NAČ NORGGA ALMMOLAŠ ČILGEHUSAT Finnmárkku eatnamiid ja čázádagaid geavaheapmi historjjálaš geahččamiin Sámi vuoigatvuoŧalávdegotti duogášdieđut NOU 1994: 21 NOU Norgga almmolaš čilgehusat 1994 Čilgehusaid redakšuvdna: Stáhta hálddáhusdoaimmahus Stáhta deaddilanossodat NORGGA ALMMOLAŠ ČILGEHUSAT NAČ 1994: 21 Finnmárkku eatnamiid ja čázádagaid geavaheapmi historjjálaš geahččamiin Addojuvvon Justis- ja politidepartementii 1994 Stáhta hálddáhusdoaimmahus Stáhta deaddilanossodat OSLO 1994 SISDOALLU Álggaheapmi 29 Sámi vuoigatvuođalávdegotti váldi 1 29 Áššedovdiid 1 7 bargu 30 Gaskavuohtageavaheami ja vuoigatvuođaoainnuid čielggademiid birra, dálá vuoigatvuođa ja hálddašeami čielggademiid birra ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti riektepolitihkalaš barggu birra. 31 II oassi 34 Steinar Pedersen 34 Finnmárkku eatnamiid ja čáziid geavaheapmi vuosttaš máilmmisoađi rádjái 34 Ovdasátni 35 1. KAPIHTTAL 37 Áigodat 1300-logu ovdal 37 1.1. SÁMIT - VUOSTTAŠ DOVDDUS ČEARDDALAŠ ÁLBMOT 37 1.2 OKTAVUOHTA EARÁIGUIN 38 1.3 OTTARA MUITALEAPMI 39 1.4. SÁPMELAČČAID VEARROGÁLVVUS OAIDNIT JOHTALANKULTUVRRA JA 41 HÅLØYGAID RIGGODAGA VUOĐU 41 1.5 GULLE GO SÁPMELAČČAT JA FINNMÁRKU NORGGA RIIKKASERVVODAHKII? DOABA "VEARRU" OVDAL SULLII 130043 2. KAPIHTTAL 45 Norgalaš rittuid koloniseren. Sámi ealáhusaid differansierema álgin. Sullii 1300-160045 2.1 VUOSTELASVUOĐAT KOLONISEREMA OKTAVUOĐAS?46 2.2 BUORIT EKONOMALAŠ VEJOLAŠVUOĐAT GÁVPEMÁRKAN- GUOLÁSTEAPMÁI 47 2.3 RESURSAGEAVAHEAPMI JA ÁSSANAVÁDAGAT 6849 2.4 SÁPMELAČČAT, JOHTALANKULTUVRA JA MÁRKANHEIVEHEAPMI 50 2.5 ČEARDDALAŠ JOAVKKUID GASKAVUOHTA 51 2.6 RESURSAGEAVAHEAPMI JA RIEKTEOAINNUT 7552 3. KAPIHTTAL 53 Stáhtapolitihkalaš gaskavuođat 1600-1826 birrasiid.53 3.1 NÁŠUNALSTÁHTAID GILVALEAPMI 53 3.2. RIIDU 1600-LOGU BIRRASIID 56 3.3 KNÆREDA RÁFI 1613: s 57 3.4 RÁDJESOAHPAMUŠ RUOŦAIN 1751:s 58 3.5 RÁDJESOAHPAMUŠ RUOŠŠAIN. 182660 3.6 LAPPEKODISILLA JA RESURSAGEAVAHEAPMI 61 3.6.1 Gávppašeapmi. § 2862 3.6.2 Stáhtarievttalaš 107 gullevašvuohta 62 3.6.3 Lappekodisilla § 12. Bivdu ja guolásteapmi 63 3.6.4 Mearraguolásteapmi 64 3.6.5 Luossabivdu 66 3.6.6 Čoahkkáigeassu. Lappekodisilla 66 4. KAPIHTTAL 67 Ealáhusat ja álbmotdilálašvuođat,67 16- ja 1700-logus 67 4.1 MÁRKANGUOLÁSTEAMIS HEDJONIT KONJUNKTUVRRAT 1600-LOGU RÁJES. DÁČČA HEIVEHEAPMI RIEVDÁ. VUOSTELASVUOĐAT SÁMI ÁSSAMIIN.70 4.2 EARENOAMÁŠ DOAIMMAT. "FINMARKENA BAJÁSČUOŽŽILEAPMI"75 4.2.1 Finnmárku rádjanbáikin 1 3176 4.2.2 Dáččat besse vearus 77 4.3 MANNE VEALAHEDJE? 78 4.4 ČEARDDAID RELATIIVA GASKAVUOĐAID RIEVDAN 1700-LOGUS 81 4.5 HUI SIERRA ÁSSANAVÁDAGAT 84 4.5.1 Ássanavádagat ja čearddalaš joavkkuid gaskavuohta 86 4.6 SÁMI RESURSAGEAVAHEAPMI. SISEATNANGUOLÁSTEAPMI. 88 BIVDU. DUODJI 88 4.6.1 Demográfalaš oktavuođas lei iešbirgenekonomiija deaŧalaš 89 4.7 KVENAT 90 4.7.1 Resursagilvu kvena sisafárrema oktavuođas 92 5. KAPIHTTAL 95 Boazodoallu 95 5.1 RÁĐĐEJEADDJI OAIDNU. VIIDÁNEAPMI SISEATNAMIS 97 MEARRAGÁDDÁI 97 5.2 BOAZODOALLU LEI OASSIN LOTNOLASEALÁHUSVUOGIŠ 8598 5.3 BOAZODOALLU VUOTNA- JA MEARRAGÁTTEGUOVLLUIN 1600-LOGU 99 LOAHPAGEAHČEN 99 5.4 JOHTTI BOAZODOALLU 193 VUOTNAGUOVLLUIN 1 01 5.5 DILLI SULLII 1700-LOGU GASKKAMUTTOŠ 04 5.6 BUOHTALAS 200 JOHTTISÁMI BOAZODOALLU MAS VUOĐĐU LEA SIHKE RIDDO- JA SISEATNANSIIDDAIN 1 07 5.7BOAZODOALLOVUOHKI JA HEIVEHEAPMI 110 5.8 MANNOLAT 207 MAŊŊEL 1751110 5.9 OKTAVUOHTA EARÁ EALÁHUSAIGUIN - EARENOAMÁŽIT EANANDOALUIN 1 11 5.9.1Riiddut ássiidlassáneami ja šibitdoalu viiddideami dihte 113 5.10 1852 RÁDJEDAHPPAN JA DAN VÁIKKUHUSAŦ 16 5.10.1 Boazosápmelaččat šadde čálihit iežaset siseatnamii 117 5.10.2 Sámi vuogit dološ guovlluid joatkevaš geavaheami doalahiŧ 18 5.10.3 Bearrašat bieđganedje 120 5.11BOAZODOALLU 1900-LOGU ÁLGGUŠ 20 6. KAPIHTTAL 122 Šibitdoallu ja eanandoallu 122 6.1 1300-LOGU ŠIBITDOALLU 122 6.2DILLI 1700-LOGU GASKU 124 6.3 EANANMIHTIDEAPMI. EANANČÁLIHEAPMI 257 . 1775 EANANJUOHKINMEARRÁDUS.258127 6.4EANANDOALLU JA LOTNOLASEALÁHUSAT 278130 6.5GILVINMUDDU, FUOĐĐARDÁBUHEAPMI JA DIENAŠ 32 6.6BEALDOŠATTUT 296135 6.7EANANJUOHKIMA ČEARDDALAŠ VEALAHEAPMI 136 6.7.11902 eananláhka 310138 7. KAPIHTTAL 140 Mearrariggodagaid 316 geavaheapmi 140 7.1ÁLGGAHEAPMI 140 7.2ÁIGODAT 1700-LOGU RÁDJÁI 140 7.3 GUĐET JOAVKKUT OASÁLASTE GUOLÁSTEAPMÁI 1700-LOGU ÁLGGUS? 141 7.4 SISEATNANSÁPMELAČČA LOTNOLASTE 331 GUOLÁSTEMI JA BOAZODOALLU.142 7.5LAPPEKODISILLA SIHKKARASTTII SISEATNANSÁPMELAČČAID MEARRAGUOLÁSTANVUOIGATVUOĐAID 1 42 7.6FINNMÁRKKU ÁLBMOGIS GALGGAI LEAHKIT VUOSTTAŠRIEKTI 143 7.7 RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU FORMALISEREJUVVO JA 145 GEAHČČALUVVO GÁRŽŽIDUVVOT 145 7.8GUOLLEŠLÁJAT JA GEAVAHANVUOGIT. LEEMA JA COLLETTA GUORAHALLAMAŦ 45 7.91800-LOGU ÁLGU 148 7.101830 GUOLÁSTUSLÁHKA - VUOSTTAŠRIEKTI LOAHPAHUVVUI. 150 STUORA NUPPASTUMIT RITTUIN 1 50 7.10.1Supmiičálihuvvon sápmelaččaid guollebivdu 153 7.11EAMBBO GÁRŽŽIDEMIID HEAITTIHEAPMI - RIIDDUT BÁIKKÁLAŠ 153 ÁSSIID JA MÁTKKOŠTEDDJIID GASKKAŠ 53 7.12RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU FINNMÁRKKUS 1800-LOGUŠ 55 7.13GUOLÁSTEAPMI 1800-LOGU MAŊIT OASIŠ 56 7.14IEŠGUĐET ÁIGODATGUOLÁSTUSOASÁLASTIN 1 58 7.151900-LOHKU 161 7.15.1 1905 VEALGEÁSAHUS. STUORIT FATNASAT JA MOHTORDOAIBMA 161 RITTUIN 1 61 7.15.2Resursagáhtten 1 62 7.15.3Báikkálaš njuolggadusat sáidefierpmi geavaheameš 64 7.15.4Sáidesoaikonuohtit 406 dagahedje suhtu. Bávkkanasaid geavaheapmi.166 7.15.5Gielddus gáddenuhtiin bivdit dorski - vuotnaálbmoga vuosttašriekti 167 7.15.6Vuosteháhku feastonuohttumii 170 7.15.7 Lassáneaddji sallitbivdu - industriála doaibma 170 7.15.8Ođđa teknologiija dagaha iešguđetláganvuođaid 1 72 7.15.9Seaktedábuhandilli čohkkii bivddu ja ostiid 1 75 7.16MEARALUOSSABIVDU 176 7.16.11800-lohku 176 7.16.2Dálveluossabivdu 177 7.16.3Gáidánuohtit 436177 7.16.4Luossagolgadangieldduš 77 7.17 MEARANJIČČEHASAT 444 - FÁLESBIVDU 178 7.17.1Ođđaáigásaš fálesbivdu 1863-1904 - riggodagaid speadjan 463180 7.17.2Garra vuosteháhku fálesbivdui 182 8. KAPIHTTAL 184 Pomorgávppašeapmi 184 8.1RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU RAHPÁ VIIDDIS JÁFOGÁVPPAŠEAMI 185 8.2FINNMÁRKU - SISAFÁRRENGUOVLU POMORGÁVPPAŠEAMI DIHTE 186 8.3SÁPMELAČČAT JA POMORGÁVPI 188 9. KAPIHTTAL 191 Čoahkkáigeassu 191 Oanádusaŧ 98 Báikenammalistu 199 Girjjit ja gáldut 204 Oassi III 229 Hans Prestbakmo 229 Finnmárkku meahcceriggodagaid geavaheapmi 1900-logus 229 Ovdasátni 230 1. KAPIHTTAL 236 Álggaheapmi 236 2. KAPIHTTAL 241 Boazodoallu 241 2.1BOHCCO EKOLOGALAŠ HEIVEHEAPMI 241 2.2LÁGAT JA HÁLDDAHUS 243 2.3FINNMÁRKKU BOAZODOALU STURRODAT 249 2.4BOAZODOALLIT JA VEARROSUOHKAN 252 2.5MOVT BOAZODOALLU GEAVAHA RESURSSAID 253 2.5.1Guohtumat 253 2.5.2 Johtimat/johtolagat 257 2.5.3Guođoheapmi 261 2.5.4Ássanbáikkit 263 2.5.5Boazodoallorusttegat 263 2.5.6Hearggit ja mekaniseren 266 2.5.7 Muorraávdnasiid geavaheapmi 267 2.5.8Bivdu/meahcásteapmi 267 2.5.9Guollebivdu 268 2.5.10Muorjjit, luopmánat, šattut jna.270 2.5.11Gámasuoidni 270 2.5.12Jeagelbordin 270 2.5.13 Duodji 271 2.5.14 Verddevuohta 648 ja lonuhusgávpi mas meahccegeavaheapmi lea vuođđun 271 2.5.14.1 Eará šibitdoallu 271 2.5.14.2 Bargguid lonohallan 271 2.5.14.3 Gálvolonohallan 272 2.6 GUOHTUNEATNAMIID BILLISTEAPMI 650 JA OLGGOBEALGEAVAHEAPMI 272 2.6.1 Guohtuneatnama massin 272 2.6.1.1 Guohtuma njuolggo massin 272 2.6.1.2 Guohtuneatnamiid eahpenjuolga 656 massin 273 2.6.1.3 Guohtunmuosehuhttimat, guohtunáigodat, energigeavaheapmi ja váiban.275 2.6.2 Lassibargu 276 2.6.3Boazomassu 277 2.6.4Luondduduohtademiid ollislaš váikkuhus orohahkii 277 2.6.5Lea go servvodatmannolat leamaš ovdamunnin boazodollui?278 2.6.6Buhtadus luondduduohtademiid ovddas guohtuneatnamiin 279 2.7BOAZODOALU RIEKTEOAINNUT - ČOAHKKÁIGEASSU 280 3. KAPIHTTAL 282 Báikki ássiid 669 resurssageavaheapmi 282 3.1ÁSAIDUPMI OPPALAČČAT 282 3.2LÁGAT JA GEAVAHANRIEVTTIT 671283 3.3BÁIKKI ÁSSIT 283 3.4BÁIKKI ÁSSIID RESURSSAGEAVAHEAPMI 284 3.4.1Šibitdoallu ja guohtun 284 3.4.2Niittut 683 ja eará meahccefuođardábuheapmi 285 3.4.3 Guollebázahusat fuođarin 288 3.4.4Šibitdoaluid heaitin/eatnama bargan 288 3.4.5 Vuovdegeavaheapmi 289 3.4.6Darfegeavaheapmi 291 3.4.7Johtaleapmi/bivdu 291 3.4.8 Sáivaguolásteapmi 749294 3.4.9 Luopmánat ja muorjjit 298 3.4.10 Gámasuoinnit 300 3.4.11 Golgi dimbarat ja riehkit 300 3.4.12Goađit/ealáhusbarttat 301 3.4.13Álbmoga riggodatgeavaheapmi ja dan váikkuhus báikki olbmuide 301 3.4.14 Leat go báikki olbmuin mat leat vuođđoealáhusain, makkárge sierrarievttit 773 meahcceriggodagaide?303 3.4.15Vuotnabivdu 304 3.5 LEA GO LOTNOLASEALÁHUSAIN BOAHTTEÁIGI?311 3.6 BÁIKKI OLBMUID RIEKTEOAINNUT - ČOAHKKÁIGEASSU 312 4. KAPIHTTAL 317 317 Čoahkkebáikeássiid resurssageavaheapmi 317 4.1ČOAHKKEBÁIKKIID OVDÁNEAPMI OPPALAČČAT 1900-LOGUS 317 4.2ČOAHKKEBÁIKEÁSSIID MEAHCCERIGGODATGEAVAHEAPMI 319 4.2.1Vuovdi, riehkit ja darfi 319 4.2.2Bivdu ja meahcásteapmi 319 4.2.3Sáivabivdu 321 4.2.4Luopmánat/muorjjit 322 4.2.5Olgolustadoaimmat 805322 4.2.6Barttat 322 4.2.7Mohtorjohtolat 325 4.3ČOAHKKEBÁIKEÁSSIID, ÁLBMOGA OAIDNU MEAHCCERIGGODAGAID 326 GEAVAHEAPMÁI JA RIVTTIIDE 326 5. KAPIHTTAL 328 Gussiid riggodatgeavaheapmi Finnmárkkus 328 6. KAPIHTTAL 333 Finnmárkku mehciid luondduduohtadeamit 333 6.1RUVKEDOAIBMA, RÁKTODOAIBMA, EANANROGGAN JNA.335 6.2DULVADEAMIT - RÁVDNJELINJÁT 337 6.3JOHTOLAT ( GEAINNUT, TELEGULAHALLAMAT JNA.)337 6.4MILITEARA BÁHČIN- JA HÁRJEHALLANGUOVLLUT JNA.338 6.5BARTAHUKSEN 338 6.6ÁIBMONUOSKKIDEAPMI 339 7. KAPIHTTAL 340 Riidoguovllut 340 7.1OPPALAČČAT SOAHPAMEAHTTUNVUOĐAID BIRRA 340 7.2BÁIKKI OLBMOT/EANANDOALLU - BOAZODOALLU 340 7.2.1Meahcceguohtun 340 7.2.2Giettit 341 7.2.3Ođđa eatnamiid bargan 342 7.2.4Áidedoallu 343 7.2.5Eará guođohandilálašvuođat 343 7.2.6Meahcásteapmi 343 7.3ČOAHKKEBÁIKKIID OVDÁNEAPMI / ČOAHKKEBÁIKEÁSSAN - BOAZODOALLU 344 7.4LUONDDUDUOHTADEAMIT - BOAZODOALLU 345 7.5LUONDDUDUOHTADEAMIT - EANANDOALU/BÁIKKI OLBMUID 346 BEROŠTUMIT 346 7.6ÁLBMOGA LUONDDURIGGODAGAID GEAVAHEAPMI -347 BOAZODOALLU 347 7.6.1Bivdu 347 7.6.2Guollebivdu/mohtorjohtolat 347 7.6.3Turisma 348 7.7ÁLBMOGA MEAHCCERIGGODAGAID GEAVAHEAPMI - 348 BÁIKKI OLBMOT 348 7.8VUOTNABIVDU - RIDDOBIVDU/ÁHPEBIVDU 350 7.9LUONDDUSUODJALEAPMI - VUOĐĐOEALÁHUS 350 Čuovus 352 Finnmárkku mearaluossabivdiid 352 iskanjearahallama čoahkkáigeassu 352 GIRJJIT 354 Oassi IV 379 Einar Richter Hanssen 379 Finnmárkku luondduriggodagaid geavaheapmi 379 1918:s sullii 1970 rádjái 379 1. KAPIHTTAL 380 Álgu 380 2. KAPIHTTAL 386 Boazodoallu 386 2.1BOAZOLOHKU 387 2.2JOHTOLATGEINNODAGAT 394 2.3EANANGEAVAHEAPMI 394 2.4BOAZODOALU OVDÁNEAPMI 1900-1970398 2.5LASSIEALÁHUSAT 400 3. KAPIHTTAL 403 Eanandoallu 403 3.1DOABA "FINNMÁRKKU EANANDOALLU"403 3.2EANANDOALU VÁTTISVUOĐAT 404 3.2.1Dálkkádagat 405 3.2.2Ruhtavátni 407 3.2.3 Máhttu 407 3.2.4Boaittobealássan 408 3.2.5Eananvátni 409 3.3VIIDODAT JA SAJÁDAT 423 3.4MEAHCCEGEAVAHEAPMI 427 3.4.1Soahtegaskaáigi 427 3.4.2Áigi maŋŋel soađi 431 3.5MEAHCCEFUOĐĐARAT JA EARÁ FUOĐĐARAT 432 4. KAPIHTTAL 437 Guolástusat 437 4.1SOAHTEGASKAÁIGI 437 4.1.1Lotnolas doaimmat 438 4.1.2Váldoealáhus 439 4.1.3Nuppástuhttin mohtordoibmii ja jahkodatbivdui 966440 4.2ÁIGI MAŊŊEL SOAĐI 443 5. KAPIHTTAL 448 Muorjjit/luopmánat ja borramuššattut 448 5.1SOAHTEGASKAÁIGI 448 5.2ÁIGODAT MAŊŊEL SOAĐI 450 5.3RESURSSAVÁTNIVUOTNA LASSÁNA 451 6. KAPIHTTAL 455 Lottit - Monit - Uvjjat 455 6.1BIVDOÁIGGI JA BÁLKÁBIVDDU GUHKIDEAPMI 1920-1970456 6.2LODDERIGGODAGAID MÁVSSOLAŠVUOHTA 1920-1970458 6.2.1Siseatnamis 458 6.2.2Vuonain 458 6.2.3Riddu 461 6.3RÁFÁIDUHTTINMEARRÁDUSAT JA EVTTOHUSAT 1920-1940 461 7. KAPIHTTAL 465 Eanan- ja mearanjiččehasaid bivdu 465 7.1SOAHTEGASKAÁIGI 465 7.1Resursadábuhanvejolašvuohta 1044465 7.1.2Bivdu ruovttudollui ja vuovdima váste 466 7.1.3Bálkábivdu 1068468 7.1.4Soahpameahttunvuođat eará ealáhusaiguin 469 7.2ÁIGODAT SOAĐI MAŊŊEL 469 477 8. KAPIHTTAL 478 Guollebivdu jogain ja jávrriin 478 8.1SOAHTEGASKAÁIGI 478 8.2ÁIGODAT SOAĐI MAŊŊEL 480 9. KAPIHTTAL 488 Darfi ja vuovdi 488 9.1BOALDÁMUŠVÁTTISVUOĐAT 488 9.2DARFELOGGUN BIRRASIID 1900-1970489 9.3VUOVDI JA VUOVDEBUKTAGAT 490 9.3.1Vuovdima váste vuovdedoaibma soahtegaskaáigge 491 9.3.2Vuovdima váste vuovdedoaibma maŋŋel soađi 492 9.3.3Goahte- ja viessohuksen 496 9.3.4Fuođaršlájat ja bargoneavvut 496 9.4GÁMASUOINNIT JA HEAVNNISÁVZZAŦ 128498 10. KAPIHTTAL 499 Johtolat 499 10.1JOHTOLATVEJOLAŠVUOĐAID OVDÁNEAPMI SULLII 1870 RÁJES 499 10.2SOAHTEGASKAÁIGI 502 10.2.1Geainnut ekonomalaš gaskaoapmin 502 10.2.2Heahtebargu 504 10.2.3Náššuvnnalaš beroštumit 505 10.2.4Geográfija ja dálkkádat 506 10.2.5Geaidnu buoredili ovddideaddjin 506 10.2.6Álggaheaddjit ja vuostálastit 507 10.2.7Giligeainnut ja váldogeainnut 508 10.2.8Biila hobeheaddjin 1 231509 10.2.9Dálvemáđijaŧ 234 , johkafatnasat, guorbmevávdnageainnuŧ 235511 10.2.10 Telegráfa ja telefuvdna 512 10.2.11 Soahtejagit 513 10.3ÁIGI SOAĐI MAŊŊEL 514 10.3.1Geaidnodási buorideamit 514 10.3.2Johtolaga nuppástupmi mearas eatnama nala 515 10.3.3Girdišiljohuksemat 516 10.3.4Soahpameahttunvuođat 517 11. KAPIHTTAL 519 Báktedoaimmahat 519 11.1SOAHTEGASKAÁIGI 520 11.2ÁIGODAT SOAĐI MAŊŊEL 522 12. KAPIHTTAL 528 Fápmorusttegat 528 12.1SOAHTEGASKAÁIGI 528 12.2ÁIGI MAŊŊEL SOAĐI 531 12.2.1Fápmorusttethuksemat 531 12.2.2Soahpameahttunvuođat 537 13. KAPIHTTAL 539 Čoahkkáigeassu 539 13.1BOAZODOALLU 539 13.2EANANDOALLU 539 13.3GUOLÁSTUSAT 540 13.4MEAHCÁSTANEALÁHUSAT 542 13.5JOHTOLATVEJOLAŠVUOĐAT, BÁKTEDOAIMMAT, 542 FÁPMORUSTTEGAT JA VUOVDEDOAIMMAT.542 14. KAPIHTTAL 546 Finnmárkku riekteoainnut 546 Oanádusat, prentejuvvon gáldut ja girjjit 551 Oanádusat 551 Gáldut ja girjjit 551 Gáldut mat eai leat deaddiluvvon 551 Justis- ja politidepartementii Sámi vuoigatvuođalávdegoddái lea biddjon bargun oppalaččat guorahallat sámi álbmoga riektedili eatnamiid- ja čáziid vuoigatvuođa ja hálddašeami gažaldagaid ektui. Lávdegoddi lea dán oktavuođas earenoamážit bargan Finnmárkku gažaldagaiguin. Oassin dán barggus galgá lávdegoddi buktit historjjálaš čielggadusa gos riekteoainnut ja riektenjuolggadusat mat leat leamaš gustovažžan duohta eatnamiid- ja čáziid geavaheamis ja vejolaš soahpameahttunvuođat gaskal rievtti ja duohta geavaheami bohtet ovdan. Lávdegoddi almmuha dákkobokte njeallje čielggadusa Finnmárkku eatnamiid- ja čáziid geavaheami birra ja riekteoainnuid birra mat geavaheapmái leat čadnon. Njeallje sierra nammaduvvon áššedovdi leat čállán čielggadusaid, Steinar Pedersen, Hans Prestbakmo, Einar Richter Hanssen ja Einar Niemi. Čielggadusat leat Sámi vuoigatvuođalávdegoddái čájehuvvon. Miellahtuin lea liiba leamaš mearkkašumiid buktit, muhto čállis lea ovddasvástádus loahpalaš sisdollui ja hápmái. Lávdegoddi lea jagi dás ovdal almmuhan NÁČ 1993: 34 Finnmárkku eatnamiid- ja čáziid vuoigatvuođa ja hálddašeami birra. Sihke čielggadusat máid dál almmuhit ja mat doppe almmuhuvvojit, šaddet duogášgáldun Sámi vuoigatvuođalávdegotti ságastallamiidda ja dálá riektedili vejolaš rievdademiide. Almmuhuvvon čielggadusain ii boađe ovdan makkár vuoigatvuođa- ja hálddašanvuogit leat vejolaččat boahtteáiggis. Oslo, juovlamánnu 1994 Sámi vuoigatvuođalávdegotti ovddas Tor Falch - Jon Gauslaa Stein Larsen Ingunn Å. Bendiksen Jon Andreas Lange Álggaheapmi Sámi vuoigatvuođalávdegotti váldi 1 Sámi vuoigatvuođalávdegoddi 2 lea bivdojuvvon čielggadit oppalaččat sámi álbmoga riektedili 3 eatnamiid ja čáziid 4 , vuoigatvuođaid 5 , oamasteami 6 ja geavaheami 7 ektui, vrd. NÁČ 1984:18, Sámi vuoigatvuođaid dili birra 8 , kap.2.2.2. čuokkis 1 s. 42. Lávdegoddi lea dákko bivdojuvvon dálá riekteovdáneami 9 ja riektedili ovdanbuktit ja čilgejuvvon ákkastemiin čujuhit makkár rievdadeamit riektedilis leat sávahahttit. Barggu historjjálaš oassi lea dan vuođul mearriduvvon čuovvovažžan: "Lávdegoddi galgá historjjálaš čielggademiin 1 0 čájehit makkár riekteoainnuŧ 1 ja riektenjuolggadusaŧ 2 leat adnon eatnamiid ja čáziid vuoigatvuođa ja geavaheami ektui sámi álbmoga ássanguovlluin dan muddui go dárbbašuvvo čielggadit dálá gustojeaddji rievtti 13 ja evttohit ođđa čovdosiid. Seammá ládje berre historjjálaš čielggademiin čájehit eatnamiid ja čáziid duohta geavaheami dáin guovlluin ja maiddái heivetmeahttunvuođaid mat ležžet rievtti ja duohta anu gaskal. Lassin riekteoainnuid, riektenjuolggadusaid ja geavaheami historjjálaš čielggadeapmái lea lávdegoddi bivdojuvvon "čielggadit gustojeaddji riekteoainnuid ja gustojeaddji riektenjuolggadusaid ja obbalaš riektedili muđui ja válddahallat dálá eatnamiid- ja čáziid duohta geavaheami..." Dát namuhuvvo maŋŋelis válddis, mas maiddái dálá ja ovddeš riekteoainnut buohtastahttojuvvojit: "Lávdegotti váldobargu lea čielggadit ja mearridit iežas oainnu dain oaiviliin, mat gusket sámeálbmoga dahje báikkálaš ássiid vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide sámiid ássanguovlluin 1 4 . Dáid oaiviliid sáhttá guorrat ruovttoluotta boarráseamus sámi riekteáddejupmái 15 , muhtunlágan kollektiivvalaš vuoigatvuođa birra. Tønnesen lea ee. čilgen dan dutkkalmasastis." (Dás čujuhuvvo Sverre Tønnesena juridihkalaš doavtterdutkkalmassii "Retten til jorden i Finnmark", 1972, nuppes deaddeluvvon 1979:s). Fápmudusa mielde galge čielggadeamit geavaheami ja vuoigatvuođa oainnuid birra muddejuvvot dasa mii lea dárbbašlaš sihke dálá gustojeaddji rievtti čilgemii dál ja dasto ođđa riektepolitihkalaš čovdosiid evttoheapmái. Muhto goitge lea viiddis ja váttis bargu, gos vuđolaččat leat ferten guorahallat gáldoávdnasiid 1 6 mat gávdnojit dál. Lávdegoddi lea dan dihte fágalaš ja áigemeriid dáfus gávnnahan dárbbašlažžan olggobeale áššedovdiid atnit dán bargooasi čađaheapmái. Áššedovdiid 1 7 bargu Sámi vuoigatvuođalávdegoddi bivddii reivves Justisdepartementii skábmamánu 4. b. 1982 nammadit áššedovdiid čielggadit Finnmárkku eatnamiid- ja čáziid duohta geavaheami ja riekteoainnuid mat leat čadnon geavaheapmái, sihke historjjálaš oktavuođas ja maiddái dálá dilis. (1) Historjjálaš oasi áššedovdin nammaduvvui Davviriikkaid Sámi (1) Instituhta dutki Steinar Pedersen ođđajagemánu 1983. Pedersena (1) bargu lea NÁČ:s 1984:18 s. 46 Sámi Vuoigatvuođa dili birra (1) dáinnalágiin čilgejuvvon: "Son oaččui bargun buktit historjjálaš čielggadusa eatnamiid ja čáziid duođalaš geavaheamis Finnmárkkus, ja maiddái daid láhkaáddejumiin mat leat báikegottiid ássiid sierranaš joavkkuin sihke siseatnamis ja rittuin. Čielggadus galgá vuosttažettiin buktit ovdan dutkama mii ovdal lea čađahuvvon. Čielggadus sáhttá maid vuođđuduvvot eará, álket gávdnovaš dieđuide ja ráddjejuvvon árkiivvadutkamiidda. Eaŋkil oasit historjjálaš ovdáneamis galget leat mielde dušše dan viidodagas mii lea dárbbašlaš vai sáhttá addit čoahkkáigeasu čilgehusa lávdegotti geavahussii. Čielggadus čállo Finnmárkku duoddariid luondduvárrelávdegotti (Gjærevoll-lávdegotti) oktavuođas NOU 1978:18A ja 18B ja dat galgá erenoamážit guorahallat daid guovlluid Finnmárkkus mat eai leat mielde, dahje mat leat unnan gieđahallon čielggadusas." (2) Sivilagronoma Hans Prestbakmo nammaduvvui seammá áiggi (2) áššedovdin dálá dili čielggadeapmái. Su barggu birra lea (2) čállojuvvon dáinna lágiin NÁČ:s 1984:18 s. 47: "Son oaččui bargun buktit čielggadusa eatnamiid ja čáziid duođalaš geavaheamis Finnmárkku fylkkas ja maiddái čilget makkár riekteáddejupmi odne lea báikegottiid ássiid sierranaš joavkkuin, sihke siseatnamis ja rittuin. Mii guoská daid geografalaš guovlluide Finnmárkkus, mat lea mielde Luondduvárrelávdegotti čielggadusas, namalassii Finnmárkku duottar, de lea čoahkkáigeassu dán čilgehusas doarvái. Muhto čielggadus ferte dán oasi dáfus oppa áigge divvojuvvot ođđa áigge mielde. Čielggadus berre maid viiddiduvvot vai sierra geavahanriiddut bohtet mielde. Viidáseappot ferte čielggadussii Finnmárkku duoddariid birra váldot mielde gažaldat riekteáddejumi birra." Dát guokte áššedovdi bivdojuvvuiga nammadeami oktavuođas ovttasbargat heivehit dan guokte čielggadeami. Pedersena čielggadeapmi "Finnmárkku eatnamiid ja čáziid geavaheapmi vuosttaš máilmmisoađi rádjái" gokčá áigodaga Kristusa riegádeamis sullii 1915 rádjái, ja Prestbakmo čielggadeapmi "Finnmárkku meahcceriggodagaid geavaheapmi dán čuohtejagis" lea muddejuvvon vuosttaš máilmmisoađi loahpageahčái. Čielggademiid álgočállosiid čađa manaiga Sámi vuoigatvuođalávdegotti lahtut Torgeir Austenå ja Gudmund Sandvik čoahkkimiin ovdal go olles lávdegoddái ovddiduvvui čakčamánus 1984. Lávdegotti gieđahallama maŋŋel rievdadeigga čállit iežaska čállosiid daid ovdanbuktojuvvon oainnuid vuođul. Prestbakmoa ja Pedersena čállosat almmuhuvvojedje loahpalaččat hámis njukčamánus 1985 ja geassemánus 1986. (3) Čállosiid gieđahaladettiin oaivvildedje máŋggas Sámi (3) vuoigatvuođalávdegotti miellahtuin ahte lávdegotti bokte galge (3) vel eambbo čielggadit eatnamiid ja čáziid geavaheami (3) Finnmárkkus, earenoamážit čađahan dihte historjáfágalaš (3) čielggadeami riggodagaid geavaheami birra Finnmárkkus (3) 1. máilmmisoađi rájes dássážii. Lávdegoddi bivddii dasto reivves (3) Justisdepartementii cuoŋománu 13. b. 1987 nammadit historjádutki (3) Davvinjárgga Dávvervuorkkás Honnesvágis, cand.philol. Einar (3) Richter Hanssen, ođđa historjjálaš áššedovdin, ja (3) departementa mieđihii dasa geassemánus seammá jagi. Richter (3) Hanssena bargu rievdaduvvui veahá 1989:s, ja lea leamaš: "-Addit oanehis historjjálaš čielggadeami buot geavaheddjiid ja ássiidjoavkkuid luondduriggodagaid geavaheamis vuosttaš máilmmisoađi rájes dássážii. - Čielggadit vuoigatvuođaoainnuid geavaheami oktavuođas, nu guhkás go lea vejolaš." Richter Hanssena čielggadeapmi gárvánii 1989/90 jahkemolsumis ja namma lei: "Finnmárkku luondduriggodagaid geavaheapmi 1918 rájes 1970 rádjái.18" Lávdegoddi guorahalai dan guovvamánus 1990, ja ovdanbuktojuvvon mearkkašumiid vuođul lea Richter Hanssen rievdadanja lasihan čuoggáid čielggadeapmái. (4) Ii oktage ovdalis namuhuvvon čielggademiin guoskkat nuortasámiid, (4) geat Norggas eanas leat Mátta-Várjjagis ássan. Áššedovdit eai (4) leat bivdojuvvon sin dili guorahallat earenoamážit. Lávdegoddi (4) lea dattege gávnnahan dárbbašlažžan čielggadit nuortasámiid (4) dili ja bivddii reivves Justisdepartementii guovvamánu 28.b. 1991 (4) nammadit professor Einar Niemi, Romssas, historjjálaš (4) áššedovdin Finnmárkku nuortasámiid guovllu dáfus. Departementa (4) čuovvolii ávžžuhusa miessemánus 1991. Niemi bargun lea, (4) maŋŋel go dárkileappot čilgejuvvui 1993:s, leamaš: "Addit historjjálaš čielggadeami: - dálá eatnamiid ja čáziid duohta geavaheami birra nugohčoduvvon - nuortasámi guovllus Norggas, vejolaš soahpameahttunvuođaid birra - juridihkalaš vuoigatvuođa (láhkamearrádusaid ja - hálddášandoaimmaid) ja dálá geavaheami gaskal, ja - vuoigatvuođaoainnuin daid gažaldagaid birra mat leat bohciidan - guovlluássiid iešguđet joavkkuin" Niemi čielggadeami álgočálus, "Nuortasámit - riggodagaid geavaheapmi ja vuoigatvuođaŧ 9 ", gárvánii ja Sámi vuoigatvuođalávdegoddi guorahalai dan cuoŋománus 1994. Guorahallama vuođul rievdadii Niemi čuoggáid čállosis ja lasihii dieđuid nuortasámiid historjjá birra nuppi máilmmisoađi rájes. (5) Áššedovdiid čielggademiid ovdanbuktimat geavaheami- ja (5) riekteoainnuid birra Finnmárkkus leat ádjánan measta logi jagi (5) . Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea háliidan oppalaččat almmuhit (5) daid, ee. dan dihte go dat sisttisdollet dieđuid máid oktan berre (5) geahččat, ja go leat deaŧalaš oassin lávdegotti barggus. Oppalaš almmuheapmi lea dieđusge dárbbašlažžan dahkan ođastit ja heivehallat vuosttaš čielggademiid. Pedersen, Prestbakmo ja Richter Hanssen bivdojuvvojedje čakčat 1992 bargguideaset veardidit dainna oaiviliin ahte 1994 mielde daid almmuhit. Juohke čállis lea leamaš friddjavuohta dahkat rievdademiid máid lea atnán dárbbašlažžan ii ge Sámi vuoigatvuođalávdegoddi leat ođđasit šat guorahallan daid rievdaduvvon čállosiid. Lávdegotti miellahtus, Gudmund Sandvikas, lea dattege leamaš lagas oktavuohta čálliiguin loahppabarggus. Čielggadeamit leat ođastuvvon ja rievdaduvvon geassemánu 30. b. 1994. Nugo dás ovdalis muitaluvvo, leat Sámi vuoigatvuođalávdegoddái ovdanbukton buot čielggadeamit, ja lávdegotti miellahtuin lea leamaš liiba mearkkašumiid addit. Juohke čállis lea dattege ovddasvástádus čielggadeami sisdollui ja hábmemii. Gaskavuohtageavaheami ja vuoigatvuođaoainnuid čielggademiid birra, dálá vuoigatvuođa ja hálddašeami čielggademiid birra ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti riektepolitihkalaš barggu birra. Steinar Pedersena, Hans Prestbakmoa ja Einar Richter Hanssena čielggadeamit geavaheami ja riekteoainnuid birra gárvánedje 1986:s, 1985:s ja 1989:s, nu go namuhuvvon. Oktan Einar Niemi 1994 čielggademiin seammá gažaldagain nuortasámiid dáfus addet dát historjjálaš čielggadeami guovlluássiid eatnamiid- ja čáziid geavaheami birra ja veahkkin čájehit makkár ovdalaš árbevierut ja vuoigatvuođaoainnut ovddeš áiggis gitta dássážii leat čadnon dan geavaheapmái. Nugohčoduvvon riektejoavku lea atnán dan golbma vuosttažin namuhuvvon čielggadeami dađimielde go dat leat gárvánan, vuođđoávnnasin čielggadanbarggus dálá vuoigatvuođaid birra eatnamiidda ja čáziide mat ovdalis leat almmuhuvvon NÁČ:s 1993:34Vuoigatvuohta Finnmárkku eatnamiidda ja čáziide ja daid hálddášeapmi.20 Riektejoavku lea ee. dáid historjjálaš čilgehusaid vuođul váldán ovdan geavaheami, árbevieruid ja riektedilálašvuođaid 21 iežas čilgehusas gustojeaddji vuoigatvuođaid birra. Go historjjálaš čielggadusat muitalit ovddeš áiggi dilálašvuođaid ja leat adnon dálá gustojeaddji vuoigatvuođaid čielggadusa vuođđun, livččii lunddolaččamus jus historjjálaš čielggadusat livčče almmuhuvvon ovdal go vuoigatvuođačielggadusat. Čielggadusaid gárvvisteami oktavuođas leat praktihkalaš ákkaid geažil vuoigatvuođačielggadusat deaddiluvvon jagi ovdal go historjjálaš čielggadusat dál ovdanbiddjojit. Oppalaš oainnu dihte namuhit ahte Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea maiddái eará historjjálaš čállosiid almmuhan go čielggadusaid mat dál ovdanbiddjojit. Riektejoavkku miellahtut Gudmund Sandvik ja Otto Jebens leaba historjjálaš čielggadusaid ráhkadan čuovusin riektejoavkku čielggadussii. Gudmund Sandvik lea čállosis "Stáhta eanan Finnmárkkus. Historjjálaš geahččanvuohki"22 geahčadan movt stáhta lea iežas dahkan eaiggádin Finnmárkku eatnamiidda, ja movt dat lea váikkuhan eanangeavaheapmái (NÁČ 1993:34 s. 334-380). Otto Jebens lea čállán čielggadusa "Finnmárkku geavaheami ja riekte-oainnu birra historjjálaš geahččanvugiin 23 " (seammá NÁČ s. 382-399). Muđui lea Gudmund Sandvik čállán Finnmárkku ovddeš eananhálddašeami birra, duogážin eananvuovdinortnegii 1965 rájes (NÁČ 1993:34 s. 412-425). Ovdal lea son earenoamáš historjjálaš ákkasteami buktán oažžun dihte sámiparagráfa vuođđoláhkii (NAČ 1984:18 Sámi vuoigatvuođa dili birra s. 409-418). Sámi vuoigatvuođalávdegotti bargui leat sihke historjjálaš čielggadusat ja riektečielggadusat duogážin ja vuođđun riektepolitihkalaš ságastallamiidda dálá riektedili vejolaš rievdademiide. Ovddeš áiggiid árbevirolaš eatnamiid- ja čáziid geavaheapmi ja riekteoainnut mat leat čadnon dan árbevirolaš geavaheapmái dagahit ipmárdusa kultuvrra ja ealáhusa earenoamášvuođaide, maid ee. sáhttá leat gažaldat ovddidit, vejolaččat heivehuvvon málle mielde. Soaitá dán riektepolitihkalaš oktavuođas ahte geavaheami ja riekteoainnuid čielggadusain lea deaŧaleamos doaibma. -Dálá riektedilli, gustojeaddji riekti, lea searvvis čujuheame guđet guorahallamat galget čađahuvvot ja makkár rievdadeamit galget evttohuvvot čađahit dohkálaš riekteortnega lávdegotti mearriduvvon doaimma olis. Čielggadusat mat dál biddjojuvvojit ovdan, čájehit maiddái makkár lassi čielggadeamit Sámi vuoigatvuođalávdegotti bealis leat sávahahttit. II oassi Steinar Pedersen Finnmárkku eatnamiid ja čáziid geavaheapmi vuosttaš máilmmisoađi rádjái Ovdasátni Dát čielggadus Finnmárkku eatnamiid ja čáziid geavaheami birra vuosttaš máilmmisoađi rádjái, čállojuvvui álggos 1980-gaskkamuttos, ja vuođđun ledje dalá deaŧaleamos čállosat. Dan rájes leat almmuhuvvon oalle olu dutkančállosat mat iešguđet ládje gieđahallet guovddáš gažaldagaid fylkka historjjálaš resursageavaheami birra. Guovtti vejolašvuođas, čállit áibbas ođđa čielggadusa, dahje ođastit dan mii lei juo čállon, válljejin maŋibu. Muddejuvvon rájiid siskkobealde lean dasto geahččalan ođastit čielggadusa maŋimus logi jagi ođđa dieđuiguin. Njealji álgokapihttalis geahččat oppalaččat resursageavaheami. Dan álgooasis olahit Kr. r.:s gitta 1700-logu loahpageahčái. Dan oktavuođas deattuhuvvojit čearddalaš, stáhtapolitihkalaš, konjunktuvra- ja ássiid gaskavuođat, ovdal go lagabui geahčastit deaŧalaččamus ovttaskasealáhusaide 24 mat oktii ledje ealáhusvuođđun dalá Finnmárkku ássiide. Njealji dasto čuovvovaš kapihttalis gieđahallojuvvojit iešguđet ealáhusat eambbo sierran. Ovddemustá guoská dat boazodollui, mearrabivdui, eanandollui ja dasto pomorgávppašeami vuođđomávssolašvuhtii Finnmárkui 17- ja 1800-logus. Eará ovttaskasealáhusat livčče ánssášan sierra kapihttaliid, o.m.d. luossabivdu jogain, meahcásteapmi 25 , muorje- ja šaddoriggodagaid geavaheapmi, vuovdebargu, giehtaduodji lagas birrasa riggodagaid vuođul, ruvkedoaibma ja ráktodoaibma 26 , jna. Dovdomearkan eanas dáid doaimmaide, lea ahte buot dát muhtun ládje leat leamaš lotnolasealáhussan oktan boazodoaluin, mearraguolástemiin, eanandoaluin dahje buot golmma ealáhusain. Lotnolasealáhusat han leat Finnmárkku ealáhuseallimis čađa áiggi dássážii leamaš guovddážiš. Báikenamat leat eanas sámegillii. Vuosttaš geardde lea juohke báikenama maŋabealde dárogielnamma ruođuid siste. Muđui čujuhuvvo alfabehtalaš báikenammalistui gos sihke sámegillii ja dárogillii čuožžu, gos buohtalashámit, jus gávdnojit dákkárát, maid leat čállojuvvon. Muđui lea sámi báikenamma nevvohaga jođiheaddji, Kaisa Rautio Helander, leamaš hui veahkkái sámi báikenammabarggus. Girjjit ja gáldočujuhusat leat ruođuid sisa čállon. Dán oktavuođas čujuhuvvo maid oanáduslistui ja girje- ja gáldolistui. Steinar Pedersen 1. KAPIHTTAL Áigodat 1300-logu ovdal 1.1. SÁMIT - VUOSTTAŠ DOVDDUS ČEARDDALAŠ ÁLBMOT Geografalaš guovlu máid dál gohčodit Finnmárkun, lei boaresdárogillii "Finnmork", mii lea seammá go "sámiid eanan". Sámigillii dadjat dál "Finnmárku", ja ovdal leat maid gohčodan "Sámi Eana ámta". Finnmárkkus leat ássan olbmot guhkit go 10 000 jagi, ja doppe leat boarráseamos dovddus ássit Norggas. Geađgeáigi lea guhkimus dan áigodagas. Sámi oktavuođas bisttii dat Kristusa riegádeapmái. Vuosttaš oasi geađgeáiggi ássamis leat navdan komsakultuvran, dan rájes go Álttás (Álaheajus) gávdnojedje bázahusat 1920-30-jagiin. Arkeologat leat iešguđet ákkaid geažil leamaš várrogas Finnmárkku geađgeáiggiservvodagaid čatnat sámi čearddalašvuhtii (vrd. Olsen Schanche 1983). Bázahusaid mat leat gávdnon Kristusa riegádeami rájes, sáhttá nannosit gohčodit sámivuođas vuolgán. (NOU 1978 18A: 129). Sámit leat dasto vuosttaš čearddalaš joavku man historjjálaččat sáhttá čatnat guvlui máid Finnmárkun dál gohčodit. Áiggiid čađa leat olu hypotesat ja teorijat čállon sámiid álggu birra, muhtumat oalle olu jurddagovaiguin. Daid eat áiggo dás gieđahallat. Dat máid sáhttit dadjat arkeologalaš duogášávdnasiid vuođul dál, lea ahte sápmelaččat, ja sámi kultuvra, lea bohciidan dán guovllus "...buot geađgeáiggi álbmogiid ja sisafárrejeddjiid stabiliserejuvvon seaguhussan." (Simonsen 1979:38). Vaikko dát cealkka álggos válddahallá Mátta-Várjjaga, de lea dat jáhkehahtti cealkka buot Finnmárkui, ja soaitá vel oba dan árbevirolaš sámi ássanguvlui nai heivet. Bázahusat Kristusa riegádeami birrasiid álggahit dan áigodaga máid arkeologalaš oktavuođas gohčodit sámi ruovdeáigin, mii bistá 1600-logu rádjái. Ávdnasat sámi ruovdeáiggi álggogeahčen čájehit joatkevašvuođa 27 nuorat geađgeáiggi rájes. Dasa gusket hávderogganvierut, bálseduodji 28 , ja maid guolástan- ja bivdoneavvut. Dán joatkevašvuođa geažil sáhttit bures jáhkkit Finnmárkku sámi kultuvrra ruohttasiid olu boarráseabbon go guokte duhát jagi. Ruovdeáigi lea nama ožžon ovddemustá dainna go ruovdi váldui atnui maiddái dáppe. Maiddái ođđa kulturoasit bohte, nugo dáktehervemat 29 ja guollevuokkaid hápmi. Ođđa oasit ávnnaskultuvrras 30 čájehit váikkuhusaid mat leat boahtán sihke nuortan ja oarjin. Dálmmát (Kjelmøya) dálá Máttá-Várjjagis lea eanemus dovddus bázahusbáiki máid leat gávdnan sámi ruovdeáiggi álggogeaži rájes. NOU:s 1978:18A "Finnmarksvidda - Natur - Kultur", ("Finnmárkkuduottar - Luondu - Kultuvra") geažuhuvvo ahte várra sáhttá sámi ruovdeáiggi geahččat ovddidanproseassan bisánkeahtes kulturrievddadeamit ja váikkuhusat mat rievdadit daid báikkálaš geađgeáiggi kultuvrraid, ja de loahpahuvvo dan sámi kultuvrii máid dán áigge dovdat. Seammá sajis čujuhuvvo ahte dan guovllus gos eanemus arkeologalaš dieđut leat, Nuorta-Finnmárkkus, ja earenoamážit Várjjatguovllus Báhčaveai-leagis (Pasvikdalen), lea vejolaš dálá sámi kultuvrras vuohttit joatkevašvuođa gitta sámi ruovdeáiggi álggogeahčái (NOU 1978:18A :130). Arkeologalaš gávdnosat sámi ruovdeáiggis čájehit ahte sápmelaččain álggos lei johtalankultuvra 31 . Dat čájehuvvo maid vuosttaš čállosiin sápmelaččaid birra máid lulli-eurohpalaš historjádutkit ja geográfat leat čállán. Dain boahtá ovdan ahte bivdu lei deaŧalaččamus ealáhusvuođđun. Sihke nissonat ja dievddut bivde. Muitaluvvo sii ledje čeahpes čuoigit. Bysantihkalaš girječálli Prokopios guhte válddahalai skandinávalaš njárgga 500-logus, muitala eallasit sápmelaččaid, daid nugohčoduvvon "skridfinner"iid ealáhusheivehallama birra. Eai sii atnán biktasiid eai ge skuovaid. Eai juhkan viinnii, eai ge borran eananšattuid. Dievddut eai gilván eatnama, ja nissonolbmot eai máhttán botnit eai ge gođđit. Baicca bivde, sihke nissonat ja dievddut. Dain hirbmat váriin ja mehciin sin guovllus lei earenoamáš vallji sihke elliid ja eará dáfus. Sii borre daid elliid máid godde, ja náhkiid atne bivttasin (rievdatkeahttá maidege dain), dan dihte go sis ii lean mas dahje mainna goarrut. Dan dihte čatne náhkiid oktii suonaiguin, ja gárvvuhedje oba goruda daiguin (Hætta 1976:10). Sámi kultuvra lei nappo álggos bivdo 32 - dahje johtalankultuvra. (vrd. 27) 1.2 OKTAVUOHTA EARÁIGUIN Ávdnasat mat leat gávdnon sámi ruovdeáiggi álggogeaži rájes, čájehit čielgasit ahte sápmelaččat dan guovllus máid Finnmárkun dál gohčodit, eai lean eará álbmogiiguin oktavuođa haga. Sihke nuortan ja oarjin bohte kulturoasit. Gielalaš mearkkat čájehit oktavuođa, ja ahte eará davviriikka álbmogat leat guovllus vánddardan ovdal vikiŋgáiggi. Mearkkat leat muhtun báikenamain. Dološ namat main lea dáčča vuođđu, leat suolonamat. Sildi (Silda) ja Láhppi (Loppa) oarjelepmosis Finnmárkkus (Hovda 1967:56). Sámegiel namma Máhkarávju (Magerøya) sáhttá luoikkahuvvon vuoddodárogielas 33 - ovdal jagi 700. Seammá ládje leat čuoččuhan Várjjat-nama (Varanger) luoikkahuvvon vuođđodárogielas sámegillii (Hovda 1967:57). Dát ovdamearkkat dattege eai govvit Finnmárkku rittuid báikenamaid-bidjama. Obbalohkái leat unnán báikenamat Finnmárkkus vuođđodárogielas dahje dárogiela-islánddagiela áiggis 34 váldon. O.m.d. leat Finnmárkku stuorimus sullos áibbas guovttelágan sáme- ja dárogielnamat, Sállansuolu - Sørøya. Sállansuolu lea maiddái Mátta-Várjjaga stuora sullo namma mii dárogillii lea Skogerøya. Finnmárkku anger-loahppasaš vuotnanamat leat ovdal measta duođaštussan adnon dasa ahte bistevaš dáččaálbmot ásai dalle juo go dárogiella lei vuođđodáru hámis . Eará dovddus gálduid mielde ii sáhte dat leat riekta. Historjádutkis A. W. Brøggeris dáidá leahkit riekta go dáid namaid lohká bohciidan mearramátkkiin "ii ge masge earás". (Brøgger 1931:48). Jus eará gáldomálliid go báikenamaid geahččá, gávdnat oalle unnán arkeologalaš ávdnasiid mat čielgasit leat dološ davviriikkalaš áiggi rájes ovdal 12-1400-logu. Moadde davviriikkalaš málle mielde hávde- ja čiehkábáikkit leat gávdnon Finnmárkkus ovdal 1300-logu rájes, máid váttis lea identifiseret, o.m.d. hávdebázahus Ihkkohis (Ekkerøy), mat eai sáhte duođaštit bistevaš dáčča ássama. Baicca duođaštit dáčča mearrajohtima, dahje ovttaskas dáčča kolonisttaid ásaiduvvan deike (Brøgger 1931:47-51). Soitet dušše leamaš dáčča gávpeguovddážat geassejagis (Niemi 1983:64). Vaikko Oarje-Finnmárkkus leat eambbo gávdnan bázahusaid go Nuorta-Finnmárkkus, leat goitge doppe nai hui unnán gávdnon duktásajit 35 dološdavviriikkalaš málle mielde. Dan dihte ii báljo leat leamaš joatkevaš dáččaássan dán guovllus ge, ovdal go koloniserema vuosttaš oassi álggii 1200-1300-logu álggus. Magistergrádačielggadeamis arkeologia birra man mihttomearrin lea dutkat oktavuođa čearddalašvuođa ja hávdevieruid gaskkas Finnmárkkus ja Davvi-Romssas 800-1200-logu gaskal, lea boađusin seammaládje ahte dán áigodagas "...lea Finnmárku ja Romssa davit guovlu "ráinnas" sámi guovlu". (Reymert 1980: 130). 1.3 OTTARA MUITALEAPMI Báikenamat, ja muhtun arkeologalaš ávdnasat, čájehit baicca dološdavviriikkalaš mearrajohtima guovllus ovdal go vuosttaš čalbmevihtanmuitaleapmi čállojuvvui. Dat lea Ottara muitaleapmi ovdalaš jagi 900, mii lea adnon klassihkalaš gáldun sihke sámi- ja dáčča historjjás vikiŋgáiggi vuosttaš oasi rájes. (NÁČ 1984:18, s. 653-54,vrd. maid Gunnes 1976:ff). Son ásai muhtun báikkis Romssa lulábealde. Das davás lohká eatnama áibbas "ávdimin". Goitge ásse olbmot doppe. Muhtun hárve báikái bisanedje sápmelaččat. Doppe bivde dálvet, ja guolástedje mearas geasset. Ottara muitaleami vuođul lea čielggas ahte sápmelaččat orro maid skandinávalaš njárgga siskkimus guovlluin. Son čálii namalassii ahte ávdin váriin nuorttas, bajábealde eatnamiid gos olbmot ásse, doppe orro sápmelaččat. Oktii háliidii son iskat man guhkás davás eanan lei ja ásse go olbmot "ávdin" guovllu davábealde. Golbma jándora borjjasteami maŋŋel olli son nu guhkás go fálesbivdit lávejedje guhkimussii mannat. Sáhttá leamaš muhtun báiki Oarje-Finnmárkku rittus. Son borjjastii gitta Vilgesmerrii. Doppe gávnnai ekspedišuvdna Ottara sátneoaivila mielde ássanguovllu. Son oainnat gohčodii "ávdimin" olles dan guhkes mearragátti gos son lei borjjastan, gos sápmelaččaid ealáhusat ja ássamat ledje -"...ovdal son ii lean oaidnán huksehusaid ovdal go ruovttus vulggii, muhto čađat borjjastettiin lei seahpebordi 36 bealde ávdin eana- earret guolásteddjiid ja loddejeddjiid ja bivdiid, ja sii ledje buohkat sápmelaččat..." Ottara muitaleami vuođul lea vejolaš ássanhistorjjálaš boađus ahte su davábealde lei njulgestaga čielga sámi guovlu, mii dattege ii lean amas håløygaide, geat jahkodagaid mielde mátkkoštedje doppe. Vikiŋgáiggis sáhttá maid leamaš birrajagi dološdavviriikkalaš ássan muhtun báikkiin, o.m.d. Láhppi sullos (Nielsen 1990:25). Dološdavviriikkalaš báikenamaid bidjan duođašta maid Ottara dieđuid (vrd. kap.1.2.). Stáhpis (Stappen) Máhkarávjjus lea dasalassin gávdnon duktásadji gos boarráseamos oasit leat veahá boarráseappot go jagi 700 rájes, ja ođđasepmosat sullii guokte čuođi jagi lagabus min áiggi. Bázahusat leat várra håløyga bivdoguovddážiid rájes, vaikko bázahusat mat dan ovdal leat gávdnon dahket guhkit áiggi ollesjagi ássama jáhkehahttin (Richter Hanssen 1990:32). Sállanis leat maid gávdnan dáčča ássanbázahusaid. Árvvusge leat dat maid bivdoguovddážat leamaš. Dáčča ássan Oarje-Finnmárkkus nogai fas sullii jagi 1100 (Nielsen 1990:25). 1.4. SÁPMELAČČAID VEARROGÁLVVUS OAIDNIT JOHTALANKULTUVRRA JA HÅLØYGAID RIGGODAGA VUOĐU Ottara dieđut sápmelaččaid "vearrogálvvu" birra muitalit ollu resursavuođu, ealáhuseallima, ja ekonomalaš árvvuid birra máid johtalankultuvra mielddisbuvttii. Sápmelaččaid ja håløygalaš oaivámuččaid 37 gaskavuohta boahtá čielgasit ovdan: "Muhto sin (håløygaid) riggodat lea vuođđuduvvon sápmelaččaid vearromáksima nala. Vearrogálvun leat náhkit ja dolggit ja fálesdávttit ja fálesnáhkis ja njuorjjonáhkis dahkkon fanasbáttit. Juohkehaš máksá opmodagas mielde. Riggámus máksá vihttanuplohkái neahtináhki ja vihtta bohccoduolji ja logi ambara dolggiid ja guovžžanáh- dahje čeavránáhdorkka ja guokte fanasbátti. Goabbáge báddi galgá leahkit 60 alen guhku, nubbi fálesnáhkis ja nubbi njuorjjonáhkis." Mii oaidnit johtalan- ja bivdokultuvrra čielga detáljjaiguin. Áidna gálvu mii ii dárbbaš leahkit mearaelliid bivdimis boahtán, leat bohcconáhkit. Vaikko Ottar čilge máŋgga ládje boazodoalu birra, gávdnojedje lojes bohccot áibbas sihkkarit (vrd. kap. 5.1.). Bohcconáhkit sáhttet liikká bures leamaš lojes bohccuid go gottiid. Vearrogálvvut čájehit viiddis meara- ja siseatnanriggodagaid geavaheami. Muitaluvvo ahte sápmelaččat ieža muohkadedje 38 riggodagaid máid atne. Ottar muitala hui čielgasit iežas ja su láhkásaččaid buresbirgejumi vuođu. Sámi resursageavaheapmi lei vuođđun dása, dan dihte go sii riggo sápmelaččaid máksin vearuin. Dán håløygaid deaŧaleamos riggodatgáldu válddahallamiin 800-loahpageahčen oaidnit dalá sámi johtalan- ja bivdokultuvrra ekonomalaš vejolašvuođaid. Nu lei ge dát vuođđun vuosttaš gálvovuovdimii doppe máid dál gohčodit Davvi-Norgan, ja mainna Hålogalándda stuora eanandoallit duođai riggo. Sámi náhkkegálvvut ledje dán gálvovuovdimis áibbas guovddážis (Brøgger 1931: 32-38). Sápmelaččaid vearrogálvvu bággováldin, sámivearru, lei earenoamáš deaŧalaš. Dát vuollásteapmi 39 gal ii dáidán vearromáksiid miela mielde. Soahtama ja badjelgeahččama bokte válde dáčča stuora eanandoallit ja hápmaneaiggádat 40 fásta vearuid (Brøgger 1931:38). Einar Niemi dadjá dán birra vel čielgaseappot. Son oaivvilda ságáčállosiid vuođul sáhttit dološ dáčča gávpe- ja vearrodoaimma rievideapmin gohčodit (Brøgger 1983:65). Lei hirbmat stuora riggodagaid birra sáhka. Andreas Holmsen lea sullii rehkenastan man ollu riggámus sápmelaš Ottara muosáhusaid vuođul šattai máksit vearu. Dovddus vearromeriid mielde jagis 1300, lei árvu 12 gusa dahje 108 bismerpundda (sullii 550 kg) vuodja dahje 4 márkki silba (lagabui 860 g). Dát attáldat vástidii 10-12 stuora dálolačča leidangvearu 41 Norgga garraseamos vearromáksinguovllus - Trøndelágas (Holmsen 1977:62). Davvi-Norgga dološ vikiŋgáiggi aristokratiijii lei sápmelaččaid eatnamiid- ja čáziid eanangeavaheapmi ee. Finnmárkkus hui deaŧalaš sihkkarastin dihte iežaset mearridanvuoimmi vuođu. Dan dihte lei ge hui deaŧalaš dáčča gonagasriikkii 42 leavvat 43 davás, ja rittu ja sámivearu vuollásis oažžut. Lea dábálaččat oaivvilduvvon ahte sápmelaččaid "vearru" šattai regálan, dahje sierra vuoigatvuohtan gonagassii, Harald Hårfagre áiggi, ja lei čadnon aktovuoigatvuhtii 44 sámi náhkkegálvvuid oastit. "Vearrogálvvuid" alla árvvu dihte lea jáhkehahtti ahte sámivearu mávssolašvuohta olahii guovddáš dáčča stáhtafámu ekonomalaš vuđđui ávkin. Andreas Holmsena vuođul sáhtii mávssolažžan leahkit Norgga riikkii šattai go sámivearru gonagasvuoigatvuohtan juo Harald Hårfagrii vikiŋgáiggis, dahje easkka 1000-logu mielde, dainna go "... Norga lei eanandoalu dáfus nu geafes riika ahte sámi náhkkegálvu sáhtii deaŧalaš ekonomalaš mávssolašvuohtan leahkit gonagasfápmui, nu guhká go eanas oassi- dahje stuora oassi - manai Atlanterábigáddái ovdal go Bottenvikai dahje nuorta-karelaid bokte Vilgesmeara gáttis ruošša náhkkegálvomárkanii Novgoradai." (Holmsen 1977:64-65). 1.5 GULLE GO SÁPMELAČČAT JA FINNMÁRKU NORGGA RIIKKASERVVODAHKII? 1. DOABA "VEARRU" OVDAL SULLII 1300 Gažaldat máid dán oktavuođas lea lunddolaš jearrat, lea makkár dásis sámi vearromáksit ledje sin ektui geaidda vearu mákse. Doaba "vearru" (dološdavviriikka gillii skattr) ii adnon norgga lágas daid attáldagaid birra máid dáččat mákse iežaset gonagassii ovdal jagi 1300 maŋŋel (Holmsen 1977:54). Sin attáldagaid gohčodedje leidang:an. Dan ovdal ledje vearro-doahpagis 3 oaivesisdoalu: 1. Attáldagat pavai Ipmila sadjásažžan 2. Máksu máid fáŋga mávssii hearrái go luitojuvvui 3. Máksu norgga gonagassii guovlluin riikka olggobealde mat bákkuin dahje soahpamušain ledje dohkkehan su bajimusmearridanválddi.45 Buot dán golmma dáfus ledje attáldagat vuollin bajásguvlui, "... muhtumii geas lei fápmu muhtumis geas ii lean- dahje geas ii lean doarvái fápmu iežaska gaskavuođas. Giela vuođul juo vuhtto makkár gaskavuohta sápmelaččain ja vearrogáibideddjiin lei." (Holmsen 1977:57). Norgga historjádutkit leat muhtomin gohčodan dan guovllu "norgga vearroeanamin"46 gos sápmelaččat šadde vearu máksit norgga gonagassii (Brøgger 1931:40). Doaba vearroeanan nu movt 11-1200-logus adnui, sisttisdoalai ahte politihkalaččat gulai guovlu Norgii, muhto ii geografalaččat gal. Leaš dál bidjan føydalrievttálaš 47 (Orknøyene), dahje ollesveardásaš servvodatmiellahtuid njuolggo vuolebušdásálaš dilli (Islánda), adnui eaktun ahte vearroeatnamis lei álmmolaš orgána - fyrsta ja/dahje álbmotčoahkkin(diggi) mii riektegustojeaddji 48 vuogi mielde sáhtii cealkit 49 Norgga gonagasa buorrindohkkeheami (Holmsen 1977:58). Vearroriikkaid eará oktasašdovdomearka lei ahte buohkat ledje risttalaččat, ja dasto Nidarosa alimusbismma vuložat. Lassin lei dain álbmot mii gielalaččat ja čearddalaččat lei norgalaččaid lahka. Andreas Holmsena oaivila mielde lea hui váttis sámi báikki bidjat dákkár meriid siskkobeallái gaskaáiggis. Go 1273 truvdnoárbelágas 50 earuhuvvo siseanan ja vearroeanan, bohciida jearaldahkan leat go sii geat dán lága čálle, bidjan sápmelaččaid sisriikalažžan ja atnán sin eatnama oassin Norggas, masa geografalaččat goit lei čadnon (Holmsen 1977:58). Ovdalaš norgga historjádutkit leat dábálaččat oba mihá árvvoštalakeahttá dahkan juste dan. Holmsen dattege ii leat ovttaoaivilis dušše čatnat ovddeš "Finnmorkr" Norgii. Dákkár jurddašanvuogi, mii livččii mielddisbuktán sápmelaččaide ja dáččaide ovttalágan rivttiid, atná son jáhkemeahttumin. Dát boahtá maid ovdan čállosis "Historia Norvegia" 1190 rájes. Doppe earuhuvvojit "ássit" ja "sápmelaččat" Hålogalánddas (Historia Norvegia 1969:20). Ná doaivugohtet fiktiivalaččat "Norge"- 1100-logu gonagasriikan maid fátmmastit sápmelaččaid eatnama. Norgga duohta dahje čuoččuhuvvon mearrideaddji váldi vearrogáibideami olis dahká goitge dákkár govvidemiid eambbo jáhkehahttin. "Sámivearru" Norgga gonagassii lei duođaštussan dasa ahte sápmelaččaid eatnamat eai gullan Norgii. Dat han lei attaldat "... mii jur giellanammadusain juo čájeha ahte sápmelaččat ledje olggobealde dan servvodaga gos dáin gonagasain lei sin lobálaš politihkalaš váldi ja doaibma." (Holmsen 1977:60.) 1326 soahpamuš Novgorodain gullevaš rádjeprotokollain (NAČ 1984:18, s. 658), mii lea vuosttaš vurkejuvvon duođašteaddji gáldu Norgga gaskavuođa birra sápmelaččaid eatnama ektui, čájeha čielgasit ahte guovlu mii lea gaskal Ivgu-/Báhccavuona (Lyngen/Balsfjord) ja Guoládatnjárgga (Kolahalvøya), ii lean lahttuduvvon 51 dábálaš riikkaoassin goappáge riikkii. Rádjeprotokolla gustui dušše dasa gokko galge sápmelaččaid duppálit mávssihit vearu (Holmsen 1977:60, vrd. maid Larsen 1985:1-9). 1300-logu rádjái ledje dasto sápmelaččat ain norgga riikkaservvodaga olggobealde, muhto ledje deaŧalaččat go lágidedje gálvvu man ollásit válde Finnmorkr:a, -sápmelaččaid eatnama luondduriggodagain. 2. KAPIHTTAL Norgalaš rittuid koloniseren. Sámi ealáhusaid differansierema álgin. Sullii 1300-1600 Ottara Finnmárkku válddahallama maŋŋel 800-logu loahpageahčen, lea áibbas čielggas ahte sápmelaččat geavahedje maid olggumus vuotnagátti riggodagaid. Son han lei dušše sápmelaččaid oaidnán doppe, borjjastettiin Vilgesmerrii. 1500-logus álget historjjálaš-topográfalaš Finnmárku-válddahallamat. Govva lea rievdan áibbas Ottara áiggi rájes. Eai dušše válddahallamat, muhto maiddái vearroolmmošlogut ja eará duogášgáldut čájehit oalle olu dáččaássiid mearrágáttis. Vuonain ja siseatnamiin ledje ain measta aivve sápmelašássit. Mii lei dáhpáhuvvan dan rájes go Ottar čálii vásáhusaidis Englándda gonagassii Alfredai? Máŋga čuođi jagi Ottara maŋŋel han ledje sápmelaččat measta aktoráđđejeaddjin Finnmárkkus. Makkár proseassat ja dáhpáhusat ledje dagahan daid ođđa álbmotássiid dili- gos dáččat ledje eanetlogus, ja rittus dego mearrideaddjin? Jus geahččat goas álggos dát rievdadeapmi álggii, de ii leat jáhkehahtti ahte lea boarráseabbu go 1200-logu rájes. Islándalaš čálus "Rimbegla" namuhuvvon jahkečuođis, muitala ahte Málatvuotna (Malangen) earuha dáčča eanandolliid 52 ja sápmelaččaid. Doppe daddjo maid áhte Lenvikas lei máilmmi davimus girku (vrd. Brøgger 1931:40). Dáid cealkagiid berre deattuhit garrasit. Dan áiggi han lei karelalaš-novgorodalaš viidáneapmi 53 . Dalle eai livčče islándda dahje norgga bealis gávildan 54 dáčča álbmoga dahje norgga ásahusaid davvelis . Ee. dien vuođul sáhttá Finnmárkku vuosttaš koloniserenáigodaga jáhkkit "Rimbegla" maŋŋel dáhpáhuvvan, vaikko muhtun historjádutkit leat navdán koloniserema 1100-logus juo álggahuvvon (Johnsen 1922:21). Eará deaŧalaš ággan dasa go dáčča koloniseren ii oro nu áigahaš go Oscar Albert Johnsen vikkaha, lea go dat buorit gávppašandilálašvuođat máid hanseáhtat ásahedje, eai vel gávdnon dalle. Dát hanseáhtat, geat orro Bergenis, boahtegohte Davvi-Norggagávppašeapmái 1200-logu loahpageahčen. Sii oste goikeguoli hui buori haddái. Dan bokte šattai buorre europeálaš goikeguollemárkkan, ja Finnmárkku guollebivdu lassánii oktan Lofuohta guollebivdduin (Brøgger 1931:41). Hanseáhtain lei gordni okta deaŧalaččamus lonuhangálvvuin, nu ahte dáččat oažžugohte dán dárbbašlaš biebmošlája báikkiin gos dan ii sáhttán gilvit. Muhtun historjádutki lea válddahallan Bergena 12-1300-logus dáinnalágiin: "...na jur dego automáhtalaš doaibmi gálvolonuhanguovddáš gos báltalaš rohkajáfuid lonuhit goikeguliin, vai norgalaš sáhttá bivdit iežas gordnešattu ábis ja birget ieš gilvvikeahttá dan." (Holmsen 1977:42. Vrd. maid Brøgger 1931:41.) Ovdal hanseáhtaid searvama Bergengávppašeapmái ii leat jáhkehahtti ahte Finnmárkku riittuin orro dáččat. Arkeologalaš dieđuid mielde, báikenamaid, čálalaš gálduid j.ea. mielde orru dálá Finnmárku leamaš jur čielga sámi guovlun 1300-logu rádjái. Várggát (Vardø) lea máŋgii namuhuvvon čielgaseamos ovdamearkan norgalačča ásáiduvvámii Finnmárkku rittuide. Muitaluvvo gálduin ahte 1300-logu álggus huksejuvvui sihke girku ja ladni dohko. Muhto de ii leat ovttaoaivilvuohta historjádutkiin lei go huksendoaibma vuosttažettiin dárbun dáččaássiide ásahusaid ráhkadit, go doppe ledje dáččat, vai ledje go politihkalaš ulbmilat julggaštit 55 norgga bajimus allatvuođa mat ledje mearrideaddjin (Johnsen 1922:22, Niemi 1983:74). Dáidet leamaš goappeš ulbmilat. Dasalassin bohtet alimusbismmaid ekonomalaš beroštumit. Veahá ođđaset pávareivves - 1488:s-boahtá namalassii ovdan ahte buot Finnmárkku girkut ledje kapeallat mat buot sisaboađuiguin ledje njuolga alimusbismmaid vuolde. Dáid guovlluid gohčodedje terrae missions- mii lei organisašuvdnavuohki mii sáhtii leahkit vuođđuduvvon 1200-logu rájes (Hamre 1977: 30/31.) Nidarosa alimusdoaimmahat viiddidii goitge bismaválddi davás, ja 1307:s bođii alimusbisma ieš boaittobealbáikái Várggáide viháhit girku. Finnmárkku rittuid dáčča koloniserema oktavuođas lea vel 1300-logu mávssolašvuođa mearkan 56 go norgga dálolaččat vuosttaš geardde namuhuvvojit dovddus láhkačállosiin 1384:s (Holmsen 1977:67. Vrd. NGL III: 222). Máhkarávjjus čájehit máŋggat dutkásajiid roggamat ahte daid boarrásepmosiin lea dáččaássan leamaš 1200-logu maŋit beali rájis (Richter Hanssen 1990:39). Goitge lea árta 57 jáhkkit sihke 13-ja 1400-logu áigin goas ledje muttolaš 58 norgga koloniserendoaimmat (Niemi 1983:69), ja ahte čuohtejagiáigodagas 1400-logu gaskkamutto rájes lea oalle olu dáččasisafárren (Nedkvitne 1988: 56,87,152). Guollebivdu dássážii lei jáhkkimis áigodatbivdu, go bivde áhpedorski Breivikas Sállan fávllis, ja šákšadorski nuorttas Várjjaga guvlui (Nedkvitne 1988: 56). Gávpotroggamat Várggain eai čájet o.m.d. siviila ássama ovdal 1400-jagiid (Simonsen 1959: 45). Eai leat goit gávdnon dáčča guollebivdosajiid bázahusat boarráseappot go 1450 rájes (Rønning Balsvik 1989 I:15). Dát sáhttá čájehit ahte Várggát álggos lei militeara doarjjabáiki (Linchausen 1975:39). 2.1 VUOSTELASVUOĐAT KOLONISEREMA OKTAVUOĐAS? Sámi riggodagat dahke sápmelaččaid bivnnuhis vearromáksin håløygaide, ja maŋŋel riikkagonagasváldái lulde. Guolleriggodagat maid mielddisbukte dáčča ásaidumi Finnmárkku rittuide. Movt atne dasto sápmelaččat, geat doppe ledje juo ássame, dán riggodatgilvvu? Dán birra lea unnán čállojuvvon. Norgga historjáčállosiin leat gitta dássážii oaivvilduvvon dán áibbas váttisvuođaid haga leamaš. Seammá sivas guoská dat maid oahppogirjjiide máid oallugat dán áigahaš rávisolbmuin leat skuvlaváccidettiin atnán. Doppe gávdnat dávjá boarráset dáčča historjádutkiin dákkár vuođđooainnu Finnmárkku koloniseremii, ovdamearkka dihte: "13. jahkečuođis ásaiduvvagohte norgga guollebivdit Finnmárkku rittuide Romssas gitta Várjjagii, ja guovtti čuovvovaš čuohtejagiin viimmat ásaiduvve dáččat Finnmárkui. Lei áigi dákkár ovdáneapmái." (Klunde 1963: 59). Hárvát leat sii geat leat beroštan vuostelasvuođa vejolašvuođain maid dáčča Finnmárkku- koloniseren mielddisbuvtii. Fágaolbmot leat čielggadusaineaset obbalohkái unnán deattuhan ahte riggodagaid, ja olu daid buoremus ássanbáikkiid Finnmárkku rittuin eahpitkeahttá ledje juo sápmelašássit geavahan go dáččat bohte. Omd. ásse sámit Várggain (Rønning Balsvik 1989 I: 15). 1500-logus ledje oalle olu dáčča guollebivdohápmanat 59 mearragáttiin. Ii ábut doaivut ásaiduvvomiid áibbas váttisvuođaid haga dáhpáhuvvan, dan mielde go doppe ásse sápmelaččat ovddežis. Mii sáhttit dasto árvidit áhte norgga koloniseren lea mielddisbuktán vuostelasvuođaid areálaid- ja resursageavaheami dáfus. Sápmelaččain dáidet leamaš strategalaš beroštumit hehttet doaimma mii sin iežaset ealáhusheiveheami ovdii dagahii. Dákkar vuohkin sáhtii leahkit karelaid bealušteapmi, geat goit 1400-logu maŋit oasi rádjái riidaledje garrasit dáččaiguin geat ásaiduvve Finnmárkku rittuide. Oscar Albert Johnsena oaivila mielde ledje riiddut dan dihte go karelat ja novgorodat atne Finnmárkku iežaset boares vearroeanamin. Vuosttaš dáčča ásaidumi atne sii lobihis sisabáhkkejupmin. Eai karelat eai ge Novgoroda olbmot fárren kolonistan, ja soitet dan dihte sápmelaččat atnán beroštumiideaset buoremusat sihkkaraston sin doarjumiin. "Finnmárkena politihkalaš historjjás"60 lea Oscar Albert Johnsen okta hárváin geat guoskkahit dan: "Ja vuostelasvuohta sápmelaččaid ja dáčča dálolaččaid gaskkas guollebivdinbáikkiid, ássanbáikkiid ja bivdovuoigatvuođaid geažil seammaládje go vearrogáibideddjiiguin nággen lea veahkkin ealihan dan guhkes riiddu. Sápmelaččat bealuštedje, goit nu guhká go dáččat ain ledje geanoheappot, falleheddjiid beali." (Johnsen 1923: 30). Dáčča koloniseren, ja stáhtafámu viiddideapmi davás, ii soahpan Novgoroda riikka beroštumiide. 1200-logus dagahii dat ahte Novgoroda hearrá bijai karelaid ja ruoššaid rievidit guollebivdohápmaniid lulás Málatvutnii, ja dat čađahuvvui maid. Guovtte geardde 1320-logu álggus fallehedje albma fanasveagat 61 davvinorgga riddoguovlluid. Vaikko lei ge ráfišiehtadus 1326:s, jotke goappeš bealit rievidan- ja soahtemátkkiid ain sullii 150 jagi (Eriksen 1992: 38/39). Ovdalis namuhuvvo ahte Várggáid ladni ja Várggáid girku árvvusge lea 1300-logu álggogeahčen ásahuvvon. Dan navdet Håkon V Magnussona ráđđenáigái, mii lei áigodagas 1299-1319. Norgga historjáčállimis lea dát ladni adnon mearkan dáčča bajimus stivrejupmái Finnmárkku badjel- rádjemearkan nuorttas, várjaleaddjin karelaid ja ruoššaid vuostá. Sáhttá várra seammá bures dán ladneásaheami geahččat eará ládje. Soaitá leamaš veahkkeneavvun sihkkarastit dáčča koloniserema vejolaš riidduin sápmelaččaiguin. Ladni ii lean dasto dušše dáčča rádjemearkan, muhto seammá dásis doaibman sápmelaččaid doalahit doppe gos ledje. Jus dákkár doaibma lei, de lea miellagiddevaš mearkkašit dan saji, go lei biddjon Várjjatvuona njálbmái, gos áiggiid čađa várra lea eanemus sámi čoahkkeássan leamaš Finnmárkkus. 2.2 BUORIT EKONOMALAŠ VEJOLAŠVUOĐAT GÁVPEMÁRKAN- GUOLÁSTEAPMÁI Dáidet leamaš buorit ekonomalaš vejolašvuođat gávpemárkanguolásteapmái 1500-logu rádjái. Dát lea deattuhuvvon earret eará ovtta boarráseamos čállojuvvon Finnmárkku válddahallamis. Lea alimusbisma Valkendorf gii muitala pávai, ja lea várra čállon 1512:s. Guollebivddu haga ii livčče dáččaássan leamaš Finnmárkku rittuin: "Ii livčče orohahtti risttalaš Olbmuide dan eatnamis, jus Guollevallji ii fillešivčče Olbmuid ásaiduvvot dohko,..." (Valkendorf 1901: 6). Goikeguolli máid ráhkadedje, lei dan muttos buorre go fievrriduvvui measta buot amas "risttalaš Olbmuide". Ledje maid earenoamáš buorit goikadanvejolašvuođat, nu ahte guolli riibbai unnimustá 10 jagi, jus albmaládje dan vurkkodii. Lassin guollebivdui lei maid veahá šibitdoallu, muhto dat orrot leamaš smávva doalut. Dušše soames sávzza ja gáicca ledje. Jáhkkimis lei dáčča smávvadálolašvuohta man birra Valkendorf čálii. Dáčča guollebivdiid eahpesihkkaris ássanmállii heivejedje sávzzat ja gáiccat buoremusat. Šibitdoallu 62 livččii bággen olbmuid fuođardit 63 ja ovttahat sajis orrut. Valkendorf lea dáčča álbmoga birra maid miellagiddevaš dieđuid čállán eatnamiid ja riggodagaid heiveheami ektui. Geain ruovttubáiki lei Finnmárkkus, sii eai orron ovttahat sajis, muhto johte dađistaga ođđa báikkiide guollebivddu mielde. Vierroolbmuin geat guollebivddu dihte bohte dohko lei alddiineaset niesti mielde, earret eará biebmu ja juhkamuš jahkái dahje guhkit, "muđui sii váldet buot Opmodagaset mielde ja Ruovttubiergasiid, ja Eamidiid ja Mánáid, ja váldet daid mielddiset go jorggihit ruoktot fas". (Valkendorf 1910: 7). Oažžu roahkka jearrat ledje go dalá Finnmárkkus man ge meare fásta dáččaássit geat orro doppe buolvvas bulvii. Orru nu ahte oallugat bohte olggobealde, orro moadde jagi, ja máhcce fas ruoktot go ledje ožžon dan ekonomalaš dietnasa man maŋis ledje leamaš. Ealáhusstruktuvrrat fertejit maid dagahan váttisvuođaid vearromáksi álbmoga birra sihkkaris dieđuid čállit. Olu buddestatnamat nu go "Jemt", "Skott", ja sullásaččat, orrot duođašteame olles Klondykedili 1500-logu álggogeahčen (Dybdahl 1974: 239). Pávareive 1488:s duođašta maid dan stuora johtaleami 64 . Doppe váidaluvvo namalassii man váttis lea juohkit Finnmárkku suohkaniidda, dan sivas go ássit johtalit duohko deike, guollebivddu mielde (Nedkvitne 1988: 42). Goitge lassánedje ássit sisafárrema geažil, mii dagahii ahte lohku ii unnon Novgoroda soahtamiin ii ge muđui luondduvárálašvuođaid geažil mat ledje. Dákkár oktavuođas lei mearra dieđusge várálašvuohtan, muhto nubbi várálašvuohtan oahppameahttun sisafárrejeddjiide lei skurbbetdávda 65 . Valkendorfa muitalusaid mielde dagahii dávda máŋga várremeahttun olbmo ovdii beare árrat. Go ieš ii dovdan C-vitamiinna dárbbašlašvuođa, doaivvui luonddulihkuhisvuođa deaividan guovllu issoras buollašiid geažil, ja galbma biepmu ja juhkamuša geažil (Valkendorf 1901: 9). Vaikko birgejupmi luonddu dáfus sáhtii leahkit heittot, lei hui buorre ekonomalaš dilálašvuohta vuovdima váste guliid bivdit. Ain lei buorre lonohallangávpi guliiguin ja gortniiguin. Dát geasuhii olbmuid Finnmárkui, ii dušše Norggas, muhto olles Oarje-Europas. Earenoamáš buorre haddi lei goikeguolis maŋit oasis 1400-logus. Dalle sáhtii oažžut Bergena gávpemárkanis 6-7 kg rohkajáfuid ovtta goikeguollekiluin (Nedkvitne 1988: 42-43). Buorit hattit dagahedje ekspanšuvnna mii jotkkii 1500-logu mielde, ja mii lei bajimusas maŋit jahkečuođi-oasis. Dát dáhpáhuvai vaikko goikeguollehaddi, go buohtastahttá gordnehattiin, hedjonišgođii 1400-logu loahpageahčen juo (Nedkvitne 1988: 44). Sii geat leat govvidan Finnmárkku dáčča álbmotovdáneami 1500-logus, eai leat goitge áibbas ovttaoaivilis. Leat oalle stuora erohusat čielggadusain. Einar Niemi lea árvvoštallan Finnmárkku dáčča ássiid logu 1520:s 2 190 olbmui, ja 1597:s (98:s) leat sus olles 4 590 olbmo. Amund Helland buohtaluslogut leat 2 930 olbmo 1597:s (Helland II 1906: 31). Hellanda mielde livččii dáččaálbmoga lassáneapmi leamaš bajimusas sullii jagi 1567:s ( 3 070) olbmo. (Vrd. ássankártta, fig. 2.1. maŋŋelis.) Niemi oaivila mielde ii lean alimus mearri 66 ovdal čuohtejagi loahpageahčen. Niemi mielde sáhttá maid 1520-21 ja 1567 gaskkas vuohttit oalle stuora erohusaid ássiidlassáneamis Nuorta- ja Oarje-Finnmárkkus. Nuorta-Finnmárkkus lassánii dáččaássiid lohku 91 %:in. Oarje-Finnmárkkus lei dušše 18,6 % lassáneapmi: "Dás oaidnit čielgasit ahte sisafárren Finnmárkui ii lean nohkan. Ássiidlassáneapmi lei ollen Oarje-Finnmárkui olles deattuin ovdal 1520, easkka maŋŋel 1529 ásaiduvve olbmot duođas báikkiide nuortaleappos. Koloniserenáigodat lei bárrahis ain bistime." (Niemi 1983: 94-95.) Govus 2.1: Dáčča ássan 1567:s Gáldu: (Niemi mielde 1985: 116) Niemi lea muđui vuosttaš gii dákkár rehkegiid lea dahkan historjjálaš gáldokritihkain. Su loguid ferte dan dihte eanemusat deattuhit. Maiddái vearrodilálašvuođat čájehit ahte sihke dáččat ja sápmelaččat leat bures birgen 1500-logus. Gaskamearálaš vearromáksu lei namalassii olu badjelis go dábálaš lei gosge eará sajis Norggas. Vuotna-Finnmárkkus mávssii juohke norgalaš vearromáksi 1520:s gaskamearálaččat sullii 9 márkki. Buohtastahttojuvvon vearru eanandoallogiliin Troanddinvuotnagáttis lei sullii 3 márkki ja Lofuohtas ja Viestterállasis sullii 6 márkki. Go mearragátti sápmelaččat 1567:s bohte dánska-norgalaš vearrolisttuide, mákse sii gaskamearálaččat 7 márkki (Niemi 1979: 148). Lei veahá unnit go dáččaid máksu. Sin ekonomalaš nákca 67 ii dáidán leat unnit. Sin máksu han lei várra seammá ollu maiddái sihke Ruŧŧii ja Ruššii, gosa dáččat dábálaččat eai dárbbašan máksit. Dáččat riggo vuovdinguliin. Sápmelaččat oasálaste maid dása, muhto lassin ledje sis vel eará resursat. Bivdu ja guolásteapmi lei eahpitkeahttá eanemus gánnáhahtti. Náhkkehattit han ledje hui buorit (Steckén 1964), ja ledje rabas gávpegeainnut oarjeeuropeálaš gávpevuogádahkii, ja nuorttas Ruošša guvlui (vrd. Hansen 1984). Govvideaddjin lea go "norgga sámivearru" máksojuvvui ruoššaruđain (Holmsen 1977:71). Sihke gávpeguollebivdimii ja johtalussii ledje dasto buorit konjunktuvrrat, mat ledje goappeš čearddalaš álbmogiidda ávkin. Eará riikkat maid atne beroštumi guolleriggodagaide, mii maid sáhtii mielddisbuktit buriid guollehattiid olbmuide, ja dagahedje alla vearromáksima ja riggodaga. Earret eará bođii eŋgelas fanas davás Finnmárkui 1420-logus. Gildosat dása eai oro ábuhan nu olu (Richter Hanssen 1990: 45). 2.3 RESURSAGEAVAHEAPMI JA ÁSSANAVÁDAGAT 68 1500-logu maŋit oasis lassánii dáčča ássan alimus dássái maŋŋel go koloniseren álggii. Dalle sáhttá leamaš dakkár dásis ahte váikkuhii sámiid doaimmaide rittuin. Vaikko sii gal dieđusge dalle nai, nu movt maŋŋel ge, unnit dahje eanet geavahedje riddoguovlluid riggodagaid, sáhttá goitge álbmotásaideami báikeválljema ja resursageavaheami oaivemállen leamaš ahte sápmelaččat geavahedje siseatnamiid ja vuonaid, ja dáččat bivde guliid vuovdima váste iežaset guollebivdobáikkiin sulluin ja mearragáttiin. Dáid iešguđet ássanavádagaid duođašta okta dain hárve dovddus čállosiin mat válddahallet dan guovtti čeardda eallinvuogi ja resursageavaheami Finnmárkkus 1500-logus, ja dan lea čállán Peder Claussøn Friis (1545-1614). Son ii lean gal ieš goasse leamaš Finnmárkkus. Láhkaolmmái Jon Simonsson gii lei leamaš čadnon alimusbismadoibmii Troanddimis lei su gáldu (Vrd. NBL IV 1962: 540-550). Finnmárkku namma, čállá Friis, ii boađe das go dušše sápmelaččat ásset doppe ("Finner"), muhto go mearrasápmelaččat ("Søfinner") ásset buot vuotnagáttiin, ja duottarsápmelaččat, "Fjeldfinner" dahje "Lappfinner", váriin badjelis. Dáinnalágiin šaddá Friis vuosttažin guhte atná doahpagiid mearrasápmelaččat ja várresápmelaččat. Dáin doahpagiin orrot eambbo čanastagat orrunbáikái, ja unnit kultuvra- ja ealáhusheiveheami erohusaide. Oktasašdoaba kultuvrras govviduvvo doahpagiin "finn"- sápmelaš. Dáččat eai ássan seammá guovlluin go sápmelaččat, muhto orro dušše "... Sulluin ja olggumus Njárggain". Son lasihii vel ahte sii elle guollebivdduin ja sis lei soames gussa (Claussøn Friis almmuhuvvon 1881: 396, 397, 404). 2.4 SÁPMELAČČAT, JOHTALANKULTUVRA JA MÁRKANHEIVEHEAPMI Ottara áiggi 800-logu loahpageahčen, ja čuovvovaš čuohtejagiin, atne jáhkkimis sámi siiddat rittuid ja siseatnama riggodagaid ráddjejuvvon guovlluid siskkobealde. Muhtun namakeahtes Finnmárkku-válddahallan 1500-logu loahpageahčen govvida dákkar siidadoalu, dahje johtaleami gaskal riddoguovllu ja siseatnama. Doppe muitaluvvo ahte sápmelaččain ovtta jagis ledje orohagat ("huse og bolige") njealji sajis. Geasset ledje vuotnagáttiin ja sulluin bivdime guliid ja lottiid ja čoaggime moniid, dolggiid ja uvjjaid. Čakčat ledje maid mearabealde ("søesiden"), gos lei vuovdi. Fiertun bivde guliid, muhto dálkin ledje vuovddis ávnnasteame dimbariid fatnasiidda ja stuora lahtaide. Dálvet ledje orohagat meahcceváriin, gos ledje jávrrit ja jogat. Doppe johtaledje bohccuid maŋis ja eará elliid ja lottiid maŋis. Giđđat ledje fas mearabealde ("søesiden") guollebivddus fiertun. Dálkin sáhtte mannat várrái johtalit ja bivdit, dahje dahke fatnasiid (Storm 1895: 232). Dás muitala eanas ain johtalanheiveheami birra. Namuhuvvon oaiveealáhusosiid gálvvut, fanashuksen, bivdu ja guolásteapmi, ledje maid oasit márkanekonomalaš heiveheamis. Galgá goitge várrogas garrasit generaliseret dán namakeahtes čálli válddahallamiid vuođul. Ođđasit dutkamat čájehit iešguđet vuotnavuogádagaide buori heivehanmuni. Porsáŋggu birra muitaluvvo ovdamearkka dihte ahte ii lean makkárge vuođđu ná viiddis johtalanvuohkái go dasa mii lea čilgejuvvon (Richter Hanssen 1986:58). Porsáŋggusápmelaččaid johtalanvuođđun lei čuovvut vuotnadorski mearragáddái giđđat, gos seammás bivde dan dorski mii Bárentsábis bođii gátti guvlui (Richter Hanssen 1990:78). Maŋŋel go dáččat 1200-1300-logus viiddidedje iežaset gávpeguolásteami 69 Finnmárkku riddoguovlluide, sáhttá dat ođđa ekonomalaš vejolašvuođaid buktán sápmelaččaide ávkkástallat dorskeriggodagaid. Dál sáhtte eanet návccaid bidjat bivdit guoli vuovdima váste, ja jođihit guoli haddái mii dagáhii gávpeguollebivddu gánnáhahttin. Okta bohtosiin dás sáhttá leahkit go Bergena gonagasgárdima rehketdoaluin 1520 birrasiid lea čállojuvvon ahte Álttá ja Lágesvuona (Laksefjorden) sámivearru lea mákson goikeguliin, dahje lagabui čilgejuvvon, guolli máid ludde beahcet rádjái 70 ovdal heŋge goikat (Nielsen 1990: 37). Nuppi márkanheiveheami-ovdamearkka 71 gávdnat Várjjatsápmelaččain. 1599:s muitaluvvo ahte stuora oassi sis lei olggumus vuona stuorimus guollebivdinbáikkis, Bierggis (Kiberg), guollebivddus (Niemi 1983: 167). Mearrasámi goikeguliid buvttadeapmi lei nu deaŧalaš ahte dánska-norgga gonagas čálii moaitevaččat ruoŧa gonagassii 1594:s. Son váidalii go muhtun namuhuvvon ruoŧelaš juohke jagi bođii lonuhit mearrasápmelaččain goikeguoli, namuhuvvon gálvvuin. Gávpi dagahii norgga giehmánniid ovdii (Richter Hanssen 1986: 46). Jens Petter Nielsen oaivvilda Álttávuona (Altafjorden) čállosiid vuođul ahte vuotnabivdu lei mearrasápmelaččaid oaiveealáhus 1500-logu loahpageahčen, ja stuoraguolástanáiggi geažil eai dárbbašuvvon šat jahkodagaid mielde johtit (Nielsen 1990: 78). Peder Claussøn Friis namuha maid 1500-logu loahpageahčen sámi gullevašvuođa goikeguollevuovdimii. Son muitala ahte sápmelaččat eai ieža borjjastan Bergenii guliiguin, muhto vuvde dan njuolga gávpeolbmáide (Claussøn Friis, 1881: 404)- dahje nu go leat gullan, vuvde goit dan máid ruoŧelaččat eai oastán. Nubbi mearkan sápmelaččaid márkanheiveheapmái leat vearroolmmošlohkolisttut. Ruoŧa vearroolmmošloguid vuođul 1550 rájes veahá maŋŋelii 1600-jagi oaidnit ahte gávpi lei deaŧalaš. Gálvvut maiguin mearrasápmelaččat mákse vearuideaset, bohte obbalohkái sin resursaguovlluid olggobealde. Lunddolaš čilgehussan dása lea ahte gálvu bođii dohko gávpedoaimmaid mielde (Hansen 1985b: 133). Maiddái siseatnansápmelaččat mákse vearu muhtunráje dihto meari gávpegálvvuin, muhto doppe lei stuorit luondduoassi, dahje eambbo gálvvut máid ieža ledje ráhkadan (Hansen 1985b: 133). Vaikko oaidnit dákkár gávpedoaimma mávssolašvuođa riddo- ja vuotnasápmelaččaid ekonomiijii, ii leat goitge vuođđu navdit johtalan- dahje bivdo- ja guolástankultuvrra nohkan sis (Hansen 1985b: 137). Mearrasápmelaččat ledje ain áŋgiris ja oahppan bivdit. Peder Claussøn Friis namuha earenoamážit njuorjju ja nissu deaŧalaš bivddáhassan.72 Dáid elliid "vuodja" lei deaŧalaš oassin sápmelaččaid beaivválaš biepmus (Claussøn Friis 1881: 404). Mearrasápmelaččain ledje maid olu lojes álddut, main ožžo mielkki, vuoja ja vuosttá. Čakčat dolvo muhtun ráje bohccuin "dáččaide", ja vuvde njuovvanboazun. Maiddái bivde olu gottiid. Orru nu ahte dán bivdui dávjá atne vuođgŋinbohcco 73 veahkkin. Eanas dovddus meahcceeallit namuhuvvojit bivddohassan. Lottiin lei rievssat mávssolaččamus, sihke bierggu ja dolggiid dihte. Bivdu lei dasto okta sápmelaččaid deaŧaleamos ealáhusain. Sii ieža ráhkadedje neavvuid máid dárbbašedje. Earret eará derpe sii ieža njuollagežiid . Mánát oahpahuvvojedje buorren dávgebáhččin unnin juo. Lei heahpat jus bážii deaivvatkeahttá (Claussøn Friis 1881: 406). Dábálaš šibihiin atne gáiccaid, muhto deattuhuvvo čielgasit ahte sis eai lean sávzzat. Vuotnaássi sápmelaččat ledje dasa lássin čeahpes skihpa- ja fanashuksejeaddjit, geat dávjá válljejedje orrut vuovdeguovlluin, sihke ávdnasiid ja boaldámuša dihte. Go vuovddi ledje njáskan ovtta sajes vulge eará vuovddi ohcat. Eanangilvima birra ii lean dalle sáhka (Claussøn Friis 1881: 404). Mii oažžut jáhkkit ahte Peder Claussøn Friis diđii unnit siseatnama sápmelaččaid birra. Siseanan lea ain 1500-logus leamaš unnit eanet amas borjjasteaddji norgalaččaide ja dánskalaččaide, geat ledje su, dahje su diehtojuohkki Jon Simonssona, gáldut. Muitaluvvo goitge ahte bivdu lei nugohčoduvvon várresápmelaččaid deaŧaleamos ealáhus. Sii bisánedje dohko gos meahceelliid gávdne. Muđui ledje sis maid bohccot (Claussøn Friis 1881: 498), muhto sin birra ii leat čállojuvvon ledje go ollu vai unnán, nu go mearrasápmelaččaid birra. Ii čállojuvvo dan ge birra movt dahje jorahedje go obage gávpegálvun, dan máid bohccos válde. Dieđusge eai johtalan nugohčoduvvon várresápmelaččat ge ulbmilhaga duohko deike. Olggobealde ipmirkeahtes olbmui sáhttá goitge orron dáinnalágiin (vrd. 5 kap. boazodoalu birra). 2.5 ČEARDDALAŠ JOAVKKUID GASKAVUOHTA Resursageavaheami oktavuođas lea dárbbašlaš geahččat ledje go eará oasit go ráinnas ekonomalaš oasit, mat čuhce resursageavaheami vuohkái. Lei go ovdamearkka dihte čearddalaš joavkkuid oaidnu gaskaneaset mainnage lágiin mielde váikkuheame? Mii guoská dalá Finnmárkku ássiid gaskavuhtii, lei gávpeoktavuohta goit mearrasápmelaččaid ja dáččaid gaskkas. Oalle sihkkarit oasálaste maid várresápmelaččat dán gávpedoibmii. Muđui ii báljo lean ovttastallan sis Peder Claussøn Friisa čilgehusaid mielde. Daddjo muđui ahte sápmelaččat eai boahtán dákkár báikkiide gos olu olbmot (namalassii dáččat) ledje. Nuppe dáfus eai háliidan ge sin dohko (Claussøn Friis 1881: 404). Soaitá leamaš ággan dat go sápmelaččaid jáhkke noaidut máhttit. Dasa jáhkke nannosit dan áigge. Gáttut sápmelaččaid noaiddástallamiid birra soitet mielde leamaš dagaheame daid oalle mihá sierra orrunguovlluid sápmelaččaide ja dáččaide. Nu lea ge noaiddástallanballu leamaš mielde váikkuheame resursageavaheapmái. Duođaštussan dán ballui bođii ovdan alimus dásis Københámmanis. 1609:s attii Christian IV hui garra gohččojumi Várggáidladni leanahearrái, movt son galggai láhttet sámi noaidevuođa ektui. Čállojuvvo doppe ahte sápmelaččain ja suopmelaččain ("Finske og Lappiske Folk") lei lunddolaš háliidus noaiddástallat. "Nordmæn og andre fromme folk", dahje dáččat ja eará ipmilbalolaš olbmot eai duostan sin lahka orrut. Ja vel unnit duste ásaiduvvat vuonaide gos olu ledje sápmelaččat. Leanahearrá galggai dárkilit čuovvut mielde, ja čielgasit dubmet sin geat gávnnahalle noaiddástallamis. Sii galge dubmejuvvot ja árpmikeahttá goddojuvvot ("uden al Naade aflives." (NRR IV: 300, vrd. maid Nielsen 1990: 107). Nuppiin sániin eai lean dušše ávnnaslaš 74 ákkat, vuosttažettiin iešguđetlágan heiveheapmi márkaniidda ja riggodagaide, mat mearridedje ássanbáikki válljema 15-1600-logus. Ledje eará ákkat maid, olmmošlaš ballu ja gáttut. Boađusin lei goitge ahte Finnmárku dego juohkásii guovtti oassái, čearddalaš "rájiiguin": 1. Dáččaássan olggomus rittuin ja sulluin. Dán ássama vuođđun lei eanas márkanguolásteapmi, ja maid veaháš šibitdoallu. 2. Vuonat ja siseatnamat ledje sámi guovllut, gos bivdu, guolásteapmi, boazodoallu ja eanandoallu lei vuođđun. 2.6 RESURSAGEAVAHEAPMI JA RIEKTEOAINNUT 75 Riektehistorjádutki Sverre Tønnesen (1979) oaivvildii sihke dáčča ja sámi guovllus čielga oainnu dasa ahte vánesresurssaid 76 galge geavahit dušše sii geat beaivválaččat geavahedje guovllu. Dán sáhttit gávdnat maid dálá áiggi gálduin. Muorraávdnasat mat fiervái rivde leat ovdamearkan. Dáčča guollebivdi álbmogii Finnmárkku guorba mearragáttis, ledje muorraávdnasat huksemii ja boaldámuššan bivnnuhat. Álkimus vuohki dákkáriid dábuhit lei fiervvás čohkket daid. Ii leat imaš jus olbmot háliidedje bealuštit dan rievtti. Dákkár ášši bođii hearrárievtti 77 ovdii Oslos 1578:s. Vuollásaččat Várggáidladni leanas ledje riidalan leanahearráin, ja ožžo gonagasa addin sierralágas deattuhuvvot ain (akto)rievtti 78 dán buori geavahit. Galggai ain leahkit nu go lei leamaš ("som gamilt och fund hauffuer verit") (NHD I: 305). Gonagasa addin sierraláhka dáidá sáhttit leahkit buorren ovdamearkan dáččaid ráđđejeaddji riektedovdui 79 . Sin ássanmálle lei eahpečielggas, ja sis lei dárbu oažžut muhtun riggodagaid várjaluvvot guoskevaš guovllus. Jus leanahearrá šattai aktoráđđejeaddjin meara muorraávdnasiid badjel, livččii váttis doalahit dan ássama mii lei ja ođđa ássama vuođđudit. Ovdamearkan mearriduvvon riggodagaid sámi geavahanriektái sáhttá válljet Deanu luossabivddu (vrd. Pedersen 1986:kap. 2.2). Dás govviduvvo dat hui bures. Ruoŧa gáldus sullii 1580:s muitaluvvo go Deanuleagi siidda sápmelaččat bivde Deanus. Miellagiddevaš gažaldat dán oktavuođas lea ahte lei go sápmelaččain aktoriekti bivdit, bivde go iežaset lobiin, vai galge go earáin oažžut bivdolobi. Ovdalis namuhuvvon ruoŧa gáldu lea áibbas čielggas dás. Eai sii máksán makkárge vearu ("Laxeskatt") bivddu ovddas. Baicca muitaluvvo eará vearu birra máid mákse, ja dieđusge lei dat oassin dalá golmmageardán vearuheamis. Luossabivddus ii lean vásedin vearromáksin guđege gonagassii. Jus oktage gonagasain livččii oamastan guollebivdinrievtti, oažžu roahkka jáhkkit luossabivddu ovddas livččii gáibiduvvon vearru. Maiddái dánska-norgga dieđut duođaštit ruoŧa gálduid doallevašvuođa. Nugohčoduvvon mearrasámiolmmošlogu olis 1601:s muitaluvvo Deanus buorre luossabivdu. Vuotnasámit eai bivdán, muhto sii geat orro Deanuleagis bivde (Johnsen 1922: 277). Dás duođaštuvvo ahte mearrideaddjin lei lagasvuohta riggodahkii. Vuoigatvuođaguoddit 80 ledje sii geat orro Deanuleagis njuolggo oktavuođas čázádahkii. Mearrasámiolmmošlogus 1601:s duođaštuvvo maid čielgasit ahte riggodagat ássiid fásta geavahanguovllus ledje mearriduvvon dan gullevaš olmmošjovkui mii dohko gullá. Doppe muitaluvvo go dáččat ledje viggan oasálastit guolásteapmái. Jáhkkimis ledje dan dihte lohpidan gonagassii vearu máksit vai eiseválddiin ožžot doarjaga. Ii vel dat ge ábuhan. Sápmelaččat geat hálddašedje guollebivddu ledje nu vuoimmálaččat ahte sii gilde dáččaid bivdimis. Bivdingielddus ii lean dattege loahpalaš. Bivdolohpi sáhtii addot jus mákse vearu njuolga sápmelaččaide. Sii doalahedje válddi mearridit vearu sturrodaga. Dát lea ovdamearkan dasa ahte sápmelaččain lei mearriduvvon guovllu siskkobealde, mearriduvvon meahcceriggodaga ektui, nu viiddis ráđđenriekti ahte earáid sáhtte doalahit olggobealde. Eará sámi guovllus mas rájit leat Finnmárkui, Davvi-Romssas, leat seammalágan riektedili vuođđočuoggát go Deanuleagis 1601:s. Doppe lei gietti birra sáhka. Håvard Dahl Bratrein guhte lea gieđahallan dan gažaldaga, lea ee. gávnnahan ahte ovdal jagi 1608 orro sápmelaččat gáibideame buot gittiid Skiervvá (Skjervøy) diggerievttis 81 , báikkiin gos lei fásta dáččaássan. Dan dahke čujuhettiin geavaheapmái mii lei áiggiid čađa leamaš (Bratrein 1984: 30). 3. KAPIHTTAL Stáhtapolitihkalaš gaskavuođat 1600-1826 birrasiid. 3.1 NÁŠUNALSTÁHTAID GILVALEAPMI Resursageavaheami oktavuođas leat dieđusge stáhtapolitihkalaš gaskavuođat deaŧalaččat. Makkár stáhtat ledje oasseváldin go geahččaledje sámi guovllu badjel fámu oažžut, ja goas bidje rájiid? Dát han dađistaga šadde hui mearrideaddjin duohta resursageavaheamis. Gehččot dál movt dalá áiggi veardidedje nášunalstáhtaid dili sámi eananguovlluid gilvaleamis, ja makkár dillái maŋimus namuhuvvomat ledje gártan. Peder Claussøn Friisa mielde, gulle 1500 -logu loahpageahčen sihke mearrasápmelaččat ja várresápmelaččat sihke Norgga, Ruoŧa ja Ruošša gonagasa vuollái, ja ledje geatnegahtton vearu máksit buot golbmasii (Claussøn Friis, 1881: 406). Golmmageardán vearromáksin vulggii das, Claussøn Friisa mielde, go okta gonagas ii akto nagodan vuollásis sápmelaččaid bidjat sin noaiddástallanfámu geažil. Gonagasat ledje bággejuvvun juogalágan soahpamuša dahkat dan čađahit. Ruoŧa gonagas lei boahtán veahkehit Norgga gonagasa iežas nuortasápmelaččaiguin, ja ruošša fas bjarmalaččaiguin. Guokte maŋit namuhuvvon joavkku galge leahkit seammá dásis noaidegoansttaiguin go sápmelaččat. Easkka go dan guovtti fámut ledje ovttastuvvon, fertejedje sápmelaččat vuollánit. Historjádutkkis Friisas lei gal maid eará čilgehus sápmelaččaid golmmageardán vearromáksimii, namalassii: ..."Sii háliidedje Ráfi eai ge makkárge Vaši Ránnáriikkaiguin." (Friis 1881:407). Maŋit áigge lea álki válljet dan čilgehusa. Sápmelaččat ledje maid nu mávssolaš vearromáksit, ahte jus oktage gottii sápmelačča, de fertii buhtadusa máksit buot golmma gonagassii (Friis, almmuhuvvon 1881: 407). Dat mii čielgasit dáhpáhuvvá 1500-logu gaskkarájes, lea ahte máŋggat fámut geahččalit vuolláseaset bidjat sámi eatnanguovlluid. Guovddážis rahčamušain lei dálá Finnmárku. Danmárku-Norggas lei unnit eanet fápmu olggumus rittuid badjel. Dáččat geat ásse doppe, gulle Danmárkku-Norgga vuollái go vearromáksima ja eará duopmoválddi 82 birra lei sáhka. Ii dan ge lean Ruoŧŧa ollásit dohkkehan vel 1608:s. Dalle šadde maid Čáhcesullo guovllu dáččat máksit vearu ruoŧelaččaide (Niemi 1983: 204). Vuotna- ja siseatnanássit ledje dušše sápmelaččat. Sii geat lagabus meara ásse, ledje eanas dánska-norgga duopmoválddi vuolde. Earret sin vearrogáibideami, gáibidedje oainnat sihke Ruošša ja Ruoŧŧa vearu sis. Maŋimus namuhuvvon lei maid gáibidišgoahtán vearu, maŋŋel go Norga ja Novgoroda vuosttaš oasis 1300-logus formálalaččat šiehtedje goappeš riikkaide vejolašvuođa gáibidit vearu sápmelaččain Ivgu/Báhccavuona ja Vilgesmeara gaskkas (geahča kap. 1.5). Ovdal vuogáduvvon ruoŧa vearrorehketdoaluid álggaheami 1553:s eai leat makkárge čielga dieđut, dahje leat unnán dieđut dan stuora siseatnanguovllu birra (Smith 1938: 1). Dat mii duođai dáhpáhuvai dalle, lei ahte ruoŧa gonagas bággolonui 83 ovttalágan vearrogáibideami dahje bággema sápmelaččaid guovdu, seammaládje go Bottenvika gávpeolbmát, birkarlat, ovdal ledje dahkan (Smith 1938: 3). Áibbas čielggas lea goitge ahte lei ruoŧa váldi mii čađahii duopmoválddi siseatnamis (Smith 1938: 4), dan muddui go sáhttá olggobealde olbmuid duopmováldin gohčodit go eanemusat oktii jagis finai fáldi 84 doppe. Muhtun osiin siseatnamis lei maid čielga ruošša vearrogáibideapmi dán áigodagas. Dánska-norgga doaibma siseatnamis čájehuvvui ovddemustá vearrogáibideamis mii lei bieđgguid ja hui soaitimis 1500-loahpageahčen (Smith 1938: 101). Duopmováldi ee. sáhkuid gáibideami bokte geahččaluvvui, muhto ii nu garrasit. Lea nappo geahččaluvvon duppálduopmoválddi. 3.2. RIIDU 1600-LOGU BIRRASIID 1500-logu loahpageahčen šattai nášunalstáhtaid gaskavuohta vel heajut. Sápmelaččat bohte dasto vel váddáset ja čavggat dillái go ovdal. 1595:s ledje Ruoŧŧa ja Ruošša Teusinas ráhkadan šiehtadusa gos Ruoŧŧa luobai Guoládatnjárgga gáibideamis, muhto "válddii badjelasás" ruošša boares gáibádusaid oarjjásguvlui. Dán soahpamuša mielde galggai rádji gaskal Ruošša ja Ruoŧa mannat Várjjaga nuorttabealde, nu ahte Ruoŧas galggai rabas geaidnu Jiekŋamerrii. Ruoŧa vearrogáibádus 1595 rájes, Várjjagis oarjjáslulas gitta Divttasvutnii, lei ahte sii galge oažžut 2/3 vearus, ja Danmárku-Norga 1/3. (Niemi 1983: 199). Formálalaččat lei dát šiehtadus ruoŧa politihka vuođđun Finnmárkku luossajogaid ja vuonaid guovdu. Jurdda lei áibbas čielgasit viiddidit ruoŧa fámu. Vástádussan Teusinašiehtadussii gilde dánska-norgga eiseválddit sápmelaččaid dán guovllus máksimis vearu ruoššaide. Maiddái muitaluvvui sidjiide ahte sii eai lean geatnegahtton vearu máksit Ruŧŧii. Sápmelaččaid váttis dilli boahtá earenoamážit ovdan go sii geat rittuin ja vuonain orro, garra nihttimiiguin gielddahalle máksimis vearu Ruŧŧii. Seammaládje nihtte ruoŧelaččat siseatnansápmelaččaid, jus Danmárku-Norgii mákse vearu. Karl 9. ii oppanassiige dohkkehan Danmárku-Norgga vearrogáibidanrievtti siseatnansápmelaččain (Hansen 1985a: IV). Moivedillái vel lassin, geahččaledje maid dasa seahkánan bealit ain bajidit vearuid. Várra jurddašedje stuorimus vearu addit vuoigatvuođa eatnamii ja álbmogii (Johnsen 1922: 104). Vel váddáseabbon dagahii dili dieđusge go Teusinašiehtadus ii lean ratifiserejuvvon dahje dohkkehuvvon bealálaččain ovdal 1609:s ja 1617:s (Hansen 1985a: VIII). Ruošša vearrogáibideapmi jotkui dasto 1602 rádjái, seammás go ruoŧelaš ja dánska-norgga bealli maid gáibidii ruoššavearu. Namalassii sáhtte sápmelaččat dán riidovuloš guovllus vásihit njealjegeardán vearuheami (Hansen 1985a. I , vrd. maid Richter Hanssen 1986: 42). Áigeguovdilis gažaldahkan lea maid man olu vearrogáibádusat oktiibuot dahke. Einar Richter Hanssen lea rehkenastán vearu "dábálaš jagis" sullii 1600-logu álggogeahčen: Sápmelaš guhte mearragáttis ásai, galggai bivdit 857 kg dorski, dábuhit 85 goikeguoli man árvu govččai diiddu 86 , vearu ja eará fásta goluid (Richter Hanssen 1986: 46). Dan áigahaš gaskaomiiguin ja bivdoneavvuiguin lei dat olu guolli. Sullii jagi 1600:s manai Danmárku-Norga siseatnamii. Ruoŧŧa manai mearragáddái, Ruošša ges lei dego gaskadilis go čuoččuhii Deanu "Sámieatnama ja Norgga" gaskkas rievttes rádjin, ja eatnamiid das nuorttas iežas eanamin (Johnsen 1923: 136). Várjjatnjárga gal ii lean dán gáibádusas mielde (Selnes jahkedahton haga: 128). Eará lassiboađusin Danmárku-Norgga ja Ruoŧa riiddus, lei ođđa ja ovdalis amas vearuid geahččalit bidjat sámi ealáhusdoaimmaide. Christian IV han mearridii 1609:s buot "mearrasápmelaččaid dahje várresápmelaččaid" ("Søfinner eller Fjeldlapper") geat geasset bohte váris mearragáddái, máksit riikkavearu 87 ja diiddu. Eai galgan guliid bivdigoahtit ge ovdal leanahearrás alddis dahje fálddiin ožžo lobi. Leanahearrá galggai maid bearráigeahččat ahte sii eai addán ruoššaide eai ge ruoŧelaččaide maide, deinna go "Allatvuohta seammá merrii gullá dušše midjiide." (NRR IV: 299). Dánska-norgga gonagasa čuoččuhusgáibádusa 88 ektui orru iešvuosttaldeaddjin 89 go mearrasápmelaččat galge rikkavearu máksit go mearas bivde. Mearkkašit maid go eará sámi ealáhusdoaimmat, ee. boazodoallu, eai leat mearrádusas namuhuvvon. Dan dihte lea ágga čujuhit ahte eará čállosat atnet sáni "Fieldfinner" (várresápmelaččat) "Søfinner" (mearrasápmelaččat) sajis (NNS III: 246). Jáhkkimis lea dat rievttamus, vaikko Riikkaárkiivvas dieđihit ahte gonagasreive ii várra gávdno šat, muhto nubbehusčálus 90 (originála kopigirji) mii lea gohččuma 91 lagamusas, geavaha doahpaga "Søfinner" (mearrasápmelaččat) (Reive NRA:s, dat. 11.3.1986, Jnr. 790/86. A. 884.157 KS/OJ). 3.3 KNÆREDA RÁFI 1613: s Ee. ledje riiddut sámi guovlluid ráđđejumi nalde dagaheame nugohčoduvvon Kalmarsoađi Ruoŧa ja Danmárkku-Norgga gaskkas. Ráfisoahpamuš dán soađi maŋŋel dahkkui Knæredas 1613:s. Dan rájes álge dálá Finnmárkku rájit duođas ovdanboahtit. 1613 rájes ledje rittut ja vuonat ja lagamus eatnamat siskelis, visot Danmárkku-Norgga vuolde. Sápmelaččat geat ásse dáin guovlluin ledje dasto aivve dánska-norgga vuollásaččat. Sápmelaččat siseatnamis gal ledje ain duppal vearrogáibideami vuolde, muhto ruoŧa duopmoválddi vuolde. Anár lei dasalassin vel ruošša vearrogáibideami vuolde. Arnold Ræstada oaidnu 1613 dáhpáhusaide, lei ahte ráfi Knæredas čulddii oasi riddoguovlluin ja sulluin eret Sámieatnamis ("Lappmarkeniin") (Ræstad 1930-33: 418). Knæreda fári maŋŋel ledje dasto duopmoválddi dilit čielgasat Finnmárkku riddo - ja vuotnaguovlluin, earret dálá Mátta-Várjjagis. Siseatnansiiddaid guovdu ledje ain olu gažaldagat eahpečielgasat. Eahpečielggasvuohta guoskkai oktiibuot 6 sámi siidi nugohčoduvvon "Lulliváris" ("Sørfjeldet") guovllus Várggáidladni leana lulábealde - Finnmárkku mearragáddi. Lulliváris ledje dát siiddat: Guovdageaidnu, Láhpojávri, Ávjovárri (Kárášjohguovlu), Teno ("Juxby"), Ohcejohka ja Anár. Dát guovlu man vuolde lei ee. olles dálá Sis-Finnmárku, lei ruoŧa girkolaš ja máilmmálaš duopmoválddi vuolde 1751 rádjái, muhto sápmelaččat dán guovllus galge maid vearu máksit Danmárku-Norgii seammá áigodagas. "Lullivári" vuosteeanan lei "Davvivárri"- Guoládatnjárga. Dán guovllus ledje olles 14 siidda. Golbma dáin siiddain, Njávdán (Neiden), Báhčaveadji (Pasvik) ja Beahccán (Petsjenga) leat earenoamáš miellagiddevaččat. Dat ledje 1613 ja 1826 gaskkas Danmárku-Norgga (Norgga 1814 maŋŋel) ja Ruošša oktasaš vearroguovlun. Siiddat ledje goitge eanas ruošša duopmoválddi vuolde. Sin eatnamiid váldoguovllut gullágohte Norgii 1826 rádjekonvenšuvnna maŋŋel man Ruoŧa-Norgga gonagas ja ruošša tsára šiehtaiga. Dat lea dálá Mátta-Várjjat suohkan. Ferte deattuhit, daid unnánaš duopmoválddi- ja vearrogáibidan rádjebidjamiid oktavuođas 1613:s guovllus mii dál lea Finnmárku, ahte eai lean dát rájit dálá sátneoaiviliin. Dánska-norgga aktoráđđenguovllus 92 máid viiddidedje vuonaide oktan lagamus várreeatnamiidda, eai lean áibbas čielga rájit sisaguvlui. Dan dihte oaidnit "rádje"-rievdadusaid 1613 ja 1751 gaskal. Čuovvovaš beannot čuođi jagi, 1751 rádjái, eai čađahuvvon makkárge rievdadeamit guovllu olgguldas stáhtapolitihkalaš meriin. Duollet dálle sáhttet geahččalan doaimmaid maiguin áigo gievrudit ain iešguđet stáhta fápmosajádaga 93 . Dábálaččat ii válganan das mihkke. Strategalaš bealis dáhpáhuvai olu, mii jáhkkimis unnidii Ruoŧa ja Danmárkku finnmárkkugažaldaga beroštumi. Go ráfi šattai Roskildes 1658:s han oaččui Ruoŧŧa buot geainnuid máilmmeábiide máid leaččai sávvan. Dan rájes lei olles mearragáddi Svinesunddas Øresundii, ja Skåne birra, ruoŧa guovlu. Jus dánska-norgga eiseválddit leat davvin Ruoŧa várálažžan oaidnán, de goit várálašvuohta unnui dalle. 3.4 RÁDJESOAHPAMUŠ RUOŦAIN 1751:s Ráfisoahpamušaid vuolde 1720/21, maŋŋel stuora davviriikkalaš soađi, unnui Ruoŧa fápmu garrasit. Ruoŧŧa massii ee. viiddis eatnamiid Ruššii, ja lei guhká maŋŋelelii ruošša deattu vuolde. Loahppan dasa lei vel go Ruoŧŧa 1809:s fertii Suoma luoitit Ruššii. Go Danmárku-Norga ja Ruoŧŧa 1700-logu álgooasis šadde fas oalle ovttadássásažžan, sohpe čoavdit soahpameahttunvuođa ráji birra mii juo lei lulábealde. Norgga ja Ruoŧa gaskal galggai maid rádji biddjot sámi guovlluid čađa, gos goappeš stáhtat dassážii leigga gáibidan vearu. Dán geažil šadde váttis meahcceguorahallamat ja šiehtadusat dássážii go rádješiehtadus gárvánii 1751:s, mii dakkaviđe duppalasttii Danmárku-Norgga eatnamiid Finnmárkkus. Stuora oassi dán guovllus gohčoduvvo dál Finnmárkku-duottarin, ja dása gullet dálá suohkanat Guovdageaidnu, Kárášjohka, stuora oassi Deanus, ja oasit goit Unjárggas, Davvisiiddas, Porsáŋggus ja Álttás. Ráhkkananbargguid oktavuođas mat 1740-logus čađahuvvojedje, lei dánska-norgga beali guovddáš olmmoš, majora ja jurista Peter Schnitler, garrasit ávžžuhan Finnmárkku-duoddara Norgga vuollái bidjat. Sus ledje ekonomalaš ja strategalaš oaiveákkat. Ekonomalaš ákkasteapmi lei go norgalaččat doalahivčče akto gávpevuoigatvuođaid gálvvuide máid sápmelaččat ráhkadedje. Strategalaš ággan lei ahte Finnmárku livččii dustenavádahkan 94 gievrrat ránnáid vuostá (Schnitler III 1985: 84). Konkrehta boađusin 1 751 :s lei ahte Ohcejohsiida galggai Ruoŧa vuollái šaddat, ja massii buot eatnamiid Deanu oarjjabealde, ja dat šattai rádjejohkan. Guovdageaidnu ja Ávjovárri (Kárášjohguovlu) šadde Danmárkku-Norgga vuollái. Anárii ii guoskan ieš rádji, muhto Danmárku-Norga ii gáibidan vearu doppe maŋŋel 1751. Loahppa rádjegeassin 95 1700-gaskkamuttos mielddisbuvttii Danmárku-Norgii govda eananbihtá, Sis-Finnmárkku, dego várjaleaddjiguovlun Ruoŧa vuostá. Dan ii báljo livčče nagodan dan earenoamáš sámi ealáhusheiveheami haga guovllus, vuosttažettiin go boazosápmelaččat geavahedje siseatnama duoddaris dálveguohtumin. Gudmund Sandvik lea earenoamážit deattuhan ahte siseatnansápmelaččaid boazodoallu dagahii duoddara Danmárkku-Norgga vuollái, ii ge Ruoŧa vuollái. Son čállá ahte sápmelaččat ruoŧa-norgga oktasašguovllus eai sáhttán boazodoaluin bargat almmá geassejohttima haga mearragáddái. Dan geažil šattai boazojohtin mearrideaddji ággan Finnmárkku-duoddara Norgga vuollái bidjat, ja gullevaš mearragáddeguovlluide eanamin (Sandvik 1980a: 117). Lei dasto sámi geavaheapmi mii dagáhii Finnmárkku-duoddara Norgga vuollásažžan. Sandvik lasiha: " Ja dat berre muitomearkan leahkit buot jurddašeamis eatnamiid ja čáziid birra sámi vuoigatvuođaid oktavuođas maiddái dálá áiggis" (Sandvik 1980a: 119). Ii lean gal dušše siseatnansápmelaččaid boazodoallu mii dagahii Finnmárkku-duoddara Danmárkku-Norgga vuollásažžan 1751:s. Maiddái riddo - ja vuotnasápmelaččat johte boazodoaluideasetguin 1700-gaskkamuttos guhkás siseatnamii dálvet. Nu ledje dat maid deaŧalaččat rájiid bijadettiin. Scnitler gal bealistis álggos juo rehkenasttii guovlluid máid sápmelaččat geavahedje, dánska-norgga rieviduvvon 96 eanamin. Dása guske eatnamat Kárášjoga/Iešjoga birra, ja guovllut 3-4 miilla Máze lullelis (Schnitler III 1985: 159). Vuođđun sutnje navdit dán, lei go boazosápmelaččat, geat sihke duopmoválddi- ja vearrodili dáfus ledje čielga dánska-norgga vuollásaččat, juo geavahedje guovlluid. Dat fertii čuohcán loahppabohtosiidda. 1751 rájes leat Finnmárkkus earret Mátta-Várjjaga leamáš dálá rájit gitta dálá Unjárgga gieldda oarjelulli čihkii. 3.5 RÁDJESOAHPAMUŠ RUOŠŠAIN. 1826 Veahá stuorit guovlu go dálá Máttá-Várjjat lei nu movt ovdalis namuhuvvon, ain nugohčoduvvon "searveguovlun" Ruoššain maŋŋel 1751. Dat ledje Peter Schnitlera dieđuid mielde Njávdán, Báhčaveadji ja Beahccán. Buot dát ledje Várjjatvuona lulábealde. Dáid guovlluid sámit ledje geasset vuotnagáttiin, gos bivde meara ja jogain bivde luosa. Dálvet ledje siskelis, ja elle nu go eará sápmelaččat boazodoaluin ja bivdduin. Ruoššas lei girkolaš ja máilmmálaš duopmováldi doppe. Norga válddii dušše vearu doppe oktan Ruoššain (Schnitler III almmuhuvvon 1985: 69 f.). Eará dieđuid mielde oaidnit ahte dát oktasaš guovlu šattai oalle olu almmolaš mieldečuovvumiin dánska-norgii gullevažžan 1700-logu maŋit oasis. Ii makkárge rievdadus čađahuvvon rádjejearaldaga ektui goitge ovdal go Norga bággejuvvui gonagaslihttui 97 Ruoŧain 1814:s. Buorre oktavuohta gaskal Ruoŧa-Norgga gonagasa, Karl Johan, ja Ruošša tsára ja Suoma stuorafyrstta, Aleksander I, dagahii šiehtadallanvuođu rádjebidjamii dán guovllus. 1826:s čađahuvvui rádješiehtadus. Dan rájes go dát sámi guovlu biddjui Norgga vuollái, leat Finnmárkkus ja Norggas leamaš dálá gustojeaddji nannánrájit. Sii geat fas šadde váttisvuođaide, ledje sápmelaččat geat ledje geavahan eatnamiid guovttebealde ođđa ráji. Seammaládje go 1751 vel viidát rádjebijadettiin, fertejedje maid Mátta-Várjjaga sápmelaččat válljet stáhtaborgárvuođa. Oallugat Báhčaveaji sápmelaččain šadde Ruošša vuollái, muhto vissis mearrái ožžo lassišiehtadusaid bokte sihkkarastit iežaset árbevirolaš ealáhusberoštumiid guovllus mii šattai norgga eanamin. Muhtumat dáin vuoigatvuođain biste measta 100 jagi, dassážii go iešguđet juonalaš vugiid bokte loahpahuvvoje 1920-jagiin (Andresen 1983). 1826 nohket nášunalstáhtaid eananviiddideamit davvin, man boađusin šattai boares sámi ássanguovllu siskkildas juohkin alcceseaset. Lars Ivar Hansen čilge ovdáneami mii čađahuvvui dáinna lágiin: "Davviguovlluid eatnamiid veagaloamasteapmi 98 ja juohkin lei áiggeáddjás doaibma, mii bisttii máŋga čuođi jagi, ja man ruohttasat leat gaskaáiggi rájes, ja das ledje máŋga suksessiiva áigodaga. Mannolaga sáhttá várra juohkit golmma oassái, vaikko áiggi dáfus sáhtte muhtun muddui leahkit badjálaga: -Vuosttaš oasis leat birastahtti stáhtain čuoččuhusat 99 mat -sisttisdollet gáibádusaid ja eavttuid vuoigatvuođaide iešguđet -sámijoavkkuin vearu gáibidit, vaikko sápmelaččat eai adnon albma -vuollásažžan dan guoski stáhtii, dan áiggi -stáhtariektejurddašeami 100 mielde. Nubbi oassi, mas vuosttažettiin -ásahedje hálddahusa, ja girkolaš- ja máilmmálaš duopmoválddi -sápmelaččaid badjel, -earenoamážit girkolaš ekspanšuvnna bokte, -girkuid ja klosteriid huksemiid bokte ja mišuvdnadoaimmaid bokte. -Goalmmát oassi, goas dat vuoigatvuođat ja váldi mii nášunalstáhtaid -bealis dađistaga lei čađahuvvon, sápmelaččaid vearu mávssihit ja -eará duopmoválddit, ohccojuvvojit "sirdojuvvot" dahje -"konverterejuvvot" alimusriektin 1 01 eananguovlluid badjel." (Hansen -1985: I . Go guoská rádjebidjamiidda čujuhuvvo Aarsethii 1989: 43 -ff). Ruoŧa ektui lei Knæredráfi 1613:s oassin proseassas mii loahpahuvvui 1751:s. Ruošša dáfus lea 1826 dan ovdáneami loahppa máid Lars Ivar Hansen dás čilge. 3.6 LAPPEKODISILLA JA RESURSAGEAVAHEAPMI Earenoamáš miellagiddevažžan resursageavaheapmái stáhtapolitihkalaš guovllu ovdaneami oktavuođas gaskal 1613 ja 1826, lea go 1751 rádjesoahpamuššii bođii lassi sápmelaččaid vuoigatvuođaid birra. Dat lei "Første Codisil og Tilleg til Grendse-Tractaten imellem Kongerigerne Norge og Sverrig Lapperne betræffende". Dat gávdno maid ee. Norges traktater I (1967) (Norgga šiehtadusain), ja 1992 rájes lea maid Norgga Lágain 1 02 mielde. Dát lassičálus lea maŋŋel dávjá lappekodisillan gohčoduvvon. Das galggai ollislaččat leahket seammá formálalaš stáhtus go alddis dan rádjesoahpamušas. Dat deattuhuvvo čielgasit soahpamuša 8. artihkkalis, ja kodisilla 30. §:s. Fágagirjjálašvuođas lea dábálaš oaidnu ahte kodisilla dušše galggai sihkkarastit daid boazosápmelaččaid vuoigatvuođaid geat ledje fárren. Lea goitge vuođđu jearrat ii go eará sámi ealáhusdoaibma masa rádjebidjan váikkuhii, galgan sihkkarastot. Ságastaladettiin dán birra, ovdandoallá Sámi vuoigatvuođalávdegoddi vuosttaš oassečielggadusastis, ahte kodisilla 30. §:s , ja dan ráhkkananbargguin, čielgasit boahtá ovdan ahte sámi álbmot galggai várjaluvvot. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi namuha maid ahte dánska-norgga rádjefáldi 103 , Mangelsen, hui garrasit lei deattuhan "Lappernes Conservation":a, sápmelaččaid bisuheami, kodisillain barggadettiin. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi joatká: "Boazodoallu lei dušše okta máŋgga ealáhusvuođus sápmelaš geavahanguovllu siskkobealde, man rádji jugii. Jus sámiide galggai addojuvvot ollesárvosaš suodjalus ja vejolašvuohta ain eallit nášuvdnan fertii sin luondduriggodagaid geavaheapmi gehččojuvvot oppalašvuohtan. Dákkár oainnu čuovvumuššan ferte leat dat ahte ráji rastá olles johtti álbmot lei suodjaluvvon, eai dušše sii geat elle boazodoalus." (NAČ 1984: 18, s. 187). Sámi vuoigatvuođalávdegotti vuosttaš oassečielggadus ii atte goitge čielga vástádusa dasa lei go ášši nu. Topográfalaš dilálašvuođaid geažil Norgga ja Ruoŧa rádjeguora 1751 rájes, lea Finnmárkkus, ja dasto Deanu-/Várjjatguovllus, jáhkkimis buoremus vuođđu vuohttit geavahuvvui go kodisilla eará ealáhussurggiide go boazodollui. Ii gos ge eará báikkis lean ođđa rádji formálalaččat botken nu viiddis riggodatguovllu geavaheami go dáppe. Sámi siiddat jur Deanuleagis masse omd. buot eatnamiid Deanu oarjjabealde. Rádji Norgga ja Ruoŧa (dálá Suoma) gaskal manai dál Skoarrojogas Buolbmágis dohko gos Kárášjohka ja Anárjohka gávnnadeaba, viidáseappot dohko gos Anárjohka ja Skiehčanjohka gávnnadeaba. Bajimusas čuovui rádji Skiehčanjoga. Sihke bivdoberoštumiide, mearra-, jávre- ja luossabivdui, ja guohtumii ja boaldámušdábuheapmái livččii hejot váikkuhan, jus lappekodisilla livččii sihkkarastán dušše boazosápmelaččaid riggodagaid geavaheami nuppe bealde dan ođđa ráji. Leat ge máŋga dilálašvuođa main vuohttá kodisilla mearrádusaid dán guovllus duođas adnon reguleret, dahje sihkkarastit maiddái eará sápmelaččaid vuoigatvuođaid go sin geaid oaiveealáhusvuođđun ledje gáiddusjohttimaŧ 04 bohccuiguin. Čuovvovaš oasis áigut geahččat dan lagabui, oaidnit leat go ákkat doaivut lappekodisilla adnon earáide go boazodoallojoavkkuide. Dákkár ákkaid vuođu sáhttá ee. gávdnat čujuhettiin resursageavaheami čađaheapmái, ja muđui eiseválddiid cealkámušaide (vrd. Pedersen 1986, 1987, 1989). 3.6.1 Gávppašeapmi. § 28 Ovtta sajes lea áibbas čielggas ahte kodisillain áigo sihkkarastit earáid go boazosápmelaččaid beroštumiid, namalassii Ohcejoga sápmelaččaid, geat dál ledje Ruoŧa vuollásažžan, gávpeberoštumiid. Árvvusge gustui mearrádus maid Anára sápmelaččaide, dan dihte go sii gulle hálddašeami dáfus Ohcejohkii. Lappekodisilla 28. § bokte ožžo duođaštuvvot gávpevuoigatvuođaideaset dánska aktogávperivttiin 1 05 . Dat čađahuvvui mearrádusa bokte gos Ohcejoga ássit geat ledje rieviduvvon ruoŧa vuollásažžan ("privative Svenske Undersaatter") rádjebidjamiin, gávppašeami oktavuođas buot dáfus galge norgga vuollásaččaiguin ovttadássásažžan adnot. Dat guoskkai sihke sin iežaset ráhkaduvvon gálvvuide, ja gálvvuide máid aktogávperiekti lei dohko fievrridan. Dat galggai gustot sihke dalle, ja boahttevaš aktogávperiektemearrádusaide, ja dasto vel eará gávpeásahusaide mat boađášedje dohko. Áidna várašupmi ovttadássásašvuođas lei ahte ruoŧa vuollásaččain ii galgan seammá riekti vealggás váldiŧ 06 go dánska-norgalaččain. Luossa lei okta deaŧaleamos gálvvuin mii Ohcejohsámiin lei vuovdimassii. Dalle lei dieđusge hui dárbbašlaš sihkkarastit ahte ođđa rádji ii hehtten sin luossa- ja eará gálvogávppi. Dát gálvu vuvdui hui ollu lagamus aktogávperiektebáikkis Gollesullos (Gullholmen) mii lei Deanodatnjálmmis. Doppe vižže maid eanas gálvvuid máid ieža dárbbašedje. Lappekodisilla 28. § ii lean makkárge oađđi mearrádus. 1791:s muitaluvvo omd. go Ohcejoga ássit rádješiehtadusa bokte ožžo buot gálvvu máid dárbbašedje norgga gávpebáikkiin, muhto eai fal vealggás, dušše duksaruđain (Sund 1791. Åbo Tidning No. 3). Sullii 1790 rájes lea maiddái nubbi girječálli mii gávnnaha ahte § 28 sisttisdoallá earenoamáš ovdamuniid Ohcejohsápmelaččaide, gávppašeami oktavuođas Norggain (Hülphers, 1921: 192). 3.6.2 Stáhtarievttalaš 107 gullevašvuohta Ohcejohsiidda sápmelaččat geat ledje geavahan eatnama guovttebealde Deanu gaskal Buolbmága ja gokko Kárášjohka ja Anárjohka gávnnadeaba, masse nu go juo namuhuvvon buot eatnamiid oarjja- ja davábealde Deanu 1751:s. Sii geat dán guovllu ledje geavahan, galge dan rájes leahkit Ruoŧŧii gullevažžan. Dat boahtá ovdan rádjesoahpamuša 2. artihkkalis. Doppe han lei šiehtaduvvon ahte Ruoŧŧa ja Ruoŧŧa akto ("Eensidig og allene") galggai viežžat buot vearu Ohcejoh- ja Tenosápmelaččain (unna siiddaš máid dávjá logahalle ovttas Ohcejogain). Eanas gáldut čujuhit goitge dasa ahte Deanuleagi sámit, álggos eai mearkkašan nu olu riikkaráji bidjama guovdu iežaset guovllu. Dása oaidnit ovdamearkka sullii 20 jagi maŋŋel go rádjesoahpamuš dahkkui. Dalle ledje dánska-norgga ja ruoŧa eiseválddit ain nággeme viđa namuhuvvon bearraša stáhtagullevašvuođa birra. Ášši fievrriduvvui ruoŧa diggái Ohcejohkii 1770:s, maŋŋel go dánskalaččat ledje čuoččuhan bearrašiid alcceseaset gullat (vrd. Pedersen 1994). Guorahalakeahttá movt ruoŧa ja dánska-norgga bealde formálalaččat ákkastuvvui, lea goitge buorre árta namuhit movt dát, ja eará bearrašat geavahedje luondduriggodagaid. Maiddái 1751 maŋŋel orui geavaheapmi áibbas rádjeváikkuhusaid haga. Sii eaiggádušše (ägare) ovtta meare gittiid, guohtumiid ja guollejávrriid goappašiid bealde ráji. Guohtumiid atne ee. gusaide, sávzzaide ja bohccuide. Sii ledje maid bivdán Jiekŋameara ("Ishafvet"), Deanu ja dieđusge unna jávrrážiid goappašiid bealde ráji. Riektegirjjiš 08 deattuhuvvo ahte sii eai lean boazosápmelaččat, muhto guollebivdi sápmelaččat ("fiskare Lappar"). Dán áššis oaidná čielgasit ahte eiseválddiin ledje váttisvuođat gávnnahit ja čilget daid sápmelaččaid stáhtagullevašvuođa geaidda rádjebidjan lei guoskan. Eatnamiid ja čáziid árbevirolaš áigodatgeavaheapmi 109 guovttebealde ráji dagahii dan. Go njuolgut lappekodisillii guoská, de gávdnat dás čujuhusaid muhtun kodisillamearrádusaide, vaikko ii lean boazosápmelaččaid birra sáhka. Riektegirjjis boahtá ovdan ahte formálalaččat gulle dát bearrašat Norgii, go dálvet orro Deanu norggabealde, dan dihte go kodisilla 4.§:s mearriduvvui ahte sápmelaš gullá dan riikkii gos su dálvevearroeanan lea. Vaikko ruoŧa eiseválddiin ledje ollu ákkat sin goitge ruoŧa vuollásažžan atnit, de čájehuvvo dáinna áššiin ahte stáhtagullevašvuođa 110 mearrideamis lei lappekodisilla áigeguovdilis riekteneavvu 111 , ležže dál boazosápmelaččat dahje eai. Ii sáhte goitge dán ášši vuođul cealkit ahte lappekodisilla sihkkarasttii maiddái eará ealáhusdoaimmaid go boazodoalu nuppebealde ráji. Dán oaidnit dárkileappot go duohta dili geahččat 1751 maŋŋel, go lei sáhka Ohcejoga- dahje Deanuleagisámiid eará árbevirolaš ealáhusain. 3.6.3 Lappekodisilla § 12. Bivdu ja guolásteapmi Formálalaččat soaitá ovddemustá § 12 mii beroštahttá eanemusat go galgá guorahallat man muddui kodisilla guoskkahii rádjesápmelaččaid resursageavaheami mas ii lean boazodoaluin njuolgut dahkamuš. Dát paragráfa guoskkaha fárrensápmelaččaid bivdo- ja guolástanvuoigatvuođaid dan nuppi riikkas. Ruoŧa sápmelaččat ožžo visot vuoigatvuođaid bivdit ja guolástit seammá dásis go norgga vuollásaččat. Norgga beale sápmelaččat ožžo ges seammá vuoigatvuođaid sámieatnamis Ruoŧa bealde. ("Lapmarken paa den Svenske side"). Olggosfárren sápmelaččat buohtastahttojuvvoje riikka iežas vuollásaččaiguin go bivdo- ja guolástanvuoigatvuođaid birra lei sáhka. Eahpečielga čuokkis lea gustui go riekti dušše sidjiide geat bohccuiguin johte ráji rastá. Hui oppalaččat sáhttá várra dadjat ahte ii oro áibbas jáhkehahtti ahte boazu iešalddis galggai vuođđun sápmelaččaid resursageavaheami vuoigatvuođaide. Dan dihte sáhttá dušše duohta geavaheami duođašteapmi 112 muitalit dan. 3.6.4 Mearraguolásteapmi Áššis mas nákkáhalle dan viđa bearraša birra, daddjui ahte sii ledje álo leamaš guollebivdisámit ("fiskare Lappar"), ja ahte sii ledje maid mearas bivdán (vrd. kap. 3.6.2). Dás vuhtto ahte Ohcejohsámiid árbevirolaš mearraguolásteapmi jotkkii ain 1751 maŋŋel. Jus dulko dahje geavaha kodisilla dainna lágiin ahte dušše boazosápmelaččat ožžo vuoigatvuođaid nuppi riikkas, livčče dan vuođul siseatnansápmelaččat geat eai lean boazosápmelaččat šaddan heaitit mearrabivdduset. Dákkár heaitin ii oro čađahuvvon gosge. 1773:s čállá gávpehálddašeaddji 113 Deanus reivve ámtamánnái, mas boahtá ovdan ahte measta buot "ruoŧa" Ohcejohsápmelaččat orrot Gilivuonas (Kjøllefjord) ja Deanu suohkanis guolásteami dihte giđđat ja geasset (14.5.1773. SATØ. FA. Skr.fgvBiA 1772-73. Pk. 39). Sáhttá leahkit hui miellagiddevaš geahččat geavaheami lappekodisilla ektui, ja jearrat soahpá go dat dasa jus dušše boazodoallo-/ johttisápmelaččat ožžo sihkkarastot rivttiid maiddái eará ealáhusdoaimmaide nuppebealde ráji. Dás oaidnit ahte measta buot ("Næsten alle") Ohcejohsámit bivde mearas, ii ge oktage dan gohčodan lobiheapmin. Ii ge gosge dán gáldus muitaluvvo ahte ruoŧabealsiseatnama sápmelaččain ii livčče ollislaš vuoigatvuohta ain bivdit mearas. Gávpeolmmái váidalii dušše go eai máksán diiddu bivddus. Eanasoasi guliin oainnat dolvo dálvemárkaniidda Ohcejohkii ja vuvde goikeguollin. Oktiibuot sáhtte leahkit olles 4 500- 5 000 kg (250-300 våger) máid ain dolvo, mii lea sullii seammá go 20 000 kg njuoska guolli. Ođđasit gáldut orrot maid duođašteame ahte Ohcejohsápmelaččaid vuotnabivdu ii lean mihkke riidogažaldagaid 1 14 . Dán oktavuođas muitaluvvo 1790:s ahte sihke Ohcejoh- ja Anárolbmot geat ledje diiddu máksima vuostá, bivde Deanus ("Ishafvet") juohke geasi. Guollebivdu lei deaŧalaččamus olggosfárrenágga, vaikko sis ledje gal bohccot maid mielde, mat guhto rási mearragáttis (Sund 1791). Okta eará seammaáiggi girječálli deattuha nuppe bealis Ohcejohsápmelaččaid boazodoalu, muhto lasiha ahte muhtumat bivdet mearas "...go lea earenoamáš lohpi sis,..." (särskild tillstånd för denna orten,...) (Hülpers, 1921: 192). Dan maŋit dilálašvuođas sáhttá jearrat makkár eará earenoamáš lohpi dat livččii go lappekodisilla § 12. Ohcejohsápmelaččaid mearraguolásteami oktavuođas sáhttá maid oaidnit ahte goit muhtun báikkiin ledje bistevaš huksehusat, o.m.d. guolleáittit. 1806:s gullat ee. ahte "Kronolensmann Høegmann" eaiggádušai áitti Uhca-Lágesvuonažis (SAK. FA. kpb. 1806. Cronobefalingsmand Westbergii, 28.3.1806). Høegmanna ealáhusheiveheamis ii vuhtto gokkoge ahte son lei boazosápmelaš. Sus ferte dasto leamaš eará riektevuođđu guolástit, ja eaiggáduššat visttiid Lágesvuonas. Lappekodisilla dulkoma mearraguolásteami birra lea pastor Fellman čállán 1851:s. Son orui 11 jagi Ohcejogas, 1820 rájes 1831 rádjái, ja oaččui dan bokte eaŋkildieđuid báhpasuohkana dili birra. ("P.m. i anledning av ifrågasatt gränsespärrning mot Norge". Fellman IV 1906:246 f.). Buohkat geat háliidedje, sáhtte dalle hehttekeahttá mannat vuonaide, earenoamážit Várjjagii, guliid bivdit go dan dárbbašedje. Eai obage biddjon makkárge hehttehusat sidjiide. Son čuoččuhii 115 áibbas eavttuidhaga 1751:s ahte čielgasit sihkkarastojedje ruoŧa sámiid, ja dasto Ohcejoh- ja Anarsápmelaččaid, boares guollebivdinvuoigatvuođat Jiekŋameara gáttis (Fellman III 1906: 252). Sus lei dette boastut go maid oaivvildii dán vuoigatvuođa nohkan 1826:s. Earenoamážit Anáris lei mearrabivdin dássedeabbo go Ohcejogas, Fellmanna bargojagiin 1820-logus. Gos guokte dahje eambbo olbmá ledje viesus, galggai dábálaččat "doaimmalaččamus" meara vuolgit bivdit. Dán dahke Fellmanna oaivila mielde 1751 rádješiehtadusa mielde gos sin bivdinriekti mearas deattuhuvvui (..."fiskerätt i ishafvet (som) dem uttryckligen förbehålles..."). Maiddái eará girječállit Suoma bealde ledje dan oaivilis ahte kodisilla attii oppalaš vuoigatvuođa Suoma sápmelaččaide o.m.d. bivdit Finnmárkku vuonain. Gabriel Rein lei okta sis geat oaivvildedje ahte nugohčoduvvon rádjedahppan 1 16 1852:s dahkkui go norgga eiseválddit eai doahttalan 1751-soahpamuša ja rádjegeassimiid("gränsvärket") suoma sámiid guollebivdinvuoigatvuođaid ektui (Rein 1867: 290., vrd. maid kap. 5.10 rádjedahppama birra). Eanas orru duoŧašteame ahte mearrabivdui man čađahedje ruoŧa/suoma ja suoma/ruošša bealde sápmelaččat geain eai lean bohccot, ii lean rádjegeassin vahágin. Bivdu jotkojuvvui nu go ovdal maŋŋel 1751, ja maŋŋel 1809, go Suopma šattai stuorafyrstaváldin ruošša tsára vuollái. Norgga eiseválddit eai hehttegoahtán bivddu ovdal lagamus logijagiin ovdal 1852 (Vrd.kap. 7.10.1). Jus namuhuvvon mearrabivddus lei formálalaš eaktu, dahje "særskild tillstånd", nu go Hülpers čálii 1790 birrasiid, de ii dáidde sáhttit lappekodisilla mearrádusaid garvit. 3.6.5 Luossabivdu Movt lei dasto luossabivdduin? Dát lei eanemus guovddáš ealáhussan sidjiide geat eai johtalan bohccuiguin. Go ođđa rádji galggai mannat Deanus Buolbmágii ja bajásguvlui, gos oba olu bivde luosaid, de livččii dieđusge mielddisbuktán measta čoavddekeahtes váttisvuođaid jus boares geavahanmálle galggai lihkahallot. Dat nappo ii dáhpáhuvvan ge . Guollebivdu jotkkii nu go ovdal, ja ássit sohpe ee. iešguđet vugiid movt searvebivddu čađahedje badjel ráji, o.m.d. goldima ja golgadaga oktavuođas, mas atne golgadeami ja buođuid. Deaŧalaš lei oktasaš doariš 17 mii juohke geasi čuođi jagi áigodagas sullii 1770 ja 1870 gaskal, measta buođui 118 olles joga vuollelis báikki gokko Kárášjohka ja Anárjohka gávnnadeaba. Oasálaččat bivddus ledje Kárášjohsápmelaččat ja sii geat ásse bajimusas Ohcejoga diggerievtti ruoŧa-suoma bealde, maŋŋel 1809 suoma-ruošša bealde. Sii sohpe 1830-jagiin bidjat oktasaš buođu 119 Anárjohkii, mii lei rádjejohka. Rádjesápmelaččain lei dasa lassin siskkáldas šiehtadus ráji badjel, Buolbmátjoga luossariggodagaid geavaheami birra (vrd. Pedersen 1986, 1988, 1992). Ovdalis namuhuvvon lágidemiin ii čujuhuvvo njuolga lappekodisillii, muhto gávdnat maid gálduid mat čájehit ahte lappekodisilla njuolggadusaidisguin váldui atnui luossaáššiid oktavuođas, vaikko eai lean boazosápmelaččat oasálažžan áššis. Čielgaseamos ovdamearka lea 1800-logu álggogeahčen. Duogážin lei riidu luossabivddu birra gaskal Kárášjohsápmelaččaid ja muhtun Ohcejohsápmelaččaid (vrd. NAČ 1984: 18, s. 188 ja Pedersen 1989: 197 ff). Dánska-norgga fievrriduvvon ákkasteami vuođul orro sii čielgasit dohkkehan lappekodisilla riektevuođđun Kárášjohsápmelaččaid luossabivdui. Sin oaivila mielde lei luossabivdu ráji bakte gullan Kárášjohkalaččaide sihke ovdal ja maŋŋel rádjesoahpamuša. Nu lei dat suodjalussan dán vuoigatvuhtii. Dákkár suodjalanjurdagiin álggos ákkastedje ahte riidu Ruoŧa Ohcejohsápmelaččaiguin galggai gieđahallot kodisilla riektemeannuparagráfa 120 (§ 22) mielde, mii livččii buktán garraseamos dánska-norgga/sámi váikkuheami bohtosii. Áššis bođii duopmu ruoŧa dikkis Ohcejogas 1801:s, muhto duopmu ii dohkkehuvvon go eai lean čuvvon lappekodisilla njuolggadusaid lágariekteolbmáid 1 21 nammadeami dáfus. Ruoŧa duopmár guhte lei riektešiehtadusaid jođihan, biddjui barggus eret go ii lean čuvvon kodisilla njuolggadusaid. Maiddái ruoŧabealde atne dasto lappekodisilla lunddolaš neavvun go riidduid galge čoavdit Deanuleagi sápmelaččaid gaskkas, geat ledje guovtti stáhta borgárin šaddan 1751 rádjebidjama maŋŋel. 1830 birrasiid vuhtto čielgasit ahte lappekodisilla njuolggadusaid galggai čuovvut luossabivdoriidduin ráji bakte. 1820-logus leat muđui dieđut ahte Anársápmelaččat bivde luosaid Kárášjogas guhkkin norggabealde, lagabui čilgejuvvon Bávttajogas. Ii leat veadjemeahttun ahte guollebivddu lobi vuođđu sáhttá lappekodisillas gávdnot (vrd. Pedersen 1986, 4. kap.). 3.6.6 Čoahkkáigeassu. Lappekodisilla Go jearrá sihkkarasttii go lappekodisilla dušše boazosápmelaččaid rivttiid, sáhttá ovddemustá čujuhit go Ohcejohsápmelaččaid gávpevuoigatvuohta váldui mielde lappekodisillii, lea dat čielga ovdamearkan ahte ii dat lean dušše ráhkaduvvon eretfárren boazosápmelaččaid dárbbuide. Oaidnit maid ahte muhtun kodisilla mearrádusain leat adnon guorahallat nugohčoduvvon guollebivdisápmelaččaid dahje dávjá gohčoduvvon johkasápmelaččaid ("Fiskarlappar") stáhtagullevašvuođa. Muđui lei geavatlaš dilli mearraguolásteamis ahte buohkat Ohcejogas ja Anáris geat dan háliidedje, besse bivdit lagamus vuonain, norgga eiseválddiid vuosttaldemiid 1 22 haga. Dás leat maid áššit main vuohttá ahte lappekodisilla, várra earenoamážit dan § 12, leat lobalašvuođa 123 vuođđun leamaš. Jus vuosttalda ja dadjá siseatnansápmelaččaid guolásteami soaitit leamaš árbevirolažžan, muhto ii regulerejuvvon geavaheapmin, ferte nuppe bealis muitit ahte dákkár geavaheapmi galggai nohkat dan nuppi riikka guovllus, jus ii lean lappekodisilla mearrádusaid vuođul. Go guoská luossabivdui, čájeha luossariidu Kárášjoga- ja Ohcejoga dáloniid gaskkas 1799-1808 jagiin, ahte norgga eiseválddit sihke ámtta- ja ráđđehusa beales atne rádješiehtadusa (lappekodisilla) vuođđun Kárášjohkalaččaid joatki hehttekeahtes bivdovuoigatvuođaide Deanus. Kodisilla riektemeannumearrádusat ledje maid dán ášši oassin eiseválddiid áššemeannudeamis, sihke Københámmanis ja Stockholmmas. Ruoŧa bealde bijahallui duopmár barggus eret, nu go muitaluvvon ovdal, go ii lean ollásit čuvvon kodisilla njuolggadusaid, go dán áššis bođii duopmu Ohcejoh-dikkis. Obbalohkái vuhtto čielgasit ahte Deanuleagiguovllus lea lappekodisilla geavahuvvon máŋgga sajes, ležže dál ášši oasálaččat boazosápmelaččat dahje eai. Dás vuhtto máŋgga sajes ahte lappekodisilla sihkkarasttii stuorit joavkku beroštumiid go dušše johtti boazosápmelaččaid. Dan dihte ledje váikkuhusat resursageavaheapmái rájiid rastá. Boazosápmelaččaide lei kodisilla áibbas deaŧalaš. Ovdal 1854 lei lappekodisilla áidna oppalaččat čállon riektegáldu mii gieđahalai sin riektedili (Jebens 1986: 217). 4. KAPIHTTAL Ealáhusat ja álbmotdilálašvuođat, 16- ja 1700-logus Dálá Finnmárku vuođđuduvvui áigodagas 1600-álggogeahčen 1826 rádjái. Fylkka rájit biddjojedje Knæredráfi bokte 1613:s, Ruoŧa rádješiehtadusa bokte 1751:s ja Ruošša rádjesoahpamuša bokte 1826:s. Stáhtapolitihkalaš diliin čađahuvvojedje nappo hui stuora rievdadusat. Ássiide guoski dilit rivde unnimusat seammá ollu. 1800-logu rádjái lei dilli nu ahte dáččaid lohku njieiai. Sápmelaččat lassánedje (geahča govvosa 4.1 vuolábealde). Dasa lassin bohte kvenat 1700-logus, geaid logu eat dieđe. Ássiid dilálašvuođa rievdadusat dáhpáhuvve buohtalaga resursageavahemiin. Dáččaid ealáhuseallimis lei gávpeguolásteapmi ain deaŧaleamos doaibma, muhto sii maid dađistaga ássagohte bieđgguid ja šibitdoallu šattai deaŧaleabbo. Sápmelaččaid bivdoservvodat maid báidnui, ja rievddai nu ahte muhtumat bargagohte bohccuiguin maiguin johte, earát fas geavahedje eanet áiggi šibitdollui ja guolásteapmái. Olu sápmelaččat barge lotnolasat buot namuhuvvon ealáhusaiguin. 1700-logu álggu dovdomearkan lea vel go ođđa čearda bođii searvái resursagilvui, namalassii kvenat. Sis lei muhtun muddui veahá eará ealáhusheiveheapmi go dáččain ja sápmelaččain. Finnmárkku iešguđet čearddalaš joavkkuid demográfalaš ovdáneapmi. 1567-1910 Sápmelaččat Dáččat Kvenat Govus 4.1: Finnmárkku iešguđet čearddaid demográfalaš ovdáneapmi. 1567-1910. Logut gusket iešguđet čearddaide dánska-norgga duopmoválddi vuolde. (Ovdal 1613 lei buot sápmelaččaid duopmováldedilli oalle eahpečielggas). 1751 rádjái gustojit logut dušše vuotnaássi- ja riddoássi sámiide (earret dálá Mátta-Várjjaga). Obba siseanan šattai dánska-norgga aktoráđálaš allatvuođa 124 vuollái 1751:s. Govas oaidnit dán das go sápmelaččat lassánedje olu. 1826:s šattai Mátta-Várjjat norgga aktoráđálaš allatvuođa vuollái. 1835 rádjái rehkenastojedje sápmelaččat ja kvenat oktan. Kvenaid lohku gal lei oalle unni dassážii. Dáčča ássiid logu heajos ovdáneapmi váivvidii dánska-norgga eiseválddiid hui sakka. Dáčča ássiid logu njiedjan lei eahpitkeahttá áittan formálalaš eananvuoittuide máid muđui ledje ožžon. 4.1 MÁRKANGUOLÁSTEAMIS HEDJONIT KONJUNKTUVRRAT 1600-LOGU 4. RÁJES. DÁČČA HEIVEHEAPMI RIEVDÁ. VUOSTELASVUOĐAT SÁMI ÁSSAMIIN. Dáčča-ássit Finnmárkkus ledje čoahkkanan guollebivdobáikkiide olles vuosttaš koloniserenáigodagas. Nu lei dilli 1500-logu loahpageahčen ain. Dan dihte lei dát álbmot hui rašši go lonohallandilálašvuođat rievddadedje guoli ja ealiheapmái dárbbašlaš gálvvu dáfus máid oastit šadde - dahje nuppiin sániin hui rašši heajos guollehattiid áigge. Guollebivdoolbmuin lei dušše guolli luohtehahtti gávpegálvun. Guollebivdi lei áibbas stuoragávpeolbmáid hálddus. Dan birra čállá Alf Kiil eambbo (Kiil, vuođđologu 125 haga). Dat šattai bahča duohtavuohtan Finnmárkku dáčča ássiide, go lonohallandilli gaskal gortni ja guoli issorasat hedjonii 1500- ja 1600-logus. Hattit hedjonišgohte 1500-logu álggu rájes juo. Dan jahkečuođi vuosttaš oasis sáhtii goitge oažžut 3 kg rohkajáfuid juohke goikeguollekilu ovdii. Jahkečuođi maŋit oasis lei gahččan 1,9 kg rádjái, ja 1600-logu loahpageahčen lei vel heajut lonohallandilli, 1,4 kg. (Nedkvitne 1988:42). Seammá dilli lei eará gálvvu dáfus, ovdamearkka dihte sáltti (Kiil vuođđologu haga: 10). Guolis lei njuolgut olu unnit árvu go ovdal. Diehtogirjjiin norgga ekonomalaš historjjá birra gaskal 1500 ja 1850, čujuhuvvo maid ahte sii geat eanemus ledje gávpeguolásteami duohken, sidjiide čuhce hedjonan konjunktuvrrat garrasepmosit. Dan dihte unnui ássiidlohku riddoguovlluin olu báikkiin Davvi-Norggas. Lofuohtas ja Viestterállasis almmotge dušše gaskaboddosaččat unnui olmmošlassáneapmi. Dát čilgejuvvo dainna go doppe ledje heajos guollehattiid áigge dohkálaš eanandoallovejolašvuođat, nu ahte dietnasat bohte ovttaide. Áibbas davvin riikkas lei ealáhusvuođđu eambbo ovttageardán. Dan dihte čuzii dáidda servvodagaide garrasepmosit (Dyrvik, j. ea. 1979: 26). Vaikko lei ge veaháš šibitdoallu dáččain Finnmárkkuvuonas juo ovdal 1600-logu heajos konjuktuvrraid áigge, orru goitge čielggas ahte dál šattai bággu eará ealihanvejolašvuođaid gávdnat (Nielssen 1985: 116/119). Dát mielddisbuvttii muhtun rievdádusaid dáčča ássanmállii. Muhtumat guđđe Finnmárkku, ja sii geat báhce, ohcagohte eará ealáhusaid. Šibitdoallu lei dábálaččamus. Eananriggodagat boares guollebivdobáikkiid olggumus mearragáttis ja sulluin eai lean dattege nu buorit. Dan dihte ledje vuonat bivnnuhis guovllut (Nielssen 1984a: 102). Dáčča ássan šattai eambbo dábálažžan maiddái siskelis vuonain. Dán rievdadeami ja daid riidduid birra mat bohciidedje diehtit mii eambbo, go buohtastahttit Finnmárkku riddoguovlluid vuosttaš koloniseremiin 1300-logu rájes maŋás (vrd. kap. 2.2). Čielgaseamos ovdamearkan dasa mii gávpeguolásteami heajos konjuktuvrraid boađusin lei, lea várra Álttávuonas (Nielssen 1984a). Doppe viiddui dáčča ássan siskelii vuonain go ovttage eará vuotnaguovllus dan áigge. Dáinnalágiin mannagođii jagiin maŋŋel 1610, goas Ákšovuotna (Øksfjord) lei Álttávuona lagamus dáčča ássanguovlu (Nielssen 1984a: 102). Vuotnasápmelaččain ledje maid šibihat, mii mielddisbuvttii duohta resursagilvvu guovlluin gos sápmelaččat ledje aktoráđálaččaŧ 26 leamaš ovdal. Dáčča ássan oainnat bođii guovlluide mat dassážii ledje leamaš sámi guovlun. Lei seammá go: "... dáččat bohte sápmelaččaid sadjái álbmogin oalle olu deaŧalaš ássanguovlluin". Álttávuotna 1600-logus lea buorren ovdamearkan. Doppe ledje hui unnán dáččat sápmelaččaid ektui, muhto sii nagodedje: "... dáppe maid nu go muđui ge alcceseaset rievidit buoremus orrunbáikkiid áigá juo." (Nielssen 1984a: 101). Go galgá čilget dáčča fárrema Álttávutnii, ferte maid muitalit politihkalaš historjjá. Ruoŧa riidduid oktavuođas, ja Kalmarsoađi oktavuođas, huksegohte 1611:s ladnerusttega Ladnesullui (Årøya). Juste 1611-12:s namuhuvvo maid Ladnesuolu maŋimus geardde sámi ássanguovlun. Dat 7 sámi bearraša geat ásse doppe, bággejuvvojedje árvvusge fárret (Nielssen 1984a: 101). Dáid konkrehta dieđuid vuođul oaivvilda Alf Ragnar Nielssen ahte máŋga ášši dagahedje dáččaássama viiddideapmái: "...dáčča ássamis sihke Dálbmeluovttas (Talvik) ja Ladnisullos ledje njuolga čanastagat "Altenhus ladnái". Ladni ceggejuvvui suodjin ruoŧa gáibádusaid vuostá Álttá sámivutnii, ja jáhkkimis oidne eiseválddit dáčča ássama vuonas vejolaš suodjalussan vejolaš ruoŧa gáibádusaid vuostá maŋŋel. Dáččat leat sihkkarit ávžžuhuvvon vutnii ásaiduvvat, ja dan dihte sáhttit dadjat Álttávuona dáčča koloniseremis leamaš sihke politihkalaš ja ekonomalaš ákkat." (Nielssen 1984a: 104). Ássanbáikkit ovdal jagi 1600 Ođđa ássanbáikkit 1600-1620 Govus 4.2: Kárta čájeha Finnmárkku vuonaid dáčča koloniserema áigodagas 1600-1620 Gáldu: (Nielssena mielde 1984a: 102) 1600-logu mielde ledje máŋga riekteášši dan dihte go dáččat válde sámi ássanguovlluid siskkit Álttávuonas. Boađusin dáin áššiin lei dávjjimusat ahte sápmelaččat vuoittahalle, ja masse boares rivttiideaset guovllus. Riektegirjjiin dattege eai leat sin ákkasteamit ja riekteoainnut (Nielssen 1990: 124). Lea čielggas ahte gaskal 1600 ja 1620 dáhpáhuvai olggut guovlluin eanas Finnmárkku stuorit vuonain, prinsihpalaččat seammá go Álttávuonas (vrd. gov. 4.2 bajábealde). Dáin báikkiin eai lean ladnerusttegat dahje sullásaččat. Čilgehussan ferte dasto leahkit ahte riddoguovlluid hedjonan ealáhusdilálašvuođat bággejedje muhtun ráje dáčča ássiin sámi aktoráđđenbáikkiide. Vaikko rievdadedje ealáhusaid stuorit šibitdoalu guvlui, dan dihte go guollebivddus ledje heajos konjunktuvrrat, de čájehuvvo ahte dat ii goitge nagodan doalahit dáčča ássama ovddeš dásis. Márkanguolásteami dilli hedjonii vel eambbo 1600-logus. 1630 birrasiid šattai dilli earenoamáš váttis. Finnmárkku guolásteaddjit šadde máksit 10 voaga (1 våg: 17,95 kg) guoli ovtta jáfofárpala ovddas. Dušše golbmalot jagi das ovdal mákse 3-4 voagain seammá meare jáfuid. Juste dáid jagiid bihko ge nealggi 127 muhtun diggebáikkiin Finnmárkkus (Nielssen 1985: 123). 1600-logu mielde bisanii jáfofárppalhaddi 5-7 guollevoagai, mii lei sullii beali eambbo go máid mákse ovdal heajos áiggi. Čáhppesjagit guollebivddu guovdu eai buoridan dili. Dát váikkuhii olu máŋgga dáfus: "1630 maŋŋel šadde guollebivdit davvin heajumus vearromáksin stáhtii, vaikko ovdal ledje eanemus vearu máksán. Dán vuođul sáhttit dadjat ahte šattai čielga ekonomalaš hedjoneapmi, ja eallindilálašvuođat fertejit maid hedjonan. Dát ođđa dilálašvuohta bisttii čuohtejagi lohppii ja maid 1700-logus." (Nielssen 1985: 123). Eanas ámmátolbmočilgehusain 1 28 gávdnat váidalusaid ahte dát dilálašvuohta lea dáčča guollebivdiid láikodaga geažil. Liikká čájehit ođđa dutkamat ahte juohke guollebivdi nammii lassánii buvttadeapmi 1600-logus. Buvttadeami lassáneapmi ii lean dattege doarvái stuoris vástidit heajos hattiid. (Nedkvitne 1988: 124/125). 4.2 EARENOAMÁŠ DOAIMMAT. "FINMARKENA BAJÁSČUOŽŽILEAPMI" Dáčča ássiid logu njiedjan lei guovddášeiseválddiid oainnu mielde nu duođalaš ahte 1600-logu maŋit oasis gávnnahedje dárbbašlažžan áibbas earenoamáš čađahemiid lasihan dihte dáčča ássiid. Dát doaimmat ledje vearromáksinbeassan, militearbálvalusas beassan sidjiide geat fárrejedje Finnmárkui, láhkarihkkuid sáddet dohko, jna. Velggiid maid čálle vulos. Ovdal vealgevulosčállimiid 1685:s lei dilli nu ahte eanas Finnmárkku dáččat eai nagodan máksit velggiideaset. Ássiid lohku lei vuođđun doaimmaid álggaheapmái. Logut čájehedje ahte dáčča vearromáksiid lohku lei unnon 561:s 1567 rájes gitta 378 olbmui 1678:s (Helland II 1906: 29). Dain maŋimusain ledje olles 117:s fárren Finnmárkui jagiin 1671-79 (Tronstad 1981: 15). Adelaer-olmmošlohku 1690:s čájeha seammá dili. Olles 72% norgga vuoigatvuođaolbmáin 1 29 ledje dalle riegádan ámtta olggobealde (Niemi 1983: 245). Dánska-norgga duopmoválddi guovllus riddo- ja vuotnaguovlluin lei sámi vearromáksiid lohku sturron 154:s 225 rádjái 1567 rájes 1678 rádjái (Helland II 1906: 29). Ruoŧa duopmoválddi vuloš guovllus siseatnamis orro goit dušše sápmelaččat, muhto eai leat čielga logut sis. Ámmátolbmuid olu muitaleamit Finnmárkkus 16- ja 1700-logus addet maid duođalaš gova Finnmárkku heajos áiggis dalle. Buot dáin ámmátolbmočilgehusain leat unnit eambbo bures jurddašuvvon árvalusat movt sihkkarastit "Finmarkena bajásčuožželeami", dahje doaimmaid mat mielddisbuktet fásta dáččaásaiduvvoma Finnmárkui. Sundi Knag ja ámtamánni Lilienskiold leaba 1600-logu loahpageahčen guovddáš olbmát dán oktavuođas. Dan seammá leaba Thomas von Westen ja Peder Harboe geat 1700-logu vuosttaš oasis attiiga girkolaš osiid ságastallamii "Finmarkena bajásčuožželeami" birra. Muhto olu árvalusat eai boahtán dattege ovdal sullii 1700-logu gaskkamuttos. Dat mii várra lea deaŧalaččamus dain lea Schnitlera "7de volumen", mas earenoamáš vuđolaččat ja čielgasit válddahallojit Finnmárkku dili sivat ja movt buoridit dili (Schnitler III, almmuhuvvon 1985). 1750-logus čálii Collett čielggadusa Finnmárkku birra (Collett 1757). Das boahtá čielgasit ovdan ahte dánska-norgga eiseválddiin lei váivahuvvanágga dáčča álbmoga lassáneami ektui Finnmárkkus. Dása várra heive lasihit ahte jus ámtamánni 130 oaidnu Finnmárkui lei dábálaš oaidnun muđui Danmárku-Norggas, de ii lean imaš jus lei váttis dássedis dáččalogu doalahit doppe. Dánskalaččat ja lulli-norgalaččat eai sáhttán Colletta oaivila mielde : "...leahkit duhtavaččat diekkár Eatnamiin ...". Europeálaččat eai livčče duostan ("skrækkes") doppe orrut, jus fal ii livčče hui gánnáhahtti sidjiide (Collett 1757: 80). Maiddái Colletta maŋisboahtti, Gunder Hammer, čálii vuđolaš čielggadusa Finnmárkku dilálašvuođa birra, namalassii "Historisk Underretning om Finnmarkens Handel" (čállon 1763, almmuhuvvon 1835). Dasto bohte čilgehusat dáin: Paus (sullii 1760), Garman (1784) ja Heiberg (čállon 1784, almmuhuvvon 1800). Čuohtejagi áibbas loahpageaži rájes heive vel ámtamánni Sommerfeldt namma ráidui (1799-1800). Doaibmagottit nammaduvvojedje maid duos dás, dilálašvuođaid guorahallat ja buoridanevttohusaid gávdnan dihte. Symptomatalaččat eai bargagoahtán ovdal 1600-logu loahpageahčen, Lindenow-doaibmagoddi 1685:s, ja Adealer-doaibmagoddi 1690:s. Soai goappešagat guorahalaiga dilálašvuođaid báikkis, muhto 1700-logu doaibmagottit čohkkájedje eambbo guovddážis duppalmonarkijas. Berre namuhit go Finnmárkku-doaibmagoddi ain 1826:s doalahii boares doahpaga "Finmarkena Bajásčuožželeapmi". Ámmátolbmuid jurdagiid ja doaibmagottiid vuođul bidje johtui maŋit oasis 1600-logus doaimmaid sihkkarastit (dánska)-norgga álbmoga ássama Finnmárkui. Doaimmat ledje sihke bahádahkkiid rádjat dohko ja iešguđet bálkáhanvugiiguin ja subsidieremiin olbmuid oažžut dohko. Deaŧalažžan dan oktavuođas lei militearbálválusas beassan, ja vearus beassan. Finnmárku šattai ge Lulli-Norgga ja Danmárkku vealggáiduvvon olbmuid friddjabáikin. 4.2.1 Finnmárku rádjanbáikin 1 31 Demográfalaš dilálašvuođa rievdan lei jáhkkimis njuolggo sivvan go eiseválddit rievdadedje oainnuideaset dasa ahte Finnmárkku geavahit rádjanbáikin Danmárkku ja Lulli-Norgga olbmuide geaid eai šat fuollan doppe. 1630-logus ii leat jáhkkimis šat leamaš jur heahti dáčča ássiid logus. Dan áigge galge ges olbmot Finnmárkkus geaid golgolažžan gohčodedje, sáddejuvvot Danmárkui, ráŋggáštusbargui Bremerholma mearramiliterrii Københámmanii (Juel 1891: 328/29). Moaddelotjagi maŋŋel lei eiseválddiid oaidnu rievdan áibbas. 1667:s evttohii o.m.d. ámtamánni ásaiduhttit Finnmárkku Bergen-soalddáhiiguin, ja sihke nuorra nieiddaiguin ja bártniiguin geat bohte ráŋggáštusviesus Københámmanis (Helland II 1906: 67). Stuorimus rievdadusat goanstadoaimmaiguin lasihit dáčča ássama eai boahtán ovdal 1670- ja 80-jagiin. 1680:s bivde Bergengávpeolbmát ahte sii geat mieđihedje fárret Finnmárkui ja ássat doppe 5 jagi, galge beassat soalddátbálvalusas. Eará sávaldat sis lei sáddet golgolaččaid ja gievrras láikkes gearjideddjiid Bergenladni leanas Finnmárkui, gos galge geatnegahttot ássat 5 jagi (Tronstad 1981: 27). 1681:s nammaduvvui ge Finnmárku rádjanbáikin , go "gearjideaddjit, golgolaččat ja roavva bahádahkkit" galge sáddejuvvot dohko. (Tronstad 1981: 37). Amund Helland lea dan birra dadjan ahte "Jurdda deavdit Finmarkena buotlágan ruskkaiguin..." ollášuvai (Helland II 1906: 67). Maiddái militearbálvalusa hárrái ožžo sii geahpádusaid geat bohte Finnmárkui ja ásse doppe unnimusat 5 jagi. Sii besse soahtevehkii čáliheamis, muhto eai mearavehkii gal (Tronstad 1981: 37). Gávpenjuolggadusaŧ 32 geatnegahtte sáddet nu ja nu olu olbmuid Finnmárkui. Gávpenjuolggadusat lohpidedje maid árpmu 133 vealggáiduvvon olbmuide jus ásaiduvve dohko. Ámtamánni Collett, guhte 1750-birrasiid anii ovddasmorraša lulliguovllu olbmuiguin deavdit Finnmárkku, fertii váidalemiin dadjat ahte muhtun doaimmat mat báhpira nalde gávdnojedje, eai dattege lean doaimmas. Ee. ii lean čađahuvvon mearrádus sáddet Bergena ja Troanddima ámmátguovllu olbmuide geat dubmejuvvojedje nuskošeami geažil "udi de forbudne led"), Finnmárkui ásaiduvvot ("peuplere") ávdin guovlluide (Collett 1757: 60). Sus maid lei, nu go eará ámmátolbmuin, ovddasmoraš oahpahit nissonolbmuid duddjot. Københámmana ráŋggáštusviesu giddagasolbmot sáhtte gaskaoapmin leahkit nissonolbmuid oažžut dohko geat máhtte botnit, gođđit ja čuoldit, oaivvildii son. Muhto son goitge balai daid šaddat heajos ovdamearkan ássiide. Dan ledje vásihan ovdal (Collett 1757: 61). Eai lean dušše olbmot geain eai lean nu roavva bahádagut geat Finnmárkui galge sáddejuvvot. 1751:s mearriduvvui o.m.d. ahte agibeaivái dubmejuvvon fáŋggat goappeš sohkabeliin, Dánskalaččat, juohke jagi galge sáddejuvvot Finnmárkui gávpesearvvi fatnasiin veahkehan dihte deavdit Finnmárkku ("til hjelp at peuplere"). Nuppe jagi juo dadje guovddáš eiseválddit ahte eai ábuhan sáddet beare olu fáŋggaid dohko. Soite álgán jurddašit sosiála birrasa birra dan báikkis gosa fáŋggat bohte. Rádjamat Finnmárkui orrot nohkan 1780-jagiin, muhto earenoamášnjuolggadusat Finnmárkku rádjanguovlun geavahit nohke easkka kriminallága bokte borgemánu 20.b. 1842. Doppe ledje ge 28. kapihttalis, 12. §:s, ollásit čállojuvvon dat eatnat njuolggadusat Finnmárkku birra bahádahkkiid rádjanguovlun (vrd. Wessel Berg 1847, ohcansátni: Finmarken). 4.2.2 Dáččat besse vearus Ekonomalaš veahkkedoaimmat ja subsidiat adnojuvvojedje várra ávkkáleabbon go bággodoaimmat. 1671 rájes besse o.m.d. dáččat geat fárrejedje ámtai, vearromáksimis 6 jagi (Tronstad 1981: 12). Dát gal sáhttá bures váikkuhan sisafárremii. Dárkilis dutkan Čáhcesulloguovllus, goit čájeha doppe váikkuhan nu (Niemi 1983: 246). Eai dat guhtta vearrobeassanjagi sisafárrejeddjiide lean doarvái, eai goit go guoská bistevaš dahje stuorit dáččaássama Finnmárkui oažžut. 1680:s ákkastedje Bergena gávpeolbmát ahte earenoamážit dálke- ja ilbmedilálašvuođat dagahedje váttisin dáččaid oažžut Finnmárkui (Tronstad 1981: 25). Dan dihte árvaledje sii ahte eai dušše sisafárrejeaddjit, muhto maiddái sii geat juo ásse Finnmárkkus, galge beassat vearus ja ledingas (Tronstad 1981: 26). Buot dáččat Finnmárkkus besse dasto dábálaš vearus ja ledingas 1681 rájes (Tronstad 1981: 36). Dán vearrobeassama eai dahkan formálalažžan alimus dásis Københámmanis ovdal 6 jagi maŋŋel (Tronstad 1981: 147) 1691 rehkenasto goitge dábálaččat jahkin go loahpalaččat mearriduvvui dáččaid ja sápmelaččaid gieđahallat guovtteládje vearrooktavuođas. Sápmelaččat eai ožžon makkárge earenoamáš ovdamuniid. Mearrasápmelaččat jotke máksimis sin dábálaš vearuid, nu go lei mearriduvvon vearroreivves cuoŋománu 10.b. 1611 (NNR IV: 429 ff). Dan mielde galggai juohke ollesvearromáksi sápmelaš máksit 2 riikkadálera, mii lei rehkenaston sullii 4 guollevoagan (1 voaga lea sullii 18-19 kg). Sápmelaččat šadde maid máksit ledinga. Dat lei mearriduvvon gonagasreivves geassemánu 10.b. 1614, 1 voagan ja 16 mearkka guollin juohke ollesvearromáksi sápmelažžii (NRR IV: 1529). Ledinga bođii dalle Ruoŧa ja Ruošša vearu sadjái, mii mearrasápmelaččaid guovdu nogai jagiin ovdal 1614 (NRR IV: 1529. Vrd. maid kapihttal 3.3.). Dáččat mákse gal nugohčoduvvon rievtti, mii lei sullii bealli olles vearus. Muhtun guovlluin goit lei dábálaččat vearu vuolidit go rievtti. Máksámušat eai goitge lean rievttalaččat juhkkojuvvon, vaikko 1700-logu maŋit oasis šattai juohkin eambbo riekta muhtun ođđa doaimmaid bokte (Richter Hanssen 1990: 103). Vearromáksima vealáheapmi bisttii gitta vearroláhka "Lov angaaende Skattevæsenet..." borgemánu 26.b. 1883 (§ 9) mearridii dađistaga heaittiheami. Maiddái dát láhka duođaštii Finnmárkkus-riegáduvvon dáččaide ain vearrobeassama. Dasa lassin adde vihtta jagi vearrobeassama sidjiide geat ásaiduvve ámtai. (Gudmund Sandvik lea čállán oppalaš geahčastaga vearropolitihka birra NOU:s 1993:34, s. 360 ja čuovvovaš) 4.3 MANNE VEALAHEDJE? Iešguđetlágan jurdagiiguin sáhttá guorahallat ákkaid go sisafárrejeaddjit galge ávnnaslaš ovdamuniid oažžut Finnmárkkus ovdalii sápmelaččaid, geat juo ásse doppe. Dan oktavuođas lea čujuhuvvon ahte sápmelaččat nagodedje eambbo vearu máksit go dáččat, goit 1600-logu loahpageahčen 1700-logu gaskkamuddui (Richter Hanssen 1990: 103). Eará čielga ágga lea go Finnmárku lei sápmelaččaid eanan gos sin ruovttubáikkit ledje. Eai sis lean eará báikkit gosa fárrejedje, ja sin sáhtii dan dihte mávssihit olu eambbo vearuid ja máksámušaid go dáččaid. Knud Leem govvida muđui sápmelaččaid čanastagaid ruovttubáikái hui eallasit. Son čálii ahte vaikko sápmelaččain lei garra eallin ja unnánaččain birgeje, de ledje sii hárjánan dása, ja unnin juo nanusnuvvon dása. Dan dihte sii eai diehtán buorebu, ja sii liikojedje váhneneatnamii ("Fædreneland") ja eallinvuohkái nu bures, ahte seammá vuostemielain sii dan guođáše go bahádahkki jápminduopmobáikái manašii (Leem 1767: 172). Dáččat gal ledje eanas sisafárrejeaddjit. Adelaera olmmošlohkamis riddo- ja vuotnaguovlluin 1690:s, čájehuvvui ahte badjel 70 % dáčča bearašisidiin dan áigodagas ledje olggobealde boahtán. Go buohtastahttá sápmelaččaiguin, de ledje dadjat buot sápmelaččat Finnmárkkus riegádan. Láhppi (Loppa) giligirjjis muitaluvvo o.m.d. go ii báljo oktage dáččain geat ásse doppe 1690:s ledje sin maŋisboahttit geat 1520 dahje 1567 ásse doppe (Samuelsberg/Gamst 1983: 55). Dát lea oalle govvideaddjin Finnmárkku rittuide obanassiige. 1700-logu čállon gáldut čájehit seammáládje ain hui olu molsašumiid dáčča álbmogis. Hammerfeastta suohkanbáhppa Harboe muitalii dan oktavuođas 1720 birrasiid, ahte 34 dáčča bearrašis suohkanis, ledje 22 dievddu ja 16 nissona geat eai lean riegádan eai ge bajásšaddan Finnmárkkus. Son logai hárve gávdnat ovddit ássiid maŋisbohttiid ("Saa gandske faae af de forrige Indbyggeres Afkom ere at finde") (Harboe alm. 1952: 8). Go ii lean bistevašvuohta, de váikkuhii dat hejot, ja dagáhii heajut resursageavaheami dain jahkeáigodagain goas gáibiduvvoje earenoamáš bargonávccat. Dan birra lea ee. Henry Minde čállán, go čállá ahte buot áigodatbargu, nu go guollebivdu, lájut, murjen- ja lubmen, muorračuohppan, jna. buot galge measta oktanis dahkkot. Dan čuovusin lei, Henry Minde oaivila mielde, ahte dat moadde dáčča geat ledje báhcán Finnmárkui, seammás go sis fas ledje oallugat sisafárrejeaddjit, sidjiide lei váttis sosiála málliid dahkat main livččii veahki ožžon go heahtiládje olu bargu lei. Sivvan lei ee. go hárváin ledje fuolkkit earret sin geaiguin orro ovttas. Nuppe dáfus oaivvilda Minde hui jahkeháhttin ahte mearrasápmelaččat olu ávkkálaččabut atne riggodagaideaset. Sis ledje fuolkevuođa čanastagat: "Dáččaid ektui leat sápmelaččain nanu fuolkevuođačanastagat leamaš dan áigge. Dan dihte barge bearrašat buorebut ovttasráđiid, ja oktasašdoaibma stuorit joavkkus, siiddas, lei vejolaš" (Minde 1975: 290/91). Eará earenoamášvuohtan sápmelaččaid resursageavaheamis lei go buot bearašláhtut serve eanas bargguide. Dat guoskkai maid mearrabivdui. Knud Leem, gii lei dárkilit čuvvon mielde, muitalii ahte mearrasámi nissonat dávjá ledje mearrabivddus mielde dievdduid fárus, muhto rivgut ledje láikkibut ("...dertil alt for magelige") (Leem 1767: 328). Dákkár heiveheapmi, go nissonat serve guollebivdui, ferte olu váikkuhan ássama doalaheapmái smávva giliin. Dalle sáhtte doppe maid guolástit, vaikko eai lean nu galle rávis bargoolbmá. Láikivuođagovvideapmi ovdalis lei oalle govvideaddji ovdamearkan dan negatiivvalaš oidnui mii davjá lea čállosiin dáčča ealáhusheiveheami birra 16- ja 1700-logu Finnmárkkus. Doppe čállet ee. ahte rivgut eai báljo searvan guollebivdui, dahje sii ledje čuorbbit eará bargguin. Okta gii ii čále nu, lea Hammerfeastta suohkanbáhppa Harboe. Son muitala go 1720-logus sáhtii dáhpáhuvvat go geasset ledje unnán bargoolbmát, viššalepmosiid gaskkas sáhtii eamit njammi máná váldit mielde, ja sugai dan botta go isit bivddii (Harboe, alm. 1952: 20). Jus galgá ipmirdit daid olu negatiivvalaš čilgehusaid, lea váilevaš birasduogáš hui deaŧalaš. Dáččaide ii oba lean ge vejolaš geavahit riggodagaid nu viidát ja ávkkálaččat go sápmelaččat dahke. Dieđusge lei dan dihte go eanas ledje sisafárrejeaddjit, dávjá boahtán dakkár birrasis mii lei guhkkin eret Finnmárkku garra duohtavuođas, ja muhtumat vel ledje iežaset miela vuostá šaddan dohko vuolgit. Ii leat imaš jus sis ledje heajut eavttut riggodagaid geavahit ollislaččat báikkiin gosa bohte dahje gosa biddjojedje. DÁČČA ÁSSAMA VIIDÁNEAPMI FINNMÁRKKUS GUOLLEBIVDOSAJIT JA ÁSSANBÁIKKIT 1520-1694 Ássanbáikkit 1520 ja 1694 Ássanbáikkit dušše 1520:s Báikkit boahtán 1694:s Govus 4.3: Dáčča ássama viidáneapmi Finnmárkkus. Guollebivdosajit ja ássanbáikkit 1520-1694. (Gáldu: Kolsrud 1961: 62) Dan dihte šadde sii olggobealde gálvobuktima háldui. Roger Tronstad lea o.m.d. rehkenastán ahte mearrasápmelaččat gokče eallindárbbuideaset báikkálaččat, eambbo go dáččat. Sii birgejedje vuolamáldá134 haga, eai ge dárbbašan nu olu jáfuid go dáččat. Dasto sii ráhkadedje stuora oasi gálvvuin ieža, nu go gápmagiid, biktasiid, mearragárvvuid j.n.a. Mearrasámibearaš birgii measta beali unnit olggobealde bukton gálvvuin go dáčča bearaš. Lunddolaš váikkuhussan dása lea maid ahte eai sii vealggáiduvvan ge (Tronstad 1981: 58, 60, 65, 71). Ámmátolbmot atne dán doalu, mii lei measta luondduruovttudoallu 135 , hui positiivvalažžan. Ámtamánni Lilienskiold lei okta sis. Son čálii sápmelaččaid govvideamis ahte luondu lei oahpahan sin seastit ja unnánaččain birget, ja sii eai gáibidan nu olu ("Grådighet") go dáččat (NNS IV: 134). Eará deaŧalaš ášši iešbirgejupmái, lei go sápmelaččain riddo- ja vuotnaguovlluin ledje gaskamearálaččat stuorit šibitdoalut go dáččain jagi 1700 birrasiid (Nielssen 1984a: 104). Nu go juo leat namuhan ovdal, dagahedje márkanguolásteami konjunktuvrra rievdamat čielga váikkuhusaid ássanguovllu válljemii, go dáčča riddoássit eambbo bággehalle šibitdoaluin bargagoahtit, ja dan dihte fárrejedje guollebivdosajiide ja siskeliidda vuonaide. Dan oaidnit čielgasit 1600-logu vuosttaš logijagiin (vrd. kap. 4.6). Ovdal go 1700-lohku rahpasii, lei dákkár girjás dilli ahte olu báikkiin ledje eambbo dáččat 1694:s go 1520:s, vaikko dáččaidlohku lei garrasit unnon (Kolsrud 1961: 62). Knut Kolsrud lea geahčadan movt dáčča ásaiduvvanmálle rievddai namuhuvvon áigodagas. Vrd. gov. 4.3. Sápmelaččaid ja dáččaid goabbatlágánvuođat iešbirgejumi vejolašvuođaid ja eavttuid hárrái, sáhttet muhtun muddui čilget manne guovddášeiseválddit oidne dárbbašlažžan dáččaid bidjat ovdalii vai sii fárreše, dahje bisánivčče Finnmárkui. Sápmelaččaid vearromáksin galggai maid čájehit ahte gonagas Københámmanis doalahii, ja čađahii iežas allatvuođagáibádusaid Finnmárkkus (Tronstad 1981: 224). Dát soaitá leamaš oaiveulbmilin go stáhta vealahii sápmelaččaid ja dáččaid. Ja de lei sápmelaččaid lagasvuohta, sin eatnamiid- ja čáziid geavaheapmi, ja sin vearu ja ledinga máksin, gaskaoapmin sihkkarastit Finnmárkku Danmárku-Norgii. 4.4 ČEARDDAID RELATIIVA GASKAVUOĐAID RIEVDAN 1700-LOGUS 1700-logus lei šaddan vel olu heajut dilli dánska-norgga eiseválddiid oainnu mielde. Dáčča álbmot unnui ain. Sámi álbmoga lohku vel lassánii sullii 1700-logu gaskkamuttos, vaikko siseatnansápmelaččat šadde oalát dánska-norgga vuollásažžan 1751 maŋŋel. Sámi siseatnansiiddain, dahje oktasašguovlluin, ásse Schnitlera dieđuid mielde 72 bearraša 1745:s. Dáin šadde várra 50 bearraša, dahje sullii 250-300 olbmo, dánska-norgga vuollásažžan maŋŋel go guovllu juhke. Dát álbmotlassáneapmi ii sáhte čilget sámiid logu stuora lassáneami, dahje go relatiiva gaskavuohta čearddain ollásit rievddai 1700-logu mielde, nu go oaidnit tabeallas 4.1. Tabealla 4.1: Ássiidlogu ovdáneapmi 1700-logus. Jahki Dáččat Sápmelaččat Olmmošlohku oktiibuot (oktan kvenaiguin) Gáldu: (Helland II 1906: 31).. Duohta gova Finnmárkku rittu ovdáneamis oaidnit maid go geahčadit ássama muhtun dovddus báikkiin Finnmárkkurittus. Ámtamánni Colletta čilgehusat 1757:s lea dása buorren gáldun. Nuorta-Finnmárkkus lei o.m.d. Annejohka (Vestre Jakobselv) ja "Bugøe" ávdimin. Lulábealde Várjjatvuona ii ge gávdnon eará dáčča ássan. Dakkár báiki go Biergi (Kiberg) lei maid ávdimin, earret ruošša guollefatnasiid mat geassejagis ledje doppe. Várggáin ledje 4 bearraša, ja Báhccevuotna (Båtsfjord) ja Bearalváhki (Berlevåg) maid ledje ávdimin. Oba Čorgašnjárggas (Nordkynhalvøya) ásse oktiibuot 18 dáčča bearraša. Doppe lei "Hoop", dahje Skeavvonjárga (Skjånes) áibbas ávdimin. Gáŋgaviikkas (Gamvik) orro guokte bearraša. Donjevuotna (Mehamn) ii oba namuhuvvo ge. Nuorta-Finnmárkkus lei nu olmmošvátni ahte hálddahus goasii heaittihuvvo. Earenoamážit Gilivuonas, Vuokkáhis (Omgang) ja Várggáid diggebáikkis ledje nu unnán olbmot ahte eai báljo sáhttán sáhtostangeaskku doallat. O.m.d. šadde jahkásaš diggemátkki goasii šluhttet dán geažil. Porsáŋgu gohčoduvvo sámivuotnan. Sápmelaččat ásse ee. Billávuonas (Billefjord), Smiervuonas (Smørfjord) ja Čuđegiettis (Kistrand), Dážavákkis ("Nordmands Dal") ja Keaissas ("Kias"). Juohke báikkis ledje 2-3 ássi, jáhkkimis bearraša. Siskkimus báikkit oarjjabealde vuona gos dáččat orro, ledje Reihvággi (Reipervaag) ja Stranden. Máhkarávjju guollehápmana birra muitaluvvui ahte doppe lei gávpi, muhto ássit eai lean. Jealmeseaju (Hjelmsøya) guollehápmanis ledje oalle olu olbmot, 6 olbmá (bearraša). Oarjelis, Ávanuoris (Havøysund) ledje 2 ássi. Hammerfeastta suohkana dáčča oasis orrot leamaš Sivlu (Forsøl) Fálás (Kvaløya) bajimusas golmmain olbmáin. Muhto dáppe ledje maid olu báikkit "ávdimin", o.m.d. Áhkárvuotna (Akkarfjord). Ákŋoluovtta suohkanis (Hasvik) lei Márregohppi (Sørvær) stuorimus guđain olbmáin. Báiki namuhuvvo buorren guollebáikin, ja Goahtečorru (Breivik) njeljiin olbmáin ges namuhuvvo buoremus guollebáikin Oarje-Finnmárkkus. Ákŋoluovttas ledje maid 4 olbmá, suohkana eará báikkiin ledje gaskal 1 ja 3 ássi. Láhppi suohkanis ásai okta olmmái Andsnes nammásaš báikkis. Láhppi sullos ásse 8 olbmá. Sáttomohgáddi (Sandland) ja Sildi (Silda) ledje ávdimin. Jogas (Bergsfjord) ásai okta olmmái. Ullovuonas ("Ulsfjord") ásse 5 sápmelačča. Álttá suohkan lea áidná báiki gos muitaluvvo leamaš "badjelmeare" ássan, vaikko muitaluvvojit doppe nai báikkit gos unnán ásse olbmot. Eai dattege muital lagabui guđiin báikkiin Álttás ásse olbmot, nu go muđui muitalit Finnmárkku rittu birra. Colletta dieđuin vuohttá ahte ii leat dušše dáčča ássiid lohku unnon, muhto maiddái báikkiid lohku gos sii orro. 1600- logu dáčča ássanguovlluid viiddideapmi lei nappo nohkan. Dáčča álbmot lei dál nu unnon ahte muhtumat dain ássanbáikkiin mat namuhuvvon čuohtejagis váldojuvvoje atnui vuonain, guorranedje 1700-logus. Dan dihte várra válddahallá Schnitler dáččaid dili 1750 birrasiid prinsihpalaččat riekta. Son muitala namalassii ahte sii ásse báljes báktelágan sulluin ja mearragáttiin. Doppe lei unnán rássi ii ge veahá ge vuovdi. Sii bolde darffi. Olu barggu ja várálašvuođa čađa šadde guhkás mannat vuonaid dahje meara rastá viežžat suinniid, jeahkáliid, boaldámuša ja huksenávdnasiid nannamis (Schnitler III alm. 1985: 108). 4.5 HUI SIERRA ÁSSANAVÁDAGAT Lea čielggas ahte Schnitler, ja eará dan áigahaš geahččit atne vuotnaguovlluid bivnnuheamos ássanguovlun. Galggašii doaivut ahte dáčča riddoássit livčče garrasit bargan bisánan dihte dohko. Nu ii almmotge dáhpáhuvvan, ja dat veahá dáčča ássanviiddideapmi mii 1600-logus lei, bisanii ja manai maŋos. Lea go čilgehus dušše ahte dáččaid lohku unnui ja unnui? Dán oktavuođas lea áigeguovdil čujuhit áššái máid dássážii leat unnán guorahallan. Ii soaitte dáččaide leamaš nu álki ásaiduvvat buoremus vuotnabáikkiide. Doppe ásse sápmelaččat geat atne daid iežaset guovlun, ja geat várra eai dohkkehan eará ásaiduvvama. Hammerfeastta suohkanbáhppá Harboe lea dákko maid, nu go eará oktavuođain, buorre gáldu. Hammerfeastta birrasiid ledje ráddjejuvvon ássanguovllut, gaskkat ja kulturerohusat čearddaid gaskkas hui ealli duohtavuohtan 1720-jagiin. Son muitala sápmelaččaid leamaš sirrejuvvon dáččain sihke eallinlági, ássanguovlluid ja ealáhusgeavaheami dáfus. Oktan ovdamearkan lea go sámi nieiddat dávjá iežaset šibitdoaluin álge- "...paa egen haand at leve af Creature...". Sámi nuorat eai háliidan bálván mannat earáide go iežas čeardda olbmuide (Harboe alm. 1952: 11). Suohkana mearrasámiin ledje buoremus ("deyligste") guollevuonat, soahkevuovddit ja buoremus giettit. Dát buorrevuođat ledje dieđusge bivnnuhat, go sápmelaččat dihtomielalaččaŧ 36 suodjaledje 137 vuoigatvuođaideaset ja guovlluideaset. Sápmelaččat eai dohkkehan ahte dáččat bohte lahka, dahje gitta vuonaide ásaiduvvat sin lusa. Dan dihte ásse dáččat sulluin, gos eai lean lahka ge nu buorit dilálašvuođat. Nu lei vaikko eanebut livčče vuotnaguovlluin birgen vahágahttikeahttá ovttage, earenoamážit jus juohkehaš livččii ožžon juo sierra ássan- ja njáskanbáikki 138 (Harboe alm. 1952: 16/17). Hammerfeastta suohkana nannan gulai ollásit sápmelaččaide. Doppe orro váris ja mearragáttis ("fields og fiere"). Harboe geavahii doahpaga "sámivuonat ja dáččasullot" ("Finne-fiordene og Nordmands-øerne"), vaikko orru nu ahte sulluid gáttabeali gulai sámi guvlui. Muđui leat sihke Hammerfeasttas ja Lávželuovttas (Rypefjord) ássan sápmelaččat. Harboe áigge lei sámi ássan Fálásullo buoremus oasis, dahje dan nannan bealde. Sievjjus (Seiland) ledje Fálesnuori sápmelaččain bohccot. Sievjju birra dadje sápmelaččat ahte dušše sis lei vuoigatvuohta eatnamii gaskal Muorkevuona (Eidvågeid) ja Gearvuona (Bekkarfjorden). Doppe eai ássan olbmot Harboe dieđuid mielde, muhto doppe ledje buorit suoidne- ja muorračuohppanbáikkit. Muhtun báikkiin goitge leat sápmelaččat orron áigodagaid mielde, go son maid čállá ahte muhtumat dain sápmelaččain geat doppe leat, eai gierddaše dáččaid orrut nu siste. (Harboe alm. 1952: 29, 30, 40, 41. Geahča maid Jakobsen 1983: 32-33.) Ii lean dušše Hammerfeastta guovllus gos muitaluvvo sápmelaččain leamaš oalle olu mearridanvuoigatvuohta dasa geat sin guovlluide sáhtte ásaiduvvot ja gos dáčča ásaidupmi lei sápmelaččaid lobi addima duohken. Muosátguovllus lea eará, veahá ođđasit gáldu, mii muitala seammá dili bira. Lea ámtamánni Collett gii muitala 1757:s ahte orro dušše sápmelaččat dalle Muorralvuonas (Snefjord) ja Jáhkovuonas (Revsbotn). Ovdal ledje gal orron dáččat maid doppe, "jus soabadedje sápmelaččaiguin" (Collett 1757: 17). Dás sáhttá vuhttot ahte dáčča ássan, goit dán vuotnaguovllus, galggai muhtun ládje šiehtadallot sápmelaččaiguin geat ásse doppe. Finnmárku nuorttabealde gávdnat maid čielga resursageavahanrájiid. Dáid rájiid maid doalahedje sápmelašjoavkkut siskkáldasat. Dákkar ovdamearkka oaidnit 1700-logu vuosttaš njealjádasoasis Deanuvuonas. Riekti mearridii dalle, dan siidda gullevaš sápmelaččaid váidaga vuođul, ahte Deanusápmelaččain lei aktoriekti gáddáirievdan bossuide olles siskkit Deanuvuonas, oarjjabealde Johkangeangeaži (Digermulodden) rájes, olles nuorttabeali gitta Čievlla (Kjølnes) rádjái, Bearalvági nuorttabeallái (SATØ. t b. 31- fol. 50, Omgang, 24.7.1713). Das lei lágalaš duohtavuohta mii čájehuvvui moadde jagi maŋŋel, go Lákku (Langfjord) sápmelaččat ledje oamastan bossu dan namuhuvvon báikkis. Vaháguvvomat guoddaledje sin rievtti ovdii. Sii sohpe nu ahte Lákkusápmelaččat mákset bealgoalmmat guollevuoj-ankera buhtadussan, "... Ja de šadde ustibažžan ja soabalažžan,..." ("... Hwor med de blefwe som før wenner og wel forligte,..." ) (SATØ. Tb. 31- Fol. 262. Omgang, 24.7.1717). Finnmárkku nuorttimis vuonas, Várjjagis, lea várra buoremus duođaštuvvon resursa- ja čearddalaš rádji obanassiige Finnmárkkus. Lea rádji Čáhcesulloguovllu dáččaid ja siskkit Várjjatvuona sápmelaččaid gaskka. Einar Niemi dadjá viiddis gáldočoakkáldaga vuođul guovllu Kluppu/Ánnejoga birrasiid juo sullii jagi 1600 leamaš ovttalágan rádjin gaskal dáčča ja sámi geavaheami. Dalle juo šattai muhtun lágan čearddalaš rádjin, mii vuođđuduvvui ássanmállii. Go suohkanrádji ođđasit áiggi biddjui Unjárgga (Nesseby) ja Čáhcesullo gaskal, de biddjui ge dat juste dakko (Niemi 1983: 190). 