámuš "Guollebivdui ábis ja Eanuin [Áltá ja Deatnu], ja Sátkkuide ja sullasaččaide". Vástideaddji njuolggadusat mat eai galgan luobahuvvot "Gonagasa eatnamiin" priváhta opmodahkan, leat bisuhuvvon ja aiddostahttojuvvon buot čuovvovaš eanavuovdinlágain. Orrunsajiid galge mihtidit ja luobahit nuvttá, muhto stáhtadivadiin 1 169 sundái eanagirjji ovddas (beroškeahttá mahtodagas) ja diggelogahallan lei geaskkus mearriduvvon eanemusat 24 skillet dahje njealjadas riikkadalára (§ 8) . Dákkár stáhtadivadiid badjerádjemeariŧ 170 bohte nappo Finnmárkui mealgat ovdal go Norgii muđui (geassemánu 11. b. 1788 stáhtadivatnjuolggadusaŧ 171 ) . Ássansajiid galggai matrikuleret, go "mearriduvvo ... jahkásaš Divat" 8 sk. juohke gusafuođđara meari mielde (§ 10) . Badjerádjesturrodat galggai leat 4 gusafuođđara (dahje 32 sávzafuođđara) . - Stuorradiggi fámuhuhtii divada 1839:s (Almmuhus Vearuid ja Divadiid hárrái, golggotmánu 17. b. 1839, čuo. g 3) . Ámtamánni gohččojuvvui dán sisdoalloriggá § 11:s gozihit ahte eanačujuhusas lei ovdáneapmi, erenoamážit anu, šattu ja vuovdegilvima dáfus. Čuovvovaš áiggi eanagirjjit (Finnmárkku sundeámmát, Pantebok 1, 1776-1794, StA Romsa) almmuhit báikkiid namain ja beanta olu "láddjehagaid", daidge namain. Daddjo áinnas ahte "Boaldámuš lea lahkosis". Juohke báiki lei vealgáiduvvon, 4 "gusa" dahje 32 "sávzza" badjerádjái. Vuosttas pántagirjjis ledje hui moadde ámtalihpuge. Dá lea ovdamearka Oarje-Finnmárkkus: "Hámmárfeastta Dikkis Geassemánu 6. 1780 almmuhuvvui ... Dákko bokte oažžu Jon Axelsen, Sievjjuš 172 Luđolaččat Lobi orrugoahtit Njižževuonaš 173 Sievjjus Michel Jonsen luhtte, gos Elias Arnesen ovdalis lea orrun, ja dieđihuvvon Jon Axelsen galgá geavahit ja atnit Eatnamiid ja Niittuid maid seamma sajis ovdalis namuhuvvon Elias lea geavahan, datte berre son dainna eatnamiin mii sutnje lea addon ráfáidahttit Vuovddi mii gullá Báikái ja ii galgga duššadit ja Dárbbašmeahtumit geavahit, jus nu son massá dán máinnašuvvon Luđolašvuođa ja čujuheami. Hámmárfeasta Suoidnemánu 16. b. 1778. T. Fieldsted." Ole Hannibal Sommerfelt, Nuorta- ja Oarjefinnmárkku fáldi 1783 rájes ja Finnmárkku (Romssain) ámtamánni 1787-1800) máinnašii 1799:s 1775 cealkámuša váikkuhusaid ná: "Nuortafinnmárkkus eaiggáduššat Dážat, Mearrasápmelaččat ja Kveanat dábálaččat iežaset ássansajiid ja vealgáduvvon eatnamiid, earret hui moadde Ođđa-Ássi. Nuortafinnmárkkus ii leat čorgekeahtes ja gilvvakeahtes Muoldavuođđu Eanajuhkkojuvvon. Riikka lea Gonagassii gullan ja ain gullá sutnje, nuguhká dat ii leat vealgáduvvon dahje vuvdojuvvon." ("Kort Beskrivelse over Finnmarken", Topographisk Journal for Norge, bd. 7, 1799, s 144f) . Cealkámuš šattai nappo Oarjefinnmárkkus duohtan, muhto ii Nuortafinnmárkkus. Baicce joatkkašuvai ain báikelihpuid geavaheapmi miehtá Finnmárkku, 1775 rájes "ámtalihpuid" namas. Ámtalihpuid čuovui maiddái dábálaččat eaiggáda ja beallelačča vuoigatvuohta sadjái ahkásii 1174 , vuosttasvuoigatvuođain maŋisboahttiide. Mihtideami ("mihtádusa") ja vejolaš diggelogahallama galggai gal máksit, muhto sajit eai matrikulerejuvvon iige jahkásaš divat biddjon. Ámtalihpu eaiggát ii sáhttán pántet ássansajis, muhto justa danin ii lean sus sajistis massinvárra. Nie lei son seamma oadjebas sajistis go eanaláigolaččat Nordlánddas ja Romssas seamma áiggis (Axel J. Coldevin, Jordegods og storgårder i Nord-Norge, 1943) . Álttá Pántaregisttar čájehage ahte olu ođđa eaiggádat fertejedje luobahit ássansajiideaset gávpejasvealggi dihte (njálmmálaš diehtu GS:i Sverre Eilertsen:s, Eaibu, Áltá) . Spilling, Av Finnmarkens skogret, 1920, s. 32, bájuha deaddiluvvon girjelávadaga, maid ámtamánni Harris ráhkadii, ja ámtalihpu diggelogahallama ovdamearkka Álttás 1848:s. Spilling bájuha eanaš girjelávadagas. Vulobealde lea dat ollásit geardduhuvvon, guovtti seammalágan lávadagain 1846:s ja 1853:s, goappašagaid lea ámtamánni Harris vuolláičállan (sierra kaseahtas, StA Romssas) : "Deaddiluvvon Girjelávadat Finnmárkku Ámtta Ámtamánnis Ássansajiid Liigudeapmái. Finnmárkku Ámtta Ámtamánni cealká ahte duođai lea addán lobi, nugo mun dákkobokte divttán ... váldit Geavaheapmái ja Gilvimii Stáhtii gullevaš Eanabihtá, mii lea ... makkár Eanabihttá Ráját ja Sajádat Mihtideamis ... nu go lea čilgejuvvon: ... Dieđihuvvon Eanabihttá, masa várrejuvvo rihkkokeahttá masa Muhtimiidda ovddeš Vejolašvuođa vuođul lei Vuoigatvuohta, geatnegahttá geavaheaddji fuolahit dohkálaččat, nu ahte Opmodaga sáhttá geavahit Ávkin áiggi Guhkodagas ja vealgáduvvot. Jus Báiki 2 Jagi maŋŋil odná LohpeBeaivvi rájes ain orru gilvvakeahttá, lea seamma fas ruovttoluotta Almmolažžii, ja sáhttá almmá Váiddakeahttá Soabadan-kommišuvdnii, Láhkii ja Duomuide dasttán čorgejuvvot. Dálá Lohpi ii vuoigatvuođavuođđut Geavaheaddjái makkárge Vuoigatvuođa Vuovdái, mii lea eanabihtás. - Jus dárbbašuvvo Vuovddi čuollat eatnama gilvigoahtimii, lea Geavaheaddjis dieđihit dán guoskevaš Meahccefáldái, gii fuolaha Vuovddi, mii galgá čullojuvvot, čujuhuvvon Geavaheaddjái ja Earáide, geat leat gáibidan Čujuheami." Kommišuvdna mii 1862:s eanavuovdima hárrái árvalii, čilgii geavada ná: "Nugo dihtosis leamaš moanaid jagiid lea Geavat bisson, ahte Ámtamánni maŋŋil Stáhta eatnamiid mihtideami gaskaboddosaččat lea dieđihan gullevažžii nu gohčoduvvon Ámtalihpu, dahje lobi Eantamiid váldit atnui dáinna áigumušain, go lea gilvon ja áidon, de oažžu Eanagirjji. Miehtá Finnmárkkus geavahuvvojit olu eatnamat dákkár Ámtalihpuid vuođul. Duokkot dákko leat maid muhtun Ássansadji, masa geavaheaddjis ii eisege leat Vuoigatvuođavuođđu. Kommišuvdna Oaivvilda dárbbašit, ahte Lágat, dasgo dál álggahuvvo ođđa Vuogádat Eanajuolludeamis Finnmárkkus, ordnet Gaskavuođaid dáid Ovddasvástideaddjiin, geat geavahit Eatnamiid belohahkii almmá Vuoigatvuođavuođu haga ja belohahkii Ámtalihpu vuođul, hálbbes vuogi mielde, nu ahte seamma olu Ovttaskas olbmuid Vuoigatvuođa ja hálbbes Deastta dan Oskkus Eanabarggus mas eiseválddiid Beroštumit váldojit vuhtii" (Od.prop. 33/1862-63, s. 10) . Ja Siskkit Departemeanta bealestis lasihii ahte "Vuogi, mii dássážii lea čuvvojuvvon Eiseválddiid Beales Eatnamiid Luobaheamis Priváhta eaiggadiidda, lea leamaš hui hálbi, go dat ii leat máksán Háldejeaddjiide eambo go Moadde Dalára" (Od.prop. 33/1862-63, s. 18) . Váilo gáldolaš ja čohkkejuvvon sadje- ja ámtalihpuid geavada lohkan Finnmárkkus gitta 1860-jagiid rádjai. Ámta ferte leat bargan guovddáš eiseválddiid čielga vuoigatvuođavuođu haga. Muhto lea doarvái čielggas ahte lihput čállojedje ássiid iežaset dáhtu mielde. Ii lean sáhka sirdimis. Aŋkke sáhttá dadjat ahte ámtaeiseválddit, iežaset guhkes ja iešráđálaš ámtalihpuid halddáhangeavadiin, njuovzilit mihtte eiseválddiid fertet oadjudit ja muddet árbevirolaš anu mii olbmuin lei ássanbáikkiin oktan lagaš riggodagaiguin. 2.1.10 1826, Gávvuona veaikedoaimmahat ja Álttá vuovdi Gávvuona veaikedoaimmahat, Álttás, surggiidisguin Návutnii, šattai stuorámus industriála doaimmahat Davvi-Norggas 1800-logus. Dát ásahuvvui 1826:s Hámmárfeasttas brihttalaš konsula Crowe bokte. Doaibma lei álggos dušše ruvkedoaibma. Málbma ii suddaduvvon garkobberin: "Fievrridat namalassii Málmma suttatkeahttá Eŋglánddii. Guovllu Beahcevuovddis lea Doaimmahagas lohpi váldit hirssa dárbbus mielde Ruvkehuksemii ja Mášendoibmii; muhto Doaimmahahkii lea váldoeaktu, ahte eai váldde koalaid ja boaldinmuoraid guovllu vuvddiin. Danin fertege, jus Bartadoaibma Álggahuvvo, ahte koalla Suddadeapmái vižžojuvvo deike Eŋlánddas dárbbu mielde." (Jens Kraft, Topographisk-Statitistisk Beskrivelse over Kongeriget Norge, bd. 6, Christiania 1835, s. 576f) . Lea mearkkašanveara dán konsešuvdnaeavttu "stáhta vuovddi" geavaheapmái Álttás. Álgovuorus lei ámtamánni Johan Caspar Krogh, gii dan evttohii ja gii geassemánu 10. b. 1825 almmuhii ođđa njuolggadusaid Áltá-vuovddi geavahusas. Muhto dat bisuhuvvui guovvamánu 27. b. 1826 ggl. cea. Eanet cealkámušas - masa Kraft lea vuođđudan - J. P. Nielsen:s, Alta historie, bd. 1, 1990, s. 356f. Plassjeduoddara njáskamiin dihte 1600-logus. Njáskamat Álttás livčče ožžon billisteaddji váikkuhusaid Oarjefinnmárkku ássamii. 1830-jagiid loahpas sáhttigođii báktečina buktit olgoriikkain tuollo haga veaikedoaimmahahkii. Buvttadeapmi lei maŋŋil gitta 200 tonna jahkái (Cuoŋománu 26. b. 1838 ggl. cea., čuo. 11, ja skábmamánu 23.b. 1839; buo. Ståle Dyrvik j.ea., Norsk økonomisk historie 1500-1970, I, 1979, s. 170) . 2.1.11 1830, Finnmárkku-guollebivdduid láhka Čakčamánu 13. b. 1830 láhka siskkildii njuolggadusaid Finnmárkku-rittu rikkis guollebivdui, erenoamážit dorskebivdui. Láhka attii seamma guollebivdovuoigatvuođaid Nordlándda ja Norggas muđui guollebivdiide go Finnmárkku guollebivdiide. Finnmárkolaččaid sierravuoigatvuođat, erenoamážit liidnabivdui, danin fámuhuhttojuvvo. Miessemánu 18. b. 1860 láhka attii bienasta bitnii ráŋggáštanmearrádusaid earáid bivdosiid vahágahttimis. Borgemánu 3. b. 1897 láhka, § 11, mearridii ahte áhpi galggai juhkkojuvvot "Fierpmi ja Liinna geavaheaddjiid gaskka". Danin nogai 1890-jagiid loahpas vuoigatvuohta "liinnaide". Ledje seakka bivdočázit gáttis fávlái, ráddjejuvvon bivdočáhcemearkkain 1 175 . Várjjat-vuotnas diggelogahallo dákkár liinnat nu maŋŋit go 1860-jagiin. Dáppe lei eaiggáduššanvuoigatvuohta liinnaide leamaš dábálaš juo 1600-logu rájes (Einar Niemi, Vadsøs historie, Čanas 1, 1983, s. 292-295; buo. 1702 gávpemearrádusa, bajábealde 2.1.2.) . Seamma beaivvi tuolluláhka Finnmárkui divttii tuollo haga sisabuktit juohkelágan biergasiid guollebivdui ja eanadollui. Finnmárkorittu guollebivdu ja go álkit beasai ássansajiide ja dárbbašlaš oamit dagahedje rittu fárrenguovlun, erenoamážit mátta guollebivdit bohte (čohkkejuvvon válddahus, Francis Sejersted, Den vanskelige frihet 1814-1851, 1978 (Norges historie, red. Knut Mykland, bd. 10) , s. 146-167) . Guolli ja eatnamat hohkahedje maid sisafárrema stuorraoaivugasvuođas Suomas (Einar Niemi, Oppbrudd og tilpassing. Den finske tilflyttingen til Vadsø 1845-1885, 1977) . Finnmárkku olmmošlohku lassánii 1800-logus proseantalaččat nuppi geardásaččat go Norggas muđui oppalaččat (Øystein Bottolfsen, Finnmark fylkeskommunes historie 1840-1990, 1990, s. 142ff, oktan moanaid diagrámmaiguin) . Stuorra oassi olmmošlassáneamis lei guollebivddu laskama geažil. 2.1.12 1852, Norgga ja Suoma gaskasaš rádjagidden boazodollui ja 2.1.suopmelaččaid riddoguollebivddu gielddus 1840-jagiid rájes vuohttit Christiania ja Stockholmma ámtahálddahusas ja guovddáš eiseválddiin badjáneaddji balu ruošša ránnjáide, oktan Suomain mii lei cára stuorraoaivugasvuohta 1809 rájes. Ballu ii gustun dušše Várjjagii, muhto miehtá guovllu davvenuorttabealde Ivggu ja "suomagáiddá". Ruošša rádjagidden Finnmárkku bohccuide 1852:s vástiduvvui dáža beales rádjagiddemiin suoma bohccuide ja suoma guollebivdiide. Almmolaš almmuheapmi čuojai ná: "Suoidnemánu 29. b. 1852, Gonagaslaš Cealkámuš, mas - dan oktavuođas go keaisárlaš ruošša Ráđđehus easka vássán Suoidnemánu 10át celkkii Dovddahuvvon, ahte Čakčamánu 15át rájes áigu diktit Suoma Rájá Norgga vuostá giddet dáža Badjesápmelaččaide oktan Boazoealuiguin - earret eará mearriduvvui: ahte seamma Áiggis galgá leat gielddus suoma riikkavuložiidda rasttildit rájá Norgii guođohit bohccuideaset ja sihke Norggas dahje norgga Rittus moge bivdit dahje makkárge guliid bivdit." Dáža rádjagiddema ferte navdit leat dáža allatvuođarievtti váikkuhussan. Dat ii lean vuođustuvvon Finnmárkku stáhta eatnamiid oahpas. Muhto čuozai vuohččan suoma sámiid valljigeavaheapmái dáža guovlluin. Danin gullá dáža rádjagidden dan oktavuhtii mii dás lea ovdan. Dáža beale rádjagidden oaččui ránska-brihttalaš dáhkádusa (milolaš ja dál ii nu dovddus) 30. skábmamánu 1855 "Skabmamánusoahpamušain". Dat máinnašuvvui vel "Soahpamuš Fránkariikkain ja Eŋglánddain Ruošša vuostá" dan áiggi láhkaáigečállagis (uth. GS) : "1. A r t i h k k a l. Su Majestehta Ruoŧa ja Norgga Gonagas ii čana iežas luobahit Ruššii dahje dán Riikkain lonuhit dahje diktit seamma ahte ásaiduvvot makkárge osiin Riikkas, mat leat Ruoŧa ja Norgga Ruvnnu vuollásažžan. Su Majestehta Ruoŧa ja Norgga Gonagas čatná iežas dasto ahte ii luobat Ruššii makkárge Vuoigatvuođa Guohtumii (Bete) dahje Guollebivdui dahje makkárge Vuoigatvuhtii makkárihkkenassii eará Lágážemiid, leš dal Ruoŧa ja Norgga bajábealnamahuvvon Duovdagiin dahje daid Rittuin, muhto hilgut juohke šiehtadallama, maid Ruošša dahká dáinna Áigumušain sihkkarastit muhtun namahuvvon Vuoigatvuođaid. 2. A r t i h k k a l. Jus geavvá nu, ahte Ruošša ovdanbuktá Su 2. Majestehtii Ruoŧa ja Norgga Gonagassii makkárge Evttohusa dahje 2. makkárge Gáibádusa, man Áigumuš lei doalahit, leš dal Luobaheapmi 2. dahje Lonuhus makkárge Oasis Riikkas, mii lea Ruoŧa ja Norgga 2. Ruvnnuid vuollásažžan, dahje Vuoigatvuohta hálddašit dihto Osiid 2. dáid Eatnamiin, dahje Mieđiheapmi Vuoigatvuhtii Guollebivdui, 2. Guohtumiidda (Bete) dahje makkárnu eará Lágážemiid namuhuvvon 2. Duovdagiin dahje Ruoŧa ja Norgga Rittuin, - čatná Su Majestehta 2. Ruoŧa ja Norgga Gonagas makkárge gaskaluhttima haga almmuhit Su 2. Majestehta Fránska Keaisárii ja Su Stuorra-Británnia Majestehtii 2. dákkár Evttohusa dahje dákkár Gáibádusa; masa maŋimušnámuhuvvon 2. Majestehtat váldet badjelasas Geatnegasvuođa addit Su Majestehtii 2. Ruoŧa ja Norgga Gonagasa Soahtefámuide eatnamiin ja čáziin, 2. doarvái Ovttastahttit Su Majestehta Soahtefámuid eatnamiin ja 2. čáziin ahte vuosttaldit Ruošša Gáibádusaid dahje 2. Fallehemiid. Lágážeapmi, Fápmu ja Atnin dáid Soahtefámuin galge 2. bajábealnamahuvvon Dáhpáhusain mearridit oktasaš Soahpamuša 2. gaskal ovttastuvvon Fámuid." Norgii bođii skabmamánusoahpamuš skábmamánu 2. b. 1907 Integritehtasoahpamuša sadjái (Duiskkain, Fránkariikkain, Stuorrabritánniain ja Ruoššain. Dat loahpahuvvui gaskal 1922 ja 1928) . 2.1.13 1852 - 1857, vuosttas geahččaleamit váidudit ruošša 2.1.rádjagiddema čuvvosiid dáža boazosápmelaččaid ektui Ruošša rádjagidden 1852:s fámuhuhtii de facto Sámekodisilla vuoigatvuođaid boazosápmelaččaide Várjjagis Guovdageidnui dálveorohahkii Suomas ja váddudii sin dili hirbmadit. Ráđđehus nammadii seamma jagi golmmaolbmo kommišuvnna iskat váttisvuođaid váidudit. Okta miellahtuin lei Even Saxlund (1811-1902) . Son lei 1835 cand. jur., Nuortafinnmárkku fáldi ja sundi 1838-52, Fredrikshald:a gávpotfáldi 1852-63, alimusriekteduopmár 1863-94 ja buot stuorradikkiid ovddasteaddji 1845-1864 earret 1859-60) . Dárkkástusaid mielde ja ovttasráđiin boazosápmelaččaiguin árvalii kommišuvnna eanetlohku (gávpotfáldi Saxlund, fáldi Hauge; ámtamánni Harris ii searvan eará ámmátdoaimmaid geažil) ahte dálveguohtumat Duoddaris ja Mátta-Várjjagis galge ráfáiduhttot guohtumis miessemánus skábmamánnui. Bohccuid galggai danin geahččat birra jagi, sihke dálveguohtumiid ja Suomarájá geažil. Boazoáidi gaskal Vuotnabađa ja Skiippagura livččii doallan Várjjat-bohccuid Várnjárggas geasset, doarvái guhká eret rájás. Geassegeahččan livččii nappo váttisvuođaid haga. Deatnu livččii giđđadulvvis beaktilit caggan Nuortta-Finnmárkku eará bohccuid, ja muđui vigge bohccot ieža geasseorohagaide rittuide. Kárášjoga ja Oarje-Finnmárkku bohccot livčče maid ieža viggan rittobeallai Oarje-Finnmárkui ja Davvi-Romsii. Kárášjoga ja Guovdageainnu boazodoallit čuoččuhedje ahte geassemánu ja suoidnemánu álggus livčče lean veadjemeahttun geahččat bohccuid, muhto ledje ovttamielas ahte dálveorohaga jeagil fertii suodjaluvvot juo čakčagease. Dát lea čakčamánu 7. b. 1854 lága duogáš (Od. prop. 42/1854; Árvalus O 82/1854) , mii luvvii Kárášjoga ja Guovdageainnu boazosápmelaččaid geahččangeatnegasvuođas geassemánu 1. b. rájes suoidnemánu 8. b. rádjai. Ráđđehus guorrasii nappo kommišuvdnamiellahtuide Saxlund ja Hauge. Soai leigga ráddjen mandáhtaseaskka rádjagiddema čuvvosiidda, vaikko diđiiga boazosápmelaččaid ja boanddaid ("Dáloniid") gaskasaš vuostálasvuođa Oarje-Finnmárkkus. Ámtamánni Harris ii lean ovttamielas dása. Son navddii Saxlund ja Hauge "vánit leaba ožžun doarvái Liibba Bienasta bitnii oahpásmuvvat dán Dilálašvuhtii, mii allaárvvot leat ovdánan Sáččá ja Romssa Fálddiin ja Álttá-Dálbmeluovtta Báhpasuohkanis" (Od. prop. 42/1854, s. 22) . Ámtamánni ráđđii danin láhkadit dievaslaš geahččangeatnegasvuođa birra jagi sihke Finnmárkkus ja Romssas. Ráđđehus válddii dán vuhtii, ja guovvamánu 25. b. 1857 plakáhtas gohččojuvvo maiddái Oarje-Finnmárkku ja Kárášjoga boazodoallit geahččat bohccuid birra jagi (Dán birra, Od. prop. 25/1862-33 Lága čállima birra, mii sisdoallá Mearrádusaid Bohccuid Geahččamis jna. aitosaš Finmárkkus, Mielddus I. Buo. čuovvovaš oasi) . 2.1.14 Láhkaovdabarggut ja lágat boazosápmelaččaid ja boanddaid 2.1.gaskasaš gaskavuođain 1850-jagiid loahpa rájes 1978 2.1.boazodoallolága rádjai Ovddit geahččannjuolggadusat ledje gal njulgestaga 1852 rádjagiddema čuovus. Muhto álggahedje moanaid iskkademiid doallevaš njuolggadusaide "stáhta eatnamiid" guohtumis, láivudan dihte boazosápmelaččaid ja boanddaid gaskasaš heajos gaskavuođa. Iskkadeamit eai leat vel heaittihuvvon. Čuovvovaččat biddjo várddus muhtun váldoiskkademiin 1850-jagiid loahpa rájes ja 1978 boazodoallolága rádjai. Dát gustojit stáhta eatnamiid geavaheames Finnmárkkus, vaikko lea iskon ráhkadit doallevaš ortnetnjuolggadusaidge. Guovvamánu 25. b. 1857 ggl. cea. olis nammadii Finnmárkku ámtamánni, Siskkit departemeantta mieđáhusain, kommišuvnna čielggadit bohccuid geahččama ja vejolaš vahátbuhtadusa gažaldagaid. Kommišuvnna raportta dievaslaš oassi ja departemeantta dan meannudeapmi lea váldon mielde Od.prop. 25/1862-63 Om udfærdigelse ... (buo. ovddit oasi loahpa) . Miellahtut ledje fáldi ja sundi Norgreen Deanus, Romssa suohkanbáhppa ja fylkkaproavas, ovddeš Guovdageainnu suohkanbáhppa, Hvoslef, Álttá-Dálbmeluovtta leansmánni Dyblie ja gávpejas Fanrem. Kommišuvdna čilgii álggos manne ledje riiddut gaskal boazosápmelaččaid ja boanddaid ja čujuhedje ahte váttisvuođat ledje stuorámus Álttá-Dálbmeluovttas, go eanadoallu lei erenoamáš dehálaš dáppe. Muhto kommišuvdna oaivvildii (s. 5) ahte "ii sáhttán mohkastit Bahás gieldimis Badjesápmelaččaid Lobi Mearragáddái dahje čujuhit sidjiide Guovlluid Caggan dihte dihto eará báikkiin, daningo dákkár Erren livččii leat issoras Hearjiduhttin dondološ Vuoigatvuođain, dát livččii maid Moiven ollásit sin ruhtadili, mii ainjuo dán Áigái eaktuda hehttekeahtes Johtinvuoigatvuođa." Kommišuvdna evttohii láhkadit čielga prinsipála ja persovnnalaš buhtadanovddasvástádusa ja dasto álggahit subsidieara ja oktasaš ovddasvástádusa boazovahágiin gieddeeatnamiin, áiddehis niittuin gittiid lahka, niittuin ja mehciin mat "bissovaš Mearkkain dahje Čorgemis lea nu čielggas, ahte seamma sáhttá sirret birastahtti Almennehis, " ja čujuhuvvon njáskansajiin (§ 9) . Kommišuvnna lei vuođđudan oktasaš buhtadanovddasvástádusa (s. 4) ahte dat livččii boktán "Searvedoaimma, maid ... Johttieallimis eai dovdda ja eai dárbbaš, nuguhká go ellet sierra, muhto mii berre leat dárbbašlaš Eaktun dan Bistimii, go áloládje lassánit Riiddut ovdáneaddji Servodagain." Muhto kommišuvnna eanetlohku dagai oktasaš buhtadanovddasvástádusa evttohusa evttolažžan ahte boazovahága buhtadanovddasvástádus meahccegaskkain ja áiddehis niittuin geahpeduvvui beliin dahje heaittihuvvui ja ahte eanagirjjit ja ámtalihput dákkár guovlluin duoguštuvvojedje stáhtakássa buhtadasain. Dán vuođustedje ná (s. 11) : "Ahte Boazosápmelaččaid dondološ Johtolagat ain berrejit leat sin atnui, ii dárbbaš gal ođđa Nannema, go Vuoigatvuohta gullá oamastussii." Kommišuvnna unnitlohku lei áidna juristta, fáldi ja sundi Norgreen (Deanus 1855-67, buot golbma stuorradikkiid 1859-65 ovddasteaddji) . Son árvalii olles buhtadanovddasvástádusa buot vahágiin, áiddehis gaskkainge. Son vuođustii dan ná (s. 6) "Vahátbuhtadusa ráddjen beliin lea sihke Soaittáhagas ja lea eahpidahtti Bahkken Opmodatvuoigatvuhtii. Orru divrras, ja vánit doalvvuha sávahahtti Dillái muosálaš Ovdáneapmái, jus fásta Ássit, geat guhkes Áiggiid leat gillán stuorra Vahágiid Badjesápmelaččaid deaivvademiin, galget Riektenávddašeamis Buhtadassan, mii fállojuvvo, joatkit áloládje máksimiin Áittardit dán Johttičeardda, mas Jávkadeapmi Riddoguovlluin lea dat áŋgiramos dáhttu. Maid dal sáhteš dadjat Opmodatvuoigatvuođa erenoamáš Vuolggaheames, ja dan Geavaheames, mii lea Finnmárkku eatnamiin, de lea čájehuvvon, ahte Ássit, báidnojuvvon Riektegeavadiin ja Gáttuin, maid Áigi lea ovdánahttán Riektedoahpagiidda, atnet iežaset vuoigaduvvon navddašit Opmodagaideaset ja Gáibidit Suodjalusa, nugo Opmodat álohii berre leat váfistuvvon ortnet Servodagas." Departemeanta ráđđádalai dasto gávpotfálddiin Even Saxlund:in. Son čujuhii ahte vuođdogirjjit ledje nuvttá čállon, nu ahte dan geažil iige sáhttán daid duoguštit stáhtakássa buhtadassan. Dasto čálii (s. 14) ahte eahpitkeahttá lei leamaš sávahahtti "ahte ii goassige lei galgat mieđihuvvot Vuoigatvuođauođđu dákkár Gaskkaide, muhto go dát lea dáhpáhuvvan, fertejit Vuostáiváldit duostat váldit dan vára, go Badjesápmelaččaid eahpitkeahttá Lohpi geavahit Almennehiid, gos Niittut leat, dan maid ferte vuordit, ahte Ealut sáhttet Vahágahttit su Opmodagas, dan Vahága maid son ieš sáhttá garvit jus ráfáiduhttá Bihtáid Dáhrain dahje eará Láhkai - ..." Son lasihii (s. 15) ahte anii diehttelassan ahte badjesápmelaččaid "boares Johtolagaid ... eai sáhte rivvet sis go Ovttaskas Olbmot váldet Háldosis Gaskkaid, váikko Vuoigatvuođavuođđu lea 1775 Cealkámuša mielde. Mihtideamit duoddaris ... eai berre eisege dahkkot, earájus jurdda lea ásahit Ássansajiid dohko." Departemeanta guorrasii kommišuvnna ovttaoaivilis evttohussii, maid Saxlund lei dorjon, olles buhtadanovddasvástádusa boazovahágiin gieddeeatnamiin ja lagamus mehciin ja hábmii láhkaevttohusas ná (§ 7, s. 19) : "Juohkehaččas lea ovddasvástádus iežas Ealus ja geatnegahtton ollásit Buhtadit Vahága, maid Bohccot, mat gullet Ellui, dahket priváhta Olbmo Opmodahkii. Sus ii lea dattetge ovddasvástádus vahágis mii lea dáhrahis meahcis, mas ii leat oinnolaš oktavuohta Siseatnamis, dasgo gažaldat vahágis dákkár meahcis ii čovdojuvvo dán lága vuođul." Subsidieara oktasaš ovddasvástádusa evttohus álggahuvvui ná (§ 9) : "Go Bohccot leat Vahágahttán priváhta Olbmo Opmodagas almmá diehtimis, gean Ellui Bohccot gullet, lea geatnegasvuohta čilget Buhtadasa buot Badjesápmelaččain Searvevuođas, geain leat boazoguohtumat gohcciguovllus, gos Vahágat leat, Juohkehaš bohccologu ektui. ..." Muhto 2. ealáhusaid lávdegoddi - gos Schweigaard lei ovdaolmmoš - hilggui árvalusa proposišuvnna Odeldiggái (Árvalus O 88/1862-63. Ealáhuslávdegoddi fuomášii ahte ledje gal leamaš nana árttat proposišuvnna "Váldoulbmilii", oktasašovddasvástádus boazovahágiidda dihto rájáid siskkobealde. Muhto dát livččii leamaš "[sierra] Láhkanjuolggadus", vaikko Ruoŧas lei dat leamaš ainjuo 45 jagi. Lávdegoddi čujuhii ahte "Lassin Dáloniid Beroštumit ovddiduvvojit Deasttat, mat leat Badjesápmelaččaid geažil." Lávdegoddi guorrasii kommišuvnna eanetlohkui mii lei gávnnahan dušše "duosttáš gohččuhit Badjesápmelaččaid garrasamos Ovddasvástádusa muhtun sajis, go seammás addojuvvojit sidjiide vástideaddji Geahpedeamit nuppi sajis." Ii ealáhuslávdegoddige livččii duostan rávvet proposišuvnna § 7. Muhto orui dárbbašlažžan guorahallat dárkilabbot evttohusa luvvet riiddoguovlluid. "Go nu Dehálaš lea čoavdit Riiddu, man stuorámus árta oažžu dadjat lea Riidu gaskal guovtti Čeardda, navdá Lávdegoddi, ahte dát Guorahallamat berrejit loahpahuvvot, " ja loahpahii árvalusastis Odeldiggái ahte ii mieđihivččii proposišuvnna ovttage oasi (nappo Od.prop. 25/1862-63) . Árvalus meannuduvvui miessemánu 27. b. Fáldi Norgreen ávžžuhii Schweigaard:i ahte proposišuvdna "Dál" ii berre mieđihuvvoŧ 176 . Dát šattai maid Odeldikki mearrádus (Od. tid. 1863, s. 818) . Muhto Ealáhuslávdegoddi nr 2 ja Odeldiggi ledje oahppan dán áššis. Árta dan beanta dievaslaš oasi govvádussii dássážii lea go oahppu atnui miessemánu 19. b. ja geassemánu 12. b. 1863 (Od. tid. 1862-63, s. 799ff, 894f; geahča čuovvovaš oasi) eanavuovdinlága meannudeamis. Dan sadjáigo duoguštit ámtalihpuid ja eanagirjjiid stáhtakássa buhtadassan bođii 24. cuoŋománu 1869 Finnmárkku Ámtta Eanadilálašvuođaid Ortnega Láhka, (Od. prop. 19/1868-69) . Departemeanta lei proposišuvnnas ja láhkaevttohusa § 1a mielde rávven bággo molsuma, ahte nammaduvvon dubmejeaddji kommišuvnnas galggašii lea váldi "ovddidit Eatnamiid Molsumiid dahje Lonohallamiid nu guhkágo Kommišuvnna mielas lea dárbbašlaš ja ávkkálaš ortnet ja Ovdáneapmi Eanadilálašvuođain, beroškeahttá lea go Eanaeaiggát dákkár Molsuma bivdán." (buo. s. 4) . Stuorradiggi lei ovttamielas ahte dárbbašuvvojit sierraduopmostuoluŧ 177 dákkár ulbmiliidda ja ahte dubmejeaddji kommišuvnnat galggašedje nammaduvvot, muhto eai háliidivčče addit nu viiddis válddi go maid departemeanta evttohii. Lága mielde (§ 1c) galge kommišuvnnat earret eará, oasseeaiggádiid 1 178 mieđáhusain, "Juohkit Opmodagaid, mat gullet dákkár Searvevuhtii, mii guoskkahuvvo Golggománu 12:át 1857 Lágas § 1" [mearkkaša dalá gustojeaddji molsunlága]. Dákkár molsumat ledje loahpalaččat ja ii sáhttán daid guoddalit (§ 2) . Čakčamánu 29. b. 1962 Finnmárkku fylkka stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid lága ja láhkaásahusaid arvalusastis, addá ovdal namuhuvvon lávdegoddi (bajábealde 1.8.) dán várdosa 1869 láhkaásaheamis (s. 11) : "Namuhuvvon lága mielde lea leamaš nammaduvvon 3 dubmejeaddji kommišuvnna: a) "Álttá-kommišuvdna" 1870-73. Dát barggai Álttá, Dálbmeluovtta ja Láhpi gielddain ja meannudii birrasii 2500 opmodagaid. b) "Deanu-kommišuvdna" 1876-83. Meannudii opmodagaid Deanus, Buolbmágis, Kárášjogas ja Davvesiiddas. Olu opmodagaid muddii. c) "Nubbi Álttá-kommišuvdna" 1898-99. Meannudii opmodagaid dušše Álttá gielddas. Dát gustui erenoamážit opmodagaide main rádjá lei beahcevuovdeguovlluide. Oktiibuot meannudii 458 opmodaga. Muhto juo 1911 gáibiduvvui ahte ođđa kommišuvdna galggašii meannudit Dálbmeluovtta, Láhpi ja - 3. geardde - Álttá. Ámtadiggi čujuhii dán birra. Dát čájeha man váttis opmodatoktavuođat ledje šaddan. Dán háve lágiduvvui nu ahte eanakommiseara (sundi Spilling) nammaduvvui. Son barggai Dálbmeluovttas, Láhpis ja Ákŋoluovttas, Áltá fas ii váldon mielde dán háve." Miessemánu 6. b. 1876 ggl. cea. addui Finnmárkku stáhta eatnamiid vuovdima ja lihttoláigoheami njuolggadus, 1863 eanavuovdinlága olis. Njuolggadusa § 8:s mearriduvvui ee. ahte "Go Lihttoáigohii Niittuid ja Geassesajiid guovlluin, gos Ealut johtet, eaktuduvvo Badjesápmelaččaide Geatnegasvuođaluvven, jus sin bohccot lihttoláigohuvvon Gaskkain bilidit, liikká hilgojuvvo dákkár Luđolašvuohta, jus Vahágat leat gaskkain, maid birastahttá 1 1/2 Állana alla Dáhra". Dát mearrádus nuppástuvvui suoidnemánu 7. b. 1902 eanavuovdinnjuolggadusaid § 1b:s ná "Jus Eatnamat leat Badjesápmelaččaid Johtolagaid lahka, ja dat eai dáhraduvvo dohkálaččat, galget Badjesápmelaččat leat Ovddasvástádusa haga, jus sin ealut dahket Vahága, earájus Eaktodáhttu dahje roava Fuollameahttunvuohta sáhttet sin sivahit." Sáhttá gal dadjat ahte njuolggadusat ledje eahpečielgasat sihke boazosápmelaččaide, boanddaide ja duopmáriidda. Ođđa boazodoallolága bindilis barggadettiin mii álggahuvvui 1917:s ja mii gergejuvvui 1933:s, lei Kristian Nissen áššedovdi ráđđeaddi riikaadvokáhtii Peder Kjerschow:i. Nissen manai 1920 čađa boazovahágiidbuhtadasa vuolitriekteduomuid gitta 1876 rájes. Kjerschow:i báhkkoduvvon smiehttamušas, beaiváduvvon juovlamánu 30. b. 1920, čálii Nissen ahte vahátbuhtadasas dušše lei dubmejuvvon priváhta opmodagaid ovddas. "Omiid guohtonbuhtadas stáhta eatnamiin ii oidno goassige leat gáibiduvvon" (s. 36) "... stáhtaeatnamiin láiddomiidda dáfus leat dálonat ja badjesápmelaččat gustojeaddji riekteáddejumis áibbas seamma vuoigaduvvomat". ... "... go dálonat dál - čielga lobiin eaiggáduššaneanagirjjiidasaset dahje eai - geavahit guohtumiid stáhta eatnamiin olggobealde opmodagaideaset omiid gárdeguohtumiidda, de ii leat sis makkárge vuoigatvuohta vahátbuhtadassii, maid boazoguohtun dás sáhttá vahágahttit lobálaš omiid guohtumiidda. Go boazoguohtumat árbevirolaččat lea leamaš dihto gaskkain Finnmárkkus ja dat eai leat sierra mearrádusas ráfáidahtton boazoguohtumiidda, lea boazosápmelaččain dalle vuoigatvuohta almmá buhtadanovddasvástádusain diktit bohccuideaset guohtut stáhta eatnamiin" ("Finmarkens reindriftslovgivning", s. 37; Boazodoallokantuvra pk. 4, Eanadoallodepartemeanta, RA; nubbehusčálus GS) . Dát duopmogeavat lea čilgehus dasa ahte miessemánu 12. b. 1933 boazodoallolága, § 41:i, lasihuvvo erenoamáš njuolggadusat Finnmárku fylkka hárrái. Buhtadanovddasvástádus gáibiduvvui boazovahágiin bealdduin ja gittiin siskkobealde guokte km eanadoalliid ássansajiid, go guovlu lei áidon dan láhkai ahte bohccot eai ráfehuhte. Bealdduid, gittiid, láddjehagaid ja áidonkeahtes gittiid vahágiidda, lei buhtadanovddasvástádus dušše jus boazodoalli beales lei eaktodáhtolašvuohta 1179 dahje roava váruhisvuohta 1180 . Muhto subsidieara oktasaš buhtadanovddasvástádus orohahkii, "buohkat dahje ii oktage" álggahuvvui Finnmárkkus, nu mo riikkas muđui juo lei ovdal. Erenoamáš guokte-kilomehternjuolggadus Finnmárkkus lea sihkkojuvvon geassemánu 9. b. 1978 boazodoallolágas, §§ 25-27. Buhtadannjuolggadusat leat dál seammaláganat miehtá riikka. Váttisvuohta lea leamaš ja lea hui stuoris. Muhto lágat ja hálddašeapmi eai leat vel 1990-jagiin čoavdán váttisvuođa maŋŋil go dát šattai fáhkkalaš 1850-jagiin. 2.1.15 1863, vuosttas eanavuovdinláhka Geassemánu 22. b. 1863 eanavuovdinláhka álggahii opmodatvuovdima "Stáhta Eatnamiin Finnmárkku Eanaguovllus", maiddái bidjegiš 181 sutnje gii eanemus fálai. Vuovdinmávssut eai galgan dolvot ámttas eret, muhto čohkkejuvvot Finnmárkku vuovdefondii. Áiggi mielde galggai vuovdefoanda ruhtadit Finnmarkku vuovdedoaimmahaga. Eanavuovdinláhka lei ođđa riikaviidosaš vuovdegáhttema oassin, mii álggahuvvui seamma beaiváduvvon ođđa vuovdelágain. Dát ovdanboahtá mearrideaddjin ovdabargguin (Stáhta vuvddiid direktoráhta arkiivvas, 1988 rájes RA:s) . Eanavuovdinlága álgu lei čujuhettiin Siskkit Departementii, maid čálii suoidnemánu 1. b. 1860 rájes Finnmárkku (oktan Romssain) vuovdemeašttir, Johannes M. Norman. Son lei ovdal leamaš universitehtabotanihkkár Tøyen:s, ja son vuođđudii jurdagiidda Om Skovforholdene i Finmarken, Indberetning til Departementet for det Indre af J. B. Barth, Vuovdemeašttir, Chr.a. 1858 (geahča biografiaid goappašagaid birra Norsk Biografisk Leksikon:s.) Láhkateavstta evttohusa (bájuhan Od.prop. 33/1862-63) čálii Finnmárkku ámmátolbmuid departemeantanammaduvvon kommišuvdna oanehis čoahkkimis Hámmárfeasttas borgemánus 1862. Departemeanta hoahpuhii evttohusa meannudeami vai beasai dan buohtalastit vuovdelága proposišuvnnain. Kommišuvnnas ovdaolmmoš lei fáldi ja sundi C. C. Kjerschow Várjjagis. Eará miellahtut ledje fáldi ja sundi Jens Holmboe Hámmárfeasttas, vuovdemeašttir Norman, fáldi ja sundi Norgreen Deanus ja guovlludoavttir Follum Álttás. Evttohusas siskkildii § 10:s čoavddasániid listta eatnamiin maid ii berren vuovdit. Siskkit Departemeanta čiekŋudii čoavddasániid ja dagai daid láhkaproposišuvnna § 3:in (vuođustus proposišuvnnas s. 22) . Ealáhuslávdegoddi nr. 2, ain Schweigaard ovdaolmmožin, oaččui maiddái dán proposišuvnna meannudeapmái. Lávdegoddi čálii árvalusastis Odeldiggái (Árvalus O nr. 89/1862-63) ahte deattuhii sakka "ahte dáid guorba Guovlluin áinnas ferte atnit Čalmmis, ... ahte seailluhuvvojit Gaskkat luobahemiid haga, jus Sirdin priváhta Opmodahkan vahágahttá Guovllu dábálaš Ruovttudoalu, nugo mahká vádduda Badjesápmelaččaid Johttimiid dahje heivetmeahttumit gáržžidit guolásteaddjii Álbmoga oažžumis Sadji Fanasnávsttuide dahje Jielliide ja sullasaččaide." Danin oaivvildii Ealáhuslávdegoddi ahte "Gielddus juohkit eatnamiid, mii guovllu Beroštumis berre leat luobakeahttá, lea Proposišuvnna § 3:s ožžon Saji daid bagadeaddji Láhkaásahusain Leansmánnái gii hovde Mihtidemiid. Lávdegoddi navdá, ahte dát Vuođđonjuolggadus berre celkojuvvot sorjjásmeahttun Hámis ja Lága Álgun " (uth. GS) . Stuorradiggi bidjai danin iežas láhkameannudeamis vuovdingildosiid § 1:in Finnmárkku Eanaguovllu Stáhta Eatnamiid Luobaheami Lágas: "Stáhta Eatnamat Finnmárkkus eai galgga luobahuvvot Priváhta Opmodahkii, go dan Luobaheapmi livččii leamaš Vuostá guovllu Anu, namalassii jus a) adno Geassesadjin Dáloniidda dahje Badjesápmelaččaid Elliide dahje Lavdnječuohppamiidda; b) adno Luoddan Badjesápmelaččaid Johtolagaide dahje Dáloniid Mátkkoštemiide, dahje sáhttá vuordit ahte livčče gáibiduvvon dán áigumuššii; c) dás leat dušše Niittut, main Guovllu Dilálašvuođaid geažil ii sáhte albmaláhkai gilvit; d) dan Sajádat Dilálašvuođaid ektui muđui várra, adno guolásteaddjiin Fanasnávsttuide dahje Jiliide." Dát vuovdingildosat eanaš doalahuvvo dahje ođđahábmejuvvo 1902 ja 1965 lágain. Dat leat maid doalahan seamma saji go 1863 eanavuovdinlágas. Golbma vuosttas gildosa bohtet njuolga 1857 kommišuvnna árvalusa meannudeamis (bajábealde 2.1.14) Maŋimuš gielddus lea vuođđoduvvon 1775 cealkámuša § 6:ii (bajábealde 2.1.9) . Eanadoallolága § 6 doalahii vel 1775 njuolggadusaid nu ahte fáldi sáhtii čujuhit ássanbáikkiid "ávdin Gaskkain, gos ii leat jáhkehahtti, ahte Olusat livčče ássagoahtán lahkalaga." Čujuhuvvon ássanbáiki galggašii leat opmodahkan golmma jagi maŋŋil, jus háldejeaddji ceggii viesu báikái ja divttii dan mihtidit ja vealgádit. Eanavuovdinláhka mearridii dasto § 9:s ahte geain juo lei ámtalihpu dahje geat ledje gilván ja áidon eatnamiid dahje huksen viesu ássansadjái, sáhtte oažžut saji čállot eanagirjái opmodahkan 1775 ja maŋit njuolggadusaid olis. Eanavuovdinlága okta gielddus § 1:s jotkui borgemánu 3. b. 1897 (nr. 6) "Lavdnjeloggun Finnmárkku stáhta Eatnamiin Lágain". Láhka divttii "doaisttážii" loggut lavnnji stáhta eatnamiin dálloatnui, amtta čujuheami vuođul. Láhka attii vuosttasvuoigatvuođa dan gieldda ássiide gos darfejeakkit ledje. 2.1.16 Dáruiduhttinpolitihkka 1860-jagiid gaskamuttu rájes 1860-jagiid gaskamuttu rájes vuhttui Finnmárkopolitihkas ain Ruošša ballu. Ballu dihttui nu ahte kveana sirddolašvuohta ja ássan vuosttalduvvui ja Finnmárkku "dáruiduhttin" laskkai eanet aht' eanet, skuvllain, girkuin ja báikenamain. "Dáruiduhttin" lei 1870-jagiid rájes dán politihka dábálaš ja virggálaš namma. Dat galggai guhkit áiggis suodjalit sihkarvuođapolitihkalaččat Finnmárkku ja caggat ahte Norga oaččui davvi "Slesvig:a". Cuoŋománu 21. b. 1888 "Norgga Stáhtaborgárvuoigatvuohta j.n. láhka" čielggadii geat leat norgga stáhtaborgárat ja makkár eavttut leat oažžut stáhtaborgárvuoigatvuođa. Lága bokte lei vejolaš mearridit geat sirddolaš kveanain ain ledje cára vuollásaččat Suoma stuorraoaivugas iešvuođas, jus sii eai lean ohcama bokte ožžon norgga stáhtaborgárvuoigatvuođa. Dušše norgga ja ruoŧa stáhtaborgárat sáhtte dán rájes háhkat giddodaga dahje geavahanvuoigatvuođa eatnamiin olles riekteváikkuhusain. Dušše spiehkastahkan sáhtii earáide mieđihuvvot láigu eanemusat logi jahkái (§ 9) . Dán birra sáhttá dás ja čuovvovaččat oppalaččat čujuhit Knut Einar Eriksen ja Einar Niemi, Den finske fare. Sikkerhetsproblemer og minoritetspolitikk i nord 1860 - 1940, 1981 (ee. s. 448, Finnmárkku ámtamánnin gulahallamis, 1888 lága ovdabarggus) . Girječállit eai leat fuomášan 1863 vuovdelága ja eanavuovdinlága oktasaš álggu. Eará ášši lea ahte 1863 eanavuovdinláhka juo moatti jagi maŋiil dulkojuvvui sihkarvuođapolitihkalaš ulbmiliin, ja dan birra leaba girječállit dievaslaččat čilgen. 2.1.17 1902, nubbi eanavuovdinláhka, oktan 2.1.njuolggadusaiguin. Giellaklausula geavat Miessemánu 22. b. 1902 eanavuovdinláhka geardduhii eanavuovdinlága 1863 vuovdingildosa, ja lasihii ahte eatnamat eaige galgan vuvdojuvvot jus vuovdin vahágahtii vuovddi dahje lea vuostá "Riikka Beroštumiid dahje Guovllu Anu". 1863 lágas lei dás dušše "Guovllu Atnu". Muđui ii siskkildan ieš láhka stuorát nuppástusaid 1863 lága ektui. Suoidnemánu 7. b. 1902 njuolggadus baicce aiddostahtii bienasta bitnii maid ii sáhttán ja maid sáhtii vuovdit ja makkár eavttuin. Erenoamážit Njuolggadusaid § 1 c. mearrida guhkás vuovdima eavttuid: "Luobaheapmi galgá dušše leat Norgga Stáhtaborgáriidda ja erenoamážit ovddidit Guovllu Ássama Deasttain, dán Gilvimii ja muđui Ávkin Ássiide, geat máhttet hállat, lohkat ja čállit dárogiela ja hállet dan beaivválaččat." Ja ohcci galggai ohcamuša b čuoggás čuvget "Ohcci stáhtaborgárlaš Dilálašvuođa, Našunálitehta ja Riegádanbáikki, ja máhttá go son hállat, lohkat ja čállit dárogiela ja hállat dan beaivválaččat". Leansmánni galggai duođastit b čuoggá. Wollert Konow, ođđa Eanadoallodepartemeantta stáhtaráđđi, bealuštii proposišuvnna giellaklausula ráđđehusa beales. Son dajai Odeldikkis ná: "Dát han lea min eana, dat lea Norgga eana, stáhta eana, mii ferte dalle sáhttit váldit vuhtii go mii addit eret eatnama, ahte dat lea nannen dihte norgalaš álbmotlašvuođa. Juohke stáhtalahtus leat iežas vuoigatvuođat dán riikkas. Dát ii leat mihkke ge maid mii hálidit váldit sis eret, baicce dás lea attáldat dahje skeaŋka, maid stáhta addá ja mun navddán dat ovddimustá berre addojuvvot Norgga stáhtalahtuide. Lea guhkkin eret mu oainnus ahte kvenat dahje sámit eai oččoše eatnama, muhto jus šaddá olles gilli dahje guovlu gos lea ballu ahte dušše vieris čeardda olbmot ásset, de mun jáhkán, ahte dán ferte muhtun muddui hehttet (Od.tid. 190102, s. 1243; maiddái geardduhuvvon NAČ 1984:18, s. 417:s) . 1902 eanavuovdinláhka ja eanavuovdinnjuolggadusat govvejit ráđđehusa, ámmátdoaimmahaga ja stuorradikki, ja buot bellodagaid hirbmat ruošša ránnjá balu. Láhka hábmejuvvui (Stáhta vuvddiid direktoráhta arkiivva čálalaš ovdabarggut, RA) ja addui áigodagas go ruošša ráđđehus geahččalii čađahit Suoma ruoššaduhttima ja hálddahuslaš ovttastahttima stuorraoaivugasvuođa keaisárriikkain, Suoma vuođđonjuolggadusaid vuostá. Generála Nikolaj Bobrikov oaččui dán barggu go son borgemánu 1898 nammaduvvui Suoma generálaguvernoran. Bobrikov čađahii garra politihka álggu rájes juo, ja eará birrasat St. Petersburg:s ledje jurddašan hihtásat ja plánamiel ruoššaduhttima, ee. gielalaččat (Eino Jutikkala ja Kauko Pirinen, Finlands historia, 4. dea. 1982, s. 132-153; Tuomo Polvinen, Riket och gränsmarken N. I. Bobrikov, Finlands generalguvernör 1898 - 1904, Helsset 1984, jorgaluvvon ruoŧagillii 1988) . Eugen Schauman bážii Bobrikov geassemánu 16. b. 1904, ja ruoššaduhttinpolitihkka danin gaskaluvai. Okta ovdamearka moanaid vejolašvuođaid gaskkas mo norgga ballu lei ruošša beroštumis Finnmárkui lea Francis Hagerup čuvgehus bellodatjoavkosis guovvamánu 4. b. 1905, nappo go ain lei stáhtaministtar. Dalle miettaštalai son jurddaškeahttá uniovnna luddema. Uniovnnalaš ja vuođđonjuolggaduslaš 1182 heađis livčče "várra leat beanta lahka, ahte Ruošša atná liibba vuollástit Finmárku dahje muhtun dehálamos hápmaniid " (Dagbok ført i 1905 av statsminister Francis Hagerup. H. Falck Myckland almmuhii, 1951, s. 59; buo. s. 36, ja hálešteamit ovddeš Finnmárkku ámtamánniin Nicolai Prebensen s. 43. Buo. Alf Kaartvedt, Drømmen om borgerlig samling 1884 - 1918, s. 204 f; Høyres historie, bd. 1, 1984) . Dássážii eai leat leamaš makkárge duođaštusat ruošša háldoáigumušaide 1183 Finnmárkku jieŋahis vuonaide (Einar Niemi, Oppbrudd og tilpasning, 1977, s. 155 oktan notaiguin 19 ja 20; Polvinen, 1984/88, s. 47f oktan notain 9) . Davvi-Norga lei guhkkin eret, ja Ruoššas alddes lei jieŋahis vuotna Guoládagas. Professorstipendiáhta Jens Petter Nielsen lea dievaslaččat vihkkedallan gažaldaga artihkkalistis Ønsket tsaren seg en isfri havn i nord ?", Historisk tidsskrift 1991, s. 604-621. Son duođašta ahte 1880 rájes ledje mearrahápmanplánat Guoládatvuonas, muhto ahte dát hilgojuvvo 1893:s, earret eará go ii lean vel huksejuvvon ruovdemáđii davás. Murmánskmáđii huksejuvvui easka 1915-16. Ahte Ruošša galggai leat rahčan jieŋahis hápmaniid maŋis Davvi-Norggas, ii oru Jens Petter Nielsen mielde jáhkehahttin. Eanavuovdinláhka lea jurddašuvvon, ovdabargguid mielde (Od.prop. 20/1901-02; Árvalus O I/1901-02) , kveana sirddolaččaide, erenoamážit sin geat 1888 stáhtaborgárlága, § 8 olis, eai lean norgga riikkavuložat. Muhto dasa lassin balle ahte sápmelaččat galge "kveanaluvvat", namalassii seaguhuvvot ja báinnahallot kveana kultuvrras. 1900 olmmošlohkamis ledje sii geat iežaset atne "dážan" 48 % badjelaš 30 000 ámtta ássiin, sápmelaččaid (36 %) ja kveanaid (16 %) eanetlogu ektui. Muhto "muhtun gielddat leat sakka báinnahallon vieris čearddain", daddjui proposišuvnnas ja namuhii Máttavárjjaga 1184 ovdamearkan kveana báidnimis ja Unjárgga ovdamearkan sámi báidnimis (Od. prop. 20/1901-1902, s. 18f. 1900 olmmošlohkama oassi 5. mielddusin, s. 52-64) . Danin galge stáhta eatnamat vuohččan luobahuvvot sidjiide geat adne iežaset "dážan", ja dasto sámiide ja kveanaide geat hálle dárogiela beaivválaččat. Kveanain fertii leat norgga stáhtaborgárvuohta. Dušše sii geat devde dákkár eavttuid, sáhtte oažžut sirdojuvvot stáhta eatnamiid opmodahkan (buo. NAČ 1984:18, s. 408ff) . Nugo oidno (moadde vahku lohkamiid maŋil, GS) máŋggosgirjjiin ja eará Čáhcesullos eanavuovdinkantuvrra arkiivvas ja Stáhta vuvddiid direktoráhta arkivvas, vánit geavahuvvojedje eanavuovdinláhka ja njuolggadusat biehttalit sámiid eatnamiid oastit, hálle dal sii dárogiela vai eai. Muhto vissásit dán vástidit gáibida vuođđoávdnasiid dárkilat guorahallama. Sáhttá ahte eará vuođustusat leat geavahuvvon. Láhka geavahuvvui baicce kveanaid vuostá vuosttas jagiid maŋil 1902 ja birrasii 1920. Sihke láhka ja njuolggadusat doibme gitta 1965 rádjai, vaikko Stáhta vuvddiid direktoráhta 1958:s gohčui eanavuovdinovdaolbmo (c: fylkkamánni) jávkadit giellaklausula njuolggadusaid almmuhusain. Eanadoallodepartemeantta ráđđádallamaŧ 185 1914:s orrut šaddan čujuheaddjin eanavuovdinlága geavadii. Departemeantta hovdii 1913 álggu rájes stáhtaministtar Gunnar Knudsen. Son lei mieđas dulkot giellamearrádusa hiehkásit. Golbma Finnmárkku stuoradiggeáirasa, H. Finstad, Joh. Gjetmundsen ja Hagb. Lund, čálle stáhtaministarii guovvamánu 5. b. 1914, ja čujuhedje ahte eanavuovdinlága proposišuvnnas lei ráđđehus čállán čuovvovačča giellaklausula geavada hárrái (Od. prp. 20/1901-02, s. 20) : "Beroškeahttá masa dás čujuhuvvo leat liikká Finnmárkku dilálašvuođat - nu mo dán áigái leat - departemeantta oaivila mielde - ja dasa lea lávdegotti eanetlohku ovttamielas - menddo garra ja lossa merradus čađahit bissovaš njuolggadussan, ahte sii dušše galget beassat oastit stáhta eatnamiid Finnmárkkus, geat leat dárogielhállit. Dát áššebeallige berrešii biddjot hálddahussii luđolaččat mearridit juohke háve." Stuoradiggeáirasat čujuhedje ná leat maid lága adnon dássážii. Muhto čavgeŧ 186 giellaklausula, nugo Eanadoallodepartemeanta 1913:s lei árvalan (Kárášjoga Anárjotlegiin rádjaguovlluin) , livčče dovdon vánhurskkismeahttun eanaš háviid. Sii jotke: "Guovlluin nugo Guovdageaidnu, Kárášjohka, Buolbmát, Unjárga, Máttavárjjat, Davvesiida 1187 jna. gielddain ásset moanaid sajiin dušše sápmelaččat, geat illá sáhttet leat ovttas dážaiguin. Menddo olu gáibidivččiimet sis jus dáhtošeimmet sin hállat dárogiela ruovttuin. Seamma gusto muhtun muddui Kveanaide Ánnejoga 1188 , Gállojoga 1189 guovlluin, jna. báikkiin Davvevárjjagis ja eará gielddain. Dasto vel lasihit, ahte boarrasat sápmelaččat ja kveanat (badjel 30 jahkásaččat) dábálaččat leat ožžon heajos skuvlaoahpu, mas vel stuorra oasis lea leamaš sámi ja kveana oahpaheaddjit geat oahpahit, geat ieža eai leat máhttán dárogiela albmaláhkai. Dál diktit dán álbmoga gillát, go stáhtaeiseválddiin ovddeš áiggiid ii lean rivttes oaidnu dáruiduhttinbarggus sámi ja kveana guovlluin, ferte dovddastit lea menddu garas. ... Departemeantta dáid gažaldagaid ovddeš oainnu mielde, duostat vuollegašvuođas muitalit, ahte boahttevuođasge berre hálddahus luđolaččat juohke háve mearridit, geat norgga stáhtaborgáriin eanavuovdinnjuolggadusa olis berrejit oažžut oastit eatnamiid stáhtas." Girji čájeha ahte Finnmárkku stuorradiggeáirasat dorjo dáruiduhttinpolitihka (" rivttes oainnu") , muhto liikká háliidedje eanavuovdinnjuolggadusas veahá luđolat geavahusa. Sihke dát girji ja eará álgagat Finnmárkku-bealde ožžo áigái konferanssaid Eanadoallodepartemeanttas maid stáhtaministtar jođihii. Čálli Gustav Peter Schult (gii maiddái lei Várrelahkakomitea 4.10.1912 čállin, Statskalenderen 1914) ráhkadii giehtačállon PM vihkkedallamiidda, beaiváduvvon miessemánu 29. b. 1914. Doppe čuožžu: "Máhttit hállat dárogiela Finnmárkkus sáhttá, Eanavuovdima oktavuođas, jurddašit guovtti, Prinsihpas sakka sierranas Vugiin: 1. Stáhta Eatnamiid Oastit galget álo beaivválaččat hállat Dárogiela 1. (čadnojuvvon Prinsihppa) . 2. Oasti Giellageavaheames ii gáibiduvvo mihkkege, masa 2. Eanavuovdinortnega galgá erenomážit čalmmis atnit goasnu skáhppot 2. Ássiid Ámtii, geat beaivválaččat hállet 2. Dárogiela. Eanavuovdinkommišuvdna sáhttá juohke Háve árvvoštallat 2. mo dán Ulbmila buoremusat galgá fuolahit. Jus leat moadde 2. Liebhabera ovtta ja seamma Eanabihtái, berre dan Liebhabera oidit, 2. gii buoremusat ovddidivččii namahuvvun Ulbmiliid jus 2. ásaiduvvá. Sápmelaš berre danin dábálabbot oidojuvvot ovdal Kveana 2. ja Dáža fas ovdal Sápmelačča. Datte sáhttet Liebhabera 2. Bearašoktavuođat, dárogielhálli Eamit ja Mánát jna., 2. Dilálašvuođain govttolat ovddidit áššiid earáLáhkai. Álggage 2. galget buot Dilálašvuođat dárkojuvvot Mearrideames, dasgo lea 2. dieđusge Dáruiduhttin Oppalaččat, mii lea ulbmilin, iige Giella 2. maid ihkinassii Oasti hállá (luđolaš Prinsihppa) ". (Goappašat 2. bihtát Stáhta vuvddiid direktoráhtas, Arkiiva;1988 rájes RA; 2. nubbehusčálus GS) Ii vissa dahkkon makkárge mearrádus mo láhka galggai geavahuvvot. Muhto máŋggosgirjjin vuhtto čielgasit ahte Eanavuovdinkommišuvdna čuovui "luđolaš Prinsihpa" ja ii biehttalan vuovdima dušše giellaklausula olis. Gaskačoavddus lea várra leamaš mieđihit láigolihtu gitta 30 jahkái (Eanadoallodepartemeantta miessemánu 14. b. 1913 čállosa olis, eanemusat 5 jahkái 1902 njuolggadusa, § 8 mielde) ja láhčit dilálašvuođaid oastimii láigolihttoáiggi loahpageahčen. Suoidnemánu 23. b. 1915 smávvadállo ja viessoloana jna. lága, 4. ja 5. kap. ja oktan sierra § 83:in Finnmárkku hárrái, galggai sáhttit oažžut govttolaš viessoloana gielddastivrra ohcama ja dáhkádusa mielde, siige geat ledje lihttoláigohan eatnamiid. Ii leat guorahallon mo dáid mearrádusaid čađahedje. Muhto lea áibbas vissis ahte buot ohcciide gitta 1930-jagiid álgogeahčai biddjui N, L dahje K mii muitalii leago dáža(N) , sápmelaš(L) dahje kveana(K) , dahje NL ohcciide geain váhnemat ledje nubbi dáža ja nubbi sápmelaš. Eará lotnolasat ledje NK dahje LK (Eanavuovdinkantuvrra arkiiva, Čáhcesuolu) . Sullasaš namahusat adnojuvvo muđui 1920 ja 1930 olmmošlohkamiin. Lágaid giellaklausula, mii adnui "luđolaš Prinsihppan" dahje "hálddašeami luđolaš árvvošteapmin", soaitá "ollismeroštallama vuođul", bijai stuorra válddi ámta- ja eanavuovdineiseválddiide. Mearrádusat ledje eanaš humána, ainjuo "jegolaččaide". Muhto mearrádusaid ii sáhttán iskat duopmostuoluin. Ja lágaid giellaklausula bijai 1965 rádjai virggálaš vuolibušvuođamearkka 1190 dákkár norgga stáhtaborgáriidda geat lunddolaš árttaid geažil eai hálddašan dahje eai hállan dárogiela. Oppalaččat sáhttá dadjat ahte 1902 lágat leat leamaš Finnmárkku ravdamearálamoš 191 giehtaguššan Norgga riikka oassin ja norgga našunálstáhtas. Vaikko lei diehtemeahttunvuohta 1192 ahte proposišuvnnas sápmelaččat adnojedje "vieris čeardan", ii oktage dán vuosttaldan Stuorradikkis. Maŋit buolvvain lea riekta fuomášit ahte sullii 1900 ráđđii leavvan ovttaoaivilvuohta ahte olles Finnmárku ja maiddái dan ássiid dáruiduhttit lei buoremus sápmelaččaide. Áiggi mielde dáruiduhttin váfistivččii Finnmárkku eatnamiid. Muhto dása gullá maid áddet mo dovdui badjelgeahčči 1193 ja loavkašuhtti 1194 fertet luobahit gielas ja seaguhuvvot eará čearddain jus galggai leat ollesveardásaš 1195 Norgga borgár. 2.2 Čoahkkáigeassu, Finnmárkku Fylkka stáhta matrikulerekeahtes 2.eatnamiid gustojeaddji lága áššeráiddu mielde Nugo namuhuvvon Álggahusas ja 2. čuo. álggahusasge galgá dál čoahkkáigeassit Finnmárkku stáhta eatnamiid historjjálaš peršpektiivva. Čoahkkáigeassu čuovvu Njukčamánu 12. b.1965 Finnmárkku Fylkka stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid lága disposišuvnna. 2.2.1. ... sáhttá vuovdit dahje lihttoláigohit (§ 2, vuosttas lađas, 2.2.1. buo. §§ 3, 4 ja 5) 1965 Finnmárkku fylkka stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid láhka, álggaha § 2:s lobi vuovdit dahje lihttoláigohit stáhta eatnamiid. Dát lea geavada joatkka mii eiseválddiid beales álggahuvvui báikelihpuiguin 1760-jagiin ja 1775 cealkámušain ássansajiid čujuhit. Geavat vástida finnmárkolaččaid dárbbuid, beroškeahttá čearddalaš duogážis, ahte dušše sii oamastit ja soitet eaiggáduššat eatnamiid. Áigumuš addit nannosat vuoigatvuođa ássansajiide oktan láddjehagaiguin ja guohtumiid ja lastavuvddiid lobiin lea ámmátdoaimmahaga dieđáhusain (Schnitler, Collett) 1740-50-jagiin, jus juo ii ovdal. Diggelogahallan sadje- dahje ámtalihpuid geavat álggahii ámtamánni Hammer 1760-jagiin. Dát lei ámttas dáhkádus vai háldejeaddji galggai beassat doalahit saji iežas ja beallelačča eallináigái. 1769:s sundi Paus vikkahii mearridit ahte njeallje - vihtta ruovttudoalu ain galge ássat čoahkis rittus. Muhto dát hilgojuvvui Københámmanis. Ámtamánni Fieldsted lea 1775 eanačujuhancealkámuša vuolggahan. Dat dagahii ahte sii geat háliidedje, masá juo nuvttá sáhtte oažžut čujuhit ássansajiid opmodahkan. Čujuheami galggai máksit, ruhtadit čujuhanortnega. Ássansajiin galge sáhttit leat gitta 4 gusa (dahje 32 sávzza) . Omiid logu ektui galggai mearriduvvot unnit jahkásaš eanavearru (heaittihuvvui 1836:s) . Ortnet geavahuvvui eanaš dušše Oarje-Finnmárkkus, erenoamážit Álttás. Nuorta-Finnmárkkus joatkkašuvvui ámtalihpuid geavaheapmi, ja virolaččat nu ahte maŋisboahttiin lei vuosttasvuoigatvuohta badjelasaset váldit saji. Ámtalihput (čujuheapmi ja vejolaš diggelogahallan) ledje hirbmat hálbbit. 1863 eanavuovdinláhka attii háldejeaddjiide vuoigatvuođa jorahit ámtalihpuideaset eaiggáduššaneanagirjin 1 196 . 1863 eanavuovdinláhka ásahii stáhta eatnamiid vuovdin prinsihpa, ja vuohččan bidjegis sutnje gii eanemus fálai. Bidjega plánat hilgojuvvo jođánit hatti mielde vuovdima ovdun. Muhto láigolihttuge váldui atnui, belohahkii joatkkain ámtalihpu ortnegii, belohahkii garvin dihte vuovdit eatnamiid kveana sisafárrejeaddjiide. 1902 eanavuovdinláhka (oktan njuolggadusaiguin) lei 1863 lága ođasmahttin, earret eará dahkat gustojeaddjin ahte eatnamat dušše sáhttet vuvdojuvvot oastiide geat leat norgga stáhtaborgárat (1888 stáhtaborgárlága olis) . Muhto lágat dikte maiddái negatiiva erohusmeannudeami dáža stáhtaborgáriin čearddalaš vuođul. Láhka gilddii vuovdimis eatnamiid oastiide geat eai hállan dárogiela beaivválaččat. Dát sáhtii dušše guoskat sámiide ja kveanaide. Giellaklausula lea adnon kveanaid ektui moadde jagi maŋŋil 1902 ja birrasii 1920, muhto ii várra sámiid ektui. Liikká bisui láhka oktan njuolggadusaiguin 1965 rádjai. Njuolggadusaid (§ 8) divttii lihttoláigohit ássansajiid gitta 5 jahkái ja soames riggodagaid stáhta eatnamiin. Giellaklausula čađaheami váttisvuođaid čoavdin dihte várra guhkiduvvui láigolihttoáigi 1913:s gitta eanemus 30 jahkái, vejolašvuođain oastinlohpádussii go láigolihttoáigi nogai. 1863 eanavuovdinlágas ledje § 10:s njuolggadusat lotnolas vuoigatvuođas ja geatnegasvuođas máđasadnon ja dievaslaš mearkkaide dahje earuheamis gaskal "Stáhta ja priváhta Eatnamiid". Muhto 1902 eanavuovdinláhka § 4 gohčui eaiggádiid ja geavaheddjiid doalahit mearkkaid ja rádjaearuid "Stáhta doalahuvvon Eatnamiidda". Dát mearrádus viiddiduvvui 1965:s luvvet stáhta buot áidedoallamis gaskal stáhta eatnamiid ja guoski eatnamiid (§ 3) . Finnmárkkus lea unnán beahcevuovdi. Das lea leamaš Finnmárkui erenoamáš mearkkašupmi ávdnasin (viesuide, reaidduide, fatnasiidda, buođuide) , nu ahte ii lean goassige sáhka vuovdit dan priváhtii. 1775 eanačujuhancealkámušas iige bidjan lastavuovddi juohke ássansaji nammii, muhto gillái ja ássiid geatnegasvuođain náššat ámtamánni čujuheami murret maid dárbbašedje. Ámtalihpuin sáhtii dán báhkkodit go "Soahkevuovdi lea báikkis". Dát ii muhttejuvvon 1863 eanavuovdinlágas. Sis geain dušše lei ámtalihppu, ožžo dan muhttot eaiggáduššaneanagirjin, muhto nu ahte stáhta doalahii alcces buot vuovddi sajis (§9) . Easka 1902 eanavuovdinláhka divttii eanavuovdima "oktan vuvddiin" (§ 1, vuosttas lađas) , muhto nana várašumiin (§ 1 e; § 2, goalmmát lađas) . Dát vuvddiid vuovdinlohpi heaittihuvvui 1965 lágas. Dan sadjái bođii § 4 mii attii giliássiide vuoigatvuođa čujuhit lastavuovddi dálloatnui stáhta eatnamiin. 2.2.2 ... luvvet vuovdimis (§ 2, nubbi lađas) 1965 láhka joatká § 2:s julggaštit ahte dihto lágan eanaviidodagat eai galggašii vuvdot. Finnmárkku stuorámus oassi ii leat vuvdon, várra nu olu go 96 % Finnmárkku 48 000 km 2 :s. Muhto lea eahpečielggas man stuorra proseantaoassi vuovddekeahtes eatnamiin lea lihttoláigohuvvon. Galgat dál, lága ráiddus, čohkket historjjá mearrádusaid eatnamiin mat eai galgga vuvdojuvvot. 2.2.2.1 ... Bohccuid láiddomat, badjesápmelaččaid johtolagat (§ 2, 2.2.2.nubbi lađas, a ja b bustávva) 1863:s bođii vuosttas boazodoalu háldu lága hámis stáhta eatnamiid geavaheames erenoamážit Finnmárkkus. Muhto báikkálaš dahje guovllu šiehtadusat ja hálddut leat leamaš olu ovdal. Boarresamos dovddus šiehtadus lea 1590 rájes. Dasa lea čujuhuvvon 1625:s (Finnmárkku diggegirji 1, folio 97 b; dea. 1987, s. 132f) . Šiehtadus lei gaskkal nuppi bealde "Bierggi 1197 " (Vuossegeassin 1 198 ?, GS) , Ižžoha 1199 ja Čáhcesullo ássiid ja nuppi bealde fas Várjjat-sápmelaččaid. Dat lei das ahte jus Várjjat-sápmelaččat vuojehedje bohccuideaset ja sávzzaideaset Ánnejoga rastá ja dáloniid "eatnamiidda ja gittiide" maŋŋelat beaivvi go 14 beaivvi maŋŋil hellodatbeaivvi 1591:s, leat sii elliideaset bokte gonagasa rihkkon. Dát ii leat rivttes báiki čilget čuovvu háldduid ja šiehtadusaid várdosa mat čuvvo, nugo daid sáhtii guorrat diggegirjjiin ja ámmátarkiivvain. Muhto lea hirbmat dehálaš ahte 1751 rádjasoahpamuša oasit oktan sámekodisillain lohkkojedje vuosttas norgga dikkiin Ávjováris ja Guovdageainnus 1754:s. Dáid badjesápmelaččaide (nappo ovddeš "oktasaš Badjesápmelaččat") mearkkašii rádjasoahpamuš ahte eai šat galgan máksit vearu Dánmárkku ja Norgga gonagassii go geasset atne su "meara ja eatnama". Rádjasoahpamuš ferte dasto áddejuvvot nu ahte norgga boazosápmelaččaide lei váfistuvvon ainjuo seamma vuoigatvuohta Norggas go ruoŧa boazosápmelaččain. Nugo dárkilit máinnašuvvon (bajábealde 2.3.12 - 15) mearridii Stuorradiggi 1863 "Vuođđonjuolggadussan ... ja Lága Álggahussan" ahte stáhta eatnamiid ii galgan vuovdit go dat dárbbašuvvui bohccuid ja omiid geasseguohtumiidda ja "Boazosápmelaččaid johtolagaide" ja dáloniid johtimiidda. Dát geardduhuvvui seamma sajis 1902 eanavuovdinlágas ja - boazodoalu dáfus - 1965 lágas. Oppalohkái sáhttá daddjot ahte diehtit Finnmárkku eatnamiid leat sápmelaččat ja dážat geavahan bohccuid ja omiid guohtumiidda unnimus čuohte jagi ovdal boarrasamos dovddus cealkámušaid gonagasa "eatnamiid ja Opmodagaid" hárrái ja gitta min áigái. Diehttelas lei, nu diehttelas ahte dat ii namuhuvvon erenoamážit lágain ovdal 1863:s, ja dalle oamastuvvon anu muddemis. Olu ipmašat lea go omiid guohtumat eai leat 1965 lágas ožžon saji. 2.2.2.2 ... stáhta berrešii eaiggáduššat 2.2.2.2.1 vuovddi deasttas (§ 2, nubbi lađas, c bustávva, vuosttas 2.2.2.2.oassi) . Stáhta hálddut Finnmárkku eatnamiin oktan daid riggodagaiguin álggahuvvo vuovdegáhttemiin, fálddi Knag Álttá vuovddi ráfáiduhttimiin 1693:s. Ráfáiduhttin dahkkui gustojeaddjin gávpesearvvi vuovdegeavahemes 1698 ja 1702 gávpemearrádusaide. Maŋitáigi lea erenomážit deattuhan Álttá 1753 vuovdegeaskkuin. Dan čálii ámtamánni Collett ja dađis dahkkojedje gustojeaddjin buot ámtta vuvddiide, formálalaččat 1775 eanačujuhancealkámušain ja 1776:s konkrehta Kárášjoga ja Deanuleagi beahcevuvddiide. Finnmárkku vuovdegáhtten lei oktasaš Davvi-Norgga vuovdegáhttema oassin. Muorraávdnasiid doalvungielddus Davvi-Norggas addui easka 1698 ja 1702 gávpemearrádusaid oassin, muhto bođii sierra 1750 mearrádusain (1800-logu lohpabeali gaskaluvvamiin doaimmai dat 1925 rádjai) ja leige nappo mallosge oktanaga Álttá 1753 vuovdegeaskkuiguin. 1863 vuovdelága mielde Davvi-Norgga vuovddit jođihuvvogohte almmolaččat. Finnmárku ja Romsa ožžo oktasaš vuovdemeaštára. 1863 vuovdeláhka lei Finnmárkui buohtalastton seamma jagi eanavuovdinlágain, nu ahte eatnamiid vuovdinmávssut galge biddjot " Finnmárkku Vuovdedoaimmahaga Ovddideami Fondii". Vuovdegáhttema ferte lágidit guhkes áigeperšpektiivvas. 1965 lága olis eai berre eatnamat oktan vuvddiiguin vuovdo. Vuvddiid fertejedje gáhttet go dat ledje heakkadárbbašlaččat. Dát gustui sihke Finnmárkku ja Davvi-Norgga álbmogii muđui. Danin fertii 1800-logu Davvi-Norgga stuorámus industrifitnodat, Gávvuona veaikedoaimmahat, Eŋglánddas oastit báktečina. Čađa boaldin Álttá vuovddis lei gildojuvvon. Ahte vuovddi fertii gáhttet go lei heakkadárbbašlaš, mearkkašii nuppi beales ahte sáhtte geavahit vuovddi, muhto čujuheami olis. Finnmárkku vuovdegáhttemis lea eanaš vuhtton čuollančujuheami njuolggadusat, nu 1965 lágain lastavuvddiid ruovttudoalu muorradárbbu čujuhanortnegiinge (§ 4) . Vuovddi sáhtii beastiŧ 200 (dahje bisttáhallaŧ 201 ) go geavahedje lavnnji boaldámuššan. 1863 eanavuovdinláhka mearridii ahte eatnamat mat dárbbašuvvo "Lavdnječuohppamii", eai galgan vuvdot (§ 1 a; geardduhuvvon 1902:s seamma báikkis) . 1897 lágain bođii njuolggadus giliássiide čujuhit lavdnjelogguma gieldda jekkiin. Njuolggadus lea bisuhuvvon 1965 lága § 5:n. Muhto stáhta lea doalahan vuoigatvuođa ráfáiduhttit sihke lastavuvddiid ja darfejekkiid (§§ 4 ja 5) . Buot 1753 vuovdegeaskkuid áigumuš lei ahte vuovdegáhtten galggai ruhtadit doaimmaidis, go geavaheaddjit ieža galge máksit čujuheami. Muhto dáid sisaboađuid ii diehtán goassige ja ledje ainjuo unnán. 1863 eanavuovdinlága ulbmil lei ahte eanavuovdin bidjegis, vuovdefoandda bokte, galggai veahkehit ruhtadit Finnmárku vuovdedoaimmahaga. Dan rájes lea vuovdedoaimmahat ovddasvástidan ruhtadit beahcevuovddi ja sahá doaimma. Stáhtas eai leat leamaš njuolga sisaboađut Finnmárkku vuvddiin, muhto lea čađahan vuovdegáhttema mii nu olugo vejolaš ruhtaduvvo báikkálaččat. Vuovdegáhttema áigumuš lei váfistit heakkadárbbašlaš riggodaga finnmárkolaččaide, vuohččan rittus mii lea vuvddiid haga. 2.2.2.2.2 ruvkedoaimma ... deasttas (§2, nubbi lađas, c bustávva, 2.2.2.2.nubbi oassi) . Dát stáhta eatnamiid vuovdin ráddjejuvvui easka 1965:s. Vuohččan sorjas Norgga vuoigatvuođas eatnanvuloš minerálaide mii leamaš regála juo 1400-logu rájes, nappo njulgestaga gonagasa dahje stáhta vuoigatvuohta. Regála gusto beroškeahttá gii eatnamiid eaiggáduššá ja miehtá riikka. Dat gustogođii maiddái 1960-jagiin oljui norgga aládasaš 202 . Dán vuoigatvuođa lea stáhta ovttastahttán sierraovdamuniid juolludemiin ja 1800-logu rájes ruvkedoaimmaide konsešuvnnaid juolludeamis. Muhto go "ruvkedoaibma" váldui láhkii geavahuvvon 1965:s, sorjá dat várra go guhká lea leamaš málbmaohcan Finnmárkkus. Ruvkedoaimmaide konsešuvnnaid juolludeapmi čuohcá garrasit sidjiide geat ásset dahje mátkkoštit ruvkeguovlluin ja geat dáid eatnamiid atnet. 2.2.2.2.3 guollebivddu ... deasttas (§2, nubbi lađas, c bustávva, 2.2.2.2.goalmmát oassi; buo. § 6, 1. čuoggá) . 1775 eanačujuhancealkámuša 6. čuokkis guoská "Daid Hearvásvuođaide, mat dássážii leat leamaš oktasaččat olles Giliide dahje Álbmogii Dábálaččat". Ovdamearkan namuhuvvo "Guollebivdu Ábis ja Eanuin, ja Sátkkut ja sullasaččat". Čuoggás lea ámtamánni Fieldsted steampal, go su mielas lei guollebivdu boahttevaš ealáhussan Finnmárkkus. Dát hearvásvuođat eai galgan ovttaskas olbmo ráđđejupmái, muhto "orrut ain dákkár dábálaš Geavaheamis". 6. čuokkis ii fámuhuhttojuvvun 1863 (§ 12) ja 1902 (§ 7) 6. eanavuovdinlágain. Muhto 1775 gohččun ábi guollebivddus 6. aiddostahtii ahte stáhta eatnamiid ii galgan vuovdit go daid várra 6. livčče atnán "guolásteaddji Álbmot Návsttuid dahje Jielliid 6. sajiide" (1863 ja 1902, § 1 d) . 1965 láhka čohkke ovdalis beliid nu ahte eatnamat maid stáhta berrešii eaiggáduššat guollebivddu geažil, eai galggašii vuvdot. 1775 6. čuoggá ektui, mearkkaša 1965 njuolggadus ahte "dábálaš Atnu" ovdal 1775 ain lea fámus, ainjuo njuolggadussan guollebivdui ábis, rittus ja eanuin. 2.2.2.2.4 olgunastin- ja luonddusuodjalanberoštumiid .... deasttas (§ 2.2.2.2.2, nubbi lađas, c bustávva, njealját oassi; buo. § 5 a) . Dát leat ođđa deasttat. Vuosttas deasta govve áiggi maŋŋá suođi joavdduin, luottaiguin, girdihámmaniiguin, mohtorfievrojohtolagain ja galmmihanbumbbáiguin. Gitta 1960-jagiide ledje hui moadde rittu finnmárkolačča ja eará fylkalačča geat bohte sis Finnmárkui, vaikko bivdu ja guollebivdu stáhta eatnamiin lei hálbi dahje nuvttá buot norgga borgáriidda. Dassážii besse sis finnmárkolaččat ráfis ávkkástallat eanaš ođasmahtti riggodagain stáhta eatnamiin (murjjiin, guliin, fuođđuin) . Dáid riggodagaid geavahit meahcceealáhussan, borramuššan ja vuovdimii, lei ruovttudoalloruhtadili oassin. 1960-jagiid rájes lea sis Finnmárkui álki beassat. Ii leat váttis ollet Oslos Guovdageidnui beaivvát ala, omd. "Olgunastinberoštumit" ledje 1965:s vuohččan mátkkálaččaid beroštumit. Lahkaaddit ledje 1965:s oaidnán dán ovdáneami ovdun. Muhto iešguđet bealit Finnmárkkus vuostálaste ovdáneami. Dan boađus lei 1977 lassiparagráfa 5 a vuoigatvuohta lubmet stáhta eatnamiin. Vuoigatvuohta várrejuvvui váldoáššálaččat Finnmárkku álbmogii, muhto vejolašvuođain addit "ovttaskas olbmuide, joavkkuide ja giliide oktovuoigatvuođa". Dákkár spiehkastagat eai galgga liikká leat vuostá eará sierravuoigatvuođaid, ja galget vuhtii váldit "badjesápmelaččaid lubmema sin lobálaš ásadeamis bohccuiguin orohagain". Luonddusuodjalanberoštumit lea nubbi deasta. Dat lei maiddái ođas 1960-jagiin. Go eatnamiid eaiggáduššá stáhta, leat olu álkit daid bidjat álbmotmeahccin ja suodjalanguovlun, nugo omd. Rávttošvuomis, Báhčaveajis ja Bajit Anárjogas lea dahkan. Luonddusuodjalanberoštumit gullet ovttas lastavuvddiid ja darfejekkiid ráfáiduhttimii (§§ 4 ja 5) , vaikko ráfáiduhttima ulbmil maiddái lea áimmahuššat riggodagaid boahtte áigái. 2.2.2.2.5 dahje ... eará árttaid geažil (§ 2, nubbi lađas, c 2.2.2.2.bustávva, viđát lađas) . Dát lea oppalaš mearrádus, mii bođii 1902 eanavuovdinlága sadjái, § 1:i mii gilddii eanavuovdima jus vuovdin livččii riikka beroštumiid dahje orohaga anu vuostá. 3 KONKLUŠUVDNA 1965 Finnmárkku fylkka stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid láhka ovddasta, nugo leat oaidnán, dássážii 1600-logu loahpa rájes hálddašan- ja lahkaárbevieru maŋimušlađđasa. Hálddašan- ja lahkaárbevieru váldoášši lea leamaš muddet árbevirolaš anuid mat olbmuid mielas ledje bures vuođustuvvon ja lobálaččat. Spiehkastat lea 1902 eanavuovdinlága njuolggadusa giellaklausula (2.1.17) . Hálddašan- ja lahkaárbevierru lea vuolggahuvvon 1200-logu lágain, erenoamážit Mávnnos Håkonsson lagabøte 1274 Eanalágas, Landsleiebolken:s 61 - 64, ja dasto Christian IV 1604 Norgga Láhkagirjjis, Landsleiebolken:s 59 - 61, ja Christian V 1687 Norgga Lágas, 3-12-1 gitta 8. Sáhttá dalle - nugo Sverre Tønnessen - geahččat nu ahte hálddašan- ja lahkaárbevieru áigumuš lea leamaš heivehit Christian V Dáža Lága 3-12-1 Finnmárkku sierralágan dilálašvuođaide, ahte "nu galgá Almennet leat, nugo dat lea leamaš ovddeš Áiggis, sihke bajimuččas ja olggumuččas" ? Vástádus lea juo gitta 1800-lohkui, nappo nu guhká go dáža lágaid almennetnjuolggadusat ledje dušše oppalaččat. Oppalaš almennetnjuolggadusaid aiddostahttin álggii 1863 vuovdelágain ja jotkkui Duottarkommišuvnna (1909 - 1954) duomuiguin ja 1920 ja 1975 várrelágaiguin. Aiddostahttin jurddašuvvui álggos Østlándda vuovdealmennehiidda ja Mátta-Norgga várrealmennehiidda, muhto sođiid gaskka gustojuvvo Trøndelágii ja 1991:s Nordlánddii ja Romsii, go Alimusriekti (Rt. 1991, s.1311) guorrasii Nordlándda ja Romssa Meahccekommišuvnna 26. cuoŋománu 1990 dupmui. Almennetnjuolggadusaid áiddostahttima ovttaláganvuohta 1863 rájes lea leamaš laktit almennetvuoigatvuođa dihto stuorra erenoamáš matrikulerejuvvon eanadollui. Norgga Lága ja boares almennetnjuolggadusaid (1604, 1274) ektui gáržžida dát almennehiid vuoigatvuođalaččaid. Muhto dajašii maid ahte dál lea vel Stuorradiggái aiddostahttit Dáža Lága oppalaš almennetnjuolggadusaid Finnmárkku hárrái. (2.) mielddus Otto Jebens: Finnmárkku anus ja riekteáddejumis historjjálaš oainnus 2. mielddus Otto Jebens: Finnmárkku anus ja riekteáddejumis historjjálaš oainnus Gudmund Sandvik lea válddahallamistis 1. mildosis válddahallan historjjálaš ovdáneami Finnmárkku riektedilálašvuođa áddejumis, eanaš dáža lágaid oainnus, ja dáža hálddahusa ja dáža riekteteoria áddejumis. Ovdanbuktin guoská erenoamážit nu gohčoduvvon Finnmárkku "stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid" eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldahkii. Navdo leat govttolaš lasihit dán ovdanbuktimii oanehis válddahallama fylkka luondduriggodagaid duohta geavaheames historjjálaš áiggis, ja ássiid áddejumi anu vuoigatvuođaid dáfus, nu guhkás go dákkár áddejumi sáhttá čuvget juvssahahtti gálduid bokte. Geahččaluvvo vel čuvget man stuoris stáhta áddejupmi riektedilálašvuođain sáhttá navdot leat dovddus ja/dahje ássit dohkkehan. I LUONDDURIGGODAGAID ATNU I.1 Ássit Orru čielggas ahte dálá Sis Finnmárkkus dego guoski guovlluin dálá ruoŧa ja suoma Lapplánddas lei ássan hiehkásit gitta ođđasat áigái. Muhto Finnmárkku álgo ássit historjjálaš áiggis, geat aivve ledje sámit, ealihedje ollásit iežaset riikka riggodagain, erenoamážit guollebivdduin mearas ja jávrriin ja meahccebivdduin. Dát atnu lei eallinvuođus dán álgo sámeeálbmogii. Dáža ássan Finnmárkkus álggii várra veahážiid mielde 1200-logus ja lei ainjuo 1300-logu álggus. Muhto dáža ássan lei álggos ja ain guhkás áiggis ráddjejuvvon riddoguovllu olggomužžii Jiekŋaábi guvlui. Peder Claussøn Friis dieđihii 1500-logus Finnmárkku dilálašvuođain, go su gáldu lei lágamánni John Simonsen, gii lei leamaš Nidaros:a earkebismastuolus barggus (P. C. Friis, dea. 1881 s. 396-397) . Dán dieđáhusa mielde eai ássan dážat Finnmárkkus seamma guovlluin go sápmelaččat, go dážat ásse dušše "Sulluin ja olggumuš Njárggain". Dán mielde ferte navdit ahte 1500-logus dušše sápmelaččat ain ávkkástalle Finnmárkku luondduriggodagaid hui stuorámus oasis. Ferte navdit ahte ruđalaš fuones áigi 1203 Finnmárkku guollebivddus 1600-logus dagahii ahte oasáš dáža ássiin fárrejedje eret guollebivdohápmaniin olggomuččas ábis ja gávdne ođđa ássansajiid siskkelis Finnmárkku vuonain, gos gitta dán áigái aivve ledje sápmelaččat. Juo Peder Claussøn Friis namuha earu gaskal mearrasámiid geat ásse vuonain, ja badjesápmelaččaid geat ásse váriin vuonaid siskkobealde. Muhto lea eahpečielggas goas badjesápmelaččat muhttigohte ealáhusa sieiva bivdoservodagas ordnejuvvon johtti boazodollui 1204 . Peter Schnitler 1742-45 jagiid rádjadutkanbeavdegirjjin leat dieđut Finnmárkku dilálašvuođain 1740-jagiin. Guovddážis lea Schnitler:a válddahallan das maid ovddida dalá njeallje ássanavádagain Finnmárkkus (Schnitlers grenseeksaminasjonsprotokoller 1742-45, čanas III s. 54 čuo.) . Olggumuččas ábi lahka ásse Schnitler:a mielde dážat, geat ealihedje iežaset eanaš áhpeguollebivdduin. Sin guovlu siskkildii Schnitler:a mielde sulluid, "Vuokkáha 1205 njárga" (Čorgaš 206 ) , ja "muhtumat sis fas Mearragáttis Vuonaid gaskkas". Boahtte avádat ledje Schnitler:a mielde mearrasámit, "geat leat Vuotnabađain Vuotnagáttiin" ja geat ealihedje iežaset mearrabivdduin, meahccebivdduin ja jávrebivdduin ja dolle "Moadde Gusa, Sávzza ja muhtun vuonjas Bohcco". Vuonaid siskkobealde áiccai Schnitler "priváhtiivva dáža badjesápmelaččaid", geat ásse davimuččas Finnmárkku nannámis, lagamus ábi. Sii ealihedje iežaset váldoáššálaččat boazodoaluin, muhto bivde maid jávrriin ja mehciin, ee. gottiid. Máttabealde "priváhtiivva dáža badjesápmelaččaid" ledje Schnitler:a mielde "oktasaš badjesápmelaččat" geat vástidedje vearu sihke Norgii ja Ruŧŧii, ja geat dálvet ledje duottarguovlluin máttabealde priváhtiivva dáža badjesápmelaččaid, muhto geasset johte bohccuideasetguin vulos mearragáddái. Mo Schnitler govve ássandili ja anu lea lunddolaččat áibbas skoválaččat, muhto eará historjjálaš gáldut dorjot daid váldosárgosiid. Dán mielde orru vuoigaduvvon navdit ahte ain Schnitler:a áiggis ledje dušše sápmelaččat geat ávkkástalle luondduriggodagaid Finnmárkku fylkka viidodagas hui čielga stuorámus oasis. Schnitler maiddái dadjá "Finnmárkku bissovaš siseatnama hárrái" ahte doppe eai sáhttán dáža boanddat ássat (Schnitler, čanas III, s. 55) . Schnitler:a dieđáhusas leat vel juoga maid son gohčoda sullii "Finnmárkku ássiid cohkodaŧ 207 ", mas ovdanboahtá ahte dáža Finnmárkus 1740-jagiin ásse oktiibuot 746 bearraša. Dáin ledje 315 bearraša dáža dálonat, 367 mearrasápmelačča ja 64 badjesápmelačča. Lassin dása bohte oktiibuot 152 bearraša Ruoŧa ja Ruošša oktasašguovlluin, ja sii ledje aivve sámit (Schnitler, čanas III, s. 58) . Finnmárkku dáža guovlluid ja sámi guovlluid ealáhusmálle lei álggos hui máŋggalágan. Dás čuovvu ahte luondduriggodagaid atnuge lei sierralágan. Rittu ja sisguovlluid sápmelaččaid gaskkas lea "eatnamiid ja čáziid" atnu leamaš guovttelágan guhkás maŋás áiggis. Dán mielde navdo lunddolaš válddahallat luondduriggodagaid anu erenoamážit juohke dáid golbma álbmotjoavkkuin. I.2 Sámi ássanguovlluid atnu Sámi ássanguovlluid anus leat hui dievaslaš dieđut "Finnmarksvidda, natur - kultur" válddahallamis (NOU 1978:18A) , s. 144 čuo. Dáid guovlluin lei ássan ja atnu álggos báinnahallon bivdokultuvrra heivehussii eanadahkii ja daid riggodagaide. Goddebivdu lei álggos dehálaš, ja dat cealkkihii olles báikegoddi fertii ovttas rahčat. Muhto muđui leige atnu álggos lágiduvvon iešguđet báikkálaš sámi giliin (siiddain) , juohke siiddas iežas guovlu, ráddjejuvvon eará giliide lunddolaš rájáin. Siidaguovlluin johte virolaččat jahkodagaid mielde, mii lei heivehuvvon juohke siidaguvlui ekologalaččat. Danin lea boasttoáddejupmi ahte sápmelaččaid johtimiin lea leamaš "soaittáhat johtin" mihtilmasvuohta, nugo ovdal lea leamaš leavvan áddejupmi. Siidaguovllu iešguđet jahkodatorohagaid gaskasaš johtima áigumuš lei guovllu buot árvvolaš luondduriggodagaid nu bures go vejolaš ávkkástallat, ainjuo meahccebivddu, jávrebivddu ja mearrabivddu. Muhto vuovdige dárbbašuvvui, boaldámuššii ja huksenavdnasiidda ja bivdosiidda. Go riddosámit doallagohte omiid, gusaid ja sávzzaid, šadde omiid guohtumat ja láddjehagatge dehálaš riggodagat. Válddahallon johtin gaskal jahkodatsajiid lea muhtun riddoguovlluin jotkkojuvvon gitta dán jahkečuohtái. Ráddjejuvvon boazodoallu sápmelaččain lea leamaš ainjuo muhtun sajiin gitta boarrasamos dovddus áiggis. Muhto ođđasat áiggis, várra erenoamážit 1500-logu loahpas muhttojuvvui bivdoservodagas ordnejuvvon johtti boazodollui, sihke Finnmárkku dáža "priváhtiivva" sis guovlluin ja guoski oktasašguovlluin Guovdageainnu, Ávjovári ja Ohcejoga (oktan Deanusiiddain) siiddain. Johtti boazodoallu luddii dađis ovddeš siidaguovlluid rájáid, erenoamážit go boazosápmelaččat dáža/ruoŧa oktasašguovlluin atnigohte geasseorohahkan njárgaguovlluid Finnmárkku stuorra vuonaid gaskkas. Dán gárggiideami váide mearrasámiit ee. Álttás ja Lágesvuonas Adelaer-kommišuvdnii 1690-jagiin. Muhto oktan dán gárggiideami álge dáža "priváhtiivva" boazosápmelaččat geain aitosaččat ledje oktavuođat Finnmárkku vuotnaguovlluide, omd. Porsáŋgui ja Lágesvutnii, geavahit duottarguovlluid siseatnamis bohccuid dálveguohtumii. De álggahuvvuige dihto bálddalas johtti boazodoallu gaskal dán guovtti joavkku boazosápmelaččaid, mat goappašagat molso gaskal riddoguovllu geasseorohahkan ja sisguovlluid dálveorohahkan. Áiggi mielde sudde dát guokte boazosápmelaččaid joavkku oktii, ja leat dál eanaš adnon gullevažžan Guovdageidnui, Kárášjohkii, Buolbmágii jna. Dás lei ee. oktavuohta čakčamánu 7. b. 1854 lágain, mii addui Suoma rádjágiddemiin 1852:s. Láhka dagahii ahte boazosápmelaččatge geat álggos adnojuvvo gullat vuotnaguovlluide, lága fápmui bidjama maŋŋil logahallo gullat siseatnamii. Dán bienalaš ovdáneami hárrái čujuhuvvo Steinar Pedersen:i: "Bruken av land og vann i Finnmark inntil første verdenskrig", (Numo namuhuvvon moanaid sajiin Riektejoavkku čielggadeamis, plánejuvvo Pedersen:a čielggadeapmi ilbmat 1994:s, oktan Hans Prestbakmo ja Einar Richter Hanssen:a čielggademiiguin.) erenoamážit čuo. 4.6.1. gitta 5.1. ja 5.10.1:i. I.3 Dáža ássanguovlluid atnu Meara buorre guollebivdu dat álggos geasuhii dážaid Finnmárkui, ja bijai vuođđusa dáža ássamii rittu mielde, Láhpis Várjjagii. Dása gulai vel ahte dáža ássit Finnmárkkus álggos juo ledje áibbas dan duohken ahte guliid vuvde ja eanaš eará birgendárbbuid ožžo máddin. Muhto dážatge dárbbašedje dihto luondduriggodagat earret ábi valljivuođaid 1208 , ja maid fidnii ássansajiid lahkosis. Boaldámuša dárbbašedje ássit álo. Olggumuččas ledje riehkit dehálamos boaldámušat ja atnojedje belohahkii viessohuksemiige. 1578:s mearridii Bergen Hearráriekti 1209 váidima Várggáha leana dáža ássiin go Gonagasa áittardeaddji lei sin gieldán váldit rihkiid (Tønnesen: Retten til jorden i Finnmark s. 47) . Váidagis čuoččuhuvvui ahte álo lei leamaš virolaš ahte ássit galge oažžut rihkiid viesuideaset buorideapmái. Hearráriekti mieđihii dan sidjiide ja julggaštii ahte dát galggai leat nugo lei leamaš ovddeš áiggis. Fáldi Niels Knag "Matricul og beskrivelse over Finmarken for anno 1694:s" leat dieđut ássiid luondduriggodagaid anus. Ákŋovági diggebáikki ássiid birra čuožžu ahte sii "fertejit viežžat Boaldinmuoraideaset Álttás njeallje a vihtta Miilla duohken". Vástideaddji daddjo Álttá vuvddiin ahte dat adnojit "dušše Boaldinmuoraide ja dárbbašlaš Huksenhirssaide Álttá, Láhpi, Ákŋovági, ja Hámmárfeastta Diggebáikkiid ássiide" (Nord-Norske Samlinger, I. čanas, 1938, s. 5-6) . Seamma daddjo Goaskinvákki gielddas ahte "álbmot ferte stuorra Golluin viežžat Šibitbiepmu ja Boaldinmuoraid Porsáŋggus guhtta a čieža Miilla duohken". Seamma fertejedje Skiehttebierggi 1210 ja Gilivuona 1211 ássit viežžat fuođđara omiide ja boaldenmuoraid Lágesvuonas, njeallje a vihtta miilla duohken (l.c. s. 12 ja 14) . Dát dieđut čájehit čielgasit gal ahte dáža ássitge ávkkástalle Finnmárkku luondduriggodagaid, ja belohahkii guhkin eret ássanbáikki. Rihkiid hárrái Várggát birrasiin dadjá Knag ahte rihkiid Ladnesullos geavahii Ámtamánni gii dalle ásai Várggáha ladnis. "Muhto álbmot Atná buot Rihkiid mat gávdnojit eará sajiin Diggebáikkis" (l.c. s. 20) . Knag áiggis ledje sihke dážat ja sámit áigá álgán doallat omiid. Láhpi gieldda boanddaid (dáloniid) hárrái daddjo Knag matrihkkalis ahte juohke sajis dollet njeallje, guhtta a gávcci gusa ja moanaid sávzzaid ja gáiccaid. Ákŋovági diggebáikki mearrasámiid ja dážaid hárrái dieđiha Knag vástideaddji omiid doalus. Porsáŋggu ja Lágesvuona mearrasámiid hárrái oaidná son sin doallat ovtta, guokte á golbma gusa ja áibbas moadde sávzza, muhto sis ledje dasa lassin moanat bohccot, ja muhtumiin gitta čieža-gávccičuohte ealli (l.c. s. 6 ja 8) . Dát šibitdoallu eaktuda sihke sápmelaččaide ja dážaide ahte eallit guhto mehciin, ja vel stuorra dárbbu láddjehagaide dálvefuođđariidda. Eará dehálaš riggodat vuotnaguovllu ássiide lei lavdnji boaldámuššii. Dát šattai áigeguovdil nu fargga go vátnugohte vuovddit dahje riehkit, erenoamážit go ássit lassánedje hirbmadit 1800-logu mielde. 1890-jagiid dieđihuvvui boaldinlavdnji lei dehálamos ja muhtun áiggiid áidna boaldámuš moanaid fylkka guovlluin (Tønnesen s. 269) . I.4 Oppalaččat anu mihtilmasvuođas Guovddáš mearkkašupmi lea ahte ássiid atnu Finnmárkkus lea olu boarrasat go dán guovllu ordnejuvvon stáhtaváldi, ja ahte dát lea vuolggasadji anu mihtilmasvuhtii. Čielgasamos albmana dát guovlluin gos ovddeš áiggis ja ovddasguvlui min áigái leat orron dušše sámit dahje čielgasit eanemus sámit. Bieđggus sámi ássan lea dáid guovlluin birgen boares dovddus historjjálaš áiggis, dego guoski osiin Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Dalle lea leamaš diehttelassan ahte sápmelaččat fertejedje geavahit dán eanadaga buot juvssahahtti luondduriggodagaid. Álggos eai lean earát geat singuin gilvaledje dán eanadat oppalaš anus, bivdoguovlluiguin, jogaiguin, jávrriiguin ja vuonaiguin. Dás čuovvu ahte ovddeš áiggi rájes sámi guovlluid anus lea leamaš oppalaš geavaheami mihtilmasvuohta buot vejolaš riggodagain dihto geografalaš guovllus. Dáinna vuolggasajiin ferte ássiid beales leat ártet juohkit eatnamiid ja čáziid dábálaš anu sierra ráđđjumiide, nugo okta atnu bivdui, nubbi guollebivdui, goalmmát vuovdái jna. Nu guhká go ii oktage gilvaleaddji atnu lean dieđihuvvon ja ii oktage stáhtaváldi seaguhan iežas dasa, lei atnovuoigatvuođa gažaldat vánit áigeguovdil. Muhto dát gažaldat fertii šaddat áigeguovdil dalle go sámejoavkku atnu deaividii eará joavkkuid gilvvuin, várra álgovuolggalaččat áinnas eará siidda sámiin. Dáža dáloniid guovlluinge ferte atnu álggos leat leamaš oppalaš. Dáid guorba olggomuš guovlluid Jiekŋaábi guvlui guollebivdit ávkkástalle buot riggodagain nugo vuovddi, rihkiid, monnesajiid, láju jna. mat ledje olamuttus. Go gávnnai ássansaji mii lei buoret guollebivddu dahje eará árttaid dáfus go sadji gos juo ásai, soittii sáhttit fárret ođđa sadjái. Sihke sámi ja dáža guovlluin lei easka stáhtaválddi duohtademiin sierranas surggiin, nugo lágain ja hálddahuslaš háldduin, ahte šattai áigeguovdil fihttet anu biđgejuvvon sierra atnovugiide, nugo murremii, guohtumii, boazodollui jna. II RIEKTEÁDDEJUPMI ATNUI II.1 Ássiid (sámiid ja dážaid) jáhkut vuoigatvuođain "stáhta eatnamiid" anus Dás galgá jearro makkár jáhkut Finnmárkku ássiin leat leamaš vuoigatvuođaide duohta ráđđejumi oktavuođas eatnamiin mat virggálaččat lea ožžon namahusa "stáhta matrikulerekeahtes eatnamat Finnmárkkus". Orru juo vuolggasajis čielggas ahte dát jáhkut eai leat dárbbašan leat seammago stáhta eiseválddiid ja dan ámmátolbmuid áddejupmi. Dát sorjá ee. dan mealgadaš kulturgaskkain mii gitta min áigái lea bisuhuvvon gaskal stáhta ámmátolbmuid ja sápmelaččaid giellaerohusa geažil. Orru dego Ruoŧas guhkit áiggi lea leamaš veaháš stuorát dáhttu oktavuhtii gaskal ámmátdoaimmahaga ja riikka sámiid, ja Norggas guhkás ovddas áiggis lea eanaš dodjalan uhca báhpajovkkožii hálddašit sámegiela, ja dalle áinnas miššonbargguid oktavuođas sápmelaččaid gaskkas. Dáža ássiin lea oktavuohta stáhta ovddasteaddjiiguin lunddolaččat leamaš áiggi mielde buoret. Muhto ii dásge leat čielggas ahte oaidnu rievttálaš dilálašvuođaide álo lea leamaš seamma stáhta ovddasteaddjiin go mii ássiin lea. II.2 Riekteáddejumis Riekteáddejumi sáhttá oppalaččat ja veaháš ehpedárkilit meroštallot dain maid dihto birrasa olbmot oaivvildit fertejit čuovvut earáin ovttas. Dás gusto dát luondduriggodagaid anu gažaldahkii. Garžžidamos áddemis sáhttá doahpaga meroštallot áddejupmin masa oaivvilda sáhttit oažžut stáhta duopmostuoluid doarjaga. Muhto viiddit áddemis ja erenoamážit boares áiggis sáhttá maiddái leat sáhka áddejumis sis geat eai smiehta mii eiseválddiid oaidnu galggašii leat, muhto vuolggahit das maid gilibirrasis atnet riekta vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid ektui. Vuođus lea dalle dábálaččat dat áddejupmi maid ovddeš buolvvain leat oahppan. Viimmat sáhttá leat sáhka das maid guovllu ássit atnet govttolažžan ja vuoiggalažžan, guovllu duohta dilálašvuođaid ektui, ja danin dan čuvvot. Dákkár áddejumit mat dás namuhuvvojit, soitet sáhttit bidjat vuđđosa vieruiduvvan vuoigatvuhtii. II.3 Anus vuoigatvuhtii Sihke sámiin ja dážain Finnmárkkus ferte navdit ahte boarrasamos áiggi ássit leat ádden anuset lobálažžan. Dás áddejuvvo ássiid oppalaš lohpi geavahit riikka lunddolaš riggodagaid. Dát gustui diehttelassan, nu guhká go lobi ii eahpidan oktage, ii stáhtaváldige. Anu vuoigatvuođa gažaldat šattai áigeguovdil justa go stáhtaváldi áiggui gáržžidit dihtolágan anu, dahje jus gili atnu bođii eará anu ovdii. Dalle lei lunddolaš ahte ássit iske ohcat anudeaset lobálažžan čujuheamen ahte dan ledje sin máttármáttut doaimmahan guhkes áiggi maŋás. Bergen Hearrárievtti 1578 mearrádus rihkiid vuoigatvuođas lea dása ovdamearkan, ja ahte dán áddejumi dorjo riikka bajimuš eiseváldditge. Atnolobi gažaldat vuoigatvuohtan lea čielgasat go jearra vuoigatvuođas háldet riggodaga eará geavaheaddjiid áŧestuvvamin, dahje soaitá stáhta ektui. Ferte dalle iskat čuvget Finnmárkku ássiid áddejumi maiddái dán ektui. Vai ovdanbuktima mahtodaga galgá sáhttit oanedit, áiggun ráddjet álggos válddahallat riekteáddejumi 1700-logu vuosttas jahkebeallái, namalassii ovdal stáhtaváldi álggahii stuorát duohtademiid ássiid anus. Liikká dárbbaša geavahit veahá boarrasat áiggi gálduidge, 1500- ja 1600-logu rájes, ja muhtun čuoggáin čuovvut ovdáneami gitta 1800-lohkui. II.4 Sámi ássanguovlluid (erenoamážit oktasašorohagaid) áddejupmi Sámi ássanguovlluid oassi dálá Finnmárkkus (eanaš vástideaddji dálá Guovdageainnu ja Kárášjoga gielddat ja Deanu gieldda bajit oassi) ledje gitta 1751:i ruoŧa duopmoválddi vuollásažžan. Ruoŧa suohkanduopmárat dolle virolaččat dikki juohke dálvvi sámeálbmogiin buot sámeguovlluin mat ledje ruoŧa duopmoválddi vuollásažžan. Duortnosa sámeguovllu duopmogirjjiid oasi lea Ellen Simma Fjellgren čohkken Davviriikkalaš Sámi Instituhta olis, Guovdageainnus ("Utdrag ur dombøckerna øver Torneå lappmark 1981") . Vástideaddji systemáhtalaš justisbeavdegirjjiid čađamannan dáža Finnmárkkus ii leat vuos dahkkon, earret áigodagas 1620:s 1636 rádjai. Sverre Tønnesen girjjis "Retten til jorden i Finnmark" lea nannosit čuoččuhuvvon ahte riekteáddejupmi sámi ássanguovlluin ovddeš áiggis lei vuođđuduvvon dasa ahte sápmelaččat ledje ordnejuvvon unni servodagaide, nu gohčoduvvon "siiddaide". Dát vástidedje eanaš dikkiid guovlluin mat ledje ruoŧa duopmoválddi vuollásažžan. Dalle lei siida mii sámi áddejumi mielde háldii sin guovllu buot luondduriggodagaid, leš dal bivdovuoigatvuohta (dás erenoamážit mádjitbivdu ja goddebivdu) , dahje guollebivdovuoigatvuohta (Tønnesen ee. s. 108) . Boazoealáhus bođii veahá maŋŋelaš, mas čuovui gáibádus guohtonvuoigatvuođaid ráddjet. Velá maŋŋelat lei vel dáid guovlluin sáhka doallat omiid, mas čuovui ahte gieddegeavaheapmi (láddjehagat) šattai áigeguovdil. Almmatge eai suodjaluvvon sápmelaččat Tønnesen:a mielde ođđaássiid vuostá álggahit eanadoalu siidda guovlluin. Vihtannuššančilgehusain maid "rádjamajor" Peter Schnitler 1742-45 jagiin náššai ovdanboahtá ahte sápmelaččat Guovdageainnus atne duottarguovlluid oktasaččat, ja ahte dát gustui guollejávrriidege (Schnitlers grenseeksaminasjonsprotokoller, čanas I, s. 230, vihtan badjesápmelaš Joen Nielsen, čilgejuvvon cuoŋománu 6. b. 1744 Joganjálmmis Álttás) . Vástideaddji čilgii sápmelaš Johannes Pedersen, njukčamánu 26. b. 1745 Kárášjogas (Schnitler, čanas I, s. 368) : "Duoddarat Sámiid gaskkas eai lea juhkkojuvvon eai priváhtiivva Dáža Eatnamiidda, eaige oktasaš Mátta-duoddariidda Guovdageainnu Suohkanis." Dán ektui dieđihuvvui Schnitler:i Anára siiddas ahte duottar Anáris lei juhkkojuvvon sápmelaččaid gaskkas gaskaneaset (Schnitler, čanas I, s. 357) . Duortnosa sámeguovllu duopmogirjjid ávdnasiin ii oru almmatge ovdanboahtimin čielga earru gaskal omd. Anár siidda dilálašvuođaid ja daid guoski siiddaid dáža-ruoŧa oktasašorohagain Ohcejohka, Ávjovárri ja Guovdageaidnu. Guovdageainnus ja Ávjováris ledje duopmogirjjid mieldege dihto guollejávrrit ja bivdosajit maid dihto sámebearrašat oaivvildedje iežaset oktovuoigaduvvon ovddeš anu vuođul. Muhto earret dáid háviid orru ruoŧa duopmogirjjiid mielde buot dáža-ruoŧa oktasašorohagain dábálaččat luondduriggodagaid ávkkástallama vuoigatvuohta leat leamaš oktasaš siidda ássiide. Mii hui čielgasit orru ovdanboahtimin Duortnosa sámeguovllu duopmogirjiin, lea man hirbmat mearkkašupmi siiddaid guovlluid gaskasaš rádjá ráđđejeaddji áddejumi mielde lei vuoigatvuhtii geavahit dákkár riggodagaid go guollebivddu, bivddu ja boazodoalu. Máhcci fáddá dáid guovlluid dikkiin lei danin rádjá gaskal siiddaid, mat duođaštuvvo dikkiin maid sápmelaččat ieža čilgejedje "dološ" anus. Dás orru maid ovdanboahtimin ahte siidaráját álggos ledje mearrideaddjin buot áigeguovdilis riggodagaide siidda guovllus. Ovdamearkan moanaid earáid gaskkas sáhttá namuhit: Diggi Guovdageainnus juovlamánu 9. b. 1674. Guokte Ávjovári sápmelačča váiddiiga Guovdageainnu siidda "rájá hárrái gaskkas dieđihuvvon siiddaid ja erenoamážit Luossabivddus mii lei dieđihuvvon siiddaid ja dan joga gaskkas. "Riekti gávnnahii dán guollebivddu gullat Ávjovárrái "dološ ja máttarmuittu rájes" ja ahte Guovdageainnus ii goassige lean leamaš luossabivdu. Riekti mearridii danin ahte guollebivdu dás nugo ovdal galggai gullat Ávjovárrái. Diggi Guovdageainnus guovvamánu 11. b. 1703. Lávdegoddeolmmoš ovddidii dikkis "Girjji" čállon boares olbmuid válddahusa mielde "Guovdageainnu siiddaid opmodagaid erohusas", Girkoverdde Anders Tornensis vuolláičállán, mii gáibiduvvui čállot beavdegirjái. (Várra lei Girkoverdde maiddái veahkehan Čállit válddahusa sápmelaččaid cealkámušaid vuođul) . Diggi Guovdageainnus guovvamánu 11. b. 1704. Nággu Guovdageainnu ja Suondavári sámiid gaskkas moatti guollejávrri vuoigatvuođas. Gielddariekti mearridii vihtanuššamiid vuođul gokko rádjá ovddeš anu mielde gaskal dan guovtti siidda manne dán guovllus, nu ahte muhtun daid nággovuloš guollejávrriin gávnnahuvvo gullat Guovdageidnui ja muhtumat Suondavárrái. Diggi Ávjováris guovvamánu 6. b. 1728. Nággu gustui vuoigatvuhtii láddjet dihto gittiid. Čoavdin dihte dán nákku fertii čilgejuvvot makkár bealde rájás Deanu ja Ávjovári siiddaid gaskkas giettit duohta ledje. Dán lea Tønnesen erenoamážit deattuhan (s. 112) ovdamearkan ahte siiddaid vuoigatvuohta ii dušše siskkildan árbevirolaš vuoigatvuođaid numo bivdit ja guolástit, muhto dan aiddo ihtán árvvuge, giettit. Diggi Guovdageainnus ođđajagemánu 30. b. 1729. Nággu Eanodaga ja Guovdageainnu sámiid gaskkas "Porovuoma ja Somasjärvi eatnamiid ja gáttiid" hárrái mearriduvvui go buvttii namuhuvvon "rájá" kopia dán guovtti siidda gaskkas, mat ledje čállon guovvamánu 11. b. 1703 dikkis. Diggi Guovdageainnus ja Deanus guovvamánu 6. ja 10. b. 1733. Dás álbmogii almmuhuvvui fargga rádjá gaskal Eanodaga, Guovdageainnu ja Ávjovári siiddaid mii galggai dahkkot dalá maŋŋil beassáža seamma jagi, ja álbmot ávžžuhuvvui nammadit iežaset ovddasteaddjiid rádjái. Dasto seamma beavdegirječállimis ovdanboahtá ahte ee. lei nággu gaskal Ohcejoga ja Anára dikkiid "rivttes rájás ja erohusas gaskal vuvddiid ja eatnamiid". Diggi Deanus ja Ohcejogas guovvamánu 11. - 12. b. 1736. Nággu lei gaskal dán guovtti dikki. Dikkis bohte ovttamillii ahte goappašat bealit "mieđihedje boares Rádjái" čadnin boahtteáigái beliide, sin mánáide ja maŋisboahttiide. Seammás čállo rádjačuoggát eanadagas beavdegirjái čuoggás čuoggái. Dát diggebeavdegirjjit orrut bures dávisteamen dan maid Tønnesen čuoččuhii (s. 108) ahte siiddaid gaskasaš rádjá belohahkii lei čielggas, ja mas lei nággu, ii guston eahpádussii leigo rievttálaš mearriduvvon rádjá siiddaid gaskkas, muhto gokko rádjá manai. Kaisa Korpijaakko dutkosa "Samerna och jordägenderetten" mielde (ilbman 1985) čanas I, s. 142 čuo., lei ovdamearkan Anára siida dán áiggis ožžon rievttálaš mearrádusa buot siiddaid olggut rájáide eará siiddaide. Seamma dutkosis čanas II. s. 209, daddjo oasis "loahpaheapmi": "Nugo dutkama manus lea ovdanboahtán, sáhttá čájehit, ahte riektegeavadis leat mearriduvvon bissovaš ja lobálaš ráját siiddaid gaskkas dainna lágin. go láhka gáibidii. Dát juohkin lea leamaš doarvái buot Sámeguovlluin". Namuhuvvon ovdamearkkat Duortnosa sámeguovllu diggegirjjiin ollet áigodagas sullii 1670:s gitta 1730-jagiide. Seamma guovlluid diggebeavdegirjjit vástideaddji sisdoaluin leat 1740-jagiinge. Danin lea árta navdit ahte riekteáddejupmi mii albmana dáid diggebeavdegirjjiin, lea sápmelaččaid gaskkas dáža-ruoŧa oktasašguovlluin gitta 1751 rádjasoahpamuša rádjai ovddasteaddjin dán suorggi ráđđejeaddji árbevirrui. Guovddášamos dán riekteáddejumis orrut leat čearu (siidda) oktasaš vuoigatvuođat buot luondduriggodagaide. Dát albmana guovddáščuoggáin das maid sáhttá dalá dáža-ruoŧa oktasašorohagain gohčodit sámi vieruiduvvan vuoigatvuođa. II.5 Riddosámiid riekteáddejupmi Riddosámiid áddejupmi sin ássanguovlluin Finnmárkkus ii sáhte duođaštuvvot seamma čielgasit go oktasašorohagaid badjesápmelaččaid. Dát sáhttá boahtit das go buot diggebáikkit álgovuolggalaš dáža Finnmárkku oasis ledje riddoguovllus, gos dážat álggos ásse. Nugo bajábealde daddjon, eai leat dáža justisbeavdegirjjit Finnmárkku dáfusge dievaslaččat guorahallon. Dasa lassin váilo čálalaš árbevierru sámi gálduin dáža bealde, lunddolaččat sámiid váilevaš čállindáiddu geažil. Fáldi Knag "Matricul og Beskrivelse" 1694 rájes válddahallá gal riddosámiid ássanguovlluid ja albmada galle "mearrasámi" ledje vearrováldiŧ 212 juohke guovllus. Almmolaš čielggadeamis NOU 1978:18A, s. 154 (kárta nr. 23) ja s. 157 (kárta nr. 24) leat riddosámiid ássanguovllut sárgojuvvon Knag válddahallama vuođul ja daid lunddolaš rájáiguin ássanguovlluid (siiddaid) gaskka. Seamma NOU:s s. 155 čuo., lea válddahallon riddoguovlluid historjjálaš ovdáneapmi, mii ee. siskkilda johtti boazodoalu ovdáneami, mii várra 1600-logu loahpas luddii ovddeš siidarájáid vuotnaguovlluin ja lagamus guoski duottarguovlluin. 1679:s juo váide Várjjaga sápmelaččat dan dikkis ahte badjesápmelaččat vahágahtte "sin rivttes gullevaš Boazoguovllus" (Just Qvigstad: Vardøhus amts justisprotokoller i Håløygminne s. 424) . Vástideaddji váidagat ihte jeavddalaččat dikkiin Finnmárkkus 1680-90 jagiin. Mihtilmas ovdamearka leat váidda Gilivuona dikkis 1697:s (Qvigstad s. 369) . Dás váide "Riikka rivttes Gielddaássit ja Mearrasámit" go ruoŧa Arisby (Ohcejoga) badjesápmelaččat seaguhedje iežaset mearrasámiid bivdui mearraguovllus, ja ahte sin stuorra ealut dulbmo suoidneeatnamiid ja borre buot jeahkáliid. Dikkis geardduhedje eiseválddit ovddeš váruhusa dáid bahkkemiidda, ja Arisby-sápmelaččat gohččojuvvo geassádit "Mearraguovllus ja Mearrasápmelaččaid geavahuvvon Váriin" sajiide gos eai vahágahte mearrasámiid ovddas. Sullasaš váidagat ovddiduvvo Adelaer-kommišuvdnii dan mátkkis Finnmárkkus 1690:s (Nord-Norske samlinger s. 296, váidda "siiddaolbmuin" - Davvesiidda ja Bondø mearrasámiin suoidnemánu 25. b. 1690, ja s. 298, váidda "Álttá Sámiin" Ávjovári ja Guovdageainnu boazosápmelaččaide, ovddiduvvon Dálbmeluovtta diggebáikkis borgemánu 22. b. 1690) . Dát váidagat mearrasámiin olle 1700-jagiid álggus gitta gonagassii (geahča NOU 1978:18A, s. 158) . Muhto Københámmanis bivdui ámtamánni leat várrogas siseatnansiiddaid badjesápmelaččaiguin, vai oažžu sin máksit vearu Danmárku-Norgii, ja oažžu sin ássagoahtit dán riikka borgárin. Dás lei oktavuohta riikka nášunála beroštumiin nákkus Ruoŧain sisguovlluid hárrái. Árta lea navdit ahte dán áiggis eai leat Københámmanis ádden (dahje beroštan) makkár riidu lei riddosápmelaččaid ja badjesápmelaččaid gaskkas. Ii lean ainjuo eiseválddiid seaguheapmi dasa riddosámiide oidun. Boađus šattai ahte siida-ráját riddoguovllus jávkaduvvo, johtti boazodoalu ektui. Go riddosápmelaččat eai ollen gosage váidagiiguin dikkiin, mearkkašii dát ahte sin áddejupmi sierra vuoigatvuođas "gáissáide" eai giehtaguššan eiseválddit guhkit áigái, vaikko Ohcejoga-sápmelaččat gohččo dan Gilivuona 1697 dikkis. Mearrasámit eaige nagodan guoskevaš guovlluin earaláhkai caggat badjesápmelaččaid gárggiideami guhkit áigái. Dát ovdáneapmi ii leat heađuštan ahte riddosámiid gáibádus oktovuoigatvuhtii "iežaset gáissáide" sáhttá leat leamaš vuođđuduvvon nana ja cieggan vuoigatvuođa áddejupmái, hui boares árbevierus vuolggahuvvon. Várra lea áddejupmi luondduriggodagaid vuoigatvuhtii álggos leamaš seamma čielggas riddosámiin go sin duottarfulkkiin. Dat máŋga ja sullii seammalágan váidagat dikkiin ja Adelaer-kommišuvdnii 1690:s, orru čájeheamen ahte riddosápmelaččat leat dovdan riekteáddejumiset loavkiduvvon go badjesápmelaččat leat gárggiidan ealuideasetguin miehtá vuonaid ja njárggaid sin gaskkas. Badjesápmelaččaid geasseorohat bohccuiguin guovlluin maid riddosámit ovddeš áiggis ledje ádden leat "sin", ii caggan ahte riddosámit dárbbašedje ain doaimmahit boares anuseaset seamma guovlluin iežaset eallima vuođđun. Dát mearkkaša vuotnaguolásteapmi, sáivabivdu, bivdu, guohtun, láddjehat, atnit vuovddi ja lavnnji boaldámuššii. Vánit eahpiduvvo ahte sii dasto atne vuoigaduvvon dása, ainjuo iežaset máttarmáttuideaset anu vuođul. Bivddu dáfus, fertii dát leat gili iežas lagamus guovllus. Cuoŋománu 25.b. 1702 gávpemearrádusas lei riddosápmelaččaid bivdolohpi čielgasit sidjiide doalahuvvon. Seammás davvinorgalaččat čielgasit gildojuvvo bivdit Finnmárkkus (Tønnesen s. 97) . Mearrádusa čuo. 25:s čuožžu: "Seammaláhkai livččet Mii vátneviša leat gohččun, ahte Mearrasámit doppe Finnmárkkus mallosge galget heađuštuvvot dahje gildot, Digge-Sajiin dahje daid olggobealde ohcat sin Báhčit ja Bivdit, maid buoremusat máhttet, go eai bahkken Beassat Sállánis Láigolihttohit ja Bohccuid-Báhčit dieđihuvvon Sállánis ja Gádde-Iččáhis, ja Hávdda-Lottiid-Báhčiit sin Manne ja Lálle-Áiggiin, mii lea gielddus ja ráfáiduhtton. Muhto maid Nordlánda dahje Ruovttubáikematkkošteaddjiid dáfus, dalle galgá hiehkásit ja duođas leat gielddus, muhtun Áiggi atnit makkárge Báhčima ii Gáttis iige Čázis ..." Ovdamearka áddejumis sáivabivdovuoigatvuođas riddoguovllus lea Schnitler:a beavdegirjjis Gilivuona dutkondikkis golggotmánu 2. b. 1745, mas daddjo (Schnitlers eksaminasjonsprotokoller , čanas I s. 305) : "Dát Deatnu lea Luossariggásamos Finnmárkkus, mas jahkásaččat bivdo ja gávpašuvvo 100 gitta 300 Fárpala luossa. Buot Dáža Mearra- ja Badjesápmelaččat Dáža Deanu Capella Gielddas, ja ii oktage eará báikki Dáža, leat vuoigaduvvon bivdit guliid dán Deanus gitta Geavgŋái." Riddosámiid luđolaš atnu vuvddiide murremii iežaset atnui, beahceávdnasiidge jotkui ainjuo gitta mealgat 1800-lohkui. Dát ovdanboahtá ee. ráŋggaštanáššis riddosápmelačča Per Persen Jux Bissojogas Porsáŋggus vuostá, mii meannuduvvui Alimusrievttis njukčamánu 8. b. 1867 (Rt. 1867. s 293) .(Ášši lea dievaslaččat máinnašuvvon ovddabealde, čielggadeami 3.2.2.6. oasis.) Ášši gustui beahceávdnasiid murremii áitái, ja áššálaš lei Alimusriekteduomu referáhta mielde ee. čilgen ahte son ii ádden dagus leat lobiheapmin. Gielddarievttis lei son áššehuvvon vuođustusain ahte vuolitduopmár lei atnán su vuovdái geavahanvuoigaduvvomin. Alimusrievttis lei sierraoaivil áššis, go golbma čieža duopmáris jienastedje áššehuvvoma 1213 . Eahpidahtti gažaldat Alimusrievttis lei, leigo áššáskuhttomis dakkár geavahanvuoigatvuohta maid vuolitduopmár lei navdán, vai ii. Assessor Saxlund gii gulai Alimusrievtti unnitlohkui ja gii ee. lei leamaš fáldin Finnmárkkus ja dan stuorradiggealmmái, celkkii jienasteamistis: "In várra meatte go navddán Finnmárkkus ovdal álo leat dárkon dilálašvuođaid nu go vuolitriekteduopmu geažidii" (Alimusrievtti jienastanbeavdegirjjis čállon) . Dás ovdanboahtá ahte murrenvuoigatvuohta ii dušše lean riddosámiid iežaset áddejupmi, muhto áddejupmi maid gitta dán áigái báikkálaš eiseváldditge dohkkehedje. II.6 Riekteáddejupmi dáža ássanguovlluin Finnmárkus Dás lea lunddolaš vuolgit major Peter Schnitler:a cealkámušain dáid guovlluid eatnamiid hárrái. Rádjadutkanbeavdegirjjis čanas III, s. 55 ja 125 daddjo dáža dáloniid ássanguovlluid dilálašvuođas ahte "Sin Eatnamat eai gula oktiige sierra, dat leat oktasaččat buohkaide ja juohkehažžii, gii dohko ásaiduvvá." Dás sáhttá čoahkkáigeassit ahte doppe dáid guovlluid áddejumi mielde Schnitler:a áiggis (1740-jagiin) ii lean makkárge priváhta eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiidda dáža ássanguovlluin Finnmárkkus. Earret Sállánis, gos Schønnebøl bearaš ovddeš áiggis adnojuvvui guovtti goalmmátoasi eaiggádin, ja gonagas eaiggádušai báhci goalmmátoasi. Dieđut ee. Knag 1694 matrihkkalis ahte Finnmárkoguollebivdohápmaniid ássit vižže boaldenmuoraid ja fuođđariid guhkkin siste vuotnabađain, čujuha ahte dáža guovlluin ráđđii buohkaidvuoigatvuođa áddejupmi dákkár riggodagaide. Lunddolaš lea navdit ahte dáža sirddolaččat Finnmárkui, main eatnašat bohte Mátta-Norggas, bukte árbevirolaš áddejumi almenneha vuoigatvuođaid hárrái. Seammás leat olu ávdnasat main vuhtto ahte ovddeš áiggis dáža guollebivdohápmaniinge lea bisson áddejupmi ahte giliin (guollebivdohápmaniin) lea sierravuoigatvuohta riggodagaide mat ledje lagamus guovllus, ja ahte danin ferte leat geografalaš rádjá eará gili guovlluide. Nord-Norske samlinger:s (čanas IV s. 208) lea šiehtadusas gaskal Čáhcesullo dážaid ja Várjjaga-sápmelaččaid čállon Várjjatvuona vuoigatvuođain, mii ásahuvvui Bergen Hearrárievttis 1591:s. Šiehtadus gusto ee. vuoigatvuođas fállái mii rievddai gáddái Várjjatvuonas, ja mas lei dan áiggis stuorra ruđalaš mearkkašupmi. Šiehtadusa mielde galggai gonagas oažžut beali fállás mii rievddai vuotnagáddái ovddeš mearkka olggobealde ja Čáhcesullo dážat dan nuppi beali. Muhto go fális rievddai vuotnagáddái seamma mearkka siskkobealde, gulai dat Várjjat-sápmelaččaide (dahje juogaduvvui gonagasain) . Dán birra celkojuvvui šiehtadanáššebáhpáriin ahte dát dávistii "Norgga lágain ja ovddeš vieruin". 1591 šiehtadus leige nu go čállon áššebáhpáriin Eanalága mearrádusaid VII-64-19 mielde fálláid birra mat rivdet gáddái almennehis. Seamma šiehtadus ovddiduvvui maŋŋil ja čujuhuvvui Čáhcesullo 1608, 1617 ja 1625 dikkiin. Maŋimuš háve dalle go Várjjat-sápmelaččat ledje stevdnehallon dáža guollebivdohápmana Bierggi, Čáhcesullo ja Ižžoha olbmuin, go sii sávzzaid ja bohccuid ledje diktán guohtut "sin Opmodagain ja Eatnamiin". Sullasaš oainnut geografalaš rájá hárrái gaskal juohke guollebivdohápmana vuoigatvuođaid bohte ovdan Muosát 1704 dikkis, mas Muosát álbmot váiddii go Porsáŋggu-sámit ledje ásaiduvvon Lávvárvutnii 1214 ja bahkkejedje "beassat" váldit rihkiid ja lottiid. Muosát-álbmot čujuhii alcces áššis ovddeš láhkadiggeduomu vuđđosin iežas váidagii (Tønnesen s. 48) . Nu maid suoidnemánu 21. b. 1712 Goaskinvákki dikkis gildojuvvo Muosát, Finnaviika 1215 ja Vanfjord álbmot láddjet suinniid nuortabeale Skáhternjárgga 1216 , "go dieđihuvvui Altesulen ja Balhopen sajit nuortabeale Skáhternjárgga ja Lávvarvuona álo leat gullan Goaskinvákki Álbmogiid" (J: Qvigstad: Utdrag av Vardøhus Amts Justisprotokoller, geahča Tønnesen s. 48) . Tønnesen čoahkkáigeassá (s. 49) dáža guovlluid dilálašvuođaid nu ahte gáldovuođus lea menddo unnán sáhttit ovddeš áiggis dáhkidit dáža ássiid oainnu "Finnmárkku-almennehii". Muhto, dadjá Tønnesen: "Sáhttá gal hui vissásit navdit ahte ássit oaivvildedje sis leat buohkaidvuoigatvuohta buriide maid almennet sáhtii fállat. Ja vel ahte oaivvilduvvui dán buohkaidvuoigatvuođa gullat sidjiide geat ledje ásaiduvvan guvlui (gillái/diggái) gos buorit gávdnojedje." 1700-logus ámtamánni lihttoláigohii muhtun sulluid Oarje-Finnmárkus (Gádde-Iččaŧ 217 , Jealmmeseadju 1218 jna.) gonagasa kássa ovdun, go láigolihttu siskkildii oktovuoigatvuođa njuorjjo- ja čeavrrabivdui dáid sulluin ja vuoigatvuođa uvjet ja monnet. Seamma gustui muhtun unnit sulluide Nuorta-Finnmárkus. Fertet navdit ahte guoski guovlluid ássit leat dohkkehan láigolihtu ámtamánni árvofámu 1219 geažil. Muhto láigolihtut ledje ráddjejuvvon dušše namuhuvvon sulluide ja albmanit masá juo spiehkastahkan dán áiggi Finnmárkku oppalaš dilálašvuođain (buo. Tønnesen s. 98-99) . Go fáldi Niels Knag Ákŋovágis geassemánu 29. b. 1693 dikkis ráfáiduhtii Álttá vuvddiid, lei vuođusteapmi ahte "muhtun vieris olbmot" eiseválddiid lobi haga ledje murren hirssaid Álttá-vuovddis. Knag ráfáiduhttin luvvejuvvui "jus seamma Diggebáikki Ássit dárbbašedje daid Idjadansadjái", maid liikká fertejedje leansmánni ja guokte albmá čujuhit. Dát orru čájeheamen ahte ássiide Álttá-diggebáikkis lei oaivvilduvvon vuosttasvuoigatvuohta atnit vuovddi dikki guovllus, unnit eanet dávisteamen mátta-dáža almennehiid áddejumiin. Oaivil "almennet" ii čujuhuvvon dušše vejolaš anu gáibádusaide eará giliid ássiin, muhto maiddái stáhta ektui. Maŋit čuolmmas ovdanboahtá gažaldagas maid ámtamánni Kjeldsen ovddidii moanaid vihtaniidda diggevihtanis Álttás 1744:s (Tønnesen s. 82) . Okta gažaldagat vihtaniin lei: "Mo Álttá Vuovdi ovdal su bálvaleami áiggi lea adnon, juogo su Mayestæta doalahuvvon Vuovdin, masa ii oktage almmá Cammer Collegi lobi haga ožžon murret dahje Almennehin, masa juohkehaš gii dárbbašii geavaheapmái lea murren sihke Fielluid ja hirssaid, go lea leamaš dárbu." Vuosttas vihtan, Reinholt Larsen, vástidii dása: "Buot Álbmot lea murren juohkehačča dárbui Álttá Vuovddis almmá Cammer Collegi Gohččuma haga." Dán duođaštedje eará vihtanat. Vástádus maid Schnitler oaččui Joganjálmmi cuoŋománu 6. b. 1745 dutkandikkis dávista dása ollásit (Schnitlers grenseeksaminasjonsprotokoller, čanas I, s. 228) : "Buot Vuovddit leat Almennehat, maid Gielddaássit atnet, ja dárbbu mielde fertejit atnit sin Viesuide, Fatnasiidda, ja Áirruid Máđasatnimii, Luossa-Buođuide Jogain, daid, Áiddit dahje Miehteáiddit, mainna birrastit Bealdduid ja Gittiid. Dán Almenneha atnet Ássit oktasaččat, ja juohke Dálus ii soaitte leat iežas Vuovdi sierra juhkkojuvvon." Dáid dieđuin ovdanboahtá ahte Álttá giliolbmuid áddejupmi dán áigemuttus lei ahte lei vuoigatvuohta viežžat buot dárbbašlaš ávdnasiid Álttá vuovddis iežas dárbui. Maid sáhttá eanet eahpidit, lea leago Oarje-Finnmárkku eará dikkiid ássiide oaivvilduvvon leat makkárge aitosaš "vuoigatvuohta murret Álttá-vuovddis. Knag 1693 ráfáiduhttima mielde lea árta navdit ahte dát juohke háve lei eiseválddiid lobi duohken. 1753 geaskkut gustojedje Álttá vuvddiide, sihke beahcevuovdái ja lastavuovdái, ja dahke buot murrema sorját čujuheami. Muhto dát geaskkut eai váldán gili ássiin murrenvuoigatvuođa. Baicce ovdanboahtá ahte eiseválddit giehtagušše čielgasit gildosa ahte álbmot mii bođii olggobealde Finnmárkui, sáhtii murret dán riikkaoasi vuovddis. Dát ovdanboahtá ee. Láhpi 1757 dikki beavdegirjjis, mas "davvimannit" gildojuvvo murret Beasfeardda 1220 vuovddis (Tønnesen s. 81) . Govttolaš lea navdit dán eiseválddiid gildosa dávistit báikkálaš ássiid áddejumiin. Nuppi beales lea govttolaš navdit ahte dáža ássit ain oaivvildedje iežaset vuoigaduvvon murret, sihke goahccevuovddis ja lastavuovddis iežaset áigumušaide lagašguovlluineaset, ja ahte dát áddejupmi bisui ainjuo gitta 1775 eanačujuhancealkámuša rádjai, ja belohahkii ain sakka guhkit. Dego riddosámiidege lea eahpečielggas goas dáža ássit Finnmárkkus álge doallat omiid. Nugo bajábealde namuhuvvon, ovdanboahtá datte fálddi Knag 1694 matrihkkalis ahte omiid doallan dán áigemuttus lei virolaččat leavvan, sihke riddosámiid ja dáža dáloniid gaskkas. Omiid doallu eaktudii guohtuma mehciin ja lohpi háldet láddjehagaid omiid dálvefuođđariidda ja dávjá guhkkin eret ássansajis. Ássansajit mat čujuhuvvojedje opmodahkii 1775-cealkámuša olis ledje virolaččat nu unnit ahte eai addán namuhanveara vejolašvuođa guohtumii sajiid rájáid siskkobealde. Danin orru čielggas ahte go čujuhii ássansajiid jeavddalaččat lea dat eaktudan ahte eallit sáhtte guohtut eatnamiin olggobealde saji rájáid. Geassemánu 22. b. 1863 eanavuovdinlága árvalusas (O. nr. 33 1863, s. 19) lea cealkámuš Álttá dalá leansmánnis, Dyblie, mas čuožžu: "Evttohuvvon ođđa Mearrádusat livčče, Leansmánni Áiccu mielde, juo ásaiduvvon Eanadoalliid deasttas Finnmárkkus, sáhttán doalvut Vearrivuhtii. 1775 cealkámuša mielde galggai juohke Bearrašii čujuhuvvot nu olu eana, mii dárbbašuvvui Guohtumii ja Dálvefuođđariidda 4 gihccái. Dilálašvuođat leat datte ovddiduvvon nie, ahte dan sadjái go stuorát Duottar, dušše lea čujuhan unnit Bihtáid 1 dahje 2 Gihciid Doallamii almmá erenoamáš Meahcci Geassesadjái, mii lea oktasaš olles Álbmogii. Jus ferte eahpidit, leago Álbmogis makkárge Eaiggáduššanvuoigatvuohta Gárdeguohtumii, de ii sáhte Geavahanvuoigatvuođa liikká leat nu, go 1775 Cealkámuš addá Ássiide Vuoigatvuođa Mihtideapmái Doallat 4 Gihci; muhto dát Gárdeguohtun ferte várra dál Almmolaččat sáhttit dárkilat ráddjet ja muddet Ássiid oktasaš Buorrin. Juohkehaš galgá, vikkaha Leansmánni, dovddahit, ahte Geasseguohtun Dárbbašuvvo Ássiide, ja ii sáhte leat Kommišuvnna Oaivil, ahte sii galge oastit dasa Vuoigatvuođa." Govttolaš lea navdit ahte leansmánni áddejupmi oktasaš vuoigatvuođa omiid geasseguohtumii mehciin olggobealde biddjojuvvon doalu, dávistii Álttá ássiid oainnuin. Gitta dán áigemuddui eaige leat dahkan makkárge duohtadeamit eiseválddiid beales omiid luđolaš guohtuma ektui. Berre mearkkašit ahte ássiid dát áddejupmi ferte leat leamaš hui dovddus Finnmárkku eiseválddiidege. Dás lea doarvái čujuhit assessora Saxlund cealkámuššii su jienasteamis Álimusriekteáššis guohtonvuoigatvuođas stáhta eatnamiin Junkerdalen:s Nordlánddas (Rt. 1885 s. 602) , mas son cealká (s. 606) : "Muhto Stáhta Gaskkaid Guohtuma Dáfus navddán Seamma gustot goappašiid Orohagaide ja son gii čuoččuheš, ahte Finnmárkku Álbmogis ii galggašii leat Vuoigatvuohta diktit Omiidasas guohtut Stáhtaeatnamiin, ii oaččošii Mieđáhusa Masge. Ii leatge doppe ovddeš Áiggis goassige leamaš eahpiduvvon, ahte Álbmogis lea Vuoigatvuohta lágidit Omiidasas Guohtumii Stáhtavuvddiin. Sáhttá maid mihttet, ahte doppe leat Muhtunlágan guohtun, mii lea eahpitkeahttá vuoigaduvvon sihke Nordlánddas ja Finnmárkkus, namalassii Badjesápmelaččaid Lohpi guohtun Ealuideasetguin Stáhtaalmennehiin, gea. Golggotmánu 7.b. 1751 Soahpamuša. 1751. Dát Vuoigatvuođa fertejit Badjesápmelaččat juohke Dilálašvuođas oažžut maid Sáláhis; imaš galggašii leat, mu mielas, jus ii dás galggašii leat Lohpi Dáloniidda diktit Omiideaset Guohtut Stáhtavuvddiin." Go ámmátolbmos Saxlund:s lei dát oaidnu, ii eahpiduvvo ahte dát govve áddejumi masa lei deaivvidan Finnmárkku ássiin ámmátáiggistis doppe. Miellagiddevaš lei vel ahte Saxlund buohtastahtá omiid guohtuma badjesápmelaččaid boazoealáhin. III DÁN JAHKEČUOĐI ATNU JA RIEKTEÁDDEJUPMI III.1 Stáhta áddejupmi Stáhta áddejupmi riektedilálašvuođain mat Finnmárkkus dál leat, báhkkoduvvo njukčamánu 12. b. 1965 lágas, mas eaktuduvvo ahte stáhta eaiggáduššá buot eatnamiid Finnmárkkus maid stáhta ii leat sirdán earáide. Ássiid atnovuoigatvuođat leat lága mielde ráddjejuvvon giliolbmuid vuoigatvuhtii oažžut čujuhit lastavuovddi muoraide (§ 4) ja vuoigatvuhtii lubmet, mii § 5 a mielde váldonjuolggadussan lea Finnmárkkus doalahuvvon fylkka ássiide. Lága § 5 mielde lea gieldda ássiide "doaisttážii" lohpi čujuhit lavnnji dálloatnui. Dát ii leat nappo lága mielde makkárge vuoigatvuohta aitosaš áddemis. Guohtonvuoigatvuohta matrikulerekeahtes eatnamiin ii leat máinnašuvvon lágas, muhto ovdanboahtá ovdabargguin leat eaktuduvvon ahte ii biso dábálaš guohtonvuoigatvuohta omiide. Lága proposišuvnnas (Od.prp. nr. 48 1963-64) ráddjii Eanadoallodepartemeanta lávdegoddeárvalusa referáhtii (prp. s. 2-3) . Proposišuvdna meannudii baicce áidedoallama stáhta eatnamiid vuostá (s. 14) . Eanavuovdinláhkalávdegotti árvalusas (1962) daddjo s. 25 ahte ii sáhte "jurddašit ahte guohtonvuoigatvuođas sáhttá leat vuođđu vieruiduvvan vuoigatvuođas. Guohtonvuoigatvuohta dávista dalle mearrádusaide mat leat váldon vuođđobáhpáriidda, ja nugo namuhuvvon ovddabealde, lea hui ráddjejuvvon". Dás ovdanboahtá ahte stáhta oaivila mielde dušše lea sáhka guohtonvuoigatvuođas mii lea vuođđuduvvon juohke doalu eanagirjjiin. Lassin dáid čuvvot boazosápmelaččaid boazoealáha atnovuoigatvuođat jna. geassemánu 9. b. 1978 boazodoallolága mielde, ja álbmoga bivdo- ja guollebivdovuoigatvuođat sierra lágaid mielde mat dáid máinnašit. Das mii bajábeale lea ovdanboahtán ferte adnot eiseválddiid oaivilin ahte stáhtas lea olles eaiggáduššanráđđejupmi Finnmárkku vuovddekeahtes eatnamiidda, ja ahte eai leat dáid eatnamiin dábálaš mihtilmasvuođa vuoigatvuođat ássiid ovdamunnin earret dan mii miehtásit lea láhkavuođđuduvvon. III.2 Boarrasat sámi áddejupmi Stáhta áddejumi ektui lea historjjálaš ja árbevirolaš áddejupmi sámi kultuvrras ("sámi vieruiduvvan vuoigatvuohta") geahččaluvvon válddahallot bajábealde. Dát áddejupmi sáhttá nugo bajábealde namuhuvvon, čielgasamos čájehuvvot dáža-ruoŧa oktasašguovlluin 1751 rádjasoahpamušas. Dán sámi áddejumi mielde lei siidda ássiin háldenvuoigatvuohta buot dan geografalaš guovllu dáid luondduhearvásvuođaide ("eatnamiidda ja čáziide") . Dás lei prinsihpas sáhka riggodagaid oktasaš ráđđejumis, iige vuoigatvuohta juohke sápmelažžii. Nuppi beales lei gažaldat eaiggáduššanvuoigatvuođas eatnamiidda iešalddes heivemeahttun gažaldat. Stáhta áddejupmi ektui nugo dat lea meroštallon njukčamánu 12. b. 1965 lágas, leage dalle sáhka guovtti earuhuvvon jurddavuogádagain, maid lea váttis ovttastahttit. Eará ášši lea ahte ii leat álki čájehit prinsihpalaš vuostálasvuođa gaskal dáža ássanguovlluid ovddeš áiggi riekteáddejumi ja guoski sámi giliid áddejumi. Ovddeš áiggi vejolaš báikkálaš nákkut gaskal dán guokte čeardda manai baicce das gokko rádjá gaskal giliid lobálaš atnuguovlluid manne, buo. ovdamearkan riidu mii čuožžilii Muosátálbmogis 1704:s, go Porsáŋggu sápmelaččat ledje ásaiduvvan Lávvarvutnii (Tønnesen s. 48) . Gitta min áigái lea stáhta ja eiseválddiid oaidnu, eanet aht` eanet váikkuhan. Stáhta áddejumi duogábealde ledje lágat, mat sierranas surggiin seaguhedje Finnmárkku dilálašvuođaide. Dákkár duohtadeamit áinnas vuođustuvvo dainna ahte ledje ássiide buoremussan, muhto go mearrádusat álo hábmejuvvo stáhta jurddašanvuogi mielde, ledje dákkár duohtadeamit seammás bealušteamen stáhta vuoigatvuođaid. Seamma gusto hálddahusa váikkuheapmái áiggiid čađa. Go čuožžiledje eahpečielggasvuođat ássiid vuoigatvuođaid hárrái, lei lunddolaš ohcat oaivadeami eiseválddiin. Go lea nu stuorra gaska Københámmanii, lei oktoráđđenáiggis dávjá nu ahte maid Finnmárkku ámtamánni mearridii, adnojuvvui riektan. Nugo sosiála dilálašvuođat Finnmárkkus ledje gitta min áigái, báikegottis unnán jerrui hábmemis njuolggadusaid ja mearrádusaid mat galge gustot Finnmárkui. Erenoamážit jerrui sápmelaččain unnán (dahje eai goassige) . Dát árbevierru lea joatkašuvvon gitta áibbas maŋimušáigái. III.3 Riekteáddejupmi vuotna- ja riddoguovlluin Finnmárkku ássiid riekteáddejumi dáfus min jahkečuođis, válljen čujuhančuoggán 1 221 áiggi gitta nuppi máilbmesoahtái. Dalle ferte jearrat man olu stáhta áddejupmi gitta dán áigemuddui lea báikegottit dohkkehan ja duvdán boares árbevieru mii lei vuođđuduvvon virrui. Dán oktavuođas áiggun meannudit Finnmárkku vuotna- ja riddoguovlluid ovttas. Dáid guovlluin lea áiggiid čađa šaddan seagusbiras, mas dáža, sámi ja kveana oasit leat mielde. Dán birrasis lea govttolaš vuordit ahte ássiin lea leamaš stuorra vejolašvuohta dohkkehit ámmátolbmuid oainnu. Ferte vel muittuhit ahte johtti boazodoallu iežas gárggiideamiin dáid guovlluide lea historjjálaččat biđgen boares sámi áddejumi ahte siiddas lea oktovuoigatvuohta dan guovllu siskkobealde. Kveanat ledje adnojuvvon beaktilis eanadoallin, ja bukte Suomas áddejumi ahte gilvon eatnamiidda lea iežaslaš eaiggáduššanvuoigatvuohta. Seamma guvlui čuhce eanačujuhusat 1775-cealkámuša mielde ja maŋit lágat, mat geahččaledje ásahit iežaslaš eaiggáduššanvuoigatvuođa čujuhuvvon eatnamiidda, ja eaktudedje ahte stáhta ovddalgihtii eaiggádušai eatnamiid mat sirdojuvvo. Jahkečuđiid bajábeal máđđásiin ferte navdot ahte dálá stáhta áddejupmi eaiggáduššanvuoigatvuođas vuovddekeahtes eatnamiidda, lea dán guovllu báikegoddi dohkkehan. Dát ii heađuš ahte erenoamážit sámeálbmogis (riddo- ja vuotnaguovlluinge) guhkás áiggis sáhtii leat leamaš eará oaidnu, áinnas dávistemiin maid bajábealde lea gohčodan "sámi vieruiduvvan vuoigatvuohtan". III.4 Geavahanvuoigatvuođat Eará ášši lea ássiid geavahanvuoigatvuođaid gažaldat. Čuovvovaččat galgá iskat válddahallat juvssahahtti ávdnasiid vuođul báikkálaš ássiid áddejumi matrikulerekeahtes eatnamiid geavahanvuoigatvuođas. Dán oktavuođas ii galgga liikká dás mearridit mo dákkár áddejumiid sáhtášii vuordit duopmostuolut bijašedje vuođđun. Einar Richter Hanssen:a historjjálaš čielggadeamis Sámi vuoigatvuođalávdegoddái, lei nu gohčoduvvon "oamastanvuogádaŧ 222 " dábálaš Finnmárkkus gitta maŋimušsoađi áigái, ja oamastus áddejuvvui seammavuoigaduvvon 1 223 formála eaiggáduššanvuoigatvuođain.(Rihter Hanssen:a čielggadeapmi plánejuvvo numo namuhuvvon moanaid gerddiid ovdalis ilbmat 1994:s.) Masa dás várra oaivvilduvvo, lea vuoigatvuohta juohke bearrašii atnit niittuid, lavnnjiid dahje sárgáid jna. mat leat vuođđuduvvon guhkit áiggi ávkkástallamii. Richter Hansen dadjá dasto: "Olusat leat ádden stáhtaeatnamiid luđolažžan, mii lei ássiid olles ja luđolaš geavahusas". Son čujuha vel ahte moanaid sajiin, ee. Porsáŋggus, fuođđobivddu ja murjema oktavuođas "ledje šaddan geavahanavádatráját gaskal daid sierranas giliid, báikegottiid ja belohahkii gitta bearašdássái". Hans Prestbakmo lea válddahallamistisge Sámi vuoigatvuođalávdegoddái: "Bruken av utmarksressursene i Finnmark i dette århundre" (Dát čielggadeapmige plánejuvvo ilbmat 1994:s.) válddahallan gaskavuođa gaskal stáhta riekteáddejumi ja Finnmárkku báikegottiid áddejumi, sihke vuotna- ja siseatnanguovlluid ássiin (čuo. 2.6 čuo. mas son meannuda báikegottiid riekteáddejumi čoahkkáigeasus) . Prestbakmo čujuha ahte báikegottis leat leamaš iežas čálakeahtes njuolggadusat hárrái giliid gaskkas ja bearrašiid gaskkas luondduriggodagaid juogadeami ja ávkkástallama. Báikegottis riggodagaid atne dološ anu mielde gullat sidjiide ja ledje birgejumi ráđđejupmái. Muhto báikegotti riekteáddejupmi váldui áibbas unnán vuhtii go stáhta hábmii njuolggadusaid ja láhkaásahusaid. Dan sadjái oinnii báikegoddi dávjá stáhta mearrádusaid dušše bábirmearrádussan. Dáid dilálašvuođain lea máŋggaláhkai leamaš mearkkašupmi ássiid ja duohta anu riekteáddejumis iešguđet geavahanvugiid dafus. Dilálašvuođain maid Prestbakmo dás válddahallá, sáhttá stáhta sajádatges eanaeaiggádin leat leamaš ráddjejuvvon mearkkašupmi báikkálaš birrasis. III.5 Omiid guohtun Erenoamážit dovddus orrut dát dilálašvuođat leat stáhta eatnamiid omiid guohtuma dáfus. Prestbakmo dadjá álggadettiin 2.6 čuo. dán hárrái: "Guohtun lea beroškeahttá das mii čuožžo eanagirjjiin, leamaš ávkkástallon luđolaččat. Eatnašat leat jáhkkán dán leat sin vuoigatvuohtan meahccái." Historjjálaš vuđđosis guohtonvuoigatvuhtii dadjá son (čuo. 6.2) : "Dálonat leat historjjálaš peršpektiivvas ávkkástallan láiddomiid seamma arat ja seamma guhká go boazodoallu". Gitta maŋimušsoađi maŋŋil ledje láiddomat áibbas mearrideaddjin Finnmárkku eanadollui. Dás sáhttá áddet suostan stáhta beales go eanadoalu guohtonvuoigatvuohta ii leat mearriduvvon lágaid bokte (buo. Prestbakmo čuo. 6.5) . Dáid cealkámušaid áddejumi birra báikegotti guohtonvuoigatvuođa ektui dán jahkečuođis berre geahččat dán oktavuođas maid bajábealde leaba assessor Saxlund ja leansmánni Dyblie bájuhan 1800-logus. Dás vuhtto ahte lea sáhka fásta oktilaš áddejumis eanadoalliid gaskkas, mii oktilaččat manná maŋás áigái guhká ovdal 1775 cealkámuša. Eará ášši lea ahte láiddon mehciin maŋŋil maŋimušsoađi lea Finnmárkkus nannosit massán mávssolašvuođa, nugo eará sajiin riikkas. Muhto eanadoalli ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti miellahtu, Leif Kristensen:a, Bávnnjajogaš 224 eret, girjjis lávdegoddái miessemánnu 2.b. 1990 vuhtto ahte guohtonvuoigatvuohta matrikulerekeahtes eatnamiin ain lea mávssolaš. Girjjis ovdanboahtá ahte Kristensen áddejupmi lea ahte omiid guohtonvuoigatvuohta matrikulerekeahtes eatnamiin ain berre adnot vuoigatvuohtan, mii gáibiduvvo suodjaluvvot. Kristensen dadjá: "Mu áddejumi mielde lea dáloniid guohtonvuoigatvuohta gustohuvvon seamma suodjaleami go boazodoalu". Dát gažaldat lea gártan hui áigeguovdil go boazolohku Finnmárkkus leat garrasit laskan maŋimušjagiid. Seammago guohtun lea gitta min áigái fuođaromardeapmige mehciin leamaš adnon lunddolaš vuoigatvuođain gili olbmuide lagas guovlluin. Dása gullet vuohččan atnit láddjehagaid, muhto omardit eará fuođđariidge nugo lasttaid, muoldafuođđariid (gáiskeruohttasiid) ja stuoláid. III.6 Vuovdi Vuovdeanu vuoigatvuođaid dáfus lea árta navdit ahte báikkálaš ássit dál leat dohkkehan stáhta vuoigatvuođa goahccevuovdái. Mo dal 1775 eanačujuhancealkámuša § 5 mearrádus goahccevuovddi hárrái álgovuolggalaččat áddejuvvui, lea stáhta vuovdedoaimmahat dál badjel 100 jagi giehtaguššan stáhta oktovuoigatvuohta goahccevuovdái, ja daid moanaid ráŋggaštanáššiid dáid hárrái 1800-logus (ee. 1867 guovtti alimusriekteduomu) leat váikkuhan lágiset mielde. Seamma orru báikegoddi dohkkehan ahte čujuheapmi dárbbašuvvo vuovdeávdnasiidda (Prestbakmo čuo. 2.6) . 1914 ráŋggaštanášši Alimusrievttis (Rt. 1914 s. 509) mearridii ahte ii lean lohpi murret lastamuorraávdnasiid eanetgo čujuhuvvon meari. Lea baicce árta eahpidit ahte ássit oppalaččat leat adnán iežaset čadnon dasa go lastamuorraávdnasiid vuoigatvuohta lea ráddjejuvvon muoraide ja ahte ávdnasiid hášiide, áiddiide ja bivdosiidda nu ferte oastit. Prestbakmo mielde (čuo. 2.6) ordnejuvvo dát go "ávdnasat" váldojit sárgáin mat čujuhuvvojit muoraide. III.7 Bivdu ja murjen Ođđasat miessemánu 15. b.1992 lágas luossa- ja sáivabivddu hárrái lea § 22:s njealját lađđasis mearriduvvon ahte čázádagain Finnmárkku stáhta eatnamiin sáhttet buohkat bivdit geat leat fylkka fásta ássit. Bivddu dáfus ovdanboahtá miessemánu 29. b. 1981 fuođđolága § 31:s ahte fuđošbivdu ja bivdu stáhta eatnamiin lea lobálaš buot dáža stáhtaborgáriidda ja Norgga ássiide jus háhket bivdogoartta ja mákset buhtadasa. Bivdo- ja sáivabivdovuoigatvuođas matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus eanet olbmuide, lei datte gitta maŋimušsoađi áigái dušše ráddjejuvvon geavatlaš mávssolašvuohta. Richter Hanssen dadjá dán mearkkašemiidis Finnmárkku riekteáddejumiid hárrái: "Makkár áddejupmi Finnmárkku álbmogis leš fylkka riggodagaid vuoigatvuođa hárrái, dagahedje stuorra gaskkat ja fuones johtolat áiggis sođiid gaskka nu ahte báikegottit dihte mo sin lagašguovllu riggodagaid atne. Soađi maŋŋil dát muhttašuvai hui sakka buoret johtolagaid ja lassi buorredili ja joavddu geažil. Maid muhtun báikegottiid ássit ledje dovdan gullat alcceseaset (mahkáš muorjejekkiideaset, guollejávrriideaset, bivdoguovlluset) , jerre dál eará joavkkut nugo turisttat, bartaeaiggádat, eará báikegottiid álbmogat jna." Prestbakmo meannuda seamma gažaldaga čuo. 6.7: "Nugo namuhuvvon, leat geainnut ja lassáneaddji buorredilli dagahan ahte riggodagat maid giláš ovdal leat sáhttán ráfis atnit, dál sáhttet olles fylkka/riikka olbmot ávkkástallat. Áddemis lea ahte dán dihte sáhttá riidalit, erenoamážit go čálakeahtes lágat ja njuolggadusat mat gilis leat riggodagaid anus, mas ii leat čanas lágain ja danin ii doahttaluvvo sis geat bohtet olggobealde. Dasa lassin leat riggodagat main dás lea sáhka, moanaid háviid vuođus álbmoga giliássamii." Ovdamearkan sáhtášii namuhit ahte rievssatbivdu Finnmárkkus lei dehálaš ealáhus báikegotti oassái ain soađi áiggi. Maid dát guokte girječálli dás válddahallaba lea riidu mas mátkkálaš bivdit, guollebivdit dahje muorječoaggit dávjá áiggošedje sáhttit čujuhit alcceseaset, riikka dábálaš lágaid mielde. Muhto báikkálaš ássiide gustojit dás riggodagat main álo lea leamaš sakka mearkkašupmi ealáhii, ja ain dárbbašuvvo vai ássan bisuhuvvo guhkit áigái. Ii leat eahpelunddolaš ahte báikegoddi dihto guovlluin Finnmárkkus dán dilis sáhttá fihttet ovddeš duohta oktoráđđejumi guollebivddus jávrriin, fuođđuid ja murjjiid lagašguovlluin dego juoidá maid sáhttá gáibidit doalahit ovddeš vieru fámus, ja govttolašvuođas. Ii leat dárkilat guorahallon man viidát dákkár báikkálaš áddejumit leat. Muhto vánit eahpiduvvo ahte dákkár áddejupmi lea leavvan, sihke Finnmárkku vuotnaguovlluid riddosámiid ja dážaid gaskkas (vuolláičálli leat áican dán oainnu Deanodaga riddosámiin geassemánu 1990 háleštemiin) . NOU 1988:42:s "Næringskombinasjoner i samiske bosettingsområder", s. 14 čuožžu: "Ainjuo meahcceealáhusat leat leamaš dehálaš sadjedagaldupmi sámi ássamii. Davvi-Norgga riikkaoasseplána (NOU 1972:33) čujuha ahte "sii geat leat čujuhuvvon eallit vuođđoealáhusain sámeguovlluin, dárbbašit meahcceburiid ealáhusvuđđosa oassin doalahit ássama". Dasto čuožžu ahte sápmelaččaid guhkes árbevierut dáid ealáhusain gáibidit dáid riggodagaid báikkálaš stivrenvuoigatvuođas "politihkalaš ja juridihkalaš deattu"." Dát lea dárkilat válddahallon NOU 1988:42 s. 80:s: "sámi guovlluid historjjálaš ovdáneapmi lea mielddisbuktán ahte leat ovddiduvvon guovttelágan atnuguovllut - dáloniid ja boazosápmelaččaid. Boazosápmelaččaid atnuguovllut, omd. Finnmárkkus, ollet rittus badjeeatnamii, ja dáloniid atnuguovllut leat sajáiduvvan juogo rittus dahje siseatnamis. Dáloniid atnuguovllut leat dábálaččat leamaš "lagamus" guovllut gili birra. Guovlluid viidodat orru sorjamin luondduriggodagain ássesturrodaga ja sáhttodeastta ektui. Sámi ássanguovllus lea latnjalassii atnuguovlluid girjáivuohta." Bajábeale ovdanboahtá ahte báikegotti gáibádusas seailluhit meahcceriggodagaid sin lagašguovlluin sáhttá leat nana sosiála ja morálalaš duogáš, ja lea erenoamáš mávssolaš seailluhit mearrasámi ássama ja kultuvrra. Stuorra oassái lea guollebivddu jogain (buot jogain earret Álttá, - Deanu ja Njávdáma) stáhta lihttoláigohan báikkálaš bivde- ja guollebivdeservviide ja boahtá dalle eahpenjuolga báikegoddái buorrin. Jávrebivduige muđui gustojit sierra njuolggadusat, ee. guollenáli suodjaleapmi. Bivddu dáfus, lea giliássiin dihto ovdamunni, ee. go lea hálbbit bivdogoarta. Lubmemis lea ain dihto giliin Finnmárkkus lassiealáhusa mávssolašvuohta. Eanavuovdinlága § 5 a nuppi lađđasa mielde, sáhttá Gonagas mearridit láhkaásahusaid mat ee. sáhttet addit ovttaskas olbmuide, joavkkuide dahje giliide oktovuoigatvuođa čujuheami olis ávkkástallat dihto luomevaljiid. Dát mearrádus lea datte áibbas uhccán geavahuvvon. Namuhuvvon njuolggadusat eai datte cakka mátkkálaččaid (eará sajiinge Finnmárkkus) sáhttit áŧestit báikkálaš ássiid dahje nannosit gáržžidit báikkálaš ássiid dáid hearvásvuođaid fitnega. Ii leat várra eahpegovttolaš ahte báikegoddi belohahkii sáhttá áddet dálá bissu čálalaš mearriduvvon njuolggadusaid eahpegovttolažžan sin ektui ja iige guhkit áigái doarvái dihto boaittobeale ássama doalahit. Ingvald Falch dutkosis "Bygdelagsrettigheter til laksefiske i vassdragene i Finnmark" (Institutt for privatrett, UiO. Stensiillaráidu nr. 118, 1988) lea s. 81 čuo. meannudan gilivuoigatvuođaid gažaldaga jogain. Lea ee. čujuhuvvon (s. 84) ahte § 7 ovdabargguin ovddeš 1905 luossalágas lei eaktuduvvon ahte gili dahje giláža ovddeš guollebivdovuoigatvuođat ain galge bistit. Dát orru nannemin ahte báikegotti áddejupmi Finnmárkku muhtun guovlluin guollebivddu sierravuoigatvuođa gáibádussii sáhttá leat historjjálaš vuođus eará jogain ja jávrriinge Finnmárkkus go dan golmma eanuin. Dađe bahát ii leat mihkkege dán oktavuođas dahkkon guorahallat vejolaš dákkár gilivuoigatvuođaid ja riekteáddejumi leavvama. Go báikkálaš birrasa áddejupmi galgá čuvgejuvvot, sáhttet sullasaš gažaldagat jerrot bivdovuoigatvuođa oktavuođasge. Dán oktavuođas ii dárbbaš leat doarvái jearrat dovdetgo eanaš fylkka ássit fuođđolága dábálaš njuolggadusaid. Bivddu dáfus sáhttá báikkálaš birrasa riekteáddejupmi leat vuođustuvvon ovddeš virrui ja giliolbmuid áddejumis vieru mávssolašvuođas. Guhkes áiggi čállon njuolggadusaid váilevaš govttolašvuođa ja čuožžovašvuođa árvvoštallamis sáhttá dán oktavuođas giliolbmuid áddejupmige leat vuolggahuvvon dahje dorjojuvvon. Báikegotti áddejumi dahje árvvoštallama iige leat dárkilat guorahallon bivdovuoigatvuođa ektui. Go 1899 bivdoláhka meannuduvvui Stuorradikkis, álgovuolggalaš evttohus lága § 8 mearrádusas muhttojuvvui dalá stuoradiggeáirasa (ja sunddi) J. Johnsen:a evttohusa mielde. Son čuoččuhii "ahte bivdovuoigatvuohta stáhta eatnamiin Finnmárkkus álo dološ áiggiid lea leamaš luđolaš juohke dáža borgárii". Muhto su láhkaevttohus (mii lei luđolaš bivdovuoigatvuohta juohke dáža borgárii) lei čielgasit erenoamáš movttiidahtti Finnmárkku ássiide, ja son ovddidii erenoamážit badjesápmelaččaid deastta. 1937 bivdoláhkalávdegoddi (Árvalus miessemánu 26. b. 1939) celkkii ee. (s. 28) : "Dilli lea datte ahte bivdu ain lea dehálaš ealáhus Finnmárkkus, ja ii sáhte leat riekta bisuhit vuogádaga mii diktá riikka eará guovlluid olbmuid gohccekeahttá lobi bivdit vaikko gos seamma eavttuin go gieldda ássit. Lávdegoddi oaivvilda leat riekta ahte gieldda ássit biddjojit sierradillái. Vai dásge galgá leat várddus bivdiin geažos áiggi, berre almmatge gáibiduvvot ahte giliássiinge galgá leat bivdogoarta, muhto dán berre čállit mávssu haga. Fámuhuhttit eará dáža borgáriid lobi bivdit Finnmárkkus, lea vánit árta go duoddariid doppe eai vel sáhte dálonat ollásit ávkkástallat." Maŋimuš dilálašvuohta, ahte bivdovaljiid eai sáhte dálonat ollásit ávkkástallat, lea vánit riekta dál, go dilli lea áibbas muhttojuvvon, nugo Richter Hanssen ja Prestbakmo leaba válddahallan iežaska čielggademiin Sámi vuoigatvuođalávdegoddái. IV RIEKTEÁDDEJUPMI SIS FINNMÁRKKUS IV.1 Sis Finnmárkku iešláhki Sis Finnmárku báhkkodemiin oaivvilduvvo dás dálá gielddat Guovdageaidnu, Kárášjohka ja Deanu gieldda bajit oassi, maŋimušnamuhuvvon mallosge vástideaddji ovddeš Buolbmát gieldda. Dát gielddat vástidit roavvasit guovlluid mat gitta 1751 rádjai ledje ruoŧa duopmoválddi vuollásažžan. Dás ii galgga iskat vástidit gii rievttálaččat dál lea dán guovllu eanaeaiggát. Gažaldat lea dás nugo bajábealde ráddjejuvvon čuvget makkár riekteáddejumi eaiggáduššanvuoigatvuođa ja atnuvuoigatvuođaid dáfus sáhttá vuordit leat dán guovllu ássiin. Erenoamáš guovddážis lea sáhttágo daddjot ahte dán guovllu ássit leat dohkkehan stáhta áddejumi leat eanaeaiggádin. Eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldaga oktavuođas lea Tønnesen (s. 303) čujuhan ahte dát sáhttá leat earaláhkai Finnmárkku siseatnamis go riddoguovllus. Oktan dáinna leat govttolaš navdit ahte báikkálaš riekteáddejupmige sáhttá leat earalágan. Dás lea ee. oktavuohta historjjálaš vuolggasajis, mii bajábealde lea iskkon čuvgejuvvot erenoamážit riektegeavada dáfus, vuođđuduvvon báikkálaš riekteárbevieruide mat ovdanbohtet Duortnosa sámeguovllu duopmogirjjin dáid guovlluide ja guoski osiide dálá Ruoŧas ja Suomas. Dáid ávdnasiin vuhtto ahte historjjálaš vuolggasadji lea čielgasat dahkkon lobálažžan Finnmárkku sisguovlluin go vuotnaguovllus ja rittus. Ain dehálabbo leat dilálašvuođat Sis Finnmárkku guovlluid joatka anu ja háldduid dáfus gitta min áigái. Dáid guovlluin lea máŋga čuohte jagi dušše sámi álbmot ain ávkkástallan buot riggodagaid, ja dát dilálašvuohta lea váldoáššálaččat bistán gitta maŋŋá soađi. Báikkálaš ássiid riekteáddejumi gažaldaga hárrái, ii sáhte garvit dáid guovlluid nana čearddalaš ja kultuvrralaš ovttalašvuođa, mas gitta maŋimušáigái lea sámi kultuvra hui sakka vuhtton. Sihke Guovdageainnus ja Kárášjogas lea boazodoallu ain váldoealáhus, maid aivve sámit doaimmahit. Muhto dálon boanddat ja bivdit dahje guollebivditge leat áloládje ollásit eanemusat sámit. Dás orru leat oktavuođa sierralágan historjjálaš, geografalaš ja dálkkádatlaš dilálašvuođain. Bajábealde lea namuhuvvon Schnitler:a cealkámuš 1740-jagiid ahte sis Finnmárkkus eai sáhttán dáža boanddat ássat, ja ahte dušše sámit sáhtte ealihit iežaset dáppe. IV.2 Riekteáddejumi vuolggasadjin ovdal 1751 Dán jahkečuođis ii leat Sis Finnmárkku báikegotti riekteáddejupmi systemáhtalaččat guorahallon. Muhto go dán guovllu duohta geavahandilálašvuohta eanaš ovddasta sápmelaččaid ealáhusdoalu oktilaš joatkkaga máŋggaid čuđiid jagiid čađa ja eanemus oktohálddu guovlluin, ferte leat lunddolaš vuolgit riekteáddejumis mii lei guovllu ássiin ja lea lobálaš 1700-logu rájes. Dása boahtá dilálašvuohta ahte galdoávnnas orru leat hui unnán dáid guovllu sámi riekteáddejumis áiggis maŋŋilgo lahttudii Norgii 1751:s. Dát jurddašanvuohki orru leat vuođđun Tønnesen:a oaiviliidda dáid guovlluid riekteáddejupmái, maid son lea čujuhan erenoamážit Guovdageidnui. Tønnesen dadjá s. 305 riekteáddejumi birra Guovdageainnus: "Vuohččan ferte várra sáhtášii čuoččuhit guovdageaidnolaččaid ovddeš rájes leat oaivvildan iežaset oktovuoigaduvvon buriide maid almenneteatnamat liigudit. Dát gustui buriide main dalle sáhtii gáddit leat árvu, muhto orru maiddái leat ollán nu guhkás ahte "eaiggáduššanvuoigatvuohta" dikki ássiide sáhtii ollit aiddoihtán buriid háldenvuoigatvuhtiige. Dáid (gittiid) sáhtte "dikkiid ássiid" ovttadagas háldet rievttálaččat: Dása sáhtášii mihttet: Eahpiduvvo leigo dát riekteáddejupmi virggálaš ruoŧa riekteáddejupmi nu maŋŋit go 1751:s. Muhto dása sáhttá fas dadjat ahte báikegoddi várra ainjuo ii leat ožžon oahppat eará áddejumi go ahte lei oktovuoigaduvvon dasa maid almenneteatnamat liigudedje, ja nu lei "eaiggáduššanvuoigaduvvon" dása min terminologia mielde." Dasto dadjá Tønnesen dán hárrái: "Lea jáhkehahtti ahte dát áddejupmi "eaiggátvuoigatvuođas" lea bistán hui guhká ja ahte virggálaš áddejupmi stáhtajuristtain mat leat sárgojuvvon ovddabealde, stáhta ákkaid mielde eai goassige aitosaččat leat dohkkehuvvon ollásit Guovdageainnus." IV.3 Sámiid ráđđenvuoigatvuohta ja juristtaid áddejupmi eaiggáduššanvuoigatvuođas Riekteáddejupmi masa Tønnesen čujuha, lea oanehaččat báhkkoduvvon ahte guovdageaidnolaččat juo doložis leat adnán iežaset oktovuoigaduvvon buot buriide maid matrikulerekeahtes eatnamat liigudit. Dás ovdanboahtá ahte riekteáddejupmi ii bienasta bitnii leat dušše eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiidda. Dás lea oktavuohta go eaiggáduššanvuoigatvuođa gažaldat eatnamiidda álgovuolggalaččat ii lean áigeguovdil sámeálbmogii. Govttolaš leat navdit ahte dát ain lea leamaš ná masá gitta min áigái. Mii dárbbašuvvui lei ráđđejupmi daid riggodagaide mat gávdnojedje váriin, vuvddiin ja čáziin. Vástideaddji ii leat várra goassige iskkojuvvon bienasta bitnii maid Sis Finnmárkku sámit oaivvildeje ieš eatnamiidda. Muhto dát ii leat datte seammago ahte sápmelaččaid riekteáddejupmi ráđđejumi hárrái buot guovllu riggodagain ii sáhte siskkildit "báhcánvuoigatvuođage" mii lea ođđaáigásaš eaiggáduššanvuoigatvuođa doahpagis. Dán doabariiddu birra celkkii Carsten Smith logaldallamis "Samenes rettslige og politiske stilling i Norge" Det Norske Vitenskapsakademi:s" skábmamánu 13. b. 1986: "Jahkečuđiid mielde jođihedje riddosámit lotnalasealáhusaideaset, ja boazosápmelaččat johte bohccuideasetguin, almmá erenoamáš ávžžuhusa haga mearridit makkár vuoigatvuohta sis lei atnuguovlluidasaset. Muhto hálddáhusguovddážiin ledje juristtat. Eaiggáduššanvuoigatvuođa dáfus ledje sii ovddidan oahpa buot eatnamiid stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođa hárrái mas ii lean erenoamáš vuoigatvuođavuođđu leat priváhta eaiggátvuođas. Dákkár vuoigatvuođavuođu gávnnahedje jus eanadoalli lei gilván eatnamiid, muhto ii jus dušše lei johtti atnu. Ja go juristtat čálle ahte stáhta eaiggádušai eatnamiid, elle sápmelaččat eallimiiddisett go atne daid eatnamiiniset." Sáhttá daddjot ahte čielga áddejupmi sápmelaččaid beales eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođas easka maŋŋit lea čálalaččat báhkkoduvvon. Tønnesen:a mielde (s. 306) celkui dát sámiid beales vuosttas háve čielgasit sámečoahkkimis Johkamohkis Ruoŧas 1953:s, čuovvovaš cealkámušain Finnmárkku sámi ráđis 1956:s: "Sápmelaččat ásset dan vissis oskkus ahte duottar ja njárggat ja sullot olggobealde rittus masa sis lea leamaš geavahanvuoigatvuohta dološ áiggiid, ii leat leamaš eaiggátkeahtes opmodat, muhto gulai sápmelaččaide. Sámi searvevuođa sosiála joavku lea dárkon iežas leat oktovuoigaduvvon dáid guovlluide oamastuvvon geavahanvuoigatvuođa fámus, go sápmelaččat váldoáššálaččat leat ávkkástallan ja belohahkii orron dáid guovlluin árra áiggiin gitta dássážii. Dát geavahanvuoigatvuohta ii gula dušše boazodoalus sápmelaččaide, muhto sápmelaččaidege geat guhkes áiggiid birgejit ealáhusaideaset dáid guovlluid bivdduin, guollebivdduin ja šibitdoaluin ... ." IV.4 Erik Solem duottarguovllu boazoealáha birra Erik Solem meannuda girjjistis "Lappiske rettsstudier" ilbman 1933:s boazodoalloguovlluid giddodaga ráđđejumi gažaldaga (s. 81 čuo.) ja čujuhii ee. ahte juohke sápmelačča badjelas váldin "eatnama" (láiddoma) dáid orohagain lei siidda mieđáhusa duohken (s. 86) . Son konkluderii dás ahte juohke sápmelaččas danin dušše lei geavahanvuoigatvuohta, mii lei sorjas siidda dohkkeheami. Muhto Solem ii meroštallan dárkilat siidda rievttálaš sajádaga ja iige guoskkahan siidda vejolaš háldenvuoigatvuođa gažaldaga (várra eaiggáduššanvuoigatvuođa) dahje várra stuorát sámiid searvevuođas. 190. siiddus dadjá Solem dálá siiddaid birra Finnmárkkuduoddaris (mii 190. aitosaččat lea moanaid boazodoalliid guohtonsearvevuohta moatti 190. orohagas) : "Dárkojuvvo dál masá mearriduvvon áššin ahte dat ja dat siida galgá oažžut dálveorohaga dan ja dan dihto guovllus. Muhto boazosámit eai oaivvil alddeset leat eaiggáduššanvuoigatvuohta guohtonsajiide, juoga mii sis iige leat; sii vel addejit nu ahte sis ii leat makkárge riektesuodjalus lohpi doallat earáid eret. Muhto lea vissis ahte adno oalle ovttageardánis mátkkošteapmin bahkket eará siidda boares ealátguvlui hiegis dárbbu haga. Go dávjjimus lea nu ahte mánát jotket siiddas masa váhnemat leat gullan, árbejuvvojit guohtonsajit dán láhkai buolvvas nubbái." Vánit eahpiduvvo ahte maid Solem dás dadjá lea juohke boazosiidda ráđđejumis. Solem ii guoskkat vejolaš oktasaš eanaráđđejumi gažaldaga sámeálbmogii oktasaččat dahje stuorát sámejoavkkuide. 199. siiddus son dadjá: "Boazosámit dahket gustojeaddjin ahte várit lea sin; doppe lea sis áigadas vuoigatvuohta guohtumii, ja lea váttis, dadjatjuo veadjemeahttun, heađuštit bohccuid boahtit dákkár niittuide mat dávjá leat guhkkin váriin áiddiid haga. Sii oaivvildit dálonat ieža ožžot áimmahuššat dáid niittuid go juo bohtet guovlluide maid boazosámit leat ovddeš áiggis atnán." Dán cealkámuša berre várra áddet nu ahte boazosápmelaččat Solem mielde ainjuo oaivvildedje leat vuosttasvuoruhuvvon 1 225 vuoigatvuhtii duottarguovlluide gos boazoealát Finnmárkkus lei ovddeš áiggi rájes. IV.5 Seamma riekteáddejupmi Kárášjogas ja Buolbmágis go Guovdageainnus Vánit lea makkárge árta navdit ahte riekteáddejupmi ovddeš áiggi rájes lea leamaš sakka earalágan Kárášjoga ja Buolbmága sápmelaččain go dan maid Tønnesen lea čállán Guovdageainnu birra. Jus eaktuda dán guovllus dán áddejumi leat leamaš čuožžovažžan ovddeš áiggi rájes, lea gažaldat leago stáhta duohtademiidisguin dahje earaláhkai sáhttán muhttit dáid áddejumiid áiggis maŋimušmáilbmesoađi rádjai. Gažaldat lea vel sáhttágo ovdáneapmi iešalddes jávkadit boares sámi rievttálaš ráđđejumi áddjumi mii dáid guovlluin lea bistán. Dát guovllut ledje gitta ovdalaš maŋimušsoađi ain nannosit errejuvvon riikkas muđui. Luottat ieš Kárášjoga ja Guovdageainnu girkobáikkiide bohte easka 1930-jagiin. Giellaoahpahus sápmelaččaide lei hui fuotni gitta maŋŋil soađi rádjai. Buot riektečoahkkimat Guovdageainnus ja Kárášjogas 1940-jagiin ledje dulkkaiguin. Vuolláičálli lea ieš vásihan ahte buot oktavuohta gaskal rievtti ja sámiid fertii leat dulkkaid bokte dán áiggi riektečoahkkimiin. Juridihkalaš doahpagat nugo eaiggáduššanvuoigatvuohta ja geavahanvuoigatvuohta eaige leat vuosttas maid mánát ja nuorat ohppet dárogiel oahpahusas. IV.6 Diđolašvuohta riekteáddejumiid gaskasaš riiddus dasttá maŋŋil soađi Várra lea easka maŋŋil soađi Sis Finnmárkku sápmelaččat leat leamaš mielaevttoŧ 226 riidui gaskal sin árbevirolaš áddejumi ja virggálaš dáža oahpa stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođas "matrikulerekeahtes eatnamiidda Finnmárkkus". Čielga čuvgen dán čulbmii bođii easka Sverre Tønnesen:a girjjis "Retten til jorden i Finnmark" mii ilmmai 1972:s. Od.prp. nr. 48 (1963-64) lágas stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hárrái Finnmárkkus daddjo (s. 12) : "Departemeanta lea maiddái ovttamielas Lávdegotti oainnus eanavuovdinhálddáhusa gaskavuođas sápmelaččaide ja boazodoalloberoštumiide. Sápmelaččaid vuoigatvuođaid ferte doahttalit juohke oktavuođas." Dát ii caggan ahte dán lávdegottis mii lei ráhkkanahttán njukčamánu 12. b. 1965 lága ii lean Finnmárkku guovlluberoštumiid makkárge aitosaš ovddastus, ja guhkkin eret oktage sápmelaš. (Lávdegottis ledje guokte Eanadoallodepartemeantta ovddasteaddji, guokte Stáhta vuvddiid direktoráhtas, sundi ja eanajuohkinduopmár.) Finn A. S. Selfors dadjá suoidnemánu 27. b. 1984 válddahallamistis Sámi vuoigatvuođalávdegoddái "Forvaltningen av statens umatrikulerte grunn i Finnmark:s" (s. 3) : "Váttisvuohta mii lea erenoamáš čalbmáičuohcci dán ovdanbuktimis, lea sámi vuoigatvuođaid mahtodat. Nugo diehtit lea gažaldat váilevaččat čielggaduvvon." Selfors dadjá (s. 5) ahte "návccahis guovllulaš ovddastus" eanavuovdinlága ráhkkanahttimin čujuhii stuoradiggeáirras Leirfall Odeldikki meannudeames. Dasto son dadjá (s. 6) 1965 lága ovdabargguin: "Go eanavuovdinlága ovdabarggut máinnašit sápmelaččaid dili, leat vuohččan boazosápmelaččaid vuoigatvuođat mat guoskkahuvvojit. Dát máinnašuvvo dárkilat čuo. 5.2. Leago eará sámiin dahje berrejitgo leat erenoamáš vuoigatvuođat, leat unnit ovddiduvvon. Orrut leat duhtan fámuhuhttit sámiid negatiivva vealahusa mii ovddit eanavuovdinlágas lei. Lávdegoddi árvvoštallá maiddái sámelávdegotti evttohusa mieđis vealahusa eanavuovdimis." Dása sáhttá lasihit ahte ii dáidge láhkaovdabargguin leat boazosápmelaččaid vuoigatvuođaid oktavuođas árvvoštallan eanaeaiggáduššanoktavuođa boazodoalloguovlluin, earret oppalaš čuoččuhusa ahte buot eatnamat Finnmárkkus boarrasamos áiggiid rájes leat gullan stáhtii. Orru leamen govttolaš konklušuvnna ahte gitta Sámi vuoigatvuođalávdegott nammadeapmái 1980:s eai leat Finnmárkku eatnamiid riektedilálašvuođat leamaš albmaláhkai almmolaččat válddahallon. Nu guhká go dát ii leat dahkkon, orru álgovuorus unnán govttolaš vuordit ahte sápmelaččat galget leat ádden ja dohkkehan stáhta áddejumi oppalaččat dahje daid dehálaš čuoggáid. IV.7 Stáhta oaidnu eaiggáduššanvuoigatvuođas Finnmárkkus ja mo dát oaidnu lea julggaštuvvon Nuppi beales sáhttá stáhta ovddasteddjiid áddejumi stáhta eaiggáduššanvuoigatvuođas Finnmárkku eatnamiidda guorrat guhkás maŋás áiggis. Nu gohčodii fáldi Niels Knag 1690-jagiin Álttá vuvddiid "su Majestehta almennehin". Nu atnui 1753 geaskkuin, maid dalá Finnmárkku ámtamánni, Collett, lei čállán, "min (Gonagasa) doppe Finnmárku gullevaš Álttá Vuovdi" báhkkodeapmi. Muhto ain nu maŋŋit go riikkaviidosaččat logahalle stáhta opmodagaid 1825 ja 1845:s, ledje Finnmárkku fálddiid dieđut dán áššis eahpečielgasat. Ja erenoamáš eahpečielggas orru áddejupmi ain dán áigodagas leat leamaš vejolaš eaiggádusššanvuoigatvuohta stáhtii sisdoalu dáfus. Ii makkárge láhka leat čielgasit mearridan ahte Finnmárkku eatnamat galget gullat gonagassii. 1700-logus geavahedje eiseválddit moanaid liibbain "gonagasa almennet" namahusa, ja "almennet" namahusa eiseválddit dábálaččat atne ain gitta sullii 1860:i. Eiseválddit gohčodedje maŋŋil dušše "stáhta eatnamin" dahje "matrikulerekeahtes eatnamin". Stáhta beales lea lunddolaš čujuhit ahte Sis Finnmárkku eatnamat eai goassige leat leamaš adnon eiseválddiin earaláhkai go Finnmárkkus muđui. Liikká lea árta jearrat mo ja makkár lági mielde stáhta áddejupmi lea konkrehta báhkkoduvvon Sis Finnmárkku mihtilmas sámi guovlluid ássiid ektui, nu ahte dát lea ožžon mearrideaddji váikkuheami dáid guovlluid ássiid eaiggátgážaldaga áddejumis. Stáhta beale háldduid main sáhtii leat mearkkašupmi báikegotti oidnui eaiggátgážaldagas, fertejit erenoamážit leat hálddut sakka mahtodagas ja virolašvuođaš 227 eaiggáduššansajádaga mađđásiin, ja maid čielgasit sáhttá earuhit stáhta sajádagas almmolaš váldin. Muhto eai stáhta ovddasteaddjitge leat guhká čielgasit earuhan gaskal gonagasa sajádaga stáhta bajimuš váldin ja priváhta vuoigatvuođa háldejeaddjin. Livččii leamen erenoamáš mávssolaš jus stáhta sáhtášii čujuhit alcces háldduid stáhta iežas beroštumis eaiggádin, ja mii lei vuostá ássiid beroštumiid. Muhto stáhta hálddut leat virolaččat leamaš vuođustuvvon dainna ahte justa das beroštii báikegoddi. Čielggas lea ahte stáhta lea doaimmahan válddis stáhtan viidát ja virolaččat Sis Finnmárkku guovlluinge. Dán válddi leat sápmelaččat doahttalan diehttelassan. Boazodoallolágat mat Finnmárkkusge leat lágalaččat, leat leamaš 1850-jagiid rájes (čakčamánu 7. b. 1854 láhka) . 1933 ja 1978 boazodoallolágainge lea lágalašvuohta Finnmárkkus. Dálá gustojeaddji geassemánu 9. b. 1978 boazodoallolága § 9:s lea boazodoallovuoigatvuohta orohagain albmaduvvon geavahanvuoigatvuohtan, mii gusto "beroškeahttá gii eaiggáduššá eatnamiid". Boazodoallolágat siskkildit oppalaččat sakka muddejeaddji mearrádusaid boazodollui ealáhussan, dása gullet maid ráŋggáštusa ja buhtadasa mearrádusat go dáloniid eatnamiid ja vuvddiid vahágahttá. Dán lága atnima mielde lea váttis dadjat maidege mearrideaddjin eanaeaiggátgaskavuođas Finnmárkku "matrikulerekeahtes eatnamiid" hárrái. 1775 eanačujuhancealkámuša ja maŋit eanavuovdinlágaid olis lea stáhtas leamaš láhkavuođđu čujuhit eatnamiid Finnmárkkus ovttaskas olbmuide. Gitta 1863 rádjai lei dát nuvttá, muhto geassemánu 22. b. 1863 lága rájes lea gáibiduvvon máksu eatnamiid ovddas, mat liikká gitta 1961:i manne Finnmárkku vuovdefondii. Vuosttas čujuheamit Guovdageainnus ledje 1854:s (Tønnesen s. 387) ja gustojedje viessosajiide girkobáikkis. Sis Finnmárkku dilálašvuođat leat álo heađuštan olus šaddat eanavuovdimiid priváhtii. Oahppameahttun 1 228 ássiide ii leat várra leamaš álki fihttet dáid eanavuovdimiid (áinnas viessosajiid, muhto muhtun háviid ođđadoallohuksemiidge) stáhta muddejeaddji válddi váikkuhussan, seammago hukseneiseválddiide ja eanadoalloeiseválddiide. Vuovdimatge leat álo leamaš ráddjejuvvon guovlluide mat eai leat leamaš adnon dárbbašlažžan boazoláiddomiidda (buo. 1965-lága § 2 nuppi lađđasa, litra a) . Nu lea boazodoalu vuoruhuvvon vuoigatvuohta álo leamaš čalmmustahttin. Stáhtage lea lihttoláigohan guollebivdovuoigatvuođa, omd. ovddeš njukčamánu 6. b. 1964 lága § 16, nuppi lađđasa láhkavuođuin, buo. 1992-lága § 22 viđát lađđasa, ja láigohan fuđošbivddu vuoigatvuođa (dál miessemánu 29. b. 1981 fuođđolága § 31 láhkavuođuin) , earágili ássiidege. Ovdal maŋimušsoađi ii lean dat nu olu geavatlaš árttaid geažil. Stáhta bartasajiid lihttoláigoheapmi lea maŋimušjagiid hui sakka lassánan. Dát lea datte dáhpáhuvvan sullii oktanaga go sámeálbmot lea morránan dan ektui mo stáhta ádde iežas eaiggádin. IV.8 Stáhta oainnu leat Sis Finnmárkku ássit vánit dohkkehan Doaba "ássiid riekteáddejupmi dihto báikkálaš guovllus ferte iešalddes leat binná váttis meroštallat. Áddejupmi sáhttá leat eahpečielggas, ja dat sáhttá rievdat olbmos olbmui ja áiggis áigái. Erenoamážit gusto dát go riekteáddejumi gažaldat galgá giddet fuomášumi teorehtalaš doahpagii nugo eaiggáduššanvuoigatvuhtii. Liikká orru mallosge čielggas ahte Sis Finnmárkkus álggos ferte leat leamaš dákkár dábálaš riekteáddejupmi sámiid gaskkas mii bajábealde lea válddahallon, namalassii ahte vuoigatvuohta buot luondduriggodagaide (vuoigatvuohta eatnamiidda ja čáziide) gulai ássiide alcceseaset, geat ásse ja geavahedje guovlluid birgejupmái. Dát vuoigatvuohta ássiide orru árbevirolaš sámi áddejumi mielde prinsihpas leat leamaš buotdivnnat, dušše ráddjejuvvon gonagasa sajádagas bajimuš váldin. Nu guhkágo Sis Finnmárkku báikkálaš ássit ain leat dovdan iežaset guovllu sierra luondduriggodagaid ávkkástallama oktoráđđejeaddjin, go lea dadjatjuo vierrásiid duohta gilvvu haga, lea govttolaš árta navdit ahte álgovuolggalaš áddejupmi livččii ain bistán. Nugo bajábealde namuhuvvon, ii leat Sis Finnmárkku sámiid riekteáddejupmi duođalaččat goassige guorahallon. Danin orruge eahpečielggas leago Sis Finnmárkku ássit dohkkehan gitta maŋimušsoađi rádjai stáhta áddejumi leat dán guovllu eatnamiid eaiggádin. Árvvoštallama mielde oppalohkái ii oru almmatge buoremus árttaid mielde dán guovllus gitta soađi áigái ná leat nuppástuhttán daid duohta dilálašvuođaid, dahje dákkár duohtadeamit stáhta beales go eaiggátháldduid doaimmaha, ja mii mearrideaddji lági mielde sáhtášii leat muhttán ássiid álgovuolggalaš árbevieru. Dát galggašii cealkkihit ahte stáhta oaidnu eaiggáduššanvuoigatvuhtii gitta dán áigemuddui vánit sáhttá daddjot lea darvánan Sis Finnmárkku ássiide riekteáddejupmin (buo. Tønnesen s. 306) . 1950-jagiid rájes lea sámeálbmoga šaddi diđolašvuohta sápmelaččaid iežaset vuoigatvuođain "eatnamiidda ja čáziide" caggan stáhta oainnu cieggama. IV.9 Sis Finnmárkku ássit atnet iežaset áloládje oktovuoigaduvvomin geavahit buot luondduriggodagaid Geavahanvuoigatvuođaid dáfus ovdanboahtá das maid bajábealde lea cealkán ahte Sis Finnmárkku ássit boares áiggi rájes leat atnán iežaset oktovuoigaduvvomin buot áigeguovdilis luondduriggodagaide, ja eaige dušše lasáhussan 1 229 boazodollui. Dát mearkkaša ahte eará ássitge go boazodoallit álggos leat atnán iežaset vuoigaduvvomin bivdui ja guollebivdui ovddeš vieru vuođul, ja belohahkii leat eallán dáinna. Dát gusto ee. eanadoalliide Guovdageainnus, Kárášjogas ja Buolbmágis. Lea govttolaš navdit ahte dát áddejumit ain bissot. Erenoamážit Deanu hárrái berre namuhuvvot ahte moanat ássit eanoleagis geat eai eaiggáduša matrikuleren eatnamiid ja nu eai leat "luossareivvet", liikká ovddeš riekteáddejumi vuođul oaivvildit lea Deanus guollebivdovuoigatvuohta stákkuin dahje vuokkain. Omiid guohtuma vuoigatvuohta ja láddjehagaid vuoigatvuohta jna. dáfus matrikulerekeahtes eatnamiin, ferte navdot ahte Sis Finnmárkkus lea áddejupmi eanaš seammago vuotnaguovlluin. 1. Hálddašanjoavkku doaibma, čoahkádus ja bargu 1. KAPIHTTAL Hálddašanjoavkku doaibma, čoahkádus ja bargu Sámi vuoigatvuođalávdegotti doaibman lea čilget dábálaččat sámeálbmoga juridihkalaš sajádaga eatnamiid ja čáziid vuoigatvuođa dáfus (NAČ 1984:18 Sámi vuoigatvuođaid dili birra, 2.2.2 kapihttal, 1. čuokkis, 42. siiddus) . Eatnamiid ja čáziid háldema galgá dán oktavuođas áddet háldema dan mearkkašumis mo eatnamiid ja luondduriggodagaid ávkkástalašii. Dát siskkilda nu gohčoduvvon eananeaiggáthálddášeami ja eará hálddašeami mii mearrida dahje ráddje ávkkástallama. Vai miehtá dán oassái Lávdegotti barggus bálkáhuvvui borgemánu 1982 loahpageahčen Finn Arne Schanche Selfors guorahallat mo fylka hálddaša stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid. Selfors:a guorahallama vuođul, mii ovddiduvvui suoidnemánu 27. b. 1984, mearridii lávdegoddi čoahkkimis ođđajagemánu 29. b. 1985 Oslo:s nammadit bargojoavkku mas ledje moadde lávdegotti miellahtu, čállit evttohusa fáttás maid lávdegoddi loahpalaččat ovdanbuvttašii. Joavku, mii maŋŋil lea gohčoduvvon Hálddašanjoavkun, galggai Selfors:a guorahallamis geavahit osiid dan muddui go ieža dáhtto, ja "lasihit maid gávnnahit dárbbašlažžan". Joavkku bargu lei álgovuolggalaččat ráddjejuvvon máinnašit njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinlága mielde hálddašeami, mii láhkaásahusaidisguin ja mearrádusaidisguin addá sierra hálddašandoaimmahussii (eanavuovdinásahusaide) válddi Finnmárkkus hálddašit eatnamiin ja riggodagain stuorra osiid. Joavku gávnnahii oanehis áiggi maŋŋil nammadeami ahte barggu meriid berrešii veahá viiddidit dan ektui mii lei oaivvilduvvon go nammaduvvui. Vai ollislaččat sáhtášii govvet eatnamiid ja čáziid hálddašeami Finnmárkkus berrešii ee. nu gohčoduvvon lossa meassamiid oktavuođas hálddašeamige meannudit, mas eanavuovdinásahusain áibbas unnán lea váldi. Danin hábmejuvvui čálus beaiváduvvon guovvamánu 14. b. 1986 mas joavku evttohii viiddidit barggus ja bivddii Sámi vuoigatvuođalávdegottis dása oaiviliid. Maŋŋil álggaheaddji ráddjema priváhta eatnamiidda, daddjo ee. čuovvovaččat čállosa 4. čuoggás barggu aiddostahttimis ja ráddjemis: "Go hállo matrikulerekeahtes "eatnamiid" hálddašeamis ii leat dušše eatnamiid maid jurddašit. Áigut meannudit hálddašeami riggodagain mat laktásit eatnamiiddage, nugo fuođđut ja guolit ja eatnanvulošriggodagat. Joavkku mielas galggašii ovdanbuktin siskkildit matrikulerekeahtes eatnamiid buot dálá hálddašeami. Eai dušše eanavuovdineiseválddiid hálddašeamit mearrit mo Finnmárkku luondduriggodagaid ávkkástalašii. Jurdda ii leat datte seamma bienasta bitnii geahčadit buot hálddašanorgánaid ja daid doaimmaid. Eanavuovdineiseválddiid hálddašeapmi lea liikká sihke erenoamáš Finnmárkui ja geavatlaččat nu dehálaš ahte dat lea guovddážis min fuomášumis." Dasto daddjo ahte dás dušše meannuduvvo eatnamiid hálddašeapmi nugo luottaid, viessosajiid, gilvima jna. iige bienasta bitnii ja konkrehta ávkkástallama mii dáhpáhuvvá dáid ulbmiliin. Evttohuvvui maiddái giddet fuomášumi "dálá hálddašanortnegiidda", ja ahte dušše várdudit "ovddeš áiggiid" ortnegiin. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi guorrasii njukčamánu 10.-12. b.1986 čoahkkimistis Oslo:s ortnegii maid Hálddášanjoavku ovddidii. Erenomážit deattuhuvvui ee. ahte: "Dálá matrikulerekeahtes eatnamiid hálddašeami ovdanbuktin berrešii siskkildit buot áigeguovdilis orgánaid hálddašeami, iige dušše eanavuovdineiseválddiid hálddašeami. .... Ovdanbuktimis ii berrešii dušše čujuhit eahpidahtti riektegažaldagaide, muhto geahččalit daid vástiditge omd. ahte guoskágo hálddašanláhka eanavuovdineiseválddiid doibmii." Hálddašanjoavkku barggu ortnega ja mearige lea váldolávdegoddi maŋŋil vihkkedallan. Lávdegotti čoahkkimis Hámmárfeasttas golggotmánu 4. b. 1988:s guorrasuvvui ahte ii galggašii váldot mielde dušše njuolggadusaid main lea mearkkašupmi Finnmárkku stáhta eatnamiid hálddašeapmái, muhto oppalat njuolggadusaidge mat gustojit iešguđet hálddašansurggiide. Dasto lei ovttaoaivilvuohta ahte joavku galggai várdudit suoidnemánu 14. b. 1985 plána- ja huksenlága nr. 77 eanahalddašeami. Hálddašanjoavkku doaimma Sámi vuoigatvuođalávdegotti ektui sáhttá dán maŋŋil čoahkkáigeassit ahte lea bivdon ovdanbuktit mo sáhttá lávdegoddái addit doarvái vuđđosa árvvoštallat leago dárbu nuppástuhttit dálá hálddašanortnegiid Finnmárkku "matrikulerekeahtes" eatnamiid ja riggodagaid geavahusas doppe. Joavku lea dán oktavuođas váldodeattu bidjan eanavuovdinorgánaid hálddašeapmái, muhto maiddái resurssalaččat čađamannan iešguđet resurssa ja geavahanvuogi hálddašanortnegiid. Dás lea iskan govvet mo iešguđet hálddašanguovlluid orgánat mearridit dahje stivrejit eatnamiid anu ja iešguđet riggodagaid. Dát gusto ee. geas lea lohpi daid atnit, mo atnu sáhtášii doaimmahuvvot ja anu máksu. Várdosa dihte lea čilgejuvvon hálddašanorgánain ja daid válddis, áššemeannudeamis ja geavadisge. Hálddašanjoavkkus lea leamaš čuovvovaš čoahkádus: 1. Kari Husabø (jođiheaddji) , 2. Per Abelvik, 3. Mari Teigmo Eira, 4. Leif Kristensen. Lassin dáidda lea Sámi vuoigatvuođalávdegotti ovdaolmmoš miessemánu 1. b. 1987 rájes, Tor Falch, 1990 rájes searvan joavkku čoahkkimiin seamma dásis go nammaduvvon miellahtut. Dáid gaskkas guđii Mari Teigmo Eira doaimmastis Sámi vuoigatvuođalávdegotti miellahttun ođđajagemánu 1993, ja luobai seammás Hálddašanjoavkku miellahtun. Su sadjái ii leat nammaduvvon ođđa miellahttu. Sámi vuoigatvuođalávdegotti čállingoddi lea leamaš Hálddašanjoavkku čállingoddinge, mas dat leat ovddasvástidan joavkku čállingoddedoaimma: 1. Stein Owe; ođđajagemánu 31. b. 1985 rájes čakčamánu 25. b. 1989 1. rádjai. 2. Ingvild Mestad; borgemánu 1. b. 1988 rájes njukčamánu 1. 17. b. 1990 2. rádjai. 3. Ken Uggerud; njukčamánu 1. b. 1990 1. rájes geassemánu 3. b. 1992 3. rádjai. 4. Ingunn Å. Bendiksen; 1. njukčamánu 1. b. 1992 rájes ilbmama rádjai. 5. Stein Larsen; 1. čakčamánu 1. b. 1992 rájes ilbmama rádjai. Dasa lassin lea Sámi 1. vuoigatvuođalávdegotti váldočállis, Jon Gauslaa, njukčamánu 1. 18. b. 1990 rájes, leamaš dihto doaimmat joavkku barggu 1. loahpaheami oktavuođas. Hálddašanjoavkkus lei vuosttas čoahkkin 1. skábmamánu 15. b. 1985:s Čáhcesullos. Joavkkus leat leamaš 1. oktiibuot 19 čoahkkima oktiibuot 25 beaivvis. Čielggadeapmi 1. ovdanbuktui Sámi vuoigatvuođalávdegoddái borgemánu 31. b. 1993, 1. lávdegotti čoahkkimis Álttás. Hálddašanjoavkku bargu ii leat 1. leamaš oktilaččat olles joavkku doaibmaáiggis. 1988 rádjai lei 1. árja duollet dálle beanta heittot, ja bargu lei 1990-čavčča 1. rájes ollásit gaskaluvvan guovtti jahkái. Veahá váttis 1. bargidilálašvuođa geažil, fertii čállingoddi dáid ággiin 1. vuoruhit váldolávdegotti ja Riektejoavkku bargguid. Joavkku 1. eanavuovdinortnega válddahallan čuovvu vulobealde 1. 2. kapihttalis. Earret Finnmárkku ovddeš hálddašeami várdosa, 1. erenoamážit eanavuovdinlágaid, maid Sámi vuoigatvuođalávdegotti 1. miellahttu professor Gudmund Sandvik lea čállán, meannuduvvojit 1. dás iešlágan gažaldagat eanavuovdinorgánaid hábmema, válddi, 1. áššemeannudeami ja geavada oktavuođas. Orgánaid válddi 1. válddahallan eatnamiid vuovdimis ja lihttoláigoheamis 1. eanavuovdinlága § 2 olis ja gustojitgo hálddašanlága oppalaš 1. áššemeannudannjuolggadusat sin doibmii lea kapihttalis ožžon 1. stuorra saji. Berrešii lasihuvvot ahte Hálddašanjoavku dán 1. ovdanbuktima bargooasis lea atnán ávkki Selfors:a 1. čielggadeamis. Danin lea 2. kapihttalis maid čoahkkáigesson dán 1. dehálamos oasit. 3. kapihttal várduda plána- ja huksenlága 1. njuolggadusaid, mat leat 3. mávssolaččat eatnamiid ja eará 1. luondduriggodagaid hálddašeapmái. 4. kapihttalis leat geahčadan 1. riggodagaid ja geavahanvugiid main leat 4. erenoamáš 1. hálddašanortnegat ja main lea mearkkašupmi lávdegotti 4. mandáhta 1. ektui. Dieđusge lea ferten máinnašit eanavuovdinorgánaid 1. 4. bargguin iešguđet riggodaga dahje geavahanvuogi hálddašeami 1. 4. oktavuođas. Dás sáhttá gal šaddat muhtun 1. 4. duppalmeannudeapmi. 2. kapihttalis eanavuovdinorgánaid birra lea 1. 4. fuomášupmi datte giddejuvvon hábmema, válddi ja 1. áššemeannudeami 4. dábálaš beliide, ja 4. kapihttalis 1. meannuduvvojit erenoamáš 4. njuolggadusat iešguđet riggodaga 1. hálddašeami oktavuođas. Loahpas lea 5. kapihttalis várdojuvvon 1. Guovdageainnu suohkana meahccehálddahusa 1. friddjasuohkangeahččaleamiš 230 mii dál lea jođus. 2. Eanavuovdinortnet 2. KAHPIHTTAL Eanavuovdinortnet 2.1 ÁLGGAHUS Eanaš Finnmárkku eatnamiin, njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinlágas gohčoduvvon stáhta matrikulerekeahtes eatnamat, hálddašuvvojit sierra njuolggadusaid mielde. Dán ovdanbuktimis čilgejuvvo orgánain mat hálddašit stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid, lágat ja eará njuolggadusat mat leat hálddašeami vuođđun, ja mo hálddašeapmi duođai dahkko. Eanavuovdinlágas ja daid gullevaš láhkaásahusain ja njuolggadusain čuovgá čađa ahte stáhta eaiggáduššá Finnmárkku matrikulerekeahtes eatnamiid, mii maid biddjo vuođđun dán ovdanbuktimii. Eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođa dárkilat vihkkedallamis čujuhuvvo Riektejoavkku čielggadeami 4. kapihttalii. 2.2 HISTORIHKKA Geahčastit maŋás mo Finnmárkku lea hálddašuvvon, erenoamážit go atná muittus 1965 rájes eanavuovdinortnega. 2.2 oasi lea lávdegoddelahttu Gudmund Sandvik čállán, 2. Hálddašanjoavkku ávžžuhusain. Evttohus ovddiduvvui Sámi 2.vuoigatvuođalávdegotti čoahkkimis Álttás borgemánu 31. b. 1993, 2.oktan Hálddašanjoavkku čielggademiin. Unnit nuppástusaiguin 2.ovddiduvvui oassi Hálddašanjovkui dan maŋimuščoahkkimis 2.čakčamánu 28. b. 1993. Oasi loahpalaš sisdoalu ja hámi 2.ovddasvástida Sandvik. 2.2.1 Álggahus "Hálddašemiin" sáhttá oppalaččat oaivvildit fápmui bidjat (guovddáš, guovllulaš, báikkálaš) lahkaaddi ja guovddášhálddahusa njuolggadusaid (lágaid, láhkaásahusaid, jna.) . Dákkár njuolggadusat, lágat ja láhkaásahusat muitalit mo boađus galgá leat - dahje galggašii leat -, ja hálddašeami válddahus muitala mo boađus lea - dahje duođai lei. Jus boađus lea dahje lei earalágan go guovddáš hálddahusa beales lei jurddašuvvon, sáhttá skoválaččat jurddašit guokte ártta seamma váikkuhusain: Juogo ahte guovddáš hálddahusa hábmejuvvon njuolggadusat j.d. eai heive (eai leat heiven) guvlui dahje báikái, dahje njuolggadusat lea (ledje) váilevaččat guovllu dahje báikki erenoamáš dilálašvuođaide. Ja seamma skoválaččat sáhttá boađus leat (lea leamaš) hálddašeapmi mas unnit eanet lea (lei) guovllulaš mihtilmasvuohta, ja daid diliin hábmejuvvon ja "ihtán 1 231 ". Dát gusto hui sakka Finnmárkku "eanavuovdinortnegii". Go geahččá máŋos 1900-logu loahpa rájes lea Finnmárkkus álo leamaš sierradilli Norgga fylkkaid (ámttaid, leanaid) gaskkas. Dá leat muhtun erenoamáš dilálašvuođat mat leamaš Finnmárkku mihtilmasvuođat: - Easka 1300-logus šattai Finnmárku (riddu) Norgga riikka oassin, - muhto bissovaš rájáid ránnjáriikkaide ii ožžon "Finnmárku Ámta" - ovdal 1751 ja 1826. Finnmárku lea 1751 ja 1826 rájes leamaš sullii - seamma stuoris go Danmárku ("Gonagasriikka") . 48 600 km 2 lea - Finnmárku olu stuorátgo oktage eará norgga fylkka (lagamusas lea - Nordlánda 38 000 km 2 ja Hedmárku 27 000 km 2 ) . Finnmárkkus lea - leamaš eanet iešguđetlágan ássit go gostege eará norga - riikaoasis. Juo boaresdáro Finnmork namahus čájeha ahte dás ásai - ovddeš rájes juo erenoamáš čearda, oaivvildeš dal sápmelaččaid - rittus davabealde Málatvuona dahje davábealde Romssa dahje bidje - riddogaskka oktii dainna stuorra guovlluin mátta- ja nuorttabealde - "Giellasa"(másealggi) ja davábealde Jämtlándda. 1200-logu rájes ja - ainjuo 1300-logu rájes bohte dážat máddin ja ásaiduvve - olggumužžii riddui gos ledje buorit hápmanat ja - bivdosajit. 1700-logus ja maŋŋil ássagohte suomagielhálli boanddat - (kveanat) Davvi-Romssii, Oarje-Finnmárkui ja - maŋimušVárjjagii. Eanetgo ovttage eará báikkis riikkas lea - iešguđetlágan čearddalaš gullevašvuohta dáppe leamaš - duohtavuohtan. Eiseválddit áice duohtavuođa, buot olmmošlohkamiin - gitta 1930 rádjai. Ii ovttage eará norgga fylkkas leat nu unnán - ássit. Dát lea juo vuosttas luohtehahtti olmmošlohkama rájes - Danmárkkus ja Norggas gitta 1990 olmmošlohkama bohtosii : Jahki Olmmošlohku - olmmošlogu proseanta oktiibuot Norggas 1801 7 700 0.9 883 000 1875 24 200 1.3 1 813 000 1900 32 800 1.5 2 240 000 (Statistisk sentralbyrå, Historisk statistikk 1978, s. 33.) 1990 74 600 1.9 4 250 000 Muhto vaikko proseantaoassi álo lea leamaš vuollin, lea Finnmárku maŋimušguokte čuohte jagi logegeardásaččat lasihan olmmošlogu ja dan proseantaoasistis lasihan eanetgo oktage eará fylka, dieđus earret Oslo ja Akershus lasáhusain 8, 2 rájes 20, 4 proseanta rádjai. - Finnmárkku "eanadoallu" lei váldoáššálaččat šibitdoallu, - vuođđuduvvon guohtumii ja iešguđetlágan dálvefuođđariid - háhkamii. Dušše unna oasáš -Finnmárkkus lea dohkálaš - eanadollui, dikšojuvvon eatnamiid suoidne- ja buđet- ja dieđusge - gornniid buvttadeami mearkkašumis. Bohccot guhtot rittus geasset, - jeahkáliid siseatnamis dálvet, ja boazodoallu lea Finnmárkku - mihtilmasvuohta ainjuo 1600-logu rájes. Dá lea okta váldoárta manne - Finnmárkkus ii goassige leat leamaš opmodatvearru 1232 - eanaeaiggáduššamis, nu ahte Finnmárku ii leat goassege leamaš - riikka vearromatrihkkališ 233 . Danin lei Finnmárkuge olggobealde - riikka matrihkkala opmodatlogahallama (Dárkilat Innstilling om lov - og forskrifter om Statens umatrikulerte grunn i Finnmark fylke:s, - ilbman čakčamánu 29. b. 1962 (Eanadoallodepartemeanta) kap. III - "Skylddeling og matrikkelvesen i Finnmark".) mearkkašumis. Juohke - dikki báikkálaš matrihkkalat 1775 eanačujuhancealkámuša ja 1863 - eanavuovdinlága rájes heivehuvvojedje easka 1980-jagiin ođđa - riikaviidosaš GAB-logahallamii (eanaopmodat-, čujuhus- ja - huksenlogahallan (grunneiendoms-, adresse- og bygningsregisteret) ; - geassemánu 23. b. 1978 juogadanláhka, 4. kapihttal) . Dás rájes eai - leat šat "matrikulerekeahtes" stáhtaeatnamat Finnmárkkus. - Johtolagat Finnmárkkus leat leamaš váddásat go eará - riikkaosiin. Luottat, ja dieđusge girdihámmanat, gullet - 1900-lohkui. Siseatnamis sáhtte dušše mátkkoštit dálvesiivvus, ja - heargesáhtuin. Mearrajohtu lea leamaš vejolaš birra jagi ja - álohii. Báikkálaš ja guovllulaš hálddáhusguovddážat (girkut, - diggebáikkit, ámta- ja fylkkahálddáhusat) biddjojedje danin - riddui. Ovdal 1840-jagiid sáhtii Troanddima bisma dušše - mátkkoštit meara bokte go galledii bismágottistis davvi oasi, lei - dal katolalaš earkebisma dahje lutherlaš maŋisboahtti 1234 . Olu eanet sáhtášivčče namuhit Finnmárku sierradilis mii álo lea leamaš. Muhto dál lea doarvái namuhuvvon áddet manne Finnmárkku fertii hálddašit earaláhkai go eará Norgga osiid. Dálá hálddašanortnega ovdahistorjjá sáhttá juohkit golmma áigodahkii: 1. Leanaáigi 1235 oktoráđđejumi rádjai. 2. Oktoráđđejupmi ja 1863 rádjai. 3. 1863 ja 1902 eanavuovdinlágat 1965 rádjai. 2.2.2 Leanaáigi oktoráđđejumi rádjai Bergenhus:a oaivámuš hálddašii Finnmárkku reforbmašuvdnaáiggis. Sus lei Várggáha fáldi gii ovddasvástidii Finnmárkku dahje "Várggáha leana". Dát siskkildii dušše rittu. Muhto 1597 rájes buot leanat Davvi-Norggas ovttastahttojuvvo váldoleanan, ja Finnmárkku leanahearrá dahje "gohččunalmmái" galggai ássaŧ 236 Várggáhis. Christian IV lei ieš oaidnán Várjjaga 1596:s, ja ahte gaskavuohta Ruššii ja Ruŧŧii dagai Finnmárkku hearkkes oassin su riikkas.(Rolf Fladby, Hvordan Nord-Norge ble styrt. Nordnorsk administrasjonshistorie fra 1530-åra til 1660, 1978, s. 12, 28f, 61ff.) Finnmárkku leanahearrát galge iežaset seammalágan hábmejuvvon leanareivviiguin doallat "Boanddaid, geat das orro, Norgga Lága, Geatnegasvuođain ja Rivttiin, ja ii oktage sis galgan vahágahttit Lága ja Giddodatgirjji...".(Ná maŋimušFinnmárkku leanarievves, Jørgen Friis, 1651, (Norske Rigs-Registranter , s.145) . Seammalágan omd. Hans Olufsen 1597 leanareivves (NRR III, s.1597) ja vástideaddji omd. omd. viđa gonagasgirjjis 1526, 1528, ja 1536. (Diplomatarium Norvegicum VII nr. 621; VII nr. 644, 645, 646; II nr. 1116.) Sáhttego guovddáš hálddahusas dákkár njuolggadusaid bidjat fápmui Finnmárkkus? Heivejedjego norgga láhkagirjji oppalaš njuolggadusat Finnmárkui? Dát leat áiggiid čađa guovddáš gažaldagat Finnmárkku hálddašeamis. 1500-logus ovddiduvvui diggeordnet rittobealde. Diggebáikkit ledje Várggát, Čáhcesuolu, Biergi, Máhkir 1237 , Vuokkát, Skiehttebiergi, Spierta 1238 , Goaskinvággi, Stáhppu 1239 , Jealmmeseadju, Dálvesadji 1240 , Girkovuotna 1241 , Hámmárfeasta, Ákŋováhki, Márregohppi ja Láhppi. Eatnašat ledje maid girkobáikkit. Muhto eai buot diggebáikkit adnojuvvon geažos áiggi. 1640-jagiin ledje olles 6 diggebáikki loahpahuvvon: Máhkir, Spierta, Stáhppu, Jealmmeseadju, Girkovuotna ja Márregohppi. Sihke girkut ja diggebáikkit ledje nappo rittobealde. Easka 1660-jagiin dollojedje dikkit Álttás. 1620 rájes leat Finnmárkku diggegirjjit viehka bures seailluhuvvon. Dat leat buot Stáhtaarkiivvas Romssas, ja guokte boarrasamosa (1620-27 ja 1627-33) leat deaddiluvvon.(Tingbok for Finnmark 1620-1633. Red. Hilde Sandvik ja Harald Winge, Norsk lokalhistorisk institutt, Oslo, 1987. Kart over tingstedene s. 385.) Leanaáiggi diggegirjjiin ovdanboahtá ahte "láhka" dalle lei 1604 Christian IV Dáža Láhkagirji. Dát lei Mavnnos Håkonsson:a 1274 Eanaláhka mii lei dárkkistuvvon, jorgaluvvon dánskagillii ja deaddiluvvun. Eavttut atnigoahtit láhkagirjji Finnmárkkus sáhttá vuos vástidit čállosis mii dássážii lea leamaš dovddusin veahá heajos jorgalusas.(Amund Hellan, Norges Land og folk, Finnmarkens Amt, 6d. I, 1905, s. 8f. Erik solem geavahan, Lappiske Rettsstudier, 1933 (2. dead. 1970) , s. 27, 84, ja Sverre Tønnesen, Retten til jorden i Finnmark, 1972 s. 15.) Historjáprofessor ja gonagaslaš historiográfa Stephan Hans Stephanius, Sorø akademias almmuhii 1629:s iežas "Forskjellige avhandlinger om Danmark og Norges rike" (Leiden:s, latiinnagillii ja bajilčállosiin De Regno Daniæ Norwegiæ Tractatus varij ) . Stephanius čálii ahte Várggáha leanahearrás lei duopmováldi olles Finnmárkui, ja ahte "Finnmárku lea Norggas davviguovlluid rájáid alde, mii álbmotgillii gohčoduvvo Taakemarchia, ja mas lea dovdomearkan, ahte dát guovlu ii leat juhkkojuvvon opmodagaide (dominia ) ja háldduide (possession ) , nu go eará sajiin, muhto lea rabas buohkaide ja sutnje gii ovddemuš vuollásta (primi... occupantis ) . Muhto son gii vuollásta ovddemus (primus occupat ) , ii vuoitte opmodaga (Dominium ) nugo (son vuoitá) vuoittu 1242 (usum fructum) .("Finmarchia adjacet Norvvegiæ ad septentriones, vulgo Taakemarchia dicta, quæ hoc habet peculiare, quod regio illius in dominia ac possessiones, ut alibi sit non sit distincta, sed omnibus obvia, primique occupantis. Qui autem primus occupat, ejus non tam Dominium qua usum fructum acquirit." (De Regno Daniæ et Norwegiæ Tractatus varij, 2. dea. ("Editio secunda") , s. 96; Universitetsbibliotektet i Oslo (Johan Schwigaards samling) .) Stephanius (Stefen Hansen) čálii dás oanehaččaŧ 243 oapmerievttis dalá áiggi riikkaidgaskasaš fágagillii. Finnmárkkus eai lean opmodagat ja hálddut dábálaš oaivilis. Dalle ii sáhttán Norgga Láhkagirjji Landsleiebolken:a giddodagaid njuolggadusaid atnit dáppe. Muhto ássit ožžo barggusteaset vuoittu. Gándimiid njuolggadusaid sáhtii nappo atnit, nugo eará láhkaoasi njuolggadusaid. Dán sáhttit diggegirjjiin oaidnit bienasta bitni.("Emneregister" ja "Lovanvendelsesregister", Tingbok for Finnmark 1620-1633, s. 324 ff, 339 f.) Dás oaidnit vel goas leanahearrá ja lágamánni leigga diggemátkkiin fárus.("Ting holdt i Finnmark 1620-1633", seamma girjjis, s. 320ff.) Ja jus leanahearrá ii čuvvon fálddi ja sunddi diggemátkkiin "olggobealde", sáhtii son diggegirjjiin gozihit leana diggehálddašeami. 2.2.3 Oktoráđđejupmi ja áigi 1863 rádjai 2.2.3.1 Finnmárkku ámtamánni 1687 erenoamáš bargonjuolggadus Københámmana 1660 stáhtaváldegomiheapmi 1244 dagahii oktoráđđejumi. Báhkkodeami sáhttá álkit boasttut áddet iežaslaš gonagasstivran. Muhto dat lei guovddáš jođiheami ámmátolbmostivra 1245 . Oktoráđđejupmi mearkkašii sihke guovddášhálddahusa ja guovlluhálddašeamige vuđolaš 1246 ođasmahttima ja buohtastahttima. Dát lei beaktilis stáhtastivra. 1814 maŋŋil sáhtii "Luđolaš Norga" oktoráđđejumi ain nannet. Ovdamearkan lea ahte boares stuorát ja unnit leanat dál ordnejuvvojedje ámttaide (duiskagielas "Amt", ámmát) . Sátni albmada ahte ámtamánnit njuolgga ovddastedje gonagasa ja guovddášhálddahusa iežaset ámmátguovllus. Oktoráđđejumi ámmátráját leat váldoáššálaččat seamma go dálá fylkkáráját.(Kárta Norsk historisk leksikon:s...1500-1850, red. Rolf Fladby, Steinar Imsen, Harald Winge, 1974, s. 15ff.) Ja dan sadjáigo oktagaslaš leanareivvet juohke ođđa nammaduvvon leanahearrái, bođii dál oppalaš "Norgga Ámttaolbmuid Bargonjuolggadus", beaiváduvvon guovvamánu 7. b. 1685. Dát lei ámtamánniid ámmáhiid bargu guhkás 1800-logus(Kongelige Rescripter, Resolutioner og Collegial-Breve for Norge i Tidsrummet 1660-1815, dea. Fr. Aug. Wessel Berg. 1.bd., 1845. Instruksa nota s. 126.) muhto sáddejuvvui dušše ovcci ámtamánniide Finnmárkku máttabealde. Sierra ja mealgat oanehat "Finnmárkku Ámtmánni bargonjuolggadus" addui, beaiváduvvon 9. cuoŋománu 1687.( Aarsberetninger fra det kongelige Geheimearchiv goappašat instruvssat, dea. C. F. Wegener, 2.bd., Kbh. 1856-1860, s. 253ff, s. 272ff.) Manne? Finnmárkkus fálddit ledje biddjon Nordlándda ámtta vuollásažžan ođđajagemánu 5. b. 1680 geaskkus. Guokte jagi maŋŋil mearriduvvui ahte Várggáha ámta galggai biddjot Bergen gávpotámmátolbmo 1247 vuollásažžan, muhto de nammaduvvui Hans Lilienskiold 1684:s Finnmárkku ámtamánnin. 1685:s nammaduvvui Bergenhus váldoámtamanni Lauritz Lindenow ovdaolmmožin kommišuvdnii guorahallat Finnmárkku diliid, erenoamážit guollebivddu heađi ja olmmošlogu njiedjama. Guorahallan lei 1685 čavčča Finnmárkku dikkiin. Ođđa ja dáža riegáduvvon sundi Niels Knag čálii diggegirjjiid. Kommišuvnna soames láhkamearrádusaid nannii ráđđehus 1686 ja 1687:s.(Diggegirjereferáhtat leat almmuhuvvon osiin ja etnográfaid Martha Brock Utne ja O. Solberg mearkkašemiiguin Nordnorske samlinger, Finnmárkkus sullii 1700, bd. 1, 1938, s.141-180.) Ráđđehus Københámmanis ii lean liikká duhtavaš. Ođđa Finnmárkokommišuvdna nammaduvvui 1690:s, ja dán háve kanseliveaga 1248 ámmátolbmuin ovdaolmmožin, Henrich Adelaer. Juo juovllaid áiggi gergii kommišuvdna masá 1200 siidosaš dievaslaš raporttastis.(Ilbman redigerejuvvon osiin ja seamma báikki mearkkašemiiguin, s.181-328.) Raporta lei vuođus 1691 gávpemearrádussii. Čájehuvvui nappo leat johtu Finnmárkku sierradilis ámmátolbmodieđáhusaide 1249 Københámmanii. Speculum Boreale lea gal eanemus čalbmáičuohcci, maid ámtamánni Lilienschiold lea čállán ja diktán govvet ámmátarkiivva ja mátkevásáhusaidis vuođul.(Ilbman osiin O. Solberg seamma girjjis, bd. 2 ja 3, 1942, 1945. Beaiváduvvon ja proveniens ii leat addon.) Mearálaččabut lea golbma oanehis, sisdoalloriggá ja diehttevaš 1250 válddahusa maid Niels Knag sáddii 1694:s, iežas logi jagi loahpas Finnmárkku sundin ja fáldin.(Dadjatjuo ollislaččat ilbman ja Martha Brock Utne ja O. Solberg mearkkašemiiguin seamma girjjis, bd. 1, s.1-6.) Københámmana ráđđehussii leige vuđolaččat dieđihuvvon ahte Finnmárkku gal ii sáhte hálddašit seamma oppalaš njuolggadusaid mielde go Norgga muđui. Danin attiige sierra bargonjuolggadusa Finnmárkku ámtamánnái. Dušše golbma čuoggá oppalaš bargonjuolggadusas leat dás: Áimmahuššat gonagasa vuoigatvuođaid ja beroštumiid (1) , bearráigeahččat riektedivššu (2) ja sunddi diggegirjjiid čállimiin (3, = "sørinstruksen:a"4. čuokkis) . 4. čuoggás oaččui Finnmárkku ámtamánni gohččuma ahte "son oktii dahje guktii Jagis galggai mátkkoštit miehtá Ámtta ja gohččut buot Álbmoga čoahkkái juohke Diggái ja gulaskuddat, leatgo sis Váidagat, ja dákkobokte jus hálbi (dás mii lea "govttolaš", "vuoiggalaš", GS) Veahkehit." Finnmárkku ámtamánni oaččui dás sierraválddi árvvošteami mielde ieš mearridit ja čorget boasttovuođaid. Su bargoolbmát máddin galge dušše veahkehit váidagiid sáddet Københámmanii, gáibádusaid hámis (12. čuokkis, 1687 NL 1-24 "láhkii" čujuhusain Gáibádusaid birra) . Ja oktoráđđejumi diggegirjjit čájehit ahte álbmot bođii, sihke dálonat ja "sápmelaččat" geaid ovddas leansmánni ja sámeleansmánni hálle. 5. ja 6. čuoggát gustojit "rádjasápmelaččaide". Ámtamánni galggai 5. fuolahit ahte go ledje máksán vearu dikkis - váikko dušše oktii 5. -, de galge bissut vearrolisttain ("Matriculen") 5. personvearrogeatnegasain 1 251 . Ja ámtamánni galggai dárkilit gohcit 5. ahte vearru "Sápmelaččain Duoddaris" riekta dásseduvvui. Nugo lea 5. dihtosis lei Ruoŧas ja Suomas girkolaš ja máilmmálaš duopmováldi 5. sápmelaččaide "oktasašorohagain", muhto Knæred-ráfis 1611:s lei 5. Dánmarku-Norga doalahan vuoigatvuođa "duoddariid" (Guovdageainnu, 5. Avjovári, Ohcejoga ja Anára) sámesiiddaid verrui. Vearrogáibádus ja 5. vearrolisttat ledje konkrehta vuođusin čuoččuhussii ahte 5. riikkarádjá "áittosaččat" manai "Giellasis" dahje másealggis. Dát 5. duođaštus čájehuvvui leat dehálažžan šiehtadusain ovdal 1751 5. rádjasoahpamuša. 9. ja 10. čuoggát gustojedje ámtamánni ovddasvástádussii Finnmárkui 9. gálvvuid lágidit. Maŋŋilgo guolleeksporta ii lihkostuvvan 9. 1600-logu gaskamuttus, lei Finnmárkkus - ja erenoamážit dáloniid 9. ja guollebivdiid gaskkas - áloládje várra ahte heakkadárbbut eai 9. boađe máddin. Dušše okta čuokkis gustui Finnmárkku iežas riggodagaide. Muhto dan áiggis lei dát dehálamos, namalassii vuovdi. Dat máinnašuvvui 13. čuo. ná: "Galgá son áŋgirit gažadit ja ieš gohcit, jus makkárge Vuovdi gávdno Ámttas, gos Másttaid ja Spiiriid (unnit hirssaid; GS) vuohkasit sáhttá buktit, ja dasttán dieđihit, seammalágan... " (luottaid birra) . Guhkkin eret lei nappo fálddi Knag iešválddálaš hutkáivuohta go 1693:s ráfáiduhtii gonagasa "almenneha ja Vuovddi Álttá diggebáikkis" ja attii njuolggadusaid gii sáhtii vuovddi geavahit ja masa. Fálddis lei sihke gonagasa ođđa láhkagirji, guovtti kommišuvnna (Lindenow ja Adelaer) mearrádusaŧ 252 ja ámtamánnebargonjuolggadusa maid galggai čuovvut.(Lagat Riektejoavkku čielggadeamis, Mielddus 1, 1.10.1.) 2.2.3.2 Muhtun fáttát Finnmárkku hálddašeamis oktoráđđejumi áiggis ja 1863 rádjai 2.2.3.2.1 Gávpemonopola ja vearru Guokte hálddašandoaibmabiju Finnmárkkus 1600-logu loahpageahčen ledje čielgasit vuolggahuvvon veagahuvvoma balus, dan áddemis ahte norgga guollebivdit ja dálonat ollásit galge guođđit Finnmárkku. Nubbi doaibmabidju lei álggahit gávpemonopola. Ortnet doaimmai 1787 rádjai gaskaluvvamiin. Bergen dahje Københámmana gávpejassearvviŧ 253 ožžo oktovuoigatvuođa oastit buktagiid Finnmárkkus, erenoamážit guoli, jus sii háhke ("vuojehedje") dárbbašlaš borramušaid ja guollebivdorusttegiid, erenoamážit guollebivdohápmaniidda, buot vealggás. Danin doalahuvvojedje guollesajážat ja liinnat guollebivdohápmaniin guolásteaddjiide. Gávpejas- ja rehketgirjjiŧ 254 galge čájehuvvot dikkis (NL 5-13-49 gitta 51 rádjai) . Dán dahke, goappašiid beliid beroštumiid ektui. 1700-logu diggegirjjiit čájehit hui čielgasit ahte sápmelaččain lei unnimus gávpejasvealgi. Guollebivdit ja dálonat dárbbašedje olu eanet máttagálvvuid. Nubbi doaibmabidju lei dážaid vearroluvven. Luvven álggahuvvui geassemánu 6. b. 1691 mearrádusain ja doaimmai gitta erenomáš Stuorradiggi 1837:s loahpahii stáhtavearu buot norgga borgáriidda. Seamma 1691 mearrádus gáibidii sámiid máksit vearu gonagasa ámmátolbmuide. Vearru gohčoduvvui danin "Vuoigatvuohtan". Gávpesearvvit gáibidedje dán vearu. Sierra geatnegasvuohta sápmelaččaide máksit "vuoigatvuođa" lei hui guhká fámus. Finnmárkku "vuoigatvuođalaččat" ožžo jienastanvuoigatvuođa 1821:s (V.l. § 50, b) . Sámiid sierravearru fámuhuhttojuvvui suoidnemánu 20. b. 1905, "Finnmárkku nu gohčoduvvon Vuoigatvuođaid Loahpaheami Lágain".(Geahča lagat gávpemonopola ja vearu birra seamma Mildosis 1, 2.1.2. "Vuoigatvuođalaččaid" ja jienastanvuoigatvuođa birra 1821-1898 NAČ 1984:18 Sámiid vuoigatvuođaid dili birra, s. 408.) 2.2.3.2.2 Sis Finnmárkku ja Mátta-Várjjaga hálddašeapmi maŋŋil 1751 ja 1826 rádjašiehtadusaid Goappašat rádjášiehtadusat bohte áigái go riikkaidgaskasaš dilli lei dáža beroštumiide čuovggus. Ruoŧŧa lei njulvun maŋŋil stuorra davviriikkalaš soađi (1718) ja Ruoššain 1743 soađi vuoittahallamiid. Cára lei mielas mearridit rájá norgga-ruošša oktasašorohagain Várjjagis maŋŋilgo Suopma lei šaddan su stuorraoaivugasvuohtan 1809:s. Dánska-norgga beroštumit rádjašiehtadusas Ruoŧain lei oažžut "duoddariid", siskkobealde gáržžes riddoguovllu oarjjabealde Várjjaga ja máttás Romssa rádjai. Riddoguovlu lei leamaš biehttalkeahtes norgga duovdda ("priváhtiivva norgga Finmárku") Knæred-ráfi rájes maŋŋil 1611-13 Kalmarsoađi. "Duoddarat" galge ulbmilaččaŧ 255 váfistit rittu, ja "duottargálvvuid" sáhtášii dás vuovdit, iige Duortnosis. Deatnu šattai rádjasárggisin Buolbmágis Kárášjohkii. De juogaduvvui Ohcejohka. Máddelabbos gessojuvvo ráját Ávjovári (Kárášjoga) ja Guovdageainnu siiddaid gaskkas. Eanodat lei biehttalkeahttá "priváhtiivva ruoŧa Sámeguovlluid" oassin, ja dáppe ii lean Danmárku-Norga goassige gáibidan makkárge vearu. Mearrasámi beroštumiid dán hárrái lea váttis diehtit. Lei várra baicce badjesápmelaččaide ovdun gullat dušše ovtta stáhtii. Johtti boazodoallu 1600-logu rájes dagahii badjesápmelaččaid sorjavaš norgga rittu geasseorohagain. Dálvet besse luđolaččat jeagilguohtumiidda Ruoŧas (dahje maŋŋil 1809: Suomas; Sámekodisilla 10) . Ruoŧa guovllu duopmováldi ainjuo loahpahuvvui. Ja norgga duopmováldi vuhttui guhkes áiggi áibbas unnán "sis Finnmárkkus". Rádjasoahpamuša ja sámekodisilla oassi lohkkui vuosttas norgga dálvedikkiin Ávjováris ja Guovdageainnus 1754:s. Dákkár dálvedikkit dollojuvvojedje 1763 rádjai. Dasto ja gitta 1828 rádjai dollojuvvojedje dikkit ámtamánnedálus Álttás, ja goappašiid dikkiide. Ođđa ámtamánni Hammer oaivvildii johtin galgat leat sihke álbmogii ja riektebargiide ovdun, ja cakkašii vel gielddus ruoŧa gávppašeami dálvedikkiin duoddaris.(Geassemánu 21. b. 1762 geasku, Wessel Berg (buo. nota 11) bd.2.) Ná sáhttá várra daddjot ahte sis Finnmárkkus badjesápmelaččat ledje luđolat dilis logijagiin maŋŋil 1751. Ohcejoga-sápmelaččat (ruoŧa beale Deanu) ožžo doalahit oktavuođa norgga gávppašemiin, seammago norgga riikkavuložat (Sámekodisilla 28) . Ohcejoga ja Anára boazosápmelaččat bivde ain geasset guliid Várjjagis. Rádjasoahpamušas Ruoššain 1826:s lei eará mihtilmasvuohta. Norgga beroštumit ledje fitnet guhkes riddosárgá, gitta Vuorjánjohkii. Dan sadjái "luddejuvvui" Njávdánsiida máttaoarjabealde Geavŋŋi, ja Báhčaveajsiida juogaduvvui Báhčaveajjoga mielde. Ii ožžon lobi johtit rastá rájá bohccuiguin, ja "ruošša" Báhčaveajsápmelaččat ožžo norgga duovdagiin dušše ráddjejuvvon vuoigatvuođa luossabivdui geasset. Ulbmillaš árttain movttiidahtte norgga eiseválddit dáža ássama Njávdámii ja Báhčaveadjai. Njávdán-sápmelaččat fertejedje juogadit Njávdánjoga luossabivddu sisafárrejeddjiiguin.(Sverre Tønnesen, Retten til jorden i Finnmark, s. 123: "..ránis kapihttal dáža riektehistorjjás." Buo. s. 254-257.) Báhčaveajsiidda juogadeapmi dagahii ahte dát álbmot jávkkai čuohtejagis maŋŋil 1826.(Astri Andersen, Sii`daen som forsvant. Østsamene i Pasvik eller den norsk-russiske grensetrekningen i 1826, Sør-Varanger Museum 1989 (historjjá váldobargu, Romsa, 1983) , buo. melding i Historisk tidskrift 1991, s. 673ff.) Veaháš mo 1852 boazojohtima rádjagidden gaskal Norgga ja Suoma čuozai, meannuduvvo vulobealde (2.2.3.2.5. oasis) . 2.2.3.2.3 Vuovdi Nugo namuhuvvon čálii Stephan Hans Stephanius 1629:s ahte finnmárkolaččat "vuoite vuoittu" (usum fructum) bargguseaset. Ovttageardánisvuođas lei dát Finnmárkku eatnamiid ja čáziid geavaheami guovddáš ášši gitta 1863 rádjai. "Eaiggáduššanvuoigatvuohta" ja "háldovuoigatvuohta" eatnamiidda eai lean dehálaččat. Mearrideaddjin lei eatnamiid ja čáziid (jávrriid ja meara) riggodagaid geavaheapmi, ja makkár dieđut, galggat ja barggut dasa dárbbašuvvojit. Riggodagat nappo geavahuvvo, juoga mat orru leat doarvái. Áidna spiehkastat lei vuovdi. Erenoamážit guollebivdohápmaniin "olggobealde" ja olggut vuotnaguovlluin gos guollebivdit ja dálonat orro, lei heakkadárbbašlaš beassat vuovdái, ja áinnas lastavuovdái viežžat boaldámuša. Fatnasiidda, bivdosiidda ja várra soames viesuide dárbbašuvvui beahcevuovdi. Stuorra vuovdi lei dušše Álttás. Veaháš beahcevuovdi gal lei Porsáŋggus. Ámtaeiseválddit álge danin juo 1693:s muddet beahcevuovddi geavaheami Álttás. Fálddi Knag mearrádus nannejuvvui máŋggaláhkai dáid jagiin. Erenomáš mearkkašanveara lea mo ámtamánni Collett 1753:s čálii guokte geaskku mat de almmuhuvvojedje gonagasa namas Københámmanis, ahte ámtamánni Fielsted 1775:s bijai gutnis sihkkarastit lastavuovddi ođđa ásahemiide, ja go 1776:s divttii sunddi 1753 vuovdegeaskkuid leat gustojeaddjin Kárášjoga beahcevuovdái. 1800-logus rievdadedje ámtaeiseválddit veaháš guottuideaset vuovdegeavaheapmái. Gávvuona veaikedoaimmahat Álttás fertii Englánddas oastit báktečina doibmii. Álttá beahcevuovddis ii sáhttán eisege čađđasa boaldit.(Geahča lagat vuovddi birra riektejoavkku čielggadeamis. Mielddus 1 (logaldallanlisttu mielde.) ) Vuovdešaddadeami máŋggabealalaš ja riikkaviidosaš barggu mielde mii álggahuvvui 1850-jagiin bođii 1863 vuovdeláhka ja nu maid ordnejuvvon almmolaš vuovdegáhtten Finnmárkkus. Vuovdi lei heakkadárbbašlaš riggodat finnmárkolaččaide, gitta dassáigo sáhtii dahje lei dábálaš boaldit koala, koksa, petroleuma ja elfámu liggemii ja oastit huksenávdnasiid máttafylkkain ja Suomas. Ná ii geavvan ovdal 1900-logus. 4.2.11 1775 eanačujuhancealkámuš ja ámtalihput(Geahča lagat dán 4.2.birra seamma Mildosis, 1.10 ja 2.19.) Kveana sirddolaččat Áltái 1700-logu álggus leat várra sávvan eaiggáduššanvuoigatvuođa ja áiddiid birra eatnamiid maid gilve. Henry Minde lea navdán ahte 1740-jagiid riiddu árta gaskal ámtamánni Kjeldssen ja kveanaid, lei go ámtamánni lei daid sápmelaččaid bealde geat dáhtto eatnamiid ain gullat "buohkaide".(Henry Minde, folketilveksten i Alta på 1700-tallet (historjjá váldobargu, Romsa, 1975, ms.) Muhto seamma logijagis ákkastalai Peter Schnitler vealgáhuhttima, lihttoláigoheami ja vel eanavuovdimage Finnmárkkus. Ja ámtamánni Collett geardduhii 1761:s ahte sápmelaččat oaivvildedje alddeset leat vuoigatvuođa ovddeš ja guđđojuvvon ássansajiid niittuide. 1760-jagiin álge danin ámtaeiseválddit čállit "sadjelihpuid". Dákkár báhpárat gohčoduvvojedje maŋŋil "ámtalihpun", várra maŋŋil 1775. Sadje- dahje ámtalihppu mearkkašii vuoigatvuohta eaiggádii ja beallelažžii orrut ássansajis eallinahkái ja oktovuoigatvuohta dihto niittuide ja dárbbu mielde maid eará riggodagaide lahkosis. Áššebábir geardduhuvvui pántagirjjis dahje ainjuo čállui dasa, namalassii diggelogahallojuvvui. Dát ortnet govve mo ámtaeiseválddit leat iešráđálaččat bargan. Ii makkárge ráđđehusgohčus Københámmanis dahje Christianias orru leat addon, vaikko ortnega ainjuo dađis dovdagohte doppege. Ámtamánni Torkel Fieldsted oaččui áigái 1775 eanačujuhancealkámuša. Son čálii dan ieš Álttás. De manai Københámmanii ja jáhkkihii 1256 Reantogámmára dan almmuhit gonagaslaš cealkámuššan. Su gonagasjurdda lei ahte Finnmárkku boahtteáigi lei guollebivdu, ahte stáhta berre movttiidahttit ássamii rittus. Dáppe galge čujuhuvvot unnit ássansajit oktan dárbbašlaš riggodagaiguin, erenoamáš matrikulerejuvvon giddodahkii ja golmma gitta viđa bearrašiidda. Áibbas unnán divat galggai máksojuvvot (fámuhuhttojuvvon 1839:s) . Eanačujuhancealkámuš atnigohte Oarje-Finnmárkkus, erenoamážit Álttás, várra unnit riddoguovllus. Nuorta-Finnmárkkus dat ii doaibman. Veadjá leat menddo amas. Dehálabbo soaitá leat ahte miehtá Finnmárkku devde 1257 ámtalihput dakkár dárbbuid mat várra ledje váfistan dihte ássansajiideaset ja riggodagaid mat dárbbašuvvo eallinahkái ja maŋisboahttiide. Ámtalihpuid mielde eai čuvvon eanagirje- ja matrikulerengolut. Ássansajiin ii sáhttán nappo loanaid sihkkarastit pántan. Muhto justa danin ii lean háldejeaddjiin massinvárra ássansajiideaset, nugo máŋga iešeaiggáda Álttás bártidedje.(Diehtu GS:i Sverre Eilertsen, Eaibu, Áltá. Vuođus lei su Oarje-Finnmárkku pántaregisttariid lohkan.) Erenoamáš dilálašvuohta lei Deanu ja Buolbmága gielddain.(Steinar Pedersen, Laksen, almuen og staten. Fiskerett og forvaltning i Tanavassdraget f?r 1888, Dieđut 1986:2, Sámi instituhtta (historjjá váldobargu, Romsa, 1985) . Geahča sisdoallolistta.) Ámtaeiseválddit bidje 1826 rájes fásta ássansaji ámtalihpu eaktun guollebivdovuoigatvuhtii Deanus. Maŋŋil ámtalihpuid nuppástuhttima eaiggáduššaneanagirjin 1863:s lei giddodat geassemánu 23. b. 1888 lága mielde guollebivdovuoigatvuođa (vihtanbivdosiin) eaktun. Ii lean ámtaeiseválddiid beales makkárge čoahkis plána ássansajiid čujuheames iige ámtalihpuid juolludeamis. Háldduid ii leat historjjálaččat guorahallan kárttaiguin. Muhto álgovuorus govvejit hálddut sin dárbbuid geat dáhtto fásta ássansaji, ja eiseválddit mihte dárbbuide almmá makkárge čearddalaš erohusmeannudemiin. Ássanstáhtistihkka čájeha justa ovdáneami maid eiseválddit dáhtto, namalassii stuorra olmmošlaskama 1258 Finnmárkkus maŋŋil 1800.(Bajábealde 2.2.1.) Nugo diehtit, lei eallinvuogi sakka lotnolasealáhusain gitta. Eatnašat dárbbašedje ovtta dahje guokte gusa ja moadde sávzza, ja sáhttit omardit dálvefuođđara ja muoraid. Riggodagaid ávkkástallan fertii nappo leat errejuvvon 1700-logu vuollelis olmmošlogu ektui. Riggodagaid alde fertejit leat gilvališgoahtán, eai dušše vuovddi alde, muhto dađis buriid ássansajiid ja guohtumiid ja dálvefuođđariid aldege. 2.2.3.2.5 Boazodoallu Boazodollui dovdogođii gilvu guohtumiin 1800-logus, erenoamážit Oarje-Finnmárkkus, danin vel go boazolohku laskai. 1600-jagiid rájes ledje boazosápmelaččat geavahan riddoguovlluid geasset. Giđđageasi ohce bohccot dearvvas ja ruonas šattu vuonain. Ja niittuin dáppe šattai suoidni mii galggai omiide dálvefuođđarin. Čavččabeallai jotke sihke bohccot ja oamit várrái. Doppe lei buot elliide valljivuohta. Muhto čakčajohtimis ja ragatáiggis vigge bohccot jeaggesuinniide dahje niittostávrráide. Áinnas ledje válljen ássansajiid suoddjás sajiin, ja niittuin gos buorre lei šaddu. Ássansajit ja niittut ledje ovddeš rájes juo leamaš sihke omiid ja bohccuid loaiddumat. Muhto dalle ledje unnánat olbmot ja unnánat eallit. Ja olbmot dovde nubbi nuppi, go boazosápmelaččat ledje buot riddogiliin, eaige dušše siseatnamis. Lotnolaš váidagat guohtonrihkkumiin 1 259 ledje dábálaččat, muhto eiseválddit dáid dušše cuiggodedje. Go bohccot caggojedje rasttildit rájá gaskal Norgga ja Suoma 1852:s šattai guohtumiid gilvu nu garas ahte lei olles heahti boazosápmelaččaide. Dálveguohtumiin fertii dál birget sis Finnmárkku viehka vátna jeageleatnamiin. Vai dáidda ožžo vuoigatvuođa jotke boazosápmelaččat rittus Buolbmága, Kárášjoga ja Guovdageainnu duottargielddaide. (Steinar Pedersen, Bruken...,5.10.1.) Dat lea vel árta manne jeagil fertii sestojuvvot. Buohkat ledje dasa ovttamielas, sihke ráđđehusnammaduvvon báikkálaš ámmátolbmo kommišuvdna ja boazosápmelaččat. Geasset fertejedje bohccot buot siseatnama ja vári duottarguohtumiin vulos ja riddui. Ii lean nu váttis nuortta-Finnmárkkus gal, go Deatnu lei dulvvis giđđat ja maŋŋil go ođđa áidi Sieiddá-vári badjel doalahii bohccuid geasset dušše Várjjat- ja Čorggašnjárggain ja olggomuččas Máhkarávjjus. Oarje-Finnmárkkus lei olu váddásat. Johtolat badjel "Suomagáiddá" Davvi-Romsii lei caggon. Oarje-Finnmárkkus ledje moanat iešeaiggádat ja ássansajit johtolagaid guoras riddui ja giđđageasseguohtumiid guoras. Muhto proposišuvdna duoguštit ámtalihpuid ja eanagirjjiid niittuin johtolagaid mielde, várra buhtadasa vuostá, hilgojuvvui Stuorradikkis 1863:s. (Lagat dán birra Riektejoavkku čielggadeamis, 1. Mielddus, vuosttas oassi 2.1.14.oasis.) Liikká lei Stuorradiggi 1859-60 ja 1862-63 čielggas ahte rádjagidden lei Finnmárkku boazosápmelaččaid dahkan duohta heahtái. Heađi diehtu bođii lassin Guovdageainnu 1852 vártnuhis dáhpáhusaid suorganeami.(Vuosttas dieđalaš govvádus dáhpáhusain Skiervvás ja Guovdageainnus Nellejet Zorgdrager:s, De strijd der rechtvaardigen Kautokeino 1852. Relegieus verzet van Samen tegen intern Noors kolonialisme, Groningen 1989 (dr. avh. Riksuniversitetet i utrecht, Jorgaleamen, Norsk Folkemuseum.) 2.2.4 Finnmárkku hálddašeamis 1863 - 1965, 1863 ja 1902 2.2.eanavuovdinlágaid oktavuođas 2.2.4.1 Finnmárkku eatnamiid ja čáziid guovddáš- ja guovlluhálddahus, erenoamážit maŋŋil 1863 Masá aivve stáhta virgeolbmot čađahišgohte 1863 ja 1902 eanavuovdinlágaid, sihke guovddáš ja guovlluid eiseválddiid beales. Eanaš áššebáhpárat mat gustojedje Finnmárkku "eatnamiid ja čáziid" hálddašeapmái dáid lágaid olis, leat dál arkiivvaide lágiduvvon. Dábálaš áigemearri stáhta hálddašanáššebáhpáriid lágidit dohko lea 25 jagi. Áššebáhpárat guovddášhálddahusas leat lágiduvvon Riikkaarkiivii. Stáhta ámtta ja fylkka guovlluhálddahusa áššebáhpárat leat lágiduvvon Stáhtaarkiivii Romssas. Finmmárkku "fágadepartemeanta" oktoráđđejumi áiggi lei Reantogámmár (Nordenfjeldska reantočállingottiin) . Deike ledje čohkkejuvvon mealgat áššedieđut Finnmárkku birra.(Håndbok for Riksarkivet. Red. Knut Johannessen, Ole Kolsrud, Dag Mangset, 1992, s. 54ff.) Reantogámmár oaččui váldodieđuid Finnmárkku ámtamánnis. Finnmárkku ámtaarkiiva lea Finnmárkku historjái dievaslaš ja máŋggabealat gáldu oktoráđđejumi áiggis. Finnmárkku ámtamánnis lei nannosat iehčanas sajádat go eará ámtamánniin Norggas. Finnmárkku guovddášhálddahusa áššesuorggit ledje maŋŋil 1814 ja 1818 rádjai nu gohčoduvvon siskkáldas áššiid, kameráldoaimmahaga 1260 ja ruhtadilli 4. departemeanta vuollásažžan. 1818 departemeantajuohkima oktavuođas "domenaid" (stáhta opmodagaid) ovddasvástidii Finansdepartemeanta. Muhto go stuorra ođđa Sisdepartemeanta ásahuvvui 1846:s (Frederik Stang 1846-1856 ráđđejumis) , máŋggat áššesuorggit sirdojuvvo dohko, ja mat ledje eanadoaimmahat, guollebivdu ja báktedoaimmahat, sihke Finnmárkkus ja eará ámttain.(Seamma girjjis, s.87,116,138.) Stáhta vuvddiid ođđa hálddahus sullii 1860 rájes ásahuvvui sierra ossodahkan Sisdepartemeanttas. Dáppe juhkkojuvvo guovllut guovtti oassái, áibbas earaláhkai go buot eará hálddahuslaš juohkimat. Departemeanta bijai Finnmárkku, oktan Sáččá ja Romssa fálddiid nuppi vuovdeguvlui. Nuppi vuovdeguvlui gulle Hedmárkku, Akershus:a ja Christian:a (Opplándda) ámtta guovllut, eanemusat stáhtaalmennehat. 1863 vuovdeláhka njuolggadusaiguin stáhtaalmennehiid hárrái lei váldoáššálaččat heivehuvvon dán máddelat vuovdeguvlui. Girkodepartemeanta doalahii vuovdehálddahusastis ámmátlaš opmodagas.(Edgeir Benum, Sentraladministrasjonens historie, bd. 2 (1845-1884) , 1979, s. 192-198.) 1876:s nammaduvvui vuosttas vuovdedirektora, várra čohkket vuovdehálddahusa, ja oanehis áiggis 1878 rájes lei vuovdedoaimmahat Finansdepartemeanttas. De sirdui vuovdedoaimmahat fas Sisdepartementii 1885:s, ja seamma jagi sirdui stáhta eanaopmodagaid hálddašeapmige dohko, nappo ee. Finnmárkku stáhta eatnamat.(Håndbok..., s.116.) Eanadoallodepartemeanta ásahuvvui cuoŋománu 1. b. 1900. Das ledje 1951 rádjai váldoáššálaččat golbma "direktoráhta": Eanadoallo-, Vuovde- ja Šibitdoavttirdirektoráhta, juohkehaččas hui iehčanas direktorat. Eanadoallodirektoráhta oaččui 1902:s ovddasvástádusa soames sámeáššiide ja lei 1912 - 1965:s "Boazodoalu ja sáivabivddu kantuvra" (1965 rájes "Boazodoalu jna. kantuvra") . Vuovdekantuvra dahje Vuovdedirektoráhta oaččui 1900:s áššesuorgin ee. stáhta vuovdeopmodagaid, bivddu, stáhta eatnamiid Finnmárkkus ja lavdnjedoaimmahaga 1261 . Dán dehálamos áššit biddjojedje 1951-1957:s Direktoráhta "Almmolaš vuovdedoaimmahaga" ossodahkii. 1957:s ásahuvvui Stáhta vuvddiid direktoráhta, bođu 1262 direktoráhtan departemeantta olggobealde. Dat oaččui dadjatjuo "Almmolaš vuovdedoaimmahagas" buot áššiid ja eará kantuvrraid osiid áššiidge.(Seamma girjjis, s. 161-170.) Govvádussan man guovddážin vuovdehálddahus lei Finnmárkogažaldagain 1860-jagiid rájes, sáhttá namuhit ahte 1863, 1902 ja 1965 eanavuovdinlágaid buot lávdegoddearkiivvat leat Stáhta vuvddiid direktoráhtas (dál Riikkaarkiivvas) . Guovddáš ásahus Finnmárkku guovlluhálddahusas lea oktoráđđejumi rájes ja gitta fylkkagieldda ásaheapmái maŋŋil soađi leamaš ámtamánni dahje 1920 rájes fylkkamánni. Ámtamánni ja fálddit juolludedje nugo namuhuvvon "báikelihpuid" 1760-70-jagiid ja juolludedje "ámtalihpuid" 1863 rádjai. Lunddolaččat hálddašii ámtamánni, fálddiid bokte, maŋŋil 1863 eanavuovdima ja dan lihttoláigoheami. 1902 eanavuovdinláhka gaskaluhtii dás veaháš. Guovddáš eanavuovdineiseváldi Finnmárkkus šattai dál Eanavuovdinkommišuvdna, ja kommišuvnna ovdaolbmo nammadii Gonagas. Guokte eará miellahtu galge ovddastit gielddaid gos kommišuvdna ain bargá. Lei leansmánni ámmástis fámus ja okta gieldda ássi; geaid ámtamánni nammadii golmma jahkái háválassii. Stáhtas lei hirbmat nana sajádat Eanavuovdinkommišuvnnas, belohahkii go eanavuovdinovdaolbmos lei fásta sadji kommišuvnnas beroškeahttá molsojuvvogo dat guokte eará miellahtu, belohahkii go ovdaolbmos lei váldi iežas árvvoštallama mielde biehttalit oastin- ja láigohanohcamiid. Geahččaluvvui gal báikkálaš ovddasteapmi, muhto ovddasteaddjit eai lean álbmotválljejuvvon ja sis lei dušše ráđđeaddi doaibma. Eanavuovdinkommišuvnnas lei kantuvra Čáhcesullos, lahka dahje ieš ámtahálddahusas. Eanavuovdinnjuolggadusat mearridedje ahte Eanadoallodepartemeanta galggai dohkkehit kommišuvnna árvalusaid ja čállit eanagirjjiid. Dát barggut sirdojuvvo fylkkamánnái skábmamánu 11.b. 1932 ggl. cea. mielde. Maŋŋil 1902, ja erenoamážit maŋŋil 1945, nannejuvvui sihke stáhta fylkkahálddahus ja fylkkagielddalaš hálddahus, sihke Finnmárkkus ja Norggas muđuige. Seamma gusto gielddahálddahussii. Čoavddasánit dás lea fylkka- ja gielddaagronomat, sámefáldi, eanastivra, huksenráđđi, fuođđolávdegottit, olgunastinlávdegottit ja fylkkaeanadoallostivra. Virgeolbmot ja hálddahusorgánat leat mealgat muddui sirdojuvvun stáhtas ja biddjon fylkkadikki ja gielddastivrraid vuollásažžan. Ná geahččaluvvui ovdánahttit Finnmárkku eatnamiid ja čáziid hálddašeamis 1965 lága láhkaásahusaiguin. Ođđa dás lei go eanavuovdinhoavda jođihii eanavuovdinstivrra ja eanavuovdinkantuvrra. Guovddážis ledje eanavuovdinorgánat ain Eanadoallodepartemeantta vuollásažžan, Stáhta vuvddiid direktoráhta bokte. 2.2.4.2 1863 eanavuovdinláhka Vuovdemeašttir Johannes M. Norman vuolggahii lágabárggu (ovttasráđiin vuovdemeašttir Barth:in (goappašiid biografiat Norsk biografisk leksikon:s.) oktavuođain Siskkit departemeanttain 1862:s. Departemeanta nammadii báikkálaš lávdegotti mii guovttebeaivásaš čoahkkima maŋŋil Hámmárfeasttas borgemánu 1862:s sáddii láhkaárvalusa cuhkiiguin Christianiai. Departemeanta hábmii hoahpus proposišuvnna mii ovddiduvvui Stuorradiggái veahá maŋŋelaš go deaivvadedje čakčat. Sihke lávdegoddi ja departemeanta ákkastalle vuovdit Finnmárkku eatnamiid, sutnje gii eanemus fálai bidjegis ja oktan vuvddiin.(Ákkastallama sitáhtat, vulobealde 2.5.1.2.) De livččii maid Finnmárku viimmat ožžon stuorát ieseaiggáŧ 263 boanddaid joavkku. Vuovdinmávssut galge čohkkejuvvot "Finnmárkku Vuovdefondii", seastin dihte stáhta goluid ruhtadeamen ámtta vuovdehálddahusa. Ámtalihput berrejedje jorahuvvot eanagirjin eaiggádii olles eaiggáduššanvuoigatvuođain. Dán ákkastallanoassái guorrasedje. 1860-jagiid lei ruđalaš liberalismma alladamos dásis, sihke Norggas ja Europas muđui. Muhto sihke Sisdepartemeanta ja Stuorradiggi divodedje eará oasi evttohusas, namalassii maid ii galgan vuovdit stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Dán birra lei lávdegoddi bidjan njuolggadusaid § 10:n evttohusastis. Departemeanta bijai njuolggadusaid § 3:n proposišuvnnas, ja Ealáhuslávdegoddi nr. 2 Anton Martin Schweigaard:in ovdaolmmožin bijai daid § 1:n árvalusastis Odeldiggái. Nu mearriduvvuige láhka ovttajienalaččat. 1. paragráfa lea boahtteáiggi ektui ja lea eastadeaddji. Muhto 1. boazodoalloheahti ja vuostálasvuođat gaskal boazosápmelaččaid ja 1. boanddaid lei duogážin ahte láhka álggahuvvo čielga gildosin: " § 1. Stáhta Finnmárkku Eatnamat eai galgga luobahuvvot Priváhta Opmodahkan, go dan Luobaheapmi livččii leat Vuostá guovllu Anu, nugo namalassii go dat a) adno Geasseguohtumin Dáloniid dahje Badjesápmelaččaide Elliide dahje Lavdnječuohpahagaide; b) adno Badjesápmelaččaid Johtolagaide dahje Dáloniid mátkkoštemiide, dahje sáhttá boahtteáiggis várra gáibiduvvot dákkár atnui; c) leat dušše Niittut, maid Guovllu Dilálašvuođain ii sáhtte álggahit albma Gilvimii; 4.2.12 Sajádat Dilálašvuođaid oktavuođas muđui dahká jáhkehahttin, 4.2.ahte dat geavahuvvo guolásteaddji Álbmogii Návsttuide dahje 4.2. Jiliide.(Dán birra lagat Riektejoavkku čielggadeamis, 4.2.1. Mielddus, 2.1.15.) Muhto § 1:s lea 1775 cealkámuša § 6 dobbelat duogáš: "Hearvásvuođat, mat dássážii leat leamaš oktasaččat olles Giliide dahje dábálaš Álbmogii, ležžet dal Guollebivdu Ábis ja Eanuin, ja Sátkkuin ja sullasaččain, ain bistet dákkár dábálaš Geavaheapmái."(Norges Lover:s 1685-1991, s.21) Vuovdingildosat bisohuvvojedje eanaš nu go ledje dahje hábmejuvvojedje ođđasit 1902 ja 1965 lágain. Dat lea maid doalahan seamma saji go 1863 eanavuovdinlágas. Vuovdingildosat 1775 rájes leat oanehaččat láhkavuđus go 96 % Finnmárkku eatnamiin ain leat stáhta eatnamat ja iešguđet vugiin oktasaš dahje "dábálaš" anus. (Riektejoavkku čielggadeamis lea geahččalan čohkket systemáhtalaččat ja historjjálaččat dán čoahkkáigeasu, 1. Mielddus, 2.2.2) 2.2.4.3 1863 eanavuovdinlága čađaheapmi Suoidnemánu 14. b. 1864 ggl. cea. olis mearriduvvojedje njuolggadusat mo fáldi galggai hálddašit eanavuovdima ja dan lihttoláigoheami. Dás celkui § 2:s ahte ii galgan vuovdit dahje luobahit eatnamiid cikkin ássama dahje "ávdin gaskkain" Álttás, Dálbmeluovttas, Leavnnjas, Bissojogas ja Rávttošnjárggas Porsáŋggus, Deanuleagis bajábealde Gollesullo ja Mátta-Várjjat beahcevuovddis. Dán njuolggadusa ulbmil sáhttá dušše leat leamaš heađuštit riidduid gaskal boazodoalu ja boanddaid, earret Mátta-Várjjagis, gos galggai heađuštit ođđadoallohuksema beahcevuovddis seammago Álttás. Geahččalit eatnamiid vuovdit bidjegis guđđojuvvui farga hálbbes vuovdima dahje hálbbes lihttoláiggu ovdun. Sisaboađut vuovdefoanda ásaheapmái bohte eanaš ámtta buolliviidnevuovdima divadiin. Foanddaruhta orru eanaš leamen lonehuvvon ruhtadit máŋga almmolaš viesu. Foanddarehketdoaluid sáddejedje jahkásaččat Stuorradiggái ja deaddiluvvojedje Stuorradiggešiehtadusain. Finnmárku oaččui nugo namuhuvvon vuovdehálddahusa ovttas Romssain (Sáččá ja Romssa fálddiid) . Mátta-Romssa vuvddiin dinii viehka bures. Finnmárku bisuhuvvui dán oktasaš vuovdeguovllus maŋŋilge go Finnmárku ođđasit šattai sierra ámttan 1867:s, dál ámtaoaivegávpogiin Čáhcesullos. Vuovdeguovllus ledje báikkálaš vuovdebargit juohke gielddas. Sii galge giliássiide gohcit vuvddiid ja čujuhit lastavuvddiid. Cuoŋománu 24. b. 1869 lága olis Finnmárkku Ámtta Eanadilálašvuođaid Ortnega vuođul nammaduvvo dasto golbma dubmejeaddji kommišuvnna ovdal 1900.(Dákkár dubmejeaddji orgánain, geahča GS, dømande kommisjonar i Norge. Ein rettshistorisk studie, Institutt for privatrett, Stensiilaráidu, 1974:1.) Sin bargun lei lonuhit ja heivehallaŧ 264 giddodagaid, justa geahpedan dihte šibitdoalu ja boazodoalu gaskasaš riidduid. Erenoamážit geahččaluvvui loahpahit vuoigatvuođavuođu niittuide mat ledje guhkkin eret ássanbáikki ja maid ii sáhttán áidut, mat ledje 1876-83 Álttá-kommišuvdna (Áltá, Dálbmeluokta ja Láhppi) , 1876-83 Deanu-kommišuvdna (Deatnu, Unjárga, Buolbmát, Kárášjohka ja Davvesiida; arkiiva masson vuollásteamis) ja nubbi 1898-99 Álttá-kommišuvdna (dušše Áltá ja dál erenoamážit jurdagiin beahcevuovderájáin) . Dasa lassin nammaduvvui sundi Spilling 1911:s ámtadikki evttohusain eanakommisearan buoridit eanadilálašvuođaid Dálbmeluovttas, Láhpis ja Ákŋoluovtta (Geardduhuvvon Innstilling..., 1962 (Eanadoallodepartemeanta; bajábealde nota 2) , s.11.) Spillings:a čálus, Av Finnmarkens skogret, gokčá oainnu maid eiseválddit guhká ledje ovddidan Finnmárkku vuvddiid hárrái.(Norsk rettstidende mielddus, nr. 4-6, 1920. "Trykt etter landbruksdepartementets foranstaltning.") Jus das mii dássážii lea namuhuvvon orru leamen guoskamin dušše vuvddiide ja šibitdoalu ja boazodoalu gaskavuođaide, de bođii ođđa, gelddolaš ja bindilis mearka Finnmárkku (ja Romssa) eanahálddašeamis 1865-66 Stuorradikki rájes, mii lei "suoma várra", čielga ballu ahte cára stuorraoaivugasvuođa Suoma kveanat sáhtte leat Finnmárkku ja Davvi-Romssa sihkkarvuođavárran 1 265 . In sáhte oaidnit - nugo Knut Einar Eriksen ja Einar Niemi orruba oaivvildeamen(Den finske fare. Sikkerhetsproblemer og minoritetspolitikk i nord 1860-1970, 1981, s. 69f.) - dán balu leat vuhtton 1862-63 Stuorradikkis dahje 1864 eanavuovdinnjuolggadusain, ja nu iige go golbma dubmejeaddji kommišuvnna nammaduvvo ovdal 1900. Muhto go preussa fallehii Dánmárkku 1864:s ja go Sønderjylland vuollástuvvui badjánii ballu ahte Norga sáhtii "oažžut davvi Slesviga". Dát ođđa iešvuohki lea dárkilit ja vuosttas háve almmolaččat meannuduvvon Eriksen ja Niemi bokte. Dás dušše čujuhit ahte sihke báikkálaš ja guovddáš eiseválddit vuosttažettiin geahččaledje dulkot 1863 eanavuovdinlága nu ahte kveana sirddolašvuohta bissehuvvui. Miessemánu 6. b. 1876 ggl. cea. addojuvvo ođđa njuolggadusat Finnmárkku stáhta eatnamiid vuovdimis ja lihttoláigoheamis. § 2, f čuoggás, gohččojuvvo "Mihtiduvvon Opmodahkii biddjo norgga Namma oktan dan vejolaš dábálaš sápmelaš dahje kveana lasáhusain ruođuin". Ja § 4 vuovdineavttuin čužžo d čuoggás: "Go - namalassii Rádjaguovlluin - Skuvladoaimmahaga Geažil lea Beroštupmi eastadit Giellaseaguhusa Guovllus, gos Opmodagat leat: d) ahte dalle luobahuvvo dáinna Gáržžidemiin eaiggáduššanvuoigatvuođas, ahte Oasti ja juohkehaš gii maŋŋil Eaiggáduššá vai sáhttá vuovdit dan earáide go Árbbolaččaide, ferte oažžut Ámtamánni Mieđáhusa, ja ahte Eaiggát ii sáhte láigohit Opmodagá Earáide dahje váldit Láigodálolaččaid dahje Vehkiid 1 266 almmá Fálddi Mieđáhusain, ja ahte dáid mearrádusaid Rihkkun Váikkuha, ahte Eatnamat Oktan viesuin ja Áiddiin mannet ruovttoluotta Stáhtii. Dát ledje issoras duohtadeamit eaiggáduššanvuoigatvuođas, ja mearrádus moitojuvvui garrasit Stuorradikkis. Beavdegirjelávdegoddi celkkii danin 1877:s ahte njuolggadusain váilui láhkavuođđu.(Vástideaddji mearrádus šattai goittotge "fas váldon" 1915-1930 eanagirjjiide, "Innstilling .." mielde, 1962 (bajábealde nota 2) , s.16. Ii leat almmuhuvvon Norsk Lovtidende 1915-1916:s.) Borgemánu 4. b. 1879 ggl. cea. mearriduvvui ahte "Stáhta Eatnamat" dárkilat dihto osiin Máttá-Várjjagis, Deanus ja Unjárggas eai vuos galgan vuvdot, ja ahte olggobealde dáid guovlluid galggai Finansdepartemeanta fámuhuhttit dákkár velggiid eatnamiin mat ledje vuvdojuvvon 1876 njuolggadusa eavttuid olis. Čielga láhkavuođđu bođii easka Cuoŋománu 21. b. 1888 lágain ee. norgga Stáhtaborgárvuoigatvuođa birra. § 9 mielde sáhtte giddodaga háhkat dušše norgga (ja ruoŧa) stáhtaborgárat. Vieris borgárat sáhtte ohcama mielde fitnet norgga stáhtaborgárvuođa, ee. jus ledje eará riikkas čealkán ereŧ 267 stáhtaborgárvuođa ja ožžon dasa mieđáhusa (§ 3) . Muhto dás ii gáibiduvvon dárogielmáhtolašvuohta. Skábmámánu 9. b. 1889 ggl. cea. mearriduvvui ahte § 9 olis eaige vieris borgárat sáhttán eatnamiin makkárge geavahanvuoigatvuođa háhkat. Mearrádus lei jurddašuvvon justa norgga stáhtaborgárvuođa haga kveana sirddolaččaide Finnmárkkus. Sin sáhtii ain atnit cára riikkavuložin su suoma stuorraoaivugasa namas. 1879 cealkámuš fámuhuhttojuvvui geassemánu 1. b. 1895 (§10) ggl. cea. olis. Dás addojuvvo viiddis njuolggadusat Finnmárkku stáhta eatnamiid vuovdimis dahje lihttoláigoheamis. Ohcamuš galggai sáddejuvvot fáldái. Son galggai áššemeannudišgoahtit, "jus Ohcci deavdá dán Riikka Opmodatháhkama Eavttuid", nappo jus ohcan ii dasttán galgan hilgojuvvot stáhtaborgárlága § 9 ja 1889 cealkámuša mielde. 2.2.4.4 Miessemánu 22. b. 1902 eanavuovdinláhka, oktan Suoidnemánu 7. b. 1902 njuolggadusaiguin Dát láhka geardduhii § 1:s 1863 eanavuovdinlága vuovdingildosiid. Muhto gildosiidda lasihuvvui maŋimuščuokkis: "go ... f. dan Luobaheapmi muđui livččii lean vuostá Riikka Beroštumiid dahje Guovllu Anu." 1863 lágas lei dás dušše "Guovllu Atnu." Dasto galggai buot vuovdimiid golmma miellahtu eanavuovdinkommišuvdna ráhkkanahttit: Gonagasa nammadan ovdaolmmoš, báikkálaš leansmánni ja guoski gieldda miellahtu maid ámtamánni nammadii (§ 2) . Kommišuvdnaovdaolmmoš sáhtii mearridit álkes meannudeami áššiin mat ledje váttisvuođaid haga, ja dušše vuovdeguovlluin galggai dieđihit vuovdedoaimmahahkii. Kommišuvdnaovdaolmmoš galggai ieš mearridit galgego ohcamat ovddiduvvot dahje dasttán hilgojuvvot (nu go fáldi 1895 cealkámuša olis) . Dákkár mearrádusaid sáhtii ovddidit ámtamánnái ja departementii. Stáhta eatnamiid vuovdima golut galge belohahkii ovddalgihtii máksojuvvot, belohahkii vuovdefoanda máksit. Máksot galge leansmánni mátkegolut, dasto kommišuvdnaovdaolbmo bálká, kanturdoallu ja mátkkit. Go lei foandaduohččama 1268 dahkan, sáhtii Stuorradiggi foanddas juolludit ruđa "Ovddidan dihte Eana- ja Vuovdedoalu Finnmárkku Ámttas". Njuolggadusat, mearriduvvon suoidnemánu 7. b. 1902 ggl. cea., ledje ovddiduvvon Stuorradiggái lága meannudeamesge. "Dábálaš Luobaheami Njuolggadusaid " § 1:s lei c čuoggás) : "Luobaheapmi ferte dušše leat norgga Stáhtaborgáriidda ja erenoamáš Deasttain ovddidit Guovllu Ássama, dan Gilvima ja eará Ávkki Ássiide buorrin, ja geat máhttet hállat, lohkat ja čállit Dárogiela ja geavahit dan Beaivválaččat." Ja § 2 olis, b čuoggás, galggai ohcan čuvget "Ohcci stáhtaborgárlaš Dilálašvuođa, Čeardda ja Riegádanbáikki, ja máhtiigo son hállat, lohkat ja čállit dárogiela ja geavahit dan beaivválaččat." Dán erenoamáš čuoggá galggai leansmánni duođaštiŧ 269 . Ohcci galggai vel ee. čuvget - d) bearašoktavuođas (náitalan, eamida agi ja našonalitehta) , e) - persovnnalaš dilálašvuođas, leigo čorgat, muttolaš 1270 ja - barggán, ja f) masa eatnamiid jurddašii geavahit. Dát dievaslaš § 5 attii viehka dárkilis njuolggadusaid viidodagas, rájáin, velggiin, hattis ja eará eavttuin opmodaga sirdimis. Loahpalaččat čuoččui d čuoggás: "Mihtiduvvon Eanaopmodahkii biddjo sierra norgga Namma." Dasto meannudedje Njuolggadusat maid sáhtii lihttoláigohit, mat ledje ee. - niittut maid ii galgan vuovdit, ássansajit maid ii berren vuovdit, - darfejeakkit, gos sáhtii vuovdinlavnnji viežžat, geađge- ja - ráktolaiggohagat, main sáhtii vuovdinávdnasiid fitnet, viessosajit - gos guolásteaddjit ieža sáhtte cegget návsttuid ja jieliid, - loddebáikkit, vuoigatvuohta bivdobarttaide ja guollejávrriide, - vuoigatvuohta bivdit luosa ja guvžžá, ja gilvvakeahtes gaskkat - geassesajiide. Kommišuvndnaovdaolbmos lei mearrideaddji sátni áššemeannudeamis ja ohcamiid lihttoláigoheami dahje biehttaleami mearrideames. Oppalohkái sáhttá daddjot ahte láhka ja njuolggadusat láhkadedje ođđa dovddaldaga Finnmárkku eatnamiid vuovdimis dahje lihttoláigoheamis, lassin stáhtaborgárvuhtii 1888 lága vuođul. Ođđa dovddaldat lei "našonalitehta", giellageavaheami meroštallamis. Dát dovddaldat doaimmai gitta 1965 (Eanavuovdinlága, § 6, čuo. 4) rádjai, váikko Stáhta vuvddiid direktoráhta 1958:s mearridii ahte giellaklausula ii galgan geardduhuvvot álmmuhemiin dahje čuožžut ochanskoviin.(Seamma Innstilling...s.15) Maŋit áiggis lea dán "našonalitehta"-dovddaldaga eanebut dovdan norgga lágaid bindilis heahpadin. Ii sáhte liikká oktage badjelgeahččat ahte láhka mearriduvvui ovttajienalaččat Stuorradikkis, mii diđii evttohusa njuolggadusaidge. Goappašiid ovddidii ođđa Eanadoallodepartemeanta Stuorradiggái Od. prp. nr. 20 1901-02:s. Dás vuođđudii departemeanta čearddalašvuođadovddaldaga (Od.prp. nr. 20 1901-02, s.13) ja bealuštii dan eanavuovdinhistorihkain maŋŋil 1866. Ii lean maŋimušjagiinge lihkostuvvan čuoldit kveanaid oastit dahje lihttoláigohit stáhta eatnamiid. Departemeanta deattuhii ahte eanavuovdinortnet lei dehálaš gaskaoapmi muddet čearddalašvuođa- ja gielladiliid.(Seamma sajis s.16.) 1900 olmmošlohkama mielde ledje 48 % norgalačča ámttas oktiibuot, 36 % sámit ja 16 % kveanat. Muhto máŋgga guovlluin ledje sámit ja kveanat olu eanet. Departemeanta máinnašii njuolgguslaččat sámiid ja kveanaid "vieris Čearddalažžan", eanetloguge geat ledje norgga stáhtaborgárat. Olmmošlohkama vuođusin attii departemeanta proposišuvnna 5 mildosis hirbmat bienasta bitnii várdosa Finnmárkku čearddalašvuođain, juogaduvvon joavkkuide "Suopmelaš (Kveana) ", "Sápmelaččat" ja "Muđui dehálaš dáža Ássit". Eanadoallolávdegoddi dajai váldoáššálaččat leat ovttamielas departemeanttain, muhto ráđđii atnit giellaklausula njuolggadusaid loažžadit.(Indst. O. I 1901-02, s.8) Dušše okta Odeldikki ovddasteaddjin lei ovttamielas dása digaštallamis (báhppa Lützow Holm, moanaid jagiid bálvalan Finnmárkkus) .(Od. tid. 1901-02, s.1239.) Eará digaštallit bealuštedje proposišuvnna, belohahkii ravdamearálaš oaiviliiguin.(Oanehis referáhta digaštallamis NAČ 1984:18:s Sámiid vuoigatvuođaid dili birra, s.409.) Odeldiggi mearridii lága ovttajienalaččat, ja Láhkadikkis eai lean mearkkašumit mearrádussii. Mo galgá áitosaččat čilget dán Stuorradikki ja Ráđđehusa ovttamielalaš guottu? Vuohččan stuorui ballu mii iđii 1860-logu gaskamuttus, ruošša politihka siskkáldas ovdáneamis reakšuneara cára Aleksander III (1881-94) ráđđejumis. Maŋisboahtti Nikolai II (1894-1917) lei návccahis almmái gii háliidii čuovvut áhčis luottaid. 1902 láhkii hábmejuvvui (Čállon ovdabarggut, numo namuhuvvon bajábealde (2.2.3 Sentraladministrasjonen...) , Stáhta vuvddiid direktoráhta arkiivvas, RA.) ja addojuvvui dalle go ruošša ráđđehus geahččalii ruoššaduhttit Suoma ja stuorraoaivugasvuođa hálddahuslaččat ovttastahttit keaisárriikkain, Suoma vuođđonjuolggadusaid vuostá. Generála Nikolaj Bobrikov oaččui dán barggu go son borgemánu 1898:s nammaduvvui Suoma generalguvernoran.(Eino Jutikkala ja Kauko Pirinen, Finlands historia, 4. dea. 1982, s. 132-153; Tuomo Polvinen, Riket och gränsmarken. N. I. Bobrikov, Finlands generalguvernør 1898-1904, Helsingfors 1984, jorgaluvvon ruoŧagillii 1988.) Bobrikov jođihii garra politihka vuosttas beaivvi rájes juo, go eará birrasat St. Petersburg:s jurddašedje áddjásat ja plánamiel ruoššaduhttima, ee. gielalaččat. Eugen Schauman bážii Bobrikov geassemánu 16. b. 1904, ja ruoššaduhttinpolitihkka danin vuos gaskaluhttui. Buot eanavuovdinlága ja 1902 eanavuovdinnjuolggadusaid ovdabarggut govvejedje Ráđđehusa, ámmátdoaimmahaga ja Stuorradikki ja buot bellodagaid leavvan balu ruošša ránnjái ja mo Suoma stuorraoaivugasvuođa ruoššaduhttinpolitihkka sáhtii čuohcat Finnmárkui ja Romsii. Nuppádassii lei leavvan áddejupmi ahte kveanat ledje barggánat ja árjjalaččat, eai dušše ođđadoallolažžan ja boandan, muhto guollebivdin ja huksejeaddjinge. Seamma olu leavai rittu ámmátolbmuid ja norgalaččaid ja gávpebáikkiid áddejupmi ahte sámi ealáhusat ledje bázahallon 1 271 , erenoamážit eanadoallu ja vuotnaguollebivdu. Boanddaid (erenoamážit norgga) ja boazosápmelaččat gaskkas ledje garra vuostálasvuođat, man boađus lei ballu ahte kveanat sáhtte čuovvolahttit sápmelaččaid ođasmahttit iežaset boaresáigásaš ealáhusaid. Dalle sáhtte sápmelaččat "kveanaduvvat" "Seahkalasgiellaguovlluin", sihke náitalemiin, gielalaš fuolkevuođas gaskal sámegiela ja suomagiela, ja nappo kveana ealáhusaid ovdagovain. Heađuštan dihte balu ovdáneami ahte Finnmárku veahážiid veahážiid galggai massit dáža iešvuogis, fertii fámuid bidjat olu surggiin - skuvllain, girkuin, ámtahálddahusas, suodjalusas, gielas (Ámtamánni Christen Heiberg evttohii 1782:s diggedulkkaid ortnega sáme ja suomagielagiidda Finnmárkkus, bálkáhuvvon sierra "Vuoigatvuođain" ja dat šattai gustojeaddjin borgemánu 7.b. ggl. cea. seamma jagi. Nuppástusaiguin lei ortnet fámus gitta dassá ámtamánni Graff 1898:s čálii oavilis, ja ámtadikki mearrádusa doarjagiin, ahte sáhtas dahje ámttas lei boastut máksit diggedulkkaid goluid siviilla ášššin. Bealit beššešedje ieža máksit vurdnojuvvon dulkkaid. Finnmárkku duopmáiid jearahallamis ráhkadii Justisdepartemanta geassemánu 14. b. 1901 ggl. cea. mii loahpahii siviilla áššiid diggedulkkaid ortnega. Dát cealkámuš almmuhuvvui dušše Departements-Tidende:s, muhto gustui 1990 rádjai. G. S. "Non-existent Sami Language Rights in Norway, 1850-1940", Sergei Vilfan (ed.) Ethnic Groups and Language Rights (Comparative Studies on Governments and Non-dominant Ethnic Groups in Europe, 1850-1940, Volume III) , European Science Foundation 1993 (dea. Dartmouth ja New york University Press) , s. 274-277.) ja báikenamain (Lagat NOU 1983:6 Stadnamn, s. 42-47; erenoamážit Thor Frette, "Samiske stedsnavn", s.42-45.) , máttanorgalaš ođđaássiin Finnmárkkus - ja nappo eatnamiid vuovdimis ja lihttoláigoheamis. Dát galggai, áiggi mielde, váfistit Finnmárkku buot ássiin doppe ja riikkas. Dan áiggi oktasašnamahus dán politihka buot beliin lei "dáruiduhttin". Dat vástida "oktiisuddadeapmin 1 272 ", oppalaš ja unnit bilko sátni maŋŋil soađi. Hállat dárogiela beaivválaččat - dahje ainjuo čájehit dáhtu dasa - lei mearrideaddji dovddaldat sutnje gii lei "dáža". Gii hálai sáme- dahje suomagiela, lei "vieris čearddalaš". Dát guoskkai maid kveanaide geat ledje šaddan norgga stáhtaborgárin. Cealkámuš ahte sápmelaččat gulle "vieris Čerdii", čájeha sihke čiekŋalit historjjálaš diehtemeahttunvuođa ja man guhkás dáža sáhtii mannat čearddalašvuođa ovddidemiin jahkečuohtemolsumis. Goalmmádassii soames guovddáš eiseválddit hábmejedje, ovddidedje ja čađahedje lága ja geat ledje eanadoallodirektora Jonas Smitt (mátkkistis raporttain Finnmárkkus 1901:s (Raportta oassi Steinar Pedersen:s, bruken...(nota 28) , 6.7.1. oassi.) ) ,Finnmárkku ámtamánni 1897-1906 T. J. W. Graff,(Biografalaš čálus Eriksen ja Niemi:s (nota 45 s. 92) Geahča vel "Person- og stedsnavnsregister".) boanda ja politihkkár H. K. Foosnæs Beitstaden:s eret, ja politihkkár ja gárdineaiggát Wollert Konow (Hedemarken) . Foosnæs lei báinnahallon álbmotallaskuvllas nuorravuođastis ja šattai 1897:s Sámekommišuvnna (Lappekommissionen 1897. Indstilling...1904.) ja ođđa Eanadoallodepartemeantta láhkaráhkkaneaddji ja siskkáldas lávdegotti miellahttun. Konow lei Eanadoallodepartemeantta vuosttas stáhtaráđđi (1900-1903) . Goappašagat gulaiga rádikála dahje Gurutbellodaga nana "náššovnna" beallái.(Goappašiid birra Norsk biografisk leksikon (earret čállosiid Tallak Lindstøl, Stortinget og statsraadet, bd.1, 1914) , Konow Foosnæs birra (dievaslaččabut ms. Foosnæs birra artihkkalis Konow girječoakkáldagas, Håndskriftsamlingen, Universitetsbiblioteket i Oslo. Das lea erenoamážit bealuštus manne Foosnæs nu guhká lei Eanavuovdinlávdegotti ovdaolmmožin) , Foosnæs:a priváhtaarkiiva lea lágiduvvon Norske videnskabers selkab:i, Troandin (professor Per Fuglum lea dan dieđihan) .) Foosnæs lei 1902-1908 eanavuovdinkommišuvnna ovdaolmmoš ja dasto eanadoalloministtar Gunnar Knudsen vuosttas ráđđehusas 1908-1910. Gunnar Knudsen doaimmai duollet dálle eanadoalloministtarin Blehr ráđđehusas 1902-1903, ja stáhtaministtarin nuppi ráđđehusastis 1913-1920 válljii son stivret Eanadoallodepartemeantta. Ráđđehus lei nappo, Eanavuovdinkommišuvnna ovdaolbmo nammademiin ja go ámtamánni nammadii guoskevaš suohkanáirasa, njuolga goziheamen Eanavuovdinkommišuvnna. Eanavuovdinlága ja 1902 Njuolggadusaid ovttaoaivilvuođa Stuorradikkis ja čuovvovaš ráđđehusain - ja oaivegávpotpreassas - sáhttá jáhkkimis čilget dáid golmma dilálašvuođain. Mu dovddut dávistit eanemus dasa maid Knut Einar Eriksen ja Einar Niemi buvttiiga ovdan vuosttas geardde 1981:s, Den finske fare. Sikkerhetsproblemer og minoritetspolitikk i nord 1860 - 1940:s. Soai leabage guorahallan olu eanet ávdnasiid go mun. Mo de hálddašedje dáid lágaid? Ieš ledjen lágaid vuođul vuordán gávdnat čielga erohusmeannudeami Eanavuovdinkommišuvnna arkiivvas.(Eanavuovdinkantuvra, Čáhcesullos. Vuosttas háve 4.6.1981, maŋŋil golbma beaivvi njukčamánus 1982 ja moadde beaivvi skábmamánus 1986.) Oidnen ahte áibbas moadde kveana hilgojuvvo oastimis eatnamiid 1902 rájes 1905 rádjai ja birrasii 1920. Dás sáhttá leat oktavuohta Bobrikov ráđđehusain Suomas dassá son goddui geassemánu 16. b. 1904, ja ruošša revolušuvnnain, norgga ráhkkanemiin viiddidit Finnmárkkus rájáid 1918-24 (Eriksen ja Niemi (nota 45) s.132-186.) ja suoma Beahcán-feaskkára vuollásteapmi cuoŋománus 1920. Dasto oidnen ahte ainjuo gitta vuosttas 1930-jagiide ledje eana- ja láigolihttoohcanskoviin dieđihuvvon "čearddalašvuođas" ja giellaatnimis, ja ahte ohcciide máŋggosgirjjiin sáddejuvvon girjjiin ledje merkejuvvon K, L ja N, dahje lotnolasat nugo NL, LK. Seamma adnojuvvo muđui olmmošlohkamiin 1930 rádjai. Muhto in leat gávdnan makkárge ovdamearkkaid ahte sámit čielga sániiguin biehttaluvvojedje oastit dahje lihttoláigohit eatnamiid Njuolggadusaid giellaklausula vuođul. Vuovdedirektoráhta lei 1900 rájes ámtamánni dahje Finnmárkku stáhta eatnamiid eanavuovdinkommišuvnna mearrádusaid guoddalanásahuš 273 . In dáppege leat gávdnan makkárge mearrádusa mas vuhtto ahte sámit biehttaluvvojedje oastit dahje lihttoláigohit eatnamiid. Dáppe baicce gávdnen ahte stáhta- ja eanadoalloministtar Gunnar Knudsen hilggui Johan G. Gjermundsen:a 1917 ohcama oastit eatnama. Son ii dáhtton hállat earágo suomagiela. Danin oaččui son dušše lihttoláigohit eatnama.(Seamma girjjis, s. 127. Girječállit čájehit (s. 395, nota 187) ee. boazodoalloallagohccái Kristian Nissen:i gii ohcama lei dorjon. Nissen lei loavkašuvvan biehttaleami dihte.) In sáhte nappo oaidnit earágo ahte hiegis láhka hálddašuvvui loažža. Máŋga ártta leat dasa. Eanavuovdinkantuvrras celkui munnje (Kanturdoaimmaheaddji Aronsen bokte, 1982.) ahte sámiid ja kveanaid oastinohcamiid biehttaleapmi dasttán dahje láigolihttoáiggi loahpageahčen gal sáhtii vuođđuduvvot dieđuiguin Njuolggadusaid § 2 e ja f čuoggáin (muttálašvuohta, barggánvuohta, masa eatnamat galge adnot) dahje eará dilálašvuođain, omd. ohcci ruhtadilli. Gielddat eai háliidan goluid dákkár ássiide. Guorahallat leigo dát duođai nie, eaktuda dárkilis báikedieđuid. Andreas Urbye lei Finnmárkku ámtamánni 1906-1912. Son lei jierbmás almmái, guhkes hárjáneapmi, maŋimušbajimuš dási čállin Karlstad-šiehtadusain Ruoŧain 1905:s (1905 Karlstadšiehtadallamat. Norgga áirrasgotti čállis Andreas utbye. Olgoriikkadepartemeanta almmuhan. Gyldendal Norsk Forlag, 1953. "Renbeitespørsmålet" birra, s. 34ff, 109ff,-Oanehis biografalaš čálus Den finske fare:s (nota 45) , s. 179.) ja riektedieđalaš girječálli (dr. juris 1909) . Dasto lei Erik Solem sundin Deanus 1912-1921, son maiddái stuorra juridihkalaš girječálli. Son barggai ovdabargguid iežas Lappiske rettsstudier (1933) girjái go lei Deanu sundin. Várra leaba dát guovttos iežaska juridihkalaš árvofámuin mearkkašan juoidá ásahemiin 1902 njuolggadusaid. Muhto vuostemiella lága čađaheapmái Finnmárkkus lea gal leamaš dehálabbo. Olmmošlaš deasttat fertejit leat veahkehan gávnnahit mo garvit giellaklausula. "Seahkalasgiellaguovlluin" dovde sámiid ja kveanaid ránnján. Ja ruoššaballu lei vánit nu leavvan eatnašiid gaskkas davvin. Ruoššat ledje vuohččan Vilgesmeara ja Árkaŋggala gávpejasaŧ 274 . Sii bohte buriid jáffuiguin lonuhit guliiguin. Politihkalaš mihtilmasvuođas lea Isak Saba ákkastallan ovdal 1906 stuorradiggeválgga fámuhuhttit dárgogielmáhtu gáibádusa eaktun eanaháhkamii.(Steinar Pedersen bájuhan, Bruken...(nota 28) , 6.7.1. oasis.) Son lei Nuorta-Finnmárkku ovddasteaddji guokte áigodaga 1906-1912, muhto fertii leat leamaš áibbas okto láhkanuppástusa gáibideames. Olu finnmárkolaččat dovde háhtadusa 1275 go trøndár Foosnæs orui Finnmárkkus dušše geasset vaikko lei Eanavuovdinkommišuvnna ovdaolmmoš ja ledje viiddis fápmudusat maid dušše son sáhtii atnit. Boađus lei ahte áššemeannudeapmi maŋŋonii sakka. Buot golbma Finnmárkoáirasa vuolggahedje dehálaš politihkalaš ášši 1914:s.(Lagat Riektejoavkku čielggadeamis, 1. Mildosis, 2.1.17.) Girjjis stáhtaministtarii ákkastalle sii ahte stáhtaeatnamiid vuovdima mearrádusat berrešedje leat " juohke áššis dodjaluvvon hálddahusa luđolaš árvvoštallamii." Sihke dáid ja eará jorgalemiid geažil Eanadoallodepartementii dollo konferanssat maid stáhtaministtar jođihii. In leat oaidnán mearriduvvui go mihkkege ja man birra dat livččii lean. Muhto boađus veadjá leat ahte "luđolaš prinsihppa" javohaga dohkkehii Eanadoallodepartemeantta bajimuš dássi, nappo stáhtaministtar. Eanavuovdinkantuvrra máŋggosgirjjiin vuhtto eahpitkeahttá nu. Geavatlaš čoavddus lea leamaš mieđihit láigolihtu gitta 30 jahkái (Eanadoallodepartemeantta miessemánu 14. b. 1913 čállosa vuođul, eanemus 5 jagi 1902 Njuolggadusaid § 8:s) ja vejolašvuođain oastit láigolihttoáiggi loahpageahčen. Suoidnemánu 23. b. 1915 láhka smávvadálu ja viessoloana birra jna., 4. ja 5. kapihttaliiguin ja erenoamáš § 83:n Finnmárkui, sáhtii addit hirbmat govttolaš viessoloanaid ohcama mielde ja gielddastivrra dáhkádusain, sidjiidege geat ledje lihttoláigohan eatnamiid. Muhto mearrádusat mat ledje vuođđuduvvon hálddašeami árvvošteapmái - ja 1902 lága dulkomiidda - eai sáhttán geahččaluvvot duopmostuoluin. Eanavuovdinkommišuvnna ja fylkka iehčanas iešvuohki maŋŋil 1920 lei heaittihit guollejávrriid láigolihtuid ja sirdit luossajogaid láigolihtuma báikkálaš guollebivdiservviide. Dalle báhcá vel gažaldat manne eai juoba Njuolggadusain dat nuppástuvvon. Čilgehus lea várra guovttesuoraŧ 276 . Stuorra eanetlohku dážain lea guhká maŋŋil soađi almmá dárkilat jurddašemiin oaidnán "Finnmárkku dáuiduhttima" mihttomearrin ja buorrin - dan muddui go álggage dovde dilálašvuođa. Giellaklausula ii lean dalle makkárge áigeguovdilis váttisvuohtan, ja ii lean árta sihkkut dan lágas dahje dan rievdadit. Muhto "Finnmárkku dáruiduhttin" lei virggálaš politihkka. Alimus dásis jođihedje ja buohtalaste dan. Dán čilgiiga vuosttas geardde Knut Einar Eriksen ja Einar Niemi 1981:s dutkosiin Den finske fare. Finnmárkku skuvladirektora barggai 1917 - 18:s "dáruiduhttinlávdegotti" plánaiguin.(Den finske fare, s. 124 (nota 45.) Plánat joatkkašuvvo fas 1925 - 26:s, dál Girkodepartemeantta ja Olgoriikadepartemeantta jođihemiin. Soames jagiid maŋŋil vuortnoheigga Kommanderejeaddji generála ja Hålogalándda bismma riikkalaš politihka davvin buohtalastit. Boađus lei ahte Eanadoallodepartemeanta nammadii "Finnmárkolávdegotti" 1931:s. Dat doaimmai 1938 rádjai ja gergii 7 árvalusa. Eanadoallodirektora lei ovdaolmmožin miehtá áiggi. Muđui ovddastvuvvui Suodjalusdepartemeanta, Olgoriikadepartemeanta ja Bargodepartemeanta alla 1277 ámmátolbmuin, ovttas Finnmárkku ja Romssa fylkkamánniiguin. Bismma áiggistis Hålogalánddas (1928 - 36) lei bisma Eivind Berggrav sealgiliš 278 dáruiduhttinpolitihkkár.(Seamma girjjis, áinnas s.188. Geahča muđui Emneregisteret, ohcansáni "Finnmarksnevnden" s. 458. Geahča Kilde- og litteraturfortegnelse s. 448 Finnmarksnevnden "Innstilling I-VII".) Virggálaš ja siskkáldas dáruiduhttinpolitihkka lei čielgasit vuostá dáža olgoriikapolitihka sođiid gaskka. Dalle oaivvildii Norga stáhtan ahte unnitlogupolitihkka Álbmotlihtu 1279 áiggis ja suorggi álbmotrievttálaš ovdáneapmi ii guoskan Norgga dilálašvuođaide. Mii čuoččuheimmet Álbmotlihtu ektui ahte Norggas eai lean unnitloguálbmogat. Eriksen ja Niemi leaba dahkan eanemus jáhkehahttin ahte eahpečielga ballu sihke suoma ahttamii 1280 Finnmárkkus ja Davvi-Romssas ja sápmelaččaid "kveanaduvvan" lea dáruiduhttinpolitihkka árta sođiid gaskka. Hui oanehaččat daddjon galggai kveanaid dáruiduhttin heađuštit sápmelaččaid "kveanaduvvamage". Sutnje gii ii goassige leat vásihan iežas duogáža ja giela stáhtaborgárlašvuođas váilin, lea veadjemeahttun áddet eahpegutni maid sámi ja kveana stáhtaborgárat sáhttet leat vásihan go guhká leat vuortnohallan oktiisuddadeapmái ja luobahit olles identitehtaset. Muhto buohkat gullet ođđasit huksenáiggi 1281 sámi cealkámušas bahčavuođa: "Vuos olbmot, dasto sápmelaččat". Ja sáhttá muhtun ráje lohkalit Reidar Nielsen:a girjjis, Folk uten fortid, 1986. Ja sáhttit áddet kultuvrralaš massima mii lei virggálaš dáruiduhttinpolitihka boađus. Sámi ja kveana váhnemat várjaledje dieđusge mánáideaset sámegielas ja suomagielas. Hui olu sámiide ja kveanaide lea gártán nu ahte dušše skuvla sáhttá sidjiide giela fas máhcahit. Eahpevissis lea man guhkás sáhttet lihkostuvvat. 2.3 LÁHKAVUOĐUS JA NJUOLGGADUSAT Njukčamánu 12. b. 1965 Eanavuovdinláhka (Finnmárkku fylkka stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid láhka) addá njuolggadusaid matrikulerekeahtes eatnama hálddašeamis. Suoidnemánu 15. b. 1966 Eanavuovdinláhkaásahus, addon eanavuovdinlága § 2 láhkavuođus, addá dievaslaš láhkaásahusaid eanavuovdinláhkii. Lassin bohtet vuovdima ja lihttoláigoheami mearrádusat mat gustot Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii ja Finnmárkku eanavuovdinkantuvrra kanturbargonjuolggadusaide, goappašagaid lea Stáhta vuvddiid direktoráhta gergen golggotmánu 3. b. 1967. Eará láhkaásahusat main leat eanavuovdinorgánaid hálddašeami njuolggadusat lea láhkaásahus guollehálddašeames stáhtaeatnamiin, maid Birasgáhttendepartemeanta lea mearridan juovlamánu 18. b. 1992, ja láhkaásahus fuođđohálddašeames stáhtaeatnamiin, maid Luondduhálddašandirektoráhta lea mearridan 19. cuoŋománu 1988. Eanavuovdinorgánain leat vel barggut borgemánu 20. b. 1976 láhkaásahusa olis guollebivddus Vuorjánjoga norgga oasis, miessemánu 15. b. 1990 láhkaásahusa olis oaggungoartaortnegiin Vuorjánjoga norgga oasis ja borgemánu 20. b. 1976 láhkaásahusa olis guollebivddus Báhčaveajjoga norgga oasis. Eanavuovdinorgánaid eatnamiid vuovdimiid ja lihttoláigohemiid stivre Statskog, ovddeš Stáhta vuvddiid direktoráhta, bajimuš orgánan njuolggadusaid ja mearrádusaid bokte. Dát dahkko ee. MA 2/91 johtučállosiin, "lihttoláigoviessosajiid vuovdin - njuolggadusat", addon njukčamánu 13. b. 1991, ja njuolggadusat haddemearrideames Finnmárkku stáhtaeatnamiid vuovdimis ja láigoheames, addon geassemánu 17. b. 1991. St. dieđáhus nr. 57 1980-81 Stáhta vuvddiid direktoráhta mihttomearit ja barggut leat eanavuovdinásahusaide dehálaš stivrenráva 1282 . Stáhta vuvddiid direktoráhta mihttomearri lea addon 5. siiddus: "Departemeanta eaktuda čuovvuvaš mihttomeari mo hálddašit ja jođihit opmodagaid maid DSS (SVD) hálddaša: DSS galgá hálddašit ja jođihit opmodagaid beaktilit juksan dihte dohkálaš ruđalaš bohtosiid. Seammás galgá deattuhit opmodagaid mávssolašvuođa ássiid čálgumis, jođihit árjjalaš luonddusuodjalusa ja atnit deastta olgunastimis. Riggodagaid galgá áimmahuššat ja ovdánahttit." Stáhta vuvddiid direktoráhta ođđasit organiseremis stáhtafitnodahkan, Statsskog SF, geahča vulobealde 2.4.3. čuoggás, mearriduvvui ahte mihttomearit mat dás leat árvaluvvon, ain galget gustot. Maŋŋilgo eanavuovdinkantuvra šattai Stáhta vuvddiid direktoráhta Finnmárku hálddašeami fylkkaossodaga oassin, dál Statskog Finnmark, geahča vulobealde 2.4.3. čuoggás, gustojit doaibmaplánat ja mihttomearit mat Statskog:i gustojit Finnmárkku eanavuovdinkantuvriige. Lassin dás namuhuvvon rávvagiid lea Stáhta vuvddiid direktoráhta, dál Statskog, iešguđet surggiin addán johtučállosiid ja bargonjuolggadusaid iešguđet riggodathálddašemiin. Man dákkárat lea addon, boahtá ovdan resurssamiel čađamannamis 4. kapihttalis vulobealde. Stáhta vuvddiid direktoráhta, dál Statskog, dahje Luodduhálddašandirektoráhta váiddagieđahallamis áššiin mat gusket fuođđuide ja guliide, ráhkaduvvojit njuolggadusat eanavuovdinásahusaid háldduidege. Eanavuovdinstivrra meannudan prinsihppaáššit ja áššesuorggi guhkes, bindilis geavat lea maiddái mearrideaddjin mo stáhta eatnamiid galgá hálddašit. 2.4 ORGÁNAT 2.4.1 Eanavuovdinorgánat Eanavuovdinorgánat leat ásahuvvon orgánan mii galgá hálddašit Finnmárkku stáhta eatnamiid, ja lea ordnejuvvon dávistit suoidnemánu 15. b. 1966 eanavuovdinláhkaásahusaid. Láhkaásahus ii leat nuppástuvvon maŋŋilgo Finnmárkku eanavuovdinkantuvra gárttai Stáhta vuvddiid direktoráhta finnmárkoossodaga oassin, Finnmárkku hálddašeapmi, ja maŋŋil Statskog-Finnmark oassin. Dát nuppástusat leat meannuduvvon vulobealde 2.4.3. oasis. Dán ovdanbuktimis lea "eanavuovdinorgánat" eanavuovdinstivrra, eanavuovdinhoavdda ja eanavuovdinkantuvrra oktasašnamahus. Eanavuovdinstivra galgá § 11 mielde leat bajimuš báikkálaš eanavuovdinorgána, ja galgá leat bajábealde eanavuovdinhoavdda, gii lea eanavuovdinkantuvrra jođiheaddji. Eanavuovdinstivrra čoahkádus ja barggut leat muddejuvvon eanavuovdinláhkaásahusa §§ 12 ja 13:s. Eanavuovdinláhkaásahusa § 12 mielde nammaduvvo eanavuovdinstivra njeallje jahkái háválassii ja čieža miellahtuiguin persovnnalaš várrelahtuiguin. Fylkkamánni galgá láhkaásahusa mielde dieđus leat eanavuovdinstivrra miellahttu ja ovdaolmmoš, ja fylkkakantuvrahoavda várrelahttun. Stivrra sadjásaš ovdaolbmo válljejit stivrra eará miellahtut iežaset gaskkas. Dáid miellahtuin galget golmmas ovddastit ealáhusberoštumiid, namalassii fylkkaeanadoallostivrra, boazoealáhusa ja stáhta vuovdehálddašemiid Finnmárkkus. Dáid miellahtuid oktan várrelahtuiguin nammada Eanadoallodepartemeanta, fylkkalávdegotti evttohusa mielde. Golbma eará miellahtu oktan várrelahtuiguin galgá fylkkalávdegoddi nammadit. Eanavuovdinstivrra váldi lea muddejuvvon eanavuovdinláhkaásahusa § 13 mielde. Eanavuovdinstivrra barggu sáhttá juohkit golmma váldooassái: eanavuovdinkantuvrra bargguid gohcit, eaŋkaláššiid mearrádit, ja gárvvistit oppalaš njuolggadusaid eanavuovdinorgánaid iešguđet áššesurggiid politihkkii. Gohccigeatnegasvuohta lea eanavuovdinláhkaásahusa § 13 vuosttas lađđasa mielde gohcit ahte eanavuovdinkantuvra "fuolaha bargguidis dávistemiin lágaide, láhkaásahusaide ja bargonjuolggadusaide". Gohcci lea nu ahte eanavuovdinhoavda searvá stivrra čoahkkimiin ja dieđiha áššiid eanavuovdinstivrii, go jahkedieđáhus manno čađa ja dohkkehuvvo ja go dehálaš dahje váttis áššit ovddiduvvojit eanavuovdinstivrii. Eanavuovdinstivrra mearrádusválddi dáfus, čuožžu láhkaásahusa § 13 nuppi lađđasis ahte eanavuovdinstivra galgá meannudit "prinsihpalaš mihtilmasvuođa ja stuorát ruđalaš mearkkašumi áššiid, ja muđui áššiid maid bajit eiseváldi ja eanavuovdinhoavda ovddidit". Stivra mearrida ieš leago ášši dakkár ahte galgá stivrra ovdii. Dasto lea eanavuovdinstivrras vejolašvuohta, iežas dáhtu mielde, muhttet mearrádusaid maid eanavuovdinhoavda mearrida, guoddaleami haga, geahča eanavuovdinláhkaásahusa § 13 goalmmát lađđasa. Eanavuovdinstivra sáhttá maid váidaga maŋŋil fámuhuhttit dahje muhttit eanavuovdinhoavdda mearrádusa, geahča eanavuovdinláhkaásahusa § 16a. Váidin- ja muhttennjuolggadusat leat govviduvvon vulobealde 2.6.1 kapihttalis. Eanavuovdinstivrras lea bajimuš ovddasvástádus mo Finnmárkku eatnamiid hálddaša, ja sáhttá gárvet njuolggadusaid eanavuodinhoavdda mearrádusaide. Eanavuovdinhoavda lea eanavuovdinkantuvrra jođiheaddji ja ovddasvástida kantuvrra beaivválaš jođiheami, geahča eanavuovdinláhkaásahusa § 14. Eanavuovdinhoavddas lea mearrádanváldi buot áššiin maid eanavuovdinstivra dahje bajit orgánat eai galgga meannudit, geahča eanavuovdinláhkaásahusa §§ 10 ja 13. Geavadis eanavuovdinhoavda mearrida eanaš áššiid eanavuovdinorgánaid beales. Áššiid maid eanavuovdinstivra galgá mearridit, ráhkkanahttá ja ovddida eanavuovdinhoavda, geahča § 14. Eanavuovdinhoavda galgá juridihkalaččat čállit ja vuolláičállit buot šiehtadusaid ja vuoigatvuođavuođđobáhpáriid, dalle maid go bajit orgána lea dahkan mearrádusa. Vai bajit orgánat ja eará beroštumit dihtet doaimma birra, galgá eanavuovdinhoavda fuolahit ahte jahkásaččat čállo raporta eanavuovdinkantuvrra doaimmas. Dát sáddejuvvo Stáhta vuvddiid direktoráhtii, (dál Statskog) , geahča kanturbargonjuolggadusa § 7. Earret Eanavuovdinhoavdda leat dál 14 bargi eanavuovdinkantuvrras. Dát juohkásit opmodathálddašeami, meahccehálddašeami ja hálddahusa surggiide. 2.4.2 Bajit orgánat Stáhta eatnamiid hálddašeapmi eanavuovdinlága olis, galgá eanavuovdinláhkaásahusa § 10 vuosttas lađđasa mielde leat Stáhta vuvddiid direktoráhta, dál Statskog, vuollásažžan, geahča vulobealde 2.4.3. čuoggá. Guliid ja fuođđuid hálddašeapmi ii gula dása, muhto baicce Luondduhálddašandirektoráhtii, geahča eanavuovdinláhkaásahusa § 10 nuppi lađđasa. Stáhta vuvddiid direktoráhta ásahuvvui 1957:s, ja Finnmárkku stáhta eatnamiid hálddašeapmi, mii dan rádjai lei gullan Eanadoallodepartementii, sirdojuvvui dohko. Go eanavuovdinlágaid ođasmahtto, digaštallui galggaigo dát ortnet doalahuvvot, vai ledjego eará guovddáš orgánat vuohkasat. Molssaeavttut maid vihkkedalle, ledje Stáhta huksen- ja opmodatdirektoráhta ja Eanadoallodepartemeantta eanaossodat. Evttohusa vuođustus bisuhit ortnega Stáhta vuvddiid direktoráhtain bajit orgánan, oidno eanavuovdinláhkalávdegotti čakčamánu 29. b. 1962 árvalusas 39-40. siidduin: "Stáhta vuvddiid direktoráhta hálddaša dál eanaš stáhta matrikulerejuvvon ja matrikulerekeahtes vuvddiid ja duottarguovlluid ja stáhtaalmennehiid, ja hálddaša vuoigatvuođaidge namuhuvvon guovlluin mat eai miehtásit leat spiehkastuvvon lágas, vierus dahje šiehtadusas. Direktoráhtii lea dalle biddjon hálddašanváldi ja barggut main ii leat njuolga oktavuohta stáhtavuvddiid doaimmaheames ja mii lea eanet dábálaš hálddašeami vuohkái. Vaikko direktoráhta váldobargun lea stáhtavuvddiid doaimmahit ja stáhta vuovdeberoštumiid áimmahuššat, oaivvilda lávdegoddi leat vuogas ahte Finnmárkku matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiid hálddašeapmi ain gullá direktoráhtii. Eai leat danin árttat evttohit guovddáš hálddašanortnega nuppástuhttit. Nugo namuhuvvon ovddabealde gullá luossa- ja guvžábivddu hálddašeapmi dál njuolga Eanadoallodepartemeantta boazodoallo- ja sáivabivdokantuvrii. Lávdegoddi ii gávnnat makkárge árttaid evttohit eará ortnega." Dát čiekŋuduvvo eanet 39. siiddus, gos Lávdegoddi celká: "Nu guhkás go vejolaš berrejit eanaš barggut mat gusket opmodathálddašeapmái gullat ovtta ja seamma guovddášorgánii čielga kommandolinjáid ja ovddasvástádusoktavuođa dáfus ja hehtten dihte duppalmeannudeami 1283 dahje váldenákku 1284 gaskal guovddáš eiseválddiid. Dušše go dihto opmodagaid dahje dihto vuoigatvuođaid hálddašeapmi gáibida erenoamáš áššedovdi meannudeami guovddáš eiseválddiinge, berre váldi biddjot máŋggaid guovddášorgánaide." Eanadoallodepartemeanta guorrasa Eanavuovdinlávdegotti oidnui Od. prp. nr. 48 1963-64 Finnmárkku fylkka stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid lága 12. siiddus, ja vuođusta ná: "Departemeanta atná gažaldaga sieiva ávkkálašvuođagažaldahkan ja ii gávnnat makkárge ártta spiehkastit stáhta vuvddiid- ja eanaeaiggáduššanhálddašeami 1285 dán oasi Stáhta vuvddiid direktoráhtas, mii ovddasta buot earáge dákkár eaiggáduššanhálddašeami. Áššesuorgi gullá juo maid ain departemeantii, ja direktoráhta mearrádusaid sáhttá álo ovddidit departementii." Dehálaš vuođustus manne stáhta matrikulerekeahtes eatnamat galggašedje leat Direktoráhta ovddasvástádussuorgin 1 286 , lei nappo čohkket stáhta eatnamiid- ja vuovdeopmodagaid hálddašanovddasvástádusa ovtta orgánii. Opmodagaide masa dát gusto, leat olu várit, duoddarat ja vuovddit. Oktiibuot leat dát sullii 1/3 riikka eatnamiin, main Finnmárkku eatnamat leat gaskal 40 ja 45 %. Eanavuovdineiseváldiid báikkálaš orgána ja Stáhta vuvddiid direktoráhta, guovddáš bajit orgána gaskasaš váldejuohkima dáfus, čuožžu 1962 eanavuovdinláhkalávdegotti árvalusas 38. siiddus: "Lávdegoddi oaivvilda ahte stuorra gaskkat ja váttis johtolatoktavuođat váikkuhit ahte orgána mii galgá fuolahit Finnmárkku eaiggáduššanhálddašeami berrešii eanaš áššiid sáhttit mearridit iehčanassii. Guovddášhálddahusa bargu berrešii eanaš leat ráddjejuvvon ráhkadit mearrádusaid ja bargonjuolggadusaid báikkálaš orgánaide, ja leat guoddalanásahus mearrádusaide maid báikkálaš orgánat leat dahkan." Lávdegoddi joatká 40. siiddus: "Lávdegoddi eaktuda ahte Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hálddašeami oppalaš njuolggadusat biddjojit láhkaásahussan ja ahte guovddášhálddahus addá dievaslaš bargonjuolggadusaid opmodathálddašeapmái, masa gullet áššemeannudannjuolggadusat. Dasto berrešii guovddášhálddahus eanavuovdinkantuvrra ja stivrra ávžžuhusa mielde meannudit prinsihpalaš ja stuorra ruđalaš mearkkašumi eaŋkaláššiid ja áššiid maid ferte ovddidit departementii." Departemeanta doarju dáid oaiviliid Od. prp. nr. 48 (1963-64) 12. siiddus: "Departemeanta julggášta leat ovttamielas váldejuohkimis ahte eanaš vejolaš áššiid berre báikkálaš orgána mearridit. Áššit maid birra dás lea sáhka eai leat vuohkasat guovddášhálddáhusa gáiddusstivremii 1287 ." Stáhta vuvddiid direktoráhta (dál Statskog) sáhttá bajit orgánan eanavuovdinláhkaásahusa mielde beassat eanavuovdinorgánaid hálddašeapmái golmma láhkai. Muhtun áššit adnojuvvojit nu dehálažžan ahte bajit orgána galgá mearridit áššiin. Láhkaásahusa § 10 mielde gustojit dát "stuorra prinsihpalaš dahje ruđalaš mearkkašumi áššiide, ja áššiide mat fertejit ovddidit Eanadoallodepartementii". Ovdamearkan sáhttá namuhit ahte maid šiehtada stuorát čázádathuksemiid oktavuođas adnojit gullat dán jovkui. Seamma gusto opmodagaid vuovdimiidda main árvu lea badjel 500.000, - ru. Moanat háviid lea eanavuovdinkantuvrra duohken mearridit leago áššis stuorra prinsihpalaš dahje ruđalaš mearkkašupmi. Eanavuovdinkantuvrras dieđihuvvo ahte lassin dáidda áššiid maid lea álki mearridit, leat dušše stuorra dehálaš áššit mat sáddejuvvojit Direktoráhtii (dál Statskog) meannudeapmái. Dasto addá Direktoráhta bargonjuolggadusaid mo eanavuovdinkantuvra galgá hálddašuvvot, buo. eanavuovdinásahusa § 10. Bargonjuolggadusaid maid Direktoráhta lea addán, leat eanaš leamaš sierra áššesurggiid hálddašeami dábálaš johtučállosat. Maŋŋilgo Eanadoallodepartemeantta haddenváldi 1288 eanavuovdinláhkaásahusa § 9 vuođul sirdui Stáhta vuvddiid direktoráhtii njukčamánu 7. b. 1991:s, lea Direktoráhtas maid váldi hattiide ja divadiidda gárvet oppalaš njuolggadusaid. Direktoráhta gárvii dákkár njuolggadusaid geassemánu 17. b. 1991. Direktoráhta lea vel váiddaorgána 1289 eanavuovdinorgánaid mearrádusaide mat leat eanavuovdinlága láhkavuođuin, geahča eanavuovdinláhkaásahusa § 16 a ja vulobealde 2.6. čuoggás. Eanadoallodepartemeanta galgá, Direktoráhta bajit orgánan, searvat eanavuovdinkantuvrra áššemeannudeapmái dihto áššiin. Eanavuovdinláhkaásahusa § 10 mielde galgá Stáhta vuvddiid direktoráhta ee. meannudit "áššiid maid ferte ovddidit Eanadoallodepartementii". Muhtun mearrádusat eaktudit nappo leat nu dehálažžan ahte Eanadoallodepartemeanta, Direktoráhta bajit orgánan, ferte gohcit mearrádusaid. Ii leat dárkilat čilgejuvvon makkár áššit dát galggašedje leat, eaige leat addon oppalaš njuolggadusat makkár áššiid galggašii ovddidit Eanadoallodepartementii. Eanadoallodepartemeanttas dieđihuvvo ahte eaŋkaláššit hárve ovddiduvvojit Departementii, muhto njuolggadusa mielde sáhttá váttis dahje dehálaš áššiin ná dahkat. Lassin searvá Departemeanta go oppalaš gažaldagaid meannuda. Maŋŋilgo Direktoráhta rievdaduvvui stáhtafitnodahkan, geahča vulobealde 2.4.3. čuoggás, lea sáhkkocealkingeatnegasvuohta 1290 earalágan das lohkkogo ášši hálddašeapmin dahje gávppašeapmin. Luondduhálddašandirektoráhta galgá eanavuovdinláhkaásahusa § 10 nuppi lađđasa mielde ovddasvástidit áššiin mat gusket fuođđuide ja guliide. Maŋŋil go eanavuovdinláhkaásahus bođii, leat dás leamaš dehálaš nuppástusat. Birasgáhttendepartemeanta lea luossa- ja sáivabivdolága § 22 láhkavuođuin sirdán stáhtaeatnamiid guollebivdohálddašanválddi doarrás Stáhta vuvddiid direktoráhtii, geahča juovlamánu 18. b. 1992 láhkaásahusa stáhtaeatnamiid guollehálddašeami hárrái § 2 vuosttas lađđasa. Finnmárku ii leat datte mielde dán sirdimis; dás galgá Finnmárkku Eanavuovdinkantuvra hálddašit guollebivddu. Vaikko Finnmárkku eanavuovdinkantuvra rievdadeami maŋŋil lea Stáhta vuvddiid direktoráhta oassin, dál Statskog, geahča vulobealde, orru dát mearkkašeamen ahte eanavuovdinkantuvra, sorjjasmeahttun Statskog:s, galgá hálddašit guollebivddu láhkaásahusa mielde. Luondduhálddašandirektoráhta sáhttá láhkaásahusa § 18 vuođul addit dárkilat njuolggadusaid láhkaásahusa geavadii, ja sáhttá dán láhkai stivret guollehálddašeami Finnmárkkus. Dan muddui dát lohpi adno, hálddašuvvojit guollevaljit stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin eanavuovdinláhkaásahusa § 10 nuppi lađdasa mearrádusa mielde. Makkár hálddášanbargguid Finnmárkku eanavuovdinkantuvra lea ožžon dán áššesuorggis, lea dárkilat čilgejuvvon kapihttaliin 4. 9. sáivabivddu hárrái ja 4. 10. luossabivddu hárrái. Cuoŋománu 19. b. 1988 fuođđohálddašeami stáhtaeatnamiin láhkaásahusa § 1 olis maid Luondduhálddašandirektoráhta attii, galgá bivdduid hálddašeapmi stáhtaeatnamiin, namalassii sihke fuđošbivdu ja fuođđobivdu, gullat Stáhta vuvddiid direktoráhtii. Luondduhálddašandirektoráhta lea dás sirdán válddi doarrás, nu ahte buot stáhtaeatnamiid fuođđohálddašeapmi, Finnmárkku matrikulerekeahtes eatnamiinge, galggai gullat Stáhta vuvddiid direktoráhtii, dál Statskog. Váldesirdin lea leamaš vaikko eanavuovdinláhkaásahusa § 10 nuppi lađas bidjá Luondduhálddašandirektoráhta hálddašit áššiid "mat gusket bivdui" Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin. Fuođđoláhkaásahusas eai leat addon erenoamáš njuolggadusat Finnmárkku hárrái, ja eanavuovdinorgánaide eai leat biddjon barggut láhkaásahusa olis. Láhkaásahusa § 17 mielde váidaga hárrái eaktuduvvo goittotge ahte Finnmárkku eanavuovdinkantuvrras galgá leat mearridanváldi, juoga mii sis leage. Maŋŋil go Stáhta vuvddiid direktoráhtas lei siskkáldas bargojuogadeapmi, lea dilli dál ahte guovddáš Statskog mearrida bivdogoarttaid hattiid, Várrebálvalusa jođiheaddji ovddasvástida fuođđobivddu ja Finnmárkku eanavuovdinkantuvra hálddaša fuđošbivddu ja bivddu. Birasgáhttendepartemeanta ovddasvástida Luondduhálddašandirektoráhtii bajit orgánan fuođđo- ja guollehálddašeami Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin. 2.4.3 Rievdadeapmi Ovddabealde čađamannan čájeha ahte eanavuovdinorgánaid hálddašeami stuorra oassi galgá gullat Stáhta vuvddiid direktoráhta ovddasvástádussuorgái, geahča eanavuovdinláhkaásahusa § 10. Guokte dehálaš nuppástusa leat leamaš dan rájes go eanavuovdinláhkaásahus gárvvistuvvui 1966:s. Vuohččan leat eanavuovdinorgánat ovttastuvvon Stáhta vuvddiid direktoráhta fylkkaossodaga ovttadahkan, Finnmárkku hálddašeapmin. Nuppádassii lea Stáhta vuvddiid direktoráhta rievdaduvvon stáhtafitnodahkan, gohčoduvvon Statskog SF. Vuosttas nuppástus geavai go Stáhta vuvddiid direktoráhta stivra golggotmánu 22. b. 1990 (ášši 61/90) mearridii ahte eanavuovdinkantuvra galgá šaddat direktoráhta fylkkaossodaga ovttadahkan, Finnmárkku hálddašeapmi: "Mearrádus: Stivra doarju ahte Stáhta vuvddiid doaibma Finnmárkkus ordnejuvvo ovttadahkan ovttain jođiheaddjin. Rievdadeapmi eaktuda máškkes sirdima: 1. Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku hálddašeamit ovttastuvvojit 1. ovttadahkan jagis 1991. 2. Finnmárkku Eanavuovdinkantuvra ovttastuvvo hálddašemiiguin jagis 2. 1992. 3. Hálddašanhoavdda virgi eaktuduvvo almmuhuvvot 1991 1. jahkebealis 3. virgáibidjamiin. 4. Hálddašanhoavddas galgá leat kantuvra Álttás. 5. Hálddašanordnenmálle ja bargoveaga gažaldat dodjaluvvo 5. hálddahussii ovttasráđiin ođđa hálddašanhoavddain." Dát mearrádus loahpahii ovdáneami mii lei leamaš máŋggaid jagiid ja man ulbmil lei geahpedit Stáhta vuvddiid direktoráhta báikkálaš hálddašemiid logu, ja ásahit govttolaš hálddašanovttadagaid 1291 . Finnmárkkus lei, lassin guovtti vuovdehálddahusa, eanavuovdinkantuvrage. Moanat lávdegottit leat čielggadan Finnmárkku boahttevaš ordnema. Stáhta vuvddiid direktoráhta mearridii skábmamánu 21. b. 1977 ásahit lávdegotti mii galggai evttohit Direktoráhta olggut etáhta ordnema nuppástusaid, namalassii vuovdehálddašemiid. Lávdegoddi, gohčoduvvon Guovllulávdegoddi, gergii árvalusastis njukčamánu 22. b. 1982. Finnmárkui árvaluvvo ahte dat guokte vuovdehálddašeami ovttastuvvojit, ja ahte buot eaiggáduššanhálddašeapmi mii gullá vuovdehálddašemiide biddjojuvvo Eanavuovdinkantuvrii. Dasto čuožžu 38. siiddus: "Lávdegoddi ii hilggo ahte dievas ovttastuhttin gaskal eanavuovdinkantuvrra ja vuovdehálddašemiid livččii leat ulbmálaččamus, muhto navdá dán leat váttis čađahit Finnmárkolága j.d. geažil." Čakčamánu 27. b. 1983 nammaduvvui bargojoavku mii galggai dárkilat geahčadit ovttasbargoordnema gaskal fylkka eanavuovdinkantuvrra ja vuovdehálddašemiid. Bargojoavku galggai ee. mearkut bargguid mat eanavuovdinkantuvrras ja vuovdehálddašemiin ledje, ja nu guhkás go vejolaš kvantifiseret dáid. Dasto galggai válddahit bargo- ja kantuvradili Finnmárkku ossodagain, mas ee. ovttasbargovejolašvuođat lei okta fáddán. Bargojoavku gergii ávžžuhusastis njukčamánu 27. b. 1984. Direktoráhta Finnmárkku ovttadagaid ortnega gažaldat vihkkedalai ain Finnmárkojoavku, mii gergii raporttastis njukčamánu 31. b. 1989. Bajilčállagiin "Dálá ortnet - buorit ja heajut bealit" 34. siiddus čuožžu : "Stáhta vuvddiid hálddahus Finmmárkkus golmmain hálddahusovttadagain, sáhttá dušše áddejuvvot historjjálaččat ja erenoamáš eaiggáduššanoktavuođain Finnmárkku ektui, mas stáhta lea dadjatjuo oktoráđđejeaddji eanaeaiggádin. Ii leat soaittáhagas ahte lea Eanavuovdinkantuvra meahce- ja eaiggáduššanhálddašemiin, Finnmárkolágain ja eanavuovdinstivrrain, almmolašrievttálaš osiin ja eanaeaiggátdoaibmaosiin nuppi beales, ja gávpelaččabut vuovdehálddašeamit nuppi beales. Dán juogadeames lea ain várra ávki. Muhto dál jerro leago áigi láddan ovttastahttit dán golbma oasi hálddahuslaš ovttadahkan, go dálá barggut ja boahtteáiggi hástalusat leat eará go dállego dán hámádaga bidje, ja go buot golbma ovttadaga leat seamma bajit direktoráhta vuollásaččat. Vuovdehálddašemiid ovttastahttin nugo guovllulávdegoddi evttohii, ii leat dál váttis formálalaččat. Muhto dat ii várra čoavdde váttisvuođaid organisašuvnnain mii ii leat heivehan bargguid rievdademiid, ii das mii lea dáhpáhuvvan iige boahttevaš jagiid rievdademiin." 43. siiddus oidno Lávdegotti váldokonklušuvdna: "Ovddit oasis lea smiehtaduvvon dálá ortnegis ja vejolaš boahttevaš ordnenvugiin. Konklušuvdnan lea Finnmárkojoavku gávnnahan ahte boahttevaš ordnenvuohki buot doaimmahusa osiid čohkket seamma "suoji" vuollái oppalohkái lea boahtteáigásaččabut 1292organisašuvdna go dálá čoavddus. Dán váldovuođostus lea dat mii lea celkon 5.1. kap.:s : - Vuovdehálddašeamit ja Eanavuovdinkantuvra hálddašit seamma - eatnamiid ja leat seamma bajit válddi vuollásažžan. - Vuovdehálddašeamit leat unna sierra ovttadagažat, ja leat danin - rašit ja eaige vuohkasat oažžut sirdojuvvot stuorát válddi ja - ovddasvástádusa. Dáid golmma ovttadagaid laktámis berre sáhttit - ulbmálaččabut atnit oktasaš hálddahuslaš návccaid. Nu sáhttáge - geahpedit hálddahusgoluid, dahje oažžu stuorát hálddahuslaš cukka - seamma goluin. Lassi hálddahuslaš cuokka sáhttá ee. bidjat ođđa - vuoruhansurggiid 1 293 árvolassáneapmái 1294 ja barggaheapmái. - Sidjiide geain lea dahkamuš Stáhta vuvddiid iešguđet - hálddahuslaš ovttadagain Finnmárkkus, livčče leamen várdosat - doallat oktavuođa ovttain orgánain." Loahpas namuha Lávdegoddi ahte ovttastahttin čuohcá eanavuovdinláhkaásahussii, eanavuovdinstivrii, bargovehkii, sihke hálddahusbargiide ja eará bargiide, ja rehketdoallodoaimmaheapmái. Aarseth-lávdegoddi, maid Stáhtavuovdehoavda nammadii čakamánu 28. b. 1989, oaččui bargun dáinna joatkit, ja ovddidii cuoŋománu 3. b. 1990 Finnmárkku hálddašeami boahttevaš ordnema evttohusaidis. Lávdegoddi ovddidii ovttajienalaš organisašuvdnamálle evttohusa, mas guovddáš Stáhta vuvddiid direktoráhta lei bajimuš orgánan, oktan Direktoráhta fylkkaossodagain, Finnmárku hálddašeapmi, bajábealde dan njeallje báikkálaš ossodaga; Opmodatovddidanossodaga, Vuovde- ja giliossodaga, Várrebálvalusa ja Hálddašanossodaga. Eanavuovdinlágaid mielde galggai áššemeannudeapmi lávdegotti evttohusa mielde gullat Hálddašanossodahkii. Dasto lei eanavuovdinstivra evttohuvvon orgánan gaskal Finnmárkku hálddašeami ja guovddáš Direktoráhta, ja mas lei váldi áššiinge maid Direktoráhta ovddasvástidii. Lávdegotti oaivila mielde livččii dákkár organisašuvdnamálles leat čuovvovaš nana bealit (17. siiddus) : "- das sáhttá áŋgiruššat máŋggalágan doaimmain (lea vuolggaheaddji 1295 ) - dagaha nana oassálastima olu sajiin fylkkas, mii buorida - vejolašvuođaid álggahit ođđa doaimmaid, ja buorida oktavuođa - olbmuiguin bargojuogadeapmi lea vuođđuduvvon iešguđet ossodaga - ovdamuniin (geografalaš, fágabirrasiid, lahka atnujoavkkuid j.d.) - bargojuogadeapmi mielddisbuktá ahte sáhttá hukset nana - gelbbolašvuođa máŋgga sadjái mearkkaša nana sirrema gaskal - eanavuovdinlágaid ja gávppašanjođiheami áššemeannudeami - iešguđet vuoruhansuorggit (ossodagat) leat seamma dásis ja leat - njuolga hálddašanhoavdda vuollásažžan organisašuvdna lea - oanehisgaskkat, namalassii ahte lea oanehis gaska jurdagis - mearrádussii ja čađaheapmái sáhttá doaibmat eará stivrenorgánaid - vuolde (sámi vuoigatvuođalávdegotti) málliid lea álki čađahit go - eai gáibit sirddihit olbmuid." Stáhta vuvddiid direktoráhta ovddidii oainnustis Aarseth-lávdegotti čielggadeapmái 28. b. miessemánu 1990 girjjistis : "... Gustojeaddji áššeovddideami vuođul lea direktoráhta gaskaboddosaš árvvoštallama olis mearridan čuovvovačča: 1. DSS jođiheapmi guorrasa lávdegotti čielggadeami konklušuvdnii 1. oktan organisašuvdnan ovttain jođiheaddjin. 2. Dán vuođul oaivvilda direktoráhta ahte ovttastahttin sáhttá 2. čađahuvvot, ja ahte hálddašanhoavdda virgi almmuhuvvo 1990 2. čavčča. 3. Hálddašanhoavddas galgá leat kantuvra Álttás. Dohko galgá maid 3. ásahuvvot rehketdoallokantuvra olles Finnmárkku doibmii. 4. Ovttastahttin eaktuduvvo čáđahuvvon 1.1.1991 rájes ja doaivumis 4. olles rehketdoaluin/bušeahtain 1.1.92 rájes. 5. Eaktuduvvo ahte eai galgga leat 5. láhkanuppástusat. Eanavuovdinkantuvra, eanavuovdinhoavda ja 5. eanavuovdinstivra bisuhuvvojit nugo dál, muhto eanavuovdinhoavda 5. lea hálddašanhoavdda vuollásažžan ja oažžu válddis sirdot 5. hálddašanhoavddas. 6. Buot dálá guovllukantuvrrat bisuhuvvojit lunddolaš 6. guovttesuorrái 1296 doaimmas: 1. Eanavuovdinkantuvra Finnmárkolága vuođul 2. Eara doaimmat Stáhta vuvddiin Finnmárkkus. 4.2.13 Earret hálddašanhoavdda eai berre jođiheaddji áddejumis 4.2.ásahuvvot ođđa virggit. 8. Organisašuvnna ja bargoveaga ovdáneapmi ferte leat ruhtadili 8. duohken. Eanavuovdinstivrra čoahkkimis golggotmánu 1. b. 1990 meannuduvvui Aarseth-lávdegotti árvalus. Eanavuovdinstivra mearridii dalle (ášši 57/90) ovttajienalaččat čuovvovačča: "1. Eanavuovdinstivra lea meannudan Aarseth-lávdegotti árvalusa Stáhta vuvddiid Finnmárkkus ordnemii, oktan virgeolbmuidservviid 1 297 ja earáid sisaboahtán cealkámušaiguin. 2. Eanavuovdinstivra lea ovttamielas ovttastahttima ja ordnema 2. váldosárgosiidda nugo lávdegoddi lea evttohan. Stivra deattuha dás 2. sakka ahte čielggadeapmi lea dahkkon siskkáldasat Finnmárkkus ja 2. ahte konklušuvdna lea ovttajienalaš earret ovtta čuoggás. 3. Eanavuovdinstivra lea erenoamáš duhtavaš go gávpelaš oassi 3. sirrejuvvo sierra ossodahkan, mii dahkko hui ámmátlažžan 1 298 , ja 3. ahte áŋgiruššá álggahit ealáhusdoaibmabijuid ja jođiheami. 4. Eanavuovdinstivra eaktuda ahte doaibma joatkkašuvvá vuos nugo 4. ovdal, dálá gustojeaddji lágaid- ja njuolggadusaid vuođul. 5d. Eanavuovdinstivra eaktuda ahte vuoigatvuođadilálašvuohta ii muhttašuva go ovttastahtto ja rievdaduvvo." Nugo eaktuduvvon Stáhta vuvddiid direktoráhta stivrra golggotmánu 22. b. 1990 (ášši 61/90) mearrádusas, mii lea bájuhuvvon ovddabealde, lea rievdadeapmi Finnmárkkus leamaš dađisdaga. Finnmárkku hálddašeapmi, dál Statskog Finnmark, lea ordnejuvvon njeallje iehčanas ovttadagaide; váldokantuvra Álttás, várrebálvalus Čáhcesullos, eanavuovdinkantuvra Čáhcesullos ja vuovdeossodat Girkonjárggas. Ovttastahttin lea dagahan ahte eanavuovdinorgánaid hálddašeapmi stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin lea eanet ovttaidahtton oassin Stáhta vuvddiid direktoráhtas, dál Statskog, go ovdal. Earret eará gulai eanavuovdinkantuvrra bušeahtta ja rehketdoallu, rehketdoallojagi 1992 rájes Finnmárkku hálddašeapmái. Dasto lea Statskog Finnmark šaddan bajábeallai eanavuovdinstivrra soames gažaldagain. Dát čuovvu ee. go Eanadoallodepartemeanta njukčamánu 7. b. 1991 sirddii válddis addit hattiid ja divadiid njuolggadusaid eanavuovdinláhkaásahusa § 9 mielde Stáhta vuvddiid direktoráhtii. Direktoráhta attii de geassemánu 17. b. 1992 haddennjuolggadusaid Finnmárkku stáhtaeatnamiid vuovdimii ja lihttoláigoheapmái. Njuolggadusaid mielde lea dihto váldi mearridit hattiid, indeaksamuddet hattiid ja beassat haddemerremis sirdon Direktoráhta fylkkaossodahkii, dál Statskog Finnmark. Statskog Finnmark mearrádusat dán láhkavuođul, leat eanavuovdinstivrii čadni dego livčče addon Eanadoallodepartemeanttas, nugo lea eaktuduvvon eanavuovdinláhkaásahusa § 9:s. Dán dilálašvuođa geažil lea ee. jerron makkár sajádat Statskog Finnmark:s galgá leat eanavuovdinorgánaid ektui, dahje nuppiin sániiguin, makkár áššiin galgá Statskog Finnmark leat bajábealde eanavuovdinorgánaid. Eanavuovdinhoavdda áššeovddideamiš 299 eanavuovdinstivrraáššis 30/92 geassemánu 18. b. 1992 čuožžu: "Ođđa eanavuovdinlága árvalusas (gergon 29. 9. 62) boahtá čielgasit ovdan ahte Eanavuovdinkantuvrra bušeahtta lea okta áššiin maid Eanavuovdinstivra galgá meannudit. Eanavuovdinstivrra bajit sajádat ja gohcciovddasvástádus ii soaba jus stivra seammás ii ovddasvástit kantuvrra ruhtadili. Eanavuovdinkantuvrra (ja Várrebálvalus maŋŋil ásaheami 1987:s) jahkásaš bušeahtta oktan rehketdoaluin lea álo leamaš ovddiduvvon stivrii meannudeapmái. Maŋŋil rievdadeami Finnmárkkus ja rehketdoalu nuppástuhttima rehketdoallojagi 1992 rájes čájehuvvui veadjemeahttumin sirret Eanavuovdinkantuvrra rehketdoalu ja bušeahta Stáhta vuvddiid, Finnmárku hálddašeami rehketdoalus. Dát ii dávis Eanavuovdinláhkaásahusaide, ja iige lean jurddašuvvon rievdadeamis. Dát lea geavvan go Eanavuovdinkantuvrra rehketdoallodoaibma sirdojuvvui Finnmárkku Vearrofálddis Stáhta vuvddiide, Finnmárkku hálddašeapmái. Vuovdebálvalusas lea ovttasbargošiehtadusas Fylkkamánniin eaktuduvvon ahte bušeahtta galgá ovddalgihtii ovddiduvvot Birasgáhttenossodahkii, ja ahte Birasgáhttenjođiheaddji sáhttá searvat eanavuovdinstivrra bušeahttagieđahallamis. Dát ovddasvástádusge lea váddudan rievdadeami ja rehketdoallonuppástuhttima geažil. Eanavuovdinhoavdda áddejumi mielde leat golbma molssaeavttu: 1. Eanavuovdinláhkaásahusat fertejit dán čuoggás nuppástuvvot. (Dát lea vánit áigeguovdil Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu geažil.) 2. Eanavuovdinkantuvrra (oktan Várrebálvalusa) rehketdoallu ferte muhttejuvvot vai čielgasit boahtá ovdan Finnmárkku hálddašeami sierra boađussuorgin. 3. Eanavuovdinstivra meannuda rehketdoalu ja bušeahta olles Stáhta 3. vuvddiid organisašuvnnas Finnmárkkus. 3. molssaeaktu orru jearggalamos. Jus dán ii sáhte čađahit ferte 3. 2. molssaeaktu čađahuvvot." Eanavuovdinstivrra mearrádusas čuožžu: "Eanavuovdinstivra čujuha Eanavuovdinláhkaásahusaid § 13:i ja Eanadoallolávdegotti eanetlohkomearkkašupmái (Árvalus S. nr. 158, 91-92) , ja eaktuda ahte bušeahtta- ja rehketdoallovuogádat heivehallo dárbbu mielde nu ahte Eanavuovdinstivra sáhtášii áimmahuššat bajit ovddasvástádusas Eanavuovdinkantuvrra doaimmas." "Dasto bivdá Eanavuovdinstivra Stáhta vuvddiid direktoráhta/ Eanadoallodepartemeantta heivehit Eanavuovdinstivrra Stáhta vuvddiid, Finnmárku hálddašeami ovddasvástádus- ja váldesuorggi ektui "Stáhtavuovdehoavdda nammadan bargolávdegotti raportta" mielde (Aarseth-lávdegoddi) gergon 3. 4. 90. Aarseth-lávdegotti raporttas, masa eanavuovdinstivra čujuha, daddjo 17. siiddus eanavuovdinstivrra sajádagas boahttevaš organisašuvnnas čuovvovaččat: "Eanavuovdinstivrras ii leat dál makkárge váldi vuovdehálddašemiid doaimmas. Evttohuvvon organisašuvdnamálles leat guokte vejolašvuođa stivrra bidjamis. Dan válddi sáhttá ráddjet dušše gustot hálddašanossodahkii (ohcamiid meannudit eanavuovdinlágaid mielde) , dahje addit stivrii válddi olles organisašuvdnii. Goappašat vejolašvuođat leat vuđolaččat digaštallon, ja lávdegoddi leat gávnnahan ahte stivrras berre leat váldi Stáhta vuvddiid, Finnmárku olles doaimmas. Dehálamos árttat dása leat politihkalaš dásis: Stáhta lea monopoldilis Finnmárkku eanaeaiggádin, muhto seammás leat eatnamiidda laktášuvvan olu vuoigatvuođat, sihke čállon ja čálakeahtes (árbevirolaš atnu) . Stáhta ii oaččo danin luđolaččat ávkkástallat eatnamiiddis, muhto ferte álo gamus dovdaŧ 300 mii politihkalaččat dohkkehuvvo báikkálaččat ja guovllulaččat. Eanavuovdinstivra lea guovllu orgána mas leat eavttut dárbbašlaččat gamus dovdat "álbmotoainnu", ja go lea belohahkii politihkalaš čoahkádus lea maid doarvái oktavuohta politihkalaš birrasiin. Lávdegoddi dáhttu deattuhit stivrra fágalaš/politihkalaš čoahkádusa mávssolašvuođa. Fágalaš ovddasteaddjit buktet stivrii ja hálddahussii áddejumi iežaset fágasurggiin mii lea hui mávssolaš áššiid árvvoštallamis, seammásgo politihkalaš ovddasteaddjit váfistit dárbbašlaš oktavuođa fylkka politihkalaš eiseválddiin. Eanavuovdinstivrras lea guovllupolitihkalaš mávssolašvuohtage. Stivrra haga stivrejuvvošivčče stáhta luondduriggodagaid ávkkástallamat Finnmárkkus njuolga Oslos (ja Troanddimis) . Dálá olggobealde guollevaljiid vuoigatvuođa vuostálasvuođa geažil Finnmárkorittu, sáhtášii navdit dán sáhttit geavahit vuostá Stáhta vuvddiid jus leat beroštanriiddut. Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu ektui lea várra dehálaš ahte Stáhta vuvddiid doaibma fylkkas stivrejuvvo guovllulaččat." Maŋŋilgo eanavuovdinstivra dagai mearrádusas, lea Statskog Finnmark guovlluhoavda ožžon fápmudusa 1301 Stáhtavuvddiid hálddašeaddji direktoras guovvamánu 10. b. 1993 vuovdit dahje lihttoláigohit eatnamiid Finnmárkkus 1 miljon ru. ovddas juohke eaŋkaláššis. Ii leat biddjon rádjá gaskal stáhtaeatnamiid mat hálddašuvvojit eanavuovdinlága vuođul, ja eará stáhtaeatnamiid fylkkas maid Statskog Finnmark hálde. Dát dilálašvuohta meannuduvvui guovddáš Statskog:s ee. Finnmárkku fylkkamánni, gii lea eanavuovdinstivrra ovdaolmmoš, suoidnemánu 7. b. 1993 girjjis. Dás čujuhuvvo ahte eanavuovdinhoavddas dat lea eanavuovdinlága ja eanavuovdinláhkaásahusa olis váldi háldet stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus, ja ahte ferte láhkanuppástus dán nuppástuhttit. Fápmuduš 302 ii sáhte hilgut eanavuovdinlága. Čakčamánu 17. b. 1993 vástidii Stáhtavuovdi čujuhusa. Dás čujuhuvvui ahte fitnodaga guovlluhoavddat leat ožžon fápmudusa dárkilat albmadovvon meriid siskkobealde, ja ahte sáhttet dán válddi addit earáide. Dát dahkkui Statskog Finnmark beales geassemánu 8. b. 1993, go váldi háldet stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid sirdui Statskog Finnmark guovlluhoavddas eanavuovdinhovdii. Váldesirdin siskkilda buot mii gullá Finnmárku eanavuovdinkantuvrra dábálaš doibmii, namalassii buot opmodagaid lihttoláigohemiid ja vuovdimiid 1 miljon ruvnnu mearis. Dilli lea dán maŋŋil nu ahte eanavuovdinhoavddas lea fápmudus háldet stáhta matrikulerekeahtes eatnamamiid, muhto váldi vuolggahuvvo Statskog Finnmark guovlluhoavddas. Nubbi dehálaš nuppástus, nappo earret dan ahte eanavuovdinkantuvra lei ovttastuvvon Stáhta vuvddiid direktoráhta eará ossodagain fylkkas, lea ahte Direktoráhta dasto rievdaduvvui bođu, stáhta hálddašanfitnodagas stáhtafitnodahkii, Statskog SF. Rievdadeapmi doaibmagođii ođđajagemánu 1. b. 1993. Stáhtafitnodat lea organisatoralaččat hálddašanfitnodaga ja stáhtaossodatsearvvi gaskkas. Statskog ásahuvvui stáhtafitnodatlága § 7 láhkavuođu formálalaččat suoidnemánu 30. b. 1992 ráđ. cea. Rievdadeapmi dagaha ahte borgemánu 30. b. 1991 láhka nr. 71 stáhtafitnodagaid birra gusto Statskog doibmii. Danin bájuhuvvojit das lága soames váldosárgosa. Stáhtafitnodatláhka gusto finodagaide maid dušše stáhta eaiggáduššá ja maidda Gonagasas lea mearridan ahte láhka galgá gustot, geahča § 1. Stáhtafitnodagas leat alddes vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat, oassálastá šiehtadusain priváhta olbmuin ja almmolaš eiseválddiin ja lea bealálaš duopmostuolu ja eará eiseválddiid ektui, geahča § 3. Hálddašanláhka ja almmolašvuođaláhka eai galgga gustot stáhtafitnodahkii, geahča § 4 vuosttas lađđasa. Stáhtafitnodaga bajimuš orgánat galget § 18 mielde leat stivra ja hálddašeaddji direktora. Stivrra váldi lea mearriduvvon § 23:s, mas čuožžu ahte fitnodaga hálddaša stivra, mii maid galgá gozihit ahte doaibma dávista fitnodaga ulbmiliidda ja njuolggadusaide mearriduvvon fitnodatčoahkkimis. Stivra galgá dán oktavuođas ovddasvástidit fitnodaga ordnema ja gozihit ahte hálddašuvvo duhtadeaddji gohcimiin. St. prp. nr. 52 (1991-92) Stáhta vuvddiid direktoráhta rievdadeamis cealká Eanadoallodepartemeanta evttohuvvon Statskog stivrra hárrái (18. siiddus) : "Dehálaš eaktu rievdadeapmái lea ahte stáhtafitnodaga stivra ovddasvástida gávpelaš jođiheami ja ahte finodat jođihuvvo nu bures go vejolaš gánnáhahtti meriin mat mearriduvvojit. Lea maid eaktun ahte Statskog SF oažžu vejolašvuođa bargat guhkesáiggi ulbmiliin bálvaleaddji ja gávpelaš doaimmastis." Hálddašeaddji direktora ovddasvástida beaivválaš jođiheami, stivrra njuolggadusaid ja gohččumiid mielde, geahča § 27. Eahpedábálaš dahje stuorra mávssolašvuođa áššiid galgá dábálaččat stivra meannudit, jus stivra ii leat addán dán áššis válddi earáide. Stáhtafitnodat galgá gullat muhtun departementii, ja njuolggadusaid § 4 mielde galgá Statskog gullat Eanadoallodepartementii. Eanadoallodepartemeanta galgá leat mielde dehálaš áššiin, mii stáhtafitnodatlága § 23 nuppi lađđasa mielde mearkkaša áššiin mat "navdojit leat sakka mávssolaččat fitnodaga ulbmilii dahje mat sakka sáhttet muhttit doaimma mihtilmasvuođa". Dát áššit galget čálalaččat ovddiduvvot departementii ovdal mearriduvvo mihkkege. Dasa lassin sáhttá njuolggadusain mearriduvvot ahte eará áššitge galget ovddiduvvot departementii, geahča § 23 nuppi lađđasa. Njuolggadusain čuožžu § 8 nuppi lađđasis: "Statskog SF:s lea váldi vuovdit ostojuvvon ja álgovuolggalaš stáhtaopmodaga gitta 10 mill. ruvnnu ovddas juohke jagi, ja lassin dása vuovdit opmodagaid várrelága § 13. 3. mielde. Statskog SF:s lea fápmudusas oastit vuovdeopmodagaid oktiibuot gitta 10 mill. ruvnnu ovddas jahkásaččat. Eanaopmodagaid vuovdima ja oastima evttohusat lassin dáid galget ovddiduvvot departementii." Dán mearrádussii dadjá Eanadoallodepartemeanta St. prp. nr. 52 1991-92 24. siiddus: "Departemeanta navdá ahte ovddidangeatnegasvuođa lea beanta áigeguovdil eanaopmodagaid oastimis ja vuovdimis go sáhttá leat suorgepolitihkalaččat mávssolaš. Danin leat ráddjehusat mat gullet Stáhta vuvddiid direktoráhtii dál joatkkašuvvon njuolggadusaid § 8:s. Departemeanta čujuha ahte fápmudusaid siskkobealdege sáhttet leat gažaldagat mat dagahit fitnodaga fertet ášši ovddidit departementii ovdalgo mearriduvvo." Departemeanta masa finodat gullá, galgá stáhtafitnodatlága § 38 vuosttas lađđasa mielde doaimmahit fitnodaga bajimuš válddi. Váldi galgá doaimmahuvvot fitnodatčoahkkimis, mii aiddostahttojuvvo nuppi lađđasis, mas čuožžu ahte departemeanta ii sáhtte doaimmahit válddis olggobealde fitnodatčoahkkima. Bajimuš váldi doaimmahuvvo go dušše guoskevaš stáhtaráđis lea fitnodatčoahkkimis jienastanvuoigatvuohta. Evttohusa vuođustus dahkat Stáhta vuvddiid direktoráhta stáhtafitnodahkan addá Eanadoallodepartemeanta St. prp. nr. 52 1991-92 16. siiddus: "Manne Eanadoallodepartemeantta evttohii Stáhta vuvddiid direktoráhta rievdaduvvot lea go Stuorradiggi meannudii Eanadoallolávdegotti Árvalusa Stáhta vuvddiid direktoráhta jagi 1987 doaimma, stáhtavuvddiid ja opmodagaid vuovdin - Árvalus S. nr. 205 (1988-89) . Stuorradiggi mearridii čuovvovačča: Stuorradiggi bivdá Ráđđehusa čielggadit molssaevttolaš Stáhta vuvddiid direktoráhtii ordnenvugiid. Čielggadeami áigumuš galgá leat ulbmálabbot ávkkástallat direktoráhta ealáhusdoaimma ovtta dahje máŋgga iehčanas, gávpelaš ovttadagain. ... Departemeanta oaivvilda dárbbašuvvo ordnet stáhta vuvddiid doaimma iehčanas juridihkalaš ovttadahkan. Stáhta vuvddiid doaimma váldooasit leat čohkkejuvvon ealáhusdoibmii, muhto seammás galggašedje eanaopmodagaid hálddašeamis váldot servodatlaš deasttat. Dás berrešii leat oktavuohta stáhta ovddasvástádusas eaiggádin. Eanadoallodepartemeanta oaivvilda leat buorre dássevuohta gaskal ealáhusdoaimma beaktilis heivehallama dárbbuid ja politihkalaš stivrema dárbbus, go ordne Stáhta vuvddiid direktoráhta stáhtafitnodahkan, gohčoduvvon Statskog SF. ... Departemeanta oaidná dehálažžan ahte barggut mat dál gullet stáhta vuvddiide, ain ordnejuvvojit ovtta fitnodahkii. Muhto rievdadeapmi cealkkiha liikká ahte almmolaš válddalastin sirrejuvvo váldokantuvrra sierra ovttadahkan. Dákkár áššiin doalahuvvo njuolga bagadanváldi 1303 ja váidinvejolašvuohta, nu ahte riektesihkkarvuohta ja seammameannudeapmi áimmahuššo. Hálddahuslaš gohččojuvvon bargguid dáfus berrejit dát čovdojuvvot fitnodagas, muhto ferte čielgasit boahtit ovdan sierra boađussurggiin. Fitnodaga doaimma ođđa surggiid ordnen ferte árvvoštallot gánnáhandárbbus, beavttus ja ahte gulletgo fitnodaga doaibmasurggiide." Statskog doaimma mihttomearri lea hábmejuvvon das mo Stuorradiggi meannudii St. dieđáhusa nr. 57 (1980-81) Stáhta vuvddiid direktoráhta mihttomeriid ja bargguid birra ja St. dieđáhus. nr. 46 (1984-85) Stáhta vuvddiid direktoráhta jagi 1983 doaibma. Mihttomearit mat lea biddjon Stáhtavuvddiid doibmii, leat addon St. prp. nr. 52 (1991-92) Stáhta vuvddiid direktoráhta rievdadeamis 18. siiddus: "Rievdadeami vuolggasadji lea ahte St. dieđáhus. nr. 57 (1998-81) mihttomearit galget jotkojuvvot. Statskog galgá hálddašit ja doaimmahit opmodagaid beaktilit áigumušain juksat dohkálaš ruđalaš bohtosa. Seammás galgá deattuhit vuovddi mávssolašvuođa ássiid čálgui, doaimmahit árjjalaš luonddusuodjalusa ja fuolahit olgunastima. Riggodagaid galgá áimmahuššat ja ovdánahttit." Eaktuduvvo ahte Stáhta vuvddiid direktoráhta rievdadeapmi ii galgga nuppástuhttit daid bargguid mat Finnmárkku eanavuovdinorgánain leat eanavuovdinlága olis. Eanadoallodepartemeantta oaidnu boahtá ovdan St. prp. nr. 52 1991-92 17. siiddus: "Deattuhuvvui ahte rievdadeapmi ii galgga mielddisbuktit hálddašeami mii seaguha iežas sápmelaččaid riektedillái earaláhkai go dál. Meriid maid mihttomearit, lágat ja njuolggadusat bidjet fitnodaga eanahálddašeapmái leat seammago mat dál gustojit direktoráhtii. Danin galgá aiddostahttot ahte rievdadeami ovdanbuktin ii nuppástuhte stáhta vuvddiid- ja duottarguovlluid hálddašanortnega, dát gusto maid stáhta matrikulerekeahtes eatnamiidda Finnmárkkus. Stáhtabušeahta bruttobušeahtain garvojuvvo maid hálddašandoaimma eahpenjuolga deaddu, nugo Sámediggi lea ballan." Sullasaš oaivilat báhkkoduvvojit Árvalus S. nr. 158 (1991-92) 6. siiddus, mas Stuorradikki eanadoallolávdegotti eanetlohku cealká: "Eanetlohku leat mearkkašan ahte evttohuvvon rievdadeapmi ii nuppástuhte stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hálddašanortnega Finnmárkkus. Eanetlohku čujuha ahte Finnmárkku eanavuovdineiseválddit leat álo láhtten "almmolašrievttálaš váldeásahussan" mii lea ovddasvástidan oktasašopmodagaid hálddašeami, stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid, fylkka ássiide ovddas ja ain buorrin. Ná lea 1775 Eanačujuhancealkámuša álggaheami rájes geavvan. Eanetlohku eaktuda dán geavada joatkkašuvvot eará hálddašanortnegiinge. Eanetlohku lea mearkkašan ahte gulaskuddancealkámušain lea báhkkoduvvon ahte gánnáheami ja beavttu gáibádusat eai áŧestuhte iešguđet deasttaid maid ferte áimmahuššat dákkár guovlluid hálddašeamis." Ovdabargguin lea nappo eaktuduvvon ahte galgá earuhit gaskal hálddašeami dahje almmolaš válddalastima nuppi bealde ja gávppašeami dahje ealáhusa fas nuppi. Háldduide mat gohčoduvvojit ealáhussan dahje gávppašeapmin, lea biddjon gávpelaš doaibma, mii gusto eanavuovdinorgánaid bargguid oassáige mat gullet dákkáriidda. Gávpelaš bargguid deasta lea guovddážis Statskog dán organisašuvdnavuogi válljenvuođustusas. St. prp. nr. 52 (1991-92) 17. siiddus cealká Eanadoallodepartemeanta: "Fitnodaga ordnen sierra riektesubjeaktan dagaha árjjalaš searvama stáhta vuvddiin eanaeaiggátvuoigatvuođaid ovdáneamis ja ordnemis, eanageavaheami, bivddu ja guollebivddu oktavuođas. Stáhta vuvddiid beales dáid surggiide árjjalaš guoddu lea dehálaš doarjjan guovllus ovddidit ođđa gánnáhahtti ealáhusaid ja bargosajiid. Rievdadanevttohusa mielde sáhttá ain joatkit sirdit ovddasvástádusaid vuollelabbui organisašuvnnas. Dás lea maid mieđis guovllupolitihkalaš beaktu, go stáhta vuvddiid doaibma sáhttá heivehuvvot báikkálaččat buorebut." Stáhtafitnodatmálle mearkkaša ahte Statskog ieš galgá ovddasvástidit gávppašanjođiheami stáhtafitnodatlága njuolggadusaid mielde, ja ahte Eanadoallodepartemeanta dušše galgá váikkuhit dan muddui go lea lága mielde. Bargguid birra mat gohčoduvvojit almmolaš válddalastimin dahje hálddašeapmin cealká Eanadoallodepartemeanta St. prp. 52 1991-92 19. siiddus: "Organisašuvdnamálle evttohus mearkkaša ahte almmolaš válddalastin mii dál doaimmahuvvo Stáhta vuvddiid direktoráhtas, galgá ođđa finodatge doaimmahit. Dát mearkkaša ahte Eanadoallodepartemeantta sirdá finodahkii válddi. ... Departemeanta deattuha 1304 ahte dan muddui go finodat doaimmaha almmolaš válddi, leat dat mearrádusat dábálaš hálddašanrievttálaš njuolggadusaid vuollásažžan. Dát mearkkaša ahte departemeantta sáhttá bagadallat finodaga dáid gažaldagain. Dasto gustojit hálddašanláhka ja almmolašvuođaláhka dáid mearrádusaide dábálaš láhkai. Rievdadeami ja váidaga njuolggadusat gustojit vástideaddji láhkai. Válddi mii lea sirdojuvvon fitnodahkii, sáhttá departemeanta jus dárbbašuvvo geassit ruovttoluotta nu ahte ii leat sáhka heaittiheameš 305 . Dán láhkai bissu riektesihkkarvuohta seamma dásis go eará hálddašanmearrádusat. Departemeanta lea gávnnahan ahte fitnodaga doaimma oassi mii guoská válddalastimii, nu guhkás go vejolaš berrešii ordnejuvvot sierra ovttadahkan fitnodaga váldokantuvrras. Dán láhkai lea álkit earuhit gaskal fitnodaga válddalastima ja ealáhus- ja bálvaleaddji doaimma. Dákkár organisatoralaš juogadeapmi berrešii maid leat guovllukantuvrrain jus bargohivvodat ja geavatlaš dilálašvuohta cealkkiha ja dahká dan vejolažžan. Vuođusin biddjojuvvo ahte válddalastima golut lágaid mielde mat ovddabealde leat namuhuvvon, máksojuvvojit Eanadoallodepartemeantta bušeahtas. Doaibmasuorgi ferte leat sierra boađusovttadat fitnodagas, nu ahte politihkalaš stivrenvejolašvuođat lea váfistuvvon. Ná heađuštuvvo duppalruhtaveahkki 1306 gaskal hálddašeami ja gávppašeami. Jus buohtastahtto dálá diliin lea dát čielgasit buoret." Bargguid maid gohčodit hálddašeapmin dahje almmolaš válddalastin, galget nappo ordnejuvvot sierra ovttadahkan, sihke guovddáš Statskog:s ja áinnas maid báikkálaš hálddašanovttadagas. Dákkár mearrádusaide lea eaktuduvvon ahte hálddašanláhka ja almmolašvuođaláhka galget gustot ja ahte Eanadoallodepartemeanta ain galgá stivret hálddašeami. Váiddagieđahallan galgá leat dábálaš vuogi mielde, juogo sierra Statskog ossodagas mii galgá bargat hálddašanáššiiguin, dahje Luondduhálddašandirektoráhtas nugo dál. Mii dás lea celkon, lea mearrideaddji mearkkašupmi mo earuha gaskal gávppašeami ja hálddašeami eanavuovdinorgánain. Aarseth-lávdegotti raporta, mii lei vuođđun eanavuovdinkantuvrra ja Direktoráhta Finnmárkku vuovdeossodagaid ovttastuvvamii, earuhii gaskal gávppašeami ja hálddašeami 7. siiddus: "Eanavuovdinkantuvrra opmodathálddašeamis leat guokte sierranas oasi; láhkahálddašeapmi 1307 ja gávppašeapmi. Láhkahálddašemiin oaivvilduvvo áššemeannudeapmi eanavuovdinlága mielde, ja gávppašeapmin oaivvilduvvo láigomássa 1308 doaibma, čievrravuovdin, málbma, gahčahatvuoigatvuohta, bivdo- ja oaggungoarttaid jna. vuovdin. Vaikko dán doaimmas leat hiegis muddemat/mearit, lea lávdegoddi válljen atnit "gávppašeami" namahusa. Ja dasto daddjo 10. ja 11. siidduin: "Áššemeannudeapmi eanavuovdinlága mielde lea almmolaš hálddašeapmi, ja ferte leat dohkálaš dásis sorjjasmeahttun dinestusas. ... Eanavuovdinlága mielde meannuduvvo ášši dassáigo lea miehtan dasa dahje dat lea hilgojuvvon, ja váidinvejolašvuohta lea meaddil. Maŋŋil go oastin- dahje lihttoláigohanohcan lea mieđihuvvon, šiehtadit oasti/láigolaš ja Stáhta vuovddit gávpelaččat. Vaikko šiehtadusa muhtun eavttut (ee. haddi) leat politihkalaš eiseválddiid addon meriide čadnon, vállje lávdegoddi gohčodit dán gávppašandoaibman. Dát doaibma siskkilda: - lihttoláigodivadiid ja vuovdinhattiid mearrideami - mássavieččahaga 1309 ja bákterusttega šiehtadanbargu, goziheapmi - ja divatmudden inkasso Lávdegoddi lea ovttamielas ahte dát leat barggut maid berrešivčče sirret áššemeannudeames." Dán juohkima mielde gártá eanavuovdinlága mielde opmodat- ja vuoigatvuođahálddašeapmi guovtteoasaŧ 310 proseassa, mas vuosttas oassi, ohcanmeannudeapmi, lohkko hálddašeapmin. Go ohcan lea mearriduvvon dábálaš njuolggadusaid mielde, šaddá ášši gávppašeapmin. Geavadis lea Statskog earuhun veahá earáláhkai. Go eanavuovdinkantuvra lea šaddan Statskog:a oassin, lea eanavuovdinkantuvrra bargu heivehuvvon Statskog iešguđet doaimmaide, mat bohtet ovdan Statskog SF Stivrenvuogádagain 1.0 oasis, Oslo 1992. Čuovvovaš doaimmat leat namuhuvvon: 1. Vuovdedoallu, 2. Bivdu/guollebivdu, 3. Eanaháldduŧ 311 , 4. Eará 9. ealáhusdoaimmat, 5. Opmodat- ja vuoigatvuođasihkkarastin, 9. 6. Olgunastin/meahccásteapmi, 7. Luonddugáhttenbargu, 9. 8. Almmolašrievttálaš válddalastin, Juohkinkeahttá/oktasašgolut. Dáid doaimmain leat eanavuovdinorgánat mearridan mii galgá lohkkot hálddašeapmin ja mii fas gávppašeapmin. Eanavuovdinorgánaid dáfus lea 3. doaibmasuogi, eanahálddut, dehálaččat. Dát doaibmasuorgi siskkilda buot doaimmaid mat gusket eatnamiidda, eanariggodagaide ja ođasmahtti riggodagaide, earret fuođđuid, guliid ja vuvddiid. Go eanavuovdinkantuvra bargá dán suorggi bargguid, lohkkojit čuovvovaš barggut hálddašeapmin: 1. Lassibargu čuovvut eanavuovdinlága, 2. Riggodatkárten 5. oppalaččat, 3. Geavahanvuoigatvuođat, lavdnji, luopmánat, 5. guohtun, 4. Eanavuovdinstivraáššit oppalaččat, 5. Boazodoallobarttat, boazodoalloáššit. Gávppašeapmin lohkkojit: 1. Viessosajiid ja eatnamiid ohcamiid meannudeapmi, 2. Muddenplánen 6. iežas olis, 3. Čievra-, geađge-, báktedoaibmaáššit, 6. 4. Láigorivttiid sirdin, 5. Dárkkástusat, gieddebarggut 6. oppalaččat, Oppalaš láigomássaid bargu. Ovdamearkka dihte 8. doaibmasuorgái, almmolašrievttálaš válddalastimii, gullet buot barggut mat čuvvot go váldi mearridit eaŋkalmearrádusaid dahje ráhkadit láhkaásahusaid lea biddjon Statskog:i. Buot dán suroggi barggut lea hálddašeapmi, ja siskkildit: 1. Gárvvistit láhkaásahusaid ja "eanaeaiggátnjuolggadusaid" 5. 1. eanavuovdinlágas, fuođđolágas dahje luossa- ja sáivabivdolágas 5. 1. láhkavuođđuduvvon, 2. Gárvvistit "eanaeaiggátnjuolggadusaid" 5. mat gusket meannudit ja 2. mearridit čievra- ja 5. báktedoaibmaáššiid, murrenčujuhusaid, 2. sirddolaš rusttegiid 5. jna., 3. Gárvvistit njuolggadusaid čujuhit luossabivdosajiid, 5. jogaid 3. lihttoláigohit jna., 4. Meannudit váiddaáššiid. 5. Áššemeannudit suodjalannjuolggadusaid mielde guovlluid mat leat 5. suodjaluvvon luonddunsuodjalanlága mielde. Earuhuvvo maiddái gaskal gii galgá lohkkot eanavuodinorgánaid iešguđet bargguid bargoaddin. Áigga lea ahte barggoaddit galget máksit sin ovddas dahkan barggu ovddas. Eanadoallodepartemeanta galgá omd. váldoáššálaččat máksit eanavuovdinkantuvra dahkan hálddášanbargguid goluid, oktan lassigoluid go eanavuovdinlágas lea háldovejolašvuođaš 312 mearriduvvon sierra áššemeannudannjuolggadusat ja ráddjehusat. Eará bargoaddit leat Girko-, oahpahus ja dutkandepartemeanta ja Birasgáhttendepartemeanta. Go de bargu lohkkojuvvo gávppašeapmin, lohkko Statskog bargoaddin. Doaibmasurggiid vuogádagas ii leat mearkkašahtti galgetgo eanavuovdinláhkaásahusa áššemeannudannjuolggadusat gustot. Statskog dieđiha ahte eanavuovdinorgánaid buot mearrádusat, gustosežžet dal mearrádusat eatnamiid- ja valljihálddašeapmái eanavuovdinlága mielde, dahje fuođđo- ja guollehálddašeapmái fuođđu- ja guolástanmearrádusaid mielde, lohkkojuvvojit dát álgovuorus gávppašeapmin. Eanavuovdinláhkaásahusa ja fuođđo- ja guolástanmearrádusaid áššemeannudannjuolggadusat galget datte gustot dábálaš láhkai, ja jus mearrádus guoddaluvvo, lohkko ášši hálddašanmearrádussan. Dát mearkkaša ahte vaikko viessosajiid vuovdin lohkkojuvvo gávppašeapmin, eanahálddu boađussuorggis, galget eanavuovdinláhkaásahusa njuolggadusat ráhkkanahtti áššemeannudeami ja váidaga hárrái gustot. Jus váidinvuoigatvuohta geavahuvvo, gártá datte ášši joatkabargu adnot hálddašeapmin. Vuođustus lea ahte váiddagieđahallan lea lassibargu mii čuovvu go eanavuovdinlága erenoamáš njuolggadusat gustojit Finnmárkui, maid dán vuogádaga mielde berre Eanadoallodepartemeanta gokčat. Rievdadeami oktavuođas mearriduvvui vel ahte buot eatnamat maid Stáhta vuvddiid direktoráhta hálddaša, oktan stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus, galge eanagirjesirdoŧ 313 Statskog:i. Eanadoallodepartemeanta dadjá St. prp. nr. 52 1991-92 28. siiddus: "Go Stáhta vuvddiid direktoráhta rievdaduvvo stáhtafitnodahkan ferte jearrat galgágo stáhtafitnodat badjelasas váldit dahje láigohit/lihttoláigohit/luoikkahit vuoigatvuođaid maid hálddašanorgána Stáhta vuvddiid direktoráhta hálde stáhta beales. Departemeanta lea gávnnahan ahte ferte giddodatvuođđosirdin 1 314 opmodagain main stáhta vuovddit dál ovddasvástidit hálddašeami. Dán árta lea ahte rievdadeapmi eaktuda Statskog SF:s galgat leat seamma vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat go maid Stáhta vuvddiid direhtoráhta hálddaša dál." Stuorradikki mearrádusas čuožžu : "Statskog SF áigu badjelasas váldit giddodatvuođuid 1 315 , oktan vuoigatvuođaiguin ja geatnegasvuođaiguin, opmodagaide main Stáhta vuvddiid direktoráhta dál ollásit ovddasvástida hálddašeami. Dát siskkildit álgovuolggalaš stáhtaopmodagaid, oston opmodagaid ja stáhtaalmennehiid." Matrikulerekeahtes stáhtaeatnamat Finnmárkkus adnojuvvojit Eanadoallodepartemeantta beales gullat "álgovuolggalaš stáhtaeatnamiid" jovkui, geahča St. prp. nr. 52 (1991-92) 24. siiddu. Eanagirjesirdima 1316 oktavuođas mearridii Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ahte lávdegotti ovdaolmmoš galggai čujuhit Justisdepartementii, lávdegotti bargoaddin, čilgen dihte mo lávdegotti bargui čuohcá go sirdá eaiggáduššanvuoigatvuođa Statskog:i. Ovdaolmmoš čálii girjjistis čakčamánu 22. b. 1992 ee.: "Mearriduvvon rievdadeapmi earret eará Finnmárkku stáhta eatnamiid hálddašeames ii dieđusge nuppástuhte Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu. Lávdegoddi árvvoštallá ain Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hálddašanortnega mo ieš dáhttu. ..... Go lea sáhka diggelogahallat eaiggáduššanvuoigatvuođa sirddiheami eatnamiidda Finnmárkkus Statskog SF:i, jáhkká Sámi vuoigatvuođalávdegoddi danin leat ártta dáinna vuordit dasságo lávdegoddi leat geargan čielggademiinis Finnmárkku birra. - Čujuhan muđui ahte go "stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid" - Finnmárkkus matrikulerii 1970-80 jagiin lea mu dieđu mielde - leamaš eaktun ahte dát ii galgan moktege nuppástuhttit - eanariektedilálašvuođaid. Eaiggáduššanvuoigatvuođa sirddiheami - diggelogahallan - maid sáhttá matrikulerema geažil dahkat - - čájeha datte justa eatnamiid riektedilálašvuođa formála - nuppástusa." Justisdepartemeanta čujuhii golggotmánu 13. b. 1992 girjjis Eanadoallodepartementii Sámi vuoigatvuođalávdegotti čujuhusa birra, ja navddii Eanadoallodepartemeantta leat rivttes ásahus árvvoštallat čujuhusa. Eanadoallodepartemeantta vástádusas golggotmánu 23. b. 1992 čuožžu : "Eanadoallodepartemeanta čujuha dán oktavuođas St. prp. nr. 52 2. (1991-92) ja Stuorradikki miessemánu 14. b. 1992 mearrádussii. Dán 2. vuođul čujuhit: 1. Stáhtas gártá leat seamma 2. eaiggáduššansajádat maŋŋil 1. rievdadeamige go dan ovdal. 