4.5.1 Ássanavádagat ja čearddalaš joavkkuid gaskavuohta Dakkár dárkilis geahčči go major Schnitler fuomášii 1740-logus juo sámi iešdovddu, ja čearddalaš joavkkuin muhtun vuostevuođaid, mat dieđusge sáhtte searvvis váikkuheame ásaidumi málle. Schnitler lasihii dan oktavuođas ahte sápmelaččat ledje "... Finnmárkku rievttes ja boarráseamos ássit." Sii doalahedje boares vieruideaset ja dábiideaset, sin earenoamáš biktasiiddiset, ja hupme iežaset giela. Eai náitalan čearddaset olggobeallái, dáččaiguin dahje rivguiguin. Schnitler fuomášii ovttalágan "Emulation":a, dahje dikki ja guovtteguvlui hejoheami gaskal sápmelaččaid ja dáččaid, dainna go goappešagat aniiga iežaska buorebun go nuppi (Schnitler III alm. 1985: 55 f.). Schnitler dajai muđui ahte vaikko ealáhusvuogi mielde ledje máŋgga lágan sápmelaččat, de sis ledje goitge oktasaš biktasat, dábit ja giella (Schnitler III alm. 1985: 56). Sápmelaččain lei muhtun dáfus vuoibmi cakkadit dáčča sisafárrema. Sápmelaččaid ja dáččaid muhtunmuddui vuostelas gaskavuohta, nu go gálduin čállojuvvo, ferte searvvis leamaš váikkuheame duohta eatnamiid- ja čáziid geavaheami, ja Finnmárkku ássanavádagaid doalaheapmái. Dáččat gal maid ain 1700-logus balle sámiid máhttit noaiddástallat, ja ballu maid várra goazadii dáččaid bisaneames sámi guovlluide (vrd.kap. 2.5.). Guovddáš geahčči Peter Schnitler čállá ain nu easkka go 1700-logus dáččaid balu birra go doivo sápmelaččain noaidevuođamáhtu. Su oainnu mielde besse sápmelaččat geat ásse duoddaris, ráfis leahkit dan dihte. Sápmelaččaid mielas lei buorre doalahit dákkár oainnu. Dat gustui sihke go dáčča guovlluide bohte, ja go sii orro duoddaris - ahte dáččat doalahedje iežaset eret- ("...i det at Nordmæn skyede dem.") Schnitler, guhte lei 1700-jagi rationalista, ii čuovvolan dán. Son anii sápmelaččaid noaidevuođa dušši jurddagovvan 1 39 . Ii son jáhkkán sápmelaččaid máhttit noaidut ("runne eller hexe"), dahje ovdal ge sin diehtán olu dan birra. Muđui fal livčče uhkidan sihke ruoššaid ja ruoŧelaččaid, dahje dálkki sin badjelii bidjan, go báhkkejedje sin eatnamiidda ("Lappe-Eiendoms Mark"), váivin ja ráfehisvuohtan sápmelaččaide (Schnitler alm. 1985: 15-16). 1700-logu vuosttaš oasis lea eahpitkeahttá Thomas von Westen čielgasepmosit válddahallan man heittot sápmelaččaid ja dáččaid gaskavuohta duođai sáhtii leahkit. Álgonammuhuvvomat eai báljo gohčodan sápmelaččaid earán go noaidebeanan ("Ganhunde")- ja sápmelačča goddit buohtastahtte beatnaga goddimiin. Dáinnaládje hupme maid sii geat von Westena mielas jierbmájin galggaše leat. Dáčča borai sápmelaččain searválaga seammá illevišá go juvddálaččat greikkalaččaiguin. Girkuin ledje juo várrejuvvon sajit, eandalii uskkiš 40 , sámi girkostalliide. Von Westen lasihii ahte lei dego dáččat eai servvoštalaše sápmelaččaiguin eai eatnan nalde eai ge almmis (Westen alm. 1934: 93). Nu viiddui dát ahte eiseválddit fertejedje bargagoahtit dainna. Gonagaslaš čállosis čakčamánu 27.b. 1726:s čállojuvvo ee. go miššuvdna ii ovdánan nu ahte dárbbašlaš livččii sápmelaččaid ja suopmelaččaid balu, hástaleami ja bilkideami dihte, ja muhtun dáčča ássiid duolbmama dihte. Earenoamážit geatnegahttojuvvoje báhpat dáččaid váruhit ođđa jorgaluvvon sápmelaččaid ja suopmelaččaid givssideames dahje suhttadeames. (vrd. Steen 1954: 378-79). Dáid gaskavuođaid dihte, mat várra ledje vel albmoseappot Finnmárkku lulit sámi guovlluin, oažžu jáhkkit čearddalaš rájiid, ja dasto maid ássanguovlluid oaivemálliid doalahuvvon. Sámi dievddut ja rivgut eai goasse náitalan oktii, muhto dáččat gal dávjá náitaladde sámi nissoniiguin, muitala váldi Hans Paus 1760-logus. Dákkár náittusdilis lei dávjá hui čielga boađusin ahte dáččat assimilerejuvvojedje sámi servvodahkii- "forbinde sig til den findske levemaade og regne sig blant Finnealmuen" (Paus sullii 1760: 272). Dovddus lei dilli maid Davvi-Romssas ovdal 1700-logu gaskkamuttos, gos kvena sirddolaččaŧ 41 besse sámi geavahan- ja resursaguovlluide náitalemiid bokte, ja go doalahedje juo sámi kultuvrras iežaset (Bjørklund 1983b: 161-69). Lea ágga jearrat lei go Pausa fuomášemiide seammá sullasaš dilálašvuohta. Lea goit duohta ahte dáččat dákkár náitalemiid bokte besse geavahit Finnmárkku bivnnuhis vuotnaguovlluid, gosa dáččain muđui lei váttis beassat. Historjádutkit leat gal dássážii hui unnán guorahallan movt čearddaid gaskavuohta soaitá váikkuhan ássanbáikki válljemii, dahje lea go oktage čearda Finnmárkkus duođas ráđđen earenoamáš guovlluin nu easkka go 1700-logus. Ovdamearkkáin dás ovdalis vuohttit čielgasit ahte sápmelaččain lea viiddis ráđđenvuoibmi leamaš das gii galgá beassat ásaiduvvat vuotnaguovlluide. Ođđa ja mihttomeriin dutkan sáhtášii čuvget eambbo dán gelddolaš ja hástaleaddji váttisvuođa. 4.6 SÁMI RESURSAGEAVAHEAPMI. SISEATNANGUOLÁSTEAPMI. BIVDU. DUODJI Mii sáhttit goit dadjat ahte dáččain ain lei vuovdinguolásteapmi oaiveealáhussan 1700-logus, ja lassin lei oallugiin vel šibitdoallu. Eará ealáhusat dahje lassiealáhusat eai namuhuvvo sis, muhto sámi resursageavaheapmi čájeha áibbas eará ja viidát málle. Sápmelaččaide gal eahpitkeahttá, demográfalaš rievdademiid geažil, šattai resursaid dáfus olu buoret dilli. Sihke mearra- ja duottarsápmelaččain ledje ollu riggodagat máid badjel ráđđejedje, vaikko eat galgga ráhkadit badjelmeare šelges govaid ovdamearkka dihte das movt Schnitler válddahallá mearrasápmelaččaid eallindilálašvuođa 1700-logus. Son muitalii álggos sápmelaččaid eallit olu buoret dilálašvuođain go dáččat. Dat vulggii das go son orui nannamis dahje vuovddi lahkosis, gos oaččui sihke boaldámuša ja huksenávdnasa, ja sáhtii jus dan háliidii - njáskat vuovddi gieddin. Jur uvssa olggobealde lei vuotna gos guolli lei. Lahka ledje maid várit gos sáhtii bohccuid atnit, meahcceelliid báhčit, ja jeahkála bordit šibihiidda dálvái (Schnitler III alm. 1985: 108). Knud Leemas, guhte lei miššunearan ja báhppan Oarje-Finnmárkkus 1730 birrasiid, leat jáhkkimis eanemus ja čielgaseamos dieđut das movt Finnmárkku sápmelaččat geavahedje báikkálaš riggodatvuođu (Leem 1767). Bivde buotlágan jávrreguoli. Muitaluvvo olu rávdu leamaš. Geavahedje iešguđet bivdovugiid, muhto sihke geasset ja dálvet bivde firpmiin. Juoŋasteapmi lei várra dábálaččamus vuohki jávrriin. Hávggaid čuggejedje sáittiin coaganis geasset. Geavahedje maid gaskkasvuokkaid main lei seakti. Buorre vuohki lei maid garrasit dearpalit jieŋa čakčat, dakko gokko oidnojedje guolit (Leem 1767: 335-36, 338, 348). Bivde eanas meahcceelliid - ja lottiid. Guovža lei buoremus ealli man bivde, báhčimiin, ákšuin čuolastemiin bieju olggobealde, dahje iešguđet njuollabáhčinvugiiguin. Gumppe godde báhčimiin dahje ruvddiiguin. Iešguđet riebanšlájaid náhkit ledje bivnnuhat. Bivde bissuin, ruvddiin, rihttáin 1 42 , mirkuin, ja dahje biedjobivdduin. Áhkalakkiš 43 lei buorre seakti riebaniidda. Earenoamážit maŋŋel stuora goddesáhpánjagiid sáhtte mearrasámit bivdit olu riebaniid. Neahti 144 ja buoidaga 145 bivde ruvddiiguin ja rihttáiguin. Njoammiliid báhče dahje bivde gielaiguin ja ruvddiiguin. Leema ássanguovllus - Lágesvuonas, Porsáŋggus ja Álttás eai lean mádjihaŧ 46 , muhto son lei gullán mádjitbivddu birra eará guovlluin (Leem 1767: 203-06). Oarriid 1 47 maid bivde. Čeavrriš 48 ferte leamaš deaŧalaš bivddohas, go das leat nu olu namahusat mat válddahallet agi ja sohkabeali. Čeavrá bivde ruvddiiguin ja muhtun earenoamáš rihttámálliin. Dát ealli lei earenoamáš dainnalágiin go dan sáhtii dápmat. Dan ávkin sáhtii leahkit eaiggádii bivdit guoli. Njuorju 149 ja morša 150 orrot leamaš deaŧaleamos mearaeallit. Njuorjjus leat maid hui olu ja válddahalli namahusat. Daid bivde bissuin, šluppohiin ja ruovdevuokkaiguin. Leem muitala Várjjatsápmelaččaid ovdal bivdán bossuid 1 51 iežasetráhkaduvvon bivdoneavvuiguin. Finnmárkku vuonain ledje maid olu nissuŧ 52 . Nissubirgui liikojedje sihke sápmelaččat ja dáččat. Olu iešguđetlágan lottiid, earenoamážit állaha 153 , bivde borramuššan. Rievssat lea goitge dat loddi mii eanemus lea váikkuhan Finnmárkku sápmelaččaid ekonomijai maŋimus čuođi jagiid. Rievssat lea dieđusge Leema čállosis mielde. Muitala leamaš olu rievssahiid. Dábálaš bivdovuohki lei gárdut dálvet (Leem 1767: 187, 190, 192, 199, 200, 203, 206, 221, 222, 225, 302). Sihke Leema ja eará gálduid vuođul lei ain 1730 birrasiid goddebivdu hui mávssolaš sihke mearra- ja duottarsápmelaččaide. Dákkár bivdu lei sihke geasset ja dálvet. Geasse- ja dálvebivddus geavahedje beatnaga. Ragatáigge ledje lojes álddut vuođgŋinboazun, ja dálvet bivde guorademiin. Muhtun báikkiin geavahedje sáitti dálvebivddus, ja giela. Leem muitala ahte ledje heaitán bivdimis gottiid sáittiin fatnasis duottarjávrriin. Rikkis duottarsápmelaččat bivde hárve. Eai sii astan eaige dárbbašan bivdit. Lea maid čielggas ahte Leema áiggi lea dáhpáhuvvan hui guovddáš teknologalaš rievdadeapmi. Bissu lei dál guovddážis. Gottiid eai šat bivdán gárdái, nu go ovdal ledje dahkan ee. Várjjatguovllus. Leem oažžu olu doarjaža ođđa dutkamiin dán dáfus, go deattuhit ahte bissu geavaheapmi dagahii áigeráji sámi bivdoárbevirrui, ja mielddisbuvttii sámi servvodagaide rievdamiid. Goddebierggu vurkkodedje "biejus" man vuđđui borde geđggiid (Leem 1767: 52, 104, 105, 181, 185). Dákkár biergovuorkkáid sáhttá ain dál gávdnat meahcis ja gittiin. Dutkama oktavuođas berre namuhit Ørnulf Vorrena, gii vuđolaččat lea čállán Finnmárkku sámi goddebivddu birra (vrd. Vorren 1944, 1953, 1958). Eará guovddáš čuokkis viiddis sámi bivdodoaimma oktavuođas, lea go obalohkái buot lágan elliid ja lottiid máid bivde, maiddái atne biebmun. Sundi Paus, gii veahá maŋŋel 1700-logu gaskkamutto várra lei Finnmárkku ja čearddalaš ealáhusvuođu heivehemiid oahppáseamos olmmoš, čilgii sápmelaččaid ja dáččaid erohusa guovddáš borramušriggodagaid geavaheami oktavuođas. Pausa dieđuid mielde máhtii sápmelaš buorebut geavahit buot eatnama buktagiid. Dáčča šattai dávjá nealgut rántovuođa geažil. Go sápmelaš bissuin bážii skávhlliid, garjjáid, riebana, čeavrá, guovžža dahje eará ealli, de geavahii sihke náhki ja bierggu. Geafes sápmelaččat ledje vel beatnatbierggu nai borran. Dáčča gal ovdal jámášii nealgái go dábálaš njuolggadusaid rihkkut (krenke "en urimelig Sædvanes Lov") dákkáraš borramuša borramiin (Paus sullii 1760: 266/67). Leema dieđuid mielde lei sápmelaččain buorre iešbirgenteknologiija duoji beales. Nissonat dikšo ee. rieban-, čeavrá- ja miesenáhkiid. Sii gođđe ránuid máid sihke mearra- ja duottarsápmelaččat geavahedje. Dievddut ráhkadedje nahpiid ja guvssiid báhkis, čoarvebasttiid ja olu eará čikŋa- ja atnubiergasiid. Sii dahke reagaid ja gielkkáid, ja vušše guollenáhkis dahje bohccočoarvvis liimma. Čuovgga eai dárbbašan oastit. Buot mii guollevuojčuvgii dárbbašuvvui, ráhkadedje ieža dahje vižže luonddus (Leem 1767: 132, 373-75). 4.6.1 Demográfalaš oktavuođas lei iešbirgenekonomiija deaŧalaš Vaikko ii leat daddjon ahte buorit ekonomalaš áiggit bukte buori demográfalaš ovdáneami, de sámi iešbirgenekonomiija jáhkkimis lea oaivečilgehussan sámi ássiidlogu buori ovdáneapmái, várrá earenoamážit 1700-logus. Dás fas ledje njuolggočanastagat resursageavaheapmái. Sundi Hans Paus lei ieš goalmmát buolvva finnmárkulaš Čáhcesullos eret (NBL : 622). Son lei okta sis geat áibbas eavttuid haga čuoččuhedje heiveheami ja lagasbirrasa resursageavaheami erohusaid dagahan sápmelaččaide ja dáččaide dan goabbatlágan ássanvuođu ovdáneami 1700-logus. Son logai dáčča dárbbašit oastit 3-4 geardde eambbo go sápmelaš. Dat ges dagahii ahte sii eai sáhttán náitalit nu nuorran go sápmelaččat. Sápmelaččat sáhtte náitalit dakkaviđe go náitalanahkái bohte, gávpeolbmáid dárbbaškeahttá, geaid hálddus dáččat ledje. Dan oaivvilda Paus ággan sápmelaččaid lassáneapmái ja dáččalogu unnumii (Paus sullii 1760: 267). Dáččalogu unnun sáhtii sámi ealáhusaide čáhkken saji ja buoret vejolašvuođaid, go dál eai ássan dáččat nu olu báikkiin go ovdal. Sápmelaččat sáhtte fas váldit báikkiid máid dáččat guđđe. Guovllut máid dáčča koloniserema ovddit oasis ledje massan, bohte fas sidjiide. Láhppi riddoguovllu álbmotovdáneapmi 1700-logu mielde sáhttá várra govvidit dán jođu. Láhppi lei jáhkečuođi álggus measta ráinnas dáčča ássanguovlun. Sámi sisafárren álggi ovdalaš 1750. 1770:s ledje dan dihte gártan measta seammá meare sápmelaččat go dáččat dohko - 21 "vearrosápmelačča"154 ja 24 dáčča. 1780:s ledje sápmelaččat eanetlogus. Dalle ledje 41 vearrosápmelačča ja 26 dáčča (Samuelsberg 1983: 62). Goitge ledje doalahan árbevirolaš ássanmálliid. Sápmelaččat ásse vuonain. Dáččat ásse sulluin, olggumus vuotnaguovlluin, dahje mearragáttis (Samuelsberg 1983: 62). 16-1700-logus oaidnit nappo čađat ahte sápmelaččat aktiivvalaš iešbirgenekonomiijain birgejedje olu buorebut go sin dáčča ránnát. Muhto sápmelaččain gal maid sáhtte gávdnot sii geat ledje gitta gávpeolbmáin. Nu šadde sii maid njuolgut gillát heađi jus ealáhusvuođđu maŋos manai, ii ge lean mihkke vuovdit, nu go muitaluvvo Porsáŋggu/Goaskinvákki guovllus 1702:s (Richter Hanssen 1990: 102). 4.7 KVENAT Dássožii leat aivve geahččan sápmelaččaid ja dáččaid resursageavaheami, sin siskkáldas gaskavuođaid, ja almmolaš ásahusaid mat dáčča ássama galge sihkkarastit ámttas iešguđet bággen- ja ekonomalaš veahkkedoaimmaid bokte. Muhto bođii vel goalmmát čearda, kvenat. Sii ledje suoma sirddolaččat geat bohte searvái Finnmárkku resursagilvui ja resursageavaheapmái 1700-logu álggus. Sii fárredišgohte Finnmárkui dalá Ruoŧa davviguovlluin, gosa Suomas gulai oassi dan áigge. Porsáŋgui, mii ain lea guovddáš kvenakulturbáiki, bohte árvvusge vuosttaš kvenat maŋŋelaš 1700-logu gaskkamutto (Richter Hanssen 1986: 113). Kvenat barge eanandoaluin, ja dat lei norgga eiseválddiid miela mielde dan ektui máid sii dán guovllus, ja maiddái ássiide, atne buoremussan. Major Schnitler muitalii ahte kvenat ledje eanandoallit geat bohte "Ruoŧas, Durdno Sámis ja Suomas (Storfindland)." Sii ledje njáskan vuvddiid ja huksen, ja ásaiduvve báikái. Giela ja vieruid dáfus doalahedje iežaset norgga mearrasápmelaččaide ja sii sáhttet rehkenaston danin ("...saa kan de føyeligen til disse regnes" (Schnitler III alm. 1985: 57). Doaimmat máid bidje johtui lasihan dihte dáččaid, ávkkuhedje unnán dahje eai obanassiige. Gaskkamuttos 1700-logu lei Finnmárkku bajásčuožželeapmi ("Finmarkens Opkomst") ja dáčča álbmoga lasiheapmi vel eambbo dárbbašlaš eiseválddiide go ovdal. Dán dilis ledje kvenat deaŧalaččat. Jáhkkimis atne eiseválddit sin dego vejolaš máksun dása go dáččaid lohku unnui. Dan dihte válde sin dábálaččat bures vuostá. Peter Schnitler lei árvvusge vuosttažiid gaskkas geat ráhkadedje kvena sisafárremii vuosttaš politihkalaš vuođu (Schnitler III alm. 1985: 112 ff). Okta ágga dása go kvenaide sávai bures boahtima, lei go sii eai ásaiduvvan dáččaid lusa geat eai máksán vearu, muhto sápmelaččaid lusa geat mákse vearu gonagassii. Nu šadde kvenat maid vearromáksin. Dan dihte háliidii Schnitler eambbo dáid ruoŧa vuollásaččaid Finnmárkui (Schnitler III alm. 1985: 113). Son evttohii kvenaid galgat beassat buotlágan soalddátčáliheamis, vearus, ledingas ja sáhttogeaskkus 5 jagi, fillen dihte sin ásaiduvvat riikii. Sii galge oažžut muorračuollanbáikki ja álgoveahki gávpedoaimmas. Sii eai galgan dárbbašit addit duođaštusčállosiid. Schnitler anii ákkasteapmin go bahádahkkit Danmárku-Norggas sáhtte sáddejuvvot buorideapmái ávdin Finnmárkkuguovlluide, manne de ii diktit dán gustot maiddái olbmuide duođaštusbáhpiriid haga eará riikkain? (Schnitler III. alm. 1985: 113.) 1750:s vásihedje earenoamášvuođa go ámtamánni, Kjeldsen, bijahalai barggus eret go navdojuvvui vearrut bargan Álttá kvenaide (Henninen 1972: 89/93). Dan oktavuođas almmuhuvvui seammá jagi gohččun mii buoremuddui vuhtii válddii oaiviliid man birra ee. Schnitler lávii hupmat. Gohččumis lei čállon ahte muhtun kvenat geat Ruoŧas ledje boahtán, ja ásaiduvvan ovddeš "ávdin" báikkiide siskkimis vuonain, sin galge váibmoláđisvuođain ja muttolašvuođain vuostáiváldit. Buoremielalaš vuostáiváldimiin galge eanebuid sis movttiidahttit fárret. Dasalassin galge kvenat geat bohte, oažžut buotlágan veahki ja doarjaga ("al mulig Hjælp og Haandstrækning...") (Wessel Berg II 1842: 89). Jens Petter Nielsen lea girjjis Altas historie, bind I (Nielsen 1990: 249 ff) dan namuhuvvon ášši Álttás guorahallan dárkilit. 1700-logu loahpageahčen lei ain álmmolaš poltihkkan veahkehit ja bures vuostáiváldit kvenaid. Ámtamánni Sommerfeldta cealkámušas 1796:s boahtá maid dat ovdan, go nealggi geažil ledje olu kvenabearrašat boahtán Áltái. Son muitala hui positiivvalaččat kvenaid birra. Ruoŧa karelat dahje kvenat ledje dohkálaš olbmot. Sii ledje luonddus dearvašat, stuorašattogat ja jierbmát. Sii ohppe jođánit guolástit, ja ledje bures hárjánan gilvit eatnama. Oallugat rávis dievdduin ledje viessohuksejeaddjiŧ 55 , ja muhtumat ledje roavvarávddiŧ 56 . Nissonat máhtte dábálaččat sihke botnit, čuoldit ja báidnit. Dákkár olbmot galggaše Sommerfeldta oainnu mielde leahkit buresboahtin buot riikkaide gos eai lean doarvái ássit. Earenoamážit guoskkai dat Finnmárkui, gos oaiveváttisvuohtan lei olmmošvátni. Guollás mearragáttit han sáhtte biebmat olu eanet olbmuid go dalle ledje doppe (Qvigstad 1921: 17). Ámtamánni evttohii dan dihte ruhtadoarjagiid bokte movttiidahttit sin ásaiduvvat, muhto ii Áltái gal. Beahcevuovdi doppe ii gierdan eambbo olbmuid su oainnu mielde. Gonagaslaš resolušuvdna 157 doarjjui dan čakčamánu 26.b. 1796:s. Ámtamánni oaččui dasto fápmudusa 158 addit njuolggo ruhtadoarjagiid dan 14 bearrašii geaid birra lei hupmu. Dasalassin galge maid eará amas dahje olgoriikka bearrašat geat Álttá olggobeallái háliidedje ásaiduvvat, oažžut ruhtadoarjagiid, ja geat livčče luohtehahtti boahttevaš viššalis ja ávkkálaš ássit. Sii galge viessohuksendoarjaga oažžut, ja doarjagiid fanas- ja guollebivdoneavvuid háhkamii. Juohke bearaš sáhtii dan atnui oažžut 20-24 riikkadálera (Wessel Berg III 1843: 814). Dáinnalágiin šattai vuođđojurddan dánska-norgga eiseválddiide 1700 -logu maŋit oasis maiddái earáide go dušše dánskalaččaide dahje dáččaide geat eai lean sápmelaččat, earenoamážit kvenaide, juolludit ruhtadoarjagiid ja eará sierra ovdamuniid 1 59 Finnmárkku ássama doalaheami ja ásaidumi dihte. Maiddái 1751 ovdal bohte kvenat dálá Sis-Finnmárkku ruoŧa duopmoválddi guvlui, mii dál lea Sis-Finnmárku. Sii ožžo maid muhtun sierra ovdamuniid, nu go sii geat vuotnaguovlluide ásaiduvve. Sis ledje ee. 15 ng. friddjavuođajagi, goas muhtun hárve spiehkastagaiguin 1 60 besse vearus ja eará bákkuin. Dáid jagiin rehkenaste sin huksen dálu ja gilván eatnama. Eará deaŧalaš ovdamunnin Ruoŧa mearragátte-eanandolliid ektui lei go sii besse soalddátgohččumis (Arell 1979: 32). 4.7.1 Resursagilvu kvena sisafárrema oktavuođas Kvena sisafárren váikkuhii eahpitkeahttá Finnmárkku resursageavaheapmái, ja earenoamážit vel sápmelaččaid ektui. Kvenat ásaiduvve vuosttaš áigodagas guovdu sámi guovlluid geavahit riggodagaid máid sii juo atne. Muhtun báikkiin sáhtii leahkit gilvu šibitdoalu, ládjoeatnamiid ja dakkáriid dáfus. Eará báikkiin ges lei johkaluossabivdo-riidu. Nu lei ee. Álttás, gos vuhtto ahte kvenat ožžo mearrideaddji saji johkabivddus, ja 1725:s ledje juo sápmelaččaid duvdigoahtán dobbelii (Nielsen 1990: 218). Henry Minde lea oaivvildan oktan ággan ámtamánni Kjeldsena ja Álttá kvenaid riidui 1740-logu loahpageahčen, ahte Kjeldsen ii ovttamanu dohkkehan kvenaid sajáiduvvama. Ámtamánni oaivvildii ahte galggaše árbevieru ja riektedoaimma bokte sáhttit muhtun muddui várjalit ássanguovlluid ja gittiid (Minde 1982: 99). Muhto Kjeldsena dieđuid mielde ii lean hálddahuslaš 161 ja juridihkalaš doaibma vuhtii váldojuvvon Álttás. Sisafárrejeaddji ("overløbne") ruoŧa kvenat ledje juo iešráđálaččat sajáiduvvan ovdal go son šattai ámtamánnin, ja dan bokte báikkálaš ássiid ("Indföede") duvdán eret (Minde 1982: 110). Báikkálaš ássit ledje dán oktavuođas sihke sápmelaččat ja dáččat. Ámtamánni gal juo oaivvildii ahte sápmelaččat eai gierdan kvenaid, go sii ledje buot vejolaš vugiiguin sápmelaččaid viggan duvdit eret, ja áinnas, jus eiseválddit eai heađuštan 1 62 dan, gavdnjejedje sápmelaččaid báikkiin ja gittiin gos guhkes áiggiid ledje ássan. Minde oainnu mielde bealuštii Kjeldsen dákko boarrásit riekteoainnu mii dohkkehii sámi árbevirolaš vuoigatvuođa, ja suinna jávkkai vel maŋimus sámi boares árbevirolaš vuoigatvuođa bealušteaddji. (Minde 1982: 100). Dan namuhuvvon Álttá áššis lei gittiid ja dakkáriid birra sáhka, dahje šibitdoalu vejolašvuođaid birra. Lei go dasto riidovuođđu 163 guovlluin gos sápmelaččain jáhkkimis eai lean nu olu šibihat, ee. siseatnanguovllus? Dohko han bohte veahá kvenat 1700-logu vuosttaš oasis. Ee. Deanuleagis deaividedje sámi servvodagain, man eallinvuođđun ledje eará riggodagat go šibitdoalu eanangeavaheapmi. Bivdu, luossa- ja jávrrebivdu, mearaguolásteapmi ja boazodoallu ledje dán servvodaga guovddáš vuođđun. Ealáhuseallima eará osiid ektui lei eanandoalus ja šibitdoalus unna sajáš 1740-logus ain, goas vuosttaš njuolggodieđuid oažžut Deanuleagi sámi eanandoalu birra. Muhtun "hárve guollebivdi sápmelaččas" lei darfegoahti ja eanan, okta dahje guokte gusa, ja veahá sávzzat. Ii lean báljo go 3-4 sámi bearraša birra sáhka geain dákkár ealáhusheiveheapmi lei Buolbmágis bajásguvlui (OAJ. saml. UD. Den svenske sjefsforhandler til kongen, 23.1.1749). Muđui ledje moadde kvena fárren sihke Kárášjohguvlui 1720 birrasiid, ja okta juohke dálá Deanugillái Bonjákassii, Sieidái ja Buolbmágii 1730-logus. Sii dáide guovddážis šibitdoalu ja eanandoalu viidásit ovdáneamis dán Deanuleagi guovllus. Siseatnama sámi siiddat ruoŧa duopmoválddi vuolde, oktan eanas Deanulegiin, ledje nannosat (vrd. Tønnesen 1979: 114). Sis lei ee. viiddis, measta earenoamáš luossabivdo-vuoigatvuohta (vrd. Pedersen 1986, kap. 2.8). Movt atne sii kvena sisafárrema mii lei Kárášjohguovllus 1720-logus? Oaidnit doppe ovdamearkkaid go sápmelaččat, maŋŋel go kvenat ledje sajáiduvvan, rievtti bokte vigge nannet iežaset boares sajiid sisafárrejeddjiid ektui. Ii dát leat dattege dievas govva, go dieđuid mielde mat gávdnojit, vuhtto ahte siiddat ledje maid ieža addán kvenaide lobi geavahit riggodagaid iežaset guovllus. Dán vuohttá Ávjovári dikkis 1737:s (SI 1981). Doppe váide golbma namuhuvvon Kárášjoga kvena eanandoalli, Claes Jønsson, Mats Ersson ja Jøns Ersson, go Per Piaskainen nammásaš sápmelaš lei báhkken báikái gos sii bivde guliid. Piaskainen maid oččodii alcces dušše smávva gieddebihtá máid sii eaiggádušše, ja máid riekti ieš lei juolludan ja lohpidan. Ávjováridikki, nappo báikkálaš gielddarievtti 164 ovdalis addin lobiin, geavahedje kvena eanandoallit eatnamiid. Earret ruoŧa válddi ledje rievttis dušše sápmelaččat. Sidjiide lei čielgasit deaŧalaš dikki ođđasit oažžut dohkkehit vuoigatvuođaid máid sii ovdal ledje ožžon ("...af den Högtährade Härads Rätten som och hela Menigheten lofwat är..."). Dát čájeha ahte ii lean dušše gielddariekti, muhto ledje maiddái eará sápmelaččat siiddas, "Menigheten", lobi addán ásaidupmái. Formálalaš dili geažil ii šaddan ášši duohtagieđahallamii 165 , muhto ášši rahpá hui miellagiddevaš guorahallama dan dáfus makkár geavahanlobi Ruoŧa gonagas sáhtii addit sámi siidaguovlluin ja makkár lobiid fertejedje guoskevaš siidaguovlluid geavaheddjiin oažžut. Kvenain han ledje vel almmolaš friddjavuođareivveŧ 66 iežaset geavaheapmái. Ávjovári dikkis guovvamánu 6.b. 1728, leigga guokte Kárášjoh-kvena čájehan friddjavuođareivve mas lei dáhton 31.1. 1724. Dan mielde oaččuiga Mickel Hinderson Mázes, ja Eric Matzon bártniidisguin, Muonioniskkis, geavahanlobi , "uptaga Crono Öde" Kárášjogas (Fellman I. I 1910: 422 ff). Eaba dáinna friddjavuođareivviin ge lean soai oadjebasat vuoigatvuođaideaska dáfus 1737:s, ja dáhtuiga báikkálaš dikki ođastit iežas ovddeš addin resursageavahanlobi. Oppalaččat oaidná ahte lei dábálaš siiddain sisafárrejeddjiide resursageavahanlobi addit iežaset guovllus. Diehtit máŋga ovdamearkka dasa ahte sisafárrejeaddjit ožžo lobi dihto siiddaid eatnamiidda bisánit, dahje sii ožžo rivttiid sámi nieiddaiguin náitaleami bokte (Tegengren 1977: 53). Dat máid smávvát oažžu jáhkkit dás, lea ahte sisafárrejeaddji kvenaide ii lean friddja lohpi dušše geavahišgoahtit riggodagaid sámi siiddaid siskkobealde Deanuleagis. Kvena sisafárrejeaddjit dárbbašedje lobi sihke ruoŧagonagasas ja sápmelaččain. Maŋimus ovdamearka resursagilvui mii bohciidii vuosttaš kvenasisafárrema maŋŋel, lea Buolbmátguovllus, mii 1730/40:s lei jur dánska-norgga ja ruoŧa duopmoválddi gaskkas. Go kvena eanandoalli fárrii dohko, vuosttaldedje Ohcejohsámit garrasit. Kvena čujuhii dánska-norgga lobi addimii iežas fásta ásaidumi ja Deanu luossabivddu vuoigatvuođaid dáfus. Ohcejohsiidda sápmelaččat váidaledje garrasit ja bahččagit, go sis ledje ain boares guollebivdinsajit Buolbmága buohta dahje badjelis (Fellman I 1910: 430 ff). Ohcejohdikkis 1740:s deattuhedje sii ahte ii dalle ii ge ovdal lean oktage "dáčča" bivdán bajábealde boares siidaráji Skoarrojoga nammasaš doaresjoga njálmmi - gokko maid 1751:s mearriduvvui Norgga ja Ruoŧa (Suoma) riikkaráji vuolgga Deanus nuorttaslulás. Muhto dilálašvuođat ledje rievdan. Luossabivddu dološ ortnet lei nohkagoahtán. Dánska-norgga eiseválddiid doarjagiin gáibidii Buolbmágii ásaiduvvan eanandoalli, "Hinrich Ersson", Bajit-Durdnosa suohkanis eret, bivdit beassat maid Skoarrojoga bajábealde. Son lei lobi ožžon ásaiduvvat 2-3 km Skoarrojoga vuolábeallái, dárkileappot muitaluvvon Buolbmátsullui (Polmakholmen), dahje "Polmacksari" movt diggegirjái lea čállojuvvon. Dán lobi fertejit dánska-norgga eiseválddit addán 1733:s dahje 1734:s. Buolbmátsullo guovlu orru goitge leamaš deaŧalaš bivdobáikin Ohcejohsiidda (ja Anársiidda) olbmuide, go fásta ásaidumi lobi addin lea njuolgut čuohcán sin guollebivdui doppe. Diggeoasseváldiŧ 67 eai lean váibmoláđđásat duomuin dán dáfus. Sii einnostedje dán lobi oktan dánskalaččaid eará heajos doaimmaiguin, billistit ja goaridit sin ovdii- ("totala undergång och fördärf".) Dánska-norgga eiseválddit ledje eará vugiiguin 1740 birrasiid bággen Ohcejohsiidda sápmelaččaid, geat gulle ruoŧa duopmoválddi vuollái. Sii bidje sidjiide sáhtostangeaskku 168 , gáibidedje eambbo vearu, ja nihtte 169 sápmelaččain váldit luossabivdo-vuoigatvuođaid jus sii eai doahttalan dán. Vihtanat oaivvildedje dánska-norgga fallehemiide sivvan juste dan Buolbmága kvena eanandoalli. Sin muitalemiid mielde ii sáhttán son dohkkehit ahte sápmelaččat galge beassat geavahit iežaset guollebivdinsajiid dološ vuoigatvuođaid mielde. Sii ledje gillán su dihte ja maid váidán su ovdal. Goitge ledje sii dál gáidame boares árbevieru vuoigatvuođain, ja dološ friddjavuođain ja guollebivdosajiin máid doložis ledje juo geavahan. Eai lean dušše doloža rájes geavaheapmi 170 vuođđun guollebivdosajide, muhto sii atne maid formálalaš beali čielggasin. Sii ledje diiddu ja sullásaččaid máksán Deanunjálmmi gávpeolbmái , ja vel jahkásaš fásta vearu dánskkalaččaide. Go dál eai beassan boares guollebivdosajiid geavahit, bivde sii beassat diiddus, vearus, sáhtostangeaskkus ja eará dánskka nođiin. Álbmot oaivvildii dánská-norgga eiseválddiid geavaheame kvena eanandoalli oassin iežaset viidánanpolitihkaš 71 . Ii lean oainnat eambbo 2-3 jagi áigi go dánska-norgga eiseválddit čuoččuhišgohte ráji mannat Geavgŋoaisullo (Fossholmen) bokte, ii ge 15 km vuollelis, Skoarrojoga boares siidaráji bokte. Dán oktavuođas čuoččuhedje Ohcejohsápmelaččat dan riekteoainnu ahte sii doloža rájes eaiggádušše sin luossaguollebivdduid ("Laxefiskerier") Geavgŋoaisullo vuollelis, nu ahte dánskalaččaid dagut ledje áibbas vuođu haga. Diggeálbmoŧ 72 ráhkadii čállosa gos álggos čujuhedje dan ahte dánskka eiseválddit áigo sin gieldit bivdimis luosaid Deanus jus sii eai boahtán Vuokkátdiggái 173 áhpegáddái, máksin dihte vearu ja ledinga dánskalaččaide. Dasto gáibidedje sii beassat bivdit jogas nu go doloža rájes ledje dahkan, beroškeahttá Buolbmát eanandoallis. Luossabivddu joatkiin boares guollebivdosajiin hehttešii sin oalát vuolláneamis ja nohkkomis ("theras totale ruin ock undergång"). Dáinna golmmain ovdamearkkain Álttás, Kárášjogas ja Buolbmágis, maid birra ovdalis lea muitaluvvon, čájehit ahte kvena sisafárren sámi guovlluide, dagáhii váttisvuođaid. Olu riggodagat ledje juo anus go kvenat bohte. Álttás válde sápmelaččaid eananvuoigatvuođaid duođas. Kárášjogas, mii lei ruoŧa duopmoválddi guovlu, fertejedje kvena sisafárrejeaddjit oažžut sihke gonagasas ja dikkis/sámi álbmogis lobi ásaiduvvat ja geavahit riggodagaid. Deanuleagi vuolit guovllus, dánskka ja ruoŧa duopmoválddi guovllu "friddjaavádagas"174, orrot dánska-norgga eiseválddit geavahan Buolbmága kveana eanandoalli oassin strategalaš spealus viiddidan dihte iežaset váikkuhanválddi 1613 rájes, Deanuleagis bajásguvlui. Dat dáhpáhuvai ee. go son oaččui ovdamuniid luossabivdosajiid hárrái. Dán guvlui kvenasisafárren lei mielde billisteame osiid Ohcejohsiidda árbevirolaš resursageavaheamis. Áibbas eará ášši lea go Deatnogátti vuosttaš kvenaid maŋisboahttit dađistaga seahkánedje sámi servvodahkii, man bokte Deanuleagi kvenat šadde sápmelažžan (Niemi 1981: 23). 5. KAPIHTTAL Boazodoallu Oažžut ovttatmanu deattuhit boazodoalu stuora mávssolašvuođa Finnmárkku ásaiduvvama ja ealáhuseallima oktavuođas olu duhát jagiid. Dán loahppajurdaga 175 sáhttit vuođđudit olu báktesárgumiidda Álttás, mat leat 4 200 jagi ovdal Kr. rájes gitta sullii jagi 500 ovdal Kr. rádjái. Báktesárgumat čájehit dán áigodagas bohcco eallin mii eanemusat beroštahtii dološáigásaš geađgedáiddáriid. Boazu lea govviduvvon oktiibuot 90% buot elliidgovvidemiin (Helskog 1985: 194). Dáid báktesárgumiid vuođul lea árvvoštallon ahte 5-6 000 jagi dás ovdal juo lei muhtun lágan boazodoallu Davvi-Skandinávias. Lojes bohcco sáhttet dasto geavahan vuođgŋinboazun ja noađđeheargin (Helskog 1983: 57-58). Dálmmát-bázahusaid oktavuođas Mátta-Várjjagis, mat leat veahá maŋŋel Kristusa riegádeami rájes (vrd. kap. 1.1.), leat árvvoštallan sápmelaččaid guođđán dan čielga čohkkendási 176 , ja álgán muhtun lágan boazodoaluin (Simonsen 1967: 65 ff). Vuosttaš luohtehahtti dieđuid boazodoalu birra oažžut håløygalaš oaivámušain Ottara muosáhusaid bokte máid lea čállán Englándda gonagas Alfredii, jur ovdalaš jagi 900. Su muitaleami dán fáttá birra lea goitge váttis dulkot: "Son lei olmmái geas lei valjit dakkár opmodat go dis (Håløygain) nai, namalassii eallit. Sus ledje ain dalle go oahppalattai gonagasa, guhtta čuođi lojes ealli máid ii lean vuovdán. Elliid gohčodit boazun. Guđas dáin ledje vuođgŋinbohccot. Sápmelaččain leat dat hui divrasat, go sii geavahit daid vuođgŋinboazun goddebivddus". (NOU 18: 1984, s. 653). (Sitáhta lea ođđasit jorgaluvvon.) Áiggiid čađa leat dáid dieđuid máŋgga ládje dulkon. Muhtun dulkomiin eaiggádušai Ottar bohccuid, dávjá searválága sámi guođoheddjiiguin, ovdamearkka dihte sullos, dahje dat ledje sápmelaččaid geaid Ottar mávssihii vearu dahje geain bearai eará attáldagaid. Dássožii ii sáhte maide dadjat čielgasit gáldu birra. Ottara 600 "lojes ealli máid ii lean vuovdán" leat ain váttisvuohtan dutkiide. Vuođgŋinbohccuid válddahallama gal lea álkit ipmirdit. Gottiid bivde vuođgŋinbohccuiguin, ja ledje sápmelaččat geat bivde. Go lahkonit 1200-logu, oažžut ođđa čálalaš dieđuid sápmelaččaid ja bohccuid birra. Dat lea Historia Norvægia mii čállouvvui earkebismaguovddážiš 77 Troandimis (Trondheim) sullii 1190. Doppe lea sápmelaččaid birra čállojuvvon ahte sii čierastit juolggis njalkkás duolba muoraiguin "...muohtaskálvviid mielde vilttiid vulos ja bohccot čuvvot sin mátkkis". (Historia Norvægia alm. 1969: 21.) Sáhttá dán mielde dálveráiddu válddadallan, ja lojes bohccuid doalu birra sáhka. Knut Odner gii lea Várjjatsápmelaččaid servvodaga birra čađahan guhkesáiggiguorahallama, oaivvilda lojes bohccuid sis leamaš measta sihkkarit jagi 1200 birrasiid. Daid atne noađđeheargin 1 78 ja gisorin 1 79 , ja jáhkkimis maid mielkki dihte, ja vel vuođgŋinboazun. Ovtta dállodoalus goitge várra eai lean go 5-10 bohcco (Odner 1992: 33). 12-1300-logu rájes gávdnat ovdamearkkaid go bohcco- ja miesenáhkit ledje gávpegálvun eurohpalaš oktavuođas (Fjellström 1983: 167). Lea oalle čielggas ahte náhkiid ledje bivddus ožžon. Gávppašeapmi goitge lea gáibidan veahá ráhkkananbarggu. Dán dihte sáhttet muhtun lojes ealut leamaš. De sáhtii buoremus vuovdingálvvu váldit buoremus áigge. Dán oktavuođas lei dat misiid njuovvan (Fjellström 1983: 169). Dát gaskaáiggegáldut gustojit gal lulit guovlluide, ii ge leat ovttatmanu daddjon ahte dat duolba muorat ledje sámivuođas bohciidan. Čálalaš gáldut boarráseappot go 1600-logu rájes leat váilevaččat, muhto 1603 gullat ahte Durdnosa Sámi (Torne lappmark) sápmelaččat, ee. doppe mii dál lea Finnmárkku siseanan, juohke jagi vulge meara bivdit. Sii bohče áldduid mat ledje mielde, seammás go geavahedje guohtumiid mearragáttis. Namuhuvvo maid dán gáldus ahte doppe lei buoret rássi, go badjelis váriin (Qvigstad/Wiklund II 1909: 285). Doppe muitaluvvo johttimis leamaš guokte ulbmila. Nubbi lei mearrabivdu. Nubbi lei lojesbohcco dili beroštupmi. Ii leat dárkileappot čilgejuvvon man viiddis boazodoallu lei, dahje man deaŧalaš dat lei mearraguolásteami ektui. Muhto boazodollui vuođđuduvvui johttinmálle siseatnama ja mearragátte johtaleapmi dahje nuppeguvlui, lea dás vuođđuduvvon. 1500-logu gálduid mielde mat gávdnojit, ja ávnnaslaš bázahusaid mielde, ee. iešguđet lágan goddebivdogárddiid, ledje sámi servvodagat johtaleapmái heivehuvvon. Nu guhká go meahcceallit, o.m.d. gottit, ledje doarvái, sáhttá johtalanservvodaga dadjat leamaš ekologalaš dássádagaš 80 . 1500-logu loahpageahčen, ja 1600-logu mielde, várra ovdánii dainnalágiin ahte ekologalaš dássádatvuohta gopmánii. Sivvan dása lea navdon ahte badjelmeare geavahedje riggodagaid masa johtalanservvodat lei vuođđuduvvon, ee. gávppašeami dihte (Vorren 1987: 153). Sáhttá maid jurddašit sámi servvodaga siskkáldas gaskavuođaid dagahan badjelmearálaš geavaheami. Sámi ássiid lassáneapmi sáhttá leamaš okta sivvan ekologalaš eahpedássádatvuhtii, ja go johtalanservvodaga riggodatvuođđu ii šat gokčan buot ávnnaslaš dárbbuid mat galge gokčojuvvot. Boađusin goitge šattai ahte boares bivdoservvodat earáhuvvagođii. Juohkásii máŋgga iešguđetlágan ealáhusgeainnuide, dego vástidit dan eahpedássásašvuođa mii lei bohciidan. Muhtumat bargagohte eambbo šibitdoaluin/guolástemiin, ja earát fas viiddidedje boazodoalu earenoamášvuođa. Stuorit boazoealut ledje dušše oassin oppalaš ealáhusovdáneami govvideames 1600-1700-logus. Muhto boazodoaluin buohtalaga jotke ain goddebivdduin guhkes áigge. Muhtun Finnmárkku osiin, o.m.d. Porsáŋggus, godde maŋimus gotti nu easkka go jagi 1900 birrasiid (Richter Hanssen 1986: 49). Lea goitge árta deattuhit ahte sámi johtalanservvodaga earáhuvvamat sáhttet iešguđet áiggi dáhpáhuvvan, juohke guovllu dilálašvuođaid mielde. Dan dihte eat sáhte čielga gova oažžut dán suorgásuvvamiš 81 ráddjejuvvon guovlludutkamiid 1 82 haga, dása guoská viidát johtalan boazodoallu. Maŋimus jagiid leat boahtán olu deaŧalaš ákkat dan guvlui (vrd. Niemi 1983, Richter Hanssen 1986, Nielsen 1990, ja maiddái vel Odner 1992). 5.1 RÁĐĐEJEADDJI OAIDNU. VIIDÁNEAPMI SISEATNAMIS MEARRAGÁDDÁI Dáláráđđejeaddji oaidnun lea ahte boazodoallu lassánii gáfadit 1600-1700-logus, earenoamážit siseatnamis, ja dat dagahii deattu mearragátti guohtunguovlluide ja eará ealáhusdoaimmaide, ovdamearkka dihte bivdui. Dán oainnu oaiveosiide lea ea.ea Svein Tønnesen guorrasan (Tønnesen 1979: 59). Gáldut huksejit čielgasit váidalusaid nala mat bohte muhtun vuotnaguovlluin 1600-logu loahpageahčen, go duottarsápmelaččat báhkkejedje sin guovlluide. Ledje Ohcejoh-, Ávjovári- ja Guovdageainsiidda duottarsápmelaččat. Dákkár oalle čielga váidalusaid Deanus, Lágesvuonas ja Álttás, lea Adealerlávdegoddi čállán 1690:s (Adealer alm. 1938). Ovdamearkan dás lea čállojuvvon deaŧalaččamus oassi "Nedertanens finner" (Deanusápmelaččat geat mearragáttis ásse) váidalusain. Sii váidaledje go Badje-Deanu sápmelaččat ("Øfertanens finner"), ja Ohcejohsápmelaččat báhkkejedje sin guovlluide, máid ovdal juo ledje eiseválddiide namuhan. Sii bohte mearragátteváriide, ja báhče gottiid ee. Nuori (Hopseidet) olggobealde Vuokkátváriin (Omgangsfjellene). Muđui dagahedje Vuolle-Deanu sápmelaččaid ealáhusgeavaheami ovdii riebaniid ja čeavráid báhčimiin mearragáttis, ja go vel bohte dohko olu bohccuiguin. Ealut guhto buot Vuolle-Deatnulaččaid bohccuid jeahkála ja buot sin omiid ja sávzzaid rásiid (Adealer alm. 1938: 297). Lei go dasto nu ahte boazodoalloviiddideapmi dušše lei siseatnamis meara guvlui, dušše vuotna- ja riddoguovllu sápmelaččaide noađđin dán oktavuođas? Mearrasámi siiddaid váidalusaid vuođul sáhttá dulkot boazologu lassánan dušše siseatnamis. Nu álki ii dattege leat. Siseatnama ruoŧa duopmoválddi guovllus oaidnit maid boazodoalloviiddideami riddoguovllu sámisiiddain siseatnama guvlui. Ovdamearkka dihte muitalii Guovdageainnu diggeálbmot jagis 1700 ahte muhtumat "norgga" sápmelaččain, geat eai máksán vearu Ruŧŧii, dálvet johte dohko bohccuideasetguin (SI 1981, oassi IV: 2). Dađistaga váidališgohte siseatnansápmelaččat dan boazodoalu nala mii riddo - ja vuotnaguovlluin lei siskelis. Movt heive dasto dat? Čilget dán sáhttá dan vuođul go bohccot jáhkkimis leat ovtta málle mielde johttán gaskal siseatnama ja mearragátti. Dáinna lágiin šattai sápmelaččaide vejolažžan goddeealuin maid oččodit ávkki dan siidaguovllus gos ain ledje áigges áigái. Nu eai šaddan iešguđet siiddat gilvalit gaskaneaset. Siida dán oktavuođas lea sámi servvodaga vuođđodoallu dan áigge, dahje joavku mii ovttasráđiid geavahii guovllu mas dávjá ledje čielga rájit. Veardit johtalansiidda 1694 rájiiguin máid Ørnulf Vorren lea govahallan, govus 5.1 maŋŋelis. Govus 5.1: Finnmárkku siidarájit 1694:s Kártta lea Romssa universitehta, Museadoaimma Instituhta sámi etnográfalaš ossodat, ráhkadan. NOU 1978:18A Finnmarksvidda-natur-kultur, s. 155. Go eambbo álge dápmat ja priváhtan atnit bohccuid mat johte mearragátti ja siseatnama gaskal, de eai lean oasit boazoealuin mat fiervái bohte giđđat, bivdimassii. Dat ledje dál siseatnansápmelaččaid geahču vuolde. Seammaládje lei riddo - ja vuotnasápmelaččaid ealuiguin mat dálvet bohte siseatnamii. Dat ledje maid šaddan eaŋkilolbmuid priváhta opmodahkan ja sin geahču vuollái. Váidalusat sáhttet seammá bures leamaš eahpeduhtávašvuođa čájeheapmin go ovddeš searveriggodaŧ 83 lei priváhta eaiggáduššanrievtti 184 vuollái šaddan, mas álbmot ii ožžon ávkki. Soaitá vel leamaš nu ahte sii geat vuosttažettiin váidaledje, ledje sii geat eai lean ođđa ovdáneamis mielde, bohccuid dápmamis ja stuorit ealuid priváhta eaiggáduššamis. 5.2 BOAZODOALLU LEI OASSIN LOTNOLASEALÁHUSVUOGIŠ 85 Deaŧalaš lea muittus atnit ahte sátni duottarsápmelaččat man 16-1700-logus geavahedje, ii ábut ovttatmanu assosieret dálá boazosápmelaštearpmain. Go omd. Sverre Tønnesen dadjá siseatnansápmelaččaid "duođas šaddan johttisápmelažžan" 1600-logu loahpageahčen, de ferte dan čuoččuhusa maid muddet. Eai lean ollenge buohkat siseatnamis šaddan johttisápmelažžan ođđaáigásaš sátnegeavaheami mielde. Ovdal juo go boazodoallu ovdánii stuorit ealuid doallamii, johtaledje siseatnansiiddaid sápmelaččat ealáhusaid dihte siseatnama ja meara gaskal. Ledje eanas mearrabivddu ja vuolit jogaid luossabivddu dihte johtalan ovdal. Dáid lotnolas ealáhusjohtalemiiguin jotke 1700-logus maid. Guovtti dánska-norgga gáldus oaidnit lotnolasealáhusaid geassejohttima duogáža siseatnamis mearragáddái ja vuotnaguovlluide. Dat leat láhkaolbmá Knaga čálus 1704:s, ja Povel Resensa čálus 1707:s. Knag lei leamaš Finnmárkkus fáldin 1685-95 gaskal (NBL VII: 427 ff). Earenoamážit Knaga govvideapmi čájeha ahte johtalemiid mihttun ii lean dušše priváhta eaiggáduvvon ealuide guohtuma gávdnat, muhto boazo lei maid dárbbašlaš lassin guollebivdui máid doibme vuollin stuora jogain ja mearas. Knag govvida dasalassin hui čielgasit siseatnansápmelaččaid vearro- ja doaibmaválddálašvuođa. Son deattuhii ahte Anársápmelaččat, geat ruoŧa duopmoválddi vuolde ledje, ja vearu mákse Ruŧŧii, Norgii ja Ruššii, álo ledje luosaid bivdán Deanus. Dan ledje maid Ohcejohsápmelaččat ja Badje-Deanu sápmelaččat dahkan. Ávjovári ja Guovdageainnu sápmelaččat gal bivde luosaid Álttáeanus. Dát sápmelaččat mákse maid vearu sihke Ruŧŧii ja Norgii. Go bohte mearragáddái, ledje sis noađđehearggit mielde. Eai goasse lean gielddahallan dan bargamis. Jus dát sápmelaččat geat mearragáddái bohte, galge norgga vuollásažžan bággejuvvot, dahje eará máksit go diiddu mearragáttis, johka- ja mearrabivddu geažil, de livččii dagahan olu ráfehisvuođaid ja váttisvuođaid. Knag ii háliidan dákkár ráfehisvuođa. Dan dihte oaivvildii ge son ahte siseatnansápmelaččain ii galgan bearrat "skeaŋkkaid" go bivde dáin báikkiin. (Čállon Johnsenis 1922: 322). Povel Resen ges čálii eambbo boazodoallooainnu birra. Johtaleami ággan lei go boazu, geasset ja dálvet, ee. ealáha dihte, lunddolaččat vikkai iešguđet báikkiide. Dan dihte fertejedje eaiggádat čuovvut bohccuid, jus eai galgan massit daid. Muhto maiddái sus bohtet ovdan eambbo ákkat johtaleapmái. Guolásteapmi ja gávppašeapmi lea daid searvvis. Resen čálii maid oppalaččat movt "Ruoŧa" sápmelaččat johtaledje siseatnamis riddo- ja vuotnaguovlluide. Das oaidnit ahte Anár- ja Ohcejohsápmelaččat bohte Detnui guoli bivdit ja gávppašit. Muhtun Kárášjohguovllu sápmelaččat manne Porsáŋgui, Klubbui (Klubben) ja Fálesnuorrái (Kvalsund), ja earát fas orro Álttás geasset. Doppe ledje vel eará Guovdageaidnulaččat, vaikko muhtumat sis maid johte geasset Skiervái (Skjervøy). Nugohčoduvvon "Juxeby-Lappar", dahje sii geat Kárášjoh- ja Ohcejohguovllus ásse, manne Deanu- ja Lágesvutnii (Qvigstad/Wicklund II 1909: 301). Dáid sápmelaččain nala váidaluvvo máŋgga vuotnaguovllus sullii 1690:s. Eahpitkeahttá lea sin boazodoallu okta vuođđoosiin dan boazodollui mii dál lea Finnmárkkus. Ovdamearkka dihte lei johtinmálle dalle juo sullii seammá go dál. Dat máid eat dieđe vel sihkkarit, lea ledje go dušše siseatnansápmelaččat geat vuođđudedje dálá johttinmálle, vai gávdnat go eará geainnuid dan boazodollui mii Finnmárkkus dál lea? Boazodoaluin ovdal mekaniserema, oaivvildit dán oktavuođas ahte lea eallu "...mii lea ekonomiija vuođđun ja mii mielddisbuktá eallinlági mas bearrašat čuvvodit ealuideaset birra jagi, ja doaimmaideaset ja ekonomiijjaset čatnet ovddemustá ealu buvttadeapmái 186 " (Vorren 1978: 158). 5.3 BOAZODOALLU VUOTNA- JA MEARRAGÁTTEGUOVLLUIN 1600-LOGU LOAHPAGEAHČEN Dan oktavuođas go bihko siseatnansápmelaččaid "báhkken" guovlluide, ferte guorahallat ledje go mearragátte- ja vuotnasápmelaččain alddiineaset bohccot, dahje movt sin boazodoaluin lei 1600-logu loahpageahčen. Knaga "Jordebok" 1694:s, mii govvida ássama ja ealáhuslági 187 erenoamážit mearragátte- ja vuotnaguovlluin, lea čállojuvvon miellagiddevaččat dan birra. Knag muitala buot girkosuohkaniin, earret ovttas, boazodoalu leamaš oktan sámi vuođđoealáhussan 1 88 mearragátte- ja vuotnaguovlluin, lotnolasat bivdduin, šibitdoaluin ja guolástemiin, vrd. gov. 5.2 maŋŋelis. Suohkan mii lea sierralágan lea Láhppi suohkan, gos muđui maid muitaluvvo hui unnán sámi ealáhusdoaimmaid birra. Knaga dieđuid mielde sáhttá navdit ahte hui oallugiin Finnmárkku vuotnaguovllu sápmelaččain ledje bohccot. Áltá várra lei earret, vaikko boazo gal maid doppe lei deaŧalaš. Maiddái muhtun Finnmárkku dáččain ledje bohccot 1600-logu loahpageahčen. Geahča gov. 5.3 maŋŋelis. Dát boazodoallu lei dávjá earenoamáš sulluin, ja lei áibbas earalágan go sámi boazodoallu. Jáhkkimis ledje ealut Láhpis, Reainnáhis (Reinøy) ja Muosáhis (Måsøy) dolvojuvvon dohko ja ledje doppe birrajagi. Gádde-Iččáhis (Rolvsøy) diehtit sihkkarit gávpeolbmá birra geas lei gávpi Goaskinvákkis (Kjelvik) Máhkarávjjus, gii doalvvui bohccuid dohko sullii 1670:s (Knag alm. 1932: 7, 43). Lea jáhkehahtti ahte son osttii lojes bohccuid Porsáŋggussápmelaččain, geaid orohat Máhkarávju lei. Bohccuid doalvun lei ámtamánni 189 lobihaga. Dan dihte bággolotno bohccuid "Gonagassii", ráfáiduhtte 190 daid, ja maŋážassii dat goddiluvve. Dán guovllu vuotnasápmelaččat bivde dasto gottiid, dan maid dahke ámtamánni lobihaga. Adelaer dieđihii 1670:s dán oktavuođas ahte Fálesnuorisápmelaččat ledje unnidan ealuset 400 bohccos 10 bohccui (Adealer alm. 1938: 290). Iččáhis (Ingøya) ledje maid leamaš "eallit" ovdal. Dán oktavuođas árvidit dat lea bohccuid birra sáhka. Báiki/guovlu: Boazolohku: Eaiggádat: Johtolat: Áltá - "Muhtumat" Álttá sámiin Ii muitaluvvo Stierdná - Gámavuona sápmelaččat Ii muitaluvvo Sievju - Kluppusápmelaččat Ii muitaluvvo Fálá - Fálesnuori sápmelaččat Ii muitaluvvo Porsáŋgu ja Máhkarávju "unnán", "veahá" "7-800" Porsáŋggu sápmelaččat Sisaguvlui Lágesvuotna "unnán", "veahá" Lágesvuona sápmelaččat Ii muitaluvvo Deatnu - Deanusápmelaččat Ii muitaluvvo Várjjat "oba olu" Gov. 5.2: Sámi boazodoallu mearragátte- ja vuotnaguovlluin 1694:s Gáldu: Knag, almmuhuvvon 1932: 6, 7, 12, 14, 22. Reainnáhis ledje Láhttá (Latøya) dáčča ássiin bohccot, 6-7 mearramiilla duohken. Suolu lea dan meare unni ahte guođohit ii sáhte dárbbašan. Dan dihte leat eaiggádat várra ieža bargan bohccuideasetguin. Muosáha birra lea earenoamáš gažaldat. Doppe ledje bohccot, muhto Knaga "Matricul" ii muital gii dán ealu eaiggádušai. Ii leat daddjon dat lei dáčča boazodoallu. Sullos gávdnojedje nugohčoduvvon "Dáčča sápmelaččat"191 (Knag, alm. 1932: 10, 12). Dán doahpaga geavahedje Čáhcesulloguovllus sápmelaččaide geat gehčče dáččaid bohccuid (Niemi 1983: 299). Vearuheami dáfus ledje sii dáččaiguin ovttadássásaččat. Muosáhis leat dáččasápmelaččat dán oktavuođas čállon dáččan. Sihkkareamos máid dás sáhttá dadját, lea ahte sihke sápmelaččain ja dáččain lea leamaš dahkamuš Muosát boazoealuin. Porsáŋggu sápmelaččaid Máhkarávjju boazodoallu váldui áššin Goaskinvákkedikkis 1704:s. Sin gohččo johttit eret doppe. Gávpesearvi 192 orru dan rájes háliidan bearráigeahččat ja geavahit dan riggodaga. 1780-logus oaidnit ovdamearkkaid das ahte sullo boazodoallorievtti čurvo bidjegis (Richter Hanssen 1990: 115, 179). Čáhcesulloguovllu dáččain lei oalle viiddis boazodoallu go sis ledje oktiibuot 1 000, dahje 2 000 bohcco. Orru čielggas ahte ledje ámmát- dahje gávpeolbmát geat eanas ealu eaiggádušše. Álbmogis ledje unnán bohccot. (Nielssen 1984a: 101. Vrd. maid Niemi 1983:299, ja Nedkvitne 1988:137/78.) Goitge lea árta jearrat ledje go Čáhcesulloguovllu dáččain earenoamáš boazodoalloeavttut ja -dárbbut. Juoga mii čujuha dása, lea go doppe lei oalle dárbu fievrredit gálvvu eatnama mielde. Lea oba duolba guovlu. Doppe sáhtte viežžat boaldámuša, ja šibitfuođđara, ovdamearkka dihte herggiin. Čáhcesullo eiseválddiin, ámtamánnis, sunddis ja báhpas, lei nohkameahttun ja stuora sáhttodárbu iežaset guhkes dálvemátkkiin. Sáhtto- dahje bargoheasttat eai gávdnon. Dárbbu sáhtii dušše heargesáhtuin gokčat. Dan dihte sáhttá stuora boazodollui atnit sáhttodárbbu čilgehussan. Finnmárkku mearragátti eará báikkiin gos ledje dáčča ássit, atne fanassáhtu guhkebuš gaskkaide. Boaldámuša ja fuođđara vižže muhtomin 6-7 miilla duohken, vuotnabađain. Eai dárbbašan eatnama mielde geasehit nu olu, ja dan dihte ii dagahan dat stuorit boazodoalu dárbbu. Čáhcesullos siiddastalle birrajagi moatti miilla siskkobealde gávpoga birra. Várjjatsápmelaččat ledje bálkáhuvvon guođohit ealu. Báiki/guovlu Boazolohku Eaiggádat Johtolat Guođoheapmi Geavaheapmi Álgu Láhppi suolu "veahá" Báhppa - Sállan-gottit "olu" Várra Sállán- eaiggádat - Ráfáidahtton Reainnát (Muosáhis) - Láhttá boanddat - Muosát - Sápmelaččat Iččát- ovdal ledje bohccot - - Gádde-Iččát - gottit "veahá" Ráfáidahtton Dolvo- juvvon dohko ca. 1670 Čáhcesullo guovlu 1000 dahje 2000 Čáhcesullo eanan-doallit ja eiseválddit Birrajagi Čáhce-sullo guovllus Várjjatsámit Vuosttažettiinfievrun Gov. 5.3: Dáčča boazodoallu/ Gottit sulluin. 1694 Gáldu: Knag, alm. 1932: 2, 5, 9, 12. Boazogehččiid bálkáheapmi muitala ahte boazodoallu ii lean dáppe ge oassin dáččaid ealáhus- ja eallinlágis. Einar Niemi dieđuid mielde ledje Čáhcesullo dáččain bohccot nu guhká go sullii 1700-logu gaskkamuddui (Niemi 1983: 300). 1600-logu loahpageaži gáldut eai muital man boaris dát boazodoallu lei. 5.4 JOHTTI BOAZODOALLU 193 VUOTNAGUOVLLUIN Muhtun vuotnaguovllu sápmelaččain ledje 1690-jagiin juo 7-800 sturrosaš priváhta ealut. Dat lei Porsáŋggus, gos Adealer vel lohká gávdnot sápmelaččaid geain eai lean eará eallit. Oassi doppe sápmelaččain elle boazodoalus. Maŋimus namuhuvvon diehtu, oktan muitaluvvon alla boazologuin, duođaštit ahte sápmelaččat, goit dán Finnmárkku-vuonas, ovdal jagi 1700 juo barge viidát johtolatboazodoaluin. Muhtun olbmuide lei boazobargu dál šaddan čielga váldodoaibman, namalassii Porsáŋggu dahje siskelis riegádan sápmelaččaide (Adealer 1938: 222). Doahpagat máid atnet, leat "ellet bohccuideasetguin" ("leufer ved sine reen") dahje "bohccuideasetguin ja bivdduin" ("ved sine reen oc skytteri"). Muhtun oassi Porsáŋggusápmelaččain ledje birgegoahtán dušše boazodoaluin, máid eai báljo sáhte doaimmahan earaládje go dássedit johtalan mearragátti, geasseorohaga ja siseatnama, dálveorohaga gaskal. Eanas dan ovcci olbmás geat barge Porsáŋggu boazodoaluin, lei riegádan siseatnamis. Einar Richter Hanssen gal oaivvilda sin leamaš mearrasámi sogas, dahje čadnon mearrasámi birrasii earaládje, man bokte besse boazodoaluin bargat Porsáŋggus. Ii sáhte dieđusge dadjat ahte sii eai lean bohtán Porsáŋgui ealuin. Muhto sii sáhttet maid liikká bures bargan alcceset ealuid, dahje árben daid doppe. Buot Porsáŋggu vearromáksit ledje goitge čállojuvvon Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku vearromáksi mearrasápmelažžan ("Søefinner") (Richter Hanssen 1986: 92). Go lea sáhka vejolašvuođain Finnmárkkus birget, de lea ovdalis čilgejuvvon ahte sápmelaččat dábálaččat birgejedje buorebut go dáččat (gč. kap. 4). Sii birgejedje namalassii unnit oastogálvvuin. Eatnasat goitge ledje fásta lonohallandilálašvuođas muhtun gávpeolbmáin (gálvoháhkanásahusain). Sápmelaččat geat ledje birgegoahtán dušše boazodoaluin, várra ledje buot friddjamusat. Eatnasat sis eai geavahan gálvoháhkanásahusa. Sii eai dasto lean čadnon fásta ovttage gávpeolbmái. Knaga oainnu mielde lei Máhkarávju oassin Porsáŋggusápmelaččaid geasseorohagas. Oalle sihkkarit lei dat sin geasseorohat. Adealera dieđut 1690:s čájehit Finnmárkku boazodoalu ovdáneami dan áigge, go muitala ahte Porsáŋggusápmelaččat dálvet manne nu guhkás siseatnamii ahte riiddáskedje ruoŧa duopmoválddivuloš siseatnasiiddaid olbmuiguin. Porsáŋggusápmelaččat han váidaledje go eai hehttekeahttá beassan viidánit nu guhkás siseatnámii go háliidedje. Siseatnansápmelaččat ("svendske fieldfinner") nihtte ges váldit sis sihke bohccuid ja bissuid, jus manne menddo guhkás siseatnamii bivdit (Adealer 1938: 298). Dat boazodoallovuohki máid Knud Leem oinnii go lei Oarje-Finnmárkkus 1730 birrasiid, orru leamaš maiddái vuotnaguovlluin, ja dat soahpá Adealera ja Knaga boazodoalu válddahallamiidda moaddelogi jagi das ovdal. Doahpagat nu go "Porsáŋgguvuona Duottarsápmelaš" ("En Porsanger-Fiords Field-Lap"), leat dábálaččat sus (Leem 1767; 145). Leema dieđut čájehit ahte oallugat geain ledje Láges- ja Porsáŋgguvutnii čanastagat, ledje boazobargi duottarsápmelaččat. Sii johte ain ovtta gaskka hávális, sihke siseatnamii ja ruovttoluotta. Geasset ledje áibbas mearragáttis, ja dálvet fas 6-7 miilla siskelis, "...sullii Ruoŧa Sámi Rájiid duohken" ("...hen imod den Svenske Lapmarks Grändser") (Leem 1767: 168). Duohtavuođas ledje guhkkin ruoŧa duopmoválddi guovllus. Boazobargi Guovdageainsápmelaččaid birra lea čilgejuvvon earenoamážit ahte sii doppe johte viidáseappot Skiervvá ja Gálssa (Karlsøy) suohkanii geasset (Leem 1767: 392). Oarje-Finnmárkku stuora sullot earret Máhkarávjju mii juo lea namuhuvvon, Stiertná (Stjernøy), Sievjju ja Fálá, ledje guohtunguovlun Gámavuona (Komagfjord), Kluppu ja Fálesnuori sápmelaččaid ealuide. Gáldut 1600-loahpageaži rájes máid dás leat geavahan, eai muital lei go das birrajagi boazodoalu birra sáhka, vai ledje go sullot dušše geasseorohahkan. Ii leat dasto čielggas ledje go dát vuotnasápmelaččat dalle juo álggahan guhkit johtolagaid. Muhto doppe maid oaidná rievdadusaid boazodoallovuogis ovddeža ektui. Álttásápmelaččat, geaid boazodoallu várra lei unnimusat ovdánan obanassiige mearrasámi guovlluin dan áigge, ovdanbukte 1690:s daid dábálaš váidalusaid ahte siseatnansápmelaččat dagahedje sin ealáhusdoaimma ovdii (Adealer alm. 1938: 298). Čujuhanveara lea gal maid ahte sii seammaládje bihko muhtun Fálesnuori Kluppu sápmelaččain. Sii bivde su njulgestaga heaitit boahtimis sin váriide ("vore fielde") ja billistit ( gjøre "inpass oc skade" ) nu movt dassážii lei dahkan. Dán lea váttis dulkot earaládje go ahte Fálesnuori guovllu boazodoallu viidánii dainnalágiin ahte ránnáorohagaid mielas dat billistii boares vieruid 1 94 ja siidarájiid. Álttáguovllus gal maid bohciida 1700 ja 1720 gaskal joavku máid sáhttá gohčodit "Altena Duottarsápmelažžan" ("Altens Fjeldfinder"). Dat vulggii das go eiseválddit 1600-logu loahpageahčen ja jur 1700-logu álggogeahčen čavga meannudedje siseatnansápmelaččaiguin geat geasset bohte vuonaide ja luossajogaide. Sidjiide muitaluvvui ahte ruoŧa vuollásaččain ii lean lohpi Álttáeanu bivdit, muhto nugohčoduvvon "rádjesápmelaččaid" ("grensefinner") geat ledje dánskka vuollásaččat, sin lei lohpi bivdit. Dan dihte čálihedje oallugat Guovdageainnu- ja Kárášjohguovllu boazosápmelaččat iežaset dánskka vuollásažžan (Nielsen 1990: 176 ff). Fálesnuori guovllu birra muitala P. Harboe olu Hammerfeastta suohkana čilgehusas 1720-jagiin. Son duođašta 1690-jagiid manu. Iežas suohkana dárkilis olmmošlohkamis namuha son guhtta bearraša Hámmerfeastta várresápmelažžan, dahje "Fieldlapper til Hammerfest", nu go son gohčoda sin (Harboe alm. 1952: 469). Eai báljo sáhte leahkit eará bearrašat go Fálesnuorisápmelaččat geat johttidillái 195 leat álgán. Hammerfeastta suohkanis fárrejedje oallugat siseatnamii 1720 birrasiid. Olles vihtta várresámi bearraša ("Field lappene") oktiibuot 27 olbmuin ledje, suohkanbáhpa dieđuid mielde, fárren Ruŧŧii almmá su duođaštusa 196 haga. Dát dieđut sáhttet máksit ahte oallugat dain boazosámi bearrašiin, geat ledje Hammerfeastta suohkanis eret, leat gávnnahan ávkkálažžamussan Guovdageidnui čálihit iežaset. Jáhkehahtti ággan lea ahte dálveguohtundárbu stuorui go ealut sturro, ja dán sihkkaraste buoremusat lagat oktavuođa doalahemiin dálveguohtunguovlluin. Eai várra lean vearrodili ovdamunit ággan, eambbo jus báhpira nalde 197 dušše fárrejedje Guovdageidnui, čálitkeahttá iežaset dohko. Henry Minde lea dan oktavuođas čujuhan ahte mearrasápmelaččat dáinna vugiin soite fuomášan beassat vearromáksimis, johttisámidili bokte ruoŧa-norgga friddjaavádagas(Minde 1982: 93). Eará ággan dánska-norgga mearragáttesuohkaniid olmmošlogus eret čálihit, sáhttá leamaš nugohčoduvvon sáhttogeaskkus beassat. Dat sáhtii máŋgii noađđin leamaš. Geasku sáhttá viidánan vel 1700-logus, go riddoguovlluid dáččalohku unnui, ja dáččat dasto válde unnit dáid nođiin badjelasáset. Nuorta-Finnmárkku mearrasámiguovlluin lei maid álggahuvvon johtti boazodoallu. Go oppalaččat geahččá Finnmárkku, de lei mearragátte- ja vuotnaguovlluin viiddis johtti boazodoallu 1720 birrasiid juo. Dan áigge dáhke dat boazosámit, geat ledje dušše dánska-norgga vuollásaččat, 60 bearraša. Thomas von Westena dieđuid vuođul (von Westen alm. 1934), sáhttá geasseorohagaid vuođul sirret joavkkuid, ja sullii dadjat sin johttinmálle. - Ristamuornjárgga (Korsnes) ja Lákku (Langfjorden) boazosápmelaččain lei dálveorohat Guovdageainnu ja Ávjovári birrasiid. - Fálesnuori boazosápmelaččain lei dálveorohat Vuorjeduoddaris, Leavnnja ja Iešjávrri gaskkas. - Porsáŋggu boazosápmelaččain lei dálveorohat Idjajávrri buohta (Nattvatnet). - Dorskevuonas Lágesvuona boazosápmelaččain lei dálveorohat Áttánjogas (Adamselv). - Deanu Juovlavuona (Leirpollen) boazosápmelaččain lei dálveorohat Buolbmátjávrri (Polmakvatnet) oarjjabealde. - Várjjaga boazosápmelaččain ges lei dálveorohat Buolbmátjávrri nuorttabealde. Ørnulf Vorren lea kártii bidjan sihke sin ja siseatnansápmelaččaid boazodoallojohtolagaid 1700-logu álggus. Vrd. gov. 5.4. vuollelis. Govus 5.4: Boazodoalu orohagat ja johtolagat sullii jagi 1700. Kártta lea Romssa Universitehta, museadoaimma Instituhtta, sámi etnografalaš ossodat ráhkadan. NOU 1978: 18A Finnmarksvidda- natur- kultur, s. 156. 5.5 DILLI SULLII 1700-LOGU GASKKAMUTTOS 1700-logu gaskkamuttos oažžugoahtit oalle čielga gova boazodoalus. Muhtun boazodoallojoavkkut ledje vuotna- ja mearragátteguovlluin eret, ja earát fas siseatnamis. Dát boahtá čielgasit ovdan Ohcejoga dikkis 1738:s (Fellman I 1910: 496). Doppe čilgii diggeálbmot ahte sii johte Detnui ja Lágesvutnii ("Tanaby och Laxfiorden") geasset. Nuppeguvlui lei maid johtin. Dán guovtti vuona olbmot orro sin guovllus ges muhtun áigge dálvet elliideasetguin, ("med sine kreatur"). Dát guovtteguvluigeavaheapmi gávdno maid čilgehusain máid major Schnitler čohkkii Finnmárkkus jagiin 1744-45. Boazodoallobeali vihtanat muitaledje eanas ahte goabbat beali guovtteguvluigeavaheapmi lei dábálaččat dohkkehuvvon. Vihtanuššan Álttá Joganjálmmi dutkanrievttiš 98 čájeha dan čielgasit. Dát vihtan anii váttisin mearridit čielga ráji nugohčoduvvon oktasašguovllu ja čielga Norgii gullevaš guovllu gaskal. Nu lei dan dihte go norgga mearraguovllu sápmelaččat ledje mannan sin lusa geat Guovdageainduoddariin ledje, ja dát fas ledje vuonaide boahtán. Nu lei vihtana muitalemiid mielde leamaš juo "Arilda áigge" ("Arilds Tid"). Schnitler I 1962: 230/231). Leat áššit main vuohttá boazodoalloviidáneami mearragáttis siseatnama guvlui garraseabbon go nuppeguvlui. Dát boahtá ovdan ruoŧa duopmoválddi guovllu dikkis siseatnamis. Ohcejoga ja Tenoby / Juxby sápmelaččat váidaledje ovdamearkka dihte Ohcejohdikkis 1738:s, namuhuvvon siidda olbmuid, Porsáŋggu sápmelaččaid, nala. Dat čájeha ahte sis ain lei viidáneapmi sisaguvlui, máid Adealer-lávdegoddi lei 1600-logu loahpageahčen fuobmán (vrd. kap. 5.4.). Ohcejohálbmotdikki váidalus 1738:s lei hámi ja sisdoalu dáfus seammalágan go muhtun mearrasámisiiddain bođii ovdan veahá ovdalaš jagi 1700, ja mii dalle lei siseatnama boazodoalu birra (vrd. kap. 5.1.). Váidalusa sisdoallu lei ahte Porsáŋggusápmelaččat gavdnjeje gottiid nu ahte siseatnansápmelaččaide ii lean šat borramuš ja sisaboahtu. Muđui čuoččuhedje Ohcejohsápmelaččat ahte Porsáŋggusápmelaččaid ealut guhto ja gurbejedje jeageleatnamiid nu ahte gottiide ii lean šat ealát. Dát sisabáhkken lei máhka álgán 1720 birrasiid. Váidaleddjiid mielas lei dilli vel duođalaččat go ieža eai lohkan goasse leamaš Porsáŋggusápmelaččaid guohtunguovlluin (Fellman I 1910: 496/98). Čilgehusas Durdnosa Sámi birra 1750:s čujuhuvvui fas báikkálaš váidalusaide go mearrasámiguovllu olbmot billistedje "ruŧŧii" gullevaš siseatnama. Sin boazodoallu ja eará doaimmat čuhce earenoamážit siseatnansápmelaččaid bivdui. Lasihuvvo vel ahte vuotnaguovllu sápmelaččat eai goassege lean máksán vearu ruoŧa kruvdnui. Eai ge lean máksán buhtadusa dahje láiggu njuolga ruoŧa vuollásaččaide guohtuneatnamiid, boaldámuša bivddu ovddas (Fellman I 1910: 443). Lea čielggas ahte boares siidarájit sihke siseatnamis ja mearragáttis, mat ledje johtalanservvodaga eavttuide huksejuvvon, dál ledje duohta deattu vuolde. Geasset rihkko siseatnama boazodoallit mearragáttesápmelaččaid siidarájiid. Seammaládje geavai siseatnama siidarájiiguin dálvet, muhto dalle ledje mearragátte- ja vuotnaguovlluid boazodoallit geat rihkko daid. Dološ siidaguovlluid siskkobealde sihke rittuin ja siseatnamis ledje ain olbmot geat eai lean dakkár boazodoaluin álgán mii gáibidii johtima. Eanas riddo- ja vuotnasápmelaččaid guovdu goit lei nu. Lea jahkehahtti ahte sihke mearraguovllus ja siseatnamis ledje dat geat eai lean johtti boazodoaluin bargagoahtán, geat ovddemustá bihko boazodolliid lobihis sisabáhkkemiin. Dieđuid vuođul 1600-loahpageahčen ja 1700-álggogeahčen lea ágga cuiggodit ráđđejeaddji oainnu boazodoalu ovdáneapmái, namalassii dasa go navdet dušše siseatnamis dan bohciidan ja doppe báhkken riddoguovlluide. Gal orru girját govva go nu. Nu viiddis ja rikkis guovllus go Finnmárku lea, gávdnat váldomearkkaid ovdáneamis sihke siseatnamis mearragáddái, ja nuppeguvlui. Govvidemiin sáhttá čuovvovaš málliin Finnmárkku boazodoalu ovdáneami čájehit, ja movt johtimat rievdadedje boares siidaguovlluid geavaheami. Vrd. gov. 5.5 maŋŋelis. SISEATNANSÁMISIIDA,RIDDOSÁMISIIDA, DÁLVET GEASSET Siseatnansápmelaččat guođohišgohtet ealuid ja čuovvugohtet daid mearragáddái giđđat Boazodoallit mat gullet dán siseatnansiidii Dat siidaolbmot geat elletDat siidaolbmot geat ellet árbevirolaččat . árbevirolaččat. Johtalankultuvrra Johtalankultuvrra guoddit. Ain eanandoalu ja doallit, eanandoalu álgu guolásteami ovdáneapmiRiddosápmelaččat guođohišgohtet ealuid Boazodoallit ja čuovvugohtet daid mat gullet mearrasámisiseatnamii čakčat siidii Gov. 5.5: Johttisámidili 199 ovdáneapmi. Váikkuhusat geavaheapmái ja siidarájiide 5.6 BUOHTALAS 200 JOHTTISÁMI BOAZODOALLU MAS VUOĐĐU LEA SIHKE RIDDO- JA 5. SISEATNANSIIDDAIN Major Peter Schnitlera 1744-45 jagiid gažadanprotokollat 201 leat buoremus Finnmárkku historjjá gáldut 1700-logu gaskkamuddui. Son lei dasto láhkaoahppavaš 202 , ja sus lei máŋgga jaga militeara dutkanduopmárhárjáneapmi, "auditeur", Trøndelágas. Su ássiidgažadallamat dahje -dutkamat dan boahttevaš rádjeloahpaheami oktavuođas, govvidit várra buoremusat boazodoallovuogi máid sáhttá buohtalas johttisámi boazodoallun gohčodit. Dáinna oaivvilduvvo ahte riddo- ja vuotnaguovllu boazosápmelaččat ja siseatnanboazosápmelaččat geavahedje ovtta guovllu. Oarjin Álttás gitta Várjjagii nuorttas lea seammá dilli. "Privatiiva" norgga boazosápmelaččain lei oktasaš geasse- ja dálveorohat siseatnama boazosápmelaččaiguin. Maŋibut gulle ruoŧa duopmoválddi vuollái, muhto mákse vearu sihke Ruŧŧii ja Danmárku-Norgii. Dán heiveheami govvidit Schnitlera vuosttaš vihtana iešdieđut 203 hui bures, gean son dutkkái Finnmárkkus, Álaheajus Joganjálmmis (Elvebakken), cuoŋománu 6.b. 1744. Lei "boazosápmelaš Joen Nielsen Guovdageainváriin eret" ("Field-Finn Joen Nielsen" fra "Kautokeino-Fielde"), 38-jahkásaš, náitalan, okta mánná. Son lei riegádan Ávjováris mii lei Guovdageainnu sámisuohkana vuolde ("Kautokeino Lappesogn"). Su váhnemat leigga norgga sápmelaččat geat leigga Skiervvá suohkanis Norggas orron. Doppe leigga fárren Guovdageidnui. Son lei gásttašuvvon Guovdageainnu sámigirkus ("LappeKirke"), ja ruoŧa báhppa ja luhkkár leigga doppe oahpahan su risttalašvuhtii. Mánu ovdal lei son rihpain leamaš Máze girkus ("Norske Masi Capell"). Geasseorohat sus lei Jiehkarvuonas Návuonas. Dálvet son lei Guovdageainváriin ("Kautokeino Fjelde"). (Schnitler I alm. 1962: 230). Goalmmát vihtan Álttás lei maid Guovdageaidnulaš. Son lei maid, nu go Joen Nielsen, Ávjováris riegádan, dahje Kárášjohguovllus, norgga mearrasámi váhnemiin ("af Norske Søe-Finn-Forældre"). Schnitlera vihtaniid searvvis ledje maid olbmot geat álggos ledje ruoŧa vuollásaččat, muhto geat dál ledje čállon norgga boazosápmelažžan. Vel ovtta bearraša olbmot nai sáhtte leahkit dánska-norgalaččat dahje ruoŧelaččat. Dás sáhttá vuohttit ahte gullevašvuođa válljejedje vásedin vuoitit heajut beliid badjel mat čuvvo das go boazosápmelaččat šadde johtalit guovtti stáhta duopmoválddi guovlluid gaskal. Schnitlera ovccát Finnmárkku vihtan, "Niels Andersen, Boazosápmelaš", 29 jagi, bárdneolmmái, čájeha dán dáfus čielggasepmosit dan. Son čilgii Hammerfeasttas, čakčamánu 8.b.1744. Son lei riegádan norgga váriin ("Norske Fjelde") Oarje-Finnmárkku Fálesnuori buohta, Návvuonas ("Norske Næverfjord"). Su áhčči lei norgga mearrasápmelaš, ja eadni fas boazosápmelaš. Son lei gásttašuvvon "Norgga" Hammerfeastta girkus. Geasset oruiga áhčešguovttos Jahkovuonas (Revsbotn), gos sudnos ledje bohccot. Dálvet son orui nuppi váhnema luhtte. Dálvet oruiga etnešguovttos Kárášjogas, bohccuidisguin. Áhčči gal bázii Norgii- norgga mearrasápmelažžan ("Norsk Søe-Finn"). Ii goabbáge su váhnemiin máksán vearu Ruŧŧii, vaikko ásaiga lulábealde Kárášjoga. Dan oaivvildii son vuolgit das go su áhčči lei norgga mearrasápmelaš. Girkolaš bálvalusaid 204 son gal oaččui sihke Norggas ja Ruoŧas (Schnitler I alm. 1962: 242). Gávdnojit maid lohkodieđut main vuohttá johttisámi boazodoalu buohtalas ovdaneami sihke siseatnamis ja riddoguovllus. Ovdal 1750, ja dasto ovdal go dálá riikkarádji biddjui, gávdno ruoŧa čilgehus mii sáhttá govvidit dan, go várrogasat dan geavaha (Fellman I 1910: 442). Doppe muitaluvvojit álggos bearašoaivámušat ja boazolohku siseatnansiiddain mat jahkásaččat johte Finnmárkku ja Davvi-Romssa riddo- ja vuotnagáttiide. Guovdageainnus ledje juo oalle olu johttimat Romsii, vrd. tab. 5.1 vuolábealde. Tabealla 5.1: Siseatnansápmelaččaid boazodoallojohtimat mearragáddái. 1750 ------ Guđe siiddasBearašoaivámuččatBohccot ------ Guovdageainnus 404 000 Afwiowara 181 100 Utzjoki 354 400 ------ Oktiibuot 939 500 ------ Schnitleris gal lei olu unnit lohku siseatnansiiddaid oppalaš bearašoaivámušain, ležže dál boazosápmelaččaid vai eai. Su logut leat Guovdageidnui 28, Ávjovárrái oktan Kárášjogain 16 ja Ohcejohkii oktan Juxby/Tenoby 28 (Schnitler III alm. 1985: 58). Finnmárkku riddosámisiiddaid olmmošlohku ja boazolohku, geaid dálveorohat lei ruoŧa duopmoválddi siskkobealde, lei ruoŧa lohkamiid mielde nu go tabeallas 5.2 vuolábealde. Tabealla 5.2: Riddosápmelaččaid boazodoallojohtimat siseatnamii. 1750 ---- GuovluOlbmotBohccot ---- Guovdageaidnu -2 000 (Geahččobohccot) Afwiowara 313 000 Utzjoki 205 460 ---- Oktiibuot 51 10 460 ---- Dán vuođul livčče galgan 51 riddo- ja vuotnaguovllu boazodoallobearrašat geain siseatnamis lei dálveorohat, oktiibuot 10 460 bohccuin. Muhto dás leat maid goabbátlágan logut Schnitlera loguid ektui. Son ges muitala Finnmárkku suohkaniin Várggáid rájes oarjjás, 64 privatiiva boazosápmelačča ("Field-Finner") (Schnitler III alm. 1985: 58). Goabbatláganvuođain beroškeahttá, logut goitge govvidit dili. Dat čujuhit dasa ahte 1750 birrasiid lei riddoguovlluide gullevaš boazodoallu seammá olu ovdánan go siseatnanguovlluide gullevaš boazodoallu. Dan áigge johte joavkkut ain buohtalaga, nu ahte jahkebeale ledje iežaset boares siidaguovllus, mearragáttis ja siseatnamis. Dát buohtalas boazodoallu lea dađistaga šaddan oktan, vaikko lea váttis dadjat goas dát doaibma ollášuvai. Muhtun orohagaid guovdu sáhttá dáhpáhuvvan nu maŋŋit go 1800-gaskkamuttos. 1852 rádjedahppan ja álmmolaš rievdadeamit dán oktavuođas sáhttet leahkit olgguldas dáhpáhusat mat dagahedje boazodoaluid oktiisuddama (vrd. kap. 5.10.1). Dán manu sáhttá várra govvidit dáinna hui álkidahtton govvosiin vuollelis, gov. 5.6. Riddoguovllusiiddaide gullevaš johttisámi boazodoallu Dálá johttisámi boazodoallu Siseatnansiiddaide gullevaš johttisámi boazodoallu Gov. 5.6: Ovdáneapmi dálá boazodoallomállii 5.7BOAZODOALLOVUOHKI JA HEIVEHEAPMI 1700-logu vuosttaš oasis leat oalle buorit čilgehusat boazodoallovuogis ja ealáhuseavttuin. Dalle barge hui garrasit. Dálvet guođohedje ealuideaset ijabeaivve, ee. meahccespeajariid 205 geažil. Beaiveguovdil gáiddai eallu veahá dobbeliidda. Idjii fas vižže ealu lagabui. Geasset ledje hearggit veaiddalassan 206 . Eará bohccuid guođohedje, ja áldduid bohče. Buohkain geat juo sáhtte, ledje guođohanvuorut (Leem 1767 148 ff). Ain orro guovtti vahkus njealji vahkui ovttahat sajes dahje dassážii go guohtun nohkagođii (Schnitler III alm. 1985: 56). Boazosápmelaččat elle bohcco buktagiin. Das ožžo bierggu, mielkki, vuosttá ja bivttasnáhkiid, ja dat lei fievrun. Sis ledje gal maid eará deaŧálaš ealáhusgáldut, ja Schnitler čilge dan 1740 birrasiid. Ledje "hui buorit" ("skiønne") guolit jávrriin ja jogain. Muđui sii loddejedje ja bivde, earenoamážit gottiid, mat eanemusat ledje Čorgašnjárggas (Nordkyn- "Omgangs Halv-Øen"), ja siskkimus duoddariin (Schnitler III alm. 1985: 56). Dát 1600-logu gáldut muitalit ahte mearaguolásteapmi ain lei oassin johttisápmelaččaid ollislaš ealáhusas. Galmmihuvvon mearaguolli lei oassin johttisápmelačča dálveborramušas (Leem 1767: 329, 125). Nuorta- dahje skoaltasápmelaččat ledje várra dat sápmelaččat geat dássedepmosit doalahedje boazodoalu ja guolásteami lotnolasealáhussan 1700-logu gaskkamuttos. Geasset elle sii guolástemiin, ja dálvet fas bohccuiguin duoddaris, nu go eará sápmelaččat (Schnitler III alm. 1985: 74). Schnitler anii boazosápmelaččaid eallinlági ollislaččat hui buorren. Sii elle eambbo friddjavuođas go mearrasápmelaččat ("meere Frihed og Ledighed"). Ovdamearkka dihte eai dárbbašan sii meara nala dálvet vuolgit borramuša dábuhit. Lei maid čielggas ahte nu guhká go boazosápmelaš bohccuidisguin birgii duoddaris, de ii gal mearrasápmelažžan álgán ("...giver han sig ikke til Søe-Finn"). Dát čilgehus guoskkai norgga boazosápmelaččaide ("Norske Field-Finner"), muhto Schnitler čuoččuhii ahte siseatnansápmelaččat elle seammaládje (Schnitler III alm. 1985: 57). 5.8 MANNOLAT 207 MAŊŊEL 1751 1751 rádjesoahpamuš ii gal álggos hehtten boazodoalu viidáset ovdáneamis. Lappekodisilla sihkkarasttii johtaleami geasse- ja dálveorohaga gaskal, vaikko kárttas lei rádji jur johtolaga rastá (vrd. kap. 3.6.). Eatnamat máid boazodoallu dárbbašii ledje dušše muhtun muddui geavahusas. Ledje báres viidánanvejolašvuođat ee. go riddoguovllu olmmošlohku lei nu vuollin ahte unnán ledje šibihat geasseguohtumiin. 1800-logu álggogeahčen ledje ovdamearkka dihte Hammerfeasttas, mii Finnmárkku oktavuođas šattai stuora báikin, dušše 9 orrunviesu 208 ja oktiibuot 40 olbmo (O. No. 2 1862- 63). Seammá dilli lei eanas Finnmárkku eará riddobáikkiin. Finnmárkku boazodoalus 1700-logu maŋit oasis fertejit leat leamaš earenoamáš buorit ovdánanvejolašvuođat. Dalá boazolohkamiin vuohttá maid dan. Ovdalis leat 1750 ruoŧa loguid muitalan (vrd. kap. 5.6.). Logut čájehit ahte dalle ledje veahá badjelaš 20 000 bohcco dan guovllus. 1799:s lohká Sommerfeldta gávdnot sullii 60-70 000 bohcco ámttas (Sommerfeldt 1799/1800: 126). Vaikko galgá leahkit várrogas čuoččuhit maide dáid loguid vuođul, de dat čájehit goitge ovdáneami. Duottarsápmelaččat (boazosápmelaččat) elle ain sorjjasmeahttumin 209 sihke eiseválddiid ja aktogávperievtti 210 ektui. Čuovusin dás lei ahte ii báljo oktage ng. "Gávpedoalus" eallán lihkolaččabut ja buorebut go sii, nu guhká go bohccos ožžo buot. Sii han sáhtte vuovdit duottarbuktagiiddiset, bierggu ja earenoamážit náhkkegálvvuid, gosa háliidežže (Garman 1784: 96). Dáiddii boazodoalloálbmoga buorre ealáhusdilli dagahan, ahte Sis-Finnmárkkus, gos boazodoallu lei earenoamáš nanus, jápme Davvi-Norggas, earret Helgelándda gordnebuvttadeaddji guovlluin, unnimusat olbmot heahtejagiid 1808-14 (Bottolfsen 1980: 65 f., 204). Boazosápmelaččain lei dálveguovdil deaŧalaš doaibman sáhtostallat. Duohtavuođas lei sis measta aktoriekti buot siseatnama dálvesáhtostallamii. Sii ledje dat geat doalahedje sáhtostallama dálvet eatnanmielde, sihke Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku gaskal, ja ruoŧa sámieatnamiidda (Sommerfeldt 1799/1800: 138). 5.9 OKTAVUOHTA EARÁ EALÁHUSAIGUIN - EARENOAMÁŽIT EANANDOALUIN Eahpitkeahttá leat soahpameahttunvuođat leamaš boazodoalu ja eanandoalu dahje šibitdoalu gaskkas dan rájes go vuosttaš gittiid dahje jekkiid dikšugohte. Nu áigá go 1591:s muitaluvvo juo dakkár nákku birra Várjjatsápmelaččaid ja Čáhcesullo dáččaid gaskal (Niemi 1983: 186 f., ja Sandvik/Winge 132 f.). Nu guhká go goddi dábálaččat lei "oktasašopmodahkan"211 Finnmárkkusápmelaččain, goit sullii 1600 logu loahpageahčái, ledje unnán riidofáttát boazodoalu ja eanandoalu gaskal, goit dáid sápmelašjoavkkuid gaskkas. Dilli rievddai dađimielde go ealáhussurggiideamit 212 ovdánedje. Muhtumat válde deaŧaleamos eallinláhkin johttinmálliin bohccuiguin bargat. Earát ges bargagohte stuorit šibitdoaluin, ja šattai dárbu várjalit eananbihtáid ja ládjogittiid, gos galge dálvefuođđaroasi viežžat. Veahá maŋŋelaš 1700-logu gaskkamutto gávdnat dieđuid dán oktavuođas go ámtamánni Collett measta juo gáibidii boazosápmelaččaid geassejohtimiid mearragáddái heaittihuvvot. Dán ákkastii son dainna go bohccot manne gittiide doppe, gos dasto eai lean áiddit. Collett muitalii ahte ledje geahččalan gieldit luoitimis bohccuid lagabui go beanagullanbeali 213 mearas eret, muhto ii ábuhan. Sii doalahedje dábiideaset beroškeahttá nihttimiin ("...uagtet alle givne Trudsler blive de ved deres gamle skick.") (Collett 1757: 100). Váldomearka ii leat dattege soahpameahttunvuohta, muhto ovttasbargu fásta ássi ja sápmelačča gaskal. Vel ođđa áiggis nai leaba goabbatguoimmiska bálválusaid dárbbašan. Sii leat leamaš, ja leat muhtun muddui ain dál oktiičadnon nanu fuolkevuođabáttiiguin. Eiseválddiid váiddagieđahallamiid vuođul, go bohccot guhtot gittiid, oažžut dávjá dan gova ahte ámmátolbmot eanandoalloduogážiiddeasetguin 214 lávejedje fásta ássiid bealuštit. Ii dát dattege lean áibbas dábálaš. 1815 birrasiid bohte ovdamearkka dihte váidalusat ámtamánni kantuvrii go bohccot ledje guhton mearraálbmoga gittiid ("Engesletter"), Álttá Lákkus. Nuppeládje go livččii jáhkkán, dahkkui dalle mearrádus mii ii guston dušše boazosápmelaččaide, muhto mearraálbmogii maid. Ámtta mearridii ahte boazosápmelaččat, buhtadusovddasvástádusaineaset 215 , galge geatnegahttot bohccuideaset doalahit eret gittiin ja ládjobáikkiin ("Jorden og Slaatterne"). Dát geasku gustui dušše fal dalle go ássit ieža maid doalahedje šibihiiddiset eret gittiin. Ámtamánni anii dán geaskaneasvuođđojurdaga 216 ávkkálažžan olles ámtta riidočoavdimii. Orru ahte su mielas lei oktasaš guođohanriekti mearragáttis ja gustui sihke fásta ássiide ja boazosápmelaččaide. Ámtta mearridii maid ahte ii galgan iešválddálaččat 217 hehttet bohccuid guohtumis gittiin. Dán oktavuođas galggai leahkit gielddus buohkaide báhčit dahje beatnagiiguin gavdnjet bohccuid gittiin. Jus gittiide bohte bohccot maŋŋel mearriduvvon áiggi, sáhtte dáid gitta váldit buhtaduspántan. Ámtta deattuhii dán oktavuođas ahte lei dakkár mearrádusa birra sáhka mii galggai sihkkarastit čorges dilálašvuođaid. Galggai leahkit várjalussan lobihis daguide oktasaš vuoigatvuođaid dáfus ("...beskyttelse mod Indgreb i Gjensidige Rettigheder..."). Mearriduvvon áigái geasset sáhtte nappo sihke bohccot ja šibihat guohtut mearragáttis, maiddái doppe man gieddin 218 gohčodedje. Dan rájes go šibihiid dolvo meahccái dahje várrái, ja doalahedje daid gittiin eret, eai galgan bohccot ge guohtut doppe. Jus goitge dáhpáhuvai nu, de galggai boazosápmelaš máksit buhtadusa. Gittiid eaiggádat/geavaheaddjit gildojuvvoje iešválddálašvuođa geavaheamis dákkár dilálašvuođain (Ámtačálus ođđajagemánu 13.b. 1815. Gulahuvvon 219 Guovdageainnu ja Ávjovári dikkis, guovvamánu 27.b. 1827, Finnmárkku Pántagirji nr. 3 (Pantebok nr. 3 for Finnmark) s. 302, nubbehusčálus Sverre Eilertsena bokte). Finnmárkkulávdegoddi 1825-26:s, mii galggai "Finnmárkku Bajásčuožželemiin" ("Finmarkens Opkomst") bargat, oaččui máŋgga báikkis ámttas váidálusaid bohccuid nala geasseorohagain, mat mahká billistedje gittiid. Váidaleaddjit čuoččuhedje dán ággan ahte boazosápmelaččat eai guođohan bohccuideaset (Budstikken 1830: 249). Dáid váidalusaid vuođđun sáhttá leahkit lassáneaddji olmmošlohku ámttas. Dan geažil váldojuvvojedje ođđa orrunbáikkit, giettit ja meahcceládjogiettit atnui. De lassánedje riidofáttát. Heajos dahje váilevaš áidumat dieđusge maid dagahedje soahpameahttunvuođaid ja riidduid. Finnmárkkulávdegotti oaidnu lei ahte boazosápmelaččat galge guođohangeaskku 220 oažžut. Dása anii lávdegoddi vuođđun 221 lappekodisilla 16. §:s. Lávdegoddi oaivvildii maid ahte gittiid billistemiid galge boazosápmelaččat oktasaččat buhtadit.222 ("...alle de Fieldfinner som utgjorde et Selskab".) Dán oktavuođas čujuhedje ránnáriikii gos boazosápmelaččain lei buhtadusgeasku kodisilla mielde. Dan dihte berrii riikka iežas sápmelaččain maid leahkit nu. Lappekodisilla 16.§ vuođul lea váttis oaidnit ahte lávdegottis lei riekta go oaivvildii dán ovddastit makkárge oktasaš buhtadanvuođđojurdaga.223 Dása čujuheapmi lea goitge miellagiddevaš guovtti ášši dihte. Vuosttažettiin go norgga eiseválddit, geaid ovddastedje guovddáš hálddašandoaimma láhkadovdit 224 , ollásit jáhkke kodisilla ain gustot suoma stáhtaborgárvuođa sápmelaččaide go sii ledje Finnmárkkus, norgga guovllus. Eai dasto deattuhan ahte Suopma lei sierranan Ruoŧas, ja 1809 rájes lei šaddan stuorafyrstagoddin ruošša cára 225 vuollái. Jáhkke kodisilla ain gustojeaddjin, vaikko álgo šiehtadallanbealálaš 226 , Ruoŧŧa, ii lean šat nuppebealde ráji. Nubbi ášši mii dagaha dán miellagiddevažžan, lea go Finnmárkkulávdegoddi áiggui lappekodisilla geavahit siskkaldasrievttálažžan 227 - bidjan dihte norgii čálihuvvon sápmelaččaide buhtadusgeaskku Norgii. 16.§ gusto namalassii sániidis 228 mielde dušše nuppi riikka eretfárren sápmelaččaide. Finnmárkkus lei árvvusge 1820-jagiid loahpageahčen sáhka Suoma stuorafyrstagotti sápmelaččaid birra geain lei Norggas geasseorohat (vrd. NAČ 1984: 18, s. 185 (?) Boazosápmelaččain gal ledje maid váidalusat Finnmárkkulávdegoddái. Lei boares váttisvuođa birra sáhka, namalassii go ruoššat ja nordlándalaččat geat bohte Finnmárkui guollebivdui, lávejedje muhtomin báhčit sin bohccuid. Lávdegoddi oaivvildii ahte berrešii gieldit guollebivdi ruoššaid ja nordlándalaččaid geat ámtai bohte, bissuid fievrredeames dohko (Budstikken 1830: 249). 5.9.1Riiddut ássiidlassáneami ja šibitdoalu viiddideami dihte 1800-logus lassánii Finnmárkku ássiidlohku hui olu. Máid váikkuhii dát eanangilvvu dáfus? Dákkár oktavuođas lea beroštahtti geahčadit vihtanuššamiid 229 mat muitaluvvoje norgga-ruoŧa 1843 "Sámilávdegoddái" ("Lappekommisjonen"). Doppe lea boađusin ahte lei leamaš dábálaš boazosápmelaččain ohcat geasseguohtumiid áibbas mearra- ja áhpegáttis. Dát lei veaháš rievdagoahtán ovdalaš 1840-jagiid. Hans Hansson Porsanger, Kárášjohkalaš, ovdalaš skuvlaolmmái, dál boazosápmelaš, čilgii ee. ahte 6 Kárášjohsuohkana sámibearraša jahkeviissaid ledje doalahan bohccuideaset mearragáttis eret. Dan ovddit jagi lei stuora oassi eará sin guovllu sápmelaččain dahkan seammládje, dainna baluin ahte massit guohtuneatnamiid mearragáttis ("...af Frygt for at komme til at mangle Reenbete ved Søekysten.") (Qvigstad/Wicklund II 1909: 68.) Lea mearkkašahtti go dološ johtinmálle ná rievddai, ja dasa sáhttá váikkuhan Finnmárkku rittuin olmmošlassáneapmi mii dál lei. Ii báljo sáhte eará go eatnamiid gilvu, ja ballu massit eatnamiid, mii balddihii boazosápmelaččaid. Romssa geasseorohatguovlluin muitaluvvui seammá. Guovdageaidnulaččat geat ledje johtan Davvi-Romssa guovlluide, ledje maid geahččalan rievdadit barganvuogi. Guovdageainnu lensmánni, Johannes Isaksen Hætta, guhte čilgii ášši lávdegoddái, ii lean mannan mearragáddái maŋimus 7-8 jagi, muhto bisánan 3-4 miilla duohkái. Doppe lei válljen báikki man birra ledje alla várit, vai bohccot eai beassan nu álkit mannat. Vaikko rievdadeapmi dagahii su unnidit ealu, lei son goitge válljen dan dahkat, beassat riiddus mearraolbmuiguin ("...undgaae Stridigheter med de Fastboende") (Qvigstad/Wicklund II 1909: 66). Son diđii dasalassin guovtti eará Guovdageainsápmelačča geat maid doalaheigga ealuideaskka mearragáttis eret. Dáid boazosápmelaččaid ođđa bargovuohki lea ipmirdahtti. Sii háliidedje heajut bargodilálašvuođaid ovdalii riidduid, vaikko eará olbmot ledje sivalaččat go váldigohte sin árbevirolaš guohtuneatnamiid. Oallugat deattuhedje man deaŧalaš johtolat lei boazodollui. Guovdageainnu lensmánni Hætta deattuhii dán oktavuođas ahte sápmelaččat geavahedje ovttahat johtolagaid gaskal siseatnama ja mearragátti (Qvigstad/Wicklund II 1909: 66). Gárasavvona (Karesuando) suohkanbáhppa Læstadius deattuhii maid johtolagaid deaŧalašvuođa. Sihke ruoŧa, norgga ja ruošša ("Ryska") sápmelaččain ledje doloža ("urminnestider") rájes iešguđiide mearriduvvon johtolagat Norgii ja doppe fas ruovttoluotta. Dáid dološ johtolagain eai sáhttán gáidat, rávdnjás guoikkaid ja rihtovárálaš bákteheŋggiid dihte. Læstadiusa oaivila mielde lei eanandoallodoaimmaid lassáneapmi dagahan duođalaš váttisvuođaid boazosápmelaččaide geain doppe ledje geasseorohagat. Sihke dáččat ja sápmelaččat ledje ásaiduvvagoahtán dákkár báikkiide muhtun ávžžiin, gosa boazosápmelaččat doloža rájes ledjen čohkken áldduid bohččimii. Dohko ledje šaddan stuorit ja unnit rássegiettit, gosa dáččat dahje norgga sápmelaččat geat eai bargan bohccuiguin, ledje báhkken maŋimus áiggiid. Dáin olbmuin lei áigumuššan hehttet boazosápmelaččaid buktimis ealuideaset gittiide máid sápmelaččaid bohccot ieža ledje dukten. Olu baskkes gujiide 230 ledje ođđa dáčča ássit bisánan, gokko sápmelaččat eai šat beassan gittiid meaddel, go guoikkat ja bávttit hehttejedje earásaje sisabeassama. Muhtomin dagahii dát doaruid, go earenoamážit dákkár báikkiin lei dáhpáhuvvan ahte badjelmeare suhttan dáččat fallehedje daid ruoŧa sápmelaččaid ("... Svenska Lappar blifvit öfverfallne af de illasinnade Norrmännen.") (Qvigstad/Wicklund II 1909: 94) Go Lars Levi Læstadius árvvusge diđii eanas Gárasavvona birra, de jáhkkimis ledje Romssa johtolagaid váttisvuođat máid son čilgii. Eai dilálašvuođat dáidán prinsihpalaččat earaláganat Finnmárkkus, go eanandoalloulbmiliiguin váldigohte ođđa eatnamiid. Ámtamanni Buck govvidii maid duođastusastis 1844:s, ahte ássiidviidáneapmi čanai boazodoalloeatnamiid ja dagahii riiddu, go válddáhalai dalá Finnmárkku ámtta, dahje dálá Finnmárkku ja Romssa. Son čálii vel ahte dan áigge go eai lean nu olu ássit Davvi-Ruoŧas ja ámtta rittuin, de ledje unnit riidofáttát johttisámiid ja fásta ássiid guovdu. Johttisámit ráđđejedje guovlluin goasi juo hehttetkeahttá, guovlluin maidda atne iežaset measta oamasteaddjin ("Odelsbaarne"). Dađimielde go fástaorru álbmot lassánii, de bohciidedje maid eambbo riidovejolašvuođat (Qvigstad/Wicklund II 1909: 110). Ámtamánni dieđut čájehit maid ahte dál deattuhedje riddo- ja vuotnaguovlluin eanandoalu eambbo go ovdal. Okta riidoágga lei go ássiin (Bomændene) lei šaddagoahtán hállu geavahit ja ráfáiduhttit sin eatnamiid (..."voxende Lyst til bedre at benytte og frede deres Jorder...") Ássiid lassáneapmi ja šibitdoalu viiddideapmi čájeha oba čielgasit ahte ferteje šaddat soahpameahttunvuođat boazodoaluin. Boazodoalloguovlluin válde issoras eananviidodagaid 1800-logus. Finnmárkku ássiid lohku lassánii 6 440 olbmos 1798:s 32 952 olbmui 1900:s (Helland II 1906: 31). Dát lea viđageardán lassáneapmi. Go geahččá man olu šibihat dárbbašedje guohtuma geasset, ja fuođđara dálvet, de rehkenasttii Sommerfeldt 1700-logu loahpageahčen sullii 3 000 šibiha 231 , 5-6 000 sávzza, 1-2 000 gáicca, 60 heastta ja 100 spiinni leahkit Finnmárkkus (Sommerfeldt 1799-1800: 147/148). Boazolohku árvvoštallui leahket sullii 60-70 000 (Sommerfeldt 1799-1800: 126). 1800-jagiin duppalastojuvvui šibitlohku máŋggageardde. 1900-logus ledje almmolaš logut jorbejuvvon lagamus čuohtái dáinnalágiin: 9 000 šibiha, 19 000 sávzza ja gáicca, 900 heastta ja 74 500 bohcco (Helland I 1905: 373). Čielgasepmosit oaidnit šibitdoalu ovdáneami ovddit čuohtejagis 1890 loguin. Eanas šibitšlájat ledje almmolaš statistihka mielde bajimusas juste dan jagi. Maiddái lei alla boazolohku dalle, mii gal unnui čuohtejagi molsuma rádjái. 1890 logut, jorbejuvvon lagamus čuohtái, ledje dát: 10 300 šibiha, 28 000 sávzza ja gáicca, 700 heastta, 100 spiinni ja 96 700 bohcco (Helland 1905: 373). Vaikko logut dieđusge eai leat duođaštuvvon, de dat goitge addet buohtastahttinvuođu. Sommerfeldta logut 17-1800 čuohtejagimolsumis, buohtastahttojuvvon 1890 loguiguin, čájehit šibitlogu measta golmmageardán duppalastima, sávza- ja gáicalogu measta njealjegeardán duppalastima, heastalogu gaskal 10 ja 15-geardán duppalastima ja 50 % boazologu lassáneami. Váldomearkan eai dattege leat stuora váttisvuođat boazodoalu ja eanandoalu guovtteguvlui heiveheamis. Ii sáhte guohtunriidduid bohccuid ja šibihiid gaskkas dadjat guovddáš riidofáddán 1800-logu maŋit oasis, ii goit jus galgá veardidit ámtamanni viđajagi čilgehusa vuođul. Doppe gávdnojit goitge ovttaskas cealkagat, nu go "boazosápmelaččaid bohccot billistit eatnamiid veahá" ("... Havnegangene forringes noget ved Flyttlappernes ren") (FAB 1881-85: 8). Ámtamánni 1886-90 čilgehus čájeha fas áibbas eará gova, earenoamážit siskkit vuotnaguovlluin. Čujuhettiin ámtaagronomii, čállojuvvo ahte ii oba leat ge vejolaš boazu billista ruovttuláidumiid ("Hjemmehavnene"). Sáhtii gal maŋŋi ja čoaska giđaid, ja go boazosápmelaš oalle árrat jođii mearragáddái, boazu veahá bisanastit muhtun gittiide ("gjøre noget Afbræk"). Muhto dát dáhpáhuvai dušše muhtun jagiid, smávit gaskkain, ja muhtun muddui dát guohtun dáhpáhuvai nu olu ovdal go šibihiid albma guohtunáigi álggii, dahje berrii álgit , ahte rássi dábálaččat ollii šaddat fas (FAB 1886-90: 7). Veahá earaládje lei riddoguovlluin gos dálvefuođar lei nu vánis ahte šibihiid luite olggos ovdal rahttá iđii. Jus muohta lei badjosiin go boazu bođii, de boazu dieđusge manai bievlagittiide máid dávjá ledje áidon. Dáin guovlluin bihko báikki ássit dávjá ahte váttis lei bohccuid doalahit láidumiin eret. Ámtamánni ii jáhkkán dán nu olu dagahit šibitdoalu ovdii. Vaikko boazu lei ge searvvis váillideame guohtumiid, de jáhkkimis ii guhton dat dainnalágiin ahte šibitdoalu vahágahtii. Dábálaččat ledje eatnamat nu buorit , ahte go dábálaš guohtunáigodat álggii, de lei doarvái sihke báikki olbmuid šibihiidda ja sápmelaččaid bohccuide. Ámtamánni oaivvildii sivvan joatkevaš biehkumiidda dan ahte šibihiid eai giđđat biebman siste nu guhká go livčče berren. Lei dasto geasseorohagain gos ovddemustá lei riidovuođđu báikki ássiiguin. Dálveorohagaid siskkobealde gal dábálaččat lei ráfi ja soabalašvuohta. Ovdamearkka dihte lea čilgejuvvon ahte Guovdageainsápmelaččain ledje dálveguohtuneatnamat sihke iežaset suohkanis ja Gárasavvonis ja Ruoŧa Pajalas, ja dát ledje dasto oktasaččat sohke ruoŧa ja ruošša sápmelaččaiguin (Qvigstad/Wicklund II 1909: 58). 1852 rádjái ledje Kárášjohsápmelaččaid dálveorohagat muhtun muddui "Ruošša eatnama" ("Russisk Territorium") siskkobealde, namalassii suoma bealde (Qvigstad/Wicklund II 1909: 66). Seammá guoskkai maid daidda boazosápmelaččaide geat ovdal 1852 ledje Gilivutnii (Kjøllefjord), Detnui. Buolbmágii ja Várjjagii čállojuvvon. Sámilávdegotti (lappekommisjonen) 1843 guorahallamis daddjo čielgasit ahte eai lean makkárge váidalusat daid Guovdageainsápmelaččaid geat ruoŧabeallái johte ja ruoŧa "báikki olbmuid" gaskal (Qvigstad/Wicklund II 1909: 75). Prentekeahtes arkkiivagálduin gullát eará báikkiin dušše áibbas veahá soahpameahttunvuođaid birra dálveorohagain, vaikko dát ledje eará stáhta siskkobealde. 5.10 1852 RÁDJEDAHPPAN JA DAN VÁIKKUHUSAT 1852:s dahppojuvvui Norgga ja Suoma rádji buot boazojohtimiidda. Vuosttaš geardde historjjás lei dán sámi guovllu rádji duohta rádjin šaddan resursageavaheami dáfus. Lappekodisilla mearrádusat 1751 rájes, boazojohtinvuoigatvuođa birra rájiid rastá, nogai mottiin peannasázastemiin. Álggos dahkkui dát ruošša-suoma beales, dasto ruoŧŧa-norgga beales. Muhto kodisilla ii dattege leat goassege formálalaččat loahpahuvvon dán rádjeguovllus. Johtinvuoigatvuođa heaittiheapmi šattai duohtan 20 jagi guhkkosaš šiehtadallanáiggi maŋŋel, mas okta oaivefáttáin lei lappekodisilla dilli maŋŋel go Suopma 1809:s lei sierranan Ruoŧas, ja lei šaddan stuorafyrstagoddin ruošša cára vuollái (vrd. Palmstierna 1932). Guhkes šiehtadallamiid loahpageahčen dagai ruoŧa-norgga bealli áibbas unnán boazosápmelaččaid rivttiid bealušteamis, juogo duohta ealáhusdárbbu bealis mii lei, dahje lappekodisilla doarjagiin. Orru dego Ruoŧa-Norgga beales loahpas ledje atnigoahtán juonalaš ovdamunnin ahte Ruošša-Suopma nu garrasit barggai sihkkarastit suoma sámiid guolástanvuoigatvuođaid ja -vejolašvuođaid Várjjatvuonas. Dáinnalágiin sáhtii beassat "Ruošša" oktavuođas, mii sisttisdoalai sápmelaččaid guovtteguvlui johtinrievtti. Ruošša ballu dovdui juo bures. Ámtamánni cealkka ruošša-suoma oainnu birra muitala olu: "Duoid Sápmelašduonaid dihte ii duođas bijaše Eatnama ja Almmi johtui, eambbo go eará Ulbmilat leat duohken, máid dainna vigihisvuođain čiegadit" (Palmstierna mielde 1932: 365) Stuorapolitihkalaš beroštumit šadde mearrideaddjin. Ráji rastáfárren sápmelaččaid beroštumit jávke oalát dán dilis. Rádjedahppamis ledje sihke oanehit ja guhkit áiggi váikkuhusat obanassiige buot Finnmárkku boazodollui. Ovdal 1852 ledje oktiibuot sullii 50 000 bohcco máid Finnmárkui gullevaš sápmelaččat eaiggádušše, mat suoma bealde guhto dálvet (Innstilling 1904: 65). Rádjedahppama geažil masse máŋga deaŧalaččamus Finnmárkku orohagain dadjat visot iežaset ovddeš dálveguohtuneatnamiid. Dát guoskkai ovdamearkka dihte Unjárgii ja Buolbmágii, gos boazolohku unnui 15 700 bohccos 9 300 bohccui jagiin gaskal 1850 ja 1860. Čáhcesullos ja Mátta-Várjjagis unnui boazolohku seammá áigodagas goalmmádasoassái, dahje 12 800 bohccos sullii 4 500 bohccui. Rádjedahppan ii lean dieđusge dušše daidda boazosápmelaččaide duođalaš vahágin geat Norgga vuollásažžan ledje čálihuvvon, muhto maiddái sidjiide geat Supmii ledje čálihuvvon. Ruoŧa-dáru gielas gohčoduvvojedje muđui dát measta álo "ruošša" vuollásažžan. Sis ledje sullii 15 000 bohcco Finnmárkkus geasseorohagain, ja masse fáhkkestaga buot geasseguohtuneatnamiid rittuin ja vuonain doppe. Čujuhettiin Finnmárkku ámtamánnái 1874:s, čálii Amund Helland ahte 1852 rádjedahppama rájes ledje boazosápmelaččat eallán gáržásis ja maŋosmannamis. Ii lean dušše dálveguohtuneanan gáržon hirbmosit. Norgga beale jeageleatnamat ledje guorban garra geavaheami geažil. Seammás lei mearragáttiin ja čázádagain lassáneaddji ásaidupmi gáržžidan geasseguohtumiid. Boađusin dás lei boazologu garrasit unnun čuovvovaš logijagiid. 75- dahje lagabui 100 000 bohccos 1852:s, unnui boazolohku gaskal 52- ja 56 000 bohccui 1870:s. Boazosápmelaččaid lohku lei seammá áigodagas unnon 1 325 olbmos 1855:s 1 034 olbmui 1870:s (Helland II 1906: 132). Goitge lei boazodoallu čielgasit ain deaŧalaččamus oassin ámtta báikkálaš biergobuvttadeamis. 1865:s dagai boazolohku ain 55% ámtta šibitárvvus (1 šibit= 1/2 heasta= 6 sávzza= 4 bohcco (Drivenes 1975: 180, 183). Rádjedahppama njuolga váikkuhussan lei vuosttaš dábálaš boazoáiddi huksen. Dat lei Várjjatvuona siskkimusas Vuotnabađas, muotkki rastá Skiippagurrii. Áidi lei jurddašuvvon 1853:s juo (vrd. gl. res. cuoŋománu 9.b. 1853), ja bargu álggahuvvui moadde jagi maŋŋel. Áiddi ulbmilin lei seastit dálveguohtumiid, ja hehttet bohccuid mannamis lobihemet Supmii. Doppe han lei mearriduvvon dollet 232 10% ealus ovttatmanu jus dohko bohte. 1860-loahpageahčen rámpui ámtamánni ng. "Skiippagurraáiddi". Dat lei ollásit mihttomeriid mielde. Boazoealut ledje hárjánan oahcái 233 , ja guhto áideguora Várjjagis Detnui, beroškeahttá ruoššasápmelaččain ("uantasdede af Russefinnerne"), gitta golggotmánu loahpageahčái go eaiggádat johte ealuiguin dálveguohtuneatnamiidda (FAB 1866-70: 10). 5.10.1 Boazosápmelaččat šadde čálihit iežaset siseatnamii Eanemus mearkkašahtti boazologu unnun lei Gilivuona suohkanis. Doppe unnui boazolohku sullii 4 800:s nullii gaskal 1850 ja 1860 (FAB 1861-65). Dáid loguid ii dattege ábut dulkot nu ahte boazodoallu nogai suohkanis. Ferte gávdnot eará čilgehus. Lunddolaš gažaldahkan lea dán oktavuođas ahte ledje go čanastagat hálddašandoaimma rievdadusaide, ovdamearkka dihte gosa boazodoallit čállojuvvojedje olmmošlohkui. Rádjedahppama oktavuođas bohte máŋggat gonagaslaš resolušuvnnat ja lágat Finnmárkku boazodoalu birra. Dáid ulbmilin lei njulget heajumus áššiid boazodolliide buorrin ja nannet eiseválddiid stivrejumi ja bearráigeahču ealáhusa eanangeavaheamis. Dát mearrádusat ledje álgun dan doaimmas go measta buot boazosápmelaččat čálihuvvojedje siseatnamii ja adnojuvvojedje dađistaga dohko gullevažžan. 1. paragráfa lágas čakčamánu 7.b 1854 lea guovddážis dás. Doppe 1. mearriduvvui ahte galggai gielddus bohccuid diktit guohtut 1. áigodagas gaskal miessemánu 15.b. ja skábmamánu 1.b. "Stáhtii 1. gullevaš eatnamiin" ("Staten tilhørende Strækninger"), máid 1. gonagas lei mearridan dahje mearridii, Kárášjogas, Deanus ja 1. muđui Nuorta-Finnmárkkus. Muđui šattai gielddusin ovddeš 1. "Nuorta-Finnmárkku Sundiguovllus" ("Øst-Finmarkens Fogderi") mii 1. lei guovlu Lagesvuonas nuorttas, Kárášjoga gielddas ja 1. Guovdageainnu báhpasuohkanis, bohccuid atnit dálveorohagas eará 1. guovllus go doppe gosa ieža gulle. Muhtomin gal sáhtii addot 1. sierralohpi 234 dás. Dat mii lea eahpesihkar dás, lea mearrádus ahte galggai leahkit gielddus dálveorohaga atnit eará suohkanis go doppe gos boazoeaiggát ieš lei eret. Lea dan dihte go ovdalaččas lei ráddjejuvvon guđet siseatnanguovllut galge dálveguohtumin geavahuvvot, guovtti gonagaslaš resolušuvnna bokte, cuoŋománu 9.b. ja geassemánu 13.b. 1853 rájes. Earenoamáš mávssolaš dán oktavuođas lea geassemánu 13.b. 1853 resolušuvdna. Doppe mearriduvvui ahte guovllus davábealde ja oarjjabealde Deanu lea gielddus bohccuid guođohit miessemánu 15.b. rájes skábmamánu 1.b. rádjái. Dán guovllu mudden lei "Máskejoga njálmmis Deanus Máskejoga mielde dan gierragiidda Máskejávrri buohta, Deanu gáissáid mielde Borsejoga gierragiidda, ja dás Borsejoga mielde Geavgŋoaisullui Deanu buohta ja dás Deanu mielde Máskejoga njálbmái." Vaikko báikebagadallamat leat veahá eahpečielgasat, de lea goitge jáhkehahtti ahte dás lei sáhka Davvesiiddasápmelaččaid lunddolaš dálveorohaga birra. Nuorta-Finnmárkku láhkaprotokollain 235 , gohčoduvvojedje dát olbmot Buolbmága "Boazosámidikkis" ("Fjellfinnetinget") 1824 rájes dávjá "Gilivuona boazosápmelažžan" ("Kjøllefjord Fjeldfinner"). Dát doaba geavahuvvui jáhkkimis dan dihte go stuora oassi Finnmárkku boazodoalus álggos gulai riddo- ja vuotnaguovlluide (vrd. kapihtaliid 5.3. ja 5.4.). Go vásedin boazosápmelašjoavku dasto 1800-logu gaskkamuttos ain čállojuvvojedje Gilivuonasápmelažžan, lea lunddolaš čilgehussan dása ahte sii ledje daid Lágesvuona sápmelaččaid maŋisboahttit geat 16- ja 1700-logus čuvvodišgohte bohccuid johtolagain gaskal rittu ja siseatnama. Nu go dás ipmirdit, fertejedje sii, čakčamánu 7.b. 1854 lága mielde, čálihit iežaset muhtun siseatnanguvlui, lunddolaččat Buolbmágii dahje Kárášjohkii, jus obanassiige galge dálveorohaga oažžut. Sii fertejedje hilgut iežaset formálalaš mearrasámiguovllu čanastagaid gos sin máttut ledje álgán johttisámidillái. Lágesvuonas muite ain 1930-jagiin dan johttisámi boazodoalu mii doppe álggahuvvui. Davvisiidda lensmánni muitalii namalassii ahte maŋimus boazosápmelaččat suohkanis ásse Dáibarvuonas (Mårøyfjorden) ja Dorskevuonas (Torskefjorden) 70 jagi das ovdal. Čakčat sii johte gáissáid guvlui, ja giđđat fas máhcce ruovttoluotta(Falkenberg 1941: 63). Dát áigi heive hui bures 1850-jagiid mearrádusaide mat sihte lágalaš čanastagaid dálveguohtuneatnamiid ja hálddašeami gullevašvuođa gaskal. Seammá málle sáhttá gávdnat eará Finnmárkku vuotnaguovlluin maid, go eiseválddiid mearrádusat 1852 rádjedahppama oktavuođas dagahedje ahte olu boazosápmelaččaid dološ ja formálalaš hálddašeami čanastagat riddoguovlluide nohke. Nu sáhttá ee. Porsáŋggus dáhpáhuvvan (Richter Hanssen 1986: 193). 5.10.2 Sámi vuogit dološ guovlluid joatkevaš geavaheami doalahit Eiseválddiid formálalaš heiveheaddji 236 mearrádusat rádjedahppama oktavuođas lei nu ge. Sápmelaččat geaidda rádjedahppan guoskkai, ásahedje sin iežaset vugiid hehttet ealáhusgoarideami. Johannes Marainen čállá dán oktavuođas ahte oallugat sápmelaččain geaidda dahppan guoskkai, 1852 rájes válljejedje stáhtagullevašvuođa praktihkalaš ávkki vuođul, ja dat vástidii muhtun muddui rádjedahppamii. Mearrideaddjin dán oktavuođas lei ahte rádji ii dahppan "ruoŧa" sápmelaččaid johtolagaid Supmii: Oallugat "norgga" ja "suoma" sápmelaččain lonuhedje dušše stáhtagullevašvuođa. ... Oallugat Guovdageainsápmelaččain ja Suoma Enodatsápmelaččain čálihedje dasto iežaset "ruoŧa" sápmelažžan Supmii. Dávjá šattai ná dušše báhpira nalde. Fárrenvejolašvuohta ráji badjel lei mearrideaddjin. Dán vuoigatvuođa ožžo "ruoŧa" sámivuođa bokte." (Marainen 1989: 89) Earenoamážit lei stáhtagullevašvuođa lonuheapmi áigeguovdil Guovdageainsápmelaččaide. Jagiin gaskal 1853 ja 1871 "fárrejedje" lagabui 300 olbmo, dahje 69 bearraša, Guovdageainnus Ruŧŧii. Sis ledje oktiibuot 20 500 bohcco (Helland II 1906: 134). Olu Guovdageainsápmelaččaide šattai dasto čoavddusin ahte sii dál "ruoŧa" vuollásažžan jotke geavahit "...dološ áiggi rájes dušše Guovdageainsápmelaččain geavahuvvon giđđa-, geasse- ja čakčaguohtumiid." Dát ledje eanas Skiervvá suohkanis (Qvigstad/Wicklund II 1909: 145). Ii lean fárren dušše Ruŧŧii, muhto Norgga riddosuohkaniidda maid. 1858:s dieđihii ovdamearkka dihte Guovdageainnu lensmánni ahte muhtun boazosápmelaččat ledje čálihan fárrema Skiervvá suohkanii. Sis lei oaiveulbmilin oažžut buoret vejolašvuođa oasálastit mearaguolásteapmái, earenoamážit sáidebivdui. Guolli lei dan áigge, nu go diehtit, mávssolaš gávpegálvu pomorgávppašeamis (geahča kapihttal 7.11). Sii geat formálalaččat čálihedje fárrema Guovdageainnus Skiervái, fertejedje jáhkkán iežaset beassat dain hehttehusain ("Hindringer") máid Skiervvá álbmot lei sin guolásteapmái bidjan - earenoamážit sáidebivddus (Qvigstad/Wicklund II 1909: 143). Dákkár olggosfárremat mat dás muitaluvvojit, čájehit muđui hui juste riddosámi guovlluid olmmošlohkoovdáneami maŋimus 2-300 jagi, namalassii unnit eanet fárrema siseatnamis dohko. Dávjá ledje dakkár boazosápmelaččat main iešguđet sivaid geažil eai lean nu stuora ealut ahte sis lei sihkkaris sisaboahtu. Knud Leem muitala sullii 1730 birrasiid ahte go boazosápmelaš nohkkui ja bázii dušše mottiin heakkain, de bijai daid eará boazosápmelaččaid gehččui, ja manai ieš mearragáddái mearrasápmelažžan eallit ja ealihit iežas, nu go eará mearrasápmelaččat, guolástemiin. ("...for at blive Søe-lap og nære sig, som andre Søe-lapper med Fiskerie.") (Leem 1767: 153/154). Muitaluvvui ge Skiervvá sisafárrejeddjiid birra ahte sii ledje daid smávimus vearromáksiid searvvis, eai ge sis lean beare olu bohccot. Fárrema geažil unnui goitge Guovdageainnu suohkan ("Kautokeino Sogns Omraade"). (Qvigstad/Wicklund 1909 II: 145). Dan dihte balai Guovdageainnu lensmánni vel eanet boazosápmelaččaid fárret, ja čálihit iežaset mearragátti suohkaniid olmmošloguide. Doppe sáhtte várra dušše goađi huksemiin ja eananbihtáža gilvimiin neaktigoahtit mearrasápmelažžan, vaikko sin oaiveealáhussan ain lei boazodoallu ("Fjeldfinnebedriften"). (Qvigstad/Wicklund 1909 II 145-146). Vuosttažettiin várra balai leansmánni vearrosisaboađuid massimis. Stáhtagullevašvuođa 237 unnit molsunvejolašvuođaid dihte várra čuzii rádjedahppan garraseappot Kárášjohkii go Guovdageidnui. Maiddái doppe lei mihtilmas fárren vuotnaguovlluide. Ámtta viđajagi čállosis 1866-70 jagiid ovddas, muitaluvvo ahte Kárášjohboazosápmelaččaid lohku lei unnon oalle olu dan viđa jagis, go fárrejedje Čuđegieddái ja Davvesiidii. Dákkar eretfárren gal dan dihte ii čađahuvvon eambbo jus olmmoš nu lei nohkkon ahte eallu ii šat ealihan su, gávnnahii ámtamánni (FAB 11866-70: 10). 1865:s ledje 42 olbmo Porsáŋggus geat Kárášjogas ledje riegádan. Dát sirddolašvuohta 238 jotkkii. 1874:s bohte 19 sirddolačča 239 doppe (Richter Hanssen 1986: 1939. Rádjedahppama sáhttá roahkka dadjat bistevaš ja hui váivves doaimma álgun olu sápmelaččaide geat boazodoaluin elle. Dat mii dán gova dahká vel váddáseabbon, lea go oallugat sis geat formálalaččat ledje fárren Guovdageainnus Ruŧŧii, dađistaga máhcce ja fas čálihedje iežaset norgga vuollásažžan. Dát lei earenoamáš mihtilmas 240 maŋŋel 1889, go Suoma ja Ruoŧa rádji maid dahppui boazojohtimiidda. Sirddolaččaid ovdamunni dássážii, namalassii doalahit iežaset ovddeš dálveguohtunvuoigatvuođa "ruoŧa" sápmelažžan, massui. Oktiibuot bohte 48 bearraša ruovttoluotta, 30:s dáin maŋŋel 1890 (Helland II 1906: 134). Ámtta siskkobealde váikkuhii radjedahppan nu ahte boazosápmelaččat váidališgohte guđet guoimmiset nala go bohte earáid orohagaide. Guovdageainnus eai lean dušše Ruŧŧii fárren, muhto maiddái nuorttas. 1880 birrasiid bihko ovdamearkka dihte Kárášjohsápmelaččat go Guovdageainnu siiddat manne Máhkarávjui ja Vuorjenjárgii (Porsangerhalvøya) geasset, oarjjabeallái Porsáŋgguvuona, ja dasto vel siseatnandálveorohagaide. Vaikko ledje ge váttisvuođat, de boazolohku goitge lassánišgođii maŋŋel 1875. Dieđusge bođii dat gal maid das go máhccan sirddolaččain 241 ledje sullii 13 000 bohcco mielde (Helland II 1906: 134). 5.10.3 Bearrašat bieđganedje Rádjedahppan ii mielddisbuktán dušše heajos ealáhusvuođa rievdademiid, muhto dat čuzii maid garrasit sirddolaš sápmelaččaid sosiálalaš čanastagaide, geat vuosttaš geardde duođas deaividedje 242 dan ráji duohtavuođaiguin, mii biddjui rastá sin orohaga 1751:s. Vaikko eatnasat dalle juo formálalaččat čállojuvvojedje juoppá riikkii, de ledje doahpagat "norgga, ruoŧa ja ruošša " sápmelaččat, ovdal 1852, muhtun guovlluid guovdu measta áibbas oaivila haga. Norgga Guovdageainguovllu, Suoma stuorafyrstagotti Enodaga ja Ruoŧa Gárasavvona boazosápmelaččaide muitaluvvui 1840:s ahte muhtun báikkiin gulle norgga, suoma ja ruoŧa sápmelaččat ovtta siidii (Qvigstad/Wicklund II 1909: 54). Ovtta siidda sápmelaččat sáhtte dasto leahket golmma iešguđet stáhtii gullevaččat. Seammalágan málle lei Nuorta-Finnmárkkus. Doppe bođii ovdan 1831 guorahallamis, ahte dávjá lei "norgga" boazosápmelaš "ruošša" (suoma) sápmelačča siidaguoibmi. Buot boazosápmelaččat johtaledje dasto feara gos, muhtomin ruošša ja muhtomin norgga eatnamis ("...snart paa Russisk og snart paa Norsk Grund". (Buolbmága boazosámidikkis, guovvamánu 2.b. 1831, ØFF j.prot.). Vihtan Peder Olsen Bisk, guhte lei norgga stáhtaborgár, muitalii čielgasit máŋga ášši. Muitalii geasset iežas orrut norgga eatnamis Deanu ja Gilivuona suohkanis ("Thanens og Kjøllefjords Sogn"). Dálvet lei Anáris. Sihke geasset ja dálvet leigga vieljašguovttos, soai Niels Olsen Biskain gii lei "ruošša" stáhtaborgár, ovtta siiddas. Goalmmát viellja sudnos, gii lei norgga vuollásaš, lei "ruošša sápmelaččain" ovtta siiddas. Boazodoallojohtimiid gielddus nuppi riikkas nubbái 1852:s, botkii oalát dan ovdalaš lotnolasvuođa, ja ferte árpmitkeahttá botken bearaščanastagaid. Sihkkarastit buot dákkár oktavuođaid boatkanit, mearriduvvui čakčamánu 7.b. 1854 lága bokte garrasit ráŋggáštit norgga vuollásaččaid geat "ruošša-suoma vuollásaččaid" bohccuid dolvo Norgga beallái. Eai norgga sápmelaččat dattege heaitán ovttatmanu oalát váldimis verddiideaset bohccuid ráji rastá. Dan sáhttá ee. oaidnit Stockholmma stáhtačállingotti čállin čiegus protokollas. Stáhtaráđi čoahkkimis skábmamánu 20.b. 1866:s muitaluvvui ahte suoma vuollásaččain dávjá ledje bohccot geasseorohagas norggarittuin. Dat dáhpáhuvai dainnalágiin go bidje bohccuid ruoŧa, ja vel "norgga sápmelaččaid" gehččui ge, (NRA. Ss. Prot. for hem. saker, 15.10.1866- 16.9.1870). 5.11BOAZODOALLU 1900-LOGU ÁLGGUS Daid dieđuid vuođul mat muđui leat rádjedahppama birra, ferte mieđihit Amund Hellandii, go lohká dan oaiveággan dasa go boazolohku ii lassánan ovddit jahkečuođi maŋit oasis. Su oainnu mielde ii báljo sáhttán eará mii hehttii dan áigodaga boazodoalu. Ásaidupmi ja gilvin gal sáhtii váikkuhan, muhto dat ii báljo lean guovddáš hehttejupmin boazologu lassáneapmái. Go boazolohku ii lean jahkečuohtemolsuma birrasiid unnit go 1852:s, de árvvoštalai Helland mearrádusaid mat ledje mearriduvvon, dása sivvan ("...til ordning og regulering av Renbetingen." (Helland II 1906: 137). Rádjedahppan ja dan váikkuhusat ledje goitge politihkalaš duohtavuođat máid fertii vuhtii váldit 1900-logu álggogeahčen. Eahpesihkkaris dilli ja váttisvuođat máid dat lei mielddisbuktán, lei oaiveággan dása go boazodoallogažaldagat váldojuvvoje mielde Nuorta-Finnmárkku boaittobealguovlluid stuoradiggeválljema ráhkkaneami oktavuođas 1906:s. Sápmelaččaid ja sosiáldemokrahtaid áirras Isak Saba, válddii iežas válgaprográmmas ovdan váttisvuođaid máid boazosápmelaččat ledje deaividan iešguđet rádjegeassimiid geažil mat boares sámi eatnama juhke. Son gáibidii gaskasaš šiehtadusaid Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša gaskal, nu ahte boazosápmelaččaid lotnolas guođohanrievtti dáin riikkain sáhtii sihkkarastit smávit vearu ovddas jus dette guohtumat hedjonedje earenoamážit muhtun riikka rájiid siskkobealde. Saba ákkastii dán dainnalágiin ahte namuhuvvon stáhtat iešráđálaččat 243 ledje bidjan vuolláseaset iešguđet oasi Sámieatnamis. Dan dihte ii lean riekta ahte sápmelaččat galge nohkkot garra rádjemearrádusaid geažil. Stáhta livččii baicca berren geahččalit doarjut boazosápmelaččaid, earenoamážit go sii geavahedje duoddariid main earát eai atnán ávkki (SM. 1.3. 1906). Nuorta-Finnmárkku suohkanat válljejedje ea.ea. dán programmaášši geažil Isak Saba Stuoradiggái 1906:s. (Ledje Nuorta-Finnmárkku suohkanat Davvesiida, Kárášjohka, Buolbmát, Deatnu, Unjárga, Davvi-Várjjat (Nord-Varanger), Mátta-Várjjat ja Várggaid suohkanat. Finnmárkku boazodoallu gal lei goitge dalle juo ovdánišgoahtán rádjedahppama maŋŋel, ja unnit eanet heivehan iežas geasse- ja dálveorohagaid ođđa juohkima duohtavuođaide. (Vrd. gov. 5.7.). Boazodoallobearráigeahčči Nissena boazologu čállagat 1915:s čájehit buoremuddui dássedis dili. Dalle árvvoštallui Finnmárkku boazolohku sullii 100 650 bohccui. Lohku lei alimus almmolaš lohku dassážii. Nissen gal ii eahpidan ge go oaivvildii Finnmárkku boazodoalu oktan deaŧaleamos ealáhusgeaidnun riikkaoasis. (Nissen 1920: 55, 56). Govus 5.7: Finnmárkku boazodoallu sullii 1915:s. (Nissen 1920: 54.) Artihkkaliin "Fjeldfinnerne og rendriften i Finmarken" (Finnmárkku boazosápmelaččat ja boazodoallu). Deaddeluvvon: Schøyen. Carl (red.) "Nordlandet". Kristiania 1920. (Aschehoug.) 6. KAPIHTTAL Šibitdoallu ja eanandoallu 6.1 1300-LOGU ŠIBITDOALLU Finnmárkkus eai leat dat buoremus lunddolaš eavttut eanandollui. Dáidá lea dat okta ákkain go muhtun čálli Budstikkenis 1832:s, várra Álttá proavas, Fredrik Rode, čuoččuhii ahte go Finnmárkku eanandoalu birra lea sáhka, de son gal navdá ahte dat lea eambbo jurddagovvideapmi go duohtavuohta. (Vrd. Drivenes 1985: 146.) Go geahččá man dásis Lulli-Norgga eanandoallu lei dalle juo, de lea dán olbmos veahá duohta. Ii goitge gal leat riekta Finnmárkku eanandoalu jur nu duššin dahkat go son dahká. Dát guoská dieđusge ovddemustá šibitdollui. Ođđa arkeologalaš dutkamat duođaštit šibitdoalu Finnmárkkus gávdnon juo jagis 700. Várjjatguovllus čájeha namalassii Knut Odner bázahusaid mat duođaštit sávzza/gáicca leamaš oassin sámi ealáhusheiveheamis nu áigá juo go birrasiid jagi 1300. Seammá guovllus gávdnojit maid šibihiid bázahusat gaskal 1400 ja 1530 rájes. Odnera oaivila mielde lea vejolaš ahte sihke smávva- ja stuorašibihiid sáhttá duođaštit viidát dutkamiid vuođul ain árabut gávdnon (Odner 1992: 181). Ii muđui ge leat váttis suinna leahkit ovttaoaivilis go jearrá dáid bázahusaid vuođul lei go Várjjatsápmelaččain duođai ollislaš bivdoheiveheapmi 244 gaskaáiggi loahpageahčen. Lákkonjárgeažis Álttás gávdnat maid sámi duktásaji 245 mii lea goit 1400-logu rájes. Lea jáhkehahtti ahte dát sáhttá mearkkašit 246 šibitdoalu álgodási Álttásápmelaččaid gaskkas (Nielsen 1990: 144). Čálalaš oktavuođas lea erkebisma Erik Valkendorf gii álggos namuha smávvašibitdoalu 1500 -logu álggogeahčen (Valkendorf alm. 1901: 7). Jahkečuođi loahpageahčen muitala Peder Claussøn Friis dasto ahte dáččain ledje muhtun gusa (Claussøn Friis alm. 1881: 404). Juste dán áigodagas gávdno ovtta hollandalačča čalbmevihtančilgehus go son finai Várggáin borgemánus 1594. Son gávnnahii ahte olbmuin ledje sihke šibihat, sávzzat, gáiccat, spiinnit ja vuonccát. Rássi ii lean beare buorre su oainnu mielde, muhto go dan láddjii ja goikadii, de lei dálvefuođarin šibihiidda. Dát ledje buorit ja buoiddit, dan mielde go son oinnii (vrd. Nielssen 1984a: 85). Dánskalaš Charisius gii finai Várggáin 1599:s, ii govvidan dili seammá buorren. Son finai giđđat, jur vearrámus fuođarváni áiggi, ja doaivvui dušše guollebázahusaiguin olbmuid biebmat šibihiid. Sávzzat ja gáiccat jurse guolledávttiid, "eai ge ožžon olles jagis eará". (Nielssena mielde, 1984a: 85). Ovdalis namuhuvvon dieđut ledje jáhkkimis dáčča šibitdoalu birra, muhto maiddái sápmelaččain, goit Oarje-Finnmárkkus, ledje šibihat 1600-logu álggogeahčen (Nielssen 1984b: 103). Seammaládje dieđihuvvo Čáhcesulloguovllos leamaš, go Várjjatsápmelaččat 1590 rájes ledje riidalan dan guovllu dáččaiguin, iežaset boazo - ja smávvašibitjohttimiid geažil ("rener og smaler"). (Niemi 1983: 187). Arent Berntsen gávnnahii iežas čállosis Finnmárkku eanandoalu birra 1650-jagiin ahte doppe ii šaddan gordni, muhto rássi sáhtii leahkit oalle olu, ja dainnalágiin sáhtte máŋgga báikkis gusaid atnit dálvet. Dan jahkodagas lei eará fuođar go suoidni unnimusat liikká deaŧalaš. Dalle sii válde debbuid ja goikan guolledávttiid máid derpe ja duldehaste. Gusaide adde dán seaguhuvvon vátna suinniiguin máid geasset láddjejedje ja čohkkejedje gittiin ja sulluin boaittobealde. Go nu váttis lei eatnamis oažžut šattuid ja ealáhusboađu, de ožžo riddo- ja vuotnaássit borramuša ja ealáhusboađu measta dušše mearraguolásteamis (Berntsen 1656 vuosttaš girjjis. 2. oassi: 312). Vaikko šibitdoallu jáhkkimis ii lean nu stuoris dan áigodagas man birra dás lea muitaluvvon, de lei dat goitge deaŧalaš. Mielki máid šibihiin ožžo, lei ovdamearkka dihte okta dain hárve C-vitamiidna gálduin mat gávdnoje. Varas fuođarávdnasiid, nu go debbuid geavaheapmi, lei deaŧalaš C-vitamiinna ráhkadeapmái. 1668 matrikkelis 247 bođii šibitdoalu dearvvašvuođa mávssolašvuohta bures ovdan Oarje-Finnmárkku Iččat suohkana válddahallamis. Das daddjui ahte heajos, unnán ja smávva gusažat mat girkosuohkanis gávdnojedje, dálvet bibmojuvvoje debbuigguin ja guoleoivviiguin, mii lei buoremus dálkkas skurbbetdávdda ja eará várálaš dávddaid vuostá. (Nielssena mielde 1984a: 84). Nu go ovdalis čujuhuvvon, hedjonedje márkanguolásteami eavttut 1500-logus. Olbmot šadde nannet daid eará ealáhussurggiid. Arnved Nedkvitne oainnu mielde lea 1600-lohku deaŧalaš áigodat Finnmárkku šibitdoalu ovdáneamis. Sihke sápmelaččat ja dáččat beroštišgohte eambbo šibitdoalus, man ekonomalaš máksu dađistaga stuorui dan jahkečuođis (Nedkvitne 1988: 136). 1694 rájes lea riddo- ja vuotnaguovlluid šibitdoalu vuosttaš sullii rehkenaston logut 248 . Dat lea sundi Knaga eanangirji dahje "Matricul". Dat čájeha ahte lei šibitdoallu miehtá ámtta, sihke sápmelaččain ja dáččain. Ledje gusat, sávzzat ja gáiccat. Lohku ja šládja sáhtii rievddadit báikkis báikái, ja lei dan duohken man álki lei fuođđara dábuhit, boazodoalu lotnolasvejolašvuođa (earenoamážit sápmelaččain), dahje buriid guollebáikkiid sajádaga duohken 249 (Knag alm. 1932). Riddo- ja vuotnaguovlluid opmodatjuoguid 250 vuođul lea Alf Ragnar Nielssen 1685-1705 áigodaga dáfus čujuhan ahte Knaga dieđuid vuođul ille sáhttá árvvoštallat šibitloguid gaskamearálašsturrodaga. Nielssena logut duođaštit baicca ahte ledje stuorát erohusat iešguđet guovlluid šibitlogus, ja maid erohusat sápmelaččaid ja dáččaid šibitlogus. Ovttalágan buohtastahttinvuođu oažžut, geavahii son doahpaga Šibitárvu, mii lea čuovvovaš málle mielde árvvoštallon: 1 gussa = 6 sávzza = 6 gáicca = 6 spiinni = 3 bohcco (Nielssen 1984a: 96-97). Dán árvvoštallanmálle mielde lei Áltá, dáčča oktavuođas, ovddemusas. Doppe lei juohke bearraša gaskamearálaš šibitárvu gitta 5,7, ja Várggáin ges lei nu vuollin go 1,1 (Nielssen 1984a: 105). Olles Finnmárkku gaskamearálašvuođas lei sápmelaččain stuorimus šibitdoallu, 4,4 Šibitárvvuin juohke bearrašiš ja dáččabearrašiin ges 2,9. Erohusa vuođđu lea eanemusat go sápmelaččain ledje eambbo sávzzat ja bohccot, muhto sápmelaččat ledje šibihiid dáfus maid veahá ovdalis. Dan logut ledje 2,1 ja 1,9 (Nielssen 1984a: 109). Dáččat eai oro šibitdoalus ge leamaš nu iešbirgejeaddjit go sápmelaččat. Nu lei vaikko 1600-jagiid eahpitkeahttá lei Finnmárkku dáčča šibitdoalu viidánanáigodat, man dáčča ássanbáikkiid lassáneapmi maid čájeha. 1610 rájes 1694 rádjái lassánedje dáčča ássanbáikkit 50:s 85 rádjái (Kolsrud 1961: 61), vaikko dáččaid lohku ollislaččat unnui (vrd. kapihttal 4.1.). 6.2DILLI 1700-LOGU GASKU Oallut ámmátolbmuidčilgehusain 1700-logus čilgejuvvo dávjá eanandoalu ja šibitdoalu dilli. Ovdamearkan lea ámtamánni Colletta 1757 dieđáhus. Konjunktuvrraid hedjoneapmi, earenoamážit dáččaid guovddáš ealáhusa, guolásteami guovdu, govviduvvo bures doppe. Ámtamánni han gávnnahii ahte dáččat ledje ovdal ásaiduvvan garra guovlluide. Dat čájehii su oainnu mielde ahte sii geat doppe ásse, dušše elle guolástemiin. 1750-jagiin atne veadjetmeahttumin dušše dainna birget. Fertejedje vel leahkit gusat ja smávvašibihat (Collett 1757: 59). Son čálii vel ahte eanandoallu ii sáhttán goassege šaddat nu deaŧalažžan, muhto livččii ávkkuhan veahá jus eanandoallit bargagoađáše eatnama gieddin. Dalle eai dárbbahivčče fatnasiin viežžat fuođđara guhkkin (Collett 1757: 81). Eanas Finnmárkku ássit dagahedje iežaset ja earáid ovdii go eai gilván eatnama, eai ge áidon eatnamiiddiset. Ovdamearkan namuhii son ovddit ámtamánni, Kieldsena, gii 10 gietti lei rahčamiin bargan dállui, sullii beanagullama duohkái. Dáid lei áidon, muhto váivves ránnát njeide áiddiid ja dikte šibihiiddiset guohtut doppe (Collett 1757: 85). Ámtamánni lei diggemátkkiin muitalan álbmogii ahte gonagasa duohta dáhttu lei juohkehačča oažžut čorget ja gilvit eatnamiid iežaset dáluid birra. Ii mihkke lean ábuhan, eai iežaset buoret birgejumi jurdagat eai ge ráŋggáštusnihttimat. Olbmot huksejedje vel návehiid nai nu lahka meara ahte dat doiddii duvttaid eret (Collett 1757: 84). Dán namuha maid major Schnitler (Schnitler III alm. 1985: 122). Dušše Álttás ja Láhpi suohkaniin ledje soapmasat gilván dáluideaset birra. Muđui lei dušše okta - Ákŋoluovttas- gii lei gilván. Eanas Finnmárkku ássit atne dán dárbbašmeahttun bargun, ja váivin. Go áiddiid birra lei sáhka, de gávnnahii gal ámtamánni ahte olu báikkiin lei váttis áidut. Buoremus gieddesihkkarastin lei dasto juohkehažžii guođohangeaskku 251 bidjat. Dakkár báikkiin gos ledje olu ránnážat, berrejedje atnit searve ore 252 ja vuovssá. Fuođđarváni geažil ii lean buorre beare olu gusaid atnit. Dan sadjái sáhtte olbmot sávzzaiguin bargat, oažžut ullu biktasiidda. Dán oktavuođas livččii su mielas leamaš sávahahttin bovdet guokte dahje golbma islándalaš bearraša sávzafárpmaid álggahit. Ámtamánni evttohii muđui 20 jagi dahje guhkit vearrobeassama sirddolaččaide Durdnos Sámis geat Guovdageidnui ja Ávjovárrái háliidedje ásaiduvvat, šibitdoalu álggahit dáin guovlluin mat easkkaládje ledje Norgii gullagoahtán. Jus ruoŧa eiseválddit eai luoitán lobalaš vuogi mielde fárret, de fertešivčče váldit vuostá sin geat pássa haga bohte, vaikko sii eai šattale álo buot ávkkálaččamussan riikkii ("gavnligste for landet"). (Eiseválddiid politihka birra kvena sisafárrejeddjiid ektui, gč. kap. 4.7. ja 4.7.1.). Vaikko siseatnamis lei rássešaddu heittot, de sáhtii jeahkala, mii lei hui valjit, geavahit dan sadjái. Jeagelvátni ii boahtán šaddat goassege, su oainnu mielde, go fal áibbas gilde dan bordimis ráját. Jurdilkeahtes jeagelbordin lei billistan olu Finnmárkku ássiid ovdii. Seammalágan gildosa go jeagelbordimii, berrii maid bidjat gáiskeruohttasiid 253 gaikumii. Dat gievrudii buot lágan šibihiid, muhto ii šat báljo gávdnon go ledje loaktán dan. Ámtamánni ii geahččan litna čalmmiiguin mearrasápmelaččaid eallingeidnui. Son čuoččuhii dáid sápmelaččaid billistan eatnama iežaset golgodiliin, oaivvehis vugiin njáskan soahkevuvddiid ja dán bokte váldán eanas guolbaniid (Collett 1757: 86/87). Dáid olbmuid birgejupmin ("Oeconomie") lei go sis lei geasse- ja dálvebáiki. Dálvebáikki válljedettiin gehčče gos lagamus vuovdi lei. Sis galge álo leahkit olu boaldinmuorat, lieggasa doalahit. Doppe gos sii ledje leamaš, sáhtte 3 álen guhkosaš jalgŋát báhcán. Go lagámus vuovdi lei nohkan, ohcagohte ođđa dálvebáikki. Gokko jalgŋát miske, duktejuvvui eanan, ja dakko šattai dávjá buorre rássi. Sis lei iežaset mielas vuoigatvuohta láddjet dáid suinniid, go oaivvildedje iežaset gilván daid. Ámtamánni árvvoštalai buot sápmelaččaid dáinnalágiin iežaset gittiid ožžon. Sápmelaččat vel dasto láddjejedje dušše buoremus báikkiid dáin gittiin. Dán oktavuođas čuoččuhii ahte earát sáhtte sin maŋis láddjet sullii seammá olu dan giettis (Collett 1757: 88). Mearrasápmelaččaid geassebáikkis fertii leahkit suoidni doarvái šibihiidda, máid eai guođohan ge. Ámtamánni oaivvildii dán billisteaddjin sidjiide geain ledje áidojuvvon eananbihtát láhkosis. Ámtamánni dárkilis evttohusas vuohttá bures movt dalá Finnmárkku eanandoaluin lei: 1. Buohkat galge guođohit dahje bearráigeahččat šibihiiddiset. 8.2. Juohke olmmái galggai dábuhit 6 rindda máid sáhtii goallostit 8.gárdin dálu lahka. Doppe galge šibihat leahkit go bohče daid. 8.3. Ii oktage galgan diktit meara doidit duvttaid. Daid galggai 8.biđget gilvvabáikkiide máid juohkehažžii čujuhedje. 4. Ii oktage 8.ožžon dáluid lahka darffi loggut. 5. Gokko muhtun gáikkodii goađi 8.dahje eará vistti, ja gosa ođđasit ii huksejuvvon, galggai jalget, 8.vai rássi šaddá. 6. Guollebázahusaid galggai roggái rádjat, amas 8.haksogoahtit. Maŋŋel galge duktan geavahuvvot. 7. Doppe gos debbot 8.gávdnojedje, galggai juohkehaš geatnegahttot 20 gielkáguorpmi 8.viežžat iežas eatnamii. Heasttaid galggai lávžžis atnit, vai 8.eai njeaidán áiddiid. Sii geat rihkko njuolggadusaid, galge sáhkuid 8.oažžut, spánska luhkain 254 ráŋggáštuvvot, heahppášanholgii 255 8.biddjojuvvot dahje giddagassii gos dušše láibbi ja čázi 8.ožžo. Vuolitfáldit 256 ja sámilensmánnit galge bearráigeahččat 8.ahte doahttaledje njuolggadusaid. Jus eai, de šadde sii ieža 8.gillát. 6.3 EANANMIHTIDEAPMI. EANANČÁLIHEAPMI 257 . 1775 6. EANANJUOHKINMEARRÁDUS.258 Ámtamánni Collett dagai ovtta ládje sága man vuođul 1775 eananjuohkinmearrádus bohciidii, ja mii vuosttaš geardde dagai vejolažžan Finnmárkkus eaiggáduššat priváhta eatnamiid. Earenoamážit orui dáččaálbmogis hui moivi láddjengittiid dáfus. Iešguđet guovllus ámttas bohte dieđut mat muitaledje čorbmalága 259 geavaheami birra. Juohkehaš dagai nu movt ieš háliidii. Muhtumat ledje váldán eambo eatnama go nagodedje gilvit, earáin ges lei beare unnán. Ámtamánnit bihko maid go sii geat ledje beare olu váldán gittiid, eiseválddiide dieđitkeahttá adde daid fulkkiide. Dan dihte berrii eananvearu 260 gáibidišgoahtit. Dainnalágiin diehtigohte ássit goal sin eanan lea. Finnmárkku eatnamiid berrii mihtidit ja kártet, ja dasto juohkit dáid ássiide. Sin galggai dasto čálihit gonagaslaš allatvuođa fásta eanandoallin ("Hans Majestæts Fæste bønder") (Collett 1757: 91). Doppe gos eanandoalu buorebut doivo lihkostuvvat, galge eambbo eatnama juohkit go áhpegátti garra báikkiin, gos guolli lei valjit (..."skarpe stæder ved Havet, hvor Fiskeriet er overflødigt") (Collett 1757: 91). Dát lei ollásit "Finnmárkku Bajásčuožželeami" jurdaga mielde, ahte buohkaide galggai birgejumi sihkkarastit buoremus čađahahtti vugiin. Colletta mihtidanjurdda ii vuoitán ovttatmanu. Easkka 1775:s, go Fjeldsted lei ámtamánnin, lei eananbihtáid juohkin 261 priváhta opmodahkan láddan čađahuvvot. Dalle almmuhuvvui ng. eananjuohkinmearrádus Københámmanis. Dat lei gohččun Finnmárkku ámtamánnái, máid ámtamánni Fieldsted ieš lei čállán, mas ledje oalle dárkilis njuolggadusat dán ođđa mearrádusa 262 čáđaheapmái (vrd. Tønnesen 1979:135 ff). Dán oktavuođas lea mearkkašahttin veara ahte Fieldstad ii čuovvolan Colletta jurdaga "gonagaslaš allatvuođa fásta eanandolliid" birra. Orrunbáikkit gálge leahkit iešeaiggáduvvon 263 , muhto árbevuoigatvuođa 264 haga. Daidda Finnmárkku guovlluide main sáhtii navdit gávdnat vissis eanandoallobirrasa kvena dahje dáčča eanandoallokultuvrra vuođuin, lei eananjuohkinmearrádus eahpitkeahttá lávki eanandoalloárbevieru nannema guvlui. Muđui Finnmárkkus, ee. riddo - ja vuotnaguovlluin gos mearrasámi jahkodatjorru 265 lei eallime, sáhtii leahkit nuppeládje (vrd. kap. 6.2). Dutkit leat maid čuoččuhan ahte eananjuohkinmearrádusa bokte ožžo eiseválddit veahkkeneavvu jávkadit mearrasámi áigodatjohtolagaid.266 Dákkár geahččamiin ii lean eananjuohkinmearrádus makkárge mieđiheapmi ii ge vuoigatvuođaid almmolažžan dahkan 267 , muhto baicca njuolggadussan mearrideaddji oaiviliin 268 (Paine 1958a: 174). Mearrádusa bokte galggai juohke bearaš oažžut doarvái eatnama birgejupmái, dahje njealji gussii dahje gávcci sávzii dálvesuoinni oažžumii. Nu guhkás go vejolaš, galge olbmuide juohkit daid báikkiid gosa juo ledje ásaiduvvan. Eahpitheahttá lei dát mearkan dasa ahte almmolažžan dahkat dan dili mii juo lei. Vuosttaš 20 - 30 jagi čađahuvvui eananjuohkin measta aivve Oarje-Finnmárkkus, earenoamážit Álttá-Dálbmeluovtta guovllus. Doppe ásse maid eanemus dáččat ja kvenat, ja doppe lei nannoset enandoalloárbevierru go muđui Finnmárkkus. Oppalaš govva lea goitge ahte priváhta eatnama háhkamis ledje dušše unnánaš váikkuhusat álggos. Lars Hess Bing lea várra juste máhttán válddahallat eananjuohkindilálašvuođaid dan 20 jagi dakka maŋŋel 1775. Son muitala ahte bálkáhedje guokte eananmihtideaddji - nuppi Nuorta- ja nuppi Oarje-Finnmárkui. Maŋit namuhuvvomis lei vel veahkki. Nuorta-Finnmárkkus ii mannan nu beare bures. Doppe heaittihuvvui eananjuohkin muhtun ássanbáikkiin. Sivvan dása lei eananmálle ("Landets Beskaffenhed"), ássiid jurddašanvuohki ja johtti eallinvuohki, máid dan áigge eai mieđihan lonuhit fásta ássanbáikkiiguin - ja dan dihte lei duššás juohkit eatnama ("...saa at altsaa Jorddelingen vilde være unyttig"). (Hess Bing 1796: 146-147). Dás vuohttá maid ahte eanandoallogeasku ja ráŋggáštusmearrádusat mat ásahuvvojedje gávpenjuolggadusaid 269 41. paragráfii borgemánu 20.b. 1778, eai čađahuvvon. Dohko lei čállojuvvon ahte jus báhpat dain báikkiin gos eananjuohkin juo lei čađahuvvon, vihahedje boaresbártniid geat eai sáhttán čájehit sierra "eananjuohkinreivve"270, dahje ámtta báikeduođaštusa 271 , sáhkkohalle báhpat 10 riikkadáleriin. Báikeduođaštus galggai gustot anihahtti gieddái dahje dakkár báikái máid sáhtii njáskat fásta ássanbáikin, "...gosa easkkanáitalan olmmoš sáhttá ásaiduvvat ja eanandoaluin bárgat lassin guolásteapmái". (Schou 1795: 97). Nuorta-Finnmárkkus, ovdamearkka dihte Deanuleagis, mii earret Álttá dál lea Finnmárkku buoremus eanandoalloguovlu, ii leat vuosttaš eananjuohkin pántagirjjiis 272 mielde ovdal bures 20 jagi maŋŋel 1775. Eananjuohkin ii čađahuvvon nu beare stuorrát dán guovllus ovdal 1800-lohku lei bures álgán. Buohtastahttima dihte sáhttá namuhit ahte 1790 gaskkamuttos lei čálihuvvon eanan 273 629 ássanbáikái Oarje-Finnmárkkus, namalassii Hammerfeastta, Láhpi, Ákŋoluovtta, Muosát, Álttá ja Goaskinvákki diggeservviin (Hess Bing 1796: 147). Manne nu maŋŋit dasto álge eananjuohkimiin eará guovlluin ? Dása leat eanet ákkat: 1. Earenoamážit sápmelaččain ledje guokte, dahje golbma ássanbáikki 2.jagis, johtolagaiguin gaskal vuonaid dahje johkalegiid. Dan dihte ii 2.doallan dušše okta ássanbáiki. Sundi Paus, guhte dovddai 2.mearrasámi eallinlági ja ealáhusheiveheami hui bures, lei 1769:s 2.árvalan ahte galggai vuhtii váldit dán, ja juohkit sidjiide sihke 2.geasse- ja dálvebáikki (Paus alm. 1908: 15/16). Dát ii váldojuvvon 2.vuhtii 1775:s. Ledje unnán olbmot ii ge báljo lean gilvu báikkiid 2.nalde. Álttávuotna lei várra áidna báiki gos ii lean nu. 3. Olbmuid árbevierru ja dološ vierut. Juohkehaš diđii guđet 3.eatnamat ja láddjenbáikkit sutnje gulle, ja guđet ránnáide 3.gulle. Dan dihte ii mannan oktage dárbbuhemet earáid 3.geavahanguovlluide. Deanuleagis čilge muhtun cealkka 1820-jagiin 3.dán dološ vieruiduvvon- ja oamastanprinsihpa 274 hui bures: 3."soahpamušat ja oamasteamit nannejit dás muhtun vuoigatvuođaid, 3.mat leat eambbo bassi go máid máilmmálaš váldi čujuha" (Fellman 3. J. I. 1906: 422.) Juste dán áššis lei guollebáikkiid juohkimis 3.sáhka, muhto sámi servvodaga dološ vieruiduvvanrievtti 275 fápmu 3.gustui sihkkarit eanas eará riggodagaide, ovdamearkka dihte eatnamii 3.mii juo lei anus. 4. Vuosttaš eananmihtideaddji orui Álttás. Nu son dieđusge válddii 4.Álttá ja Láhpiguovllu ovddemus. Muđui ii lean olmmoš 4.eananmihtideaddjivirggis galle jagi 1775 rájes, ee. dan dihte go 4.juhkkojuvvon eatnamiid vearru galggai gokčat dan bálkká. 50 jagi maŋŋel eananjuohkinmearrádusa lei dilli nu ahte earenoamážit mearragátteássi sápmelaččat unnán čuvvo 1775 mearriduvvon eananháhkama 276 . Finnmárkkulávdegoddi moittii dán garrasit 1826:s. Dat oaivvildii mearrasápmelaččaid iežaset sivalažžan dasa go iešráđálaččat "stáhta eatnama" válde háldoseaset. Sii válljejedje dasto vuovdeeatnamiid. Dohko huksejedje gođiid, muhto fárrejedje fas moadde jagi maŋŋel, go lagamus vuovddi ledje loaktán. Eai doppe ge ássan guhkit go dassážii lagamus vuovddi ledje čuollan. Dát ii lean Finnmárkkulávdegotti mielas dušše vuovddi billisteapmi. Lei vel vearrát go dát johtti sápmelaččat eai beroštan njáskat ja bargat eatnama, muhto dušše čohkkejedje suoinni mii das lei lahkosiin, dálvefuođarin (Budstikken 1830: 246). Mearrasámi ealáhusvuohki áigodatjohtalemiiguin, man vuođđun lei iešguđet riggodagaid geavaheapmi, lei nappo ollásit eallime 1800-logu vuosttaš oasis. Čakčaeanan gos ožžo dálvefuođđara lei dušše okta dain riggodagain. Muhto dán heiveheami eai šat eiseválddit dohkkehan. Go lei sáhka Finnmárkku iešguđet guovlluin, lei dat Finnmárkkulávdegotti govvideaddjin go dieđihii ahte eananjuohkinmearrádus ii lean nu olu váikkuhan Nuorta-Finnmárkui, muhto dat maiddái doppe lei veaháš ovdánan maŋimus áiggiid. Olu gittiid geavahedje ain almmá makkárge almmolaš dohkkeheami 277 , ovdamearkka dihte ámtaduođaštusa, haga (Budstikken 1830: 242, 244). Lávdegoddi goitge várrii váldimis olbmuin vuoigatvuođa mii sis juo lei, ja doarjjui boares geavaheami almmolaččat dohkkehit. Vuođđojurddan lei, nu go 1775:s, ahte juohke bearrašii galggai juohkit eatnama mainná sáhtii ealihit iežas. Galggai maid váldit vuhtii, nu go ámtamánni Collett lei árvalan 70 jagi ovdal, ásai go bearaš mearragáttis gos guolásteapmi lei oaiveealáhussan, vai ásai go siseatnanguovllus. Vuosttašnamuhuvvomat dárbbašedje 3-4 gussii dálvefuođđara ja guohtuma ("Qvæghøveders Vinterfšring og Græsning"). Siseatnanássit, geat eai bivdán guoli, galge lávdegotti oaivila mielde oažžut eatnama biebmat 8-12 gusa ja bargovuovssá. Stuorit bihtáid galggai ovddemustá juohkit sidjiide geain juo lei ámtaduođaštus eatnamiidda, muhto maiddái go stuorit eatnamiid ledje geavahišgoahtán ámtaduođaštusa haga (Budstikken 1830: 245). 6.4EANANDOALLU JA LOTNOLASEALÁHUSAT 278 Makkár eanandoaluin barge 1800-logu álggus? Álttás, mii dassážii lei leamaš Finnmárkku buoremus eanandoalloguovlu, lei 1801:s dušše okta geas eananddoallu lei áidnafidnun ("eneyrke"). Muhto son maid lassin čuohpai muoraid boaldámuššan ("Brændehugst") (Minde 1975: 111-112). Lotnolasealáhusat ledje dábálaččat. Sápmelaččat ledje juo vuordimis eanemus ealáhuslonuheaddjin go buohtastahttá dáččaiguin ja kvenaiguin. Dábálaččamus ealáhuslonohallan buot Álttá čearddalaš joavkkuin lei guolásteapmi ja šibitdoallu, nu go muđui Finnmárkkus ja eanas Riddo-Norggas. Sápmelaččain lei unnit joavku geat lotnolasat guolástedje ja bohccuiguin barge, dahje sihke guolástemiin, eanandoaluin ja boazodoaluin (Minde 1975: 109-111). Dát sáhttet leamaš dološ sámi lotnolasealáhusvuogi doalaheaddjit, mii 1600-logu loahpageahčen lei oalle dábálaš (geahča kap. 6.1). Muhto sáhttet maid leamaš olbmot geain ii lean šat boazodoallu áidna doaibman, muhto geain ledje veahá bohccot mat soite leamaš earáid geahčus. Lotnolasvuođat main boazodoallu lei guovddážis, nohke Álttás 1800-logu vuosttaš oasis, muhto boazodoallu ii oalát nohkan Álttá-Dálbmeluovtta guovllus. 1865:s lei oppalaš šibitdoalus bohcco oassi sullii 3 % (Drivenes 1975: 183). Dát ledje várra vuojánat ja geahččobohccot. Ámtta 1866-70 viđajagidieđáhusas muitaluvvo boazodoalu birra ahte riddosuohkaniin ledje olbmuin bohccot vuojánin, dahje mearrasápmelaččat ledje árben bohccuid boazosáminieiddaiguin náitalemiid bokte. Dákkar dilálašvuođain dikte bohccuid boazosápmelaččaid ealus, sin geahču vuolde, eai ge lean oassin eaiggádiid šibitdoalus ("...og danne saaledes ingen Del af hine Herreders Fædrift.") (FAB 1866-70: 9). Almmolaš statistihka mielde orro ealáhuslotnolasvuohta hui olu unnon 1800-logus seammás go eanandoallu "áidnafidnun" bođii sadjái. Nu go namuhuvvon ovdal, dieđihuvvui 1801:s Álttás dušše okta geas eanandoallu lei áidna virgin, ja buohtalas almmolaš dieđihuvvon lohku 1865:s lei lassánan 308 olbmui. Dát lohku gal govvida beare ovttageardánit (Drivenes 1975: 48,58), muhto dat govvida mannolaga. Eanandoallu šattai deaŧaleabbo. Leat goitge stuora váttisvuođat fidnostatistihka geavaheamis. Dán leat oallugat čujuhan, ee. Einar Arne Drivenes, ahte statistihkat mat leat vuođđuduvvon olmmošlohkamiidda, eai muital lotnolasealáhusaid birra servodagain gos fidnoerohusat leat unnit. Nappo dagaha vuohki movt fidnuid čállá statistihkkii stuorit sierradási 279 go mii duohtavuođas lea (Drivenes 1975: 46). Oažžu dasto jurddašit ahte vaikko eanandoallu lei šaddan deaŧaleabbon muhtun guovlluin, de lei boares lotnolasealáhusheiveheapmi 280 ain deaŧalaččamus 1860 birrasiid. Muhto dása eai liikon ámmátolbmot ja eanandoallobargit. Álttá eanandoallosearvvi, vuođđuduvvon ođđajagemánu 6.b. 1859 (vrd. Slettjord 1980: 34), čállosis čilgejuvvui Álttá ássiid ja sin lotnolasealáhusaid birra govvideaddji vugiin. Sin ártegis giella ja dábit ledje hehtten sin buot dieđuid háhkamis ("Eiendommeligheder i Sprog og Skikke"). Sii ledje apmasat buot servvodatvuoiŋŋaide ja ávkkálaš servvodatdoaimmaide ("... Samfundsaand og gavnlig Fælledsvirksomhed"), ja dan dihte ledje iešguđet sajis, nu go mánnávuođas ledje hárjánan, bargan buot lágan ealáhusaiguin. Dat ledje ee. vuovdebargu, guolásteapmi ja šibitdoallu. Dát lei dagahan sin headjun buot doaimmain ("Fuskere i alle fag..."). (Vrd. FDaf 1859: 23). Eai eanandoalloeatnamat ja láddjenbáikkit ge lean Lulli-Norgga eanandoallomihttomeriid mielde. Finnmárkku siseatnansuohkaniid suohkanvearuheami láhkaevttohusa oktavuođas gehčče maid eaiggáduššanhámádaga 281 . Dán oktavuođas gávnnahii departementa ahte Oarje-Finnmárkkus, earenoamážit Álttás, ledje hui eahpečielga eaiggáduššandilálašvuođat. Ovtta olbmo eanan ii dábálaččat lean ovtta sajes, muhto ledje ássanbáikkit guolbaniin duokko dákko. Dáidda gulle dávjá 10-12 ládjogietti, maid gaska sáhtii leahkit okta-guokte beanagullama (O. No.44/ 1859-60: 2). Departementa gohčodii dán oktavuođas Finnmárkku eanandoalu unna lassiealáhusažin ("en ubetydelig Binæring"). Dan dihte ii sáhttán vearuhit 282 dušše matrikkelvelggiid 283 vuođul (O. No. 44/1859-60: 2), ja Finnmárku han ii lean vearromatrikulerejuvvon.284 Ámmátolbmuid oainnu mielde galge divvut eanandoallodilálašvuođaid. Dan dihte vuođđuduvvui Finmarkens Landhusholdningsselskab (Finnmárkku eanandállodoalu searvi) njukčamánu 19.b. 1859 (Ytreberg 1959: 28). Dán namman šattai maŋŋel nu go diehtit Finmark landbruksselskap (Finnmárkku eanandoallosearvi). 1900-logu álggus guorahalai ealáhusa riikka alimus ámmátolmmoš - eanandoallodirektora, ámtta eanandoalu. Su čilgehusat Finnmárkku eanandoalu ja eaiggáduššanhámiid birra ("Landbruget og Eiendomsforholdene i Finnmark"), čájehit ahte eanandoallu dađistaga lei lotnolasat eará ealáhusaiguin, vaikko eanandoallu máŋgga guovllus dál lei šaddan deaŧaleabbon go lotnolasvuođa eará suorggit. Go ollislaččat geahčai ámtta, lei eanandoallu dušše hui hárve šaddan measta áidnafidnun (Eanandoallodirektora 1901: 66). Finnmárkku eanandoalu oaiveulbmilin lei, ja galggai álo leahkit, šibihiidda suoinni dábuhit ("frembringe Føde for Husdyrene") (Eanandoallodirektora 1901: 45). Eanandoallodirektora gávnnahii ahte buot ássan, ja measta buot Finnmárkku gilvojuvvon eanan, dábálaččat lei meara dahje stuorit čázádagaid lahka. Mearra ja čázádagat ledje lunddolaš johttingeainnut ja doppe lei eanas álbmoga birgejupmi (Eanandoallodirektora 1901: 66.) Mearrasápmelaččaid dološ heiveheapmi šibitjohttimiiguin lei bárrahis eallime jahkečuođi molsumis. Dát govviduvvui ee. ámtaagronoma Unjárgga válddahallamis. Eaiggáduvvon eatnamat ledje biđgejuvvon máŋgga bihttái duohko deike - dávjá ledje guhkkin eret eaiggáda ássanbáikkis. Dát mielddisbuvttii dan "ipmaša" ("Besynderlighed") ahte bearaš dássedit johtalii moatte geardde jagis, iežaset eatnamiid gaskal, ja nappo ledje máŋga ássanbáikki. Ámtaagronoma oaivvildii ahte dát dieđusge lei heittot máŋgga dáfus, ja anii ahte das fertii beassat boahttevaš mihtidemiid bokte (čuovusin Eanandoallodirektora 1901: 78). Ámtamánni humai maid Deanuleagi buriid lotnolasvejolašvuođaid birra gaskal eanandoalu ja eará ealáhusaid. Giđa miehtá, go mearragáttis lei valjimus guolli, sáhtte Deanuleagi eanandoallit bivdit guoli čuozakeahttá eanandollui, dan dihte go eananbargu dábálaččat ii álgán ovdal go giđđaguollebivdu nogai. Luosaid gal sáhtte bivdit Deanus eanandoaluin oktanis - ja dát guolásteapmi gal ii addán unnán sisaboađu ássiide (čuovusin Eanandoallodirektorii 1901: 85.) Dát guoskkai leagi vuolimus oassái, muhto čázádatgierragis lei seammá málle. Kárášjoga dálonat 285 elle lotnolasat johkaluossabivdduin ja vuovdebargguin. Ovttaidmielde manne nuorra olbmát mearragáddái giđđat ja geasset, meara bivdit. Ii goitge lean dábálaš johttit mearragáddái. (Čuovusin Eanandoallodirektorii 1901: 90.) Kárášjoga eanandoalloheiveheapmi lei huksejuvvon áigodatjohtolagaid nala. Kárášjohdálonat han johte šibihiiddisetguin geassesadjái Ássebáktái, gos sis maid lei deaŧaleamos luossabuođđu, Beaŋgir (vrd. Westrheim 1978: 86, 199/200, Nissen 1909: 44, Pedersen 1988.) Čearddalaš girjjálašvuođas lea geassesaji heiveheapmi luossabivdduin deaŧalaš oassin, nu go Kárášjogas lei, gohčoduvvon luossageassesajdoaibman (Westrheim 1978: 87). Ámtaagronoma Nilsen - riikkas dat olmmoš gii jahkečuođi molsuma birrasiid diđii buot eanemus Finnmárkku oppalaš eanandoalu birra - čilgii bures sámi ja dáčča eanandoalu erohusaid jahkečuođi molsuma birrasiid. Dálu eatnansturrodaga, dajai son, fertii mihtidit eará mihtuiguin go geahčai man olu eatnama sápmelaš dárbbašii ássansadjái, dan ektui man dáčča dárbbašii. Sápmelaš ii váldán dušše suoinni šibihiidda. Riddogáttis sii geavahedje guollebázahusaid, debbuid ja rissiid. Siseatnamis, ee. Kárášjohguovllus, lei jeagil. Dábálaččat lei valjit jeagil. Čakčat borde jeahkáliid čoaltun, ja dálvet geasehedje dáid ruoktot. (Čuovusin Eanandoallodirektorii 1901: 91). Ámtaagronoma gal dajai juo ahte dáččat eai dohkken eanandoaluin bargat muhtun Finnmárkku guovlluin. Dan dihte lei jáhkkimis vearrut Kárášjoga govvidit guovlun gosa vierrásat - dáččat - berrejedje fárret eanan- ja šibitdoaluin bargat. "Doppe eai birgen earát go sápmelaččat,...", go doppe ledje nu máŋggalágan ja earálágan eallineavttut go muđui riikkas. "Muhto sápmelaččaide, geat leat bajásšaddan doppe ja hárjánan dilálašvuođaide, sidjiide leat guovllus buorit vejolašvuođat." (Čuovusin Eanandoallodirektorii 1901: 91). 6.5GILVINMUDDU, FUOĐĐARDÁBUHEAPMI JA DIENAS Álttás gilvigohte muhtumat gittiid 1850 birrasiid. Ovdal dan áigge unnán sihke veltejedje ja rogge 286 . Suinniid lei álkimus viežžat niittuin 287 (Drivenes 1975: 199). 1900-álggogeahčen čálii eanandoallodirektora ahte Finnmárkkus ii lean gilvojuvvon eanan beare viidát. Ain vižže eanas fuođđara meahcis, luonddugittiin 288 ja niittuin. Ekstensiiva suoidnešattuid dábuheapmi lei nappo ain hui dábálaš. Go ruovttugittiid gilve, de eanas dušše njáske rođuid, bolto geđggiid ja jalgejedje bovnnaid. Dušše muhtomin dáhpáhuvai ahte gilve dahje duktejedje eatnama. Eanandoallodirektora dajai dán oktavuođas ahte ámtta olbmot beroštedje unnán eanandoalus, ja barge nu unnán go vejolaš lasihit suoidnešattu. Ii veaháge "...diehtu lean dan birra ahte eatnama sáhttá ráhkadit buorren dienasgáldun". (Eanandoallodirektora 1901: 7-9). Eahpitkeahttá lea dát dieđut riekta. Logut duođaštit ovdamearkka dihte 1901-07 jagiin dušše sullii 230 mihtu gilvima jahkásaččat, oppa ámttas. Áltá ja Dálbmeluokta (Talvik) gilve juo 165 mihtu, nu ahte muđui Finnmárkkus gilve gaskamearálaččat 65 mihtu jahkásaččat. 1907 loahpageahčen ledje 4 683 doalu Finnmárkkus. Olles 3 625 doalu dáin ledje gittiid ja gilvojuvvon eatnamiid haga. Áidojuvvon luonddugiettit 289 dahke sidjiide 53 919 mihtu. Dát lea gaskamearálaččat 14,8 mihtu juohke dollui. 1 058 doalus lei nappo veahá gilvojuvvon eanan, muhto 962:s dáin lei unnit go 20 mihtu. Sin gaskamearri lei 3,2 mihtu gilvojuvvon eanan. Doaluide main ledje unnit eanet gilvojuvvon eatnamat, bođii dasalassin vel 21 311 mihtu luonddugieddi. Ollislaš áidojuvvon eanan lei dasto 81 790 mihtu 1907:s (vrd. Ot. prp. nr. 10/1914: 67, 84, 92, f.). Dábálaš suoidnešaddu juohke luonddugietti mihtus jahkečuođi birrasiid lei 170-180 kg suoidni (Eanandoallodirektora 1901: 77). Buohtastahttojuvvon loguiguin 1983:s lei gilvojuvvon gittiin lagabui 500 kg buvttadeapmi juohke mihtu nammii. (Dieđuid leat ožžon Deanu eanandoallokantuvrras, borgemanu 23.b. 1983). Raporttain earenoamážit ovdal jahkečuođi molsuma sivahallojit Finnmárkku šibitdoallit dávjá go eai dábuhan doarvái suoinni dálvefuođarin. Riddo- ja vuotnaguovlluin sáhtii biebmat šibihiid muhtun muddui debbuiguin ja guollebázahusaiguin. Dán oktavuođas eai dalá áššedovdit jáhkkimis ipmirdan meara fuođđarlasi árvvu. Sii dušše oidne man unnán suoidnekiluid dálvái čohkkejedje (Drivenes 1975: 212). Muhto nealgudeapmi lei goitge oalle dábálaš. Ámmátolbmot eai geahččan litna čalmmiiguin dása. Dušše soames hárve olmmoš oinnii dan siskkáldas oaivválašvuođa 290 ja sáhtii nealgudeami čilget álbmoga oainnuin. Vuosttažettiin sis lei F. Rode 1830 birrasiid. Son oaivvildii ahte šibihiid buktagat ledje dábálaš olbmo deaŧaleamos ealáhussan geasset. Dalle ii lean dušše dárbbašlaš eanemus vejolaš buvttadeami oažžut, muhto maiddái go gusat dábálaččat gudde maŋŋidálvvi, lei measta dušše geassebuvttadeapmi vejolaš. Geasset ii lean fuođarvátni. Dalle lei šibihiidda guohtun vaikko logi geardde eambbo šibihii. Dan jahkodagas go eaiggát oaččui eanemus ávkki šibihiin - geasset - ožžo šibihat eambbo go doarvái suoinni, ležže dál dušše moadde gusa dahje olu. Dan dihte livčče beali eambbo šibiha addán olu eambbo buktaga go dušše bealli. Dan dihte livččii "ipmirdahtti, jus son geahččala nu olu šibihiid atnit go fal nagoda dálvvi biebmat." (Rode 1842: 143.) Doallovuogis lei olggobealde fuođardábuheapmi lunddolaš ja čielga oassin lagasbirrasa sámi árbevirolaš geavaheamis. Fuođarčohkkema sáhtte lotnolasat bargat eará doaimmaiguin. Olu báikkiin lei siseatnanguolásteapmi, lubmen ja luossabivdu vejolaš seammás go láddjejedje niittuid. Dávjá sáltejedje guoli máid bivde, ja guollebázahusaid ges čogge givlloide 291 , šibihiidda dálvái. Nu šattai siseatnan- ja luossabivdu maid oassin dálverfuođardábuheapmái. Jeahkáliid borde maŋŋičavčča, ja sáhtte bargat dan oktanis muorračuohppamiin. Dáid buktagiid geasehedje dálvesiivvus ruoktot. Dán geaseheami sáhtii maid heivehit eará bargguide, ovdamearkka dihte rievssatbivdui, guolásteapmái ja daid geaseheapmái. Várra dagahii ruoššagávpi maid dása go olbmot eai lean nu viššalat ja áŋgirat gilvit mearriduvvon, fásta eananbihtáid. Pomoraid buktin jáfuin juolui vel šibihiidda nai fuođaroassi dálvet, "veahá oston, veahá ja eanas guolásteami bokte dábuhuvvon - go lonuhedje ruoššain jáfuid guliiguin máid geasset bivde" (FAB. 1896-1900: 20). Robert Paine atná ruoššagávppi mávssolažžan mearrasápmelaččaid eanandoallobuvttadeapmái, go jáfodábuheapmi mearridii man olu mielkki, vuosttá, vuoja ja bierggu buvttadedje (Paine 1958a: 177). Ruošša jáfovuovdin lea dasto searvvis čilgeme dan go olbmot nu unnán beroštedje eatnama gilvimis, mainna oallugat 1800-, ja muhtun muddui vel 1900-logus, váivahuvve. Oaiveváidalussan lei go mearrasápmelaččat eai beroštan doarvái suoinni háhkat šibihiidda. Dat máid dát moaitit dábálaččat eai váldán vuhtii, lei ahte mearrasápmelaččaide ii álo lean suinniid háhkan eanemus gánnáhahtti. Baicca sáhtii šibitdoalu oktavuođas eanemus gánnáhahtti geasset guolástit, lonuhan váste jáfuiguin. Dát sáhttá maid leahkit okta čilgehusain go áigodatjohttimat šibihiiguin, lotnolasat guolástemiin, sáhtte ceavzit nu guhká muhtun riddoguovlluin. Gusat ledje sierra nális 292 - "Finnmárkkugusat" - mat heivejedje bures dilálašvuođaide. Gaskamearálaš buktaga árvvoštalle leahkit 1 000 lihttera jahkásaččat, muhto lea eahpesihkkaris lohku. Ii dáidán oktage dállu ámttas gos "...juobe geahččalan ge ledje mielkerehketdoalu fievrredit". (Eanandoallodirektora 1901: 7, 14. f.). Sávzza atne gánnáhahtti šibihin. 1890 birrasiid ledje sullii 25 000 sávzza ámttas. Lei dakkár sávzanálli mas eai lean stuora sávzzat, muhto ferte goitge leamaš oalle buorre lassáneapmi. Sávzzat sáhtte guoddit guovtte geardde jagis, ja dávjá ožžo golbma lábbá oktanis. Seammá áiggi ledje birrasiid 3 500 gáicca. Spiinnit ledje áibbas unnán, dušše 82. Loddedoallu maid lei seammá unnán (Eanandoallodirektora 1901: 16). Go spiinnit ledje ná unnán, de sáhttá dat boahtit das go sápmelaččat álo leat vuostemielain 293 dan eallái geahččan. Dát vuostemiella lea čilgejuvvon 1700-logu álggogeahčen juo (Olsen alm. 1910: 260). Eanandoalu relatiiva mávssolašvuohta 294 ferte maid olu rievddadan guovllus guvlui. Einar Arne Drivenes lea rehkenastán Álttá-guovllus 1860-jagiin ahte Finnmárkku buoremus eanandoalloguovllus govččai eanandoallu sullii 30% kaloridárbbus (Drivenes 1975: 172, 223, 234, 237). Dáid loguid oažžu jáhkkit alimus lohkun Finnmárkku guovlluin. Ovddit jahkečuođi maŋimus njealjádatoasis ledje olu bearašdállodoaluin šibihat. Iskan čađahuvvon čieža válljejuvvon guovllus, Várggáid eananguovllus 295 , Unjárggas, Davvesiiddas, Fálesnuoris, Ákŋoluovttas, Dálbmeluovttas ja Álttás, gos lei 45% Finnmárkku eananguovllu dállodoaluin, čájeha ahte olles 83,7%:s dáid suohkaniid dállodoaluin ledje šibihat 1875:s. Vaikko máŋggas láite Finnmárkku eanandoalu, ja dan bargovuogi, ferte šibitdoalu dienas goitge váikkuhan olu eanas ámtta álbmogii. Eanandoallu lei dábálaččat oassin lotnolasdoalus. Beroštahttin dán lotnolasvuogis lea go oallugiin ledje bohccot. Einar Niemi lea ovdamearkka dihte duođaštan ahte oallugiin Várjjaga mearra- dahje riddoguovllu sápmelaččain, geat rehkenastojedje guollebivdin ja /dahje eanandoallin, sáhtte leahkit gaskal 5 ja 10 bohcco, ja muhtumiin 50-60 bohcco (Niemi 1991: 507). 6.6BEALDOŠATTUT 296 Nu go ovdalis čájehuvvon, lei šibitdoallu Finnmárkku eanandoallodoaimma dovdomearkan, muhto geahččaledje maid gilvit muhtun šattuid. Buđehat ja muhtun ruonasšattut ledje ain geahččalandásis Finnmárkkus 1820-jagiin, eandalii buresbirgejeddjiin, ovdamearkka dihte gávpeolbmáin. 1826 Finnmárkku-lávdegoddi árvvoštalai dušše Álttá-Dálbmeluovtta guovllus álbmogis hupmanveara buđetgilvima. Doppe lei maid ovtta eanandoallis rušpebealdu 297 . 1829:s dieđihii Keilhau lávdegoddái ahte gilve gal veahá buđehiid čielga sámi guovlluin, muhto ledje stuora erohusat čearddalaš joavkkuin dán ođđa doaimma álggahemiin. Keilhau čállá ee. ahte siskkimus Porsáŋgguvuonas lei sullii seammá dálkkádat 298 go Álttás. Muhto Porsáŋggus ásse dušše sápmelaččat ja kvenat, geat illá ledje buđehiid gilvigoahtán. Kárášjogas lei dušše guossedálu eaiggát geahččalan buđehiid gilvit. Eará bearrášat bealisteaset eai atnán buđehiid man ge vearan ("...meget mod Kartofler"), go daid ii sáhttán njuoskkasnaga borrat, nu go návrašiid (Budstikken 1830: 255). Seammá áiggi namuhii maid Álttá proavas Rode čearddalaš erohusaid buđetgilvimis. Son lei fuomášan ahte buđetgilvin Álttás-Dálbmeluovttas daid ovddit jagiid lei olu lassánan dáčča eanandoallobearrašiin. Gilvvágárddiid gal measta dušše riggámusat gilve ("de conditionelle Familier"). Dat vulggii dás go álbmot, earenoamážit sápmelaččat, ledje dáppe nai nu go muđui hilljánat ođđa doaimmaid álggahit (Budstikken 1830: 261). Lulli-Norggas álggahii "Det Kongelige Selskab for Norges Vel" (Gonagaslaš searvi Norgga buori dili ovddideapmin) 1820-loahpageahčen doaimmaid ovddidit Finnmárkku eanandoalu (dahje "Polarlandet Finmarken", Davvieanan Finnmárku, movt maid gohčoduvvui). Earenoamážit lei sáhka sáddet gilvinbuđehiid ja muhtun ávkkálaš šattuid siepmaniid (Budstikken 1830: 238). Lei go dát mii ábuhii, eat dieđe dadjat, muhto buđetgilvin lassánii čuovvovaš logijagiid hui olu. Fas lei Álttáguovlu ovddemusas. 1850 rájes govččai buđet sullii 1/10 guovllu energidárbbus. Buđet lei dalle šaddan "...deaŧalaš ja dárbbašlaš oassin Álttá álbmoga beaivválaš biepmus" (Drivenes 1975: 178). Čájehuvvui dasto ahte lei vejolaš muhtun buđetšlájaid heivehit Finnmárkku eanandollui. Álttáguovlu mii lei ovddemusas, buvttadii juo nu olu buđehiid ahte 1860-jagiin sáhtte vuovdit veahá buđehiid eará báikkiide (Drivenes 1975: 168). Ámtta ollislaš buđetgilvimis 1865:s lei Álttá-Dálbmeluovtta oassi olles 93,3% (Slettjord 1980: 14). Sullii 1900-álggogeahčen gilve birrasiid 2 500 hektolihttera ámttas. Dalle gilve buđehiid measta buot suohkaniin. Ákŋoluovttas gal eai gilván, ja siseatnansuohkaniin ja čázádatgáttiin maid gilve unnán, gos dávjá lei (ja lea) idjabuolaš (Eanandoallodirektora 1901: 5-7). Áltá gal lei ain buoremus buđetgilvinguovlu. Gordnegilvin lea áibbas unna doaimmaš leamaš Finnmárkkus, ja sáhttá dušše Álttáguovllus váikkuhan veaháš. 1600-logu loahpageahčen gullat vuosttaš geardde gordnegilvima birra doppe (Knag alm. 1932: 5). 1730 birrasiid čálii Knud Leem ahte eai sápmelaččat eaige dáččat gilván bealdduid.299 Dan dihte eai dárbbašan duvttaid. Dan dihte bolde muhkkegubaid. Dušše Álttás lei earaládje, gos muhtun kvenain ledje moadde hárve, smávva bivgebealddu 300 . Muhtun jagiid sáhtii leahket buorre bivgešaddu (Leem 1767: 380). Ámtamánni Collett čuoččuhii 1757:s gordnegilvima čađahahttin buriid gesiid. Dat 20 kvena Álttáeatnogáttes, 4 dáčča ja 3 sápmelačča ledje áidna geat "álo gilvet eatnamiiddiset ja gordnešattu ožžot". Dábálaččat lei Álttá gordnegilvimis heajos šaddu, muhto 1754:s ja 1755:s ožžo 8 geardánit das máid gilve 301 . Ákŋoluovttas ledje maid buriin bohtosiin geahččalan gortni gilvit. Porsáŋggu miššuvdnaguovddážis ledje maid movttiidahtti geahččaleamit 1753:s. Nuorta-Finnmárkkus gal várra lei veadjetmeahttun gortni šaddadit galbmá mearaáimmu dihte. Deanuleagi kvenat ledje geahččalan, muhto gortnit ledje galbmon. Seammaládje geavai go Guovdageainbáhppa geahččalii. Álttás ledje bivgi, geasse- ja dálverohka guovddáš gordnešlájat. Ámtamánni lei maid oaidnán ahte hávvara sáhtii gilvit (Collett 1757: 81-85). Gordnegilvimiin jotke 1800 -logus maid, muhto ii viidánan dalle ge. Sáhttá leamaš dan dihte go pomorjáfu buktigohte dál hui olu (Drivenes 1985: 15). 1835-1890 jagiid gordnešaddu Álttáguovllus govččai ovdamearkka dihte dušše 2-4% guovlluássiid gordne- ja jáfogeavaheamis (Drivenes 1975: 142). Bivge lei deaŧaleamos gordnešládja. Muhto 1901:s dieđihii eanandoallodirektora ahte buot gordnegilvin lei nohkan dan dihte go lei eahpesihkar ja unnán gánnáhahtti (Eanandoallodirektora 1901: 5). Amund Helland gávnnahii ge dakka maŋŋel jahkečuođimolsuma ahte ássit lonuhedje dahje oste gortni, rohkajáfuid ja hávvarrievnnaid Vilgesmeara ruošša guolleostiin. Jus lei guollevallji dahje jus buorit guollehattit ledje, de oste eambbo jáfuid go muđui. Álbmot, earenoamážit sápmelaččat, máhtte eallit dan mielde máid diineje, nu ahte go buorre dienas lei, de geavahedje olu, muhto muđui "..sáhtte birget oba unnán jáfuin dahje gortniin" (Helland I 1905: 348). Okta čilgehus dása go nu unnán gilve šattuid mat gáibidedje bargojuvvon bealddu, sáhttá leamaš ahte eanandoalus váilo bargoheasttat. 1730 birrasiid muitala ovdamearkka dihte Leem ahte Álttá sámieatnama eanandoallit ("Lapmarkiske Bønder") atne gissoriid 302 . Dálvet atne daid visttiin ja bibme jeahkáliin (Leem 1967: 142). Muđui eai báljo gávdnon bargoeallit. Leema áiggi ledje ain dušše guokte heastta Oarje-Finnmárkkus. 1760 rádjái lei lohku lassánan veahá, muhto Nuorta-Finnmárkkus ledje ain dušše golbma heastta. Guovttes dáin gulle Čáhcesullui (Leem 1767: 378-79). 1820-jagiin lei heasta ain amas eatnasiidda, muhto dál ledje vuovssáid atnigoahtán geaseheapmái. Keilhau gal einnostii ahte vuovssáid maiguin Kárášjogas ja Deanuleagis vudje, eai dáidán goassege ploga bidjat geassit (vrd. Budstikken 1830: 256). 1900-logu álggogeahčen lei dilli oalát rievdan. Heasttat ledje lassánan 60:s čuođi jagi das ovdal gitta sullii 1000 hestii jagis 1900. Heasttat ledje šaddan dábálažžan Finnmárkku eanandoalus. Olu suohkaniin bibme heasttaid vuovdima váste (Eanandoallodirektora 1901: 16). 6.7EANANJUOHKIMA ČEARDDALAŠ VEALAHEAPMI Okta ášši Finnmárkku luondduriggodagain ii daidde vel doarvái guorahallojuvvon. Dat lea sihke guovddáš ja báikkálaš eiseválddiid čearddalaš joavkkuid vealaheapmi. Eatnasat gal juo dovdet eananlága ja eananvuovdinnjuolggadusaid vealaheaddji mearrádusaid, muhto vealaheapmi dáhpáhuvai máŋgga eará sajes go dán láhka- ja njuolggadusčállosis.303 Nu go ovdalis leat oaidnán, lei 1600-logu loahpageahčen guovddášeiseválddiin celkojuvvon mihttomearrin lasihit Finnmárkku olmmošlogu. Dát mielddisbuvttii ee. iešguđetlágan ruhtadoarjagiid dáččaide, ja dađistaga vel kvenaide nai geat háliidedje ásaiduvvat ámtii (vrd. kap. 4.2 ja 4.7). Sullii 1800-logu gaskkamuttos šattai mihttomearrin lasihit dáčča álmoga nu olu go vejolaš. Dán oktavuođas álggahedje koloniserendoaimmaid stáhta ruhtademiin, oažžut dáččačearddalaš ásaidumi muhtun guovlluide, earenoamážit Mátta-Várjjagii 1860-jagiid rájes (vrd. Eriksen/Niemi 1981: 70 ff, Røst 1978, Wikan: 1980). Nuppe dáfus goazai stáhta, earenoamážit sámi ja kvena guovlluin, báikkálaš ássiid ovdánanvejolašvuođaid eanandoalus. Oktan doaibman lei ahte ii galgan mihtidit ii ge vuovdit eatnama Álttás, Dálbmeluovttas, Leavnnjas, Bissojogas-Rávttošnjárggas Porsáŋggus, Deanuleagis ja Mátta-Várjjaga beahcevuovdeguovllus (eananvuovdinnjuolggadusat, geassemánu 2.b. 1864). Ođđa eananvuovdinnjuoggadusain 1876:s šattai Unjárga maid mielde dáid guovlluide gos ii galgan eatnama vuovdit. 1879:s deattuhuvvojedje mearrádusat gonagaslaš cealkámuša bokte. Guovlu gos ii galgan vuovdit eatnama viiddui ain. Ovdamearkka dihte lei olles Kárášjohgielda čadnojuvvon maŋŋel 1879. (Stáhta eananpolitihka birra, geahča Eriksen/Niemi 1981: 69-81.) Guovddášeiseválddit bealuštedje garra mearrádusaid vuovddi gáhttema ja giellaseaguhusaid hehttema ákkaiguin. 1863-64, 1876 ja 1879 gáržžideamit 304 gustojedje dassážii go áibbas ođđa njuoggadusat 305 bohte 1895:s, vaikko máŋga suohkana eanet gerddiid bivde heaittihit njuolggadusaid. Kárášjoga gielddastivra bivddii dán 1878:s ja 1893:s. Seammá bivddii Deanu fáldi gieldda ovddas 1881:s, ja Deanu gielddastivra bivddii heaittiheami 1890:s ja 1891:s. Unjárgga gielddastivra maid ozai dán 1884:s (Eanandoallodirektora 1901: 26). Vaikko lei eananvuovdingielddus mearriduvvon guovlluin, gávdnat ovdamearkkaid go dáččat goitge ožžo háhkat eatnama. Diehtit maid ahte vuovdeeiseválddit 306 vuovdevárjalemiin ja eará ákkaiguin, goit ovtta čielga áššis ráhkkanedje sápmelaččaid gevret ruovttubáikkiideaset guođđit, čáhkket saji dáččaide. Dát guoskkai unna gilážii, Bieskenjárgii, lahka Kárášjoga, 1860-jagiin. Dán ášši oktavuođas oaidnit ahte maiddái báikkálaš eiseválddit sáhtte garrasit vástidit stáhta politihkkii. Kárášjoga sátnejođiheaddji, guhte 1800-logu Finnmárkkus lei okta hárve sámi sátnejođiheddjiin, čálii reivves Deanufáldái sápmelaččaid oainnu dán gieđahallamii máid sáhtte vásihit. Das čujuhii dan bahča vearrivuhtii ahte sápmelaš viššalit lei njáskan vuovddi, ássan báikkis guhkit áiggiid, ja áigá livččii galgan eaiggáduššanrievtti 307 oažžut báikái iežas oainnu ja dáhtu mielde, dál galggai gevrejuvvot eret doppe máid garrasit lei bargan ja čáhkket saji dáččai 308 ("Nordmand"). Jus duođai dáhpáhuvai ahte sápmelaš gevrehalai báikkis masa son lei "boahttevuođa lihku ja dietnasa sávaldagaid" huksen, ja fas šattai losidahtti ealáhusmorrašiidda, lei dát "juoga mii čielgasit olbmá jurdaga vuollánahtii ja oalát billistii su bargomovtta ja sáhtii vel fillet su bahái,...". Vuovdeáššigieđahallama 309 dáfus ii atnán Kárášjoga sátnejođiheaddji sin báikki vearrábun go eará báikkiid, "...ja jus livččii ge nu, de ii galggaše muorra boahtit olbmo ovdalii,...". Son árvvoštalai dán dainnalágiin ahte ii dulbmon dušše su gean birra lei ain sáhka, "...muhto olles sámi álbmot oaidná dán eiseválddiid vealaheami duođaštussan ,..." (SATØ. FA. S II. Pk.82. Jb. 1869. Reive sátnejođiheaddjis M. Isaksen TF:ii. 25.2.1869). Kárášjoga lensmánni balai váikkuhusain máid áigumušaid čađaheapmi sáhtii dagahit. Ovdal "oaffarušše" Bieskenjárgga ássanbáikkiid go dagahit "Čearddavaši" ("Nationalitetshad") mii eahpitkeahttá čuvolii jus ášši ovddiduvvo. (SATØ. FA. S II. Pk. 84. Jb. 1869. Reive lensmánni Øwres TF:ii, 18.1.1869.) Dáinna oaivvildii čielgasit ahte vaikko Bieskenjárgga ássanbáikkiid sáhtii buorebut geavahit, de ii goitge ávžžuhan bargat dáinna duođi eambbo. Nu go ášši dovdat ain, de eai čađahuvvon áigumušat, várra garra báikkálaš cakkademiid geažil. 6.7.11902 eananláhka 310 Lea dábálaš jáhkku leamaš ahte gildosat olu Finnmárkkuguovlluin vuosttažettiin ledje oaivvilduvvon kvena sirddolaččaide, maŋŋel go sidjiide geahččagohte eambbo negatiivvalaččat 1800-logu gaskkarájes. Mearrádusat dagahedje liikká olu sápmelaččaid ovdii, go sii bohte seammá eananháhkannjuolggadusaid vuollái go kvenat. Nu goitge lei ovdal 1888 stáhtaborgárriektelága 311 . Lea goitge unnán ágga jáhkkit dili rievdan nu olu maŋŋel 1888. Eananlága ráhkkananbarggut ja 1902 njuolggadusat čájehit dán čielgasit. Dáin ovdabargguin celkkii eanandoallodirektora Jonas Smitt albmosit ahte dušše dáččat, dahje sii geat ollásit ledje dáččaluvvan, galge beassat oastit eatnama. Eananohcci galggai eanandoallodirektora oainnu mielde vuođđudan oktavuođa dáčča čearddalašvuođain ja dárogielain iežas persovnnalaš dilis. Sihkkareamos ja heivvolaččamus mihttomeriin, lei ovttatmanu gáibidit ahte "Ohcci galgá leahkit dáčča Sogas". Dás lei čielga nállevealahanjurdda.312 Eanandoallodirektora ii oaidnán dán makkárge váttisvuohtan, dahje ákka dákkár bargovuogi vuosttaldit. Su oainnu mielde lei stáhtas čielga vuoigatvuohta vuovdit eatnama, ja jođihit ásaidumi "...dakkár Vugiin mii Servvodaga Beroštumiid váldá vuhtii." Jus ii áigon gáibidit eananostiin ahte sii galge leahkit dáččat, de lei nubbin buoremussan vuovdit eatnama dušše dáččaluvvan 313 olbmuide. Dákkar oktavuođas berrii oažžut njuolggadusa mii gáibidii ahte eananohcci galggai riegádan riikkas, ja "... Mánnávuođas juo galggai Dárogiella ráđđejeaddjin leamaš su Ruovttus ja Birrasis", ja su beaivválaš giellan. Ii guovddáš ii ge báikkálaš eiseválddiin galgan leahkit lohpi mearrádusaid rihkkut. Sierralobi ortnegat sáhtte álkit dagahit dássehisvuođaid, dákkár dilálašvuođas mas čavgavuohta ja sihkkaris dáhkádus gáibiduvvui (Eanandoallodirektora 1901: 42/43). Eananlága 2. §:ii bođii miessemánu 22. b. 1902 cealkka man mielde sáhtii addit láhkaásahusaid nu movt eanandoallodirektora lei sávvan. Dohko lei čállon: "Vuovdimii sáhttá bidjat Eavttuid máid ákkasta Ásaidumi, Gilvima dahje eará Almmolaš Beroštumiid ovddidemiin." Dát "eavttut" ledje ahte dušše dárogielagat galge beassat eatnama oastit. Dát lei čállojuvvon suoidnemánu 7.b. 1902 njuolggadusain, § 1 c: "Vuovdin galgá dušše Norgga Stáhtaborgáriidda ja galgá earenoamážit ovddidit dakkáár olbmuid Ásaidumi Guovllus, sin Eananbarggu ja Ávkki muđui, geat máhttet hupmat, lohkat ja čállit Dárogiela ja beaivválaččat dan geavahit." Láhkačállosa 2. §:ii biddjui lasahussan ahte ohcci galggai almmuhit iežas "Stáhtaborgárvuođa", dahje čearddalašvuođa. Dasto mearriduvvui 5. § d:s ahte mihtiduvvon eatnamiidda galggai "sierra dárogiel Namma". 1902 eananláhka, njuolggadusaiguin, gustui 1965 rádjái (Norsk lovtidende 1965: 272). Maŋit áigge leat iešguđet oaivilat leamaš dása movt 1902-mearrádusat čađahuvvoje. Muhtumat leat čuoččuhan ahte sápmelaččaide ja kvenaide ii šaddan nu olu váddáseabbon dábuhit eatnama, ii dalle ge go giellagáibádus čađahuvvui. Go geahččá dasa movt dan áigge olbmot dahke, de lea árta jáhkkit mearrádusaid čáđahuvvon ja ahte sii geaidda dát guoskkai, atne dan badjelgeahččanvuohtan 314 . Sápmelaččaid oaidnu lea hui čielgasit čállojuvvon sámi ja sosiáldemokrahta evttohasa Isak Saba prográmmas 1906 Stuoradiggeválgii. Okta oaiveosiin dán prográmmas lei oažžut heaittihuvvot dárogielmáhtu gáibádusa eaktun eananháhkamii. Isak Saba dovddahii čiekŋalis vuostehágu ja suhtu mearrádusaid vuostá ja jearai sámegieláviissas Sagai Muittalægje ahte ii go giettis šattale rássi seammá bures, humašivččii dál dárogiela vai sámegiela, ja ii go doallánivčče dása go sápmelaččat galget oastit eatnama mii doložis juo lea leamaš sin iežaset? (SM, njukčamánu 1.b. 1906). Dáid sániid ii sáhte dulkot earaládje go ahte dat muitalii dan badjelgeahččama man olu sápmelaččat fertejit dovdan 1902 eananvuovdinmearrádusain - láhkaásahusain máid Saba válddii ovdan Stuoradikkis. Dalle son celkkii ahte eai álo gal lean čađahan vealaheaddji mearrádusaid, muhto son lei oaidnán ovddamearkkaid go vuovdingildosa ákkastedje dainna ahte oasti ii máhttán dárogiela. (Stortingstidende 1906/07: 2452. Geahča maid SM 15.4.1907.) Lea váttis dábuhit loguid dása movt eananvuovdinmearrádusat čađahuvvoje. Historjádutkit leat dássážii hui unnán bargan dáinna váttisvuođain, muhto vuhtto hui čielgasit ahte mearrádusaid čađahedje buoremuddui. Eanandoalloskuvllaoahpaheaddji L. Bjerkeng dieđihii omd. čállosis 1920:s, ahte jagiin 1903-1906 eai gávdnon ollislaš dieđut eananvuovdima birra, muhto ođđajagemánu 1.b. 1906 rájes geassemánu 30.b. 1919 rádjái, lei eananvuovdinovdaolbmo báhpiriid mielde addon eananoamastanduođaštus 315 938 dollui. Muhto seammá áigodagas ledje goitge mihtidan 1 292 eatnama, "...gos muhtumat ledje ruovttoluotta mannan stáhtii, danin go oasti ii leat eavttuid deavdán mat lágas gáibiduvvojit go eaiggáduššat galgá eatnama." (Bjerkeng 1920: 90.) 7. KAPIHTTAL Mearrariggodagaid 316 geavaheapmi 7.1ÁLGGAHEAPMI Geađgeáiggi rájes juo diehtit ahte mearra lea leamaš okta deaŧaleamos eavttuin ásaidupmái dohko mii dál lea Norgga davimus guovlun - Finnmárku. Boarráseamos dovddus ássanbáiki riikkas lea 10 300 jagi boaris ja lea Máhkarávjjus. Báiki juo muitala čielgasit guđiid riggodagaid boarráset geađgeáiggi olbmot geavahedje. Guolásteapmi ferte maid dan dihte historjjálaččat gohčoduvvot Finnmárkku deaŧaleamos ealáhusgeaidnun. Gávpeguolásteapmi lei ovdamearkka dihte álgovuođđun dáčča ásaidupmái guovllus 12-1300-logu rájes. Sápmelaččat maid dađistaga oasálastigohte márkanguolásteapmái. Danin go sii maiddái geavahedje eananriggodagaid beaktileappot, eai lean sii dattege nu garrasit buori guolásteami ja buriid guollehattiid duohken go dáččat. Dán kapihtalis váldit ovdan iešguđet beliid Finnmárkku guolásteamis. Guoskkahit guolástemiid mávssolašvuođa álbmotlassáneapmái, bivdoneavvuid, boares ja ođđa teknologiija deaivvadeami áigodaga loahpageahčen, rievdademiid ja mearrádusaid main lei mávssolašvuohta, ovdamearkka dihte man muddui "friddja ábi"317 vuođđojurdda lea ráđđen, vai leat go Finnmárkkus leamaš eará ortnegat go muđui riikkas. Govvideami váldodeaddu lea 1700-logus ovddosguvlui. 7.2ÁIGODAT 1700-LOGU RÁDJÁI Álggahankapihtalis lea čilgejuvvon ahte sápmelaččat leat vuosttaš historjjálaš čearda mii historjjástis sáhttá čatnat dan eananguvlui mii Finnmárkun lea navdon. Finnmárkku rittu vuosttaš čalbmevihtan válddahallamis ovdalaš jagi 900, boahtá maid ovdan ahte sii sihke guolástedje ja geavahedje ábi riggodagaid eará láhkái. Hoavda Ottar guhte borjjastii Romssaguovllus Vilgesmerrii, ii loga iežas oaidnán mearragáttiin earáid go "...guolásteddjiid ja loddejeddjiid, ja sii ledje buohkat sápmelaččat...". Ottar ja su håløygoaivámušverddet berre 318 vearu dáin sápmelaččain. Olu dain deaŧaleamos vearrogálvvuin máid sii šadde máksit, bohte mearrariggodagaid geavaheamis. Ee. ledje moršačalánat 319 measta liikká bivnnuhat go elfenčalánat 320 , ja fanasbáttiid ráhkadedje bossu- dahje njuorjjonáhkis (vrd. kap. 1.4. ja 11.5.). 12-1300-logu rádjái eai báljo lean eará fásta ássit dálá Finnmárkkus, go sápmelaččat (vrd. kap. 1.3.). Dan áiggi ovdánišgođii hanseahtalaš Bergengávppašeapmi. Sin gávpeoktavuođat eurohpá márkaniin dagahedje márkanguolásteami davimus riddogáttiin gánnáhahttin, go lei vel nu buorre lonohallangaskavuohta guolis ja gortnis. Nappo oaččui oalle olu gortni dan guollehivvodaga ovddas mainna lonuhii. Dát ráhkadii dáčča ásaidupmái vuođu maiddái davvi mearragáddái. Dáčča guolásteaddjit bivde vuosttažettiin dorski 321 . Sáidi 322 ja juksu 323 eai dáidán leamaš nu mávssolaččat ovdal 1600-logu loahpageahčen (Nedkvitne 1988: 78). Dáčča-, dahje eahpesámi álbmot, lassánii 1500-logu maŋit oasi rádjái. Dalle ledje bohciidan oba olu guollebivdohápmanat olggumus mearragáddái, nuorttas gitta Várggáide. Muhto dál ledje márkanguolásteami konjunktuvrrat hedjonišgoahtán. Dan dihte unnui dáčča álbmoga lohku garrasit sihke 16- ja 1700-jagiin. Sápmelaččaid lohku gal lassánii hui olu seammá áigodagas. Dat bođii das go sii viidábut geavahedje báikkálaš ja guovllu riggodagaid. 7.3 GUĐET JOAVKKUT OASÁLASTE GUOLÁSTEAPMÁI 1700-LOGU ÁLGGUS? 1600-logu loahpageahčen lassánit gáldut dovdomassii, ja čielgagoahtá movt guolásteapmi čađahuvvui ja makkár njuolggadusat gustojedje das. Oaidnit maid ahte ledje máŋga oinnolaš 324 guolásteaddjejoavkku. Ledje ovddemustá dáččat mearragáddeguora, ja sápmelaččat geain ledje vuotnaguovllut deaŧaleamos ássanguovlun. Dasalassin bohte siseatnama ruoŧa duopmoválddeguovllu sápmelaččat, geat jahkásaččat johte mearragáddái geasset, boazodoalu oktavuođas, dahje dušše meara bivdit. Lassin sápmelaččaide ja dáččaide geat gulle báikái, bohte maid Romssa ja Nordlándda áigodatguollebivdit 325 . Sin gohčodedje dávjá davvimátkkošteaddjin 326 dahje ruovttubáikki mátkkošteaddjin 327 . Maŋit doaba bohciidii várra das go Finnmárkku fástaássi dáččat gehčče lulit guovlluid iežaset albma ruovttubáikin (Nedkvitne 1988: 56). Davvimátkkošteaddjit orro dávjá Finnmárkkus mihcamáraid rádjái. Dasto máhcce sii fas ruoktot. Ledje albmosit čielga oainnut guollegeavahanriggodagaid geavaheami vuođđojurdagiid birra. Riektehistorjádutki 328 Sverre Tønnesen dadjá guolásteami riekteoainnuid birra, ahte gustojeaddji rievtti várra leat oaidnán dáinnalágiin ahte "mearaguolásteapmi mearriduvvon mearraguovllus gulai lagamus guollebivdohápmana álbmogii" (Tønnesen 1979: 93). Dát duođaštuvvo maid sierraiskamis 329 Čáhcesulloguovllus Várjjatvuongáttis, gos Einar Niemi čállá ahte goit nu áigá go jagi 1650 birrasiid "orui Čáhcesulloguovllu ássiin dego earenoamáš geavahanriekti mearraguovlluide guollebivdohápmaniid olggobealde. Dát vuoigatvuohta čájehuvvui fásta liidnáčoahkki 330 vuogádagas masa čuoččuhedje privahta eaiggáduššanvuoigatvuođa ja mii lei árbeoapmin." (Niemi 1983: 23.) 7.4 SISEATNANSÁPMELAČČA LOTNOLASTE 331 GUOLÁSTEMI JA BOAZODOALLU. Sámi guolásteamis 1600-logu loahpageahčen lea mihtilmassan go olu barge lotnolasat eará ealáhusaiguin. Ođđaáigásaš doaba lotnolasealáhus sáhttá roahkká geavahuvvot dán heiveheapmái. Dárkilis guorahallan 332 Finnmárkku riddo- ja vuotnaguovlluid ealáhusheiveheamis, máid árbejuohkodieđuid 333 vuođul leat dahkan gaskal 1686 ja 1705, čájeha ovdamearkka dihte ahte "Finnmárkku riddosámi ealáhusdoaibma dan áigge measta álo sisttisdoalai sihke mearabivddu ja šibitdoalu, muhto dasalassin lei bivdu maid dábálaš." (Nielssen 1985: 122). Siseatnansápmelaččat eai ge geavahan meara riggodagaid unnit lotnolasat. Vaikko manai sierra johtti boazodoalu guvlui, de lei mearabivdu deaŧalaš oassin siseatnama ja mearragátti ealáhusjohtimiin. Muđui lea ge dat heiveheapmi eallán measta gitta dássážii. Vaikko siseatnansápmelaččat 16-1700 jahkečuođimolsumis lága mielde ain ledje Ruoŧa vuollásaččat, de ledje dánska-norgga eiseválddit hui várrogasat hehttemis sin guollebivddu vuonain ja fávlelis. Guovddáš eiseválddiid ovddasteaddjit čuoččuhedje ahte siseatnansápmelaččat - geat maid mákse vearu Norgii - eai goasse lean gielddahallan boahtimis mearragáddái bivdit, ja ii guđege lágiin sin berren bágget Norgga vuollásažžan šaddat. Áidna máid sii galge Norgga eiseválddiide máksit, lei diidu (vrd. Knags relasjon 1704:s. Deaddeluvvon Johnsen:is 1922: 322). Eanas čujuha ahte mearabivdu lotnolasat boazodoaluin ovdánii ain 1700-logu mielde. 1748:s muitaluvvo ovdamearkka dihte ahte Guovdageainnu-Durdnosleagisápmelaččat bivde guliid beaivválaččat go geasset ledje mearragáttis. Doppe geavahedje smávva fatnasiid mat suvde ovtta dahje guokte olbmo. Oaggumiin godde sáiddi, dorski ja lákku 334 . Dábálaččat goikadedje guoli, válde siseatnamii mielde ja vuvde dan dálvemárkaniin doppe (Qvigstad/Wicklund 1909: 31/32). 7.5LAPPEKODISILLA SIHKKARASTTII SISEATNANSÁPMELAČČAID 7. MEARRAGUOLÁSTANVUOIGATVUOĐAID Danmárku-Norgga ja Ruoŧa rádjemearrideami oktavuođas 1751:s ráhkaduvvoje dárkilis njuolggadusčállosat 335 rádjesirddolaš sápmelaččaid birra. Dát lei rádjesoahpamuša vuosttaš kodisilla dahje lasáhus. Dán lasáhusa, mas galggai seammá vuoibmi go rádjesoahpamušas, leat gohčodišgoahtán lappekodisillan. Go lea gehččojuvvon vuođđo sámi vuoigatvuođabábirin, lea ođđasit áigge maid gohčoduvvon sápmelaččaid Magna Chartan. Lappekodisillas gávdnojedje maid mearrádusat mat gustojedje meara riggodagaide, eai dušše Finnmárkkus, muhto buot riddo- ja vuotnaguovlluin gos ruoŧačálihuvvon sápmelaččat ásse gesiid 1751 maŋŋel. Kodisillas lei 12. §:s mearrádus mas daddjui ahte sápmelaččain geat johte ođđa ráji rastá ja mearragáddái, galggai bivdo- ja guolástanvuoigatvuohta "ovttadássásaččat norgga vuollásaččaiguin" (vrd. kap. 3.6. ja 3.6.4.). Go nu viiddis lotnolasvuohta lei boazodoalus ja mearaguolásteamis, de ii lean soaitimis go kodisillii bohte mearrádusat mat eai addán lobi dušše boazojohttimiidda ja boazoguohtumiidda rájiid rastá, muhto maiddái sihkkaraste eará gullevaš ealáhusdoaimmaid, dán dáfus mearabivddu. Dát ortnet ii čađahuvvon dušše boazosápmelaččaide, muhto maiddái eará lagamus ássi sápmelaččaide Ruoŧa bealde (maŋŋel 1809 Suoma bealde) ráji. Mearabivdu nappo šattai deaŧalažžan guhkes áigái ruoŧa-, maŋŋel suomačálihuvvon sápmelaččaid ekonomiijii. 7.6FINNMÁRKKU ÁLBMOGIS GALGGAI LEAHKIT VUOSTTAŠRIEKTI Namuhuvvon lea juo ahte Finnmárkui bohte johtti guollebivdit, davvimátkkošteaddjit dahje ruovttoguvluimátkkošteaddjit. Sii šadde dađistaga almmolaš njuolggadusaid vuollái. Álggos ii čuohcán sidjiide nu olu. Ovdamearkka dihte ii guoskkahan 1687 ámtamánnigohččun 336 sin guolásteami, vaikko dat oppalaččat gilddii earáid go válljejuvvomiid gávppašit ja guolástit Finnmárkkus. Dát gohččun attii sierralobi davvimátkkošteddjiide geain ledje guollebivdosajit ja viesut sulluin. Sii galge ain beassat guoli bivdit, muhto eai gávppašit. Váttis dilálašvuođaid geažil, earenoamážit ámtta dáčča ealáhusdoaimmas, háliidedje eiseválddit dakka maŋŋel sihkkarastit Finnmárkku ássiide vuosttašrievtti guollebivdui. Dán galggai dahkat ee. davvimátkkošteddjiid gieldimis mannat buoremus guollebivdohápmaniidda. 1702:s sihte sin mannat olggumus sulluide Várggáid oarjjabeallái, seammás go gonagaslaš gohččun maid gilddii sin "bivdimis guoli ássiid liidnáčohkiin dahje Várggáid nuorttabeallái mannamis bivddit..." (FaaB 1702: 85, vrd. maid Tønnesen 1979: 93). Árvvusge lei Bergena gávpesearvi leamaš searvvis oažžut nu ahte mátkkošteaddjit galge dušše doppe beassat bivdit gos eai hehtten Finnmárkku ássiid guollebivddu. Go davvimátkkošteaddjit dan rájes besse dušše fávleleamos sulluin orrut, de eai beassan duohtavuođas go áhpeguoli bivdit. Vuođđojurddan mátkkošteddjiid guolleriggodagaid geavaheamis lei nappo ahte sin bivdu ii galgan dagahit báikkálaš beroštumiid ovdii. 1700-logu gaskkamutto, Lappekodisilla vuođul, mii dasto sihkkarasttii eará stáhta vuollásaččaid joatkevaš mearaguolásteami vuoigatvuođaid, livččii várra galgan vuordit eambbo ovttadássásaš gieđahallama davvimátkkošteddjiid ja Finnmárkku ássiid guollebivddus. Muhto nuppeládje dáhpáhuvai. Ođđa gávpenjuolggadusat 1778:s mielddisbukte baicca eambbo gáržžidemiid sin guollebivdui. Sii galge gal ain beassat bivdit olggumus sulluin, muhto dál bođii vuonaid várjalansávaldat vel čielgaseappot ovdan, ja dan bokte maid sávaldat várjalit gávpesearvvi, gilvvus dávvimátkkošteddjiiguin. Sáhttá maid mearkkašit ahte 1702 mearrádus ii lean doahttaluvvon, ja dan dihte lei čavgendárbu. 1778:s mearriduvvui čielgasit ahte mátkkošteaddji guollebivdit eai galgan orrut sisvuonain ("Indfjordene"), dahje bivdit doppe gos álbmogis ledje liinnát (vrd. Frd. om den Finnmarkske Taxt og Handel, 20.8.1778, § 32. Se Schou 1795). Dás leat guokte mearrádusa earenoamáš deaŧalaččat. Oalle čielgasit sin ealáhusvuođu gáhttet geat Finnmárkkus ásse ja aktogávperievtti dihte (Boeck 1866: 13), gilde nappo oppalaččat buot mátkkošteaddji guollebivdiid obanassiige orrumis vuonain. Beroštahtti čuokkisin dás lea go vuotnaássiid vuotnabivddu akto- dahje vuosttašriekti ii leat eará báikkiin ge amas riikkas. Professor Fr. Brandt guoskkaha ee. dán oahppogirjjis Norgga diggerievtti birra: "Olu báikkiin, earenoamážit siskkimus vuonain, adnojuvvo dološ áiggi geavaheami lobiin eananeaiggát, ja muhtun muddui maid earát, aktovuoigatvuođalažžan guollebivdui mas buohkat earát leat olggobealde" Son loahpahii vel ahte "...doloža rájes geavaheapmi lea dán dáfus riekteálggaheaddji.337" (Brandt 1867: 446. Seammaládje čállon 2. deaddeleames 1878: 420/21). Dát olu gáržžideamit mat bohte davvimátkkošteddjiid guolásteapmái, orrot hehtten sin doaimma. 16- ja 1700-logus lei ovdamearkka dihte dábálaš ahte Trondenesa olbmot manne dálveguollebivdui Finnmárkui. Muhto hehttehusaid geažil Finnmárkkus manne dađistaga eambbo Lofuohta guvlui (Fladby 1991: 478). Gaskal 1687 ja 1778 gáržžui nappo davvimátkkošteddjiid guollebivdoriekti dađistaga. Jus dáládoahpagiiguin galggašii čilget dan, de ledje gáržžideamit oassin dalá báikkálaš- dahje guovllupolitihkas. Dása lei vuosttažettiin sivvan Finnmárkku dáččaálbmoga čiekŋalis ekonomalaš ja ásaiduvvandilálašvuođa heahti. Báikkálaš ja guovllu riggodagat fertejedje dan dihte ovddemustá várrejuvvot sidjiide geat ásse Finnmárkkus, ja dainnalágiin movttiidahttit dohko fárret. Eará doaimmat máid čađahedje leat čilgejuvvon dárkileappot kap. 4.2, 4.2.1 ja 4.2.2. 7.7 RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU FORMALISEREJUVVO JA GEAHČČALUVVO GÁRŽŽIDUVVOT Njealját joavku geat oasálaste Finnmárkku guollebivdui, ledje ruoššat. Sii bivde oalle olu 1700-gaskkamutto birrasiid. Vuosttašrievtti vuođđojurdda geavahuvvui sidjiide maid. Sin guollebivdu lágiduvvui sierramearrádusaiguin, sullii seammaládje go davvimátkkošteddjiid bivdu. Vuosttaš geardde go ruoššaid guolásteapmi dohkkehuvvui lágas, lea várra guovvamánu 10.b. 1747 gohččumis. Gonagas dohkkehii dalle vuogi man Finnmárkku ámtamánni lei árvalan ruošša guolásteapmái. Sin guollebivddu báikkálaš olbmuid árbevirolaš guollebivdosajiin dahje gátti lahka, atne dáččat, earenoamážit Várggáin ja Bierggi guovllus, dábálaš vieruid rihkkumin. Ledje earenoamážit sin váidalusat mat ledje vuođđun 1747 gohččumii. Dan dihte ráhkadedje oba garra mearrádusaid amaset báikkálaš ássit gillát. Erohussan davvimátkkošteddjiid ektui lei go ruoššat galge máksit vearu juohke fatnasa nammii, eai ge ožžon bivdit lagabusas gátti go ovtta beanagullama - mii várra lei mearamihtuid mielde, 12 000 állana, mii lea sulli seammá go 7,5 km (vrd. Aschehoug 1875: 80). Namuhuvvon 1747 gohččumis boahtá ovdan ahte eai galgan dušše báikkálaš ássiid guollebivddu sihkkarastit ruoššaid ektui, muhto maiddái riehki 338 fiervvás. Dát vuoigatvuohta lei hui deaŧalaš fásta mearragátteássiide (vrd. Schmidt 1847: 334/335). Go ruoššat goitge 1747:s ožžo lágas dohkkehuvvot muhtun vuoigatvuođaid, de várra lei eahpečielga allatvuođadilálašvuođaid 339 geažil dálá Mátta-Várjjaga guovllus. Dánska-Norgga eiseválddit oainnat balle ahte Ruošša sáhtii bidjat hehttehusaid Norgga vuollásaččaid resursageavaheapmái dán ruošša duopmoválddi guovllus lulábealde Várjjatvuona. Jus Ruošša guollebivdiid gilde boahtimis Finnmárkku mearragáddái, de sáhtii geavvat ahte ruoššat ges gilde Finnmárkku ássiid viežžamis dárbbašlaš boaldámuša ja jeahkáliid "sin eatnamiin" ("paa deres Grændser". Eará gálduin gullat ahte dat finnmárkulaččat geaid birra dás lei sáhka, ledje Čáhcesullo ja Bierggi-Várggáid guovllu olbmot, geat boaldámuša ja jeahkála vižže vuotnaguovlluin. Jus dahppojuvvui dát guovlu, de livččii čuohcán hui garrasit dáčča álbmogii davábealde Várjjatvuona. Vaikko gáržžideamit šadde, de ruošša guollebivdu goitge ovdánii, ja viiddui maŋážassii dovdomassii. Dát sáhttá duogážin leamaš go ráđđehus Københámmaniš 771 :s gohčui ámtamánni gieldit Finnmárkku ássiid ruošša guollebivdiid suovvamis orrut doppe (Solhaug I 1975: 279). Gitta Sállanii Oarje-Finnmárkui ledje ruoššat bieđganan. 1774 olmmošlohkan čájeha ahte ruošša eananguovddážis Sállanis ledje 3 viesu ja 36 fatnasa. Oba Finnmárkkus ledje seammá áigodagas olles 335 ruošša guollebivdofatnasa - 254 unnit fatnasa ja 81 loađjjá340, main ledje unnimusat 1 300 olbmá (Samuelsberg 11983: 165-166). 1771 gáržžideamit nappo eai lean ovttatmanu ábuhan. 7.8GUOLLEŠLÁJAT JA GEAVAHANVUOGIT. LEEMA JA COLLETTA GUORAHALLAMAT Knud Leem muitala dárkilit iežas finnmárkoválddahallamis sullii jagi 1730 dalá guolásteami birra. Son čilgii ovddemustá sápmelaččaid birra. Muhto ii leat ágga jáhkkit dan áigge leamaš nu stuora erohusaid sápmelaččaid ja dáččaid fatnasiin, bivdoneavvoteknologiijas ja guollešlájain máid bivde. Mearaguliin lei bálddis earenoamáš mávssolaš. Das ledje dan dihte olu namahusat, seammaládje go dain eará njiččehasain 341 , o.m.d. bohccos ja njuorjjus. Báldábivddus ledje áibbas sierra vierut. Dat maid juo muitala man divrras dat ferte leamaš. Dábálaččat bivde giehtaduorgguin 342 ja liinnáin 343 . Báldá unna fuolkkáš, nástefinddár 344 , lei maid bivnnut. Dan bivde liinnáin masa máđu bidje seaktin, dahje dan čuggejedje finddarsáittiin 345 . Guorpmaha 346 maid bivde. Dorski lei dalle, nu go dál ge, guollešládja mii gávpeoktavuođas lei deaŧalaččamus. Dan bivde giehtaduorgguin ja liinnáin. Leem deattuha ahte eai geavahan fierpmi. Dorski máid dálvet bivde, borde badjálaga ja giđđat heŋgejedje go veahá bivaldii. Sáidi lei valjit. Dan bivde dainnalágiin ahte čuggejedje sáidedoahkkái stákkuin mas lei ruovderoahkki. Sallit maid lei eambbo go doarvái, muhto dan gal unnán bivde. Áidna lei go goivo dan seaktin. Sápmelaččat bivde dávjá áhkalaggá347. Vuoivasa vušše. Guolis dábálaččat ráhkadedje rákki 348 . Áhkalaggábivddus geavahedje seaktin njuorjju 349 dahje nissu 350 buoiddi. Áhkalaggáid čohkkejedje ovttasadjái go mearabodnái luite guohcagan njuorjjo- dahje luosačoliid. Álttáguovllus ledje ođđassirddolaš kvenat doaimmalaččat bivdigoahtit áhkalaggá, ja sii orro ovdal 1750 juo čađaoahppan dán doibmii (Nielsen 1990: 249 ff). Muhtun jagiid lei valjit šákša 351 , ja eará jagiid fas ii oba boahtán ge. Leem čuoččuhii ahte gávdnui guovttelágan šákša, ruovdešákša 352 ja sallitšákša 353 . Guollebivdit eai liikon ruovdešákšii. Dat oainnat orui oanehaš "sáttobotnis" gáttevuolde, ovdal go fas manai. Dát vahágahtii ássiid dan dihte go eará guolit čuovvoledje dan. Gođđi "sallitšákša" maid čuovuhii eará guliid, daid guliid mat oanehaš orro coahkásis ja borre šávšša meađđemiid 354 . Juste dalle sáhtii giehtaduorgguin goddit hui olu dorski. Jus deaivvai dainnalágiin, ja jus lei jođán, de sáhtii jándoris deavdit fatnasa 7-8 geardde (Leem 1767, 308-324). Leem ii čilgen guđe muttos jagis dát guolásteapmi lei, muhto 1700-logu maŋit oasis muitaluvvui ahte Finnmárkkus lei buoremus bivdu dakkaviđe maŋŋel beassážiid ja bisttii moadde vahku. Dát lei nugohčoduvvon giđđabivdu. Dan dihte go dorski dan áigodagas jaskkodii ja orui oanehaš, lei bivdu nu buorre, muitaluvvo. Čálli árvvoštalai šávšša oaiveággan dása, dainna go "šákša lea dorski buoremus biebmu." (Falch 1790: 312). Šákšaspearrut 355 mat Finnmárkkurittuide bohte leat eahpitkeahttá doložis juo leamaš maŋŋidálvvi ja giđa guollevalljivuhtii vuođđun. Dát šattai maid vuođđun dan stuora guolástusviidáneapmái Finnmárkkus gaskkamuttos 1800-logu. Dan gohčodedje šákšadorskebivdun, dahje dušše "šákšabivdun". Knud Leem gal, nu go ovdalis leat gullan, aivve rámpui sámi guolásteami. Eará deaŧalaš gáldut Finnmárkku guolásteapmái, leat ámtamánni Colletta 1757 guorahallamat ja evttohusat. Dáid vuođđun ledje olles ámtta olbmuid muitaleamit. Dát govvida guolástusaid miellagiddevaččat, muhto veahá earaládje go Leem. Collett várra vuosttažettiin geavahii iežas vásáhusaid dáččaid guollebivddus. Son ii ollenge lean duhtavaš áššiiguin. Su mielas ledje nordlándalaččat čeahpibut bivdit guoli go finnmárkulaččat. Livčče sáhttán buorebut bivdit guoli, ee. jus olbmuin livččii ráđđi oastit bivdoneavvuid. Son ii goitge jáhkkán olbmuid ovttatmanu dohkkehit ođđa mállet bivdoneavvuid. Dan oktavuođas son árvidii ahte sii geain eai lean fierpmit, oaivvildedje ahte ii oktage galgan geavahit eará go giehtaduorggu. Eai ge lean gallis geat háliidedje ruovttubáikkis vuolgit guollebivdui. Guollebivdit eai čohkken doarvái jiellemuoraid 356 ge. Dan dihte heaŋgájedje guolit beare lahkalaga. Earát ges huksejedje nu heajos jilliid ahte dat bieđganedje. Gávdnojedje vel dakkárat nai geat bolde buot jiellemuoraid, dahje suoládedje daid earáin. Galge sáhkkohit sin geat eai čohkken doarvái jiellemuoraid dahje geat huksejedje nu heajos jilliid ahte biegga njeiddii daid. Geat eai nagodan sáhku máksit, šadde "fiervái" ("fjeren") dahje "spánska luhka" coggat ("bære den Spanske kappe"). Sii geat bolde jiellemuoraid, galge máksit sáhkkun 4 guollevoaga, ja dasalassin 3 beaivve veddot heahppášanholggas. Sii geain ii lean mainna sáhku mákse, galge giddagasvuhtii láibbiin ja čáziin. Ámtamánni evttohii maid eará garra doaimmaid buoridit guolástusaid dilálašvuođaid. Sii geat vuosttaldedje oahppat ođđa guolásteami, galge ráŋggáštuvvot "fiervváin dahje heahppášanholggain". Seammá ráŋggáštus galggai sidjiide geat dihte buori guollebáikki, eai ge mannan dohko. Jus dákkár olmmoš jotkkii gážžárvuođain "láikodagainis", galggai son garrassit ja heajut báikái gevrejuvvot. Jus son juo orui muhtun dáin garraseamos báikkiin, galge su ain ráŋggáštit heahppášanholggain ja fiervváin. Muđui oaivvildii ámtamánni ahte livččii galgan mearridit bivdobeaivvi guhkkodaga. Su oainnu mielde galggai bivdit viđa rájes iđđes čieža rádjái eahkedii. Sidjiide geat rihkko dán, ledje sáhkut ja giddagasvuohta láibbiin ja čáziin heivvolaš ráŋggáštusvuogit. Eará doaibman guolásteami buoridit, evttohii son ahte vai buot lágan guolásteapmái sáhtte háhkat bivdoneavvuid, de galggai juohkehaš geatnegahttot seastit 2 skillega 357 juohke 16 skillegis máid golahii duhppáhii dahje buolliviidnái. Ovttatmanu go juostá ain orui buorre bivdu šaddame, de galggai lensmánni dieđihit dan miehtá mearragátti. Muvrrat (urat)358 ledje heivvolaš dieđihangaskaoamit. Juohke suohkan galggai vel hukset "suhkkiidgođiid dahje bivdovisttiid" máid mátkkošteaddji guollebivdit besse hálbái láigohit. 7.91800-LOGU ÁLGU 1700-logu loahpageahčen lei Finnmárkkus lágalaš eaktun guolásteapmái ahte Finnmárkku ássiin lei vuosttašriekti 359 mearraguolásteapmái. Seammá dásis ledje maid siseatnansápmelaččat geat čállojuvvojedje ruoŧa vuollásažžan 1751 rádjebidjama oktavuođas. Lappekodisilla § 12 sihkkarasttii sin joatkevaš mearrabivdorievtti 360 norgga bealde ođđa ráji. Dás ferte deattuhit ahte lappekodisilla mearrádusat gustojedje dušše sápmelaččaide, eai ge suopmelaččaide dahje ruoŧelaččaide geat rádjeguovlluin ásse (Solhaug I 1975: 277). Mearranjiččehasaid ja eará mearaelliid ja -lottiid bivdinriekti gulai measta dušše mearrasápmelaččaide. Lappekodisilla § 12 sátneoaivila mielde lea jáhkehahtti ahte ruoŧačálihuvvon sápmelaččain lei seammá bivdovuoigatvuohta 361 . 1702 gávpesoahpamuša mielde lei áibbas gielddus gussiide bivdit Finnmárkkus. Davvimátkkošteaddjit ja ruoššat ledje guosseguollebivdit geassejagis. Sis ii lean lohpi bivdit vuonain, ja galge fávllis orrut. Sidjiide lei maid gielddus geavahit bivdoneavvuid mat sáhtte dagahit billisteaddji gilvvu báikkálaš ássiiguin, geain vuosttašriekti lei bivdit. Ruošša guolásteami oktavuođas bođii gávpedoaibma, pomorgávppašeapmi, man eanas vuođđun lei guoli lonuhit jáfuiguin. Dát gávppašeapmi lei lobiheapmi, muhto lei 1700-logu maŋit oasis juo hui deaŧalaš Finnmárkku álbmogii. Jahkečuođi loahpageahčen šattai gávppašeapmi lobalažžan muhtun áiggi guovddášgeasi (vrd. kap. 8.1.) 1800-logu álggogeahčen ii čájehan mihkkege ahte Finnmárkkus ledje stuora rievdadeamit ja nuppastumit gieđas čuovvovaš čuohtejagis - rievdadusat main ledje njuolggo čanastagat guolástusdoaimma ovdáneapmái. Muhto golai vel áigi ovdal gáržžideamit guosseguollebivdiid guovdu nohke, dahje ođđa bivdoneavvuid sáhtte atnui váldit. Ovdamearkka dihte ledje fierpmit dákkár ođđa bivdoneavvut, máid eai ožžon báikkálaš ássit ge geavahit earenoamáš lobi haga. Dán čájeha ee. dáhpáhus Čáhcesullos 1816:s, go máŋga ássi ledje lobi ohcan Várjjatvuonas guoli bivdit. Lohpi addui guovtti jahkái geahččalanáigin. Doppe ledje váldon mielde eavttut 362 mat galge hehttet soahpameahttunvuođaid liinnáid ja suohkanuhtiid geaveheamis sáidenjuorain 363 . Álbmot gal vástidii garrasit dása. Čáhcesullo guollebivdit gal njuolgut billistedje nuhtiid. Sii oaivvildedje nuhtiid váldit buot guliid, ja go dušše riggát nagodedje oastit dáid bivdoneavvuid, balle gefiid šaddat heađi gillát. Fertejedje vuollánit geahččalemiin. Čáhcesullo proavás ii dattege vuollánan, ja sáhkkohalai nuohttebivdima geažil (Niemi 1983: 535/36). Moadde jagi maŋŋel bivdigohte goitge nuhtiiguin eará sajiin Finnmárkkus, ee. Breivik nammasaš báikkis Sállanis (Solhaug I 1975: 269). Vaikko eanas Oarje-Finnmárkku guollebivdit vuosttaldedje dán "ođđa" nuohtteneavvu, de doppe ledje goitge iešguđet oaivilat. Goaskinvákki-Porsáŋgguguovllus orru leamaš eará oaidnu go eará báikkiin. Dán oktavuođas muitaluvvojit sápmelaččat vuosttažin Gilivuonas bivdigoahtán nuhtiin 1790 birrasiid (Richter Hanssen 1986: 149). 7.101830 GUOLÁSTUSLÁHKA - VUOSTTAŠRIEKTI LOAHPAHUVVUI. STUORA NUPPASTUMIT RITTUIN Čakčamánu 13.b. 1830 "Lov om Fiskeriene i Finmarken" (Finnmárkku guolástuslágat), lei lágalaš birasin mii lei vuođđun daidda stuora nuppastumiide mat Finnmárkkus galge čađahuvvot. Dát láhka dohkkehii 364 vuođđojurddan ahte buot Norgga vuollásaččat galge buohtastahttojuvvot Finnmárkku guollebivddus. 3.§:s celkojuvvui ahte nordlándalaččat ja eará norgalaččat geat Finnmárkui bohte guollebivdui, lága mielde galge beassat bivdit "...seammadásis go guovllu ássit...". Muhto ii 1830 guolástusláhka ge lean áibbas boares várjalanpolitihka 365 osiid haga. Dákkar ovdamearkan lea 36. §. Doppe daddjui ahte liinnáid ii galgan bidjat dábálaš 366 guollebáikkiide gos duorgguin bivde. Dát njuolggadus nogai dasto ođđa lágain njukčamánu 18.b. 1860, § 14 (Lov ang. Fiskerier i Nordland og Finnmark) (Láhka Nordlándda ja Finnmárkku guolástusaid birra). 1830 guolástusláhka rihkui čielgasit dan vuođđojurdaga mii juo lei oalle boaris ja almmolaččat dohkkehuvvon, namalassii ahte finnmárkulaččain lei vuosttašriekti ámtta guolleresurssaid geavahit. Ođđaortnet ii dasto dohkkehuvvon juohke báikkis ovttatmanu, ja muhtun báikkiin goit boares málle ain doalahuvvui ovtta áiggi. 1850-jagiin gulai mearra Čáhcesullo birra ain báikkálaš liidnáguollebivdiide, ja gulai mearriduvvon "čohkiid eaiggádiidda" ("Sæteiere"). Dán birra lei muhtun guosseguolásteaddji Várjjagis čállán Romssa-áviisii ahte "Dát riekti orro guston "Arilda áiggi" rájes juo". Govvideaddjin lei čálli gohčodan bihtá vel "Friddja ábi birra Finnmárkkus" (Solhaug I 1975: 287). 1890 birrasiid ledje ain fásta liidnáčoahkit Čáhcesullos. Ii guolásteapmi lean vel dalle ge áibbas friddjan šaddan, ii goit Várjjatvuona guovllus (Solhaug I 1975: 287, Niemi 1983: 23). Vuosttaš jagiin maŋŋel go 1830 guolástusláhka gustogođii, rievddai dilli unnán. Muhto guolleriggodagaid geavahaneavttut ledje dál viidon. Dan oktavuođas lea Trygve Solhaug dadjan ahte geaidnu lei "...rahpasan davvimátkkošteddjiid stuora márramii 367 ja dasto šákšadorskebivddu garra lassáneapmái." (Solhaug 1975: 276). "Márran" álggahuvvui go šákšadorskebivdu duođas lassánii 1840-jagiin. Bivdu geasuhii hui eatnat olggobealolbmuid. Dušše moadde jagi maŋŋel ledje davvimátkkošteaddjit eanetlogus máŋgga guollebivdohápmanis Finnmárkkus. 1853:s ledje unnimus 6 000 guosseguollebivdi Finnmárkkus (Solhaug I 1875: 277). Šákšadorskebivddu čuovui dakkár áigodatjohtin man láhkásačča Finnmárkkus eai lean vásihan. Earát geaid buorre guollebivdu geasuhii, earret davvimátkkošteddjiid, ledje Suoma oasseguollebivdit 368 , ruošša guollebivdit ja gávpeolbmát, ja lulli guolleoastifatnasiid olbmát (Solhaug I 1975: 263). Čuohtejagi gaskkarájes oaidnit ahte Finnmárkku siseatnansuohkaniid sápmelaččat maid oasálaste dálve- ja giđđagávpeguollebivdui. Ovdamearkan sáhttá namuhit ahte 1866-70 viđajagiáigodagas vulge sullii 30-40 Kárášjohkalačča meara nala oasálastit šákšadorskebivdui (SATØ. 5-årsb. FA. 1866-70 Pk. 557). Dát guollebivdu šattai dasto eahpitkeahttá hui deaŧalaš ekonomilassin dáidda Sis-Finnmárkku guovlluide. Doppe rahče ain 1852 rádjedahppama váikkuhusaiguin. Dasalassin ledje šaddan garra gáržžideamit vuovdedoalus ođđa vuovdelága bokte 1863:s. Ássiidstatistihkas oaidnit šákšadorskebivddu ovdáneamis oalle garra váikkuhusaid. 1835 rájes 1900 rádjái lassánii Finnmárkku álbmot 10 838 olbmos 32 952 olbmui. Dát lea golmma geardán lassáneapmi. Jus geahččat iešguđet čeardda joavkkuide, oaidnit ovdáneami vel čielgaseappot. Dáččaid lohku lassánii 3 800:s sullii 18 000:ii. Dát lea 4-5 geardde lassáneapmi 65 jagis. Kvenat lassánedje 1 692:s (1845) bajimus mearrái, 5 929 olbmui 1891:s, mii lea measta golmma geardde lassáneapmi. Dáččaid ja kvenaid loguin oaidnit dan sirddolašvuođa mii dalle lei. Dákko ferte lasihit ahte eai lean dušše guolástusat mat kvenaid geasuhedje Finnmárkui. Gávvuona veaikeruvkes Álttás, mii álggahuvvui 1826:s, ledje máŋga čuođi kvena bargi, geain oallugat ásaiduvve Norgii (Eriksen 1979: 233). Maiddái muhtun Lulli-Norgga bargiid geasuhii dát veaikeruvke, ja sis ásaiduvai oalle stuora oassi Álttá suohkanii. Eanemus kvena sirddolašvuohta lei 1860-jagiin, earret eará garra nealgejagiid geažil Suomas. Muhtun báikkiin sii vuođđudedje vel iežaset suoma guollebivdohápmaniid. Buođggát (Bugøynes) Várjjatvuonas lea buorre ovdamearka. Dohko bohte moadde suoma bearraša 1830-jagiin, muhto 1861:s ledje ain dušše guhtta suoma ja golbma dáčča bearraša. 1826-63:s 1875 rádjái gal oalát rievddai dilli. Dalle ledje 18 dáčča ja 241 suoma ássi. Dát čájeha maid movt suoma sisafárren dávjá lei - namalassii dan go buohkat ásaiduvve ovtta báikái (Eriksen 1979: 234/235). Nealgejagit Suomas 1860-jagiid álggus dagahedje muhtun guovlluide vuđolaš suoma hámi - earenoamážit Nuorta-Finnmárkkus, gosa šadde olu suoma čoahkkeássanbáikki. Deaŧalaččamusat dáin ledje Ánnejohka, Golnes, Sáltejávrrát (Salttjern), Gállojohka (Skallelv) ja Čáhcesuolu. Maŋimus namuhuvvon báikkis ledje measta golbma njealjádasoassi álbmogis suopmelaččat (Eriksen 1979: 235/36). Suoma sisafárrema birra ferte maid namuhit ahte dat measta nogai 1880-jagiid gaskkamuttos. Sivvan dása ledje earret eará cuonumánu 21.b. 1888 stáhtaborgárrievttiláhka 369 ja borgemánu 3.b. 1897 Finnmárkku mearaguolásteami láhka 370 . Doppe mearriduvvui namalassii ahte dušše norgalaččain norgga fatnasiin galggai leahkit vuoigatvuohta bivdit norgga mearaguovllus Finnmárkku mearragáttiin. Sápmelaččaid ássiidválddahallan 371 čájeha eanet dábálaš ovdáneami, 7 018 olbmos (lohku lea gal veahá unnit, dainna go sápmelaččaid ja kvenaid lohke oktii dán vuođđojagii rádjái), 9 572 olbmui 1900:s. Lei unnit go 50 % lassáneapmi (Helland II 1906: 31). Geahča maid gov. 7.1 vuollelis, mii čájeha ássiidovdáneami gaskal 1835 ja 1910. Eanemusat lassánedje olbmot šákšadorskeguovlluin. Doppe lei olles 97 % lassáneapmi 30 jagis gaskal 1845 ja 1875. Dát guoskkai earenoamážit Hammerfeastta, Deanu, Várggáid ja Várjjat fálddiguovlluide 372 . Dat oláhedje eanás Finnmárkku riddogátti. Buohtastahtidettiin Álttá fálddiguovlluin, mii lei nu guhkkin oarjin ahte lei olggobealde šákšadorski oaiveboahtinguovllu, oaidnit "dušše" 30 % ássiidlassáneami 1845-1875 jagiin (Solhaug I 1975: 282). Eanemusat bođii šákša dán áigodagas Nuorta-Finnmárkui. Muhtun báikkit ovdánedje gáfadis leahtuin. Buoremus ovdamearkan lea Várggát. Doppe lassánii álbmot 193 ássis 1845:s, 1 355 ássái 1875:s. 1880:s ledje 300 Várggáide gullevaš šákšadorskebivdi doaimmas, ja oktiibuot ledje doppe 1 500 olbmo guollebivddus dan jagi (Solhaug I 1975: 282). Álbmotovdáneapmi Finnmárkkus 1835-1910 Sápmelaččat Kvenat Dáččat Oktiibuot Gov. 7.1: Álbmotovdáneapmi Finnmárkkus 1835-1910. Loguid leat váldán girjjis A. Helland: Finmarkens ámt, bd. II, s. 31, Oslo 1906. 1910-logut leat NOS:s VII 81. Norgga álbmotlohku 1.12.1920 (1910-lohkan, giellagáibádus). Earret meara rikkis luondduvuođu ja buriid gávpedilálašvuođaid, lei álbmotlassáneapmi muđui Norggas mii eanemusat dagahii ahte áigodatsirddolašvuohta 373 šattai eambbo bistevaš ásaidupmin. Dát guoskkai earenoamážit čielga guollebivdoguovlluid álbmotlassáneapmái. "Lei šaddagoahtán gárži Lofuohtaábis, muhto deaŧalaččat lei várra go eatnan nalde lei šaddagoahtán gárži." (Sejersted 1978: 160). Lei nu ahte guollebivdi eanandolliid doalut Nordlánddas ja Romssas eai šat gierdan álbmotlassáneami. Fertejedje ođđa čovdosiid ohcat. Dan dihte go šákšadorskebivdu álggii maŋŋelis giđa go Lofuohtabivdu, mannagohte oallugat njuolga Lofuohtas Finnmárkui. Lájut báhce nissonolbmuid ja mánáid háldui. Dalá áiggi mielčuovvu muitalii ahte dakka maŋŋel go Lofuohtabivdu nogai, manai stuora oassi guollebivdiin Oarje-Finnmárkku guollebivdduide, mat dávjá álge Lofuohtabivddu loahpageahčen (Løberg 1864: 107). Giđđaguollebivddu - šákšadorskebivddu - maŋŋel, álggii geasseguollebivdu. Dalle sáhtii ávkki atnit buriid lonohallan- ja gávpeortnegiin ruoššaiguin. Maiddái dainnalágiin šattai guolástusas dađistaga stuorit duohta árvu sidjiide geat Finnmárkui bohte searvat riggodatgeavaheapmái. Johtalanáigodagat bistigohte guhkit ja guhkit, ja šadde loahpas bistevaš ásaidupmin (Sejersted 1978: 160). Dáinnalágiin šattai oalle oanehis áiggis ođđa ja logu mielde stuora ássiidjoavku Finnmárkku rittuide, mas guollebivdu lei measta áidna fidnun. Nubbi mii vel čilge šákšadorskebivddu garra lassáneami gaskal 1840 ja 1880, lea márkana viidáneapmi lulás. 1850-jagiid álggogeahčen lei viidáneapmi eará vuođuin go dábálaš goike- ja sálteguollegávpi, namalassii go goikeguolleráhkadeaddjit boahtigohte Finnmárkui iežaset oastinfatnasiiguin (Solhaug I 1975: 266). Maiddái ferte váikkuhan dat go nu unnán stivrejedje šákšadorskebivddu. Finnmárkkus lei unnit nággu veahkkeneavvogeavaheami ja guollebáikkiid nalde go Lofuohtas. Guolit bohte dábálaččat viiddis guovlluide, nu ahte ii dan dihte ge šaddan riidu guollebáikkiid nalde. Nu šattai maid unnán riidu fierbme- ja liidnábivdiid gaskkas. Guolli manai seaktái. Dan dihte gánnáhii liinnáin dahje giehtaváđuin 374 bivdit. Firpmiin ii nagodan gal earáid guoskku bivdit dákkár dilis. Unnit dovddus bealli guolástusviidáneamis mii Finnmárkkus lei 1800-logus, lea go olbmot eai orron čadnon dušše iežaset mearragáddái bivdit. 1868:s ledje ovdamearkka dihte 300 dáčča smávit fatnasa ja 100 stuora fatnasa mat Murmanskka mearragátti fávleli bivde. Dát lei lobiheapmi, ja sáhtte doarut šaddat báikkálaš guollebivdiiguin. Eanemus ja stuorámus ruošša eananvuoigatvuođarihkkun dáhpáhuvái 1882:s. Lei hejot mannan sihke Lofuohta ja Finnmárkku guollebivdduin. Duháhiid mielde guollefatnasat mat ledje čoahkkanan Várggáid buohta, manne dan dihte Murmanskka mearragáddái oktan olu oastinfatnasiiguin, ja orro doppe dassážii go ruošša bearráigeahččofanas bođii (Nielsen 1992: 59 f.). Go oanehaččat galgá válddahallat dan mii Finnmárkkus dáhpáhuvai sullii 1840-1850-jagiid rájes, dovdat boares dili go gávpeguolásteami vejolašvuođat dagahedje ahte olu dáččat ásaiduvve Finnmárkku rittuide. Dál ledje seammá vuođđojurdagat mat dagahedje manu, go vuosttaš dáčča koloniserenáigodagas sullii 1300-logus. Dákkár oktavuođas ii oro vearrut gohčodit 1800-logu nubbin stuora koloniserenáigodahkan, mii maiddái dáhpáhuvai gávpeguolásteami vuođul. 7.10.1Supmiičálihuvvon sápmelaččaid guollebivdu 1830 guolástuslága bokte lei norgga vuollásaččaide biddjojuvvon almmolaš vuođđu ovttadássásaš guolleriggodagaid gilvui. Suoma sápmelaččain geat bohte lappekodisilla § 12 vuollái, lei ain vuoigatvuohta bivdit guoli seammá eavttuiguin go sis. Rádjesoahpamuš ja 1751 lappekodisilla lei ain anus ja gustojeaddjin vaikko Suopma lei luohpan oassin Ruoŧas ja šaddan stuorafyrstagoddin ruošša cára vuollái 1809:s. Supmiičálihuvvon sápmelaččaid guollebivdovuoigatvuođat gal gáržžiduvvojedje hui olu 1830- ja 1840-jagiin; ja dát lei ovdáneapmi mii suopma-ruošša bealis buvttii álggu 1852 rádjedahppamii (vrd. kap. 5.10, ja Palmstierna 1932). Dalle gilde boazojohtimiid ráji badjel, álggos ruošša/suoma beales ja maŋŋel ruoŧa/norgga beales. Gonagaslaš resolušuvnna bokte suoidnemánu 29.b. 1852 mearriduvvui ahte Suoma vuollásaččain dan rájes ii šat galgan leahket lohpi mannat Norgga beallái ealuideasetguin, dahje "... Norgga Rittuide movt ge meahcástit dahje bivdit". Dán doarjjui maid gaskaboddosaš mearrádus 375 boazoguohtuma birra, cuoŋománu 9.b. 1853, gos 5. §:s lei čállojuvvon ahte vierroriikkaid vuollásaččat, geat iešheanalis dahje oasseguollebivdin dáččaiguin searválaga bivde Finnmárkku mearas "Lobi haga", galge stuora sáhkuid oažžut. Dát nannejuvvui vel eambbo čakčamánu 7.b. 1854 lágas Finnmárkku boazoguohtumiid geavaheami birra ("Lov angaaende Benyttelse af Reenbete i Finmarken"). Nappo lei dakkár imaš ja ártegis dilli ahte vuosttaš "boazodoalloláhka" máid Stuoradiggi dohkkehii, seammás sisttisdoalai gildosa Finnmárkku mearas bivdit. 7.11EAMBBO GÁRŽŽIDEMIID HEAITTIHEAPMI - RIIDDUT BÁIKKÁLAŠ ÁSSIID JA MÁTKKOŠTEDDJIID GASKKAS 1860 ođđa guolástusláhka lei lávkin unnit gáržžidemiid guvlui Finnmárkku guollebáikkiin, muhto guovddášeiseválddit háliidedje vel eambbo ložžema 376 . Dan dihte vuođđuduvvui gonagaslaš lávdegoddi mii árvalii: "...loahpahit Meara friddja Geavaheami ja bivdovugiid Gáržžidemiid..." mat áin gávdnojedje (FAB 1866-70: 18). Ámtamánni guhte dán čálii, lasihii ahte guollebivdi álbmot duohtavuođas juo lei heaittihan gáržžidemiid. Dušše Várjjatvuonas ja Goahtečorus Sállanis ii lean vel nu, muhto maiddái doppe ledje dahkkon ložžemat stuorit "Friddjavuođa" oaiviliin (FAB 1866-70: 18). Lávdegotti Várjjatáirras gal lei eará oaivilis 377 . Son háliidii doalahit 1830-lágas báhcán njuolggadusaid. Vaikko lávdegottilahtuid eanetlohku orui háliideame lága mii heaittihii nu olu gáržžidemiid guollebáikkiin go vejolaš, balle lahtut ahte dát dagahivččii "Vuostemiela muhtun Ráje Álbmogii doppe". Dan vuostehágu geažil mii ráđđii Finnmárkku báikkálaš guollebivdiálbmogis, árvalii lávdegoddi maŋidit ođđa guolástuslága ráhkadeami Finnmárkui, "...dassážii go Álbmot maŋŋel oažžu eará ja eambbo friddja Jurddašanvuogi ja oažžu eambbo dearvvašlaš ja dubmekeahtes Oainnu Dilálašvuođaid duohta Gáibádusaide". (FAB 1866-70: 19). Ámtamánni lasihii vel bealistis ahte 1830-lága juo ledje vuostábargan oalle garrasit ja guollebivdu čađahuvvui viidát mearrideaddji njuolggadusaid vuostá: "Muhto nu guhká go Álbmogis ii leat eambbo Ovttaoaivilvuohta dan Heaittiheapmái, ja dát goitge muhtun Guovlluin várohuvve buktit Duhtameahttunvuođa Oallugiin, lea doaivumis rievttamus vuordit vuohkkaset Áiggi dán Dili Čađaheapmái." (FAB 1866-70: 19). Finnmárkku báikkálaš guollebivdiid gaskkas atne buoremussan alcceseaset doalahit almmolaš suodjalannjuolggadusaid mat ain gávdnojedje 1830-lágas. Dán dohkkehedje sihke ámta- ja guovddášeiseválddit. Dain guovddáš prentejuvvon dieđuin mat dán čállosa duogábealde leat, gávdnojit unnán čuoggát mat duođaštit makkárge erohusaid čearddalaš joavkkuin go lei sáhka "boares ortnega" doalaheamis guollebivdobáikkiin. Lea goitge ágga jáhkkit ahte earenoamážit sápmelaččat, sin ekonomalaš heiveheami ja árbevirolaš gullevašvuođa dihte mearriduvvon guovlluide, háliidedje nu ollu báikkálaš geavaheami go vejolaš ráddjejuvvon mearraguovlluin. Muhtun guorahallamis golmma čeardda joavkkuid oainnu birra mearrariggodagaid geavaheamis, celkkii ge ámtamánni ahte "measta dušše Mearrasápmelaččat Bihkot Gárživuođa Guollebivddus ." (FAB 1866-70: 61). Evttohusat dan ovdalis namuhuvvon lávdegottis, mii galggai árvvoštallat ođđa láhkanjuolggadusaid 378 Finnmárkku guolástusaide, bohte maid sosialdarwinisttalaš nállejurddašeami oasit ovdan mat juo ledje vuoitigoahtán 1800-logu maŋit oasis. Čuoččuhedje namalassii ahte sápmelaččat "geanohit Nállin go Dáččat ja Kvenat, geaiguin namuhuvvon Riddoguovllus deaivvadit, Luonddu Ortnega mielde álkit vuoittáhallet gilvaleddjiide, geain lea sihke gievrras Nálli ja geain leat buoret Fatnasat ja Bivdoávdnasat". (Dok. nr. 79, 1868-69: 6) Vuhtii váldin dihte sámi váidalusaid, árvvoštalai Várjjatfáldi vejolašvuođa addit Várjjatsápmelaččaide iežaset sierra guollebivdohápmana, namalassii Ižžoha. Dán eai dette dahkan, muhto fáldi evttohii dakkár čovdosa ahte go Várjjatvuona siskkimus Unjárggasápmelaččat manne fávlelii bivdit, galge oažžut iežaset báikki Bierggi lahka. Dát galggai čađahuvvot dainnalágiin ahte sii galge gaskaboddosaččat leahkit áidna geat galge oažžut eatnama ávdin "Svartnæskilenis, ... vai sii dainna Lágiin Duolbmukeahttá eará háhkojuvvon Vuoigatvuođaid galge doalahit dán Báikki gullevaš lagas Guolleábi dušše sin iežaset Geavaheapmái." (Dok. nr. 79, 1868-69: 6). Dát oaidnu ii vuoitán bajit dásis. Dát dilálašvuohta lea goitge hui beroštahtti go čájeha ahte lea leamaš álgu báikkálaš vuoigatvuođa ákkasteapmái guolástusaid birra, ja dat eiseválddidássi mii oahppáseamos lei dilálašvuođaide, doarjjui báikkálaš sámi gáibádusaid. Lassi ovdamearkan mii doaivumis sáhtii veahá govvidit dan mii dáhpáhuvai guosseguollebivdiid ja báikkálaš, earenoamážit sámi álbmoga deaivvadeamis, lea váldon eará guovllus Nuorta-Finnmárkkus, namalassii guovllus olggut Deanuvuonas. Bearalváhki lei 1700:s ja vuosttaš oasis 1800-logus, okta deaŧaleamos guovddášbáikkiin Siskkit-Deanuvuona sápmelaččaide geat gesiid bivde gávppašeami váste riddogáttis. Ovdamearkka dihte lei báiki 1720-jagiin daid rájiid siskkobealde mat rievtti ovddas čielgasit ledje mearriduvvon Deanusápmelaččaid geavahanguovlun dahje siidan (vrd. kap. 4.5.). Vaikko Deanusápmelaččat gal ain geavahedje Bearalváhki, rehkenastui báiki 1830 birrasiid okta dain ávdin báikkiin máid ruoššat galge sáhttit geavahit guovddášbáikin guollebivddus. Dán maŋŋel stuorui báiki issorasat go šákšadorskebivdu álggahuvvui duođas. 1867:s ledje guollebivdoáigodagas 500 guollefatnasa ja 100 oastinfatnasa Bearalváhkis. Guosselohku lei 2 500 - 3 000 (Solhaug I 1975: 296). Bearalváhki ovdáneapmi čájeha ge juste Finnmárkku rittu ealáhus- ja álbmotlassáneami ovdáneami 1800-logu gaskkamutto birrasiid. Lea okta ášši mas vuohttit ahte sápmelaččat Deanuvuona siste muhtun muddui ohce ođđa báikkiid dan earáhuvvama dihte mii sin ovddeš guollehámmanis dáhpáhuvai. Várra dan rájes suhkagohte guollebivddus Sieidavuonas (Finnkongkeila) Deanuvuona oarjjabealde. Dát šattai jođánit guovllu buoremus guollebivdohápmaniid searvái , ja okta dain guollebivdohápmaniin gos sápmelašbáidnin bisttii guhká. Sii earret eará láigohedje lanjaid guhkkin guollebivdogussiide: "Unna sámivisožiidda báhkkehedje sihke 2 ja 3 fanassearvvi main ledje 10-12 olbmá." Dáid guosseguollebivdiid gohčodedje dávjá "feallán" ("vårfeller") (Thorsvik 1982: 132-33). 1890-jagiin gal leat dalá áiggi muitaleamit main vuohttá ahte muhtun muddui olgguštedje sámi guollebivdiid maiddái dan guollebivddohápmanis: "Dan dihte go Dáččat juohke Jagi lassánit Sieidavuonas, báhtarit Sápmelaččat dađistaga Losvikii 379 , mii lea das lahka." Čálli lasiha maid ahte dat gievrrat "Davvimátkkošteaddjit" oppalaččat eambbo ja eambbo olgguštedje sápmelaččaid. Sápmelaččat čoahkkanedje dađistaga eambbo Losvikii, dan dihte vai: "...muosehuvokeahttá daidda gargŋilasti Davvimátkkošteddjiide sáhtte iehčaneaset ráđđet Eatnama". (Gudbrand Tandberg, Rædergård mielde 1981: 46,53). Dutkančállosiin lea áibbas unnán čállojuvvon daid soahpameahttunvuođaid birra mat Finnmárkkus bohciidedje go nu olu bohte guollebivdit eará guovlluin. Dan dihte ferte deattuhit ahte lea beare heittot vuođđu dálá gávdnovaš čállosiin oppalaš bohtosiid gávnnahit. Ovdamearkkat dás ovdalis čájehit dušše ahte leat leamaš soahpameahttunvuođat, mat ee. sáhttet bohciidan go ledje iešguđet oainnut guolleriggodagaid geavaheamis. Livččii dan dihte hui beroštahtti dáid áššiid čuvget buorebut ođđa dutkosiiguin. 7.12RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU FINNMÁRKKUS 1800-LOGUS Maŋŋel go 1770-jagiin ledje geahččalan ruoššaid guollebivddu veahá gáržžidit, geahččagohte fas eambbo positiivalaččat sidjiide 1790-jagiin. Duogážin lei eahpitkeahttá ruoššaid lassáneaddji gálvobuktin Finnmárkui. Dán čuovui maid gávpegáržžidemiid ložžen sin guovdu. Eai geavahanriiddut ja soahpameahttunvuođat lean dan dihte garvimis. Maŋŋel soađi 1807-13 jagiin bohte fas váidalusat go sii bidje liinnáid beare lahka gátti. Finnmárkku bealis árvaluvvui dasto gáržžidit sin guollebivdovuoigatvuođaid. 1826 Finnmárkkulávdegoddi, geain lei bargun evttohit doaimmaid mat sihkkaraste ja ovddidedje ámtta ealáhuseallima, eai atnán ruoššaid bivddu billisteaddjin. Lávdegoddi oaivvildii goitge ahte dilli sáhtii rievdat go ássit lassánedje ja eambbo davvimátkkošteaddjit bohte. Čakčamánu 13.b. 1830 Finnmárkku guolástuslágas nannejuvvojedje ruoššaid guollebivdovuoigatvuođat guovllus gaskal Bierggi ja Čorgaša. Jáhkkimis ledje fas gávpepolitihkalaš ákkat dáčča buoremielalašvuhtii. Čielgasit eaktudedje dán bokte oažžut buori guovtteguvlui gávppašeami Ruoššain (vrd. Solhaug I 1975: 280). Guhtta báikki mearriduvvojedje guovddážin ruoššaid guollebivdui. Ledje Biergi, Hámmanbirgi (Hamningsberg), Báhcavuotna, Bearalváhki, Gáŋgaviika ja Steinsvik, mii ferte leamaš seammá báiki go Speainnaviika (Steinvåg) Gáŋgaviika buohta. Sin bivdodilálašvuođat eai dette geahpiduvvon. Galge ain doalahit beanagullangaskka mearragáddái. Ii ge sis lean lohpi hukset viesuid ja barttaid, muhto sii ožžo láigohit lanja báikki olbmuin, ja eatnama guollejilliide. Ruošša guollebivdiid lohku rievddadii hui olu 1800-logus. 1830-40-50-jagiin ledje gaskamearálaččat badjelaš 30 fatnasa, sullii 130 olbmáin. Vaikko lohku ii lean earenoamáš allat, de bihko dávjá geavahanriidduid dain guovlluin gos ledje eanemus ruoššat, namalassii Bierggi guovllus. Dohko bálkáhuvvui bajimusbearráigeahčči 380 mii galggai goazadit dákkár soahpameahttunvuođaid. Mearriduvvui oktasaš iđđessuhkkán 381 . Ruoššaid vierru, liinnáid njulget gáddeguora, gildojuvvui. Buohtalas čoahkit 382 álggahuvvojedje. Dasto čavgejuvvoi vel okte ahte sii galge doalahit iežaset unnimusat beanagullangaskka gáddái. Ođđa njuolggadusat, oktan Krimsođiin, dagahedje ahte ruošša fatnasiid lohku unnui 56 rájes 1854:s measta nullii 1858:s (vrd. O. No. 2 1862-63, ja Solhaug I 1975: 280). 1860-jagiid loahpageahčen fas lassánii ruošša guollebivdu. 1870:s oasálaste 280 olbmá. Lohku fas unnui 1880-jagiid álggogeahčen. Dasto fas lassánedje jođánit, dassážii go 1889-91 jagiin oasálaste gaskal 101 ja 106 fatnasa. Dušše ovccis dáin fatnasiin orro Bierggi olggobealde. Dáid jagiid geahččaledje iešguđet ládje garvit njuolggadusaid, nu ahte ođđa lágat ja čavgemat bohte 1890-jagiin (Solhaug 1975: 279-282). Ruoššaid guollebivdu Finnmárkkus bisttii measta vuosttaš máilmmisoađi rádjái. Ii lean gal dat, muhto láhka njukčamánu 17.b. 1911, mii heaittihii ruoššaid bivdovuoigatvuođaid gáddebáikkiin Nuorta-Finnmárkkus. Gielddus gustogođii jagi 1913 (FAB 1911-15: 37). Dán gildosa oktavuođas lea miellagiddevaš fuomášit ahte Norgga generalkonsula 383 Arkhangelskas lei gildosa vuostá, ee. go guolásteamis ain lei stuora mávssolašvuohta, ja go lei boares vuoigatvuođaid birra sáhka. Hui govvideaddjin davviránnážiid buori gaskavuhtii lei go buot Finnmárkku ovddasteaddjit jienastedje ruošša guolásteami gieldima vuostá (Niemi 1992: 21). 7.13GUOLÁSTEAPMI 1800-LOGU MAŊIT OASIS Go geahččat lagabui dán guolásteami ja áigodagaid, gávnnahit ahte beaivválaš bivdu dábálaččat lei birra jagi. Dálve- ja giđđadorskebivdu bisttii ođđajagemánus geassemánnui, ja lei juhkkon guovtti oassái. Vuosttažettiin lei gođđodorskebivdu vuonain. Dán gohčodedje "buorrebivdun". Dát bivdu lei sullii oktanis Lofuohtabivdduin. Dasto bivde dorski mii čuovui šákšaspearruid, "šákšabivdu". Bivdu lei dábálaččat cuoŋománus-miessemánus, muhto sáhtii maid šaddat bivdu sihke árat ja maŋit áigge go juste dalle. Bivdoneavvun sáhtte, buori golmmaolbmofatnasis Finnmárkku dálvebivddus 1870 birrasiid leahkit dábálaččat 9 fierpmi. Buoremus guollebáikkiin, Goahtečorus ja Gilivuonas, sáhtte geavahit 30 fierpmi. Dákkár fatnasis lei liidnáčoahkki gaskal 2 400 ja 3 000 vuokkain 384 (FAB 1866-70: 14). Giehtaduorggu máid buohkat sáhtte dábuhit, geavahuvvui olu. Muhtun almmolaš gálduin lea čállojuvvon ahte guolásteaddjit mat dušše giehtaduorgguin bivde, vuosttažettiin ledje dáččat geat ledje fárren lulde Várggáid gávpogii- dahje meahccesuohkanii. Muđui lei dábálaš ahte geafes olbmot serve guovttes ja guovttes ja bivde giehtaduorgguin fatnasiin mat ledje beare smávvát liidnábivdui (FAB 11865-70: 17). Dorski, sáiddi ja eará guollešlájaid geassebivdu bisttii suoidnemánus čakčamánnui. Geassedorskebivddus atne dávjá liinná, muhto veahá roavváset málle ja unnit vuoggaloguin go dálvet. Seaktin geasset atne dábálaččat sáide- dahje dorskeveajehiid, máđuid, skálžžuid, sallihiid ja sivllaid 385 . Sáidi lei deaŧalaš geasseguolli. Dan bivde duorgguin mas ledje guokte vuokka, dahje "gáffalmállet Ruovdeneavvuin giddejuvvon guhkes Muorranađđii", muhto dávjjimustá firpmiin ja nuhtiin. Ledje guovttelágan nuohtit, suohkanuohtti ja gáddenuohtti 386 . Sáidefirpmiid atne dábálaččat čakčamánu rájes, go ijat sevnnjodedje. Áhkalaggábivdu báikkálaš vuođuin lei Finnmárkkus guhkit áiggiid leamaš (vrd. kap. 7.8.). Veahá ovdalaš 1800-logu gaskkamutto viiddidedje bivdobáikkiid áhpeliidda, ja geavahišgohte stuorit fatnasiid ja ođđa ja buoret bivdoneavvuid. Hammerfeasttas vuođđuduvvojedje guokte áhkalaggásearvvi 1839-40 jagiin, main 1841:s ledje 5 fatnasa anus. Vuosttaš fatnasat máid atne, ledje Hardangerfatnasat main lei goavdi 387 . Áhkalaggábivdu lei geassemánus čakčamánnui. Buoremus fanas gesii 1 780 áhkalaggá ovtta áigodagas. Dás bođii 200 fárpala vuoivvas. Dát searvvit gal bieđganedje jođánit. Muhto áhkalaggábivdu šattai goitge stuora fitnodahkan Hammerfestii moaddelogi jagi maŋŋel. 1866-70 jagiin ledje ovdamearkka dihte 35 fatnasa sullii 200 olbmáin geat oasálaste bivdui, oalle buriid bohtosiiguin (Sivertsen 1973: 89). 1800-logu nuppi oasis bivde áhkalaggá 1-2 beanagullama olggobealde Várggáid, Sieidevuonas dalá Deanus, dálá Gáŋgaviikka suohkanis, Davvesiiddas, muhtun jagiid Ákŋoluovttas ja Álttávuonas. Áhkalaggágiehtavađđu 388 lei dábálaččamus, muhto Sieidevuonas geavahedje liinná (FAB 1876-80: 20). Muđui ii oro juksu, mii maŋit áiggiid lea hui mávssolaš Finnmárkku guolástusain leamaš, nu árvvus adnon vel 1860 birrasiid (Løberg 1864: 153). 7.14IEŠGUĐET ÁIGODATGUOLÁSTUSOASÁLASTIN Ámtta olbmot oasálaste hui iešguđet ládje áigodatguolástusaide. Šákšadorskebivddu viidáneami gal vuosttažettiin dagahedje guosseguollebivdit, ja dat sisafárrejeaddjit geat dađistaga ásaiduvvagohte ja geain áidnafidnun lei guollebivdu. Obanassiige lei dát ovdáneapmi vuosttažettiin rittuin, vuonaid olgolis. Finnmárkku álbmogis, earenoamážit sápmelaččain geat sullii 1850 rádjái ledje eanetlogus ámttas, lei doloža rájes eará guolástusárbevierru ja -heiveheapmi. Ovddemustá sii bivde ruovttuid lahka, masa lei vuođđu measta juohke sajes. Nubbi erohussan lei ahte guosseguollebivdit vuvde njuoska guoli, muhto ruovttubivdit dábálaččat buvttadedje dan ieža (Solhaug I 1975: 273, 289). Báikkálaš guollebivdiid deaŧaleamos luondduvuođđun lei gođđodorski 389 dássedis siigan vuonaide, earenoamážit Oarje-Finnmárkkus, "buorrebivdu". Muđui lei buorre geasse- ja čakčasiigan sihke Nuorta- ja Oarje-Finnmárkui. Dán dihte eai dárbbašan báikkálaš ássit fárret oažžun dihte buori buktaga dan lotnolasealáhussuorggis mii guolástus lei. Guosseguollebivdit geat gođđodorski bivde, "buorrebivdit", ledje 1870 birrasiid dušše Brievikas Sállanis ja Gilivuonas. Muđui bivde "...juohke Suohkanis báikkálaš Olbmot" (FAB 1866-70: 13). Ámtamánni anii ruovttubivddu alla árvvus. Earret eará čujuhii son dása ahte vuotnabivddus eai báljo masson bivdoneavvut, dan dihte go lei muddejuvvon oasálastin, ja dasto vuogas gaskavuohta guollebáikki sturrodagas ja bivdiid logus. Go gođđodorskebivdu dábálaččat lei ruovttuid lahka, šattai dás buoret nettodienas 390 go šákšabivddus. Bruttodienas 391 livččii sáhttán leahkit stuorit, muhto liidnáčoahki golut vuolidedje nettodietnasa. Ámtamánni anii dárbbašlažžan deattuhit ahte báikkálaš guolásteapmi gánnáhii dan dihte buorebut go šákšabivdui šadde guhkás vuolgit ruovttus. Dát bivdu lei rávdnje- ja garra riddomearas, ja dákkár dilálašvuođas lei bahát massit bivdoneavvuid "Suolagieđaide" (FAB 1866-70: 14). Vel nu čielga riddoguovllus ge go Láhpis lei ruovttubivdu deaŧalaččamus 1870 birrasiid ain. Ámtamánni čuoččuhii ahte Láhpi olbmot, earret moaddása, bivde ruovttuid lahka measta birra jagi, ja ieža goikadedje guliideaset - "... ja nu ain ovddastit dološ Finnmárkku, Áigodaga ovdal maŋimus Šákšaáigodaga, mii álggii 1840 birrasiid." (FAB 1866-70: 209). Dán oktavuođas lea dieđusge maid deaŧalaš ahte eanas Láhpi olbmot dan áigge ledje sápmelaččat, geat eará ealáhusaid dihte atne eanemus gánnáhahttin báikkálaš guolleriggodagaid geavahit. 1800-logu maŋit oasis dagahedje riddo- ja vuotnaguovlluid erohusat ahte vuonain eai atnán šákšasiigama buorren. Álttáguovllus muitalit ahte báikkálaš guollebivdit atne šávšša boahtima heajos sáhkan. Dalle eai sáhttán vuordit buori bivddu (Rode 1840: 120). Seammaládje go dan mii 1730-jagiin muitaluvvo (vrd. kap. 7.8.), lávejedje šákšaspearrut dakkárat mat čuovuhedje eará guliid nu guhkás ahte daid ii sáhttán bivdit hui lahka ruovttu. Šákšabivddu eai dábálaččat atnán ámtta báikkálaš olbmot nu árvvus, go šávšša fertii čuovvut. Šávšša boahtin billistii "buorrebivddu" dássedisvuođa, oaivvildedje olbmot. Dát oaidnu lei ain 1870 birrasiid ráđđejeaddjin. Finnmárkku iežas álbmoga dábálaš oaidnun lei dan dihte ahte livččii buorre go ovdalaš jahkásaš "Vuotna- dahje Buorrebivdu" boađášii ruovttoluotta, vaikko šákšabivdu ii nogaše ge. Ii oainnat lean eahpádus ge dás ahte "... Šávšša Boahtin lea mii muosehuhttá Dorski Gođđobáikkiin." (FAB 1866-70: 14.) Olu Finnmárkkuvuonaid siste lea dálvet maid leamaš vejolaš bivdit fatnasa haga. Gitta dássážii lea máŋgga báikkis leamaš vejolaš gánnáhahtti smávvát bivdit gođđodorski, juoŋastemiin 392 vuonas. Dilálašvuođat eai dáidde leamaš earaláganat 1800-logu maŋit oasis. Eai juoŋastan dušše dorski, muhto maid salliha. 1899:s diehtit dáinnalágiin bivdán salliha Gyfjord nammásaš báikkis Sievjjus (Jacobsen vuođđojagi haga: 38). Oallut Finnmárkku fásta ássiin lei dábálaččat sihke ekonomalaš ja ekologalaš heiveheapmi mii gáržžidii sin fárredeami. Dan dihte sii eai háliidan ge dan fárredeami mii šákšadorskebivddu oasálastimis dárbbašuvvui (Solhaug I 1975: 270). Lei njuolgut eará kultuvra guollebivddu hárrái. Dán kultuvrras eai čuvvodan guoli, nu movt davvimátkkošteaddjit ja ođđa dáčča sirddolaččat dahke - ja oallugiin maŋit namuhuvvomiin lei guollebivdu áidna ealáhusbinnán. Lassiággan goit sápmelaččaid oalle báikkálaš heiveheapmái, namuha Trygve Solhaug ahte dat boazosápmelaččat geat bivde guoli, muhtun muddui ledje čadnon bohcco guohtunguovlluide (Solhaug 1975: 273). Guolástuslohkamiin oaidná ámtta fásta álbmogis dan oalle birrajagi guolástusheiveheami gova. 1868:s lei hui buorre šákšadorskebivdu Nuorta-Finnmárkkus. Dalle vulge dušše 204 olbmá Álttá fáldiguovllus, Ákŋoluovtta suohkanis, Hammerfeasttas ja Fálesnuoris dan oalle guhkes mátkái dohko. Vaikko ii lean ollislaš lohkan, de ledje buohtastahttima váste unnimustá 1 000 olbmá seammá báikkiin geat serve gođđodorskebivdui Oarje-Finnmárkkus seammá dálvvi (Solhaug I 1975: 273). Golbma jagi maŋŋel, 1887:s, ledje 1 360 olbmá dáin báikkiin geat serve šákšadorskebivdui. Dalle lei siigan Oarje-Finnmárkui. Dan jagi eai dárbbašan guhkás čuvvodit. Go šákšadorskebivdu lei buorre sihke Nuorta- ja Oarje-Finnmárkkus, lei báikkálaš guollebivdiid lohku hui allat (Solhaug I 1975: 27). Dát dáhpáhuvai ee. 1879:s. Dalle oasálaste sullii 5-6 000 olbmá álbmogis mas oktiibuot ledje 24 000 olbmo (Solhaug I 1975: 275). Šákšadorski sáhtii dieđusge maid siigat vuonaid sisa ja unnán fatnasiiguin ja bivdoneavvuiguin sáhtte dan goddit, sihke fatnasiid ja bivdoneavvuid dáfus. Muhto lei heittot jus guolli bisánii fávlelii. Dalá muitalemiid mielde orru dát šaddan dábálažžan 1800-logu maŋŋemus njealjádasoasis. Dát dagahii heajut ekonomalaš dili, earenoamážit ámtta iežas álbmogii. Sin eambbo birrajagi heiveheami dihte, ja teknologiija dihte mii dasa lei heivehuvvon, ožžo sii unnit guollehivvodaga go ovdal. Ámtamánni 1881-85 viđajagidieđáhusas , lea čállojuvvon ahte deaŧaleamos sivvan dása lei šákšabivdu, go ovdal ledje olbmot šávšša bivdan vuonaid siste iežaset unna fatnasaččaiguin, ja dál lei šákša mannan dađistaga fávlelii. Guoli fertii dál bivdit rabas ábis, gosa ii sáhttán vuolgit jus ii lean juo hui fiertu. Dan dihte ožžo dán bivddus eanemus ávkki "dat vierro Guollebivdit, geain leat stuorit ja buoret Fatnasat go ámtta iežas ássiin." (FAB 1886-85: 32). Čuovvovaš viđajagidieđáhusas maid lei govviduvvon sullasaš bonju guollejuohkin ámtta iežas álbmoga ja guosseguollebivdiid gaskka. Doppe vuohttit gal ahte ledje lonuhišgoahtán stuorit fatnasiidda maiddái Finnmárkkus. Ámtamánni muitalii ahte máŋgii ledje geahččalan vuohkkaset fatnasiid geavahit go daid mat dábálaččat ledje Finnmárkkus leamaš. Dan dihte go maiddái dán viđajagiáigodagas lei fávleleamos guollebivdohápmaniin deaividan buoremus guolástus, lei dát maid bággen vuotnaássiid háhkat stuorit fatnasiid ja buoret bivdoneavvuid vai sáhtte oasálastit gilvui rittuin (FAB 1886-90: 10). Muhtun Finnmárkku áviisii lei ge muhtun lohkki čállán ahte šákšabivdu lei rievdan muhtun lágan áhpebivdun rittuid olggobeallái. Eanas finnmárkulaččat eai lean ge báljo maide goddán, go bivdu lei leamaš áibbas heittot vuonain, ja olbmot eai lean nagodan háhkat stuorit borjjasfatnasiid 393 . (Hvalfredningskomitéen 1902: 57) (Bossu ráfáiduhttinlávdegoddi). Ii goitge ovdánan nu jođánit stuorit bordefatnasiid 394 geavaheami guvlui. Čuohtejagimolsumis lei hárve ámtta ássis dákkár fanas. Muhtumat ledje goitge geavahan dan almmolaš vealgeásahusa 395 mii gávdnui dákkár fatnasiid ruhtadeapmái (FAB 1896-1900, s. 26). Dan dáfus lea unnán mas vuohttit stuorit erohusaid ámtta siskkobealde, fanas- ja bivdoneavvoteknologiijas. Nordlanddafanas 396 lei dábálaččamus guollefanas. Ii vel viđasiessaha 397 ge lean oktiige veadjemeahttun oastit. Dat mávssii birrasiid 1 000 ruvnno buot neavvuiguin, ja dan sáhtii maiddái báikkálaččat dábuhit. Muhtun mearrasápmelaččat dábuhedje fatnasiid siseatnama ja rittuid buori vuođđuduvvon lonohallanvuogádagaiguin. Jahkečuođi molsuma birrasiid ledje Lágesvuonas ovdamearkkat dása ahte fatnasiidda máid vuonain huksejedje, atne fielluid máid Kárášjogas vižže dálvet herggiiguin (Falkenberg 1941: 155). Ámtamánni oaivvildii ahte gávccesiessatfanas 398 , heivii bures geassebivdui go guolli lei vuonain. Dálvebivdui guhkkin eret gáttis dat ii anihan. Guosseguollebivdit ledje dan dihte olu ovdalis eanas ámtta iežas ássiid. Guosseguollebivdiin ledje dábálaččat bordefatnasat. 1800-logu maŋimus jagiid oidnogohte mohtorfatnasat guollebáikkiin olggobealde Finnmárkku. Eanas vierro guollebivdiin geat Finnmárkui bohte šákšabivdui, ledje "...stuorit Goavdeeborjjasfatnasat , main bivde Liinnáin ja Duorgguin, man Guolásteapmái maid muhtun Guolledámppat mat eai gula Finnmárkui, leat searvan." (FAB 1896-1900: 28). 7.151900-LOHKU Čuohtejagi molsunáigi šattai guolástusaide ođastanáigin. Olu Finnmárkku guolástusmállet mat dássážii leat leamaš, vuođđuduvvojedje dalle. Earret eará šaddagohte stuorit fanas- ja bivdoneavvoerohusat maiddái ámtta siskkobealde. Ámtamánni vuosttaš viđajagidieđáhusas 1900-logus, dieđihuvvo ahte "garrasit" geavahišgohte láhttefatnasiid ja skeittáid. Finnmárkku guollebivdit ledje maid geavahišgoahtán mohtoriid (FAB 1901-05: 17). Ođđa teknologiija ja ođđa bivdoneavvuid oktavuođas šaddagohte maid riggodatgeavahanriiddut ja suodjalangažaldagat eambbo áigoguovdilin go ovdal, go eai diehtán dáin maide. Govvidemiin sáhttá dadjat riidduid ja suodjalangáibádusaid oidnogoahtán dakko gokko deaivvadedje aktiiva ja passiiva bivdoneavvut, borjjasfatnasat ja mohtorfatnasat, ja stuoradoaibma- ja smávvadoaibmaguolásteapmi. 7.15.1 1905 VEALGEÁSAHUS. STUORIT FATNASAT JA MOHTORDOAIBMA RITTUIN Guovddášeiseválddit sávve čielgasit ahte guollebivdit galge stuorit fatnasiid geavahišgoahtit. Dáinna ubmiliin vuođđuduvvojedje ortnegat geahpidit doaimma. 1889 ja 1900 álgo áhpeguolástanfoanddat, mat galge leahkit riikkaviidosaččat, ledje ásahusat mat galge veahkehit guollebivdiid háhkat áhpebivdui heivvolaš fatnasiid. Muhto dáin foanddain ii lean nu olu ávki Finnmárkui, go oktiibuot manne dušše 20 loana finnmárkulaččaide (Solhaug 1977a: 24-25). Sivvan lei go dán guovllu guollebivdit hárve eaiggádušše eatnamiid máid sáhtte sihkarvuohtan bidjat. Dan dihte ožžo hárvát loana. Ámtadikki oktavuođas 1905:s govviduvvojedje rittuid dilálašvuođat oalle čielgasit. Doppe oaččui buori gova dan ovttageardán ealáhusmálles máid sisafárren 1800-logu maŋit oasis lei dagahan. Finnmárkku gohčodedje ain " dušše Ođđahuksejeddjiid Eanamin". Guolásteapmi lei oaiveealáhusgeaidnu, ja muhtun guovlluin juo áidna ealáhusgeaidnu, ja olbmot eai lean, nu go ovdamearkka dihte Nordlánddas ja Romssas, "...čadnon iežaset eaiggáda Eatnamiidda ja Guolásteapmái lassiealáhussan." (FAF 1905, ášši 87.) Stuoradiggi vuođđudii 1905:s sierra vealgeásahusa Finnmárkku váste ámtta sierralágan dilálašvuođaid geažil. Doppe sáhtte guollebivdit oažžut loana buriid eavttuiguin oastit láhtteskeittáid. Jagi maŋŋel ledje juo addán dahje lohpidan 36 loana, ja ain ledje sis ohcamat. 1906-10 viđajagidieđáhusas muitalii ámtamánni ahte ámtta dál lei ožžon "... Muhtun Guolledámppaid...". (FAB 1906-10: 21.) Dás várra ii lean dahkamuš ođđa vealgeásahusain, go dát ii sáhttán mohtorfatnasiid ruhtadit ovdal 1910 birrasiid (Richter Hanssen 1990: 289). 1910 loahpageahčen lei sierra Finnmárkku vealgeásahus addán olbmuide oktiibuot 61 loana. Dáin ledje 16 loana addon Várggáid gávpogii, 15 Hammerfeastta suohkanii ja gávpogii, ja 9 Goaskinvággai, dálá Davvenjárgga suohkanii (FAB 1911-15: 36). Dát golbma riddobáikki ožžo nappo 2/3 oasi dán áigodaga juolludemiin. Eará mearragáttesuohkaniidda ledje 1-4 juolludeami. Máŋga čielga vuotnasuohkana eai oba ožžon ge juolludemiid, nu go Davvi-Várjjat, Unjárga, Mátta-Várjjat, dálá Deatnu, Muosát, Fálesnuorri ja Áltá (FAB 1911-15 36, vrd. maid Aarsberetningen om Norges Fiskerier 1910: 13-14). (Norgga guolástusaid jahkedieđáhus). 1910-15 jagiin hágai ásahus loana 64:ii fatnasii. Dál ledje veahá dássedit juolludeamit. Várggáid gávpot lei ain bajimusas 15:in juolludemiin, ja Dálbmeluokta fas 13:in. Finnmárkku eará čielga vuotnasuohkanat ledje ain vuolemusas, nulla gitta golmmain juolludemiin (FAB 1911-15: 36). Oktiibuot ledje nappo 1905-15 logijagiáigodagas dábuhan dahje ođastan badjel 120 fatnasa vealgeásahusa vehkiin. Earret áibbas moatti eará báikái lei ortnet eanemus ávkin riddobáikkiide. Eará deaŧalaš váikkuhussan jođánis mohtordoalu ovdáneapmái rittuin, ledje earenoamáš buorit guollebivdojagit, earenoamážit 1911-15. Dát, oktan sođiin, mii alidii buoide-399 ja áhkalaggáhatti hui bajás, váikkuhit garrasit dása ahte eanetlohku omd. Várggáid guollebivdiin ožžo mohtoráiggi buriid 1915 birrasiid (Rønning Balsvik 1989 2: 96). Muhtun vuotnasuohkaniin orro báikkálaččat fuomášan vealahemiid mat ledje bohciidišgoahtime. Nu lei ee. muhtun dalá stuorimus sámisuohkanis Čuđegiettis, dálá Porsáŋggus. Jagi maŋŋel juo go vealgeásahus lei doaibmagoahtán, válddii suohkanstivra ovdan vuotnaássiid heajut vejolašvuođaid fatnasiid háhkamii ásahusa bokte. Suohkanstivra oaivvildii dán oktavuođas ahte ásahusas lei unnán ávki vuotnaássiide, go sis ii lean dat vejolašvuohta mii guollehápmaniid fástaássi guollebivdiin lei, ahte "... Gávpeolbmát mákset váilevaš oasi Oastinsupmis." (FAF 1906. Ášši 63, vrd. maid Richter Hanssen 1986: 339.) Dása lei duogážin ahte riddoguollebivdiin dávjá lei mearriduvvon gávpeolbmáin oktavuohta, gii sihke buvttii gálvvu ja válddii vuostá guoli. Dan dihte lei ge gávpeolbmáin beroštupmi "iežaset" guollebivdiide lonet loahppasupmi mii váillui ruhtadit eambbo ođđaáigásaš fatnasa. Dan bokte sii ieža ožžo eambbo guliid gáddái, ja lasihedje iežaset dietnasa. Vuotnaássiin, sápmelaččain, lei eambbo friddja gaskavuohta gávpeolbmáide, dan dihte go sis ain lei viidát gávpeoktavuohta ruošša pomoraiguin, go iežaset dáčča ránnáiguin. Dan dihte ii lean ge sis seammaládje ruhta oažžumis gávpeolbmáin go fatnasiid ođastišgohte ja doaimmaid stuoridišgohte. Vuotnaássi kvenaid dilli lei jáhkkimis seammá go sápmelaččaid dilli. Čuđegietti suohkanstivra ákkastii maid vuotnabivdiid stuorit fatnasiid dárbbu ovddas, go sihke Porsáŋggu- ja Lágesvuona oaččui áhpevuotnan gohčodit. Unna golmmaolbmo láhttefatnasaččat ledje seammá dárbbašlaččat doppe go fávlelis. Earenoamážit namuhuvvojedje šákšabivddu váttisvuođat, dainna go vuotnabivdit unna rabas fatnasaččaideasetguin ledje juo "Goarráneame" dakkár áigge go "Buohkain" ledje skeittát. Oaivegáibádussan lei dan dihte ahte finnmárkulaš áhpeguolástanásahusa njuolggadusaid galge rievdadit nu ahte olles fatnasa oastinsupmi galggai sáhttit vealggás váldit (FAF 1906, ášši 63). Muhto vealgeaddinnjuolgadusat eai rievdaduvvon nu movt Čuđegietti suohkanstivra háliidii. 7.15.2Resursagáhtten 1800-logu guolástuslágat ledje eanemustá politilágat ulbmiliin stivret iešguđetlágan bivdoneavvuid siskkaldas geavaheami, dahje hehttet riiddut mat gáržžes guollebáikkiin sáhtte bohciidit (Brandt 2. deaddeleapmi 1878: 426). Vealgeaddiid čalmmiin orro áhperiggodagat nu stuorrát ahte ii lean ge sin jurdagis gáhttenmearrádusaid váldit guolástuslágaide. Professora Fr. Brandt, okta njunuš láhkaoahppavaččain Norggas 1800-logu maŋit oasis, čilgii hui bures dalá ráđđejeaddji oainnu. Ráfáiduhttinmearrádusat 400 eai gávdnon, čálii son. Dákkáraččat eai dušše livčče leamaš áibbas dárbbašmeahttumat "nohkameahttun Riggodagaid" guovdu, muhto dasto maid veadjemeahttumat go dát guolástusat dábálaččat ledje "Sahkidanáigge"401. Muhto lei gielddus billistit guollebáikkiid "Bárlástta 402 bálkumiin dahje eará Nuoskkidemiin". (Brandt 2. deaddeleapmi 1878: 427). Váttisvuođat fatnasiid ođđaáigásaš teknologiijii rievdadeamis ja čuovvovaš gievrrat, ja muhtun muddui aktiiva bivdoneavvuid geavahišgoahtin, buvttii gal maid almmolaš ságastallama resursagáhttema, resursageavaheami stivrema, ođđa bivdoneavvuid gieldima ja sullásaččaid birra. Boarráset bivdoneavvomálliid stivren maid šattai áigeguovdilis sáhkan. 7.15.3Báikkálaš njuolggadusat sáidefierpmi geavaheames Dákkar boarráset bivdoneavvogeavaheami stivren guoskkai sáidenjuoraid fierbmumii. Geassejagis bivde ovddemustá sáiddi. Dan dihte ii leat imaš go báikkálaččat lei beroštupmi stivret sáidebivddu heivvolaččamusat. 18. §:s borgemánu 13.b. 1897 lágas Finnmárkku mearaguolásteami birra, lei čállojuvvon ahte Gonagas, ámtadikki evttohusa mielde, sáhtii muhtun báikkiin, muhtun áiggiid, gieldit sáidefierbmuma. Mearaguovlluin gos lei álggahuvvon earenoamáš dorskebivdobearráigeahčču, ii ge galgan lohpi nuohttut dahje sullasaš veahkkeneavvuid geavahit, ovdamearkka dihte dábálaš dahje gittačadnon suohkanuohti, fanasgeassinnuohti, seahkkanuohti 403 dahje feastonuohti 404 . Lávdegoddi mii álggos lei lágavuođu álggahan, oaivvildii sáidefierbmungildosa áibbas dárbbašmeahttun mearrádussan, muhto dákkár gildosiid ásahanvejolašvuohta lei mieđiheapmin guollebivdiid dákkár oidnui ahte árrafierbmun sáidebáikkiin vahágahtii guolásteami. Guollebivdiid oainnut ja sin váikkuhanvuoigatvuohta bivdoneavvuid geavaheames ruovttumearaguovlluin nappo deattuhuvvui, go "...lea Báikkálaš Álbmot ieš, mii lea lagamusas mearridit dákkár Gažaldagain, ...". Lávdegotti oaidnu lei muđui ahte jus guollebivdiid oaidnu lei ovdagáddu, de sii fargga gáiddaše dás, go iešguđet báikkiide šattai vejolašvuohta dahkat nu movt háliidedje (FAF 1902, ášši 62). Sáidebivdu lei earenoamáš deaŧalaš dálvejáfu ja eará gálvvu dábuheames ruoššain. Báikkálaš guollebivdit geavahedje dasto vejolašvuođa máid dál ledje ožžon ráhkadit nu buriid njuolggadusaid sáidebivdui iežaset lagas mearaguovlluin go vejolaš. Ámtadiggi duos dás válddii ovdan sáidefierpmi gieldima gáibádusaid. Davvesiiddas, Gilivuonas, Čuđegiettis (Porsáŋggus) ja Dálbmaluovttas lei nappo 1902:s juo sáidefierbmun gildojuvvon ovdal borgemánu loahpa dahje čakčamánu álggu (FAF 1902, ášši 6). Čuđegiettis lei ádjánan oalle guhká čađahit sáidefierbmuma gildosa geasset. Finnmárkku guolástusbearráigeahčči 405 oaivvildii ee. ahte báikkálaš guollebivdit dáinnalágiin geahččaledje earáid doalahit guollebáikkiin eret dan botta go ieža barge lájuiguin. Dát ákkásteamit hilgojuvvojedje, ja ámtadiggi doarjjui gieldima (Richter Hanssen 1986: 330 ff). Maŋŋel ohce máŋga eará báikki áiggi dáfus ráddjejuvvon sáidefierbmungildosa, ee. Láhppi/Ákšovuotna, gos maid oaivvildedje beare árra fierbmuma baldit sáiddi eret. Dan dihte ledje báikkálaš álbmogis iežaset rájit dán bivddus. Dán čálakeahtes hálddašandoaimma ledje dál duvdime eret, go olbmot dain báikkiin gos sáidebivdu juo lei almmolaččat ráddjejuvvon áiggi dáfus, boahtegohte Láhppái dákkár bivdui ovdal go sin báikkis šattai bivdinlohpi. Dan dihte fertii Láhppái maid boahtit almmolaš sáidefierbmungielddus (FAF 1905, ášši 3). 1906:s bođii Fálesnuori suohkanis ohcan gieldit sáidefierbmuma (FAF 1906, ášši 5). Maŋŋel gáibidedje guhkidit Dálbmeluovtta sáidebivdogáržžidemiid (FAF 1911, ášši 69). Hammerfeasttas bođii maid ohcan. Sátnejođiheaddji ákkasteapmi lei seammá go Láhpis, ahte vierro guollebivdit fierbmugohte sáiddi beare árrat, go ain ledje čuvges ijat. Nu balde sáiddi eret, ja čakčabivdu vaháguvvui. Vaikko muhtumat suohkana guollebivdiin ledje viggan eastadit árra sáidefierbmuma, "...leat vierro guollebivdit geat olssot áigge juo bohte, ovttatmanu álgán sáiddi fierbmut, ja go sii juo leat álgán, de fertejit earát nai čuovvolit, jus sii galget maide dábuhit...". (FAF 1912, ášši 7). Ii dattege lean okta oaidnu sáidefierbmumii, ja ámtadiggi šaddagođii várrogasat doarjut ođđa sáidefierbmungáržžidemiid eará suohkaniin. Moadde jagi maŋŋel sáidefierbmungildosiid ee. Davvesiiddas ja Čuđegiettis (Porsáŋggus), boahtegohte maid gildosa geahpedanohcamat dahje heaittiheami ohcamat. Davvesiiddii lei gielddus boahtán 1899:s. 1902:s juo čálii Davvesiidda lensmánni ahte Lágesvuona guollebivdit dieđihedje ahte ruoššat geat oste sáiddi ja eará guollešlájaid, dábálaččat eai boahtán Lágesvuona guollebivdohápmaniidda ovdal geassemánu loahpageahčen dahje suoidnemánu álggogeahčen. Doppe dábálaččat eai orron guhkit go borgemánu lohppii dahje čakčamánu álgui. Dagahii váttisvuođaid go sáidefierbmun ii lean lobálaš ovdal čakčamánu vuosttaš beaivvi rájes, go eatnasat bivde firpmiiguin. Nappo sis "...ii lean Doaivva Dálvejáfuid ja eará Gálvvu dábuhit" (FAF 1902, ášši 6). Sáidefierbmun šattai dasto lobálažžan borgemánu 24.b. rájes, muhto 1906:s bođii ohcan oalát heaittihit gildosa. Dát lei ákkastuvvon dainna ahte guolástusálbmot lei olu gillán dan "issoras jallas Mearrádusa" geažil, mii gilddii sáidefierbmuma ovdal borgemánu 24. beaivvi. Olu jagiid ledje juo massán ealihandietnasa "dušše dan dihte go guokte Olbmo, geain leat Nuohtit, galgaba oažžut Ovdamuni dán Dietnasii." Jus ovddit jagi ii livčče juohkehaš rihkkon dán gildosa, de livčče olu guollebivdit njuolgut gillán heađi, go eai lean oažžut "...dárbbašlaččamus Jáfu Ruoššaiguin Gávppašeamis." Lei čielggas ahte ii šaddan dienas 5-6 beaivvi bivddus, go ruoššat vulge čakčamánu vuosttaš beivviid, ja guolásteami ii lean lohpi álggahit ovdal borgemánu 24. beaivvi (FAF 1906, ášši 79). Sátnejođiheaddji ovddidii ášši ámtadiggái ee. cealkimiin ahte ii duođai lean álki duhtadit guollebivdiid. Vaikko son ii gárron nu olu dadjat, lei son goitge ovttaoaivilis dasa ahte mearrádus lei eambbo goaridan go ávkkuhan. Son sávai dasto ahte "... Guollebivdiid agálaš Vuorjan Sáidebivddu birra nogašii." (FAF 1906, ášši 79). Sáidefierbmungielddus heaittihuvvui oalát dán rájes Lágesvuonas (FAF 1907, ášši 1). Dát ovdamearkkat čájehit ahte sáidebivddu dáfus lei dáid báikkiid ássiin oalle olu váikkuheapmi báikkálaš guolásteami mearrideamis. Ámtadiggi čuovui dábálaččat báikkálaš rávvagiid ja gáibádusaid. Guovddášeiseválddit orrot dasto deattuhan ámtadikki cealkámuša gonagaslaš resolušuvnnaid čállimis dákkár mearrádusain. Hui miellagiddevaš lea maiddái ahte olu daid báikkálaš gáibádusaid vuođđun lei sávaldat iežaset ovddeš oainnu almmolažžan dahkat, movt árra sáidefierbmegeavaheapmi sáhtii viidáset bivddu billistit. Dás lea maid čielga ekologalaš sisdoallu. Unnimusat seammá deaŧalaš lea ahte báikkálaš olbmot máŋgii háliidedje iežaset čálekeahtes njuolggadusaid ruovttuguovllu meara sáidebivddu birra almmolaččat dohkkehuvvot. Dalle sii eai livčče heivemeahttun gilvui boahtán vierro bivdiiguin geat rihkko sin čálekeahtes njuolggadusaid. 7.15.4Sáidesoaikonuohtit 406 dagahedje suhtu. Bávkkanasaid geavaheapmi. Čuohtejagi molsumis ledje sáidenuohtit šaddan dábálažžan, Oarje-Finnmárkkus goit. Dát ledje gáddenuohtit mat ledje 180 gitta 200 sala guhku, ja 15 gitta 20 sala čieŋu (Nasjonalforeningen 1973: 76). Doppe gal maid ledje geavahišgoahtán nuhtiid maidda ii dárbbašuvvon gáddi. Dákkár nuhtiid geahččaladde ee. Várggáid ovddas 1914:s. Nuohtti lei 180 sala guhku ja 17 sala čieŋu (Thorsvik 1982 268). Namuhit sáhttá ahte dálá stuorit fatnasiid sáidesoaikonuohtit leat čiekŋaleappot go 85-90 sala, sullii 170 mehter. Vuosttaš máilmmisoađi álggogeaži birrasiid oaidnit čielga ovdamearkkaid movt dát soaikonuohtti mii lei ođđageavahusas dagahii riiddu ja garra báikkálaš vuostehágu. Muosát suohkanstivra válddii dán ášši hui duođalaččat ja válddii oktavuođa ámttain 1914:s ja gáibidii soaikonuohtástangildosa. Ohcan válddahalai dilálašvuođa mii earenoamážit čájehii dan riiddu máid árbevirolaš ja ođđaáigásaš guolástusteknologiija mii duođas lei boahtime, dagahii. Son guhte dán válddahallama čálii, muitalii iežas geassemánus šaddan dávjá oaidnit dan "dohkkemeahttunvuođa" go soaikonuhtiiguin ledje beassan bivdit sáidebáikkiin. Oktiibuot ledje 10 soaikonuohttesearvvi Reainnáhis, Muorralvuonas, Láhttás ja Báhkavuonas. Reainnát bivdobáikkis ledje muhtunráje suohkanuohtit. Go sii daiguin bivdigoahtit galge, fuomášedje dámpafatnasat dán, ja boahtegohte dohko. Olu suohkanuohttesearvvit ledje juo njulgen nuhtiideaset ovdal dámpafatnasat bohte, muhto soaikonuohttebivdit eai beroštan das maidege. Sii dopme boahtit ja bálko nuhtiid juohkesadjái gos sáidespearrut oidnojedje. Čalbmevihtan gávnnahii maid ahte jus soaikonuohtti bođii sáidebáikki ja suohkanuohti gaskii, oaččui maŋit namuhuvvon loahpahit bivddu, "...go guolit dakkaviđe nohket." Ja nu dáhpáhuvai ge. Sáidi gal maŋážassii ballái eret. Dasto vulge ge eanas dámpafatnasat guollebáikkiide gaskal "Gálbbi (Rolvsøykalven) ja Iččáha ja Iččátguollebáikkiid...". Dán árra soaikonuohtásteami oktavuođas Muosáhis 1914:s, bohte áibbas čielga gáibádusat ahte sis geat árbevirolaš neavvuiguin bivde, galggai aktovuoigatvuohta bivdit dain báikkiin gos sin veahkkeneavvut doibme. Juohke báikkis bihko go soaikonuohtit vahágahtte sin suohkanuohtásteami 407 , "... ja go maŋimus namuhuvvomat ollásit dárbbašit sáidebáikkiid ja vuonaid doalahuvvot alcceseaset guollebáikin, orro lunddolaš ja čielga doaibman gieldit soaikonuohttuma dáin báikkiin". Eai bihkon dušše Muosáhis soaikonuohttebivdiid roahkkatvuođain. Buot Finnmárkku guovlluin gos lei sáidebivdu, bihko dáinna ja vahágiin máid dát dahke suohkanuohtásteapmái, muitalii Muosáha ámmátolmmái 408 . Dan dihte bivde ámtamánni bargat áššiin, ja čoavdit dan bures. Ii lean unnán máid sáhtte massit, go lei "ealihaneaktun duháhiid mielde guollebivdiide, ahte gieldit dákkáraš speajárbivddu". (FAF 1915, ášši 19). Ámtadiggi válddii negatiivalaččat vuostá ohcama ja ákkastii dainna ahte ášši ledje njuolga váldán suohkanstivrras ovdan, almmá guollebivdiid iežaset čielga gáibádusa haga. Gávdnojedje maid dakkárat geat eai duhtan gádde- ja soaikonuohttái go bivde sáiddi. 1910 birrasiid bohciidii eará váttisvuohta - sáidebivdu bávkkanasaiguin 409 . Dát duođaštuvvui Sállannuoris, gos guosseguollebivdit geavahedje dán vuogi. Dán ášši válde hui duođalaččat, ja sihke hevsmánni 410 ja veahka 411 ožžo stuora sáhkuid. Ráđđehus ovddidii maid proposišuvnna bávkkanasaid gieldima birra guolásteamis. Bahás vuohki lassánii goitge hirbmadit čuovvovaš jagiid, ja báikkálaš vuosttaldeaddjit ledje hárbman. Muhto goitge geavahuvvui dát bivdovuohkin maiddái maŋŋel vuosttaš máilmmisoađi (Jakobsen 1983: 263 ff). 7.15.5Gielddus gáddenuhtiin bivdit dorski - vuotnaálbmoga 7.15.vuosttašriekti Eai dušše sáidebivddu dáfus vuosttaldan doaibmi bivdoneavvuid 412 ja ákkastan báikkálaš guollebivdiide passiivvalaš bivdoneavvuiguin guollebivdovuosttašrievtti. Hui govvideaddjin lea dán oktavuođas dorskebivddu gieldingáibádus gáddenuhtiiguin vuonain Muosát gielddas, ng. "buorrebivdoáiggis" njukčamánus ja cuoŋománus. Dát ášši bekkii dávjá ámtadiggečoahkkimiin 1898:s maŋás. Duogážin lei báikkálaš oktavuođa váldin Muosát gielddarivttiin, mii fas ovddidii ášši viidáseappot. Gieldinsávaldaga ággan lei go gáddenuohtit dahke nu stuora vahága. Muorralvuonas ja Uhcavuonažis (Lillefjord) lei leamaš hui buorre fierbmebivdu buori guollesiigama geažil. Dát geasuhii olu "Stággonuohtásteddjiid" vuonaide, ja dát bivde 30 000 dorski moatti bálkesteamis. Moadde beaivve maŋŋel ii lean mihkke šat oažžumis makkárge bivdoneavvuiguin. Earenoamáš miellagiddeváččat leat dán oktavuođas dieđut mat muitalit ahte gáddenuohti heajos váikkuhusaid geažil lei iežaset mearriduvvon gielddus dán bivdoneavvu geavaheamis Muosát gieldda vuonain. Namuhuvvon vuonaid ássit ledje ieža bivdán sullasaš vugiiguin. Muhto máŋgga jagi bivddus ledje fuomášan ahte dát bivdovuohki lei "eambbo Vahágin go Ávkin." Dan dihte ledje guokte jagi das ovdal "...oalát heaitán Nuohttebivdduin". Čujuhettiin borgemánu 3.b. 1897 láhkii Finnmárkku mearaguolásteami birra, doarjjui gielddastivra ráfáiduhttinsávaldaga ja ahte fanasgeassinnuohti ja gáddenuohti geavaheapmi berrii gildojuvvot "... Váttavuonas, Gáhppovuonas, Čielgevuonas, Seahkkavuonas, Uhvavuonažis ja Fállevuonas" njukčamánus ja cuoŋománus. (Dárogielbáikenamaid geahča báikenammalisttuin.) Finnmárkku guolástusbearráigeahčči dajai čielgasit ahte son diđii daid váttisvuođaid mat gávdnojedje. Son lei ieš leamaš geahččame Muorralvuonas gos eanemus bivde gáddenuhtiin. Goitge son eahpidii ábuhii go gieldit nu buori bivdoneavvu go gáddenuohtti máŋgii sáhtii leat. De goit fertii gielddus leahkit áibbas dárbbašlaš - ja nu orui gal namuhuvvon áššis. Ságastallamis dán birra dajai son ahte ii dáidán leahkit dohkalaš gieldinággan dát go ledje dakkár guollebivdit geat eai lean Muosátássit geat gáddenuhtiin bivde. Goitge su mielas lei čielggas ahte sáhtii leahkit "... heittot geafes Guollebivdiide - geat ledje eanas Sápmelaččat - go Vuonaide bohte nu várálaš Gilvaleaddjit go dat vierro Guollebivdit sáhtte leat iežaset stuora Gáddenuhtiiguin;... ." Guollevalljivuohta lei goitge deaŧalaččamus. Sáhtii jearrat ii go gáddenuohttun dáin vuonain vahágahttán guoli, ja dan dihte berrešii gildojuvvot. Guolástusbearráigeahčči čujuhii maid dasa ahte nuohtit sáhtte baldit guoli eret firpmiin. Báikkálaččat šiehtadallan gáddenuohttungielddus lei maid deaŧalaš. Ollislaš guorahallama maŋŋel ávžžuhii son mieđihit Muosát gielddastivrra gáibádussii ráfáiduhttit suohkana vuonaid. Ámtadiggi fas ii sáhttán doarjut dán, ja oaivvildii ahte oppalaččat galggai leahkit várrogas rávvet guollebivdiid movtge gáržžidit dahje gieldit "buoret ođđaáigásaš Bivdoneavvuid" geavaheami. Dušše earenoamáš dilálašvuođain, ja go lei áibbas čielggas ahte bivdoneavvu vahágahtii dábálaš guollebivddu, sáhtii dákkár bákku čađahit. Ámtadiggi anii maid vejolažžan ahte lei "veahá Beadjelmearálašvuohta" Muosáha gáibádusa duohken. Ášši berrii lagabui čielggadit. Earenoamážit berre áibbas čielggasin oažžut ledje go fástaássi guolásteaddjit, vuonaid guollesiigama dihte, eaktodáhtolaččat heaitán geavaheames dan bivdoneavvu máid dál áigo gieldit guosseguollebivdiid geavaheames. Jus nu lei, "...de dárbbašii Ášši guorahallat dárkilit." (FAF 1898, ášši nr. 35.). Iešguđet ásahusaid olu reivvestallama maŋŋel mieđihii Muosát gielddastivra maŋážassii álggahit geahččalanortnega dušše Muorralvuonas, nu ahte dohko sáhtii bidjat gáddenuohttegildosa 10 jahkái. Ášši ovddiduvvui dasto ámtadiggái 1899:s, mii guovtti jiena vuostá ávžžuhii dákkár geahččalanortnega njukčamánnui ja cuoŋománnui (FAF 1899, ášši nr. 30). Dán vuođul ráhkaduvvui dasto gonagaslaš resolušuvdna, mii lei heivehuvvon ámtadikki mearrádussii. Báikkálaš ássit eai lean duhtavaččat dáinna ráfáiduhttimiin. Muorralvuona olbmot ávžžuhedje juo 1902:s ámtamánni garraset njuolggadusaid. Olbmot čuoččuhedje ahte Fálesnuoris ledje vásihan ahte gáddenuohttun lei guliid dahkan nu árgin ahte giehtaduorgguin lei veadjemeahttun goddit daid. Seammaládje lei geavvan Jáhkovuonas Muosáhis, gos guokte jagi ledje geavahan gáddenuohti. Doppe eai lean boares, geafes guollebivdit, geat eai sáhttán geavahit eará go "Duorggu", goddán šat guliid. Vuotnabivdiid earenoamáš dilálašvuohta dán, go stuorit fatnasiid geavahišgohte rittuin, maid bođii ovdan. Čuoččuhuvvui ahte vuonain ledje olu geafes olbmot main ledje fatnasat mat dušše vuotnabivdui ledje doarvái stuorrát. Sii ealihedje iežaset báikkálaš ruovttubivdduin, "...dan dihte lea maiddái sin Ealáhus billistuvvon, go Vuotnabivdu billohuvvá". Muorralvuona eaŋkilolbmuid čilgehusain bođii ovdan ahte gáddenuohtit eai geavahuvvon dušše gođđodorskebivdui čakčat. Guossenuohttesearvvit bivde maid hui eatnat smávvadorski, measta juo veajehiid, ja jur gurrejedje vuonaid. Dán lei nu álki dahkat go dorski orui čakčat gátte vuolde ja mohkiin gos oahtta 413 (sáidemurtu) lei gávdnamis. Ii lean eambbo go okta vuohki dán eastadit, jus eiseválddit eai háliidan vuotnabivddu oalát nohkat "... ja Álbmoga Nealgái dagahit... ." Ávžžuhuvvui farggamusat "... gieldit dán billisteaddji Speajárbivddu." Daid čilgehusaid bokte máid ožžo, ilbme vel eambbo dieđut dan gáddenuohttebivddu birra máid Muorralvuona olbmot ieža ledje doaimmahan ovdal. Okta gii lei searvan bivdui, čuoččuhii ahte sin nuohtit ledje oalle unnit leamaš. Olbmot ledje fuomášan ahte gáddenuohttun lei vahágin. Dan dihte eai bivdán olus dáinnalágiin. Muhto sii geat olggobealde boahtegohte stuora, buriid nuhtiiguin, "...eai gal beroštan seastit Guoli, muhto bálko ja gesse nu guhká go fal ledje Guolit". Báikkálaš olbmot gohčodedje dán speajárbivdun, mii juohke jagi gurrii vuona. Geahččalanortnet logi jagi ráfáiduhttimiin ávkkuhii unnán. Dát han gustui dušše unnit vuotnaoasážii, ja dušše moadde mánu jagis. Muorralvuona olbmuid oaivil dáiddii maiddái eará vuotnaássiid oaivil, sihke sápmelaččaid ja dáččaid, ahte vuotnaássiid deaŧalaččamus ealáhus lei beaivválaš ruovttubivdu. Jus dát galggai vel eambbo vaháguvvot go dássážii juo lei dahkan, "šattaše dát geafes Olbmot Nealgái". Livččii áibbas veadjemeahttun sin sihtat áhpái mannat bivdit. Ii ovttasge lean ráđđi dábuhit dárbbašlaš áhpeguolástanneavvuid. Sávaldat lei dan dihte ahte eiseválddit eai hilgon guolásteddjiid gáibádusa, dahje atnán seammán gii bivddii guoli, beare dat bivdojuvvui. Nu sáhtii goit dakkár jurddašit gii ii diehtán mii "Heahti ja Vátni" lei, oaivvildedje sii, "muhto dán eai sáhttán geafes Vuotnaolbmot dahkat". Sidjiide lei beaivválaš guollebivdu ealihaneaktun, ja ahte bivdu lei "sullii ovttameare buorre Buohkaide". Gehčče hui bahččagit dan dillái mii lei bohciidan. Lei jur surgat go billisteaddji "Speajárbivdu" jagis jahkái galggai gurret vuona, ja oaidnit go eará báikki olbmot "...billistedje ja hearjidedje jur Vikiŋggaid vuogi mielde" ássiid deaŧaleamos ja áidna dienasgáldu. Sávaldahkan lei ahte stivrejeaddjit njulgeše dán ovdal lea beare maŋŋit. Lensmánni doarjjui ráfáiduhttima garrasit, ja namuhii olu vuonaid suohkanis gos berrii čađahit dorskenuohttungildosa. Son ákkastii riggodatsuodjalemiin, ja báikkálaš ássiid vuosttašrivttiin guollebivdui. Son namuhii ahte earenoamážit galggai gieldit amas, dahje olggobeale guollebivdiid, gáddenuohti geassimis gođđobáikkiin áhpedorskebivddu áigge njukčamánus, cuoŋománus ja miessemánus (FAF 1902, ášši 63). Ráfáiduhttin ii viidon, muhto Muosátolbmot eai vuollánan. 1903:s lei ášši fas ámtadikkis (ášši 10), ja fas ođđasit 1909:s. Lei sullasaš ákkasteapmi go ovdal, muhto dál lei maid boahtán čielga oaidnu dasa ahte ekonomalaš fápmodilálašvuođat dagahedje beroštumi vuostelasvuođaid. Čuoččuhuvvui ahte sis geain ledje nuohttebivdoberoštumit, lei vuosteháhku vuhtii váldit ahte "...vuotnaássit eai sáhte ealihit iežaset unna fatnasaččaiguin, ..." (FAF 1909, ášši 43). Boađusin šattai ahte álgo guovttemánnosaš gáddenuohttungielddus doalahuvvui, muhto gielddus ii viiddiduvvon dalle eará Muosátvuonaide, nu go ledje gáibidan. 1915:s doarjjui ámtadiggi goitge áigemuddejuvvon ráfáiduhttinortnega "Uhcavuonažis" Jáhkovuonas, gos galggai leahkit gielddus geavahit nuohti, suohkanuohti, fanasgeassinnuohti, seahkkanuohti dahje feastonuohti (FAF. 1915, ášši 71). Dákkár ohcanhilguma ákkasteapmin Ákŋoluovttas, earenoamážit gáhtten dihte Goahtečoruvuona gođđobáikkiid, lei ahte eai háliidan gáržžidit ealáhusfriddjavuođa dárbbuhemet. Dasto eai diehtán movt gádde- ja suohkanuohttebivdu váikkuhii dorskebivdui (FAF 1908, ášši 26). Ámtadikkis ii lean makkárge nanu vuođđojurddan ahte gáddenuohttuma gieldin ii galgan ođđa guovlluide gustogoahtit. Dan oidne go Deanu gielddastivra evttohii hui viiddis árvalusa 1913:s, mas gáibiduvvui ahte "...dorskebivdu nuhtiin Finnmárkkus ferte gildojuvvot lága bokte". Ámtadiggi ii sáhttán doarjut oppalaš láhkagildosa, muhto ávžžuhii dorskenuohttungildosa gođđoáiggis, ođđajagemánus njukčamánnui (FAF 1913, ášši 6). Nuohttungielddus ii dattege čađahuvvon, vaikko máŋga eará suohkana dorjo gáibádusa maŋit jagi (Richter Hanssen 1990: 294). Dát ráfáiduhttináššit čájehedje áhte ii lean dušše álbmoga ekonomalaš vuođuin heahti Muorravuona ássiid gáibádusa duogážin gieldit muhtun veahkkeneavvuid ja gáibidit báikkálaš riggodagaide vuoigatvuođaid. Seammá guovddážis lei ekologalaš jurddašeapmi, báikkálaš riekteoaidnu dasa geas galggai vuosttašriekti vuotnariggodagaide ja movt dáid riggodagaid berrii juogadit, nu ahte buohkat geat dárbbašedje dan, galge oažžut vuoiggalaš ja buori oasi ealiheapmái. Oažžu roahkka dadjat ahte govvideaddji mállen Finnmárkkus, go lea sáhka vuotnaássiid rahčamis lagas bivdobáikkiid várjaleamis aktiivvalaš neavvuid vuostá, álggahuvvui juo 1900-logu álggogeahčen. 7.15.6Vuosteháhku feastonuohttumii Feastonuohtti bivdoneavvun lea guhkit áiggiid čađa šaddan danin mii lea dál. Mearaguollehivvodaga dihte leat jahkečuđiid čađa biddjon olu gáržžideamit Oarje-Eurohpá feastonuohttebivdui (Iversen 1937: 7 ff). Veahkkeneavvu lea ovdalis čilgejuvvon "nuohtteseahkkan máid gesset botni mielde johtti fatnasiin. Bivdoneavvu lea dánska snoranuohti 414 sullasaš" (Iversen 1937: 5). Ođđaáigásaš feastonuohttun dámpafatnasiiguin ovdánii hui olu Stuorra Británnias 1800-logu loahpageahčen. Jagi 1900:s ledje lagabui 1 350 dákkár feastonuohttefatnasa 415 (Iversen 1937: 14). Norggas maid álge feastonuohttumiin. Eanas guollebivdit goitge váivahuvve dáinna bivdovugiin. Jahkečuođimolsuma birrasiid lei ášši šaddan áigeguovdilin maiddái Finnmárkku guolástuspolitihkalaš ságastallamis. Báikkálaš vuostečállosis bođii várra dat oaidnu ovdan mii eanas olbmuin lei. Doppe celkojuvvui ahte feastonuohttuma bealušteaddjit eanas eai beroštan das ahte oaččui go Finnmárkku iežas álbmot oasi ge dán bivddus. Dát olbmot gehčče namalassii "... Finnmárkkuábi dušše speajárlágan bivddu váste." (Fálesráfáiduhttinlávdegoddi 1902: 57.) Doppe oaivvildedje muđui ahte Finnmárkku guolástusat bibme maiddái oallugiid Romssa ja Nordlándda ássiin. Jus olles riika galggašii Finnmárkku ribadit "dán speadjamis, livčče gusa bohčan varaide. Ii áhpebivdu guhkkin eret gáttis sáhte goasse boahtit Finnmárkku oallut vuonaid riddobivddu sadjái." Loahppa lei hui čielggas: "Vuotna- ja riddobivdu lea buohkaid bivdu, áhpebivdu áhpecoaganiin 416 dámpafatnasiiguin ja eará divrras fatnasiiguin lea dušše kapitalisttaide ja sin bálvváide..." (Fálesráfáiduhttinlávdegoddi 1902: 58). Maiddái ámtaeiseválddit dorjo feastonuohttunneavvuid vuosttaldeami, maŋŋel go Várggáid guolástussearvi meannudii ášši 1905:s. Sii ávžžuhedje eiseválddiid gieldit feastonuohtásteami, dan dihte go feastonuohtásteaddjit eará guovlluin bohte Finnmárkui. Doppe sii bivde gáddeguoraid ja mohkiid. Dát billistii báikkálaš guolásteddjiid bivddu. Várggáid guolástussearvi lei čielgasit vásihan ahte feastonuohtti gáttiid lahka billistii birrajagi guollehivvodaga mearas (FAF 1905, Ášši 67). Maŋŋel go ámta lei ožžon cealkámušaid buot Finnmárkku suohkanstivrrain, earret siseatnansuohkaniin, mearridii ámtadiggi 1906:s ahte feastonuohtásteapmi Finnmárkku riddogáttiin lei vahágin eará guolástusaide ja guollehivvodagaide, earenoamážit bodneguliide. Gonagas berrii dan dihte čađahit birrajagigildosa feastonuohtásteapmái territoriálrájiid 417 siskkobealde Finnmárkku rittuin. Dušše bearráigehččojuvvon geahččalanbivdu dahje iskamat galge dán gildosa olggobeallái (FAF 1906, ášši 34). 1908:s mearriduvvui vuosttaš feastonuohtástanláhka. Doppe gildojuvvui feastonuohti geassin guovllurájiid siskkobealde. Seammá jagi juolluduvvodedje ruđat sáddet militearafatnasiid 418 bearráigeahččat Finnmárkku guolástusaid (Christensen 1991: 623). Ámtadiggi gal čuovui feastonuohtástanášši hui dárkilit. Diggečoahkkimii 1912:s bođii telegráfalaš diehtu dan birra go ledje "feastonuohttefatnasat guovllurájiid siskkobealde". Ámtamánni oaččui bargun bivdit ráđđehusa sáddet bearráigeahččofatnasiid davás (FAF 1912, ášši 29). 7.15.7 Lassáneaddji sallitbivdu - industriála doaibma Berre maid namuhit sallitbivddu teknologiija ođasteami oktavuođas, ja vuostelasvuođaid máid dat mielddisbuvttii báikkálaš resursageavaheapmái jahkečuođi molsuma birrasiid. Ii lean nu stuora sallitbivdu Finnmárkkus ovdal, muhto ii dat lean goitge ođas. 1740-jagiin ledje juo oaidnán Báhčaveaisápmelaččaid bivdime salliha vuovdima váste, "Nuohtte-Firpmiin" ("Nod-Garn"). Lei várra muhtun lágan gáddenuohtti.419 Dát bivdu lei Báhčaveaivuonas. Measta juohke jagi bohte ruoššat Guoládagas njeljiin gitta čiežain smávit borjjasfatnasiiguin 420 mat ledje 5/6 leastta stuoru (1 leasta = 2,08 tn.) (sic), oastit sallihiid Báhčaveaisápmelaččain (Schnitler III, alm. 1985: 74). Rikkis sallitvuonat, ja unnit eambbo guollebivdu veahá vuovdima váste namuhuvvo maid eará báikkiin. Ii goitge šaddagoađe stuorit sallitbivdu ovdal 1800-logu loahpageahčen. Ovdamearkan mannolahkii namuhuvvo Láhppi (vrd. Samuelsberg 1983: 120-129). Doppe várra váldojuvvojedje vuosttaš sallitnuohtit atnui báikkálaččat 1880-jagiid álggogeahčen ja ledje dássedis geavahusas čuovvovaš jagiid. Muhto easkka 1898:s dovdagohte Láhppiolbmot ja eará riddo- ja vuotnaássit dan mii maŋŋelis bođii. Dan jagi deaividii hui buorre sallitbivdu Ákšovuonas. Dása oasálaste 110 nuohttesearvvi ja 180 fierbmefatnasa, oktiibuot 2 520` olbmáin. Guoli árvu árvvoštallui 858 000 kr. Dás manai 718 000 kr guossebivdiide. Harald Samuelsberga Láhpi giligirjjis gávnnahuvvo ahte "...vuotnaássit ja suohkana guollebivdit ožžo unnimus oasi dán vallji bivddus." (Samuelsberg 1983: 121). Ártan dása lei go hárváin ledje sallitfierpmit. Sis geain ledje dákkárat, eai ge lean nu galle fierpmi. Dasto eai lean olles suohkanis eambbo go 3-4 nuohttedoalu 421 . Vuosttaš gáddenuohttedoalut Finnmárkkus bivde dábálaččat dušše iežaset vuonas dahje lagamus ránnávuonas. Sallitguolástusas lei nappo seammá dilli go sáide- ja dorskeguolástusain. Vuotnabivdit bivde ovddemustá iežaset lagasbirrasis dahje ráddjejuvvon guovlluin. Ii lean dábálaš vuolgit guhkás guollebivdui. Guollebivdit geat bohte lullelis, sirddášedje eambbo. Sis ledje stuorit fatnasat main ieža sáhtte orrut. Dámpafatnasiiguin dávjá gesse sallitfatnasiid. Sii ohce salliha doppe gos lei gávdnamis. Muhtun Finnmárkku guolásteaddjit dahke seammaládje. Vuosttaš mohtorfatnasiid "idjademiid" váste guollebivddus, oste Láhppái 1906:s dahje 1907:s. Dáidda guollebivdiide šattai dál viidát doaibmaguovlu 422 go iežaset vuotna. Dát lei amas dan heiveheapmái mii dassážii lei leamaš. Jahkečuođi molsuma rádjái lei sallit eanemustá borramuššan adnon. Maiddái dát galggai rievdat, go rikkis ruhtaluvvejeaddjit 423 fuomášedje dan vejolašvuođa movt salliha industriálaččat sáhtii atnit, ja millet dan jáffun ja oljun. 1898:s huksejuvvui dákkár ráhkadandoaimmahus 424 Svolværai. Fargga dát osttii maid Finnmárkku sallihiid. 1903:s juo fievrrededje salliha Ákšovuonas dán ráhkadandoaimmahussii. Vuosttaš sallitráhkadandoaimmahus Finnmárkkus lei várra dat mii huksejuvvui Johkii Láhppái 1912-13:s. Dovddus Njårdráhkadandoaimmahus huksejuvvui Ákšovutnii veahá maŋŋel, 1917-18:s. Dát doaimmat ledje álgun, ja vuođđun dan duohta ávkkálaš sallitriggodaga industriála geavaheapmái Finnmárkkus. Nu go eará guolástusaid dáfus ge ledje dál nai soapmásat geat oidne várálašvuođaid maiddái sallitbivddus. Muhtun Lofuohta guollesearvi gáibidii 1904:s juo industriála sallitgeavaheami gildosa. Oaiveákkasteapmin lei ahte dákkár doaibma billista guollehivvodaga, ja šaddá váttisin oažžut salliha seaktin. Dáin ovddeš "industriguolásteami" vuosttaldeddjiin lei, nu go dál diehtit, surgadis duohta ipmardus guollehivvodaga birra. 7.15.8Ođđa teknologiija dagaha iešguđetláganvuođaid Finnmárkku guollefatnasiid ođasteapmi mii álggahuvvui 1905 vealgeásahusa bokte, dagahii vuođu iešguđetlágan ovdáneapmái riddo- ja vuotnaguovlluin. Riddoguovllut ožžo, nugo leat gullan, measta buot almmolaš juolludemiid dán "ođastahttindoaimmas". Dát váikkuhii dieđusge dasa máid dan rájes nagodedje bivdit mearas. Sii geat bivde smávit fatnasiiguin main ii lean mohtor, oaivvildedje iežaset bargodilálašvuođaid garrasit hedjonan, ja dan muitaledje maid máŋgga oktavuođas. 1909:s muitaluvvui Bierggis ahte bivdu gal lei oalle buorre, muhto lei hui unnán dienas heajos hattiid dihte. Sámi áviissas "Sagai Muittalægjes" lei lohkkiidčálus mas oaivvilduvvui ahte dát lei skeittáid ja guolledámppaid sivva, go sii bukte nu olu guoli. Sii sáhtte borjjastit vaikko man goalkin, ja mannat nu guhkás go háliidedje. Dáinna lágiin sii ledje buktán nu olu guoli gáddái go ain ledje buorit hattit, ahte borjjasfatnasat ožžo jur dan meare ahte birgejedje. Eai han sii ollen nu jođánit, eai ge nu guhkás, go stuora fatnasat. Čálli oaivvildii ahte olbmot galge searvat gildosa oažžut dáidda. Muđui šattale sii nealgut geat eai nagodan háhkat skeittáid (SM, nr. 15. 1907. Dat. Biergi 4.7. seammá jagi). Mohtorfatnasat gal gulle ain ovdal 1910 eanas ámtta olggobeallái. Ii Finnmárkku 1905 vealgeásahus, mii ii lean ge álggos jurddašuvvon mohtorfatnasiid ruhtadeapmái, eai ge eará dilálašvuođat, sáhttán dagahit nu jođánis mekaniserema go dan mii rittuin lulás dáhpáhuvai. Easkka 1910 birrasiid boahtegohte mohtorat duođas maiddái Finnmárkui. 1909:s ledje 22 mohtorfatnasa ámttas, 1910:s 49, 1911:s 112, 1912:s 202, 1913:s 294, ja 1914:s 450. 1920:s ledje juo olles 1 117 mohtorfatnasa (Solhaug 1977: 20). "Sagai Muittalægje" gáldodieđuid mielde dagahii ođasteapmi ja mekaniseren váttis dilálašvuođaid maiddái eará báikkiin go Bierggis. Sieidavuonas olggumus Deanuvuonas biegui muhtun smávvafanasbivdi 425 1909:s go stuora fatnasat čoahkkanedje dohko geasset ja bivde eambbo go ruoššat nagodedje vuostá váldit. Smávvafatnasaččat eai beassan lahka ge ruošša fatnasiid ovdal go dat ledje dievvan, eai ge šat váldán eambbo guoli. Čálli jearai loahpas mainna olbmot galge eallit, go eai šat dábuhan jáfuid. Čálli ávžžuhii dasto vuosttaš sápmelačča Stuoradikkis, Isak Saba, bargat áššiin (SM. 15.12.1909). Maiddái Oarje-Finnmárkkus ledje stuora fatnasat váttisvuohtan smávit fatnasiidda. "Lidnavuonas" (Lerresfjorden) muitaledje stuora váttisvuođaid bohciidan bistevaš heajos bivddu geažil. Gávpeolbmát eai šat bidjan gálvvu vealggás, earret skeittábargiide. Alddiineaset ii lean ráđđi háhkat dákkár fatnasiid. Sii fertejedje dušše gullat Nuorta-Finnmárkku buori bivddu birra. Sin fatnasat ledje beare smávvát dohko vuolgit. Son gii čálii dán, anii boahtteáiggi ja báikki ássama dili hui seavdnjadin, nu guhká go alddiineaset ii lean ráđđi háhkat skeittáid (SM. 1.10.1910). Smávvafatnasiid guollebivdiide lei earenoamáš heittot go ollislaš guollebivdonávccaid 426 lassáneapmi maiddái dagahii váttisvuođaid pomorgávppašeamis - man nala sii ledje iežaset ekonomalaš vuođu huksen. Johs. Falkenberga Lágesvuonservvodaga válddahallan čájeha omd. ahte ruoššagávpašeami mávssolašvuohta lei unnume ovtta gaskka ovdal vuosttaš máilmmisoađi (Falkenberg 1914). Dát lea jáhkehahtti. Olu ovttasdoaibmi 427 oasit dagahedje heajut dili. Okta dáin lei várra go unnimus fatnasiin unno njuolggo gávppašanvejolašvuođat ruoššaiguin. Dat bođii ruoššaid oastinvugiin mii lei bisson doloža rájes juo. Ruošša borjjasfatnasat 428 ledje bieđganan vuonaide gos oste guliid. Dasto čoahkkanedje dohko gos eanemus guolli lei oažžumis. Ee. ledje Hammerfeasttas leamaš olu ruoššat 1909:s, muhto Porsáŋgguvuonas eai gal lean fitnan. Lohkkiidreive mii dán muitalii "Sagai Muittalægjái", árvalii ahte guollebivdit berrejedje telegraferet 429 ruošša konsulii oažžut ruoššaskiippaid 430 vutnii. Nu sáhtte jođihit dan guoli mii sis lei (SM, 1.10.1909). Deanuvuonas lea hui bures duođaštuvvon ahte oste eambbo ja eambbo dušše ovttahat báikkis. Vuosttaš máilmmisoađi rádjái čoahkkanedje pomorfatnasat measta aivve Sieidevutnii. Báikki dilálašvuođaid válde máŋgii ovdan "Sagai Muittalægjes". Doppe oaivvildedje smávit fatnasiid šaddan gillájeaddjin. Muhtomin ledje dát šaddan jorggihit fas, guliid vuovdekeahttá, go ruoššat oste ovddemustá stuorimus vuvdiin, skeittáin. Guolli livččii leamaš doarvái siskelis, ee. Lákkus ja Nuoris, muhto daid fertii doalvut Sieidevutnii mii lei máŋga beanagullama duohken. Valjit guollebuktima dihte sáhtte sii geat dáin vuonain bohte, šaddat vuordit vel moadde beaivvi ovdal besse guoli vuovdit, ja dalle heajos haddái (SM, 15.5.1910). Dán mannolahkii ledje eanet sivat. Guollefatnasiid ođastuhttin lullelis, ja maiddái Finnmárkkurittuin, lei sihkkarit guovddážis. Ruošša guolleoastit gávnnahedje eanemus gánnáhahttin ovttahat báikkis orrut ja vuostáiváldit stuorit hivvodagaid unnit fanaslogus, vai jođánepmosit guorpmi ožžo. Dát šattai vejolažžan go guollefatnasat sturro ja mohtorat bohte. Nuppi dáfus ledje áššit main vuohttá ahte guollebivdonávccaid lassáneapmi ja davviguolástusaid mekaniseren maiddái dagahedje duohta márkanviidáneami nuorttas Ruššii. Ruošša gávpeolbmát geavahišgohte stuorit fatnasiid jahkečuođi molsuma birrasiid. Dábálaš loađjáid mat suvde 60-80 000 kg, lonuhedje skiippaiguin mat suvde 120-250 000 kg (Korneliussen 1968: 361). Dákkár fatnasat eai sáhttán smávva vuonažiin orrut ja ballat ahte eai ožžon fatnasa dievvat guliiguin. Eai ge sii beroštan smávvát vuovdit jáfuid. Riddo- ja áhpeguolástanfatnasiid guollebivdonávccaid buorideapmái vástidedje nappo ruošša oastimat. Dán mannolaga oaidnit čielgasit statistihkain. 1901 ja 1912 loguid mielde lassánii gávpevuovdinárvu Finnmárkkus ja Romssas Ruššii 3,7 miljovnnas 6,9 milljovnna kr, mii lei measta duppalastin. Dákkár gálvovuovdinlassáneapmi ii báljo livčče leamaš vejolaš stuorit bivdo- ja fievrredannávccaid lassáneami haga. Muhto dat mielddisbuvttii maiddái báikkálaš hámádatrievdademiid 431 mat ovddemustá čuhce sidjiide geain pomorgávppašeapmi lei ealihanvuođđun. 7.15.9Seaktedábuhandilli čohkkii bivddu ja ostiid Nu viiddis guovllus go Finnmárkkus ledje dieđusge maiddái eambbo báikkálaš ja guovllulaš árttat dása go geassebivdu smávit fatnasiidda orui šaddame unnit gánnáhahttin ovdalaš vuosttaš máilmmisoađi. Deanuvuonas lei ovdamearkka dihte seaktedábuheapmi dákkár báikkálaš ággan dasa go oastit čoahkkanedje vuona olggumussii. Dán vuonas ii lean ge sáidi deaŧalaččamus geasseguolli, muhto baicca dorski ja juksu. Dan dihte lei liidnábivdu dábálaččamus. Ovdal, sullii 1905 rádjái, ledje guollebivdit dábuhan seavtti go goivo sivlla Deanunjálmmi sáttobotnis (vrd. Saraksen 1979). Dan dihte bivde dávjá siskkimusas vuonas, lahka buoremus seakteriggodagaid. Ruoššain lei dalle nappo bággu boahtit dohko gos guolit ja guollebivdit ledje. Eatnasat dábuhedje oalle álkit dálvejáfu, go juohke guollebivdi fal ieš dábuhii seavtti (SM 1.3.1910). Maŋŋel 1905 nuohttugohte olu sivlla Deanunjálmmis. Sivlla bidje dasto mohtorskeittáide ja dolvo Sieidevutnii ja eará guollebivdohápmaniidda vuovdemassii. Nu šattai dohko čoahkkebivdu, ja ruoššat heite mannamis vuonaid sisa. Dan dihte fertejedje maid unnit fatnasat eambbo vel go ovdal, mannat earenoamážit dán namuhuvvon guollebivdohápmanii. Seaktehattit dagahedje hirbmat duhtameahttunvuođa. 1 sivlagássas berre skeittát 20-30 kr, dahje 4-5 kr skálus. Sii geat eai nagodan oastit olles gássa, fertejedje dávjá birget seavtti haga. Sivlavuovdit eai oba gillen ge mihtidit nu unnán go ovtta skálu dievva - "ja daina lagin baccek manga geafhes olmus rievo sevtitaga". Son guhte dán čálii "Sagai Muittalægjai", Amund Johnsen, Deanodagas (Vestertana), anii dán aktoráđđen seaktedábuheami hui heittohin: Olbmot geain juo lei heajos ráđđi, šadde dál kássábiepmahassan 432 dainna go sivlavuovdit láhttejedje dego hearrát. Sii bidje ieža hattiid nu bajás go vejolaš, ja njorrejedje ovdal sivlla merrii go vuolidit hatti. Son einnostii ahte dušše mohtorskeittát mat ieža sáhtte viežžat sivlla njuolga nuohttedoaluin Deanunjálmmis, dábuhedje seavtti. Vuotnaássit berreše dan dihte geahččat dobbelii go dušše iežaset čázetnjuniide, ja gáibidit gildojuvvot dákkár sivlanuohtásteami. Amund Johnsen čájehii dáinnalágiin juste movt maid lávejedje Finnmárkku vuotnariggodagaid geavahit: Vuotnaálbmot bealuštii gánnáhahtti báikkálaš guolásteami guosseguollebivdiid gilvvu vuostá, stuora doaluid dahje ođđa teknologiija vuostá. Son oaivvildii ahte sivlanuohttungielddus ii livčče vahágahttan stuorit fatnasiid. Ábis ii lean guolli nu seaktoránto. Doppe sáhtii seammá bures atnit eará seavtti go sivlla. Unnit fatnasiidda, mat fertejedje orrut vuonain gos guolli lei ránttot, lei sivla áibbas dárbbašlaš seaktin. Son gal doaivvui Deanuvuona vuotnaguovlluid beassat váttisvuođain, ja ávžžuhii čuovvovačča: "Dii badjelgehččojuvvomat, čurvejehket nu jitnosit ahte suohkanstivra, ja vel Stuoradiggi ge gullá din". (SM. 1.3.1910.) Maiddái eará sápmelaččat Deanus čálle 1910 birrasiid "Sagai Muittalægjái" ahte go fal sivlanuohttun gildojuvvošii, boađáše ruoššat fas smávit hámmaniidda. Muitaluvvui ahte 1910 jagiin bukte nu olu sivlla seaktin stuorit liidnafatnasiidda Sieidevuonas, ahte dát dušše goivo guollehivvodagaid ábis. Smávvafanasbivdit dušše oidne gáttis go áhpebivdit devde ruoššafatnasiid. Eai mediadoaibmi sápmelaččat gal háliidan stuora fatnasiid gieldit bivdimis, dahje guliid oažžumis, muhto oaivvildedje ahte sii galget birget seavtti (sivlla) haga. Stuora fatnasat sáhtte doalvut guliid vaikko gosa. Dan eai sáhttán smávit fatnasat dahkat. Sii fertejedje orrut vuonain. Dan áigge go ruoššat lávejedje boahtit vuonaide, ožžo sii álo dálvejáfuid, muitaluvvui (SM, 15.5.1910). 7.16MEARALUOSSABIVDU Finnmárkku johkaluossabivdu ferte leat hui áigahaš. Čálalaš gálduid bokte sáhttit čuovvut dan 1500-logu loahpas ja 1600-logu álggu rájes. Guovddáš čázádagat ledje Deatnu ja Álttáeatnu, muhto Njávdánjohka ja Porsáŋggujogat ledje maid deaŧalaččamusaid searvvis. Vaikko eai gávdno ge seammalágan dieđut mearaluossabivddu birra, de gávdnojit goitge gáldut mat muitalit leamaš muhtun ráje mearaluossabivddu muhtun Finnmárkkuvuonain 1700-logus. Muhtun guovlluin, ee. Várjjatvuona davábealde, ledje álggos sápmelaččat geat mearas bivde luosa, ja dáččat álge easkka maŋŋel (Kolsrud 1961: 52). Dan áigge gáldut dálá Mátta-Várjjagis, addet seammá gova. Doppe lea áibbas čielggas ahte nuortalaččat 433 bivde luosaid mearas 1740 birrasiid juo. Dán diehtit Peter Schnitlera vuđolaš iskamiid bokte ovdalaš 1751 rádješiehtadusa Ruoŧain. Su vihtanat muitaledje dalle ahte Báhčaveaisápmelaččat bivde luosa Báhčaveajis ja lagas vuonain. Guoli vuvde Norgga gávppolaččaide Čáhcesullos. Beahcánsápmelaččat bivde Vuorjánjogas ja Uvdovuonas. Doppe sii bivde iehččaneaset - "... Dáččat eai leat dása searvan." (Schnitler III alm. 1985: 74/76). Dat mii lea vel hui miellagiddevaš johka- ja vuotnaluossabivddus dálá Máttá-Várjjagis 1740-jagiin, lea go sápmelaččain doppe, Schnitlera sátneoaivila mielde, lei sierra vuoigatvuohta dan bivdui. Nu lei maid Njeavdánis. Eará mearrariggodagaid dán guovllu vuonain gal atne maiddái dáččat Várjjatvuona davábealde. Go Norgga ja Ruošša rádji biddjojuvvui 1826:s, bivde Báhčaveaisápmelaččat ain gánnáhahtti ládje Ruovdavuonas ja Báhčaveaivuonas. Dán bivddu atne nu doložin ahte dán joatkima vuoigatvuohta celkui 7. artihkkalis 1826 rádjesoahpamušas, ja duođaštuvvui vel protokollas miessemánu 14.b. 1834, 2. čuoggás, vaikko Báhčaveaisápmelaččat juo ledje šaddan dušše ruošša vuollásažžan (Báhčaveaisápmelaččaid luossabivddu birra: Geahča Tanner 1919: 115-121, Guolástusbearráigeahčči 1887-90: 238-243, Andresen 1983). 7.16.11800-lohku 1700-logu loahpageahčen čálii ámtamánni Sommerfeldt ahte " Luosa gesset Nuhtiin Gáttis". (Sommerfeldt 1799-1800: 131). Maiddái eará dieđut geažuhit ahte mearaluossabivdu lei ovdáneame Finnmárkkus. Fanasmátkkošteaddji Lágesvuonas 1827:s, muitala duhtavašvuođain ahte "Gievkkanii buktojuvvui measta juohke Beaivvi buorre, varas Luossa, máid oste muhtun Sápmelaččain, geat duollet dálle manne Vuona meaddel" (Keilhau 1831: 82). Eai nu olu gal sáhte almmotge bivdán mearaluosa dan áigge (vrd. Guolástusbearráigeahčči 1880-82: 86). Lea váttis dadjat juste makkár veahkkeneavvuid geavahedje. Finnmárkkulávdegoddi mii attii iežas čielggadusa 1826:s, čálii ovdamearkka dihte ahte "Luossavárpi 434 " lei áibbas amas Finnmárkkus (Budstikken 1830: 253). 1835:s muitaluvvui fas ahte "... Vuonain bivdet Luosa Nuhtiin..." (Kraft 1835: 574). Dát duođašta ahte lea leamaš dássedis mearaluossabivdu, vaikko gálduin gal muđui lea čállon unnán dan birra. Čilgehussan dása sáhttá leahkit ahte ii makkárge almmolaš ásahussii čálihuvvon bivdu, go sálteluosa vuvde njuolga ruoššaide oktan eará sálteguliiguin. Dát dilli lei ain 1870-jagiin (Solhaug II 1976: 539). Jáhkkimis leat sálteguolit fárpaliin vuvdojuvvon pomorgávppašeames dassážii go dát nogai vuosttaš máilmmisoađi birrasiid. Vásedin luossaoastin viidáset vuovdima váste ii lean Finmárkkus ovdal jahkečuođi molsuma birrasiid (Solhaug II 1976: 559). 7.16.2Dálveluossabivdu Beroštahttin Finnmárkku mearaluossabivddus 1800-logu gaskkamutto rájes, lea ahte muhtun báikkiin lei dat dálvebivdun. 1849:s dieđihii Nuorta-Finnmárkku fáldi ahte dan dálvve ledje goddán "... oalle stuora Luossahivvodagaid Várjjatvuonas." Son árvvoštalai ahte jus dát bivdu jotkui, šattašii dat deaŧalažžan vuotnaássiide. Son ákkastii vel dainna ahte Várjjatvuotna ii lean njuolggo oktavuođas makkárge čielga luossajogain, nu ahte dábálaš ráfáiduhttinmearrádusaide sierralobi addin ii vahágahtáše ámtta luossabivddu muđui (ØVDF 1849: 11). Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku guovlluovdagoddi 435 mearridii dan vuođul ohcat gonagasas sierralobi Várjjatvutnii 1. paragrafas borgemánu 17.b. 1848 lágas, luosa ja mearadápmoha ráfáiduhttináiggi birra (ØVDF 1849: 12). Dán ohcamii mieđihedje gonagaslaš resolušuvnnas suoidnemánu 12.b. 1850 (ØVDF 1851: 2). Doppe mearriduvvui dábálaš ráfáiduhttinmearrádusat eai galgan gustot Várjjatvuona luossabivdui. 7.16.3Gáidánuohtit 436 Gáidánuohttun ja roahkkefierbmun álggahuvvoje árvvusge 1860-jagiin, jus fal galgá ámtamánni viđajagidieđáhusaid vuođul geahččat dan. Vuosttaš jagiid fertejit eanemus leamaš roahkkefierpmit dahje sullasaš veahkkeneavvut. Mátta-Várjjagis orru maid leamaš nu ahte oallugat geat doppe álge luossabivdduin, bivdigohte Báhčaveaisápmelaččaid vuogi mielde. Lei gáddenuohti sullasaš ráhkkanus - nuohtti lei dego dávgin čavgejuvvon gáttis. Guollebivdit sáhtte oaidnit go luossa manai nuohttái, ja dasto geassit iežaset lusa dan (Tanner 1929: 118). Gáidánuohttun Finnmárkkus álggahuvvui olggobeale báidnimiin. Trøndelága (Foslandsosen) guollebivdit jerre 1869:s ámttas luossabivddu álggaheami vejolašvuođaid birra Deanuvuonas (SAT. FA. S II. Pk. 87. jb. 1870). Boađusin lei ahte guosseguollebivdit álggahedje gáidánuohttuma. Ámtamánni čállá 1870:s ahte su dieđu mielde eai lean ámtta ássit gáidánuhtiin bivdán ovdal dan, muhto muhtun Troanddinlaččat ledje dáinna lágiin bivdán Mátta-Várjjagis ja Deanus (SAK. kpb. 25.8.1870). Maiddái ámtta viđajagidieđuin muitaluvvo ahte 1860-jagiid loahpageahčen álggahedje "Nordlándda ja Davit Troandin Ámttaid" olbmot gáidánuohttuma Deanunjálmmis (FAB 1866-70: 25). Guolástusbearráigeahčči dieđuin 1880-82 jagiid ovddas orro gáidánuohttun álggahuvvon guđa Finnmárkku suohkanis, muhto lohku lei goitge hui vuollin ja 1882:s eai lean go sullii 10 suohkana (F.insp. 1880-82, čuovus nr. 10). Dan rájes ovdánii jođánit. Eanas guollehivvodat ja luossabivddu árvu jorai veahážiid mielde jogas merrii, go dađistaga eanebut álggahedje luossadoalu mearas. 1886-90 viđajagidieđuin gávnnahii ámtamánni ahte mearaluossabivddu árvu juo lei dan guolleárvvu meaddel mannan máid jogain godde (FAB 1886-90: 21). 7.16.4Luossagolgadangielddus Maiddái luossabivddus vásihedje dakka maŋŋel jahkečuođimolsuma mannolaga mii adnui várálažžan sihke riggodatvuđđui, johkabivdui ja mearabivdui gittaneavvuiguin 437 . Dat lei luossagolgadeapmi mearas, mainna lágiin ovddemustá lulli guossefatnasat bivde. Máŋgga ládje lei dát buohtalassan dasa mii eará guolástusain dáhpáhuvai, go guossebivdit ođastuvvon ja buoriduvvon teknologiijain oasálastigohte báikkálaš riggodatgeavaheapmái. Boarráseamos dieđuid luossagolgadeami birra gávdnat guolástusbearráigeahčči čállosiin jahkečuođi molsuma birrasiid. Daid bokte orru bivdu vuolgán Drammenvuonas. 1906:s álge golgadit Troanddinvuonas maid. Bivde nu bures 1907 ja 1908 jagiid ahte bivdu ovdánii garrasit eará Trøndelága guovlluin, ja "Nuorta-Finnmárkkus". Dan jagi galget riikkas leamaš 200 fanassearvvi mat bivde dáinna lágiin. (F.insp.. 1907-08: 17). Guolástusbearráigeahčči dovddahii ahte son balai hui olu dan ođđa bivddu váikkuhusain. Son anii ođđa bivdoneavvu várálažžan "sihke boarrásit vuoigatvuođaguddiide ja luosa goargŋumii gođđobáikkiide čázádagain, ja dan bokte luossabivddu boahtteáigái." (F.insp.1907-1908: 17). Mearrideaddji eiseválddit ledje ovttaoaivilis hehttet dán sávakeahtes bivdovuogi. Juovlamánu 19.b. 1908 juo gildojuvvui luossagolgadeapmi miessemánu 1.b. rájes suoidnemánu 31.b. rádjái siskkit Várjjatvuonas ja Mátta-Várjjatvuonain (Guolástusbearráigeahčči 1907-08: 18). Deanuvuonas gildojuvvui luossanuohttun ja golgadeapmi juo 1901:s mearriduvvon báikkis Deanunjálmmi olggobealde. Sivlanuohtti 438 - gáddenuohtti mainna seaktesivlla 439 bivde - gal goitge lei lobálaš (Kgl.res. cuoŋománu 18.b. 1900). Mearagolgadeami lassáneami dihte mearriduvvui gielddusavádat 440 gonagaslaš resolušuvnna bokte juovlamanu 2.b. 1909, "Sieidevuonas Kvitnes 441 nammasaš njárgii" (F.insp. 1909: 22). Nappo lei olles viiddis Deanuvuonas luossagolgadangielddus. Mearaluosa golgadeapmi ii adnon čuovvovaš jagiid váttisvuohtan. Eiseválddiid čavga mearrádus hehttii dán bivddu guhkit áiggiid. Dalá teknologiijain ja árppuiguin ii dáidán golgadeapmi gánnáhahttin vuonaid olggobealde, buriid luossajohnjálmmiid 442 lahka. Vuosttaš máilmmisoađi rádjái lei ge mearaluossabivddu vuođđu biddjon. Gittaneavvut ledje šaddan dábálažžan, ja 1912:s ledje 759 gáidánuohti. Dan jagi leat statistihka mielde bivdán 88 000 kg (F.insp. 1912-13: 53, 55). Muhtun vuotnaguovlluin bivde luosaid sihke giđđat ja čakčat. Gonagaslaš resolušuvnna bokte juovlamánu 2.b. 1909 viiddiduvvui omd. Várjjatvuona mearaluossaáigodat almmolaččat maiddái golggotmánnui ja skábmamánnui (F.insp. 1909-10: 21). Luossabivdu lei nappo šaddan deaŧalažžan oallut vuotna- ja riddoguovlluin Finnmárkkus ovdal vuosttaš máilmmisoađi juo, ja šattai hui mávssolažžan soahtegaskaáiggi 443 , maŋŋel go pomorgávppašeapmi nogai. 7.17 MEARANJIČČEHASAT 444 - FÁLESBIVDU Mearariggodagaid geavaheamis lea lunddolaš namuhit mearanjiččehasaid. Buot dáid bivde ja ledje bivdán guhká ovdal vuosttaš gávpefálesbivddu 445 15- ja 1600-logus. Oaidnit oalle viiddis doaimma Københámmanis 1600-logu álggus čállon lobiin fálesbivdui Finnmárkku olggobealde. Earenoamáš olu lobiid adde jagiin maŋŋel 1613 (Juel 1889: 165/171). Sáhttá leamaš čanastat dasa go dánska-norgga stáhtas lei olles duopmováldi davvi riddo- ja vuotnaguovlluin, Kalmarsoađi ja Knæredráfi maŋŋel (vrd. kap. 3.3.). Čállosiin leat gal unnán dieđut dás movt ja gos bivde vuovdima váste. Maiddái lea gaskavuohta báikkálaš álbmoga, namalassii sápmelaččaid fálesbivdui, eahpečielggas. Eat ge dieđe guđe muddui olggobealolbmot hehttejedje sin bivddu. 1660-jagiin muitalii itálialaš Francesco Negri ahte sápmelaččat manne jahkásaččat Jiekŋamerrii fálesbivdui, gitta Svalbárdii. Dán dieđu ii sáhte ovttatmanu hilgut, vaikko dás sáhttet dan seaguhan iešguđet eurohpálaš servviid 446 bivdduin (Gjessing 1955: 24). Dát árra gávpefálesbivdu nogai unnit eambbo 1600-logu loahpageahčen, nu ahte dušše báikkálaš sámi bivdu vel bázii. 1694:s čilgejuvvui Várjjatsápmelaččaid earenoamáš bivdovuohki hui dárkilit. Ferte gal maid leamaš hui gánnáhahtti daid jagiid go deaividii buorre bivdu. Dát bivdu lei dalle go fáhkanat dahje "Čáhcebeatnagat"447 ullimearas 448 doarridedje fálláid rivtti 449 siskkobeallái mii lei beanagullanbeali gáttis eret. Dat dávjá cohkkojedje 450 ja "holvo" nu ahte gullui beanagullanbeali duohkái. Dát lei báikkálaš sápmelaččaide mearkan čoahkkanit bivdui. Daid smávva fálláid godde dasto sáittiin 451 dahje ságge muorrasoppiiguin. Bierggu ja fálkká452 borre varasnaga dahje sáltejedje, dahje vuvde dáččaide ja eará sápmelaččaide. Veahá ártegis diehtu lea ahte juohke Várjjatsápmelaš mávssii 1/2 pundda guoli muhtun boares Báhčaveaisápmelažžii, Levii, vai son noaidegoansttaidisguin stivrešii fálláid vuona sisa. Jus mávssu oaččui rievttes áigái, šattai buorre bivdu. Muđui šattai heajos bivdu (Knag alm. 1932: 23). Sápmelaččat bivde maid olu njuorjju ja moršša. Iešguđet njuorjošlájat fertejit leamaš ealáhusheiveheami guovddážis. Dan sáhttá ee. oaidnit das go leat earenoamáš olu namahusat njuorjju agi, sohkabeali, ivnni ja eará mielde. Riddo- ja vuotnaguovlluin leat maiddái dál ain olu báikenamat main lea earenoamážit njuorjjuin ja morššain dahkamuš. Eanemus dovddus lea Jiepmaluokta (Hjemmeluft) Álttás, máilmmidovddus báktesárgosiiguin. Dárogielnama Hjemmeluft leat botnjan "Jiepmaluovttas", mii lea seammá go njuorjjoluokta. 1700-álggogeahčen dohkkehuvvui almmolaččat ahte bivdu lei earenoamáš sámi ealáhusheiveheapmi máid galggai suodjalit vahágahtti gilvvu vuostá. 1702 gávpemearrádusaid 25. §:s lea sierra suodjalus dihto sámi ealáhusdoaimmaide. Gonagas Københámmanis mearridii ahte Finnmárkku mearrasápmelaččaid ii movt ge galgan hehttet ii ge gieldit bivdimis ja johtaleamis, leaččai dál sin diggebáikkiid siskkobealde dahje olggobealde (FaaB 1702: 85). Ártan ferte leamaš ahte leat geahččalan hehttehusaid bidjat sámiid bivdui, maidda gonagas ii mieđihan. Dan dihte deattuhii son sin bivdovuoigatvuođa.453 Dát ealáhusvuohki lei earenoamášvuohtan mearragátteássi sápmelaččaide. Jus sin hehttejedje bivdimis, livčče sii šaddan unnit iešbirgejeaddjin. Jus nu livččii šaddan, de livččii "Finmarkena Bajásčuožželeami" bajimus mearrádusaid vuostá - mii lei sihkkarastit ámtta báikkálaš ealáhuseallima. Dán válddii gonagas vuhtii, čađahettiin almmolaš njuolggadusaid sihkkarastit bivddu mii lei sámi ealáhusvuođu oassin. Eai šaddan dušše sápmelaččaid bivdovuoigatvuođat nannejuvvot, muhto maiddái váldojuvvui seammá paragráfa vuollái mearrádus ahte várjalit sin gilvvus guosseguollebivdiiguin - davvimátkkošteddjiiguin. Sidjiide lei garra gielddus njiččehasaid bivdimii, álohii, eatnan alde dahje čázis. Dán mearrádusa fertet geahččat sámi bivddu suodjalussan, dan dihte go fásta ássi sápmelaččat unnán dahje eai oba ge, bivdán njiččehasaid. Ovdamearkan sáhttá namuhit ahte Goaskinvákki báhpasuohkanis lei 35 sápmelaččas bissu 1705:s, ja dušše guovtti dáččas (Richter Hanssen 1990: 113). 1702 Gávpenjuolggadusain ledje goitge moadde gildosa maiddái sápmelaččaid bivdovuoigatvuođaid dáfus. Sii eai galgan Sállana láigolihttui 454 oasálastit (njuorjjobivdui), eai ge bohccuid bivdit Sállanis ja Gádde-Iččáhis. Dasto ii lean lohpi hávdda 455 báhčit giđđat go lállá, máid juo ledje ovdal gieldán. Muhto okta ámmátolmmoš anii goitge earenoamážit sámi njuorjjo- ja nissubivddu váttisvuohtan. Dat lei ámtamánni Collett, guhte humai dan birra 1757:s. Son oaivvildii ahte mearrasápmelaččat dávjá manne njuorjjobivdui buoremus guollebivdoáigge, sihke bierggu ja náhki dihte. Su oaivila mielde livččii sidjiide eambbo gánnáhahttin guoli bivdit, ja sii gul balde guoli báhčalemiin. Son háliidii heaittihit dán, ja geažuhii 456 ahte jus sii hilgo guollebivddu johtalemiin ja "Njuorjo-Beatnagiid ja Nissuid" báhčalemiin, eai galgan eambbo ruvtta 457 beassat oastit deaŧaleamos guollebivdoáiggi njukčamánu gaskkamuttos miessemánu gaskkamuddui. Mearrasápmelaččaid čehppodat dán bivddus lei sihkkarit maiddái oaiveággan dasa go sii ledje ovddasmanniid 458 searvvis vuosttaš bivdomátkegottiin 459 mat manne Svalbárdii 1700-loahpageahčen. Lei ee. mátkegoddi máid sáddejedje Hammerfeasttas 1795:s, mas ledje sihke "...norgalaš mearrasápmelaččat ja ruoššat." (Nordgård 1920: 51). Cohkkon ja jápmán fállát ledje maid bivnnuhat. Muitaluvvon lea omd. ahte Unjárgga ja Čáhcesullo olbmot ledje 1801:s gávdnan oktiibuot 7 dákkára. Dáid fálkká vuvde dahje geavahedje "lieksin 460 ". Sápmelaččat borre dán "lievssi" goikeguliin (Rathke alm. 1907: 145). Várjjatvuotna orru leamaš buoremus fálesvuotna. Muhto maiddái eará Finnmárkku báikkiid olbmuide ledje cohkkon fállát mávssolaččat. Muhtun muddui vásedin bivde maid fálláid. 1816 jagiid lei maid veahá searvebivdu 461 ee. Álttávuonas. Ovtta jagi ožžo 8 stuora fállá máid visot ledje stuora áriniin 462 goddán. Dán bivdovuogis ledje maid heajut bealit. Fális vuojui go árinii deaivvahalai, ja govddidii fas maŋŋel. Áriniid ledje merken. Go fális gávdnui, galge almmuhit, vai árina (áriniid) eaiggát sáhtii dieđihit ja oasis oažžut. Jus ii oktage dieđihan iežas eaiggádin, oaččui son fállá gii gávnnai dan. Ámtta viđajagidieđuin 1851-55:s gal muitaluvvo ahte fálesbivdu lei unnon hui olu, ja fállát máid duollet dálle áriniin báhče, hárve gávdnojedje (Risting 1922: 102/103). 7.17.1Ođđaáigásaš fálesbivdu 1863-1904 - riggodagaid speadjan 463 Dávjá leat navdán bivdoneavvuid ja -vugiid sivvan dasa go Finnmárkkus báikkálaččat eai bivdán eambbo fálláid. Giehtaárin 464 vissásit ii lean buot buoremus bivdoneavvu, muhto dat gal čielgasit lei čájehan iežas ávkki. Sáhttá dan dihte eahpidit lei go bivdoneavvuid ja -vugiid eahpedoaibmivuohta 465 mii lei sivvan váilevaš bivdui. Ii han galgga gáidat das ahte sáhtii leamaš rikkis fáleshivvodaga ja rikkis guollebivddu oktavuohta masa dološ áigge rájes ledje oskon, mii goazadii báikkálaš fálesbivdodoaimma. 1820-jagiid loahpageahčen goit gávdno dat oaidnu ahte fálesbivdu vahágahttá guollebivddu. Sáhttá leamaš okta ártan dása go báikkálaččat eai bivdán eambbo fálláid (Risting 1922: 103). Dáinna duogážiin, ja guolástusaid vuđolaš mávssolašvuođa dihte Finnmárkkus, gal buorebut sáhttá ipmirdit dan issoras suhtu mii jođánit bohciidii go Svend Foyn ja su láhkásaččat industriijalaččat geavahišgohte fálláid. Foyn geahččalii industriála fálesbivddu Finnmárkkus 1863:s (Johnsen 1959: 110. Go čuovvovaččat čujuhuvvo dušše siidduide, lea čujuhussan Johnsen 1959). 1869:s huksii iežas fálesvuoššahaga 466 Čáhcesullui. Nuppe jagi viiddidii fitnodaga goanstaduktaráhkadandoaimmain 467 (s. 201). Iešguđetlágan duvdimiiguin guovddáš politihkalaš birrasis oaččui Foyn lága bokte suoidnemánu 15.b. 1839 "Giehtaduodjedoaimma" ("Haandværksdriften") birra, 82. § olis, juoidá máid almmolaččat gohčodedje pateantan 468 iežas bivdomállii. Duohtavuođas lei dat 10-jahkái aktoriekti 1873 rájes (s. 216 ff). Dán áigodagas lei dušše okta searvi mii nagodii vuosttaldit su. Dat álggahuvvui Ruovdevutnii (Jarfjord) Mátta-Várjjagis, vaikko máŋgga juridihkalaš vugiin geahččaledje bissehit dan ođđa ásahusa (s. 239 ff). Foyn fápmodilli lei nu ahte son vel ieš ge sáhtii juohkit doaibmalobiid 469 . 1880:s attii son 4 doaibmalobi. Sii geat ožžo doaibmalobiid, álggahedje doaimmaideaset Márregohpái Sállanis, Irevutnii (Tufjord) Máhkarávjjus, ja guovttes vel Várggáide. Nuppis dáin lei fanasvuoššahat 470 (s. 247). Doaibmalobiid adde dušše servviide mat geatnegahtte iežaset bivdit fálláid eará sajes go Várjjatvuonas, máid Foyn anii iežas guovlun (s. 260). Addojuvvojedje vel muhtun doaibmalobi 1882 rádjái, mii lei maŋŋemus jahki Foyn` aktoriekteáigodagas. Dalle ledje oktiibuot 8 bivdomátkegotti 12 fálesbivdofatnasiin mat jahkásaččat bivde Finnmárkku ovddas. Sii godde oktiibuot 400 fállá, maid árvu lei 1 miljovnna kr (s. 266-76). Go 1883:s šattai friddja álggaheapmi, lassánedje fálesguovddážat oalle jođánit 16 guovddážii ja fálesfatnasiid lohku 23 fatnasii. Muhto juohke fatnasa fáleslohku máid bivde, gal bisui seammán. 1881:s bivddii juohke fanas gaskamearálaččat 35,6 fállá, ja dát lohku lei 1883:s 23,4 (s. 526, 267-68). 1883:s ledje bivdomátkegottiin 526 olbmo. 1884:s lei gáddeguovddážiid 471 lohku Finnmárkku rittuin lassánan 20 guovddážii. Dasa lassin bohte 3 guovddáža mat ledje álggahuvvon Murmánskarittuide (s. 345). Bivde buot lágan fálláid (s. 534, 272 ff), nu ahte friddja álggahanriekti 472 ealáhusa siskkobealde, lei fálesbivdohistorjádutki 473 Arne Odd Johnsen sáni mielde, rabasfápmudus 474 "...gávppi váste fállá jávkadeapmi Finnmárkku rittus" (s. 268). Muhto eai bivdán dušše alcceseaset gullevaš territoriálmearas 475 . 1870-jagiid rájes šattai eambbo ja eambbo dábálaš ahte Norgga fálesbivdofatnasat doibme Murmánskarittu olggobealde. Dása eai liikon dan guovllu guollebivdit, juste seammá ákkaiguin go Finnmárkku guollebivdit nai vuosttaldedje fálesbivddu (Nielsen 1992: 60). Garra báikkálaš duvdimiin čađahuvvui 1881:s "fálesráfáiduhttinláhka". Das mearriduvvui ee. ahte álggus jagi geassemánu 1. beaivái ii lean Várjjatvuonas fálesbivdu lobálaš. Rádji biddjui Birgenjárgga ja Vuorjánjoga gaskii. Dát ođđa mearrádusat dagahedje ahte ođđaálggaheamit 476 čoahkkanedje 477 Mátta-Várjjagii ja Várggáid-Bierggi guovlluide, nappo nu lahka fálesráfáiduhttinráji go vejolaš. Foyn` Čáhcesuolráhkadandoaimmahat šattai boaittobeallái. Son heaittihii doaimma doppe ja ásahii 1884:s ođđa doaimmaid Sállanii ja Donjevutnii, dat gárvánedje maŋit jagi (s. 532-538). Eanas fálláid bivde 1890 rádjái Nuorta-Finnmárkkus. Dalle ledje 9 guovddáža 14 bivdofatnasiin Deanuvuona nuorttabealde, ja oarjjabealde dán vuona ledje 6 guovddáža 11 bivdofatnasiin. Dát dilli gal rievddai fas. Čieža jagi maŋŋel, 1897:s, ledje 6 guovddáža 11 bivdofatnasiin vel Deanuvuona nuorttabealde, ja Oarje-Finnmárkku buohtalas logut ledje 8 guovddáža (1890:s) ja 16 fatnasa (1897:s) (Johnsen 1959: 553). Dás lei diehttelasas čanastat dan molsašupmái mearragáddebivddus áhpebivdui mii čađahuvvui. Finnmárkkubivddu loahpaheamis 1904:s lei molsašupmi áhpebivdui measta čađahuvvon (s. 576). Dan jagi lei vel dušše okta guovddáš báhcán Nuorta-Finnmárkui, namalassii Neptun Báhcavutnii, ja 7 ledje báhcán Oarje-Finnmárkui (s. 558). 7.17.2Garra vuosteháhku fálesbivdui Guollebivdit ledje hui gievrrat ja viššalat vuosttaldit ođđaáigásaš fálesbivddu dámppaiguin ja árinkanovnnaiguin 478 , ja mearariggodagaid ruhtavuođustuvvon 479 geavaheami mii dán doaimmas lei, ja máid olggobeale olbmot ledje álggahan. Industriála fálesbivdu han viiddui Lulli-Norgga, earenoamážit Vestfoldda, ruđaiguin, veahkkeneavvuiguin ja veagaiguin. Oažžu roahkka gohčodit doaimmaid kolonivugiin čađahuvvon. Guovllu resurssat geavahuvvojedje hui systemáhtalaččat 480 ovdáneami ja riggodaga oažžut earasadjái riikkii - ii ge dohko gos resurssat ledje. Áigá juo 1870-jagiin, dušše moadde jagi maŋŋel go Svend Foyn álggahii iežas "fálesmáidnasa" Várjjatvuonas, lei fálesbivdui oalát vuosteháhku báikkálaččat. Dat čájeha dili hui čielgasit go Lulli-Norggas gudnijahttojuvvui Svend Foyn iežas barggu ovddas, ja Čáhcesullo olbmot bihko guohcagan fálláiguin, siskkilušaiguin ja gáfadis guohca hájain. Ledje goitge guollebivdit geat oaivvildedje iežaset eanemusat gillát fálesbivddu geažil. Dan oainnu mielde ahte fálesjohtin lei dárbbašlaš eaktun buori šákša-dorskebivdui, háliidedje sii oalát gieldit fálesbivddu (s. 231). Ráfáiduhttinmearrádusaide ledje garra ávžžuhusdoaimmat 481 sihke vuostá ja doarjjan . Guollebivdiid gal Stuoradiggi muhtun muddui doarjjui go mearridii 1881 rájes, ođđajagemánu 1. beaivvis miessemánu 31. beaivái gildosa goddit dahje bivdit fállá lagabus go ovtta geográfalaš beanagullama gáttis (s. 264). Johan Sverdrup dajai dán oktavuođas ahte "...guolásteami mávssolašvuohta lea nu máilmmi olu badjelis go fálesbivdu doppe davvin, ja fálesbivdiid beroštumit fertejit boahtit dábálaš guollebivddu beroštumiid maŋŋelii" (s. 384). Son nappo oaivvildii ahte ođđa teknologiija ja resursageavahanmálle ii galgan čađahuvvot Finnmárkku vuođđuduvvon ealáhusaid ovdalii. Nappo máhcce fas mearriduvvon oasis, namalassii mearrariggodagaid geavaheamis, boares vuođđojurdagii mas ledje hui dološ árbevierut, namalassii lagas meara ja vuonaid suodjaleapmái. Hui govvideaddjin lei Unjárgga sámisuohkana lensmánni Christian Andreassen guhte ovddemus lei ášši váldán ovdan Stuoradikkis 1879:s. Fálesráfáiduhttinmearrádusat mat gustogohte 1881:s, guhkiduvvojedje máŋgga geardde jahkečuođi molsuma rádjái (s. 367-408). Ođđajagemánu 24. b. 1863 dábálaš fáleslágas lei maid eará suodjalanvuođđojurdda doarjjan guollebivdui dábálaš bivdoneavvuiguin, namalassii ahte fállá ii galgan báhčit dahje oaguhit sallitluovttas dahje sallitvuonas sallitbivdoáigodagas (s. 369). Dán mearrádusa sáhttá guorrat 1274 Riikaláhkii (Landslova) (VII 64), ja lei maid čállojuvvon Norgga Láhkii 5-12-5. Fálesbivddu vuosteháhku lei garraseamos daid jagiid go lei heajos guollebivdu. Šákšadorskebivdu oainnat rievddadii hui olu. 1860-jagiid loahpageahčen 1904 rádjái sáhtii šákšadorskebivddu guollebivdioassi 482 leahkit lagabui 400 kr, ja muhtun háve fas dušše 100 kr (s. 376). Diehttelasat dát suhttadahtii issorasat, go oaivvildedje sivaid dása nu čielggasin. Dát suhttu lei garraseamos dán jahkečuođi álggogeahčen, njuorjomárramiin 483 ja heajos šákšadorskebivdduin sihke 1901:s, 1902:s ja 1903:s. Guollebivdit eai eahpidan ge siva njuorjomárramii. Dat lei go fáleshivvodat mearas lei unnon hirbmosit. Dán oainnu maid garrasit biđgejedje 1902 doarjjačállosis, "Finnmárkku guolástusdilálašvuođat", máid "... Čáhcesullos válljejuvvon fálesráfáiduhttinlávdegoddi" almmuhii (Fiskeriforholde 1902). Fálesbivddu oaivemoaitámuššan 484 lei vuosttažettiin ahte dat gavdnjii fállá eret mearragáttis. Šákšaspearrut, máid fális gul doalvvui mearragáddái ja vuonaid sisa, bisánedje maid guhkás eret gáttis. Dát oaidnu lei dovddus 1700-logus juo. (Vrd. Leem 1767: 296 f.) Go eanas guolli lei fávllis, lei váttis bivdit guoli smávva fatnasaččaiguin. Guollebivdiid nubbi oaiveoaidnu lei ahte njuorju balai fállás eambbo go mas ge earás. Jus de ii lean fális mearas, márai njuorju dohko. Finnmárkku rittuin duldegođii suhttu, ja dagahii ng. Donjevuonastuimmiid geassemánu álggus 1903:s (s. 608 ff). Dalle billistedje guollebivdit Foyn` fálesbivdorusttega 485 oalát. Ollislaš fálesráfáiduhttin lei áidna máid áigo dohkkehit. Odeldiggi mearridii ge juovlamánu 4. b. 1903, ráfáiduhttit golmma davimus fylkkaid mearragáttiid 10 jahkái. Ráfáiduhttin gustogođii duohtavuođas 1905:s (s. 616). Statistihka mielde godde 17 745 fállá Davvi-Norgga mearas 1868-1904 jagiin (Johnsen 1959: 625). Ledje oppalaččat Lulli-Norgga beroštumit mat dábuhedje sihke ruđaid, bivdoneavvuid, fatnasiid ja gáddeguovddážiid, ja veagaid dán bivdui. Dát doaimmai hui olu ealáhussan mii lei vuođustuvvon áigodatmearriduvvon fálesbivdui Finnmárkku riddo- ja vuotnaguovlluin. Ovdamearkka dihte nogai alitfális 486 oalát davviguovlluin dán bivddu geažil. Lei hirbmat riggodatstajideapmi 487 . Fálkká atne eanas dušše oljui ja duktan. Dušše hui unna oasáža atne olbmobiebmun, earret dan máid guovddáža bargit atne, veahá máid báikkálaččat vuvde, ja dan máid moatti guovddážis riibanládje ráhkadedje 488 . Márregobi rusttet Sállanis álggahii dákkár doaimma 1883:s. Doppe válde dušše sáidefállá489 bierggu, ja earenoamážit ovdačielggi (s. 518-20). Stuora oktavuođas dát ii máksán maidege. Finnmárkku industriála fálesbivdu lei dan dihte "...okta dain vuosttaš ođđasit áigge ovdamearkkain min riikkas mas oaidnit lunddolaš riggodaga jurdilmeahttun ja eahpelunddolaš geavaheami." (Solhaug 1977: 53). Finnmárkku industriála fálesbivdu šattai gaskadoaibman 490 , mii viidát čađahuvvui garra báikkálaš vuosteháguin. Eatnasat sis geain dábálaš guollebivddus ledje beroštumit, vuosttaldedje searválaga dán ođđasa mii báhkkii sin guovlluide ja man sii oaivvildedje billistit sin birgejumi vuođu. Arne Odd Johnsen váldá mielde demográfalaš dilálašvuođa iežas dárkilis vuosteháhkoguorahallamis. Son čujuha ahte Finnmárkku garra olmmošlohkolassáneapmái 1800-logu maŋit oasis váikkuhii heajos bivdu hui hejot. Ealáhusvuođu stuorrun ii vástidan ássiid lassáneapmái. Son váldá maid mielde álbmoga čearddalaš čoahkádusa 491 čilget duhtameahttunvuođa ja vuostehágu fálesbivdui mii čuovui heajos guollebivddu. Dán ákkasta son dainna go dáččat ja kvenat čielgasit lassánedje eanemus, "nappo dat čearddat main ledje garraseamos buresbirgejumigáibádusat" (1959: 378). Fálesbivdu lea vuosttaš ovdamearkan dasa ahte earenoamáš mearariggodagaid geavahedje industriálalaččat ođđa teknologiijain 1800-logus juo. Seammá málle oaidnit Finnmárkku valljugas mearariggodagaid geavaheamis 1900-logus. 8. KAPIHTTAL Pomorgávppašeapmi Finnmárkku riggodatgeavaheami ii leat vejolaš válddahallat pomorgávppašeami namukeahttá. Ruoššaid gávppašeapmi lei áigá álggahuvvon Finnmárkkus, muhto dalle lei "joavdelasgálvu" 492 vuođđun, nu go meahceelliid náhkit, moršačalánat ja sullásaččat. 1700-logus, ruošša guollebivddu oktavuođas mii ámttas lei ovdáneame, čuovui ođđa searvegávppašeapmi. Dát gávpedoaibma čadnui ámtta guollebivdui, ja šattai ealiheapmái dárbbašlažžan Finnmárkkus ja muđui olu Davvi-Norgga guovlluin. Dán gávppašeami deaŧaleamos gálvun ledje jáfut ja guolli. Goitge lei veahá jáfogávppašeapmi leamaš ovdal dan áigge. "Ruoššajáfut" lei dovddus doaba Nuorta-Finnmárkkus 1680-jagiin juo. Seammaládje lei dan áigge maiddái eará gálvvuin ovdanamahus "ruošša-" (Niemi 1990: 12). Gávpeoktavuođat nuorttas ledje gal hui doložat, ja vuođđun lei álggos "joavdelasgálvu" máid sápmelaččat vižže johtaleamis mearas ja eatnan nalde. Dán gávpeoktavuhtii gávdnojit maid gielalaš mearkkat. Pomorgávppašeami áiggis ledje deaŧaleamos gávpegálvvuin muhtun namahusat máid sáhttá sámegillii guorrat (Broch/Jahr 1981: 63), earret eará muhtun guollenamat. Olaf Broch lea maid čállán dan birra. Su oaivila mielde sáhtii ruoššadárogiela guollenamaid vuođul dadjat ahte daid álggu ii sáhte guorrat njuolggo oktavuhtii gaskal dáččaid ja ruoššaid, muhto sámi oassái mii lei "oasseváldin ja vuosttaš muitaleaddjin." (Broch 1928: 10). Go Walkendorf áigá 1500-logus namuha ahte "... Ruoššat mákse divrasit" moršša čalániid ovddas (Walkendorf alm. 1901: 13), de lea dan oktavuođas miellagiddevaš ahte sámegielsátni - morša - lea ruoššagiela bokte darvanan máŋgga oarjeeurohpálaš gillii (Barthelmess 1987: 310). 1500-logus lei ovdamearkka dihte moršša eŋgelas namahus"(sea)morce". Eará dilálašvuohta mii maid čujuha guhkes gávpeoktavuhtii, lea go 1500-logu loahpageahčen máksojuvvui earenoamážit siseatnansápmelaččaid vearru Danmárku-Norgii ruošša ruđaiguin (Holmsen 1977: 71). Dán ruđa eai báljo sáhte ožžon eará ládje go ruoššagávppašeamis. Maiddái 1600-logus ferte leamaš njuolggogávppašeapmi gaskal ruoššaid ja álbmoga. Lindenowlávdegotti barggu maŋŋel 1685:s, han bođii gielddus dan njuolggogávppašeapmái mii Finnmárkkus lei gaskal sápmelaččaid ja ruoššaid (Brox 1952-54: 519). 1600-logu maŋit oasis ledje ruoššat jáhkkimis dábálaš oasseváldin Stuorravuona márkaniin Várjjatvuona siskkimusas (Holmsen 1984: 61/62). Dát márkkan dahkkui almmolažžan gohččumiin borgemánu 11. b. 1688. Nu šattai maid ruošša gávpeolbmáid lohpi oahppaladdat Stuorravuona márkaniid náhkkegávppašeami dihte (O. No. 2. 1862-63: 21) - ja dát lei spiehkasteapmi daid hui garra áktogávpenjuolggadusain mat gustojedje juste dalle. Leema válddahallamis sápmelaččaid meahcásteami birra sullii 1730:s, namuhuvvojit ruoššat máŋgga geardde náhkkeoastin. Vaikko náhkkevuovdin Ruŧŧii maid namuhuvvo, earenoamážit geatkkináhki vuovdin, čállá Leem eanemusat ruoššaid ja sin hattiid birra. Sii oste ee. njoammelnáhkiid main mákse 8 skillega bihtás. Sii oste maid riebannáhkiid ja mádjitnáhkiid buori haddái. Muhto bivnnuheames lei goitge čeavránáhkki. Sii mákse dan ovddas beali ja gitta guovttegeardánit eambbo go máid dánska gávpeolbmát mákse. Sápmelaččat sáhtte ruoššain oažžut gálvvu 2-3 riikkadálera ovdii čeavránáhkis, ja iežaset gávpeolbmáin ožžo čeavránáhkiin gálvvu dušše 1 riikkadálera ovdii (Leem 1767: 187, 194, 203, 242). 8.1RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU RAHPÁ VIIDDIS JÁFOGÁVPPAŠEAMI Nu go ovdalis leat oaidnán, sáhtii ruošša lassáneaddji guollebivdu 1700-logus muhtun muddui dagahit báikkálaš guollebivdiid ovdii (vrd. kap. 7.7.). Muhto das ledje goitge nu positiivvalaš lassiváikkuhusat 493 mat roahkka váikkuhedje eambbo go heajut bealit. Dat olu fatnasat mat dál bohte Finnmárkui dagahedje ahte gávpegeainnut nuorttas duođas rahppojuvvojedje, maiddái hivvodatgálvvuide 494 dego jáfuide. Dát dáhpáhuvai maŋŋel go fievrredannávccat 495 lassánedje dainna go ruošša guollebivdit geat Finnmárkui bohte, huksegohte stuorit fatnasiid maiguin guoli vižže. Dainna lágiin sáhtte maid "...váldit mielde ruošša Gálvvu, vuovdima váste Norggas." (O. No. 2, 1862-63: 21). Dát lei buot gávpenjuolggadusaid vuostá ovdal finnmárkkugávppašeami "friddjan dahkama" 1789:s. Lea unnán dutkojuvvon váikkuhii go dahje movt ruoššagávppašapmi váikkuhii báikkálaččat dábálaš gálvvuid jođiheapmái ja earenoamážit guollejohtui, dan vuosttaš áiggis go olu lei ruoššagávppašeapmi. Gávdnojit gal gáldot main vuohttá váikkuheami. Mii diehtit omd. ahte Finnmárkku goikeguollevuovdin olgoriikii 496 hirbmosit unnui 1760-jagiid rájes. 