2. Giddodatvuođu galgá sirdit dáinna eavttuin ja nu ii nuppástuhttit 2. Finnmárkku eanariektedilálašvuođaid." Finnmárkku eatnamiid eanagirjesirdin Eanadoallodepartemeanttas Statskog SF:i lea čakčamánu 1993:s dadjatjuo čáđahuvvon. Eanagirjji lea juridihkalaččat čállon buot eatnamiidda mat gullet 1 atnonummarii 1317 buot dállonummariidda juohke duopmosuohkana gielddain. Oktiibuot leat fylkkas njeallje duopmosuohkana. Eanagirjjit leat diggelogahallon Čáhcesullo duopmosuohkana opmodagain, ja seamma galgá dahkkot Hámmárfeastta ja Álttá duopmosuohkaniid opmodagain. Várggáha sundi lea datte máŋggaid árttaid geažil biehttalan diggelogahallat eanagirjji. 2.5 EANAVUOVDINORGÁNAID VÁLDI Válddalastin eanavuovdinlága ja eará láhkavuođuid mielde galgá eanavuovdinorgánaid sadji čilgejuvvot eará orgánaid ektui maidda almmolašrievttálaš válddalastin lea biddjon . Gaskavuohta dákkár orgánaide ii meannuduvvo dás, muhto lea vihkkedallon sierranaš áššesurggiid čađamannamis 4. kapihttalis. 2.5.1 Váldi eanavuovdinlága mielde Eanaopmodagaid vuovdin ja lihttoláigoheapmi ja eará vuoigatvuođat dahkkojit eanavuovdinlága njuolggadusaid mielde. Dáid bargguid gohčodit eanavuovdinorgánat eaiggáduššanhálddašeapmin. Lastavuovdečujuheapmi muoraide muddejuvvo eanavuovdinlága § 4 mielde ja galggašii danin leat eanavuovdinorgánaid bargun. Eanavuovdinásahusa § 11 mielde galgá datte dát gullat Direktoráhta vuovdeossodahkii. Mo dát váldi dál doaimmahuvvo, lea dárkilat ovddiduvvon 4.4. kapihttalis vulobealde. 2.5.1.1 Eanavuovdinlága mearrádusaid várddus Stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid láhka galgá § 1 mielde gustot stáhta matrikulerekeahtes eatnamiidda Finnmárkku fylkkas. Lága ovdabargguid olis galgá láhka siskkildit "buot eatnamiid, čázádagaid ja juohkelágan eanavuoigatvuođat", geahča Od. prp. nr. 48 (1963-64) 13. siiddus. Dát mearkkaša ahte buot stáhta vuoigatvuođat fylkka eatnamiidda siskkilduvvojit lága njuolggadusain. Eanavuovdinlága § 2 lea lága váldomearrádus. Dás mearriduvvo vuosttas lađđasis ahte eatnamiid sáhttá vuovdit dahje lihttoláigohit, muhto daid spiehkastagaiguin mat leat namuhuvvon nuppi lađđasis. § 2 goalmmát lađas addá láhkavuođu mearridit stáhta eatnamiin vuovdima, lihttoláigoheami ja hálddašeami láhkaásahusaid ja čujuhemiid §§ 4 ja 5 olis, geahča vulobealde. Hálddašanjoavku lea gávnnahan dárbbašlažžan mannat erenoamážit čađa eanavuovdinlága § 2 sisdoalu, dán mearrádusas go lea nu guovddáš mearkkašupmi stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hálddašeapmái Finnmárkkus. Dáid njuolggadusaid sisdoallu lea vihkkedallon 2.5.1.2. ja 2.5.1.3. čuoggáin vulobealde. Lága § 3:s addo njuolggadus ahte stáhta lea luvvejuvvon áidegeatnegasvuođas miessemánu 5. b. 1961 ránnjááiddiid birra lága mielde. Mearrádus digaštallui go 1965 eanavuovdinláhka mearriduvvui, gos čuoččuhuvvui ahte stáhta áidegeatnegasvuođa ektui ferte adnot nugo earáge eanaeaiggádin. Eanadoallodepartemeanta vuođustii luvvema ná: ".. Finnmárkkus lea šaddan vieruiduvvan riektenjuolggadus áidedoallama hárrái Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid ektui, ja ahte stáhta "erenoamáš riektedilálašvuođa" mearrádusaid olis ránnjááiddi birra lága § 1:s boahtteáiggisge ferte luvvejuvvot oassálastamis priváhtaeatnamiid ja matrikulerekeahtes stáhtaopmodagaid gaskasaš áidedoallamis." (Od. prp. nr. 48 1963-64 14. siiddus) . Departemeanta dadjá dasto ahte vieruiduvvan riektenjuolggadusa vuođu lea ahte opmodagat leat leamaš vuvdon viehka govttolaš hattiide, ja ahte stáhtii dábálaččat ii leat leamaš makkárge ovdu priváhtaeatnamiid ja matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiid gaskasaš áiddiin, mii várra boahtteáiggisge lea erenoamáš Finnmárkku dáfus. Eanavuovdinkantuvrra beales dieđihuvvo ahte dát spiehkastat adnojuvvo maid guoskat rájáid máđasatnima geatnegasvuhtii, ja láigolaš dahje oasti gohččo goasttidit láigohuvvon dahje ostojuvvon eatnamiid rájáid merkema. Rádjaáššiin eanajuohkinlága olis lea datte stáhta Finnmárkku eanavuovdinkantuvrra bokte áddejuvvon veardásaš ránnján, ja eanavuovdinkantuvra lea rádjaáššiid geažil gohččojuvvon máksit eanajuohkingoluid 1 318 . Eanavuovdinlága § 4 addá giliolbmuide vuoigatvuođa čujuhuvvot lastavuovddi muoraide. Vuoigatvuohta lea ráddjejuvvon dálloatnui. Od. prp. nr 48 (1963-64) 14. siiddus gohčoduvvo muorravuoigatvuohta buohkaidvuoigatvuohtan ja iige suodjaluvvon vuoigatvuohtan, ja daddjo ahte njuolggadusa sáhttá heaittihit buhtadasa haga jus muorradárbu áiggi mielde nohká. Seamma sajis albmaduvvo vel gii galgá lohkkot "giliássin": ""Giliássi" báhkkodeamiin lea - nugo ovdanboahtá lávdegoddi cealkámušas - oaivvilduvvon ráddjet vuoigatvuođa čujuhuvvot muoraid dálloatnui sidjiide geat ásset olggobealde gávpogiid ja čoahkkebáikkiid." Mearrádusa rievttálaš sisdoallu lea meannuduvvon Riektejoavkku čielggadeami 3.2. kapihttalis, ja čujuhannjuolggadusa geavat lea govviduvvon vulobealde 4.4. kapihttalis. Mearrádus mas guhká ii leat leamaš geavatlaš mearkkašupmi, lea § 5, mii doaisttážii 1319 addá gieldda ássiide lobi gielddas čuohppat lavnnjiid jekkiin. Lavdnječuohppan galgá maid čujuhuvvot. Departemeanta gohčoda lavdnječuohppama vuoigatvuođa buohkaidvuoigatvuohtan maid sáhttá heaittihit jus lavdnjeboaldin nohká. Njuolggadusa rievttálaš bealit leat vihkkedallon Riektejoavkku čielggadeami 3.11. kapihttalis. Go njuolggadus ii leat dál anus, ii leat dat Hálddašanjoavkku čielggadeamis lagat meannuduvvon. Eanavuovdinlága § 5 a bođii 1977 eanavuovdinlága lassin. Dás lea biddjon njuolggadus ahte dušše finnmárkolaččain galgá leat stáhta eatnamiin vuoigatvuohta lubmet. Eará norgga borgárat ja olgoriikalaččat sáhttet lubmet dušše go murjjiid borrá dasttán. Dasto addo Gonagassii váldi addit láhkaásahusa lubmenmuddemii, ja dan oktavuođas sáhttá mearridit ahte muhtun luomeguovllut čujuheami bokte galget spiehkastuvvot álbmoga čoagginvuoigatvuođas, ja dan sadjái doalahuvvojit ovttaskas olbmuide, joavkkuide ja giliide. Luomevaljiid čujuhannjuolggadusat leat addon eanavuovdinláhkaásahusa § 8 a:s. § 5 a rievttálaš bealit leat meannuduvvon Riektejoavkku čielggadeami 3.10. kapihttalis. Njuolggadusaid geavat lea govviduvvon vulobealde 4.7. kapihttalis. 2.5.1.2 Vuovdin ja lihttoláigoheapmi Eanavuovdinlága § 2 vuosttas lađas lea lága váldomearrádus mas lea dákkár teaksta: "Stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid sáhttá vuovdit dahje lihttoláigohit." Mearrádus bidjá vuoigatvođavuođu eanavuovdinorgánaide sáhttit rievttálaččat ráđđet stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus. Vuoigatvuođavuođđu dárbbašuvvo vai eanavuovdinorgánat stáhta beales sáhttet vuovdit stáhta eatnamiid, almmá šaddat vuostá Vuođđolága § 19 gildosiin. Vuođđolága § 19 ektui cealká Eanadoallodepartemeanta Od. prp. nr. 48 (1963-64) 11. siiddus: "Finnmárkku stáhta eatnamiid vuovdima (miessemánu 22. b. 1902) gustojeaddji lága váldomearrádus lea § 1, vuosttas lađas mii čuodjá: "Stáhta Finnmárkku Ámtta Eanaguovllu Eatnamiid oktan Vuvddiin sáhttá luobahit". Nugo čujuhuvvon árvalusas lea dát hálddašanválddi mearrádus maid Gonagas sáhttá doaimmahit Vuođđolága § 19 Stuorradikki mieđáhusa olis. Dán mieđáhusa sáhttá Stuorradiggi, nugo lávdegoddi lea ovdandoallan, addit dábálaš dievasčoahkkinmearrádusaš 320 . Sáhttá addot lága hámisge. Departemeanta lea ovttamielas lávdegottiin ahte livččii leamen ovdun ahte Stuorradikki vuovdinmieđáhus addo lága hámis ja ahte mieđihanvárašumit váldojit láhkii." Njuolggadus ahte Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid sáhttá vuovdit dahje lihttoláigohit, lea vástideaddji njuolggadusa joatkka mii vuosttas geardde lei váldon 1863 eanavuovdinláhkii, ja mii maŋŋil joatkkašuvvui 1902-lágas. Almmolaš kommišuvdna evttohii 1862:s njuolggadusa, ja maid vuovdemeašttirguovttos Barth ja Norman vuolggaheigga. Ovdahistorjá ja vuođustus addit njuolggadusa mii attii lobi vuovdit dahje lihttoláigohit stáhta eatnamiid Finnmárkkus, boahtá ovdan Od. prp. nr. 33 1863:s, mas 8. ja 9. siiddus čuožžu: "Kommišuvdna lea dan Oaivilis, ahte dat dássážii gustojeaddji Prinsihppa, Boahtteáiggis berre nuppástuvvot nu, ahte Stáhta Eatnamat eai šat skeŋkejuvvo, muhto juogo vuvdojuvvojit Haddái, mii vástida olles Árvvu vuovdináiggis, dahje - go Vuovdin Dilálašvuođain ii leat ávkkálaš - Buhtadasa vuostá sáhttá addit Priváhtaolbmo Atnui, ja ahte Eaiggáduššanvuoigatvuohta ostojuvvon Eatnamiidda berre leat seamma hehttetkeahttá ja gáržžitkeahttá Finnmárkkus, go eará Riikaosiin. Lagabui vuođustit Mearrádusa, ahte Eatnamat dás rájes eai addo Nuvttá, ii oro dán Báikkis dárbbašuvvomin, go dan Oktavuođas sáhttá čujuhit Vuovdefálddi Norman mildosiidda, mat čuvgejit Gonagaslaš Sis-Departementii Njukčamánu 19. b. dán jagi, mas jáhkkui ođđa Prinsihppa min oainnu mielde lea doarvái vuođustuvvon. Dás galgá dušše mihttet, ahte vissa einnosta ođđa Vuogádaga Guoddaleapmi, ahte dat vádduda ja muhtun Muddui caggá Finnmárkkus eanet hukset, muhto dát Dárkon ii leat Kommišuvdnii moktege Issoras, go baicce várra lea buoret Guovlluide ahte leat moadde, muhto árjjálaš ja jábálaš Iešeaiggáda, go ahte leat olut, geain váilot dat namuhuvvon Galggat, ja go diehtit, ahte eai eisege sii daidda, geat dikšot Eatnamiid, dábálaččat dál leat gillán, go baicce dábálaččat juo leat geavahan eanet Eatnamiid go sii dássážii leat gillen dahje sáhttán gilvit. Go vuos Eatnamat leat vuvdojuvvon ja mákson olles Árvvus, berrešii dat maid leat Opmodat sáni duohta Áddemis, ja iige Gáržžiduvvot Eaiggáduššanvuoigatvuođas nugo bajábealde namahuvvon. Ahte buot dát berrešivččii loahpahuvvot, gusto datte lunddolaččat dušše Eatnamiidda, mat máksojuvvojit, nappo dan maid Stáhta dás rájes luobada. Vel guoská, mat lea juo addon, ainjuo Dál evttohuvvo dušše Gáržžidemiid lasihit dan oassái, maid birra eanet vulobealde. Eatnamiid Vuovdima dáfus, ii leat dieđusge min Oaivil, ahte buot Eatnamat galget vuvdojuvvot ja iige, ahte berrešii doapmat vuovdit, maid sáhtášii jurddašit Áiggiid mielde berrešii sirdit priváhta Eaiggáduššamii." Dan "jáhkus" maid vuovdemeašttir Norman lea čállán ja masa kommišuvdna guorrasii, geardduha kommišuvdna ee.: "Álttás, láhttesta Vuovdemeašttir, lea guhkit Áiggi juohkán ávkkolaš Eatnamiid Bealdduide, Gittiide ja Niittude hui unna Eanabihtáide. .... Dušše lea Vuohki, mo Eatnamiid luobaha, mii ferte leat unohas. Dát luobahuvvojit unnit Eanabihtáide, Dielkun vuvddiin, eai leat doarvái ávkkálaččat Atnui dasa gii daid oažžu, muhto doarvái Bilidit Vuovddi das birra. Ii gávdno makkárge gárvves Plána maid čuovvu, mas lea čielggaduvvon, gokko berrešii leat Vuovdi ja gokko Bealdu ja Gieddi. .... Ainjuo navdá Vuovdemeašttir dáppe, ahte mo Vuovdi lea Vahágahtton, jus ii čalbmáičuohccái, liikká uhccán Vahát, dan ektui mo Eanabihttájuohkin Áiggi mielde čuohcá Eanadollui, Gildii ja Stáhtii. Go ferte dovddahit, ahte vel doppe daid Guovlluin Finnmárkkus, gos Eanadoallu lea duođai vejolaš, lea Árta Dáluid unnidit mealgat go máŋggaid eará Sajiin riikkas, go Eanadoallu Finnmárkkus ii sáhte Eatnašiidda leat áidna Eallinvuohki, nu ahte ii galgga mannat nu Guhkás, go dál, váikko ii álo, muhto dávjá dahká. Dáinna juogademiin lea hohkaheamen, vaikko Dilálašvuođat muđui eai iešalddes dárbbašivčče, vártnuhis, geafes, duhtameahttun, ja lobihis Eanadoallo-Proletára. Dán riikaoasis iđiha seamma Dilálašvuođa, go Molsunláhka ná viggá Duhtadit Almmolaš ja priváhta olbmuid go nuppástuhttimin eará sajiin riikkas. Manne Čujuhuvvo ná vahátlaš Lági mielde, oaivvilda Vuovdemeašttir ártan leat go Stáhta skeŋke Eanabihtáid, mat eai leat šat, nugo lei 1775:s, go dieđihuvvon Cealkámuš ilmmai, Ruhtaárvvu haga. ..... Vuovdemeašttir atná danin riektasamos, ahte Eatnamat eai šat skeŋkejuvvo, muhto luobahuvvojit árvvu mielde. Gos das ii leat makkárge árvu, lea buoremus ahte ii giktal Geange ássagoahtit dohko. ... Vuovdemeaštára geažiduvvon Lági mielde navdá, ahte Ii oktage gillá, Ii oktage oidojuvvo. Eatnamat bohte dušše sin gieđaid gaskii, geain juo lei veahá Ruhta, nappo Dábálaččat ruovttudoallolaš 1321 ja barggánis Olbmuide. Dan sadjái go eanebuidda, muhto geafes, eai birgejeaddji ja duhtameahttun Eanaeaiggádiidda, geat dávjá šaddet Gefiidkássii Noađđin, eai dárbbaš nu máŋga, muhto jábálat, iehčanas ja duhtavaš Eanadoallit. Vuovdemeaštára bajábealde namuhuvvon cealkámušat gusket, son mearkkaša, dušše Álttá Báhpasuohkanii. Galgágo Stáhta Eatnamiid Vuovdin leat Njuolggadussan muđui Finnmárkkusge, ii duostta árvvoštallat, go leat unnán Dieđut, muhto lea gullan oahppan ja buorremenolaš Olbmuid Nuortafinnmárkkus cealkimin dan hárrái, ahte galggašii leat ávkkálažžan doppege Vuovdigoahtit heađuštan dihte sahtedohko Ođđaássama báikkiide, gos eai sáhte ealihit iežaset, muhto guđđet maŋŋilgo leat vuvddiid bilidan, na várra vel Eatnamiid bilidan nu ahte eai anihahte." (O. nr. 33 1862 2. siiddus) Sisdepartemeanta guorrasii 5. siiddus čuo. lávdegotti oidnui, go "Stáhta... hálde Eatnamiidis, gos vuohččan Álttás, várra ii šat sáhte leat dárbbašlažžan dahje ávkkálažžan luobahit Buhtadasa haga". Mearriduvvui nammadit eanavuovdinkommišuvnna mii galggai fuolahit stáhta eatnamiid vuovdima Finnmárkkus. Vuovdinlobi ulbmil lei nappo máŋggasuoraŧ 322 ; belohahkii livččii giddodatvuovdimis leat sisaboađut ruhtadit stáhta vuovdedoaimmahaga fylkkas, ja belohahkii oaivvilduvvui ahte fylkka ássiid buoremussan, erenoamážit eanadoalliid, lei go ieža besset eaiggáduššat eatnamiid. Stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid vuovdinprinsihppa, lágas gohčoduvvon luobaheapmin, joatkkašuvai 1902 eanavuovdinlágasge. Dálá gustojeaddji eanavuovdinlága § 2 ii sisttisdoala makkárge oppalaš mearrádusa makkár deasttat galget deattuhuvvot, dahje eanemus deattuhuvvot, go áiggošii oastit dahje láigohit eatnamiid. Mo vuođustuvvo go dát ii leat mielde lea Od. prp. nr. 48 (1963-64) 11. siiddus: "Departemeanttas lea, nugo Lávdegottisge, dakkár áddejupmi ahte Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hálddašeames berrešii váldodeaddu biddjot mo lea servodatávkkálažžan ja ruđalaččat riekta háldet eatnamiid. Departemeanta oaidná dehálaš bargun láhččit dilálašvuođaid nu ahte nu bures go vejolaš sáhttá áššiid meannudit dohkálaččat. Departemeanta ii datte ane olus ávkin hábmet dákkár mihttomeari ieš láhkii. Vai ulbmálaš hálddašeapmi ii caggo go dát mihttomearri váldui láhkii, fertešivččii vejolaš láhkamearrádus leat nu dábálaš hámis ahte dat illá attašii aitosaš ákkaid makkárge konkrehta áššis. 1902 láhka ii sisdoalage ovttage dákkár mearrádusa. Departemeanta navdá dalle árvalusa mielde lága berret ráddjejuvvot mearridit ahte stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus oktan lágas dárkilat hábmejuvvon spiehkastagaiguin, sáhttá vuovdit ja láigohit. Áiggis áigái vuovdima ja lihttoláigoheami njuolggadusaid ja dárkilat mearrádusaid berrešii Gonagas mearridit daid eavttuid mielde maid Stuorradiggi bidjá láhkameannudeami vuođđun." Guovddážin galgá nappo leat "servodatávkkálažžan ja ruđalaččat riekta" eatnamiid hálddašeapmi. Dát mihttomearri báhkkoduvvo eanavuovdinláhkaásahusa § 1:sge, mii njuolga suokkarda fylkka opmodathálddašeami plánema, muhto mii maid várra báhkkoda eatnamiid hálddašeami vuođđudeaddjibut prinsihpa. Eanavuovdinláhkaásahusa § 1 vuosttas lađas lea hábmejuvvon ná: "Juksan dihte ulbmálaš ávkkástallama stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin galggašii eanaš vuovdit ja lihttoláigohit dihto guovllu beroštumiid oktasaš árvvoštallama vuođul". § 2 vuosttas lađđasa hábmen lea ahte eatnamiid "sáhttá" vuovdit dahje lihttoláigohit. Dát mearkkaša, nugo čájehuvvon bajábealde, ahte eanavuovdinorgánain lea váldi vuovdit eatnamiid. Hábmema sáhttá dasa lassin dulkot ahte eanavuovdinorgánat besset ieža mearridit galgágo eatnamiid vuovdit vai ii, nappo leago vuovdin dan háve sávahahtti dahje ávkkálažžan. Geavadis lea jerron galgágo eanavuovdinlága § 2 áddet ná, vai leatgo eanavuovdinorgánat geatnegasat luobahit eatnamiid jus ii oktage § 2 namuhuvvon spiehkastagain guoskkahuvvo. Eanavuovdinorgánat gohčodit eanavuovdinlága "jo-láhkan", ja eatnamat vuovdojit dahje lihttoláigohuvvojit jus eai leat konkrehta árttat biehttalit ohcama. Dát guoddu vuođustuvvo ahte láhka lea addon justa ásahan dihte priváhta opmodagaid Finnmárkkus. Dasa lassin ii leat stáhtas olus alddes beroštupmi eaiggáduššanvuoigatvuhtii go eatnamat eai berre bissut stáhta eaiggáduššamis daid deasttaid vuođul mat leat biddjon § 2 nuppi lađđasii. Illá ábuha biehttalit ohcama jus eai leat dákkár árttat mat vuođustit biehttaleami. Ii sáhte liikká várra dás gávnnahit ahte lea vuovdingeatnegas, nu ahte ohccis lea vuoigatvuohtagáibádus oažžut ohcama mieđihuvvot, jus ii spiehkastuvvo veahášge § 2 nuppi lađđasa mielde. Hálddašangeavat sáhttá datte dás ráddjet. Dađis lea šaddan bissovaš geavat ahte eanabihttá vuvdojuvvo dahje lihttoláigohuvvo jus ii oktage nuppi lađđasa mearrádus devdojuvvo. Danin sáhttá adnot eahpeáššálaš dahje eahpegovttolaš erohusmeannudeapmin jus ovtta áššis, govttolaš árttaid haga, biehttala ohcama. Muhto eanavuovdinorgánat sáhttet muhttit geavada oppalaččat, ja eaige danin ohccit geat leat hilgojuvvon, sivahala eahpegovttolaš erohusmeannudemiin, maŋŋilgo geavada lea muhttán. Vuovdin- ja láigohaneanavuovdinmearrádusain, maid Eanadoallodepartemeanta gergii golggotmánu 3. b. 1967, lea § 10:s njuolggadus mas leat eará sánit go eanavuovdinlága § 2 vuosttas lađđasis, ja mas eanet orru ahte addá lihttoláigohangeatnegasvuođa. § 10 vuosttas lađđasis čuožžu ahte váldonjuolggadussan galget joavdobarttat čohkkejuvvot muddejuvvon bartaguovlluide. § 10 nuppi lađđasis lea datte celkon ahte dábálaččat galgá dán njuolggadusas sierralobi oažžut, jus erenoamáš deasttat eai heađus. Mearrádusa nuppi lađđasa teaksta lea ná: "Sierralobi galgá dábálaččat addit go boazodoallodilit, eanadoallodilit, álbmoga beroštumit, luonddusuodjalandeasttat, gielddateknalaš dilit, mátkkoštandilit dahje eatnamiid vejolaš eará dehálaš ávkkástallamat eai cakka dan. " Njuolggadus orru vuosttažettiin muddemiin gaskavuođa gaskal čohkkejuvvon ja bieđggus joavdobarttaid huksema. Muhto dat maid áddejuvvo nu ahte bidjá geatnegasvuođa lihttoláigohit bartasajiid go ii čuoza ovttage namuhuvvon beroštumiide. Iešalddes mearrádus ii sáhte vuođđodit riektegeatnegasvuođa vuovdit, lága mearrádusaid rihkkuma olis. Njuolggadusa ferte baicce dárkot báhkkodeapmin makkár politihkka galgá leat bieđggus bartahuksema áššiin. Liikká lea dušše "dábálaččat" sierralohpi galgá addot, ja lea mearriduvvon ahte "dehálat eanaávkkástallan" galgá leat ovddabeale eanaláigoheami joavdobarttaide. Manne njuolggadus váldui eanavuovdinmearrádusaide lei go Eanadoallodepartemeanta, ráđđehusa liberála bartapolitihka geažil, bivddii Stáhta vuvddiid direktoráhta muhttit bartamearrádusaid nugo dat dál leat. 2.5.1.3 Luobahanvejolašvuođa ráddjemat Eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa a-c bustávain lea eanavuovdinorgánaid luobahanvejolašvuohta ráddjejuvvon. Doppe čuožžu : Eai vuvdo eatnamat: a) maid eiseválddit atnet dárbbašlážžan boazoguohtomiidda, b) mat geavahuvvojit dahje navdot geavahuvvot badjesápmelaččaid johtolagaide, c) mat berrešedje leat stáhta eaiggáduššamis mehciid, ruvkedoaimmaid, guollebivddu, olgunastin- ja luonddusuodjalanberoštumiid dahje eará árttaid geažil." Dán golbma mearrádusas lea oktasaš ahte albmadit eatnamiid mat eai "galgga vuvdot". Gažaldat lea gustojitgo ráddjehusat § 2 nuppi lađđasis dušše go eatnamiid vuovdá, sániid mielde, vai gustojitgo ráddjehusat eará viiddis háldemisge. § 2 vuosttas lađđasis máinnašuvvo sihke vuovdin ja láigoheapmi háldduin maid eanavuovdinorgánat galget sáhttit dahkat. Go de ráddje háldolobi, namuhuvvo dušše vuovdin. Gažaldat šaddá leago dát mielaevttoŧ 323 erohus, vai galgágo dulkot njuolggadusa nu ahte gielddus gusto eará háldduinge go vuovdimis, namalassii lihttoláigoheames dahje viessosadjeláigoheamesge. Dušše gielalaš dulkoma mielde gustojit ráđđenráddjemaŧ 324 dušše aitosaš vuovdimis. Nuppi beales cealkkihit duohta deasttat ahte ráddjehusat berrejit maid adnot eará háldduin. Boazodoalloberoštumiide lea ovdamearkka dihte seamma vahát massáš dal láiddomiid dahje johtolagaid eará háldduid go vuovdima geažil. Háldu čuohcá aŋkke nu ahte ii sáhte eatnamiid atnit. Ovdabargguin ii leat gažaldat čielgasit meannuduvvon, muhto leat dihto ákkat. Maŋŋilgo eanavuovdinláhkalávdegoddi lei vihkkedallan makkár lohpi berrešii leat eatnamiid luobahit, guoskkaha lobi láigohit dahje lihttoláigohit eatnamiid. Eanavuovdinláhkalávdegoddi cealká 1962 árvalusastis 15. siiddus: "Jus ii árttaid geažil mat ovddabealde leat namuhuvvon galgga leat eahpidahtti, galggašii Finnmárkku eatnamiid sáhttit láigohit dahje lihttoláigohit. ... Dalle berrešii addit oppalaš vejolašvuođa lihttoláigohit eatnamiid Finnmárkkus go dát ii leat vuoigatvuođaid vuostá maid badjesápmelaččat dahje dálonat leat háhkan, dahje riikka dahje guovllu anu vuostá." Dán cealkámuša mielde sáhttá orrut ahte lávdegoddi oaivvilda láigohan- ja lihttoláigohanlobis galget leat seamma ráddjehusat go lobis vuovdit matrikulerekeahtes eatnamiid. Seammaláhkai ádde V čuoggá "Vuovdin dahje lihttoláigoheapmi" 29. siiddus, mas geahčada eanaháldduid iešguđet ulbmiliidda, ja vihkkedallá deasttaid mat bealuštit vuovdima dahje láigoheami. Vihkkedallamat čájehit ahte dán atná ávkkálašvuođagažaldahkan, ja ii leat celkon mihkkege das ahte galget leat sierranaš njuolggadusat eanavuovdinorgánaid vuovdin- ja lihttoláigohanháldolobis. Liikká namuhuvvo lávdegotti láhkaárvalusas dušše vuovdin, ja § 2 sierramearkkašumiin 45. siiddus lea dušše vuovdimisge sáhka. Eanavuovdinlága (Od. prp. nr. 48 1963-64) proposišuvnnasge lea soames miellagiddevaš cealkámuša. Dábálaš mearkkašumiin dadjá Eanadoallodepartemeanta (12. siiddus) : "Departemeantage lea ovttamielas lávdegotti oidnui eanavuovdinhálddáhusa gaskavuođas sápmelaččaide ja boazodoalloberoštumiide. Sápmelaččaid beroštumit fertejit doahttaluvvot juohke oktavuođas." Dát oppalaš oaivil bealušta ahte ainjuo ráddjehusat mat leat mielde boazosápmelaččaid geažil, galget gustot eará háldduidege go vuovdimii. Dakka maŋŋil dán cealkámuša jearrá departemeanta berrešiigo válljet vuovdit vai lihttoláigohit go hálde Finnmárkku eatnamiid. Departemeanta cealká: "Galgágo vuovdit vai lihttoláigohit eatnamiid go galgá dodjit háldu makkárnu ulbmilii, atná departemeanta sieiva ávkkálašvuođagažaldahkan. Jus lea čielggas ahte eanabihttá adnojuvvo ulbmila mielde, oidojuvvo vuovdin. Nu guhkágo lea viissismeahttun, berrešii láigohit. Departemeanta ii cuiggot lávdegotti oainnu dáid gažaldagaide ja namuha erenomážit leat ovttaoaivilis ahte bartasajiid ii berrešii vuovdit." Vaikko čuolbma leage eará, vuhtto sitáhtas ahte ii leat oaivvilduvvon leat makkárge erohus sáhttágo vuovdit vai lihttoláigohit. Dán doarju departemeantta cealkámuš evttohusa sierracuhkiin 13. siiddus: "Ovdanbuktima § 2 vuosttas lađđasis lea ulbmil addit láhkavuođu vuovdimii dahje láigoheapmái. Go lea oaivvilduvvon báhkkodit molssaeavttu, lea departemeanta gávnnahan fertet buhtadit "ja" báhkkodeami evttohusa vuosttas lađđasis "dahje"-sániin ovdanbuktimis." Eará dagaldat leat mo mearrádusa leat geavahan. Suoidnemánu 3. b. 1978 girjjis attii Stáhta vuvddiid direktoráhta bargonjuolggadusaid ahte Finnmárkku Eanavuovdinkantuvra galgá árvvoštallat gaskavuođa § 2 nuppi lađđasii eará viiddis háldduinge go vuovdima. Dás daddjo ee.: "§ 2 nuppi lađas čujuha sániid mielde opmodagaid sirdimii (vuovdimii) ja iige láigoheapmái. Olu hálddut leat nuppi beales nu viidát ahte dat vuovdingildosa ektui berrešedje lohkkot vuovdimin lága ektui, go beroštumiid maid áiggošii áimmahuššat eai livčče muđui doarvái suodjaluvvon. Dasa mii ovddabealde lea namuhuvvon, mearriduvvo dás ahte eanavuovdinkantuvra buot vuovdináššiin ja eará viiddis háldduin mat lága áddemis bálddastahttojit vuovdimiin (omd: eanahálddut huksemii, viesuide, industriai, luottaide) ferte árvvoštallat dárkilit rihkkugo vuovdin/hálden lága § 2 nuppi lađđasa gildosa." Seamma čavčča, golggotmánu 26. b. 1978, muhtii Eanadoallodepartemeanta eanavuovdinláhkaásahusa § 15 njealját lađđasa dán mielde, nu ahte dat dál čuodjá: "Vuovdima dahje eará viidát háldduid dáfus maid bálddalastá vuovdimiin, omd. eanahálden huksemii, viesuide, industriai ja luottaide, árvvoštallá eanavuovdinhoavda galgágo eanabihtá vuovdit eanavuovdinlága § 2, nuppi lađđasa ltr a. ja b mielde. Direktoráhta mearrida jus eahpiduvvo maŋŋilgo eanavuovdinstivra lea buktán dasa cealkámuša." Eanavuovdinkantuvra dieđihii ahte sii geavatlaččat leat dulkon "galgágo vuovdit" báhkkodeami maiddái "galgágo vuovdit, lihttoláigohit dahje háldet earaláhkái". Dát dagaldagat galget ovttas čilget ahte § 2 nubbi lađas ii galgga dušše gustot vuovdimis gáržžes áddemis, muhto eará viiddis háldduinge main lea nu bindilis dahje viiddis váikkuhusat ahte dán oktavuođas ferte leat dássálaga vuovdimiin. Go vuovdin báhkkodeapmi adnojuvvo maŋŋil dán ovdanbuktimis, oaivvilduvvo danin sihke vuovdin ja lihttoláigoheapmi. Ovdalis earuheapmi gaskal departemeantta vuovdima ja ámtamánni dahje fylkkamánni lihttoláigoheami lea sihkkojuvvon 1965 lágas. 2.5.1.3.1 Boazoláiddomat § 2 nuppi lađđasa a) bustáva háldenspiehkastat gusto eatnamiidda maid "almmolaš eiseválddit oidnet dárbbašlažžan boazoláiddomiidda". Álggos ferte mearridit maid siskkilda "boazoláiddomiid" doaba. 1863 ja 1902 eanavuovdinlágaid § 1 mielde eai galgan guovllut mat dárbbašuvvojedje geasseguohtumii, vuvdot. Gustojeaddji eanavuovdinláhka geavaha oppalat báhkkodeapmi "láiddomat", mii siskkilda buot láiddomiid bohccot atnet jagis. Ráhkkaneaddji lávdegoddi evttohii bisuhit ráddjema guovlluin mat adnojedje dárbbašuvvot "geasseguohtumin". Eanadoallodepartemeanta čuovui lávdegotti evttohusa ja hilggui čielgasit boazodoalliid gáibádusa viiddidit suodjalusa "guohtumiidda" oppalaččat, geahča Od. prp. nr. 48 1963-64 13. siiddu. Eanadoallolávdegoddi muhtii datte "geasseguohtuma" "láiddomiidda" čuovvovaš mearkkašemiin (Árvalus O VII 1964-65 5. siiddus) : "Lávdegoddi oaivvilda ahte "geasseguohtun" báhkkodeapmi a čuo. ii leat áibbas gokči ja evttoha ahte "geasseguohtun" lonuhuvvo "láiddomiin". Vaikko nuppástus vuođustuvvo ahte "geasseguohtun" ii leat áibbas gokči, ferte leat lávdegoddái čielggas, ja dan áiggage, ahte oppalat sátni livččii viiddidan suodjalusa gustot eará boazoláiddomiiddage. Dán láhkai mieđihivččii dáhttui mii ovdalis lei ovddiduvvon boazoealáhusa beales. § 2 nuppi lađđasa a) bustáva spiehkastat gusto danin vuos buot láiddomiidda maid boazoealáhus geavaha, iige dušše geasseguohtumiidda. Dás sáhttá namuhit ahte 1965 eanavuovdinláhka ii spiehkas omiid láiddomiid vuovdima (Dáloniid geasseguohtun... Eallit...") , nugo ovddit eanavuovdinlágat. Teavstta mielde leat dušše eatnamat mat leat"dárbbašlaččat" boazoláiddomiidda mat leat spiehkastuvvon eanavuovdinorgánaid háldolobis. Dárbbu ferte árvvoštallat iešguđet guovllu dilálašvuođaid ektui, muhto sáhttá stivret oppalat njuolggadusaid vuođul. Eai leat olus ákkat dákkár njuolggadusaide. Soames oaivadeapmi lea suoidnemánu 5. b. 1977 girjjis Eanadoallodepartementii eanasirdima diggeáššis Hámmárfeasttas. Dás lea ráđđehusadvokáhtaámmát cealkán "dárbbašlaš" báhkkodeamis: "Mearrádus ..... mearrida datte vuovdingildosa dárbbašlaš boazoláiddomiidda. Soaitá gielddus maid ferte váikkuhut láigoeavttuide 1325 mat sulastahttet eaiggáduššansirdima. In geahččal dárkilit "dárbbašlaš" báhkkodeami dulkot. Sáhttá goittotge čujuhit ahte láhkaeaktu várra lea viiddit go buhtadanbággolonisteami dovddaldat." Dán áddejumis sáhttet guovllut eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa a) olis leat dárbbašlaš láiddomat ja danin eai galgga vuvdot, vaikko meassamat eai attašivčče bággolonistanbuhtadasa vuoigatvuođa. Dákkár áddejupmi mielddisbuktá ahte meassamiid gierdama vuolimuš ceahkki eanavuovdinlága 2 nuppi lađđasa a) vuođul, biddjojuvvo vuollelabbui go bággolonistanbuhtadasa vuolimus ceahki. Galgágo dárboárvvoštallan vuolggahuvvot juohke orohaga mearriduvvan bajimuš lobálaš boazologus, vai duohta boazologus, mii dán áigái lea alibut. Boazodoallolága § 2 nuppi lađđasa mielde sáhttet boazoeiseválddit mearridit juohke orohaga guohtonáiggi ja bajimuš boazologu. Dát vejolašvuohta lea ođas 1978 boazodoallolágas, ja ii lean 1965:s go eanavuovdinláhka mearriduvvui. Jus boazolohku lea menddo allat dan ektui mii lea mearriduvvon, sáhttá čuoččuhuvvot ahte dasságo boazolohku lea geahpeduvvon vulobeallai mearriduvvon rájáid, dárbbašuvvo liige elliidege guohtun. Dáid elliid fysalaš dárbu ii leat nohkan, vaikko lea mearriduvvon geahpedit boazologu. Muhto go boazoeiseválddit fágaeiseváldin leat mearridan bajimuš boazologu, lea dát dehálaš eanavuovdinorgánaid láiddondárbbuid árvvoštallama vuođul. Dán láhkai buohtalasto hálddašeapmi maid iešguđet stáhtaeiseválddit doaimmahit seamma áššesuorggis. Leat guovllut maid "almmolaš eiseválddit atnet" dárbbašlažžan láiddomiidda ja maid ii galgga vuovdit dahje lihttoláigohit. Eanavuovdinnjuolggadusaid mielde leat eanavuovdinorgánat dán oktavuođas eiseválddit. Muhtun áššiin sáhttet eanavuovdinorgánat ieža mearridit guoskágo ášši gildosii. Dát sáhttá leat go guovlu čielgasit ferte lohkkot "dárbbašlažžan boazoláiddomiidda". Jus guovlu ii leat dákkár ahte ohcan hilgojuvvo seammás, galget moanat orgánat, boazodoalloorgánatge, beassat cealkit dása, geahča eanavuovdinláhkaásahusa § 16. Dákkár áššiin lea boazodoallu ovddastuvvon orohatstivrra ja guovlustivrra bokte. Muhto boazodoalus lea dušše cealkinvuoigatvuohta, ja eanavuovdinorgánat dat loahpalaččat árvvoštallet ášši. Jus eanavuovdinorgánat eai ane guovllu "dárbbašlažžan láiddomiidda", sáhttá eatnamiid luobahit. Dán árvvošteami mearrádusa sáhttá guoddalit, geahča eanavuovdinláhkaásahusa § 16 a. Váidaga čuovvu váiddameannudeapmi, sihke eanavuovdinorgánain ja Statskog:s, mii lea dákkár áššiid bajit orgána. Mearrádusa ii várra sáhte duopmostuoluid ovdii geahččalit, earretgo jus lea váldeboasttoatnu 1326 . Mearrádus lea čielgasit biddjon "eiseválddiide", namalassii hálddašanorgánii. Sihke njuolggadusa hábmen, árvvošteami fágalaš ja teknalaš mihtilmasvuohta ja go eanavuovdinorgánat leat hárjánan dovdat guoskevaš gažaldagaid, duopmostuolut vánit dárkkistiŧ 327 eanavuovdinorgánaid árvvoštallama. Mearridit leago guovlu dárbbašlaš láiddomiidda, gullá nappo hálddašeami luđolaš árvvošteapmái. Maŋimuš, ja várra dehálamos gažaldat maid galgá vihkkedallat dán mearrádusa ektui, lea gieldágo § 2 nubbi lađas a) inta luobaheami jus eanavuovdinorgánat gávnnahit guovlluid dárbbašuvvot boazoláiddomiidda, vai sáhttetgo eanavuovdinorgánat seaguhit eanet ealáhus- dahje servodatberoštumiid dárboárvvoštallamii, ja dákkár ollislaš árvvoštallamis mearridit dárbbašuvvogo guovlu boazoláiddomiidda. Vuosttas áddejupmi mearkkaša ahte dušše boazoláiddomiid dárbbuid galgá árvvoštallat, nu ahte dušše boazodoalu dárbu lea mearrideaddjin sáhttágo guovllu luobahit. Nubbi áddejupmi diktá eanavuovdinorgánaid ollislaččat árvvoštallat ja mearridit leago boazoealáhusa dárbbut dehálamosat go eará beroštumiid ektui vihkkedallá. Maŋit áddejupmi sáhttá mielddisbuktit ahte boazoláiddon sáhttá duvdot eret mearrádusa suodjalusas, go eanavuovdinorgánat ollislaš vihkkedallamis atnet eará deasttaid dehálabbun. Gažaldat šaddá nuppiin sániiguin makkár deasttaid eanavuovdinorgánat sáhttet atnit go árvvoštallo dárbbašuvvogo guovlu láiddomin. Gažaldat lea buicii áššiin mas eanavuovdinorgánat gal oidnet eatnamiid dárbbašuvvot láiddomiidda, muhto mas liikká atnet eará beroštumiid dehálabbon. Teavstta mielde guoskkaha eanavuovdinlága § 2 nubbi lađas eatnamiid mat eai "galgga" vuvdot. Dákkár hábmema mielde lea dás sáhka luobahangildosis jus guovlu duođai dárbbašuvvo boazoláiddomiidda. Nuppi beales daddjo ahte daid guovlluid maid "eiseválddit atnet dárbbašuvvot" láiddomiidda, ii galgga vuovdit. Leagoson de sadji dihto árvvošteapmái eanavuovdinorgánaid beales, nu ahte luđolaččat sáhttet mearridit sáhttetgo eatnamat muhtun háve dárkojuvvojit dárbbašlaš láiddomin. Eanavuovdinlága ovdabargguin ii leat gažaldat čielgasit vihkkedallon. Lávdegotti, mii ráhkkanahtii 1965 eanavuovdinlága, árvalusas, celko ahte "eat gávnnat ártta evttohit makkárge nuppástusaid badjesápmelaččaid vuoigatvuođain dahje vuoigatvuođain mat badjesápmelaččain leat boazodoallolága ja eanavuovdinlága vuođul", geahča eanavuovdinláhkalávdegotti 1962 árvalusa 24. siiddus. Lávdegoddi gergii láhkaárvalusa mii dán čuoggás lei seammago dalle gustojeaddji § 1 1902 eanavuovdinlágas, mas ee. čuožžo: "Stáhta Finnmárkku Ámtta Eanaguovllu Eatnamiid oktan Vuvddiin sáhttá luobahit. Luobaheapmi ii galgga liikká leat Priváhtii, go a. Gaska eiseválddiid mielas adno dárbbašuvvon Geasseguohtumin dáloniid dahje Badjesápmelaččaid Elliide dahje Darfečuohppamiidda, b. dat geavahuvvo Badjesápmelaččaid johtolagaide dahje dáloniid Johtalusaide dahje sáhttá navdit gáibiduvvo dákkár atnui, ...... f. dan Luobaheapmi muđui šaddá leat vuostá riikka Beroštumiid dahje Guovllu Anu." 1902-lága sániid mielde ii galgga luobahit, mii mearkkáša ahte gielddus lea vealtameahttun jus guovlu adno dárbbašuvvot guohtumiidda. 1902 eanavuovdinnjuolggadusa § 1 mielde lea sáhka háviin go ii galgga luobahit: " Luobaheapmi Dábálaš Njuolggadusaide gusto: a) Eatnamat eai galgga luobahuvvot, go Luobaheamis Stáhta Eatnamiin Finnmárkku Ámtta Eanaguovllus 22:át Miessemánus 1902 Lága § 1 albmaduvvon dahje eará Deasttain - omd. Ruvkedoaibma, Darfejeakkit, Sámileatnamat, Guollebivdu, Bivdu dahje eará Hearvásvuođat - leat ávkkálažžan bisuhit dan Stáhta Eaiggáduššamis. ........" Go lávdegoddi mii ráhkkanahtii 1965 eanavuovdinlága, ii lean oaivvildan nuppástuhttit gustojeaddji rievtti dán čuoggás, sáhttá 1902-lága áddejupmi oažžut mearkkašumi mo dálá gustojeaddji eanavuovdinlága galgá áddet. 1902-lága ovdabargguin, Od. prp. nr. 20 1901-1902 26. siiddus, cealká Eanadoallodepartemeanta: " Redakšuvnnalaš árttaid geažil lea dán paragráfii čohkkejuvvon mearrádusat, mat leat lávdegotti evttohusa § 1, § 2 ja § 3, 2 čuoggát. Dás leat ee. albmaduvvon háviid, go ii berre luobahuvvot, vástideaddji 1863 lága mearrádusaide, § 1. Lávdegoddi dadjá dás: "Lea eahpiduvvon, livčče go leamaš ávkkálažžan dás rehkenastit daid háviid, goas ii ávžžuhivčče vuovdit. Belohahkii livčče namalassii dát deasttat ovdáneamis rievdaduvvon áiggiid čađa, belohahkii livčče namalassii evttohusa prinsihpat eanavuovdima ovdánanvuogis dohkken buorebut njuolggadusaide go láhkii. Datte leat navdán buoremussan doalahit eanemus gustojeaddji láhkii ja departemeantta gaskaboddosaš evttohussii, muhto deattuhuvvo almmatge, ahte juohke háve ferte hálddahus atnit namahuvvon deasttaid, buot dárkojuvvon, deattu, maid čearddalaš ja ruđalaš beroštumit gávnnahit lasihit." Lávdegoddái masa Eanadoallodepartemeanta čujuha, lei áššedovdi lávdegoddi mii galggai mannat čađa Eanadoallodepartemeanta ráhkadan ođđa eanavuovdinlága gaskaboddosaš evttohusa maid. Álggos máinnaša Eanadoallodepartemeanta daid háviin goas ii berrešii luobahit eatnamiid. Lávdegotti sitáhtas hállo "háviin, goas ii ávžžuhuvvo vuovdit" ja ahte eanavuovdinorgánat juohke háve fertejit "atnit namahuvvon deasttaid, buot dárkojuvvon, deattu, maid čearddalaš ja ruđalaš beroštumit gávnnahit lasihit". Dát cealkámušat sáhttet vikkahit dan guvlui ahte eai leat dušše boazodoalu dárbbut mat galget mearridit árvvoštallanbohtosa, ja ahte boazodoalu dárbbut eai inta gieldán háldet eatnamiid jus eará dehálaš deasttat eai caggan. Nugo lávdegotti ealkámušat geardduhuvvujit, ferte áddet departemeantta oaivvildit guorrasit dása. Eanadoallodepartemeanta čujuha dasto dan dalá gustojeaddji 1863 láhkii, nu ahte "háviid goas ii galggašii luobahit", galgá vástidit háviide mat leat namuhuvvon 1863-lága § 1:s. Dát mearrádus čuojai ná: "1. Stáhta Finnmárkkus eatnamat eai galgga luobahuvvot priváhta opmodahkan, go dan luobaheapmi livččii leamen vuostá guovllu anu, nugo namahuvvon go lea: a) ahte dat geavahuvvo geasseguohtumin dáloniid dahje badjesápmelaččaid elliide dahje lavdnjeloggumii, ........." 1863 láhkamearrádusa vuolggasadji lea árvvoštallat livččiigo vuovdin "leat vuostá guovllu anu". Dát mearkkaša dábálaččat moanaid dilálašvuođaid seagáš 1328 árvvoštallama. Mearrádusa sáhttá áddet nu ahte dat lohká daid háviid goas luobaheapmi erenoamážit ("namalassii") livččii lean vuostá guovllu anu, nu ahte ii mearkkašan ahte ii galgan sáhttit eará dilálašvuođaidge dárkot. Dalle sáhtii dihto háviid gávnnahit ahte vuovdin ii livččii vuostá guovllu anu, vaikko guovlu adno geasseguohtumin dáloniid ja sápmelaččaid elliide. Teaksta orru leamen almmatge čájeheamen ahte luobaheapmi livččii leamen vuostá guovllu anu, ainjuo namahuvvon dilálašvuođaid mielde. Vuovdin daid háviid mat erenoamážit namuhuvvojit mearrádusas, ee. go eatnamat "geavahuvvojit geasseguohtumin", livččii iešalddes sáhttit áddejuvvot "vuostá guovllu anu", nappo vaikko ii árvvoštala eará deasttaid. Dán ferte dalle áddet vuovdingildosin dán lága mielde dan muddui go eatnamiid dárbbaša boazogeasseguohtumin. Dán dulkoma doarju 1863-láhka § 2, mas čuožžo: "Eatnamat, mat ovdalis namuhuvvon Eavttuid olis eai gávnnahuvvon dárbbašlažžan dahje ávkkálažžan bisuhit Stáhta Eaiggáduššamis, sáhttá ain Luobahit". 1863-lága ovdabarggut vigget maid dan guovlui ahte lea oaivvildan bidjat luobahangildosa namuhuvvon háviid. O. nr. 33 1863 9. siiddus čuožžu : "Eatnamiid Vuovdima ektui, dalle ii leat dieđusge min Oaivil, ahte buot Eatnamiid galgá vuovdit ja iige, ahte berrešii doapmat luobahit, maid sáhttá jurddašit Áiggi mielde berre sirdit priváhta Eaiggáduššamii. Dán oktavuođas mearkkašuvvo erenoamážit Čuovvovaš: Ii dál vuos leat áigi árvalit, ahte Eanagaskkat, mat geavahuvvojit Ássiin oktasaš Guohtumiidda Dáloniid dahje Badjesápmelaččaid Elliide, dahje Lavdnjeeatnamin Vuvdo dahje Lihttoláigohuvvo." Dán maid lea bájuhan, sáhttá dulkot ahte 1863 eanavuovdinlága § 1 ja 1902-lága § 1 mearridedje luobahangildosa dihto albmaduvvon háviin. Sáhttá datte jearrat bijaigo lávdegoddi mii ráhkkanahtii 1965-lága dán áddejumi dalá gustojeaddji § 1 vuođul, nappo leigo dákkár njuolggadusa sii háliidedje joatkkan. Árvalusastis máinnaša lávdegoddi 14. siiddus 1902 eanavuovdinlágas ja eanavuovdinnjuolggadusas, bajilčállagis "Gustojeaddji lágas ja njuolggadusain". Dás čuožžu ee.: "Luobaheami ja lihttoláigoheami njuolggadusat leat mearriduvvon lága § 1:s, njuolggadusaid § 1:s ja 8:s. Lága § 1, 2. lađđasa mielde ii sáhte luobahit eatnamiid go dat dárbbašuvvojit badjesápmelaččaid dahje dáloniid elliid geasseguohtumii dahje lavdnjeloggumii. Ii leat dasto lohpi luobahit guovlluid maid gáddá dárbbašit dahje atnit badjesápmelaččaid dahje dáloniid johtolagaide. Dasto ii leat lohpi luobahit eatnamiid jus leat niittut maid ii sáhtte albmaláhkai gilvit, dahje eatnamiid sajádat lea nu ahte guolásteaddjit soitet daid atnit návsttuide dahje jieliide. Jus eatnamat leat mávssolaččat vuovddi seailluheames ii galgga luobahit ja iige jus luobaheapmi lea vuostá riikka beroštumiid dahje guovllu dárbbu." Lávdegoddi atná njuolgguslaččat "ii sáhte luobahit" ja "ii leat lohpi luobahit" báhkkodemiid. Sátneatnimis vuhtto ahte lávdegoddi áddii dalá gustojeaddji njuolggadusa inta gildosin, dajaldagaid mielde. 15. siiddus geardduhuvvo dát, muhto dás ii leat giellaatnin seamma čielggas: "Lávdegoddi oaivvilda ahte go eatnamiid luobaha dahje láigoha berrešii váldodeaddu biddjot háldet eatnamiid servodatávkkálažžan ja gánnáhahttin. .......... Lávdegoddi oaivvilda ahte láhkamearrádusas berrešii doalahit ahte eatnamat mat dárbbašuvvojit badjesápmelaččaid elliid johtolagaide dahje geasseguohtumin eai berrešii vuvdot. Seamma gusto go vuovddi dahje ruvkedoaimma, darfejekkiid, sámmálčoaggima, bivddu ja guollebivddu geažil lea ovdun seailluhit eatnamiid stáhta opmodahkan. ......... Jus árttaid geažil mat ovddabealde leat namuhuvvon ii galggašii leat eahpidahtti, ferte Finnmárkku eatnamiid sáhttit láigohit dahje lihttoláigohit. Dál ásahuvvojit láigogaskavuođaŧ 329 eará ulbmiliiddage go daid mat leat namuhuvvon njuolggadusaid § 8:s, ja ii leatge boahtteáigái gáibiduvvon ráddjet lihttoláigohanlobi ulbmiliidda mat leat namuhuvvon njuolggadusas. Berrešivččege addot oppalaš lohpi lihttoláigohit eatnamiid Finnmárkkus go dát ii leat vuostá vuoigatvuođaid maid badjesápmelaččat dahje dálonat leat háhkan, dahje vuostá riikka dahje guovllu dárbbu." Lávdegoddi deattuha dás man mávssolaš lea go eatnamat hálddašuvvojit servodatlaš ja ruđalaš buoremus lági mielde. Dihto boazodoallodárbbuid deasttas, ja iešguđet riggodagaid ávkkástallama deasttas, cealkkihuvvo datte muhtun háviid ahte eatnamat eai vuvdo. Vaikko "berre" báhkkodeapmi adno nuppi oasis, lea maŋimušoasis sáhka vuoigatvuođain maid ee. boazodoallu lea háhkan, ja maid ferte doahttalit. 23. ja 24. siidduin, oasis eanavuovdima ja boazodoalu birra, cealká lávdegoddi sullii seamma: "Vuoigatvuohta mii badjesápmelaččain lea diktit bohccuid guohtut ja johtit, leat vuoigatvuođat mat dál leat nannejuvvon dahje eaktuduvvon boazodoallolága § 2 ja §§ 27 ja 28:s. Eanavuovdinláhkage lea geahččalan suodjalit badjesápmelaččaid boares vuoigatvuođaid ja lea § 1:s mearridan ahte eatnamiid maid sáhttá atnit badjesápmelaččaid johtolagaide, dahje maid eiseválddit atnet dárbbašuvvot geasseláiddomiidda badjesápmelaččaid elliide, ii sáhte luobahit. ........ Lávdegoddi ii gávnnat makkárge ártta evttohit makkárge nuppástusaid badjesápmelaččaid vuoigatvuođain dahje vuoigatvuođain mat badjesápmelaččain leat boazodoallolága ja eanavuovdinlága vuođul." § 2 sierracuhkiin láhkaárvalusastis cealká Lávdegoddi fas nu ahte sáhttá orrut leat gieldinnjuolggadus. 45. siiddus čuožžu: "Dán mearrádusas leat lohkkon muhtun dilálašvuođat mat cagget vuovdit matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiid. Mearrádus dávista hui sakka eanavuovdinlága § 1. ........ Eanavuovdinlága § 1 oppalaš mearrádus, mii gieldá vuovdit eatnamiid jus luobaheapmi lea vuostá riikka beroštumiid dahje guovllu anu leat guđđon evttohusas ja buhtaduvvon oppalaš vuovdingildosiin jus eatnamat "eará árttain berrešedje leat stáhta eaiggáduššamis." Eanadoallodepartemeanta bijai ovdan lávdegotti evttohusa Od.prp. nr. 48 1963-64. Eanadoallodepartemeantta oaidnu evttohuvvon § 2:i lea 11. siiddus : "Departemeanta navdá danin nugo árvalusge ahte láhka berrešii ráddjet mearridit ahte stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus lagat lágas hábmen spiehkastagain sáhttá vuovdit dahje lihttoláigohit. Departemeantta oainnu mielde lea § 2 spiehkastat lobis háldet stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus. Árvalusa § 2 sierramearkkašumiin cealká departemeanta 13. siiddus: "Boazodoalu beales lea čujuhuvvon ahte § 2 a ja b čuoggát leat vátnásit hábmejuvvon, ja ahte "geasseguohtuma" sajis berrešii leat čužžon "guohtun". Seamma daddjo ahte b čuoggás berrešii leat čužžon "boazodoallu atná dahje navdo atnit njuovvan- dahje mearkunsadjin, guotteteatnamin, johtolahkan dahje vuoiŋŋastansadjin jna." Departemeanta čujuha dán oktavuođas ahte gustojeaddji eanavuovdinlága § 1 a ja b mielde justa lea atnán deastta badjesápmelaččaid geasseguohtuma ja johtolagaid dárbui mat árbevirolaččat leat leamaš adnon erenoamáš mávssolažžan boazoealáhussii. Eará dárbbut mat boazoealáhusas galggašedje leat, ferte árvvoštallat ja buohtastahttit eará ealáhusaiguin, ja departemeanta oaivvilda danin ahte boazoealáhusa beroštumiide ollásit lea atnán deastta ovdanbukton § 2 a ja b mearrádusain oktan c čuo." Dás earuha gaskal dárbbuid mat erenoamážit leat namuhuvvon a ja b bustávain, ja eará dárbbuid mat boazodoalus galggašedje leat. Go lea gažaldat háldet eatnamiid, leat maŋimušdárbbut dakkár deasttat olusiid gaskkas ollislaš árvvoštallamis, ja dárbbut mat leat earuhuvvon sierra spiehkastagaide a) ja b) bustávain, leat departemeantta oainnu mielde oaivvilduvvon erenoamáš, nannosat. Leago mearrádus luobahangielddus, ii leat vihkkedallon Eanadoallolávdegotti árvalusas (Árvalus O VI 1964-65) . Lávdegoddi báhkkodii datte ahte "boazosápmelaččaid vuoigatvuođaid ferte doahttalit ollásit", geahča 5. siiddu. Dasa lassin viiddidii nugo namuhuvvon ovdal geasseguohtunspiehkastaga láiddomiidda oppalaččat. Vástideaddji guottut bohte vel ovdan go Stuorradiggi meannudii láhkaárvalusa, mas áššejođiheaddji Unsgård (Tidende O&L 1964-65, Forhandlinger i Lagtinget 37. siiddus) celkkii: "Boazosápmelaččat leat báhkkodan ahte ovdáneami mielde, ja eanet aht` eanet Finnmárkku eatnamiin ávkkástallo máŋggalágan ulbmiliidda, čuohcá dát sin vuoigatvuođaide ja sin vejolašvuođaide boazoealáhusas. Dál lea sihke lávdegoddi ja departemeanta cealkán ahte boazodoalu vuoigatvuođaid ferte doahttalit juohke oktavuođas. Deattuhan nannosit dán cealkámuša. Dás lea dahkamuš joavkkuin mas leat iežas váttisvuođat. Dán joavkku vejolašvuođat eai galggašii gáržžiduvvot - baicce nuppeláhkai; ferte iskat buoridit sin eallindili." Geassemánu 15. b. 1966 láhkaásahusas matrikulerekeahtes eatnamiid hálddašeami hárrái, lea mearkkašan ahte galgá oppalaččat vihkkedallot go galgá mearridit sáhttágo eatnamiid vuovdit, ja ahte a) bustávva danin ii ovttabeallásaččat galgga deastta atnit boazodoalu dárbbuide. Eanavuovdinláhkaásahusa § 1:s lea čuovvovaš cealkka: "Juksan dihte stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid ulbmálaš ávkkástallama, galggašii vuovdit ja láigohit eatnamiid, guovllu buot árvvoštallama beroštumiid vuođul. Plánemiin, mii berrešii leat huksenlága viidodatplánema meriid mielde, ferte atnit deastta eanadoallu eanadárbui, viesso- ja industriasajiide, luoddahuksemiidda, čáhceatnimiidda, duolvačáhcegolgadeapmái, girdihápmaniidda, Suodjalusa atnurusttegiidda, luondduguovlluide, olgunastinguovlluide ja eará dábálaš beroštumi rusttegiidda. Stáhta vuvddiid direktoráhta mieđiha departemeantta dohkkehemiin dárkilat mearrádusaid stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid vuovdimis ja láigoheames". Dulkonvejolašvuohta leat lohkalit vuosttas cealkaga iehčanas mearrádussan mii galggašii leat vuođđun árvvoštallat eaŋkaláššiin a) bustáva mielde. Mearrádus livččii dalle dagahan ahte eará servodat- ja ealáhusberoštumiidge sáhttá váldit mielde go galgá mearridit galgetgo boazodoalu dárbbut láiddomiidda heađuštit luobahit eatnamiid. Jus olles mearrádusa lohká oktanaga, oaidná ahte dát ii leat eaŋkaláššemeannudeami njuolggadus,muhto eanavuovdinorgánaid eanaávkkástallama 1330 plánen. Nubbi cealkka álggahuvvo "plánemiin" (min deattuhus) , mii sáhttá dulkojuvvot čujuhus vel vuosttas cealkagii, mii danin dušše lea oppalaš mearrádus das makkár mihttomearri berrešii leat eanahálddašeamis, vaikko ii leat oaivvilduvvon guorahallat lága § 2 dulkoma. Leago oaivvilduvvon mearridit maidege eanavuovdinorgánaid plánemis, boahtá ovdan lága ovdabargguinge. Eanadoallodepartemeanta cealká Od. prp. nr. 48 (1963-64) 12. siiddus: "Eaiggáduššanhálddašeami njuolggadusat Departemeanta lea ovttamielas lávdegottiin ahte Finnmárkku stáhta eatnamiid hálden nu bures go vejolaš berrešii ovdánit systemáhtalaččat ja plánamielde, geahččalan dihte ávkkástallat eatnamiid buoremussan ulbmálaččat ja ruđalaččat. Láhkaásahusaid evttohusa § 1:s lea lávdegoddi báhkkodan ná: [Láhkaásahusa § 1 lea bajábealde čállon.) Departemeanta deattuha dán oktavuođas mávssolašvuođa farggamusat oažžut ruđalaš kárttaid daid guovlluide Finnmárkkus gos vuovdin ja lihttoláigoheapmi leat áigeguovdilat, ja departemeanta guorrasa lávdegotti dáid ovdandoallamiidda." Eanavuovdinmearrádusat maid Stáhta vuvddiid direktoráhta lea gergehan golggotmánu 3. b. 1967, orrut leat vuođđuduvvon ahte dás lea eanavuovdinorgánaid eanaávkkástallama plánemis sáhka. Maŋŋilgo lea čujuhan eanavuovdinláhkaásahusa § 1:i, geahčada dás makkár plánaid berrešii ráhkadit ovdalgo hálde eatnamiid eanadollui, huksensajiide, barttaide, návsttuide ja lavdnjegođiide. Go mearrádusat galggašedje leat eanavuovdinláhkaásahusaide deavddan, orru dát eaktudeamen njuolggadusaide seamma áššesuorggi. Go dás leat plánennjuolggadusain dahkamuš, ja iige njuolggadusain mii muhttá lága mearrádusa sisdoalu, čuovvu maiddái dábálaš láhkateknalaš prinsihpaid, go noahkuda ahte láhkaásahusat leat lága rámma siskkobealde. Dáid njuolggadusaid mielde de ii sáhte mearridit láhkaásahusa mii nu sakka nuppástuhttá njuolggadusaid mat leat čállon lágas mas dás lea sáhka. Jus láhkaásahusa § 1 liikká állana dan árvvoštallama guvlui maid eaŋkaláššiin galgá dahkat, lea mearkkašahtti ahte boazodoallu ii leat čielgasit namuhuvvon daid beroštumiid gaskkas maidda galggašii deastta atnit, go boazodoalu beroštumit leat nannosit deattuhuvvon eanavuovdinlága ja boares lágaid ovdabargguin. Dán sáhttá ákkastallat go árvvoštallan man birra jurddaša, lea eaŋkaláššiid árvvošteapmi go lea čielggas ahte boazodoalu láiddondárbbut eai heađuš luobaheami. Dákkár háviid lea datte eanavuovdinlága ovdabargguinge eaktuduvvon ahte galgá govddidabbot árvvoštallat. Dán mielde ferte navdot ahte láhkaásahusa § 1 čállimis leat leamaš plánenbarggut jurdagiin, ja oaivil ii leat nappo leamaš mearridit ahte eará deasttat galggašedje leat mielde árvvoštallamis dárbbašuvvojitgo eatnamat boazoealáhii. Sverre Tønnesen lea "Retten til jorden i Finnmark" girjjis (1979) cealkán boazodoalu ja eará anu gaskasaš riidduid birra, erenoamážit eanadoalu. Son čállá earret eará ( 201-202. siidduin) : "Vuosttas čujuhanlága rájes 1775:s ja gitta dássážii ii leat eiseválddiid beales goassige eahpiduvvon ahte eiseválddiin lea lohpi čujuhit ássansajiid ja eatnamiid gilvimii beroškeahttá fuotnánitgo boazodoalliid láiddomat. Jus boazodoallit háliidežžet ráddjet eanačujuheami, fertešii leat váikkuheamen hálddahusa árvvošteami čujuhemiin ahte guohtumiid geahpedeapmi livččii leat guovllu anu vuostá ja iige lága oliš 331 . Muhto dákkár oainnuin ii leat joavdan gosage, go otná dan beaivái lea eanadoalus adnon leat sakka stuorát mávssolašvuohta guvlui go boazodoalus. Oaidnu ahte boazodoallu lea vuolibuš eanadoalu ektui dat lea boazodoallolága § 2 duogábealde, mas boazodoallovuoigatvuohta báikkálaččat ráddjejuvvo ii dušše guovlluide gos boazosápmelaččain ovddeš áiggis lea leamaš boazodoallu, muhto maiddái gos leat ávkkálaš diktit doaimmahit boazodoalu. Ahte stáhtas lea dákkár vuoigatvuohta leat gal čábočielggas. Stáhta vuoigatvuohta čujuhit ássansajiid almennehiin dahkko Finnmárkkusge. Dát vuoigatvuohta lea oppalaččat Norggas leamaš lága olis eanadatlága áiggi rájes. Finnmárkkus nugo muđuige lea čujuhanriekti eanaš adnon miehtat giliolbmuid iežaset dárbbuide eanasierravuoigatvuhtii." ..... Nu sáhttáge Finnmárkkus .... dadjat ahte lága mielde lea boazoealátvuoigatvuohta leamaš adnon vuoruhuvvon huksenvuoigatvuođa ja gilvinvuoigatvuođa mielde ja lea ferten dáidda čáhkket saji". Tønnesen ii namut čielgasit gaskavuođa eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa a) :i. Soaitá daningo son dán oktavuođas jurddaša dakkár dillái ahte eatnamat eai dárbbašuvvo boazoláiddomiidda. Son hállá ahte ássansajiid ja eatnamiid čujuheapmi fuotnánahttá boazoealáhiid, mii dávjá geavvá Finnmárkkus, gos olu bohccot guhtot masá miehtá fylkka. Árvvošteami maid oaivvilda boazosápmelaččain lea uhccán vejolašvuohta váikkuhit, sáhttá leat go eanavuovdinorgánat vihkkedallet beroštumiid go lea mearriduvvon ahte eatnamiid sáhttá vuovdit, ja de galggašii mearriduvvot leago luobaheapmi ávkkálaš dahje sávahahtti, ja iige árvvošteami mii galgá mearridit dárbbašuvvogo guovlu guohtumii ja danin iige vuvdot. 1863 ja 1902 eanavuovdinlágaid mielde, vuosttasis § 1 ja nuppis § 1 nuppi lađđasa mielde, lea dán árvvošteami fáddá justa leago luobaheapmi vuostá guovllu anu, ja dán anus lea eanadoallu árbevirolaččat leamaš nannosat. Dát árvvošteapmi ii gártta datte áigeguovdil ovdal lea čilgejuvvon sáhttágo guovllu boazodoalu dárbbu ektui luobahit. Jus Tønnesen:s lea dát áddejupmi riekta, ii ákkastallo das eará dulkon § 2 nuppi lađđasis a) :s go teaksta ja ovdabarggut. Muhto Tønnesen:a sitáhta sáhttá maiddái áddet čujuhussan ahte eanavuovdinorgánat dan háve sáhttet mearridit fertejitgo boazodoalu dárbbut láiddomiidda čáhkket saji eará dehálaš deasttaide, nugo huksemiidda ja eanadollui. Dákkár áddejumi čuovvu ahte eará deasttaid dihte eai oru boazodoallu dárbbut guohtumiidda dán guovllus adnot mearrideaddjin. Dás ii leat dasto inta gildosin dahkamuš, muhto čujuhemiin govddit vihkkedallamii buot dilálašvuođaid ektui masa eatnamat dárbbašuvvojit eanemusat. Dát áddejupmi nannejuvvo go Tønnesen maŋŋil orru bidjamin johtolatmearrádusaid b) bustávas eará dillái go láiddomiid dárbbu a) bustávas. B) bustáva birra cealká Tønnesen 203. siiddus: "Lágain orru árrat fuopmámin sierra dilálašvuođaid mat sáhttet gullat johtolagaide jna. Ná oaidná juo 1863 eanavuovdinlága § 1:s ahte okta eavttuin hálddahusas sáhttit vuovdit eanabihtá lei jus ii lean báikkis maid badjesápmelaččat atne johtolahkan. Vástideaddji mearrádusat leat 1902 lágas § 1, 1. lađđasis litra b ja dálá gustojeaddji 12.3.1965 lága § 2, 2. lađđasis litra b. Hálddahus lea oskkáldasaŧ 332 čuvvon eanavuovdinnjuolggadusain ja geavadis daid vuođul." Oppalohkái orru váttis dadjat vissásit oaivvildiigo Tønnesen § 2 nuppi lađđasa a) bustávvii go lea čuoččuhan ahte boazodoallu dihto háviid ferte čáhkket saji eará nana beroštumiide fylkkas, vai máinnašago dušše ávkkálašvuođaárvvošteami 1333 mii doaimmahuvvo go lea čielggas ahte a) bustáva gielddus ii heađuš luobaheami. Liikká lea govttolaš čielggas ahte son atná boazodoalu johtolagaid leat eanet suodjaluvvon, ja ahte eanavuovdinorgánat ainjuo dákkár háviid eai sáhte vihkket johtolagaid dárbbu vuostá dárbbu geavahit eatnamiid eará ulbmiliidda. Eanavuovdinorgánaid geavat sáhttá leat mávssolaš láhkaáddejupmáige. Eanavuovdinorgánat eai leat, nugo čujuhuvvon vulobealde 2.6.4.1. čuoggás, dušše deastta atnán boazoealáhii, muhto eará deasttaidege go árvvoštalle vuovdingažaldaga. Dán leat dahkan sihke ovdal ja maŋŋil 1965 eanavuovdinlága. 1965 láhka ii danin nuppástuhttán maidege. Geavat lea vánit vuođđuduvvon makkárge čielga oidnui lága dulkongažaldagaide, muhto liikká lea leamaš viehka bissovaš. Sáhttá jearrat makkár mearkkašupmi nu guhkes ja bissovaš geavadis lea § 2 nuppi lađđasa a) rievttálaš árvvoštallamii. Juridihkalaš teorias lea dán gažaldaga ee. Torstein Eckhoff vihkkedallan "Rettskildelære:s" (1989) , mas 201. siiddus daddjo hálddašangeavada birra čuovvovaš: "Man olu geavat deaddá, sorjá ee. man bissovaš, dovddus ja bindil dat lea. Dihto mearkkašupmi lea maiddái boahtágo geavat orgánain main duopmostuolut atnet lea erenoamáš máhttu dán suorggis. Eará mávssolaš dagaldat lea, leago čuovggus dahje eahpečuovgguš 334 priváhta beliide ahte geavada garvá. Dát illá garvojuvvo maŋit namuhuvvui háviid - erenoamážit jus lea sáhka njuolggadusain maidda lea dehálaš ahte olbmot sáhttet heivehit iežaset. Loahpas atnit muittus ahte lea mearrideaddji mearkkašupmi mo riektegáldogovva muđui neaktá. Hálddašangeavat mii čielgasit lea vuostá lága dahje alimusriekteduomu, ii eisege dábálaččat dohkkehuvvo. Muhto geahppasat vuosteákkat duvdojuvvojit dávjá eret." 209. siiddus máinnašuvvo priváhta geavat. Dás čuožžu : "Priváhta olbmuid geavadis sáhttá muđui leat riektegáldolaš mearkkašupmi vaikko ii leat ovttastahtton dákkár geatnegasvuođa dovdduin ahte das lea vieru iešláhki. Jus- omd. leat árta navdit ovttage leat heivehan iežas dálá riektegeavadii dahje hálddašangeavadii, lea dát dilálašvuohta man berrešii doalahit. Priváhta geavat sáhttá nuppiin sániiguin váikkuhit cieggadiŧ 335 váldegeavada nu ahte lea eahpidahtti jus dan garvvešii". Mii dás daddjo, sáhttá állanahttit dan guvlui ahte geavada maid eanavuovdinorgánaid beales lea čuvvon, ja mii lea joatkka ovddeš geavadis, sáhttá bidjat vuđđosa ahte geavahuvvon njuolggadus adno leat gustojeaddji riektin. Maná sáhttá das maid ovddabealde lea vihkkedallan čujuhit ahte eanavuovdinorgánaid § 2 a) atnu ii leat lága mielde, muhto láhka ii leat leamaš čielggas dán čuoggás. Dát lea maiddái čujuhuvvon, erenoamážit eanadoalu beales. Čuoččuhuvvo ahte ii oidno čielgasit ovdabargguin ja lága sániin ahte lea oaivvildan muhttit lága. Ii njuolggadusa geavatge leat muhttašuvvon maŋŋilgo ođđa eanavuovdinláhka bođii fápmui, eanavuovdinorgánat leat hálddašan eatnamiid seammaláhkai go 1902-lága § 1 mielde. Jus oaivvildedje muhttit riektedili dán láhkai, nappo nu ahte boazodoalu sadji nanosmuhtto, ja mii fas čuohcá dáloniidda ja erenoamážit eanadoalliide, de ferte geavvat njuolggadusa čađaheamis. Nu guhká go ii leat dáhpáhuvvan, ii sáhte dadjat ahte riektedilli lea muhtton, vaikko dat livččii galgan leat áiggan. Datge ahte lea gávnnahan dárbbašuvvon addit njuolggadusaid suodjalit boazodoalu láiddomiid ja johtolagaid guovtti sierra mearrádusain, lea biddjon ággan ahte a) bustávva b) bustáva ektui ii leat oaivvilduvvon vealtameahttun gildosin. Dát oaivil vuođđuduvvo dasa ahte boazosápmelaččaid ja dáloniid elliid geasseguohtun 1902-lága § 1:s leat dássálaga. Seammaláhkai go eatnamat mat adnojit dahje sáhttet adnot dáloniid johtimiidda dahje boazosápmelaččaid johtolagaide leat dássálaga. Eanavuovdinlága nuppástusas sihkkojuvvui dáloniid luoddadárbu lágas, go dán gokčá luoddaláhka, muhto boazodoalu johtolagaid suodjaleapmi doalahuvvui, geahča b) bustáva. Dáloniid dárbu geasseguohtumii elliidasaset lea datte sihkkojuvvon a) bustávas, mas dušše boazodoalu guohtondárbbut namuhuvvojit. Jerro danin ahte oaivvilduvvuigo spiehkastit ovddeš lágain go eanavuovdinláhka mearriduvvui, go juo čielgasat earuha gaskal boazodoalu ja dáloniid elliid guohtonvuoigatvuođaid. Dáloniid elliid guohtonvuoigatvuođas cealká lávdegoddi 25. siiddus: "Lávdegoddi diehtá ahte moanain guovlluin Finnmárkkus leat stuorra stáhtaeatnamat mat leat buorit šibitguohtumat. Muhtun eatnamat leat viehka guovddážis, dáluid ja ássama lahkosis. Go dákkár eatnamat dohkkehuvvojit gilvimii gáržžiduvvojit ealáhateatnamat go mihtiduvvojit lassieatnamiidda dahje ođđa doaluide. Muhto leat maid stuorra guohtongaskkat mat leat doaresbealde, maid boahtteáiggisge berrešii sáhttit atnit lunddolaš guohtumin. Lunddolaš guohtumiid ávkkástallama dáfus eaktuda lávdegoddi ahte stáhta eanaeaiggádin ferte atnit dárbbašlaš deasttaid vuovdeberoštumiide ja boazodollui. Guohtun ii galgga dasto heađuštit eatnamiid ávkkástallat eará ulbmiliidda (gilvin - viessosajit jna.) . ... Finnmárkku stuorra guovllut lunddolaš guohtonguovlluid ferte navdit sáhttit addit ealáhatvejolašvuođaid mealgat šibihiidda nu ahte dát ii čuoza bohccuid geasseláiddomiid dárbbuide. Namuhuvvon várašumiin navdá lávdegoddi leat ruđalaččat riekta boahtteáiggisge addit guohtonvuoigatvuođa stáhtaeatnamiin ođđa doaluid mihtádusaide. Guohtonvuoigatvuohta berrešii nugo dássážii ráddjejuvvot šibitlohkui maid sáhttá dálvebiebmat doalus. Sierra guohtonvuoigatvuohta dihto eatnamiidda berrešii dušše addit geassesajiide dahje oktasašguohtumiidda." Guohtonvuoigatvuođa rievttálaš dilis dadjá datte Lávdegoddi 25. siiddus: "Lávdegoddi čujuha dás ahte guohtonvuoigatvuohta stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus lea áibbas earalágan go guohtonvuoigatvuohta riikkas muđui. Sierra riektedilálašvuođaid geažil mat leat ráđđen ja ain ráđđejit Finnmárkkus ja mii lea ovdal válddahallon, ii sáhte jurddašit ahte guohtonvuoigatvuođas lea vuoigatvuođavuođđu vieruiduvvan rievttis. Guohtonvuoigatvuohta dávista danin mearrádusaide mat leat vuoigatvuođavuođđobáhpáriin, ja mii nugo namuhuvvon ovddabealde, lea hui ráddjejuvvon." Buohtastahttimii daddjo boazoealátvuoigatvuođa rievttálaš dilis 23. ja 24. siidduin: "Vuoigatvuohta mii badjesápmelaččain lea boazoguohtumiidda ja johtimiidda, leat vuoigatvuođat mat dál leat nannejuvvon dahje eaktuduvvon boazodoallolága § 2 ja §§ 27 ja 28:s. Eanavuovdinláhka lea maid geahččalan suodjalit boazosápmelaččaid ovddeš vuoigatvuođaid ja lea [1902 eanavuovdinlágas] § 1:s mearridan ahte eatnamiid maid sáhttá atnit boazosápmelaččaid johtolagaide, dahje maid eiseválddit atnet dárbbašuvvot geasseguohtumiidda boazosápmelaččaid elliide, ii sáhte vuovdit. ... Lávdegoddi ii oainne ártta evttohit makkárge nuppástusaid badjesápmelaččaid vuoigatvuođaide dahje vuoigatvuođaide mat badjesápmelaččain leat boazodoallolága ja eanavuovdinlága vuođul." Departemeanta doarju lávdegotti evttohusa, almmá vihkkedallamin dán čuolmma erenoamážit. Bajábeale sitáhtat čájehit ahte lávdegoddi oaivvildii váfistit ja nannet boazodoalu láiddomiid suodjaleami, ođđa boazodoallolága mielde. Guohtonvuoigatvuohta dáloniid elliide adnojuvvo baicce olu láivvit vuoigatvuohtan, vuoigatvuohta mas ii leat vieruiduvvan rievttálaš vuođus ja ii danin suodjaluvvo eanavuovdinlágas seamma nannosit. Lávdegoddi bijai nuppiin sániiguin vuođđun ahte dán guovttelágan guohtonvuoigatvuođain lea sierralágan vuođus ja fápmu, ja go dáloniid guohtonvuoigatvuohta elliidasaset adnojuvvo stáhta beales gierdan geavaheapmin, ii joatkkašuvvon "Geasseguohtun dáloniid Elliide" ođđa lágas. Dáloniid guohtonvuoigatvuohta elliidasaset lea lagat vihkkedallon Riektejoavkku čielggadeami 3.3. kapihttalis. Riektejoavkkus, ja erenoamážit unnitlogus, ii leat seamma oaidnu dasa leago omiid guohtonvuoigatvuohta gierdan geavaheapmi nugo eanavuovdinláhkalávdegoddi bijai vuođđun. Maŋimuš dagaldat maid sáhttá geahčadit § 2 nuppi lađđasa a dulkomis, lea mo álbmotrievttálaččat lea ovdánan das rájes go eanavuovdinláhka mearriduvvui. ON-soahpamuša siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái 27. artihkkalis, dohkkehuvvon 1966:s ja fámus 1976:s, ja ILO-soahpamuš nr. 169:s, mii bođii fápmui 1991:s, leat mearrádusat eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra. Riektejoavku lea 2.4. kapihttalis dárkilat geahčadan dáid mearrádusaid mearkkašumi. Dán oktavuođas lea guovddáš ášši ahte goappašiid dán álbmotriektegálduin leat mearrádusat mat galget váfistit unnitlogu kulturdoaimma ávnnaslaš vuđđosage, ja boazodoalu láiddomat lea dákkár vuođus. Go Norga maŋŋilgo eanavuovdinláhka mearriduvvui leat váldán dákkár álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid badjelasas, sáhttá leat dagaldat mearrádusaid dulkomis mat galget suodjalit sámi beroštumiid. Dán ákka lea datte váttis oažžut dohkkehit daid háviid go boazoláiddon lea vuostá eará sámi kultuvrra ávnnaslaš vuđđosa. Dán boazoealáha eatnamiid dárbbu čađamannama maŋŋil, ferte sáhttit daddjot ahte eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa a) rievttálaš mearkkašupmi lea eahpečielggas. Teavsttas vuhtto luobahangielddus eatnamiidda mat dárbbašuvvojit boazoláiddomiidda, jus geahččá boazodoalu beales. Ovdabarggut govvejit eahpečielgasit makkár njuolggadusa oaivvildedje addit. Lága mielde lea mearrideaddjin "maid eiseválddit atnet" dárbbašuvvot boazoealáhii, ja eiseválddiide sáhttá leat lunddolaš vihkket moatti deastta vuostálaga. Geavadis leat moadde deastta árvvoštallon luobahangažaldagas. Makkár mearkkašupmi dán hálddašangeavadis lea riektedillái, ii leat čielggas. 2.5.1.3.2 Johtolagat Eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa b) bustávva sisdoallá eanavuovdinorgánaid luobahanlobi ráddjemage, boazodoalu erenoamáš dárbbuid ektui. Dán mearrádusa mielde eai galgga eatnamat mat "adnojit dahje mat navdot adnot boazosápmelaččaid johtolagaide" vuvdot. Mearrádusa ferte seammaláhkai go a) bustáva dulkot nu ahte gielddus gusto eará háldduinge go vuovdimis. § 2 nuppi lađđasa b) bustáva sánit leat earaláganat go a) bustáva. Ii leat makkárge čujuhus maid "eiseválddit atnet" dahje mii "dárbbašuvvo" johtineatnamin. Láhka ii divtte luđolaš árvvošteami dasa mat leat ávkkálaš eatnamat johtolahkii. Gártá dušše gažaldat čilget duohta ja eaktuduvvon eanageavaheami johtolahkii ja čielggadit vejolaš eahpádusa mii adno ja várra adno johtolahkan. Dákkár anu eatnamat eai galgga vuvdot. Eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa b) bustávva geavaha "boazosápmelaččaid johtimiin" doahpaga. Boazodoallolága § 10 nr. 4 geavaha sáni "johtolaga", mii várra buorebut báhkkoda mas geavadis lea sáhka. Boazojohtimat eai čuovo čielgasit ráddjejuvvon "geainnuid", muhto hui govda eanadagaid. Ruvttot eaige álo leat justa seamma jagis jahkái. Orru govttolaš dulkot eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa b) bustáva báhkkodeami nu ahte gokčá duohtavuođaid, maid nappo namahus "johtolat" válddahallá gokčilat. Eanavuovdinkantuvrage lea bidjan dán dulkoma vuođđun. Eará gažaldat lea suodjalago mearrádus dušše johtolagaid gaskal rittu ja siseatnama (giđđa- ja čakča-johtimiid) , vai gokčojitgo johtimat gaskal iešguđet osiid geasse- ja dálveorohagaidge. Áššis S 31/74 Porsáŋggus eanavuovdinhoavda oaivvilda dán gažaldagas dán: ""Badjesápmelaččaid johtimiin" doahpagiin oaivvilduvvo johtolagaid mat geavahuvvojit badjesápmelaččaid giđđa- ja čakčajohtimiin ealuideasetguin gaskal dálveláiddoma siseatnamis ja geasseláiddoma rittus. Johtolat guohtuma botta ii gula de dán doahpagii." Dán oaivila orru boazodoallolága § 10 nr. 4, doarjumin go diktá: "luđolaččat ja hehttetkeahttá jođihit ja johtit bohccuiguin daid osiin boazoláiddomis gos bohccot lobálaččat sáhttet jođašit ja johtit bohccuiguin árbevirolaš johtolagain. Johtolagat lohkkojit bissovaš guorbmesajit boazofievrridemiidege". Dás earuhuvvo gaskal johtima guohtonguovllus, namalassii geasse- dahje dálveorohagas, ja johtima árbevirolaš johtolagaid mielde. "Johtolat" báhkkodeapmi ii adno go johtá orohagain. Orru govttolaš áddet eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa b) bustáva dán doabageavahemi mielde nu ahte luobahangielddus dušše gusto johtolagaide gaskal rittu ja siseatnama. Leat eatnamat mat adnojit dahje maid ferte navdit atnit johtolahkan mat siskkilduvvojit gildosii. Ainjuo álgovuorus ferte mearkkašit ahte gielddus ii cakka háldet eatnamiid mat gusket dákkár eatnamiidda. Geavadis lea eanavuovdinorgánaid vierru ahte eai hálde nu ahte dagahit johtolagaid gidde dahje johtin sakka vádduduvvo. 2.5.1.3.3 Eará deasttat Eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa c) bustáva mielde ii sáhte eatnamiid vuovdit jus dát leat vuvddiid, ruvkedoaimma, guollebivddu, olgunastin- ja luonddusuodjalanberoštumiid dahje "eará árttaid" deasttaid vuostá. Dán mearrádusas lea oaivvildan namuhit eará deasttaid go daid mat leat miehtásit namuhuvvon a) ja b) bustávain, mat sáhttet cealkkihit ahte eatnamiid ii hálde. Mearrádus gokčá iešguđet servodatlaš deasttaid ja álbmoga dárbbu. Ovdamearkan sáhttá c) bustávva vuoigatvuođavuođđudit biehttaleami go guovlu leat dehálaš fuođđobiotohpa dahje ealgga dálvebáiki, dehálaš eanadoalloberoštumit leat gustojeaddjin, lea dehálaš sáddo- dahje čievragávdnoštupmi guovllus, kulturmuitosuodjalusa deasttat cealkkihit biehttaleami, dahje guovlu lea menddo lahka militeara suodjaluvvon guovlluid. Dasa lassin siskkilduvvojit dárbbut mat boazodoalus ležžet, eanetgo mii gokčo § 2 a) ja b) bustávain. C) bustávas lea omd. láhkavuođđu luobahit mihtideami dahje viessosadjeohcama jus guovlu lea boazodoalu guotteteana dahje njuovvan- dahje mearkunčohkkenguovlu. Biehttaleapmi c) bustáva mielde lea máŋgga háve vuođustuvvon máŋggaid deasttain, ja muhtun háviid lotnolasat biehttaleami a) bustáva mielde. Maŋit vejolašvuohta govve ahte eanavuovdinorgánaid beales eai leat atnán a) bustáva inta gildosin, buo. 2.5.1.3.1. čuoggá ovddabealde. § 2 nuppi lađđasa c) bustávvage spiehkasta sániid mielde eanavuovdinorgánaid vejolašvuođa háldet matrikulerekeahtes eatnamiid. Lága ovdabargguin eaktuduvvo ahte dilálašvuođat mat dásge lea namuhuvvon, sáhttet vuođustit luobahanvejolašvuođa spiehkastaga. Eanavuovdinláhkalávdegoddi cealká 1962 árvalusastis 15. siiddus: "Lávdegotti áddejupmi lea ahte berrešii doalahit láhkamearrádusa ahte eatnamat mat dárbbašuvvojit boazodoalliid elliid johtolagaide dahje geasseguohtumiidda ii berrešii vuovdit. Seamma gusto go vuovddi dahje ruvkedoaimma, darfejekkiid, sámmálvieččahagaid, bivddu ja guollebivddu deasttas lea ovdun doalahit eatnamiid stáhta eaiggáduššamiš." Lávdegotti sierramearkkašemiin olles § 2:i čuožžu 45. siiddus: "Dán mearrádusas leat lohkkon muhtun dilálašvuođat mat cagget matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiid vuovdima. ... Oppalaš mearrádus 1902 eanavuovdinlága § 1, i, mii gieldá eanavuovdima jus vuovdin lea vuostá riikka beroštumiid dahje guovllu dárbbu, leat seammaláhkai guđđon evttohusas ja buhtaduvvon oppalaš vuovdingildosiin jus eatnamat "eará árttain berrešedje leat stáhta eaiggáduššamis"." Eanadoallodepartemeanttas eai leat Od. prp. nr. 48 (1963-64) 13. siiddus makkárge vuosttaldeamit dása. Nugo sitáhta čájeha, lea "eará árttain" hábmemiin oaivvildan gokčat dan mii ovddeš eanavuovdinlágain lea gohčoduvvon riikka beroštumit dahje guovllu dárbu. 1863 eanavuovdinlágas čuoččui : "1. Stáhta Finnmárkkus eatnamat eai galggašii luobahuvvot priváhta opmodahkii, go dan luobaheapmi livččii leat vuostá guovllu dárbbu, nugo namalassii go leat: ..." Dát joatkkašuvvui, jus dal veahá muhttojuvvon hámis, 1902 eanavuovdinlága § 1 f) bustávas: "Luobahit ii galgga almmatge Priváhtii, go ... f. dan Luobaheapmi muđui livččii vuostá Riikka beroštumiid dahje Guovllu dárbbu". Vaikko riikka beroštumiid ja guovllu dárbbu deasta ii leat seamma čielgasit namuhuvvon 1965-lágas, lea oaivvilduvvon ahte dát deasttat ain galget gustot. Oktiibuot fáhte § 2 nubbi lađas eanaš háldoráddjemiid 1 336 maid 1863 ja 1902 eanavuovdinlágat bidje. Muhtun geavahanvuogit eai leat adnon geavatlažžan buorit ja eai leat danin erenoamážit namuhuvvon, nugo eatnamat mat adnojit lavdnječuohppamii, niittuide, návsttuide ja jieliide. Seamma gustui spiehkastahkii eatnamiidda mat galge dáloniid luottaide leat dárbbašmeahttumat luoddalága njuolggadusaid bálddas. Dan ektui lea ruvkedoaimma, guollebivddu, olgunastin- ja luonddusuodjalanberoštumiid deasta váldon c) bustávvii. Ja guovllu dárbu ja riikka beroštumit leat nappo áimmahuššon čujuhettiin "eará árttaide". Go dán eanabihtás leat muhtun namuhuvvon riggodagain dahje dábálaš olgunastin- dahje luonddusuodjalanberoštumit leat gustojeaddjin, ii iešalddes dagat luobahangildosa. Dasa lassin lea eaktu ahte eatnamiid, dáid riggodagaid deasttas, berrešii bissut stáhta eaiggáduššamis. Dán gáibádusas vuhtto čielgasit ahte stáhta adno eanaeaiggádin ja ovddasvástida erenoamážit eatnamiid- ja valljihálddašeami ávkki. Ahte eatnamiid "berre stáhta eaiggáduššat" ferte áddet eanavuovdineiseválddiid ávžžuhussan arvvoštallat áimmohuššojitgo namuhuvvon beroštumit albmaláhkai jus eatnamiid vuovdá dahje lihttoláigoha, ja dodjojuvvo eanavuovdinorgánaide mearridit galgágo biehttalit vuovdima. Dán árvvoštalladettiin lea lunddolaš váldit mielde sihke árttaid ahte eatnamiid ain berre stáhta eaiggáduššat, ja iešguđet árttaid mat bealuštit luobaheami. Dás lea de eanavuovdinorgánaide addon váldi viiddis ja luđolaš árvvošteapmái. 2.5.1.4 Erenoamážit "lossa" meassamiin Muhtun doaibmabijut, nu gohčoduvvon lossa meassamat, namalassii čáhcefápmohuksen, bákterusttetindustria, eatnamat luodda- ja johtolanhuksemiidda, rávdnjejohtasat ja suodjalus, leat doaibmabijut maid guovddáš eiseválddit dávjá alla politihkalaš dásis mearridit álggahit. Dákkár doaibmabijuid čađaheapmái Finnmárkkus dárbbašuvvojit eatnamat rusttegiidda ja viesuide, ja johtolat-, sáddo-, čievravieččahat- jna. vuoigatvuohta. Eanavuovdinorgána eanaš fylkka eatnamiid hálddašeaddjin lea danin eanaš áššiin searvvis. Vaikko geavat sáhttá leat máŋggalágan, leat eanavuovdinorgánat eanaš dákkár áššiin dahkan nu ahte mearrádusat mat diktet dákkár meassamiid dahkkot, dušše váldojit vuhtii, ja eatnamiid ja vuoigatvuođaid luobaha mearrádusa mielde, almmá hálddu árvvoštallamin eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa ektui. Dát oaidnu ihtá omd. 83/1979 áššis, mii albmadii láigohit gahčahatvuoigatvuođaid Fálesnuori rávdnjelágádussii. Eanavuovdinhoavdda áššelogaldallamis čuožžu : "Eanavuovdinlága § 2:s lea molssaevttolaš 1337 mearrádus, namalassii ahte dihto rájáid siskkobealde leat dodjaluvvon eanavuovdineiseválddiid árvvošteapmái galgágo eatnamiid sáhttit háldet vuovdimis dahje háldduin maid bálddalastá vuovdimiin daid háviid go boazoealáhussii - earret eará - čuohcá. ... Eanavuovdinkantuvra ii mearrit loahpalaččat beroštanriidduid mat dás bohciidit, go Eanavuovdineiseválddit dábálaš hálddahuslaš prinsihpaid fámus, juohke dilálašvuođas livččii leat čadnon dasa mii mearriduvvo konsešuvdnaáššis". Eanavuovdinstivrra mearrádusas čuožžu : "Dainna eavttuin ahte konsešuvdna addo, addá Eanavuovdinstivra lobi láigohit čázádat- ja eanavuoigatvuođaid nu olu go dárbbašuvvo Fálesnuori Rávdnjelágádusa huksemii. Sierraeavttuid dáfus, čujuhuvvo dasa mii soaitá fertet mearriduvvot huksenlobis". Eanavuovdinorgánat atnet nappo iežaset čázádathuksenáššiin "dábálaš hálddahuslaš prinsihpaid mielde" čadnon dasa maid eará almmolaš mearridanorgánat leat mearridan. Nugo namuhuvvon gusto dát eará "lossa" meassamiinge. Vuođustus ahte dákkár áššiin luobaha eatnamiid mearrádusa mielde, lea ahte dákkár doaibmabijut lea mearriduvvon álggahuvvot guovddáš politihkalaš dásis. Dát doaibmabijut leat dasa lassin adnon dábálaš ávkkálaš ulbmilin, ja govda servodatberoštumit mieđihit meassamiidda. Danin eai seagut eanavuovdinorgánaid beales iežaset suorgeorgánaid mearrádusaide. Dát mearrádus lea dasa lassin maid liikká sáhttá bágget bággolonistemiin, juogo bággolonistanlága láhkavuođuin dahje ieš konsešuvdnamearrádusas. Eanavuovdinorgánaid beales adnojuvvo veahá amasin ahte galgá bágget stáhta baggolotnut guovlluid maid leat atnán stáhta eatnamiin. Eanavuovdinkantuvrras datte dieđihuvvo dáhkiduvvot ahte beroštumit mat leat suodjaluvvon § 2 nuppi lađđasis leat beassan cealkit áššis suorgeorgánii ovdal mearriduvvui mihkkege. Ii liikká gozihuvvon man muddui mearridanváldi anii deastta vejolaš vuostecealkámušaide. Eanavuovdinorgánaid sadji "lossa" meassamiin lea dárkilat govvejuvvon 4.13. - 4.17. kapihttaliin vulobealde. Sáhttá jearrat leago dán geavadis doarjja njuolggadusain mat leat eanavuovdinorgánaid doibmii oaivvilduvvon. Eai leat makkárge mearrádusat mat čielgasit bidjet muhtun meassamiid sierradillái eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa ektui. Ovdabargguin iige leat celkon ahte doaibmabijut eai galgga suodjaluvvot § 2 mielde. Cealkámuš mii lea veaháš eahpečielggas, lea eanavuovdinlága 1963 árvalusas 40. siiddus, mas eanavuovdinkantuvrra áššemeannudeapmi vihkkedallo: "Buot stuorát áššit mat gieldda dahje fylkkagieldda orgánain, dahje eará almmolaš etáhtain meannuduvvojit, eaktudit muđui meannuduvvot dan láhkai go lea čállon guoskevaš orgána áššemeannudeapmái". Oktavuohta ja teaksta ("eaktuduvvui muđui") čájeha dás leat oaivvildan aiddostahttit ahte stuorát áššit eaktudit meannuduvvot áššemeannudannjuolggadusaide mieldege mat gustojit dán orgánii. Oaivil sáhttá danin dušše leat čujuhit ahte áššemeannudeapmi eanavuovdinlága mielde ii galgga seaguhuvvot suorgeorgána dábálaš áššemeannudeapmái. Eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa áigaga mielde ferte sáhttit daddjot leat govttolaš ahte lossa meassamat siskkilduvvojit mearrádusaid suodjaleapmái. Jus cealkámuša áigga lea ahte lossa meassamat eai galgga meannuduvvot eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa mielde, sáhtášii navdit ahte dát livččii čielgasabbot boahtán ovdan, juogo láhkateavsttas dahje ovdabargguin. Oppalohkái ii bija eanavuovdinláhkalávdegotti cealkámuš makkárge nana ákkaid ahte stuorra meassamat galget biddjot sierradillái § 2 nuppi lađđasa ektui. 2.5.2 Eanavuovdinorgánaid váldi eará lágaid vuođul Guolit ja fuođđut hálddašuvvojit juovlamánu 18.b. 1992 stáhtaeatnamiid guollehálddašeami láhkaásahusa mielde, mii lea miessemánu 15.b. 1992 luossa- ja sáivaguollelága láhkavuođuin addon ja cuoŋománu 19. b. 1988 stáhtaeatnamiid fuođđohálddašeami láhkaásahusa mielde, mii lea miessemánu 29.b. 1981 fuođđolága láhkavuođuin addon. Dáid bargguid gohčodit eanavuovdinorgánat meahccehálddašeapmin. Vuovdebálvalus fuolaha meahccehálddašeami. Dat lea ásahuvvon eanavuovdinorgánaid ja fylkkamánni birasgáhttenossodaga oktasaš suorgeorgánan. Vuovdebálvalusas lea sihke fuolahusbarggut, hálddášanbarggut ja giehtaguššan- dahje gohccebarggut. Eanavuovdinkantuvra hálddaša fuđošbivddu ja bivddu, mii váldoáššálaččat máksá bivdogoartta vuovdin, ja Vuovdebálvalusa jođiheaddji ovddasvástida fuođđobivddu. Guollebivddu hálddahussii gullet barggut nugo čujuhit bissovaš luossabivdosajiid mearas ja lihttoláigohit luossajogaid ja jávrriid. Dál lihttoláigohuvvojit sullii 1600 bissovaš luossabivdosaji stáhta eatnamiin. Sullii 55 luossa- ja guvžžájoga ja sullii 70 sáivačázádaga lihttoláigohuvvojit. Dasa lassin meannuduvvojit fierbmečujuhusa ja 5-km avádaga olgoriikalaččaid guollebivddu sierralobi ohcamat, ja oaggungoarttat vuvdojit. Vuovdebálvalus kárte oppalaččat riggodagaid ja iská máddodagaidge. Eanavuovdinorgánaid dáid surggiid válddi čađamannamis, čujuhuvvo 4.8. kapihttalii fuođđuid birra, 4.9. kapihttalii sáivabivddu birra ja 4.10. kapihttalii luossabivddu birra. 2.5.3 Eará barggut Várdosa dihte sáhttá namuhit ahte eanavuovdinorgánain leat muhtun barggut mat čuvvo go stáhta lea lohkkon Finnmárkku eatnamiid eaiggádin. Geassemánu 30. b. 1972 báktelága mielde galgá Báktedoaimmahat gohcit ozolaš minerálaid doaimma. Eavttuid vuođul mat biddjojit go ohcá sierralobi háhkat dahje roggat dihto eará eahpeozolaš gávdnoštumiid, biddjo konsešuvdnaeaktunge ahte doaimma galgá Báktedoaimmahat gohcit. Finnmárkku eanavuovdinkantuvrra ja Báktedoaimmahaga gaskasaš siehtadusas galgá eanavuovdinkantuvra gohcit Báktedoaimmahaga ovddas. Vuođustus lea belohahkii ahte eanavuovdinorgánat ovddastit stáhta, ja belohahkii geavatlaš árttaid geažil. Minerálriggodagaid hálddašannjuolggadusat leat ovdanbiddjon vulobealde 4.13. kapihttalis. Eanavuovdinorgánaid guoddu lea ahte go juo lea sierra láhka dása, berrešii guoskevaš orgána dan muddet dan lága vuođul, ja eaige eanavuovdinorgánat. Dát guoddu boahtá ovdan 2405/89 áššis, beaiváduvvon skábmamánu 22. b. 1989, mii lea bartaguovllu luoddaráhkadeami birra. Go lea čujuhan lágaide mat muddejit luoddaáššiid, cealká eanavuovdinhoavda: "Dábálaš geavada vuođul berre stáhta eanaeaiggádin leat skunálaš geavaheames eanaeaiggátvuoigatvuođa muddet dilálašvuođa maid eará lágat gokčet." Eanavuovdinorgánaid oainnu mielde sáhttá liikká muhtun háviid leat ávkkálažžan fas máhccat eanahálddašeaddji sajádahkii. Ovdamearkan dása lea almmuhuvvon njuolggadusain "bidjat sirddolaš rusttegiid meahccái 1993", maid eanavuovdinhoavda lea addán njukčamánu 1993. Almmuhus lei oaivvilduvvon nu gohčoduvvon "gumppiide", mat leat muhtunlágan muohtaskohterreagaŧ 338 main sáhttá ássat. Eanavuovdinhoavda lea dás addán lobi, dihto eavttuin, guođđit dákkár "sirddolaš rusttegiid" lundui njukčamánu 19. b. rájes ja dassážiigo mohtorjohtolatgielddus álgá, dábálaččat miessemánu 5. b. Dás lea molssaeaktu leamaš dodjit gielddaide dán muddet plána- ja huksenlága § 85 láhkavuođuin "gaskaboddosaš rusttegiid dahje maid sáhttá fievrridit, campingvovnnaid, tealttáid jna. Skajaid ja ráddjosiid", maidda gáibiduvvo diehtit ovddalgihtii gosa biddjojit ja huksenráđi lohpi jus rusttet galgá das leat guhkit áiggi. Huksenráđđi sáhttá njuolggadusaid olis čujuhit makkár guovlluide ja mo dákkár rusttegiid guođđit. Eará ovdamearka lea eanavuovdinorgánaid mearrádus stáhta eatnamiin ráddjet muohtaskohtergeavaheami. Lágaid dárkilat čađamannan mat gustojit mohtorjohtolahkii leat addon 4.21. kapihttalis vulobealde. Dás sáhttá dušše namuhit ahte geassemánu 10. b. 1977 mohtorjohtolatláhka nr. 82 mearrida § 10:s ahte láhka "ii gáržžit eanaeaiggáda ja geavaheaddji lobi gustojeaddji riektenjuolggadusaid mielde gieldit dahje ráddjet mohtorjohtolaga opmodagas alde". Muddenlohpi geavahuvvui go Finnmárkku eanavuovdinkantuvra njukčamánu 1982 almmuhii ahte Stáhta vuvddiid direktoráhta eanaeaiggádin lei mearridan oppalaš mohtorjohtolatgildosa stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin miessemánu 5. b. - suoidnemánu 1. b. áigodagas. Muhtun gielddat sáhtte addit sierralobiid, muhto dušše miehtan dihte erenoamáš dárbbuid ja dušše dan muddui go sierralohpi ii vahágahttán fuođđuid ja boazoealáhusa ovddas. Dása atne deasttaid maid Direktoráhta oaivila mielde galge gieđahallot hiehkásabbot go gieldda láhkaásahusaid mielde. Okta gielda ozai sierralobi 5 albmaduvvon láhttuide miessemánu 18. b. rádjai, ja mieđihuvvui vuosttas vuorus guovtti láhttui, váidaga maŋŋil dan golbma earáige. Ovtta láhttus váldui sierralohpi ruovttoluotta maŋŋil. Luonddugáhttenlihtu okta báikesearvi váiddii maŋŋil Siviilaáittardeaddjái sierralohpemearrádusa čuoččuhusain ahte sierralobiid maid eanavuovdinorgánat ledje addán iežaset gildosis, ledje eanetgo mii sis lága mielde lei lohpi dahkat. 1548/82 áššis, beaiváduvvon ođđajagemánu 3. b. 1984, celkkii Siviilaáittardeaddji (Siviila áittardeaddji 1984 jahkedieđáhusa 128. siiddus) : "Birasgáhttendepartemeanta ja iešguđet gielddat hálddašit mohtotjohtolatlágaid. Vuohččan ferte leat hálddašanorgána duohken gozihit ahte gieldda láhkaásahusat leat lága meari siskkobealde. Ii leat rievttálaš vuođus gáibidit ahte eiseválddit eanaeaiggádin galget fuolahit ásahit duohta riektedilálašvuođa mii soahpá lága epmolaš gáibádusaide. Duohtavuođas sáhttá čuoččuhit ahte eiseválddiid sierralohpegeavat leat gáržžideaddjibut go gieldda láhkaásahusain lei jurddašuvvon. Eanet ii sáhte mu oaivila mielde gáibidit eanavuovdineiseválddiin. Moaitámuš eiseválddiid geavadis ahte ii leat mahkáš mohtorjohtolatlágaid meriid siskkobealde, ii sáhte doalvut gosage. " Dán ášši vuođul ávžžuhii Eanadoallodepartemeanta ahte eanavuovdinkantuvra ii geavat muddenlobi mohtorjohtolatlága § 10 mielde, addit njuolggadusaid mat spiehkastit láhkaásahuvvon mohtorjohtolatorgánaid njuolggadusain, ja maid eanavuovdinkantuvra válddii vuhtii. 2.6 ÁŠŠEMEANNUDEAPMI JA GEAVAT Dás lea fáddá áššemeannudannjuolggadusat ja áššemeannudangeavat mat gustojit eanavuovdinorgánaid dábálaš háldenáššiide eanavuovdinlága vuođul. Njuolggadusat mat gustojit eanavuovdinorgánaid mearrádusaide guollebivdo- ja fuođđovaljiid hálddašeames leat mannon čađa 4.8., 4.9. ja 4.10. kapihttaliin vulobealde. 2.6.1 Eanavuovdinláhkaásahusa áššemeannudannjuolggadusat Go eanavuovdinkantuvrra áššemeannudeapmi digaštallui eanavuovdinlága ja eanavuovdinláhkaásahusa ovdabargguin, celkkii eanavuovdinláhkalávdegotti 1962 árvalusastis 40. siiddus: "Nugo namuhuvvon ovdalis oaivvilda lávdegoddi ahte sierranas báikkálaš áššedovdiorgánat fertejit leat searvvis áššemeannudeames ja cealkit ohcamiid hárrái. Dákkár meannudanvuohki berrešii sihkkarastit buoremus vejolaš vuđđosa árvvoštallat ja mearridit eaŋkaláššiin. Vaikko dákkár cealkámušat fertešedje leat ráđđeaddin, de deattuhuvvojit dát mealgat." Eanadoallodepartemeanta doarjjui dán, ja celkkii Od. prp. nr. 48 1963-64 12. siiddus: "Dása [formála áššemeannudeapmái] cealká departemeantta danin dušše ahte áššemeannudeami njuolggadusat berrešedje geahččalit jođánit ja ulbmálaččat meannudit ja atnit ollásit ávkin áššedieđuid maid iešguđet ásahusat fylkkas ovddastit". Eanavuovdinláhkaásahusa §§ 15 ja 16:s leat áššeráhkkaneami njuolggadusat. Eanavuovdinláhkaásahusa § 15 mielde sáddejuvvojit stáhtaeatnamiid láigohan- dahje oastinohcamat eanavuovdinkantuvrii, mii ovddasvástida joatkka áššeráhkkaneami, ee. oažžut sierranas gulaskuddanorgánain cealkámušaid ja dárbbašlaš lobiid mat eará njuolggadusaid mielde gáibiduvvojit. Daid háviid go juogadanlohpi dárbbašuvvo plána- ja huksenlága § 63 mielde, galgá ohcama vuos sáddet huksenráđđái, nu ahte sáhttá čilget sáhttágo eanabihtá juogadit, ovdalgo dábálaš áššemeannudeapmi álggahuvvo, geahča láhkaásahusa § 15 goalmmát lađđasa. Jus huksenráđđi biehttala ohcama "dán váldesuorggi lága, láhkaásahusa dahje mearrádusa geažil, galgá eanavuovdinkantuvra biehttalit ohcama, almmá eará orgánaide ovddideami haga". Jus sáhttá addit juogadanlobi, galgá eanavuovdinhoavda árvvoštallat sáhttágo eanabihtá vuovdit eanavuovdinlága § 2 a) dahje b) bustáva mielde, jus ii de ferte ohcan hilgojuvvot. Jus eahpiduvvo, galgá Stáhta vuvddiid direktoráhta (dál Statskog) mearridit gažaldaga, maŋŋil eanavuovdinstivrra cealkámuša áššis, geahča láhkaásahusa § 15 njealját lađđasa. Daid háviid go lea čielggas ahte eanabihtá sáhttá vuovdit dahje láigohit almmá leat vuostá eanavuovdinlága § 2 a) dahje b) bustáva, sáddejuvvo ášši gulaskuddamii. Láhkaásahusa § 16 mielde galget soames orgánat cealkit áššái ovdalgo loahpalaččat mearriduvvo: "- Eanadoallolávdegoddi ja fylkkaeanadoallostivra, eatnamiid dahje eanadollui vuoigatvuođaid áššiin. - Guoski orohatstivra ja guovllustivra, boazoealáhusa beroštumiide - áššiin. Orgánat maid Fuođđo- ja sáivaguolledirektoráhta áiggis - áiggi mearrida guollebivddu áššiin. Geaidnodoaimmahat olggobealde - muddejuvvon guovlluid viesuid, gávppiid, industria jna. sajiid - áššiin. Olgunastinlávdegottit olggobealde dohkkehuvvon - bartaguovlluid bartasajiid áššiin. Luonddusuodjalaneiseválddit - ávkkástallamis čievragávdnoštumiid, dahje go guoskkahit - ráfáiduhttinplánaid áššiin. Vuovdehálddašeaddji go vuovdedoalus - leat beroštumit guovllus. Guoskevaš militearahoavda (siviilla - girdihápmaniin: Áibmojohtolatdoaimmahus) áššiin mat gusket - eanaoastimii dahje -láigoheapmái ja vuoigatvuođaide lahkosis dahje - mat leat mávssolaččat Militeara ásahusaide, rusttegiidda, - hárjehallanguovlluide jna. -Eanadoallolávdegoddi ja fylkkaeanadoallostivra, orohagat -orohatstivrrat ja guovlustivrrat ja gielddastivrrat luomevaljiid -čujuhanáššiin." Váidinnjuolggadusat leat addon eanavuovdinláhkaásahusa § 16 a:s. Vuosttas lađđasis čuožžu ahte "mearrádusaid dán láhkaásahusa vuođul sáhttá guoddalit. Hálddašanlága IV kap. váidinnjuolggadusat gustojit vástideaddji." Hálddašanlága VI kapihttal čujuhusa mielde galget gažaldagat mat eai erenoamážit leat máinnašuvvon eanavuovdinláhkaásahusas, čuovvut hálddašanlága njuolggadusaid. Earret eará gusto váidinlohpi "beallái dahje earái geas lea áššis rievttálaš váidinberoštupmi", geahča hálddašanlága § 28 vuosttas lađđasa, ja váidináigemearri leat 3 vahkku das rájes go mearrádusa diehtu leat ollen beallái, geahča § 29. Galgá váidit orgánii mii lea lagamus bajábealde orgána mii leat mearrádusa dahkan, geahča hálddašanlága § 28. Eanavuovdinláhkaásahusa § 16a nuppi lađđasa mielde lea direktoráhta masa ášši gullá eanavuovdinhoavdda dahje eanavuovdinstivrra mearrádusaid váiddaorgána, namalassii Luondduhálddašandirektoráhta fuođđo- ja guolleáššiin, ja muđui Stáhta vuvddiid direktoráhta, dál Statskog, geahča láhkaásahusa § 10. Go eanavuovdinhoavda lea dahkan mearrádusa guoddaluvvon mearrádussii, sáhttá ášši ovddiduvvot eanavuovdinstivrii ovdal de sádde dan direktoráhtii gosa galggašii, geahča § 16 a njealját lađđasa. Dát siskkáldas váiddagieđahallan galgá diktit eanavuovdinstivrra rievdadit eanavuovdinhoavdda mearrádusa, geahča § 16 a goalmmát lađđasa. Jus mearrádus rievdaduvvo, bisána váiddagieđahallan dása. Váiddaáššiid ráhkkanahttá ja lágida eanavuovdinhoavda eanavuovdinstivrii, geahča láhkaásahusa § 14 buo. hálddašanlága § 33 nuppi lađđasa. Eanavuovdinhoavda sáhttá dán oktavuođas rievdadit mearrádusas, geahča § 16 a goalmmát lađđasa. Dalle lohká dušše váidaga stivrra ovddas. Dalle maid go eanavuovdinstivra lea juo dahkan mearrádusa, sáhttá rievdadit iežas mearrádusa maŋŋil váidaga, geahča láhkaásahusa § 16 a goalmmát lađđasa. Eanavuovdinláhkaásahusa njuolggadusat mo rievdadit iežas mearrádusa maŋŋil váidaga lea seammago hálddašanlága § 33 njuolggadusat, earret ahte § 33:s lea rievdadeamis eaktuduvvon ahte orgána gávnnaha váidaga leat vuođustuvvon. Dát eaktu galggašii maiddái áddejuvvoŧ 339 eanavuovdinláhkaásahusaid njuolggadusain, vaikko ii daddjo čielgasit. Váiddaorgána váldi ii leat albmaduvvon eanavuovdinláhkaásahusas, muhto boahtá ovdan hálddašanlága § 34:s, mas čuožžu nuppi ja goalmmát lađđasis: "Jus váidda meannuduvvo, de sáhttá váidalanásahuš 340 iskat buot áššebeliid ja váldit vuhtii ođđa dilálašvuođaid. Dat galgá árvvoštallat váidi oaiviliid, ja sáhttá maid meannudit dilálašvuođaid maid son ii leat guoskkahan. Mearrádusa ii sáhte muhttit nu ahte vahágahttá váidi, earágo jus su beroštumit fertešedje čáhkket saji eará priváhta olbmuid dahje almmolaš beroštumiid ektui. Dákkár nuppástusa birra ferte leat sáddejuvvon váidaleaddjái ovdal 3 mánu maŋŋilgo vuolitásahussii bođii váidda. Váidalanásahus sáhttá ieš ođđasit mearridit áššis dahje fámuhuhttit dan ja máhcahit ášši vuolitásahussii 1341 áibbas dahje belohahkii ođđa meannudeapmái." Váidalanásahus galgá nappo áibbas ođđasis ja iehčanasat árvvoštallat buot áššebeliid, nu ahte sihke rievttálaš ja duohta gažaldagaid árvvoštallá ođđasit. Jus váiddaášši mieđihuvvo váidái, ii sáhtte ođđa mearrádusa guoddalit, buo. hálddašanlága § 28 vuosttas lađđasa nuppi čuoggá. Ođđa mearrádusa sáhttá liikká rievdadit, geahča hálddašanlága § 35. Mearrádusa sáhttá maid muhttit go dat rievdaduvvo, vaikko dat ii leat guoddaluvvon. Eanavuovdinláhkaásahusa § 16 a viđát lađas čájeha makkár orgánat sáhttet rievdadit eanavuovdinorgánaid mearrádusaid. Dás čuožžu ahte "váidalanásahusas dahje eará bajit orgánas" lea dákkár vejolašvuohta. Njuolggadus ahte lagamus bajit orgána (váidalanásahus) ja eará bajit orgánat sáhttet rievdadit mearrádusa, čuovvu maid hálddašanlága § 35 nuppi lađđasis. Mearrádusa rievdadeami eaktu, lea ahte eavttut láhkaásahusa § 13 goalmmát lađđasis leat devdon. Dán mearrádusa mielde gáibiduvvo ahte "nuppástus ii vahágahte geange geaidda mearrádus guoská dahje njuolga fuolaha, dahje mearrádusa diehtu ii leat joavdan sutnje ja mearrádus iige leat almmolaččat almmuhuvvon, dahje mearrádusa ferte atnit fámoheapmin". Dát eavttut leat seammago dat mat leat hálddašanlága § 35 vuosttas lađđasis, ja mat hálddašanlága § 35 nuppi lađđasa mielde galget gustot go bajit orgána rievdada mearradusa. Eanavuovdinláhkaásahusa § 16 viđát lađđasis eai leat njuolggadusat ahte mearridanorgána ieš sáhttá rievdadit mearrádusa go dat ii leat guoddaluvvon. Eanavuovdinhoavddas lea liikká dákkár rievdadanvejolašvuohta eanavuovdinláhkaásahusa § 14 nuppi lađđasa olis, mas čuožžu ahte eanavuovdinhoavda daid eavttuid vuođul mat leat namuhuvvon § 13 goalmmát lađđasis sáhttá rievdadit mearrádusas. Eanavuovdinstivrras ii leat eanavuovdinláhkaásahusa mielde vástideaddji vejolašvuohta. Láhkaásahusa § 13 mielde sáhttá eanavuovdinstivra dárkilat albmaduvvon eavttuin rievdadit eanavuovdinhoavdda mearrádusa, muhto ii fal iežas mearrádusaid. Maŋŋilgo láhkaásahusa § 16a viđát lađas lea albmadan geas lea rievdadanváldi ja makkár eavttuid mielde dát gustojit, daddjo ahte hálddašanlága § 35 gusto vástideaddji. Mii dás várra oaivvilduvvo, leat mearrádusa goalmmát lađas, mii addá váidalanásahusa dahje eará bajit orgánii válddi rievdadit mearrádusa vahágin sutnje geasa mearrádus guoská dahje njuolga fuolaha. Dákkár háviid lea eaktun ahte eará priváhta olbmuid dahje almmolaš beroštumiid deasta dan cealkkiha. Jus dát vejolašvuohta adno, biddjo áigemearri dieđihit nuppi beallái mearrádusas. Go mearrádus rievdaduvvo guoddaleami haga, lea rievdadanmearrádus iehčanas eaŋkalmearrádus maid guoskevaš goalmmátbealli jus berošta sáhttá guoddalit, buo. hálddašanlága § 35 nuppi lađđasa ja § 28 vuosttas lađđasa. Váiddagieđahallan galgá dasto leat dábálaš njuolggadusaid mielde. 2.6.2 Áššemeannudangeavat Njuolggadusat mat leat ovddiduvvon 2.6.1. čuoggás eai leat áibbas heivehuvvon dálá áiggi áššemeannudeapmái. Dát boahtá eanaš das go stáhtaeatnamiid vuovdin ja lihttoláigoheapmi, lassin eanavuovdinlága, meannuduvvojit geassemánu 14. b. 1985 plána- ja huksenlága njuolggadusaid mieldege. Danin fertešii buohtalastit eanavuovdinkantuvrra ja gielddaid áššemeannudeami. Ovdal fertii eanavuovdinkantuvrra áššemeannudeapmi buohtalastot miessemánu 31. b. 1974 háhkankonsešuvdnalága 1342 mieldege. Eanadoallodepartemeantta addon njukčamánu 30. b. 1990 láhkaásahus čuoldá datte opmodagaid maid Finnmárkku eanavuovdinkantuvra háhká konsešuvdnageatnegasvuođa lága mielde. Áššemeannudangeavat lea leamaš muhttojuvvon soames gerddiid dan rájes go eanavuovdinláhkaásahus bođii. Dál leat njuolggadusat nu ahte stáhtaeatnamiid oastin- dahje láigohanohcan sáddejuvvo eanavuovdinkantuvrii, nugo eanavuovdinláhkaásahusa § 15 vuosttas lađđasis albmaduvvon. Joatka áššemannu lea dan duohken leago dat eanabihtá muddejuvvon ohccon ulbmilii vai ii. Jus guovlu lea muddejuvvon ohccon ulbmilii, lea eanavuovdinorgánaid meannudeapmi viehka ovttageardán. Go ohcan gusto viessosadjái muddejuvvon ássanguovllus, juolluduvvojit viessosajit meannudeami haga eanavuovdinlága njuolggadusaid mielde. Eanavuovdinmearrádusaid § 5 mielde berrejit viessosajit mat muddejuvvojit ássanguovlun "vuohččan vuvdot dahje lihttoláigohuvvot guoskevaš gildii, gieldda vejolašvuođain lihttoláigohit ovttaskas viessosajiid." Daid háviid go gielda oastá dahje láigoha ássanguovllu, ferte oasti váldit gielddain oktavuođa viessosaji oastima dahje ovdaláigoheami 1343 dihte. Jus gielda ii oastte dahje láigot eatnama, lihttoláigoha eanavuovdinkantuvra viessosajiid njuolga. Dát gusto erenoamážit njuolggadusaide go sajiide juo leat huksejuvvon viesut, geahča § 7. Bartasajiid bartaguovllus juohká eanavuovdinkantuvra. Bartasajiid sáhttá dušše lihttoláigohit, geahča eanavuovdinmearrádusa § 8 vuosttas lađđasa. Jus guovllu lea mudden, muhto eará ulbmilii go masa ohcco, dárbbašuvvo sierralohpi plána- ja huksenlága § 7 mielde ovdal viessosaji sáhttá luobahit. Muđui áššemeannuduvvo muddejuvvon guovlluid ohcamiid vieruid mielde. Muddejuvvon guovlluid eatnamiid eanavuovdinorgánaid háldema dárkilat čađamannamii, čujuhuvvo resurssamiel čađamannamii 4. kapihttalis vulobealde, erenoamážit 4.2 kapihttal eanadoalu birra, 4.5. kapihttal viesuid ja rusttegiid birra ja 4.6 kapihttal barttaid, lavdnjegođiid ja návsttuid birra. Muddejuvvon guovllu olggobealde lea álo eanavuovdinkantuvra mii juohká viessosajiid ja eatnamiid iešguđet ulbmiliidda, ja dákkár áššiid áššemeannudeapmi lea olu viidát go jus ohcan gusto muddejuvvon guovllus. Áššemeannudeapmi álggahuvvo nu ahte ohcan vuos čilgejuvvo dahje dahkko ovddalgihtii árvvoštallan 1 344 eanavuovdinlága ektui. Jus eanavuovdinkantuvra gávnnaha ohcama biehttalit, ovdamearkka dihte go ovdal lea seamma guovllu ohcamiid biehttaleapmi dahje go lea čielggas ahte guovllu ii sáhte luobat § 2 nubbi lađđasa geažil, biehttaluvvo ohcan. Biehttaleami sáhttá guoddalit eanavuovdinláhkaásahusa § 16 a mielde buo. hálddašanlága VI kapihttala. Jus eanavuovdinkantuvra ii gávnnat ártta biehttalit ohcama álggos, lágiduvvo dát guoskevaš gildii dábálaš meannudeapmái. Huksenráđđi galgá mearridit sáhttágo eatnamiid juogadit plána- ja huksenlága § 63 mielde. Huksenráđđi galgá § 63 mielde sáddet ášši orgánaide mat leat namuhuvvon plána- ja huksenlága § 95 nr. 2:s, ee. nuoskkidaneiseválddiide, olgunastin- ja ráfáiduhttineiseválddiide, eanadoalloeiseválddiide ja geaidnoeiseválddiide. Muhtun dát suorgeorgánat fertejit mieđihit juogadeapmái, ja earáin lea fas dušše vuoigatvuohta cealkit áššái. Jus dárbbašuvvo ovtta dahje eanet suorgeorgánaid lohpi, ja dákkár lohpi ii addojuvvo, bisáná ášši dasa. Geaidnoeiseválddit sáhttet omd. biehttalit ohcama luotta dahje luoddaearu geažil, ja kulturmuitoeiseválddit sáhttet biehttalit go viessosadji lea guovllus man kulturmuitosuodjalusa geažil ii sáhte ávkkástallat. Biehttaleapmi almmuhuvvo ohccái, gii sáhttá váidit suorgeorgána bajit orgánii. Jus bajit orgána rievdada mearrádusa, meannuduvvo ášši dego ođđa áššin. Jus orgánas dušše lea váldi ovddidit čealkámuša áššái, ja cealkámuš lea dákkár ahte eanavuovdinorgánat sáhttet biehttalit ohcama, máhcahuvvo ášši fas eanavuovdinkantuvrii, nu ahte gaskavuohta eanavuovdinláhkii čilgejuvvošii. Ohcan huksenráđđái daddjo dákkár háviin leat gessojuvvon ruovttoluotta. Ahte gieldda ohcanmeannudeapmi dákkár háviid loahpahuvvo, lea čállon eanavuovdinkantuvrra ja buot fylkka gielddaid gaskasaš šiehtadusas. Šiehtadus ráhkaduvvui ovttasráđiin fylkkamánniin. Huksenráđđi sáhtášii gal iehčanasat mearridit sierra njuolggadusaid olis, máhcatkeahttá ášši fas eanavuovdinkantuvrii, muhto ii daga dan. Dát boahtá das go oaivvilduvvo leat unnán ávki meannudit ášši huksenráđis jus eanabihtá goittotge ii sáhte vuovdit dahje lihttoláigohit eanavuovdinlága mearrádusaid olis. Nu árrat go vejolaš áššemeannudanproseassas galggašii maid diehtit ahte ášši sáhttá biehttaluvvot, vuođđuduvvoš dal biehttaleapmi plána- ja huksenláhkii dahje eanavuovdinláhkii. Jus ášši ii gesso huksenráđi meannudeamis, sáhttá maid dagahit guovttegeardásaš ja oktanas váidinmeannudeami seamma ášši guovtte bealis. Vaikko sáhttá jearrat formála gažaldagaid dán geavada hárrái, lea dieđihuvvon ahte dat lea sajáiduvvon ja doaibmá bures. Jus eanavuovdinkantuvra gávnnaha ahte suorgeorgána cealkámušaid ferte vuhtii váldit eanavuovdinlága njuolggadusaid ektui ja danin biehttala ohcama, sáhttá mearrádusa guoddalit eanavuovdinláhkaásahusa dábálaš váidinnjuolggadusaid mielde. Muhto jus eanavuovdinkantuvra gulaskuddancealkámušaid vuostá liikká mieđiha ohcamii, máhcahuvvo ášši huksenráđđái ođđa áššin. Huksenráđi meannudeami boađus sáhttá leat juogo ahte ohcamii mieđihuvvo dahje dat hilgojuvvo. Goappašiid háviid sáhttá mearrádusa guoddalit, ja sihke ohcci ja guoskevaš goalmmátbealli sáhttiba váidit. Huksenráđi mearrádusa váidda meannuda fylkkamánni hálddašanlága njuolggadusaid mielde. Jus huksenráđđi mieđiha ohcamii, sáddejuvvo ášši loahpalaš meannudeapmái eanavuovdinkantuvrii. Dán muttus fertejit boahtit cealkámušat orgánain mat eanavuovdinláhkaásahusa § 16 mielde galget gulaskuddot, muhto eai leat beassan buktit cealkámuša huksenráđi ášši meannudettiin. Eanavuovdinkantuvra ii dárbbaš doarjut huksenráđi mieđis mearrádusa, ja galgáge iehčanassii árvvoštallat ohcama eanavuovdinlága ektui. Jus ohcamii mieđihuvvo, čállo ohcciin láigošiehtadus. Ovdalgo láigošiehtadus čállo, ferte lágidit mihtideami 1345 . Ášši sáddejuvvo gieldda mihtidaneiseváldái, mii fuolaha ráhkadit mihttočállosa, buo. eanavuovdinláhkaásahusa § 17. Sihke mihttočálus ja láigošiehtadus diggelogahallojit. 2.6.3 Gustojitgo hálddašanlága áššemeannudannjuolggadusat 2.6.eanavuovdinorgánaid mearrádusaide? 2.6.3.1 Gažaldaga duogáš Guovvamánu 10. b. 1976 hálddašanláhka addá njuolggadusaid almmolaš orgánaid áššemeannudeapmái. Máŋggalágan oaivilat leat leamaš ahte gustojitgo máŋga dáid njuolggadusain eanavuovdinorgánaid doibmii. Hálddašanlága II kapihttal bealátkeahtesvuođa 1346 birra ja III kapihttal áššemeannudeami dábálaš njuolggadusaiguin gustojit "stáhta dahje gieldda juohke orgánii", buo. § 1, namalassii stáhta eanavuovdinorgánaidege. Muhto hálddašanlága § 3 vuosttas lađđasa mielde gusto IV kapihttal áššemeannudeamis, V kapihttal mearrádusain ja VI kapihttal váidagiin ja rievdademiin baicce dušše áššiin main dahkkojit nu gohčoduvvon eaŋkalmearrádusat. Seamma gusto VIII kapihttal áššemeannudanmeattáhusaid váikkuhusas ja álggaheami maŋideames. VII kapihttal gusto dušše láhkaásahusaide. Doaimma ráddjen muhtun oasis lágas eaŋkalmearrádusaide ja láhkaásahusaide (maid láhka gohčoda ovttas mearrádussan) , mearkkaša ahte mearrádus ferte leat dahkkon "almmolaš válddalastimin", buo. § 2 a. Gustojitgo buot hálddašanlága áššemeannudannjuolggadusat eanavuovdinorgánaid mearrádusaide, boahtá das leago mearrádus almmolaš válddalastin. Mearrádusat leat eanaš eatnamiid vuovdimis dahje láigoheames, buo. eanavuovdinlága § 2 vuosttas lađđasa, ja ná háldejit maid priváhta eanaeaiggádat. Eanavuovdinkantuvrra vuovdimat ja lihttoláigoheamit orrut danin máŋggaláhkai dássálaga dákkár priváhtarievttálaš háldduin, mii nappo ii leat almmolaš válddalastin. Eanavuovdinorgánaid váldi eanavuovdinlága mielde - ja belohahkii eará mearrádusaid mieldege - lea vuođđuduvvon láhkaaddi ektui ahte stáhta eaiggáduššá nu gohčoduvvon matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus. Eaktu lea leamaš vuođđun ovdalis 1863 ja 1902 eanavuovdinlágain, ja geardduhuvvo 1965 eanavuovdinlága ovdabargguin. Láhka adno leat Stuorradikki mieđáhussan vuođđolága § 19 olis háldet stáhta eatnamiid Finnmárkkus (Od. prp. nr. 46 1963-64 lágas stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid birra Finnmárkku fylkkas 11. siiddus) . Sáhttit mearridit gažaldaga leago eanavuovdinorgánain almmolaš válddalastin, leat árta dárkilat geahčadit sihke orgánaid - erenoamážit eanavuovdinkantuvrra - háldduid dovdomearkkaid ja mii dábálaččat adno almmolaš válddalastimin. 2.6.3.2 Eanavuovdinorgánaid háldduid dovdomearkkat Eanavuovdinorgánaid barggut leat ovddiduvvon ovddabealde 2.5. čuoggás. Dás máinnašat mat eanavuovdinorgánaid eatnamiid ja vuoigatvuođaid hálddut- namalassii eaiggáduššanvuoigatvuohta ja geavahanvuoigatvuođat - galggašedje leat, ja makkár njuolggadusat gustojit dáid háldduide. Eanavuovdinorgánaid njunuš bargu lea háldet Finnmárkku eatnamiid. Eatnamat háldejuvvojit erenoamážit eanadollui, viessosajiide, bartasajiide, gávppašan- ja industrisajiide, rusttegiidda čáhcefápmohuksemiidda ja minerálroggamiidda 1347 , eatnamat luottaide ja eará johtolatrusttegiidda ja rusttegiidda suodjalussii. Fylkka stuorámus eanaeaiggádin lea eanavuovdinorgánain olu dadjamuš go fylkka ássit dahje earát dárbbašit eatnamiid iešguđet ulbmiliidda. Dieđus sáhttá maid háhkat ovdalis čuldojuvvon opmodagaid mat leat priváhta eaiggáduššamis, muhto buot ođđa viessosajiid ferte eanavuovdinorgánaid bokte háhkat, mii dalle lea monopoldilis. Stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hálddašeami ulbmilat ja njuolggadusat lea Eanadoallodepartemeanta máinnašan Od. prp. nr. 48 1963-64 Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid lágas 11. siiddus bajilčállagiin "Dábálaš mearkkašumit": "Departemeanttas lea, nugo lávdegottisge, dat áddejupmi ahte Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hálddašeames berrešii biddjot váldodeaddu ahte eatnamat háldejuvvojit servodatávkkálaččat ja ruđalaččat riekta. Departemeanta oaidná dehálaš bargun láhčit dilálašvuođaid buoremussan vai áššit meannuduvvojit buoremus duhtadeaddji ja ulbmálaš vuogi mielde. Departemanta ii oainne datte olus ávkin geahččalit dákkár ulbmila bidjat ieš láhkii. Vai dan ulbmil ii biddjo láhkii ja danin heađušta ulbmálaš hálddašeami, fertešii vejolaš láhkamearrádus várra leat nu dábálaš ahte ii livččii moktege bidjan coavcci dán konkrehta áššis. 1902 lágas ii leatge makkárge dákkár mearrádus. Departemeanta navdá danin árvalusa mielde ahte láhka berrešii ráddjejuvvot mearridit ahte stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus lága dárkilat spiehkastagain sáhttá vuovdit ja lihttoláigohit. Njuolggadusaid, ja áiggis áigái vuovdima ja lihttoláigoheami dárkilat mearrádusaid, berrešii gonagas mearridit eavttuid mielde maid Stuorradiggi bidjá vuođđun láhkameannudeamis." Eanavuovdinorgánat galget háldduideaset vuođđudit dihto guovllu buot beroštumiid oktasaš árvvoštallamii. Dát boahtá ovdan eanavuovdinláhkaásahusa § 1:s, mas daddjo: "Juksan dihte stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid ulbmálaš ávkkástallama, galgá vuovdit ja láigohit nu guhkás go vejolaš guovllu beroštumiid oppalaš árvvoštallama vuođul. Plánemis, mii berrešii leat eanaplánen meriid siskkobealde huksenlága mielde, ferte vuhtii váldit eatnamiid dárbbu eanadollui, eatnamiid viesso- ja industrisajiide, luoddaráhkademiide, čáhcái viesuide, duolvačáhcái, girdihápmaniidda, rusttegiidda Suodjalusa atnui, luondduguovlluide, olgunastinguovlluide ja eará rusttegiidda maid dábálaččat dárbbaša." Mearrádusa mielde vuhtto eanavuovdinorgánaid eanahálddus ahte stivrejuvvo iešguđet guovllu servodatovdáneami. Dát oidno earret eará mo viessosajiid vuovdima ordne. Eanavuovdinmearrádusaid § 5 mielde, buo. § 7, eai sáhte huksenkeahtes viessosajiid guovlluin mat leat muddejuvvon gieldda muddenplánas, vuovdit earáide go guoskevaš gildii. Ii berre álgovuorus lihttoláigohitge earáide. Dát biddjo gielddaid šiehtadussii ahte gielda eaktuda juogadit guovllu eaŋkalviessosajiide mat lihttoláigohuvvojit, ja ii sáhte viessosajiid vuovdit eanavuovdinkantuvrra mieđáhusa haga. Eai industrai vuvdo eatnamat earáide go gielddaide, ja dalle guovlluin mat leat dán ulbmilii muddejuvvon. Muddejuvvon guovllu olggobealde sáhttet eanavuovdinorgánat dušše vuovdit dahje lihttoláigohit eaŋkalviessosajiid ovttasráđiin gieldda eiseválddiiguin, geahča eanavuovdinmearrádusaid § 6. Dát njuolggadusat mearkkašit ahte eanavuovdinorgánat iehčanasat ovddasvástidit stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid eanahálddašeami. Eaktu lea ahte gielddain galgá leat váldoovddasvástádus plánemis, ja eanavuovdinorgánat galget doalahit iežaset daid meriid siskkobealde maid gieldda pláneneiseválddit bidjet. Muhto jus gielddat eai pláne eanageavaheami, ovddasvástidit eanavuovdinorgánat ahte eanahálddut lea oktasaš plána mielde, geahča eanavuovdinláhkaásahusa § 1. Njuolggadusas lei stuorát mearkkašupmi ovdal; dál leat eanaš Finnmárkku gielddain mearriduvvon plánat mat muddejit eanageavaheami. Dasto sáhttá čujuhit geavat nuppástuhttimii bartasajiid čujuheames. Dan ektui go addá bieđggus eanabihttáláigohemiid barttaide álge eanavuovdinorgánat čohkket bartasajiid bartaguovlluide, vai sáhtte buorebut gozihit fylkka bartahuksema ja dan láhkai geahpedit vaháguvvama gilvaleaddji beroštumiid ovddas. Vel okta ovdamearka dihtto eanadoallosuorggis. Finnmárkkus lea leamaš váttisvuohtan ahte ovddeš eanadoalloeatnamat šaddet orrut go doallu heaittihuvvo, ja ránnjádoallu mii lea anus, dárbbaša lassieatnamiid. Vai sáhttá sirdit eatnamiid heaittihuvvon doalus, evttohii eanavuovdinkantuvra 1977:s ahte galggašii sáhttit álgit sierra mihtidemiin viessosajiide ja doalloeatnamiidda. Viessosaji sáhtášii oastit, muhto buvttadaneatnamiid galggai dušše lihttoláigohit, vejolašvuođain eret cealkkihit jus eatnamat eai adnojuvvo. Evttohusain ii olahan gosage, muhto dát muitala veaháš mo eanavuovdinorgánat áddejit doaimmasteaset fylkka eanahálddašeaddjin. Eanavuovdinláhkaásahusa § 3 mearrida ahte soames vuoigatvuođat galget eanavuovdimis doalahuvvot stáhtii, ja mat gusket earret eará čáhce- ja gáddevuoigatvuođaide ja vuoigatvuođat minerálaide eatnamiin mat gullet eanaeaiggádii ja eanaeaiggáda vuoigatvuođaide báktelága mielde. Servodat- ja stivrenoainnuš 348 lea várra § 3 c) miellagiddevaččamus. Dán mearrádusa mielde galget čuovvovaš vuoigatvuođat doalahuvvot stáhtii: "vuoigatvuohta ásahit, viiddidit dahje geavahit luottaid, čievravieččahagaide, bidjat muohtasujiid, stoalposajiide telegráf-, telefun- ja rávdnjejohtasiidda dahje ásahit eará rusttegiid maid dábálaččat dárbbaša, sihke gieddeeatnamiin ja mehciin šiehtadusa dahje árvvošteami vuođul buhtadasain". Go dát vuoigatvuođat doalahuvvojit stáhtii, sáhttá stáhta álggahit doaibmabijuid main lea dábálaš beroštupmi ja nu ahte priváhta eaiggáduššanvuoigatvuohta ii váddut doaibmabiju. Eanavuovdinorgánaid dáhttu stivret fylkka ovdáneami lea maid dihtton govttolaš haddepolitihkas mii lea ja ain joatkkašuvvo. Láhka ja láhkaásahusaid árvalusas Finnmárkku fylkka stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hárrái 1962 rájes lea 30 - 33. siidduin ovddeš haddepolitihka čilgejuvvon ja boahttevaš njuolggadusat leat evttohuvvon. Lávdegoddi čujuha dás ahte stáhta lea váldán nana sosiála deasttaid ja atnán hattiid váikkuhangaskaoapmin ássanstivremis. Daddjo earret eará (33. siiddus) : "Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid servodatlaš árvu ii leat ruđas maid sáhtášii fitnet vuovdimis dahje maid láigoheamis fitnešii jahkásaččat. Árvvut mat šaddet go ávkkástallá eatnamiid ealáhussii, huksemiidda jna. lohkkojit áibbas earaláhkai servodatruhtadilis. Lávdegotti áddejumis ferte danin stáhtas leat oppalaš beroštupmi doalahit govttolaš vuođđohattiid." Viessosadjehattit adnojuvvojit ain váikkuhangaskaoapmin sihkkarastit fylkka ássama ja ealáhusaid. Lassin eanaháldduide maid birra dál lea máinnašuvvon, háldejit maid eanavuovdinorgánat erenoamážit muhtun riggodagaid eatnama alde ja dan siste. Dihto hálddut lea addit ovttaskas olbmuide dahje ráddjejuvvon joavkkuide oktovuoigatvuođa ávkkástallat dihto riggodagaid. Eahpeozolaš minerálgávdnoštumit, nu go ráktu, geađgi, sáttu ja čievra, leat riggodagat mat dábálaččat gullet eanaeaiggádii. Dákkár minerálriggodagat leat árbevirolaččat leamaš hui mávssolaččat Finnmárkkus, ja minerálvuoigatvuođaid láigoheapmi leat oassi eanavuovdinorgánaid bargguin. Eanadoallodepartemeanta lea cuoŋománu 24. b. 1987 (MA 17/87) johtučállosis gohččun olu eavttuid galgat bidjat go šiehtaduvvo vuoigatvuohta dákkár riggodagaid ávkkástallat, ee. galggai ráhkadit jođihanplánaid ja báktehoavddas galgá leat váldi gozihit ja gohcit. Eanavuovdinstivra lea 1991:s (21/91 áššis) mearridan sáddo- ja čievragávdnoštumiid hálddašannjuolggadusaid vai "servodat fitne hivvodagaid maid dárbbaša", geahča 4.13.5. kapihttala minerálaid birra vulobealde. Muđui lea hálbi dalle maid go láigoha vuoigatvuođa váldit rávttu, sáddo ja čievrra, láhčin dihte vejolašvuođaid ealáhusaide ja barggaheapmái. Eanavuovdinláhkaásahusa § 8 a mielde, mii lea addon eanavuovdinlága § 5 a láhkavuođuin, besset eanavuovdinorgánat lihttoláigohit luomevaljiid, ja dan láhkai doalahit dáid riggodagaid ovttaskas olbmuide. Vuosttas lađđasa mielde sáhttá lihttoláigohit "sidjiide ávkin geat ásset guovlluin gos lea ovttageardánis dahje heajos ealáhusvuođus - gos luomevaljiid, bivddu dahje guollebivddu ávkkástallan lea leamaš mávssolaš ealáhussii". Njuolggadus áimmahuššá meahcceealáhusdoalliid deasttaid. Luossabivdosajiid mearas olggobealde stáhtaeatnamiid čujuha Birasgáhttendepartemeanta juovlamánu 18. b. 1992 láhkaásahusa mielde miessemánu 15. b. 1992 luossa- ja sáivabivdolága nr. 47 § 22 láhkavuođuin. Čujuheapmi addá oktovuoigatvuođa guollebivdui dárkilat mearriduvvon báikkis. Láhkaásahusa § 13 mielde galgá čujuhemiin váldit vuhtii guollebivddu mávssolašvuođa ealáhussii ja ássamii, ja čujuheapmi berrešii, muđui seamma dásis, vuohččan leat sidjiide geain lea gullevašvuohta dán guovllu vuođđoealáhusaide. Ovddeš guovvamánu 20. b. 1973 láhkaásahusas lei § 2:s vástideaddji njuolggadus; dás čuožžu ahte čujuheapmi vuohččan galggašii leat gieldda árjjalaš eanadoalliide ja guollebivdiide. Erenoamáš deasttat leat vuođđun njuolggadusaidege lihttoláigohit stáhta eatnamiid guollebivdui vihtanbivdosiiguin ja ohteriin sáivačázádagain ja luossabivdui luossagolgi čázádagain. Dákkár lihttoláigohemiid, mat leat hirbmadit leavvan, mudde seamma láhkaásahus § 10 ja § 12, eanavuovdinkantuvrra bokte. Váldonjuolggadus lea ahte báikkálaš organisašuvnnat ja searvvit main lea guollebivddu ovddideapmi ulbmilin, namalassii báikkálaš bivde- ja guollebivdosearvvit, galget beassat lihttoláigohit guollebivddu. Lihttoláigoheapmi galgá dušše spiehkastahkan leat ovttaskas olbmuide, joavkkuide dahje fitnodagaide. Sáhttet maid ráddjet vierrásiid beassat oastit oaggungoarttaid lihttoláigohuvvon čázádahkii. Álbmot galgá nappo beassat bivdit guliid, seammásgo dáhtošii báikkálaš fámuid guollemáddodaga hálddašit. Lihttoláigoheamis galgá atnit biologalaš deasttaidge ja sihkkarastit guollehivvodat muttát bivdo. 2.6.3.3 Almmolaš válddalastin Vai sáhttá mearridit leago eananvuovdinorgánat iežaset háldduid bokte álmmolaš válddalastimin, ferte nugo ovdalis namuhuvvon čilget mii dábálaččat lea oaivvilduvvon hálddašanlága "almmolaš válddalastima" báhkkodeamis, buo. § 2 vuosttas lađđasa a bustáva. Almmolaš válddalastima ráddjen priváhta eaiggátháldduid ektui, ii leat áibbas čielggas. Hálddašanlága ovdabargguin ferte álggos namuhit hálddašanláhkalávdegotti 1958 árvalusa almmolaš hálddašeami oadjebas vugiid birra, mii ovddidii earret eará hálddašanlága birra evttohusa. Das lea almmolaš válddalastima doaba ja doahpaga ráddjemis vuos máinnašuvvon. Mihtilmas almmolaš válddalastima válddahallama mielde, ráddjejuvvo dát almmolaš gávppašandoaibman, bálvalusdoaibman 1 349 , hálddahussan ja iešhálddašeapmin 1 350 , mat álgovuorus eai leat almmolaš válddalastin. Iešhálddašeapmái gullet earret eará hálddut mat čuvvot go stáhta ja gielda eaiggáduššet stuorra opmodagaid ja hálddašit mealgat ruđa. Ráddjemiid oktavuođas báhkkoduvvojit 3. siiddus čuovvovaš oaivilat: "Liikká leat dán suorggi meannudanvuogitge hui mávssolaččat juohkehažžii. Go eiseválddit dohkkehit fállaga 1351 , nammadit dahje lihccoŧ 352 bargi, láigohit ásodaga dahje vuvdet opmodaga, lea dehálaš juohkehažžii ahte mearriduvvo oadjebas vugiid mielde. Lávdegoddi maid oaivvilda ahte almmolaš gávppašandoaimma áššemeannudeapmi lasiha mávssolašvuođa juohke borgárii dađis go eiseválddiid dán suorggi doaibma ain viidána. Erenoamážit surggiin mas eiseválddiin lea monopollágan dilli, lea oadjebas áššemeannudeami ja gohcci mávssolašvuohta áššiin mat gusket juohkehažžii hirbmat dehálaš. Telefunohcama dahje rávdnjeoažžuma biehttaleapmi almmolaš doaimmas ii leat olbmuid mielas duođe earalágan go oastinlobi 1353 dahje importlobi 1354 biehttaleapmi. Ja duohtavuođas lea guoskevaš doaimmas dásge almmolaš válddalastin dákkár oktavuođain. Buorit ákkat bealuštit ahte duhtadeaddji meannudeami gáibádusat mat biddjojit dábálaš hálddašeapmái, adnojit almmolaš gávppašandoaimmas go dat lea monopollágan ja juogada buriid borgáriid gaskkas." Dáid oaiviliid čiekŋuda láhkaárvalusa § 2 sierracuhkiin, geahča 432. siiddus, ja geardduhuvvon Od. prp. nr. 38 1964-65 hálddašanlága birra 23. siiddus: "Nugo ovdanboahtá álggaheaddji oasis, leat almmolaš gávppašeami ja bálvaleaddjidoaimmaid ja iešhálddašeami mearrádusat juohke borgáriige mávssolaččat. Muhto dáid surggiin doibmet stáhta ja gielda dávjá "priváhtarievttálaččat" ja leat dálle bálddas ja seamma dásisgo borgárat dahje priváhta riektesubjeavttat. Stáhta ja gieldda ulbmilat čuvvot dalle eará ulbmiliid go jus stáhta ja gielda doibmet ja válddalastet almmolašrievttálaš riektesubjeaktan. Maŋimuš háviin leat mearrádusat mávssolaččat juohke borgára almmolašrievttálaš dilálašvuhtii, ja dán dilálašvuođas vuosttažettiin dihto áššemeannudeami riektesihkkarvuođadáhkádusaid 1355 dárbu dihttot. Datte leat moanat rádjadilálašvuođat mas almmolašrievttálaš deasttat dihttojit nannosit gávppašanulbmiliid bálddas." Sitáhtat čájehit ahte juo 1958:s ákkastallui ahte eiseválddiid gávppašandoaibma, iešhálddašeapmi ja bálvalandoaibma duođai lea almmolaš válddalastin, dahje ainjuo berrešii leat hálddašanlága áššemeannudannjuolggadusaid vuollásažžan. Stáhta sajádaga ovdáneapmi ja mávssolašvuohta maŋit áiggi ii leat láivudan ovdandollon oaiviliid. Riektegeavat mii lea miellagiddevaš min gažaldahkii lea vissa dušše moatti vuolitriekteduomuin. Geassemánu 28. b. 1978 (guoddalanášši nr. 23/1977 A) Hålogalándda lágamánnerievtti duopmu guoskai biehttalit ohcamiid oastit, dahje ain láigohit eatnamiid Fálesnuori gielddas, ja guoská dalle njolgga eanavuovdinorgánaid háldduide. Lágamánneriekti ovddida čuovvovaš dábálaš hábmejuvvon cealkámuša: "Ášši mearrádusaid dáfus, lea guoddalanvuostebealli čuoččuhan ahte ii leat hálddašeapmi árbevirolaš áddemis, muhto oamasteaddji ráđđenráđđejumi 1356 doaimmaheapmi. Oastima ja ain láigoheami ohcamiid biehttaleamit eai galgga danin leat almmolašrievttálaš suorggi mearrádusat, ja danin eaige duopmostuolloiskkaduvvot. Lágámánnerievttis lea eará oaivil. Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hálddašeami ii sáhtte bálddalastit dákkár stáhta ealáhusdoaimmain maid duopmostuoluid hálddašeapmi váldoáššálaččat ii dárbbaš bearráigeahččat. Lágamánneriekti gávnnaha baicce ahte Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hálddut eai leat olus earáláganat go hálddašeapmi árbevirolaš áddejumis. Lágamánnerievtti oainnu doarju Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid vuovdima, lihttoláigoheami ja hálddašeami láhkaásahus, mearriduvvon suoidnemánu 15. b. 1966 ggl. cea. Čujuhuvvo erenoamážit II kap. hálddašanorgánaid birra ja III kap. áššemeannudannjuolggadusaid birra. Gustojeaddji rievtti meriid siskkobealde sáhttá danin iskat sihke doaimmahuvvon árvvošteami ja áššemeannudeami." Nordfjord gielddarievtti duomus (RG 1983 773. siiddus) lei guovddáš čuolbma ahte leigo gieldda viessosadjevuovdin almmolaš válddalastin hálddašanlága áddemis. Maŋŋilgo lei čujuhan lága ovdabargguide ja juridihkalaš girjjálašvuhtii, ovdandoallá riekti čuovvovačča: "Álgovuorus ii galgan nappo viessosajiid oastin ja vuovdin leat almmolaš válddalastin. Dát heive nu guhká go lea sahtedohko viessosadjevuovdin dahje jus viessosajit vuvdojit nugo gieldda fitnodagaid bálvalusat. Gieldda viessosadjevuovdin lea datte áibbas earalágan gielddain main leat stuorát čoahkkebáikkit. Dábálaččat lea sáhka viessosadjepolitihkas. Dalle oaivvilduvvo gieldda proseassa mii eaktuda gieldda máŋgga guovddáš orgánaid mearrádusaid. -- Gielddastivrra hadden ii leat álki. Dás dihtto várra gieldda viessosadjepolitihka buoremusat. Go haddevuđđosa mearrida, vuhtto doarjjadárkon 1 357 bures. - Go viessosajiid galgá juogadit vuhttojit viessopolitihkalaš dárkomat. - Sáhttá omd. várret "viessosadjeeriid" maid juogada sosiálalaš vuđđosiin dahje ealáhusdárkomiid 1 358 mielde. - Gielddat leat, ainjuo go leat mealgadaš čoahkkebáikkit, ožžon eanet aht` eanet duohta monopoldili gárvves viessosajiid vuovdimiid dáfus. - Riekti galgá maid namuhit moadde dagaldaga mat állanit nu ahte jerro válddalastimis. Ii leat sáhka unnit eanet veardásaš beliin lotnolasat deaddašuvvon 1 359 dilálašvuođas. Gieldda deattuhuvvon sajádat lea čielggas. Nuppi beali sorjjasvuohta - gieldda - mearrida masá buot. Šiehtaduvvo ollásit gieldda eavttuid mielde." Riekti konkludere ahte viessosajiid maid gielda lea juolludan, fertejit adnot mearrádussan hálddašanlága áddemis, namalassii ahte gieldda mearrádus ferte adnot almmolaš válddalastimin. Ferte dadjat leat stuorra ovttaláganvuođat dákkár vuovdimiid ja eanavuovdinorgánaid vuovdimiid gaskkas. Sihke Justisdepartemeantta láhkaossodat ja Stuorradikki hálddašanáittardeaddji leat cealkán Finnmárkku stáhtaeatnamiid háldduin. Láhkaossodat bivdui 1970:s ovddidit cealkámuša eanavuovdinláhkaásahusa váidinnjuolggadusaid nuppástusevttohusa hárrái. Ossodaga guovvamánu 23. b. 1970 (439/70 E) girjjis daddjo álggus: "Justisdepartemeanta mearkkaša ahte mearrádusat daid namuhuvvon láhkaásahusaid olis leat priváhtarievttálaččat ja danin eai eaŋkalmearrádusat hálddašanlága áddemis." Dát ii vuođustuvvo lagat. Dasto meannuduvvojit váidinnjuolggadusat. Sáhttá namuhit ahte cealkámuša geažil lasihuvvui cuoŋománu 3. b. 1970 cea. eanavuovdinláhkaásahussii, mas ođđa § 16 a:s mearriduvvui ahte hálddašanlága váidinnjuolggadusat gustojit vástideaddji mearrádusaide láhkaásahusa olis. Miellagiddevaččat sáhttet maid leat 1979 Láhkaossodagas guokte cealkámuša vástideaddji gažaldagas stáhtaalmennehiin eatnamiid vuovdimis. Guovvamánu 28. b. 1979 cealkámušas čuožžu (bájuhuvvon Matheson ja Woxholth: Lovavdelingens uttalelser, 1990, 346. siiddus) : "Justisdepartemeanta navdá lassieatnamiid juolludeami mearrádus várrelága § 19 mielde fertet dárkot eaŋkalmearrádussan. Mii deattuhit ahte juolludeamis lea láhkavuođđu ja danin prinsihpalaččat eará vuođus go jus lei leamaš vuođđuduvvon stáhta válddis eanaeaiggádin. Nuppi cuoŋománu 30. b. 1979 cealkámušas (ii leat bájuhuvvon namuhuvvon Láhkaossodaga cealkámušaid čoakkáldagas) dadjá Láhkaossodat ahte ii leat datte nu, jus geahččá mearrádusa sierra. Erenomáš dilálašvuođat vuhttojit datte, erenoamážit dat ahte mearrádusat várrelága § 18 mielde várrelága vuođul (§ 10) galget lohkkot eaŋkalmearrádussan. Dát cealkkiha Láhkaossodaga oainnu mielde ahte mearrádusat § 19 mieldege, mat sisdoalu dáfus lea seammago § 18, berrejit meannuduvvot eaŋkalmearrádussan. Boahtte cealkámušat bohtet áittardeaddjis ja gusket Finnmárkku stáhtaeatnamiidda. Áittardeaddji ođđajagemánu 3. b. 1984 cealkámušas lei gažaldat meahccemohtorjohtolatlága oppalaš gildosa sierralobiin- maid Stáhta vuvddiid direktoráhta lei mearridan eaiggátráđđejumi dáfus - ja ledjego mearrádusat almmolaš válddalastimis hálddašanlága áddemis. Áittardeaddji cealká (Áittardeaddji 1984 Jahkedieđáhus, ášši 1548/82, 128. siiddus) : "Direktoráhta ja eanavuovdinkantuvrra mearrádusaid rievttálaš vuođđu dán áššis lea stáhta eanaeaiggátsajádat, čállon 1965 lágas oktan gullevaš láhkaásahusain. Vuolggasajis leat dát priváhtarievttálaš mearrádusat, buo. Justisdepartemeantta cealkámuša. Ii oru ainjuo moaitinveara 1360 jus eiseválddit leat dán bidjan vuođđun. Maŋit áiggi gažaldat fertešii várra leat, ledjego erenoamáš dilálašvuođat mat galggašedje dagahit ahte eiseválddit berrešivčče čuovvut almmolaš válddalastima prinsihpaid. Mearrádusat Finnmárkku stáhta eatnamiid hálddašeami oktavuođas sáhttet leat juohkeláganat. Muhtun mearrádusaid leat hui čielgasit gávpelaččat árvvoštallan, ja earáid fas servodatlaččabut deasttaid ja beroštumiid ektui. Leago válddalastin ii sáhtege dieđus vástidit oppalaččat. Dárkilat ferte vihkkedallat háldduid konkrehta árvvoštallama vuođul. Stuorát guovlluid johtolatmuddemis fuođđu ja boazoealáhusa deasttaid dáfus leat olu seammavuođat almmolaš válddalastimiin, erenoamážit daid masá buohtalas mearrádusaid vuođul maid gieldda eiseválddit sáhttet mearridit mohtorjohtolatlága § 5 ja § 6 olis. Nuppi beales ii galggašii vajáldahttit ahte justa seamma sáhttet priváhta eanaeaiggádat mearridit sin eaiggáduššanvuoigatvuođa fámus ja njuolga johtolatlága § 10 olis. Dát leat eahpitkeahttá áibbas priváhtarievttálaš hálddut. Erohus lea dušše ahte nuppi mearrádusa dagai almmolaš váldi ja nuppi fas priváhta eanaeaiggát. Ja dákkár dilálašvuođain go eiseválddit láhttejit seammaláhkai go eanaeaiggádat, dahje sin namas, lea dalle árbevirolaččat válddalastima olggobealde. Dál lea hálddašeami mearrádusaid oaidnu eahpitkeahttá nuppástuvvon dan rájes go hálddašanláhka doaibmagođii 1970:s. Eanet aht` eanet lea hálddašandoaimma gohčoduvvon "almmolaš válddalastimin" ja danin ollásit hálddašanláhkii gullevažžan. In gávnnat liikká vuđđosa mearridit ahte dán ášši mearrádusaid fertešii atnit almmolaš válddalastimin ja mo dat čuozašii meannudannjuolggadusaide. Eará gažaldat leat datte berrešiigo dát almmolaš eiseválddiid ráđđenvuohki leat dákkárin." Dán sitáhta nuppi oasis orru áittardeaddji oaivvildeamen ahte ainjuo muhtun eanavuovdinorgánaid háldduin sáhttá leat almmolaš válddalastin, ja ahte konkrehta háldoárvvoštallan dárbbašuvvo vai sáhttá dan mearridit. Nubbi ášši guoskai ealáhusbartasaji ohcama áššemeannudeapmái. Miessemánu 7. b. 1985 cealkámušastis dadjá áittardeaddji (Áittardeaddji 1985 Jahkedieđáhus, ášši 1024/84, 147 siiddus) : "Direktoráhta lea báhkkodan ahte viessosadjejuolludeami ohcamiid vvmearrádusat stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus eai leat mearrádusat hálddašanlága áddemis, buo. lága § 2 a ja b bustáva, dahje - nuppiin sániiguin celkon - ahte dákkár mearrádusat eai leat almmolaš válddalastin. Vaikko ii daddjo čielgasit, ádden direktoráhta nu ahte dás galggašii čuovvut ahte lága njuolggadusat eaŋkalmearrádusaid ovdánanvuogis eai adno viessosadjejuohkináššiin. Iežan beales ferten várašit dákkár láhkaáddejupmái, muhto in leat gávnnahan dárbbašit loahpalaččat mearridit dán vuoru. Sihke juohke ohcci dáfus ja eiseválddiide alddiineaset orru dárbbašeamen čilget ášši, ja lean danin dán ášši ovddidan Eanadoallodepartementii oppalaš vuođul, buo. reivve mildosa departementii." Eanadoallodepartemeanta meannudii gažaldaga Justisdepartemeantta láhkaossodagain. Ossodaga golggotmánu 23. b. 1985 vástádusreivves celko álggus (Matheson og Woxholth: Lovavdelingens uttalelser, 1990, 349. siiddus) : "Vuolggasadji lea ahte stáhta giddodaga vuovdimat ja oastimat eai leat "almmolaš válddalastin" hálddašanlága § 2 vuosttas lađđasa a bustáva mielde, ja danin eaige eaŋkalmearrádusat. Dál lea gažaldat leago stáhta nu gohčoduvvon matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus vuovdin njukčamánu 12. b. 1965 lága olis nu erenoamáš ahte dan liikká ferte lohkat almmolaš válddalastimin. Váldodovddaldat dasa ahte galgágo juoidá atnit priváhtarievttálaš mearrádussan, lea válddi vuođus. Stáhta eatnamiin Finnmárkkus vuovdima dáfus, lea háldenvuoigatvuođas láhkavuođđu sihke lágas ja stáhta eanaeaiggátsajádagas. Seamma guoská dábálaš stáhtaalmennehiige. Dákkár eatnamiid vuovdin lea adnojuvvon gávppašandoaibman. Leš dal vuvdon nu gohčoduvvon matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus dahje dábálaš stáhtaalmennehiin, berrešii min oaivila mielde oktavuohta hálddašanláhkii leat seamma". Láhkaossodat joatká dasto ossodaga ja áittardeaddji ovddeš cealkámušaide čujuheamen, almmá namuheamen áittardeaddji várašumi miessemánu 7. b. 1985 girjjis, mii lei ossodaga gažaldaga ágga. Láhkaossodat konkludere ná: "Nugo dás ovdanboahtá, lea hálddašangeavat maid maŋŋil 1970 čielgasit bidjan vuođđun ahte stáhtaalmennehiid ja nu gohčoduvvon matrikulerekeahtes eatnamiid vuovdin Finnmárkkus, ii leat almmolaš válddalastin. Danin ii leat min oaivila mielde leamaš makkárge ovdáneapmi maid sáhttá dadjat lea nuppástuhttán min ovddeš oaivila." Láhkaossodaga cealkámuša vuođul almmuhii Eanadoallodepartemeanta ahte gaskavuohta ii bidjan sidjiide vuođu lassi mearkkašumiide. 1985 jahkedieđáhusas celkkii áittardeaddji ahte sáhtii dušše dán oaivila váldit vuhtii. Sihke áittardeaddji ieš cealkámuš ja mo dán vuostáiválddii sáhttá čilget ahte ainjuo dás, viessosajiid juolludeamis, su áddejumi mielde lea sáhka almmolaš válddalastimis. Eanadoallodepartemeanta lea maŋŋil cealkán Stáhta vuvddiid direktoráhta doaimma hárrái, masa eanavuovdinorgánat gullet. St. dieđáhus. nr. 52 1992-93 Stáhta vuvddiid direktoráhta rievdadeamis lea departemeanta várdudan direktoráhta doaibmasurggiin, mat leat juogaduvvon ealáhusdollui, bálvaleaddjidoibmii ja válddalastimii. Válddalastimis daddjo (12 - 13. siiddus) : "Áimmahuššan dihte bargosuorggis válddalastá direktoráhtage stáhta eatnamiin. Válddalastima vuolggasadji lea fuolahit ahte áimmahuššojit njuolggadusat mat lobálažžan dahket geavahanvuoigaduvvomiid vuoigatvuođaid eatnamiidda ja hálddašeapmi dán oktavuođas. Válddalastin lea dasto čadnon stáhta eatnamiid riggodatháldui 1361 . Dás lea Stáhta vuvddiid direktoráhtas buohtalasti doaibma, nu ahte riggodagaid sáhttá sihke juogadit vuoigatvuođaid mielde mat gávdnojit ja ceavzilis lági mielde. Dán láhkai áimmahuššo ja ovddiduvvo biras. Stáhta eatnamiid válddalastima dovdomearkan lea dan njuolga oktavuohta eará bargguide. Dat lea nu ahte hálddašemiid dahkan olu mearrádusat gártet iešguđet doaibmasurggiid gaskasaččat. Dákkár doaimmaheapmi dávista Stuorradikki njuolggadusaide." Eanadoallodepartemeanta atná dás earret eará stáhta eatnamiid riggodatháldema ja -juogadeami válddalastimin. Stuorradikki eanadoallolávdegotti dieđáhusárvalusas lea eanetlogus earret eará čuovvovaš cealkámuš (Árvalus S. nr. 158 6. siiddus) : "Eanetlohku čujuha ahte Finnmárkku eanavuovdineiseválddit álo leat láhtten "almmolašrievttálaš váldeásahussan" mii lea ovddasvástidan oktasašopmodaga hálddašeami, stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid fylkka ássiid beales ja sidjiide buoremussan. Ná lea leamaš 1775 Eanačujuhancealkámuša rájes." Juridihkalaš teorias lea erenoamáš gažaldat eanavuovdinorgánaid háldduid mihtilmasvuođas vánit meannuduvvon, earret cealkámušaid čujuhusat jna. mat leat namuhuvvon ovddabealde. Dábálaš gažaldaga dáfus almmolaš válddalastima doahpaga sisdoalus, leat datte soames oaivila mat berrešedje leat miellagiddevaččat. Girjjis "Forvaltningsloven" (1986) cealká Arvid Frihagen ee. čuovvovačča (48. siiddus) : "Vuolggasadji ferte leat ahte priváhtarievttálaš mearrádusaid - almmolašrievttálaš mearrádusaid ektui - váikkohangaskaoamit, eai várra leat almmolaš válddalastimin Hl. § 2 vuođul. Mearrádusat eiseválddiid eaiggáduššanvuoigatvuođa vuođul leat maid áinnas olggobealde. Dát sáhttá liikká muhtun muddui leat dan duohken sihke go lea sáhka dábálaš priváhtarievttálaš ulbmiliin maid áimmahušašii ja go lea sáhka dábálaš priváhtarievttálaš eaiggáduššanvuoigatvuođas ja váikkohangaskaomiin." Torstein Eckhoff cealká girjjis "Forvaltningsrett" (4. dea. 1992) 483. siiddus: "Priváhtarievttálaš hálddut leat dávjjemusat lotnolasat deaddašuvvon, seammásgo mihtilmas válddalastin lea ovttabealat gohččumat, gildosat dahje lobit. Muhto leatgo hálddut ovttabealat dahje guovttebealaŧ 362 ii leat mearrideaddjin man jovkui de vvvvgulašedje. Dás leat ovttabealat priváhtarievttálaš hálddut. Ja nuppi beales šiehtadit stáhta ja gielddat moanaid oktavuođain main vuhtto garrasat dahje láivvit válddalastin. Man bures dát ferte dihttot vai šiehtadus galgá adnošii sisdoallat "mearrádusa", leat eahpevissis." Eivind Smith lea lahkonan gažaldaga máŋgga oainnus dasa mii gullá almmolaš válddalastima doahpagii. Barggustis "Avtaler om forvaltningsvedtak" (Lov og rett 1978 304. siiddus čuo.) sáhttá bájuhit čuovvovačča (310. siiddus) : "Eará čuoggáin leat beliinge dávjá fuopmášahtti erohusat. Hálddašeapmi, erenoamážit stáhta orgánat, láhttejit ruđalaš riggodagaid vuođul ja vejolaš molssaevttolaš váikkohangaskaomiid mielde mat áinnas báidnet oktavuođa eanaš šiehtadallanbeliide 1363 (buo. lagabui II. 2. čuoggá vulobealde) . Mii fertet várra goittotge bidjat eavttu vuođđun ahte hálddut oassin "almmolaš ealáhusas" eai gula mearridandoahpaga 1364 hl. § 2, buo. II bajábealde. Muhto dán suorggi ráját eai leat čielgasat, ja eaktu láivu mađe unnit duohta lotnolasat mihtilmasat gávpedoaimmat lea". Eivind Smith lea ilbmadan dábálat miellagiddevaš ávdnasiidge, "Om fordeling av økonomiske goder i forvaltningsretten" (Jussens venner 1978 115. siiddus) ja "Rettssikkerhet ved offentlig tjenesteyting" (1984) . Mat lea su artihkkaliid čoahkkáigeassu, ja main sáhttá daddjot son ákkastallá almmolaš válddalastima doahpaga fertet ollit dobbelii go maid árbevirolaččat lea bidjan vuođđun. Ingvald Falch leat dutkosis "Bygdelagsrettigheter til laksefisket i vassdragene i Finnmark" (Institutt for privatrett stensiillaráidu nr. 118, 1988) cealkán gaskavuođas gaskal ovttalágan eanavuovdinorgánaid hálddu, johkabivddu lihttoláigoheapmi, ja hálddašanlága. Čuovvovaš oaivil lea maid dábálat beroštahtti: "Erenoamážit johkabivddu lihttoláigoheami dáfus, ferte ainjuo meroštallat dárkilat makkár lágan ja makkár mihtilmasvuohta mearrádusas lea. Dás ii sáhte erenoamážit deattuhit ahte orrut leamen sieiva šiehtadanrievttálaš láganat. Mearrádusain vuhtto bures válddalastin. Ohcamat meannuduvvojit hui bienasta bitnii njuolggadusaid mielde. Moanat almmolaš orgánat galget nugo namuhuvvon beassat daidda ovddidit cealkámuša. Leat njuolggadusat makkár deasttaid galgá atnit mearrideames (erenoamážit 1977 § 2 láhkaásahus, geahča vulobealde) . Ohccit illá sáhttet šiehtadit eavttuid; go dat leat dihto málle mielde biddjon. Sihke oaggungoartahattit ja stáhtadivat maid lihttoláigolaš galgá máksit leat mearriduvvon eavttuin ja dain lea vuođđu lágas. Lihttoláigolaš vuoitu lea čadnon dikšundoaimmaide. Lea menddo hálbi dasa ahte oktage diinešii maidege. Čoahkkáigeassun ii sáhte lihttoláigohemiin vuohttit makkárge gávpelaš beali. Iige sáhte oaidnit sullasaččaid eará eanaeaiggádiid háldduin. Dás ferte dilli gal danin daddjot leat earálágan Siviilaáttardeaddjis namuhuvvon áššiinge. Ortnet orru báicce leat muhtun lágan čázádagaid almmolaš hálddašeapmin, oažžun dihte buriid dilálašvuođaid. Ulbmil oassi lea maiddái ovttastahttit ja lovttahit iešguđet gustojeaddji deasttaid ja beroštumiid." v 2.6.3.4 Čoahkkáigeassu ja konklušuvdna Ovddabeale čađamannan 2.6.3.2 čuoggás eanavuovdinorgánaid háldduid dovdomearkkain čájehit ahte eanavuovdinorgánat eai doaimma ollásit dábálaš priváhta eanaeaiggádin eatnamiid ja vuoigatvuođaid hálddašeames Finnmárkkus. Eanavuovdinorgánaid hálddašeapmi ii leat dušše eaiggátráđđejumi dábálaš ráddjehusaid siskkobealde. Muhtun sin dehálaš mearrádusain eatnamiid ja vuoigatvuođaid hálddašeames leat bienasta bitnii muddejuvvon erenoamáš láhkaásahusain, belohahkii eanavuovdinlága ja belohahkii eará lágaid láhkavuođuin. Dasa lassin leat bajit váldeásahusain moanat háldduide bargonjuolggadusat ja njuolggadusat. Eanavuovdinorgánaid hálddut galget vuođđuduvvot ovtta guovllu buot beroštumiid čoahkis plánaárvvoštallamii, ja galgá erenoamážit váldit vuhtii earret eará dábálaš beroštumiid ja ássama ja ealáhusdoaimma váfisteami. Hálddut galget ovddidit albmaduvvon almmolaš ulbmiliid áigumušain oažžut servodatávkkálaš hálddu. Njuolggadusain ja háldduin čielgasit vuhtto Finnmárkku servodatovdáneami iešguđet beliid stivren. Stivren lea vejolaš go stáhtas eanavuovdinorgánaid bokte lea dadjatjuo monopola fylkka eanariggodagaide. Stivrejuvvo juogademiin - njuolga ja eahpenjuolga - luondduriggodagaid buriid borgáriid gaskka eanavuovdinorgánaid máŋggalágan šiehtadusaid bokte. Eanavuovdinorgánaid válddis daid guovddáš ja dehálaš surggiin sáhttá daddjot leat guovttegeardásaš riektevuođus - sihke lágas ja eanaeaiggátráđđejumis. Nu guhkás sáhttet stáhtaeatnamiid hálddut Finnmárkkus leat sullasaš dilis go dihto hálddut stáhtaalmennehiin eara sajis riikkas. Makkár riektevuođus dihtto eanemusat iešguđet háldduin, lea váttis dadjat. - Almmolaš stivrema láhkai, ii leat várra seamma stáhtaalmennehiid háldduin go Finnmárkkus. Stáhtaalmennehiin lea muđui hálddašanlága njuolggadusat eaŋkalmearrádusaid hárrái, čielgasit dahkkon gustojeaddjin várrestivrra áššemeannudeamis. Eai servodatlaš deasttat mat galget biddjot vuođđun, eaige almmolaš ulbmilat mat galget ovddiduvvot, iige monopoldilli ja eanavuovdinorgánaid juogadanbargu, dahje veardásašvuođa váili mii lea eanavuovdinorgánaid ja priváhta šiehtadallanbeliid gaskkas, leat Láhkaossodaga cealkámušain namuhuvvon, vaikko ossodat leat gažadan leago stáhtaeatnamiid vuovdin Finnmárkkus nu erenoamáš ahte vuovdin danin ferte lohkkot almmolaš válddalastamin. Sihke hálddašanlága ovdabargguid ja juridihkalaš teoria ja áittardeaddji cealkámušaid mielde sáhttá dákkár oaiviliid váldit mielde go árvvoštallá galgetgo hálddut main lea vuođus (maiddái) eanaeaiggátráđđejumis, adnot almmolaš válddalastimin. Iešguđet háldduid konkrehta árvvoštallan šattašii dalle mearrideaddjin. Dat guokte duomu báhkkodit ahte viessosajiid almmolaš vuovdin ja lihttoláigoheapmi adnojedje almmolaš válddalastimin. Eat galgga loahpalaččat dás vástidit gažaldaga, muhto sáhtášii daddjot ahte muhtun árttat bealuštit vuosttažettiin Finnmárkku stáhtaeatnamiid vuovdima ja lihttoláigoheami, muhto dihto háldduidge mat addet oktovuoigatvuođa erenoamáš riggodagaide, almmolaš válddalastima. Nu guhkás go eanavuovdinorgánaid mearrádusat adnojit almmolaš válddalastimin, mielddisbuktá dat ahte buot hálddašanlága njuolggadusat gustojit áššemeannudeapmái. Danin sáhttá čujuhit ahte Stáhta vuvddiid direktoráhta čakčamánu 20. b. 1984 girjjisge eanavuovdinkantuvrii lea cealkán ahte kantuvra áššemeannudeamistis berrešii čuovvut hálddašanlága mearrádusaid. 2.6.4 Eanavuovdinkantuvrra geavat Govven dihte mo eanavuovdinorgánat hálddašit stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus, bájuhuvvo Finn Arne S. Selfors:a eanavuovdinkantuvrra geavada guorahallama oassi. Dasto čilgejuvvo oanehaččat Hálddašanjoavkku logahallan buot áššiin mat bohte eanavuovdinkantuvrii 1990:s, ja mat čađahuvvo 1993 giđa. Finn Arne S. Selfors:a guorahallan "Forvaltningen av statens umatrikulerte grunn i Finnmark", addon Sámi vuoigatvuođalávdegoddái suoidnemánu 27. b. 1984, lea várdudan eanavuovdinorgánaid geavada, erenoamážit eatnamiid hálddu. Oasit geavadis mii Selfors:a guorahallamis lea čađamannon lea máinnašuvvon ja joatkkašuvvon das mii lea celkon ovdalis dán kapihttalis eanavuovdinortnega birra. Čuovvovaččat galgá guorahallama oassi, 6 kapihttala váldooasit vuoigatvuođa vuovdimis, láigoheamis dahje eará láigoheamis bájuhuvvot. Guorahallan lea bájuhuvvon ee. oaidnin dihte oktavuođa guhkit áigge hálddašangeavadis, ja seammás čiekŋudit eanavuovdinorgánaid hálddašeami gova. 6. Vuoigatvuođaid vuovdin, láigoheapmi dahje eará láigoheapmi 6.1. Álggahus 6-7. čuoggáin válddahallo makkár geavada eanavuovdineiseválddit atnet go vuvdet, láigohit dahje earaláhkai láigohit muhtun lágan vuoigatvuođaid/anu. Dát mearkkaša nuppiin sániiguin válddahallat mo eanavuovdineiseválddit atnet válddiset (hálddašeami luđolaš árvvosteami) . Dáid čuoggáin vihkkedallojuvvojit stáhta eatnamiid juohkelágan anu njuolggadusat ja geavat. Ovdanbuktin deattuha vuoigatvuođaid ásaheami, muhto nu olugo dárbbašuvvo meannuduvvojit vuoigatvuođaid sisdoalu erenoamáš dilálašvuođat. Čuovvovaš kasuistalaš ovdanbuktimis ii earuhuvvo gaskal vuovdima, láigoheami dahje eará láigoheami vuoigatvuođaid háldduid. Dán árta lea ahte láigohanvuoigatvuohta maid sáhttá leat hui bisttevažžan, nu ahte vuostálasti deasttaid dihte - ainjuo oanehis áigái - lea seamma mo dal vuoigatvuođat vuođđuduvvojit. Gaskaboddosaš atnu sáhttá maid bistevaččat dahkat mađđása, omd. vahágahttit luonddu agibeaivái. Eanaviidodagaid háldemis mearriduvvon muddenplána mielde ii máinnašuvvoge olus. 6.2. Eatnamat eanadollui 6.21. Dušše gieddeeatnamiid vuovdá dahje lihttoláigoha. Muhto 6.21. eanagirjjis dahje šiehtadusas sáhttet addot vuoigatvuođat 6.21. meahcisge, geavatlaččamus v 6 .21. guohtonvuoigatvuođat. Gieddeeatnamiid sáhttá juogadit 6.21. gilvvaeatnamiidda ja dikšunguohtumiidda, muhto seamma 6.21. mearrádusat gustojit goappašiidda, nu ahte dás meannuduvvojit 6.21. ovttas. Ođđa doaluide, ferte dieđusge lassin mihtidit 6.21. viessosajiid. Earret eanavuovdinlága § 2 nubbi lađđasis eai 6.21. leat makkárge ávnnaslaš cakkit mihtidit eatnamiid 6.21. eanadollui. Muhto jus ohcco mihtádus guvlui mii galgá 6.21. eanajuogaduvvot, gullá ášši eanajuohkinriektái, 6.21. buo. eanajuohkinlága § 1. Muđui lea eanadoalloeiseválddiin 6.21. mearrideaddji váikkuheapmi cealkámušaideaset bokte dárbbašago 6.21. ohcci lassieatnamiid. Dás árvvoštallo juohke ohcci 6.21. persovnnalaš eaktuge nákcet ássan- ja jođihangeatnegasvuođa. 