1757-1762 jagiid vuvde olgoriikii 887 000 kg goikeguoli. 1765 ja 1788 gaskal ges vuvde olgoriikii dušše 433 000 kg goikeguoli (Juel 1892: 9). Dát lea nu garra njiedjan ahte olmmoš eahpida lei go bivdojuvvon guollehivvodat duođai nu maŋos mannan. Čilgehussan sáhttá liikká bures leamaš ahte vuvde njuoska guoli ruoššaide. Jus galgá árvvoštallat Finnmárkku gávpeolbmáid váidálusaid 497 vuođul 1770-80 jagiin, ferte dalle juo leamaš oallu olu ruošša- dahje pomorgávppašeapmi. Ii oba leat ge ártet go álbmot eanemusat háliidii juste ruoššaiguin gávppašit. Dát han mákse guolis muhtomin beali eambbo go áktogávperiekte-guovddážat. Dát gávpeolbmát ges ráŋggáštedje sin geat ruoššaiguin gávppašedje biehttalettiin sidjiide vuovdimis dálvegálvvu (O. No. 2, 1862-63: 212). Muhto olbmot gal goitge oste dan máid dárbbašedje iežaset ođđa gávpebealálaččain. Earret mearaguoli vuvde báikkálaš olbmot maiddái earalágan gálvvu ruoššaide. Sálteluossa várra lei dákkár gálvu. Einar Richter Hanssen oaivvilda dán oktavuođas luosa leamaš hui guovddážis pomorgávppašeami álgooasis (Richter Hanssen 1986: 130). Vuohttit čielgasit ahte ruoššat oasálaste hui garrasit luossagávppašeapmái. 1700-logu mielde measta nogai luossavuovdin olgoriikii dan guovtti gávpebáikkis Álttá ja Deanus, gos sierra statistihka čálle. 1790 birrasiid vuvde olgoriikii Deanus dušše birrasii 20 fárpala jahkásaččat, ja dát lohku lei ovdal leamaš 2-300 (Pontopiddan 1790: 246). Ii mas ge vuohte ahte bivdu unnui. Luosa olgoriikavuovdima unnuma čilgehussan sáhttá dasto leamaš ahte vuvde earasadjái nuorttas. Ruoŧa gávpeolbmáid luossaoastin maid namuhuvvo oktan sivvan (Pontopiddan 1790: 246). 1700-jagiid loahpageahčen dađistaga šaddagođii ruoššagávppašeapmi lobálažžan. Gonagaslaš resolušuvnna bokte miessemánu 5. b. 1783 mearriduvvui ee. ahte Finnmárkui galggai šaddat "albma ja bistevaš gávppašeapmi" Arkangelskruoššaiguin. Buot gortni ja jáfuid máid Finnmárku dárbbašii, galggai oastit muhtun ráje rubeliiguin ja muhtun ráje lonuhit dakkár gálvvuin mii Ruoššas lei jođán, nu go sohkkariin, sieráhiin ja earenoamážit nuorta- ja oarjeindia gálvvuiguin. Eará deaŧalaš gálvvut máid earenoamážit namuhit, leat ruoivát 498 ja borjasat. Maiddái daid galggai doarvái oastit Finnmárkku dárbbuid gokčamii. Go davimus ámta lei ožžon gálvvu, galggai dan mii lei liiggás, sáddet Danmárkui. Go buot Finnmárkku gálvvu sáhtii dábuhit nuortan, ii šat dárbbašan Danmárkkus sáddet gortni ja jáfuid dohko (Pontopiddan 1790: 107). Oaivil lei ahte aktogávperiekte-searvi ieš galggai hálddašit dán gávppašeami nuorttas. Muhto dáin áigumušain ii šaddan mihkkege, go aktogávperiekti heaittihuvvui guhtta jagi maŋŋel, 1789:s. Finnmárkku gávppašeapmi ložžejuvvui hui olu čakčamánu 5. b. 1787 njuolggadusaid bokte, "Finmarkske Handels Frigivelse" (Finnmárkku gávppi friddjandahkan). Dalle šattai ođđa dilálašvuohta. Dalle galge dušše gávpotgávpeolbmát ja meahccebáikkiid ođđa rámbuvrrit beassat ruoššaiguin gávppašit. Gávpeaktorievtti heaittiheami oktavuođas fas lohpidedje muhtun muddui vearrobeassama sidjiide geat Finnmárkui háliidedje ásaiduvvat, muhto ii dát gal dagahan eambbo sisafárrema dohko dalle vuos. Olu deaŧalaččat lei ahte almmolaččat šattai lohpi ruoššaide ja álbmogii njuolga gávppašit. Dát dáhpáhuvai 1796:s, go olbmot ožžo lobi gávppašit njuolga ruošša pomoraiguin. Dát lei dakkár ásahusa lobálažžan dahkan mii lei ovdánan nu olu ahte ii doahttalan makkárge gildosa. Dan dihte fertejedje dohkkehit dan, muhto geahččaledje ráddjet gávppašeami vissis áigodahkii (O. No. 2, 1862-63: 22). Lohpi addui suoidnemánu 15. beaivvis borgemánu 15. beaivái ("makketida"). Deattuhuvvui maid ahte dan áigodagas ii galgan oktage šaddat rievtti ovdii 499 go gávppašii ruoššaiguin, dainna ákkain ahte lei dulbmon válljejuvvon gávpeolbmáid vuoigatvuođaid. 1700-logu loahpageahčen juo lei ruošša- dahje pomorgávppašeapmi nu mávssolaš ahte ruošša kopeka juo lei anus Finnmárkkus. Muhtun báikkiin lávejedje vel almmolaš vearu nai bearrat kopekan. Dán gávpeoktavuođa mávssolašvuođa oaidná maid das go vearu mákse gefiidgássii čakčat dávjá mákse rohkajáfuiguin (Richter Hanssen 1990: 168). Sierra "giella", mii maŋŋel gohčoduvvui ruoššadárogiellan, mii bohciidii dán gávppášeami oktavuođas 1700-logu maŋit oasis (Broch-Jahr 1981: 67), čájeha maid ahte ferte leamaš oalle olu ruoššagávppašeapmi. Ámtamánni Wedel-Jarlsberg, guhte čilgii Finnmárkku gielladilálašvuođaid 1814 birrasiid, gávnnahii ahte earret sámegiela, dárogiela ja suomagiela, hupme vel njealját giela Finnmárkkus. Dat lei seaguhuvvon dárogiella, ruoššagiella, hollánddagiella, duiskkagiella, sámegiella ja várra suomagiella. Wedel-Jarlsberg oaivvildii ahte dán giela fertii gohčodit gávpegiellan ("Handelssproget"), dan dihte go dat geavahuvvui gulahallat ruoššagávppašeamis (Wedel-Jarlsberg 1887: 152). 8.2FINNMÁRKU - SISAFÁRRENGUOVLU POMORGÁVPPAŠEAMI DIHTE Njuolggogávppašanlohpi máid adde ruoššaid ja álbmoga gávppašeapmái 1796:s, rihkui garrasit daid sierraovdamuniid 500 mat gávpevuogádagas 501 ledje. Dát dáhpáhuvai 50 jagi ovdal go muđui riikkas. Lulit olbmot maid fuomášišgohte dákkár njuolggogávppašeami ekonomalaš gánnáheami vejolašvuođaid. Šattai miella geavahit guovllu riggodagaid, ja geasseguollebivdu lei dán dáfus vuohkkaseamos (Solhaug I 1975: 246). Ruošša lonohallangávppašeapmi váikkuhii eahpitkeahttá garrasit dása go Finnmárku fas šattai 1800-logus guovlun gosa dáččat ja oalle olu Suoma kvenat háliidedje fárret. Resolušuvnna bokte skábmamánu 15. beaivvi 1809 nogai ruoššagávppašeami áigodatmearri, ja gávperiekti viiddui maiddái Sáččá (Senja) ja Romssa guollebivdiide. Dát čađahuvvui hehttet eŋgelas riddodahppama 502 váikkuhusaid soađi áigge, ja viiddideapmi dáiddii galgan bistit dušše nu guhká go soahti bisttii (O. No 2, 1862-63: 22). Oallugat fárrejedje Finnmárkui Nordlánddas ja Romssas dan dihte go Finnmárku dábuhii jáfuid Ruoššas 1807-13 soahtejagiid ruoššagávppašeami bokte (Solhaug 1975 I: 257). Fápmudus mii attii lobi ruoššaiguin njuolga gávppašit olles áigodaga, várra gessojuvvui ruovttoluotta go riddodahppan nogai. Čakčamánu 13. beaivvi 1830 Finnmárkku gávppašeami lága 39. § bokte ("Lov om Handelen i Finmarken"), gal guhkui ruoššaid gávppašanriekti guvttiin vahkuin, nu ahte dalle besse gávppašit suoidnemánu 1. beaivvis borgemánu 15. beaivái, muhto mearriduvvui ahte álbmot galggai dušše njuoskaguliin lonuhit gálvvu (O. No. 2, 1862-63). Gávppašanláhkii lei maid čállojuvvon ahte buohkain geat Finnmárkui bohte guollebivdui 15.7.-15.8. (makketidsfiske), galggai leahket vuoigatvuohta njuolga lonohallat gálvvu ruoššaiguin (Brox 1952-54: 526). Lága bokte borgemánu 9. b. 1839 oaččui maid Romssa, Sáččá ja Viesterállasa álbmot, lobi njuolga ruoššaiguin lonohallat gálvvu divrudeaddji ja maŋidahtti gaskaolbmáid haga. Dát gávpedoaibma gal galggai leahket dušše mearriduvvon hámmaniin (Brox 1952-54: 527). Jáfogávppašeapmi lei hui guovddážis, nu go juo lea muitaluvvon. 1820-jagiin ferte juo eanas jáffu mii Finnmárkkus adnui, boahtán Ruoššas. Dalle ledje várra 2-300 guorpmi 503 , earenoamážit rohkajáfut, mat vuvdojedje lonohusgávppis (Paine 1958 b: 77). 1826 Finnmárkkulávdegoddi lasihii vel dan oktavuođas ahte livčče dárbbašan eambbo milluid 504 maiguin gortni mille, go de oččoše olbmot buori jáfu "...eai ge dan heittot jáfu máid ruoššat vuvdet" (Budstikken 1830: 252). Lávdegoddi oaivvildii ahte jus ámttas livčče doarvái millot, fertešivčče ruoššat buktit obba rohkagortniid ja eará gortniid gárvves millejuvvon jáfuid sadjái. Dát sávaldat ii ollašuvvan goassege, ja 1835 birrasiid bođii Ruoššas árvvu mielde 75 % dan gordne- ja jáfogálvvus máid Finnmárku osttii (Drivenes 1975: 102). 1840-jagiin deattuhii Finnmárkku ámtamánni ruoššagávppašeami gálvodábuhandili ávkki ja mávssolašvuođa. Ruoššat bukte dušše dárbbašlaš gálvvu ja máksun válde guoli, máid eai dáidán sáhttit earái geavahit dan áigge go dien gávppašeapmái. Jus gilde olbmuid gávppašeames ruoššaiguin, de ii goitge livčče giligávpeolbmáid vuoitu buoridan dan massu ja vahága máid "dábálaš olmmoš" livččii šaddan gillát (Brox 1952-54: 528). Riikkamediain maid lei dán gávppašeami birra hupmu duollet dálle. "Den Constitutionelle" čálii omd. 1838:s ahte maŋŋemus goalmmádasoasi "15.7.-15.8. áigodagas (makketiden) galgá Guollebivdu ja Ruoššaid boahtin leamaš earenoamáš buorre Deanu Vuotnaássiide" (Den Constitutionelle, nr. 26-1839). Ruoššaid ja álbmoga lonohallandilli lei 1840 birrasiid dakkár ahte maiddái eará gávppašeamis olbmuid gaskkas, merre hatti dávjá rohkajáfohivvodahkan (Solhaug I 1975: 255). Ruoššat mat bohte Finnmárkui ja Davvi-Norgii gávppašit, eai lean ovttaláganat. Eanas pomorat geat bohte Vilgesmeara guovllus, ledje 1860 birrasiid fanaseaiggádat ja smávvagávpeolbmát mat áigo njuolga guollebivdiiguin gávppašit. Muhtun ráje pomorain gávppašedje njuolga gávpeolbmáiguin dahje gávpotolbmuiguin. Dan 4-500 fatnasis mat jahkásaččat bohte Finnmárkui, ledje sullii 30 rikkis hevsmánni geat eai obanassiige searvan sálteguollebuvttadeapmái, ja geat eai oba beroštan ge "gávpebivdoáiggi vuoigatvuođain 505 ". Sin gávppašanbealálaččat ledje ovddemustá gávpotolbmot (O. No. 2, 1862-63). 1860-álggogeahčen lei gálvolonuheapmi oppalaččat unnume. Dalle ledje ruđat šaddan dábálaš máksun, ja "Lonuhangávpi" (Tuskhandel) dainna lágiin ahte hattiid rehkenaste gálvun, ii šat báljo gávdnon "earret go Ruoššagávppašeamis." (O. No. 2, 1862-63: 6). Doppe gal lei lonuheapmi gitta dassážii go pomorgávppašeapmi oalát nogai vuosttaš máilmmisoađi áigge. Dáidá eanemus sápmelaččaide guoskan dát, go sii árvvusge eai lean nu čadnon náššuvnnalaš márkanekonomiijii go dáččat. Ámtta 1866-70 viđajagidieđuin muitaluvvo ahte geasse- ja čakčaguollebivdui eanas serve ámtta olbmot, "...geat doppe vižžet iežaset deaŧaleamos Gordnegálvvu Dálvái." Ámtta olbmuide lei geasseguollebivdu ruoššagávppi oktavuođas "... jur Gordnebealdun mas álkimusat ja sihkkarepmosit dábuhedje Dálvvi Gortni." Go Ruošša gávpeolbmát eai sihtan dušše mearriduvvon guollešlája, lei gálvolonuheapmi vel buoret. Jáfuid ja hávvárrievnnaid ovddas válde ja sáltejedje sii "... buot máid Guollin sáhttá gohčodit máid Mearas gesse...". (FAB 1866-70: 21, 22). 1800-logu maŋit oasis oste ain hui olu jáfuid. Lea rehkenastojuvvon ahte 1874-1878 jagiin bođii Finnmárkui ja Romsii 97% rohkajáfus Ruoššas (Solhaug I 1975: 255). Jahkečuođi molsuma birrasiid rahpasišgohte eará jáfogálvvu olgoriikkasoastingeainnut 506 , muhto goitge bohte ain jagi 1900:s measta 28 000 jáfoseahka main lei 144 kg seahkas. Dát lea sullii seammá go 80 000 50-kilosaš seahka, dahje 40 kg juohke Romssa ja Finnmárkku ássi nammii (Brox 1952 -54: 528). Norggas lei Várggát stuorimus pomorgávpot. 1887:s ledje 50 duollobáikkis 507 dušše guokte duollobáikki gokko bukte eambbo rohkajáfuid, namalassii Drammen ja Kristiania. Ii Troanddima davvelis ge sisafievrreduvvon eambbo dimbbar ja fiellu 508 go Várggáhis (Rønning Balsvik 1992: 105). Jáfu lonuheapmi guliin lei deaŧaleamos oassin 1800-logu pomorgávppašeames, muhto náhkkevuovdin máid lei mávssolaš. 1820-jagiin dieđihuvvoje measta jáhkemeahttun náhkkegálvohattit. Dalle mákse ruoššat 4 jáfovoaga (våg) dábálaš riebannáhkis, 20-30 jáfovoaga ristariebana 509 náhkis, ja 40-60 voaga čáhppesriebana 510 náhkis. Čeavránáhkis mákse 8-10 jáfovoaga (Blom 1832: 169-70). Dát ledje Romssa ja Nordlándda hattit, muhto eai dáidán vuollelis Finnmárkkus. Sii geat eanemus diinejedje dáinna, ledje sápmelaččat, dainna go sii ledje buoremus meahcásteaddjit. Ii várra lean dušše Finnmárkkus nu, muhto maiddái eará báikkiin Davvi-Norggas. G. Blom, guhte lei earenoamáš gelbbolaš válddahallii, čálii iežas Davvi-Norgga mátkki maŋŋel 1827:s ahte "Meahcásteapmi ii leat earáin go Sápmelaččain sierra Ealáhusgeaidnun". (Blom 1832: 166). Vuvde oba olu náhkiid. 1840:s omd. dieđihuvvui Ruššii vuvdojuvvon 11 600 riebannáhki, 5 600 čeeavránáhki ja 9 500 bohccoduolji (Solhaug 1976 II: 246). Dáin loguin oaidnit ahte náhkkevuovdin ferte leamaš hui mávssolaš sápmelaččaide, geat Davvi-Norggas eanemusat muohkadedje meahceelliid náhkiid ja bohccoduljiid, sihke 17- ja 1800-logus. 8.3SÁPMELAČČAT JA POMORGÁVPI Historjjálaš čállosiin muitaluvvo ahte pomorgávppašeapmi dáidá leamaš mávssolaččamus Finnmárkui 1800-logu vuosttaš oasis (Sejersted 1978: 160), dahje ahte pomorgávppi mávssolašvuohta veahá unnui 1860-jagiin juo (Niemi 1979: 190). Ledje gal oinnolaš deaŧalaš siskkaldas erohusat Finnmárkku iešguđet joavkkuin. Mearrsasápmelaččaide, ja muhtun muddui maiddái siseatnansápmelaččaide, dáidá pomorgávppašeapmi leamaš seammá deaŧalaš 1910:s go 1850:s. Olles dan áigodaga go pomorgávppašeapmi bisttii, lea dat árvvusge leamaš buot deaŧalaččamus oassin mearrasápmelaččaid ekonomiijas (Paine 1958a: 176). Dán heiveheami eanemus guovddážis lei dat go ruoššat oastigohte guoli geasi miehtá. Nu šattai vejolažžan bivdit stuora sáidehivvodagaid álkis ja hálbbes neavvuiguin. Eai dieđusge vuovdán dušše sáiddi, muhto dát guollešládja lei eanemusat eanas Finnmárkku riddo- ja vuotnaguovlluin geasset ja dan dihte lei sáidi deaŧalaččamus guolli. Mearrasápmelaččat bivde gal eará áiggiid maid, muhto eanemusat ledje sii iežaset guolástusteknologiija heivehan geasseguollebivdui ruoššagávppašeami ulbmiliin. Dát oainnat heivii hui bures sin čielga lotnolasealáhusvuohkái. Mearrasápmelaččaid dilli Lágesvuonservvodagas ja sin heiveheapmi ruošša guolleostiide geat fatnasiiguin bohte, lea hui bures čilgejuvvon. Jahkečuođimolsuma birrasiid ledje Lágesvuonsápmelaččain ja eanas eará mearrasápmelaččain "...guokte stuora dáhpáhusa jahkásaččat: Guollebivdu dain stuora guollebivdobáikkiin olggumus rittuin giđđat, ja guollebivdu ruoššaide geasset" (Falkenberg 1941: 51). Giđđaguollebivdu lei veahá eahpesihkkaris doaibma, muhto geasseguollebivdu gal lei olu sihkkareabbo. Dalle sáhtte guliid "...bálkut lagamus ruoššafatnasii olu buoret mávssu ovddas go dan ruhtii mainna dáččaoastit vurde guollebivdohápmaniin" (Falkenberg 1941: 51). Gálvolonohallan lei ain guovddážis mearrasápmelaččaid ja ruoššaid gávppašeamis: "Ruoššaáigodat geasseguollebivdduin lei daid buressivdniduvvon stuora jáfoseahkaid áigi. Jáfoseahkat ledje hálbbit, jáffu lei dábálaččat buorre, ja ožžo nu olu jáfu máksun dássedis ja viššalis bivddu ovddas, ahte lei oadjebasvuohtan heajutbirgejeaddji vuotnaássiide gitta nuppe geassái". Olbmot geat ledje hárjánan geahčadit dili, lohke mearrasápmelaččaid ekonomalaš dili buorren dakka maŋŋel jahkečuođi molsuma, ja oaivvildedje ruoššagávppašeami "...buoridan eallinlági, ja muhtun muddui riggudan mearrasápmelaččaid..." (Ole Solberg, Falkenberg 1941: 51). Dán gávnnahii Solberg finadettiin Siskkit-Lágesvuonas jagi 1905 birrasiid. Dalle lávejedje sáhttit 20 ruoššafatnasa orrut Lágesvuonas juohke geasi. Ruoššagávppašemiin dábuhedje "buot dálvviniestti". Buohkat geain lei smávvafanas, ledje ekonomalaččat sihkkarastojuvvon. Go maŋimus ruoššat vulge čakčat, lei vuonas eanas gálvu máid dárbbašedje. "Ledje nu valjit jáfut ahte vel oamit nai ožžo oasi." Muhtun dalá gáldut muitalit ahte ruoššajáfuid atne hui olu šibitfuođarin maid (FAB 1896-1900: 20), ja nu maid olu váikkuhedje mearrasápmelaččaid eanandoalu buktagii (Paine 1958 a : 177). Buoremus sámi gáldu 1900-logus lea sámegieláviisa "Sagai Muittalægje", mii almmuhuvvui 1904-1911 jagiid. Dás muitalit sihke doaimmahus ja lohkkiidreivvet čielgasit pomorgávppašeami mávssolašvuođa birra, earenoamážit mearrasápmelaččaid guovdu. Dán sámi servvodatárvvoštalli muitalemiid mielde attii geasseguollebivdu jáfu dállodoaluide. Dán birra leat maid njálmmálaččat muitalan olbmot gitta dássážii. Olbmot beroštedje hui olu guollebivddus ja jáfohattiin. Suoidnemánu 1904 loahpageahčen muitaluvvo leamaš hui buorre sáidebivdu Hammerfeastta lahkosiin. 2 - 2,5 sáidevoagain lonuhedje 1 jáfovoaga. Seammá dilli lei Fálesnuoris maid, gos ledje 2 - 3 ruoššafatnasa. Ruhtamáksu lei 1,20 kr. sáidevoagas (SM. 1.8.1904). Čakčamánu loahpageahčen dan jagi ledje 14 ruoššafatnasa ain Hammerfeasttas. Lonohallandilli lei buorránan olu. Dalle ledje vel lunttažat nai duorgguin nagodan bivdit guoli 2-3 jáfoseahka ovdii. Rávisolbmot ledje 8 seahka ovdii bivdán (SM, 1.10.1904). 1904 medisiinnálaš dieđuin Čuđegietti (Porsáŋggu) doavttersuohkanis, oaidnit maid njuolggo čanastagaid dasa go ruoššain dábuhedje jáfuid olbmuid ja šibihiid birgejupmái. Doppe oainnat boahtá ovdan ahte dan dihte go geasseguollebivdu lei áibbas heittot leamaš, ii lean olbmuin mihkkege "...mainna lonuhedje Ruoššajáfuid, ja Váikkuhussan lei Nealgi sihke Olbmuide ja Šibihiidda. Olu Šibihat nelgo jámas Hiŋgáliidda. Olbmot maid ledje jápmán Nealgái." (Dát lea váldon Čuđegietti medisiinnálaš dieđuin Anders Forsdahl bokte. Originála lea NRA:s). Ii Deanuvuonas ge lean 1904:s buorre geasseguollebivdu. Dušše sii geat ledje goddán báldá geasset, nagodedje oastit doarvái dálvejáfuid. Bálddeshaddi han lei hui badjin. 1905:s gal lei eatnasiin Fálesnuoris fas dálvejáffu (SM, 15.9.1905). Daid maŋit jagiid gal fas bihko go lei nu heajos geasseguollebivdu ahte olbmot eai dábuhan dálvejáfu. Dát dáhpáhuvai ee. Fálesnuoris 1908:s (SM, 15.12.1908). Máŋgii bihko go ruoššat dolle jáfohatti nu badjin (SM, 1.7. ja 15.7.1909). Dilálašvuođat nappo rievddadedje jagis jahkái, vuonas vutnii. Ovdalaš 1906 Stuoradiggeválgga almmuhii 511 Isak Saba, guhte manai válljejupmái seaguhuvvon sámepolitihkalaš ja sosiáldemokrahtalaš prográmmain, gáibádusa ahte guollebivdit ain galge beassat doalahit njuolggogávppašanvuoigatvuođa ruoššaiguin. Saba ii čilgen gáibádusa dárkileappot, dušše dajai oanehaččat ahte ii lean dárbbašlaš dan dahket. Buohkat oainnat dihte man deaŧalaš dát gávppašeapmi lei (SM, 1.3.1906). Eará oktavuođas deattuhii son fanasguolleostiid earenoamáš ávkkálašvuođa. Sii bukte dárbbašlaš gálvvu buot guollebivdobáikkiide, ja mákse buori hatti buot guliin máid guollebivdit nagodedje bivdit. Dainna lágiin eai ožžon stuoragávpeolbmát nu olu fámu olbmuid badjel (SM, 1.10.1907). Pomorgávppašeapmi lei eanas Finnmárkku álbmogii áigodahkan goas sidjiide lei vejolaš "mearas jáfuid bivdit" - nu movt Anders Andersen Juovlavuonas čálii 1909:s (SM, 1.3.1910). Mearrasápmelaččaid ja muđui álbmoga ekonomalaš sorjjasmeahttunvuođa dili áigodat nogai go maŋimus ruoššafatnasat vulge Finnmárkkus 1914-17 jagiid. Lágesvuonas dat dáhpáhuvai borgemánu 5. b. 1914: "Dát dáhton álggaha ođđa áiggi mearrasápmelaččaide, seammás go lea dan áigodaga álgun go sin ovddeš buoremus áigodatguolástus mássii ovddeš mávssolašvuođa ekonomalaš eallimis. Geasseguolli ii lean šat gávpegálvu." (Falkenberg 1941: 146 f.) Arthur Brox lea nubbi girječálli gii lea juste pomorgávppašeami nohkama gohčodan mearrasápmelaččaid árbevirolaš heiveheami stuorimus billisteaddjin. Son čállá ahte sii eai birgen dán gávppašeami haga dainna go sii eai nagodan čuovvut guolástusaid ođasteami. Sidjiide lei "...gávpeoktavuođa boatkaneapmi 1916:s heahtedillin". (Brox 1952-54: 529). Lei nu ahte hui deaŧalaš oassi mearrasápmelaččaid ekonomalaš vuođus fáhkkestaga billohuvai go pomorgávppašeapmi nogai. Fatnasiid ja bivdoávdnasiid teknologalaš dássi lei heivehuvvon ruovttuguollebivdui, eai ge lean dohkalaččat dálveguollebivdui rittuin, skeittáid ja stuorit mohtorfátnasiid guoskku. Earát bivdigohte ođđa ja aktiivvalaš bivdoneavvuiguin sin árbevirolaš guollebáikkiin, ja ráfáiduhttingáibádusat máid sii oalle gárrasit ovddidedje, váldojedje hui unnán vuhtii. Dát vearáskahtii dili. Johs. Falkenberg čállá ruoššagávppašeami nohkama oktavuođas ahte ii oktage guorahallan sápmelaččaid birgejumi. "Eai obanassiige ipmirdan dan lihkohisvuođa máid ruoššagávppašeami nohkan dagahii sidjiide." Heahtedoaimmat 512 ledje Davvi-Norgga dáčča guollebivdiide ávkin, muhto mearrasápmelaččaid eai dáidán olus veahkehan (Falkenberg 1941: 70). Edvard Bull maid čállá seammasullásaččat. Guolástusaid váilevaš ođasteapmi, heajos dárogielmáhttu mainna ii birgen vealggásváldinvuogádagain 513 , ja pomorgávppašeami nohkan, "máid mearrasápmelaččat ledje bures geavahan", dagahedje issoras váttis dili. Su oaivila mielde "ii lean mearrasápmelaččain, go buohtastahttá earáiguin dáčča servvodagas, goasse leamaš vearrát dilli go soahtegaskaáiggis." (Bull 1979: 179). Einar Niemi maiddái jáhkká ahte pomorgávppašeapmi dáiddii váikkuhan eanemus mearrasámi giliservvodagaide main gálvolonuheapmi áin lei dállodoalloekonomiijas okta deaŧaleamos osiin. Pomorgávppašeapmi lei seailluhan 514 dán ekonomiija, ja dan rievddadanmuni 515 mii čuovui ruovttudoalloekonomiija. Dan dihte lei váttis dilli go šattai garrasit ruhta- ja márkanekonomiija (Niemi 1992: 19). Finnmárkku sápmelaččat ledje jahkečuđiid ekonomalaččat leamaš measta sorjjasmeahttumat dánskka, dáčča ja oarjeeurohpálaš gávpevuogádagaide, ja dát dilli nogai pomor- dahje ruoššagávppašeami boatkanemiin. Sii šadde fáhkkestaga ekonomalaččat sorjavaččat siseatnan gávppálaččaide, measta heivehanáigodaga 516 haga, ja sidjiide šadde dakkaviđe heajut guollejođihaneavttut. 9. KAPIHTTAL Čoahkkáigeassu Dálá Finnmárkkus leat muhtun guovlluin ássan olbmot guhkit go 10 000 jagi. Dát čielggadeapmi álgá Kristusa riegádeami birrasiid, dan áiggi go vuosttaš čearddalaš joavkku dán guovllus leat dovdán 517 , namalassii sápmelaččaid. Dán vuođul muitaluvvo Finnmárkku ássandilálašvuođaid ja riggodatgeavaheami birra, guovllus mii boaresdárogillii gohčoduvvo Finnmorkr - sápmelaččaid guovlu dahje eanan. Veahá viidát muitaleaddji čálálaš gáldut eai gávdno ovdal go 15-1600-logu rájes. Dan dihte guoskkaha dát čielggadeapmi eanemustá áigodaga gaskal sullii 1600-logu ja 1900-logu álggogeaži. Oba sihkkarit ásse dušše sápmelaččat Finnmárkkus 12-1300-logu rádjái. Sii elle johtalemiin. Dárogiela-islándda giela áiggi olbmuin ja nuorta álbmogiin gal lei oktavuohta sápmelaččaiguin, gávppašeami bokte ja vearrogáibidan- ja rievidanmátkkiid bokte. Vikiŋgaáiggis gal gávdnojit mearkkat main vuohttá veahá dáčča ásaidumi muhtun báikkiin Oarje-Finnmárkku rittuin. Eambbo bistevaš dáčča ásaidupmi Finnmárkkus várra álggii 12-1300-logus, go hanseáhtaid gávpevuogádat dagai vejolažžan lonuhit gortni guliin. Gordnerádji dasto ii hehtten ásaidumi davás, ja Finnmárkku rittuide vuođđuduvvojedje olu guollebivdohápmanat gos olbmot elle gávpeguolástemiin. Novgoroda beales eai liikon dáčča sisabáhkkemii, dan dihte go sii atne dán iežaset vearro- ja vuollásašguovlun. Vaikko 1320-jagiin dahkkui ráfišiehtadus, de goitge hearjidedje dáččat ja Novgoroda karelat ja ruoššat guđetguimmiideaset guovdu bárrahis ain 1400-logus. Dáčča, dahje eahpe-sámi álbmot, stuorui 1500-logu maŋit oasi rádjái. Guollemárkana konjunktuvrrat gal hedjonišgohte dan jahkečuođi vuosttaš oasis juo, ja dat dagahii ahte dán álbmoga lohku unnui sakka sihke 16- ja 1700-jagiin. Sápmelaččaid lohku gal lassánii gáfadit seammá áigodagas. Sihke dalá gáldut ja dutkanbohtosat čájehit ahte dán ovdáneami vuođđun lei ahte sápmelaččat eambbo geavahedje buot riggodagaid. 1600-logu álggus maid vásihedje ahte dáččat váldigohte eatnamiid sápmelaččaid aktoráđđenguovlluin 518 vuonain. Dát leavvan dáiddii vuosttažettiin dan dihte go sii heajos guollemárkankonjunktuvrraid geažil dárbbahedje eambbo birgejumi vuođu. Muhto sápmelaččaid ja dáččaid oalle čielga ássanavádatrájit gal biste ain guhkes áiggiid. Ártan dása sáhtii leamaš ahte dáččat balle sápmelaččain noaiddástallanmáhtu, nu go ee. gonagas Kristian IV maid dovddahii. Dáččaálbmotlogu unnun heajos guollemárkankonjunktuvrraid geažil sáhttá sápmelaččaide njuolgut ávkin leamaš. Sidjiide šattai buoret vejolašvuohta meahcástit, šibihiiguin johtalit áigodagaid mielde, ja dieđusge maid šattái boazodollui ráfit. Earenoamážit dáidá dát ealáhus ožžon liige buoret ovdánanvejolašvuođaid geasseorohagain, earenoamážit 1700-logus. 1600-logu maŋit oasis váivahuvvagohte Københámmanis dáččalogu garra unnuma dihte. Dan dihte álggahišgohte vásedin doaimmaid buoridit dili. Doaimmat ledje ruhtaveahkit 519 ja bággodoaimmat. Ledje omd. vearrobeassamat dáččaide, vearroárpmut, militearbálvalusas beassan ja bahádahkkiid doalvun Finnmárkui. 1700-logu ovddit oasis bođii goalmmát čearda Finnmárkku riggodatgilvui, namalassii kvenaálbmot. Sii ledje suomagielat sisafárrejeaddjit dalá Davvi- ja Nuorta-Ruoŧas, mas Suopma dalle lei oassin. Oallugat vuosttaš kvenain seahkánedje sámi servvodahkii ja sámi álbmogii. Dánska-norgga eiseválddit atne kvena sisafárrema 1700-logus hui buorren. Sin almmolaš politihkka lei ahte sin galggai bures vuostá váldit, ja sin galggai sihke ávnnaslaš ja ekonomalaš doarjumiin veahkehit ásaiduvvat. Finnmárku dahje Finnmárkku oasit leat leamaš stáhtapolitihkalaš riidoguovlun gitta 1826 rádjái. Ovdal sullii jagi 1600 berre sihke Ruošša, Danmárku-Norga ja Ruoŧŧa vearu dán guovllu sápmelaččain. Ruoŧŧa geahččalii muhtun muddui dáččain maid bearrat vearu 1600-jagiid birrasiid. Ruošša gal heittii bearramis vearu ovdal Knæredráfi jagi 1613:s, go Danmárku-Norga akto oaččui duopmoválddi riddo- ja vuotnaguovlluin. Sámi siseanan gal ain lei ng. ruoŧa duopmoválddi vuolde, muhto sihke Ruoŧŧa ja Danmárku-Norga gáibideigga vearu jagi 1751 rádjái. Dalle biddjui dálá rádji Suoma guvlui, dan guovtti gáibideaddjiriikka 520 Danmárku-Norgga ja Ruoŧa šiehtademiin. Dán rádješiehtadussii bođii lassičálus sirddolaš sápmelaččaid birra (lappekodisilla), mii sihkkarasttii goit boazosápmelaččaid vuoigatvuođaid dan nuppi riikkas. Lappekodisilla gal maid lea geavahuvvon áššiin mat gullet sápmelaččaide olggobealde boazodoalu. Finnmárkku dálá rájit eai mearriduvvon ovdal 1826:s, go dálá Mátta-Várjjat gullagođii Norgii Ruošša rádjesoahpamuša bokte. Álkivuođa dihte leat válddahallan iešguđet ealáhusaid, boazodoalu, eanandoalu ja guolásteami, sierra sullii 16-1700-rájes ja dán jahkečuođi álggogeahčái. Meahcásteapmi, mii lei earenoamážit sápmelaččaide deaŧalaš, lea namuhuvvon eará ealáhusaid oktavuođas, lotnolasat daiguin. Muhto fertet garrasit deattuhit ahte eanas riggodagaid mat ledje oažžumis, geavahedje lotnolasat Finnmárkkus eanas dan áigodagas máid dás guoskkahit. Ja dan dahke earenoamážit sápmelaččat. Čearddaid erohusaid sivvan dán oktavuođas, dáidá leamaš go earenoamážit dáččat ja dánskalaččat bohte dakkár birrasis mii lei áibbas earalágan go Finnmárku. Sis ii lean dat duogáš ja teknologiija mii dárbbašuvvui buoremusat 521 geavahit riggodagaid. Dat kvenat mat ovddemus bohte 1700-logus, gal orro álkibut seahkaneame báikkálaččat heivehuvvon riggodatgeavaheapmái go sii ásaiduvve eanas sámi guovlluide. Muhtun muddui sii šadde gilvalit sápmelaččaiguin geat doppe juo ásse, ja geat juo geavahedje riggodagaid maid maŋis kvenat ledje. Dáid iešguđet ealáhussurggiin 522 leat ain olu beroštahtti gažaldagat máid eambbo galggašii dutkat. Okta dáin lea man guhkás maŋás boazodoalu álggu sáhttá guorrat. Finnmárkulaččain soitet leamaš lojes bohccot geađgeáiggis juo. Muhtun dutkit oaivvildit maid sáhttit muhtun lágan boazodoalu čatnat vuosttaš sihkkaris sámi bázahusaide birrasiid Kristusa riegádeami áiggi rájes. 800-logu loahpa rájes leat čielga dieđut boazodoalu birra dálá Romssas ja Finnmárkkus, mii lei sápmelaččaid ja håløygalaš aristokratiijas oktasaš doallu. Olu ođđasit čálalaš gálduid mielde diehtit čielgasit ahte Finnmárkku sápmelaččain lei boazodoallu 1600-logu álggogeahčen. Lea váttis diehtit man viiddis boazodoallu dalle lei. Muhto 1600-logu mielde várra rievddai boazodoallu dan guvlui ahte šadde sierra doalut ja stuorit ealut, ja dát ovdánii ain maŋit jahkečuođis. Johttiboazodoallu sáhttá ovdánan sullii seammá mađe riddosámisiiddain go siseatnansiiddain. Nappo dápmagohte muhtun siidaolbmot eambbo bohccuid ja čuvvodišgohte ealuid johtalemiin gaskal siseatnama ja rittuid, dahje nuppeguvlui. Dan dihte sáhttet ovtta guovllus oanehit dahje guhkit áiggi leamaš guokte sierra boazodoallojoavkku mat johte buohtalaga, ja áiggii mielde šadde oktan. Gitta 1800-logu gaskkamuddui oaidnit ovdamearkkaid go boazodoallobearrašat almmolaččat gulle riddosuohkaniidda. Almmolaš gohččumat ja mearrádusat Norgga ja Suoma rádjedahppama maŋŋel 1852:s leat njuolggo sivvan dasa go boazodoallit šadde čálihit iežaset siseatnansuohkaniidda, gosa eatnasat dán áigge gullet. Sihke 16-, 17- ja muhtun muddui maid 1800-logus ledje boazodoalus buorit ovdánanvejolašvuođat go olmmošlohku lei nu vuollin, sihke geasse- ja dálveorohagain. Dát gal vejii rievdan go earenoamážit Finnmárkku rittuin lassánišgođii olmmošlohku go oallugat fárregohte dohko veahá ovdalaš 1800-logu gaskkamutto. Nu šattai maid eambbo gilvu geasseorohagain. Norgga ja Suoma rádjedahppan 1852:s lei goitge ovddit jahkečuođi vearrámus dahku boazodoalu guovdu. Finnmárkku sápmelaččat masse fáhkkestaga buot dálveorohagaid Suoma bealde. Dát rievdadii boazodoallohámádaga 523 hirbmosit. Oallugat fertejedje heaitit ja fárret mearragáddái, ja muhtumat fas, earenoamážit Guovdageainsuohkana olbmot, lonuhedje stáhtagullevašvuođa ja šadde Ruoŧa vuollásažžan. Dainna lágiin sáhtte fas geavahit boares dálveorohagaid. Dát dilli bisttii 1889 rádjái go Ruoŧa ja Suoma rádji maid dahppui. Dan oktavuođas lei mihtilmas fárren fas Guovdageidnui. 1852 rádjedahppan maid dagahii olu rievdademiid ja soahpameahttunvuođaid Finnmárkku iešguđet boazodoalloguovlluide 524 . Daid soahpameahttunvuođaid dihte mat bohciidedje rádjedahppama geažil, bohte vuosttaš boazodoallomearrádusat Finnmárkui gonagaslaš resolušuvnnaid ja Stuoradikki addin lágaid bokte. Go buohtastahttá boazodoalu eará ealáhusaiguin, oaidnit ahte ovddit jahkečuođi maŋit oasis bođii dás sullii bealli ámtta biergobuvttadeamis. Vuosttaš máilmmisoađi birrasiid lei heiveheapmi ođđa dilálašvuođaide rádjedahppama maŋŋel bures doaibmame. Boazodoallobearráigeahčči 525 gohčodii boazodoalu oktan Davvi-Norgga deaŧaleamos ealáhusgeaidnun. Finnmárkku eanandoalu leat dávjá atnán unnán mávssolažžan. Muhto gálduin oaidnit goitge ahte eanandoallu lea leamaš deaŧalaš oassin ealáhusheiveheamis doloža rájes. Eanadoaluin oaivvilduvvo ovddemustá šibitdoallu. Gortni ja ruonas šattuid gal leat oba unnán gilván, muhto buđetgilvin šattai oalle deaŧalažžan muhtun guovlluin 1800-logus. Maiddái dán oktavuođas lea Álttáguovlu mihtilmassan, nu go olu eará eanandoallodoaimmain. Vuosttaš čálalaš gáldut Finnmárkku šibitdoalu birra leat 1500-logu rájes. Muhto arkeologalaš gávdnosiin sihke Nuorta- ja Oarje-Finnmárkkus, vuohttit šibitdoalu muhtun sámi guovlluin goit 1300-logu rájes. Guollemárkana hedjoneaddji konjunktuvrrat dagahedje ahte 1600-lohku šattai dáčča šibitdoalu viidánanáigodahkan, ja dáččat fárrejedje muhtun muddui sápmelaččaid geavahanguovlluide 526 vuotnagáttiide, ja njuolgut gilvališgohte sápmelaččaiguin. Lea jáhkehahtti ahte maiddái sápmelaččaid šibitdoallu viidánii 1600-logus. Ođđasit dutkamat čájehit ee. ahte sápmelaččat barge eambbo šibihiiguin go dáččat 1600-logus. 1700-logu vuosttaš moaddelohjagi bohte maid oalle olu ruoŧelaččat Áltái. Sii barge eanan- ja vuovdedoaluin 527 lotnolasat vuovdedoaimmain 528 ja mearraguolástemiin. Muhtun áiggi maŋŋel bohte ođđa kvena eanandoallit, mat ásaiduvve siseatnama sámiguovlluide, ee. Deanuleahkái ja Porsáŋgui. 1775 eananjuohkinresolušuvdna dagai vuosttaš geardde vejolažžan eaiggáduššat eatnama Finnmárkkus. Mihttomearrin lei ee. oažžut dakkár eanandoalu mii ámmatolbmuid mielas lei gánnáhahtti ja deaŧalaš. Mearrasápmelaččaid árbevirolaš doaibmavuohki mas ledje áigodatjohtolagat, gal ain bisttii guhká ja viidát Finnmárkkus. Eanandoalloresolušuvdna nappo dušše hui unnán álggos váikkuhii beaivválaš doibmii Álttáguovllus ja muhtun eará Oarje-Finnmárkku guovlluin. 1800-logu maŋit oasis heivehuvvojedje eiseválddiid eanandoallorahčamušat muhtun muddui dáruiduhttinpolitihkkii. Goappešiid beales atne ávkkálažžan oažžut dáččaid ásaiduvvat eanandoallin, ja čađahišgohte muhtun koloniserendoaimmaid dán oktavuođas. Olu suohkaniin gilde eananvuovdima, vuovddi várjaleami ja giellaseaguhemiid hehttema namas. Vearrámus oassi dán politihkas ledje goitge eananláhka ja eananvuovdinnjuolggadusat 1902:s, mat gilde vuovdimis eatnama earáide go dárogielagiidda. Leat unnán dieđut mat muitalit movt gildosa čađahedje, muhto gávdnojit čielga mearkkat main vuohttá mainna lágiin mearrádusat čuvvojedje. Almmolaččat gustojedje dat 1965 rádjái. 10-15 jagi ovdal vuosttaš máilmmisoađi ledje eanas Finnmárkku eanandoalut smávvát, ja eanas ledje niittut ja meahccegiettit. Deaŧalaš oassin fuođđaris lei jeagil, lasttat, guolemoalut ja sullasaččat. Dušše Álttás lei hupmanveara gilvin. Muhto šibitdoalu ferte goitge navdit leamaš deaŧalažžan sihke siseatnama ja riddo- ja vuotnaguovlluid eallinláhkái. Go eai gávdno luohtehahtti logut mat muitalit juohke ealáhusa dietnasa oppa áigodagas, lea váttis daid buohtastahttit. Muhto ealáhus mii livččii hui deaŧalaš jus livččii rehkeneastán, lea guollebivdu mearas ja ábis. Guhkesáiggegeahččamiin 529 dáidá riekta dadjat ahte earenoamážit dáčča álbmogii leat guollemárkana konjunktuvrrat mearridan ássama sturrodaga. Omd. lei márkanguolásteapmi mii dagai dáčča ásaidumi vejolažžan Finnmárkkus birrasiid jagi 1300. Nuppe dáfus ledje márkanguolásteami heajos konjunktuvrrat mat dagahedje ahte dáčča ássiid lohku unnui hirbmosit, earenoamážit 16- ja 1700-logus. 1800-logus fas lassánedje olbmot gáfadit ja Finnmárkku álbmot lassánii golmmageardánit gaskal 1835 ja 1900 ja guollebivdu ja buorit márkanvejolašvuođat ožžot eanas dan gutni. Dáččaid lohku lassánii measta viđa geardde, ja kvenaid lohku lassánii golmma geardde. Ovtta ládje sáhttá dán ovdáneami buohtastahttit vuosttaš dáčča koloniserenbáruin 6-700 jagi ovdal. Dalle gal lei olu jođánet lassáneapmi, ja lohku lei maid olu stuorit go 14- ja 1500-logus. Finnmárkkus leat leamaš sierra ortnegat guolástusa birra ja guollebivdooasálastima birra. 1700-logu álggus gáržžiduvvui guollebivdu Nordlándda ja Romssa guosseguollebivdiide (davvimátkkošteddjiide). Maiddái ruoššaid guollebivdu čavgejuvvui 1740- ja 1770-jagiin. Ođđa ja garraset njuolggadusat bohte maid davvimátkkošteddjiide 1778:s. Dan rájes ii oba lean ge guosseguollebivdiin šat lohpi bivdit vuonain. Ruošša guollebivddu oktavuođas 1700-logus rahppojedje gávpegeainnut nuorttas maiddái hivvodatgálvvuide nu go guollái ja jáfuide. Finnmárkui lei Ruošša sihkkaris jáfodábuheapmi áibbas vuođđomávssolašvuohtan, ja lei eahpitkeahttá okta ártan dasa go oallugat fárrejedje Finnmárkui 1800-logus. 1830 ođđa guolástusláhka heaittihii measta buot guosseguollebivdogáržžidemiid, ja lei dasto deaŧalažžan dasa go guollebivdu, ja várra earenoamážit šákšadorskebivdu fas sáhtii viidánit nu olu go dagai. Guosseguollebivdiid garra márran dagahii gal muhtun riiddu báikkálaš bivdiiguin. Fatnasiid ođasteami oktavuođas stuorit fatnasiidda, ođđa ja aktiivvalaš veahkkeneavvuide, mohtordollui ja nu ain, šadde riggodagaid suodjalangažaldagat hui áigeguovdilin 1800-1900 molsuma birrasiid. Vuotnaássit, geat eanas ledje sápmelaččat, serve dušše hui veahá guolástusaid ođasmahttimii. Sidjiide čuzii ođđa teknologiija earenoamáš garrasit, ja bohte gáibadusat vuotnariggodagaid várjalit ja báikkálaš olbmuide addit vuosttašrievtti bivdit guoli lagasbáikkiin. Maiddái riddobivdit vuosttaldedje garrasit omd. feastonuohtásteami. Riddogáttiin gal muhtun muddui ledje ođastan fatnasiid vuosttaš máilmmisoađi áigge, go pomorgávppašeapmi boatkanii. Doppe ii lean dalle nu dárbu buori geasseguollebivdui go galge dálvejáfu dábuhit, nu go mearrasápmelaččain lei, geat gálvodábuheami dáfus eanas ledje pomorgávppašeami duohken. Pomorgávppašeami nohkan čuzii sidjiide earenoamáš garrasit. Máŋgga ládje dagahii pomorgávppašeami nohkan 1914-15 birrasiid stuorit nuppastusaid Finnmárkku historjái go vel vuosttaš máilmmisoahti ge. Guolástusaid siskkobealde ledje riggodagaid várjaleami gažaldagat oalát ilbman ovdal vuosttaš máilmmisoađi juo ja šadde rievttes áigeguovdilin industriála fálesbivddu oktavuođas Finnmárkku olggobealde. Fálesbivddu vuosttaldeapmi lei dievvan oalát go muhtun issorasat suhttan guollebivdit billistedje fálesbivdoguovddáža Donjevuonas 1903:s. Duogážin lei go lulli-norgalaš kapitalberošteaddjit 530 ledje speadjamiin bivdán fálláid ámttas 1860-jagiid rájes. Guollebivdit eai šat dohkkehan dili. Sii oaivvildedje ahte lei oktavuohta hedjonan guollebivddu ja meara fáleshivvodaga unnuma. Dakka maŋŋel dan máid maŋŋel leat gohčodan Donjevuonastuibmin, mearridii Stuoradiggi gieldit fálesbivddu. Vuosttaš máilmmisoađi birrasiid lei "Finnmárku Ámta" máŋgga ládje rievdadeami áigodagas riggodagaid geavaheami dáfus. Fálesbivddu bokte ledje áigá juo oahpasnuvvan mearariggodagaid industriijalaš geavaheapmái. Mátta-Várjjagis lei ruovdemálbmaroggan 531 aitto álggahuvvon. Dát industridoaibma oalát rievdadii ássiiddilálašvuođaid doppe, ja Finnmárku lei ollislaččat vásihan dan 1800-logu maŋit oasis. Kárttat mat čájehit "álbmogiid čearddalšvuođa" ja ráhkaduvvojedje olmmošlohkama vuođul 1910:s, čájehit hui čielgasit dan doaimma máid guolleriggodagaid ođđa geavaheapmi lei vuođustan 1800-logus. Carl Schøyena statistihkka čájeha mannolaga 1860-gaskkamuttos gitta 1910 rádjái, geahča tab. 9.1 vuollelis. Tab. 9.1: Olmmošlassáneapmi 1866-1910 Sápmelaččat Kvenat Seaguhuvvon Dáččat Oktiibuot 1.1.1866 7.500 3.434 1.285 8.110 20.329 1876 7.017 4.286 2.965 9.807 1.1.24.075 Eanas dáččat 1891 9.491 5.929 - 13.929 29.341 3.12.1900 1.1.9.572 5.406 - 18.409 33.387 1.12.1910 10.332 5.398 - 23.396 39.126 1.1.--------- 1.1. Veahá ovdalaš vuosttaš máilmmisoađi lei riggodatvuođđu ja 1.1.riggodatgeavaheapmi dagahan čuovvovaš čearddalaš joavkojuogu, 1.1.vrd. gov. 9.1, 9.2 ja 9.3 maŋŋelis. Gov. 9.1: Kárta mii čájeha Finnmárkku ámtta álbmogiid čearddalašvuođa. I Suopmelaččat (kvenat) Gáldu: (Schøyen 1920: 157). Gov. 9.2: Kárta mii čájeha Finnmárkku ámtta álbmogiid čearddalašvuođa. II Sápmelaččat Gáldu: (Schøyen 1920: 158) Gov. 9.3: Kárta mii čájeha Finnmárkku ámtta álbmogiid čearddalašvuođa. III Dáččat Gáldu: (Schøyen 1920: 159) Oanádusat Avskr. Avskrift (nubbehusčálus) Bd. Bind (girji) Bil. Bilag (čuovus) Chra. Christiania Dat. Datert (beaiváduvvon) Dok. Dokument (dokumenta) D-NDanmark-Norge (Danmárku-Norga) FAFinmarkens Ámt (Finnmárkku ámta) FABFinmarkens Ámts Femaarsberetninger (Finnmárkku ámtta viđajagidieđut) FaaBForordninger og Aabne Breve (ásahusat ja rabas reivvet) FDAFFinmarkens Districtsámtsformandskabs forhandlinger (Finnmárkku ámtta ámtaguovllu ovdagotti šiehtadallamat) F.inspFiskeriinspektøren (guolástusbearráigeahčči) Fm. Finnmark (Finnmárku) Fol. Folio Frd. Forordning (ásahus) FSSFinnmark Sorenskriveri (Finnmárkku Sundi) Hem. Hemmelig (čiegus) HDBHerredags dombøker (Hearrárievtti duopmogirjjit) Hist. top. Historisk topografisk (historjjálaš topografalaš) HTHistorisk tidsskrift (historjjálaš áigečála) JDJustisdepartementet (Justisdepartementa) Jb. Journalbilag (journalčuovus) Js. Journalsaker (journaláššit) Jf. Jamfør (Vrd.) (veardit) Just. prot. Justisprotokoll (justisprotokolla) Jur. Juridisk (juridihkalaš) Kgl. res. Kongelig resolusjon (gonagaslaš resolušuvdna) Kpb. Kopibok (kopigirji) NBLNorsk biografisk leksikon (Norgga biográfalaš leksikona) NGLNorges gamle love (Norgga boares lágat) NHDNorske herredagsdombøker (Norgga hearrárievtti duopmogirjjit) NLNorske lov (Norgga lágat) Norr. Norrøn(t) (dárogiela-islándda giela áiggi) NNSNord-norske samlinger (Davvi-Norgga čoakkáldagat) NRADet norske riksarkiv, Oslo (Norgga riikaarkiiva Oslos) NRRNorske Rigs-Registranter (Norgga riikaregistránttat) NOUNorges offentlige utredninger (NAČ) (Norgga almmolaš čielggadeamit) NTNorges Traktater (Norgga šiehtadusat) OAJ. saml. Oscar Albert Johnsens samlinger (Oscar A. Johnsena čoakkáldagat) O. No. Odelstingsproposisjon nummer (Odeldikki proposišuvnna nummir) Ot. prp. Odelstingsproposisjon (Odeldikkiproposišuvdna) Pk. Pakke (páhkka) Prot. Protokoll (protokolla) Russl. Russland (Ruošša) Rør. Rörande SATØStatsarkivet i Tromsø (Romssa stáhtaarkiiva) SISámi Instituhtta Skr. Skrivelse(r) (čállosat) Skr. fgvBiASkrivelser fra geistlige og verdslige betjente inden ámtet (ámtta girkolaš ja máilmmálaš ámmátolbmuid čállosat) SMSagai Muittalægje SsStatssekretariatet (stáhtačállingoddi) SRADet svenske riksarkiv (Ruoŧa riikaarkiiva) SRUSamerettsutvalget (Sámi vuoigatvuođalávdegoddi) Sthlm. Stockholm Sver. Sverige (Ruoŧŧa) Tb. Tingbok (diggegirji) TFTanen fogderi (Deanu fáldiguovlu) TSSTanens sorenskriveri (Deanu sundiguovlu) TfRTidsskrift for Rettsvitenskap (Riektediehtaga áigečála) U.å. Uten år (vuođđologu haga) ØFFØst-Finmarkens Fogderi (Nuorta-Finnmárkku fáldiguovlu) ØFFSØst-Finmarkens Foged og Sorenskriver (Nuorta-Finnmárkku fáldi ja sundi) ØVDFØst- og Vest-Finmarkens Districtsformandskabs Forhandlinger (Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku guovlluovdagottiid šiehtadusat) Báikenammalistu Sámegiella:Dárogiella:Sámegiella:Dárogiella: Sámegiella:Dárogiella:Sámegiella:Dárogiella: Dárogiella:Sámegiella:Dárogiella:Sámegiella: Dárogiella:Sámegiella:Dárogiella:Sámegiella: Girjjit ja gáldut Álggaheapmi 29 Sámi vuoigatvuođalávdegotti váldi 129 Áššedovdiid 1 7 bargu 30 Gaskavuohtageavaheami ja vuoigatvuođaoainnuid čielggademiid birra, dálá vuoigatvuođa ja hálddašeami čielggademiid birra ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti riektepolitihkalaš barggu birra.31 II oassi 34 Steinar Pedersen 34 Finnmárkku eatnamiid ja čáziid geavaheapmi vuosttaš máilmmisoađi rádjái 34 Ovdasátni 35 1. KAPIHTTAL 37 Áigodat 1300-logu ovdal 37 1.1. SÁMIT - VUOSTTAŠ DOVDDUS ČEARDDALAŠ ÁLBMOT 37 1.2 OKTAVUOHTA EARÁIGUIN 38 1.3 OTTARA MUITALEAPMI 39 1.4. SÁPMELAČČAID VEARROGÁLVVUS OAIDNIT JOHTALANKULTUVRRA JA 41 HÅLØYGAID RIGGODAGA VUOĐU 41 1.5 GULLE GO SÁPMELAČČAT JA FINNMÁRKU NORGGA RIIKKASERVVODAHKII? DOABA "VEARRU" OVDAL SULLII 130043 2. KAPIHTTAL 45 Norgalaš rittuid koloniseren. Sámi ealáhusaid differansierema álgin. Sullii 1300-160045 2.1 VUOSTELASVUOĐAT KOLONISEREMA OKTAVUOĐAS?46 2.2 BUORIT EKONOMALAŠ VEJOLAŠVUOĐAT GÁVPEMÁRKAN- GUOLÁSTEAPMÁI 47 2.3 RESURSAGEAVAHEAPMI JA ÁSSANAVÁDAGAT 6849 2.4 SÁPMELAČČAT, JOHTALANKULTUVRA JA MÁRKANHEIVEHEAPMI 50 2.5 ČEARDDALAŠ JOAVKKUID GASKAVUOHTA 51 2.6 RESURSAGEAVAHEAPMI JA RIEKTEOAINNUT 7552 3. KAPIHTTAL 53 Stáhtapolitihkalaš gaskavuođat 1600-1826 birrasiid.53 3.1 NÁŠUNALSTÁHTAID GILVALEAPMI 53 3.2. RIIDU 1600-LOGU BIRRASIID 56 3.3 KNÆREDA RÁFI 1613: s 57 3.4 RÁDJESOAHPAMUŠ RUOŦAIN 1751:s 58 3.5 RÁDJESOAHPAMUŠ RUOŠŠAIN. 182660 3.6 LAPPEKODISILLA JA RESURSAGEAVAHEAPMI 61 3.6.1 Gávppašeapmi. § 2862 3.6.2 Stáhtarievttalaš 107 gullevašvuohta 62 3.6.3 Lappekodisilla § 12. Bivdu ja guolásteapmi 63 3.6.4 Mearraguolásteapmi 64 3.6.5 Luossabivdu 66 3.6.6 Čoahkkáigeassu. Lappekodisilla 66 4. KAPIHTTAL 67 Ealáhusat ja álbmotdilálašvuođat,67 16- ja 1700-logus 67 4.1 MÁRKANGUOLÁSTEAMIS HEDJONIT KONJUNKTUVRRAT 1600-LOGU RÁJES. DÁČČA HEIVEHEAPMI RIEVDÁ. VUOSTELASVUOĐAT SÁMI ÁSSAMIIN.70 4.2 EARENOAMÁŠ DOAIMMAT. "FINMARKENA BAJÁSČUOŽŽILEAPMI"75 4.2.1 Finnmárku rádjanbáikin 1 3176 4.2.2 Dáččat besse vearus 77 4.3 MANNE VEALAHEDJE? 78 4.4 ČEARDDAID RELATIIVA GASKAVUOĐAID RIEVDAN 1700-LOGUS 81 4.5 HUI SIERRA ÁSSANAVÁDAGAT 84 4.5.1 Ássanavádagat ja čearddalaš joavkkuid gaskavuohta 86 4.6 SÁMI RESURSAGEAVAHEAPMI. SISEATNANGUOLÁSTEAPMI. 88 BIVDU. DUODJI 88 4.6.1 Demográfalaš oktavuođas lei iešbirgenekonomiija deaŧalaš 89 4.7 KVENAT 90 4.7.1 Resursagilvu kvena sisafárrema oktavuođas 92 5. KAPIHTTAL 95 Boazodoallu 95 5.1 RÁĐĐEJEADDJI OAIDNU. VIIDÁNEAPMI SISEATNAMIS 97 MEARRAGÁDDÁI 97 5.2 BOAZODOALLU LEI OASSIN LOTNOLASEALÁHUSVUOGIŠ 8598 5.3 BOAZODOALLU VUOTNA- JA MEARRAGÁTTEGUOVLLUIN 1600-LOGU 99 LOAHPAGEAHČEN 99 5.4 JOHTTI BOAZODOALLU 193 VUOTNAGUOVLLUIN 1 01 5.5 DILLI SULLII 1700-LOGU GASKKAMUTTOŠ 04 5.6 BUOHTALAS 200 JOHTTISÁMI BOAZODOALLU MAS VUOĐĐU LEA SIHKE RIDDO- JA SISEATNANSIIDDAIN 1 07 5.7BOAZODOALLOVUOHKI JA HEIVEHEAPMI 110 5.8 MANNOLAT 207 MAŊŊEL 1751110 5.9 OKTAVUOHTA EARÁ EALÁHUSAIGUIN - EARENOAMÁŽIT EANANDOALUIN 1 11 5.9.1Riiddut ássiidlassáneami ja šibitdoalu viiddideami dihte 113 5.10 1852 RÁDJEDAHPPAN JA DAN VÁIKKUHUSAŦ 16 5.10.1 Boazosápmelaččat šadde čálihit iežaset siseatnamii 117 5.10.2 Sámi vuogit dološ guovlluid joatkevaš geavaheami doalahiŧ 18 5.10.3 Bearrašat bieđganedje 120 5.11BOAZODOALLU 1900-LOGU ÁLGGUŠ 20 6. KAPIHTTAL 122 Šibitdoallu ja eanandoallu 122 6.1 1300-LOGU ŠIBITDOALLU 122 6.2DILLI 1700-LOGU GASKU 124 6.3 EANANMIHTIDEAPMI. EANANČÁLIHEAPMI 257 . 1775 EANANJUOHKINMEARRÁDUS.258127 6.4EANANDOALLU JA LOTNOLASEALÁHUSAT 278130 6.5GILVINMUDDU, FUOĐĐARDÁBUHEAPMI JA DIENAŠ 32 6.6BEALDOŠATTUT 296135 6.7EANANJUOHKIMA ČEARDDALAŠ VEALAHEAPMI 136 6.7.11902 eananláhka 310138 7. KAPIHTTAL 140 Mearrariggodagaid 316 geavaheapmi 140 7.1ÁLGGAHEAPMI 140 7.2ÁIGODAT 1700-LOGU RÁDJÁI 140 7.3 GUĐET JOAVKKUT OASÁLASTE GUOLÁSTEAPMÁI 1700-LOGU ÁLGGUS? 141 7.4 SISEATNANSÁPMELAČČA LOTNOLASTE 331 GUOLÁSTEMI JA BOAZODOALLU.142 7.5LAPPEKODISILLA SIHKKARASTTII SISEATNANSÁPMELAČČAID MEARRAGUOLÁSTANVUOIGATVUOĐAID 1 42 7.6FINNMÁRKKU ÁLBMOGIS GALGGAI LEAHKIT VUOSTTAŠRIEKTI 143 7.7 RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU FORMALISEREJUVVO JA 145 GEAHČČALUVVO GÁRŽŽIDUVVOT 145 7.8GUOLLEŠLÁJAT JA GEAVAHANVUOGIT. LEEMA JA COLLETTA GUORAHALLAMAŦ 45 7.91800-LOGU ÁLGU 148 7.101830 GUOLÁSTUSLÁHKA - VUOSTTAŠRIEKTI LOAHPAHUVVUI. 150 STUORA NUPPASTUMIT RITTUIN 1 50 7.10.1Supmiičálihuvvon sápmelaččaid guollebivdu 153 7.11EAMBBO GÁRŽŽIDEMIID HEAITTIHEAPMI - RIIDDUT BÁIKKÁLAŠ 153 ÁSSIID JA MÁTKKOŠTEDDJIID GASKKAŠ 53 7.12RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU FINNMÁRKKUS 1800-LOGUŠ 55 7.13GUOLÁSTEAPMI 1800-LOGU MAŊIT OASIŠ 56 7.14IEŠGUĐET ÁIGODATGUOLÁSTUSOASÁLASTIN 1 58 7.151900-LOHKU 161 7.15.1 1905 VEALGEÁSAHUS. STUORIT FATNASAT JA MOHTORDOAIBMA 161 RITTUIN 1 61 7.15.2Resursagáhtten 1 62 7.15.3Báikkálaš njuolggadusat sáidefierpmi geavaheameš 64 7.15.4Sáidesoaikonuohtit 406 dagahedje suhtu. Bávkkanasaid geavaheapmi.166 7.15.5Gielddus gáddenuhtiin bivdit dorski - vuotnaálbmoga vuosttašriekti 167 7.15.6Vuosteháhku feastonuohttumii 170 7.15.7 Lassáneaddji sallitbivdu - industriála doaibma 170 7.15.8Ođđa teknologiija dagaha iešguđetláganvuođaid 1 72 7.15.9Seaktedábuhandilli čohkkii bivddu ja ostiid 1 75 7.16MEARALUOSSABIVDU 176 7.16.11800-lohku 176 7.16.2Dálveluossabivdu 177 7.16.3Gáidánuohtit 436177 7.16.4Luossagolgadangieldduš 77 7.17 MEARANJIČČEHASAT 444 - FÁLESBIVDU 178 7.17.1Ođđaáigásaš fálesbivdu 1863-1904 - riggodagaid speadjan 463180 7.17.2Garra vuosteháhku fálesbivdui 182 8. KAPIHTTAL 184 Pomorgávppašeapmi 184 8.1RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU RAHPÁ VIIDDIS JÁFOGÁVPPAŠEAMI 185 8.2FINNMÁRKU - SISAFÁRRENGUOVLU POMORGÁVPPAŠEAMI DIHTE 186 8.3SÁPMELAČČAT JA POMORGÁVPI 188 9. KAPIHTTAL 191 Čoahkkáigeassu 191 Oanádusaŧ 98 Báikenammalistu 199 Girjjit ja gáldut 204 Oassi III 228 Hans Prestbakmo 228 Finnmárkku meahcceriggodagaid geavaheapmi 1900-logus 228 Ovdasátni 229 1. KAPIHTTAL 231 Álggaheapmi 231 2. KAPIHTTAL 233 Boazodoallu 233 2.1BOHCCO EKOLOGALAŠ HEIVEHEAPMI 233 2.2LÁGAT JA HÁLDDAHUS 235 2.3FINNMÁRKKU BOAZODOALU STURRODAT 241 2.4BOAZODOALLIT JA VEARROSUOHKAN 244 2.5MOVT BOAZODOALLU GEAVAHA RESURSSAID 244 2.5.1Guohtumat 244 2.5.2 Johtimat/johtolagat 248 2.5.3Guođoheapmi 250 2.5.4Ássanbáikkit 252 2.5.5Boazodoallorusttegat 253 2.5.6Hearggit ja mekaniseren 255 2.5.7 Muorraávdnasiid geavaheapmi 256 2.5.8Bivdu/meahcásteapmi 257 2.5.9Guollebivdu 258 2.5.10Muorjjit, luopmánat, šattut jna.259 2.5.11Gámasuoidni 259 2.5.12Jeagelbordin 260 2.5.13 Duodji 260 2.5.14 Verddevuohta 648 ja lonuhusgávpi mas meahccegeavaheapmi lea vuođđun 260 2.5.14.1 Eará šibitdoallu 260 2.5.14.2 Bargguid lonohallan 261 2.5.14.3 Gálvolonohallan 261 2.6 GUOHTUNEATNAMIID BILLISTEAPMI 650 JA OLGGOBEALGEAVAHEAPMI 261 2.6.1 Guohtuneatnama massin 262 2.6.1.1 Guohtuma njuolggo massin 262 2.6.1.2 Guohtuneatnamiid eahpenjuolga 656 massin 263 2.6.1.3 Guohtunmuosehuhttimat, guohtunáigodat, energigeavaheapmi ja váiban.264 2.6.2 Lassibargu 266 2.6.3Boazomassu 266 2.6.4Luondduduohtademiid ollislaš váikkuhus orohahkii 267 2.6.5Lea go servvodatmannolat leamaš ovdamunnin boazodollui?268 2.6.6Buhtadus luondduduohtademiid ovddas guohtuneatnamiin 268 2.7BOAZODOALU RIEKTEOAINNUT - ČOAHKKÁIGEASSU 269 3. KAPIHTTAL 271 Báikki ássiid 669 resurssageavaheapmi 271 3.1ÁSAIDUPMI OPPALAČČAT 271 3.2LÁGAT JA GEAVAHANRIEVTTIT 671272 3.3BÁIKKI ÁSSIT 272 3.4BÁIKKI ÁSSIID RESURSSAGEAVAHEAPMI 273 3.4.1Šibitdoallu ja guohtun 273 3.4.2Niittut 683 ja eará meahccefuođardábuheapmi 274 3.4.3 Guollebázahusat fuođarin 277 3.4.4Šibitdoaluid heaitin/eatnama bargan 277 3.4.5 Vuovdegeavaheapmi 278 3.4.6Darfegeavaheapmi 280 3.4.7Johtaleapmi/bivdu 280 3.4.8 Sáivaguolásteapmi 749283 3.4.9 Luopmánat ja muorjjit 287 3.4.10 Gámasuoinnit 288 3.4.11 Golgi dimbarat ja riehkit 288 3.4.12Goađit/ealáhusbarttat 288 3.4.13Álbmoga riggodatgeavaheapmi ja dan váikkuhus báikki olbmuide 289 3.4.14 Leat go báikki olbmuin mat leat vuođđoealáhusain, makkárge sierrarievttit 773 meahcceriggodagaide?290 3.4.15Vuotnabivdu 291 3.5 LEA GO LOTNOLASEALÁHUSAIN BOAHTTEÁIGI?295 3.6 BÁIKKI OLBMUID RIEKTEOAINNUT - ČOAHKKÁIGEASSU 296 4. KAPIHTTAL 299 299 Čoahkkebáikeássiid resurssageavaheapmi 299 4.1ČOAHKKEBÁIKKIID OVDÁNEAPMI OPPALAČČAT 1900-LOGUS 299 4.2ČOAHKKEBÁIKEÁSSIID MEAHCCERIGGODATGEAVAHEAPMI 300 4.2.1Vuovdi, riehkit ja darfi 300 4.2.2Bivdu ja meahcásteapmi 300 4.2.3Sáivabivdu 301 4.2.4Luopmánat/muorjjit 302 4.2.5Olgolustadoaimmat 805303 4.2.6Barttat 303 4.2.7Mohtorjohtolat 305 4.3ČOAHKKEBÁIKEÁSSIID, ÁLBMOGA OAIDNU MEAHCCERIGGODAGAID 305 GEAVAHEAPMÁI JA RIVTTIIDE 305 5. KAPIHTTAL 307 Gussiid riggodatgeavaheapmi Finnmárkkus 307 6. KAPIHTTAL 308 Finnmárkku mehciid luondduduohtadeamit 308 6.1RUVKEDOAIBMA, RÁKTODOAIBMA, EANANROGGAN JNA.308 6.2DULVADEAMIT - RÁVDNJELINJÁT 309 6.3JOHTOLAT ( GEAINNUT, TELEGULAHALLAMAT JNA.)309 6.4MILITEARA BÁHČIN- JA HÁRJEHALLANGUOVLLUT JNA.310 6.5BARTAHUKSEN 310 6.6ÁIBMONUOSKKIDEAPMI 311 7. KAPIHTTAL 312 Riidoguovllut 312 7.1OPPALAČČAT SOAHPAMEAHTTUNVUOĐAID BIRRA 312 7.2BÁIKKI OLBMOT/EANANDOALLU - BOAZODOALLU 312 7.2.1Meahcceguohtun 312 7.2.2Giettit 313 7.2.3Ođđa eatnamiid bargan 314 7.2.4Áidedoallu 315 7.2.5Eará guođohandilálašvuođat 315 7.2.6Meahcásteapmi 315 7.3ČOAHKKEBÁIKKIID OVDÁNEAPMI / ČOAHKKEBÁIKEÁSSAN - BOAZODOALLU 316 7.4LUONDDUDUOHTADEAMIT - BOAZODOALLU 317 7.5LUONDDUDUOHTADEAMIT - EANANDOALU/BÁIKKI OLBMUID 318 BEROŠTUMIT 318 7.6ÁLBMOGA LUONDDURIGGODAGAID GEAVAHEAPMI -319 BOAZODOALLU 319 7.6.1Bivdu 319 7.6.2Guollebivdu/mohtorjohtolat 319 7.6.3Turisma 320 7.7ÁLBMOGA MEAHCCERIGGODAGAID GEAVAHEAPMI - 320 BÁIKKI OLBMOT 320 7.8VUOTNABIVDU - RIDDOBIVDU/ÁHPEBIVDU 322 7.9LUONDDUSUODJALEAPMI - VUOĐĐOEALÁHUS 322 Čuovus 324 Finnmárkku mearaluossabivdiid 324 iskanjearahallama čoahkkáigeassu 324 GIRJJIT 326 Oassi IV 351 Einar Richter Hanssen 351 Finnmárkku luondduriggodagaid geavaheapmi 351 1918:s sullii 1970 rádjái 351 1. KAPIHTTAL 352 Álgu 352 2. KAPIHTTAL 358 Boazodoallu 358 2.1BOAZOLOHKU 359 2.2JOHTOLATGEINNODAGAT 361 2.3EANANGEAVAHEAPMI 362 2.4BOAZODOALU OVDÁNEAPMI 1900-1970365 2.5LASSIEALÁHUSAT 366 3. KAPIHTTAL 368 Eanandoallu 368 3.1DOABA "FINNMÁRKKU EANANDOALLU"368 3.2EANANDOALU VÁTTISVUOĐAT 369 3.2.1Dálkkádagat 370 3.2.2Ruhtavátni 370 3.2.3 Máhttu 371 3.2.4Boaittobealássan 371 3.2.5Eananvátni 373 3.3VIIDODAT JA SAJÁDAT 376 3.4MEAHCCEGEAVAHEAPMI 378 3.4.1Soahtegaskaáigi 378 3.4.2Áigi maŋŋel soađi 380 3.5MEAHCCEFUOĐĐARAT JA EARÁ FUOĐĐARAT 380 4. KAPIHTTAL 383 Guolástusat 383 4.1SOAHTEGASKAÁIGI 383 4.1.1Lotnolas doaimmat 385 4.1.2Váldoealáhus 386 4.1.3Nuppástuhttin mohtordoibmii ja jahkodatbivdui 966387 4.2ÁIGI MAŊŊEL SOAĐI 389 5. KAPIHTTAL 393 Muorjjit/luopmánat ja borramuššattut 393 5.1SOAHTEGASKAÁIGI 393 5.2ÁIGODAT MAŊŊEL SOAĐI 395 5.3RESURSSAVÁTNIVUOTNA LASSÁNA 396 6. KAPIHTTAL 397 Lottit - Monit - Uvjjat 397 6.1BIVDOÁIGGI JA BÁLKÁBIVDDU GUHKIDEAPMI 1920-1970398 6.2LODDERIGGODAGAID MÁVSSOLAŠVUOHTA 1920-1970398 6.2.1Siseatnamis 398 6.2.2Vuonain 399 6.2.3Riddu 401 6.3RÁFÁIDUHTTINMEARRÁDUSAT JA EVTTOHUSAT 1920-1940 402 7. KAPIHTTAL 404 Eanan- ja mearanjiččehasaid bivdu 404 7.1SOAHTEGASKAÁIGI 404 7.1Resursadábuhanvejolašvuohta 1044404 7.1.2Bivdu ruovttudollui ja vuovdima váste 405 7.1.3Bálkábivdu 1068407 7.1.4Soahpameahttunvuođat eará ealáhusaiguin 407 7.2ÁIGODAT SOAĐI MAŊŊEL 408 411 8. KAPIHTTAL 412 Guollebivdu jogain ja jávrriin 412 8.1SOAHTEGASKAÁIGI 412 8.2ÁIGODAT SOAĐI MAŊŊEL 414 9. KAPIHTTAL 417 Darfi ja vuovdi 417 9.1BOALDÁMUŠVÁTTISVUOĐAT 417 9.2DARFELOGGUN BIRRASIID 1900-1970418 9.3VUOVDI JA VUOVDEBUKTAGAT 419 9.3.1Vuovdima váste vuovdedoaibma soahtegaskaáigge 420 9.3.2Vuovdima váste vuovdedoaibma maŋŋel soađi 421 9.3.3Goahte- ja viessohuksen 423 9.3.4Fuođaršlájat ja bargoneavvut 423 9.4GÁMASUOINNIT JA HEAVNNISÁVZZAŦ 128425 10. KAPIHTTAL 426 Johtolat 426 10.1JOHTOLATVEJOLAŠVUOĐAID OVDÁNEAPMI SULLII 1870 RÁJES 426 10.2SOAHTEGASKAÁIGI 428 10.2.1Geainnut ekonomalaš gaskaoapmin 428 10.2.2Heahtebargu 431 10.2.3Náššuvnnalaš beroštumit 431 10.2.4Geográfija ja dálkkádat 433 10.2.5Geaidnu buoredili ovddideaddjin 433 10.2.6Álggaheaddjit ja vuostálastit 434 10.2.7Giligeainnut ja váldogeainnut 435 10.2.8Biila hobeheaddjin 1 231436 10.2.9Dálvemáđijaŧ 234 , johkafatnasat, guorbmevávdnageainnuŧ 235437 10.2.10 Telegráfa ja telefuvdna 438 10.2.11 Soahtejagit 439 10.3ÁIGI SOAĐI MAŊŊEL 441 10.3.1Geaidnodási buorideamit 441 10.3.2Johtolaga nuppástupmi mearas eatnama nala 442 10.3.3Girdišiljohuksemat 443 10.3.4Soahpameahttunvuođat 444 11. KAPIHTTAL 445 Báktedoaimmahat 445 11.1SOAHTEGASKAÁIGI 446 11.2ÁIGODAT SOAĐI MAŊŊEL 448 12. KAPIHTTAL 451 Fápmorusttegat 451 12.1SOAHTEGASKAÁIGI 451 12.2ÁIGI MAŊŊEL SOAĐI 454 12.2.1Fápmorusttethuksemat 454 12.2.2Soahpameahttunvuođat 457 13. KAPIHTTAL 459 Čoahkkáigeassu 459 13.1BOAZODOALLU 459 13.2EANANDOALLU 459 13.3GUOLÁSTUSAT 460 13.4MEAHCÁSTANEALÁHUSAT 461 13.5JOHTOLATVEJOLAŠVUOĐAT, BÁKTEDOAIMMAT, 461 FÁPMORUSTTEGAT JA VUOVDEDOAIMMAT.461 14. KAPIHTTAL 463 Finnmárkku riekteoainnut 463 Oanádusat, prentejuvvon gáldut ja girjjit 466 Oanádusat 466 Gáldut ja girjjit 467 Gáldut mat eai leat deaddiluvvon 467 Oassi III Hans Prestbakmo Finnmárkku meahcceriggodagaid geavaheapmi 1900-logus Ovdasátni Sámi vuoigatvuođalávdegoddi attii munnje bargun čielggadit "Finnmárkku fylkkaeatnamiid ja čáziid duohta geavaheami ja dálá gustojeaddji riekteoainnuid mat báikki álbmoga 532 iešguđet joavkkuin leat, sihke siseatnamis ja rittuin" (NOU 1984:18) (ođđasit jorgaluvvon), ja lassin čállit čielggadeami geavaheami soahpameahttunvuođaid birra ja riekteoainnuid birra. Dát čielggadeapmi fátmmasta áigodaga maŋosguvlui vuosttaš máilmmisoađi loahpa rádjái, ja áigodat lea válljejuvvon ovttasráđiid Steinar Pederseniin ja lávdegotti lahtuiguin Torgeir Austenåain ja Gudmund Sandvikain. Čielggadeapmi lea nappo "dálá" eatnamiid ja čáziid dahje meahci 533 geavaheami válddahallan (áigodat maŋŋel 1960), ja lea buohtastahttojuvvon "olbmo muittu mielde" geavahemiin (nappo sullii jagiid 1920 - 1950). Čielggadeamis leat golbma oaiveoasi (boazodoallu, báikki álbmot ja čoahkkebáikkeálbmot), ja dat loahpahuvvo guvttiin čoahkkáigeasuin (olbmuid luondduduohtadeamit 534 ja soahpameahttunvuođaguovllut 535 ). Earaládje maid livččii sáhttán čállosa hálddašit. Dán vuogi lean válljen vai Finnmárkku mihtilmasvuohta 536 (boazodoallu) ovddemustá čilgejuvvo ja dasto deattuhuvvo mainnalágiin báikki álbmot lea rievdan maŋimus 60 jagi, ja šaddagoahtán čoahkkebáikkeálbmogin. Ealáhusgeainnut leat rievdan ja nappo maiddái eatnamiid ja čáziid dahje meahci geavaheapmi. Mun lean sivilagronoma, ja lean leamaš boazodoalloagronoman Romssas oktiibuot 10 1/2 jagi. Lean luonddusuodjalankonsuleantan Romssas bargan 4 jagi ja Finnmárkkuduoddara Ressursalávdegotti 537 čállin ges 3 jagi. Lean leamaš riektenammaduvvon 538 áššedovdin máŋgga árvvoštallanáššis 539 boazodoalloguovlluid duohtademiin Finnmárkkus ja lean čielggadan váikkuhusaid Finnmárkku boazodollui ee. Boazodoallohálddahusa ja Suodjalusdepartemeantta ovddas. Čielggadusa vuođđun leat dieđut mat leat čohkkejuvvon Finnmárkkuduoddara ressursalávdegotti ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu oktavuođas, ja dasto muhtun girjjit (vrd. girjelisttu). Dieđut mat leat čohkkejuvvon Sámi vuoigatvuođalávdegotti bargui, leat ságastallamat ja jearahallamat ovddemustá Finnmárkku iešguđet guovllu vuorraset olbmuiguin, oktiibuot 50 olbmuin. Lea čielggas ahte dan áigemearis máid ledjen ožžon, ii lean vejolaš buot fylkka guovlluiguin seammá vuđolaččat bargat. Lean muhtun guovlluiguin bargan eambbo go eará guovlluiguin. Eanemus olbmuiguin lean Hammerfeastta-Fálesnuori guovllus hupman, ja Mátta-Várjjagis fas unnimusat. Lean deattuhan muitalit dábálaš málliid Finnmárkku eatnamiid ja čáziid geavaheamis. Muhtun dárkilis dieđut leat mielde, čájehit daid stuora erohusaid mat gávdnojit, ja govvidit dábálaš málliid. Geardduheamit dieđusge šaddet, vállješ dál nuo dahje ná čállit. Muhto vai šaddet nu unnán geardduheamit go vejolaš, lea čujuhuvvon duohko deike čállosis. Dan dihte berre olles čállosa lohkat, ii ge dušše duokko dákko. Romssa Dávvirvuorkká sámi etnográfalaš ossodat ii astan lohkat mu čállosa ovdal deaddeluvvui. Dan dihte logaiga Sámi vuoigatvuođalávdegotti lahtut Austenå ja Sandvik guovtte geardde dán čállosa (juovlamánus 1983 ja miessemánus 1984) ja dan maŋŋel bargojuvvui eambbo čállosiin. 1984 čavčča čájehuvvui dat Sámi vuoigatvuođalávdegoddái, man lahtut ságastalle čállosa birra máŋgga čoahkkimis ja čoahkkimiid gaskkas. Lean guorahallan mearkkašumiid ja evttohusaid ja lean veahá rievdadallan čállosa. Dálá čielggadeapmi lea mu fágalaš ovddasvástádus. Lea measta 10 jagi gollan dan rájes go bargen čielggademiin. Dan oktavuođas lea čálus veahá divoduvvon 1993:s, ja ovddemustá leat loguid ja lágaid ođasteamit váldon mielde. Olbmuid oainnut ja jurdagat máid 80-jagiid ságastallamiin ožžon, eai leat rievdaduvvon. Muhtun osiide leat čállojuvvon dieđut ovdáneami birra maŋŋel go bargu dahkkui. 9220 Moen, geassemánnu 1994 Hans Prestbakmo 1. KAPIHTTAL Álggaheapmi Finnmárkku oppalaš areálas mii lea 48 684 km 5 lea dálá eanandoalloareála sullii 0,15 %. Sullii 3,2 % areálas lea buvttadeaddji vuovdi. Finnmárkkus ledje jagis 1900 32 800 olbmo, ja dáin orro 2/3 biđgosit. Olbmot orro riggodagaid lahka, go luonddus lei eallámuš. Vuođđoealáhusat, guollebivdu, eanandoallu ja meahccegeavaheapmi ledje ássama vuođđun. Pomorgávppašeapmi, ruoššagávppašeapmi, almmá muosehuhtti gaskalađđasiid haga, lei hui deaŧalaš álbmogii. Boazu, heasta, johkafanas ja mearrafanas ledje fievrun. Orrunsajit ledje iešguđetláganat ja muhtumat orro gođiin. Boazosápmelaččain lei goahti deaŧalaččamus orrunsadjin. Maŋimus soađi rádjái ii mannan ovdáneapmi nu jođánit. Mearragáttiin šaddagođii mohtorfanas eambbo dábálažžan. Muhtun luottat ráhkaduvvojedje ja biila šattagođii geassefievrun. Eanadollui bođii ploava 540 ja gilvigohte eambbo eatnama. 1920- ja 30-jagiid váttis dilálašvuođat ja olmmošlogu lassáneapmi ráhkadii vuođu ođđa doaluid huksemii 541 . Šaddagohte eambbo ođđadoallohuksenguovllut 542 ja eaŋkildoalut 543 . Oahppáseamos lea stáhta ođđadoallohuksen Báhčaveaileagis. Hammerfestii (1928) ja Mátta-Várjjagii (1937) huksejuvvui meieria 544 ovdal soađi. Guolástusas geavahišgohte mohtorfatnasiid. Pomorgávppašeapmi nogai 1914:s. Guolástusat čoahkkanedje eambbo guollebivdohápmaniidda. Dát dagahedje váddásit dili ja olbmot geavahišgohte eará báikki riggodagaid garraseappot. Boazodoalloealáhus gal unnán rievddai. Soahti ja Finnmárkku boaldin lei heahtedilli. Harry Westerheim čállá dáinna lágiin girjjis "Landet de brente" (Eanan máid bolde) : "Buot mainna ledje rahčan ja huksen, jávkaduvvui moatti čakčabeaivves 1944:s. Lei issorasamus dáhpáhus Čáhppesrohttu 545 maŋŋel. Dalle sáhtii borggistit suovva dušše ovtta viesus gilis. Finnmárkkus ja Davvi-Romssas suovastedje 1944:s 1000 dola - ja nu lei eanan boldojuvvon čáhppadin." (jorgaluvvon sámegillii) Deanu - Bearalvákki oarjjabealde billistuvvui 100 %. Nuorttabealde 70 %. Finnmárkku ođđasishuksen lei oba garra bargu. Eatnasat fárrejedje iežaset ovdalaš ássanbáikkiide. Muhto olu smávit báikkit eai huksejuvvon šat ođđasit. Servvodatovdáneapmi buoret eallinlágiin rievdadii dilálašvuođaid 50-, 60- ja 70-jagiin. Ráhkadedje biilaluottaid, nu go siskkit riikkageainnu Deanuleagis ja Duoddara badjel, dahje divodedje, nu go olggut riikkageainnu. Eanas geaidnojohtolat lei dál biillain. Girdihámmaniid bokte olahedje jođánit eará guovlluide. Unnit johte mearafievrruiguin. Boazosápmelaččat lonuhedje gođiid barttaiguin ja viesuiguin. Muohtaskohter, biila ja mohtorsihkkel bohte hearggi sadjái. Ealáhusat rivde. Guolásteamit ja guolleindustriija ovdánedje ja ođasmahttojuvvojedje. Doaimmat čoahkkanedje stuorit báikkiide. Bargosajit biddjojedje guovddášbáikkiide ja geasuhedje olbmuid dohko. Smávvagilážat ja ovttaskas ássanbáikkit jávke. 1980:s ásai sullii 70 % álbmogis čoahkkebáikkiin. Dát proseanta lea dássedit lassánan 1980 rájes. Go guollefatnasat stuorrugohte ja bivdoneavvut buorránedje, čájehuvvui ahte mearariggodagain maid lei mearri. Vuonain nogai sallit. Eará guollešlájat fas unno hirbmosit. Šattai váttis dilli sidjiide geat vuotnabivdduin galge eallit. Oallugat fertejedje guođđit guollefatnasa. Unna eananbihtážat mat oktan mehciin ledje Finnmárkku boares eanandoalu vuođđun, báhce ávdimin. Eanandoallu čoahkkanii guovddáš eanandoalloguovlluide, gosa stuorit ja ođasmahttojuvvon doalut ođđasis huksejuvvojedje ja eatnamat gilvojuvvojedje. Ovddeš ládjogiettit šadde sávzzaide ja bohccuide guohtoneanamin. Eará báikkiin leat stuorit ja unnit duohtadeamit 546 gáržžidan boazoguohtumiid seammás go boazolohku lea lassánan. Čoahkkebáikkiid álbmogat leat eambbo ja eambbo geavahišgoahtán meahcceriggodagaid. Sii geain meahcci lea oaive- dahje lassiealáhussan, eai leat doarvái riektesuodjaleami 547 ožžon iežaset ealáhusaide. Meahccegeavaheaddjit fertejit gilvalit álbmogiin riggodagaid nalde. Dán mannolaga sáhttá loguiguin válddahallat: Finnmárkkus lei 3/4 álbmogis vuođđoealáhusain 1900:s. 1990:s lei dát lohku vuollel 1/10. Muhto buoret ipmárdusa oažžu buohtastahtidettiin eatnamiid ja čáziid dálá geavaheami ja geavaheami olbmo muittu mielde. Dán geavaheamis ferte dábálaš riekteoainnuid vuođu ohcat olbmuin. Vuostelasvuođat gaskal "gávpoga ja báikegottiid", gaskal čoahkkebáikkiid álbmoga ja giliid vuođđoealáhusaid gávdnojit buot guovlluin Norggas. Finnmárkku mihtilmasvuohtan lea ovddemustá boazodoallu. Dan dihte álggaha dat dán čielggadeami. 2. KAPIHTTAL Boazodoallu 2.1BOHCCO EKOLOGALAŠ HEIVEHEAPMI Gottiid johtaleamit 548 gaskal dálveorohagaid goahccevuvddiin 549 ja geasseorohagaid duoddaris ja riddováriin leat dovdosat, ja sii geat bivdet gottiid, maid geavahit dán dieđu. Dakko gokko gottit rasttidit jogaid, gáržžes báikkiide dahje eará heivvolaš geinnodagaide, bidjet sii bivdorusttegiid.550 Bivdi lea vuordime dákkár báikkiin giđđat ja čakčat, go goddi johtala. Manne johtala boazu? Dása leat máŋga ártta, muhto deaŧaleamos lea ahte boazu ferte heivehallat iežas lundui gávdnat guohtuma iešguđet jagi áiggiid. - Dat guhtot iešguđetlágan šattuid iešguđet áiggiid jagis. - Eanas šattuin lea goabbatlágan biepmusárvu 551 dálvet ja geasset. - Dálkkádagat rievddadit báikkis báikái. - Bohccot eai bálgga divrriiguin seammá olu buot báikkiin. Dát leat dušše muhtun áššit mat mearridit bohcco johtaleami. Manne rievddadit luonddudilálašvuođat?552 Finnmárkku geologalaš kárta čájeha ahte bohccuid dálve- ja geasseorohagat eanas čuvvot álgoviđibávtti 553 lulde ja ođđaset báktešlájaid 554 davvin ja oarjin. Álgoviđibáktešlájaid 555 gollan 556 addá duvttahis eatnama 557 , vaikko dát gal dieđusge rievddada báktešlájas báktešládjii. Davábealde ja oarjjabealde álgoviđibáktetráji 558 leat latnjálassi hoigojuvvon bávttit 559 . Dat leat ođđaset bávttit mat leat duvdojuvvon álgoviđibávtti nala ja šaddet alla ja rámšo várrin. Oarjelepmosis, Romssas fylkkas, leat kambro-siluriskalaš báktešlájat main šaddá hui álbmás 560 eanan go gollá. Davvin rievddada oalle olu, muhto doppe leat gal eanas gneisbáktešlájat 561 . Porsáŋggus nuorttas leat eanas sáttogeađggit 562 . Návuona - Álttá guovllus geaigájit álgoviđibávttádagat 563 , ja daid davvelis fas muhtun gabromassiivvat 564 . Sállanis leat maid muhtun álbmás kambro-siluriskalaš sedimeanttat 565 . Álgoviđibákteráji davábealde nappo rievddada bákti eambbo go lulábealde ráji. Geologalaš rájit váikkuhit eatnamii ja dasto maiddái šattuide. Gáissát davvin ja oarjin váikkuhit maid dálkkádagaide. Vuollegisdeatta 566 njuoska áimmuin mii oarjin boahtá, duvdojuvvo gáissáid mielde bajás ja šaddá arvin ja borgan. Go áibmorávnnjit 567 leat mannan meaddel gáisáráidduid 568 , leat dat goikásat. Dan dihte arvá ja borgá unnán lulábealde váriid. Dálvet lea galbmá áibmu mii boahtá sisaguvlui, nu ahte doppe lea hárve bivval. Rittuin leat dasto bivvalet dálvvit eambbo borggain ja arvviin, go duoddaris. Dan dihte lea eambbo muohta, eambbo cuoŋu ja jiekŋa ja nappo heajut guohtumat bohccuide rittuin dálvet. Geasset dagaha olu arvi buori šattu, ja dainnalágiin leat olu ruonas šattut doppe. Galbma mearaáibmu dagaha ahte lea čoaskáset rittuin go siseatnamis geasset. Geasset váikkuha kontinentála alladeatta 569 siseatnamis nu ahte lea liegga, goike dálkkádagat. Báhkka geasit ja stuora jeaggeeatnamat rođuiguin ja vuvddiiguin ealihit olu divrriid. Sihke olbmot ja eallit bálget 570 dáiguin. Rittuin eai leat nu olu divrrit. Allá várit jasaiguin 571 ja galbma mearaáibmu doalahit divrriid eret. Siseatnamis borgá dálvet. Go ii arvve ja buollašat bistet, de ii cuoŋut 572 ja lea lotkes muohta 573 eatnan rádjái. Bohccuide šaddá álkit guohtut. Boazu buoidu geasset. Dalle leat proteiidna- ja minerálarikkis ruonasšattut mat sihke stuorrudit bohcco ja mainna buidot dálvái. Dálvet eallá boazu energivallji jeagelšattuiguin main unnán leat proteiinnat ja minerálat. Dákkár johtin ja johtolat gaskal dálveorohagaid siseatnamis ja geasseorohagaid mearragátteváriin lea ekologalaš heiveheapmi mii gottiin lei ja masa boazobargi lea iežas eallima heivehan. Gávdnojit gal maid soames geasseorohagat siseatnamis ja dálveorohagat riddoguovlluin, muhto dat gal leat hui hárve, ii ge ollenge dábálaš. Dakkár dilli lea ee. Helgelándda rittuin, gos dálveguohtun lea vejolaš olu arvvi ja unnán muohttaga dihte. Riddoguovllu váriin leat nappo: - ruonas šattut - galbma ja njuoska ilbmi - olu muohta ja jiekŋa dálvet - unnán divrrit maiguin bohccot bálget, ja siseatnanguovlluin fas leat: - unnán šattut ja olu jeagil - galbma dálvvit - liegga geasit - olu divrrit geasset. Dáid dilálašvuođaid geažil fertejit boazodoallit geavahit sihke riddo- ja siseatnanguovlluid, vai boazodoalu riggodatvuođđu 574 buoremusat geavahuvvo. Finnmárkku boazodoallu nappo dárbbaša johtalit gaskal siseatnama ja mearragátti. Go boazodoallu šattai ealáhussan, serve sihke siseatnan- ja mearrasápmelaččat boazodoalu álggaheapmái. Muhto áiggiid čađa leat Finnmárkku boazodoallit dađistaga nannoseappot čadnon siseatnamii. 2.2LÁGAT JA HÁLDDAHUS Lappekodisilla lea ásahuvvon lassin Norgga ja Ruoŧa 1751 rádješiehtadussii. Dát leat boazodollui boarráseamos almmolaš njuolggadusat. Kodisillas leat mearrádusat johtimiid, guohtumiid, meahcásteami, guolásteami ja nákkuid birra. Kodisillas leat maid stáhtaborgárortnetmearrádusat sápmelaččaide geat johtaledje bohccuiguin dan guovtti riikka gaskka. Maŋŋel 1852 rádjedahppama ja boazoguohtungieldima Norgga-Suoma ráji rastá bođii láhka čakčamánu 7. b. 1854 mas ledje muhtun njuolggadusat Finnmárkku boazodollui. Doppe bođii ráŋggáštanmearrádus jus guođohedje siseatnamis geasset. Guođohangeasku 575 bođii. Jus guođohangeaskku ii doahttalan go dat lei dárbbašlaš, sáhtii šaddat buhtadusa máksit. 1854 láhka gilddii guođoheames earásajes go dan orohagas/suohkanis gosa ieš gulai. Dát áššit dáide váikkuhan dasa ahte mearrasápmelaččat geain boazodoallu lei ealáhussan, čálihedje iežaset siseatnansuohkaniidda. Geassemánu 23. b. 1888 lágas "Finnmárkku ámtta boazosápmelaččaid iešguđet dilálašvuođaid birra" ("Om forskjellige forhold vedkommende fjellfinner i Finnmarks amt") ledje njuolggadusat das movt galggai juohkit Finnmárkku sulluid ja njárggaid geasseorohahkan. Juohkima vuođđun galge leahket árvvoštallamat 576 mat ledje dahkkon 1875-1877 jagiid "man olu bohccuid juohke suolu ja njárga sáhtii geasset geassit". 1888 lágas ledje maid hui dárkilis mearrádusat bohcco merkema birra. Fylkkamánni gohččuma 577 maŋŋel skábmamánu 10. b. 1934 juhke Finnmárkku guovlun 578 ja orohahkan 579 . Láhkavuođđun 580 dása lei miessemánu 12. b. 1933 boazodoalloláhka, mii gustogođii 1935:s ja gustui suoidnemánu 1. beaivái 1979. 1933 boazodoallolágas ledje dárkilis válddahallamat ee. dáid áššiid birra: - vuoigatvuohta boazodollui - eatnamiid juohkin guovlun ja orohahkan - guohtunáiggit - boazolohku - ovdaolbmuid nammadeapmi 581 ja sin váldi - merken - johtolagat - guođoheapmi - muorračuohppan - vuoigatvuohta meahcásteapmái ja guolásteapmái - rátkkašeapmi 582 ja movt vierrobohccuin 583 galgá - beatnagat Geassemánu 9. b. 1978 boazodoalloláhka gustogođii suoidnemánu 1. b. 1979. Dát láhka lea eambbo fápmudusaláhka 584 go dat ovddit ja dása leat eaktun olu njuolggadusat buot áššiide. Dán lága bokte bohte maid válljejuvvon/nammaduvvon stivrenásahusat 585 iešguđet dásis. Láhka juohká eatnama boazodoalloguovlun mat fas leat juhkkojuvvon orohahkan. Finnmárkkus leat guokte boazodoalloguovllu, Nuorta-Finnmárku ja Oarje-Finnmárku. Goabbáge guovlu lea juhkkojuvvon olu orohahkan. Juohke orohagas lea orohatstivra 586 . Orogaha ovdaolmmožin lea válljejuvvon orohatolmmoš gean seammá orohaga olbmot leat válljen. Orohatstivrras lea ovddasvástádus orohaga doibmii ja sáhttá áššáskuhttit 587 ja áššáskuhttot 588 orohaga namas. Fylkadiggi nammada viđaolbmo guovllustivrra 589 juohke boazodoalloguvlui. Stivrras lea mearridanváldi 590 muhtun áššiin boazodoalu hálddašeamis. Juohke boazodoalloguovllus lea boazodoallokantuvra 591 gos lea boazodoalloagronoma 592 guhte lea beaivválaš jođiheaddjin ja lea guovllustivrra čálli 593 . Buot riikka boazodollui lea ráđđehusa nammadan boazodoallostivra 594 . Dán ásahusas lea mearridanváldi olu áššiin. Boazodoallohálddahus 595 mii lea Álttás, lea ee. boazodoallostivrra čállingoddin 596 . Boazodoallohálddahus hálddaša eanas oasi riikkaviidosaš stáhtalaš boazodoallohálddašeami. Dušše váiddaáššit 597 ja muhtun eará deaŧalaš áššit mannet Eanandoallodepartementii. Boazodoallolága 598 kapihttal III čilge dárkilit máid boazodoalu vuoigatvuohta sisttisdoallá. Lága 9. §:s lea čállojuvvon dáinna lágiin: (Láhka lea rievdaduvvon ja gustogoahtá 1.7.1996 rájes. Dás lea 1979 láhka siterejuvvon dalá čállinvugiin. (Jorgaleaddji lasáhus)). " Boazodoallo-vuoigatvuohta boazoguovlluin lea geavahanvuoigatvuohta mi beroškeahttá das gi eatnama eaiggáduššá ja nu guhkas go eara i čuvoš earenoamaš láhkadilis, sisttisdoallá: 1. vuoigatvuođa orrut bohccuiguin ja johtalit, ja vuoigatvuođa johtimii ja johtolagaide 2. vuoigatvuođa boazoguohtumii, 3. vuoigatvuođa ásahit ráhkkanusaid mat dárbbašuvvojit boazodoalus, 4. vuoigatvuođa boaldamuššii ja muoraide, 5. vuoigatvuođa bivdit ja guolastit, dakkar dárkilit sisdoaluin mi čuovvu dán kápihttala čuovvovaš mearradusain. Boazodoallo-vuoigatvuohta vieris duovdagiin dakkar boazoguovlluid olggobealde mat leat ásahuvvon 2. §:a vuođul, sisttisdoalla dakkar vuoigatvuođaid maid birra sárdnojuvvo 1.-3. čuoggain, geahča 10.-12. §:id, jos eara i čuovo dan šiehtadusas man vuođul boazodoallu doppe doaimmahuvvo." Boazodoalu vuoigatvuohta fátmmasta nappo ee. 1 lobi atnit ealuid meahcis dohkálaš bearráigeahčuin 1 lobi hálddašit eatnama dárbbašlaš barttaide, gođiide, áittiide ja luviide. 1lobi friddja ja hehttekeahttá vuojehit bohccuid ja johttit daiguin dain orohatguovlluin gos ealut leat lobálaččat. Boazodoalu johtingeainnuid ii oaččo dahppat, muhto Gonagas sáhttá lobi addit rievdadeapmái go lea ákkastuvvon dárbbašlažžan. Guođohanvuoigatvuođa 599 birra lea Boazodoallolága § 11:s čállojuvvon ná: "Boazoguođohan-vuoigatvuohta sisttisdoalla vuoigatvuođa guođohit váriid ja eara meahcce-eatnamiid, nu maiddai ovdalaččas gilvojuvvon eatnamiid ja ovdalaš ládjosajiid mat leat sierra ja mat eai leat ássanguovlluid eai ge dakkar gilvojuvvon eatnamiid olis mat leat anus, jos dat eai leat áimmahuššon eai ge leat anus gilvojuvvon guohtun-eanamin, ja jos eanan i leat áidojuvvon dakkar áiddiin mi doalla bohcco. Gonagas sáhtta addit dárkilit mearradusaid dan birra movt galga áddejuvvot dajaldat: áidi mi doalla bohcco. Gonagas sáhtta mearridit ahte goahccevuovde-guovllut galget gildojuvvot boazoguođoheamis vissis áigai, go adnojuvvo dárbbašlažžan vuovde-ođasmahttima ja ođđasit šaddama geažil. Gonagas sáhtta maiddai muđui gieldit dárkileappot mearriduvvon guovlluid go earenoamaš sivat dan gáibidit. Gildosat sáhttet maiddai gustot johtimiidda. Daid guovlluid ovddas mat gildojuvvojit boazoguođoheamis, berre buhttejuvvot seammasullasaš guohtun-eatnamiiguin doppe gos lea vejolaš." Dán dáfus manná 1978 láhka guhkkelii go 1933 láhka, go boazodolliin ii leat buhtadanovddasvástádus meahcceguohtumiid billistemiide. Láhka ii gáibit ahte eanandoallis galgá leahket áidi man badjel bohccot eai beasa, vai sáhttá buhtadusa gáibidit gittiid billstemiid ovddas. Áiddiid ja eará rusttegiid boazodoalus mat galget ceaggát guhkit go jagi, ii leat lohpi cegget Gonagasa lobi haga (§ 12). Boazodoalus lea 13. § mielde lohpi muoraid čuohppat vuovddis máŋgga atnui, muhto lastamuoraid ovddas máid priváhta vuovddis čullet, sáhttá vuovdeeaiggát bearrat mávssu. Boazodoalli sáhttá 14. § mielde meahcástit, bivdit ja guliid bivdit stáhtaálmennegiin 600 ja matrikulerekeahtes stahtaeatnamiin dan orohagas gos sus leat bohccot, seammá eavttuiguin go gullevaš suohkana, čoahkkebáikki dahje gili olbmot. Stáhta matrikulerejuvvon vuvddiin ja boazoorohagaid duottarguovlluin, galget meahcásteami, bivddu ja guollebivddu vuoigatvuođat leahket nu movt doloža rájes leat leamaš. Muđui sáhttá dahkat dakkár mearrádusa ahte boazodolliin galgá áktoriekti guliid bivdit gittabivdoneavvuiguin 601 mearriduvvon jávrriin ja johkaosiin eará stahtaeatnamiin go stáhtaálbmotguovlluin. Sáhttá maiddái mearridit ahte muhtun jávrrit ja johkaoasit galget várrejuvvot boazodolliid bivdui. Meahcásteami, bivddu ja guollebivddu ovddas mat leat boazodoallolága vuođul, ii galgga divvaga máksit. Kappfjell-duopmu (Rt 1975 s 1029), Álttesjávrre-duopmu (Rt 1968 s 429) ja Ot.prp.nr. 24 (1977/78) nannejit ahte boazodoalus lea bággolotnunriektesuodjalus 602 stuorit luondduduohtademiid vuostá orohagain. 15. §:s lea eanetgeavaheami soahpameahttunvuođaid birra ja muitala 15. movt smávit soahpameahttunvuođaid sáhttá čoavdit. 20. §:s lea geahččangeatnegasvuođa birra. Doppe daddjo ee. ahte 20. juohke boazoeaiggádis lea geatnegasvuohta guođohit iežas 20. bohccuid albmaládje. 25. §:s daddjo ahte boazoeaiggádis, earret muhtun dilálašvuođain, 25. lea ovddasvástádus dan billisteapmái máid boazu dahká, 25. beroškeahttá gean sivva lea. Buot boazoeaiggádiin ovtta orohagas 25. lea oktasaš ovddasvástádus. Buhtadusgeaskku gáibádus billistemiin máid bohccot leat dahkan, galgá 27. § mielde árvvoštallot dan lensmánni jođihemiin dan lensmánniguovllus gos vahat lea dahkkon. Finnmárku lea, nu go juo namuhuvvon, juhkkojuvvon guovtti boazodoalloguovlun, Nuorta-Finnmárku ja Oarje-Finnmárku. Oarje-Finnmárkku boazodoalloguvlui gullet maid Romssa guovllut Návuotna, Ráisa, Skiervá ja muhtun ráje Gáivuonas. Nuorta-Finnmárkkus leat 25 ja Oarje-Finnmárkkus leat 22 orohaga. Čuovvovaš siidduin leat kárttat mát čájehit orohatjuohkimiid ja orohagaid namaid. Boazodoallolága mearrádusaid mielde galgá Gonagas (Boazodoallostivra) mearridit alimus boazologu juohke orohahkii. Juohke orohahkii sáhttá guovllustivra mearridit alimus boazologu juohke dollui 603 ja doaluid logu. Dáid mearrádusaid galgá Gonagas (Boazodoallostivra) dohkkehit. Dál (1994) leat bargame rievdadit 1978 boazodoallolága. Gov. 2-1: Nuorta-Finnmárkku boazodoalloguovllu kárta Gov. 2-2: Oarje-Finnmárkku boazodoalloguovllu kárta 2.3FINNMÁRKKU BOAZODOALU STURRODAT Tab. 2-1: Finnmárkku muhtun jagiid boazologut: Jahki Boazolohku Jahki Boazolohku 1835 73 838 1980 118 400 1865 65 270 1981 129 900 1870 56 000 1982 133 300 1891 86 651 1983 139 000 1900 60 000 1984 145 546 1917 93 100 1985 175 791 1939 60 698 1986 184 355 1949 63 630 1987 182 357 1959 90 920 1988 191 403 1965 97 280 1989 200 381 1969 68 714 1990 174 138 1973 91 180 1991 159 975 1976 92 829 1992 1993 157 398 150 218 Gáldu: Norgga-Ruoŧa 1964 boazoguohtunlávdegotti čálus ja boazodoalloagronomaid jahkedieđáhusat. Earret daid boarráseamos loguid, leat logut juohke jagi cuoŋománu 1. beaivvi logut. Dát logut gal leat oalle eahpesihkkarat. Goit dat boarráseamos logut leat váilevaš lohkamiid ja árvvoštallamiid vuođul. Maŋimus jagiid logut leat rievttamusat, muhto dain maid sáhttet leat meattáhusat. Meattáhusat dáidet leahket systemáhtalaččat, ja duohta logut várra leat veahá alibut. Vaikko logut rievddadit dan dihte go dieđuin leat meattáhusat, de dat čájehit maid duohta loguid rievddademiid, omd. lea 1969:s vuollegis lohku. Dát lei eanas 1967-68 earenoamáš heajos dálvvi dihte go Finnmárkkus jápme hui olu bohccot. Oaidnit maid ahte maŋimus jagiid logut leat alibut go ovdal. Dát lea sihke rievttes loguid dihte ja go fylkka boazolohku lea lassánan hui olu 1980-jagiin. 1984-1985 garra boazologu lassáneapmi ii leat duohta lassáneapmi. Lea šaddan báhpira nala nu vearrolágaid rievdademiid geažil ja boazologuid divvumiid geažil. Logut 1985 rájes leat dasto eambbo riekta duohtavuođa mielde, muhto dieđusge leat ain áššit mat meattáhusaid dahket. Loguid mielde lea boazolohku alimusas 1989:s. Leat iešguđet oaivilat dan birra lea go boazolohku unnon nu olu dan rájes go dát logut čájehit. Dasa leat máŋga ártta go boazolohku lea bisson badjin. Leat oalle buorit dálvvit leamaš, olu boazoeaiggádat dálkkastit bohccuid gurpmaid ja iešguđetlágan sismáđuid 604 vuostá. Olu boazoeaiggádiidda maid lea šaddan vejolaš johttát árabut geasseorohahkii go dálveguohtun hedjona. Muhto dat alla boazolohku lea garrasit čuohcan dálveguohtuneatnamiidda ja jeagil lea hirbmosit guorban duoddaris. Leat geavahan "kapitála" ja ráŋggáštus lea čuvvon. Gorudiid deattut leat vuollin, buvtta juohke bohcco nammii lea vuollin, massinlohku lea stuoris ja biergu ii leat áibbas buorre. Boazodoalu ollislaš rehketdoalus leat čuovvovaš buvttalogut maŋimus jagiid: Tab. 2-2: Finnmárkku buvttaduvvon bohccobiergu tonniid mielde: Jahki Biergu 1000 kg mielde 1981 1017 1982 1121 1983 1144 1984 1306 1985 1293 1986 1329 1987 1482 1988 1751 1989 1810 1990 1482 1991 1689 Biergobuvttadeapmi rievddada jagis jahkái máŋgga ášši geažil, ee. juohke jagi massima ja njuovadanáigodaga dihte. 1989 alla biergobuvttadeapmi bođii ee. dan dihte go boazolohku unnui oalle olu 1989:s 1990 rádjái. Tab. 2-3: Boazosápmelaččaid lohku muhtun jagiid: Jahki: Lohku: 1900 896 1948 1014 1960 1423 1965 1580 1980 1556 1981 1576 1982 1600 1983 1601 1984 1657 1985 1652 1986 1645 1987 1681 1988 1706 1989 1802 19904 2139 19914 2141 19924 2182 4 Dáid loguid ii sáhte buohtastahttit ovddit jagiid loguiguin. Dáin loguin leat searvvis olbmot geat eai gula bearrašii/dollui, muhto geat barggus leat mielde dahje geain leat geahččobohccot.605 Gáldu: Norgga-Ruoŧa boazodoallolávdegotti 1964 čálus ja boazodoalloagronoma jahkedieđáhusat. Ovdal ledje bearrašiin eambbo mánát, nu ahte boazodoalus lei vástideaddji olmmošlohku mii ii lean "bargoagis". Tab. 2-4: Doaluid lohku Finnmárkkus muhtun jagiid: Jahki: Doaluid lohku: 1965 351 1970 390 1975 390 1980 424 1981 433 1982 446 1983 451 1984 469 1985 466 1986 472 1987 478 1988 518 1989 507 1990 508 1991 501 1992 502 4 Lassáneapmi lea muhtun Finnmárkku boazoeaiggádiid rievdan dili geažil Gáldu: NOU 1978: 18A ja boazodoalloagronomaid jahkedieđáhusat. Maŋŋel go 1978 boazodoalloláhka gustogođii, čálihuvvojedje buot doalut juohke orohagas. Ovdal ledje bearrašat dahje iešheanalis 606 boazoeaiggádat čálihuvvon. Loguid ovdal ja maŋŋel 1978 ii sáhte njuolgut buohtastahttit. Muhto dat veahkehit goitge oaidnit movt doalut leat lassánan. Dáiguin eavttuiguin čájehit logut ahte doalut leat lassánan measta 100:iin 1965 rájes. Earenoamážit lassánii doaluid lohku 1978 boazodoallolága oktavuođas. Doallomálle Finnmárkkus. 1.4.1982 Tab 2-5: Doaluid logut oktan juohke doalu boazologuin: 0- 100 100- 200 201- 300 301- 400 401- 500 501- 600 601- 800 801- 1000 1000 - Nuorta-F: 35 66 32 22 21 6 17 2 2 Oarje-F: 23 69 59 30 25 19 11 4 3 Oktiibuot: 58 135 91 52 46 25 28 6 5 Gáldu: Boazodoallostivrra 1981 boazodoallodieđáhus Maiddái dát tabealla lea hui eahpečielggas. Dat muitala ahte eanas Finnmárkku boazoeaiggádiin, sulli 64 %:s, ledje unnit go 300 bohcco. Systemáhtalaš meattáhusaid geažil, maidda ovdalis lea čujuhuvvon, dáidet doaluid sturrodagat duohtavuođas stuoribut go tabeallas leat. 1991 boazodoallodieđáhus čájeha ahte 75 %:s Finnmárkku ledje doaluin 1.4.1992 unnit go 400 bohcco. Gaskamearálaš doallosturrodat lei 329 bohcco. 1.7.1979 rádjái sáhtte buot Finnmárkulaččat eaiggáduššat 1.7.geahččobohccuid. Dát lea leamaš dábálaš, ja leat leamaš oalle 1.7.olu geahččobohccot (geahččobohccuid birra, 1.7.vrd. kap. 2.5.14). Maŋŋel 1.7.1979 sáhtii boazoeaiggát 1.7.geahččat dušše lagamuččaid bohccuid. Dasalassin fertejit sii 1.7.geat eaiggáduššet geahččobohccuid, leahket sápmelaččat. Dan 1.7.dihte boahtá geahččobohccuid lohku unnut eambbo. Ulbmilin lea 1.7.ahte olbmot olggobealde ealáhusa eai galgga saji váldit sis geat 1.7.leat ealáhusas. Muhto dákkár verddevuođas 607 gal maid leat 1.7.leamaš buorit bealit. Sii geat eaiggádušše geahččobohccuid, 1.7.veahkahalle maid dávjá go olu bargu lei boazodoalus. Oallugat leat 1.7.čujuhan ahte verddevuohta unnidii vuostelasvuođaid gaskal 1.7.boazodoalu ja eará olbmuid. Muhto láhka válddii vuosttažettiin 1.7.guohtuma vuhtii, ja geahččoboazodoallu unnui sakka. 2.4BOAZODOALLIT JA VEARROSUOHKAN Nu go ovdal juo lea namuhuvvon, gullet eanas boazodoallit, sullii 90 %, siseatnansuohkaniidda Guovdageidnui ja Kárášjohkii. 5-6 mánu lea boazodoallu Finnmárkku ja Davvi-Romssa mearragáttiin. Doppe stuorru ja buoidu boazu. Boazoeaiggádat orrot eanas geasseviesuin mearragáttesuohkaniin dan áiggi. Dan dihte čujuhit mearragáttesuohkanat dávjá ahte: 1 boazo guohtu doppe 1 boazoeaiggádat geavahit bálvalusaid doppe 1 mearragáttesuohkaniin leat váttisvuođat mearridit geasseviesuid huksenguovlluid jna. 1 mearragáttesuohkaniid meahccegeavaheapmi gáržžiduvvo, eai ge oaččo maide sisaboađuid boazodolliid vearus, go dat manná siseatnansuohkaniidda. Siseatnansuohkanat fas čujuhit dasa ahte boazoeaiggádat gávppašit mearragáttesuohkaniin geasset, nu ahte serviceealáhusat dinejit olu boazodoalu geažil. Oanehit áiggiid sáhttá boazodoallu addit muhtun bargosajiid mearragáttesuohkana olbmuide. 2.5MOVT BOAZODOALLU GEAVAHA RESURSSAID 2.5.1Guohtumat Kapihttal boazodoalu ekologalaš heiveheami birra govvida roavvásit movt Finnmárku lea geavahuvvon boazoguohtuneanamin. Guohtuneatnamiid geavaheapmi lea rievdan maŋimus 80 jagi, muhto oaiveoasit leat seammát. Leat ain siseatnanguovlluid viiddis jeageleatnamat mat leat dálveguohtuneanamin, ja riddoguovllovárit fas geasseguohtuneanamin. Eatnamat daid gaskkas geavahuvvojit dál ge nu go ovdal, giđđa- ja čakčaguohtumin ja guohtuneanamin giđđa- ja čakčajohtima vuolde. Ørnulf Vorren lea girjjis Finnmarkssamenes nomadisme I og II 1962 ollislaččat válddahallan Finnmárkku ja Davvi-Romssa guohtuneatnamiid geavaheami ja johtolagaid 1950-jagiid gaskkamuttos. Go buohtastahttá Vorrena kárttaid ja čilgehusaid dálá boazodoallokárttaiguin, de oaidnit ahte dát roavvát heivejit oktii. Muhto veahá gal lea rievdan. Earenoamážit geavahit dálveguohtuneatnamiid garraseappot dál go ovdal. Finnmárkkuduoddara lulimus guovlluid, ee. Anarjohguovllu, geavahit olu eambbo dál. Muhtun boarráset boazodoallit muitalit ahte muhtun geasseorohatguovllut eai geavahuvvo nu bures dál go ovdal. Leat earenoamážit smávva, ráddjejuvvon báikkit Oarje-Finnmárkku ja Davvi-Romssa riddoguovlluin gosa lea váttis bohccuid oažžut, omd. Johka Láhpi suohkanis. Lea maid čujuhuvvon dasa ahte gávdnojit unnit guovllut gosa ii šat sáhte bohccuiguin johttit ja guođohit go luottat ja viesut leat huksejuvvon, omd. Straumfjordhalvøya 608 Fávrrosorddas Davvi-Romssas. Prámá609 geavaheapmi ges lea álkidahttán guovlluide beassama ja daid geavaheami, gosa ovdal lei hui lossat beassat ja gos váttis lei guođohit, omd. sulluid ja njárggaid gosa lei váttis johttit. Vorrena čállosiin boahtá ovdan ahte eanas bearrašat ásset giliin geasset. Maŋimus soađi rájes ja sullii 1955 rádjái rievddai dilli oalle olu dán dáfus. Boarráset boazoeaiggádat muitalit ahte olu eanet boazosápmelaččat orro váris geasset ja sis ledje unnit čorragat váriin gos ledje lunddolaš oazit 610 . Nu sáhtte buorebut geavahit guohtumiid dakkár báikkiin orohagas gosa eai sáhttán olles ealuin mannat. Muhto dákkár doaluin lei hui olu bargu. Guohtuniskamat 611 ja dieđut boazoeaiggádiin čájehit ahte muhtun guovlluin leat earenoamážit čakča- ja giđđaeatnamat garrasit guođohuvvon ja gurbejuvvon. Guohtuniskamat čájehit ahte maiddái muhtun geasseorohagat leat garrasit guođohuvvon, eandalii orohagat mat geavahuvvojit sihke giđđa- ja geasseguohtumin. Muđui orru stuorimus guođohandeaddu guovddáš báikkiin muhtun geasseorohagain. Nu šaddá go lea hui olu bargu guođohit smávit guovlluid orohaga boaittobealde gosa váttis lea beassat. Ovdamearkan dása lea movt Cohkolaga boazoeaiggádat geavahit guohtuneatnamiiid jagis (geahča Oarje-Finnmárkku boazodoallokártta). Cohkolagas leat 17 doalu. Dan orohagas leat guokte áiddi 612 , okta gaskal geasseorohaga ja čakča/giđđaguohtuneatnamiid. Nubbi áidi lea čakča/giđđaguohtuneatnamiid ja dálveorohaga gaskka. Dálvet leat dat 17 doalu rátkkašan 4 siidii ja dain lea dálveorohat oarjjalulábealde Guovdageainnu girkogili Suoma ráji guvlui. Cuoŋománu/miessemánu molsumis johtet sii davás giđđaeatnamiidda. Doppe biđgejit sii ealu guotteteatnamii 613 vai buoremus lági mielde dan geavahit. Varrásiid 614 rátket 615 sierra lulimussii dan orohahkii. Boazoeaiggádat guođohit ealu giđa, ja mastadit 616 fas oktii maŋŋel. Geassemánu loahpageahčen čohkkejit ealu ja johtet davás geasseorohahkii. Muhtun jagiid guhtot čorragat geasseorohagas guottetáigge. Borgemánu gaskkamuddui leat bohccot veaiddalis 617 geasseorohagas davábealde áiddi. Borgemánu loahpas ja čakčamánu álggus čohkkejit ealu ja merkot dan gárddis mii lea áideguoras. Dađimielde go miesit merkejuvvojit, luitet bohccuid čakčaeatnamii, mii manná gitta fylkaráji duohkái. Doppe orrot bohccot skábmamánu lohppii. Maŋŋel go luitet ealu čakčaorohagas, dan áiddi čađa mii sirre čakča- ja dálveorohaga, rátkkašit iešguđet siidan dálvái. Dán orohaga čađa johtet giđđat ja čakčat Ártnihasat, Láhkuhasat (Lakselvdalen/Lyngsdalen) ja Skarfvákkihasat. Giđđat gal johtet jođánit, muhto čakčat sáhttet hilljáneappot johtit ja guođohit eambbo. Dán ovdamearkkas oaidnit movt dán orohaga geavahit. Eará orohagain fas lea earaládje. Muhto gaskajohtolaga orohagat dahket hui seammaládje go Cohkolat. (Geahča muđui Oarje-Finnmárkku boazodoallokártta.) Sulluide gal dábálaččat johtet čoahkkeealuin miessemánu álggus ja johttájit fas čoahkis čakčamánu loahpas. Dát johtinmálle lea šaddan bistevaččat maŋŋel go prámáiguin álge suvdit giđđat ja čakčat. Muhtun boarráset boazoeaiggádat muitalit ahte boazodoallu geavahii ovdalaš áigge gaskaeatnamiid dušše giđđa- ja čakčaeanamin, máid dál atnet geasseorohahkan. Sii lohket ahte boazo orui oanehit áiggi riddoleamos guovlluin geasseorohagas, dávjá dušše suoidnemánu ja borgemánu. Dain orohagain sáhtii leahket hui buorre guohtun, muhto dat bisttii dušše ruotnaseamos áigge. Jus beare guhká orru geasseorohagas, maŋŋeliidda go rássešattut goldnet, sáhttet bohccot geahppugoahtit jus eai beasa jeahkala nala. Leat eambbo geavahišgoahtán áiddiid vai guohtumiid besset eambbo geavahit. Ii buot áidegeaveaheapmi leat buorre. Soahpameahttunvuođat bohciidit álkibut badjelmeare áidumiin. Áiddiid geažil guođohit muhtun sajiid beare garrasit. Johtima vuolde ja guođoheapmái leat áiddit dávjá váttisvuohtan. Gávdnojit ovdamearkkat dasa go lobihis áiddit leat gáržžidan earáid čakčaeatnama/johtingeainnu. Dán geažil šaddet dávjá masttadeamit ja eambbo bargu, ja heajos guohtun. Eará heittot bealit leat go muhtumat orrot dálveorohagas giđasdálvve ja árračavčča, dahje geavahit čakčaorohagaid geasseorohahkan. Dákkár dilli čuohcá garrasit eatnamiidda. Sáhttá maid dagahit soahpameahttunvuođaid iešguđet siiddaid gaskii. Dákkár riiddut bohciidit vuosttážettiin go lea nákkisvuohta 618 . Muhtomin sáhttet suolohasat 619 , iešguđet ákkaiguin, orrut geasi nannámis 620 . Gávdnojit maid ovdamearkkat dasa ahte ealut leat máŋga jagi maŋŋálaga orron giđđa- ja geasseorohagas birrajagi. Dákkár dilálašvuođat dagahit dávjá soahpameahttunvuođaid gaskaneaset ja báikki olbmuiguin. Finnmárkku boazolohku 1980-jagiin lea nu go ovdalis namuhuvvon leamaš beare allat. Finnmárku ja Romssa fylkka guovllut mat gullet Oarje-Finnmárkku boazoguohtumiidda, lea oktiibuot sullii 54 000 km 5 . Dalle go ledje eanemus bohccot (1989), ledje gaskamearálaččat 4 bohcco juohke km 5 :s. Geasseorohagain ledje 7 bohcco juohke km 2 :s ja čakča- ja dálveorohagain sullii 9 bohcco km 2 :s. Geasseorohagain rievddada juohke km 2 boazolohku hui olu. Dat boahtá juohke orohaga geográfalaš dilálašvuođain. Impedimentoassi 621 (geavakeahtes guohtun, duottar, čázit, jasat jna.) sáhttá muhtun orohagain leahket 70%, ja eará orohagain fas dušše 20%. Olles orohaga gaskamearálaš boazologu vuođul ii nappo sáhte gávnnahit man olu bohccot čáhket orohaga anehahtti eatnamii. Finnmárkku ja Davvi-Romssa orohagain leat Máhkarávjjus eanemus bohccot, sullii 12 bohcco juohke km 2 :s 1.4.1991. Várnjárggas ges leat unnimus bohccot juohke km 2 nammii, 2,2 bohcco. Muhto dása boahtá lassin ahte Várnjárggas leat bohccot sullii 100 beaivve guhkit go Máhkarávjjus. Sállanis ledje sullii 3,5 bohcco km 2 nammii 1991:s, ja Ártnis/Gávviris fas sullii 6 bohcco km 2 nammii. Fálás ledje 9,4 bohcco juohke km 2 nammii. Guohtuniskamiid vuođul leat Fálái ávžžuhuvvon dušše 3,7 bohcco juohke km 2 nammii. Boazodoallostivra lea mearridan dohko 1200 alimus boazolohkun. Boazodoallohálddahus lea bargan dan badjelii ahte unnidit Fálá boazologu, sihke garra soahpameahttunvuođaid geažil ja garra luonddugeavaheami dihte, muhto ii leat lihkostuvvan. Boazolohku lei seammá allat 1992:s go 1980-álggus, sullii 2 800. Boazolohku lea leamaš beare allat luondduvuođu ektui eanas Finnmárkku orohagain 1980-jagiin. Dát lea maid okta sivain soahpameahttunvuođaide gaskal boazodoalu ja eará beroštumiid. Statistihkka máid geavahit, čájeha ahte Finnmárkku boazolohku ii leat goasse leamaš nu allat go 1989:s. Vaikko dološ ládjogiettit leat šaddan boazoguohtumin, unnidit luondduduohtadeamit ja eará muosehisvuođat eatnama mii livččiii adnon guohtumin. Dan dihte lea garrasit deaddu guohtunresurssaide. Lea ipmirdahtti ahte bohccot šaddet heajubut. Misiid gaskamearálaš njuovvandeaddu 622 Finnmárkkus lea maŋimus jagiid leamaš gaskal 16 ja 18 kg. Eará fylkkain lea misiid gaskamearálaš deaddu gitta 24 kg. Maiddái muhtun Finnmárkku orohagain leat dákkár deattut. Finnmárkkus ledje vuosttaš guohtuniskamat 1875-1876 jagiid. Iskama ulbmilin lei gávnnahit man olu bohccuid Finnmárkku geasseorohagat sáhtte geassit. (A. Helland: Finmarkens Amt II 1906 s. 140-142). Dáiguin iskamiiguin gávnnahedje ahte Finnmárkku geasseorohagaide čáhke sullii 65 300 bohcco. Muhto dán rehketbihttái eai leat gal váldon mielde Romssa guovllut Návuona oarjjabealde mat geavahuvvojit Finnmárkku bohccuide geasseorohahkan, eai ge muhtun Finnmárkku eatnamat ge mat dál leat geasseorohahkan. 1960- jagiin čađahii Det kgl. Selskap for Norges Vel (Gonagaslaš searvi Norgga buori dili ovddideapmin) guohtuniskamiid Finnmárkkus. (Norske fjellbeiter bind V, oversyn over fjellbeitene i Finnmark. Girjji lea Gonagaslaš searvi Norgga buori dili ovddideapmin almmuhan 1965:s). Dát iskamat čájehit Finnmárkku guohtumiid almmá gávdnakeahttá makkárge boazologu orohagaide, muhto doppe čujuhuvvo movt boazolohku lea guohtumiid ektui. Maŋŋel 1966 lea boazodoalu Stáhtaráđđeaddi (Statskonsulenten i reindrift) ja maŋŋel maiddái Boazodoallohálddahus, čađahan iskamiid muhtun orohagain ja ávžžuhan boazologu dáidda. Boazodoallohálddahusa olis čađahuvvojedje 1989 ja -90 gesiid ođđa iskamat muhtun dáin eananiskanbihtáin 623 máid Norges Vel iskkai 1960-jagiid álggus. Iskamat dahkkojuvvojedje dainna lágiin ahte eananiskanbihtáid guohtundili rievdamat dán áigodagas, bohte ovdan. Dasa lassin bohte maid eará dieđut mielde mat čájehedje guohtumiid rievdama. Forut (dálá Norut) maid iskkai seammá jagiid Kárášjoga ja Guovdageainnu guohtumiid satelittdata vehkiin. Dáid iskamiid ja Boazodoallohálddahusa iskamiid bohtosat leat ahte 1čakča- ja giđđaeatnamiid jeagil lea visot guorban 1dálveorohagain lea jeagil hirbmosit unnon ja olu sajiin visot čilviluvvan 624 , 1 jeagelguohtumiin lea šaddu garrasit hedjonan, go leat geavahan "seastojeahkala", 1 garra guođoheapmi lea dagahan ahte earenoamážit bieggabáikkiin 625 ja áideguoraid lea guorban.626 Dát iskamat galget leahket veahkkin mearridit man olu bohccuid iešguđet orohagat girdet. Leat iešguđet sivat dasa go lea váttis mearridit man olu bohccuid iešguđet orohat gierdá. Guohtuniskamiin juohká eatnama iešguđet šaddoservvodahkii 627 ja árvvoštallat juohke servvodaga buktaga ja geavaheami. Dan dihte go ovtta šaddoservvodaga buvtta sáhttá hui olu rievddadit dan mielde gokko šattut leat ja makkár muoldu lea, ferte árvvoštallat buktaga, ja dát vuolgá hui olu dan olbmos gii iská. Measta seammá váttis lea árvvoštallat guohtuma geavaheami go boazoluguid statistihkat leat nu eahpesihkkarat. Jus árvvoštallá guohtuma almmolaš boazologu mielde, ja dat lohku lea unnit go duohtavuođas, de ferte iskama boađus šaddat vearrut. Dan dihte lea áibbas dárbbašlaš diehtit rievttes boazologu go galgá árvvoštallat man olu bohccuid eanan gierdá. Eanandoallodepartementa mearridii suoidnemánu 20. b. 1984 70 400 bohcco Nuorta-Finnmárkku alimus boazolohkun juohke cuoŋománu 1. beaivvi. Boazodoallostivra ges mearridii borgemánu 28. b. 1987 Oarje-Finnmárkui 90 000 bohcco alimus boazolohkun juohke cuoŋomanu 1. beaivvi. Fágalaš ávžžuhusain ledje goappešagaid dáfus olu unnit logut go mat mearriduvvojedje. Dat máid maŋimus jagiid guohtuniskamat ja muhtun boazoeaiggádat ja gullevaš suohkaniid birasgáhttenossodagat gal leat cealkán resurssadili ja ealáhusa mannolaga birra, čájehit čielgasit ahte sihke Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku boazologut leat mearriduvvon beare alladin. Jus jeagil fas galggašii šaddat, fertešii boazolohku máŋggaid jagiid leahket olu unnit go máid guohtumat guhkes áiggi vuollái girdet. Stuoradiggedieđáhusa nr. 28 (1991-92) (Nana bissovaš boazodoallu) (En bærekraftig reindrift) vuođul, leat dál Boazodoallohálddahusa olis bargame Finnmárkku guovtti boazodoalloguovllu orohagaid juohkima rievdademiin ja alimus boazologu rievdademiin. Doloža rájes lea dovddus ahte dávddat sáhtte hirbmosit unnidit ealuid. 1960- ja 1970-jagiid lei Finnmárkkus stuora boazojápmu dávddaid geažil. Deaŧaleamos dávddat leat sismáhtodávddat 628 main lea oktavuohta guohtundilálašvuođaide ja doallovugiide. Olu bohccot ovtta sajes, ovttahat johttingeainnuid garrasit guođoheapmi áiggi badjel, áiddit maid duohkái bohccot báhkkejit ja eará hehttehusat lasihit njoammuma eatnamis, ja dagahit bohccuide eambbo sismáhtodávddaid. Heajos dálkkádatdilálašvuođat 629 sáhttet dasto vel dagahit stuora boazojámu. Ovdamearkan dákkár stuora boazojápmui lei muhtun Finnmárkku orohagain vuoiŋŋamašmáđu 630 geažil 1970-jagiid álggus. Dávddat unnot go bohccuid biđge viidát guohtuneatnamii, johttingeainnuid rievdada veaháš ja guođoha nu ahte bohccot eai beasa bahkkahuvvat áiddiid duohkái. Dán vuođul sáhttá dadjat ahte boazodávddain lea oktavuohta orohaga boazologuin ja bargovugiin. Ii sáhte das ge gáidat ahte luondduduohtadeamit ja muosehuhttimat mat gáržžidit johtingeainnuid, leat mielde lasiheame boazodávddaid. Máŋggas muitaleddjiin geat ásset riddo- ja vuotnaguovlluin, lohket ahte boazolohku lea lassánan maŋimus jagiid. Muhtumat oaivvildit ahte go bohccot nu garrasit guhtot, de daŋas maid guorbá ja dulbmojuvvo nu ahte eai šatta šat muorjjit. Sii lohket maid ahte dál guhtot bohccot eambbo giliin ja mearragáttis go ovdal. Porsáŋggu ja Sállana olbmot ges muitalit ahte boazu váldá sávzzas guohtuma (geahča maid kap. 3.4.1). 2.5.2 Johtimat/johtolagat Johtimat leat dárbbašlaččat Finnmárkku guohtumiid geavaheames. Duoddaris johtet viidát. Lagabus meara ja gáržžit báikkiin johtet čoahkkeleappot. Ovdal lei doaba johtingeaidnu dábálaš, muhto dat ii addán rievttes gova. Sii geat eai dovdda boazodoalu, sáhttet doaivut ahte bohccuiguin johtet muhtunlágan geainnu mielde. Vai čielgaseappot muitala mii johtin duođai lea, dadjat dál johtolatgeinnodat eat ge johtingeaidnu. Johtolagat rievddadit olu orohagas orohahkii, sihke guhkkodat ja málle. Muhtun orohagain sáhttá dadjat ahte boazu dušše ruvgala nuppi áigodateatnamis nubbái. Eará siiddain ges leat 300 - 400 km guhku johtolagat. Muhtun siiddat johtet dán mátkki oktanis, earenoamážit sii geat galget prámáin mannat sulluide. Eará orohagat bisánit ja guottehit guotteteatnamis ja johtet dasto geasseorohahkii geassemánu loahpas. Čakčat johtet eanas siiddat hiljánit ja bohccot orrot dávjá čakčaeatnamis, earenoamážit ragatáigge. Muhtun siiddat johttájit čakčamánu loahpas ja ollejit dálveorohahkii easkka juovlamánu álggus. Muhtun orohagain leat stuora masttadeamit čakčajohtima vuolde ja go leat bisanan čakčaeatnamiidda. Masttadeamit rievddadit olu jagis jahkái. Ee. lea dálke- ja guohtundilálašvuođain johtima vuolde olu dadjamuš. Eará mii maid muhtomin čuohcá, leat muosehuhttimat guohtunguovlluin. Olmmošeatnatvuohta čakčabivddu oktavuođas lea lassánan maŋimus jagiid. Muhtun báikkiin čuoččuhit maid ahte teknihkalaš doaimmat guohtuneatnamiin leat dagahan masttademiid. Muhtun orohagat leat čakčaeatnamiidda ceggen áiddiid mat gáržžidit johtolagaid. Dan dihte lassánit masttadeamit. Mastan ealuid ferte rátkit. Dát dagaha eambbo barggu ja bohccuide maid čuohcá. Go bohccuid šaddá gieđahallat olu, lassána bohcco energigeavaheapmi ja boazu geahppu olu fas das máid dálvái lei čoaggán. Bohccot massojit eambbo ja ealáhusa buvtta unnu (eambbo dan birra kap. 2.6.1). Boarráset boazoeaiggádat muitalit ahte ovdal ledje unnit masttadeamit, ee. dalá johtinmálle dihte. Olles bearaš lei mielde čakčajohtimis ja boazu lei buoret geahču vuolde. Olbmot ledje eanas doppe gos boazu lei. Dál leat dušše moadde guođoheaddji ealu luhtte. Luottat ja mohtorfievrrut dagahit ahte olbmot vánddardit jođánit. Eai sii dárbbaš čuvvodit bohcco álohii. Giđđajohtin lea maid rievdan maŋŋel go boazodoallu mohtoriserejuvvui eambbo. Bearrašat johte duoddariid badjel buot gálvvuideasetguin geasseorohahkii ealu fárus, dalle go dušše herggiiguin johte. Dál boahtá dábálaččat bearaš ja gálvu biillain njuolga geasseorohahkii. Dušše guođoheaddjit muohtaskohteriiguin johtet ealuin. Muhtumiin leat ain lojes hearggit máid atnet giđđa- ja čakčajohtimis, ja gilvovuodjimii ja turistema oktavuođas. Ovdal vuojahedje bohccuid sulluide ja ruovttoluotta, dahje suvde primitiiva prámáiguin. Dál suvdet militearprámáiguin buot guhkebuš gaskkaid. Dan dihte eai masso nu olu bohccot johtimiid vuolde. Muhto nuppe dáfus šaddet boazoeaiggádat geat prámáin suvdet, eambbo čadnon áigái. Sii fertejit ollet šihttojuvvon áigái suvdinbáikái. Jus eai olle dassážii, dagaha dat váttisvuođaid earáide geat seammá prámáin galget suvdit, ja de sáhttet soahpameahttunvuođat bohciidit. Dát dilálašvuođat dagahit ahte boazoeaiggádat eai ábut seammaládje johtit dálkki ja guohtuma mielde go ovdal. Jus siivu ja dálki lea heittot, váibet sihke olbmot ja bohccot. Lágas, earenoamážit boazodoallolágas, ja lágas stáhta matrikulerekeahtes eatnama birra, lea boazodoalu johtolatgeinnodaga vuoigatvuohta nannejuvvon bures. Ártan dása lea ee. ahte boazoeaiggádat fertejit beassat johtit bohccuiguin jus galget sáhttit geavahit guohtumiid. Muhtomin fertejit johtit gáržžes báikkiid čađa ja giliid čađa. Jus gáržžes geinnodat dahppojuvvo, sáhttá dagahit ahte guohtuneatnamiid ferte hilgut. Dákkár johtolatgeinnodagaid sihkkarastin lea šaddan earenoamáš deaŧalažžan go iešguđetlágan huksehusat leat lassánan. Go prámáin galgá suvdit bohccuid nuriid rastá, leat earenoamáš gáibádusat johtolatgeinnodagaide ja suvdinbáikkiide: 1bodni ja rávdnji ferte leahket dakkár ahte prámáin sáhttá boahtit buotlágan dálkkis, 1boazoeaiggádat fertejit sihkkarit diehtit ahte ožžot bohccuid gárdái 631 vaikko movt livččiii, 1ferte leahket buorre sadji vuordingárdái, 1ferte leahket guohtun lahka vuordingárddi jus suvdin maŋŋona. Lea nu ahte unnit duohtadeamit mat olggobealolbmuid mielas orrot smávvát ja vigiheamit, sáhttet gáržžidit johtolatgeinnodaga ja dagahit johtima váddáseabbon. Earenoamážit dakkár guovlluin gos geinnodagat leat čoahkkebáikkiid lahká, sáhttet bohciidit soahpameahttunvuođat eará geavaheddjiiguin. Sáhttá leahket soahpameahttunvuohta bartta dahje gilvineatnama dihte mii lea geinnodagas. Leat earenoamáš unnán soahpameahttunvuođat johtolagaid ja gávnnadanbáikkiid logu ektui. Muhto dat mat leat, dávjá stuoriduvvojit ja olmmoš oažžu dakkár gova ahte riiddut leat dábálaččat. Bihtás boazoguohtuma birra čállojuvvo ahte beare čoahkke johtin sáhttá lasihit boazodávddaid. Dákkár dilálašvuođat dahket ahte boazodollui šaddá deaŧalaš doalahit nu máŋga hearbevári 632 johtolatgeinnodaga go vejolaš. Eará áššit mat čujuhit seammá guvlui, leat dálke- ja siivodilálašvuođat. Eai buot geinnodagaid sáhte buot dilálašvuođain geavahit. Maŋŋi giđa sáhttá omd. leahket veadjemeahttun čuovvut muhtun geinnodaga guohtuma dihte. Juohke orohaga beaivválaš doaimmas geavahuvvojit johtolat- ja vuojehangeinnodagat mat leat dárbbašlaččat go galgá geavahit guohtuma ja bargat bohccuiguin. Jus guohtunresurssaid galgá boahtteáiggis maid geavahit, ferte boazodoallu geavahit boares johtolatgeinnodagaid ja váldit ođđasiid atnui. Jus dát dilli čavgejuvvo, máksá dat ahte guohtunresurssaid geavaheapmi maid gáržžiduvvo. 2.5.3Guođoheapmi Dán jahkečuođis lea boazoealáhus rievdan oba olu. Earenoamážit lea dilli 1950 rájes rievdan go viesut bohte gođiid sadjái ja muohtaskohter hearggi sadjái. Dát lea váikkuhan sihke boazodoallobearrašii ja bohccuide. Dalle go bearrašat orro gođiin ja čuvvodedje ealuid, ledje bohccot birrajagi geahču vuolde. Muhto maiddái dalle ledje erohusat orohagaid gaskkas ja siiddaid gaskkas. Muhtumat omd. guođohedje olles ealu giđđat, ja muhtumat fas diktet áldoealu veaiddalassan ja guođohedje varrásiid máid rátke áldduin, ovdal go luite. Ovdalaš boazodoalus ledje olu eambbo varrásat go dál. Njuovvanboazun ledje eanas rávis varrásat, ja dasto dárbbašii juohke bearaš vel 30-40 hearggi. Dasa lassin gehčče oallugat dáloniid herggiid geasset. Giđđat ja geasset leat ovddemustá varrásat mat bohtet gittiide ja dagahit váttisvuođaid. Go varrásiid doalahedje sierra, dahke dan maiddái vai eai billistan gittiid. Vaikko siiddain ledje erohusat bargovuogis ovdalaš áigge, de lei maŋimus soađi rádjái dábálaš bohčit áldduid čakčat. Dalle ferteje olles ealu guođohit čađat. Boarráset boazosápmelaččat muitalit iežaset bohčán áldduid gitta juovllaid rádjái. Dálvet guođohedje olles ealu gođiid lahka. Bohcco lodjivuohta boahtá das man olu ja mainna lágiin bohccuin bargá. Bohcco luondu maid váikkuha dása. Go čehpet vállje ealihanbohccuid ja olu daiguin bargá, de oažžu lojes bohccuid maiguin lea álki bargat. Bohccot mat leat olu veaiddalis, goddiluvvet ja daiguin šaddá lossat bargat. Bohccot sáhttet maid beare lodjin šaddat. Daid šaddá váttis vuojehit ja šaddá lossat bargat daiguin. Ferte ieš gávnnahit gaskameari. Ássanmálle rievdan lea váikkuhan sihke olbmuide ja bohccuide. Dološ eallinvuogis lei bearrašiin eambbo dahkamuš bohccuiguin birrajagi. Eallu ja olbmot gulle oktii. Bohccuid guođohedje eambbo ja ledje biđgejuvvon smávit čorragiidda. Dál lea unnit oktavuohta bohccuin ja olbmuin. Eai olbmot dovdda bohccuid šat nu go ovdal, eai ge bohccot leat šat nu lojit go ovdal. Otna boazodoallu lea eará dilálašvuođas go ovdal soađi boazodoallu, muhto dál maid leat stuora erohusat siiddaid gaskkas ja orohagaid gaskkas. Dálvet gal leat eanas Finnmárkku ealut čoahkis ja measta beaivválaččat vudjet ealu. Muhto go eallu olle giđđa/geasseorohahkii, de gal leat stuora erohusat. Muhtumat dušše luitet ealu orohahkii. Dalle ii sáhte eará go guođohemiin hehttet bohccuid boahtimis gittiid billistit. Earát ges rátket varrásiid sierra ja doalahit daid váris, go earenoamážit varrásat leat muoseheamit giđđat. Muhtumat guođohit áldduid giđa miehtá. Vaikko varrásiid ii leat rátkán sierra, de dat goitge dábálaččat sierranit áldduin ja mannet, go besset. Nu go namuhuvvon, de leat olu unnit varrásat ealus dál go ovdal. Dan dihte leat unnit váttisvuođat varrásiiguin dál go ovdal, vaikko leat ge eambbo veaiddalis dál. Maŋŋel go guottet nohká geassemánu 20. b. birrasiid, leat bohccot oalle veaiddalis eanas orohagain dassážii go mearkun álgá. Muhtumat merkejit ovdal luitet ealu veaiddalassii. Muhtumat namuhit ahte eai buot boazoeaiggádat leat seammá čeahpit doalahit bohccuideaset lobálaš eatnamiin. Čakčamánu loahpas dassážii go rátkkašit, leat eanas siiddat johtime. Vaikko muhtun čorragat gal sáhttet mannát viidát, de goitge dábálaččat čađat guođohit. Dán áigodagas barget muhtun orohagat olu bohccuideasetguin. Stuora masttadeamit ja rátkkašeamit mat dasto dávjá šaddet čakčat, čuhcet garrasit bohccui ja dat ii leat buorre (geahča kap. 2.6.1). 1933 Boazodoallolágas ledje dakkár mearrádusat máid sáhtii dulkot dainna lágiin ahte bohccuid galggai álo guođohit. Ođđa teknihkalaš veahkkeneavvut, buoret birgejupmi, orrundili rievdamat, skuvlavázzin, servvodateallimii searvan jna., dagahedje ahte lága mearrádus ii soahpan dálá dilálašvuhtii. 1978 Boazodoallolága 20. §:s ii leat dakkár gáibádus ahte álohii galgá guođohit ealu. 20. § vuosttaš oasis čuožžu: "Juohke boazoeaiggat lea geatnegas fuolahit ahte su bohccot leat albma geahču vuolde ja ahte bohccot leat dohkalaš lojit. Earenoamažit lea su geatnegasvuohta ahte bohccot dollojit siskkabealde daid duovdagiid (dan orohaga) gos dat lobalaččat sáhttet leat". Boazoeaiggáda guođohangeaskku mearrádusat leat duppalit ákkastuvvon. Vuosttažettiin lea fágadohkálaš ja ortnet mielde boazodoallu dárbbašlaš sihke orohaga eará boazoeaiggádiid ja ránnáorohagaid ektui. Dát lea maid dárbbašlaš eará ealáhusaid ja beroštumiid, ovddemustá eanandoalu dihte. Lea boazoeaiggáda iežas beroštupmi ahte son bargá dohkálaččat ja ortnega mielde. Jus son ii daga dan, de ii šatta boazodoalu boađus ge nu buorre. Dohkálaš ja buori ortnega mielde boazodoalus šaddet unnit soahpameahttunvuođat eará ealahusaiguin go boazodoalus mas ii leat buorre ortnet. Muhto ii vel áibbas buori ortnet mielde ja dohkálaš boazodoaluin ge leat vejolaš garvit buot soahpameahttunvuođaid. Dása váikkuhit máŋga eará ášši. Lága guođohangeaskkus leat unnimustá golbma dulkoma: - Eiseválddiid dulkon, - fásta ássiid/báikki olbmuid dulkon, - boazoeaiggádiid dulkon. Eiseválddit dulkojit buorren, dohkálaš boazodoallun dan mii dohkálaš ekonomalaš vuogi mielde bargojuvvo lága siskkobealde ja nu ahte unnimus lági mielde soahpameahttunvuođat šaddet eará ealáhusaiguin. Šibitdoalli dahje gilvvagárddi eaiggát fas dulkošii lága dainna lágiin ahte boazoeaiggádis lea geatnegasvuohta doalahit bohccuid eret gittiin ja giliin nu ahte eai billis maidege. Jus dán barget dohkálaččat, lea boazoeaiggát dahkan geatnegasvuođas su oainnu mielde. Boazoeaiggát ges dulko guođohangeaskku dainna lágiin ahte bohcco galgá guođohit nu ahte dasa álo lea buorre guohtut, muosehuvakeahttá dahje masttakeahttá earáide. Ovdamearkka dihte sáhttá leahket buorre giđđaguohtun jur gilvojuvvon eatnama bálddas, mii ii leat áidojuvvon. Eará sajes orohagas lea heajos guohtun. Jus boazoeaiggát galggašii iežas mielas buori boazodoalu doaimmahit dan giđa, fertešii son geavahit dan buori guohtuma mii lea jur eanandoalli gieddeguoras. Dalle gal soames boazu bákkus manašii gieddái maid. Doppe lea varas ja rašes ruonas rássi. Eanandoalli gal dáiddášii čuoččuhit ahte boazoeaiggát ii doahttal guođohangeaskkus ii ge doaimmat dohkálaš boazodoalu. Sápmelačča boazodoallu unnida su fuođarvuođu ja vahágahttá su ekonomalaččat. Boazoeaiggát fas dáiddášii čuoččuhit ahte son doaimmaha boazodoalu dohkálaččat dán dáfus. Jus son galggašii eará vuogi mielde bargat, vahágahttá dat su ekonomalaččat. Eanandoallit ja earát dadjet dávjá ahte boazoeaiggádat eai guođot bohccuideaset doarvái bures. Boazoeaiggádat seammá báikkis dadjet ges dávjá ahte jus sii earáládje galggaše guođohit bohccuideaset, de dat čuozášii bohccui. Eai ge sis leat doarvái olbmot ge guođohit dainna lágiin go báikki olbmot gáibidit. Oallugit dadjet ahte dušše buoret áidedoallu sáhttá čoavdit dáid váttisvuođaid. 1984-1989 áigodagas lei vejolaš oažžut doarjaga 50% áidegoluide Eanandoallošiehtadusa ja Boazodoallšiehtadusa bokte eastadit soahpameahttunvuođaid. Goluid nuppi beali galge bealálaččat juogadit. Lei lossa ortnet mii ii báljo geavahuvvon. Go muhtumat oaivvildit ahte boazoeaiggádat eai šat guođot bohccuideaset nu movt ovdal, de dáidá sis leat duohta. Boazodoalloealáhus lea rievdan servvodaga eará rievdamiid buohta. Dál lea ee. biila maid deaŧalaš guođohangaskaoapmin. 2.5.4Ássanbáikkit Eanas Finnmárkku boazoeaiggádiin leat dál guokte ássanbáikki, dálveorohagas ja geasseorohagas. Dákko maid lea hui olu rievdan maŋimus čuođi jagis. Guovdageainnu 146 boazodoallobearrašis orro dušše 9 bearraša dálveviesuin 1911:s, ja earát orro gođiin. Kárášjogas ja Buolbmágis lei earaládje. Doppe orui 2/3 boazodoallobearrašiin dálveviesuin 1911:s juo (NOU 1978: 18 A s. 212). Eanemusat lea rievdan maŋŋel 1945. Álggos ledje gáržžes, galbma dálveviesut. Dál leat eanas boazoeaiggádiin ođđaáigásaš dálveviesut ja sii ásset seammá buriin viesuin go álbmot muđui. Ovdal lei boazoeaiggádiin goahti doppe gos eallu lei. Galggai leahket buorre vuovdi gođiid lahka, dan dihte go manai olu boaldámuš. Lei dábálaš sirdit gođiid 3-4 geardde dálvvis. Dálvegoađástallamiin 633 geavahuvvui vuovdi garrasit ja dat doalahii ahte ii vuovdiluvvan. Dál čujuhuvvo ahte vuovdi suohku hui olu muhtun sajiid ja unnida guohtuma dan dihte go vuovdái dávjá šaddá ceavvi 634 . Lea vejolaš ahte garra muorračuohppan váikkuhii guohtumii (geahča kap. 2.5.7). Go goađástalle ja čuvvodedje ealu dálvet, elle bearrašat hui lahkalaga bohccuiguin. Go olbmot ássagohte dálveviesuin, de sii čadnojuvvojedje eambbo ovttahat báikái. Vuosttaš dálveviesuid gal huksejedje eanas smávva gilážiidda dálveorohahkii duoddarii. Muhto dađistaga huksegohte dálveviesuid eambbo čoahkkebáikkiide. Dát boahtá earenoamážit das go ealáhusas dál leat mohtorvuojánat. Muohtaskohter dahká ahte boazoeaiggát ja guođoheaddji álkit beassá ealu lusa. Mátki mainna herggiin ádjánedje guokte beaivvi ovdal, ii ájit skohteriin go guokte diimmu. Dál lea boares dálveviessu duoddaris šaddan guođohanbartan. Dán áigge orrot hui unnán lávus dálvet guođohettiin. Mekaniseren lea dagahan ahte boazoeaiggát sáhttá orrut guovddášbáikkis ja goitge dohkálaččat guođohit ealu mii lea máŋga beanagullama duohken. Maiddái geasseorohagaid dáfus lea olu rievdan. Dál orrot eanas boazoeaiggádat geasseviesuin, eará viesuid dahje luotta lahka. Muhtumat orrot lávuin luoddaguoras. Hárváin lea geasseviessu guohtunbáikkis, doppe gos ii leat biilaluodda. Maŋimus soađi rádjái lei dábálaš ahte boazosápmelaččat orro váris gos sis ledje fásta geassebáikkit guohtunguovllu guovddážis, gos orro gođiin. Dát orrunbáikkit ledje dávjá jávre- dahje johgáttiin gos vuoššanguoli ožžo. Giđđajohtima vuolde orro bearrašat guotteteatnamis ja čakčajohtima vuolde fas orro čakčaguohtuneatnamis. Orruma guhkkodat veahá rievddadii jagis jahkái. Muhtun jagiid sáhtte 2 mánu orrut doppe. Olu boazosápmelaččain ledje gáiccat dahje sávzzat máid bohče, vai bearrašat ožžo mielkki geasset. Muhtumat eaiggádušše šibihiid ieža, ja muhtumat fas láigohedje daid báikki olbmuin. Muhto goappeš dilálašvuođain bibme báikki olbmot daid dálvvi. Dát šibitdoallu gal nogai go bearrašat ássagohte luottaid ja eará huksehusaid lahka. Ii dáidde leamaš dákkár šibitdoallu šat maŋŋel 1950 (geahča kap. 2.5.14). 2.5.5Boazodoallorusttegat Vuopmaniid 635 ja bivdorusttegiid dovdat goddebivddu rájes juo. Dál gávdnojit dakkár rusttegat dološáiggi bázahussan. Geađggis dahkkon áiddiid lea álki dovdat. Muoras dahkkon vuopmanat vuovdeguovlluin gal leat jávkan. Dološ áigge geavahedje áiderusttegiid dušše earenoamáš doaimmaide. Sáhtte leahket oanehis geađgeáiddit baskkes guji rastá, mat cagge bohccuid. Dat lei dálá áiddiid álgu. Dahje sáhtte leahket vuovdeáiddit. Njárggažat ja njárggat ledje maid ávkin boazobarggus. Sáhtii dušše vuojehit bohccuid njárgii ja bidjat beatnagiid dahje eará dohko mat hehttejit bohccuid boahtimis eret. Njárggažiid gal geavahit ain dál boazobarggu oktavuođas, muhto dál bidjet dávjá áiddi vel rastá vai bohccot bissot doppe. Dakkár guovlluin gos leat várit ja jasat, orrot bohccot jasas báhkka geassebeivviid. Dan maid geavahedje bohcco merkedettiin. Lea ain nu ahte lojes ealu ii dárbbaš áiddiin doalahit čoahkis. Boarráset boazoeaiggádat muitalit ahte maŋimus soađi rádjái (1945) eai goasse geavahan áiddiid boazobarggus. Ealut ledje nu lojit ahte sii dušše čohkkejedje ja merko, rátkkašedje ja bohče. Ealut šadde lojit go eanas boazoeaiggádat orro olles bearrašiiguin ealu luhtte. Ledje čorasiiddat ráddjejuvvon guovlluin ja bohccot ledje birrajagi geahču vuolde. Go boazodoallu rievddai, šadde stuorit ealut mat guhtot viidábut. Go eai guođot šat nu olu, mannet bohccot ieža dálkki, rásiid ja guobbariid mielde ja bahábut mannet olggobeallái dan orohaga/guovllu gosa gullet. Dál leat áiddit maiguin doalahit ealuid čoahkis orogaha/guovllu siskkobealde. Eat dieđe goas vuosttaš áiddit bohte, muhto diehtit ahte 1858:s áido vuosttaš stuorit áiddi Nuorta-Finnmárkui (dan áiddi mii lea Skiippagura ja Várjjatvuonbađa gaskkas). Áidi lei Norgga ja Suoma 1852 rádjedahppama váikkuhussan ja galggai caggat bohccuid mannamis ráji rastá. Dán áiddi huksii stáhta. 1925:s ja 1933:s áido Návuona ja Ráissa geasse- ja čakčaeatnamiid gaskka. Vuosttaš áiddit ledje primitiiva áiddit, mat ledje luonddu oziin gitta. Easkka maŋŋel 1950 áidugohte duođas. 1960- ja 1970-jagiid áido maid olu geasseorohagain. Áiddit leat šaddan nannoseappot. Dál áidot bihkkaduvvon 636 stoalppuiguin ja 6-7 gassa fadnistráŋggaiguin 637 dahje nehtiin (geahča kap. 2.5.7). Finnmárkku guovtti boazodoalloguovllu kárttat čájehit ahte 1980-jagiin ledje áiddit ruossut rássut geasse- ja čakčaorohagain. Áiddiin lea ávki boazodollui, muhto dain leat mat heajut bealit. Áiddiid buorit bealit leat ahte dat - unnidit guođoheami, - hehttejit bohccuid guohtumis eatnamiin gos eai galgga leahket (čakča- ja dálveorohagain), - hehttejit masttademiid. Áiddiid heajut bealit leat ahte - dagahit ahte áideguora, gosa čoahkkanit bohccot, čilviluvvá, - eaiggádat unnán guođohit bohccuid (luhttet beare olu áidái), - njoammudávddat čoahkkanit eatnamii áidegurrii gosa bohccot báhkkejit, - áiddit čuhcet eará elliide ja lottiide. 1933 boazodoallolága 37. §:s daddjo čielgasit ahte dákkar áiddiid ii oaččo cegget Gonagasa lobi haga. Olu daidda áiddiide máid Finnmárkkus áido ovdal 1960, ii leat ohccojuvvon makkárge lohpi, nu go lágas lei mearriduvvon. Easkka go doarjaga sáhtte oažžut dákkár áiddiide, šattai dábálažžan ohcat lobi. Muhto maiddái maŋŋel leat huksejuvvon lobihis áiddit. Eanas boares áiddiide lea dál, easkka maŋŋel, Eananvuovdinkantuvra addán almmolaš lobi. Muhto gávdnojit ovdamearkkat dasa ahte eiseválddit leat gáibidan gaikut áiddiid, muhto dat eai leat almmotge gaikojuvvon. Dat leat dakkár áiddit maid geažil iešguđet siiddat riidalit, ja áiddit mat leat geasseatnui áidojuvvon čakčaorohagaide. 1980-jagiid loahpas ráhkaduvvui áideplána Oarje-Finnmárkku oktasašorohagaide, ovddemustá giđđa- ja čakčaorohahkii, mii juohká eatnama oaiveguovlluide mat fas leat juhkkojuvvon unnit guovlun geasseorohagaide dahje siiddaide. Eaktun lea ahte buot boares áiddit mat eai leat plánas mielde, galget gaikojuvvot. Plánas leat čađahan osiid ja ođđa áidunbargu jotkojuvvo. Boazodoalu siskkobealde lea nággu dáinna plánain. Luonddusuodjaleaddjit leat maid garrasit vuosttaldan dan. Plána vuosttaldeaddjit oaivvildit ee. ahte - muhtunráje boares áiddit gaikojuvvojit, muhto bohtet unnimustá - liikká olu sadjái, áiddit dagahit garraset eanangeavaheami ja - viiddis guovllut gurbet, áiddit eai dáidde unnidit - meahccemohtorfievrruid geavaheami, lea hui divrras áidut ja - áidedivodeapmi šaddá lossadin boahtteáiggis. Juohke doalu - investerengolut leat unnimusat 120 000 kr. ja dás 10-15 % boahtá - lassin divodeapmái juohke jagi, ii čoavdde Finnmárkku - oaiveváttisvuođa, beare alla boazologu, bohccuid áidumiin. Gaskaboddosaš áiddiid mat galget ceaggát vuollel jagi, sáhttá áidut Gonagasa (Eanandoallodepartemeantta) lobi haga. Muhtun guovlluin lea šaddan dábálažžan geavahit gehppes nylonáiddiid muhtun áigodagaid, ovdamearkka dihte giđđat. Dát sáhttet dagahit soahpameahttunvuođaid siiddaid gaskii. Olu boazoeaiggádat oaivvildit ahte lea dárbbašlaš muddet gaskaboddosaš áiddiid geavaheami. 1978 boazodoallolágas ja dan njuolggadusain leat čielga mearrádusat movt galgá meannudit áidunohcamiid. Go ealut eai leat šat nu lojit go ovdal, de dárbbašuvvojit mearkungárddit 638 geasset. Eanas orohagat leat maŋŋel maŋimus soađi ceggen máŋggaid bistevaš ja gaskaboddosaš gárddiid. Dáidda lea seammá láhkavuođđu go áiddiide. Ovdalaš áigge rátkkašedje rátkkagárddiid 639 haga. Muhto go geasseealut sturro ja olu masttadeamit šadde earenoamážit čakčat, ceggejedje 1950 maŋŋel máŋggaid stuora rátkkagárddiid guovddáš báikkiide dálverátkamiidda jna. Eanas dáid rusttegiid lea stáhta ceggen ja divodan. 1950 rádjái njuvve bohccuid eanas dálvet ja sierra njuovvanrusttegiid dahje gárddiid haga. Maŋŋel 1950-jagiid gaskkamutto go huksejedje guovddáš njuovvanrusttegiid Sis-Finnmárkui, dárbbašii boazodollui maid dađistaga eambbo gárddiid gos njuovvanbohccuid gesse. Dan dihte go háliidit vuovdit eanas ovdal ragaha (sullii čakčamánu 20. b.), leat ráhkadan gárddiid gos gesset njuovvanbohccuid ja meahccenjuovvanrusttegiid, dahje huksehusaid gos biilii bidjá bohccuid ja doalvu guovddáš njuovahahkii. Dákkár rusttegat fertejit leahkit biilaluotta lahka dahje galgá sáhttit biilaluotta ráhkadit dohko. Dát eavttut oktan dainna ahte galgá leahket vejolaš vuojehit bohccuid gárddiide ja čuovvut daid mearrádusaid máid šibitdoaktárat ja eiseválddit mearridit, dahket váttisin gávdnat vuogas báikkiid nu ahte ii šatta soahpameahttunvuohta eará beroštumiiguin. 1978 boazodoallolága 12. §:s lea čállojuvvon makkár eavttuiguin boazoeaiggádiin lea vuoigatvuohta hukset dákkár gárddiid. Alimusrievtti duomus golggotmánu 25. b. 1979 (Rt 1979 s 1283) huksejuvvon rátkkagárddi birra jna. Gávuonas Álttás, mearriduvvui ahte boazoeaiggát ii sáhte hukset gárddiid Gonagasa lobi haga ja árvvoštallama haga mii lea mearriduvvon boazodoallolága 12. §:s. Boazodoallu čuoččuhii ahte sis lei vuoigatvuohta hukset gárddi guovllu dološ áiggi rájes geavaheami bokte. Dát gárdi lei priváhta eatnama nalde. Maŋimus jagiid lea bohciidan dárbu suvdingárddiide 640 go bohccuid leat prámáin suvdigoahtán. Dákkár rusttegiidda leat earenoamáš gáibádusat (geahča kap. 2.5.2), ja dagahit ahte jođánit šaddet soahpameahttunvuođat geavaheddjiid beroštumiiguin, omd. eanandoaluin ja luoddaráigge vánddardeddjiiguin. Nu go ovdalis namuhuvvon, lei 1950 birrasiidda dábálaš gođiin orrut bohccuid guođohettiin. Sihke dálveorohagain ja earenoamážit geasseorohagain geavahit lávuid ain dál, muhto guođohanbarttat 641 leat dađistaga šaddan eambbo dábálažžan, earenoamážit dálveorohagain. Muhtomin lea orohat mii eaiggáduššá guođohanbarttaid, muhto Finnmárkkus lea dábálaččamus ahte boazoeaiggát eaiggádušša bartta. Boazodoalus lea boazodoallolága mielde vuoigatvuohta hukset rusttegiid eiseválddiid dohkkehemiin. Boarráset boazodoalus, ovdal 1945, ledje boazodoalu rusttegat unnit eai ge čuohcan eará beroštumiide. Dan dihte eai báljo dárbbašuvvon njuolggadusat. 1933 boazodoallolágas ledje mearrádusat dán birra, muhto daid unnán čuvvo. Boazodoallit oaivvildedje alddiineaset leahket čielga vuoigatvuođa hukset daid rusttegiid máid dárbbašedje iežaset boazodollui. Mannolat soađi maŋŋel, go bohte áiddit ja eará rusttegat, čužii garraseappot eará guovllugeavaheapmái, ja bohciidedje soahpameahttunvuođat sihke siiddaid gaskii ja eará beroštumiiguin. Dálá dilis lea boazodoalus vuoigatvuohta hukset dárbbašlaš rusttegiid eiseválddiid lobiin. Ovdal go dákkár lohpi addo, galget guoskevaš bealit beassat cealkámušaid buktit. 1950-jagiid rájes lea leamaš dábálaš ahte boazodoallu oažžu stáhtadoarjaga hukset muhtun rusttegiid, muhto eai lean čielga njuolggadusat dása. Dan dihte ledje juolludeamit veahá soaitimis. Dát njuolggadusat leat mearriduvvon stáhta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi šiehtadallamiid vuođul. 2.5.6Hearggit ja mekaniseren 1960-jagiid álggus geavahedje boazodoalus dušše herggiid fievrun. Dasa lassin go boazodoallit ieža vudje herggiiguin, sáhtostalle olu boazoeaiggádat, earenoamážit ovdal 1945, gávpeolbmáid ja earáid dálvet. Dalle lei heargi almmá makkárge buohtastahttimiin, deaŧaleamos "fievru" Sis-Finnmárkkus. Geasset ledje boazoeaiggádiin noađđehearggit. Geasseorohahkii jođidettiin ledje juohke bearrašis guhkes heargeráiddut. Daiguin fievrrededje buot gálvvu máid geasseorohagas dárbbašedje. Go biilaluottat bohte Sis-Finnmárkui, gilvališgođii biila herggiin, ja vuittii. Bearrašat johtet dál biillain gaskal dálve- ja geasseorohagaid. Mannolat lea dagahan ahte biila lea šaddan dárbbašlaš doallobierggasin buot boazoeaiggádiidda. Go muohtaskohter bođii 1960-jagiid álggus, rievdadii dat maid boazoeaiggáda dili hui olu. Eai leat šat nu guhkes gaskkat duoddaris. Boazobargi sáhttá dábálaččat orrut guovddášbáikkis bearraša luhtte ja seammás vuodjit ealu duoddaris. Dál lea muohtaskohter boazodoalu deaŧalaččamus doallobierggas. Geasset ledje ja leat juolggit boazoeaiggádiid deaŧalaččamus "fievrun" váris, muhto maiddái dákko leat mekaniserejuvvon fievrrut boahtán. Mohtorsihkkelat ja eará smávva meahccefievrrut leat heivvolaš orohagain šaddan áibbas dábálažžan. Geavahit mohtorfievrruid sihke fievrun ja čohkkema ja vuojeheami oktavuođas. Traktorat ja meahccebiillat leat eambbo váldon atnui bievlafievrun váris. Lassáneaddji bievlavuodjin lea olu billistan eatnamiid ja guohtumiid. Muhtumat geavahit maid girdi fievrun. 1980-jagiin lea helikopter dađistaga eambbo geavahuvvon čohkkemii. Muhtun boazoeaiggádat leat ieža háhkan alcceseaset helikopteriid. Ealáhusa mekaniseremii ja mohtorfievrruid geavaheapmái leat iešguđetlágan oainnut. 1977 mohtorjohtolatlágas addo lohpi vuodjit muohtaskohteriin ealáhusa doaimmaid oktavuođas. Láhka ii atte Eanandoallodepartemeantta dulkoma mielde bievlavuodjinlobi. Nuppi dáfus ii leat gielddus čađahuvvon. Sii geat bealuštit bievlavuodjima, lohket fievrruid dárbbašlažžan ja buorre ávkin. Sii dadjet ahte boazoealáhusas galgá leahket seammá vuoigatvuohta go eará ealáhusain mekaniseret ja buoridit ealáhusa. Dás čujuhuvvo maid ahte fievrrut leat dábálaččat (vrd. 10. § 3. čuoggá 1978 boazodoallolágas) ealáhusas ja dalle ii leat geavaheapmi meahcce- ja čázádagaid mohtorjohtolaga mearrádusaid vuostá. Ealáhusa mohtorfievrruid geavaheami vuosttaldeaddjit oaivvildit ee. ahte - dat eai leat dábálaččat lága mielde, - dat billistit šattuid go vudjet guohtuneatnamiin, - dat leat beare garrasat bohccuide, - dat muosehuhttet luonddu, - dat billistit boares boazodoallokultuvrra, - dat váldet bargosajiid ealáhusas. Dálá goluin leat vuodjingolut ealáhusa stuorimus gollun. Boazodoalu 1991 ollislaš rehketdoallu čájeha ahte dat dahket sullii 60% goluin. Ealáhusa mekaniseren lea dagahan stuorit ruhtadárbbu go ovdal, ja nappo njuvvet eambbo bohccuid. Stuora heargečora mearkkašii unnit ealu ja unnit ruhtadietnasa. Stuora oassi das máid guohtuneatnamat adde, manai ovdal njuolga fievrrideapmái, herggiide. Dál gollá eambbo teknihkalaš veahkkeneavvuide go máid biergobuktagiin dine dan dihte go leat unnán dahje eai oba ge, hearggit. Nu manná biergobuvtta olggobeallái ealáhusa ja orohaga. 2.5.7 Muorraávdnasiid geavaheapmi Nu guhká go boazodoallu lea leamaš, lea dat váldán dan máid dárbbašii luonddus. Dat ledje ávdnasat veahkkeneavvuide, dujiide, gámmiide, gođiide jna. Dološ áigge ii jurddašan oktage lobálašvuođa birra, dat lei oassin eallinvuogis. 1693 vuovdegeavaheami njuolggadusat ja mearrádusat váikkuhedje unnán dahje eai oba ge, boazodoalu vuovdegeavaheapmái. Easkka 1800-logu loahpas bohte njuolggadusat mat guske boazodoalu vuovdegeavaheapmái. Manai olu muorra dalle go boazosápmelaččat orro gođiin, nu go namuhuvvon ovdalis (geahča kap. 2.5.4). Go ledje loaktán muoraid ovtta sajis, de sirde goađi. Dan dahke 3-4 geardde dálvvis. Geasset lei goahti dábálaččat dakkár guovllus gos lei vuovdi. Go goađit ledje badjosis, ledje skierrit deaŧalaš boaldámuššan. Maiddái eará ulbmiliidda, earenoamážit áiddiide, manai olu vuovdi. Vuosttaš áiddiide máid áido, lei dábálaš čuollat stoalppuid. Maŋŋel šattai dađistaga eambbo dábálaš oastit nannoset ja bihkkaduvvon ávdnasiid. Seammaládje lei maid gárddiiguin. Sihke 1933 boazodoallolágas ja 1978 boazodoallolágas mearriduvvui ahte boazodoalus, muhtun eavttuiguin (geahča 13. § 1978 lágas) lei vuoigatvuohta čuollat muorraávdnasiid boaldámuššan, gámmiide, lávvomuorran, gárddiide jna. Priváhta eatnamis galgá láhkamearrádusaid mielde máksit čullon muoraid ovddas go eananeaiggát gáibida dan. Boazosápmelaččain lea dábálaš oaidnun ahte sis lea vuoigatvuohta váldit dárbbašlaš muorraávdnasiid, nu go álo leat dahkan, vaikko mii čuččošii lágas. Boazodoallit muitalit ahte hárve mákset muoraid ovddas máid čullet priváhta eatnamis. Boazodoalu oaidnu dása orru leamen čielggas; mis lea vuoigatvuohta dása, ii ge galgga máksojuvvot dan ovddas. Nuppe dáfus lea eanas boazoeaiggádiin dakkár čielga oaidnu vuovdegeavaheapmái ahte vuovddi galgá suodjalit, muđui billista luonddu ja boahtteáiggi vuođu. 2.5.8Bivdu/meahcásteapmi Boazodoallu lea, nu movt ovdal namuhuvvon, bivdoservvodagas vuolgán. Dan dihte lea doloža rájes bivdu ja meahcásteapmi leamaš oassin ealáhusas. Dieđusge lea rievddadan man olu leat bivdán ja meahcástan dan mielde gos juohke siida lei. Deaŧalepmosin maŋimus čuohtejagis leat leamaš rievssahat. Muhtun riebana ja njoammila leat maid bivdán. Ealggat gal leat ovdal leamaš unnán. Ii lean dušše dat man álki lei oažžut meahcceelliid, mii mearridii bivde go olbmot vai eai. Sii geain ledje unnán bohccot, bivde dávjá garraseappot go sii geain lei stuora eallu. Go boazosápmelaččat 1900-logu vuosttaš oasis bohte dálveorohahkii ja eallu bisanii dohko, ožžo guođoheaddjit ja bearrašat buoret asttu, ja de bivdigohte rievssahiid. Gielaid bidje sihke dohko gos dálvegoahti lei ja gos eallu lei. Bivdu rievddadii jagis jahkái rievssathivvodaga mielde. Buriid dálvviid sáhtii okta olmmoš álkit bivdit 1000 rievssaha. Dán bivddu mávssolašvuođa olu boazoeaiggádiidda oaidnit das go siiddat muhtomin johte guovlluide gos dan dálvvi ledje rievssahat. Dás sáhttit ee. namuhit ovtta siidda mas dábálaččat lei dálveorohat Suoma ráji láhká, lulábealde Guovdageainnu girkobáikki, mii muhtun jagiid soahtegaskaáiggi manai 5-6 beanagullama nuorttas Njullošjoga guvlui, rievssahiid bivdit. Lei dábálaš ahte buohkat bearrašis bivde rievssahiid. Visot rievssahiid vuvde ja ožžo ruđa. Lei dábálaš čohkket dan máid ledje bivdán ja giđasdálvvi doalvut boalvárii dahje márkanii vuovdima váste. Guovdageainnus lei dábálaš heargeráidduin rievssahiid doalvut Áltái ja vuovdit doppe márkaniin. Guovdageainguovllus dolvo maid muhtun ráje rievssahiid Supmii ja Ruŧŧii. Dakkár boazoeaiggát geas ledje unnán bohccot, sáhtii buriid rievssatjagiid bivdit nu olu rievssahiid ahte stuoridii ealu dainna lágiin. Rievssatbivdu lei dieđusge mávssolaččamus dakkár boazoeaiggádiidda geain ledje unnán bohccot. Maŋŋel maŋimus soađi (1945), go oažžugohte buoret hatti bohccobierggus, unnugođii rievssatbivdu, muhto maiddái daid vuosttaš jagiid maŋŋel soađi lei rievssatbivdu mávssolaš. Dál dušše muhtun boazoeaiggát bivdá rievssahiid go lea buorre astu. Dađimielde go boazoeaiggádat muitalit, leat áibbas unnán bissuin bivdán rievssahiid. Easkka maŋimus jagiid leat muhtumat báhčigoahtán veahá rievssahiid. Boazodoallit muitalit ahte sis ja dáloniin muhtun báikkiin doloža rájes lea bivdu leamaš ealáhussan ja sis lea vuosttašriekti dása ovdalii olggobealolbmuid. Dál leat olggobealolbmot geat bivdet eanas ja mearridit sin bivdoguovlluid 642 badjel. 1978 boazodoallolágas leat mearrádusat bivddu ja meahcásteami birra (14. §). Go boazodoallit lobálaččat doaimmahit boazodoalu boazodoalloguovllus, lea sis vuoigatvuohta bivdit ja meahcástit stáhtaallmennegiin ja stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin ja gos lea boazodoallu, seammá eavttuiguin go dan suohkana, čoahkkebáikki dahje gili fásta ássit, gos stáhta eanan dahje allmennet lea. Stáhta matrikulerejuvvon vuvddiin ja duottarbáikkiin boazodoalloguovllus lea boazoeaiggádis vuoigatvuohta bivdit ja meahcástit nu go doloža rájes lea leamaš. Dákkár bivddu ja meahcásteami ovddas mii lea boazodoallolága mielde, ii galgga máksit láiggu ii ge koartadivvaga (geahča maid kap. 2.2 ja kap. 3.4.7). 2.5.9Guollebivdu Siseatnan guollebivddu vejolašvuođat leat rievddadan vel eambbo boazoorohagas boazoorohahkii go bivddu ja meahcásteami vejolašvuođat. Doloža rájes leat bivdán guliid doppe gos lei vejolašvuohta. Olu ruovttudoaluin lea jávrreguolli leamaš deaŧalaš oassin beaivválaš biepmus. Boarráset boazoeaiggádat muitalit ahte guolásteapmi lei ovdal, gitta 1950-jagiid rádjái, olu deaŧalaččat go dál. Boazosápmelaččat eai dábálaččat juoŋastan dálveorohagain siseatnamis, muhto muhtomin lávejedje muhtun boazoeaiggádat soahtegaskaáiggi ja dan ovdal, juoŋastit dáloniiguin veahkkálaga, dahje ieža. Dalle atne guoli iežaset ruovttudoalus dahje sáltejedje ja vuvde. Giđđajohtima vuolde lea álo leamaš dábálaš juoŋastit biebmolassin go buorre astu lei. Dat boazoeaiggádat geat ovdal maŋimus soađi orro váris olles geasi, orro dávjá dakkár báikkiin gos lei vejolaš guoli bivdit. Guollebivdu lei dábálaččat boarrásiid, nissonolbmuid ja mánáid bargu. Ássanbáikki sajádaga mielde bivde guliid ruovttudollui, sálteguollin dálvái ja muhtomin maid gávpeguollin. Buriid guollejávregáttiin lei dávjá fanas ja doppe lei fierbmun deaŧalaččamus. Rávdu ja dápmot ledje dábálaččamus guollešlájat - geasseorohagas. Muhtun orohagaid nissonolbmot, mánát ja boarrásat orro giđđaeatnamis geasset ja bivde guliid ja dievdoolbmot ledje lagabus meara ealuin. Muhtun bearrašat bivde guliid jávrriin 6-7 beanagullama oarje-davábealde Guovdageainnu, dan botta go dievdoolbmot ledje Láhpi guovllus ealuin. Dákkár ovdamearkkat leat maid eará báikkiin Finnmárkkus. Dálvviguoli bivde čakčat siseatnamii jođidettiin dahje vižže dan dálvesiivvus maŋŋel. Boazodoallobearrašat geain ii lean vejolašvuohta dahje astu dálvviguoli bivdit, lonuhedje dávjá dálvviguoli biergguin dáloniin geat bivde jávrreguoli. 30 sálteguollekiluin lonuhedje ronu ja 60 kiluin sarvá. Sis-Finnmárkkus lonuhedje dávjá sáltečuovžžain. Boazodolliid jávrreguollebivdu geasseorohagas nogai dađistaga go boazoeaiggádat heite orrumis váris geasset. Dál maid bivdet eatnasat veahá guoli johtima vuolde ja go leat váris, muhto hárvát bivdet dálvviguoli. Boazodoallit geat bivdet guoli, muitalit ahte ovdal soađi ledje sii eanas iehčaneaset bivdime iežaset guovlluin. Eai goasse lean lustabivdit dain guovlluin. Muhto giliid lahka gal lei báikki olbmuin ealáhusbivdu seammá guovlluin. Dál leat duoddaris suohkadin olbmot geat bivdet buot jávrriin njukčamánu/cuoŋománu rájes čakčamánnui ja lea veadjemeahttun ealáhusbivddu doaimmahit. Muohtaskohteriin leat oanehis gaskkat duoddaris. 1960-jagiid rájes leat guollebivdit lassánan hirbmosit. Boazoeaiggádat lohket meahcce- ja čázádagaid mohtorjohtolatlága unnán ávkkuhan dása, muhto miessemánu 5. b. rájes lea dilli buorránan. Dan beaivvi maŋŋel lea áibbas gielddus vuodjit muohtaskohteriin, muhto eai buohkat doahttal dan gildosa. Boazodoallit muitalit muhtun guovlluin "traktorguollebivddu". Muhto "girdiguollebivdu" gal lea unnon maŋŋel go ođđa mohtorjohtolatláhka bođii. Dákkar guollebivddus geavahit meahccemohtorfievrruid dahje girdi bivdoneavvuid ja guliid fievrredit. Ovdalaš áigge bivde boazodoallit unnán luosaid jogain dan dihte go luossa eanas manná vuolemussii čázádagain gos boazosápmelaččat eai dette leat. Muhtun báikkiin orru goitge leamaš oalle olu luossabivdu. Boarráset johttisápmelaččat muitalit ahte sii firbmo vuoššanluosa go boazobarggus bohte luossajoga duohkái. Nubbi ártan dása go unnán bivde luosa, lea go luossajogat áigá bohte stáhta bearráigeahču vuollái. Sii geain lei láigolihttu 643 luossajogaide, gilde boazosápmelaččaid bivdimis guoli doppe. Leat ovdamearkkat dasa ahte boazosápmelaččat beroškeahttá das almmotge leat veahá bivdán "lobihemet". Maŋŋel go boazosápmelaččat heite orrumis váris geasset, leat sii eambbo bivdán luosaid muhtun jogain. Nu lea ee. Riehpponjogas Fálesnuoris (geahča kap. 7.6). Doppe leat boazoeaiggádat ožžon guollebivdokoarttaid nuvttá boazodoallolága mearrádusaid mielde. Muhto luossabivdu ii leat lahka ge nu mávssolaš leamaš boazodollui go siseatnan guollebivdu. Nuppe dáfus lohket boazoeaiggádat iežaset geavahan dan riggodaga doloža rájes dalle go leat dárbbašan. Dan dihte atnet sii alddiineaset vuoigatvuođa luosa bivdit dalle go lea vejolašvuohta dasa. Dat boazoeaiggádat geat fárrejit jur mearragáddái, bivdet dábálaččat borranguoli mearas. Ovdal ledje maid eambbo boazoeaiggádat geat geasset bivde mearaguoli vuovdima váste. Sihke 1933 boazodoallolágas ja 1978 boazodoallolágas leat mearrádusat boazoeaiggádiid guollebivddu birra. 1978 lágas (geahča kap. 2.2) celkojuvvo ee. ahte doaimmahettiin lobálaš boazodoalu boazodoalloguovllus lea boazoeaiggádis vuoigatvuohta bivdit guoli stáhtaallmennegiin ja stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin dan orohagas gos sus lea boazodoallu, seammá eavttuiguin go dan suohkana, čoahkkebáikki dahje gili olbmuin gos allmennet dahje stáhtaeanan lea. Stáhta matrikulerejuvvon vuvddiin ja duottarbáikkiin boazodoalloguovlluid siskkobealde galget boazodoallit beassat bivdit nu go doloža rájes leat dahkan. Guollebivddu ovddas mii lea láhkamearrádusaid mielde, ii galgga máksit láiggu ii ge koartadivvaga. Boazodoallit šaddet dan bokte earenoamáš dillái fásta ássiid ektui geat guliid bivdet ealáhusa váste jávrriin ja čázádagain (geahča maid kap. 3.4.8). 2.5.10Muorjjit, luopmánat, šattut jna. Doloža rájes leat muorjjit, luopmánat ja šattut (juopmu 644 ja stáloboska 645 ) leamaš deaŧalaš oassin boazodoallobearraša beaivválaš biepmus. Luopmánat leat álo leamaš earenoamáš mávssolaččat. Ovdal biilaáigge ja teknihkalaš veahkkeneavvuid áigge lei dábálaš ahte boazoeaiggádat lubmejedje ja murjejedje iežaset atnui doppe gos ledje. Nappo ožžo buohkat, maiddái sii geat eai lean boazoeaiggádat, geavahit daid riggodagaid. Maŋŋel go biila ja galmmihanteknihkka váldujuvvui atnui, šattai dábálažžan ahte boazoeaiggádat geat ledje mearragáttes, čakčageasi vulge Sis-Finnmárkui lubmet dálvviluopmána. Boazoeaiggádat geat orrot luomejekkiid lahka, čogget dábálaččat gávpeluopmániid, seammaládje go fásta ássit. Go ruhtaruovttudoallu bođii boazoealáhussii, heite šattuid geaveheames beaivválaš biebmun. Luopmánat ja muorjjit gal leat ain oassin boazoeaiggádiid beaivválaš biepmus. Boazodoallit leat daid buktagiid atnán oassin das máid luonddus sáhttá viežžat. Ferte maid dás namuhit ahte dát riggodagat leat eambbo mávssolaččat boazoeaiggádii geas unnán leat bohccot, go dakkárii geas stuora eallu lea. 2.5.11Gámasuoidni Gámasuoidni lea máŋggaid stuorit lukteguojaid 646 seaguhus, ee. gámasuoinlukti. Goike, buorit gámasuoinnit leat leamaš dárbbašlaččat duoddaris. Boazosápmelaččat atnet gámasuoinni gápmagiin sihke dálvet ja geasset. Gámasuoinni čuhppet vásedin suoidnejekkiin, šluvget, goikadit ja fievrredit dálveorohahkii. Gámasuidnen lei nissonolbmuid bargu. Muhtun guovlluin lea unnán gámasuoidni ja leat heajos suidnenvejolašvuođat. Lei dábálaš ahte sii geat ieža eai suidnen, oste dahje lonuhedje gámasuoinni dálvebáikkis. Dát lonuhusgávpi dáidá leahket oalle dološ. Boazoeaiggádat atnet gámasuidnema lunddolaš riggodatgeavaheapmin mii gullá sin ealáhussii ja masa sis lea vuoigatvuohta. 2.5.12Jeagelbordin Dalle go dálvet vudje herggiiguin ja geasehedje daiguin gálvvu, lei dárbbašlaš bordit jeahkála geavahussii dakkár guovlluin gos eai lean jeageleatnamat gosa hearggi doalvu. Jeahkála mii galggai geavahuvvot dáinna lágiin, fertii čoaltun bordit jeagelguovlluin ovdal go muohta bođii. Muhtun boazoeaiggádat borde jeahkála ieža, muhto oallugat oste dahje lonuhedje jeahkála dáloniin geat borde daid vásedin guovlluin. Maiddái dál lea jeagil mávssolaš. Dat geavahuvvo ee. lassifuođarin njuovvanbohccuide mat leat vuordingárddiin. Jeahkála geavahit maid go hárjehit bohcco heahtedilis bibmojuvvot fuođđariin, dábálaččat jáfoseaguhusain 647 . 2.5.13 Duodji Doloža rájes leat boazosápmelaččat ferten viežžat eanas veahkkeneavvuid ja ruovttudoallobiergasiid luonddus. Dat ledje sihke reahkaávdnasat, lávvomuorat, goahteávdnasat ja ruovttudoallobiergasat. Dákkáriid lei vuoigatvuohta váldit doppe gos gávnnai. Dađistaga go ruhtaruovttudoallu lea šaddagoahtán dábálažžan, lea dákkár luondduávdnasiid mávssolašvuohta unnon. Nuppe dáfus lea duddjon ja duoji vuovdin lassánan, oallugiidda lea dat lassiboahtun. Duddjon bohccoávdnasiiguin, nu go čorvviin, sisttiin, dávttiin jna. lea maid bargun dakkár áiggiid go boazodoalus lea buorre astu. 2.5.14 Verddevuohta 648 ja lonuhusgávpi mas meahccegeavaheapmi lea 2.5.vuođđun Boazodoallu lea áiggiid čađa ja máŋgga dáfus viidát ovttasbargan eará ealáhusaiguin dakkár guovlluin gos dat lea leamaš vejolaš. Geahččobohccot leat ovdalis namuhuvvon boazodoalu sturrodaga oktavuođas (kap. 2.3). Doloža rájes lea leamaš dábálaš ahte dálonat leat eaiggáduššon muhtun bohcco mat ledje boazosápmelaččaid geahčus. Dálonat mákse ruđain, gálvvuin dahje veahkahalle go olu lei bargu. Sis-Finnmárkkus lei dábálaš ahte dáloniin ledje hearggit mat ledje boazosápmelaččaid geahčus geasset. Nuorta-Finnmárkkus muitaluvvo ahte dálonat geain ledje heasttat, dávjá veahkahalle geasehemiin njuovadanáigge jna. Máksun ledje dávjá bohccot. Muitaluvvo ahte sis geain ledje heasttat, maid eaiggádušše olu bohccuid. Dákkár verddevuohta lei hui buorre ja unnidii soahpameahttunvuođaid gaskal boazosápmelaččaid ja dáloniid. Dál lea muohtaskohter boahtán hearggi sadjái ja dálonat maid eai dárbbaš vuojániid 649 . 1978 boazodoalloláhka lea ge nu go namuhuvvon, garrasit gáržžidan vejolašvuođa atnit geahččobohccuid. 2.5.14.1 Eará šibitdoallu Ovdal maŋimus soađi ledje olu boazoeaiggádiin gáiccat dahje sávzzat vai dábuhedje mielkki ja vuosttá geasseorohagain. Šibihiid eaiggávuohta sáhtii rievddadit. Dávjá eaiggádušai boazosápmelaš šibihiid ja báikki olbmot bibme daid dálvvi badjel. Muhtomin eaiggádušše báikki olbmot šibihiid ja boazoeaiggádat gehčče daid geasset vai dinejedje mielkki (geahča maid kap. 3.4.1). 2.5.14.2 Bargguid lonohallan Leat ovdamearkkat dasa go boazosápmelaččat muhtun Oarje-Finnmárkku sulluin veahkahalle vuotnaássiid meahccelájuiguin. Vuotnaássit ges veahkahalle boazobarggus mearkunáigge, njuovadanáigge jna. Eará báikkiin ges geasehedje boazosápmelaččat báikki olbmuid suinniid meahccegittiin giđđat herggiin (geahča maid kap. 3.4.2). 2.5.14.3 Gálvolonohallan Lei máŋggalágan gálvolonohallan gaskal dáloniid ja boazoeaiggádiid. Boazoeaiggádat lonuhedje dávjá bohccobiergguin alcceseaset vuoja ja eará eanandoallobuktagiid báikki olbmuin. Sis-Finnmárkkus lei ee. dábálaš lonuhit guoli bohccobiergguin (geahča kap. 2.5.9 ja 2.5.11). Verddevuohta ja gálvolonohallan orru bures váikkuhan čatnat oktavuođaid ja ipmirdit guđet guimmiideaset váttisvuođaid. Muhto dađistaga lea dát verddevuohta unnon. Orru nu ahte soahpameahttunvuođat dál bohciidit jođáneappot ja ahte daid lea váddáseabbo čoavdit. 2.6 GUOHTUNEATNAMIID BILLISTEAPMI 650 JA OLGGOBEALGEAVAHEAPMI Maŋimus čuohtejagi teknihkalaš ovdáneapmi ja Finnmárkku servvodateallima stuora rievdamat leat ee. dagahan ahte olu luondu ja boazoguohtuneatnamat leat billistuvvon. Dan birra čállojuvvo eambbo kap.2.6.6.:s. Muhto vuosttažettiin ferte čilget movt dákkár billisteamit čuhcet ealáhussii. Dás eai oaivvilduvvo dušše njuolggo luondduduohtadeamit, muhto maiddái doaimmat mat vahágahttet ja main leat heajut bealit. 2.6.1 Guohtuneatnama massin 2.6.1.1 Guohtuma njuolggo massin Dát lea guohtuneatnamiid massin dahje njuolggo billisteapmi earaládje. Dalle lea dávjá álki rehkenastit areála, sáhttá dušše mihtidit dan guohtuneatnama mii lea masson. Guohtuneatnama njuolggo massin sáhttá maid dáhpáhuvvat almmá guohtuneatnama njuolggo billistemiin. Sáhttá šaddat ahte luondduduohtademiid geažil guohtunguovllu johtolat- dahje ruvggástatgeinnodat giddejuvvo, jus dat lea áidna geinnodat dan guohtunbáikái. Ná dáhpáhuvvá dávjjimusat rámšo eatnamiin. Boazodoalus leat máŋga ovdamearkka dasa ahte ná lea geavvan. Vel dakkar olbmot nai geat eai dovdda boazodoalu nu bures, oidnet ahte dat lea vahágin boazodollui. Dakkár luondduduohtadeamit ja vahágat boazodollui leat ee. : 1Dulvadeamit. Olu Finnmárkku geasseorohagain leat dulvadeamit vahágahttan boazodoalu. Olu stuorit ja smávit rávdnjelinjját mannet ruossut rássut boazoorohagain ja dagahit váttisvuođaid ealáhussii. 1Militeara báhčin- ja hárjehallanguovllut. 1890-jagiid rájes leat leamaš 3-4 militeara hárjehallanbáikki fylkkas. Dat ledje unnit, ii ge doppe lean nu garra doaibma. Maŋimus soađi rájes leat muhtumat dáin stuoriduvvon ja doaimmat leat lassánan. Dáid oktavuođas leat maid huksejuvvon báhčin- ja hárjehallanguovllut gos muhtun áiggiid leat hui olu doaimmat. Stuorimus lea Iŋggášguolbana 651 ja Hálkavári báhčin- ja hárjehallanguovlu, mii lea 318 km 5 . Earát leat Nuvvosguolbba 652 (Høybuktmoen) Girkonjárggas, Nyborgmoen 653 Várjjatvuonbađas ja Šuvesluokta 654 (Kvenvik) báhčin- ja hárjehallanguovlu Álttás. Dasa lassin leat militearas iešguđetlágan gulahallan- ja bearráigeahččorusttegat muhtun orohagain (geahča kap. 6.5). 1 Čoahkkebáikehuksen (geahča kap. 7.3). 1 Bartahuksen lea máŋgga dáfus vahágahttan boazodoalu ja earaládje dagahan váttisvuođaid boazodollui. 1Turisten ja meahcásteapmi. Álbmoga meahccegeavaheapmi lea lassánan buori birgejumi olis ja dat lea čuohcan meahccái ja nappo boazodollui. 1Ruvkedoaibma. Sihke boares ja ođđa ruvkerusttegiid geažil Finnmárkkus ja Romssas leat guohtuneatnamat gáržon ja boazodoallu vaháguvvon (geahča kap. 6.1). 1Johtolat. Earenoamáži 1950 rájes leat olu luottat huksejuvvon sihke geasse- ja dálveorohagaide. Dát lea váldán guohtuneatnamiid ja dagahan iešguđetlágan vahágiid ja váttisvuođaid boazodollui. Nuppe dáfus leat luottat iešguđetládje geahpidan ealáhusa barggu. 1 Ráfáiduhttimat boazoguohtumiid vuostá. Olu ovdalaš ráfáiduhttinguovllut leat heitojuvvon dahje unniduvvon. Ráfáiduhttimat čađahuvvojedje vuovdedoalu dihte, jeagelbordima dihte ja herggiid/varrásiid guohtuma dihte. 1Ráfáiduhttimat luonddusuodjalanlága mielde. Dakkár guovlluin mat leat ráfáidahtton luonddusuodjalanlága mielde, sáhttá dábálaččat boazodoallu doaimmahuvvot nu movt lea doaimmahuvvon ovdal. Boazoeaiggádiid mielas leat dákkár ráfáiduhttimat measta álo buorit. Dat sihkkarastet guohtumiid teknihkalaš billistemiid vuostá. Lea váttis dadjat man viiddis guohtunareálaid namuhuvvon áššit dahket, muhto eai leat gal nu unnán njealjehaskilomehterat.655 2.6.1.2 Guohtuneatnamiid eahpenjuolga 656 massin Guohtuneatnamiid sáhttá massit earáládje go ahte guohtun njuolgut billistuvvo. Guohtumiid dilálašvuohta dušše šaddá dakkárin ahte boazu unnán guohtu doppe dahje ii oba mana ge dohko. Dása váikkuhit máŋga ášši ja dat čuhcet máŋggaládje. Čuovvovaš ovdamearka čájeha man unnán galgá ovdal čuohcá bohccui ja man váttis ášši duođai lea: Lea čáppa, baskkes ávži gos lea hui buorre guohtun ja gos leat bohccot. Dan ávžeráigge lea bálggis gokko aktonas olmmoš vázzá. Boazu mii dan báskkes ávžžis guohtu, manná dobbeliidda ja vázzi olbmo ovddabeallái. Olmmoš gal ain vázzá ja doalvu dainna lágiin bohcco eret dan ávžžis, vaikko ieš ii fuomáš ge dan. Boazu jorggiha gal fas ávžái, muhto nubbi vázzi olmmoš ges boahtá ja juste seammaládje fas dáhpáhuvvá. Ná sáhttá geavvat eanas geasi. Maŋimustá heaitá boazu guohtumis ávžžis, go lea hárjánan doalahit iežas eret doppe. Biilaluodda ráhkaduvvo guohtuneatnama čađa. Ieš luodda váldá veahá eatnama, muhto ii dat leat nu olu. Boazu guohtu unnán luoddaguoras. Guovttebealde luotta šaddá ođđa avádat mii ii geavahuvvo dahje gos unnán guhtot bohccot. Mađi dobbeliidda luottas manná eret, dađi buorebut guohtu boazu. Máŋga ášši váikkuhit dasa man govdat avádat šaddá: 1Makkár eanan lea. Jus lea guolbban ja vielttit guovttebealde, šaddá govddit avádat go jus livčče dievát ja vuovdi suodjin. 1Johtolat. Jus luoddaráigge johtet olu biillat, šaddá avádat govddit go jus unnán johtolat lea. Jus olbmot guođadit biillaid luoddagurrii ja vázzet vel luoddaguora, šaddá govddit avádat go jus olbmot eai manaše dobbeliidda. 1Jagi áigi. Boazu láhtte iešguđetládje iešguđet áigodagaid, ja dat váikkuha dasa man lahka luotta boazu guohtu. 1 Boazu. Iešguđetlágan bohccot láhttejit iešguđetládje. Álddut leat hirrasat guottetáigge ja orrot dábálaččat guhkkin váris, ja rávis varrásat leat jálubut. Bohccuid lodjivuohta maid rievddada ealus ellui. Stuorit ealu bohccot leat dávjá árggibut go unnit ealu bohccot. Lea nappo váttis árvvoštallat dan guohtuneatnama avádaga mii billohuvvá dahje gáržu luotta geažil. Lea dábálaš rehkenastit ahte luodda sáhttá váikkuhit 500 m goabbatbeallái luotta, ja vuolgit daid ovdalis namuhuvvon áššiin. Dasa lassin eai soaitte bohccot bissut šat dan guohtuneatnamis man čađa luodda manná. Dakkár váikkuhusat sáhttet biilaluottas leahkit. Muhto maiddái eará doaimmat sáhttet seammasullásaččat váikkuhit go biilaluottat. Dulvadanrusttetguovlu sáhttá čuohcit máŋggaládje hui viidát. Dakkár báikkiin leat maid dávjá máŋga doaimmahaga ovtta guovllus, ja dain leat seammalágan váikkuhusat viidát. Merkejuvvon turistabálggis guohtuneatnama čađa sáhttá measta seammá olu čuohcit go biilaluodda. Turistabarta mas olu doaibma lea birra, sáhttá váikkuhit seammaládje go bargorusttetguovlu jus olu johtet olbmot dakko. Turistaguovddáš láhtuiguin, čierasluohkáiguin, skohterláhtuiguin jna. ja gos olu johtet olbmot mat levvet viidát, sáhttá čuohcit eambbo go rusttetdoaibma gos olbmot čoahkkanit eambbo ovtta guvlui ja mearribáikái. Jus jurddaša turistaguovddáža gasku giđđaguohtuneatnama, sáhttá dáinna lágiin geavvat muhtun báhkka beaivvi miessemánu álggus: Turistaguovddáža olbmot levvet duoddarii ja ohcet bievllaid máid beaivváš ja biegga leat ásahan. Dohko bisánit olbmot goarddašit iežaset beaivvi ovddas. Álddut 657 ja čoavjjehat 658 gavdnjejuvvojit bievllas bivlii. Maŋážassii leat buot bievllain olbmot. Álddut soitet šaddat mannat vuvddiide dahje badjosiidda gos ii leat guohtun. Álddut mat dáinna lágiin muosehuvvet ja váibet, sáhttet guođđit easkkašaddan misiid. Heajos guohtumiin sáhttet álddut mielkkehuvvat, ja nappo šaddet heajos miesit mat jođánit jápmet. Dán váikkuhussan šaddá guhkit áiggi vuollái ahte boazu ii šat mana dan báikái, ja manná baicca heajut guohtumiidda. Lea heittot ahte guovllut gosa boazu háliida, dohko maid háliidit olbmot. Muhtumat oaivvildit ahte diehtojuohkin dáid áššiid birra buoridivččii dili ja unnidivččii guohtuneatnama massima mii dáinna lágiin dáhpáhuvvá. Muhto lea váttis jáhkkit ahte dát lea doarvái. Barttat ja bartaguovllut váikkuhit dávjá seammaládje go turistaguovddážat. Doppe levvet olbmot dávjá meahccái. Barttaid lohku ja bartaguovlluid viidodat maid váikkuha. Muhto vel okta áidna barta nai gasku guotteteatnama sáhttá čuohcit, jus dat olu geavahuvvo miessemánus. Militeardoaibma maid muosehuhttá ja jođánit gavdnje bohccuid eret guohtumiin. Jus hárjehallan- ja báhčinguovllus lea birrajagi doaibma, váikkuha dat vel eambbo go turistaleavvan mii lea dušše muhtun áigodagaid. Jus militeara hárjehallamat heivehuvvojit boazodollui, sáhttet vahágat ja váikkuhusat unniduvvot. Čakčabivdu ges lea jur ragatáigge. Dalle galggašii boazu beassat orrut ráfis ja buriin guohtumiin. Jus ii leat nu, sáhttá maŋit jahki vaháguvvot dan dihte. Sihke bivdu beatnagiin ja beatnaga haga sáhttá biđget ja baldit bohccuid. Eará luondduduohtadeamit, nu go industrirusttegat, ruvkedoaimmat, girdišilljut, telerusttegat jna., sáhttet čuohcit guohtuneatnamiidda. Muhto dáid iešguđet luondduduohtadeamit ja doaimmaid váikkuhusat leat iešguđetláganat áššis áššái. Máŋga dilálašvuođa váikkuhit movt mii ain čuohcá. Jus juste dat guohtuneanan lea mearrideaddji oassin dan gullevaš boazodollui, šaddá vahát stuorimussan. Muhto luondduduohtadeamit unnit deaŧalaš guohtunguovllus dahje buriid guohtuneatnamiin soitet sáhttit čađahuvvot almmá beare stuora vahágahttimiin. 2.6.1.3 Guohtunmuosehuhttimat, guohtunáigodat, energigeavaheapmi ja 2.6.1.váiban. Ovdalis lea čájehuvvon movt luondduduohtadeamit ja doaimmat sáhttet čuohcit dainna lágiin ahte guohtuneatnamat eai šat geavahuvvo. Movt čuohcá dasto dát bohccui? Boazu dárbbaša ráfis guohtut vai buoidu ja čohkke bibmosiid 659 . Geasset galgá vel, dasalassin go galgá ealihit iežas ja rávásnuvvat, buoidut ja bibmosiid čohkket guhkes dálvái. Go boazu buori guohtuneatnamis ráfis beassá guohtut, de ii leat bohccui váttis čohkket doarvái bibmosiid. Gorutdeattut ja nappo man buorit bohccot leat, rievddada jagis jahkái ja orohagas orohahkii. Báhkka geasi maŋŋel go olu leat šaddan divrriguin bálgat, leat bohccot geahppaseappot go galbma gesiid maŋŋel go unnán leat divrrit. Dása leat máŋga ártta. Deaŧalaččamusat leat dat go galbma gesiid lea buoret guohtun, seammás go unnán leat divrrit maiguin boazu bálgá eai ge dárbbaš mannat jasaide, várrečohkaide dahje vuovdái (sic). Muosehuhttimat guohtuneatnamiin váikkuhit dávjá seammaládje go divrrit, boazu ain ballá eret ja gaskkalduvvá guohtumiin. Go boazu olu ja dávjá muosehuvvá, de dat ii šat bálle guohtut ja livvadit. Bohccos lea mearriduvvon energidárbu ealiheapmái. Dálvet go váddáset lea energiija oažžut, lea bohcco energidárbu unnit go geasset. Boazo geavaha dálvet 25-30% unnit álmmi go geasset. Goitge geahppu boazu dálvet ja geavaha dan buoiddi ja bibmosa máid lea čohkken geasset. Dálvemuosehuhttimiid geažil lasihuvvo vel dát geavaheapmi, ja dagahit ahte boazu guoirá ovdal giđa. Árvvoštallamat čájehit ahte boazu mii jorrá gárddis guovtte geardde 8 diimmu guovtti beaivvis, geavaha energioasi mii vástida 1,5 kg buoidái. Jus boazu ii leat buidon ovdal, muhto ferte geavahit goruda proteiinnaid, de dat vástida sullii 2,7 kg proteinávdnasii 660 . Jus bohccos ii leat buoidi máid geavaha lihkadeapmái, de gal čuohcá dat garrasit bohccui. Dat proteinoassi mii geavahuvvo 1 1/2 beaivvis gárddis dahje sullasaš doaimmaide, dahká sullii dan proteinoasi ovdii máid boazu olles dálvvis geavaha go čoalit galget suolbmudit 661 dan jeahkála máid boazu dálvvis borra. Dát vuolgá das go jeahkális lea nu unnán proteiidna, ahte boazu ferte geavahit dan proteiinna mii das lea gorudis ja dehkiin go galgá ráhkadit čoliide suolbmudannjalbbi 662 , enzymaid, mat dárbbašuvvojit jeahkálii. Dan dihte lea ge deaŧalaš ahte boazu ráfis beassá buoidut ja čohkket bibmosiid gorudii geasset. Ii boazu dárbbaš dušše dálvet ráfis beassat guohtut. Nappo lea juohke muosehuhttin heittot mii váikkuha guohtunáiggi oanideapmái ja energigeavaheami lasiheapmái. Movt váikkuha dasto dát geavatlaččat 663 ? Jus boazu ii leat buidon ja čohkken doarvái bibmosiid geasset, de das lea unnit mainna birge dálvet, ja dat lasiha boazojámu. Earenoamážit sáhttá dat čuohcit misiide. Heajos áldduin lea unnit mielki ja miesit šaddet návccaheappot. Nappo šaddet unnán miesit. Boazodoalus leat ovdamearkkat dákkár dilálašvuođaide. Muhtun orohagas Finnmárkku mearragáttis leat heajos, guorban čakčaeatnamat jođidettiin dálveorohahkii. Maŋŋel go leat johtán 20 miilla 6-7 vahku badjel, bidjet ealu rátkkagárdái. Bohccot šaddet gárddis jorrat guhkes beaivvi 20-30 buolašgrádas. Bohtosat muhtun siiddas máid dieđán, leat ahte misiin jápmá 4%. Dain nohká energiija. Muosehuhttimat guohtuneatnamiin nappo váikkuhit dasa ahte - bohcco guohtunáigodat oatnu, - boazu geavaha eambbo energiija, - bohccot eambbo váibet - eambbo bohccot mássojit - njuovvandeattut unnot - miesselohku unnu Iskamat mat čájehit movt boazu váibá iešguđet boazobarggus, čájehit ahte boazu váibá ja deahkit sáhttet vahágahttot, čoavjji siste sáhttá vardigoahtit ja varra sáhttá earáhuvvat. Man olu boazu váibá, vuolgá maid das movt bohccot leat gieđahallojuvvon. Muosehuhttimat guohtuneatnamis eai dáidde váibadit bohcco nu olu go gárddástallan, muhto dat sáhttá gal dieđusge váikkuhit veahá. Sáhttá go maidege dahkat buoridit dáid namuhuvvon dilálašvuođaid? Muhtun muddui sáhttet bohccot hárjehuvvot gierdat eambbo muosehuhttimiid. Lojes bohccot muosehuvvojit unnit go gottit, dan dihte go dat leat eambbo hárjánan olbmuide. Lojit bohccot sáhttet unnit vaháguvvot váibamiin. Lojes eallu sáhttá nappo guohtut buorebut muosehis guohtuneatnamis go goddeeallu. Go bohccot šaddet lojibut, de dat muhtun muddui unnida guohtumiid muosehuhttimiid vahága. Lulli-Norgga goddeguovlluin Hardangerduoddaris ja Rondane guovlluin, leat turistabarttat giddejuvvon guottetáigge vai bohccot eai muosehuvvo dárbbašmeahttumit. Finnmárkkus eai leat gullon dákkár geahččalandoaimmat hehttet johtolaga bohccuid guotteteatnamiin. 2.6.2 Lassibargu Mii leat ovdalis oaidnán movt muosehuhttimat ja luonddusisabáhkkemat 664 dagahit váttisin doalahit bohccuid ovtta guovllus. Jus boazoeaiggádat goitge šaddet guođohit dakkár muosehis guovllus, lea dat lassibargu. Son ferte čađat goalgŋŋadit 665 bohccuid ruovttoluotta. Jus eará siiddat leat lahkosiin, sáhttet daidda mastat ja rátkkašeapmi lea lassibargun masa boazu maid golaha energiija. Ráfálaš guohtumis sáhttá boazoeaiggát dálkki ja biekka mielde álo diehtit gos boazu lea. Son ii dárbbaš ádjánit ohcat bohccuid go iešguđetlágan barggut galget dahkkot. Muosehis guovllus ii dieđe boazoeaiggát goassege gos bohccot leat, ja ádjána guhká čohkket ealu. Ráfálaš guovllu čađa lea olu álkit vuojehit ealu go dakkár guovllu čađa gos leat olbmot, vaikko livčče dušše moadde olbmo. Boazu ii dárbbaš olu muosehuvvot ovdal bisana dahje jorggiha ja manná iežas geinnodagaid jus juoga boahtá ovdii. Dákkár dilálašvuođain sáhttá okta olmmoš jođánit dagahit boazoeaiggádii lassibarggu máŋgga beaivái. Čohkkemis ja bohccuid vuojeheamis lea dávjá nu ahte go boazu olle vissis báikái, de dat manná ieš viidáseappot ja guođoheaddji sáhttá dušše viežžalit ealu dihto báikkis. Jus olu muosehuhttin lea guovllus, de ii sáhte luohttit dasa ahte boazu láhtte nu movt galggašii. Iešguđetlágan luonddusisabáhkkemat sáhttet máŋggaládje váikkuhit ealu vuojeheapmái. Go eallu galgá mannat hehttehusaid meaddel eatnamis, luotta rastá, rávdnjelinjjá meaddel, joga rastá jna., de dat ballá ii ge galgga olu ovdal dat jorggiha ja sáhttá ájihit guhká dan oažžut fas mannat. Jus iešguđetlágan luondduduohtadeamit cagget dahje gáržžidit vuojehangeinnodagaid, de ferte govddidit geinnodagaid dahje gávdnat ođđa geinnodagaid. Dávjá lea váttis geavahit ođđa geinnodagaid, go boazu dárbbaša hárjánit daidda. Dát lea maid lassibargu. Ovdalaš áigge lei olu liige guođoheapmi go bohccuid galggai meahccegittiin ja šibihiid láidumiin doalahit eret. Dál lea ain nu, muhto lea unnit guođoheapmi go eanandoalloareálat leat eambbo čoahkis. Go dál galget dien bargat, atnet boazoeaiggádat dávja sivvan váilevaš áiddi gittiid birra. Muhtomin dagahit dákkár dilálašvuođat oalle olu lassibarggu go boazu galgá leahket veaiddalis ja seammás galgá hehttet dan mannamis gittiide. Muhtun sisabáhkkemat sáhttet ráhkadit ođđa rájiid dahje billistit boares rájiid iešguđet guohtuneatnamiin dahje guovlluin. Joga goikadeapmi sáhttá leahkit lunddolaš oazi eretváldin ja dát dagaha lassi guođoheami ja bearráigeahču. Seammaládje sáhttet eará luondduduohtadeamit maid ráhkadit rájiid dakko gokko boazu ovdal lunddolaččat johtalii. Dát dagaha dieđusge maid lassibarggu. 1920-jagiid rájes leat leamaš iešguđet lágan luondduduohtadeamit servvodatmannolaga geažil mat fas dagahit lassibarggu. Muhtun muddui soaitá garraset bargamiin birget daid unnit luondduduohtademiid váikkuhusaiguin, muhto stuorit billistemiide ii ávkkut álo dušše garraseappot bargat. Ja sáhttá leahkit nu ahte orohagas eai leat šat eambbo bargonávccat. 2.6.3Boazomassu Lean ovdalis namuhan ahte bohccot massojit iešguđet ládje luondduduohtademiid geažil guohtuneatnamiin, njuolggo váikkuhussan dahje eará áššiid bokte. Muhtun massimiid lea álki oaidnit ja daid sáhttá álkit čatnat luondduduohtadeapmái dahje doibmii. Eará massimiid lea váddáset oaidnit ja lea váttis čatnat dan luondduduohtadeapmái dahje doibmii mii lea dahkkon. Lea álki oaidnit massu ja siva go bohccot 1vuojáhallet, 1heavvanit rašes jieŋaid geažil dulvadanguovlluin, 1go bážáhallet militeara báhčinguovlluin 1gottahallet luovosbeatnagiidda. Váddáset lea ipmirdit váikkuhusaid go 1muosehuhttin lasiha bohccuid energigeavaheami nu ahte bahábut jápmet eai ge ceavzze heajos dálvviid, 1eallu šaddá mieseheapmin bivddu ja muosehuhttima geažil guohtuneatnamiin ragatáigge, 1bohccot mat ballájit ja gavdnejuvvojit várrečohkaide dálvet, sáhttet firrot dahje rihtui mannat. 1bohccot sáhttet jápmit omd. váibamiin go luovosbeatnagat ogohallet, vaikko eai borahala ge beatnagiidda. 1omd. luondduduohtadeamit sihkkareamos dálveguohtuneatnamiin sáhttet lasihit nealgejagiid ja nu maiddái boazomassu. 2.6.4Luondduduohtademiid ollislaš váikkuhus orohahkii Lea dábálaš geahččat juohke luondduduohtadeami sierran ii ge čatnat duohtademiide mat juo leat dahkkon orohagas. Vaikko okta billisteapmi sáhttá leahket unni, de sáhttá dat oktan eará duohtademiiguin dahje lassin dáidda, čuohcit garrasit. Olu unnit luondduduohtadeamit sáhttet jođánit čuohcit seammá olu go okta stuorit doaibma. Jus barttat huksejuvvojit duokko dákko orohahkii, ja dat geavahuvvojit oktanis, ii soaitte mannat guhkes áigi ovdal olles orohat lea billistuvvon boazoguohtuneanamin. Ii ábut jurddašit ahte "go duon gierddat, de gal gierddat dán nai." Jus muhtun siidda orohagas dahkkojit luonddusisabáhkkemat dan geavahanguovllus mii lea mearrideaddji oassin, sáhttá dát doaibma (nu go namuhuvvon kap. 2.6.1) billistit olles dan siidda doaibmaplána. Nu sáhttá omd. geavvat jus siidda buoremus ja sihkkareamos dálveguohtuneanan billistuvvo. Danin ferte daid doaimmaid máid áigu čađahit, guorahallat ovddit sisabáhkkemiid ja boazodoalu geavaheami ektui dan guovllus. Biebman heahtedilis Ođđa guohtuneatnamat Lassi bargu Dáhkádusat Oahppu Mekaniseren Lassáneaddji buvttadeapmi Ollislaš guohtunresurssat Olu turisttatJohtolat, geainnut, ruovdemáđijat, elrávdnjiBartahuksen MilitearaRuvkedoaimmatNuoskkideapmiČoahkkebáikeviidun Meahcásteapmi, vánddardeapmi, bivdu ja guolásteapmiEanandoallu,vuovdedoallu Dulvadeamit Gov. 2-3: Doaimmat mat gáržžidit boazodoalu ealáhusvuođu Dát govus čájeha doaimmaid mat unnidit boazodoalu ealáhusvuođu ja mii dárbbašuvvo doalahit ealáhusa buvttadeami/vuođu. 2.6.5Lea go servvodatmannolat leamaš ovdamunnin boazodollui? Ovdalis leat namuhan movt luondduduohtadeamit leat hejot váikkuhan ealáhussii. Muhto mannolat lea maid muhtunládje leamaš buorren. Boazodolliid dábálaš birgejupmi lea maid buorránan dan dábálaš buresbirgejumi buorráneami mielde mii Norggas lea leamaš maŋimus jahkečuođis, vaikko muhtun dáfus ja muhtun guovlluin lea veaháš maŋŋelis. 1976 boazodoallošiehtadus ja boazodoallohálddáhusa viiddideapmi leat dakkár buorit bealit máid ii lean sáhttit čađahit maŋimus áiggiid servvodatovdáneami haga. Gulahallangaskaomiid lassáneapmi ja biilaluottaid huksen lea dagahan johtimiid álkibun. Teknihkalaš veahkkeneavvut nu go biila, muohtaskohter, traktor, mohtorsihkkel, rádio, mobiltelefovnnat, prámát jna., leat iešguđetládje geahpidan boazodoalli barggu. Geasse- ja dálveviesut leat álkidahttán bearrašiid dili. Oahppoásahusat leat máŋgga dáfus buoridan ealáhusa ja dahkan boazodolliid čeahpibun. Ealáhus lea nappo ovdánan bures ekonomalaččat ja teknihkalaččat, muhto resurssat gal almmotge leat unnán lassánan. Ávdin, heitojuvvon šibitdoalut leat máŋgii fas jorran boazodollui ja muhtun orohagaide lea dat leamaš mávssolažžan. Olu dáin ávdiin dáluin geavahuvvojit dál luomuid, luossabivddu ja mátkkošteami oktavuođas. Dološ giettit ja láddjenbáikkit leat dávjá rohtuluvvan ja gulluluvvan 666 . Dákkár eatnamiid sáhtášii boaldit ja duktet vai attáše buori giđđaguohtuma sávzzaide ja bohccuide. Muhto olu dákkar areálat leat eatnamiid gaskkas mat leat geavahusas dahje earaládje dakkár báikkiin gosa boazu ii beasa guohtut. Finnmárkkus leat 1959-1979 áigodagas unnon eanandoalloareálat mat leat geavahusas, 27 000 dekáriin (geahča kap. 3.4.4). Jus eanan livččiii geavahusas, de dáiddášii dát eanan buvttadit 200-300 fuođaroasi 667 juohke dekára nammii. Jus eaktuda ahte dát eanan nu movt dál lea, sáhtašii buvttadit 50 fuođaroasi juohke dekára nammii ja geavahuvvot ollislaččat, de dat biepmašii sullii 3000 bohcco geasis. Muhto daid ovdalis namuhuvvon dilálašvuođaid geažil, ii duohtavuođas biepmaše go sullii 1500 bohcco geasset. Muhto fuođarlassin giđđat gal livččii dat oalle mávssolaš. Unnit guohtun ja meahccelájut leat vuosttažettiin dagahan unnit soahpameahttunvuođaid, muhto lea áibbas unnán resurssavuoitu dan dihte (geahča kap. 3.4.2). 2.6.6Buhtadus luondduduohtademiid ovddas guohtuneatnamiin Boazoeaiggádat ja orohagat leat unnán ožžon buhtadusa daid vahágiid ja doaimmaid ovddas máid luondduduohtadeamit mehciin leat dagahan sidjiide. Muhto maŋimus jagiid lea dát buorránan. Easkka 1968 alimusriekteduomus (Álttesjávrre-duopmu Rt. 1968 s. 429) ja 1975 duomus (Kappfjellduopmu Rt. 1975 s. 1029) mearriduvvui ahte boazodoalus lei bággolotnunriektesuodjalus stuorit luondduduohtademiid vuostá. 1978 boazodoallolágas eai lean mearrádusat dán birra, muhto Ot. prp. nr. 24 (1977-78) s. 3 lea cealkán ahte boazodoalus lea bággolotnunrievttalaš suodjalus stuorit luondduduohtademiid vuostá, nu go dulvademiid, industrihuksemiid jna. ja ahte danin eai leat dákkár láhkamearrádusat dárbbašlaččat. Boazodoallu oaččui gal maid ovdal 1968 buhtadusaid muhtun luondduduohtademiid ovddas (geahča kap. 2.2). Boazodoallu ii leat, earret go moatti áššis, makkárge buhtadusa ožžon daid vahágiid ja váttisvuođaid ovddas máid luoddahuksemat, girdišiljut, turistaguovddážat, barttat ja málbmaroggamat leat mielddisbuktán. Okte lea boazodoallu ožžon buhtadusa muhtun ráje masson guohtuneatnamiid ovddas čoahkkebáikehuksema geažil Hammerfeasttas. Finnmárkkus ii leat buhtadusgažaldat goassege meannuduvvon daid vahágiid ja váttisvuođaid ovddas máid dábálaš meahccejohtolat dagaha boazodollui. Maŋimus jagiid leat máksán buhtadusa boazodollui dulvademiid geažil, muhto máŋggaid boarráset dulvademiid ovddas ii leat buhtadus mákson. Stuorit elrávdnjelinnjáid ovddas lea maŋimus jagiid mákson buhtadus šiehtadallama dahje árvvoštallama maŋŋel. Biedjovákki ruvke, Riehpponvuona ruvke ja Stiertná nefelinruvke ovddas lea buhtadus mákson šiehtadallama dahje árvvoštallama maŋŋel. Eará ruvkerusttegiid, ráktodoaimmaid ja eananroggamiid ovddas ii leat mákson makkárge buhtadus. Iŋggášguolbana militearaguovllu ja Hálkavári ovddas, Nyborgmoena ja Nuvvosguolbana báhčin- ja hárjehallanguovllu ovddas lea boazodoallu ožžon buhtadusa vahágiid ja váttisvuođaid geažil maŋŋel árvvoštallama. Beroškeahttá namuhuvvon alimusriekteduomuin leat nappo luondduduohtadeamit dahkkon máŋgga geardde nu ahte boazodoallu ii leat váldon vuhtii. Dása sáhttet leahkit olu árttat, ee. čuovvovaččat: 1Boazodoallit eai dovdda láhkanjuolggadusaid ollislaččat eai ge dieđe ahte sis lea buhtadusvuoigatvuohta. 1 Boazodoallit eai arvvastuva riidališgoahtit eiseválddiiguin. 1 Boazodoallit eai ovdagihtii dieđe luondduduohtadeami váikkuhusaid boazodollui. 1Boazodoallit eai háliidivčče soahpameahttunvuođaid báikki ássiiguin dahje earáiguin. Dát guoská earenoamážit luottaide máid sáhttá čájehit leat vahágahttán ja váttisvuođaid buktán ealáhussii, almmá makkárge buhtadusjearaldaga haga. 1Huksejeaddit eai leat dieđihan boazodollui luondduduohtadeami ja dan váikkuhusaid birra. 1Huksejeaddjit eai leat diehtán ahte boazodoalus leat beroštumit dan guovllus. 1 Earát leat buktán oaiviliid boazodoalu ovddas ja cealkán ahte luondduduohtadeapmi ii váikkut ealáhussii. 1978 boazodoallolága 15. §:s leat mearrádusat vahágiid ja unohasvuođaid birra orohagain. Das leat njuolggadusat movt čoavdit eanetgeavaheami soahpameahttunvuođaid. Duohtavuođas ii leat dát mearrádus báljo doaibman ja dat boahtá rievdaduvvot dan ođđa Boazodoallolágas. Boazodoallit dadjet dávjá go dáin áššiin lea sáhka, ahte sii eai beroš ruhtabuhtadusas. Sii háliidivčče doalahit guohtuneatnama ja johtalangeinnodagaid nu movt dat leat ja baicca oažžut doaimmaid buhtadussan mat divodivčče daid heajut beliid mat šattale. Olu boazoeaiggádat ballet movt galgá mannat go guohtuneatnamiid ovttatládje váldet bihtáid mielde, beroškeahttá resurssavárjalanlohpádusain. Boazodoallu lea gáibidan muhtunlágan gieldinrievtti 668 luondduduohtademiide guovddáš boazoguohtuneatnamiin. Mihttomearrin ođđa Boazodoallolágain mainna dál leat bargame, lea ee. buorebut suodjalit ealáhusa dasalassin go dahkat lága buoret veahkkeneavvun ealáhusa resurssageavaheami stivremis. 2.7BOAZODOALU RIEKTEOAINNUT - ČOAHKKÁIGEASSU Boazodolliin leat maid, nu go servodagas muđui, iešguđet oainnut dasa masa sis lea riekti ja masa ii leat. Oallugiin lea dat dološ riekteoaidnu mii ovdalaš boazosápmelaččian lei. Earát ges leat eambbo báidnon dáčča láhkaoainnuin. Boazodoallit oaivvildit eanas ahte sii leat čuđiid jagiid geavahan guohtuneatnamiid ja ahte leat sidjiide gullevaš oktasaš geavahanguovllut, maid sis lea riekti geavahit boahtteáiggis maid. Boazoeaiggádiidda lea riekti beassat ealuin báikkiide hui guovddážis. Dát ii guoskka dušše dábálaš johtolatgeinnodagaide, muhto buot geinnodagaide mat leat dárbbašlaččat go galgá geavahit guohtuneatnamiid. Boazodoallit leat jurdagiid siste doaimmaid ja luondduduohtademiid geažil mat gáržžidit vejolašvuođaid beassat bohccuiguin iešguđet geinnodagaid mielde. Máŋga boazoeaiggáda leat dadjan ahte bohccuid guođoheamis ja bearráigeahčus lea dat deaŧaleamos jođihit bohcco ja guođohit dan nu ahte dasa leat buoremus vejolašvuođat guohtut ráfálaččat. Muhtumat atnet dan guođoheami go galgá bohcco doalahit eret gittiin ja sullasaš báikkiin, dárbbašmeahttun bargun ja boađusin das go giettit leat hejot áidojuvvon. Eará boazoeaiggádat ges atnet dán deaŧalaš bargun vai doalahit buori oktavuođa báikki ássiiguin. Doloža rájes leat boazosápmelaččat ceggen lávuideaset ja gođiideaset orohahkii gokko ain lei dárbbašlaš. Dát lea riekti mii sis lea boares oainnu mielde. Guođohanbarttaid dáidet maid eatnasat oaivvildit galgat beassat cegget gosa lea dárbbašlaš boazodollui. Muhto eará boazodolliid ja eará beroštumiid dihte orru leame ovttaoaivilvuohta dasa ahte fertejit leahket muhtun mearrádusat. Ovdal go 1933 boazodoalloláhka bođii, huksejuvvojedje boazodoallorusttegat almmá eiseválddiid lobi haga. Boazodoalu riekteoaidnu dása orru leame ahte dát riekti lei lunddolaš oassin boazodoallorievttis. Vel 1933 boazodoallolága maŋŋel nai leat huksejuvvon olu rusttegat almmá Gonagasa addin lobi haga máid láhka gáibida. Maŋŋel go leat šaddagoahtán stuorit rusttegat, lea šaddan dábálažžan hukset easkka maŋŋel go lohpi lea addon lága ja láhkamearrádusaid mielde. Dákkár rusttegiid doarjjaortnegat maid gáibidit dárbbašlaš lobiid. Boazodoalu bealis leat dadjan ahte mohtorfievrrut leat dárbbašlaččat boazodoalus ja eiseválddit fertejit danin dohkkehit daid. Earenoamážit guoská dat mohtorsihkkeliidda ja eará bievlavuojániidda. Muhto muhtun boazoeaiggádiid mielas ii leat dát buorre ovdáneapmi ja oaivvildit ahte dat goarida ja čuohcá hejot sámi kultuvrii. Riekti boaldámuššii, muorraávdnasiidda, bivdui/meahcásteapmái, guolásteapmái, lubmemii, suidnemii jna. leat vuoigatvuođat máid eanas boazosápmelaččat doloža rájes juo leat atnán lunddolaš ja áibbas dárbbašlaš oassin ealáhusas. Vaikko dát vuoigatvuođat eai leat seammá deaŧalaččat dál go ovdal, de adnojuvvojit dat ealáhusa lunddolaš oassin. Eanas boazoeaiggádat oaivvildit alddiineaset beare heajos suodjalusa luonddusisabáhkkemiid vuostá guohtuneatnamiin. Oallugat oaivvildit ahte vetorievtti haga stuorit luondduduohtademiide deaŧalaš guohtuneatnamiin, dáidá ealáhusvuođđu bihtáid mielde nohkat. 3. KAPIHTTAL Báikki ássiid 669 resurssageavaheapmi 3.1ÁSAIDUPMI OPPALAČČAT Finnmárkku ássan, resurssageavaheapmi ja ealáhuseallin leat hui olu earáhuvvan 1900-logus, nu go juo namuhuvvui álggaheamis. 1900-álggus orui eanas Finnmárkku álbmot báikegottiin. Dál lea juste nuppeládje. Guolástus lei ráđđejeaddji ealáhussan rittuin, guollebivdohápmaniin. Sii geat doppe ásse, eai livčče birgen guollebivddu haga ja sidjiide lei dat áidna ealáhussan. Siskeleappos lei earalágan dilli. Vuotnaguovlluin lei eanandoallu ja meahcásteapmi lassi birgejupmin guolasteapmái. Siseatnamis lei eanandoallu, meahcásteapmi ja boazodoallu deaŧaleamos ealáhussan. Orrundilli 670 rievddadii olu. Riddoguovlluid guollebivdohápmaniin, eará čoahkkebáikkiin ja guovlluin gos dábuhedje huksenávdnasiid, ledje viesut dábálaččat. Muhto olu čielga mearrasámiguovlluin lei goahti deaŧaleamos orrunsadjin sihke olbmuide ja šibihiidda vel 1900-logu álggus nai (Kolsrud, Knut: Sjøfinnane i Rognsund (Sievjju ja Stiertná gaskkas), 1955 ja Falkenberg, Johs 1941, Bosetting i Indre Laksefjord). Šibihiid atne dábálaččat gođiin 2. máilmmisoađi rádjái. Eai buot báikkit huksejuvvon ođđasit go olbmot 1945:s fas galge riikka oažžut juolggi nala. Olu báikkit báhce ávdimin. 1950- ja 60-jagiid rievddai ealáhuseallin ja servodat muđui nu ahte oallugat fárrejedje guovddáš báikkiide. Dološ ássanmálle lei čadnon luonddu resurssaide. Jus olbmot galge sáhttit geavahit daid resurssaid, fertejedje ássat doppe gos dat ledje. Ođđa gulahallangaskaomiiguin ja veahkkeneavvuiguin ii leat šat dat dárbbašlaš. Olbmot fárrejedje guovddášbáikkiide ja čoahkkebáikkiide. Ruhtaruovttudoallu bođii luondduruovttudoalu sadjái. Birgenvejolašvuođat vuotnagáttiin ledje hedjonan. 3.2LÁGAT JA GEAVAHANRIEVTTIT 671 Sii geat leat ássan Finnmárkku vuotna- ja siseatnanguovlluin, leat geavahan daid resurssaid mat ledje ealihit iežaset. Hárve leat jearran máid láhka cealká geavaheami birra, muhto leat čuvvon báikki vieruid, dahje juohke servodaga čálekeahtes resurssageavahanlágaid. Sámi guovlluin oaidnit olu ovdamearkkaid dasa ahte olbmuin geat orro dihto báikkis, ii lean makkárge bábir (eananoamastanduođaštus 672 ) dasa, ii vel 1900-logus ge. Meahcceriggodagat leat geavahuvvon ealáhusvuođu oassin. Dása lei riekti, eai ge jearran dan ovttas ge. Finnmárkku stáhta eatnamiid hálddašeapmi 1900-jagiin lea leamaš miessemánu 22. b. 1902 lága mielde mii lei Finnmárkku Ámttas stáhta eatnama vuovdima birra njukčamánu 12. b. 1965 rádjái 673 , go bođii láhka Finnmárkku stáhta čálekeahtes eatnamiid birra. Dán lága mielde leat ráhkaduvvon muhtun láhkaásahusat 674 ee. guođoheapmái ja boaldinmuoraid ja -darffi váldimii. Eai gávdno makkárge earenoamáš lágat Finnmárkku guollebivddu ja meahcásteami birra, earret daid mat gustojit mearriduvvon jogaide. Muhto leat gal ráhkaduvvon earenoamáš guollebivdonjuolggadusat fylkii miessemánu 6. b. 1964 luossalága mielde. Ođđa luossaláhka gustogođii ođđajagemánu 1. b. 1993. Lubmemii leat boahtán sierra mearrádusat njukčamánu lága rievdadeami olis 12. b. 1965 Finnmárkku Stáhta čálekeahtes eatnamiid birra 675 . Oaivenjuolggadussan lea ahte luopmánat leat várrejuvvon Finnmárkku ássiide. Earenoamáš dilálašvuođain sáhttet ovttaskas olbmot, joavkkut dahje gilisearvvit oažžut aktorievtti čujuhuvvon luomejekkiide dárkilet eavttuiguin (geahča kap. 3.4.9). Earret moadde luossajoga maidda leat sierranjuolggadusat 676 , eai leat báikki ássiin báljo makkárge meahcceriggodagaid geavaheapmái sierravuoigatvuođat 677 eará olbmuid ektui. 3.3BÁIKKI ÁSSIT Finnmárkku ássanmálle lea hui olu rievdan maŋimus 40 jagi, nu go lea namuhuvvon ovdal. Doaba "báikki ássit" lea maid seammaládje earáhuvvan. "Ovdal", soahtegaskaáiggi ja vel ovdal, lei Finnmárkku vuonain ja siseatnamis bieđggus báikki ássan ja dat olbmot ledje eanas vuođđoealáhusain (boazodoalus, šibitdoalus, vuotnaguolásteamis, sáivaguolásteamis ja bivddus). Eanas čoahkkebáikkit, nu go gullebivdohápmanat, gávpogat ja industribáiki Girkonjárga, ledje rittuin. Báikki ássiin lei guollebivdu ja veahá šibitdoallu vuođđoealáhussan. Dat mii lea ođas vuonain ja siseatnamis, lea ahte olbmot leat ássagoahtán hui čoahkis. Siseatnama ođđa čoahkkebáikkiin leat eatnasat industriála ealáhusain 678 ja bálvalusealáhusain 679 . Leat unnán vuotnabivdit vel báhcán. Eanandolliid lohku maid lea unnon. Muhto sii geat barget eanandoaluin, leat dábuhan dahje njáskan eatnama stuorit dáluide luottaid lahka, ja sis leat oalle olu šibihat. Eanas boazosámibearrašiin leat dálveviesut siseatnangiliin. Muhtun fásta ássit geain meahcceriggodagat leat dienasin (sáivaguolásteapmi, bivdu, lubmen ja vuotnabivdu), orrot čoahkkebáikkiin, muhto eanas meahcásteaddji fásta ássit orrot siseatnama báikegottiin ja vuotnagáttiin. Rittuin ásset olbmot čoahkkeleappos, vánit, muhto stuorit čoahkkebáikkiin ja gávpogiin. Báikki ássiid lohku industriála ealáhusain ja bálvalusealáhusain, lea sullii seammá rittuin go muđui riikkas. Vuotna- ja siseatnanguovlluin maid lahkona dát lohku riikka eará guovlluid. Muhto vuođđoealáhusat dáppe leat eambbo huksejuvvon meahci ja vuonaid riggodagaide go eará riikkaguovlluin. Olles fylkka báikki ássiin sihke riddoguovllu čoahkkebáikkiin, vuotnagáttiin ja siseatnamis, lea lagas oktavuohta meahcceriggodagaide, eatnamiidda ja čáziide. Ovddeš buolvvaid eatnamiid ja čáziid geavaheapmi lea ain Finnmárkku álbmogis bistime. Dán čilgehusas geavahuvvo doaba báikki álbmot dan suohkana dahje suohkana oasi ássiid birra mas ain lea sáhka, oktan boazosápmelaččaiguin. Muhto go lea sáhka "ovddeš" báikki álbmoga birra, soahtegaskaáiggis ja dan ovdal, ledje sii measta aivve vuođđoealáhusain. "Dál" leat báikki ássit buot golmma ealáhusas. Go dálá báikki álbmoga birra lea vuođđoealáhusain sáhka, de deattuhuvvo dat sierra. Ii lea čielga earru "báikki ássiid"- doahpaga ja "álbmoga"680 gaskka. Muhto dán čielggadusas geavahuvvo "álbmot" dávjjimustá fylkka dahje riikka eará suohkana ássiid birra, ja "báikki ássit" fas dan suohkana olbmuid birra mas ain lea sáhka. 3.4BÁIKKI ÁSSIID RESURSSAGEAVAHEAPMI 3.4.1Šibitdoallu ja guohtun Ovdalaš áigge guhto šibihat gittiin árragiđa, jus lei gieddi. Muhto giđasgeasi ja geasset fertejedje meahcis gávdnat guohtuma. Muhtun báikkiin lei gitta maŋimus soađi rádjái dábálaš ahte šibihat ledje geassesajiin geasset. Kárášjogas manne buohkat geassesajiide Ássebáktái ja Buollánnjárgii mearri beaivve. Dan beaivvi rájes eai galgan šibihat guohtut girkobáikkis. Jorggihedje fas mearri beaivve. Maiddái Deanus ja Fállejogas Álttás manne geassesajiide. Guovdageainnus ii leat leamaš dábálaš mannat geassesajiide. Doppe guhto šibihat meahcis orrundáluid lahka. Orru nu ahte heite geassesadjái mannamis maŋimus soađi áigge. Eatnasiin geat manne geassesajiide, lei láigolihttu stáhtain geassesajiide, goit 1900-logus. Sávzzat ja gáiccat guhto maid meahcis. Muhtun báikkiin guođohedje sávzzaid ja eahkes čohkkejedje daid rinddáide ja bohče. Dávjá ledje ija rinddáid siste ja dainna lágiin duktejedje fas eananbihtáid. Nu go juo lea namuhuvvon, de lávejedje boazosápmelaččat geat ledje váris geasset, guođohit gili olbmuid sávzzaid dahje gáiccaid mielkki ovddas. Dát lei muhtun lágan verddevuohta (gč. kap. 2.5.4 ja 2.5.14). Gitta 1960-jagiid rádjái guhto buot šibihat meahcis. Dan rájes lea dilli rievdan nu ahte gusat eai báljo šat guođo meahcis. Dušše guiggut guhtot meahcis muhtomin geasset. Mielkegusat guhtot gilvojuvvon gittiin 681 . Eanas Finnmárkku sávzzat guhtot meahcis dahje eatnamiin máid eai gilvve. Nu go namuhuvvon, de lei vuovdesuodjaleami geažil mearriduvvon man gallii šibihii juohke doalus lei guohtunriekti 682 meahcis. Tab. 3-1: Sávzzaid ja šibihiid lohku Finnmárkku eanandoallolohkamiid vuođul: Jahki: 1907 1917 1929 1939 1949 1959 1969 1979 1989 Šibihat: 10493 9343 11760 16030 15139 12020 7802 9390 9196 Sávzzat: 25516 22058 28032 41650 29046 40650 41178 30650 31566 Finnmárkku fylkaeanandoallokantuvrra eanandoalloossodaga dieđuid mielde lea Finnmárkku mielkebuvttadeapmi čuovvovaš: Tab. 3-2: Finnmárkku mielkebuvttadeapmi 1965-1991 Jahki: Buvttadeapmi: 1965 8,6 mill. littara 1975 13,3 mill. littara 1983 20,8 mill. littara 1989 21,1 mill. littara 1991 22,9 mill. littara 1983:s lei ollislaš biergobuvtta, omiin, sávzzain ja spiinnin, máid vuvde Nord Norges Salgslagii (Davvi Norgga vuovdinsearvái) 1097 tonna. 1992:s lei buohtalas lohku 1273 tonna. Dasa lassin lea vel priváhta vuovdin ja njuovvan priváhta njuovahagaide. Čoahkkeguovlluin/gávpogiin ledje olu šibihat ovdal. Čáhcesullos ledje eanas ruovttudoaluin šibihat ovdal maŋimus soađi ja šibihat guhto meahcis olggobealde gávpoga. Hammerfeasttas ledje máŋga oalle stuora dálu. Doppe guhto šibihat eatnamiin birra gávpoga, muhto maid gávpot siste. Doppe guhto maid gilvojuvvon gittiin ja eará báikkin. 1939:s ledje 74 mielkegusa Hammerfeasttas, 215 Čáhcesullos ja 93 Várggáin. Muhtumat leat namuhan bohccuid ja sávzzaid gilvvu, ee. Sállanis gos 1979 eanandoallolohkamiid mielde leat sullii 2000 sávzza (oktii lábbáiguin). Gilvu guoská árragiđa guohtumiidda. Porsáŋggus lohket ahte sávzzat mannet geaidnoguoraide danin go bohccot leat meahccegittiin (gč. kap. 2.5.1). Boarráset olbmot dadjet ahte meahcceguohtumiid dáfus gal hárve jurddašedje makkár vuoigatvuođat ledje dahje eai lean. Dat lei riggodat máid álo ledje geavahan jearakeahttá ovttas ge; dat lei dárbbašlaš oassin ealiheamis. Dát orru leamen sihke boarráset olbmuid ja nuoraid dábálaš oaidnun báikki servodagain. Dát lea juste nuppeládje go eananoamastanduođaštusaid guohtunrievtti ja šibitlogu ráddjen ja Finnmárkku eananvuovdima lága mearrádusat. Dákko eai leat duohtavuohta ja vuovdevárjaleami ulbmillaš láhkamearrádusat heivehuvvon oktii. 3.4.2Niittut 683 ja eará meahccefuođardábuheapmi Finnmárkku árbevirolaš eanandoalus 1900-logu álggus eai lean giettit nu deaŧalaččat. Eanas fuođđara ožžo meahcis. Juohke sajes Finnmárkkus gos lei šibitdoallu dološ áigge, fertejedje láddjet meahcis. Vuonain ja sulluin maid láddjejedje daid buriid rássevilttiid. Doppe goikadedje suinniid ja fievrrededje fatnasiin ruoktot. Siseatnamis láddjejedje jekkiid, njárggaid ja ávževumiid. Juohkesajes láddjejedje gos lei buorre suoidni ja eará šattut. Stuorit johgáttiin ledje njárggat buorit láddjenbáikkit. Dakko bođii giđđadulvi badjel ja duktii eatnama. Lea rievddadan olu báikkis báikái lei go láigolihttu stáhtain. Čielga sámiguovlluin orru dát dahkkon čálekeahtes lágaid mielde. Unjárggas muitaluvvo ahte easkka 1920 birrasiid ožžo mihtiduvvot niittuid dahje láigolihtu dáidda oažžut. Lensmánni lei doaimmalaš dáinna bargguin. Son oainnat oaččui bálkká juohke mihtideami ovddas. Guovlluin gosa suopmelaččat fárrejedje, ee. Čáhcesullos ja Ánnejogas, orro niittuid mihtideapmi álggahuvvon áigá. Dát dáidá das vuolgán go olbmot geat barge doppe, ledje sisafárrejeaddjit geaidda lei deaŧalaš oažžut "báhpira" dan eatnamii máid geavahedje. Suopmelaččat bohte eanandoallobirrasis gos stáhta eananmihtideapmi lei leamaš dábálaš 1700-logu rájes juo. Kárášjogas, gos johkanjárggat ledje earenoamáš deaŧalaš láddjenbáikkit, láddjejedje dáid mearriduvvon vuoruid mielde. Jus ovtta jagi lei buorre láddjenbáiki, de fertii dohkkehit heajut láddjenbáikki nuppe jagi. Muhtun olmmoš muitala ahte ovtta báikkis láddjejedje sii dušše juohke guđat jagi. Ledje guđas geat juogadedje dan njárgga, ja láddjejedje vurrolaga iešguđet jagi. Sullasaš vuohki lei Kárášjogas go luosaid bivde buođuin (gč. kap. 3.4.8). Guovdageainnus lei dábálaš ahte juohkehaččas lei mearriduvvon njárga máid atne iežasin. Dávjá navde njárggaid dan olbmo nama mielde gii láddjii njárgga. Fálesvákkis 684 Fálesnuori 685 suohkanis láddjejedje sihke Ráhkkerávjju 686 ja Návvuona 687 olbmot. Lei guovtti gilisearvvi oktasaš geavaheapmi, muhto juohke doalus lei láigolihttu iežas niitui. Olu niittuid ledje áidon. Sállanis 688 lei dábálaš ahte siskkit báikkiid olbmot láddjejedje olggut vilttiin. Doppe ledje olu lottit mat duktejedje eatnamiid bures. Doppe lei buorre suoidni, ja ožžo dušše láddjet. Lei dábálaš láddjet ovttahat báikkis juohke jagi, muhto dieđuid mielde ledje hárvát ožžon mihtiduvvon láddjenbáikkiid doppe. Eará Finnmárkku sulluin ja olggut vuotnaguovlluin orrot láddjen seammaládje go Sállanis. Jáhkovuonas 689 Fálesnuori suohkanis muitaluvvo ahte buohkat geain ledje šibihat ovdal soađi, láddjejedje doppe gos gávdne suoinni, Goavkeávžžis 690 , Ruoššajohávžžis 691 ja Rávdoávžžis 692 . Porsáŋggus muitaluvvo ahte Igeldasa olbmuin, oarjjabealde vuona, ledje láddjenbáikkit jur Skáidejargáttis, 2 beanagullama ruovttus eret. Muhto maiddái jeakkit ja sullot vuonain ledje deaŧalaš láddjenbáikkit. Muitaluvvo ahte muhtumat geain ledje mihtiduvvon láddjenbáikkit, láigohedje daid olbmuide go ieža eai dárbbašan láddjet doppe. Deanodagas ges muitaluvvo ahte sii geat ásse olgolis vuonain, láddjejedje vilttiid doppe, ja vuotnabađa ássit ges láddjejedje siskelis. Juohkesajes láddjejedje gos fuođar lei gávdnamis. Dákkár vuohki orru maid leamaš eará Finnmárkku vuotnaguovlluin. Unjárggas muitaluvvo ahte dušše muhtun ládjoneatnamat ledje mihtiduvvon, muhto olbmot láddjejedje niittuid boares árbevieru mielde. Davábealde vuona muitaluvvo ahte sis ledje niittut gitta Ánnejohmohkkái 693 , 2,5 - 3 beanagullama njárgga sisa. Gitta 1925 birrasii ledje bearrašat mat johtaledje gaskal geasse- ja dálvesajiid Unjárggas. Goappeš báikkiin láddjejedje. Go giđđat bohte geassebáikái, lei doppe gárvves fuođarhivvodat. Muhtun muitala ahte jekkiid, mat ledje deaŧalaš láddjenbáikkit, ledje juohkán ja juohkehaččas lei su iežas jeaggi almmá makkárge mihtideami haga. Ánnejogas 694 , Čáhcesullos 695 ja Gállojogas 696 muitaluvvo ahte bearrašiin ledje sin iežaset láddjenbáikkit njárggas. Dat sáhtte leahket gitta 3 beanagullama duohken siseatnamis. Doppe orrot eanas láddjenbáikkit leamaš mihtiduvvon ovdal maŋimus soađi. Maŋŋel go jeakkit ledje galbmán čakčat, čuhppe vel lukterásiid 697 ja hoašša 698 . Meahccefuođđara geasehedje ruoktot máŋggaládje. Olu báikkiin lei dábálaš guoddit noađi dahje dálvet čuoigga geassit gielkkáin. Siseatnamis lei dábálaččamus herggiin geasehit. Muhto maiddái vuotnaguovlluin veahkahalle boazosápmelaččat báikki ássiid herggiin geasehit fuođđara ruoktot giđđat (gč. maid kap. 2.5.14). Várnjárggas 699 muitaluvvo ahte geasehedje dávjjimustá heasttain go galmmii ja dálvesiivvus. Mearragáttis lei fanas deaŧalaččamus. Sállanis muitalit ahte 30-jagiin olbmot dávjá láigohedje skeittáid fuođarfievrredeapmái. Dávjá ledje ládjogoađit dakkar meahccegittiin mat ledje guhkkin eret ruovttuin. Daid geavahedje maid dálvet go geasehedje fuođđara ja go bivde. Dasalassin go meahccelájut ledje dábálaččat olu báikkiin, lávejedje maid bordit jeahkála, čohkket dakŋasiid, lasttaid, skirriid ja debbuid fuođarin. Rievddadii báikkis báikái man olu dáinnalágiin čohkkejedje fuođđara. Kárášjogas, Guovdageainnus, Deanuleagis ja Unjárggas lei jeagelbordin hui deaŧalaš. Kárášjogas muitaluvvo ee. ahte sii bidje mearkkaid jeageleatnamiidda, rádjin olbmuid bordinbáikkiide. Olbmot doahttaledje daid rájiid. Ii oktage bordán jeahkála nuppi olbmo báikkis. Dát jeageleatnamat árbejuvvojedje, muhto ii ovttasge lean "bábir" daidda. Unjárggas borde jeahkála doppe gosa boazu ii beassan. Jeageleatnamat ledje juhkkojuvvon nu ahte juohke bearrašis lei iežas guovlu. Orru leamaš nu ahte borde jeahkála fuođarin, danin go dat lei nu valjit. Rissiid, dakŋasa ja lasttaid gal orrot eambbo soaitimis čohkken, ja dárbu rievddadii jagis jahkái. Vuotna- ja riddoguovlluin ledje debbot deaŧalaččat. Daid vušše heajos suinniid, guollebázahusaid ja dákkáriid searvvis. Ovdal 1914 go vel lei pomorgávppašeapmi, atne muhtomin ruoššajáfuid fuođarin. Dalle eai dárbbašan nu olu eatnamiid šibihiid biebmamii (Robert Paine, Coast Lapp Society I Tromsø Museum 1957 s. 66). Pomorgávppašeami nohkan dagahii dáid dilálašvuođain ahte eambbo fertejedje meahcis čohkket fuođđara. Dábálaččat leat juohke báikkis soabalaččat searválaga geavahan meahci. Leat dohkkehan guđetguimmiideaset geavaheami. Máŋggas vuorraset olbmuin muitalit ahte eai báljo goasse lean soahpameahttunvuođat. Buohkat doahttaledje báikki servodaga meahcceriggodagaid geavaheami čálekeahtes lágaid. Ii okta jearahan vuoigatvuođaid dahje geat eaiggádušše eatnamiid. Dat máid geavahedje, lei oktasaš dahje gili, ja juohkehaš sáhtii geavahit riggodagaid daid čálekeahtes lágaid mielde mat ledje. Muitaleddjiin dadjá muhtun ahte ii oba lean ge jurdda das ahte galggašii lobi oažžut meahcceriggodagaid čohkket. Eiseválddit unnán seaguhedje iežaset meahccefuođđara čohkkemii. Dát orru leamaš dohkkehuvvon geavahanriektin.700 Dat mii dás čilgejuvvo meahcceriggodagaid čohkkemis, gusto gitta maŋimus soađi rádjái (1940-45). Muhtun báikkiin, ee. Sállanis, nohkagođii meahccefuođđariid čohkken 1930-jagiid loahpas. Guollehattit buorránedje ja olbmuide šattai álkit háhkat mohtorfatnasiid. Olbmot šadde ruđalaččabut eai ge lean šat nu sakka báikki riggodagaid duohken. Muhtun báikkiin bisttii fuođarčohkken maŋŋelii maŋimus soađi. Muhto dat nohkagođii jođánit ja nogai oalát 1950-jagiin. Servvodatovdáneapmi, ee. huksendoaimmat riikka ođđasis huksema oktavuođas ja guolástusaid ovdáneapmi, buvttii eará bargovejolašvuođaid. Eanandoallu ovdánii ođđa gilvimiin, buoret duktemiin, mekaniseremiin ja ođđa návehiiguin. Ii lean šat gánnáhahtti meahcis čohkket fuođđara. Iešbirgeneanandoallu 701 lei rievdan dakkár eanandollui mas ruhtaekonomiija lei deaŧalaččamus. 3.4.3 Guollebázahusat fuođarin Finnmárkku rittuin dáide guollebázahusat leamaš šibihiid deaŧaleamos proteingáldun. Olbmot vušše guollebázahusaid ja heajos guliid debbuid ja eará fuođarmoaluid searvvis lohppehahkan 702 . Dat lea oktasaš doaba buot šibitfuođđarii máid vušše. Sátni lohppehati boahtá lohppemis, sirremis. Dáppe geavahedje sáni guollebázahusaid birra máid vušše dassážii go guolli luovvanii dávttis. Pomorgávppi ruoššajáfuid lávejedje maid seaguhit lohppehahkii. Olu guollebázahusaid sáhttá buohtastahttit maŋit jagiid sallit- ja guolejáfuiguin. Lávejedje maid muhtomin geasehit guollebázahusaid siseatnamii fuođarin. Maŋimus soađi rájes šattai buoret birgejupmi, ja oallugat heite geavaheames dákkar fuođđara. Muhto ain dál geavahit guollebázahusaid muhtun báikkiin. Boarráset olbmot muitalit ovddeš áigge šibihiin eambbo iešguđetlágan fuođđara go dál ja danin čuoččuhit ahte ledje šibihat maid dearvašeappot dalle. 3.4.4Šibitdoaluid heaitin/eatnama bargan Finnmárkkus heite olu šibitdoaluiguin ja fárrejedje dáluin maŋŋel 1945, nu go juo namuhuvvon. Finnmárkkus leat 1959 - 1979 áigodagas unnon doalut 4 756:s 1 670:i, eanandoallolohkamiid mielde. 1920- ja 30-jagiin lei dábálaš ahte juohke doalus ledje 2-3 gusa ja muhtun sávzza. Maŋŋel soađi leat eanas smávvadáložat riddo- ja vuotnaguovlluin nohkan ja eanas leat báhcán ávdimin. Láhpi 703 , Ákŋoluovtta 704 , Muosáha 705 , Bearalváhki 706 ja Báhcavuona 707 suohkaniin eai oba lean ge oamit geassemánu 20. b. 1979 eanandoallolohkamis. Dáin viđa suohkanis ledje dalle birrasiid 3 100 sávzza ja lábbá. Sállannuori 708 ja Gáŋgaviikka 709 suohkaniin lei okta gussa goappás ge. Olu Finnmárkku riddosuohkaniin lea eanandoallu nappo measta nohkan. Go leat heaitán doaluiguin, de leat ovdalaš giettit ávdin giliin jorran sávzzaid ja bohccuid guohtuneanamin (gč. kap. 2.6.5). Fylkkas muđui leat maid olu dálut heitojuvvon, ja doallu, earenoamážit mielkebuvttadeapmi, lea čohkkejuvvon sierra guovlluide ja stuorit doaluide. Tab. 3-3: Finnmárkku eanandoalloareála mii lea anus: Jahki: Eanandoalloareála: 1959 121 252 dekár 1969 109 655 dekár 1979 94 483 dekár 1989 84 846 dekár 1959-1989 áigodagas lei eanandoalloareálaid nettonohkan sullii 36 000 dekára. Finnmárkku ollásit bargojuvvon eatnamat 710 lassánedje 6 000 dekáris 1918:s 47 000 dekárii 1939:s. 1969:s lei dát lohku 85 000 dekára ja 1979:s 80 000 dekára. Dalle heitojuvvui netto 5 000 dekára ollesgilvojuvvon eanan. 1950-jagiid bargagohte ođđa eatnamiid muhtun smávit báikkiin ja boaittobealbáikkiin. Muhto go eanandoallu čoahkkanišgođii eanandoallosuohkaniidda, nu go Áltái, Detnui ja Mátta-Várjjagii, heitojuvvui fas olu eanan. Eatnamiid bargan, doallologuid maŋos mannan ja stuorit doaluid ásaheapmi ja garrasit doaibma leat lasihan sihke eatnamiid ja šibihiid buvttaga. Finnmárkku vuovdinmielki lea lassánan 1,3 mill. littaris 1950:s 22,9 mill. littarii 1991:s (gč. kap. 3.4.1). 1959:s ledje 3,9 oami juohke oapmedálu nammii. 1979:s lei lohku lassánan 18,7 šibihii. Ollislaččat lea 1974-1983 áigodagas gilvojuvvon 18 664 dekár eanan Finnmárkkus. Eanas leat gilván guovddáš eanandoalloguovlluin. Muhtomin leat leamaš soahpameahttunvuođat gaskal eanandoalu ja boazodoalu eatnama bargama oktavuođas. Finnmárkkus stáhta čálekeahtes eatnamiid lága mearrádusat 2. §:s a ja b čuoggáin, main čuožžu ahte eanan máid eiseválddit atnet dárbbašlažžan boazoguohtumin dahje boazojohtolahkan, ii galgga vuvdojuvvot dahje lihttoláigohuvvot 711 , lea dagahan vuostemiela sidjiide geat oaivvildit ahte boazodoalu beroštumit váldojit beare olu vuhtii. 1863 ja 1902 lágain ledje seammalágan mearrádusat. Duohtavuođas lea eatnama bargan hárve gildojuvvon boazodoalloberoštumiid geažil (vrd. Finn Arne Schanche Selfors). Finnmárkku Boanddaidsearvi lea gáibidan láhkanannejuvvon 712 rievtti oažžut mihtiduvvon gilvineatnamiid Finnmárkkus. Eanandoallit oaivvildit boazodoalu čájehan unnán beroštumi eanandoalu lassieatnama dárbui. Sii oaivvildit dán goazadan Finnmárkku eanandoalu ovdáneami. 3.4.5 Vuovdegeavaheapmi Muhtun guovlluin Finnmárkkus, gos dál ii leat vuovdi, lea ovdal leamaš vuovdi. Nu lea danin go vuvddiid njáske beare garrasit muhtun áiggiid, ii ge leat šat nagodan šaddat. Vuotnaguovlluin lei dábálaš johtalit iešguđet áigodatorrunbáikkiid gaskal. Ain johte ođđa báikái go ledje loaktán vuovddi ovtta báikkis. Dát guoskkai earenoamážit dálveorrunbáikái (Falkenberg, Johs 1941: Bosettingen ved Indre Laksefjord i Finnmark (Ásaidupmi Siskkit Lágesvuonas Finnmárkkus). Finnmárkkuássit mat galge birget luondduávdnasiiguin, fertejedje čuohppat vuovddi viesuide, veahkkeneavvuide, boaldámuššii jna. Buot báikkiin ii lean vuovdi láhkosiin, ja danin šadde iešguđetlágan orrunmállet. Doppe gos álki lei dábuhit huksenávdnasiid, lei álki orrunviesuid hukset. Vuovdeguovlluin ledje dimbbarviesut dábálaččamusat. Doppe gos eai lean huksenávdnasat ja olbmot eai nagodan oastit dimbariid siseatnamis, orro olbmot ja šibihat eanas gođiin gitta maŋimus soađi rádjái. Goađit ledje lieggaseappot ja dávjá buorebut go oallut fielloviesut riddoguovlluin. Goahti lei assái, ja dain manai unnit boaldenmuorra go asehis, galbma fielloviesuin. Vuovdesuodjalanulbmiliin mearridedje eiseválddit vuovdejuohkin 713 lágaid 1690-jagiin juo ja ávžžuhedje darffi boaldámuššan ee. borgemánu 3. b. 1897 darfeloggun 714 lágas stáhta eatnamis. Dan rájes várra geavahišgohte eambbo darffi boaldámuššan doppe gos ii lean dábálaš ovdal, vuosttažettiin vuotnaguovlluin. Igeldasas Porsáŋggus muitalit ahte vuovdejuohkin lágiduvvui easkka 1900-logu álggus. Dan ovdal geavahedje unnán darffi boaldámuššan. Ovdal go njuolggadusat gustogohte, čuhppe olbmot daid muoraid máid dárbbašedje, doppe gos lei lunddolaš. Unjárggas muitalit ahte eai juohkigoahtán vuovddi boaldámuššan fásta ovdal 1920 birrasiid. Eará báikkiin soite veaháš earaládje dahkan. Ovdal dan ledje juohke bearrašis iežaset fásta sárggát 715 . Dát doaimmai bures ja dagahii unnán váttisvuođaid. Go lágidedje fásta vuovdebáikkiid, ožžo sii dávjá daid guovlluid sárggáid máid ovdal nai ledje geavahan. Vuovdebearráigeahčču 716 ásahii vuovdečuohppamii njuolggadusaid. Juohke doallu oaččui nuvttá čujuhuvvot 717 sárggáid . Vuovdebearráigeahčču čuovui dárkilit mielde ahte olbmot čuvvo lága ja čuhppe dušše daid mearriduvvon sárggáin. Ávdnasiid veahkkeneavvuide, sihke olgo- ja viesosisgeavaheapmái, čuhppe vuovddis. Go čujuhemiin ja vuovdebearráigeahčuin álge, šadde olbmot máksigoahtit muorraávdnasiid ovddas. Muhto olbmot oaivvildedje ahte dát lei juoga masa sis lei riekti dološ geavaheami mielde, ahte dat gulai sidjiide. Dávjá čuhppe sárggáin guollejielle-, áide-, áhceávdnasiid jna. Kárášjogas muitaluvvo ahte sii galge máksit johkafanasčuoibme 718 ávdnasiid ovddas. Muhto doppe "gávdne" olbmot dávjá gárvves čuimmiid. Vuovdeguovlluin ožžo olbmot oastit muoraid ruohttasiid nalde máid vuvde boaldinmuorran. Lei maid dábálaš ahte sii geain lei iežas vuovdi, vuvde boaldinmuoraid. Muhto priváhta vuovddit ledje unnit ii ge dáidán nu olu vuovdin. Vuovdeguovlluin ožžo olbmot oastit viessohuksendimbara stáhta eatnama nala čujuheami mielde. Muitaluvvo ee. ahte Kárášjogas olbmot doppe ožžo hálbbibui dimabara viessohuksemii go eará ulbmiliidda. Buriid vuovdeguovlluin, Álttás, Kárášjogas ja Báhčaveajis 719 lea stáhta čuohppan vuovddi dimbbarvuovdimii. Čuohppan, geaseheapmi ja dimbbargolgadeapmi lea bargosajiid addán gili olbmuide. Boađut manne Finnmárkku vuovdefondii 1960 rádjái. Beahcevuovdeguovlluin lea maid leamaš bihkkaboaldin 720 , muhto earret Álttáguovllu, de lea Finnmárkkus leamaš unnit bihkkaboaldin go Romssas. Kárášjogas muitalit ahte sii bolde bihka dušše iežaset atnui gilis. Finnmárkkus eai leat boaldán bihka maŋŋel soađi. Eará ávdnasat máid soađi ovdal vižže vuovddis ja vuvde riddobáikkiide, ledje beassi viesuid guđjemii ja bárku guolleneavvuid bárkemii. Maŋŋel soađi lea vuovdegeavaheapmi earáhuvvan hui olu. Eai olbmot šat dárbbaš nu garrasit geavahit vuovddi. Sii leat ožžon eará gálvvu ja veahkkeneavvuid vuovdeávdnasiid sadjái. Dál maid čujuhuvvojit sárggát. Dát dáidá lassánan maŋimus jagiid. Muhtumat muitalit ahte olbmot lávejit ieža mannat murret gosa háliidit. Muitaleddjiid 721 mielde leat olbmuid riekteoainnut leamaš ahte vuovdegeavaheapmi lei vuođđoealáhusolbmuid vuoigatvuohta. Stáhta reguleremat eai oro rievdadan dán oainnu. Ávnnasdimbbargeavaheapmái dáidá ovdal leamaš seammá riekteoaidnu. Muhto olbmot orrot garra láhkačuovvuma geažil dohkkehan eambbo ahte dákkar ávdnasiid ferte oastit. Muhto čujuhuvvo maid ahte ovdalaš áigge geavahedje báikki ássit dimbbarvuvddiid friddja. 3.4.6Darfegeavaheapmi Darfi lei dábálaččamus boaldámuššan Finnmárkkus 1900-logu ovddit oasis. Dušše jur čielga vuovdeguovlluin eai geavahan darffi boaldámuššan. Almmolaš darfebearráigeahčču čujuhii guovlluid ja bearráigeahčai ahte darfeloggun ii billistan jekkiid. Sii geain alddiineaset ledje darfejeakkit, geavahedje daid. Stáhta eatnamis čujuhedje darfeloggunbáikkiid. Doppe lei buot gili olbmuin riekti loggut darffi nuvttá. Maŋimus soađi maŋŋel heaitigohte darffi boaldimis liggema váste. Maŋŋel 1960 eai dáidde čuohppan darffi boaldámuššan Finnmárkkus. Darfečuohppan adnojuvvui lunddolaš oassin juohke geavaheaddji meahccerievttis. Olbmot atne dán gili olbmuid ealihanvuođu oassin. 3.4.7Johtaleapmi/bivdu Johtaleapmi ja bivdu lei guolásteami buohta Finnmárkku dološ servodagaid vuođđu ovdal go johtiboazodoallu ja eanandoallu álggahuvvui. Johtaleapmi attii sihke borramuša ja biktasiid. Oaivebivddáhassan 722 lei goddi. Vuosttažettiin leat bivddáhasresurssat 1900-jagiin leamaš mielde ruđaid dábuheame sidjiide geat dain ealáhusain leat leamaš. Johtaleapmi/bivdu lea rievdan oallugiid oaiveealáhusgáldun 1900-jagiid álggus, astoáiggedoaibman ja vuoiŋŋasteapmin oallut Finnmárkku ássiide. Johtaleami/bivddu mávssolašvuohta rievddada olu báikkis báikái luonddudilálašvuođaid mielde, riggodatdábuheami vejolašvuođaid mielde, ássiid árbevieru mielde jna. Rievssat lea deaŧaleamos bivddáhas eanas Finnmárkkus. Rievssatbivdu ealáhussan lea eanas gárdun 723 . Easkka maŋimus soađi rájes bivdigohte rievssahiid bissuiguin (hávláriiguin) váldo bivdoguovlluin. Bissuiguin ja rievssatgielaiguin ii sáhte bivdit ovtta báikkis oktanis. Bissut baldet rievssahiid eret. Giđasdálvve lei dábálaš bivdit gironiid 724 bissuin. Olu olbmot Riddo- ja Sis-Finnmárkkus bivde rievssahiid 1900-logu ovddit oasis. Eanas báikkiin bivddii goit okta juohke bearrašis rievssahiid dálvet. Fuomášit ferte gal ahte measta buot báikegoddeássit ledje vuođđoealáhusain. Juohke gilisearvvis ledje iežaset báikkit gos gárdo rievssahiid ja sii bohte hárve ránnágili guovlluid siskkobeallái. Eai earát boahtán dakkár báikái gos juo ledje olbmot gárdume rievssahiid. Unjárggas muitaluvvo ahte juohke bearrašis lávejedje fásta guovllut gos gárdo. Earát atne daid guovlluid dan bearraša guovlun ja buohkat doahttaledje dan. Guovdageainnus muitala muhtun áddjá mii lea badjel 80 jagi boaris, guhte lea gárdon rievssahiid olles eallenagi, ahte sáhtii lonuhit guovllu; eai lean nu mearri guovllut ja buohkat čáhke gárdut. Muhto eai láven gárddiid bidjat dakkár báikái gos earát juo ledje gárdume. Porsáŋggus muitaluvvo ahte gilisearvvi meahcceriggodatguovllu 725 siskkobealde sáhtte feara gokko gárdut. Muhto dávjjimustá gárdo guovlluin maidda lunddolaččat ieža gulle, ruovttu lahka. Deanus muitaluvvo ahte gilisearvvi meahcceriggodatguovllu siskkobealde oaččui gárdut gos ieš háliidii. Doppe eai ge gárdugoahtán gal dakkár báikkiin gos earáin juo ledje gárddit. Muhtun vuorraset Sállanolmmái muitala ahte olbmot doppe bivde sihke stáhta ja priváhta eatnamiin. Várjjatvuona davábealde gárdo rievssahiid garrasit ain maŋimus soađi maŋŋelii. Dávjá šadde guhkás mannat rievssatbivdui, ja de orro gođiin bivdoguovlluin. Oallugiin ledje máŋga goađi bivdoguovllus. Sáhtte guokte vahku ain bivdit oktanis, ovdal go ain dolvo rievssahiid vulos ja vižže eambbo niestti. Riddoleappos, nu go Sállanis ja Fálesnuoris, eai nu olu gárdon. Doppe bivde eambbo bissuin. Rievssatbivdu ii leat doppe leamaš nu mávssolaš ealáhus. Muhto astoáiggis gal bivde. Muhtun Sállanolmmái muitala ahte sis lávii álo bissu fatnasis guliid bivddidettiin. Jus dálkki geažil šadde bisánit muhtun báikái, de válde bissu ja manne várrái. Jus godde rievssahiid, de ožžo ruđa daid ovddas. Rievssahiid vuvde báikki gávpeolbmáide, márkaniin dahje Supmii ja Ruŧŧii. Guovdageainnus lei maid nu. Buriid rievssatjagiid dolvo guhkes heargeráiddut rievssahiid Bossegohmárkaniidda. Oallut Sis-Finnmárkku olbmuide ja vuotnaássiide lei rievssatbivdu deaŧaleamos dienasgáldun dálvet. Muitalit ee. Porsáŋggus ahte maŋimus soađi ovdal diinejedje dábálaččat eambbo rievssatbivdduin go luoddadoaimmahaga ng. heahtebargguin. Dat rievssatbivdu mii dássážii lea muitaluvvon, guoská áigodahkii ovdal maŋimus soađi ja sullii 1950:ái. Dan rájes lea dilli olu earáhuvvan. Eai bivdde šat nu olu rievssahiid ii ge leat šat nu mávssolaš ealáhussan go ovdal. Muhto muhtun guovlluin ja muhtun olbmuide dat gal lea mávssolaš. Guovdageainnus, Kárášjogas, Porsáŋggus, Deanus ja Unjárggas lea muhtuniin bivdu/meahcásteapmi lassiealáhussan lotnolasat eará meahcástanealáhusaiguin. Dieđusge lea váttis birget dušše bivdduin ja meahcástemiin, muhto lassin eará bargguide dat gal lea deaŧalaš. 1976/77 iskamiin Guovdageainnus ja Porsáŋggus (NOU 1978: 18 A) oaidnit ee. ahte 50% Guovdageainnu smávvadálolaččain bivde rievssahiid ja 80% meahcástedje. Porsáŋggus ledje buohtalas logut 14 ja 62. Guovdageainnu boazosápmelaččain bivde 20% rievssahiid ja 36% meahcástedje. Industribargiin ja duojáriin bivde 27% rievssahiid ja 25% meahcástedje. Porsáŋggu buohtalas logut leat 13% ja 10%. Guovdageaidnulaččat geain duodji lei váldoealáhussan, maiddái bivde olu, 40% bivde rievssahiid ja 60% meahcástedje. Go hupmá báikki ássiiguin, de oažžu dakkár gova ahte oallugat meahcástit, muhto bivdu lea ovddemustá vuođđoealáhusaid oktavuođas. Čakčarievssatbivddu birra muitalit giliservviin ahte biilaluoddaráigge bohtet olggobealbivdit daidda guovlluide máid gili olbmot atnet iežaset guovlun. Muitalit ee. ahte dát bivdit sihke bivdet rievssatčivggaid ja biđgejit lottiid. Sállanis váivahuvvet olbmot olggobealbivdiiguin mat bohtet dohko suohttasa dihte, deavdit galmmihanbumbbáideaset 726 vaikko eai dárbbaš dan lassiealáhussan. Guovdageaindálonat muitalit ahte muhtun boazosápmelaččat láigohit guođohanbarttaideaset bivdoservviide, ja nu geavahit guođohanbarttaid vearrut. Báikki ássiid riekteoaidnu dása lea ahte sii geat leat bivdán, leat geavahan giliid lunddolaš ealáhusvuođu. Gili olbmot leat bivdán máŋggaidlohjagiid almmá earáid dasa seaguhemiin. Sis leat hálddašan dán resurssa ja juohkán guovllu čálekeahtes lágaid mielde. Ovdal go earát beassagohte rievssatguovlluide 1950- ja 60-jagiid biilaluoddahuksemiid geažil, de geavahedje báikki olbmot dán resurssa eanas iehčaneaset. Dábálaččat atnet sii bivdiid sisabáhkkejeaddjin 727 báikki olbmuid guovlluide. Olbmot oaivvildit ahte ovdalaš áigge ledje eambbo rievssahat, ja lohket ártan ee. ahte atne mirkkuid meahceelliid bivddus. Riebanat ja gáranasat maid jápme olu. Rievssat lea leamaš váldobivddáhassan 1900-logus. Muhto maiddái eará meahceelliid leat bivdán. Beahcelottiid 728 bivde guovlluin gos dat ledje. Finnmárkkus muitalit máŋgga guovllu olbmot ahte állahiid 729 gárdo ja firbmo giđaniestin. Čáhcelottit. Sámi guovlluin lei giđđalodden 730 hui dábálaš. Varas lottibiergu lei njálggat maŋŋel guhkes dálvvi. Ovdalaš áigge lávejedje čuotnjágiid 731 ja eará čáhcelottid muhtun guovlluin gárdut. Eai lodden šat go dat lálligohte. Eai bivdán nu olu, dušše borrannáre varasbierggu. Earret Guovdageainnus lea lodden nohkan fylkkas. Giđđaloddema vuosttaldeaddjit oaivvildit loddema heittohin go čivganlottiid 732 bivdet. Giđđaloddema bealušteaddjit čuoččuhit ahte čakčabivdu lea lottičivggaid bivdin, mas unnán bierggu oažžu. Namuhuvvo maid ahte lodden lea boares árbevierru máid háliidit doalahit. Báikki ássit gal hárve loddejit čakčat. Olggobealeolbmot bohtet dákkár bivdui. Mearalottit ledje deaŧalaš biebmoriggodahkan ovdalaš áigge. Ávtta 733 /hávdda 734 , hálkka 735 , bovttáža 736 ja skárffa 737 bivde borramuššan, ja dat ledje deaŧalaččat. Dál gal eai bivdde šat dáid nu olu. Muhtun guovlluin bivde soahtegaskaáigge olu mearalottiid fuođarin náhkkešealangárddiide 738 . Dákkar bivdu lei giđđat ja geasset. Leat ovdamearkkat dasa ahte skárfedoahkit jur nohke dákkár bivdduin. Monnečoaggin 739 ja uvjačohkken 740 lei mávssolaš vuotnaguovllu olbmuide. Sállanis muitalit ahte doppe čogge eanas ruovttudoalut moniid. Vuide moniid ja bidje sádduid sisa vai riibe juovllaide. Easkka maŋimus soađi maŋŋel vuovdigohte mearaloddemoniid eambbo. Čogge oalle olu čáhceloddemoniid vuotna- ja siseatnanguovlluin. Ealggat. Ovdal go ealgaválaid 741 juohkigohte, bivde olu ealggaid ealgaguovlluin čakčat ja dálvet, vuosttažettiin Mátta-Várjjagis, Deanuleagis ja Kárášjogas. Dát ii dáidán ekonomalaččat buktán nu olu. Muhto sutnje gii gottii ealgga, gal lei dát valjit biergu. Dál čujuhit dasa ahte olggobeale ealgabivdit eanemusát bivdet ealggaid. Báikki olbmot fertejit ealgaválaid nalde gilvalit olggobeale olbmuiguin. Čeavrá742, riebana 743 , njála 744 ja buoidaga 745 leat bivdán muhtun áigodagaid náhki dihte. Muhtumiidda lea dat maid addán veahá ekonomalaš boađu. Njuorjju 746 leat ovdalaš áigge sihke báhčán ja firpmiin goddán. Bierggu borre, ja fálkka ja náhki vuvde. Olu vuotnaguovlluin lei njuorju deaŧalaš riggodahkan. Dálá dilis ii leat mearalodden, čáhcelodden ja njuorjjobivdu šat ekonomalaš mávssolašvuohtan. Muhto monnečoaggin vuovdima váste gal lea muhtun vuotnaássiide veahá ekonomalaš mávssolašvuohtan. Boraspiriid 747 ja gazzalottiid 748 gal bivde duos dás, muhto dat bivdu gal ii lean nu mávssolaš. Olbmuid riekteoaidnu dáidda riggodagaide orru leamaš ahte dáid lei dárbbašlaš geavahit jus galge oba birget ge. Sii leat atnán dan friddja buorrevuohtan seammaládje go mearariggodagaid nai gitta dássážii. Vaikko leat gal leamaš muhtun dábálaš njuolggadusat ja mearrádusat dáid resurssaid geavaheapmái, de eai leat olbmot báljo diehtán daid birra, ja eiseválddit leat unnán daid geavahan duohtavuođas. Easkka maŋŋel soađi, go olbmot johtigohte eambbo ja eanebut geavahišgohte báikki resurssaid, šattai almmolaš reguleren dárbbašlažžan. Olggobealeolbmot eai čuvvon báikki servodagaid čálekeahtes lágaid ja njuolggadusaid. 3.4.8 Sáivaguolásteapmi 749 Sáivaguolásteapmi lei oktan johtalemiin okta váldoosiin Finnmárkku dološ johtalanservodagain ovdal boazodoalu. Dan oaidnit ee. das go siidda guovllus dávjá lei čázádat. Sáivaguolásteapmi lea rievddadan báikkis báikái 1900-logus. Leat erohusat sámi- ja dáččaássanguovlluin. Guollebivdovejolašvuođat ja eará doaimmaid vejolašvuođat leat maid váikkuhan erohusaide. Guovdageainnus bivde eanas bearrašat guliid 1900-logu ovddit oasis. Nuohtit ja fierpmit heaŋgájedje juohke viesu olggobealde. Čuovža 750 lei Guovdageainnus váldoguollin. Dan bivde nuhtiin geasset. Bivdoneavvuid ja eará gálvvu dolvo jávregáddái giđasdálvve. Guoli sáltejedje ja bidje eatnanvuolgođiide dahje balsajekkiide 751 (jeakkit main lea girsi 752 birrajagi), dassážii go dálvesiivvus sáhtte ruoktot geasehit. Muhtumat jotke guollebivdduin čavčča ja dálvvi, juoŋastemiin 753 . Traktor, meahccemohtorsihkkel ja muohtaskohter leat hearggi sadjái boahtán fievrun guollejávrriide. Olbmot borre olu guoli. Oallugat maid vuvde guoli. Muhtun muitaleaddji muitala iežas dábálaččat láven geasehit 3000 kg sáltečuovžža herggiin ruoktot juohke dálvvi. Dábálaččat doalvvui guliid Ruoŧa Gárasavvonii ja vuvddii daid doppe. Olu Guovdageaidnulaččat vuvde maid sáltečuovžža Supmii. Orru leamaš nu ahte eanas čuovžža vuvde ránnáriikkaide. Guollejávrriid fertejedje dikšut 754 vai doalahedje buori čuovžahivvodaga jávrriin. Ee. lei deaŧalaš: 1Bivdit eará jávrriin. Go guolit unno ovtta jávrris, de vuoiŋŋastahtte jávrri muhtun jagi vai guolit lassánit. 1Nuohti geassit. Muitaleaddjit lohket dan hui deaŧalaš dikšunvuohkin. 1Oivošiid 755 ráidnet: Dan dahke muhtomin, jus bearaš dahje bearrašat dušše ieža bivde jávrri. 1 Buođđun: Giđđat buđđo oivošiid dain jávrriin main ledje badjelmeare vuskonat 756 ja hávggat 757 , ja ráhkadedje ođđa gođđobáikkiid. Go guolli lei gođđan (rásiid sisa coaganii), coahkudedje fas jávrri ja meađđemat šadde goikásii ja billohuvve. 1Gilvit guliid ja veajehiid. Dál dikšot jávrriid unnán dáinnalágiin, dađimielde go diehtit (NOU 1978: 18 A s. 176). Bearrašiin orrot leamaš mearri guollejávrrit, ja atne daid iežaset resurssaguovlun. Oallut Guovdageaidnulaččat muitalit alddiineaset leamaš mearri guollejávrriid, čielgasit ráddjejuvvon ránnáin. Earenoamážit atnet jávrriid dálu lahka dan dállui gullevažžan. Muhto leat maid muhtun jávrrit mihá dobbelis, máid atnet gullat muhtun bearrašiidda. Maŋimus soađi rájes unnugođii guollebivdu Guovdageainnus. Muhto dál firbmot ja nuhttot ain oallugat, ja bivdu orru lassánan maŋimus jagiid. Leat dikšugoahtán muhtun jávrriid main leat bare olu guolit, vai šaddet buoret guolit. Seammás barget vuskona ja hávgga jođihemiin, mat leat hui valjit. Guovdageainnus ii lean ovdalaš áigge ovttas ge láigolihttu jávrriide. Dat ledje sin geavahanguovllut máid ealáhusulbmiliin bivde. Bivdui ledje báikki čálekeahtes lágat. Lassin ealáhusguolásteapmái bivdet Guovdageainnus oallugat astoáiggis. Muohtaskohter lea hui guovddážis giđđaoaggumis. Rávdojávrrit geasuhit earenoamážit. Olu Guovdageaidnulaččaide lea guolli biebmolassin. Kárášjogas lea maid guollebivdu leamaš mávssolaš. Doppe lea leamaš seammá riektedilli go Guovdageainnus, ja muhtun bearrášiin lea leamaš geavahanriekti mearri jávrriide (NOU 1978: 18 A s. 179). Eai doppe ge atnán olbmot dáid riggodagaid stáhta opmodahkan; dat lei sin geavahanguovlu. Guovlluid geavaheapmi ealáhusulbmiliin lei dat mii sidjiide lei mávssolaš. Porsáŋggus lea sáivaguolásteapmi leamaš hui mávssolaš 1900-logu ovddit oasis. Pomorgávppašeami nohkan orru váikkuhan sáivaguolásteami lassáneapmái 1920- ja 30-jagiin vuotnaguovlluin. Porsáŋggus lei olu ealáhusguollebivdu sihke geasset ja dálvet (NOU 1978: 18 A s. 169). Porsáŋggus leat juohke gilisearvvis leamaš lunddolaš guollebivdoguovllut. Guovllu siskkobealde leat bivdán gos háliidedje, muhto jus muhtun juo lei fierbmume ovtta jávrris, de eai mannan earát gal dohko fierbmut. Porsáŋggus lea ain dál hui olu sáivaguolásteapmi, muhto ii leat nu olu ealáhusbivdu go ovdal. Dál vudjet eanas muohtaskohteriin go giđasdálvve oggot jieŋa nalde. Iskamat Porsáŋggus 1976/77:s (NOU 1978. 18 A s. 256) čájehit ahte stuora oassi suohkana álbmogis bivdá jávreguoli borramuššan. Muhtun vuoras Deanodatolmmái muitala ahte su mánnávuođa áigge ja dan ovdal bivde eanas dušše borranguoli alcceseaset. Dalle eai jođihan guoli gosage. Muhto 1928:s oaččui son ja muhtun earát, oktavuođa Oslofitnodagain mii osttii buot guliid máid sii sáddejedje. Sis ledje buorit bumbolfierpmit maiguin juoŋastedje go galmmii golggotmánus ja dálvvi miehtá. Sis ledje 51 fierpmi anus iežaset guovllus. Sii bivde ovtta ja ovtta jávrri. Go guolit vátno ovtta jávrris, de bivdigohte nuppi jávrri. Sii bivde juohke jagi daid ovttahat jávrriid. Sii ledje kárten jávrriid nu ahte dihte gokko guolit ledje. Eai sii bivdán dakko gokko gođđoguolit ledje. Fertejedje unnimustá 2-3 olbmo fárrolaga go bivde. Guliid geasehedje sabetgielkkáiguin vulos. Sis ledje máŋga goađi bivdoguovllus. Dávjá bivde rievssahiid nai go ledje guollebivddus. Sii dovdnejedje guliid gássaide oktan cuoŋomuohttagin ja sáddejedje daid Osloi. Kássat ledje bordeguorbmin 758 riddoruvttus 759 . Muitaleaddjit muitalit ahte sii bivde iehčaneaset iežaset guovlluin ja earát fas bivde earásajes. Ii sis gal lean makkárge láigolihttu jávrriide. Olbmuid muittus lea álo leamaš dábálaš bivdit ruovttudollui. Dát lea ovdamearkan movt stuorrát bivde guliid vuovdima váste, muhto dábálaččat bivde guoli alcceseaset ja veahá vuovdimi/lonohallamii go nu heivii. Guolleriggodagaid geavahedje dáinnalágiin giliservviin gos lei vejolaš, 1900-logu ovddit oasis. Geasset gal lei sáivaguolásteapmi eambbo soaittáhagas Deanodagas. Bivde go dárbbašedje. Go ledje lubmeme dahje meahccelájuin, firbmo go lei vejolašvuohta. Dál maid lea veahá guollebivdu vuovdima váste Deanodagas, muhto eanas geasset. Olbmot lohket ealáhusguollebivddu váttisin dán áigge. Ii báljo leat vejolaš oažžut láigolihtu jávrriide. Jus ealáhusguolásteapmi galgá bures mannat, de ferte dovdat jávrriid ja sáhttit bearráigeahččat daid. Jus earát maid galget fierbmut seammá jávrriin, dagaha dat váttisvuođaid. Olbmot geat eai dovdda jávrri, bidjet dávjá firpmiid vearu sadjái ja goddet gođđoguliid. Dat leat heittot guolit, muhto leat dárbbašlaččat lassáneapmái. Vuođđoealáhusa báikki ássit lohket iežaset massán dan boares rievtti, ealáhusguollebivddu, boares geavahanguovlluin ja ahte dál leat olggobealolbmot bivdime guliid sin ovddeš bivdoguovlluin. Sii lohket maid guliid hedjonan dál dan ektui go dalle go sis lei garra ealáhusguollebivdu. Earenoamáš dilálašvuođain lea dál vejolaš lihttoláigohit jávrefierbmun aktorievtti. Oaggut gal baicca lea juohkehaččas lohpi maiddái lihttoláigohuvvon ealáhusbivdojávrrin. Unjárggas maid muitaluvvo leamaš garra jávrreguolásteapmi. 1900-álggus firbmo jávrriid dálveorohagain siseatnamis. Sis ledje maid goađit guollejávregáttiin. Doppe muitalit ahte juohke bearrašis lei iežas guovlu, sis ledje iežaset jávrrit, máid bivde. Dáid árbejedje ii ge earáin lean ealáhusbivdu dain jávrriin. Dát vuohki orru leamaš gitta maŋimus soađi rádjái. Várjjatvuonbađa davábealde, Unjárgga guvlui, muitaluvvo ahte olbmot lávejedje čakčageasi, go lájuiguin gerge, mannat Oardajávrái ja Oardavuonjoga 760 bajágeahčái Báhcavuona suohkanii bivdit dálveguoli. Lei dábálaš ahte eanas dan guovllu olbmot dahke nu. Sii atne guovlluid iežaset resurssaguovlun. Maŋŋel go Báhcavutnii ja Oardajávrri barttaguovlluide bođii luodda, lea sis váldon eret dát vejolašvuohta. Muhtun bivdo- ja meahcástansearvi davábealde njárgga lea lihttoláigohan čázádaga, nu ahte unjárgalaččat leat massan ovddeš resurssaguovllu. Dál ožžot dušše lobi astoáiggebivdui nu movt earát nai. Muitaluvvo ahte suohkanrádji lea dušše biddjon beroškeahttá das geat guovllu leat geavahan. Báhcavuotnalaččat eai geavahan meahcceriggodagaid seammá garrasit go Unjárgga sápmelaččat dahke ovdal. Dál lea nappo Unjárgalaččaid ovdalaš deaŧalaš resurssaguovlu šaddan njárgga davágeažeolbmuid vuoiŋŋastan 761 - ja bartaguovlun. Guovllut Várjjatvuona lulágeahčen, Gálotguovllus 762 , leat leamaš suohkana olbmuid váldo guollebivdoguovlun ja leat garrasit geavahuvvon 1900-logus. Go biilaluodda bođii, barttaiguin ja johtolagain, bivdigohte olggobealolbmot luotta lagamus jávrriin. Báikki olbmot leat bággejuvvon dobbeliidda borranguoli viežžat. Máŋggas lohket ahte 5 km-avádat fierbmungielddus guovddáš biilaluottaid guovttebealde, lea maid gáržžidan ealáhusguolásteami vejolašvuođaid gili lahka. Sáivaguolásteapmi ealáhusbivdun lei dábálaččamus vuotna- ja siseatnangiliin. Sállanis eai loga sáivabivddu leamaš dábálažžan. Muhto lávejedje gal muhtomin bivdit, measta suohttasa dihte, ja jus gottii guoli, de dat lei buorre. Buohkat ožžo bivdit sihke priváhta eatnamis ja stáhta eatnamis. Easkka soađi maŋŋel gul gáibidišgohte muhtumat aktorievtti guollebivdui iežaset eaiggáduvvon eatnamiin, ja maŋŋel go ieža fárrejedje eret dain báikkiin. Fálesnuoris bivde olbmot 1900-logu álggus veahá sáivaguoli alcceseaset. Eai bivdán hupmanveara sáivaguoli ealáhussan, earret go moadde bearraša Riehpponávžžis 763 . Luossa-, valas 764 - ja guvžá765bivdu dain jogain ja čázadagain gos dat leat, rievddada hui olu. Stuorit luossajogain lea bivdu guhkit áiggiid juo lágiduvvon earenoamáš málliiguin. Váldojogat leat Álttaeatnu ja Deatnu. Doppe leat eananeaiggádiin geat láddjejit vissis meari, sierra vuoigatvuođat. Álbmotjoavkkut geat eai deavdde dáid gáibádusaid, leat gal maid veahá bivdán. Sii geat oaivvildit alddiineaset ollislaš vuoigatvuođaid, gohčodit duon suolabivdun. Ja dat nuppit ges leat oaivvildan alddiineaset seammá vuoigatvuođaid guollebivdui. 1984:s bođii Deanu luossabivdu áššin duopmostuoluid ovdii. Doppe gáibidedje boazoeaiggádat ja muhtun earát geat eai deavdde gáibádusaid, seammá vuoigatvuođaid go dain earáin. Gielddariekti hilggui duomuinis dán gáibádusa njukčamánu 19. b. 1984. Muhtun eará báikkiin gos leat jogat maidda luossa, valas ja guvžá goarbmu, leat báikki olbmot bivdán nu guhká go olbmot leat ássan doppe. Ovdamearkan dása lea Riehpponjohka masa 1900-logu álggus juo lei muhtun hammerfeastalaččas láigolihttu. Doppe leat vuona ja ávžži olbmot doloža rájes bivdán luosaid. Muhtun áddjá (badjel 70-jagi) muitala ahte mánnán lávii áhčis mielde bivdit joga. Sii firbmo dávjá jorpmiin 766 ja geasehedje guliid heasttaskearruin ruoktot. Orro unnán olbmot dan guovllus ja nappo unnán bivdit. Olbmot dihte gal ahte johka lei lihttoláigohuvvon ja ahte sis lága mielde ii lean lohpi bivdit dan. Muhto dát lei dološ resurssageavaheami vuostá, ja seammás lei dárbbašlaš borramuša dábuhit. Orru oppalaččat leamaš nu ahte johgátteássit bivde luosaid álkimus vugiin. Dat lei borranguoli dábuheapmi, ii ge suohttasa dihte bivdin. Várnjárgga jogain muitaluvvo leamaš seammalágan bivdu. Muhtun sámi vuotnabáikkiin ledje unnit luossajohgátteássit gaskaneaset juogadan bivovuoigatvuođaid iešguđet jorpmiin. Sii atne dasto dan guollebivdobáikki alcceseaset gullat. Kárášjogas muitalit leamaš viiddis ovttasbivddu ja luossajuogadeami go buođuin bivde luosaid jogas (gč. kap. 3.4.2). Maŋimus soađi rádjái rievddai dilli unnán. Go geaidnojohtolat šattai, rievddai dilli ja dađistaga lihttoláigohedje eambbo luossajogaid. Ee. Porsáŋggus leat luossajohgátti eananeaiggádat duhtameahttumat dainna go eai beasa firpmiin bivdit luosaid jogas. Nu go dás jur ovdalaš namuhuvvon, de lei Riehpponjohka áigá lihttoláigohuvvon. Oarje-Finnmárkku bivdo- ja meahcástansearvi oaččui 1931:s láigolihtu dasa. Maŋŋel leat dikšon ja bearráigeahččan joga. Danin heite oallugat bivdimis boares vuogi mielde. Dál sii leat šaddan searvvi miellahttun. Earret turistakoarttaid (oanehisáiggekoarttaid), de eai beasa earát go searvvi miellahtut oastit koarttaid. Báikki olbmot geat háliidit bivdit jogas, fertejit álggos searvat guollebivdosearvái miellahttun. Lea dáhpáhuvvan ahte olggobealolbmot leat ožžon láigolihtu čázádagaide, ja dávjá lea dat suhttadahttán báikki olbmuid. Muhtumat oaivvildit ahte láigolihttu máŋgga dáfus lea báikki olbmuin váldán báikki resurssaid eret, vrd. dan mii muitaluvvui Unjárgga birra dás ovdalaš. Ovdal ledje báikki olbmot, johgátteássit, geat geavahedje riggodagaid. Láigolihtu bokte geavahit dávjá olggobealolbmot daid. Doppe gos báikki servviin lea láigolihtti čázádahkii, eai oro suhttame nu olu láigolihtu geažil, muhto lea maid daddjojuvvon ahte stuorit servviin leat eambbo návccat jođihit čázádaga dohkalaš vugiin. Oppalaččat lei sáivabivddus eambbo ealáhusárvu ovdalaš áigge go dál. Lei vuotna- ja siseatnanássiid nubbin juolgin. Loguiguin gal lea váttis čilget ealáhusa árvvu, muhto lea čielggas ahte dat lei mávssolaš. Máŋggaládje lei sáivabivdu hearbevárrin 767 , jus eará bargu lei dahje mearaguollejohtu, soite dan válljet jávrebivddu ovdalii. Go pomorgávppašeapmi nogai 1914:s, dáiddii sáivabivdu maŋŋel veahkehan oallugiid váddáseamos jagiid. 3.4.9 Luopmánat ja muorjjit Muorjjit ja luopmánat ledje deaŧalaččat luondduruovttudoalus, ja dain ožžo vitamiinnaid. Ovdal jahkečuođimolsuma vuvde unnán murjjiid ja luopmániid. Murjjiid geavahedje eanas iežaset ruovttudoalus. Maŋŋel vuosttaš máilmmisoađi 1920 birrasiid šaddagođii luome- ja muorjejohtu. Muhto lei váttis riibadit murjjiid ja luopmániid vuovdima váste. Porsáŋggus muitalit ahte boalvárat luike olbmuide vuoššanlihtiid 768 . Luopmánat leat deaŧalaččamus muorjjit Finnmárkkus. Buriid jagiid čogge olbmot alcceseaset ja vel gávpeluopmániid. Dalle sáhtte oažžut ruđa máid divdna dárbbašedje. Davvi-Várjjagis muitaluvvo ahte olbmot muhtomin manne lubmet ovdal meahccelájuid, vai ožžo ruđa veahkkeneavvuid oastit. Unjárggas muitalit maid olu ruđa dinen buriid luomejagiid. Doppe lei dábálaš heasttain mannat lubmet jekkiide mat ledje dobbelis. Sii geain eai lean heasttat, fertejedje guoddit nođiid. Maŋŋel maŋimus soađi lea dilli earáhuvvan. Luomejohtu lea buorránan. Olu báikkiin čogget buohkat bearrašis luopmániid go lea luomejahki. Maiddái dán áigge lubmen lea buorre dienasgáldu luomejagiid. Eanas ruovttudoalut čogget iežaset atnui. Leat vuosttažettiin vuođđoealáhusaid olbmot geat vuovdima váste čogget. Ovdalaš áigge lei heasta fievrun go lubmet manne. Dál lea biila, traktor ja meahccemohtorsihkkel boahtán sadjái. Nu sáhttet olbmot beassat guhkkinguovlluide gos ovdal eai lubmen. Ovdal go biilaluottat bohte ja eai lean vel biillat buohkain, ráđđejedje báikki olbmot ieža guovlluid. Báikki servodagas orrot luopmánat leamaš searveriggodahkan. Muhto eai láven mannat čoaggit nuppi olbmo uvssa ovdii. Unjárggas muitalit ahte báikki servodaga bearrašat ledje juogadan luomejekkiid gaskaneaset. Buohkat doahttaledje dan. Eará muorjjit máid čogge ja ain čogget, leat joŋat, sarrihat ja čáhppesmuorjjit. Earenoamážit leat joŋaid vuovdán oalle olu. Máŋgga báikkis muitalit gávpotolbmuide vuovdit joŋaid. Muhtun báikkiin čogge sarrihiid nai vuovdima váste, muhto daid gal leat eanas geavahan iežaset ruovttudoaluin. Muhtun báikkiin ledje čáhppesmuorjjit oalle deaŧalaččat. Dan atne ee. juhkanmáihlin 769 , seaguhuvvon suvrramilkkiin. Ovdalaš áigge čogge boskka ruovttudoalu atnui. Muitalit ee. ahte dan butnjo guolevuojas ja borre. Das ledje hui olu vitamiinnat. 1976/77 iskamiin Guovdageainnus ja Porsáŋggus (NOU 1978: 18 A s. 254) muitalit ahte eanas báikki olbmot geavahit muorje- ja luomeriggodagaid. Dáidá seammalágan dilli Finnmárkkus muđui, go dan guovtti suohkanis. 1977 eananvuovdinlága rievdademiid bokte lea vejolašvuohta addit giliide vuosttašrievtti 770 luopmániidda mearriduvvon guovlluin gilis. Dát lea hui unnán čađahuvvon. Vuosttažettiin leat muhtun gilisearvvi siskkit riikkageaidnoguoras gaskal Kárášjoga ja Guovdageainnu ožžon dákkar rievtti (gč. maid kap. 3.29.) Juohke sajes oaivvildit báikki olbmot iežaset olggobealeolbmuide massán luopmániid luottáid ja giliid lahka, maŋŋel go biilaluottat ja biillat bohte. Báikki olbmot šaddet olu báikkiin mannat luomejekkiide dobbeliidda. Sii muitalit maid ahte olbmot čogget olu čurruid 771 , ja dat lea bahá. Buot báikki olbmot atnet luomeriggodagaid giliid ealáhusvuođu lunddolaš oassin. Olu báikkiin, ee. Porsáŋggus ja Fálás, lohket olbmot ahte olu bohccot dagahit unnit luopmániid. Sáhttá leahket nu ahte luopmánat duolmmahallet doppe gos olu bohccot leat ovtta sajes, earenoamážit áideguorain (gč. maid kap. 7.2). 3.4.10 Gámasuoinnit Ovdalaš áigge ledje gámasuoinnit dárbbašlaččat eanas Finnmárkulaččaide. Čázehat ledje deaŧalaš juolgesuodjin gitta 1950-jagiide, sihke vuotnaguovlluin ja siseatnamis. Dál leat dušše muhtun boazoeaiggádat ja muhtumat siseatnan ássiin mat atnet gámasuinniid (gč. kap. 2.5.11). Čakčageasi čuhppe jekkiin gámasuinniid, máid goikadedje. Juohke bearrašis lei iežas suidnenbáiki. Unjárggas muitalit ahte muhtun bearrašat lávejedje juogadit ovtta suidnenbáikki. Muhtun eará fas muitala ahte sii čuhppe suinniid johgáttes, ja njeallje bearraša juogadedje báikki. Ledje čielga rájit máid buohkat doahttaledje. Gámasuidnen lei lunddolaš riektin buot giliássiide, ii ge oktage jurddašan makkárge eiseválddiin jearrat lobi. Boazosápmelaččat geain ii lean vejolašvuohta suidnet, sáhtte muhtomin dáloniin oastit dahje lonohit gámasuinniid ee. bohccobiergguin (gč. kap. 2.5.11). Boazosápmelaččat ja dat dálonat geat vel atnet suinniid, suidnejit dál dušše iežaset atnui. 3.4.11 Golgi dimbarat ja riehkit Golgi dimbariid ja rihkiid čohkkejedje vuotnagáttiin, muhto eanas čohkkejedje olgolis. Dát ledje anolaččat ja geavahuvvojedje sihke huksenávnnasin ja boaldámuššan. Buohkat geat sáhtte, čogge golgi dimbariid ja rihkiid. Riehkkegubat gulle dan olbmui gii lei čohkken daid, ja lei measta "jápminsuddu" váldit dáid. Maŋimus jagiid lea šaddan fas eambbo dábálažžan rihkiid čohkket boaldámuššan. Riehkit mat rivdet gáddái, gullet eananeaiggádii. Stáhta ii leat gal viggan ge alcces oamastallat daid. 3.4.12Goađit/ealáhusbarttat Jus galge sáhttit geavahit meahcceriggodagaid nu go guoli, meahcielliid ja murjjiid/luopmániid, fertii leahket dálkki suodji duoddaris. Ovdalaš áigge lei dušše goahti danin. Maŋimus jagiid lea šaddan dábálaččat hukset ealáhusbarttaid. Meahccegiettit ledje muhtomin 3 beanagullama ruovttus eret. Ládjogoađit ledje dárbbašlaččat sihke lájuid áigge ja go fuođđara galggai dálvesiivvus ruoktot geasehit. Giliolbmot ceggejedje danin gođiid iežaset resurssaguovlluide. Muhtun muitaleaddji muitala ahte ovdal soađi, go garrasit geavahedje meahcceriggodagaid, ledje goađit buot jávregáttiin. Muhtun sáivabivdi ja meahcásteaddji, muitala iežas ceggen ja divodan 5-6 goađi. Sus gii goađi huksii, lei vuosttašriekti geavahit dan, muhto goahti lei rabas buohkaide. Olbmot atne gođiid bivdo- ja guolástanguovlluin dárbbašlaš ealáhusvistin. Lei lunddolaš riekti cegget goađi iežas resurssaguvlui, ja dasa dieđusge eai jearran lobi. Eanas dain gođiin máid ovdalaš áigge, ovdal 1950, ceggejedje, meahci ealáhusdoaimmaid váste, leat dál dušše bázahusat vel. Dál leat gáržžidan goahtehuksema ja dušše ealáhusdoaimmaid váste lea vel lohpi cegget dakkar gođiid. Dat galget leahket rabas ja buohkat galget sáhttit geavahit daid. Muhtun muitaleaddjit oaivvildit dálá dilis dan veadjemeahttumin. Muhtunis sis lea goahti stuora jávregáttis ja muitala ahte measta álo leat olbmot doppe guolástan- ja bivdoáigge. Giđđat čoahkkanit dohko skohtervuoddjit geat oggot, geasset fas guollebivdit ja čakčat eará bivdit. Buohkat nuoskkidit ja boldet su muoraid. Ii oba sáhte ge čorget goađi ja goađi luhtte, ja geavahit dan nu go galggašii, jus ii lásse dan. Son oaivvilda gal ahte boares vieru mielde galggaše goađit leahket rabas, muhto atná veadjemeahttumin doalahit čorgadin doppe. Olbmot geain ii leat ealáhusdoaibma meahcis, huksejit olu gođiid lobihemet. Dát adnojuvvo hui bahán, danin go dat gáržžida sin ealáhusvuođu geain meahcci lea ealáhussan. Maŋimus jagiid mannolat lea dagahan ealáhusbarttaide dárbbu. Lea váttis, dahje veadjemeahttun, earuhit ealáhusbarttaid ja astoáiggebarttaid. Eananvuovdineiseválddit leat čavgadit gieđahallan bartahuksemiid. Sii gáibidit čielgasit bartta duođaštuvvot dárbbašlažžan ealáhussii. Muitaleaddjit geain meahcásteapmi lea ealáhussan lotnolasat eará ealáhusaiguin, guolástemiin, eanandoaluin jna., lohket measta veadjemeahttumin iežaset beassat ásahit ealáhusbartta. Nuppe dáfus sii dihtet boasttogeavaheami vára. Sii goitge oaivvildit ahte go eará ealáhusat leat beassan ovdánit ja ođđamállet ealáhusvisttid ásahit, de galggaše sii geain meahcásteapmi lea ealáhussan, oažžut seammá vejolašvuođa. Eara ealáhusbarttat mat leat leamaš, leat barttat vuotnagátte luossabáikkiin. Dákkar barttat leat leamaš dárbbašlaččat luossabivddus. Eanandoalu ja meahcástanealáhusa olbmot lohket boazodoalu leamaš vuostá, eai ge leat ipmirdan ealáhusbarttaid dárbbašlašvuođa. 3.4.13Álbmoga riggodatgeavaheapmi ja dan váikkuhus báikki olbmuide Eanas Finnmárkku báikki olbmot ráđđejedje riggodagaid ieža ovdal go biilageainnut ráhkaduvvojedje ja biilladoallu ovdánii 1950-jagiid loahpas. Dušše soames olggobealolmmoš finai dain guovlluin. Muhto muhtun báikkiid riggodagaid geavahišgohte čoahkkebáikeássit 1930-jagiid loahpas juo. Ovdamearkan lea Riehpponávžži vuolágeahči, gosa hammerfeastalaččat huksegohte barttaid. Biillat ja biilaluottat bukte eambbo olbmuid guovlluide. Olggobealolbmot gilvališgohte báikki olbmuiguin riggodagaid nalde. Ovdalis lea juo muitaluvvon ahte olggobealolbmot ožžo láigolihtu luossačázádagaide ja hehttejedje báikki olbmuid bivdit daid nu go ovdal ledje dahkan. Olggobealolbmot čogget dávjá murjjiid/luopmániid luoddaguora. Muitaleaddjit Fálesnuoris muitalit ahte ovddemustá leat Hammerfeastta olbmot mat čogget suohkana murjjiid/luopmániid. Ieža sii fertejit dobbeliidda mannat murjet/lubmet (gč. maid. kap. 7.7). Sállanis muitalit ahte ovdal sii ráđđejedje murjjiid/luopmániid ieža, muhto dál bohtet hammerfeastalaččat čoaggit daid. Muhtun vuoras porsáŋgulaš muitala ahte ovdal ledje dušše oahpes olbmot luomejekkiin, dál fas leat dušše vierroolbmot. Unjárggas muitalit maid seammá dili. Báikki olbmot bággejuvvojit mannat dobbeliidda lubmet/murjet. Sis-Finnmárkkus lea seammá dilli. Doppe leat gal 1977 rájes moadde luomejeakki várrejuvvon gili ássiide (gč. kap. 3.4.9). Sáivaguolástemiin ja bivdduin lea sullii seammaládje go lubmemiin. Jávrriid gos báikki olbmuin lei ealáhusguolásteapmi, bivdet dál olggobealolbmot. Olbmot geat garrasit bivde ealáhussan, muitalit ahte ealáhusguollebivdu ja álbmoga bivdu, earenoamážit fierbmun, eai soaba unnit jávrriide oktanis. Eará muitaleaddji muitala ahte Lágesvuona ja Deanuleagi guovllus lea dápmot nohkagoahtán. Váldosivvan lea su oaivila mielde go astoáiggebivdit oggot jogain gosa dápmot manna gođđat. Muitalit ahte bivdet olu dápmotveajehiid jogažiin ja jogain. Sis-Finnmárkkus, gos čuovža lea eanemusat ja unnit dápmot ja rávdu, eai leat nu olu astoáiggebivdit ja nappo lea unnit gilvu. Muhtun muitaleaddjit muitalit ahte leat "jurdilkeahttá rámpon mediain" Finnmárkku guollejávrriid, ja muhtun guovlluide lea dat čuohcan bearehaga. Bivddu birra ges muitalit báikki olbmot ahte eará guovllu rievssatbivdit báhčet rievssatčivggaid čakčat. Muhtumat oaivvildit dan bahán maid danin go bessosat 772 bieđganit ja rievssahat ballájit eret muhtun guovlluin. Sállanis muitalit maid ahte "mediarámpon" lea geasuhan olggobealolbmuid dohko mat bivdet rievssahiid gilis, máid báikki olbmot eai goassege ieža leat dahkan. Go ruoktot vulget, de leat dievva rievssahat mielde. Báikki olbmuide lea dat suhttadahttin. Muitalit ahte Sállanolbmot hupmet "ovdal ja maŋŋel NN áiggi" birra. NN lea mediabargi gii lea olu rámpon Sállana buorren bivdoguovlun. Sii oaivvildit ahte dat garra bivdu mii muhtun jagiid lei doppe, unnidii rievssathivvodaga. Sii geat barget sávzzaiguin ja bohccuiguin, oaivvildit ahte rievssatbivdu beatnagiiguin lea bahá ja dagaha váttisvuođaid sidjiide. Boazodoallit lohket buot bivddu čakčat bohccuid čakčaorohagas bahán, danin go buktá váttisvuođaid ja njuolgut vahágahttá boazodoalu. Báikki olbmot, goit sii geat leat vuođđoealáhusain, leat oppalaččat vuostemielas olggobealolbmuid bartahuksemii. Dán leat oaidnán ee. siseatnansuohkaniid oainnuin go bartaáigumušaid ja bartahuksema birra lea sáhka. Sii lohket ahte bohtet eambbo olbmot guovlluide ja šaddá dađistaga eambbo gilvu riggodagaid nalde. Muitalit iežaset ráđđen riggodagaid iehčaneaset, ja dál leat olggobealolbmot mat návddašit daid. Lohket maid ahte bartaguovllut leat eanas luoddaguorain, gos bartaeaiggádat geavahit guovlluid gosa álkimus lea beassat. Nappo bággejuvvojit báikki olbmot mannat dobbeliidda (gč. maid kap. 7.7). Riehpponávžži lohket dál oalát šaddan dušše hammerfeastalaččaid resurssaguovlun. Meahccevuodjin mohtorfievrruiguin lea eará váttisvuohta. Muitalit muhtun guovlluin issoras olu vuodjima, mii čuohcá resurssaide. Beare oallugat háliidit návddašit daid, ja dát čuohcá sidjiide geain luondu lea ealáhussan. Olu suohkaniin leat láhtut ruossut rássut, muhto goitge vudjet olu láhtuid olggobealde. Dat gal lea bahá. Báikki ássit lohket boazodolliid dávjá vuodjit dárbbuhemet mohtorfievrruiguin, sihke geasse- ja dálvesiivvus. Oallut báikki olbmuid mielas lea heittot go olggobealolbmot bievlan vudjet meahccebiillaiguin ja mohtorsihkkeliiguin duottarjávrriide. Lea dihto ášši ahte olu mohtorfievrovuodjin Finnmárkku mehciin čuohcá lundui ja ealáhusvuđđui. Lea duohtavuohta ahte oallugiin lea dakkár oaidnu mohtorfievrovuodjimii ahte mus galgá lohpi mohtorfievrruiguin vuodjit meahcis, muhto earáin ii galgga. 1976/77:s iske Guovdageainnus ja Porsáŋggus álbmoga meahccegeavahanoainnu (NOU 1978: 18 A s. 257-261). Das daddjo čielgasit ahte meahcceriggodagaid berrejit dušše guovllu ássit geavahit. 3.4.14 Leat go báikki olbmuin mat leat vuođđoealáhusain, makkárge 3.4.sierrarievttit 773 meahcceriggodagaide? Oanehaččat daddjon lea čuovvovaš dilli: 1Siseatnamis ja vuotnaguovlluin leat meahcceriggodagat geavahuvvon ealáhusulbmiliin dássážii. 1950 rádjái geavahedje riggodagaid garrasit. Muhtun riggodagaid geavahit mihá unnit dál, ja muhtumiid geavahit seammá olu ealáhusulbmiliin ja gilvvus astoáiggedoaimmaiguin. 1Buot Finnmárkulaččain leat seammá vuoigatvuođat meahcceriggodagaide. 1 Fylkka olggobealolbmuin leat, earret fierbmuma ja lubmema, seammá vuoigatvuođat meahcceriggodagaide go Finnmárkku ássiin. 1Ii ovttage eará Norgga guovllus leat álbmogis seammá friddja meahcceriggodatgeavaheami vejolašvuohta go Finnmárkkus. Dán dilálašvuođa ártan sáhttet ee. leahkit: 1Báikki olbmot elle eará luonddudilálašvuođain go olbmot lullelis. 1Báikki olbmuin lea danin leamaš eará riekteoaidnu go dat mii lei lullelis, ja ii dat leat ovttatmanu sáhttán heivehuvvot dahje ii leat geahččaluvvon ge heivehuvvot dáčča lágaide mat álggos ráhkaduvvojedje riikka lulit osiide. 1 Báikki olbmot leat iehčaneaset ráđđen riggodagaid ja ássan sierra sajes, dassážii go johtaleapmi ja buoret birgejupmi rabai eatnamiid álbmogii. Danin sii eai atnán dárbbašlažžan bargat sihkkarastit iežaset ovddeš geavaheami vuoigatvuohtan. 1Giellaerohusat leat dagahan guhkes gaskka stivrejeddjiid ja stivrejuvvomiid gaskal. 1 Eiseválddit eai leat doarvái bures dovdan báikki servodagaid riekteoainnuid ja čálekeahtes lágaid ja njuolggadusaid. 1 Dávjá leat sii geat báikki olbmuid ovddas leat hupman, leamaš eiseválddit. Eai sii leat álo sáhttán dahje háliidan muitalit báikki olbmuid iežaset oainnu. 1 Báikki olbmuid meahccegeavaheapmi lea leamaš árbevirolaš geavaheami vuođul, ii ge eatnama eaiggáduššanrievtti 774 vuođul. 1 Maŋimus jagiid leat eatnasat riddo- ja čoahkkebáikki ássiin geat ovdamuniid leat ožžon dilálašvuođain, biehttalan addimis vuoigatvuođaid sidjiide geat ealáhusas geavahit meahcceriggodagaid, maidda sii (ealáhusbargit) alddiineaset oaivvildit vuoigatvuođa. 1 Riddo- ja vuotnaguovlluid sámi álbmot ii leat beroštumiidisguin olahan gosage servviid bokte (ee. bivdo- ja guolástusservviid) mat leat ovddidan eanandoalu- ja meahcástanberoštumiid. 1 Meahcástansuorggis 775 ii leat leamaš makkárge nevvohat 776 riggodagaid ealáhusgeavaheddjiid beroštumiid vuhtii váldimis. 1 Meahcástansuorggi nevvohat lea vuosttažettiin heivehuvvon álbmoga beroštumiide (bivdo- ja guolástansuorgái 777 ). Earret boazodolliid, leat Finnmárkku meahci ealáhusgeavaheddjiin unnán dahje eai oba ge, sierravuoigatvuođat meahcceriggodagaide. Sin ealáhusat leat nappo hejot suodjaluvvon. Lea gal nu ahte ii leat dušše Finnmárkkus resurssagilvu gaskal álbmoga ja báikki olbmuid. Muhto dán fylkkas čuohcá gilvu garrasit báikki olbmuide main meahcceriggodagat leat birgenláhkin dahje lassiealáhussan. 3.4.15Vuotnabivdu Finnmárkku vuotnaássiide lea mearra ja mearragáttit leamaš ásaidumi vuođđun. Sii ožžo mearas borramuša, ruđa ja šibihiidda fuođaroasi. Dan áigge go vuotnasámigiliid ássit johtaledje áigodagaid mielde, mearridedje guollebáikkit áigodatássansaji, earenoamážit geasset. Go olbmot 1800-logu maŋit oasis eambbo ja eambbo válljegohte birrajagi ássanbáikkiid, mearridedje báikki guolástanvejolašvuođat eanemusat ássanbáikki. 1900-logu álggus, go lei pomorgávppašeapmi, lei sáidebivdu deaŧalaččamus bivdu vuotnaguovlluin. Ruoššagávppašeami nohkamiin nogai maid geassesáidebivdu. Eai jođihan šat sáiddi. Soahtegaskaáigi lei váttis áigin vuotnaguovlluid sámi ássiide. Guolástusa ovdáneapmi gáibidii stuorit fatnasiid ja bivdoneavvuid, ja mearrasápmelaččain eai lean ruđat oastit daid. Sii rahče juo dábuhit ruđa beaivválaš goluide. Sis lei heajos birgejupmi. Stuora fatnasiidda gáibiduvvojedje eanet olbmot. Dat lei váttis, go olbmot ásse bieđgguid. Danin lei ruovttubivdu deaŧalaččamus. Das bođii gal borramuš bearrašii, muhto ruhta ii báljo boahtán. Nu šadde oallugat gávpeolbmái vealgugassan, ja fertejedje sutnje doalvut guliid. Sii livčče dinen mihá eambbo jus livčče goikadan guliid ja easkka 3-4 mánu maŋŋel ožžon mávssu, dan sadjái go varas guoli vuovdit. Muhto danin go mearrasápmelaččat álo ledje ruhtaheađis, de eai sáhttán dan dahkat. Mearrasámiálbmogii eai boahtán ávkin guolástusaid ekonomalaš ruhtadoarjagat maŋŋel vuosttaš máilmmisoađi. Mearrasápmelaččain lei dávjá smávva eanandoallu ja danin eai adnojuvvon sii guollebivdin. Nubbi ášši lei vel dat go guolástuslávdegottiin 778 ja suohkanstivrrain ledje eanas dáččat. Sis lei dadjamuš doarjjajuohkináššiin (Falkenberg 1941: Bosettinga ved Indre Laksefjord i Finnmark (Siskkit Lágesvuona ássan Finnmárkkus). Sáidebivdu ii lean nu deaŧalaš soahtegaskaáigge. Go buorebut jođihišgohte sáiddi maŋŋel maŋimus soađi, buorránii dát. Dál oaivvildit oallugat muitaleddjiin ahte aktiivvalaš bivdoneavvut vuonain leat unnidan sáidehivvodaga. Muhtun muitaleaddji guhte ieš lea sáidenuhtiin bivdán, muitala ovdal leamaš dakkár valji ahte fertii ohcat báikki vai eai darvánan nu olu nuohttái, ja dál ii báljo oaččo vuoššanguoli. Dorskebivdu. Dálvet bivdet dorski mii boahtá vuonaide gođđat. Dát bivdu lea deaŧalaš sidjiide geain lea ruovttubivdu vuonain. Juohkesajes muitalit dorskesiigama hirbmosit vátnon. Earát bivdet guliid ovdal go dat ollejit vuonaide. Sii oaivvildit maid ahte dál leat smávit guolit go ovdal. Porsáŋggu muitaleaddjit muitalit ahte jus sii livčče 1984:s bivdán seammá stuoračalmmat nuhtiin go 10-15 jagi ovdal, de eai livčče goddán ovttage guoli. Juohke sajis oaivvildit olbmot ahte aktiivvalaš bivdoneavvut ja earenoamážit snoranuohtti, gurrejit vuonaid. Vuotnabivdit deattuhit ahte snoranuohtit maid billistit eanet guollešlájaid gođđobáikkiid. (Muhtumat oaivvildit snoranuohti passiiva bivdoneavvun, muhto dás ja maŋŋelis gohčoduvvo snoranuohtti aktiivvalaš bivdoneavvun).1900-logu álggus ii lean snoranuohtti stuorit go ahte guollebivdit gudde dan gieđa vuolde. Dan geavahedje unna fatnasaččain. Ovdáneapmi lea dagahan ahte sihke nuohtit ja fatnasat leat šaddan stuoribun. Snoranuohtti lea gehppes ja álkis veahkkeneavvu. Dan dihte sáhttá dan ráhkadit stuorisin ja buorrendoaibmin 779 . Olbmot oaivvildit ahte jus vuotnabivddu galgá doalahit buorren, ferte vuonaid ráfáiduhttit aktiivvalašbivdoneavvuid vuostá. Ii leat doarvái dálá 1984 vuotnaráfáiduhttimiiguin mat leat muhtun vuonaide. Deanus lohket ráfáiduhttinmearrádusaid njuorjju geažil čuohcan hejot, danin go njuorju lea baldán dorski čiekŋalasaide ráfáiduhttinráji olggobeallái. Doppe leat snoranuohttefatnasat bivdán dorski. 1984:s leat veahá divodan ráfáiduhttinavádaga Deanuvuonas. Leat sirdán ráfáiduhttinráji olgolebbui ja dat lea eambbo vuotnabivdiid gáibádusaid mielde. 80-jagiid loahpas dássážii leat ee. snoranuohtti ja reahkanuohtti 780 veahá teknihkalaččat divoduvvon ja buoriduvvon. Seammás leat buorebut bearráigeahččagoahtán ahte guollebivdu doaimmahuvvo dohkálaš vuogi mielde. Dát doaimmat leat váikkuhan bures vuotnabivdui. Stuoravuonas Lágesvuonas muitalit olbmot ahte ovdal dulvadeami doppe lei vuonas jiekŋa ja buorre dorskejuoŋasteapmi. Maŋŋel dulvadeami jávkkai jiekŋa ja snoranuohttefatnasat bohte vuona sisa ja bivde buot dorski. Báikki álbmot massii dáinna lágiin riggodaga almmá makkárge buhtadusa haga. Giđđadorskebivdu lea dorskebivdu go čuvvot šávšša jur vuonaid sisa. Ovdal lei hui olu dákkar bivdu ja olu olggobealolbmot oasálaste dás. Vuotnaássit bivde gal maid, muhto sis ledje dušše smávva fatnasat. Danin válde dávjá barggu 781 eará fatnasiin dahje ledje mielde guollebargin. Siseatnamis, ee. Kárášjogas, muitalit leamaš oalle dábálažžan ovdal maŋimus soađi, ahte dábálaš nuorat manne guollebivdohápmaniidda ja oasálaste giđđadorskebivddus. Dát guollebivdu rievddadii veaháš dađimielde go man nuorttas dahje oarjjás guollesiigan lei. Nu go eará ge, lea dát bivdu nai earáhuvvan. Sihke muitaleaddjit ja áhpedutkit lohket dárbbašlažžan čavget Barentsábi guollebivddu sihkkarastit dorskehivvodaga ja nappo Finnmárkku ássama. Sallit lea maid álo leamaš mávssolaš vuotnaássiide, muhto ovdal lei váttis jođihit salliha. Muhtumiin lei bálkestannuohtti 782 mainna sáhtte olu bivdit. 1930-jagiin ledje muhtomin seahkkanuohttunfatnasat, skeittát ja gálvofatnasat 783 suokkisin guliid bivdime dahje sallihiid oastime vuonain go buorre bivdu lei. Dát ledje measta aivve olggobealfatnasat. Báikki olbmot sáhtte veahá dinet go barge daidda dahje go ožžo gáddeoasi 784 gáddenuohttestákku ovddas (Falkenberg 1941: Bosetting og befolkning i indre Laksefjord (Siskkit Lágesvuona ásaidupmi ja olbmot)). Maŋimus soađi maŋŋel bivde olggobeale sáikofatnasat 785 salliha hui garrasit. Muitaleaddjit lohket dán bivddu gurren sallihiid vuonain, ja válde vuotnaássiin riggodaga mii sidjiide lei leamaš hui mávssolaš. Olbmot lohket salliha fas boahtán dál (1984), ja sii oaivvildit dan fas gierdat bivdit passiiva bivdoneavvuiguin. Buohkat lohket ahte jus sáikonuhtiiguin fas bivdigohtet salliha vuonain, de gal sallihat nohket dakkaviđe ja nappo vahágahtášii dat vuotnaássiid. Bálddis. Vuotnaássiide lei bálddis hui deaŧalaš borramušriggodat. Dan bivde álo dálvviniestin. Oallugat dinejedje ruđa báldáin. Dál lea badjelmeare bivdin ja aktiivvalaš bivdoneavvuiguin bivdin measta veadjemeahttumin dahkan báldá goddit. Finddar 786 . Findarat leat lassánišgoahtán fas maŋimus jagiid, muhto lea heajos johtu dasa. Buoret johtu váikkuhivččii oalle bures vuotnaássiide. Guvžá ja valas lea olu báikkiin leamaš ruovttudoalu borranguollin. Muitalit ahte guvžá jávkkai sallihiin oktanis, muhto dat maid lea veahá lassánan maŋimus jagiid. Áhkalakkis. Ovdal bivde oalle olu áhkalaggá. Vuoivasis šattai olu lieksi. Njuorju. Doloža rájes juo lea njuorju leamaš deaŧalaš, sihke fálkka, bierggu ja náhki dáfus. Dealljá787 mii márai Nuorta-Finnmárkku vuonaide 80-jagiid álggus, lea Ruoššain ovttasráđiid ráfáidahtton bivdoguovlluid olggobeale. Ii leat lohpi njuorjju báhčit ábis. Báikki njuorjošlájat leat ráfáidahtton geassejagis. Lohket 1980-álgojagiid garra njuorjomárrama dagahan buot guollebivddu ovdii. Dasalassin go njuorju borrá guliid ja billista bivdoneavvuid, de lea dat olu sismáđuid lađasin. Sismáđut billistit guliid ja dan cuohpa. Oallugat atnet áibbas dárbbašlažžan rievdadit lága nu ahte vuonaid njuorjohivvodaga sáhtášii unnidit. Maŋŋel 1985 lea dealljáváttisvuohta unnon Finnmárkku vuonain. Muhto ain sáhttet muhtun jagiid leahkit váttisvuohtan Várjjagis ja Deanus. Ránesnjuorju 788 lea maid lassánan 1980- ja 90-jagiin, muitala Finnmárkku guolástushoavda. Dat lea ee. dagahan Deanu ja Porsáŋggu guollebivdiide váttisvuođaid. Luossa. 1900-jagiin juo lei luossa hui deaŧalaš vuotnaássiide. Go pomorgávppašeapmi nogai, šattai luossa vel mávssolaččat. Gáidánuohtti lei deaŧaleamos bivdoneavvu. Nuohtti lei divrras oastit, muhto muhtumat ráhkadedje ieža nuhtiid. Ovdal sáhtii láigohit stáhta eatnamis nuohttebáikki, lensmánni bokte. Dál sáhttá Eananvuovdinkantuvrra bokte oažžut luossabáikki mearriduvvon njuolggadusaid mielde. Oallugat geain leat lotnolasealáhusat, eai oaččo luossalobi jus lága galgá bustávalaččat dulkot. Sii lohket danin dárbbašlažžan ahte iešguđet lotnolasealáhusaid olbmot beassagohtet luosaid bivdit. Go pomorgávppašeapmi nogai, lei olu Finnmárkku sámi vuotnaássiid luossabivdu áidna ruhtadienasgáldun geasset. Dálá luossavuonain lea dát bivdu deaŧaleamos dienasgáldun oallugiidda geat ásset doppe, oaivvildit máŋggas muitaleddjiin. Deanodagas lea measta buot ruovttudoaluin luossabáiki. Doppe leat muitaleaddjit lohkan iežaset dinet measta beali jahkebálkkás geassemánuid luossabivdduin. Iešguđet báikkiid luossabivdit lohket ahte luossabivddu dienas dáidá leahkit veahá stuorit go statistihkain lea. Olbmot lohket ovdalaš áigge leamaš eambbo luosa vuonain ja jogain. Seammás go luossagolgadeapmi gildojuvvui, oaniduvvui maid luossabivdoáigodat roahkkefirpmiin 789 ja gáidánuhtiin. Gáidánuohttun lea lobálaš 15.5. - 4.8. - áigodagas. Roahkkefierbmun lea lobálaš 1.6. - 15.7. - áigodagas. Muhtun čázadagain (ee. Leavnnjajogas ja Rávttošjogas Porsáŋggus) leat eananeaiggádat gildojuvvon luosaid nuohttut, nu go ovdal leat dahkan. Dát gáržžideamit leat oktan basiráfáiduhttimiin, gáržžidan luossabivddu jogain ja vuonain, luossahivvodaga suodjaleami dihte. Luossagolgadeapmi olggobealde Oarje-Finnmárkku, man oallugat atne vahágin luossahivvodahkii, bissehuvvui 1987:s. Luossagolgadeami bokte bivdu olggobealde Finnmárkku lassánii 8 000 kg:s 1976:s 218 000 kg:i 1981:s, muhto bivdu eará bivdoneavvuiguin, ja jogain, gal unnui. Muitaleaddjigáldut muitalit ahte luossa máid golgademiin bivde lei smávit go luossa máid godde vuonain ja jogain. Lei oainnat ovddemustá diddi 790 máid golgademiin godde. Tab. 3-4: Luossabivdologut muhtun jagiid: Jahki Golgadeapmi Roahkkefierbmi - gáidánuohtti Jogain Oktiibuot 1981 218 000 kg 109 000 kg 79 000 kg 405 000 kg 1980 183 000 kg 148 000 kg 98 000 kg 429 000 kg 1979 145 000 kg 111 000 kg 88 000 kg 344 000 kg 1978 14 000 kg 66 000 kg 103 000 kg 183 000 kg 1977 48 000 kg 182 000 kg 142 000 kg 372 000 kg 1976 8 000 kg 196 000 kg 214 000 kg 418 000 kg 1975 2 000 kg 187 000 kg 248 000 kg 438 000 kg 1990 132 900 kg 122 600 kg 245 000 kg 1991 166 100 kg 176 300 kg 342 400 kg Gáldu: Statistisk sentralbyrå, Norges offisielle statistikk, Lakse- og sjøaurefiske (Norgga almmolaš luossa- ja guvžábivdologut) Tab 3-5: Luossabáikkiid logut stáhta eatnama nalde Suohkan 1976 1981 Álta 231 113 Láhppi 151 78 Ákŋoluokta 109 60 Sállannuorri 102 24 Fálesnuorri 85 52 Muosát 194 102 Davvenjárga 242 94 Porsáŋgu 262 99 Davvesiida 236 141 Gáŋgaviika 190 190 Bearalváhki 79 40 Deatnu 126 108 Várggát 45 26 Čáhcesuolu 108 60 Unjárga 99 51 Báhcavuotna 104 71 Mátta-Várjjat 370 295 Oktiibuot 2723 1604 Maŋŋel 1981 gal lea unnán rievdan. 1981:s ledje 1028 luossabáikki priváhta eatnama nalde. 1976 ovddas eai gávdno logut. Muhtun iskamis mas Finnmárkku eananvuovdinkantuvra lea jearahallan buohkaid geain 1981:s lei luossabáiki, bohte máŋga miellagiddevaš vástádusa (Finnmárkku eananvuovdinkantuvrra 1982 jahkedieđáhus). Eananvuovdinkantuvrra iskančoahkkáigeassu lea čuovusin. Mearariggodagat leat nappo dađistaga garraseappot geavahuvvon 1900-logus. Teknihkalaš ja ekonomalaš ovdáneapmi lea dagahan - ođđa ja buorrendoaibmi bivdoneavvuid, - dađistaga stuorit ja buoretdoaibmi fatnasiid, - ahte dađistaga dárbbašuvvojit unnit olbmot guollebivddus. Dát ovdáneapmi lea sirdán bargosajiid vuođđoealáhusain industriijii ja eará ealáhusaide. Nappo lea mannolat maid sirdán bargosajiid smávva báikki servodagain vuonain, gos olbmot maid leat fárren, čoahkkebáikkiide. Mearariggodagaid gilvvus leat Finnmárkku vuotnaássit 1900-logus vuoittahallan. Ja eatnasat vuotnaássiin ledje sápmelaččat. Earát leat dađistaga eambbo návddašišgoahtán riggodagaid. Go jearrat muitaleddjiin eai go sii leat dáinna bargan iežaset servviin, omd. guolástussearvvis, de sii vástidit: Mii leat duos dás gieđahallan váttisvuođa báikki guolástusservviin, muhto go ášši boahtá bajit dássái searvvis, de bisána. Doppe han leat riddobivdit ja eará riikkaosiid guollebivdit eanetlogus, geat ieža háliidit vuotnariggodagaid. Mii vuotnabivdit leat álo unnitlogus. Eanas muitaleaddjit deattuhit ahte jus boahtteáiggis galgá sáhttit Finnmárkku vuotnaguovlluid ássama sihkkarastit, de lea áibbas dárbbašlaš suodjalit vuotnariggodagaid. Mearadoallu 791 , luossa-, valas- ja guvžábiebman, lea dađistaga šaddan áigeguovdilin ja muhtumat leat maid lohkan ahte dát sáhtášii šaddat ealáhussan muhtun vuonain. 3.5 LEA GO LOTNOLASEALÁHUSAIN BOAHTTEÁIGI? Dovdomearkan sámi vuonaid- ja siseatnanguovlluid boares báikki servodagaide, lei ahte juohkehaš geavahii buot riggodagaid mat ledje geavaheames. Olbmuin ledje máŋga dorvvu. Jus heajos guollebivdu lei ovtta jagi, de sáhtte eambbo rievssahiid bivdit. Lei dat máŋggabealat resursageavaheapmi mii doalai báikki sámi servodagaid badjin. 1900-logu mannolat lea dađistaga eambbo sierraneami 792 guvlui leamaš. Muhto olu sámi servodagaid riggodatvuođus ii juolo sierranit. Dasalassin lea dát vuođđu asehuvvan vuotnagiliin gos guolleriggodagaid eanas leat earát váldán, geain guollebivdu lea sierraealáhussan. Sii geat galget birget vuođđoealáhusain smávva báikki servodagain, fertejit geahččalit lotnolasat daiguin bargat. Dákkár lotnolasvuođa ovdamearkan sáhttá leahkit: Smávva sávzadoallu, ruovttuguolásteapmi, duodji ja meahcceriggodagaid geavaheapmi. Eanandoalus, boazodoalus ja guolásteamis leat šiehtadan stáhtain ekonomalaš doarjagiid iešguđetládje ja iešguđet doaimmaide. Dát doarjjaortnegat gáibidit ahte galgá birget dušše ovttain dain ealáhusain. Sii geat válljejit bargat lotnolasat máŋggain ealáhusain, šaddet duohtavuođas lága olggobeallái measta álohii, eai ge oaččo doarjaga/ruđa nu go eará ealáhusat. Ovdamearka máid máŋggas vuotnaguovllu muitaleddjiin leat namuhan, lea luossabáikkiid juohkin. Doppe čuoččui njuolggadusain mat gustojedje 1993 rádjái: "Guollebivddu juohkin gáidánuhtiin, roahkkefirpmiin ja firpmiin galgá ovddemustá doaibmi eanandolliide ja guollebivdiide geat gullet dan suohkanii mas lea sáhka." (dás jorgaluvvon). Muhtun muitaleaddjit lohket ahte go lea gilvu luossabáikkiide, de dáinna njuolggadusain álkit hilgot sin geat leat lotnolasealáhusain ja geain eambbo dárbu livččiii luossabáikkiide go áidnafitnolaš eanandoallit/guollebivdit. Muitaleaddjigáldut geat ieža leat lotnolasealáhusain, oaivvildit iežaset sáhttit šaddat olggobeallái vejolaš riektesuodjalusa 793 meahcceriggodagaid ealáhusulbmilgeavaheamis jus suodjalus čadno bearehaga eanandollui dahje boazodollui. Čájehuvvo nappo ahte sii geain leat árbevirolaš lotnolasealáhusat báikki servodagain, leat hui vártnuheamit doarjjaortnegiid ja riektesuodjalusa dáfus. Boahttevaš ásaidupmái olu báikki servodagain dárbbašuvvo ahte ealáhusvuođđu suodjaluvvo riggodagaid riektesuodjalemiin ja ahte sii geat geavahit máŋggalágan riggodagaid, bohtet stáhta doarjjaortnegiidda mielde, seammaládje go eanandoallit, boazodoallit ja guollebivdit. Máŋggas maid lohket dárbbašlažžan ođđa geainnuid čađa sihkkarastit ealáhusvuođu. Dákko lea namuhuvvon ee. guollebiebman (vrd. 3.4.15). Muhtun muitaleaddji guhte lea iskan dáid vejolašvuođaid, lohká eiseválddiid negatiivan ja váttisin álggahit biebmama vuonain jus unnán lea ruhta. Son oaivvilda ahte dušše sis geat stuorrát nagodit álggahit dán, lea vejolašvuohta lihkostuvvat. Nu go muđui nai guolástusovdáneamis, orrot vuonaid báikki ássit bázahallame dákko. 1980-jagiin lassánii guollebiebmanealáhus fylkkas, muhto dušše stuorit rusttegiin, ii ge eará ealáhusaiguin lotnolasat. Ekonomalaš váttisvuođat 90-jagiid álggus unnidedje doaimmaid, muhto dál orru maŋosmannan bisánan. Eanadoalus leat leamaš suohkanagronomat ja plánejeaddjit guhkes áiggiid. Dát lea váikkuhan bures. Sis geat leat lotnolasealáhusain guolásteamis, eanandoalus, meahcásteamis ja duojis jna., eai leat ožžon seammá neavvuma. Maŋimus jagiid lea dat veaháš buorránan muhtun suohkaniin, go leat bálkáhan meahcceteknihkariid. Doaibmi nevvohat ja plánen dáidá ábuhit ássamii. Muhto eaktun sidjiide geat bargagohtet lotnolasealáhusaiguin, lea ahte ožžot nannoset riggodatsuodjalusa. 3.6 BÁIKKI OLBMUID RIEKTEOAINNUT - ČOAHKKÁIGEASSU Sámi álbmot lea čuđiid jagiid eanas akto ráđđen Finnmárkku vuotna- ja siseatnanguovlluid riggodagaid. Easkka 1800-logu loahpas ja 1900 álggus leat dáččat ja kvenat eambbo geavahišgoahtán riggodagaid doppe. Johtolatgeainnuid huksemiin ja dábálaš birgejumi buorránemiin gilvališgođii álbmot báikki olbmuiguin riggodatgeavaheamis. Go báikki olbmot iehčaneaset ráđđejedje riggodagaid, eai atnán dárbbašlažžan suodjalit daid. Guovttelágan oaidnu sámi báikki servodagain ja dáčča riekteoainnu vuođus, dagahii guhkit gaskka stivrejeddjiid ja stivrejuvvomiid gaskka, geat muhtomin boastut ipmirdedje guhtet guimmiideaset. Nu eai šaddan báikki ássiid ráđđejeaddji riekteoainnut báljo vuhtii váldojuvvot lágain ja njuolggadusain. Báikki servodagain ledje iežaset čálekeahtes lágat giliservviid ja bearrašiid gaskaneaset resursajuohkimis ja geavaheamis (NOU 1978:18 A s. 192). Sii atne riggodagaid alcceseaset gullevažžan, eai ge sáhttán jurddašit ahte olggobealde boađáše olbmot geavahit riggodagaid sin buohta. Iešguđet stáhtalaš njuolggadusaid ortnega ásaheami ulbmiliin, atne sámi báikki ássit dušše bábermearrádussan. Sáhttá dás dušše čujuhit man váttis lei čađahit 1775 eananjuohkinresolušuvnna. Gitta 1900-logu rádjái leat leamaš eanangeavaheaddjit almmá makkárge "eananbáhpira" haga. Nubbi ovdamearka mas oaidnit guhkes gaskka almmolaš báhpiriin ja duohtavuođas, leat meahcceguohtuma mearrádusat. Hárvát leat ovdal maŋimus jagiid, diehtán ahte eiseválddit vuovdesuodjalanlágain sáhttet mearridit ja muddet geavaheami. Guohtun lea geavahuvvon friddja, beroškeahttá das mii eananoamastanduođaštusas čuoččui. Eatnasat leat doivon ahte dat lea sin meahcceriekti. Eai lubmen-, meahceelliid-, sáivabivddu- ja vuovdegeavahanlágat ge leat vuođustuvvon sámi báikki servodagaid ráđđejeaddji riektedillái. Eanas lea buot Finnmárkulaččain seammá vuoigatvuohta geavahit daid riggodagaid. Earret boazodoalu leat sámi- ja dáčča beroštumit vuotna- ja siseatnanguovlluin ovtta dásis. Eanandoalu nevvohat lea huksejuvvon dáčča eanandoalu eavttuide, ii ge smávvaservodagaid eavttuide gos lea dábálaš bargat máŋggain ealáhusain lotnolasat. Danin lea eanandoallu lotnolasealáhussan áibbas olggobealde. Eai das leat bealušteaddjit leamaš bajit dási plánemis. Nu ii leat dieđusge dušše Finnmárkku báikki servodagain. Nu lea maid Norgga eará guovlluid lotnolasealáhusaiguin. Guolástusain lea oppalaččat leamaš unnán plánen ja nevvohat. Ja dat mat leat leamaš, leat huksejuvvon riddoguovlluid stuora guolástusaid nala. Vuotna- ja ruovttubivdiid beroštumit livčče duvdán riddobivdiid beroštumiid dobbelii. Danin leat vuotna- ja ruovttubivdit eanas šaddan olggobeallái. Maŋimus jagiid leat muhtun vuotnaoasit muhtun áigodagaid ráfáidahtton aktiivvalaš bivdoneavvuid vuostá, maiddái snoranuohti vuosta. Muhto dán eai loga ollenge doarvin. Dáid ráfáiduhttimiid eai leat bidján vuotnabivdiid dilálašvuođa geažil, muhto ollislaš riggodatdilálašvuođa ja vuotnasuodjaleami dihte go vuonain sturrot olu guollešlájat. Sáivabivdoriggodagaid nevvohat ii leat leamaš, dahje lea unnán leamaš, earret muhtun báikkiin maŋimus jagiid. Ovdalaš nevvohat lea leamaš heivehuvvon álbmoga beroštumiide ii ge sin beroštumiide geat riggodagaid leat geavahan ealáhusulbmiliin. Eiseválddiide leat fievrredan eanas bivdo- ja guolástusservviid beroštumiid. Báikki beroštumit leat dávjá "heavvanan" ovdal dohko ollejit. Muhto lea rievdan buoret guvlui maŋimus jagiid. Iešguđet surggiid beroštumiid ovddidanservviin leat báikki gáibádusat leamaš unnitlogus. Lea čielggas ahte son geas sáivabivdu lea ealáhussan, ja háliida suodjalit iežas ealáhusvuođu dainna lágiin ahte sutnje sihkkarasto mearridit riggodagaid badjel, ii oaččo doarjaga Norgga bivdo- ja guolásteddjiid searvvis dahje eanas stuorit politihkalaš bellodagain. Seammá dilálašvuohta lea guolástussearvvis, vaikko dat lea ge ealáhussearvi. Doppe leat vuotnabivdiid gáibádusat riddobivdiid gáibádusaiguin vuostálaga ja nappo ii šatta dat Norgga Guolástussearvvi gáibádussan. Báikki sámi servodagaid beroštumit jođánit heavvanit eanetlogu demokratiijas dahje viidáset hálddašeamis 794 . Vuohki ii doaimma dohkalaččat unnitloguide; šaddá beare guhkes ja moalkás geaidnu. Searvvit ja hálddašeapmi leat doaibman olu buorebut boazodoalu guovdu. Dása leat eanet árttat. Deaŧalaččamusat leat: 1Nevvohat ja hálddahus lea leamaš njuolggat stáhtadoaimmahus (Eanandoallodepartementta), sámefálddi/boazodoalloagronoma ja boazoeaiggáda gaskal. Nevvohat lea eambbo leamaš boazodoalli eavttuid mielde. 1 Eai leat leamaš nu guhkes gaskkat gaskal boazodoalli, boazodoallosearvvi ja stáhta. Olles ealáhusas leat ovttalágan beroštumit. Boazodolliid beroštumit eai leat "heavvanan" eará beroštumiide áššemeannudeamis. 1 Boazodoallit leat maid adnojuvvon "Norgga sápmelažžan". Leat unnán eará sápmelaččain beroštan. Riekteoainnut leat earáhuvvan áiggi mielde. Dat sáhttet maid rievddadan báikkis báikái, vaikko muhtun áššit almmotge leat oktasaččat. Eatnasat leat ovdalaš áigge atnán guođoheami ja meahccefuođđariid čohkkema lunddolaš vuoigatvuohtan dan gilis gos ásse. Dáid vuoigatvuođaid juohkinmállet báikki servodagain rievddadedje báikkis báikái. Seammaládje lei láddjenbáikkiid dáfus ja man muddui dáidda lei láigolihttu. Vuovddi ja darffi váldin boaldámuššan leat báikki olbmot atnán buorrevuohtan maidda sis lei riekti, muhto dáid báikkiid juohkin lea dohkkehuvvon. Nuppi dáfus eai leat dohkkehan ahte muorraávdnasiid áziide ja áiddiide jna. galggai oastit. Daid leat dávjá váldán báikkiin mat leat mearriduvvon sárggán. Bivdu/meahcásteapmi ja sáivabivdu lei 1900-logu ovddit oasis deaŧalaš dienasgáldun oallut Finnmárkku vuotna- ja siseatnanássiide. Sii atne dán rievtti giliservviid riektin, muhto dávjá maid ovttaskas bearrašiid riektin. Dákkár riggodatgeavaheapmái ja -juohkimii ledje čálekeahtes lágat. Buoret vuodjin- ja geaidnojohtinvejolašvuođat oktan buoret birgejumiin leat dagahan garra riggodatgilvvu. Dát fas lea dagahan váttisvuođaid sidjiide geat ealáhusulbmiliin geavahit riggodagaid. Olggobealolbmot leat eambbo ja eambbo geavahišgoahtán báikki riggodagaid. Luopmánat/muorjjit leat álo leamaš deaŧalaš riggodahkan olu báikki servodagaide. Gili siskkobealde lea oalle friddja čoaggin leamaš, muhto olggobealolbmot leat adnon dego sisabáhkkejeaddjin. Luome-/muorjeguovllut leat maid muhtun báikkiin muhtunládje juhkkojuvvon gaskal bearrašiid. Dál čogget olggobealolbmot dávjá luopmániid/murjjiid luottaid lahka. Báikki olbmot fertejit mannat dobbeliidda. Doloža rájes leat gođiid cegget meahccegittiide, bivdoguovlluide ja jávregáttiide atnán lunddolaš riektin. Gođiid dárbbašii jus galggai riggodagaid sáhttit geavahit. Dál šaddet álbmogiin juogadit báikki riggodagaid máid ovdal ráđđejedje ieža. Olu giliin šaddet báikki olbmot unnitlohkui meahcceriggodagaid geavaheamis. Dát lea máŋggaládje unnidan giliid riggodatvuođu. Seammaládje lea maid geavvan olu giliin Finnmárkku olggobealde. Dál ii leat vuotna- ja siseatnanguovlluid báikki ássiin, earret muhtun dáfus, makkárge sierravuoigatvuohta meahci ealáhusriggodagaide. Sámi vuotna- ja siseatnanguovlluin lea máŋggaid ealáhusaid lotnolasvuohta leamaš dábálaš; mearabivdu, jávrebivdu, bivdu/meahcásteapmi, duodji ja eanandoallu. Dálá ođđaáigásaš servodagain go buot ossodagain lea sierravuohta, lea lotnolasvuohta šaddan stáhta doarjja- ja ruhtadanortnegiid olggobeallái. Sii geat lotnolasealáhusain barget, eai leat seammá dásis meannuduvvon go sii geain lea eanandoallu, guolásteapmi dahje boazodoallu áidna ealáhussan. 4. KAPIHTTAL Čoahkkebáikeássiid resurssageavaheapmi 4.1ČOAHKKEBÁIKKIID OVDÁNEAPMI OPPALAČČAT 1900-LOGUS 1900-logu olmmošlohkama mielde ásse 6 843 olbmo 32 952 olbmos gávpotguovlluin Finnmárkkus. Sullii 80% álbmogis orui báikegottiin 795 . 1980 olmmošlohkamis orro 55 120 olbmo 78 356 olbmos čoahkkebáikkiin. Sullii 70% Finnmárkku álbmogis orui dalle čoahkkebáikkiin. Ođđajagemánu 1. b. 1993 ledje Finnmárkkus 75 975 olbmo ja sis orro sullii 72% čoahkkebáikkiin. 1900 ja 1980 loguid ii sáhte jur njuolgut buohtastahttit, muhto dat goitge muitalit oba mihá stuora rievdama fylkka ássamis 1900-logus. Maiddái bieđggus čoahkkeguovlluin nu go Guovdageainnus ja Porsáŋggus leat olbmot ásaiduvvan čoahkkeliidda, unnit guovlluide. Dán ii muital statistihkka. Nappo leat eanas ássit čoahkkanan suohkaniid guovddáš báikkiide. Sis geat ovdal ásse čoahkkebáikkiin, lei bággu geavahit luondduriggodagaid. Ledje oalle olu eanandoalut eanas čoahkkebáikkiin gitta maŋimus soađi maŋŋelii. Čoahkkebáikkiid eanandoallit dábuhedje fuođđara seammaládje go giliin. Eanandoalu viidodat rievddadii báikkis báikái. Fylkkaoaivegávpogis Čáhcesullos ledje oallugiin šibihat gitta maŋimus soađi rádjái. Sis ledje eananbihtát ja meahccegiettit Várnjárggas. Hammerfeastalaččain ledje oallugiin gusat gávpogis ja vuvde mielkki olbmuide. Dál ii leat guđege Finnmárkku gávpogis namuhanveara šibitdoallu. Ovdal ledje Finnmárkku čoahkkebáikkit ovddemustá rittuin ja guollebivdohápmaniin. Doppe lei guolásteapmi ásaidumi vuođđun. Ledje dušše moadde čoahkkebáikki siskelis gos lei industriija, hálddahus- dahje bálvalusdoaimmat, ovdamearkka dihte Girkonjárga. Čoahkkebáikeássan šattai 1900-logus ja earenoamážit maŋŋel 1945 ee. : - guolástusovdáneami geažil, - johtolatfierbmádaga 796 geažil, - skuvlahuksemiid geažil, - go dábálaš birgejupmi buorránii. Riddoguovlluid čoahkkebáikeássit ásset garra guovlluin, geađgás ja guorba váriid gaskkas. Leat unnán báikkit gos lea vuovdi ja šattolas eanan. Buorráneaddji birgejumiin leat čoahkkebáikeássit ožžon eambbo luomu ja astoáiggi, ja nappo vejolašvuođa ráfái vuolgit siseatnamii, murjet, guoli bivdit ja meahcástit. Biilaluottaid huksemat jna. leat dolvon ja čohkken geavaheami bivnnuhis báikkiide. Nu lea Finnmárkku čoahkkebáikkiid ovdáneapmi dagahan resurssagilvvu álbmoga ja báikki olbmuid gaskii. 4.2ČOAHKKEBÁIKEÁSSIID MEAHCCERIGGODATGEAVAHEAPMI 4.2.1Vuovdi, riehkit ja darfi Čoahkkebáikeássit maid dárbbašedje ovdalaš áigge dáid riggodagaid. Daidda gustojedje seammá njuolggadusat go mat leat namuhuvvon báikki olbmuide. Maŋŋel maŋimus soađi leat muorat, riehkit ja darfi mihá unnit geavahuvvon boaldámuššan go ovdal. 4.2.2Bivdu ja meahcásteapmi Čoahkkebáikeássiide dieđusge eai leat meahcceriggodagat leamaš nu olu ealáhussan go vuotna- ja siseatnanássiide. Soames lea bivdán ealáhussan, muhto eanas meahcásteapmi lea leamaš astoáiggedoaibman dahje vuoiŋŋasteapmin. Dát bivdu lei juohke báikki vejolašvuođaid mielde. Ovdal go johtoltvejolašvuođat buorránedje, 1950-birrasiid, meahcástedje olbmot čoahkkebáikkiid lagamus guovlluin. Dušše soames čoahkkebáikeássit manne vuotna- ja siseatnanguovlluide bivdit. Dušše soames hammerfeastalaš lei huksen bartta Riehpponvutnii 797 /Riehpponávžái gosa čakčat sáhtii mannat bivdit. Seammaládje lei muhtun eará báikkiin. Muhto ledje hui unnán bivdit, mat eai báljo dihtton dain bivdoguovlluin. Muhto 1950- ja 60-jagiid buorráneaddji birgejumiin ja biilaluottaid huksemiin lassánii astoáiggebivdu hirbmosit. Čoahkkebáikeássit huksegohte dađistaga eambbo barttaid vuotna- ja siseatnanguovlluide, ja dohko manne dávjá bivdit. Biilaluottat leat gáfadit čohkken bivdiid bivnnuhis guovlluide, ja dakkár guovllut mat eai leat nu bivnnuhat, geavahuvvojit unnit. Ovdamearkka dihte bivdet hammerfeastalaččat vuosttažettiin Sállanis, Riehpponávžžis, Suoidneleavššis 798 ja Háhttiris 799 Porsáŋggu guvlui. Muhto olu hammerfeastalaččat bivdet maid Guovdageainnus vuosttaš bivdovahku ja sestet daid eará guovlluid čakčabasiide. Guovdageainnu ja Fálesnuori suohkanat leat guokte suohkana Finnmárkkus gos buot eanemus olbmot geat bivdogoartta ostet, leat eará suohkaniid ássit. Guovdageainnus oste báikki olbmot 73 goartta oktiibuot 577 bivdogoarttas, Fálesnuoris ges 102 goartta oktiibuot 362 goarttas 81/82 áigodahkii (Finnmárkku eananvuovdinkantuvrra meahceelliid ja guolleossodaga 1981 jahkedieđáhus). Muhtun báikki ássit bivde gal várra bivdogoartta haga. Báikki ássiid ja olggobealássiid bivdolohku lea unnán rievdan dan rájes. Ii guđege eará Finnmárkku suohkanis leat dakkár olggobealbivdonoađđi go dáin. Fylkkas bivdá stuorit oassi álbmogis go muđui riikkas. Finnmárkku álbmot dahká vuollel 2% olles Norgga álbmogis, muhto 3% olles Norgga bivdogoartaostiin ásset Finnmárkkus. Bivddu ja vuoiŋŋasteami vejolašvuohta lea hui mávssolaš čoahkkebáikeássiid áiggi loaktimii. Muhtumiidda lea bivdu maid mávssolaš borramušlassin. Čoahkkebáikeássit lohket alddiineaset leahkit ja galgat ain leahkit, seammá rievtti meahcceriggodagaid geavaheapmái go siseatnanássiin. Sáhttá nappo dadjat ahte dat báikki olbmot geat meahcceriggodagaid geavahit vuotna- ja siseatnanguovlluin, ožžo ođđa ja garra meahcceriggodagaid gilvaleaddji 1950- ja 60-jagiin. Ođđa olbmot geavahit riggodagaid earaládje. Sii dušše báhčalit, eai ge bivdde earaládje. Dat muosehuhttá eambbo dain guovlluin. Finnmárkkus eai oaččo báhčit ja bivdit fuođđuid 800 earát go norgalaččat, ja sii geat maŋimus jagi leat ássan ja ain ásset fásta, Norggas, go ostet bivdogoartta ja mákset dan. Máksu sáhttá biddjot hálbbibun báikki olbmuide. Jahkásaččat bivdet 4 000-5 000 olbmo Finnmárkkus. Tab. 4-1: Fuođđobivddu bivdogoartta hattit Finnmárkkus 1994/95: Bivdogoartta ovtta suohkanii - áigodatgoarta báikki ássiide:.................... 80 kr. - áigodatgoartta olggobealássiide:.............. 230 kr. Bivdogoarta olles Finnmárkui, earret Guovdageainnu suohkana: - 3 beaivvi goarta:...........................................120 kr. - vahkugoarta:..................................................220 kr. - áigodatgoarta........................................... .....360 kr. 4.2.3Sáivabivdu Sáivabivdiid lohku čoahkkebáikkiin dieđusge rievddada juohke báikki dilálašvuođa mielde. Danin rievddada maid bivddu mávssolašvuohta. Guolli borramušdárbun lea unnimus deaŧalaš rittus. Doppe lea ovddemustá suohttasdihte bivdu. Siseatnama čoahkkebáikeássiide lea jávrreguolli mávssolaččat, ja muhtumiidda lea deaŧalaš biebmun ruovttudoalus. Seammaládje go bivdu nai, lea sáivabivdu maid hui olu rievdan. Meahccemohtorjohtolat, muohtaskohteriin, traktoriin ja mohtorsihkkeliin lea dolvon olbmuid meahcimus jávrriide 1960- ja 70-jagiin. Dávjá ožžot iešguđet searvvit láigolihtu ja goarttaid vuovdit, jávrriide gos leat luosat ja guvžžát (gč. kap. 3.4.8). Oarje-Finnmárkku bivdo- ja guolástansearvi álggahuvvui 1924:s ja oaččui láigolihtu Riehpponjohkii 1931:s. Dan rájes lea sis leamaš láigolihttu johkii ja leat jođihan doaimmaid jogas. Eanas Riehpponjoga bivdit leat hammerfeastalaččat, muhto searvi muitala goartaoasti turisttaid maid lassánan maŋimus jagiid. Álggus álggahedje bivdo- ja guolástanservviid čoahkkebáikkiin. Searvvit ožžo láigolihtu jogaide vuonaid siste, ja dat dagahii soahpameahttunvuođaid. Olggobealolbmot bohte mearridit jogaid badjel ja vuvde goarttaid doppe gos báikki olbmot ovdal ledje iežaset láhkái bivdán. Ovdalis (kap. 3.4.8) lea namuhuvvon ahte guollebivdoservviin Várnjárgga davábealde lea láigolihttu Oardojávrái ja Oardavuonjoga 801 bajágeahčái, máid unjárgalaččat leat ealáhusa váste ovdal bivdán. Ovdal dáhpáhuvai dávjá seammaládje earásajes nai. Muhto dat lea buorránan maŋimus jagiid go leat eanas báikki eananeaiggátsearvvit, gilisearvvit dahje bivdo- ja guolástansearvvit mat leat ožžon láigolihtu čázadagaide. Ovdamearkka dihte oaččui Porsáŋggu bivdo- ja guolástansearvi láigolihtu Rávttošjohkii 802 1949:s. Dán láigolihtu lea Rávttošnjárgga 803 eananeaiggátsearvi maŋŋel ožžon alcces. Dábálaččat ii leat dakkár čázadagaide láigolihttu gos eai leat luosat. 1987 rájes leat Finnmárkku olggobeale Norgga borgárat oastán guollegoartta dáppe bivdui. Maŋŋel ođđa luossa- ja sáivabivdolága mii gustogođii ođđajagemánu 1993, sáhttet maid Finnmárkku ássit šaddat oastit guollegoartta. Fylka lea meannudeame dan ášši. Sihke čoahkkebáikkiid muitaleaddjit ja smávva báikki servodagat lohket lassáneaddji traktor- ja skohtervuodjima dagahan lassi- ja vahágahtti bivdima olu čázadagain. Muhtun báikkiin muitaluvvo ahte čoahkkebáikeássit leat vel meahccebiillaid nai háhkan vuodjit meahccejávrriide fierbmut. Ođđaseamos lea ahte álbmot lea juoŋastišgoahtán giđasdálvve. Doppe vudjet muohtaskohteriiguin, ja muhtumiin leat vel mohtordoaibmi jiekŋaborat. Jus máŋggas leat fárrolaga ja juohkehaččas leat golbma fierpmi, de gal fargga bivde badjelmeare. Dat lea hui heajos mannolat. Muhtun muitaleaddjit dadjet dan nu garrasit ahte stuoradines čoahkkebáikeássit bohtet báikki olbmuid riggodagaid váldit. Čoahkkebáikeássit oaivvildit alddiineaset galgat seammá vuoigatvuođaid jávrriid bivdit go vuođđoealáhusaid olbmot. Jahkásaččat mákset sullii 20 000 olbmo guolledivatmávssu 804 Finnmárkui. Sáhttá nappo dadjat ahte seammaládje go bivdduin nai, lea álbmot 1950- ja 60-jagiid rájes dađistaga eambbo bivdán siseatnanjávrriid- ja čázadagaid gilvvus báikki olbmuiguin ja earenoamážit singuin geain lea guolásteapmi vuođđoealáhusa oassin. 4.2.4Luopmánat/muorjjit Finnmárkulaččat leat álo geavahan luopmániid/murjiid ruovttudoalus. Muitaluvvo ahte čoahkkebáikeássit muhtomin ovdal soađi bohte mohtorfatnasiiguin vuonaide murjet čakčat. Muhto riekta eai murjegoahtán vuonain ja siseatnanguovlluin ovdal go biilaluottat ráhkaduvvojedje ja buohkat oste biilla. Luomejagiid vulget olu čoahkkebáikeássit siseatnamii lubmet. Maŋŋelis čakčat ges bohtet murjet, earenoamážit jogŋet. Vuonaid- ja siseatnanguovlluid muitaleaddjit lohket olggobealolbmuid, čoahkkebáikeássiid, čoaggit buot lagamus luopmániid/murjjiid mat livčče deaŧalaččamusat báikki olbmuide (gč. maid kap. 3.4.9). Ráhkkerávjjus ges muitalit ahte čakčabeaivvádagain leat dievva biillat, beatnagat ja hammerfeastalaččat Fieddarleagis. Seammaládje lea maid olu eará báikkiin. Čoahkkebáikeássit lohket murjjiid mávssolažžan ruovttudollui, ja lohket murjema jur vuoiŋŋasteapmin. 4.2.5Olgolustadoaimmat 805 Ovdalaš olgolustadoaimmat ledje eará eavttuid mielde go dál. Eanas olbmot eloštedje ruovttubáikkiideaset lahka. Geaidnohuksemat ja buoret birgejupmi lea oalát rievdadan dan dili. Vuosttažettiin leat dál olu eanet olgolustadoaimmat ja vuoiŋŋasteapmi, ja olu eambbo dan oktavuođas meahcástit, bivdet ja murjejit/lubmejit. Maiddái johtet olbmot mehciin almmá makkarge mearriduvvon resurssa maŋis, nu go čuoiganmátkkiin dálvet ja suohttasa dihte geasset. Muhtun barttaide ja bartaguovlluide mannet hui olu olbmot. Lea čielggas ahte dákkar johtin čoahkkana ovttahat guovlluide. Ovdamearkan dákkár báikái gosa birrajagi čoahkkanit olbmot, lea Riehpponávži. Olu hammerfeastalaččain leat barttat doppe, nu go juo lea muitaluvvon. Olbmot mannet earenoamážit vuotna- ja siseatnanguovlluide. Čoahkkebáikeássiide 806 rittuin, mat leat garra, guorba guovllut, lea hui mávssolaš boahtit suodji, šattolaš guovlluide. Olu čoahkkebáikeássit rittuin lohket ahte jus sii eai beasaše siseatnanguovlluide mannat vuoiŋŋastit, de sii eai oba ásaše ge Finnmárkkus. Mátkkošteapmi ja meahcceguovlluid deaddu lea ollásit earáhuvvan ovdal soađi rájes dássážii. Meahcásteamis lea nu olu mohtorjohtolat, earenoamážit skohtervuodjin. Muhtun vuoras olmmái oarjjabealde Porsáŋggu dadjá ahte ovdal soađi soittii okta olggobealolmmoš juohke 100 báikki olbmo nammii. Dál sáhttet muhtomin leahkit lagabui 100 olbmo juohke báikki olbmo nammii. Meahcástandoaimmat vázzin- ja čuoiganláhtuid oktavuođas nu go eará guovlluin Norggas, eai báljo gávdno Finnmárkkus. Dušše oaláš Finnmárkoduoddaris leat dihkkáduvvon 807 vázzinbálgát. 4.2.6Barttat Riddoguovlluid čoahkkebáikeássit háliidit ovddemustá barttaid siseatnamii, ja earenoamážit dakkár guovlluide gosa álkit beassá fievrruin ruovttus. Várnjárgga riddoássit mannet Detnui, Čorgaš 808 ássit Lágesvutnii 809 , Davvenjárgga 810 - Ávanuori 811 ássit Porsáŋgui ja hammerfeastalaččat Riehpponávžái Fálesnuoris. Siseatnančoahkkebáikeássiin leat dábálaččat barttat iežaset suohkanis. Suohkaniid bartajuohku 1981:s Finnmárkku stáhta eatnama nalde, váldojuvvon Finnmárkku eananvuovdinkantuvrra 1982 jahkedieđáhusas, oaidnit dás: Tab. 4-2: Barttat stáhta eatnama nalde Finnmárkkus. Suohkaniid logut 1981 skábmamánu Suohkan Báikki ássiid barttat Báikki olggobeal- ássiid barttat Fylkka olggobeal- ássiid barttat Barttaid lohku oktiibuot Guovdageaidnu 75 (36%) 124 (60%) 9 (4%) 208 Áltá 229 (89%) 20 (8%) 9 (3%) 258 Láhppi 27 (96%) 1 (4%) 284 Ákŋoluokta 33 (85%) 5 (13%) 1 (3%) 39 Sállannuorri 5 (21%) 19 (80%) 244 Fálesnuorri 24 (4%) 509 (93%) 12 (2%) 545 Muosát 812 20 (83%) 4 (17%) 24 Davvenjárga 102 (93%) 6 (6%) 2 (2%) 110 Porsáŋgu 108 (60%) 62 (34%) 11 (6%) 181 Kárášjohka 47 (68%) 15 (22%) 7 (10%) 69 Davvesiida 69 (74%) 18 (19%) 6 (6%) 93 Gáŋgaviika 51 (93%) 1 (2%) 3 (6%) 55 Bearalváhki 227 (90%) 13 (5%) 12 (5%) 252 Deatnu 19 (14%) 115 (82%) 6 (4%) 140 Unjárga 51 (47%) 53 (49%) 5 (5%) 109 Báhcavuotna 165 (81%) 32 (16%) 6 (3%) 203 Mátta-Várjjat 634 (92%) 17 (3%) 35 (5%) 686 Várggát 137 (73%) 46 (24%) 6 (3%) 189 Čáhcesuolu 399 (91%) 32 (7%) 9 (2%) 440 Oktiibuot 2422 (66%) 1092 (30%) 1394 (4%) 36534 (4 Jorgaleaddji lea sirdán tállaid rievttes sadjái ja divvon summáid) Prosentaoasit leat rehkenaston ollislaš bartaloguid mielde. Tab. 4-2 čájeha ahte Fálesnuoris ja Deanus leat eanemus barttat mat gullet olggobealsuohkana ássiide. Maŋimus jagiide eai leat ráhkaduvvon dákkár tabeallat. Eanas barttat stáhta eatnama nalde Finnmárkkus, leat mearriduvvon bartaguovlluin. Riddo- ja siseatnansuohkaniid beroštumit leat leamaš vuostálaga. Siseatnansuohkanat lohket alcceseaset dušše vahágin addit eatnamiid riddoguovlluid čoahkkebáikeássiide bartaguovlun. Riddosuohkaniid ássit ges lohket ahte sii ásset Norgga dálkámus guovlluin ja ahte sii dárbbašit barttaid siseatnamis. Muhtumat dadjet maid nu garrasit ahte nu go muđui meahccedoaimmaiguin (kap. 4.2.5) lea barta siseatnamis eaktun dasa ahte obanassiige sáhttit orrut čoahkkebáikkiin rittus. Seammalágan vuosteberoštumit leat bartaguovlluid plánedettiin. Báikki olbmot ballet garraset gilvvus báikki riggodagaid nalde. Eanandoallo- ja boazodoalloberošteaddjit maid leat dábálaččat bartaguovlluid vuostá, go ballet muosehuhttimiin guohtuneatnamiin. Hammerfeastalaččat ges lohket ahte ii leat buorre beare olu barttaid čohkket bartaguovlluide. Sii oaivvildit dan čuohcit lundui ja billistit meahcástanguovllu. Sii lohket maid ahte siseatnanássit berrejit gierdat riddoássiid. Sii namuhit ahte sii fertejit gierdat bohccuid go guhtot jur sin gilvvagárddiin ja de berrejit boazoeaiggádat gierdat barttaid guohtuneatnamiin. Sihke suohkanat ja priváhta olbmot riddoguovlluin ovddidit garrasit váttisvuođaideaset bartaguovlluid 813 mearrideamis dahje ovttaskas bartasajiid 814 oažžumis. Sii lohket boazodoalu unnán beroštit sin dárbbuin; juohkesajes gosa sii háliidit barttaid, leat guotteteatnamat dahje johtolatgeinnodagat. 4.2.7Mohtorjohtolat Finnmárkkus leat mohtorfievrruiguin vuodján meahcis sullii 35 jagi. Dát johtolat lassánii dađistaga ođđajagemánu 1. b. 1978 rádjái, go bođii meahci- ja čázádagaid mohtorvuodjinláhka. Dan rájes maid lea muohtaskohtevuodjin dađistaga lassánan. Eanemus váikkuhii láhka girdimii, mii lea dovdomassii unnon go láhka bođii. Ođđajagemánu 1. b. 1992 ledje Finnmárkkus čálihuvvon 11 019 muohtaskohtera. Dát lea badjel 1/3 buot Norgga čálihuvvon muohtaskohteriin. Finnmárkku boazodoalus ledje cuoŋománu 1. b. 1992 čálihuvvon sullii 779 muohtaskohtera. Áltá lea Finnmárkkus dat suohkan gos beroškeahttá olmmošlogus leat eanemus muohtaskohterat; 2 098. Dasto lea Mátta-Várjjat 1 537 skohteriin ja Guovdageaidnu 1 338 skohteriin (sullii 500 leat boazodoalus). Guovddáš njuolggadusat lágas mohtorvuodjima birra meahcis ja čázádagain mearridit mohtorvuodjima meahcis ja čázadagain. Njuolggadusaid mielde sáhttet suohkanat evttohit gokko láhtut galget leahkit ja addit sierralobi njuolggadusaid oppalaš mearrádusain mearriduvvon ulbmiliidda. Finnmárkkus ja Romssas lea vejolaš vuoiŋŋastanvuodjimii 815 bidjat láhtuid, ja nu ii leat muđui riikkas. Fálesnuori suohkanis muitalit ahte doppe leat eanemus hammerfeastalaččaid skohterat. Muitaleaddjit lohket doppe issoras olu vuoiŋŋastan váste skohtervuodjima. Eará suohkanat muitalit seammá dili alddiineaset. Finnmárkkus lea oppalaš mohtorvuodjingielddus meahcis 5.5.-1.7.-áigodagas. Dát orru bures váikkuhan vuodjima unnideapmái, muhto oallugat dáidet rihkkut gildosa. Lobihis bievlavuodjin meahcis maid lassána. Earenoamážit lassána meahccemohtorsihkkelvuodjin. Mohtorvuodjin meahcis muosehuhttá ja čuohcá resurssaide. Boazosápmelaččat lohket dákkár vuodjima sidjiide dagahit váttisvuođaid ja vahágahttit. Muhto muohtaskohteriin lea vejolaš mannat dakkár guovlluin gosa muđui eai beasaše. Danin háliidit muhtumat vel eambbo láhtuid ja eambbo friddja vuodjima go dál. Čuoččuhuvvo maid ahte boazosápmelaččat vudjet olu dárbbuhemet mohtorfievrruiguin meahcis ja ahte sii fertejit unnidit mohtorvuodjima. Oppalaččat orru beare olu mohtorvuodjin Finnmárkkus. Eiseválddit eai nagot bearráigeahččat dan. Oallugat oaivvildit mohtorvuodjima bearehaga čuohcit lundui ja vuođđoealáhusaide, vuosttažettiin boazodollui ja meahcásteapmái. 4.3ČOAHKKEBÁIKEÁSSIID, ÁLBMOGA OAIDNU MEAHCCERIGGODAGAID GEAVAHEAPMÁI JA RIVTTIIDE Čoahkkebáikeássiide, vuosttažettiin Finnmárkku riddoguovlluin, lea meahcceriggodagaid geavahanvejolašvuohta rievdan hui olu maŋimus 30 jagi. Johtolatvejolašvuođaid ja birgejumi buorráneapmi lea dahkan vejolažžan geavahit riggodagaid mat leat guhkkin ruovttus eret. Sin riggodatgeavaheami riekteoaidnu lea vuođustuvvon dálá Finnmárkku meahccegeavaheami lágaide, mat duohtavuođas addet buot Finnmárkku ássiide measta seammá rievtti bivdit meahceelliid ja guliid, ja lubmet/murjet ja bartta háhkat. Riddoguovlluid čoahkkebáikeássiid ovddasteaddjit dadjet dávjá: Mii fertet dušše sávvat ahte siseatnansuohkanat eai gáržžit min geavaheami. Sii fertejit ipmirdit min dili ja mis ferte leahkit seammá riekti geavahit riggodagaid doppe, go juo sii bivdet mearas ja sis leat boazoguohtuneatnamat dáppe ja mii fertet gierdat daid heajut beliid das. 5. KAPIHTTAL Gussiid riggodatgeavaheapmi Finnmárkkus Finnmárkku olggobealássit leat dássážii unnán geavahan Finnmárkku meahcceriggodagaid, muhto geavaheapmi lea veahá lassánan buorráneaddji birgejumiin. Ovddemustá leat bivdán meahceelliid ja guliid, vuoiŋŋasteapmin. Guollegoarttaid vuovdin olgoriikkalaččaide lea leamaš dákkár: Tab. 5-1: Guollegoarttaid vuovdin olgoriikkalaččaide: Jahki Lohku: 1978: 3948 1980: 3278 1983: 3643 1992: 2690 Olgoriikkalaččain geat ostet guollegoartta, leat suopmelaččat eanetlogus. Áviissain čállet muhtun ráje olgoriikkalaččaid lobihis guollebivddu birra, earenoamážit suopmelaččaid guollebivddu birra Finnmárkkuduoddara lulliguovlluin. Luomejagiid bohtet oalle olu luomečoaggit eará guovlluin Norggas Finnmárkui, muhto sii eai beasa čoaggit eambbo go guoskevaš suohkana lensmánni suovvá. Dat máid fylkka olggobealeássit váldet Finnmárkku meahcceriggodagain, lea nappo unnán finnmárkulaččaid iežaset geavaheami ektui. 6. KAPIHTTAL Finnmárkku mehciid luondduduohtadeamit Go olbmot galget geavahit luonddu ja eallit luonddus, de fertejit olbmot duohtadit luonddu. Dákkár duohtadeamit Finnmárkkus leat earáhuvvan áiggiid čađa. Geađgevuopmanat 816 ja bivdorokkit 817 ledje smávva duohtadeamit dálá sisabáhkkemiid ektui. Goitge sáhtte ovdalaš áiggi doaimmat ja duohtadeamit rievdadat luonddu. Bivdovuogit ja goddebivdu leat ovdamearkan dasa. Eará ealli mii ovdal lei Finnmárkkus, mádjit 818 , lea maid nohkan. Muhto jus háliidivčče dan, de lea vejolaš dan oažžut ruovttuluotta. Sullasaš rájit leat vejolaš ođastahtti 819 ja ođastahttimeahttun 820 riggodagaid gaskal, ja divvohahtti 821 ja divvomeahttun 822 billistemiid gaskal. 6.1RUVKEDOAIBMA, RÁKTODOAIBMA, EANANROGGAN JNA. 1800-logus, 1826 rájes, lei veaikeruvkedoaibma Álttá Gávvuonas 823 ja Raippasis 824 . Gávvuonas lei earenoamáš olu doaibma. Doppe nogai doaibma 1900-logu álggus. Mátta-Várjjagis lea ruovdemálbmaruvke leamaš 1902 rájes. Ruvkedoaibma lea Girkonjárgga ássama vuođđun leamaš. Stiertnás 825 Álttás lea nefelinruvke ja Deanus lea leamaš kvartsaruvkedoaibma 826 1970-jagiid loahpa rájes. Biedjovákki 827 ruvke Guovdageainnus álggahuvvui 1970:s, doaimmai álggos 6 jagi. Dasto bisánii doaibma 1984 rádjái, go ođđa suoma eaiggádat álggahedje fas ruvkedoaimma ja barge 1985-88 áigodagas. 1993:s ii leat doppe doaibma. Riehppovuona ruvke Fálesnuoris álggahuvvui 1960-jagiid loahpas ja doaimmai moadde jagi. Sihke Riehppovuonas ja Biedjovákkis lei heajos málbmaboahtu, váttis doaibmadilli ja hedjoneaddji veaikeháddi máilmmemárkanis ártan go heaittihedje doaimmaid. Ruvket ledje hui mávssolaš bargosadjin sihke Guovdageainnu ja Fálesnuori suohkaniin. Ruvkedoaibma váldá eatnamiid ja čuohcá máŋggaládje guovlluid geavaheapmái rusttegiid birra muosehuhttimiin ja nuoskkidemiin. Finnmárkkus lassána málbmaohcan. Finnmárkku báktehoavda 828 muitala ahte rogganreivvet 829 lassánedje 412 reivves 1982:s 513 reivii 1983:s. Leat vuosttažettiin stuora, áigá álggahuvvon searvvit mat ohcet. 1993:s lei fas sáhka málbmaohcama birra Finnmárkkuduoddaris. Álttás lea 1850-jagiid rájes leamaš ráktodoaibma ja dán váldoealáhusas leat oallugat leamaš barggus. Ráktodoaibma lea oalle viiddis guovlluid dahkan juovvan ja báktin. Ovdal lea maid leamaš ráktodoaibma Irgevuonas 830 Lágesvuonas. Iešguđetlágan huksendoaimmaid geažil rogget eatnama iešguđet ulbmiliidda. Finnmárkku topográfalaš dilálašvuođaid geažil, gos unnán lea vuovdi, dagahit dakkár roggamat stuora háviid lundui. Olu eananroggan sáhttá iešguđetlágan váttisvuođaid buktit. Báikkálaččat sáhttá dálkkádat rievdat go iešguđet guovlluid biekkaid suddjejeaddji dieváid rogget eret. Máŋgga dáfus deaividit suodjalanberoštumit ekonomalaš beroštumiiguin vuostálaga go Finnmárkkus rogget sáddo ja čievrra. 6.2DULVADEAMIT - RÁVDNJELINJÁT Stuorit dulvadeamit eai šaddan ovdal maŋimus soađi maŋŋel. Vuosttaš dulvadeamit ledje smávvát, eai ge billistan nu olu. Dađistaga leat stuorit ja eambbo billisteaddji dulvadeamit dahkkon. Dušše 4 el-fápmorusttega Finnmárkkus buvttadedje eambbo go 50 GWh; Borsi Fálesnuoris buvttadii sullii 57 GWh, Áttánvuotna 831 Davvesiiddas sullii 175 GWh, Remáguoika 832 Mátta-Várjjagis sullii 220 GWh ja Álttáeatnu sullii 550 GWh. Oarje-Finnmárkui boahtá eanas el-fápmu Davvi-Romssa el-fápmorusttegiin. Dulvadeamit leat maid buorren leamaš fylkii, muhto lea maid váttisvuođaid ja vahágiid buktán muhtun beroštumiide. Eai álo leat ieža dat duohtadeamit mat eanemusat vahágahttet, muhto olbmuid johtolat rusttetgeainnuid mielde guovlluide. Biilaluodda rusttegii sáhttá omd. čuohcit guovllu guliide ja meahceelliide. Dása leat Áttánvuona dulvadeamit ovdamearkan (Rapporta nr. 1 1979 Bruken av anleggsvegen ved Adamsfjord (rusttega biilaluotta geavaheapmi Áttánvuonas)) DVS, Fiskerikonsulenten i Finnmark (Finnmárkku guolástusnevvohat)). Lassáneaddji čuohcin sáhttá dasto gáržžidit meahcásteami ealáhussan dan guovllus. Riggodagaid máid báikki olbmot eanas ráđđejedje ieža, fertejit oallugiiguin juogadit maŋŋel go biilaluottat rusttegiidda bohte. Álbmogii rahpasit ođđa guovllut ja riggodagat dákkár luottaiguin. Álbmogii sáhttet sisabáhkkemat leahkit ovdamunnin, ja báikki olbmuide fas vahágin. 6.3JOHTOLAT ( GEAINNUT, TELEGULAHALLAMAT JNA.) Maŋimus soađi maŋŋel leat dát oasit bures ovdánan. Luoddahuksemat leat leamaš hui mávssolažžan Finnmárkku ássiide ja ássanmállii. Muhto go goitge vuosttaldit luoddahuksemiid muhtomin ja muhtun báikkiin, lea meahcceriggodagaid geavaheapmi ja čuohcin ártan. Biilaluottat leat váikkuhan muhtumiid ealáhusvuođu unnideapmái, ovddemustá sin geain meahcceriggodagat leat ealáhussan. Finnmárkku luoddaguorain lea oalle olu nuoskkiduvvon ja dasa lea biilaturisma váikkuhan. Dán váttisvuođa birra, geahča NOU 1978:18 s. 282. Telegulahallangaskaoamit leat telegráflinját ja telegulahallanrusttegat muhtun várrečohkáin. Dákkár rusttegiidda ii mana nu olu eanan, muhto muhtomin leat maid ráhkaduvvon luottat dahje eará gálvofievrredanásahusat rusttegiidda várrečohkáin. Nu sáhttet rusttegat lasihit luonddugolaheami. 6.4MILITEARA BÁHČIN- JA HÁRJEHALLANGUOVLLUT JNA. 1900-logu álggus ledje militearas 3-4 hárjehallanbáikki mat ledje eanas dušše geassemánuid anus. Maŋŋel soađi leat huksen eambbo báhčin- ja hárjehallanguovlluid: Šuvešluokta 833 Álttás lea ruovttusuodjalusa báhčin- ja hárjehallanguovlu. Dat lea oktiibuot 11,7 km 2 ja álggahuvvui 1969:s. Iŋggášguolbba ja Hálkavári báhčin- ja hárjehallanguovlu lea oktiibuot 318 km 2 ja álggahuvvui 1950-jagiin. Dán guovllu geavahit ossodagat mat leat doppe ja hárjehallanossodagat. Dat lea maid Áimmusuodjalusa doaibmaguovlu. Nyborgmoen 834 Unjárggas lea áigahaš báhčin- ja hárjehallanguovlu, muhto dat lea olu viiddiduvvon maŋimus jagiid. Guovllu mii lea 18 km 2 , geavahit maid geardunhárjehallamiidda 835 . Nuvvosguolbba Mátta-Várjjagis geavahit báhčin- ja hárjehallanguovlun dat ossodagat mat doppe leat, ja ruovttusuodjalanossodat. Guovlu lea oktiibuot 12,5 km 2 . Báhčin- ja hárjehallanguovlluid birra čuožžu eambbo NOU 1974: 22 Forsvarets skyte- og øvingsfelt I. Buot dát guovllut leat stáhta eatnama nalde. Militeara lea ieš eaiggát dahje das lea láigohanšiehtadus Finnmárkku eananvuovdinkantuvrrain. Militeara báhčin- ja hárjehallanguovllut čuhcet garrasit dan lundui gos leat. Guovllut dagahit váttisvuođaid, vahága ja heajut beliid báikki olbmuide ja ealáhusdoibmii mii dain guovlluin lea. Boazodoallu lea golmma guovllu ovddas ožžon buhtadusa. Okta čilgehussan go eará vuođđoealáhusat eai leat buhtadusa gáibidan vahága ja váttisvuođaid ovddas, lea go dat leat stáhta eatnama nalde. Doppe sis eai leat gustojeaddji lágaid vuođul makkárge earenoamáš vuoigatvuođat vaikko leat guovlluid geavahan ealáhusoaiviliin čuđiid jagiid. Dát guoská ee. sávzaguohtumii Iŋggášguolbana ja Hálkavári báhčin- ja hárjehallanguovllus. 6.5BARTAHUKSEN Bartahuksen gieđahallojuvvo dás, vaikko dan birra lea juo čállojuvvon eará oktavuođain (kap. 2.6.1, 3.4.12 ja 4.2.6). Finnmárkkus huksegohte barttaid maŋŋel maŋimus soađi. 1960-jagiid rádjái huksejedje barttaid sahtedohko 836 . Oallugat huksejedje álggos ja ohce lobi maŋŋel. 1963 rájes bearráigeahččagohte bartahuksema ja leat ráhkadan láigošiehtadusa 837 eanas boares bartasajiide. 1963 rájes leat measta buot barttaid stáhtaeatnama nalde huksen bartaguovlluide (earret ealáhusbarttaid). Bartaguovloplánen lea suohkaniid olis, ja heivehuvvo plána- ja huksenlága mearrádusaide. Eanas barttaid huksejit siseatnansuohkaniidda. Finnmárkku stáhtaeatnama nalde lei ođđajagemánu 1983 láigošiehtadus 3 769 astoáiggebartii, muhto duohta lohku dáidá leahkit stuorit. Maŋŋel 1983 lea barttaid lohku dađistaga lassánan. Priváhta eatnamiin eai leat barttat lohkkon, muhto árvvoštallet logu sullii 2 000:ii. Bartahuksejeaddjit dieđusge háliidit barttaideaset suodji, šattolaš ja buriid guovlluide. Dat seammá guovllut ges leat dávjá buoremus šaddanguovlun meahceelliide ja buoremus guohtunguovlun šibihiidda ja bohccuide. Váldoártan bartaguovllu válljema riidduide lea dat go oallut beroštumit leat čoahkkanan ovtta sadjái. 6.6ÁIBMONUOSKKIDEAPMI Finnmárkku duottarosiin ja Nuorta-Finnmárkkus oaidná mihtidemiin ahte lea suvrra árvi/borga ja eará áibmonuoskkideapmi. Guhkit áiggi vuollái billista dat ealáhusvuođu ja dearvvašvuođa. Mátta-Várjjagis oidnojit áibmonuoskkideamit olu ruostan boazoáiddis Ruošša ráji nalde, ja earenoamážit leat suohkana nuortaleamos guovlluin stuora nuoskkidanvahágat šattuin. 7. KAPIHTTAL Riidoguovllut 7.1OPPALAČČAT SOAHPAMEAHTTUNVUOĐAID BIRRA Nu guhkás go čálalaš gáldut muitalit, leat leamaš stuorit ja unnit soahpameahttunvuođat joavkkuid gaskal ja joavkkuid siskkobealde Finnmárkku eatnamiid ja čázadagaid geavaheami birra. Dás heive čujuhit Steinar Pedersena čielggadussii. Muhto dilálašvuođat leat rievdan ja dálá soahpameahttunvuođat leat earaláganat go ovdalaš áigge. Soahpameahttunvuođat mat eanemusat gullojit, máid olbmot oidnet eanemusat, leat soahpameahttunvuođat gaskal boazodoalu ja eará beroštumiid, ja soahpameahttunvuođat gaskal "stuoraservodaga", olggobealolbmuid, ja báikki olbmuid/gili olbmuid vuođđoealáhusain, luondduriggodagaid nalde. Olggobealolbmot bohtet ja dušše geavahišgohtet luonddu gilvvus báikki olbmuiguin, beroškeahttá geavaheami čálekeahtes lágain ja njuolggadusain. Dat dávjá čuohcá bearehaga riggodagaide. Loahpas čujuhan dábálaš soahpameahttunvuođaide ja soahpameahttunguovlluide Finnmárkku eatnamiid ja čáziid geavaheami oktavuođas. 7.2BÁIKKI OLBMOT/EANANDOALLU - BOAZODOALLU Dákkár soahpameahttunvuođaid birra lea čállojuvvon ovdal (boazodoallokapihtalis, 2. kap.). 7.2.1Meahcceguohtun Maŋimus soađi maŋŋelii (1945) ledje meahcceguohtumat áibbas dárbbašlaččat Finnmárkku eanandollui. Muhtun guovlluin vedje gal boazodoalus ja eanandoalus soahpameahttunvuođat guohtuneatnamiid nalde, muhto eai dat lean nu olu, ee. danin go bohccuin ja šibihiin leat guovttelágan guohtunmállet. Bohccot ledje maid eambbo váris go dál ja unnit guhto giliid lahka. Boazodoallit orro ieža eambbo váris ovdal ja iešguđet árttaiguin doalahedje ealuid eambbo čoahkis doppe gos ieža ledje (gč. kap. 2.5.4). Muhto veadjá maid leamaš ahte báikki olbmot ja boazodoallit oidne ášši earaládje; sis lei nannoset verddevuohta. Muhtumat oaivvildit ahte šibihat eai guođo doppe gos bohccot leat leamaš. Lea váttis oalát hilgut dán oainnu, muhto duohtavuođas oaidná dávjá ahte bohccot ja sávzzat álkit guhtot seammá sajes ja soabadit bures. Šibihiin leat dál dušše sávzzat ja veahá guiggut mat guhtot Finnmárkku mehciin. Ee. Sállanis lohket bohcco váldit guohtuma sávzzas, earenoamážit vuosttaš ruonas rásiid (rahtta) giđđat. Muhto Sállanis leat unnán sávzzat ja bohccot, ja geasi vuostá šaddá hui buorre guohtun, nu ahte dat ii galggaše leahkit stuora váttisvuohtan. Porsáŋggus maid lohket ahte boazu váldá guohtuma sávzzas. Doppe dadjet ahte sávza ii hálit, dahje ii sáhte guohtut meahcis ja orru luoddaguorain. Boazoeaiggádat eai mieđit dása. Sávza sáhttá friddja guohtut meahcis. Boazoeaiggádat lohket maid ahte Leaibevuon 838 guovllu sávzzaeaiggádiin lea sierra guovlu mii lea ráfáidahtton boazoguođoheami vuosta ja mii lea dušše sávzzaid váste (Vuohpošnjárga 839 ), muhto sávzaeaiggádat eai geavat dan njárgga. Sii diktet sávzzaid guohtut luoddaguora. Oarjjabealde Porsáŋggu leat oalle olu bohccot ja muhtun guovlluin sáhttet gal ribadit guohtumiid. Ii dáidde boazu gal dagahit ahte sávzzat guhtot luoddaguoraid. Dan oaidnit doppe nai gos eai leat bohccot. Eai leat makkárge iskamat čađahuvvon bohccuid ja sávzzaid gaskavuođaid birra geasseorohagain. Dáidá veahá dadjamuš das go 1933 ja 1978 boazodoallolágaid vuođul lea boazodoalus láhkavuođustuvvon 840 riekti meahcceguohtumiidda, ja báikki olbmuin/eanandoalus lea gustojeaddji norgga rievtti mielde ja dálá eananoamastanduođaštusaid mielde dušše muddejuvvon guođohanriekti 841 . Eiseválddit sáhtte vuovdesuodjalanulbmiliin mearridit ja muddet 842 dán guođohanrievtti. Sullasaš bonju dilli lea maid 1965 lágas Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnama birra. 2. §:s mearriduvvo ahte ii leat lohpi vuovdit daid eatnamiid mat dárbbašuvvojit bohccuide guohtoneanamin ja johtolatgeinnodahkan. Ovddit lágain 1863 ja 1902 rájes ledje sullasaš mearrádusat, muhto dat gustojedje maid šibihiidda ("Geasseorohahkan báikki olbmuid dahje boazosápmelaččaid elliide"). 1965 lágas lea mearrádus báikki olbmuid elliid birra hilgojuvvon. Báikki olbmot leat historjjálaččat geavahan meahcceguohtumiid seammá garrasit ja seammá guhká go boazodoallu. 7.2.2Giettit Dán váttisvuođa birra lea maid čállojuvvon kap. 2.5.3:s. Lea čielggas ahte sihke bohccot, sávzzat ja eará šibihat mat mannet gittiide guohtut, sáhttet vahágahttit Dát dilli lea dagahan unohisvuođa ja soahpameahttunvuođaid earenoamážit boazodoalu ja eanandoalu gaskii. Eanandoallái lea bahčat go omd. bohccot dulbmot ođđa gietti masa su fuođardilli lea čadnon. Dákkár billisteamit sáhttet ekonomolaččat hui olu vahágahttit eanandoalli jus son ii oaččo buhtadusa dan ovddas. 1933 boazodoallolágas ledje hui čielga mearrádusat buhtadanovddasvástádusa ja buhtadusmearrideami birra dákkár áššiin. 1978 boazodoallolágas leat §§:in 25-27 mearrádusat dan birra. Ovdalaš áigge, ovdal go báikegottiin duođas fárregohte eret ja dat báhce ávdimin, sáhtii álkibut ribahit bohccuid billistit gittiid go dál go leat vánit ja eambbo čoahkke eanandoalloeatnamat. Nuppe dáfus vejii dološ boazodoalus eambbo guođoheapmi geasset mii doalahii bohccuid eret gittiin. Maŋimus jagiid leat gilván muhtun eatnamiid jur boazoguohtunguovlluide. Dákkár guovlluin leat veaháš riidalan. Bohccuid lassáneapmi lea muhtun báikkiin dagahan eambbo deattu gittiide ja nu eambbo soahpameahttunvuođaid. Oallut eanandoallit oaivvildit ahte: - boazoeaiggádat eai beroš guođohit bohccuid, dušše vuojašit - biillaiguin. orohagas leat beare olu bohccot. boazoeaiggádat - sáhttet doalvut bohccuid earasadjái. Oallut boazodoallit oaivvildit fas ahte: - giettit leat dološ boazoguohtuneatnamat máid leat váldán sis. eai - leat áidon gittiid ja lea veadjemeahttun doalahit bohccuid doppe - eret. Muhtun guovlluin Finnmárkkus leat muhtun jagiid bahča riiddut bohccuid geažil gittiin. Earenoamáš heittot sáhttá leahket maŋŋi giđaid. Muhtun guovlluin leat suolohasat diktán ealu geasi nannamis. Dat orro dagahan váttisvuođaid. Muhtomin leat soames hárve boazoeaiggát čeavlát vástidan eanandolliide geaidda bohccot gittiin leat váttisvuohtan ja vahágin leamaš. Lea dáhpáhuvvan ahte boazoeaiggát ii beroš das go eanandoalli bivdá boazoeaiggáda doalahit bohccuid eret gittiin. Nuppe dáfus gávdnojit ovdamearkkat dasa go eanandoallit leat beare alla buhtadusaid gáibidan go ii báljo leat billistuvvon mihkkege. Lea maid duohta ahte muhtun gerddiid leat eanandoallit hejot áidon. Eanandoallodepartemeantta evttohuvvon ruhtadanortnegat vedjet sáhttit buoridit dáid dilálašvuođaid (gč. kap. 2.5.3). Bargovuohki dieđusge maid váikkuha vahágii ja man stuoris vahát šaddá. Ovdal ledje bajildusgilvojuvvon 843 niittut dábálaččamusat. Rásseruohttasat unnán dalle billistuvvojedje go bohccot manne dohko, vaikko sáhtii gal čuohcit dan jagi šaddui. Dálá silofuođđarii geavahit measta dušše goanstagietti. Dat lea hearki guohtumii ja duolmmahallamii, ja rásseruohttasat ja jagi šaddu sáhttá olu billistuvvot go boazu manná dohko. Nubbi mii dagaha lassi unohisvuođa go buhtadusa gáibidit, lea go nu guhkes áiggi váldá soabahanšiehtadusaid 844 dahje árvvoštallamiid doallat. Go árvvoštallama galgá doallat, lea váttis duođaštit lea go boazu billistan vai ii. Árvvoštallit fertejit dasto cealkámuša buktit bealálaččaid čuoččuhusaid vuođul. Dat lea heittot danin go geanuhuhttá árvvoštallama luohtehahttivuođa. Boazodoallolága mearrádusaiguin (27. §), galggašii leahkit vejolaš dán dahkat buorebut. Muđui lea olu sajiin boazoeaiggádiin ja eanandolliin dárbu buoret olahit gaskaneas ipmárdusa ja ovttabarggu. 