6.21. Čuovvovaš govus čájeha mo Kárášjogas, Porsáŋggus ja 6.21. Davvesiiddas leat mearridan gilvoeatnamiid ohcamiid : ------ Biehttaluvvon: ------ Eana- vuovde- boazo- eai ohc. doallofága suodja doalu eará eana- meann./ Jahki . lohku Mea. deast. deast. deast. deast. molsun gesson ---------- 1968 57 27 14 2 0 0 3 11 1974 65 31 11 3 1 1 3 16 1980 101 45 12 0 0 1 4 41 ---------- Ohcamat eai leat nu olu go mieđihuvvon/hilgojuvvon oktiibuot. Dása sáhttá leat árta go muhtun ohcamat leat biehttaluvvon kumulašuvnnain máŋgga biehttalanvuođustusain 1 365 . 6.22 Eanadoallofágalaš árvvoštallamat Nugo govus čájeha leat eanaš eanadoallofágalaš árvvoštallamat vuođustuvvon mihtádusohcamiid biehttalemiide. Eanavuovdinmearrádusaid § 3:s čuožžu : "Stáhtaeatnamat mat galget adnot eanadollui berrešedje ovdal luobaheami plánejuvvot stuorát oktilaš guovlluide geavahanberoštumiid, gilvovejolašvuođaid, sajádaga ja beassama logahallama geažil." Dákkár bienasta bitnii eanaháldenplánat leat dássážii unnán ráhkaduvvon, muhto juohke eanadoallolávdegottis navdo almmatge leat várddus mo eanariggodagaid buoremusat sáhtášii geavahit, ja dát báhkkoduvvo juohke ohcama cealkámušain. Ohcan nr. 9/68 Deatnu govve soames dáid dilálašvuođaid. Dás ohccui lassieana sullii 5 km eret ieš dálus. Eanadoallolávdegoddi rávvii ohcama ja ovdandoalai ahte "heivehallan ii šatta buorre, muhto doallu jođihuvvo bures ja dárbbašuvvo eanet eana." Fylkkaeanadoallostivra celkkii fas ahte: vv"Guovlu lea čobmái ja dulbemis ihtá sáttoeana. Fylkkaeanadoallostivra danin miettaštalai mihtádussii." Maŋŋil dán biehttaluvvui ohcan go eana ii adnon dohkálažžan gilvimii. Muhtun guovlluin váilot gilvvaeatnamat. Dás vuoruhuvvojit dálá doalut dan sadjáigo ásahit ođđa doaluid. Ovdamearka leat S 54/80 Porsáŋgu sullii 40 mihtu mihtádusas. Ohccit ásse dábálaš viessosajis. Goappašagat leigga fástta barggus, muhto leigga álggahan smávit eanadoaluin. Fylkkaeanadoallostivra miettaštalai mihtádusa vuođustusain: "Eatnamat mat dohkkejit gilvimii lea viehka unnán dán guovllus, seammásgo dárbbašuvvo lassieatnamiidda dálá eanadoaluide. Stáhtaeatnamiid mihtideamit ođđa doaluide mearkkašit ođđa eahpeulbmálaš 1366 doaluid ásaheapmin." Eanavuovdinstivra biehttalii ohcama čujuhusain fylkkaeanadoallostivrra cealkámuššii ja árvvoštallamii. 6.23. Mihtádusat boazodoalloberoštumiid vuostá Geavada hárrái sáhttá čujuhit áššiide mat leat geardduhuvvon 5.2 čuoggás [Oktavuođa dihte galget muhtun 5.2. čuo. áššit bájuhuvvot dás]. Geavadis lea prinsihpalaš ášši mas báhkkoduvvo ahte árvvoštallanfáddá lea beroštanvihkkedallan gaskal boazodoalu dárbbu ja dárbbuid mat mieđihivčče ohcamii. Dát lea S 6/79 Várggát. Ášši lei lassieatnama mihtádus dálá doalu oktavuođas. Guovllustivra vuosttaldii ohcama dáinna vuođustusain: "Giđđaguohtun lea vánis nr. 6 orohagas. Mihtádus numo ohccojuvvon fuotnuda dili, ja dán ferte maid bidjat Čáhppesnjárgga stuorra huksema oktavuhtii, gos massá stuorra boazoealáhatguovlluid. Guovlu lei ovdal erenoamáš buorre giđđa- ja geasseláiddon bohccuide. Dát guovllut leat maŋimušjagiid fuotnánan láiddomiin sierranas luonddumeassamiid geažil." Eanavuovdinhoavda mihttii: "Finnmárkku fylkka stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid láhka § 2 a adno dás. Mearrádusaid mielde ii sáhte vuovdit (ja lihttoláigohit) "eatnamiid maid eiseválddit atnet dárbbašuvvot boazoláiddomiidda". "Eiseválddiin" oaivvilduvvo orgána mii galggašii hálddašit lága, namalassii eanavuovdineiseválddit. Ahte eanavuovdineiseválddiin lea váldi čujuhit eatnamiid gilvimii lea vuostá boazodoalloberoštupmiid namalassii láiddomiidda ii adno eahpidahttin. Ieš láhkateaksta čujuha árvvoštallamii, buo. "adno dárbbašuvvot" báhkkodeami. Dás čujuhuvvo maid Tønnesen:a "Retten til jorden i Finnmark" III kap. 1 (5) mas erenoamážit geardduhuvvo: "Ahte stáhtas lea dákkár riekti leat gal čabočielggas. Stáhta vuoigatvuohta čujuhit ássansajiid almennehiin gusto maid Finnmárkkus. Dát vuoigatvuohta leat oppalaččat Norggas leamaš lága olis eanadatlága áiggi rájes. Finnmárkkus nugo muđuige lea vvčujuhanvuoigatvuohta eanemusat geavahuvvon miehtat giliolbmuid iežaset eanasierravuoigatvuođa dárbbuide." Go dát lea celkon lea čielggas ahte ii beasa meattá hálddašanrievtti dábálaš gáibádusa mearrádusaid dohkálaš ja áššálaš vuođustussii. Árvvoštallanfáddá mii galgá biddjot vuođđun berre aiddostahttot dárkilat. Ieš láhkateaksta masá geažida ahte galgá árvvoštallat dárbbašuvvojitgo eatnamat láiddomiidda, ja ahte eará vuostálasti deasttat eai sáhte dárkojuvvot. Eanavuovdinláhkaásahusaid I kap. § 1:s lea datte čielgasit celkon ahte eatnamat galggašedje hálddašuvvot ovtta guovllu beroštumiid oktasaš árvvoštallama vuođuin. Dalle lea govttolaš navdit ahte ainjuo ovtta háve nugo dál, sáhttá árvvoštallat guovllu eanadoalu ovdáneami. Eará livččii mearkkašit ahte boazoealáhus vuoruhuvvošii evttuheamit ovddabeale eanadoalu. Njuolggadusat oppalohkái eai oru láhčimin dákkár čovdosiidda. Dása boahtá ahte dákkár prinsihppa livččii mearkkašit áibbas ođđa geavada álggaheami, buo. Tønnesen:a čujuhusa ovddabealde dán suorggi geavadii. Ii leat danin celkon ahte boazoealáhus lea sekundeara eanadoalu ektui - goappašiid ealáhusain lea eahpitkeahttá - historjjálaččatge - vuoigaduvvon sadji. Eanavuovdinhoavda gávnnaha dalle ahte ferte vihkkedallat beroštumiid mas boazoealáhusa vahágahttimat ja bilideamit galget vihkkedallot doaibmabijuid čađaheami ovdduid ektui. Muhto guovllu boazoealáhusa guohtonvuoigatvuođa deasttas, ferte eaktun leat ahte dát ii menddo sakka gillášii". Eanavuovdinstivra mieđihii ohcamii čuovvovaš vuođustusain: "Ohcci dárbbaša eahpitkeahttá lassieatnamiid dollui mii sus juo lea. Čujuhuvvo dasage ahte son lea buorideamen doalus go ásaha ceavzilis bearašdoalu. Dán ulbmila juksan dihte ferte dollui juolludit eanet gilvinveara eatnamiid. Dáid lassieatnamiid haga ii sáhte doallu leat vuđđosin gánnáhahtti ollesáiggedoibmii. Mihtádus gáržžida boazoealáha dan eatnama mielde mii gilvimii liiguduvvo. Eanavuovdinstivra ii sáhte datte oaidnit ahte boazoealáhusat nu garrasit vahágahttojit ahte danin ii sáhte mihtidit eatnama. Dalle deattuhuvvo ahte láiddonmassin lea áibbas unnán báhcán eatnamiid ektui. Dát ferte leat nu vaikko dušše dárko Várnjárgga 1367 anihahtti giđđaguohtumiid. Dán oktavuođas deattuhuvvo ahte dás lea sáhka dálá doalu viiddideamis masa berre addot ain ceavzinvejolašvuohta. Deattuhuvvo maid ahte eanadoallofágalaččat lea báhkkoduvvon ahte vánit lea sáhka ođđaásahemiin dán guvlui. Mearrádus ii mearkkaš ahte addo lohpi ásahit eará doaluid." Stáhta vuvddiid direktoráhta nannii mearrádusa maŋŋil boazoorohaga váidaga. S 21/78 Porsáŋgu, mihtádusas báhčinšilljui, vuhtto ahte eará áššesorttain go eanadoalus leat váldoárvvoštallan gaskavuohta boazodollui. Mearrádusa vuođustusas čuožžu ná: "...guovllu plánejuvvon geavahus lea boazoealáhusa vuostá nu ahte stáhta eanaeaiggádin caggojuvvo háldet eatnamiid nugo lea ohccon. Dás čujuhuvvo eanavuovdinlága § 2 a bustávvii, buo. láhkaásahusa § 1, njealját lađđasa." (Lassin dáid geardduhuvvon áššiide 5.2. čuo. ovddabealde, lea dasa lassin) dieđus eanet dagaldagat - lassin boazodoalloberoštupmiid deastta- mat oktiibuot bidjet mearrádusvuođustusa. S 6/80 Kárášjohka (ođđadoallohuksen) cealká eanavuovdinhoavda mearrádusastis: "Guovllustivra čujuha ahte eatnamat leat dehálaš giđđa- ja čakčaboazoguohtonguovllus, ja ahte čađa guovllu manná dehálaš johtolat. Čujuhemiin Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid lága § 2:i eai leat dákkár eatnamat eanavuovdineiseválddiid hálddus. ... Mearrádusas lea maid deattuhuvvon ahte fylkkaeanadoallostivra ja Huksenráđđi leat vuosttaldan ohcama." 6.24. Mihtádus vuovdegáhttenberoštumiid vuostá Vuovdegáhttenlága § 50 mearrádusaid mielde gáibiduvvo muhtun háviid meahccebearráigeahču lohpi vuovdeeatnamiid anu rievdadeapmái. Go Finnmárkkus ii leat olus goahccevuovdi, lea vuovdegáhtten leamaš dehálaš Finnmárkku eanaháldenpolitihkas. Rávttošnjárgga 1368 Álbmotmeahcci lea danin ásahuvvon ee. beahcevuovddi suodjaleami dihte. Muhto eanadoalu ja vuovdegáhttendeasttaid gaskasaš vihkkedallama dáfus, lea eanadoalu ovdáneapmi dávjá vuoruhuvvon. Lassin goahccevuovddi suodjaleami, sáhttá lastavuovdige bidjat vuđđosa biehttalit lassieanaohcama, muhto dalle suodjalanmeahccin, mihtilmasat sáttoborrama 1369 vuostá. Dát lei nu S 17/68 Deatnu, mas vuovdesárggá gaskal geaidnoearu ja Deanu seailluhuvvui sáttoborranvára geažil. 6.25. Eará deasttat Gilvvaeatnama eará ávkkástallange gilvala dieđus eanadoalloberoštumiiguin, ovdamearkan olgunastinberoštumiiguin, viessohuksemiin ja industriaálggahemiin. Muhto dát lea beanta hárve leamaš lassin áššiide maid eanavuovdineiseválddit leat meannudan. Gažaldat guoskkahuvvui S 54/74 Áltá. 2 mihtusaš mihtádus ohccui, gilvojuvvon gieddin jurddašuvvon. Ohcci ii ožžon datte eanadoallolávdegotti doarjaga, mii celkkii ahte eatnamat eai lean dohkálaččat eanadollui. Ohcci beales ákkastallui ahte guovlu lei vuogas doalloviesu ektui. Ohcan biehttaluvvui. Mearrideaddjin lei ahte guovlu lei siskkobealde plánejuvvon eanaháldenplána industriguovllu. S 16/74 Kárášjohka gustui 130 mihtu eanadollui. Eanadoallolávdegoddi rávvii ohcama go ohcci dárbbašii mihtádusa álkidahttin dihte doaimma. Eanavuovdinhoavda biehttalii ohcama čuovvovaš vuođustusain: "1. Guovllu leat muddemin. 2. Guovllus lea masá buoremus vuovdi báikkis. 3. Fylkkaeanadoallostivra lea miettaštallan mihtádusa ja rávven ahte guovlu vuosttažettiin berrešii seailluhuvvot gaskaboddosaččat dákkár párka vuovdeguovlun, ja ahte danin livčče leat riektasamos muddet guovllu luohtoguovlun 1 370 /vuovdedoallun." v 6 .3. Viessosajit Vaikko eanaš viessohuksemat dál lea muddejuvvon guovlluin, lea ain olu bieđggus viessohuksen Finnmárkkus. Muhtun gielddat lea maid plánen bieđggus viessohuksema ja dán mielde dorjon luoddaráhkadeapmái, čáhce- ja duolvačáhcerusttegiid, go lea adnon dan dárbbašit doalahan dihte dálá ássanmálle. Muhto nugo čuovvovaš várddus čájeha, leat muhtun viessosadjeohccit muosáhan ahte olu deasttat sáhttet gomihit huksenplánaid. Govus čájeha viessosajiid olggobealde muddejuvvon guovllu. Jahki Ohcamat Mieđihán Biehtt. Geassán/eai meannudan ----- 1968 49 27 10 12 1974 76 32 27 17 1980 130 48 48 34 ------- Jahki -- Biehttalanvuođđustusat: 1968 1974 1980 ------ - guovlu berrešii muddejuvvot 5 14 4 - ii ožžon eretvuojáhatlobi 0 4 7 - eanadoallodeasttat 0 3 8 - menddo lahka almmolaš rusttega 2 1 0 - vuovdegáhttendeasttat 1 2 0 - boazodoallodeasttat 0 0 1 - eará deasttat 2 3 2 ---------- Jus máŋga ákka leat biehttaleami vuođustan, leat govvosis geahččalan dan merket mearrideaddjimus deastta sadjái. Alla biehttalanlogu árta 1974:s vuođustusain ahte guovllu berrešii muddet, lea ahte eanavuovdinstivra gáržžidii máŋga guovllu Leavnnja birrasiin muddenplána vuorddedettiin - mii báikkálaččat veaháš moitojuvvui. Nugo várddus čájeha lea boazoealáhusa deasta hárve dagahan viessosadjeohcamiid biehttaleami. Várra go heivvolaš viessohuksenguovlluin ii leat mearrideaddji mávssolašvuohta boazodollui, go viessohuksen dávjá lea dálá ássanguovlluid oktavuođas. Muhto orru vel nu ahte boazoealáhusa ovddasteddjit hárve vuosttaldit viessohuksema - bartahuksema ektui. Ohcan (S 46/80 Guovdageaidnu) mii biehttaluvvui boazodoalloberoštumiid geažil, gustui guvlui gos lei boazojohtolat, ja mas biehttaleapmi vuođustuvvui čujuhemiin eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa, b bustávvii. Baicce lea stuorát riidu gaskal viessohuksema ja eanadoalu. Dás ferte muittuhit ahte gitta 1981 rádjai navdui ahte eanalága § 55 gustui stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid juogadeamesge, nu ahte eanavuovdineiseválddit ledje čadnon fylkkaeanadoallostivrra juogadanmieđiheami 1371biehttaleapmái. S 1/77 Davvesiida celkkii Eanadoallolávdegoddi: "Váikko sáhtášii dovddastit ahte viessosadji dás ii livčče mearkkašan maidege eaiggáda eanadoalloeatnamiidda ja doaimmaheapmái, de livččii viessosajis leat unohas sadji maŋit áiggi eanadollui." Fylkkaeanadoallostivra celkkii: vv"Fylkkaeanadoallostivra ii sáhte muđui mieđihit eanalága § 55 olis viessosadječuoldimii eanadoalloeatnamiid oktavuođas dás ...... Viessosaji sáhttá čuoldima maŋŋil dasto vuovdit ja maid eanadoalloeiseválddit eai sáhte caggat. Viessohuksen mii ii leat eanadoalu oktavuođas berrešii biddjot guovlluide gielda lea várren ássamii." S 38/80 Porsáŋgu gustui guvlui maid eanadoallolávdegoddi válddahii ná: "Eatnamis šaddá veaháš lastavuovdi. Muoldavuođđu lea 5 - 10 cm humuseana sáttoseaguhuvvon láirrás stuorra geađgebihtáiguin miehtá eatnama. Eana ii leat dohkálaš gilvimii. Eanagieragilvin 1 372 lea várra vejolaš jus olu bargá geđgiid čorgemiin." Eanadoallolávdegoddi rávvii viessosadjemihtádusa gitta 2 mihtui go "mihtádus ii orrun eanadoalloberoštumiid ovddas bilideamen." Fylkkaeanadoallostivra biehttalii juogadanmiehtama daningo: "Viessosadji šattašii eanadoalloguovllus gos ii sávašii viessohuksema mii ii leat eanadoalu oktavuođas. Gilvojuvvon ja šaddi eatnamat leat juohke bealde ja luodda fertešii šaddat viessoluotta mielde gitta ..." Vuovdegáhttendeasttat biddjojit muhtun háviid ággan viessosajiid mihtádusa vuostá. S 5/74 Áltá celkkii vuovdehálddašeaddji: "Guovllus šaddá nuorat buvttadanvuovdi ja lea oassi stuorát, oktilaš vuovdeguovllus . . . Muđui mihtten ahte vejolaš vuovddi luvven ássamii Álttás berrešii dušše gieldda generálplána mielde dahkkot ja maŋŋilgo lea ráhkaduvvon muddenplána." Eanavuovdinhoavda mieđihii ohcamii vuovdegáhttendeasttaid árvvoštallama haga, muhto soaitá eanadoallolávdegotti oaivil leat leamaš vuođustussan: "Dál lea hui vátná viessosajit Álttás ja vaikko guovllus lea unnán beahcevuovdi lea dát lahka dálá ássanguovllu ja danin ii ráhkat makkárge váttisvuođaid heivehallamii." S 42/74 Kárášjohka, viessosadjeohcan vuovdeguovllus, biehttaluvvui datte, muhto dás vuosttaldii huksenráđđige ohcama - earret eará eretvuojáhatváttisvuođaid geažil. Jus geaidnohoavda biehttala bidjat eretvuojáhaga almmolaš luottas, biehttalit eanavuovdineiseválddit ohcama dán vuođustusain. 6.4. Bartasajit 6.4.1. Álggahus Lassin bartasajiide, meannuduvvojit návsto- ja lavdnjegoahtesajitge. Barttat, návsttut ja lavdnjegoađit mearkkašit dás huksemat mat árvvoštallojit eanavuovdinmearrádusaid §§ 9, 15 ja 17 mielde, namalassii joavdoviesut (birrajageviesuid ektui) , ja huksemat mat geavahuvvojit vuođđoealáhusas, turismaealáhusas, priváhta ja almmolaš bearráigeahččanbálvalusas ja eará almmolaš doaimmas. Ovdalgo 1965 eanavuovdinláhka bođii fápmui, juolludedje bartasajiid almmá makkárge ordnejuvvon plána haga. Bartahuksema ođđa mearrádusaid váldoulbmil lei buoridit dán dili, ja caggat miehtá fylkka bieđggus bartahuksema. Dát lea báhkkoduvvon eanavuovdinmearrádusaid § 9:s, man maŋŋil oažžu hukset bartta olggobealde bartaguovllu dušše jus okta § 9 a - f mieđis albmaduvvon eavttuin lea devdon. Mearrádusat mearkkašit ahte omd. joavdobarttaid dábálaččat ii oaččo cegget olggobealde bartaguovlluid. Vaikko eavttut eanavuovdinmearrádusaid § 9 mielde leat devdon, ii sáhte liikká barttaid cegget jus deasttat mat leat mearrádusaid § 10:s namuhuvvon leat dan vuostá ee. boazodoalu, eanadoalu ja luonddusuodjalusa deasttat. Eanavuovdinmearrádusat celke čuovvovačča bartasajiid hárrái: " § 9 Heađuštan dihte ahte bartahuksen šattašii hui biđgosit, galget bartaláigoheamit spiehkastagaiguin mat leat namuhuvvon vulobealde čohkkejuvvot bartaguovlluide dohkkehuvvon plánaid mielde. Bieđggus eanabihttáláigohemiid sáhttá dušše diktit čuovvovaš háviid: a) Barttat maid galget boazoealáhussii ávkin. b) Barttat mat dárbbašuvvojit bivdui ja guollebivdui go leat ealáhussan. c) Hoteallat, turistabarttat ja stuorát fitnodat- dahje searvebarttat. d) Barttat mat dárbbašuvvojit go bearráigeahččá luottaid, telefuvn- ja dahje rávdnjejohtasiid, buđđorusttegiid 1 373 , tuollogohcci 1374 , fuođđo- ja guollegohcci jna. e) Barttat mat gullet geavahanvuoigatvuođaide dahje servituhtaide stáhta opmodagas, nugo guohtonvuoigatvuođat, láddjenvuoigatvuođat jna. f) Barttat maid eará árttaid geažil sáhttá leat govttolaš bidjat olggobealde bartaguovlluid. § 10 Bartaláigohemiid iii galgga ásahit: a) Guovlluin gos ássan sáhttá sakka bilidit geavahanvuoigatvuođaide, dahje guovlluin maid sáhttá atnit geassesadjin, lassieatnamin, gilvojuvvon gieddin dahje guovlluin mat leat sakka mávssolaččat boazodollui - nugo njuovvan- ja mearkunsajit, guotteteatnamat, johtolagat jna. b) Guovlluin maid lea evttohan suodjalit luonddusuodjalanlága mielde, dahje eará guovlluin stuorra suodjalusberoštumiiguin. c) Guovlluin main leat buođđudanplánat." (Eanavuovdinmearrádusaid muhtte 1983:s) Čuovvovaš geavada čađamannan vuođđuduvvo boares mearrádusaide. 6.42 Mieđis eavttut bartasajiid mihtádussii § 9 a "Barttat mat galget boazoealáhussii ávkin." vVuoigatvuohta cegget dákkár barttaid lohkko oassin boazodoallovuoigatvuođas, buo. boazodoallolága § 10. Boazodoallolága ferte dán háve navdit mannat ovddabealde eanavuovdinlága, nu ahte eanavuovdineiseválddit eai sáhte biehttalit juohkit dákkár barttaid, mo dal § 9 mearrádusat ležžet. Nu meannuda dákkár áššiid dál boazodoallohálddáhus, ja eanavuovdineiseválddit dušše logahallat mearrádusa ja ráhkadit láigošiehtadusa. § 9 b "Barttat mat dárbbašuvvojit bivdui ja guollebivdui ealáhussan." Moanaid háviid čájehuvvo leat váttis čilget duohta dilálašvuođaid, leago ohccis duohtavuođas bivdu ja guollebivdu ealáhussan. Dás leat eanavuovdineiseválddit sakka vuođđudan livnnetkantuvrra boahtodieđáhusaide 1375 . Jus gávnnahuvvo ahte ohccis lea bivdu ja guollebivdu ealáhussan, ferte dasto čilgejuvvot galgágo dát ealáhus jođihuvvot ohccon bartta oktavuođas. Árvvošteapmi lea váldoáššálaččat árvvoštallat leago ealáhus dan mađe ahte dárbbašuvvo barta. Eará gažaldat lea sáhttágo mearrádusaid dulkot viidát nu ahte buot meahcceealáhusat, lubmenge, sáhttá bidjat ealáhusbartii vuđđosa. Eanavuovdineiseválddit eai leat datte mieđihan dákkár viiddiduvvon dulkomii. Eanavuovdineiseválddiid geavadis, geardduhuvvojit čuovvovaš áššit: S 34, 68 ja 78/72 Deatnu. Ohcan gusto golmma bartii guovllus, sullii 20 km biilaluottas eret, gos ohcci bearrašat leat juogadan guovllu ávkkástallama gaskaneaset. Sisaboađu hárrái cealká eanavuovdinkantuvra ohcama nr. 34 oktavuođas: "Vaikko dán meahccevaljii fitnet sáhttá leat leamaš stuorát, (6 900 ru 1972 ovddas) , lea dušše buorre lassin báhci sisabohtui, . . .. Dan guokte eará ohcci sisaboahtu rievdá 0 ru 4 900 ru rádjai, ja 0 ru 5 000 ru rádjai. Dát ovddastit meahcceealáhusdoaimmaid ollislaš sisaboađuid." Eanavuovdinstivra mieđihii ohcamii ovtta jiena vuostá. S 45/72 Guovdageaidnu. Ohcan gusto cegget bivdobartta (lavdnjegoađi) geainnohis guvlui sullii 10 km ohcci ássanbáikkis eret. Livnnetkantuvrra mielde ii leat ohccis maŋimušjagiid leamaš sisaboahtu meahcceealáhusas. Ohcci cealká: "Vaikko mu hommá ii leat leamaš nu gánnáhahttin ahte dan sáhtán duođaštit stuorra loguin iešdieđáhusas, de lea duohtavuohta ahte álo lean eallán váriin ja váris, ja eará in máhte ja sáhte." Gulaskuddanásahusat; sámefáldi, huksenráđđi, olgunastinlávdegoddi ja ovdagoddi, rávvejedje ohcama. Ohcamii mieđihuvvui. S 45/80 Davvenjárga 1376 gusto guollebivdobartii mearragáttis. Ohccis ii lean 1978:s ja 1980:s sisaboahtu guollebivddus. 1979:s lei su sisaboahtu sullii 11 500 ru guollebivddus. Huksenráđđi ja eanastivra rávvejedje ohcama, guovllustivra vuosttaldii. Ohcci lea 68 jagi vvboaris. Ohcan biehttaluvvui čuovvovaš vuođustusain: ". . . ohccis (ii) lea(t) doarvái dárbu ealáhusbartii. Čujuhuvvo su sisaboađuide guollebivddus . . . Oppalohkái ii oru vuođus mearridit ahte dás lea ealáhus masa ohccái dárbbašuvvo ealáhusbarta. Dán oktavuođas čujuhuvvo ohcci ahkáige . . ." S 91/80 Guovdageaidnu siskkilda bartta ealáhusbartta oktavuođas jávregáttis. Bartasadji lea sullii 1 miilla lagamus luottas eret. 1979 ja 1980:s lei sisaboahtu guollebivddus/meahccásteamis 1 000 ru ja 567 ru. Buot gulaskuddanorgánat earret guovllustivra leat dorjon ohcama. Ohcamii mieđihuvvui čuovvovaš vuođustusain: ". . . dán háve lea riekta mieđihit ohcamii. Vaikko eai leat stuorra sisaboađut meahcceealáhusas dán áigái ohcci ollislaš sisaboađu ektui, navdá eanavuovdinhoavda ahte ohcanmieđiheapmi ohcamis sáhttá váikkuhit láhčit dilálašvuođaid ohccái nu ahte son boahtteáiggis sáhtášii lasihit sisaboađuidis meahcceealáhusas." S 61/73 Deatnu. Ohcco barta lubmema oktavuođas. Váiddagieđahallamis lea ohcci dasa lassin dieđihan ahte son bivdá elliid ja guliidge. Ohccon sadji lea sullii 8 km lagamus luottas eret. Sus lea duođaštuvvon sisaboađut lubmemis, jagiin 1971 gitta 1973 rádjai 11 000 ru gitta 21 000 ru rádjai, muhto ii sisaboahtu bivddus ja guollebivddus. Ohcan biehttaluvvui, go ii adnon duođaštuvvon ahte ohccis lei bivdu ja guollebivdu ealáhussan. Váidaga oktavuođas Áittardeaddjái jerrui sáhtiigo § 9 b dulkot viidát nu ahte gusto lubmemiige. Doarjocealkámuš Bergen Samiid Searvvis sáhttá leat miellagiddevaš, go dat meannuda dálon sápmelaš vuoigatvuođaid gažaldaga: " . . . Eará dieđut duođaštedje datte ahte ohcci bivddii ja guolástiige lassiealáhussan 1 377 . Ferte navdit ahte namuhuvvon mearrádusa duogáš lea dáhttu láhčit dilálalašvuođaid buoremussan dáloniid 1 378 dološ meahcceealáhussii, go addá lobi hukset bartta ealáhusdoibmii. Ovdáneapmi lea dál nu ahte muhtumiidda lea lubmemis stuorát mávssolašvuohta go bivddus ja guollebivddus. Dán vuođul lea danin dát namuhuvvon paragráfa áigumuša mielde addit lobi bartahuksemii sidjiidege geain lea lubmen ealáhusvuđđosa stuorra oassin. . . " Stáhta vuvddiid direktoráhta cealká dán oktavuođas čuovvovačča: "§ 10 b (dálá § 9 b) namuha dušše bivddu ja guollebivddu, ja direktoráhta áddejumi mielde ii leat vuođus dulkot mearrádusa viidát nu ahte bartadárbu lubmemiige galgá addit lobi cegget barttaid olggobealde bartaguovllu. Jus luomečoaggin muhtumiidda áiggiid čađa galggašii oažžut stuorát mearkkašumi go bivdu ja guollebivdu, ferte jearrat leago árta muhttit mearrádusaid, muhto ii čoavdde maidege go váidi ášši galgá árvvoštallat. Dán ferte dálá gustojeaddji njuolggadusaid mielde mearridit." Bajábealde namuhuvvon ášši oktavuođas árvvoštallui muhttit vvmearrádusaid § 9 b. Gažaldat maŋiduvvui vuorddedettiin resursalávdegotti árvalusa, ja ii leat maŋŋil ođđasit meannuduvvon. Namuhuvvon ášši oktavuođas árvvoštallui vel mo galggašii árvvoštallat ohcama mas bivdu ja guollebivdu biddjojit boahttevaš ealáhussan. Dákkár háviid čuoččuhuvvo dávjá ahte barta lea ulbmálaš ealáhusadoaimma eaktun. Stáhta vuvddiid direktoráhta cealká dán hárrái: " . . . (vuođđuduvvo) dasa man mávssolaš ealáhus lea ohccái dalle go oažžu ohcama. Ii deattuhuvvo man mavssolaš ealáhus boahtteáiggis vurdo leat ohccái. Dákkár njuolggadusa navdo maiddái leat váttis atnit." Direktoráhta cealkámuš ii dávis ollásit eanavuovdineiseválddiid ođđa geavadii, omd. S 91/80 Guovdageaidnu, mii bajábealde lea bájuhuvvon ja mii mieđihuvvui ee. čuovvovaš árvvoštallamiiguin: "Ohcanmieđáhus sáhttá váikkuhit láhčit dilálašvuođaid ohccái nu ahte son boahtteáiggi sáhtášii sisaboađuidis lasihit dán meahcceealáhusas." Seamma gusto S 94/80 Guovdageaidnu, muhto dás lei gieldda meahccekantuvra ráhkadan doalloplána. Go árvvoštalai dárbbašuvvuigo barta bivdui ja guollebivdui ealáhussan, árvvoštallo konkrehta leago nu. Vuollerádjeeaktu 1379 dás lea dieđus ahte ealáhus galgá leat bartta oktavuođas. Dasto lea gaska ealáhusbargi ássanbáikkis ja luoddavejolašvuođaide, dárbbašuvvogo barta anu idjadeapmái dahje bivdosrádjamii, dehálaš dagaldagat. Árvvoštallan dárbbašuvvogo barta, lea dávjá váttis ealáhusbarttaid ohcamiin go ohcco luossabivdosadji mearas. S 80/72 Áltá. Ohccis lea luossabivdosadji sullii 10 km eret ássanbáikkis go fatnasiin johtá. Son cealká ohcamis ahte son dárbbaša bartta bivdosiidda dálvet. Sus ferte dasa lassin leat idjadanbáiki guollebivdojahkodagas, nu ahte sáhttá nuohti geahččat. Ášši mearkkašemiide cealká eanavuovdinkantuvra čuovvovačča: " . . . nuppi beales lea prinsihpalaš ášši: jus buohkat geain lea luossabivdosadji unnit eanet automáhtalaččat galget oažžut vuoigatvuođa ealáhusbartasadjeláigui, šaddet nu olu dákkár barttat Finnmárkorittu mielde. Nuppi beales sáhttá dás váldit deastta ovttaskas olbmui, ja dadjat ahte son dárbbaša dán bartta, muhto ii fal muhtun earái. Maŋimuš gáibida mis buorre báikedieđu áššiide, nu ahte son gii duođai dárbbaša, oažžu bartasadjeláigguge. Dás lea álkit evttolaččat mearridit." Ohcamii mieđihuvvui. § 9 c "Hoteallat, turistabarttat ja stuorát fitnodat- dahje searvebarttat." S 30/75 Davvesiida. Valáštallansearvi ohcá bartasaji. Ohcamis čuožžu : "Searvvi miellahtut ja earát geain lea beroštupmi dan geavahit, galget geavahit dán go leat mátkkiin váris, geasset ja dálvet." Eanavuovdinhoavda mihttii: " . . . dákkár ohcamiid berrešii meannudit buorredáhtuin. Daid ii sáhte bidjat dássálaga priváhta olbmuid ohcamiiguin geat áiggošedje bartasadji olggobealde muddejuvvon guovllu. Dákkár barta govččašii dán guovllu bartadárbbu." Eanavuovdinstivra mieđihii ohcamii golmma jiena vuostá, ovdaolbmo duppaljienain, vuođustusain: "Bartta sáhttet buohkat atnit. Dákkár barta gokčá dán guovllu bartadárbbu." Nugo čuovvu namuhuvvon áššis mieđihuvvojit searvebartta ohcamiiddage go ulbmil lea joavdofidnošeapmi 1380 . Muđui mieđihuvvo dákkár ohcamiidda go bartadárbu lunddolaččat boahtá searvvi doaimma mielde. Ovdamearkkan servviide maidda lea mieđihuvvon bartasadjeohcan namuhuvvojit: gilit, mátkesearvvit, bivdo- ja guollebivdosearvvit, Røde Kors, Norsk Folkehjelp ja Lions Club. Moatti áššis leat eanavuovdineiseválddit biehttalan servviid ohcamiid badjelasas váldit lobiheamit ceggejuvvon barttaid. Dáid áššiin lea navdon ahte eaiggáduššansirdin 1 381 ii lean duođas dahkkon, nu ahte ovddit eaiggádis ain livččii háldenvuoigatvuohta. Jagiin 1968, 1974 ja 1980 eai leat mieđihuvvon ohcamiidda hoteallaide, turistabarttaide ja stuorát fitnodatbarttaide. Stuorát fitnodatbarttaid doahpagii, navdojit maiddái gullat barttat maid fitnodagaid bargiidsearvi hálde. Dás ferte datte vel navdit ahte eanavuovdineiseválddit leat várrogasat mieđihit ohcamiidda mas fitnodatbarttaid duohtavuođas háldejit priváhta olmmoš. § 9 d "Barttat mat dárbbašuvvojit bearráigeahččat luottaid, telefun- dahje rávdnjejohtasiid, buđđorusttegiid, tuollogohcci, fuođđu- ja guollegohcci jna." Mearrádus adno sihke almmolaš ja priváhta gohccibarttaid oktavuođas. Árvvošteamit leat dárbbašuvvogo gohccibarta. Almmolaš barttaid dáfus eanavuovdineiseválddit hárve rievdadit fágaossodagaid árvvoštallama barttaid dárbbus. § 9 e "Barttat mat gullet stáhta opmodaga geavahanvuoigatvuođaide dahje servituhtaide, nugo guohtonvuoigatvuođaide, láddjenvuoigatvuođaide jna.". Bartta vuođosin leat dál dušše sávzaguohtonvuoigatvuođat mávssolaččat. Vaikko mearrádusas geavahuvvojit sánit: "mat gullet geavahanvuoigatvuođaide . . .", árvvoštallo maid leago ohccis duohta dárbu bartii dán ulbmilii. S 69/79 Porsáŋgu. Ohccis ledje 23 dálvebiebmojuvvon sávzza. Son vvjurddašii stuoridit doalu 50 dálvebiebmojuvvon sávzzaide. Eanastivra rávvii ohcamii mieđihit vuođustusain: "sii . . . geain lea sávzzadoallu ealáhussan fertejit oažžut mihtiduvvot bartasaji láiddomis." Dás navdui ahte ohcci dárbbašii bartta. Namuhuvvon ášši oktavuođas jerrui berrešivččiigo gáibidit plána dákkár barttaid huksemiidda, ja oktasašbarttaid huksemiiddage. Ášši vuosttas háve meannudeamis mearridii eanavuovdinstivrra čuovvovačča: " . . . ii gávnnat sáhttit juolludit saji guođoheaddjibartii (sávzzaohcanbartii) . . . , ovdal dákkár barttaid dárbu lea lagat čilgejuvvon. Jus dán guovllu eará sávzaeaiggádiin lea vástideaddji dárbu . . . , berrešii iskat geahččalit oktasaš guođoheaddjibarttain." Váidaga maŋŋil meannudii eanavuovdinstivra ášši 69/79 Porsáŋgu ođđasit, mas čuovvovaččat mearriduvvui: " . . . sávzza guođoheaddjibartaohcamii. . . mieđihuvvo. Stivra lea dán oktavuođas bidjan mearrideaddji deattu (orohaga ovdaolbmo) cealkámuššii, ahte dát ii vahágahte boazoealáhusa guovllu ávkkástallama. Ii gáibiduvvo álgovuorus makkárge plána dahje oktasaš bartageavaheapmi sávzzaohcanbarttaid oktavuođas. Go eanavuovdineiseválddit muhtun áššiin liikká isket ná čoavdit, lea eanavuovdinlága § 2 deasta mearrideaddjin." § 9 f "Barttaid maid eará árttaid geažil sáhttá leat govttolaš bidjat olggobeallai bartaguovlluid". Mearrádus galggašii fáhtet daid háviid maid ii sáhte heivehit a gitta e bustávaide, muhto main eará árttaid geažil sáhttá leat govttolaš bidjat barttaid olggobeallai bartaguovlluid. Eanavuovdineiseválddit leat geavahan mearrádusa nu ahte ohcci ferte duođaštit erenoamáš árttaid ovdal sáhttá mieđihit ohcamii. Dát gal dávista mearrádusa áigumušaide. Go gáibida mieđis eavttuid mieđihit ealáhusbarttaid ohcamiidda, ferte seamma gustot joavdobarttaide. Jus § 9 galgá adnot ollislažžan, fertešii muhtun barttaide almmolaš rusttegiid oktavuođas sáhttit mieđihit f bustáva mielde. Ferte evttolaččat čuovvut láhkaásahusaid § 1, man maŋŋil ee. galggašii deastta atnit suodjalusa rusttetatnui ja eará rusttegiidda maid dábálaččat dárbbaša, eanaplánema oktavuođas huksenlága mielde. Suodjalusa válmmasvuođa 1382 - ja hárjehallanbarttaide fertešii danin sáhttit mieđihit § 9 f mielde. Seamma ferte omd. gustot barttaide teledoaimmahaga doaimmaid oktavuođas. Eanavuovdineiseválddiid geavadis namuhuvvojit ruovttusuodjalusa kommandobarttat, ja barttat teledoaimmahaga TV-rusttegiid oktavuođas. § 9 f ferte maid sáhttit atnit go ohccojuvvo barta eanet ulbmiliidda namuhuvvon a gitta e bustávain, muhto mas barta ii adno dárbbašuvvot mearrádusaid juohke eavttu mielde, omd. go ohcá barttaid bivdui, guollebivdui ja sávzzaohcamii. Ii leat čielga ovdamearka dása geavadis, muhto ohccis vlea buoret vejolašvuohta oažžut jus son dárbbaša bartta moanais ulbmiliidda. Joavdobarttaid ohcamiid dáfus olggobealde bartaguovllu lea hui čavga geavat čuvvojuvvon. Áibbas moatti háve lea mieđihuvvon ohcamiidda masa lea biddjon sosiála dahje medisiinnalaš árttat. Lagaš bearaš oktavuohta báikái lea maiddái dohkkehuvvon vuođustussan. S 18/80 Porsáŋgu:s mieđihuvvui ohcamii oažžut hukset barta sullii 700 m ruovttusis eret. S 12/80 Kárášjohka:s ii lean datte lagaš bearaš oktavuohta báikái adnon doarvái vuođustussan. S 8/80 Čáhcesuolu:s ii addon bartahuksenlohpi báikkis gos bearrašis guhkit áiggi ledje leamaš láddjehagat. Maŋit áiggis lea eanavuovdinstivra mieđihan muhtun ohcamiidda ohcciin geat leat ássan boaittobealde gos eai leat bartaguovllu muddenplánat. S 109/78 Áltá Ohcá saji bivdo-, guollebivdo- ja joavdobartii. Álttá eanastivra cealká: "Ohcci lea eanadoalli ja lea čadnon iđit ja eahket návethastimii. Danin lea čálgui buorre go lea barta nu lahka ahte dat sáhttá leat ávkin eaiggáda ja bearraša mohkiide. . . Sis geain lea eanadoallu boaittobealbáikkiin leat čálgofálaldagat mearrideaddjin bestemii 1383 fidnui mii čatná doalli návethastimii iđit ja eahket, miehtá jagi. . . . . Čálggu deasta sidjiide geain lea báikečadnon ealáhus ja ássamii, ferte dás leat mearrideaddjin. . .". Eanavuovdinhoavda mihttii: "Ohccon sadji ii leat siskkobealde ovttage guovllu Álttá gielddas mat leat biddjon bartahuksemii. Illá eahpiduvvo ahte ohcco joavdobartta cegget. . . Eanavuovdinmearrádusaid ja ovdalis geavada mielde fertejit leat áibbas sierra árttat jus dákkár ohcamiidda galggašii sáhttit mieđihit. Dán háve ii gávnnahuvvo ohcci leat makkáge dákkár sierradilis mii galggašii cealkkihit ahte addo sierralohpi hukset olggobealde dohkkehuvvon bartaguovllu. Moanat sadjeohccit leat vástideaddji dilis, ja sii fertejit eanavuovdinmearrádusaid mielde čujuhuvvot dohkkehuvvon bartaguovlluide." Eanavuovdinstivra mieđihii datte ohcamii 6 jienain ovtta jiena vuostá, čuovvovaš vuođustusain: ".... lea gilli heajos ovdáneamis, ja joavdofálaldagat leat unnán. Eanavuovdinstivra gávnnaha dán vuođul ahte leat erenoamáš árttat mat dahket govttolažžan bieđggus eanabihttáláigoheapmái dán ealáhusbartii, . . .". Boazoealáhus guoddalii mearrádusa, ja ášši ii leat 1.1.84 loahpalaččat mearriduvvon. (Ohccái mieđuhuvvui loahpas, maŋŋilgo Stáhta vuvddiid direktoráhta ja Siviillaáittardeaddji ledje dan meannudan.) 6.43 Negatiiva eavttut bartasajiid mihtideapmái Eanavuovdinmearrádusaid § 10 mielde eai galgga barttat láigohuvvot "guovlluin mat leat hui mávssolaččat boazodollui - nugo njuovvan- ja mearkunsajit, guotteteatnamat, johtolagat ja sullasaččat". § 17:s čuožžu ahte "goahtehuksema ii sáhte diktit jus dat sakka vahágahttá dahje bilida boazodoalu ovddas". S 53/75 Áltá, mátkesearvebarta Sámefáldi cealká: "Barta biddjojuvvo guovdo dálá guotteteatnama . . . dasa lassin gártá barta Sievjju, Fieddar, Seinos ja Fálá orohagaid johtolaga alde. Sievjju ja Fálá orohagain leat dasa lassin guottetguovllut dán guovllus. Guovlu lea nuppiin sániiguin boazodoalu guovddášguovllu. . .". Ohcamii mieđihuvvui ovtta jiena vuostá. Vuođustusas čuožžu : "go dát ruvtto giddejuvvo muohtaskohtervuodjimii, navdo ahte boazoealáhusa stuorra váttisvuođat jávket." S 5 ja 6/74 Láhppi 1384 , joavdobarttat. Eanavuovdinstivra mieđihii vuos ohcamii, muhto nu ahte gokko justa barttaid galge cegget galggai leat ovttasráđiid boazoealáhusain. Sámefáldi ja orohat guoddaledje mearrádusa. Orohat celkkii: ". . barttat šaddet guovddáš guottetguovlluide ja diehtit vásáhusaid mielde ahte joavdobarttat muosehuhttet boazodoalu (guottetmuosehuhttimat) . . .". Eanavuovdinstivra rievdadii mearrádusastis ja biehttalii ohcama čuovvovaš vuođustusain: "Láhpi boahttevaš bartaguovlluid dárkkástusain 1977 geasi, vuosttaldedje boazodoallit garrasit bartahuksenlobi olggobealde biddjojuvvon bartaguovlluid. (Ohccon guovlu) lea daid guovlluid gaskkas maidda leat garra vuostehágut bartahuksemii..." S 6/80 Muosát, ealáhusbarta. Guovlustivra celkkii: "Guovlu lea bohccuide guottetguovlu, dasa lassin lea guovlu dehálaš geasseláiddon ja čohkkenbáiki bohccuide mearkuma, njuovvama ja johtima oktavuođas . . ." Eanavuovdinhoavda mihttii: "Ii sáhte oaidnit ahte ohccon bartasadji dal livččii sakka eanet vahágahttán guovllu boazoealáhussii go juo leat 3 bartta das lahkosis, dáin leat guokte priváhta eatnamiin. . . . maŋit áigái eai mieđihuvvo eanet bartasadjeohcamat deike..." Ohcamii mieđihuvvui ovtta jiena vuostá. S 2/81 Porsáŋgu, joavdobarta. Orohaga luohttámušolbmolávdegoddi celkkii čuovvovačča mo barta vahágahttá: v"a. Čohkke olu olbmuid deike. Mii leat vásihan ahte nu fargga go idjadanvejolašvuođat leat meahcis de atnet eaiggádat, sin ustibat ja ustibiid ustibat dan joavdoviessun. Leat vel áican ahte leat ustibiid ustibat geat eanemus geavahit meahci. Sii galget oanehamos vejolaš áiggis ásadeami eanemusat ávkin atnit. Ieš barta ii heađus olus boazodoalu, muhto johtolat ja muosehuhttin mii das vuolgá vahágahttá ja bilida boazodoalu ovddas. b. Guohtun massojuvvo ja fiervá giddejuvvo. Boazu garvigoahtá guovllu. c. Jus vuos okta oažžo bidjat bartta olggobealde muddejuvvon guovllu, gáibidišgohtet eanet aht` eanet dan seamma. d. Ii berrešii addit bartasajiid olggobealde juo muddejuvvon guovlluid. Boazodoalu beales lea juo mieđihan nu guhkás go lea leamaš dohkálaš . . ." Ohcamii mieđihuvvui 2 jiena vuostá, čuovvovaš vuođustusain: "Ohccon bartasadji lea 100 m eret . . . Guovllus leat juovat ja ii sáhte gohčodit láiddomin. Čujuhuvvo vel ahte gieldda eiseválddit leat mieđihan ohcamii, ja boazoealáhusa oppalaš vuđđosa cealkámušaide." S 22/77 Davvesiida. Ohcan bivdiid- ja guollebivdiidsearvvis fákta/bargobartii čázádaga láigolihtu oktavuođas. Sámefáldi celkkii: "Guovlu (lea) ...boazočohkkenguovlu, ovdal bohccuid jođiha njuovvangárdái... Jus álbmot johtala dán guovllus sáhttet bohccot jorgalit, ja eaige mana gárdái..." Eanavuovdinstivra mieđihii ohcamii. Šiehtadussii biddjui sierramearrádus ahte ii sáhte luotta ráhkadit riikkageainnus bartii, barta ii galgga adnot vuolggasadjin bivdui ja ii galgga váldit beatnaga áigodagas 1.4 gitta 15.6. ja 15.9. gitta 15.11. Mearrádus guoddaluvvui ja boazodoalloagronoma cealká dán oktavuođas: "(Guovllus ii leat) dábálaččat oktage boazojohtolat ... muhto guovlu lea hui dehálaš boazočohkkemii čakčat, go jođihuvvo merken- ja njuovvangárdái..." Direktoráhta válddii vuhtii váidaga ja rievdadii eanavuovdinstivrra mearrádusa. S 7/81 Gáŋgaviika 1385 . Ealáhusbartta, návsto- ja jiellisaji ohcan. Guovllustivra celkkii: "Eanet barttat guovllus . . . gos manná dehálaš boazojohtolat, ii sáhte diktit cegget. Jus galget eanet barttat guovllus, merkkaša dát ahte boazodoalliin čakčat ja giđđat lea hui váttis oažžut bohccuid muotki badjel. . ." Ohcci celkkii: " . . . gaska ohccojuvvon bartasajis boazojohtolahkii lea birrasii 2 km, namalassii ahte boazujohtin lea oarjjabealde . . . muotki gárddi bokte. . . Ealáhusbartasadji lea olggobealde ieš muotki davvenuortabealde, dáinna sajádagain ii leat das danin makkárge oktavuohta ja iige heađuš moktege boazodoalu. ..." Eanavuovdinhoavda mihttii: "Boazoealáhus lea vuosttaldan huksema dainna vuođustusain ahte leahki lea baski boazojohtimis ja geaidnohoavdda áddejupmi ahte huksendoaibma fylkkageainnu mielde ii berrešii leat soaittáhagas. ... Guovllu guoski beroštumiid čohkkejuvvon árvvoštallama mielde gávnnaha eanavuovdinhoavda ferte mearrideaddjin deattuhit boazodoalu cealkámuššii." Eanavuovdinstivra biehttalii ohcama. S 88/79 Porsáŋgu, searvebarta (Norsk Folkehjelp) Orohatstivra vuosttaldii bartasaji lihttoláigoheami ja celkkii: "bartasadji lea guovdo ... láiddoma. Guovlu bartasaji birra adno geasi miehtá. Erenoamážit álddut leat hirrasat ja čájeha dávjá ahte "ballet" guovlluin gos lea bartahuksen ja olbmojohtolat. Guovlu mas boazu ballá barttaid geažil lea dávjá máŋgga geardde stuorát go ieš bartasadji. Geassi lea áigi jagis go bohccot dárbbašit ráfi ahtanuššama dihte, nu ahte birgejit dálvvi badjel. Bartahuksen ja barttat guovdo láiddoma ii soaba ráfiin ja guohtonáiggiin bohccot dárbbašit geasset". Eanavuovdinstivra mieđihii ohcamii čuovvovaš mearkkašumiiguin: "Ii gávnnahuvvo duođaštuvvon ahte ohccon bartasadji gártá leat boazodoalloberoštumiid vuostá dan láhkai ahte eanavuovdineiseválddit heađuštuvvojit háldet ohccon guovllu eanavuovdinlága § 2 vuođul. Dábálaš beroštumiid deasta cealkkiha ahte ohcamii mieđihuvvo." Direktoráhta bivddii iskat sáhttetgo bealit dohkkehit ohcama mieđiheami dainna eavttuin ahte gildo áibbas atnit bartta dalle go bohccot johtalit guovllus. Orohatstivra celkkii: "Guovlu birra bartasaji lea boazoguohtun 6 mánu jagis miessemánus golggotmánnui. Mii ballat ahte bartta ollislaš geavahangildosa jahkebeallái ii sáhte čađahit . . ." Boazodoalloagronoma celkkii: "Sáhttá jearrat gii galgá geahččat ahte gielddus doahttaluvvo? Juohke sajis váilu muhtun gii goziha ahte njuolggadusat ja mearrádusat doahttaluvvojit. " Direktoráhta nannii dasto eanavuovdinstivrra mearrádusa, čuovvovaš lasáhusain: "Bartasaji mihtádus ...lea evttolaš ahte (bealit) bohtet ovttaoaivilvuhtii geavahangildosa áigeráddjema hárrái..." vvv 6.9 Bartasajiid juolludeapmi eará ulbmiliidda Earret huksensajiid leat bartasajit mat eai seammaláhkai gáibit sierra geavahanvuoigatvuođa (valáštallanrusttegat, čáhcerusttegat jna) , muhto mat liikká gáržžidit eatnamiid nu ahte lea veadjemeahttun dahje vádduda eará doaimmaide. Eai leat addon erenoamáš njuolggadusat dákkár bartasajiide, muhto geavadis čuvvojit njuolggadusat mat gustojit huksensajiide, nu ahte eai mihtiduvvo dakkár bartasajit jus gieldda orgánat vuosttaldit. Muđui lea gažaldat caggágo eanavuovdinlága § 2 nuppi lađas dákkár bartasajiid mihtádusa. Prinsihpas ferte dás dán árvvoštallat guovttesuorrái; vuosttažettiin leatgo beroštumit mat gáibidit suodjaleami ja nuppádassii leago ođđa atnu dákkár ahte suodjaluvvon beroštumit vahágahttet nu ahte § 2 nubbi lađas adno. Guokte báhčinšilju mihtádusa ovdamearkkat govvejit dán. S 21/78 Porsáŋgu, referáhta 5.2 čuo. Dát ohcan gustui bissovaš báhčinšilljui, mas rusttegii ferte hukset čuožžunbáikkiid 1 386 , hávddiid jna., ja dás gávnnahedje nappo eanavuovdineiseválddit ahte lága § 2 nuppi lađđasa litra a cakkai mihtádusa. S 1/80 Sállánnuorri 1387 báhčinšilju hárrái Guovllustivra celkkii: "Báhčinšilju ásaheami Sivlo 1388 leagis lea vihkkedallon ovdal. Orohat 20 - Fálá lea garrasit vuosttaldan báhčinšilju ásaheami dán sullooasis. Áidna guovlu gosa orohat lea rávven báhčinšilju ásahit lea Rávdjnenjárga 1389 olggut oasis (Goahtesulluid 1 390 bokte) . Báhčinšilju Sivloleagis vahágahttá ja bilida sakka boazodoalu ovdii. Earret stuorra olmmošjoru guovllus lea báhčinšiljus go lea anus lárpma ja baldá bohccuid guovllus eret. Dán guovllus leat álo bohccot geasset, seammásgo boazovázzit mátkkašit dáppe." Dán mielde biehttalii eanavuovdinstivra ohcama go báhčinšillju "šattašii boazoealáhusa vuostá dakkár láhkai ahte stáhta eanaeaiggádin heađuštuvvošivččii háldet eatnamiid eará ulbmilidda." Ohcci guoddalii mearrádusa ja dieđihii ahte "Eat eisege áiggošii leat vuostá boazoealáhusa go ohcat geavahit guovllu čakčamánu/golggotmánu rájes ja dassáigo bohccot bohtet Sállirii giđđat". Váidda váldui vuhtii ja ohcamii mieđihuvvui čuovvovaš eavttuin: "Lohpi gusto dušše áigodagas golggotmánu 1. b. - cuoŋománu 30.b. Hárjehallanšillju ii leat lohpi geavahit áigodagas go lobálaččat leat bohccot guovllus. ... Ii dikto cegget fásta rusttegiid guovllus. Skearuid ja eará biergasiid ferte jávkadit juohke báhčima maŋŋil. . . ." Guorahallan Sámi vuoigatvuođalávdegotti olis, dahkkon cuoŋománus 1993, čađahuvvui nu ahte sámi vuoigatvuođalávdegotti čállingoddi ja hálddašanjoavkku miellahttu, Per Abelvik, logahalle buot ohcamiid vmat bohte eanavuovdinkantuvrii 1990:s. Galle ohcama bohte oastit, láigohit dahje háhkat eará vuoigatvuođaid stáhta eatnamiin rivde jagis jahkái. Jagis 1990 válljejuvvui danin go navdui ahte eanaš váiddaáššit ledje meannuduvvon gárvvisin Stáhta vuvddiid direktoráhtas (dál Statskog) ja Luondduhálddašandirektoráhtas. Eanavuovdinkantuvra anii jagi 1990 leat áššehivvodaga ja áššesorttaid ovddasteaddjin. Guorahallama áigga lei várdudit eanavuovdinkantuvrra áššiid soaittáhaga válljejuvvon jagis, makkár ohcamat ledje eanemusat, galle mieđiheami ja biehttaleami jna. Biehttalemiin lei vel miellagiddevaš geahččat galle ášši guoddaluvvo, ja váiddaášši boađus. Ii lean áigi dárkilat geahčadit mii lei biehttaleami vuođustus, nugo Selfors:a čielggadeamis. 1993-guorahallama ávdnasiid ii leat sáhttán buohtastahttit omd. 1980-logu loahpageaži loguin, go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ii leat ráhkadan vástideaddji várdosa ovdal, ja go eanavuovdinkantuvra ii leat addán jahkedieđáhusaid 1985 rájes. Guorahallan čađahuvvui nu ahte gárvvesmeannuduvvon áššiid ja áššiid maid ledje meannudeamen arkiivvat čađamanno. Buot áššit čállojuvvo golmma iešguđet skovvái. 1. skovvi čájeha eanaháhkamiid ohcamiid eanavuovdinlága § 2 mielde. 2. skovvi čájeha eará vuoigatvuođaid ohcamiid eanavuovdinlága mielde. 3. skovvi čájeha vuoigatvuođaid ohcamiid eará láhkavuođuid mielde, namalassii fuođđo- ja guollelága mielde. Čállingoddi ráhkadii skoviid ja áššejuohkima, ja eai leat ráhkaduvvon eanavuovdinkantuvrra makkárge málle mielde. Sáhttá erenoamážit namuhit ahte dán kártemis ii sirrejuvvon gustuigo huksensadjeohcan eatnamiid muddejuvvon guovllus dahje dan olggobealde. Sáhttá namuhit ahte "áššeguoskekeahtes" joavkku áššitge siskkildit daid háviid go ii leat áigeguovdil eanavuovdinorgánaide vuovdit eatnamiid, ee. go suorgeorgánat biehttalit huksema dahje luobaheami, dahje go eai leat šat eanet guorus huksensajit. Maŋimuš lea erenoamáš áigeguovdil go juolluda bartasajiid muddejuvvon bartaguovllus. Oktiibuot logahallo 1034 ohcama, main juogaduvvo 648 ohcamiidda 1. skovis, 23 ohcama 2. skovis, ja 363 ohcama 3. skovis. Skovit leat deaddiluvvon vulobealde. Eanaháhkama ohcamat šadde nr. 1 skovis juogaduvvon čuovvovaš joavkkuide: - sajit viesuide sajit ealáhusviesuide sajit almmolaš doaimmaide - sajit joavdobarttaide sajit guođoheaddjibarttaide sajit - gođiide/ealáhusbarttaide sajit návsttuide eatnamat eanadollui - vuoigatvuohta mássavieččahahkii (sáttu ja čievra) eatnamat - luottaide eatnamat rávdnjejohtasiidda eatnamat - valáštallanrusttegiidda eatnamat soames eará rusttegiidda - eanavuovdin gielddaide. Juogadeapmi boahtá ovdan nr. 1 skovis. Nugo - skovvi čájeha, guske eanaš ohcamat joavdobarttaide, oktiibuot 350 - ohcama. 64 ohcama guske viessosajiide, ja 40 ohcama guske - gođiide/ealáhusbarttaide. Seammás logahallui galle ohcamii - mieđihuvvui, galles biehttaluvvon ohcama guoddaledje, ja - váiddaášši boađus. Nugo nr. 1 skovvi čájeha, ovdamearkka dihte - 191 bartaohcamii mieđihuvvui ja dáin guoddaluvvo 27. Manne - "áššeguoskekeahtes" joavku lea nu stuoris, 122 ášši, lea go - eanavuovdinorgánat, nugo čujuhuvvon 2.62. čuoggás ja vulobealde - 4.6. kapihttalis, muddejuvvon bartaguovllus juhket nu olu - bartasajiid go leat várrejuvvon. Go eai leat šat bartasajit, - logahallojit sin ohcamat mat eai vuorbáduvvon dán háve. 10 - bartaohcamiid gaskkas olggobealde muddejuvvon guovlu mat - guoddaluvvo, eai vuhtii váldon váiddaáššis, eai - eanavuovdinstivrras eaige Stáhta vuvddiid direktoráhtas. Nr. 2 skovis, mii čájeha eará riggodagaid ohcamiid eanavuovdinlága mielde, ledje biddjon 5 jovkui: - guohtonvuoigatvuohta omiide čujuhit muoraid čujuhit luopmániid - čujuhit monnesajiid bákterusttegiid ja sullasaš áššit. Dákkár riggodagain logahallo dušše omiid guohtonvuoigatvuođa ja báktedoaimma áššiid ohcamat. Guohtonvuoigatvuođa ohcamiin biehttaluvvui bealli, muhto ii oktage guoddaluvvon. Báktedoaimma dahje minerálaid áššiin mieđihuvvo 12 ášši 15 áššis, ja ii oktage guoddaluvvon. Nr. 3 skovvi čájeha fuođđu ja guliid áššesurggiid ohcamiid. Dás ledje joavkkut: - sáivabivddu láigolihttu luossabivddu láigolihttu čujuhit bissovaš - luossabivdosajiid eará Eanaš ohcamat, 329 oktiibuot, guske čujuhit luossabivdosajiid. Dáin mieđihuvvo 262 ja 67 biehttaluvvo. 19 biehttaleami guoddaluvvo, eanavuovdinstivra ii rievdadan ovttage, muhto ovtta biehttaleami rievdadii Luondduhálddašandirektoráhta. Buot ohcamiidda luossačázádaga láigolihtus, 9 oktiibuot, mieđihuvvui. 24 ohcamiin mat gulle jávrriid láigolihtui 18 mieđihuvvojedje, ja 3 biehttaluvvo. Ii oktage biehttaleapmi váiddagieđahallon. 3. Plána- ja huksenláhka 3. KAPIHTTAL Plána- ja huksenláhka 3.1 ÁLGGAHUS Eana- ja eará luondduriggodagaide gullet iešguđet ulbmilat ja beroštumit. Dat sáhttet leat oktasaččat, muhto vuostálastige. Ovdalgo juohke riggodaga ja áššesuorggi hálddašeami njuolggadusaid ovdanbuktá, lea danin lunddolaš čilget min njuolggadusaid buohtalasti stáhta, fylkkagieldda ja gieldda doaimmaid plánema birra ja eana- ja eará luondduriggodatháldduš 391 . Geassemánu 14. b. 1985 plána- ja huksenláhka nr. 77 lea dás dat dehálaš láhka. Dat lea oppalaš ja suorgegaskasaš 1392 , "sierralágaid" ektui ja mo geavahit sierralágan fysalaš resurssaid nugo eanalága, luoddalága, luonddusuodjalanlága jna. Láhka siskkilda Norgga olles eanaguovllu, oktan čázádagaiguin, geahča lága § 1 vuosttas čuoggá. Cuoŋománu 21. b. 1989 láhkanuppástusa maŋŋil gusto dat maid mearraguovlluide gitta vuođđolinjáide. Njukčamánu 12. b. 1965 vveanavuovdinláhka lea nubbi guovddáš láhka eanaháldema hárrái. Dát láhka gusto datte dušše Finnmárkui. Láhka lea meannuduvvon 2. kapihttalis ovddabealde. Dán oktavuođas ferte čujuhit ahte dát guokte lága máinnašit sierranas dilálašvuođaid ja eaige leat vuostálaga. Goappašiid lágaid gáibádusaid ferte deavdit ovdal dihto atnu sáhttá álggahuvvot. Go eanavuovdineiseválddit vuvdet dahje lihttoláigohit eatnamiid omd. barttaide, ii čana dát gielddaid plána- ja hukseneiseválddiid. 1966 eanavuovdinláhkaásahusaid § 1 mielde galgá datte stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid vuovdin ja eará hálden nu guhkás go vejolaš leat plána- ja huksenlága plánaid mielde. Dát ovdanbuktin geahččala válddahallat guovddáš váikkuhangaskaomiid eanageavaheami stivremis plána- ja huksenlága mielde ja mii lea ernoamáš beroštahtti Finnmárkui. Bággolonisteami, ruovttoluotta máksima 1393 , árvvošteami njuolggadusat ja huksenáššiid bienasta bitnii njuolggádusat ja ráŋggáštusaŧ 394 eai leat danin váldon mielde. Moanat eará lágat lea maid muđui mávssolaččat eanaávkkástallamii, muhto eai máinnašuvvo dás. 3.2 LÁHKAVUOĐUS JA NJUOLGGADUSAT Plánenvuogádat lea vuođđuduvvon álbmotválljen stivremii, ja barggut ja váldi leat biddjon gildii, fylkkagildii ja departementii. Vuođđoprinsihppa leat ahte servodatplánen galgá buohtalastot. § 2 vuosttas lađđasa mielde lea plánema ulbmil láhčit dilálašvuođa stáhta, fylkkagieldda ja gieldda doaimmaid buohtalastimii bidjan dihte vuđđosa eatnamiid ja eará luondduriggodagaid huksema, ja anu ja suodjaleami mearrádusaide. Dán golmma dási (stáhta, fylkka ja gieldda) plánaeiseválddit ovddasvástidit buohkat ahte suodjaleapmi, eanahálddašeapmi muđui ja huksen lea nu bures go vejolaš ávkin ovttaskas olbmuide ja servodahkii, buo. § 2 nuppi lađđasa. Suodjaleapmi ii leat danin seamma čielga ulbmil plánemii go huksen lea. Ulbmilmearrádusas lea dasa lassin erenoamážit deattuhuvvon ahte galggašii deattuhit sihkkarastit mánáide buriid bajáššaddaneavttuid, buo. § 2 goalmmát lađđasa. Lága eará dehálaš prinsihppa lea mielváikkuheapmi plánaproseassas nu árrat go vejolaš. Gielddain lea guovddáš sadji, go dat ovddasvástidit rievttálaš čadni plánamearrádusaid plánema ja válddi. Stáhta fágaorgánain ja fylkkagielddas lea datte sihke vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta searvat proseassaide, buo. § 9-3. Seammás galget gielddat ja fylkka- ja guovddášeiseválddiid pláneneiseválddit árjjalaččat dieđihit plánema birra. Dasto lea lágas čielga mearrádus ahte pláneneiseválddit geatnegahttet láhčit dilálašvuođaid nu ahte guoskevaš ovttaskas olbmot ja joavkkut besset searvat árjjalaččat plánaprosessaide, buo.§ 16. Mearrádus lea lasáhus daid sakka bienalaš áššemeannudannjuolggadusaide juohke plánamálle oktavuođas. Plánavuogádat lea juogaduvvon: - Riikkapolitihkalaš njuolggadusaide, buo. § 17-1 vuosttas lađđasa, ja stáhta muddenplánii, buo § 18, - Fylkkaplánaide ja fylkkaoasseplánaide, buo. V kapihttala, - Gielddaplánaide ja gielddaoasseplánaide, buo. VI kapihttala, - Muddenplánaide ja huksenplánaide, buo. VII kapihttala. Gielddas, fylkkagielddas ja stáhtas leat sin barggut ja sin plánaváldi lágas njuolga mearriduvvon, buo. § 14 vuosttas lađđasa ja iešguđet mearrádusa. Plána sierranas beroštumiid vihkkedallojit vuosttažettiin gielddas, muhto čielga čatnasumiin 1 395 bajit njuolggadusaid ja plánaid ektui. Lágas lea dovdomearka ahte riikkalaš ja guovllu politihkka gitta gieldda plánemii ferte gaskkustuvvot daid mearrádusaid mielde maid láhka bidjá gulaskuddama, gulahallama ja mielváikkuheami hárrái. Dát mearkkaša ahte plána- ja huksenláhka lea vuođđuduvvon eará vuogádahkii go suorgelágat, main váldomálle leat ahte váldi biddjo guovddáš orgánii mii sáhttá sirdit válddi ja mas lea bagadanváldi guoskevaš suorggis vulosguvlui. Vuogádat mearkkaša ahte buohkat geaidda guoská árjjalaččat mielváikkuhit, sihke eiseválddit ja earát, mii lea dehálaš eaktu joavdat plánaide main buot mávssolaš beroštumit leat leamaš mielde ja váikkuheamen bohtosa. Plánaproseassa gártá danin stuorra hástalussan buohkaide joavdan dihte buoremus vejolaš plánii main riikkalaš ja báikkálaš áššáiguoskevaš beroštumit ja deasttat leat árvvoštallon. Ráđđehus bajimuš hálddašanváldin sáhttá plánemii addit njuolggadusaid. Parlamentára vuogádaga vuođul doaimmaha Ráđđehus plánaválddis ulbmiliid ja njuolggadusaid mielde maid Stuorradiggi mearrida. Dábálaččat adnojit stuorradiggedieđáhusat, johtučállosa njuolggadusat jna. ja máŋggalágan suorgeplánat addin dihte njuolggadusaid ja ulbmiliid stáhta fágaorgánaide, fylkkagielddaide ja gielddaide. Lassin servodatovdáneami iešguđet fáttáid ja vuoruhansurggiid stuorradiggedieđáhusaid, ovddida Ráđđehus juohke njealját jagi plánendoaimma dieđáhusaid lága mielde, maŋimušSt. dieđáhus. nr. 31 (1992-93) Om den regionale planlegging og arealpolitikk. Ráđđehusa dieđáhus sámepolitihka birra, St. dieđáhus. nr. 52 (1992-93) norgga sámepolitihka birra, ferte vurdot šaddat dehálaš geaidnun gaskkustit plánendoaimmaid ulbmiliid. Lága sierra plánaásahus lea mearrádus ahte Ráđđehus sáhttá addit riikkapolitihkalaš njuolggadusaid čiekŋudan dihte oppalat ulbmiliidis, nu ahte daid sáhttá juohke gieldda ja fylkkagieldda plánadillái buorebut heivehit, buo. § 17-1 vuosttas lađđasa. Njuolggadusat máinnašivčče ulbmiliid maid háliidivčče juksat, ja livčče álo sorjas konkrehta árvvoštallamis mo gielda buoremusat sáhttá čuovvolit ja heivehit ulbmiliid plánaidasas. Dássážii leat dákkár njuolggadusat addon Gardermoen:i, ee. birasgáibádusa hárrái, mánáid ja nuoraid hárrái plánemis sierralágan gáibádusaid ieš plánaprosessii ja lagasbirrasa fysalaš hábmemis, Oslovuonaguvlui eanaháldema njuolggadusaide iešguđet lágan gáttiide, ja viimmat buohtalaston eana- ja fievrridanplánen. Dasto bargo riikkapolitihkalaš njuolggadusaiguin guovlluide suodjaluvvon čázádagaid birra. Riikkapolitihkalaš njuolggadusaid sáhttá atnit ovddidan dihte riikkalaš rámmaid fáttáin mat leat sámepolitihkalaččat beroštahtti. Riikkapolitihkalaš njuolggadusat eai leat ovttage borgárii rievttálaččat čadni. Čadni eanahálden biddjon rámmaid ja ulbmiliid mielde, easka geavvá plánamearrádusa dahje várra eaŋkaláššemeannudeami bokte mat leat lága mielde dahje eará stáhta fágaeiseválddiid bokte. Láhka diktá datte Ráđđehusa ovttasráđiid guoskevaš gielddain sáhttit bidjat áigeráddjejuvvon huksengildosiid stuorát guovlluin go riikkalaš dahje regiuvnnalaš deasttat dahket dan dárbbašlažžan, buo. § 17-1 nuppi vvvlađđasa. Gielddus sáhttá siskkildit lagat albmaduvvon huksen- ja rusttetdoaibmabijuid. Departemeanta, dál fylkkamánni váldesirdima mielde, sáhttá luvvet gildosis. Dát mearrádus lea adnon Reinheimen:s ja Sálteduoddaris vuorddedettiin suodjaleami ja buođđuma gaskavuođa lagat čielggadeami. Birasgáhttendepartemeanttasge leat láhkavuođđu njuolga seaguhit iežas gielddaid ektui ja bivdit dahje ieš ráhkadit ja mearridit stáhta muddenplána dahje stáhta eanaoasi gielddaplánas. Stáhta suodjalan- dahje huksendoaimmaid dahje eará servodatlaš deasttaid čađaheami eaktu ferte dahkat dan dárbbašlažžan, buo. § 18. Dát mearrádus lea dássážii leamaš adnon sihkkarastin dihte kulturmuitoberoštumiid Plassjes ja Oslos, ja Gardermoen girdihápmana huksemii. Fylkkaplánaid bokte sáhttet stáhta ja fylkkagielda seammaláhkai go riikkapolitihkálaš njuolggadusain bidjat gieldda plánemii rámmaid ja ulbmiliid, geahča lága § 19-1. Ráđđehus dohkkeha fylkkaplánaid, ja sáhttá dan oktavuođas nuppástuhttit plánain maid "gávnnaha fertet riikkapolitihkalaš beroštumiid geažil", buo. § 19-4 maŋimušlađđasa. Lága mielde geatnegahttet gielddat ráhkadit fysalaš, ruđalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami gielddaplánaid. Plána galgá siskkildit guhkes áiggi ja oanehis áiggi prográmma ja eanaoasi, buo. § 20-l. Dát mearkkaša ahte gielddaplána sisdoallá iešguđet surggiid sihke eanaplánaid ja plánaid ja ulbmiliid mat eai guoskkat eanadoaimmaid. Ulbmiliid maid sáhttá ovddidit čadni váikkuhusain gielddaplána eanaoasis, leat mearriduvvon lága § 20-4 vuosttas lađđasis. Sáhttá čadnat mearrádusaid ulbmiliidda čiekŋudan dihte plánamearrádusaid mađđásiid. Eanageavahanulbmilat mat leat lohkkon § 20-4 vuosttas lađđasis ja daid čadni mearrádusat nuppi lađđasis leat ollislaččat. Plánenvejolašvuođat leat máŋggat, ja dás galget dušše muhtun ovdamearkkat namuhuvvot: Huksenguovllut siskkildit iešguđetlágan huksemiid nugo čoahkkebáikeguovlluid, ássanguovlluid, bartaguovlluid jna. mat leat spesifiserejuvvon dárbbu mielde. Huksenguovlluin sáhttá gáibidit muddenplána ovdal huksema, sáhttá gieldit hukset l 00 mehtera čázádaga avádagas, ja sáhttá mearridit ahte ii sáhte hukset ovdal muhtun vuođđo servodatbálvalusat leat ásahuvvon. Huksenguovlluin ja eanadoallo-, luonddu- ja olgunastinguovlluin (LNF-guovlluin) sáhttá diktit bieđggus ássamii, dákkár ássama ja ávkkástallandási mahtodaga ja sajáldaga mearrádusaiguin. Eanaoasi mearrádusa riektemađđása čuovvu eanaanu ulbmila ja dasa gulli mearrádusaid, buo. § 20-6. LNF-guovlluin mearkkaša dát ahte dábálaš huksen ii sáhte dahkkot, muhto dušše doaibmabijut mat leat eanadoalu, luonddusuodjalusa dahje olgunastima oktavuođas. Dát eanaatnu lea čadnon lotnolasat ja ii sáhte juogaduvvot gielddaplánas, omd. ii sáhte olgunastinguovllu bidjat rievttálaš čadni váikkuhusain eanadoalu ektui. Boazodoalluge lea lotnolas oassin eanadoalus, ja dán ulbmila guovlluid ii sáhte daninge gielddaplánas čilget eanadoalu ektui rievttálaš čadni mađđásiin. Ii daga datte maidege jus juohká iešguđetlágan guovlluid, omd. boazodoalu dahje olgunastinguovllu, ieš plánakártii, njuolggadussan viidásat plánemii ja eaŋkaláššemeannudeapmái. Gielddaplána eanaoasis sáhttá dasto várret guovlluid luondduávdnasiidda ja johtolatvuogádaga dehálaš beliide, ja sáhttá gáibit muddenplána ovdal luondduávdnasiid háhkagoahtá. Eará eanageavahanulbmil leat guovllut mat leat dahje galget gáržžiduvvot vvjuogo sierralága mielde dahje muddenplánas, omd. guovlu masa ii galggašii hukset vuorddedettiin muhtunlágan suodjalanulbmila dahje erenoamáš huksenulbmila. Dás lea rievttálaš čatnasupmi ráddjejuvvon njeallje jahkái vejolašvuođain guhkidit guovtti jagiin. Gielddaplána eanaoasi ii sáhte guoddalit, buo. § 20-5 ovccát lađđasa. Dan ektui go gielddaplána eanaoassi lea várddusplána, lea muddenplána ja ássanplána doaibmabijuid čađaheami dárkilat plánat, buo. §§ 25 - 28-2 ja § 35 bággolonisteami čađaheames plána vuođul. Muddenplána riekteváikkuhus čuovvu § 31:s ja mearkkaša nugo gielddaplána eanaoasis ahte ii sáhte hukset jna. ulbmila vuostá, ja ahte guovllu iige eará láhkai sáhte váldit atnui ulbmiliidda mat váddudit plána čađaheami. Muddenplánaid ulbmilat leat eanet ja máŋggaláganat gielddaplánaid ektui, buo. § 25, ja sáhttá čatnat muddenmearrádusaid juohke ulbmila eatnamiid ja viesuid hábmemis ja geavaheames. Sáhttá bidjat atnueavttuid ja sáhttá gieldit muhtunlágan anuge, ja dán láhkai sihkkarastit ulbmila muddema bokte, buo. § 26. Eanadoalloguovllut lea sierra muddenulbmil, buo. § 25 nr. 2. Eará beroštahtti ulbmil lea sierraguovllut, mat leat máinnašuvvon § 25 nr. 6. Dát siskkilda ee. boazodoalloguovlluid, luondduguovlluid ja olgunastinguovlluid. Gieldda plánaid sáhttá earaláhkai muddet dárbbu mielde. Sihke gielda ja departemeanta sáhttet bidjat huksengildosa guovtti jahkái, áigemearri maid erenoamáš háviid sáhttá guhkidit, buo. § 33. Plána- ja huksenlága VII a kapihttal sisdoallá čuozahusčielggademiid birra mearrádusaid, mat mearkkašit čavgejuvvon gáibádusat áššemeannudeapmái ovdal stuorra doaibmabijuid. Gáibádusat leat lassin hálddašanlága dábálaš mearrádusaid ahte hálddašanorgána galggašii fuolahit ahte ášši birra lea nu bures dieđihuvvon go vejolaš ovdalgo mearriduvvo. Čielggademiid ulbmil lea lága § 33-1 mielde "čielggadit doaibmabijuid váikkuhusaid mat sáhttet sakka čuohcat birrasii, luondduriggodagaide ja servodahkii." Čuozahusčielggadeapmi galgá sihkkarastit ahte dáid váikkuhusaid dárko go pláne doaibmabiju ja go mearrida, ja makkár eavttuin de, doaibmabiju sáhttá čađahit". § 33-3 vuosttas lađđasa mielde galgá doaimmaheaddji nu árrat go vejolaš doaibmabiju ráhkkanahttimis dieđihit doaibmabijus, jus dát gullá láhkaásahusaide addon nuppi lađđasa olis. Dákkár láhkaásahusat mearriduvvojedje suoidnemánu 27. b. 1990:s. Doaibmabijuid ovdamearkkaid logahallon láhkaásahusaid § 2:s, sáhttá ee. namuhit: - hukset čáhcefápmorusttega mas jahkásaččat buvttaduvvo badjel 40 Gwh dahje huksemat mat mearkkašit čázádatmuddema lassáneami unnimus 9000 luondduheastafámu, - hukset rávdnjejohtasiid 132 kV gealddain dahje eanet, ja badjel 20 km guhkudagas (gusto easka borgemánus 1995) , - hukset bohccevuogádaga oljju ja gássa jođiheapmái, - hukset liggenfápmolágadusa ja fápmoliggenlágadusa badjel 10 MW, - ráhkadit luottaid mat gáibidit badjel 200 miljon ruvdnui investeremiid gávcci jagi áigodagas dahje oanehat áiggis, - ásahit ja sakka viiddidit girdihápmaniid, - ásahit stuorát militeara báhčinguovlluid, - stuorát rusttegiid sierradoabbariidda, - cegget, viiddidit dahje sakka muhttit viesuid ja rusttegiid anu badjel 250 miljon ruvdnui investeremiiguin, - álgit dahje viiddidit váldimis málmmaid, minerálaid, geđggiid, sádduid, láirrá dahje eará mássaid vuovdima jna. dihte mas unnimus 50 mihttu m 3 giera guoskkahuvvo dahje 500 000 m 3 mássa váldo. Vaikko doaibmabidju ii gula láhkaásahusaid § 2 logahallamii, sáhttá Birasgáhttendepartemeanta ovttasráđiid guoskevaš fágadepartemeanttain mearridit ahte galgá dieđihuvvot, buo. § 33-3 goalmmát lađđasa ja láhkaásahusaid § 2 goalmmát lađđasa. Lága dieđáhusa ja čuozahusčielggadeami mearrádusat leat hábmejuvvon geahččalit rabas meannudanproseassain mii váfista ahte eiseválddit, báikegoddi ja guoskevaš joavkkut ožžot duohta vejolašvuođaid váikkuhit doaibmabijuid molssaeavttuid ja hábmema, seammásgo vejolaš eavttut doaibmabiju čađaheapmái čielggaduvvojit. Meannudeami vuosttas muddu lea doaimmaheaddji dieđáhus doaibmabiju ráhkkanahttimis ovdal teknalaš ja ruđalaš plánen leat čađahuvvon. Dieđáhus galgá sáddejuvvot guoskevaš fágadepartementii, gildii, fylkkagildii ja fylkkamánnái, ja fágadepartemeanta galgá dieđáhusa bidjat almmolaš dárkkistussii 1396 ja sáddet dan guoskevaš eiseválddiide ja beroštanorganisašuvnnaide cealkámuššii, buo. § 33-4 ja láhkaásahusaid § 3. Fágadepartemeanta sáhttá ovttasráđiid Birasgáhttendepartemeanttain mearridit leatgo doaibmabijuid váikkuhusat mat fertejit čielggaduvvot, boahtán ovdan dieđáhusa meannudeamis. Jus leš, sáhttá čielggadangeatnegasvuohta adnot devdon, buo. láhkaásahusaid § 6 nr.1. Jus eai, gáibiduvvo čuozahusčielggadeapmi prográmma vuođul maid fágadepartemeanta lea mearridan maŋŋilgo Birasgáhttendepartemeanta lea buktán cealkámuša, buo. láhkaásahusaid § 5. Čuozahusčielggadeapmi meannuduvvo de seammaláhkai go dieđáhus, guoskevaš eiseválddiid ja servviid gulaskuddamiin ja almmolaš dárkkistusain. Dasa lassin lea dás láhkaduvvon gáibádus almmolaš čoahkkima doallat ášši birra. Ii sáhte čadni lobi oažžut álggahit doaibmabiju mii gullá mearrádusaide (omd. konsešuvdna/čadni plánamearrádus) ovdalgo čielggadangeatnegasvuohta lea devdon, buo. § 33-6 maŋimušlađđasa. Bagadanávdnasiš 397 mii lea sáddejuvvon čuozahusčielggadanmearrádusaid hárrái, lea aiddostahtton ahte doaibmabijuide sámi ássanguovlluin galgá deattuhuvvot sáhttetgo doaibmabijus leat stuorra dahje eahpesihkaris váikkuhusat sámi servodahkii. Vástideaddji galgá gustot go árvvoštallá galgágo gáibidit dieđáhusa eará doaibmabijuide ja eanetgo mii láhkaásahusaid § 2:s lea mearriduvvon. Dasto leat deattuhuvvon ahte doaibmabijuide mat sáhttet mealgadaš čuohcat sámi servodahkii, leat sámi organisašuvnnat ja Sámediggi guovddáš gulaskuddanásahusat. Fylkkamánni eaktuda addit fágadepartementii fágalaš ráđi das mo doaibmabidju čuohcá sámi servodahkii. Sámi guovddášguovlluid doaibmabijuin galgá čuozahusčielggadeami čoahkkáigeassu čállot sihke sáme- ja dárogillii. Plána- ja huksenlága § 6 olis leat moanat láhkaásahusat addon huksendoaimma rámmaiguin ja dássegáibádusaiguin, buo. 1987 huksenláhkaásahusaid. Dasto sáhttet gielddat báikkálaš láhkaásahusa (njuolggadusa) §§ 3 ja 4 olis mearridit lágaid ložžemiid, čavgemiid, lasáhusaid dahje spiehkastagaid maid báikkálaš deasttat cealkkihit. Muhtun lagat dihto kapihttaliid ii sáhte garvit dán láhkai. Stuorradikkis ja Ráđđehusas lea hui čielga politihkalaš ulbmil buohtalastit plána- ja huksenlága vuogádaga eana- ja luondduriggodatháldema njuolggadusaide. Vuolggasadji lea ahte eanageavaheapmi mii lea mearriduvvon čadni plánas galgá leat sierranas suorgeeiseválddiidege čadni. Dát prinsihppa biddjo dađis vvvvvuođđun eanaanu buot dárkkisteamis ja ođđa lágain. 3.3 HÁLDDAŠANORGÁNAT JA DAID VÁLDI Ráđđehus ovddasvástida ja jođiha plánadoaimma riikkadásis, buo. § 13 vuosttas lađđasa. Birasgáhttendepartemeanta ja Gieldda- ja bargodepartemeanta juhket bajit hálddašanovddasvástádusa. Roavvasit sáhttá dadjat ahte Birasgáhttendepartemeanta fuolaha plánema, ja Gielddadepartemeanta stivre huksenáššeoasi, buo. § 13 nuppi ja goalmmát lađđasa ja geassemánu 20. b. 1986 ggl. cea. Fylkkagielda ovddasvástida fylkkaplánema, buo. § 19-1. Báikkálaččat leat barggut ja váldi biddjon gildii, dás maid hui roavvásit juhkkojuvvon gaskal plánabeali ja huksenbeali. Gielddastivra dohkkeha gielddaplána eanaplána ja muddenplána rievttálaš čadni váikkuhusain nu guhká go dávista bajit njuolggadusaide ja rámmaide. Váldi ráddjejuvvo jus lobálaš vugiin lea ovddiduvvon vuosteágga plánii. Dalle ferte Birasgáhttendepartemeanta dohkkehit dahje nannet plána, buo. vulobealde 3.4 oasi. Ođđajagemánu 1. b. 1994 rájes čađahuvvojit ođđa gielddalága sierralágaid báldalastima oktavuođas dehálaš nuppástusat gieldda plána- ja huksenválddiid ordnemis. Huksenráđđi luohpahuvvo plána- ja huksenáššiid láhkamearriduvvon orgánan gustojeaddji lága mielde. Váldi lea álgovuorus biddjon gildii gielddastivrra bokte. Plánaáššiide leat datte dehálaš barggut ja válddi oassi biddjon plánaáššiid láhkamearriduvvon fásta lávdegoddái, buo. § 9-1 geassemánu 11. b. 1993 láhkanuppástusa mielde, ja gielddat sáhttet ieža mearridit mo huksenáššiid barggut ja váldi galgá hálddašuvvot. Eará departemeanttain ja stáhta regiuvnnalaš orgánain nugo boazodoalu guovllustivrrain, fylkkamánni birasgáhttenossodagas, fylkkaeanadoallostivrras ja luoddahoavddas leat dehálaš doaimmat plánaproseassas gulaskuddanásahussan, buo. ovddabealde 3.2 oasis, ja orgánan mii sáhttá ovddidit vuosteákka plánii maid gielddastivra dohkkeha. Fylkkamánnái lea sirdon muhtun bargguid váldi departemeanttain. Dehálamos mearrádus lea váidalanortnegiin 1 398 , go fylkkamánni lea váiddaorgána gielddaid mearrádusaide plána- ja huksenlága mielde, buo. §15 goalmmát lađđasa ja váldesirdinmearráduš 399 Birasgáhttendepartemeantta suoidnemánu 1. b. 1986 johtučállosis T-8/86. Dasto galgá fylkkamánni gohcit ahte stáhta orgánat devdet ovttasbargogeatnegasvuođas, oaivadit, soabahit plánaáššiin gohcit lobálašvuođa. 3.4 ÁŠŠEMEANNUDEAPMI JA GEAVAT Lassin plána- ja huksenlága § 16 mielváikkuheami birra plánaproseassas leat mearriduvvon viiddis njuolggadusat mat mearkkašit gielddaplánaid ja muddenplánaid guovttelávkemeannudeami 1400 , buo. § 20-5 ja §§ 27-1 ja 27-2. Sihke gielddaplána eanaoasis ja muddenplánemis galgá plánenbarggu álgin dieđihuvvot. Muddema dáfus, galgá barggu birra almmuhit ainjuo guovtti áviissas maid báikkis lohket, eaiggádiidda ja vuoigatvuođalaččaide galgá čállit ja galgá iskat ovttasbargat almmolaš eiseválddiiguin, organisašuvnnaiguin jna. Dán áigga lea vvolahit buot áššáiguoskevaš beroštumiid ja oaiviliid nu árrat go vejolaš, muddenbarggu váikkuheapmái. Gielddaplána eanaoasi ja muddenplána evttohusat galget fas biddjot almmolaš dárkkistupmái ja sáddejuvvot almmolaš eiseválddiide ja guoskevaš organisašuvnnaide jna. Muddenplánas galgá fas čállit eaiggádiidda ja vuoigatvuođalaččaide. Riektesihkkarvuohta daid viiddis eanaháldenmearrádusaid ektui maid plánamearrádus mearkkaša ja bággolonistanvejolašvuohta lea vuođustusa oassi, muhto buot guoski beliid mielváikkuheami dehálašvuohtage olahan dihte buoremus vejolaš bohtosa, lea vuođđodagaldat. Plána- ja huksenláhka vuođđuda bieđggus ássama, báikkálaš iešstivrema ja lagašdemokratia prinsihpaide. Seammás sisdoallá láhka váikkuhangaskaomiid sihkkarastin dihte ahte gieldda plánen ja eaŋkaláššemeannudeapmi plána ektui sáhttet giehtaguššot bajit dási geažos áiggi gustojeaddji rámmaid ja njuolggadusaid siskkobealde. Dehálaš mearrádusat dán oktavuođas leat: - stáhta fágaorgánas jna. lohpi cealkit vuostá gieldda plánamearrádusa, buo. § 20-5 viđát lađđasa ja § 27-2 nr. 2, - departemeanttas lohpi seaguhit iežas dáhttus mielde ja muhttit plánamearrádusaid dihto eavttuin, buo. §§ 20-5 čihččet lađđasa ja 27-2 nr. 3 maŋimušlađđasa, - stáhta orgánaid váidinvuoigatvuohta gieldda eaŋkalmearrádusain, maiddái muddenmearrádusaid, buo. §§ 15 nuppi lađđasa ja 27-3 nuppi lađđasa, - ortnet ahte departemeanta álgovuorus lea lága mielde váidinásahus, buo. § 15 nuppi ja goalmmát lađđasa, - stáhta eanaplánema mearrádusat, buo. §18. Dušše vuosteággavuogádaŧ 401 máinnašuvvo lagat dás. Stáhta fágaorgánat, fylkkagielddat ja ránnjágielddat sáhttet ovddidit vuosteákka gieldda plánamearrádusaide, ja lea čielga eaktu ahte dát leat gieldda plánaproseassa mielváikkuheami ja gulaskuddan oktavuođas. Danin leat orgánat mat lága § 9-3 mielde galget veahkehit gielddaid plánemiin, mat dan galget fuolahit. Boazodoalu guovllustivrrat oktan orohatstivrraiguin mielváikkuhit gieldda plánaprosessain boazodoalloberoštumiid ektui, ja ieš vuosteággavejolašvuohta lea biddjon juohke guovllustivrii. Eará dehálaš stáhta orgánat vuosteággavejolašvuođain leat fylkkaeanadoallostivra, fylkkamánni birasgáhttenossodat, geaidnohoavda ja guolástanhoavda. Eanavuovdinorgánain ii leat vuosteággavuoigatvuohta. Vuosteággaortnet ráddje gielddastivrra válddi dahkat plánamearrádusaid. Rievttálaš váikkuhusat leat ahte gieldda mearrádusat eai leat loahpalaččat, ja váldi dahkat mearrádusaid sirdojuvvo Birasgáhttendepartementii. Vuosteágga ii galgga muđui lotnašuvvot váidagiin, maid easka sáhttá atnit go loahpalaš plánamearrádus lea gárvvis. Go geavaha plána- ja huksenlága § 7 sierralohpemearrádusa lea huksen jna. dávjá leamaš čovdon eaŋkaláššemeannudemiin. Dáđistaga go gárvvistuvvojit gielddaplánat, šaddá álgosirren čielgasabbot guovlluide gos sáhttá hukset viesuid ja guovlluide mat fertejit doalahuvvot nu go leat. Dát dieđus váikkuha sierralohpegeavada čuovggus guvlui. Dasto sáhttá dát várra váikkuhit sierralohpegeavadii ahte ođđajagemánu 1. b. 1994 rájes lea plánaáššiid bissovaš lávdegoddi mas lea sierralohpeváldige plánaid ektui. § 7 mearrádus deattuha ahte sierralobi dušše sáhttá addit "erenoamáš árttaid geažil", mii mearkkaša ahte ferte rievttálaččat árvvoštallat leago gáibádus vvdevdon. Sihke ovdabargguin ja johtučállosiin lea báhkkoduvvon ahte nuppástuhttit plána váldoáššálaččat dušše dahkko lága § 28-1 mearrádusa mielde, ja ahte eaŋkalsierralobit eanaš dušše addojit gaskaboddosaš ja áigeráddjejuvvon spiehkastagain. Datte rievdá olu gielddas gildii mo sierralohpeváldi adno. Ođđajagemánu 1. b. 1994 rájes lea § 7 mielde čielgasit mearriduvvon gáibádus ahte guoskevaš stáhta eiseválddiid galgá guldalit ovdal sierralohpi addo plánas. Lága §§ 93-95 mearrádusat mearkkašit ahte ferte leat huksenlohpi ovdal huksema jna. Gielda galgá dan oktavuođas gohcit ahte bargu ii leat vuostá lágaid, láhkaásahusaid dahje rievttálaš čadni plánaid. Seammás lea gieldda huksenválddis bálddalastinbargu 1402 eará dárbbašlaš lobiid ja cealkámušat ektui, buo. § 95. Rusttegiid ja bissovaš huksejumiid galgá dušše dieđihit, ja dás ferte gielda vástidit ovdal lagat dihto áigemeari jus plána- ja huksenláhka dahje vejolaš eará njuolggadusat cagget čađaheami. Finnmárkku fylkkagieldda dieđuid mielde lea bealli gielddain dál mearridan gielddaplánii eanaoasi, ja earát, earret okta gielda, leat boahtán nu guhkás proseassas ahte vurdo dát leat mearridan gielddaplánaideaset 1993:s. Viđa plánii (Áltá, Kárášjohka, Guovdageaidnu, Davvesiida ja Fálesnuori) ovddidedje vuosteákka, ja buohkat ledje suoidnemánu 1. b. 1993 ain fylkkamánni soabaheamiš 403 . Boazodoalu guovllustivrras lea leamaš vuosteágga buot njeallje háve, fylkkaeanadoallostivra golbmasis, ja geaidnohoavddas ja fylkkagielddas lea leamaš vuosteágga ovtta háve goappásge. Eanavuovdinkantuvra lea dán áigodagas mielváikkuhan árjjalaččat čoahkkebáikeovddideamis jna. sihke gielddaplánemis ja muddenplánemis. Bartahuksema dáfus, lea geavat ahte eanavuovdinkantuvra ieš ovddida muddenplána evttohusa gos guovllut leat čielgasat gielddaplánas, buo. plána- ja huksenlága § 30. Suoidnemánu 1. b. 1993 golbma čuozahusčielggadanášši meannuduvvo Finnmárkkus. Buohkat guske čievravieččahahkii, guokte Kárášjogas ja okta Mátta-Várjjagis. 4. Hálddašanguovllut 4. KAPIHTTAL Hálddašanguovllut 4.1 ÁLGGAHUS Dát kapihttal geahččala válddahit mo hálddašuvvojit dehálamos riggodagat ja atnuguovllut stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Kapihttaliid leat vuođđudan seamma fáddái daningo navdo álkibun lohkkái fuomášit mo lea dilli iešguđet guovllus. Juohke kapihttala 1. čuoggá álggus válddahallo muhtun muddui duohtavuohta riggodaga dahje eatnamiid geavaheami dáfus. Dás deattuhuvvo ahte áigumuš ii leat dievvasit govvet anu. 2. čuokkis várduda dehálamos láhkavuđđosa ja várra eará mávssolaš njuolggadusaid. Muhtun muddui lea maid ovdanbukton oppalaš njuolggadusat mat dás ležžet beroštahtti. 3. čuokkis várduda hálddašanorgánain ja daid válddi dán guovllus. Dás leat muhtun háviid, dihto hálddašanorgána oktavuođas, lagaat govviduvvon dehálamos riektenjuolggadusat riggodaga dahje eatnamiid geavaheames. 4. čuoggás várduduvvo dehálamos gustojeaddji áššemeannudannjuolggadusain, ja dan suorgegeavat logahallo. Muhtun háviid ii heive dát vuohki, ja danin leat ge spiehkastagat soames kapihttaliin. Dát gusto omd. kapihttala fuođđuid birra, mas leat válljen govvidit monne- ja uvjahálddašeamige. Buot čielggadusas lea geahččalan ovdanbuktit hálddašanguovlluid, riektenjuolggadusaid, hálddašanorgánaid ja duohta dieđuid mat navdojit eanemus berošteaddjin Sámi vuoigatvuođalávdegotti politihkalaš árvvoštallama duogášávnnasin. Dás deattuhuvvo ahte sihke riektenjuolggadusat - erenoamážit guoská lagabui addon njuolggadusaide - ja hálddašanorgánaid hábmen, dađistaga nuppástuvvet ja ovdánit. Danin lea jáhkkehahtti ahte govvádusa oasit dihto áiggi mielde sáhttet boarásmuvvan. Čielggadeapmi lea datte geahččalan leat ajour golggotmánu 1. b. 1993:s. 4.2 EANADOALLU 4.2.1 Álggahus Finnmárkku váile 48 000 km 2 eanaviidodagas leat eanaš guorba čearut ja eanabákti. Unnit go 1% eatnamiin sáhttá gilvit, ja dál lea dušše sullii 0,2% Finnmárkku eanadoalloviidodagas gilvon. Sihke fylkka eana ja dálkkádat ráddjejit eanadoalu vejolašvuođaid, muhto sajádaga ektui lea almmatge luonddu beale šaddadandilli Finnmárkkus beanta buorre, erenoamážit geassebotta čuovgatáigge geažil. 1992:s lei eanadoalloviidodat Finnmárkkus sullii 92 100 mihtu, go fas 1969:s lei 108 000, 1979:s 94 000 ja 1989:s 95 411 mihtu. Fylkka guovtti stuorámus eanadoallogieldda leat Áltá ja Deatnu main eanadoalloeatnamat leat 23 557 ja 22 713 mihtu. Kárášjoga, Porsáŋggu ja Mátta-Várjjaga gielddain leat juohkehaččas birrasii 7 500 - 9 500 mihtu. Gilvoneatnamiid ektui leat fylkkas stuorra guovllut maid lea vejolaš gilvit. Navdimis livččii sáhttán gilvit oktiibuot sullii 250 000 mihtu. Stuorámus liigegilvineatnamat leat Mátta-Várjjagis, Unjárggas ja Porsáŋggus. Go muđui buohtastahttá riikka leat eanaš doalut fylkkas viehka ođđasat. 1959 rájes, go lea logahallon eanemus doaluid Finnmárkkus, 1992 rádjai, de lea stuorrátgo 5 mihtu doalut njiedjan 4756:s 718 rádjái. Eanemus njiedjan leamaš unnimus doaluin, namalassii vuollel 50 mihttosaš eatnamiin, go fas stuorát doalut badjel 100 mihttosaččat, leat lassánan. Nu leage hápmi sakka rievdan finnmárkueanadoalus maŋimuš 30 -35 jagi, seammaláhkai go muđui riikka eanadoalus. Eanadoalloviidodat juohke dollui lea mealgat lassánan seammásgo doallolohkuges lea geahpeduvvon. Mekaniseren ja rasjonaliseren lea geahpedan bargiidlogu eanadoalus maŋemuš áigge. Go 1970:s ledje 2675 bargi, 8,2% bargoveagas, lei lohku geahpeduvvon 1566:i, dahje 4,2% 1980:s ja 1308 dahje sullii 3,5% bargoveagas 1990:s. (Gáldu: Folke- og boligtellinger, Statistisk Sentralbyrå.) Oasseáiggeeanadoallu lei ovdal dábálamos doallohápmi Finnmárkkus, erenoamážit unnit doaluin. Dábálamos lassefidnut ledje guollebivdu, bivdu, viesso- ja huksendoaimmat ja almmolaš kantuvrrain bargu. 1979 rádjai lei Finnmárkkus unnimus oassi doaluin main 90%, ja eanemus oassi doaluin main 10% nettosisaboađus bođii doalus. Maŋemuš áigge lea stuorát oassi doaluin addigoahtán vveanadoallái badjel 90% ollislaš boađuš 404 , nu ahte Finnmárkku dilli lea sullii nugo riikkas muđui. Maŋemuš jagiid eanadoalu ruhtadili čavgemiid 1 405 badjelmearebuvttadeami 1406 geažil, leat boanddat eanet bargagoahtán lotnolasealáhusaiguin. Lotnolasealáhusaid ođđa hápmi lea dahkan vejolažžan sihkkarastit bissovaš eanadoalu, ja eanadoalu investerenruđaid stuorát oassi lea maŋemuš jagiid addon cegget lassiealáhusaid. Sáhttá namuhit ahte muhtun Finnmárkku (Álttá, Deanu, Njávddáma) johkalegiid eanadoalliin lea sierravuoigatvuohta luossabivdui eanuin johkaleagi eará ássiid ektui. Omd. Deanu eanadoalliin lea duohtadilis oktovuoigatvuohta fierbmebivdui. Mearraluossabivddu dáfus vihtanbivdosiiguinge lea eanadoalliin ja eará vuođđoealáhusdoalliin buoret dilli go earáin báikegottis, daningo čujuheapmi dákkár guollebivdui vuohččan lea addon árjjalaš eanadoalliide ja/dahje guollebivdiide. Luonddu dili ja Finnmárkku sajádaga dihte, lea šaddadeapmi eanemusat dakkárin mii unnán gáibida lieggasa ja oanehis šaddanáiggi. Suoidne- ja ruonasfuođđariidda 1407 leat vuođđun fylkka eanadollui go dát birgejit buoremusat dálkkádagain dáppe. Eana mii lea anus, lea sullii 90% gieddeláddjemii ja guohtumii, sullii 8% ruohtasšattuide, ruonasfuođđariidda ja silošattuide, ja dušše sullii 0,4% geavahuvvo buđetšaddadeapmái. Finnmárkku eanadoallu lea danin eanaš vuođđuduvvon šibitdollui, namalassii šibihiid, spiinniid, sávzzaid ja vuoncáid. Eanaš oassi šibitdoalus lea mielkebuvttadeapmi, ja Finnmárku lea ieš birgen milkkiin 1980 rájes. Mielkebuvttadeaddjiid lohku lea geahppánan sakka maŋimuš 20 -30 jagis, muhto gaskamearálaš lohku lea lassánan 4 eallis 1969:s ja dál 13. Sávzadoaluid lohkuge lea olu geahppánan, seammásgo gaskamearalaš sávzalohku lea lassánan 8:s sullii 30 sávzii juohke doalus. Biergobuvttadeapmi gokčá dušše sullii 30% dárbbus, ja monnebuvttadeapmi gokčá sullii 20% fylkka ollislaš dárbbuš 408 . Buđet-, ruonasšaddo- ja muorjebuvttadeapmi leat uhccán. Eai leat sihkkaris logut, go stuorra oassi manná iežas dálloatnui, muhto buvttadeapmi navdo gokčamin sullii 10% fylkka dárbbus. Eanaš eanadoalloeana adno ávkin roavvafuođđariid 1 409 šaddadeapmái, áinnas suinniide. Ii leat buvttadusvárddus, muhto navdo dábálaččat leat iešbirgejeaddjin roavvafuođđariid dáfus. Fuones šaddojagiid bukto datte veahá roavvafuođđar, earret eará Suomas. Muđui lea oston álbmefuođđar 1410 ja meahcceguohtun sávzzaide- ja nuorrašibihiiddage mearkkašan Finnmárkku ollislaš eanadoallobuvttadeapmái. Navdo dábálaš jagiid leat birrasii 45% eallifuođđaris álbmefuođđar. Váttis lea dadjat loguin man dehálaš lea omiid meahcceguohtun, muhto árvui han gullá go geahpeda eanadoalli geavaheames iešbuvttadan 1 411 ja oston fuođđara seammásgo das lea iežas árvu diktit omiid guohtut olgun muhtumin jagis. 1985:s meroštuvvui vuosttasárvu 1412 eanadoallobuvttadeamis Finnmárkkus 176,7 mill. ruvdnui. Maŋŋil ii leat meroštallon sullasaččat, muhto árvu navdo leamen badjelaš 200 mill. ruvnnu. Lassin ieš vuosttasárvui váikkuha eanadoallu iešguđetlágan árvolassánemiide maidda iige leat nu álki bidjat hatti. Eanadoalus leat mealgat eahpenjuolga bargosajit ja árvolassámeani nálástuhttima 1413 ja vuovdima dihte. Dasa lassin lea eanadoallu okta dehálaš osiin bisuheames ássama giliin, ja dalle bisuheames ealli sámegiliidge. 4.2.2 Láhkavuođus ja njuolggadusat Njukčamánu 18. b. 1955 eanaláhka nr. 2 gusto olles riikii, ja dan ulbmil lea "láhčit dilálašvuođaid nu ahte riikka duoddarat vuvddiiguin ja váriiguin ja buot daidda gullevaččat, geavahuvvojit ávkkálamosin servodahkii ja geat barget eanadoalus", buo. § 1 vuosttas lađđasa. § 1 nuppi lađđasis čuožžu ahte vai juvssašii mihttomeari sáhttá "stáhta veahkkehit háhkat eatnama, guohtuma, vuvddiid ja eará eatnamiid ja vuoigatvuođaid cegget ođđa doaluid ja stuoridit boares doaluid vai livčče "doarvái stuorrát oadjudit eaiggáda ja bearatgotti ruhtadili". Eanalága guovddážis lea § 54 vuosttas lađas, mas daddjo ahte gilvon ja gilvvehahtti 1414 eatnamat eai galgga geavahuvvot doaimmaide mas ii leat eanabuvttadanulbmil ja § 53 mearrádus mas daddjo buot gilvon eatnamiid galgat dikšut. Dáid njuolggadusain čuovvu § 55 mielde ahte opmodat mii adno dahje sáhttá adnot eanadollui ii juhkkojuvvo ovdalgo fylkkaeanadoallostivra mieđiha. Datte lea nannejuvvon ahte eanalága § 55 ii leat fámus Finnmárkkus, geahča 4.2.3. čuoggá. Miessemánu 31. b. 1974 konsešuvdnaláhka nr. 19 mearkkaša maiddái veahá Finnmárkui, muhto leat spiehkastuvvon dehálaš áššiin konsešuvdnamearrádusain. Lágas "lea ulbmil muddet ja gohcit giddodagaid vuovdima vai suodjalivčče beaktilit eanadoalu buvttadaneatnamiid ja eaiggát- ja geavahandilálašvuođaid mat leat ávkkálamos servodahkii..", geahča § 1. § 2 vuosttas lađđasis čuovvu ahte giddodaga dábálaččat "ii sáhte háhkat Gonagasa lobi haga (konsešuvnna) ." Dát konsešuvdnaváldi lea dihto áššiin sirdon Eanadoallodepartementii ja Ealáhusdepartementii, fylkkaeanadoallostivrii ja gielddastivrii ođđajagemánu 6. b. 1989 láhkaásahusa nr. 82 mielde. 3. kapihttalis addojit mearrádusat sirdimiin main ii dárbbašuvvo konsešuvdna. Dát gusto earret eará unnit eaŋkal ássan- ja joavdoviessosajiide § 5 mielde ja sirdin beallelažžii ja lagasfulkkiide § 6 nr. 1 mielde. Eana- ja vuovdedoalloopmodagaide lea datte "konsešuvdnafriddjavuohta eaktuduvvon dasa ahte háhkki ásašii opmodahkii ovdal go gollá jahki ja ieš ássá ja jođiha dan uhcimusat 5 jagi", geahča § 6 nr. 1 nuppi čuoggá (ássan- ja jođihangeatnegasvuohta) . Nugo namuhuvvon lea spiehkastuvvon dehálaš áššiin Finnmárkku hárrái. Njukčamánu 30. b. 1990 láhkaásahusas konsešuvdnafriddjavuođa birra háhkat dihto giddodagaid Finnmárkku fylkkas daddjo I. čuoggás ahte ii dárbbaš konsešuvdna go háhká huksejuvvon ja huksejuvvonkeahtes guovlluid Finnmárkku eanavuovdinkantuvrras, ja II čuoggás ahte ii dárbbaš konsešuvnna go háhká vuollel 10 mihtu huksejuvvon opmodaga. Konsešuvdnafriddjavuohta gusto vel go ásaha geavahanvuoigatvuođaid ja eará vuoigatvuođaid konsešuvdnalága § 3 mielde. Suoidnemánu 28. b. 1978 ggl. cea. láhkaásahusa § 1-12 konsešuvdnafriddjavuođa birra háhkat dihto giddodagaid j.e. čuožžu ahte ii dárbbas konsešuvdna háhkat lassieatnamiid mat leat čuldon eanavuovdinlága § 2 olis. Konsešuvdnaláhka lea datte fámus: nu ahte ássan- ja jođihangeatnegasvuohta lea fámus dieid háviid. Ii leat datte spiehkastuvvon olgoriikalaččaid konsešuvdnageatnegasvuhtii, buo. juovlamánu 14. b. 1917 industrikonsešuvdnalága III kapihttala. Njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinláhka oktan láhkaásahusaiguin ja mearrádusaiguin lea hui guovddážis dán oktavuođas, go láhka mudde vvFinnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hálddašeami. Eanavuovdinlága § 2 olis sáhttet stáhta "matrikulerekeahtes" eatnamat sirdot (vuvdot dahje láigohuvvot) priváhtii ee. eanadollui. Eanadollui sáhttet leat eatnamat ođđa doaluide, lassieatnamat dálá doaluide ja gilvojuvvon giettit. Dan lagat hálddašeapmi lea muddejuvvon suoidnemánu 15. b. 1966 eanavuovdinláhkaásahusain maŋŋelaš golggotmánu 3. b. 1967 1. kapihttala vuovdima ja láigoheami nuppástusaiguin ja mearrádusaiguin, maŋimušEanadoallodepartemeantta muhttán suoidnemánu 2. b. 1979. Eanavuovdinláhkaásahusa § 11 mielde ovddasvástidit eanavuovdinorgánat dán hálddašeami. Eanavuovdinláhkaásahusa § 1:s, buo. § 1 mearrádusas, čuoččuhuvvo ahte galgá vuovdit ja láigohit stáhta eatnamiid guovllu beroštumiid ollislaš árvvoštallama vuođul, mas ee. vuhtii váldá eanadoalu eanadárbbu. Eanavuovdinlága § 2 nubbi lađas gieldá vuovdit ja lihttoláigohit guovlluid mat leat erenoamáš dehálaččat boazodollui. Dasto čuožžu eanavuovdinláhkaásahusa § 1:s ahte eanavuovdinorgánat berrešivčče árvvoštallat ja plánet eanaplánema rámma siskkobealde plána- ja huksenlága mielde. Dohkkehuvvon plánat ráhkadan plána- ja huksenlága mielde čatnet geavaheaddjiid - stáhta "matrikulerekeahtes" eatnamiid háldemiinge. Mo vuovdit ja lihttoláigohit eatnamiid eanadollui čuožžu mearrádusa § 2:s ahte stáhtaeatnamat mat galget ávkin eanadollui berrejit plánejuvvot stuorebuš oktilaš guovlluide ovdalgo luobahuvvojit, ee. geavaheaddjiid beroštusaid, gilvingánnáheami, sajádaga ja vuoigatvuođavuođu logahallama olis. Eai lágas eaige eanavuovdinláhkaásahusas leat lagat njuolggadusat goappá molssaeavttu vuovdima dahje lihttoláigoheami galggašii geavahit guđege háve. Mearrádusaid § 2 nuppi čuoggás čuožžu datte ahte lassieatnamiid álggos berrešii lihttoláigohit. Go eatnamat leat gilvon ja dat jáhkkimis ain boahtteáiggis adnojit eanadollui, de easka sáhttá daid vuovdit. Makkár vejolašvuohta ođđa doaluin galgá omiid meahcceguohtumiidda, lea lagat muddejuvvon eanavuovdinláhkaásahusa §§ 6 ja 7:s. § 6:s oidno ahte eanavuovdinorgánat "sáhttet" diktit guohtut stáhta eatnamiin jus ii vahágahte vuovddi. Dasto berre guohtuma dábálaččat ordnet "sierra láiddomiin". Dát ii mearkkaš ahte dihto guovlu dollo dihto geavaheaddjái, muhto ahte son sáhttá diktit guohtut guovllus searválaga eará geavaheaddjiin (oktasašguohtun) . Dehálaš deastta iešguđet láiddonválljemii lea juksat govttolaš guohtonjuohkima gaskal boazodoalliid ja eanadoalliid. § 7 mielde sáhttá guohtonvuoigatvuođa gáržžidit, muddet dahje sirdit, dahje áibbas bissehit viđa jagáš heaittihanáigemeriin almmá buhtadusa haga geavaheaddjái. Jus guohtonvuoigatvuohta bissehuvvo áigemeari haga, dahje oanehat áigemeriin go vihtta jagi, de buhtaduvvo vuoigatvuođaeaiggáda vahát go lea ožžon oanehat heaittihanáigemeari go vihtta jagi. Dás namuhuvvo ovddeš eanavuovdinlágaid njuolggadus mas gildojuvvo vuovdit guovlluid mat leat dehálaččat omiid guohtumiidda, sihkkojuvvui 1965 eanavuovdinlágas. Muđui čujuhuvvo Riektejoavkku čielggadeapmái 3.3. kapihttalii meahcceguohtun omiide, 4.2.6. kapihttalii guohtonvuoigatvuohta omiide ja 2. mildosii, III.5. Geassemánu 14. b. 1985 plána- ja huksenláhka nr. 77 deattuha ulbmilparagráfas ahte láhka galgá láhčit dilálašvuođaid nu ahte eanageavaheapmi ja huksen gártet ávkkálaččamussan juohkehažžii ja servodahkii, geahča § 2 nuppi lađđasa. Ulbmilmearrádusa ferte geahččat ovttas eanalága ulbmiliin. Stuorradikkedieđáhusas nr. 57 (1980-81) Stáhta vuvddiid direktoráhta mihttomeari ja bargguid birra, čuožžu earret eará: "Opmodagaid hálddašettiin berrešii DSS bargat eana- ja resursahálddašemiin mii lea ávkkálaččamus servodahkii, guovlluide gos stáhta opmodagat leat ja mas stáhta lea eanaeaiggádin." (5. siiddus) Finnmárkku 1992-95 fylkkaplána deattuha 5.1. čuoggás ahte lea váldoulbmil sihkkarastit Finnmárkku oasi riikkalaš eana- ja vuovdedoallobuvttadeamis ja - barggaheamis. Vai juvssašii ulbmiliid galgá ee. bargat amas nuppástuhttin čuoža fylkka eanadollui, oččodit dohkkehit eanadoalu sierrameannuduvvot oassin lotnolasealáhussan sámeguovlluin, nannet roavvafuođđar- ja biergobuvttadeami, movttiidahttit ávkkástallat muorje- ruonasšaddo-, buđet- ja eará gilvvagárdešaddobuvttadeami. 4.2.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Eanadoallodepartemeanta sáhttá, eanalága § 8 mielde, buo. miessemánu 26. b. 1978 ggl. cea., addit láhkaásahusaid fylkkaeanadoallostivrra ja gieldda áššemeannudeames, earret eará siskkáldas bargojuohkimis nu ahte fylkkaeanadoallostivra sáhttá dodjit jođiheaddjái dahje hálddahussii addit cealkámušaid ja dahkat mearrádusaid stivrra dahje lávdegotti beales. Gildii sáhttá maid sirdit váddi bargguin mat gullet fylkkaeanadoallostivrii. Fylkkaeanadoallostivra leat stáhta orgána fylkkadásis. Stivrras leat 7 miellahtu várrelahtuiguin geaid fylkkadiggi vállje sierra fylkkagieldda válgaáigodahkii. Stivra galgá stáhta beales čađahit lága § 1 ulbmila, ja geahččalit oažžut govttolaš vuovdinfálaldagaid opmodagaide, veahkkehit oažžut áigái eanaatnima oastimiid ja bargat plánaiguin, buo. eanalága § 6. Eanalága § 53 mielde sáhttá fylkkaeanadoallostivra muitalit eaiggádii geas leat gilvon eatnamat mat lea "suostojuvvon 1 415 " dahje "ávkkeheamit", makkár doaimmaid galggašii čađahit vai eatnamat govttolaččat buvttaduvvošivčče. Stivra sáhttá gohččut eatnama lihttoláigohitge ainjuo 5 jahkái. Eanalága § 54 mielde sáhttá fylkkaeanadoallostivra erenoamáš háviid addit sierralobi gilvon dahje gilvvehahtti eatnamiid atnit eará ulbmiliiddago eanadollui "jus dilálašvuođaid ollislaš árvvoštallama mielde gávnnaha ahte eanadoalloberoštumiid ii berrešii vuhtii váldit." Fylkkaeanadoallostivrra dat maid mieđiha eanaopmodagaid juogadeapmái § 55 mielde. Dán mearrádusas ovdanboahtá ahte galgá dušše mieđihuvvot "jus juogadeapmi lea doaibmaekonomalaččaŧ 416 dohkálaš dahje nana servodatberoštumit dan bealuštit. " Justisdepartemeantta láhkaossodat (guovvamánu 25. b. 1977 girjjis ) ja Sivilaáittardeaddji (borgemánu 3. b. 1981 girjjis) leat bidjan vuođđun ahte eanalága § 55 ii leat oaivvilduvvon gustot Finnmárkui. Čujuhuvvui eanavuovdinlága ja dan ovdabargguid cealkkekeahteš 417 ektui ahte eanalága § 55 ja eanavuovdinláhka eai galgan gustot bálddalágaid Finnmárkkus. Konsešuvdnalága § 24:s (ja geassemánu 28. b. 1974 odellága § 27 § 29) čuovvu ahte gielda ja fylkkaeanadoallostivra vvvgalget gohcit ahte ássan- ja jođihangeatnegasvuohta konsešuvdnalága § 6 nr. 1 (ja odellága) mielde doahttaluvvo. Fylkkaeanadoallostivrras lea váldi mearridit galgágo addot sierralohpi ássan- ja jođihangeatnegasvuođas, geahča ođđajagemánu 6. b. 1989 mearrádusaid IV čuoggá váldesirdimis fylkkaeanadoallostivrrain gielddastivrraide. Muđui galgá fylkkaeanadoallostivra bargat maid stáhta gohčču. Fylkkamánneámmáha eanadoalloossodat lea ordnejuvvon fágaossodahkan fylkkamánneámmáhii man jođiha eanadoallodirektora, geahča eanalága § 3 nuppi lađđasa. Finnmárkku ossodagas galgá leat dušše eanadoallojuogus man jođiha eanadoallodirektora. Ii leat vuos ásahuvvon vuovdedoallojuogus numo riikkas muđui, muhto dákkár evttohusa lea Fylkkamánni ovddidan ovttasráđiid fylkkaeanadoallokantuvrrain ja eanavuovdinkantuvrrain. Eaktuduvvon lea ahte ossodagas galget ieža beassat fágalaččat mearridit, iige olus fylkkamánni. Dehálamos barggut gullet eanadoallošiehtadussii, servodatplánemii ja giliovdánahttimii. Eará dehálaš áššit leat áššemeannudeapmi konsešuvdnalága, eanalága, odellága jna. mielde. Gielda ovddasvástida, eanalága § 3 vuosttas lađđasa mielde, ja mii lea fámus ođđajagemánu 1. b. 1994, "eanadoalloáššiid meannudeami ." Ovdal lei stáhta lávdegoddi gielddadásis 5 miellahtuiguin geaid gielddastivra válljii. Dál mearrida gielddastivrra mo dát bargu galgá ordnejuvvot. § 3a:s čuožžu ahte buot gielddain galgá leat hálddahus mas lea dárbbašlaš eana- ja vuovdedoalu fágagealbu. Gielda galgá ovttas fylkkaeanadoallostivrrain bargat čađahit eanalága ulbmila, geahča § 6 buo. § 1. Gielda galgá addit ráđiid maid berrešii dahkat vai eanadoalloeatnamat livčče gánnáhahttin. Eanalága § 54 mielde lea gieldda bargu gohcit ahte gilvon ja gilvvehahtti eatnamat eai adno earágo eanadollui. Barggut mat eai gula stáhtii, sáhttá gielda ieš čoavdit mo gávnnaheš eanamus ávkkálažžan. Gielddastivra galgá cealkit ássan- ja jođihangeatnegasvuođa sierrálobi ohcamiid ektuige. Báikkálaš eanadoallohálddahus galgá ođđajagemánu 1. b. 1994 rájes báikkálaš dásis buhttet stáhta eanadoallokantuvrraid. Gielda váldá badjelasas earret eará ovddasvástádusa ahte barggut mat lágas dahje láhkaásahusas leat biddjon gildii dahkkojit eavttuid mielde. Gielda sáhttá ordnet hálddahuslaš barggus numo ieš áiggoš. Eanadoallošiehtadusa oassin ovddasvástidit gielddat gaskkustit sirdimiid gieldda eanadollui. Sáhttá namuhit ahte omd. 1991:s sirdojedje sullii 65 miljon ruvnnu Finnmárkku eanadollui. Finnmárkku eanavuovdinkantuvra hálddaša stáhta eatnamiid Finnmárkkus eanavuovdinlága njuolggadusaid mielde. Dát oažžu mearkkašumi earret eará eatnamiid vuovdimii ja lihttoláigoheapmái eanadollui. Njuolggadusat mat leat mearriduvvon eanavuovdinlágas ja eanavuovdinásahusain leat čađamannon bajábealde, ja čujuhuvvo dasa mii doppe daddjui. Muđui čujuhuvvo 2. kapihttalii eanavuovdinortnega birra. 4.2.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Áššemeannudeapmi Konsešuvdnaohcama áššemeannudannjuolggadusat konsešuvnna dahje odellága mielde eai meannuduvvo dás. Seamma gusto seamma guovtti lága vmielde sierralohpeohcamii ássan- ja jođihangeatnegasvuođa njuolggadusaid ektui. Ohcan Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii čuoldit eatnamiid eanadollui ovddiduvvo dábálaččat ovttas báikkálaš eanadoalloossodagain, ja gustoha vuđolaš eanadoallofágalaš árvvoštallama. Sihke gieldda ja fylkkaeanadoallostivrra cealkámušat deattuhuvvojit sakka. Sáhttá earret eará leat ságas dohkkego eana eanadollui, man buorre šaddadaneana lea olámuttus guovllus, dárbbašago ohcci lassieatnamiid ja maid ohcci čehppodaga ja máhtu hárrái. Eanavuovdinkantuvra sáhttá prinsihpas ieš árvvoštallat makkár deattu bidjá dákkár cealkámušaide eará deasttaid ektui mat leat ovdanboahtán, muhto geavadis eanadoalloorgánaid dán suorggi árvvoštallamat hárve rievdaduvvojit. Jus lea sierramielalašvuohta gaskal báikkálaš eanadoalloorgána ja fylkkaeanadoallostivrra, čuvvojuvvo fylkkaeanadoallostivrra árvalus. Eanavuovdinlága § 2 árvvoštallan, namalassii berrešedjego eatnamat oppanassiige vuvdot boazodoallodeasttaid dahje eará deasttaid geažil nugo omd. guollebivddu dahje olgunastima geažil, mearrida eanavuovdinkantuvra ieš. Daid háviid go eanavuovdinkantuvrra mearrádus lea vuostá fylkkaeanadoallostivrra árvalusa, galgá mearrádusa sáddet Eanadoallodepartementii. Eanavuovdinkantuvrra áššemeannudeapmi lea lagat muddejuvvon eanavuovdinláhkaásahusaid §§ 15 ja 16:s. Dán oktavuođas leat erenoamážit njuolggadusat § 15 nuppi lađđasis beroštahtti, go eanavuovdinkantuvra ferte viežžat dárbbašlaš cealkámušaid eará orgánain: buo. láhkaásahusa § 16, ja lobi eará lágaid mielde. Eatnamiid dahje eanadoallovuoigatvuođaid áššiin galgá viežžat cealkámuša gielddas ja fylkkaeanadoallostivrras. Dasto galgá áššiin mat gusket boazoealáhussii, eatnamiid čuoldin eanadolluige, viežžat cealkámuša guoski luohttámušlávdegottis (orohatstivrras) ja guovllustivrras. Sihke eanadoallo- ja boazoealáhusas lea vejolašvuohta njuolga váikkuhit mearrádusaide, go sihke fylkkaeanadoallostivrras ja boazoealáhusas galgá leat goappásge ovddasteaddji eanavuovdinstivrras, geahča eanavuovdinláhkaásahusa § 12. Eanavuovdinláhkaásahusa § 16 a:s ovdanboahtá ahte hálddašanlága VI kapihttal váidima birra galgat gustot earret eará eanavuovdinásahusaid mearrádusaide mihtádit eatnamiid eanadollui. Dákkár áššiid váiddaorgána lea Statskog guovddáš eiseváldi. Geavat Geavadis lea Finnmárkku eanavuovdinkantuvra eanaš lihttoláigohan - iige vuovdán - eatnamiid lassieatnamiidda ja gilvojuvvon gittiide dálá doaluide ja eatnamiid ođđa doaluide. Earret eará lea navdon ahte vuovdin guhkit perspektiivvas sáhttá váddudit ulbmálaš ja ávkkálaš ávkkástallama guovllu stáhtaeatnamiin, ja dárbbašmeahttumit juogadit stáhtaeatnamiid ja bidjat heajos rájáid gaskal stáhtaeatnamiid ja priváhta eatnamiid. Muđui ii čuoza erenoamážit dasa geasa dát guoská, go láigolažžii go lihttoláigoha gilvineatnamiid dahje gilvojuvvon gittiid dábálaččat addo olles duohta geavahanvuoigatvuohta, earret dihto vuoigatvuođaid mat eanavuovdinláhkaásahusa mielde § 3, buo. § 4 vuosttas lađđasa galgá doalahuvvot stáhtii, jus dat eai láigohuvvo dahje lihttoláigohuvvo sierra. Dát gusto earret eará čáhce- ja gáddevuoigatvuođaide, koalla, oljju, minerálaid jna. vuoigatvuođaide, vuoigatvuhtii ráhkadit, stuoridit dahje geavahit luottaid ja bidjat iešguđet rusttegiid, stoalpoláigoheami ja čievravieččahaga vuoigatvuohta. Dát vuoigatvuođat galget dábálaččatge doalahuvvot stáhtii vuovdimis, nu ahte geavadis ii leat makkárge duohta 1418 erohus gaskal eatnamiid mat lihttoláigohuvvojit ja dain mat vuvdojit eanadollui. Muđui sáhttá namuhit ahte stáhta várra ii leat dáid vuoigatvuođaid atnán. Maŋimuš jagiid leat uhccán čuldojuvvon eatnamat ođđa doaluide. Ođđa doaluide čállo láigošiehtadus 10 jahkái, mii automáhtalaččat ođasmuvvo jus báikkálaš eanadoalloeiseválddit dan ávžžuhit, maid dahket jus láigoáigodagas lea álggahuvvon doallu dahje háhkamat eanadollui. Ohcama mielde sáhttá guoskevaš guovllu sirdit eaiggáduššamii. Dás deattuhuvvo dat eanadoallu mii duođas doaimmahuvvo ja leago guovlu lunddolaš doallun vuogas rájáiguin. Go dehálamos oassi lihttoláigohuvvon guovllus leat gilvon ja láigolaš dan ain jođiha, oažžu dábálaččat oastit eatnamiid. Go vuovdá eatnamiid eanadollui mearriduvvojit dábálaččat muhtun sierraeavttut mat gustojit 20 jagi sirdimis. Eaiggát gohččojuvvo earret eará leat ássan- ja jođihangeatnegas ja ii sáhte sirdit opmodaga alit haddái go oastinhaddái. Fylkkaeanadoallostivra sáhttá datte addit dás sierralobi. Jus eavttuid rihkku, lea eanavuovdinkantuvrras ruovttoluotta oastinvuoigatvuohta 1419 opmodahkii. Dát vuoigatvuohta lea hárve geavahuvvon, ja eavttut orrut muđui leat oalle seammaláganat go mii muđui gusto eana- ja konsešuvdnalága njuolggadusaid mielde. Statskog-Finnmark mearrida vuovdinhatti njukčamánu 7. b. 1991 Statskog guovddášhálddahusa addán njuolggadusaid mielde, eanavuovdinláhkaásahusa § 9 láhkavuođuin, buo. eanavuovdinlága § 2, oaččui sirdot válddi Eanadoallodepartemeanttas. Eanavuovdima haddi eanadollui biddjo eatnama "buorrevuođa 1420 ja sajádaga" mielde, muhto vuolimus haddi 1993:s lea sullii 213 ru. mihtus. Dasa lassin mákso vuovddi ovddas mii lea opmodagas. Eanahaddi láigohit gilvojuvvon gietti ja gilvoeatnama biddjo gaskal 10,60 ja 31,80 ru. mihtus jahkái. Vuolimus divat lea liikká 480 ru. jahkái makkár ulbmilii dal leš ja man stuoris, geahča golggotmánu 30. b. 1992 haddemiid 1 421 . Eanaš ohcamat eanamihtádusaide eanadollui leat lassieatnamat dálá doaluide, dábálaččat fuođđarvuđđosa 1422 lasihan dihte. Ohcamat leat geahppánan mealgat maŋimušjagiid. 1970-80 jagiid čuldojuvvo gaskamearalaččat sullii 4 000 mihtu jahkái, ja maŋimušjagiid leat čuldon sullii 1 000 mihtu jahkásaččat. Dán oktavuođas sáhtášii namuhit ahte eanadoalloorganisašuvnnat guhkit áiggi leat gáibidan láhkaduvvon vuoigatvuođa dárbbašlaš lassimihtádusaid 1423 eatnamiidda, ja vuoigatvuođa čujuhuvvot hirssa ja muorraávdnasiid earret eará áidestoalppuide, hášestávrráide ja viesuide. Eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa gielddus vuovdit dahje lihttoláigohit eatnamiid mat adnojit "dárbbašlažžan" boazoláiddomiidda dahje leat johtolagat jna. cagget hui hárve eatnamiid luobahit eanadollui boazodoalloberoštumiid deasttas. § 2 gildosat baicce dávjá heađuštit eanamihtádusa eará ulbmilii go eanadollui. Eanadoalu sierradilli lea gal servodaga árbevirolaš nana saji duohken. Eanavuovdinorgánat orrut dávjá vuođđudan ahte dušše vvvvvokta mihtádus ii vahágahte boazoealáhussii maidege, muhto lea hui mávssolaš eanadoallái geasa dát guoská. Danin lea vihkkedallan gaskal eanadoalu beroštumiid ja boazodoalu beroštumiid eanamihtádusáššiin eanadollui. Dán beroštanvihkkedallamis čujuhuvvo 2. kapihttala eanavuovdinlága § 2 vihkkedallamii eanavuovdinásahusaid birra. Eanadoalu beales lea celkon ahte oaivvilduvvo eanavuovdinkantuvra menddo sakka atná deastta boazodoalloberoštumiide go mearrida lassieanamihtádusaid eanadollui. Boazodoallu orru nannosat eanamihtádusas ođđa doaluide go lassieanamihtádusas čuožžovaš dollui. Jus čuoldá eatnamiid ođđa dollui siskkilda dát dábálaččat stuorát guovlluid go mihtádus lassieatnamiidda, ja danin álkit sáhttit guoskat guovlluide maid ferte atnit "dárbbašlažžan" boazoealáhii. Dávjá dárbbašuvvo lassieanamihtádus vai guoskevaš eanadoallu lea ulbmálaš dahje lea doarvái stuoris "eaiggáda ja bearatgotti oadjudit ruđalaččat", buo. eanalága § 2 nuppi lađđasa b bustáva, buo. a bustáva. Eanavuovdinlága § 2 nuppi lađas b bustávva orru addimin boazodoalu johtolagaide buoret suodjaleami go láiddomiidda, go dat inta gieldá luobahit eatnamiid mat leat johtolagain. Ná lea mearrádus adnonge. Eanačuoldin eanadollui sáhttá leat vuostá eará beroštumiidge, numo omd. vuovdegáhttema, olgunastinberoštumiid, viessohuksemiid ja ealáhusulbmiliid deasttaid. Muhtun háviid lea eanadoallu ferten čáhkket saji vuovdegáhttenberoštumiide, ja eará beroštumit leat hui hárve oiduduvvon eanadoalloberoštumiid ektui. Muhto mihtádus eanadollui lea biehttaluvvon danin go guovlu lei plánejuvvon industriguovllus earret eará Álttás, dahje go leat gávnnahan guovllu dohkálaččabun bođuguovlun omd. Kárášjogas. Ii mearriduvvo váldit ruovttoluotta guohtonvuoigatvuođa, muhto go eanavuovdinkantuvrras eará ulbmiliidda áigot geavahit láiddomiid, masso vuoigatvuohta automáhtalaččat. Muhtumin lea guohtonvuoigatvuohta formaliserejuvvon šiehtadusa bokte mas guohtonservviide lea juolluduvvon ráddjejuvvon guovlu. Šiehtadusat eai atte vuoigatvuođa eará go sávzzaide ja gálbbiide guohtut dán guovllus. Šiehtadusáiggis lea datte guohtonsearvi sihkkaraston guohtonvuoigatvuođa ruovttoluotta váldimis. Dábálaččat mákso jahkásaččat muhtun čuohte ruvdnosaš divat dákkár šiehtadusaid ovddas, mat sáhttet siskkildit badjel čuohte njealjadaskilomehtera guovlluid. 4.3 BOAZODOALLU 4.3.1 Álggahus Navdo ahte boazodoallu váldoealáhussan ja johtti boazodoallun, nugo dat dál lea, ovddiduvvui 1400 rájes ja gitta 15-1600 logu guvlui. Muhto ođđa dutkama mielde vuhtto ahte boazodoallu lea leamaš ovdalge. Ovdal dán elle eanaš sápmelaččat nana ovddiduvvan bivdokultuvrras, mii lei vuođđuduvvon ávkkástallat vaikko makkár luondduriggodagaid. Muhtun guovlluin lei veaháš eanadoallu ja šibitdoalluge ja eanet fásta ássi dálonat. Vaikko bivdu ja guollebivdu lei váldovuođus, geavahuvvo bohccot sihke borramuššan, vuođgŋinboazun 1 424 bivddus ja sáhttun. Go ođđa bivdovuogit ja bivdosat leavvagohte deike de ávkkástallagohte badjelmearalaččat vfuođđovaljiin, man boađus lei ahte johtti boazodoallu dáđistaga šattai váldoealáhussan muhtun sápmelaččaide. Nuppástuvvan johtti boazodollui váldoealáhussan mearkkašii geahččat ealu miehtá jagi ja danin sihkkarat birgejupmi go jahkodagaid bivdu ja guollebivdu. Náhkki lei dehálaš gávpegálvun ja dehálaš vearromáksingaskaoapmin. Muhtun Finnmárkku guovlluin muhtun áiggi golbma riikka vearuhuhtte sápmelaččaid. Earret eará dát dilálašvuođaid dagahedje ahte sápmelaččat dorvvastedje dušše ovtta ealáhussii, ja ahte bohciidedje riiddut gaskal šaddi boazoealáhusa guovlluávkkástallama ja eará sápmelaččaid ja fárren dáža ja kveana ássiid. (Geahča Gudmund Sandvik Riektejoavkku čielggadeamis, 1, 1.3. mildosa.) Áramus čálalaš dieđut vuonjas bohccuid birra leat 500 -logu rájes. Skandinávia lea Ottar dieđáhus 800-logu loahpas áramus vissis čálalaš gáldu vuonjas bohccuid birra. Boares sámi boazo- ja guohtondilálašvuođaid rikkis terminilogias vuhtto ahte boazodoalu álggu leat olu boarrasat. Sápmelaččain lea leamaš gaskavuohta bohccuide dondološ rájes ja lea vuolgán juo vuosttas olbmuid rájes maŋŋil jiekŋaáiggi sullii 10 000 jagi dás ovdal. Dát duođaštuvvo báktesárgomiin Álttás. Boazodoallu čuovvu áibbas dihto jahkodatjoru 1425 , mas iešguđet bargguin lea sierra sadji heivehuvvon dollui. Doaibmajahki álgá cuoŋománu 1. b. Eallu johtá gaskal dálveguohtuma, giđđa- ja čakčaguohtuma ja geasseguohtuma. Dábálaččat lea mearkun, njuovvan ja čohkken/rátkin láiddomiid gaskasaš jođedettiin. Finnmárkkus ja Davvi-Romssas geavahuvvojit duoddarat dálveguohtumiidda, ja geasseguohtun lea rittus ja belohahkii sulluinge. Eanaš dálveláiddomat ja čakča- ja giđđaláiddomat Finnmárkkus leat stuorát oktasašorohagat, mii garrasit čuohcá ealáhii ja maid bohciidahttá juogadanriidduid. Boazodoallu lea čađahan hui jođánis ja viiddis ođasmahttima ja jođihanvuogit leat garrasit muhtton maŋimuš 20 -30 jagiid. Ealáhus mekaniserejuvvui hui jođánit, ja dálá boazodoalus lea alla teknologalaš dássi mas geavahuvvo olu johtolatteknologia. Dákkár biergasiid geavaheapmi lei omd. 1987:s sullii 62% sámi boazodoalu goluin. Árbevirolaš heivehanmálle mas bearaš čuovui ealu, lea jávkan. Dál leat boazodoalliin bissovaš dálve- ja geasseviesut. Áiddiid, muohtaskohtera ja meahccevuojániid atnu dahká ahte sáhttá guođohit ja doaimmahit barggus fásta ássanbáikkis. (Gáldu: St. dieđáhus. nr. 28 1991-92 Nana bissovaš boazodoallu.) Boazodoalu mávssolašvuohta ealáhussan riikkadásis lea viehka unni, muhto sámi kultuvrra guoddin lea ealáhus árbevirolaččat leamaš dehálaš riikkaoktavuođasge. Sámi ealáhussan lea das almmatge hui stuorra mearkkašupmi, vaikko navddašii ahte sullii 90% sápmelaččain Norggas gullet eará ealáhusaide. Finnmárkkus lea ealáhus nu stuoris ahte das lea sihke ruđalaš, barggaheaddji ja válmmasvuođa mearkkašupmi. Dát gusto erenoamážit Kárášjoga ja Guovdageainnu gielddaide, gos 18 ja 41 proseanta ássiin lea njuolga oktavuohta boazodollui. Dát vástida sullii 312 jahkebarggu 1426 Kárášjogas ja sullii 547 bargojahkodaga Guovdageainnus. Lassin boahtá barggaheapmi ealáhusain ja eará bálvalusdoaimmain mat leat čadnon boazodollui. Boazodoalus lea dasa lassin stuorra ealáhus- ja barggaheaddji mearkkašupmi Porsáŋggu, Unjárgga ja Deanu gielddaide. Oppalaččat Finnmárkkus leat sullii 2100 olbmo boazodollui gullevaččat. Dáin leat badjelaš 1300 olbmo juogaduvvon 288 dollui vvOarje-Finnmárkus, ja sullii 800 olbmo leat juogaduvvon 214 dollui Nuortta-Finnmárkus. Elliid, doaluid ja buvttadeami ektui ii leat boazoealáhus goassige leamaš stuorát go dál. Ealáhus lea 1970-logu álggu rájes ja gitta 1989 rádjai oktilaččat sturron sihke buvttadeami, barggaheami ja ealáhusa olmmošlogu ektui. Ealáhus ahtanušai sakka 1980-logus. Hui stuorra erohusat leat boazodoalus Finnmárkkus. Go Kárášjogas ja Guovdageainnus leat 166 ja 180 bohcco juohke bargojahkodaga nammii, lea boazolohku Buolbmágis ja Várjjagis 299 juohke bargojahkodaga nammii. Erohus lea stuoris gánnáheami dáfus. Sullii 3/4 Nuortta-Finnmárku doaluin gullet Kárášjohkii ja 1/4 Buolbmágii ja Várjjagii. Sisaboađuid, doarjaga ja ruhtajuolludemiid supmi leat seamma dan guovtti guvlui. Boazodoalliin geain lea vuollel 400 bohcco leat sullii 67% fylkka doaluin ja sis lea oktiibuot sullii 38% bohccuin. 33% doaluin ja boazodoalliin sullii 62% bohccuin. Boazodoalliin geain lea badjel 600 bohcco lea 16% doaluin ja eaiggáduššet sullii 40% bohccuin. Masá buot gielddain davábealde Davvi-Trøndelága leat guohtonguovllut. Vaikko ealáhus lea unni dárbbaša dat hui stuorra eatnamiid. Dát dagaha ahte boazodoallu álkit šaddá eará beroštumiiguin ja ávkkástallanvugiiguin gazzalaga ja daid deattu vuollái. Seamma doalus lea dávjá guohtun dahje johtolat moatti gielddas. Ealáhusas ii leat hálddašanorgána gielddadásis. (Gáldut: Finnmárkui 1992-95 Fylkkaplána, St. dieđáhus. nr. 28 1991-92 Nana bissovaš boazodoallu, Sis-Finnmárkku nuppástuhttin (Fløtten-lávdegoddi) 1992.) 4.3.2 Láhkavuođus ja njuolggadusat Geassemánu 9. b. 1978 boazodoalloláhka nr. 49 oktan gullevaš láhkaásahusaiguin lea dan suorggi guovddáš láhka. Vuođđoláhka ja álbmotrievttálaš geatnegasvuođat. Lassin boazodoallolága lea Vuođđolága § 110a, ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid birra ja 27. artihkkal ON konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái mearrádusat mat leat beroštahtti dán oktavuođas. Norgga ja Ruoŧa gaskasaš 1972 guohtoneanakonvenšuvdna nanne ja mudde vuoigatvuođa dáža ja ruoŧa boazosápmelaččaide rasttildit rájáid elliideasetguin. Dát vuoigatvuohta, ja boazodoallu sámi sierravuoigatvuohtan, nannejuvvui vuosttas háve formálalaččat Sámekodisilla bokte 1751 dáža-ruoŧa rádjášiehtadusas. Boazodoalu riektevuđđosa lagat meroštallamii čujuhuvvo Riektejoavkku 3.17. kapihttalii boazodoalu birra. Njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinlága § 2 nubbi lađas a ja b bustávat ráddjejit eanavuovdinásahusaid válddi háldet eatnamiid eará ulbmiliidda go boazodollui. Eanavuovdinlága njuolggadusaid dáfus čujuhuvvo govvádussii bajábealde 2. kapihttalis eanavuovdinortnega birra. Stuorradiggedieđáhusas nr. 28 (1991-92) Nana bissovaš boazodoallu deattuha ráđđehus earret eará ahte ulbmil lea "ovddidit boazoealáhusa mii leat ceavzil, sihke ekologálaččat ja ekonomalaččat." Dát mearkkaša ráđđehusa oaivila mielde ahte ferte geahpedit boazologu, ahte ferte leat govttolaš gaskavuohka gaskal ealáhusa valljivuđđosa ja olbmuid lohku geat sáhttet oažžut sisaboahto- ja barggahanvejolašvuođaid ealáhusas ja ahte buvttadeamis ferte leat kvaliteahta mii lea heivehuvvon márkanvejolašvuođaide. (9. ja 10. siidduin) . Ráđđehus dadjá dasto earret eará: "Riikka dásis lea ealáhus unni, muhto sámi ealáhussan lea das sakka stuorát mearkkašupmi ja mihttu. ... Ealáhusa árvu kultuvrra guoddin lea dábálaš áddejumi mielde guovddážis. ... Sihke dan kultuvrralaš ja ealáhuslaš mearkkašupmi dahká ahte das lea Ráđđehusa oainnu mielde áibbas vuđolaš mearkkašupmi árbevieruid, iešdovddu ja sámi servodaga ovdánahttima dáfus, sihke ekonomalaččat, sosiálalaččat ja kultuvrralaččat. Dát dahká Ráđđehusa oainnu mielde dárbbašlažžan geahččat boazodoallopolitihka lagas oktavuohtas sámepolitihkain muđui." (18-19. siidduin) Finnmárkku 1992-95 fylkkaplánas lea mihttomearri sihkkarastit boahttevaš boazodoalu valljivuđđosa, stuorimus vejolaš ruđalaš vuoittu ealáhatvaljiid ektui ja eanemus vejolaš oadjebas ja buriid bargosajiid boazodoalus. Dáid ulbmiliid juksan dihte dahká fylkkagieldda earret eará čuovvovačča 50-51. siidduin: Geahpedit boazologu nu ahte guohtonvuođđu fas nanosmuvvá. Lasihit gárvvisteami, mearridit rájiid doallosturrodagaide, ávkin atnit liigebuvttagiid lassisisaboahtun, ovdánahtti molseealáhusaid masa boazodoallu lunddolaččat searvá, movttiidahttit boazodoalu nuoraid čađahit oahpahusa mii addá bargovejolašvuođaid eará ealáhusain, movttiidahttit boazodolliid váldit ođđa máhttáhusa: dan láhkai ahte ožžot 3 gitta 5 jagi oahpahusa bálkkáin." Boazodoalu váldošiehtadus dahkkui vuosttas háve gaskal stáhta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi (NBR) 1976:s ja lea dál buhttejuvvon guovvamánu 26. b. 1993 váldošiehtadusain. Váldošiehtadus lea, oktan jahkásaš boazodoallošiehtadusain, boazodoalu guovddáš stivrenneavut. Ealáhus lea NBR bokte ožžon šiehtadallanvuoigatvuođa stáhtain soames ruđalaš doaibmabijuin boazodollui doarjagii, muhto bealit sáhttet šiehtadit fágalaš, sosiála, organisašuvdna ja eará mávssolaš gažaldagaid ektuige, geahča váldošiehtadusa § 2. Sámediggi lea 1993-šiehtadusas ožžon vejolašvuođa buktit cealkámuša Boazodoallošiehtadusa birra ovdalgo Stuorradiggi dan meannuda ja loahpalaččat dohkkeha, geahča váldošiehtadusa § 4. Ođas 1993-šiehtadusas lea vel ahte NBR dál lea geatnegahtton ráđđádallaŧ 427 eará "dehálaš ealáhusorganisašuvnnaiguin", namalassii Boazoealáhusserviin (BES) , geahča šiehtadusa § 1. Jagiide 1992 ja 1993 juolluduvvui 85 ja 83 miljon ruvnnu čađahit boazodoallošiehtadusa. 1993 supmis sullii 2 miljon ruvnnu sirdojuvvo Sis Finnmárkku Nuppástuhttinprográmmii. Šiehtadusas lea guovddáš ulbmil geahpedit sihke boazologu ja boazodoalliid logu. Eanadoallodepartemeanta dadjá earret eará čuovvovačča St.prp. nr. 66 1992-93 Boazodoallo ođđa váldošiehtadusa hárrái 3. siiddus: "Boazolohku lea maŋimušjagiid njiedjan. ... Datte ferte ain vvvgeahpedit boazologu moanaid guovddáš guovlluin sihkkarastin dihte guhkesáiggi ovdáneami. ... Lea mearri man olu boazologu sáhttá njeaidit almmá boazodoalliid geahpedeamen, jus stáhtadoarjja ii lasihuvvo. Boazologu ovdáneapmi dás duohko sis Finnmárkkus lea danin ealáhusbargiid logu geahpedeami duohken." Boazodoallošiehtadusa láhkavuođuin leat moanat láhkaásahusat addon. Guovddážis lea miessemánu 3.b. 1993 láhkaásahus Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku orohagaid boazodoalliide nuppástuhttinbálká geat eaktodáhtolaččat heaittihit boazodoaluset. Oanehaččat boazodoallolágas Boazodoallolága ulbmil lea lága § 1 mielde: "láhčit dilálašvuođaid nu ahte lea servodatbuorrin láiddonvaljiid ávkkástallan nu ahte oadjuda ruđalaš ja sosiála eallindili ja váfista vuoigatvuođaid sidjiide geain lea boazodoallu fidnun, ja seailluhit boazodoalu dehálaš oassin sámi kultuvran, ee. go : 1.mearrida boazoealáhusa vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid meriid, 2.mudde gaskavuođa eará ealáhusaide ja beroštumisurggiide, 3.mudde boazodoalliid dilálašvuođa gaskaneaset, 4.bidjá vuđđosa ávkkálaš organisašuvdnan ja hálddahussan." Boazodoallu galgá váldonjuolggadussan leat nu gohčoduvvon boazodoalloguovlluin, ja boazodoallolága § 2 vuosttas lađđasa mielde galgá Gonagas (sirdon Eanadoallodepartementii) juohkit Hedemárkku, Mátta- ja Davvi-Trøndelága, Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku fylkkaid guohtonguovlluide. Lága §§ 3 ja 5 mielde, buo. § 2 sáhttá boazodoallu jođihuvvot sihke guohtonguovlluin ja daid olggobealde, muhto buot stuorámus oassi lea guohtonguovlluin, mii mearriduvvui 1935:s 1933 boazodoallolága olis. Departemeanta galgá dasto juohkit guohtonguovlluid orohagaide ja mearridit guohtonáiggi ja bajimuš boazologu iešguđet orohahkii, buo. § 2 nuppi lađđasa. Eanadoallodepartemeantta mieđáhusain sáhttá guovllustivra muddet juohke orohaga doaluid logu ja mearridit bajimuš boazologu juohke dollui. Dušše sámesogalaš dáža stáhtaborgáriin lea vuoigatvuohta boazodollui guohtonguovlluin, geahča boazodoallolága § 3. Lagat vihkkedallamii geas lea vuoigatvuohta boazodollui, čujuhuvvo Riektejoavkku 3.17. 2. kapihttalii boazodoalu riektesubjeavttiid birra. Finnmárkku boazomáddodaga eaiggáduššet ja jođihit priváhta boazodoallit, geat leat ordnejuvvon nu gohčoduvvon doalliide. Boazodoallolága § 4 nuppi lađđasis čuovvu ahte doalu dušše sáhttá jođihit okta ovddasvástideaddji jođiheaddji, vaikko doallu siskkilda beallelačča ja vejolaš eará lagaš fulkkiid bohccuidge. Doalut gullet iešguđet orohagaide, buo. § 2, ja juohke áigemuttus jođihangearddus gullá dušše ovtta dákkár guvlui. Vai sáhttá álgit boazodoaluin boazoláiddonguovllus, gáibiduvvo váldonjuolggadussan guovllustivrra mieđáhus, buo. § 4 vuosttas lađđasa. Boazodoalli iige sáhte fárrehit boazodoalus eará guvlui almmá guovllustivrra addán mieđáhusa haga, buo. § 4 goalmmát lađđasa. Boazoláiddonguovlluid olggobealde lea váldonjuolggadussan vgielddus jođihit boazodoalu jus Eanadoallodepartemeanta ii leat dasa mieđihan, buo. § 5. Boazodoallolága § 9 cealká ahte boazodoalu vuoigatvuohta lea geavahanvuoigatvuohta mii, sorjjasmeahttun gii eaiggádušas eatnamiid, siskkilda vuoigatvuođa earret eará ásadeapmái, johtalussii, johtimii, guohtumii, dárbbašlaš rusttegiid buktin, boaldámuššii ja muorraávdnasiidda ja bivdui ja guollebivdui. Geavahanvuoigatvuođa lagat mearkkašumi čuovvu §§ 10-14. Dán geavahanvuoigatvuođa mearkkašumi ja mahtodaga lagat máinnašeapmái čujuhuvvo Riektejoavkku čielggadeami 3.17. kapihttalii. Buohkat geat leat boazodoalus ealáhusdoallin, sáhttet gáibidit logahallot boazomearkka. Beallelaččat geain lea boazodoallu ovttas, sáhttiba gáibidit logahallot goappáge boazomearkka, buo. § 17 vuosttas lađđasa. Dasto čuovvu § 16 vuosttas lađđasis ahte buot bohccot galget leat merkejuvvon eaiggáda logahallon mearkkas ovdal golggotmánu 31. b. bohcco riegádanjagis. § 17 njealját lađđasis čuovvu ahte gildojuvvo atnigoahtit boazomearkka ovdalgo dat lea logahallon. Jus boazu ii leat merkejuvvon njuolggadusaid § 16 vuosttas lađđasa áigemeari mielde, massá boazodoalli eaiggáduššanvuoigatvuođa bohccui, geahča § 16 goalmmát lađđasa. Dát boazu gártá dalle eiseválddiid opmodat, ja galgá vuvdot dárkilat njuolggadusaid mielde. Juohke orohaga bohccuid sisaboahtu manná guovllu boazodoallofondii, geahča § 16 goalmmát lađđasa, buo. § 32. Boazodoalli geahččangeatnegasvuohta čuovvu § 20:s. Dás daddjo ahte boazodoalli geatnegahtto geahččat albmaláhkai ja fuolahit ahte bohccot leat dohkálaš lojit. Son geatnegahttá erenoamážit gozihit ahte bohccot doalahuvvojit dan orohagas gos bohccot lobálaččat sáhttet leat. Jus boazodoalli ii ieš fuolat dohkálaččat geahččat bohccuid, sáhttet orohatstivra ja soaitá guovlustivra eaiggáda rehkega alde mearridit háhkat dárbbašlaš geahččanveahki. Jus geahččangeatnegasvuohta bistevaččat suostojuvvo, sáhttá mearridit boazologu geahpedit dahje heaittihit doalu, geahča § 20 nuppi ja goalmmát lađđasa. Dákkár mearrádusa sáhttá guoddalit Eanadoallodepartementii hálddašanlága njuolggadusaid mielde. Dan maid boazu vahágahttá, ovddasvástida eaiggát beroškeahttá iežas siva, buo. § 25 vuosttas lađđasa. Maid bohccot vahágahttet orohagas, ovddasvástidit buot boazodoallit ovttasvástolaččat. Seamma gusto maid bohccot vahágahttet orohaga olggobealde. Dát bealátkeahtes ja ovttasvástolaš ovddasvástádus ii gusto liikká go vahágahtto lobálaš johtimis, ásadeamis dahje guohtumis johtolagas dahje láiddomis duoddariin dahje meahcis jus "ii leat sáhka vahágis mii sakka rihkku dan maid ferte atnit eaktuduvvon čuovvut ulbmálaš ja dohkálaš jođiheami, ..", buo. § 26 vuosttas lađđasa. Bealátkeahtes ovddasvástádus ii gustoge maid bohccot vahágahttet lobálaš ásadeamis láddjejuvvon giettis, omd. suoinnit soahtus, stávrráin dahje hášes jus gieddi ii leat áidojuvvon dahje earaláhkai suodjaluvvon, buo. § 26 nuppi lađđasa. 4.3.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Boazodoalu stivrenorgánat leat vuođđuduvvon boazodoallolága njuolggadusaid mielde. Ovdal lei boazodoalu stáhta stivren vuođđuduvvon sámefáldeámmáha birra. Fylkkamánnisge ledje dehálaš barggut ja lei masá juo "bajitsámefáldi". Ráđđehusas (Gonagasas) lea boazodoallolága vuogádaga mielde dehálaš oassi hálddašanválddis. Gonagasa váldi lea váldoáššálaččat sirdon Eanadoallodepartementii, buo. geassemánu 22. b. 1979 ggl. cea. nr. 3372. Váldesirdinmearrádusas ovdanboahtá ahte departemeanta sáhttá dasto sirdit válddi vuolit orgánii. Eanadoallodepartemeanta lea boazodoallohálddašeami bajit orgána, ja lea vuolit orgánaid dahkan mearrádusaid váiddaásahus, nugo boazodoallostivrra ja guovllustivrraid. Departemeantage lea bajábealde boazodoallohálddáhusa Álttás ja boazodoalloagronomaid. Váldi juohkit árbevirolaš boazodoalloguovlluid guohtonguovlluide, buo. boazodoallolága § 2 vuosttas lađđasa, lea sirdojuvvon Eanadoallodepartementii. Boazodoallostivra galgá golggotmánu 10. b. 1979 girjji mielde addit cealkámuša dákkár áššiin. Dálá guohtonguvlluid juohkin mearriduvvui 1935:s 1933 boazodoallolága olis. Prinsihpalaččat ii leat láiddonguovlu mearriduvvon agibeaivái, muhto dát váldi áibbas hárve geavahuvvo. Departemeanttas lea váldi ráfáiduhttit lagat mearriduvvon eatnamiid guohtonguovlluin guohtumii, buo. lága § 11 nuppi lađđasa. Dát gusto vuosttažettiin goahccevuvddiide gos ráfáiduhttin adno gáibiduvvon vuovddi nuorasmuhttima dahje ođđa šattu deasttas. Dákkár ráfáiduhttimat leat dál vuosttažettiin Álttá-guovllus. Go erenoamáš deasttat cealkkihit, sáhttá departemeanta ráfáiduhttit eará guovlluid boazoguohtumiige. Kárášjoga ja Guovdageainnu čoahkkebáikkit leat omd. ráfáiduhtton dán mearrádusa mielde. Eai leat goassige leamaš stuorra guovllut ráfáiduhtton boazodollui Finnmárkkus. Ráfáiduhttimiid čađamannama ja loahpaheami maŋŋil 1980-logu gaskamuttus, leat dál ovddeš áiggi ektui sakka unnit guovllut mat leat ráfáiduhtton boazoguohtuma vuostá, geahča ođđajagemánu 29. b. 1985 láhkaásahusa. Ođđajagemánu 29. b. 1985 láhkaásahusa mielde lea boazodoallohoavddas, gii lea guovddáš boazodoallohálddahusa jođiheaddji, váldi addit sierralobi guohtonráfáiduhttimiin. Son ferte vuos gulaskuddat guoski beliiguin. Boazodoallolága § 10 nr. 4 nuppi lađđasa mielde eai galgga boazodoalu johtolagat giddejuvvot. Dát lea áidna gielddus boazodoalloeatnamiid sáhttit earaláhkai atnit. Eanadoallodepartemeanta sáhttá datte mieđihit nuppástuhttit johtolagaid dahje ođđa johtolagaid dahkat jus vuoigaduvvon beroštumit cealkkihit dán. Jus dát vahágahttá, galgá dát buhtaduvvot árvvoštemiin jus bealit ieža eai soaba. Departemeanta sáhttá dalle dodjit árvvošteapmái dan bienasta bitnii johtolaga mearrádusa. Ii leat dávjá ahte dálá johtolagat sirdojuvvojit dahje ođđa dahkkojit, muhto go dat dahkko, mearrida departemeanta ieš gokko johtolat galgá mannat. § 11 nuppi lađđasa maŋimuščuoggá mielde sáhttá departemeanta ráfáiduhttit guovlluid boazojohtimiige. Dát váldi iige leat adnon. Máŋggalágan rusttegat boazodoalu atnui, nugo gárddit, áiddit, njuovahagat ja šalddit, eai sáhte ceggejuvvot Eanadoallodepartemeantta mieđáhusa haga, jus dat galget leat das badjel jahkodaga, geahča boazodoallolága § 12 nuppi lađđasa. Dát gusto vaikko eatnamiid eaiggát, Finnmárkkus lea dát dábálaččat stáhta, ja eará geavaheaddjit mieđihit dása. Jus sii biehttalit mieđihit, sáhttá departemeantta almmatge addit lobi bidjat rusttegiid, muhto dalle buhtadasain vahága ja bilideami ovddas árvvošteami mielde. § 12 goalmmát lađđasis addo vvEanadoallodepartementii earret eará váldi addit lagat láhkaásahusaid mo áiddit ja eará rusttegat galget biddjot eanodagas. Dákkár njuolggadusat eai leat addon. Boazodoalu stivrrat Boazodoalloláhka addá boazosápmelaččaide alddeset mealgat mielváikkuheami ja belohahkii iešstivrejumi ealáhusa siskkáldas dilálašvuođaide. Eanaháldemis jođihuvvo dát mielváikkuheapmi boazodoallostivrra ja guovlustivrraid bokte. Boazodoallolága stivrenorgánat leat boazodoallostivra, guovlustivrrat ja orohatstivrrat (luohttámušolbmuidstivrrat) . Boazodoallostivra lea bajimuš orgána, ja guovlustivrrat leat bajábealde orohatstivrraid. Boazodoallostivrras lea olles riikka bargoguovllustis ja lea válddis muddejuvvon boazodoallolága § 6:s ja golggotmánu 24. b. 1979 boazodoallostivrra láhkaásahusain. Boazodoallostivrras leat čieža miellahtu, maid Eanadoallodepartemeanta nammada Gonagasa váldesirdima mielde. § 6 nuppi lađđasis čuožžu ahte nammadeamis galgá deattuhit govttolaš geografalaš juogadeami, máŋggabealaŧ 428 fágalaš eavttuid ja oppalaš árvádusa 1429 ja servodatdovddiidusa 1430 . Boazodoalloorganisašuvnnat leat lága mielde váfistuvvon ovddastuvvot boazodoallostivrras, ja sin organisašuvnnain lea evttohanvuoigatvuohta, geahča lága § 6 nuppi lađđasa. Boazodoallostivrra barggut ovdanbohtet boazodoallolága § 6 vuosttas lađđasis ja láhkaásahusa 1. čuoggás. Lágas ovdanboahtá ahte stivra galgá leat fágalaš ráđđeaddi guovddáš boazodoallohálddahussii, boazodutkamii ja nevvohahkii 1431 . Boazodoallostivrii sáhttá bidjat eará hálddášanbargguid ja válddige. Eanadoallodepartemeanta lea golggotmánu 10. b. 1979 girjjis sirdán moanaid bargguid boazodoallostivrii. Boazodoallolága § 2 nuppi lađđasa váldi juohkit orohagaide, mearridit guohtonáiggiid ja bajimuš boazologu mat geažos áiggi ožžot guohtut juohke orohagas, lea Eanadoallodepartemeanta sirdán boazodoallostivrii. Orohagaid juohkimis čuozzu earret eará čuovvovaš St. dieđáhus. nr. 28 1991-92 Nana bissovaš boazodoallu: "Juohkin boazodoallo-orohahkan lea Finnmárkkus badjel 100 jagi boaris. Nuppástumit ea.ea. teknologia ja doaibmavugiid dáfus dahket ahte dát juohkin ii šat heive doaibamvugiide. Ráđđehus atná dan dihte dárbbašlažžan ođđasit geahčadit orohatrájiid Finnmárkkus, ea.ea. buordan dihte obbalaš eananhálddašeami." (20. siiddus) Boazodoallostivra galgá eahpádusas mearridit leatgo eavttut jođihit boazodoalu devdon ja mieđihit jođihit boazodoalu go leat erenoamáš árttat, buo. § 3 maŋimušlađđasa. Boazodoallostivra doaibmá váiddaorgánan guovllustivrraid mearrádusaide, ja láhkaásahusa 12 čuoggás ovdanboahtá ahte boazodoallostivrra eaŋkaláššiid mearrádusaid sáhttá guoddalit Eanadoallodepartementii hálddašanlága njuolggadusaid mielde. Guođoheaddjibarttaid dohkkeheapmái boazodoalus lea sierra skábmamánu 1. b. 1982 láhkaásahus. Dohkkehanváldi lea biddjon boazodoallostivrii Eanadoallodepartemeanttain váiddaásahussan. Njuolggadusain ovdanboahtá ahte bartta ferte bidjat nu ahte das lea vuogas sadji sihke boazodoalu ja eará áššáiguoskevaš deasttaid beales, ja nu ahte ii eanaeaiggát eaige eará guoskevaš beroštumiide dárbbašmeahttumit čuoza, geahča láhkaásahusa § 1 goalmmát lađđasa. Boazodoallostivra lea njukčamánu 23. b. 1988 sirdán válddi boazodoallohálddahussii dohkkehit eaŋkalbarttaid dohkkehuvvon Guovdageainnu oktasašorohaga guođoheaddjibartaplánas. Eaktu lea ahte ii leat sierramielalašvuođa guoskevaš ealáhusbargiid gaskkas, dasa geas galgá leat guođoheaddjibarta dán báikkis. Boazodoallohálddahus Álttás lea earret eará boazodoallostivrra čállingoddi. Boazodoallohálddahus galgá ráhkkanahttit ja lágidit áššiid stivrra ovdii. Hálddahus lea juhkkon golmma juhkosiidda; juridihkalaš ja hálddahuslaš juogus, plánen- ráđđeaddi- ja diehtojuohkinjuogus ja dutkanjuogus. Boazodoallohoavda jođiha orgána mii lea bajábealde boazodoalloagronomaid. Boazodoallohálddahusa sáhttá gohčodit Eanadoallodepartemeantta vuollásaš direktoráhtan. Boazodoallosuorggis leat oktiibuot sullii 37 virggi, 3-4 bargi leat juhkkojuvvon juohke dan guđa boazodoallokantuvrraide, ja earát barget boazodoallohálddahusas Álttás. Guovllustivrrat. Árbevirolaš sámi boazodoalloguovllut Davvi-Hedmárkkus ja Mátta-Trøndelága nuorta osiin gitta Finnmárkui, leat juhkkojuvvon guđa guohtonguvlui. Daid guohtonguovlluin leat iežaset vihtta miellahtu guovllustivrrat maid fylkkadiggi lea nammadan njeallje jahkái fylkkain maidda guovllut gullet, buo. boazodoallolága § 7 vuosttas lađđasa. Guovllustivrrain galget leat árjjalaš boazodoallitge. Geavadis leat unnimus golmmas stivramiellahtuin boazosápmelaččat, buo. eanadoallolávdegotti cealkámuša Árvalusas O. nr. 98 1976-77, 6. siiddus, ahte boazodoallit váldonjuolggaduslaččat berrešedje leat eanetlogus. Eanadoalu organisašuvnnat leat guovllustivrrainge geahpedan dihte dan guokte ealáhusa gaskasaš riidduid. Guovllustivrraid barggut leat mearriduvvon golggotmánu 17. b. 1979 láhkaásahusas. Dat galget bargat mii lágas dahje lága láhkavuođuin lea gohččojuvvon, ja bargat maid boazodoallostivra ja Eanadoallodepartemeanta gohččot. Boazodoallolága § 2 maŋimušlađđasa mielde sáhttet guovlustivrrat muddet iešguđet orohagaid daluid logu. Dat sáhttet vel mearridit bajimuš boazologu juohke dollui orohaga ollislaš boazologu ja guohtunáiggi ektui maid boazodoallostivra lea mearridan. Goappašiid muddemiid ferte boazodoallostivra dohkkehit, mii lea dán dohkkehanválddi ožžon Eanadoallodepartemeanttas. Guovlustivrrat galget dasto mearridit ohcamiid álgit boazodoalu ealáhusdoallin guohtonguovllus, geahča lága § 4 vuosttas lađđasa. Dat galget mearridit ohcamiid sirdit doaimma eará orohahkii guovllus dahje sirdit eará láiddonguovllus, geahča § 4 goalmmát lađđasa. Dat galget mearridit boazodoalliid ohcamiidge guhkidit áigemeari boazodoalu heaittiheames, ja fuolahit boazodoalu heaittiheami boazodoallái gii lea guođđán ealáhusa, geahča § 4 maŋimušlađđasa. Golggotmánu 16. b. 1979 girjjis lea Eanadoallodepartemeanta addán guovlustivrraidege válddi juogadit orohagaid gaskal iešguđet doallojoavkkuid dahje boazodoalliid jus orru ávkkálažžan. Váldi ii leat goassige geavahuvvon. Guovlustivrra eaŋkaláššiid mearrádusaid sáhttá guoddalit boazodoallostivrii hálddašanlága njuolggadusaid mielde, geahča láhkaásahusa 12. čuoggá. Boazodoallokantuvrrat leat ásahuvvon dan guđa guohtonguovlluin ja boazodoalloagronomat jođihit dáid mat leat boazodoallohoavdda Álttás vvvvuollásaččat. Boazodoalloagronoma galgá leat guovllustivrraid čálli ja sus lea árvalanvuoigatvuohta orgánii. Boazodoalloagronoma lea guovllu mearkalávdegotti čállige ja loahpalaččat logahallá mearkkaid ja juridihkalaččat čállá mearkaduođaštusaid, geahča mearkanjuolggadusat § 4 vuosttas ja njealját lađđasa. Boazodoallokantuvrrat barget muđui oaivademiin ja plánemiin. Finnmárku lea juhkkon guovtti guohtonguvlui Kárášjoga ja Guovdageainnu kantuvrraiguin. Luohttámušolbmolávdegoddi (Orohatstivra) galgá ásahuvvot buot orohagain mat lea ásahuvvon boazodoallolága § 2 olis, geahča boazodoallolága § 8. Stivrras galget leat unnimus golbma miellahtu ja válljejuvvot guovtti jahkái háválassii. Lávdegotti miellahtut ja ovdaolmmoš galget orohaga árjjalaš boazodoallit válljet iežaset gaskkas lagat njuolggadusaid mielde mearriduvvon njukčamánu 4. b. 1987 láhkaásahusas nr. 164. Nuorta-Finnmárkus leat 14 orohatstivrra, ja Oarje-Finnmárkkus leat 26. Dáid loguin leat oktasašorohagaid stivrratge. Orohatstivrra barggut leat guovttesuorat, ja ovdanbohtet boazodoallolága moanaid mearrádusain, earret eará § 8 nuppi lađđasis, ja njukčamánu 4. b. 1987 láhkaásahusa § 9:s. Vuohččan galgá orohatstivra ovdaolbmo bokte ovddastit orohaga beroštumiid olggosguvlui. Stivra sáhttá orohaga beales soabadiŧ 432 , áššečuoččuhit ja áššečuoččuhuvvot oktasaš áššiin, geahča lága § 8 nuppi lađđasa. Nuppádassii lea lávdegottis stivrenbarggut ja galgá gozihit ahte boazodoallu orohagas lea gustojeaddji lágaid ja láhkaásahusaid mielde, geahča lága § 8 goalmmát lađđasa. § 8 goalmmát lađđasa mielde galget sis leat várddus orohaga boazodoalliin ja boazologus. Stivra sáhttá dán oktavuođas gohččut ja lágidit čohkkema, mearkuma, rátkima ja lohkama jus boazodoallit gaskaneaset eai šatta ovttamillii ja ieža čađat dákkár doaimmaid, geahča § 8 goalmmát lađđasa. Orohatstivra lea orohaga doaimmaheaddji orgána ja galgá earret eará čađahit orohat- ja jahkečoahkkimiid mearrádusaid, fuolahit orohaga beaivválaš hálddašeami ja earret eará addit cealkámušaid eanaáššiin ja hovdet oktasaš rusttegiid ja gaskaomiid, geahča láhkaásahusa § 9 nuppi lađđasa. Orohatstivrras lea guovddáš sadji buhtadanáššiinge. Boazodoallolága § 25 vuosttas ja nuppi lađđasa mielde lea buhtadanovddasvástádus, nugo namuhuvvon ovddabealde, bealátkeahttá ja ovttasvástolaččat boazodoalliin orohagas gos vahágahtto. Vahágahtton sáhttá gáibádusa ovddidit njuolga boazodoallái, muhto buoremus leat ovddidit gáibádusa orohatstivrii ovdaolbmo bokte, geahča § 25 njealját lađđasa. Buhtadasa galgá dássedit orohaga boazodoalliide juohke boazodoalli boazologu ektui. Boazodoalli gii sáhttá duođaštit ahte su boazu ii leat vahágahttán, sáhttá liikká das beassat. Orohatstivrra mearrádusat eiseválddiid beales, sáhttá guoddalit hálddašanlága njuolggadusaid mielde, geahča láhkaásahusa § 11. Boazodoallostivrra dieđáhusain boazodoalu birra ovdanboahtá ahte leat viehka máŋga váiddaášši. 4.3.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Áššemeannudeapmi Dás dušše oanehaččat namuhuvvo áššemeannudeapmi doaibmabijuid vektui mat váikkuhit eanaávkkástallamii. Áššemeannudeapmi boazodoalliid geasseviesuid ceggema oktavuođas čuvvut plána- ja huksenlága dábálaš njuolggadusaid, ja eai máinnašuvvo dás lagat. Suoidnemánu 28. b. 1983 johtučállosis lea Boazodoallohoavda addán njuolggadusaid mo ohcamat rusttegiidda mat galget leat das badjel jahkodaga, galget meannuduvvot. Tevnnegat, kárttat ja vejolaš eará duođaštusat sáddejuvvojit rivttes boazodoalloagronomii. Boazodoalloagronoma galgá oažžut cealkámuša guoskevaš beroštumiin, earret eará orohatstivrras, gielddas, fylkkaeanadoalloeiseválddiin, fylkkamánni birasgáhttenossodagas, vejolaš priváhta eanaeaiggádiin ja eanavuovdineiseválddiin, ja soaitá ovddidit ášši guovllustivrii. Ohcan oktan cealkámušaiguin sáddejuvvo boazodoallohálddahusa bokte Eanadoallodepartementii. Guođoheaddjibarttaid ohcamat sáddejuvvojit boazodoallostivrii dahje, Guovdageainnu oktasašorohaga beales, boazodoallohálddahussii Álttás (boazodoallostivrra njukčamánu 23. b. 1988 váldesirdinmearrádus) . Guođoheaddjibartta ohcci, galgá vuos ovddidit ohcama eará orohagaide maidda dat guoská, eanaeaiggádiidda ja dárbbašlaš ásahusaide eará lágaid vuođul. Eanavuovdinkantuvra oažžu mearrádusa Boazodoallostivrras ja juridihkalaččat čállá šiehtadusa. Ii leat láigodivat guođoheaddjibarttaide. Mearrádusa cegget boazodoalu guođoheaddjibartta sáhttá guoddalit Eanadoallodepartementii, geahča skábmamánu 1.b. 1982 láhkaásahusa § 2. Geavat Vaikko boazodoalloláhka dan vuođđuda, ii leat mearriduvvon bajimuš boazolohku juohke dollui Finnmárkkus. Cuoŋománu 1992:s ledje virggálaččat sullii 67 000 ealli Nuorta-Finnmárkku giđđaealus, ja badjelaš 90 000 Oarje-Finnmárkus, oktiibuot sullii 157 500 ealli. (Gáldu: St.prp. nr. 66, 1992-93, Om ny Hovedavtalen for reindriften, 4. siiddus.) Fágalaš árvvoštallamiid mielde leat guohtumat menddo fuonit dán boazologu ektui, nu ahte jus guohtumiid galggašii sáhttit fas ođasmahttit, ferte boazolohku ain geahppánit. Boazodoallohoavda lea rávven bajimuš boazologu biddjot oktiibuot 127 000 olles fylkii, sullii 57 000 Nuorta-Finnmárkui ja 70 000 Oarje-Finnmárkui. Dákkár plánejuvvon boazologu geahpedeapmi čuohcá garrasit sosiálalaččat ja ruđalaččat sidjiide geat dál leat boazodilis. Finnmárkkus fylkkagieldda olis leat álggahuvvon doaimmat dustet dákkár boazodoalu nuppástuhttima váikkuhusaid ja ráhkadit doaibmaevttohusaid mat sáhttet caggat boazodoalu geahpedeami barggaheaddji čuozahusaid. Lávdegoddi (Fløtten-lávdegoddi) leat ovdanbuktán ovttajienalaš árvalusa 35-40 konkrehta doaibmabijuin oaivvilduvvon ealáhusbargiide ja servodahkii muđui. Eanadoallodepartemeanta lea dán oktavuođas miessemánu 3. b. 1993, nugo ovdal namuhuvvon, dohkkehan Oarje- ja Nuorta Finnmárkku boazodoalliid nuppástuhttinbálkká láhkaásahusaid, sidjiide geat eaktodáhtolaččat heaittihit boazodoaluset. 4.4 VUOVDI vv 4.4.1 Álggahus Čoaska ja biekkas dálkkádat Finnmárkkus ráddje lunddolaš šattu riddoguovllus ja stuorra osiid duoddaris árktalaš šattuide, dakŋasiidda, miestagiidda, suinniide ja jeahkáliidda. Legiin ja vuotnabađain leat dálkki eavttut buoremussan beahce- ja lastavuovdái, muhto guosaide, leibbiide 1433 , sieđggaide, skábiide 1434 , subiide 1435 ja duomaide 1436 ge. Finnmárku lea davvi orda 1437 dehálaš muorrasorttaide nugo beahcái ja gussii. Máilmmi davimus beahcevuovdi lea Rávttošnjárgga álbmotmeahcis. Guossa ii šatta vuovdin Finnmárkkus, ja gávdno dušše unnit bieđggus sajiin, erenoamážit Mátta-Várjjagis. Vuollel 7% Finnmárkku eatnamiin leat vuovddit. Go Finnmárku siskkilda 15% Norgga eanaviidodagas, lea Finnmárkuvuovdi dušše 3,2% riikka ollislaš vuovdeviidodagas. Buvttadeaddji vuovdeeatnamat lea 1,7% fylkka eatnamiin, ja leat sullii 831 km 2 . Buvttadeaddji vuovdi Finnmárkkus lea dušše 1,2 % Norgga buvttadeaddji vuovdeeatnamis, ja leat eanaš Báhčaveajis Mátta-Várjjagis, Álttás, Kárásjogas ja Porsáŋggus. Eanemus oassi fylkka vuvddiin leat stáhta "matrikulerekeahtes" eatnamiin. Priváhta olbmot eaiggáduššet sullii 100 km 2 buvttadeaddji vuovddi fylkkas. Priváhta vuovdi lea juogaduvvon muhtun čuohte opmodagaide, eanaš Álttás, Kárásjogas ja Mátta-Várjjagis. Fylkka vuovdeopmodagat leat dadjatjuo hui unnit. 1989:s ledje 466 vuovdeopmodaga fylkkas; 70% dáin ledje gaskal 25-99 mihtu. Riikkas oppalaččat lei nuppeláhkai; dušše 30% vuovdeopmodagain ledje gaskal 25-99 mihtu. (Gáldu: Statistisk Sentralbyrå, Regionalstatistikk for Finnmark, Statistisk Årbok 1992.) Dábálaš jagis čuhppojuvvo sullii 10-12 000 m 3 goahccevuovdi Mátta-Várjjagis. Kirkenes Trelast váldá sullii 6500 m 3 , ja sullii 3 500 m 3 vuvdo Troms Treforedling:i. Mii báhcá, geavahit báikkálaš sahát. Muđui fylkkas čuhppojuvvo sullii 3-4000 m 3 , eanaš Álttás, Porsáŋggus ja Kárášjogas. Kárášjogas, Álttás ja Porsáŋggus čullet báikkálaš doaimmaheaddjit vuvddiid Statskog-Finnmark ovddas, dahje ostet vuvddiid obban. Dát doaimmaheaddjit leat eanaš eanadoallit, geain lea vuovdedoaibma lassiealáhussan. Muorraávdnasat lágiduvvojit báikkálaš priváhta saháide ja gilisaháide. Olles fylkii lei dáid muorraávdnasiin bruttoárvu badjelaš 4. mill. ru. 1990/91:s. 4.4.2 Láhkavuođus ja njuolggadusat Miessemánu 21. b. 1965 vuovdedoalloláhka lea guovddáš láhka mii bidjá vuovdedoalu rámmaid. Eará lágat mat sáhttet váikkuhit vuovdeeatnama hálddu leat geassemánu 14. b. 1985 plána- ja huksenláhka nr. 77 ja geassemánu 19. b. 1970 luonddusuodjalusláhka nr. 55. Dáid lágain lea hui uhccán mearkkašupmi. Stáhta eaiggátráđđejupmi Finnmárkkus lea dasa lassin njukčamánu 12. b. 1965 Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid lága (eanavuovdinlága) oktan gullevaš láhkaásahusaid ja mearrádusaid erenoamáš mearrádusaid vuollásaš. Finnmárkku 1991-95 fylkkaplánas lea čuovvovaš váldoulbmil vuovdedollui: "Sihkkarastit Finnmárkku oasi nášuvnnalaš eanan- ja vuovdedoallobuvttahusas ja -bargguin." Moanat doaibmabijut (strategiat) leat álggahuvvon dán ulbmila juksan dihte, earret eará čuožžu : "Sihkkarastit buvttadeaddji ja geavahahtti vuovdeviidosiid. Ráhkadit ressursačujohusaid priváhta- ja stáhtavuvddiide. .. Árvvoštallat eana- ja vuovdedoalu vejolašvuođaid gávppašit Ruoššain ... Oččodit politihkalaš dohkkeheami eana- ja vuovdedoallobuvttahusa Finnmárkkus, vuhtiiválddedettiin sihke ássama ja gárvehusa." Eará rámmaeavttut leat sárgojuvvon NOU 1989:10:s Flersidig skogbruk ja St. dieđáhus 46:s (1988-89) om Miljø og Utvikling: Norges oppfølging av Verdenskommisjonens rapport, St. dieđáhus nr. 57:s (1980-81) Om målsetting arbeidsoppgaver for Direktoratet for statens skoger ja St.prp. nr. 52:s (1991-92) Omorganisering av Direktoratet for statens skoger. St.dieđáhus. nr 57:s (1980-81) Om målsetting og arbeidsoppgaver for Direktoratet for statens skoger, čuožžu earret eará vuovde - ja meahcceguovlluid hálddašeami ulbmiliin: "Opmodagaid hálddašeamis berrešii bargot eana- ja riggodatháldemiin mii lea ávkkálamos servodahkii, guovlluin gos stáhtas leat opmodagat ja stáhtii eanaeaiggádin." Earuhuvvo gaskal buvttadeaddji ja unnán buvttadeaddji 1438 vuovdeeatnamiid. Buvttadeaddji vuvddiid ulbmil lea ee. galggašii guhkit áiggis juksat buoremus vejolaš ruđalaš bohtosa. Ruđalaš stivren galgá leat dábálaš fitnodatekonomalaš 1439 eavttuid mielde. Unnán buvttadeaddji vuovde- ja meahcceguovlluid hálddašeamis, mas vuovdebuvttadeapmi ii mearkkaš olus barggaheapmái ja industriávnnasatnimii, daddjo ahte olgunastima ja luonddusuodjalusa deasttat berrešivčče leat ovddabealde ekonomalaš gánnáheami deastta. Finnmárkku vuovddit leat eanaš unnán buvttadeaddji, muhto Báhčaveajis Mátta-Várjjagis lea vuovdedoaimmas dihto mearkkašupmi barggaheapmái ja industriai. St. dieđáhus. nr. 46:s (1988-89) Miljø og utvikling deattuha ráđđehus ahte ulbmil lea "sihkkarastit guhkes áiggi ekologálaš lovttahusa nu ahte dálá ealáhuslaš resursaávkkástallan seailluha boahtteáiggi resursaávkkástallama vejolašvuođa nu ahte luonddu girjáivuohta ii fuotnán." Oanehaččat vuovdedoallolágas Vuovdedoallolága § 1:s ovdanboahtá ahte lága ulbmil lea ovddidit vuovdebuvttadeami, vuovdešaddadeami ja vuovdegáhttema. Dasto čuožžu ahte geahččaluvvo vuovdedoalu ulbmálaš divššu bokte, albma bohtosa oažžut ealáhusa doaimmaheaddjiide ja sihkkarastit beaktilis ja dássidis ávdnaslasiheami industriai. Lassin dáid ekonomalaččabut ulbmiliid galgá deattuhit vuovddi mávssolašvuođa ássiid veajuiduvvangáldun 1 440 , dehálaš oassin eanadagas, šattuid ja elliid heaggabirrasin ja bivddu ja guollebivddu guovlun. Lága II vvkapihttalis lea mearriduvvon gii lea vuovdegohcci ja addon dihto áššemeannudannjuolggadusat. Dás máinnašuvvo vulobealde 3. ja 4. čuoggáin. § 16:s leat muorračuohppan prinsihpat mearriduvvon. Buot muorračuohppan galgá plánejuvvot ja dahkkot govttolaš luonddubirrasa ja olgunastima deasttas, nu ahte álbmot ain sáhttá maŋŋil muorračuohppama geavahit bálgáid, láhttuid ja eará johtolagaid almmá dárbbašmeahttun váttisvuođaid haga, buo. goalmmát lađđasa. Boazodoalu ja omiid guohtuma deasttat eai leat baicce lágas namuhuvvon. § 16 njealját lađđasa mielde lea vuovdegohccis vuoigatvuođavuođđu seaguhit iežas vuovdeeaiggáda ektui jus nuorasmahttinčuohppama dahje njáskama čađahanplánat sáhttet "čielgasit váikkuhit heajos guvlui boahttevaš muorračuohppamii guovllus dahje opmodaga boahttevaš doaimmas dahje navdo sakka vahágahttit olgunastimii dahje luonddubirrasii." § 17a addá eiseválddiide vuoigatvuođavuođu addit láhkaásahusaid geaidnoplánemii, geaidnohuksemii ja eará rusttegiidda dahje teknalaš meassamiidda ahkkái vuovdedoalu oktavuođas. Vuovdeeaiggát sáhttá álgovuorus luđolaččat bidjat omd. meahcceluottaid iežas eatnamiin, muhto vuovdedoallolága § 17a addá Eanadoallodepartementii válddi addit láhkaásahusaid mat muddejit meahcceluottaid ráhkadeami lobi. Departemeanta sáhttá ee. mearridit njuolggadusaid geaidnoplánema hárrái, vel oktan ahte vuovdegohcci sáhttá biehttalit dohkkehit plána, earret eará jus dat sakka vahágahttá olgunastima dahje luonddubirrasa ovddas. Boazodoallovahát ii leat datte namuhuvvon. Plánema ja meahcceluottaid dohkkeheami láhkaásahus lea addon skábmamánu 1. b. 1991. Vuovdeguovlluide mat leat erenoamáš árvosaččat olgunastimii ja luonddusuodjalussii sáhttá ráđđehus addit láhkaásahusaid mat leat viidátgo doaibmabijut mat leat vuovdedoallolágas láhkavuođđuduvvon, geahča § 17b. V kapihttalis leat addon njuolggadusat ahte fylkkaeanadoallostivra dihto háviid sáhttá gohččut vuovdedoalloplána ráhkadit, geahča § 30. Vuovdedoallolága § 50:s leat njuolggadusat mo earaláhkai háldet vuovdeeatnamiid eará áigumuššii. Mearrádusa mielde gáibiduvvo vuovdegohcci lohpi njáskat eatnama eanadoalloulbmilii, dahje atnit dan viessosadjin, luoddan, čievravieččahahkan, industriála rusttegin, guorbme- lásta- dahje gurrensadjin go vuovdeeatnamis šaddá nuorat buorre goahccevuovdi, dahje suodjalanvuovdi 1441 . Dákkár háviid sáhttá vuovdegohcci addit lobi earaláhkai atnit, soaitá eará ulbmilii go namuhuvvon, buo. mearrádusa goalmmát lađđasa. Eanadoallodepartemeantta miessemánu 15. b. 1991 váldesirdinnjuolggadusas eanalága § 8 olis, leat addon lagat njuolggadusat makkár barggut vuovdegohcci iešguđet orgánain galget leat. Láhkaásahusa § 4:s čuožžu ahte mearrádus vuovdedoallolága § 50 mielde mearrida fylkkaeanadoallostivra vuosttas vuorus. Gielddas lea datte váldi mearridit dihto spesifiserejuvvon áššiin, nugo ee. atnit vuvddiid eaŋkalviessosajiide mat eai leat badjel 2 mihtu ja atnit gilvimii go eatnamat eai leat badjel 50 mihtu. Sápmelaččaid beroštumit muddejuvvojit vuovdedoallolága § 3 viđát lađđasis, mii cealká ahte lága mearrádusat eai adno jus dat leat vuostá sápmelaččaid vuoigatvuođaid. Sápmelaččaid vuoigatvuođaiguin oaivvilduvvojit "vuoigatvuođat maid leat lágas, soahpamušain dahje vieruin mearriduvvon." Ovdabargguin oaivvilduvvo várra vuohččan boazosápmelaččaid vuoigatvuođain. Mearrádus báhkkoda lex specialis-prinsihpa, mii cealká ahte sierra njuolggadus manná ovddabealde oppalaš mearrádusa. Mearrádusas lea datte mearkkašupmi eanetgo dát, go das celko ahte sámi vuoigatvuođat main lea vieru vuođus, jus šaddá nággu manná ovddabealde vuovdelága mearrádusaid. Muđui livččii vierru sirdašuvvon čállon vuoigatvuohta ovddas. Mearrádus mearkkaša ráddjehusa Statskog háldoluđolašvuođas ja eará hálddašanorgánaid válddis. Lea eahpečielggas makkár mearkkašupmi mearrádusas lea. 4.4.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Vuovdegohcci lea gieldda, fylkkaeanadoallostivrra ja Eanadoallodepartemeantta, geahča vuovdelága § 4. Dát ortnet gusto dál miehtá riikka ja buot vuvddiide. Vuovdegohccis leat vuovdehálddašeami muhtun barggut sorjjásmeahttun gii dan eaiggáduššá. Ovdal lei stáhta vuvddiid gohcciváldi, vuovdedoallolága § 34 láhkavuođuin, sirdon Stáhta vuvddiid direktoráhtii (DSS) , buo. Eanadoallodepartemeantta ođđajagemánu 4. b. 1966 mearrádusa. DSS rievdadeami Statskog SF oktavuođas ođđajagemánu 1. b. 1993 rájes nuppástuvvui dát nu ahte Statskog:s ii galgga leat váldi gohcit vuovddis. Dábálaš fylkkaeanadoallostivrrat ja gielda leat dál danin guovllu ja báikkálaš vuovdegohcci buot vuvddiide Norggas. Eanadoallodepartemeanta lea, vuovdedoallolága § 4 mielde, buo. § 11, guovddáš hálddahus ja lea bajimuš gohcci lága čađahemiin ja doahttalemiin, ja galgá gohcit vuolit vuovdegohccieiseválddiid ja addit bargonjuolggadusaid ja gohččumiid maid dárbbaša. Stáhta eaiggáduššá "matrikulerekeahtes" eatnamiid, ja hálddaša vuovddis Finnmárkkus Statskog bokte, mii gullá Eanadoallodepartementii. Statskog lea ordnejuvvon sierra juridihkalaš ovttadahkan, fitnodatčoahkkimiin, mas dušše eanadoalloministaris bajimuš váldin, lea jienastanvuoigatvuohta. Fylkkaeanadoallostivra leat stáhta orgána mas leat 7 miellahtu várrelahtuiguin, maid fylkkadiggi vállje, geahča eanalága § 4, buo. § 3 nuppi lađđasa. Fylkkaeanadoallostivra lea vuovdedoallolága § 4 nr. 2 mielde bajábealde gieldda. Miessemánu 15. b. 1991 láhkaásahusa vuođul, addon eanalága § 8 olis, mo sirdit válddi vuovdedoallolága mielde lea Eanadoallodepartemeanta sirdán dihto bargguid fylkkaeanadoallostivrraide. Láhkaásahusa § 4 mielde lea vuolggasadji ahte lea fylkkaeanadoallostivra dat galgá mearridit atnit vuvddiid eará ulbmilii vuovdedoallolága § 50 mielde, muhto dihto mearrádusat leat sirdon gildii. Fylkkaeanadoallostivra doaibmá váiddaorgánan gieldda dahkan mearrádusaide hálddašanlága VI kapihttala njuolggadusaid mielde jus Eanadoallodepartemeanta ii leat mearridan ahte fylkkamánni galgá leat váidalanásahus, geahča vuovdedoallolága § 14. Fylkkavuovdehoavddas leat dihto hálddahuslaš ja áššeráhkkaneaddji barggut mat gullet juohke fylkka fylkkaeanadoallostivrraide. Mihtus Finnmárkui leat ahte fylkkas ii leat dál sierra fylkkavuovdehoavda, muhto lea Romssa fylkkavuovdehoavdda vuollásaš. Vuovdedoallohoavda Álttás lei ovdal Romssa fylkkavuovdehoavdda vuollásaš, ja ledje barggut miehtá Finnmárkku ja ovtta gielddas Romssas. Ođđajagemánu 1. b. 1994 rájes lea dát virgi gielddalaš, nu ahte ferte soahpat ovttasbargat gaskal vvvvvvvguoskevaš gielddaid. Vuovdedoallohoavda bargá moanaid bargguin mat dábálaččat gullet fylkkavuovdehovdii. Oktasaš fylkkavuovdehoavdda ortnet vuolgá das ahte Stáhta vuovddit ovdalge lei sierra vuovdegohcci, ja ahte fylkka priváhta vuovddit ledje menddo unnán bealuštit sierra fylkkavuovdehoavdda Finnmárkkus. Miessemánu 15. b. 1991 váldesirdinnjuolggadusa § 4 nuppi lađđasa mielde sáhttá fylkkaeanadoallostivra váldesirdit dihto bargguid mat gullet vuovdedoallolága § 50:i vuovddi earaláhkai atnimis fylkkavuovdehovdii. Dát gusto ee. go dát guovlu ii leat badjel 50 mihtu. Gielda lea vuovdedoallolága § 4 mielde fylkkaeanadoallostivrra vuollásaš. Ovdal ledje stáhta eanadoallolávdegottit báikkálaš vuovdegohcciorgána. Ođđa gieldalága vuođul sirdojuvvo eanadoallolávdegottiid barggut gildii, geahča Od. prp. nr. 71 1992-93 ja St. dieđáhus. nr. 40 1991-92 Frå sektoretatar til samfunnsetatar. Vuovdedoalloláhka muitala dušše makkár barggut "vuovdegohccis" leat lága vuođul. Miessemánu 15. b. 1991 váldesirdinláhkaásahusas lea Eanadoallodepartemeanttas eanalága § 8 olis váldesirdon dihto bargguid ovddeš eanadoallolávdegottiide, dál gildii. Gielda galgá ee. addit dihto árvalusaid fylkkaeanadoallostivrii, mearridit vuovdedikšunbargguid buollima maŋŋil jna. buo. vuovdedoallolága § 22 nr. 2, mearridit gohččut ráhkadit doalloplánaid, ja dáid dohkkehit, buo. § 30 vuosttas ja goalmmát lađđasa. Gielddas leat maiddái dihto barggut vuovddi earaláhkai atnima oktavuođas vuovdedoallolága § 50 mielde. Skábmamánu 1. b. 1991 láhkaásahusain meahcceluottaid hárrái earuhuvvo gaskal meahccebiilaluottaid ja tráktorluottaid. Gielda dohkkeha plánaid mat gusket ráhkadit ođđa bistevaš meahccebiilaluottaid dahje buoridit dálá meahccebiilaluottaid. Ovdal mearrádusa galgá earret eará birasgáhtteneiseválddiin ja kulturmuitoeiseválddiin leat vuoigatvuođa cealkit dása, buo. § 4 vuosttas lađđasa. Tráktorluottaid dáfus lea álgovuorus vuovdedoallohoavda gii loahpalaččat mearrida dohkkehago plánaid maŋŋilgo gieldda birasásahus lea cealkán áššái. Dán válddi sáhttá datte dodjalit gildii, buo. § 4, nuppi lađđasa. Mearrádusváidaga mearrida fylkkaeanadoallostivra. § 4 goalmmát lađđasis čuožžu ahte boazodoalloberoštumiid guovlluin galgá boazodoalloagronoma cealkit áššái ovdal mearriduvvo mihkkege. Boazodoalliid orgánat eai leat namuhuvvon. Dasto celko meahcceluoddaláhkaásahuš 442 § 7:s ahte guoskevaš birasgáhtten- ja kulturmuitoeiseválddiin ja gielddainge lea váidinvuoigatvuođa, muhto ii boazodoalloorgánain. Statskog SF galgá hálddašit ja jođihit stáhta vuvddiid lágaid, fitnodaga njuolggadusaid ja ulbmiliid mielde mat leat addon earret eará St. dieđáhusa nr. 57 (1980- 81) Om målsetting og arbeidsoppgaver for Direktoratet for statens skoger (buo. 4.4.2. čuo.) ja St. prp. nr. 52 (1991- 92) Omorganisering av Direktoratet for statens skoger. Statskog njuolggadusaid § 2:s čuožžu : "Fitnodaga ulbmil lea hálddašit, jođihit ja ovddidit stáhta vuovde- ja várreopmodagaid oktan gullevaš riggodagaiguin, mat gullet dáidda ja eará lunddolaš sullasaš doaimmaide. Dán rámma siskkobealde sáhttá finodat searvama bokte dahje ovttasbargguin earáin, hálddašit ja jođihit opmodagaid ja eará bálvalusaid fitnodaga doaimmaid siskkobealde. Opmodagaid galgá jođihit beaktilit geahččalan dihte juksat dohkálaš ruđalaš bohtosa. Galgá jođihuvvot árjjalaš luonddusuodjalus ja deastta atnit olgunastinberoštumiide. Riggodagat galget ávkkástallot dássidit, ja ođasmahtti riggodagaid galgá áimmahuššat ja ovdánahttit." Statskog-Finnmark ovddasvástida jođihit ja hálddašit stáhta vuvddiid Finnmárkkus. Vuovddi ja giliovdánahttima ossodat lea biddjon Girkonjárgii, gos leat 3 olbmo barggus, ja sullii 10 fásta vuovdebargi. Girkonjárggas lea muđui ásahuvvon saháge (Kirkenes Trelast A/S) , mas lea sullii 20-30 bargi. Fitnodat lei ovdal Stáhta vuvddiid direktoráhta oassin, muhto 1993 giđa, Stuorradikki mearrádusa mielde, šattai belohahkii priváhta olbmuid gieđaide go jođihangoddi ja muhtun bargiin oste 66% ossosiin. Statskog-Finnmárk Várrebálvalus lea nammadan sullii 30 vuovdefálddi dahje muorračujuheaddji diimmaid mielde, geat ee. čujuhit lastavuvddiid giliássiide. Dasa lassin lea lagaš ovttasbargu Statskog Finnmark Várrebálvalusain. Statskog-Finnmark:i lea guovddáš bargu fuomášit máŋggalágan doaimmaid, nu ahte dat dán láhkai sáhttá ovddidit guovlluin ođđa bargosajiid eatnamiid vuođul maid Statskog hálddaša ja fágagelbbolašvuođain mii sis geat organisašuvnnas lea. Ulbmil lea ráhkadit gánnáhahtti bargosajiid, muhto geavadis lea eanet sáhka áimmahuššat bargosajiid mat juo leat. Konkrehta geahččaluvvo bargat earáid ovddas, omd. fylkkamánni birasgáhttenossodaga, buvttadit áidestoalppuid, diehtojuohkintávvaliid, láhčit olgunastimii go omd. fálla ofelaččaid mátkkiide álbmotmehciin. Boaldinmuora ja muorraávdnasiid čujuheapmi giliássiide lea muddejuvvon eanavuovdinlága § 4:s, buo. § 8 ja "Mearrádusain čujuhit lastavuovddis boaldinmuoraid", maid Stáhta vuvddiid direktoráhta lea addán golggotmánu 3. b. 1967. Dát mearrádusat addet giliássiide vuoigatvuođa nuvttá čujuhuvvot lastavuovddi boaldinmuoraid dálloatnui stáhta eatnamiin. Dát giliolbmuid vuoigatvuohta ráddje Statskog vuovdeopmodagaid jođiheami ja hálddašeami. Statskog:s lea váldi addit lagat mearrádusaid, buo. eanavuovdinlága § 2 ja eanavuovdinláhkaásahusa § 8. Eanavuovdinláhkaásahusa § 11 mielde galget vuovdehálddašeaddjit fuolahit čujuheami. Vuovdehálddašeaddjit eai šat leat virgeolmmážin, muhto Statskog-Finnmark doaimmat. Earret muorraávdnasiid vuoigatvuohta boazodoallolága § 13 mielde galgá stáhta eatnamiin buot vuovddi ja beziid čuollama ja geavaheami báikkálaš vuovdehálddašeapmi čujuhit dahje addit sierra lobi dasa, buo. 1967-mearrádusaid § 1. Vuoigatvuohta nuvttá čujuhuvvot lastavuovddi gusto dušše muoraide. Ávdnasat omd. áidestoalppuide, hášestávrráide jna. ferte oastit dábálaš láhkai, buo. 1967-mearrádusa § 3. Ii leat lohpi vuovdit dahje sirdit nuvttá ávdnasiid vuoigatvuođa earáide, buo. § 4. Go vuovddi deasta cealkkiha, sáhttá vuovdehálddašeapmi ráddjet meari mii galgá čujuhuvvot, dahje ollásit dahje belohahkii ráfáiduhttit vuovddi čujuheapmái oanehat dahje guhkit áigái, buo. eanavuovdinlága § 4 nuppi čuoggá. Vuovdehálddašeapmi mearrida juohke jagi gos čujuhuvvo, mo sárggát merkejuvvojit, ja muđui mo jođihit ja čorget iešguđet čujuhuvvon sárggáid, buo. mearrádusa § 7. Muđui čujuhuvvo Riektejoavkku čielggadeami 3.2 kapihttalii muorraávdnasiid birra. Boazosápmelaččaid muorravuoigatvuohta lea sierra muddejuvvon vvboazodoallolága § 13 ja § 9 vuosttas lađđasa nr. 4. Vuoigatvuohta lea ráddjejuvvon boaldámuššii ja muorraávdnasiidda iežas atnui iešguđet ulbmiliidda lobálaš boazodoalu oktavuođas, omd. boaldámuššii, lavdnjegođiide, luokkuide 1443 , lávvomuoraide, bivdosiidda, gárddiide, ostemiidda 1444 jna. Hálddašanorgánain ii leat váldi boazosápmelaččaid muorraávnnasávkkástallama vuoigatvuođa ektui, ja eai sáhte váldit mávssu. Čujuhuvvo dásge Riektejoavkku čielggadeami 3.17.7. čuoggái. 4.4.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Áššemeannudeapmi Statskog lea ráhkadan njuolggadusaid vuovdedoaimma plánaidasas stáhtaeatnamiin. Plánamannu 1445 sisdoallá čuovvovaš osiid: Vuovddit juhkkojit dan mielde leatgo eahpebuvttadeaddji 1446 , háldogáržžiduvvon 1 447 dahje eai čuohppanveara iešguđet árttaid geažil. Vuovdi haddejuvvo ain 5-10 jagi geahčen, goas vuovdehivvodat, šaddolassi, ahkeluohkkáčoahkáduš 448 , eatnamat ja buorrevuohta logahallo. Haddi lea jahkásaš muorračuollanhivvodaga merošteami vuođus, mii fas lea boađusulbmila 1449 vuođus maid bidjá vuovdedollui guhkit áigái. Dás vuhtii váldá sihke luondduviđá dilálašvuođaid, sierra dilálašvuođaid ja makkár eará beroštumit leat seaguhuvvon 1 450 dasa. Hattiid vuođul ráhkaduvvojit 10-jagi plánat, mat doibmii bidjet váldorámma, ja sisdollet muorračuohppanplána, investerenplána, ja bargofápmo- ja hálddahusplána. Dát sáddejuvvojit gulaskuddamii fylkkamánni birasgáhttenossodahkii ja fylkkavuovdeossodahkii, mii hálddašeapmái fas dieđihuvvo oktan vejolaš geavahanberoštumiid (suodjalan-, olgunastin- ja ealáhusberoštumiid) várdosiin. Iešguđet geavahanberoštumiid ovddasteaddjit galget váldot mielde plána joatka vihkkedallamis. 10-jagi plánaid ráhkada Statskog-Finnmark ja Statskog guovddášhálddahus dohkkeha daid. 10 jagi-plánaid vuođul ráhkaduvvojit 3 jagi plánat oktan gullevaš liigeguovlluin 1 451 . 3 jagi plána galgá ee. várdudit konkrehta luoddaprošeavttaid ja vuovdedikšundoaibmabijuid. Eatnamiid geavaheaddjit leat šattut ja maid eallit ja olbmot. Geavaheaddjiid beroštumit leat golmma vuođđojoavkkus: suodjalan- olgunastin ja ealáhusberoštumit. Dat eai leat formála gulaskuddanásahusat, muhto lea eaktuduvvon ahte dat galget váikkuhit plánaide. 3 jagi plána vuođul ráhkaduvvo jahkeplána oktan bušeahtain, mii siskkilda dálloluottaid, jođihanguovlluid oasseráddjema, liigeguovlluid várremiid ja čuollanvuogi válljema prošekteremiid. Jahkeplána dohkkeha Statskog bušeahta bokte. Plánenbarggu buot dásiin galget bargit oassálastit gáibádusaideasetguin ja oaiviliideasetguin. Lea bagadallon makkár surggiin bargiin lea šiehtadallanvuoigatvuohta, vihkkedallanvuoigatvuohta ja diehtojuohkinvuoigatvuohta. Maŋimuš dássi geavatlaš hálddašeamis lea ieš čuollan, maid vuovdebargit dahket. Vuovdebargit sáhttet ieža omd. válljet makkár beazit galget čullot, ja sis fertejit leat buorit dieđut ekologia ja eará geavahanberoštumiid dáhtuin ja gáibádusain. Datte leat dán bargui addon konkrehta njuolggadusat. Vuovdedoallu adno stáhta gávppašeami oassin. Plánaide ja konkrehta doaibmabijuide ii danin gustohuvvo dábálaš gulaskuddan nugo eará hálddašanáššiin. Muhto 10 -jagi plánaid gárvvisteami oktavuođas lea Stáhta vuvddiid miessemánu 15. b. 1992 eanetbealaŧ 452 vuovdedoalu stategia čállosis biddjon fylkkavuovdeossodagaide ja fylkkamánni birasgáhttenossodahkii gulaskuddamii, ja maŋŋil vihkkedallamii iešguđet geavahanberoštumiide bajit dásis. 3 jagi plánaid gárvvisteami oktavuođas galget iešguđet geavaheaddjit hábmet gáibádusaideaset ja dáhtuideaset guovllu iežaset geavaheami vuođul. Finnmárkkusge leat addon njuolggadusat ahte jeavddalaččat galgá čuvget boazodollui, gielddaide ja fylkkamánni birasgáhttenossodahkii plánaid ja doaibmabijuid birra main lea stuorát mearkkašupmi, buo. mii lea celkon bajábealde meahcceluottaid hárrái. Duogáš lea dáhtu geahpedit ealáhusaid gaskasaš riidduid. Njuolggadusaid mielde galget dollot dávjá oktavuohtačoahkkimat ja muđui dollot jeavddalaččat oktavuohta gaskal vuovdehálddašeami ja boazoealáhusa. Dát čuvvo virolaš čoahkkimiiguin gaskal vuovdehálddašeami ja boazoealáhusa. Geavat Lastavuovddi čujuhit boaldinmuoraide juohke giđa ja čavčča gili báikkálaš vuovdefálddit, geat jus dárbbašit ožžot veahki vuovdehálddašeaddjiin. Vuovdefálddit ožžot dihto oahpahusa, muhto gealbu lea vuohččan ahte sii dovdet báikki. Sáhttá maid geavvat ahte giliolbmot ieža dieđihit jus sin mielas vuovdi njásko menddo sakka. Sii dušše geat ásset olggobealde gávpogiid ja čoahkkebáikkiid dárkojuvvojit "giliássin". Dát mearkkaša ahte sii geat leat fárren, ii leat dákkár vuoigatvuohta murret álgovuolggalaš ruovttugiliset. Dát čuvvo čavgadat Oarje- go Nuorta-Finnmárkkus, ja áddejupmi mii lea gilli leat leamaš guovttelágan dán guovtti ovddeš hálddašanguovlluin. Oarje-Finnmárkus lea nu ahte Kárásjohka, Guovdageaidnu ja Leavdnja lohkkojit gillin. Nuppi beales ii lohkko Áltá gillin. Dás gessojit hui viiddis ráját gii lea muoraide vuoigaduvvon. Nuorta-Finnmárkus lohkko omd. Deanušaldi čoahkkebáikin, nu ahte sidjiide eai čujuhuvvo muorat. Sii geat ásset Girkonjárggas ja Guvžajávrris eaige siskkil ortnegii. Vuovdedoalu rievdadeami maŋŋil olles fylkka ovddasvástideaddji vuovdehálddašeaddjái navdo Statskog beales ahte geavat šadda seammaláganat miehtá Finnmárkku. Giliássiid gaskkas meannuduvvojit buohkat seammaláhkai, ležžet dal virgeolbmot, vuođđoealáhusdoallit dahje eará. Eanavuovdinlága ovdabargguin geažiduvvo ahte ovdal lea leamaš eará geavat. Vuoigatvuohta nuvttá muoraide adno nu ahte dat dušše gusto sidjiide geain iežaset lahkosis leat lastavuovderiggodagat maid sáhttá ávkkástallat. Geavadis ožžot giliolbmot dušše čujuhuvvot muoraid iežaset giliguovllus. Jus muhtun jagi lea menddo unnán vuovdi muhtun guovllus eai čujuhuvvo giliolbmuide muorat eará guovllus, daningo nu gohčoduvvon "dássádathivvodatprinsihppa 1453 " cealkkiha ahte ii galgga eanet loaktit go maid galgá sáhttit ávkkástallat agibeaivái. Dán geavada lea rihkkun erenoamáš háviid go váilo muorraávnnas. Iešguđet gillái eai leat bohciidan váttisvuođat vuovdeguovllu geografalaš ráddjemii. Vaikko giliolbmuin dušše lea vuoigatvuohta lastavuovdái, ožžot Nuorta-Finnmárkkusge čujuhuvvot beahcegierragiid veaháš haddái. Dasa lassin vuvdet vuovdehálddašeamit beahceávdnasiid juogo ráhkaduvvon dahje obban. Nuorta-Finnmárkkus vuvdo sihke giliolbmuide ja earágiliássiide. Sis geain ii leat vuoigatvuohta muoraide nuvttá, ožžot oastit muoraid obban nu guhkás go vuovdi gierdá. Vuoigatvuohta oažžut čujuhit lastavuovddi muoraide dálloatnui lea dál hui mávssolaš. 60-jagiid loahpas ja 70-jagiid álggus čujuhuvvui uhccán, muhto lea garrasit lassánan 80-logu álggus. Juohke jagi čujuhuvvojit sullii 15 000 m 3 lastamuorraávdnasat Finnmárkku giliássiide. Dán mearkkašumi oaidná go diehtá ahte 1 m 3 goikemuorra vástida sullii 200 lihttara boaldinoljju. Čujuhuvvon lastavuovddi mearri lea stuorátge go mii jahkásaččat čullo goahccevuovddis dábálaš gávpelaš vuovdimii. Dát vuoigatvuohta giliolbmuide lea danin hui mávssolaš, ja vástida máŋga miljon ruvnnu unnit boaldingoluid jahkásaččat. 4.5 VIESUT JA RUSTTEGAT 4.5.1 Álggahus Finnmárkkus ásset sullii 76 000 olbmo háddjanan 48 637 km 2 sturrosaš guvlui. Dát mearkkaša ahte leat sullii 1,6 ássi juohke njealjadaskilomehtera nammii Finnmárkkus, ja omd. Oslos leat 1094 ja Vestfoldas sullii 93 ássi juohke njealjadaskilomehtera nammii. Sullii 96% Finnmárkkus lea "matrikulerekeahtes" stáhtaeatnamat mat 1775 rájes ja gitta dássážii leat čuldojuvvon (vuvdon dahje lihttoláigohuvvon) sullii 55-60 000 opmodagaide. 2. máilbmesoađi maŋŋil biliduvvui stuorra oassi Finnmárkku viesuin duiska vuollástanfámu 1454 dahje bombafalleheami ja eará soahtedaguid systemáhtalaš bilidemiid geažil. Danin álggahuvvui soađi maŋŋil stuorrát hukset fas gávpogiid ja čoahkkebáikkiid. Dát lea mielddisbuktán ahte dálá viesuin lea stuorra oassi viehka ođas. Leat omd. dušše sullii 380 viesu fylkkas mat leat huksejuvvon ovdal 1920, ja sullii 10 700 huksejuvvo gaskal 1946 ja 1960. 1961 rájes 1990 rádjai leat sullii 17 700 viesu ceggejuvvon. (Gáldu: 1990 Folke- og boligtellingen, Statistisk Sentralbyrå 1992.) Hui olu viesut maid huksejedje vuosttas 15 jagis soađi maŋŋil huksejedje johtilit dalle goas váilo ávdnasat ja fágaolbmot. Danin ferte navdit ahte dáin leat muhtumiin heajos teknalaš dássi go dain mat huksejedje riikkas muđui seamma áigodagas. Eanavuovdinkantuvrra dieđuid mielde leat dál Finnmárkkus lihttoláigohuvvon sullii 4000 eaŋkalsaji viesuide. Galle opmodaga viessosajiide leat čuldojuvvon (vuvdon) , ii leat dasa justa várddus. Stuorra oassi opmodagain leat vuvdon gielddaide, mat fas leat vuovdán dahje lihttoláigohan opmodagaid ee. priváhta viessosajiide. Muhto fitnodagatge láigohit dahje eaiggáduššet stuorra guovlluid, mat lihttoláigohuvvojit ee. viessosajiide. Dát gusto omd. A/S Sydvaranger:i mii lihttoláigoha badjelaš 1200 viessosaji Mátta-Várjjat gielddas, eanaš viesuide. Maŋimuš álbmot- ja viessolohkama 1990:s guorahallamat čájehit ahte oktiibuot leat 29 555 viesu Finnmárkkus, main 20 491 (69%) leat bođu bearašviesut dahje eanadoalu orrunviesut. Sullii 7700 (26%) leat earalágan bearaš- ja guovtteolbmoviesut ja visožat. Uhccán árbevierru lea blohkaide vvvvdahje láigogárdimiidda. Dušše badjelaš 680 (2, 3%) viesu leat blohkas dahje láigogárdimiin. Guorahallan čájeha ahte gaskamearálaččat ásset sullii 2, 5 olbmo juohke viesus ja ahte viesuin lea gaskamearálaččat sullii 4 lanja. Eanaš finnmárkolaččat eaiggáduššet viesuset, eanaš priváhta ja uhccán ásodatservviid bokte. Oktiibuot eaiggáduššet sullii 20 300 (69%) viesuin, badjelaš 18 000 (61%) priváhta, muđui ásodatservviid jna. bokte. Sullii 31% dahje 9189 viesuin láigohuvvojit. 1992:s huksegohte 351 viesu fylkkas, 157 dáin Álttás, muhto ii oktage riddogielddain Várggát, Ákŋoluokta ja Bearalvággi. (Gáldu: Regionalstatistikk for Finnmark, Statistisk Sentralbyrå, njukčamánu 17. b. 1993.) Dán áigái lea unnán ealáhusviessohuksen ođđaásahemiide jna. fylkkas. 1992 státistihkka álggahan viesuin Finnmárkkus čájeha ahte eanaš ásahemiin lei Álttás ja Porsáŋggus ja Mátta-Várjjagisge. Ođđaásaheamit báktedoaimmas ja industrias leat garrasit njiedjan oktiibuot atnueatnamiin 6095 m 2 1989:s gitta 934 m 2 1992:s. Kantursajiid ásaheapmi lea seamma áigodagas njiedjan 19062 m 2 rájes 17493 m 2 rádjai, atnueatnamat hotellaide ja restoraŋŋaviesuide 2449 m 2 1989:s gitta 345 m 2 1992:s. (Gáldu: Regionalstatistikk for Finnmark, Statistisk Sentralbyrå, njukčamánu 17. b. 1993.) 4.5.2 Láhkavuođut ja njuolggadusat Lágat. Finnmárkkus lea viessohuksen ja eará huksemat dál eanaš geassemánu 14. b. 1985 plána- ja huksenlága nr. 77 mielde. Muhto njukčamánu 12. b. 1965 láhka stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid birra Finnmárkkus oktan láhkaásahusaiguin ja mearrádusaiguin lea dehálaš go stáhta eaiggáduššá sullii buot eatnamiid fylkkas. Go meannuda huksensadjeohcamiid olggobealde plánejuvvon guovllu sáhttá eará lágainge leat mearkkašupmi, omd. geassemánu 9. b. 1978 boazodoalloláhka nr. 49, geassemánu 21. b. 1963 luoddaláhka nr. 23 ja geassemánu 9. b. 1978 kulturmuitoláhka nr. 50. Dán oktavuođas eat geahčat lagat dáid lágaid. Dán oktavuođas biddjo váldodeaddu eanavuovdinlága njuolggadusaide viessosajiid vuovdimis dahje láigoheames viesuide. Eanavuovdinlága áššemeannudannjuolggadusaid ja plána- ja huksenlága vuogádaga dáfus, čujuhuvvo govvádussii 2. ja 3. kapihttaliidda ovddabealde. Guovddáš viessopolitihkalaš ulbmiliid lea ráđđehus hábmen ná St.dieđáhus nr. 12 1981-82 viessopolitihka birra: "Váldoulbmil ferte leat fuolahit ahte juohke bearaš ja juohke oktoolmmoš galggašii sáhttit háldet vuogás viesu goluide mat leat govttolaččat sisaboađuid ektui." St.dieđáhus nr. 34 1988-89 90 jagiid viessopolitihka birra lea ráđđehusa váldoulbmil čuovvovaš: "Váldoulbmil 90-jagiid viessopolitihkkii lea ahte buohkain galggašii leat vejolašvuohta háldet buori ja govttolaš viesu buori ássanbirrasis. Áigumuš ferte leat ahte viessohattit eai gártta eanet go ahte juohkehaš iežas sisaboađuin sáhttá náššat alcces buori viesu. Danin lea 90-jagiid viessopolitihkalaš váldohástalus sihkkarastit govttolaš dássádaga gaskal viessomárkana fálaldaga ja jearaldaga. Ulbmil lea sihkkarastit viessoresurssainge beaktilamos anu ja juogadeami." Finnmárkku 1984-87 fylkkaplána sisdoalai earret eará čuovvovaš čuoggá viessopolitihka doaibmaprográmmas (221. siiddus) : "Ođđa viesuid dárbu áigodagas 1984-87 lea ovddabealde árvaluvvon sullii 800 viesu jahkásaččat. ... Gielddaid ovddasvástádus lea sihkkarastit eatnamiid viessohuksemii, ja gárvvistit viessosajiid. ... Gielddain berre fuolahit veardásaš meannudeami, sihke ruđalaččat ja eará láhkai, muddejuvvon guovlluid viessosadjeohcciin ja daid olggobealde. Stáhta suorgeorgánat berrešivčče deattuhit jođánit ja ulbmálaččat meannudit áššiid go ohccojit viessosajit bieđggus huksenguovllus. Berrešii rahčat mieđis ja ávkkálaš guottu dákkár ohcamiid meannudeames. ... Sierra ruhtadanortnegat, nugo ásahanloatna ja ásahandoarjja, fertejit biddjot stuorát mahtodagas nu ahte easkaálggaheaddji bearrašat ja eará ruđalaš heajos joavkkut sáhttet náššat albma viesu." 4.5.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Birasgáhttendepartemeanttas ja Gielddadepartemeanttas lea 1972 rájes leamaš juogaduvvon plána- ja huksenlága hálddašanovddasvástádus. Birasgáhttendepartemeanta ovddasvástida lága plánenkapihttaliid (fylkkaplána, gielddaplána, muddenplána ja ássanplána) , ja Gielddadepartemeanta ovddasvástida huksenáššemearrádusaid mat eanet muddejit ieš huksendoaibmabijuid čađaheami. Dasa lassin lea earret eará eará fágadepartementtain hálddašanovddasvástádus njuolggadusaide ja hálddahuslaš dagaldumiide mat njuolga váikkuhit huksenáššiide. Gielddain lea váldoovddasvástádus sihkkarastit doarvái huksengárvves viessosajiid sihke industriai, ealáhussii ja viesuide, earret eará ordnemiin luotta, čáhce- ja duolvačáhcebargguid. Plána- ja huksenlága § 20-1 mielde galget gielddat dahkat oktilaš gielddaplánema. Gielddaplána eanaoassi ja doaibmaprográmmat bidjet rámmaid earret eará viesuid sajiide, viessohuksema leaktui ja infrastruktuvrra buori ávkkástallamii. Gielddat sáhttet hábmet gielddaplánaid iežaset dárbbuid mielde. Muddenplánain biddjojit bienalaš rámmat dihto guovllu huksemii. Bienalaš plánabarggus sáhttet gielddat váikkuhit huksenmálliid, ávkkástallanmeari 1455 , viesuid čoahkádusa (blohkka, ráidoviesut, bearašviesut) , oktasašdoaimmaid ordnema (skuvla, stuohkanšillju) , geaidnorájáid (johtolatsihkarvuohta) , jna. válljemii. Fylkkagielda sáhttá ráhkadit prográmma omd. viessohuksemii fylkkagieldda doaibmaprográmmas. Finnmárkku 1992-95 fylkkaplánas ii leat viessoprográmma. Eanavuovdinorgánat hálddašit stáhta eatnamiid Finnmárkkus eanavuovdinlága ja eanavuovdinláhkaásahusaid njuolggadusaid mielde. Eatnamiid vuovdimii ja lihttoláigoheapmái leat dasa lassin eanavuovdinlágas ja láhkaásahusain addon sierra mearrádusat mat lagat muddejit dán doaimma, geahča golggotmánu 3. b. 1967 mearrádusaid vuovdima ja lihttoláigoheami birra. Huksensajiid njuolggadusat leat mearrádusaid III kapihttalis. Dás earuhuvvo gaskal huksensajiid muddejuvvon guovllus ja dan olggobealde. Muddejuvvon guovllus lea váldonjuolggadus ahte viessoeatnamat vuohččan galget vuvdot dahje lihttoláigohuvvot guoskevaš gildii, ja dan gielddas lea lohpi lihttoláigohit eaŋkalviessosajiid, geahča mearrádusa § 5 vuosttas lađđasa. Nuppi lađđasis čuoččuhuvvo čielgasit ahte viessoeatnamiid ii sáhte vuovdit earáide go guoski gildii. Gieldda ieš mearrida dáhttugo ieš oastit eatnamiid ja dasto vuovdit dahje láigohit daid, jus dušše áigut láigohit guovllu ja ovdaláigohiŧ 456 viessosajiid viessohuksejeaddjiide, vai sirdetgo buot eaŋkalviessosajiid lihttoláigoheami Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii. Muddejuvvon guovllu olggobealde sáhttet eanavuovdineiseválddit dušše vuovdit dahje lihttoláigohit eaŋkalviessosajiid ovttasráđiin gieldda dahje almmolaš eiseválddiiguin, geahča mearrádusa § 6. Juo huksejuvvon viessosajiid lea datte spiehkastan dáid njuolggadusain, geahča mearrádusa § 7. Dát mearkkaša ahte viessosajiid viesuiguin muddejuvvon guovllus sáhttá vuovdit dahje lihttoláigohit priváhta viessohuksejeaddjiide ja ahte muddejuvvon guovllu olggobealde sáhttá vuovdit dahje lihttoláigohit huksejuvvon viessosaji almmá vuos gielddačielggadeami haga. Eanavuovdimis háldii stáhta ovda sisaboađuid vuovdefoandda bokte, ja 1960 rájes fas háldofoanda 1457 , ja láigosisaboađuid háldii Finnmárkku eanavuovdinkantuvra. Dál mannet sihke vuovdima ja lihttoláigoheami sisaboađut Statskog Finnmárkku rehketdollui, ja jus leš badjebáza de hálde Statskog guovddášhálddahus dan. Viessosajiid vuovdimis leat dihto vuoigatvuođat mat ain formálalaččat galget leat stáhta fámus, geahča eanavuovdinláhkaásahusa § 3. Dát gusto earret eará buot čáhce- ja gáddevuoigatvuođaide, koallavuoigatvuođaide, eanaoljui ja eará minerálaide, vuoigatvuhtii ráhkadit, stuoridit dahje geavahit luottaid, čievravieččahat vuoigatvuhtii, stoalpoláigoheami ja eará rusttegiid maid dábálaččat dárbbaša. Dákkár háviid galgá buhtadit šiehtadusa dahje árvvošteami mielde. Lihttoláigohit viessosajiid viesuide, industriai, almmolaš viesuide jna. lea datte dábálamos. Šiehtadusain galgá láigolaš dábálaččat addot olles duohta geavahanvuoigatvuohta. Láigošiehtadusat galget báhkkodit makkár ráđđejupmi láigolaččain galgá leat opmodahkii. Eanavuovdinláhkaásahusa § 4:s ovdanboahtá ahte seamma vuoigatvuođat mat doalahuvvojit stáhtii vuovdimis eanavuovdinláhkaásahusa § 3 mielde dábálaččat galget doalahuvvot stáhtiige lihttoláigoheames. Stáhta sáhttá láigohit dahje lihttoláigohit dáid vuoigatvuođaid sierra, earáidego viessosadjeláigolažžii 1458 , geahča eanavuovdinláhkaásahusa § 3 nuppi lađđasa. 4.5.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Áššemeannudeapmi Jus gielda lea mudden guovllu omd. viessohuksemii dáhttu gielda dávjá ieš oastit dahje láigohit guovllu, nu ahte sáhttá vuovdit dahje láigohit fas earáide. Gieldda dákkár ohcan manná eanavuovdinkantuvrra dábálaš áššemeannudandagaldumiid mielde. Jus gielda ii dáhto oastit vvdahje láigohit guovllu, ferte juohkehaš ohcat eanavuovdinkantuvrras láigošiehtadusa, maŋŋilgo gielda lea juolludan viessosaji. Muddejuvvun guovllus eai ovddas dákkár ohcamat makkárge váttisvuođa ja dábálaččat čállo láigošiehtadus. Viessosadjeohcan muddejuvvon guovllu olggobealde ferte baicce lassi áššemeannudeami čađa. Dás čujuhuvvo áššemeannudannjuolggadusaid máinnašeapmái 2. kapihttalis eanavuovdinortnega birra. Geavat Moanat fylkka gávpogiin ja čoahkkebáikkiin leat eahpečielgga opmodatoktavuođat earret eará go ođđasit huksen 2. máilbmesoađi maŋŋil moanat háviid álggahuvvui ovdal ráját ja opmodatoktavuođat ledje doarvái čilgejuvvon. Máŋgga gielddain leat moanat unnit stáhtaeanaguovllutge mat leat bahkkašuvvon gaskal gieldda dahje priváhta eatnamiid. Dákkár guovlluid fállojuvvojit gielddat dahje guoskevaš eanaeaiggádat oastit veaháš haddái. Jahkásaččat eai lea máŋga viessosadjeohcama muddejuvvon guovllu olggobealde. Dákkár ohcamat sáhttet gullat dáhttui hukset viesu guvlui mii lea láigohuvvon eanadollui. Dákkár háviid ferte čállit ođđa šiehtadusa beliid gaskkas. Ohcan ferte danin sáddejuvvot gildii dábálaš áššemeannudeapmái. Dákkár háviid ii leat áššemeannudeapmi eanavuovdinlága njuolggadusaid mielde, muhto baicce dábálaš juogadanášši. Dábálaččat gustojit dákkár ohcamat guovlluide mat leat lahka čoahkkebáikki nu ahte eanaš juo lea čielggas. Go vuovdá "matrikulerekeahtes" stáhtaeatnamiid gielddaide viessosadjin biddjo eaktun ahte guvlui lea nannejuvvon muddenplána, ahte stáhtas leat fámus vuoigatvuođat mat leat namuhuvvon eanavuovdinláhkaásahusa § 3:s, namalassii earret eará čáhce- ja gáddevuoigatvuođat, koalla, eanaolju, minerálat, dihto luoddavuoigatvuođat, vuoigatvuohta čievravieččahahkii, stoalpoláigoheapmái dahje eará rusttegiidda. Eanavuovdinkantuvra eaktuda ahte opmodagat maid sirdojit juogaduvvojit viessosajiide maid gielda lihttoláigoha. Ii sáhte vuovdit eanavuovdinkantuvrra mieđáhusa haga. Muddejuvvon guovllu olggobealde lihttoláigohuvvojit eaige vuvdo eanaš viessosajit. Láigoáigi eatnamiidda "soames ulbmiliidda" lea dábálaččat "doaisttážii" 2 jagáš eretcealkináigemeriin 1 459 , ja viessosadjái vissui lea 80 jagi viessosadjeláigolága njuolggadusaid mielde, buo. lága § 6. Dalle go "doaisttážii" hábmi lea geavahuvvon lea vai láigoáiggi sáhttá guhkidit vaikko lága oanehamos áigi lea gollan. Eaktun lea ahte láigolaš 3 jagis lea álggahan huksema, jus ii, sihkkojuvvo šiehtadus várrehusa haga. Ii leat lohpi ráhkadit luotta, áidut, fápmo- dahje telefunlinjáid bidjat dahje goaivut j.d. eanavuovdinkantuvrra mieđáhusa haga. Ii leat lohpi muhttit geavaheami eará ulbmilii, seamma gusto ovdaláigoheapmái. Láigovuoigatvuođa ii sáhte sirdit earáide eanavuovdinkantuvrra mieđáhusa haga. Láigodivada sáhttá muddet juohke 5. jagi "soames ulbmila" viessosadjái, ja muddejuvvo juohke 10. jagi viessosajiide, dahje nu dávjá go viessosadjeláigoláhka diktá. Go viessosadjái lea huksejuvvon sáhttá dan oastit, leš dal čoahkkebáikkis dahje dan olggobealde. Eanaohcan ealáhussii lea dál áigeguovdilamos guollebiebmanrusttegiid, olgunastinturismma, luonddugeađgedoaimma ja ealáhusbarttaid ásaheami oktavuođas. Dávjá lea nu ahte eatnamiid mat leat muddejuvvon industriaulbmilii váldá gielda badjelasas, nu ahte ohcci dušše dárbbaša jorgalit dohko oažžun dihte dárbbašlaš lobiid ja láigošiehtadusaid. Stáhta eatnamiin lea dávjá dušše sáhka sirdit láigovuoigatvuođa eatnamiidda reastaluvvamis ja/dahje eaiggátmolsumis. Dát lea erenoamáš áigeguovdil guolleindustrias mas maŋimušjagiid lea leamaš moanat reastaluvvamat ja heaittiheamit. Jus ođđa beroštumit dáhttot fas álggahit, ferte fas ođđa láigošiehtadusaid čállit. Ealáhusdoaimma viessosajiide dábálaččat čállojit dušše láigošiehtadusat, sihke go eanavuovdinkantuvra áiggošii sihkkarastit ahte guovlu duođai adno dan ulbmilii masa eatnamat leat ohccon, ja go lea govttolat juohke ealáhusdoallái máksit jahkásaš láigodivada go oastit viessosaji. Muhto jus ohcá viessosaji dakkár doibmii muddejuvvon guovllu olggobealde, dárbbašuvvo olles áššemeannudeapmi eanavuovdinlága vuogádaga mieldege, namalassii ahte ášši ferte gulaskuddamii ja árvvoštallot eanavuovdinlága § 2 ektui. Eai vuvdo eatnamat čievravieččahahkii, geađgelaiggadahkii jna. go várra ferte luobahit láigošiehtadusa go riggodagat leat nohkan ja geavahit eatnama eará ulbmilii. Muđui sáhttá eatnamiid ealáhussiige vuovdit maŋŋilgo viessosadji lea ulbmilii váldon atnui. Eatnamat almmolaš doibmii omd. skuvllaide, hálddahusviesuide ja dearvvasvuođaásahusaide leat áigeguovdilamos čoahkkebáikkiin, ja gielda dahje fylkkagielda leat dávjá juo daid oastán. Muhto lea čállon muhtun láigošiehtadusatge, omd. dearvvasvuođaásahusain, Suodjalusain ja Teledoaimmahagain rusttegiidda ovddas. Dáinge leat dán áigái uhccán huksemat. Muddejuvvon eatnamiid oastima dahje láigoheami dáfus molsašuddet fylkka iešguđet gielddain. Go gielddat omd. Čáhcesuolu, Áltá ja Hámmárfeasta mat váldonjuolggaduslaččat ostet olles muddejuvvon eatnamiid, lea Kárášjoga ja Guovdageainnu gielddain fásta geavat ahte dodjet eanavuovdinkantuvrii láigohit eaŋkalviessosajiid. Deanu gielda eaiggáduššá oalle muttus eatnamiid čoahkkebáikkiin ja daid birra, ja ruvkefitnodat A/S Sydvaranger eaiggáduššá dahje láigoha stuorra oasi eatnamiin Mátta-Várjjaga gieldda čoahkkebáikkiin. Várggát gielda eaiggáduššá omd. sulluin eanaš eatnamiid. Stáhtaeatnamiid hattit vuovdimis ja lihttoláigoheames galget dávistit njuolggadusaide maid Statskog (DSS) lea mearridan geassemánu 17. b. 1991 Eanadoallodepartemeantta váldesirdima mielde njukčamánu 7. b. 1991 eanavuovdinláhkaásahusa § 9 olis. Dás ovdanboahtá ahte hattit berrešedje doalahuvvot báikki ásahuvvon haddedásis (márkanhattis) . 1993:s lea vuolimus divat viessosajiid láigoheapmái muddejuvvon guovlluin 637 ru. mihtus, ja haddi muddejuvvon guovlluid olggobealde lea 478 ru. mihtus. Industriai, rádjosiidda, gávppašeapmái, fuolahusulbmiliidda, skuvllaide, dearvvasvuođa- ja sosiálásahusaide jna. ii galgga haddi leat vuollelabbosgo vástideaddji viessoeatnamiidda. Divat meroštallo unnimus 1000 m 2 ovddas. Go vuovdá eatnamiid viesuide, skuvllaide, dearvvasvuođa- ja sosiálásahusaide galgá báikki ásahuvvon haddi biddjot vuođđun. Dát mearkkaša ahte haddi sáhttá molsašuddat báikkis báikái. Go vuovdá iešguđet huksemiidda jna. mearriduvvo haddi eanavuovdinkantuvrra ja huksejeaddji gaskasaš šiehtadallamiin. vvvv 4.6 BARTTAT, LAVDNJEGOAĐIT JA NÁVSTTUT 4.6.1 Álggahus Stuorra oassi Finnmárkku olgunastimis lea priváhta barttaid oktavuođas. Dát gusto erenoamážit doaimmaide numo vázzimiidda ja čuoigamiidda, bivdui ja guollebivdui, gálašeapmái jna. Olgunastin lea máŋgasii dehálamos árta oastit bartta. Sii geat eaiggáduššet dahje hálddašit bartta lea dávjá árjjalat olgunastin go earáin, seammásgo bartastallamiin sáhttá olgunastit ovttas bearrašiin ja ustibiiguin. Finnmárkkus leat sullii 6500 bartta. Stáhta eatnamiin leat dál sullii 4400 láigosaji joavdoviesuide, earret guođoheaddjibarttaid, ealáhusbarttaid ja lavdnjegođiid. Priváhta eatnamiidda ii leat statistihkka, muhto 1980-logu gaskamuttus navdo leat sullii 2 000. Ferte deastta atnitge ahte stuorra oassi ávdin smávvadoaluin ja viesuin dál adnojit joavdoviessun. Stuorra oassi barttain leat huksejuvvon biđgosit ja luonddu guovlluin unnán eará teknalaš meassamiiguin. Eanaš barttat leat vuotna- ja riddoguovllus, muhto maŋit áiggis lea bartahuksen lassánan siseatnamis ja váriin. Finnmárkolaččain lea buorre vejolašvuohta bartastallamii, sihke eaiggáduššama ja láigoheami bokte. Barttat leat sihke mearragáttis ja siseatnamis, ja leat dávjá anus, erenoamážit miessemánu-suoidnemánu áigodagas. Oanehis mátkkeáigi barttaide movttiidahttá lasihit bartageavaheami. Guorahallamat čájehit ahte sullii bealli sis geat hálddašit barttaid Finnmárkkus, lea vuollel diimmu mátkkoštanáigi. (Gáldu: Hovedtrekk ved friluftslivet i Finnmark, NIBR-notáhta 1988:109.) Finnmárkku ollislaš eatnamiid ektui, eai leat stuorra guovllut duoguštuvvon bartahuksemii. Dávjá leat barttat datte biddjon eanaš geasuheaddji guovlluide. Danin ii leat váttisvuohta ahte barttat gáibidit stuorra guovlluid, muhto ahte doaibma barttaid oktavuođas dagaha lassi gilvvu meahcceriggodagaid alde. Dát gusto erenoamážit maŋimušáiggi mohtorfievrojohtolagaid geažil. Dološ rájes lea Finnmárkkus geavahan lavdnjegođiid meahcceriggodagaid, nugo guliid, fuođđuid ja murjjiid, ávkkástallama oktavuođas. Lavdnjegoađit leat smávva eaŋkalis idjadansajit, huksejuvvon báikki ávdnasiiguin. Dat leat dábálaččat leamaš buohkaide rahpasat, muhto sus gii ceggii goađi lei vuosttasvuoigatvuohta. Dálá árjjálaš 1460 meahccegeavaheamis earret eará mohtorfievrojohtolaga geažil, leat daid dávjá earát váldán badjelasat go sii geat daid leat geavahan ealáhusoktavuođas. Váttisvuohtan lea vel go daid ceggejit lobiheamit. Ii leat makkárge čohkkejuvvon várddus fylkka lavdnjegođiid logus. Maŋŋil leat ealáhusbarttat šaddan dábálabbot, erenoamážit meahcceealáhusdoalliide. Dán oktavuođas eai gula boazodoalu guođoheaddjibarttat "ealáhusbarttaid" doahpagii. Boazodoalliin lea boazodoallolága § 10 nr. 1 olis lohpi háldet eatnamiid guođoheaddjibarttaide jna. Dávjá lea váttis earuhit gaskal ealáhusbarttaid ja dábálaš joavdobarttaid. Danin biddjojit hiegis gáibádusat duođaštit ahte barta dárbbašuvvo ealáhussii. Earalágan ealáhusbarttat go mat leat váriin, lea barttat luossabivdosajiin rittus ja vuonain. Dát dárbbašuvvojit dávjá vai sáhttá bivdit luosaid. Ii leat makkárge čohkkejuvvon várddus fylkka guođoheaddji- ja ealáhusbarttainge. Hui váttis lea mihtidit bartasajiid duohta jearaldaga Finnmárkkus. Riikkas oppalaččat navdá Birasgáhttendepartemeanta ahte jearaldat lea njiedjan sullii 18% dállodoaluin 1978:s gitta sullii 11% 1984:s. Guorahallamat Finnmárkkus 80-jagiid gasku čájehit ahte sullii 13-15% dállodoaluin ferte navdot leat bartasajiid duohta jearrit. Geasuheaddjimus sajit leat guovllut gos lea njárbes vuovdi. Hui čielgasit lea stuorimus beroštumi ássiin oažžut bartasajiid mearragáttis ja váriin, ja barta berrešivččii leat lahka luotta ja áinnas guovllus gos leat unnán eará barttat. Vaikko ulbmil láhčit dilálašvuođaid buoremusat fylkka bartahuksemii, lea ain olu jearru ja dalle erenoamážit geasuheaddjimus guovlluide, gos lea váttis náššat bartasaji. (Gáldut: St. dieđáhus. nr. 40 Om friluftsliv, 1986-87, Hovedtrekk ved frilufslivet i Finnmark, NIBR-čálus 1988:109.) 4.6.2 Láhkavuođus ja njuolggadusat Lágat. Bartahuksema guovddáš láhka lea geassemánu 14. b. 1985 plána- ja huksenláhka nr. 77, daningo bartahuksen bohciidahttá moanaid seamma gažaldagaid ja riidduid go eará huksen. Finnmárkkus lea njukčamánu 12. b. 1965 láhka Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hárrái, oktan láhkaásahusaiguin ja mearrádusaiguin addon dan olisge dehálaš, go sullii 96% fylkka eatnamiin leat "matrikulerekeahtes" stáhtaeatnamat. Eará lágat maid sáhttet leat áigeguovdilat bartahuksemiidda leat earret eará geassemánu 9. b. 1978 boazodoalloláhka nr. 49 ja geassemánu 9. b. 1978 kulturmuitoláhka nr. 50. Stuorradiggedieđáhus nr. 40 (1986-87) Om friluftsliv cealká čuovvovačča 8.6. čuoggás Bartapolitihka ulbmilis: "Barttastallan ja árjjalašvuođat mat dása gullet, leat máŋgasiidda luomu ja joavddu dehálaš oassin, ja dehálaš oassi sosiála eallimis, dearvvasvuođasuodjalusas, rumašlaš dikšumis ja máhtu ja gálgga oahppamis. Barttastallan sáhttá bidjat vuđđosa oktavuhtii luondduin ja báikegoddái olggobealde bissovaš ássanbáikki. Lassi gávpot- ja čoahkkebáikeovddidemiin ja teknalaš ovdánemiin bistá barttastallama árvu. Departemeanta oaidná danin dehálažžan ahte dilálašvuođat láhččojit nu ahte nu olus go vejolaš sis geat dáhtošedje bartta, sáhttet náššat dahje sáhttet geavahit bartta. Dát ferte dahkkot nu ahte garvvašii riiddu eará beroštumiiguin." (42. siiddus) Finnmárkku 1992-95 fylkkaplánas čuožžu earret eará čuovvovaš bartahuksema birra 124. siiddus: "Lea poitiivalaš oktavuohta gaskkal bartaháhkama ja olgoáimmo doaimmaid. Danin berrege lágidit nu ahte buohkat geat nu háliidit oččošedje vejolašvuođa bartii, jogo iežas bartta dahje luoikkahit/láigohit bartta. Bartasajiid ohcamat dávistit hui bures bartasajiid fallamii, sihke rittu guovlluin ja siseatnamiin. Dáđis lea šaddan uhccán sávahahtti suovvat barttaid hukset ávdin guovlluin, ja nu gohčoduvvon "ávdinbarttaid" huksemii gal šaddá váttis oažžut lobi. Go bartaguovlluid/bartasaji mearrida,de ferte garvit dehálaš fuođđoguovlluid, eará hearkkes guovlluid ja guovlluid mat leat dehálaččat friddjaáigge doaimmaide. Ferte eastadit barttaid bidjamis guhkkin geainnus eret, go dán maŋŋá hui dávjá bohtet gáibádusat beassat vuodjit mohtorfievrruin bartta lusa sihke dálvet ja geasset. Mo bargii lea jurddašan boahtit ferte ovddalgihtii jurddašan. Dilit fertejit lágiduvvot nu ahte rittu guovlluid olbmot oččošedje vejolašvuođaid bartasajiide siseatnan- ja vuotnagielddain." Ja dasto 121. siiddus čuožžu váldoulbmilis sihkkarastit birrasa ja valljivuđđosa: "Duhtadahttit bartasajiid ohcamiid. Bartasajiid lágideapmi ferte heivehit dárbbuide stuorát regiovnnaide, iige dušše eaŋkil gieldda várás. Bartaguovllut mat leat guhkebuš eret geainnus eai galgga oažžut buoret juvssahahttivuođa geaidnohuksema bokte, skohterláhttuiguin dahje ahte ložžet dálá njuolggadusaid. Ráddjen. Dán ovdanbuktimis suokkardat eanavuovdinlága ja mearrádusaid mat leat addon bartahuksemii jna. Álggos namuhuvvojit dušše oanehaččat plána- ja huksenlága mearrádusaid váldonjuolggadusat bartahuksema hárrái. Muđui čujuhuvvo plána- ja huksenlága oppalaš ovdanbuktimii ovddabealde 3. kapihttalis. Eanavuovdinlága njuolggadusat ovdanbuktojit 4. 63. čuoggás vulobealde eanavuovdinorgánaid birra. Guođoheaddjibarttaid, ealáhusbarttaid ja lavdnjegođiid áššiid meannudeamit čuvvot eará njuolggadusaid go dábálaš bartaáššiid. Oanehaččat namuhat áššemeannudannjuolggadusaid 4. čuoggás vulobealde. Bartahuksen plána- ja huksenlága mielde. Váldonjuolggadus lea ahte bartasajit galget biddjot dohkkehuvvon plánaid mielde. Plána- ja huksenláhka gusto ollásit joavdohuksemii, earret dihto mearrádusaid almmolaš čáhce- ja duolvačáhcejohtasiid laktámiin. Guođoheaddjibarttaide ja ealáhusbarttaide gusto láhka nu guhkás go heive, buo. § 81. Dán mearrádusa mielde lea lága vuolggasadji ahte galgá sáddejuvvot diehtu gildii dákkár barttaid ceggema birra, muhto § 93 huksenlobi birra lea dávjá gustojeaddjin. Fylkkamánni 1980 čielggadeapmi konkludere ahte lavdnjegoađit eai lean rusttegat huksenlága áddemis ja ahte huksenlága njuolggadusat (ee. ohcangeatnegasvuođas §§ 93 (82) mielde buo. 95) ii gusto, earret dieđihangeatnegasvuohta § 84 mielde. Plána- ja huksenlága § 20-4 vuosttas lađas nr. 1 vuoigatvuođavuođđuda gielddastivrii liigudit huksenguovlluid mat siskkildit eatnamiid ee. bartaulbmilii. Gielddaplána eanaoasis lea vuolggasajis njuolga riekteváikkuhus dan gieldda eanageavaheapmái. Hukset barttaid sáhttá danin váldonjuolggadussan dušše guovllus mii lea biddjon huksenguovlun gielddaplána eanaoasis. Láhkavuođđu lea gáibidit muddenplána dahje ássanplána ovdal huksema, buo. § 20-4 nuppi lađđasa a bustáva. Muhto guovlluin mat leat biddjon eanadoallo-, luonddu- ja olgunastinguovlluide sáhttá addit bieđggus bartahuksema mearrádusaid, muhto gáibádus lea dalle ahte barttaid mahtodat ja sajádat galgá leat mearriduvvon, buo. § 20-4 nuppi lađđasa c bustáva. Eanadoallo-, luonddu- ja olgunastinguovlluin muđui sáhttá hukset barttaid dušše sierralobiin. § 20-4 nuppi lađđasa e bustáva olis, sáhttá gielda gieldit cegget ođđa barttaid ja sakka stuoridit dálá barttaid. vvvvvv 4.6.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Birasgáhttendepartemeanta ovddasvástida erenoamážit eanaplánema ja olgunastinpolitihka bajit hálddašanorgánan. Gielddas lea dábálaš plánema bokte váldoovddasvástádus čađahit bartapolitihka. Dat ovddasvástida ordnet ja bargat gielddaplánain, gieldaoasseplánain, muddenplánain ja ássanplánain. Gielddat sáhttet álgovuorus ieža válljet mo meannudit joavdohuksema plánenoktavuođas ja dat mearrida álgovuorus ieš plána oktan buohkaide čadni váikkuhusain. Datte galgá deastta atnit fylkkaplána vejolaš njuolggadusaide. Fylkkagielda ja stáhta fágaeiseválddit sáhttet ovddidit vuosteákkaid jus gielda mearrida plána riikka ja guovllu beroštumiid vuostá. Jus guovlu leat biddjon eará ulbmilii go bartahuksemii, ráddje dát gieldda háldduid muddejuvvon guovllus. Jus galgá cegget barttaid dákkár guovlluin, lea váldonjuolggadus ahte gielda ferte addit sierralobi plánas plána- ja huksenlága § 7 olis. Guovlluin mat leat muddejuvvon eanadoallo-, luonddu- ja olgunastinguovlun, sáhttá ealáhus- ja guođoheaddjibarttaid cegget go dat gullet ulbmilii. Eaktun lea ahte rusttet deavdá ávnnaslaš eavttuid maid lágat bidjet ieš rusttegii. Muddenplána lea bienalaš plána maid atná unnit guovllus. Gielddaplána eanaoasis sáhttá mearridit ahte eanaávkkástallan dušše galgá leat muddenplánaid mielde. Gielddaplána eanaoasis ii sáhte earuhit eanadoallo-, luonddu-, ja olgunastinguovlluid iešguđet osiid. Muddenplánain lea nuppeláhkai. Olgunastinguovlluid ja luonddusuodjalanguovlluid ii sáhte ovttastahttit eanadoalloguovlluin. Finnmárkku eanavuovdinorgánaid bargun lea hálddašit stáhta "matrikulerekeahtes" eatnamiid Finnmárkkus njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinlága mielde oktan gullevaš láhkaásahusaiguin ja mearrádusaiguin. Eanavuovdinlága § 2 vuosttas lađas láhkavuođđuda vuovdit dahje láigohit eatnamiid. Láhka ieš ii sisdoala makkárge erenoamáš vuodin- dahje lihttoláigohannjuolggadusaid eatnamiid ealáhus- dahje joavdobarttaide. § 2, goalmmát lađđasa olis leat addon láhkaásahusat vuovdima ja lihttoláigoheami birra. Eanavuovdinláhkaásahusa § 1 maŋimušlađđasa olis dat lea vel addon suoidnemánu 3. b. 1967 "vuovdin- ja láigohanmearrádusat mat gustojit Finnmárku Eanavuovdinkantuvrii", Eanadoallodepartemeantta dohkkehan nuppástusaiguin maŋimušborgemánu 9. b. 1983. Finnmárkku eanavuovdinkantuvra meannuda priváhta ja earáid ohcamiid viessosajiid láigoheames dahje oastimis ja vuoigatvuođaid moanat iešguđet ulbmiliidda, sajiid sihke ealáhus- ja joavdobarttaidege. Bartasajiid galgá váldonjuolggadussan čohkket dohkkehuvvon bartaguovlluide maid lea ráhkadan plána- ja huksenlága mielde, buo. eanavuovdinláhkaásahusa mearrádusaid §§ 1 ja 5 ja § 10. Muhto § 10 nuppi lađđasis lea vuoigatvuođavuođđu addit sierralobi bieđggus bartahuksemii jus ee. boazodoalu, eanadoalu, luonddusuodjalusa dahje eará dehálat eanaávkkástallama deasttat eai cakka. §§ 13 ja 14:s leat addon bienalaš njuolggadusat earret eará ássama mahtodagas. Láigošiehtadus addá láigolažžii vuoigatvuođa cegget bartta ja olgovistti. Láigoáigi lea 80 jagi. Viesuid birra ii sáhte áidut láigoheaddji 1461 lobi haga, ja láigolaš ii sáhte njeaidit beziid ja doaimmahit stuorát eanaháldduid. Unnit doaibmabijuid sáhttá čađahit guovllus 1 mihtus birra bartta. Láigolaš ii oaččo eará vuoigatvuođaid birra bartta jus ii leat čielgasit celkon šiehtadusas. Ealáhusbarttat leat muddejuvvon lagat mearrádusa § 9:s, mas leat addon njuolggadusat goas sáhttá diktit bieđggus eanabihttáláigohemiid ealáhusa ja eará doaimmaid atnui. Dát gusto ee. boazoealáhusa, bivddu ja guollebivddu barttaide ja hoteallaide, turistabarttaide, stuorát fitnodat- dahje searvebarttaide, iešguđet gohccibarttaide ja barttaide čadnon geavahanvuoigatvuođaide dahje servituhtaide omd. guohtun-, láddjenvuoigatvuođat jna. Ealáhusbarttaid láigoáigi earret boazodoalu lea "doaisttážii" dahje guovtti jagi eretcealkináigemeriin. Go eai šat dárbbašuvvo ealáhusbarttat, loahpahuvvo láigovuoigatvuohta automáhtalaččat. Návsttut leat dárkilat muddejuvvon § 15:s. Návstu sáhttá dušše cegget jus dárbbašuvvo ealáhusguolásteapmái, dahje stuorát jávregáttiin dahje mearragáttiin gos fanas dárbbašuvvo ulbmálaš guollebivdui ja gos guollebivdu lea okta váldocuhkiin bartta huksemii ja gallestaddamii. Návstu sáhttá diktit ceggetge jus dárbbašuvvo beassat bartii, ja jus lea govttolaš dihto eará háviin. Lavdnjegoađit leat muddejuvvon § 17:s. Dat galget biddjot sierra bartaguovlluid olggobeallai, ja ferte dárbbašuvvot idjadansadjái ealáhusdoalus, várresuodjalanbálvalusaš 462 ja suodjin vázziide garradálkkis. Dákkár lavdnjegođiid ii sáhte cegget jus dat sakka vahágahttet dahje bilidit boazodoalu, eanadoalu dahje eará dehálaš beroštumiid ovddas dahje go guovlludárbu leat devdon. Lobit addojit vuohččan servviide dahje eará ovttastumiide mat lágidit olgunastindoaimmaid dahje ávkkástallet meahcceriggodagain. Lavdnjegođiid galgá bidjat unnimus 5 km luottas eret ja unnimus 100 mehtera mearas, jávrris dahje čázádagas eret. Mearrádusa § 17:s leat addon bienasta bitnii njuolggadusat ávnnasgeavaheamis, mahtodagas jna. Lavdnjegoađit galget leat rahpasat ja olamuttus buohkaide, jus eanavuovdinkantuvra ii leat addán lobi dan doallat gitta. Váldonjuolggadus lea ahte bartasajit stáhta "matrikulerekeahtes" eatnamiin galget lihttoláigohuvvot. Dušše spiehkastahkan sáhttá bartasajiid vuovdit, buo. eanavuovdinláhkaásahusa § 5. Golggotmánu 3. b. 1967 mearrádusain čuožžu § 8:s ahte "stáhtaeatnamat mat galget ádnot barttaide, návsttuide ja lavdnjegođiide, sáhttet dušše lihttoláigohuvvot." Geavadis čállojit dušše láigošiehtadusat. 1970-80 logus leat vuvdon dušše moadde saji barttaide mat juo ledje ceggejuvvon. MA 2/91 njukčamánu 13. b. 1991 johtučállosis Stáhta vuvddiid direktoráhtas láigosajiid vuovdima njuolggadusaid dáfus, čuožžu 3.2. čuoggás barta- ja návstosajiid birra ahte ii sáhte vuovdit dákkár "sajiid Finnmárkkus". Dát ii datte gusto oston stáhtaopmodahkii, duottarviessomihtádusaide 1463 , ja eatnamiidda maid dál Statskog hálddaša eará stáhtaásahusaid beales, buo. 3.1. čuoggá ja 3.2. čuoggá nuppi lađđasa. Dákkár stáhtaeatnamiid sáhttá prinsihpas vuovdit, muhto ii dát dahkko. Eanavuovdinlága § 2 nubbi lađas cealká ee. ahte eatnamiid ii sáhte vuovdit dahje lihttoláigohit jus guovlu adno dárbbašuvvot boazoláiddomiidda, boazodoalu johtolagaide dahje eará deasttaide numo omd. guollebivdui, ruvkedoibmii, olgunastin- ja luonddusuodjalanberoštumiide. Vuovdin- ja láigoheami eanavuovdinmearrádusaid § 10 vuosttas lađđasa mielde galget joavdobarttat váldonjuolggadussan čohkkejuvvot bartaguovlluide vvhuksenlága mearrádusaid dohkkehuvvon plánaid mielde. Dasto čuožžu § 10:s nuppi lađđasis ahte "sierralobi galgá dábálaččat addit go ii boazodoallodilli, eanadoallodilli, álbmoga beroštumit, luonddusuodjalandeasttat, gielddateknalaš dilálašvuođat, johtolatdilit dahje vejolaš eará dehálat eanaávkkástallan dan cakka." Dán árvvvoštallannjuolggadusas dát lea mearkkašupmi eaŋkaláššiin. Njuolggadus orru vuohččan galgamin muddet gaskavuođa joavdobarttaid čohkkejuvvon ja bieđggus huksema. Muhto sáhttá jearrat mearkkašago njuolggadus geatnegasvuođa lihttoláigohit bartasajiid go árvvoštallan lea ohccái ovdun. Dán gažaldahkii ja gažaldahkii geatnegahttot lihttoláigohit bartasaji čujuhuvvo 2. 5.1.2. kapihttalii ovddabealde. Eanavuovdinláhkaásahusa §§ 1 ja 5 ja mearrádus vuovdima ja lihttoláigoheami birra § 10 vuosttas lađas eaktuda ahte bartasajit galget lihttoláigohuvvot gieldda dahje eanavuovdinorgánaid ráhkadan dohkkehuvvon plánaid mielde. §§ 8 čuo. eanavuovdinmearrádusain leat addon lagat njuolggadusat eanalihttoláigoheames barttaide, návsttuide ja lavdnjegođiide. § 11:s čuožžu ahte bartaguovlluid vuođus berrešii leat várddusplána mii lea vuođđuduvvon buot geavahanberoštumiid ja beroštanriidduid meroštallama ollislaš logahallamii. 4.6.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Áššemeannudeapmi Plánaproseassa ja eaŋkalohcamiid áššemeannudannjuolggadusaid dáfus plána- ja huksenlága ja eanavuovdinlága njuolggadusaid mielde, čujuhuvvo oppalaš govvádussii bajábealde 2. kapihttalis eanavuovdinortnega birra ja 3. kapihttalii plána- ja huksenlága birra. Dás dušše oanehaččat namuhuvvo ahte stáhtaeatnamiin lea eanavuovdinkantuvra mii juohká čuoggáláiggu 1464 joavdoviesuide dahje barttaide. Barta- dahje joavdoviessosadjeohcamat sáddejuvvojit álo eanavuovdinkantuvrii, ja gielda addá fas huksenlobi. Áššemeannudeami mahtodat, namalassii gulaskuddanvuorru 1465 , lea dan duohken leago guovlu gos barta galggašii huksejuvvot muddejuvvon joavdohuksemii. Bartasajiid muddejuvvon guovllus juolluda eanavuovdinkantuvra almmá namuhanveara áššemeannudeami haga. Go plánaproseassa bokte leat mearriduvvon muddenplánat, lea dárbbašmeahttun ođđasit árvvoštallat caggágo vuovdima dahje lihttoláigoheami gielddus eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasis lihttoláigohit bartasajiid. Jus ležžet guorus viessosajit, fuolaha eanavuovdinkantuvra ahte čállo láigošiehtadus ja ráhkaduvvo mihttočálus. Jus eai leat guorus viessosajit, biddjo ohcci vuordinlistui. Jus guovlu ii leat muddejuvvon bartahuksemii, čađahuvvo viiddis gulaskuddanvuorru ja áššemeannudeapmi mii siskkilda moanaid hálddašanorgánaid ja eará berošteaddjiid. Lavdnjegođiid, ealahusbarttaid jna. áššemeannudeapmi, ii leat nu vuđolaš 1466 go joavdobarttaide. Dáidda lea doarvái dieđihit gildii. Muhto eanavuovdinkantuvra lea iežas mearrádusaid vuođul geatnegahtton konkrehta árvvoštallat guovllu eará beroštumiid, ja dalle erenoamážit boazodoalu ja eanadoalu ektui, buo. eanavuovdinlága § 2, láhkaásahusa § 1, mearrádusa § 17 lavdnjegođiide ja § 9 ealáhusbarttaide. Dásge sáddejuvvo ohcan gulaskuddamii gildii, eanastivrii, olgunastinlávdegoddái, boazodollui jna. Eanavuovdinkantuvra galgá vihkkedallat guovllu eará beroštumiid ektui ja fuolahit ahte barta dahje goahti ii ceggejuvvo eanavuovdinmearrádusaid vuostá. Muđui lea áššemeannudeapmi seammago joavdobarttaide. Boazodoalu guođoheaddjibarttat čuvvot boazodoallolága njuolggadusaid, geahča § 10 vuosttas lađđasa nr. 1. Skábmamánu 1.b. 1982 láhkaásahusa mielde mii dohkkeha boazodoalu guođoheaddjiidbarttaid, galgá Boazodoallostivrra dahje Boazodoallohoavdda váldesirdimiin, dohkkehit guođoheaddjibartta ceggema. Muđui čujuhuvvo 4.3. kapihttalii boazodoalu birra. Váidin Eanavuovdinláhkaásahusaid § 16 a vuosttas lađas cealká ahte mearrádusaid láhkaásahusaid olis, sáhttá guoddalit hálddašanlága VI kapihttala njuolggadusaid mielde. Váidda galgá sáddejuvvot orgánii mii lea lagamus bajábealde hálddašanorgána mii lea dahkan mearrádusa, geahča hálddašanlága § 28. Láhkaásahusa § 16 a, nuppi lađđasa mielde lea direktoráhta masa ášši gullá, mii lea váidalanásahus eanavuovdinhoavdda dahje eanavuovdinstivrra mearrádusaide. Dát máksá ahte mearrádusaid guoddala Statskog:i bartahuksema dáfus. Láhkaásahusa § 16 a viđát lađđasis čuožžu ahte váidagat eanavuovdinhoavdda mearrádusaide galget ovddiduvvot stivrii ovdal ášši sáddejuvvo direktoráhtii (Statskog) . Dát lea eanavuovdinhoavdda mearrádusa "siskkáldas" gohcci, ja ii dagat ahte váidi ii beasa váidit Statskog:i mii lea dáid áššiin bajit orgána Finnmárku eanavuovdinkantuvrra ektui. Gieldda dahje eiseválddiid dahkan mearrádusaid váidda čuovvo hálddašanlága njuolggadusaid dahje dan sierralága, ja ii máinnašuvvo dás. Geavat 1960-jagiid gaskamuttus huksejuvvojedje barttat Finnmárkkus almmá almmolaš plánema haga. Geat ohce bartasaji, ožžo dábálaččat saji gokko sii háliidedje. Geavaige ahte muhtun huksii bartta ja maŋŋil válddii oktavuohta dan dalá eanavuovdinkommišuvnnain juridihkalaččat čálihan dihte láigošiehtadusa. 1960-logus lassánii garrasit bartahuksema beroštupmi fylkkas, ja seamma áiggis huksemat biddjojedje čavgasat plánaid mielde. Moanat bartasajit stáhta eatnamiin main ovdal ii lean láigošiehtadus, ožžo dán ordnejuvvot eanavuovdinkantuvrra bokte. Bartahuksen fylkkas lassánii 1970-logus. Ođđajagemánu 1. b. 1992 ledje juridihkalaččat čállon sullii 4 400 láigošiehtadusa bartasajiide stáhta eatnamiin. Dát láigošiehtadusat adde 1991:s sullii 1.1 mill. ru. sisaboađuid Finnmárkui hálddašeapmái. 1991:s mieđihuvvo 156 ohcama joavdobartasajiide. Láigodivat 1993:s lea 775 ru. dábálaš joavdobarttaide ja 480 ru. ealáhusbarttaide. Eanaš bartasajit leat vuotna- ja badjeeanagielddain. Mátta-Várjjat lea viehka geasuheaddji, muhto sihke Fálesnuoris, Čáhcesullos, Álttás, Bearalvágis ja Guovdageainnus leat viehka olu barttat. Hui olu barttat leat vvvvčohkkejuvvon Riehpponávžžis Fálesnuoris, Geadnejogas Bearalvágis, Stuorájogas Várggáhis ja Ánnejoga guovllus Čáhcesullos. Erenoamážit riddoássit jerret bartasajiid suoddjás vuovdás guovlluin. Eanaš bartasajit Finnmárkkus leat čujuhuvvon giliássiide (sullii 66%) ja dušše 4-5% barttain gullet olggobealde fylkka ássiide. Muhto badjel 90% bartasajiin omd. Fálesnuoris leat juolluduvvon earágiliássi finnmárkolaččaide, erenoamážit hámmárfeastalaččaide. Deanus ja Sállánnuoris gullet sullii 80% ja Guovdageainnus sullii 60% bartasajiin earágiliássiide. Eará gielddain lea dilli nuppegežiid; eanaš bartasajit leat juolluduvvon gieldda iežas ássiide. (Gáldu: Fylkesplan for Finnmark 1984-87, 242. siiddus.) Muhtun váttisvuođat leat bohciidan boares barttaid dahje lavdnjegođiid ođđasit huksemis ja mat leat leamaš ceggejuvvon dalle goas eai lean hiegis gáibádusat láigošiehtadussii dahje lohpái. Guhká lea leamaš viehka váttis oažžut bartasaji fylkka muhtun sajiin. Eanavuovdinorgánat leat gitta 1980-jagiid álgui viehka hiehkásit čađahan bargguset. Muhtun gielddat, omd. Guovdageaidnu ja Deatnuge, leat čađahan čavga bartapolitihka, erenoamážit boazoealáhusa ektui, muhto eanadoalu, fuođđu- ja luonddusuodjalanberoštumiid ektuige. Muhtun guovlluin lea báikegoddi nannosit vuosttaldan bartaplánaid go áinnas dáhtošedje iežaset meahcceriggodagaid alcceseaset. Riddogielddain lea čađahuvvon loažžadat bartapolitihka. Maŋŋilgo ráđđehus 1980-jagiid álggus háliidii ložžet bartapolitihkka, nuppástuhtto 1983:s eanavuovdinmearrádusat stáhtaeatnamiid vuovdimis ja láigoheamis. Sidjiide geat bivdet ja guolástit ealáhusvuođuset oassin, suvvo ealáhusbarttaid dihto muddui. Eai leat oppalaš njuolggadusat mat mearridit man stuorra sisaboahtu galggašii leat bivddus, guollebivddus dahje meahcceriggodagaid eará ávkkástallamis, jus galggaš adnot ealáhusvuđđosa oassin. Ferte dihto árvvošteami atnit. Eanavuovdinkantuvra lea vuođđudan livnnetkantuvrra boahtodieđáhussii. Jus leš čilgejuvvon ahte lea sisaboahtu dákkár ealahusas, fertešii árvvoštallot dárbbašuvvogo barta dán doibmii, ja šaddágo barta mahkáš eará beroštumiid vuostá. Eanavuovdinkantuvrage lea juridihkalaččat čállán šiehtadusa ealáhusbartii mas murjen lea váldocuohkki, muhto dalle lotnolasat guollebivdduin ja bivdduin. Lea dohkkehuvvon ahte eavttut oažžut lavdnjegoađi lea álkit go bartii, go ovddeš árbevierru váfistii ahte geavaheaddjit atne deastta birrasis, ja dat veaháš atnu ii čuohcan guvlui. Maŋit áiggis lea datte meahccegeavaheapmi muhttojuvvon. Olbmot váldet earret eará eanet biergasiid goahtái go ovdal. Muohtaskohteratnu álkidii goastama ja lasihii anu. Stuorát dássegáibádus dagahii ahte ođđa lavdnjegoađit galge leat stuorát ja ahte muhtumin lobiheamit huksejuvvojit geasehuvvon ávdnasiiguin. Go lavdnjegođiid eanet geavaha jovdui, adno eanet guovluge birra lavdnjegođiid ja danin čuohcá eanet luondduriggodagaide ja šaddet riiddut eará geavaheaddjiiguin, erenoamážit boazodoaluin. Boazodoallu oaivvilda ahte lavdnjegoađit sáhttet ráhkadit stuorát váttisvuođaid go joavdobarttat, go lavdnjegoađit eai galggašii njuolggadusaid mielde leat lohkkaduvvon ja danin álki eanaš olbmuide beassat dohko. Joavdobarttaid eaiggádat sáhttá heađuštit anu jus dan lohkkadit. Boazodoallu dáhttu ahte eavttut oažžut lavdnjegoahtesaji galgá buorebut árvvoštallot, seammaláhkai go joavdobarttaid dáfus. Hui unnán ohcco cegget ođđa lavdnjegođiid, ohcco baicce divodit boares lavdnjegođiid dahje oažžut almmolaš duođaštusa ("julggaštusa") bearraša boares lavdnjegoađis. Eanavuovdinkantuvrras bidjet hui hiegis gáibádusaid divodeapmái, duođáštusain ee. eaiggáduššandilálašvuođas ja Várrebálvalusa beale gehččui. Lavdnjegoahtevuoigatvuohta masso jus lavdnjegoahti mieská ja ii leat orohahtti. Dan ektui go ovdal juridihkalaččat čállojuvvo láigošiehtadusat lavdnjegoahtesajiide, ja maŋŋil 1980 juogadanlága álggaheami oktavuođas gáibiduvvui nu gohčoduvvon "logahallanreive 1467 ge", čállo dál dušše oanehis "julggaštus" goahteeaiggádii gii addá namahuvvon olbmui vuoigatvuođa cegget ja máđasatnit rabas lavdnjegoađi dihto báikkis. Dušše addo čuoggáláigu bartaceggemii ja viessosadjeráját eai merkejuvvo. Guovlu maid bartaeaiggát oažžu háldosis, dávista dalle viessosadjeláigolága oppalaš mearrádusaide, namalassii 1 mihtu juohke bartii. Ovdal lea dihto háviin mihtidan bartarájáid. 60-jagiid gaskamuttus, go bartaguovlluid plánegohte, ja gitta 1985-90 rádjai lea eanavuovdinkantuvra fuolahan plánema eanaš oasi. Dađis lea bartaguovlluid gárvvisteapmi čilgejuvvon gielddaplánain ja eanavuovdinkantuvra eanaš ráhkadii bártaguovlluid muddenplánaid. Fylkkas leat lassin priváhta barttaid eará joavdohuksematge. Sis Finnmárkku duottarviesut leat fálaldagat sidjiide geat dáhttot olgunastit. Sullii 15 bálvaleaddji duottarviesu leat Álttás, Guovdageainnus, Kárásjogas, Deanus ja Mátta-Várjjagis, oktiibuot sullii 350 seaŋgasajiiguin. Dasa lassin leat sullii 6 ávdinviesu 1468 sullii 30 seaŋgasajiiguin. Dákkár fálaldagat eai gáibit olus eatnamiid, ávkkástallá cuokka buorebut ja báikegoddái lea buoret ruđalaš lassivaikkuhusat. Muhtun fitnodagat ja searvvit, omd. bivde- ja guolástallansearvvit, valáštallansearvvit ja fágalihtut, leat maid huksen barttaid maid miellahtut ja bargit ja soitet earát sáhttet hálddašit. Dákkár bartahuksen lei eanet 50-60 logus. Dál mannagoahtá nu ahte olbmot dáhttot iežaset priváhta barttaid. 4.7 LUOPMÁNAT 4.7.1 Álggahus Finnmárku lea erenoamáš muorjerikkis. Dábálamos muorjjit leat luopmánat, sarrihat, joŋat ja čáhppesmuorjjit. Dáin leat luopmánat bivnnuhamosat ja mas lea stuorimus ruđalaš mearkkašupmi. Eai leat virttis merošteamit luobmemii oktiibuot, muhto vuollerádjelohkun lea árvaluvvon ahte gaskal 500 ja 1000 tonna sáhttá čoaggit gaskamearálaš buorre luomejagis. Ii gávdno statistihka man olu muorji čoggo fylkkas. Iige gávdno lohku man olu muorjjit vuvdojit, muhto sáhttá árvaladdat ahte oastiide vuvdo unnimus 30 tonna jahkái. Sullii 50 ru. kg hattiin vástida muorjeárvu gaskal 25 - 50 mill. ru. jahkásaččat. (Gáldu: NOU 1988:42 Næringskombinasjoner i samiske bosettingsområder) . Dábálaččat bistá luomejahkodat sullii suoidnemánu 20. b. rájes čakčamánu álgui. Stuorra oassái finnmárkolaččain lea dábálaš murjet. Muorjjit leat ávkkástallon eanemus buot meahcceriggodagain sihke čoaggiid ja čoaggán meari dáfus. Murjema searvan Finnmárkkus lea stuorát go riikkas muđui, seammásgo lea dávjjit olbmuid gaskkas. Guorahallamat čájehit ahte go 6% riikkadásis serve 10 dahje eanet gerddiid jahkásaččat, serve 12% Finnmárkkus 13 dahje eanet gerddiid. 15 iešguđetlágan joavdodoaimmain lei murjen nr. 6 doaimmain maidda eanemusat liikojedje, sullii seammago bivdu. (Gáldu: Friluftslivet i Finnmark, NIBR- čálus 1987: 133.) 1970-logu loahpa guorahallan čájeha ahte ássiid gaskkas leat sii geat barget vuođđoealáhusain, geat ávkkástallet muorjeriggodagain áŋgiramos. Guorahallamat válljejuvvon fylkka guovlluin čájehit ahte gaskal 70 -100% boazodoalliin ávkkástalle lubmema lassiealáhussan. Eanadoalliid gaskkas ledje gaskal 80-95% geat ávkkástalle riggodaga lassiealáhussan. Muhto eará ássiid gaskkasge lei lubmen hui mávssolaš; eará fidnobargiid gaskkas lei sullii bealis sisaboahtu lubmemis. (Gáldu: NOU 1978 : 18 A, Finnmarksvidda, Natur - kultur, 254. siiddus.) Máŋgasii lea veajuiduvvan ja luondduvásáhusat lubmema vuođđun, ja ruđalaš mearkkašupmi lea unnit. Muhto eatnašat čogget gal murjjiid iežaset dállodollui go lea dehálaš doarjja bearraša biebmodillái, seammásgo máŋggas atnet luopmániid herskun. 4.7.2 Láhkavuođus ja njuolggadusat Ráŋggáštanlága § 400 vuosttas lađđasis lea vuolggasadji ahte buohkain lea lohpi lubmet meahcis. Muhto dát ii gusto ollásit luomeeatnamiin "Romssa fylkkas" (maiddái Finnmárkkus) . Luomeeatnamiin oaivvilduvvojit guovllut gos leat dan mađe luopmánat ahte ávkkástallamis lea ruđalaš mearkkašupmi. Dákkár guovlluin mearrida § 400 nubbi lađas ahte gildojuvvo lubmet maid ii bora dasttán, muhto ii dange sáhte dahkat jus eaiggát čielgasit lea dan gieldán. Lea eahpečielggas gustogo ráŋggáštanlága § 400 nubbi lađas stáhta matrikulerekeahtes eatnamiidda. Jus ii gusto, lea váldonjuolggadus § 400 vuosttas lađđasis luđolaš čoaggima hárrái mii gusto stáhta eatnamiin, geahča lagat Riektejoavkku čielggadeami 3.10. kapihttalis. Njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinlága § 5a, buo. suoidnemánu 15. b. 1966 eanavuovdinláhkaásahusa §§ 8a ja 16 lea sierranjuolggadus Finnmárkui. Váldonjuolggadus lea ahte lubmen fylkkas lea doalahuvvon fylkka iežas ássiide. Lubmen jus borrá dasttán lea datte lohpi buohkaide, geahča eanavuovdinlága § 5a vuosttas lađđasa nuppi čuoggá. Ii gáibiduvvo dáža stáhtaborgárvuohta; dušše gáibádus ahte veagadatgirjjiš 469 lea logahallon fylkka ássiin. Sámi vuoigatvuođalávdegotti riektejoavku oaivvilda ahte báikegoddi virolaš vuođul lea háhkan lubmenvuoigatvuođa Finnmárkkus, ja ahte eanavuovdinlága mearrádusat vel nannejit ovddeš ásahuvvon riektedili. Mearrádus lea addon vai lea čielga láhkavuođđu stáhta vuoigatvuhtii muddet lubmema, geahča Od.prp. nr. 68, 1975-76. Eanavuovdinlága § 5a mearrádus mearkkaša ahte ráŋggáštanlága § 400 nubbi lađas geavadis dušše oažžu mearkkašumi daid guovlluin mat eai leat nu gohčoduvvon "matrikulerekeahtes" eatnamat. Eanadoallodepartemeanta mearridii 1952:s ahte lubmen lea doalahuvvon fylkka iežas ássiide. Áigga lei bissehit daid olu ordnejuvvon luomečoaggiid leavvama fylkii mii dassái lei geavvan, ja mii lei juo bilideamen fylkka ássiid ealáhusvuđđosa. Ii goassige leat leamaš oaivil heađuštit vvovttaskas olbmuid lubmemis go fuolkkit ja guossit gallestallet sin Finnmárkkus. Váldonjuolggadusa spiehkastat lea eanavuovdinlága § 5a nuppi lađđasis, mas čuožžu ahte earátge go finnmárkolaččat sáhttet oažžut lobi lubmet, ja ahte fylkka ovttaskas olbmot dahje joavkkut ja gilit čujuhemiin sáhttet oažžut oktovuoigatvuođa ávkkástallat dihto luomevaljiid. Eanavuovdinlága § 5a goalmmát lađđasis ovdanboahtá ahte dákkár oktovuoigatvuođa ii galgga addit eará sierravuoigatvuođa vuostá, ja ferte váldet dárbbašlaš várašumi eará beroštumiid ektui. Erenoamážit namuhuvvo boazosápmelaččaid lubmema deastta sin lobálaš ásadeamis bohccuiguin orohagas. Eanavuovdinláhkaásahusaid § 8a:s leat addon lagat njuolggadusat luomevaljiid čujuheames. Dát čujuhanvuoigatvuohta lea doddjon eanavuovdinkantuvrii. Oktovuoigatvuohta galgá áigeráddjejuvvoŧ 470 5 jahkái, ja dušše čujuhuvvot sidjiide geat leat guovlluin main lea ovttabealat dahje heajos ealáhusvuođus, mas luomevaljiid ávkkástallan, bivdu dahje guollebivdu leat leamaš mávssolaš ealáhusvuđđosii. Dát mearkkaša ahte guovllu ássiin fertejit leat leamaš árbevierut meahccástallamii. § 8a nuppi lađđasis ovdanboahtá ahte luopmániin ii dárbbaš leat sisaboahtu. Ohccit fertejit jáhkehahttin dahkat ahte luomečoaggin dahje lubmema sisaboađut "eai leat mávssoheami doarjumin dállodoalu dahje ealáhusa ja danin ealáhusvuđđosa." Sihke ovttaskas olbmot ja searvvit, njuolggadusaiguin maid eanavuovdinkantuvra lea dohkkehan, dahje ráddjejuvvon gilli, sáhttet oažžut dákkár čujuheami. Eanavuovdinláhkaásahusa § 8a njealját lađas cealká ahte čujuhanrievtti ii sáhtte ovdaláigohit, ja čujuhuvvon luomevaljiid galget čoaggit dušše sii geat leat dákkár lobi ožžon. Várdosa dihte sáhttá fuomášuhttit ahte Finnmárkkusge lea gielddus čoaggit luomegaragiid, go fylkkadiggi ii leat eará mearridan buo. miessemánu 6.b. 1970 nr. 25 lága luomegaragiid čoaggima gildosa hárrái §§ 1 ja 3. Luopmánat lohkkojit láddan go daid sáhttá čoaggit nu ahte lasta ii čuovo. Finnmárkku 1992-1995 fylkkaplána deattuha 18. kapihttalis eanaplánema ja luondduhálddašeami eavttuid ahte váldomihttomeari lea sihkkarastit biras- ja valljivuđđosa ja ahte ulbmil lea seailluhit ja ovddidit daid buriid vejolašvuođaid mat Finnmárkku ássiin leat olgunastimii. Čuoggás strategiat juksat mihttomeriid čuožžu : "Sihkkarastit oppa fylkka álbmogii buori vejolašvuođa bivdui ja muorječoaggimii stáhta eatnama hálddašeamin." 4.7.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Ráđđehus lea, eanavuovdinlága § 5a nuppi lađđasa mielde, lasihan njukčamánu 11. b. 1977 lágas, válddi addit láhkaásahusaid lubmenmuddemis. Dákkár láhkaásahus lea addon suoidnemánu 14. b. 1978 ggl. cea. lassin 1966 eanavuovdinláhkaásahussii. Finnmárkku eanavuovdinkantuvra lea láhkaásahusa § 11 mielde dat orgána mas lea báikkálaš váldi hálddašit stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus. Dát mearkkaša ahte lea eanavuovdinkantuvrage mii hálddaša fylkka luomevaljiid, ja mas lea váldi ee. čujuhit luomevaljiid ja addit earáide go finnmárkolaččaide vuoigatvuođa lubmet, buo. eanavuovdinláhkaásahusa § 8a. Guovdageainnu suohkan lea birasgáhttema ja luondduhálddašeami váldolávdegotti bokte ožžon válddi earret eará dahkat mearrádusaid lubmemii stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin guovvamánu 15.b. 1993 eanavuovdinláhkaásahusaid § 8a mielde, geahča § 3 c láhkaásahusa friddjasuohkanmearrádusaid 1471 hárrái gieldda biras- ja luondduhálddašeami dáfus. Dárkilat válddahallamii friiddjasuohkanortnegii 1472 Guovdageainnus čujuhuvvo 5. kapihttalii. Finnmárkku leansmánniide sirdui 1980 rájes ja "doaisttážii" váldi addit earáide go finnmárkolaččaide sierralobi lubmet, buo. eanavuovdinkantuvrra suoidnemánu 16. b. 1979 ja suoidnemánu 24. b. 1980 girjjiid. Eanavuovdinláhkaásahusaid § 8a guđát lađđasis lea dát sierralohpeváldi biddjon eanavuovdinkantuvrii, dahje masa dat fápmuda. Guovdageainnus lea datte gielddas dát váldi. Leansmánnit eai leat vuolit orgánat eanavuovdinorgánaid ektui, ja sáhttá álgovuorus orrut dego dát váldesirdin leansmánniide lea dábálaš váldesirdinoahpa 1473 vuostá. Dát oahppa lea earret eará doarráš 474 váldesirdin orgánas nubbái, mii ii leat vuosttasa vuollásaš, ii leat dábálaččat fámolaš. Geahča Torstein Eckhoff, "Forvaltningsrett" 4. deaddileami, 235-236. siidduin. Mii doarju váldesirdima, lea ahte láhka diktá váldesirdit, ja go eanavuovdinkantuvrras eai leat eará orgánat vuollásaččat, lea dákkár váldesirdin mo dal leš "doarrás" ja eará hálddašanorgánaide mat eai leat eanavuovdinorgánaid vuollástandiliš 475 . Dasa lassin leat leansmánniin ovddežis leamaš dákkár barggut mat gullet Finnmárkku luondduriggodagaid hálddašeapmái. Leansmánniid sierralohpevejolašvuođa geavat galgá leat loažža ja dan mielde manne earaid gieldigohte lubmet; namalassii heađuštit olmmoščorragiid leavvama ja ordnejuvvon lubmema. Nu ii leat vuoigatvuođavuođđu earáid čoaggima ráddjet sierralobis dihto guovlluin dahje dihto áigodagas. Dát ovdanboahtá sihke njuolggadusain maid eanavuovdinkantuvra lea addán ja Finnmárkku fylkkadikki miessemánu 6. b. 1976 mearrádusas. 4.7.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Áššemeannudeapmi Finnmárkolaččaid lubmen ii leat dieđus áššemeannudeami vuollásaš. Dán oktavuođas lea danin spiehkastagaid njuolggadusat beroštahtti, ja erenoamážit čujuhit luomevaljiid ja lobiid dasa ahte geat eai leat finnmárkolaččat ožžot lubmet Finnmárkkus. Áššemeannudannjuolggadusat čujuhit luomevaljiid, gáibidit ahte galgá viežžat cealkámuša eanadoallolávdegottis, fylkkaeanadoallostivrras, boazoorohagas, guovllustivrras ja gielddastivrras ovdal čujuheami, buo. eanavuovdinláhkaásahusaid § 16. Áššemeannudannjuolggadusaid dáfus sidjiide geat eai leat finnmárkolaččat ja geat dáhttot lubmet, lea numo namuhuvvon leansmánniide sirdon dát váldi. Dát dahkko nu ahte sii geat dáhttot murjet, bohtet leansmánni lusa ja ohcet dasttán murjema vuoigatvuođa. Leansmánnit addet čálalaš lobi, maid son ferte váldit mielde jus Várrebálvalus válddahallo. Guovdageainnus lea dál birasgáhttema ja luondduhálddašeami váldolávdegoddi mii meannuda buot sierralohpeohcamiid eanavuovdinláhkaásahusaid § 8a mielde. vvv Geavat Čujuheami dáfus, leat eanavuovdinorgánat dássážii leamaš várrogasat geavahit válddiset addit oktovuoigatvuođa luomevaljiide olbmuide dahje servviide dahje organisašuvnnaide. Dás lea ee. go erenoamážit gieldda orgánat leat miettaštallan addit dákkár oktovuoigatvuođa oppalaš oainnu vuođul go ii berrešivččii addit sierravuoigatvuođaid fylkka meahcceriggodagaide. Eanadoallodepartemeantta eanavuovdinláhkaásahusaid meannudeames báhkkoduvvui čielgasit ahte fertejit leat viehka lossa árttat várašit luomevaljiid ovdamunnin ovttaskas olbmuide dahje earáide. Eanavuovdinstivra mearridii árrat ahte čujuheapmi vuohččan galggašii leat smávit giliide siskkit riikkageainnu mielde (Guovdageaidnu-Kárášjohka) Gievdneguoikka ja Jergula gaskka. Duogáš lei lassi johtolat ja eanet luomečoaggit go luodda ráhkaduvvui. Eanavuovdinstivra bargá nu ahte čujuha oktasaččat juohke gili dahje báikegotti ássiide. Buot fásta ássiin lea seamma vuoigatvuohta čoaggimii čujuhuvvon guovllus. Eanavuovdinstivrra 1979 rájes 1993 rádjai áššiid čađamannan čájeha ahte 13 ovttaskas olbmo ja 6 searvvi leat ohcan luomejekkiid lihttoláigohit. 11 ovttaskas olbmuid ohcamat leat biehttaluvvon, 1 lea mieđihuvvon ja 1 ii lean gárvvisin meannuduvvon. Nubbi bearaš lei Mázes eret, ja oaččui čujuhuvvot sullii 30 km 2 luomeguovllu. Datte lea eaktun ahte boazosápmelaččain lobálaš ásadeamiin bohccuiguin orohagas lea vuoigatvuohta lubmet čujuhuvvon guovllus. Bearraša ohcan 1985:s viiddidit guovllu sullii 100 km 2 eanavuovdinstivra biehttalii. 6 servviin leat 3 biehttaluvvon, ja 3 leat mieđihuvvon ohcamiidda. Guovttis dáin leat Guovdageainnu suohkanis, okta dáin lea báikkálaš guollesearvi. Go dát eai šat leat fámus, dahje ođđa ohcamiin lea birasgáhttema ja luondduhálddašeami váldolávdegoddi mii mearrida gažaldaga. Eanavuovdinkantuvra lea lassin mieđihan ohcama čujuheames Sáltesávju gillái Sáltesávjojoga lahka Davvesiidda gielddas, go oaivvilduvvui ahte dát guovlu lea seamma dilis go Guovdageainnu guovlu. Dán guovllus lea olles báikegottis vuoigatvuohta. Dát čájeha ahte lea čuvvon geavada mii lea teavstta mielde, go lea čujuhan luomevaljiid guovlluin main lea "ovttabealat dahje heajos ealáhusvuođus". Eai leat biddjon erenoamáš hiegis gáibádusat jáhkehahttin dahkat gáibádusa ahte lubmen dahje dán sisaboađut eai galgan "leat mávssoheamit doarjut dállodoalu dahje ealáhusa." Vuolggasajis lea doarvái ahte ássá heajos dahje ovttabealat ealáhusvuđđosa guovllus. Jus searvi ohcá čujuheami, lea eaktun biddjon ahte searvvi miellahtut sáhttet leat olles báikegoddi. Finnmárkku duottarviesuin lea ovddasvástideaddjiin stáhta šiehtadusain ožžon oktovuoigatvuohta ee. luopmániidda ja guliide lagat ráddjejuvvon guovllus birra duottarviesuid, dábálaččat 2,5 km duottarviesu birrasis. Dán ortnega duogáš lea ealáhuslaš; dáhttu livčče duottarviesuin sáhttit fállat gussiidasas ávkkástallat dihto luondduriggodagaid ásadeami oktavuođas. Láhpi sullos lea mihtus ortnet. Láhpi suolu ii lohkko matrikulerekeahtes eatnamiin, muhto dábálaš oston stáhtaeatnamiin, daningo stáhta Gávppašandepartemeantta bokte osttii sullo ruovttoluotta. De ii vleatge suolu eanavuovdinlága oktan láhkaásahusaiguin ja mearrádusaiguin vuollásaš, muhto eanavuovdinkantuvrra hálddašanovddasvástádusa vuollásaš maŋŋilgo lea sirdon Gávppašandepartemeanttas váldi. Dán sullos leat ássit ožžon sierra oktovuoigatvuođa lubmet. Ássit leat ásahan luomelávdegotti, mii mearrida čoagginbeaivvi ja čállá luomegoarttaid vuoigaduvvomiidda. Dát luomegoarta ferte leat fárus čoaggimin. Luomelávdegoddi lea gohcci, ja oažžu eanavuovdinkantuvrras jahkásaš buhtadasa barggu ovddas. Sierralohpegeavada dáfus earáid go finnmárkolaččaid ektui, leat eanaš váttisvuođat Kárášjoga ja Guovdageainnu gielddain. Dáid gielddain dáhttot olugat sierralobi. Guovdageainnus čuvgejuvvo ahte dábálaččat leat sullii 500 olbmo geat jahkásaččat ohcet gielddas lobi lubmet. Leansmánnit ja gieldda eiseválddit leat háliidan bidjat erenoamáš čoaggináiggiid earáidego finnmárkolaččaide, muhto dán lea eanavuovdinkantuvra vuosttaldan váilevaš láhkavuođu geažil. 4.8 FUOĐĐUT 4.8.1 Álggahus Finnmárku lea fylkka mas leat hui máŋggalágan luondu; várit, duottar, gáissát, taiga ja johkaleagit gusket oktii viehka ráddjejuvvon guovllus mat mannet čiekŋalis vuonaide ja áhpái. Go lea máŋggalágan luondu ja molsašuhtto dáid gaskkas de lea dás vuođus hui girjás fuođđoeallimii, mii siskkilda máŋggalágan bivddehahtti šlájaid. Finnmárkolaččain lea bivddus guhkes árbevierut, erenoamážit sápmelaččaid gaskkas. Bivdu lei doarjjaealáhus guollebivdui, monnemii ja uvjemii, boazodollui ja eanadollui. Ovdal bivdui máŋggalágan elliid; njuorjju ja luostti vuonain, gironiid ja rievssahiid, suorssáid, mearralottiid, čuvččáid ja goahppiliid, riebana, njoammila, albasa, geatkki, gumppe, mádjiga jna. Dál bivdo eanaš rievssat, ealga, njoammil, ruksesrieban, beahcelottit, suorssát ja mearralottit. Dál bivdo váldoáššálaččat veajuiduvvama ja biebmolassima 1476 dihte ja dušše spiehkastahkan ealáhusoassin. Ealáhusdoalliide lea váldoáššálaččat rievssahis ruđalaš mearkkašupmi. Ovdal lei giellabivdu dábálaš sápmelaččaid gaskkas; erenoamážit rievssat- ja njoammilbivdu. Bivdu beatnagiin lea dáža vuohki, ja lei ovdal amas sápmelaččaide. Dál bivdet sullii 50% bivdiiguin beatnagiiguin, ja giellabivdo mearkkaša sullii 4% gaskamearálaččat. Fuođđobivddu dáfus, lea dál dušše ealgabivdu áigeguovdil Finnmárkkus. Goddi ii gávdno, ja dat moadde vuovderuiggu 1477 leat ráfáiduhtton. Riikka muđui ektui leat olu eanet finnmárkolaččat geat bivdet. Norsk Institutt for By- og Regionforskning (NIBR) 1987 guorahallamat čájehit ahte go 24% geat leat jerron Finnmárkkus leat bivdán, lea lohku dušše 9% olles riikkas. Bivdu lea eanaš albmáid joavdodoaibman. 38% fylkka albmáin bivdet, ja dušše 7% nissoniin servet. Riikka muđui ektui go dušše 2% nissoniin leat searvan bivddus, lea nissonoassi stuoris Finnmárkkus. Bivdu lea mihtilmas doaibma nuoraidege. Olles 33% sis geat leat vuollel 20 jagi leat searvan bivdui, ja dušše 23% 40-49 ahkejoavkkus leat dan dahkan. Bivdu gullá muhtun muddui vuođđoealáhusaidege. 1987 guorahallamat čájehit ahte 54% sis geat barget vuođđoealáhusain leat searvan bivdimii, ja dušše 10% báŋko- ja priváhta fitnodatbargiin ja 11% dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggi bargiin leat searvan bivdimii. Go 29% industriabargiin bivde, ledje viehka olu almmolaš suorggi bargit; olles 38%. Guorahallamat čájehit ahte olles 95% bivdiin deattuhit čálggu ja gealddu bivdiid stuorámus giktalussan, dušše 27% deattuhit duhtavašvuođa ieš háhkat borramuša. Dušše 13% bivdiid mielas lea bivdu ruđalaš mearkkašupmi iežas dállodollui. (Gáldu: Friluftslivet i Finnmark, NIBR-notat 1987:133.) Monnemis ja uvjemis leat guhkes árbevierut fylkkas, ja das lea ovdal leamaš dehálaš ealáhuslaš mearkkašupmi, geahča 6 čuoggá. 4.8.2 Láhkavuođus ja njuolggadusat Miessemánu 29. b. 1981 fuođđoláhka nr. 38 ja láhkaásahusat ja mearrádusat daid láhkavuođuin muddejit bivdonjuolggadusaid. Finnmárkui leat fuođđolága § 31 ja cuoŋománu 19. b. 1988 láhkaásahus fuođđohálddašeami birra dehálaččat, mat muddejit bivdolobi, ja mo bivdu galgá láigohuvvot álbmogii, olgoriikalaččaid bivdolohpi jna. Fuđošbivdu muddejuvvo láhkaásahusa §§ 5-6:s, ja fuođđobivdu fas §§ 7-12:s. Finnmárkku 1992-95 fylkkaplána bidjá čuovvovaš váldomihttomeari luondduhálddašeapmái, 121. siiddus: "Daid buriid vejolašvuotđaid mat Finnmárkku álbmogis leat asttoáigge doaimmaide olgon galget bisohuvvot ja ovdánahttojuvvot." Strategiat dán váldoulbmila juksat leat earret eará: "Sihkkarastit oppa fylkka álbmogii buori vejolašvuođa bivdui ja muorječoaggimii stáhta eatnamiid hálddašeamiin. ... Bivdu eará ássiide riikkas galgá stivrejuvvot nu ahte riiddut guovllu ássiiguin šaddet nu unnán go vejolaš." Oanehaččat fuođđolágas Fuođđolága § 1:s ovdanboahtá ahte fuođđoeiseválddit geatnegahttet hálddašit fuođđuid ja daid eallinguovlluid nu ahte seailluha luonddu buvttadanmuni 1478 ja nálleriggodaga 1479 . Dan muddui go lea dohkálaš, sáhttet fuođđut leat buorrin eanadoalloealáhussii ja olgunastimii. Láhka vuođđuda nu gohčoduvvon speadjalgovaprinsihppii 1480 , mas vuolggasadji leat ahte buot fuođđut lea ráfáiduhtton, jus lágas, láhkaásahusas dahje mearrádusain lága láhkavuođuin lea lohpi bivdit, buo. fuođđolága § 3. Ráfáiduhttin gusto buot fuođđuide, fuođđuid moniide, besiide dahje ássamiiddage. Ráfáiduhttinprinsihppa mearkkaša ahte lea gielddus vuojehit, goddit dahje vahágahttit fuođđuid. Luondduhálddašandirektoráhta lobi haga gildojuvvoge doallat ráfáiduhtton elliid gitta, § 3 vuosttas lađđasa. Sii geat dáhttot bivdit Norggas, fertejit čađahit ja ceavzit vvvvvvbivdogeahččaleami, buo. fuođđolága § 39. 1994 rájes fertejit buot ealgabivdosearvvit hálddašit dohkkehuvvon bivdobeatnaga ealgabivddus. Dát gáibádus lea lassin fuođđobivddu bivdogeahččaleami ja báhčingeahččaleami. Buohkat geat áigot bivdit Norggas fertejit máksit bivdodivada fuođđofondii, buo. fuođđolága § 40. Luondduhálddašandirektoráhta hálddaša fuođđofoandda, buo. fuođđolága § 43. Geat áigot bivdit fuođđuid Norggas, galget lassin bivdodivadii máksit goddindivada 1481 stáhtii. Fuođđolága § 23 mielde lea beana bivddus álgovuorus gielddus, earret njoammil-, ruksesrieban- ja albbasbivddus. Fuođđolága I kapihttalis leat addon lagat njuolggadusat beatnagiid hárrái, dása gullet gittadoallanáiggiš 482 , beatnagat mat ruhttet luovus jna. Buot bivdosat leat álgovuorus gildosat, ja lea dušše lohpi go lea addon lohpi juogo lágas dahje mearrádusas láhkavuođuin, geahča fuođđolága § 24. Skábmamánu 1. b. rájes rievssatbivdoáiggi lohppii lea lohpi gielain bivdit buot Finnmárkku gielddain, earret Várggáhis, buo. guovvamánu 6. b. 1992 láhkaásahusa bivdoáiggiid ja bivdovugiid jna. birra , VI oasi. Muđui sáhttá bivdosiid atnit lobálaš mearriduvvon bivdoáiggi guoskevaš fuođđonállái, buo. suoidnemánu 2. b. 1990 láhkaásahusa § 4 bivdosiid anus. Bivdu stáhta eatnamiin Vuolggasadji fuođđolága § 27 mielde lea ahte eanaeaiggádis lea oktovuoigatvuohta bivdit opmodagastis meriid siskkobealde maid fuođđoláhka áiggis áigái bidjá. Stáhta bivdovuoigavuođa hálddašeapmi Finnmárkkus muddejuvvo lagat fuođđolága § 31:s. Fuođđolága § 31 mudde lobi bivdit stáhtaeatnamiin maid várreláhka ii siskkil, namalassii ahte § 31 gusto stáhta eatnamiidda Finnmárkkus. Mearrádusa mielde dáža stáhtaborgáriidda ja buohkaide geat maŋimušjagis ásse ja ain ásset Norggas lea lohpi bivdit Finnmárkkus jus háhká bivdogoartta ja máksá buhtadasa. § 31 nuppi lađđasa mielde sáhttá addit lagat njuolggadusaid earret eará hálbbit hattis ja gieldda fásta ássiid vuosttasvuoigatvuođas earáid ektui. Hálbbit hattiid mearrádusaid lea Statskog addán cuoŋománu 19. b. 1988 láhkaásahusas § 5 fuođđohálddašeapmi stáhtaeatnamiin láhkavuođuin. Fuođđolága § 31 ii mudde fuođđobivddu stáhtaeatnamiin, muhto fuođđobivddu láigoheami mearrádusat leat addon 1988-láhkaásahusas, geahča §§ 7 čuovvovaččat. Olgoriikalaččaid bivdolobi njuolggadusat galget mearriduvvot láhkaásahusas, buo. § 31 nuppi lađđasa. Dát gažaldat lea meannuduvvon 4.8.5. čuo. olgoriikalaččaid bivdolobis. Oktavuođa dihte sáhttá namuhit ahte stáhtaalmennehiin (maid geassemánu 6. b. 1975 várreláhka mudde) galget buohkain geat maŋimušjagi leat fásta ássan ja ain ásset Norggas, leat vuoigatvuohta seamma eavttuin bivdit fuđožiid beatnaga haga, buo. várrelága § 23 vuosttas lađđasa. Fuođđolága § 31 ektui, ii leat várreláhka addán dáža stáhtaborgáriidda, geat eai ása dahje leat ássan Norggas maŋimušjagi, bivdovuoigatvuođa. Várrelága § 23 nuppi lađđasis celko ahte várrestivrras lea váldi mearridit ahte bivdu galgá doalahuvvot sidjiide geat maŋimušjagis fásta leat ássan ja ain ásset guovllus gos almennet lea dahje gilis dahje báikegottis gos vássit ovddeš áiggis leat doaimmahan almennetanu almennehis. Várrestivra sáhttá vel ráddjet fuođđuloguge maid sáhttá goddit, oanidit bivvdoáiggi, gáržžidit bivdovuogi ja bivdoguovllu, ja ráddjet galles sáhttet bivdit fuđđožiid ja muddet beanageavaheami, geahča várrelága § 23 goalmmát lađđasa. Gilialmennehiin lea "sus gii doaimmaha geavahanvuoigatvuođa almennehis opmodahkii oktan geavahanvuoigatvuođain, ja beallelaš, mánát ja vejolaš eará sogalaččat geat ásset ovttas ja lea oktasaš ruovttudoallu suinna" bivdovuoigatvuohta, geahča geassemánu 19. b. 1992 gilialmennetlága nr. 59 § 2-1. Almennetstivra mearrida galgágo earáide go dáidda addot bivdolohpi, geahča § 7-2, ja sáhttá § 7-5 mielde dihto eavttuin šiehtadit láigohit bivdovuoigatvuođaid jahkái ain háválassii. Boazosápmelaččaid vuoigatvuohta guollebivdui ja bivdui mudde Boazodoallolága § 14, buo. fuođđolága § 31 vuosttas lađđasa. Nu gohčoduvvon "ii erenoamáš matrikulerejuvvo stáhtaopmodagas", mii siskkilda ee. Finnmárkku, lea sis vuoigatvuohta bivdit dan orohagas gos dalle leat bohccot seamma eavttuiguin go gili dahje gieldda fásta ássit. Boazosápmelaččat galget máksit bivdodivada fuođđolága § 40 mielde, muhto eai dárbbaš bivdogoartta ovttage dáid guovlluide, buo. boazodoallolága § 14 goalmmát lađđasa. 4.8.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Fuođđolága § 4 mielde leat čuovvovaš hálddašanorgánat: 1) Departemeanta [Birasgáhttendepartemeanta] 2) Luondduhálddašandirektoráhta 3) Fylkkamánni 4) Gielda Fuođđoláhka muhtui suoidnemánu 3. b. 1992, nu ahte ođđajagemánu 1. b. 1993 rájes biddjui báikkálaš fuođđohálddašeapmi gildii. Ovdal lei stáhta fuođđolávdegoddi báikkálaš fuođđohálddašanorgána. Seamma áigemuttus šattai departemeantage sierra fuođđoorgánan. Birasgáhttendepartemeanttas lea bajit ovddasvástádus fuođđohálddašeapmái ja dahká dihto mearrádusaid vuosttas vuorus, omd. makkár nálit leat bivdinveara ja mearrida bivdoáigerámmaid § 9 mielde. Cuoŋománu 2. b. 1982 ggl. cea. lea departemeantta váldi addit láhkaásahusaid sirdon Luondduhálddašandirektoráhtii. Birasgáhttendepartemeanta lea addán dihto láhkaásahusaid maŋŋil 1982ge, ee. golggotmánu 28. b. 1986 láhkaásahusa bivdoahkerájáid birra. Luondduhálddašandirektoráhta (DN) lea geavadis guovddáš hálddašanorgána fuođđohálddašeami ektui olles riikkas. Direktoráhtas lea váldi addit láhkaásahusaid ja njuolggadusaid mat lagat muddejit fuođđohálddašeami. Ođđajagemánu 1. b. 1993 rájes oaččui DN válddi mearridit fuođđugoddima eriidge. Njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinlága láhkaásahusain § 10 nuppi lađđasa mielde lea stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus direktoráhtii addon bajit hálddašanváldi bivddu ja guollebivddu háldduid ektui. Konkrehta mearkkaša dát ahte Luondduhálddašandirektoráhtas lea váldi doaimmahit daid mat dábálaččat gullet eanaeaiggádii; addit njuolggadusat láigohit bivdovuoigatvuođa, mearridit hattiid, oanidit bivdoáiggi jna. Cuoŋománu 19. b. 1988 láhkaásahus fuođđohálddašeamis stáhtaeatnamiin lea datte Luondduhálddašandirektoráhta "doarrás" vvsirdán válddi Stáhta vuvddiid direktoráhtii, dál Statskog. Láhkaásahusa § 1:s čuožžu ahte "bivdohálddahus stáhtaeatnamiin earret stáhtaalmennehiin .... galgá gullat Stáhta vuvddiid direktoráhtii." Dán láhkaásahusas lea Luondduhálddašandirektoráhta stáhtaeatnamiin bidjan prinsihpaid bivdoortnegii. Suoidnemánu 5. b. 1990 johtučállosis nr. 5/1990, lea Luondduhálddašandirektoráhta addán njuolggadusaid stáhtaeatnamiid fuođđohálddašeamis. Dás čuožžu earret eará: "Láhkaásahusas lea duhtan mearridit rámmaeavttuid ja prinsihpaid. Priváhtarievttálaččabut hálddašeami ovddasvástádusa lea dodjan DSS:i, válddi mearridit hattiidge." Jus Statskog oaivvilda dárbbašit muddet bivdiid logu, galgá fuolahit ahte lea govttolaš juogadeapmi gaskal giliássiid ja earágiliássiid bivddáriid ja bivdoservviid. Árvvoštallamis mii lea govttolaš juogadeapmi galgá earret eará deattuhit báikegotti bivdovejolašvuođaid gielddas, geahča láhkaásahusa § 1 goalmmát ja njealját lađđasa. Statskog dat mearrida goartašlájaid ja goartahattiid, muhto Direktoráhta sáhttá jus dárbbašuvvo mearridit badjerádjehattiid. Láhkaásahusa § 5:s ovdanboahtá ahte giliássiid jahkodatgoartta hatti sáhttá bidjat 1/3 haddái earágiliássiid ektui, dan ektui go eará goartahattit galget leat seammaláganat. Láhkaásahus § 6 mearrida ahte Statskog sáhttá fuđošbivddu "muddet mo dárbbašuvvo". § 6c mielde sáhttá Statskog oanidit bivdoáiggi maŋŋilgo ášši lea ovddiduvvon fylkkamánnái. Jus lea sierramielalašvuohta gaskal Statskog ja fylkkamánni oanideami hárrái, mearrida Luondduhálddašandirektoráhta ášši. Direktoráhta bajit sadji báhkkoduvvo láhkaásahusa § 18:sge, mas lea addon váldi addit lagat njuolggadusaid mo láhkaásahusaid atnit. Fylkkamánni birasgáhttenossodagas leat barggut mat vuohččan gullet fuođđofágalaš oasi hálddašeapmái; namalassii boraspirehálddašeapmi, buhtadasat ja eastadeaddji doaibmabidjut, ja suodjaluvvon guovlluid hálddašeapmi. Sii leat dán oktavuođas ožžon váldesirdot moanaid bargguid Luondduhálddašandirektoráhtas, dahje njuolga láhkaásahusas dahje ggl. ca. Finnmárkkus čuvvojit seamma njuolggadusat go stáhtaeatnamiin muđui, vállajuohkima 1483 ja eará bivdonjuolggadusaid dáfus. Dát mearkkaša ahte lea fylkkamánni gii, gieldda evttohusa mielde, mearrida makkár gielddain sáhttá bivdit ja mearrida bivdoguovllu unnimus viidodaga, buo. borgemánu 1. b. 1989 ruksesgoddeláhkaásahusa §§ 9 ja 10. Unnimus viidodat lea lohkkojuvvon eatnamat mat galget biddjot vuođđun juohke eallái masa addo goddinlohpi. Bivdoguovllu unnimus viidodat molsašuvvá fylkka osiid mielde, ja sáhttá maid molsašuvvot iešguđet gielddain, earret eará guohtonvuđđosa, náli eallineavttuid ja máddodaga sturrodaga ektui. Go fylkkamánni lea mearridan unnimus viidodaga ovdanbohtá galle ealgga sáhttá goddit go gieldda fuođđoorgána juohká gieldda juohke vállas mearriduvvon unnimus viidodaga olles bivdoguvlui (lohkkojuvvon eatnamat) . Fylkkamánnis leat muhtun eará barggutge, ee. bajit ovddasvástádus bivdogeahččaleapmái, buo. juovlamánu 20. b. 1985 ggl. cea. Gielddas lea fuođđolága § 4 nr. 4 mielde dál sierra fuođđoorgána. Ovdal lei stáhta fuođđolávdegoddi buot gielddain mat eai das lean luvvejuvvon sierra. Gielddastivra válljii fuođđolávdegotti 4 jahkái háválassii, ja das lei jođiheaddji ja 4 miellahtu oktan várrelahtuiguin. Jus muhtun boazoorohagas ledje fásta ássi boazodoallit, galge sii leat ovddastuvvon fuođđolávdegottis ovddeš § 5 mielde. Ođđajagemánu 1. b. 1993 rájes lea gielda fuođđoorgánan ja mearrida ieš mo ordne fuođđohálddašeami gielddas. Dat mearrida galgágo ásahuvvot gieldda fuođđolávdegoddi, luonddu ja birrasa váldolávdegoddi vai eará orgána. Lága mielde ii leat gielda geatnegahtton ásahit válljejuvvon orgána, dat sáhttá bidjat bargguid gielddabargiide. Suoidnemánu 3. b. 1992 láhkanuppástusa oktavuođas fámuhuhtui ovddeš § 5. Dát mearkkaša ahte boazodoalliin ii šat leat láhkamearriduvvon ovddastus gieldda fuođđoorgánas. Evttohus ovdanbiddjui Od. prp. nr. 63 1991-92 almmá erenoamážit namuheamen mo dát čuohcá. Gieldda fuođđoorgánas lea unnán váldi ja moadde formálalaš barggu fuđošbivddu ektui, earret go galgá gohcit, dieđihit fylkkamánnái, čállit statistihka, juohkit dieđuid jna. Gielddas lea datte stuorát váldi fuođđobivddu ektui. Gieldda fuođđoorgána galgá dohkkehit ealgavállaid, geahča borgemánu 1. b. 1989 láhkaásahusa ruksesgottiid hálddašeami birra § 13. Statskog-Finnmark ferte ohcat dohkkehit vállaid iešguđet fuođđoorgánain ovdal miessemánu 1. b, buo. ruksesgoddeláhkaásahusa § 14. Finnmárkkus lea eanaš juohke gielda okta válla, earret ee. Mátta-Várjjat ja Deatnu mat leat juhkkon moatti vállii. Vállajuohkin ii leat danin váttisvuohtan Finnmárkkus. Ii sáhte bivdit ealggaid jus gieldda fuođđoorgána ii lea addán goddinlobi, geahča ruksesgoddeláhkaásahusa § 2. Dán orgánas lea danin ee. bargun juridihkalaččat čállit goddinlobiid sihke stáhta ja priváhta eatnamiin, buo. fuođđolága § 16 nuppi lađđasa. Maŋŋilgo fylkkamánni lea mearridan unnimus viidodaga, lea das váldi mearridit galle ealli sáhttá goddit iešguđet vállas, ja evttoha Statskog Finnmark:i bivdoguovlluid vállajuohkima ja mo goddinlobiid galgá juogadit gieldda dahje vállaid iešguđet bivdoguovlluide. Datte lea fylkkamánni gii mearrida galgágo diktit bivdit iešguđet gielddas, ja gieldda fuođđoorgána ferte danin ohcat fylkkamánnis bivdoálgima ja evttohit unnimus viidodaga, geahča ruksesgoddeláhkaásahusa § 9. Vaikko lea fylkkamánni gii mearrida unnimus viidodagaid, lea fuođđoorgánas váldi garvit dáid gitta 50% gieldda dahje iešguđet válla osiin, geahča ruksesgoddeláhkaásahusa § 11. Erenoamáš dehálaš lea ahte gieldda fuođđoorgána lea árjjalaččat mielde gieldda eanaplánemis, buo. ee. fuođđolága § 7 ja plána- ja huksenlága § 9-3. Statskog SF (ovddeš Stáhta vuvddiid direktoráhta) hálddaša "stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid" Finnmárkkus, buo. eanavuovdinláhkaásahusaid § 10 vuosttas lađđasa. Dán oktavuođas čujuhuvvo 2. kapihttalii bajábealde eanavuovdinortnegis ja Stáhta vuvddiid direktoráhta rievdadeamis Statskog:i. Eanavuovdinláhkaásahusa § 10 nuppi lađđasa mielde, gullet datte "bivddu ja guollebivddu hálddut" "Fuođđo- ja sáivaguolledirektoráhtii", dál Luondduhálddašandirektoráhta. Direktoráhta ordnii ovdal ee. bivdogoartavuovdima Finnmárkkus, ja bivdogoartavuovdima sisaboađut manne fuođđofondii, maid Luonddohálddašandirektoráhta hálddaša. Dál oažžu Finnmárkku eanavuovdinkantuvra fuđošbivddu goartavuovdima sisaboađuid. Nugo namuhuvvon ovddabealde lea Luondduhálddašandirektoráhta 1988:s váldesirdán stáhtaeatnamiid vvbivddu hálddahusa Finnmárkkus Stáhta vuvddiid direktoráhtii. (Statskog ásaheami oktavuođas ii muhtton fuođđoláhkaásahus, muhto Stáhta vuvddiid direktoráhta barggut leat sirdon Statskog:i.) Bivdogoarttaid jna. hattiid ektui, maid Statskog lea mearridan, sáhttá daid váidit Luondduhálddašandirektoráhtii, buo. 1988-láhkaásahusa § 17. Luondduhálddašandirektoráhta bajit sadji báhkkoduvvo maiddái láhkaásahusa § 6 c) :s mas čuožžu ahte Luondduhálddašandirektoráhta maŋimušvuorus mearrida jus leat bivdoáiggi oanideamis báikkálaččat sierramielalašvuohta, ja § 3 mas Luondduhálddašandirektoráhta sáhttá mearridit badjerádjehattiid. Dát doarrás-váldesirdin mearkkaša ahte lea Statskog guovddášhálddahus mii áimmahuššá stáhta eatnamiid bivddu hálddašeami Finnmárkkus. Bajit stivrema ja hálddašeami prinsihpaid mearrida datte Luondduhálddašandirektoráhta. Dát mearkkaša ahte Direktoráhta, bivddui "háldduid" ektui, lea bajábealde hui luđolaš stáhtafitnodaga mii lea eará departemeantta vuollásaš: Eanadoallodepartemeantta. Dákkár "doarrás" váldesirdima hárrái dadjá Torstein Eckhoff girjjistis "Forvaltningsrett", 4. deaddileapmi 236. siiddus: "Ainjuo lea čielggas ahte "doarrás" váldesirdin orgánas nubbái mii ii leat makkárge vuollásaš dilis vuosttasii, dábálaččat ii sáhte dahkat. Deasttat mat leat vuostá departemeanttaid addit lobi "doarrás" váldesirdimii, gusto dás ainjuo seamma nannosit. Direktoráhta ii sáhte omd. váldesirdit nuppi direktoráhtii, lávdegoddi ii sáhte váldesirdit nubbái, fylkkamánni ii sáhte váldesirdit bolesii etc. Dát gusto ainjuo jus láhka ii ákkastala eará dahkat." Statskog-Finnmark ovddasvástida fuođđohálddašeami stáhtaeatnamiin Finnmárkkus. Bargojuohkin Finnmárkkus lei nu ahte eanavuovdinkantuvra Čáhcesullos hálddaša fuđošbivddu ja bivddu, ja Várrebálvalusa jođiheaddji ovddasvástida fuođđobivddu. Várrebálvalusa jođiheaddji vuollásaččat leat guokte doaibmi 1484 ovddasvástideaddji Girkonjárggas ja Álttás geat bálvaleaba Oarje- ja Nuorta-Finnmárkku. Fuđošbivddu bivdogoartavuovdima sisaboađuid oažžu eanavuovdinkantuvra, ja Statskog-Finnmark oažžu fuođđobivddu sisaboađuid. Statskog-Finnmark láigoha bivdovuoigatvuođa njuolggadusaid mielde mat leat mearriduvvon cuoŋománu 19. b. 1988 láhkaásahusain stáhtaeatnamiid fuođđohálddašeamis §§ 7-12 ja iešguđet mearrádusain maid Statskog guovddášhálddahuš lea mearridan ee. stáhtaeatnamiid fuođđobivddu haddemearis. Lassin bivdodivadii ja goddindivadii stáhtii ferte juohke bivdosearvi máksit divada Statskog-Finnmark:i. Goddinloguid (galle ealli sáhttá goddit) mearrida gieldda fuođđohálddašeapmi seammaláhkaigo priváhta eatnamiidda. Stáhtaeatnamiin Finnmárkkus lea Statskog-Finnmark mii juohká válla bivdoguovlluide, ja formálalaččat mearrida mo gieldda mearriduvvon goddinlohpi galgá juogaduvvot iešguđet bivdoguovlluin. Sulastahttima dihte sáhttá namuhit ahte stáhtaalmennehiin hálddaša várrestivra fuđošbivddu, ja fuođđobivddu hálddaša vuovdehálddašeapmi. Gilialmennehiin hálddaša almennetstivra buot bivddu. Sihke várrestivrra ja almennetstivrra hálddašeapmi ferte dásge leat ovttasráđiid iešguđet gieldda fuođđoorgánaiguin. Jus leš sierramielalašvuohta gaskal fuođđoorgána ja várrestivrra mearrida Birasgáhttendepartemeanta ášši, buo. várrelága § 23. 5. kapihttalis lea lagat čilgejuvvon mo Guovdageainnus friddjasuohkangeahččaleapmi váikkuha ee. suohkana fuođđohálddašeapmái. 4.8.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Finnmárkkus lea fuođđobivddu ja fuđošbivddu ja bivddu hálddašeapmi hálddahuslaččat juogaduvvon gaskal eanavuovdinkantuvrra ja Statskog-Finnmark Vuovdebálvalus. Válddahallan dás earuha danin gaskal fuđošbivddu ja fuođđobivddu, buo. cuoŋománu 19. b. 1988 láhkaásahusa stáhtaeatnamiid fuođđohálddašeamis. Guovdageainnu suohkana áššemeannudeapmi ja geavat lea máinnašuvvon 5. kapihttalis Guovdageainnu friddjasuohkangeahččaleamis. Fuđošbivddu áššemeannudeapmi Fuđošbivdu ja bivdu láigohuvvo stáhtaeatnamiin bivdogoarttaid vuovdimiin, geahča fuođđolága § 31 ja cuoŋománu 19.b. 1988 láhkaásahusa stáhtaeatnamiid fuođđohálddašeamis § 5. Dál mearrida Statskog guovddášhálddahus goartašlájaid ja goartahattiid. Luondduhálddašandirektoráhta sáhttá datte mearridit badjerádjehattiid, buo. láhkaásahusa § 3. Direktoráhta mielas ii leat árta mearridit badjerádjehattiid, muhto lea duhtan addimin oppalaš njuolggadusaid Statskog haddemiidda. Hattit muddejuvvojit dábálaččat juohke nuppi jagi. Statskog sádde čakčat haddeevttohusa iešguđet guovllukantuvrraide, mearkkašemiid ja nuppástusevttohusaid ávžžuhusain. Jus leat nu gohčoduvvon ovttasbargolávdegottit mas leat bivdit ja guollesearvvit, gielddat ja eará organisašuvnnat, besset dat buktit cealkámuša, ovdal Statskog guovddášhálddahus mearrida hattiid jagi álggus. Go hattit leat mearriduvvon almmuhuvvojit dat "Norsk Lysingsblad" áviissas, sáddejuvvojit Luondduhálddašandirektoráhtii, Statskog guovllukantuvrraide ja moanaid organisašuvnnaide jna. mat beroštit áššis, dieđuin ahte haddemiid sáhttá guoddalit Luondduhálddašandirektoráhtii ovdal 3 vahkku leat gollan maŋŋil go lea almmuhuvvon. Dán ráhkkanahtti áššemeannudeamis lea dihto ovttalágansárgosat áššemeannudannjuolggadusaiguin láhkaásahusaid ráhkadeamis hálddašanlága mielde, vaikko hábmegáibádusat eai devdo, geahča lága §§ 37-40. Ii Statskog iige Luondduhálddašandirektoráhta ovddeš, ja iige vejolaš boahttevaš hadde- dahje haddemearremearrádusaid, sáhte gohčodit "almmolaš válddálastima" hálddašanlága § 2a mielde. Haddemearrádusat eai leat dalle láhkaásahusat hálddašanlága áddemis, ja ferte gohčodit gávppašeapmin. Dán oktavuođas čujuhuvvo Siviilaáittadeaddji 1980 jahkedieđáhusa cealkámuššii, mas navdá ahte bivdovuoigatvuođa láigoheami stáhtaalmennehiin prinsihpas ferte atnit gávppašeapmin. Celkui ahte stáhtaalmennehiid bivddu almmolaš hálddahusa riektevuđđosa ferte ohcat stáhta eanaeaiggáduššanvuoigatvuođas. Cuoŋománu 19.b. 1988 láhkaásahusa § 6 mielde sáhttá Statskog dasto muddet beanageavaheami, juohkit guovllu bivdoguovlluide ja bivdoáigodagaide ja juohkit bivdiid, vaikko vuorbádeami bokte, buo. § 6 a) ja b) . Statskog sáhttá ná muddet álmmá gulaskuddamin dahje viežžamin earáin cealkámušaid. § 6c) mielde sáhttá Statskog oanidit báikkálaččat bivdoáiggiid. Jus Statskog galgá ná oanidit bivdoáiggi, ferte ášši vuos ovddiduvvot fylkkamánnái cealkámuššii. Jus lea sierramielalašvuohta gaskal fylkkamánni ja Statskog mearrida Luondduhálddašandirektoráhta ášši. Geavat Ee. cuoŋománu 19. b. 1988 Luondduhálddašandirektoráhta láhkaásahusa ja johtučállosa 5/1990 Stáhtaeatnamiid fuođđohálddašeami njuolggadusaid birra láhkavuođuin, mearridii Stáhta vuvddiid direktoráhta guovvamánu 11. b. 1993 čuovvovaš goartahattiid Finnmárkui 1993-95 áigodahkii: Jahkodatgoarta giliássiide iežas gielddas: 80, -ru. Jahkodatgoarta earágiliássiide gielddas: 230,-ru. 3-jándorgoarta miehtá fylkka: 120, - ru. Vahkkogoarta miehtá fylkka: 220, - ru. Jahkodatgoarta buohkaide miehtá Finnmárkku: 360, - ru. Hattit gustojit sihke bivdui beatnagiin ja dan haga. Olgoriikalaččain sáhttá gáibidit 50% lassin. Statskog bivdogoarta gusto buot stáhtaeatnamiidda Finnmárkkus earret Guovdageainnu suohkanis, gos ferte háhkat sierra bivdogoartta, ja dalle divrasabbui go fylkkas muđui. Earret Guovdageainnu suohkanis ovddasvástida eanavuovdinkantuvra ja oažžu sisaboađuid bivdogoartavuovdimis Finnmárkkus. Oktiibuot vuvdojuvvojit Poastadoaimmahagas gaskal 4-5000 iešguđetlágan bivdogoartta Finnmárkkus, mii lea ee. rievssatmáddodaga sturrodaga duohken. Bivdogoartalohku maid bivdit leat oastán eará fylkkain molsašuddá, muhto lea maŋimušjagiid leamaš sullii 30 %. Fuđošbivddu sisaboađut leat dábálaččat leamaš sullii 5- 600 000 ru. jahkái. 1992:s ledje sisaboađut sullii 738 500 ru. Navdo njiedjat maŋŋilgo gielddat ožžo hálddašit stáhta bivdovuoigatvuođa Guovdageainnus. (Gáldu: Finnmárku eanavuovdinkantuvra.) Fuođđobivddu áššemeannudeapmi Statskog:a haddema dáfus lea áššemeannudeapmi seamma go fuđožiidda, ja čujuhuvvo dasa mii lea celkon ovddabealde. Fylkkamánni mearrádus unnimus viidodaga juohke goddinlobálaš ealli nammii, lea mearrádus mii sáhttá guoskat olu ja mearritkeahtes olmmošlohkui, ja ferte danin dárkojuvvot láhkaásahussan hálddašanlága áddemis. Hálddašanlága njuolggadusat láhkaásahusaid ráhkadeapmái gustojit danin. Ovdalgo gielda lea ovddidan unnimus viidodaga evttohusa galgá evttohus almmuhuvvot cealkin vejolašvuođain sidjiide geaidda guoská. Fylkkamánni de galgá hábmet ja almmuhit láhkaásahusa nugo lea mearriduvvon hálddašanlága § 38:s. Láhkaásahusa máŋggus galgá sáddejuvvot Luondduhálddašandirektoráhtii. Maŋŋilgo gieldda fuođđoorgána, fylkkamánni unnimus viidodaga mearrádusa vuođul, lea mearridan galle ealgga sáhttá goddit iešguđet gielddain ja bivdoguovllut leat vjuhkkojuvvon, almmuha Statkog- Finnmark almmolaččat ávžžuhusain bivdoservviide ohcat iešguđet ealgaguovllu ovdal mearriduvvon áigemeari. Makkár bivdosearvvit galget oažžut iešguđet bivdoguovllu, mearriduvvo almmolaš čoahkkimiin vuorbádemiin. Geavat Statskog-Finnmark lea láigohan ealgabivdoguovlluid Mátta-Várjjat, Unjárgga, Deanu, Čáhcesullo, Kárásjoga, Porsáŋggu, Álttá, Fálesnuori ja Guovdageainnu gielddain. 1993 rájes ja nu guhká go geahččalanortnet bistá, hálddaša nugo namuhuvvon Guovdageainnu suohkan ieš ealgabivddu. Goddinlohku oktiibuot olles fylkii lea dábálaččat sullii 300 ealli. Goddojit sullii 50-60% elliin, muhto molsašuddá sakka guovllus guvlui ja jagiid mielde. Ealgabivddu sisaboađut leat sullii 750 000 ru. Oktiibuot oassálastet gaskal 3-400 bivdi. Áibbas unnán ealgabivdit eai leat Finnmárkkus eret. Borgemánu 1. b. 1989 ruksesgoddeláhkaásahusaid § 24 mielde galgá buot bivdoservviin leat ovddasvástideaddji bivdojođiheaddji. Statskog-Finnmark ja bivdosearvvi gaskal šiehtaduvvo, mas bivdojođiheaddji ja buot miellahtuid namma čállo. Dasa lassin mearriduvvo galle ealli sáhttá goddit, vejolaš lassilogu, divadiid, hálddašeami oktavuohtaolbmo, báhčindieđáhusa ja eará raporttaid mearrádusaid, mohtorjohtolaga njuolggadusaid, bivdobeatnaga dieđuid jna. birra. Gili- ja earágiliássiid bivdoservviid gaskasaš juohkin galgá, Stáhta vuvddiid direktoráhta njukčamánu 18. b. 1985 stivrramearrádusa mielde, váldonjuolggadussan geavvat 60 : 40 goris. Vuorbádeapmi dahkko nu ahte vuos geassá giliássiid gaskkas nu ahte ožžot 60% bivdovállain. Dasto gessojit báhcán 40% bivdovállain buot ohcciid gaskkas, nu ahte giliássiid bivdoservviid oassi dávjá lea badjel 60%. Dát geavat ii dávis njuolggadusaid maid Luondduhálddašandirektoráhta lea addán johtučállosis nr. 5 1990, mas 5. čuoggás čuožžu: "Ruksesgoddebivddus sáhttet gili bivdiide addot vuosttasvuoigatvuođa almmatge nu ahte eanemus 60% goddinlobiin sáhttá doalahuvvot giliássiide." (Min deattuhus.) Bivdosearvvit mat áigot bivdit fuođđuid galget lassin bivdodivada ja goddindivada, máksit vuođđodivada Statskog:i juohke juolluduvvon ealli ovddas, sorjjasmeahttun goddogo ealli dahje ii. Dasto mákso biergohaddi, mii mearriduvvo ruvnnuin kg nammii. Sáhttá leat máŋggalágan haddi Statskog iešguđet hálddašanguovlluin, muhto ferte leat daid dihto meriid siskkobealde maid Statskog guovddášhálddahus lea mearridan. Goddindivada stáhtii bearrá Statskog-Finnmark ovttas eanaeaiggáda vuođđodivadiin. Eanaeaiggáda bargun lea sirdit stáhta goddindivada fuođđofondii. Eanaeaiggáda biergohatti ovddas sáddejuvvo rehket jus goddá elliid, ja gesso vuođđodivadis go loahpaha rehketbihtá. Finnmárkui lea Statskog guovvamánu 11. b. 1993 mearridan ahte biergokilo haddi galgá leat gaskal 15 ja 50 ruvnnu momssain 1993-95 bivdojahkodahkii. Vuođđodivat lea mearriduvvon eanemus 2 500, - ru. momssain juohke lobálaš goddon ealli nammii. Váidin Hálddašanlága mielde lea lohpi guoddalit almmolaš hálddašanorgána dahkan eaŋkalmearrádusa. Eaŋkalmearrádusaid maid gieldda fuođđoorgána sáhttá dahkat ruksesgoddeláhkaásahusa láhkavuođuin, gullet vuohččan válladohkkehemiid, goddinlobi juohkima ja unnimus viidodaga muddemiid ohcamiidda. Dan oktavuođas go gielda ásahuvvui sierra fuođđoorgánan ođđajagemánu 1. b. 1993 rájes, álge atnit ođđa mearrádus fuođđolága § 4 goalmmát lađđasis, mas čuožžu ahte gieldda mearrádusaid sáhttá guoddalit fylkkamánnái. Fuođđolága §§ 37 ja 38 sierranjuolggadus váidinvuogasvuođa birra Luondduhálddašandirektoráhtii gusto gieldda mearrádusaidege dáid paragráfaid mielde. Cuoŋománu 19. b. 1988 láhkaásahusaid § 17 mielde stáhtaeatnamiid fuođđohálddašeami birra, sáhttá dan maid Statskog lea mearridan bivdogoartta hatti dáfus lágiduvvot Luondduhálddašandirektoráhtii. Finnmárkku eanavuovdineiseválddiid dahkan mearrádusaid váidagat, mannet njuolga Luondduhálddašandirektoráhtii. Ii sáhte guoddalit bivdoáiggiid oanidanmearrádusaid dahje mearrádusaid olgoriikalaččaid bivdolohpeohcamiid oktavuođas. 1988-láhkaásahusas čuožžu § 17:s ahte DSS, dál Statskog, dahkan mearrádus, haddemiid hárrái sáhttá guoddalit Luondduhálddašandirektoráhtii ovdal 3 vahkku leat gollan das rájes go mearrádus lea almmuhuvvon. Luondduhálddašandirektoráhta johtučállosa 5/1990:s čuožžu 8. čuoggás váidinvuogasvuođa birra: "Áššemeannudandagaldumiiguin mat čuvvot DSS báikkálaš gulaskuddamiin ovdal vuovdinfállovuogiŧ 485 ja muddemat jna. mearriduvvojit, leat gávnnahuvvon dárbbašmeahttumin ja lossadin álggahit oppalaš váidinvuogasvuođa. Bovdoáiggi báikkálaš oanideami gažaldagas galgá fylkkamánnige gulaskuddot, ja jus son ii leat ovttaoaivilis galgá Luondduhálddašandirektoráhta mearridit áššis. Dušše haddema sáhttá váidit. Lea datte lossat ja iige dárbbašuvvo addit vaikko geasa lobi váidit. Ferte leat doarvái addit váidinvuogasvuođa dušše beroštanjoavkkuide, namalassii servviiide jna. mat sáhttet čájehit rievttálaš váidinberoštumi, buo. hálddašanlága § 28." 4.8.5. Olgoriikalaččaid bivdolohpi Finnmárkkus Fuođđolága § 31 mielde lea olgoriikalaččain geat maŋimušjagi leat ássan ja ain ásset Norggas, seamma vuoigatvuohta bivdit, fuđožiidge stáhta eatnamiin go dáža stáhtaborgáriin. Olgoriikalaččat mat eai gula dáid searvái, leat sii geat juogo eai ása dahje eai leat ássan Norggas oppanassiige, dahje eai leat ássan dáppe maŋimušjagi. Birasgáhttendepartemeanta sáhttá, fuođđolága § 31 nuppi lađđasa mielde, addit lagat njuolggadusaid bivdinlobis stáhta eatnamiin olgoriikalaččaide geat eai gula dáid searvái § 31 vuosttas lađđasa mielde. Dát lea dahkkon cuoŋománu 19. b. 1988 láhkaásahusa § 15:s. Dat mearrida ahte Stáhta vuvddiid direktoráhta, dál Statskog, ráhkkaneaddji ohcama mielde sáhttá addit vvvvvolgoriikkalaš stáhtaborgáriidda sihke fuđožiid ja fuođđuid bivdolobi. Eanavuovdinstivra attii juovlamánu 10. b. 1990 lagat njuolggadusaid olgoriikalaččaid fuđošbivdolohpái Finnmárkkus. Eai leat addon njuolggadusat olgoriikalaččaid fuođđobivdolohpái. 1. ja 2. čuoggás eaŋkallohpeohcamiid hárrái čuožžu ahte olgoriikkalaš stáhtaborgáriidda sáhttá addit lobi fuđošbivdui jus sis juogo lea lagas bearaš Finnmárkkus, lea bargu fylkkas badjel mánu, leat bovdejuvvon ja bivdet ovttas báikkálaš bivdiiguin, dahje eará erenoamáš árttain. Báikkálaš turismadoaimmaide sáhttá addit sierra guovlluin olgoriikalaččaide lobi ordnejuvvon bivdomátkkiide, buo. njuolggadusaid 3-5 čuoggá. Ovdal dákkár bivdui sáhttá addit lobi, galget sihke fylkkamánni ja guoskevaš gielddat cealkit dasa gos berrešivčče bivdit ja man olu. Gustojeaddji njuolggadusaid mielde galgá gieldda cealkámuš mealgat deattuhuvvot. Eanavuovdinkantuvra galgá sáhttit bidjat eavttuid dákkár ordnejuvvon bivdomátkkiide ahte omd. ofelaš galgá leat mielde, dihto náliid ii galgga bivdit, galgá bivdoraporttaid ja bivdodieđuid lágidit kantuvrii, ja galgá čorget maŋis. Dihto guovlluin sáhttá gieldit beanageavaheami. Sii geat ásset Ruoŧas sáhttet dasto váldit beatnaga mielde jus sáhttet čájehit šibitdoavttirduođaštusa. Geat ásset eará riikkain fertejit - dálá njuolggadusaid mielde - Eanadoallodepartemeanttas ohcat sisafievrridanlobi, ja fertejit rehkenastit 6 mánnosaš errenáiggi 1486 . Eanavuovdinkantuvra sáhttá mearridit divrasat bivdogoarttage olgoriikalaččaide. Olgoriikkalaččaid fuđošbivddu ja bivddu lobi njuolggadusaid gárvvisteami oktavuođas, eanavuovdinkantuvrra beales čáđahuvvui guokte viiddis gulaskuddama gielddain ja eará berošteaddjiin ovdal eanavuovdinkantuvra loahpalaččat mearridii áššis. Geavat Jagis eai addo máŋga bivdolobi olgoriikalaččaide. 1992:s addo sullii 10 lobi eaŋkalohcamiid mielde. Guovtti turismafitnodahkii Kárášjoga ja Deanu gielddainge leat addon lobit. Váidin Ii leat lohpi guoddalit mearrádusaid olgoriikalaččaid bivdolobis Finnmárkkus, buo. cuoŋománu 19. b. 1988 láhkaásahusa stáhtaeatnamiid fuođđohálddašeames. 4.8.6. Monit ja uvjjat 1987 guorahallamat čájehit ahte monnen lea Finnmárkkus olu eanetgo riikkas muđui. Go dárko ahte monnet dušše sáhttá moadde vahkku giđđat, lea hirpmástuhtti ahte 11% Finnmárkku ássiin almmuhit iežaset leat searvan monnemis maŋimušjagi. (Gáldu: Friluftslivet i Finnmark, NIBR-notat, 1987:133.) Fuođđolágas lea vuolit prinsihppa ahte eanaeaiggádis lea oktovuoigatvuohta monnet ja uvjet. Dát vuoigatvuohta lea datte evttolaš ahte Birasgáhttendepartemeanta vláhkaásahusa bokte mearrida ahte galgá leat lohpi monnet ja uvjet, buo. fuođđolága § 44 vuosttas lađđasa. Dábálaš ráfáiduhttinprinsihppa lága § 3:s gusto moniide, besiide ja ássamiige, ja eanaeaiggáda ráđđenvuoigatvuohta leat danin evttolaš departemeantta mearrádussii. Stáhta eatnamiin Finnmárkkus lea datte sis geat fásta ásset gielddas, seamma vuoigatvuohta go eanaeaiggádis dahje geavaheaddjis monnet ja uvjet, buo. fuođđolága § 44 nuppi lađđasa. Gieldda ássiin leat oktovuoigatvuohta monnet ja uvjet iežaset gielddas. Dát mielddisbuktá ahte ii leat vuoigatvuohta omardit eará sajiin go iežas gielddas. Dan ektui go váldonjuolggadus bivdui muđui lea ahte dáža stáhtaborgárat ja buohkain geat leat fásta ássan ja ain ásset Norggas maŋimušjagi, lea seamma vuoigatvuohta, lea vuoigatvuohta monnemii ja uvjemii stáhta eatnamiin Finnmárkkus ráddjejuvvon gieldda ássiide. Monnen- ja uvjenvuoigatvuohta lea Finnmárkkusge ráddjejuvvon fuođđolágas ja mearrádusain maid Luondduhálddašandirektoráhta mearrida lága vuođul. Njukčamánu 15. b. 1988 láhkaásahus lea gustojeaddji ja addá lagat mearrádusaid náliid, áigodaga jna. birra. Láhkaásahusas ovdanboahtá ahte Finnmárkkus lea lohpi váldit skávlli 1487 , gáirru 1488 , báiskki 1489 , skierruha 1490 ja čoađggi 1491 moniid gitta geassemánu 14. b. rádjai. Hávddi dáfus ovddeš ráfáiduhtton monne- ja uvjasajiin lea lohpi monnet geassemánu 1. b. rádjai, ja hávdeuvjja sáhttá váldit miehtá geasi maŋŋil čivgama. Olgoriikalaččatge sáhttet prinsihpas oažžut dákkár vuoigatvuođa. Eaktun lea ahte gielddas fásta ásset. Dán oktavuođas ii gáibiduvvo leat ássan gielddas maŋimušjagi. Dát mearkkaša ahte olgoriikalaččat sáhttet oažžut dán vuoigatvuođa nu fargga go leat dieđihan gildii fárren. Leago dát erohus bivdonjuolggadusaid hárrái sávahahtti, lea eahpečielggas. Monne- ja uvjasajiid lihttoláigoheames leat guhkes árbevierut fylkkas, muhto lea dál nohkagoahtán. Dušše 4 sullo leat dál lihttoláigohuvvon monne- ja uvjasadjin, ja buohkat leat Strommavuonas Bearalvági gielddas. 1965 eanavuovdinláhka oktan láhkaásahusaiguin ii namut monne- ja uvjasajiid lihttoláigoheames. Muhto eanavuovdinlága § 6 maŋimušlađđasis čuožžu ahte mearrádusat maid leat addon ee. miessemánu 22. b. 1902 lága olis Stáhta Eatnamiid Finnmárkku Ámtta Eanaguovllu Luobaheamis, galget ain gustot gitta dat fámuhuhttojuvvojit dahje ođđa mearrádusat eanavuovdinlága olis sadjái bohtet. Miessemánu 22. b. 1902 njuolggadusaid § 8 1. lađđasis g) bustávas lea dákkár láhkavuođđu lihttoláigohit monne- ja uvjasajiid. Dát mearrádusat eai oru leat fámuhuhtton eaige ođđa mearrádusat boahtán sadjái. Ferte dalle navdit dain ain gustot. Eanavuovdinkantuvrra beales navdoge ahte lihttoláigohanvuoigatvuohta čuovvu eanavuovdinlága § 2 oppalaš mearrádusa. Ovdal lei monne- ja uvjavuoigatvuohta muhtun sajiin doalahuvvon fylkka dihto eiseváldeolbmuide, ee. fylkkamánnái. Monne-ja uvjasajit Strommavuonas Bearalvági gielddas ledje várra ovdal lihttoláigohuvvon fylkkamánnái, muhto loahpahuvvui 1960-70 jagiin iežaslaš vuoigatvuohtan dalá fylkkamánni dáhttu mielde. Nu dát guovllut lihttoláigohuvvo priváhta olbmuide Bearalvágis. Várggáha gielddas Várggáha ladni kommandánttas lea ain oktovuoigatvuohta monnemii ja uvjemii Ladnesullos, ja sunddis ja suohkanbáhpas leat vuoigatvuohta monnet ja uvjet guovtti sulložis gielddas. Kommandánta lea áidna gii atná vuoigatvuođas, ja gii dál oažžu iežaslaš vvsisaboađu monnemisge. Dasa lassin lea Várggát gielda lihttoláigohan vuoigatvuođa monnet Čoarvesullos Hápmandoaimmahahkii, mii fas juohke jagi láigoha láigolihttovuoigatvuođa osiid guovtti searvái gielddas. Eará monnema sisaboahtu manná Hápmandoaimmahaga bargiide. Sullot leat ráfáiduhtton luonddusuodjalanlága mearrádusaid mielde, muhto ođđajagemánu 28. b. 1983 ggl. cea. leat addon sierra njuolggadusat ee. monnemii, mas čuožžu ahte skávlli, gáirru ja báiskki moniid sáhttá omardit fuođđolága mearrádusaid mielde. Eará lottiid moniid čoaggin lea gielddus. Njukčamánu 15. b. 1988 láhkaásahusas monnemis ja uvjemis, lea Luondduhálddašandirektoráhta mearridan makkár lottiid ja man áigodagas sáhttá monnet loddebesiin ee. Finnmárkkus. 4.9 SÁIVABIVDU 4.9.1 Álggahus Dán kapihttalis dušše meannudit sáivabivddu Finnmárkkus. Luossabivdu meannuduvvo 4.10. kapihttalis vulobealde. Sáivabivdduin oaivvilduvvo guollebivdu jávrriin ja sáivačázádagain earret guollebivdu luossajohtti čázádagas. Sáivaguollin oaivvilduvvo buot eará guolli čázádagas go anadroma luossaguolli (namalassii mii johtá gaskal meara ja sáivačázi ja gođđá sáivačázis) , ja dákkár guliid meađđemiid ja veajehiid, ággaraš 492 ge, geahča miessemánu 15. b. 1992 luossa-ja sáivabivdolága § 5 b. Sáivaguolli lea nuppiin sániiguin guolli mii eallá agistis sáivačázis. Finnmárkkus leat sullii 60 000 jávrri ja guollejávrri sullii 2150 km 2 viidodagas. Guollevaljiin lea ovdal leamaš stuorra mearkkašupmi báikegoddái ealahusvuđđosa dehálaš oassin. Dál lea sáivabivddus stuorimus mearkkašupmi borramuššan ja ássiid veajuiduvvanfálaldahkan. Eanaš guollebivdit bivdet lášmohallan dihte dahje joavdodoaibman. Navdo ahte dušše sullii 3% sis geat bivdet sáivaguliid leat ealáhusguolásteaddjit. Sáivabivdu lotnolasat eará ealáhusaiguin lea muhtun muddui leavvan Mátta-Várjjaga, Deanu, Unjárgga, Kárášjoga ja Guovdageainnu gielddain. Sáivaguollevuostáiváldi lea ásahuvvon Báhčaveajis Mátta-Várjjagis ja Mázes Guovdageainnus. Hui stuorra oassi Finnmárkku ássiin bivdet guliid jogain ja jávrriin ja juoŋastit. Bealli ollesolbmuin leat searvan muhtunlágan guollebivdui. Fylka geasuha eará sis- ja olgoriikka guollebivdiidge. Ii čállo statistihka sáivaguoli bivdomearis, muhto lea árta jáhkkit ahte lea hui olu. Ealáhusoktavuođas bivdo jahkásaččat sullii 25 tonna. Birrasii 17 tonna bivdo Báhčaveaj-čázádagas ja vuvdo eanaš Supmii. Iešjávrris Guovdageainnus bivdo gaskal 4-8 tonna mii eanaš vuvdo Ruŧŧii. (Gáldut: NIBR-notat 1987:13 Friluftslivet i Finnmark, Innlandsfiske i Finnmark, ressurskartlegging og markedsanalyse, geassemánu 27. b. 1991, Finnmarksforskning, Akvaplan.) Dehálamos guollenálit main lea árvu borramuššan leat rávdu, dápmot, čuovža ja vuoskku. Hávggas ja njágásge lea leamaš mearkkašupmi báikkálaččat. Čuovža, vuoskku ja hávga leat eanaš fylkka sisguovlluin ja Báhčaveajis Mátta-Várjjagis. Dápmot ja rávdu lea dadjatjuo miehtá Finnmárkku. Finnmárkku sáivabivdu lea árbevirolaččat unnán muddejuvvon. Vuosttas guollebivdonjuolggadusat bohte 1901:s, ja gitta 1966:i ráhkaduvvo moanat gielddain njuolggadusat. 1964 luossa- ja sáivabivdoláhka cealká ahte bivdit guliid stáhtaeatnamiin Finnmárkkus sáhtii juohke dáža borgár gii ásai fylkkas. Olgoriikalaččat sáhtte oažžut lobi oaggut stákkuin ja nođđoduorgguin go háhke oaggungoartta. Sáivabivddu oaggungoarttat Finnmárkkus dáža borgáriidda lea leamaš máŋgii evttohuvvon, muhto lea bisánan dasa go ovddeš láhka ii diktán gohččut giliássiid máksit oaggungoarttaid ovddas, buo. 1964-lága § 17. 1986 rájes váldojedje datte atnui sáivabivddu oaggungoarttat Finnmárkkus dáža borgáriidda geat eai ása Finnmárkkus. Leago miessemánu 15. b. 1992 ođđa luossaguolle- ja sáivabivdolága nr. 47 gáibidan oastit oaggungoarttaid finnmárkolaččaide, lea Riektejoavku dárkilat vihkkedallan 3.7.5. kapihttalis. 4.9.2 Láhkavuođus ja njuolggadusat Miessemánu 15. b. 1992 láhka nr. 47 luosseguoli ja sáivaguoli hárrái ja láhkaásahusat ja njuolggadusat addon dan láhkavuođuin, mudde sihke luossa- ja sáivabivddu Finnmárkkus. Láhka bođii fápmui ođđajagemánu 1. b. 1993. Lága §§ 22 ja 24 leat addon mearrádusat guollebivddus stáhtaeatnamiin, ja guollebivddusge stáhtaeatnamiin Finnmárkkus. Muhtun oppalaš láhkaásahusat leat addon, muhto dehálaš dán oktavuođas lea juovlamánu 18. b. 1992 láhkaásahus nr. 1176 guollehálddašeamis stáhtaeatnamiin ja skábmamánu 27.b. 1992 váldesirdinláhkaásahus nr. 864. Finnmárkku fylkkamánni lea dasa lassin addán njukčamánu 10. b. 1993 láhkaásahusa anadroma luossaguoli ja sáivaguoli guollebivddus čázádagain ja oivošiin jna. Finnmárkkus ja njukčamánu 31. b. 1992 láhkaásahusaid sáivačázi fierbmebivddus Finnmárkkus. Finnmárkku 1992-95 fylkkaplána mearrida 18. kapihttalis ahte váldomihttomearrin lea sihkkarastit fylkka biras- ja valljivuđđosa. Okta oassemihttomeriin lea ahte "daid buriid vejolašvuođat mat Finnmárkku álbmogis leat asttoáigge doaimmaide olgon galget bisohuvvot ja ovdánahttojuvvot." Strategia dáid mihttomeriid juksat lea hábmejuvvon ná: "Sihkkarastit oppa fylkka álbmogii buori vejolašvuođaid bivdui ja muorječoaggimii stáhta eatnamiid hálddašeamin." .. "Bivdu eará ássiide riikkas galgá stivrejuvvot nu ahte riiddut guovllu ássiiguin šaddet nu unnán go vejolaš." Lagat luossaguolle- ja sáivaguollelágas Dás máinnašuvvojit dušše dehálamos njuolggadusat sáivabivddus stáhtaeatnamiin Finnmárkkus ja muhtun oppalaš mearrádusat. Ollisvuođa dihte čujuhuvvo 4.10. kapihttalii vulobealde luossabivddus mearas ja čázádagain ja Riektejoavkku 3.7. kapihttalii sáivabivddus. Lága ulbmil lea "sihkkarastit anadroma luossaguoli, sáivaguoli lunddolaš máddodaga ja sin eallinguovlluid ja eará sáivaealánat hálddašuvvojit nu ahte luonddu girjáivuohta ja buvttadanmunni seailluhuvvo. Dáid meriid siskkobealde galgá láhka bidjat vuđđosa máddodaga ovdáneapmái lassi buvttadusa áigumušain, vvvuoigatvuođalaččaide ja joavdobivdiide buoremussan", buo. § 1. Dan ektui mii gusto anadroma luossaguliide, geahča lága § 4, ii gusto makkárge oppalaš ráfáiduhttinprinsihppa sáivaguliide, earret daid čázádagain dahje čázádatosiin gos lea sihke sáivaguolli ja anadroma luossaguolli. Dát mearkkaša ahte vuolggasadjin lea lohpi bivdit sáivaguliid čázádagain luossaguoli haga. § 34:s lea eiseválddiin baicce vuoigatvuođavuođđu dihto eavttuin dahkat konkrehta mearrádusaid sáivabivddu muddemis ee. bivddusráddjemiin 1 493 ja ráfáiduhttinmearrádusain gitta 5 jahkái. Vai sáhttá bivdit luosa dahje sáivaguoli ferte máksit guolledivada guovddáš guollefondii, man bargun lea ruhtadit guolledikšundoaibmabijuid, buo. lága § 29 ja 30. Dán geatnegasvuođas leat luvvejuvvon vuollel 16 jahkásaš mánát ja dáža ja ruoŧa boazosápmelaččat geain lea boazodoallu geassemánu 9. b. 1978 boazodoallolága mearrádusaid mielde. Jus boazosápmelaččat áigot bivdit guliid olggobealde boazodoalloguovlu gos sis lea lobálaš boazodoallu, fertejit siige máksit guolledivada. Ođđa ovddeš 1964 luossa- ja sáivabivdolága ektui lea ahte mánáid vuoigatvuohta nuvttá bivdit sáivačázis lea láhkamuddejuvvon, buo. § 18. Mearrádus lea addon movttiidahttin dihte mánáid ja nuoraid olgunastit, ja gusto dušše bivdui čielga sáivačázádagain dan áiggis goas dábálaččat ii leat ealáhusguolásteapmi. Vuoigatvuohta gusto vuollel 16 jahkásaš mánáide ja lea ráddjejuvvon stággo- ja nođđoduorgobivdui. Lága § 17:s čuožžu ahte eanaeaiggádis váldonjuolggadussan lea oktovuoigatvuohta bivdit sáivaguoli čázádagain " nu go lea leamaš ovddeš áiggis nu guhkás go su eatnamat mannet". Eanaeaiggáda oktovuoigatvuohta sáhttá datte leat gáržžiduvvon lágas, láhkaásahusas, vierus, dološ áiggi rájes geavaheamis dahje eará vuoigatvuođavuođus álbmogiid ovdun. Guollebivdu stáhta eatnamiin lea lagat muddejuvvon § 22, buo. § 24 erenoamáš vuoigatvuođat Finnmárkkus. Guollebivdui stáhtaeatnamiin lea váldonjuolggadus ahte buohkat geat fásta ásset ja leat ássan Norggas maŋimušjagi sáhttet bivdit stákkuin ja nođđoduorgguin oaggungoartta mávssuin, earret stáhtaeatnamiin mat muddejuvvojit várrelága mielde, buo. § 22 vuosttas lađđasa. Bivdogoartta máksin finnmárkolaččaide lea leamaš ja lea guovddášamos gažaldat dán oktavuođas. Sáhttá jearrat leago ođđa lága mielde finnmárkolaččan álgán mávssu váldit oaggungoarttaid ovddas. Mearrideaddjin dán oktavuođas lea, leago lága § 22 njealját lađas spiehkastat § 22 vuosttas lađđasis nu ahte vuosttas lađas ja danin gáibádus háhkat oaggungoartta ii gusto Finnmárkui. Dát gažaldat lea dárkilat vihkkedallon Riektejoavkku čielggadeami 3.7.5. kapihttalis Finnmárkku sáivabivddus muđui. Finnmárkkus ii leat luđolaš guollebivdu šat čadnon dáža stáhtaborgárvuhtii nugo lei ovddeš njukčamánu 6. b. 1964 lágas luossa- ja sáivaguollebivddus § 16 vuosttas lađđasis, muhto lea eaktun ahte ferte "fásta ássat fylkkas", buo. luossa- ja sáivabivdolága § 22 njealját lađđasa. Lága 22 vuosttas lađas dadjá ahte stáhtaeatnamiin "lea lohpi bivdit stákkuin ja nođđoduorgguin jus oastá oaggungoartta, buohkaide geat maŋimušjagi fásta leat ássan ja ain ásset Norggas", namalassii lassigáibádus sihke oaggungoarttaoastimii ja ovtta jagi ássanáigi Norggas, muhto láhka ii bija šat gostege dáža stáhtaborgárvuođa gáibádusa. Lága vuogádaga sáhttá jurddašit leat Finnmárkku guollebivddu dáfus, ahte § 22 vuosttas lađas mudde bivddu stákkuin ja nođđoduorgguin sidjiide geat eai ása Finnmárkkus. Sidjiide biddjojit dás guokte eavttu (earret gáibádusa ássat Norggas) mii ii gusto finnmárkolaččaide, namalassii ahte ferte fásta leat ássan Norggas maŋimušjagi, ja ahte ferte háhkat bivdogoartta jus galggaš beassat bivdit stákkuin ja nođđoduorgguin. Dalle lea § 22 njealját lađas § 22 vuosttas lađđasa spiehkastat. Muhto lága vuogádat sáhttá maid leat ahte § 22 vuosttas lađas mudde stággo- ja nođđoduorgobivddu buohkaide, ja dehálamos lea fertet oastit bivdogoartta vai sáhttá ná oaggut Finnmárkkus, sorjjasmeahttun leago Finnmárkkus fásta ássi vai eará sajis Norggas. Dákkár dulkon mearkkaša ahte oaggungoarttaid mearrádus § 22 vuosttas lađas gusto sidjiidege geat fásta ásset Finnmárkkus, ja ahte § 22 njealját lađas dušše spiehkasta ovtta jagi ássanáigegáibádusas finnmárkolaččaide. Jus bidjá dán maŋimušáddejumi vuođđun gusto § 22 njealját lađas dušše bivdui vihtanbivdosiiguin nugo omd. fierbmi, ohter, meardi, liidna jna. Lága § 22 njealját lađđasa sáhttá de áddet nu ahte dušše sis geat ásset fásta Finnmárkkus lea vuoigatvuođa luđolaččat čázádagain bivdit vihtanbivdosiiguin. Muhto njealját lađđasa mearrádus cealká dasto ahte ii vihtanbivdosiiguin bivduige dárbbašuvvo deavdit gáibádusa leat fásta ássan Norggas maŋimušjagi; doarvái lea ahte veagadatgirjjis lea logahallon ahte fásta ássá Finnmárkkus. Finnmárkkus lea danin fárren olbmuide álkit oažžut lobi bivdit go riikkas muđui. § 22 njealját lađđasis ii biddjo muđui eaktu ahte galgá oastit oaggungoartta dákkár guollebivdui. Vaikko láhka dadjá ahte guollebivdu Finnmárkkus lea luđolaš buohkaide geat fásta ásset fylkkas, sáhttá addot vuosttasvuoigatvuohta dihto joavkkuide. Juovlamánu 18. b. 1992 láhkaásahusa stáhtaeatnamiid guollehálddašeamis § 9 nuppi lađđasa mielde sáhttá Finnmárkku eanavuovdinkantuvra mearridit ahte báikegoddái omd. gielddas dahje gielddaosiin sáhttá addot vuosttasvuoigatvuođa guollebivdui vihtanbivdosiiguin ja ohteriin. Dán sáhttá dahkat go báikegotti dálloatno- dahje ealáhusguolásteami deastta dan cealkkiha. Eai leat addon mearrádusat stággo- ja nođđoduorgooagguma vuosttasvuoigatvuođas. Boazosápmelaččaid guovllebivdu muddejuvvo geassemánu 9. b. boazodoallolága 1978 nr. 49 § 14, mii maŋimušlađđasis cealká ahte bivddu ja guollebivddu ovddas, dán mearrádusa njuolggadusaid mielde, ii dárbbaš máksit láiggu dahje goartadivada, geahča sáivabivdolága § 30 nuppi lađđasage. 4.9.