7.2.3Ođđa eatnamiid bargan Nu go ovdal namuhuvvon, barget hui unnán ođđa eatnamiid Finnmárkku guovddáš eanandoalloguovlluin. Boazodoalu ja eanandoalu gaskal leat leamaš unnán soahpameahttunvuođat ođđagilvima geažil. Muhto daid birra gullo álo dainnalágiin ahte orrot leahkime stuorit vuostelasvuođat ealáhusaid gaskkas go oba leat ge. Soahpameahttunvuođat bohciidit dávjjimusat johtolatgeinnodagaid oktavuođas. Okta ášši mii unohastá eanet sajiin go eanandoalus, lea juste dat namuhuvvon 2. § njukčamánu 12. b. 1965 lágas Finnmárkku Stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid birra. Doppe daddjo ahte eanan máid eiseválddit atnet dárbbašlažžan boazoguohtumin ja eanan mii geavahuvvo dahje sáhttášii geavahuvvot johtolatgeinnodahkan bohccuide, ii galgga sáhttit vuvdojuvvot dahje láigohuvvot. Mearrádus bođii vuosttaš geardde 1863 lágas. 1978 rádjái lei ámta, fylka dahje (1933 maŋŋel) sámefáldi mii eiseválddiid ovddas árvvoštalai mii lei dárbbašlaš boazodollui. 1978 boazodoallolágas lei ođasin dat go boazodoalu iežas ásahusat galge beassat cealkámušaid buktit dákkár áššiin. Nu lea boazodoallu šaddan gievrrabun. Dábálaš soahpameahttunvuođamálle dákkár áššiin lea ahte boazodoallu čuoččuha guovllu johtolatgeinnodahkan, ja eanandoallu oaivvilda dat ii leat nu. Dalle dávjá eai joavdda šat guđege guvlui. 7.2.4Áidedoallu Buot riidduin go bohccot leat gittiin leamaš, šaddá áiduma birra sáhka. Lea duohta ahte dávjá ii leat áidi, dahje leat heajos áiddit gittiid birra. Gittiin gos eai láddje, mieská áidi jođánit. Čuoččuhuvvo maid ahte dábálaš áidi ii doala bohccuid ja muhtunládje lea dat riekta. Goitge dollet bievlan dábálaš, bures divoduvvon áiddit eanas bohccuid. Earenoamážit giđđat bahkkejit bohccot áiddiid vuostá, ja dalle leat áiddit dávjá muohttaga vuolde. Boazodoallolága vuođul sáhttá eanandoalli gáibidit árvvoštallama ja oažžut buhtadusa vahága ovddas máid boazu dahká vaikko gieddi ii leat ge áidojuvvon. Boazodoallolága 26. § vuođul lea boazodoalus vejolašvuohta soabalaččat dahje árvvoštallama mielde, áidut vai guođohangeaskku nagoda doallat ja sihkkarastit buhtadusgáibádusaid vuostá. Árvvoštallan sáhttá maid mearridit gullevaš eananeaiggáda máksit oasi áidegoluin. Eanadoallošiehtadusa ja Boazodoallošiehtadusa olis lea sierra njuolggadusaid vuođul vejolašvuohta ohcat ruhtadandoarjaga dákkár áiddiide. 7.2.5Eará guođohandilálašvuođat Porsáŋggu nuorttabealde leat maŋimus 35 jagi bohccuid guođohan birrajagi, ja dat lea orohaga guođohanáiggi mearrádusaid vuostá. Váidaluvvo go bohccot dálvet guhtot gittiid ja billistit. Duohta vahágiid gittiin mearridit muohta- ja jiekŋadilálašvuođat ja boazolohku, muhto dat dagaha goit unohisvuođaid ja nappo vuostelasvuođaid ja riidovuođu. Bohccuid dálveguohtun sávzzaid geasseguohtumiin ii dáidde vahágahttit. Doppe váikkuha dálveguohtun baicca bures sávzzaid geasseguohtumii. Dálveguođoheapmi giđđa- ja čakčaorohagain maid sáhttá siiddaid gaskii dagahit vuostelasvuođaid. 7.2.6Meahcásteapmi Dán dáfus orrot unnán soahpameahttunvuođat leamaš ovdal. Veadjá maid danin go lei unnán gilvu boazoeaiggádiid ja dáloniid gaskkas (sámi fásta ássiid) geain lei meahcásteapmi ealáhussan. Soaitá máid danin go dalle go vuotnaássit ledje meahcis bivdime ja guolásteame, de ledje boazodoallit duoddaris dálveorohagas. Siskkit guovlluin, Guovdageainnus ja Kárášjogas, eai ge oro leamaš namuhan veara soahpameahttunvuođat dáloniid ja boazoeaiggádiid gaskkas. Veadjá leamaš danin go lei seammá álbmot, fuolkkit ja verddet, geain lei meahcásteapmi ealáhussan. Maŋimus jagiid lea dilli veahá earáhuvvan ja leat maid vuostelasvuođat bohciidišgoahtán. Olu báikkiin (Sállanis, Fálás, Fálesnuoris, Porsáŋggus ja Álttás) oaivvildit olu fásta ássit ahte leat nu olu bohccot ahte dat čuohcá murjjiide, earenoamážit luopmániidda. Lohket ahte bohccot olu báikkiin dulbmot buot. Máŋggas oaivvildit ahte boazoáiddit jeaggeeatnamiin čuhcet nu ahte visot luopmánat duolmmahallet. Muitalit maid ahte doppe gos čoahkis guođohit, gurbejuvvo nu ahte eai šatta šat luopmánat (gč. maid kap. 3.4.10). Muhtun mearri báikki birra daddjojuvvui dáinnalágiin: "Lei dego feastonuohti livččii geassán dakko". Ii daidde jur duohta gal ahte luopmánat leat oalát nohkan. Muhto gokko čoahkkeealut guhtot, earenoamážit áideguoraid, gal dulbmojuvvo eanan. Šattut billohuvvet ja nu maid muorjjit/luopmánat. Nubbi riidoášši muhtun báikkiin, lea luossabivdu jogain. Ovtta johkii lea eananeaiggátsearvi ožžon láigolihtu. Miellahtut eai dohkket ahte boazoeaiggádat firbmot jogas, go ieža eai beasa dan dahkat. Sii oaivvildit ahte boazoeaiggádat maid galget máksit dárbbašlaš divvagiid seammaládje go fásta ássit. Sii ákkastit dan dainnalágiin ahte boazoeaiggádat eai bivdde boazodoalu oktavuođas, muhto danin go geasset orrot suohkanis ja geasseorohat lea suohkanis. Sii dadjet maid ahte fástaássi sápmelaččain guhká lea dát bivdu ealáhussan leamaš, ja ahte boazosápmelaččat hui unnán leat jogaid bivdán ovdal. Sii oaivvildit dán sin vealaheapmin geat guhkimus leat geavahan guovlluid. Boazoeaiggádat ges čujuhit láhkii ja lohket alddiineaset boares guollebivdinrievtti. Meahceelliid- ja guolledivatmávssu birra stáhtii, lohket vuotnasápmelaččaid ovddasteaddjit ahte sis leat guolle- ja fuođđoriggodagat eambbo leamaš ealáhussan go boazosápmelaččain, muhto sii meannuduvvojit ovttadássásaččat eará fásta ássiiguin. Sii dadjet maid ahte eai sii hálit boazodolliin váldit eret dáid sierrarivttiid, muhto háliidit ahte fásta ássit vuođđoealáhusain ožžot nannejuvvot daid meahccevuoigatvuođaid mat sis barggu čađa leat leamaš čuđiid jagiid seammaládje go boazodoalus. Muhtun boares mearrasápmelaš guhte agibeaivve lea bargan meahcástemiin ja mearabivdduin dajai ná: Vuotnabivdit leat gurren vuonaid, olggobealolbmot (čoahkkebáikeássit) leat leavvan luomejekkiide ja min lagas eatnamiidda ja rihpan mis daid, ja dál bohtet boazosápmelaččat, min vieljat, eai ge loga mis makkárge rievtti meahcceriggodagaide; dat leat gul sin. Ii soaitte duohtavuohta jur nie, muhto dat govvida goit olbmuid jurdagiid muhtun Finnmárkku sámi guovlluin. Lea duohta ahte fásta ássit máŋgga Finnmárkku guovllus atnet boazosápmelaččaid dakkárin geat oaivvildit alddiineaset buot meahccevuoigatvuođaid, ja sin oainnu mielde eai leat fásta ássiin makkárge vuoigatvuođat meahcceriggodagaide. Muhtun muddui lea nu boasttoipmárdusa geažil dahje danin go moadde hárve boazoeaiggáda leat čevllohallan dahje leaikkastallan. Dát čájeha dološ, áiggiid čađa adnon 845 vuoigatvuođat meahcceriggodagaide mat čuđiid jagiid leat geavahuvvon, mat eai leat nannejuvvon, dagahit riiddu ja soahpameahttunvuođaid fásta ássiid ja boazosápmelaččaid gaskii. 7.3ČOAHKKEBÁIKKIID OVDÁNEAPMI / ČOAHKKEBÁIKEÁSSAN - BOAZODOALLU Ovdamearkan leat Hammerfeastta riiddut, mat leat áviissain oidnon ja leat olu jagiid juo bistán. Sihke boazodoallit ja boarráset hammerfeastalaččat lohket ahte ovdal soađi eai lean makkárge hupman veara soahpameahttunvuođat gavpoga ja boazodoalu gaskkas. Muhtun vuoras olmmái muitala ahte dalle hárve oidnojedje sápmelaččat ja bohccot gávpogis, dat ledje aivve váris. Dát dušše "čájehuvvojedje" go turistafatnasat ledje guossis. Gávpot lei unni ovdal soađi ja lei hui čoahkis. Maŋŋel soađi viiddui gávpot juohke guvlui ja Lávželuokta 846 das lahka lea viidánan ja šaddan oalle čoahkkebáikin. Gávpotoasit, mat álggos ledje dušše smávva čoahkkebáikkážat mat válde unnán guohtuneatnama, leat dál sturron ja váldet oalle olu guohtumiid. Olu báikkiin fertejit bohccot johtalit dakkár báikkiid čađa gosa lea huksejuvvon, vai besset guohtuneatnamiidda. Luottat, girdišillju ja iešguđetlágan huksehusat leat maid váldán guohtuneatnamiid ja leat čuohcan sihke vuojehan- ja johtalangeinnodagaide. Lassáneaddji álbmot lea ožžon eambbo ja eambbo astoáiggi, nu ahte dađistaga eambbo geavahit lagas eatnamiid gávpoga birra ja nappo dainna lágiin váldet guohtuneatnamiid. Gávpoga muosehisvuohta olle guohtuneatnamiidda, dego rieggát čázis go geađggi bálkesta. Viiddis guohtunguovllut Fálás leat gáržon. Nuppe dáfus leat boazoeaiggádat ja bohccot sullos lassánan ja dagahan garraset deattu guohtumiidda. Lea nappo dakkár dilli ahte guohtuneatnamat leat unnon ja bohccot leat lassánan. Bohccot leat ferten hárjánit gávpoga rigerrii ja guohtut garraseappot, dušše fal danin go dárbbašit guohtut. Dat čuohcá dasto gávpoga ruonas báikkiide. Seammás lea olbmuid oaidnu bohccui rievdan. Muhtun boares olmmoš muitala ahte ovdalaš áigge eai atnán olbmot áššin ge go gusat, sávzzat ja bohccot guhto gávpogis. Dál leat olbmot gilván ruonas giettážiid ja liđiid ja muoraid máid buorahit. Dakkárat eai báljo lean ovdal. Son muitala maid ahte go boazu boahtá gávpogii, de olbmot gavdnjejit dan duohko deike. Boazu ballá ja njuiku áiddiid badjel. Lea ipmirdahtti ahte oallugat šaddet unohis millii ja dakkaviđe sivahallet boazoeaiggádiid go eai guođot ja bearráigeahča bohccuideaset. Boazoeaiggádat fas oidnet ahte boazu ii beasa ráfis guohtut gos ge. Juohke sajes sullos muosehuvvojit bohccot, ja olbmot ja beatnagat baldet daid. Buot dát leat váikkuhan unohisvuhtii gávpogis. Lea duohtavuohta ahte Hammerfeastta servodatmannolat lea hui olu gáržžidan boazoguohtuneatnamiid. Dán soahpameahttunvuođa čoavdit dárbbašuvvo eambbo čadnojuvvon ovttasbargu gaskal boazodoalu ja hammerfeastalaččaid. Hammerfeastta dilálašvuođaide čujuhuvvo earenoamážit danin go doppe leat eanemus soahpameahttunvuođat. Sullasaš soahpameahttunvuođat leat eará báikkiin Finnmárkkus, muhto eai jur seammá váddásat. Honnesvágis ja Girkonjárggas maid muitalit bohccuid jur guovddáš čoahkkebáikkis. Máhkarávjjus leat eambbo bohccot juohke areálmihtu nammii go Fálás. Muhto Honnesvági topográfalaš dilálašvuođa geažil mannet bohccot olggobeale gávpoga. Hammerfeasttas gal lea lunddolaš bohccui mannat gávpogii. 7.4LUONDDUDUOHTADEAMIT - BOAZODOALLU Ovdalis (kap. 2.6) lea dan birra sáhka movt luondduduohtadeamit čuhcet boazodollui. Doppe lea maid Finnmárku stuorimus luondduduohtademiid birra čállojuvvon. Dákkár riiddut ja mainna lágiin dat sáhttet váikkuhit, oaidnit Álttá-áššis. Vaikko vearrámus dilli dáiddii Álttás, de leat eanet ovdamearkkat soahpameahttunvuođaide. Dat leat iešguđetládje váikkuhan ealáhussii. Danin fertet muhtun áššiid namuhit. Hárve sáhttá čájehit buot váikkuhusaid ollásit go luondu billistuvvo. Finnmárkku boazodoallovuogádagat leat váddásat ja olu áššit lean dan siskkobealde. Billisteapmi ovtta báikkis sáhttá viidánit ja nuppadassii easkka dagahit váttisvuođaid ja sáhttá maid soahpameahttunvuođaid dagahit eará siiddaiguin. Muhto luondduduohtadeamit sáhttet maid dagahit soahpameahttunvuođaid eará ealáhusaiguin ja beroštumiiguin. Jus máhkaš guovddáš giđđaguohtuneatnamis billistuvvo deaŧalaš oassi, de sáhttet bohccot bággejuvvot eret dan guovllus. Nu sáhttet bohccot mannat eará orohagaid siskkobeallái, dahje jus leat olu gilvojuvvon giettit ja viesut giđđaguohtuneatnama birra, de sáhttet dohko šaddat mannat. Goappešiid dáfus sáhttet soahpameahttunvuođat šaddat. Billisteapmi sáhttá nappo dagahit eambbo soahpameahttunvuođaid go dušše dan mii álggus lei. Váilevaš boazodoallodovdu ja -máhttu dagaha ahte olbmot dábálaččat eai báljo ipmir luondduduohtademiid ollislaš váikkuhusaid boazoorohagaide. Muhto boazodoalu vuosteháhku muhtun luondduduohtademiide dagaha maid dás jođánit soahpameahttunvuođaid ja vuostelasvuođaid gaskal boazodoalu ja báikki olbmuid. Biilageaidnoáššit dagahit dávjá vuostelasvuođaid dán oktavuođas. Dál leat ain olu báikki servodagat ja gilit mat dárbbašivčče biilageainnu. Olbmot fárrejit eret dakkár báikkiin jus eai oaččo biilageainnu. Máid galgá dasto boazodoallu dahkat jus geaidnu šaddá deaŧalaš guohtuneatnama, guotteteatnama dahje čakčaeatnama čađa mannat? Sáhttá vuosttaldit ja caggat man garrasit dál de. Muhto gávdnojit maid geainnut mat leat dagahan vahága ja váttisvuođaid, ja boazodoallu ii leat caggan ii ge gáibidan buhtadusa, dušše danin go dat dagahivččii vuosttaldeami ja bahávuođa boazodollui. Dákkár vuostelasvuođaiguin lea váttis birget. Unnimus mearri lea goit ipmirdit nuppi beali oainnuid. Muhtomin dáidá váilon dáhttu čielggadit áššiid máid boazodoallu livččii sihtan, dahje boazodoallu lea badjelmeare stuorisin dahkan ášši. Ekonomiija birra maid šaddá sáhka luondduduohtademiid oktavuođas. Sii geat áigot čađahit billistemiid lohket olu divraseabbon šaddat jus boazodoalu sávaldagaid/gáibádusaid mielde galgá bargat. Boazodoalus ges leat lunddolaš árttaiguin váttisvuođat ollislaččat čájehit ruvdnon ja evren man olu billsiteapmi čuohcá sidjiide. 7.5LUONDDUDUOHTADEAMIT - EANANDOALU/BÁIKKI OLBMUID BEROŠTUMIT Dáiguin šaddet hárve nu stuora soahpameahttunvuođat go boazodoalu oktavuođas. Biilageainnut leat dat maid geažil eanemus soahpameahttunvuođat leat leamaš Finnmárkkus. Biilageainnut dieđusge leat buorit ja leat hárve dagahan stuorit riidduid. Muhto johtolat mii šaddá, lea dagahan luondduriggodatgilvvu. Geainnut leat, nu go namuhuvvon máŋgii, addán čoahkkebáikeássiide vejolašvuođa geavahit riggodagaid máid vuotna- ja siseatnanássit ieža ráđđejedje ovdal. Biilageainnu njuolggo vahágat go lea váldán gilvojuvvon eatnama dahje guohtuneatnama, lea dávjjimusat boahtán ovttaide buriiguin máid biilageaidnu lea addán báikki servodahkii. Rusttetgeainnut mat dábálaš johtolahkii leat rahpasat, sáhttet jođánit dagahit váttisvuođaid gaskal báikki olbmuid ja olggobealolbmuid go šaddá luondduriggodagaid nalde gilvu dahje go luottaid geažil šibihat muosehuvvojit guohtunguovlluin. Militeardoaimmat leat maid dagahan soahpameahttunvuođaid. Sihke Várjjatvuonbađas, Porsáŋggus ja Álttás leat nággen guđet báikkit galget šaddat militeara doaibmaguovlun. Dakkár báikkit gos olu hárjehallet, eai šat báljo heive sávzaguohtuneanamin. Gustojeaddji láhkamearrádusaid bokte ii sáhte omd. sávzaeaiggát gáibidit buhtadusa vahágiid ovddas máid militeara doaimmat dagahit dakkár stáhta eatnamiin mat leat lahka báhčin- ja hárjehallanbáikki, vaikko sávzaeaiggádat leat sávzzaid guođohan olu jagiid doppe, go doivo alddiineaset luonddolaš rievtti dasa. Dát lea váikkuhussan das go eanandoalu meahcceguohtunriekti ii leat lágas nannejuvvon. Dat lea juste nuppeládje nannejuvvon, nappo ahte eananeaiggát, dán dáfus stáhta, sáhttá mearridit guođoheami. Muhto ulbmil guođohanmearridemiin lei álggus vuovdesuodjaleapmi. (Geassemánu 22. b. 1863 meahcceláhka, 1. kap., dálá skábmamánu 29. b. 1968 láhka earenoamáš ráđđenrivttiid birra earáid eaiggáduššan eatnamiin, earenoamážit 11-16. §§.) Earret Álttá-ášši, eai báljo leat leamaš stuorit riiddut gaskal eanandoalu/báikki olbmuid ja dulvademiid Finnmárkkus. Barttaid ja bartaguovlluid leat oallugat namuhan riidoguovlun (vrd. kap. 4.2.6). Dat dagahit gilvvu meahcceriggodgaid nalde, nu go murjjiid/luopmániid, meahceelliid ja guliid nalde, ja maiddái muosehuhttet sávzzaid ja gusaid guohtunguovlluin. Muhtun smávit báikkiin sáhttet muhtomin leahkit eambbo olbmot bartaguovlluin go báikki servodagain. Luovusbeatnagat barttaid ja bartaguovlluid lahka leat maid dávjá váttisvuohtan. Boazodoallorusttegat ja earenoamážit áiddit leat dagahan soahpameahttunvuođaid. Báikki olbmot máŋgga guovllus lohket ahte áiddit hehttejit sin meahcceguohtumiid geavaheamis dahje čuhcet bearehaga meahccái. Dát lea maid namuhuvvon kap. 7.2:s. 7.6ÁLBMOGA LUONDDURIGGODAGAID GEAVAHEAPMI - BOAZODOALLU Dán birra lea maid čállojuvvon ovdal, joavkkuid oainnuid mielde. Čuovvovaččat čujuhit eambbo čielgasit muhtun áššiide ja guovlluide gos leat soahpameahttunvuođat. 7.6.1Bivdu Čakčabivdu (mii álgá čakčamánu 10. b.) lea juste ragatáigge. Dát bivdu lea eanas čakčaorohagain, ja dat dagaha váttisvuođaid ja soahpameahttunvuođaid. Boazodollui lea earenoamážit bivdu beatnagiiguin heittot. Dalle leat maid muhtumat johtime ja danin šaddá vel váddásit dilli. Boazodoallolága 29. § bokte sáhttá Eanandoallodepartementa viiddidit beanaveaddima sihke áiggi ja báikkiid dáfus dakkár guovlluin gos lea dárbbašlaš boazodoalu geažil. Boazodoallu lea háliidan rievdadit čakčabivdoáiggi dain guovlluin mat leat earenoamáš deaŧalaččat čakčaguohtumin ja johttimii. Bivdiin lea unnán ipmárdus dákkár doaimmaide. 7.6.2Guollebivdu/mohtorjohtolat Ovdalaš áigge eai báljo lean soahpameahttunvuođat sáivabivddu birra gaskal boazodoalu ja álbmoga, ovdal go mohtorjohtolaga geažil meahccegeavaheapmi garrasit lassánii. Muhto stuorimus váttisvuođat ja soahpameahttunvuođat eai leat guollegilvvu geažil. Dat lea lassáneaddji doaibma ja muosehuhttin guohtuneatnamiin máid mohtorjohtolat, earenoamážit dálvet, dagaha boazodollui. Oppalaš mohtorvuodjingielddus miessemánu álggus lea buoridan dili, muhto sihke boazodoallu, suohkanat ja earát lohket ahte olu lobihis vuodjin dagaha váttisvuođaid. Olu mohtorjohtolat ovdal miessemánu 5. b., nappo ovdal go lea oppalaš mohtorvuodjingielddus, lea mearrádusaid vuostá lágas mohtorjohtolgaga birra meahcis ja čázadagain. Dán lea čálli ieš oaidnán ja gullán oalle oallugiin. Suohkanat leat maid čujuhan váttisvuhtii. Muhtun čázadagain lea álbmot ja boazodoallu riidalan luossabivddu nalde. Eanemus dovddus lea Riehpponjohka gos leat leamaš soahpameahttunvuođat gaskal Oarje-Finnmárkku bivdo- ja guolástansearvvi, mii hálddaša guollerivttiid, ja boazodoalu. Dan orohaga boazodoallit leat boazodoallolága mearrádusaid bokte ožžon guollegoarttaid nuvttá. Guolástansearvi ges čuoččuha ahte boazodoallit eai doahttal bivdoneavvuid, ráfáiduhttináiggi ja ráfáiduhttinguovllu (luossagorkŋohaga 847 ) gustojeaddji mearrádusaid. Bivdo- ja guolástansearvi lea maid dadjan ahte boazodoallit mat eai oba gula ge orohahkii, bivdet jogas goartta oasttikeahttá. Oarje-Finnmárkku bivdo- ja guolástansearvi lohká vel ahte boazodoallit eai oba bivdán ge joga ovdalaš áigge. Sii lohket maid boazodolliid bivdit lobihemet eará jogain ja fierbmut luosaid jorpmiin. Oarje-Finnmárkku bivdo- ja guolástussearvvi ovddasteaddjit lohket iežaset bearráigeahčči máŋgii fuobmán boazodolliid geat bivdet lobihemet, muhto sii maid deattuhit ahte oallugat sápmelaččain bivdet lobálaččat ja doahttalit gustojeaddji mearrádusaid, ja dat leat orohahkii gullevaš olbmot. Muhtun fiettarhas, mii lea dan orohagas gos Riehpponjohka lea, muitala ahte lea áibbas vearrut lohkat sii eai bivdán joga ovdalaš áigge. Son dadjá dáinna lágiin: "Mii leat álo bivdán vuoššanguoli jogas. Muhto ovdal go Suoidneleavšši geaidnu bođii, eai lean dáppe hammerfeastalaččat min bearráigeahččame." Dát dáidá leahkit duohta máid boazodoalli lohká, muhto nuppe dáfus vedjet maid eambbo boazodoallit bivdit joga dál go ovdal. Soahpameahttunvuođat bohciidit go olggobealolbmot leat boahtán mearridit meahcceriggodagaid badjel máid guovllu boazodoallit leat geavahan ja atnán iežaset ealáhusvuođu oassin. Olbmot geaid boazodoallit atnet sisabáhkkejeaddjin dohko, leat bidján mearrádusaid nu ahte boares geavaheddjiin ii lean mihkke dadjamušaid. Go vel guovllu boazodolliide nai muitalit ahte sii eai leat goasse bivdán guliid jogas, dahje sis ii leat riekti bivdit doppe, de lea bággu šaddat riidu. Riehpponjohka lea čájehuvvon dás ovdamearkan danin go doppe leat eanemus soahpameahttunvuođat leamaš, muhto maiddái danin go lea álkis ipmirdahtti duogáš dákkár soahpameahttunvuođaide. Dákkár soahpameahttunvuođat leat eará čázadagain maid, muhto dat eai leat seammá garrasit govviduvvon. 7.6.3Turisma Boazodoallokapihtalis leat čájehan movt muosehuhttin guohtuneatnamiin dagaha váttisvuođaid boazodollui. Olu vánddardeapmi earenoamáš guovlluin sáhttá njuolga dahje eahpenjuolga dagahit soahpamahttunvuođaid. Boazodoalloguovlluin olggobealde Finnmárkku leat ovdamearkkat dasa go turistadoaimmat siiddain/orohagain leat olu vahágahttan ja measta goaridan boazodoalu. Máhkarávjju orohat lea Davvenjárggas. Biilageaidnu dohko manná jur čađa orohaga. Turistadoaimmaid geažil ii báljo sáhte muhtun guohtumiid geavahit turistaáigodagas. Seammá dilli lea fáláhasain (kap. 7.3). Mohtorjohtolat giđasdálvve guohtuneatnamiin dagaha seammá dili. Maiddái dábálaš čuoigan bivnnuhis mátkeguovlluin lea muhtun báikkiin Finnmárkkus leavvan nu ahte lea heittot boazodollui. Dábálaš bievlavuodjin meahcis mohtorfievrruigguin, sihke lobihis ja lobálaš vuodjin, lea hárve nu olu ahte dagaha váttisvuođa ja muosehuhttá. Muhto vuodjin billista muhtun muddui eatnamiid. 7.7ÁLBMOGA MEAHCCERIGGODAGAID GEAVAHEAPMI - BÁIKKI OLBMOT Dás gieđahallat dušše muhtun dihto soahpameahttunvuođa. Geahča muđui kap. 3.4.13. Nu go juo namuhuvvon, de leat geainnut ja buoret birgejupmi dagahan ahte meahcceriggodagaid máid giláža olbmot ieža ráđđejedje ovdal, dál geavaha olles fylkka/riikka álbmot. Lea čielggas ahte dat dagaha soahpameahttunvuođaid, earenoamážit go gilisearvvi čálekeahtes meahccegeavahanlágat ja -njuolggadusat eai leat lágas nannejuvvon, ja danin eai doahttal olggobealolbmot daid. Dasa lassin leat dat riggodagat maid birra lea sáhka, dávjá gili ássama vuođđun. Muorjjit/luopmánat leat hui deaŧalaččat oallugiidda. Dábálaš buriid luomejagiid leat Finnmárkkus doarvái luopmánat. Muhto luopmániiguin mat leat lagamusas gili ja geainnu, lea unnimus bargu gili ássiide ja geain maid soaitá lubmen ealáhusa oassin. Álbmot maid álkimusat beassá dohko ja nu sáhttá šaddat gilvu riggodaga nalde. Ealáhussáivabivdi háliida buoremus lági mielde ráđđet jávrri vai bivdu šaddá nu gánnáhahttin go vejolaš (kap. 3.4.8). Jus álbmot galgá fierbmut ja earaládje bivdit jávrri, de unnu su ealáhusvuođđu gii ealáhusbihtá viežžá jávrris. Seammaládje lea meahceelliid dáfus. Astoáiggebivdi gilvala ealáhusbivdiin bivddáhasaid nalde. Mađi eambbo astoáiggebivdit leat dakkár guovllus gos ealáhusbivdu lea, dađi unnit šaddá sutnje geas bivdu lea ealáhussan. Jus oallugat mátkkoštit deaŧalaš meahceelliidguovllus, de sáhttá meahceelliid lohku unnut ja nu maid bivddu/meahcásteami vuođđu. Máŋgga guovllus lohket ahte eará bargofálaldagaid geažil eai leat dál mu oallugat go ovdal geain meahcásteapmi lea ealáhussan. Dát dáidá leat duohta. Muhto lea maid jáhkehahtti ahte álbmoga meahcceriggodatgeavaheapmi mii unnida ealáhusvuođa, maid lea garrasit váikkuhan dasa. Oallugat leat dadjan ahte álbmoga meahccegeavaheapmi lea veadjemeahttumin dahkan meahcástanealáhusa muhtun guovlluin. Boazodoallokapihttalis leat soahpameahttunvuođat čázadagaid láigolihtuid bokte namuhuvvon (kap. 7.6). Leat leamaš máŋggat sullasaš soahpameahttunvuođat báikki olbmuiguin. Oallugat Fálesnuori suohkanis leat atnán unohassan go vuosttažettiin lea hammerfeastalaččain láigolihttu Riehpponjohkii ja mearridit dan badjel. Sáhttá dadjat nu ahte riehpponvuotnalaččat ja riehpponávžilaččat geain dološ áigge lei johka ealáhusriggodahkan, leat massan dán riggodaga mearridanvejolašvuođa. Nuppe dáfus dihtet Fálesnuori olbmot ahte Oarje-Finnmárkku bivdo- ja guolástansearvi lea bargan garrasit lasihit luosaid johkii. Eará Finnmárkkuguovlluin leat maid muitalan sullasaš guollebivddu láigolihtuid birra servviide mat leat dagahan ahte báikki olbmot/gili olbmot leat massán mearrideami dan guollebivddus máid sii leat doaimmahan buolvvaid čađa. Go báikki olbmot/gili olbmot oaivvildit iežaset massán vuoigatvuođa máid sii leat atnán alcceseaset gullat, dahje eai beasa šat mielde mearrideames dan geavaheami, de dat dagaha soahpameahttunvuođaid ja olbmot eai doahttal dan čázadaga guolástannjuolggadusaid. Omd. orrot unnit soahpameahttunvuođat go leat gili iežas searvvit mat ožžot láigolihtu čázadagaid guollebivdui. Dákkár soahpameahttunvuođat bohciidit ovddemustá riggodatgilvvu geažil. Muhto nuppe dáfus lea maid dávjá nu ahte álbmot ii ipmir ii ge dohkket daid riggodatvuoigatvuođaid máid báikki servodaga olbmot atnet iežasin, earenoamážit sámi báikki servodagain. 7.8VUOTNABIVDU - RIDDOBIVDU/ÁHPEBIVDU Soahpameahttunvuođat dán dáfus leat dan birra geat galget beassat vuonaid bivdit ja makkár bivdoneavvut doppe galget geavahuvvot. Buot vuotnabivdit geaiguin čálli lea ságastallan, dadjet oppalaččat ahte buot aktiivvalaš bivdoneavvut oktan snoranuhtiin, galget eret vuonain. Earenoamážit leat sii deattuhan ahte snoranuohtti vahágahttá guoli šaddanguovlluid 848 . Sii oaivvildit ahte vuotnabivdiid vásihusaid eai leat goasse vuhtii váldán, ja oba guolástusealáhus lea šaddan gillát dan dihte. Vuotnabivdit oaivvildit ahte passiiva bivdoneavvut eai dušše dagaše sidjiide vejolažžan doaimmahit iežaset guollebivddu, muhto dat sihkkarasttáše maid boahttevaš guolleriggodagaid. Dákko heive muitalit ahte vuotnagiliid guolástussearvvit máŋgii leat mearridan gáibidit vuotnaráfáiduhttima aktiivvalašbivdoneavvuid vuostá. Dán oainnu lea Finnmárkku guolástussearvi dohkkehan. Finnmárkku báikki mearrádusráđđeaddi lávdegoddi attii juovlamánu 18. b. 1983 čuovvovaš ovttajienalaš cealkámuša Guolástusdirektorai: "Finnmárkku vuotnaássama vuođđun lea leamaš guolásteapmi ja eanandoallu, ja earenoamážit dáid ealáhusaid lotnolasvuohta. Guolleriggodagaid earáhuvvamat sáhttet ássamii čuohcit. Dálá garra vuotnaguovlluid bivdu sáhttá dagahit vuotnabivddu gánnáheapmin, nu ahte sii geat smávit fatnasiiguin bivdet giehtaváđuin, firpmiin ja liinnáin, fertejit heaitit. Dálá dilis lea deaŧalaš ahte vuotnariggodagat galget gullat dušše smávit fatnasiidda mat bivdet dábálaš passiiva bivdoneavvuiguin. Go dan galgá dahkat, ferte birrajagi oalát gieldit snoranuohti, nuohti ja feastonuohti geavaheami. Dákkár ollislaš gildosa sáhttá čađahit lagas ovttasbargguin guollebivdiid servviguin fylkka ja riikka dásis. Báikki mearrádusráđđeaddi lávdegoddi ávžžuha Finnmárkku siskkit vuotnaguovlluin oalát gieldit snoranuohttuma. Snoranuohttuma ráfáiduhttima rájit ávžžuhuvvojit nu movt leat evttohuvvon ja muhtun muddui dálá vuogi mielde." 7.9LUONDDUSUODJALEAPMI - VUOĐĐOEALÁHUS Guovlluid ráfáiduhttin luonddusuodjalanlága bokte lea dagahan unnán soahpameahttunvuođaid, danin maid go vuođđoealáhusaid dábálaččat sáhttá doaimmahit ráfáidahtton guovlluin, earret gilvima ja vuovdedoalu doaimmaid. Mohtorvuodjima gáržžideamit suodjaluvvon guovlluin 849 unnidit álbmoga geavaheami. Nuppe dáfus sáhttá mohtorvuodjingielddus suodjaluvvon guovlluin maiddái gáržžidit boazodoalu mohtorjohtolaga. Dát lea muhtomin dagahan riidduid gaskal boazodoalu ja luonddusuodjaleami. Stuorit teknihkalaš billistemiid gielddus sihkkarastá vuođđoealáhusaid vuođu. Nappo sáhttet suodjaluvvon guovllut bures váikkuhit vuođđoealáhusaide. Boraspiriid/gazzalottiid ráfáiduhttimat leat maid dagahan soahpameahttunvuođaid vuođđoealáhusaid ja luonddusuodjaleami gaskii. Dakko dárbbašuvvojit buhtadusortnegat mat eai leat beare lossadat čađahit. Luonddusuodjaleaddjit leat dadjan ahte oallut áiddit guohtuneatnamiin sakka billistit luonddu. Luonddusuodjaleaddjit ja boazodoallit orrot nappo ovttaoaivilis ahte beare alla boazolohku ja nu maid beare garra guohtun lea billistan luonddu. Čuovus Finnmárkku mearaluossabivdiid iskanjearahallama čoahkkáigeassu (Dán iskama lea Finnmárkku eananvuovdinkantuvra čađahan ja dat lea sin 1982 jahkedieđáhusas). "Mii háliidit giitit buot mearaluossabivdiid geat leat oasálastan dán iskamis, mii lea vuosttaš dákkár iskan. Mii leat ožžon olu anolaš dieđuid ja oaiviliid, ja sávvat rievttes eiseválddit válddáše daid vuhtii." Buot Finnmárkku čálihuvvon mearaluossabivdit ožžo 1981 čavčča jearahallanskovi oktiibuot 42 gažaldagain luossabivddu birra. Sáddiimet reivve oktiibuot 1 460 guollebivdái rátkojuvvon 806 olbmui geain leat "stáhtabáikkit", 619 olbmui geain leat priváhta báikkit ja 35 golgadeaddjái. Maŋŋel hobehemiid 850 bohte oktiibuot 865 vástádusa, nappo vástidedje 59% luossabivdiin. "Stáhtabáikki" bivdit ledjet áŋgireappot vástidit go priváhta báikki bivdit. Eanemus vástádusat bohte Mátta-Várjjaga, Davvesiidda ja Álttá suohkaniin. Eanas mearaluossabivdit leat vuoras olbmot (66% leat boarráseappot go 50 jagi). Sullii 1/4 mearaluossabivdiin leat penšunisttat. Luossabivdit leat hárjánan bivdit. 3/4 guollebivdiin leat bargan guhkit go 10 jagi. 91% guollebivdiin bivdet dan suohkanis gos ieža leat bajásšaddan. Dát duođašta ahte luossabivdit ásset dássedit ovttahat sajes. Fylkka dásis áiggoše sullii 360 bearraša árvvoštallat fárret jus massáše luossabivdovejolašvuođa. 64%:s sis geat vástidedje lea luossabivdu lassiealáhussan, 17%:s lea váldoealáhussan ja 19% atná guollebivddu suohtasin ja áiggegollun. Eanas mearaluossabivdiin (87%:s) lea eanandoallu ja /dahje guollebivdu váldoealáhussan. Luossabivdit muitalit alddineaset hui unnán jahkedietnasa. Badjelaš bealis (59%:s) lea jahkedienas vuollel 40 000 kr. Finnmárkku mearaluossabivdit bivdet eanas roahkkefirpmiin. Gáidánuohtti lea eambbo ja eambbo nohkagoahtán. 35 olbmos lea golgadandoaibmalohpi . 66% guollebivdiin lohke 1981:s bivdán olles jagis unnit go 100 kg. Dušše 3% leat bivdán eambbo go 1000 kg, ja sis leat eanas golgadeaddjit. Go rehkenastá fylkka dássái, de bivde sullii 180 tonna luosa roahkkefirpmiin ja gáidánuhtiin 1981:s. Dát lea 60% eambbo go almmolaš bivdologuin 851 . Eanas luossabivdit vuvde luosaid boalváriidda. 23% vuvde priváhta ja 1/3 guollebivdiin válde buot iežaset ruovttudollui. Sullii bealli (45%) guollebivdiin oaivvildit ahte luossahaddi lea beare heittot. Máŋggas oaivvildit biebmoluosaid "duolbmut" hattiid. Eanas guollebivdit (89%) atnet 2% luossavearu heivvolažžan eai ge háliidivčče bivdoneavvodivvaga boahtit luossavearu sadjái. Badjelaš bealli guollebivdiin (55%) leat guollebivduservviid miellahtut. 6% leat boanddaidsearvvis dahje boanddaid- ja smávvadálolaččaid searvvis miellahttun. Oallugat eai leat gosge lahttun ja 70% jerrojuvvomiin háliidivčče sierra mearaluossabivdiid searvvi. 64% guollebivdiin vástidedje ahte heajumus mearrádus sin guovdu lea guhkiduvvon giđđaráfáiduhttináigi. 74% guollebivdiin vástidedje ahte miessemánu bivdu lea ja/dahje lei hui mávssolaš sidjiide. 1979 fierbmungielddus gal lea unnán váikkuhan luossabivdui. Eanas luossabivdit (75%) háliidivčče ovdal doaibmalobiortnega 852 buot mearaluossabivdui go guhkiduvvon vahkoráfáiduhttima. Monofiilagielddus 853 čuozášii hejot 70%:ii guollebivdiin. 35% luossabivdiide ledje mearalottit darvánan bivdoneavvuide. Go rehkenastá fylkka dássái, de leat sullii 5 000 mearalotti darvánan luossabivdoneavvuide 1981:s. Sullii bealli luossabivdiin vástidedje ahte njuorju lea stuora giksin luossabivddus. Njuorju (ránesnjuorju, dealljá, vieksi 854 ) sihke baldá ja borrá luosaid, ja billista bivdoneavvuid maid hirbmadit. Eanas luossabivdit (76%) oaivvildit luossastivrraid bargat dohkálaš barggu. Muhto oallugat oaivvildit gal ahte leat beare unnán luossabivdit dáin stivrrain. 15% luossabivdiin lohket bearráigeahččái 855 iskkahallan 1981:s. Eatnasat (74%) ledje duhtavaččat iežaset guovllu bearráigeahčuin. 11% lohke lobihis guollebivddu váttisvuohtan. 72% sis geat vástidedje leat duhtavaččat dainna go stáhta eatnama luossabáikkit ovddemustá galget juhkkojuvvot eanandolliide ja guollebivdiide. Sii geat eai leat duhtavaččat, atnet earenoamážit dan heittohin go penšunisttat ja oadjovuostáiváldit 856 galget earáid maŋábeallái juohkimis. Oallugat oaivvildit maid ahte eanandoallit eai galgga guollebivdiid buohta boahtit, ahte earát go eanandoallit ja guollebivdit maid galget sáhttit luossabáikkiid oažžut ja ahte beare olu astoáiggeguolásteaddjit ožžot luossabáikki. Bealli luossabivdiin (48%) oaivvildedje ahte lea beare hejot dieđihuvvon ođđa luossabivdomearrádusaid birra. Oallugat bihko go ođđa njuolggadusat leat boahtán jur ovdalaš luossabivddu álggu. Eatnasat (91%) ledje duhtavaččat ođđa diehtojuohkingihppagiin mii 1981:s sáddejuvvui. 60% guollebivdiin oaivvildedje ahte eiseválddit hálddašit luossabivddu hejot. Deaŧalaččamus moaitámuššan ledje: 1mearaluossabivddu mearrádusat leat leamaš beare garrasat, 1mearrádusat leat áittan luossabivdoealáhussii ja nappo riddogáttiid ássamii, 1muhtun mearrádusat leat dárbbašmeahttumat (omd. árpu nr. 8 vuojahagas 857 ), 1garra golgadeami geažil lea bivdu hirbmosit unnon roahkkefirpmiin/gáidánuhtiin, 1duhtameahttunvuohta luossabáikkiid juohkimiin, 1mearaluossabivdit leat unnán mielde mearrideame luossahálddašeames, 1beare unnán marrádusat johkaluossabivddus, 1luossabearráigeahčču lea beare heittot, 1luossabivddu hálddašeddjiin ii leat báikki máhttu, 1guollebivdonjuolggadusat leat unnán heivehuvvon 858 Luossabivdit evttohit buoret hálddašeami ná: 1rievdadit bivdoáigodaga roahkkefirpmiin ja gáidánuhtiin árat álgimiin ja árat loahpahemiin. 1unnidit golgadeami, vuosttažettiin gieldit lulli-norgalaš bivdiid bivdimis Finnmárkku guolástanguovlluin 859 , 1johkabivddu loahpahit árabut gođđoguliid suodjaleapmin, 1rievdadit dálá vuogi stáhta eatnama luossabáikkiid juohkimiin, 1 njuorjohivvodaga mearas unnidit, 1garraset luossabearráigeahčču, 1álggahit sierra mearaluossabivdosearvvi." Ollislaš raportta oažžu fylkkamánnis, birassuodjalanossodagas dahje eananvuovdinkantuvrras. GIRJJIT Barggadettiin dáinna čielggademiin leat deaŧaleamos gáldun leamaš: Álggaheapmi 29 Sámi vuoigatvuođalávdegotti váldi 129 Áššedovdiid 1 7 bargu 30 Gaskavuohtageavaheami ja vuoigatvuođaoainnuid čielggademiid birra, dálá vuoigatvuođa ja hálddašeami čielggademiid birra ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti riektepolitihkalaš barggu birra.31 II oassi 34 Steinar Pedersen 34 Finnmárkku eatnamiid ja čáziid geavaheapmi vuosttaš máilmmisoađi rádjái 34 Ovdasátni 35 1. KAPIHTTAL 37 Áigodat 1300-logu ovdal 37 1.1. SÁMIT - VUOSTTAŠ DOVDDUS ČEARDDALAŠ ÁLBMOT 37 1.2 OKTAVUOHTA EARÁIGUIN 38 1.3 OTTARA MUITALEAPMI 39 1.4. SÁPMELAČČAID VEARROGÁLVVUS OAIDNIT JOHTALANKULTUVRRA JA 41 HÅLØYGAID RIGGODAGA VUOĐU 41 1.5 GULLE GO SÁPMELAČČAT JA FINNMÁRKU NORGGA RIIKKASERVVODAHKII? DOABA "VEARRU" OVDAL SULLII 130043 2. KAPIHTTAL 45 Norgalaš rittuid koloniseren. Sámi ealáhusaid differansierema álgin. Sullii 1300-160045 2.1 VUOSTELASVUOĐAT KOLONISEREMA OKTAVUOĐAS?46 2.2 BUORIT EKONOMALAŠ VEJOLAŠVUOĐAT GÁVPEMÁRKAN- GUOLÁSTEAPMÁI 47 2.3 RESURSAGEAVAHEAPMI JA ÁSSANAVÁDAGAT 6849 2.4 SÁPMELAČČAT, JOHTALANKULTUVRA JA MÁRKANHEIVEHEAPMI 50 2.5 ČEARDDALAŠ JOAVKKUID GASKAVUOHTA 51 2.6 RESURSAGEAVAHEAPMI JA RIEKTEOAINNUT 7552 3. KAPIHTTAL 53 Stáhtapolitihkalaš gaskavuođat 1600-1826 birrasiid.53 3.1 NÁŠUNALSTÁHTAID GILVALEAPMI 53 3.2. RIIDU 1600-LOGU BIRRASIID 56 3.3 KNÆREDA RÁFI 1613: s 57 3.4 RÁDJESOAHPAMUŠ RUOŦAIN 1751:s 58 3.5 RÁDJESOAHPAMUŠ RUOŠŠAIN. 182660 3.6 LAPPEKODISILLA JA RESURSAGEAVAHEAPMI 61 3.6.1 Gávppašeapmi. § 2862 3.6.2 Stáhtarievttalaš 107 gullevašvuohta 62 3.6.3 Lappekodisilla § 12. Bivdu ja guolásteapmi 63 3.6.4 Mearraguolásteapmi 64 3.6.5 Luossabivdu 66 3.6.6 Čoahkkáigeassu. Lappekodisilla 66 4. KAPIHTTAL 67 Ealáhusat ja álbmotdilálašvuođat,67 16- ja 1700-logus 67 4.1 MÁRKANGUOLÁSTEAMIS HEDJONIT KONJUNKTUVRRAT 1600-LOGU RÁJES. DÁČČA HEIVEHEAPMI RIEVDÁ. VUOSTELASVUOĐAT SÁMI ÁSSAMIIN.70 4.2 EARENOAMÁŠ DOAIMMAT. "FINMARKENA BAJÁSČUOŽŽILEAPMI"75 4.2.1 Finnmárku rádjanbáikin 1 3176 4.2.2 Dáččat besse vearus 77 4.3 MANNE VEALAHEDJE? 78 4.4 ČEARDDAID RELATIIVA GASKAVUOĐAID RIEVDAN 1700-LOGUS 81 4.5 HUI SIERRA ÁSSANAVÁDAGAT 84 4.5.1 Ássanavádagat ja čearddalaš joavkkuid gaskavuohta 86 4.6 SÁMI RESURSAGEAVAHEAPMI. SISEATNANGUOLÁSTEAPMI. 88 BIVDU. DUODJI 88 4.6.1 Demográfalaš oktavuođas lei iešbirgenekonomiija deaŧalaš 89 4.7 KVENAT 90 4.7.1 Resursagilvu kvena sisafárrema oktavuođas 92 5. KAPIHTTAL 95 Boazodoallu 95 5.1 RÁĐĐEJEADDJI OAIDNU. VIIDÁNEAPMI SISEATNAMIS 97 MEARRAGÁDDÁI 97 5.2 BOAZODOALLU LEI OASSIN LOTNOLASEALÁHUSVUOGIŠ 8598 5.3 BOAZODOALLU VUOTNA- JA MEARRAGÁTTEGUOVLLUIN 1600-LOGU 99 LOAHPAGEAHČEN 99 5.4 JOHTTI BOAZODOALLU 193 VUOTNAGUOVLLUIN 1 01 5.5 DILLI SULLII 1700-LOGU GASKKAMUTTOŠ 04 5.6 BUOHTALAS 200 JOHTTISÁMI BOAZODOALLU MAS VUOĐĐU LEA SIHKE RIDDO- JA SISEATNANSIIDDAIN 1 07 5.7BOAZODOALLOVUOHKI JA HEIVEHEAPMI 110 5.8 MANNOLAT 207 MAŊŊEL 1751110 5.9 OKTAVUOHTA EARÁ EALÁHUSAIGUIN - EARENOAMÁŽIT EANANDOALUIN 1 11 5.9.1Riiddut ássiidlassáneami ja šibitdoalu viiddideami dihte 113 5.10 1852 RÁDJEDAHPPAN JA DAN VÁIKKUHUSAŦ 16 5.10.1 Boazosápmelaččat šadde čálihit iežaset siseatnamii 117 5.10.2 Sámi vuogit dološ guovlluid joatkevaš geavaheami doalahiŧ 18 5.10.3 Bearrašat bieđganedje 120 5.11BOAZODOALLU 1900-LOGU ÁLGGUŠ 20 6. KAPIHTTAL 122 Šibitdoallu ja eanandoallu 122 6.1 1300-LOGU ŠIBITDOALLU 122 6.2DILLI 1700-LOGU GASKU 124 6.3 EANANMIHTIDEAPMI. EANANČÁLIHEAPMI 257 . 1775 EANANJUOHKINMEARRÁDUS.258127 6.4EANANDOALLU JA LOTNOLASEALÁHUSAT 278130 6.5GILVINMUDDU, FUOĐĐARDÁBUHEAPMI JA DIENAŠ 32 6.6BEALDOŠATTUT 296135 6.7EANANJUOHKIMA ČEARDDALAŠ VEALAHEAPMI 136 6.7.11902 eananláhka 310138 7. KAPIHTTAL 140 Mearrariggodagaid 316 geavaheapmi 140 7.1ÁLGGAHEAPMI 140 7.2ÁIGODAT 1700-LOGU RÁDJÁI 140 7.3 GUĐET JOAVKKUT OASÁLASTE GUOLÁSTEAPMÁI 1700-LOGU ÁLGGUS? 141 7.4 SISEATNANSÁPMELAČČA LOTNOLASTE 331 GUOLÁSTEMI JA BOAZODOALLU.142 7.5LAPPEKODISILLA SIHKKARASTTII SISEATNANSÁPMELAČČAID MEARRAGUOLÁSTANVUOIGATVUOĐAID 1 42 7.6FINNMÁRKKU ÁLBMOGIS GALGGAI LEAHKIT VUOSTTAŠRIEKTI 143 7.7 RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU FORMALISEREJUVVO JA 145 GEAHČČALUVVO GÁRŽŽIDUVVOT 145 7.8GUOLLEŠLÁJAT JA GEAVAHANVUOGIT. LEEMA JA COLLETTA GUORAHALLAMAŦ 45 7.91800-LOGU ÁLGU 148 7.101830 GUOLÁSTUSLÁHKA - VUOSTTAŠRIEKTI LOAHPAHUVVUI. 150 STUORA NUPPASTUMIT RITTUIN 1 50 7.10.1Supmiičálihuvvon sápmelaččaid guollebivdu 153 7.11EAMBBO GÁRŽŽIDEMIID HEAITTIHEAPMI - RIIDDUT BÁIKKÁLAŠ 153 ÁSSIID JA MÁTKKOŠTEDDJIID GASKKAŠ 53 7.12RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU FINNMÁRKKUS 1800-LOGUŠ 55 7.13GUOLÁSTEAPMI 1800-LOGU MAŊIT OASIŠ 56 7.14IEŠGUĐET ÁIGODATGUOLÁSTUSOASÁLASTIN 1 58 7.151900-LOHKU 161 7.15.1 1905 VEALGEÁSAHUS. STUORIT FATNASAT JA MOHTORDOAIBMA 161 RITTUIN 1 61 7.15.2Resursagáhtten 1 62 7.15.3Báikkálaš njuolggadusat sáidefierpmi geavaheameš 64 7.15.4Sáidesoaikonuohtit 406 dagahedje suhtu. Bávkkanasaid geavaheapmi.166 7.15.5Gielddus gáddenuhtiin bivdit dorski - vuotnaálbmoga vuosttašriekti 167 7.15.6Vuosteháhku feastonuohttumii 170 7.15.7 Lassáneaddji sallitbivdu - industriála doaibma 170 7.15.8Ođđa teknologiija dagaha iešguđetláganvuođaid 1 72 7.15.9Seaktedábuhandilli čohkkii bivddu ja ostiid 1 75 7.16MEARALUOSSABIVDU 176 7.16.11800-lohku 176 7.16.2Dálveluossabivdu 177 7.16.3Gáidánuohtit 436177 7.16.4Luossagolgadangieldduš 77 7.17 MEARANJIČČEHASAT 444 - FÁLESBIVDU 178 7.17.1Ođđaáigásaš fálesbivdu 1863-1904 - riggodagaid speadjan 463180 7.17.2Garra vuosteháhku fálesbivdui 182 8. KAPIHTTAL 184 Pomorgávppašeapmi 184 8.1RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU RAHPÁ VIIDDIS JÁFOGÁVPPAŠEAMI 185 8.2FINNMÁRKU - SISAFÁRRENGUOVLU POMORGÁVPPAŠEAMI DIHTE 186 8.3SÁPMELAČČAT JA POMORGÁVPI 188 9. KAPIHTTAL 191 Čoahkkáigeassu 191 Oanádusaŧ 98 Báikenammalistu 199 Girjjit ja gáldut 204 Oassi III 228 Hans Prestbakmo 228 Finnmárkku meahcceriggodagaid geavaheapmi 1900-logus 228 Ovdasátni 229 1. KAPIHTTAL 231 Álggaheapmi 231 2. KAPIHTTAL 233 Boazodoallu 233 2.1BOHCCO EKOLOGALAŠ HEIVEHEAPMI 233 2.2LÁGAT JA HÁLDDAHUS 235 2.3FINNMÁRKKU BOAZODOALU STURRODAT 241 2.4BOAZODOALLIT JA VEARROSUOHKAN 244 2.5MOVT BOAZODOALLU GEAVAHA RESURSSAID 244 2.5.1Guohtumat 244 2.5.2 Johtimat/johtolagat 248 2.5.3Guođoheapmi 250 2.5.4Ássanbáikkit 252 2.5.5Boazodoallorusttegat 253 2.5.6Hearggit ja mekaniseren 255 2.5.7 Muorraávdnasiid geavaheapmi 256 2.5.8Bivdu/meahcásteapmi 257 2.5.9Guollebivdu 258 2.5.10Muorjjit, luopmánat, šattut jna.259 2.5.11Gámasuoidni 259 2.5.12Jeagelbordin 260 2.5.13 Duodji 260 2.5.14 Verddevuohta 648 ja lonuhusgávpi mas meahccegeavaheapmi lea vuođđun 260 2.5.14.1 Eará šibitdoallu 260 2.5.14.2 Bargguid lonohallan 261 2.5.14.3 Gálvolonohallan 261 2.6 GUOHTUNEATNAMIID BILLISTEAPMI 650 JA OLGGOBEALGEAVAHEAPMI 261 2.6.1 Guohtuneatnama massin 262 2.6.1.1 Guohtuma njuolggo massin 262 2.6.1.2 Guohtuneatnamiid eahpenjuolga 656 massin 263 2.6.1.3 Guohtunmuosehuhttimat, guohtunáigodat, energigeavaheapmi ja váiban.264 2.6.2 Lassibargu 266 2.6.3Boazomassu 266 2.6.4Luondduduohtademiid ollislaš váikkuhus orohahkii 267 2.6.5Lea go servvodatmannolat leamaš ovdamunnin boazodollui?268 2.6.6Buhtadus luondduduohtademiid ovddas guohtuneatnamiin 268 2.7BOAZODOALU RIEKTEOAINNUT - ČOAHKKÁIGEASSU 269 3. KAPIHTTAL 271 Báikki ássiid 669 resurssageavaheapmi 271 3.1ÁSAIDUPMI OPPALAČČAT 271 3.2LÁGAT JA GEAVAHANRIEVTTIT 671272 3.3BÁIKKI ÁSSIT 272 3.4BÁIKKI ÁSSIID RESURSSAGEAVAHEAPMI 273 3.4.1Šibitdoallu ja guohtun 273 3.4.2Niittut 683 ja eará meahccefuođardábuheapmi 274 3.4.3 Guollebázahusat fuođarin 277 3.4.4Šibitdoaluid heaitin/eatnama bargan 277 3.4.5 Vuovdegeavaheapmi 278 3.4.6Darfegeavaheapmi 280 3.4.7Johtaleapmi/bivdu 280 3.4.8 Sáivaguolásteapmi 749283 3.4.9 Luopmánat ja muorjjit 287 3.4.10 Gámasuoinnit 288 3.4.11 Golgi dimbarat ja riehkit 288 3.4.12Goađit/ealáhusbarttat 288 3.4.13Álbmoga riggodatgeavaheapmi ja dan váikkuhus báikki olbmuide 289 3.4.14 Leat go báikki olbmuin mat leat vuođđoealáhusain, makkárge sierrarievttit 773 meahcceriggodagaide?290 3.4.15Vuotnabivdu 291 3.5 LEA GO LOTNOLASEALÁHUSAIN BOAHTTEÁIGI?295 3.6 BÁIKKI OLBMUID RIEKTEOAINNUT - ČOAHKKÁIGEASSU 296 4. KAPIHTTAL 299 299 Čoahkkebáikeássiid resurssageavaheapmi 299 4.1ČOAHKKEBÁIKKIID OVDÁNEAPMI OPPALAČČAT 1900-LOGUS 299 4.2ČOAHKKEBÁIKEÁSSIID MEAHCCERIGGODATGEAVAHEAPMI 300 4.2.1Vuovdi, riehkit ja darfi 300 4.2.2Bivdu ja meahcásteapmi 300 4.2.3Sáivabivdu 301 4.2.4Luopmánat/muorjjit 302 4.2.5Olgolustadoaimmat 805303 4.2.6Barttat 303 4.2.7Mohtorjohtolat 305 4.3ČOAHKKEBÁIKEÁSSIID, ÁLBMOGA OAIDNU MEAHCCERIGGODAGAID 305 GEAVAHEAPMÁI JA RIVTTIIDE 305 5. KAPIHTTAL 307 Gussiid riggodatgeavaheapmi Finnmárkkus 307 6. KAPIHTTAL 308 Finnmárkku mehciid luondduduohtadeamit 308 6.1RUVKEDOAIBMA, RÁKTODOAIBMA, EANANROGGAN JNA.308 6.2DULVADEAMIT - RÁVDNJELINJÁT 309 6.3JOHTOLAT ( GEAINNUT, TELEGULAHALLAMAT JNA.)309 6.4MILITEARA BÁHČIN- JA HÁRJEHALLANGUOVLLUT JNA.310 6.5BARTAHUKSEN 310 6.6ÁIBMONUOSKKIDEAPMI 311 7. KAPIHTTAL 312 Riidoguovllut 312 7.1OPPALAČČAT SOAHPAMEAHTTUNVUOĐAID BIRRA 312 7.2BÁIKKI OLBMOT/EANANDOALLU - BOAZODOALLU 312 7.2.1Meahcceguohtun 312 7.2.2Giettit 313 7.2.3Ođđa eatnamiid bargan 314 7.2.4Áidedoallu 315 7.2.5Eará guođohandilálašvuođat 315 7.2.6Meahcásteapmi 315 7.3ČOAHKKEBÁIKKIID OVDÁNEAPMI / ČOAHKKEBÁIKEÁSSAN - BOAZODOALLU 316 7.4LUONDDUDUOHTADEAMIT - BOAZODOALLU 317 7.5LUONDDUDUOHTADEAMIT - EANANDOALU/BÁIKKI OLBMUID 318 BEROŠTUMIT 318 7.6ÁLBMOGA LUONDDURIGGODAGAID GEAVAHEAPMI -319 BOAZODOALLU 319 7.6.1Bivdu 319 7.6.2Guollebivdu/mohtorjohtolat 319 7.6.3Turisma 320 7.7ÁLBMOGA MEAHCCERIGGODAGAID GEAVAHEAPMI - 320 BÁIKKI OLBMOT 320 7.8VUOTNABIVDU - RIDDOBIVDU/ÁHPEBIVDU 322 7.9LUONDDUSUODJALEAPMI - VUOĐĐOEALÁHUS 322 Čuovus 324 Finnmárkku mearaluossabivdiid 324 iskanjearahallama čoahkkáigeassu 324 GIRJJIT 326 Oassi IV 351 Einar Richter Hanssen 351 Finnmárkku luondduriggodagaid geavaheapmi 351 1918:s sullii 1970 rádjái 351 1. KAPIHTTAL 352 Álgu 352 2. KAPIHTTAL 358 Boazodoallu 358 2.1BOAZOLOHKU 359 2.2JOHTOLATGEINNODAGAT 361 2.3EANANGEAVAHEAPMI 362 2.4BOAZODOALU OVDÁNEAPMI 1900-1970365 2.5LASSIEALÁHUSAT 366 3. KAPIHTTAL 368 Eanandoallu 368 3.1DOABA "FINNMÁRKKU EANANDOALLU"368 3.2EANANDOALU VÁTTISVUOĐAT 369 3.2.1Dálkkádagat 370 3.2.2Ruhtavátni 370 3.2.3 Máhttu 371 3.2.4Boaittobealássan 371 3.2.5Eananvátni 373 3.3VIIDODAT JA SAJÁDAT 376 3.4MEAHCCEGEAVAHEAPMI 378 3.4.1Soahtegaskaáigi 378 3.4.2Áigi maŋŋel soađi 380 3.5MEAHCCEFUOĐĐARAT JA EARÁ FUOĐĐARAT 380 4. KAPIHTTAL 383 Guolástusat 383 4.1SOAHTEGASKAÁIGI 383 4.1.1Lotnolas doaimmat 385 4.1.2Váldoealáhus 386 4.1.3Nuppástuhttin mohtordoibmii ja jahkodatbivdui 966387 4.2ÁIGI MAŊŊEL SOAĐI 389 5. KAPIHTTAL 393 Muorjjit/luopmánat ja borramuššattut 393 5.1SOAHTEGASKAÁIGI 393 5.2ÁIGODAT MAŊŊEL SOAĐI 395 5.3RESURSSAVÁTNIVUOTNA LASSÁNA 396 6. KAPIHTTAL 397 Lottit - Monit - Uvjjat 397 6.1BIVDOÁIGGI JA BÁLKÁBIVDDU GUHKIDEAPMI 1920-1970398 6.2LODDERIGGODAGAID MÁVSSOLAŠVUOHTA 1920-1970398 6.2.1Siseatnamis 398 6.2.2Vuonain 399 6.2.3Riddu 401 6.3RÁFÁIDUHTTINMEARRÁDUSAT JA EVTTOHUSAT 1920-1940 402 7. KAPIHTTAL 404 Eanan- ja mearanjiččehasaid bivdu 404 7.1SOAHTEGASKAÁIGI 404 7.1Resursadábuhanvejolašvuohta 1044404 7.1.2Bivdu ruovttudollui ja vuovdima váste 405 7.1.3Bálkábivdu 1068407 7.1.4Soahpameahttunvuođat eará ealáhusaiguin 407 7.2ÁIGODAT SOAĐI MAŊŊEL 408 411 8. KAPIHTTAL 412 Guollebivdu jogain ja jávrriin 412 8.1SOAHTEGASKAÁIGI 412 8.2ÁIGODAT SOAĐI MAŊŊEL 414 9. KAPIHTTAL 417 Darfi ja vuovdi 417 9.1BOALDÁMUŠVÁTTISVUOĐAT 417 9.2DARFELOGGUN BIRRASIID 1900-1970418 9.3VUOVDI JA VUOVDEBUKTAGAT 419 9.3.1Vuovdima váste vuovdedoaibma soahtegaskaáigge 420 9.3.2Vuovdima váste vuovdedoaibma maŋŋel soađi 421 9.3.3Goahte- ja viessohuksen 423 9.3.4Fuođaršlájat ja bargoneavvut 423 9.4GÁMASUOINNIT JA HEAVNNISÁVZZAŦ 128425 10. KAPIHTTAL 426 Johtolat 426 10.1JOHTOLATVEJOLAŠVUOĐAID OVDÁNEAPMI SULLII 1870 RÁJES 426 10.2SOAHTEGASKAÁIGI 428 10.2.1Geainnut ekonomalaš gaskaoapmin 428 10.2.2Heahtebargu 431 10.2.3Náššuvnnalaš beroštumit 431 10.2.4Geográfija ja dálkkádat 433 10.2.5Geaidnu buoredili ovddideaddjin 433 10.2.6Álggaheaddjit ja vuostálastit 434 10.2.7Giligeainnut ja váldogeainnut 435 10.2.8Biila hobeheaddjin 1 231436 10.2.9Dálvemáđijaŧ 234 , johkafatnasat, guorbmevávdnageainnuŧ 235437 10.2.10 Telegráfa ja telefuvdna 438 10.2.11 Soahtejagit 439 10.3ÁIGI SOAĐI MAŊŊEL 441 10.3.1Geaidnodási buorideamit 441 10.3.2Johtolaga nuppástupmi mearas eatnama nala 442 10.3.3Girdišiljohuksemat 443 10.3.4Soahpameahttunvuođat 444 11. KAPIHTTAL 445 Báktedoaimmahat 445 11.1SOAHTEGASKAÁIGI 446 11.2ÁIGODAT SOAĐI MAŊŊEL 448 12. KAPIHTTAL 451 Fápmorusttegat 451 12.1SOAHTEGASKAÁIGI 451 12.2ÁIGI MAŊŊEL SOAĐI 454 12.2.1Fápmorusttethuksemat 454 12.2.2Soahpameahttunvuođat 457 13. KAPIHTTAL 459 Čoahkkáigeassu 459 13.1BOAZODOALLU 459 13.2EANANDOALLU 459 13.3GUOLÁSTUSAT 460 13.4MEAHCÁSTANEALÁHUSAT 461 13.5JOHTOLATVEJOLAŠVUOĐAT, BÁKTEDOAIMMAT, 461 FÁPMORUSTTEGAT JA VUOVDEDOAIMMAT.461 14. KAPIHTTAL 463 Finnmárkku riekteoainnut 463 Oanádusat, prentejuvvon gáldut ja girjjit 466 Oanádusat 466 Gáldut ja girjjit 467 Gáldut mat eai leat deaddiluvvon 467 Oassi IV Einar Richter Hanssen Finnmárkku luondduriggodagaid geavaheapmi 1918:s sullii 1970 rádjái 1. KAPIHTTAL Álgu Čielggadeapmi lea guovtti oasis. Vuosttaš oassi čielggada oanehaččat Finnmárkku geavaheddjiid- ja ássiidjoavkkuid luondduriggodatgeavaheami 1. máilmmisoađi rájes dássážii. Nubbi oassi čielggada Finnmárkku riekteoainnuid seammá áigodagas dan muddui go lea vejolaš. Riekteoainnut- doaba guoskkahuvvo maid vuosttaš oasis. Čielggadeami oktavuođas lea dárbbašlaš dárkileappot čilget fáttá, ja čilget muhtun doahpagiid. Geavaheaddjedjoavkkuid dáfus lean 1) válljen deattuhit sin geat leat boazodoalus, eanandoalus ja guolástusas, ja sin meahcceriggodatgeavaheami: murjiid/luopmániid, stuora- ja smávva meahceelliid, loddemoniid ja uvjjaid, jávrreguoli, darffi, vuovdebuktagiid. Dat leat riggodagat mat Finnmárkkus leat duháhiid jagiid geavahuvvon. 2) Dasto geahčadan daid máid ođđa ealáhussan sáhttá gohčodit. Dat leat báktedoaimmat 860 , dinenváste vuovdedoaibma ja dulvadanrusttegat. Dát leat riggodagat mat válddojuvvoje atnui 1800-logus, muhto earenoamážit 1900-logus. Seammá dilli lea gulahallangaskaomiiguin (luottat, telegráfa ja telefuvdna, girdi). Ovdalis namuhuvvon ealáhusat geavahit riggodagaid ja seammás váldet eatnama, muhto dát namuhuvvon gulahallangaskaoamit geavahit dušše eatnama. Nuppe dáfus lea huksejuvvon infrastruktuvra eaktun muhtun guovllu riggodagaid geavaheames. 1956 sámilávdegoddi dajai omd. ahte "siskkit riikkageainnu huksen gaskal Guovdageainnu ja Heahtá váikkuha" Guovdageainnu boazonjuovahaga gánnáhahttimii (Innst. 1956: 41). Seammaládje váikkuhit buot ealáhusat guđetguoibmáseaset: el-rávnnji dábuhemiin sáhttá álggahit smávva- ja ruovttuindustriija, guolástusindustriija ja njuovahagaid ja boahtit darffi ja muoraid sadjái boaldámuššan, dajai fylkkamánni Gabrielsen 1937:s (FFF 1937: ášši 57, s 273). Vaikko manai dan guvlui ahte fitnut suorgásedje 861 , de ledje oallugat, earenoamážit soahtegaskaáigge, geain eanandoallu ja guolásteapmi lei lotnolasat. Vuođđoealáhusain lei oktasažžan dat ahte lassin dáidda lei vel dávjá okta dahje moadde lassiealáhusa. Dat ii guoskka sidjiide geat báktedoaimmas ledje (vuođđoealáhusat: oktasaš doaba ealáhusaide mat buvttadit ávdnasiid 862 .) Muhto headjuvuohtan gal lei oppalaš ealáhuseallimis, goit 1950-jagiide, ahte dat lei nu gitta áigodagain. Finnmárkkus lei dat eambbo dábálaš go muđui Norggas ja dáppe ledje maid oanehit áigodagat. Áigodagain oaivvildit dás geassejagi. Jus ii lean fásta barggus omd. dulvadanrusttegis, huksen- dahje rusttetdoaimmas jna., de gárttai barggu haga dálvái. Eanas Finnmárkku ássit leat geavahan ovtta dahje eanet fylkka meahcceriggodagain. Go buoret birgejupmi ja eambbo friddjaáigi šattai eanas olbmuide maŋŋel soađi, de leat maid olbmot vuođđoealáhusaid olggobeale geavahišgoahtán luonddu áibbas earáládje go ovdal. Omd. lassánii bartahuksen garrasit 1960-jagiin. Harald Eidheim čilge Buolbmága dilálašvuođaid 1950 birrasiid juste dainna olles luonddu geavahandárbbuin. Su sánit dieđusge sáhtáše leahkit vaikko guđe Finnmárkku guovllu birra: "Dat mii Buolbmágis ja maiddái olles Sis-Finnmárkkus lea mihtilmassan, lea go dat máŋgga ládje lea rikkis guovlu, muhto lea váttis bihtit dálkkádaga ja čoaskása garra rájiiguin mat leat guovllu lunddolaš riggodagaid geavaheapmái. Mihtilmasvuohtan lea vuosttažettiin ahte dálkkádaga rievddadeamit jagis jahkái sáhttet riggodagaid boađu unnidit nu gáfadit. Dássožii eai leat olbmot lihkostuvvan dáčča mihtuid mielde cegget dássedis ealáhusvuođu, luondduriggodagaid geavahemiin." (Eidheim 1958:15). Finnmárkkus ii lean dušše sápmelaččaid vuoigatvuohta bohccuiguin bargat, ovdal go 1978 boazodoalloláhka bođii. Muhto duohtavuođas leat dušše sápmelaččat leamaš dan ealáhusas. 1920 ja 1930 olmmošlohkamiin ledje dušše moadde kvena čálihuvvon boazoeaiggádiin. Nubbi jearaldat lea ledje go olmmošlohkamat áibbas riekta čearddalašvuođa dáfus. Dán čielggadeamis meannuduvvo juohke ealáhus sierran. Juohke ealáhusas geahččat - nu movt lea vejolaš - movt juohke ássijoavku bargá ja geavaha riggodagaid. Iešguđet geavaheaddjejoavkkuid čeardagullevašvuođain leat stuora gálduváttisvuođat. Sosiálantropologalaš iskamiid leat omd. eanas dahkan sámi guovlluin (Falkenberg, Kolsrud, Eidheim, Steen). Olu guovlluin láhttejit olbmot maid nu ovttaládje kultuvrralaččat, ahte danin lea váttis darvehit sin čearddagullevašvuođa. Vaikko sáhttit ge dasto vástidit movt iešguđet guovlluid olbmot oppalaččat leat geavahan riggodagaid, de sáhttá gal leahkit váttis vástidit leat go erohusat gaskal ássijoavkkuid guovlluid siskkobealde, ja fas daid gaskal. Soahtegaskaáiggi dáfus gal sáhttá vástidit oalle riekta. Omd. čálii Falkenberg 1938:s ahte "ealáhusaid dáfus leat sápmelaččat ja kvenat lahkalaga. Guolásteapmi ja eanandoallu lea sin birgejupmi." Nu lei maid olu dáččain, muhto oppalaččat eai lean dát ealáhusat sidjiide nu mávssolaččat. Oallugat sis oainnat ledje industriijas, luoddabargguin ja gávpedoaimmain. Muhtumat ledje maid ámmátolbmot ja almmolaš bargit. (Falkenberg 1938: 62). Falkenberg` čuoččuhusat nannejuvvojit vel juohke čeardda 15 jagi boarráset dievdduid ealáhussirremis, 1920 ja 1930 olmmošlohkamiin, rehkenaston promillan (juohke 1000 nammii). 1920: Ealáhusjuohku 1000 olbmá nammii badjel 15 jagi Boazodoallu lohkuEanandoallu Guolásteapmi Eará Gov. 1.1: 1920: Ealáhusjuohku 1000 olbmá nammii 1920: Ealáhusjuohku 1000 olbmá nammii badjel 15 jagi Boazodoallu lohkuEanandoallu Guolásteapmi Eará Gov. 1.2: 1930: Ealáhusjuohku 1000 olbmá nammii Gáldu: NOS 1920 ja 1930 olmmošlohkamat. Čálli lea ráhkadan govvosiid. Sápmelaččat Kvenat Dáččat 1920 Boazodoallu 70 9 - Eanandoallu 267 237 90 Guolásteapmi 546 508 478 Eará 117 246 432 1000 1000 1000 1930 Boazodoallu 67 4 - Eanandoallu 249 245 76 Guolásteapmi 555 496 429 Eará 129 255 485 1000 1000 1000 Geográfalaččat lean Finnmárkku boaittobealsuohkaniid juohkán guovlluide: Siseanan, vuotna ja riddu. Lean geavahan suohkanjuohkima mii lei ovdal 1964, muhto ođđaáigahaš suohkannamaiguin. "Siseanan" leat Buolbmát, Kárášjohka ja Guovdageaidnu. "Vuotna" lea Áltá, Dálbmeluokta, Fálesnuorri, Porsáŋgu, Deatnu, Unjárga, Davvi-Várjjat ja Mátta-Várjjat. "Riddu" lea Láhppi, Ákŋoluokta, Sállannuorri, Muosát, Davvenjárga, Davvesiida, Gáŋgaviika, Bearalváhki, Báhcavuotna. Deattuhan ahte gávpotsuohkanat eai leat váldon mielde. Omd. orrot Davvi-Várjjat ja Davvesiida soaittáhagas biddjojuvvon, go goappešagat han leat čielga vuotna- ja riddosuohkanat. Muhto Davvi-Várjjat lea "Vuotnajoavkkus" danin go eanandoallu lea deaŧalaččat doppe go Davvesiiddas. Nu livčče buot vuotna- ja riddosuohkanat galgan juhkkot nannan- ja áhpeoassái, jus livččii vejolaš. Davvenjárggain livččii earaládje, danin go ieš nannan ii leat makkárge suodji báikkis 863 . Suohkan lea measta 100% ábi guvlui. Dat lea ge áidna suohkan gos eanandoallu manai maŋos soahtegaskaáigge. Rievtti mielde galggašii juohkin leahkit unnit roavis, muhto dáinna guovllujuohkimiin neaktá maid čearddalaš juohkin iskanguovllus. Sápmelaččat siseatnansuohkaniin, sápmelaččat ja kvenat vuotnasuohkaniin ja dáččat riddosuohkaniin. Nu álki dieđusge ii leat. Buot golbma joavkku leat guhká juo ássan seahkálaga. Dán govvideami sáhttit prosenttaid mielde juohkimiin geahččat olbmuid, čearddalašvuođa ja giela vuođul muhtun válljejuvvon suohkaniin 1920:s: Sápmelaččat Kvenat Sápmelaččat/ kvenat Dáččat Láhppi 30 5 9 56 = 100 Fálesnuorri 51 9 3 38 = 100 Porsáŋgu 45 34 5 16 = 100 Deatnu 55 16 3 26 = 100 Mátta-Várjjat 16 24 - 60 = 100 Gáldu: NOS olmmošlohkan 1920, tab. 4, s. 54-55. Čálli lea ráhkadan tab. Logut leat jorbejuvvon lagamus olles lohkui. 1918-70 áigodaga mannolat lei dákkár čearddalaš guovllujuogu bieđganeami guvlui. Nu lei sihke eambbo dáččaid lassáneami geažil, go sisa fárrejedje, muhto maiddái dáruiduhttima geažil - mii lei sihke politihkalaččat mearriduvvon ja stuoraservodaga báidnima geažil. Náitališgohte eambbo seahkálaga, ja servodaga dábálaš sirddolašvuohta maid lássánii. Sáhttit čujuhit 1930 olmmošlohkamii mas oaidnit ahte dárogielagiid lohku lassánii buot Finnmárkku suohkaniin, earret Kárášjogas ja Sállannuoris. Doppe manai dárogielagiid lohku hui veahá maŋos (1930 olmmošlohkan: tab. 1, s. 8-9). Kapihttalat lea áiggi dáfus maŋŋálaga 864 nu guhkás go vejolaš. Álggos čálán soahtegaskaáiggi birra, dasto áiggi birra maŋŋel 1945. Orrot garra árttat gieđahallat soahteáiggi sierra. Máŋgga dáfus lea soahteáigi mannolaga boatkaneami, ja maŋos lávken dološ eallinvuohkái. Earenoamážit dain guovlluin gos čielga ruhtaruovttudollui ledje mannan, jur bággejuvvojedje olbmot dorvvastit fas lundui. Iešbirgejupmi šattai fas dárbbašlažžan. Muhto seammás duvddii soahti maid ovdáneami ovddosguvlui, muhtomin oba jođánit. Lea doarvái namuhit boaldima ja 1944-evákko. Soahti buvttii oidnosii málliid mat juo ledje ilbmagoahtán. Sonja Westrheim dadjá ná: "Dat čájeha ahte soahti ii lean áidna ártan go Finnmárkku geassesajit báhce ávdimin. Dát livčče goitge báhcán ávdimin ođđaáigásaš eanandoaluin." (Westrheim 1978: 224). Lean válljen loahpahit čielggadeami 1970 birrasiid, danin go 1960-jagiid rievddai servodat nu olu - ee. kultuvralaččat, ekonomalaččat, johtolaga dáfus ja meahcceriggodagaid geavaheamis - nu ahte mu mielas lea lunddolaš bisánit dakko. Ođđa ealáhusat mat leat bálvalusealáhusain gitta, leat boahtán ja vuođđoealáhusat leat suorgásan ja daidda lea boahtán ođđaáigásaš teknihkka. Meahcceriggodagaid geavaheapmi vuovdima váste ii šat váikkut olbmuid eallinláhkái. 1960-jagiin gal ain vuvde omd. olu murjjiid ja meahceealebiid siseatnamis gávpogiidda ja guollebivdohámmaniidda. Dál eai šat vuovdde, muhto juohkehaš dábuha alcces daid riggodagaid. Siseatnanriggodagaid dábuhit dál eanas go lonohallet ja ožžot fulkkiin ja verddiin. Meahcceriggodagain lea dál vel ođđa doaibma, suohtasin leahkit olbmuide. Go ságastallet eallinlági ja eretfárrema birra, leat omd. čuoččuhan ahte luonddugeavaheami gáržžideapmi gal loahpalaččat jávkadivččii olbmuid háliidusa ássat Finnmárkkus. Friddja luondu lea okta Finnmárkku buriin ovdamuniin. Muhtun olbmuide, gilážiidda ja giliservviide leat meahcceriggodagat deaŧalaš lassin persuvnnalaš ekonomiijii. Ii leat eahpádus das ge ahte leat oba olu čiegus ekonomalaš logut, go oallugat dáidet čiegadit dákkár lassisisaboađuid ruovttudollui, go eai hálit vearu máksit. Danin lea hui váttis árvvoštallat meahcceriggodagaid hivvodaga ja árvvu. Dát guoská gal olles dan áigodahkii man birra dás lea sáhka. Buollánávžže 865 iskamis muitaluvvo ahte bivddus bearragohte vearu 1. máilmmisoađi birrasiid, muhto suohkan dušše árvvoštuslivdnii 866 (NEG 21070 Tverrelvdal 1968). Nappo eai dábálaččat almmuhan dákkár dietnasa. "Dološ guolástan- ja dállodoallolotnolasvuohta lea nohkan" Láhpis, čáliiga Gamst ja Samuelsberg (Gamst og Samuelsberg 1983: 80). Muhto muhtun báikkiin - gosa ii báljo leat geaidnu - gal lea ain lotnolasvuohta. Dákko heive namuhit ságastallama 1980-jagiid loahpas, Gáŋgaviika suohkana giliid birra Lággu 867 , Njeareveaddji 868 ja Langfjordnes 869 boahtteáiggi birra. Muhto lotnolasvuohta gaskal vuođđoealáhusa ja eambbo ođđaáigásaš ealáhusaid goitge lea dál eambbo áiggeguovdil. Čielggadusas leat eanas prentejuvvon gáldut. Deaŧaleamos prentekeahtes gáldut leat Medisinalraporttat, Norgga čearddalašvuođa iskama jearahallamat, Norgga geográfalaš mihtideami topográfalaš iskamat, ja mu jearahallamat ja ságastallamat, earenoamážit iežan barggu oktavuođas Porsáŋggu ja Dávvenjárgga báikkálaš historjjáin. Omd. iežan iskamis dáluid loguid ja doallosturrodagaid birra, lean geavahan NSD` suohkandeđuid guovddáža. (eaktun geavahit NSD` suohkandieđuid guovddáža lei čállit čuovvovačča ovdasátnái dahje lasáhussan: "Muhtun ráje čállosa dieđuin leat viežžan Norsk samfunnsvitenskapelige Datatjeneste (NSD`) suohkandieđuid guovddážis. NSD ii ane ovddasvástádusa dieđuid čilgemis ii ge dulkomiin mat leat dáppe."870 2. KAPIHTTAL Boazodoallu Boazodoallu lei (ja lea) vuođđoealáhus, seammaládje go eanandoallu ja guolásteapmi. Muhto seammás lei dat nu sierralágan ealáhus ahte dan illá sáhtii eará ealáhusaiguin buohtastahttit. Vaikko boazodoallu namas lei buohkaide rabas ealáhussan 1978 rádjái, de duohtavuođas dat lei sámi ealáhus. Sihke doallo- ja kulturmálle lei earalágan go Finnmárkku eará ealáhusain. Ivar Bjørklund ja terje Brantenberg deattuheaba 1981:s ahte boazodoalus ii leat fásta doallovuohki vejolaš: "Boazodoalu areálgeavaheami ii sáhte buohtastahttit eará ealáhusaiguin." (Bjørklund og Brantenberg 1981: 19). Ovdal gal leat bargan oažžut birrajagi doalu ovttahat sajes, nu go 1956 Sámelávdegotti evttohusas gos oaivvildit ahte guhkes johtolagat "gáibidit mihá eambbo fuođđara bohccuide go birrajagi doallu ovttahat sajes, - ja goitge unnošii bohccuid buvttadanárvu". (Innst. 1956: 43). Goappeš dáidda cealkámušaide ferte lasihit ahte leat heajos jagit mat dahket váttisin álggahit birrajagi doalu ovttahat sajes, ii ge dat ahte dákkár vuohki ii leat čađahahtti. Mearragáttes lea olu muohta hehttehussan dákkár birrajagi dollui. Ole K. Sara dajai 1979:s ahte eai ávžžut dakkár doalu, ja ahte 1853 geasseguođoheami gielddus siseatnamis lei jierpmálaš gielddus: Geasset ii leat duoddaris buorre guohtun go lea asehis eanan, goike dálkkádat ja heajos ođđasisšaddan. Omd. ii gierdda jeagil duolmmahallat geassebáhkkan. Muđui lei 1852 rádjedahppan maid gildosa duogážin: Norgalaččat eai šat beassan Suoma dálveorohagaide, nu ahte boazoguohtuneatnamat oppalaččat gáržo ja danin fertii suodjalit Norgga beale dálveorohagaid (Finnmark 1979: 362). Boazodoallu maid rievddai olu 1918-70 áigodagas, nu go eará ealáhusat ge. Muhto Bjørklund ja Brantenberg` oaivila mielde eai leat boazodoalu eavttut rievdan, vaikko leat omd. teknihkalaš bargoneavvut boahtán: 1. Boazu viggagoahtá giđđat ja čakčat. Dán sáhttá maŋidit 4.oanehaš, muhto hehttet ii sáhte. Muohtaskohter ja sullasaččat 4.sáhttet dušše stivret johtolagaid. 2. Guohtun mearrida mii 4.dáhpáhuvvá. Heajos guohtumis bieđganit bohccot ja lea váttis 4.doallat. Buorre guohtun čohkke bohccuid, muhto nuppe dáfus šaddá 4.váddásit johttit daiguin. Boazu guohtu muhtun sajes buorebut, 4.omd. rahttá giđđat ja guobbara čakčat. Dát stivrejit dan movt 4.boazu láhtte. 3. Boazu manná álo biekka vuostá. Muhto biegga dagaha 4.earenoamáš siivvu. Dat fas sáhttá buktit 4.váttisvuođaid. Lullebiegga ja bivval dahká omd. váttisin johtit 4.muohtan. Ealus leat iešguđet lágan bohccot iešguđet áigodagaid, 4.nappo ferte iešguđet ládje lágidit jahkodaga barggu (Bjørklund og 4. Brantenberg 1981: 19-20). 2.1BOAZOLOHKU Boazodoallu veadjá leahkit dat ealáhus mii guhkimus vuosttaldii rievdademiid. Easkka 1950-60-jagiin šaddagođii ođđaáigásaš doallu. Ekonomalaččat dat lei dego meahcceeanandoallu, bivdu, jna. Omd. rievddadii 871 boazolohku olu. Ii lean dušše boazoeaiggát gii mearridii dietnasa, luondu maid lei searvvis. Nu lei maid dávddaiguin, nelggiin, riđuin, heavvanemiiguin ja meahccespeadjáriiguin. Dasto lei boazosuoládeapmi ja ođđa áigge maid johtolat. Dál sáhttá boazoeaiggát eastadit vahágiid buorebut go ovdal. Dál sáhttá ee. dálkasiiguin dávdda eastadit ja biebmat bohccuid (omd. beaktilis silofuođđariin) jus dálvet lássahuvvet guohtumat jieŋa ja olu muohttaga vuollái (Nordberg 1986: 50 ja Skoglund 1993:18). Ovdalaš váralašvuohta, gumpe, lea jávkaduvvon. Vuosttaš boazodoallošiehtadus 1977:s dagahii maid boazoeaiggáda unnit sorjavažžan luonddu goavvái. Dat attii juohke dollui unnimus dihto jahkebálkká. Boazolohku rievddadii hui olu, dajai Carl Schøyen 1950:s. Goavvi jagiid sáhttá muhtun suohkaniin boazolohku unnut beliin, ja jođánit fas lassánit (NVL 1950: 148). Gov. 2.1: Boazologut dálve- ja geasseorohagain 1920 Gáldu: Nordlandet 1920:54 Várjjatduoddariin ledje omd. 1920-jagiid loahpas sullii 8 000 bohcco, ja 1938:s 3 000. Doppe lea árvvoštallon guohtun 18 000 bohccui. Håkon Evjenth lohká maŋosmannama sáhttán leamaš danin go Mátta-Várjjagii fárrejedje, muhto beroškeahttá sivas, lei goitge maŋosmannan. Son oaivvilda ee. ekstensiiva doallovuogi ártan dan "ilgadis" olu massimii, ja ahte boazosuollagat spedje doppe eambbo go earasajes. Dasto ledje boazoeaiggádat dušše bealle johttisápmelaččat go barge lotnolasat eanandolaluin. Dat dagahii unnit gánnáhahtti doalu (Evjenth 1938: 172-173). 1968 goavvi giđa geažil unnui boazolohku 9 000 bohccuin ovddit jagi ektui (Finnmark fylke. Naturgrunnlag og økonomi 1970: 6). Finnmárkkus ledje 1930:s 78 000 bohcco, ja 1940:s dušše 61 000 bohcco. 1970 rádjái ledje sihke unnit ja eambbo bohccot, muhto 1970 rájes lea boazolohku lassánan (Finnmark 1979: 360). 1988-89:s ledje olles 200 000 bohcco, muhto dál lea lohku unnon 150 000 bohccui (Befring 27/10.1993). 1950 1960 1965 19694 1970 Guovdageaidnu 28 040 46 840 55 440 37 644 40 594 Kárášjohka 14 430 24 770 26 760 20 063 24 027 Buolbmát 6 120 5 670 5 760 3 845 4 264 Várjjat 5 220 11 600 9 320 7 162 8 589 Submi 53 810 88 880 97 280 68 714 77 474 Gáldu: NOU 1978: 18A, s. 236. Dá leat dálvelogut oktan geahččobohccuiguin. (4 Jorgaleaddji lea divvon dása rievttes vuođđologu) Gov. 2.2: 1962 geasse- ja dálveorohagat Gáldu: Ørnulf Vorren: Finnmarkssamenens nomadisme I 1962: 12 2.2JOHTOLATGEINNODAGAT Cuoŋománu loahpas jorggiha boazu davás. Boazosápmelaš váldá mielde "buot opmodagas, iežas goađi, iežas gándima 872 ", čálii Carl Schøyen 1950:s (NVL 1950: 134). Jođánit gal ii mannan, sáhtte ádjánit vahkuid ja mánuid. Borgemánu loahpas johttájedje fas lulás, ja ollejedje golggotmánu. Boazu mearridii gosa olbmot bisánedje, oaivvildii Schøyen. 1852 rádjedahppama rájes lea boazodoallu eanas leamaš nu movt dál (Tønnesen 1979: 193). Guovdageaidnulaččat johtet geasset stuora sulluide (Fálái, Sivjui, Stierdnái) ja njárggaide Porsáŋggu oarjjabealde ja Davvi-Romsii. Kárášjohsápmelaččain leat geasseorohagat Porsáŋggu- ja Lágesvuonbađa lulábealde, njárggain goappešiid bealde ja Máhkarávjjus 873 . 1930-jagiin ledje máŋggas láigohišgoahtán dahje huksegoahtán viesuid Kárášjohkii. Guovdageainsápmelaččat gal vuos orro gođiin birrajagi, ja dušše muhtun bearrašat orro girkobáikkis muhtun áigge jagis. Kárášjohkalaččain ledje maid viesut Máhkarávjjus. Buolbmátsápmelaččain lei geasseorohat Čorgašnjárggas 874 gaskal Deanu ja Lágesvuona. Bearrašat lávejedje dábálaččat johtit mielde. Muhto oallugat ledje maid huksegoahtán dahje oastigoahtán viesuid Deatnogáttes. Várjjatsápmelaččaid ealut leat geasset davábealde vuona. Buot náitalan olbmuin ledje oapmedálut lulábealde vuona, gos eamidat orro mánáiguin, dan botta go isidat ledje ealoluhtte. Ledje maid moadde duhát bohcco mat guhto birrajagi lulábealde. Dat ledje sihke fásta ássiid, johttisápmelaččaid ja nuortasápmelaččaid bohccot. Dákkár vuohki go lei sihke fásta ássan ja boazodoallu lei maid Nordlánddas ja Ruoŧas, muhto ii oarjefylkkas gal (Qvigstad 1938: 33-34). Johtinmálle gal lei ovttaládje sihke ovdal ja maŋŋel soađi. Giđđajohtin Finnmárkku ja Romssa sulluide ja njárggaide álggii gaskkamuttos cuoŋománu. Bohccuid sihke suvde ja vuojahedje sulluide (NVL 1950:134). Maŋŋel soađi leat dađistaga eambbo suvdigoahtán prámáiguin. Vaikko boazu lea buorre vuodjat, de lávejit sáhttit olu bohccot heavvanit go gitta 1 beanagullama galget vuodjat (Tønnesen 1979: 193). Nubbi árta go prámáiguin suvdet, lea olu johtolat meara nalde. Vuojaheapmi sáhttá maid maŋŋonit guhkilmas dálkki geažil giđđat dahje go lea buorre leahkit nannamis. Eatnasat guottehit geasseorohagas. Muhto muhtun Guovdageaidnulaččain leat guottetbáikkit giđđaorohagain ja johtet easkka guotteha maŋŋel geasseorohahkii (Dieđut 1979: 25). Borgemánu loahpas viggagohte bohccot fas dálveorohahkii. De čohkkejedje ealu ja rátke eret vierrobohccuid. Seammás merkejedje ja gáske varrásiid. Dál johtet mearragáddái cuoŋománu rájes miessemánu/geassemánu rádjái. Lulás johtet čakčamánu/golggotmánu rájes juovlamánnui (ibid s. 25). 2.3EANANGEAVAHEAPMI Fylka bijai Selskapet for Norges Vel (Norgga buori dili ovddidansearvvi) iskat guohtumiid 1956:s, ja guohtunoaivadeaddji 875 Erling Lyftingsmo čálii 1961:s: "Boazu ferte birrajagi guohtut. Boazodoalu vuođđun lea ahte buot jahkodagaid lea doarvái guohtun. Ferte muhtun muddui dássedisvuohta gaskal geasse- ja dálveorohaga. Ovtta guohtunguovllu siskkobealde lea hárve doarvái buorre dássedisvuohta. Danin manná boazu ovtta guovllus eará guovlluide guohtuma maŋis. Finnmárkkus lea giđđa/geasseorohat mearragáttes ja dálveorohat duoddaris" (Lyftingsmo 1961: 198). 1962:s čálii son ahte guohtundássedisvuohta lea doabadat mii fátmmasta ollislaš guohtuma ja dan guohtuma mii lea dábuheames iešguđet áigodagaid. Buoremus dieđusge livččii go ovtta orohaga siskkobealde livččii dássedisvuohta gaskal dan geasse-, dálve- ja árra giđđaguohtuma mii lea. De sáhtášii ollásit geavahit guohtuma orohaga siskkobealde johtimiin. Muhto dábálaččat lea "hui bonju" guohtundássedisvuohta, ja lea dat áigodat goas heajumus guohtun lea mii mearrida ealu sturrodaga. Čađahuvvon guohtuniskamiin oaidná ahte "buorre dálveguohtun ja árra giđđaguohtun mearrida boazodoalu ekonomalaš gánnáheami" (Lyftingsmo 1962: 280). Lea gal dattege dálveorohat mii lea boazodoalu mearrideaddji. Ii ávkkut buorre rássi geasset jus ii leat árra giđđaguohtun nu go oaivejeagil 876 ja earalágan jeahkálat, sárritskierrit ja jeaggešattut ja rásseruohttasat. Skierre- ja daŋasduoddariin ii leat árvu šibihiidda, muhto dađi mávsolaččat leat ge bohccuide. Muhto olu dáin leat nu guorbasat ahte ii leat bohccuide ge nu buorre guohtun. Finnmárkku olggut guovlluin leat hárve jeageleatnamat, ja lea hui asehis jeagil. Sihke dálki ja guođoheapmi sáhttá gurben daid. Jus doppe vel garraseappot guođoha, sáhttá jeagil oalát nohkat. Olu báikkiin lei dat váttisvuohtan, dadjá Lyftingsmo: Grunnvåg 877 -njárggas Sievjjus lea jeagil "visot guorban". Fálás lei jeagil "measta buot guorban" (Lyftingsmo 1961: 199, 203, 210, 212). Dálvet lea bohccui jeagil álkimus guohtun, ja ealuid sturrodat vuolgá njuolgut das man buorre jeagelguohtun lea, čállá dutki Terje Skogland 1993:s, ja joatká: "Bohccot bieđganit go unnán lea jeagil, ja dalle go olu muohta lea. Ealuid sturrodat rievddada danin orohagas orohahkii, dan mielde man buorre guohtun lea. Seammaládje bieđganit maid guovddáš geasi go juohke sajes lea ruonas" (Skogland 1993: 39). Boazodoallu (doaimmahuvvo ja doaimmahuvvui) eanas Finnmárkkus. Finnmárku lea oktiibuot measta 49 000 km 2 ja sullii 2/3 lea guohtuneanan, čállá Ole K. Sara 1979:s. "Dasalassin bohtet Davvi-Romssa geasseorohagat mat leat 4 000 km 2 . Nappo lei omd. dan 87 000 bohccos 1975:s 37 000 km 2 guohtuneanan jahkodagas 878 " (Finnmark 1979: 361-362). Guovllut gos ii leat vejolaš guođohit, leat: 1. Geavakeahtes duoddarat. Omd. lea Sievjjus sullii 560 km 2 duottar mas 2.sullii 330 km 2 lea dakkár gos guođohit sáhttá. Muhto olu dan 330 2.km 2 :s "ii leat makkárgeguohtunárvu" (Lyftingsmo 1961:209). Doppe 2.leat jiehkit ja bávttit. Máŋggat stuorit ja unnit sullot, eanas 2. Oarje-Finnmárkkus. Dat leat beare unnit orohahkan, leat ráfáidahtton 2.dahje leat beare guhkkin nannamis eret. Deaŧalaččamusat dain leat 2. Loppkalven 879 , Láhppi 880 , Jealmmeseaddju 881 , Gádde-Iččát 882 , 2. Iččát 883 , Muosát 884 , Ávva 885 , Reainnát 886 , Store Tamsøy ja 2.Ávačuohttu 887 , Hornøy 888 ja vel buot sullot 2.vuonain. Jahkečuođimolsuma birrasiid ledje Sállanis bohccot 2.geasset, muhto dan cagge ovdal 1.máilmmesoađi. 1952:s mieđihii 2. Sállannuori suohkanstivra fas veaháš bohccuid buktit dohko, mat 2.ledje oktasaš geasse- ja dálveorohagas (Myhre 1957: 69). 3. Muhtun goahccevuovdeguovllut Álttás, Guovdageainnus, Kárášjogas, 3. Porsáŋggus ja Buolbmágis ledje ráfáidahtton boazoguođoheame vuostá 3.guovvamánu 22. b. 1935gonagaslaš resolušuvnna mearrádusaid 3.mielde. Dát mearrádusat bohte miessemánu 12. b.1933 boazodoallolága 3.vuođul, ja gustojedje ee. Gávvávžái 889 , Eaibuávžái 890 ja 3. Gárgiáávžái 891 Álttás, Skoganvári birra Porsáŋggus, vuolit 3. Kárášjohkii, Iešjohleahkái, ja vel eará báikkiide. Sullasaš 3.ráfáiduhttinmearrádusat ledje ovdal nai leamaš. Ledje golggotmánu 3.20. b. 1898, suoidnemánu 16. b. 1907 ja skábmamánu 25. b. 1922 3.plakáhtat ja njukčamánu 25. b. 1927 ja čakčamánu 5. b. 1930 3.gonagaslaš resolušuvnnat. Dáid heaittihedje 1933 lága 3.mearridemiin. Ráfáiduhttima ákkastedje ovddemustá 3.vuovdevárjalemiin. Boazu oainnat sáhttá vuovddi hui olu billistit go 3.čorvviid čallá892 (čorvviin ruvve náhki eret) dahje billista 3.siemašattuid go goaivu muohttaga ozadettiin guohtuma. Oktasažžan 3.sihke ođđa ja boares lágain ja mearrádusain lei ahte ain galggai 3.lohpi johtit bohccuiguin dain guovlluin gos árbevirolaččat ledje 3.johtán (Norsk Lovtidende 1. avd. nr. 8-1935. Gč. maid Tønnesen 3.1979: 201 ja Vorren 1962 I: 11) Oktiibuot rehkenastojit 25 guovllu 3.gos ii lean lohpi guođohit 1933(jorgaleaddji lea divvon 3.vuođđologu) lága mielde. Ledje čielga eanandoalloguovllut nu go 3. Korsfjordklubben 893 , Vuohpošnjárga 894 ja Porsáŋggus njárga gaskal 3. Soggovuona 895 ja Lavttevuona 896 . Doppe ledje maid máŋga ássansaji 3.ja duottarstobu dálveorohagain ráfáidahtton. Duottarstobut 3.háliidedje earenoamážit seastit guohtuma sáhttoherggiide (ibid 3.s. 200-209. Gč. maid Tønnesen 1979: 203). 4. Sullii 1900:s álge veahá dahkagoahtit geainnuid. Ruvkedoaimmat ja 4.industrihuksen álggii ja telegraf-/telefonlinnjáid maid 4.huksegohte. Earenoamážit maŋŋel 2. máilmmisoađi leat 4.ee. dulvadan- ja linnjárustegat ja girdišilljut váldán ođđa 4.eatnamiid. Boazodoallu vaháguvvo čáhcedulvadanrusttegiid geažil 4.ee. danin go jogat mat leat leamaš lunddolaš guohtunrádjin, 4.jávket, celkkii Lyftingsmo 1962:s: Ovdalaš gáddeguora ii leat 4.manahahtti dulvadeami geažil ja johkageinnodagat leat visot 4.billohuvvan. Vaikko njáskkaše ođđa geinnodaga, de sáhttá šaddat 4.garvit olu go rasttidit galgá daid jogaid máid álki lei rasttidit 4.ovdal. Guottetbáikkit billistuvvojit ja "lea dábálaš ahte máŋga 4.jagi lea mieseheapme" (Lyftingsmo 1962: 285). 5. Čoahkkebáikkit viidot ja lassáneaddji álbmot 5.viessoeanangáibádusaiguin seammá áigodagas lea maid váldán olu 5.eatnamiid. Finnmárkku olmmošlohku 1900:s lei 32 800, ja 1920:s lei 5.lohku lassánan 44 190:i, 1946:s 58 790:i ja 1970:s ledje 75 791 5.olbmo (Finnmark 1979: tab. s. 481). 6. Soađi rádjái lassánedje eanandoalloeatnamat (dás: bargon eatnamat 6.ja lunddolaš giettit), muhto meahccegiettit unno. Maŋŋel soađi 6.lea eanandoalloareála mii lea anus, unnon. Vaikko ii mannan ge buot 6.eanandoalloeanan boazodollui, de dat oaččui olu eatnamiid maŋŋel 6.1945, earenoamážit meahccegittiid. Muhto dieđusge eai soaitte nu 6.olu gal go Porsáŋggu SLF dajai 1985:s: "Duháhiid mielde boares 6.meahccegiettit ja smávvadálut leat maŋŋel soađi" mannan 6.boazodollui (Fastboendes rettigheter 1985: 36 (Dáloniid 6.vuoigatvuođat 1985: 36)). 1933 boazodoallolágas ii lean stáhta dušše láidesteaddjin, muhto mearrideaddjin boazodoalu ektui, nu go Kjerschow čálii 1922:s (Kjerschow (1922): 44). Dan oaidná omd. 3. ja 5. §:in, go ráđđehus sáhttá mearridit guđe muttos jagis oažžu guođohit, ja 5. §:s go sáhttá ráfáidahttit muhtun guovlluid boazoguođoheami vuostá (Norsk Lovtidende 1. avd. nr. 19-1933: 175-176. Gč. maid nr. 20-1933: 250-251). Lága duogážin lei dárbu buorebun dahkat dáloniid ja boazosápmelaččaid gaskavuođa, ja galggai dáloniid eavttuid mielde dahkkot. Nu go Eriksen ja Niemi dadjaba: Lága ráhkkananbarggut čájehit ahte "dáruiduhttinpolitihka vuođđojurdda ii lean rievdan. Sosiáldarwinistalaš oaidnu lei ain čielgasit ráđđeme, ja eanandoalloberoštumiid gal dieđusge fertii ovddemustá vuhtii váldit" ovdalii go boazodoalu (Eriksen og Niemi 1981: 188). Gov. 2.3: Finnmárkku ja Romssa eatnamat gos boazoguohtun lea gildojuvvon: Gáldu: Ørnulf Vorren: Finnmarksamenes nomadisme I 1962: 10. Kjerschow čállá seammasullasaččat: Eanandoalli ja boazosápmelačča beroštumiiguin ferte leahkit nággu, ja ferte válljet nuppi dain. Lea čielga válljen, máid maid oaidná mannolaga árpmukeahtes lágas: "Kultureallima ovdáneapmi mii duvdá boares luonddueallima vuogi maŋŋelii, lea historjjálaš ovdamunni" (Kjerschow (1922): 43). Buhtadusovddasvástádus lea ovdamearkan dákkár válljemii. 1909 boazoguohtunlávdegoddi attii 1910:s (prentejuvvui 1911:s) boazodoalloláhkaevttohusa. Dat árvalii ee. ahte boazosápmelaččat besset buhtadusovddasvástádusas vahágiin áidojuvvokeahtes eatnamiin ja gittiin guhkkelis go 1 km fástaássi dálus. Dán cakkadedje garrasit fylkadikkit, suohkanstivrrat ja lensmánnit. Láhpi suohkanstivra gáibidii omd. buhtadusa buot vahágiid ovddas leaččai dál eanan áidojuvvon dahje ii. Várggáid ja Porsáŋggu suohkanstivrrat evttohedje 5 km-ráji ja Davvenjárgga suohkanstivra gávnnahii ahte láhkaevttohus attii boazosápmelaččaide "eambbo vuoigatvuođaid go vejolaš lea heivehit fástaássiid beroštumiide" (ibid s. 114-116). Vuosttaldemiid geažil gesse láhkaevttohusa ruovttoluotta, ja bargagohte ođđasit 1918:s. 1922 ođđa láhkaevttohus árvalii 2 km rádjin ja nu šattai láhkii. Vahágiid gordnebealdduin, gilvojuvvon gittiin ja ládjogittiin, guohtoneatnamiin mat ledje 2 km siskkobealde, dahje jus ledje dobbelis, muhto ledje áidojuvvon, galge buhtadit (1932 Stuoradigge šiehtadusat. Ot.prp. nr. 28:5 ja Norsk Lovtidende 1.avd. nr. 20-1933: 265). 2.4BOAZODOALU OVDÁNEAPMI 1900-1970 Boazodoallu lea 1900-logus rievdan intensiiva hámis ekstensiiva hápmái. Dat fas boahtá das go dilli iešbirgejumis ja gálvolonohallamis rievddai ruhtaruovttudollui. Intensiiva áigodaga dovdomearkan lei go buvttadeapmi eambbo galggai duhtadit eaiggáda iežas darbbu go vuovdima. Ná dieđusge lei eambbo smávva boazoeaiggádiid guovdu go stuora boazoeaiggádiid guovdu. Eará árta intensiiva dollui lei gumpevárra. Dalle fertii guođohit. Ealu sturrodat orru vuolgán das mainna lágiin bearaš máhtii geavahit ealu buktagiid gánnáhahtti vugiin. Bearrašiin fertii lagat oktavuohta bohccuide dan áigge go iežaset atnui geavahedje daid, sihke gánnáheami dáfus ja go buot sin bárgonávccat adnojedje boazodoibmii. Olbmot guođohedje ealuid ja barge bohccuiguin. Sii guođohedje ealu birrajagi. Dušše danin juo eai sáhttán leahkit badjelmeare stuora ealut. Boazolohku juohke bearraša nammii fertii lassánit go vuovdima váste buktadišgohte (Vorren 1962 I: 7). 1938:s rehkenasttii J. Qvigstad ahte ledje 377 bohcco juohke Finnmárkku boazoeaiggáda nammii. 300-eallu attii 60 rávis njuovvanbohcco, mas dábálaš bearaš dárbbašii 40 iežas atnui (Qvigstad 1938: 34). Vuvde dan mii bázii, ja nu lei soahtegaskaáigge šaddan ruhtaruovttudoallu hui deaŧalažžan, sihke boazoeaiggádii ja boazodoallosuohkaniidda, earenoamážit Guovdageidnui. 1950-jagiid loahpas álggii árbevirolaš vugiid bieđganeapmi, oaivvilda Ørnulf Vorren. Maŋimus moaddelohjagi ledje vásedin rievdadan boazodoalu, dan buvttadeami ja vuovdima. Áigumuššan lei boazodoalu oažžut sullasaš ealáhusaid buohta (guolásteami, eanandoalu) mat juo ledje sajáiduvvan Norgga ođđaáigásaš ekonomiijii (Vorren 1962 I:7). 1952:s juo čálii sámefáldi Arne Pleym ahte "dađistaga leat johttisápmelaččat fuomášišgoahtán ahte boazodoallu ferte čuovvut ovdáneami". Oallugat ledje álgán njuovadit čačkat, dalle go boazu lea losimus ja eanemus gánnáhahtti dan lea vuovdit (Flf 1952:155). Dan birra dajai ovddeš boazoeaiggát Martin J. Sara 1993:s ahte su áigge ledje njuovvannávccat váttisvuohtan. Jus nagodii eanas njuovvat ovdal juovllaid, de sesttii sihke guohtumiid ja barggu (Sara 22.10.93). Pleym dajai maid ahte "muhtun" boazoeaiggádat ledje áidon geasseorohagain. Muhto áiddit ledje vuos nu divrasat ahte hárvát nagodedje áidut (Flf 1952:155). Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi vuođđudeapmi 1948:s lei maid sin beroštumiid mielde "árvvoštallat boazodoalu seammaládje go eará ealáhusaid Norggas", nu go Vorren dajai (Vorren 1956:23). Muhto jus boazologu galgá lasihit, jotkkii Vorren, de gáibida dat eambbo barggonávccaid jus seammaládje galgá guođohit go ovdal. Bearraša ja ealu lagas oktavuohta nogai. Bearrašiid ássanbáikkit gáide guhkkelii ja guhkkelii guhtuneatnamiin, ja šattai váddáset geavahit buot bargonávccaid mat livčče, gánnáhahtti vugiin. Bálkáhuvvon veahkki livččii alidan máksámušaid. Mannolat dagahii dađistaga stuorit ealuid ja unnit bearráigeahču (Vorren 1962 I: 8). Dát ovdáneapmi vuhttui omd. Guovdageainnus vel čielgaseappot 1950-jagiin go ovdal. Mađi viidát doaibma šattai, dađi garžžit maid šattai (ibid s. 13). "Johttisámi árbevirolaš vuohki orui nappo ferteme billohuvvat. Dát dieđusge fas vuhtto ealuin, ja movt dat birgejit dain orohagain gos leat. Muhtun ealuide goit unnit eambbo boahtá váikkuhit movt dat besset mannat johtalanguovlluid siskkobealde" (ibid s. 8). Boazodoalu stuora viidáneapmi maŋŋel soađi lea čuohcán guohtuneatnamiidda. 1979:s čálii Ole K. Sara: "Olu guohtuneatnamat leat hirbmosit guorban. Finnmárkkus lea boazolohku maŋimus 30 jagi leamaš measta beare allat guohtumiid ektui" (Finnmark 1979:362). NORUT čađahan šaddoiskan gasku duoddara ja oarjjabealde, gávnnahii ahte 1973:s ledje 85% jeageleatnamiin ollásat, 1980:s 68,1% ja 1987/88:s dušše 28,7% (Iversen 6.4. 1993). Dákko heive namuhit ahte ovdal maid leat oaivvildan eatnamiid guorban bohccuid guohtumiin. Pleym oaivvildii omd. ahte "oba olu" dálveguohtumat leat "oalát guorban" (Flf 1952: 148). Dál maid leat garra nákkut áiddiid birra. Earenoamážit leat luonddusuodjaleaddjit moaitán daid. Nuppe dáfus oaivvildit boazodoallit ahte áiddit sestet luonddu go bohccot orrot buorebut ovttahat sajes, ja sii eai dárbbaš nu olu vuodjit bohccuid maŋis (Utsi 29.12. 1992, Eriksen 2.1. 1993, Eriksen 12/1.1993, Iversen 6/4.1993). Dát nággu ii leat dušše dan birra galget go áiddit vai eai, muhto bohciida maid gažaldat gii galgá boazodoalu stivret. Lea ee. sáddejuvvon 1978 boazodoallolága rievdadanevttohus oallugiidda gulaskuddamii. Ulbmilin lea láhkavuođu oažžut boazologu dáfus ja guohtuneatnamiid geavaheami dáfus garraset stivrejumi, ja addit Sámediggái váikkuhanvejolašvuođa boazodoalu hálddašeamis (Befring 27.10. 1993). Robert Paine gal lea eambbo positiiva boazodolliide ja dadjá: "Mii fertet čilget biologiija, ekonomiija ja ekologiija politiserejuvvon oasi ja luohttigoahtit boazodolliid máhttui ja dohkkehit sin vuoigatvuođaid (Paine 1992: 20). 2.5LASSIEALÁHUSAT Doloža rájes juo lea boazosápmelaččaid luondduruovttudoalus leamaš bivdu, guolásteapmi, lubmen ja duodji deaŧalaš oassin. Bivddu mávssolašvuohta gal lea dađistaga unnon, muhto dat golbmá eará oasi leat bistán. Muhtumat "vuvdet guoli", ja buriid luomejagiid "sáhttá maid luomevuovdin addit buori sisaboađu olu boazoeaiggádiidda. Olu smávva boazoeaiggádiin Finnmárkkus dáidá duodji ja duoji vuovdin dat ealáhus mainna dinejit eanemus ruđa" (NOU 1978 18A: 229). Lassiealáhusaid dienas sáhtii muhtumiin leahkit 80% boazodoalu doallo- ja lassiealáhusdietnasis oktii. Dujiin válde stuorimus oasi dan dietnasis. 3. KAPIHTTAL Eanandoallu 3.1DOABA "FINNMÁRKKU EANANDOALLU" Eanandoallu ii leat čadnon makkárge čerdii, nu go boazodoallu. Muhto eanandoaluin leat eanas bargan vuotnaguovlluin ja siseatnamis. Earenoamážit leat Álttás-Dálbmeluovttas 897 baoares eanandoalloárbevierut. Sihke Álttás ja eará báikkiin gosa kvenat bisánedje 1700-logus maŋos, lea eanandoallu leamaš oalle guovddážis. Várra lea danin go sis lei máhttu davvieanandoalu 898 birra. Muhto ii eanandoallu lean jur amas ovdalaččas ge. Ferte deattuhit ahte 1500-logu eanandoallu, ja vel dássážii ge, eanas lei šibitdoallu. Easkka go kvenat bohte, šattai sáhka eanandikšuma ja ee. gordnegilvima birra, vaikko omd. Lilienskiold 1700:s namuha ahte Ladnesullos 899 ledje áidojuvvon giettit. Vaikko Finnmárku lea eanemus dovddus guolástemiin ja boazodoaluin, de ii leat eahpádus ge eanandoalu áigahašvuođas. Dáidá eanandoallu vel boarráset go máid dál diehtit. Ealáhuseallimis leat álo leamaš lotnolasdoaimmat, omd. eanandoallu ja guolásteapmi, eanandoallu ja murjen/lubmen jna. Eanandoalločálli Håkon Dundas dajai 1939:s ahte "ii báljo ovttage Finnmárkku dálueaiggádis leat eanan áidna sisaboahtun. Earret eanan- ja šibitdoalloldietnasiid, dinejit sii guolástemiin, geaidnobargguin, industriijain, vuovdebargguin, dujiin, sáhttostemiin, bivdduin ja meahcástemiin, ja eará soaittáhat bargguin ja boađuiin" (Gerhardsen 1946 I: 92). Áigá juo eahpidišgohte earát lea go jur die gánnáhahtti bargovuohki: Jus eanandoalli "álggášii dušše Eanandoaluin, gos son dárbbašuvvo, dahje baicca álggášii dušše Guolástemiin, de eahpitkeahttá jávkkašii stuorimus (Guolásteami) hehttehus", čálii Jens Rathke 1802:s (ibid s. 86. Jens Rathke dieđáhus Commerse Collegiet:i Københámmanis 1802). Sávaldat lei juoga, eará ášši lei ahte lotnolasdoaimmat ledje dárbbašlaččat daid váttisvuođaid geažil máid ovdalis leat čilgen (gč. kap. 1 Álgu). Lotnolasealáhusaid leat atnán eanemusat sámi guovlluide gullevažžan, muhto boarráseamos čálalaš gálduin oaidnit ahte olggomus rittuin, gos ledje eanas dáččat, leat šibitdoaluin bargan. Dán duođaštit ee. arkeologalaš iskamat Máhkarávjjus (Goaskinvákkis 900 , Kirkestappenis 901 , Irenjárggas 902 ja Helnesas 903 ) 1987:s (Hansen 1990: 32. Geahččalanroggamat álggahuvvojedje konservatora Håvard Dahl Bratrein ja Davvenjárgga historjá- ja dávvervuorkásearvvi ovttasbargguin. Irenjárgga ja Helnesa duktásajit čielga šibitdoalu bázahusaiguin Č 4 -árvvoštallojit 1200-1400-logus leamaš. Muhto Kirkestappena duktásadji Č 4 -árvvoštallui jagiide gaskal 658-803). "Eanadoalus lea aivve fuođargilvin ja šibitdoallu", čálle Finnmárkku eanandoallusearvvi dieđáhusas 1952:s (Landbruksmelding 1952: 20). Eanandoallu lei nappo šibitdoallu, ja eanangilvin fertii eanas dálkkádagaid geažil muddejuvvot rássešattuide. Rássegiettit dahke omd. 1953:s 95% olles eanandoalloareálas, ja lei ovddemustá timotei-gilvvárássi. Ii lean earalágan dilli ovdal soađi, baicca vel eambbo dát dilli. Finnmárkku birzzehis 904 sajádat deattuhuvvo vel eambbo Gunnar Sigstadstø sániiguin: "Dat dieđusge váikkuha olles eanandollui go Finnmárku lea nu davvin". Ii leat vejolaš gortni gilvit nu davvin, jotkkii son, ja buđet- ja ruonasšattut leat maid eahpesihkkarat jus dette leat buollašat. Dál gal sáhttá bivggi gilvit muhtun báikkiin, muhto ii sihkkaris jahkásaš doaibman. Danin ii rievdat dat Sigstadstø` vuođđooaivila: Oažžu roahkka eahpidit lea go fávdnát ekonomalaš vuoitu šattuid gilvimis (Sigstadstø 1957: 149). Finnmárkku eanandoallu lei (ja lea) vuosttažettiin biergo- ja mielkebuvttadeaddji ealáhus. Olles soahtegaskaáigge lei čielga ládjoeanandoallu 905 eanas báikkiin, ja sii láddjejedje meahccegittiid ain 1950-jagiid. Omd. lei Buolbmágis buot eanandoallu vuođustuvvon suoidnefuođarbuvttadeapmái ja šibitdollui (Eidheim 1958: 21). Movt dasto galgá čilget dan olu meahccegieddeláddjema? Mii leat juo namuhan dálkkádatdili, muhto das leat vel eambbo bealit. 3.2EANANDOALU VÁTTISVUOĐAT Dat bealit ledje eanas dát: 1Dálkkádagat 1 Ruhtavátni. Ii lean álki dábuhit ruđa oastit bargoneavvuid, duvttaid, siepmaniidd ja heasttaid. Eai gávdnon heasttat omd. Čoalmmis 906 1942:s, muitala Knut Kolsrud. Eanandoallu lei ruđaheapmi guolástusa ektui. 1 Eanandoallomáhttu. Dás lea sáhka skuvlaoahpus ja oahppannávccaid birra, mas čearddalašvuohta ja giella ledje čielga hehttehussan. 1 Boaittobealde: - Eai lean johtolatvejolašvuođat. - Bieđggus ássan ja unnán olbmot juohke báikkis. 1 Eananvátni Dát leat váttisvuođat mat ledje unnit eambbo olles dan áigodagas máid dás galgat čilget. Go galgá gávnnahit movt váttisvuođat čuhce, de sáhttá dadjat nu movt omd. Sigstadstø, ahte dálkkádat dagahii heajos šattu. Heajos šaddu fas dagahii ruđahisvuođa. Muhto lea eahpitkeahttá vearrut dušše ovtta siva gávdnat váttisvuođaide. Dat ledje baicca čuldon oktii. 1920:s čálii johttioahpaheaddji iežas dieđáhusas Finnmárkku fylkii ahte dálkkádat ii lean mearrideaddjin šibitdoalu ovdáneapmái: "Boares doallovuohki - unnán suoinnit dálvefuođarin jna. - dát ledje baicca čielga hehttehussan jođánis ovdáneapmái" (FFF 1920 , ášši 15, s. 81). 3.2.1Dálkkádagat Finnmárkku geográfalaš sajádaga geažil lea gordne- ja ruonasšaddogilvin váttis. Danin fertejit bargat šibitdoaluin ja fuođargilvimiin. 1962:s iskkaiga Norgga eanandoalloekonomalaš instituhta olbmot Harry Langvatn ja Arne Thormodsæter guohtunáiggi ja šaddanáigodaga: Guohtunbeivviid lohkuŠaddanáigi GuovluŠibihatSávzzatRuohtasšattut Olggut Davvi-Romsa ja Finnmárku 109142129 Sis-Romsa ja Finnmárku 102134119 --__ Gáldu: Tidsskrift for Det Norske Landbruk 1962, s. 144 Lea veahá eahpečielggas máid gáldut oaivvildit Finnmárkkuin, muhto oktavuođas vuhtto ahte várra leat nappo vuotnaguovllut Oarje-Finnmárkkus ja Sis-Finnmárku. Davvi Nordlándda ja Lulli-Romssa buohtastahtti logut áibihiid, sávzzaid guohtunáigi ja ruohtasšattuid šaddanáiggi dáfus leat 115 beaivvi šibihiidda, 155 sávzzaide ja 149 beaivvi šaddanáigi. 3.2.2Ruhtavátni Jahkečuođimolsumis juo lea čielga eanandoalloguovlluid ruhtavátni oinnolaš. Priváhta ruhta manai vuosttažettiin guolástusguovlluide. Soahtegaskaáigge manne muhtun muddui stáhta ruhtajuolludeamit maid dohko: "Earenoamážit Lágesvuonas ožžo unnán dahje eai oba ge, daid milljovnnain máid stáhta soađi maŋŋel juolludii geafes guollebivdiide, fatnasiid ja doaluid háhkamii, jna." (Falkenberg 1938: 71). Sihke Falkenberg ja eará dutkit oaivvildit ahte earenoamážit mearrasámiguovllut olgguštuvvojedje ruhtajuolludemiid oktavuođas, ja earenoamážit dakkár guovllut mat ledje boaittobealde (nu go siskkit Lágesvuotna). Danin ii dárbbaš leahket dušše čearddalašvuohta ártan. Ee. sáhttet maid johtalanvejolašvuođat váikkuhan olggušteapmái (gč. ee. Kolsrud 1955: 156 heajos ekonomiija birra). Nuppe dáfus ledje "vuohttán garra lassáneaddji beroštumi eanandollui", nu go johttioahpaheaddji Kulsland dajai 1922:s (FFF 1922:523). Siseatnangiliin ja vuonaid siste ledje vuovdigoahtán suinniid, buđehiid jna. guollebivdohámmaniidda. Šibihiid biebmagohte buorebut, eanandoallu buorránii muđui ja gilvigohte maid ođđasis. Ártan dása ledje: -go dađistaga beroštišgohte ja máhttigohte eambbo, -guollebivddut eai mannan bures, - ii unnimustá stáhta eananpolitihkka (FFF 1922: ášši 96, s. 523). Nils A. Ytreberg deattuha maid ahte 1930 birrasiid juo ledje "ovdánan eanandoallogiliin nu go Álttás, suoinnit eambbo go doarvái, ja eará suohkanat bohte maŋis." (Ytreberg 1959: 171). Son maid oaidná čielga oktavuođa gaskal heajos guollebivddu ja eanandoalu ovdáneami (ibid s. 147, 161). Leonhard Gamst geažuha seammá: Láhpis eai sáhttán birrajagi bivdit hámmándilálašvuođaid geažil, ja heajos guollebivdu, heajos guollehattit ja váttisvuođat guollejođuin dagahedje sin álgit ruovttuindustriijain nu go gođđimiin ja goarrumiin. Dát fas gáibidii sávzadoalu (Gamst 1967: 54). 1920:s bođii láhka stáhtadoarjagiid ođđaortnega birra eanandollui, eatnamiid bargamii, ođđa doaluid álggaheapmái 907 ja duktačohkkemii. Eanangilvinfoanda attii loana ja stáhta attii njuolggo ođđagilvindoarjaga. Maŋŋel soađi jotkkii dát politihkka garraseappot. Robert Paine oaivvildii omd. ahte 1950-jagiin ledje ruhtadoarjagat eanandoalloberoštumi ággan. Daiguin dinejedje olu ruđa, mihá ovdal go makkárge buvttadeapmi lei álggahuvvon (Paine 1965 II: 27). 3.2.3 Máhttu Paine čállá iežas Jáhkovuona-iskamis máid ovttaskas jierbmás olmmái sáhttá bargat. Gulahallanolmmái lei eret gili oasis máid Paine gohčoda eanandoalu ovdáneami eanemus progressiiva guovlun: "I had read some pamphlets and was interested in trying my hand.. . When I ploughed the soil, my father-in-law and others among the old people said - such was the ignorance in those days - nothing will grow on up-turned grass. The first summer my oats grew soon high and were thick. People saw that and began to understand and to be interested." (Ledjen lohkan muhtun gihppagiid ja háliidin geahččalit.. . Go mun bolton, dadje mu vuohppa ja eará boares olbmot - go unnán dihte dan áigge - ahte ii mihkkege šatta goit gieddái gos darfi lea jorgaluvvon. Vuosttaš geasi šattai hávvár (dás: ruonasfuođar, láttakeahtes hávvár) jođánit alládin ja gassadin. Olbmot oidne dan ja beroštišgohte das) (ibid s. 27). 3.2.4Boaittobealássan Finnmárkkus ledje olu guovllut boaittobealde earenoamážit danin go geainnut eai lean. Ovdal go riikkageainnu Idjavutnii 908 gárvánii 1930-jagiin, lei siskkit Lágesvuotna okta dain guovlluin: "Lágesvutnii boahtit lea imašlaš. In jáhke ovttage hearddohuhttit jus logan guovllu gullat "seavdnjadeamos" Finnmárkui. Olu olbmot ásset ain darfegođiin doppe", oaivvildii Mona Beichmann (Beichmann 1939: 77). Mearrasápmelaččat bargagohte maid albma eanandoaluin, muhto dássedis eananbargui lei sidjiide váttis hárjánit, oaivvildii Knut Kolsrud 1943:s. Dát vuhttui garrasepmosit "eambbo boaittobeale mearrasámiguovlluin, omd. olggut Čoalmmis 909 " (ibid s. 156). Buorráneamit, oaivvildii son, "leat eanas dáččain geain eanandoallu lea deaŧalaččamus ealáhus" (ibid s. 156). Siskkit Čoalmmis 910 gos ledje eanas dáččat, lei maid eambbo eanandoallu go dain olggut guovlluin. Muhto Kolsrud ii atnan mearrasápmelaččaid eanandoalu dušše heittohin: Lákkus 911 gos ásse sápmelaččat ja dáččat seahkálaga, eai lean maŋŋelis. Dat lei okta Finnmárkku buoremus eanandoalloguovlluin: "Sáhttá dadjat ahte mearrasápmelaččain leat muhtumat maŋŋelis" (ibid s. 156). Čoalmmis lei seammaládje go siskkit Lágesvuonas. Mearrasámi álbmot bázahalai, sihke eanandoalu ja guolásteami dáfus. Bearehaga sierraássan 912 dáidá váldoártan leamaš dása, ii ge dušše geográfalaš oaiviliin. Girjjit, gihppagat, áviissat jna. main ledje dieđut ođđaáigásaš doaimmaid birra, ledje aivve dárogillii. Eai ge mearrasápmelaččat ožžon oasi ruhtajuolludemiin mat ovddemustá manne dáčča ássiide. Sihke Kolsrud ja Falkenberg oaivvildeaba ahte sápmelaččain ledje beare unnán resurssat gilvalit dáččaiguin dan divrras áhpebivddus, mii lei hui buorre 1920-jagiin. Kolsrudas lea almmotge čuovgadet oaidnu go Falkenbergas (Kolsrud 1943: 139). 3.2.5Eananvátni Doaluid lassáneapmi sáhttá dagahan ahte buoremus eanan nogai. Westrheim namuha omd. man gárži lea muhtun báikkiin, nu go Joganjálmmis 913 ja Kárášjogas (Westrheim 1978: 223). Dikkanen dadjá ahte muhtun guovlluin Sirpmás čuzii eananvátni dainnalágiin ahte gilve olu eatnamiid mat ledje guhkkin eret, 1950-60-jagiin (Dikkanen 1965: 19). Gamst oaivvilda maid eananváni dagahan ahte válde meahccegittiid geavahussii Láhpis (Gamst 1967: 74). Tab. 3.2: Doallolohku ja doaluid sturrodat Finnmárkkus daa mielde 1918-1969 SISEANAN 1 918 1929 1939 1949 1959 1969 Buot doaluid lohku, dain: 254 335 454 492 574 387 gilvvikeahttá 129 - 1 6 2 - 0-2 daa 68 11 10 4 4 9 2-5 daa 26 20 23 24 29 15 5-10 daa 23 46 49 53 35 6 10-20 daa 8 77 91 125 125 38 6 20 daa - 181 280 280 379 319 %:in gilvvikeahttá 50,8 - 0,2 1,2 0,3 - 0-2 daa 26,8 3,3 2,2 0,8 0,7 2,3 2-5 daa 10,2 6,0 5,0 4,9 5,1 3,9 5-10 9,1 13,7 10,8 10,8 6,1 1,6 10-20 daa 3,1 23,0 20,1 25,4 21,8 9,8 6 20 daa - 54,0 61,7 56,9 66,0 82,4 Oktiibuot 100 100 100 100100100 VUOTNA Buot doaluid logut, dain: 2211 3074 3706 3908 3462 2044 gilvvikeahttá 938 - 74 174 6 0 0-2 daa 869 150 179 153 104 75 2-5 daa 160 332 407 355 234 51 5-10 daa 124 582 578 596 427 77 10-20 daa 67 914 1034 1099 982 440 6 20 daa 53 1096 1434 1531 1709 1401 %:n gilvvikeahttá 41,9 - 2,0 4,4 0,2 - 0-2 daa 38,8 4,9 4,8 3,9 3,0 3,7 2-5 daa 7,1 10,8 11,0 9,1 6,8 2,5 5-10 daa 5,5 18,9 15,6 15,3 12,3 3,8 10-20 daa 3,0 29,7 27,9 28,1 28,3 21,5 6 20 daa 2,4 35,7 38,7 39,2 49,4 68,5 Oktiibuot 100 100 100 100 100 100 RIDDU Buot doaluid logut, dain: 1464 1570 2478 1980 1328 649 gilvvikeahttá 1349 - 478 430 40 - 0-2 daa 80 197 242 67 47 21 2-5 daa 26 333 523 306 180 60 5-10 daa 6 454 399 424 335 29 10-20 daa 3 336 460 437 435 274 20 daa - 250 376 316 291 265 %:n gilvvikeahttá 92,1 - 19,3 21,7 3,0 - 0-2 daa 5,5 12,6 9,8 3,4 3,5 3,2 2-5 daa 1,8 21,2 21,1 15,4 13,6 9,3 5-10 daa 10-20 daa 20 daa 0,4 0,2 - 28,9 21,4 15,9 16,1 18,5 15,2 21,4 22,1 16,0 25,2 32,8 21,9 4,5 42,2 40,8 Oktiibuot 100 100 100 100 100 100 SISEATNAMIS:Doaluid logut ja sturrodatEambbo go 20 daa Finnmárkkus 1918-196910-20 daa 5-10 daa 2-5 daa LOHKU 0 -2 daa Gilvvikeahttá Jahki Gov. 3.1: Diagrámma Finnmárkku doallologuid ja -sturrodagaid badjel daa:in 1918-1969: Siseatnamis VUONAIN: Doaluid logut ja sturrodatEambbo go 20 daa Finnmárkkus 1918-196910-20 daa 5-10 daa 2-5 daa LOHKU 0 -2 daa Gilvvikeahttá Jahki Gov. 3.2: Vuonat RITTUIN:Doaluid logut ja sturrodatEambbo go 20 daa Finnmárkkus 1918-196910-20 daa 5-10 daa 2-5 daa LOHKU 0 -2 daa Gilvvikeahttá Jahki Gov. 3.3: Rittuin Gáldu: Norsk Samfunnsvitenskapelige Datatjeneste. 1918-69 eanandoallologut. Čálli lea ráhkadan tab., mas leat mielde buot suohkanat earret gávpogiid. Suohkanrájit leat ovdal 1964. 1929: 1939: Ruovttu giettit 914 daa Geassesajegiettit 915 daa Eará daa Geassesaje giettit daa Niitolájut daa SISEANAN 517 149 3 087 121 1 933 VUONAT 3 457 235 12 177 110 9 343 RITTUT 1 516 132 4 514 18 4 534 Gáldu: Norsk Samfunnsvitenskapelige Datatjeneste. 1918-69 eanandoallolohkamat. Čálli ráhkadan tab. 3.3VIIDODAT JA SAJÁDAT Ovdal go niittuid birra álggahit sága, ferte álggos geahččat movt Finnmárkku eanandoaluin lei. Mii geahččat mihtiduvvon eatnamiid tabealla. Movt doaimmahedje eanandoalu? Movt ovdánii eanandoallu? Lea go sáhka dakkár vugiin mat nanneje meahccegittiid ja surrogatfuođđara geavaheami? Doaluid lohku lassánii siseatnamis gitta 1959 rádjái. Mii oaidnit maid ahte doalut sturro oba Finnmárkkus. Earenoamáš olu rievddai málle 1918-29 áigodagas. Rittuin ledje doalut čađat unnibut, ja doppe maid mannagođii eanandoaluid lohku maŋos ovdal soađi juo muhtun suohkaniin. Dát guoská earenoamážit Davvenjárgga suohkanii. Olbmot heaitigohte lotnolasealáhusaid, ja álge eambbo birrajagi guolástemiin. Siseatnamis ja vuotnaguovlluin oaidnit sullasaš ovdáneami, muhto juste nuppeládje. Doppe ledje máŋggas geat álge ollesáigge eanandoaluin. Siseatnamis nuppástuhtte eanebut ollesáigge eanandollui go eará guovlluin. Soađi maŋŋel lea seammá guvlui mannan. Doaluid lohku unnu dađistaga, muhto seammás stuorru eaŋkildoallu. Dát mannolat leat eanas dain buoremus eanandoalloguovlluin. Go darkileappot geahčada tabealla, de fuomáša ahte Finnmárkku eanandoallu lea gáfadit rievdan 1918 rájes. 1906:s dadje Sállannuoris ná: " Dálvefuođarin atnet suinniid, máid geasset čohkkejit dáluid lahka. Dasa lassin geavahit guollemoaluid, goikaduvvon guolleoivviid, jeahkála ja debbuid" (NGO Sørøysund 1904 (ja lasáhus 1906) s. 23). Dát válddahallan livččii heiven buot eará Finnmárkku suohkaniidda, earret dan ahte siseatnansuohkaniin atne hui unnán debbuid ja guollemoaluid. Bibme maid earalágan čohkkejuvvon fuođđariiguin. Lei oktavuohta ruovttogittiid heajos geavaheami ja čohkkejuvvon fuođđara geavaheami gaskkas. Dukten ja áhcun ledje measta amas áššit. Gáldut leat ovttaoaivilis ahte 1920- ja 30-jagiin lei Finnmárkku eanandoalus stuora nuppástus. Eanandoallit bargagohte eambbo gánnáhahtti vugiin. Ytreberg oaivvilda 1. máilmmisoađi vásáhusaid ártan dasa. Son geavaha ge doahpaga "olu oahppama áigi" dan áigodaga birra. Muhto lei go nu ahte "eanangilvi" geavaheaddjit heite niittuid, ja baicca gilve doarvái fuođđara ieža? Báhce go niittut geavatkeahttá - vai manne go eará geavaheddjiide, omd. boazosápmelaččaide ja turisttaide? Álggos orru leamen nu. Vuosttažettiin leat hui unnán dieđut niittuid láddjema birra. Nuppe dáfus lea nu go juo namuhuvvon, ahte bargagohte stuorit ja eambbo gánnáhahtti doaluiguin. Statistihkat 1929 ja 1939 geassesajegittiid ja eará meahccegittiid birra muitala veahá mannolaga birra. Dađi bahábut eai gávdno buohtastahtti logut 1918 ovdii. Tabealla mielde oaidnit ahte meahccegittiid geavaheapmi unnui 1929 rájes 1939 rádjái. Tabealla "Ruovttugiettit" várra ledje dálu giettit. "Eará" ges dáidá vástidit "Giettit niitolájuide". Sihke dat ja geassesaje giettit orrot maŋos mannan. Westrheim deattuha čielgasit ahte geassesajiid geavaheapmi lea unnon, goit 1800-logu loahpas (Westrheim 1978: 205-206). Mii oaidnit ahte rittuid mannolat lea earalágan go vuonaid ja siseatnamiid mannolat. Rittuin leat niittut hui veahá lassánan. Muhto lea go dát olles čilgehus? Go galgá ipmirdit meahccegittiid geavaheami, de ii ábut dušše statistihkkii geahččat: "Persovnnalaččat oaivvildan mun ahte jahkásaš meahccelájuid lohku lea beare vuollin ja olu eanandoallit geaiguin lean hupman, oaivvildit dan seammá. Earenoamáš čielggas lea ahte niitolájut leat buorren dorvun heajos gilvvasuoidnejagiid", čálii Eidheim 1958:s Buolbmága dili birra (Eidheim 1958: 21). 1953:s go suoidnešaddu Buolbmágis árvvoštallui 70-75% dábálaš jahkái, oinnii Eidheim ieš ahte láddjejedje 30-50 dekára meahccegittiid, ja "dat sihkkarit ii lean visot dan jagi" (ibid s. 21). Muhtun jagiid eai beroštan niittuin, go suoidnešaddu rievddadii nu olu. Meahccelájut leat dasto leamaš "anolažžan go gilvvasuoidnešaddu rievddadii nu olu ja dain lei nappo ekonomalaččat olu eambbo árvu go dan suoinni čielga fuođarárvu máid doppe láddjejit" (ibid s. 21). Buolbmága doaluid ollislaš areála 1949:s lei 8 948,4 daa, mas 4 908 daa lei buvttakeahtes areála. Buvttadeaddji eanan lei dáinna lágiin: Gilvva giettit 916 Duktejuvvon luonddugiettit 917 Niittot máid jahkásaččat láddjejit Luonddugiettit Dekar 1 715.5 1 997 1 24 Gáldu: Eidheim 1958: 21. Eidheim geavaha doahpaga eanandoalloáreála buot eatnamiidda mat leat doalus. 1949 eanandoallolohkamiin lei oba Finnmárkkus 49 646 daa gilvojuvvon eanan ja 49 052 daa ledje dáluid lahka. Dasto lei 8 869 daa niittut máid dássedit láddjejedje ja 344 daa geassesajegiettit. Loguin oaidnit ahte ferte leamaš stuora erohus suohkaniid gaskkas niittuid láddjemis. Lea ipmirdahtti ahte riddosuohkaniid eanandolliide lei váddáseamos bargat doarvái ruovttugittiid: "Sállánnuoris leat oalle olu eambbo luonddugiettit ja niittut dálu lahka go gaskamearálaččat Finnmárkkus" (Myhre 1957: 65). Dán cealkágis vuohttá ahte dáide meahccegiettit máid eai láddjen jahkásaččat, ja ahte dát eai leat boahtán statistihkkii. Eai suige lean mihtiduvvon giettit, muhto giettit máid bearrašat dahje ovttaskas olbmot ledje oamastan. Dahje baicca daddjon máid báikki olbmot dohkkehedje sin oamastan. Eai orron berošteame das ahte sis eai lean eananbáhpirat báikkiide. Dat boahtá čielgasit ovdan čuovvovaš sitáhtain ja čállosiin. 3.4MEAHCCEGEAVAHEAPMI 3.4.1Soahtegaskaáigi Buot gáldut muitalit ahte viiddis guovlluin čohkkejedje borramušlasi ja fuođđariid: "Dávjá lei eananbihttá mii gulai dállui. Muhto go ledje oalle olu šibihat, go háliidedje bierggu alcceseaset ja vuovdimassii, de fertejedje mannat meahccái. Doppe láddjejedje ja goikadedje suinniid, dahje geasehedje ruoktot ja easkka doppe goikadedje daid. Juohke bearrašis ledje iežaset láddjenbáikkit máid atne iežasin. Daid oamastedje go olu jagiid ledje daid geavahan. Ja lei nu go ovttahat sajes muhtun lei láddjen máŋga jagi, de eai galgan earát viggat dohko, muđui šattai ránnáriidu. Olmmoš oamastišgođii báikki gos láddjii meahcis, vaikko ii lean formálaš eananbábir. Ránnát maid gehčče ášši seammaládje", muitalii Kamøyværalaš 918 Ivar Iversen . Irevuonas 919 Máhkarávjjus (Muosát gielda ovdal 1984) ásse 5 bearraša ovdal evákko. Sii láddjejedje buot ruonas báikkiid ja njárggaid olles vuotnagátte. Juohke bearrašis ledje iežas báikkit (Edgar Ingebrigtsen 1987). Go Keaisvágis 920 galge fuođđara čohkket šibihiidda "fertejedje čoaggit measta juohke suoinni. Láddjejedje buot sulluid ja skuittuid. Dálvet vušše muhtomin guoleoivviid šibihiidda vai seste suinniid" (Gjesvær 1977: 26). Honnesvágis 921 dolvo gihciid meaddel Steinviknæringen 922 , ja doppe guhto vilttiin. Dán gohčodedje várreguohtumin dahje geassesaje guohtumin. Dohko eai lean ceggen makkárge visttiid. Meahccelájut ja áppetgievnnit ledje maid dábálaččat Honnesvágis oval soađi (Gunnar Løkke 1987). Máhkiris 923 ii lean gilvvehahtti eanan. Doppe geavahedje meahci sierra ládje, muitalii Eivind Berggrav: "Boares Hansena áhčči guottašišgođii niesteseahkain muolddu várrejekkiin vulos". Sii vižže maid muolddu Báhcavuonas fatnasiin. Dáinna lágiin dábuhedje doarvái fuođđara guovtti gussii" (Berggrav 1939: 126). Doppe eai olbmot dušše geavahan meahci. Sii válde dan ruoktot mielde! "Lágesvuona eanandoallu lea ovdal gohčoduvvon ládjoeanandoallon, ja oalle primitiivan. Das juo oaidná ahte dat lea rievttes govva, go čohkkejit šibitfuođđara máŋgga sajes, ruskalájuin, vuovddis, fiervvás ja mearas", čálii Falkenberg (Falkenberg 1938: 126). Ruovttugittiin, meahcis ja sulluin maid čohkkejedje suinniid, muhto "meahci geavahit obanassiige unnán. Jus livčče buoret lájut, sáhtaše oažžut máŋggageardde eambbo suinniid", jotkkii son. Muđui son humai dan birra movt galggaše birgehit eanemus lági mielde šibihiid dálvvi badjel. Šibihat guhto muhtomin gittiin giđasgeasi rájes. Maŋŋel manne sávzzat várrái, omd. Veinesas 924 , dahje daid bidje sulluide. Dát lei dábálaš doppe gos lei gumpevárra, omd. Irgevuonas. Vai ožžo doarvái fuođđara, loggo sii dakŋasiid ja sámmáliid ja válde maid sieđggaid, rissiid, dakŋasiid, čáhppesmurjjiid jna" (ibid s. 121). Gáiccat ledje veaiddalassan Cuokcavuonas 925 Láhpis. Gihciid dolvo unna sulložii. "Ovdal ledje leamaš oalle olu gáiccat, 9-10 muhtumiin. Dáppe ledje buorit guohtumat legiin", čállojuvvui 1968:s (NEG 21185, Nuvsvåg i Loppa 1968). Láhpi Langfjordhavnas 926 lei heajos guohtun, nu ahte dolvo gusaid muhtun luktii olgolii. Luovttas lei leahki gos lei hui buorre suoidnešaddu. Gusaid dolvo fatnasiin, sáhtte 20 gusa ain leahkit gávccesiessahis 927 . Doppe ledje darfegoađit ja moadde fiello- ja dimbbarvisttáža main orro. Nissonolbmot ja mánát orro doppe, ja lávvordagaid bohte dievddut maid. Láddjejedje ceggoseamos vilttiid gosa šibihat eai beassan. Geasset maid dolvo lábbáid ja gihciid smávvasulluide (NEG 22133, Langfjordhavn i Loppa 1968). Čoalmmis láddjejedje vilttiid 1950-jagiid álggus ain. Suinniid fierahedje vulos fierranfirpmiiguin 928 , ja daid fievrrededje ruoktot fatnasiin. "Mearrasápmelaččain ledje geassesajedoalut mat máŋgga ládje muittuhit lulli-Norgga geassesajedoaluid. Mihcamáraid áigge manne geassesadjái, dakkár báikkiide mat muđui ledje ávdimin. Geassesadji ii lean álo ovttahat sajes jagis jahkái, muhto bearrašiin lei goitge juogalágan oamastanriekti 929 muhtun guovlluide.. . Dušše nissonolbmot ledje geassesajiin. Dievddut ledje ruovttuin ja bivde guliid pomoraide.. . Jahkečuođi molsumis ain manne eatnasat geassesajiide, ja 30-jagiin ain lávejedje muhtumat mannat eará báikái guovddášgeasi. Muhto dál gal leat oalát heaitán mannamis geassesajiide", čálii Kolsrud 1943:s. Vai seste ruovttugittiid ja rássešattuid doppe, ledje Lágesvuonas 1910 rádjái geassesajit. Muhto daid sadjái bohte geassenávehat ruovttuid lahka, masa Falkenberg` oaivila mielde lei olmmošlassáneapmi ártan, mii dagahii ahte ássanbáikkit lassánedje (Falkenberg 1941: 68, 130). Kolsrud gal ii muital lei go olmmošlassáneapmi - dáčča sisafárrema geažil - mii váikkuhii ahte sápmelaččat ássagohte eambbo ovttahat sajes. Sonja Westrheim dadjá ahte olmmoš doivvošii ahte eanandoalu viidáneapmi 1900 rájes livččii dagahan eambbo dárbbu geassesajiide danin go guohtumiid- ja fuođarčohkkendárbu stuorui. Reinton oaivvildá ná dáhpáhuvvan Vestlánddas 1800-logus. Lea váttis dadjat manin Finnmárkkus ii geavvan seammaládje (Westrheim 1978: 207). Čoalmmis ledje earenoamáš buorit lájut, ja sihke nannanolbmot ja vel Sállanolbmot ge manne dohko láddjet. Kolsrud čálii: " Meahcceládjogiettit leat goitge deaŧaleamos eanamin. Luondu lea heivehuvvon dán ládjodollui gos eanandikšun ii leat mávssolaš fuođarčohkkema bálddas biergo- ja mielkebuvttadeaddji šibitdoalus. Meahccegiettit leat eanemustá olggut, rámšo legiin Čoalmmis, Sállannuori guvlui, ávdin vuonain, nu go Kufjordas 930 dahje badjelis váriin. Olu dáin meahccegittiin leat ovdal leamaš geassesadjin ja geassešibitdoalu geažil leat šaddan rásseguolbbanin. Dahje sáhttet leahkit orrunsajit mat leat báhcán ávdimin nu go Store Kjerringfjord 931 . Muđui láddjejit olbmot doppe gosa besset" (Kolsrud 1943: 154). 1920-jagiin bođii ođđa ortnet go ožžo láigolihtu Stáhtas meahccegittiide: "Muhtumat Čoalmmis leat dál oastán meahccegittiid, muhto muđui mákset veahá jahkásaš divvaga Stáhtii dahje dan priváhta olbmui guhte eaiggáduššá vieltti. Dál leat mihtidan meahcceládjoeatnamiid, measta juo dološ oamasteami vuođul" (ibid s. 155). Meahccegittiid mihtideami oktavuođas álge 1. máilmmesoađi maŋŋel eananreguleremiin (arronderemiin). Mihtidedje orrunsajiid ja báikki olmmái oaččui eaiggáduššanrievtti eatnamii. Kolsrud čállá: "Rádji biddjui dábálaččat ovddeš geavaheami vuođul" (ibid s. 155). Eanas báikkit ledje 10-15 mihtu, muhto rámšo báikkiid geažil ledje hárve olles giettit. Ruovttugittiin ealihedje omd. dušše moadde lihtora 932 :"Šibitdoalu vuođđu lea nappo meahccegittiin" (ibid s. 155). Oallugiin lei eananbábir meahccegittiide. Muhtun Joganjálmmi olbmás ledje omd. 20 meahccegietti Álttájohávžžis. Dálbmeluovtta olbmuin ledje meahccegiettit 933 Kvenvikas ja Joganjálmmis. Muhto nuppe dáfus ledje muhtumat geain ii lean eananbábir ruovttugittiide ge (Sverre Eilertsen 1987). 1930-jagiin viggagohte eambbo vuoittu oažžut ruovttugittiin. Eanadoallit háhke alcceseaset sihke buoret ja stuorit doaluid, ee. danin go Stáhta gáibidii unnimustá 40 mihtu ovdal juolludii doarjaga ja loana. Muhto lea maid govvideaddjin ahte vaikko doalut sturro rittuin, de sturro dat vel eambbo vuotna- ja siseatnanguovlluin. Rittuin han lei guollebivdu deaŧalaččamus. Kolsrud dajai ná: "Mearrá bissu álo mearrasápmelaččaid ekonomiijamearrideaddjin" (Kolsrud 1943: 155). Guollebivdu sulluin ja olggut vuotnaguovlluin lei deaŧalaččamus ealáhus buot čearddaide. Soahtegaskaáigge ja muhtun jagiid maŋŋel 1945 doaimmahedje 3-4 hálddašeaddji 934 Jiepmaluovtta lotnolasealáhusdoaimma. Rássegilvin lei buot deaŧalaččamus doallovuohki. Jipemaluovttalávdegotti 1982 čielggadeamis čuožžu ahte eanandoallu lea heaittihuvvon, muhto eatnamis guhto šibihat veahá. Muhto báikki "iežas resurssat leat smávvát ja dat iehčaneaset eai livčče leamaš ássama vuođđun. Leat lagas resurssat, mearas ja eatnamiin, mat leat ealáhusvuođđun leamaš sidjiide geat áiggiid čađa leat Jiepmaluovttas ássan" (Hjemmeluftutvalget 1982. Gáldu ii muital čielgasit goas dát lotnolasealáhusdoaibma lei). Henriette Nissen Kárášjogas muitala: "Geasset lei girkobáiki measta ávdimin; eanas fásta ássit ledje geassesajis, Ássebávttis, njárggas moadde beanagulláma bajás joga" (Christie 1967: 197). 3.4.2Áigi maŋŋel soađi Sihke statistihkat ja Eidheim leat juo muitalan ahte maŋŋel soađi ain ledje meahccelájut 935 . Adolf Steen duođašta dan Máze válddahallamis: Ovdal go ruovttugittiid gilvigohte, dahje lagas eatnamiid njáskagohte, fertejedje "buohkat viežžat olu suinniid meahcis ja niittuin" (Steen 1963: 87). "Ovdal" ferte dás máksit sullii jagi 1950 go Máze eanandoallu Steena sániid mielde ovdánii hui olu. 1960 birrasiid láddjejedje ain muhtun mázelaččat meahccesuinniid johgáttiin ja stuora jávregáttiin. Muhto eatnasat ledje dalle gávnnahan ahte gánnáhii buorebut bargat ruovttueatnamiin, go: 1. Dušše unna ruovttueananbihtáš attii eambbo go vahkuid bargu 2. meahccelájuiguin. Attii dasto "njuolggo ruhtadietnasa go ožžo 2. gilvindoarjaga" (ibid s. 89). Ovtta gusa fuođđarii manne 18-20 heargeguorpmi suoinnit ja 3-4 guorpmi jeagil. 1960:s borde ain veahá jeahkála. Ovdal maid geavahedje soahkerissiid oalle olu. Vaikko ledje ge doarvái suoinnit, de bibme rissiiguin nuppevuoro, ja earenoamážit giđđat ja maiddái muhtomin dálvet fo lei fuođarvátni. Bibme maid sieđggaiguin ja skábiiguin 936 "ja muhtumat bibmet daiguin ain dál" (ibid s. 87). 3.5MEAHCCEFUOĐĐARAT JA EARÁ FUOĐĐARAT Finnmárkkus ledje debbot deaŧalaš fuođarin. Go debbuiguin biepmai, sáhtte 1 gusa suoinnit ollit 1,5 gussii, ja dat lei buorre mielkefuođar (NEG 9570 Kvalsund i Kvalsund kommune (1950-jagiin?)). Fálesnuoris bibme "olu debbuiguin, máid ain dál geavahit" (NEG 9569 Kvalsund i Kvalsund kommune (1950-jagiin?)). Bárkkuin eai leat biebman 1900 rájes, muhto dakŋasiiguin ja rissiiguin bibme 1950-jagiin ain, earenoamážit heajos jagiid: "Dološ áigge lávejedje earenoamážit sápmelaččat guoddit rissiid ja dakŋasiid ruoktot dálvefuođarin. Dál gal leat heaitán" (ibid. Om bark gč. váldokap. Torv og skog). Dakŋasiid ja jeahkála eai gal leat "geavahan veahkkefuođarin dáppe olbmo muittus", muitaluvvui Jogas 937 1950-jagiin. Bissojogas geavahedje "olu dakŋasiid" ja jeahkála, muitaluvvui doppe 1968:s (NEG 21033 Børselv i Porsanger). Seammá jagi muitalit Eiaibuleagis geavahan olu dakŋasa fuođarin. Livnnjuin (heavušdakŋasiin)938 maid bibme, muhto dat ii lean nu olu. Unnán gal guhto dakŋasiid, luonddudilálašvuođaid geažil. Sávzzat guhto olgun dassážii go borggái ja giđđat daid dolvo bievlaguolbaniidda. "Čakčat manne várrái ja borde jeahkála arvesavdan" (NEG 21068 Eibydal i Alta). Njávdámis 939 bibme eambbo čáhppesmurjjiguin go doppe maid lei unnán heavušdaŋas. Sávzzaid luite daŋasguohtumii. Muhto jeagil lei nu olu, ahte 1920 rádjái bohte Davvi-Várjjat olbmot jeahkála bordit dohko. "Jeahkála leat bordán gitta soađi maŋŋelii" (NEG 21190 Neiden i Sør-Varanger 1968). Sihke giedde- ja "vuovdesuinniid" vuvde dienasin, ja ieža bibme jeahkáliiguin ja jeaggesuinniiguin. Go NEG` jearai ii go lean lossa vuohki, de vástidii gulahallanolmmái ahte "heahti bágge olbmo vaikko masa" (ibid). Reašvuonas 940 1969:s eai čohkken "eai dakŋasiid eai ge jeahkála, muhto dan ledje bargan maŋŋelii soađi. Dološ áigge lei earenoamážit jeagil deaŧalaš fuođarlassin ja sávzzat guohtugohte dakkaviđe go bievllat ihte... Daŋas ii lean nu buorre fuođar, muhto fertii goitge biebmat vaikko mainna vai ealihedje šibihiid dálvvi badjel... Sámmáliid ja eará jeahkáliid go oaivejeahkála (sarvájeahkála)941 maid vušše áppetgievnnis" (NEG 21342 Rafsbotn i Alta 1969). Ruovdavuonas 942 eai láven dakŋasiiguin biebmat, muitaluvvui 1969:s, muhto veahá čogge vearrámus giđđaáigge. Sávzzat ja gáiccat gal guhto dakŋasa sihke giđđat ja čakčat. Jeahkála gal borde olu. dat lei deaŧalaš fuođarlassi ovdal: "Jeagelbordin lei ain dábálaš ovdal soađi" (NEG 21533 Jarfjord i Sør-Varanger 1969). Veahá borde jeahkála Dálbmeluovtta siskkimus legiin, ja bibme šibihiid sihke njuoska ja vuššon jeahkáliiguin (NEG 22289 Østre Talvik i Alta 1971). "Láveje laigut dakŋasiid. Dál leat heaitán dan, muhto gitta maŋŋelii soađi leat veahá gaikon", muitaluvvui Ákŋoluovttas 1971:s. "Láveje maid gaikut dakŋasiid dainnalágiin ahte čuhppe dahje gaiko gieđaiguin... Lei unnán heavušdaŋas, nu ahte eanas válde čáhppesmuorjedakŋasiid... Giđđat lávii dávjá dušše daŋas vel goikefuođarin. Jeahkála borde unnán. Veahá borde sámmáliid. Oaivejeagil lei unnán" (NEG Hasvik kommune 1971). Cuokcavuonas eai šaddan nu beare stuora gáiskkit 943 , muhto laigo ja gaiko dakŋasiid. Dakŋasiid gaiko go galmmii. Muđui čogge goldnan rásiid ja gáiskkiid, máid dárogillii gohčodedje "trøss" (NEG 21367 Nuvsvåg 1969). Čakčat lei dábálaš Dálbmeluovttas laigut čáhppesmuorjedakŋasiid ja ehtemasdakŋasiid 944 darfegoaivvuin dahje buđetguhkiin 945 (NEG 22087 Østre Talvik). "Luktejekkiid 946 láddjen johgáttiin lei dábálaččamus bargovuohki gitta 1930-jagiide" Báhčaveajis, čállá Wikan (Wikan 1980: govvateaksta. Govat: Skogtaksasjonen 1917). Bibme maid duottar- ja jeaggerásiiguin, ja sámmáliiguin, guoleoivviiguin ja fálesbiergguin (ibid s. 53, 58). Deanus atne veahá gáiskeruohttasiid (dárogillii moldfõr, suomagillii kaiski) fuođarin. Daid čuoladedje smávisin čakčat, ja dan atne buorren fuođarin. Gáiskkiid láddjejedje ja áhco seammaládje go suinniid. Heastabáikkaiguin maid bibme dološ áigge, earenoamážit dahke sápmelaččat dan (NEG 19898 Tana 1966). Heasttabáikkaiguin bibme miehtá Norgga ja eambbo vel Lulli-Norgga siseatnamiin go Davvi-Norggas. Ottar Brox čállá ahte gusat šadde dearvašeappot ja guolga šattai šealgadet, ja mielki maid várra lassánii. Dán lea ee. B-12-vitamiidna dagahan, muhto maid dat go smirezastit 947 nu go sávza ja gussa sáhttet geavvadit ja nu atnit ávkki muhtun dain sárrasiin 948 mat obbanaga mannet heastta čoliid čađa. Hárvát muitalit dakkár biebmama birra dahje lohket eará giliin dahje ránnáid dahkan nu, danin go dál orru dat lusttuheapme ja nuoskivuohta (Brox: 1963: 13-14). Dát guoská vel eambbo olbmobáikkaiguin biebmamii (gč. maŋŋelis). Bissojogas leat geavahan veahá gáiskelasttaid máid bidje dálveáziide. Heavušdakŋasa maid válde, ja dan atne buorren fuođarin (NEG 21034 Børselv 1968). Eaibuleagis maid leat dálvái áhcon gáiskelasttaid, seahkálaga eará vuovdesuinniiguin. Gáiskeruohttasiid maid čulle giđđat. Juovvagáiski 949 adnojuvvui buoremussan, muhto geavahedje maid eará gáiskkiid (NEG 21066 Eibydal 1968). Horpmá950 čuhppe sirppiin 951 ja goikadedje. Sávzzat ledje váibmilat dasa. Gáiskeruohttasiiguin leat unnán biebman Njávdámis, go doppe ledje unnán stuora gáiskkit. Dološ áigge vušše heasttabáikkaid, ja soames muitá maid ahte sávzzabáikkaiguin leat gusaid biebman. Lohket vel olbmobáikkaiguin nai biebman, muitaluvvo 1968:s (NEG 21532 Jarfjord 1969). Lea váttis dadjat man olu galgá jáhkkit dása. Sáhttet dušše leahkit bahás solžžat 952 , muhto nuppe dáfus leat dat dovdosat máŋgga Davvi-Norgga guovllus. Seammaládje go heasttabáikkaiguin ge, sáhttet smirezastit atnit ávkki obbaávdnasiin olbmo báikkas (Brox: 1963: 14). Gáiskeruohttasiid eai lean Ruovdavuonas ge geavahan heahtefuođarin, go leat unnán stuora gáiskkit. Heasttabáikkaiguin leat jur veahá biebman, ja "dološ áigge lohket suopmelaččaid vuoššan olbmobáikkaid áppetgievnnis" (NEG 21532 Jarfjord 1969). Dálbmeluovttas leat unnán stuora gáiskkit, ja danin eai biebman gáiskeruohttasiiguin. Muhto Ráirus 953 dihte muitalit, ahte 1860-70 birrasiid čogge veahá gáiskkiid. Muhto dat lei dušše juoga máid jur muite. Measta buohkat geain lei heasta, vušše heasttabáikkaid (NEG 22284 Østre Talvik 1971). 1900 birrasiid atne heasttabáikkaid lassifuođarin Álttás, muhto dat lei unnán. Álttá bajit guovllu ássit ledje boahtán Tynsetas, Alvdalas ja Durnosleagis. Doppe bibme olu oaivejeahkáliin. (NEG 2447 Øvre Alta. Čállán Alf Martin Jæger 11.11.1948). 4. KAPIHTTAL Guolástusat 4.1SOAHTEGASKAÁIGI Guolástusas lei juo álgán sullasaš ođastuhttima ovdáneapmi go mii eanandoalus lei soahtegaskaáigge. 1905-20 áigodagas bođii oba olu mohtordoaibma guolástusfatnasiidda, earenoamážit danin go dan áigodagas oppalaččat ledje buorit ekonomalaš dilálašvuođat. Bohte maid stáhta loatnaortnegat nu go Finnmárkkufoanda, mii buoridii ruhtadanvejolašvuođa. Sihke almmolaš ja priváhta ođastusdoaimmat 954 (nu go Det norske Selskap til Fiskerienes Fremme (Norgga guolástusaid ovddidansearvi) ledje searvvis bidjame vuođu ja váikkuheame guollefatnasiid nuppástuhttima. Muhto soahtegaskaáigge šattai, nu go juo namuhuvvon, hui heajos áigin guolástussii - go šadde heajos hattit, heajos guollejohtu ja vealggáidupmi 955 . Dát dagahii ahte guollefatnasat fas veahá primitiivaluvve - nappo šadde unnit fatnasat ja heajut doaibmi bivdoneavvut. Nuppe dáfus šattai maid stuorit earru guollebivdiide - ledje maid muhtumat geat álge eambbo ođđaáigásaš fatnasiiguin bivdit. Earenoamážit šattai riddo- ja vuotnabivdiid gaskii mihtilmas earru. Finnmárkku heahtedilli, earenoamážit smávvafanasbivdiin, lei hui oinnolaš 1933:s, dajai guolástusbearráigahčči R. Skotnes. Dása lei guovddáš sivvan go eanas guollebivdiin eai lean ođđaáigásaš fatnasat ja bivdoneavvut. Maŋimus jagiid čakča- ja dálvebivddut ledje guhkkin ábis leamaš, ja dohko lei veadjemeahttun vuolgit smávva fatnasiiguin (Gerhardsen 1944:11-12). Pomorgávppašeami nohkan lei nubbi stuora vttisvuohtan lassin guolástusaid rievdamii áhpebivdun: "Davvi-Norgga guolástusat leat issorasat vaháguvvon go pomorgávppašeapmi nogai", čálii Skotnes (ibid s. 12). Geassebivdu maid šattai unnit gánnáhahtti go pomorgávppašeapmi nogai. Danin fertejedje eambbo bivdigoahtit dálvet, go lei garraset ja váralaččat bargu, mii gáibidii buoret bivdoneavvuid ja dagahii stuorit massinproseantta. Goappeš dát áššit orrot čuohcán buot garrasepmosit vuotnabivdiide. Dasa lássin sáhtte báikkálaš árttat ja áigi váikkuhan. Falkenberg čálii iežas Lágesvuoniskamis ahte giđđadorskebivdu ii deaividan 1933-38 jagiid. Danin šattai siskkit Lágesvuona vuotnabivdiide earenoamáš lossat máksit goluid, ja sidjiide gánnáhit vuotnadorski bivdit. Dán guollebivddus ledje unnit golut, muhto dienas maid šattai heajut. Eará bealli lei vel stáhta unnimusmearrehaddi. Dát hehttii sin geain ledje unnimus gáibádusat (dás: Lágesvuona sápmelaččat) vuolidit hattit, ja juobe veahá ge oažžut bursii: "Guollebivdit ožžot juo duohtavuođas dan buot heajumus hatti dál, ja sidjiide lea danin veadjemeahttun ovddeš ládje bággejuvvot vuolidit hatti. Guolleostiide lea danin buoremus sis oastit guoli geat eanemusat vuvdet (dás: riddoguollehámmaniid bivdit). Danin báhce sápmelaččat dávjá čohkkát iežaset guollehivvodagain" (Falkenberg 1938:156-157). Vuonaid ealáhuseallima mállet rivde go ii šat gánnáhan suhkat guollebivdohámmaniidda, ja šadde eambbo bargagoahtit ruovttubivdduin ja eanandoaluin. Lágesvuona sápmelaččaide lei guollebivdu oaiveealáhusgeaidnun, ja sin "oapmedállu lei dušše čielgecaggin" (ibid s. 71). Muhto ruovttubivdduin ii lean nu álki jođihit guliid go ovdal, ja danin fertejedje eambbo eatnamiin bargagoahtit: "Veahá lasihemiin oažžu dadjat ahte mearrasápmelaččat dál leat šaddagoahtán eanandoallin", joatká Falkenberg (ibid s. 72). Siskkit Lágesvuonas lohká son ahte dát dilálašvuođat dagahedje ahte doppe šadde sápmelaččat geafit. Kolsrud gal dadjá ahte Oarje-Finnmárkkus gal maid manne maŋos, muhto eai nu olu go nuortalis. Olbmot ásse lagabus stuora gálvoguovddážiid ja lei olu álkit gulahallat lulás go Lágesvuonas. Gávpeolbmát sáhtte danin birrajagi oastit buot guliid máid olbmot bivde, earret geasset: "Čoalmmi olbmuin lea danin dássedit ja buoret sisaboahtu go omd. Lágesvuonas. Danin eai nohkkon 956 olbmot. Oppalaččat doaivvun ekonomalaš dili buorránan, goit maŋimus jagiid. Dát oaidnu ii leat nu go mun ipmirdan, dušše Čoalmmi hárrái, muhto dat ovddasta olu Finnmárkku guovlluid mannolaga. Dát lea deaŧalaš ártan dasa go olbmot dáppe birgejit veahá buorebut go nuortalis" (Kolsrud 1943: 139). Maŋŋel ja go oppalaččat lei smávvafanasbivdiid birra sáhka, dovddaha Gerhard M. Gerhardsen hui čuvges oainnu: Lei oalle olu ruovttubivdu dahje smávvafanasbivdu gártniin, ruollafirpmiin 957 , merddiin 958 , liinnáin ja duorgguin olles riddogátti, ja dat ábuhii olu beaivválaš birgejupmái, sihke guollebivdiide ja eará riddoássiide. Smávvafanasbivdu lei maid earáhuvvan dan rájes go bivdigohte borde- ja mohtorfatnasiiguin. Goitge lei dákkár bivdu gos eanemusat atne unnit, rabas fatnasiid, "ja lei vuohki mii ii goasse boarásnuva" (Gerhardsen 1946: I: 49). 4.1.1Lotnolas doaimmat Soahtegaskaáigge oaivvildedje muhtumat ahte rittuid váttisvuođaid čoavddášii eambbo ealáhuslonohallamiin, omd. berreše guollebivdit oažžut eambbo eatnamiid. Ásahushoavda 959 Skappel eahpidii 1929:s dán čovdosa: "Guolástusguovlluin orru ain nu ahte lotnolas guollebivdu ja eanandoallu čuohcá eanandollui. Dat olu eananjuohkimat maiddá guolástus áiggiid čađa lea váikkuhan, leat dagahan olu eanandoaluid mat leat nu smávvát ahte ferte oastit fuođđara biebmat ovtta dahje guokte gusa" (ibid s. 86. Ártan su eahpádussii sáhttá leamaš go son lei Hedmárkku stuoraeanandolliid sogas). 1938:s humai Nuorta-Finnmárkku gaskaboddosaš fylkkaagronoma Håkon Dundas seammá váttisvuođa birra. Son lei ovttaoaivilis dasa ahte lotnolasdoaimmat sáhttet dagahit váttisvuođaid. Riddogáttiin ja sulluin lei dábálaččat beare unnán gilvvehahtti eanan, ja šadde beare smávva doalut. Dávjá ledje beare unnán láidumat 960 , ii ge lean álo nu álki dinet doarvái eanandoaluin. Nuppe dáfus lei lotnolasdoaibma eambbo dárbbašlaš Finnmárkkus go eanas eará báikkiin. Ekonomalaš dilálašvuođaid geažil sáhtte vel áidnafidnoguolásteaddjit nai beroštit eanandoalus. Dan guvlui orui ge manname, go guollebivdohámmániin lassánii ođđagilvinberoštupmi ja neavvun. Muhto dieđusge eai sáhttán eatnamiin bargagoahtit doppe gos ii lean gilvineanan (ibid s. 90-91). Porsáŋggus humai johttioahpaheaddji Kulsland sullásaččat, áhpenuohtástanlávdegotti 961 eananbargiid jearahallama oktavuođas 1930-jagiin: Dat guokte ealáhusa "deavdiba ja heiveheaba goabbatguoibmáseaskka álo nu heivvolaččat go vejolaš. Eai sáhte dáppe dušše guliid bivdit eaige olbmot birge nu unnan eanandoaluin go dáppe lea, jus guolástus ii attáše lassidietnasa" (ibid s. 98). Samuli Paulaharju muitala omd. muhtun olbmá Báhkavuonas 962 bivdán olu guliid ja njuorjjuid. Son ieš heŋgii guliid, ja guolleoastit bohte vutnii viežžat daid. Sus ledje vel sihke sávzzat, gusat ja spiinnit ja gilvvii buđehiid ja suinniid (Paulaharju 1935: 52. Mikko Lounonena birra). Sonja Westrheim lea iežas geassesajedutkmamis gávnnahan ahte áhpe- ja vuotnabivdu lei deaŧalaš geassesaji válljemis. Muhto "go lea sáhka das mii lei váldoártan geassesadjái mannamii rittuin, ii sáhte oktage dadjat lei go dát obanassiige oaiveártan geassesadjái sirdimiidda" (Westrheim 1978: 86). Muhto dego Ruoššaluovttas 963 , gos geassesajit ledje jur mearragáttes, lei earenoamážit luossabivdu mearas deaŧalaš. Seammaládje lei Gáiddošjohgeassesajiiguin: "Máŋggas geain doppe lei geassesadji, bivde luosaid lotnolasat. Ii lean luossabáiki gal jur juste geassesajis, muhto dat lei gal lahka meara. Muhtun jagiid manaimet árrat geassesadjái, go áhčči barggai lotnolasat luossabivdduin", muitala muhtun Westrheim` gulahallanolbmáin (ibid s. 199. Jearahallan H. Hansena, Joganjálmmis). Stuorasáidi bođii juohke jagi Álttá Lákkovuonbahtii 964 ja eará vuonaide. Dát sáidebivdu lei lotnolasbivdiide áigodatládjun, nu go giđđaládju, muorjeládju, darfeládju jna. Go sáidi lei boahtán, lágidedje "sáidebearráigeahču". Ledje máŋga nuohti ja buohkat fertejedje veahkkin, sihke dievddut, nissonat ja mánát, go nuohti galge geassit gáddái. Gáttis fertejedje lohkat guliid vai sáhtte rehkenastit man olu lei nuohtte-, nissonolbmuid-, dievdolbmuid ja bealleoassi. Maŋŋel go juohke bearraša oasi ledje rehkenastán, suhke ruoktot guliiguin, čuomastit, čollet, jorgut ja heŋget daid. Fertejedje doapmat, danin go sáidi sáhtii fas boahtit farggá (Manns minne 1973: 75-78. Oluf Røde Langfjordbotn). Fylkkaagronoma F. Nielsen gal deattuhii ahte "buot Finnmárkku fásta riddoássiin lei guolásteapmi váldoealáhus". Ii ge lean vejolaš dálkkádaga geažil nuppástuhttit dálá ássiid eanandollui, juogo váldo- dahje áidnafidnun. Eai ge gávdnon guollebivdit geain lei eanandoallu váldoealáhussan, earret soames siseatnaneanandoallit geat manne giđđabivdui (Gerhardsen 1946: I. 98). "Čáhcesullos ja Davvi-Várjjagis lei guolásteapmi eatnasiid váldoealáhus. Sihke gávpot siste ja olggobealde lei eatnasiin okta gussa dahje eambbo ja moadde sávzza. Muhto eanandoallu lei lassiealáhussan Go heajus guollebivdu lei, šattai sidjiide nai heahti ja vártnuhis dilli, nu go earasajes" (NEG 18816 Čáhcesullos ja muhtunráje Davvi-Várjjagis 1964). 4.1.2Váldoealáhus Guolásteapmi lei goitge deaŧaleamos ealáhus sihke riddosuohkaniin ja olu vuotnasuohkaniin, dan vuohttá olbmuid cealkagiin, nu go omd. Láhpis muhtun dajai: "Guollebivdu lea olbmuin meastá áidna ealáhussan ja olbmot bivdet álohii" (NGO Loppa 1904 ja 1916: 43). Dálbmeluovttas lei eanas olbmuin guollebivdu váldoealáhussan, "ja muhtumat ellet dušše mearabivdduin ja meara nalde" (NGO Talvik 1905 ja lasáhus). Maiddái sii geat barge eanandoaluin, bivde guoli, earret lájuid áigge. Nubbi deaŧalaš ášši lea ahte eanas beaivválaš biepmu vižže mearas. Earret boazosápmelaččaid, elle eanas Finnmárkulaččat ná. Čoalmmi olbmuide lei áhpebivdu deaŧalaččamus ekonomivuođđu: "Olbmuid birgejupmi vuolgá mearas ja mearabivddus", go sáivabivdu ii dáidde goasse leamaš nu beare mávssolaš, čálii Kolsrud 1943:s (Kolsrud 1955: 124). Ábis lea guollevallji birrajagi, muhto muhtun áigodagaid leat muhtun guollešlájat eambbo, ja hui olu guolit bohtet Bárentsábis. "Guollebivdoealáhus lea ovddemustá daid duohken", čálii son ja jotkkii: "Dorski ja sáidi ledje juohke jagi ja dat ledje olu, ja danin lei daid ekonomalaš árvu hui oinnolaš. Sallit baicca lei eambbo eahpesihkar. Muhto guollebivdu rievddadii hui olu ja dagai dan dávjá vuorbespealusin 965 (ibid s. 124). Soahtegaskaáigge ollii iešguđet čearddaid gaskaneasheiveheapmi hui guhkás guolástusaid dáfus, goit muhtun guovlluin. Čoalmmi sápmelaččat ledje 1700-jagiid rájes birgegoahtán guollebivdduin, ja dat lei šaddan sin deaŧaleamos ealáhussan. Kolsrud oaivvildii ahte nu lei danin go dáččat lassánedje ja eambbo gulahallagohte mearrasápmelaččaiguin. Dáinna lágiin šattai sápmelaččaide gánnáhahttin: "Dáččain sii leat bivdoneavvuideaset ožžon, ja dáččain sii leat oahppan bivdit daiguin. Guollebivddus, bivdoneavvomálles ja bivdovuogis ii dáidde dál vuhttot makkárge earenoamáš sámi hápmi. Eai báljo rievdda dábálaš heajutbirgejeaddji olbmuin Oarje-Finnmárkku rittuin. Jus lea erohus, de ferte leahkit ahte dáččaide dábálaččat šaddá guollebivdu eambbo vuoitun", oaivvildii Kolsrud (ibid s. 124). Dát orru veahá ártet go dáččaid lohku han unnui Finnmárkkus 1700-jagiin. Dáčča bivdu lei hui ovttageardán dalle, eai ge mearrasápmelaččat lean maŋŋelis. Bivdoneavvuin ja vugiin ledje maid veahá erohusat. Nu goit lei Porsáŋggu-Davvenjárgga guovllus (Hanssen 1986: 148-149). Maŋŋelis 1800-logus ja earenoamážit maŋŋel 1900 lea leamaš garra báidnin, máid muhtun muddui sáhttá čilget riddo- ja vuotnabivdiid ekonomalaš erohusain. Riddobivdiin, geat ledje eanas dáččat, lei olu buoret vejolašvuohta ruđa dinet go vuotnabivdiin. Sis ledje danin, nu go juo namuhuvvon, sihke stuorit fatnasat ja buoret bivdoneavvut. 4.1.3Nuppástuhttin mohtordoibmii ja jahkodatbivdui 966 Mohtor- ja bordefatnasiid ovdáneapmi váikkuhii bivdovugiide sakka: 1. Šattai olu buoret vejolašvuohta bivdit birrajagi. Nils Kolle atná 1. nuppástuhttima rabas fatnasiin mohtorfatnasiidda mearrideaddji 1. ártan dan suorgáseami doaimmas mii álggii 1900 birrasiid, ja mii 1. bohciidahtii birrajagebivddu (Fiskerinæring og lokalsamfunn 1982: 1. 32. Gč. Kolle: "Omlegging av loddetorskefisket fra kyst- til 1. bankfiskeri i mellomkrigstida, og hvordan dette påvirket deltakende 1. fiskere fra Finnmark." Bergen 1979 (Šáksadorskebivddu 1. nuppástuhttin riddobivddus áhpebivdui soahtegaskaáigge, ja movt dát 1. váikkuhii Finnmárkku oasálasti guollebivdiide)). 2. Ođđa fatnasiiguin máid geavahišgohte, šattai vejolaš eambbo 2. johtit ja áhpelis bivdit. Omd. álggii áhpebivdu Svalbárddas ja 2. Bjørnøyas 1920-jagiin vaikko ain ledje unnán fatnasat stuoribut go 2. 40 juolgemihtu 967 . 3. Ođđa, divrras bivdoneavvut gáibidedje ealáhuskapitaliserema. Máŋggat sorjjakeahtes gáldut (ee. NOS Fiskeristatistikk og Folketellingen 1900 (NOS guolástusstatistihkka ja 1900 olmmošlohkan), duođaštit ahte čakča- ja dálveguollebivdu šattai eambbo mávssolažžan jahkečuođi molsuma birrasiid. 1904:s čállá kapteaidna Mamen Sállannuoris ahte juohke bargoolmmái searvvai daidda guolástemiide, mat ledje jur birrajagi. Vuonain bivde vuoššanguoli ja veahá vuovdinguoli. Bivde dorski, sáiddi, lákku ja loahka 968 . Juvssu eai bivdán nu olu go das lei nu unnán árvu. 1906:s juo moittii Sállannuori sátnejođiheaddji Mamena oainnuid: Olbmot bivde birrajagi - vuonain maid. Vuotnabivdu lei maid gávpeguollebivdu, ja olu olggobealolbmot bivde maid. Juksu lei gávpeguolli seammaládje go dat eará guollešlájat (NGO Sørøysund 1 904 : 25 ja lasahus 1906: 4). Ii goabbáge namut dan ahte guollebivdi ain lei oanehaš meara nalde, ee. fatnasa sturrodaga geažil. Smávva mohtorkeahtes fatnasiiguin fertejedje guollebivdit vel vuona bivddidettiin nai, eambbo vuhtii váldit dálkki, go maŋŋel go mohtorat šadde dábálažžan. Muhto goalkin sáhttevel smávva fatnasiiguin nai suhkat oalle viidát. Muhtun Riehppovuonolmmái sugai firpmiin ja liinnáin, sihke ruovttuvuonas ja Sállana, Jealmmeseaju, Iččáha ja Máhkarávjju buohta: "Twice I rowed to Hjelmsøy in quiet weather, nearly twenty (Norwegian) miles" (guovtte geardde mun suhken Jealmmeseddjui goalkin, sullii 20 norgga beanagullama) (Nesheim 1949: 148. Anders Monsen). Earret dálkki vuhtii váldima, ádjánedje maid oba olu guhkit go mohtorfatnasiin livčče ádjánan. Dát váikkuhii nu ahte guollebivdi lei eambbo čadnon muhtun guollebivdohámmanii stuora áigodatbivdduid áigge. Dan sadjái go čuvvodit guoli, fertii son vuordit dan. 1920 ja 1930 olmmošlohkamiid vuođul lei čielga, muhto ii relatiiva lassáneapmi olmmošlogus geain guolásteapmi lei váldo- dahje lassiealáhussan (dievdduin badjel 15 jagi) soahtegaskaáigge. Relatiiva maŋosmannama ártan ledje eambbo ođđaáigásaš ja áigeguovdilis doaimmat nu go gávpi ja industriija. Ánnejogas ja Čáhcesullos ledje kvenat ovddasmannin guollefatnasiid ođasteamis. 1906:s bohte vuosttaš govda, coages bordefatnasat 969 Ánnejohkii ja guokte jagi maŋŋel bođii 25-30 juolgemihtu guhku smávvaskeittá970. Čáhcesullui bohte vuosttaš mohtorskeittát 1907:s, ja Ánnejohkii 1913:s. Buot ođđa eaiggádat ledje kvenat. Fatnasiid ruhtadedje ee. seastinbáŋkku loanaiguin. Mohtorfanasbivdiide ii lean nu go eará guollebivdiide "dálki stuora hehttehussan bivddus. Sii manne riddoguovlluide ja vuvde guoli sutnje gii eanemus mávssii. Gaskkat eai lean šat makkárge hehttehussan" (NEG 14324 Vestre Jakobselv (sullii 1960)). Gulahallanolmmái: Hjalmar Garnæ ja earát. Ottelin osttii vuosttaš 25-30 juolgemihtu stuoru smávvaskeittá ja Edvard Henninen vuosttaš mohtorfatnasa Ánnejogas). 1912 rájes ledje eanas stuorit guollebivdiin Čáhcesullo guovllus mohtorfatnasat. Dábálaččat ledje máŋga eaiggáda (dávjá vieljažagat), danin go okta olmmái ii ruđalaččat nagodan mohtorskeittá háhkat. Ovdal ledje eanas vuonaid bivdán, muhto go skoavdefatnasat bohte, bivdigohte muhtumat guollebáikkiin Várggáid olggobealde, ja jávke máŋga beaivve. Stuorit ja buresdoaibmi fatnasiiguin šattai dát dábálažžan. Oallugat maid lonuhedje dađistaga vel stuorit mohtoriidda: "Sin mielas šadde álgomohtorat beare unnit bisánkeahtes bivdui, ja áhpeguollebáikkiide" (NEG 18816 Čáhcesuolu ja muhtun muddui Várggát 1964. Gulahallanolbmát: Hans Pedersen, Georg Dahl, T. Olsen). Fálesnuoris lei gávpeolbmás Buch`as vuosttaš mohtorfanas 1910 birrasiid. Bohte jođánit eambbo mohtorfatnasat, ja buohkat bivde ábis ja rittuin, liinnáin ja firpmiin, ja bivde maid áhkalaggá. Sii oste mohtoriid iežaset ruđain ja báŋkoloanain. Máŋgii serve eanebut dákkár oastimii. Danin go "suohkanis ii lean dakkár dilálašvuohta ahte sáhtii veahkehit" (NEG Kroa gård, Fálesnuoris 1960 birrasiid. Gulahallanolmmái: Karl Svendsen ja earát). Dávjá bivde liinnáin guhkkin ábis. Áhpedorskebivdu liinnáin álggahuvvui Bjørnøya áhpeguollebáikkiin 1925:s ja áhpeguollebáikkiin Svalbárdda oarjjabealde 1934:s. Muhto eai lean galle Finnmárkulačča searvvis dán bivddus, 1939:s dušše 9 fatnasa. Nuppe dáfus ledje mihá eanebut geat bivde áhpeguollebáikkiin lagabus gátti, Finnmárkku davábealde ja nuorttabealde. 1920-jagiin bivdigohte maid snoranuhtiin Finnmárkkus. Muhto áhpenuohtásteapmái gal lei garra vuosteháhku. Miessemánu 13. b. 1908 juo bođii bodnenuohtástan 971 - (áhpenuohtástan-) gielddus (Iversen nr. 3-1937: 55). Suoidnemánu 16. b. 1936 gaskaboddosaš bodnenuohtástanlágain 972 (man sadjái bođii njukčamánu 17. b. 1939 áhpenuohtástanláhka 973 ) gildojuvvui ee. fievrredit guliid gáddái, máid áhpenuhtiin ledje bivdán dihto mearraguovllu 974 olggobealde (ibid s. 62 ja Fiskets gang nr. 20-1946: 233). Áhpedorskeáigodat 975 lei golggotmánu loahpas njukčamánu lohppii dahje cuoŋománu álgui. Dalle álggii giđđadorskebivdu (šákšabivdu): "Dat oalle olu Finnmárkku birrajagi guollebivdit, bivdigohtet eará dakkaviđa go giđđadorskebivdu nohká, stuorimusat bivdigohtet sáiddi snoranuhtiin, mii lea sakka ovdánan 1930-jagiin. Sáidebivdu nohká golggotmánu-skábmamánu." Earát jotke liinnáin ja iešguđetlágan gárdnebivdduin, dahje smávvafálesbivdduin (Gerhardsen 1946 I: 60). Tab. 4.1: Giđđadorskebivddu oasálastin 1937:s ja 1950:s: Rabas fatnasat Rabas mohtorfatnasat Bordemohtorfatnasat mohtora haga FatnasatOlbmátFatnasatOlbmát Fatnasat Olbmát 1937 2130 5099 616 375 1328 7599 1950 332 721 372 1166 1445 7850 Gáldu: NOS Norges fiskerier 1937, 1950. Dáin loguin leat visot Norgga guollebivdit ja fatnasat. Ovdalaš áigge ledje oallugat ieža ráhkadan bivdoneavvuid ja muhtun muddui maiddái fatnasiid. 1800-logu maŋit oasis oastigohte sii bivdoneavvuid. Riehppovuonas muitaluvvo ahte ovdal jahkečuođimolsuma ledje olbmot ieža botnán fierbmeárpu ja ledje geavahan gaskkas- ja leaibegávvaliid 976 ja geđggiid vuodjudeapmái. Sii ráhkadedje maid unnit fatnasiid mat ledje smávva johkafatnasiid sullii. Maŋŋel ja gitta maŋimus soađi maŋŋelii, oste sii durrojuvvon 977 fatnasiid Álttás. Soahtegaskaáigge eai ráhkadan eará bivdoneavvuid go vuokkaid boares ruovdeávdnasiin máid derpe heivvolaš assodahkii. Dasto buoššudedje 978 daid livssiin 979 (Nesheim 1949: 152). Vuosttažat geat Álttávuonas bivdigohte luosaid gáidánuhtiiguin, ledje Lulli-norgalaččat. Muhtun Dálbmeluovtta olmmái muitala ahte su áhčči osttii sis nuhtiid 1920 birrasiid. Sus ledje gitta 8 nuohttedoalu - muhtumat iežas eaiggádan luossabáikkis ja muhtumat stáhta eaiggádan luossabáikkis: "Son lei alcces sihkkarastán dakkár šiehtadusa ahte maŋŋel šadde su lotnut olggos" (NEG 22329 Østre Talvik 1971). 4.2ÁIGI MAŊŊEL SOAĐI Dat mállet mat vuhttojedje ovdal soađi, nannejuvvojedje vel eambbo maŋŋel soađi: Mohtordoaibma, lotnolasdoaimma nuppástuhttin áidnafidnoguolásteapmái/ váldofidnoguolásteapmái ja čoahkkeásaidupmi. Dan oaidnit tabeallain vuollelis. Tab. 4.2: Guollefatnasiid čoahkádus 1948-75: 194819611974 Stálleskoavdefatnasat 0 10 45 Muorraskoavdefatnasat 950 1395 1011 Rabas mohtorfatnasat 248 1974 2276 Fatnasat mohtorhaga 65 1 0 Gáldu: Kunnskapsforlagets Leksikon bd 4 1979: 277 Tab. 4.3: Áidnafidno-/váldofidno-/lassifidnoguolásteddjiid lohku 1951-71: ÁidnavirgiVáldovirgiLassivirgiOktiibuot 1951 2414 3831 1642 7887 1971 1752 932 721 3405 Gáldu: Finnmark 1979: 338 Tab. 4.4: Fatnasiid juolgemihttosturrodat 1960-75 6 3030-3940-5960-996 100Oktiibuot 1960: 2421 341 235 36 9 3042 1975: 2827 266 164 41 34 3332 Gáldu: Finnmark 1979: 337 Vaikko guollebivdiid ollislaš lohku lea beliin unnon dán áigodagas, lea mohtorfatnasiid lohku lassánan sakka. Lea ovddemustá ođđa teknologiija ovdáneapmi mii lea buoretdoaibmin ráhkadan bivdoneavvuid, fatnasiid ja doalu. Olbmot juohke fatnasa nammii leat danin unnon. Mii oaidnit guokte ovdánanmálle 1970 rádjái. Ovtta- ja guovtteolbmo šárkkat 980 leat lassánan, ja nu leat maid áhpenuohttunfatnasat ja snoranuohttunfatnasat 981 . Gaskastuoru fatnasiid lohku gal baicca lea unnon (Finnmark 1979: 337-339). Čuovvovaš cealkka govvida servodaga maŋŋel soađi vel čielgaseappot go Finnmárkku servodaga ovdal soađi: "Guolásteapmi lea buot deaŧalaččamus ealáhusvuođđu dán báikki olbmuide" (Mehamn 1969: 6). Omd. lea Muosát čielga guolástussuohkan gos leat olu ja aktiiva fatnasat. 1958:s ledje doppe 122 skoavdefatnasa ja 86 rabas fatnasa, ja dain lei oalle oanehis mátki guollebáikkiide (Schei-komiteen = Scheilávdegoddi 1960: 43). Sállannuoris lei 4-5 nauttalaš miilla 982 lagamus áhpeguollebáikkiide, ja dábálaš mohtorskeittáin ádjánii 2-3 diimmu bivdobáikái (Myhre 1957: 54). Schei-lávdegoddi celkkii 1960:s Muosáha ealáhuseallima mannolatvuogi birra ahte ledje veahá šibihat, muhto šibitdoallu lei nohkagoahtán maŋimus áiggi (Schei-lávdegoddi 1960: 43). Davvenjárggas ii namut lávdegoddi obanassiige eanandoalu ealáhussan. Porsáŋggus gal ledje eanandoallu ja guolásteapmi váldoealáhussan. Eanandoalut ledje dábálaččat smávvát, muhto ledje oalle buorit gilvinvejolašvuođat. Eanandoallu lei ovdáneame, muhto guollebivdu ii gal lean "beare nanus suohkanis" (ibid s. 49). Guollebivdu šattai eambbo olggutriddobivdu go ovdal. Siskkit vuotnaguovlluin bargagohte dađistaga eambbo eanandoaluin, ja doppe lei ge lotnolasdoaibma seilon buoremusat. OMD. lei guolásteapmi váldoealáhus Davvesiiddas: "Dát lea áidna ealáhussan olggut guovlluin". Muhto siskkit guovlluin lei eanandoallu ovdánišgoahtán, ja doppe ledje lotnolasdoaimmat (ibid s. 54). Soađi áigge lassánišgohte dađistaga áidnafidnoguolásteaddjit Sállannuoris, ja soađi maŋŋel manai vel čielgaseappot dan guvlui. Stuora fatnasiin fertii dássedit bivdit birrajagi jus galggai gánnáhit. Áidnafidnoguolásteaddji lei ge gaskamearálaččat 32 vahku bivddus. Váldofidnoguolásteaddji sullii 19 vahku, ja lassiguolásteaddji dušše 8 vahku bivddus (Myhre 1957: 54). 1950 olmmošlohkama mielde elle 1369 olbmo guolástemiin ja bivdduin Sállannuoris. Muhto lotnolasdoaimmat eai lean áibbas nohkan, danin go 75:s barge dasalassin eanandoaluin. Muhto fertejit leamaš eanebut geain lei goit eanandoallu lassiealáhussan (geahča vuollelis). Ii leat čielggas man oallugiin ledje eará doarjjaealáhusat (ibid s. 54). Sállannuori ealáhuseallin lei nappo unnán differensierejuvvon. Earenoamáš headjuvuohtan doppe lei (nu go muđui Finnmárkkus), ahte ealáhuseallin lei eambbo áigodagaid mielde go muđui Norggas. Eai lean dušše guollebivddus áigodagat. Maiddái eanandoalus ja eará ealáhusain ledje áigodagat, nu go huksen- ja rusttetealáhusain (áigodagat ledje maid oaneheappot go muđui Norggas): "Lotnolaseanandoallu geasset ja guolásteapmi dálvet lea hui dábálaš, ja orrot bures geavaheame bargonávccaid dáinna lágiin. Muhto duohtavuođas šaddá olu joavdelasáigi go galget lonuhit bargonávccaid ovtta doaimmas nuppi doibmii máŋgga geardde jagis. Dasalassin lea maid oalle olu bargguhisvuohta ja oalle olu joavdelasáigi (ibid s. 51). Álggos ii báljo rievdan ássanmálle ođđasishuksenáigge 983 (dađistaga rievddai dát sakka). Vaikko muhtun guollebivdohámmanat báhce ávdimin, de lei goitge dábálaččat seammá ássanmálle go ovdal soađi. "Muhto okta rievdadeapmi čuovui ođđasishuksema. Olu guollebivdit geat ovdal soađi barge lotnolasat guolástemiin ja eanandoaluin, šadde dan áigodagas huksen-, rusttet- ja industribargin" (Fiskerinæringa i Finnmark 1977: 13). Eiseválddit maid čielgasit sávve ahte guollefatnasat galge nuppastuvvat eambbo áhpebivdofanasveahkan mas ledje eanas smávva áhpenuohtástanfatnasat. Guolleoastit berrejit danin bargat eambbo stuora, guovddáš rusttegiid badjelii gos lea máŋggalágan buvttadeapmi. "Dárbbašuvvui ávkkálaš ássan dán čađahit" (ibid s. 13. Gč. maid fylkkamánni Hans Gabrielsena FFF:s 1948: ášši 21: "Jus Finnmárku galgá birgehit iežas máilmmemárkana gilvvus, ferte olu garraseappot rahčat jođánit ja gánnáhahtti vugiin ođastit ja viiddidit sihke bivdofatnasiid, buvttadanrusttegiid ja olgoriikii vuovdima". Gč. maid Innst. 1956: 48: 1947` dorskebivdolávdegoddi lei ávžžuhan háhkat stuorit guollefatnasiid. Muhto dát ii livčče vuotnabivdiide ávkin, oaivvildii Sámelávdegoddi). Suohkansiskkaldas čoahkkanandoaibma 984 lei guhká juo leamaš, vaikko čoahkkanandoaibma mannagođii sakka jođáneappot maŋŋel soađi. Mohtordoaimma váikkuhussan "lea šaddan nu ahte hámmandilálašvuođat ja guollebivdohámmana guovddáš sajádat riddoruvttu 985 johtolaga ektui lea deaŧalaččat go lagamus johtolat guollebáikái. Dát mannolat lea maid nuppástuhttan Muosát gieldda ássama nu ahte Ávanuoris 986 lassánedje olbmot sakka eambbo go muđui suohkanis." (Flf 1952: 339-340). Maŋŋel soađi mannolahkii lea guolástanrájiid viiddideapmi mihtilmasvuohtan. Ovdal sáhtte ábi lohkat gurremeahttumin, ja sáhtte danin čuovvut moadde álkis vuođđojurdaga: Ii oktage eaiggáduššan guolleriggodagaid, ja nappo lei buohkain friddja lohpi bivdit. Muhto ođđa, buresdoaibmi bivdoteknologiijain ja buoret guollejođuin šadde dát vuođđojurdagat váralažžan guolleriggodagaide (Finnmark 1979: 335). Seammaládje go muđui nai go Finnmárkku luondduriggodagat vátnot, sávve ráfáiduhttima dahje várret guliid dušše báikki olbmuide. Dákkár evttohusat leat maid ovdal soađi leamaš. omd. go háliidedje snoranuohttungildosa Finnmárku vuonaide. Dán evttohii Fálesnuori álbmotčoahkkin 1923:s (FFF 1923: ášši 18, s. 62-64). Áhpenuohttun suhttadii olbmuid earenoamážit, ja bohciidahtii garžžidangáibádusaid mat eai galgan gustot dušše gáddegurrii, muhto áhpeguollebáikkiide maid. Fylkkamánni Hans Gabrielsen celkkii ge 1948:s: Olgoriikka áhpenuohtástanfatnasat leat olu bivdán jur min lagamus áhpeguollebáikkiin, vahágin Norgga guollebivdiide (FFF 1948: ášši 54, s. 236). 5. KAPIHTTAL Muorjjit/luopmánat ja borramuššattut 5.1SOAHTEGASKAÁIGI Dálbmeluovtta 1905 NGO` topográfalaš iskamis čuožžu: "Luopmánat leat - buriid jagiid valjit - eanas jekkiin, ja goitge eai lubme gosge duođi eambbo" (NGO Talvik 1905, s. 52). Eananmihtideaddji jurddašii árvvusge vuosttažettiin luopmána gávpeárvvu birra. Earret muhtun stuora luomejeaggeeaiggáda Dávdnesálas 987 , eai geavahan murjjiid/luopmániid nu gánnáhahtti ládje ovdal go 1930-jagiin. Muhto 1938/39 dálvvi vuođđuduvvojedje omd. máŋga báikkálaš lubmensearvvi Finnmárkkus (Ytreberg 1959: 2). Gáldut leat gal ovttaoaivilis ahte olbmot čogge murjjiid/luopmániid ruovttudollui, muhto eai leat ovttaoaivilis das man deaŧalaččat dat ledje ekonomalaš oktavuođas jahkečuođi molsuma birrasiid, ee. Porsáŋggus (Hanssen 1986: 239. Gč. maid ámttamánnidieđáhusaid 1886-1890: 26 ja 1896-1900: 44). Kaptein Mamen oaivvildii 1904:s ahte muorje-/luomečoaggin ii addán makkárge dietnasa Sállannuoris. Muhto 1906:s logai sátnejođiheaddji ahte murjen/lubmen attii oalle olu boađu (NGO Sørøysund 1904: 30 ja lasáhus 1906:6). Helland duođaštii dan seammá jagi: "Várra leat vuovdán sullii 10 hl. luopmániid jahkásaččat" (Helland 1906 III: 224). 1911-15 ámttamánnidieđáhusas daddjo: Muhtun guovlluide lei murjen/lubmen hui deaŧalaš (Amtmann 1911-15). Nu lei earenoamážit Porsáŋggus, Davvesiiddas, Unjárggas ja Mátta-Várjjagis. Heajos johtolatvejolašvuođat várra ledje ártan dasa go siseatnansuohkaniin ii lean seammaládje. Murjema/lubmema ekonomalaš deaŧalašvuohta goitge lassánii sakka maŋŋel 1900. Omd. lohke sihke NGO-raporttat ja Helland ahte 1900 birrasiid eai oba lean ge luopmánat gávpegálvun Buolbmágis (Helland 1906 III: 445 ja NGO Polmak 1886-1904 kap. Næringsveie og Industri (ealáhusat ja industriija)). 50 jagi maŋŋel muitalii Eidheim alddiineaset leamaš oalle buriid lassidietnasiid, guhkit áigge vuollái (Eidheim 1958: 36). Luopmánat dáidet danin unnán geavahuvvon, go eai leat sihkkarat juohke jagi, eai ge leat nu stuora hivvodagat. Čáhppesmuorjjit baicca leat olu geavahuvvon, vaikko dain leat olu unnit vitamiinnat ja minerálat. Subarktalaš 988 guovlluin, omd. Ruonáeatnamis ja Islánddas, leat čáhppesmuorjjit guhká geavahuvvon ruovttudoalus. Mearrasápmelaččain dáidá čáhppesmuorji leamaš dábálaččamus muorješaddu dássážii. Suvramielki seaguhuvvon čáhppesmurjjiiguin lea árbevirolaš mearrasámi biebmu. Daid čogge čakčat, ja seaguhusa bidje olggos go galmmii. Galmmasnaga riibbai dat biebmu dálvvi (Hanssen 1986: 237-239). Helland muitala ahte boazosápmelaččat borre luopmániid ja mielkki seammaládje (Helland 1906 II: 193). Čoalmmis ledje unnán sihke sarrihat, luopmánat ja joŋat. Čáhppesmuorjjit gal ledje juohkesajes, ja dan seaguhedje ee. vuoivasiin ja borre guliin. Kolsrud gohčoda dan "herskon" (Kolsrud 1943: 161). Lágesvuonas orrot mearrasápmelaččat leamaš váibmileappot čáhppesmurjjiide go eará murjjiide. "Eai sii čoaggán alcceseaset eai sarrihiid eai ge eará murjjiid, mat ledje valjit vuonaid birra" (Falkenberg 1938:75). Čáhppesmurjjiid soitet danin čoaggán ovdalii eará murjjiid, go dat riibá olu buorebut go omd. sarrihat. Muđui lea váibmilvuohta maid eambbo mearrideaddjin go doaivut máŋgii. Kvenaid eai loga leamaš nu váibmilin mearalottiide, mearalottimoniide ja gáiccamielkái, ja Guovdageainsápmelaččat fas eai leat rievssahiid borran (NEG 21127 Kautokeino 1968). Čielgasit dáččaguovlluin orrot dálá dábálaš muorješlájaide leamaš hui váibmilat, earenoamážit luopmániidda. Kamøyværas 989 muitaluvvo: "Čogge sarrihiid, joŋaid ja luopmániid máid ráhkadedje riibanládje dálvái" (Ivar Iversen 1987). "Iežan mánnávuođas muittán earenoamážit ahte ávžžis ja duoddaris ledje olu luopmánat ja sarrihat, ja muhtun báikkiin dat ledje juo earenoamáš olu." Lassin guolásteapmái lei vel šibitdoallu, ja dainna lágiin "birgejedje olbmot bures čielga luondduruovttudoaluin dakkár jagiid go ruhta lei vánis" muitaluvvo Donjevuonas (Mehamn 1969: 8). "Muhtun Ráiru olmmái čokkii hui olu luopmániid Suoidneleavššis 990 , vuovdinváste. Ovdalaš áigge lei dat dábálaš, muhto dál (1987) čogget dušše alcceseaset" (Sverre Eilertsen 1987). Láhpis "leat olu muorješlájat, eai ge leat unnán luopmánat ge. Buriid luomejagiid čogget máŋggaid čuđiid kiluid", čállá Gamst (Gamst 1967: 17). Olbmot eai čoaggán dušše murjjiid, muhto maiddái borramuššattuid ja urtasiid 991 . Lágesvuonas čogget mearrasápmelaččat olles juopmo 992 hivvodagaid main vušše máli. Čoalmmis maid borre juomu. Daid čogge gihpuide, botnje smávisin ja gazze gusamilkkiin ja gáiccamilkkiin. Earenoamážit čakčat borret bierggu ja guoli searvvis iešguđet lágan šattuid. Eai sii geavahan šaddoávdnasiid ollásit, ee. kárveniid 993 borre unnán dahje eai oba ge. Muhto olbmot manne Stierdnái boskkaid čoaggit, mat doppe leat hui olu. Ruohttasa eai geavahan, muhto lasttaid goikadedje sávzafuođarin. Gohččira 994 gárvvihedje ja dasto borre dan njuoskkasnaga varas, vuššon guliin ja guolevuoivasiin. Boskkaid fertii árrat čoaggit, ovdal go dat dipme. 