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Luossaguoli ja sáivaguoli jna. lága § 6 mielde leat čuovvovaš orgánat guollehálddašeamis: a. Departemeanta b. Luondduhálddašandirektoráhta c. Fylkkamánni d. Gielda. Birasgáhttendepartemeanttas lea bajit ovddasvástádus hálddašit luossaguollelága ja sáivaguollelága, buo. skábmamánu 27. b. 1992 ggl. cea. Dán sirdinmearrádusa mielde lea Birasgáhttendepartemeanta ožžon válddi mii lága mielde leat biddjon sihke departementii ja Gonagassii. Luondduhálddašandirektoráhtii lea cealkámuša vuođul váldesirdon barggut luossa- ja sáivabivdolága moanaid mearrádusaid mielde. Direktoráhta lea geavahan válddi ráhkadit moanaid vvguovllebivddu láhkaásahusaid oppalaš mearrádusaiguin mat danin gustojit Finnmárkkusge. Direktoráhtii lea sirdon váldi § 10 mielde addit lobiid ásahit dikšunrusttegiid 1 494 , muddet bivdoárjja 1495 ja diktit bivdit dan meari maid lea lohpi čázádagain jna. § 11 vuosttas lađđasa mielde, gohččut bidjat hehttenáđaid 1496 čáhcegolgamiin ja luoitimiin sihkkarastin dihte guliid johtima dahje heađuštit ahte dat ii vahágahtto dahje mana rusttegii § 14 mielde. Direktoráhta sáhttá addit lagat njuolggadusaid guollegorkŋohaga 1497 ja guolleavi 1498 jna. mearkumisge § 15 nuppi lađđasa mielde ja addit lagat njuolggadusaid mánáid guollebivddus § 18 mielde. Direktoráhtii lea dasto sirdon váldi addit njuolggadusaid dikšundoaimmaide § 26 mielde, gohččut vuovdit oaggungoarttaid § 27 vuosttas lađđasa mielde, gieldit dihto bivddu ja heakkahuhttinvugiid 1 499 ja addit sierralobi bivdovugiide maid § 37 mielde lea gielddus geavahit. Direktoráhtii lea vel sirdon § 39 mielde váldi addit njuolggadusaid johtalit vihtanbivdosiid lahkosis ja daid gaskkas. Seamma gusto goziheapmái ja gohcciváldái § 42 mielde ja váldi viiddidit almmuhangeasku 1500 § 44 mielde gustot sáivaguliidege. Fylkkamánnái lea, skábmamánu 27.b. 1992 ggl. cea., váldesirdon moanaid bargguid luosa- ja sáivabivdolága oppalaš mearrádusaid mielde. Dát gusto ee. váldái § 11 nuppi lađđasa mielde, seammás bissehit dahje guhkidit guollebivddu go čáhcejohtu dahje eará erenoamáš dilálašvuođat cealkkihit dan. Seamma gusto álggahit doaibmabijuid fáhkkalaš heahtediliin fáhkkalaš nuoskkideami áitaga geažil § 12 mielde ja lága dahje láhkaásahusa mielde sierralobis bivdit máddo- ja gilvaguliid dieđalaš guorahallamiidda, geahččalemiide ja guolledikšundoaimmaide, ja bidjat ráfáiduhttinguovlluid mat spiehkastit § 15 vuosttas lađđasa mearrádusas gieldit bivdit guliid guollegorkŋohagas jna. ja 50 mehter eret bajábealde ja vulobealde guollegorkŋohaga. Fylkkamánnis lea vel váldi dohkkehit guhkit áigái go 10 jahkái guollebivdovuoigatvuođaláigoheami álbmogii ovdun, buo. lága § 19. Seamma gusto váldái § 20 mielde dahkat mearrádusaid hálddašit guollebivddu mii lea luđolaš, buo. lága § 5 d bustáva lobálašvuođameroštallama 1501 . Váldi § 25 goalmmát lađđasa mielde ieš álgit ráhkadit čázádaga dahje bivdoguovllu guollevaljiid hálddašandoaibmaplána, lea maiddái biddjon fylkkamánnái. Seamma gusto váldái addit dárkilat njuolggadusaid sisaboađuid ja goluid juogadeamis vuoigatvuođalaččaid guollevaljiid oktasaš hálddašeami oktavuođas. Fylkkamánnái lea dasto sirdon váldi § 31 mielde mearridit nákku jávrriid dahje čázádagaid dihto rádjagažaldagain. Seamma gusto váldái § 34 mielde addit láhkaásahusaid sáivabivddu muddemii, omd. ahte guollebivdu galgá ráfáiduhttot gitta 5 jahkái, muddet bivddusatnima jna. Váldi § 35 mielde oalis, guovdorávdnjeoališ 502 ja § 36 guollebivddus oalis, ja § 40 muddet ee. mearraguollebivddu čázádagaid oivošiin, nuriin jna., lea maiddái biddjon fylkkamánnái. Luossaguolle- ja sáivabivdolága §§ 22, 33 ja 34 láhkavuođuin lea fylkkamánni njukčamánu 10. b. 1993 addán ođđa láhkaásahusaid Finnmárkui. III kapihttalis leat lagat njuolggadusat addon sáivabivddu hárrái. (Leago fylkkamánnis láhkavuođđu addit láhkaásahusaid § 22 mielde vihkkedallo dárkilat vulobealde.) Sáivaguolleoaggun stákkuin ja nođđoduorgguin lea lohpi miehtá jagi. Guollebivdu jogain ja jogažiin gos luossa, guvžá ja valas johtá ii leat almmatge lohpi. Čázádagaid jávrriin gos luossa, guvžá ja valas vudjet lea sáivaguoli stággo- ja nođđoduorgooaggun lohpi miehtá jagi, jus oaggu unnimus 200 mehter oivošis ja njálmmis eret, buo. láhkaásahusa § 6. Fierbmebivdu stáhta eatnamiin Finnmárkkus lea juogaduvvon golmma suorgemállái, buo. fylkkamánni njukčamánu 10. b. 1993 § láhkaásahusa § 7: - bođuguovllut, gos fierbmelohku ii ráddjejuvvo, - fierbmeráddjenguovlluŧ 503 , gos lea lohpi bivdit gitta ovtta dahje golmma firpmiin juohke árjjalaš oassálasti bivdi namas, ja gos juohke fierbmeguhkodat ii galgga leat badjel 30 mehtera, ja - fierbmegielddusguovllut, gos fierbmebivdu dušše lea lohpi eanavuovdinkantuvrra dahje gean dat fápmuda čujuheami mielde. Fierbmebivdu lea gielddus jogain ja jogažiin ja jávrriin 100 mehtera avádagas njálmmis ja oivošis eret. Seahkalas čázádagas (gos sáivaguolli, luossa, guvžá ja valas johtá) , mii ii leat lihttoláigohuvvon lea sáivaguollebivdu dušše lohpi go bivdo badjel 200 mehtera njálmmis ja oivošis eret, buo. § 7 goalmmát lađđasa. Vuolggasadji lea ahte bivdu ee. firpmiin § 7 vuosttas lađđasa mielde, fierbmebivddu čujuheapmi § 8 mielde, ja guollebivdu eará bivdosiiguin go stákkuin ja nođđoduorgguin § 9 vuosttas lađđasa mielde, dušše lea lohpi sidjiide geat fásta ásset Finnmárkkus. Fierbmebivddu čujuheapmái § 8 mielde lea lassin gáibiduvvon leat ássan fylkkas maŋimušjagi. Sáhttá jearrat leago fylkkamánnis váldi mearridit njuolggadusaid gii sáhttá bivdit vihtanbivdosiiguin. Fylkkamánni njukčamánu 10. b. 1993 láhkaásahusas čujuhuvvo ahte láhkaásahus lea mearriduvvon earret eará luosa- ja sáivabivdolága § 22 ja skábmamánu 27. b. 1992 ggl. cea. láhkavuođuin. Lága § 22 njealját lađas dadjá ahte Birasgáhttendepartemeanta sáhttá mearridit sierra guollebivdonjuolggadusaid stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Skábmamánu 27. b. 1992 ggl. cea. ii leat fylkkamánnái sirdon váldi lága § 22 mielde, buo. cealkámuša 5. čuoggá. Váldi § 22 mielde gullá Birasgáhttendepartementii, mii leat geavahan válddis § 22 mielde addit juovlamánu 18. b. 1992 láhkaásahusa nr. 1176 stáhtaeatnamiid guollehálddašeamis. Dán láhkaásahusa § 2:s ovdanboahtá ahte Finnmárkku eanavuovdinkantuvra dat galgá hálddašit luossa- ja sáivabivddu stáhtaeatnamiin Finnmárkkus. Fylkkamánni mearrádus §§ 7 vuosttas lađđasis ja 9 vuosttas lađđasis sáhttá danin áddejuvvot dušše luossaguoli ja sáivabivdolága § 22 njealját lađđasa váldonjuolggadusa geardduheapmin, mas čuožžu: "Guollebivdu čázádagain stáhta eatnamiin Finnmárkkus lea luđolaš buohkaide geat fásta ásset fylkkas." Váldi spiehkastit dán váldonjuolggadusas lea biddjon Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii, iige fylkkamánnái. Fylkkamánni mearrádus njukčamánu 10. b. 1993 láhkaásahusa § 7 nuppi lađđasis (ahte Finnmárku eanavuovdinkantuvra, guolledikšunbarggu oassin, sáhttá addit earáide go Finnmárkku fásta ássiide lobi bivdit firpmiin sierra jávrriin ja sierra eavttuid mielde) , sáhttá baicce orrut leat addon láhkavuođu haga ja vuostá sihke juovlamánu 18. b. 1992 láhkaásahusaid stáhtaeatnamiid guollehálddašeamis ja skábmamánu 27. b. 1992 ggl. cea. váldesirdima 1504 hárrái. Mearrádus livččii leat sáhttán láhkavuođđuduvvot lága § 13:i, mas čuožžu ahte beroškeahttá eanaeaiggádis dahje mearrádusain addon lágas dahje dan olis, sáhttá addot lohpi earret eará guolledikšundoaimmaide. Ii vvleat datte čujuhuvvon fylkkamánni njukčamánu 10. b. 1993 láhkaásahusa lága § 13:i, ja dát bealušta ahte fylkkamánnis ii leat vuoigatvuođavuođđu addit dákkár njuolggadusa. Fierbmebivddu ja guollebivddu dáfus eará vihtanbivdosiiguin § 8 mielde čuožžu ahte čujuhit "galgá dušše sidjiide geat maŋimušjagi leat ássan ja ain ásset Finnmárkkus." (Min deattuhus.) Dát gáržžida olbmobiire geain lea vuoigatvuohta oažžut čujuhuvvot fierbmebivddu, lága mearrádusaid § 22 njealját lađđasa ektui ahte guollebivdu "lea luđolaš buohkaide geat fásta ásset fylkkas." Sáhttá jearrat leago álggage vuoigatvuođavuođđu ráddjet olbmobiire dan mielde man guhká lea Finnmárkkus ássan, ja geas de livččii dát váldi. Orru čielggas ahte fylkkamánnis ii leat vuoigatvuođavuođđu bidjat dákkár dihto ássanáiggi lassieavttu, buo. mii lea celkon bajábealde ahte geas dat váldi livččii lága § 22 mielde. Birasgáhttendepartemeanttas leat datte oppalaš láhkavuođđu "mearridit sierra njuolggadusaid guollebivdui stáhta eatnamiin Finnmárkkus", buo. lága § 22 njealját lađđasa. Dát váldi lea nu oppalaš ahte departemeanta várra sáhttá ain ráddjet olbmobiire. Gažaldat gártá datte sáhttágo Finnmárkku eanavuovdinkantuvra ná ráddjet juovlamánu 18. b. 1992 láhkaásahusa stáhtaeatnamiid guollehálddašeami § 9 nuppi lađđasa maŋimuščuoggá láhkavuođuin, mas čuožžu: "Stáhta Vuovddit sáhttet mearridit ahte bivdu vihtanbivdosiiguin ja ohteriin Finnmárkkus ollásit dahje belohahkii galgá doalahuvvot fylkka, guovllu, gieldda dahje gielddaosiid fásta ássiide." Mearrádusa duogáš lea ahte sáhttá deastta atnit báikegotti dálloatnui ja ealáhusguolásteapmái. Orru datte veaháš eahpidahtti sáhttit mearridit dihto ássanáigegáibádusa Finnmárkkus (ovtta jagi) , muhto sáhttá várra láhkavuođđuduvvot hábmemis "belohahkii doalahuvvot fylkka fásta ássiide". "Belohahkii" doaba sáhttáge áddejuvvot nu ahte ii buohkain geat fásta ásset leat vuoigatvuohta čujuheapmái vihtanbivdosiiguin ja ahte eanavuovdinkantuvra danin sáhttá bidjat lassi eavttuid omd. dihto ássanáiggi hárrái. Muhto dát lea gal eahpidahtti go mearrádusa § 9 nuppi lađas váldoáššálaččat diktá muhtun finnmárkolaččain bisuhit muhtun jávrriid ja / dahje geavahit muhtunlágan bivdosiid, namalassii fásta ássi báikegoddái sorjjasmeahttun leago fylkkas ássan maŋimušjagi. Gielddas lea, lága § 6 mielde, guollehálddašeami oassi. Lága ortnegis čuovvu ahte eaktuduvvo gieldda oažžut sirdot muhtun sáivabivdohálddašeami 1505 bargguid, muhto ii leat loahpalaččat čilgejuvvon makkár barggut dát galget leat. Eanas gielddain gos fierpmit čujuhuvvojit lea Finnmárkku eanavuovdinkantuvra addán gildii (omd. sáivabivdolávdegoddái dahje eará orgánii) bargun čujuhit firpmiid. Unjárga ja Várggát eai leat dás mielde go eai leat bivdán ieža oažžut válddi. Finnmárkku eanavuovdinkantuvra. Láhkaásahusa § 2:s stáhtaeatnamiid guollehálddašeamis, maid Birasgáhttendepartemeanta mearridii juovlamánu 18. b. 1992, lea luossa- ja sáivabivddu hálddahus biddjon Statskog:i stáhtaeatnamiidda earret stáhtaalmennehiid. Finnmárkku dáfus lea datte mearriduvvon ahte Finnmárkku eanavuovdinkantuvra galgá fuolahit hálddahusa, buo. láhkaásahusa § 2 vuosttas lađđasa nuppi čuoggá. Eanavuovdinkantuvra lea hálddahuslaččat Statskog:a vuollásaš, muhto lea fuđošbivddu ja guollebivddu hálddašeamis Luondduhálddašandirektoráhta vuollásaš, buo. suoidnemánu 15. b. 1966 eanavuovdinláhkaásahusa § 10 nuppi lađđasa. Guollehálddašeami stáhtaeatnamiin láhkaásahus, maid Birasgáhttendepartemeanta lea dohkkehan, ferte áddet nu ahte Finnmárkkus lea eanavuovdinkantuvrras barggut mat Statskog guovddášhálddahusas leat guollehálddašeamis stáhtaeatnamiin muđui. Váldesirdinmearrádus mearkkaša danin ahte Finnmárkkus ii leat Statskog guovddášhálddahus mii galgá mearridit omd. oaggungoarttaid hatti, láigolihtu ja čujuheami divada láhkaásahusa § 3 mielde, gáržžidit guollebivddu § 6 mielde dahje lihttoláigohit § 10 ja 12 mielde. Dán láhkaásahusa máinnašeamis danin geavahit Finnmárkku eanavuovdinkantuvrra Statskog sajis, vaikko láhkaásahusas čuožžu Statskog SF. Mearkkašanveara lea ahte Finnmárkku fuođđohálddašeami ektui lea veaháš erohus váldejuohkimis. Cuoŋománu 19. b. 1988 láhkaásahusa nr. 336 mielde fuođđohálddašeamis stáhtaeatnamiin, lea Stáhta vuvddiid direktoráhta (Statskog) mii galgá hálddašit bivddu stáhtaeatnamiin earret stáhtaalmennehiin, buo. § 1 vuosttas lađđasa. Finnmárkku eanavuovdinkantuvrras lea Statskog:s dušše siskkáldas geavatlaš bargojuogadeami ovddasvástádus fuđošbivdui, ja Várrebálvalusa jođiheaddji ovddasvástida fuođđobivddu (ealgabivddu) . Dát mearkkaša ahte luossa ja sáivabivddu váldi lea biddjon báikkálaččat Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii, ja fuođđohálddašeapmi lea biddjon Statskog guovddášhálddahussii. Juovlamánu 18. b. 1992 guollehálddašannjuolggadusa § 6 mielde, sáhttá eanavuovdinkantuvra ráddjet oaggungoartalogu dihto guovlluin dahje avádagain, gieldit dahje muddet muhtun bivdosiid geavaheami olles čázádagas dahje dan osiin ja oanidit guolástanáiggi olles čázádagas dahje dan osiin. Ovdalgo eanavuovdinkantuvra mearrida dákkár ráddjehusaid hárrái, ferte ášši ovddiduvvot fylkkamánnái cealkámuššii. Luondduhálddašandirektoráhta mearrida ášši jus lea sierramielalašvuohta gaskal eanavuovdinkantuvrra ja fylkkamánni, buo. § 6 maŋimušlađđasa. Luondduhálddašandirektoráhta bajit sajádat báhkkoduvvo earret eará váiddamearrádusain 1 506 ge, main lea mearriduvvon ahte haddemiid ja luossabivdosajiid čujuheami ja ruovttoluotta váldima mearrádusaid ektui, sáhttá váidit Luondduhálddašandirektoráhtii, geahča láhkaásahusa § 17. Lihttoláigoheapmi. Luossaguolle- ja sáivabivdolága § 22 viđát lađđasa olis, buo. juovlamánu 18. b. 1992 láhkaásahusa stáhtaeatnamiin guollebivddus § 10, sáhttá Finnmárkku eanavuovdinkantuvra lihttoláigohit guollebivdovuoigatvuođa vihtanbivdosiiguin ja ohteriin gitta 10 jahkái báikkálaš organisašuvnnaide dahje servviide maid ulbmil vuohččan leat ovddidit guollebivddu. Dušše sierra háviid sáhttá lihttoláigohit fitnodagaide, joavkkuide ja ovttaskas olbmuide. Lihttoláigohuvvon čázádagain galgá stággo- ja nođđoduorgooaggin leat lohpi álbmogii go háhket oaggungoarttaid. Áigeráddjejuvvon láigolihttošiehtadus mearkkaša ahte lihttoláigolaš ferte ohcat ođđasit go láigolihttoáigodaŧ 507 lea gollan, ja soaitá dan massit gilvvus earáiguin. Láhkaásahusa § 10 njealját lađđasa mielde galgá lihttoláigoheami gažaldat ovddiduvvot fylkkamánnái cealkámuššii ovdalgo šiehtadallo dan hárrái. Jus Finnmárkku eanavuovdinkantuvra ja fylkkamánni eai leat ovttaoaivilis galgá Luondduhálddašandirektoráhta mearridit ášši. Suoidnemánu 6. b. 1982 dohkkehii vvLuondduhálddašandirektoráhta lihttoláigohannjuolggadusaid. Finnmárkku eanavuovdinkantuvra oaččui válddi šiehtadit láigolihtuid. Guollehálddašeapmi stáhtaeatnamiin láhkaásahusas § 10 nuppi lađđasis čuovvu, jus buohtastahttá § 2 vuosttas lađđasa nuppi čuoggáin, ahte Finnmárkku eanavuovdinkantuvra dál sáhttá mearridit "sierra njuolggadusaid lihttoláigohuvvon čázádagaide." Stáhta guollebivdovuoigatvuođa lihttoláigoheami njuolggadusat dadjet ahte váldoeaktun lea ahte lihttoláigohanšiehtaduš 508 dušše dahkko daid háviid go jávrrit ja sáivačázádagat dárbbašit dikšuma, ja vuohččan báikkálaš servviiguin ja organisašuvnnaiguin mat beroštit bivddus, guollebivddus ja meahcceealáhusain. Direktoráhta sáhttá dušše láigolihtodit ovttaskas olbmuin. Dábálaččat ii addo láigolihttu sidjiide geat dáhttot oktovuoigatvuohta fierbmebivdui ealáhussan, jus dás ii leat guovllulaš mávssolašvuohta, omd. lassiealáhussan 1 509 ja ássama seailluheapmin. Láigolihttu gusto dušše guollebivdui vihtanbivdosiiguin, nugo fierbmi, nuohtti jna. Buohkat sáhttet ain oaggut stákkuin ja nođđoduorgguin. Lihttoláigolaččas ii leat lohpi vuovdit oaggungoarttaid stággui ja nođđoduorgui, ja sáhttá dušše vuovdit fierbmebivdooaggungoarttaid ohcama ja eavttuid mielde maid fylkkamánni mearrida. Jus oažžu lobi vuovdit fierbmebivdogoarttaid eaktuda Direktoráhta ahte earátge go lihttoláigohuvvon organisašuvnna miellahtut ožžot oastit fierbmebivdogoartta. Lihttoláigolaš geatnegahtto bivdit ja dikšut fylkkamánni dohkkehan doalloplána mielde, ja lea vuoigatvuohta bearráigeahččat, ja ferte addit jahkásaš raportta ja rehketdoalu eanavuovdinkantuvrii. Ollisvuođa dihte sáhttá namuhit ahte jogaid ja jávrriid lihttoláigolaččat sáhttet gohččut bargat muhtun hálddášanbargguid mat gullet eavttuide oažžut láigolihttovuoigatvuođa. Čuožžu omd. stáhtaeatnamiin guollehálddašeami láhkaásahusas ahte Finnmárkku eanavuovdinkantuvra (Statskog SF) sáhttá gohččut lihttoláigolačča ordnet gohcci dahje eará mat gullet čázádaga hálddašeapmái. Čujuhit bivddu firpmiin, nuohtiin, mearddiin ja liinnain dahká eanavuovdinkantuvra, dahje geasa dan fápmuda, eanavuovdinorgánaid gárvvistan lagat njuolggadusaid mielde, buo. juovlamánu 18. b. 1992 láhkaásahusa § 2 guollehálddášeamis stáhtaeatnamiin ja njukčamánu 10. b. 1993 fylkkamánni láhkaásahusa § 8:s. Čujuhemiin áddejuvvo vuoigatvuohta ohcama mielde oažžut sierralobi bivdit firpmiin, nuohtiin, mearddiin ja liinnain guovlluin gos fierbmebivdu lea gildojuvvon dahje ráddjejuvvon. Olbmobiire orru leat gáržžit go guollebivdui muđui, buo. mii lea celkon bajábealde ahte čujuhit dušše sáhttá sidjiide geat maŋimušjagi leat ássan ja ain ásset Finnmárkkus. Boazosápmelaččain ealáhusaset ja giliássiin lea vuosttasvuoigatvuohta. Sáhttá dušše čujuhit guollebivdovuoigatvuođa dihto fierbmelohkui. Buohkat geat ožžot čujuheami geatnegahttot addit bivdodieđáhusa gieldda hálddašanorgánii, mii čohkke raportan ja sádde Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii. Finnmárkku eanavuovdinkantuvra ja fylkkamánni birasgáhttenossodat sáhttet fierbmečujuhusas dihto guovlluid spiehkastit. 4.9.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Áššemeannudeapmi Gitta dássážii leat oaggungoarttat dušše leamaš olgoriikalaččaide ja sidjiide geat eai ása Finnmárkkus. Oaggungoartahattiid jahkásaš heivehallan ii leat danin erenoamážit meannuduvvon mas earágo Finnmárkku eanavuovdinkantuvrra iežas orgánat leat leamaš mielde. Jus Finnmárkku eanavuovdinkantuvra gáibidišgoahtá sáivabivdogoarttaid sis geat fásta ásset fylkkas, ferte dan seammaláhkai áššemeannudit go luossabivddu ášši. Dát mearkkaša ahte oaggungoartamálliid, hattiid jna. evttohusat fertejit viiddis gulaskuddamii gielddaide, bivdi- ja guollebivdiservviide jna. ovdal eanavuovdineiseválddit loahpalaččat dan mearridit. Fierbmečujuhusa ohcan sáddejuvvo Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii dahje guoskevaš gieldda orgánii masa lea sirdon váldi (omd. sáivabivdolávdegoddái) , albmademiin jávrri, ohcanáigodaga, galle fierpmi jándorii ja čalbmesturrodaga. Eanavuovdinkantuvra dahje gielda mearridit iežaset árvvošteami mielde galle fierbmejándorii, muhto lohpi galgá leat dihto áigái ja fierbmelohkui. Mieđihuvvon ohcamiid máŋggus sáddejuvvo leansmánnái, bolesgámmárii ja várra vel Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii. Ohcciide geat biehttaluvvojit dieđihuvvo váidinvuogasvuođas hálddašanlága mielde. Lihttoláigoheami ohcan sáddejuvvo Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii. Ohcan sáddejuvvo de gulaskuddamii, vuohččan guoskevaš gildii ja fylkkamánni birasgáhttenossodahkii. Muhto gilit ja eará beroštumitge gulaskuddojit, vaikko guollehálddašanláhkaásahus dušše gáibida ahte fylkkamánnái galgá ovddiduvvot ášši cealkámuššii, geahča láhkaásahusa § 10 njealját lađđasa. Maŋŋil gulaskuddama mearrida eanavuovdinkantuvra lihttoláigoheami hárrái. De čállo dábálaš láigolihttošiehtadus gaskal Finnmárkku eanavuovdinkántuvrra ja guoskevaš lihttoláigolačča. Váidin Guollehálddašeami stáhtaeatnamiin láhkaásahusas čuožžu § 17:s ahte Finnmárkku eanavuovdinkantuvrra haddenmearrádusaid sáhttet rievttálaš váidinberoštumiid searvvit guoddalit Luondduhálddašandirektoráhtii ovdal 3 vahkku leat gollan maŋŋilgo mearrádus lea almmuhuvvon. Bivdosajiid čujuheami ja ruovttoluotta váldima mearrádusaid váidagiid galgá meannudit suoidnemánu 15. b. 1966 eanavuovdinláhkaásahusaid § 16a mielde. Geahča lagat dáid njuolggadusaid birra 2. kapihttalis eanavuovdinorgánaid birra. Ii sáhte váidit mearrádusaid lihttoláigoheami hárrái guollehálddašanláhkaásahusa § 10 mielde, § 9 nuppi lađđasa mielde vuosttasvuoigatvuođas ja § 6 mielde guovllebivddu ráddjehusain "guollenáli dahje guollebivddu deasttas". Finnmárku eanavuovdinkantuvra lea váiddaorgána gieldda fierbmečujuheami áššiid mearrádusaide, ja oažžu danin buot biehttalemiid máŋgosa. Dalle go eanavuovdinkantuvra meannuda fierbmečujuhemiid ohcamiid vuosttas vuorus, lea Luondduhálddašandirektoráhta váidalanásahus, ja ášši meannuduvvo eanavuovdinláhkaásahusa § 16 a vvja hálddašanlága dábálaš njuolggadusaid mielde. Geavat Fierbmečujuheami ohcamiid meannuda álgovuorus Finnmárkku eanavuovdinkantuvra. Jus muhtun gielda dáhttu oažžut fierbmečujuhanválddi 1510 , sirdá eanavuovdinkantuvra válddi gildii. Fierbmečujuheapmi addo dušše go dán sáhttá čatnat guolástanbiologalaš 1511 deasttaide. Gáibádusat lágidit bivdodieđáhusaid rivttes sadjái lea čavgejuvvon nu ahte ii galgga ođđasit čujuhit jus bivdodieđáhusa ii leat gergen. Jus rihkku njuolggadusaid sáhttá lobi geassit ruovttoluotta. Deattuhuvvon lea ahte ii galgga meannudit ohcciid iešguđetláhkai, earret boazodoalu ja giliássiid vuosttasvuoigatvuođa hárrái. Dál leat sullii 70 jávrri ja čázádaga lihttoláigohuvvon, váldoáššálaččat organisašuvnnaide. 1983 rájes muhtui geavat go šiehtaduvvui juohke jávrri nammii, dan ektui go ovdal šiehtaduvvui juohke lihttoláigolaččain sorjjasmeahttun galle jávrri lihttoláigohii. Sámi vuoigatvuođalávdegotti čállingoddi guorahalai 1993 giđa, 1990 sisaboahtán áššiid eanavuovdinkantuvrras, geahča ovddabealde 2.6.4. kapihttalis. Oktiibuot 24 sisaboahtán sáivačázádaga láigolihtu ohcamiin 18:s mieđihuvvo, golbma biehttaluvvo ja okta ii lean áššáiguoskevaš. Vaikko guollehálddašanláhkaásahus ii divtte váidit buot mearrádusaid mat dahkkojit láhkaásahusa láhkavuođuin, de diktá eanavuovdinkantuvra váidit hálddašanlága ja eanavuovdinláhkaásahusa § 16 a mielde, sihke lihttoláigohanbiehttaleami ja guollehálddašanláhkaásahusa eará mearrádusaid ektui. Lihttoláigohanmearrádusat guoddaluvvojit hui hárve, muhto sáhttá geavvat. Ovdal čájehuvvui ahte muhtun láigolihtut šiehtaduvvo vaikko ii lean doarvái duođaštuvvon ahte dárbbašii guollenáli dikšut. Muhtun lihttoláigolaččat eaige leat doarvái čuovvolan iežaset šiehtadusoasi go eai leat čađahan olus dikšunbarggu dahje gohcci. Dál ii šiehtaduvvo ovttainge jus ii leat deattuhuvvon vissásit ahte jávri dárbbaša dikšuma, jus dárbbašuvvo de geahččalanbivddu bokte. Láigolihtu jahkedivat lea dál 50 ru. km 2 čáhceviidodagas. Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii lei dát 8700 ru. dinestussan 1992:s. Sáhttá namuhit ahte moanat sámi organisašuvnnain leat vuostálastán lihttoláigohit ovttaskas olbmuide. Maŋit áiggis leat boahtán soames láigolihttoohcamat man ulbmil lea leamaš guollebiebman, dávjá guolehis dahje uhccit jávrriin. Dáid ohcamiidda leat mieđihuvvon dainna eavttuin ahte ožžot guollebiebmanlobi. Guolástaneiseválddit eai lea datte háliidan guollebiebmama Finnmárkku jávrriin, ja ovdáneapmi leat danin bisánan. Finnmárkkus eai leat addon mearrádusat báikegoddái ohteriin omd. gielddas dahje gielddaoasis, guollebivddu vuosttasvuoigatvuođas vihtanbivdosiiguin ja guollehálddašanláhkaásahusa § 9 nuppi lađđasa mielde, daningo Finnmárkku eanavuovdinkantuvra lea skunálaš háldduiguin maiguin sáhttá seaguhit iežas vuoigatvuođagažaldagaide ovdal Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea geargan čielggademiinis ja nuppástusevttohusaidisguin. Finnmárkku eanavuovdinkantuvrras ledje 1992:s sullii 83 000 ru. sisaboađut sáivabivdogoartavuovdimis dáža stáhtaborgáriidda. 4.9.5. Olgoriikalaččaid ja earáid guollebivdu Finnmárkkus Olgoriikalažžan ádde dán oktavuođas su gii ii ása Norggas. Seamma joavkkus go olgoriikkalaš stáhtaborgár gii ássá olgoriikkas leat danin dáža stáhtaborgáratge geat ásset olgoriikkas. Dáža stáhtaborgáriin geat ásset olgoriikkas eai leat seamma vuoigatvuođat guollebivdui go (dáža dahje olgoriikkalaš stáhtaborgáriin) sis geat ásset, ja leat fásta ássan Norggas maŋimušjagi, buo. lága § 22 vuosttas lađđasa, dahje Finnmárkkus; sii geat "fásta ásset fylkkas", geahča § 22 njealját lađđasa. Guollebivddus stáhtaeatnamiin lea erohus bivdonjuolggadusaid ektui. Fuođđolága § 31 vuosttas lađđasa mielde leat dáža stáhtaborgáriin geat ásset olgoriikkas seamma vuoigatvuohta bivdui go sis geat maŋimušjagi leat ássan ja ain fásta ásset Norggas. Luossaguolle- ja sáivabivdolága ođđa mearrádusat dagahit danin ahte dáža stáhtaborgáriin geat ásset olgoriikkas dahje olggobealde Finnmárkku eaige leat ássan Norggas maŋimušjagi, ii šat leat vuoigatvuohta guollebivdui, muhto sáhttet bivdit Finnmárkkus. Juovlamánu 18. b. 1992 láhkaásahusas nr. 1176 stáhtaeatnamiid guollehálddašeamis čuožžu § 16:s: "Sidjiide geat ásset olgoriikkas sáhttá addot lohpi bivdit guliid Stáhta Vuvddiid mearrádusaid mielde." (Finnmárkkus: Finnmárkku eanavuovdinkantuvrra mearrádusat) Láhkaásahus diktá buohkaid geat ásset olgoriikkas oažžut lobi bivdit guliid fylkkas, muhto láhkaásahus ii leat addán sierralobi ovtta jagi ássanáiggi gáibádusas dáža stáhtaborgáriidda dahje earáide geat eai ása Finnmárkkus. Ovdal ledje sierra láhkaásahusat mearriduvvon sihke dáža borgáriid ja olgoriikalaččaid guollebivdui Finnmárkkus. 1964-lága § 17 láhkavuođuin mearridii Direktoráhta cuoŋománu 20. b. 1983 láhkaásahusa olgoriikkalaš borgáriid guollebivdui Finnmárkkus. Dán láhkaásahussii ii váldon mielde guollebivdu Deanučázádagas, Álttájogas ja Njávdánjogas iige Báhčaveajjogas gokko lea riikkarádjá ja Vuorjánjoga mearas Vuorjánjávrái. Njukčamánu 10. b. 1993 láhkaásahusas (§ 17) anadroma luossaguoli ja sáivaguoli guollebivddus čázádagain ja oivožiin jna. Finnmárkkus, mearridii Finnmárkku fylkkamánni ahte láhkaásahusa §§ 1 ja 2 olgoriikkalaš borgáriid guollebivddus Finnmárkkus lea fámuhuhtton, ja láhkaásahus muđui fámuhuhtto ođđajagemánu 1. b. 1994. Ođđajagemánu 1. b. 1994 rájes lea eaktuduvvon ahte galgá atnigoahtit ođđa guollebivdonjuolggadusaid sidjiide geat ásset olgoriikkas. 1983-láhkaásahusa mielde lea olgoriikalaččain dušše lohpi bivdit guliid 5 km avádagain fylkka riikkageainnuid goappáge bealde, buo. § 3. Erenoamáš háviid lea Finnmárkku eanavuovdinkantuvrras váldi addit sierralobi dán geografalaš ráddjehusas, buo. láhkaásahusa § 4. Sii geat ásset olgoriikkas sáhttet dušše eanemus 5 kg sáivaguoli váldit rastá rájá olgoriikii. Olgoriikalaččain iige leat lohpi geavahit fatnasa maid ieža leat buktán fárrosis guollebivddus. Njukčamánu 10. b. 1993 ođđa láhkaásahusaid mielde lea olgoriikalaččain geat fásta ásset Finnmárkkus seamma vuoigatvuohta bivdit firpmiin go dáža stáhtaborgáriin, buo. láhkaásahusa § 7. Dás čuožžu ahte Finnmárkku eanavuovdinkantuvra sáhttá addit earáide go fásta ássiide lobi bivdit firpmiin oassin "guolledikšunbivdimiš 512 " sierra jávrriin ja dihto vvvveavttuid mielde. Eará bivdosiiguin, nugo ohter, nuohtti, meardi ja liidna guollebivddus lea baicce dušše lohpi sis geat fásta ásset fylkkas. Ii sis geat ásset olgoriikkas iige Norggas muđui leat vuoigatvuohta bivdit dáid bivdosiiguin, buo. láhkaásahusa § 9. Áššemeannudeapmi ja váidin Go olgoriikalačča ohcama biehttala omd. beassat 5 km-avádaga gáibádusas ii dieđihuvvo eanavuovdinkantuvrra beales ahte mearrádusa sáhttá guoddalit. Cuoŋománu 20. b. 1983 láhkaásahus guollebivddus Finnmárkkus olgoriikkalaš borgáriidda ii siskkil makkárge váidinmearrádusaid. Formálalaččat ii leat danin váidinmeannudeapmi dákkár áššiin. Muhto jus olgoriikalaš duođas váidá biehttaleami, meannuduvvo váidda dábálaš lági mielde. Dákkár váidagat leat ovdal boahtán, muhto eai maŋimušjagiid. Turismafitnodagaide j.s. lea datte addon dábálaš váidinvuoigatvuohta, ja turismafitnodagaohcama biehttaleamis čuvgejuvvo ahte mearrádusa sáhttá guoddalit hálddašanlága ja eanavuovdinláhkaásahusa dábálaš njuolggadusaid mielde. Geavat Olgoriikalaččat geat leat bivdán Finnmárkkus, leat ferten oastit oaggungoarttaid ja máksit guolledivada. Galle goartta vuovdá olgoriikalaččaide rievdá jahkásaččat gaskal 3 - 5000. Jahkásaš sisaboađut olgoriikalaččaid guollebivddus leat rievdan garrasit ja lei 1992:s sullii 458 600 ru. Suoma stáhtaborgárat leat leamaš eanemusat - sullii 80%. Sisaboađuid hálddaša Finnmárkku eanavuovdinkantuvra. Eanavuovdinkantuvra lea sierralohpeáššiin ovddeš njuolggadusaid ektui čuvvon liberála geavada, ja ii leat dulkon ráddjema erenoamáš háviid hiehkasit. Dát dávistedje Luondduhálddašandirektoráhta ovddeš njuolggadusaide gárvvistuvvon skábmamánu 6. b. 1987. Dás čuoččui ahte olgoriikalaččat geat sáhttet duođaštit leat ássan Norggas unnimus 2 mánu, sáhttet oažžut oppalaš sierralobi bivdit olggobealde 5 km avádaga jagi ain háválassii. Vázzit sáhttet oažžut sierralobi ráddjejuvvon guovllus gitta 10 beaivvi. Báikkálaš mátkedoaimmaheaddjit, turismafitnodagat j.s. sáhttet oažžut oppalaš sierralobi olgoriikkalaš oasseváldiide dahje gussiide lagat ráddjejuvvon guovllus. Mátta-Várjjagis lea sajáiduvvon fásta geavat sierralobiin buot olgoriikkalaš Njávddán Duottarviesu gussiide. Dákkár háviid lea deattuhuvvon boaittobealbáikki bargosajiid dárbu. Dás čuožžu vel ahte ii berrešii addot sierralohpi geavahit girdi dahje meahccevuojániid, dahje guovlluin gos dáhtošii ráddjet ávkkástallama. Eanavuovdinkantuvrras dieđihuvvo ahte ii addo sierralohpi jus olgoriikalaččat áigot geavahit girdi dahje mohtorvuojána guollebivddus. i 4 .10 LUOSSABIVDU 4.10.1 Álggahus Dán kápihttala fáddán lea luossabivdu mearas ja čázádagain, go sihke luossabivdu ja sáivabivdu muddejuvvo seamma lágas, miessemánu 15. b. 1992 luossa- ja sáivabivdolága nr. 47, leat soames oktasaš gažaldat juo meannuduvvon 4.9. kapihttalis sáivabivddu birra, ja cujuhuvvo dasa. Luossabivdu jogain ja mearas lea álo leamaš mávssolaš finnmárkolaccaide, ealáhussan, dállodollui dahje veajuiduhttimii. Finnmárkku 19 gielddas lea 17 gielddain mearrarádjá, main cuovvu bissovaš luossabivdosadji rittus ja vuonain. Oktiibuot leat badjelaš 1600 bissovaš luossabivdosaji stáhtaeatnamiin ja várra sulli 1000 priváhta eatnamiin. Luossabivdu vihtanbivdosiiguin lea dehálaš lassiealáhus fylkka riddo- ja vuotnaguovlluin ja moanaid sajiin sisaboadu eaktun ja danin maid ássamii. Finnmárkkus lea dasa lassin máŋga ja stuorra luossajoga. Jogaid sáhttá juohkit golmma jovkui; jogat, eanut ja rádjajogat. Luossaeanut siskkildit Deanu-čázádaga (sihke váldoeatnu ja oalgejogat) , Álttá-čázádaga (váldojohka) ja Njávdánjoga. Doaba lea 1775 eanacujuhancealkámuša rájes. Deatnu lea stuorámus eatnu, oktan Anárjogain lea dat 360 km guhki. Nubbin guhkimus lea Álttájohka, mii lea 200 km. Vaikko fylkka eará jogat leat stuorát go Njávdánjohka, gohcoduvvo eatnu maid oktasašnamahussan jogain maidda gustojit erenoamáš njuolggadusat. Eará luossajogat Finnmárkkus gohcoduvvojit johkan. Sáhttá bivdit luosa 60 jogain miehtá fylkka, ja guollebivdu rievdá jogas johkii. Dasa lassin leat rádjajogat Báhcaveajjohka ja Vuorjánjohka, mat leat Ruošša rájá vuostá. Deanučázádat ja Njávdánjohka, mat maid leat rádján ja mannet Supmii, lea dás máinnašuvvon eatnun. Johkabivddu oktavuođas lea lunddolaš ahte eanuin lea stuorimus sálaš. 1990:s bivdui oktiibuot 96,8 tonna luossa ja guvžá eanuin. Rehkenaston sállašis lea dážabeale Deanusčázádat riikka buoremus luossačázádat, 1989:s bivdui 85,3 tonna luossa ja guvžá. 1990:s veahá unnit, 77,7 tonna. Namsenčázádagas, mii bivdojuvvon meari mielde lohkkojuvvo riikka nubbin buoremus luossačázádahkan, bivdui seamma jagiin 31,6 ja 33,3 tonna. Álttáčázádat lea 1990:s gudát sajis 12 tonna sállašiin, 9,5 tonna ektui jagi ovdal, seammásgo Njávdánjohka lea logahallon 8,3 tonna sállašiin 1989:s ja 7,1 tonna 1990:s. Finnmárkkus lei luossa- ja guvžábivdu 1990:s oktiibuot 255 tonna, meroštallon badjelaš 10 miljon ruvnnu árvvuin. Dán sállašis lei vuollel bealli, 122 tonna, bivdon fylkka jogain. Buohtastahttimii lei Mátta-Trøndelágas, mii lea riikka nubbin buoremus fylka dán oktavuođas, bivdun 147 tonna luossa ja guvžá, main 71 tonna lei johkabivddus. (Gáldu: Statistisk årbok 1992.) Johkabivdu, ja erenoamážit joavdobivdu, lea dábálaččat stákkuin. Deanu, Njávdáma ja Vuorjánjoga sierra guollebivdonjuolggadusaid mielde lea lohpi firpmiin bivdit dáid eanuin lagat njuolggadusaid mielde, muhto muđui ii leat fierbmebivdu jogain lohpi. Mearraluossa bivdo vihtanbivdosiiguin gáidánuohttiin ja roahkkefirpmiin. Luossalága § 5 meroštallá soames dehálaš doahpagiid mat adnojit dán govvádusas: "Čázádat" mearkkaša jávri, cáhci, jogat ja jogažat gosa luossa manná goddat, "mearra" mearkkaša vuonat ja áhpeguovllut, ja "anadroma luossaguolli" mearkkaša luossaguolit mat johtet gaskal meara ja sáivacázi ja dárbbašit sáivacázi goddimii. Norggas lea árbevirolaccat anadroma luossaguolli siskkildan atlántta luosa, guvžžá ja valasa. Maŋimuš jagiid lea girjeluossa 1513 ja ruoššaluossa 1514 maid ihtán. 4.10.2 Lágat ja njuolggadusat Miessemánu 15. b. 1992 luossaguolle- ja sáivaguolleláhka nr. 47(dás gohcoduvvon luossaláhka) , mudde luossabivddu mearas ja čázádagain. Sierra njuolggadusaid geažil mat gustojit eanuide ja rádjajogaide, geahča vulobealde, gusto láhka Finnmárkui ollásit dušše luossabivdui jogain ja mearas. Dehálaš mearrádus lea luossalága § 4, mii bidjá anadroma luossaguliide ráfáiduhttinprinsihpa. Dát mearkkaša ahte luossabivdu dušše lea lohpi go cuovvu luossalágá olis addán mearrádusaid. Nu guhká go leat anadroma luossaguolit čázádagain gusto ráfáiduhttin eará guollenáliidege. Luossalága § 16 mielde lea vuoigatvuohta bivdit anadroma luossaguliid eanaeaiggáda oktavuoigatvuohta. Eanaeaiggátvuoigatvuohta mearkkaša luossabivdu čázádagain, luossabivdu mearas nu guhkás go eatnamat ollet, ja lagamus guoski eatnamiid eaiggádii; luossabivdu mearas gáidánuohtiin, luossanuohtiin, roahkkefirpmiin, botnefirpmiin ja sullasaccain. Luossalágas leat § 22:s luossa- ja sáivabivddu mearrádusat stáhtaeatnamiin, ja § 22 njealját laddasis ja § 24:s lea Finnmárkku birra erenoamážit. 22 vuosttas ladas njealját lađđasa ektui ja mearriduvvon eavttut leat lagat vihkkedallon ovddabealde 4.9. kapihttalis (sáivabivddu birra) ja Riektejoavkku čielggadeami 3.7. kapihttalis (sáivabivddu birra, dás maid luossabivddus jogain) . Sáhttá almmatge namuhit ahte go eanaš luossajohtti čázádagat Finnmárkkus leat ja leat leamaš lihttoláigohuvvon, lea geavadis eaktun leamaš luossabivddu oaggungoarta. Moanat oppalaš láhkaásahusat leat addon luossalága olis ja mat gustojit miehtá riikka, Finnmárkuige. Dasa lassin leat moanat láhkaásahusat mat muddejit dušše guollebivddu Finnmárkkus. Dehálamosat leat Birasgáhttendepartemeatta addán juovlamánu 10. b. 1992 láhkaásahus nr. 1176 guollehálddašeamis stáhtaeatnamiin ja Finnmárkku fylkkamánni addán njukcamánu 10. b. 1993 láhkaásahusat anadroma luossaguoli bivdimis ja jávreguollebivddus čázádagain ja oivošiin jna. Finnmárkkus. Nugo namuhuvvon bisuha luossaláhka sierra njuolggadusaid eanuide, geahča luossalága § 22 vidát lađđasa. § 24:s cuoccuhuvvo ahte luossaláhka ii nuppástuhte sierra njuolggadusaid báikegotti guollebivdovuoigatvuođa hárrái mat cuvvot miessemánu 27. b. 1775 ggl. cea. Finnmárkku Eanajuohkimii ja Ássansajiid Cujuheapmái ja Vealgáibidjamii 1515 seamma báikkis ja geassemánu 23. b. 1888 láhka Guollebivddu Vuoigatvuohta Deanučázádagas Finnmárkku Ámttas. Cuoŋománu 1. b. 1911 ggl. cea. addon 1888-lága olis, addá lagat njuolggadusaid Deanučázádaga guollebivddus. Dasa lassin leat addon moanat láhkaásahusat eanuid bivddus, ja dát galget ain gustot, geahča luossalága § 50 2. cuoggá. Dát gusto ee. guovvamánu 24. b. 1989 ggl. cea. addán láhkaásahussii guollebivddus Deanu bivdoguovllus, cuoŋománu 6. b. 1990 ggl. cea. addán láhkaásahus guollebivddus norggabeale Deanu oalgečázádagain ja oaggungoartahattit dan oasis Deanus mii ii leat riikkarádjá, ja Finnmárkku fylkkamánni addán cuoŋománu 2. b. 1992 láhkaásahusa Deanubivdoguovllu mátkkálaš guollebivdiid lustabivddus. Njávdánčázádagas doibmet skábmamánu 4. b. 1977 ggl. cea. addán Njávdánjoga bivdoguovllu guolebivdonjuolggadusat. Vaikko eanuid guollebivdovuoigatvuohta ja guollebivdohálddašeapmi cuvvot sierra njuolggadusaid, galget vvvvvvguolástanáiggiid, bivddusatnima jna. dábálaš njuolggadusat dásge gustot. Luossalága § 2 njealját lađđasa mielde sáhttet muhtun čázádagaide leat sierra njuolggadusat vieris stáhta šiehtadusain. Ná lea šiehtadallon Ruoššain Vuorjánjoga ja Báhcaveajjoga guollebivdimis ja Suomain Deanučázádaga ja Njávdánjoga guollebivdimis. Guollebivdu Vuorjánjogas dážabeale muddejuvvo borgemánu 20. b. 1976 cea. addán láhkaásahusa bokte, Luondduhálddašandirektoráhta addán miessemánu 15. b. 1990 láhkaásahus lagat njuolggadusaiguin oaggungoartaortnegiid birra. Go ain bivdojuvvo luossa Báhcaveajjogas, galgá guollebivdu cuovvut borgemánu 20. b. 1976 addán cea. láhkaásahusa. Finnmárkku 1992-95 fylkkaplánas cuožžu ee. cuovvovaš 20. siiddus: "- Fylkkas lea Eurohpa dehálamos luossajogat. Árbevirolaš luossabivdu váikkuha nannosit ealáhusaide ja ássamii máŋga riddo-, vuotna- ja leahkeguovlluin. Oktage min jogain ii vel leat bostojuvvon váralaš guolledávddain. - Fylkkas lea ráját guokte riikkii, Supmii ja Ruššii, guvttiin stuorra, dehálaš eanodagain rádján. - Fylkkas leat buorit vejolašvuođat olgoáimmudoaimmaide ja bivdimii, ja dát vejolašvuođat leat dehálaš eallindiliid eavttut álbmogii. Eaiggátdilli, gos stáhta oamasta eanaš oasi guovlluin, lea dehálaš eaktun ahte dát vejolašvuođat geavahuvvojit hui hálbbes haddái." 4.10.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Muhtun orgánat leat mielde hálddaašeamen luossabivddu Finnmárkkus, sihke riikkalaš ja báikkálaš válddiin. Go hálddašuvvo sierranas njuolggadusaid vuođul, earuhuvvo dás gaskal luossabivddu jogain ja mearas, eanuin ja rádjajogain. Luossabivddu njuolggadusat jogain ja mearas meannuduvvojit oktasaccat, go dát bivdin hálddašuvvo seamma njuolggadusaid mielde, (luossa- ja sáivabivdoláhka) . Oppalaš njuolggadusat gohcci, bivddusatnima, guolástanáiggiid, guolástanbiologalaš guorahallamiid ja sullasaš doaibmabijuid dáfus eai máinnašuvvo dás. Jogat ja luossabivdu mearas Luossalága § 6 namuha luossahálddašeami dábálaš orgánaid; Birasgáhttendepartemeanta, Luondduhálddašandirektoráhta, fylkkamánni ja gielda. Dasa lassin lea Gonagasas váldi luossalága mielde mearridit muhtun surggiid njuolggadusaid, omd. lága báikkálaš doaibmaguovllu njuolggadusaid, buo. § 2. Birasgáhttendepartemeanta lea skábmamánu 27. b. 1992 ggl. cea. nr. 864 mielde fágadepartemeanta luossalága mielde ja lea seamma sajis addon soames doaimmaid mat luossalága mielde gullet Gonagassii. Birasgáhttendepartemeanttas lea luossalága § 22 goalmmát lađđasa láhkavuoduin addán juovlamánu 18. b. 1992 láhkaásahusa nr. 1176 guollehálddašeamis stáhtaeatnamiin. Láhkaásahusa III ja IV kapihttaliin leat čázádagain ja mearas anadroma luossaguliid guollebivdinnjuolggadusat. Dás mearriduvvo ee. ahte guollebivdovuoigatvuođa sáhttá lihttoláigohit dahje cujuhit. Láhkaásahusa mielde galgá Stáhta Vuvddiid direktoráhta (dál Statskog) hálddašit guollebivddu stáhtaeatnamiin, earret Finnmárkkus, gos Finnmárkku eanavuovdinkantuvra galgá hálddašit guollebivddu, geahča láhkaásahusa § 2. Dát mearkkaša ahte buot barggut mat láhkaásahusa mielde leat biddjon Stáhta Vuvddiid direktoráhtii, galgá Finnmárkkus Finnmárkku eanavuovdinkantuvra dahkat. Guollehálddašeapmi galgá leat njuolggadusaid mielde mat dan olis leat luossalágas ja láhkaásahusain addon, geahča láhkaásahusa § 2 nuppi lađđasa. Luondduhálddašandirekoráhta lea skábmamánu 27. b. 1992 ggl. cea. ožžon váldesirdot olu bargguid mat luossalága mielde gullet departementii. Barggut leat logahallon 4.9. kapihttalis sáivabivddu birra. Dasa lassin leat Direktoráhta barggut mat gusket erenoamážit anadroma luossaguliid hálddašeapmái, ee. vejolašvuohta diktit bivdit anadroma luossaguliid, geahča luossalága § 33 nuppi lađđasa. Juovlamánu 18. b. 1992 láhkaásahusa § 6 mielde guollehálddašeamis stáhtaeatnamiin galgá Luondduhálddašandirektoráhta mearridit ášši jus lea sierramielalašvuohta guollebivddu ráddjema mearrádusas gaskal Finnmárkku eanavuovdinkantuvrra ja fylkkamánni. Seamma gusto jus lea sierramielalašvuohta guollebivdovuoigatvuođa láigoheamis gaskal eanavuovdinkantuvrra ja fylkkamánni, geahča § 10. Direktoráhta galgá dasto leat váiddaorgána eanavuovdinorgánaid dahkan mearrádusaide luossabivdosajiid cujuheames ja hattiin, geahča láhkaásahusa § 17, ja sáhttá maid addit lagat njuolggadusaid láhkaásahusa anus ja sierra háviid luvvet dain, geahča láhkaásahusa § 18. Fylkkamánnis lea skábmamánu 27. b. 1992 ggl. cea. bokte váldi addit lagat njuolggadusaid luossalágaid moanaid mearrádusaid vuođul. Barggut leat seammago mat leat ovddiduvvon ovddabealde 4.9. kapihttalis sáivabivddu birra. Luossalága §§ 22, 33 ja 34 láhkavuoduin lea fylkkamánni addán njukcamánu 10. b. 1993 láhkaásahusaid anadroma luossaguliid ja jávreguliid guollebivddus čázádagain ja oivošiin jna. Finnmárkkus. Láhkaásahusas leat ee. guolástanáiggiid ja ráfáiduhttinavádagaid njuolggadusat. Gielda lea ođđa hálddašanorgána 1992 luossalága mielde, ja galgá leat ovddeš stáhta sáivabivdolávdegottiid ja luossastivrraid sajis. ođđa luossaláhka ii barggat veahášge gieldda, muhto ovdabargguid mielde lea jurdda sirdit guollehálddašeami bargguid válddi dádis gielddaide, erenoamážit sáivaguolleáššiid (Od. prp. nr. 29 1991-92 16. ja 17. siiddut) . Go luossa johtá gielddaid gaskkaid sáhttá anadroma luossaguliid hálddašeames dárbbašit gielddaidgaskasaš ovttasbargu. Dát govvejuvvo luossalága § 6 nuppi laddasis, mii addá láhkavuodu dása ásahit sierra hálddašanorgánaid go dárbbašuvvo. Finnmárkku eanavuovdinkantuvrras lea nugo namuhuvvon ovdalis hálddášanbarggut mat máinnašuvvojit juovlamánu 18. b. 1992 láhkaásahusas guollehálddašeames stáhtaeatnamiin. Dát siskkilda ee. bargguid nugo guollebivddu mudden láhkaásahusa § 6 mielde, luossabivddu lihttoláigoheapmi čázádagain § 12 mielde ja luossabivdosajiid cujuheapmi mearas § 13 mielde. Luossajohtti čázádagaid galgá láhkaásahusa § 12 mielde dušše lihttoláigohit báikkálaš organisašuvnnaide dahje servviide maid ulbmil vuohccan leat guollebivddu ovddideapmi. Eanavuovdinkantuvra sáhttá mearridit sierra njuolggadusaid iešguđet lihttoláigohuvvon čázádagaide, geahča láhkaásahusa § 12 vuosttas lađđasa buo. § 10 nuppi lađđasa. Sáhttá maid gohccut lihttoláigolacca ordnet gohcci dahje eará doaimmaid mat gullet čázádaga hálddašeapmái, geahča láhkaásahusa § 10 goalmmát lađđasa. Jus eará ii leat mearriduvvon, galgá álbmogis leat lohpi oaggut stákkuin ja noddoduorgguin lihttoláigohuvvon čázádagain go lea oaggungoarta, geahča láhkaásahusa § 12 nuppi lađđasa. Lihttoláigolaš ferte máksit moadde divada. 10 % brutto oaggungoartasisaboadus galgá máksot Stáhta guollefondii, 10-15 % galgá máksot johkafondii, mii galgá gokcat stuorát luossabivdodoaibmabijuid fylkkas, ja 10 % galgá máksot láigolihttodivvadin. Fylkkamánni birasgáhttenossadat hálddaša johkafoandda ruđaid mat adnojit gohccái ja guolástanbiologalaš iskademiidda lihttoláigohuvvon čázádagain. Vuoittu maid lihttoláigolaš oažžu, galgá adnot guollenállái buoremussan dahje eará doaibmabijuide joga guollebivddu oktavuođas. Finnmárkku eanavuovdinkantuvra mearrida olgoriikalaccaid guollebivddu ja goartahattiid njuolggadusaid. Dáid njuolggadusaid cadamannamii cujuhuvvo 4.9. kapihttalii sáivabivddu birra. Go cujuha luossabivdosajiid mearas vihtanbivdosiidda, berrešii láhkaásahusa § 13 mielde deattuhit biologalaš deasttaid ja guollebivddu mávssolašvuohta ealáhussii ja ássamii. Dasto berrešii cujuhuvvot vuohccan sidjiide vuoddoealáhusain geat fásta orrot guoskevaš guovllus. Cujuheapmi lea gitta 5 jahkái, ja sáhttá addot ovtta dollui (namalassii bivdoovttadahkii) dahje duppal dollui (namalassii guovtti bivdoovttadahkii 1516 ) , geahča láhkaásahusa § 13 nuppi lađđasa. Cujuhuvvogo okta dahje duppal doallu lea dan duohken gos luossabivdosadji lea ja mo rávdnji lea báikkis. Juohke luossabivdosadjái cállo juridihkalaccat luossareive, geahča láhkaásahusa § 14, ja galgá máksot divat saji ovddas, geahča láhkaásahusa § 3, buo. § 14. Guollebivdovuoigatvuođa ii sáhte ovdaláigohit dahje luoikat, ja dušše guollebivdis alddes ja su bearatgottis lea vuoigatvuohta saji geavahit. Luossabivdosaji sáhttá § 15 mielde váldit ruovttoluotta jus guollebivdi ii bivdde luossalága addán njuolggadusaid mielde dahje dan addán láhkaásahusaid olis, jus ii bivdo dan mielde mii luossareivves lea mearriduvvon, dahje jus ii mákso saji ovddas rivttes áiggis. Go sadji guorrana, sáhttá mearriduvvot ahte saji ii galgga cujuhit oddasis jus guollenáli dihte ii ávžžuhuvvo dan dahkat. Eanut Nugo namuhuvvon bajábealde leat sierra guollebivdonjuolggadusat golmma "stuorra" luossačázádagaide fylkkas. Dáid eanuid guollebivdovuoigatvuođat ja guollebivddu eavttut leat meannuduvvon Riektejoavkku čielggadeami 3.7.3. cuoggás. Dás galggašii várdudit sierra orgánaid mat hálddašit Finnmárkku eanuid luossabivddu. Dáid orgánain lea iešguđetlágan vuoigatvuođavuoddu ja váldi rievdá eanus etnui. Alta Laksefiskeri Interessentskap (ALI) (Álttá Luossaguolástusa Beroštusgoddi) hálddaša guollebivdovuoigatvuođa guolástanvuoigaduvvomiid ovddas. Beroštusgoddi lea doaibman gaskamuttu 1700-logu rájes, mas dál leat badjelaš 200 vvmiellahtu. Beroštusgottis lea leamaš sierra hálddašanváldi johkii juo 1700-logu loahpa rájes ja lea ieš ráhkadan njuolggadusaid organiseremistis ja válddistis, mii moanaid diggemearrádusain lea adnon cadni sihke dábálaš hálddašanválddiide, guovllu ássiide ja olggobealolbmuide. Váldi lea báikkálaccat ráddjejuvvon Buollánávžžis Jiepmaluoktái, ja áiggis geassemánu 24. b. ja guollebivdojahkodaga lohppii. Ráddjehusa mielde leat ee. geassemánu 1. b. rájes geassemánu 23. b. rádjai buot gieldda ássit guollevuoigaduvvomat. Beroštusgotti hálddášanbarggut bohtet ovdan golggotmánu 13. b. 1880 njuolggadusain maŋŋelis nuppástusaiguin. Beroštusgottis lea hálddašanváldi eiseválddiid oppalaš muddenmearrádusaid ja sierra njuolggadusaid meriid mielde. Beroštusgoddi addá guollebivdonjuolggadusaid ja galgá fuolahit lágideami, gohcci ordnema, oaggungoarttaid vuovdima ja guollebivddu láigoheami dihto áiggiide. Orgána sáhttá maiddái lea lobihis guollebivddu váidi 1517 . Oaggungoarttaid vuovdima ja láigoheami sisaboahtu gullá miellahtuide. Neiden Fiskefellesskap (Njávdáma Guolástansearvevuohta) hálddaša Njávdánjoga luossabivddu guolástanvuoigaduvvomiid ovddas. Guolástansearvevuohta hálddaša guollebivddu Searvevuođa cuoŋománu 14. b. 1985 njuolggadusaid lagat mearrádusaid mielde. Guolástansearvevuođa válddi báikkálaš ráddjen lea veahá eahpesihkar, muhto lea áibbas čielggas ahte Guolástansearvevuođas lea hálddašanváldi Geav??is ja dan vulobealde. Guolástansearvevuohta fuolaha oaggungoarttaid vuovdima ja hálddaša ieš daid sisaboaduid. Ggl. cea. addán skábmamánu 4. b. 1977 láhkaásahusas, maŋimušdivuduvvon cuoŋománu 27. b. 1984, leat II kahpittalis mearriduvvon oppalaš njuolggadusat Njávdánčázádaga bivddusgeavahusas ja guolástanáiggiin. Stáhtas lea erenoamáš fuolla čázádahkii go guollebivddu njuolggadusat leat addon šiehtadusain Suomain. Mátta-Várjjaga leansmánnis lea láhkaásahusa mielde váldi dahkat skihkalašvuođalágan mearrádusaid. § 11 mielde sáhttá leansmánni ee. mearridit rájá gaskal joga ja jávrri ja mearridit ráfáiduhttinguovllu luossagorkŋohagas ja dan lahka. Fylkkamánni lea váidalaneiseváldi leansmánni dahkan mearrádusaide, geahča láhkaásahusa § 11 goalmmát lađđasa. Deanučázádat hálddašuvvo 1888 lága, 1911 ggl. cea. ja 1989, 1990 ja 1992 láhkaásahusaid olis. Guovvamánu 24. b. 1989 láhkaásahus guollebivddu birra Deanu bivdoguovlluin guoská Deanu váldoetnui, oktan gaskkain gokko Deanučázádat lea riikkarádjá. Guollebivddu hálddašeapmi Deanučázádaga oalgečázádagain cuovvu cuoŋománu 6. b. 1990 láhkaásahusa. Dát láhkaásahus ii gusto ovttage johkagaskii mii lea riikkarádjá. 1992 láhkaásahus turisttaid guollebivddus gusto olles čázádahkii. Deanučázádaga guollebivddu hálddašeapmi lea máŋggaláhkai earalágango Njávdámis ja Álttás. 1888-lága § 1 vuosttas ladas mearrida luossareivviid eavttuid, mii addá fierbmebivddu vuoigatvuođa Deanučázádagas. Dasto sáhttá Gonagas dahje gean son fápmuda, § 1 vuosttas lađđasa nuppi cuoggá mielde addit lagat njuolggadusaid guollebivdovuoigatvuođain. § 1 nuppi lađđasa mielde sáhttá vel fáldi, Gonagasa lagat mearrádusa mielde, addit earáidego luossareivevuoigaduvvomiidda lobi bivdit, muhto dušše stággooaggumii. Gažaldat leago giliássiin geat eai deavdde guollebivdovuoigatvuođa gáibádusaid § 1 vuosttas lađđasa mielde, maid vuoigatvuohta guollebivdui čázádagas, lea dál Alimusrievtti duohken. Stáhta, masa lea miedihuvvon vuosttas vuoruin, oaivvilda ahte earáingo luossareiveeaiggádiin dušše lea lohpi bivdit go lea addon lohpi 1888-lága § 1 nuppi lađđasa láhkavuoduin. 1989 láhkaásahusa IV kapihttala mielde lea sidjiide geat fásta eai ása Deanuleagis, eanet ráddjejuvvon vuoigatvuohta bivdit stákkuin ja noddoduorgguin go sis geat ásset leagis. Oaggungoarta lea sidjiide divrasat go leagi ássiide, buo. § 2. Deanučázádaga guollebivdovuoigatvuohta, sihke fierbmebivddu ja oagguma, lea lagat cadamannon Riektejoavkku čielggadeami 3.7.3.2. kapihttalis. 1911 ggl. cea. mielde leat mearrádusat guollebivddu hárrái eanaš biddjon stáhta orgánaide, namalassii fylkkamánnái, Cáhcesullo bolesmeaštárii ja Kárášjoga ja Deanu leansmánniide. Luossareiveeaiggádat, namalassii sis geain lea fierbmebivddu vuoigatvuohta čázádagas, lea maid dihto váldi luossadikkiid ja avádatcoahkkimiid bokte. Fylkkamánnis lea guovddáš sajádat Deanučázádaga hálddašeamis. Son ovddasvástida ahte ráddedagat Suomain cuvvojuvvo. Fylkkamánni galgá dasto 1911 ggl. cea. mielde leat váiddaorgána bolesmeaštára dahkan mearrádusaide háhkat ja massit guollebivdovuoigatvuođaid, geahča § 12 vuosttas lađđasa. 1989 ja 1990 láhkaásahusaid § 23 mielde sáhttá fylkkamánni iešguđet láhkai muddet sin guollebivddu geat eai ása Deanučázádaga johkalegiin. Eaktun lea ahte guollenáli ja guollebivddu dihte ferte dan dahkat. Dákkár mearrádusat leat addon cuoŋománu 2. b. 1992 láhkaásahusas mátkkálaš bivdiid lustabivddus Deanu bivdoguovllus, mas leat goartahattiid njuolggadusat, fanasbivddu ja vuoggaoaggunguovlluid eavttut. Johkagaskkain gokko lea riikkarádjá dahkaba Fylkkamánni ja Lapplándda Leanahálddahus ovttas mearrádusaid. Fylkkamánni sáhttá 1989 ja 1990-láhkaásahusaid § 22 goalmmát ja njealját lađđasa mielde, sirdit leansmánni bargguid válddi "ovtta dahje eanet áššedovdiide". Fylkkamánni lea dasto váiddaorgána bolesmeaštára dahkan mearrádusaide dáid láhkaásahusaid láhkavuoduin, geahča láhkaásahusaid § 22 njealját lađđasa. Go lea ásahuvvon Deanučázádaga guolástanoaivadeaddji virgi mii hálddahuslaccat lea fylkkamánni vuollásažžan, lea sus maid dihto ovddasvástádus guolástanbiologalaš iskkademiide ja cohkket čázádagas bivdostáhtistihka. Bolesmeašttir (Cáhcesullos) mearrida 1911 ggl. cea. § 12 vuosttas lađđasa mielde fierbmebivdovuoigatvuođa háhkamis ja massimis čázádagas njuolggadusaid §§ 2-4 vuođul, ja galgá juridihkalaccat cállit luossareivviid guollebivdovuoigatvuođa duodaštussan, geahča § 11. Bolesmeaštáris lea dasto váldi cujuhit guolástanvuoigaduvvomiidda luossa- ja guvžabivdosajiid vihtanbivdosiiguin ja golgadagain, geahča § 5. Geahpedan dihte cujuheami sáhttá čázádaga juohkit avádagaide dahje gaskkaide gos moadde guolástanvuoigaduvvoma ožžot vuoigatvuođa dákkár bivdui. Cujuheapmi galgá § 6 mielde "dábálaččat" leat gielddas gos guolástanvuoigaduvvon ássá ja jus vejolaš dan avádagas mii lea lagamus su ássansaji, dainna eavttuin ahte báiki "guollebáikkiid logu ja buorrevuođaid ja dilálašvuođaid mielde muđui lea dohkálažžan". Juohke njealját jagi galgá avádatjuohkima ja cujuheami árvvoštallat, ja bolesmeašttir lea dalle geatnegas gohccut luossadiggái, geahča § 7. Bolesmeašttir sáhttá dán oktavuođas "sirddašit ja nuppástuhttit .. mat leat dárbbašlažžan ja sávahahtti dássedis juogadeapmái guollebáikkiin buorrevuođa jna. deasttain ja oppalaccat guollebivdi beroštumiid ovddideapmái ". Leansmánni (namalassii Kárášjoga ja Deanu leansmánniid) váldi 1989 ja 1990 láhkaásahusaid mielde leat logahallon láhkaásahusaid § 22:s. Dáid njuolggadusaid mielde galgá leansmánni bidjat iešguđet rájáid, ee. gaskal váldojoga ja oalgejoga vvvvja rájáid guovlluide gos sáhttá golgadit. Leansmánni sáhttá mearridit dohkálaš vihildanfierbmesajiid 1 518 ge. Daid osiin čázádagas mat leat Suoma riikkarádján galget "guoskevaš leansmánnit Norggas ja Suomas searválagaid" mearrádusaid dahkat. 1911 ggl. cea. mielde galgá leansmánni ee. cealkit dan oktavuođas go bolesmeašttir mearrida guollebivdovuoigatvuođa háhkamis ja massimis, geahča § 12 vuosttas lađđasa. Luossadiggi lea Deanučázádaga guolástanvuoigaduvvomiid oktasašcoahkkin, oktiibuot sullii 400 olbmo. Luossadikkit dollojit sierra Kárášjoga ja Deanu gielddain. 1911-cealkámuša § 7 mielde galgá luossadikki gohccut coahkkái juohke njealját jagi guollebivdoavádagaid ja cujuhuvvon, bissovaš luossabivdosajiid árvvoštallama oktavuođas. Luossadiggi galgá cealkit áššiide ovdal bolesmeašttir sáhttá daid mearridit. Avádatcoahkkin lea iešguđet guollebivdoavádagaid guolástanvuoigaduvvomat. Kárášjoga gielda leat okta avádat, ja čázádaga oasit mat leat Deanu gielddarájáid siskkobealde, mii maid lea stuorámus oassi, leat juhkkojuvvon 75 avádagaide. Avádatjuohkin ii lea muhttojuvvon máŋggaid jagiin earret oktii. Iešguđet avádaga guolástanvuoigaduvvomiid lohku rievdá gaskal 0 ja 8. 1911 ggl. cea. § 8 mielde galget iešguđet guollebivdoavádaga guolástanvuoigaduvvomat ieža mearridit guollebivddu geavatlaš beliid. § 10 mielde leat "gažaldagat, galgágo leat oktasašbivdu dahje sierrabivdu, ja vuosttas namuhuvvon oktasašbivddu ektui dárkilat ortnegis ja doaimmaheamis, nugo bivdosiid náššan ja navdojuvvon guolit searvevuođa rehket ala, ja šiehtadallat muđui guollebivddu áššiin". Dása gullá maid galgágo guollebivdovuoigatvuođa láigohit, geahča § 9. Láigoheapmi gáibida bolešmeaštára dohkkeheami, ja sáhttá dušše šiehtadallot guhkimus 3 jahkái. Sáhttá dušše láigohit jus avádaga guolástanvuoigaduvvomat dasa leat ovttaoaivilis. Luondduhálddašandirektoráhta hálddaša čázádaga goartasisaboaduid. Rudat cohkkejuvvojit "Deanujoga luossagohccikássii". Goartavuovdin čázádaga dáža bealde manná ollásit dása, ja goartavuovdin rádjagaskkain galgá juhkkojuvvot seamma olu Norgii go Supmii. Ortnega mielde sirdašuvvo juohke jagi olu ruhta Suomas go olu eanet oaggungoarttat vuvdojit Suoma bealde. Fylkkamánni ráhkada bušeahta dáid ruđaid geavaheamis maid Luondduhálddašandirektoráhta dohkkeha. Golut leat eanaš gohccái, hálddašeapmái ja guolástanbiologalaš doaibmabijuide. Rádjajogat Báhcaveajjohka ii lea dál šat miellagiddevaš luossajohkan, go Boris Gleb bokte rávdnjehuksema geažil ii šat mana luossa joga bajas. Jus bivdo ain guolli, gustojit borgemánu 20. b. 1976 ggl. cea. guollebivdonjuolggadusat. Jus fas vuovddašii oaggungoarttaid, galgá Finnmárku eanavuovdinkantuvra dan fuolahit. Dušše Norgga borgárat sáhttet bivdit Báhcaveajjoga dáža beale. Buodu vulobealde Boris Gleb bokte lea guollebivdu eaktuduvvon oston oaggungoarttas, ja eanavuovdinkantuvra sáhttá vuovdit eanemus 50 goartta jándorii. Buodu vulobealde sáhttá dušše oaggut stákkuin ja noddoduorgguin ja dušše gaskal miessemánu 1. b. ja borgemánu 31. b. § 7 mielde leat muhtun albmaduvvon guovllut ráfáiduhtton cakcamánu 15. b. rájes golggotmánu 14. b. rádjai. Buodu bajábealde Boris Gleb bokte sáhttá bivdit bivdosiiguin ja daid vugiid mielde maid árbevirolaccat lea dahkan ja mii soahpá luossalága njuolggadusaiguin, geahča § 6. Vuorjánjogas lea baicce stuorát mearkkašupmi guollebivdojohkan. Bivdu hálddašuvvo borgemánu 20. b. 1976 láhkaásahusa mielde, muhto miessemánu 15. b. 1990 addon láhkaásahusas oaggongoartaortnegiid sierra njuolggadusaiguin. Finnmárku eanavuovdinkantuvra vuovdá oaggungoarttaid ja cujuha bissovaš fierbmesajiid Vuorjánjogas, geahča miessemánu 15. b. 1990 láhkaásahusa § 1. Borgemánu 20. b. 1976 láhkaásahusa § 2 mielde sáhttet dušše Norgga stáhtaborgárat bivdit čázádaga dáža-oasis. Sáhttá dušše bivdit gaskal miessemánu 1. b. ja borgemánu 31. b, geahča § 4. Bivdima eaktun lea datte ahte lea oaggungoarta. Eai galgga oktiibuot leat badjel 50 gustojeaddji goartta jándorii. Jándorgoartta sáhttá vuovdit buot Norgga borgáriidda, ja jahkodatgoartta sáhttá dušše vuovdit Norgga borgáriidda geat fásta ásset Vuorjánjogas ja geat eaiggáduššet matrikulerejuvvon eatnamiid doppe. Jahkodatgoartta sáhttá juohke bearatgoddi háhkat dušše ovtta stággui, ja jahkodatgoarttat leat nuvttá. Lagat albmaduvvon guovllus sáhttá fierbmesajiid cujuhit Norgga borgáriidda geat fásta orrot Vuorjánjogas ja geat eaiggáduššet matrikulerejuvvon opmodaga doppe, stáhtaeatnamiin guollehálddašeami láhkaásahusa cujuheami hárrái dábálaš njuolggadusaid mielde (dál juovlamánu 18. b. 1992) . Fierbmesajiid lohku lea datte ráddjejuvvon 10 rádjai. Fierbmebivddus lea maid mearriduvvon vahkkoloahparáfáiduhttin, buo. 1976-láhkaásahusa § 4. § 3:s leat biddjojuvvon lagat gáibádusat firpmiid sturrodahkii ja fierbmesajiide. 4.10.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Jogat ja mearraluossabivdu Lihttoláigoheapmi dahkko juovlamánu 18. b. 1992 addon láhkaásahusa § 12 láhkavuoduin guollebivddus stáhtaeatnamiin. Áššemeannudannjuolggadusat leat láhkaásahusa §§ 10 ja 12:s. Ovdal láigolihttu šiehtaduvvo, galgá ášši ovddiduvvot fylkkamánnái cealkámuššii. Jus lea sierramielalašvuohta gaskal fylkkamánni ja Finnmárkku eanavuovdinkantuvrra, sáddejuvvo ášši Luondduhálddašandirektoráhtii gos mearriduvvo. Guoskevaš gieldage oažžu cealkit ohcamuššii. Eai leat addon njuolggadusat lihttoláigohanmearrádusaid váidimis, geahča láhkaásahusa § 17 mii máinnaša dušše cujuheami ja hattiid mearrádusaid. Dákkár váidagat meannuduvvojit liikká dábálaš lági mielde, namalassii Luondduhálddašandirektoráhtain váidinásahussan, geahča eanavuovdinláhkaásahusa § 16 a. § 10 nuppi lađđasa láhkavuoduin sáhttá mearridit "sierra njuolggadusaid" juohke lihttoláigolažžii, muhto dábálaš šiehtadusat adnojit dávjjimusat. Eatnašat Finnmárkku sullii 60 čázádagain gos lea lohpi bivdit luosa, leat lihttoláigohuvvon. Mat eai leat lihttoláigohuvvon, leat smávit čázádagat gos unnán guolli johtá. Eanavuovdinkantuvrras diedihuvvo ahte sii háliidivccii nu olu čázádagaid go vejolaš lihttoláigohuvvot, go dalle sáhttá čázádagaid dikšut ja ordnet gohcci. Lihttoláigoheapmi lea eanaš báikkálaš bivde- ja guolástanservviide, muhto eará searvvitge, numo omd. eanaeaiggátsearvvit, sáhttet lihttoláigohit jogaid, nugo Rávttošjogas ja Leavnnjajogas leat dahkan. Lihttoláigolaš geatnegahttá, jus eará ii leat mearriduvvon erenoamážit, luoitit olbmuid čázádahkii, muhto sáhttá gáibidit guollebivdi oastit oaggungoartta. Luossabivdooaggungoarttaid njuolggadusaid, sihke lihttoláigohuvvon čázádagaide ja dan moatti čázádahkii mat eai leat lihttoláigohuvvon, mearrida eanavuovdinkantuvra. Jogaid lea juohkán njealje jovkui, dan mielde man bivnnuhat dat leat luossajohkan, nu ahte oaggungoarttat leat divrasamos njealját joavkku jogaide. Dasa lassin eai leat seammalágan hattit lihttoláigolaš searvvi miellahtuide go johkaleagi eará fásta ássiide, eará norgga borgáriidda, olgoriikalaccaide ja vuollel 16 jahkásaš mánáide ja nuoraide. Hálbbemus goartahattit leat lihttoláigolaš searvvi miellahtuide ja johkaleagi eará fásta ássiide. Vai báikegoddeássit ožžot duohta vuosttasvuoigatvuođa, sáhttá maid mearriduvvot ahte oaggungoartta sáhttá oastit dušše go ieš boahta dan várás. Lihttoláigolaš sáhttá ohcat čázádaga sirdit nuppi joavkkus nubbái. Jus johka omd. sirdo goalmmát joavkkus njealját jovkui, oažžu lihttoláigolaš eanet sisaboaduid. Seammás johka šaddá bivnnuhat mátkkálaš luossabivdiide, nu ahte guollebivddu gilvu lassána. Muhtun čázádagain leat soames smávit priváhta eanaeaiggádat guollebivdovuoigatvuođain geat eai dáhto ovttasbargat lihttoláigolaccain. Dát vádduda merket gaskkaid gokko oaggungoarttat eai gusto, mii fas vádduda olbmuide diehtit gokko lea lohpi bivdit. Sámi vuoigatvuođalávdegotti cállingotti guorahallamis Finnmárkku eanavuovdinkantuvrra hárrái cuoŋománus 1993:s, mas lea lagat máinnašuvvon 2.6.4. kapihttalis ovddabealde, logahallui ahte ohcco 9 láigolihtu 1990:s. Logus leat maid juo šiehtaduvvon šiehtadusaid odasmahttima ohcamat. Buot ohcamiidda miedihuvvui. Eanavuovdinkantuvrras diedihuvvo váldonjuolggadussan leat ahte searvi mii ovdal lea lihttoláigohan joga oažžu láigolihttošiehtadusa odasmahttojuvvot, jus erenoamáš dilálašvuođat eai cealkkit eará. Luossabivdosajiid cujuheapmi muddejuvvo láhkaásahusa guollebivddu birra stáhtaeatnamiin § 13. Dás eai leat addon njuolggadusat luossabivdosajiid cujuheami ráhkkaneaddji meannudeames, muhto geavadis guorahallo deavdágo ohcci eavttuid § 13 mielde, namalassii leago guollebivddus mearkkašupmi ealáhussii ja ássamii, leago son vuoddoealáhusas ja leago son gieldda fásta ássi. § 17 mielde lea váidinvuogasvuohta buot áššiin mat gustojit luossabivdosajiid cujuheapmái dahje daid ruovttoluotta váldimii. Váidinvuoigatvuohta lea "sus gii guoskkahuvvo", mii addá ohccái váidinvuoigatvuođa váikko ohcan biehttaluvvo ja váidinvuoigatvuođa guoskevaš 3. olbmui go ohcamii miedihuvvo. Váiddaášši galgá cuovvut dábálaš váidinnjuolggadusaid eanavuovdinláhkaásahusa § 16 a:s ja Luondduhálddašandirektoráhta mearrida dan loahpalaccat. Sámi vuoigatvuođalávdegotti cállingotti logahallon 1990 áššiidlohku (geahča lagat 2.6. kapihttala válddahusa ovddabealde) cájeha ahte 1990:s ohce 329 fásta luossabivdosaji. 262 ožžo, ja 67 fas biehttaluvvo. 19 biehttaleami guoddaluvvo, eanavuovdinstivra ii rievdadan ovttage, muhto Luondduhálddašandirektoráhta rievdadii ovtta. Luondduhálddašandirektoráhta cálii 1986:s notáhta Sámi vuoigatvuođalávdegoddái dákkár áššiid váidingeavadis. Dás cujuhuvvo vvvvvvahte Direktoráhta maŋimuš 10 -jagiin meannudii gaskal 20-50 váidaga jahkásaccat, main eanavuovdinstivrra mearrádus nuppástuvvui 1-5 áššiin. Eanaš áššit rievdaduvvojedje go áššis bohte odda diedut. Dádis go Direktoráhta ja eanavuovdineiseválddit dulko cujuhanmearrádusaid seammaláhkai, ii dárbbašan šat stivret eanavuovdinorgánaid meannudeami váiddagiedahallama bokte. Eanavuovdinkantuvra diediha ahte sáhttá daddjot váidagiid lohku lea njiedjan maŋimušjagiid. Njuolggadus ahte cujuheamis galgá deattuhit guollebivddu mávssolašvuođa ealáhussii ja ássamii, muhto vuosttasvuoigatvuođain sidjiide vuoddoealáhusain geat fásta ásset guovllus, mearkkaša veaháš nuppástuhttima guovvamánu 20. b. 1973 láhkaásahusa ektui. Dás cuoccui ahte Norgga borgáriin geat ásse Finnmárkkus lei vuosttasvuoigatvuohta, ja ahte cujuheapmi vuohccan berrešii leat gieldda árjjalaš eanadoalliide ja guollebivdiide. Odda mearrádus viiddiida vuosttasvuoigaduvvomiid biire gustot buot vuoddoealáhusdoalliid, iige dušše árjjalaš eanadoalliid ja guollebivdiid, ja lea maid váldon mielde ahte cujuheapmi galgá árvvoštallot ohcci ealáhusvuddosis muđui, gullevašvuohta guvlui, eará sisaboahtu jna. ektui. Go dát nuppástuvve, šadde njuolggadusat oktasaš geavada mielde maid eanavuovdinkantuvra, eanavuovdinstivra ja Luondduhálddašandirektoráhta dádistaga ledje sajáiduhttán, ja man mielde eanet deasttat galge deattuhuvvot go bissovaš sajit galge juogaduvvot. Eanavuovdinorgánat ledje maid ovdal dulkon mearrádusa áddejumi viidát, dan ektui go Direktoráhta dulkui njuolggadusa vuosttasvuoigatvuohtan árjjalaš eanadoalliide ja guollebivdiide dadjat juo njuolggadussan mas ii spiehkastuvvo. Deattuhit vuoddoealáhusaid cujuheami vuddosin, adno iešguđetláhkai iešguđet osiin fylkkas. Doppe gos leat eanemus vuoddoealáhusat, cujuhuvvojit eanaš luossabivdosajit vuoddoealáhusdoalliide. Mátta-Várjjagis, gos máŋgga ohcciin leat industribargit geat dáhttot luossabivddu lassiealáhussan, dihttojit eará deasttat sin guovdu. Cujuheami odda njuolggadusat addet láhkavuodu váldit ruovttoluotta guorus sajiid go guollenáli dihte ii rávvejuvvo cujuhit ođđa bivdái saji. 1973 láhkaásahusas ii lean makkárge čielga láhkavuoddu dákkár doaibmabijuide, muhto Luondduhálddašandirektoráhta mearridii 1979:s ahte sajit mat dan jahkodagas eai lean anus, eai galgan cujuhuvvot maŋit jahkodagain. Mearrádus lei vuodduduvvon guollenáli dihte, ja adnui dakkár mearrádussan maid Direktoráhtas lei lohpi dahkat luossalága válddis mielde. Go sajit váldo ruovttoluotta geahpeduvvo sullii 3200 saji 1975:s 1308 rádjai 1983:s. Olusat guoddaledje mearrádusa go masse guollebáikkiideaset. Ii ovttage váidái miedihuvvon váidda. Dábálaččat oažžu bivdi cujuhuvvot seamma saji go ovdal jus dan dáhttu. Go ohcci ovdal lea ožžon cujuhuvvot dihto luossasaji lea ohcci ovdun jus háliida fas bivdigoahtit sajis. Makkár luossabivdosajit leat bivnnuhamos rivdet mealgat, muhtun sajiin leat gitta 10-15 ohcci, seammásgo geažos áiggi leat unnimus 300 luossabivdosaji gurros. Makkár sajit leat bivnnuhamos, lea sajádaga, mo dohko beassá, salláša, guovllu ealáhusmálle ja ássama jna. duohken. Njuolggadussan lea sajáiduvvon ahte cujuhuvvojit dušše eanemus 3 luossabivdosaji juohke olbmui. Mearri lea biddjon go luossabivdu lea oaivvilduvvon leat lassisisaboahtun, seammásgo eambosat galggašedje beassat bivdit. Sáhttá maid álkit oažžut earáid bivdit iežas ovddas jus muhtumis leat máŋga saji. Namuhanveara lea vel ahte 1992:s lei eanavuovdinkantuvrras badjelaš 470.000,- ru. sisaboahtu jahkásaš láiggus maid luossareivveeaiggát galgá máksit. Láigu lea dál 160,- ru. jahkái ovtta doalus ja 320,- ru. duppal doalus. Eanut Alta Laksefiskeri Interessentselskap (ALI) mearrida ieš mo galgá bivdit jogas, galgágo guollebivdu láigohuvvot ja oaggungoarttaid hatti. Beroštusgoddi lea mearridan galgat bivdit dušše stákkuin. Mearriduvvui vel ahte bivdu gáibida oaggungoartta, jus ii leat guhkesáiggešiehtadus. Oaggungoarttat vuvdojit dušše go ieš fitná daid oastimin. Álttájohka lei 1862 rájes ja guhkes áiggi maŋŋil dan, ollásit láigohuvvon eaŋgals ádelii. Maŋit áiggis lea láigohišgoahtán joga dihto gaskkaid giliolbmuide. Luossabivdosajit juhkkojit luossavuorbádeamiš 519 , masa lea stuorra beroštupmi juohke jagi. Neiden Fiskefellesskap mearrida mo galgá bivdit čázádagas. Guolástansearvevuohta lea mearridan ráddjet guollebivddu ávkkástallama skábmamánu 4. b. 1977 láhkaásahusa ektui, go lea gieldán guollebivddu firpmiin. Guolástansearvevuohta lea mearridan ahte dat nu gohcoduvvon livjelat- dahje vihildanfierbmebivdin (suomagillii gohcoduvvon käpäla- guovžagazzabivdin) ain galgá dihto áiggiin leat Geav??is. Dán guolástanvuogis lea guhkes árbevierru Njávdámis, ja dahkko dan láhkai ahte fierbmi šlivgejuvvo goržái ja gessojuvvo fas vajot. Suoma bealde moitet dan vuogi, muhto vuosteákkat leat ahte vaikko njuolggadusat diktet geavahit fierpmi, ii adno fierbmi dáža bealde, nugo Suoma bealde. Danin jotko, dábálaš fierbmebivddu sadjái, livjelatbivdduin. Deanus lea Cáhcesullo bolesmeaštáris váldi mearridit mávssolaccamus mearrádusaid guollebivdovuoigatvuođa hárrái, numo guollebivdovuoigatvuođa háhkan dahje massin ja luossabivdosajiid cujuhit. Deanučázádaga guollebivdohálddašeaddji mielde ii dahkko olus ásahuvvon guollebivdovuoigatvuođa doaimmaheapmái nu guhká go guollebivdovuoigatvuođa eavttut leat devdon. Vai diehtá leago duodai nu, leamaš maŋimušjagiid dárkkástusat vai diehtá cuvvojitgo dárbbašlaš gáibádusat eanadoalus. Guorahallamiid geažil leat luossareiveeaiggádat massán guollebivdovuoigatvuođaideaset, muhto orru luossareiveeaiggádat ieža leat dán ortnega dohkkehan. Molsumiid oktavuođas nuppástuhttojuvvo, dávjá omd. ahte luossareiveeaiggát sirdo eará avádahkii go dasa mii ovddihis lei. Dádis lea geavvagoahtán nu ahte ohcamat ovddiduvvojit gieldda eanadoallokantuvrii, vai sáhttá mearridit leago opmodat nu stuoris ahte sáhttá leat vuodus luossareivii, ja ahte leago ohcci doallu. 1911 ggl. cea. § 7 mielde galgá luossadiggi beassat cealkit sirdimiid ja avádatjuohkimiid áššiide. Lassin dábálaš luossadikkiide lea ásahuvvon ortnet mas bolesmeašttir galgá ráddádallat ovtta daid guovtti veahkkelávdegottiin mat leat ásahuvvon veahkehan dihte bolesmeaštára dákkár gažaldagain. Deanu gielddas lea Luossareiveeaiggátsearvi nammadan veahkkelávdegotti, mii lea ovttastupmi mas eanaš luossareiveeaiggádat leat mielde. Kárášjoga gielddas, mii lea okta avádat Deanučázádagas, doaibmá avádatstivra veahkkelávdegoddin. Bolesmeaštára mearrádusa sáhttá guoddalit fylkkamánnái, dábálaš váidinnjuolggadusaid mielde. Maŋimuš jagiid leamaš soames váidagat vvgo guolástanvuoigaduvvomat stuorát sirdinvejolašvuođaid geažil go ovdal, dáhttot lonuhit eará ja bivnnuhat avádahkii. Dákkár ohcamiidda lea bolesmeaštára beales, ja maŋimušvuorus maid fylkkamánni beales, leamaš skunálaccat mieđihit, go leamaš ballu guollenálli badjilmearalaccat bivdo buoremus avádagain. Dušše luossareiveeaiggádiin lea vuoigatvuohta bivdit firpmiin čázádagas, muhto luossareiveeaiggádatge fertejit oastit oaggungoartta. Dat lea hálbi ja seammago maid johkaleagi fásta ássit fertejit máksit oagguma ovddas. Rádjajogat Vuorjánjogas lea stáhta unnán seaguhan iežas guollebivdui, muhto geassemánu 16. b. 1961 ggl. cea. bokte bohte vuosttas viiddis ráddjehusat. Miessemánu 26. b. 1972 ggl. cea. mearridii, šiehtadusain Ruoššain, lassi bivdoráddjehusaid, ee. biddjui bajimus fierbmelohku ja mearriduvvui ahte bivdit firpmiin sáhtte dušše fásta ássit cujuheami mielde, seamma njuolggadusaid mielde go luossabivdosajiid cujuheapmi mearas. Njuolggadusat leat maŋŋil muhttojuvvon go ii leat šat birrajagi ássan čázádaga buohta. Njuolggadus fásta ássiide oktovuoigatvuohta cujuhit firpmiid lea muhttojuvvon vuosttasvuoigatvuhtii ja fásta ássama gáibádus lea muhttojuvvon gáibádussii ahte eaiggáduššá matrikulerejuvvon eatnama johkagáttis. Luossabivdosajit galget leat nuvttá, mii lea vuodduduvvon go cujuheami njuolggadus šiehtadallui Ruoššain. Ii orrun leamen govttolaš ahte fásta ássit galge máksit bivdovuoigatvuođa ovddas go ráddjehusat eai dárbbašuvvon eará árttaid geažil. Oaggunjahkodatgoarttaid njuolggadusatge leat ložžejuvvon ja buohkat geat eaiggáduššet matrikulerejuvvon eatnamiid ožžot jahkodatgoartta nuvttá. Dasa lassin vuvdojit dábálaččat sullii 30 jándorgoartta. Namuhanveara lea ahte oaggungoarttat maid eanavuovdinkantuvra vuovdá geavahuvvojit bivdui sihke stáhta ja priváhta eatnamiin, ja goartavuovdima sisaboahtu lei 1992:s masá 50.000,- ru. Goartavuovdima hálddaša Mátta-Várjjaga gielda. Go fásta ássama gáibádus ii biddjo vuoddun ja ovddut laktásit eaiggáduššat eatnamiid guovllus, lea cuoccuhuvvon ahte njuolggadusat leat massán aitosaš mearkkašumi. Finnmárkku eanavuovdinkantuvra ja Finnmárkku fylkkamánni leat danin ovddidan ášši Birasgáhttendepartementii ahte iigo šiehtadus Ruoššain berrešii odasmahttot, nu ahte dábálaš njuolggadusat mat gustojit johkabivdui biddjojit vuoddun. Dát ii leat vuos ollán nuppástusevttohusaide. Ovdal illá geavahuvvui guollevuoigatvuohta Ruošša bealde. Maŋimuš áiggiid lea bivdin datte fas laskan, muhto eanavuovdinkantuvrras diedihuvvo ahte illá bivdojuvvo šiehtaduvvon njuolggadusaid mielde. Báhcaveajjohka hálddašuvvui ovdal masá seamma njuolggadusaid mielde go Vuorjánjohka. Hálddašeamis lea almmatge leamaš soames erohusat, ee. eai leat cujuhannjuolggadusat dáppe adnon. Go luossa rávdnjehuksema geažil ii šat goarkŋo johkii, illá šat dárbbašuvvo muddet bivddu. Luossagorkŋohagat leat huksejuvvon johkii vai luossa beasašii meattá váddásamos saji buodu bokte, muhto dán rádjai ii leat dát doaibman. 4. 11 MEARRAGUOLÁSTEAPMI 4.11.1 Álggahus Olggobealde Finnmárkku lea áhpi rikkis šattuin ja elliin. Dat boahtá das go mearas leat sihke cuovggus dálkkádatlaš 1520 ja topografalaš dilálašvuođat. Kontineantaládaš 521 leabbá miehtá Barentsmeara ja ráhkada stuorra coagis áhpeguovllu. Moanat áhperávnnjiŧ 522 buktet hui liegga ja álbmás cázi mii giddat bidjá vuddosa guliide buori buvttadeami šattuid ja biebmoelliid dáfus. Finnmárkorittu mearraguovllut leat biebmo- ja goddanguovllut moanaid dehálaš guollenáliide. Juohke jagi márreŧ 523 moanat guollenálit jagi iešguđet áiggiide. Dát dahká Finnmárkku guollebivdduid mihtilmasat jahkodatguollebivdduide. Guokte dorskenáli leat olggobealde Finnmárkku; riddodorski 1524 ja dáža-árktalaš dorski 1525 . Riddodorski bissu eanaš olggobealde rittu miehtá jagi, ja dáža-árktalaš dorski boahtá riddui guovtte geardde jagis. Dálvet boahtá rávis goddadorski 1526 goddat, ja go goddimin lea geargan boahtá rutnoŧ 527 borrat šávšša mii lea johtán riddui. Šákšamárran 1 528 mearrida danin galgágo rutnotbivdu šaddat dohkálaš vai ii. Geasi mielde guoddá šákša rittu, ja dorski cuovvo áhpái. Geasset ja cakcat lea danin eanemus riddodorski riddomearraguovlluin. Eará guolit mat bivdojit olggobealde finnmárkorittu, leat šákša, diksu, sáidi, bálddis, háhká ja reahka. Šákša goddá rittus, ja divssus ja sáiddis leat dehálaš guohton- ja šaddanguovllut dás. Stuorimus mearkkašupmi lea dorskebivddus, ja dalle erenoamážit rutnohiid giddabivdu. Divssu bivddus lea stuorra mearkkašupmi riddofatnasiidda 1529 , ja šákša- ja reahkabivddu mearkkašupmi molsašuddá. Finnmárkku vuotna- ja riddoguovlluid stuorra guollemeriin lea historjjá cada leamaš dehálaš oassi ássanvuddosii, vuos mearrasámi ja maŋŋil dáža ássamiige sullii 1200-logus. Vuotna- ja riddobivddus Finnmárkkus leat eanaš guolásteaddjit guolásteaddjilogu B (ollesámmát) bláddiš 530 , muhto seammás leat máŋggas geat bivdet vuonain lotnolasat eará fidnuiguin ja leat cállon A bláddái 1531 . Lassin bivdet vuonain ja lagas riddoguovlluin sii geat eai deavdde guolásteaddjilogu eavttuid. Árbevirolaccat lea vuotnaguolásteapmi leamaš hui mávsssolaš, muhto mearkkašupmi molsašuddá sihke bivdiid mielde ja iešguđet gielddain. Erenoamážit lea giddadorskebivdu váduin 1 532 leamaš hui mávssolaš. Muhtun báikegottit leat ollásit guollebivddu duohken, ja eará vuotnagilit leat ahtanuššan lotnolasealáhusaid geažil mas guollebivdu lea dehálaš oassin. Dákkár lotnolasat leat dađis jávkagoahtán maŋimušjagiid. Erenoamážit lea eanadoallu lotnolasat guollebivdduin nohkamin, muhto ain lonuhallet muhtun guolásteaddjilohkocállon bivdit muhtun guovlluin gaskal guollebivddu ja eanadoalu. Dábálamos lea datte bivdu lotnolasat eará jahkodatbargguin; omd. huksenbargguin, geaidnobargguin, guolleindustriain ja meahcceealáhusain. Gielddain gos leat eanemusat lotnolasguolásteaddjit lea Unjárga, Deatnu, Fálesnuorri, Porsáŋgu, Cáhcesuolu, Áltá ja Mátta-Várjjat. Ovdal dorskebivdu muddejuvvui fatnaseriiguin, lei vuotnaguolásteami ludolaš; buohkat sáhtte bivdit maid nákcejedje dahje dárbbašedje. Muhtumat háhke ruđa odda fatnasiidda, ja earát fas ožžo dohkálaš bohtosa go bivde olu vvvvvalljijahkodagain 1 533 smávit háhkamiiguin. Sáhttit bivdit go guliid lei álki fidnet ja muddet eará doaimmaid dán mielde, šattai eallinvuohki mii lei vuotnaguovlluid ássama cavil. Dáidda lei dávjá guollebivddus stuorimus sisaboahtu, ja eanadoalus ja meahcceealáhusas lei eanet biebmolassin vaikko dán doaimmasge lei dihto sisaboahtu. Vuotnaguolásteaddjiid ráddjejuvvon guovlu unna, rabas fatnasiiguin ja passiivva bivdosiid anuin nugo fierbmi, váddu ja liidna dagahedje ahte guollevaljit eai ávkkástallon badjelmearálaccat. Njuorjomárran 1 534 lei jahkásaccat sullii 1980 rájes Nuorta-Finnmárkku rittus, ja maŋŋil Finnmárkkus ja Davvi-Norggas muđui. Njuorjomárramiid geažil jávkkai dorski ja sii geain lei gullevašvuohta vuonaide, masse guovllebivddu sisaboaduideaset. Go fatnaseriin gáibidišgohte bivdomeari mat molsašuvve 4 gitta 50 tonna rádjai fanassturrodaga mielde ovtta 1987-89 jagiin, šattai masá veadjemeahttun moanaid vuotnaguolásteaddjiide maŋŋil fas oažžut fatnaseari. Maŋimuš jagiid dorskebivddu muddemat leat danin mealgat geahpedan olu vuotna- ja riddobivdiid vejolašvuođa oažžut sisaboadu mainna birgešii. Jahkásaš earit eai leat dušše mearrideaddjin juohke guolásteaddji sisaboahtui, muhto dain lea stuorra mearkkašupmi industria ja moanaid báikegotti boahtteáigái. Agálaš eriid soahti lea dagahan stuorra veartni guolástanealahusas, guovlluid gaskkas ja politihkalaš birrasis. Riddo- ja vuotnaguolásteaddjit leat garrasit vuostálastán ahte juhkkojuvvojn earit eai leat politihkalaš rávvagiid mielde vuoruhit vuotna- ja riddobivdiid. St. diedáhusas nr. 33 (1992-93) , By og land hand i hand - Om regional utvikling, cuodjá omd. 69. siiddus: "Miedis bohtosat bivdoráddjemiin 1 535 álget dál vuhttot go dehálaš guollenáliid máddodagat lassánit. Dát sáhttá fas bidjat vuddosa bivdoeriid várrogas lassáneapmái. Ráđđehus deattuha ahte guolástansorjaš 536 guovllut sáhttet ávkkástallat luonduvidá ovdamuniset ja ahte ovdáneami bonjuvuođaid sáhttá njulget. Davvi-Norggas, ja Finnmárkkus erenoamážit, lea čielga luonduvidá ovdamunni guolástanealáhusa dáfus. ..." Stuorát guollemeriid geažil 1990 gitta 1993 rádjai lea Norgga dorskeearri lassánan inta loguin 113 000 rájes 248 000 tonnii, mii mearkkaša sullii 120 % lassáneapmi. Dát lassáneapmi lea datte juogaduvvon mánggaláhkai. Go feastonuohttefatnasiin 1 537 lea lassánan sullii 170 % seamma áigodagas, lea riddofatnasiin lassánan dušše sullii 102 %. Nu gohcoduvvon "feastonuohtteráidalaš 538 ", mii Norges Fiskarlag (Norgga Guolástansearvvis) lea soabadallon, dagaha ahte feastonuohttefatnasat ožžot lasihit olleseari prosentta dađis go dat stuorru. Nealgejagis 1990 ja 1993 rádjai lea feastonuohttefatnasiid oassi lassánan ollesearis 25 rájes 31 % rádjai, ja riddofatnasat leat fas ožžon oasiset geahpeduvvot 75 rájes 69 % rádjai. Fatnasearri leat almmatge lassánan 4,3 tonnas vuollel 7m fatnasiidda oddajagemánus 1990, gitta 9,2 tonna rádjai seamma fatnasiidda 1993:s. Váldovirgeguolásteaddjit 9,2 tonna fánaseari fatnasiiguin sáhtte 1993:s bivdit dorskki sullii 70 000 ruvdnosaš bruttoárvui. Riddofatnasiid oasseearri leat várrejuvvon nu gohcoduvvon badjerádjeearrin 1 539 , molsašuddi 4,2 tonnas 11 tonnii fatnasa nammii 1993:s. Vai oažžu badjerádjeeari Finnmárkkus ja Davvi-Romssas dán jahkái, gáibiduvvo ahte guollebivdit leat cállon guolásteaddjilohkui ovdal skábmamánu 1993 ja ahte fanas lei cállon mearkalogahallamii 1540 ovdal juovlamánu 4. b. 1992. Dát earri lea ásahuvvon fatnasiidda mat eai sáhte duodaštit doarvái stuorra álvvuid ovddežis, nu ahte sáhttet oažžut iežaset fanaseari. Dán badjerádjeearis bivdet sullii 4000 fatnasa buohkaid soadis buohkaid vuostá oažžun dihte oasis ovdal badjerádjeearri lea bivdon. Jus ollesvirgeguolásteaddji nagoda bivdit 11 tonna badjerádjeeari vástida dat, dorski dálá njuolggahattiiguin 1 541 , sullii 80 000 ruvnnu sisaboadu. Olu lotnolasguolásteaddjit ožžot almmatge dušše brutto sisaboadu sullii 32 000 ruvnnu omd. 4,2 tonna dorskeearis. Mearrasámit ja eará vuotna- ja riddobivdit Finnmárkkus leat garrasit vuosttaldan dán ovdáneami. Sii dovdet iežaset vuoittáhallot valjiid soadis, ja ahte muddenpolitihkka goarida moanaid sámi báikegottiid. Muddemat áddejuvvojit nu ahte geavadis váldet sámi guovlluin sis geain leat unnit fatnasat vuoigatvuođa eallit smávvabivdduin lotnolasat eará fidnuiguin. Máŋgga beales lea cuoccuhuvvon ahte dát juogadanpolitihkka lea vuostá ee. ILO-soahpamuša 169 eamiálbmoga vuoigatvuođa hárrái 15. artihkkala "leat osolažžan dáid luondduriggodagaid geavaheamis, hálddašeamis ja suodjaleamis." Dán vuođul ferte earret eará geahccat Sámedikki gáibádusa fertet vuoddudit "sámi guolástanavádaga " davvin. Davimus fylkkaid vuotnaguovllut, ja erenoamážit Finnmárkkus, leat hui boares mearrasámi ássanguovllut. Guollebivdu lea hirbmat mávssolaš riddoguovlluid barggaheapmái ja ássamii, erenoamážit Finnmárkkus. Dáža guolastanmuddemis eai leat árbevirolaccat dál vuhtii váldán sámiid. Ii eahpiduvvo ahte stáhtas lea lohpi dárbbašlaccat muddet guollebivddu ovddeš sámi guovlluinge. Sáhttá goittotge jearrat leago stáhtaeiseválddit geatnegahtton váldit ođđa geavada atnui mii vuhtii váldá dán álbmoga. Searvanlága 1542 ja mearraguolástanlága mearrádusain ii leat mihkkege mii lea oaivvilduvvon erenoamážit sámi beroštumiide. 1980-jagiin lea datte sámi álbmoga riektedilli mealgat ovdánan rievtti dáfus, sihke go leat mearriduvvon ođđa dáža riektenjuolggadusat ja go eanet lea dohkkehan ahte sápmelaccain lea álbmotrievttálaš gáibádus sierra kultursuodjalussii. Carsten Smith, Oslo universitehta dalá professor ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti vuosttas ovdaolmmoš, ovddidii 1990:s čielggademi mii konkluderii ahte dáža stáhtaeiseválddit - eiseválddiid álbmotrievtti áddejumiset mieldege - leat riektegeatnegasat addit sámiid álbmogii vejolašvuođaid sihkkarastit ja ovddidit kultuvrraset, masa gullá kultuvrra ávnnaslaš vuddosa, numo ee. guollebivddu. Jus sierradoaibmabijut dárbbašuvvojit sámi álbmogii, earret eará go dábálaš earit eai atte doarvái ávnnaslaš vuddosa kultuvrii, lea sápmelaccain vuoigatvuođagáibádus dákkár doaibmabijuide dan muddui go dárbbašuvvo sihkkarastit ja ovddidit sin kultuvrra. Sáhttá máŋggaláhkai deastta atnit sámi guolástanberoštumiide. St. diedáhusa nr. 58 (1991-92) Strukturmeldingen:s cuožžu ná gažaldagaid hárrái 107. siiddus: Váldoáššálaccat leat guokte vuogi mo deastta atná sámi vuoigatvuođaide. Sáhttá oppalaccat muddet sámi guollebivddu, dahje sáhttá sámi guollebivdiide sierraortnegiid evttohit. Árvvoštallamis dássážii lea gávnnahuvvon ahte lea buoremus jus sápmelaccaid deasta áimmahuššo oppalaš muddenortnegiin, go sámi beroštumit ovddastuvvojit earrejuogadanproseassas. Jus dárbbašuvvojit sierraortnegat, sáhttá jearrat mo dákkár ortnegiid galgá hábmet; oktagaslaš ortnegiid cearddalaš vuođul dahje oktasaš ortnegiid sámi ássanguovlluide. Sámi ássanguovlluid oktasaš ortnegat fertejit šaddat cearddalaccat seahkalasat, namalassii siskkildit buohkaid geat ásset dán guovllus, guollebivditge geat eai leat sápmelaccat. Mat leat sámi ássanguovllut, ferte eiseválddiid beales ráddjet geografalaccat jus válljejit dákkár ortnega. 1993 gida nammaduvvui Guolástandepartemeantta beales lávdegoddi mas earret eará iešguđet departemeanttaid, davimus fylkkagielddaid, Sámedikki ja Norgga Guolástansearvvi ovddasteaddjit čielggadit mearrasámi guolástangažaldagaid. Guolástandepartemeanta lea mearridan cuovvovaš mandáhta lávdegoddái: "-albmadit guovddáš sámi beroštumiid guolástanoktavuođas - oanehaccat várdudit mo dát beroštumit leat leamaš meannuduvvon otnážii - válddahallat sámi gáibádusaid boahttevaš guolástanpolitihka dáfus - várdudit riektenjuolggadusaid, sihke dáža rievttis ja álbmotrievttis, main lea mearkkašupm sápmelaccaide dán suorggi riektedillái -čielggadit ja evttohit mo eiseválddit boahtteáiggis buoremusat sáhttet áimmahuššat sámi riddo- ja vuotnaguovlluid ássiid beroštumiid guolástanmuddenoktavuođas, maiddái vihkkedallat iešguđet beliid ásahit vejolaš sámi guolástanavádaga - muđui ovddidit evttohusaid mat sáhttet leat áššáiguoskevaccat /sihkkarastin dihte sámi mearrabivddu." Guollebivdduid mearkkašupmi Finnmárkui 1993 álggus ledje logahallon 2583 guollebivdi Finnmárkkus. Dáin lei 1903 (74%) bivdu váldovirgin (B bláddi) , ja 680:s (26%) ledje eará fidnut lassin (A bláddi) . 1984 rájes 1992 rádjai lea guollebivdiid lohku njiedjan 3123 rájes 2583 rádjai, namalassii 540 olbmuin, dahje badjelaš 17%. Ollesvirgeguolásteaddjiid lohku leat seamma áigodagas njiedjan sullii 25%, ja lotnolasguolásteaddjiid oassi seamma áigodagas lea lassánan badjelaš 15%. (Sulastahttima dihte sáhttá namuhit ahte Møre og Romsdal:s lea ollesvirgeguolásteaddjiid lohku lassánan 5%, ja oassebivdiid lohku fas olles 44 % dán áigodagas) . Sullii 30% ollesvirgeguolásteaddjiin leat badjel 50 jagi, lassáneapmi sullii 3% 1984 rájes. Muđui riikka ektui lea Finnmárkus veahá stuorát oassi guollebivdiin geat leat gaskal 40 ja 60 jagi, seammásgo vuollel 30 jahkásaccaid oassi lea veaháš vuolit. 1992:s ledje oktiibuot logahallon 371 badjel 10 mehtera bivdofatnasa fylkkas, ja 1984:s ledje 488, namalassii sullii 24% njiedjama. Gaskal 15-19,9 mehtera fatnasiidda lea njiedjan sullii 40%. Gaskal 5 ja 9,9 mehtera guhkodaga fatnasat leat áigodagas 1984 gitta 1992 rádjai njiedjan 2240 rájes 1275 rádjai, namalassii olles 43%. Lea mearkkašaveara ahte birrajage fatnasat Finnmárkkus njidje 362:s 1989-90 gitta 288:i 1991-92 (20%) . Bivdofatnasiid ahki lea datte áigodaga ovdánan buoret guvlui. Guollefanaslogu geahpideapmi árta lea eanaš valljivuohtadilli ja bivdofatnasiid hilgunfanasortneŧ 543 . (Gáldu: Fiskerisjefen i Finnmark, Årsmelding 1992.) Dehálamos bivdosat vuotnaguolásteamis leat liidna, fierbmi ja váddu, muhto maŋimušjagiid lea bivdu vvsnoranuhtiin 1 544 lassánan sakka. Unnimus fatnasat geavahit váldoáššálaccat vádu, fierpmi ja liinna. Fatnasat gaskal 22 ja 35 juolggi geavahit dábálaččat fierpmi dahje vádu, muhto liinnage. Snoranuohtti adno dábálaččat badjel 40 juolggi fatnasiin. Finnmárkui dorskebivddu gáddebuktin geahpeduvvui 40% 1987 -1991 áigodagas, dan ektui go olles Davvi-Norggas, Trøndelágas ja Nordmøres geahpeduvvui 24%. Dát njeiddii njuolggaárvvu Finnmárkui 756 mill. ru. 1987:s 675 mill. ru. 1991:s. 1992:s lassánii gáddái bukton bivdu 1991 ektui badjelaš 50%, seammásgo árvu dorskebivddu njuolggavuovdin 1 545 lei sullii 960 mill. ru. Finnmárkku sákša- ja reahkabivddu árvu lei 1992:s 70 ja 128 mill. ru. (Gáldu: Finnmárkku guolástanhoavda) . Lassin ieš guollebivdui lea viiddis guolleindustria ja moanat fuolahusealáhusat mat gullet Finnmárkku guollebivdui. Finnmárkkus ledje 1992:s doaimmas 25 fileafabrihka 1546 , 23 dábálaš fitnodaga, 9 vuostáiváldinstášuvnna, 1 sallitoljofabrihkka ja 2 čielga reahkafabrihka. 1985-91 áigodagas massii Finnmárku sullii 60-70% uhca ja gaskastuorra galmmihagain 1 547 . 1992:s ledje datte muhtun odda- ja fas ásaheami filea- ja reahkaindustrias. Barggaheapmi njiejai garrasit jagiin 1993 rádjai. Vuoddoárta dása lei ii fidnen guoli. Oktiibuot barggahii guolleindustria 1991:s sullii 1921 olbmo, dan ektui go 1984:s ledje 3535, mii mearkkaša 1614 olbmo unnit, dahje sullii 46%. Gorálaš buorre guollebivdu 1993:s navdo leat bissehan dán ovdáneami. (Gáldu: Finnmárkku guolástanhoavda, Melding om virksomheten 1992 ja Fiskeristatistikk for Finnmark 1992.) 4.11.2 Láhkavuodus ja njuolggadusat 1960 rájes ja dássážii lea ovdáneapmi leamaš hui stuorra ludolašvuođa dilis dillái mas eanaš guollebivdu leat muddejuvvon. Dáža muddemat álggahuvvo konsešuvnnain, jotke olleseriiguin 1 548 ja badjerádjeeariiguin ja maŋŋil dievasmuhtui ee. oktagaslaš fanaseriiguin. Dát lea mielddisbuktán ahte sullii 80% dáža guollebivddu njuolggaárvvus dál lea konsešuvdna- dahje earremuddejuvvon, dan ektui go dušše 10% 1960:s ja 50% 1980:s. (Gáldu: St. melding nr. 58, 1991-92 om struktur og reguleringspolitikk over fiskeflåten, 6. siidu ) Guolástanhálddašeapmi lea viiddis njuolggadusaid vuollásaš. Vuogádat lea sihke váttis, eahpevárdduš 549 , bienalaš ja dávjá váttis fidnobargiide cuovvut. Dán ovdanbuktima leat geahccalan ráddjet meannudit muddemiid mat váldoáššálaccat gustojit riddo- ja vuotnaguovlluide, vaikko bivdomuddemis áhpeguovlluin maid lea stuorra mearkkašupmi riddo- ja vuotnaguolásteaddjiid valljiávkkástallamis. Gozihan- ja gohcciortnegiin iige máinnašuvvo. Guovddáš lágat dán oktavuođas leat: 1. Juovlamánu 5. b. 1917 láhka nr. 1 (mearkaláhka) bivdofatnasiid logahallamis ja mearkumis. 2. Geassemánu 16. b. 1972 láhka nr. 57 (searvanláhka) guollebivddu searvama muddemis. 3. Geassemánu 3. b. 1983 láhka nr. 40 (mearraguolástanláhka) mearraguolásteamis. 4. Juovlamánu 14. b. 1951 varasguolleláhka nr. 3, (varasguolleláhka) . 5. Geassemánu 11. b. 1982 láhka nr. 42 (neavvaláhka) guolástanealáhusa nevvohagas Áigeguovdilamos dán oktavuođas leat searvanláhka, mearraguolástanláhka ja guolásteaddjilogu njuolggadusat mat leat addon neavvalága láhkavuoduin. Hui olu muddejuvvo riikkaviidosaš ja báikkálaš láhkaásahusaid bokte mat leat addon dáid lágaid olis. Riikkaidgaskasaš guolástanšiehtadusat lea dáža guolástanhálddašeapmáige dehálaš vuodus. Eanaš dehálaš gávppálaš guollenálit leat oktasašmáddodagat maid Norga hálddaša ovttas eará riikkaiguin. Norggas leat guolástanšiehtadusat dáiguin: EU, Ruošša, Fearsullot, Islánda, Ruonáeana, Ruoŧŧa ja Polen, ja jahkásaccat šiehtadallá earremearrádusain dáid riikkaiguin. Norgga šiehtadallanáirrasgottiide 1550 servet eiseválddit ja ealáhusa ovddasteaddjit ja muhtun háviid áhpedutkit. Guolástanealáhusa váldošiehtadus sohppui 1964:s gaskal stáhta ja Norgga Guolástansearvvi. Das ledje guokte váldoulbmila: - sihkkarastit guolásteaddjiid sisaboadu seammago eará fidnojoavkkuid, - doarjut guollebivddu beavttalmahttima nu ahte ealáhusdoarjja dádis šattašii liiggás. Guolástanealáhusa Váldošiehtadusa bokte muddenvuogádaŧ 551 viiddiduvvui ruđalaš doarjjaortnegiiguin mat eanaš lágiduvvo Statens Fiskarbank, Garantikassen for fiskere og salgslagene bokte. Viiddis njuolggadusat ásahuvvo fatnasiid molsumis ja odasmahttimis, ruhtadandoarjjagiin, struktuvradoaibmabijuin, sisaboahtodoarjagiin ja gollogeahpedeaddji 1552 doaibmabidjuin. Šiehtadus lea dál dadjatjuo loahpahuvvon, ja eiseválddiid beales lea ulbmil heaittihit olles šiehtadanortnega. Finnmárkku 1992-95 fylkkaplánas cuodjá 4. kapihttalis mihttomearrin leat oažžut gánnáhahtti ja máŋggageardánis fatnasiid ja márkanguvlui 1553 industria. Strategiain juksat dáid ulbmiliid cuožžu ee. : "Oalgguhit regulerenpolitihkkii mii lea heivehuvvon ressursamolsumiidda ja regiovnnalaš dárbbuide. .. Oalgguhit ja nannet riddosuvdosa ja ressursahálddašeami nu ahte sihkkarastá buot rittu álbmogii barggu. Friddja bivdu fatnasiidda vuollel gávcci mehtera. ... Áigodahttit kvohtaortnega sihkkarastin dihtii industriijai ávdnasiid ja duhtadahttit márkana gáibádusaid kvalitehtii ja bistevašvuhtii. .. Lassi olgoriikkalaš ávdnasiid gáddáisuvdima. Oalgguhit lasihit márkankompetánssa ja bajidit muohkkadandási industriijas." (40. siiddus) . Lagat muddenvuogádagas Mudden sáhttá leat nu ahte mearriduvvojit iešguđet ráddjehusat guollebivdui. Mudden sáhttá gustot álggage oažžut lobi searvat guollebivdui, guollebivdomearrái, makkár bivdobiergasiid sáhttá geavahit ja gos ja goas sáhttá bivdit. Dáža guollebivddut leat muddejuvvon guovttesuorat vuogádaga vehkiin: nubbi vuogádat bivdosearvama muddemii - bijusmudden 1 554 (buo. mearkalága, searvanlága ja feastonuohttefanaslága) - ja nubbi vuogádat ieš guollebivddu muddemii, dása gullet bivdoráddjehusat earret eará earreortnegiiguin - bivdomudden 1 555 (buo. mearraguolástanlága) . Vulobealde várdudat oanehaccat muddenvuogádagaid. vvv Bijusmudden 1917 logahallan- ja mearkaláhka. Guolástanhálddašeami vuoddun lea guovllebivdosearvama mudden. Vai sáhttá searvat guollebivdui fertejit buot bivdofatnasat logahallon merkengeatnegahtton 1 556 dáža guollefatnasiid searvvis, buo. juovlamánu 5. b. 1917 lága nr. 1 bivdofatnasiid logahallamis ja mearkumis § 1. Buot bivdofatnasat mat adnojit háhkanládje guollebivddus Norgga rittus ja davvi mearraguovlluin leat merkengeatnegahtton, buo. §§ 1 ja 2. 1972 searvanláhka. Geassemánu 16. b. 1972 lágas nr. 57 guollebivdosearvama muddemis leat addon lagat njuolggadusat guollebivdui ja bivdui daid fatnasiidda mat leat logahallangeatnegahtton 1 557 1917 merken- ja logahallanlága 1558 mielde. Cielgasit deattuhuvvo § 1 maŋimušladdasis ahte fatnasat mat eai leat logahallon merkengeatnegahtton dáža guollefatnasiin eai sáhte adnot guollebivddus dahje bivddus. Searvanlága § 2 vuosttas lađđasa mielde, buo. § 4 dárbbašuvvo Guolástandepartemeantta lohpi (váldesirdon Guolástandirektoráhtii) vai sáhttá háhkat eaiggáduššanvuoigatvuođa bivdofatnasii ja oažžut fatnasa logahallot mearkalogahallamii. Dihto spiehkastagat leat go árbe, buo. § 2 nubbi lađđasa. Oažžun dihte dákkár háhkanlobi ferte ohcci leat dáža stáhtaborgár dahje dainna dássálaga, ja leat "bivdán guliid" unnimus 3 daid 10 maŋimušjagiin ja ain leat cadnon guollebivdofidnui lunddolaš láhkai. Lohpi addoge jus ohcan gusto molsut logahallon fatnasa. Bivdán guliid báhkkodeamis gáibiduvvo ahte lea leamaš guollebivdu váldo- dahje lassiealáhussan. Departemeanta sáhttá spiehkastit dáid eavttuin erenoamáš háviid, omd. guolleindustrifitnodagaide sihkkarastin dihte vuoddoávnnasskáhppoma 1559 , buo. searvanlága § 4 goalmmát lađđasa. Láhkaásahusa mielde sáhttá Guolástandepartemeanta spiehkastit vuollel dihto sturrodaga fatnasiid háhkanlobi gáibádusas, buo. searvanlága § 5 nuppi lađđasa. Dákkár oppalaš sierralohpi lea addon konsešuvdnaeavttuin vuollel 50 juolggi (15,68 m) fatnasiidda, buo. suoidnemánu 18. b. 1956 2. cuoggá ja suoidnemánu 4. b. 1977 láhkaásahusaid. Dát mearkkaša ahte ii dárbbaš departemeantta lohpi háhkat dahje logahallat vuollel 50 juolggi bivdofatnasa. Iige dárbbaš leat guolástan unnimus 3 maŋimuš 10 jagiin, buo. searvanlága § 4 vuosttas lađđasa nr. 1 eavttuid. Dán suorggis sáhttá nuppástuhttit. St.diedáhusa nr. 58 1991-92 (Strukturmeldingen) cuožžu 8.1.3. cuoggás, 91. siiddus: "Ráđđehus dáhttu cavget gáibádusa ovddeš guollebivdosearvamis háhkat bivdofatnasa nu ahte gáibiduvvo cájehuvvon guollebivddu árjjalašvuohta 3 maŋimuš 5 jagiin. Gáibádus cájehan árjjalašvuođa gusto vuollel 15 mehtera bivdofatnasa háhkamisge." Dás cavge mealgat háhkangáibádusaid. Dán oktavuođas Ráđđehus atnigoahtá vel ođđa guolásteaddjiidlogu C bláddi lassin A ja B bládiid, nu ahte lea álkit duodaštit cájehuvvon árjjalašvuođa bivdin. (Geahča vulobealde guolásteaddjilogu birra.) Ráđđehus árvvoštallá gáibidit sierra fágalaš gealbbu sáhttit cállot C bláddái. Dasto cuožžu seamma stuorradiggediedáhusas 91. siiddus: v "Beavttalmahttin dihte bivdofanasháhkama mearrádusaid hálddašeami, evttoha danin Ráđđehus ásahit C bládi guolásteaddjilogu oktavuođas. Logahallan galgá bidjat vuddosa háhkanlobi ohcamiid meannudeapmái. Dát mearkkaša ahte guollebivdit geat duhtadit gáibádusa leat árjjalaccat searvan guollebivddus (bargoveahkan dahje fanaseaiggádin) 3 maŋimuš 5 jagiin, cállojit dán logahallamii. ... Joavkkuid dihte mat árbevirolaccat bivdet guliid lotnolasat eará fidnuin, omd. sápmelaccaid, ii dárbbaš gáibádusaid háhkat vuollel 8 mehtera (26 juolggi) bivdofatnasa bidjat nu hiehkásin go muđui." Háhkanlobi gáibádusa áigga lea sihkkarastit ahte bivdofatnasiid eaiggáduššanvuoigatvuohta doalahuvvo servodaga háhkanjoavkkuide main lea beaivválaš doaibma guollebivddus ja bivddus, buo. Od.prp. nr. 22, 1971-72, 1. siiddus. Háliidivcce nappo váfistit bivdofatnasiid eaiggáduššanvuoigatvuođa sidjiide geat árjjalaccat guolástit. Bivdieaiggáduššan fatnasat leat adnon rittu barggaheami ja ássama sihkarvuohtan. Ii dárbbaš datte ballat ahte earát olggobealde ealáhusa galggašedje badjelasat váldit eaiggáduššanvuoigatvuođa vuotnaguolásteaddjiid unnit fatnasiidda. Guolásteaddjilohku lea láhkavuodduduvvon cakcamánu 26. b. 1983 láhkaásahusas cállit guollebivdiid, bivdiid jna. olmmošlogu. Guolástandepartemeanta lea addán láhkaásahusa neavvalága § 8 olis. Guolásteaddjilogus galgá logahallat buohkaid geat ásset riikkas ja geain lea mearraguolásteapmi dahje eallibivdu ábis ealáhussan. Ulbmil lea geavahit dán olmmošlogu ee. go dovddasta vuoigatvuođaid, sosiála buvttuid 1 560 dahje doarjjaortnegiid, buo. láhkaásahusa § 1. Dáža stáhtaborgárvuođas eai biddjo gáibádusat sáhttit cuožžut olmmošlogus, buo. § 2 nr.1. Guolásteaddjilogus logahallan lea dávjá eaktun vai fatnasa eaiggát galgá oažžut guolleeriid. Dákkár eavttut leat omd. mearriduvvon 1990 rájes dorskebivdduide. Datte lea eaktun ahte bivdo fatnasiin mii lea merkengeatnegahtton dáža guollefatnasiid logahallamis, buo. § 2 nr. 1. Geat dáhttot olmmošlohkui, fertejit gáibidit dán gieldda guolástanlávdegottis. Olmmošlohku biddjo ja almmuhuvvo juohke jagi ovdal skábmamánu 1. b. ja gusto cuovvovaš kalendarjahkái, buo. § 2. Guolásteaddjilohku lea juogaduvvon A bláddái sidjiide geain guollebivdu lea lassiealáhussan (namalassi vuollel 20 vahkku bivdu jahkái ja vearrosisaboahtu bivddus unnimus bealli álbmotoaju vuoddosumis ja ii sisaboahtu eará fidnus badjel 3 gearddi vuoddosumis) , ja B bláddái sidjiide geain lea guollebivdu váldovirgin (namalassi badjel 20 vahkku bivdu jahkái ja vearrosisaboahtu unnimus bealli vuoddosumis ja ii sisaboahtu eará fidnus badjel 3 gearddi vuoddosumis) , buo. olmmošlohkoláhkaásahusa 1561 §§ 4 ja 5. Láhkaásahusa § 6:s leat addon dihto spiehkastanmearrádusat. Ii gáibiduvvo guolásteaddjilogu logahallan oažžut lobi háhkat bivdofatnasa geassemánu 16. b. 1972 searvanlága § 2 vuosttas lađđasa mielde. Dákkár gáibádus dagahivccii ahte searvi ii sáhte eaiggáduššat bivdofatnasa. Guollebivdiin geat dábálaččat leat cállon A bládis (lassiealáhusas) lea ovdal gáržžiduvvon moanat vuoigatvuođaideaset go olmmošlogu eavttut leat cavgejuvvon. Moanat vuotnaguolásteaddjit leat maŋimušjagiid sihkkojuvvon guolásteaddjilogus go guollebivddu sisaboahtu lea leamaš menddo uhccán, olmmošlohkonjuolggadusaid gáibádusaid ektui. Bivdomudden Guolleearit mearriduvvojit iešguđet náliide riikkaidgaskasaš šiehtadallamiid mielde gaskal Norgga ja ee. EU, Ruošša, Islándda, Fearsulluid ja Ruonáeatnama. Ollesearit juogaduvvojit jahkásaccat iešguđet guollebivdduin searvan fatnasiid mielde dihto njuolggadusaid mielde. Dehálamos guollebivdduid siskkobealde mearriduvvojit joavkoearit, namalassi ahte ollesearit vuosttas vuorus juogaduvvojit iešguđet bivdosiid mielde, omd. gaskal dábálaš bivdosiid ja feastonuohti, gaskal snoranuohttofatnasa 1562 ja mearrafatnasa jna. Joavkoearrái lea dábálamos ahte dan juohká fanaseriide ja /dahje badjerádjeeriide. Fanasearit mearriduvvojit tonnalogus fanassturrodaga vuođul. Oanehaccat mearraguolástanlágas Earret muddet ieš guollebivdosearvama, lea Guolástandepartemeanttas viiddis váldi addit guollebivdoráddjehusaid láhkaásahusaid ja muddet guollebivddu jna., buo. mearraguolástanlága § 4. Dákkár láhkaásahusaid sáhttá addit hálddašan dihte ealli áhperiggodagaid ávkkálaccat, dahje go ávkkálaš guollebivdu dahje bivdu dan cealkkiha. Dát mearkkaša ahte vuoddoulbmil lea suodjalit guollemáddodagaid, seammásgo galgá deastta atnit ealáhusbargiinge. Go lea muhtun máddodahkii guollebivdomeari badjerádji mearriduvvon dahje go dihto máddodaga rudalaš ja ulbmálaš ávkkástallama deasta dan cealkkiha, lea Guolástandepartemeanttas váldi addit láhkaásahusaid bivdoeriid hárrái searvan fatnasiidda dihto áigodagas ja juohke mátkki nammii, buo. § 5 vuosttas lađđasa. Bivdoráddjemat sáhttet gustot ovtta dahje eanet bivddusjoavkkuide, fanasjoavkkuide ja sturrodatjoavkkuide, buo. § 5 nuppi lađđasa. Mudden sáhttá geahccalit sihkkarastit guliid gádderusttegiidda, dahje muddet bivdoeavttuid gaskal iešguđet fanasjoavkkuid. Ee. mearraguolástanlága §§ 1, 2, 4 ja 11 olis lea Guolástandepartemeanta addán soames bistevaš riikkaviidosaš láhkaásahusaid earret eará juohke máddodaga guollebivdomearis, ráfáiduhttináiggiin, bivddusatnimis, calbmesturrodagas, lassibivddus ja unnimusmihtus. Dasto leat addon sierra báikkálaš láhkaásahusat juohke fylkka nammii mii gieldá geavahit dihto bivdosiid j.s. Mearraguolástanláhka láhkavuoddudage ráddjet máddodatbivdima dihto áigodagain (áigolaš 563 ) . Mearraguolástanlága mielde galgá ollesearri juogaduvvot searvan fatnasiidda dihto njuolggadusaid mielde. Dorskebivdu dábálaš bivdosiiguin muddejuvvo searvanlága láhkavuoduin go ásaha jahkásaš konsešuvdnaortnega. Seamma gusto dihto fatnasiidda mat atnet nuohti earret eará sallit- ja makreallabivdimis. Unnimus fatnasiidda lea ovdal leamaš várrejuvvon dihto mearri ovttas badjerádjeeriiguin ja gáibádusain ahte fanas lea mearkalogahallamis ja eaiggát guolásteaddjilogus. Dát muhtui 1993:s go unnimus fatnasatge šadde fanasearreortnegii. Dáhtus sáhttit vuoruhit Davvi-Norgga guolleindustria, addui 1988 njuolggadus vvvvvvmearraguolástanlága § 4:s mii addá Guolástandepartementii válddi mearridit ahte juohke máddodaga olleseari oassi galgá lágiduvvot dihto guovlluid gádderusttegiidda ráhkadeapmái (guovlluearit) , buo. § 4 nuppi lađđasa ja Árvalusa O. nr. 20 (1988-89) , 2. siiddus. Feastonuohtiin bivdit lea gielddus bivdit olggobealde rittu 12 mearra miilla vuoddolinjá guovllus, buo. mearraguolástanlága § 8 vuosttas lađđasa. Gielddus ii gusto reahka- ja reabbáfeastonuohti 1564 , buo. geassemánu 11. b. 1993 láhkanuppástusa. Ráđđehusas lea dihto váldi spiehkastit dás, buo. § 8 goalmmát ja njealját lađđasa. Mearraguolástanlága § 4 dahje ovddeš lága vástideaddji mearrádusa olis leat addon moanat bistevaš láhkaásahusat main lea mearkkašupmi Finnmárkku guollebivdui. Lassin bindilis ja báikkálaš láhkaásahusaide, addojit dehálaš oanehisáigge láhkaásahusat guollebivdui máddodaga geažos áiggi mahtodaga dieduid vuođul. 4.11.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Guovddáš orgánain main lea mearridanválddi leat Ráđđehus, Guolástandepartemeanta ja Guolástandirektoráhta. Guolástandepartemeanttas lea bajit váldi guolástangažaldagain. Departemeantta váldi ovdanboahtá das mii lea válddahallon bajábealde muddenvuogádagas. Guolástandirektoráhtas leat guovddáš sajádat guolastanmuddemis, ja lea mearridanváldi moanaid oktavuođain, seammásgo ovddida ávžžuhusaid Guolástandepartementii. Direktoráhtas lea olggut ossodatge ovddastuvvon Dárkkistandoaimmahaga 1565 bokte ja oktan 5 guovllukantuvrrain ja Nevvohagain oktan 9 guolástanhoavddaiguin ja viehka máŋga iešguđet gielddaid guollebivdobagadalliiguin. Dasa lassin leat guolástanlávdegottit buot guollebivdogielddain, ja guolástanstivra fylkkadásis, buo. neavvalága §§ 3-7. Earret dáid stáhta orgánaid leat moanat eará orgánat main leat hálddašanbarggut; ee. guolásteaddjiid iežaset vuovdinorganisašuvnnat juovlamánu 14. b. 1951 varasguollelága nr. 3 mielde. Guolástanhálddašeamis vuhtto ahte hálddašanorgánain leat hui viiddis válddit ja ahte mearridanváldi uhccán lea sirdon báikkálaš vuolit orgánaide. Moanaid mearrádusaid, erenoamážit searvanlága mielde, ferte Ráđđehus (Gonagas stáhtarádis) dahkat. Mearraguolástanlága mielde lea Guolástandepartemeanttas viiddimus váldi, muhto Guolástandirektoráhta lea ožžon sirdot muhtun surggiid válddi. Muddenrádi 1566 nammada Guolástandepartemeanta ja das leat 13 olbmo guolásteaddjiorganisašuvnnaid, guolleindustria, guollebivdo- ja luondduhálddašeami ja Sámedikki ovddasteaddjiiguin, buo. skábmamánu 28. b. 1991 bargonjuolggadusa. Oanehaccat nevvohagas Nevvohat muddejuvvo geassemánu 11. b. 1982 lágas nr. 42 guolástanealahusa nevvohagas. Lága ulbmil lea ovddidit guolástanealahusa beroštumiid neavvagiid ja almmolaš doaibmabijuid bokte, nu ahte ealáhus nu olu go vejolaš sáhttá addit oadjebas bargosajiid ja mielváikkuhit ahte riddoássan bisuhuvvo ja nannejuvvo, vbuo. neavvalága § 1. Guolástandepartemeanta ja Guolástandirektoráhta leat guovddášeiseválddit nevvohahkiige, ja mearridit njuolggadusaid guolástanstivrraide ja guolástanlávdegottiide ja mearridit gohccosa guolástanhoavddaide ja guollebivdobagadalliide, buo. § 2 ja suoidnemánu 9. b. 1982 ggl. cea. Fylkka guolástanstivra lea stáhta orgána 5 miellahtuiguin maid fylkkadiggi nammada, buo. § 4 vuosttas ja nuppi lađđasa. Miellahtuin galget oktiibuot leat vudolaš diedut guolástanealáhusa iešguđet osiin, buo. § 4 goalmmát lađđasa. Guolástanstivra galgá meannudit buot gažaldagaid main lea mearkkašupmi fylkka guolástanealáhussii, gohcit ee. nevvohaga, ja mielváikkuhit árjjalaccat gieldda- ja fylkkagieldda plánemis. Guolástanstivra galgá ieš vuolggahit áššiid, ja galgá vel fuolahit áššiidge maid guolástanhoavda ovddida, buo. suoidnemánu 1. b. 1982 guolástanstivrraid njuolggadusaid §§ 1 ja 2. Guolástanhoavda lea stáhta fágahoavda fylkkas, ja Guolástandepartemeanta nammada su. Guolástanhoavda lea fágalaccat guovddáš guolástanhálddahusa vuollásaš, buo. suoidnemánu 1. b. 1982 guolástanhoavddaid gohccosa. Hálddahuslaccat lea son datte fylkkamánni vuollásaš, ja ovddasvástida ee. ráhkadit guolástansuorggi fylkkaplánaevttohusa, buo. gohccosa § 4. Finnmárkku guolástanhoavdda kantuvrras barget gávccis. Guolástanhoavda lea fágalaccat bajábealde guollebivdobagadalliid. Guolástanhoavdda kantuvrra bargguid sáhttá juohkit 3 váldosurggiide: hálddašeapmi, plána- ja doaibmabidjobargu ja oaivadeapmi ja diehtojuohkinbargu. Gieldda guolástanlávdegoddi lea stáhta orgána 5 miellahtuiguin, maid gielddastivra nammada, buo. neavvalága § 6, 1. lađđasa. Lávdegoddi galgá bargat dan maid guovddáš ja fylkkagieldda eiseválddit gohccot, buo. neavvalága § 5 vuosttas lađđasa. Guolástanlávdegoddi galgá veahkehit gielddastivrraid guolástangažaldagain, ja galgá cealkit gieldda plánemis ja eará áššiin maid gusket guollebivdosuorgái. Guolástanlávdegottis leat moanat barggut, earret eará ovddasvástádus cállit gieldda guollebivdiid ja bivdoolbmuid olmmošlogu, buo. neavvalága § 8. Guolástanlávdegoddi sáhttá iežas álgagiinge meannudit guolástangažaldagaid mat leat gildii beroštahtti. Guollebivdobagadallit leat stáhtabargi virgeolbmot ovtta dahje eanet gielddaide ja lea guolástanlávdegotti cállingoddi. Guollebivdobagadalli galgá earret eará cállit guollebivdiid ja bivdiid olmmošlogu guovllus maid ovddasvástida buo. suoidnemánu 1. b. 1982 guollebivdobagadalliid gohccosa § 1 ja 2 ja cakcamánu 26. b. 1983 láhkaásahusa guollebivdiid ja bivdiid olmmošlogu cállimis § 7. Finnmárkkus leat 9 guollebivdobagadalli ja 4 kantuvrabargi geat oktiibuot gokcet 17 finnmárkkogieldda. 4.11.4 Áššemeannudeapmi Sierra njuolggadusat mearrádusaid ráhkkanahttima hárrái gustojit searvanlága §§ 4 goalmmát lađđasa (lohpi sierra háviid) ja § 6 vuosttas gitta njealját lađđasa (riikkalaš dahje riikkaidgaskasaš doaibmabijut headuštan dihte guollemáddodagaid ávkkástallat badjilmearalaccat jna. ) ja mearraguolástanlága § 4 (muddenfápmudusaŧ 567 ) , § 5 (fanasearit) ja § 8 (lohpi bivdit guliid feastonuohtiin) mielde. Njuolggadusat geahccalit guolástanberoštumiid ja báikegotti galgat sáhttit dihto láhkai váikkuhit mearrádusaide. Ovdalgo mearriduvvo searvanlága §§ 4 goalmmát lađđasa ja 6 vuosttas gitta njealját lađđasa mielde, galgá vižžot cealkámuš lávdegottis man ovddastit guolásteaddjiid fágalaš organisašuvnnat (Konsešuvdnalávdegoddi) , buo. searvanlága § 7. Ovdal ráhkaduvvojit muddemat mearraguolástanlága §§ 4 ja 8 mielde sáhttá viežžat cealkámuša Muddenrádis, buo. § 10. Mearrádusain mearraguolástanlága § 5 mielde fanaseriid birra, galgá álo viežžat cealkámuša Muddenrádis. Muddenevttohus ovddiduvvo gal Muddenráddái eanaš áššiin. Áššemeannudeapmi báikkálaš bivddusatnima muddemiid mearrideames mearraguolástanlága § 4 mielde galgá cuovvut sierra njuolggadusaid, Guolástandepartemeantta geassemánu 7. b. 1988 njuolggadusaid mielde. Báikkálaš muddemat leat gildosat geavahit dihto bivdosiid dárkilat albmaduvvon vuonain ja nuriin. Bivddusmuddemiid meannudit báikkálaš ráddeaddi lávdegottit báikkálaš muddemiidda, buo. njuolggadusaid 2. cuoggá. Dákkár lávdegottit leat ásahuvvon juohke fylkkas dahje guolástanhoavdaguovllus, jus dát siskkildit eanet fylkkaid. Lávdegottiid ovddasteaddjiid leat válljen fylkkaguolásteaddjisearvi, fylkkagieldda ovddasteaddji ja guolástanhoavda. Báikkálaš gáibádusat muddemiid hárrái galget sáddejuvvot báikkálaš guolástansearvvi bokte fylkkaguolásteaddjisearvái, dahje guolástanlávdegotti bokte, mii sádde ohcama guolástanhovdii. Guolástanhoavda fuolaha áššeráhkkaneami, buo. njuolggadusaid 1. cuoggá. Gielddaiguin gulaskuddanortnet álggahuvvui 1988 njuolggadusaid mielde, ee. sámi organisašuvnnaid váikkuhemiin. Gáibádus sámi beales lei datte ahte galggai leat sámi ovddasteaddji báikkálaš muddenrádis. Guolástandepartemeantta mielde lea ortnega áigga ahte báikegoddi earret fidno- ja oasseáiggeguolásteaddjit riddo- ja vuotnaguovlluin galget sáhttit oažžut iežaset beroštumiid áimmahuššot. Guolástandepartemeanttas diedihuvvo ahte moanat báikkálaš muddengáibádusat biehttaluvvo vaikko báikkálaš muddemiid ráddeaddi lávdegoddi lea daid ovttajienalaccat rávven. Ohcan beassat guolásteaddjilohkui sáddejuvvo gieldda guolástanlávdegoddái. Olmmošlohku cállo ja almmuhuvvo beaiveáviissain ja guovddáš sajiin maŋimušskábmamánu 1. b. Listtas galget leat diedut váidinvuoigatvuođas ja váidináigemearis. Buohkain geain navdo leat vuoigatvuohta cuožžut guolásteaddjilogus galget cállot dasa, geahča cakcamánu 26. b. 1983 láhkaásahusa § 8 guolásteaddjilogu cállimis. Geat vuosttas geardde cállojit, sihkkojuvvojit, dahje sirdot A bládis B bláddái dahje nuppeláhkai, galget cálalaccat diedihuvvot váidinvuoigatvuođas ja váidináigemearis ja sáhttet, ovdal skábmamánu 30. b., váidit cálalaccat gieldda guolástanlávdegoddái hálddašanlága njuolggadusaid mielde. Ovdal juovlamánu 31. b. galgá lávdegotti ráhkkanahtti váiddagiedahallan leat loahpahuvvon, ja loahpalaš lista sáddejuvvo oadjokantuvrii ja Guollebivdodirektorii. Jus váidda ii váldo vuhtii sáddejuvvo diehtu ráhkkanahtti váiddagiedahallanboadus váidái ja Guollebivdodirektorii loahpalaš mearrádussii, geahča láhkaásahusa § 10. 4.12 GUOLLEBIEBMAN vv 4 .12.1 Álggahus Riddo- ja eksportealáhussan lea guollebiebman hui mávssolaš Norgga ássamii ja ruhtadillái. Mearradoalloealáhuš 568 lea dál eanaš seammago biebmat luosaid ja dápmohiid, muhto eará guolitge numo dorskeguolit, rávddu ja skálžo- ja reabbaealliŧ 569 leat biebmanbuvttadeamis. Guollebiebmanealáhuš 570 álggahuvvui maŋŋit Finnmárkkus, eanaš rusttegat ledje doaimmas maŋŋil 1985. Dát boahtá das go guhká navdui ahte luondduvidá dilálašvuođat, erenoamážit galbma meara geažil, ii várra nu guhkkin davvin gánnáhan biebmagoahtit. Ealáhus ásahuvvui dalle goas lei veajehiid 1 571 váili ja vearditmeahttun divrras. Dasa lassin vuvdojuvvo álggadettiin hui fuones veajehat fylkkas, ee. nu gohcoduvvon islándaveajehat mat jámihedje stuorrát ja fuoniduhtte šattu. 1987 maŋŋil buoriduvvui dilli ja Guolástandirektoráhta 1990 gánnáhahttimeroštallan cájehii ahte Finnmárkkus ja Romssas ledje olles riikkas buoremus gaskamearalaš bohtosat. Biebmanguoli njuolggaárvu Finnmárkkus lei 1992:s sullii 150 miljon ru. Oktiibuot lea álggu rájes addon sullii 60 konsešuvnna Finnmárkkus. 1992:s ledje Finnmárkkus sullii 55 luosa ja dápmohiid biebmoguollekonsešuvnna 1572 . Dáin ledje dušše 23 doaimmas, dan ektui go 38 1988:s ja 25 1990:s. Buvttadanmearri 1992:s lei sullii 3850 tonna. Eanaš luossa- ja dápmotbiebmoguollerusttegat leat biddjon Oarje-Finnmárkui. Stuorámus biebmogielddat leat Áltá ja Hámmárfeasta. Nuorta-Finnmárkus ledje 1992:s dušše golbma rusttega doaimmas; guokte Gáŋgaviikkas, ja okta Unjárggas. Hui stuorra beroštumi lea buvttadit eará guliidge go luosaid ja dápmohiid, erenoamážit gusto dát dorskeguliide (dorski ja sáiddi) , muhto vallasiidge. 1993 álggus ledje oktiibuot addon 67 konsešuvnna dorskeguliide ja vallasiidda. Dáin ledje 1992:s dušše 33 dorskebiebmanrusttega ja okta rávdobuvttadanrusttet doaimmas. 1992:s buvttaduvvui sullii 200 tonna dorskeguolli. Skálžoelliid 1 573 ja reabbáelliid buvttadeapmi lea áibbas unnán, dušše golbma lobi ledje doaimmas 1991:s, nuppis dáin dutkot skálžžut. Finnmárkkus ledje 1992:s 11 gilvaguliid 1 574 buvttadanlobi. Dáin ledje golbma rusttega doaimmas, mat oktiibuot buvttadedje sullii 1.3 mill. tonna. Dasa lassin ledje guokte rusttega mat buvttadedje gilvaguliid maid galggai dikšunrusttegiida bidjat. (Gáldu: Finnmárkku guolástanhoavda, Melding om virksomheten i 1992, ja fiskeristatistikk i Finnmark 1992.) Sáivacáhcebiebman ii leat olus leavvan. Dál lea dušše Guovdageainnus konsešuvdna ja gos buvttaduvvo rávdu. Ovdal lea geahccaluvvon buvttadit hávgga, cuovžža, girjeluosa ja Kanadarávddu. Šibitdoavttireiseválddit gilde datte oastit Kanadarávddu olgoriikkain, seammásgo doaimmas ledje gávpemárkanváttisvuođat. Navdo ahte 1992:s ledje sullii 140 bargi biebmoealáhusas Finnmárkkus. Dábálaš lea navdit ahte vástideaddji lohku bargá dasa guoskevaš doaimmain, nu ahte Finnmárkkus ledje sullii 280 bargojahkodaga biebmanealáhussan. (Gáldu: Årsmelding 1992, Finnmárkku guolástanhoavda.) 4.12.2 Láhkavuodus ja njuolggadusat Giessemánu 14. b. 1985 guollebiebmanláhka nr. 68 lea guovddáš láhka vvmii stivre biebmandoaimma. Anadroma luossaguliid ja sáivaguliid rusttegat meaddemiid veajahahttimii 1575 ja buvttadeapmái dikšumii, muddejuvvojit datte miessemánu 15. b. 1992 lágas nr. 47 luossaguliid jna. birra, geahča biebmanlága 1576 § 3 maŋimušlađđasa. Biebmanrusttegiid ásaheapmi ja doaibmage lea dan duohken addojitgo lobit eará lágaid mielde. Biebmanlága láhkavuoduin leat moanat láhkaásahusat addon mat ealáhusa lagat muddejit. Muhtun guovddáš láhkaásahusat meannuduvvojit lagat vulobealde. Eará lágat mat leat áigeguovdilat biebmandoaimma ásaheami ja doaimma oktavuođas leat geassemánu 22. b. 1990 gaskaboddosaš láhka doaibmabijuid birra cáhceealániid dávddaid vuostá, geassemánu 8. b. 1954 láhka hápmaniid ja mearraguovlluid birra, suoidnemánu 8. b. 1983 nuoskkidanláhka. Dasa lassin lea geassemánu 14. b. 1985 plána- ja huksenlágas nr. 77 stuorra mearkkašupmi biebmandoaimmas go gieldda- ja fylkkaplánain mearriduvvo gosa biebmanrusttegat biddjojit go viesuid huksemat ja rusttegiid bidjamat galget diedihuvvot. Muđui lea mearkkašupmige guovvamánu 23. b. 1959 lágas nr. 5 fuoddargohccis, miessemánu 28. b. 1959 lágas guliid ja guollegálvvuid kvalitehtadárkkistusas. Finnmárkku 1992-95 fylkkaplána namuha 4. kapihttalis ahte mihttomearrin lea sihkkarastit gánnáhahtti mearradoalloealáhusa. Strategiat dán mihttomeari juksat leat: "Prioriteret gánnáhahtti rusttegiid/doaluid mat leat. Nannet oahppofálaldagaid ja fitnooahpa. Prioriteret ovdánahttindoaimmaid mat leat heivehuvvon nuoraid boahtteáigge dárbbuide. Sihkkarastit guliid lovpemis, dávddaid vuostá ja gáhttet nuoskkidemiid. Ásahit ortnegiid nu ahte oažžu lonuhit dieduid/máhttáhusa rusttegiin/doaluin mat bures doibmet." Oanehaccat guollebiebmanlágas Guollebiebmanlága § 2:s meroštallo biebmat "buot doaibma mas biebmá dahje giedahallá ealli guliid ja skálžoelliid gollama, fuoddariid, fas buvttadeami, gilvima, dutkama dahje oahpahusa áigumuššii. Doaibmasuorgái gullet vurket ealli guliid ja skálžoelliid biebmange. Guollebiebmanláhka lea mealgat hábmejuvvon geahccalan dihte leat buorrin hearkkes ealáhusdoaimma guovlluin. § 1:s cuožžu ahte lága ulbmil lea váikkuhit ahte biebmanealáhus sáhttá dássediŧ 577 ovdánit ja šaddat gánnáhahtti ja ceavzilis guovlluealáhussan. Lága guovlluhápmi dihtto § 6:sge, mas cuožžu ahte departemeanta galgá addit njuolggadusaidge makkár guovlluide berrešii juolludit konsešuvnnaid. § 6 nuppi laddasis ovdanboahtá ahte váldonjuolggadus lea ahte eaiggádiin berrešii leat báikkálaš gullevašvuohta. Eaiggátberoštumiid báikkálaš gullevašvuođa gáibádus lea ložžejuvvon maŋimušjagiid. Lága vuogádat lea oanehaccat nu ahte gildojuvvo biebmat guliid jus ii leat Guolástandepartemeanttas ožžon lobi, dahje das geasa departemeanta lea fápmudan válddi. Gildosii gullá sihke eaiggáduššat, háhkat, hukset, bierggastiŧ 578 ja doaimmahit guolle- dahje skálžoeallibiebmanrusttega, buo. § 3 vuosttas lađđasa. Gáibiduvvo lohpi sihke biebmat nu gohcoduvvon máddoguliid, meaddemiid veajahahttit ja gilvaguolle-, borranguolle- ja eará cáhceealániid 1 579 buvttadit. Konsešuvdna sisdoallá mearrádusaid makkár guollenáliid dahje skálzoelliid sáhttá biebmat, makkár doaimmaid ja geat dahje makkár searvvit leat ožžon lobi, buo. biebmanlága § 4. Biebmanlága § 5 vuosttas laddasis leat addon mearrádusat mat galggašedje sihkkarastit ahte ii addo biebmanlohpi jus rusttet sáhttá nuoskkidit, leavvadit guliide dahje skálžoelliide dávddaid dahje jus rusttet ii leat biddjon vuohkasit guovllu birrasa, lobálaš johtalusa dahje eará ávkkástallama ektui. Vuosttas lađđasa mearrádusat sáhttet omd. leat áigeguovdilat sáivabiebmama oktavuođas, gos cáhci golgá stuorát luossajohtti čázádagaide, numo lea eanaš sáivacáziin Sis Finnmárkkus. Dávda- ja nuoskkidangažaldagaid árvvoštallet šibitdoavttir- ja birasgáhtteneiseválddit nuoskkidanlága ja dávdalága vuođul, muhto guolástaneiseválddiin lea iehcanas ovddasvástádusge dáid dilálašvuođaid ollislaccat meroštallat biebmanlága § 5 mielde. Árvvoštallama dáfus biebmanlága § 5 vuosttas lađđasa nr. 3 mielde leago rusttet biddjon gokko ii leat vuogas birrasa ja johtalusa ektui, de áimmahuššá dáid deasttaid geassemánu 8. b. 1984 hápmaniid ja mearraguovlu jna. lága mieldege. Guolástandepartemeanttas lea bajit hálddašanovddasvástádus dánge lága mielde, muhto váldi lea sirdon Kystverket:i (Riddodoaimmahahkii) . Biras- ja suodjalanberoštumiid árvvoštallá fylkkamánni birasgáhttenossodat. Rusttegiida mat juo leat ásahuvvon cuožžu biebmanlága § 5 nuppi laddasis ahte "sierra háviin sáhttá Gonagas ollásit dahje belohahkii spiehkastit vuosttas lađđasa eavttuin, ja ee. diktit rusttegiid fárrehit almmá dohkkehuvvon mearrádusaid headuštemi haga. Dákkár spiehkastat gustojit gaskaboddosaccat, dassážiigo sierradilli lea nohkan." Geassemánu 14. b. 1991 ggl. cea. lea dát váldi sirdon Guolástandepartementii. Biebmanlága § 11 lobi ruovttoluotta geassima hárrái ferte geahccet bákkolaš gáibádusaid oktavuođas mat biddjojit § 5:s. § 11 mielde sáhttá lohpi gessot ruovttoluotta jus rusttet dagaha, dahje sáhttá leavvadit dávdda dahje nuoskkideami, dahje jus rusttet ii biddjo vuohkasit birrasa dahje lobálaš johtalus j.s. ektui. Eaktun geassit lobi ruovttoluotta lea ahte vahága ii sáhte buoridit dahje muhttit rusttega saji. § 19:s lea láhkavuoddu ruovttoluotta geassit dahje biehttalit lobi addit jus háldejeaddji dahje ohcci sakka, dahje máŋgii, lea rihkkon lága mearrádusaid dahje mearrádusaid dahkkon lága olis. § 14 mielde gildojuvvo mátkkašit lagabut go 20 mehtera cáhcedikšunrusttegiš 580 ja bivdit guliid lagabut go 100 mehtera. Rusttega lahkosis lea gielddus earáide go rusttega eaiggádis rusttegis bivdit guliid ja skálžoelliid mat eai šat leat giddejuvvon rusttegis. Dát bivdovuoigatvuohta 1581 lea doalahuvvon eaiggádii gitta 14 beaivvi rádjai maŋŋilgo guolli lea gárgidan rusttegis, ja gusto vaikko muđui leat dáid guollenáliide ludolaš dilis dohkkehuvvon ráfáiduhttinmearrádusat, buo. biebmanlága § 9. Borgemánu 9. b. 1991 doaibma ja ásahanláhkaásahusaid § 11:s lea dát vuoigatvuohta gártan eaiggádii bivdogeatnegasvuohtan. Dás cuožžu ee. ahte konsešuvdnadoalli 1582 ovddasvástida ahte jodihuvvo ráddjejuvvon, muhto virolaš gozihanguollebivdu 100 mehter gaskkas rusttegis geahccalan dihte fuobmát biebmanguliid vejolaš gárgideami. 4.12.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Biebmandoaimmahálddašeamis lea mihtilmas ahte iešguđet hálddašanorgánat nannosit gozihit ealáhusa, belohahkii vai dihtet vvgalle biebmanrusttega galggašedje ásahuvvot, belohahkii gos galggašedje ásahuvvot, gii galggašii oažžut lobi, ja lobi lagat sisdoalu dáfus. Guovddáš hálddašanorgánat mearridanválddiin biebmanlága mielde leat Guolástandepartemeanta ja Guolástandirektoráhta. Muhto sihke Birasgáhttendepartemeanttas ja Eanadoallodepartemeanttas lea váldi biebmandoaimmas, ja lea iehcanas hálddašanovddasvástádus iežaset surggiin ja dahket mearrádusaid sierra lágaid mielde. Guolástandepartemeanttas lea bajit ovddasvástádus biebmanlága hálddašit, ja ráhkada láhkaásahusaid, addá cealkámušaid lága áddejumis ja lea váiddaorgána direktoráhta dahkan mearrádusaide. Guolástandepartemeantta váldi § 3 mielde addit biebmanlobi lea váldesirdon Guolástandirektoráhtii, buo. geassemánu 21. b. 1985 váldesirdinmearrádusa. Guolástandepartemeanttas lea § 6 vuosttas lađđasa mielde váldi mearridit galle lobi galggašii addit luossa- ja dápmotborranguollebiebmamii ja addit juolludannjuolggadusaid, dása gullá makkár guovllut galggašedje vuoruhuvvot. Lága mielde ii leat vástideaddji lohpi ráddjet konsešuvnnaid logu eará biebmandoaimmaide, geahča omd. biebmanlága § 7 biebmat eará náliid go luosa ja dápmoha ja § 8 meaddemiid veajahahttimis ja gilvaguliidbuvttadeamis. § 6 goalmmát lađđasa mielde lea departemeanttas váldi ráddjet juohke eaiggáda rusttetlogu. Dán sáhttá eaŋkalmearrádusa dahje láhkaásahusa bokte dahkat. Guolástandirektoráhta lea geavadis biebmandoaimma guovddáš doaimmaheaddji orgána, ja lea váldi earret eará § 19 mielde biehttalit dahje geassit ruovttoluotta lobiid ja addit lobi § 15 mielde oastit olgoriikkain ealli mearraealániid nugo guliid, meaddemiid, skálzoelliid j.s. Váldi addit lobiid biebmat lea systemáhtalaccat váldesirdon Guolástandirektoráhtii, mii mealgat lea dasto sirdán válddi guolástanhoavddaide. Birasgáhttendepartemeanta ovddasvástida árvvoštallama leago nuoskkidanvárra nuoskkidanlága mielde. Eaktun oažžut lobi biebmanrusttega doaimmahit lea ahte lea addon luoitinlohpi 1583 . Fylkkamánni addá luoitinlobi territoriálrájá siskkobealde, ja Stáhta nuoskkidangeahccái 1584 fas dan olggobealde buo. nuoskkidanlága 1585 § 11. Eanadoallodepartemeanttas lea bajit ovddasvástádus árvvoštallat sáhttetgo dávddat leavvat geassemánu 22. b. 1990 guolledávdalága (dahje maŋit bistevaš lága) mielde. Eanadoallodepartemeanttas ovddasvástida guolledávdalága, muhto fylkkašibitdoaktárii leat sirdon váldi meannudit ja mearridit ohcamiid guolledávdalága mielde. Jus fylkkašibitdoavttir biehttala ohcama dán lága mielde, ii nappo addo lohpi ásahit biebmanrusttega. Fylkka guolástanhoavda lea orgána mas guovllulaccat lea guovddáš hálddašanovddasvástádus biebmanlága mielde. Guolástandirektoráhta lea moanaid mearrádusain dasto sirdán válddi guolástanhovdii. Dát gusto ee. válddi geassemánu 11. b. 1990 skálžoealliláhkaásahusa, geassemánu 11. b. 1990 láhkaásahusa eará guollenáliid go luosa ja dápmohiid hárrái, geassemánu 11. b. 1990 meaddemiid veajahahttima ja gilvaguollebuvttadeami láhkaásahusa ja juovlamánu 20. b. 1985 láhkaásahus guollebiebman sáivacázis mielde. 1985-láhkaásahusa mielde mearrida Guolástandirektoráhta galgágo konsešuvnna addit jus gusto luossa- ja dápmotbiebmama lohpái, buo. geassemánu 21. b. 1985 váldesirdinmearrádusa. Guolástandirektoráhta lea dasto sirdán dán válddi guolástanhovdii. Seamma gusto válddi addit lobi biebmat eará guollenáliid go luosa, dápmoha ja girjeluosa, buo. Guolástandirektoráhta njukcamánu 10. b. 1986 girjji. Guolástanhoavda lea dasto ožžon válddi addit lobi biebmat skálžoelliid (suoidnemánu 11. b. 1990 láhkaásahus) , gilvaguollebuvttadeapmái (suoidnemánu 11. b. 1990 láhkaásahus) , luosa, dápmoha ja girjeluosa máddoguoli biebmamii (suoidnemánu 18. b. 1986) láhkaásahusa ja guollebiebman sáivacázis (juovlamánu 20. b. 1985 láhkaásahus) . Buot dáid láhkaásahusain cuožžu ahte Guollebivdodirektora dahje geasa dan fápmuda addá lobi. Guolástandirektoráhta lea addán buot dáid surggiid váldesirdinválddi guolástanhoavddaide. Borgemánu 20. b. 1991 mearrádusas lea guolástanhoavddaide addon váldi biebmanlága § 14a mielde dárkkistit ahte biebmanrusttegiin lea dárbbašlaš dohkálaš teknalaš dássi. Dasa lassin lea guolástanhoavda ožžon válddi borgemánu 9. b. 1991 doaibma ja ásadanláhkaásahusa dehálaš osiin. Borgemánu 13. b. 1990 mearrádusas lea guolástanhovdii addon váldi bággoneavvuid 1 586 láhkaásahusa mielde ja cuoŋománu 24. b. 1991 mearrádusas lea sutnje addon váldi máddoguollekonsešuvnnaid 1587 sirdimii. Guolástanhoavddas lea muđui dehálaš sajádat guollebiebmandoalliide ee. fágalaš rádiid, informašuvnna ja oaivadeami addimis. Guolástanstivra lea stáhta lávdegoddi maid fylkkadiggi lea válljen. Guolástanstivrrat galget meannudit buot gažaldagaid main lea mearkkašupmi guolástanealáhussii, biebmanealáhussiige, muhto ii leat mielde dábálaš áššemeannudeamis. Gielddaid guolástanlávdegottit leat báikkálaš stáhta orgánat. Dain ii leat mearridanváldi biebmandoaimma oktavuođas, muhto leat almmatge bákkolaš gulaskuddanorgánat konsešuvdnaohcamiid oktavuođas. Gielddain lea guovddáš sajádat biebmanrusttegiid ásahemiid oktavuođas. Gildii sáddejuvvo biebmanrusttega ásaheami ohcangáhppálat, ja dat ovddasvástida árvvoštallat gokko rusttet galgá biddjot guovllu birrasa, eará ávkkástallama, jna. ektui, buo. biebmanlága § 5 vuosttas lađđasa nr. 3. Gielddaplána bidjá vuddosa gieldda eanahálddašeapmái iešguđet ulbmiliidda. Jus ohccon guovlu rusttetsadjái lea plánejuvvon dákkár ulbmilii sáhttá ohcama meannudit dušše eaŋkalohcamin. Jus ohcan lea vuostá gielddaplána mearrádusaiguin ferte várra aiddolašat meannudit plána- ja huksenlága mielde. 4.12.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Áššemeannudeapmi Konsešuvdnaohcamat biebmat luosa ja dápmohiid borranguollin lea juolluduvvon nu gohcoduvvon konsešuvdnavuoruin. Dákkár konsešuvndavuorut leat leamaš jagiin 1981, 1983 ja 1985. Juohke konsešuvdnavurrui mearriduvvui sierra láhkaásahus biebmanlága olis, mii galggai gustot dušše dán juolludeamis. 1989:s mearriduvvui liige juolludanvuorru Davvi-Romssas ja Finnmárkkus, mas oktiibuot 30 borranguollekonsešuvnna galge juolluduvvot, 20 dáin Finnmárkkus. Dán konsešuvdnajuolludeami láhkaásahus dohkkehuvvui ggl. cea. borgemánu 28. b. 1988. Maŋimuš riikkaviidosaš, oppalaš láhkaásahus konsešuvdnajuolludemiid birra biebmat luosa ja dápmohiid borranguollin, addui geassemánu 21. b. 1985. Láhkaásahus gusto dušše ohcamiidda mat bohte borgemánu 15. b. 1985 rádjai. Odda vvvvkonsešuvdnajuolludeamit ruovttoluotta váldima, reastaluvvama dahje sullasaš árttaid geažil, galget cuovvut 1985-láhkaásahusa njuolggadusaid. Jus boahtteáiggis gártet ođđa konsešuvndavuorut ráhkaduvvojit ođđa láhkaásahusat. Ohcci ferte cállit ohcama mas leat buot áššáiguoskevaš diedut meannudit biebmanlága, hápmanlága, guolledávdalága ja nuoskkidanlága mielde. Biebmanlohpeohcan sáddejuvvo sihke guolástanhovdii guovllus gosa áiggošii bidjat rusttega ja guoskevaš gildii. Ohcci ovddasvástida, miessemánu 21. b. 1985 § 2 nr. 3 láhkaásahusa mielde, ahte ohcan biddjo almmolaš dárkkistussii ja ahte dát almmuhuvvo dábálaš lági mielde. Dán dahká gielda. Maŋŋilgo gielda lea meannudan ohcama ja árvvoštallan mo dát cuohcá guovllu birrasii, johtalussii dahje eará plánejuvvon ávkkástallamii, sáddejuvvo dat mearkkašumiiguin guolástanhovdii. Guolástanhoavda sádde ohcama riddodoaimmahahkii dahje hápmanstivrii meannudeapmái ja mearrádussii hápman- ja mearraguovllulága mearrádusaid mielde, fylkkašibitdoaktárii meannudeapmái ja mearrádussii guolledávdalága mielde ja fylkkamánnái birasgáhttenossodahkii meannudeapmái ja mearrádussii nuoskkidanlága mielde. Fylkkamánni cealká de luonddusuodjalan-, olgunastin-, guollebivdo- ja fuoddoberoštumiid hárráige, ja sádde cohkkejuvvon árvvoštallama guolástanhovdii. Iešguđet orgánat sáddejit mearrádusaideaset máŋgosa juohkehažžii. Jus muhtun dáid orgánain ii atte lobi namahuvvon lágaid mielde, de mearkkaša dát ahte biebmanohcan biehttaluvvo. Guolástanhoavda de árvvoštallá fágalaccat gokko biddjo, lanjaid, gánnáhahtti doaimma vejolašvuođaid, eaiggátberoštumiid báikkálaš gullevašvuođa jna., ja mearrida ohcama biebmanlága ja daid áigeguovdilis láhkaásahusaid mielde. Dán oktavuođas biddjojit vuoddun lága § 1 ulbmilatge earret eará váikkuheames "gánnáhahtti ja ceavzilis guovlluealáhusa." Ohcci gii dárbbaša eatnamage stáhta eatnamiin ohcá seammás Finnmárkku eanavuovdinkantuvrras oastit dahje láigohit eatnamiid. Guolástanhoavda buohtalastá ohcamiid, ja sádde viessosadjeohcama Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii jus addo biebmanlohpi. Finnmárkku eanavuovdinkantuvrras meannuduvvojit viessosadjeohcamat dábálaš áššemeannudannjuolggadusaid mielde. Geahča lagat dán birra 2. kapihttalis eanavuovdinortnega birra. Váidin Guolástandepartemeanta lea váidalanásahus Guolástandirektoráhta dahkan mearrádusaide, ja guolástanhoavdda dahkan mearrádusat guoddaluvvojit Guolástandirektoráhtii. Iešguđet suorgeeiseválddiid dahkan mearrádusaide, lea Riddodirektoráhta váidalanásahus Riddodoaimmahaga (Hápmanstivrra) dahkan mearrádusaide, ja Eanadoallodepartemeanta leat váidalanásahus fylkkašibitdoaktára dahkan mearrádusaide ja Statens Forurensningstilsyn (Stáhta Nuoskkidangohcci) fylkkamánni birasgáhttenossodaga dahkan mearrádusaide. Váidinnjuolggadusat cuvvo hálddašanlága VI kapihttala, §§ 28 rájes 36 rádjai njuolggadusaid. Konsešuvdnamearrádus lea eaŋkalmearrádus ja dan sáhttáge dalle váidit. Geavat Luosa ja dápmohiid borranguollebiebmankonsešuvnnat leat dušše addon 3 riikkaviidosaš konsešuvndavuoruin ja liige vuorus 1989:s Finnmárkkus ja Davvi-Romssas. Guolástaneiseválddiid árvvoštallama mielde ii dárbbaš dálá dilis juolludit eanet konsešuvnnaid. Danin ii leat olus jáhkehahtti ahte lagamus boahtteáiggis gártet odda riikkaviidosaš konsešuvndavuorut. Geavadis juolluduvvojit dalle dušše ruovttoluotta váldon konsešuvnnat omd. maŋŋil omd. reastaluvvamiid dahje garra rihkkumiid. Dás ovdanboahtá mii álggos lea celkon ahte hui máŋga juolluduvvon konsešuvnnain eai leat doaimmas. Finnmárkkus leat omd. 67 konsešuvnna biebmat eará guliid go luosa ja dápmohiid, ja dušše sullii 13 dorskebiebmanrusttega ledje doaimmas 1992 álggus. Eanaš dorskeguollebiebmanrusttegat mat leat doaimmas leat Finnmárkkus. Go guolástanhoavda árvvoštalai konsešuvdnaohcamiid biebmat luosa ja dápmohiid borranguollin Finnmárkkus, ii lea deattuhan olus gánnáhahttiárvvoštallamiid, sihke go ii leat leamaš nu stuorra beroštupmi go riikkas muđui ja go oppalaccat fylkkas leat ruhtajorru ealáhusas leamaš unnit. Finnmárkkus lea guollebiebman máŋgasii lotnolasat eará ealáhusaiguin, ja dán láhkai sihkkarastimin olles ealáhusvuddosa mii addá doarvái ruđalaš vuodu bisuhit báikegotti barggaheami ja ássama. Danin lea váttis cadahit biebmandoaimma errejuvvon gánnáhahttiárvvoštallan Finnmárkkus. Sáivacáhcebiebman 1 588 lea geahccaluvvon Guovdageainnus Davviriikkalaš Sámi Instituhta olis ja Deanu eanadoalloskuvlla bokte. Guovdageainnus buvttaduvvui ain 1992:s rávdu. Fylkka birasgáhtteneiseválddit leat álgovuorus vuostá biebmama sáivačázádagain, ja dalle erenoamážit stuorát luossajogain. Jogain gos ii jode luossa ii gáržžiduvvo nu sakka. Guolástaneiseválddit eai leat mielas ahte vižžojit guolit eará guovlluin biebmamii čázádagain, muhto leat muđui miedis biebmamii go váldá ja biebmá luondduguoli dihto áiggi ovdal dan goddá. Eaktun lea dalle ahte buot guoli maid váldá ja biebmá gullá báikkálaš čázádahkii, ja ahte doaibma ii leavat dávddaid dahje nuoskkit čázádaga. Dehálaš árta eiseválddiid cavga geavadii sáivacáhcebiebmamii 1589 lea ballu dávddaid leavvamis fylkka luossajohtti jogaide, erenoamážit luossaparasihtta Gyrodactylus salaris. 4.13 MINERÁLAT 4.13.1 Álggahus Finnmárkku báktevuodus leat golbma geadgelági 1590 váldojoavkku, juhkkojuvvon geadgelágiid agi ja boahtimuša mielde. Sis Finnmárkkus ja muhtun oasážiin Oarje-Finnmárkus leat eatnamiin nu gohcoduvvon prekambralaš 1591 geadgelágit, namalassii geadgelágit mat šadde 3000-1000 miljon jagi dás ovdal. Dát geadgelágit gohcoduvvojit vuoddobáktin 1 592 ge, ja siskkildit ee. gneissa, granihta, gabbro. Vuoddobáktegeadgelágiin 1 593 lea liikká ruovdemálbmii eanemus beroštupmi. Stuorámus avádat ollá guovlluin gaskal Vuotnabada ja Deanus guhkás Ruššii. A/S Sydvaranger doaibma lea vuodduduvvon dán vvgávnoštupmái. Eará ruovdemálbmagávnoštumit gávdnojit guovllus gaskal vvÁlttá, Guovdageainnu ja Kárášjoga. Muhtun vuoddobákteguovlluin gávdnojit ruonágeadgeáviŧ 594 , mas lea kiisafievrrideaddji 1595 geardu ja veaikeminerálaŧ 596 . Ná lea Biedjovákkis, gos lei ruvkedoaibma gitta 1991 rádjai. Dákkár guovlluin sáhttá gávdnot gollige. Várnjárggas ja Deanus gokcá vuoddobákti nu gohcoduvvon maŋŋeprekambralaš 1597 geadgelágiid, namalassii ahte geadgelágit leat šaddan 1000-570 miljon jagi dás ovdal. Dábálaš geadgelágit dás leat sáddogeadgi, láiraráktu 1598 , konglomeratat, dolomihtta ja kvárcihtta. Finnmárkku olggut osiin, Deanuvuonas ja oarjjás, lea vuoddobákti gokcon nuorat geadgelágiin, šaddan 570-400 miljon jagi dás ovdal. Geadgelágit leat laiggohagain dahje hoigangokcasiin badjel boares geadgelágiid, ja dábálamos geadgelágit leat iešguđetlágan garra sáddogeadgi, kvartsihtta, ráktu ja dolomihtta. Ráktodoaimmas leat guhkes árbevierut Álttáguovllus, ja lea ain stuorra ealáhus. Ráktodoaibma lea Irgevuonasge Davvesiiddas. Dasa lassin lea doaibma dolomihttagávdnoštumiš 599 Bissojogas. Maŋimuš joavku leat geadgelágit mat leat šaddan iešguđet áiggiid dollaváriid 1 600 doaimmain. Dát gusto omd. nefelinsyenihtii, mii gávdno stuorát gávdnoštumis Stierdnásulloš 601 . Dát gávdnoštupmi lea ávnnasgáldu Eurohpa glássa- ja bálseduodjeindustria 1602 stuorra oassi. Buriid gávdnoštumiid geažil lea minerálaroggan leamaš ja lea ain dehálaš ealáhus Finnmárkkus. Gávvuona veaikedoaimmahat lei 1840-70-jagiin stuorámus industrifitnodat Davvi-Norggas. Dál leat oktiibuot cieža bákterusttetfitnodaga fylkkas. Guovtti fitnodagas lea gággan ja roggan málmma. Stuorámus lea A/S Sydvaranger Mátta-Várjjat gielddas, mas 1985:s ledje sullii 1200 bargi, ovdal bargoveahka 1990:s geahpeduvvui 675 bargái. 1996 rádjai galgá álggahuvvot eatnanvulošdoaibma 1603 ja odda buktagiid buvttadeapmi, seammásgo bargoveahka ain galgá geahpeduvvot, várra 250 bargái. Nuppi málbmafitnodagas, Bidjovagge gruber A/S:s Guovdageainnus, ledje 110 bargi ovdal skábmamánu 1991 doaibmabottu. Eará vihtta minerálafitnodaga fylkkas barget buohkat ráktoávdnasiiguin 1 604 ; Elkem Nefelin AL Stierdnásullos olggobealde Álttá, Elkem Tana Kvartsittbrudd AS Deanus, Steinsliperiet AS Álttás, AL Alta Skiferbrudd ja Friarfjord AS Davvesiiddas. Oktan ávnnaslágideaddjiin 1 605 barggahit dát oktiibuot badjelaš 440 olbmo. Moanaid dáid fitnodagain leat buorit ávnnasliiggiŧ 606 ja jodihit mealgat vuoittuin. Lassin fitnodagaide mat leat álggahuvvon, lea luonddugeadgegávdnoštumi geahccalandoaibma máŋgga sajis fylkkas, ee. Buodggáidnjárggas Mátta-Várjjagis, Sállánis, Láhpi gielddas ja Náranasas Guovdageainnus. Rikkis gávdnoštumiid geažil leat olu geologalaš kártemat, minerál- ja málbmaohcamat ja luonddugeadgeiskkadeamit, ja leage sakka lassánan maŋimušjagiidge. Iskkaduvvon lea belohahkii Norges Geologiske Undersøkelse (NGU) olis ja belohahkii priváhta prošeaktaservviid olis. NGU:s lea Finnmárkkus leamaš sierra logijagáš kártenprográmma mii loahpahuvvui 1992 álggus. NGU ovttasbarggai dalle báikkálaš eiseválddiiguin ja sullasaš industriain oažžun dihte várdosa fylkka minerála gávdnoštumiin ja vejolašvuođain. NGU lea addán dán várdosa áigeguovdilis metállaid, industriminerálaid ja luonddogeadggi gávdnoštumiin Finnmárkkus: "Gávdnoštumiid maid industria ciská /dahje berrešivccii ciskat, belohahkii ovttasbargguin almmolaš orgánaiguin ja ásahusaiguin, leat: Metállat - moanat Biedjovákki-lágan objeavttat (golli, veaiki) Guovdageaidnu - Gárenašmielli 1607 ja Boršejávrriŧ 608 veaiki-PGE-gávdnoštumit, Porsáŋgu - Golli ja veaiki Ráiteváris, Kárášjohka - Golli ja veaiki, Riehppovuotna- Gopmavuotna 1609 - Nihkkel, Mátta-Várjjat Buot dovddus gávdnoštumit fylkkas leat iskkaduvvon ja válddahallon málbmalogahallamis mii leat dehálaš diehtovuoddu 1610 joatkka málbmaohcamii. Industriminerálat - Coalbmejávrri kvárcagávdnoštupmi, Mátta-Várjjat - Bissojoga dolomihttagávdnoštupmi, Porsáŋgu - Návvuona kvartsihttagávdnoštupmi, Fálesnuorri 1611 Lea ráhkaduvvon várddus fylkka kvárca- ja kvartsihtta- ja karbonáhtaresurssain. Ee. vejolaš davvi luonddugássavuodduduvvon 1 612 industriai lea dát dehálaš diehtun. Luonddogeadgi - Láhpi ráktogávdnoštupmi, Láhppi - Máze luonddogeadgi (ruoná kvartsihtta) Guovdageaidnu - Láiggohatváldin: gneaisa, Mátta-Várjjat/Unjárga 1613 granihtta ja gneaisa, Oarje-Finnmárku ruovdemálbma, Guvžajávri Luonddugeadgekataloga lea ráhkaduvvon fylkka dehálamos gávdnoštumiiguin. Kataloga lea riikkalaš ja riikkaidgaskasaš vuovdaleapmái neavvun". Sáddo- ja cievragávnoštumit Finnmárkkus leat mávssolaccat. NGU Cievra- ja mollengeadgelogahallamiš 614 , mii Finnmárkui ráhkaduvvui 1983-91 jagiin, leat cohkkejuvvon diedut gávnoštumiid fámolašvuođas, geasus, ávnnasbuorrevuođas ja eanaanus. Loahpparaporttain lea dán áigái bargamin, muhto lea liikká diedihuvvon ahte oktiibuot leat logahallon 1052 sáddo- ja cievragávdnoštumi. Stuorámus cievragávnoštumit leat leahkeráiggiin ja leahkenjálmmiin, ja leat stuorra gávdnoštumit Álttás, Unjárggas, Porsáŋggus, Deanus ja Mátta-Várjjagis. Riddogielddain gávdno baicce unnán cievra. 475 mássavieccahaga logahallo, main 45 diedihuvvojedje leat doaimmas ja 110 duollet dálle doaimmas. Cievrakvalitehta dehálaš gávdnoštumiin Unjárggas, Álttás ja Deanus daddjo leat buorre, ja leat eanaš dát gávdnoštumitge mat Finnmárkkus adnojit kvalitehtacievran. Diedihuvvo vel ahte eanariiddut cievrra ávkkástallama oktavuođas leat unnán eará riikkaosiid ektui. Seamma sajis leat logahallon 23 geadgemollehaga 1615 dahje bákteváldinsaji buori mollengeadgekvalitehtain 1 616 . Dušše 4 dáin lea mallosge bissovaš buvttadeapmi. Ohcandoaibma lea divrras. 1989 rájes 1990 rádjai leat golut oktiibuot fylkka ohcanprošeavttaide masá duppalaston, 20 miljonas 35 miljonii. Ealáhusdepartemeanta juolludii 1991:s 7,5 miljon Guovdageainnu suohkanis 3-jagáš málbmaohcanprográmmii. Prošeavtta golut oktiibuot leat meroštallon 22 miljonii. Minerálriggodagaid lágain ja hálddašeamis earuhuvvo mearrideaddjin gaskal ozolaš ja eahpeozolaš minerálaid. Erohus lea vuodduduvvon nu gohcoduvvon vvbákteregálii, masa dán riikkas leat árbevierut ruovttoluotta vvvv 1500 -lohkui. Bákteregála lea ahte stáhtas lea sierra eaiggáduššanvuoigatvuohta minerálaide mat eai leat cujuhuvvon ja málmmaide 1617 mat gávdnožit eatnamiin. Minerálat eai nappo gula eanagieraeaiggáda 1618 eaiggáduššanvuoigatvuhtii ja ráddejupmái, ja dan sadjái doalahuvvon stáhtii regálan dahje sierravuoigatvuohtan. Báktelága bokte lea mearriduvvon ahte muhtun minerálat, bákteregála dihte, liikká galget leat ozolaccat. Go minerála leat meroštallan ozolažžan, cuovvu báktelágain ahte juohkehaš sáhttá ohcat ja soaitá maŋŋil oažžut báktevuoigatvuođaid dáid minerálaid roggamii. Makkár minerálat leat ozolaccat oidno báktelága § 1:s. Dás cuožžu: "Cuovvovaš minerálat (metállat ja málmmat) leat ozolaccat ja gullet dán lága mearrádusaide: 1. metállat 5 dahje alit iešmássain ja dákkár metállaid málmmat, 2. metállat titána ja arsena ja dáid metállaid málmmat, 3. magnehtakiisa ja riššakiisa. Jeagge- ja mearramálbma ja doidon golli eai leat ozolaccat. ......." Eahpeozolaš minerálaid ii siskkil bákteregála eaige dat gula báktelága muddemii. Eahpeozolaš minerálat leat buot minerálat mat eai miehtásit leat meroštallon ozolažžan. Veaháš dárkilat dan cilget, leat vuosttažettiin buot minerálat mat sisdollet metállaid dahje málmmaid vuollel 5 iešmássain meroštallon báktelága § 1 mielde gullet dán jovkui. Dehálaš metállat dás leat nu gohcoduvvon geahppametállat. Nuppádassii ovdanboahtá báktelága § 1 nuppi laddasis ahte muhtun metállat galget lohkkot eahpeozolažžan, vaikko iešmássa galggašii cealkkihit daid leat ozolažžan. Dát guoská málbmii mii gávdno jekkiin dahje mearas, ja doidon golli, namalassii golli mii lea láirrá, cievrra dahje jogasáddo geardásaš 1619 . Málbma ja golli mii gávdno giddes bávttis lohkko nappo ozolaš minerálaid gaskkas. Goalmmádassii eai leat minerálat mat eai gula báktelága § 1 logahallamii eahpeozolaccat. Dáid minerálaid sáhttá juohkit golmma vuoddojovkui: 1. industriminerálat (omd. kálkageadgi, kvárca ja nefelinsyenihtta) , 2. luonddogeadgi (omd. ráktu, márbmor ja lárvikihtta) , 3. huksenávdnasat (mollengeadgi ja cievrrat, namalassii cievra, sáttu ja láira) . Diamánttat mat maŋimušáiggiid leamaš áigeguovdilat Finnmárkkus, gullet eahpeozolaš minerálaide. Mearavuloš minerálat eai meannuduvvo dán ovdanbuktimis. Sáhttá liikká oanehaccat namuhit ahte gávdnoštumit mat leat beroštahtti dál leat petroleuma, skálžosáddu ja mássaluvvosat. Petroleumgávdnoštumiid mudde njukcamánu 22. b. 1985 láhka nr. 11 petroleumdoaimma birra. Skálžosáttu ja mássaluvvosat hálddašuvvojit geassemánu 21. b. 1963 lága nr. 12 mielde diedalaš dutkama ja guorahallan ja ávkkástallan eará mearavuloš luonddugávdnoštumiin 1 620 go petroleumgávdnoštumiin. Petroleumgávdnoštumit eatnama vuolde cuvvot miessemánu 4. b. 1973 lága nr. 21 petroleuma guorahallan ja roggan norgga duovdagiin. Oktasaš mearavuloš minerálagávnoštumiide leat ahte dat gullet stáhtii, ja ahte dárbbašuvvo lohpi guorahallat dahje ávkkástallat gávdnoštumiid. 4.13.2 Láhkavuodus ja njuolggadusat 4.13.2.1 Ozolaš minerálat Geassemánu 30. b. 1972 láhka nr. 79 bákterusttegiid birra (bákteláhka) stivre ozolaš minerálaid ávkkástallama. Numo namuhuvvon lea vuolggasadji ahte eai cájehuvvon ozolaš minerálat bákteregála vuođul lea stáhta opmodat. Bákteláhka dahká guokte dehálaš spiehkastaga dán vuolggasajis. Vuosttažettiin leat ludolaš šerpenvuoigatvuođa 1621 dahje bákteludolašvuođa 1622 prinsihpa njuolggadusat, geahča báktelága § 2 vuosttas lađđasa, mas cuožžu: "Juohkehaccas lea vuoigatvuohta daid eavttuid mielde ja ráddjehusaiguin mat ovdanbohtet dán lágas ohcat (šerpet) , roggat ja oažžut mihtiduvvot ozolaš minerálaid gávdnoštumiid iežas dahje earáid eatnamiin." Njuolggadus mearkkaša ahte buot dážat ja dáža searvvit, namalassii searvvit main lea ollásit dáža stivren ja gullá Norgii, sáhttet ohcat dáhtus mielde ozolaš minerálaid. Olgoriikalaccain ja olgoriikkalaš servviin fertejit § 2 nuppi lađđasa mielde leat konsešuvdna industrikonsešuvdnalága § 17 mielde ovdalgo sáhttet oažžut vuoigatvuođaid báktelága mielde. Dát njuolggadus lea mearriduvvon muhttot go EEO-šiehtadus boahtá fápmui, nu ahte ovttaskas olbmot ja searvvit mat gullet EEO-stáhtii luvvejuvvojit konsešuvdnageatnegasvuođas. Dáidda gusto nappo ludolaš šerpenvuoigatvuohta ollásit. Málmma sáhttá álgovuorus ohcat gos ohcci dáhttu, vieris priváhta eatnamiinge. Ovdal ohcama ii dárbbašuvvo formála lohpi, ii eiseválddiin iige eanaeaiggádis. Ohcat fertet datte meriid siskkobealde mat leat biddjon báktelága 2. kapihttalis. Ii leat ee. lohpi šerpet guovlluin mat leat ráfáiduhtton šerpemii, geahča § 3, mii namuha ee. coahkkebáikki, bealddu, gietti, gilvvagárddi, párkka, valáštallansaji, ja guovlluid mat leat lagat go 100 mehtera viesuin eret. Šerpen ferte vel leat daid meriid siskkobealde mat biddjojit eará lágain, numo omd. nuoskkidanlágas ja kulturmuitolágas. Šerpenvuoigatvuohta addá vuoigatvuođa váldit geadgeiskkosiid, goaivut rokkiid, unnit bávkkehahttiimiid dahkat; oppalohkái bargat maid dárbbaša čielggadan dihte leatgo guovllus minerálat. Nuppádassii sáhttá báktelága § 2:s, buo. 3. ja 4. kapihttala, son geas lea šerpenvuoigatvuohta ja gii gávdná ozolaš minerálaid, oažžut báktevuoigatvuođa gávdnoštupmái. Báktevuoigatvuođat vuodduduvvojit vuosttas gávnni vuoigatvuođa prinsihppii, ja mearkkaša ahte sus gii cájeha minerálagávdnoštumi lea vuosttasvuoigatvuohta guorahallat gávdnoštumi lagat mearridan dihte leago rogganveara, namalassii oažžut ozovuoigatvuođa 1623 báktelága 3. kapihttala mielde. Vuosttas gávdnis lea vuoigatvuohta oažžut mihtádusage báktelága 4. kapihttala mielde jus gávdnoštupmi cájehuvvo leat rogganveara. Báktehoavda dat miediha báktevuoigatvuođaide ohcama mielde, geahča vulobealde. Šerpenvuoigatvuohta ja báktevuoigatvuođat addet oktiibuot ovttaskas olbmuide ja servviide vejolašvuođa ohcat ja ávkkástallat ozolaš minerála gávdnoštumiin, vaikko ozolaš minerálat nappo álgovuorus lea stáhta opmodat. Báktelága njuolggadusat šerpema, roggama ja vmihtádusa hárrái addá dihto vuoigatvuođa ávkkástallat eatnamiin, vvvgeahča báktelága §§ 4, 18 ja 37. Muhtun háviid, erenoamážit báktedoaimma oktavuođas, sáhttá dárbbašuvvot eanaráddejupmi, earret maid láhka diktá. Jus eanaeaiggát dahje vuoigatvuođalaš ii eaktodáhtolaccat miedit šiehtadussii, sáhttá mihtáduseaiggát dahje ozolaš 1624 gáibidit bággolonisteami báktelága §§ 40 ja 41 mielde. Bággolonistanáššiin § 41 mielde, mat ee. addet bággolonistanláhkavuodu suorggi boares vuoigatvuođa áŧestuvvamii, sáhttá gáibidit bággolonisteami dušše maŋŋilgo Ealáhus- ja energidepartemeanta lea addán sierra lobi. Bággolonistuvvo rievttálaš árvvoštemiin suoidnemánu 1. b. 1917 lága nr. 1 mielde. Juovlamánu 14. b. 1917 industrikonsešuvdnalága nr. 16 (láhka goržži, bákterusttega ja eará giddodaga háhkama jna.) II kapihttal guoská dallego doaimmaheaddji, maŋŋilgo lea ožžon mihtádusvuoigatvuođa 1625 , álggaha jeavddálaš báktedoaimma gávdnoštumis, dahje gos báktevuoigatvuođat sirdojit earái go sutnje gii álgovuolggalaccat daid hágai. Ealáhus- ja energidepartemeanta addá konsešuvnna. Lágas leat biddjon moadde spiehkastaga konsešuvdnageatnegasvuođas. Stáhta, dáža gielddat ja fylkkagielddat leat spiehkastuvvon konsešuvdnageatnegasvuođas, nu ahte doaibmabijut dáid olis eai leat konsešuvdnageatnegasat. Konsešuvdnageatnegasvuohta iige gusto geahccalandoibmii man ulbmil dušše lea guorahallat gávnoštumiid roggangánnáhanvuođa 1626 . Eaktun lea dalle ahte ii gággo eanetgo 10000 tonna varasmálbma 1627 jahkái, geahča industrikonsešuvdnalága § 18. Ferte aiddostahttot ahte bákteregála mielde cuovvu ahte njuolggadusat mat dás leat cadamannon gustojit ollásit doppege gos eanaeaiggát ieš dáhttu roggat ozolaš minerálaid iežas eatnamiin. Eanaeaiggátge ferte maiddái doahttalit ahte earát ožžot vuoigatvuođa roggat minerálaid mat leat su opmodagas. Bákteregála rihkku datte dušše minerálgávdnoštumi eaiggáduššanvuoigatvuođa ja eaiggáduššanvuoigatvuohta eanagierragii gullá ain eanaeaiggádii. Eanaeaiggáda beroštumit leat báktelágas áimmahuššon ee. šerpema vahátbuhtadasa njuolggadusain, geahča § 6, ja eanaeaiggátdivada mearrádusain go álggahuvvo doaibma, geahča § 42. 4.13.2.2 Eahpeozolaš minerálat Eahpeozolaš minerálat eai siskkil numo namuhuvvon bákteregála ja gullet eanaeaiggádii. Ii leat addon makkárge oppalaš láhka mii njuolga guoská eanaeaiggáda eahpeozolaš minerálaid hálddašeapmái, muhto moanat lágat, ee. nuoskkidanláhka, guoskkahit ja stivrejit mo riggodagaid avkkástallát. Dehálaš lea vel ahte plánain geassemánu 14. b. 1985 plána- ja huksenlága nr. 77 mielde sáhttá addit cadni rávvagiid mo eanaeaiggát galgá ávkkástallat gávnoštumi. Jus ii oktage konsešuvdnalágain gusto, lea plána- ja huksenláhka dehálamos láhka eanaeaiggáda ávkkástallama eahpeozolaš gávdnoštumi stivremis. Dehálaš mearrádusat leat plána- ja huksenlága § 84 buo. § 81, mii addá diedihangeatnegasvuođa mássavieccahahkii. Vuolggasadji juohkehažžii gii dáhttu ávkkástallat eahpeozolaš gávnoštumi, gártá danin náššat eanaeaiggátšiehtadusa ovdal ohcan dahje roggan álggahuvvo. Go dán suorggis ii leat addon oppalaš láhkamudden, lea eanaeaiggáda ja doaimmaheaddji duohken šiehtadit eavttuid mo daid vvávkkástallat. Njukcamánu 21. b. 1952 láhka nr. 1 eanaluobaheami jna. birra doaimmahit eahpeozolaš minerála gávdnoštumiid, sáhttá geavahuvvot jus eanaeaiggát ii eaktodáhtolaccat daga eanaeaiggátšiehtadusa. Láhka vuodduda bággolonisteami eatnamiid ja gávdnoštumi geavahanvuoigatvuođas dahje eaiggáduššanvuoigatvuođas, geahča § 1. Bággolonisteapmi lea vuohkasamos gos lea álggahuvvon doaibma ja cájehuvvo ahte gávdnoštupmi ollá ránnjáopmodahkii, dahje gos gávdnojit dárbbašlaš minerálliiggiŧ 628 ránnjáopmodagas maid eanaeaiggát ii áiggošii eaktodáhtolaccat vuovdit. Eará mihtilmasvuohta lea ahte doaimmaheaddji dárbbaša luotta gávdnoštupmái. § 14 mielde gusto láhka: "juohkelágan eahpeozolaš minerálaide ja geadgelágiide go dat leat lunddolaš dilis dahje bázahasmássan maŋŋil báktedoaimma, geadgecuohpahaga, bákterusttega dahje sullasaš doaimma." Seamma mearrádusa mielde galget sáddo-, láira- ja cievragávdnoštumit dušše siskkilduvvot go gávdnoštumis lea erenoamáš mearkkašupmi industrai dahje go das leat erenoamáš árvvolaš iešvuođat. Ealáhus- ja energidepartemeanttas dat lea vuoigatvuođavuoddu addit bággolonistanmearrádusa. Bággolonistanvuoigatvuođavuoddu lea hárve adnon, ja ii máinnašuvvo dás lagat. Eahpeozolaš gávdnoštumi háhkan dahje doaibma sáhttá leat konsešuvdnageatnegahtti golmma iešguđet konsešuvdnalága mielde. Eahpeozolaš gávdnoštumit eai siskkilduvvo bákterusttetdoaibmakonsešuvnna njuolggadusaide, geahča industrikonsešuvdnalága II kapihttala. Geassemánu 17. b. 1949 láhka nr. 3 kvárcagávnoštumiid háhkamis gusto kvárca, kvárcihta, krystállakvárca ja kvárcakrystállaid gávdnoštumi háhkamii ja doaimmaheapmái. Geavadis gáibiduvvo konsešuvdna feltspáhtagávdnoštumiide 1629 ge, go feltspáhtalaiggohagain dávjá gávdno kvárca. Suoidnemánu 3. b. 1914 láhka nr. 5 kálkageadgegávnoštumiid háhkamis gustojit kálkageadggi, márbmora, dolomihttasisdoalli kálkageadggi ja dolomihta. Dušše stuorát kálkageadgegávnoštumit leat konsešuvdnageatnegasat, ja rádjá leat biddjon 100000 tonnii. Dáid guovtti konsešuvdnalágaid njuolggadusat leat seammaláhkai hábmejuovvon ja lea eanaš seamma sisdoallu. Goappašiid lágain lea láigohanvuoigatvuohta gávdnoštupmái dássálaga dan háhkamiin, muhto leat biddjon máŋggalágan ráját man guhkes áigásaš lágidanšiehtadusaŧ 630 fertejit leat ovdal konsešuvdnageatnegasvuohta boahtá fápmui. Goappašiid lágaid mielde leat stáhta, norgga gielddat ja fylkkagielddat luvvejuvvon konsešuvdnageatnegasvuođas. Ealáhus- ja energidepartemeanta galgá addit konsešuvnna lágaid mielde cakcamánu 5. b. 1958 ggl. cea. mielde, muhto lea miessemánu 13. b. 1993 rádjai váldesirdon Báktedoaimmahahkii. Miessemánu 31. b. 1974 konsešuvdnaláhka nr. 19 (láhka eiseválddiid konsešuvnnas ja oastinovdavuoigatvuođas giddodaga háhkamis) , gusto vel opmodaga háhkamis mas gávdnojit eahpeozolaš minerálat. Vaikko dávjá ferte leat háhkankonsešuvdna giddodaga háhkamis, sorjjasmeahttun gávdnogo minerálgávdnoštupmi doppe, lea eanaháhkan dovddus minerála gávnoštumiin beroštahttimus dán oktavuođas. Háhkankonsešuvdnaláhka siskkilda háhkat unnit kálkageadgegávnoštumiidge, namalassii gávdnoštumiid mat eai gula vvvsierra kálkageadgekonsešuvdnaláhkii. Eanaláigohan- dahje geavahanvuoigatvuođa searvan dahje sirdin earáide guhkitgo 10 jahkái, ja mas lea klausula ahte láigoáiggi sáhttá guhkidit, lea maiddái konsešuvdnageatnegas lága mielde, geahča § 3. Lágas leat addon moanat spiehkastagat konsešuvdnageatnegasvuođas, sihke opmodaga mihtilmasvuođas ja háhkki sajádagas, geahča konsešuvdnalága §§ 5 ja 6. Dasa lassin eai leat konsešuvdnageatnegasvuođas doaimmat mat leat ožžon konsešuvnna eará konsešuvdnalágaid mielde, geahča § 2 njealját lađđasa. Dát siskkildit nugo cujuhuvvon bajábealde kálkageadggi ja kvárca gávdnoštumiid. Eará dehálaš spiehkastat cuovvu go láhka dušše lea jurddašuvvon giddodagaid háhkamii dahje vuovdimii. Dalle go eanaeaiggát ieš álggaha doaibmabijud iežas eatnamiin, eai šat gula láhkii. Finnmárkkus leat addon lassi spiehkastagat konsešuvdnageatnegasvuođas. Eanadoallodepartemeantta addán njukcamánu 30. b. 1990 láhkaásahus dagaha ahte eanaš eaiggáduššanhálddut Finnmárkkus leat luvvejuvvon konsešuvdnageatnegasvuođas háhkankonsešuvdnalága mielde. Luvven gusto: -huksejuvvon ja huksekeahtes eatnamiidda maid háhká Finnmárkku eanavuovdinkantuvrras -priváhta eatnamat gos opmodat ii leat badjel 10 mihtu -priváhta eatnamat mat leat biddjon eará ulbmilii go eanadollui gielddaplánas, muddenplánas dahje ássanplánas. Finnmárkkus leat nappo eanaš opmodatháhkamat luvvejuvvon konsešuvdnageatnegasvuođas. Dáid áššiin šaddá eanavuovdinkantuvrra áššemeannudeapmi stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid vuovdimis, lihttoláigoheames ja láigoheames guovddážis. Stuorát priváhta opmodagaid háhkamis ja priváhta opmodagaid mat leat biddjon eanadollui háhkamis cuvvot dábálaš njuolggadusat. Dalle lea Eanadoallodepartemeanttas mearridanváldi stuorát konsešuvdnaáššiin, ja mearridanváldi áššiin mas leat vuollel 15 mihtu eatnamat, leat váldesirdon fylkkaeanadoallostivrraide. Jus oppanassiige šattaš konsešuvdnaášši, lea dan duohken dahkkogo gieldda dahje stáhta oastinovdavuoigatvuohta gustojeaddjin. Numo ovdanboahtá báktelága § 1 nuppi laddasis, lea doidon golli, namalassii golli mii gávdno mássaluvvosiin, eahpeozolaš, ja gullá eanaeaiggádii. Doidon gollegávdnoštumit stáhtaeatnamiin leat muddejuvvon borgemánu 18. b. 1987 láhkaásahusas nr. 687 ohcat ja roggat doidon golli, addon báktelága § 1 nuppi lađđasa, 2. cuoggá láhkavuoduin. Láhkaásahusas ovdanboahtá ahte lohpi ohcat doidon golli, nu gohcoduvvon doidinlobiid, addá Báktehoavda, ja rogganlobiid addá Ealáhus- ja energidepartemeanta. NOU 1980:18 sáddo ja cievrra birra máinnaša sáddo- ja cievravaljiid hálddašeami ulbmiliid ja váikkuhangaskaomiid. Njuolggadusat mat dás leat addon dákkár riggodagaid hálddašeamis, ee. ahte berrešii deattuhit birasdeasttaid ávkkástallamis ja ahte ferte ovddidit doalloplána ovdal addo lohpi mássavieccahahkii, leat geavadis leamaš guovddážis eanavuovdinkantuvrra dákkár eahpeozolaš minerálaid hálddašeames. Eanavuovdinkantuvrra hálddašeapmi lea máinnašuvvon dárkilat vulobealde 4.13.5. cuoggás. 4.13.2.3 Oktasaš njuolggadusat Finnmárkku 1992-1995 fylkkaplána hábme fylkkagieldda mihttomeari eatnamiid ealáhuslaš geavaheapmái. Dás cuožžu sáddo ja cievrra birra 125. siiddus: "Cievra ja luvvosat fertejit hálddašuvvot regiovnnalaccat ja guhkes áigge badjel (erenoamáš buorit luvvosat berrejit várašuvvot ulbmiliidda masa leat biddjon mearriduvvon kvalitehtagáibádusat) . Sátto- ja cievragoaivumat leat dán rádjai dahkkon sahtedohku. Stuorra ja smávva cievraroggamat leat rahppon almmá jurddaškeahttá mo dáid odasmahttit, ja olu buorre luovus lea geavahuvvon headjut atnui. Ovdal go ođđa luovusroggamat rahppojit ferte leat plána mo galgá loahpahit roggama. Ferte maid sihkkarastit ahte leat duodalaš doaimmaheaddjit geat jodihit doaimma, nu ahte barggut maid sáhttet loahpahuvvot. Dálá luovusgoaivvohagat berrejit maid doaimmahuvvot ja loahpahuvvot seamma prinsihpa mielde." Minerálriggodagaid birra cuožžu seamma sajis: "Minerála- ja málbmaohcan muhtun guovllus dábálaččat ii boade dagahit erenoamáš riidduid suodjalanberošteaddjiiguin. Bákterusttetdoaimmat ja luvvosiid váldin sáhttet dattege dagahit dákkár riidduid. Minerála- ja málbmaozadettiin sáhttet baicce cuožžilit váttisvuođat eará ealáhusdoaimmaheddjiide, nugo mat boazoealáhussii. Ohcandoaimmaid áigge lea danin dehálaš diedihit gos/makkár báikkit leat, nu ahte norddadeamit eai cuožžil. Jus minerála- dahje málbmagávdnosat orrut leamen gánnáhahtti, de ferte doaimmahit ahte cadahuvvo váikkuhančielggadeapmi. Ferte goitge doalahit nugo prinsihppan ahte guovllut eai galgga ráfohuvvot/suddjejuvvot ovdal go minerálalaš ressurssat leat iskajuvvon." Minerálealáhus deattuhuvvo dehálaš boahttevaš ealáhussan, ja cuožžu 56. siiddus : "Vaikko vahkamuš dán ealáhussii ii sáhte buhtadit daid 450 bargosajiid mat jávket A/S Sydvaranger:s 1996/1997 rájes, cájehit bohtosat iskkademiin ahte minerálaealáhusas leat stuorát vejolašvuođat go mii dán rádjai lea leamaš dovddus." Riggodagaid ávkkástallamii hábme fylkkaplána cuovvovaš mihttomeriid: "1. Ain vahkamuš árbevirolaš málmmaide, alolašmetállaid ja industriaminerálaide 2. Árvvoštallat leat go rámiduvvon proševttat gánnáhahtti. 3. Bajimuš árvohábmen minerálalaš ressurssain. 4. Álggahit ásahit oktasaš márkanfievrridan-, vuovdin- ja jodihansuorggana Davvi- Norgga luondogedggiid várás ovttasbargguin Riikkaoasselávdegottiin." 4.13.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi 4.13.3.1 Ozolaš minerálat Ozolaš minerálaid stivre báktelága ja industrikonsešuvdnalága bokte vvBáktedoaimmahat ja Ealáhus- ja energidepartemeanta. Ealáhus- ja vvvvvvvenergidepartemeanta lea bákterusttetsuorggi bajimuš fágalaš váldi, ja lea Báktedoaimmahaga ja Norges Geologiske Undersøkelser (NGU) bajit orgána. Departemeanta sáhttá mieđihit konsešuvdnaohcamiidda doaimmahit ozolaš gávdnoštumiid industrikonsešuvdnalága 1917 mielde. Konsešuvnna sáhttá § 13 vuosttas lađđasa mielde addit "go dábálaš deasttat eai vuosttil dan ". Hábmemis dihtto iešguđet servodatlaš deasttaid árvvoštallan. Eai leat addon njuolggadusat makkár dábálaš deasttat galggašedje váldot mielde ja maid erenoamážit galggašii deattuhit. Dasa lassin sáhttá § 13 nuppi lađđasa mielde olu lohpái bidjat eavttuid, sihkkarastin dihte váldit doarvái deastta guovllu eará geavahanberoštumiide. Eavttut mat erenoamážit sáhttet leat áigeguovdilat dán oktavuođas leat ee. 11. cuokkis, mas cuožžu ahte berrešii gohccut konsešuvdnalacca 1631 , nu guhkás go sáhttá mádohis bilidemiid ja goluid haga: "vai luonddugávdnoštumit ja guovllut eai billašuva go ii galggašii diedalaš dahje historjjálaš árttain, dahje guovlluid luondducábbodaga ja sierravuohta geažil." Dasto addá 17. cuokkis lobi: "bidjat lassi eavttuid mat juohke háve dárbbašuvvojit dábálaš deasttas dahje priváhta gillán beroštumiid áimmahuššamis." Ealáhus- ja energidepartemeantta eavttuid molssaeaktun, sáhttá konsešuvdnaohcci ieš iskat coavdit vejolaš riidduid mat bohciidit doaimma geažil. Dán oktavuođas lea namuhanveara ahte konsešuvdnaohcci moddii lea šiehtadallan boazodoaluin báktedoaimma vahága ja bilideami buhtadasas. Ealáhus- ja energidepartemeanta lea dákkár háviid atnán boazodoalu beroštumiid leat doarvái áimmahuššon. Namuhit sáhttá vel ahte Ealáhus- ja energidepartemeanttas industriakonsešuvdnalága § 13 nr. 3 mielde lea dihto iehcanas gohccigeatnegasvuohta bákterusttegiiguin. Departemeantta ja Báktedoaimmahaga barggut bálddalastot, nu ahte váldoovddasvástádus cuovvut beaivválaš doaimma leat dodjaluvvon Báktedoaimmahahkii fágaeiseváldin, ja departemeanta searvá eanet prinsihpalaš dahje ruđalaš dehálaš áššiin. Báktedoaimmahat lea Ealáhus- ja energidepartemeantta fágaossodat minerálriggodagaid dáfus, ja ovddasvástida báktelága mielde riikka ozolaš minerálriggodagaid hálddašeami ja ávkkástallama. Ovdal ledje Romsa ja Finnmárku okta riikka vida báktemeašttirguovlluin. Skábmamánu 29. b. 1985 ggl. cea., addon báktelága § 57 láhkavuoduin, mearriduvvo báktemeašttirguovllut ovttastuvvot Troanddimii. Danin leat ožžon riikkaviidosaš hálddašanorgána mas lea váldoovddasvástádus minerálriggodagaid hálddašeapmái ja mii lea badjelasas váldán bargguid mat báktehoavddain ledje iešguđet njuolggadusaid mielde. Ii leat vel visot cohkkejuvvon go Nordlándda báktemeašttirguovlu ain bistá, muhto cohkken ollášuhtto lagamus jagiin. Báktedoaimmahaga doaibma lea muddejuvvon Ealáhus- ja energidepartemeantta addán cakcamánu 19. b. 1990 láhkaásahusas. Láhkaásahus addá dievaslaš mearrádusaid mo vvBáktedoaimmahat galgá áimmahuššat bargguidis báktelága mielde. Dasa vlassin cuožžu ahte Báktedoaimmahat lea Ealáhus- ja energidepartemeantta bákterusttetáššiid áššedovdi orgána, ja ahte galgá addit raporttaid ja julggaštusaid maid departemeanta bivdá, geahča § 2 buo. § 13. Báktedoaimmahahkii addo dasto ovddasvástádus fuolahit ahte govttolaš birasdeasttat adnojit go báktedoaimmaid pláne ja doaimmaha, ja ahte sii geat váldet oktavuođa ossodagain galget oažžut rádiid ja oaivadusa maid dárbbašit, geahča § 11. Bákteláhka láhkaásahusaiguin albmada makkár barggut Báktedoaimmahagas leat ozolaš minerálaid hálddašeames. Barggut leat guovtteláganat: Vuosttažettiin galgá Báktedoaimmahat meannudit báktevuoigatvuođaid ohcamiid, namalassii ozovuoigatvuođa ja mihtádusaid. Nuppádassii galgá Báktedoaimmahat gohcit minerálohcamiid ja mineralroggamiid. Jus ohcci 1632 gávdná maidege, ferte sus leat Báktehoavddas ozovuoigatvuođa lohpi, ovdalgo sáhttá gávdnoštumi eanet iskat. Dán njuolggadusat cužžot báktelága 3. kapihttalis. Ozoohcama mearrideapmi cuovvu dárkilit njuolggadusaid. Báktelága §14:s leat namuhuvvon guhtta biehttalanártta, mat leat inta ja mat leat ollislaccat albmaduvvon. Biehttalanárttat leat ee. ahte minerála masa ohcco ii leat ozolaš, ahte meannudandivat ii leat mákson dahje ahte ohccis ovddežis leat báktevuoigatvuođat dán guovllus. Jus ii oktage dáid biehttalanárttain doala deaivása, sáhttá ozolaš gáibidit oažžut ohcama miedihuvvot ja ohcanreive galgá juridihkalaccat cállot, geahča § 15. Báktehoavda ii sáhte lágaid mielde biehttalit ohcama eará deasttaid mielde go mat ovdanbohtet lágas. Fágalaš árvvoštallamat, omd. ahte ozolaš fágalaccat ii leat dohkálaš dahje ii sáhte navdit gávdnat albmaduvvon minerála, dahje eará árttain, numo omd. go ohcan ja geahccalandoaibma leat vuostá guovllu eará deasttaid, ii sáhte nappo vuoduštuvvot biehttaleapmái. Ozovuoigatvuođa áigga lea ahte dat galgá addit doaimmaheaddjái vejolašvuođa geahccalandoibmii ja eará iskkademiide, nu ahte gávdnoštumi máŋggadáfotvuođa, mahtodaga ja lágášvuođa sáhttá mearridit. Diedut leat mearrideaddjin sáhttágo gávdnoštumi maŋit mihtádusohcamis dárkot rogganvearan. Jus guovllus gávdnožit eará ozolaš minerálat go maid ozolaš álgovuolggalaccat háliidii iskat, oažžu ozolaš vuoigatvuođa iskat dáidge seammaláhkaigo minerálaid son aitosaccat ozai. Ozolaš ii sáhte dahkat stuorát meassamiid dahje vahágahttit vierroopmodaga go mii dárbbašuvvo sáhttit iskat, geahča báktelága §§ 17 ja 18. Eará ráddjehusat sáhttet cuovvut go earát leat ožžon báktevuoigatvuođaid seamma guovllus; ozolaš ii sáhte iskat gokko earát juo leat ožžon mihtádusa, dahje oktasaš guovlluin gos eambosat leat ožžon ohcanvuoigatvuođa ja iskkadeamit áŧestit boares vuoigatvuođa. Ozovuoigatvuohta addo dábálaččat 7 jahkái. Lea láhkavuoddu guhkidit áigodaga 3 jagiin, muhto dalle gáibiduvvojit nana árttat, omd. ahte ozolaš, árttain masa ieš ii lean sivalaš, lea headuštuvvon iskat numo plánejuvvon ozoguovllus. Ozovuoigatvuohta geatnegahttá ozolacca sihkkarastit guovllu, nu ahte olbmot ja šibihat eai vahágahtto. Geatnegasvuohta gusto sihke iskkadanbargui ja go dát leat loahpahuvvon. Váfistangeatnegasvuohta lea muddejuvvon Ealáhus-, oljo ja energidepartemeantta addán borgemánu 18. b. 1987 láhkaásahusain nr. 688 ja 689. Dehálaš bealli ozovuoigatvuođas lea vuosttas gávdni vuoigatvuođa prinsihpa váikkuhus, ja mearkkaša ahte ozovuoigatvuođas cuovvu vuosttasvuoigatvuohta mihtádussii. Eambosiidda sáhttá seamma vguovllus mieđihit ozovuoigatvuođa, nu gohcoduvvon badjálasozo 1633 , vvmuhto mihtádusa ohcamis vuoruhuvvo boarrasamos vuoigatvuohta, geahča báktelága § 24. Go lea ožžon mieđihit ozoohcamii, lea nappo vuoruhuvvon jus ferte ohcat mihtádusa, diedusge dainna eavttuin ahte ohcci beales lea lága gáibádus oažžut mihtádusa devdon. Mihtádusohcan sáddejuvvo Báktehovdii. Áigemearri sáddet mihtádusohcama lea biddjon 7 jahkái maŋŋilgo ozoreive lea juridihkalaccat cállon, muhto áigemeari sáhttá guhkidit gitta 3 jagiin erenoamáš háviid, geahča báktelága §§ 20 ja 21. Mihtádusohcama mearridanfáddá lea cájehitgo ovddiduvvon iskkamat ja mihtideamit ahte gávdnoštumis leat dákkár máŋggadáfotvuohta, mahtodat ja lágášvuohta ahte dan sáhttá navdit leat, dahje govttolaš áiggis šaddat, rogganvearan, geahča § 23. § 33 mielde sáhttá ohcci gáibidit oažžut ohcamii miedihuvvot jus lága eavttut leat devdon. Mihtádus lea nuppiin sániiguin vuoigatvuohta masa galgá mieđihit go láhkaduvvon eavttut leat devdon. Dát deattuhuvvo go mihtádusohcan báktefágalaš 1634 dilálašvuođain dušše sáhttá biehttaluvvot jus dieduid mielde lea čielggas ahte gávdnoštupmi ii leat rogganveara, geahča § 29 nr. 2. Láhka iige divtte eará, mat eai leat báktefágalaš deasttat, sáhttit vuodustit biehttaleami. Galget aivve leat ávkkálaš minerálaávkkástallama deasttat mat galget vuodustit Báktehoavdda mearrádusa. Jus ohcamii miedihuvvo, galgá lágiduvvot mihtideapmi, mihtádusa rájáid merkemii, geahča ee. báktelága §§ 30 ja 35 ja borgemánu 18. b. 1987 láhkaásahusaid nr. 693 ja 694. Eanaeaiggát, iešguđet geavahanberoštumit ja earát geain lea ozo- dahje mihtádusvuoigatvuođat diedihuvvojit dan birra. Sisagohccuma ulbmil lea diedihit ráhkkanuvvon doaimmas iige váikkut mihtádussii. Mihtádusas ii galgan leat stuorát geografalaš viidodat go dárbbašuvvui gokcat gávdnoštumi, ja ráddjejuvvo ovddeš ozoguovllu osiide. Mihtádusvuoigavuohta addá mihtáduseaiggádii vuoigatvuođa roggat ja ávkkástallat mihtádusguovllus buot ozolaš minerálain, geahča § 38. Muhtun muddui sáhttá mihtáduseaiggát maiddái ávkkástallat eahpeozolaš minerálainmihtádusas, geahča báktelága § 39. Dás leat dihto spiehkastagat, ee. gokko mihtádusa eahpeozolaš minerálat bidjet ruvkedoibmii iehcanas vuddosa. Mihtáduseaiggátge geatnegahttá, seammaláhkai go ozolaš, sihkkarastit guovllu, geahča § 39 a, buo. borgemánu 18. b. 1987 láhkaásahusa nr. 688 ja 689. Mihtádusvuoigatvuohta lea eaktun oažžut doaibmakonsešuvnna bákterusttegii industrikonsešuvdnalága mielde. Geahča industrikonsešuvdnalága II kapihttala, buo. báktelága § 36. Dalán go mihtádusreive lea juridihkalaccat cállon ja doaimmaheaddji lea ožžon doaibmakonsešuvnna, sáhttá álggahit ruvkedoaimma, geahča § 36. Doaibma ferte datte leat eará lágaid mielde, ee. plána- ja huksenlága ja nuoskkidanlága. Maŋŋilgo mihtádusvuoigatvuohta lea addon, lea doaimmaheaddjis 10 jagi álggahit geahccalandoaimmain dahje ohcat doaibmakonsešuvnna gávdnoštupmái, geahča industrikonsešuvdnalága § 12 vuosttas lađđasa. Áigemeriid sáhttá Ealáhus- ja energidepartemeanta guhkidit. Áigemeriid vuodustus lea ahte cájehuvvon minerálriggodagat eai galgga leat ávkki haga. Báktedoaimmahaga nubbi váldobargun, lea gohcit ja gozihit báktedoaimmaid ja málbmaohcama 1635 riikkas, geahča báktelága 8 kapihttala, buo. cakcamánu 19. b. 1990 láhkaásahusa Báktedoaimmahaga birra. Gohcci lea nu ahte iskkademiid, ruvkedoaimma álgima dahje heaittiheami plánat galget sáddejuvvot cuvgehussii Báktedoaimmahahkii. Dasto geatnegahttá son gii lea iskan málbmagávdnoštumi minerálroggama áigumušain sáddet Báktedoaimmahahkii raportta iskkademiin ja makkár bohtosiidda jovde, geahča borgemánu 18. b. 1987 láhkaásahusa nr. 697. Seamma geatnegahttet ruvkeeaiggádat, geat jahkásaccat galget sáddet raportta maid leat roggan maŋimušjagi. Báktedoaimmahat gohcá njuolga iskkadanbargguid ja doaimmaidge, nu ahte dát geavvá dohkálaš lági mielde ja láhkamearriduvvon njuolggadusaid ja addon konsešuvnnaid mielde. Báktedoaimmahat galgá gohcit ja váfistit heaittihuvvon ruvkkiid main ii šat leat ovddasvástideaddji eaiggát. Dán bargui juolluduvvo stáhtabušeahtas ruhta jahkásaccat. Dihto háviin galgá Báktedoaimmahat leat árjjalaš stáhta beales. Gokko stáhtas lea eaiggát- dahje hálddašanovddasvástádus iskkadanbargui dahje doibmii, lea Báktedoaimmahaga bargun fuolahit plánema ja cadahit doaimmaid mat dárbbašuvvojit, omd. sihkkarastit laigenbáikki, álggahit doaibmabijuid nuoskkideami vuostá dahje headuštit doaibmabijuid eará heajos váikkuhusaid lundui ja birrasii. Stáhtage sáhttá iešguđet árttaid geažil doalahit ozo- dahje mihtádusvuoigatvuođaid. Ealáhus- ja energidepartemeanta lea miessemánu 13. b. 1993 láhkaásahusas sirdán válddi addit ozo- dahje mihtádusvuoigatvuođaid ovdaoastinšiehtadusa 1636 Báktedoaimmahahkii. 4.13.3.2 Eahpeozolaš minerálat Ii leat oktage fágaeiseváldi masa lága bokte lea addon ovddasvástádus eahpeozolaš minerálaid hálddašit. Máŋga iešguđet konsešuvdnalága sáhttet datte gustot dákkár gávdnoštumiid háhkamis ja doaimmas, mii diktá konsešuvdnaeiseválddiid stivret riggodathálddašeami. Ealáhus- ja energidepartemeanta lea miessemánu 13. b. 1993 girjjiin sirdán válddis addit konsešuvnna kvárca- ja kálkageadgekonsešuvdnalágaid mielde Báktedoaimmahahkii, geahča vulobealde. Doidon gollerogganlobit stáhtaeatnamiin addá Ealáhus- ja energidepartemeanta borgemánu 18. b. 1987 láhkaásahusa nr. 687 njuolggadusaid mielde. Dás cuožžu ahte lobiid dušše sáhttá addit go ohcci jáhkehahttin dahká ahte gávdnoštumis leat dákkár máŋggadáfosvuohta, mahtodat ja lágašvuohta muđui ahte sáhttá navdit leat, dahje govttolaš áiggis šaddat, rogganvearan. Dás leat nappo seamma dovddaldagat go mihtádusas báktelága mielde, geahča lága § 23. Lohpi sáhttá addot gitta 20 jahkái, ja lohpi galgá leat biddjon "dihto guvlui". Hábmen lea dulkojuvvon nu ahte sáhttá addit lobi dušše ovtta gildii. Lobis sáhttá bidjat doaibmaeavttu, "eiseválddiid, ránnjáid ja álbmoga beroštumiid áimmahuššamii". Láhkaásahus addá njuolggadusaidge cujuhit stáhtaeatnamiid luottaide, viesuide ja rusttegiidda mat dárbbašuvvojit doibmii. Vuoigatvuođalaš geatnegahttá sáddet dieduid roggon gollemearis Báktedoaimmahahkii, mii vel goziha ahte doaibma ja eavttut doahttaluvvojit. Vuoigatvuođalaš iige sáhte vuovdit golli geasa áiggošii; stáhtas lea vuoigatvuohta gáibidit oažžut ja lonistuvvot golli lagat mearriduvvon hatti mielde. Báktedoaimmahat sáhttá addit háhkankonsešuvnna kvárca- ja kálkageadgekonsešuvdnalágaid mielde "go dábálaš deasttat eai vuosttil dan", geahča kálkageadgelága § 4, buo. kvárcakonsešuvdnalága vv§ 4. Ealáhus- ja energidepartemeantta váldesirdimis leat addon vvnjuolggadusat dasa maid dát árvvoštallan mearkkaša. Makkár deasttat leat gustojeaddji juohke áššis, čielggaduvvo ráhkkaneaddji gulaskuddamis. Dasto sáhttá lágaid § 4 nuppi ja goalmmát lađđasa mielde mearridit "gávdnoštumi doaimma eavttuid" ja muđui "eavttuid mat gáibiduvvojit dábálaš deasttas". Dás lea ráhkaduvvon dábálaš eavttut mat doibmet jus konsešuvdnaohcamii miedihuvvo. Báktedoaimmahat addá lobi ohcat doidon golli, buo. láhkaásahusa ohcat ja roggat doidon golli stáhtaeatnamiin, beaiváduvvon borgemánu 18. b. 1987. Lohpi sáhttá addot gitta 5 jahkái, muhto dábálamos lea 1-2 jahkái. Lohpi lea ráddjejuvvon dihto guvlui, geavadis ovtta gildii. Guovllus sáhttet leat lassi ráddjehusat, omd. go gielddaoasit leat priváhta opmodagat dahje go leat biddjon ráddjehusat guvlui, omd. sáhttá guovllus leat johtolatgielddus. Lohpi addá vuoigatvuođa iskat doidon geardásaccaid, váldit iskkadanbihtáid ja geahccalandoidit. Lohpi lea iežaslaš, ja ovdaláigoheami galgá Báktedoaimmahat dohkkehit. Golleohccis lea várrogasvuođageaskku 1637 . Dábálaš lobis lea dát hábmejuvvon ahte "ohcci galgá leat várrogas nu ahte ii vahágahtto eanet go áibbas dárbbašlaccat ja nu ahte luondu ii dárbbašmeahttumit billašuva". Sihkarvuođadáhkádusa 1638 ja buhtadanovddasvástádusa njuolggadusat báktelága §§ 5 ja 6 addojit seammaláhkai dás. Jus vahágahttá de daid ferte buhtadit beroškeahttá golleohcci beale sivas. Báktedoaimmahagas lea dásge gohcci- ja gozihanbarggut. Eanadoallodepartemeanta lea konsešuvdnaváldi go eahpeozolaš gávdnoštumi háhkan gullá 1974 konsešuvdnalága njuolggadusaide. Vuollel 15 mihtu eatnamiidda lea váldi sirdon fylkkaeanadoallostivrii. Konsešuvdnalága §§ 7 ja 8 albmadit makkár deasttat galget biddjot konsešuvdnamearrádussii vuoddun. Deasttain vuhtto bures lága ulbmil, mas § 1 cuodjá ná: "Dán lága ulbmil lea muddet ja dárkkisit giddodagaid vuovdima vai eanadoalu buvttadaneatnamat ja dakkár eaiggát- ja geavahandilálašvuođat mat leat ávkkálamos servodahkii suodjaluvvojit beaktilit, ee. fuolahan dihte: 1. eana-, gilvvagárddi- ja vuovdedoalloealáhusa (eanadoalloealáhusa) 2. hukseneatnamiid dárbbu 3. dábálaš luonddusuodjalanberoštumiid ja olgunastinberoštumiid 4. servodatlaš dohkálaš haddeovdáneami giddodagaid dáfus." § 7 mielde ii galgga konsešuvdna dábálaččat addot, jus háhkama ulbmil lea duohccut ruđa, cohkket giddodagaid dahje ferte navdot ahte háhkki geahccala náššat vuoittu oanehis áigebotta opmodagavuovdimis. § 8:s gáibiduvvo lassin ássan- ja jodihangeatnegasvuođa ja ulbmálaš doalu, go háhkan gusto eanadoalloopmodahkii. Ovdalgo ohcamii miedihuvvo ii leat lága ulbmil eaige dan vihkkedallamat nappo jurddašuvvon njuolga háviidego háhkan gusto eahpeozolaš minerálgávdnoštumiide. § 9 mielde sáhttá bidjat "dákkár eavttuid mat juohke háve gáibiduvvojit daid ulbmiliid dihte maid láhka galggašii ovddidit". Lága deasta siskkilda dušše muhtun muddui deasttaid mat leat áigeguovdilat eahpeozolaš minerála gávdnoštumi háhkamis. Dán cuoggás lea datte Ealáhus- ja energidepartemeantta ja Eanadoallodepartemeantta gaskasaš šiehtadusa mielde dohkkehuvvon dábálaš eavttut maid galgá bidjat go háhkan gusto eahpeozolaš minerála gávdnoštupmái. Eavttut leat geardduhuvvon vulobealde 4.13.4.2. cuoggás. vv 4 .13.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Cuovvovaccat galget iešguđet mearridanorgánaid áššemeannudannjuolggadusat ja geavat govviduvvot. Fylkkageologa ii leat njuolga ožžon hálddašanbargguid, ja ii leat danin namuhuvvon orgánavárdosis main leat hálddašanbarggut. Fylkkageologa lea datte guovddážis áššemeannudanmuttus go son fylkkagieldda beales cealká bákterusttega ja minerálávkkástallama áššiin. Dasa lassin lea fylkkageologa fágalaš bagadalli gielddaide ja earáide, eaŋkaláššiin ja plánenbarggus. Finnmárkkus lea 1982 rájes leamaš fylkkageologa fylkkagielddas, mii čielgasit nanne báikkálaccat stivret sáhttit minerálriggodagaid ávkkástallama. 4.13.4.1 Ozolaš minerálat Doaibmakonsešuvnna ohcan sáddejuvvo Ealáhus- ja energidepartementii. Industrikonsešuvdnalága § 24 addá njuolggadusaid mii ohcamis galgá cuožžut. Ee. galget prošeavtta válddahusat leat ohcama mielde, ja sáhttá gáibidit oktan tevnnegiiguin, kárttain j.s. jus departemeantta mielas dárbbašuvvo. Gáibiduvvoge ahte ohcamis lea eanaeaiggátšiehtadus, diedut oastin- dahje láigosupmi hárrái, ohcci válddahusa, guovlluválddahus ja leago ja jus, de mo guovlu lea muddejuvvon. § 24 njealját lađđasa mielde galgá "dábálaččat" oažžut cealkámuša guoskevaš fylkkagielddas ja gielddastivrras ovdal ohcan mearriduvvo. Dán láhkai beassá oaidnit makkár beroštumit guoskkahallojit doaibmabijus ja maid báikkálaccat oaivvildit doaimma hárrái. Cielgá vel sáhttágo báktedoaimma álggahit gustojeaddji muddenplánaid mielde. Earret dáid eai leat addon oppalaš njuolggadusat makkár orgánat galget beassat cealkit dása, ja molsašuvvá veahá makkár orgánat gulaskuddojit. Báktedoaimmahat váldo áššesuorggi fágaorgánan mielde árvvoštallat ohcama báktefágalaccat. Dasa lassin sáhttá oažžut cealkámušaid Eanadoallodepartemeanttas, Gielddadepartemeanttas, Birasgáhttendepartemeanttas ja fylkkadoaktáris, gii cealká áššai Sosialdepartemeantta beales. Báktedoaimmas stáhtaeatnamiin Finnmárkkus beassá Finnmárku eanavuovdinkantuvra cealkit áššái. Doaibmakonsešuvdnaohcamiid mearridanfáddá lea jus "dábálaš deasttat vuosttaldit dan", geahča lága § 13 vuosttas lađđasa. Makkár dábálaš deasttat leat gustojeaddji juohke áššis, bohtet ovdan cealkámušain maid ovddalgihtii leat ožžon. Stuorát báktedoaibmabijuin sáhttá dasa lassin leat čielggadan cuozahusaid plána- ja huksenlága njuolggadusaid mielde, mii čielggada vudolaccat mo plánejuvvon doaibmabidju cuohcá lundui, birrasii ja servodahkii. Oppalohkái govvejit gulaskuddancealkámušat ja cuozahusčielggadeapmi makkár beroštumit guoskkahuvvojit doaibmabijus ja makkár váttisvuođaid gávdnoštumi doaibma dagaha. Lea diedihuvvon ahte Ealáhus ja energidepartemeanta ii iskka dade eanet cilgen dihte guoskkahuvvojit báktedoaimmas eará dábálaš beroštumit go mat ovddalgihtii lea boahtán ovdan. Makkár eavttuid galggašii bidjat, molsašuddá doaibmabiju sajádagas, guovllu vuostálasti ealáhusberoštumiin jna. Dás vuodduda departemeantta eanaš cealkámušaide mat leat boahtán ovdan gulaskuddamis ja jus lea vvvcilgejuvvon mo dat cuohcá. Konsešuvdnaeavttut mat mearriduvvojit, vvmolsašuddet. Ozovuoigatvuođa ja mihtádusa ohcama mearrida Báktehoavda, báktelága dovddaldagaid mielde. Ozoohcama hámi ja sisdoalu njuolggadusat leat meannuduvvon báktelága §§ 10-12, buo. borgemánu 18. b. 1987 láhkaásahusa nr. 690. Dehálaš oasit leat kárta gos háliidivcce ozoguovllu ja várddus makkár minerálaid navdá gávdnat. Mihtádusohcama sisdoalu ja hámi gáibádusat leat addon §§ 26-28:s ja borgemánu 18. b. 1987 láhkaásahusas nr. 692. Báktehoavdda beales ii gulaskuddo ovdal ohcan mearriduvvo, ii guovddášhálddahusain iige báikkálaccat. Dát geavat lea mealgat vuodustuvvon dasa ahte ozoohcan leat hui vuoigatvuođahámáŧ 639 , ja dasa galgá mieđihit jus formála eavttut § 14 ja 15:s leat devdon. Dákkár áššiid áššemeannudeapmi ráddjejuvvo danin guorahallat leatgo minerálat ozolaccat, leago ozoguovlu doarvái dárkilit albmaduvvon ja leago meannudandivat mákson. Jus ohcan boahtá vieris stáhtaborgáris dahje searvvis, ferte ohcci vuos leat ožžon konsešuvnna. Mihtádusohcama meannudeames lea dehálamos iskat leago gávdnoštupmi ozolaš. Mearrádus galgá vuodduduvvot gávdnoštumi kvalitehtii, mahtodahkii, rogganvejolašvuođaide ja olamuddui, ja danin lea eaktun ahte lea iskkaduvvon bohkat báikkis, nu ahte gávdnoštumi metállasisdoalu 1640 sáhttá iskat. Moanaid háviid lea dasa lassin doaibmageahccalanáiggis iskkadan gávpemárkaniid, mii maiddái váldo mielde roggangánnáhanvuođa árvvoštallamis. Báktevuoigatvuođaid ohcamiid ohcanmeannudeamis vuhtto ahte báktefágalaš deasttat leat nannosat, ja eará servodatlaš deasttaid ii sáhte lága mielde váldit mielde. Dalle go eará beroštumit guoskkahuvvojit gávdnoštumi doaimmas, árvvoštallojit datte dát doaibmakonsešuvdnaohcama meannudettiin. Jus Báktehoavda biehttala rogganvuoigatvuođa dahje mihtádusa ohcama, sáhttá mearrádusa guoddalit Ealáhus- ja energidepartementii bajit orgánan, buo. hálddašanlága § 28. 4.13.4.2 Eahpeozolaš minerálat Numo namuhuvvon addá Báktedoaimmahat konsešuvnna kálkageadge- ja kvárcakonsešuvdnalágaid mielde. Dáid lágain eai leat addon njuolggadusaid ohcama ohcanáigemeriid ja sisdoalu birra, muhto 1917 industrikonsešuvdnalága V kapihttala njuolggadusat adnojit dákkár áššiinge. Danin cujuhuvvo dasa mii lea celkon ovddabealde 4.13.4.1. cuoggás. Kálkageadge- ja kvárcakonsešuvdnalágain eaige leat addon njuolggadusat ráhkkaneaddji áššemeannudeapmis. Njuolggadusain mat addo Ealáhus- ja energidepartemeantta váldesirdima oktavuođas, cuožžu ahte fylkkagielda ja gielda gos gávdnoštupmi lea berrešivcce beassat cealkit áššái. Doaibmabijuide stáhta eatnamiin Finnmárkkus beassá Finnmárkku eanavuovdinkantuvrage buktit cealkámuša. Dábálaš eavttut leat ráhkaduvvon konsešuvnnaide dáid lágaid mielde. Dábálaš eavttut áimmahuššet erenoamážit dáhtu oažžut Báktedoaimmahaga mielde go eahpeozolaš minerálain lea sáhka. Konsešuvnna dábálaš eavttuin kálkageadgekonsešuvdnalága mielde cuožžu ee.: "4. Roggandoaimmat galget leat báktelaccaŧ 641 dohkálaš lági mielde ja nu ahte eanaš vejolaš ávkkálaš kálkageadggi sáhttá ávkkástallat. Doaibma galgá leat nu ahte váldima váikkuhusat eai leat stuorátgo áibbas dárbbašlaccat ja nu ahte báikki luondu ja biras ii dárbbašmeahttumit biliduvvo. Nu guhkásgo sáhttá dahkat mádohis bilidemiid ja goluid haga, lea searvi geatnegahttán garvit šattuid ja elliid, geologalaš ja mineralogalaš hámáiduvvamiid, ja oppalohkái luonddugávdnoštumiid ja guovlluid bilidemiid, go dát ii galggašii geavvat diedalaš dahje historjjálaš árttain dahje guovllu luondducábbodaga dahje sierravuođa geažil. Jus dákkár bilidemiid ii sáhte garvit, galgá searvi ovdal bargu álggahuvvo, ovddidit ášši guoskevaš eiseváldái cealkámuššii geassemánu 19. b. 1970 lága nr. 64 mielde luonddusuodjalusa birra. Doaimma goziha guovllu báktehoavda, gii galgá jámma diehtit doaimma manus." Dasa lassin sáhttet gulaskuddamat cájehit ahte berrešii bidjat klausulaid mat omd. áimmahuššet guovllu báikkálaš geavaheaddjiid ja vuostálasti ealáhusberoštumiid deasttaid. Dákkár eavttuid sáhttá dasto bidjat lassin dábálaš eavttuid. Konsešuvdnamearrádusa sáhttá dáid lágaid mielde guoddalit Ealáhus- ja energidepartementii. Konsešuvndaohcamii 1974 konsešuvdnalága mielde leat 6. kapihttalis áššemeannudannjuolggadusat. Buot háhkankonsešuvdnaáššiin álggahuvvo áššemeannudeapmi báikkálaccat. Áššiin maid Eanadoallodepartemeanta galgá mearridit, eaktuduvvo ahte guoskevaš báikkálaš beroštumit leat beassan ovddidit oaiviliideaset gieldda ja fylkkaeanadoallostivrra meannudettiin, nu ahte ii dárbbašuvvo odda gulaskuddanvuorru báikkálaccat. Eanadoallodepartemeanta bidjá cealkámušaid ja ávžžuhusaid mat leat boahtán eanadoallostivrras ja fylkkaeanadoallostivrras vuoddun konsešuvdnamearrádussii. Dasa lassin bivdet sii minerálaáššiin cealkámušaid Ealáhus- ja energidepartemeanttas ja Báktedoaimmahagas. Numo namuhuvvon besset moanat eaiggáduššanháldduŧ 642 Finnmárkkus konsešuvdnageatnegasvuođas. Jus ii leat nu, gullá Finnmárkku eanavuovdinkantuvra lunddolaccat daid orgánaide mat besset cealkámuša ovddidit ovdalgo ášši mearriduvvo. Go Eanadoallodepartemeanta áiggošii addit konsešuvnna eanháhkamii gos gávdno eahpeozolaš minerálgávdnoštupmi, lea Eanadoallodepartemeanta ja Ealáhus- ja energidepartemeanta šiehtadan dábálaš eavttuid. Váldosárgosat dás leat: "1. Ovdalgo doaibma álggahuvvo, ráhkaduvvo doaibmamálle 1643 mii galgá Báktedoaimmahahkii ovddiduvvot dohkkeheapmái. Plána galgá válddahallat boahttevaš doaibmamálle, masa gullá rádjat/lágidit šlámbariid- ja hivvodagaid mat leat oidnosis, ja mo eanadaga jurddaša guoddit go doaibma heaittihuvvo. 2. Doaibmaplána galgá maŋŋil áiggis áiggi Báktehoavda leat dohkkehan. ... Jus eaiggát jurddaša spiehkastit sakka dohkkehuvvon doaibmaplánas, galgá dát almmuhuvvot Báktehovdii buori áiggis ovddalgihtii. 3. Doaimma goziha Báktehoavda, gii galgá diedihuvvot doaimma manus. ... 4. Mássavieccahat galgá doaimmahuvvot dohkálaš lági mielde ja nu ahte eanaš vejolaš ávkkálaš hivvodat ávkkástallo. Galgá muđui doaimmahuvvot nu ahte eanavahát ii leat stuorát go áibbas dárbbašlaš ja ahte báikki luondu ja biras ii dárbbašmeahttumit vv biliduvvo. 5. Eaiggát galgá jahkásaccat Ealáhusdepartemeantta vvv mearriduvvon áigemuttus sáddet Báktehovdii doaibmadiedáhusa mii lea cállon numo Ealáhusdepartemeanta mearrida. 6. Eaiggát geatnegahttá geažos áiggi sihkkarastit dohkálaccat mássavieccahaga osiid mat sáhttet vahágahttit olbmuid dahje šibihiid. Heaittiheamis galget mat dárbbašuvvojit.... sihkkarastot dohkálaccat ja ahkkái. [Dasa lassin) geatnegahtto eaiggát corget ja ordnet guovllu nu ahte unnimus vejolaš biliduvvo dáinna doaimmain. Báktehoavda geahcá ahte dát dahkko dohkálaccat." Hui hárve ohcco lohpi roggat doidon golli, ja eai leat addon oppalaš njuolggadusat mo dáid áššemeannuda. Jus ohcco rogganlohpi, diedihuvvo ahte Ealáhus- ja energidepartemeanta ráddádallá Báktedoaimmahagain fágalaš eavttuid hárrái mat dárbbašuvvojit vai rogganlohpi adno devdon, namalassii leago gávdnoštupmi rogganvearan. Dasa lassin fertejit formála gáibádusat leat devdon, ee. ferte ohcan gustot "dihto guvlui". Dál eai leat makkárge gustojeaddji rogganlobit, ja eaige leat addon makkárge lobit maŋŋilgo Ealáhus- ja energidepartemeanta šattai mearridanorgánan 1975:s. Maŋimuš lohpi addui 1955:s, muhto nogai 3 jagi maŋŋil. Sáhttá datte vuordit dákkár ohcamiid boahtit jus geahccaluvvo eanet doidit nu gohcoduvvon gravimetralaš 1644 proseassaid bokte, numo dál dahket Suomas. Go dákkár ohcamiidda miedihuvvo, lea golleohccis eanaeaiggáda lohpi roggat doidon golli. Lohpi ii datte atte makkárge vuoigatvuođaid eará lágaid ektui. Ohcci fertet nappo ieš náššat eará dárbbašlaš lobiid, sierralobi mohtorjohtolatlága ja kulturmuitolága mielde. Ohcci ferte vel cilget leatgo addon ráddjehusat gielddaplánas j.s. Eai leat addon sierra áššemeannudannjuolggadusat Báktedoaimmahaga golleohcanmeannudeapmái (golledoidimii) . Geavadis árvvoštallojit leatgo formála eavttut devdon láhkaásahusa mielde, namalassii leago ohcan geografalaccat ráddjejuvvon ja gustogo ohcan stáhtaeatnamiidda. Fágalaccat ii árvvoštallo vejolašvuohta gávdnat maidege guovllus iige ohcci persovnnalaccat árvvoštallo. Riikkadásis lea Finnmárku čielgasit dat fylka gos ohcco eanemus stáhtaeatnamiin. 1992:s addojedje oktiibuot 59 doidinlobi. Dáin addo 55 Finnmárkkus, ja 54 dáin fas guske Kárášjoga guovlluide. 4.13.5 Eanavuovdinorgánaid sadji Go Finnmárkku eanavuovdinkantuvra hálddaša stáhta beales matrikulerekeahtes eatnamiid Finnmárkkus, váikkuha dát minerálagávnoštumiide mat dás gávdnojit, sihke ozolaš ja eahpeozolaš. Ozolaš minerálaid dáfus Finnmárkku eanavuovdinkantuvra dušše spiehkastahkan lea mielde. Gos ja mo ohcá ja doaimmaha ozolaš minerálgávdnoštumiid, mudde bákteláhka ja industrikonsešuvdnaláhka ja eanaeaiggáda beroštumit áimmahuššojit dáid njuolggadusain. Dát gusto stáhta matrikulerekeahtes eatnamiinge Go dát leat minerálat mat eai cuovo eanaeaiggáda eaiggáduššanvuoigatvuođa, eai sáhte eanavuovdinorgánat biehttalit luobahit gávdnoštumi eanavuovdinlága mielde. Nuppi beales gullet eanavuovdinkantuvrii vuoigatvuođatge maid bákteláhka addá eanaeaiggádii, ee. buhtadasa §§ 6 ja 18 mielde ja divada eanaeaiggádii 6. kapihttala mielde. Dilli lea datte earalágan vgo doibmii ohcá láigohit dahje vuovdit dárbbašlaš eatnamiid. Maná luobahuvvojit eatnamat mearrádusaid mielde, buo. 2.5.9.4. cuoggá ovddabealde nu gohcoduvvon "stuorra" meassamiid hárrái. Eanavuovdinorgánat sáhttet goittotge bidjat mearrádusaid láigohan- dahje vuovdinšiehtadusas áimmahuššán dihte báikkálaš guoski beroštumiid. Makkár deasttaid galggašii atnit, boahtá ovdan ráhkkaneaddji gulaskuddamis. Eanavuovdinláhkaásahusaid § 3 b) deattuha ahte eanaeaiggáda minerálvuoigatvuođat stáhtaeatnamiid vuovdimis ja láigoheamis eai galgga sirdojuvvot oastái, muhto doalahuvvot stáhtii. Ozolaš minerálaid dáfus lea dát ruvkeeaiggáda divat maid eanaeaiggát oažžu ozolaš gávdnoštumiid doaimmas, geahča báktelága 6. kapihttala. Jus Finnmárkku eanavuovdinkantuvra vuovdá opmodaga Finnmárkkus gos roggo ozolaš gávdnoštupmi, ii nappo oacco oasti vuoigatvuođa divadiidda mat báktelága mielde gullet eanaeaiggádii; dáid galgá stáhta oažžut vaikko daid vuovdá. Eahpeozolaš minerálaid, daid gaskkas sáddu ja cievra, lea eanavuovdinorgánaide olu dehálat bargosuorgi, go eanaeaiggádis lea eaiggáduššanvuoigatvuohta dákkár minerálaide. Go háldu gusto eahpeozolaš minerálgávdnoštupmái, sáhttet eanavuovdinorgánat hálddašit eatnamiid eanavuovdinlága ja eanavuovdinláhkaásahusaid mielde. Hui guovddážis šattai eanavuovdinkantuvrra sadji maŋŋil 1990, go eanaš eaiggáduššanháldduid Finnmárkkus luvvejedje 1974 háhkankonsešuvdnalágas. Stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin dodjaluvvui eanavuovdinorgánaide áimmahuššat deasttaid maid Eanadoallodepartemeanta dábálaččat áimmahuššá konsešuvdnaeiseváldin. Dilli sáhttá datte leat veahá earalágan go galgá addit doaibmakonsešuvnna kálkageadge- dahje kvárcakonsešuvdnalágaid mielde. Eanavuovdinorgánat doalahit dás eanet dasa maid konsešuvdnaeiseváldi, mii dál mearkkaša Báktedoaimmahat, oaivvilda doaibmabiju birra, ja adnet dávjá guovddáš eiseválddiid oainnu cadnin. Dát guoddu boahtá ovdan nu gohcoduvvon "lossa" meassamiin, mat leat govviduvvon ovddabealde 2.5.1.4. kapihttalis. Go doaibmaeavttut mearriduvvojit doaibmakonsešuvnnas eaige láigošiehtadusas, de Báktedoaimmahat gohcá ja giehtaguššá. Eahpeozolaš minerálatge leat eanavuovdinláhkaásahusaid § 3 b) :s áigeguovdilat. Go eanaeaiggáda eaiggáduššanvuoigatvuohta eahpeozolaš gávdnoštumiide galgá doalahuvvot stáhtii stáhtaeatnamiid vuovdimis ja eará háldduin, de doalaha stáhta opmodagas eahpeozolaš gávdnoštumiide vuoigatvuođa vaikko vuvdojit dahje lihttoláigohuvvojit. Láhkaásahusa § 3 nuppi ladas diktá datte minerálvuoigatvuođaid sáhttit láigohit sierra. Minerálgávnoštumiid ja dárbbašlaš eatnamiid láigohit gávdnoštumi oktavuođas lea eanavuovdinkantuvrra barggu dehálaš oassi. 1992:s lei eahpeozolaš gávdnoštumiin, oktan sádduin ja cievrrain, masá 2,5 miljon ruvnnu sisaboahtu, mii lei badjelaš 1/4 eanavuovdinkantuvrra sisaboaduin oktiibuot. Eanavuovdinorgánat leat ráhkadan vuogádaga mii sakka sulastahttá báktelága njuolggadusaid, golmma lágan vuoigatvuođaiguin mat mealgat vástidit šerpema, ozovuoigatvuođa ja mihtádusa. Dát golbma vuoigatvuođamálle gohcoduvvojit eanavuovdinvuogádagas ohcanlohpi, ovdaoastinšiehtadus ja doaibmašiehtadus. Juohke ášši áššemannu lea datte dan duohken leago gávdnoštupmi dovddus dahje ii. Jus gávdnoštupmi lea dovddus, numo dilli áinnas leat sáddo- ja vvvcievravieccahagas, sáhttá njuolga meannudit láigohan- ja doaibmašiehtadusa. Jus gávdnoštupmi ii leat dovddus, ferte vuos oažžut ohcanlobi. Go ohcco ohcanlohpi, meannuda eanavuovdinkantuvra álkit ášši. Ii oktage fágaorgána dahje báikkálaš beroštupmi gulaskuddo, muhto Finnmárkku eanavuovdinkantuvra iská ieš leatgo sierra dilálašvuođat mat leat gustojeaddjin dán guovllus. Sáhttá omd. leat ahte guovlu lea bartaguovllus dahje dan lahkosis, dahje doaibmabidju lea dehálaš boazodoalloguovllus. Sieiva báktefágalaš árvvoštallamat, omd. vuorddašii gávdnat dan minerála, eai váldo mielde dán muttus, mii boahtá das go eanavuovdinkantuvra dávjá ii diede gávdnojitgo minerálgávnoštumit ohcanguovllus. Dallego eanavuovdineiseválddit mieđihit addit lobi, cállo juridihkalaccat ohccái julggaštus. Ohcci ii dárbbaš máksit iskanvuoigatvuođa ovddas. Julggaštus addá ohccái vuoigatvuođa, dihto guovllus, váldit dárbbašlaš eana- dahke geadgeláiggohagaid iskkademiid, nu ahte sáhttá diehtit gávdnojitgo minerálat ja leago gávdnoštumis dakkár kvalitehta go galggašii. Julggaštus ii atte oktovuoigatvuođa iskkademiide. Iige atte gáibádusa oažžut láigohanvuoigatvuođa vejolaš gávdnoštupmái maŋŋil. Ohcci ovddasvástida dasa maid vahágahttá ozadettiin. Son ferte vel ieš váldit oktavuođa eará orgánain ee. jus ferte oažžut sierralobi meahccejohtalussii dahje ohcanlobi kulturmuitolága mielde. Julggaštusas cuožžu ahte dat geatnegahttá ohcci doahttalit guovllu boazodoalloberoštumiid ja eará geavahanberoštumiid, ja ahte "lohpi nohká beroštanriidduin". Lea eahpečielggas maid dát mearkkaša, earret ahte cujuha seamma guovlluin leat eará geavaheaddjit ja ahte daidda galgá atnit deastta. Mearrádus lea vuodus geassit lobi ruovttoluotta jus ohcci ii leat doarvái várrogas. Eanavuovdinkantuvrras diedihuvvo ahte njuolggadusa áigga lea garrasit váikkuhit doaimmaheaddji, nu ahte doaimmahuvvo nu fuolalaccaŧ 645 go vejolaš ja muosehuhttá nu unnán go vejolaš. Finnmárkku eanavuovdinkantuvrra logut cájehit ahte 1988 rájes 1992 lohppii leat ohccon 31 ohcanlobi. 21 ášši leat ožžon ohcanjulggaštusa 1646 , ja 10 ain leat meannudeamen. Jus iskkademiin leat buorit bohtosat, ferte ohcat nu gohcoduvvon ovdaoastinšiehtadusa ovdal gávdnoštumi sáhttá ain ávkkástallat. Dát lea sakka vudolat šiehtadus, sihke masa ohcci oažžu lobi, áigodahkii ja vejolašvuođaide guhkit doibmii go orru gávdnomin juoga. Finnmárkku eanavuovdinkantuvra danin gulaskuddá ollásit dákkár áššiin, ja náššá cealkámušaid fágaásahusain ja báikkálaš eiseválddiin ja beroštumiin ovdalgo ohcan meannuduvvo. Cuovvovaš orgánat cužžot gulaskuddanlisttas: 1. Fágaásahusat, namalassii Báktedoaimmahat, fylkkageologa ja fylkkagieldda huksenossodat, 2. Guovllu suorgeeiseválddit: kulturmuitosuodjalus (arkeologalaš ja sámi) birasgáhtteneiseválddit, boazodoallo- ja eanadoalloeiseválddit, 3. Báikkálaš eiseválddit: gieldda guovddášhálddahus, gieldda ealáhusossodat, huksenráddi, 4. Eará vuoigatvuođalaccat. Finnmárkku eanavuovdinkantuvrra dagaldumiid mielde lea inta eaktu ahte gielddastivra/ovdagoddi, fylkkamánni, fylkkagielda, eanadoalloeiseválddit ja boazoeiseválddit lea meannudan ohcama. Fylkkageologa fylkkagieldda áššemeannudeaddjin lea mielde dehálaš ja dettolaš ásahus gulaskuddamis. Go cealkámušat leat boahtán, ráhkkanahttá eanavuovdinkantuvra ášši. Cealkámušain mat leat boahtán leat erenoamáš mávssolaccat dasa makkár eavttuid vvvvvvgalggašii bidjat doibmii ja mo galggašii áimmahuššat sierra beroštumiid, omd. guovllu vuoddoealáhusdoalliid deastta. Ovdaoastinohcama 1647 miediheapmi adnojuvvo nu dehálažžan ahte mearrádusa galgá eanavuovdinstivra dahkat. Ovdaoastinšiehtadus addá oktovuoigatvuođa minerálohcamii ja geahccalandoibmii dárkilat mearriduvvon doaibmaguovllus dihto áigái, dábálaččat 5 jahkái, go máksá jahkásaš láigodivada. Ohcci sáhttá roggat olu minerálaid, ja sáhttá geahccalit buvttadit. Dán áigodagas dat galggašii iskat buktaga gávpemárkaniin ja iskkadit dárbbašlaš gávpemárkaniid muđui. Šiehtadus gohccu láigolacca ráhkadit bargoplánaid. Plánaid galgá Báktedoaimmahat dohkkehit, mii eavttuid mielde earaláhkaige sáhttá gohcit barggu. Earret eará galget jahkásaccat sáddet iskkademiid diedáhusaid Báktedoaimmahahkii ja Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii. Láigolaš geatnegahttá fuolahit guovllu dárbbašlaccat váfistit, ja iskkadit dohkálaš biraslaš láhkai. Ovdaoastinšiehtadus lea opšuvdnašiehtaduš 648 ja addá vuoigatvuođalažžii vuosttasvuoigatvuođa dahkat láigošiehtadusa gávdnoštumi doibmii, geahča vulobealde. Eanavuovdineiseválddit geatnegahttet dan oktavuođas ávžžuhit doaibmakonsešuvnna go dárbbašuvvo kvárca- dahje kálkageadgekonsešuvdnalágaid mielde. Sihke láigošiehtadusa vuosttasvuoigatvuohta ja geatnegasvuohta ávžžuhit konsešuvnna eaktuda datte ahte ohcci ovddida dárbbašlaš ohcamiid ovdaoastináigodagas ja ahte guoskevaš gielddat ja stáhta suorgeeiseválddit mieđihit doaibmašiehtadussii. 1988 rájes 1992 lohppii bohte 6 ovdaoastinšiehtadusa ohcama Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii. Buohkaide miedihuvvui. Doaibmašiehtadus lea áigeguovdil go iskkadeamit cájehit ahte leat rogganveara gávdnoštumit ja doaimmaheaddji dáhttu álggahit doaimma. Šiehtadus ásahuvvo ovdaoastinšiehtadusa oalgešiehtadussan 1 649 , ja anus mudde vuoigatvuođaid ja ráddjehusaid, rudalaš ja doaibmateknalaš dilálašvuođaid váldodeattuin. Šiehtadus lea dan duohken leago addon doaibmakonsešuvdna. Go doaibma lea konsešuvdnageatnegas, namalassii go galgá doaimmahuvvot kálkageadge- dahje kvárcagávnoštumis, doaibmašiehtadus deavdá eanaš konsešuvdnaeavttuid maid Ealáhus- ja energidepartemeantta beales leat bidjan báikkálaš dilálašvuođaid ektui, ja dasa lassin sihkkarastá eanaeaiggáda beroštumiid ee. hattiid mearrideames. Go gávdnoštumi doaibma ii gokco konsešuvdnalágain, lea dasa lassin johtucálus MA 17/87 Stáhta vuvddiid direktoráhtas ee. Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii váldit luvvosiid bávttis dahje mássaluvvosiin, dehálaš. Dás mearriduvvo ahte eavttut maid Eanadoallodepartemeanta bidjá go doaibmabidju gáibida konsešuvnna 1974 lága mielde, galgá maiddái biddjot go eanavuovdineiseválddit šiehtadallet minerálroggamis stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin. Eavttut leat geardduhuvvon bajábealde 4.13.4.2. cuoggás. Johtucálus ii ráddje lasihit eará eavttuid dasa, mii ain orru dárbbašuvvomin birrasa, luonddu, báikkálaš ealáhusberoštumiid ja muđui erenoamáš dilálašvuođaid deasttas. Eavttut váldo mielde vuosttas geardde geassemánu 2. b. 1987 addán láigošiehtadusas "Karibakken" mássavieccahahkii Álttás, maid Alta Betongsand, Álttá gielda ja Stáhta geaidnodoaimmahat láigohit. Go doaibmašiehtadusa galgá cállit, eai vvlean ođđa gulaskuddamat. Dalle vuodduduvvo cealkámušaide mat leat addon ovdaoastinšiehtadusa oktavuođas. Cealkámušat mat leat addon, leat datte dábálaččat addon dainna eavttuin ahte lea sáhka gávdnoštumi jeavddalaš doaimmas. Doaibmašiehtadusat leat adnon nu dehálažžan ahte lea dodjaluvvon eanavuovdinstivrii daid mearridit. Go doaibma lea álggahuvvon, ferte vuoigatvuođalaš máksit minerálaid ovddas maid roggá. Eanavuovdinkantuvrra haddenláhkaásahusaid mielde galgá haddet gaskal 1,5 - 3 % vuovdimis rehkega vuovdinhattis. Mássavieccahagas meroštallo haddi dan mielde man olu mássa roggo. Lassin minerálaid ohcan- ja ávkkástallanvuoigatvuhtii, ferte láigolaccas leat lohpi hálddašit eatnamiid dan láhkai ahte minerálgávdnoštumi sáhttá ávkkástallat. Lihttoláigoheapmi lea dábálaš. Dákkár šiehtadusain mearriduvvo makkár guovlu láigohuvvo, man guhkes áigái, buhtadas ja várra eará mearrádusat mat gulašit iešguđet guvlui. Láigovejolašvuođa oppalaš ráddjehusat leat biddjon eanavuovdinlága § 2:i, geahča bajábealde 2. kapihttalis. Dán oktavuođas sáhttá vel namuhit ahte luonddusuodjalaneiseválddit eanavuovdinláhkaásahusa § 16 mielde galget gulaskuddot cievragávdnoštumiid ávkkástallamis. Dasa lassin lea seamma sajis oppalaš mearrádus ahte guoskevaš orohatstivra ja guovllustivra galget váldot mielde go doaibmabidju guoská boazoealáhusa beroštumiide. Dábálaš lea bidjat eaktun eanaláigoheapmái ahte doaimmaheaddji váldá oktavuođa boazodoalu orgánaiguin, nu ahte sáhttá mearriduvvot makkár doaibmabijuid ferte ásahit láivudan dahje headuštan dihte báktedoaimma vahágahttima. Dalle sáhttá cájehuvvot ahte dárbbašuvvo bissehit minerálroggama muhtun, erenoamáš hearkkes áigodagaid. Ovdamearkkat leat vel ahte eanavuovdinorgánat, dan sadjáigo biehttalit láigohanohcama, leat iskan ohcci ohcat eará guovlluin gos riggodat galggašii leat, muhto mas vuosttaldeamit, dávjá boazodoalus, eai leat seamma garrasat. Eanavuovdinkantuvrra mihttomearri sáddo- ja cievrariggodagaid hálddašeamis stáhtaeatnamiin ovdanbohtet eanavuovdinstivraášši 21/91 referáhtas. Dás cuožžu : "1. Servodat galgá oažžut vejolašvuođa mássaide maid dárbbaša, ráddjehusaiguin maid birasgáhtten bidjá guhkit ja oanehat áigái. 2. Finnmárku eanavuovdinkantuvra oidá gielddaid ieža mearridit plánavejolašvuođaid bokte mo galgá viežžat mássa. 3. Geavaheaddjiin galgá vejolašvuohta viežžat mássaid dallego sáhttet dainna ávkkástallat. 4. Kvalitehtamássat galget adnot kvalitehtagáibideaddji ulbmilii. 5. Mássaid vejolašvuođat galget seammás ráddjejuvvot nu ahte ámmátlaš mássavieccahaga doaimmaheaddjit sáhttet oažžut dohkálaš ruhtadili. 6. Ii ovttage mássagávdnoštupmái galgga hukset dahje earaláhkai bilidit jus rivttes fágalaš ja politihkalaš eiseválddit eai mielaevttot dan mearrit. 7. Buot sajiid gos dahket meassamiid galget plánejuvvot corgendoaimmat. 8. Corgendoaimmat galget álggahuvvot go doaibma álgo. 9. Mássavieccahaga galggašii sáhttit atnit eará ulbmilii go lea geargan dan atnimis. 10. Mássasuoládeapmi lea billisteaddji eanaeaiggádii, mássavieccahatdoaimmaheaddjiide, fievrredeaddjiide ja olles servodahkii. Suolavuohta ii galgga danin gánnáhit." Ulbmil váldo dál láigošiehtadusaide eanavuovdinkantuvra dahká mássavieccahagaide. vvVárdosa dihte sáhttá áibbas loahpas namuhit ahte Báktedoaimmahagas láhkaásahusa mielde Báktedoaimmahaga birra 1990 rájes ovddasvástida bákterusttegiid gohcci bákterusttegiin stáhtaeatnamiin. Šiehtadusain Báktedoaimmahagain lea Finnmárkku eanavuovdinkantuvra liikká, geavatlaš árttain, váldán badjelasas gohccibargguid fylkkas. Dán oktavuođas lea álggahuvvon corgenprográmma Álttás, masa AL Alta Skiferbrudd lea ráktodoaimma láigolihttošiehtadus. Corgenprográmma lea ee. ahte galgá ásahit doapparrádjosiid ja ahte galgá garrasit deattuhit birasbuorri doaimma. 4.14. CÁHCEFÁPMU 4.14.1. Álggahus Finnmárkkus eanaš čázádagain lea njuoskkadatguovlu 1650 njuoskkadatvátni 1651 guovlluin Sis Finnmárkkus ja Davvi-Suomas, gos gaskamearalaš arve/muohttinmearri lea 300-500 mm jahkái. Čázádagat mannet dasa lassin cada hui vuollegis duottarguovllu, gitta 400 mehtera bajábealde ábi. Riddoguvlui lassána gahcahat muhtun jogain, muhto eai dásge leat dal stuorra gahcahagat. Danin lea Finnmárkkus hui unnán cáhcefápmovejolašvuohta 1652 . Oktiibuot leat cáhcefápmovejolašvuođa mas sáhtášii ávkki atnit 2701 Gwh (gigawattdiimmuid) , mii vástida sullii 1,6% riikka cáhcefápmovejolašvuođain oktiibuot. Moanat čázádagat Finnmárkkus lea ráfáiduhtton cáhcefápmohuksemii. Dasa lassin eai adno moanat čázádagat huksenprošeaktan go eará geavaheaddjit vuosttaldit dan dahje ruđalaš deasttaid geažil. Danin huksejuvvo viehka uhccán cáhcevaljiin Finnmárkkus, ja Finnmárku lea dál riikka stuorámus, oktilaš guovlu gos čázádagat eai leat muddejuvvon. 14 čázádaga Finnmárkkus leat dál muddejuvvon cáhcefápmobuvttadeapmái. Buoddun masa leamaš stuorimus fuomášupmi, leat Álttá-Guovdageainnu-čázádaga buoddun, mii loahpalaccat mearriduvvui 1979:s ja buodduduvvui cuovvovaš jahkebotta. Buoddun lea dárkilat válddahallon Sámi vuoigatvuođalávdegotti vuosttas árvalusas, NAC 1984:18 50. siidus cuo. Fylkka muddendoaimmat leat nuppástuhttán cáhcejodu oktiibuot 270 km, ja 23 km 2 leat áibbas goikan. Cáhcealdásaŧ 653 leat mielddisbuktán buoddudeami sullii 26-28 km 2 . Birrasii guokte goalmmátoassi guoski johkagaskkain ja buddon eatnamat gullet Álttájoga, Báhcaveajjoga ja Áttánjoga-Irgevuonbuoddumiidda. Dál leat 17 rávdnjelágádusa Finnmárkkus. Eanaš rávdnjelágádusat Finnmárkkus leat unnit, ja dušše njeallje dain, Álttá rávdnjelágádus, Remáguoika, Áttánjohka ja Máiddet, buvttadit badjel 100 Gwh jagis. 1985 rájes 1991 rádjai lea fylkka iežas buvttaduvvon elektralaš fápmu lassánan 697 Gwh 1985:s gitta 1500 Gwh 1991:s, mii dahká 1,35 % riikka olles buvttadeamis. Oktiibuot lea fápmobuvttadanvejolašvuohta 1654 Finnmárkkus meroštallon 2701 Gwh. 31.1.1991 lei 1374 Gwh dahje 50,1% buodduduvvon, 842 Gwh dahje 31,1 % ahkkái suodjaluvvon ja 76 Gwh dahje 18,8% buoddudeamen/ohcanmeannudeamen. Jahkásaš fápmogeavaheapmi 1655 fylkkas lea sullii 1400 Gwh. Fylkka iežas buvttadeapmi molsašuvvá jagis jahkái, muhto gokcá dábálaččat sullii 80% dárbbus. Dárbu muđui gokco Statskraft fámuin. Dasa lassin dárbbašuvvo sihke badjebázafápmu vvja oastit lassefámu Ruoššas ja Suomas. Finnmark Energi, maid fylkkagielda eaiggáduššá, ovddasvástida ovttas guhtta báikkálaš ja iehcanas rávdnjelágádusain fylkka elefápmoatnima. Finnmárkku 1992-95 fylkkaplána 104. siiddu mielde lea mihttomeari guhkit áiggis ahte ovttadagat galget ovttastuhttojuvvot ovtta fylkkaviidosaš buvttadansearvin. Rávdnjelágádusain leat moanat ruđalaš buvttut gielddaide maidda rávdnjehuksen cuohcá, sihke konsešuvdnadivadiin, konsešuvdnafámuin ja vearuin. Buot Finnmárkku gielddaide oktasaccat gártet rávdnjehuksema sisaboadut sullii 15 miljon ruvnnu. Fápmosearvvit leat dasa lassin máksán oktiibuot sullii 11 miljon ruvnnu ealáhusfondii. Dehálaš ráddjehus sáhttit ávkkástallat cáhcefápmoriggodagaid, lea ahte čázádat suodjaluvvo buoddumii. Stuorradiggi lea mearridan ahkkái muhtun čázádagaid suodjalit I-IV čázádatsuodjalanplánas, mat bohte 1973, 1980, 1986 ja 1992, ja mat oktiibuot gártet Landsplan for vern av vassdrag, geahča St.prp. nr. 118 (1991-92) . Suodjalanplánat siskkildit riikkadásis 18,8% ávkkálaš cáhcefápmovejolašvuođas oktiibuot. Suodjalanplánat vulget čázádagas ja olles njuoskkadatguovlluš 656 , ja gieldá rávdnjehuksema čielga suodjalanárvvuid 1 657 geažil. Sámi beroštumit leat leamaš mearrideaddjin sámi guovlluid moanat čázádagaid ráfáiduhttinmearrádusaide. Finnmárkkus leat oktiibuot fylkka 43 čázádaga 31 % cáhcefápmovejolašvuođain siskkilduvvon suodjalanplánaide. Suodjalanplánat siskkildit cuovvovaš čázádagaid Finnmárkkus: Suodjalanplána I(1973) Suodjalanplána II(1980) Suodjalanplána III(1986) Fállejohka Guovdageaidnoázádat Riehppovuončázádat Goavkejohka 1658 (Álttáčázádaga osiiguin) Muorralčázádaŧ 659 Rávttošjohka Leavnnjajohka 1660 Bissojohka Ráirrojohka (Leavnnjajohka) Juovlajohka 1661 Stuorrajohka 1662 Vuorjánjohka, Fálleveajjohka 1663 Siidejohka 1664 Ovsttarjohka 1665 /Doaresjohka Skáidi Oarddojohka 1666 Stuorrajohka 1667 Ruoššajohk 1668 čázádat Ánnejohka 1669 Irevuonjohka 1670 Suodjalanplána IV(1992) Suovvejohka 1671 Billávuonjohka 1672 Coakcavuonvágge 1673 čázádat Máskejohka 1674 Smiervuonjohka 1675 Gávvajohka 1676 Rovvejohka 1677 (Bruelva) Lavttejohka 1678 Mielkejohka 1679 Njidgujohka 1680 Máskev. Skiessjohka 1681 Loamejohka 1682 Veadjejohka 1683 cázá. Ráhkojohka 1684 Stuorrajohka 1685 Njávdánčázádat Lággojohka 1686 Uvdojohka 1687 Deatnu Lággojohka Gállojogačázádat Ellejohka 1688 / Oddajohka 1689 , Reahpenjohka 1690 Ødevassbekken Sáttovuonjohka 1691 Gáiddošjohka 1692 Ábmotmehciid riikkaplánage, St.diedáhus nr. 62 (1991-92) , sáhttá headuštit cáhcefápmovaljiid ávkkástallama. Dát riikkaplána ii mearkkaš maidege Finnmárkui dán oktavuođas; go ii oktage plánejuvvon čázádathuksen fylkkas leat guoskkahuvvon álbmotmeahcceplánas. 4.14.2 Láhkavuodus ja njuolggadusat Dehálamos lágat dán áššesuorggis leat njukcamánu 15. b. 1940 čázádatláhka nr. 3 ja juovlamánu 14. b. 1917 čázádatmuddenláhka nr. 17. Dasa lassin guoskkahuvvojit juovlamánu 14. b. 1917 industrikonsešuvndaláhka nr. 16 ja geassemánu 19. b. 1990 energiláhka vnr. 50. Geassemánu 19. b. 1992 láhka nr. 62 nuppástuhttá dehálaccat vvvvmuddenlága, industrikonsešuvdnalága ja čázádatlága. Njukcamánu 15. b. 1940 čázádagaid láhka nr. 3 (čázádatláhka) lea čázádagaid oppalaš láhka. Láhka gusto buot doaibmabijuide čázádagain, earret go doaibmabidju galgá cuovvut muddenlága, geahča vulobealde. Čázádatlágas leat ovttaskas olbmuid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mearrádusat ja álbmoga beroštumiid áimmahuššan. Lága § 1:s lea deattuhuvvon ahte buot cáhcecoahkuŧ 693 opmodagas gullet eanaeaiggádii. Cáhcefápmohuksema oktavuođas lea erenoamážit eanaeaiggáda gahcahatvuoigatvuođat beroštahtti. Čázádatlága 10. kapihttalis leat njuolggadusat čázádatdoaibmabijuin. Lea dehálaš erohus gaskal doaibmabiju mii gullá rávdnjehuksemii ja eará čázádatdoaibmabijuid. Erohus dihtto go leat iešguđet konsešuvdnaeiseválddit dan mielde gustogo doaibmabidju rávdnjehuksemii dahje ii, geahča vulobealde. Doaibmabijut mat gullet rávdnjehuksemii leat hukset johkarávdnjelágádusa ja hukset alladeaddorusttega 1694 jahkemuddenaldásiid 1 695 haga. Dáid rávdnjelágádusain váldo cáhci čázádagas ja biddjo bohccái fápmostášuvdnii. Dákkár rávdnjehuksemat eai leat čázádatmuddemat muddenlága áddemis, daningo dás ii cáhcealdásiid geavaheames dássejuvvo jahkásaš cáhcejohtu. Čázádatlága njuolggadusat gustojit buot meassamiidda mat dahkkojit čázádagas rávdnjelágádusa huksema oktavuođas, gitta das rájes go cáhci váldo jogas ja máhcahuvvo. Doaibmabiju ovdamearkan leat cáhcegolgadeapmi sisa, jodihantunnela, fápmostášuvdna ja bohccespáitu 1696 . Datte galgá dušše unnit rávdnjehuksemiid meannudit čázádatlága mielde, ja rádjá lea biddjon vurdojuvvon gaskamearálaš 1697 jahkebuvttadeamis mii lea 40 Gwh. Jus buvttadeapmi stuorru, galgá konsešuvdna addot muddenlága mielde. Áigga bidjat dássálaga čielga rávdnjehuksemiid čázádatmuddemiiguin, leat go goappašiid háviid lea mealgadaš luonddubillisteamit. Go čázádatláhka gusto buot doaibmabijuide čázádagain, de čázádatláhka olaha čázádatmuddemiiddage mat iešguđet árttain eai siskkilduvvo muddenlágas. Čázádatláhka omd. gusto doaibmabijuide mat eai leat dan made stuorrát ahte muddenláhka gusto. Seamma gusto čázádatláhka go cáhcefámus galgá leat jándor- ja vahkkodoaibma ja go muddenrusttegis eai leat industriála ulbmilat. Eará doaibmabijut čázádagas, nappo doaibmabijut mat eai gula rávdnjehuksemii, omd. šalddit, gilvaguollerusttegat, guollecakkit biebmanrusttegiid oktavuođas, dulvegeahpedanrustteŧ 698 , buoddumat, goaivumat j.s. Oktasaš čázádatdoaibmabijuide lea ahte dat, nu guhkásgo sáhttá vearditmeahttun goluid dahje vahága haga dahkat, galget cadahuvvot nu "ahte nu unnán go vejolaš vahágahttá dahje bilida dábálaš beroštumiid ovddas", geahča čázádatlága § 104 nr. 1. Njuolggadusa ulbmil lea mearridit ahte galgá deastta atnit dábálaš beroštumiide numo guollebivdui, johtalussii, lahttemii, ealáhus- ja luonddusuodjalanberoštumiide ja olgunastimii go čázádagas ohcco lohpi álggahit doaibmabiju. Dasa lassin lea moanat háviid gáibádus dohkkehit doaibmabiju konsešuvnna bokte. Čázádatlága § 104 nr. 2 mielde šaddá konsešuvdnageatnegasvuohta go doaibmabidju "sáhttá vahágahttit dahje bilidit veahášge dábálaš beroštumiid ovddas". Konsešuvdnageatnegasvuohta gusto vel go doaibmabidju "sáhttá vurdot ahte gilván dahje gilvvehahtti eatnamat dahje lunddolaš gieddi, vuovdi, darfejeakkit dahje guohtumat biddjojit cázi vuollái dahje earaláhkai biliduvvojit nu olu ahte báikki dilálašvuođaid mielde ferte atnit vahátlažžan dábálaš beroštumiide", geahča § 105. Konsešuvdnageatnegasvuohta gusto leš dal doaibmabidju ásaheapmi, fas huksen, lassi huksen dahje rusttega nuppástuhttin. Konsešuvdnageatnegasvuohta ii leat dán lága mielde nappo gitta sturrodatalbmadeamiš 699 , muhto boahtá doaibmabiju ollislaš árvvoštallama váikkuhusain. Eanaš čielga rávdnjehuksemiin várra leat dákkár váikkuhusat ahte ferte leat konsešuvdnageatnegas. Juovlamánu 14. b. 1917 čázádatmuddemiid láhka nr. 17 (muddenláhka) gusto stuorámus čázádathuksemiidda. Muddenláhka lea sierraláhka doaibmabijuide maid ulbmil lea stivret dahje lasihit cáhcejodu čázádagas, ja dán láhkai dássidit čázádaga cáhcejodu jagi badjel, dahje duvdit cáhcejodu eará áiggiide jagis omd. ruđalaš deastta geažil. Láhka siskkilda danin sihke daid háviid go aldásiid geavaheames vurkejuvvo cáhci cáhcás áigodagain, mii maŋŋil adno lasihit cáhcejodu coagis áigodagain, ja go lasiha cáhcejodu sirdimin cázi, juogo dan čázádagas dahje eará čázádagas. Makkár doaibmabijut leat konsešuvdnageatnegasat, lea mearriduvvon § 1:s. Konsešuvdnageatnegasvuohta gusto: "...rusttegiidda dahje biergasiidda čázádaga cáhcejodu muddemiidda, dása gullá maid stuoridit dahje nuppástuhttit boares muddenrusttega, ...rusttegiidda dahje bargguide cáhcejodu lasihan dihte go sirdá cázi." Moanat dehálaš spiehkastagat leat dahkkon konsešuvdnageatnegasvuođas. § 2:s boahtá ovdan ahte láhka dušše gusto go muddemis leat industriála ulbmil, mii dábálaččat lea cáhcefápmobuvttadeapmi. Ovdamearkka dihte ii gula dáidda lágaide cáhcealdásiid huksen sihkkarastin dihte gieldda cáhceatnima. § 3:s leat muhtun doaibmabijut spiehkastuvvon konsešuvdnageatnegasvuođas. Láhka lea jurddašuvvon dušše huksemiidda main lea badjel dihto sturrosaš muddenalddis, ja § 3 2 d) cuoggá mielde ii leat konsešuvdnageatnegas jus mudden ii lasit olles čázádaga cáhcefámu badjel 3000 luondduheastafámuin, dahje cáhcefámu ovtta goržžis badjel 500 luondduheastafámuin. § 3 eará spiehkastagaide lea calbmáicuohcci iešvuohki ahte leat doaibmabijut mat eai cuoza erenoamážit eará beroštumiide. Cuožžu omd. § 3 nr. 2 a) bustávas ahte konsešuvdna ii dárbbašuvvo muddendoaimmas mii ii váikkut, ahte báikedilálašvuođaid mielde mealgat gilvon dahje gilvvehahtti eatnamat, lunddolaš gieddi, vuovdi dahje gárdeguohtun billašuvvá dahje vahágahtto. Doaibmabijut mat eai heive muddenláhkii, cuvvot numo namuhuvvon bajábealde čázádatlága, jus vahágahttet dahje bilidit dehálaccat dábálaš beroštumiid ovddas. Rávdnjehuksemiin eai leat áibbas inta mearit makkár doaibmabijut galget cuovvut muddenlága ja makkárat galget cuovvut čázádatlága, ja muhtun háviidgo goappašat lágat galget aitosaccat adnot, guoddán meannudeami čázádatlága mielde ja baicce atnán muddenlága olles prošektii. Seamma lea muhtun háviid bidjan eavttuid muddenlága mielde, vaikko doaibmabidju aitosaccat gullá čázádatláhkii. Dán árta lea ahte illá lea erohus dábálaš ja almmolaš beroštumiid váikkuhusain go ásaha aldásiid ja danin goikada vvvvčázádatosiid, dahje go váldá cázi čázádagas ja bidjá bohccái fápmostášuvdnii. Juovlamánu 14. b. 1917 industrikonsešuvdnalágas nr. 16 (láhka háhkat goržži, bákterusttega ja eará giddodagaid jna.) , leat njuolggadusat konsešuvdnageatnegasvuođas go háhká gorževuoigatvuođaid eaiggáduššanvuoigatvuođa dahje geavahanvuoigatvuođa. Eará doaimmaheaddjiide go stáhtii dárbbašuvvo konsešuvdna jus gorži muddemis navdo sáhttit addit badjel 1000 luondduheastafámu, juogo dušše dat dahje ovttas eará goržžiiguin maid háhkki eaiggádušša dahje geavaha, geahča lága § 1 vuosttas lađđasa. Gonagas addá konsešuvnna industrikonsešuvdnalága § 1 mielde. Jus gorži muddemis navdo sáhttit addit badjel 20.000 luondduheastafámu, dahje jus mealgadaš beroštumit leat vuostálaga, galgá ášši ovddiduvvot Stuorradiggái ovdal konsešuvdna addo, geahča § 2 nuppi lađđasa. Ná cuožžu maid muddenlága § 2:s. Mo stuorradiggemeannudangáibádusa galgá áddet, lea meannuduvvon vulobealde 4.14.3.1. cuoggás. Geassemánu 19. b. 1990 energiláhkage nr. 50 (energia buvttadeami, earáhuhttima 1700 , sirdima, jodiheami ja juogadeami jna. láhka) ferte namuhuvvot. Lága ulbmil lea buvttadan energias lasihit beavttalmahttima, haddedássema ja ulbmálaš vuovdima ja geavaheami. Mii vuhtto ođđa energilágas, ja mii lea earalágan go ovddeš energilágas, lea nannosat gávpemárkanlaš fápmosuorgái 1701 dáhttu. Energidoaimmahagat galget ieža sáhttit gilvvohallet energigávpemárkaniin, ja prošeavtta ruhtadillái oažžut eanet ovddasvástádusa ja vára 1702 . Konsešuvdnaeiseválddiid bargun gártá sihkkarastit ahte huksen váikkuha dohkálaš coahkis valljihálddašeapmái, ja ahte váldo doarvái deasta eará beroštumiide maidda rávdnjehuksen cuohcá, birasdeasttaidege. Lágas ii leat njuolga mearkkašupmi čázádaga buoddumis, muhto guoskkahuvvo go ásaha "buvttadeami, earáhuhttima, sirdima ja juogadeami elektralaš alla gealdaga energirusttegiid", buo. lága § 3-1. Dákkár rusttegiid huksen ja doaibma gáibida Norgga čázádat- ja energidoaimmahaga Elefápmoossodaga konsešuvnna. Konsešuvdnageatnegasvuohta dán lága mielde gustoge go stáhta lea huksejeaddji. Energiláhka gusto rávdnjelinjáid huksemis ja lea meannuduvvon vulobealde 4.14. kap. Geassemánu 14. b. 1985 Plána- ja huksenláhka nr. 77 VII-a kap. cuozahusčielggademiid birra ja suoidnemánu 27. b. 1990 § 2 a) láhkaásahus addá diedihangeatnegasvuođa plánaide "cáhcefámu huksemii mii jahkásaccat buvttada badjel 40 Gwh, dahje huksemat mat mearkkašit čázádaga muddenlassáneami unnimus 9000 luondduheastafámuin." Go lea diedihuvvon, mearrida Ealáhus- ja energidepartemeanta fágadepartemeantan, ovttasrádiid Birasgáhttendepartemeanttain, dárbbašuvvogo cuozahusčielggadeapmi. Dat galggašii dalle cuovvut ohcama, geahča muddenlága § 5 c) bustáva. Cuozahusčielggademiid njuolggadusat leat lagat válddahallon oppalaccat bajábealde 3. kapihttalis plána ja huksenlága birra. St.diedáhus nr. 60 (1991-1992) ovddida dárkkistuvvon Samlet plan for vassdrag (Coahkis čázádatplana) . Dás cadamannojit ja árvvoštallojit riikka báhcán cáhcefápmovejolašvuođat, namalassii čázádagat mat eai vel leat buodduduvvon, mearriduvvon buodduduvvot dahje ahkkái suodjaluvvon suodjalanplánain dahje eará ráfáiduhttinmearrádusain. Coahkis Plánaid ulbmil lea cohkket riikka cáhcefápmovaljiid riikkalaš hálddašeami. Dan ektui go suodjalanplánat leat vuodduduvvon čielga suodjalanárvvuide, vvvuolggahuvvo Coahkis Plána eará sajis. Dás biddjo fuomášupmi vejolaš cáhcefápmohuksemiidda ja bidjá dáid guovtti jovkui, riidomuttuin 1 703 eará geavahanberoštumiiguin ja rávdnjelágádusekonomálaš árvvoštallamiin. Ovdalgo cáhcefápmoprošeakta lea biddjon ovttage jovkui, lea iešguđet čázádagat árvvoštallon, mas buoddudeami váikkuhusat leat vihkkedallon iešguđet beroštumiid ektui ee. luonddusuodjalusa, olgunastima, fuodduid, guliid, cáhceatnima, kulturmuitosuodjalusa, eana- ja vuovdedoalu, boazodoalu ja dulve- ja gollansihkkarastima 1704 . Árvvoštallamat leat cállon čázádatraportii mii maŋŋil lea sáddejuvvon gulaskuddamii fylkkagielddaide, gielddaide, báikkálaš ealáhus- ja beroštanorganisašuvnnaide, fápmoservviide jna. Prošeavttat mat dasto leat biddjon I jovkui, leat huksemat mat dán áššemeannudeami vuođul adnojit cáhcefápmoprošeaktan maid dasttán sáhttá konsešuvdnameannudit. I joavkkus leat prošeavttat muddejuvvon gaskal 1-5. Joavkkuid bidjan cájeha makkár vuoruheami huksemis leat riidomuttu ja ekonomalaš deastta mielde, ja 1 joavku vuoruhuvvo bajimužžii. Prošeavttat maid leat biddjon II jovkui, leat buoddudeamit maid sáhttá ávkkástallat rávdnjehuksemii dahje eará ulbmilii, muhto mii cohkkejuvvon árvvoštallama mielde ii sáhte dál konsešuvdnameannudit. Dán joavkku prošeavttat leat seammaláhkai muddejuvvon 6 -15 riidomuttu ja ekonomalaš deastta mielde. II joavkku prošeavttain daddjo (5.siidu) : "Máŋga II joavkku prošeavttain lea stuorra riidomuddu. Ii vuos mearriduvvo galles dáin guhkit áiggis galgá sáhttit konsešuvdnameannuduvvot. Dákkár mearrádus ferte, lassin fápmodássádaga, vuolggahuvvot oppalaš árvvoštallamis čázádagain mat guoskkahuvvojit. Ráđđehus deattuha ahte čázádatguovllut gos leat stuorra riiddut prošeavttaide vuosttažettiin berrešit geavahuvvot eará ulbmiliidda go cáhcefápmohuksemii." Finnmárkku beales ovdanbuktá Coahkis Plána muhtun prošeavttaid mat ovddit ođđa árvvoštallamiš 705 leat meannuduvvon ja juhkkojuvvon, muhto mas dál eai leat oddasit árvvoštallon. Prošeavttat doalahit danin árvodási dat ovdal leat ožžon. Dasto leat ođđa árvvoštallamat njealje prošeavttas, Stuorravuonbahta, Dálbmeluokta, Fálesnuorri ja Fielvuonklubbu II. Dasa lassin meannuduvvo okta ođđa prošeakta, Skirvi/Liidnavuotna. Árvodássi vejolaš cáhcefápmoprošeavttaide Finnmárkkus gártá dán mielde ná: I joavku II joavku (sáhttá hukset dalán) : (ii sáhte vel hukset) Guommajohka (gr.2) Dálbmeluokta lassihuksen. (gr. 6) Mánešjohka 1706 , mols. B (gr. 3) Fálesnuorri VA 2 (gr. 8) Gávvajohka/Gávvuotna (gr. 3) Strovbmavuotna II, mols.. VB (gr.8) Stuorravuonbahta 1707 , lassihuksen. (gr.3) Liidnavuotna 1708 , buot. B 1 (gr. 10) Mánešjohka, mols. A (gr. 4) Liidnavuotna, mols. A (gr. 13) Strovbmavuotna II, mols. VA (gr. 4) Fielvuonklubbu 1709 , mols. B 2 (gr. 13) Fálesnuorri, lassihuksen. mols. A 1 (gr. 5) Siedgajávri 1710 /Idjavuotna 1711 (gr. 13) Maŋŋilgo Coahkis Plána ovdanbuktui, lea Gávvájohka/Gávvuotna vhuksejuvvon. Beroštahtti dán oktavuođas lea vel ahte Coahkis Plánas lea árvvoštallan makkár váikkuhusat ođđa cáhcefápmohuksemiin leat sámi beroštumiide, geahča 37. siiddus. Áigumuš lea leamaš oažžut oppalaccabut dieduid mo sámi beroštumit guoskkahuvvojit cáhcefápmohuksemis, ja dan láhkai addit eiseválddiide buoret vuddosa árvvoštallat mo báhcán cáhcefápmovaljiin sámi guovlluin berrešii ávkki atnit. Daddjo ahte sámi beroštumit belohahkii leat leamaš eará geavahanberoštumiid oassin, omd. guliid, fuodduid ja olgunastima, ja belohahkii iehcanas geavahanberoštupmin, omd. boazodoallu ja sámi kulturmuitosuodjalus. Lassin ávkkástallat iešguđet riggodagaid lea gidden fuomášumi sámi guovlluid kultur- ja identitehtaárvuige mii lea sámi ássamis, barggaheamis ja servodateallimis. Dán hárrái daddjo: "Lagaš oktavuođa geažil gaskal sámi kultuvrra, ealáhusaid ja ássama, eaktuda sámi kultuvrra suodjaleapmi suodjalit sámi ealáhusaid ja ássanguovlluidge. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi bargá čielggadit vuoigatvuođa sámi ássan- ja atnuguovlluid luondduriggodagaide. Berrešii ainjuo cájehuvvot várrogasvuohta sámi guovlluin jus pláneš ođđa luonddumeassamiid. ..................... Dán Coahkis Plána oddaárvvoštallama oktavuođas leat sámi beroštumit deattuhuvvon prošeavttaid saji loahppaárvvoštallamis. Departemeanta deattuha vel man dehálaš lea geahccat sámi beroštumiid oppalaccat jus boahttevuođas sámi guovlluin prošeaktakonsešuvnnat meannuduvvojit." Finnmárkku 1992-95 fylkkaplána hábme 104. siiddus fylkkagieldda ulbmila fylkka energiatnimii: "- Doaimmahit doarvái ja sihkkaris energiija geavaheddjiide fylkkas. - Háhkat el-fámu hálbbemus vejolaš haddái geavaheddjiide fylkkas. - Dásset el-fápmohattiid fylkkas. - Leahkit mielde geahpedeamen birasváikkuhusaid energiijageavaheamis." 4.14.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Váldosárgosiin sáhttá dadjat ahte cáhcefápmoriggodagaid hálddašeapmi stivrejuvvo guovddášhálddahusas, ja ahte lobiid addá Ráđđehus, dahje ráhkkaneaddji stuorradiggemeannudusa maŋŋil erenoamáš stuorra áššiin. Ii ovttage orgánii gieldda dahje fylkkagieldda dásis leat njuolga biddjon hálddašanbarggut, muhto dat leat dehálaš gulaskuddanorgánat. Govvádus ráddjejuvvo orgánaide mat leat mielde go galgá addit konsešuvnna čázádatlága ja muddenlága mielde, go dat leat cáhcefápmohuksema guovddáš lágat. Stuorradiggi galgá leat mielde konsešuvdnaohcanmeannudeamis stuorát čázádatmuddemiin, geahča muddenlága § 2, nuppi lađđasa. Dás cuožžu : "Jus mudden lasiha čázádagas cáhcefámu unnimus 20.000 luondduheastafámu, dahje leat mealgadaš beroštumit vuostálagaid, ii berrešii lohpi addot ovdalgo ášši leat ovddiduvvon Stuorradiggái." Ahte ášši berre ovddiduvvot Stuorradiggái, leat dulkojuvvon nu ahte ášši galgá ovdanbuktot Stuorradiggái, ja ahte Stuorradiggi ferte mieđihit ohccojuvvon čázádatmuddemii. Mearrádus adnojuvvo lágalašvuohtaeaktun 1 712 ; go doaibmabidju gullá láhkii, ferte Stuorradiggi dohkkehit huksema ovdalgo Ráđđehus sáhttá addit loahpalaš čázádatkonsešuvnna. Njuolggadus lea dulkojuvvon vel nu ahte stuorradiggemeannudeami gáibádus gusto dušše go Ráđđehus miediha ohcamii. Biehttaleapmi ii dárbbaš nappo dohkkehuvvot Stuorradikki beales. Stuorradiggi lea datte váidalanásahus go ohcan biehttaluvvo, geahča muddenlága § 8 nuppi lađđasa ja vulobealde. Maŋŋilgo čázádatlága § 22 muhtui 1992:s, mearriduvvui ahte stuorradiggemeannudeami gáibádus galgá gustot dallege go doaimmahuvvo stáhta olis, mii lágada ovddeš geavada, mas gal maná lea atnán "mieđihit muddemii" namahusa, muhto mas mearrádus mearkkaša dan seamma. Vaikko stáhta muddenlága § 2 mielde orru leamen spiehkastuvvon konsešuvdnageatnegasvuođas, lea nappo háliidan seamma geavada huksema dohkkeheamis, sorjjasmeahttun leago priváhta dahje stáhta beroštumit mat leat duogábealde. Gonagas stáhtarádis dahje Ráđđehus lea konsešuvdnaeiseváldi muddenlága mielde go mearrádusa ii galgga Stuorradiggi dahkat, ja čázádatlága mielde go doaibmabidju álggahuvvo rávdnjehuksema oktavuođas, buo. cakcamánu 7. b. 1990 nr. 733 ggl. cea. Vai konsešuvnna sáhttá addit muddenlága mielde, lea eaktun ahte huksema negatiivva váikkuhusat eai mearkkaš eanetgo huksema positiivva váikkuhusat. Dát gáibádus lea muddenlága § 8:s hábmejuvvon ná: "Konsešuvnna čázádatmuddemii berrešivcce dábálaččat dušše addit, jus vahágat dahje bilideamit dábálaš dahje priváhta beroštumiid ovddas eai adno mearkkašit olus go buohtastahttá ovdduiguin maid mudden dagaha. Deasta berrešii atnit eará vahát- ja ávkeváikkuhusaidege main lea servodatlaš mearkkašupmi." Maŋimuš ladas váldui láhkii, maŋŋilgo Industridepartemeanta, go mearridii § 8 vuosttas lađđasa, celkkii cuovvovacca : "Departemeanta oaivvilda ahte dán árvvoštallamis ferte geahccat olles hommá ja dan váikkuhusaid positiivva ja negatiiva beliid ovttas, ii dušše gaskkahis ávke- ja vahátváikkuhusaid priváhta ja dábálaš beroštumiide, muhto buot gaskkustahtti 1713 dahje dobbelat váikkuhusaidge, omd. lassi fidnošeami, lassi vuovdinmárkanat guovllu buktagiidda, lassi investeremat j.s." (Od.prp. nr. 39, 1958) . Lassin doaibmabiju konkrehta vahágiid mat leat vuoddoealáhusaide, olgunastimii, suodjalanberoštumiide ja dálkkádatdilálašvuođaide, galgá nappo deattuhit oppalat servodatekonomalaš ja ealáhuslaš huksenváikkuhusaide. Dehálamos deasta rávdnjehuksemis lea fápmoatnin. Davimus riikkaosiin lea máddelat fápmoriggodagaid searvedoaibma hui rašši, ja bissovaš fámu mávssolašvuohta šaddá danin dehálaš. Muhto maiddái deasttat numo gánnáheapmi, doaresbeal bargosajit, ruhtajuolludeamit konsešuvndadivadiid ja ealáhusfoandda bokte, ođđa luoddaráhkadeamit, dulvesihkkarastin jna. leat maiddái dehálaš ákkat. Nuppiin sániiguin leat olu deasttat maid dás galgá muitit go mearrádusa dahká. Mii sáhttá váddudit árvvošteami, lea ahte galgá mealgat vihkket buohtastahttinkeahtes sturrodagaid vuostálaga. vvvDábálaš eaktu konsešuvnna addit, lea ahte vuosttaldeamit fertejit vleat unnit mearkkašahtti huksema ovdduid ektui. Mo iešguđet ovddut ja vahágat vihkkedallojit vuostálaga, boahtá das mo doaibmabidju leat plánejuvvon cadahuvvot, makkár luonddu- ja servodatdilli lea dás, makkár eará beroštumit gillájit doaibmabiju dihte, fápmodárbu, bargosadjedárbu jna. § 12:s logahallojit iešguđet eavttut maid sáhttá bidjat go addo muddenlohpái. Eavttut leat máŋggaláganat, daid mearrádusaid rájes mat galget deastta atnit bargiin, lagasbirrasis ja luondduriggodagain, gitta teknalaccabut mearrádusaide muddet cáhcealdásiid, goziheapmi ja mádasatnin. Eavttutge leat iešguđetláganat, muhtumat leat gohccumat mat galget leat buot konsešuvnnain, ja earáid sáhtášivcce dahje berrešivcce váldit mielde. Ovdamearkka dihte lea nr. 8 árvvošteami eaktu. Dás cuožžu ahte konsešuvdnalacca sáhttá gohccut doarjut guovllu eanadoalu, vuovdedoalu, guollebivddu ja boazodoalu ovddideami, juogo foandda dahje jahkásaš mávssu bokte. Sullasaš mearrádus lea nr. 17, mas celko ahte doaimmaheaddji sáhttá gohccut ásahit ealáhusfoandda guoskevaš gildii. Dasto berrešivcce nr. 16 vuosttas lađđasa mielde gohccut konsešuvdnalacca : "garvit bilideames luonddugávdnoštumiid ja guovlluid go dát lea sávahahtti diedalaš dahje historjjálaš árttain dahje guovllu luondducábbodaga dahje sierravuođa geažil. Jus dákkár bilidemiid ii sáhte garvit, galgá luonddusuodjalaneiseválddiide diedihit buori áiggis ovddalgihtii." Dehálaš gohccun lea nr. 12:s. Doaimmaheaddji galgá cuovvut jodihannjuolggadusaid 1714 maid Ráđđehus lea dohkkehan. Njuolggadusain galget leat njuolggadusat mo cáhcemeari teknalaccat galgá muddet aldásis. Jodihannjuolggadusaid oktavuođas leat addon sierra áššemeannudannjuolggadusat, geahča muddenlága § 12 nr. 12 nuppi lađđasa. Huksenkonsešuvnna váikkuhusat leat ahte dat addet vejolašvuođa čázádatmuddemii, ráddjehusaiguin mat cuvvot muddenlága ja juohke konsešuvnna. Muddenlága §§ 10 ja 11 sisdollet lagat njuolggadusaid konsešuvnna áigodagas ja konsešuvdnadivadis. Muddenlága mielde lea konsešuvdna seammás bággolonistanmearrádus. Muddenlága § 16 nr. 1 vuosttas lađđasa mielde "geatnegahtto juohkehaš buhtadasa vuostá árvvošteami mielde luobahit eatnamiid huksejuvvon dahje huksekeahttá, mat dárbbašuvvojit rusttegii, ". Ii vihkkedallo sierra galgágo diktit bággolonisteami, muhto gullá árvvoštallat galgágo addot konsešuvdna. Beroštanvihkkedallan § 8 mielde, lea muđui sullii seammago bággolonistanlága 1715 § 2 nubbi ladas. Bággolonistanváikkuhus lea dušše ráddjejuvvon ieš muddema eatnamiidda, ládduin ja gullevaš rusttegiiguin. Jus dárbbašuvvojit eatnamat eará rusttegiidda ja ráhkkanusaide huksema oktavuođas, ferte bággolonistit čázádatlága mielde. Konsešuvdna čázádatlága mielde sáhttá addot muddenlága § 106 nr. 1 mielde: "go navdo ahte doaibmabidju lea servodahkii ávkin nu ahte almmolaš dahje dábálaš beroštumiid vahát buhttejuvvo eanetgo doarvái." Eai leat addon oppalaš njuolggadusat mat dán árvvoštallamis galget váldot mielde, muhto teaksta bagada huksendeastta govda árvvoštallama vnuppi bealde, dan ektui mo huksen bilida ja vahágahttá ealáhusa, suodjalanberoštumiid, olgunastima, johtalusa jna. Dánge lága mielde sáhttá konsešuvdniige bidjat eavttuid. Čázádatlága § 106 nr. 2 mielde sáhttá konsešuvnnas "bidjat dakkár eavttuid mat gáibiduvvojit almmolaš dahje dábálaš beroštumiid deasttas maid doaibmabidju sáhttá vahágahttit dahje doaibmabiju servodaga ávkki dihte." Unnit huksemiidda árvvoštallojit eavttut konkrehta huksema váikkuhusaid ektui. Makkár eavttut adnojit ávkkálažžan, molsašuvvá áššis áššái. Go konsešuvdna lea addon, sáhttá doaimmaheaddji álggahit doaibmabijuid lobi mielde ja eavttuin mat das leat. Doaibmabidjokonsešuvdna čázádatlága mielde addá dušše lobi álggahit dan doaibmabiju, ja eai leat muddenlága mielde konsešuvnna ektui bággolonistanváikkuhusat. § 62 ja § 148:s leat datte addon njuolggadusat bággolonistit eatnamiid ja gahcahatvuoigatvuođaid go dát dárbbašuvvojit cáhcefápmohuksema oktavuođas. §§ 17, 18, 30 ja 102:sge lea láhkavuoddu dihto ulbmiliid bággolonisteapmái. Ealáhus- ja energidepartemeanta ovddida Ráđđehussii dohkkehit mearrádusevttohusa konsešuvdnaáššiid muddenlága mielde ja rávdnjehuksenáššiid čázádatlága mielde. Departemeanttas ii leat nappo mearridanváldi dákkár áššiin. Áššiid dáfus mat cuvvot čázádatlága ja mat eai gusto rávdnjehuksemii, lea Gonagasa váldi dahkat mearrádusaid sirdon Ealáhus- ja energidepartementii, geahča Ruvdnoprinsaregeantta 1716 cakcamánu 7. b. 1990 cea. nr. 733. Váldesirdimis várašuvvo ahte áššit main leat nana servodatlaš beroštumit leat seaguhuvvon ja prinsihpalaš mearkkašumi áššiid galgá ain Ráđđehus mearridit. Departemeanta lea de cakcamánu 18. b. 1990 girjjis sirdán válddi fas Norges vassdrags- og energiverk (NVE) :i. Várašupmi ahte erenoamáš dehálaš dahje riidoáššiid ain galgá Ráđđehus meannudit, gusto NVE ektuige. Dál lea dilli nappo ahte Ealáhus- ja energidepartemeanttas ii leat mearridanváldi konsešuvdnaáššiin, ii čázádatlága iige muddenlága mielde. Departemeanta lea liikká mielde ráhkkanahttimin mearrádusaid maid Ráđđehus galgá dahkat, ja NVE:a bajit orgánan. Norges vassdrags- og energiverk (Norgga čázádat- ja energidoaimmahat) (NVE) lea Ealáhus- ja energidepartemeanta vuollásaš direktoráhta ja lea departemeantta čázádatáššiid fágaorgána. NVE:s leat oktiibuot guhtta ossodaga, main Čázádatossodat (ovddeš gohcoduvvon Čázádatdirektoráhta) lea guovddášamos dán oktavuođas. Áššiin main NVE ovddida Departementii lea Čázádagatossodaga Konsešuvdnajuogus mii ráhkkanahttá mearrádusaid, muhto lea NVE bajimuš jodihangoddi mii lea árvalusa duogábealde. Dát dábálaččat meannuduvvo NVE Rádisge, maid ráddehus lea nammadan. NVE:s ii leat mearridanváldi rávdnjehuksenáššiin, ii muddenlága iige čázádatlága mielde. Suorggi departemeantta fágaorgánan lea NVE:s liikká guovddáš sajádat áššemeannudeamis ja konsešuvdnaášši ovddideamis. NVE lea baicce ožžon sirdot mearridanválddi doaibmabijuide mat leat konsešuvdnageatnegasat čázádatlága §§ 104 ja 105 mielde, buo. § 106, muhto mat eai gusto rávdnjehuksemii. NVE ferte seammaláhkai vihkkedallat doaibmabiju ávkki ja vahága numo geardduhuvvon bajábealde. Go NVE addá konsešuvnna doibmii mii dábálaččat ii cuoza nu garrasit go doaibma rávdnjehuksema oktavuođas, leat eará guoskevaš beroštumit dábálaččat unnit. NVE addá lobi gaskaboddosaš doaibmabijuidege čázádagas čázádatlága § 104 nr. 4 mielde. 4.14.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Cuovvovaccat galget ovdanbuktot áššemeannudandagaldumit mat cuvvot ohcamiid čázádatlága ja muddenlága mielde. Ovdanbuktin lea nu ahte ohcan cuvvojuvvo olles áššemeannudanproseassas ja gitta dahkkon mearrádussii. Konsešuvdnaohcamat čázádatlága §§104-106 mielde galget meannuduvvot áššemeannudannjuolggadusaid mielde mat leat válddahallon "Retningslinjer for inngrep i vassdrag" - NVE diehtocáluš 717 nr. 2/1993. Dás leat addon meannudandagaldumiŧ 718 cuovvovaš meassamiidda: 1. Ásahit gilvaguollerusttega jna., 2. Giddet čázádaga, 3. Eanacáhcenrusttet, 4. Cáhceatninrusttet, 5. Divodit rávdnjelágádusa, hukset unnit rávdnjelágádusa (vuollel 40 Gwh) ja rávdnjelágádusmuddemat mat eai cuovo muddenlága, 6. Huksen čázádagas dahje dan bajábealde, váldit cievrra, 7. Dulve- ja gollansihkkarastin jna., 8. Eará doaibmabijut (omd. váldit cázi čázádatlága § 17 mielde ja čielga birasdoaimmat) . Johtucállosis leat addon njuolggadusat konsešuvdnageatnegasvuođa mearrádusa ovdánanvuohkái, gáibádus ohcamiidda, dehálamos gulaskuddanásahusat, váidinvuogasvuohta jna. Áššiin mat gullet 5. áššejovkui - rávdnjelágádusáššit -, 6. áššejovkui ja dehálamos 8. áššejoavkkus, meannuduvvo ohcan NVE guovddáš dásis, ášši bidjamin oaidinláhkai, gulaskuddan jna. Áššemeannudeapmi rievdá veaháš dan ektui makkár doaibmabidju ain gusto. 5. áššejoavkku ohcamiin, mii lea beroštahttimus dán oktavuođas, lea albmaduvvon cuovvovaš áššemannu: 1. Ohcan sáddejuvvo NVE:i mii almmuha, bidjá ohcama oaidninláhkai ja gulaskuddamii. 2. Fylkkamánni oažžu gulaskuddamiid cealkámušaid mat navdojit gustot nuoskkidangažaldagaide ja dábálaš beroštumiide muđui. 3. Fylkkamánni addá cealkámuša NVE:i. 4. Guovllucealkámušat ovddiduvvojit ohccái mearkkašeapmái. 5. NVE addá árvalusa Ealáhus- ja energidepartementii. 6. Ráđđehus mearrida. Eará áššejoavkkuin leat ráhkkanahtti áššemeannudeapmi biddjon fylkkamánnái, gii addá árvalusa NVE:i konsešuvdnagažaldagas, muhto iehcanas mearridanválddiin nuoskkidanlága mielde ja dihto lágan bággolonisteamis. Ohcanmuttuš 719 galgá ráhkaduvvot diehtojuohkingihpa rávdnjelágádusa huksemis jus doaibmabidju lea badjel 50 Gwh. Gihppaga sisdoallu lea mearriduvvon NVE johtucállosis 45, mii lea vulobealde lagat válddahallon. Konsešuvdnaohcamis muddenlága mielde manná ohcanmeannudeapmi golmma muttu cada: Diedáhus-/cuozahusčielggadanmuddu 1720 , ohcanmuddu ja mearridanmuddu. NVE:s lea guovddáš sajádat áššemeannudeamis ja ovddasvástida ahte ohcan cuovvu mearriduvvon ohcanmeannudeami. Diedáhus- dahje cuozahusčielggadanmuddu plána- ja huksenlága mielde gusto stuorra cáhcefápmohuksemiidda. Cuozahusčielggadeami ulbmil lea mearridit mo mudden cuohcá luondduriggodagaide, birrasii ja vvservodahkii, geahča plána- ja huksenlága § 33-1. Dáid njuolggadusaid vvvvvmielde galgá sáddejuvvot diedáhus Ealáhus- ja energidepartementii fágadepartemeantan, doaibmabiju ja cuozahusčielggadanprográmma albmadeamen. NVE fuolaha dán geavatlaš meannudeami, namalassii bidjat diedáhusa almmolaccat oaidninláhkai, ja gulaskuddat guoskevaš guovddáš ja báikkálaš eiseválddiin ja beroštanorganisašuvnnain. Gokko adno dárbbašuvvot cuozahusčielggadeapmi, mearriduvvo dasto cuozahusčielggadanprográmma ovttasrádiid Birasgáhttendepartemeanttain. Cuozahusčielggadeapmi galgá cuovvut ohcama, geahča muddenlága § 5 c bustáva. NVE johtucálus nr. 36, konsešuvdnaohcamiid njuolggadusat mat gusket čázádatmuddemiidda, oaivadit mii cuozahusčielggadeamis berrešivccii leat. Johtucálus gusto doaibmabijuidege mat gullet muddenláhkii, muhto mat eai leat diedihangeatnegasaŧ 721 cuozahusčielggademiid njuolggadusaid mielde. Go johtucálus lea cállon jurdagiin dasa mii ovdal láhkanuppástusa gohcoduvvui plánenmuddu dahje § 4a-muddu, galgá johtucálus dárkkistuvvot vai heive cuozahusčielggademiid njuolggadusaide. Johtucállosa mielde galgá dasa lassin go cilgejuvvo mo doaibmabidju cuohcá luondduriggodagaide, birrasii ja servodahkii, čielggadit doaibmabijuid moanaid fágalaš teknalaš ja ruđalaš dilálašvuođaid, geahča muddenlága § 5 a, b ja e bustávaid. Jus doaibmabidju galgá cuozahusčielggaduvvot, mearrida čielggadanprográmma juohke ášši guorahallamiid mahtodaga. Johtucállosa nr. 36 dárkkistemiid várašumiin, galgá ohcci viežžat dieduid: - teknalaš dilálašvuođain, namalassii válddahit plánejuvvon meassamiid ja ávkkálaš gahcahagaid čázádagas, ja rávdnjejohtasaid, luottaid ja eanadárbbuid. - hydrologias, namalassii mihtideamit ee. cáhcejodu, cáhceráji, cáhcás eatnama buodduma, báhcáncáhcegolgama ja luoitima geažil. - alddiskárttas ja deavdinluoitimiin - dulvemuddema čielggadeamis - láddosajiid, tunnellaid ja stuorát rusttetsajiid eanaiskosiin - gollančielggadeamiš 722 mii galgá kártet vejolaš gollanvahágiid aldásiid, guoskevaš johkagaskkaid ja oivožiid mielde. - udasárvvoštallamis, sihke rusttetbarggu ja doaibmaálggu maŋŋil jurdagiin. - plánejuvvon sirdinjohtasiin ja bissovaš rusttegiin - golloluoittuš 723 - ovdánanplánas - fápmodárbbus - buvttadanluoitimiin - eará ovdduin buoddumis, omd. dulveváfistanmaddásat - gaskavuođas johtalussii ja lahttemii - moanaid luonddufágalaš dilálašvuođain, numo báikkálaš dálkkádat, cáhcebuorrevuohta, geologia, sáivabiologia, flora ja fauna, fuoddoeallin, marinbiologia, eanadatválddahallamat, kulturmuittut, guollebivdu, bivdu, olgunastin, boazodoallu, eana- ja vuovdedoallu ja iešguđet doaibmabijut maid sáhttá álggahit guozahan dihte dábálaš beroštumiid vahágiid ja bilidemiid. Ohcci galgá evttohit jodihannjuolggadusaidge, buo. muddenlága § 5 d) bustáva buo. § 12. Máŋgii fertešii čielggadit molssaevttolaš buoddunvugiid. Dákkár diedut sáhttet dárbbašuvvot vai ášši doarvái cuvgejuvvo ja vai sáhtášii ollislaccat árvvoštallat § 8 mielde. Molssaevttolaš plánat leat dárkilat máinnašuvvon NVE johtucállosis nr. 38. Dákkár čielggadeamit mealgat buohtalastojit Coahkis Plánain. Dábálaččat eai čielggaduvvo eará molssaeavttut go dat mat leat árvvoštallon Coahkis Plánas, vaikko eará molssaeavttuidge sáhttá válddahallat, vai ovdanboahtá ahte dat leat árvvoštallon. Ohcci galgá gárvvistit čázádathuksema dieduid, ja vvvdiedáhus plána- ja huksenlága njuolggadusaid vuođul leat dehálaccat doaibmabiju birra. Diehtojuohkingihppagat numo válddahallon NVE johtucállosis nr. 45 ja Oljo- ja energidepartemeantta cakcamánu 17. b. 1981 njuolggadusain, ferte ain almmuhit eanaš háviid, muhto veahá earaláhkai dalle go juo lea ráhkaduvvon diedáhus. Diehtojuohkinávdnasiid ulbmil lea ee. álggahit dialoga ja ásahit luohttámušgaskavuođa gaskal čázádaga huksejeaddji ja eará geavahanjoavkkuid. Cuovvovaš diedut leat dehálamos: - Aiddostahttit ahte ohcanmuttu áigga lea oažžut ohcama meannuduvvot guovllus, kártet beroštumiid, cilget dáhtuid ja gáibádusaid, ja iskat ovttastahttit beroštusvuostálasvuođaid 1724 jus lea vejolaš. - Várdudit njuoskkadatguovllu ja válddahit huksenprošeavtta numo huksejeaddji váldosárgásat jurddaša dan. - Oanehis válddahallan navdon meassamiin, makkár beroštumit soitet guoskkahallot ja mo - Albmadit fápmovejolašvuođa ja goluid - Oanehis várddus joatka áššemanus, erenoamáš deattuin mo berošteaddjit galget láhttet beroštumiideaset áimmahuššamis, makkár áigemearit sis leat jna. Berrešii almmuhit huksejeaddji ja várra NVE guovddáš oktavuođaolbmuid nama, cujuhusa ja telefunnummara. Ohcanmuttus galgá ohcan, maŋŋilgo NVE lea dan dohkkehan, almmuhuvvot guoskevaš beliide ja orgánaide. Geat dáhttot galget maiddái sáhttit ovddidit cealkámuša doaibmabiju hárrái, ja vuosttaldeamit galget dahkkot dovddusin mearridanorgánii. Ulbmil lea cohkket buot vuodusávdnasiid mat dárbbašuvvojit loahpalaš mearrádussii. Áššebáhpárat galget biddjot almmolaccat oaidninláhkai, nu ahte son gii berošta vuodjut ohcama sisdollui, beassá dan dahkat. § 6 nr. 1 vuosttas lađđasa mielde galgá ohcan biddjot NVE kantuvrii ja gielddakantuvrii dahje eará dohkálaš báikái. Seammásgo ohcan biddjo almmolaccat oaidninláhkai, galgá ohcan oktan mildosiiguin sáddejuvvot gulaskuddamii, geahča § 6 nr. 1 ja 2. Láhka namuha moanaid gulaskuddanorgánaid, sihke báikkálaccat ja guovddáš dásis. Guoskevaš gieldda, fylkkagieldda ja stáhta eiseválddit ja fágaossodagat galget ovddidit cealkámuša, lassin organisašuvnnaide, ovttastumiide jna. mat erenoamážit guoskkahuvvojit plánain. Od. prp. nr. 50 (1991-92) lágas čázádatmuddenlága jna. nuppástusain 112. siiddus daddjo ahte Norgga luonddugáhttenlihttu, boazodoalloorganisašuvnnat, boazodoalloagronoma, orohatstivra ja sámi organisašuvnnat siskkilduvvojit dán njuolggadusas. Seamma gusto organisašuvnnaide mat ovddastit riddobivddu ja cáhcedikšunealáhusa, jus ealáhusvuodus geahpeduvvo muddema geažil. Vástideaddji ferte Ealáhus- ja energidepartemeantta oaivila mielde gustot guoskevaš eanaeaiggátservviide. NVE johtucállosis nr. 37 leat addon lagat njuolggadusat gulaskuddama hárrái. Gulaskuddan rievdá áššis áššái, muhto ainjuo stuorát áššiin gulaskuddo báikkálaš ja guovddáš dásis. Báikkálaš gulaskuddamii ovddasvástida fylkkamánni ahte fylkkagielda, fylkkaolgunastinlávdegoddi, fylkkakonserváhtor, fylkkaeanadoallostivra ja maid eará orgánat fylkkadásis ožžot bidjat cealkámuša. Dasto galgá ohcan sáddejuvvot gildii, mii viežžá cealkámušaid báikkálaš eanadoalu, vuovdedoalu, bivddu ja guollebivddu orgánain. Cealkámušaid maid gielda viežžá, galget sáddejuvvot fylkkamánnái, gii galgá cohkket boahtán báikkálaš dieduid ja sáddet dáid ovttas NVE:i. Guovddáš orgánaid gaskkas gulaskuddojit vdirektoráhtadási orgánat dán vuoru, namalassii vvLuondduhálddašandirektoráhta ja Stáhta nuoskkidangohcci. Guolástandepartemeantage oažžu ovddidit cealkámuša. Eanadoallodepartemeanta ja Birasgáhttenossodat ožžot ohcama cuvgehussii. Viimmat sáddejuvvo ohcan sierra fágalaš ásahusaide cealkámuššii ee. luondudiedalaš dilálašvuođaid birra. Diedihan dihte ohcama birra ja vai earátgo dábálaš gulaskuddanorgánat galget oažžut cealkit doaibmabijus, galgá ohcan almmuhuvvot Norsk Lysingsblad ja báikkálaš áviissain. Almmuhusa máŋggus galgá de sáddejuvvot njuolga muhtun organisašuvnnaide, mat dábálaččat dáhttot cealkit dákkár doaibmabijude. Dát leat ee. Norges Naturvernforbund. Den norske Turistforening, Norges Jeger- og Fiskerforbund, Boazodoallohálddahus, Geaidnodoaimmahat, Landssamanslutninga av vasskraftkommunar ja várra sámeorganisašuvnnat. Sámediggi lea maŋimušjagi gullan dán gulaskuddanvurrui. Go ohcan almmuhuvvo ja sáddejuvvo gulaskuddamii, galgá ilbmaduvvot gihpa mii oanehaccat máinnaša ohcama birra. NVE johtucállosa nr. 45 mielde berrejit cuovvovaš diedut cállot gihppagii: - Plánaid oanehis teknalaš válddahus; makkár čázádagaide ja jávrriide guoská, muddenallodagat, geaidnospáittut, mohkkálagat cáhcejodus ovdal ja maŋŋil meassamiid, rávdnjevejolašvuohta ja golut jna. - Vuosttažettiin galgá ohccon huksenmolssaeaktu válddahallot, muhto jus ležžet eanet vejolaš huksenplánat, berrešivcce dáid válddahallat álkit - Galgá ráhkadit kártta mas muddemat, sirdimat, tunnelat, luottat jna. leat sárgojuvvon. Berrešivcce maiddái sárgut njuoskkadatguovllu. - Válddahusat mo lea nákcen ovttastahttit sierranas geavahanjoavkkuid gaskasaš beroštusvuostálasvuođaid. - Galgá diedihit makkár fágalaš iskkademiid lea dahkan ja gii. Guovddášamos beroštumiide sáhttá váldit hui oanehis konklušuvnna, maid ovddasvástideaddji fágaceahppi cállá erenoamážit diehtojuohkingihppagii. Áššálašvuođa ja nu olu bealátkeahtesvuođa go vejolaš gáibádus gusto dáid čielggademiidege. - Oanehis válddahus joatka konsešuvdnameannudeami manus, oktavuohtaolbmuid namma jna. - Galgá diedihuvvot ahte eiseválddit bidjet huksejeaddjái iešguđet oppalaš ja sierra eavttuid konsešuvnna oktavuođas. Go ohcan lea almmuhuvvon ja sáddejuvvon, váldá NVE oktavuođa gielddain iskat beroštuvvogo cuvgehussii NVE áššemeannudeami birra jna. Sáhttet leat siskkáldas coahkkimat gielddaid bargiide ja álbmotválljejuvvon áirasiidda. Buot stuorát áššin NVE vel dárkkista čázádaga guoskevaš osiid ja doallá guovllus rabas coahkkimiid. Ollislaš árvvoštallamis- ja mearridanmuttus lea NVE bargun árvvoštallat vuosttas háve ollislaccat muddenlága § 8 mielde, ee. sisaboahtán cealkámušaid vuođul. Sisaboahtán cealkámušat ovddiduvvojit ohccái mearkkašeapmái. Guovddáš ášši lea kártet leatgo negatiivva huksenváikkuhusain, mat leat boahtán ovdan áššeráhkkaneamis, unnit mearkkašupmi go huksema ovdduin. Dán ollislaš árvvoštallamis lea áibbas iežas duohken gáržžidit meassamiid mahtodaga ja válljet molssaeavttu mii orru ávkkálaccamus, dainna eavttuin ahte molssaeaktu lea leamaš ollesárvosaš oassi ohcamis, nappo ahte molssaeaktu lea čielggaduvvon dábálaš lági mielde ja čielggaduvvon Coahkis Plána ektui. Konsešuvdna ii sáhte datte leat vvviidát go ohcan. NVE vihkkedallama boadus cállo árvalussii mii vvsáddejuvvo Ealáhus- ja energidepartemeantii. Árvalus de sáddejuvvo gulaskuddamii departemeantadásis ja guoskevaš gielddaide, dalle mealgat oanehat cealkámušáigemeriin. Jus bohtet dehálaš mearkkašumit, sáhttá departemeanta bivdit lassicealkámušaid NVE:s. Departemeanta ovddida de ášši Ráđđehussii. Jus departemeanta miehtá addit konsešuvnna stuorra huksenáššiin, galgá Stuorradiggi dohkkehit huksema ovdal Ráđđehus addá loahpalaš lobi, geahča muddenlága § 2 nuppi lađđasa. Jus ohcamii miehtá, berrešivccii NVE johtucállosa nr. 45 mielde ráhkadit diehtojuohkingihppaga. Ulbmil lea diedihit guvlui huksema mahtodagas konsešuvdnameannudeami mielde, ja árjjaid ja meassamiid dat mielddisbuktá. NVE johtucállosa nr. 45 mielde berrešivccii gihppagis leat cuovvovaš diedut: - Oanehis coahkkáigeassu makkár plánat leat loahpalaccat mearriduvvon ja makkár konsešuvdnaeavttuid eiseválddit leat mearridan. - Huksema ovdánanplána. Galgá erenoamážit deattuhit cujuhit muttuide main guovlluin sáhttá leat erenoamáš beroštupmi diehtit, vai sáhttá buoremus láhkai heivehit báikkálaš plánaid huksenplánaide. Doaimmaheaddji sáhttá guoddalit konsešuvdnaohcama biehttaleami, geahča muddenlága § 8 nuppi lađđasa. Dalle ovddiduvvo biehttaleapmi Stuorradiggái. Go konsešuvdnaohcamii miedihuvvo, ii leat čázádaga guoskevaš beroštumiin vástideaddji váidinvuogasvuohta. Váidinvuogasvuohta gusto buot muddendoaimmaide mat cuvvot muddenlága, nu ahte váidinvuogasvuohta Stuorradiggái maiddái vvgusto dallege go doaibma ii leat nu stuoris ahte konsešuvdna lea ovddiduvvon Stuorradiggái ovddalgihtii. Váidalanortnet doaibmá nu ahte huksejeaddji sádde váidaga Ealáhus- ja energidepartementii, mii ovddida váidaga Stuorradiggái stuorradiggediedáhusa bokte. Dábálaš hálddašanrievttálaš njuolggadusaid mielde sáhttá Ráđđehus rievdadit biehttaleami jus gávnnaha dasa ártta, ovdalgo ášši ovddiduvvo Stuorradiggái. Geavadis sáhttá namuhit ahte áššiin main doaimmaheaddji lea guoddalan mearrádusa, leat Stuorradiggi doalahan biehttaleami guovtti áššis. Maŋimuš áššis muhtii Ráđđehus oaivilis, ovdalgo ášši ovddiduvvui Stuorradiggái. 4.14.5 Eanavuovdinorgánaid sajádat Eanavuovdinorgánain lea fylkka stuorimus oasi eanahálddašeaddjin, muhtun láhkai leamaš guoskkahuvvon Finnmárkku buot čázádathuksemiin. Eanaš šiehtadusat čázádathuksemiid vuoigatvuođain mat leat konsešuvdnameannuduvvon, leat dárkojuvvon nu dehálažžan ahte Stáhta vuvddiid direktoráhta, dál Statskog SF, bajit orgánan lea fuolahan dáid šiehtadusaid, buo. eanavuovdinláhkaásahusa § 10. Huksejeaddji ja stáhta gaskasaš šiehtadusain eana- dahje čázádatvuoigatvuođaid hárrái leat áiggiid cada leamaš hui iešguđetláganat, sihke hámis ja sisdoalus. Ovdal šiehtaduvvui eana- ja čázádatvuoigatvuođain ovttas, nu ahte šiehtadus siskkildii gahcahatvuoigatvuođaid, buddonjávrerusttegii, rávdnjesirdimiid, rávdnjestášuvnnaid, viesuid, luottaid jna. vuoigatvuođa 1960 maŋŋil lea eanaš šiehtadallon gahcahatvuoigatvuođaid ja eará vuoigatvuođaid ain sierra, nu ahte eanavuovdinkantuvrii lea álkit stivret huksema, vvvseammásgo sáhttá iešguđet vuoigatvuođaid láiggu bidjat iešguđet vvbušeahttapoasttaide. Rávdnjehuksemis dárbbaša huksejeaddji dábálaččat golmmalágan vuoigatvuođaid: gahcahatvuoigatvuođaid, eatnamiid bissovaš viesuide ja rusttegiidda huksema oktavuođas, ja eará, ráddjejuvvon vuoigatvuođaid. Gahcahatvuoigatvuođat leat muddejuvvon eanavuovdinláhkaásahusa § 3:s. Stáhta eatnamiid vuovdimis Finnmárkkus galget cáhce- ja gáddevuoigatvuođat doalahuvvot stáhtii, geahča eanavuovdinláhkaásahusa § 3 a) bustáva. Stáhta doalaha danin eaiggáduššanvuoigatvuođa mii eanaeaiggádis lea cáhcecohkuide iežas eatnamiin čázádatlága § 1 mielde, vaikko guovlu vuvdojuvvo. Eanavuovdinláhkaásahusa § 3 nuppi lađđasa mielde sáhttet datte vuoigatvuođat mat doalaheami geažil bissot stáhtas, "láigohuvvojit dahje lihttoláigohuvvojit sierra". Leage geavvan ahte eatnamat ja vuoigatvuođat leat vuvdon. Stuorra váldonjuolggadus lea ahte rávdnjehuksen lea konsešuvdnameannuduvvon. Dalle lea gahcahatvuoigatvuođaid vuovdima dahje lihttoláigoheami gažaldaga duohtavuođas konsešuvdnaeiseválddit mearridan. Rávdnjehuksemis ferte guokte erenoamáš dilálašvuođa muitit. Numo cujuhuvvon bajábealde, dahket huksenmearrádusa riikka bajimuš eiseválddit: Ráđđehus ja erenoamáš stuorra áššiin, Stuorradiggi. Dasa lassin lea konsešuvdna muddenlága mielde seammás bággolonistanmearrádus, ja čázádatlágas leat bággolonistanvuoduŧ 725 ge, nu ahte sáhttá bágget luobahit jus šiehtadallan ii válgan eaktodáhtolaccat. Eanavuovdinorgánaid oainnu mielde ii sáhte danin iehcanasat árvvoštallat doaibmabijuid Eanavuovdinlága § 2:s. Dát oaidnu boahtá ovdan 83/1979 áššis, mii guoskai láigohit gahcahatvuoigatvuođaid Fálesnuori rávdnjelágádussii. Dás cuožžu Eanavuovdinhoavdda áššelogaldallamis: "Eanavuovdinlága § 2 lea molssaevttolaš mearrádus, namalassii ahte dihto muddui lea dodjaluvvon eanavuovdineiseválddiid árvvošteapmái galgágo eatnamiid sáhttit háldet vuovdimis dahje háldduin maid ferte buohtastahttit vuovdimiin dallego boazoealáhus - earret eará - guoskkahuvvo. ... Eanavuovdinkantuvra ii mearrit loahpalaccat beroštanriidduid mat dás bohciidit, go Eanavuovdineiseválddit juohke dilálašvuođas dábálaš hálddahuslaš prinsihpaid fámus leat cadnon konsešuvdnaášši mearrádussii". Eanavuovdinstivrra mearrádusas cuožžu : "Dainna eavttuin ahte konsešuvdna addo, addá Eanavuovdinstivra lobi láigohit čázádat- ja eanavuoigatvuođaid go dát dárbbašuvvojit Fálesnuori Rávdnjelágádusa huksemii. Sierraeavttuid dáfus, cujuhuvvo dasa mii soaitá fertet mearriduvvot huksenlobis". Eanavuovdinorgánaid áddejupmi lea nappo ahte dain ii leat makkárge iehcanas sadji dákkár áššiin; dat galget dušše fuolahit ahte dárbbašlaš šiehtadusat eanaluobaheamis ja gahcahatvuoigatvuođain doaimmahuvvojit go konsešuvdna lea addon. Dát oaidnu boahtá ovdan buot meassamiin mat gohcoduvvojit "stuorra meassamat", ja leat cadamannon lagat 2.5.1.4. kapihttalis ovddabealde. Eanavuovdinorgánat sáhttet datte, gulaskuddamis mii lea ovdal mearrádusa ja várra dan cuozahusčielggadeami bokte, ovddidit oaiviliid doaibmabiju hárrái daid ektui mat eanavuovdinlága mielde galget váldot mielde. Geavadis vvdáhkiduvvoge ahte beroštumit maid eanavuovdinlága § 2 mielde galgá váldit erenoamážit vuhtii Finnmárkku eatnamiid hálddašeamis, leat beassan buktit cealkámuša doaibmabiju birra. Daid spiehkastagain go doaibmabidju ii galgga konsešuvdnameannuduvvot, numo muhtun nu gohcoduvvon minirávdnjelágádusain, ferte huksejeaddji šiehtadit eanavuovdinkantuvrrain gahcahatvuoigatvuođaid láigoheamis. Áššiin ferte vuos cilget dárbbašago doaibmabidju konsešuvdna čázádatlága mielde. Dán mearrida NVE, maŋŋilgo ášši lea ovddiduvvon Fylkkamánni birasgáhttenossodahkii. Jus cuoccuhuvvo ahte doaibmabidju ii dárbbaš konsešuvnna, sáhttá huksejeaddji ráhkadit minirávdnjelágádusa maŋŋilgo eanavuovdinorgánat leat addán lobi. Dás ferte várašuvvot ahte eará lágat sáhttet ráddjet huksejeaddji. Dákkár áššit hárve ihtet, ja eai leat addon erenoamáš njuolggadusat ohcanmeannudeamis. Áššemeannudeami mahtodat boahtá das makkár beroštumit guoskkahuvvojit ja makkár mahtodat doaibmabijus galgá leat, muhto dákkár áššit lohkkojit dábálaččat lohpin maid eanavuovdinkantuvra sáhttá addit almmá cuovvumin eanavuovdinláhkaásahusa dábálaš áššemeannudannjuolggadusaid. Sáhttá namuhit ahte guokte duottarviesu, Mollešjohka ja Gárdin, leat ožžon lobi hukset minirávdnjelágádusa rávdnjái moatti vissui ja bartii. Eatnamiid oastima ja láigoheami šiehtadusat bissovaš rusttegiidda, viesuide ja rádjovisttiide mat dárbbašuvvojit doibmii, cállojit dábálaččat seamma áigodahkii go doaibmabidjokonsešuvdna. Šiehtadallo muhtun háviid njuolga veanavuovdinkantuvrrain. Eará háviid biddjojit vuoigatvuođat šiehtadussii gaskal Statskog ja huksejeaddji. Eará vuoigatvuođat, numo eatnamat stoalpoláigoheapmái fápmo- ja telefunlinjáide, johkabuoddun, geadge- ja cievraváldin, ja doaibmabiju vuoigatvuođavuoddu addá eanavuovdinkantuvra julggaštusaid bokte. Julggaštusat leat dávjá ráddjejuvvon seamma áigodahkii go konsešuvdna. Dábálaš lea várašuhttit ahte eará almmolaš eiseválddiid ja priváhta beroštumiid gaskavuohta ferte ieš huksejeaddji ordnet. Sáhttá geavvat ahte dákkár vuoigatvuođatge biddjojit Statskog:in šiehtadallat. Bággolonistanmearrádusas gáibiduvvo eanaeaiggát buhtaduvvot, geahča čázádatlága kap. 12 luobaheami buhtadasas ja muddenlága § 16. Go eanavuovdinorgánat eaktodáhtolaccat šiehtadallat dan mii dárbbašuvvo álggahit doaimma addon konsešuvnna mielde, ii dárbbaš dalle bággolonistit stáhtaeatnamiid. Dan sadjái go buhtadas mearriduvvo árvvošteamis, šiehtadallo buhtadas dábálaš láhkai. Oddajagemánus 1984 šiehtadallui gaskal NVE ja Stáhta vuvddiid direktoráhta mo dákkár áššiin galgá haddet. 4.15 RÁVDNJELINJÁT 4.15.1 Álggahus Finnmárkkus fuolahit elefápmoatnima dábálaš geavaheapmái 6 báikkálaš ja iehčanas energidoaimmahaga dahje rávdnjelágádusa, mat oktiibuot gokčet olles fylkka. Sáhttá dadjat fylkka rávdnjelágádusain leat čuovvovaš atninguovllut: Varanger kraftlag: Várggát, Čáhcesuolu, Deatnu, Bearalváhki, Mátta-Várjjat, Báhcavuotna ja Unjárga Nordkyn kraftlag: Gáŋgaviika ja Davvesiidda oasit Luostejok kraftlag: Kárášjohka, Porsáŋggu oasit, ja Guovdageainnu oasit Repvåg kraftlag: Muosát, Davvenjárga, Porsáŋggu oasit ja Fálesnuori oasit Hammerfest kraftlag: Sállánnuorri, Ákŋoluokta ja Fálesnuori oasit Alta kraftlag: Áltá ja Láhppi Finnmark Energi AS (ovddeš Finnmark Kraftforsyning) maid Finnmárkku fylkkagielda eaiggáduššá, buvttada vuovdinenergia ja vuovdá stuorra meriid elefámu lágideaddjiide, namalassii juolluda allagealddat energia rávdnjelágádusaide ja muhtun stuorát industrifitnodagaide. Energigávpemárkaniin Finnmárkkus buvttada Statskraft SFge, elefámu vuovdimii. Linnjáfierpmádaŧ 726 iešguđet energidoaimmahaga skáhpponguovlluin eaiggáduššá eanaš juohke energidoaimmahat, muhto moadde energidoaimmahaga sáhttet eaiggáduššat rávdnjejohtasiid ovttasge. Elefámu jođihit váldofierpmádagaš 727 , namalassii 132 kV dahje alit gealdagiin, lea biddjon Statnett SF bargun, mii eaiggáduššá dahje láigoha 85 % Finnmárkku váldofierpmádagas. Fylkka rávdnjelinnjáfierpmádaga huksen lea válddahallon ná: "Finnmárkku fápmolinjjáviidodat 132 KV dásis, d.l. váldolinjjádássi, lea duppalastojuvvomin olles mátki Romssa rájás ja Vuotnabahtii Várjjatvuonas. Duppalastin Deanu-Šalddis ja Áhtánjohkii lea álggahuvvon, ja galgá leat gárvvis 1992 mielde. Dalle báhcá dušše bihttá Áhtánvuona ja Leavnjja gaskkas. Dárbu dán duppalastima lea vuos eahpečielggas, muhto várra dátge boahtá. Mii guoská fámu háhkansihkkarvuhtii ja háhkanmeari birra Finnmárkkus, de gal sáhttá dadjat ahte dát orru leamen hui buorre." (Gáldu: Finnmárku 1992-1995 fylkkaplána 105. siiddus) 4.15.2 Láhkavuođut ja njuolggadusat Geassemánu 29. b. 1990 energiláhka nr. 50, (energia buvttadeami, earáhuhttima, sirdima, vuovdima ja juogadeami jna. láhka) addá elektralaš rusttegiid plánema, huksema ja doaimma njuolggadusaid. Energinjuolggadusat addon juovlamánu 7. b. 1990 nr. 959 ggl. cea. leat dievaslaš njuolggadusat lága mearrádusaide. Elektralaš rusttega meroštallan lea energilága § 1-3 mielde "elektralaš rusttet ja dasa gullevaš huksenteknalaš huksejumit elektralaš energia buvttadeapmái, earáhuhttimii, sirdimii ja juogadeapmái." Rávdnjejohtasat leat dán mielde lohkkon elektralaš rusttegin. Rusttegat mat buvttadit elektralaš fámu galget energilága § 1-1 goalmmát lađđasa mielde meannuduvvot čázádatlága dahje čázádatmuddenlága mielde, ja dákkár rusttega njuolggadusat leat ovddiduvvon 4.14. kapihttalis čáhcefámu birra. Searvanjohtasiid ohcan, rusttetfápmojohtasiidge, galget datte meannuduvvot energilága mielde, ja čuvvot nappo njuolggadusaid mat ovddiduvvojit dán kapihttalis. Lága ulbmil lea juksat beavttalmahttima, haddedássema ja ulbmálaš vuovdima ja geavaheami riikka buvttadan energias. Energilága § 1-2 mielde lea dát hábmejuvvon dego láhka galgá sihkkarastit ahte "energia buvttadeapmi, earáhuhttin, sirdin, vuovdin ja juogadeapmi geavvá servodatlaš ulbmálaš láhkai, galgá deastta atnit dábálaš ja vpriváhta beroštumiinge mat guoskkahuvvojit". Láhka ii gusto ollásit vvstáhta lea doaimmaheaddji, geahča § 1-4. Energiláhka lea konsešuvdnaláhka ja elektralaš rusttegiid ii sáhte hukset, jođihit, ođđasit hukset dahje stuoridit konsešuvnna haga, geahča § 3-1. Dán oktavuođas lea rusttetkonsešuvdna njuolggadusat energilága § 3-1 mielde ja guovllukonsešuvdna § 3-2 mielde mii lea miellagiddevaš. Norgga čázádat- ja energidoaimmahat (NVE) dat addá dákkár konsešuvnnaid, geahča vulobealde. Geassemánu 14. b. 1985 plána- ja huksenláhka nr. 77 gusto dábálaš láhkai go elektralaš rusttega sadji galgá plánejuvvot ja mearriduvvot. Makkár njuolggadusat dalle gustojit leat ovddiduvvon 3. kapihttalis ovddabealde. Sáhttá liikká namuhit ahte guovllu allagealddamásttaŧ 728 galge biddjot muddenplána várraguovlun, geahča phl. § 25 5. čuoggá. Plána- ja huksenlága čuozahusčielggademiid njuolggadusat galget dađis dán áššesuorgáige gustot. Čuozahusčielggademiid láhkaásahusat addon suoidnemánu 27. b. 1990 § 2 b) bustávva bidjá dieđihangeatnegasvuođa dábálaš njuolggadusaid mielde: "b) 132 kV gealdda dahje eanet, ja guhkitgo 20 km rávdjejohtasiid bidjamii" Dárbbašuvvogo čuozahusčielggadeapmi, mearriduvvo Ealáhus- ja energidepartemeantta fágadepartemeantan dieđáhusa vuođul, ovttasráđiid Birasgáhttendepartemeanttain, geahča láhkaásahusa § 4. Čuozahusčielggadanláhkaásahusa § 7 mielde eai galgga včuozahusčielggademiid njuolggadusat dahkkot gustojeaddjin rávdnjejohtasiid bidjamii ovdal borgemánu 1. b. 1995. Doaibmabiju ja čuozahusčielggademiid dieđáhus galgá dan rádjai čuovvut energilága § 2-1 njuolggadusaid ja energiláhkaásahusa §§ 2-1 ja 2-2. St. dieđáhus nr. 41 (1992-93) energiekonomiserema ja ođđa ođasmahtti energigálduid birra gárvvistahttá Ráđđehus váikkuhangaskaoapmeatnima ja enøkbárgoordnema váldoprinsihpaid. Dás guoskkahuvvojit ee. energidoaimmahagaid sadji enøk-barggus, makkár rámmaeavttut dain leat, makkár enøkgáibádusat biddjojit guovllukonsešuvnnaide, ja makkár gáibádusat biddjojit báikkálaš energiplánemii. Finnmárkui 1992-95 fylkkaplána addá 104. siiddus čuovvovaš ulbmila energiatnimii: "- Doaimmahit doarvái ja sihkkaris energiijja geavaheddjiide fylkkas, - Háhkat el-fámu hálbbemus vejolaš haddái geavaheddjiide fylkkas, - Dásset el-fápmohattiid fylkkas, - Leahkit mielde geahpedeamen birasváikkuhusaid energiijageavaheamis." Strategiain juksan dáid mihttomeriid namuhuvvojit ee.: "Bargu energiijaplánemin galgá addot alimus prioritehta ollašuhttidettiin eavttuid ođđa energiijalágas. Lea jurdda álggahit ovttasbargu energiijaplánemiin báikkálaš kraftlágain fylkkas." 4.15.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Ealáhus- ja energidepartemeanta lea dán suorggi fágadepartemeanta. Departemeanttas lea ođđajagemánu 18. b. 1991 vvggl. cea. nr. 24 mielde dat váldi mii Gonagasas lea energilága mielde. Eanaš váldi lea dasto sirdon Norgga čázádat- ja energidoaimmahahkii (NVE) :i, geahča vulobealde, muhto válddi oassi lea ain departemeanttas. Rávdnjejohtasiid dáfus, lea departemeanta doalahan válddi baggolotnut elektralaš rusttegiid § 3-5 mielde, ja váldi mearridit ráŋggáštusaid § 7-3 mielde. Dasa lassin go ieš áddit mearrádusaid lea departemeanta váidalanásahus mearrádusaide maid NVE dahká dán áššesuorggis. Norgga čázádat- ja energidoaimmahat (NVE) lea Ealáhus- ja energidepartemeantta vuollásaš. NVE:s lea mearridanválddi stuorimus oassi energilága mielde, belohahkii váldesirdinmearrádusa láhkavuođuin ja belohahkii njuolga lágas. Mearridanváldi energilága § 2-3 mielde sirdui ođđajagemánu 23. b. 1991 girjji mielde dasto Ealáhus- ja energidepartemeanttas NVE:i. Danin lea NVE:s váldi addit konsešuvnna allagealddarusttegiidda § 3-1 mielde ja guovllukonsešuvnna energidoaimmahagaide § 3-2 mielde. Konsešuvdnageatnegasvuohta rusttegiidda energilága § 3-1 mielde gusto dušše "allagealddat" rusttegiidda. Energiláhkaásahus § 3-1 bidjá rájá gealdagis badjel 1000 voltta molssarávnnji 1729 dahje 1500 voltta dásserávdnji 1730 . Go konsešuvdnagažaldaga galgá árvvoštallat, galgá energilága § 3-4 mielde ee. deastta atnit elektralaš energia jearaldagas ja dagahago rusttet ulbmálaš elefápmoatnima, geahča nr. 1. Dát lea čiekŋuduvvon NVE čállosis, EK-čálus nr. 10/92 energilága konsešuvdnavuogádaga birra, mas daddjo ahte konsešuvdnameannudeami guovddáš lea vihkkedallan gaskal birasdeasttaid ja rusttegiid goluid/dárbbuid. Dehálaš oasit dán vihkkedallamis lea elektralaš energidárbbu vurdojuvvon ovdáneapmi, dagahago rusttet ulbmálaš energiatnima, golut, molssaevttolaš čovdosat, eará eanageavaheapmi deasttat ja iešguđetlágan gáibádusat. Lobis sáhttet addot mearrádusat rusttega álggaheami, huksema, čađaheami, máđasatnima, doaimma ja doaibmaálggu birra. Energilága § 3-4:s leat namuhuvvon moanat eavttut maid konsešuvnna addimii sáhttá bidjat. Rávdnjejohtasiidda lea buorre go biddjojit eavttut lága § 3-4 nr. 6 mielde, vai luondu ja kultuvraárvvut eai vahágahtto. Muđui sáhttá nr. 8 mielde bidjat lassi eavttuid "go dát orru gáibideamen dábálaš deasttain dahje gillájeaddji priváhta beroštumiid áimmahuššama dihte". Energiláhkaásahusa § 3-4:s namuhit dasa lassin golmmalágan eavttuid mat nu guhkásgo heivejit galget biddjot go addo konsešuvdna elektralaš rusttegii. Eavttut gustojit doaimmahit ja mađasatnit (a bustáva) , biras ja eanadat (b bustáva) ja rusttega heaittiheapmi ja čorgen (c bustáva) . B bustávva čuodjá ná: "Konsešuvdnalaš geatnegahttá rusttega plánemis, čađaheames ja doaimmaheames fuolahit ahte álbmogii nu unnán go vejolaš biliduvvo biras- ja eanadat jus sáhttá dahkat konsešuvdnalažžii máđohis goluid ja bilidemiid haga. Dán bustáva doahttaleapmi sáhttá gustohit gohcci Norgga čázádat- ja energidoaimmahaga mearrádusa mielde." Guovllukonsešuvnna njuolggadusatge § 3-2 mielde leat beroštahtti go eatnamat galget geavahuvvot rávdnjejohtasiidda. Guovllukonsešuvdna lea dábálaš konsešuvdna mii addá juohke báikkálaš energidoaimmahahkii válddi hukset ja jođihit "rusttega elektralaš vvenergia juolludeapmái" energidoaimmahaga atninguovllus, iige dárbbaš vvvkonsešuvdna juohke rusttegii. Guovllukonsešuvnnat leat addon buot energidoaimmahagaide. Go energidoaimmahat oažžu guovllukonsešuvnna, geatnegahttá dat addit elektralaš fámu doalliide 1731 atninguovllusis, geahča lága § 3-3. Energiláhkaásahusa § 3-5:s buo. lága § 3-2 leat energidoaimmahagaid rávdnelinnjáhuksemat ráddjejuvvon dan ektui man olu gealdda rávdnjelinjáin leat. Guovllukonsešuvdna addá lobi hukset ja doaimmahit rusttegiid main lea gealdda gitta 22 kV, muhto juogadandoaimmahussii mas alit gealdaga rusttet adno olu sáhttá konsešuvdnage addit lobi hukset johtasiiguin rusttegiid ja viiddidit čuožžovaš transformahtor- ja goallostášuvnniid 1 732 main lea gealdda gitta 132 kV. Vai oažžu guovllukonsešuvnna ferte konsešuvdnalaš leat ožžon dohkkehuvvot energiplána, mii galggašii leat oppalaš báikkálaš energiplána mii galgá čájehit ahte "energibálvalusaid lágideapmi konsešuvdnalačča skáhpponguovllus geavvá ulbmálaš láhkai", geahča energiláhkaásahusa § 3-6. Go guovllukonsešuvdna addo, sáhttá bidjat eavttuid energilága § 3-4 mielde. Guovllukonsešuvnnain sáhttá omd. bidjat eaktun ahte konsešuvdnalaš galgá searvat stuorát ovttastumiide dahje lotnut eará energidoaimmahagaid, geahča nr. 2, dahje energiekonomiseren álggahuvvot ja guvlui ráhkaduvvot ulbmálaš energiatnima plánat, geahča nr. 5. Guovllukonsešuvnnas lea albmaduvvon eaktun ahte plánejuvvon ođđahuksemat juogadanfierpmádagaš 733 leat bures vuođustuvvon ja ahte rávdnjelágádus atná dárbbašlaš deasttaid eará geavahanberoštumiide, geahča nr. 8. Energiláhkaásahusas leat § 3-7:s vvdievaslaš njuolggadusat guovllukonsešuvnnaid eavttuin, mat belohahkii leat energikonomiserema ja belohahkii skáhpponkvalitehta birra. Enøk-eavttuid dáfus, lea dávjá energidoaimmahaga beroštumis álggahit dakkár doaibmabijuid caggan dihte elektralaš fámu váni, go energidoaimmahagain lea dárbogokčangeatnegasvuohta 1734 atninguovlluineaset. Lassin mearridanváldái konsešuvdnamearrádusaid mielde lea NVE ožžon eará dehálaš bargguid energilága ja energiláhkaásahusa mielde, ee. gozihit ahte konsešuvdnaeavttut doalahuvvojit ja ahte gohččumat 6. kapihttala olis addon válmmasvuođa hárrái doalahuvvojit, geahča lága § 7-1. NVE:i galget ovddiduvvot guovllu rávdnjevuogádatplánema guhkesáiggi várddusplánatge go elektralaš rusttegat ásahuvvojit, geahča energiláhkaásahusa § 3-3, ja seammaláhkai ovddiduvvojit energiplánat go energidoaimmahagat ohcet guovllukonsešuvnna, geahča energiláhkaásahusa § 3-6. 4.15.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Go ohcá konsešuvnna bidjat rávdnjejohtasiid, gustojit iešguđet njuolggadusat dan mielde gáibidago doaibmabidju sierra rusttetkonsešuvnna lága § 3-1 mielde vai sáhttágo doaibmabiju álggahit guovllukonsešuvnna meriid siskkobealde mii elefápmodoaimmahgas lea lága § 3-2 mielde. Ođđa elektralaš rusttegiid plánaid birra galgá ovddalgihtii dieđihit NVE:i, geahča lága § 2-1 nuppi lađđasa. Energiláhkaásahusa § 2-1:s lea mearriduvvon ahte ovddalgihtii dieđihangáibádus galgá ráddjejuvvot 132 kV gealdagiin dahje dan badjel ja badjel 20 km guhku rávdnjejohtasiidda. Dieđáhus galgá lága § 2-1 nuppi lađđasa mielde vvmáinnašit makkár rusttegiid plánat siskkildit ja makkár dehálaš vvváikkuhusat rusttegis leat dábálaš beroštumiide. Láhkaásahusa § 2-2:s leat dieđáhusa gáibádusat lagat čilgejuvvon. Dieđáhus galggašii jus heive ee. válddahallat ohcci ja su doaimma, válddahallat doaibmabiju ja čađahanplánaid, čujuhit rávdnjevuogádatplánii, válddahallat eanageavaheami ja gieldda ja fylkkagieldda plánaid, várdudit makkár doaibmabijut dárbbašuvvojit čađahit doaibmabiju ja makkár almmolaš eiseválddiid lobit dárbbašuvvojit. Dasto galgá válddahallat doaibmabiju váikkuhusaid birrasii, luondduriggodagaide ja servodahkii, ja evttohit čuozahusčielggadanprográmma jus orru dárbbašeamen. Dieđáhusa galgá NVE almmuhit, geahča lága § 2-1 goalmmát lađđasa, ja berošteaddjit galget ávžžuhuvvot buktit cealkámuša doaibmabiju hárrái. Dieđáhus galgá vel sáddejuvvot almmolaš orgánaide cealkámuššii, geahča energilága § 2-1 njealját lađđasa. Gulaskuddanásahusat leat ee. gielddat, fylkkamánni birasgáhttenossodat, Luondduhálddašandirektoráhta, fylkkagieldda kulturossodat, boazodoallohálddahus, Riikkaantikvára ja Birasgáhttendepartemeanta. Doaibmabijuin Finnmárkkus gullet boazodoalloorganisašuvnnat ja Eanavuovdinorgánatge gulaskuddanvurrui. Konsešuvdnaohcan galgá sáddejuvvot NVE:i, geahča energilága § 2-2 vuosttas lađđasa. Rávdnjelinjáide mat leat konsešuvdnageatnegahtti, muhto eai dárbbaš ovddalgihtii dieđihuvvot, álggahuvvo dás áššemannu. Muhto dákkár doaibmabijuinge sáhttá ohcci eaktodáhtolaččat ovddalgihtii gulaskuddat čilgen dihte maid vviešguđet ásahusat oaivvildit doaibmabiju hárrái. Dábálaš lea ahte dákkár áššiinge lea viiddis oktavuohta gaskal huksejeaddji ja gieldda ja earáid geaidda doaibmabidju guoská. Konsešuvdnaohcamis galget leat "dieđut mat dárbbašuvvojit árvvoštallat berrrešivččiigo lobi addit ja makkár eavttuid galggašii bidjat", geahča § 2-2 nuppi lađđasa. Dievaslaš mearrádusat ohcama birra leat addon energiláhkaásahusa § 3-2:s. Dás čuožžu ahte jus ohcamis heive galggašii leat ee. rusttega teknalaš ja ekonomalaš válddahus, masa gullet rusttega fysalaš ráhkadeapmi ja vejolaš veahkkerusttegat numo luottat jna., rusttega heiveheapmi rávdnjevuogádatplánii, eanadaga heivehallama válddahallan, dábálaš beroštumiid ja váidudeaddji 1735 doaibmabijuid váikkuhus, eanaeaiggádiid ja eará vuoigatvuođalaččaid beroštumiid jna. váikkuhusat. Galgá válddahallat vejolaš čuozahusčielggademiid bohtosiidge. Ohcan galgá biddjot oaidninláhkai NVE:i ja guoskevaš gielddaide dahje eará dohkálaš báikkis guovllus, geahča lága § 2-2 njealját lađđasa. Dasto galgá ohcan almmuhuvvot lagat čállon láhkai, geahča § 2-2 viđát lađđasa, ja galgá dieđihuvvot ahte sáhttá buktit cealkámuša doaibmabiju hárrái. Dán muttus galget almmolaš orgánat ja earátge maidda doaibmabidju njuolga gusto váldot mielde gulaskuddamii, geahča lága § 2-2 guđát lađđasa. Dieđáhusa ja konsešuvdnaohcama vuođul galgá ohcci ráhkadit rávdnjevuogádatplána, mii lea ráddjejuvvon guovllus guhkes áigásaš várddusplána rávdnjevuogádaga ovdáneamis, geahča láhkaásahusa § 3-3. Dán áigga lea oppalaččat govvidit rávdnjevuogádaga, nu ahte eanet doaibmabijut ja boahttevaš doaibmabijut sáhttet ovttas gehččot. Konsešuvdnalaččat geatnegahttojit ovttasbargat rávdnjevuogádatplánaid heivehallamiiguin gaskaneaset ja riikkalaš rávdnjevuogádahkii, ja NVE sáhttá vvoktiiordnejeaddji orgánan seaguhit iežas dasa jus lea vvsierramielalašvuohta mo ovttasbargu galggašii ordnejuvvot. Jus ohcan gusto unnit rusttegii maid energidoaimmahat mas lea guovllukonsešuvdna, sáhttá álggahit, ii šatta áššemannu viiddis. NVE skábmamánu 17. b. 1992 johtučállosis leat addon lagat njuolggadusat dákkár áššiid áššemanus. Doaibmabijuid plánat galget sáddejuvvot gulaskuddamii maŋŋilgo Elefápmogohcci lea dohkkehan daid. Plánat galget dábálaččat sáddejuvvot gildii, fylkkamánnái, eanaeaiggádadiidda, gieldda eanadoalloeiseválddiide ja guovllu rávdnjevuogádatplánema ovddasvástideaddjiide, mii Finnmárkkus lea Finnmark Energiverk. Jus leš dárbu čuvgehit eará beroštumiid dán birra, ferte dat mearriduvvot konkrehta juohke áššis. Eanaeaiggádiid/vuoigatvuođalaččaid oktavuođain berrešii dán dásis geahččalit juksat eaktodáhtolaš šiehtadusaid dárbbašlaš eana- ja vuoigatvuođaháhkama hárrái. Jus ii lihkostuvaš, berre bággolonistanohcamii ráhkkanuvvot. Go plánat sáddejuvvojit gulaskuddamii, galget áššebáhpárat: - čuvget guovllukonsešuvnna ortnegiid birra, - válddahit rusttega (viidodaga, gealdda, gaskameari, mástasortta, suottahaga 1736 ja huksengielddusavádaga 1737 ) , - merken rusttega várdduskártii, - vuođustit vuogádatlaččaŧ 738 rusttega - oanehaččat válddahallat birrasa ja eanageavaheami čuozahusaid Jus gulaskuddanásahusas leat "dehálaš vuosttaldeamit" plánii, galgá ášši guovllukonsešuvnna eavttuid mielde sáddejuvvot NVE:i mearrádussii. Dát ortnet lea ásahuvvon huksejeaddji ja eará ášši vvberošteaddji beliid deasttas. 1992 johtučállosis leat dárkilat mearrádusat maid galgá sáddet NVE:i dákkár háviid. NVE mearrádusa sáhttá guoddalit Ealáhus- ja energidepartementii, geahča hálddašanlága § 28. Manne lea veahá álkiduvvon áššemeannudeapmi dákkár háviid, lea go energidoaimmahat fertešii leat ráhkadan atninguovllu energiplána vai oažžu guovllukonsešuvnna, ja plánas galgá boahttevaš linnjáfierbmádatbidjange leat mielde, geahča energiláhkaásahusa § 3-6. Energiplánat galget ráhkaduvvot ovttasráđiid gieldda ja fylkkagieldda pláneneiseválddiiguin ja galget čájehit mo lea jurddašan elektralaš fámu skáhppot. Dás galgá ee. dássádat gaskal skáhppoma ja jearaldaga árvvoštallot, seammaláhkai iešguđet dárbogokčanmolssaeavttuid 1 739 , boahttevaš jearaldatovdáneami, enøk-ortnet sierra rusttegiidda ja oastiide ja dáid mávssut, ja iešguđet dárbogokčanmolssaeavttuid birasčuozahusat. Energiplána galgá maŋŋil dárkkistuvvot ovttasráđiid gieldda ja fylkkagieldda pláneneiseválddiiguin juohke njealját jagi. Energiplána galgá sáddejuvvot NVE:i, mii galgá gozihit ahte plánengeatnegasvuohta doahttaluvvo ja mearridit dárkilat njuolggadusaid energiplánemis ja dan čađaheames. Muđui sáhttá namuhit ahte energiplánaid ortnet guovllukonsešuvnnaid dáfus NVE mielde, dađistaga heaittihuvvo ja dan sadjái buhttejuvvo enøk-plánaiguin, dan mielde mii lea ovdanbukton St. dieđáhusa nr. 41 (1992-93) energiekonomiserema ja ođđa ođasmahtti energigálduid birra, geahča ovddabealde. 4.15.5 Eanavuovdinorgánaid sajádat vEanaš háviid guoská rávdnjejohtasiid bidjan Finnmárkkus stáhta "matrikulerekeahtes" eatnamiidda. Njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinláhkaásahusaid § 3 c) bustávas lea addon njuolggadus mii máinnaša eatnama stoalpoláigoheapmái. Dán mearrádusa mielde galgá "matrikulerekeahtes" stáhtaeatnamiid vuovdimis doalahuvvot stáhtii: "vuoigatvuohta ..... váldit stoalpoláigoheapmi telegráf-, telefun- ja rávdnjejohtasiidda sihke gieddeeatnamiin ja meahcis šiehtadusa dahje árvvošteami buhtadasa mielde." Láhkavuođđu baggolotnut eatnama stoalpoláigoheapmái lea plána- ja huksenlága VIII kapihttalis ja golggotmánu 23. b. 1959 bággolonistanlágas nr. 3 § 2 nr. 19 ( eatnamat "lieggafápmolágadussii, rávdnjelinjáide, transformahtorstášuvnnaide ja eará elektralaš rusttegiidda") . Go eanavuovdinorgánat ná várašuvvojit vuovdinšiehtadusain, sáhttá eatnamiid gáibidit luobahit priváhta eaiggádiiguin buhtadasa vuostá, almmá bággolotnumin. Nugo čujuhuvvon ovddabealde mearrida NVE rusttetkonsešuvnnain stuorát johtasiid bidjamis. Unnit johtasiid sáhttet juohke báikkálaš rávdnjelágádus bidjat, muhto dás gáibiduvvo ahte doaibmabidju galgá leat biddjon energiplánii maid NVE lea dohkkehan dalle go addo guovllukonsešuvdna, ja dasa lassin galgá Energigohcci leat dohkkehan juohke doaibmabiju. Guovddášhálddahus mearrideapmi dahká ahte eanavuovdinorgánat atnet rávdnjejohtasiid bidjama muntunlágan meassamiid maid guovddáš eiseválddit mearridit čadnin, nu vvgohčoduvvon "stuorra meassamiinge". Lagat čađamannan mo eanavuovdinorgánat dahket dákkár meassamiin čujuhuvvo 2.5.1.4. kapihttalii ovddabealde. Vaikko eanavuovdinorgánat eai meannut eanaluobahanohcamiid rávdnjejohtasiidda eanavuovdinláhkaásahusa dábálaš njuolggadusaid mielde, deattuhuvvo ahte fuolahuvvo ahte beroštumit mat leat ožžon erenoamáš suodjaleami eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasa mielde, leat beassan cealkit daid plánaid birra mat gávdnojit. Ii datte čuovvoluvvo man olu doaimmaheaddji deastta atná dáid beroštumiide go jođasspáittu 1740 bidjá. Ovdal leat NVE ja Statkraft fuolahan váldorávdnjejohtasiid stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Maŋŋilgo Statnett ásahuvvui lea dat badjelasas váldán dákkár áššiid. Eanavuovdinkantuvra lea čuvgejuvvon makkár doaibmabijut álggahuvvojit ja lea beassan cealkit áššiide, muhto eai leat olus leamaš vuosttaldeamit plánaide. Stáhtii máksojuvvo buhtadas go váldojohtasiidda luobahuvvojit eatnamat dábálaš njuolggadusaid mielde, namalassii ahte eanavuovdinkantuvra ferte čájehit massima meassamiid geažil. Jus sáhttá čujuhit ahte jođasspáitu manná čađa boahttevaš barta- dahje ássanguovllu, čađa láiddomiid dahje eará eanadoalloguovlluid dahje čađa buvttadeaddji vuovddi, oažžu eanavuovdinkantuvra buhtadasa doaibmabiju dagahan massima ovddas. Linjáide duottarguovlluin ii dábálaččat dovddastuvvo buhtadas eanavuovdinkantuvrii. Unnit linnjábidjamiin rávdnjelágádusaid olis guovllukonsešuvnnaid mielde, lea geavat nu ahte rávdnjelágádusat dieđihit eanavuovdinkantuvrii doaibmabijus ja gokko johtasat galget mannat. Rávdnjelágádusaide luobahuvvojit eatnamat plánaid vuođul ja seamma njuolggadusaid mielde buhtaduvvojit. Eanavuovdinkantuvra lea dađis juridihkalaččat čálligoahtán nu gohčoduvvon eanaeaiggátjulggaštusa, mas ovdanboahtá vvgokko jođasspáittu lea lohpi bidjat ja makkár eavttut biddjojit lohpái. Eanaeaiggátjulggaštusas aiddostahtto dan dušše addit lobi geavahit stáhta eatnamiid, ja ahte gaskavuohta priváhta eanaeaiggádiidda ii gula Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii. Rávdnjelágádus ferte vel dohkkehit ahte leat eará vuoigatvuođalaččat eatnamiidda. 4.16 SUODJALUS 4.16.1 Álggahus Finnmárku lea árbevirolaččat leamaš ulbmillaš dehálaš fylka suodjalusa ja sihkarvuođa dáfus, sihke riikka suodjalussii ja NATO-ovttasbarggus. Suodjalusas leat garnisonat Porsáŋggus ja Mátta-Várjjagis ja bataljuvnnat Várjjagis ja Álttás. Bissovaš ásahuvvon rusttegat fylkkas leat báhčinguovlu Čuvosluovttaš 741 Álttá gielddas ja hárjehallan- ja báhčinguovllut Hálkaváris Porsáŋggu gielddas, Iŋggášguolbanis Porsánggu gielddas, Hearrágoahtenjárggaš 742 Unjárgga gielddas ja Nuvvosguolbanis Mátta-Várjjat gielddas. Dasa lassin leat unnit báhčinšiljjut Bánat girdistášuvnnas Porsáŋggu gielddas ja Dorvonjárgga rádjastášuvnnas Kárášjogas. Muhtun unnit militeara rusttegat leat duoppil dáppil fylkkasge. Suodjalusa doaibma dárbbašahttá sihke eatnamiid bissovaš vmiliteara rusttegiidda ja viesuide, ja eatnamiid maid sáhttá atnit duollet dálle hárjehallamiin. Danin earuhuvvo dás gaskal fásta viesuid ja rusttegiid militeara anus ja vierroopmodagaid gaskaboddosaš anus. 4.16.2 Láhkavuođut ja njuolggadusat Geassemánu 14. b. 1985 plána- ja huksenláhka nr. 77 addá plánema ja eaŋkaláššemeannudeami njuolggadusaid mat gustojit bissovaš militeara viesuid ja rusttegiid ásaheapmáige. Erenoamážit sáhttá namuhit ahte galget várrejuvvot guovllut suodjalussii gielddaplána eanaoasis ja muddenplánas, geahča phl. § 20-4, nr. 4 ja § 25 nr. 6. Suoidnemánu 17. b. 1990 láhkaásahusaid mielde čuozahusčielggademiid birra § 2 g) bustávas lea dieđihangeatnegasvuohta: "stuorát militeara báhčin- dahje hárjehallanguovllu bidjamis dahje dákkár guovlluid sakka nuppástuvvi geavahusas." Leago doaibmabidju dieđihangeatnegahtti, namalassii leago "stuorát" doaibmabidju ja galgágo maŋŋil ráhkadit čuozahusčielggadeami, mearrida Suodjalusdepartemeanta fágadepartemeantan, ovttasráđiid Birasgáhttendepartemeanttain, geahča láhkaásahusa § 5. Dalle go rusttet lea julggaštuvvon čiegus suodjalusčiegusvuođaid 1743 borgemánu 18. b. 1914 lága nr. 3 mielde, galget plána- ja huksenlága § 86 sierra njuolggadusat gustot. Njuolggadus mearkkaša ahte suodjalus ieš ovddasvástida ahte lága njuolggadusat doahttaluvvojit, ii dárbbašuvvo huksenlohpi § 93 mielde ja iige huksenráđi beales dárkkistuvvo, earret luoitimii ja vuoigatvuođaháhkanvuđđui. Gielda vgalgá datte čuvgejuvvot rusttega birra. Plána- ja huksenlága vvnjuolggadusat leat dárkilat meannuduvvon 3. kapihttalis ovddabealde. Golggotmánu 23. b. 1959 bággolonistanlága nr. 3 § 2 nr. 15 addá láhkavuođu baggolotnut eatnamiid "Militearafuolahussii 1744 ". Láhkavuođu sáhttá geavahit jus lea dárbu eatnamiidda bissovaš militeara viesuide ja rusttegiidda ja dát ii šiehtadallo eaktodáhtolaččat. Vierroopmodaga atnu sáhttá dárbbašuvvot go geahččala biergasiid dahje guovlluhárjehallamiin. Suodjalus sáhttá čujuhit alcces eanet vuoigatvuođavuođuid mat diktet geavahit vierroopmodagaid, sihke gieddeeatnamiid ja meahci. Geassemánu 28. b. 1957 olgunastinlága nr. 16 § 2 lea dábálaš láhka meahccejohtalusa birra. Láhka ii datte gusto militeara beales ordnejuvvon árjjalašvuođaide. Geahča lagat olgunastinlágas 4.20. kapihttalas olgunastima birra. Geassemánu 10. b. 1977 meahcce- ja čázádatmohtorjohtolaga láhka nr. 82 bidjá ee. suodjalusa sierra dillái. Lága vuolggasadji lea ahte mohtorjohtolat meahcis lea gielddus, geahča § 3, muhto lága § 4 d) bustáva mielde lea militeara johtalus hárjehallamiid, sirdima ja sáhtu oktavuođas spiehkastuvvon gildosis. Suodjalusa mohtorjohtolat galgá almmatge leat "várrogas ja fuolalaš garvin dihte vahágiid ja bilideami luonddubirrasii ja olbmuide", geahča § 8. Dát láhka lea lagat meannuduvvon 4.21. kapihttalis mohtorjohtolaga birra. Geassemánu 29. b. 1951 láhka nr. 19 militeara bearran 1 745 § 1 addá suodjalussii lobi sihke soahte- ja ráfiáiggis, bearraŧ 746 "buot" mii dárbbašuvvo soahtefápmui, giddodagaidge. Dárkilat njuolggadusat leat mearriduvvon bearrannjuolggadusain addon guovvamánu 22. b. 1952 ggl. cea. lassin addon ođđajagemánu 15. b. 1954 ggl. cea. Ráfiáiggis geavahuvvo áinnas vuoigatvuođavuođđu stuorát válmmasvuođadoaimmain 1 747 ja hárjehallamiin. Giddodaga bearran addá suodjalussii geavahanvuoigatvuođa opmodahkii, go máksá buhtadasa eaiggádii. Geavahanvuoigatvuohta siskkilda § 2, nuppi lađđasa mielde maiddái "vuoigatvuođa nuppástuhttit opmodaga maid guoskevaš váldi gávnnaha dárbbašuvvot". Ođđajagemánu 15. b. 1954 láhkaásahusas galget ovddasvástideaddji militeara eiseválddit datte fuolahit ahte opmodat ii vahágahtto eanetgo inta dárbbašlaš, ja atnu galgá nu guhkásgo vejolaš ráddjejuvvot meahccái. Namuhuvvo borgemánu 18. b. 1914 suodjalusčiegusvuođaid láhka nr. 3ge. Láhka addá suodjalussii ee.vejolašvuođa julggaštit guovlluid ja viesuid čiegusin. Dát ráddje earáid johtalusa guovllus, sihke iežas ja vierroeatnamiin ja meahcis, ja mearkkaša ahte viesuid galgá meannudit plána- ja huksenlága § 86 áššemeannudannjuolggadusaid mielde. Čujuhuvvo vel ahte suodjalusa huksenbálvaluš 748 lea Bálvalusnjuolggadusaid vuoigatvuođavuođuin addán siskkáldas láhkaásahusa beaiváduvvon miessemánu 13. b. 1988 mo geavahit eatnamiid orohagain. Dát ii leat formála láhkaásahus, muhto gohččus mo boazodoalu deastta galgá áimmahuššat. Gohččus gusto "buot fysalaš meassamiin sihke Suodjalusa ja vierroeatnamiin", ja gusto nappo doaimmain suodjalusa iežas guovlluin ja vierroopmodagain. Gohččuma ulbmil lea "sihkkarastit nu buori go vejolaš ovttasbargodilálašvuođa gaskal Suodjalusa ja boazoealáhusa". Láhkaásahusa mielde galget buot orohagat sárgojuvvot kártii, nu ahte sáhttá mearridit gusketgo meassamat láiddonguvlui. Dasto čuožžu ahte ii sáhte dahkat fysalaš meassamiid orohagas ovdalgo lea dárbbašlaš lobi ožžon guoskevaš orohagain. Meassamiid plánemis galgá boazoealáhusain váldit oktavuođa nu árratgo vejolaš, ja čuožžu ahte dan oktavuođas berrešii geahččalit addit boazoealáhussii duohta váikkuheami go leat stuorát meassamat boazodoalloguovlluin. St.dieđáhus nr. 16 (1992-93) Suodjalusa 1994-98 doaimma ja ovdáneami váldonjuolggadusaid hárrái meannuda 54. siiddus boahttevaš riikkaoassevuoruhemiid: "Norgga suodjalusplánema vuolggasadji lea leamaš ahte falleheaddji vuosttalduvvo mo dal fallehanvuohki ja-báiki leš. Norgga vuollelis ássandávjodat, bonju riikkaoasi ássiid ja riggodagaid ja riikka militeara-geografalaš saji juogadeami Ruošša ektui, dahká datte dárbbašit vuoruhit hui čielgasit riikkaosiid gaskkas go militeara fámuid juohká, vai Davvi-Norga deattuhuvvo. Vejolaš ruošša doaimmat mátta Norga ektui gáibidivčče viiddis ráhkkanemiid. Danin fertešii dát leat maŋit lávki stuorát eurohpalaš riiddus, mii cealkkiha ahte Davvi-Norga, go lea lahka Guoládatnjárgga militearaguovddážiid, ain berrešii militearas vuoruhuvvot dáža bealde. ... Finnmárkkus ferte bisuhit militeara lagašvuođa, erenoamážit Nuorta-Finnmárkkus. Dáža fearán- ja bahkadasgieđahallan 1 749 máhttu berrešivččii ee. deattuhuvvot. Dehálaš lea dasa lassin deattuhit militeara oassálastima davvi áhpeguovlluin ja ávkkálaš cuggii davvi sorjjasmeahttunvuođačuoččuheami 1750 dárbbu. Dát gáibida dárbbašlaš mearramiliteara ja áibmomiliteara suodjalanávdnasiid. vvDáža bissu ossodagaid váldodeaddu berrešivččii dán vuođul ain várrejuvvot Davvi-Norgga bidjosii, ja militeara čohkken plánat berrešivčče ain seammaláhkai siskkildit dehálaš fámuid sirdima Davvi-Norgii. ... Datte ferte čujuhit ahte ii sáhte vuoruhit Davvi-Norgga soađis jus doarvái ráfidoaibma ii sáhte bisuhuvvot riikkaoasis. Ain berrešivčče danin dehálaš osiin Soahteveaga 1751 oahppadoaimmas, sihke vuosttasgearbálvaluš 752 ja repitišuvdnahárjehallamat, biddjojit Davvi-Norgii. Dát leat ee. čadnon dárbui seailluhit báikkálaš eatnamiid ja dálkkádaga máhtu, ja ávkkástallat dalá viiddis infrastruktuvrra riikkaoasis." 115. siiddus máinnašuvvojit boahttevaš plánat Davvi-Norgga 115. hárjehallan- ja báhčinguovlluide: "Suodjalusdepartemeanta oaidná mihttomearrin ahte juohke ossodat galgá olahit bissovaš báhčin- ja hárjehallanguvlui, čadnon bissu veagaid ja skuvlaossodagaid bissovaš rusttegiidda 1753 , ja čohkkenossodagaid repetišuvdnaguovddážiid. ... Stuorradiggi guorrasii go meannudii iežas St. prp. nr. 86 (1979-80) prinsihppii ahte Suodjalus sáhtii ásahit stuorra guovllu báhčin- ja hárjehallanguovlluid maid buot suodjalussurggiin galggašedje sáhttit atnit, ja gos galggai sáhttit báhčalit buotlágan vearjjuin. Davvi-Norggas lea dohkkehuvvon ahte ii sáhte váldit ruovttoluotta stuorra ođđa guovlluid lassin dálá báhčinguovlluid. Suodjalusdepartemeantta ulbmil lea de muhtton sáhttit duohtan dahkat Blåtind ja Mevkki báhčinguovlluid [Romssa fylkkas) ovttastahttima govttolaš govda manahagain." Finnmárkku 1992-95 fylkkaplána dadjá čuovvovačča suodjalusmáhtus v23. siidus: vv "Nuppásusat sihkkarvuođapolitihkalaš dilis leat dagahan garra vearjjuidnjeaidimii stuorra osiin Eurohpás. Dát ii guoskka ollinge dahje hui unnán sovjetveagaide mat leat Guoládatnjárggas. Vaikko orruge čielggas ahte vearjjuin oktiinordda ii oro deaivvideamen, de dagaha liikká issoras militeara lahkavuohta balu álbmogii. Danin orruge áddetmeahttomin dábálaš olbmui ahte suodjalus dán dilis ráhkkanaddá doaimmaid čađahit mat njuolvudit suodjalan-veaju. Ovddalgihtii diehtit juo ahte mis lea vuolimus dási suodjalus ja ahte suodjalusa doaimmat Finnmárkkus leat ráddjejuvvon. Lea ballamis ahte njuolvudan suodjalusveadju sáhttá mielddisbuktit unnit suodjalusdáhtu. Nuppástusat leat dagahan ahte davviguovlluid strátegalaš mávssolašvuohta relatiivalaččat lea deláleabbo dál go ovdal. Dát boahtá maid das ahte mearrasuodjalusveagat eai leat geahpeduvvon. Danin leage ovttaoaivilvuohta Finnmárkku alimus politihkalaš dásis ahte garrasit vuostálastit doaimmaid mat geanuhuhttet suodjalanveaju." 4.16.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Stuorradiggái ovddiduvvojit gažaldagat ásahit stuorát hárjehallanguovlluid mat gáibidit stuorra investeremiid, gusket moanaid iešguđet beroštumiide, main lea čielga vguovllupolitihkalaš dehálaš čuolmmat, dahje leat stuorát čoavddekeahtes riiddut. Stuorradiggi váldoge eahpenjuolgalat skavát mielde unnit ja unnán riido hárjehallanguovlluin go meannuda Suodjalusdepartemeantta bušeahttaproposišuvnna. Gonagas mearrida stuorát hárjehallanguovlluid ásahemiin, gos leat čoavddekeahtes riiddut, erenoamážit gaskal beroštumiid mat gullet iešguđet fágadepartemeanttaid áššesurggiide. Suodjalusdepartemeanta lea militeara gažaldagaid fágadepartemeanta ja lea bajit ja dárkkistus sadji gažaldagain mat dás meannuduvvojit, sihke bissovaš viesuide ja rusttegiidda ja vierroopmodagaid geavaheames. Departemeanta dahká geassemánu 2. b. 1960 ggl. cea. bággolonistanmearrádusa go ulbmil lea militearafuolahus. Váldi gusto datte dušše dálá rusttega viiddideames ja doaimmas. Dasto addá Suodjalusdepartemeanta dárbbašlaš mieđáhusa bearrat vierroeatnamiid ráfiáiggis, geahča ođđajagemánu 15. b. 1954 ggl. cea. Mieđáhus sáhttá addot nu guhká go hárjehallan bistá. Suodjalushoavddas lea doaimmaheaddji jođiheapmi ja ovddasvástida suodjalusa olles doaimma ja resurssageavaheami stivrema. Suodjalushoavda sáhttá ee. mearridit bearrat eatnamiid hárjehallamiid oktavuođas. Suodjalusa bajitkommando 1754 lea iešguđet suodjaluskommando:id bajit ovddasvástádus. Suodjalusa bajitkommando galgá ee. dieđihit ođđa viesuid ja rusttegiid ásaheamis. Suodjalusa huksehanbálvalus lea Suodjalusdepartemeantta vuollásaš ja lea suodjalusa ođđajagemánu 1. b. 1985 bálvalusnjuolggadusaid mielde guovddáš ja guovllu fága- ja hálddašanváldi viesuide ja rusttegiidda maid suodjalus eaiggáduššá. Suodjalusa huksehanbálvalusa direktora jođiha ossodaga, ja lea belohahkii Suodjalusdepartemeantta vuollásaš, belohahkii Suodjalusa bajitkommando, dan duohken makkár háldduin lea vvsáhka. Ásahemiin pláne Suodjalusa huksehanbálvalus viesuid dahje vvrusttegiid ja mii šiehtadallá eanaeaiggádiin eanaháhkamis. Fylkkamánnis lea ođđajagemánu 15. b. 1954 ggl. cea. mielde dihto barggut guovlluid bearramis ráfiáiggis. 4.16.