5.2ÁIGODAT MAŊŊEL SOAĐI Muorje-/luomečoaggin lei deaŧalaš maiddái soađi maŋŋel, muhto 1950-jagiin boahtegohte olggobealolbmot giliide gilvalit riggodagaid nalde. Luomečoaggin lea lájuiguin oktanis, suoidnemánu loahpas borgemánu álgui. Omd. lei Mázes nanu dáhpin ahte ii oktage lubmegoahtán ovdal lájuiguin gerge. Muhto 1960 birrasiid eai šat čuvvon dán dábi nu čielgasit, ja olbmot lubmejedje lájuid áigge. Jus fásta ássit galge vuordit dassážii go gerge lájuiguin, de eai livčče ráđđen ovttage luopmána, go romsalaččat ja riddosuohkanássit čoaggigohte olu ovdal go luopmánat ládde (Steen 1963: 106-107). Eidheim` cealkka muitala ahte luomi lei deaŧaleamos muorji: "Go porsáŋgulaččat hupmet murjjiid birra, de oaivvildit ovddemustá luopmániid" (Eidheim 1958: 36). Daiguin leat olbmot bures lassin dinen. Buriid luomejagiid manne measta buohkat lubmet. Gilli lei guoros, go lei hoahppu. Luopmánat leat jur guokte vahku čoakkehahttit, ja dávjá lea guhkki jekkiide. Muhtun báikkiin šaddet luopmánat oalle sihkkarit juohke jagi, ja Suoma bealde maid čogge olu suoidnemánu loahpas gitta borgemánu gaskkamuddui. Nu go juo namuhuvvon, de ledje muorjjit/luopmánat deaŧalaččat beaivválaš borramuššan. Ledje nu deaŧalaččat ahte heajos luomejagiid čogge dušše alcceseaset, muitala Eidheim. Čakčat čogge maid veahá joŋaid alcceseaset (ibid s. 36). "Muorjjit, earenoamážit luopmánat, leat deaŧalaš borramušat. Riddoguovlluin, gos eanas boazosápmelaččain lea geasseorohat, eai dábálaččat leat nu olu luopmánat go siseatnamis. Danin mannet boazosápmelaččat, earenoamážit nissonolbmot, siseatnamii lubmenáigge" (Dieđut 1979: 29). Steen čálii ahte Mázes čogget olu joŋaid buriid muorjejagiid, sihke ruovttudollui ja vuovdinváste. Joŋaid čogge maŋŋi čavčča, dávjá dassážii go borggai. Joŋat dárbbašit goit ovtta buolašija. Čogge maid sarrihiid ja jierehiid 995 . Lubmedettiin dávjá firbmo vel rávddu 996 duottarjávrriin. Dávjá manai olles bearaš meahccái, lávuin, noađđeheasttain dahje traktoriin ja traktorskearruin. Beaivet lubmejedje ja eahkes suhppo firpmiid (Steen 1963: 107). Lubmen sáhtii leahkit buorre lassidienas, jotkkii Steen. Buriid luomejagiid sáhtii okta bearaš čoaggit 2-300 kg 4 gitta 7-8 kruvdnui kg:i. "Muhto luomejagit ledje hui eahpesihkkarat" (ibid s. 103). Eidheim maid deattuha ahte lubmen, nu go rievssatbivdu ja luossabivdu nai, lei "hui rievddadeaddji dienasgáldu" (Eidheim 1958: 36). Omd. lei 1950 vánes jahki, ja 1951:s maid ledje hui unnán luopmánat. 1952 gal baicca lei measta buoremus luomejahki obanassiige, ja vuvde 50-60 tonna 5 kr kg suohkana gávpeolbmáide. 1953:s vuvde 40 tonna hálbbibui (3.50-4 kr. kg) go eará báikkiin Norggas maid ledje olu luopmánat. 1952:s čogge eanas ruovttudoalut 2-300 kg:s gitta 4-500 kg:i. Moadde mánnájoavkku bukte badjel 1000 kg. Neaktá olun, muhto go juohká sisaboađuid buot jagiide, de ii šatta jahkásaš dienas beare olu (ibid s. 36). Finnmárkku Eanadoallosearvvi (Finnmark Landbruksselskap) jahkedieđáhusain maid deattuhuvvo ahte jagit ledje iešguđetláganat. Omd. lei 1952 hui buorre muorjejahki, earenoamážit luopmániid dáfus. Sáddejedje olles luomehivvodagaid lulás riibadahttinfabrihkaide 997 , ja luomečoggiin lei olu dálvviluomi. 1954 luomejahki ges lei "arvat heajut go gaskamearri". Nuppe dáfus ledje eambbo joŋat ja sarrihat go dábálaččat (Landbruksmelding 1954: 16). 5.3RESURSSAVÁTNIVUOTNA LASSÁNA "Ledje valjit muorjjit buot giliolbmuide, ja eatnasat čogge alcceseaset luopmániid, joŋaid ja sarrihiid, muhtumat maid vuovdinváste. Eanas muorjjit ledje stáhta eatnama nalde, ja buohkain lei friddja lohpi čoaggit", čuožžu 1978 Finnmárkku čielggadusas (NOU 1978 18 A: 186). Buohkain lei friddja čoagginlohpi, ii ge lean, dahje lei unnán ipmárdus, čoaggima gáržžidanevttohusaide. Nu lei ee. čurročoaggimiin. Easkka 1930-jagiin nuppástuvvagohte oaivilat. Olbmot oaivvildedje priváhta eatnama murjiid gullat eananeaiggádii, guhte várjalii ovddemustá luomejekkiid. Joŋaiguin ja sarrihiiguin ii lean nu váralaš. Maŋŋel soađi lea dilli rievdan heajut guvlui, dadjá seammá čielggadus: "Eatnasat oaivvildit dál arvat unnit murjjiid go soađi ovdal, vaikko álo leat muorjejagit rievddadan jagis jahkái. Leat olu garraseappot čoaggigoahtán maŋŋel soađi, nu ahte ferte dađistaga dobbeliidda mannat jus murjjiid, earenoamážit luopmániid, galgá gávdnat. Várra čuohcá eanandolliide eanemusat, go sis lea heajumus astu vuolgit guhkás lubmet." Luomečoaggin oainnat lea lájuiguin oktanis. Deattuhedje maid ahte muorjjit/luopmánat ledje deaŧalaš riggodahkan vitamiinnaid dáfus. Vuovdimiin gal dine unnán dan ektui man olu bargu lea (ibid s. 186). Orru ovttaoaivilvuohta dasa ahte muorjjit/luopmánat vatnugohte maŋŋel soađi. Porsáŋggu SLF sáhttá juste muitalit goas váttisvuohta álggii Porsáŋggus: "Ledje valjit muorjjit/luopmánat dáin guovlluin gitta álgo 50-jagiide" (Fastboendes rettigheter 1958: 44). Sámelávdegotti 1956` evttohusas daddjo ahte "murjema/lubmema boađut ledje ovdal hui mávssolaččat. Eanas Finnmárkku sámigiliid bearrašat lubmejedje vuovdinváste. Dál čogget eanas bearrašat dušše alcceseaset, jus obanassiige leat luopmánat". Čurruid čoaggin lea okta sivain. Dat billista jekkiid maŋit áigái, go gaiku oktan lasttaiguin (Innst. 1956: 50). Ii dáidde leahkit soaitimis ahte 1953:s bohte vuosttaš luomečoaggima gáržžidanmearrádusat Finnmárkui. Dan rajes besse dušše finnmárkulaččat friddja lubmet. Muhto 1956 Sámelávdegoddi fas juo manai viidáseappot, go háliidii dáhkidit giliolbmuide vuosttašrievtti. Eará muorješlájaide gal ii atnán sierra njuolggadusaid dárbbašlažžan (ibid s. 50). 6. KAPIHTTAL Lottit - Monit - Uvjjat 1911-15 ámtamánnidieđáhusas muitaluvvo ahte earret rievssatbivddu, mii muhtun báikkiin lea deaŧalaš lassiealáhus, de ii leat bivdu ealáhussan (Amtmann 1911-15). Lodderiggodagat ledje dáinnalágiin: a. Siseatnamis ja siskkit vuotnaguovlluin Earret rievssahiid bivde maid čáhcelottiid 998 , čuotnjágiid 999 , beahcelottiid 1 000 , bagguid 1 001 , állaha (ja eará cizážiid) ja gazzalottiid 1 002 . Lei eanas biergu man dihte bivde, muhto čogge maid veahá dolggiid. Rievssahat adde ruhtaboađu. Seammaládje go murjen, lei maid rievssatbivdu gávppi váste oalle ođas máŋgga báikkis. Nu lei ee. Njávdámis: "Rievssahiid vuovdigohte veahá sulli 1900 rájes. Vuovdigohte dađistaga eambbo ja gávpi šattai deaŧalaš" (NEG 21400 Neiden 1969). Bivdoáiggi guhkideami oallut ohcámiin 1920-30-jagiin oaidnit ahte rievssatbivdu lei hui mávssolaš. Earret jievjaskuolffi 1003 , máid borre, ledje gazzaloddebivddus guokte ulbmila, namalassii ruđa dábuhit báhčinbálkán 1 004 ja unnidit gazzalottiid rievssatčivggaid várjalan dihte. b. Rittuin ja olggut vuotnaguovlluin Doppe bivde eanas mearalottiid nu go hávdda 1005 , ruohki 1006 , skávlli 1007 , čielká1008, gáhkkora 1009 , bovttaža 1010 ja cagana 1011 . Lottibierggu borre dábálaččat ieža. Moniid ja uvjjaid baicca lávejedje vuovdit. Muhto muhtun eanemus fuođđut ledje áigá juo unnugoahtán, ja lei garra álbmotoaivil 1012 ráfáiduhttit daid. Rievssahiiguin ii gal lean nu. Soahtegaskaáigge eai šat čoaggán uvjjaid. Hjalmar Pavel dadjá ahte 1970-jagiin ii lean bivdu ja meahcásteapmi šat nu deaŧalaš go ovdal. Muhto ain dál čogget veahá mearaloddemoniid ja -uvjjaid, ja buriid rievssatjagiid sáhttá rievssatbivdu leahkit oallugiidda dienaslassin. Dát doaimmat leat mávssolaččamusat lassiealáhussan, ja goit biebmolassin ruovttudollui. Dasto lea dán áigge "bivdu ja jávrrebivdu dađistaga lassánan vuoiŋŋastan- ja astoáigedoaibman" (Finnmark 1979: 369-370). Vaikko oppalaččat sáhttit lohkat bivddu ja meahcásteami nohkan Finnmárkku olbmuid váldoealáhusvuođđun, de dat leat ain deaŧalaččat muhtun unnit giliservviide ja báikkiide. Nu lea maid ain murjemiin/lubmemiin ja sáivabivdduin. 6.1BIVDOÁIGGI JA BÁLKÁBIVDDU GUHKIDEAPMI 1920-1970 Máŋga suohkana ohce jahkásaččat soahtegaskaáigge guhkidit rievssatbivddu njukčamánu 31. beaivái (FFF 1924: ášši 80, s. 471. FFF 1934: ášši 47, s. 222. FFF 1936: ášši 68, s. 329). Smávvafuođđuid bivdoáigi lei dalle čakčamánu 10. beaivvis njukčamánu 15. beaivái. Kárášjoga ovdagoddi ákkastii 1934 vuostečállosis manne lei dárbbašlaš guhkidit bivddu: livččii "hui mávssolaš siseatnansuohkanássiide - earenoamážit dáid heajos áiggiid - jus bivdu sáhtášii guhkiduvvot" (FFF 1934: ášši 47, s. 222). Porsáŋggu gielda bivddii guhkideami ja fylkkadiggi mearridii guhkidit bivdoáiggi njukčamánu olggos (FFF 1936: ášši 68, s. 329). 1932 láhkarievdademiin oaččui fylkadiggi válddi sihke mearridit galggai go báhčinbálká gazzalottiide, ja bálkká sturrodaga. Juovlavuonaš 013 ohce máŋggas báhčinbálkká ásaheami gazzalottiid báhčimii. Muhto nu go máŋgga geardde ovdal soahtegaskaáigge, de ii háliidan fylkkadiggi lasihit goluid (FFF 1936: ášši 76, s. 344. Alfred Johansen ja earát). Golle guokte jagi ovdal fylkkadiggi, maŋŋel go Guovdageaidnu ávžžuhii dan, máksigođii báhčinbálkká goaskimii (2 kr.), rievssatfállái 1014 ja bárbmofállái 1015 ja vel vuoncáfállái 1016 ja cizášfállái 1017 (kr. 1.50). Lensmánni Arvid Dahl ákkastii báhčinbálkká sávaldaga ná: "Fálli ja goaskin lea lassánan hirbmosit Guovdageainnus maŋimus jagiid, ja dahket olu vahága. Rievssatfállát ja vuoncáfállát goit leat hui olu dáppe" (FFF 1938: ášši 46, s. 193). 6.2LODDERIGGODAGAID MÁVSSOLAŠVUOHTA 1920-1970 6.2.1Siseatnamis Rievssatbivdu lei Guovdageainnus hui mávssolaš ekonomalaččat. Vuvde buot rievssahiid, eanas Ruŧŧii dahje Bossegohmárkaniin, go "iežaset han eai lohkan rievssahiid borrat". Muitaluvvo ahte go guovdageaidnulaččat gulle sápmelaččain geat Alaskái ledje mannan, ahte sii borre rievssahiid, de imaštalle hirbmosit: Lei go duođai biebmu nu vánis doppe? Jievjaskuolffi gal baicca borre guovdageaidnulaččat (NEG 21127 Kautokeino 1968). Sii geat eanemus bivde rievssahiid siseatnamis, lávejedje guhká orrut duoddaris, bivdogođiin dahje boazosápmelaččaid luhtte. Dávjá bohte dušše sotnabeaivái ruoktot vahku rievssahiiguin. Orrot leamaš olu eambbo rievssahat Mázes ovdal, muitala Adolf Steen. 1960 birrasiid lohke buorren bivdun jus godde 3-400 rievssaha ja muhtun njoammila. Ovdal godde 1000 rievssaha, ja muhtomin 15-1600. Čáhcelottit ledje ráfáidahtton, muhto goitge loddejedje giđđat. Veahá bivde maid čuvčča 1018 , goahppila 1019 , fálli 1020 ja boaimmáža 1021 . Buolbmátlaččat dinejedje olu eambbo rievssatbivdduin ja rievssatgárdumiin go boraspirebivdduin. "Ja mu rehkenastima mielde ledje sullii 80 olbmá geat stuorrát bivde rievssahiid". Heajos jagiid dieđusge ledje unnit. Muhto dienas rievddadii oba olu go rievssathivvodagat maid rievddadedje jagis jahkái. 1950:s bivde omd. 50-60 000 rievssaha, 1952:s dušše birrasiid 1000 rievssaha. Vuvde buot rievssahiid suohkana gávpeolbmáide (Eidheim 1958: 37). Gárdo giđđat. Dál lea dušše rievssahiid lohpi gárdut. Dološ áigge (1925-30) lei lodden 1 022 áibbas dábálaš Porsáŋggus, ja 1950-jagiin ii ge lean lodden vuos nohkan. Muhto dál (1958:s) ii šat leat lottibiergu deaŧalaš borramuš (ibid s. 37-38). Guovdageainnus ledje gitta 6-olbmá bivdosearvvi loddeme giđđat, muitalii Johan M. Klemetsen 1993:s: Ledje duhtavaččat jus báhče 10-15 lotti. Ii son jáhke lottiid nohkat loddemiin. Lodden gildojuvvui 1950-logus, muhto ožžo máŋga jagi sierralobi loddet. 1960-jagiin čuovvugohte gildosa garraseappot. Maŋimus áiggiid leat báikkálaš loddema doarjjaolbmot ja luonddusuodjaleaddjit garrasit digaštallan loddema nalde (Eriksen 11/10-1993). 6.2.2Vuonain Nu go siseatnamis ge, de loddejedje vuonain nai eanas dálvemánuid, ja loddejeaddjit sáhtte dávjá jávkat vahkoviissaid. Rievssahiid, ja eará lottiid maid, dábálaččat gárdo. Muhto muhtun báikkiin, nu go Čoalmmis, gal báhče rievssahiid. Meahcci ii lean heivvolaš gárdumii. Dávjá lea garra biegga, ja gárddit jovgojit (Kolsrud 1943: 143). Fálesnuoris bivde unnán beatnagiin, muhto "soames dáččas lei loddebeana" (NEG 16388 Kvalsund (1961-62?). Porsáŋggu bivdiin ledje ovtta bivdosearvvis "iežas bivdogoađit mearriduvvon guovllus, ja nuppi bivdosearvvis fas lei iežas goahti nuppi leagis" (Fastboendes rettigheter 1985: 42). Mearalottiid báhče, muhto bivde eanemusat firpmiin. Maŋŋel 1945 beroštišgohte unnit mearalottiin, earenoamážit bierggus ja uvjjain. Loddebivddáhassan oaivvildit dál ovddemustá rievssahiid. Bivdovuohki maid rievddai. Bivdigohte dađistaga eambbo beatnagiiguin, ja gárdun nohkagođii. 1960 birrasiid muitaluvvui Fálesnuoris ahte gárdun gal lei dološ áigge dábálaš ja dáidá nu leahkit eará suohkaniin ain dál, muhto ii min ("men ikke i vor") (NEG 16389 Kroa gård Kvalsund (1961-62?). Gulahallanolmmái: Georg Johansen.) Ovdalaš áigge gárdo olu rievssahiid Riehppovuonas, čálii Nesheim 1949:s. Báhče maid muhtun rievssaha. Gárdo smávvalottiid giđđat heasttaguolgagielaiguin, ja mearalottiid, earenoamážit hávdda, bivde firpmiin (Nesheim 1949: 43). Loddebivddáhasat váikkuhedje unnán Čoalmmi ekonomiijii. Muhto čavčča ja dálvvi mielde bivde veahá rievssahiid - sihke alcceseaset ja vuovdinváste. Eai šat bivdán eará lottiid 1940 birrasiid, ráfáiduhttima geažil. Ovdal báhče lottiid, earenoamážit hávdda, muhto maiddái čáhcelotti, skávlli, čielkká ja cagana. Albma loddebávttit eai gávdnon, nu ahte olbmot unnán čogge moniid (Kolsrud 1943: 142-143). Soahtegaskaáigge heite uvjjaid čoaggimis Dávdnásállas, muhto ain čogge máŋga duháha mearalottimoni jahkásaččat ( Ytreberg 1942: 271). Dál geavahit dán sullos dušše luomejekkiid, mat leat priváhta eatnamat. Fálesnuoris lei rievssat, njoammil, rieban ja mearaloddi dábálaččamus bivddáhassan. Muhtun jagiid ledje unnán rievssahat, muhto eará eallit gal ledje sihkkarat juohke jagi. Borre olu njoammila, "go das lei rievssaha máhku" (NEG 16388 Kroa gård Kvalsund (1961-62?). Čáhcelottit, čuotnjágat ja baggot ja muhtun eará lottit leat dušše jávregáttiin, muhto muhtun gáhkkora sáhtte báhčit mearragáttes. Állaha "bivde dušše dološ áigge" (ibid). Dološ áigge (várra ovdal soađi) báhče juohke lágan lottiid Fálesnuoris: "Dál lea dušše ruohkki, čielkkis, hávda ja skávli min guovllus" (ibid). Muhto dábálaččat bivde mearalottiid firpmiiguin. Ruohki, bovttaža, hávdda ja skávlli bivde maid vuokkaiguin, vuoivvassevttiin. Vuokka darvvihedje fillui máid čatne gártniin fiervágeađgái. Vaikko hávda lei ráfáidahtton, de bivde soađi áigge olu hávddaid, "borramušdábuheami geažil" (ibid). Skávlli ja garjjá1023 maid atne loddebalddahallin gordnebealdduin ja guollejilliin. Dološ áigge lei loddebivdu buorren lassin ruovttudollui, ja vuvde maid lottiid gávpeolbmáide. Muhto 1960 birrasiid bivde unnán lottiid Fálesnuoris, ja bierggu atne dušše ieža. Monnečoaggin baicca lei ain deaŧalaš dienaslassin ja borramušlassin, go ain leat buorit monnehattit. Lotti dolggiid čogge dalle nai ja vuvde - ovdal lihtiid siste, dál seahkaid siste gávpegálvun (NEG 16389 Kvalsund (1961-62?)) Álttás bivde sihke rievssaha ja állaha, juogo gárddiiguin dahje firpmiiguin mat ledje gierdun. Čuvččas ledje dávjá iežaset bálgát eatnamis, ja dan gárdo luovosčievrras dahje luovossáddos gokko loddi bođii dušket čáhcái. Mearalottiid bivde firpmiiguin. Olgolis vuonain lei loddi ovdalaš áigge deaŧalaš borramuš. Dávjá ledje valjit ruohkit, ja dáid lávejedje sáltet. Dasto čogge sihke mearalodde- ja beahceloddemoniid ja gádde- ja mearaloddedolggiid atne gávnniin (NEG 21000 Alta 1968). Buollánávžžis báhče sihke čáhcelottiid ja jievjaskulffiid borramuššan, ja čahceloddedolggiid atne gávnniid siste. Go báhčinbálkká álggahedje 1938:s, báhčigohte maid goaskiniid, fálliid ja skulffiid 1 024 (NEG 21070 Tverrelvdal 1968). Annejogas báhče sihke cizáš-, vuonccá- ja rievssatfálli, "nu maid bahádahkki garjjáid" (NEG 16330 Vestre Jakobselv (1961-62?)). Sihke garjját ja gáranasaŧ 025 gilvalit garrasit rievssatbivdiiguin, go borret olu rievssatmoniid. Muhtumat čuoččuhedje ahte "muhtun olbmuin ledje máŋga čuođi rievssatgiela. Dál gal lea lohku unnon" (sullii 1960). Ovdalaš áigge báhče maid čáhcelottiid ja čuotnjágiid. Báhče maid mearalottiid iežaset atnui ovdal, ja báhčet ain dál olggobealde ráfáiduhttináiggi. "Uvjjat ja dolggit lei hui bivnnuhis gálvu ovdalaš áigge. Rievssahiid eai oastán ovdal go Stuorravuona 1026 márkanat álggahuvvojedje, muhto rievssatdolggit ja -uvjjat ja eará lottiid dolggit ja uvjjat ledje ja leat ain, dakkár gálvu máid gávpeolbmát háliidit". Muhto monit eai gal leat leamaš mávssolaččat (NEG 16331 Vestre Jakobselv (1961-62?)). Soaitá danin go Ánnejogas leat leamaš olu kvenat. Muhtun Njávdángáldu (1970) muitala ahte olbmot eai bivdán eará mearalottiid go daid ruhkiid mat darvánedje guollefirpmiide mearas: "Borre unnán mearalotti. Eatnasat ledje suopmelaččat geat eai lean hárjánan mearalottiide. Leat gal čoaggán moniid, muhto ledje olbmot geat eai borrán mearalotti moniid. Dolggiid čogge ja vurkejedje, ja ráidnejedje lievllas. Dál eai čoakke dolggiid" (NEG 21399 Neiden 1970). Rievssatbivdu gal lei deaŧalaš. Dávjjimustá gárdo rievssahiid danin go eai háliidan báhčimiin baldit rievssatdohkiid. Geavahedje maid veahá beahcelottiid ruovttudoalus, ja ovdalaš áigge gárdo daid nai. Dát gáldu muitala ahte báhče čáhcelottiid ja ruhkiid (NEG 21400 Neiden 1970). Ruovdavuonaš 027 lávejedje gitta 2-300 rievssatgárddi dološ áigge. Beahcelottiid maid firbmo, muhto dat ledje unnán. Mearalottiid firbmo, muhto "dat eai leat beare mávssolaččat leamaš ekonomiija dáfus". Veahá čogge moniid ja vuvde, ja dolggiid atne gávnniin (NEG 21515 ja 21517 Jarfjord 1969). 6.2.3Riddu Láhpis bivde rievssahiid, njuorjjuid ja mearalottiid, čálii løytnant Haffner 1904:s dáinna lágiin: Láhpis leat buorit loddebáikkit, ja mearalotti biergu ja monit leat sullo vuosttamuš ja buoremus hersko. Báikkálaš olbmot bivde nappo mearalottiid eanas miessemánu ja geassemánu, ja eanas firbmo lottiid. Kaptein Tang vástidii dása 1916:s ahte dát lei dološ govvideapmi. Maŋimus 30 jagi ledje dušše moattes bivdán lottiid. Dasto lei loddefirbmun gildojuvvon (NGO Loppa 1904 ja 1916, s. 55). Muhto lei nu go juo leat čájehan: Loddefierbmun bisttii gitta soahtegaskaáigái, nu ahte ferte leamaš de facto bábermearrádus. Dávjá eai doahttalan láhkagildosiid. Nappo dadjet ge: "Min dieđu mielde eai leat dáppe davvin leamaš bivdoáigemearrádusat" (NEG 16388 Kvalsund (1961-62?) ja "Ii oktage čuoččuhan bivdorievtti ii ge oktage oastán bivdogoartta stáhta eatnan nala" (NEG 21120 Akkarvik 1968). Láhpis ja eará riddobáikkiin eai mannan nu guhkes bivdomátkkiide: "Bivde rievssahiid ja mearalottiid nu go eará vuotnaguovlluin. Manne dušše beaivemohkiid váris ja meara nalde" (NEG 18845 Loppa 1964). Akkarviikaš 028 báhče maid veahá rievssahiid ja mearalottiid. Eanas rievssahiid ja muhtun ruohki vuvde Hammerfeasttas. "Mearaloddi lei dološ áigge oalle deaŧalaš borramuššan. Dál eai šat nu olu bora daid" (NEG 21120 Akkarvik 1968). Davvesiiddas gárdo mánát állahiid giđđat. Bivde maid jievjaskuolffi ja skávlli, earenoamážit skierru 1029 máid bivde roahkaniin, liinnáin dahje skierroruvddiiguin 1 030 dolggiid dihte. Dávjá báhče maid gáhkkora, danin go dat stuora gáhkkor "biepmai máŋgá olbmá" NEG 22152 Lebesby 1971). Sáhtte leahkit oalle stuora monnehivvodagat. Dákka maŋŋel soađi (1945) vulge muhtun Keaisvági olbmot oanehis mátkái Stappenii 1031 ja Hjelmsøystaurenii 1032 , go lei jur "monnenáigi, ruohki monnenáigi, ja buohkat orro dárbbašeame moniid". Sii čogge birrasiid 3 000 moni máid válde Romsii (Gjesvær 1977: 40-50. Bjørgvin Jenssen lea muitalan). 6.3RÁFÁIDUHTTINMEARRÁDUSAT JA EVTTOHUSAT 1920-1940 1800-logu vuosttaš oasis váidaledje earenoamážit Hammerfeastta fáldiguovllus, ahte mearrasápmelaččat báhče hávdda dálvet (dalle várra bivde dušše mearrasápmelaččat). Vuonaid siste lohke monne- ja uvjabáikkiid jur vahátládje maŋos mannan (Amtmann 1851-55). 1842:s juo bođii vuosttaš hávdaráfáiduhttinláhka, ja monne- ja uvjabáikkiid ráfáiduhttin. 1860 lága olis ráfáidahttojuvvui hávda birrajagi Romssa bismaguovlluš 033 , muhto 1899 bivdolága bokte nogai dat ráfáiduhttin. Dan rájes sáhtte čuovvut dábálaš ráfáiduhttináiggi mearrádusaid, muhto ledje gal ain mearrádusat ahte muhtun sulluid (monne- ja uvjabáikkiid) sáhtii ráfáiduhttit. Dán vuođul fertet geahččat daid olu ráfáiduhttinávžžuhusaid dan rájes. Fylkkamánni mieđihii álo ávžžuhusaide, omd. Prestholmena 1034 Muosáhis, Skarholmena 1035 Deanus ja Storholmena 1036 Dálbmeluovttas monne- ja uvjabáikin (FFF 1920: ášši 31, s. 215. FFF 1934: ášši 16, s. 54 (Iver Iversen ávžžuhus, Lillemolvik). FFF 1948: ášši 57, s. 241). Muhto earenoamážit lei hávdda birra sáhka: 1926:s dagai Davvesiidda suohkanstivra ráfáiduhttincealkámuša, vai lottit mat "dál leat hui unnán, eai galgga oalát nohkat" (FFF 1926: ášši 88, s. 337). Gč. maid FFF 1925: ášši 28, s. 77). Muosát gielda árvalii 1931:s ráfáiduhttit hávdda birrajagi. 5 riddosuohkana dorjo dan, ja 9 ledje vuostá (FFF 1931: ášši 53, s. 191). Loddelogu unnumii sáhttit čujuhit máŋga árta. Muosáha gielddastivra čujuhii ahte Stappene 1037 ja Hjelmsøystayrena 1038 loddelohku unnui jagis jahkái, go olbmot čogge beare olu moniid váriin ja go báhčalemiin balde lottiid besiin eret. Galggašii ee. olggobealsuohkanássiide gielddus čoaggit moniid (FFF 1926: ášši 29, s. 58-59). Gáŋgaviikka gielddastivra ávžžuhii ráfáiduhttima 1931:s go Deanu riebandolliid bivdit báhče olu lottiid, vel lállináigge 1039 nai (FFF 1931: ášši 54, s. 192). Carl Schøyen, gii lei almmolaš barggus 1936 geasi iskame hávdahivvodaga, gávnnahii ahte dat lei dušše 1/4 dan logus mii lei 10 jagi ovdal. Okta ártan lei go muhtumat manne seaktečoaggima namas sulluid mielde uvjabáikkiid lahka, ja bivde lottiid sihke govddodanliinnáin 1 040 ja firpmiiguin gárderibaniidda fuođarin. Vuvde hávdda skárfan 1 041 ja válde 40 evrre bihtás. "Hávdalogu hirbmat maŋosmannama geažil go olbmot beroškeahttá spedjet buot min mearalottiid" lea ráfáiduhttin dárbbašlaš (FFF 1937: ášši 71. s. 258-260). Váttisvuođat šadde eambbo oinnolažžan soađi áigge ja maŋŋel soađi- Fylkkamánni čujuhii ahte mearaloddehivvodat unnui garrasit soađi áigge, go sihke duiskkalaččat ja dáččat bivde garrasit. Čogge maid lobihemet olu moniid ja uvjjaid. Danin mearridii omd. Sállannuori suohkanstivra ráfáiduhttit 6 sullo monne- ja uvjabáikin olggobealde Skjellbukŧ 042 Sállannuori Gyfjordaš 043 (FFF 1948: ášši 10, s. 57). Eai ballan dušše mearalottiid nohkat. Maiddái gáddelottiid balle nohkat máŋgga báikkis. Lea maid čielggas ahte riddosuohkaniin dat lei eanemus heahti maŋosmannamiin. 1923:s árvalii omd. Davvesiida ahte rievssahat galggaše oppalaččat ráfáidahttojuvvot guovtti jahkái, danin go "divdna dárbbašuvvo Finnmárkkus, gos rievssahat fargga eai oba leat ge šat" (FFF 1923: ášši 7, s. 18). Fylkadiggi mearridii 1925:s oppalaččat ráfáiduhttit čuvčča ja goahppila 5 jahkái Porsáŋggus. Porsáŋggu gielddastivra ákkastii dainna ahte dát lottit leat unnán Porsáŋggus, ja nappo ekonomalaš deaŧalašvuođa haga. Muhto oaivvildedje lottiid goitge anolažžan, ja ráfáiduhttimiin doivo lasihit lottiid "gieldda loddevánes vuvddiin" (FFF 1925: ášši 22, s. 59. FFF 1926: ášši 87, s. 336). 7. KAPIHTTAL Eanan- ja mearanjiččehasaid bivdu 7.1SOAHTEGASKAÁIGI 7.1Resursadábuhanvejolašvuohta 1044 Go omd. murjema/lubmema ekonomalaš mávssolašvuohta lassánii 1900-jagiid álggu rájes, manai bivdu dássedit maŋos. Earenoamážit unnui stuorimus njiččehasaid bivdu, guovža-, gumpe- ja goddebivdu. Mádjit nogai ovdal 1900. Ealgabivdu gal baicca lea mihá eambbo lassánan maŋŋel soađi go ovdal. Finnmárkkus ledje dušše veahá ealggat 1940-jagiid rádjái. Dalle lei ge ealga oppalaččat ráfáidahtton. Maŋŋel soađi lassánedje ealggat ja levve dađistaga ođđa guovlluide Finnmárkkus. Gáržžideamiŧ 045 ja ráfáiduhttin leat ge dagahan unnit bivddu. Njoammelgárdun lei maid guhká deaŧalaš lassiealáhussan: "Ja vaikko soahtegaskajagiin lei haddi nu vuollin go 1 kr, de gárttai goitge veaháš. Muhtun mu gálduin muitá ahte okta bivdi sáhtii bivdit gitta 450 njoammila ovtta dálvvis", muital Adolf Steen Mázes (Steen 1963: 74). Lea leamaš veahá njoammelbivdu maid soađi maŋŋel, muhto 1950-jagiid álggu rájes leat beatnagiiguin bivdán. Deaŧaleamos bivddáhassan leat almmotge leamaš rievssahat (gč. 6. kap. Lottit - monit - uvjjat). Muitalit muhtun Reašvuona bivdi mannan beaivemohkiid váris rievssaha ja riebana bivdit. Muhto eanemustá son bivddii rievssahiid, ja sus ledje 4-500 gárddi (NEG 21308 Rafsbotn 1969. Bivdi namma lei Hans Pietilæ). Goitge leat 1600-logu gaskkamuttos gáldut mat muitalit lassáneaddji meahceeallebivddu gilvvu. 1900-logu álggus ledje gottit nohkan, ja stuora boraspiriid lohku maid lei garrasit unnume (NEG 17889 Bognelvdal i Talvik 1963. Duoddaris lohket almmotge oidnon goddeealu maŋŋel soađi. 1950 birrasiid vigge bivdit stuora varrása Bognelvdalenis, muhto eai ožžon dan. Moadde beaivve maŋŋel báhče Báttáriš 046 160 kilosaš varrása.) Ledje oalle olu guovžžat 1900-jagiid álggus. Adolf Steen čállá ahte Mázes ledje olu geatkkit 1900-logu álgojagiin, ja 2. máimmisoađi áigge, go ii lean lohpi bissu fievrredit. Muhto 1960 birrasiid lei geatki measta nohkan. Gumppet ledje juohke jagi 1932 geassái, go geaidnu bođii Mázii. Maŋŋel soađi leat ain leamaš gumppet, muhto eai lahka ge nu olu. Čeavrát ja buoidagat maid leat vátnon. Smávva eallit, omd. njoammilat, gal leat olu, muhto maiddái dat leat eambbo leamaš ovdal soađi. Ealggat baicca leat lassánan (Steen 1963: 20-23). Soahtegaskaáigge lei morša áigá juo nohkan, ja fálláid bivde dušše nuppevuoro. Bivde vásedin fálesskeittáiguin áhpelis. Dáinna lágiin dahke go fáleslohku unnui issorasat ovdal go dat ráfáidahttojuvvui 1905:s ja go guollebivdiin lei garra vuosteháhku fálesbivdui. 1930:s šattai smávvafálesbivdu lobálažžan, go Johannes ja Hjalmar Valen Uhcavuonažis Muosáhis oaččuiga doaibmalobi. Muhto lei oba deardagiš 047 fylkadikkis, 12 jiena 11 jiena vuostá. Unnitlohku háliidii guollebivdiid jienasteami ovdal doaibmalobi addima (FFF 1930: ášši 62, s. 299, 436). Dološ vallji dealljá ja čeavrá bivddus Oarje-Finnmárkku sulluin ledje dušše bázahusat vel báhcán. Dáidá deaŧaleamos ártan ahte eallit ledje vátnon, ja dan geažil birgejedje dušše muhtumat bivdduin, vaikko lei čeavrá- ja vievssi náhkis buorre haddi, muitala Kolsrud 1942:s. Dál "ii leat bivddus šat árvu. Dušše bázahusat muittuhit ovdalaš dili. Guollebivdu lei olbmuid birgejumi vuođu váldooassin. Muhto seammás dagahii guolásteami mannolat ahte soahtegaskaáigge luovvanedje bargonávccat eanandollui, mii dalle lei easkka álggahuvvome", joatká son (Kolsrud 1943: 144). Čoalmmis eai lean galle doaibmi bivdoolbmá šat. Eai sii ge birgen dáinna ealáhusain, go dalle ledje eallit vátnásat. Johtaleapmi ja bivdu fertii šaddat lassiealáhussan (ibid s. 139). Maŋit áigge gálduin maid deattuhit ahte dološ áigge birgejedje oallugat bivdduin. Muhto "ođđaset áigge leat eanas aktoealihaŧ 048 geain bivdu lea ealáhussan leamaš" (NEG 21070 Tverreelvdalen 1968), muitaluvvo Buollánávžžis 1968:s. Fálesnuoris muitalit ahte dološ áigge ledje hárvát geat eai bivdán: "Dál bivdet eanas suohttasa dihte" (NEG 16388 Kroa gård, Kvalsund (1961-62?). Mázes ges ledje dušše soapmásat geat bivde, "go eanas fuođđu lea nohkan, ja go eanandoallu ja eará doaimmat gáibidit nu olu áiggi ahte eai šat astta bivdit nu movt ovdal" (Steen 1963: 71). Olbmot fuomášišgohte resurssaváni 1049 eambbo go ovdal, earenoamážit maŋŋel soađi. Muhto Gállojoga 1850-55 eananoamastanduođaštusaide ledje biddjon eavttuŧ 050 eananeaiggáda bivdo-, murjen- ja guolástanrivttiide. Muhto muitaleaddji lasiha: "Ovdal eai beroštan nu olu bivddus ja guolásteamis, muhto dál (1970) gal čuoččuhit vuoigatvuođa" (NEG 21572 Skallelv 1970). 7.1.2Bivdu ruovttudollui ja vuovdima váste Vaikko fuođđu lei vátnon, de lei sihke čáhce- ja eananfuođđu, deaŧalaš lassiealáhussan muhtumiidda guhká maŋŋelii soađi. Dasto lei vel deaŧalaš biebmolassin muđui ovttageardánis ja várra geafivuođalaš borramuššii. "Borre olu guoli, lievssi ja fálkka. Njuorjjobierggu maid borre", muitalit Keaisvágis (Gjesvær 1977: 27). Kamøyværaš 051 lei bivdu dávjá dárbbašlaš ealihaneaktun: "Meastta juohke bearrašis bivddii muhtun. Bivdu lei dárbbašlaš dábuhit borramuša. Muhtun juovllaid 30-jagiid loahpas bážii mu viellja njuorjju fiervvás. Dat lei mis dan jagi juovlabiergun. Njoammilat ledje valjit, ja eanas njoammiliid bivde dáluid lahka" (Ivar Iversen 1987). Muhtun Reašvuonolbmá birra muitaluvvo: "Son lei áŋgiris bivdi ja sutnje lei bivdu deaŧalaš ealáhussan dálvet. Son huksii goađi várrái, ja sáhtii orrut mánu hávális, dađimielde man buorre bivdu lei". Goađis sáhtte 3-4 olbmá orrut. Sii juhke meahci gaskaneaset, eai ge mannan nuppi olbmo guovlluide. Jus ledje bivdán olu, de dolvo bivddáhasaid ruoktot guovtti vahku bivddu maŋŋel. Ruovttus ledje dušše dassážii go bivddáhasaid ledje dolvon. Sihke bierggu ja náhki vurkejedje, dassážii go vuvde daid boalváriiddá (dávjá lulliboalváriidda) Bossegohmárkaniin (giđđat). Lei dárbbašlaš fievrredit dohko olu gámasuinniid, vái juohke beaivve sáhtte ođđasit dállastiŧ 052 . Eanas atne sámi gárvvuid, muhto atne maid gákkesbuvssaid 1 053 ja gálssohiid 1 054 sisttehiid 1 055 vuolde (NEG 21308 Rafsbotn 1969. Olmmái lea Hans Pietilæ). Láhpi Langfjordhavnaš 056 bážii ja vuvddii muhtun olmmái nu valjit rievssahiid ja njoammiliid, ahte dáinna doalai bearrašii "gáfiid, sohkkariid, vuoja ja duhppáha. Ja jus vel deaivvai báhčit čeavrá ja riebana, de gal oaččui vel jáfuid ja bázii vel veahá ruhta" (NEG Langfjordhavn 1972. Bivdi lei F. Henriksen, 82 jahkásaš 1972:s. Su atne ovdal soađi juo oalle jábálažžan 1 057 ). Vaikko Kolsrud ii oaivvildan ge bivddu mearrideaddjin ealáhuseallimis, de deattuhii son goitge dán deaŧalažžan juohke bivdoolbmái - sihke dienasin ja borramuššan. Vieksi 1058 čiehkadalai ávdin vuonain dahje Sállannuori guovllus. Dan lávejedje hávláriin báhčit. Ovdal lávejedje maid fierbmut vievssi, muhto dat heivii buoremusat Álttás. Ođđaset áigge, ođđamállet bivdoneavvuiguin, ledje maid báhčigoahtán Atlánta 1059 arktalaš njuorjjuid 1 060 go dat miessemánus bohte Jiekŋamearaš 061 . Čoalmmis eai bivdán nu olu njuorjju ja daid arktalaš njuorjjuid. Dát bivdu lei eanas Sállanuoris, nuori davit njálmmis, ja Stiertná ja Sievjju báktegahčahagain 1 062 . 1940:s eai lean ge šat nu gallis geat bivde njuorjjuid, dušše muhtumat bivde olggut Čoalmmis. Muhto ledje buorit hattit vievssi náhkis, ja goappeš njuorjošlájat ledje buorit borramuššan ruovttudollui (Kolsrud 1943: 143-144. Jiekŋamearra: mearaguovlu mii ii leat dárkilit čilgejuvvon, muhto danin gohčodit dávjá guovlluid Karamearaš 063 Davisnuorrái 1064 (nappo maiddái Barentsábi 1065 )). Buot oarjesulluin leat čeavrát. Daid báhče dahje bivde ruvddiiguin. Vaikko ledje hárvát geat dássedit bivde ruvddiiguin, de lei dán bivdovuogis goitge ekonomalaš deaŧalašvuohta. Nu lei danin go čeavrris lea hui árgi - dat bivdá ihkku ja danin lea váttis báhčinmuddui beassat. Muhto hávlár ja earenoamážit ruovddit unnidedje goitge divrras čeavránáli. Čeavránáhkis mákse 1. máilmmesoađi ovdal juo 25 kr, ja soađi maŋŋel 50-100 kr. Danin eai olbmot ieža geavahan čeavránáhki, muhto vuvde boalváriidda. Seammaládje lei buoidagiin (ibid s. 141-142). Sihke Deanus, Buolbmágis, Kárášjogas ja eará báikkiin atne čeavránáhki fiergin 1 066 . Dákkár náhkki ii oainnat bizo. Čeavrábierggu borre dološ áigge, muhto soahtegaskaáigge gal eai dáidde dan šat dahkan. Riehppovuonas bivde maid njuorjjuid, čeavráid ja buoidagiid, ja ledje máŋga bivdovuogi. Njoammiliid bivde meissetgielaiguin, njuorjju bivde firpmiiguin dahje báhče, ja čeavrá, buoidaga, gumppe, riebana ja geatkki mirkkohuhtte, báhče dahje bivde riđáiguin 1 067 . Mirkkuid leat várra viežžan Hammerfeastta apotehkas dahje boazosápmelaččat leat Suomas viežžan daid (Nesheim 1949: 153). Bivdu mirkkuiguin dagahii soahpameahttunvuođaid eanandoaluin ja murjemiin/lubmemiin, ja gildojuvvui 1932:s. 7.1.3Bálkábivdu 1068 Bivddu ulbmilin ii lean dušše dábuhit bierggu ja náhki alcceseaset dahje vuovdima váste. Boraspiriid bivde vuosttažettiin bálkábivdun, nappo dábuhit ruđa. Nubbin deaŧalaš beallin dán bivddus lei várjalit šibihiid, bohccuid ja fuođđuid nu go njoammiliid ja rievssahiid. 1920-jagiin gottahalle dušše Guovdageainnus jahkásaččat sullii 250 bohcco ja vel sávzzat, birrasiid 20 000 kr ovddas. Náhkiin oaččui buori dietnasa, earenoamážit gumppenáhkis. Boraspiriid almmolaš báhčinbálká álggahuvvui 1846:s ja lei dalle 3 speciedálera. 1924:s biegui Guovdageainnu suohkanstivra go gumppe báhčinbálká lei 1899 rájes juo leamaš 25 kr: "Ruđa duohta árvu dan rájes lea gahččan dovdomassii, nappo lea bálkká árvu dušše goalmmádas álgobálkkás. Haddeloktanemiid geažil lea gumppe vahága árvu maid mihá stuorit go ovdal. Dalle lei bohcco árvu 15-18 kr, ja dál dat lea 70-80 kr. Bivdoneavvut leat maid divron, ja bargohattit maid. Danin ii leat gumpebivdu šat gánnáhahtti, earenoamážit jagi áigodagas go náhkis ii báljo leat haddi. Goddet gal soames gumppe duollet dálle, muhto ii oktage albmaládje bivdde gumppiid" (FFF 1924: ášši 28, 161). Suohkanstivra mearridii dasto ahte sii mákset 25 kr juohke gumppes máid goddet, jus fylka lasiha iežas bálkká 25 kruvnnos 50 kruvdnui. Áltá, Kárášjohka ja Mátta-Várjjat dorjo evttohusa. Sadjásaš fylkkamánni L. Hermansen diđii vahága máid gumpe dagai, ja oaivvildii ahte "bálkká lasiheapmi movttidahtášii olbmuid áŋgireappot bivdit gumppe go dál". Muhto ii su mielas ábuhan fylkka bušehttii šat eanet goluid bidjat. Muhto fylkkadiggi gal doarjjui evttohusa (ibid, ášši 28, s. 160, 162, 566). 7.1.4Soahpameahttunvuođat eará ealáhusaiguin 1922:s evttohii Sállannuori suohkanstivra gieldit mirkkuid meahceelliid bivddus. Sii ákkastedje ee. dainna ahte Fálás ledje mirkkuid geavahan boastut. Šibihat ledje jápmán, ja mirkkut sáhtte olbmuide nai leahkit várálaččat murjemis ja lubmemis. Fylkkamánni bealistis sáhtii čujuhit fylkkadiggemearrádussii 1919:s. Das čujuhuvvui ahte mirkkuid geavaheapmi lei várálaš go "meahcceláidumat dađistaga eambbo mirkkohuvvet" (FFF 1922: ášši 36, s. 173). Sihke fylkkamánni ja fylkkadiggi dorjo láhkagildosa. Davvesiidda suohkanstivra maid bivddii 1924:s riebanbivddu gildojuvvot mirkkuiguin suohkanrájiiid siskkobealde, maŋŋel go 9 bivdi ledje háliidan dan (FFF 1924: ášši 27, s. 157). Muhto goappešiid háve biehttalii Eanandoallodeapartementa. Dán áššis ledje gal guokte beali. 1928:s bivddii Davvesiidda suohkanstivra fas gildosa, ja fylkkadiggi fas doarjjui dan, ovttain eavttuin: "... ii galgga gustot siseatnansuohkaniin Buolbmágis, Kárášjogas ja Guovdageainnus, gos bivdu lea deaŧalaš ealáhussuorgin ja gos geavahit measta aivve mirkkuid" (FFF 1928: ášši 91, s. 495). Go mirkkuid gilde 1932:s, doarjjui fylkkadiggi fas ahte siseatnansuohkaniidda ii galgan gustot dát mearrádus, go boraspiret vahágahttet boazodoalu (FFF 1933: ášši 42, s. 355). Orui dainna lágiin ahte riddosuohkanat eambbo ovddidedje ráfáiduhttináššiid, ja eambbo vuosttaldedje lasihit boraspiriid báhčinbálkkáid go siseatnansuohkanat. Omd. háliidedje Sállanuori-, Muosát- ja Davvenjárgga gielddat ráfáiduhttit njoammila Fálás, Čohka-Láhtáš 069 ja Máhkarávjjus. Áltá ja Porsáŋgu fas háliidedje heaittihit njála ráfáiduhttima. Porsáŋgu, Deatnu ja Kárášjohka vuosttaldedje maid ollásit ráfáiduhttit ealgga (gč. ee. FFF 1933: ášši 42, s. 196 ja ášši 63: 272, FFF 1934: ášši 48, s. 223 ja FFF 1936: ášši 68, s. 329 ja ášši 69: 330). Dás oaidnit mii oalle bures gos fuođđoriggodagaŧ 070 ledje, ja ahte lei iešguđetlágan ealáhusvuođđu Finnmárkku iešguđet báikkiin. 7.2ÁIGODAT SOAĐI MAŊŊEL Maiddái 1977 fuođđostatistihkas deattuhuvvo dákkár guovllu juohku. Omd. lei ealgga lohpi báhčit Mátta-Várjjagis, Unjárggas, Deanus, Kárášjogas, Guovdageainnus, Álttás, Fálesnuoris, Porsáŋggus ja Davvesiiddas. 3 118 olbmo ledje fuođđodivatgoartta 1071 oastán. Suohkaniin main leat eambbo go 100 bivdi, leat dávjá ovttahat bivdit. Fálesnuorri ja Davvesiida eai leat šat mielde, ja Hammerfeasta ja Čáhcesuolu leat fas ođđasat (Finnmark 1979. Tab. s. 487). Dát duođašta guokte ášši: Báikki olbmuin leat ovdamunnin go ásset lahka buoremus fuođđoguovlluid. Muhto seammás leat gávpogiid ja čoahkkebáikkiid astoáiggebivdit gilvališgoahtán singuin. Dát mannolat guoská maid rievssatbivdui, murjemii/lubmemii ja sáivabivdui. 1984-89 áigodagas ledje omd. gaskal 16,9% ja 37,9% bivdogoarttain vuvdon olggobealde Finnmárkku bivdiide (Småviltjakt i Finnmark 1989-90: 15). Dakka maŋŋel soađi orrot leamaš oalle olu boraspiret Finnmárkkus. 1948:s muitaledje ahte dan dálvvi lei gumpe olu speadjan. Gumpe lei goddán birrasiid 2-300 bohcco, ja 20 gumppe ledje báhččon (FFF 1948: ášši 54, s. 237). 1945 suoidnemánus geassemánu 30. beaivái 1946 báhče 80 geatkki Finnmárkkus. Juohke geatkki ovddas mákse 3 500 kr, oktiibuot mákse 280 000 kr getkkiid báhčinbálkán (Steen 1963: 73. Steen lea veahá eahpečielggas báikki dáfus, muhto su oppalaš ságain ipmirdan ahte son oaivvilda Finnmárkku). Geatkebáhčinbálká lei dássedit lassánan 1944 rádjái, muhto 1946:s juo vuolui bálká 2 500 kruvdnui, ja 1959:s 500 kruvdnui. Vaikko vuolideami eaktun lei ahte juogo suohkan dahje fylka galggai máksit seammá olu dahje eambbo, váikkuhii vuolideapmi goitge ahte boraspirebivddu beroštupmi maid unnui. Nuppe dáfus sáhttit dulkot loguid dainnalágiin ahte boraspiret eai lean šat áittan bohccuide ja šibihiidda. 1950 birrasiid sáhttit dilálašvuođa čilget ná: Gumppiid ja getkkiid lohku lei mihá unnit go ovdal soađi. Danin lei maid váddáset goddit daid hárváid mat vel ledje. Njálla lei ráfáidahtton 1930:s, muhto njálat eai lean lassánan. Ruksesriebanaŧ 072 baicca lassánedje, vaikko lei báhčinbálká. Mátta-Várjjagis ledje hui olu riebanat maŋŋel soađi. Dušše 1949 ođđajagemánus mákse báhčinbálkká 52 riebana ovddas (Flf 1952: 379). Guovdageainnus lei riebanbáhčinbálká 17,50 kr, muhto náhkis "ii báljo leat árvu, ja olbmuid mielas lea nu heajos báhčinbálká ahte ii gánnát bivdit riebaniid" (ibid s. 73). Muhto rieban borrá sihke lábbáid ja rievssatčivggaid, ja suoláda rievssahiid ja njoammiliid gielain. Jotke riebanbivdduin vai dat gul unnu gilvaleaddjin. Maiddái eará guovlluin fylkkas gullat ahte ledje olu ruksesriebanat, ee. Skáidejárguovllus: "Leat ain olu rievssahat, njoammilat ja riebanat dáppe" (Skaidiprosjektet 1975-76. Den samisk-etnografiske delrapport v/ Bjørn Aarseth s. 26 (Sámi-čearddalaš oasseraporta s. 26 Bjørn Aarseth` bokte)). Buoidda maid lea billár 1073 . Dat borrá sihke rievssatmoniid ja rievssatčivggaid, ja suoláda rievssahiid gielain. Buoiddanáhkis lea veaháš árvu, buori náhkis oaččui 10 kr 1950-jagiin. Oarribivdu gal unnui, go náhkiin ii báljo lean šat árvu. Ovdalaš áigge bivde ja rievssahiid gárdo okta dahje moattis juohke bearrašis Porsáŋggus. Maŋŋel soađi ii lean šat ovttasge "boraspirebivdu ealáhussan, ii ge sáhte dadjat ovttasge bivddu leahkit dábálaš lassiealáhussan ge" (Eidheim 1958: 37). Boraspirebivddu ferte gohčodit soaittáhatbivdun, vaikko muhtun ovttahat namat gal leat bivdobálkáčállosiin. Sii maid dábálaččat bivde dušše dalle go ledje vuohttán boraspiriid. Vulge hárve summál 1074 bivdit daid. Muhto 1950:s ožžo vel 30 olbmá boraspiriid ja gazzalottiid báhčinbálkká Buolbmágis (ibid s. 37). Lei goitge čielga maŋosmannan, ja dan oaidnit maid tabeallas mii čájeha Buolbmát lensmánnekantuvrra máksin báhčinbálkkáid. Bálkkáin manai vuollel 10% gazzaloddebáhčimiidda, eanas fállebáhčimiidda. Tab. 7.1: Buolbmát lensmánnekantuvrra máksin báhčinbálkkát: Jahki: Kr: 1949 14 010 1950 7 878 1951 2 813 1952 1 113 Gáldu: Eidheim 1958: 37 Dál bivdet eanannjiččehasain 1 075 ovddemustá ealggaid ja njoammiliid. Muhto dološ ealáhusbivdu gal lea unnit eambbo nohkan. Njoammiliid gal ain bivdet oalle olu, muhto Adolf Steen muitalii juo 1963:s: "Astoáiggebivdit beatnagiiguin goddet eanas njoammiliid, ja lea oalle hárve njoammil máid báikki olbmot (mázelaččat) goddet" (Steen 1963: 74). Dat gal lei ovdal earaládje, loahpaha son. Ealga lea lassánan ja leavvan fylkii, vaikko lohket olu suolabivddu. Dálbmeluovttas ii šaddan ealgabivdu lobálažžan ovdal 1986:s. Fálesnuorrái leat dál easkka boahtán ealggat ja Ráirus maid leat oaidnán ealgga, mii duođašta ahte ealggat leat boahtigoahtime dohko nai (Finnmark Dagblad 21.10.1993. Bihtá namma lea "Elg-fakta"). Tab. 7.2: Ealgabivdolobit ja báhččon ealggaid lohku 1968-72 (jahkodagaid gaskamearrelogut): Suohkan:Lobit:Báhččon ealggat: Guovdageaidnu 18 13 Áltá 10 7 Porsáŋgu 8 6 Kárášjohka 18 14 Deatnu 11 7 Unjárga 8 7 Mátta-Várjjat 2824 . Gáldu: Statistisk fylkeshefte for Finnmark 1980: 110. Maŋimus jagiid bivdiid lohku lea leamaš gaskamearálaččat 5 000, čállá kánttorhoavda Hjalmar Pavel 1979:s (Finnmark 1979: 370). 1970- ja 1980-jagiin leat bivdogoarttaid ostiid lohku rievddadan gaskal 2 500 ja 5 000 (Småviltjakt i Finnmark 1989-90. 15). 8. KAPIHTTAL Guollebivdu jogain ja jávrriin Sáivaguollebivddus leat maid stuora guovlluerohusat Finnmárkkus. Sáivabivdu lea earenoamáš mávssolaš leamaš siseatnanguovlluin ja stuora eatnogáttiin. Amund Helland čálii 1906:s ahte luossabivdu lea váldoealáhusgeaidnun Buolbmágis (Helland 1906 III: 442). 50 jagi maŋŋel deattuha Eidheim ahte eanandoallu ja johkabivdu leat dássážii leamaš ealáhusvuođu váldooassin. Guollebivdu lea leamaš deaŧalaš go dainna leat olbmot ruđa dinen. Guollebivdduin ožžo maid eatnasat dálvviniestti alcceseaset. Guollebivdu unnui sakka go gáidánuohttebivdu šattai dábálažžan 1900 álgomoaddelohjagiin. Olmmošlassáneami geažil šadde eanebut geat galge juogadit buriid. Luossabivdu ekonomalaš ulbmiliin lea guhká juo maŋos mannan. Bivdu rievddada jagis jahkái. Buolbmágis leat maŋimus eallenagiáigodagas rievddadan gaskal 4 ja 12 tonna (Eidheim 1958: 33). Mázes lohká Steen 1963:s leamaš bivddu ja guollebivddu hui deaŧalažžan ovdal. Dál dat ii leat lahka ge nu mávssolaš go ovdal: "Guollebivdduin eai leat goasse nu olu ruđa dinen, muhto olbmot leat ožžon deaŧalaš borramušoasi luondduruovttudollui" (Steen 1963: 74). 8.1SOAHTEGASKAÁIGI Sáivabivdu lea leamaš deaŧalaš ruđa dábuheapmái ja iešbirgejupmái, seammaládje go murjen/lubmen, bivdu, monnečoaggin jna. Helland muitala Kárášjohbivddu birra: "Deanu luossabivdu lea deaŧalaš gieldda ássiide; eai loga nu olu vuovdit luosa, muhto olu luosa atnet gieldda ruovttudoalut ieža" (Helland 1906 III: 320). Lars Reinton lohká luosa, dápmoha, čuovčča ja hárri leamaš nu deaŧalažžan Kárášjogas ahte guolli lei deaŧaleamos geassesajborramuššan earret vuoja (Reinton 1955: 247). Guollebivdu ii lean oaiveártan geassesadjái sirdimiidda olbmo muittus, čállá Sonja Westrheim, muhto 10:s su 38 muitaleddjiin leat buohtastahttán guohtuma ja guollebivddu fárrenártan. Dasalassin lohkaba guovttes guohtuma, fuođarčohkkema ja guollebivddu ártan. Olu geassesajit gosa manne gitta 1960-jagiin, ledje álgo-álggus luossabáikkit, nu go Deatnogátti geassesajit, ja Ássebákti ja Buollonjárga, mat gulle kárášjohkalaččaide. Oalgejogaid dápmotbivdu ii leat goasse váikkuhan doallovuohkái ii ge geassesajiid válljemii. Luossabivdu gal lea leamaš nu deaŧalaš ahte ođđa geavahanmálle bohciidii: Luossageassesajdoallu buohtalaga ládjogeassesajiin (Westrheim 1978: 86). Luossageasesajdoallu "lea leamaš dábálaš sápmelaččain, ja várra maid muhtun kvenain" (ibid s. 234). Kárášjoga gáldut duođaštit ahte "meahccefuođarčohkken lea leamaš deaŧalaš, ja ledje seammá olbmot geat luosaid bivde ja meahccefuođđara čohkkejedje, rávis dievddut ja nuorat", muitala Westrheim. Son deattuha ahte vaikko meahccelájut eai lean njuolggo ártan geassesadjái fárremii, de lei goitge čielggas ahte olbmot geavahedje luonddu vejolašvuođaid (ibid s. 87). Deatnogátti ja Skuvvanvári 1076 ássit maid deattuhedje luossabivddu mávssolašvuođa, joatká Westrheim: "Eanas dinejedje lubmemiin ja luossabivdduin. Muhtun guollebáikkit dahje avádagat ledje jur geassesajiid buohta. Doppe čuoččuhit ahte manne geassesajiide luossabivddu dihte" (ibid s. 200). Earret luosa, bivde maid olu eará guollešlájaid. "Muhtun jávrriin eai oba leat ge guolit, muhtun jogain ja jávrriin ges leat valjit dápmohat ja maiddái rávddut, máid báikki olbmot bivdet liikká olu", čálii Mona Beichmann 1939:s (Beichmann 1939: 85), ja jotkkii: "buoremusat gottii guoli boaittobealde guovlluin gosa fierbmun ii lean vel čuohcan" (ibid s. 86). Duoddaris lei čuovžabivdu deaŧalaččamus, ja Adolf Steen čálla ge dan birra. Rávddu atne buoremus guollin, lohká son, muhto čuovžabivdu lei eahpitkeahttá deaŧalaččamus. Nu lei maid soahtegaskaáigge. Vuskona eai atnán buorren guollin, eai ge bivdán dan earenoamážit. Muhtumat maid eai liikon hávgii, juogo dainna go dat lea ropmi dahje mágu geažil, muhto eatnasat borre hávgga. Goikaduvvon hávgganáhkki (nu go eará guliid náhkit) čilge gáfe, ja addá buori mágu (Steen 1963: 76-79). Eai bivdán njágá ge, ropmivuođa geažil, ja dušše soapmásat borre njágá, muhto das lea buorre vuoivvas, ja livssiin lea buorre náhkiid dikšut, ja čázehiid ja sisttehiid vuoidat. Hárri atne heajos guollin go borrá luosa ja vuokka luosaid bivddidettiin (ibid s. 76-77). Njávdánkvenat bivde olu hárriid. Sii bidje stuora, luovos rissegimppuid 1 077 johkii. Hárri čiehkádii dáid sisa, ja go loktii gimppuid bajás, de čuvvo hárrit daid (NEG 222524 Neiden 1972). Dát fas čájeha ahte geavahedje riggodagaid hui máŋgga ládje, seammás go máhku ja liikon rievddadii guovlluid mielde ja mearridii makkár buktagiid olbmot geavahedje. Johs. Falkenberg duođašta ahte ledje guovlluid mielde erohusat. Son čuoččuha ahte Davvesiiddas bivde unnán jogaid, vaikko ledje luossajogat sihke Skiessvuona 1078 siste ja Storfjordeniš 079 . Porsáŋggus bivde olbmot eanas alcceseaset, muhto muhtumat bivde maid vuovdima váste. Earenoamážit Skáidejávrris bivde guoli vuovdima váste soahtegaskaáigge (Skaidiprosjektet 1975-76. Samisk-etnografisk delrapport s. 25 (sámi etnográfalaš oasserapporta s. 25). Dat lea Lars Persen Birkeli` lágiduvvon bivddu birra 4:in fatnasiin ja veagain)). Bissojoga 1080 kvenaide lei luossabivdu jogas seammá deaŧalaš go áhpebivdu (Mikkelsen vuođđologu haga, s. 18). Muhto dalle lei ge "olu eambbo dápmot ja luossa jogain ja jávrriin go dál" (ØSIGD-prosjektet 1978: 11. Hans Mikkelsen Bissojogas muitala.) Samuli Paulaharju oaivvilda ahte Bissojogas ja Njávdámis ledje guolit olu vátnon 1920-jagiin juo (Paulaharju 1928: 144). Deanubivddu 1888-lága ja 1905 luossalága bokte ii leat Deanu ja Álttá luossabivdu buohkaide lobálaš. 1964 luossalága bokte gustogohte gáržžideamit maiddái Njávdámii. Álgo- álggus bivde ge gilisearvvit ja johgátteolbmot Finnmárkku jogaid (Tønnesen 1979: 241). 1888-láhka bođii várjalit Deanuleagi ássiid vuoigatvuođaid. Das lei mearrádus ahte galggai eaiggáduššat dahje láigohit matrikulerejuvvon eatnama. 1911 gonagaslaš resolušuvnnas álggahuvvui maid ássan- ja doaimmahangeasku 1081 . Nappo galggai bivdi ássat dan eatnama nalde, ii ge guhkkelis go 2 km jogas eret, ja doppe galgá muhtun jagiid gilvojuvvon unnimustá ovtta gusafuođarnáre (2 000 kg suoidni) (Moen 1991: 60). Deanuleagi, Njávdánjoga ja Porsáŋggujogaid olbmot ledje measta aivve sámi- ja kvenasogas. Álttás gal ledje olu dáččat, geat dinejedje Álttájoga láigguin ja dasalassin bivde duottarjávrriid viššalit, sihke vuovdima váste ja ruovttudollui (Sverre Eilertsen 1987 ee. Viggo Kjellmann birra). Álttájoga bivddu dietnasat leat oamasteami bokte gullan johgátteássiide geain lea gusa biebman náre gilvojuvvon gieddi (120 suoidneguorpmi 1082 ). Sii vuođđudedje oasussearvvi 1083 , Alta Laksefiskeri-Interessentskap (Álttá luossabivdiid searvi (dás jorgaluvvon namma)), čálii sátnejođiheaddji Heitmann 1952:s. Alta Laksefiskeri-Interresentskap:s lea láigolihttu Álttájohkii. 1856 rájes maŋimus soađi rádjái láigohii Roxborough hertug Álttájoga. Soađi áigge ja maŋŋel soađi (muitaluvvon 1952:s) lea johka eanas gili olbmuide láigohuvvon. Westminstera hertug láigohii 1949:s ja 1950:s moadde avádaga. Dalle lei johka juhkkojuvvon 5 avádahkan (Flf 1952: 298). JahkiLáigolihttodivatBivdojuvvonMiellahttolohku 1910 12 000 1939 5 500 4 880 306 1941 9 960 3 286 ? 1943 14 400 4 000 birrasiid 291 1945 ii lean láigohuvvon 5 000 birrasiid 282 1947 12 465 10 170 263 194922 000 6 970 252 . Gáldu: Finnmark fylkesleksikon 1952: 299 ja Medisinalrapport 1910-11 Buollánávžilaččat ja eaibuleagilaččat fertejedje oastit (dahje lonuhit alcceseaset) mearaguoli Bossegohpis dahje Joganjálmmis. Danin eai borran nu olu mearaguoli dain ávžžiin. Muhto borre "olu sáivaguoli nu go dápmoha, čuovžža ja luosa" (NEG 21096 Tverrelvdal og Eibydal 1968). Daid bivde eanemustá lájuid ovdal ja maŋŋel, veahá duottarjávrriin čakčat, ja muđui giđđajieŋa nalde sihke jogain ja jávrriin. 8.2ÁIGODAT SOAĐI MAŊŊEL Njávdánjoga luossabivdu lei álggos nuortalaš 1084 searvebivdu. Muhto 1848 duopmocealkámuša 1085 bokte, ožžo maid Njávdáma ođđa ássit, geat ledje kvenat, seammá bivdorievtti Njávdánjogas. Buot Njávdáma eananeaiggádat besset dál miellahttun "Neiden Fiskefelleskap":i (Njávdáma guollesearvi (dás jorgaluvvon namma)). 1970 birrasiid ledje 5 12-olbmá sturrosaš searvvi mat bivde Skoltefosseniš 086 (gäbbäläbivdu). Juohke oasálaš searvvis galggai oažžut 10 kg luosa, ja jus bázii, de galggai eará servviide mannat dat. 1968:s oaččui juohkehaš badjel 30 kg, muhto suoidnemánu gaskkamuddui 1969 eai báljo lean goddán luosaid. Guollebivdovuoigatvuođaid láigohemiin dinejedje oalle olu, nu movt Álttá- ja Deanujogaláigohemiin nai. 1968:s dinejedje 36 000 kr (NEG 22524 Neiden 1972). Eará Finnmárkku luossajogaid lea stáhta lihttoláigohan báikkálaš guollebivdoservviide, mat vuvdet guollegoarttaid. Dienas manna johkadoaimmaide (Finnmark 1979: 440). "Siseatnangiliin eai leat galle bearraša mat eai unnit eambbo bivdde sáivaguoli alcceseaset. Oallugat dábuhit dálvvi guoli, ja muhtumat bivdet maid vuovdima váste", čállá Hjalmar Pavel (ibid s. 368). Dát duođašta dan máid Adolf Steen lea dadjan ovdal: Guovdageaineanu ja Máze jávrriid bivdu lea doloža rájes leamaš hui mávssolaš (Steen 1963: 75). Steen deattuha ahte jogain ja Máze jávrriin lea oktasaš bivdu ja juohkehaš oažžu bivdit gos háliida. Muhtun bearrašat lávejedje maid fárrolaga vuolgit vahkosaš mátkkiide gitta Návuona 1087 ráji duohkái. Ovdal vuvde olu guliid boazosápmelaččaide dahje lonuhedje bierggu ja náhkiid/gápmasiid guliin. Dát lonohusgávpi lei measta nohkan 1960 birrasiid, ja olbmot bivde dan rájes dušše ruovttudollui (ibid s. 81). Buolbmágis lei guollebivdu ain hui deaŧalaš. Eanas ruovttudoalut, earret dáččaid, bivde luosaid jahkásaččat, ja dinejedje veahá dainna. Dienas rievddadii veahá, muhto 1958:s bođii 2-800 kr juohke guollebivdi nammii (Eidheim 1958: 34). Vuolábealde oaidnit tabeallas sullii man olu kiluid ja kruvnnuid Buolbmát sáivaguollebivdu attii 1950 birrasiid: Tab. 8.2: Buolbmát sáivaguollebivdu: Jahki kg kr . 1949: 8327 42 298 1950: 6 500 32 500 1951: 5 200 41 000 1952: 4 500 31 230 1953:11 00074 000 . Gáldu: Eidheim 1958: 74 Lensmánni lea 1950 rájes, guolástusbearráigeahčči addán geaskkuin, iežas árvvoštallamiin jorben guollebivdiin ožžon loguid bajásguvlui. Árvvoštalle ahte veahá manai alcceseaset máid eai almmuhan (ibid s. 35). Maŋŋel soađi leat leamaš buoret hattit, ja gávpeolbmát válde buot máid ožžo oastit, sádden váste lulás. Dát dagahii ahte luosa sálten dálveniestin unnui sakka. Muhto eará sáivaguliid (dápmot, rávdu, hárri ja čuovča) leat eanas ieža borran ja iežaset galmmihanbumbbáide bidjan. Dievddut manne 3-4 beaivásaš guollebivdomátkkiide, earenoamážit jávrriide ja jogaide oarjjabealde Deanu. Dát guollebivdu "lea leamaš mávssolaččamus daidda ruovttudoaluide main lea heajumus ruhtadilli. Lea váttis árvvoštallat dán bivddu árvvu ja sturrodaga, muhto oallut ruovttudoaluin lea sáivaguolli oassin beaivválaš biepmus geasse- ja čakčamánuid" (ibid s. 35). Sáivaguollebivdu lea dađistaga lassánan vuoiŋŋastan- ja lustaáiggedoaibman 1 088 . Luossabivdu lea oalle deaŧalaš Fálesnuoris, sihke nuohtásteapmi ja "dat eambbo suohttasa dihte johkabivdu" (Flf 1952: 318). Suohttasa dihte bivde vuokkain ja stákkuin, ja ealáhusváste bivde firpmiin dahje nuhtiin. Ovdamearkan mannolahkii soađi maŋŋel sáhttá namuhit Fylkkadikki mearrádusa 1947:s: Fierbmun šattai lobálažžan Counjajavrres (Čuonjájávrris) Guovdageainnus dušše suoidnemánu, muhto oaggun šattai lobálažžan birrajagi (FFF 1947: 213). Finnmárkkus ledje sullii 50 000 lustabivdi 1970-jagiid gaskkamuttos. Dán logus leat gal mielde sihke eará fylkkaid dáččat ja olgoriikkalaččat. Dalle ii dáidde sáhttit guollebivddus lohkat nu stuora ekonomalaš árvvu go ovdal. Vaikko báikki olbmot sáhttet sáivaguolásteami lohkat áigeguovdilis riggodahkan, de sáhttá leahkit váttis sirret astoáiggebivddu ja ruovttodoallobivddu (biebmolasi) ja dáid ealáhus-ekonomalaš ulbmiliid (Skaidiprosjektet 1975-76. Samisk-etnografisk delrapport s. 26). Nubbi ášši lea ahte guolli adno herskon. Dat lea hersko danin go lea mearri man olu dan goddá, ja go dan ii oaččo oastit dábálaš vuogi mielde márkanis. Sáivaguolli ii leat nappo dárbbašlaš ealiheapmái, muhto eallin šaddá goitge geafit dan haga. 9. KAPIHTTAL Darfi ja vuovdi 9.1BOALDÁMUŠVÁTTISVUOĐAT Finnmárkku dálkkádatdilálašvuođaid geažil ferte leamaš deaŧalaš ahte lei álki dábuhit boaldámuša. Knut Kolsrud čuoččuha omd. ahte boaldenmuorra ja čáhci ledje guovddážis mearrideame báikki gosa olbmot ásaiduvve (Kolsrud 1943: 98). Rittus, gos lei unnán vuovdi dahje ii oba ge lean vuovdi, sáhttet riehkit dan dáfus leamaš mearrideaddjin. Muhto lea mearri vuovddi ođđasis šaddamis, ja earenoamážit nohkagođii vuovdi Finnmárkku olggut guovlluin áigá juo. Álttás šattai gielddusin gili olggobealássiide 1963:s juo čuohppat vuovddi (Tønnesen 1979: 81. Son čujuhii Tingbok for Finnmark (Finnmárkku Diggegirjái) man originála lea Romssa Stáhtaarkiivvas (Statsarkivet i Tromsø), fol. 184r, fol. 188v ja fol. 189r). Muhto váttisvuođat gul lassánedje muđui nai Finnmárkkus. 1860 birrasiid čuoččuhii omd. Goaskinvákki 1089 ja Čuđegietti 1090 lensmánni ahte Bissojoga vuovdi lei nohkan (Hanssen 1986: 202). Eiseválddit, ja earenoamážit vuovdeossodaŧ 091 , ballágohte vuovddi boahtteáiggiin. Vaikko buohkain ii lean ge nu sevdnjes oaidnu, ávžžuhedje Finnmárkku eiseválddit garrasit lasihit darfeboaldima 1890-jagiin (Amtmann 1896-1900, s. 22). Darfi boaldámuššan lei ođđa riggodat. Easkka birrasiid 1870 rájes šaddagođii darfeloggun dábálažžan. Čájehuvvui ahte darfi lei hui buorre čoavddus váttisvuođaide, sihke vuovddi maŋos mannama ja boaldámušváni dáfus. Knut Kolsrud duođašta ahte darfeloggun lei dábálaš omd. Čoalmmis: "Boaldenmuoraid čuohppan goasii billistii vuovddi 1800 loahpas. Muhto darfeloggun lea gádjon vuovddi, ja dál (1943) lea vuovdi fas šaddagoahtán" (Kolsrud 1943: 87). 1800-logu loahpas loggugohte mearrasápmelaččat darffi, ja buohkain lei darfi boaldámuššan soahtegaskaáigge: "Danin leat olbmot ožžon ođđa barggu guovdu geasi, darfelogguma" (ibid s. 99). Njálmmálaš muitaleamit duođaštit ahte riddoguovlluin ovddemus geavahišgohte darffi: Boarráset olbmot muitalit ahte sii ledje fas boarráseappuin gullan ahte Sállanis bolde darffi. Cuokcavuona vuosttaš ássit bolde muoraid, muhto go vuovdi nogai, de boaldigohte darffi. Dát dáhpáhuvai 1870-80 birrasiid (NEG 21365 Nuvsvåg 1969). Sállanássit muitalit ahte sii ledje vuosttažat geat čuohppagohte darffi, ja eará davvinorgalaččat ohppe sis dan. Dát heive Láhpi, Skiervvá1092 ja Návuona dieđuide (NEG 22359 Hasvik 1971). Sihke Cuokcavuonas, Sállanis ja eará báikkiin oaivvildit buohkat ahte ovdal lei oalle olu vuovdi, muhto dat lea nohkan muorračuohppamiin (NEG 21365 Nuvsvåg 1969). Robert Paine muitala omd. ahte Jáhkovuonaš 093 bolde dušše muoraid ovdal 1870. 1870-1917 gaskal maid bolde eanas muoraid, muhto maiddái veahá darffi. Maŋŋel 1930 boaldigohte maid koalaid 1 094 , ja dat bođii dađistaga eambbo darffi sadjái. Sauhavnaš 095 Jáhkovuonas lei koalla váldoboaldámuššan 1954:s (Paine 1957 I: 59). 9.2DARFELOGGUN BIRRASIID 1900-1970 Davvi-Várjjagis muitalit ahte ovdalaš áigge geavahedje dušše daŋasdarffi. Dan loggo ja goikadedje. Doppe gos šadde vuollegis skierrit ja sieđggat, gaiko daid eret ja loggo 15-20 cm asu darffi. 1900 birrasiid čuohppagohte jeaggedarffi. Čuhppe njealječihkii ja goikadedje. Juohke assas čoalttu 1096 čuhppe 3-5 sadjái maid assodat lei sullii 10 cm. Áibbas goikkisin ledje dat nu garrasat ahte daid fertii veahčiriin mollet. Girsi jekkiin sullii 1/2 m čiekŋalasas dagahii váttisvuođaid sihke darfečuohppamii, ja go maŋŋel áigo veltut jekkiid (NEG 19710 Skallelv - Salttjern - Ekkerøy 1965). Geavahedje sihke jeagge- ja daŋasdarffi boaldámuššan, muhto dát rievddadii olu báikkis báikái. Olggut Deanus geavahedje jeaggedarffi, Sállanis geavahedje goappešagaid. Čuhppe darffi dakkaviđe go jeakkit ledje suddan. Daŋasdarffi sáhtii loggut geasi, danin go dat goikkai álkit. Veahá darffi gal atne gávgasin 1 097 návetlahttái, muhto jeaggeruohttasiid čuoladedje, goikadedje ja atne boaldámuššan. Cuokcavuonas gal geavahišgohte darfegávgasiid easkka ođđaset áigge. Doppe geavahedje maid jeaggedarffi, muhto lavnnji 1098 gal eai váldán. Muhto jus daŋasdarfi lei olu, de atne dan loahppenboaldámuššan návehis. Seammaládje dahke Ruovdavuonas. Doppe gal muđui geavahedje unnán darffi go lei doarvái soahkevuovdi (Gč. NEG 20649 Olggut Deatnu 1967, NEG 21113 Akkarvik 1968, NEG 21365 Nuvsvåg 1969 ja NEG 21547 Jarfjord 1969). Girsi galggai vuos suddat, ovdal go darfelájut álge geassemánu loahpas ja biste 1-2 vahku. Buoremus darfi lei čáhppes geađgedarfi (veažerdarffi) máid válde čiekŋaleamos jeaggebotniin. Lei dávjá dárbbašlaš guhkás mannat dábuhit buori darffi. 1920-jagiin ain manne Várjjatvuona davábeale ássit Mátta-Várjjaga sulluide gos ledje stuora, čiekŋalis jeakkit. Lei álki fievrredit darffi ruoktot, go bivde guliid doppe ja dušše viežžaledje darffi gáttis fatnasii (NEG 20652 Vadsø 1969). Dat maid rievddadii man olu geavahedje darffi. Dábálaš ruovttudoalus Čoalmmis ledje guokte-golbma dolastansaji oktan návetgoađi árraniin, ja rehkenaste boaldit ovtta seahká 30-40 bihtáin beaivái. Jahkái manne 8-10 000 bihtá (Kolsrud 1943: 99-100). Ákŋoluovttas rehkenaste dábálaš ruovttudollui mannat 3000 assás čoalttu (birrasiid 12 000 bihtá) dálvái boaldámuššan. Muhtumat leat maid vuovdán darffi gávpeolbmáide ja guosseguollebivdiide (NEG 22359 Hasvik 1971). Gilisearvvis ledje ovttaoaivilis ahte lei sin oktasaš jeaggedarfi, ja buohkat oasálaste loggumis. Rávis olbmot loggo ja guottašedje, ja mánát bajidedje darffiid (gč. NEG 20649 Ytre Tana 1967, NEG 21113 Akkarvik 1968 ja NEG 21365 Nuvsvåg 1969). Sáhtte maid lonohallat bargguid, muitaluvvo Cuokcavuonas. 1960-jagiin gal lei darfegeavaheapmi measta oalát nohkan. Eananvuovdinkantuvrra darfegirjjit máid báikkálaš darfebearráigeahččit čálle, loahpahuvvojedje 1965:s. Ovdalaš áigge olu darfegeavaheapmi lei dál measta nohkan, muitaluvvo olggut Deanus 1967:s (NEG 20649 Olggut Deatnu 1967). Darfi lei ovdal váldoboaldámuššan Akkarvikaš 099 (NEG 21113 Akkarvik 1968). Ákŋoluovttas geavahedje unnán darffi 1971:s, go ruhtadilli lei buorránan (NEG 22359 Hasvik 1971). Ihkkohiš 100 ja Gállonjárggas 1101 lei sierra vuohki ráhkadit darffi. Stuora ruksesjeaggemuoldobovnnaid 1 102 dulbmo bákteráguide čáziin, ja dikte dáiggi nuppi jahkái. Dalle čuohpadedje dan assás čoalttuide, dolvo goikadanbáikái gos goikadedje, ja dat šattai buorren darfin. Dan darffi gohčodedje cábmonmuoldun (bankimulta). Go čuhppe darffi báktegurain, de devde daid fas ođđa dáiggiin (NEG 19710 Skallelv - Salttjern - Ekkerøy 1965). 9.3VUOVDI JA VUOVDEBUKTAGAT Finnmárkku goahccevuovdi lea seammá go beahcevuovdi. Beazit leat stuorit johkalegiin, nu go Álttás, Báhčaveajis ja Kárášjogas. Báhčaveajis gal leat maid veahá guosat. Máilmmi davimus guossavuovdi lea Rávttošnjárgga álbmotmeahciš 103 ja davimus lastavuovdi lea Čorgašnjárggaš 104 Ákšovuonvuomiš 105 . Nubbi goahccevuovdeguovlu lea bajit Báhčaveaji álbmotmeahcci mii lea 63 km². Carl Schøyen evttohii 1948:s ráfáiduhttit 160 km² stuoru guovllu. Hálddašeaddjit vuosttaldedje dan, ja unnidedje guovllu (Lunde 1979: 752). Finnmárkkus lea 4,2 % buvttadeaddji vuovdi (nappo 2 mill. daa), muhto dušše 40 % das lea goahccevuovdi. Stáhta eaiggáduššá 99,7 % buot vuovddis (Finnmark Skogselskap 1975: 32). Finnmárkkus lea vuovdesuodjaleapmi hui guovddážis ja lea mannan ovdalii go báikkálaš olbmuid vuovdečuohppanriekti. Miessemánu 27. b. 1775 gonagaslaš resolušuvnna olis lea omd. boahtán mearrádus man bokte ožžo ássit dain giliin gos lei soahkevuovdi (dahje buot lastavuovdi) rievtti váldit dan máid dárbbašedje, ámtamánni addin lobiin. Dán resolušuvnna olis lea fylkkamánni suoidnemánu 9. b. 1936 ráhkadan njuolggadusaid stáhta vuovddi geavaheapmái. Ii leat riekti vuovdit dan čujuhuvvon sárggá muoraid ja riekti lei muđui muddejuvvon boaldámuša dábuheapmái (Innst. 1956 del 2 (innst. om lov og forskrifter om Statens umatrikulerte grunn): 22 (stáhta čálekeahtes eatnamiid láhka- ja njuolgadusevttohusat). Dán vuovdesuodjaleami njuolggo váikkuhussan vuođđuduvvui Finmarkens Amts Træplantingsselskap 1900:s. Searvi lonuhii nama 1927:s, ja šattai Finnmark Skogsselskap (Finnmárkku vuovdesearvi) (Finnmark Skogselskap 1975: 5). Dát vuovde- ja vuovdedoaibmaberoštupmi dagahii ee. ahte gilvigohte vuovddi. Báhčaveajis gilvigohte 1906:s. 1907-10 áigodagas veltegohte maid eatnama doppe (Lunde 1979: 448). Finnmárkku vuovdesearvvi 1975 ávvočállosiš 106 čuoččuhuvvo ahte 1920 birrasiid lei vuovdi boaris ja šattoheapmi. 1924:s álggahii Det norske Skogforsøksvesen (Norgga vuovdegeahččaladdanossodat) systemáhtalaš buvttadan- ja ođastanguorahallamiid. Vuovdesearvi oaivvildii veaháš buori ovdáneami, man ártan lei buoret dálkkádat ja buoret vuovdedikšun (Finnmark Skogselskap 1975: 32-33). Magnhild Bjørgan maid čuoččuhii 1952:s ahte dálkkádat lei buorránan. Dálbmeluovtta orda 1107 lei jahkečuođimolsuma rájes "sirdásan badjelii" (Flf 1952: 405). 1920-jagiin 1970-jagiide lea stuora vuovdi čuhppojuvvon dimbbarin ja ođđaset vuovdi ovdánišgoahtán buvttadanvejolašvuođaiguin. Muhto goitge lea gaskamearálaš šaddu juohke daa nammii nu vuollin ahte doaimmahedje vuovdedoalu dakkar báikkiin máid Østlánddas livččii heajos eanamin gohčodan. Finnmárkku beahcevuovdi oainnat lea polára goahcceorda 1108 (Finnmark Skogselskap 1975: 32-33). 9.3.1Vuovdima váste vuovdedoaibma soahtegaskaáigge Lei A/S Sydvaranger` rusttet mii álggahii Mátta-Várjjaga vuovdedoaimma stuora ovdáneami. Fitnodat dárbbašii ávdnasiid ee. doaibmavisttiide 1109 , orrunviesuide ja ruovdemáđija bajildusmuorran 1 110 gaskal Girkonjárgga ruvke ja Guovžajávrri 1111 (Lunde 1979: 446). Stáhta osttii 1920:s Johkanjárgga 1112 sahenrusttega mii vuođđuduvvui 1912:s (ibid s. 447). 1926:s bođii mearrádus ahte stáhta galggai dušše iežas atnui vuovdit dimbara, mii dagahii ee. ahte Kvien priváhta fitnodat fertii heaittihuvvot (ibid s. 454). Priváhta dáčča beroštumiiguin vuođđuduvvui A/S Pasvik Timber Co. 1921:s. Ártan dása lei maid ahte Báhčaveadji lei šaddan rádjejohkan Supmii maŋŋel 1. máilmmesoađi. Suopmelaččat doaibmagohte olu eambbo go ovdal, ja sis lei maid lahttendoaimmahaŧ 113 . Searvvi ulbmilin lei váldit Suoma dimbariid Anárguovllus. Doppe ledje dimbbarhivvodagat mihá stuoribut go máid stáhta sáhtii Báhčaveaivuvddiin čuohppat. 1930-jagiid gaskkamuttos čuohpai omd. Statens sagbruk (stáhta sahádoaimmahat) 30 000 dimbara jahkái, ja A/S Pasvik Timber válddii vuostá olles 400 000 dimbara. 1926-35 logijagiáigodagas lahttejuvvojedje 300 000 dimbara stáhta vuovdedoaimmahaga ovddas, muhto A/S Pasvik Timber válddii vuostá badjel 2 miljovnna dimbara (ibid s. 450). Deatnu oaččui ovdal soađi dimbariid ja muorraávdnasiid Ánarjoh- ja Kárášjohguovllus, muitalii sátnejođiheaddji K. Rasmussen 1952:s: "Dimbarat lahttejuvvojedje johkaráigge vulos lahttaiguin". 1925 birrasiid huksejuvvui sahenrusttet Bokcái 1114 , muhto dan sirde Kárášjohnjálbmái go lei guhkes ja váttis lahtten johkaráigge (Flf 1952: 414). Báhčaveaji dimbbarčuohppanmearri šattai 1916-19 árvvoštallama maŋŋel 10 000 m³ dahje 30 000 dimbara. Orru leamen nu ahte bures leat doahttalan meari, vaikko muhtun jagiid 1930 birrasiid gal čuhppe 15 000 m³ (Lunde 1979: 447). 1940:s bohte duiskkalaččat ja sin mielde garra vuovdečuohppan. Dan áigge atne dan "vuovdespeadjamin", nu go Álttá sátnejođiheaddji D. Heitmann gohčodii dan (Flf 1952: 299). Olbmuide lei dát jur suorggahahtti, go sii atne buot vuovddi suodjaluvvon vuovdin ja danin gieđahalle dan várrogasat (Jordbruket i Finnmark 1946: 4). Duiskkalaččat čuhppe badjelmearálaččat 30 700 m³ vuovddi soađi áigge (Lunde 1979: 746). Álttás lei stáhta vuovdešaddu 2 256 m³ ja jahkásaččat čuhppe 2 000 m³. Duiskkalaččat čuhppe árvvu mielde 80 000 m³ beahce- ja soahkevuovddi boaldámuššan ja huksehusaide. "Sii lea ee. čuohppan visot dan čáppa Altagård-vuovddi, mii suddjii Joganjálmmi dáluid biekka ja dálkki vuostá (Flf 1952: 299). Duiskkalaččaid čuohppan čuzii earenoamážit Ráirovuovdái 1115 , muitaluvvo Dálbmeluovttas (ibid s. 405). vv Earret boaldámuššan ja bráhkkaávnnasin dárbbašedje duiskkalaččat muorraávdnasiid guhkes muohtaráiggiide ja girdišilljuide maidda bidje fiellovuođu (Petterson 1984: 34). Muhto veahá goitge gádjo. Anárjohleahkái Bassevuovddi buohta ledje guođđán 3-4 000 dimbara. Ossodatingeniora Kristian Sørensen lahttehii dimbariid Dorvonjárgii 1116 gos muhtun saháeaiggát lei birgehan eanas veahkkeneavvuid. Sáhejuvvon ávdnasiid atne šaldehuksemii (Vegfolk forteller 1991: 119-120). Ii várra lean nu heajos dilli go doivo vuosttaš jagiid maŋŋel soađi, ii goit Báhčaveaileagis. 1950-jagiid loahpas fuomášedje ahte Báhčaveaivuovddit šadde buorebut go ovdal ledje árvvoštallan, badjel 20 000 m³ 15 000 m³ ektui, máid doivo. 1920-40 jagiid ledje dasto čuohppan 4 000 m³ unnit go dárbbašlaš (Lunde 1979: 746). 9.3.2Vuovdima váste vuovdedoaibma maŋŋel soađi A/S Pasvik Timber Co., mii lei davviriikkain okta dain ođđaáigásaččamus sahenrusttegiin, bávkaluvvui áibmui 1940:s ja olles rusttet ja eanas dimbarat bulle. Johkanjárgga sahenrusttet boldojuvvui golggotmánus 1944 (Flf 1952: 385). Lahtten gáibida ahte goappeš beale gáttiid oažžu geavahit. Danin ii lean vejolaš ođđasis hukset Pasvik Timber maŋŋel go Báhčaveadji šattai rádjejohkan Ruššii. Johkanjárgga sahen- ja heavvalastinrusttegis ledje sullásaš váttisvuođat. Dat oaččui gal dimbara Norgga beale vuvddiin, muhto lahtten nogai seammá árttaiguin, ja dat dagahii váttisvuođaid sahenrusttetdoibmii. Álggos čovde váttisvuođa go sahejedje dimbariid unnit sahenrusttegiin dimbbarčuohppansaji lahka ja de dolvo daid biillain Girkonjárgii (Solhaug 1982: 46-48. Gč. maid Ffl 1952: 146). Johkanjárgga sahenrusttega dahke ođđasit Girkonjárgii 1951:s (Lunde 1979: 751). Finnmárkku boaldin dagahii stuora dimbbardárbbu, ja danin álggii buvttadeapmi jođanit (ibid s. 747). Muhto Finnmárku dárbbašii divdna earasajes buktin dimbariid. 1965-66 jagiid čuhppe 52 330 m³ dimbara, mii lei buot fylkkaid gaskkas unnimus lohku. Dušše 43 % vuvde, ja Hedmárkkus vuvde omd. 90 %. Nappo geavahit olu dimbara fylkkas. Leat máŋga ártta dasa go vuvdet ja čuhppet nu unnán dimbara. Olles 88 % areálas lea lastavuovdi, mihtiduvvon kubikkaid mielde lea dát dušše oasáš Hedmárkku ektui. Šaddá divrrasin fievrredit dimbariid guhkes mátkkiid viidáset buvttadeapmái. Dasto lea hui bieđggus buvttadeaddji vuovdi vuolábealde goahcceordda. Badjel 80 % vuovdindimbariin leat sahendimbaraŧ 117 (Finnmark Fylke. Naturgrunnlag og økonomi 1970: 5). 1956 Sámelávdegotti evttohusas daddjo maid ahte olles viidodagain eai leat čuohppan dimbariid go lea váttis fievrredit. Eanas beahcevuovddi leat sahen guhpan smávva ruovttusahenrusttegiin mat muhtun ráje dimbariid leat Suomas ožžon (Innst. 1956: 49). Maŋŋel soađi lea jahkásaš dimbbarčuohppan unnon. 1974-75:s čuhppe birrasiid 27 000 m³ (Store Norske Leksikon bd 4 1979: 277). Tab. 9.1: Dimbbarčuohppan vuovdimassii ja industribuvttadeapmái. 1967/68-1971/72 jahkásaš gaskamearri, fásta mihttu m³. Goahccemuordimbarat/ -guppolat ----------- Oktiibuot Sáhejuvvon dimbarat ja fiellut 4 Fiellut Lastamuora dimbarat/ guppolat Eará Boalden- muorat --------- Áltá 3855 3360 2078 120 69 244 Porsáŋgu 43 3 12 - - 30 Kárášjohka 4330 3986 892 312 - 78 Mátta-Várjjat 13783 110948773 92 335 Oktiibuot 22011 18443 11755 524 69 687 %:n olles riikkas 0,3 % 4 1970/71-1971/72 jagiid gaskamearri Gáldu: Statistisk Fylkeshefte for Finnmark 1973: 109. Báikki olbmuide čujuhit dál olu unnit lastavuovdesárggáid go ovdal. 1950-jagiin omd. čujuhedje jahkásaččat birrasiid 20 000 m³ lastavuovddi (gč. tabealla vuollelis) (Innst. 1956, del 2 (Stáhta čálekeahtes eatnama lágaid ja njuolggadusaid birra): 22). Stáhta eaiggáduššá, nu go namuhuvvon, eanas Finnmárkku vuovdeareálaid. Priváhta vuovddit leat eanas lastavuovddit, mat leat boaldámuššan geavahuvvon. Tab. 9.2: Eaiggáduvvon vuovddit sturrodaga ja buvttadanareála ja suohkaniid mielde. Buvttadeaddji vuovdeareála oktiibuot eaiggátvuođa ja suohkaniid mielde. Lohku das <100 daa Buvttadeaddji vuovdi, daa Das stáhtaeaiggáduvvon, daa --_ Guovdageaidnu 1 1 Áltá 192 153 233 220 Láhppi 1 1 Sállannuorri 7 7 Fálesnuorri 1 1 Muosát 1 1 Porsáŋgu 27 22 98 97 Kárášjohka 94 80 800 794 Davvesiida 29 25 4 2 Gáŋgaviika 1 1 Čáhcesuolu 2 2 Deatnu 45 45 Unjárga 9 9 Bearalváhki 1 1 Báhcavuotna 1 1 Mátta-Várjjat 89 70 450 446 Oktii:501 4201585155 %:n olles riikkas 2,4 22,3 Gáldu: Statistisk Fylkeshefte for Finnmark 1973: 108 9.3.3Goahte- ja viessohuksen Lavnnji geavahedje maid earái go boaldámuššan, earenoamážit iešguđetlágan gođiide. Muhto ledje 1800-loahpas juo huksegoahtán dimbbarviesuid orrun- ja searvegođiid sadjái, ja dát mannolat lei vel jođáneabbo birrasiid 1910 rájes. 1910v:s ledje ain 20 searvegoađi Porsáŋggus. 1920:s ledje 2 vel báhcán. Dasa lassin ledje sullii 15 orrungoađi (Helse 1893-1926). 1940-jagiin orro ain muhtumat gođiin, rittuin maid. Návetgoađit ledje dábálaččat, muitala Kolsrud. Buori Čoalbmedállui gulle 2-3 áitti ja návsti. Buot muorraviesut ledje oston dahje ráhkaduvvon nannanmuorraávdnasiin. Sáhtte geavahit ruoššadimbariid, muhto válljejedje Álttá dimbara ovdalii go dát unnit goabagii, ii nu jođánit mieskan ja lei maid garraset muorra: "Álttá dimbariid ledje eanas Álttá kvenat buvttadan" (Kolsrud 1943: 119, 122). 9.3.4Fuođaršlájat ja bargoneavvut Šibitfuođarin geavahedje vuovddis eanemustá: Dálverissiid: dábálaččat rissiid ja seakka ovssiid, earenoamážit dálvesoahkerissiid, muhto máiddái goahcceovssiid 1 118 . Urbeovssiid 1 119 (giđabeallái), earenoamážit soahkeovssiid, muhto maiddái eará muoraid ovssiid. Iešguđet muorrašlájaid bárkku 1120 . Dáid fuođaršlájaid geavaheapmi vulggii ollásit das guđe báikkis ain lei Finnmárkkus. Nu go dadjet Jogas Láhpis: Eai láve bárkku geavahit, eanas danin go áidna vuovddis leat unna, roaŋke soagážat (NEG 9662 Bergsfjord, 1950-jagiid). Seammaládje lei dálve- ja goahcceovssiiguin, ja urbeovssiiguin (NEG 9791 Bergsfjord, 1950-jagiid?). Cuokcavuonas, mii lea seammá suohkanis, gal fasko skáhpebárkku 1121 , muhto go lei nu unnán vuovdi, de dat gal nogihii ja geavahišgohte sieđggaid ja sogiid (NEG 21373 Nuvsvåg 1970). Seammá dilli lei maid rissegaikumiin: Lei nu unnán vuovdi ahte dat nogai oalát (NEG 21366 Nuvsvåg 1970). Dát lea seammá váttisvuohta go ovdalis namuhuvvon: Lei dábálaš oaidnu ahte vuovdi sáhtii nohkat Finnmárkku rittuin. Cuokcavuonas muitaluvvo maid ahte olbmot máttahedje muoraid gos háliidedje, go vuovdi lei stáhtaalmennet, ja danin nogai vuovdi jođanit. Garraset njuolggadusat gustojedje vuosttažettiin goahccevuvddiide. Gulahallanolmmái čuoččuha maid ahte go heite gusaiguin ja gáiccaiguin soađi maŋŋel, de šaddagođii fas vuovdi (ibid). Eará guovlluin leat sullasaš oaivilat. Ákšovuonaš 122 muitalit geavahan olu urbeovssiid doppe gos veahá lei vuovdi. Stáhta, stuorimus eananeaiggát, gilddii váldimis urbeovssiid danin go vuovdi lei oalát billohuvvan muhtun báikkiin (NEG 22335 Øksfjord 1971). Dálbmeluovttas maid gilddii stáhta váldimis urbeovssiid. Muhtun guovlluide lei urbeoakseváldin čuohcán vuovdái nu garrasit ahte vuovdi nogai priváhta eatnamiin (NEG 22285 Østre Talvik 1971). Dakkár guovlluin gos eambbo lei vuovdi, eai lean dákkár váttisvuođat nu dávjá. Fálesnuoris fasko veahá bárkku, muhto eanas válde sieđgarissiid (dálverissiid) ja dakŋasa (NEG 9569 Kvalsund, 1950-jagiid?). Ruovdavuonas bibme earenoamážit urbeovssiiguin ja bárkkuiguin. Doppe válde eanas sieđga- ja soahkebárkku (NEG 21536 Jarfjord 1969). Álttás maid geavahedje eambbo skáhpebárkku go urbeovssiid. Šibihat ledje váibmileappot bárkui, muitaluvvo (NEG 21373 Alta 1969). Dološ áigge geavahedje olu urbeovssiid Gáiddošjogas ja Eaibuleagis. Muhto "ođđaseamos áigge" heite daid geavaheames, go atne heittohin dálu mii geavahii diekkár fuođđara (NEG 21095 Tverrelvdal, Eibydal 1968). Buolbmágis gal bibme olu skáhpe-, sieđga- ja soahkeurbeovssiiguin, vel "ovddit giđa" nai (1966) (NEG 20699 Polmak 1967). Ráhkadedje maid bargoneavvuid vuovdeávdnasiin. Beahceveattiš 123 ráhkadedje báttiid ja gáinnuid 1 124 . Sieđgaruohttasiin čatne lišša nađđii, dahje dainna čatne buddogeađggi (givtta)1125 ja gávvala fierbmái dahje ráhkadedje gusaide čeabetbátti 1126 . Muhto dákkár bargoneavvuid ledje áigá juo heaitán atnimis. Sihke Álttás, Mátta-Várjjagis, Deanus, Ákŋoluovttas ja Láhpis lohke 1960-jagiin ahte vettiid jna. atne ovdal dahje dološ áigge (Gč. ee. NEG 21331 Alta 1969 ja NEG 19932 Tana 1966). Mázes ii diehtán oktage ledje go atnán soahke- ja sieđgaruohtasrešmmiid 1 127 (veadderešmmiid). Muhto veaddegáinnuid gal leat čuovžafirpmiin atnán gitta 1920-jagiide. Muhtun lea maid geahččalan dahkat smávva fatnasiid duottarjávrebivdui, muhto ii oktage leat johkafatnasiid dahkan (Steen 1963: 80-81). 9.4GÁMASUOINNIT JA HEAVNNISÁVZZAŦ 128 Gámasuidnen ja šluvgin lea dievas homma. Bearrašii mannet gaskamearálaččat 50-60 kg gárvves suoinnit jahkái, čálii Adolf Steen. Muhtumat atne šluvggekeahtes suinniid guottáin 1 129 dahje seaŋgavuođus. Máze dálonat jođihedje valjit gámasuoinni, muhto 1950-jagiin ledje boazosápmelaččat ieža suidnegoahtán. Dálonat ledje maid geavahišgoahtán sáppáhiid 1 130 , bieksuid ja eará gápmagiid. Muhtumat gal almmotge dinejedje olu gámasuidnemiin. Steen muitala muhtun nissona jagis vuovdán gitta 500 kg gárvves suinniid 4 kruvdnui kg. 1959:s son omd. ii munnen čuohppat nu olu go livččii jođihan. Duodjegávppit ledje maid álgán oastit gámasuinniid (ibid s. 89). Maŋŋel soađi eai leat šattuiguin báidnán, eai ge heavnnisávzzaid geavahan. Máŋgga Finnmárkku báikkis lávejedje seaguhit heavnnisávzzaid ulluide daid gárredettiin. "Muhtun nisu muitalii munnje (Steen) ahte máŋgii ledje fáhcat hui rašit máid Bossegohmárkaniin ledje oastán, danin go heavnnisávzzat ledje seaguhuvvon sávzzaulluide" (ibid s. 96). v 10. KAPIHTTAL Johtolat 10.1JOHTOLATVEJOLAŠVUOĐAID OVDÁNEAPMI SULLII 1870 RÁJES 1869:s juolluduvvodedje vuosttaš ruđat Finnmárkku geaidnohuksemiidda. Dat ledje Strand 1 131 -Ryeng 1132 geidnui Beahčeveaileagis. Finnmárkkus dahkagohte luottaid maŋŋit muđui riikka ektui. Jáhkečuođimolsuma birrasiid ledje dušše moadde váldogeainnu Finnmárkkus, earret Várggáid-Ráttovuona 1133 geainnu, namalassii badjel Alteideŧ 134 , Álttáávžžis(?)1135 ja Báhčaveajis. Norgga vuosttaš geaidnolágas, 1824 lágas, ledje eavttut ahte geainnut galge mearriduvvot váldogeaidnun 1 136 dahje giligeaidnun 1 137 . Dát juohku bisui dassážii go 1963 geaidnoláhka jugii almmolaš geainnuid riikkageaidnun 1 138 , fylkkageaidnun 1 139 ja suohkangeaidnun 1 140 . Dasto ledje gávpogiin dieđusge gáhtat ja daid searvvis ng. guollebivdohámmangáhtat. Lei dárbbašlaš hukset dákkár geainnuid fievrredit guliid guollerusttegiin 1 141 mearragáttes jilliide mat sáhtte leahkit guhkkin eret (Vegfolk forteller 1991: 48). Telegráfhoidu gal jođánit huksejuvvui sullii oktanis miehtá Norgga. 1855:s rahppui Norgga vuosttaš dábálaš telegráfguovddáš ja 1870:s juo lei vuođđolinnjá1142 biddjojuvvon Norgga čađa gitta Várggáide. 1890-jagiin viiddidišgohte telefonlinjjáid olámutto. 1921:s lei telefonvuođđolinnjá biddjon buot stuorit Finnmárkku gávpogiidda ja čoahkkebáikkiide. 1936:s girdigođii vuosttaš mearagirdiruktu 1143 Finnmárkkus, muhto easkka 1963:s gárvánii váldogirdifierbmádaŧ 144 , ja dan maŋŋel oanehisgirdišillju 1145 1970- ja álgo 1980-jagiin. Geainnuid ja telegráfa huksema jođánisvuođa erohusa ártan lei vuosttažettiin guolástusaid ovdánandárbu ja Norgga čohkkensávaldat: Nu go dutki ja politihkar Ole Jakob Broch dajai 1860-jagiin: "Norga ii lean Giliid čoakkáldat, muhto oppalaš Riika", danin fertejit "rahčat doalahit riikka čoahkis", ja dan sáhtte dušše dahkat telegráfain ja dámpajohtolagain (Rafto 1955: 78). Ii lean čielgan ahte biilageainnut sáhtte dahkat seammá ávkki. Easkka go biillat bohte, mannagođii geaidnohuksen jođánit. Finnmárkkus dahke geainnuid earenoamáš hilljánit vuosttažettiin danin go ledje guhkes gaskkat ja unnán ássit. Heastasáhtuin lei geaidnojohtin hui divrras ja divrrui mađi guhkit lei mátki. Dasto ásse eanas olbmot rittuin gos mearra lei johtolatgeinnodahkan (Fixdal 1938: 58). Nu guhká go fylka ja suohkan galge máksit, de ledje báikkálaččat unnán ruđat geaidnohuksemiidda. Muhto 1851 geaidnolágain bođii gal stáhta aktiivvalaččabut searvái. 1912 geaidnoláhka nannii dan ahte stáhta máksá ođđa váldogeaidnodahkamiid dahje ovddeš geainnuid divvumiid. Stuoradiggi sáhtii mearridit guovlluoasi 1146 sturrodaga ja sáhtii addit doarjaga go giligeainnuid dahke maidda bođii šaldi. Fylka doalai ortnegis daid geainnuid máid stáhta ii lean geatnegahtton divodit, ja suohkanat doalahedje giligeainnuid ortnegis. Suohkan sáhtii maid stáhta- ja fylkkagielddadoarjagiin bálkáhit geaidnobearráigehččiid divvumii (Bjørnland 1989: 37-39). 1920:s álggahuvvui geaidnofoanda 1147 . Stáhta juolludii muđui riikii 40 % doarjaga, ja Finnmárkui 50 %. 1926:s válddii stáhta badjelasas buot deaŧalaš geaidnodivodemiid. Dat mii Finnmárkku geaidnojohtolatvejolašvuođaid ovdáneami duvddii, lei nappo ekonomalaš ovdánandárbu ja riikka čohkkensávaldat, ng. "Náššuvnnalaš ákkat". Finnmárkkus lei čohkkensávaldat earenoamáš deaŧalaš daid ollislaš čearddalašvuođaid geažil ja earenoamážit "suoma vára" geažil (nappo go oaivvildedje Suoma geahččalit viiddidit iežaset mearridanválddi kvenaid ássanguovlluide). Dát ákkat deattuhuvvojedje sihke geainnuid, telegráfa, telefovnna ja áibmomedia 1148 sáddenvejolašvuođaid oktavuođas. Earenoamážit geaidnodahkamiidda ledje vel eará árttat. Soahtegaskaáigge lei bargguhisvuohta mii seailluhii geaidnohuksema. Máŋggaid suohkaniid sávvojuvvon geaidnohuksemat bissehuvvojedje álggos ruhtaváni geažil, muhto álggahuvvojedje fas heahtebargun. Sáhtte váldit áibbas oahpameahttun geaidnobargiid, danin go earret moadde spesiálistta, de gáibidii geaidnobargu unnit fágamáhtu go omd. hámmániid huksen. vv Gov. 10.1: 1920 geainnut ja dálvemáđijat Gáldu: Nordlandet 1920: 128 Sihke norgalaččaid ja duiskkalaččaid militeara beroštumit ja dárbbut leat váikkuhan sihke das gokko geaidnu galggai mannat ja guđet geainnut galge ráhkaduvvot. Dálkkádaga ja geográfalaš dilálašvuođaid geažil ráhkadedje maid geainnuid dan sadjái go dušše mearajohtolaga doalahit. Muhtun geainnuid, šaldiid ja maŋŋel báktesisgeainnuid 1 149 ráhkadedje álkidahttit beaivválaš eallima ja buoridit olbmuid dili. Oadjebas skuvlavázzin lei okta ágga. Nubbi lei ahte geaidnoráigge šattai doaktárii ja jortamorai álkit boahtit. Ja dieđusge gullet biila ja geaidnu oktii. Biilla haga livčče unnán geainnut ja geaidnoguhkkodat ii livčče deaŧalaš. Geaidnodirektora Johs. Skougaard dajai nu áigá go 1909:s juo: Biilajohtolat šaddá nu deaŧalaš johtolatmállen ahte ferte vuhtii váldit dan geaidnohuksemiin ja -divodemiin (Skougaard 1914: LII). Mearagirdiruvttu bođii Finnmárkui 1936:s, muhto ovdal go váldogirdiruvttuŧ 150 ja oanehisšilljogirdimaŧ 151 bohte, ledje dát eatnasiidda eksohtalaš fievrun. 1950-jagiin eai lean vel go 1-2000 čuvvodeaddji 1152 Finnmarkoruvttus, mii vulggii Romssa gávpogis ja manai Girkonjárgii. Deaŧaleamos lei dat poastasáddemiidda. Fylkkamánni Hans Gabrielsen diđii 1937:s juo dadjat ahte albmá buorre dilli šaddá easkka "go girdiruvttuid álggahit", go fatnasiin ja ruovdemáđijain Oslo rájes ádjánii 5 jándora (Gabrielsen 1937: 590). 10.2SOAHTEGASKAÁIGI 10.2.1Geainnut ekonomalaš gaskaoapmin Davvi-Norgga gávpemárkaniid oktavuođas Budeajjus 1937:s čálii R. M. B. Schølberg: "Go Finnmárkui boahtá ja fylkka geaidnogáibádusaid birra lea sáhka, de lea hui váttis válljet dan geaidnohuksema mii sáhttá maŋiduvvot. Finnmárkkus leat garra riddobáikkit ja measta mearihis duoddarat, ja juohke geaidnomehter lea ávkkálaš. Riikkageainnu oalgegeainnut ja evttohuvvon geainnut Ruŧŧii ja Supmii bohciidahttet olu stuorit ekonomalaš vejolašvuođaid go čielga turistadoaimmaid... Eanandoallit leat bisánan ovdalaš ávkkehis eatnamiidda. Geainnut leat maid bohciidahttán eará dienassurggiid" (Schølberg 1937: 594, 596). Oallugat ledje ovttaoaivilis dása. Geaidnovátni hehttii buot ealáhussurggiid ovdáneami, ja earenoamážit guolástusa ja eanandoalu. Geainnut fertejedje ráhkaduvvot fievrredit gálvvu márkaniidda. Guollebivdit fatnasa haga ja fievrredanbargiŧ 153 sáhtte álkibut beassat buvttadanbáikái. Dán ákkasteami ferte geahččat oktanis mannolagain go fatnasat šadde stuoribun ja muhtun báikkit bázahalle go ii lean buorre hámman. Fertejedje doalvut guliid máid doppe godde, riddoruvttu bisánanhámmaniidda. Davvi-Norgga guollebivdiid searvvit gáibidedje ge juovlamánu 1933 ng. guolledoalvungeainnuid. Várra lei Kamøyværa 1154 guollebivdosearvi mii vuolggahii gáibádusa (Hanssen 1990: 378). Sii mearridedje gáibidit 3 dákkár geainnu: Riibmá1155 - Kamøyvær 1156 , Nuortaváhki 1157 - Goaskinvákki 1158 ja Gilivuotna - Skiehttebiergi 1159 (Gč. Nagell 1950: 19 ja FFF 1934: ášši 31, s. 113. Searvvit ledje Finnmark Fiskerlag, Nord-Norges Fiskarfylking ja Nordland Fylkes Fiskerlag). Dáin geainnuin ii ollašuvvan Nuortavági-Goaskinvákki geaidnu goassege. 10-15 jagi das ovdal ii lean nu garra geaidnogáibádus rittus. Nord-Norges Fiskerforbund (Davvi-Norgga guollebivdiid searvi) deattuhii 1919 cealkámušas dávjjibut oažžut riddoruvttu- ja gálvofanasvuodjimiid. Geainnut dárbbašuvvojedje dušše siseatnamis vai besset searvái riikka oktasaš johtolatvejolašvuhtii, mii lei mearra (FFF 1919: ášši 77, s. 407). Finnmárkku rittus eai leat smávva báktesulložat,1160 ja leat unnán lunddolaš hámmanat. Danin lea stuora hámmanrusttetdárbu, ja šattai maid divraseabbon go eará báikkiin, čálii fylkkamánni Hans Gabrielsen 1937:s. Muhto son deattuhii maid ahte olbmot háliidedje ollašuhttit riikkageainnu Vuorjánjohkii 1161 (Gabrielsen 1937: 590). Fylkkamánni čujuhii 1937:s deaŧaleamos ártta riddoássiid oainnu rievdadeapmái: Smávvá guollebivdohámmanat eai beassan ollásit geavahit iežaset guollebivdohámman vejolašvuođaid go váttis lei beassat stuorit hámmaniidda. Dát guoskkai earenoamážit varasguollevuovdimii, "mii dáiddii eanemus gánnáhahttin oppa guollebivdoealáhusas". Lei badjelmeare divrras doalvut unnit varasguollehivvodagaid mohtorfatnasiin, muhto geainnuid mielde livččii vejolaš sáddet guliid stuorit hámmaniidda biillain, beroškeahttá man stuoris hivvodat lei (FFF 1937: ášši 45, s. 167 ja Hanssen 1990: 377). Finnmárkku bajimusingeniora (nappo geaidnohoavda) ákkastii seammaládje go lei Sandøybotn 1 162 -Låtre 1163 geainnu birra sáhka: Buoret geainnuin Sállana badjel Sállannuori beallái livččii álkit beassat riddogeainnuide ja dát ovddidivččii varasguollevuovdima. Seammaládje lei Donjevuona 1164 -Gáŋgaviika 1165 geainnuin (Nagell 1950: 436, 441). 1938:s čuoččuhii fylkkadiggi ahte dákkár geainnut livčče "oba mávssolaččat" Finnmárkku ekonomalaš ovdáneapmái (FFF 1938: 313). Fylka lei vuođđudan heahtedillelávdegotti mii galggai evttohit movt bargguhisvuođa ja geafivuođa unnidit. Oppalaččat ledje evttohan geadnobargguid ja muđui ráhkadit bárrobuođuid 1 166 ja -duvdagiid 1 167 (FFF 1936: ášši 73, s. 398-99). Oaiveártan dákkar bargoevttohusaide lei go oahpameahttumat sáhtte bargat daid bargguid. Eanandoalloguovllut atne eambbo ávkki geainnuin go guollebivdohámmanat, nu go soahtegaskaáigge oidne dan. Jus daid buot dobbeleamos guovlluid galggai ovddidit, de ledje dušše geainnut mat ávkkuhedje. 1938:s ávžžuhii heahtedillelávdegoddi stáhta ráhkadit kolonisašungeainnuid vai gilvinguovlluid ja ođđa eanandoalloguovlluid ollásit sáhttá geavahit (FFF 1938: 313). Eanandoallodeapartementa lei juolludan doarjagiid dákkar ulbmiliidda 1919 rájes. Bajimusingeniora čálii 1930:s Karpelv 1168 -Lanabukŧ 169 geainnu birra ahte dihkáduvvon geinnodaga 1170 guoras lei oalle olu gilvvehahtti eanan (Nagell 1950: 436). Geaidnu Luoktejohleagi 1171 ráigge Deanus, mii gárvánii 1939:s, lei ollislaččat ráhkaduvvon ođđa doaluid huksenruđaiguin (ibid s. 464). Ledje gal maid várren olu ruđa dán bargui dáruiduhttinpolitihka geažil (gč. kap. 10.2.3 Náššuvnnalaš beroštumit). 1934 geaidnobušeahttaproposišuvnnas čálii bajimusingeniora ahte Skiippagurra-Buolbmát galggai leahkit vuosttaš mihtiduvvon eananbihttá1172 oktiičatnangeainvvvnus Deanuleagi bajás. Dássožii ledje fatnasiin vuodján geasset ja heasttain dálvet. Heargesáhttu maid lei leamaš, muhto dat lei nohkame. Guhkes gaskkaid ii leat gánnáhahtti dákkar vuojániiguin vuodjit. Muhto geaidnu leagi čađa baicca geahpidahtašii eanandoalu, gávppašeami ja buoridivččii guovllu gálvojođu, nu go bierggu, luosa, fuođđu ja murjjiid/luopmániid, ja "dasto vel váikkuhivččii eanet turistajohtolahkii" (ibid s. 444). Biilaturisma lassánii soahtegaskaáigge, muhto njuolgut geaidnoráhkadeami hoahpuheaddjin ii lean turisma eambbo ng. Davvenjárggageidnui, mii lea gaskal Smiervuona 1173 ja Davvenjárgga, ja lea fearga Máhkarájnuori 1174 rastá. Landsforeningen for Reiselivet i Norge (Norgga johtolateallima riikkasearvi) válddii Davvenjárgga geainnu áššin 1908:s juo. Sihke geaidnodirektora ja Bargodepartementa oaivildedje dušše turismaberoštumiid geainnus (ibid s. 437). Honningsvåg og Omegn Turistforening (Honnesvági ja birrasa turistasearvi) árvalii 1933:s ahte Davvenjárggageaidnu galgá šaddat riikkageaidnun, ja Davvenjárgga suohkanstivra doarjjui dan (Hanssen 1990: 383). Obanassiige lei suohkanis ja turistasearvvis lagas ovttasbargu. Ártan lei go Davvenjárga dáiddii leat áidna Finnmárkku suohkan gos turistadoaimmain lei oalle olu ekonomalaš mávssolašvuohta. Geainnuin livččii eambbo turistajohtolat suohkana čoahkkeássanguovddážiid čađa daiguin ekonomalaš oalgeváikkuhusaiguin 1 175 máid dat buktá, ja dasto livččii báikkálaš ássiide ávkin. Muhto geaidnodirektora ja Stuoradiggi gal várra dainna nu čielgasit dorjo geainnu iežaset 1939 bušeahtas, go organisašuvnnat nu go Nord-Norges Turisttrafikk-Forbund (Davvi-Norgga turistajohtolatsearvi) ja Landslaget for Reiselivet (Norgga johtolateallima riikkasearvi) čujuhedje ahte "mii eat dáidde ipmirdan Davvenjárgga dinenládje geavahit" (Nagell 1950: 438-39). Dainna oaivvildedje ahte Davvenjárga šattašii ekonomalaččat váikkuhit olu eanebuidda go dušše Davvenjárgga suohkanii. Turistadoaimma mávssolašvuohta čájehuvvui maid Svanvik 1176 -geainnuin Suoma rádjái (dálá Ruošša). Ii dáidde "šaddat duođi eambbo turistajohtolat Báhčaveaileagis dahje muđui dan guovllus ovdal go šaddá boatkkakeahtes geaidnu Girkonjárggas rádjái, oaivvildii geaidnodirektora. Váldogeaidnun 1 177 šattašii dat vel eambbo mávssolažžan, jotkkii son (ibid s. 451). Muhto lei maid vuosteháhku ng. turistageainnuide (gč. kap. 10.3.4 "Soahpameahttunvuođat maŋŋel soađi"). 10.2.2Heahtebargu Geaidnoossodaŧ 178 lea deaŧalaš bargosuorgi 1179 Norggas. Soahtegaskaáigge šattai dat measta jur veahkke- dahje heahtebargun, máid buoremusat sáhttá dálá márkandoaimmaiguin buohtastahttit. Geaidnodoaimmahaŧ 180 oaččui bargun bargosajiid háhkat 500 olbmui, go A/S Sydvaranger nallasii 1181 1925:s. Earenoamážin lei nu go namuhuvvon, ahte geaidnohuksemii ii dárbbašuvvon nu olu fágamáhttu. 1931:s čujuhedje omd. Bargiidbellodat ja fylkka searveorganisašuvnnaŧ 182 "ahte ferte bargat buot máid sáhttá gávdnat barggu nu olu barggukeahtes olbmuide, guollebivdiide ja smávvadálolaččaide miehtá fylkka, go vejolaš" (FFF 1931: ášši 77, s. 292. Reive fylkkamánnái Finnmárkku Bargiidbellodagas, Vest-Finnmark Faglige Distriktsorganisasjon:s (Oarje-Finnmárkku fágalaš guovlluorganisašuvnnas) ja Øst-Finnmark Faglige Samorganisasjon (Nuorta-Finnmárkku fágalaš searveorganisašuvnnas). 1923 maŋŋel álggahuvvojedje dahje maŋŋel ollašuvvojedje buot fylkka geaidnobarggut heahtebargun. 1922:s ávžžuhuvvojedje buot Finnmárkku suohkanat sáddet geaidnosávaldagaideaset fylkkageaidnostivrii. Muhto eai lahka ge buot sávaldagat váldon vuhtii. Gamst ja Samuelsberg čáliiga omd. ahte Láhppi šattai oalle olu maŋábeallái maŋŋel go geaidnostivra lei "ráidnen" plána. "Muhto galggai mannat earaládje. Fertejedje hobehiŧ 183 geaidnoráhkadeami háhkat barggu heađi gillájeddjiide" (Gamst og Samuelsberg 1983: 274-75). Sosialdepartemeanttas lei vejolašvuohta ruđaid juolludit dákkár doaimmaide. Muhto 1916:s juo čálii fylkkaingeniora A. Rode ahte lei vejolaš bálkáhit barggukeahtes olbmuid dálvegeaidnobargguide Goađáŧ 184 - Neverskrukbukŧ 185 -geidnui ja Leavnnja-Kárášjoga-geidnui. Muhto ii oro dákkár bargu leamaš ovdal 1920 dahje 1921 (FFF 1917: ášši 63, s. 16), danin go váilo bargit. 1. máilmmesoađi maŋŋel ledje olu doaimmat ja ee. billohuvve guollebivdohámmangeainnut go lei veadjemeahttun bargiid oažžut geaidnodivvumiidda. Olbmot dinejedje buorebut eará bargguin (FFF 1919: 509). Soahtegaskaáiggi mielde šattai geaidnohuksen nu deaŧalaš bargosuorgin ahte geaidnodirektora 1939:s dovddahii ahte su mielas ii lean Guovdageainnu geainnu mašiidnajalgen dušše buorre. Mašiidnabargoneavvut ledje dalle vuosttaš geardde anus fylkka geaidnohuksemiin. Lohpi addojuvvui easkka go fylkka geaidnohoavda dajai ahte sii eai ollen gárvet geainnu plána mielde dušše olmmošlaš návccaiguin (Vegfolf forteller 1991: 70). 10.2.3Náššuvnnalaš beroštumit Mašindoaimmaide lei deaŧaleamos ártan go eiseválddit atne "stuora náššuvnnalaš bargun" gárvet váldogeainnu (riikkageainnu 50=E 6 ) fylkka čađa (ibid s. 79). Olgoriikkaministtar Koht:s lei hui stuora beroštupmi oažžut eambbo geainnuid fylkii, ee. danin go lei olgoriikkapoltihkalaš heahtedilli 1936 čavčča: Ruošša geassádeapmi Álbmotlihtus (Folkeforbundet) ja Norgga ballu ahte Ruošša ja Duiska soađáskit davviguovlluin (Ørvik 1961 II: 326). Muhto geaidnohuksen náššuvnnalaš árttaiguin lea olu áigahaččat. Vuosttaš stáhtadoarjagat 1869:s juo máksojuvvojedje dán vuođul. Stuoradikkeproposišuvnna ákkasteamis daddjo ahte Mátta-Várjjaga geaidnu dagašii guovllu "orohahttin dáčča Eallinvieru Olbmuid fásta Ássamii". Sávve maid ahte geaidnobargit, geat ledje aivve lulli-norgalaččat, ásaiduvaše eanandoallin, ja nu geavai ge muhtun muddui (Eriksen og Niemi 1971: 70). Lei danin go nu olu kvenat ásaiduvve earenoamážit Nuorta-Finnmárkui. Guovddáš eisseválddit ákkastedje dainna ahte Finnmárku lea áitojuvvon rádjeguovlu, mii earenoamážit dárbbaša doarjaga ovddidit ealáhusgeainnuidis, ja ekonomalaš dássedisvuođa oažžut, vai álbmot livččii gievrrat birgejumi dáfus. Buoremus vuohki buoret birgejupmái lei johtolatvejolašvuođaid buorideapmi. Finnmárku lei politihkalaččat áitojuvvon guovtte ládje. Suopma lei stuorafyrstagoddi cára 1186 vuolde 1809 rájes, ja Ruošša maid atne vejolaš áittan, goit 1905 rádjái. Dan áigge lei bohciidan suoma nášunvuoigŋa 1187 mii háliidii sihke Ruoššas sierranit ja vuođđudit Stuora-Suoma. Norgga kvenaid atne danin áittan. Danin orui norgalaš Finnmárkku várra vel stuorit go Suopma lei šaddan sierra riikan 1917:s. Norgga ballu bisui maiddái dainna go nášunvuoiŋŋalaš ja fascistalaš lihkadusat go Lappo-lihkadus ja Det akademiske karelske selskap (Karela akademihkalaš searvi) ledje váikkuhišgoahtán Suomas. Sápmelaččaid eai atnán seammá várálažžan, muhto dalá jurddašanvugiin ledje sii amas čearda. Danin bvverrii buoridit ekonomalaš dili sihkkarastit dássedisvuođa (Hanssen 1974: 4, 16. Gč. maid Hanssen 1990: 303). Dan dáfus bođii juoga buorre dáruiduhttimis, earenoamážit Nuorta-Finnmárkui. Dan haga livččii siseanan eahpitkeahttá eambbo boaittobealde rittu ektui ja ožžon unnit ruđa go máid dagai áigodagas 1940 rádjái. Omd. čálii Rode 1919:s ahte ledje olu "geainnut mat ráhkaduvvojit oalle unnán ássiid váste, muhto máid ferte ráhkadit náššuvnnalaš árttaiguin". Dát guoskkai ee. Buolbmága geidnui, Geavgŋá1188 meaddel ja Deanuleahkeráigge bájás, gos ledje nu unnán ássit ahte "geaidnu ráhkaduvvui gal measta dušše náššuvnnalaš árttaiguin". Ruovdávuona-Vuorjánjoga geaidnu adnojuvvui "čielga nášungeaidnun seailluhit dáčča ásaidumi" Vuorjánjogas (FFF 1919: 496, 506. Gč. maid FFF 1917: ášši 63, s. 2. Bisma Eivind Berggrav oaivvildii ahte suoma vára vuostá fertii maid suodjalit girku, oahpu ja johtolatvejolašvuođaid (Gč. Eriksen og Niemi 1981: 263)). Eanandoalloálggahandoaimmaŧ 189 stáhta olis álggahuvvojedje stuorrát Báhčaveaileagis 1928:s, ja 1940 rádjái lei ráhkaduvvon 93 km geaidnu, ee. Guovžajávrri-Nyrud 1 190 -geaidnu, eanandoalloálggahanulbmiliin (Eriksen og Niemi 1981: 236). Finnmárkku báikkálaš eiseválddit "gágge" stáhta Suoma doaimmaiguin davvin, earenoamážit Suoma váldogeainnu ráhkademiin. Mátta-Várjjagis suhttadahtii olbmuid earenoamážit go Norggas eai orron seammá garrasit rahčame váldogeainnu ráhkadit Norgga čađa. 1927:s čálii Sydvaranger Avis ahte eai sáhte dohkkehit bázahallat logiin jagiin: "Mii háliidit ovdánit iežamet riikkas" (Lunde 1979: 472. Gč. maid s. 484). 1930:s celkkii fylkkadiggi ahte dalá juolludemiiguin gollá olbmoahki ovdal váldogeaidnu válbmana. Buohtastahtte Suomain mii lei ráhkadan Roavvenjárgga 1191 -Beahcán 1 192 -geainnu (600 km) 10 jagis. Dat gárvánii 1931:s (FFF 1930: 462). Fylkkamánni Gabrielsen čujuhii maid dán geidnui: "Náššuvnnalaš, báikkálaš ja militeara ákkat gáibidit" ahte Norgga geaidnoráhkadeapmi hobehuvvo no olu go vejolaš (FFF 1931: ášši 86, s. 319). Dáruiduhttima oassin lei maid ahte galge dárustit buot norgga geaidnorusttegiin. Dan ii lean álo nu álki čađahit. Eilif Os muitala iežas ožžon guokte ráđi go bargagođii bearráigeahččin Stuorravuona 1193 -Juvravuonna 1194 -geaidnobarggus 1930-jagiid gaskkamuttos: "Galggat lihtiid bassat álo go leat boradan, it ge galgga suovvat suomagiela hupmat bargoviesuin. Goappeš áššiiguin heaitásin moadde beaivvi maŋŋel" (Vegfolk forteller 1991: 60). 10.2.4Geográfija ja dálkkádat Vaikko fanas lei ge deaŧalaččamus fievru rittuin, de oidne muhtumat geainnuid boahtteáigin doppe nai. Earenoamážit lei Rode viššal ovddidit geaidnoráhkademiid guollebivdohámmaniin ja guollebivdohámmaniid gaskal. Finnmárkku rittuin lei dávjá dálki, ja dalle lei veadjetmeahttun beassat fatnasiin gosage. Geaidnu gaskal Andsneš 195 Láhpis Silvetváhkái 1196 Romssas ráhkaduvvui ge geahpedit mátkki go finnmárkulaččat dálkin fertejedje lulábeallái mannat gáddái, ja romsalaččat davábeallái njárgga gaskal Návuona ja Joahku 1197 (FFF 1919: 501). Vuotnarittuid olggobealde sáhtte maid leahkit guhkes coaganaŧ 198 maid geažil sáhtii gáddái beassat easkka guhkkin eret dan báikki gosa áiggui. Oanidit guhkes mohkiid fatnasin sáhtii maid hukset geainnuid mutkkiid rastá. Dákkar muotki lei Stuoragohpi 1199 -Riibmá Máhkarávjjus. Dohko bođii geaidnu 1915:s (Hanssen 1990: 303-304). Nuori 1200 buohta čoahkkanedje guollebivdit sihke Lágesvuona ja Deanu beallái. Geaidnohuksema ákkastedje dainna ahte dát seasttášii guollebivdiid guhkes mátkkiin Čorgašnjárgga birra, ee. seavtti viežžat. Seammás sáhtte geasehit smávit fatnasiid muotkki badjel jus lei buoret bivdu nuppe bealde (Nagell 1950: 442). 10.2.5Geaidnu buoredili ovddideaddjin Jurdda ahte geaidnu galgá buoredili ovddideapmin, ii ge dušše ekonomalaš deaŧalašvuohtan, lea sakka ovdánan maŋŋel soađi. Dat ágga lea dávjá geavahuvvon Máhkarávjui nannangeainnu gáibádusain. Muhto eai soahtegaskaáigge ge oalát hilgon dán jurdaga. Lei maid eará mihttomearri geainnuin go dušše fievrredit gálvvu dakko. Nu go Rode dajai 1919:s: Guollebivdohámmangeainnut eai huksejuvvon dušše danin ahte vánddardit dakko, muhto maiddái ovddidit " bearráigeahču ja albma ássama ja buori čorgatvuođa doppe gos olu olbmot leat čoahkis" (FFF 1919: 500). Geaidnu gaskal Irevuona 1201 ja Valena 1202 Gádde-Iččáhis "dagahivččii nannoset eallindilálašvuođaid mat muđui guollebivdoguovlluin rievddadit gos leat heajos johtolatvejolašvuođat ja leat dan duohken movt guollebivdduin manná", čállá geaidnodirektora 1934:s (FFF 1934: ášši 31, s. 110). Geaidno- ja šalderáigge šaddá álkit viežžat doaktára ja jortamora, ja skuvlamánáide šaddá skuvlamátki oadjebasat. 1919:s bivde Dálbmeluovttahasat geainnu Hestnesbergene 1203 čađa Joahkuš 204 , "vuosttažettiin skuvlavázzima geažil" (FFF 1919: 501-02). Svanvik 1205 -ráji geaidnu livččii hui mávssolaš sihke skuvlavázzimii, duollobálvalusaide jna., nu go daddjo 1938 geaidnobušeahttaproposišuvnnas (Nagell 1950: 451). Geainnut dagahedje maid ahte earenoamážit gávpotolbmot ja stuorit čoahkkebáikeolbmot manne iežaset ruovttubáikkis dobbeliidda, ja geavahišgohte guovlluid máid báikkálaš ássit eanas ledje ieža geavahan ovdal. Klaus Iversen dadjá dáinnálágiin: "Hammerfeastalaččaide rahpasii dat bivnnuhis vuoiŋŋastanguovlu Riehppovuonávži geaidnoráhkademiin. Nappo sáhtte astoáiggeguovllu hukset, ja nu álggii bartahuksen duođas" (Iversen 1989: 102). 10.2.6Álggaheaddjit ja vuostálastit Earret guovddáš eiseválddiid ledje maid báikkálaččat Finnmárkkus muhtun joavkkut ja ovttaskas olbmot geat háliidedje buoret johtolatvejolašvuođaid. Gávpeolbmát ledje áŋgirat 1800- ja álgo 1900-logus ovddidit ášši: Buohkat háliidedje dámppa bisánanbáikki dahje telefovnna ja geainnu iežaset gávpebáikái. Guollebivdit maid beroštišgohte dás. Guosseguollebivdit háliidedje telegráfa ja telefovnna, ja maiddái guollebivdohámmangeainnuid. Omd. ákkastii fylkkadiggi Goaskinvákki guollebivdohámmangeainnu dainna ahte go dohko giđđat bohte sullii 1000 olbmá, de ii leat šat manahahtti dohko ja čorgatvuohta lea hui heittot, "Eanan duolmmahallá jur dildá Buvrun" (Hanssen 1990: 302). Báikkálaččat maid serve muhtun báikkiin buot ássit geaidnogáibádusa ovddidit. 1900:s dolle bására Čuđegiettiš 206 ja kr 196,17 biddjui báŋkui Golbmalohnjárgga 1207 - Leaibevuona geidnui (Hanssen 1986: 359). 1934:s dolle Deanus álbmotčoahkkimiid mat gáibidedje geainnu gaskal Birkestrand 1 208 ja Luoktajoga 1209 . Buot almmolaš johtolat oainnat manai Deanu rastá, ja giđaid go jiekŋa manai ja čakčat go jiekŋugođii ii sáhttán vánddardit dakko. Nu šadde guhkes áiggiid oktavuođa haga eará báikkiiguin (FFF 1934: ášši 31, s. 106-07). Čuđegietti, Muosáha ja Fálesnuori ássit ohce 1934:s geaidnodirektoras Jáhkovuona-Smiervuona geainnu huksejuvvot. Dát lei šaddan vejolažžan go geaidnoeiseválddit ledje válljen Riehppovuona-Smiervuona-geinnodaga váldogeidnui, eai ge Rávttošnjárgga 1210 -geinnodaga (ibid s. 106). Skreifjord 1 211 ja Kårhamn 1 212 geinnodaga ássit sáddejedje suoidnemánu 8. b. 1938 telegrámma fylkkadiggái ovddidit Kårhamn 1 213 -Skreifjord 1 214 -Tverfjord 1 215 -Støvelhamn 1 216 -váldogeaidnoplána (FFF 1938: 283). Soahtegaskaáigge duvdigohte maid suohkanstivrrat, bellodagat ja fágasearvvit stáhtaeiseválddiid oažžut sin juolludit ruđaid geaidnohuksemii vuolidit bargguhisvuođa. Geaidnohuksemiidda ii várra lean vuosteháhku soađi ovdal. In leat omd. gávdnán ovdamearkkaid dasa ahte boazosápmelaččat vuosttaldedje geainnuid vaikko sis dáide leamaš jurdagat sihke geaidnohuksemiid, dulvademiid ja ruvkedoaimmaid birra. Dat máid vuosteháhkun sáhttá gohčodit, lei váilevaš beroštupmi. Ekonomalaš váttisvuođat sáhtte maid bissehit geaidnoráhkadanáigumušaid almmá geaidnovuosttaldemiid haga. Nu lei omd. Muorralvuona 1217 -Slotten 1 218 -geainnuin, masa Muosát gielda lei ohcan doarjaga 1917:s. Muhto dát livččii šaddan nu divrrasin ahte suohkan ii nagodan iežas oasi máksit (=guovlluoasi) (FFF 1919: 502). Militeareiseválddit maid vuostálaste muhtun geaidnodoaimmaid rádjeguovlluin. Sii árvaledje 1919:s váldogeainnu mannat siseatnama čađa, vai meara bealde eai fallehuvvo (ibid s. 494). Dán jurdaga vuostá gal fas ieža manne maŋŋel. Sihke ovdal ja maŋŋel maŋimus soađi oaivvildii militeara ahte siseatnama váldogeaidnu álkidahttá vejolaš falleheami nuortan. Doppe gos mearra lea johtolatgeinnodahkan "ii leat seammá dárbu vánddardit eatnama mielde go siseatnangiliin", čálii Rode 1919:s (ibid s. 500), ja jotkkii: Geaidnodoaimmahagas ledje váttisvuođat guollebivdohámmaniid eananeaiggádiiguin "main oalát váilu ipmárdus dasa ahte geainnu ráhkadit eatnama mielde - ahte dat ii sáhte meara mielde mannat - ja ahte geaidnu gáibida oalle olu eatnama" (ibid s. 509). Davvenjárgga-geidnui maid lei veahá vuostemiella. Vuostažettiin lei soahpameahttunvuohta gokko geaidnu galggai mannat. Hammerfeasttas ja Muosáhis oainnat balle massimis iežaset Davvenjárggajohtolaga jus bidje geainnu Davvenjárgga suohkana čađa. Sii livčče háliidan johtolaga Jáhkovuona-Muorralvuona-Gáhppovuona 1219 čađa Máhkarájonuorrái. Muhto dása lei vuosteháhku ee. fylkkadikkis, go eai háliidan válljet dákkar geinnodaga mii lei eambbo turisttaid váste go báikkálaš ássiid váste (Hanssen 1990: 384, 483). 10.2.7Giligeainnut ja váldogeainnut Vuosttaš gaidnoráhkademiid ulbmilin lei čatnat dakkár guovlluid go Báhčaveaileagi, Deanuleagi, Lakselvdalen 1 220 ja Badje-Álttá vuonaide ja daid báikkálaš ruvttuide. Dát geainnut ledje báikkálaččat mávssolaččat. "Eai arvan ráhkadišgoahtit njuolggo čanastatgeainnuid 1 221 omd. iešguđet vuotnaguovlluid gaskkal, go ledje badjelmeare guhkes gaskkat". Guhkit gaskkaid lei divrras vuodjit ovdal go biila bođii, čálii bajimusingeniora Fixdal 1938:s (Fixdal 1938: 58). Áidna báikkit gos sáhtte heivehit báikkálaš beroštumiid guhkit geainnuid huksemiidda, ledje Deatnu ja Várjjat. 1916:s gárvánii Ráttovuona-Ladnesundda 1222 -geaidnu. Dalá geainnut ledje hui seakkit dálá gáibádusaid mielde, vel váldogeainnut nai. Geainnut eai govddiduvvon soahtegaskaáiggi mielde ge. Dábálaš govdodat lei gaskal 3 ja 3,5 m. Fálesnuori-Skáiddi geaidnu, mii gárvánii 1929:s, lei 3,6 m govddu. Nordelv 1223 -Ruoššaluovtta giligeaidnu Álttás, mii gárvánii 1926:s, lei maid seammá govdat. Smiervuona-Jáhkovuona-geaidnu lei 3,25 m govddu (Nagell 1950: 434, 454, 456). 1900 birrasiid bohciidii jurdda ráhkadit geainnu Davvi-Norgga čađa, ja dasa ledje eambbo náššuvnnalaš ja kultuvrralaš ákkat go ekonomalaš ákkat. Ámttaingeniora evttohii 1908:s geainnu Davvi-Norgga čađa (FFF 1917: ášši 63, s.2). Lulli-Norgga váldogeainnuide gal juolludii Stuoradiggi oalle stuora ruhtasupmiid, muhto Davvi-Norgga váldogeaidnu ii gárvánan ovdal 1941:s. 1937/38 lei váldogeainnu vuoitojahki 1224 (Bjørnland 1989: 65). Rode ovddidii fylkkadikki ságastallamis 1919:s jurdaga fylkka ovttastahttit geainnuiguin. Earret Rávttošnjárggageinnodaga, lei plána loahpalaš geinnodatválljema mielde. Rávttošnjárgga geinnodaga sadjái bođii Riehppovuona-Leaibevuona-geaidnu. 1923:s juolludedje ruđaid vuosttaš geardde (FFF 1919: 493-96). Dás lei čanastat 20-jagi boares geaidnoplánai, mii galggai gustogoahtit 1923 rájes. Bivde buot suohkaniid sáddet geaidnogáibáduslisttu ja válljet guđiid geainnuid berrii ráhkadit dán 20 jagis ja guđiiguin ii lean nu hoahppu. Áiggi mielde ráhkadedje eanas dáid geainnuid, earret muhtun boaittobealbáikkiide, nu go Sieidevutnii 1225 , Spirtii 1226 , Máhkirii 1227 ja Ohppánii 1228 . Oktasaš dáin lei ahte dát geaidnogáibádusat ledje 1922:s juo vuoruhuvvon maŋimussii. Áidna stuorit geainnut mat eai vel leat ráhkaduvvon, lea Várggáid-Báhcavuona-riddogeaidnu ja Fálesnuori-Álttá-riddogeaidnu. Váldogeaidnu šattai "riikkaáššin", nu go gohčoduvvui vahkočállagis "Farmand" 1937:s. "Riikkaášši"-doaba lei deaŧalaš ákkasteapmin gáržžes báikkálaš politihkalaš beroštumiid vuostá, ja maiddái daid Lulli-Norgalaččaid vuostá mat oppalaččat ledje Davvi-Norgga huksemiid vuostá, dahje fallehedje dan máid gohčodedje unnán gánnáhahtti guovllupolitihkkan (Schølberg 1937: 594 (ja eará čállosat Farmand čállagis nr. 22-1937) ja Rafto 1955: 78, 269-270). Fylkkamánni Johan Rivertz dajai dan birra ná go Finnmárkku suohkaniin vigge jurddašit báikkálaččat ovdal go riikka dási: Váldogeainnu illá sáhttá "dábálaš bargomálliin ovddidit fylkkadikkis, go báikkálaččat eai oro doarjume dan" (FFF 1919: ášši 56, s. 342). 1938 čavčča ráhkaduvvui váldogeainnu 2-jagi ollašuhttinplána Romssa rájis Girkonjárgii, ja maŋimus bihttá (dálá riikkageaidnu nr. 98 Idjavuonduoddara 1229 badjel) gárvánii skábmamánus 1940 (Vegfolk forteller 1991: 69). Seammá jagi gárvánii maid Kárášjohgeaidnu, mii maŋŋel šattai E 6 -oassin. Várjjatvuonbađa-Girkonjárgga-geaidnu gárvánii 1938:s. Bajimusingeniora Waarum evttohii 1939:s siskkit váldogeainnu Kárášjoga ja Guovdageainnu čađa Ráisii 1230 . Geaidnu Deanus Guovdageidnui rahppui 1977:s. 10.2.8Biila hobeheaddjin 1 231 Eai buohkat váldán biilla seammá bures vuostá go dat bođii. Lei soahpameahttunvuohta sin gaskal geat háliidedje ruovdemáđija ja geat háliidedje geainnu. "20-jagiid loahpas oidnogohte johtolatpolitihka ideologalaš oasit duođas go lei sáhka biilla vuostehágu birra. Dát vuosteháhku lea dan rájes seilon johtolatpolitihkas, vaikko dat muhtun áigodagaid liberalistalaččat oainnuiguin lea loažžan", čálii dutki Dag Bjørnland (Bjørnland 1989: 137). 1920 Prinsihppalávdegoddi (máid Bargiidbellodat lei vuođđudan) gávnnahii ee. ahte gálvofievrredeapmi biillain lei hálbbit go ruovdemáđijain, goit oanehet gaskkaid. Stuoradiggi čuovvolii muhtun ávžžuhusaid go 1923:s mearridii heaittihit plánejuvvon ruovdemáđirusttegiid ja bidjat geaidnorusttegiid ja biillaruvttuid sadjái. Geaidnodirektora Baalsrud čálii 1926:s ahte biila lea dakkar fievru mii lea heive Norgii, gos leat guhkes gaskkat ja gos nu bieđggus ásset olbmot ahte ruovdemáđidoaibma ii leat gánnáhahtti (ibid s. 139). Fylkkamánni Rivertz deattuhii 1919:s ahte: "Automobilruvttuiguin otnot mearihis gaskkat" sakka (FFF 1919: ášši 33, s. 177). Go biila bođii, de unno golut ja šattai eambbo gánnáhahttin guhkes gaskkaid vánddardit. Danin šattai dárbu váldogeainnuide mat čatnet riikka guovlluid oktii. 1927 geaidnoplánain váldojuvvojedje ođđa dárbbut vuhtii nu ahte dat fylkkat main váilo botkekeahtes geainnut ja geainnut mat dolvo riikkageainnuide, ožžo juolluduvvot eambbo ruđaid go ovdal. Nu lei maiddái Finnmárkkuin (Fixdal 1938: 59). Olles soahtegaskaáigge lassánii gálvofievrredeapmi geaidnoráigge, dušše veahá unnui 1920-jagiid gaskkamuttos. "Gálvobiila ovdánišgođii juo oalát 1920 birrasiid", čálii Bjørnland (Bjørnland 1989: 119). Finnmárkkus maid basai bajimusingeniora oaidnit ahte geaidnojohtolat "lassána dađistaga lassáneaddji biilajohtolaga geažil" (FFF 1931: ášši 26, s. 59. Gč. maid Lunde 1979: 469). Geainnuid buorideapmi deattuhuvvui maid danin go vurde biilajohtolaga lassánit (Nagell 1950: 449 ja 455). Tabealla 10.1: Mohtorfievrruid lohku Finnmárkkus 1930-84: ---_ Jahki: Čálihanguovlu: 1930 1937 1949 1959 19774 19844 Oarje-Finnmárku 72 149 583 1 130 Várggát 21 58 90 307 Čáhcesuolu 69 108 269 648 Mátta-Várjjat 82 128 210 789 Oktiibuot 244 443 1 152 2 874 17 495 19 887 4 gusto dušše persunbiillaide Gáldu: Nord-Norge. Næringsliv og økonomi. Skrift nr. 26-1961, s. 191. FFF 1938, ášši 15, s. 52. Kunnskapsforlagets Store Norske Leksikon bd 4 1979: 275. NAF avd. Hammerfest-Karasjok 50 år 1934-84, s.13. Ruktobiilajohtolat maid dađistaga lassánii ja doppe gos lei duppal johtolat fatnasiin ja biillain, vuodjigohte ruktobiillaŧ 232 dađistaga eambbo, čálii Fixdal 1938:s (Fixdal 1938: 62). 1918:s álggahuvvui juo Norgga guhkimus biilaruktu, mii manai Ladnesunddas Ráttovutnii. 1930-jagiin ledje 8 ruktobiilasearvvi Finnmárkkus ja dan seammá logijagi sisa vuodjigohte muohtaboltun 1 233 biillat doalahit geainnuid rabasin dálvet, omd. Čáhcesullo-Deanu-geainnu dálvet 1933-34 (Jakobsen 1966: 75 ja NAF avd. Hammerfest-Karasjok 1984: 10). 1937 dálvvi doalahedje rabas 221 km geainnu (FFF 1938: ášši 15, s. 52). Dálá biilaloguid ektui (gč. tabealla badjelis), orru veahá ártet go deattuhedje biilajohtolaga nu olu, go ákkastedje geaidnoráhkademiid. Muhto vaikko ledje unnán biillat, de dat lassánedje dássedit, ja geainnuid galge boahtteáiggi váste maid ráhkadit. Biilaášši ovddideaddjit ledje ge báikkálaš servodaga oalle alla olbmát. Gaska Finnmárkku ja Kárášjoga NAF-ossodagas ledje omd. 1 bajimusrievtti láhkaoahppavaš, 2 lensmánni, 1 gávpeolmmái ja 1 drosjeeaiggát (NAF avd. Hammerfest-Karasjok 1984: 21). Dinenváste orui geaidnojohtolat maid stuora bargguhisvuođa geažil "oalgguheaddjin áŋgiris olbmuide". Biila ii lean nu divrras eará fievrruid ektui, dat lei gievra ja olahii guhkás, dainna sáhtii oalle olu dinet ja dainna jođánit ohppe eatnasat vuodjit, čuoččuha Bjørnland (Bjørnland 1989: 145). Orrot maid leamaš oalle olu olbmot geat barge biilajohtolagain. 1926:s ledje omd. 12-13 drosjevuoddji Hammerfeasttas ja jagi maŋŋel ledje Honnesvágis 9 drosjebiilla (NAF Hammerfest-Karasjok 1984: 19 ja 26). vv 10 .2.9Dálvemáđijaŧ 234 , johkafatnasat, guorbmevávdnageainnuŧ 235 "Dálvemáđijat leat leamaš ja leat ain hui mávssolaččat siskkit guovlluin, vaikko eai leat šat nu deaŧalaččat dál go leat boahtán eambbo geainnut", čálii Fixdal 1938:s. Máđiráigge vudje heasttain ja reagain, herggiin ja geresiin 1 236 ja dálvemáđijat manne jekkiid ja jávrriid rastá, ja ledje dihkkáduvvon 1 237 . Stáhta doalahii ortnegis Álttá-Guovdageainnu-riikkaráji-máđija, Álttá-Kárášjoga-máđija ja Buođggáidvuona-riikkaráji-máđija. Stáhta dahje suohkana ortnegis doalahan máđijat ledje Skiippagura-Šuošjávrri 1238 -máđidja, Deatnoráigge, Kárášjohráigge ja Iešjohráigge. Dasa lasiin ledje muhtun oanehet máđijat Kárášjogas, Porsáŋggus, Deanus ja Mátta-Várjjagis. 1938 rádjái lei Porsáŋggu-Kárášjoga máđija ráigge eanemus johtolat, go Kárášjoga ja Suoma gaskka vudje eanas dálvet, muhto maŋŋel go Kárášjohgeaidnu gárvánii "vudje eanas" biillaiguin (Fixdal 1938: 64). Guovddáš dálvemáđidja lei omd. Deanu johkaráigge mii doalahuvvui dassážii go geaidnu bođii 1977:s. Duottarstobut ledje maid johtolaga oassin. Finnmárkkus ledje duottarstobut máđija juohke 30-50 km gaskka, mii lei heivvolaš beaiváš 239 heasta- dahje heargesáhtuin. Duottarstobuin galge olbmot beassat hálbái idjadit go duoddariid badjel ledje vánddardeame. Lulli-Norggas huksii geaidnodoaimmahat eanas duottarstobuid. Muhto earenoamážit Finnmárkkus lea vuosttaš duottarstobuid álggaheapmi eambbo eahpečielggas. 1860 birrasiid šattai dábálažžan hukset duottarstobuid Finmarkens Brændevinskasse (Finnmárkku Buolliviidnegássa) ruđaiguin. 1876 rájes válddii stáhta duottarstobuid badjelasás, ja geaidnodoaimmahat bearráigeahčai visttiid (Bjørnland 1989: 71). 1930-jagiin lei muhtun siseatnanguovlluin johkafanasjohtolat hui deaŧalaš. Eanemus johte Deatnoráigge ja Kárášjoh- ja Anárjohráigge, mat ledje oalgejogat ja Buolbmága ja Kárášjoga ássiid čanastagat. Lea álki johtit Deatnoráigge, earret Geavgŋá ja Badjegeavgŋá1240. Muhto goike gesiid, nu go 1937:s lei, eai sáhttán johkaráigge johtit go lei beare coagis. Šadde rahčat ja ádjánit čuoibmumiin, muhto "birrasiid 15 jagi dás ovdal" vuodjigohte fanasmohtoriiguin, čálii Fixdal 1938:s. Skiippaguras Kárášjohkii ádjánii bures 2 beaivvi, muhto vuloseano ii ádjánan go beaivvi go dábálaš olu čáhci lei (Fixdal 1938: 64). Báhčaveaieanus leat máŋga goržži ja guoikka, ja dohko leat huksejuvvon guorbmavávdnageainnut. Bidje fatnasa guorbmevávdnii ja hoige dan guoikka meaddel vásedin guorbmevávdnageaidnoráigge. Guorbmevávdnageainnuid eai huksen dušše lahttema geažil. Ulbmilin lei geahpidit eanandolliid johtolaga ja oažžut Suoma beale johtima eret (Eiksen og Niemi 1981: 247). 10.2.10 Telegráfa ja telefuvdna Siskkaldasdepartemeantta evttohusas Norgga telegráfa huksema birra daddjo ahte huksejedje "Ealáhusaid veahkehit", earenoamážit guollebivddu (Rafto 1955: 39). Historjádutki Randi Rønning Balsvik čálii ahte Várggáin háliidedje áigá juo geavahišgoahtit telegráfa, go johtolatvejolašvuođat muđui ledje heittohat. Ovdagoddi sáddii guhkes, dárkilis čállosiid ámtamánnái oažžut su ovddidit ášši. "Oaiveártan ledje guolástusat, nu go dávjá muđui nai" (Palsvik 1989 1: 203). Guollebivdiide ja guolleostiide lei omd. deaŧalaš diehtit gos mearas ain ledje guolit, geat buoremusat mákse jna. 1860-70-jagiin dinejedje guollebivdduin hui olu. 1870:s lei guollebivddu dienas sullii 20% buot olgoriikkavuovdingálvvuin oktii skiippajohtolagain. Sallitbivdu buorránii dalle. Seammás lei Norggas measta aktoriekti ráktoguollái 1241 (Hanssen 1986: 352). Telegráfahuksen lei maid deaŧalaš oassin nannet Finnmárkku dáččavuođa. Guhkes gaskkaiguin ja bieđggus ássamiin lei váttis oktavuođa ja náššuvnnalaš oktasašdovddu bohciidahttit. Telegráfahuksen lei danin riikkadoaibma sihke ekonomalaččat ja politihkalaččat (ibid s. 352). Dát lei ge maid ulbmilin soahtegaskaáigge. Gávpedepartemeantta 1931/32 bušeahttaevttohusas bidje omd. 9 000 kr Tårneŧ 242 -Lana 1243 -telefonrusttegii "dáččavuođa ovddideapmin" (Hanssen 1974: 63). Nu lei maid Čáhcesullo áibmomediaguovddážiin 1934:s, mii dalle lei Norgga nubbin gievrramus rusttet. Boasta-, telegráfa- ja riddojohtinlávdegotti ovttajienalaš evttohusas Stuoradiggái daddjui: Sajádat mearriduvvo iskama maŋŋel "mas váldet vuhtii sihke ekonomalaš ja naššuvnnalaš beliid" (ibid s. 55). Eará beliin sáhttá namuhit turistajohtolaga. "Turistajohtolaga čuovui maid olu telegrámmastallan... Ledje olgoriikkalaččat geat sihtagohte telegráfarusttega Davvenjárgii" čálii Torolf Rafto 1955:s (Rafto 1955: 238). 1890-jagiin huksegohte olu telefonlinjjáid, muhto Finnmárkkus gal ii lean telefonoktavuohta lulás ovdal máŋga jagi maŋŋel. Easkka 1911:s evttohuvvui váldotelefonlinnjá Troanddimis Nuorta-Finnmárkui. 1917:s biddjui Čáhcesuolu dán linjái, ja eará gávpogat ja čoahkkebáikkit fas 1921:s (ibid s. 269, 281). Finnmárkkus ledje 75 teleguovddáža 1921:s. Eatnasat ledje hui unnit (NOS. Norges telegrafvesen 1920-21). 1948:s ledje 169 telefon- ja telegráfaguovddáža. 1944:s lei Finnmárkku telegráfaguovllus (Finnmárku oktan Ráissain, Návuonain ja unnit oassi Skiervvás) 10 000 km duppaltelefonlinnjá. Oaláš Finnmárkkus ledje 74 200 telefonstoalppu riikkalinjjáin (Gjenreisningen 1948: 195). Soađi maŋŋelii ledje dušše áibmolinjját telegráfai ja telefovdnii. Válde gal saji, muhto ledje dárbbašlaččat danin go ledje hálbbibut, vuohkkaseappot ja nannoseappot. Stráŋggaid sáhtii bidjat nu movt ledje, nappo suodjaleaddji ávdnasa haga, danin go áibmu lea heajos elrávdnjejođiheaddji. Stráŋggaid darvvihedje porselen- dahje láseerreldagaide 1244 mat doaresruvddiin ledje giddejuvvon stoalppuide. Čáhci ja eanan doalvu elrávnnji hui bures, ja eananjohtasiid 1 245 fertii suddjet ollislaččat. Muhto šattai váttisvuohtan go stoalppuide bohte badjelmeare linjját, mii dagahii ahte gulahallan boatkanattai. Muđui boatkanedje linjját muohttaga, jieŋa ja bizi geažil ja linjját gahčče dálkin ja skoahraideamit šadde eananrávnnjiid, elrávdnjelinjjáid ja ránnálinjjáid geažil, jna. Danin geavahišgohte 1920-jagiid rájes eananjohtasiid Norggas, vuosttažettiin stuora gávpogiin. Várggáin lei 1948:s 8,5 km eananjođas mii oktiibuot vástidii 245 km telefonlinjjá, ja dábálaš áibmolinnjá stoalppuid mielde mas lei 16 km duppal telefonlinnjá (Flf 1952: 276). Telefonstoalppuid sadjái leat dađistaga boahtán johtasaŧ 246 , nu ahte dál geavahit daid dušše doallan 1 247 - dahje lagasgulahallamii 1248 , eai ge guhkásgulahallamii. Dan sadjái leat ge olu elrávdnjelinjját huksejuvvon maŋŋel soađi. 10.2.11 Soahtejagit 1930-jagiid gaskkamuttos bođii Davvi-Norga Norgga strategalaš árvvoštallama gvvuovddážii. Dán oktavuođas lei geaidnoráhkadeapmi, earenoamážit váldogeainnu ollašuhttin, hui deaŧalaš (Ørvik 1961 bd 2: 325-326). Militeara háliidii váldogeainnu ollašuhttojuvvot, "ja Geaidnodoaimmahagas ja militearas lei dávjá oktavuohta. Militeara gearggusvuođabušaehtaš 249 bođii stuora oassi ruđas gárvet geainnu", čálii ovddeš bajimusinšenevra Knut Waarum (Vegfolk forteller 1991: 69). Earenoamážit maŋŋel go Dálvesoahti buollái skábmamánus 1939, ráhkkanišgohte Finnmárkkus nai stuorrát norgga mihtuid mielde. Várjjatguovllus ledje 4 000 olbmá geain ledje niestehivvodagat Deanus. Dát gáibidii buoret fievrredanvejolašvuođa. Várjjatvuonbađa-Girkonjárgga geaidnu galggai danin govddiduvvot 3,6 meteris 5 meterii (Irgens 1982: 32 ja Vegfolk forteller 1991: 40, 44). Muhto soahtebuollán cuoŋománu 1940 bissehii dán áigumuša. Sihke Banak 1250 , Čáhppesnjárga 1251 ja Áltá huksejedje norgga militeara girdišiljuid ovdal soađi. Dasto geavahedje smávvagirdit meahccegirdišilju Stuorravuonas 1939 geasi, ja dát lei luonddus jalga mii lei gárvvis váldot atnui (Gamst 1948: 47). Duiskkalaččaid bággomárran 1 252 hobehii muhtun ráje johtolatvejolašvuođaid huksema. Omd. govddiduvvui Nuvvosguolbana-Girkonjárgga geaidnu 1943:s duppalgeaidnun (7 mehterii) (Vegfolk forteller 1991: 123). Johkannjárgga 1253 -Lávvonjárgga 1254 -geaidnu gal ollašuvai, ja seammá dagai Kárášjohgeaidnu Suomarádjái. Duiskkalaččat maid alidedje luottaid garra báikkiide, máid norgalaččat gal eai nagodan ruđalaččat (Irgens 1983: 35 ja Vegfolk forteller 1991: 83). Dan oktavuođas go duiskkalaččat fallehedje Ruošša 1941:s, viiddijedje duiskkalaččat Nuvvosguolbana. Duiskkalaččat áitojuvvojedje dađistaga eambbo Nuortaábiš 255 , ja 1943 čavčča fertejedje sii viiddidit Čáhppesnjárgga meahccegirdišilju ja hukset ođđasa Bearalváhkái jagergirdiid 1 256 guovddážin (Gamst 1984: 18). Guovdageaidnu maid oaččui meahccegirdišilju 1943:s, muhto jagi ovdal juo lei dohko ráhkaduvvon seakka heahtegirdišillju 1257 (ibid s. 47). Gávvuona 1258 ja Lákkovuona mearramilitearguovddážiid 1 259 dađistaga lassáneaddji beallálaga 1260 áibmoáitaga geažil buoridedje Joganjálmmi, ja dat biddjojuvvui duiskka militeara jagergirdiid guovddážin 1943:s (ibid s. 162). Lea olu sáhka leamaš dan birra ahte barge go duiskkalaččat maidege buriid johtolatvejolašvuođaid ráhkadeamis. Omd. bođii birrajagegeaidnu Girkonjárgii easkka 1960-jagiid ja duiskkalaččat geavahedje muorratuneallaid dasa. Ráhkadedje gal muhtun geaidnobihtáid, muhto geaidnohoavda Trygve Gimnes čálii: Oppalaččat ii vástidan geaidnu dasa man olu barge. Duiskkalaččat barge gal olu Suoidneleavšši 1261 geainnuin, ja Háhttirgeainnuin Riehppovuonas Čuđegieddái. Muhto "eanas lei njuhttenbargu ja manai njozet. Ii lean goit joatkevašvuohta dan barggus" (Vegfolk forteller 1991: 84). Historjádutki Guri Hjeltnes dadjá maid ahte: Dáidá nu "ahte jus 1935-40 vuogit livčče jotkojuvvon, almmá duiskkalaččaid bággomárrama haga, de várra livčče Norgga ealáhuseallimis ja ekonomiijas buoret bohtosat". Vaikko duiskkalaččat huksejedje ge viidáseappot, de golai geaidnu issorasat ja unnán divodedje (Hjeltnes 1987: 70-71). Soađi áigge huksejuvvojedje Norggas oktiibuot dušše beali unnit geainnut go ovddit 5 jagis, 1935-40 . Finnmárkkus huksejedje dan 5 jagis 327 km geainnu ja 1940-44 jagiin 289 km. Soahtejagiin lea veaháš eambbo gaskamearálaš jahkelassáneapmi, muhto go vuhtii váldá daid olu billistemiid ja maŋidemiid máid dat dagahedje, de livččii Finnmárku leamaš olu gievrrat duiskkalaččaid bággomárrama haga. Dušše Idjavuonas Romsii ledje 156 geaidnobávkaleami ja 177 šaldebávkaleami. Divodedje geainnuid gitta 1960 rádjái (Gamst 1984: 197). 10.3ÁIGI SOAĐI MAŊŊEL 10.3.1Geaidnodási buorideamit Geaidnohuksemiid dáfus ferte juohkit áiggi soađi maŋŋel guovtti oassái, ovdal ja maŋŋel 1960. 1960 rádjái huksejedje unnit geainnuid go omd. soađi áigge (1944-59, gč. tabealla maŋŋelis). Ádjánedje eanas ođđasis huksemiin, muhto dalle deattuhedje maid geaidnodási buorideami veahá eambbo go ovdal. Ee. ráhkadedje govddit geainnuid. 1961:s lei omd. Hammerfeastta-Skáiddi-geaidnu 4 m govddu, Deanu-Ohcejoga 1262 -geaidnu 5 m govddu ja Várjjatvuonbađa-Várggáid-geaidnu 5,5 m govddu. Várjjatvuonbađa-Várggáid-geaidnu lei gal dušše 3,5 m muhtun sajiid. Dát mihtut leat gaskamearálaččat gitta 2 m govddibut go ovdal soađi geainnut (NAF Veibok 1961: 642-643 ja 647-648). Ártan go geaidnobargu manai nu hiljánit, lei go bargoneavvut ja mášiinnat ledje gollan. Ledje garra rášuvnnat ođđa mášiinnaide, geaidnoulbmiliidda juolludedje unnán ruđa ja ledje unnán bargit go lei ođđasishuksen ja eará ealáhusaid viiddideapmi (Bjørnland 1 989 : 163). Nubbi ášši lea ahte vaikko biilajohtolat lassánii ge hui olu 1930-jagiid ektui, de lei goitge unnán biilajohtolat muđui Norgga ektui. Oalle olu eambbo biillat go muđui Norggas, geavahuvvojedje dienasvuodjimii, 14,3% 7,6% ektui (Nord-Norge. Næringsliv og økonomi: Skrift nr. 26-1961: 191-192). Ledje eambbo olgoriikkabiillat dalle go maŋŋel. Muhto 1960-jagiid nogai biilarášuneren, ja biillat lassánedje 6 geardánit 1959-75 áigodagas (gč. tab. ovdalis). Seammá áigodagas guhkko geainnut 80%:in. Ođđaáigásaš biilaservvodat gullá nappo áigodahkii maŋŋel 1960. Geainnuid guhkideapmi ii muital buot Finnmárkku geainnuid areála birra. Geainnut govddiduvvodedje ain ja 1976:s lei 5,5-6 m dábálaš govdodat. Geainnut ledje maid guhkit rabas. Ovdal soađi ledje geainnut hárve rabas dálvet, muhto soađi maŋŋel gal šadde rabas geainnut dábálažžan. 1992:s lei birrasiid 200 km geaidnu gitta dálvet. Olbmot maid geavahišgohte biillaid olu eambbo. 1980:s vujii juohke Finnmárkku priváhtabiila gaskamearálaččat 12 900 km, ja dušše Akershusas vudje eambbo. Mátkkiide geavahedje finnmárkulaččat biilla eanemusat bassebeivviid- ja astoáiggevuodjimii (Statistisk Årbok 1984: 238). Geainnut leat buoriduvvon máŋgga ládje. Šaldegovdodat ja akseldeaddu gáržžida geaidnojohtolaga. 1913 gonagaslaš resolušuvnna bokte galggai akseldeaddu leahkit 2 tonna. "Eanas deaŧalaš geainnut" ráhkaduvvojedje 1961:s gierdat 10 tonna akseldeattu (Nord-Norge. Næringsliv og økonomi. Skrift nr. 26-1961: 178. Gč. maid Bjørnland 1989: 164). 1961:s lei dušše 19 km bistevaš geaidnogovččaš 263 Finnmárkkus. 1972:s lei 137 km (+ 575 km oljočievra) ja 1983:s lei 1 998 km (ibid s. 210. Statistisk fylkeshefte for Finnmark 1972: 124. Statistisk Årbok 1984: 234). Govus 10.3: Finnmárkku geainnut 1992:s: Gáldu: NAF geaidnogirjji kártačuovus 1992 Tab. 10.2: Finnmárkku geaidnoguhkkodagat 1892-1959: Jahki Váldogeaidnu/riikka-geaidnu Fylkkageaidnu Giligeaidnu Oktiibuot 1892 92104 196 1900 213 1915 380 34 414 1920 390 58 448 1925 405 70 475 1930 367 203 86 656 1935 588 253141 982 1940 793 3411751309 19441607 19591167 3453221834 19751931 7246153270 19832049 8067033559 Gáldu: Det norske vegvesens historie. Bd III. Tab. 4. Nord-Norge. Næringsliv og økonomi. Skrift nr. 26-1961, s. 175. Ragnvald Jakobsen: Finnmark Fylkesrederi og ruteselskap. H. fest 1966, s. 77. Kunnskapsforlagets Store Norske Leksikon bd. 4 1979: 275. Trond Dancke: Opp av ruinene. Oslo 1986, s. 316. Statistisk Årbok 1984. 10.3.2Johtolaga nuppástupmi mearas eatnama nala Várjjat- ja Riehppovuonguovlluin várra ovddemus nuppástuhtte johtolaga mearas eatnama nala. Bajimusingeniora čálii 1935:s ahte "lea ... sáhka heaittihit Várjjatvuona báikkálaš skiippa ja bidjat dan sadjái biila- ja mohtorfanasruvttuid". Dán birra lei 1929:s juo leamaš sáhka ja son oaivvildii sáhttit seastit 100 000 kr jahkásaččat dákkár nuppástuhttimiin (FFF 1935: ášši 55, s. 217). Finnmark fylkesrederi (FFR) maid nuppástuhttigođii ovddemus Várjjatvuonas ja vel Riehppovuonas (Jakobsen 1966: 132). Ledje máŋggas geat eai beroštan dán mannolagas dahje duvde dan eret. Schei-lávdegoddi dadjá omd. ahte Muosát "lei jur geainnuid haga... Leat bargan oažžut geainnu Jáhkovuonas Vuorjenjárgga davágeahčái. Dákkár plána dáidá buoremusát leahkit guhkesáiggeplánan, ja dákkar geainnus eai dáidde sulluin beroštit, gos leat mearrajohtolaga duohken. Keaisváhki lea earret dán, go dat galgá oažžut geainnu Máhkarávjju badjel Honnesváhkái" (Scheilávdegoddi 1960: 43-44). Lávdegoddi oaivvildii gal ahte Davvenjárggageaidnu iešalddis ii lean vuođđun sirdit Keaisvági Muosáhis Davvánjárgga suohkanii. Nuppeládje šaddá go Keaisvági geaidnu gárvana "vaikko doppe ealáhuseallimii gal dalle ain lea hámman ja mearrajohtolat sierra ovdamunnin" (ibid s. 145). FFR lei 1955:s nuppástuhttigoahtán johtolaga Lákkovuonas Dálbmeluovttas, gos unnidedje skiipabisáneami 3 geardde vahkus dušše ovtta hávvái. Dát dagahii "oalle olu rieja" álggos, muhto fanas jávkkai oalát dán vuonas maid. Johtolatnuppástuhttin mearas eatnama nala "lei guovddážis čuovvovaš 10 jagi". Dávjá álggahuvvui nuppástuhttin geassejagis, go geaidnoráigge lei manahatti. Nu lei Kamøyværain 1 264 ja Skárfvákkiin 1 265 1956:s, Ákšovuonbađain 1 266 ja Ákšovuonain 1 267 1960:s, Ákŋoluovttain-Márregobiin 1 268 1963:s ja Davvesiiddain-Irgevuonain 1964:s (Jakobsen 1966: 132. Gč. maid Olsen 1965: 279). 1945-60 áigodagas heaittihedje 72 skiipabisáneami Finnmárkkus, eanas eretfárremiid geažil, muhto sadjái bohte 21 bisáneami "mearrajohtolaga nuppástuhttima geažil eatnama nala johtolahkii" (ibid s. 143). Oažžu dasto jearrat heaittihit go ruvttuid maŋŋel go olbmot leat fárren eret, vai váikkuhit go ruvttuid nuppástuhttimat eretfárremii. Finnmárkku báikki áviissain goit leat váidalan ahte ruvttuid rievdadeamit dahje gáržžideamit measta bággejit olbmuid fárret. Maŋimus jagiid leat maid nuppástuhttán feargajohtolaga šalde- ja mearavuolástuneallaid johtolahkii. 10.3.3Girdišiljohuksemat Romssa-Girkonjárgga mearragirdiruktu álggahuvvui fas soađi maŋŋel. Eai sáhttán girdišiljuid váldit atnui go duiskkalaččat ledje bávkalan girdilangeainnuid 1 269 , boaldán fiellogovččahagaid, doartnaid ja eará visttiid. Mearagirdiide eai čáhkan nu olu čuvvodeaddjiŧ 270 , lei divrras doallat daid ja ledje eistton dan fylkkamánni Gabrielsena, vuosttažettiin heivvolaččat boastta jođánit fievrredit. 75-100% gálvvus lei ge boasta. 1948:s fievrrededje omd. busset 17 830 čuvvodeaddji, báikkiskiippat 18 070 ja girdit 591 Hammerfeastta boahti- ja manni čuvvodeaddji (Flf 1952:250). Váldogirdiruktu ásahuvvui danin go dárbbašuvvui jođánet johtolat mii fievrredii eambbo. 1952:s gárvánii Budeajju girdišillju ja 1965:s fas Bardufossa 1271 girdišillju. Go Finnmárkui galge viiddidit ruvttu, fertejedje váldit atnui Álttá, Banak ja Nuvvosguolbana. Doppe ledje juo, nu go namuhuvvon, gaskaboddosaš girdišiljut ovdal soađi juo ja girdilangeainnut ledje nu stuorrát ahte šattai hálbbibun viiddidit daid go hukset áibbas ođđa girdišiljuid. 1941:s ráhkadedje duiskkalaččat guokte girdilangeainnu Nuvvosguolbanii, ja dat ledje 1000 ja 1 200 m guhku (Store Norske Leksikon 1978: 627). Siviila áibmojohtolat ii várra livčče nu áigá go 1963:s boahtán, dáinna golmmain váldogirdišiljuin, militeara huksema haga (Hven Hva Hvor 1976: 272). Muhto ledje oanehisšilljoruvttut mat duođai buori girdijohtolatvejolašvuođaid dahke. 1974:s huksii stáhta dákkáriid Hammerfestii, Donjevutnii 1272 , Bearalváhkái ja Čáhcesullui, ja Honnesváhkái vel 1977:s. vv Muhto omd. Bearalvágis ledje priváhta álggahemiin juo divodan ja geavahišgoahtán dan duiskka girdilangeainnu. A/S Varangerfly háliidii hukset nu olu seaivunsajiid go vejolaš. Deaŧalaččamus lei ambulansegirdima dahkat sihkkareabbon ja buorebun. Máŋgii eai sáhttán girdit dálkki geažil. Go goitge girdiledje dálkin mearagirdiguin, de dat ii lean mihkkege buriid mátkkiid buohccái gii šattai rabas fatnasiin fievrreduvvot girdái. 1970:s sáhtte geavahišgoahtit Bearalváhki girdilangeainnu. A/S Varangerfly manai dasto ee. Detnui, Ákŋoluktii, Gáŋkaviikii ja Báhcavutnii geahččat, go suohkanat ja báikkálaš girdisearvvit ledje dáhtton dan. Røde Kors Hjelpekorps ráhkadii Gáŋgaviikka girdilangeainnu 1971 :s, báikki ássiid čoaggin ruđaiguin ja A/S Varangerfly doarjagiin. Earret Gáŋgaviikka ožžo maid Ákŋoluokta, Báhcavuotna ja Gilivuotna 1273 ambulanse- ja taxigirdinšiljuid searvvi doarjagiin (linnjátaxi lea álkit ruktogirdinmálle. Ii dárbbaš girdilit jus eai leat čuvvodeaddjit). Báhcavuona girdišillju guhkiduvvui 800 m:ii 1975:s, ja Davvi-Norgga vuosttaš linnjátaxigirdin álggahuvvui 1978:s gaskal Girkonjárgga, Čáhcesullo ja Báhcavuona. Ákŋoluokta, Várggát ja Báhcavuotna bohte 1980-jagiid mielde oanehisšilljoruktui (Bentzen 1984: 29, 30, 33, 37). Oalle olu eanan manai dán viiddis girdišilljohuksemii, ee. girdilangeainnuide, boahtingeainnuide, girdivisttiide jna. (gč. tab. vuollelis). Tab. 10.3: Girdilangeainnuid areála 1975:s (logut muitalit guhkkodaga ja govdodaga meteriid mielde): ---__ 800x 3 4 1000x 60 1 1200x 40 1 1270x 40 1 1600x 40 1 2600x 30 1 ---__ Gáldu: Hvem Hva Hvor 1975, s. 313-314. Tabeallas leat 6 siviila girdišilju mielde (Áltá, Nuvvosguolbba, Hammerfeasta, Donjevuotna, Bearalváhki ja Čáhcesuolu) ja 3 militeara šilju (Banak, Čáhppesnjárga ja Guovdageaidnu). 10.3.4Soahpameahttunvuođat Nu go soahtegaskaáigge, de lei vuosttaš moaddelohjagi soađi maŋŋel unnán vuosteháhku, dahje ii oba ge, geaidnohuksemiidda. Baicca ledje mielas geainnuide. 1956 Sámelávdegotti árvalusas siseatnama eanandoalu eavttuid birra daddjo ná: "Leat unnán geainnut ja danin leat váttis johtolat- ja fievrredandilálašvuođat" (Innst. 1956: 45). Boazodollui maid ledje geainnut mávssolaččat lávdegotti oainnu mielde: Guovdageainnu-Suoma-geainnu huksen lea hui deaŧalaš Guovdageainnu boazonjuovahaga gánnáheapmái. Geainnut ledje maid dárbbašlaččat álkidahttit unnit, báikkálaš njuovahagain fievrredeami (ibid s. 41). Lávdegoddi oaivvildii maid ahte siskkit váldogeaidnu livččii mávssolaš Sis-Finnmárkku "oppalaš ealáhuseallimii" (ibid s. 51). Muhto dakkár geaidnoráhkademiid máid oaivvildedje čielga turistageaidnun, eai váldán nu bures vuostá. Davvenjárgga sátnejođiheaddji Erling Andreassen dajai ná: Jus lei geaidnoráhkdemiin bargame, de ii berren "hupmat jitnosit dan birra ahte das ledje turistaberoštumit searvvis", danin go de šattai dat doaibma buot vuolimussii. Nu go muhtun Geaidnodirektoráhta olmmái dajai sutnje: Állet huma nu olu turisttaid birra go geaidnodirektorain ságastallabehtet (Nord-Norge. Næringsliv og økonomi. Skrift nr. 18- 1956: 32). Dán duogážin lea oaidnu ahte turistaealáhus ii leat nu mávssolaš go eará ealáhusat. Nu go geográfa Knut B. Lindkvist dajai: Soitet danin viggat turistaealáhusa atnit heajubun go eará ealáhusaid go turistadoaimma sisdoalu eai ane nu árvvus. Das ii lat mihkkege eará fállat go álkis johtolat ja buorit hoteallaseaŋggat (Lindkvist 1993: 10). Nordlándda Inndyr 1274 sátnejođiheaddjis Reidar Juliussenis lei dákkar oaidnu: "Riikkageaidnu 50, man mu mielas livččii ožžon gohčodit Turistageaidnu 50" lei dušše árrun suohkanii, go galggai divodit geainnu almmá oažžut maidege ávkkiid das. Geaidnu manná dušše meahcceguovlluid čađa dušše turisttaide suohtasin. Ruhtadjuolludeamit dakkár geainnuide unnidit ruhtajuolludemiid geainnuide mat galggaše ráhkaduvvot vai olbmot beasaše bargat "ealáhusaideasetguin doppe gos ásset" (Nord-Norge. Næringsliv og økonomi. Skrift nr. 18-1956: 39). Vaikko johtolat lei ge muhtun muddui nuppástuvvan eatnama mielde johtolahkan, de eai lean vel oalát geainnuid nuojis, ee. go dalle ii lean vel biila dábálaš olbmuid gaskkas ja mearra maid ain lei deaŧalaččamus báikki buktagiid fievrredeapmái, goit rittuin. Danin oaivvildedje oallugat ahte geainnut dobbeliidda eai guoskan sidjiide nu olu. 1960-jagiid rájes, muhto earenoamážit 1970- ja 80-jagiin, leat boazosápmelaččat eahpidan muhtun geaidnodoaimmaid dárbbašlašvuođa. Leat dakkár geainnut mat gusket boazoguohtunguovlluide, nu go siskkit váldogeaidnu ja Čorgašgeaidnu. Siskkit váldogeaidnu galggai mannat gitta Ráisii, muhto maŋimus bihttái, Biedjovákkis Ráisii, lei nu garra vuosteháhku ahte šluhttejedje dan. Muhto dál lea sihke Ráissa ja Guovdageainnu ealáhuseallimis beroštupmi ođđasit gieđahallagoahtit geaidnoplána. Čorgašgeainnu geinnodaga birra lei garra riidu. Mearrasámigilli Lággu maid šattai searvái dán riidui. Doppe ledje geainnu vuordán 1924 rájes. Fylkkamánni čálii 1974:s ahte jus maŋida Lákku geainnu huksema dassážii go Čorgašgeaidnu lea ráhkaduvvon Nikolasdalenii 1275 , de šattašii hálbbit geaidnu Lággui (Bottolfsen 1990: 457). Muhto Čorgašgeainnu huksejedje oarjelii seastit boazoguohtunguovlluid. v Davvenjárgga boazosápmelaččain ja báikki olbmuin gal baicca leat leamaš ovttalágan beroštumit Máhkarávjju nannangeainnu dáfus, eai ge leat riidalan nu go Davvesiidda suohkanis. Ii goabbáge bealli háliidan geainnu njuolga duoddara badjel Davvenjárgii. Boazosápmelaččat oainnat eai háliidan massit guohtuneatnamiid ja báikki olbmot háliidedje geainnu Honnesvági čađa. 11. KAPIHTTAL Báktedoaimmahat 1820-25 jagit lei deaŧalaš áigodahkan Davvi-Norgga báktedoaibmaindustriijii, go iske Álttá (ja Návuona) veaikemálbma 1276 hivvodaga ja roggagohte daid (NGU nr. 204-1964: 48). Finnmárkku vuosttaš stuorit ruvkedoaibma lei Gávvuona veaikeruvke máid doaimmahedje guokte áigodaga, 1826-78 ja 1890-1909. Oallugat roggagohte 1277 1800-logu loahpas, čállá historjádutki Age Lunde. Mátta-Várjjat šattai hui bivnnuhin várra danin go doppe gávdnui ruovdemálbma 1278 1866:s juo. Eurohpás maid lassánii ruovdemálbmadárbu dalle (Lunde 1979: 301). Vuosttaš stuorit ruovdemálbmahivvodaga gávdne Krokvanneŧ 279 davábealde 1902:s. A/S Sydvaranger buvttadišgođii dan 1910:s, duiskka ruhtademiin. Vaikko olu eará Finnmárkku báikkiin lea ge málbma, de leat dušše Mátta-Várjjagis nu olu málbma ahte lea vuođđun leamaš ovtta Norgga stuorimus báktedoaibmaindustriijii. Eanas Norgga málbma lea boahtán doppe. 11.1SOAHTEGASKAÁIGI Finnmárkku deaŧalaččamus gávdnojumiŧ 280 , nu go oppalaččat ge Norggas, leat kiisa 1281 (rišša-1282 ja veaikekiisa 1283 ) ja ruovdemálbmagávdnamat (NGU nr. 204-1964: 37). Gávvuona ruvke mii heaittihii doaimmaidis 1908:s, rogge oktiibuot 140 000 tonna veaikemálmma mas lei 8500 tonna veaiki (ibid s. 50). Borssi 1284 veaikeruvke Fálesnuoris lea ođđaset veaikeruvke. Doppe lei doaibma 1900-1913 jagiid. Geahččaledje fas álgit 1917-1919 jagiid ja 1923-1931 jagiid. Stáhtaministtar Christian Michelsen lei háhkan alcces Borssi vuoigatvuođaid 1. máilmmesoađi ovdal. Dán guovllu golbma ruvke buvttadedje 1900-1913 ja 1923-1931 jagiid birrasiid 100 000 tonna málmma mas lei 1 200-1 500 tonna veaiki (NGU nr. 204-1964: 37). 1931:s heaittihedje doaimma heajos veaikehattiid geažil (NOS Bergverksdrift 1931: 35). Porsáŋggu rogganguovllus gaskal Breanná ja Skuvvanvári, iske ja geahččaledje roggat veaikki 1900-1910 jagiid. Doppe bohke ja iske maid 136:s ja 1951:s. 1940:s galggai álggahuvvot stuorit geahččalandoaibma stáhtadoarjagiin, muhto soađi geažil ii datte álggahuvvon. (Hanssen 1986: 294-295). Geahččalandoaibma maid lei oalle máŋgasii bargun. Porsáŋggus ledje 20 olbmá bálkáhuvvon 1905 rájes ja Borssis ledje 8 olbmá fásta barggus 1920-1923 jagiid. Golli johkasáddos muitaluvvui vuosttaš geardde Kárášjogas 1866:s, ja dan rájes lat gávdnan golli jur buot čázadagain Deanu rájes Ráissaetnui, earenoamážit Kárášjogas, Bávttajogas, Anárjogas ja Skiehččanjogas. Deaŧaleamos guovllut leat Sáđgejohka 1285 Bávttajoga lahka, Geavŋŋis ja Nieidajávri Kárášjogas ja Bassevuovdi 1286 Anárjogas (NGU nr. 204-1964: 37). 1934:s álggahedje mášinroggamiid 30 olbmáin, muhto dat ii lean gánnáhahtti. Eai eará báikkiin ge lihkostuvvan dákkár geahččalemiiguin (NOS Bergverksdrift 1933: 39 ja 1934: 39). Nubbi boares Finnmárkku riggodat lea ráktu 1287 . Norgga stuorimus ráktobuvttadeapmi lea Álttás, ja doppe buvttadit ge eanemus kvartsittrávttu 1288 . Láhpis leat maid buvttadan kvartsittrávttu, ja Irgevuonas Lágesvuonas leat roggan láirerávttu 1289 . Vuosttaš sihkkaris ráktobuvttadanduođaštus (dahkkegeađgin 1 290 ) Álttás lea 1858:s, muhto 1890 rádjái buvttadedje eanas alcceseaset. Hammerfeastta gávpotbuollin dan jagi dagahii ráktojođu Norggas. 1929:s vuovdigohte rávttuid olgoriikkii (Petterson 1977:5, 9, 19). Ráktodoaibma álggii Buollánávžžis. Maŋŋel jagi 1900 álggii doaibma maid Beaskkaš 291 , Ráfttesváris ja Detsikaš 292 . Ođđaseamos dain stuorebuš rogganbáikkiin lea Stilla 1293 1927 rájes (ibid s. 9). Álttá ráktodoaimmas lea sierralágan málle. Eanas barge doaimmain čakčat ja dálvet lassiealáhussan. Juohke ráktobargis lei iežas guovlu gos rokkái ráktostobuš 294 . Ráktoguovllut leat stáhta eatnama nalde ja 1933 rájes lea A/S Alta Skiferbrudd-searvvis (ráktobargiid searvi) leamaš láigolihttu ráktoguovlluide (Finnmark 1979: 353). Dálá bargit (1993) leat oasseáiggebargit, ollesáiggebargit ja industriijadoaimmaheaddjit. Dálbmeluovttas maid lea leamaš veahá doaibma, ee. 1934-35 doaibmajagis go válde 50 000 dahkkegeađggi (NOS Bergverksdrift 1935: 40). Láhpis rogge veahá rávttuiid 1941:s, ja jotke dáinna maŋŋel soađi (NOS Bergverksdrift 1941: 50). Irgevuonas ráhkadedje dahkkegeđggiid 1930-jagiid rájes. Dát leat čáhppes geađggit ja eará kvalitehta go omd. Álttá rávttuin (Danche 1986: 312). Finnmárkku báktedoaimma vuođđun lei nappo vuosttažettiin Mátta-Várjjaga ruovdemálbmaroggan. 1910-1964 jagiid vuvddii A/S Sydvaranger 200 000 tonna čilgekeahtes málmma 1295 ja 23 000 000 tonna rigguduvvon ruovdemálmma 1296 . Hivvodaga mielde lei dát Norgga stuorimus ruvkedoaibma (NGU nr. 204-1964: 52). A/S Sydvaranger beasai hálddašit 56 km² eatnama ruvkiide, ruovdemáđiijaide, kájaide, elrávdnjefievrredanrusttegiidda ja goržegeavaheapmái (Lunde 1979: 306, 309). Lunde namuha váttisvuođaid máid dat dagahii báikki álbmogii: Guovlu máid válde, lei šibihiid ja bohccuid guohtuneanan ja doppe ledje jeaggeniittut ja vuovdi dálvefuođarlassin. Doppe válde maid boaldinmuoraid ja -darffi ja sámmála fuođarin. Guohtuneatnamiid vahátbuhtadus lei nu unnán ahte geavaheddjiide gárttai dát stuora vahágin (ibid s. 313-315. Lunde čujuha A. B. Wesselii buhtadussturrodagaid oktavuođas). A/S Sydvarangera álggaheami geažil lassánedje hui olu olbmot doppe. 1900:s ledje 1910 olbmo ja 1920:s lei lohku lassánan 4 841 olbmui (ibid s. 327). Álbmoga dávvččalohku lassánii 20%:s 60%:i. Ledje oainnat alla vuordámušat Sydvarangerii dáruiduhttinoassin, lohkaba Niemi ja Eriksen. Bargit berrejedje omd. leahkit norgalaččat dahje ruoŧelaččat. Olgguštedje earenoamážit suopmelaččaid, maiddái sin geat olbmoagi ledje dáppe ássan, muhto geat eai lean Norgga stáhtaborgárat. Sis ledje leamaš váttisvuođat oažžut eretfárrenduođaštusaid Suomas. Muhto 1. máilmmesoađi áigge fertejedje váldit suopmelaččaid bargui gokčat Englándda ruovdedárbbu, go ledje váttisvuođat oažžut doarvái báikki olbmuid bargin. Muđui ii livčče fitnodat ožžon koala doppe dámpaelrávdnjerusttegii 1297 (Eriksen og Niemi 1981: 128). "Vaikko álgo mearriduvvon virgáibidjanpolitihkas dušše oasit šadde čađahuvvot, de ii dáidde eahpádus ge das ahte fitnodat dagahii ahte Mátta-Várjjat duođai šattai dáččaluvvat sihke kultuvrra ja čearddalašvuođa dáfus 1900-1920 moaddelohjagis", joatkiba soai (ibid s. 131). Soahti bissehii A/S Sydvarangera doaimmaid. Bargiidlohku unnugođii 1940 rájes juo, várra danin go duiskkalaččat ohce bargiid rusttetdoaimmaide. Ođđajagemánus 1942 heaittihedje duiskkalaččat maid doaimma. Koala dámpaelrávdnjerusttegii lei vánis, eai ge sii juolludan doarvái fatnasiid fievrredit koala davás. Dan rájes nogai buvttadandoaibma, muhto jotke ain roggat málmma (Lunde 1979: 721. Gč. maid NOS Bergverksdrift 1942: 46-47). Duos dás ain bávkaledje bombbaid 1942-44 jagiin, ja dat billistedje rusttega. 1944:s billistuvvojedje 90% Girkonjárgga ja Guovžajávrri rusttegat. Tårneŧ 298 ja Vuorkelvuona 1299 elrávdnjerusttegat ja Guovžajávrri-Girkonjárgga-ruovdemáđidja vel báhce (ibid s. 722. Gč. maid Flf 1952: 144). Álttá ráktodoaimmat maid dađistaga nohke, ee. go váilo bargit, petroleum čuovggaide, guorbmebiillat ja jáfofuođar geađgegeaseheaddji heasttaide. 1944:s billistedje duiskkalaččat buot ráktostobuid (NOS Bergverksdrift 1940: 51, 1941: 49 ja 1944: 48). 11.2ÁIGODAT SOAĐI MAŊŊEL Maŋŋel soađi oaivvildedje oallugat ahte Álttá ovttaolbmo ráktodoaimmaide berrešii boahtit industriála ráktobuvttadeapmi lassin. 1952:s vuođđuduvvui A/S Skifer, muhto geahččaleapmi ii lihkostuvvan ja searvi heaittihuvvui 1961/62:s. 1972:s geahččaledje ođđasit A/S Industriell Skiferdrift-servviin, muhto ii dat ge ceavzán. Muhto doaimmat jotke A/S Stensliperiet dihte, mii vuođđuduvvui 1958:s muohkádit rávttuid. Dábálaš doaimmain oainnat ii nagodan háhkat doarvái vuođđoávdnasiid doalahit fitnodaga jođu. Loahpas osttii A/L Alta Skiferbrudd goappeš fitnodagaid (Danche 1986: 312). Ráktobargiid lohku lea unnon. 1961-70 jagiid ledje gaskamearálaččat 408 bargi ja 1971-1975 jagiid ges ledje 312. 1984:s ledje 260-270 bargi. Dálá ráktobargiin lea ráktodoaibma eanas birrajagi bargun. Danin ii leat buvttadeapmi unnon nu olu. 1961-1970 jagiid gaskamearálaš buvttadeapmi lei 545 000 m² ja 1971-1975 jagiid fas 444 000 m². Eanemusat leat buvttadan 700 000 m (Petterson 1977: 41 ja NOU 1984: 375). Ovdal ráhkadedje Álttá rávttuin eanas dahkkegeđggiid, ja dál ráhkadit vuosttažettiin boarddacehkiid 1 300 ja láhttiid. Oaidnit dán tabeallas vuolábealde. Tab. 11.1: Ráktodahkkegeđggiid buvttadeapmi Álttás 1931/32-1950/51 doaibmajagiid miljonbihtaid mielde: ---__ 1931/32 3,500 1933/34 5,311 1941/42 0,562 1946/47 0,585 1948/49 1,729 1950/51 6,000 ---__ Gáldu: NOS Bergverksdrift 1932-1951 Irgevuona ráktorusttega ođđasishuksen álggahuvvui 1946:s ja guovllus lei buvttadeapmi 1947:s. Earret moadde bisáneami, de lei guovllus doaibma 1970 rádjái. Muhto go eaiggát Voss skiferbrudd ii šat atnán gánnáhahttin jotkit doaimmaid, de dat bisánedje. Jahkebuvttadeapmi rievddadii gaskal 600 000 ja 900 000 dahkkegeađggi (Danche 1986: 312). Láhpis ja Breivikaš 301 maid lea duollet dálle leamaš ráktodoaibma. A/S Sydvarangera stuora váttisvuohtan lea leamaš háhkat ruđa sihke čorgenbargui ja ođđa ruvkiide. Ođđasishuksemat álge duođas 1948:s go Stuoradiggi lei mearridan ruhtadit ođđasishuksema. Buvttadeapmi álggahuvvui 1952:s (Lunde 1979: 723-24). Mátta-Várjjagis leat oalle olu málbmahivvodagat, muhto eai leat nu álbmát go lea birrasiid 32% ruovdi málmmas. Guovžajávrregávdnamat leat dan dáfus riggámusat. Málmma cuvkejit beaiveruvkeš 302 . Eai buot stálledoaimmahagaŧ 303 sáhttán váldit vuostá rigguduvvon, millejuvvon málmma. Soahtegaskaáigge vuovdigohte ge rigguduvvon málmma bihttán. Muhto ii dat lean hálbbes vuohki. Dan geažil álge beallegárvvesbuvttadeami 1304 1969:s. Beallegárvvesbuvttadeamis ráhkadit jorbbaid rigguduvvon málmmas mas lea 65% ruovdi ja dasto goikadit ja boldet. Beallegárvvesbukta lea bealledagaha buvtta ruovde- ja stálleindustriijii (ibid s. 348). A/S Sydvaranger lea olgoriikii vuovdán eanas buktagiid (gč. tabealla vuollelis). Tab. 11.2: Muohkaduvvon vuođđomálbma 1305 (rigguduvvon ja bihttán ráhkaduvvon) 1000 tonniid mielde: ---__ 19231929193419391941195219551960 vv 30150746378532039749311 ,301 4 cuoŋománu rájes doaibma Gáldu: NOS Bergverksdrift 1929-60 A/S Sydvarangeris lea maid prospekterenossodaŧ 306 mii doaibmá miehtá Norgga. Finnmárkkus leat iskan earenoamážit Báhčaveaji, Deanu, Guovdageainnu ja Kárášjoga. 1973 rájes leat kvartsa 1307 geahččalandoaimmat leamaš Juovlavuonaš 308 ja seammá jagi válddii Biedjovákki ruvke ossosiid 1 309 badjelasas. 1980-jagiid šadde váttisvuođat maid geažil unno fitnodaga doaimmat. Folldal Verk oaččui vuoigatvuođaid 1970:s Riehppovuonas Fálesnuoris, Nordiska Gruvaktiebolaget:s, geas ledje leamaš vuoigatvuođat 1903 rájes. Rigguduvvon veaikkis doppe lea 37% veaiki. Fitnodat sáhtii doaibmat danin go lei stuorit konsearnnaš 310 mielde, vaikko ledje heajos hattit ja buvttadeapmi muhtun guhkit áigodagaid oalát bisánii. Vuosttaš jagiid buvttadedje 7 500 tonna rigguduvvon veaikki. 1977 rájes unnui buvttadeapmi 4 500 tonnii. Cuvkegohte unnit vuođđomálmma guhkidit doaimmaid, go eai gávdnan ođđa málmma earret álgo 10 mill. tonna. Ođđa gávdnamiid haga eai sáhttán joatkit doaimmaid ja fitnodat heaittihuvvui 1979:s (ibid s. 325-353). Ruoŧa searvi Boliden Gruveaktiebolag ohcagođii 1953:s málmma Guovdageainnus, muhto ii ožžon doaibmalobi. 1956-65 jagiid čađahedje stáhta ruhtadan iskamiid Biedjovákki birra. 1960:s ledje 60 olbmá bálkáhuvvon ohcamiidda. Gávdne ovtta stuorit ja golbma unnit veaikemálbmahivvodaga (NOS Bergverksdrift 1953: 40 ja 1957: 36. Gč. maid Finnmark 1979: 349-350). A/S Bleikvassli bargagođii huksemiiguin ja doaimmain, ja rusttetbargu álggii 1968:s. Eanemusat ledje measta 100 bargi. Ruvkedoaibma álggii 1970:s, muhto ovdagihtii eahpedovddus áššiid geažil šadde beaiveruvkes bargat 1974 rádjái (Danche 1986: 313 ja Finnmark 1979 : 350). Dan geažil šadde stuora dálkkádat- ja teknihkalaš váttisvuođat. Liggenrusttegat virgidedje, elrávdnjebiergasat čahkke jna. (Gustavsen 1972: 25). Doaimmat bissehuvvojedje 1975:s go ledje earenoamáš heajos veaikehattit máilmmemárkaniin. Viidáset doaimmaide dárbbašit gávdnat ođđa málmma (Finnmark 1979: 350). 1950-jagiin ohcagohte nefelinsyenihta, álggos Sievjjus ja maŋŋel Stiertnás. Doppe gávdne 1953:s dálá stuora hivvodaga mainna ain dál barget. Rusttetbargu álggii 1959:s ja Norsk Nefelin buvttadišgođii 1961:s. Maŋŋel leat viiddidan rusttega. Hivvodat lea sullii 1800 m guhkki ja 300 m govddu ja das lea máŋga mill. tonna. Málmma cuvkejit ceahkkedoaimmain 1 311 (málbmacuvkehagas leat ceahkit, dego boardagis) eatnama vuolde (ibid s. 350). Nefelinsyenihtta lea láse- ja porselenindustriija lassiávnnaš 312 . Eanas lea lásekvalitehta ja dasto lea bálsekvalitehta 1313 , mii sáhttá dagahit váttisvuođaid 1990-jagiin go geavahišgohtet returláse. 1970-jagiid jahkásaš buvttadeapmi lei birrasiid 220 000 tonna mas vuvde 99% olgoriikkii. 1990-92 jagiid buvttadedje badjel 300 000 tonna. Bargoveagas leat 120 olbmo (ibid s. 350. Gč. maid Finnmark Dagblad 5.4.1994). 