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Viesuide mat galget meannuduvvot plána- ja huksenlága mielde, gustojit eaŋkaláššemeannudeami njuolggadusat mat leat máinnašuvvon 3. kapihttalis ovddabealde, earret čiegus militeara viesut mat galget meannuduvvot plána- ja huksenlága § 89 sierranjuolggadusa mielde. Stuorát militeara báhčin- ja hárjehallanguovllut galget čielggaduvvot čuozahusčielggademiid njuolggadusaid mielde. Dát njuolggadusat bohtet áššemeannudannjuolggadusaid sadjái mat lea biddjon FD/MD 1/84 gihppagis ja maid Suodjalusdepartemeanta ja Birasgáhttendepartemeanta leat ráhkadan "suodjalusa hárjehallanguovlluin, ođđaásahemiid ja stuoridemiid áššemeannudeapmi/áššemannu". Ahte čuozahusčielggademiid njuolggadusat dál galget adnot, ii datte olus nuppástuhte áššemeannudangeavada dan ektui mii ovdal čuvvui FD/MD 1/84:s. Dál bargo oaivademiin hárjehallan- ja báhčinguovlluid čuozahusčielggademiid njuolggadusain. Eai leat addon čielga ráját mat galget lohkkot "stuorát" báhčin- dahje hárjehallanguovlun, ja gažaldat ferte mearriduvvot juohke háve. Oppalaččat sáhttá daddjot ahte báhčin- ja hárjehallanguovlu dávjá lohkko leat muhtunlágan doaibmabidju mii sakka váikkuha birrasii, luondduriggodagaide ja servodahkii. Suodjalusa huksehanbálvalusas dieđihuvvo dieđihangeatnegasvuođa ainjuo gáibidit ahte lea bissovaš rusttet, ja ahte rusttet mii ásahuvvo hárjehallamiid oktavuođas bearrannjuolggadusaid 1755 vuoigatvuođavuođuin eai siskkilduvvo ja mat vel dábálaččat fertejit leat hui stuorrát. Báhčinšiljjut mat leat nu stuorrát go siviilla báhčinšiljjut eai omd. dábálaččat gáibit dieđiheami. Rusttega sajádat, guovllu eará beroštumit jna. leatge guovddáža árvvoštallamis. Go bearrá guovlluid ráfiáiggis albmada ođđajagemánu 15. b. 1954 ggl. cea. makkár ovdánanvuogi militeara eiseválddit galget geavahit. Fylkkamánni ovddasvástida ovttas hárjehallanjođiheaddjiin dieđihit guovllu eanaeaiggádiidda ja earáide geat ásset dahje mátkkašit dáppe. Dát dahkko áviissaid, radio ja plakáhtaid bokte. Diehtojuohkimis galget leat bearrama vuoigatvuođavuođđu, lobi ráddjehusat, vahátbuhtadasa njuolggadusat ja čađaheami eará geavatlaš dieđut. Váldonjuolggadussan galget guovvamánu 10. b. 1967 hálddašanlága njuolggadusatge gustot bearramis ráfiáiggis, geahča bearranlága 1756 § 1, goalmmát lađđasa. Dás leat dehálamosat ovddalgihtii dieđiheami ja váidinvuogasvuođa njuolggadusat. Numo 1988 láhkaásahus čájeha, lea celkojuvvon ulbmil suodjalusa beales bargat ovttas Finnmárkku meahccegeavaheaddjiiguin. Liikká sáhttet bohciidit riiddut, go suodjalusa doaibma sáhttá seamma guovlluin hehttet eará ealáhus- ja joavdogeavaheami. Suodjalusa árjjalašvuohta sáhttá maiddái vahágahttit ja bilidit guovllu eará geavaheaddjiid ovddas. Boazoealáhus lea omd. rašši guottetáiggis, ja helikopteršlápma ja johtalus báhčinhárjehallamiin sakka vvmuosehuhttáge. Eatnamat eai gierdda olus arvás áigodagaid, masa ferte vvdeastta atnit stuorát hárjehallamiin ja go geavaha mohtorvuojániid meahcis. Dasto ferte suodjalus, numo buot eará meahccegeavaheaddjit, čorget maŋiset guovlluid maid leat geavahan. St.dieđáhusas nr. 16 (1992-93) 115. siiddus giddejuvvo fuomášupmi Suodjalussii ja birrasii: "Suodjalus galgá váikkuhit juksat riikkalaš birasulbmila maid Stuorradiggi ja Ráđđehus leat bidjan. Suodjalus ferte danin ráfiáiggis čuovvut gustojeaddji biraslágaid. Dehálaš mihttomearri lea ahte Suodjalus várduda ja goziha mo váikkuha birrasii. Datte ferte birrasa deasta dássáduvvot Suodjalusa gohččojuvvon bargguid ja doaimmaid deasttaid. Ulbmil lea ahte Suodjalus galgá šaddat doaimmastis ovdavázzin 1 757 birrasa áimmahuššamin. Suodjalusa birasbijus lea čohkkejuvvon njealje váldobargguide; doahttalit birasgáibádusaid, eastadit birasváttisvuođaid, čorget ovddeš birasváttisvuođaid ja addit birasveahkki servodahkii muđui. Lagamus áiggis ovdanbukto stuorradiggedieđáhus "Miljøplan Forsvaret" ja Suodjalusa birasbijus lagamus boahtteáiggis." Birasgáibádusaid doahttaleami mihttomeari dáfus, daddjo vuos ahte suodjalusas galgá ásahuvvot birasgealbofierpmádaŧ 758 . Dasto čuožžu: "Doaibmaplánen galggašii ovddiduvvot nu ahte birasdeasttat čielgasit vgullet juohke doaibmaplánii, ja ahte birasbargui ráhkaduvvo boađusulbmil, várrejuvvojit resurssat, álggahuvvojit doaibmabijut, ja bohtosat dieđihuvvojit. Siskkáldasdárkkistus lea birasgáhttema ulbmil- ja boađusáŋgiruššan 1 759 barggu neavvu. Galgá ásahuvvot systemáhtalaš ođasmahttima várddus Suodjalusa birasmađđásiin áibmui, čáhcái ja eatnamii luoitimis, ja šláma ja vahágiid váikkuhusat lundui ja birrasii. Njuolggadusat ja plánat ráhkaduvvojit oktan konkrehta doaibmabijuiguin nuoskkidangeahpedemiide 1760 , šlápmaráddjemiidda, kemialaš veahkkeávdnasiid jna. rádjamii ja gieđahallamii. " Ferte maid namuhit ahte militeara prámaŧ 761 ee. adnojit suvdit bohccuid badjel čázádagaid go johtá sulluide geasseorohagaide. Bálvalus lea leamaš guhkit áiggi, ja suodjalus oažžu buhtadasa boazodoallošiehtadusas. Suodjalusa dákkár bijus lea boazodoalus adnon eaktun sáhttit ávkkástallat dáid láiddomiid, mat dárbbašuvvojit dábálaš láiddomiid lassin. Suodjalus eaiggáduššá dasto moanaid rabas meahccebarttaid maid buohkat geat mátkkášit guovllus sáhttet átnit. Eanaš návddaša báikegoddi eanemusat dán fálaldaga. 4.16.5 Enavuovdinorgánaid sajádat Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hálddašeaddjin váldojit eanavuovdinorgánat mielde go suodjalus dárbbaša eatnamiid bissovaš viesuide ja rusttegiidda dahje hárjehallamiidda meahcis. Eanavuovdinláhkaásahusa § 1, 2. čuoggás čuožžu : vv vv"Plánemis, mii berrešii leat eanaplánema meari siskkobealde huksenlága mielde, ferte vuhtii váldit Suodjalusa rusttetdárbbu........" Eanavuovdinláhkaásahusa § 16 8. čuoggás lea áššemeannudannjuolggadus mii galgá áimmahuššat dárbbuid mat suodjalusas galggašedje leat go earát áiggošedje álggahit doaibmabiju. Mearrádus addá cealkámušvuoigatvuođa "guoskevaš militeara hovdii (siviilla girdihápmaniidda: Luftfartsverket) eatnamiid oastima dahje láigoheami áššiin ja vuoigatvuođain Suodjalusa rusttegiid, hárjehallanguovlluid j.s. lahka dahje mat leat beroštahtti daidda." Muhtun doaibmabijut maidda suodjalus dáhtošii eatnamiid, meannuduvvojit eanavuovdinláhkaásahusa dábálaš áššemeannudannjuolggadusaid mielde omd. rabas meahccebarttat ja báhčinšiljjut, ja čujuhuvvo 2.6. kapihttalii eanavuovdinortnega hárrái dáid njuolggadusaid dárkilat čađamannamis. Eará doaibmabijut, numo báhčin- ja hárjehallanguovlu, leat doaibmabijut maid eanavuovdinorgánat atnet "lossa meassamin", namalassii meassamat maid suodjalusa orgánaid guovddášhálddahus mearrida, ja maidda luobahuvvojit eatnamat guovddáš hálddahusa mearrádusa mielde. Eanavuovdinorgánaid áššemeannudeapmi ja mearrádus áššesurggiin mat gohčoduvvojit "lossa meassamat" leat máinnašuvvon 2.5.1.4. kapihttalis eanavuovdinortnega birra. Buot ohcamat mat gustojit Finnmárkui sáddejuvvojit Suodjalusa huksehanbálvalusa Harstad:s bokte, ja Suodjalusa huksehanbálvalusa váldá ieš oktavuohta suorgeorgánaiguin main leat vuosttaldeamit plánaide. Eanavuovdinkantuvra čuvgejuvvo čoahkkimiin ja dárkkástusain, muhto ii searvva árjjalaččat dasa. Eanavuovdinorgánaid beales deattuhuvvo ahte vaikko eanavuovdinlága § 2 mielde dákkár áššit dábálaččat eai árvvoštallo, dáhkiduvvo ahte berošteaddjit mat galget erenoamážit suodjaluvvot eanavuovdinlága mielde, erenoamážit boazodoallu, leat beassan cealkit doaibmabiju plánemis. Go ohcamat mannet Suodjalusa huksehanbálvalusa Harstad:s bokte, oažžu dihto bajit árvvoštallamage doaibmabiju suodjaluslaš dehálašvuođas. Čállosis Sámi vuoigatvuođalávdegoddái Finnmárkku eanavuovdinkantuvrra doaimmas miessemánu 1987 "suodjalusa eatnamiid ja vuoigatvuođaid eanavuovdingeavadis", čujuhuvvo ahte eanavuovdinorgánaid meannudeapmi eatnamiin suodjalussii lea muhtun áiggi mielde. Go suodjalus ozai eanaháhkama ovdal 1970, ii oktage ášši sáddejuvvon gulaskuddamii, ii gielddaide iige guoski beroštumiide. Dán vuođustus lei ahte doaibmabiju ulbmil danin sáhtii šaddat dovddus, mii sihkarvuođa árttain ii háliiduvvon. Dát veaháš láivuduvvui sullii 1970:s. Dán oktavuođas čujuhuvvo Suodjalusa girjái Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii juovlamánu 17. b. 1971, mas čuožžu ahte áššiid sáhtii, jus lei áibbas dárbbašlaš, meannudit gieldda dásis, muhto eaktuduvvui dárbbašlaš sniehpuma. Eanavuovdinkantuvrra čállosis celko ahte Suodjalus dađis lea eanet earuhuhttán áššebáhpáriid čiegusvuođa. Čujuhuvvo cuoŋománu 11. b. 1986 girjái Suodjalusas Stáhta vuvddiid direktoráhtii, mas čuožžu: v"Sihkarvuođa oainnu dáfus adno dát áimmahuššon go Suodjalusa vvráhkkanusaid geavahus dahje doaibmabiju ulbmil ii almmuhuvvo eanaháhkamis, jus dát ii ávžžuhuvvo sihkarvuođa geažil. ... Eanaháhkamis .... lea Suodjalus ... gustojeaddji lágaid ja njuolggadusaid vuollásaš jus giddodagain lea sáhka. Nu fertet ovdamearkka dihte ohcat juogadan- dahje rievdadanlobi eanalága mielde, boazoealáhusain ferte váldit oktavuođa .... Numo oaidnit šaddá Suodjalus juohke dilálašvuođas njunnálaga iešguđet beroštumiiguin, omd. eanadoalloberoštumiiguin ja boazodoalloberoštumiiguin." Eanabearramis hárjehallamiin almmuhuvvo goas ja gos hárjehallo, ja ahte priváhta eanaeaiggádat fertejit dieđihit massima dahje vahágiid buhtadangáibádusa nu farggago vejolaš. Stáhta matrikulerekeahtes eatnamiidda lea bargan nu ahte ii dárbbaš bearrama sáddet. Suodjalus dieđiha hárjehallama áiggis ja báikkis nu ahte eanavuovdineiseválddit dihtet dan. Ii gáibiduvvo buhtadas atnui, muhto suodjalus gohččo čorget maŋis go hárjehallan lea nohkan. Jus galget hárjehallat báhčit bastilis báhčinneavuiguin, gohččo suodjalus váldit oktavuođa guoskevaš beroštumiiguin ja eiseválddiiguinge, omd. olgunastin- ja boazoeiseválddiiguin. 4.17 GEAINNUT 4.17.1 Álggahus v Geaidnoráhkademiin leat stuorra servodatlaš váikkuhusat. Ođđa čoahkkebáikeovddideapmi, ealáhusovddideapmi ja buoret johtolat leat geaidnoráhkadeami buorit bealit, go Geaidnoráhkadeapmi geažil lea álkit geavahit ođđa guovlluid, ee. veajuiduvvamii, riggodagaid ávkkástallamii dahje bartahuksemii. Seammás lea geaidnoráhkadeapmi dakkár doaibmabidju mas sáhttet leat guoskevaš guvlui viiddis luonddubirasváikkuhusat. Fylkka duohta dilálašvuođat leat válddahallon ná: "Hástalusat johtolaga bealis Finnmárkkus leat go leat nu guhkes gaskkat relatiivalaččat smávva báikkiid gaskkas fylkkas, guhkes mátkkit guovddáš guovlluide riikkas - ja stuorra golut mat šaddet go galgá doalahit dohkálaš sáhttodási." (Gáldu: Finnmárkku 1992-95 fylkkaplána, 99. siiddus.) Finnmárkkus ledje ođđajagemánu 1. b. 1992 sullii 4000 km almmolaš geainnut. Dan ektui ahte fylka lea riikka stuorámus sullii 48600 km 2 eatnamiin, lea unnánat geainnut go riikkas muđui. Nordlánddas, mii lea riikka nubbin stuorámus fylka badjelaš 38.000 km 2 eatnamiin, lea 8679 km geainnut oktiibuot. Akershus fylkkas, mas lea 4139 km almmolaš geainnut, nappo sullii seammago Finnmárkkus, leat 4917 km 2 eatnamat. Finnmárkku geainnut leat sullii 2169 km riikkageainnut, main sullii 828 km leat vuođđogeainnuŧ 762 . Buot riikkageainnuin lea bistevaš vuođđu 1763 . Dasto leat 672 km fylkkageainnut, main 74 % lea bistevaš vuođđu. Gieldda geainnut leat 1158 km. Dasa lassin leat oanehat priváhta luottat, numo dálloluottaŧ 764 ja tráktorluottat. (Gáldu: Statistisk årbok 1992) Dát govvádus guoskkaha váldoáššálaččat almmolaš geainnuid ráhkadeami, go dát geainnut leat mávssolamosat. Liikká sáhttá namuhit ahte dallego lea sáhka priváhta luottain, namalassii luottain mat eai adno dábálaš johtalussii dahje maid stáhta, fylka dahje gielda eai máđasane, gusto luoddalága VII kapihttala priváhta luottain ja plána- ja huksenlága njuolggadusat. 4.17.2 Láhkavuođus ja njuolggadusat Geassemánu 21. b. 1963 geaidnolága nr. 23 § 1 meroštallá almmolaš geainnu "geaidnun dahje gáhtan mii adno dábálaš johtalussii ja maid stáhta, fylka dahje gielda mađasatná IV kapihttala njuolggadusaid mielde. Geaidnun lohkko maid láttasadji, čuožžunsadji, bisánansadji, šaldi, feargahápman dahje eará hápman mii njuolga manná geidnui dahje gáhtii." Geaidnolága § 2:s earuhuvvo gaskal golmmalágan almmolaš geainnuid; riikkageainnuid, fylkkageainnuid ja gieldda geainnuid. Geassemánu 14. b. 1985 plána- ja huksenláhka nr. 77 lea guovddážis geaidnoráhkadeamesge. Geaidnolága § 12 nuppástusas, addon 21. cuoŋománu 1989 nr. 17 láhkan, mearriduvvui ahte luoddaplánen galgá leat plána- ja huksenlága plánennjuolggadusaid mielde. Dárkilat várdosii makkár njuolggadusat de danin galget gustot, čujuhuvvo 3. kapihttalii plána- ja huksenlága birra. Liikká sáhttá namuhit ahte stuorát geaidnoprošeavttat gullet plána- ja huksenlága VII-a kapihttala čuozahusčielggademiid njuolggadusaide. Čuozahusčielggademiid láhkaásahusas addon suoidnemánu 27. b. 1990 ggl. cea. § 2 e) lea dieđihangeatnegasvuohta "geaidno dahje ruovdemáđii ráhkadeapmái mat gáibidit badjel 200 vvmill. ruvnnu investeremiid gávcci jahkái dahje oanehat áigái". Dárbbašuvvogo čuozahusčielggadeapmi geaidnoráhkadeamis, mearrida Johtolatdepartemeanta fágadepartemeantan, ovttasráđiid Birasgáhttendepartemeanttain, plána- ja huksenlága § 33-4 nuppi lađđasa njuolggadusaid mielde. Dás čuožžu ahte čuozahusčielggadeami galgá ráhkadit jus ráhkadeapmi "navdo sakka čuohcat birrasii, luondduriggodagaide ja servodahkii". Giehtagirjjis 140 maid Geaidnodoaimmahat 1988:s lea ilbmadan leat addon dárkilat njuolggadusaid geaidnoráhkadeami čuozahusčielggademiin. Oktan geaidnolága § 12 nuppástusain addojuvvojedje vel njuolggadusat Stáhta geaidnodoaimmahaga, fylkkagieldda ja gieldda gaskasaš ovttasbargui riikka- ja fylkkageainnuid plánemis, geahča plána- ja huksenlága § 9-4. St.dieđáhus 34 (1992-93) Norsk veg- og vegtrafikkplan for 1994-97 (NVVT) válddahallá Finnmárkku riikkageainnuid váldobargguid ja hástalusaid 24. siiddus ná: "Riikkageainnut Finnmárkkus leat eanaš buori dásis. Váldobargun lea ollášuhttit váldogeainnuid Ev 6 Romsa rádjá - Girkonjárga ja rv 93 Áltá - Guovdageaidnu/Riikarádjá ráhkadeami. Ain lea báhcán buoridit geaidnogaskkat muđui gokko dálki váldá, nu ahte dát sáhttet šaddat sihkkarat birra jagi. Lea logahallon 90 mill. ru. dárbu buoridit 6 riikkageainnu main lea jahkásaš muohtauđas. Birashástalusat Finnmárkkus leat erenoamážit eanadatdilálašvuođas. Jus oažžu 3 mrd. ru lassimeari, buo. 6.1.2. kap. máinnašeami, sáhttá hoahppuhit Ev 6 ráhkadeami čađa Finnmárkku." Stuorámus doaibmabijut mat máinnašuvvojit Geaidnoplána Finnmárkku oasis, leat nannánoktavuođa Máhkarávjui ja birrajagegeaidnu vČorgašii ja Ávanuorrái. Finnmárkku 1992-95 fylkkaplána dadjá vv 97 . siiddus ahte johtolanpolitihka váldomihttomearri lea "addit ealáhusaide ja Finnmárkku álbmogii dohkálaš johtolatfálaldagaid fylkka siskkabealde, riikaoasi siskkabealde ja guovddáš osiin/osiide riikkas". Geaidnoossodagas biddjo oassemihttomearrin ásahit "geainnuid mat addet buori buvttaheami ja oadjebas johtolaga fylkkas". Konkrehta strategiain juksat dáid mihttomeriid namuhuvvojit: " - Viidásat fievrridit vuođđogeainnu huksema mii lea váldogeaidnooktavuohta nuortán-oarjjás ja davvi-máttás. - Nannet doaimmaid huksen ja hoidensuorggis fylkkageainnuin. - Buoredit erenoamáš dálke-rašes geainnuid nu ahte dat šaddet buorit ja oadjebas geainnut. - Garrasit rahčat johtolatoadjebasvuođabargguin, erenoamážit jurddašettiin mánáid, nuoraid ja sámiid ala." 4.17.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Makkár orgánat dahket mearrádusaid geainnuid dáfus, lea dan duohken galgágo mearridit riikkageainnu, fylkkageainnu dahje gieldda geainnu ráhkadit. Riikkageainnuid ovddasvástida stáhta, ja mearrádusaid riikkageainnuid dáfus dahket eanaš guovddáš eiseválddit. Stuorradiggi mearrida riikkalaš njuolggadusaid riikkageaidnoráhkadeapmái Norsk veg- og vegtrafikkplan meannudeames, ja mearrida loahpalaččat riikkageainnuid ráhkadeames, geahča geaidnolága § 6. Stáhta fuolaha váldoáššálaččat čađaheami ja ruhtada riikkageainnuid plánema, ráhkadeami, buorideami ja máđasatnima, geahča geaidnolága §§ 9 ja 20-22. Johtolatdepartemeanta lea geaidnogažaldagaid fágadepartemeanta ja das lea váldi mii geaidnolága mielde gullá "departementii", ee. § 2 mielde almmolaš geainnuid joavkkuide ja luohkáide bidjan ja § 13 geaidnonormálaid birra. Departemeanta lea riikkageainnuide guovddáš fágaeiseváldi, geahča geaidnolága § 9 vuosttas lađđasa. Geaidnodirektoráhta lea Johtolatdepartemeantta vuollásaš fágadirektoráhta ja geaidnodirektora galgá dan jođihit. Geaidnodirektoráhta lea riikkageainnuid guovddáš fágaeiseváldi, geahča geaidnolága § 9 vuosttas lađđasa. Juohke fylkkas galgá leat geaidnokantuvra maid geaidnohoavda jođiha, geahča geaidnolága § 10. Riikkageainnuid áššiin, gullá geaidnohoavda Geaidnodirektoráhta vuollái, geahča § 10 nuppi lađđasa. Geaidnohoavda lea guovddážis riikkageainnuid plánemis. Geaidnohoavddas lea maiddái váldi addit sierralobi geaidnolága gildosis riikkageainnuid ektui, geahča omd. § 30 vuosttas lađđasa lobis bidjat rusttega dahje eará ráhkkanusa mearriduvvon huksenrájáid siskkobealde, ja § 40 nuppi lađđasa eretvuojáhatlohpi 1765 go eretvuojáhat ii čuovu muddenplána plána- ja huksenlága mielde dahje plána geaidnolága § 12 mielde. Fylkkagielda ovddasvástida fylkkageainnuid. Finnmárkku fylkkagielddas lea johtolatlávdegoddi ja johtolathoavda. Fylkkadiggi mearrida fylkkageainnuid ráhkadeames, geahča § 6. Fylkkalávdegoddi galgá leat fylkkageainnuid doaimmaheaddji geaidnoeiseváldi, muhto sáhttá sirdit válddis ee. geaidnohovdii. Muhtun barggut mat gusket fylkkageainnuide leat biddjon njuolga geaidnohovdiige, numo fylkkageainnuid áššit leat fylkkagieldda vuollásaččat, geahča § 10 nuppi vvlađđasa. Fylkkageaidnobargguid geaidnohoavda dahká fylkkagieldda vvbeales, leat seammago geaidnohoavda dahká riikkageainnuin. Fylkkagielda galgá fuolahit ja máksit fylkkageainnuid plánema, ráhkadeami, buorideami ja máđasatnima goluidge, geahča geaidnolága § 20 nuppi lađđasa ja § 23. Fylkkalávdegoddi sáhttá mearridit ahte muhtun gaskkaid galgá gielda mađasatnit, geahča geaidnolága § 18. Gielda ovddasvástida gieldda geainnuid. Gielddastivra mearrida dákkár geainnuid ráhkadeames, geahča geaidnolága § 6. Ovdagoddi lea gieldda geainnuid geaidnoeiseváldi, mii mearkkaša bargguid numo mearridit geaidnoplánaid ja sierralobi addit geaidnolága iešguđet mearrádusain. Ovdagoddi sáhttá sirdit válddi sierra lávdegoddái dahje gieldda virgeolbmui, geahča geaidnolága § 9 njealját lađđasa. Gieldda čađaha ja máksá gieldda geainnuid plánema, ráhkadeami, buorideami ja máđasatnima goluid, geahča geaidnolága § 25. 4.17.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Riikka- dahje fylkkageaidnoráhkadeami áššemannu lea ahte fylkkadiggi mearrida makkár geaidnoprošeavttaid dáhttu vuoruhit geaidnohoavdda ráhkadan evttohusaid vuođul. Geaidnoprošeavttat de ovddiduvvojit Stuorradiggái Geaidnoplána bokte, mas Johtolatdepartemeanta árvvoštallá juohke prošeavtta ja evttoha vuoruheami dáid gaskkas. Geaidnoplána meannudeames juolluduvvojit ruđat fylkka vgeaidnoráhkadeapmáige, sihke rámmajuolludeamiŧ 766 ja dihto prošeavttaid várrejuvvon ruđat. Jus prošeakta mearriduvvo álggahuvvot, lea geaidnoplána bargu ovdal čuvvon geaidnolága § 12 láhkaásahusa maid Johtolatdepartemeanta lea addán golggotmánu 7. b. 1980 rikkageainnuid ja fylkkageainnuid plánaid ráhkadeamis ja meannudeamis. Go geaidnolága § 12 muhttui, sáhttá dákkár geainnuid plánen ja čađaheapmi gitta suoidnemánu 1. b. 1994 rádjai čuovvut geaidnolága njuolggadusaid ja plána- ja huksenlága. Dušše láhkaásahusa váldosárgosat válddahuvvojit dás. 1980 láhkaásahusa mielde ovddasvástida geaidnohoavda riikka- ja fylkkageaidnoplánema. Plánenbargu lea njealje muttus; geaidnočielggadeapmi, váldoplána, bienalaš plána 1767 ja ráhkadanplána. Geaidnočielggadeapmi galgá árvvoštallat geaidnoráhkademiid dárbbu, árvvoštallat doaibmabijuid ja meroštallat mo doaibmabijut čuhcet, geahča láhkaásahusa § 6. Váldoplána galgá čájehit geaidnoráhkadandoaibmabiju váldosárgosiid, vuođustuvvon evttohusain ráhkadeami molssaeavttuid ja dási válljemiin, geahča láhkaásahusa § 7. Iešguđet evttohusaid váikkuhusatge galget dás ovddiduvvot. Bienalaš plána galgá čájehit geaidnoprošeavtta hábmema ja sajádaga, ja sisdoallat muddejeaddji mearrádusaid mat dárbbašuvvojit geainnu ráhkadeapmái ja doibmii, geahča § 8. Bienalaš plána galgá vel čájehit eanadárbbu ja makkár ráđđenduohtadeamiŧ 768 dárbbašuvvojit. Ráhkadanplánat leat gárvvistuvvon teknalaš tevnnegat ja válddahusat, geahča láhkaásahusa § 9. Váldoplána ja bienalaš plána leat eaŋkalmearrádusat hálddašanlága mielde. Láhkaásahusas leat addon dievaslaš áššemeannudannjuolggadusat váldo- ja bienalaš plánaide, geahča láhkaásahusa V, VI ja VII kapihttaliid. Gielda, fylkkagielda ja stáhta eiseválddit galget váldot mielde plánemii nu árrat go vejolaš geahččalan dihte ovttasbargat, ja guoskevaš almmolaš orgánat galget beassat cealkit áššái. Váldoplána sáhttá gielda, fylkkagielda ja stáhta eiseváldi guoddalit Johtolatdepartementii. Earát geaidda guoská sáhttet dušše guoddalit áššemeannudanmeattáhusaid, láhkaatnima ja eará lobihisvuođaárttaid 1769 . Riikkageainnu bienalaš plána sáhttá guoddalit Geaidnodirektoráhtii, ja fylkkageainnu bienalaš plána sáhttá guoddalit fylkkalávdegoddái. Dán láhkaásahusa mielde sáddejuvvo geaidnohoavdda riikka- dahje fylkkageaidnoplána evttohus gildii meannudeapmái. Jus gielddas eai boađe vuosteákkat, dohkkeha Geaidnohoavda plána loahpalaččat. Vaikko láhkaásahus addá plánenvuogádaga dábálaš eanaplánema bálddas, leat láhkaásahusas moanat mearrádusat mat čájehit ahte riikka- ja fylkkageaidnoplánen galgá leat lahka plánema mii dahkko plána- ja huksenlága mielde. Geaidnohoavda galgá oassálastit gieldda- ja fylkkagieldda plánemis ja veahkehit geaidno- ja johtolatteknalaš gažaldagaiguinge, geahča láhkaásahusa § 3. Dasto mearriduvvo láhkaásahusa § 4 1. čuoggás ahte riikka- ja fylkkageaidnoplánat mat eai leat gieldda várddusplánain, fertejit leat gieldda ja fylkkagieldda pláneneiseválddiid plánaid mielde. Eanaš geaidnoplánen Finnmárkkus dahkko dál plána- ja huksenlága njuolggadusaid mielde ja suoidnemánu 1. b. 1994 maŋŋil galgá dát leat njuolggadus buot geaidnoplánemii, buo. geaidnolága § 12. Ovdánanmálle lea dalle ahte Stáhta geaidnodoaimmahat ráhkada ja ovddida várddusplánaid evttohusa, masa gullet geaidnočielggadeamit, ja mudden- ja huksenplánat, geahča plána- ja huksenlága § 9-4. Seamma sajis čuožžu ahte gielda galgá čuvgejuvvot go plánain bargojuvvo, seammásgo fylkkagielda ja gielda geatnegahttet meannudit Stáhta geaidnodoaimmahaga plánaevttohusa nu jođánitgo vejolaš. Erohus 1980-láhkaásahusa ektui lea nappo ahte riikka- ja fylkkageaidnoplánatge galget leat gieldda plánain ja maid gieldda eiseválddit mearridit muddenplánan ja huksenplánan. Dalle šaddet seamma njuolggadusat geainnuide go eará eanaávkkástallanvugiide. Njuolggadusat plána- ja huksenlága mielde leat dárkilat meannuduvvon 3. kapihttalis bajábealde. Gieldda geainnut eai leat siskkilduvvon 1980-láhkaásahusas. Dákkár geainnuid ovddasvástida gielda, ja gielda ráhkada ja mearrida gieldda geainnuid plánaid plána- ja huksenlága njuolggadusaid mielde. 4.17.5 Eanavuovdinorgánaid sajádat Eanavuovdinláhkaásahusa § 3:s čuožžu : "Matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiid vuovdimis galgá dábálaččat doalahuvvot stáhtii: ... c) vuoigatvuohta ráhkadit, stuoridit dahje geavahit geainnuid, čievravieččahaga, bidjat muohtasujiid, váldit stoalpoláigohemiid telegráf-, telefun- ja rávdnjejohtasiidda dahje ásahit eará rusttegiid maidda lea dábálaš beroštupmi, sihke gieddeeatnamiin ja mehciin šiehtaduvvon árvvošteami buhtadasa mielde." Go matrikulerekeahtes eatnamat Finnmárkkus vuvdojit, galgá nappo stáhtas leat vuoigatvuohta ráhkadit ođđa geainnu opmodagas ja vstuoridit dahje geavahit juo ásahuvvon geainnu. Eatnama oasti ii sáhte vvvuostálastit dákkár doaibmabijuid, muhto galgá buhtaduvvot jus doaibmabijut álggahuvvojit. Doaibmabijut mat leat namuhuvvon mearrádusas leat dakkárat maid eará njuolggadusaid mieldege sáhttá gáibidit álggahit priváhta eatnamiin buhtadasain, geahča plána- ja huksenlága §§ 32 ja 35, geaidnolága VI kapihttala ja golggotmánu 23. b. 1959 bággolonisanlága nr. 3. Go lea várašan dákkár vuoigatvuođaide láhkaásahusa § 3 nr. c) , sáhttá garvit bággoluobaheapmi 1770 ja sáhttá dan sadjái eanaeaiggádiin oažžut "eaktodáhtolaš" šiehtadusa. Riikka- ja fylkkageaidnoplánat galget 1980-láhkaásahusa § 10 mielde nu árrat go vejolaš fylkkagildii, gildii ja báikkálaš stáhta eiseválddiide sáddejuvvot gulaskuddamii. Eanavuovdinorgánat leat lohkkon maŋimušjovkui, muhto eai leat eanaš áššiin leamaš mearkkašumit dákkár plánaide. Dán geavada vuođustus, lea ahte plána ii sáhte árvvoštallat eanavuovdinlága § 2 ektui, go nu árrat áššemeannudanproseassas ii dieđe eará orgánaid cealkámušaid main sáhttet leat vuosttaldeamit, erenoamážit boazodoalus. Eará vuođustus lea ahte riikka- ja fylkkageaidnoplánat aŋkke orrut leat dakkár áššit maid eará orgánat mearridit eanavuovdinorgánaide čadni váikkuhusain, ja danin ii árvvoštallo eanaluobaheapmi eanavuovdinlága njuolggadusaid mielde. Dát guoddu lea sajáiduvvon daid nu gohčoduvvon "lossa meassamiin", ja lea suokkarduvvon dárkilat ovddabealde 2.4.1.4. kapihttalis eanavuovdinortnega birra. Earaláhkai lea leamaš gieldda geainnuid ráhkadanplánain. Eanavuovdinorgánat leat daid vásahusaid gaskkas mat besset buktit cealkámuša gieldda plánaide. Dákkár áššiin lea geavat leamaš ahte geaidnoplána árvvoštallo eanavuovdinlága § 2 ektui, ja lea leamaš dábálaš cealkit plána ektui. Dallege go geaidnoráhkadeapmi lea álggahuvvon eanaluobahanohcamiin eanavuovdinkantuvrii, mihtilmasat priváhta geainnuin, lea eanavuovdinkantuvra čuvvon dábálaš áššemeannudannjuolggadusaid. Namuhanveara lea vel ahte Stáhta geaidnodoaimmahat ja Stáhta vuvddiid direktoráhta lea šiehtadallan "njuolggadusaid geaidnodoaimmahaga eanaháhkamis ja vuoigatvuođas váldit čievrra ja eará deavddamássaid 1771 opmodagain maid Stáhta vuvddiid direktoráhta hálddaša", geahča MA 24/1979 johtučállosa. Dát šiehtadus lea váldoáššálaččat geavahuvvon stáhtaeatnamiin riikkas muđui, muhto biddjon vuođđun Finnmárkkusge. Šiehtadus lea dagahan ahte ii dollo dábálaš geaidnoárvvošteapmi 1772 jus geaidnospáitu 1773 dušše manná stáhta eatnamiid badjel. Eanavuovdinorgánat leat vierrun váldán ahte eatnamat riikka- ja fylkkageainnuide leat luobahuvvon nuvttá dan mielde mii lea mearriduvvon guoskevaš bienalaš plánas. Dasto sáhttá geaidnodoaimmahat háldet čievrraid ja deavddamássaid geaidnoguovllus mo dáhttu, ja mássa olggobealde geaidnoguovllu ferte dábálaččat ohcat ja áššemeannudit. Lea leamaš nu ahte geaidnodoaimmahat lea máksán allaárvosaš kvalitehta čievrra ovddas, ja dušše áibbas uhccán lea máksán sieiva deavddamássaid ovddas. Go gieldageainnut leat mearriduvvon ráhkaduvvot, luobahit eanavuovdinorgánat eatnamiid gildii dan mielde mii lea mearriduvvon. Dákkár geainnuid ráhkadeames lea datte leamaš nu ahte gielda lea ferten máksit sihke eatnamiid ja mássaid ovddas. vv 4 .18 KULTURMUITOSUODJALUS 4.18.1 Álggahus Geassemánu 9. b. 1978 kulturmuitolága nr. 50 § 2 vuosttas lađas meroštallá kulturmuittuid "buot olmmošlaš doaimmaid luottat min fysalaš birrasis, oktan historjjálaš dáhpáhusaid, oskku dahje árbevieruid báikkiin." Dát meroštallan lea ođas ja evttohuvvui Od. prp. nr. 51 (1991-92) , ja lea gustojeaddjin ođđajagemánu 1. b. 1993 rájes. Nuppástus ii liikká mearkkaš ođđa kulturmuitodoahpaga ovddeš sisdoalu ektui. Kulturbiras lea kulturmuitolága § 2 nuppi lađđasis meroštallon "guovlun gos kulturmuittut gullet oassin stuorát ollisvuođas dahje oktavuođas." Ulbmil lea áimmahuššat oktilaš ja oppalaš guovlluid min kulturárbbi ja identitehta oassin. Kulturbiras sáhttet leat guovllutge kulturmuittuiguin main lea gaskaneaset vuogádat, omd. giliguovddáš dahje dállu ja geassesadji dahje eará guovllut doaibmi oktavuođain. Kulturbiras sáhttá leat guovlu mii čájeha guhkit ággi ovdáneami mas juohke kulturmuitu ovddasta sierranas áigodaga 1774 historjjálaš ovdáneamis. Doaba deattuha ahte kulturmuitosuodjalus guoská sihke eaŋkalobjeavttaide ja oppalaš birrasiidda. Kulturmuitolága § 4:s logahallo kulturmuittuin mat leat automáhtalaččat ráfáiduhtton lága mielde. Máttaráiggi 1775 ja gaskaagi kulturmuittut gitta jahkái 1537 leat automáhtalaččat ráfáiduhtton, ja ođđa áiggi kulturmuittut sáhttet mearriduvvot ráfáiduhttot. Reformašuvdna Norggas (1537) čalmmustahttá erohusa gaskal gaskaagi ja ođđa áiggi. Automáhtalaš ráfáiduvvon kulturmuittut leat ee. ássansajit, biejut, viesso- dahje girkoduktasajit, buotlágan viesut dahje daid bázahusat, bargo ja bádjesajit, bealdosajiid vuhttomat, dáhrat ja áiddit, guollebivdo-, bivdo- ja bivdoráhkkanusat, diggesajit, fanassajit, ladnerusttegat, urat, hávdemuittut, geađggit ja bávttit čállosiiguin, omd. báktesárgomat, runasárgumaŧ 776 ja heallumálemaŧ 777 , bázzegeađggit, ruossat ja eará muitomearkkat. NOU 1987:34 "Samisk kultur og utdanning", meroštallojit sámi kulturmuittut vuosttažettiin fysalaš luottat, luvvos ja bissovaš, mat gullet sámi doibmii, muhto vuoi??alaš 1778 muittutge numo omd. báikenamat ja báikkálaš árbevierut gullet doahpagii. Dás deattuhuvvo ahte kulturmuittut leat historjjálaš duođáštusávdnasaŧ 779 sámi servodaga ja sámi eanageavaheami birra, ja ahte dát gullet sámi dálááiggi 1780 oktavuhtii go sáhttet nannet sámi identitehta ja sierravuođa ja leat sámi duoji ja dáiddaduoji ovdamearkaávdnasin ja sámi dáidaga movttiidahttingáldun. Konkrehta sáhttet sámi kulturmuittut leat duktásajit, goahtesajit, muorra- ja geađgeviesut, barttat, návsttut, mielke- ja biergovurkensajit, hávdesajit, bassi guovllut, seaiddit, bivdorusttegat, máinnasbáikkit, duŋggit, návsttut, sátkkuŧ 781 ja bissovaš guollebivdosajit, mearkkat ja bohčinsajit, lavdnjeloggumat, niittut ja eará muittut mat gullet sápmelaččaid árbevirolaš ássanguovlluide ja ealáhussii. Sámi kulturmuittut, mat leat badjel 100 jagi, leat automáhtalaččat ráfáiduhtton kulturmuitolága § 4 nuppi lađđasa mielde. 100 jagi njuolggadusa duogážis čuožžu vv Od.prp. nr. 7, 1977-78 20. siiddus: vv "Sámi kulturmuittut numo seaiddit, vuopmanat, hávdesajit jna. gullet sámekultuvrra áigá guođđán doaibmi osiide. Liikká bohtet vástideaddji kulturmuittut davviriikkalaš kulturguovllus áigodagain mat leat badjel čuođi jagi boarrasat go ovdáneapmi kristtalaš kultuvrii, girkogárddiid ráhkadeapmi ja bivdoservodaga heaittiheapmi lea hui goazahuvvon 1 782 sámeguovlluin. Láhka ferte danin addit vuođu ráfáiduhttit buot kulturmuittuid mat eai šat leat sámekultuvrra doaibmi oasit." Norga lea áidna riikka máilmmis mii lágain ja hálddašemiin lea váfistan suodjalit eamiálbmoga kulturmuittuid. (Gáldu: Sámedikki Čielggadeamit: 1, 1991 36. siiddus.) 4.18.2 Láhkavuođus ja njuolggadusat Geassemánu 9. b. 1978 kulturmuitoláhka nr. 50, muhttojuvvon maŋimušsuoidnemánu 3. b. 1992, ja láhkaásahusat addon dan láhkavuođuin lea dán suorggi guovddáš láhka. Kulturmuitolága vuogádat lea oanehaččat nu ahte máttaráiggi ja gaskaagi kulturmuittut gitta jahkái 1537, ja sámi kulturmuittut badjel 100 jagi maŋás, automáhtalaččat leat lágas ráfáiduhtton, buo. § 4. Ođđa áiggi kulturmuittut sáhttet ráfáiduhttot erenoamáš vvhálddahusmearrádusaid bokte, buo. V kapihttala. Láhka earuha gaskal objeavttaid ráfáiduhttima § 15:s ja guovlluid ja kulturbirrasa ráfáiduhttima §§ 19 ja 20. Eará sierra beroštahtti lágat kulturmuittuid suodjaleami dáfus lea geassemánu 14. b. 1977 plána- ja huksenláhka nr. 77 riikka-, fylkka- ja báikkálaš dási plánema mearrádusaiguin. Oanehaččat kulturmuitolágas Kulturmuitolága § 1 mielde galget "kulturmuittut ja kulturbirrasat daid sierravuođain ja máŋggabealatvuođain suodjaluvvot sihke min kulturárbbis ja identitehta oassin ja maid oppalaš birrasa ja valljihálddašeami oassin." Dasto čuožžu ahte lea "riikkalaš ovddasvástádus áimmahuššat dáid riggodagaid dieđalaš gáldoávdnasin ja ahkkás vuđđosin dálá ja boahttevaš buolvvaid vásáhusaide, iešáddejupmái 1783 , čálgui ja doibmii." Buot almmolaš ja stuorát priváhta doaibmabijuid ovddasvástideaddjit, kulturmuitolága § 9 mielde, geatnegahttet iskat čuohcágo doaibmabidju automáhtalaš ráfáiduvvon kulturmuittuide dan láhkai ahte sáhttá vahágahttit, bilidit dahje sirdit automáhtalaš ráfáiduhtton kulturmuittu, buo. § 3 vuosttas lađđasa. Dát mearrádusat gustojit mudden- ja ássanplána ráhkadettiinge, buo. § 9 goalmmát lađđasa ja plána- ja huksenlága VII kapihttala. Vaikko doaibmabijut mat gusket automáhtalaš ráfáiduhtton kulturmuitu leat gildosat § 3 mielde, sáhttá liikká § 8 mielde addot lohpi álggahit doaibmabiju. Dát luvvenváldi 1784 lea sirdon arkeologalaš riikkaoassedávvirvuorkkáide, guoskevaš beliid vejolašvuođain váidit mearrádusa Riikkaantikvárii, buo. guovvamánu v9. b. láhkaásahus 1979 nr. 8785 maŋit nuppástusaiguin. Automáhtalaš ráfáiduvvon kulturmuittuid eaiggáduššanvuoigatvuohta lea eanaeaiggádis su eanaeaiggáduššanvuoigatvuođa fámus. Eaiggátráđđejupmi lea datte nannosit ráddjejuvvon. Luovos kulturmuittut áiggis ovdal 1537 gullet stáhtii jus ii leat govttolaš vejolašvuohta gávdnat gii daid eaiggáduššá. Stáhta eaiggáduššá sámi kulturmuittuidge mat leat boarrasat go 100 jagi, buo. lága § 12 vuosttas lađđasa. Stáhta eaiggádušša badjel 100 jagi boares skiippaidge ja buot mat leat leamaš dan mielde, go ii šat leat govttolaš vejolašvuohta gávnnahit gii lea eaiggát, buo. § 14. Lága § 23 mielde lea gielddus olggos riikkas doalvut buotlágan automáhtalaš ráfáiduvvon kulturmuittuid, ja dihto eará kulturmuittuid. Buot sámi kulturmuittuide lea beroškeahttá agis biddjon gielddus doalvut olgoriikii, buo. § 23 vuosttas lađđasa c bustáva. Sáhttá datte konkrehta háviid addit lobi doalvut olgoriikii, ja moanaid ásahusaide lea addon dat váldi, ee. riikkaantikvárii, dávvirvuorkkáide, girjerájuide jna., buo. guovvamánu 15. b.1979 láhkaásahusa gildosa doalvut olgoriikii kulturmuittuid. 4.18.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Gonagas sáhttá kulturmuitolága § 28 mielde mearridit mii lea kulturmuitoáššiid rivttes eiseváldi. Guovvamánu 9. b. 1979 nr. 8785 ggl. cea. lea addon láhkaásahus fágalaš ovddasvástádusjuogádeamis vjna., mas moanat barggut leat juogaduvvon fylkkagielddaide, riikkaantikvárii ja moanaid universitehtaide ja dávvirvuorkkáide. Láhkaásahusa § 10:s ovdanboahtá ahte Birasgáhttendepartemeanta sáhttá nuppástuhttit láhkaásahusa ja addit njuolggadusaid mo dan deavdit ja čađahit. Birasgáhttendepartemeanta lea kulturmuitosuodjalusa guovddáš bajit orgána, ja ovddasvástida vuosttažettiin bajit bargguid omd. suodjalanpolitihka mahtodaga ja váikkuhangaskaomiid. Dát mearkkaša ee. ahte departemeanta evttoha láhkanuppástusaid, dulko lágaid, ráhkada láhkaásahusaid ja bajit njuolggadusaid, ovddasvástida bušeahttabarggu ja mearrida bajit ja prinsihpalaš eaŋkaláššiid. Birasgáhttendepartemeanttas lea váldi mearridit ahte gielddat ja fylkkagielddat galget fágalaččat veahkehit kulturmuitoáššiin, buo. kulturmuitolága § 28 nuppi lađđasa. Departemeanta lea bajimuš moanaid áššiide váidalanásahus kulturmuitolága mielde. Riikkaantikvára lea nubbi guovddáš hálddašanorgána mearridanválddiin. Suoidnemánu 9. b. 1988 rájes oaččui Riikkaantikvára formála árvvu direktoráhtan, ja ođđajagemánu 1. b. 1990 rájes ovddasvástádusa buot kulturmuitosuodjalusa surggiin. Riikkaantikvára lea dál kulturmuitohálddašeami guovddáš doaimmaheaddji ja ráđđeaddi fágaorgána. Lassin lágaid, láhkaásahusaid ja eará njuolggadusaid hálddašeami lea Riikkaantikvára bargun maid náššat ja gaskkustit dieđuid bissovaš kulturmuittuid ja kulturbirrasiid birra, ja váikkuhit eiseválddiid ja álbmoga čađahit guhkesáigge hálddu kulturmuittuin mat ovddastit riggodagaid mat eai ođasmahtto. Riikkaantikvára lea Birasgáhttendepartemeantta fágalaš ráđđeaddi ja ráhkkanahttá áššiid departementii. Riikkaantikvára lea ožžon sirdot válddi muhtun mearrádusaid mielde, ja sáhttá earret eará ráfáiduhttit guovllu ráfáiduhtton kulturmuittu birra, "jus vvdárbbašuvvo vai kultumuittu váikkuhus seailluhuvvo eanadagas dahje birrasis dahje suodjalan dihte dieđalaš beroštumiid mat dasa gulašedje", buo. lága § 19 vuosttas lađđasa. Ráfáiduhttinmearrádusas ferte aiddostahttot makkár doaibmabijut galget gildot dahje dárkkistuvvot, buo. § 19 nuppi lađđasa. Riikkaantikvára lea váidalanásahusge buot mearrádusaide mat vuos leat fylkkagielddain ja riikkaoasse- ja mearrajohtindávvirvuorkkáin 1 785 dahkkon. Stáhta kulturmuitoráđđi lea Birasgáhttendepartementta ráđđeaddi orgána ja galgá bargat ovddidit kulturmuitosuodjalusa, buo. kulturmuitolága § 24. Ráđis ii leat mearridanváldi, muhto galgá vuosttažettiin buktit cealkámuša áššiin main lea bajit dahje prinsihpalaš mearkkašupmi. Ráđđi ovttasbargá lahka Stáhta luonddusuodjalanráđiin. Fylkkagildii lea, muhtun spiehkastagain, biddjon hálddášanovddasvástádus kulturmuitosuodjalussii vuosttas vuorus. Dehálaš spiehkastat lea ee. sámi kulturmuitosuodjalus. Guovvamánu 9. b. 1979 láhkaásahusas kulturmuitosuodjalusa fágalaš ja geografalaš ovddasvástádusjuohkima hárrái ja cuoŋománu 30. b. 1990 láhkaásahusas lea fylkkagielddaide ja riikkaoasse- ja mearrajohtindávvirvuorkkáide sirdon dihto bargováldi lága mielde. Fylkkagielddaid váldobarggut gullet vuohččan konkrehta dikšo 1786 - ja suodjalanbargguide ja áimmahuššat plána- ja huksenáššiid jna. oktasaš suodjalanberoštumiid ee. cealkámušaid buvttedettiin. Riikkaantikváras lea lohpi ráfáiduhttit kulturmuitolága §§ 15 ja 19 mearrádusaid mielde huksemiid, rusttegiid jna. ráfáiduhttimis ođđa áiggis ja ráfáiduhttin guovlluid ráfáiduhtton kulturmuittuid birra. Šiehtadusain gaskal Birasgáhttendepartemeantta ja Gielddaid Guovddášlihtu, galgá fylkkagielda ráhkkanahttit dáid áššiid Riikkaantikvárii. Fylkkagielda sáhttá danin váikkuhit sakka makkár kulturmuittut galget ráfáiduhttot. Go lea eahpádus dahje sierramielalašvuohta fylkkagielddas berrešivččiigo ráfáiduhttinášši ovddiduvvot vai ii, galgá ášši ovddiduvvot Riikkaantikvárii. Cuoŋománu 30. b. 1990 láhkaásahusas lea fylkkagildii addon váldi spiehkastitge dihto ráfáiduhttima ja ráfáiduhttinmearrádusaid mearrádusain kultumuitolága §§ 15 a ja 19 goalmmát lađđasa mielde. Fylkkagielda sáhttá mearridit váfistanavádaga 1787 automáhtalaš ráfáiduhttin kulturmuittu birra, buo. lága § 6. Vuolggasadjin lea gielddus "álggahit doaibmabiju mii sáhttá vahágahttit, bilidit, goaivut, sirdit, muhttit, gokčat, čiehkat dahje earáláhkai heivetmeahttumit bilidit automáhtalaš ráfáiduhtton kulturmuittu, dahje dagahit ahte nu sáhttá geavvat", buo. lága § 3. Eatnamat automáhtalaš ráfáiduhtton kulturmuittuin, mat leat leamaš adnon guohtumiidda dahje gieddeeatnamiin, sáhttet ain adnot dáid ulbmiliidda jus fylkkagielda ii mearrit eará, buo. lága § 3 nuppi lađđasa. Riikkaoassedávvirvuorkkáin Oslos, Stavanger:s, Bergen:s, Troanddimis ja Romssas leat váldi ja dihto barggut automáhtalaš ráfáiduvvon kulturmuittuin ja skiipagávdnamiin 1 788 , ja ovddasvástidit arkeologalaš goaivumiidge jna., buo. guovvamánu 9. b. 1979 láhkaásahusa. Sámi kulturmuitohálddašeapmi vv vv 1990 rájes oaččui Romsa dávvirvuorká doaisttážii fágalaš váldoovddasvástádus sámi kulturmuitosuodjalussii, buo. johtučállosa T-6-89 Birasgáhttendepartemeanttas. Romsa Dávvirvuorká lea fágalaččat Riikkaantikvára vuollásaš. Romsa Dávvirvuorkká vuollásaččat leat golbma guovllukantuvrra, okta dáin leat Sámi Vuorká Dávvirat Kárášjogas. Mii omd. áiggošii álggahit doaibmabiju mii sáhttá čuohcat automáhtalaš ráfáiduhtton kulturmuitui dan láhkai mo lea § 3:s namuhuvvon, dahje mii dan easka fuomáša barggadettiin, lea dieđihangeatnegasvuohta lága § 8, vuosttas ja nuppi lađđasa mielde. Romssa Dávvirvuorká sáhttá, suorggistis, addit lobi doaibmabiju liikká sáhttit álggahit, ja jus, de mo. Sámedikki lea, SU 1:1991:s, ovddidan sámi kulturmuitosuodjalusa boahttevaš hálddašanevttohusa, mas čuožžu: "Sámi kulturmuitosuodjalusa guovlludoaibma ásahuvvo sierra orgánan, Sámi kulturmuitoráđđi, čadnon vuogádahkii mii galgá šaddat Sámedikki jahkásaš doaimma oassin." Evttohusa mielde galgá Sámediggi nammadit ráđi miellahtuid. Ráđđi lea fágapolitihkalaš ráđđeaddi orgána Sámediggái sámi kulturmuitosuodjalusa gažaldagain. Sámi kulturmuitoráđđi galgá ovddasvástidit sámi kulturmuittuid kulturmuitolága mielde. Ráđi barggut galget ee. leat addit jahkásaš dieđáhusa doaimmas birra, ja ovdanbuktit plánaid ja bušeahta evttohusa. Orgána galgá leat vpolitihkalaččat Sámedikki vuollásaš, muhto fágalaččat Riikkaantikvára vuollásaš, ja oažžu mealgat iehčanasvuođa, ee. bargoaddiovddasvástádusain bargiid ektui. Sámediggi mearridii skábmamánu 1991:s váldoáššálaččat guorrasit evttohussii, mii mearkkaša ahte Sámi kulturmuitoráđis lea vástideaddji váldi sámi kulturmuitosuodjalussii go fylkkagielddas leat eará kulturmuitosuodjalussii. Sámedikki čoahkkimis skábmamánus 1992 mearriduvvui bidjat Sámi Kulturmuitoráđi váldokantuvrra Unjárgii, guovllukantuvrrain Gáivutnii, Kárášjohkii ja Snoasai. St.dieđáhusas nr. 52 (1992-93) norgga sámepolitihka birra čuožžu 110. ja 111. siidduin: "Sámedikki mearrádus biddjo váldoáššálaččat vuođđun guovlludoaimma ovdáneapmái. Geahččaluvvo dán oažžui áigái 1994 rájes... ... Ráđđehus oaivvilda leat dehálažžan ahte sámi kulturmuitosuodjalusa ordnen sihkkarasto sámi stivremiin ja deattuha danin sakka Sámedikki konklušuvnnaide joatka barggus hukset guovlludási sámi kulturmuitohálddašeami." 4.18.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Finnmárkku eanavuovdineiseválddiide lea suodjalangažaldagain, ja danin áššemeannudannjuolggadusainge, stuorra mearkkašupmi stáhta eatnamiid hálddašeapmái. Daningo suodjalangažaldagat sáhttet guoskat omd. sáddo- ja čievragávdnostumiid ja eará minerálgávdnoštumiid ávkkástallamii, eatnamiid vuovdimii ja láigoheapmái eanadoalloulbmilii, barttaide, geaidnoráhkadeapmái ja vvmeahccemohtorjohtolahkii. vv Áššemeannudeapmi Ráfáiduhttima áššemeannudannjuolggadusat kulturmuitolága mielde leat § 22:s. Ovdánanvuohki lea seammago muddenplánaide plána- ja huksenlága, luonddusuodjalanlága ja fuođđolága mielde. Suodjalanbargu galgá gullat gieldda plánema oktavuođas plána- ja huksenlága mielde. Eanavuovdineiseválddiide ja eará eanaeaiggádiidda, ja eará guoskevaš beliide numo omd. boazodollui leat váfistuvvon vejolašvuođat mielváikkuhit plánaproseassas. Lea šiehtadallon gaskal hukseneiseválddiid ja eanavuovdinkantuvrra ahte kulturmuitoeiseválddit ožžot sáddejuvvot viessosadjeáššiid cealkámuššii ovdal mearrádus dahkko. Suodjalaneiseválddit leat čielgasit geatnegasat ovttasbargat eará guoskevaš eiseválddiiguin ja organisašuvnnaiguin. Áššeráhkkaneamis galget bealit dieđihuvvot buot dieđuin main lea mearkkašupmi áššái ja oažžut cealkit dáid hárrái, buo. hálddašanlága §§ 16 ja 17. Mearrádus galgá leat čállon ja vuođustuvvon, buo. hálddašanlága §§ 23-25. Bealli galgá váldonjuolggadussan mearrádusas dieđihuvvot čálalaččat, muhto hoahppoáššiin sáhttá dan muitalit ja dalle galgá maŋŋil dát duođaštuvvot čálalaččat, buo. hálddašanlága § 27. Almmolaš ja stuorát priváhta doaibmabijuid plánemis, masa gullá muddenplána ráhkadit, geatnegahtto ovddasvástideaddji iskat mearkkašago doaibmabidju meassamiid automáhtalaš ráfáiduvvon kulturmuittuin, vvbuo. lága § 9 vuosttas lađđasa. Go sierra mearrádus dahkko ráfáiduhttimis kulturmuitolága V kapihttala mielde, galget ráddjen, ráfáiduhttima sisdoallu jna. ráđđádallot gielddain. Vuoigatvuođalaččat ja eará berošteaddjit galget dieđihuvvot girjji ja almmuhusaid bokte, buo. § 22 nr. 1. Kulturmuittu ráfáiduhttinevttohus galgá biddjot gulaskuddamii ja almmolaš dárkkistussii ja ovddiduvvot guoskevaš stáhta fágaorgánaide cealkámuššii, buo. § 22 nr. 2. Ovdal ráfáiduhttinorgána mearrida, galgá evttohus ovddiduvvot gielddastivriige cealkámuššii, buo. § 22 nr. 3. § 22 nr. 4 mielde sáhttá Birasgáhttendepartemeanta dahkat gaskaboddosaš ráfáiduhttinmearrádusa gitta dassáigo ášši leat mearriduvvon. Dát váldi lea sirdon riikkaantikvárii sámi kulturmuitosuodjalusa dáfus, ja fylkkagielddas lea váldi eará kulturmuitosuodjalusa hárrái, buo. cuoŋománu 30. b. 1990 láhkaásahusa. Fylkkagildii lea addon váldi dahkat gaskaboddosaš ráfáiduhttinmearrádusa sihke beavttalmahttin dihte ráfáiduhttináššiid ráhkkanahttima Riikkaantikvárii ja sihkkarastin dihte suodjaleami gitta bistevaš ráfáiduhttingažaldat lea čielgan. Ráfáiduhttinmearrádusa váidin kulturmuitolága mielde hálddašanlága VI kapihttala, §§ 28 rájes 36 rádjai dahkko dábálaš váidinnjuolggadusaid mielde. Ráfáiduhttinmearrádus leat eaŋkalmearrádus ja sáhttáge dan váidit. Leago lohpi dahkat meassamiid automáhtalaš ráfáiduvvon kulturmuittuin, cealká kulturmuitolága § 8 vuosttas lađas ahte mearrádusaid sáhttá guoddalit Birasgáhttendepartementii ovdal 6 vahkku leat gollan go mearrádusa dieđáhus lea joavdan oažžui. Cuoŋománu 30. b. 1990 láhkaásahusas nr. 351 lea datte Riikkaantikvárii sirdon váldi váidalanásahussan. v Geavat Finnmárkku hálddašanorgánat, namalassii fylkkagielda ja Sámi Vuorká Dávvirat Kárášjogas, ovttasbarget lahkalaga ja lea dávjá guovttegearddáš meannudeapmi iešguđet doaibmabijuid álggahemiin mat sáhttet guoskat kulturmuittuide. Sámi ja eará kulturmuittuid ráját eai leat čielgasat, ainjuo áššemeannudeamis go muhtun dáhtošii ráhkadišgoahtit geainnu, rusttega j.s. Álggos ii leat dávjá čielggas guoskágo doaibmabidju sámi dahje eará kulturmuittuide. Danin meannudit hálddašanorgánat dávjá guovttegeardásaččat, muhto nu ahte čuvgejit nubbái go ain čoahkkanit, oktasaš dárkkástusain ja go ohcamiid, áššebáhpáriid jna. sáddejit gaskaneaset. Dávjá ferte suokkardit doaibmabiju, ja dán máksá doaimmaheaddji ealáhusulbmiliid dáfus, muhto viesuid, barttaid j.s. eaŋkalviessosajiid ovddas máksá fylkkagielda. Plánaid dárkkástusa ja erenoamáš suokkardeami ovddas máksá gielda, muhto bartaplánaid ovddas máksá eanavuovdinkantuvra mii de fas loahpas gáibida láigolaččain dáid goluid. St. dieđáhusas nr. 52 (1992-93) norgga sámepolitihka birra čuožžu dáid gažaldagaid birra 111. siiddus: "Ráđđehus oaivvilda leat dehálažžan ahte sámi kulturmuitosuodjalusa guovlludoaimma ovdáneamis ferte leat mihttomearrin gávnnahit dakkár hálddašanvuogádaga mii doaibmá dohkálaččat daid ektui geat áimmahuššet geavaheaddjiid vvdárbbu. Ferte rahčat oažžut buorre oktavuohta gaskal dáža ja sámi hálddašandoaimma. Ferte deattuhit sakka oažžut čorges hálddašeami ja ahte ovttaláganvuođaprinsihppa biddjo hálddašanbarggu vuođđun." Finnmárkkus leat moanat logi-duhát kulturmuittu automáhtalaččat ráfáiduhtton kulturmuitolága mielde. Ii leat oktage čohkkejuvvon várddus galle kulturmuittu leat ráfáiduhtton, dahje gos dat leat. Iešguđet gieldda ruđalaš kárttat várdudit dihto láhkai, muhto dát gustojit dušše guovlluide mat lea girdigovviduvvon, namalassii birrasii 18% fylkka eatnamiin. Finnmárkkus leat sihke sámi ja eará kulturmuittut, main sámi kulturmuittut leat čielgasit eanemus. Mearriduvvon ráfáiduvvon kulturmuittuin lea guhkes áššemeannudanproseassa informašuvnnain ja gulaskuddamiin ovdal ráfáiduhttinmearrádus dahkko. Ráfáiduhttinmearrádus dábálaččat diggegulahallo giddehusain eatnamiin dahje opmodagas maid mearrádus siskkilda. Dovddusamos kulturmuittut Finnmárkkus leat sámi báktesárgomat Álttás, mat leat sullii 2500 - 5500 jagi boarrásat. Báktesárgonguovllut leat čállon Unesco listii máilmmi suodjalanárvosaččamus kulturmuittuin (World Heritage List) . Báktesárgomat leat logahallon Sállánisge. Muđui leat logahallon moanat duhát goddebivdorokki Luovttejogas gitta Vuopmanvárrái Deanus ja Álddajogas Unjárgga lahka. Ceavccegeadggis Várjjatvuonas leat logahallon hui olu sámi duktásajit, hávddit, labyrinttat, seaiddit jna. Dás gávdná sámi ássamiid moanaid áigodagain, geađgeáiggis, ruovdeáiggis ja ođđa áiggis. Lákkosulloš 789 olggobealde Álttá ja Noatun:s Báhčaveajisge leat logahallon geađgeáiggi ássansajit. Porsáŋggu-guovllus gávdná bivdorokkiidge, sihke juovain 1 790 ja álliin 1 791 . Álttás ja Kárášjogas gávdnojit nu gohčoduvvon Ássebávtte-hávddit, maid ovdal navde hávdin, vvmuhto maid dál oaivvildit leat gaskaagi goahtesajit. Seaiddit gávdnojit miehtá fylkka ja eanaš vuonain, ee. Várjjatguovllus. Kulturmuittut dáža dahje norrøna ássiid maŋis gávdnojit riddoguovlluin, ja dalle erenoamážit Oarje-Finnmárkkus. Dáppe leat geađgeáiggi hávdeboraŧ 792 main leat norrøna ávdnasat maid ferte dadjat gullet norrøna ássiide. Áŋkoluovttá bokte omd. gávdnojit nu gohčoduvvon dálločomaŧ 793 mat várra leat dážá ássiid bázahusat. Láhpi sullos leat dálločomat ja girkoduktásadji mat leat norrøna ássiid bážahusat. Várggáid ladni čuožžu stáhta ráfáiduhttinárvosaš rusttegiid listtas. Muđui leat moanat rusttegat ja viesut fylkkas ráfáiduhtton, ee. bivdohápmanrusttet Hámmanbirggiš 794 Báhcavuona 1795 gielddas, Noatun Bajit Báhčaveajis, St. Georg kapealla Njávddámis ja Strand internáhta Mátta-Várjjagis, Gonagasviessu Ladnesulloš 796 Álttá gielddas ja moanat boares dálut ee. Várggáid ja Čáhcesullo gielddain. Eai leat logahallon makkárge automáhtalaš ráfáiduhtton kulturmuittut suoma ássamis Finnmárkkus, muhto moadde dálu Čáhcesullos leat ráfáiduhtton, ee. Tuomainengárdin ja Pietilärusttet. 4.19 LUONDDUSUODJALUS 4.19.1 Álggahus vFinnmárkku sáhttá gohčodit luonddufágalaš rádján. Riddu bidjá rájá buvttadeaddji Barentsmeara vuostá, ja dát dihtto erenomáš rikkis mearraloddeeallimis. Finnmárkkus lea Eurohpa muhtun lálli 1797 mearralottit čohkkejuvvon. Finnmárku ráját leat árktalaš guvlui, ja moanat elliid- ja šaddošlájain leat davimus ordaráját dáppe. Fylkkas leat árktalaš eallit ja šattutge mat eai gávdno Eurohpas muđui. Nuorta šaddo- ja fuođđoeallin lea maid finnmárkoluonddu eará dovdomearka. Gávdnojit moanat láganat main lea nuorta leavvanminsttar fylkkas, ja máŋga dáid šlájain váilot ollásit Oarje-Eurohpas muđui. Finnmárku dovdo leat geologalaš rádjaguovlun, gos gollan vuođđobákteguovlluŧ 798 siseatnamis deaivvadit nuorat báktevuođđohámáiduvvamiin 1 799 ja báktemáhciin 1 800 rittus. Earalágan geologalaš ovdáneapmi lea Finnmárkoluonddu máŋggalašvuođa hábmen stuorra duoddariiguin, jekkiiguin, vuonain ja gáissáiguin. Riikkaidgaskasaš oktavuođas lea Finnmárku dehálaš guovlu kvartearageologalaš áddejumis. Fylkkas leat stuorra mássaluvvosat, mat báhce maŋimušjiekŋaáiggi ja maŋŋil hábmejedje daid garra luonddufámut numo čáhci ja biegga. Eará dovdomearka lea ahte Finnmárkkus ain leat stuorra oktilaš guovllut losit luonddumeassamiid haga. Dát boahtá das go guovlluin lea viehka unnán ássit ja ahte luondu árbevirolaččat lea ekologalaččat leamaš ávkkástallon bures. Finnmárkkus leat danin máŋga alla suodjalanárvosaš guovllu. 4.19.2 Láhkavuođus ja njuolggadusat Geassemánu 19. 06. 1970 luonddusuodjalanláhka nr. 63 lea dán suorggi vvguovddáš láhka. Muhto luonddusuodjalus ovddiduvvo moanaid eará lágaid vvmearrádusainge numo omd. geassemánu 14. b. 1985 plána- ja huksenlága nr. 77, geassemánu 9. b. 1978 kulturmuitolága nr. 50, njukčamánu 15. b. 1940 čázádatlága nr. 3 ja konsešuvdnalágaid, main luonddusuodjalus lea daid deasttaid gaskkas mat galget áimmahuššot. Finnmárkku 1992 - 1995 fylkkaplána cealká 18. kapihttalis eanaplánema ja luondduhálddašeami eavttuin ahte váldomihttomearrin lea sihkkarastit biras- ja valljivuđđosa ja ahte fylkka luondduárbi ja genetihkalaš riggodagat eai galgga fuotnut. Strategiat juksat dáid mihttomeriid leat: "Viidusplánema oktavuođas ja suodjaleami bokte sihkkarastit elliid máŋgageardánvuođa ja meahccešlajaid mat leat dovdomearkan fylkii. Doaibmaálgimiin ávdinguovlluin dahje guovlluin erenoamáš suodjalusberoštumiin galget leat nana servodatekonomálaš váikkuhusat ovdal go oppa árvvoštuvvojit ge. Eai galgga doaibmabijut dahje eará árri doaimmat álgot šaddan - dahje eallinguovlluin gos leat áitojuvvon dahje hearkkes šaddo- ja eallešlájat... Čuovvolit "ođđa riikaoasseplána nášunalpárkkaide" dan láhkai ahte positiivvalaččat árvvoštallat evttohusaid ođđa suodjaluvvon guovlluid/nášunalpárkkaid hárrái" (121. siiddus) . Oanehaččat luonddusuodjalanlágas Luonddusuodjalanlága mielde leat čuovvovaš suodjalanmearrádusa váldosorttat; álbmotmeahcit (§§ 3-4) , eanadatsuodjalanguovlluŧ 801 (§§ 5-7) , luonddureserváhtat (§§ 8-10) ja luonddumuittut (§§ 11-12) . Dát lea suodjalandoaibmabijut mat gullet geografalaš guovlluide. Dasa lassin sáhttá dahkat erenoamáš mearrádusaid meahcce šaddošlájain dahje šaddoservodagain ja dihto eallešlájain dahje elliidservodagaid ráfáiduhttimis (§§ 13-14) , ja nu gohčoduvvon biotohpasuodjalus § 9 mielde. Álbmotmehciid sáhttá ásahit stáhta eatnamiin ja guoskevaš priváhta eatnamiin seailluhan dihte stuorát áidelas, masá áidelas sierralágan dahje čáppis luonddubirrasiid, buo. luonddusuodjalanlága § 3. Álbmotmehciin galgá luonddubiras suodjaluvvot. Eanadat šattuiguin, elliiguin ja luonddu- ja kulturmuittuiguin galget suodjaluvvot huksema, rusttegiid, nuoskkidemiid ja eará meassamiid vuostá. Suodjaleami ulbmil ja makkár luondduávkkástallan lea lobálaš, lea juohke álbmomeahci mearrádusaid duohken. Eanadatsuodjalanguovllu sáhttá ásahit seailluhan dihte sierralágan dahje čáppis luonddu- dahje kultureanadaga, buo. luonddusuodjalanlága § 5. Dákkár guovlluin ii galgga álggahit doaibmabijuid mat sakka sáhttet muhttit eanadaga hámi dahje mihtilmasvuođa, numo omd. viesut, rusttegat, geainnut ja čievravieččahagat. Eana- dahje vuovdedoalu sáhttá dihto ráddjehusain joatkit guovllus. Luonddureserváhta lea ráfáiduhtton guovllu namahus mii ásahuvvo guovlluin main lea áidelas dahje masá juo áidelas luondu. Guovllus sáhttá leat erenoamáš dieđalaš dahje pedagogalaš mearkkašupmige, dahje sáhttá leat earálágan sierravuođainis, buo. luonddusuodjalanlága § 8. Luonddureserváhtaguovlu sáhttá juogo ráfáiduhttot áibbas, dahje ráfáiduhttot dihto ulbmiliidda, numo omd. vuovdereserváhta, jeaggereserváhta, loddereserváhta j.s. Luonddumuitoráfáiduhttin sáhttá go geologalaš, botanihkalaš ja zoologihkalaš gávdnoštumit leat dieđalaččat dahje historjjálaččat beroštahtti. Seamma maid jus gávdnoštupmi lea mihtilmas, buo. luonddusuodjalanlága § 11. Seamma gusto goržžiide ja eará čázádatosiide. Eatnamat birra sáhttet seammás ráfáiduhttot jus dárbbašuvvo. Suodjalanmearrádusa oktavuođas sáhttet dárkilat njuolggadusat mearriduvvot guovllu anus ja divššus, buo. luonddusuodjalanlága §§ 4 (álbmotmeahcit) , 6 (eanadatsuodjalanguovllut) , 10 (luonddureserváhtat) ja 12 (luonddumuitu) . Meahcce šaddošlájat dahje šaddoservodagat mat juogo leat hárve dahje leat jávkamin, sáhttet ráfáiduhttot luonddusuodjalanlága § 13 láhkavuođuin. Ráfáiduhttinmearrádus sáhttá juogo siskkildit olles riikka dahje dan osiid. Eallišlájat dahje elliidservodagat maid juogo leat hárve dahje leat jávkamin, sáhttet ráfáiduhttot § 14 láhkavuođuin. Sáhttá mearriduvvot ahte mearrádus galgá siskkildit olles riikka dahje dan osiid. Johtolatmuddemiid sáhttá mearridit ráfáiduvvon guovlluin luonddusuodjalanlága § 22 vuosttas lađđasa láhkavuođuin. Eanadatsuodjalanguovlluin, luonddureserváhtain, luonddumuittuin ja guovlluin mat leat biotohparáfáiduvvon, sáhttá buot johtalusa gieldit go adno dárbbašuvvot seailluhan dihte šattuid ja elliid dahje geologalaš gávdnoštumiid. Mohtorfievrojohtolaga álbmotmehciin sáhttá gieldit ja eará johtalusa muddet dihto erenoamáš luonddusuodjalandeasttaid geažil, buo. § 22 nuppi lađđasa. Dát ii gusto boles- , buollinsuodjalus-, buohccevovnna- dahje sihkkarastinjohtolahkii, buo. § 22 goalmmát lađđasa. v 4.19.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Orgánain main luonddusuodjalanlága mielde lea mearridanváldi leat Ráđđehus, Birasgáhttendepartemeanta, Luondduhálddašandirektoráhta ja fylkkamánni. Hálddašeaddjin lea Statskog:sge barggut ja váldi stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Ráđđehus lea orgána mii luonddusuodjalanlága vuogádaga mielde galgá mearridit bidjat guovllu juogo álbmotmeahccin, eanadatsuodjalanguovlun, luonddusuodjalanreserváhtan dahje luonddumuitun. Seamma gusto mearridit šaddo- ja elliidráfáiduhttima ja mearridit biotohparáfáiduhttimiid, buo. luonddusuodjalanlága §§ 4, 6, 10, 12, 13 ja 14. Birasgáhttendepartemeanta ráhkkanahttá áššiid ráđđehussii ja lea dasa lassin addon mearridanváldi muhtun surggiide. Suoidnemánu 3. b. 1987 ggl. cea. nr. 572 lea Birasgáhttendepartementii sirdon váldi ee. sáhttit muhttit suodjalanguovllu nama, divvut meattáhusaid ja ehpedárkilvuođaid guovllu válddahusas, nuppástuhttit rájáid veaháš, addit dihto mearrádusaid divššu, johtolatmuddema, mearkuma jna. hárrái. Luondduhálddašandirektoráhtas leat moanat hálddášanbarggut, ja lea váiddaeiseváldi fylkkamánni dahkan mearrádusaide. Direktoráhta ovddasvástida plánema, oktiiordnema, fágalaš oaivadeami ja hálddašannjuolggadusaid ovdáneami. Direktoráhtii lea vel sirdon váldi mearridit gaskaboddosaš suodjaleami § 18 nr. 4 mielde. Fylkkamánni birasgáhttenossodat ovddasvástida váldonjuolggadussan juohke fylkka priváhta eatnamiid ráfáiduvvon guovlluid hálddašeami, buo. suoidnemánu 26. b. 1983 ggl. cea. nr. 1385. Fylkkamánni váldi lea dárkilat muddejuvvon čealkámuša II oasis ja iešguđet suodjalanmearrádusas. Cealkámuš addá fylkkamánnái válddi ee. addit sierralobi suodjalusmearrádusain ja dohkkehit dikšoplánaid jus ležžet. Gielddat sáhttet, "birasgáhtten gielddain" prošeavtta oassin, oažžut sirdot válddi mii dál lea biddjon fylkkamánni birasgáhttenossodahkii, buo. suoidnemánu 13. b. 1990 ggl. cea. Muđui galgá váldot gielddain oktavuohta ovdal suodjalanbargu lága mielde álggahuvvo, ja cealkit áššái ovdal suodjalandoaibmabidju mearriduvvo álggahuvvot, geahča luonddusuodjalanlága § 18 nr. 1 ja 3. Statskog SF, ovdal Stáhta vuvddiid direktoráhta, ii leat hálddašanorgána luonddusuodjalanlága mielde, muhto sáhttá dahkat hálddahuslaš ráfáiduhttinmearrádusaid. Vuovdeguovlluid ráfáiduhttin gáibida Eanadoallodepartemeantta dohkkeheami, muhto eará guovlluid ráfáiduhttima sáhttá Statskog:s stivra mearridit, buo. DSS johtučállosa, MA-60/78, 3.2. ja 3.3. čuoggáid. Stáhta eatnamiid álbmotmehciid hálddášanbarggut leat álgovuorus biddjon Statskog:i (Stáhta vuvddiid direktoráhtii) váldesirdinmearrádusa mielde, buo. borgemánu 26. b. 1983 ggl gea. mii dan nanne. Earret eará dan golmma álbmotmehciin Finnmárkkus lea sierralohpeváldi muhtun muddui sirdon Statskog:i. Statskog-Finnmark fuolaha álbmotmehciid beaivválaš hálddašanovddasvástádusa. Dát mearkkaša omd. ahte Várrebálvalus áimmahuššá gohccidoaimma. 4.19.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Áššemeannudeapmi Luonddusuodjalanlága áššemeannudannjuolggadusat muddejit makkár guoskevaš beroštumit galget oažžut cealkit ja mielváikkuhit mearridanproseassas ovdalgo mearriduvvo suodjalit dahje ráfáiduhttit, buo. § 18. Cuoŋománu 21. b. 1989 lágas nr. 17 plána- ja huksenlága ja eará lágaid nuppástusain, muhttojuvvo § 18 ovddeš gulaskuddannjuolggadusat, nu ahte suodjalanmearrádusain galgá gustot seamma áššemeannudeapmi go muddenplána mearrideames. Dát mearkkaša ahte eanavuovdinkantuvra, fylkkagielda, guoskevaš gielda ja vejolaš eará vuoigatvuođalaččat ja eará almmolaš eiseválddit ja organisašuvnnat main lea erenoamáš beroštupmi doaibmabidjui, ožžot eanet mielváikkuhanvejolašvuođa go ovdal. Finnmárkkus leat álo sihke eanavuovdineiseválddit ja boazodoalu orgánat proseassas mielde. Konkrehta mearkkaša § 18 ahte guoskevaš fylkkagielddain ja gielddain galgá váldit oktavuođa vihkkedallamiidda go suodjalanbargu álggahuvvo, buo. § 18 nr. 1. Vihkkedallamat galget gustot suodjalanguovllu ráddjemii, mii suodjalusmearrádusain galgá čuožžut ja eará mávssolaš gažaldagat gieldda dahje fylkkagieldda plánenbargui. Suodjalaneiseválddiide galgá dieđihit jurddašuvvon suodjalandoaibmabijuid birra ja mo dát čuhcet buo. § 18 nr. 1 nuppi lađđasa. Eanaeaiggádat ja eará vuoigatvuođalaččat berrešit dieđihuvvot čálalaččat plánaid birra, ja oažžut govttolaš áigemeari buktit mearkkašumiideaset. Dasa lassin galgá árrat geahččalit ovttasbargat eará almmolaš eiseválddiiguin, organisašuvnnaiguin jna. main lea erenoamáš beroštupmi doaibmabidjui, buo. § 18 nr. 1 goalmmát lađđasa. Go vvsuodjalanevttohus lea ráhkaduvvon, galgá dat almmuhuvvot ee. Norsk vLysingsblad:s ahte evttohus lea oaidninláhkai 6 vahkku áigemeriin buktit cealkámušaid, buo. § 18 nr. 2. Eanaeaiggádiidda ja vuoigatvuođalaččaide berrešivčče dieđihuvvot evttohusa birra girjji bokte. Gielddastivra, fylkkagielda ja guoskevaš stáhta fágaorgánat galget dán áigemuttus oažžut ášši cealkámuššii, buo. § 18 nr. 2 nuppi lađđasa ja § 18 nr. 3. Luondduhálddašandirektoráhtii lea sirdon váldi § 18 maŋimušlađđasa mielde dahkat gaskaboddosaš suodjalanmearrádusa gitta ášši lea loahpalaččat mearriduvvon. Maŋŋilgo suodjalanmearrádus lea dahkkon, galgá dat almmuhuvvot Norsk Lysingsblad:s ja ovtta dahje eanet guovlluáviissain, buo. § 19 vuosttas lađđasa. Eaiggát, geavaheaddji ja guoskevaš gielda galget almmuhuvvot dahkkon suodjalanmearrádusas. Jus mearrádus guoská ovtta dahje eanet sierra albmaduvvon opmodagaide, galget guoski opmodagaid suodjalanmearrádusat diggelogahallot. Eará háviid sáhttá Birasgáhttendepartemeanta gáibidit mearrádussii mearkkašit vuođđogirjesiidduš 802 opmodagaid maid navdá sakka guoskkahuvvot suodjalanmearrádusas, buo. § 19 goalmmát lađđasa. Váidin Mearrádusaide mat dahkkojit luonddusuodjalanlága mielde gusto dábálaš váidinvuogasvuohta hálddašanlága mielde, vbuo. Birasgáhttendepartemeantta dahkan borgemánu 26. b. 1983 váldesirdinmearrádusa ahte Luondduhálddašandirektoráhta lea váidalaneiseváldi. Ráđđehusa mearrádusaid dáfus ásahit suodjalanguovlluid lea váidinvuogasvuohta caggojuvvon. Mearrádusaid dahkkon suodjalanmearrádusa mielde, sáhttá datte guoddalit. Luondduhálddašandirektoráhta dahkan gaskaboddosaš suodjalanmearrádusaid váidagat § 18 nr. 4 mielde, mannet Birasgáhttendepartementii. Geavat Finnmárkkus leat oktiibuot 1922 km 2 ráfáiduhtton luonddusuodjalanlága mielde. Dát lea sullii 4% Finnmárkku ollislaš eatnamiin, ja ráfáiduvvon eatnamat Norggas leat sullii 6,25% riikka ollislaš eatnamiin. Finnmárkkus lea sullii 9,7% oktasaš eatnamiin mii Norggas leat ráfáiduhtton luonddusuodjalanlága láhkavuođuin. Finnmárkkus leat dasa lassin njeallje unnit guovllu maid Stáhta vuvddiid direktoráhta. dál Statskog, lea hálddahuslaččat suodjalan. Dát lea vuovdesárggát erenoamáš mihtilmasvuođain, dávjá eamivuovdi 1803 . Oktiibuot leat dát guovllut sullii 1 km 2 . Dasa lassin leat fylkkas moanat guovllut mat lea suodjaluvvon meassamiidda kulturmuitolága, plána- ja huksenlága ja Verneplan for vassdrag olis. Lagat Finnmárkku suodjalanguovlluin Finnmárkkus leat golbma álbmotmeahci, oktiibuot sullii 1555 km 2 vveatnamiin. Unnimus álbmotmeahcci lea Bajit Báhčaveajis sullii 67 km 2 eatnamiin. Eanadagas leat eanaš beahceguolbanat, jeakkit ja jávrrit, ja šattut lea sihke nuorta- ja oarjeeurohpalaš sorttat. Goahccevuovddis vuhtto ahte ii goassige leat leamaš vuovdedoaibma dán guovllus. Bajit Anárjohka lea fylkka stuorámus álbmotmeahcci. Dat lea sullii 1398 km 2 . Mátta-nuorttas lea rádjá suoma álbmotmeahccái Leammojohka. Dát guokte álbmotmeahci leat gumpii, guvžii ja geatkái dehálaš luohtobáikin 1 804 . Vuovdi hábme Bajit Anárjoga eanadagage. Vuolimus guovlluid stuorra oassi lea ovddeš, roava beahcevuovddit masa dávjá leat seaguhuvvon soagit. Sullii bealli álbmotmeahcis lea vuovdi, muđui lea jeaggi ja duottar. Bajit Anárjohkii gullá fylkka stuorámus lunddolaš guossa oktan sullii 200 muorain. Rávttošnjárggas lea Finnmárkku davimus álbmotmeahcci, mii lea sullii 98 km 2 . Luondu lea máŋggalágan: várit, goržžit ja duolba beahceguolbanat máilmmi davimus beahcevuvddiin. Rávttošnjárggas leat máŋggalágan eallit, ja lea beakkán luossabivddunis. Rávttošnjárggas johtet turisttat áŋgirit. Stuorát meassamat leat gildosat buot álbmotmehciin. Bartahuksenge lea gielddus, muhto sáhttá addot lohpi cegget boazodoallo-, gohcci- ja turismasearvebarttaid j.s. Eaktun lea ahte álbmotmeahcit galget olgunastimii leat ávkin, ja lea danin lohpi olgunastit ja johtalit doppe. Mohtorjohtolat lea datte gielddus dán golbma álbmotmehciin, muhto lea lohpi vuodjit muohtaskohteriin boazodoalu oktavuođas. Bivdomearrádusat rivdet meahcis meahccái. Rávttošnjárggas lea lohpi bivdit, Bajit Anárjogas sáhttet dušše boazodoallit bivdit, ja Bajit Báhčaveajis lea buot bivdu vvgielddus. Boazodoallu lea lobálaš buot álbmotmehciin Finnmárkkus. Finnmárkkus lea 7 eanadatsuodjalanguovllu, main lea sullii 129 km 2 eatnamat. Buot eanadatsuodjalanguovlluin Finnmárkkus lea ulbmilin seailluhit kvartearageologalaš neguid, numo jiekŋaravdageardduid 1 805 , gáddegittiid 1 806 , gollanspáittuid 1 807 , uđasgeailluid 1 808 ja girdisáddolánaid 1809 . Ii leat lohpi makkárge meassamiidda eanadatsuodjalanguovllus mat sáhttet sakka muhttit eanadaga mihtilmasvuohta. Dákkár meassamat leat omd. váldit dahje deavdit mássa, rávdnjelinjáid bidjat, cegget viesuid dahje eará rusttegiid ja guođđit doabbariid. Máŋgga dáid guovlluin lea mohtorjohtolat gielddus. Ođđajagemánu 1. b. 1992 ledje 42 luonddureserváhta Finnmárkkus oktiibuot sullii 229 km 2 alde. Kvartearageologalaš gávdnoštumiid, jekkiid ja njuoskaeanagávdnoštumiid 1 810 suodjaleapmi lea luonddureserváhtaid vuođđoulbmil. Suodjalusmearrádusat rivdet suodjalanulbmila mielde, muhto buot reserváhtat leat suodjaluvvon teknalaš meassamiidda numo geaidnoráhkadeapmái, viessohuksemiidda ja mássadeavdimii. Mohtorjohtolat eatnama alde lea dábálaččat gielddus. Dallego šattut ja eallit leat ártan ráfáiduhttimii, leat suodjalusmearrádusat čavgadat. Dáid háviid leat dábálaččat fuođđut ja šattut ráfáiduhtton, seammásgo dábálaččat gustojit čavgadat gáržžádusat monnemii, johtalussii ja gohttemiige. Dábálaš guohtun ja murjen ja borramušguobbariid čoaggin lea dábálaččat lohpi luonddureserváhtain. Ođđa luonddusuodjalanguovlluid plánat Finnmárkkus vSt.dieđáhusas nr. 62 (1991-92) "Ny landsplan for nasjonalparker og vvstørre verneområder i Norge", ovddida ráđđehus dálá luonddusuodjalanguovlluid viiddidanevttohusaid ja evttoha ásahit ođđa guovlluid. Finnmárkui evttoha ráđđehus ahte sihke Bajit Báhčaveadji, Rávttošnjárga ja Bajit Anárjohka álbmotmeahcit joatkkašuvvojit riikkaplánas viiddidanáigumušain, geahča 92., 93. ja 109. siidduid. Muđui evttoha ráđđehus ahte ain bargo Várnjárgga, Sievjju ja Goahteluobbala suodjalanevttohusain. Áigeguovdilamos suodjalanvuohki lea ásahit álbmotmeahci buot dáid guovlluin. 4.20 OLGUNASTIN 4.20.1 Álggahus Finnmárkkus leat viehka buorit olgunastinvejolašvuođat. Fylkkas lea máŋggabealat luondu mii molsašuvvo jahkodagaid mielde. Stuorra guovllut leat ain hui áidelasat, vaikko dásge dovdagoahtá mohtorfievrojohtolaga, boazodoalu ja nuoskkideami gollama ja vahágiid. Fylkkas leat viiddis eatnamat ja unnán ássandávjodat, dušše 1,6 ássi juohke njealjadaskilomehtera nammii. Stáhta eaiggáduššá sullii 96% eatnamiin. Dát diktá ássiid bures ávkkástallat meahcceriggodagaiguin. Olgunastin lea šaddan ássiide kultuvrra ja eallinvuogi oassin. Olus finnmárkoássiin servet viešguđet olgunastindoaimmaide, juogo vázzimidda ja čuoigamiidda vuovddis ja váriin dahje borramušávkkálaččabut doaimmain nugo bivdui, guollebivdui dahje murjemii. Olgunastin mii movttiidahttá ávkkástallat luonddu badjebáhcagis lea dábálabbot Finnmárkkus go riikkas muđui. Muhto Finnmárkkus lea čálgu ja vuoiŋŋasteapmige dehálamos movttiidahttin olgunastimii. Máŋggalágan olgunastinvejolašvuođat leat dehálaččat buori eallindillái. Olusat deattuhit olgunastinvejolašvuođaid sihke go válljejit ássanbáikki ja cuohkkin ásaiduvvat fylkii. Olles 37% fylkka ássiin almmuhit stuorámus ovdun ássat Finnmárkkus go álkit besset meahccái ja váriide, ja 19% almmuhit soga ja ustibiid ja 17% ahte gullet fylkii. Sullii 50% ássiin almmuhit ahte olgunastin lea hui mávssolaš go ásaiduvvet Finnmárkui. Erenoamážit gusto dát albmáide ja sidjiide geat leat riegádan Finnmárkkus. (Gáldu: Friluftslivet i Finnmark, NIBR-notat, 1987:133) Álbmogis lea álo leamaš vuoigatvuohta mátkkašit nu mo dáhttot meahcis ja vuoigatvuohta dihto eará doaimmaide, numo ee. gáfestallat, gálašit, čoaggit meahccemurjiid jna. Buohkaid vejolašvuohta, nu gohčoduvvon buohkaidvuoigatvuohta ja sivahis ávkevuoigatvuohta lea dárki dáža vieruiduvvan vuoigatvuohta. Ođđaáigásaš servodaga olgunastin lea máŋggabealat doaba, mii gokčá máŋga sierranas doaimmaid numo vázzit meahcis, bivddu ja guollebivddu, riidema jna. Dábálaččat meroštallo olgunastin ásadeapmin ja rumašlaš árjjalašvuohtan olgun joavddus birasnuppástuhtti ja luondduvásáhusaid áigumušain. St. dieđáhusas nr. 40 (1986-87) Olgunastima birra, 1. mielddus, 55. siiddus máinnašuvvojit čuovvovaš olgunastinárjjalašvuođa vuođđojoavkkut mat leat joavddus ja luonddu birrasiin: "vázzimat, čuoigamat, muorje- ja guopparmátkkit jna. luonddulohkamat, luonddugovvideapmi jna., gálašeapmi ja beaivvážis velohallat olgun, suhkan, meallun, borjjasteapmi ja eará fanasteami vuogit mas luondduvásáhusat leat dehálamos oassi, joavdobivdu, bivdu, luisten jieŋa alde ja viehkan- ja njolggásteapmi, meahccedádjadeapmi, syhkkelastimat, riidemat, stoahkan ja lášmmohallan muđui." Erohusat gaskal olgunastima ja eará olgoárjjalašvuođaid leat eahpečielgasat. Valáštallamat siste dahje čoahkkebáikki rusttegis, eai gula olgunastindoahpagii. Valáštallamat luonddulágan birrasiin gullet baicce olgunastindoahpagii. Mohtorvuojániin vuodjin ii adno olgunastindoaibman, vaikko sáhttá sulastahttit namuhuvvon olgunastindoaimmaid. Lassi joavdu ja buoret ruđalaččat eallindilli lea lasihan olgunastima stuorra álbmotárjjalašvuohtan mii dat dál lea. Bartahuksema ovdáneapmige maŋŋil 2. máilbmesoađi lea dehálaš oassi geavahit eatnamiid olgunastinulbmilii. Ee. Statistisk Sentralbyrå og NIBR dahkan guorahallamiid vuođul, sáhttá daddjot ahte olgunastin leat dehálaš buđaldeapmi olu ássiide. Dábálamos árjjalašvuođat Finnmárkkus leat vázzimat vuvddiin, mehciin ja váriin, murjen, čuoigamat, jiekŋa- ja lustabivdu. Árjjalašvuohta rievdá ássiid gaskkas. Nuorat oassálastet dávjjit go boarrasat, albmát dávjjit go nissonat, náitalkeahtes dávjjit go náitalan olbmot ja alit oahppan olbmot ja alla sisboađolaččat dávjjit go unnán oahppan ja unnán sisboađolaččat. (Gáldu: St.dieđáhus nr. 71, 1976-77, Spesialanalyse 6. Friluftsliv 9. og 16. siiddut ja St. dieđáhus nr. 40 1986-87 8. siidu, NIBR-notat 1987:133 Friluftslivet i Finnmark) Olgunastinbiergasat leat eanet aht` eanet leavvan ássiid gaskkas. 1980-logus lea olgunastin teknihkaluvvon, erenoamážit go muohtaskohter ja eará mohtorvuojánat ja fatnasat bohte. 4.20.2 Láhkavuođus ja njuolggadusat Olgunastin lea muddejuvvon geassemánu 28. b. 1957 olgunastinlágas nr. 16. Geassemánu 9. b. 1978 boazodoallolága nr. 49 § 28:sge lea várrogasvuođanjuolggaduš 811 sidjiide geat mátkkašit guovlluin gos bohccot guhtot dahje ásadit. Olgunastinláhka gusto miehtá riikka. Dat lea vuohččan mearrideaddjin álbmoga ja eanaeaiggáda gaskasaš gaskavuhtii. Almmolaš hálddašeapmi gusto eanaš johtolatvuoigatvuođa muddemiidda, masa gullá galgágo addit lobi dihto eanaeaiggátháldduide 1812 mat váikkuhit álbmoga johtolatvuoigatvuhtii. Olgunastinpolitihka váldoulbmil lea ahte buohkat galget oažžut seamma vejolašvuođaid olgunastit. Dan oktavuođas lea eiseválddiid bargu fuolahit ahte doarvái eatnamat leat olgunastinháldduide, sihke viidodagas ja kvalitehtas. (Gáldu: St. dieđáhus nr. 71, 1976-77, 9-10. siiddut) . St. dieđáhusas nr. 40 (1986-87) Olgunastima birra čuožžu 6. siiddus ahte : "Ráđđehus oaidná dehálaš ulbmilin nannet olgunastima luondduustitlaš joavdodoaibman mii ovddida dearvvasvuođa ja čálgudahttá. Dát gáibida eiseválddiid bidjosa stáhta, fylkkagieldda ja gieldda dásis. Dehálaš lea oadjudit álbmoga vuoigatvuođa luđolaš johtalussii. Ovddidan dihte ee. dearvvašvuođadili ja veallineavttuid ferte erenoamážit deattuhit buoridit olgunastima vvvejolašvuođaid guovlluin birra gávpogiid ja čoahkkebáikkiid. ... Departemeanta áigu ávkkástallat plána- ja huksenlága vejolašvuođain suodjalit dehálaš olgunastinguovlluid gielddaplánaid ja muddenplánaid bokte." 12. siiddus čuožžu dasto: "Álbmoga vuoigatvuohta luđolaš johtalussii lea olgunastima vuođđoeaktu nugo lea ovddiduvvon min riikkas. Ráđđehus oaidná dehálažžan oadjudit dán vuoigatvuođa." Finnmárkku 1992-1995 fylkkaplánas čuožžu 18. kapihttalis eanaplánema ja luondduhálddašeami eavttuin leat váldomihttomearrin sihkkarastit biras- ja valljivuđđosa. Dasto lea mihttomearrin seailluhit ja ovddidit buriid vejolašvuođaid mii Finnmárkku ássiin leat olgunastimii. Strategias juksat dáid mihttomeriid čuožžu 121. siiddus ahte galgá "Sihkkarastit oppa fylkka álbmogii buori vejolašvuođa bivdui ja muorječoaggimii stáhta eatnamiid hálddašeamin. Bures lágidit olgoáimmu doaimmaide čoahkkebáikkiin. Bivdu eará ássiide riikkas galgá stivrejuvvot nu ahte riiddut guovllu ássiiguin šaddet nu unnán go vejolaš." Olgunastinlága váldonjuolggadusat Dehálamos buohkaidvuoigatvuohta lea johtolatvuoigatvuohta. Olgunastinláhka earuha gaskal meahccejohtalusa ja gieddeeatnamiidjohtalusa. Gieddeeatnamiin lea johtolatvuoigatvuohta garrasit ráddjejuvvon, muhto álbmogis lea stuorát vuoigatvuođat meahcis. Olgunastinlága § 1:s leat gieddeeatnamat ja meahcci doahpagat meroštallon, ja čujuhuvvo dán mearrádussii. Váldonjuolggadus lea ahte buohkat sáhttet mátkkašit vácci (ja sabehiiguin) miehtá jagi meahcis, jus dan dahká fuolalaččat ja doarvái várrogasvuođain, buo. lága § 2 vuosttas lađđasa. Johtalus heasttain, gielkkáin, syhkkeliiguin j.s. luottas dahje bálgás meahcis ja birrarat meahcis váris, lea lohpi jus eaiggát, olgunastinlávdegotti mieđáhusain, ii leat gieldán dákkár johtalusa, buo. § 2 goalmmát lađđasa. § 4 nuppi lađđasa mielde lea váldonjuolggadussan lohpi guođđit fievrru almmolaš luotta gurrii meahcis. Ii leat mearrideaddjin leago opmodat priváhta dahje almmolaš. Gieddeeatnamiin sáhttá mátkkašit vácci go lea galbmon dahje muohta eana, muhto ii cuoŋománu 30. b. rájes golggotmánu 14. b. rádjai. Liikká gustojit dihto spiehkastagat, geahča § 3 vuosttas lađđasa. Dihto háviid sáhttá eaiggát dahje geavaheaddji gieldit johtalusa sierra guovllus dallege go lea galbmon dahje muohta eana, geahča § 3 vuosttas ja nuppi lađđasa. Buohkat sáhttet mearas johtit fatnasiin. Seamma gusto johtalussii galbmon mearas, buo. § 6. Oanehat áigái lea buohkain vuoigatvuohta geassit gáddái fatnasa meahcis. Muhto ii leat lohpi atnit hápmana dahje ruggu 1813 eaiggáda dahje geavaheaddji mieđáhusa haga. Eará giddenráhkkanusaid 1814 , numo omd. rieggáid ja buolttuid, ii sáhte vvatnit jus eaiggát dahje geavaheaddji lea dan gieldán. Muhto vaikko eaiggát lea gieldán, sáhttá geavahit dákkár giddenráhkkanusaid 1815 oanehat áigái jus sáhttá atnit heivemeahttin áŧestuvvamin eaiggádii dahje geavaheaddjái, buo. § 7. Čázádagain, namalassii jávrriin, gusto cuoŋománu 15. b. 1940 čázádatlága § 65, mii mearrida ahte johtalus dásge leat luđolaš. Vuolggasadjin lea ahte johtalit fatnasiin sáhttet buohkat dahkat, muhto ráddjehusat gustojit lohpi beassat čáhcái fatnasiin. Johtolat lea lobálaš jus sáhttá lágidit fatnasa čáhcái mohtorfievrruid haga, ja iige mannat gieddeeatnamiid badjel. Mohtorfatnasa atnin muddejuvvo mohtorjohtolaga lágas meahcis ja čázádagas, buo. 4.2.1. kapihttala. Eaiggáda dahje geavaheaddji mieđáhusa haga lea gielddus gieddeeatnamiin earret eará gáfestallat, idjadit j.s., buo. § 9 vuosttas lađđasa. Meahcis leat dákkár árjjalašvuođat lobálaččat jus dat eai heivemeahttumat áŧestuhte dahje bilit earáid ovddas, dahje vahágahte namuhanveara nuorra vuovddi dahje šaddi vuovddi guovllu. Tealttá ii galgga goassige bidjat lagat go 150 mehtera orronviesus dahje barttas, ja iige nu lahka ahte muosehuhttá ássiid. Eaiggáda dahje geavaheaddji mieđáhusa haga ii galgga tealttá cegget badjel 2 jándora háválassii. Ii dárbbašuvvo eaiggáda dahje geavaheaddji mieđáhus duoddaris dahje guovlluin guhkkin eret ássama, jus ii navdo ahte ásadeapmi sáhttá vahágahttit dahje bilidit namuhanveara, buo. lága § 9 goalmmát lađđasa. Čoahkkimat olgun, valáštallangilvvohallamat j.s. eai galgga dábálaččat dollot eaiggáda dahje geavaheaddji mieđáhusa haga jus eatnamii bidjá cakki, čoahku, vuolgaga dahje sisaboahtima, dahje jus olbmot čoahkkanit dasa, buo. § 10. § 14 mielde lea eanaeaiggádis dahje geavaheaddjis dihto lohpi gáibidit govttolaš divada álbmoga gálašangátti, tealtasaji dahje eará ráhkaduvvon olgunastinguovllu lohpái. Dákkár divat leat ráddjejuvvon "ráhkaduvvon" olgunastinguvlui, ja ii galgga leat vuostá eaiggáda dahje geavaheaddji doaibmabijuid maid leat álggahan olgunastinguovllu geavaheaddjiide ovdun. Eaiggát dahje geavaheaddji ii galgga bidjat cakkiid dahje earaláhkai váddudit lobálaš johtalusa jus ii dahkko iežas vuoigaduvvon beroštumiid áimmahuššama dihte. Muhto vaikko leage iežas vuoigaduvvon beroštumiid áimmahuššama dihte, ii sáhte eaiggát dahje geavaheaddji dahkat maidege mii heivemeahttun láhkai áŧesta álbmoga johtalusa, buo. § 13. § 11 mielde galget buohkat geat johtalit dahje ásadit earáid eatnamiin dahje mearas olggobealde láhttet fuolalaččat ja várrogasat nu ahte ii vahágahte dahje bilit eaiggáda, geavaheaddji dahje earáid ovddas. Eanaeaiggát dahje geavaheaddji sáhttá vuojehit sin eret geat láhttejit fuolakeahttá dahje vahágahttet dahje bilidit opmodaga, buo. lága § 11. Meahccemohtorjohtolat meannuduvvo čielggadeami 4.13. kapihttalis, ja ii vihkkedallo dás dárkilat. 4.20.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Birasgáhttendepartemeanttas lea olgunastima bajit hálddašanovddasvástádus, muhto váldi olgunastinlága mielde lea biddjon njuolga Ráđđehussiige. Ráđđehus sáhttá Stuorradikki mieđáhusain mearridit ahte stáhta eatnamiid guovllut biddjojit olgunastineatnamiidda, buo. olgunastinlága § 34. Dát láhkavuođđu ii leat datte leamaš adnon. Ráđđehus sáhttá, dárkilat njuolggadusaid mielde, addit servviide maid bargun lea ovddidit mátkkošteami dahje vvolgunastima, vuoigatvuođa dihkkádit bálgáid meahcis, ja bidjat roviid dahje šalddiid dahje álggahit eará doaibmabijuid álkidan dihte meahccejohtalusa, buo. olgunastinlága § 35. Birasgáhttendepartemeanta ráhkada mihttomeriid ja njuolggadusaid, stivre doaimma bušeahta, lágaid ja guhkesáigeplánema bokte ja lea váidalanásahus ja fuolaha bagadanválddi orgánaide mat leat departemeantta vuollásaččat. Luondduhálddašandirektoráhta lea ožžon sirdot válddi olgunastinlága § 9 njealját lađđasa mielde gieldit dahje muddet gohttema duoddaris goddebivddu oktavuođas. Das ii leat muđui makkárge mearridanváldi olgunastinlága mielde, muhto ovddasvástida doaimmaheaddji doaimmaid guovddášhálddahusa dásis. Direktoráhta galgá áimmahuššat olgunastinberoštumiid iešguđet áššiin mat gustojit luonddumeassamiidda, ja leat dehálaš olgunastima dutkan- ja ovddidanbarggut ja diehtojuohkin ja oaivadeapmi. Fylkkamánni lea ee. váidalanásahussan dallego gielddastivra dahje ovdagoddi dahket mearrádusa, geahča omd. § 14 doaibmageatnegasvuođa 1816 mearrádusa dáfus go gáibidišgoahtá divada álbmoga vejolašvuhtii olgunastinguvlui. Dasto leat fylkkamánnis dihto barggut almmuhit gieldda ja fylkkagieldda mearrádusaid meannonjuolggadusaid 1817 §§ 15 ja 16 mielde, buo. olgunastinlága § 17. Fylkkamánni galgá nannet gieldda mearrádusage mearridit meannonjuolggadusaid guovlluin gos lea stuorra johtolat, geahča § 15 vuosttas lađđasa. Fylkkamánni vel mearrida áigemuttu goas mearrádusat §§ 15 ja 16 mielde galget leat fámus, buo. § 17 vuosttas lađđasa. Fylkkamánni birasgáhttenossodat lea biddjon ovddasvástidit ahte stáhta olgunastinberoštumit fylkka dásis áimmahuššot, ja ovddasvástida fágalaččat fylkka birasgáhttenbarggu ja olgunastinaššiid. Birasgáhttenossodat galgá searvat gieldda plánenproseassas sihkkarastin dihte olgunastin- ja luonddusuodjalandeasttaid, ja sáhttá dan oktavuođas ovddidit plánaide vuosteákkaid. Fylkkagielda sáhttá olles fylkii dahje dan osiide muhttit gieddeeatnamiid johtolatgildosa áigemuttuid, buo. olgunastinlága § 3 goalmmát lađđasa. Fylkkagielda sáhttá, dihto dilálašvuođain, addit eanaeaiggádii dahje geavaheaddjái lobi giddet opmodaga mas álbmot sakka johtá, buo. § 16, nuppi lađđasa. Dán mearrádusa mielde ii sáhte addot lohpi guhkit áigodahkii go 5 jahkái háválassii. Fylkkaolgunastinlávdegoddi lea láhkageatnegaš 818 orgána maid fylkkadiggi vállje 4 jahkái ain háválassii, buo. olgunastinlága § 22. Lávdegoddi galgá ovddidit fylkka olgunastinulbmila. Das lea bušeahttameriid siskkobealde vuoigatvuohta áššečuoččaldahttiŧ 819 álbmoga beales buot áššiin mat leat olgunastimii beroštahtti, ja ovddidit vuosteákkaid plána- ja huksenlága njuolggadusaid mielde, buo. olgunastinlága § 22. Lávdegoddi galgá áimmahuššat álbmoga vuoigatvuođaid olgunastinlága mielde, muhto dasa sáhttet biddjot eará sullasaš luonddusuodjalus-, bivdo- ja guollebivdobarggutge. Lávdegoddi galgá áimmahuššat luondduriggodatháldema olgunastindeasttaid, sihke fylkka iežas doaimma ja eará surggiid plánema ektui numo omd. geaidnoráhkadeami, viesso- ja industriahuksema, eanadoallodoaimma jna. Lávdegoddi berrešii cealkit gieldda plánema ektuige mii guoskkaha olgunastinberoštumiid, ja lea vuosteággavuoigatvuohta, geahča plána- ja huksenlága § 95 goalmmát lađđasa. Gielda sáhttá, eanaeaiggáda dahje geavaheaddji mieđáhusain, mearridit meannonjuolggadusaid vguovllus gos lea olu johtolagat, buo. lága § 15 vuosttas lađđasa. Njuolggadusat galggašedje erenoamážit geahččalit bisuhit ráfi ja ortnega, suodjalit elliid ja šattuid ja ovddidit dearvvašvuođadoaibmabijuid ja buhttáivuođa 1820 . Birasgáhttendepartemeanta sáhttá addit čujuheaddji láhkaásahusaid njuolggadusaid dábálaš sisdoalus. Guvlui maid stáhta eaiggáduššá, sáhttá "guoskevaš eiseváldi" mearridit meannonjuolggadusaid, buo. lága § 15 nuppi lađđasa. Jus gielddastivra addá doaibmalobi 1821 , sáhttá priváhta eanaeaiggát váldit govttolaš bummedivada priváhta šalddis buot johtalusas (maiddái vácci) . Johtalussii priváhta luottas sáhttá dušše váldit divada jus mátkkaša heasttain dahje vuojániin, buo. lága § 5. Gielda sáhttá bidjat lohpái eavttuid. Dán mearrádusa mielde ii leat stáhtas lohpi gáibidit bummedivada johtalussii stáhta šalddis dahje geainnus. Gielda sáhttá, Birasgáhttendepartemeantta dohkkehemiin, mearridit ahte eanaeaiggát ii galgga sáhttit gáibidit divada olgunastinguovllu vejolašvuhtii gieldda erenoamáš lobi haga, buo. lága § 14 nuppi lađđasa. Dákkár lohpái sáhttá bidjat eavttuid. Jus gielda ii daga dákkár mearrádusa, lea eanaeaiggáda dahje geavaheaddji duohken váldágo govttolaš divada, mearrádusaid § 14 vuođul. Gielddastivra sáhttá mearridit ahte gielddas galgá nammaduvvot olgunastinlávdegoddi, mii galggašii gielddas ovddidit olgunastinulbmila. Lávdegottis livččii bušeahttameriid siskkobealde vuoigatvuohta čuoččaldahttit álbmoga beales buot áššiid mat álbmogii leat beroštahtti, buo. olgunastinlága § 23. Mearrádusa maŋimušlađđasa mielde sáhttá gielddastivra mearridit ahte olgunastinlávdegotti barggut galget biddjot gieldda eará orgánii. Dát čuovvu ođđa gieldalága § 10 nr. 1 ja 2ge. Vai eanaeaiggát sáhtášii gieldit johtalusa riiden- dahje guorbmeheasttain, gielkkáin, duolbmansyhkkeliin j.s. dárkilat albmaduvvon gaskkain meahcis, ferte gielda leat miehtan dasa, buo. olgunastinlága § 2 nuppi lađđasa. Gielddas lea cealkámušvuoigatvuohta § 16 mielde fylkkagieldda mearrádusaid ektui erenoamáš čuohci guovllu giddema hárrái. 4.20.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Áššemeannudeapmi Mearrádusaide olgunastinlága mielde gustojit moadde erenoamáš njuolggadusa dasa makkár beroštumit galget gulaskuddot. Ovdal fylkkalávdegotti mearrádusa olgunastinlága § 16 mielde caggat guovllu gos olbmot sakka johtalit, galgá vižžot cealkámuš eanadoallostivrras, olgunastinlávdegottis, gielddastivrras ja fylkkaolgunastinlávdegottis. Fylkkamánni bargun lea fuolahit ahte meannonjuolggadusaid mearrádus § 15 vuosttas lađđasa mielde guovlluid hárrái gos lea olu johtolat, ja § 16 mielde caggat erenoamáš čuohci guovllu, dalán almmuhuvvo Norsk Lysingsblad:s ja ovtta dahje eanet áviissain maid dábálaččat báikkis lohket. Fylkkamánni sáhttá mearridit ahte mearrádus galgá dahkkot dovddusin plakáhtain opmodagas dahje earaláhkaige, buo. § 17 vuosttas lađđasa. Mearrádusaide §§ 15 ja 16 mielde stáhta eatnamiid dáfus gustojit seamma njuolggadusat go mii mearrádusa dahkan stáhta orgániige, buo. § 17 nuppi lađđasa. Jus ráđđehus attašii vvolgunastinservviide j.s. vuoigatvuođa álggahit dihto doaibmabiju álkidan dihte meahccejohtalusa § 35 vuosttas lađđasa b) bustáva mielde, lea eaiggádis vuoigatvuohta ovddidit cealkámuša ovdal mearrádus dahkko, buo. § 35 maŋimušlađđasa. Luottaid dihkkádeames j.s. § 35, vuosttas lađđasa a) bustáva mielde galgá eaiggát dahje geavaheaddji dieđihuvvot buori áiggis ovdal dihkkádeapmi álggahuvvo, buo. § 35 goalmmát lađđasa. Váidin Olgunastinlágas leat dihto erenoamáš njuolggadusat váidinvuogasvuođa hárrái. Gieldda mearrádusat olgunastinlága mielde § 5 bummeruđas ja § 14 olgunastinguovllu vejolašvuođa divadis, sáhttá guoddalit fylkkamánnái hálddašanlága njuolggadusaid mielde. Dihto guoskevaš bealit sáhttet lágidit Birasgáhttendepartementii dan go fylkkamánni nanne gieldda mearrádusaid § 15 mielde johtalusa muddemis guovllus gos lea olu johtolat ja fylkkalávdegotti mearrádusaid § 16 mielde doaibmalobi caggat guovllu gos erenoamáš olu álbmot johtala, buo. lága § 17 goalmmát lađđasa. Sis geain mearrádusa mielde lea váidinvuoigatvuohta, leat eanaeaiggát, geavaheaddji, gielda gos opmodat lea, eará gielda mas lea áššái beroštupmi, ja dan fylkka fylkkaolgunastinlávdegoddi mii das berošta. Stáhta eaiggádin dahkan mearrádusa § 15 nuppi lađđasa mielde guovlluid hárrái gos lea olu johtolat, ii sáhte guoddalit olgunastinlága mielde. Jus eaiggát dahje geavaheaddji vuostálastá ráđđehusa dahkan mearrádusa § 35 vuosttas lađđasa a) bustáva mielde meahccedihkkádeamis, mearrida Birasgáhttendepartemeanta galgágo dihkkádit oppanassiige, ja jus, de mo dihkkádeami galgá diktit dahkat, buo. olgunastinlága § 35 goalmmát lađđasa. Ráđđehusa váldi dán mearrádusa mielde ii leat vel adnon. Geavat Dehálaš eavttut buriid olgunastinvejolašvuođaide Finnmárkkus lea unnán ássandávjodat, stuorra oktilaš luondduguovllut ja ássiid olgunastima vuoigatvuođat ja árbevierut. Finnmárkolaččaid olgunastinárjjalašvuođaid guorahallamat čájehit ahte nissonat seamma olu go albmát čuvgejit ahte sii leat muhtunláhkai olgunastán fylkkas, vaikko albmát servet dávjjit go nissonat. Dábálamos árjjalašvuođat sihke riikkas muđui ja Finnmárkkus leat vázzin ja čuoigan, ja murjen, jieŋa alde oaggun dahje lustaguollebivdu ja bivdu ja monnen leat doaimmat maid finnmárkolaččat dahket dávjjit go ássit riikkas muđui. Dálkkádat dahká ahte gálašeapmi ii leat nu olu go riikkas muđui. (Gáldu: Friluftslivet i Finnmark, NIBR -čálus 1987:133) . Hui moadde ovdamearkka leat álbmoga vuoigatvuođa ráddjehusain luđolaččat johtalit Finnmárkkus. Dovddusamos lea divat vuoigatvuhtii beassat Davvenjárgga-šleađu 1822 ala. Guovlu leat "matrikulerekeahtes" stáhtaeatnamat ja lihttoláigohuvvojit "Norkaps Vel A/S:i", mii 1988:s mearridii ahte buohkat geat háliidivčče ieš Davvenjárgga-šleađđui, fertejit máksit divada dalle maid go áigot dušše leat olgun. Fylkkamánni birasgáhttenossodat vuostálasttii vdása, ja čuoččuhii divada leat vuostá olgunastinlága § 14, go divat ii soahpan geavaheaddji dahkan doaibmabijuide šleađuš 823 olgunastinolbmuide ovdun. Finnmárkku fylkkagielda oaivvildii datte ahte ii lean ávkkálažžan atnit olgunastinlága mearrádusaid dán áššis. Friluftslivets fellesorganisasjon ja Friluftsrådenes Landsforbund ovddidedje ášši Birasgáhttendepartementii, mas álgovuolggalaččat eai lean mearkkašumit divada bidjamii. Ášši datte guoddaluvvui Siviilaáittardeaddjái, gii geassemánu 19. b. 1992 celkki konklušuvdnan ahte olgunastinlága § 14 "ii addán vuoigatvuođavuođu gáibidit lohpedivada gávppálaš rusttegii mii bargá mátkkošteami ja turismma ektui. Geavat ferte dán vuođul adnot gullat olggobealde meari masa sáhttá addit lobi olgunastinlága § 14 láhkavuođuin". Suoidnemánu 31. b. 1992 girjjis "Nordkaps Vel A/S:i" árvvoštalai Birasgáhttendepartemeanta ođđasit oaiviliiddas ja konkluderii ahte olgunastinlágas ii leat láhkavuođđu johtalusa ja ásadeami oktasaš divadii luonddu ja viesu sis fálaldagaide. Departemeanta dadjá ahte "riekta olgunastinlága mearrádusaid ektui lea danin juogaduvvon divat...." 1993:s leat atnigoahtán juogaduvvon divada, mas ollesolbmot fertejit máksit 80 ru. galledit šleađu ja hálla ja 30 ru. lassin jus dáhttot oaidnit nu gohčoduvvon "supervideográfa". Sáhttá datte oastit "buot" 95 ru. ovddas. Mánáide lea dušše okta haddi; 35 ru. Nordkaps Vel A/S orru dán maŋŋil joatkimin geavadis bidjamin divada sidjiide geat dušše dáhttot leat olgun ieš Davvenjárgga-šleađus. Lassin dása leat dihto muddemat dahkkon § 15 mielde Lahtar-olgunastinguovllus Álttás. Dát lea olgunastinguovlu maid stáhta lea oastán ee. gálašeapmái. Dáppe lea gielddus johtit mohtorfievrruiguin ja dihto meannomuddema 1824 mearrádusat leat addon. Finnmárkku fylkkagielddas dieđihuvvo ahte fylkkaolgunastinlávdegotti doaibma maŋimušjagiin lea mealgat leamaš ráddjejuvvon addit cealkámušaid iešguđet gielddaid bartasajiid ohcamiidda. 1992 rájes lea datte olgunastinlávdegoddi eanet adnon gulaskuddanásahussan moanaid oktavuođain, ee. mohtorfievrojohtolaga j.s. ođđa láhkaásahusaid gárvvisteamis. Bartasajiid cealkámušat leat váldesirdon hálddahussii, ja olgunastinlávdegoddi eanet iská váikkuhit gieldda eanaháldduid, nu ahte maŋit áiggis garvá riidduid. Oppalaččat lea olgunastineiseválddiin leamaš hui unnán iehčanas vejolašvuohta suodjalit eatnamiid huksemiid, muhto gulaskuddanvuogádaga bokte leat sii váikkuhan eanavuovdineiseválddiid earret eará biehttalit bartasadjeohcamiid dehálaš olgunastinguovlluin ja dalle erenoamážit ávdinlágan 1 825 guovlluin. Statskog-Finnmark Várrebálvalus bargá olu mávssolaš bargguid olgunastimii Finnmárkkus, omd. doarju ruđalaččat servviid mášiinnaid háhkat čuoiganláhttuid ráhkadeapmái, ráhkaduvvojit biilaguođđinsajit, goavddiŧ 826 ja vuoiŋŋastansajit johtolatguovlluin, čorgejuvvojit bálgát ja lahttut, dorjojuvvojit gárvvistit olgunastinplánaid ja servet gárvvistit "ávdinviesu prošeavttaid" Mátta-Várjjagis mii leat váfistan álbmoga beassat 7 ávdinvissui. Olgunastima doaibmaplána evttohusas lea Statskog, eanavuovdinkantuvra ja Várrebálvalus ožžon moanaid dehálaš bargguid, numo omd. seailluhit ávdinlágan guovlluid, ráhkadit bálgáid ja láhttuid duottarguovlluin gos olu johtaluvvo, luondduoaivadeapmi, galben, dihkkádeapmi ja eará olgodiehtojuohkin. Plánaevttohusas čuožžu ahte 96% eatnamiid eaiggádin Finnmárkkus lea Statskog dehálaš olgunastinbarggus ja vvulbmilin lea ovddidit ovttasbarggu láhčimiin vejolašvuođaid olgunastimii stáhta eatnamiin. 4.21 MOHTORJOHTOLAT 4.21.1 Álggahus Finnmárkkus oahpástuvvui 1827 muohtaskohteriin boazoealáhusa oktavuođas. Gitta dálážii lea boazodoallu garrasit mekaniserejuvvon go olu vudjet mohtorvuojániiguin, sihke geasse- ja dálvesiivvus. Gitta 1960-jagiid lohppii lei olgunastiide dábálaš čuoigat dálvet. Dađis šattai maiddái dábálaš ahte sii geat eai gullan boazodollui, nášše muohtaskohtera, váldoáššálaččat olgunastimii. Muhto siige geain eai lean leamaš olgonastinárbevierut nášše muohtaskohtera, eanaš sieiva veajuiduvvangaskaoapmin. Finnmárkku rievddalmas dilálašvuođat stuorra gaskkaiguin, bieđggus ja uhccán ássiiguin, ráddjejuvvon geainnuiguin, álkit beassat luottas meahccái, rabas eanadagain, váttis dálkkádatdilálašvuođaiguin, viiddis boazodoaluin ja go masá buot eatnamat Finnmárkkus leat matrikulerekeahtes stáhtaeatnamat, leat mielddisbuktán ahte mohtorfievrojohtolat meahcis ja čázádagain lea hirbmadit lassánan. Gos lea olu muohtaskohtervuodjin leat bohciidan riiddut gaskal sin geat bealuštit ja sin geat vuostálastet muohtaskohteranu olgunastimii. Árrat juo 1970-logus fuobmágođii áloládje lassi muohtaskohtervuodjima. Dát dagahii ahte Finnmárkku eanavuovdinkantuvra, eanaeaiggádin, 1971:s ráhkadii muohtaskohtervuodjima njuolggadusaid stáhtaeatnamiin. Váldonjuolggadus lei gieldit muohtaskohtervuodjima, muhto eanavuovdinkantuvra sáhtii addit sierralobi ovttaskas olbmuide ja muohtaskohterlahttovuodjimii. Eará meahccevuojánat bohte dađis gávpemárkaniidda. Erenoamážit gusto dát nealljejuvllat biillaide, meahccemohtorsyhkkeliidda, ja golmma- ja njealljejuvllat mohtorsyhkkeliidda, mat leat erenoamážit jurddašuvvon bievlavuodjimii. Maŋimuš jagiid leat ráhkaduvvon jorritge muohtaskohteriidda, mat leat jurddašuvvon idjadeapmái, suodjin jna. (nu gohčoduvvon "gumpi") . Váttisvuohtan dáid "camping"- jorriin lea ahte dat ain guđđojit lundui ja adnojit fásta ássanbáikin guhkit áigái, namalassii muhtunlágan johtti meahccebartan. Mohtorjohtolat luonddus bilida olu, ja mii boahtá das makkár mohtorjohtolagas lea sáhka. Helikopter seaivun ja girdileapmi ii vahágahte meahci numo omd. meahccemohtorvuojánat, muhto dás lea šlápma ja johtolat váttisvuohtan. Bievlavuodjin vahágahttá maiddái eanetgo dálvevuodjin. Šlápma, bázahassuovva 1828 ja eará nuoskkideapmi lea mihtilmasamos bilideamit lassin bindilat luondduvahágiid erenoamážit bievlavuodjima geažil. Go mohtorvuojániiguin olaha nu guhkás ovdal dárbbaša boaldámuša deavdit, ollá dainna guovlluide mat muđui leat hui boaittobealde ja áidelasat. Seammás leat mohtorvuojánat hirbmat ávkin, numo omd. eanadoalus, vuovdedoalus, boazodoalus, boles- ja gádjunbálvalusas jna. Dasto leat máŋggas geaid mielas muohtaskohter lea ovdáneapmi ja čálgobuorrin 1 829 , mii váfista eanet ássiid beassat finnmárkolundui. Máŋgasiid mielas lea go ná sáhttá olgunastit dehálaš árta ássat fylkkas. Muohtaskohter lea dehálaš daningo dainna jođánit joavdá, lea álki ja sáhttá váldit olles bearraša ja olu biergasiid várrái, nu ahte ásadeapmi šaddá nu vuogas go vejolaš. Finnmárkkus leat sakka lassánan logahallon muohtaskohterat. Geaidnodirektoráhta statistihkka čájeha ahte Finnmárkkus 1980:s ledje logahallon 4259 muohtaskohtera ja ođđajagemánu 1. b. 1993 olles 11511, sullii 170% lassáneapmi dán 11 jahkeáigodagas. Juogaduvvon ássiide vástida dát 1980:s okta muohtaskohter juohke 18. ássái Finnmárkkus. Vástideaddji lohku riikkas lei 304 ássi juohke muohtaskohtera namas, ja omd. Hedemárkku fylkkas sullii 441 ássi juohke skohtera nammii. 1993:s lei dát lassánan ovtta muohtaskohterii juohke 7. ássi nammii Finnmárkkus. Finnmárkkus leat erenoamážit Guovdageainnu, Kárášjoga, Porsáŋggu, Deanu ja Unjárgga gielddat main leat viehka olu muohtaskohterat, mii várra lea boazoealáhusa dihte. Eanaš muohtaskohterat Finnmárkkus, ja erenoamážit omd. Álttás ja Mátta-Várjjagis, leat datte náššon olgunastimii. Ii čállo bienasta bitnii statistihka eará vuojániin maid sáhttá atnit meahcis. Danin lea váttis dadjat maidege konkrehta dása. 1980:s ledje logahallon 36 722 vuojána fylkkas, ja 1992:s ledje logahallon 60 105, namalassii 23 383 vuojániid lassáneapmi dahje sullii 64%. (Gáldu: Statistisk Årbok 1992, Statistikk fra Vegdirektoratet) Máŋga muohtaskohtergeavaheaddji leat muohtaskohterservviin mielde, mat muhtun oktavuođain sáhttet leat dehálaš váikkuhanjoavkun 1 830 báikegottis. Iige eahpiduvvo ahte mohtorvuojániid, boaldámuša, biergasiid jna. vuovdimis lea sakka ruđalaš mearkkašupmi fylkka muhtun ealáhusaide. Dihto ássit atnet hui stuorra oasi sisaboađuin mohtorvuojániidda, ja dalle erenoamážit muohtaskohterii. 4.21.2 Láhkavuođus ja njuolggadusat Geassemánu 10. b. 1977 meahci ja čázádagaid mohtorjohtolaga láhka nr. 82, (mohtorjohtolatláhka) lea guovddáš láhka mii mudde mohtorjohtolaga meahcis ja čázádagain. Eará dehálaš lágat leat geassemánu 28. b. 1957 olgunastinláhka nr. 16 ja njukčamánu 15. b. 1940 čázádatláhka nr. 3 ja geassemánu 14. b. 1985 pláná- ja huksenláhka nr. 77. Ránnjá- ja luonddusuodjalanlágatge sáhttet leat mávssolaččat. Mohtorjohtolatláhka ráddje mohtorfievrojohtolaga lobi olgunastinlága ja čázádatlága ektui, ja dušše dat meannuduvvo dán ovdanbuktimis. Mohtorjohtolaga mearrádusat suodjalanmearrádusaid oktavuođas luonddusuodjalanlága mielde leat dávjá čavgadat go mohtorjohtolatlága mearrádusat, muhto eai manno dárkilat dás čađa. Finnmárkku 1992-1995 fylkkaplána cealká 18. kapihttalis eanaplánema ja luondduhálddašeami eavttuin ahte váldomihttomearrin lea sihkkarastit biras- ja valljivuđđosa ja geahpedit dálá nuoskkideami ja birasfuotnáneami ja čuovvut "ovddalgihtii várrugasvuohta" prinsihppa huksengažaldagain. Strategia čuoggás juksat dáid mihttomeriid čuožžu: "Mohtorfievrruid johtolat galgá gáržžiduvvot ja ii viidánit ođđa guovlluide. Eanagollan, erošuvdna ja ráfehuhttin mii čuovvu dán johtolaga geažil galgá gáržžiduvvot. Diehtojuohkin ja bearrráigeahčču nannejuvvo. Gáržžidit mohtorfievrojohtolaga bievlan nu go "Fløttenlávdegoddi" lea evttohan". vv Oanehaččat mohtorjohtolatlágas Mohtorjohtolatlága § 1 mielde lea lága ulbmil "servodatlaš oppalaš oainnus muddet mohtorjohtolaga meahcis ja čázádagain áigumušain suodjalit luonddubirrasa ja ovddidit čálggu". Luonddubirrasa doahpaga galgá áddet viidásamos mearkkašumis, ja siskkilda sihke luonddu eatnamiiguin, šattuin ja elliin ja eará birasárvvuid numo buhtes áimmu, buhtes čázi, eanadaga, jaskatvuođa ja ráfi. "Čálggu" doahpagii gullá ahte láhka galgá fuolahit veajuiduvvanárvvuid, olgunastima ja luondduvásáhusaid. Láhka gusto dušše mohtorjohtolahkii meahcis ja čázádagain. § 2 mielde gusto láhka sihke mohtorvuojániidda (biila, tráktor, mohtorsyhkkel, bealtabiila, muohtaskohter j.s.) , mohtorfatnasiidda ja girddániidda (girdi, helikopter j.s ) . Dát logahallan ii leat ollislaš. Finnmárkkus lea mohtorvuojániid vuodjin eanemusat leavvan ja áigeguovdil dán oktavuođas, muhto helikoptera ja smávvagirdi geavaheapmige duoddaris sáhttá šaddat váttisvuohtan boahtteáiggis, erenoamážit šláma dáfus. Mohtorjohtolatlága olis leat addon guovddáš ja báikkálaš láhkaásahusat. Guovddáš láhkaásahusat leat miessemánu 15. b. 1988 riikkalaš láhkaásahus mohtorvuojániid atnu meahcis ja galbmon čázádagain, njukčamánu 14. b. 1988 láhkaásahus gieldit helikopteriin fievrrideapmi jna. ja suoidnemánu 28. b. 1989 láhkaásahus vuodjit mohtorvuojániiguin bievllas árbevirolaš johtolagaid mielde Finnmárkkus. Dán oktavuođas addui golggotmánu 7. b. 1992 T-5/92 johtučálus, mii addá dárkilat njuolggadusaid mo áddet lága ja láhkaásahusaid mearrádusaid. Láhka ja dehálamos láhkaásahusat čađamannojit dárkilat vulobealde. Váldonjuolggadus mohtorjohtolatlága mielde lea ahte mohtorjohtolat meahcis ja čázádagain lea gielddus, buo. § 3. Gielddus gusto jus eará ii čuovo ieš lágas (§ 4) , dahje mearrádusas lága (§§ 5 ja 6) láhkavuođuin, dahje láhkaásahusas addon lága § 4a láhkavuođuin. Mohtorjohtolaga dáfus, de čuožžu lága § 8:s ahte "mohtorjohtin meahcis ja čázádagain galgá leat várrogasat ja fuolalaččat vai ii vahágahte ja bilit luonddubirrasa ja olbmuid ovddas". § 4 vuosttas lađđasis leat oppalaš gildosa spiehkastagat moanat konkrehta ulbmiliidda, ee. boles-, buohccevovdna- ja gádjunbálvalussii, almmolaš poasta- ja telebálvalusaide, suodjalusa doibmii, eanadoallo-, vuovdedoallo- ja boazoealáhussii ja dárbbašlaš sáhtui ovdan ruoktot bissovaš ássanbáikkiid. 4.21.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Mohtorjohtolatlága mielde lea váldi biddjon Birasgáhttendepartementii, fylkkamánnái ja gildii, ja Luondduhálddašandirektoráhta riikkalaš láhkaásahusa láhkavuođuin lea fas ožžon dihto bargguid earret eará váidalanásahussan. Dán joatka govvádus várduda vuos hálddašanorgánaid válddi mohtorjohtolatlága mielde ja dasto daid válddi miessemánu 15. b. 1988 riikkalaš láhkaásahus mielde. Suoidnemánu 28. b. 1989 láhkaásahus geavahit mohtorvuojána bievllas máinnašuvvoge oanehaččat. Váldi mohtorjohtolatlága mielde Birasgáhttendepartemeanta sáhttá, mohtorjohtolatlága § 4 nuppi lađđasa mielde, láhkaásahusaid bokte addit mohtorjohtolaga lobi earáide go sidjiide geain lea lágafámus lohpi,. Dát vuoigatvuođavuođđu ii leat adnon. Birasgáhttendepartementii lea addon sierra vuoigatvuođavuođđu § 4a:s addit láhkaásahusaid geavahit mohtorvuojániid meahcis ja galbmon čázádagain. Dát láhkavuođđu lea adnon addit miessemánu 15. b. 1988 láhkaásahusa, ja suoidnemánu 28. b. 1989 láhkaásahusa bievlavuodjimii Finnmárkkus. Birasgáhttendepartemeanta sáhttá, erenoamáš árvvolaš luonddu- ja olgunastinguovlluide láhkaásahusain gieldit dahje addit dárkilat mearrádusaid mohtorjohtolaga hárrái mii muđui lea lohpi lága § 4 vuosttas lađđasa mielde, buo. § 7 nuppi lađđasa. Dákkár njuolggadusaid sáhttá addit priváhta luottaid mohtorjohtolahkiige. Dán njuolggadusa duogáš lea ahte mohtorjohtolatláhka ii gusto meahcceluddii mii lea ráhkaduvvon biilavuodjimii, buo. § 2 goalmmát lađđasa. Mearrádusa sáhttá ee. geavahit caggat mohtorvuodjimiid mat eai leat sávahahtti erenoamáš dehálaš luonddu- ja olgunastinguovlluin; omd. biilagilvovuodjimii, guhkes joavkobiilamátkkiide j.s. Birasgáhttendepartemeanta sáhttá addit mearrádusaid ovttasbargat guovtti dahje eanet gielddaid gaskkasge ja muddet johtalusa maid ferte buohtalastit gielddarájáid badjel, buo. § 9. Birasgáhttendepartemeanta sáhttá dasto addit dárkilat mearrádusaid gieldda ja fylkkamánni váldegeavaheamis §§ 5 ja 6 mielde, buo. § 7 vuosttas lađđasa. Dákkár ráddjehusat leat addon njukčamánu 14. b. 1988 láhkaásahusas gieldit helikopteriin fievrrideapmi jna., mas čuožžu ahte gielddas ii leat lohpi várret girdániid seaivunsajiid várrečohkain, várdduin, jihkiin ja sullasaččain. Mohtorjohtolatlága § 13 mielde sáhttá Birasgáhttendepartemeanta addit láhkaásahusaid ee. leavttu ja mohtorsturrodaga ráddjemis. Dássážii eai leat addon dákkár láhkaásahusat, muhto gažaldaga leat árvvoštallamin Johtolatdepartemeanttas departemeanttaid gaskkasaš bargojoavkku čielggadeami vuođul. Ovdal lei gielddastivrras, lága § 5 láhkavuođuin váldi gárvvistit sierra láhkaásahusaid buot mohtorjohtolahkii. Dáid gieldda njuolggadusaid vásáhusat ledje ahte vaikko lágas lei oppalaš gielddus, meahccemohtorfievrojohtolat lassánii sakka. Máŋgga gieldda eai váldán dán nu duođas, dávjá lága ulbmila vuostá. Riikkalaš láhkaásahusa ulbmil lea heađuštit čielga lustavuodjima, almmá caggamis ávkkálaš ja dárbbašlaš vuodjima, geahča Od. prp. nr. 60 1986-87, 10. siidu. Láhkaásahus gusto dušše mohtorvuojániidda. Dát mearkkaša ahte ain sáhttet leat báikkálaš láhkaásahusat mohtorvuojániid ja girddániid geavaheames. 1988 riikkalaš láhkaásahus fámuhuhtui dušše gieldda láhkaásahusaid mohtorvuojániid hárrái. Luondduhálddašandirektoráhtii lea addon váldi miessemánu 15. b. 1988 láhkaásahusa mohtorvuojánat meahcis jna. ektui. Láhkaásahusa mielde lea direktoráhta váidalanásahus fylkkamánni mearrádusaide gullágo vuodjin § 2 vuosttas lađđasii ( bievlan) , § 3 vuosttas lađđasii (dálvesiivus) ja mearrádusat sierralohpeohcamiid giđđagildosis gaskal miessemánu 5. b. ja geassemánu 30. b. Finnmárkkus ja Davvi-Romssas. Láhkaásahusa § 8 mielde galgá direktoráhta árvvoštallat ja dohkkehit guovlluid gokko vvmuohtaskohterlahttut galget biddjot boaittobeale guollejávrriide. Direktoráhta beales dieđihuvvo ahte hui moadde váiddaášši meannuduvvojit. Lassin dáid bargguide lea Birasgáhttendepartemeanta addán Luondduhálddašandirektoráhtii dihto bargguid sihke lága ja láhkaásahusaid mearrádusaid dulkomiin. Dušše prinsihpalat áššit galget ovddiduvvot Birasgáhttendepartementii mearrideapmái, geahča golggotmánu 7. b. 1992 T-5/92 johtučállosa, 3. siidu. Gielddas lea, mohtorjohtolatlága § 4 goalmmát lađđasa mielde, váldi ollásit dahje belohahkii gieldit mohtorfievrojohtalusa dihto jávrriin ja johkagaskkain gos álgovuorus lea lohpi lága mielde. Mohtorjohtolatlága § 5 vuosttas lađđasa a ja b bustávaid mielde, sáhttá gielddastivra addit láhkaásahusaid girddániid seaivumis ja girdileames ja mohtorfievrovuodjimis vuollel 2 njealjadaskilomehtera jávrriin. Dán láhkaásahusválddi 1831 ii sáhte sirdit gieldda lávdegottiide dahje virgeolbmuide, numo dábálaččat lea lohpi go váldi lea biddjon gildii, buo. § 5 nuppi lađđasa. Dán njuolggadusa duogáš lea go mearridit láhkaásahusaid lea nu dehálaš ahte bajimuš gieldda orgána ferte dan meannudit. Erenoamáš árttaid geažil sáhttá gielda addit ovttaskas olbmuide lobi geavahit mohtorvuojána dahje girddána mii dábálaččat ii leat lohpi lága dahje láhkaásahusa mielde, buo. mohtorjohtolatlága § 6. Erenoamáš árttaid doahpagii gullá ahte galgá gustot ávkkálaš dahje dárbbašlaš atnui. Sieiva lusta - dahje lustovuodjimii ii galgga lohpi. Gieldda mearrádusa dán mearrádusa mielde sáhttá guoddalit fylkkamánnái. Fylkkamánnis lea, gielddastivrra evttohusa mielde, váldi addit láhkaásahusa lobis vuodjit muohtaskohteriin dálvesiivvus erenoamáš láhttuid mielde meahcis ja galbmon čázádagain. Dát lea sierranjuolggadus Finnmárkui ja Davvi-Romsii, buo. mohtorjohtolatlága § 5 goalmmát lađđasa. Dát sierramearrádus mearriduvvui geassemánu 8. b. 1984 nuppástuslágas nr. 71 Finnmárkui, ja viiddiduvvon gustot Davvi-Romsii ođđajagemánu 15. b. 1988 lágas nr. 4. Vuodjin dáid láhkaásahusaid mielde ii galgga ráddjejuvvot erenoamáš ulbmiliidda. Gielddastivrras lea evttohanváldi, ja Birasgáhttendepartemeanta eaktuda ahte gielddastivra lea várrogas váldesirdimiin, geahča Od. prp. nr. 60, 1986-87, 15. siiddus. Mearrádusa duogáš lea ahte Finnmárkku ja Davvi-Romssa dilálašvuođat lea erenoamážat, garra dálkkádagain; guhkes dálvi, oanehis geassi, guhkes gaskkat ja bieđggus ássan. Dát dilálašvuođat cealkkihit ahte Finnmárkkus lea hui vuogas muohtaskohtera vuodjimii sihke sáhtto/johtolatgaskaoapmin ja veajuiduvvamii, geahča Od. prp. nr. 48 1983-84, 3. siidu ja Od. prp. nr. 60 1986-87 11. siidu. Váldi láhkaásahusa mielde meahccemohtorvuojániidda jna. Miessemánu 15. b. 1988 riikkalaš láhkaásahus mohtorvuojániidda meahcis ja galbmon čázádagain lea hábmejuvvon nu ahte dat vuos albmada daid háviid go mohtorjohtolat leat lohpi sierra ohcama haga. Dát gusto § 2:i vuodjit bievllas olggobealde luotta ja § 3:i vuodjit dálvesiivvus. Vuodjin dálvesiivvus lea lohpi eanetgo bievllas daningo bievlavuodjin vahágahttá meahci eanet. Spiehkastagat gustojit vuodjit dihto ávkkiide earret ulbmiliidda mat leat namuhuvvon mohtorjohtolatlága § 4:s. Ulbmilat siskkildit ee. fievrridit stuorát álvvu, ráhkadit geainnuid ja rusttegiid, vuodjit almmolaš gohccibálvalusa oktavuođas, dieđalaš guorahallamat, turismarusttega doaimmahit, fievrridit iežas muoraid fásta ássansadjái, ja fievrridit čujuhuvvon muoraid Finnmárkkus. Ii dárbbaš ovttasge ohcat lobi vuodjit dákkár ulbmiliid mielde. Fylkkamánni sáhttá, earret láhkamearriduvvon lobiid lága § 4:s, ráddjet dahje gieldit vuodjit erenoamáš rašis guovlluin, buo. láhkaásahusa §§ 2 goalmmát lađđasa ja 3 goalmmát lađđasa. Juovlamánu 3. b. 1990 nuppástusa mielde sáhttá fylkkamánni sirdit dán válddi gielddastivrii. Jus eahpiduvvo gullágo vuodjin oppalaš lobiide láhkaásahusa §§ 2 vuosttas lađđasis ja 3 vuosttas lađđasis, mearrida fylkkamánni, buo. §§ 2 njealját lađđasa ja 3 goalmmát lađđasa. Gielddastivrras lea váldi ee. addit lobi vuodjit muohtaskohterin oktagaslas háviid doaimmashehttejuvvomiidda, dáloniid dienasládje vuodjimii dihto háviid ja dihto eavttuid mielde bartaeaiggádiid fievrrideapmái biilageainnus bartii, buo. láhkaásahusa § 5. Lassin dáidda sáhttá gielddastivra spiehkastahkan addit lobi vuodjimii mii ii gula láhkaásahusa eará mearrádusaide, jus ohcci sáhttá duođaštit dan fertet ja mii ii gula mátkevuodjimii, ja mii ii gokčo earaláhkai, geahča láhkaásahusa § 6. Birasgáhttendepartemeantta beales lea eaktuduvvon hiegis geavat dán spiehkastatnjuolggadussii. Láhkaásahusa § 5 nuppi lađđasa mielde sáhttá gielddastivrra sierralohpeváldi § 5 mielde sirdot álbmotválljejuvvon orgánii dahje gieldda virgeolbmui, ja váldi dahkat eaŋkalmearrádusa § 6 mielde sáhttá dušše váldesirdot eará álbmotválljejuvvon orgánii. Sierra guovlluin maid Luondduhálddašandirektoráhta lea čujuhan, sáhttá fylkkamánni gieldda evttohusa mielde, bidjat láhttuid muohtaskohtervuodjimii dehálaš guollejávriide ráddjejuvvon guovlluin. Guollejávrrit fertejit leat badjel 5 km eret boltojuvvon geainnus, guovlluin fertejit leat uhccán ássit ja leat bartaguovlluid ja rašis luonddusuodjalus-, olgunastin- ja fuođđoguovlluid olggobealde, buo. láhkaásahusa § 8. Birasgáhttendepartemeanta eaktuda ahte dákkár láhttuid dušše lea áigeguovdil dohkkehit Davvi-Norggas, geahča Od. prp. nr.60 (1986-87) 10. siidu. Miessemánu 5. b. rájes geassemánu 30. b. rádjai lea mohtorjohtolat gielddus Finnmárkkus ja Davvi-Romssas, buo. láhkaásahusa § 4 goalmmát lađđasa ja § 9 vuosttas lađđasa. Fylkkamánni sáhttá spiehkastit gildosis ja mearridit ahte gielddus galgá gustot eará áigodagas, olles gildii dahje sierra guovlluide go adno dárbbašuvvot áimmahuššat boazodoalloberoštumiid, fuođđoberoštumiid dahje eará beroštumiid maid mohtorjohtolatláhka galgá áimmahuššat, buo. láhkaásahusa § 9 vuosttas ja nuppi lađđasa. Dát gielddus ii gusto vuodjimii masa lea lohpi njuolga mohtorjohtolatlága § 4 láhkavuođuin, buo. láhkaásahusa § 9, maŋimušlađđasa. Láhkaásahus geavahit mohtorvuojána bievllas Birasgáhttendepartemeanta lea suoidnemánu 28. b. 1989:s addán sierra vvláhkaásahusa geavahit mohtorvuojániid bievllas árbevirolaš johtolagaid mielde. Láhkaásahusa láhkavuođđu lea mohtorjohtolatlága § 4a. Gielddastivrra evttohusa mielde lea fylkkamánnis váldi diktit vuodjit mohtorvuojániiguin bievllas tráktorluottaid mielde maid sáhttá gohčodit dábálaš johtolahkan. Vuodjin dákkár johtolagain sáhttá dušše diktit gokko mohtorjohtolat ovdal lea leamaš lohpi, ja dušše sáhttui barttaide ja bivddu, guollebivddu ja murjema oktavuođas. Fylkkamánni váldi siskkilda vel lobi addit sierra mearrádusaid dákkár tráktorluottaide, masa gullá dihkkádeapmi, áigeráddjen, buorideamit ja mearrádusat dan ektui makkár vuojániin lea lohpi vuodjit . Eanavuovdinorgánain lea eanaeaiggádin váldi gieldit dahje ráddjet mohtorjohtolaga stáhta "matrikulerekeahtes" eatnamiin, buo. mohtorjohtolatlága § 10. 1982 rájes 1985 rádjai geavahii eanavuovdinhoavda dán válddi gieldit mohtorjohtolaga miessemánu 5. b. rájes suoidnemánu 1. b. rádjai boazodoalu ja fuođđuid deasttas. Maŋŋil ii leat dát váldi adnon čujuhusain ahte mohtorjohtolat berrešii muddejuvvot mohtorjohtolatlága ja iige eanaeaiggátvuoigatvuođa vuođul. 4.21.4 Áššemeannudeapmi ja geavat Áššemeannudeapmi Fylkkamánnis lea dál guovddáš sajádat hálddašit mohtorfievrojohtolaga meahcis ja čázádagain lága. Dát ee. báhkkoduvvo lága § 5 goalmmát lađđasis ja 1988-láhkaásahusa § 4:s ahte fylkkamánni dat addá láhkaásahusa veajuiduvvanláhttuid dáfus ja láhkaásahusa § 8:s muohtaskohterláhttuin boaittobeale guollejávriin. Gieldda láhttoevttohusa meannudeamis ferte fylkkamánni ollislaččat árvvoštallat evttohusa, ee. leago doarvái dárbu láhttuide, leago fágalaš dohkálaš bidjat láhttuid numo leat evttohuvvon ja leago deastta atnán riikkalaš ja guovllu beroštumiide. Fylkkamánni maiddái ovddasvástida sihkkarastit ahte áššemeannudeapmi lea leamaš hálddašanlága njuolggadusaid mielde, ee. leatgo guoski bealit gieldda ja fylkkagieldda dásis beassan cealkit ovdal láhttut dohkkehuvvojit. Fylkkamánni sáhttá bidjat eavttuid omd. áiggi ráddjehusaide geavahit láhttuid dahje galget sierraláhkai dihkkádit j.s. Fylkkamánni mearrádusat láhttuid hárrái leat láhkaásahusat hálddašanlága mielde, ja áššemeannudannjuolggadusat hálddašanlága VII kapihttalis láhkaásahusaid hárrái. Dát mearkkaša ee. ahte ášši galgá leat nu bures go vejolaš dieđihuvvon ovdal mearrádus dahkko, ahte láhkaásahus galgá almmuhuvvot Norsk Lovtidend:s ja ahte dan ii sáhte guoddalit. Priváhta olbmuid sierralohpeohcan meahccemohtorjohtolaga gildosis miessemánu 5. b. rájes geassemánu 30. b. rádjai láhkaásahusa § 9 mielde galgá sáddejuvvot gieldda bokte fylkkamánnái. Fylkkamánni eaŋkalmearrádusa sáhttá guoddalit hálddašanlága njuolggadusaid mielde. Gielddas leat dehálaš barggut mohtorjohtolatlága hálddašeamis, sihke mearridanorgánan lága §§ 5 ja 6 ja láhkaásahusa §§ 5 ja 6 mielde ja fylkkamánni evttohanásahussan 1 832 , geahča ee. lága § 5 goalmmát lađđasa veajuiduvvanlahttuid birra Finnmárkkus ja Davvi-Romssas ja § 8 láhttut dehálaš guollejávriide. Eanaš gielddain lea nammaduvvon nu gohčoduvvon sierralohpelávdegoddi, masa lea sirdon gieldda váldi mearridit sierralohpeohcamiid láhkaásahusa §§ 5 ja 6 mielde. Sierralohpeohcamat galget leat čállon, ja dain galget leat dieđut spáitoválljemis (áinnas sárgon kártii) , áigodat ja logahallannummar. Láhkaásahusaid gárvvisteapmi lága § 5 vuosttas lađđasa a) ja b) bustávaid mielde leat mearrádusat mat sakka sulastahttet eanaplánema plána- ja huksenlága mielde. Láhkaásahusat galget sáddejuvvot guoskevaš stáhta fágaeiseválddiide (suodjalussii, fylkkaeanadoallokantuvrii, fylkkageaidnokantuvrii ja fylkkamánni birasgáhttenossodahkii) ja fylkkagildii cealkámuššii ovdal gielddastivra dahká mearrádusa. Láhkaásahusaid galgá dušše fylkkamánni dohkkehit jus gielddastivra ii leat deastta atnán fylkkagieldda dahje guoski stáhta fágaeiseválddiid vuosteákkaide, buo. § 5 nuppi lađđasa. Muđui gustojit áššemeannudannjuolggadusat hálddašanlága VII kapihttalis láhkaásahusaid birra, buo. mii bajábealde lea celkon fylkkamánni hárrái. Vai eaŋkalsierralohpeohcamat eai váldde nu guhkes áiggi ja healbba dasa ovdal luomuid j.s., lea Birasgáhttendepartemeantta beales ođđajagemánu 4. b. 1989 johtučállosis T-5/92, rávven gielddaid dieđihit álbmogii ahte ohcamat berrešivčče sáddejuvvot buori áiggis ovdal vuodjigoahtá, jus dárbbašuvvo dihto áigemeriin. Váidin Fylkkamánni eaŋkalmearrádus riikkalaš láhkaásahusa § 9 nuppi lađdasa mielde sierralobi gildosa miessemánu 5. b. rájes geassemánu 30. b. rádjai, sáhttá guoddalit Luondduhálddašandirektoráhtii. Seamma gusto fylkkamánni mearrádussii § 2 njealját lađđasa mielde gullágo vuodjin bievllas daid ulbmiliidda mat leat logahallon láhkaásahusa § 2 vuosttas lađđasis ja dávistago vuodjin dálvesiivvus daid ulbmiliidda mat leat logahallon § 3 vuosttas lađđasis, buo. láhkaásahusa § 3 goalmmát lađđasa. Gieldda mearrádus mohtorjohtolatlága § 6 ja láhkaásahusaid §§ 5 ja 6 mielde, galget vuođđuduvvot ja sáhttet guoddaluvvot fylkkamánnái hálddašanlága njuolggadusaid mielde, buo. mohtorjohtolatlága § 6 goalmmát lađđasa ja láhkaásahusa § 7 goalmmát lađđasa. Geavat Vaikko mohtorjohtolatláhka siskkilda sihke biilla, tráktora, mohtorsyhkkela, bealtabiilla, muohtaskohtera, fatnasa ja girdi, lea muohtaskohtera atnu ja boasttoatnu eanamus leavvan ja riidovuloš 1833 , vaikko bievlavuodjin dál lea fylkkas áloládje lassáneaddji váttisvuohtan. 1987 guorahallamat čájehit ahte oktiibuot 60% ássiin háldejit muohtaskohtera, juogo go ieža eaiggáduššet dahje go sáhttet luoikkahit. Sullii 25% háldejit meahccemohtorsyhkkeliid ja 21% meahccebiilla. Dánne johtaluvvo olu olggobealde geainnuid. Muohtaskohteriin duohtavuođas vuddjoge olu. 50% sis geat dán guorahallamis ledje leamaš jođus ledje leamaš olgun gaskal 1 ja 10 geardde, ja 31% ledje leamaš mátkkis badjel 20 geardde. Hui duođalaš lea go 25% ledje vuodján biillain meahcceguovlluin, ja vvsullii 15% ledje vuodján mohtorsyhkkeliin dahje mopedain meahcis. (Gáldu: Friluftslivet i Finnmark, NIBR-rapport 1987:133) Ovdal láhkanuppástusa ja miessemánu 15. b. 1988 láhkaásahusa lei finnmárkogielddaid geavat hui loažža ja muhtumiin iige mohtorjohtolatlága eavttuid mielde. Dál lea geavat ain loažža, vaikko vuohttá eanet áddejumi váttisvuođaide maid mohtorfievrojohtolagat dagaha. vvDálvesiivvus addojit Finnmárkkus sullii 3000 sierralobi jahkái. Sullii 50% dáin leat addon riikkalaš láhkaásahusa § 6 sierra spiehkastamearrádusa vuoigatvuođavuođuin, ja sullii 40% lea addon fievrrideapmái biilaluottas iežas bartii. Dušše sullii 10-20% sierralohpeohcamiin biehttaluvvojit. Gielddat main lea eanemus sierralohpeohcamat leat Mátta-Várjjat, Deatnu, Áltá, Unjárga, Čáhcesuolu, Kárášjohka ja Guovdageaidnu. Fylkkamánni birasgáhttenossodagas dieđihuvvo ahte ođđajagemánu 1. b. 1992 ledje fylkkas 291 dohkkehuvvon skohterláhttu sullii 5000 km guhki, ja sullii 650 km bievlamáđiid. Stáhta Geaidnodoaimmahagas Finnmárkkus dieđihuvvo ahte fylkkas lea sullii 4000 km almmolaš geainnu. Fylkkamánni mearrádusa mielde leat dál fylkkas biddjon moanat bievlamáđiid, gos lea lohpi vuodjit erenoamáš sierralobi haga. Muhtun máđit mannet bartaguovlluide, ja earát fas geasuheaddji bivdo- ja guollebivdoguovlluide. Buot dát bievlamáđiit čuvvot ásahuvvon tráktorluottaid. Finnmárkku fylkkagieldda áššeovddideami mielde, ášši nr. 29/92 bievlavuodjima hárrái, leat vuodjinvahágat meahcis meannuduvvon lassáneaddji ja duođalaš váttisvuohtan. Ártan lea ee.: - ahte boazoealáhus atná mohtorvuojániid áloládje eanet ulbmiliidda numo vuojehit/čohkket ealu, dábálaš guođoheapmái/geahččui, áiddiid/rusttegiid goziheapmái/máđasatnimii jna. - ahte eanadoallu dađis atná meahccevuojániid, erenoamážit sávzzadoalu oktavuođas. - ahte menddo máŋga gieldda addet menddo olu lobiid riikkalaš láhkaásahusa § 6 mielde (sierra dárbbuide) . - ahte menddo máŋga bievlamáđii leat menddo funet dihkkáduvvon ja fuonit, nu ahte dađis ođđa luottat vuddjojit. - ahte máŋga fylkka tráktorluottain ja vuodjinluottain lea dakkár dásis ahte lea váttis diehtit gokko luodda nohká ja meahcci álgá. - ahte leat ráhkaduvvon meahccebiilla-, rusttet- dahje bartaluottat almmá árvvoštallamin mo dát čuohcá lundui ja birrasii go dáid meassamiid ii leat geatnegahtton dieđihit plána- ja huksenlága huksenmearrádusaid mielde. - ahte lassi bartahuksen gáibida bistevaš vuodjinmáđii gitta bartta lusa. - ahte Suodjalus garrasit loaktá meahci hárjehallamiid oktavuođas ja ahte dát doaibma lea spiehkastuvvon gildosis. - ja viimmat ahte váilevaš diehtojuohkima geažil lea vahágiidda áddejupmi váilevaš. Finnmárkku fylkkagieldda beales leat evttohuvvon iešguđet doaibmabijut sihkkarastin dihte bievlavuodjima ráddjehusa. Evttohuvvo ee. ahte mohtorjohtolatlága § 4 nuppástuvvo nu ahte buot vuodjinvuogit olggobealde dohkkehuvvon láhttuid galget gildot, muhto galgá sáhttit diktit addit sierralobiid gildosis ee. ealáhusdoalliide. Dasto evttohuvvo nannet gohcci ja goziheami, buoridit diehtojuohkima ja dihkkádeami ja buoridit láhttuid ja čavget dárkkisteami sierralohpegeavada. Evttohus lea dasto ahte ii galgga addot sierralohpi veajuiduvvamii, ahte bievlamáđiid atnu boazodollui galgá geahpeduvvot ja ahte galgá ásahit avádagaid main ii galgga suovvat johtit mohtorfievrruiguin. Gielddat dat ovddasvástidit dihkkádeami, heivehallet láhttuid ja ráhkadit biilabisánansajiid veajuiduvvanláhttuide. Datte lea ovttasbargu gaskal gielddaid ja Statskog-Finnmark Várrebálvalusa. Várrebálvalusa doaibmá maiddái ráđđeaddin ja oaivadeaddjinge gielddaide láhttoválljemiin. Dasa lassin árvvoštallá Várrebálvalus, Fylkkamánni birasgáhttenossodaga ovddas, sierralobiid mat leat addon lága ja láhkaásahusaid mielde. Várrebálvalus oažžu máŋgosa buot sierralobiin ja árvvoštallá dán mielde maid diehtá iešguđet gielddaid geavadis. Dábálaš boleseiseválddiide gullá bearráigeahččat ahte mohtorjohtolatláhka oktan láhkaásahusaid mearrádusaiguin doahttaluvvojit. Bolesis leat datte ráddjejuvvon resurssat, ja lea čájehuvvon bearráigeahčču lea váilevaš. Finnmárkkus lea Boazobolesisge gohcceváldi, ja ovttasbargá lahka Várrebálvalusain. Várrebálvalusas lea ráddjejuvvon bolesváldi miehtá fylkka ee. mohtorjohtolatlága mielde, ja ferte juohke jagi ohcat Justisdepartemeanttas oažžut dán bolesválddi. Justisdepartemeantta gohččosa mielde galgá čielga gohccebargu leat ovttas bolesain/leansmánniin. Nuorta-Finnmárkus gohcco váldoáššálaččat ovttas Boazobolesiin, muhto Kárášjoga rájes ja oarjjás lea ovttasbargan sihke Boazobolesiin ja leansmánnekantuvrraiguin. Maŋimuš áiggi leat leansmánnekantuvrrat ožžon dárbbašlaš neavvuid nu ahte buorebut sáhttet doaimmahit mohtorjohtolatgohcci. Ii leat datte fylkka buot leansmánniid gaskkas seamma áŋgirvuohta ja áddejupmi dákkár gohcci dárbui. Go ná oktasaččat gohcá, bargá boles boliisa bargguid ja čállá raporttaid. Jus Várrebálvalus fuobmá láhkarihkkumiid eará doaimmaid oktavuođas, dieđihuvvo dát áššečuoččaldahttieiseváldái mii mearrida galgágo dahkat dainna maidege. Eanaš váttisvuođat mohtorjohtolaga geažil meahcis leat lagašguovlluin ja bartaguovlluin. Dálvet lea buot mohtorjohtolatgohcci muohtaskohteriin, muhto geasset lea muhtun ráje mohtorjohtolatgohccis helikopteriin ja dalle álo ovttas bolesiin dahje leansmánnebálvváiguin. 5. Friddjasuohkangeahččaleapmi Guovdageainnus 5. KAPIHTTAL 5. Friddjasuohkangeahččaleapmi Guovdageainnus 5.1 ÁLGGAHUS Guovdageainnu suohkanis lea stuorámus eanaviidodagat Norgga buot gielddaid gaskkas (sullii 10 000 km 2 ) . Suohkanis ledje ođđajagemánu 1. b. 1993 3080 ássi. Numo Finnmárkkus muđui lea dáppege buot meahcci matrikulerekeahtes stáhtaeatnamat maid Finnmárkku eanavuovdinkantuvra hálddaša njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinlága ja láhkaásahusaid ja mearrádusaid mielde mat dan láhkavuođul leat addon. Eanemus oassi guovllus leat birzzehiš 834 ja rašis luondduguovllut. Birrasii 50% ássiin gullet vuođđoealáhusaide ja dain lea sullii 35% boazodoallu áidna eallingeaidnun. Sihke ealáhusdoaimma ja veajuiduvvanárjjalašvuođaid geažil lea mohtorfievrojohtolat meahcis vbuot jahkodagain. Suohkana riggodagat leat danin garrasit gollan, mii lea mielddisbuktán ahte suohkanis lea bohciidan riidu luondduriggodagaid geavaheamis, erenoamážit gaskal boazodoalu ja "dáloniid". Suohkana áddejupmi lea leamaš ahte ovddeš hálddašanvuogádat ii lean doarvái buorre stivret ja gozihit meahcceriggodagaid geavaheamis suohkana beroštumiid, geavaheddjiid dárbbu ja luondduvuđđosa gierdama ektui. Sii háliidedje danin nannosat báikkálaš stivrema ja ovddasvástádusa suohkana meahcceguovlluide. 5.2 LÁHKA- JA LÁHKAÁSAHUSVUOĐUS Juovlamánu 19. b. 1986 gonagaslaš cealkámušas oaččui Guovdageainnu suohkan friddjasuohkana árvodási miessemánu 2. b. 1986 gaskaboddosaš lága nr. 16 vuoigatvuođavuođuin gielddaid ja fylkkagielddaid (friddjasuohkanláhka 1835 ) viiddiduvvon geahččalandoaimmain 1 836 . Dán lága mielde sáhtii iskat juksat earret eará gvvieldda hálddašeami buorebut heivehit báikkálaš dilálašvuhtii, buorebut bálvalit ássiid ja ávkkástallat juvssahahtti riggodagaid buoret ja beaktilat láhkai. Guovdageainnu suohkan ožai ođđajagemánu 4. b. 1989 friddjasuohkangeahččaleami biras- ja luonddusuodjalanhálddašeami oktavuođas oažžun dihte stuorát báikkálaš stivrema ja ovddasvástádusa geavahit suohkana luondduriggodagaid. Friddjasuohkanlága § 5 láhkavuođuin mearridii Guovdageainnu suohkanstivra čakčamánu 18. b. 1991 mearrádusláhkaásahusa suohkana biras- ja luonddusuodjalanhálddašeapmái. Dán láhkaásahusa dohkkehii Gielddadepartemeanta guovvamánu 25. b. 1992 ja gustui ođđajagemánu 1. b. 1993 rádjai. Gaskaboddosaš láhka friddjasuohkaniid birra bođii geassemánu 26. b. 1992 lága nr. 87 almmolaš hálddašeami iskkadeami birra sadjái, mii bođii fápmui ođđajagemánu 1. b. 1993. Lága § 7 láhkavuođuin mearridii Gieldda- ja bargodepartemeanta guovvamánu 15. b. 1993 ođđa friddjasuohkanjuolggadusaid seammaláganin go ovdal Guovdageainnu suohkanii. Gieldda- ja bargodepartemeantta guovvamánu 15. b. 1993 girjjis leat njuolggadusat gustojeaddjin ođđajagemánu 1. b. 1996 rádjai. Dás ráddjet čađamannat guovvamánu 15. b. 1993 láhkaásahusa friddjasuohkannjuolggadusaid hárrái Guovdageainnu suohkanis. Fuomášuhttitge ahte dás dušše čađamannat friddjasuohkangeahččaleami biras- ja luondduhálddašeapmi dáfus, eará surggiid iskandoaibma ii máinnašuvvo. 5.3 HÁLDDAŠANORGÁNAT JA DAID VÁLDI Dás máinnašuvvo dušše gieldda hálddašanorgána, vaikko sihke Birasgáhttendepartemeanta, Luondduhálddašandirektoráhta ja Eanadoallodepartemeanta ja Fylkkamánni birasgáhttenossodat iežaset fágasurggiin leat bajábealde gieldda ja dihto háviid doibmet gieldda mearrádusaid váidalanásahussan. Dáid orgánaid váldi lea meannuduvvon čielggadeami resursamiel čađamannamis, ja čujuhuvvo dáid kapihttaliidda. Finnmárkku stáhta eatnamiid hálddašeaddjin, ja danin Guovdageainnuge, lea Statskog:s ain moanat eanaeaiggátráđđejumit, vaikko muhtun oassi dáin leat sirdon suohkanii. Statskog:a ja Finnmárku eanavuovdinkantuvrra hálddašeamit eaige guoskkahuvvo dás. Čujuhuvvo oppalaš čađamannamii bajábealde 2. kapihttalii eanavuovdinortnega birra. Birasgáhttema ja luondduhálddašeami váldolávdegottis lea hálddašanovddasvástádus geahččaleapmái, geahča láhkaásahusa § 2. Váldolávdegottis galget leat 7 miellahtu várrelahtuiguin maid suohkanstivra vállje. Unnimus okta miellahtuin berrešii leat ovdagotti miellahttu, ja okta miellahtuin galgá ovddastit boazoealáhusa. Váldolávdegoddi galgá válljet 3 miellahttosaš bargolávdegotti. Birasgáhttema ja luondduhálddašeami ossodaga jođiheaddjis lea lávdegotti čállingoddedoaibma ja lea vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta searvat čoahkkimiin hállanvuoigatvuođain, geahča láhkaásahusa § 4. Váldolávdegoddi sáhttá sirdit válddis bargolávdegoddái ja hálddahussii, muhto bargolávdegotti dahkan mearrádusat, fertejit leat ovttajienalaččat vai leat fámolažžan, geahča láhkaásahusa § 5. Láhkaásahusa § 6:s čuovvu ahte ovdagoddi sáhttá rievdadit váldolávdegotti mearrádusa jus unnimusat goalmmátoassi ovdagotti miellahtuin, sátnejođiheaddji dahje ráđđeolmmái dan gáibidit. 5.4 FRIDDJASUOHKANGEAHČČALEAMI SISDOALLU Birasgáhttema ja luondduhálddašeami váldolávdegoddi oaččui sirdot bargguid mat ovdal ledje earret eará fuođđolávdegottis ja sáivabivdolávdegottis. Maŋŋilgo dát stáhta lávdegottit leat heaittihuvvon ja barggut sirdon gildii, eai siskkil geavadis dát barggut šat friddjasuohkangeahččaleapmái, vaikko dat formálalaččat leat mearriduvvon láhkaásahusa § 3 vuosttas lađđasis. Friddjasuohkangeahččaleami oktavuođas oaččui suohkan sirdot muhtun bargguid ja válddi bivddu, guollebivddu, lubmema ja muorračujuheami hálddašeamisge buo. friddjasuohkannjuolggadusa § 3 nuppi lađđasa a rájes c rádjai. Dát leat barggut ja válddit mat eanavuovdinkantuvrras ja Statskog:s leat matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiin muđui Finnmárkkus. Njuolggadusa § 3 c:s ovdanboahtá ahte váldolávdegoddi sáhttá mearridit sierralohpeohcamiid mohtorfievrojohtolat meahcis ja čázádagain lágas daid guovlluin gos suohkanis lea sierralohpeváldi njuolggadusaid mielde. Dát váldi lea juo suohkanis miessemánu 15. b. 1988 láhkaásahusa nr. 356 §§ 5 ja 6 mielde mohtorvuodjima birra meahcis jna. Guovvamánu 25. b. 1992 dohkkehanmearrádusas ovdanboahtá ahte Gielddadepartemeanta lea bidjan dihto ráddjehusaid suohkana hálddašeapmái. Suohkanii sáhttá dušše sirdit muddenválddi ja váikkuhangaskaomiid mat juo leat lágaid mielde. Buot váidinortnegat galget bisuhuvvot, ja iežaset fágasurggiin galgá Birasgáhttendepartemeanta ( bivdu, guollebivdu ja mohtorjohtolat ) ja Eanadoallodepartemeanta ( luopmánat ja murrenčujuhus ) sáhttit suohkana bagadallat. Gieldda hálddašeapmi ferte leat iešguđet surggiid riikkalaš politihka rámmaid siskkobealde. Guovddáš prinsihppa leat dasto ahte galggašedje leat seamma njuolggadusaid buot fylkka ássiide, namalassii ahte finnmárkolaččat muđui galget doalahit vuoigatvuođaideaset. Konkrehta mearkkaša dát ahte galget leat govttolaš bivdo- ja guollebivdohattit ja ahte vierrogiliássit eai galgga fuđošbivddu ovddas máksit badjel 3 geardde eanet go giliássit. Almmolaš hálddašeami iskkadeami lága § 4:sge ovdanboahtá ahte ii sáhte dohkkehit iskkademiid mat spiehkastit gieldalága vuođđomearrádusain gielddaid ja fylkkagielddaid doaimma ordnemis. Iige sáhte spiehkastit hálddašanlága áššemeannudannjuolggadusain ja eará lágaid áššemeannudannjuolggadusain mat leat addon ovttaskas olbmuid riektesihkkarvuođa deasttas, jus ođđa njuolggadusat eai áimmahuša dáid deasttaid seamma bures. Dasto ii sáhte dohkkehit iskkademiid mat mearkkašit vuoigatvuođaid gáržžideami dahje geatnegasvuođaid viiddideami mat ovttaskas olbmuin leat gustojeaddji lágaid mielde. Dasto ovdanboahtá lága § 5:s ahte, spiehkastuvvon mearrádusaid buhtadeapmái, láhkaásahusa bokte galget ráhkadit dárkilat njuolggadusaid iskkadeami čađaheapmái, ja ahte dáid láhkaásahusaid galgá Gieldda- ja bargodepartemeanta dohkkehit. Váldolávdegotti barggut ja bargosuorgi ovdanboahtá láhkaásahusa § 3:s. Váldolávdegottis lea, numo namuhuvvon bajábealde, dat váldi mii suohkanis lea miessemánu 15. b. 1992 lága nr. 47 luossaguoli ja sáivaguoli birra jna., miessemánu 29. b. 1981 lága nr. 38 fuođđu birra ja miessemánu 29. b. 1957 lága nr. 16 olgunastima birra mielde. Fuođđohálddašeami dáfus galgá suohkan "hálddašit bivdohálddašeami stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin suohkanis, masa gullá mearridit bivdogoarttaid ja hattiid ja olgoriikalaččaid bivdolobis", geahča láhkaásahusa § 3 nuppi lađđasa a bustáva. Dát lea hui viiddis váldesirdin 1 837 suohkanii, ja ii leat ráddjejuvvon mearridit bivdogoarttaid, hattiid ja olgoriikalaččaid bivdolobi. Buot bivdovuoigatvuođa hálddahus gullá prinsihpas suohkanii. Fuđošbivdui sáhttá váldolávdegoddi láhkaásahusa mielde oanidit bivdoáiggi daid bivdoáiggiin maid bajit fágaeiseváldi lea mearridan nálliide maid lea lohpi bivdit. Váldi lea sirdon váldesirdima bokte Birasgáhttendepartemeanttas. Bivdoáiggi oanideami ferte mearriduvvot láhkaásahussan. Váldolávdegoddi sáhttá dasto juohkit suohkana bivdoguovlluide ja juogadit bivdiid guovlluide ja muddet beanageavaheami bivddus. Ealgabivdui sáhttá váldolávdegoddi juohkit suohkana bivdoguovlluidvve, mearridit goddineriid ja juogadit eriid iešguđet bivdoguovlluide. Ealgabivdui sáhttá ásahit sierra haddevuogádaga. Suohkan ráhkada sierra njuolggadusaid iešguđet bivdoguovlluid juohkimii, ja mearrida njuolggadusaid olgoriikalaččaid fuođđobivdolohpái. Fuođđuid dihte sáhttá lávdegoddi viiddidit beatnagiid gittadoallamage. Gittadoallan omiid dihte ferte Eanadoallodepartemeanta dohkkehit. Váldi muddet guollebivdu gusto dušše sáivaguliide. Dán suorggisge lea lávdegoddi ožžon viiddis válddi "hálddašit sáivabivddu suohkanis, masa gullá mearridit oaggungoartahattiid sidjiide geat eai ása fylkkas ja olgoriikalaččaide." (min deattuhus) . Lávdegoddi sáhttá dasto lihttoláigohit guollebivdovuoigatvuođa earáide stáhta eatnamiin, addit lobiid čujuhit fierbme- ja/dahje nuohtteguollebivdui ja addit njuolggadusaid olgoriikalaččaid guollebivdui 5 km eret riikkageainnus. Suohkanis lea dasto vejolašvuohta muddet bivdiid ja guollebivdiid logu jus oaivvilduvvo ahte fuođđuid dahje eará beroštumiid deasta numo omd. boazodoalu dan gáibida. Suohkan ii sáhte datte dahkat mearrádusaid mat addet suohkanássiide oktovuoigatvuođa ná bivdit dahje bivdit guliid, muhto sáhttet addot mearrádusat mat muhtun muddui addet giliássiide vuosttasvuoigatvuođa, numo Finnmárku eanavuovdinkantuvrras lea fylkka matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiidda muđui. Suohkana duohken lea mo stivre olgoriikalaččaid lobi bivdit dahje bivdit guliid. Sáhttá addit sierra njuolggadusaid mat spiehkastit fylkkas muđui. Suohkan sáhttá mearridit olgoriikalaččaide hattiid dainna ráddjehusain ahte hattit eai sáhte leat badjel 50% alit go sidjiide geat ásset fylkkas. Eará meahccehálddašeami dáfus, sáhttá váldolávdegoddi vuohččan mearridit sierralohpeohcamiid mohtorfievrojohtolat meahcis ja čázádagain lágas dálá válddi njuolggadusaid mielde, mii lágas dahje láhkaásahusas lea biddjon suohkanii. Suohkan lea ožžon lobi bidjat divada dákkár sierralohpeohcamiid meannudeapmáige, geahča geassemánu 29. b. 1993 láhkaásahusa § 1. Suohkan lea dasto ožžon sirdot válddi dahkat mearrádusaid eanavuovdinláhkaásahusa § 8a mielde luomejekkiid čujuheamis. Suohkan ii sáhte muhttit njuolggadusaid luomevalljiid čujuheapmái, ja leat dušše badjelasas váldán válddi mii Finnmárku eanavuovdinkantuvrras lea dán mearrádusa mielde. Suoidnemánu 19. b. 1990 girjjis Finnmárkku eanavuovdinkantuvrras lea Guovdageainnu suohkanii váldesirdon addit earáidego finnmárkolaččaide lobi lubmet. Lubmema njuolggadusat Finnmárkkus leat vihkkedallon dárkilat Riektejoavkku čielggadeami 3.10. kapihttalis ja Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.7. kapihttalis. Suohkan ovddasvástida muorračujuheami lastavuovddisge ja galgá hálddašit eanavuovdinláhkaásahusa § 8 mii addá giliássiide vuoigatvuođa earret eará oažžut čujuhuvvot dálloatnui nuvttá muoraid lastavuovddis. Geat eai leat giliássit dahje áigot vuovdit boaldinmuoraid dahje atnit muoraid áiddiide, bartii j.s. fertejit máksit čujuheami ovddas. Dán dárkilat válddahallamii čujuhuvvo Hálddašanjoavkku čielggadeami 4.4. kapihttalii vuovddi birra, ja Riektejoavkku čielggadeami 3.2 kapihttalii muorraávdnasiid birra. Meahccehálddašeami sisaboađut dán láhkaásahusa mielde galget mannat suohkana meahccefondii maid váldolávdegoddi galgá háldet suohkanstivrra dárkilat mearriduvvon njuolggadusaid mielde, geahča láhkaásahusa § 3 maŋimušlađđasa. Friddjasuohkangeahččaleami mearrádus mearkkaša ahte váldi muddet bivddu, guollebivddu jna. lea biddjon hálddašanorgánii mas seammás lea almmolašrievttálaš hálddašanválddi eanet lágaid mielde. Dát guovttegeardásaš doaibma 1838 dagaha ahte seamma olbmot galget hálddašit beroštumiid mat dávjá sáhttet leat vuostálasti. Ovddeš fuođđolávdegottis eai lean omd. makkárge ruđalaš beroštumit maidda dárbbašii deastta atnit ealgaeriid mearrideames, go ealgabivddu sisaboađut manne Stáhta vuvddiid vuovdehálddašeapmái. Dál oažžu váldolávdegoddi, ja danin suohkan, háldenvuoigatvuođa suohkana fuođđohálddašeami sisaboađuide. Suohkan lea ásahan organisašuvnna mii ollásit dahje belohahkii galgá ruhtadit doaimmas meahccehálddašeami sisaboađuin. Ruđalaš deasttaid ferte dás árvvoštallat earret eará luonddu- ja meahcceriggodagaid deasttaid ektui. Sisaboađuid dárbu lea omd. báhkkoduvvon go suohkana dál lea ožžon doarjaga gáibádusastis galgat váldit divada meannudit meahccemohtorjohtolaga ohcamiid. Erohus gaskal almmolaš hálddašeami ja eananeaiggáthálddáhusa lea dás eahpečielggas, ja doaimmat šaddet mealgat latnjalassii. Lihkostuvvágo dáid deasttaid veajihit njuolga 1839 vuostálaga bures, ferte oaidnit friddjasuohkangeahččaleami árvvoštallamis. 5.5 ÁŠŠEMEANNUDEAPMI JA GEAVAT Áššemeannudeapmi Gieldda áššemeannudeapmi ii leat prinsihpas earalágango áššemeannudeapmi mii muđui gusto surggiide maidda lea addon lohpi dahkat iskkadeami. Čujuhuvvo dasa mii lea celkon áššemeannudeamis fuođđuid, sáivabivddu, luopmániid, vuovddi, mohtorjohtolaga ja olgunastima kapihttaliin. Hálddašanlága ja guoski sierralágaid láhkaásahusaid váidinnjuolggadusat, galget gustot mearrádusaide maid suohkan sáhttá dahkat friddjasuohkangeahččaleami olis, geahča láhkaásahusa § 7. Geavat Suohkan oaččui guovvamánu 1992:s dohkkehuvvot friddjasuohkangeahččaleami. Dát mearkkaša ahte 1993:s leat unnán masa čujuha. Sáhttá namuhit ahte go suohkan 1988:s ozai meahcceriggodagaide lassi báikkálaš stivrema, digaštallui gažaldat áŋgirit fylkkas. Máŋggas balle ahte suohkan livčče gieldán buohkaid earáid geavahit meahci Guovdageainnus ja ahte livčče máŋggalágan njuolggadusat, hattit ja vejolašvuođat bivdui, guollebivdu, murjemii ja olgunastimii fylkkas mii dassážii lei leamaš oktasašguovlun. Dát vuosteoainnut ledje muhtun muddui daningo álgo ohcama ii lean suohkan doarvái vuođustan. Danin sáddejuvvui maŋŋil 1991:s ođđa ohcan mii buorebut vuođustii guovddáš deasttaid manne háliidedje meahcceriggodagaid eanet stivret báikkálaččat. Geahččaleapmi mearkkašii stuorra hástalusaid suohkanii, mas álggus ledje hui unnán resurssat čoavdit bargguid mat ain ihte. Álggus juo álggahuvvui buorre ovttasbarggu Finnmárkku eanavuovdinkantuvrrain ja Stáhta vuvddiin čoavdin dihte váttisvuođaid ja sihkkarastit njuovžilis váldesirdima suohkanii. Moanat ovttasbarggut šiehtadallo gaskal suohkana ja Finnmárkku eanavuovdinkantuvrra ja Statskog earret eará sáivabivddu, ealgabivddu ja vuovdefáldevirggiid sirdimis. Suohkanii lei erenoamáš dehálaš báikkálaččat stivret fuođđoriggodagaid nu ahte báikegotti vásáhusat ja oaivilat vuhtii váldojedje. Dát lea dagahan ahte suohkan bivdojahkodaga 1992/93 rájes mearridii maŋidit rievssatbivddu čakčamánu 10. b. rájes 20. b. rádjai nu ahte sáhtii muddet ja stivret rievssatlohkobáhččima. Váldolávdegotti mearrádus sáddejuvvui gulaskuddamii fylkkas. Dát gáržžideapmi dagahii 1992:s dihto váttisvuođaid ránnjágielddaide, maidda dalle eanet bahkkejedje bivdit geat dábálaččat livčče bivdán Guovdageainnus juo čakčamánu 10. b. rájes. Go fuođđobivdu álggii čakčamánu 25. b, dagahii dát ahte seamma áigodagas bivde suohkanis sihke fuođđuid ja fuđožiid. Namuhanveara lea ahte fuđošbivdu muđui, omd. njoammiliid, ain sáhttá Guovdageainnus bivdit čakvvvvvčamánu 10. b. rájes. Bivdoáiggi oanideami dáfus, lea eahpečielggas leago Guovdageaidnu suohkan ožžon válddi gáibidit áššečuoččaldahttima 1840 stáhta beales bivdoriektelažžan 1 841 ráŋggáštanlága § 407 rihkkumis. Suohkan lea eaktudan ahte váldi gáibidit áššečuoččaldahttima lea váldesirdima váikkuhus. 1992:s vuvdo badjelaš 700 bivdogoartta Guovdageainnus, badjelaš 30% goarttain vuvdo ránnjágieldda Álttá olbmuide, ja sullii 8% goarttain vuvdojuvvo guovdageaidnolaččaide. Oktiibuot sullii 43% bivdogoarttain vuvdo finnmárkolaččaide, ja sullii 35% goarttain vuvdo mátta-norgalaččaide. 1992:s eai logahallon olgoriikalaččaid bivdoohcamat. (Gáldu: Jaktstatistikk fra Guovdageaidnu- Kautokeino kommune) 1992:s oaččui suohkan sullii 170 000 ru. sisaboađuid fuđošbivddus. 1993/94:s leat mearriduvvon čuovvovaš bivdogoartahattit: Jahkodatgoarta giliássiide: 100 ru. Jahkodatgoarta earágiliássiide: 300 ru. Vahkkogoarta Guovdageainnu suohkanis: 250 ru. 3-beaivvi goarta: 150 ru. Guovdageainnus hálddašii 1992/93:s fuođđobivddu Finnmárkku hálddašeapmi, ja seamma hattit ja mearrádusat gusto dalle Guovdageainnu suohkanii. Bivdojahkodaga 1993/94 rájes váldá Guovdageaidnu ieš ovddasvástádusa, ja oažžu dalle sisaboađuid mat fylkkas muđui mannet Statskog:i. 1993:s lea Guovdageainnus mearriduvvon vuođđodivat mii rievdá gaskal 1500 ru. ja 2040 ru. ealli nammii, gilohaddi gaskal 28,50 ja 31,50 ru. ja sagahanárvolásahusa 1842 badjel 2,5 jagi ja boarrasat njiŋŋelasaide 660 ru. Guovdageainnus lea goddinlohku dábálaččat sullii 25- 30 ealli. Dáin goddojit sullii 40-50%. Finnmárkku hálddašeamis ledje 1992:s sisaboađut sullii 80 000, - ru. fuođđobivddus Guovdageainnus. Guovdageainnu suohkan navdá oktasaš fuođđosisaboađuid 1993:s leat sullii 270 000 ru. Oaggungoarttaid vuovdimis olgoriikalaččaide ja sidjiide geat eai ása Finnmárkkus bođii 1992:s sullii 60 000 ru. 1993/94:s leat mearriduvvon čuovvovaš hattit oaggungoarttaide: Olgoriikalaččaid guollebivdu gitta 5 km eret riikkageainnus: 1 beaivegoarta: 70 ru. 3 beaivvegoarta: 100 ru. 1 vahkkogoarta: 190 ru. 10 beaivvegoarta: 250 ru. Olgoriikalaččaid guollebivdu badjel 5 km riikkageainnus: 1 beaivvi goarta: 90 ru. 3 beaivvi goarta: 120 ru. 1 vahkkogoarta: 210 ru. 10 beaivvegoarta: 270 ru. Oaggungoarttat dážaide geat eai ása Finnmárkkus: 1 beaivvi goarta: 50 ru. 3 beaivvi goarta: 70 ru. 1 vahkkogoarta: 130 ru. 10 beaivvegoarta: 240 ru. Jahkodatgoarta: 240 ru. Sierralohpeohcamiid meannudeapmái mohtorjohtolatlága ektui lea divat mearriduvvon ru. 150, buo. geassemánu 29. b. 1993 láhkaásahusa máksit divada meannudit ohcamiid mohtorjohtolatlága § 1 mielde. (Gáldu: Guovdageainnu suohkan) 5.6 VIIDDIDIT FRIDDJASUOHKANGEAHČČALEAMI ? Guovdageainnu suohkanis čuvgejuvvo ahte árvvoštallá viiddidit iskkadeami siskkildit lágaidge maid eará orgánat hálddašit, numo omd. boazodoallohoavda ja Finnmárkku eanavuovdinkantuvra. Árvvoštallo earret eará suohkana dohkkehit guođoheaddjibarttaid sajiid ja boazoáiddiid ja mearridit eavttuid daid cegget, gohcit guohtondili ja boazologu ja sierralohpeváldi guohtumii guovlluin mat leat boazoguohtumii ráfáiduhtton. Dasto dáhttu suohkan badjelasas váldit válddi mii Fylkkamánni birasgáhttenossodagas lea meahccemohtorjohtolaga lága ja láhkaásahusa mielde. Vejolaš viiddideamis lea guovddážis dáhttuge ásahit suohkana biras- ja luonddu gohcci. Dat galgá ovddasvástidit suohkana meahcceriggodagaid goziheami ja kártema. Dákkár gohcci galgá eanetgo dálá Boazoboles ja Várrebálvalus bargat eastadeaddji doaibmabijuiguin ja kártet meahcceriggodagaid ja vejolaš luonddu ja birrasa áitagiid, ja plánet ja čađahit doaibmabijuid mo sihkkarastit riggodagaid. Dát dáhttu viiddidit friddjasuohkangeahččaleami lea suohkanis buot meahcceriggodagaid oppalaččabut (ja ovttalat) hálddašit.