12. KAPIHTTAL Fápmorusttegat Norgga vuosttaš čuovgarusttet doaimmai oljjuin. Dat lei Lisleby Brug Fredrikstad:s 1877:s. Muhto dakkár riikkas gos leat olu goržžit, šadde dat ovttatmanu váldoenergigáldun elrávdnjebuvttadeamis. Omd. lei Hammerfeasta vuosttaš suohkan mii oaččui čáhcefápmoelrusttega ja máilmmi vuosttaš elgeaidnočuovggaid 1891:s. Muhto bisánii dáinna ovttain geahččalemiin. Finnmárkku suohkanat álge maŋŋit čáhcedulvademiiguin, nu movt geaidnohuksemiiguin ge. Dainna leat eanemustá soađi maŋŋel bargan (Hanssen 1988: 10 ja Cappelens Norges historie, bd 12 vv 1978 : 148). Jahkečuođimolsumis lei birrasiid 10% Norgga ruovttuin ožžon elčuovgga. 1920 birrasiid lei 2/3 ožžon elčuovgga. Historjádutki Per Fuglum oaivvilda ahte elrávdnjehuksen manai hiljánit danin go lea váttis fievrredit elrávnnji buohkaide viiddis ja bieđggus eatnamis gos leat unnán ássit, ii ge danin ahte olbmuin váillui beroštupmi dahje divrrášedje elrávdnjemávssu (Cappelens Norges Historie, bd 12 1978: 146). Dát ferte leamaš divrras Finnmárkkus, gos eanas olbmot ásse rittuin, guhkkin eret čáhcedulvadanresurssain. Guhkes fievrredanlinjjáid golut ledje stuorrát. Finnmárkku elrávdnjelávdegoddi celkkii ge 1924:s ahte Áttánvuona 1314 dulvadeapmi šaddá badjelmeare divrrasin. Danin fertejit gávdnat elrávdnjegáldu lagabus Nuori go "rávdnjefievrredeaddjiŧ 315 juo mákset 80% buot oppalaš goluin" (FFF 1924: ášši 45, s. 300). Stáhta maid juolludii beare unnán doarjaga, oaivvildii ingeniora Sverre O. Kleven 1937:s: Elektrisitetsforsyningskomitéen 1 316 (mii 1921:s searvvai Norges Vassdrags- og elektrisitetsvesen 1 317 :ii) lei ávžžuhan stáhta máksit dábálaš elrávdnjeháhkangoluid Finnmárkku earenoamáš dilálašvuođaid geažil (Kleven 1937: 602). 12.1SOAHTEGASKAÁIGI Ámtadiggi mearridii 1917:s iskat ja plánet Gámajoga 1318 dulvadit, háhkat elrávnnji Čáhcesullo ja Várggáid gávpogiidda, ja Várggáid ja Dávvi-Várjjaga suohkaniidda. Dasto galge vel iskat Honnesvági ja Nuortavági 1319 elrávdnjeháhkanvejolašvuođaid. 1917-18 oljováni geažil fertejedje ohcat eará elrávdnjegáldu. Muhto dát doaimmat eai čađahuvvon go stáhtadoarjja ii juolluduvvon (FFF 1919: ášši 45, s. 300). Hámmerfeasttas dagahii oljovátni ahte measta bággehalle elfápmohuksemiidda. Muhto buoret birgejumi geažil ovdalaš 1. máilmmesoađi ja soađi áigge, golahedje maid eambbo elrávnnji. Hammerfest Elektrisitetsverk (Hammerfeastta elfápmodoaimmahat) viiddidii vuosttaš geardde 1911:s. Dán doivo gokčat guhkes áiggi elrávdnjedárbbu. Muhto dárbu lassánii mihá jođáneappot go doivo. Priváhta olbmot geavahedje eambbo elrávnnji. Olbmot geavahišgohte elfápmoommaniid, -elliggenommaniid ja liktenruvddiid 1 320 . Suohkanpolitihkkarat ledje movttidahttán dása boaldámušváni geažil. Hammerfest provianteringsråd (Hammerfeastta biebmoháhkanráđđi) oaččui 1917:s válddi 1321 oastit elrávdnjevuoššan- ja liggenommaniid máid priváhta olbmot bijahedje iežaset viesuide. Elrávdnji lei hálbbimus čuovggaide, nubbin hálbbimus vuoššamii ja divraseamos liggemii (Iversen 1989: 206). Elrávdnji dárbbašuvvui sáhttit guolástusrusttegiid buorebut geavahit ja maiddái háhkat elrávdnječuovgga dábálaš geavaheapmái. Nu go fylkkamánni Johan Rivertz dajai 1918:s: Dainna gilvvuin mii riikkaid gaskii sihkkarit boahtá maŋŋel soađi, livččii ovdamunnin nuppástuhttut guolleealáhusa vai vuođđobuktagiid buorebut geavahit sáhttá fylkkas. Dása dárbbašuvvojedje mášiinnat mat háhket elrávnnji fylkkas: "Sihke dasa ja čuovgadárbbu gokčat livčče čáhcefápmorusttegat dat bajimusat" Finnmárkui (FFF 1918: ášši 56, s. 252-53). Finnmárkku čáhceelfápmokantuvra ásahuvvui 1921:s guorahallat guđiid čázadagaid heivešii dulvadit. Dát bargu gárvánii 1927:s. Elfápmoháhkanlávdegoddi 1322 almmuhii Finnmárkku elfápmoháhkanplána 1920:s. Plána galggai viidáset guorahallamiid vuođđun. Finnmárkku bajimusingenevra Sunde dajai dán birra 1922:s: Earret Mátta-Várjjaga, man elfápmodárbbu A/S Sydvarangera elrávdnjerusttet sáhttá gokčat, šattaše eanas Finnmárkku guovlluid huksemat badjelmeare divrrasin sihke rusttethattiid ja gánnáheami dáfus. Kárášjogas ja Guovdageainnus gul ledje nu unnán olbmot ahte sidjiide gánnáhii elrávnnji háhkat. Njeallje (sic) guovllu vel báhce: Hammerfeasta, Varnjárga, Máhkarávju ja Vuorjenjárga ja Áltá. Hammerfeasta sáhtii oastit elrávnnji Borssis, gos ruvkedoaibma lei heaittihuvvon, lassin Hammerfeastta Elfápmorusttegii. Borssi ruvkiin gal fas šattai doaibma 1923-31 jagiin. Várnjárga sáhtii dábuhit doarvái elfámu oalle hálbái Strommavuonaš 323 dahje Gandviikkaš 324 jus jođihivčče oalle olu. Máhkarávjui ja Vuorjenjárgii šattašii nu divrras rusttet ahte fertešii geahččalit unnit rusttegiid ráhkadit maiguin Honnesváhkái maid sáhtii addit elrávnnji. Bossegohpái, Buktai 1325 ja Joganjálbmái háhkat elrávnnji sáhtii Gávvutnii dahje Fállejohkii hukset rusttega, oaivvildii Sunde (FFF 1922: ášši 79, s. 382-392). Finnmárkku 1924 riikkaplánas válljejuvvui Kåven 1 326 Áltái ja Návutnii, ja Strommavuotna Várnjárgii. Sunde maid namuhii ahte elrávdnjerusttegat galge ekonomalaččat doaimmahuvvot, ja ahte rusttetdoaimmaid eai sáhttán ovttatmanu álggahit. Finnmark fylkes elektrisitetskomité1327 celkkii 1924:s Fálejoga birra Reihvákkiš 328 ahte vaikko dát lei ge hálbbimus rusttet, de lei dat maid veahá divraset go berrii leahkit: "Muhto dát rusttet lea áidna mii nagoda doarvái elrávnnji háhkat 5. guvlui, ja danin ferte ávžžuhit hukset dan go haddedilálašvuođat dahket huksema vejolažžan" (FFF 1924: ášši 45, s. 298). Kåvenjoga gal livččii hálbi dulvadit, muhto fievrredangolut ledje badjelmeare divrasat. Dasto galggai huksejuvvot unnit rusttet stáhta tuberkuloseruktui Dálmeluktii, ja danin lei eambbo gánnáhahtti láigohit elrávnnji stáhta rusttegis Gávvuonas (ibid s. 299). 1926:s fievrredišgohte elrávnnji Gávvuonas Joganjálbmái-Bossegohpái. Gávvuona veaikeruvke lei 1903:s huksen elrávdnjerusttega Mølleelvai 1329 , jur ruvke buohta. Stáhta osttii elrávdnjerusttega maŋŋel go ruvke heaittihuvvui 1908:s, ja jotkkii vuovdit elrávnnji dábálaš geavaheapmái. Dulvi billistii rusttega 1932:s ja stáhta huksii dan sadjái Gávvagoržži 1330 elfápmorusttega mii gárvánii 1937:s (Bottolfsen 1990: 283-284). A/S Sydvaranger dulvadii Tårnelva 1331 1919-20:s ja Vuorkeljoga 1332 1928-30:s. Dát rusttegat háhke elfámu ruvkedoibmii ja dábálaš elfápmogeavaheapmái Girkonjárgii ja birrasii. 1930-jagiid lohppii eai šat dulvadan eambbo, vuosttažettiin danin go eai ožžon stáhtadoarjagiid. 1936:s ávžžuhii fylkkadiggi fylkkamánni ja fylkkalávdegotti fas bargagoahtit háhkat elrávnnji boaittobealsuohkaniidda (FFF 1936: 406). 1936:s ledje ain 700 000 olbmo Norggas elrávnnji haga. Eai suohkanat eai ge priváhta olbmot nagodan ruđalaččat fievrredit elrávnnji sidjiide. Danin juolludišgohte 1938:s stáhtadoarjagiid daidda guovlluide main ii lean vel elrávdnji (Kraft til vekst gjennom 100 år 1985: 33). Troms Kraftforsyning (Romssa elrávdnjeháhkan) oaččui bargun plánet Finnmárkku elrávdnjehuksemiid (Danche 1986: 305). Čázádatdirktora 1919-22 ráhkadan plánas Norgga čáhcefámu birra, muitaluvvo ahte Norggas lei dalle 9,2 mill. kW anehahtti čáhcefápmu (=80 milliárdda kWh). Dásvv lei Finnmárkkus 154 000 kW. 1937:s lei ain dušše 3% (4 400 kWh) dás dulvaduvvon ja geavahuvvon indusriijii ja ruovttudoaluide. Olles Norggas lei 13% geavahuvvon. Dasa lassin lei 3 200 kW mii lei várrejuvvon dušše industriijii (Kleven 1937: 598). Kleven dajai 1937:s ahte dulvademiid ulbmilin ii lean dušše háhkat elrávnnji industridoaimmaide, muhto maiddái buoridit olbmuid birgejumi (ibid s. 602). 1937:s lei 74,5%:s Norgga ássiin elfápmu. Muhto Finnmárkkus lei elfápmu dušše 11 800:s oktiibuot 53 308 olbmos, nappo 22,7%:s. Olbmo nammii lei maid hui unnán elrávdnjedábuheapmi, dušše 0,03 kW dan ektui go muđui riikkas lei 0,23 kW (ibid s. 602). Fylkkamánni Gabrielsena 1937 čállosis NVE (Norgga čázádat- ja elfápmodoaimmahat) váldostivrii muitaluvvui ahte mohtorfápmu dábuhii eanas dan veahá elfápmočuovgga ja elfámu mii Finnmárkkus lei. Dát lei divrras fápmu vel čuvgemii nai, juohke kWh mávssii 50-60 evrre. Veahá stuorábuš čáhcefápmorusttegat ledje dušše Hammerfeasttas, Mátta-Várjjagis ja Álttás. Hammerfeasta galggai maid váldit badjelasas Borssi fápmorusttega. Stuorit dámpa- dahje oljorusttegat ledje Mátta-Várjjagis, Davvenjárggas, Várggáin, Čáhcesullos ja Bearalváhkis. Ledje maid muhtun unnit rusttegat fylkkas, eanas oljorusttegat. Muhto Sállannuoris, Davvesiiddas, Deanus, Buolbmágis, Unjárggas, Davvi-Várjjagis ja Várggáid suohkanis ii lean elrávdnji. Earret Hammerfeastta elrávdnjedoaimmahaga mii lei suohkana ja Gávvagoržži mii lei stáhta, lei Finnmárkkus elrávdnjeháhkan priváhta ruhtaduvvon (FFF 1937: ášši 57, s. 211, čuovus). Gabrielsen dajai maiddái ahte eai go stáhta bargobeaivásruhtadeamit livčče ávkkálaččabut jus dat geavahuvvoše elektrifiseremii. Ii oktage suohkan sáhttán ieš čoavdit váttisvuođaid. Son bijai ovdamuniid njealljen čuokkisin: 1. Olbmuin ii lean masa dorvvastedje jus guollebivdduin manai 1.hejot. Finnmárkkus ii lean makkárge stuorábuš industriija earret 1. A/S Sydvarangera. Buoret elrávdnjeháhkamiin sáhttá álggahit 1.smávvaindustriija ja ruovttuindustriija. Dat attášii barggu dálvet 1.go eanemus lea bargguhisvuohta. 2. Vai guolástusat gánnáhivčče buorebut, ferte hukset ođđaáigásaš 2.guolástushámmaniid oktan industrirusttegiiguin. Muhto eaktun lei 2.vuos hálddašit elfámu. 3. Guollái ja eanandoallobuktagiidda ledje stuorit gáibádusat. Jus 3.omd. bohccobiergohaddi galgá doalahuvvot gánnáhahtti dásis, ferte 3.háhkat njuovvanvisttiid galmmihanrusttegiiguin. 4. Buot guovlluin gos vuovddit ja jeakkit ledje vátnásat, lei 4.boaldámušvátni. Eanandoallodepartementa vuođđudii 1936:s jeagge- 4.ja eanansuodjalanlávdegotti riddogiliide, gávnat čovdosiid 4.dása. Earenoamážit bivde lávdegotti guorahallat sáhttá go 4.boaldámušváni čoavdit čázádagaid dulvademiiguin. Lávdegoddi lei 4.geahččame Finnmárkku seammá jagi. Gabrielsen oaivvildii iežaset 4.sáhttit doarjut juohke buori evttohusa mii veahkehivččii háhkat 4.fámu čuvgemii ja vuoššamii, ja muhtun muddui liggemii (ibid 4.s. 273). Máhkarávjju 1940 elfápmoháhkanplánas daddjo omd. ahte ođđa fitnodatáigumušat bisánedje dahje hehttejuvvojedje go ii lean hálbbes ja doarvái elrávdnji. Omd. balai Honnesvági goanstaduktaráhkadandoaimmahat huksemis ođđa sallitoljoráhkadandoaimmahaga. Nubbi eará fitnodat gopmánii dakkaviđe go šadde bijahit priváhta oljomohtoriid. Buktagat šadde dainnalágiin nu divrasat ahte eai šat johtán. Honnesvági mohtorrusttega lassáneaddji deattu geažil sáhtte nappo dušše unná energioasáža geavahit fápmun. Vuovdinoasi unnideamit maid čuozáše guollerusttegiidda mat dárbbašedje doaibmafámu sáidefaskkoniidda 1333 , vinttaide 1334 , pumppiide ja jiekŋamilluide (Plan for Magerøyas elektrisitetsforsyning 1940: 3. Gč. maid Hansen 1988: 15-16). Hammerfeasttas mearridedje 1938:s bargat eambbo Borssiin go Michelsens fond` doaibmalohpi nogai. Borssi ruvke fápmorusttet lei 1918:s huksejuvvon, muhto ruvkedoaibma heaittihuvvui oalát 1931:s. Guovddáš eiseválddit ledje mielas dasa ahte Hammerfeastta elrávdnjedoaimmahat oažžu vuoigatvuođaid, muhto stáhtadoarjaga eaktun lei ahte Fálesnuorri ja muđui Fálá galggai oažžut elrávnnji. Huksema atne olles riikka elektrifiserenplána oassin. Huksen maŋiduvvui soađi geažil, muhto Vuolit Borssi fápmu biddjui johtui 1941:s. 1944:s livččii Bajit Borssi dulvadeapmi leamaš gárvvis álggahuvvot, muhto buollima geažil bisánii bargu gaskaboddosaččat (Iversen 1989: 208-209). Maŋŋel go fylka máŋgii lei bivdán dan, juolludii stáhta ruđaid viidáset guorahallanbargguide. Stuoradiggi lei 1937-38 doaibmajahkái juolludan eambbo buoridit elrávdnjeháhkama doppe gos unnimusat ledje huksejuvvon. Finnmárku sáddii 1938 geasi mielde rusttetplánaid Strommavuona rusttegii mii galggai háhkat elrávnnji dáidda suohkaniidda: Bearalváhkái, Unjárgii, Davvi-Várjjagii, Buolbmágii, Detnui ja Várjjagii, ja vel Čáhcesullo ja Várggáid gávpogiidda, Borserusttegii (geahča badjejis) ja ovtta Guovdageainrusttegii (FFF 1938 : ášši 67, s. 257). Strommavuona rusttetdoaimmat álge 1939:s ja vuosttaš huksemat galge čađahuvvon 1941:s. Soahti gal maŋidii rusttega, muhto mášinneavvut ledje measta gárvásit biddjon go duiskkalaččat geassádedje 1944:s. Mášiinnat bávkaluvvojedje, sekundærguovddážat ja mearajohtasat jna. billistuvvojedje ja fápmorusttet billistuvvui sakka (Norske Kraftverker I 1954: 435). 12.2ÁIGI MAŊŊEL SOAĐI 12.2.1Fápmorusttethuksemat 1947:s ledje billistuvvon fápmorusttegat ođđasit huksejuvvon. Dábálaš elrávdnjeháhkan lei fas "šaddan roahkka seammán go ovdal soađi" dajai fylkkamánni Gabrielsen (Danche 1936: 305). 1949:s lei 1/3 álbmogis elrávdnji (Flf 1952: 73). 1957:s lei 69% Finnmárkku álbmogis elrávdnji, riikkadási 93% ektui. 1950 jagiin lei dát lohku lassánan olu, muhto buot fylkkaid gaskkas lei Finnmárkkus ain unnimus olmmošlohku mas lei elfápmu (Hvem Hva Hvor 1958: 222). Finnmárkkus ledje 1945:s eahpitkeahttá hui ovttaoaivilis ahte eai galgan dušše ođđasit hukset ovddeš fápmorusttegiid, muhto hobehit elrávdnjeháhkama olles fylkii. Nu go Hammerfeastta konsula C. Robertsen dajai: Čáhcefámu geavaheapmi lea "eaktun Finnmárkku ođđasis huksemii" (Gjenreisningen av Finnmark og Nord-Troms 1948: 64). Guolleindustriijii goit lei dát earenoamáš deaŧalaš (ibid s. 22). Fylkkakánttorhoavda Odd Woxholt deattuhii dan 1950:s go humai man hirbmat olu vahága ja váttisvuođaid dagaha ealáhuseallimii go elrávdnji jávká buoremus áigodagaid. Dát guoská earenoamážit guolleindustriijii. Danin lei deaŧalaš ahte leivv nu buorre kapasitehta go vejolaš (Hanssen 1988: 35). 1954:s čuoččuhii Muosát gielda ahte "lea jur heahtedilli Muosáha ealáhuseallimis" go elfápmoháhkan maŋŋonii. Reihvákki 1335 elfápmodoaimmahat ákkastii 1954 earenoamáš ruhtaohcamis (man vuođul ožžo ruđaid 1955:s) ahte buot ealáhusgeainnut elfápmoháhkanguovllus ledje njuolgut guolleealáhusa duohken, ja danin ii čuoze heajos guollebivdu (nu go 1953:s) dušše álbmotoassái, muhto olles guvlui. Stivra oaivvildii ahte nu ovttageardánis ealáhus ii lean buorre, muhto ferte vuos háhkat elrávnnji jus ođđa ealáhusaid galgá sáhttit álggahit (ibid s. 43). Elrávdnjeráššuvnda gal maid lei jahkásaččat. Vaikko omd. Oarje-Finnmárku lei ovttastuvvon 1959:s, de eai beassan ráššuvnnas ovdal go 1965:s go A/S Kvænangen Kraftverk:in ovttastuvvui (Návuona fápmorusttet). Nuorta-Finnmárkkuin ovttastedje 1972:s go Áttánjoga dulvadedje (ibid s. 40). Maŋŋel soađi dulvadedje veahážiid mielde. Skábmamánus 1946 gárvánii plánaevttohus FFE for elektrisitetsforsyning i Finnmark (Finnmárkku elfápmoháhkanplána). 1947:s bođii fylkkalávdegotti hoahpumus fápmorusttethuksemiid vuoruhuvvon 1 336 listu. Dás ledje Juovravuonnarusttet Várjjagii, Reihvákkerusttet Davvenjárgii-Muosáhii-Porsáŋgui, Goahtečor 1337 rusttet Sállanii, Kåvenii Álttás ja Láhppái, ja Borsi Hammerfestii ja Fálesnuorrái. Industridepartemeantta vuoruhuvvon rusttethuksemiid mielde huksejuvvojedje njeallje ovddemus namuhuvvon rusttega 1948-52 jagiid, earret Reihvákkerusttega mii gárváni 1953:s. Maŋŋonedje ee. fágabargiid- ja veaikeváni geažil. Fágabargit váilo miehtá riikka ja dat čuzii earenoamážit Finnmárkui. 1952:s váilo fágabargit ovddemustá danin go dulvadedje Aura- ja Røssågajogaid ja huksejedje máŋggaid stuora militearrusttegiid. Veaiki ja eará metállaŧ 338 ledje vátnás vuosttažettiin Korea-soađi geažil (ibid s.29 ja Danche 1986: 306. Gč. maid Norske kraftverk I 1954: 432, 433 ja 436). NVE (Norgga johka- ja elrávdnjedoaimmahat) evttohii viidáset čáhcedulvadanoassin dulvadit Dáibaravuona 1339 Čorgašnjárgii ja Luostejoga 1340 Kárášjohkii ja Porsáŋggu guovlluosiide. Dasa lassin bohte Borsi I ja Čábardašjohka Guovdageidnui. Dát gárvánedje 1956-59 jagiid (Danche 1986: 306). Borssi boares fápmorusttet billohuvai muhtun muddui soađi áigge, muhto dan huksejedje ođđasit 1947:s. Go rusttet ii nagodan geavahit go oasi joga čáhcefámus, álggahedje vuos Borsi I 1959:s ja Borsi II 1962:s. Boares Borserusttet heaittihuvvui go Borsi I válddii das čázi (Norske kraftverk II 1966: 253). Norga šiehtadalai Ruoššain 1955-58:s geavahit Báhčaveaijoga vuolit goržžiid. Norga oaččui ruošša vuoigatvuođaid eaiggátmolsumiš 341 joga gaskkamus oassái, Skogfossii 1342 ja Máiddihii 1343 . Skogfosš 344 rusttet doaibmagođii 1964:s (ibid s. 254). Ruoššat ledje gal háliidan hukset stuora rusttega joga bájit oassái, muhto Norgga šiehtadallit nagodedje caggat dan go dulvadeapmi livččii bidjan birrasiid 25 000 dekára Norgga eatnama čácevuollái ja oalát dulvadan muhtun dáluid. Go baicca huksejedje guokte rusttega, ii dulvaduvvon go 2 500 dekára eanan, buot gilvvekeahtes ja ávdin guovllut. Skogfosš 345 rusttet dulvadii 6 500 dekára eatnama, nu ahte váldogeainnu šadde sirdit veahá (Lunde 1979: 727-728). Tabeallas vuollelis oaidnit ahte vuosttaš huksenáigodat lasihii Finnmárkku elrávdnjeháhkama sakka. Turbinnávccat lassánedje 5 000 kW:s 1943:s 70 000 kW:i 1957:s. Tab. 12.1: Biddjon turbinnávccat 1000 kW:in 1943-1957: 1943 19444 1946 1947 1951 1952 1953 1955 1957 5 -2 2 4 1 11 1 7 29 4 Lohku unnui 1944:s duiskkalaččaid billistemiid geažil go geassádedje ruovttoluotta. Gáldu: Hvem Hva Hvor 1958 Finnmárkku fápmorusttegat 1954 Gov. 12.1: Finnmárkku fápmorusttegat 1954: vvGáldu: Norske kraftverker I 1954: 430-431 Maŋimus stuora dulvadeamit ledje Áttánjoga ja Irgevuonjoga dulvadeamit 1970-72:s, Máiddit 1979:s ja Áltá-Guovdageaineatnu 1982-87:s. Áltá-Guovdageainnu dulvadeapmi addá sullii seammá meare energiija go ovddeš dulvadeamit oktii. Finnmárkkus lea 2779 GWh energiija máid sáhttá geavahit. 1982:s lei 710 GWh dán energiijas dulvaduvvon (Statistisk årbok 1984: 177). Finnmárkku elrávdnjegeavaheapmi juohke ássi nammii lei 1938:s 90 kWh, mii dalle lei 12% riikka gaskamearis. 1982:s lei dát lassánan 6 551 kWh:i, mii lei 102,5% riikka gaskamearis (ibid s. 179 ja Flf 1952: 72). 12.2.2Soahpameahttunvuođat Dulvadeapmi dagaha váttisvuođaid vuosttažettiin boazodollui, ealáhus- ja astoáiggeguollebivdui ja birrasii. Lyftingsmo čálii 1962:s ahte čázadagaid dulvadeamit boazoguohtunguovlluin dábálaččat vahágahttet boazodoalu unnit dahje eambbo. Guovllus ii leat šat lunddolaš hápmi. Dákkár kultursisabáhkkemat sáhttet čuohcit dego issoras luonddudáhpáhussan ealáhussii mii lea báikkis ja árbevieruin gitta (Lyftingsmo 1962: 276). Siseatnanguollebivddu birra dajai Lyftingsmo: "Boazosápmelaččain lea dat deaŧalaš ealuhusvuođđooassin. Sii ožžot dás dietnasa mii sis ii livčče muđui" (ibid s. 285). Direktoratet for jakt, viltstell og ferskvannsfiske (bivddu, fuođđodoaimmaid ja sáivaguolásteami direktoráhta) miettaštalai omd. Mardaš 346 , Krokvann 1 347 ja Muorahisjávrri dulvademiid Irgevuonjogas go dat "čuozáše dáid jávrriid guolásteapmái" (St. prp. nr. 136 (1969-70): 7). Fálesnuori Saltvatn 1 348 guovllu dulvadanplánas namuhuvvui ahte orohat 22 Fiettar juo lei massan guohtuneatnamiid sihke "Borssi dulvadeami geažil", Riehpponávžži bartahuksemiid ja Folldal Verk ruvkedoaimma geažil (Kvalsund Kraftverks reguleringsområde. Natur- og kulturhistoriske undersøkelser 1978. 8). Áttánjoga-Irgevuonjoga dulvadeami Stuoradiggeproposišuvnnas daddjo ahte "guokte ođđa joga dákko šaddet ođđa hehttehussan" boazodoalu johtolatgeinnodagaide ja lustaguollebivdiid geainnuide. Muhto nuppedáfus šaddet láddot oktan rusttetgeainnuin "ovdamunnin boazodollui ja guovllu eará johtolahkii" (St.prp. nr. 136 (1969-70): 3). Eai boazodoalu bealis ge, man Nuorta-Finnmárkku sámefáldi ovddastii, vuosttaldan nu garrasit. Deaŧaleamos gáibádussan lei giddet rusttegeainnu almmolaš johtolahkii (ibid s. 10-11). Buot bealit deattuhedje buriid máid earenoamážit riddoálbmot oaččui ođđa fápmorusttegiin. Finnmárkku luonddusuodjalansearvi celkkii: Lea váidalahtti go fas ođđa guoikka dulvadit, muhto lea "doloža rájes áigumuš háhkat riddoguovlluide elfámu divdna dárbbašlaš guoleindustriijii, ja dasalassin gokčat olles Nuorta-Finnmárkku elrávdnjedárbbu. Ii leat eará vejolašvuohta" (ibid s. 4). Obanassiige lei hui buoremielalaš oaidnu dulvademiide. Almmolaš ságastallan lei dávjá dan birra go nu njozet ovdánii. Eai ovttaskas olbmot eai ge earát geat bihko omd. priváhta eatnama billistemiin, vuosttaldan dulvademiid. Sii dušše gáibidedje buhtadusa vahágiid ovddas. 1964:s sáddii Kárášjoga johttisámiid searvi ohcama Repvåg Kraftlag A/L:i (Reihvákki elrávdnjedoaimmahahkii) Muorralvuona geasseviesuide bidjat elrávdnjelinjjáid. Doppe vástidedje ahte go sii leat dulvadan boazoguohtuneatnamiid makkárge buhtadusa haga, de sáhttá fápmodoaimmahat bidjat sidjiide elrávnnji (Repvåg Kraftlag A/L`s historiske arkiv. Kárášjoga johttisámi searvvi 14.1.64 čállin reive ja Anders S. Utsi 26.8.1963 čállin reive (4 boazosámibearraša ovddas)). Vuosttaš duođai garra riidu šattai easkka Áltá-Guovdageaineanu dulvadanevttohusaid geažil. Dalle ohcaluvvui maid dulvadeami duogáš. Vuosttaš almmolaš ságastallan šattai 1970:s go Statskraftverk` (stáhta fápmorusttega) áigumuššan lei Máze bidjat čázevuollái. Dán vuosttaldedje olbmot nu garrasit ahte heaittihedje áigumušaid ja adde Mázii bistevaš suodjalusa 1973:s (Bottolfsen 1990: 446-447). 1973:s bođii ge vuosttaš Norgga čázadagaid suodjalanplána. Iešjávrri ja Joatkajávrri ođđa dulvadanáigumušaid maid vuosttaldedje báikki olbmot. 1974 álggahuvvon doaibmalobigieđahallama vuolde gáržžiduvvojedje áigumušat dađistaga eambbo (Hvem Hva Hvor 1981: 245). Skábmamánus 1978 adde vuosttaš geardde doaibmalobi bidjat 150 MW ja hukset 110 m alu buođu Šávžui 1349 . Dán vuosttaldedje muhtun joavkkut garrasit. Suodjaleaddjit ákkastedje dainna ahte čázádat lea deaŧalaš luossajohka ja ahte dat váikkuha Álttá eanandollui ja dálkkádahkii. Dulvadeapmi maid guoskkaha sámi guovlluid ja árbevirolaš sámi ealáhusaid. Vuosttaldeaddjin ledje sámi organisašuvnnat ja iešguđet luonddu- ja birasorganisašuvnnat, mat čoahkkanedje Álbmotákšuvdnan Áltá-Guovdageaineanu dulvadeami vuostá (Bottolfsen 1990: 446-47). Go Stuoradiggi 1979:s goalmmes mearridii dulvadit Álttá-eanu, šadde stuorimis miellačájeheamiŧ 350 Norgga ođđaset áiggis. Siviila doahttalkeahtesvuođaŧ 351 maŋidedje rusttebargguid (Hvem Hva Hvor 1982: 265). Ságastallan, masa oallut norgalaččat serve, dagahii vuosttaš geardde Norgga historjjás riekteáššin geahččalit Stuoradikki mearridan dulvadanmearrádusa gustovašvuođa (Hvem Hva Hvor 1981: 245-47). Álttá suohkanrievtti 1980 duomus celkojuvvui ahte dulvadeapmi lea lobálaš. Guovvamánu 1982 celkkii Alimusriekti ovttaoaivilvuođa Gielddarivttiin ja Álbmotákšuvdna nogai. Álttá Fápmorusttet doaibmagođii 1987:s (Bottolfsen 1990: 447). 13. KAPIHTTAL Čoahkkáigeassu vv 13 .1BOAZODOALLU Finnmárkku boazodoallu lei čielga sámi ealáhusvuohki, maiddái ovdal 1978 boazodoallolága. 1900-70 áigodagas rievddai dat oalle intensiiva vuogis eambbo ekstensiiva vuohkái. Dát lei dihtomielalaš dahku. 1950-jagiin eambbo bieđganii dábálaš boazodoallovuohki. Luondduruovttudoallu rievddai ruhtaruovttudoallun, ealut unno ja daid eai guođohan šat nu olu. Eanangeavaheapmi lea nu movt doloža rájes lea leamaš. Boazolohku lea rievddadan olu. Muhto soahtegaskaáigge eai dáidán eambbo go 80 000 bohcco. Maŋŋel soađi leat viidánan 1 352 eambbo. Máŋgga sajes leat bearehaga guođohan. Juohke km² eanan mii masso geaidnohuksemiid, čoahkkebáikeviidáneami ja sullásaččaid geažil, vástida 5 bohccui masson guohtuneanan. Nuppedáfus lea boazodoallu ožžon oalle olu eatnama go niittuid measta oalát leat heaitán láddjemis ja go olu dálut leat báhcán ávdimin. Eanangeavaheami oktavuođas lea dušše boazu mii sáhttá jeagelguohtumiin ráhkadit olbmoborrámuša. Muđui lea skierre-daŋasvilttiin unnán árvu šibitguohtumin, muhto dat leat hui deaŧalaččat bohccuide. 13.2EANANDOALLU Dán áigodaga eanandoallu lei eanas šibitdoallu ja fuođargilvin. Áigodaga mihtilmasvuohtan lea maid dat olu niitoláddjen. Niittut ledje dávjá hui bieđgguid viiddis guovllus, ja sáhtte leahkit guhkkin eret ruovttugiettis. Soahtegaskaáigge ain sáhtii olu báikkiid eanandoalu gohčodit ládjodoallun. Meahccegeavaheapmi jotkkii soađi maŋŋel, muhto unnui dađistaga. Nubbi mihtilmasvuohta lei eanandoalu-guolásteami lotnolasvuohta. Sihke ovdal ja maŋŋel soađi oaivvildedje olbmot ahte hárvát sáhttet birget dušše eanandoaluin. Eará lotnolasvuođat maid bohte áiggi mielde. Soahtegaskaáigi lei nuppedáfus ođđamállet eanandoalu álggahanáigin. Dovdomassii bargagohte stuorit doaluiguin, ja bargagohte eambbo gánnáhahtti vugiiguin, ee. barge eambbo ruovttugittiid gilvimiiguin. Dán mannolaga oaidnit eanemustá buoremus eanandoalloguovlluin. Rittuin lei earalágan ovdáneapmi. Doppe gáide eambbo ja eambbo eanandoalus, earenoamážit lotnolasdoaibman. Soađi maŋŋel manai vel jođáneappot dan guvlui. Niitogeavaheapmi lea leamaš olu deaŧalaččat go máid álgo geahčastemiin fuobmá, vaikko lei ge dákkar mannolat. Vuosttažettiin lea váttis fuobmát niittuid oppalaš logu, ee. go oallugiin ii lean eananeaiggátvuohta 1353 ortnegis. Dát guoská earenoamážit soahtegaskaáigái. Dasto eai láddjen buot niittuid jahkásaččat. Ja nuppedáfus lei daid ekonomalaš árvu olu stuorit go dušše fuođarárvu. Niittut ledje mielde dásseme suoidnebuktaga rievddademiid. Lea váttis sirret ovttaskas olbmuid čearddagullevašvuođa mielde go buohkat eai mieđit iežaset identitehta. Muhtun guovlluin ja suohkaniin ges leat olbmot nu seahkálaga ahte lea váttis čielga rájiid bidjat álbmogiid gaskii. Muhtun guovlluin gal sáhttit oaidnit daid. Vuosttažettiin leat olmmošlohkamat mat muitalit veahá čearddaid guovllujuogu birra. Nubbin leat dutkamat njuolga muhtun čeardda birra. Dáid vuođul sáhttit gohčodit omd. Čoalmmi, siskkit Lágesvuona, Máze ja Buolbmága sámi guovlun. Seammaládje leat ee. Bissojohka, Buođggáidnjárga ja Ánnejohka kvena guovllut. Goalmmádin leat jearahallamat čearddajuoguid birra, omd. ahte bajit Álttá ássit ledje kvenat ja dáččat. Lea váttis soahtegaskaáiggi álbmogiid sirret čielgasit go niitoláddjema ja lassifuođđara birra lea sáhka. Mađi lagabui boahtit meara, dađi unnit erohusat leat. Čielga erohus gal lea eambbo dan relatiiva juogus, sihke niitoláddjema ja oppalaččat eanandoalu dáfus. Sápmelaččat ledje sorjasepmosat vuođđoealáhusain (boazodoalus, eanandoalus ja guollebivddus). Kvenat ledje sullii seammá gitta eanandoalus go sápmelaččat ja veahá unnit gitta guollebivddus. Dáččat ledje unnán gitta eanandoalus, muhto sii ledje eambbo gitta guollebivddus ja ođđaáigásaš fitnuin, nu go báktedoaimmain, fápmorusttegiin ja johtolagas. Muhto loahpalaččat livččii lohku de go omd. 1920:s, seammá olu dáččat go sápmelaččat eanadoalus gitta, ja kvenalohku livččii fas veahá unnit. Šibitdoallu lea doloža rájes leamaš sihke sámi ja dáčča guovlluin, muhto eanandikšun lea dábálaččat čadnon kvenaide. Ođđáigásašvuohta orru álggos boahtán dáčča-kvena guovlluide, earenoamážit dohko gos eanandoallu juo lei nanus. Siseatnansápmelaččain maid ovdánii eanandoallu sakka soahtegaskaáigge, muhto doppe orru guhkit bistán niitoláddjen soađi maŋŋel. Muhto mearrasápmelaččat gal ledje "báikkolaččat" bázahallan, ee. ruhtaváni, dieđuid, boaittobealássama ja eananváni geažil. 13.3GUOLÁSTUSAT Guollefatnasiid ođasteapmi lei bárrahis álgán ovdal 1920 juo. Šadde ollesáiggebivdit, geat fertejedje ollásit bargat guollebivdduin. Nu rievddai lotnolasdoaibma aktofidnu guolásteapmin. Sturrodaga dáfus dovdui dát mannolat eaemusat gávpogiin ja stuorit guollebivdohámmaniin, maŋŋel 1945. Ođđáigásašvuođa boađusin lei eambbo čoahkkeássan ja lassáneaddji dáruiduhttin. Oallut vuotnabivdit measta "bággejuvvojedje" eanandollui go eai birgen nu bures gilvvus. Pomorgávppašeami nohkan dakka maŋŋel 1. máilmmesoađi ja soađi áigge, čuzii vel earenoamážit smávvafanasbivdiide. Dát lei oallugiidda stuora vahágin. Heajut ekonomiija geažil bázahalle vel eambbo áhpeguolásteddjiid ektui. Dán guovtti guolásteaddjejoavkku gaskii šattai čielga ekonomalaš rádji. Vuonain ja unnit báikkiin jotke ge lotnolasdoaimmaguin maŋŋel 1945. Golmmasiessagiiguin 1 354 ja gávccesiessagiiguin bivde guoli nu lahka gátti go vejolaš. Ovdal 1. máilmmesoađi ja soađi áigge, go mohtorfanas šattai eambbo dábálažžan, leat mannan dađistaga dobbeliidda. 1920-jagiin bivdigohte áhpeguollebáikkiin, ja muhtumat manne gitta Bjørnøyai ja Svalbárdii. Nappo lassánii bivdoguovlu sakka: Áhpeviidodat gos sáhtte bivdit, lei olu viidát go Finnmárkku eananviidodat. Buot gálduin vuohttá ahte guolásteapmi lei buot čearddaid oaiveealáhus. Muhto dáččat ja kvenat orrot ovddemus ođasmahttimii searvan. Omd. ledje Davvi-Várjjagis kvenat ovddasmannit. Muhtun mearrasámi guovllut eai birgen "ođastusa biekkain" mii Finnmárkkus lei; muhto doppe maid ledje guovlluerohusat, Oarje-Finnmárku birgii buorebut go Nuorta-Finnmárku. 13.4MEAHCÁSTANEALÁHUSAT Gjenreisningsnemda (Ođđasishuksenlávdegoddi) dajai 1948.s ahte Finnmárkku álbmot oalle viidát ferte dinet bivdduin, meahcástemiin, lubmemiin/murjemiin ja sáivvvaguollebivdduin. Eará meahcceriggodagat leat darfi ja vuovdi. Doloža rájes gitta ođđa áigái leat olbmot bargan dáiguin lassiealáhusaiguin birgejumi váste ja sii leat maid oalle olu ruđa dinen daiguin. Ruđa dinen lea leamaš deaŧalaš earenoamážit boazodolliide ja eanandolliide. Rittuin dinejedje olbmot ruđa guollebivdduin, muhto lassiealáhusat ledje dárbbašlaččat borramušdábuheapmin. Dáin ealáhusain lei unnán vuovdin, ja danin lea váttis diehtit dáid ealáhusaid árvvu. Siseatnamis lea veahá álkit, go mii diehtit ahte muhtun boazosápmelaččain dahke lassiealáhusat 80% buot dietnasis. Muhto sii atne goitge iežaset boazosápmelažžan. Rittuin lei nu ahte meahcceriggodagaid geavaheddjiid atne geafibun go earáid. Dat lei juoga máid lei bággu bargat háhkat borramuša ja boaldámuša. Ákŋoluovttas heite omd. darfelogguma go ruhtadilli buorránii. Ollesáiggeguolásteaddji maid unnán asttai lassiealáhusaiguin bargat. Eanan- ja mearanjiččehasaid bivdu maid unnui. Boraspirebivdu lei measta nohkan 1950 birrasiid. Siskkit guovlluin gal lei ain veahá njoammelbivdu ja ealgabivdu šattai deaŧalažžabun. Lubmen/murjen, rievssatbivdu ja sáivaguollebivdu lei hui deaŧalaš olles dan áigodaga man birra lea sáhka. Dát lea čielgasit riggodatdábuheamis gitta. Rittuin ledje eananresurssat vátnáseappot. Sihke stuora ja smávva njiččehasaid lohku lei sakka unnon. Mearalottiid maid bivde garrasit. Soađi maŋŋel lea siseatnama resurssagilvu dađistaga lassánan, ee. danin go olbmuin lea eambbo friddjaáigi ja buoret birgejupmi. Muhtun bearrašiidda, gilážiidda dahje giliservviide sáhttet meahcceriggodagat leahkit hui mávssolaččat ekonomiija dáfus. Muhtumiidda sáhttá fas leahkit váttis bidjat čielga ráji gaskal ekonomalaš dietnasa ja astoáiggedoaimma. Eanas finnmárkulaččaide lea luondu suohtasin ja astoáiggegollun. Dan oaidnit čielgasit bartahuksemis mii lassánii sakka 1960-jagiin. 13.5JOHTOLATVEJOLAŠVUOĐAT, BÁKTEDOAIMMAT, FÁPMORUSTTEGAT JA VUOVDEDOAIMMAT. Oktasažžan dáidda doaimmaide lea ahte huksen ja doaibma lei ja lea áibbas gitta olggobeale ruđas. Dát lei eanas stáhta ruhta. Ráktodoaimmaide gal baicca leat bidjan olu priváhta ruđa, sihke Lulli-Norggas ja olgoriikkas. Vel ráktoealáhussii ge bođii Lulli-Norgga ruhta ovdal 1940. Nubbi oktasaš ášši lea ahte doaimmat leat oalle ođđaáigásaččat, 1800-logu rájes, muhto eanemusat lassánedje doaimmat easkka 1900-logus. Čáhcefámu geavahišgohte nu easkka go 1945:s. Báktedoaimmain leat maid dušše Álttá ráktoealáhus ja Mátta-Várjjaga ruovdemálbmaroggan mat leat seilon olles 1920-70 áigodaga. Eará doaimmat, earenoamážit veaikeruvket, leat bistán oalle oanehaš, unnán gánnáhahtti gávdnamiid ja heajos máilmmemárkanhattiid geažil. Áltái ja earenoamážit Mátta-Várjjagii gal leat báktedoaimmat leamaš hui deaŧalaččat. Mátta-Várjjagis gal maid lea hui olu vuovdedoaibma leamaš. Doppe leat stáhta dahje lulli-norgalaččaid ruhtadan stuora, ođđaáigásaš sahárusttegat . Mátta-Várjjaga báktedoaimmat ledje maid jurddašuvvon oassin dáruiduhttinbarggus. A/S Sydvaranger lei eahpitkeahttá deaŧaleamos beallin Mátta-Várjjaga rievdamis sámi/kvena suohkanis dáčča suohkanii, sihke čearddalaččat ja kultuvrralaččat. Ii dát ádjánan go 20 jagi. Johtolatvejolašvuođat ledje deaŧaleamos dáruiduhttinoassin. Vaikko ii livčče leamaš ruđalaččat gánnáhahtti hukset geainnuid ja telegráfa/telefovnna, de fertejedje dahkat dan ng. náššuvnnalaš árttaiguin, nappo sihkkarastit Finnmárkku čearddalaččat, kultuvrralaččat ja politihkkalaččat. Ee. galge geaidnorusttetbargit hupmat dárogiela. Nubbi guovddáš jurdda lei ahte doppe gos lei geaidnu, dohko bođii maid ealáhuseallin. Soahtegaskaáigge čovde dan stuora bargguhisvuođa geaidnohuksemiin. Seammá jurdda lei maid čáhcefápmorusttegiid huksemiid duohken. Álge han vel hui áigá čáhcefámuin. Hammerfeasttas lei vuosttaš suohkanlaš čáhcefápmorusttet 1891:s, muhto sihke suohkana ja priváhta ruhtaváni geažil Finnmárkkus lei bargu guhká dušše áigumuššan. Vuosttaš prošeavttat álge 1939:s, muhto maŋiduvvojedje soađi geažil. Dat olu čáhcefápmorusttethuksemat álge 1945:s ja ledje bajimusas Álttá-Guovdageaineanu dulvademiin. Soađi maŋŋel lea joatkevaš johtolatvejolašvuođaid huksemat, ođđa geainnut ja girdišiljut, ruvkedoaimmat ja earenoamážit fápmorusttegat, dagahan soahpameahttunvuođaid luonddusuodjalanberoštumiiguin, astoáiggeulbmiliiguin ja boazodoaluin. Dán áigodagas eai lean datte stuora soahpameahttunvuođat. Lea váttis fuobmát sullasaš soahpameahttunvuođaid ovdal 1970, várra eanas danin go ledje juste nuppelágan gáibádusat ja sávaldagat. Olbmot háliidedje geainnuid, elrávnnji ja ođđa bárgosajiid. 14. KAPIHTTAL Finnmárkku riekteoainnut Falkenberg čálii 1938:s ahte "otná dán beaivvi ii dáidde bealis ge vuotnasápmelaččain eananeaiggátvuohta ortnegis" (Falkenberg 1938: 68). Sverre Eilertsen muitala ahte Álttás ja Dálbmeluovttas "ii lean muhtumiin eananoamastanduođaštus ruovttugittiide ge" (Sverre Eilertsen 1987). Salamon Klemetsen muitala ahte soahtegaskaáigge ledje juohke Reinelv 1355 bearrašis (Davvenjárgga suohkanis) iežaset ládjogiettit. Muhto eai sii eaiggáduššan ládjogittid, sii ledje dušše oamastan daid. Bearrašiin lei jaskes soahpamuššan doahttalit guhtet guimmiideaset oamasteami. Lei álkis vuođđojurdda dasa movt oamastišgoahtit eananbihtá: "Vuosttaš gii joavdá millo lusa, oažžu millet" (Salamon Klemetsen 1988). Juohke bearrašis ledje iežaset báikkit, ii ge oktage mannan ránná darfeloggunbáikái, sárggái dahje niitui, muitala Peder A. Persen Rávttošnjárgga, Beavgohpi ja Igeldasa birra soahtegaskaáigge ja vuosttaš jagiid soađi maŋŋel (Peder A. Persen 1987). Kamøyværaš 356 ledje juohke bearrašis iežaset ládjobáikkit máid atne alcceseaset gullat, muitala Ivar Iversen: "Dáid oamastedje go olu jagiid ledje láddjen doppe. Olbmot oamastišgohte báikki gos áin láddjejedje, vaikko ii lean makkárge almmolaš duođaštus dasa. Ránnáin lei seammá oaidnu" (Ivar Iversen 1987). Irevuonas Máhkarávjjus láddjejedje olbmot buot ruonas meahccegittiid ja mohkiid vuotnagáttiin. Juohke bearrašis ledje iežaset láddjenbáikkit doppe (Edgar Ingebrigtsen 1987). Čoalmmis lei bearrašiin "muhtunlágan oamastanriekti 1357 muhtun guovlluide". 1920-jagiin mihtidedje niittuid, "measta dološ oamasteami mielde", čálii Kolsrud 1943:s (Edgar Ingebrigtsen 1987). Dákkar cealkagiid vuođul fertet jáhkkit ahte oamastanvierru 1358 lei dábálaš oba Finnmárkkus, earenoamážit soahtegaskaáigge. Oallugat barge eanandoaluin almmá almmolaš eaiggáduššanrievtti haga. Nuppedáfus meannudedje sii dego sis livččii dákkár riekti. Olbmot nappo doahttaledje guđetguimmiideaset oamasteami. Dákkár dilálašvuođas atne oamasteami ovttadássásažžan formálalaš eaiggáduššanrivttiin. Dán oaidnit ee. das go riidu oamastuvvon niittuid nalde sáhtii bullehit seammá garra dovdduid dego livčče priváhta eatnamat. Falkenberg čálii 1938:s ahte hárváin "lea dássážii leamaš eaiggáduššanriekti eatnamii. Dan geažil leat nákkáskan muhtun geassesaji nalde, muitala Peder Larsen Reinanvikaš 359 . Sáhtii šaddat dan meare soahpameahttunvuohta ahte eiseválddiin dárbbašit veahki. Sáhtii leahkit váttis mearrádus jus ii goappáge bealis lean ámttaduođaštuš 360 dahje ráđđehuseananoamastanduođaštuš 361 . Nuppedáfus lei vierru ahte go muhtun gallánii iežas geassesadjái, de attii dan ustibiidda dahje verddiide, geat geavahišgohte geassesaji" (Falkenberg 1938: 66). Ivar Iversena oaivila mielde lei Kamøyværaš 362 dainnalágiin ahte jus lei "láddjen ovttahat sajes máŋggaid jagiid, de ii ábuhan nubbi mannat dohko amas šaddat ránnáriidu" (Ivar Iversen 1987). Darfebáikkit maid gulle oamastanvirrui. Dákko ferte sirret dan máid sáhttit dás gohčodit priváhtan (ovttaskas olbmo dahje bearraša báikin) dahje oktasaš oamasteapmin. Juohke Reinelv 1363 bearaš oamastii darfebáikki (Salamon Klemetsen 1988). Seammaládje lei Irevuonas Máhkarávjjus (Edgar Ingebrigtsen 1987). Olggut Deanu jekkiid gal atne oktasašopmodahkan 1 364 ja buohkat serve darfeloggumii (NEG 20649 Ytre Tana). Lei oktasaš bargu maid dalle. Soaitá leamaš seammaládje Akkarvikaš 365 ja Cuokcavuonas. Akkarvikaš 366 muitaluvvo ahte buohkat galge bargat ovttas (NEG 21113 Akkarvik i Sørøysund). Cuokcavuonas searvvai olles bearaš darfehommáide ja sáhtte lonohallat bargguid (NEG 21365 Nuvsvåg i Loppa). Várra lea leamaš nu ahte sii geat eai loggon darffi, veahkahalle eará bargguiguin. Priváhta eanan lei nappo eanan masa lei almmolaš dohkkeheapmi dahje ránná dohkkeheapmi. Almmolaš dohkkeheapmin oaivviliduvvo dás gulahuvvon 1 367 eanan. Ránnáin oaivvilduvvo maid gilisearvi jna. Darfeloggunbáikkiid dahje murrensárggáid máid báikkálaš servodat anii ovttas, fertejedje eará báikkálaš servodagat dohkkehit. Peder A. Persen muitala ahte juohke giliservodagas galge leahket sárggát doppe gos ásse. Beavgohpi ássiin ledje sárggát várregilggás gili badjelis ja dohko eai mannan earát (Peder A. Persen 1987). Eanas luopmánat/muorjjit šaddet stáhta eatnama nalde ja 1953 rádjái lei buohkain friddja lohpi lubmet/murjet. Muhto luopmánat/muorjjit mat leat priváhta eatnama nalde, "gullet geavaheddjiid oainnu mielde eananeaiggádii", čálii Ercka T. Helskog 1978:s. Dán oktavuođas lei sáhka luopmániid birra, danin go joŋain ja sarrihiin eai dette beroštan (NOU 1978: 18 A: 186). Peder A. Persen muitala ahte lagasguovllut "ledje juhkkojuvvon fásta geavaheaddjeavádahkan. Mii Beavgohpilaččat čokkiimet dušše Ráfttošjoga davábealde. Sihke luopmánat, joŋat ja sarrihat ledje oktasaččat, ja eará suohkaniid olbmot maid čogge daid". Beavgohpis eai lean fásta geavaheaddjeavádagat olggobealolbmuide. Sii čogge ovttas ustibiiguin ja fulkkiguin (Peder A. Persen 1987). "Fuođđut ledje maid friddja resurssan buohkaide, nu go luopmánat/muorjjit ge", čálii Ericka T. Helskog (NOU 1978: 18 A: 186). Muhto olu báikkiin, ee. Porsáŋggus, ledje šaddan "geavahanavádatrájit iešguđet giliservviid, gilážiid ja muhtun muddui bearrašiid gaskal", čállá Bjørn Aarseth 1976:s (Skaidiprosjektet 1975-76. Samisk-etnografisk delrapport s. 24). Dát galggai gustot buot bivdui, muhto rievssatbivddus ii orron nu čielga avádatjuohku: "Son gii bođii ovddemus muhtun báikái gárdut maŋŋel go muohta lei bisánan, beasai dábálaččat bivdit doppe. Sii geain ledje bivdogoađit, ledje dávjá vuosttažat dan báikkis. Rievssatbivddus bissuin eai lean avádatrájit. Báhčči bivddii ovddemustá olggobealde dan guovllu gos su gárddit ledje" (ibid s. 24). Reašvuonas muitaluvvo ahte bivdit juogadedje meahcceguovllu gaskaneaset, eai ge sii mannan nuppi guovllu siskkobeallái (NEG 21308 Rafsbotn 1969). Adolf Steen čálii 1963:s ahte Máze johka- ja jávrebivddu guovddáš beallin lei ahte bivdu lei oktasaš. Juohkehaš oaččui bivdit gos háliidii (Steen 1963: 81). Luopmánid/murjjiid, fuođđuid, moniid ja uvjjaid dáfus gal dušše hárve sáhtte hupmat priváhta eaiggáduššanrievtti birra. Vuosttažettiin ledje dat Dávdnesálla priváhta eaiggáduvvon luomejeakkit. Muhtun eaiggáduvvon eatnamiid čuvvot murjen/lubmen-, bivdo- ja guolástanvuoigatvuođat: "Bivddus ja guolásteamis eai beroštan nu olu ovdal, muhto dál čuoččuhit vuoigatvuođaid", muitaluvvo omd. Gállojogas 1970:s (NEG 21572 Skallelv 1970). Muorjevuoigatvuođa (earenoamážit luomevuoigatvuođa) gal baicca leat álo čuoččuhan. Muhtun monne- ja uvjabáikkit ledje (ja leat) priváhta. Oallugat leat maid atnán stáhta eatnama friddjan, ahte ássit ožžot ollásit geavahit dan. "Ii oktage čuoččuhan bivdorievtti ii ge oktage oastán bivdogoartta stáhta eatnama nala", muitaluvvo dan birra movt Akkarvikaš 368 lei ovdal maŋimvvus soađi (NEG 21120 Akkarvik 1968). Peder A. Persen maid dadjá seammá sullii: "Eat goassege leat eiseválddiin ohcán dahje jearran maidege, eat dalle go bijaimet guvžá- dahje meararávdofierpmi dahje go bivdogođiid ceggiimet meahccái" (Peder A. Persen 1987). Lea dábálaš dadjat dál: Dáppe leat olu friddja eatnamat gos sáhttá guolástit ja murjet/lubmet almmá gevrehallat eret (Salamon Klemetsen 1988). Vaikko makkár oaidnu Finnmárkku olbmuin livččii fylkka riggodagaide, de ráđđejedje báikkálaš servodagat goitge riggodagaid iežaset lagas guovllus, go ledje guhkes gaskkat ja heajos johtolatvejolašvuođat soahtegaskaáigge. Soađi maŋŋel rievddai dát hui olu go johtolatvejolašvuođat buorránedje, birgejupmi buorránii ja astoáigi lassánii. Eará joavkkut, nu go turisttat, bartaeaiggádat ja eará báikkálaš servodagaid ássit oamastallagohte báikkiid máid báikkálaš servodagaid ássit ledje atnán iežasin (sin luomejeaggi, sin guollejávri, sin bivdoguovlu). Go eanandoallit gávnnahedje ahte gánnáha geavahit gittiid buorebut go niittuid láddjet, seammás go formálalaš eaiggáduššanriekti šattai eambbo dábálažžan, de nogai oamastanvierru dađistaga. Eanandoaluid lohku maid unnui soađi maŋŋel. Eambbo eanan luovvanii go meahci geavahišgohte unnit. Bjørn Aarseth dajai 1976:s Skáiddajoga 1369 dulvadanáigumušaide: "Eanandoallosápmelaččat ledje eanas heaitán mannamis geassesajiide 1900-logu gaskkamuttos. Niitoláddjema heite sullii seammá áigge" (Skaidiprosjektet 1975-76. Samisk-etnografisk delrapport s. 23). Go eanandoalu meahccegeavaheapmi unnui, šadde soahpameahttunvuođat dáloniid ja boazoeaiggádiid gaskii eanan- ja čáhcevuoigatvuođaid birra. "1960 birrasiid ribaheimmet mii dálonat buot vuoigatvuođaideamet boazodollui", dadjá Peder A. Persen (Peder A. Persen 1987). Vuosttaldeaddji riekteoainnut bohtet ovdan das máid Odd Erling Smuk celkkii 1987:s: "Sámi guovlluid areálgeavaheamis ferte boazodoalu vuhtii váldit ovdalii buot eará. Boazodoalus lea eahpitkeahttá iežas geavaheami bokte nannoseamos vuoigatvuohta guovlluide" (Finnmark Dagblad 25.5.1987. NBR:a ovdaolbmo rahpansártnis NBRa 40. jahkečoahkkimis) 1840:s juo gáibiduvvojedje Finnmárkku báikki álbmogii earenoamáš mearabivdovuoigatvuođat Máhkarávjjus ja Porsáŋggus (Finnmarken Amt. Journaláššit. Pb. 177 1835-1841. J. nr. 624 (1841). Statsarkivet i Tromsø (Romssa stáhtaárkiiva)). Omd. gáibidedje Porsáŋggus sáidebivdogildosa, máid sáhttá atnit seammasullásažžan (Hanssen 1986: 331. Porsáŋggu guollebivdit gáibidedje sáidenuohttungildosa ovdal čakčamánu 1. b. Guolástusbearráigeahčči Gerhard Sørensen oaivvildii ruovttubivdiid geahččalan dáinnalágiin doalahit olggobeale bivdiid eret). Ii 1800-logus dahje maŋŋel dáidde guollebivdiin leamaš dábálaš oaidnun ahte ábi guolit gullet earenoamáš guollebivdihámmana dahje vuona ássiide. Dábálaš oaidnun dássážii lea leamaš ahte ii oktage eaiggáduša guolleriggodagaid ja ahte buohkat ožžot bivdit daid (Finnmark 1979: 335). Dát oaidnu vuhtto Skarsvåg Fiskarlag - (Skárfvákki 1370 guollebivdosearvvi) cealkámušas 1985:s: Allot bargga nu ahte buot Finnmárkku guollebivdohámmanat gáibidit sierra bivdobáikkiid dainna ahte "mii ássat dáppe - dat lea min áhpi ja min guolit" (Skarsvåg Fiskarlag 1985. Dán celke Irevuona guollebivdosearvvi (Gádde-Iččáhis) snoranuohttegildosa gáibádusa oktavuođas vuođđolinjjá siskkobealde (12 beanagullama)). Muhto earenoamážit 1980- ja -90-jagiin lea goit čielggas ahte Finnmárkku riddoássit gáibidit sierra áhpeguovlovuoigatvuođaid báikki ássiide. Ovdamearkan dákkár vuoigatvuođaoainnu rievdamii lea gáibádus ahte guolit máid leat bivdán Finnmárkku riddogáttis galget buktojuvvot Finnmárkui. Oanádusat, prentejuvvon gáldut ja girjjit Oanádusat 1Beretninger om amtenes økonomiske tilstand (dieđut ámttaid ekonomalaš dili birra ) (Amtmann): Ámttamánni 1 Rapport om helsetilstanden og hygieniske forhold i Kistrand fra 1893 til 1926 (Čuđegietti olbmuid 1893-1926 dearvvašvuođa ja čorgatvuođa-raporta): Helse 1893-1926 (Dearvvašvuohta 1893-1926) 1Den Norske Turistforeningens Årbok 1938 (Norgga turistasearvvi 1938 jahkegirji): DNT 1 Det norske næringsliv. Finnmark fylkesleksikon (Norgga ealáhuseallin. Finnmárkku fylkkaleksikovdna): Flf 1Fylkestingsforhandlingene (Fylkkadikki šiehtadallamat): FFF 1Innstilling fra Samekomitéen av 1956 (1956 Sámelávdegotti evttohus): Innst. 1956 1Innstilling om Statens umatrikulerte grunn i Finnmark 1962 (Árvalus stáhta čálekeahtes eatnamiid birra Finnmárkkus, 1962): (Jordsalgsloven 1962) 1962 eananvuovdinláhka 1Kommuneinndelingskomitéens endelige tilråding 1962 (Suohkanjuohkinlávdegotti loahpalaš ávžžuhus, 1962) (Scheikomitéen): Scheilávdegoddi 1 Melding fra Finnmark landbruksselskap (Finnmárkku eanandoallosearvvi dieđáhus) (Landbruksmelding): Eanandoallodieđáhus 1Norge vårt land (Norga, min riika): NVL 1Norsk etnologisk gransking (Norgga čearddalaš iskamat): NEG 1Norsk samfunnsvitenskapelig datatjeneste (Norgga servvodatdutkama databálvalus): NSD 1 Medisinalinnberetninger for Finnmark (Finnmárkku medisináldieđáhusat): Medisin 1Statens kartverk (Norsk geografisk oppmåling) (Stáhta kárttat (Norgga geográfalaš mihtideamit)): NGO Gáldut ja girjjit Čállis lea kopija dákkar gálduin máid lea váddásit dábuhit, omd. Reihvákki fápmorusttega árkiivva čállosat. Gáldut mat eai leat deaddiluvvon Álggaheapmi 29 Sámi vuoigatvuođalávdegotti váldi 129 Áššedovdiid 1 7 bargu 30 Gaskavuohtageavaheami ja vuoigatvuođaoainnuid čielggademiid birra, dálá vuoigatvuođa ja hálddašeami čielggademiid birra ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti riektepolitihkalaš barggu birra.31 II oassi 34 Steinar Pedersen 34 Finnmárkku eatnamiid ja čáziid geavaheapmi vuosttaš máilmmisoađi rádjái 34 Ovdasátni 35 1. KAPIHTTAL 37 Áigodat 1300-logu ovdal 37 1.1. SÁMIT - VUOSTTAŠ DOVDDUS ČEARDDALAŠ ÁLBMOT 37 1.2 OKTAVUOHTA EARÁIGUIN 38 1.3 OTTARA MUITALEAPMI 39 1.4. SÁPMELAČČAID VEARROGÁLVVUS OAIDNIT JOHTALANKULTUVRRA JA 41 HÅLØYGAID RIGGODAGA VUOĐU 41 1.5 GULLE GO SÁPMELAČČAT JA FINNMÁRKU NORGGA RIIKKASERVVODAHKII? DOABA "VEARRU" OVDAL SULLII 130043 2. KAPIHTTAL 45 Norgalaš rittuid koloniseren. Sámi ealáhusaid differansierema álgin. Sullii 1300-160045 2.1 VUOSTELASVUOĐAT KOLONISEREMA OKTAVUOĐAS?46 2.2 BUORIT EKONOMALAŠ VEJOLAŠVUOĐAT GÁVPEMÁRKAN- GUOLÁSTEAPMÁI 47 2.3 RESURSAGEAVAHEAPMI JA ÁSSANAVÁDAGAT 6849 2.4 SÁPMELAČČAT, JOHTALANKULTUVRA JA MÁRKANHEIVEHEAPMI 50 2.5 ČEARDDALAŠ JOAVKKUID GASKAVUOHTA 51 2.6 RESURSAGEAVAHEAPMI JA RIEKTEOAINNUT 7552 3. KAPIHTTAL 53 Stáhtapolitihkalaš gaskavuođat 1600-1826 birrasiid.53 3.1 NÁŠUNALSTÁHTAID GILVALEAPMI 53 3.2. RIIDU 1600-LOGU BIRRASIID 56 3.3 KNÆREDA RÁFI 1613: s 57 3.4 RÁDJESOAHPAMUŠ RUOŦAIN 1751:s 58 3.5 RÁDJESOAHPAMUŠ RUOŠŠAIN. 182660 3.6 LAPPEKODISILLA JA RESURSAGEAVAHEAPMI 61 3.6.1 Gávppašeapmi. § 2862 3.6.2 Stáhtarievttalaš 107 gullevašvuohta 62 3.6.3 Lappekodisilla § 12. Bivdu ja guolásteapmi 63 3.6.4 Mearraguolásteapmi 64 3.6.5 Luossabivdu 66 3.6.6 Čoahkkáigeassu. Lappekodisilla 66 4. KAPIHTTAL 67 Ealáhusat ja álbmotdilálašvuođat,67 16- ja 1700-logus 67 4.1 MÁRKANGUOLÁSTEAMIS HEDJONIT KONJUNKTUVRRAT 1600-LOGU RÁJES. DÁČČA HEIVEHEAPMI RIEVDÁ. VUOSTELASVUOĐAT SÁMI ÁSSAMIIN.70 4.2 EARENOAMÁŠ DOAIMMAT. "FINMARKENA BAJÁSČUOŽŽILEAPMI"75 4.2.1 Finnmárku rádjanbáikin 1 3176 4.2.2 Dáččat besse vearus 77 4.3 MANNE VEALAHEDJE? 78 4.4 ČEARDDAID RELATIIVA GASKAVUOĐAID RIEVDAN 1700-LOGUS 81 4.5 HUI SIERRA ÁSSANAVÁDAGAT 84 4.5.1 Ássanavádagat ja čearddalaš joavkkuid gaskavuohta 86 4.6 SÁMI RESURSAGEAVAHEAPMI. SISEATNANGUOLÁSTEAPMI. 88 BIVDU. DUODJI 88 4.6.1 Demográfalaš oktavuođas lei iešbirgenekonomiija deaŧalaš 89 4.7 KVENAT 90 4.7.1 Resursagilvu kvena sisafárrema oktavuođas 92 5. KAPIHTTAL 95 Boazodoallu 95 5.1 RÁĐĐEJEADDJI OAIDNU. VIIDÁNEAPMI SISEATNAMIS 97 MEARRAGÁDDÁI 97 5.2 BOAZODOALLU LEI OASSIN LOTNOLASEALÁHUSVUOGIŠ 8598 5.3 BOAZODOALLU VUOTNA- JA MEARRAGÁTTEGUOVLLUIN 1600-LOGU 99 LOAHPAGEAHČEN 99 5.4 JOHTTI BOAZODOALLU 193 VUOTNAGUOVLLUIN 1 01 5.5 DILLI SULLII 1700-LOGU GASKKAMUTTOŠ 04 5.6 BUOHTALAS 200 JOHTTISÁMI BOAZODOALLU MAS VUOĐĐU LEA SIHKE RIDDO- JA SISEATNvANSIIDDAIN 1 07 5.7BOAZODOALLOVUOHKI JA HEIVEHEAPMI 110 5.8 MANNOLAT 207 MAŊŊEL 1751110 5.9 OKTAVUOHTA EARÁ EALÁHUSAIGUIN - EARENOAMÁŽIT EANANDOALUIN 1 11 5.9.1Riiddut ássiidlassáneami ja šibitdoalu viiddideami dihte 113 5.10 1852 RÁDJEDAHPPAN JA DAN VÁIKKUHUSAŦ 16 5.10.1 Boazosápmelaččat šadde čálihit iežaset siseatnamii 117 5.10.2 Sámi vuogit dološ guovlluid joatkevaš geavaheami doalahiŧ 18 5.10.3 Bearrašat bieđganedje 120 5.11BOAZODOALLU 1900-LOGU ÁLGGUŠ 20 6. KAPIHTTAL 122 Šibitdoallu ja eanandoallu 122 6.1 1300-LOGU ŠIBITDOALLU 122 6.2DILLI 1700-LOGU GASKU 124 6.3 EANANMIHTIDEAPMI. EANANČÁLIHEAPMI 257 . 1775 EANANJUOHKINMEARRÁDUS.258127 6.4EANANDOALLU JA LOTNOLASEALÁHUSAT 278130 6.5GILVINMUDDU, FUOĐĐARDÁBUHEAPMI JA DIENAŠ 32 6.6BEALDOŠATTUT 296135 6.7EANANJUOHKIMA ČEARDDALAŠ VEALAHEAPMI 136 6.7.11902 eananláhka 310138 7. KAPIHTTAL 140 Mearrariggodagaid 316 geavaheapmi 140 7.1ÁLGGAHEAPMI 140 7.2ÁIGODAT 1700-LOGU RÁDJÁI 140 7.3 GUĐET JOAVKKUT OASÁLASTE GUOLÁSTEAPMÁI 1700-LOGU ÁLGGUS? 141 7.4 SISEATNANSÁPMELAČČA LOTNOLASTE 331 GUOLÁSTEMI JA BOAZODOALLU.142 7.5LAPPEKODISILLA SIHKKARASTTII SISEATNANSÁPMELAČČAID MEARRAGUOLÁSTANVUOIGATVUOĐAID 1 42 7.6FINNMÁRKKU ÁLBMOGIS GALGGAI LEAHKIT VUOSTTAŠRIEKTI 143 7.7 RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU FORMALISEREJUVVO JA 145 GEAHČČALUVVO GÁRŽŽIDUVVOT 145 7.8GUOLLEŠLÁJAT JA GEAVAHANVUOGIT. LEEMA JA COLLETTA GUORAHALLAMAŦ 45 7.91800-LOGU ÁLGU 148 7.101830 GUOLÁSTUSLÁHKA - VUOSTTAŠRIEKTI LOAHPAHUVVUI. 150 STUORA NUPPASTUMIT RITTUIN 1 50 7.10.1Supmiičálihuvvon sápmelaččaid guollebivdu 153 7.11EAMBBO GÁRŽŽIDEMIID HEAITTIHEAPMI - RIIDDUT BÁIKKÁLAŠ 153 ÁSSIID JA MÁTKKOŠTEDDJIID GASKKAŠ 53 7.12RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU FINNMÁRKKUS 1800-LOGUŠ 55 7.13GUOLÁSTEAPMI 1800-LOGU MAŊIT OASIŠ 56 7.14IEŠGUĐET ÁIGODATGUOLÁSTUSOASÁLASTIN 1 58 7.151900-LOHKU 161 7.15.1 1905 VEALGEÁSAHUS. STUORIT FATNASAT JA MOHTORDOAIBMA 161 RITTUIN 1 61 7.15.2Resursagáhtten 1 62 7.15.3Báikkálaš njuolggadusat sáidefierpmi geavaheameš 64 7.15.4Sáidesoaikonuohtit 406 dagahedje suhtu. Bávkkanasaid geavaheapmi.166 7.15.5Gielddus gáddenuhtiin bivdit dorski - vuotnaálbmoga vuosttašriekti 167 7.15.6Vuosteháhku feastonuohttumii 170 7.15.7 Lassáneaddji sallitbivdu - industriála doaibma 170 7.15.8Ođđa teknologiija dagaha iešguđetláganvuođaid 1 72 7.15.9Seaktedábuhandilli čohkkii bivddu ja ostiid 1 75 7.16MEARALUOSSABIVDU 176 7.16.11800-lohku 176 7.16.2Dálveluossabivdu 177 7.16.3Gáidánuohtit 436177 7.16.4Luossagolgadangieldduš 77 7.17 MEARANJIČČEHASAT 444 - FÁLESBIVDU 178 7.17.1Ođđaáigásaš fálesbivdu 1863-1904 - riggodagaid speadjan 463180 7.17.2Garra vuosteháhku fálesbivdui 182 8. KAPIHTTAL 184 Pomorgávppašeapmi 184 8.1RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU RAHPÁ VIIDDIS JÁFOGÁVPPAŠEAMI 185 8.2FINNMÁRKU - SISAFÁRRENGUOVLU POMORGÁVPPAŠEAMI DIHTE 186 8.3SÁPMELAČČAT JA POMORGÁVPI 188 9. KAPIHTTAL 191 Čoahkkáigeassu 191 Oanádusaŧ 98 Báikenammalistu 199 Girjjit ja gáldut 204 Oassi III 228 Hans Prestbakmo 228 Finnmárkku meahcceriggodagaid geavaheapmi 1900-logus 228 Ovdasátni 229 1. KAPIHTTAL 231 Álggaheapmi 231 2. KAPIHTTAL 233 Boazodoallu 233 2.1BOHCCO EKOLOGALAŠ HEIVEHEAPMI 233 2.2LÁGAT JA HÁLDDAHUS 235 2.3FINNMÁRKKU BOAZODOALU STURRODAT 241 2.4BOAZODOALLIT JA VEARROSUOHKAN 244 2.5MOVT BOAZODOALLU GEAVAHA RESURSSAID 244 2.5.1Guohtumat 244 2.5.2 Johtimat/johtolagat 248 2.5.3Guođoheapmi 250 2.5.4Ássanbáikkit 252 2.5.5Boazodoallorusttegat 253 2.5.6Hearggit ja mekaniseren 255 2.5.7 Muorraávdnasiid geavaheapmi 256 2.5.8Bivdu/meahcásteapmi 257 2.5.9Guollebivdu 258 2.5.10Muorjjit, luopmánat, šattut jna.259 2.5.11Gámasuoidni 259 2.5.12Jeagelbordin 260 2.5.13 Duodji 260 2.5.14 Verddevuohta 648 ja lonuhusgávpi mas meahccegeavaheapmi lea vuođđun 260 2.5.14.1 Eará šibitdoallu 260 2.5.14.2 Bargguid lonohallan 261 2.5.14.3 Gálvolonohallan 261 2.6 GUOHTUNEATNAMIID BILLISTEAPMI 650 JA OLGGOBEALGEAVAHEAPMI 261 2.6.1 Guohtuneatnama massin 262 2.6.1.1 Guohtuma njuolggo massin 262 2.6.1.2 Guohtuneatnamiid eahpenjuolga 656 massin 263 v 2 .6.1.3 Guohtunmuosehuhttimat, guohtunáigodat, energigeavaheapmi ja váiban.264 2.6.2 Lassibargu 266 2.6.3Boazomassu 266 2.6.4Luondduduohtademiid ollislaš váikkuhus orohahkii 267 2.6.5Lea go servvodatmannolat leamaš ovdamunnin boazodollui?268 2.6.6Buhtadus luondduduohtademiid ovddas guohtuneatnamiin 268 2.7BOAZODOALU RIEKTEOAINNUT - ČOAHKKÁIGEASSU 269 3. KAPIHTTAL 271 Báikki ássiid 669 resurssageavaheapmi 271 3.1ÁSAIDUPMI OPPALAČČAT 271 3.2LÁGAT JA GEAVAHANRIEVTTIT 671272 3.3BÁIKKI ÁSSIT 272 3.4BÁIKKI ÁSSIID RESURSSAGEAVAHEAPMI 273 3.4.1Šibitdoallu ja guohtun 273 3.4.2Niittut 683 ja eará meahccefuođardábuheapmi 274 3.4.3 Guollebázahusat fuođarin 277 3.4.4Šibitdoaluid heaitin/eatnama bargan 277 3.4.5 Vuovdegeavaheapmi 278 3.4.6Darfegeavaheapmi 280 3.4.7Johtaleapmi/bivdu 280 3.4.8 Sáivaguolásteapmi 749283 3.4.9 Luopmánat ja muorjjit 287 3.4.10 Gámasuoinnit 288 3.4.11 Golgi dimbarat ja riehkit 288 3.4.12Goađit/ealáhusbarttat 288 3.4.13Álbmoga riggodatgeavaheapmi ja dan váikkuhus báikki olbmuide 289 3.4.14 Leat go báikki olbmuin mat leat vuođđoealáhusain, makkárge sierrarievttit 773 meahcceriggodagaide?290 3.4.15Vuotnabivdu 291 3.5 LEA GO LOTNOLASEALÁHUSAIN BOAHTTEÁIGI?295 3.6 BÁIKKI OLBMUID RIEKTEOAINNUT - ČOAHKKÁIGEASSU 296 4. KAPIHTTAL 299 299 Čoahkkebáikeássiid resurssageavaheapmi 299 4.1ČOAHKKEBÁIKKIID OVDÁNEAPMI OPPALAČČAT 1900-LOGUS 299 4.2ČOAHKKEBÁIKEÁSSIID MEAHCCERIGGODATGEAVAHEAPMI 300 4.2.1Vuovdi, riehkit ja darfi 300 4.2.2Bivdu ja meahcásteapmi 300 4.2.3Sáivabivdu 301 4.2.4Luopmánat/muorjjit 302 4.2.5Olgolustadoaimmat 805303 4.2.6Barttat 303 4.2.7Mohtorjohtolat 305 4.3ČOAHKKEBÁIKEÁSSIID, ÁLBMOGA OAIDNU MEAHCCERIGGODAGAID 305 GEAVAHEAPMÁI JA RIVTTIIDE 305 5. KAPIHTTAL 307 Gussiid riggodatgeavaheapmi Finnmárkkus 307 6. KAPIHTTAL 308 Finnmárkku mehciid luondduduohtadeamit 308 6.1RUVKEDOAIBMA, RÁKTODOAIBMA, EANANROGGAN JNA.308 6.2DULVADEAMIT - RÁVDNJELINJÁT 309 6.3JOHTOLAT ( GEAINNUT, TELEGULAHALLAMAT JNA.)309 6.4MILITEARA BÁHČIN- JA HÁRJEHALLANGUOVLLUT JNA.310 v 6 .5BARTAHUKSEN 310 6.6ÁIBMONUOSKKIDEAPMI 311 7. KAPIHTTAL 312 Riidoguovllut 312 7.1OPPALAČČAT SOAHPAMEAHTTUNVUOĐAID BIRRA 312 7.2BÁIKKI OLBMOT/EANANDOALLU - BOAZODOALLU 312 7.2.1Meahcceguohtun 312 7.2.2Giettit 313 7.2.3Ođđa eatnamiid bargan 314 7.2.4Áidedoallu 315 7.2.5Eará guođohandilálašvuođat 315 7.2.6Meahcásteapmi 315 7.3ČOAHKKEBÁIKKIID OVDÁNEAPMI / ČOAHKKEBÁIKEÁSSAN - BOAZODOALLU 316 7.4LUONDDUDUOHTADEAMIT - BOAZODOALLU 317 7.5LUONDDUDUOHTADEAMIT - EANANDOALU/BÁIKKI OLBMUID 318 BEROŠTUMIT 318 7.6ÁLBMOGA LUONDDURIGGODAGAID GEAVAHEAPMI -319 BOAZODOALLU 319 7.6.1Bivdu 319 7.6.2Guollebivdu/mohtorjohtolat 319 7.6.3Turisma 320 7.7ÁLBMOGA MEAHCCERIGGODAGAID GEAVAHEAPMI - 320 BÁIKKI OLBMOT 320 7.8VUOTNABIVDU - RIDDOBIVDU/ÁHPEBIVDU 322 7.9LUONDDUSUODJALEAPMI - VUOĐĐOEALÁHUS 322 Čuovus 324 Finnmárkku mearaluossabivdiid 324 iskanjearahallama čoahkkáigeassu 324 GIRJJIT 326 Oassi IV 351 Einar Richter Hanssen 351 Finnmárkku luondduriggodagaid geavaheapmi 351 1918:s sullii 1970 rádjái 351 1. KAPIHTTAL 352 Álgu 352 2. KAPIHTTAL 358 Boazodoallu 358 2.1BOAZOLOHKU 359 2.2JOHTOLATGEINNODAGAT 361 2.3EANANGEAVAHEAPMI 362 2.4BOAZODOALU OVDÁNEAPMI 1900-1970365 2.5LASSIEALÁHUSAT 366 3. KAPIHTTAL 368 Eanandoallu 368 3.1DOABA "FINNMÁRKKU EANANDOALLU"368 3.2EANANDOALU VÁTTISVUOĐAT 369 3.2.1Dálkkádagat 370 3.2.2Ruhtavátni 370 3.2.3 Máhttu 371 3.2.4Boaittobealássan 371 3.2.5Eananvátni 373 3.3VIIDODAT JA SAJÁDAT 376 3.4MEAHCCEGEAVAHEAPMI 378 3.4.1Soahtegaskaáigi 378 3.4.2Áigi maŋŋel soađi 380 3.5MEAHCCEFUOĐĐARAT JA EARÁ FUOĐĐARAT 380 4. KAPIHTTAL 383 Guolástusat 383 4.1SOAHTEGASKAÁIGI 383 4.1.1Lotnolas doaimmat 385 4.1.2Váldoealáhus 386 4.1.3Nuppástuhttin mohtordoibmii ja jahkodatbivdui 966387 4.2ÁIGI MAŊŊEL SOAĐI 389 5. KAPIHTTAL 393 Muorjjit/luopmánat ja borramuššattut 393 5.1SOAHTEGASKAÁIGI 393 5.2ÁIGODAT MAŊŊEL SOAĐI 395 5.3RESURSSAVÁTNIVUOTNA LASSÁNA 396 6. KAPIHTTAL 397 Lottit - Monit - Uvjjat 397 6.1BIVDOÁIGGI JA BÁLKÁBIVDDU GUHKIDEAPMI 1920-1970398 6.2LODDERIGGODAGAID MÁVSSOLAŠVUOHTA 1920-1970398 6.2.1Siseatnamis 398 6.2.2Vuonain 399 6.2.3Riddu 401 6.3RÁFÁIDUHTTINMEARRÁDUSAT JA EVTTOHUSAT 1920-1940 402 7. KAPIHTTAL 404 Eanan- ja mearanjiččehasaid bivdu 404 7.1SOAHTEGASKAÁIGI 404 7.1Resursadábuhanvejolašvuohta 1044404 7.1.2Bivdu ruovttudollui ja vuovdima váste 405 7.1.3Bálkábivdu 1068407 7.1.4Soahpameahttunvuođat eará ealáhusaiguin 407 7.2ÁIGODAT SOAĐI MAŊŊEL 408 411 8. KAPIHTTAL 412 Guollebivdu jogain ja jávrriin 412 8.1SOAHTEGASKAÁIGI 412 8.2ÁIGODAT SOAĐI MAŊŊEL 414 9. KAPIHTTAL 417 Darfi ja vuovdi 417 9.1BOALDÁMUŠVÁTTISVUOĐAT 417 9.2DARFELOGGUN BIRRASIID 1900-1970418 9.3VUOVDI JA VUOVDEBUKTAGAT 419 9.3.1Vuovdima váste vuovdedoaibma soahtegaskaáigge 420 9.3.2Vuovdima váste vuovdedoaibma maŋŋel soađi 421 9.3.3Goahte- ja viessohuksen 423 9.3.4Fuođaršlájat ja bargoneavvut 423 9.4GÁMASUOINNIT JA HEAVNNISÁVZZAŦ 128425 10. KAPIHTTAL 426 Johtolat 426 10.1JOHTOLATVEJOLAŠVUOĐAID OVDÁNEAPMI SULLII 1870 RÁJES 426 10.2SOAHTEGASKAÁIGI 428 10.2.1Geainnut ekonomalaš gaskaoapmin 428 10.2.2Heahtebargu 431 10.2.3Náššuvnnalaš beroštumit 431 10.2.4Geográfija ja dálkkádat 433 10.2.5Geaidnu buoredili ovddideaddjin 433 10.2.6Álggaheaddjit ja vuostálastit 434 10.2.7Giligeainnut ja váldogeainnut 435 10.2.8Biila hobeheaddjin 1 231436 10.2.9Dálvemáđijaŧ 234 , johkafatnasat, guorbmevávdnageainnuŧ 235437 10.2.10 Telegráfa ja telefuvdna 438 10.2.11 Soahtejagit 439 10.3ÁIGI SOAĐI MAŊŊEL 441 10.3.1Geaidnodási buorideamit 441 10.3.2Johtolaga nuppástupmi mearas eatnama nala 442 10.3.3Girdišiljohuksemat 443 10.3.4Soahpameahttunvuođat 444 11. KAPIHTTAL 445 Báktedoaimmahat 445 11.1SOAHTEGASKAÁIGI 446 11.2ÁIGODAT SOAĐI MAŊŊEL 448 12. KAPIHTTAL 451 Fápmorusttegat 451 12.1SOAHTEGASKAÁIGI 451 12.2ÁIGI MAŊŊEL SOAĐI 454 12.2.1Fápmorusttethuksemat 454 12.2.2Soahpameahttunvuođat 457 13. KAPIHTTAL 459 Čoahkkáigeassu 459 13.1BOAZODOALLU 459 13.2EANANDOALLU 459 13.3GUOLÁSTUSAT 460 13.4MEAHCÁSTANEALÁHUSAT 461 13.5JOHTOLATVEJOLAŠVUOĐAT, BÁKTEDOAIMMAT, 461 FÁPMORUSTTEGAT JA VUOVDEDOAIMMAT.461 14. KAPIHTTAL 463 Finnmárkku riekteoainnut 463 Oanádusat, prentejuvvon gáldut ja girjjit 466 Oanádusat 466 Gáldut ja girjjit 467 Gáldut mat eai leat deaddiluvvon 467 Oassi V Einar Niemi Nuortalaččat - riggodatgeavaheapmi ja vuoigatvuođat Gov. 1 Davvikalohta siiddat (Vorren 1989 girjji mielde) 1. KAPIHTTAL Álggahus 1.1MUDDEN Dát čielggadeapmi lea nuortalaččaid birra dan njealji siiddas gos sii ledje; Njávdámis, Báhčaveajis, Beahcánis ja Suonjilis. (Siida-doahpaga birra gč. omd. NOU 1984: 18. Sámi riektedili birra: 72, Solem 1933/1970: 81 ff., Tanner 1929: 338 ff). Čielggadeapmi válddahallá historjjálaččat buot njeallje siidda, váikko dál lea dušše Njávdánsiidda orohat mii njuolgut bohciidahttá Norgga riektehistorjjálaš gažaldagaid. Buot njeallje siidda ledje 1800-logu rádjái Norgga ja Ruošša (Ruoŧŧa/Norgga ja Ruošša/Suoma) oktasašguovllus. Siiddat ledje lahkalaga ja dain lea eanas oktasaš historjá. Geahččama ja oppalašvuođa geažil lea dárbbašlaš dovdat dan oktasaš historjjá ovdal go guorahallagoahtit ovtta válljejuvvon siidda. Dán čielggadeamis áigut vuođđohistorjjálaš oasis vuos guoskkahit dan golbma nuorttimus ja lulimus siidda. Guokte siidda dáid searvvis, Suonjil ja Beahcán, gárttaiga Ruošša ja Norgga 1826 rádjesoahpamušain áibbas olggobeallái Norgga guovllu. Golmmát siida - Báhčaveadji - luoddanii birrasiid 100 jagi maŋŋel ja siida nogai oalát Norgga bealde. Dasto lea čielggadeapmi earenoamážit Njávdáma birra. Dálá Njávdán lea gilli Mátta-Várjjaga suohkana oarjjageažis Finnmárkkus. 1900-logu álggus lea Njávdán maid leamaš dán suohkanoasi skuvlaguovddážin. Gilli lei Finnmárkku stáhtainternáhtaid huksenprográmmas, stáhta skuvlapolitihka oassin, man ulbmilin lei dáruiduhttin. Fossheim 1371 internáhtta Njávdámis ja Strand 1 372 internáhtta Báhčaveajis ledje vuosttaš stáhtainternáhtat mat huksejuvvojedje Norggas, goappešagat 1905:s. Girkuid maid huksegohte dađistaga eambbo jahkečuođimolsumis, álggos Njávdán kapealla mii vihahuvvui 1902:s. Muđui šattai gillivv suohkana olu duollodoaimmahathuksemiidda searvat, go duollobearráigeahčču bođii 1911:s, seammá jagi go Girkonjárga šattai sierra duollobáikin. Johtolatvejolašvuođaid huksemiin 2. máilmmesoađi maŋŋel nannejuvvojedje gili guovddášdoaimmat vel eambbo, ee. go gaskariikkageaidnu bođii Supmii. Njávdánjoga luossabivdu lea earenoamážit turisttaid geasuhan Njávdámii. Njávdán lea nappo maiddái dološ njávdánsápmelaččaid siidda namma, dan siidda mii 1826 rádjegeassimiin juhkkojuvvui sullii guovtti ovttastuoru guovlun. Muhto Njávdánsiida, dahje rievttabut Njávdáma Norgga beale siiddaoassi, ii formálalaččat bieđganan goassege, nu go Báhčaveaisiida. Báhčaveaisiida bieđganii Norgga gullevašvuođa dáfus 1920-jagiin. Dalle ledje Njávdáma nuortalaččaŧ 373 heahtedilis. Muhto nuortalaščearda ii nohkan goassege Njávdámis. Sii leat čearddalaččat leamaš dássážii. Sis lea danin earenoamáš historjá go dat lea boatkkakeahtes historjá dálážii Norgga rájiid siskkobealde. Dasa lassin lea njávdánsápmelaččaid riektedilli áigeguovdilin leamaš maŋimus jagiid. (Dás duohko geavahan doahpaga "njávdánsápmelaččat" buohtalaga doahpagiin "Njávdáma nuortalaččat"). Deaŧalaččamus gažaldagat dán čielggadeamis leat čadnon geográfalaš muddemii, ránnáid gaskavuhtii ja stáhtavuođđudeapmái ja sin stáhta- ja nášunásahanrahčamiidda, servodatorganiseremii, riggodatgeavaheapmái ja vuoigatvuođaide, buot historjjálaš geahččamiin. Váldodeaddu boahtá leahkit riggodatgeavaheami ja vuoigatvuođaid nalde. Sámi vuoigatvuođalávdegotti 1984 čielggadeamis (NÁČ 1984: 18 (Sámi riektedili birra) lea iešguđet sámi joavkkuid birra čilgejuvvon ja daid earuheami 1374 historjjálaš eavttut (bihttá 3.1-3.3, seammáládje go Sámekulturlávdegotti vuosttaš oassečielggadusas, NÁČ 1985: 14 Sámi kultuvra ja oahpahus. Doppe lea nuortalaččaid historjá oanehaččat muitaluvvon (NÁČ 1985: 14: 30-31). Mátta-Várjjaga boazodoalu ovdáneami válddahallama maŋŋel ja movt njeavdánsápmelaččaiguin manai dán dáfus, loahpahuvvo nuortalaččaid historjáčielggadeapmi dáinnalágiin: "Norgga bealde leat dušše moattis geat atnet iežaset skoaltasápmelažžan 1 375 (nuortalažžan). Nuortalaččaid maŋisboahttit, geat eai goassege leat leamaš nu oallugat, leat eanas seahkánan 1 376 álbmogii. Nuortalaččaid dološ kulturmálles leat dušše kulturmuittut báhcán Norgga beallái". (NOU 1985: 14: 30-31, dás jorgaluvvon sitáhta). Dán čielggadeamis lean maid válddahallan áiggi maŋŋel 2. máilmmesoađi, muhto dan áigodaga in válddahala nu čiekŋalit. Čielggadeapmi váldá danin ovdan čujuhuvvon bihtá loahpa. Muhto áiggun dál juo deattuhit ahte Njávdáma nuortalaččain eanas áigge soađi maŋŋel lea leamaš joavkodiđolašvuohta 1377 ja ahte sii formálalaččat leat čearda. Čeardan sii leat riekteáššiiid fievrredan maŋimus logi jagi čuoččuhit árbevirolaš vuoigatvuođaid. Álggahettiin dáidá leahkit heivvolaš girjjiid ja dutkanstátusa muitalit. 1.2DUTKANHISTORJJÁLAŠ GOVVIDEAPMI Dađistaga lea dutkangáldut lassánan sápmelaččaid birra ja dain lea unnimus čállojuvvon nuortalaččaid birra (vrd. Storå 1971: 24: 27 ff.). Máŋggain dutkanbargguin ja earenoamážit mátkeválddahallamiin ii leat čielga earru gaskal nuortalaččaid ja eará sámi joavkkuid, nu go ruošša sámiid nuortalaččaid siiddaid nuortalis ja Suoma vuovdesápmelaččaid, geat ledje lulliránnát. Dainnalágiin šaddet muhtun ráje dutkanbargguin mat árvvusge 1378 galge leahkit nuortalaččaid birra, eahpesihkkarat go earenoamážit joavkoprofilerema birra lea sáhka. Gávdnojit gal muhtun barggut. Eanas leat ráddjejuvvon dihto áššiide dahje kulturdovdomearkkaide dahje muddejuvvon geográfalaš guovlluide, omd. ovttaskas siiddaide. Dušše hárváin lea oktiičatnan 1 379 ulbmil oppalaš nuortasámi guovlluin. Väinö Tannera 1929` "antropogeográfalaš" dutkan, Skolt-lapparna, lea ain oahppáseamos nuortalaččaid birra. Dutkan lei oassin dan stuora dutkanprošeavttas "antropogeografiske studier inom Petsamo-området". Beahcán 1 380 gullagođii Supmii maŋŋel Suoma veahkagotti 1381 Beahcámis ja Dorpotráfi Ruoššain 1920:s, ja šattai bivnnuhis guovlun Suoma servodat- ja kulturdutkiide. Tanner bidjá nuortalaččaid viiddis kultuvrralaš, geográfalaš ja historjjálaš oktavuhtii 1382 , ovdal go dárkilit čielggada nuortalaččaid ekonomiija, álbmothistorjjá ja organisašuvnna. Vaikko sus lea ge buohtastahtti 1383 ulbmil, de deattuha son Beahcán-siidda. "Norgga" siiddat, Njávdán ja Báhčaveadji, válddahallojit earenoamážit kapihttalis "Livet inom siterna förr och nu", ja earenoamážit deattuha son riggodatgeavaheami ja jahkodatjoru 1384 . Dán guovtti siiddas lea Báhčaveaji birra eambbo sáhka (s. 103-160); Njávdámii ii leat juolluduvvon go sullii 10 siiddu (s. 214-223). Tannera dutkanbargu lea almmotge ain vuođđočálus nuortalaččaid birra. Dat lea earenoamáš ja das leat gáfadis olu duođaštusat; viiddis árbevirolaš vuođustuvvon guovlludieđut leat mielde lassin árkiivaávdnasiidda ja girjjiide. Čielggadeapmi lea muhtun sajiid báiti čálus, čiekŋalis máhtuin ja oppalaččat maid nanu doarjagiin ja ráhkisvuođain čállon. Muhto muhtun sajiid lea čielggadeapmi báidnojuvvon sosiáldarwinistalaš ja deterministalaš jurdagiiguin - dat maŋit goit vuhtto earenoamážit soahtegaskaáigge Njávdáma čielggadeamis. Máŋga eará Suoma dutki leat čállán deaŧalaš čállosiid nuortalaččaid birra. T. I. Itkonen čálii guhká - sullii 1913 rájes 1970-jagiide - muhtun dutkosiid nuortalaččaid birra mas leat deattuhuvvon iešguđet sihke ávnnaslaš ja eambbo immateriála 1385 kulturdilálašvuođat. Son lea ee. almmuhan nuortalaš (ja Guoládaga sámi) máinnasgirjji (1931) ja fonehtalaš nuortalaš sátnegirjj (1958). Helmer Tegengrena gáfadiš 386 čálus En utdöd lappkultur i Kemi Lappmark. Studier i Nordfinlands kolonisationshistoria (1952) (Giema 1387 nohkan sámikultuvrra dutkanbargu. Davvi-Suoma koloniserenhistorjjá guorahallan) válddahallá vuovdesápmelaččaid historjjá ja kultuvrra, muhto dat guoská maid nuortalaččaide dainna viiddis historjjálaš ja kultuvrralaš geahččanmálliin ja go Guoládaga sápmelaččat ledje nuortalaččaid lulliránnát. M. A. Castréna bargguin leat maid muhtun ráje áigeguovdilis dieđut (Castrén 1842; 1852-70), vaikko Castrén eanemustá doaimmahii guovlludutkamiiddiš 388 nuortaleappos ja lullelis. Doaimmalaš álbmotdutki Samuli Paulaharju olu monografiijain lea maid nuortalaččaid dutkanbargu, Kolttain mailta (1921, 1914 guovlludutkamiid vuođul), ášševvguorahallan Suonjila sápmelaččaid birra. Dat lei vuosttaš čiekŋalet nuortalašguorahallan. Paulaharju atná suonjilsápmelaččaid vuovdesápmelažžan, ja su čielggadeapmi lea eanas Suonikylä/Suonjila gili eallima birra, dan boares dálvegili birra. Sullii seammá áigge barggai Gustaf Hallström, Nordiska museet i Stockholm- bargi, guovlludutkamiid davvi Ruošša sámiguovlluin. Son deattuhii ávnnaslaš kultuvrra árbevirolaš oskkučađaheami. Son guorahalai maid nuortalaččaid, almmá sin earenoamážit dutkat. Čiekŋaleamos bargu lea čálus "Kolalappernas hotade existens" (Guoládatsámiid áitojuvvon eallin) (Hallström 1912). Kustaa Vilkuna doaimmahii máŋga smávit guorahallama nuortalaččaid birra, earenoamážit sin ávnnaslaš kultuvrra birra. Vuosttaš bargu lei 1929:s, ja dalle deattuhii Báhčaveai- ja Beahcánsápmelaččaid. Nubbi Suoma dutki earret Tannera, gii nuortalaččaid lea guorahallan, lea Karl Nickul. Son almmuhii Suonjil- ja Beahcánsápmelaččaid birra dutkanbargguid 1930-jagiid álggus gitta 1970-jagiide. Earret ekonomiija ja jahkodatjoru lea vuoigatvuođahistorjá guovddážis Nickula bargguin (vrd. Nickul girjjis Bergland 1977: 166 ff.). Váldobargun lea maid Suonjilsiidda dárkilis guorahallan 1938 jahkodaga, mii lei maŋimus "dábálaš" jahki árbevirolaš eallinvugiin, ovdal go 2. máilmmesoahti rievdadii buot, 1939 Dálvesoađi buollámiin. Dat bargu guoská maid eará nuortalaš siiddaid guorahallamiidda árbevirolaš servodatvuogádaga maŋimus áigodagas (Nickul 1948). Loahpalaččat vel namuhan Suoma etnologa Nils Storåsa monografiija Burial Customs of the Skolts Lapps (1971), mii hávdádanvieruid dárkilis guorahallama lassin maid čielggada nuortalaččaid historjjá ja riggodatgeavaheami. Dasa lassin muitala dat dutkangirjjálašvuođa, mii lea maiddái dán barggus leamaš ávkin. Ruošša bealde lea N. Charuzina čiekŋalis ruoššasámiguorahallan, Russikie lopari (1890) oahppáseamos, vaikko lea duođaštuvvon ahte Charuzinas lea veaháš váttis gáldogeavaheapmi go son oinnolaččat muitala dainnalágiin ahte dieđut eai soaba oktii, omd. go geavaha oarjeguovllosámiid válddahalli dieđuid ruošša sámiid válddahallamis (vrd. Storå 1971: 31). Ruoššaregima áigge ledje dutkanbarggut sápmelaččaid ideologalaš oainnuiguin báidnojuvvon, eai ge oro earenoamážit govvidan nuortalaččaid oktan joavkun. Dása dáidá Aleksej Kiseljov & Tatjana Kiseljova unná girjjáš (1979) ovddasteaddjin (girji lea jorgaluvvon ruoŧagillii 1981:s), Samerna i Sovjetunionen. Historia, næringsliv og kultur. (Gč. dárkileappot ruošša girjjálašvuođa birra girjjis Niemi & Salvesen 1987: 87-88, note 2.) Soađi maŋŋel lea Čeavetjávrri 1389 servvodaga birra buot eanemus sáhka leamasvv 1 . Veahá čilgehussan dáidá leahkit dán servodaga dáhpáhusvallji 1390 historjá. Čeavetjávri šattai ođđa ássanbáikin nuortalaččaide geat soađi ovdal ledje Suonjilsiiddas ássan ja muhtun ráje Báhčaveaisiiddas (gč. maŋŋelis 2.3.2). Máŋga eŋgelasgieldutkanbirrasa sosiálantropologa leat guorahallan dán báikkálaš servodaga ja máilmmegillii almmuhemiiguin ožžon olu olbmuid diehttát áššiid. Vuosttaš lei amerihkkálaš antropologa P. J. Pelto, geas ledje Suoma ruohttasat. Son doaimmahii guovlludutkamiid doppe 1958-59:s. Su monografiijas (Pelto 1962) lea veahá leaikastalli 1391 hápmi. Vuogi sáhttá moaitit, muhto monografiijas leat oba olu kultuvrralaš ja olmmošhistorjjálaš dieđut. Eŋgelas antropologa Tim Ingold doaimmahii viiddis guovlludutkama Čeavetjávrris 1970-jagiid álggus ja son lea almmuhan vuđolaččamus dutkanbarggu dássážii báikki servodatorganiserema birra, vuosttažettiin The Skolt Lapps Today (1976). Eará dutkanbargguin maid leat geavahan Čeavetjávrri guovlludutkama ávdnasiid (vrd. Ingold 1980). Čeavetjávrri earenoamáš historjá lea bohciidahttán ipmárdusaid dan servodaga birra dego garra dutkamiid laboratorian álbmoga birra mii lei "ceavzán" dahje mii "fargga jávká". Ii dát leat aivve bures váikkuhan. Muhtun stuora davviriikkalaš dutkanprográmma čujuhii Čeavetjávrri earenoamáš kultuvrralaš ja genehtalaččat sierranan báikin, dubmejuvvon jápmit ođđaáigásaš máilmmi deaivvademiin. Juohke ášši galge guorahallat máŋggalágan dutkandieđuiguin, go vel lei áigi. Bajimusas lei doaibma suoidnemánu 1969 go ovcci riikka 80 dutki ledje čoahkkanan guovlludutkamiidda, viiddis mediačájehemiiguin, maiddái TV-sáddemiin. Dát fallehanvuohki lei eahpitkeahttá heittot máŋgga dáfus. Siskkáldas geahččanmálle govviduvvui unnán, omd. nuortalaččaid iežaset oaidnu iežaset dili birra ja sin servodatorganiseren iežaset oainnu mielde (vrd. Ingold 1976: 12). Čeavetjávrri servodat ja Suonjilsiidda mannolat lea maid geasuhan duohtagirjjálašvuođa 1392 čálliid ja čáppagirjjálašvuođa 1393 čálliid. Norgga beale Reidar Hirsti lea čállán duohtavuođaválddahallama 1394 , Suonjel-folket - ved veis ende (1974) (Suonjilálbmoga loahppa áiggit). Nu go namma muitala, de lea girjjis čielga vuollánanoaidnu ("Unna álbmogaš lea nohkame",s. 9). Hirsti govvida maid álbmoga mii livččii dego báhtarusas, rohttejuvvon iežas šaddanbáikkis. Kåre Holta girji Folket ved Svansjøen (1973) (Svansjøen 1 395 álbmot) lea čáppagirjjálašvuohta, muhto das lea čielga Suonjilsápmelaččaid historjá ja árbevierrodieđut vuođđun. Maiddái dán girjjis lea vuolláneami hápmi; girjji vuosttaš cealkka juo govvida dan: "Dás muitaluvvo álbmoga birra mii galgá jápmit". Fránskka girječálli Robert Crottet orui guhká Suonjilsápmelaččaid luhtte, vuosttaš geardde 1938:s. Su olu čállosat dán álbmoga birra leat ipmárdusain ja doarjjaoainnuin čállon, ja oallugat leat lohkan daid. Maŋŋel go son lei vásihan muhtunlágan ođđa Suonjila Čeavetjávrris soađi maŋŋel, lei sus nuppelágan oaidnu go ee. Kåre Holtas. Suonjilsápmelaččat lei Crottet mielas ain čearda máid sivilisašuvdna ii vel lean olahan, ja sin servodat lei paradiisa - "dál dieđán ahte paradiisa ii goassege noga" (Måne over Suonjil, 1952: 7). Norgga bealde lea Ørnulf Vorren eanemusat dutkan nuortalaččaid historjjá ja kultuvrra. Son lea almmuhan máŋga čállosa main lea guorahallan nuortalaččaid, earenoamážit sin riggodatgeavaheami ja servodatorganiserema máid lea dárkilastán ekologalaš mállen. Das lea johtalaŋkultuvra guovddážis, muhto dat lea maiddái čállojuvvon unnitloguálbmot/stuoraservodat-geahččanmálliin. Dárkilepmosit lea son guorahallan Njávdánsiidda, mas čiekŋalepmosit lea Mátta-Várjjaga sápmelaččaid birra čállán, barggus Sør-Varangers historie (Lunde 1979: 51 ff.). Eanas dáin bargguin lea buohtastahtti oaidnu guovddážis, go válddahallá nuortalaš kultuvrra siiddaid buohtastahttimiin. Vorrena váldofáddá lea riggodategeavaheapmi, kultuvra ja servvodat. Riektehistorjá deattuhuvvo veahá unnit, vaikko máŋgga čielggadeamis lea nuortalašservvodagaid ja stáhtavuođđudeami gaskavuohta fáddán (vrd. Vorren 1979 b, Aarseth 1989: 12 ff. ja Vorren & Manker 1957/1976: 119 FF., 188 FF (siidočujuhus 1976-deaddeluvvomii)). Čuovvovaš Njávdánválddahallamii lean earenoamážit geavahan Vorrena bargguid. Asbjørn Nesheim lea čállán diehtovallji 1396 historjjálaš ja kulturhistorjjálaš diehtočállosa Njávdáma nuortalaččaid birra, dábálaš olbmuide diehtun (Nesheim 1969). Samuli Paulaharju, geainna juo leat oahpásnuvvan Suonjilsiidda guorahaladettiin, finai maid Njávdámis. Son jođii dávjá Davvikalohtas dutkanmátkkiin. Earenoamážit 1926-27 jagiin čokkii son dieđuid Davvi-Norgga kvenaid birra. Dáid dieđuid almmuhii son stuora monográfiijas 1928:s, Ruijan Suomalaisia, jorgaluvvon ruoŧagillii 1973:s veahá heivemeahttun namain Finnmarkens folk (Finnmárkku álbmot). Dás lea sierra kapihttal Njávdáma birra; lunddolaččat lea kvena sisafárren- ja ássanhistorjá deattuhuvvon eanemusat. Son čállá gal maid veahá nuortalaččaid dološ historjjá gilis ja movt singuin manai. Vuhtto čielgasit maŋosmannan ja vuolláneapmi kvenaid ektui vuhtto čielgasit nuortalačča válddahaladettiin, "skoaltariehpu bálvala eahpeipmiliid ja bassi trifonaid 1 397 ". Nuortalaččat ledje álo leamaš geafit ja unnán, "moadde vánddardeaddji bearraša". Sii ledje gal "álgoálbmot", muhto sii ledje "stuorit ja nohkki dološ vuovdeálbmoga bázahusat". Muhtumiidda lea čielggas ahte Paulaharju čilge maŋosmannama máid lohká oaidnán dala ovdánanjurdagiiguin ja sosialdarwinismain. Lea gal maid čielggas ahte son oaidná čanastagaid riggodagaid ja eatnamiid gáržžideapmái ja ribadeapámi, earenoamážit kvenaid dáfus go "bohte váriid ja jekkiid badjel ja rivvejedje skoalttain dološ ávdin mehciid ja guollejávrriid - vel Storforsena 1398 maid dan goargŋu luosaiguin (...) [gos] skoaltariebuin doloža rájes lea leamaš sin iežaset luossabáiki, ja sin áibbas earenoamáš bivdoneavvu lei nuohtti máid bálkestedje ja máid gohčodedje käpälan ja mainna bivde luosa" (Paulaharju 1973: 134 ff.). Hans Kr. Eriksen lea máŋggaid jagiid čađa almmuhan ođđaáigásaš čállosiid ja bihtáid nuortalaččaid birra, earenoamážit gihppagis Nordnorsk Magasin. Girjjis På mjuke skinnsko gjennom historia (1989) čilge son eambbo oppalaččat sihke Njávdáma ja Čeavetjávrri sápmelaččaid birra árbevieru dieđuid ja girjjálaš gálduid vuođul. Birrasiid 2/3 girjji 150 siiddus lea nuortalaččaid birra. Dáin lea oalle stuora oassi mii muitala movt dihto olbmuiguin lea mannan. Árbevieru dieđut ja indiviidahistorjá lea miellagiddevaš. Njávdámis eai leat fitnan nu olu ođđaáigásaš servodatdutkit go Čeavetjávrris. Mu dieđu mielde lea dušše okta sosiálantropologalaš iskan čađahuvvon Njávdámis; váldobárgu Nederlándda gillii (Amsterdama Universitehta eksámenii 1975:s). Čielggadeami lea Walin T. Gorter čállán (maŋŋel Gorter-Grønvik). Dás deattuhuvvo eanemusat gili golmma čeardda ruovttudoalloorganiseren. Muhtun unnit čállosiin guoskkaha Gorter (Gorter-Grønvik) iešguđet historjjálaš, kultuvrralaš ja riektedili dilálašvuođaid Njávdámis (Gorter 1975, 1981, Gorter-Grønvik 1988). vvNjávdánsápmelaččaid girjjálašvuođas lea unna čállosaš Østsamene i Neiden (1984) áibbas earenoamáš. Dan lea nuorra nuortalaš, Rolf Enbusk, čállán. Dat almmuhuvvui girjjážin maŋŋel go ieš jámii 1968:s. Enbusk barggai čállosiin 1960-jagiin. Son lea gieđahallan fáttá mii lea oahpis ja man birra lea olu ságastallojuvvon, earenoamážit Njávdámis, muhto mii unnán lea gulustuvvan njuolggo dutkanbargguin, namalassii njávdánsápmelaččaid masson vuoigatvuođat. Muhtun girječállit leat gal guoskkahan ášši, nu go A. B. Wessel (1938/1977) ja Vorren; muhto unnán lea koŋkretiserejuvvon deaŧalaš dáhpáhusaiguin soahtegaskaáigge ja soađi maŋŋel. Enbusk lea álggaheaddji riektehistorjjálaš guorahallamis, vaikko su barggu vuosttažettiin ferte atnit njávdánsápmelaččaid bealuštančálusin ja eiseválddiid sivahallančálusin, nu go lei ge oaivvilduvvon. Dál gal lei sápmelaččaid ođđaáigásaš riektehistorjjá dutkan álggahuvvon. Nu go diehtit, lei Sverre Tønnesena juridihkalaš nákkosgirji Retten til jorden i Finnmark (Vuoigatvuohta Finnmárkku eatnamiidda) álgun. Dán čielggadeamis guoskkaha Tønnesen maid njávdánsápmelaččaid riektehistorjjá beliid, earenoamážit luossabivddu. Dan barggu áigeguovdilis dieđuide čujuhan maŋŋelis. Oažžu maid fuomášit ahte Erik Solema girji Lappiske rettsstudier (1933) almmuhuvvui ođđasit dalle (1970). Nákkosgirjjis leat maid oalle olu nuortalaš birrasa ovdamearkkat. Einar Niemi lea oanehis čállosis gieđahallan riggodat- ja vuoigatvuođaáššiid Njávdámis historjjálaš čuvgemiin (1989), seammá jagi almmukeahtes bargguid vuođul. Njávdáma birra ii leat stuorit, oppalaš riektehistorjjálaš čielggadeapmi nu go nuortaránnásiidda, Báhčaveaji, birra. Astri Andresen lea čállán váldobargun (1983) historjjálaš čielggadeami, ja dat lea girjin almmuhuvvon 1989:s, Siidaen som forsvant. Østsamene i Pasvik etter den norsk-russiske grensetrekning i 1926 (Siida mii jávkkai. Báhčaveaji nuortalaččat Norgga-Ruošša rádjegeassima maŋŋel 1926:s). Čielggadeapmi lea 1924 rádjái, go Norgga ja Suoma rádjesoahpamušas celkojuvvui ahte Báhčaveaisápmelaččain eai atnán vuoigatvuođaid Norgga bealde. Muhtun muddui gieđahallaba Knut E. Eriksen ja Einar Niemi maid nuortalaš vuoigatvuođadilálašvuođa Njávdámis ja Báhčaveajis girjjis Den finske fare. Sikkerhetsproblemer og minoritetspolitikk i nord 1860-1940 (1981) (Suoma várra. Sihkárvuođa ja unnitálbmoga váttisvuođat davvin 1860-1940). Steinar Wikan maid guoskkaha Báhčaveaji sámi historjjá girjjis Kolonisering og bureisning i Pasvikdalen (Koloniseren ja ođđasishuksen Báhčaveaileagis) (1980). Oscar Albert Johnsena girji Finmarkens politiske historie (Finnmárkku politihkalaš historjá) (1923) lea ain Norgga ja Ruošša rádjepolitihkalaš dilálašvuođaid vuođđogirjin rádjebidjama rádjái 1826:s. Muhtun kapihtaliin girjjis Pomor. Nord-Norge og Nord-Russland gjennom tusen år (1992) (Pomora. Davvi-Norga ja Davvi-Ruošša duhát jagi čađa) leat veahá áigeguovdilis čállosat nuortalaččaid historjjás "rádjeálbmogin" (Niemi 1992, earenoamážit Nielsen: 42 ff.). Ja loahpas namuhan Knut Odnera stuora monográfiija The Varanger Saami. Habitation and Economy AD 1200-1900 (1992) (Várjjatsápmelaččat. Heiveheapmi ja ekonomiija 1200-1900 áigodagas). Dás lea olu čállojuvvon nuortalaččaid birra čielggadeami buohtalaš 399 geahččanmálliin ja teoriovdánemiin mas čujuhuvvo nuortalaččaid organiseremii 1400 . Govus 2. Nuortalaččaid njeallje siidda áigodatorohagaiguin (Vorren 1989 ja Tanner 1929 mielde). 2. KAPIHTTAL Nuortalaččaid historjjá govvideapmi 2.1TERMINOLOGIIJA Boarráseamos dánska-norgga gálduin gohčoduvvojit sámijoavkkut mat ásse dálá Mátta-Várjjagis ja nuorttas Guoládatnjárggas "nuortaábisápmelažžan", muhto geavahuvvojit maid namahusat "ruoššasápmelaččat" ja "rádjesápmelaččat". Dát namahusat govvidit daid sámijoavkkuid sajádaga sihke stáhtapolitihkalaš oktavuođas ja "kultuvrralaš rádjeguovllus", nu go Vorren ja Manker dadjaba (Vorren & Manker 1976: 129). Dánska-Norgga stáhtaguovllu terminologiijas lei olles guovlu Várjjaga lullelis ja nuortalis "nuortaábi guovlu". "Nuortaábisápmelaččat" ii leat nu gáidan nuortalaččaid iežaset namahusas, nuortalaččat (pl.), mii juo muitala ahte ledje nuorta olbmot (Vorren & Manker 1976: 121). Namahusa leat eanas geavahan dušše ruošša-ortodoksa sápmelaččaide, eai ge lutherána sápmelaččaide. Dát álgo siskkildasjoavkonamahus ii gal báljo leat girjjálašvuođas geavahuvvon, ii ge njálmmálaččat eará birrasiin go nuortalaččaid birrasis. Easkka maŋimus áiggiid leat earát geavahišgoahtán dán iežaset namahusa, nu go eará sámi siskkildasjoavkonamahusaid ge. Dát lea dieđusge lassáneaddji čearddalaš ja kultuvrralaš diehttáma boađus. Nu lea ge lunddolaš dán čielggadeamis geavahit namahusa nuortalaččat. Nuortalaččaid leat maid gohčodan skoaltan, suomagillii koltta ja dárogillii skolt. Eŋgelasgielas maid geavahit dárogielsáni skolt. Ruoššagielas gal ii leat dat namahus, eai ge loga eará namahusa ge nuortalaččain, earret oktasaš sápmelašnamahusa lopari (pl.), dahje namahusat mat njuolga leat čadnon oskui, omd. "terskaja lop", tersápmelaččat Guoládatnjárgga davvioarjelepmosis (vrd. Hansen 1984: 90). Skoalta/koltta lea leamaš nu dábálaš namahus ahte nuortalaččat maid leat geavahan sáni oalle olu, nu go Tanner muitala Suonjilsápmelaččaid birra. Sii válljejedje koltta ovdalii suomagiela lappalaiset (pl.), danin go sii atne lapp eambbo luthersápmelažžan, varjelas, ja kolttat ledje ruošša-ortodoksa sápmelaččat (Tanner 1929: 85). Ii leat álki diehtit man viidát geográfalaččat álgo skoalta-namahus fátmmastii. Muhtun girječállit leat maid geavahan dán namahusa maiddái sápmelaččaide Guoládatnjárgga nuortalis, Gieldda 1401 sápmelaččaide ja tersápmelaččaide, nappo buot ruošša-ortodoksa sápmelaččaide (Johnesen 1923: 204). Amund Helland geavaha namahusa buot ruošša-ortodoksa sápmelaččaide Guoládatnjárgga-Imandra gaskka vvoarjelis (Helland II 1906:6; vrd. Tanner 1929: 85-86). Dáinna namahusain leat dađistaga navdigoahtán dušše Norgga, Ruošša ja Suoma rádjeguovlosiiddaid sápmelaččaid, nappo Njávdánsiidda (dárogillii Neiden, suomagillii Näätämö), Báhčaveaisiidda (Báhččeveaj, Paččevei, Pattsvej jna., dárogillii Pasvik, suomagillii Patsjoki), Beahcánsiidda (Beahcam, Peahccam jna., dárogillii Petsjenga ja suomagillii Petsamo) ja Suonjilsiidda (dárogillii Suenjel, suomagillii Suonikylä) sápmelaččaid. Báikenamat leat iešguđetládje čállon girjjiide. Dán čielggadusas geavahuvvojit namahusat mat leat ruođuid ovddabealde. Vuosttaš golbma siidda ledje ábi lahka davvin ja goalmmát, Suonjil, lei čielga siseatnansiida. Golbma maŋimusa gohčoduvvojit dávjá Suoma girjjálašvuođas oktasaččat Petsamosiidan dahje Petsamoguovllu siidan danin go buot golmma siiddas lei oktavuohta dan eatnamii máid Suopma oaččui Ruoššas 1920 Dorpat-ráfis ja guovllu gohčodišgohte oskkunamahusain Petsamo. Girjjálašvuođas leat olu čállán skoalta-namahusa birra. Sátneálgo- ja suorgásanoahpu 1402 mielde (etymologalaččat) lea skoalta "oaivi". Nannenčilgehus lea leamaš ahte nuortalaččain guhká lea leamaš dihto oaiveasibostta 1403 mii dávjá njárbudii vuovttaid ja muhtomin báljagahtii olbmo (vrd. Friis 1871/1880: 114; siidočujuhus lea 1880-deaddeleapmái). Gittá 1900-lohkui lea dát leamaš nanu teoriija ja orru dego livččii vásáhusvuođđu 1404 dása, váikko seammás orro dávda dađistaga unnon (Reusch 1895: 92-93, Solberg 1913 nr. 477, Tanner 1929: 84, Nickul 1948: 82). Nubbe čilgehus nuortalaččaid vuoktašaddanvigiide lea ahte ii sis lean dávda, muhto sii ieža dagahedje dáid: Dievdoolbmot basse oaiveasi sáltečáziin vai báljagit ja nu besset ruošša militearbálvalusas (Keilhau 1831: 48). Mu dieđu mielde lea vuosttažettiin "čielga" Ruošša siiddain leamaš báljisvuohta ja oaiveasibostta váttisvuohtan, ii ge nu olu Njávdámis. Jus dát vuohki leaččai militearbálvalusa beassama dihte geahččaluvvon, de ii dáidde nu bures lihkostuvvan go diehtit ahte Ruoššabeale nuortalaččat maid šadde cára soahtevehkii. Lea vejolaš ahte dákkár fuomášeamit čilgejit skoalta-namahusa. Nuortalaš gielas lea namahus oaivebostagii mii báljagahttá, kenna (Storå 1971: 62). Muhto ii dáidde nu ahte njárbes vuoktašaddu ja báljisvuohta oppalaččat lei nuortalaččaid čeardda dovdomearkan. Skoaltanamahus ii várra leat nu dološ namahus nuortalaččaide; ii dáidde geavahuvvon ovdal 1800-logu. Boarráseamos geavaheapmi máid lean oaidnán, lea 1820-jagiid loahpas go geologa finai Báhčaveaisiiddas iežas dutkanmátkkis Davvi-Norggas ja Spitsebergenis (Keilhau 1931: 48). Lea maid čielggas ahte goit Norgga bealde lea skoalta-namahus geavahuvvon cielossátnin. Maiddái sápmelaččat leat atnán dan veahá fastin. Leat ovdamearkkat eará dákkáraš sániide mat duođaštit dan, buot dat leat geavahuvvon 1800-jagis (vrd. máid Friis čálii "jurá Bostta-skoalta", dása lea maid Storå 1971: 62 čujuhan). Obanassiige atne nuortalaččaid veahá heajubun, maiddái eará sámijoavkkuid ektui. Dásseovdáneami earuhanráidalasas,1405 máid fysalaš antropologiija ráhkadii čearddaide ja náliide 1800-logu molsašumis 1900-lohkui, biddjojedje nuortalaččat buot vuolimussii dásseráidalassii, eará sámijoavkkuid vuolábeallái. Sii ledje "heajos nálli, eallinnávccaid ja boahtteáiggi haga". Sin navde billohuvvan nállin 1 406 : "Sis leat roavva ámadajut ja leat romit, sis lea govda njunni ja njálbmi fárdan, jietna dego nohkan, dego livčče čergon bearehaga" (Helland II, 1906: 6, Eriksen & Niemi 1981: 326). Vejolaš čilgehussan dán dásseearuheapmái sáhttá leahkit ahte nuortalaččat vuođustedje ekonomiijaset bivdui ja meahcásteapmái, ekonomalaš doibmii man atne jur "ovdáneami" ja "buorráneami" vuostelasvuohtan; dát namahusat mat sosiáldarwinistalaš ja nállevealahanjurddašeami áigge ledje deaŧalaččat ja buorit. Loahpalaččat sáhttit čuovvovaš dilálašvuođa namuhit mii dagaha nuortalaččaid earenoamáš sámi čeardan: Vuosttažettiin leat sii ássan geográfalaš gávnnadanbáikkis Davvikálohta stáhtavuođđudeami dáfus. 1751 stáhtarádji (Norgga ja Ruoŧa gaskal), 1826 rádji (Norgga ja Ruošša gaskal), 1920 rádji (Suoma ja Ruošša gaskal), 1924 rádji (rádjesoahpamuš Norgga ja Suoma gaskal) ja 1944 rádji (Suoma ja Ruošša gaskal) váikkuhedje garrasit eanas nuortalaš siiddaide. Nuppedáfus ásse nuortalaččat maid kultuvrralaš rádjeguovllus nuorta, lulli ja oarjeguovlluid iešguđet seaguhuvvon kulturváikkuhusaiguin. Ruošša kulturguovllu báidnimat ledje guhká gievrramusat. Osku čájeha dan čielgasepmosit - ruošša-ortodoksa osku lei nuortalaš kultuvrra vuođđomihtilmasvuohtan. 1800-logus ja 1900-logu álggus váikkuhedje earenoamážit Suomá kulturluoikkaheamit. Goalmmát áššin lea ahte bivdu ja meahcásteapmi bisttii sis ekonomiija vuođđun, nu go namuhuvvon, guhkit go guđege eará sámi guovllus. Nuortalaččat ledje "johtalankultuvrra maŋimus bealušteaddjit" nu go Vorren čállá (Vorren ee. 1979 b, 1989: 38). Sii eai lean goassege nu oallugat, earenoamážit go buohtastahttá oarjelet sámičearddaiguin. Muhto sii leat leamaš čielga 1407 čeardan, guhká vel seaillui sin iežaset giella. 2.2BOARES KULTUVRA Dákko ii heive nu čiekŋalit guorahallat sámi earuhanproseassa ja iešguđet sámi čearddaid álggu (vrd. NOU 1984: 18 Sámi riektedilli: 72-73). Muhto lea ávkkálaš veahá čilget dutkansajádagaid, oassin dán čielggadeapmái; dan dagan maŋŋelis čielggadusas (čuokkis 3.2). Dál áiggun vuos oanehaččat muitalit máid dutkamiid vuođul sáhttet dadjat dan áigodaga birra máid nuortalaškultuvra dáidá fátmmastit. Njávdáma gieđahaladettiin máhcan fas vásáhusvuđđui ja áigerehkenastima 1408 dásiide (čuokkis 3.4.). Olu áššiin vuohttá ahte nuortalaš kultuvrras leat hui dološ ruohttasat ja nanu kultuvrralaš joatkevašvuohta 1409 dain guovlluin máid gohčodit sin sámi siidan. Orru obanassiige dakkár kultuvra mas lea bisánkeahtes mannolat dološ historjjálaš áiggi rájes. Dutkit atne muhtun kulturosiid áigá juo earenoamáš dološáigásažžan 1 410 , vvomd. dan nanu bivdo- ja meahcástanárbevieru ja ii unnimustá servodatorganiserema. Oahppáseamos buot árbevirolaš sámi organiserenvugiin lea nuortalaš sosiála organiserenvuohki danin go ain lei sihke njálmmálaš árbevierru ja čálálaš duođaštus dan birra dalle go dutkit duođas beroštišgohte nuortalaččain (vrd. Odner 1983: 41). Tanner` dutkamat leat vuđolaččat, ja Solem:s vel leat olu lassidieđut. Suonjila dološ nuortalaš árkiivva gávdnamis maid ledje deaŧalaš duođaštusat servodatorganiserema ja vuoigatvuođaid birra. Dan árkiivvas lei 1601-1776 áigodaga báberčoakkáldat máid siida lea vurkkodan dan rájes go dat dokumeanttat ráhkaduvvodedje. Dat bábir máid nuortalaččat ieža atnet buot divraseamosin, lea Stuora Petera (Peter den store) 1697 almmuhuvvon vuoigatvuođareive. Suoma Suonjilkoloniserema áigge čujuhedje Suonjilsápmelaččat čađat dan reivii (vrd. Nickul 1948 govva oktan čállosiin pláhtta II, Nickul Bergslanddas 1977: 166 ff.). Leat maid imaštan lea go son nuortalaš organiserenvuohki oba sámikultuvrra álgoorganisrenvuohki (Tanner 1929: 411, Solem 1933/1970: 106). Giema guovllu 1700-logu dutkamiin oaidná ahte dan guovllu vuovdesápmelaččain lei hui nuortalaččaid sullásaš servodatvuogádat ja ekonomiija (Tegengren 1952: Earenoamážit 126-128). Nanu meahcástankultuvrra vuođđu mii maid lei eará sámi čearddain, váikkuhii máŋgii sosiálalaččat ja orgineserema dáfus. Ledje juohkimat ja oktasašopmodat - commune bonum - gotti ja mádjiha bivddus, eai dušše bivdiin, muhto buohkain báikkálaš siiddas, boarrásiin, buhcciin ja gefiin. Dát árbevierut duođaštuvvojit ee. diggečoahkkanemiin miehtá Davvikalohta 1600- ja 1700-logus (vrd. Storå 1971: 39, čujuhus ee.: Felmann 1910 III: 62, 117 f. ja Tanner 1929: 361). Dát rievddai sihke suoma eanandoallokolonisašuvnna váikkuhemiin, Norgga ja Ruošša hálddahusain ja viidáneaddji johttiboazodoaluin. Nannoseamos lei juste nuortalaš siidda servodatorganisašuvdna. Danin go eará sámi čearddaid árbevirolaš organiserenmálle dieđut leat váilevaččabut, leat girječállit oalle dávjá heivehan 1 411 nuortalaš organiserema oppalaččat buot sámi servodagaide ja sámi historjái, juste dainna jurdagiin ahte nuortalaš servodatorganiseren lea álgo sámiorganiseren (vrd. omd. Roung 1969: 35 ff.). Arkeologalaš gávdnamiid vuođul lea nuortalaš siiddaid kultuvrralaš bisankeahtesvuohta duođaštuvvon áigá dološ áigge rájes. Eanemusat leat iskan Báhčaveai- ja Njávdánsiidda riddoguovlluid. Doppe lea 1800-logu gaskkamuttos leamaš arkeologalaš bargu. Ole Solberg` álgo 1900-logu iskamat leat leamaš deaŧalaččamusat. Maŋŋel 2. máilmmesoađi leat olu arkeologat bargan doppe; Povl Simonsen njunnožis. Romssa arkeologa Bjørnar Olsen lea ođđasit dulkon ja oktiičatnan guovllu ovdalaš historjjá (Olsen 1984, 1994; dás čujuhuvvo earenoamážit 1994`girjái). Iežas ja earáid ovdalaš golmma sajádaga iskamiid vuođul Várjjatvuonas; Mestersandeniš 412 ja Makkhollaš 413 Dálmmáhiš 414 (Báhčaveaisiiddas) ja Gievjjuš 415 (Njávdánsiiddas) lea Olsen gávnnahan dán: Vuosttažettiin lea maŋit áigerehkenastinrádji olu áigahaččat go ovdalaš teoriijain, birrasiid jahkái 900 o. Kr. "Árra metállaáiggi" maŋimus oasi, birrasiid 900-0 o. Kr., gohčoda son "Dálmmát-áigin", earenoamážit bálseduoji geažil mii lea dábálaš gávdnon bázahus dan áiggis. Nuppedáfus čuoččuha son ahte buot golbma ássanbáikki leat geasseorohagat; ee. duođaštit dáktegávdnosaŧ 416 dan, nu dahká maid dat go measta oalát váilot dološ viessoduktásajit. Goalmmát ášši lea ahte gávdnosiin vuohttá systemáhtalaš oktavuođa siseatnamiin, oktavuođa mas vuohttá áigodatásaidumi (Olsen 1994: 115 ff.). Obanassiige lea "Dálmmát-áiggi" kultuvra ja ássanmálle hui sullásaš Várjjaga dološ sámi kultuvrra. Vaikko unnán bázahusat leat gávdnon maŋŋel dan áigge, de dáidá leamaš bisánkeahtes mannolat historjjálaš áiggi rádjái (vrd. vásáhusvuođu ovdamearkka 3.4. čuoggás). Olsen gávnnaha ahte jahkečuođis o. Kr. lei "čearddalaš nannen 1 417 ", ja dalle vuođđuduvvojedje hámit máid historjjálaš áiggis atnit sámihápmin. Mátta-Várjjaga nuortalaš siidaguovlluin, earenoamážit rittus, leat earenoamáš vejolašvuođat dán proseassa guorahallat (Olsen 1994: 139). Su meahcástanteoriija boazodoalu ektui áiggun eará oktavuođas gieđahallat (3.2. čuoggás). 2.3NUORTALAČČAT JA KLOSTERIID LEAVVAN Gaskaáiggi molsašumis ođđaset áigái deaividit nuortalaččaid čálálaš gálduiguin, earenoamážit guovtti dilálašvuođa geažil; vuosttažin lea Ruošša miššuvdna ja nubbin lea eurohpálaš gávpevuogádagaid ovdáneapmi davvikalohtas. Solovetskiklostera (Solovkiklostera) vuođđudemiin Onegaluovttas Vilgesmearas 1430-jagiin, nannejuvvui Ruošša miššuvdna garrasit davviguovlluin. Dát kloster šattai guhkes áiggiid Vilgesmeara ja davvelet guovlluid váldobáikin, ii dušše religiovnna dáfus, muhto maiddái ekonomalaččat ja politihkalaččat. 1500-logus huksejuvvogohte klosterat Guoládatnjárgga davágeahčái ja Norgga rádjeguovlluide. 1550-jagiin huksejuvvui kloster Beahcánleahkái (suomagillii Petsamo), Bassi Trifona kloster mii lei Golmmaoktasažžii vihahuvvon. Klostera navde muŋka Trifon namain, son gii šattai davvi Ruošša apostalin ja Beahcánklostera vuođđudeaddjin. Trifona birra lea olu muitalusdieđut gártan áiggiid čađa ja njálmmálaččat maid leat muitalan su birra báikkálaččat davviguovlluin (vrd. Friis 1884). Trifon gul lea boahtán 1520-jagiin juo Beahcánjohgáddái. Son oaččui issoras cára Ivana (Tsar Ivan den grusomme) lobi bidjat viiddis guovlluid klostera vuollásažžan, oarjjás gitta Njávdámii. Beahcánklostera rievidedje ja bolde Suoma-Ruoŧa soahteveagaŧ 418 Ruošša ja Ruoŧa gaskasaš guhkes sođiin. Huksejedje jođánit ođđa klostera nanu Guoládat-gávpogii Guoládatvuona siskkimussii, mii maid lei gávpeguovddáš ja máilmmálaš báikkihálddahusa guovddáš. Birrasiid 1530 rájes lei doppe juo unna Petri ja Paul-klosteraš, mii dál ovttastuvvui ođđasishuksejuvvon Beahcánklosteriin. (1800-logu loahpas huksejuvvui Beahcánkloster ođđasit Beahcánleahkái). Stuora Petera (Peter den store) áigge heaittihuvvojedje eanas guovllu ja ekonomalaš vuoigatvuođat. Muhto kloster lei 150 jagi juo olu resurssaiguin nannen iežas sajádaga guovllus ja beassan báidnit nuortalaččaid. Muhto dalle ledje ge klosteris leamaš stuora resurssat nannet iežas sajádaga guovllus ja váikkuhit nuortalaččaid. Nuortalaččaid ruošša-ortodoksa oskku čanastat lei vuođđuduvvon. Vaikko guovllu stáhtarájit eai vuos lean nannejuvvon 1 419 , de šadde nuortalaččat eambbo mielde Ruošša hálddahusvuogádahkii go Dánska-Norgga ja Ruoŧa hálddahusvuogádahkii. Nu šattai vaikko sihke Ruoŧas ja Dánmárku-Norggas ledje čuoččuhusgáibádusat "Davvivárrái", nu movt gohčodedje guovlluid nuorta Máttá-Várjjagis ja nuorttas Guoládatnjárgii. 2.4NUORTALAČČAT JA GÁVPEVIIDÁNEAPMI Sullii seammá áigge ovdánedje eurohpálaš ja Ruošša gávpevuogádagat Davvikalohtas. Ovdal juo ledje dáppe leamaš márkanat, earenoamážit vuotnabađain. 1500-logu mielde gilvališgohte dađistaga eambbo Jiekŋameara guollebuktagiid nalde. Ruoŧa gonagasa sámieatnanpolitihkka lei vuostálaga Dánska-Norgga bajimusmearridangáibádusain 1 420 . 1500-logu gaskkamuttos ledje ruoŧelaččat huksen guolleguovddážiid nuortadavábeallái ja gitta Várjjagii. Dál viiddiduvvui maid gávpi sakka "nuortaábi guvlui". Oarjemáilmmis berošteaddjit fuomášedje ođđasit davvi Ruošša márkaniid ja čáhcegeainnuid lulás go Richard Chancellor joavddai Dvinanjálbmái 1553:s. (Dáččat ledje, nu go diehtit, borjjastan doppe máŋga čuođi jagi ovdal 1200-logu). Ruošša davvigávppašeapmi ja Oarjedavvigeinnodaga 1421 niehku váikkuhii dasa ahte Norgga ja Ruošša rádjeguovllut šadde sakka mávssolaččabut. Dohko maid šadde olu deaŧalaš márkanbáikkit, mat lávejedje maid leahkit bisánanbáikin gávpemátkkiin nuorttas ja Vilgesmearragáddái. Stuorimus márkanbáikkit ledje Várjjatvuonmárkan vuona siskkimusas (maŋŋel gohčodedje dan Stuorravuonmárkanin), Kjørvågmárkan Fiskerhalvøyaš 422 (Kegor, Aidegohppi, Vaidaguba) ja Gieldda márkan Gieldasullos Guoládatvuona dakka nuorttabealde. Várjjatvuonmárkanat ledje dálvemárkanat ja doppe ii lean njuolggo mearabuvttagávppašeapmi 1423 . Dat guokte eará márkana gal ledje geassemárkanat. Dohko bohte oalle olu gávppašeaddjit, nu go Ruošša- ja Norggabeale áigodatguollebivdit ja meahcásteaddjit, sihke oarjeeurohpálaš ja Ruošša stuora gávpeolbmát ja sápmelaččat. Márkaniid lávejedje maid gohčodit "sámimárkanin" danin go lei mihtilmas sámivuohta sihke gálvvuin ja olbmuin. Dákko ledje nuortalaččat hui olu searvvis. Oarjesiiddat manne earenoamážit Várjjatmárkanii, ja Kjørvåg 1424 márkan lei fas Beahcánsiidda johtolaga siskkobealde - Kjørvåg 1425 šattai ge Beahcánsápmelaččaid earenoamáš márkanin. Gieldda márkaniidda ges manne Gieldda Guoládatsápmelaččat. Gieldda gohčodit maid Kildinin dahje Munomasksiidan (vrd. Hansen 1987: 228, 1990: 140-143). Guovtti oarjeleamos siiddas, Báhčaveajis ja Njávdámis, šattai nu go gullat maŋŋelis, earenoamáš gávpeoktavuohta 1426 Várjjatvuona guovtti stuorimus gávpebáikái, Njávdámis Čáhcesullui ja Báhčaveajis Várggáide. Dat siida mas unnimus njuolggogávpeoktavuohta lei márkaniiguin, lei siseatnansiida Suonjil, vaikko dieđusge gávppašedje doppe nai. Nu šadde nuortalaččat maid áigá searvat davvi ja oarjeeurohpálaš gávpevuogádagaide, nu movt eará sámičearddat nai. Márkanoktavuohta šattai ekonomioassin. Muhto seammás lea čielggas ahte integrašuvdnadássi lei muddejuvvon omd. go buohtastahttá oarjelet riddosámiiguin. Dakkár duvdi dagaldat nugo eanandoallokolonivsašuvdna ii boahtán nu johtilit sin lusa go omd. Giema guovllu vuovdesápmelaččaid lusa (vrd. Tegengren 1952: 57 ff., Fellman I 1906: 654, III 1906: 406-407). Doppe seaillui álgo resurssavuođđu guhkit go eará sámiguovlluin. Nu ii ovdánan ge garra háliidus ođastiŧ 427 ekonomiija ja servodatorganiserema. Geopolitihkalaš sajádat, stáhtafámuid rádjeguovllus, sáhttá maid leamaš nuortalaččaide buorren. Ovdal Kalmarsoađi (1611-13) gilvaledje ja riidaledje stáhtat sakka, earenoamážit Ruošša ja Ruoŧŧa, ja 1500-logu loahpas maiddái Dánmárku-Norga ja Ruoŧŧa. Vearrobearramis sáhtte buot gullevaš stáhtaid fálddit meannudit garrasit. Kalmarsoađi bokte šadde riddosápmelaččat Divttasvuonaš 428 gitta Várjjagii Dánska-Norgga vuollásažžan. Siseatnamis gal ain lei oktasašguovlluid ráđđenvuohki 1429 . Buot bealálaččat dihte gal ahte oktii goitge šaddá guovlu biđgejuvvot mearriduvvon riikkarájiiguin. Stáhtapolitihkalaš, taktihkalaš árttaiguin meannudedje stáhtat várrogasat rádjeguovlluin, amaset neaktit heittohin sápmelaččaid mielas, earenoamážit nuortalaččaid mielas ja amaset ránnástáhtaid háhtteŧ 430 . 1600- ja muhtun ráje 1700-logus lea olu mii čájeha ahte nuortalaččat atne dán dilálašvuođa alcceseaset ávkin. Áiggi vuollái šattai dát rádjesajádat heavaheapmin nuortalaččaide, earenoamážit 1900-logus. Dat ekonomiija ja servodatorganiseren man hámi oaidnit ain ođđaset áigge rahpaseamis juo, gal oalle muddui lei čavddis 1800-logus vuos, ja muhtun ráje vel 1900-logus. 2.5NUORTALAČČAID SIIDAGUOVLLUT 2.5.1Siiddaid rádjegeassimiid vuođđojurdagat Nuortalaččaid 1800-logu ja veahá 1900-logu siidarájit dáidet leahkit oalle boarrásat - nu go Tanner dajai: dat "dáidet leahkit don doloža rájes", "dološ oamasteami" vuođul, ja álggu dahje vuosttaš geavaheami vuođul, jus primo occupantis (Tanner 1929: 99). Dákkar ákkasteami gávdna ge Tanner juste siiddaid rádjegeassimis. Rádjegeassimiin orrot vuhtii váldán meahcástan- ja bivdodilálašvuođaid, eai ge dan boazodoalu mii muđui ovdánii sámi guovlluin 1500-/1600-logus. Rádjegeassimiid vuođđojurddan lei ahte čáhcerájit leat mearridan rájiid dainnalágiin ahte váldočázadat lea juohke siidda nervus rerum ("eallinsuotna"). Dát ii leat álo viiddiš 431 boazodoalu lunddolaš vuođđojurdda, go dat ferte vuhtii váldit viiddis guohtuneatnamiid dárbbu. Dárbbaša sihke vuovddi ja duoddara, johtolatgeinnodagaid, guotteteatnamiid jna. Nuortasiiddaid rájit čuvvo luonddurájiid dakko gokko ránnážat gulahalle heajumusat ja gos unnimusat geavahedje resurssaid ja nappo gokko unnimusat sáhtte soahpameahttunvuođat bohciidit. Go bohciidedje soahpameahttunvuođat, de lei siidarádji "lihkadeaddji gaskaneasmieđihuvvon 1 432 rádji" máid siiddaid boares duopmostuollováldi sáhtii sirddašit, nu go maŋŋelis gullat. Dát lei áibbas earaládje go máid muđui dahke sámi guovlluid rádjesoahpameahttunvuođaiguin 1600- ja 1700-logus gos boazosápmelaččat (johttisápmelaččat) dávjá jorahedje 1433 ránná eatnama alcceseaset (Tanner 1929: 99-100). Nuortalaš siiddain lei maid vejolaš boazodoalu doaimmahit, ja dan dahke ge, muhtumat barge garrasit. Muhto deaŧalaš diehtit lea ahte meahci rájit eai oro váldán sierra ja viiddis boazodoalu dárbbuid vuhtii rádjebidjamis. Rádjebidjan lea boarraset go dát boazodoallovuohki. Dán vuoru doalahit Njávdáma olggobealde siidarájiid válddahaladettiin. 2.5.2Suonjilsiida Suonjilsiida (suomagillii Suonikylä, ruoššagillii Songelsk) lei, nu go namuhuvvon, áidna dan njealji siiddas mii ii lean rittus. Dat lei Nuettjaurgáttis, vuovdeeatnamis. (Geavahan dás Nickul 1948 čállinvuogi, man vuođul muđui čielggadan Suonjilsiidda dás. Suopma-Ruošša soahtegaskaáiggerádji manai siidda čađa oarjjáslulás-nuorttasdavás, nu ahte birrasiid 1/4 álgo siidaguovllus gullagođii Ruššii. Suonjilsápmelaččat mat šadde Suomabeallái,šadde Suoma stáhtaborgárin, ja sii geat válljejedje bissut nuorttabealde, šadde Ruošša stáhtaborgárin. Muhtumat válljejedje johtit oarjjás, maiddái olggobeallái siidaguovllu, omd. Báhčaveadjái. Siidda sturrodat mii Suoma beallái gárttai, lei birrasiid 4 800 km². Suonjilsiidda birra lea čállojuvvon 1500-logus juo dánska-norgga gálduin ja lea gohčoduvvon Søndergield dahje Syndergield. Siida lea maid merkejuvvon Simon von Salingen` 1601 kártii. Suoma namahus gávdno vuosttaš geardde Bureus` 1611 kárttas (Tanner 1929. 195). Suonjilis leat earenoamáš olu jávrrit ja jogat; Luohtojohka (Lott, Luttojoki) oktan oalgejogaiguin lea váldosuotnan. Dat golggida Nuettjávrái (Nuettjaur). Doppe golgá Tuollamjohka (Tuoloma) Guoládatvutnii. Oarjelet guovlluin leat viiddis beahcevuovddit ja buorre jeagil, nuortaleappos leat eambbo rássegiettit ja -vuovdeguolbanat. Nu leat siiddas sihke dálve- ja geasseguohtumat orohaga sikkobealde. Siida lea oarjelulábealde Suoma vuovdesámi Anár 1434 siidda ránná, oarjedavábealde oanehit gaskka Báhčaveaisiidda ránná ja davábealde Beahcánsiidda ránná. Nuorttabealde ledje Guoládatsámit; lagamus ránnát ledje Gieldda sápmelaččat ja daid searvvis nuortalet sisafárrejeaddjit, nu go syrjenat (komisámit) ja samojedat (maiddai nenetsan gohčoduvvon). Nenetsaid oarjerádji lei álggos Mesenjohgáttis, nappo Vilgesmeara nuortadavábealde. Rádji gul gustui formálalaččat 1545 rájes juo (Hallström 1911: 242). 1800-logu loahpas ledje unnit joavkkut fárren oarjjás Kandalaks- ja Imandraguovlluide. Nenetsat orrot oallugat álgán guođoheaddjin viidáneaddji syrjenaide geat maid johte oarjjás 1800-logu loahpas, eret Pechoraguovllus, várra boazodávddaid ja nákkisvuođa geažil. Sii besse bisánit guovlluide Lovoserska buohta. Syrjenat ásse fásta ja barge eanadoaluin lassin boazodollui, muhto boazodoalu dáfus sii manne viidát. Sis gul leat leamaš 5 000 bohcco maiguin johte ja boazolohku lassánii sakka (Hallström 1911: 242-244). Gaskamearalaččat leat juohke syrjena ruovttudoalus olu eambbo bohccot go Ruošša-sámi ruovttudoaluin. Ruošša gálduid mielde oaivvilda Hallström ahte 1889:s ledje gaskamearálaččat 30 bohcco juohke Ruošša-sámi ruovttudoalus (vaikko 50-200 heakka lei dábálaš) 80 bohcco ektui juohke syrjena ruovttudoalus (Hallström 1911-246). Suonjilsápmelaččain ii oro leamaš nu olu dahkamuš eará nuortalašjoavkkuiguin, vaikko eai lean makkárge čáhcejeahkki rájit. Nickul` oaivila mielde lei nu sihke danin go sis eai lean nu olu oktasaš ekonomalaš beroštumit ja go čáhcervvájiid geažil ii lean geasset nu álki gulahallat. Suonjilsápmelaččat orro eanas dálvvi ovttahatsajis dálvesiiddas (Nickul 1948: 13). 1938:s ledje siiddas 30 doalu dahje bearraša (Nickul geavaha goappaš doahpagiid). Orohat lei juhkkojuvvon 30 siidii, juohke bearrašii sierra geavahanguovlu. Nickul lea bienasta bitnii 1435 válddahallan juohke bearraša jahkodatjoru ja johtinmálle nu movt dat lei 1938:s; málle dáidá seilon doloža rájes juo oalle muddui. Dálvesiida (Talvsijd) lei siidda váldoássanbáiki ja bearrašiid deaivvadanbáiki. Doppe dolle skuvlla ja diggečoakkániid. Dálveorohagas ledje juovllaid ovddabealde gitta cuoŋománu lohppii. Dalle johttájedje bearrašat giđđaorohahkii gos orro maŋŋelii guotteha miessemánus. Dasto johte ealuin giđasgeasseorohahkii mii lei buori guollejargáttis ja rásseguohtuneatnamis. Oaláš geasseorohahkii johte geassemánus, ja dat lei dábálaččat stuora jávregáttis. Doppe orui bearaš gitta čakčamánnui go jođii vuosttaš čakčaeatnamii, máid ledje guođđán golggotmánu go johte eará čakčaeatnamiidda, mat ledje maid giđđaorohahkan. Siidda jávrebivdu lei várra seammalágan go eará Ruošša sámiid bivdu. Siseatnanguoli riibadedje 1436 dábálaččat goikademiin, seammaládje go rittus goikadedje mearaguoli - Murmánskarittu "recepta" mielde goikadedje maid guoleoivviid (Hallström 1911: 250). Čakčaorohagas orro juovllaide goas bearrašat čoahkkanedje dálveorohahki (Vorrenis lea maid čoahkkáigeassu Nickul girjjis, Vorren Aarsethas 1989: 29). Oba nuortalaš guovllus lea seammá organiseren go dás oaidnit resurssagevaheami ja jahkodatjoru oktavuođas. Jagi áigodagaid barge olbmot bearaš- dahje ruovttudoallodásis dahje eará organiserejuvvon joavkkuin; omd. manne dievddut fárrolaga goddebivdui, muhtomin fas manne moadde bearraša/ruovttudoalu fárrolaga, ja loahpalaččat - dálveorohagas - ledje buohkat čoahkis. Dákkar heivehanmunni 1437 lei maid máŋgga eará meahcástan- ja bivdoservodagas. Dakkár teoridoahpagat máid sosiálantropologat leat ráhkadan joavkkuide, leat task group unnimus jovkui, local band nuppi dási jovkui ja regional band oppalaš jovkui, dán olis olles orohahkii (vrd. Odner 1992: 75-76). 1938:s lei ain guollebivdu siidda váldoealáhussan. Sii bivde cuoŋománus/miessemánus skábmamánnui/juovlamánnui. Sis ledje maid veahá gusat ja sávzzat dalle, ja bivdu váikkuhii ain olu ekonomiijii. Ovdal lei maid helbmobivdu mearas leamaš oalle mávssolaš (Storå 1989: 19-20). Ovtta ládje gal lei 1800-logu loahpas ja 1900-álggus leamaš garra viidáneapmi, namalassii boazodoalu dáfus. Go 1. máilmmesoahti buollái, de ledje 8-10 000 bohcco. Dovdui čielgasit ahte boazodoalu ledje olggobeale váikkuheaddjit váikkuhan. Oktan Báhčaveaji boazodolliiguin ledje sii ásahan boazodoallosearvvi man suopmelaš jođihii. Sii válde atnui Suoma bargovugiid, ee. huksejedje čuoikasuodjalanvistti ja iešguđetlágan gárddiid, mat siiddas eai lean leamaš ovdal. Geresii lei boahtán gilvaleaddji, syrjena sanreahka. Boazolohku lei lassánan 1. máilmmesoađi rájes. 1938:s lei ovtta bearrašis 1000 eallu, mii lei liige stuorimus bearašeallu. Nubbin stuorimus eallu lei 500 birrasiid. Golmma eará bearrašis ledje guđesge badjel 200 bohcco ja viđa eará bearrašis eambbo go 100. Visot bearrašiid gaskamearri lei birrasiid 130 bohcco (Nickul 1948: 66). Goddebivdu lei vel oalle mávssolaš 1900-logu álggus Ruošša sámiid oppalaš ekonomiijii. 1908:s ja 1910:s doaimmahii Gustav Hallström guovlludutkamiid Ruošša-sámi siiddain. Su muitaleaddjit dihte muitalit bárraha goddebivddu ain vaikko goddelohku lei sakka unnon ja dál dušše ledje "oalle olu" vel Imandra birrasiin ja duottarguovlluin oarjjás, nappo Suonjilsiidda guvlui. Sii bivde nu movt dološ áigge, golggotmánu ja giđasdálvve. Bivddáhaslogu dáfus muitalii Hallström bivdoolbmá gii akto lei báhčán 30 gotti ovtta jagis, nuppi olbmá vehkiin vel dasa lassin 20 gotti (Hallström 1911: 252-253). Nu go ovdal juo namuhuvvon, de lei 1938 maŋimus "dábálaš" jahki Suonjilsiidda guovdu. Muhto Nickul` dárkilis iskamat siidda eallimis dan jagi čájehit ahte Suonjilsápmelaččain lei buore muddui ain eallime sin árbevirolaš kulruvra. Seammá oažžu maid dadjat árbevirolaš ásahusaid birra dás máŋŋelis. Suonjilsiidda davit guovlu lei rievdadanmuni guovlu, muhtun lágan oktasaš guovlu - merjiennam - gos Beahcánsápmelaččat ledje davviránnát. Árbejuvvon šiehtadusaid mielde sáhtte Beahcánsápmelaččat čakčat bivdit guoli merjiennam jávrriin jus sin iežaset siiddas lei heajos dilli, go Suonjilsápmelaččat fas besse geasset bivdit guoli Beahcánsiiddas. Siidda lulágeahčen maid ledje sullásaš ortnegat ránnáiguin (Nickul 1977: 2-3). 2. máilmmesoahti gárttai issoras dáhpáhussan Suonjilsiidii. Guovlu 2. šattai iešguđetge soahteveagaid soahtešilljun ja eaiggátkeahtes 2. eanamin. Suoma borgárat go ledje, šadde eanas rávis dievddut 2. searvat Suoma soahtevehkii Dálvesoađis juo (muhtumat ledje juo 2. soahtan Ruošša cára soahteveagas 1. máilmmesoađis). Olbmot 2. báhtaredje Supmii, guovtti oasis, 1939:s ja 1944:s. 1945 2. ráfišiehtadusain fertii Suopma addit Ruššii olles dan guovllu 2. mii Suonjilii lei gullan, dasa lassin olles Beahcánsiidda ja 2. Báhčaveaisiidda "Suoma" oasi. Suonjilsápmelaččat ožžo, nu go 2. juo leat gullan, guovllu Čeavetjávrri lahka, Anárjávrri 2. nuortadavábealde, gosa johte cuoŋománus 1949. Suoma stáhta lei 2. ceggen gárvves viesuid gosa besse fárret (Ingold 1976: 5, Nickul 2. 1977: 56. 2.5.3Beahcánsiida Suonjilsiidda davviránnás, Beahcánsiiddas, lei orohat Beahcánjohgáttis; orohat lei birra čázadaga. Lei seakka, guhkes guovlu. Beahcámis gal ledje mearariggodagat máid besse hálddašit, mat Suonjilsiiddas eai lean. Nuortarádji manai Muetkeduoddara mielde Beahcánjoga ja Valesjohráigge Fiskarhalvøya 1438 duohkai ja das njuolga nuorttasdavás rastá Fiskarhalvøya 1439 . Suoma ja Ruošša soahtegaskaáigge rádjegeassin lei dagahan ahte Beahcánsápmelaččat masse Fiskarhalvøya 1440 . Nuortaránnán lei Guoládatsámisiidda Muetke dahje Gielda. Siidii gulai maid Vuorjánjoh 1441 njálbmi oarjeguovllus riddogáttis. Lulás manai siidarádji gaskal Beahcána ja Báhčaveaji duoddariid ja várregilggaid mielde mii maid lea Báhčavaijoga rádji. Siiddat sirddašedje ieža ráji veahá áiggi mielde (Tanner 1929: 87 ff.). Boarráset dánska-norgga gálduin gohčoduvvojit Beahcánsápmelaččat maid "Peisens finner" (Peisena sápmelaččat). (Peisen lea Petsjenga boarráset dánska dadjanvuogi mielde) Sin gohčodedje maid "Karlgams finner" (Karlgamsápmelažžan) (Karlsgammen lei boarráset namahus Fiskarhalvøya 1442 olggumus guvlui, Kegora buohta, gos Beahcánsápmelaččain ledje guollegoađit). Sin dovde olggobeale olbmot bures go bivde rittus ja go gávppašedje Kegormárkaniin. Beahcánsápmelaččat ledje árvvusge daid "Lappians" searvvis maid birra Stephen Burrough čállá maŋŋel go finai Kegormárkaniin 1557:s. Sii vuvde guoli ja lonuhedje alcceseaset ee. alitvv, ruoná ja rukses bivttasdiŋggáid (Hakluyt 1589/1965 I: 294). Beahcánsápmelaččaid dálvesiidda (Peahccamsit Tannera čállinvuogis) gohčodedje ruoššat Moskovan. Dat lei Beahcánjoga oarjegáttis birrasiid beanagullama eret joganjálmmis ja sulli beanagullanbeali badjelis ođđasishuksejuvvon Beahcánklostera, "Bajit klostera". Tanner ii loga báljo gávdnot buoret "bealle-johttiolbmuid dálveorohaga" (Tanner 1929: 163, čuovvovaš lea maid Tannera: 161 ff. mielde). Doppe lei vuovdi ja buorit boazoguohtumat. Seammaládje go Suonjilis, johte iešguđet bearrašat dálveorohahkii juovllaid ovdalaš. Dálvesiiddas "hávskohalle ovttas"; buriid ja lagas guohtumiid geažil lei olu friddjavuohta go eai dárbbašan čađat guođohit. Kloster (ođđasishuksejuvvon) mii lei das lahka, dagahii maid oadjebasvuođa (Tanner 1929: 167). Njukčamánu/cuoŋománu molsašumis johte Beahcánsápmelaččat dálveorohagas mearragáddái guoli bivdit. 1600-logus juo gullat "Peisena sápmelaččaid" guollebivddu birra ja Fiskarhalvøya 1443 guollesajiid birra. Mearragáttis lei juohke bearrašis iežas dállu ja iežaset áittit. Sii johte bohccuiguin Fiskarhalvøyai 1444 geasseorohahkii, gos guottehedje. Johtima vuolde lonuhedje dálvebiergasiid eret ja válde geassebiergasiid Jiernnis (Nurmensätti, Nordmanset). Smávva, gorrojuvvon fatnasiiguin doaimmahedje dábálaš mearrabivddu, ja manne oarjjás Vuorjánjohkii (Vuerjemjohka), gos bivde luosaid maid ja Áinnesulluide 1445 . Nissonolbmot ja mánát gesse nuohti gáddeguoraid (kessem`nuett). Go oaláš guollebivdu nogai suoidnemánu, de čoahkkanedje bearrašat. Boarráset áigge lei dalle márkanáigi; luosa jođihedje dábálaččat Guoládatgávpogii. 1700-logu rájes, go klostersierralobiŧ 446 heaittihuvvojedje, lei Beahcánsápmelaččain measta aktovuoigatvuohta luossabivdui. Borgemánu gaskkamuttos čohkkejedje ealu ja johttájedje badjosiidda čakčaorohagaide mat ledje buriid guollejárgáttiin. Juohke bearrašis lei sierra guollebáiki, Tanner` áigge olbmo muittus ledje 1-4 bearraša juohke jávregáttis, oktiibuot 12-13 bearraša (bearrašiid lohku lei dássedit sullii seammaládje 1700-logu gaskkamutto rájes). Čakčaorohat lei juhkkojuvvon guovttesadjái, lulimus jávregáttiin ledje maŋŋičakčaorohagat. 1800-logu nuppi oasis ledje measta heaitán geavaheames lulimus čakčaorohagaid. Beahcánsápmelaččaid boazodoalu birra leat olu unnit dieđut go Suonjilsápmelaččaid boazodoalu birra. Tannera áigge árbevieruid mielde eai galgga guđege bearrašis leamaš badjel 300 eallu. 1820-jagiin lei vuosttaš stuora heajos servodatdilálašvuohta Beahcánsiiddas ja dat lei ge boazodoalu oktavuođas. Dalle johtigohte boazosápmelaččat (duottarsápmelaččat) guovlluide duođas, ja dat álggii juo 1700-logus. Dalle johte muhtun Norgga boazosámibearrašat vel nuortalii, nappo nuortalaččaid siiddaid čađa ja rastá sin rájiid (Tanner 1929: 72 ff.). Boazosápmelaččain lea leamaš 6- 10 000 eallu. Dát čuzii garrasit Beahcánsápmelaččaide. Sii fertejedje guođohišgoahtit garraseappot, ja ádjánedje dainna eaige astan eará deaŧalaš doaimmaiguin nu olu bargat, omd. guoli bivdit. Muhtomin bálkáhedje geafes Norggabeale riddosápmelaččaid reaŋgan vai ieža aste guoli bivdit. Muhto lei lossa riidu. Nuortalaččat maste boazosápmelaččaide - ja mađi bozolaččabut boazosápmelaččat šadde, dađi eambbo boazohuvve nuortalaččat. Geavai vel nu ahte boazosápmelaččat geahččagohte nuortalaččaid čorragaččaid muhtun áiggiid (Tanner 1929: 177). Šattai váddáset boazodoallu Beahcánguovllu koloniserema maŋŋel. Koloniseren álggii 1800-logu gaskkamuttos. Álggos ledje suopmelaččat, dasto ruoššat, karelat ja dáččat kolonisereme. Dát lei Beahcánsápmelaččaid nuppi heajosáigge álgu. Go heite bohccuiguin, de váikkuhii dát máŋgga ládje. Ee. šattai váddáset johtit čakčat go eai lean bohccot nu olu. Áhpebivdu maid gáržžiduvvui dalle, muhto dasa ledje eará árttat. Ođđa Beahcánkloster gáibidii klosterii sierraovdamuniid ja luossabáikkiid, nu go vuosttaš klostera áigge ledje leamaš. Sii ožžo maid dáid, dan ovdii go muŋkkat válde badjelasaset Beahcánsápmelaččaide addit girkobálválusaid. Gávpeguovddážiid ásaheapmi dán guovllus, maiddai Norgga gávpeguovddážiid ásaheapmi, dagahii vel eambbo ahte nuortalaččat gáide árbevirolaš eallinlágis márkanekonomalaš heiveheami guvlui. Goalmmát heajosáigi álggahuvvui 1. máilmmesođiin ja lei alimusas Dorpat-ráfi áigge. Čieža Beahcánsápmelačča gohččojuvvojedje soahtái, golmmas eai máhccan šat ruoktot; siiddas ledje 76 olbmo. Maŋŋel soađi boatkanedje olu ovdalaš čanastagat, earenoamážit Ruššii. Beahcánsápmelaččat šadde Suoma stáhtaborgárat. Iešguđet doaimmaid bokte ja "Petsamobolaget" (Beahcánsearvvi) bokte veahkehedje sápmelaččaid. Geahččaledje fas álggahit boazodoalu. Muhto ođđa riikkarádji lei ludden áibbas dárbbašlaš geasseorohaga Fiskarhalvøyaš 447 . Eai gávdnon molssaeavttut gokčat vahága. Siida lei oalát bieđganeame Tannera áigge. 2. máilmmesođiin nogai árbmu. Beahcán šattai maid soahtešilljun, seammaládje go Suonjilsápmelaččaid guovlu. Sii šadde maid báhtarit guovtte geardde, nu go sin lulliránnát. Soađi maŋŋel háliidedje vuorraset olbmot fárret ruovttoluotta, nu go daddjo raporttas Suoma nášunalčoahkkimii: "Sin stuorimus sávaldat lea fas eallit friddjan dan guovllus mii juhkkojuvvui Dorpat-ráfis". Nuorat baicca eai háliidan máhccat dohko; orro nu eahpeoadjebas dilálašvuođat ja boahtteáigi. Sii balle njuolgut ahte guovllus ledje láddagas miinnat ja granáhtat. Loahpalaččat ožžo sii, oktan báhtaran Beahcánsápmelaččaiguin, guovllu boares "Jieknamearageinnodaga" buohta Beahcánii, gaskal Avvila 1448 ja Nellima Anárjávrri nuortalulálbealde, nappo oalle lahka Čeavetjávrri (Ingold 1976: 5-6, Nickul 1977: 56). Muhtumat sis ja sin maŋisbohttiin ásset ain doppe. 2.5.4Báhčaveaisiida Báhčaveaisiidda váldočázadat lei dieđusge Báhčaveaieatnu oktan oalgejogaiguin ja jávrriiguin. Lulli- ja nuortaránnáid rájit leat čilgejuvvon ovdalis. Anársiidda rádji lei čáhcerádji váris Rissnjunni sullii dakko gokko dálá riikkarádji nai lea, muhto rasttidii Báhčaveaieanu bajit oasi Nautsi buohta. Mearragáttis manai nuorta siidarádji Vuoddasvakke (Vouddasváhki) oarjjabealde, dárogillii Sandhavn dahje Pasvik havn, mii lea gaskal Ruovdavuona oarjin ja Vuorjánjoga nuortan. Oarjjabealde lei siiddarádji lulimusas Anársiidda guvlui, davvelis lei Njávdámis ja Báhčaveajis oktasaš rádji gitta Várjjatvutnii, gokko rádji manai Báhčaveaivuona oarjjabealde nu ahte Báhčaveaisápmelaččat ožžo Sállana 1449 nuorttabeali, Dálmmáha ja Reainnáha. Nappo lei sis measta olles Báhčaveaieatnu ja gáhčahagat vutnii Várjjatvuona guvlui. Boarráseamos dánska-norgga gáldut gohčodit báhčaveaisápmelaččaid guovllu Pasvig bye ja sápmelaččaid Pasvig finner. Vuosttaš oktavuohta dáččaiguin lei várra Várjjatvuonas Báhčaveaihámmanis giđđaguollebivddus. Báhčaveaisápmelaččaid ássanbáikkiid ja johttinmálliid ovdal 1826 eai leat bienasta bitnii gávnnahan. Ii dáidde vejolaš dahkat dan čálalaš dieđuid vuođul ja dál lea juo maŋŋit geavahit njálmmálaš árbevirolaš gálduid. Dálvesiidda sirde máŋgii, maŋŋel siidadikki (norraz, sobbar (soppar)) čoahkkimiid. Dálvesiida gos Keilhau finai 1827:s, lei báhčaveaisápmelaččaid maŋimus dálveorohat Norgga bealde ráji. Ássanbáikái manadettiin oinnii son maid muhtun boares dálveorohaga. Dat boares, ávdin ássanbáiki ii sáhte leamaš nu guhkkin eret Svanviikkaš 450 , várra Skoltevann 1 451 -gáttis (Vorren 1979: 62). Ássanbáiki máid Keilhau gávnnai, gal lei anus, sullii guokte diimmu vázzima duohken Salmijärvis, muhtun báikkis máid Báhčaveaisápmelaččat gohčodedje Nakkejaursit ja gos leat gávdnon kapeallabázahusat. Báhčaveaji dálvesiiddas lea gul leamaš kapealla Trifona beivviid rájes. Orohagas soitet maid leamaš máŋga dálvesiidda oktanis (Tanner 1929: 107). Boaldámušdábuheapmi ja boazoguohtun mearridedje sajádaga ja johtolaga. Gávdnojit maid dieđut dálvesiidda Seckasit birra Seckajohgáttis (suomagillii Pikko Kolosjoki) moadde kilomehtera davábealde Kauluntunturi (sullii 1880), Mualkk`jaursit Markkinajärvi buohta guokte kilomehtera nuorttabealde Salmijärvi (1870-logus) ja muhtun eará dálveássanbáikkit. Markkinajärvi orru leamaš siidda oktasaš dálvesiida jahkečuođimolsumis; dan gohčodedje ge maid Bajit Skoaltasiidan (Wessel 1902/ 1979: 38). Maŋimus dálvesiida ovdal go siidda oalát bávkaledje 1920 birrasiid, lei Cuonni`jokksit, Ruošša Pasrjetsk (Tanner 1929: 105). Dán ássanbáikki válddahalai ja mihtidii Vilkuna 1927:s (vrd. Vilkuna govvosa Andresen 1989: 123). Dálvesiiddas ledje maid oalle nanu dimbbarviesut, nu go dain eará siiddain. Ledje viesut juohke bearrašii, muhtumiin maid fulkkiide ja bálvváide, ja dasa lassin ledje muhtun áittit. Dálvesiida lei dego unná čoahkkebáikkáš. Dálvesiiddas Báhčaveajis lei skuvla ja eará bálvalusat, nu go eará siiddaid dálvesiiddain. (Dát ja čuovvovaš lea earenoamážit Tanner 1929: 103 ff. vuođul). Bearrašat čoahkkanedje dávjá maŋŋel Báhčaveaidálvesiidii go nuorta ja lulli ránnásiiddat, jur juovlamánu loahpas dahje ođđajagemánu álggus. Ođđajagemánu 6. beaivvi berrejedje buohkat searvat "čáhceburessivdnidanbeaivái" (cad`res`bæive). Báhčaveajis maid ledje dálvet eanemus sosiála oktavuođat obanassiige jagis; dalle ledje ráđđádallamat, sosiála deaivvadeamit, stoagus ja maid dánsa, lohpadaddamat ja heajat; náittusvihaheapmi galggai árbevieru mielde ovdal beassážiid. Beassážiid basuhedje ávžegáttis, Boris ja Gleb kapealla lahka (Boris Gleb), mii ceggejuvvui vuosttaš miššunáigge (1800-loahpas ceggejedje ođđa girku). Nu go diehtit, de lea kapeallbáiki Báhčaveaieanu Norgga bealde, dego sierra unna stáhtaš eará stáhta siskkobealde 1452 . Dán báikki atne dego Ruošša bassi eatnama oassin. Boris ja Gleb leigga Ruošša-ortodoksa árbevierus sullásaš dásis go Bassi Olav. Kapealla birra ceggejuvvui maid Báhčaveaisápmelaččaid árragiđasiida, jur Geavgŋá goržegáddái máid ain gohčodit Skoltefossen:n dárogillii (Keunjes (Geaunnis), suomagillii Köngäs). (Vilguna sárggui maid nuortalašsiidda Boris Gleb 1927:s; govva Andresen 1989: 136). Doppe ledje Báhčaveaisápmelaččat beassážiid ovddabealde gitta dassážii go jiekŋa manai eanus ja vuonas ii lean šat jiekŋa. Geavŋŋás sii divodedje guollebivdoneavvuid ja fatnasiid; dohko rádje maid dálvegálvvu čakčii. Dološ áigge lei giđasdálvi maid goddebivddu áigi, cuoŋun. Dan muitala Rathke go lei fitnan Boris Glebas cuoŋománu 1802. Nuorra dievddut ledje mannan fárrolaga Njávdáma bivdoolbmáiguin "Davvivárrái" ("Nordfjellet") (Rathke 1899/1981). Lovvjes bohccuid maid fertejedje guođohit ovdal go johttájedje mearariikkii. Siiddas ledje doloža rájes veahá sávzzat, muhto gusat ledje easkka birrasiid 1860 maŋŋel, go vuosttaš geardde ledje gusat ovttage bearrašis. Gussadoallu ii šaddan dábálažžan siiddas. Árbevieru mielde ledje Báhčaveaisápmelaččain 12 luossabáikki Báhčaveaivuonas ja Ruovdavuonas. Guollebáikkiide manadettiin manne Trifonbáktelanja meaddel Báhčaveaieanunjálmmis, gos gudnijahtte bassi gova 1453 . Sin fásta luossabáikkit ledje vuonaid siste bistevaš geasseássanbáikki ja darfegođiid lahka. Doppe orro nissonolbmot, boares olbmot ja mánát ja gohkkejedje luossafirpmiid. Nikolajmeassuid (miessemánu 9. b. birrasiid) lávejedje goddigoahtit guliid. (Bivdoteknologiija ja guollebáikkiid birra, gč. omd. Andresen 1989: 75 ff.). Nuorat ja rávis dievddut manne guolleguovddážiidda áhpeliidda bivdit, earenoamážit áhpedorski. Sandhavn 1 454 ja Dálmmát (Talme) ledje váldoguovddážat. Sandhavnaš 455 lei ovdal leamaš muhtun muddui seammá doaibma go Boris Gleb; doppe lei kapealla, skuvla jna. Doppe fitne dássedit Várjjatvuona davábeale gávpeolbmát ja Ruošša gávpeolbmát, pomorat. 1700-logus bohte pomorat Báhčaveaivutnii maid, gos oste sallihiid nuortalaččain (Schnitler I: 349). Báhčaveaivuonas lei olu sallit, mii muđui lei unnán geavahuvvon resurssa Finnmárkkus. Áhpebivdu nogai dábálaččat Iljabeaivve, suoidnemánu 20. b. Borgemánu 1. b. lávejedje doallat diggečoahkkima - sobbara dahje norraza - Boris Glebas. Jus lei earenoamáš buorre guollebivdu, de sáhtte fas bivdit oanehaš maŋŋel diggečoahkkima. Iljabeaivve gal ledje bearrašat dábálaččat fas čoahkkanan Boris Glebii, gos ledje dušše moadde vahku. Daid vahkuid bivde luosa Geavgŋá vuolde. 1910 birrasiid gávnnahii Hallström ahte doppe lea buorre bivdu ja ahte dienas lei siidda, "byen Pasräka", oktasaš dienas. Lei maid dáhpáhuvvan ahte nuortalaččat ovttasráđiid mearridedje láigohit goržži ja luossabivddu earáide, nu go 1883:s (eŋgelasolbmuide) ja 1908:s (A/S Sydvarangerii). Dienas šattai siidda oktasaš dienasin (Hallström 1911: 247-248). Borgemánu loahpas fas johte siseatnamii iešguđet čakčaorohagaide, nu go diehtit lulli ja nuortasiiddat maid dahke. Okta oahppáseamos nuortalaš hávdebáikkiin lea čakčaorohatguovllus, Vaggetem 1456 buohta, lagamusas Cievvesullo 1457 (Cievve`suel (-soulu)) gos Feodotov ja Titiv bearrašat orro johtima maŋimus gaskkain. Hávdebáiki lei Gravholmeniš 458 , nuortalaš gillii Todd`suel. Báhčaveaieanu dulvadanáigumušaid oktavuođas iske arkeologat doppe 1950-jagiid loahpas. Povl Simonsen jođihii barggu. Sii gávdne 31 hávddi, beaivádeapmi fátmmasta áigodaga 1500-logus gitta 1900-lohkui. Báikki árbevieruid mielde muitaluvvo maŋimus hávdádeapmi leamaš nu easkka go 1925:s. Todd`suel gávdnamat leat leamaš deaŧalaččat ođđaset dutkamiin nuortalaččaid hávdevieruid birra ja movt sii atne jápmima ja eallima maŋŋel jápmima (vrd. Simonsen 1959 I: 47-48, Simonsen 1959 II: 23-24, Storå 1971: 135-158). Árra čavčča rátkkašedje. Buot čájeha ahte Báhčaveaisápmelaččat barge oalle ole boazodoaluin: "...golbmalohjagi dás ovdal vel barge Báhčaveaisiiddas oba buori vuogi mielde boazodoalu" (Tanner: 1929 135). Nu go muđui nuortalaš siiddain, de lea váttis diehtit boazologu juste. Tannera 1920 muitaleddjiid mielde lea boazodoallu leamaš bajimusas 1867 birrasiid go ledje "eambbo go" 2 000 "rávis bohcco". Dalle ledje siiddas birrasiid 20 bearraša. Dán mielde leat juohke bearrašis gaskamearálaččat leamaš sullii 100 rávis vvvbohcco. Muhto bearrašiid boazolohku gal dieđusge ii lean okta. Eanemus mii ovttage bearrašis lea leamaš, lea measta 1000 heagga. Dakka maŋŋel jahkečuođimolsuma doaimmahii dáčča etnográfa guovlludutkamiid siiddas. Dalle lei ain oalle olu boazodoallu. Máŋgga bearrašis ledje 100-200 bohcco. Ovtta bearrašis ledje nu easkka go 1910:s birrasiid 500 bohcco (Solberg 1913: nr. 490). 1920 rádjái gal unnui eallu nu olu ahte 1926:s eai lean go birrasiid 500 bohcco (Tanner 1929: 134, 152). Lea áibbas čielggas ahte 1. máilmmesoađi soahtedilli ja áigi maŋŋel soađi unnidii ealuid sakka, dáppe nu go eará siiddain. Ođđaset áigge bivde dávjá Báhčaveaisápmelaččaid geahččat fástaássiid bohccuid. Sii oainnat ledje oahppan boazobargit ja ledje rehálaš ja luohtehahtti boazogeahččit (viesu luhtte boazodoallu, vrd. 3.10 maŋŋelis). Mátta-Várjjaga fástaássit gul háliidedje bohccuideaset nuortalaččaid gehččui ovdalii go Norgga boazosápmelaččaid gehččui (Solem 1933/1970: 197, Helland II 1906: 160). Sullii seammaládje dahke Njávdámis, nu go gullat maŋŋel (3.10). Jahkečuođimolsuma birrasiid mákse fástaássit Báhčaveaisápmelaččaide 2 kr juohke hearggi ovddas máid ieža ledje luoitán veaiddalassii geassái, ja máid nuortalaččat dasto válde gitta ja dolvo fásta ássiide (Wessel 1902/1979: 55-56). Báhčaveaisápmelaččaiguin manai seammasullásaččat go daid eará siiddaid sápmelaččaiguin máid leat juo gullan, gos dihto áššit vurrolaga čuhce kultuvrii ja servodatortnegiidda - sisafárren ja kolonisašuvdna, duottarsámiid boazodoallu beroškeahttá siidarájiin, stáhtapolitihkka ja soahti. Boazodoallu ja guollebivdu ledje ovttas ekonomiija vuođđogeađgin - dat ledje ovtta deaŧalaččat (Tanner 1929: 152). Earenoamážit 1800-logu maŋit oasis šadde goappeš doaimmat váddáseabbon. Ruošša ja Norgga 1826 rádješiehtadusas juo vuohttit makkár jurdagiid stáhtaberoštumiid ja resurssaid dáfus galge deattuhuvvot. Norga dajai ahte Mátta-Várjjagis ledje nu buorit eanandoallo- ja dimbbarčuohppanvejolašvuođat, ja lei "vejolaš ahte Stáhtakássii maid boahtá oalle olu Dienas" (Andresen 1989: 42). Norgga šiehtadallit eai orron atnime guovllu makkárge sierra dilálašvuođas nuortalaččaid árbevirolaš geavaheami geažil. Atne baicca ahte oktasašguovlu galggai gullagoahtit Norgii ja ahte doppe galge "seammá njuolggadusat go muđui fylkkas" (Tønnesen 1972/79: 122). Muhto Ruošša šiehtadallit ja báikkálaš eiseválddit gal bealuštedje nuortalaččaid. Boađusin šattai ahte rádjesoahpamuša 5. artihkkalii čállojuvvui ahte bearrašiin mat rádjeguovllus ásse, nappo nuortalaččain, lei riekti "ássat ain dálá Ruovttus, dahje fárret nuppi Fámu Guovllu siskkobeallái". Fárrenáigemearri lei golbma jagi. Friddja oskkudoaimmaheami lohpi čállojuvvui 6. artihkkalii; ožžo girkostallat beroškeahttá rájiin. 7. artihkkalis earuhuvvojedje čielgasit rádjeguovllu ovdalaš ássit ja sii geat áigot sisafárret maŋŋel rádjesoabadallama. Ovdalaš ássiin galggai molsašumi áigodagas, 6 jagi badjel, riekti friddja vánddardit ráji rastá guoli bivdit ja meahcástit, "nu go dássážii,...". Ođđa ássit gal galge bissut "daid Rájiid siskkobealde Guovllus mii Boahttevuođas gullá dan Fápmui man Vuollásaččat sii leat, eai ge galgga guđege dáfus Oasi oažžut dan Rievttis mii dáid Guovlluid Álgoássiin lea bivdit ja meahcástit nuppi Fámu Guovllu siskkobealde". 8. artihkkalis garžžiduvvo guovllugeavaheapmi ja johtin. Dás daddjo namalassii ahte galggai šaddat gielddusin "Norgga ja Ruošša Sápmelaččaide" johtit bohccuiguin ja eará elliiguin ráji rastá ja "guođohit Bohccuid Guovllus mii ii leat šat sin Oktasaš Guovlu" (Norges traktater 1661-1966, bd. I: 10). Maŋimus cealkka čájeha ahte eiseválddit dohkkehedje ahte ovdal lei guovlu nuortalaččaid oktasaš guovlu. Eiseválddit orro oaivvildeame ahte rádjesoahpamuš loahpahii dán eaiggátvuođa. Lea muđui eahpečielggas máid šiehtadallit leat oaivvildan doahpagiin "gullat sidjiide oktasaččat". Ruošša ja Ruoŧŧa-Norgga šiehtadallit dáide guovtteládje ipmirdan eaiggáduššandoahpaga, dan erohusa vuođul movt oarjin ja nuortan atne doahpaga. Boazojohtingielddus rájiid rastá dáiddii guoskan vuosttažettiin Norgga viiddis boazosámijohtimiidda ii ge nuortalaččaid unnit ealuid johtimiidda. Doloža rájes ledje nuortalaččat johtán ealuideasetguin mearragáddái geasset ja deaŧalaččamus geasseorohat lei Dálmmát (Schnitler I: 335). Sii johte ealuiguin maŋŋel 1826 maid. Šiehtadussii galggai vel loahpalaš rádješiehtadus (vrd. Andresn 1989: 40-41). Astri Andresen lea čájehan ahte nuortalaččat eai atnán rádješiehtadusa buorren ja ohce doarjaga Ruošša bealde. Čuovvovaš jagiid dorjo ge Ruošša eiseválddit sin dološ vuoigatvuođa gáibádusaid, maiddái boazojohtimiid. 1834 Protokolla bođii rádjesoahpámuša maŋŋel. Protokolla heaittihii rádjesoahpamuša 7. artihkkala. Muhto Báhčaveaisápmelaččaid Norgga beale vuoigatvuođat sihkkarastojuvvojedje buoremuddui, go doalahedje mearaluossabivdorievtti Báhčaveaivuonas ja Ruovdavuonas, vaikko ieža válljejedje šaddat Ruošša stáhtaborgárin (Andresen 1989: 47 ff.). Vaikko 1834-protokolla ferte atnit árbevirolaš vuoigatvuođaid formálalaš dohkkeheapmin, de lei oba rádješiehtadeapmi guovtti gáržžesáigge álgun. Báhčaveaisápmelaččat gulle dál guovtti riikkii; sii fertejedje rasttidit ráji jođidettin. Dáččat ja suopmelaččat koloniserejedje jođánit viiddis osiid Norgga beale dološ siidaguovllus (vrd. Wikan 1980, Lunde 1979: 116 ff). Eanandoallu, dálloboazodoallu, dimbbardoaimmat, Norgga mearaluossabivdu, Báhčaveaji goržefámu geavahanjurdagat, A/S Sydvarangera ruvkedoaimma álggaheapmi - buot ledje árbevirolaš resurssageavaheami ja jahkodatjohtolagaid garžžideapmin. Dan áigge lei maid boazosuolavuohta dábálaš ja lassánii maid (vrd. Tanner 1929: 134). Norgga bealde rahče gávdnat liibba gáržžidit mearaluossabivddu, áiggi mielde loahpaheami jurdagiin. 1899:s vuođđudedje Norgga-Ruošša lávdegotti, Báhčaveailávdegotti, maiddái gohčoduvvon "Skoaltalávdegoddin", mii galggai guollebivdovuoigatvuođaid árvvoštallat (Andresen 1989: 101 ff.). Norgga áirasat, main ámtamánni Truls Graff lei nubbi, oaččui čiegus gohččuma mii ee. bággii sin čuoččuhit ruoššaide ahte Norgga eiseválddiin lei iehčaneaset vejolašvuohta heaittihit nuortalaččaid luossabivddu (Andresen 1989: 97-98). Muhto ruoššat eai mieđihan formálalaš heaittiheapmái. Danin eai dalle goit rievdan Báhčaveaisápmelaččaid vuoigatvuođat Norgga eatnamis. Norgga vuohki šattai eahpealmmolaš gáržžidanvuohkin (Andresen 1989: 130-131). Dihto soahpameahttunvuohta 1916:s sáhttá leahkit ovdamearkan movt iešguđet duopmostuollodásiin árvvoštalle nuortalaččaid vuoigatvuođaid. Muhtun Norgga borgár áššáskuhttui duolbman Báhčaveaisápmelaččaid guollebivdovuoigatvuođaid vuonas. Várjjaga sunddi mielduopmárrievttis son dubmehalai dáinna. Riekti čujuhii dasa ahte nuortalaččaid guollebivdoriekti "álohii lea (leamaš) adnon vuosttašriektin, nu ahte Norgga hálddašeddjiin lea leamaš bággu doalahit gaskka nuortalaččaid guollebáikkiide iežaset bivdoneavvuiguin, amaset vahágahttit sin guollebivddu". Vuoittahalli váiddii ášši Alimusriektái, ja doppe mieđihedje sutnje danin go Alimusrievtti oainnu mielde lei duopmo vearrut 1834-protokolla ja 1826 rádješiehtadusa dulkoma vuođul. Muhto Eanandoallodepartementa celkkii duomu geavatlaš čađaheami birra: Norgga vuollásaččat eai galgan hehttet nuortvvalaččaid guollebivddu ovdal go bivdu lei formálalaččat heaittihuvvon; dán doivo šaddat go šiehtadalle ruoššaiguin. Hálddašeamis ledje politihkalaš vuhtiiváldimat deaŧalaččat (Andresen 1989: 133). 1. máilmmesoahti ja "váikkuhusat soađi maŋŋel" čuhce garrasit 1. báhčaveaisápmelaččaid viidáset eallimii. 16 siiddaolbmá šadde 1. Ruošša soahtevehkii; ledje máŋggas geat eai máhccan šat 1. goassege. Soađit gaskal vielgadiid ja ruoksadiid Suomas ja 1. Ruoššas čuhce "mearihis ládje skoaltasápmelaččaid eallimii" 1. (Tanner 1929: 157). Oallugat báhtaredje Norgga beallái. 1920:s maid 1. geavai seammaládje Suoma veahkagottiin, mii dagahii 1. Dorpat-ráfi. Čuovvovaš jagit ledje moivasat 1. Báhčaveaisápmelaččaid guovdu. Árbevirolaš servvodatvuogádagas 1. billohuvai olu. Sii fertejedje maid ohcat ekonomalaš veahki. Norgga ja Suoma rádješiehtadallamiid oktavuođas lei nuortalaččaid viidáset eallin guovddáš áššin. Sihke Suopma ja Norga háliideigga heaittihit nuortalaččaid árbevirolaš ekonomiija ja dása čadnon vuoigatvuođaid. Dán guovtti riikka rádješiehtadus gárvánii 1924:s. Loahppaprotokolla 2. artihkkalis heaittihuvvojedje Báhčaveaisápmelaččaid vuoigatvuođat loahpalaččat Norggas: Vuoigatvuođaid vuvde 12 000 gollekruvdnui máid Norgga stáhta galggai máksit Suoma stáhtii, mii bealistis lohpidii ruđaid geavahit "buorrin dáidda sápmelaččaide". Vuoigatvuođaid jođiheapmi lei juo leamaš ságas Norgga eiseválddiid gaskkas 1890-logus juo (Andresen 1989: 157 ff., Eriksen & Niemi 1981: 170 ff.). Rádjesoahpamuš šattai formáliserejuvvon doaimmaid maŋimus lađasin mii sihke de jure ja de facto čuzii nuortalaččaid servodahkii ja mii loahpas billistii olles árbevirolaš ekonomiija vuođu. Dasalassin ledje eará dilálašvuođat golahan siidda siskkaldasa, nu go koloniseren, ođđaáigásaš stuoraservodaga ovdáneapmi ee. A/S Sydvarangera ruvkedoaimmain ja Pasvik Timbera stuora sahárusttegiin Báhčaveaivuonas. Nu go Tanner dajai njálmmálaš gálduidis vuođul: "...oppalaš unohisvuohta ráđđii siiddas" (Tanner 1929: 143). Jahkečuođi molsuma rájes ledje juo smávvát ásaiduvvagoahtán fásta, ja sihke gussadoallu ja dálloboazodoallu šattai dábálažžabun (Vorren Aarsethas 1989: 34-36). Omd. šattai Boris Gleb birrajagi ássanbáikin. Seammás go árbevirolaš servodat bieđganii, lassánedje nuortalaččat Báhčaveadjái; 1926:s ledje 39 bearraša doppe; nappo measta beali eambbo go 1800-logu gaskkamuttos. Árbevirolaš servodagas lei bearrašiid lohku ain oalle vuollin ja dásset. Ássiidlassáneapmi váikkuhii maid bieđganeapmái. Go Cuonni`jokksit dálveorohat bázii ávdimin 1918:s, jávkkai maid árbevirolaš kultuvrras deaŧalaš govva, vaikko muhtun áigge gal vel johte geasseguollebivdobáikkiide. Eanas Báhčaveaisápmelaččaide šattai fásta ássan ja ruhtaekonomiija ilgadin (vrd. Tanner 1929: 155). Dát garttai divrrasin, soahtegaskajagiid ledje namalassii stuora sosiála váttisvuođat ja čeardda joavkoiešdovdu jávkkai Báhčaveajis. 2.5.5Servodatorganiseren Mii leat juo veahá guorahallan nuortalaččaid servodatorganiserema ja servodatásahusaid. Leat maid namuhan ahte dát ledje hui dološ ortnegat mat seilo guhkit go eará sámi guovlluin. Dakkar servodat man eanas vuođđun lei luondduruovttudoallu ja viiddis resurssageavaheapmi ráddjejuvvon guovllu siskkobealde, ferte leamaš bures organiserejuvvon, earenoamážit go ledje olu áigodatorohagat ja resurssageavaheapmi jahkodatjoru mielde. Organisašuvnna vuođđoásahus lei bearaš dahje ruovttudoallu oaivámušainis, dáluisidiin. Go dáluisit jámii, oaččui boarráseamos bárdni dahje eará olmmoš ovddasvástádusa, ja oaččui namahusa "ruovttudoaluoaivámuš", muhtomin šattai leaska danin. Servodatortnega vuođđojurdda lei čielga patriarkála jurdda. (Dát ja čuovvovaš lea eanas Tanner 1929: 345 ff. mielde, vrd. maid Solem 1933/1970: 79 ff. ja Vorren & Manker 1976: 188 ff.). Buot bearašoaivámuččat ledje norrazis mielde. Norraz lei olles siidaguovllu oktasaš diggi. Sátneálgo- ja suorgásanoahpu mielde lea Norraz ráinnas sámi tearbma. Dan sadjái boahtegođii sobbar (soppar), mii orru vuolgán ruoššagiela čoahkkin dahje čoakkalmas sánis. Muđui šattai sobbar maid dan stuorit dikki namahussan mas ledje áirasat buot Guoládaga siiddain. Norraza jođihii primus inter pares, maiddái gohčoduvvon oaiveolmmájin. Norraz lei siidda alimus váldi. Dan mearrádusat ledje loahpalaččat ja buot siiddaolbmot šadde čuovvut daid. Nuortalaččain lei maid dakkár oaidnu ahte norraz lei buolvvaid máhtu ja viissisvuođa guoddi ja muitaleaddji. Norraz gieđahalai buot lágan siiddaáššiid, maiddái persovnnalaš nákkuid. Earenoamáš guovddážis lei bearrašiid resurssajuohkin ja daid rievdadeamit - guollebáikkiid, guohtumiid, murrenbáikkiid sirddašeamit jna. Norraz maid galggai bealuštit siidda beroštumiid olggosguvlui. Tanner namuha máŋga siskkildas ášši máid gieđahalle, omd. boazosuolavuođa ráŋggášteami. Olggobeale áššiide maid leat máŋga ovdamearkka čállojuvvon gitta 1500-logu rájes. Leat maid ovdamearkkat dasa ahte máŋga siidda barge ovttasráđiid, olggobeale máilmmi vuostá. Čáhcesullo borgemánu 1731 dikki justitsprotokollas lea ovdamearka. Njávdáma, Báhčaveaji ja Beahcána nuortalaččat bohte diggái ja bivde beassat dánskka gonagasa vearus danin go Ruošša eiseválddit mávssihedje sin "friddjavuođadivvaga" go ledje beassan militearbálvalusas (Tanner 1929: 351). Norraz maid gieđahalai olggobeale olbmuid siidamiellahttovuođa, maiddái go olbmot geat eai lean sápmelaččat, galge lahtuduvvot ee. náitalemiid dahje koloniserema geažil. Dološ áigge rájes lei juo leamaš nu ahte nuortalaččat eai náitaladdan iežaset čeardda olbmuiguin 1 459 , genehtalaš ákkaiguin go siiddas ledje nu unnán bearrašat. Vuosttaš Suoma kolonisttat mat ásaiduvve Báhčaveaileahkái maŋŋel 1800-logu gaskkamutto, ledje vuos ožžon lobi norrazis. Daid áiggiid lahtuduvvui ge karela Bogdanoff siidii norraza dohkkehan náittusdili bokte Báhčaveaisiidda nieiddain. Dáhpáhuvai maid ahte norraz mearridii "muddejuvvon geavaheami" dainna lágiin ahte sisafárrejeaddji ii ožžon ollislaš vuoigatvuođaid ja dasto oaččui heajut guollebákkiid jna., dakkaraččaid main siida ii beroštan (Tanner 1929: 341). Nuortalaččain ledje máŋgga dáfus earalágan riektenjuolggadusat go dat máid eará sámisiiddain diehtit leamaš maŋimus moadde čuođi jagi, omd. árbema ja eaiggáduššanrievtti birra. Persovnnalaš eaiggáduššanrievtti vuollái bohte eanas dušše persovnnalaš diŋggat, viessobiergasat ja visttit. Eanan- ja čáhceriekti, earenoamážit goddebivddu ja mádjitbivddu dienas ja buot luondduriggodagaid hálddašeapmi lei siidda searveopmodat - lei commune bonum - máid leat juo gullan (vrd. 2.2.). Dalle go bearrašat orro čakča- ja giđđaorohagain iehčaneaset dahje unnit joavkkuin, lei guollebivdu dieđusge ruovttudoalu váste. Nu lei vvmaid boazodoallu guhká. Searvevuođđojurdagat maid eai hehtten sierra gudnijahttima, earenoamážit bivddu ja meahcásteami dáfus. Dán vieru čuvvo omd. go hávdádedje buoremus bivdoolbmáid sierra sadjái. Eaiggáduššangažaldaga dáfus šadde boazodolliin oalle iešguđetlágan riektenjuolggadusat. Juohkehačča sierra boazoeaiggáduššanrievtti mielde "lassánii" "eaŋkilolbmo ja juohke bearraša vejolašvuohta atnit ávkki 1460 riggodagain nu ahte čuzii siiddaoktavuhti" (Vorren ja Manker 1976: 193). Solem gohčoda dán álgo siidaortnega "sierraovdáneapmin", "earenoamážit heivehuvvon boazodollui" (Solem 1933/1970: 106). Servodatorganiseren šattai muhtun muddui Ruošša váikkuheami vuollái, earenoamážit nuorttamus siiddaid dáfus; soaitá juo 1600-logu rájes šaddan nu. Ruoššat ledje gal smáđáhkkat sápmelaččaiguin gitta 1900-logu rádjái. Ruošša davviguovlluid guovllu ja báikkálaš hálddašeami ovdánemiin ožžo Ruošša sámit iežaset "fáldiguovllu", volost, Arkhangelska ráđđehusa vuollái. Dán fáldiguovllu juhke fas "válgabiriide" máid fas juhke "sámigielddaide", pogosttaide. Juohke pogosta lei okta siida. Juohke pogosta válljii ovdaolbmo jahkái hávális, oaiveolbmá. Dát čájeha ahte Ruošša hálddahusvuogádat ii biđgen nuortalašvuođa; baicca heivehedje ruoššavuođa sámivuhtii ja seaguhedje daid. 1920-jagiin lei norraz measta nohkan almmolaš orgánan, vaikko oaidnit ásahusas báhcán osiid eahpeformálaš ja formálalaš oktavuođain, omd. Báhčaveajis 1925:s ain (Tanner 1929: 385). Suonjilis oaidnit Nickula dutkamiin ahte norraz-árbevierru bisttii "maŋimus dábálaš jahkái", 1938 rádjái. 1925:s go suopmelaččat mearridedje lága sin ođđa Beahcánguovllu ássandilálašvuođaide, de eai diehtán Suonjilsiidda norraza birra (dahje sobbara, nu movt dalle dábálaččat gohčodedje ásahusa). Muhto norraz baicca barggai áššiin, ja loahpas šattai nu ahte Suoma sisriikkadepartementa 1932:s álggahii Suonjila dahkat sierra "nuortalašguovlun" gos galge sámi kultuvrii addit suodjaleami ja ovdáneami nu movt sii háliidit. Stáhtalaš lávdegoddi mii galggai Suoma sámiguovllu 1461 ekonomalaš ovdáneami plánet, gal hilggui árvalusa 1938:s. Seammá jagi sierranii Suoma sámiguovlu Uleåborga leanas ja šattai sierra leanan, Lapin lääni. Suoma sámiguovllu leanahearrá, Karlo Hillilä, dovddahii garra beroštumi Suonjilii. Son ii vuollánan "nuortalaš guovllu" jurdagiin. Su háliidusa mielde dollojuvvui Suonjila dálvesiiddas čoahkkin cuoŋománus 1938. Doppe čilgejedje Suonjila sápmelaččat iežaset árbevirolaš vuoigatvuođaid Suoma ovddasteddjiide ja bivde Suoma stáhta dohkkehit daid almmolaččat. Čoahkkinreferáhtas maŋŋel dan čoahkkima mii formálaččat lei Suoma eiseválddiid ja Suonjilsiidda norraza gaskal, čilgejuvvojit vuoigatvuođat oktan buot ássanbáikkiiguin bienasta bitnii, nu maid norraz-ásahus. Boares cára-dokumeanttat máid ovdal leat namuhan, maid čájehuvvojedje. Referáhtta loahpahuvvo dainnalágiin ahte čoahkkin doarju ávžžuhit Suoma eiseválddiid dohkkehit boares vuoigatvuođaid "dan muddui go Suoma lága vuođul lea vejolaš" (Nickul 1948: 15-18). Referáhta mielde eai bargan goassege. Soađi buolláma haga livččii soaitán juoga dáhpáhuvvat. Norraz ii álggahuvvon šat boares doaimmadisguin maŋŋel go Čeavetjávrái fárrrejedje. Ođđaáigásaš Suoma politihkalaš ja juridihkalaš ásahusat ja ođđaáigásaš organisašuvdnadoaimmahat bođii dan sadjái, vaikko gilisearvvis lei muhtun ságadolliin 1 462 ain veahá fápmu 1463 boares vuoigatvuođaid vuođul (Ingold 76: 213 ff.). 3. gov. Njávdánsiida - Riikkarádji - Siiddarádji 1 Giđđaorohat 1 Geasseorohat 5 Čakčaorohat 1 Dálveorohat Kártamihttu: 1: 400 000 Kárta lea Vorren 1959 girjji mielde 3. KAPIHTTAL Njávdáma nuortalaččat vv 3.1VEAHÁ GÁLDUID BIRRA Dán oasis geavahan seammalágan gálduid go ovddit oasis, nappo iešguđetlágan girjjálašvuođa, oktan girjjálašvuođa čujuhuvvon vuođđodieđuiguin. Muhto lassin geavahan veahá originalčállosiid gáldun, nu go olmmošlohkamiid ja almmolaš árkkiivvaid iešguđet dokumeanttaid, ja duopmočállosiid. Lean veahá geavahan Njávdáma nuortalaš birrasa priváhta gálduid, vuosttažettiin Neiden fisker- og gaardbrukerforeninga (Njávdáma guollebivdo- ja eanadoallosearvvi) čoahkkinprotokolla. Ja dasto lean geavahan máŋgga jaga čohkkejuvvon njálmmálaš dieđuid, go lean hupman ja ovttastallan Njávdáma olbmuiguin. Maŋimus jagiid guovtti riekteáššis, gielddarievttis ja gaskarievttiš 464 , ledjen guldaleaddjin ja čállen miellagiddevaš dieđuid riektešiehtadallamiin ja vihtandutkamiin. 3.2VEAHÁ OVDANBUKTIMA JA TEORIIJA BIRRA Maŋimus jagiid ságastallamiin ja riektenákkuin Njávdáma sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid birra lea guovddáš áššin leamaš Njávdáma sápmelaččaid boazodoalu sturrodat. Girjjálašvuođas ja riekteásahusain lea čuoččuhuvvon ahte lei unnán boazodoallu ja ahte johttisápmelaččat áigá doaibmagohte siidaguovllus. Dán čielggadusas áiggun geahččalit mihtidit boazodoalu, dán čuoččuhusa geahččalit, earenoamážit dan boazodoalu ektui mii muđui lea sámi ássanguovllus. Gaskaboddosaš čuoččuhusat dego "hui unnán boazodoallu" ja "unnán deaŧalaš boazodoallu" leat dávjá duottarsápmelaččaid boazodoalu ovdáneami vuođul, earenoamážit 1800- ja 1900-logus, ii ge muital duohtavuođa buohtastahttidettiin dalá eará guovlluiguin. Muđui lea maid guovddážis Njávdámis geahčadit oppalaš riggodatgeavaheami ja bohcco sajádaga dákkar oktavuođas. Njávdáma boazodoallu bohciidahttá maid dan dábálaš váttisvuođa sámi kultuvrra rievdan- ja earuhanproseassa oktavuođas. Goas, movt ja manne rievddai bivdo- ja meahcástanservvodat sierra boazodoallun, dahje guolleeanandoallun? (Vrd. NOU 1984: 18. Sámi riektedili birra: 74-75.) Leat ságastallan earenoamáš olu bivddu ja meahcásteami rievdama birra viiddis boazodollui (dutkandieđuid birra gč. omd. Lundmark 1982: 13 ff., Kvist 1989: 10 ff., Hansen 1990: 4 ff., Hansen 1994). Girjjálašvuođas lea bivdo- ja meahcástanservvodat dávjá čilgejuvvon álgo riggodatheiveheapmin, iešháhkanekonomiijan vallji guolle- ja fuođđohivvodagain - muhtunlágan "álgo válljiservodahkan". Dakkár servodagas livččii boazodoallu galgan leahkit dárbbuheapmi, earret veahá bohccuid vuojánin ja vuođgŋinboazun. Stuorit boazodoallu "ii lean áigeguovdil ekonomalaš vuođđun" (Vorren 1978: 145 ff.). Nu guhká go olggobealde fápmu ii čuohcán bearehaga álgo "johtalanservvodagaide", ledje sii heivehan iežaset dakkár ekonomiijii man vuođđun eanas lei luondduriggodagaid geavaheapmi. Ovddemustá ledje olggobeale dilálašvuođat sivvan go johtalanservodagat manne bieđganeami dahje earuheami guvlui, ja go biras servodagat dađistaga eambbo čavgagohte johtalanservodagaid. Tim Ingold lea almmuhan guovddáš teoriija bohcco ávkkástallama rievdadama birra. Das leat golbma áigodaga ja deattuha eambbo siskkáldas mekanismmaid, almmá áibbas vajálduhttit olggobeale čuohcimiid. Vuosttaš áigodagas, čielgaseamos bivdo- ja meahcástanservodagas, leat gul bivdán gottiid dušše servodaga geavaheapmái. Nuppi áigodagas gul leat veahá bohccot juo leamaš, muhto ain ovddemustá iežaset atnui. Goalmmát áigodagas gal rievddai viiddis boazodoallun ja seahkánii márkanekonomiijii. Dát golbma áigodaga bohtet terminologiijalaččat ovdan Tim Ingolda girjjis gos teoriija almmuhuvvo, Hunters, Pastoralits and Ranchers (1980). Várjjagii lea almmuhuvvon teoriija njuolggomanuin bivddus ja johtaleamis viiddis boazodollui, nappo "ranching:n", "pastoralism"-áigodaga haga (Olsen 1984: 230 ff.). Dát jurdda lea moitojuvvon earenoamážit báikki 1600- ja 1700-logu mearrasápmelaččaid gáldoávdnasiid vuođul (Nielsen 1986: 30). Odner maid lea eahpidan ovdalaš dohkkehuvvon nuppástumi áigerehkenastima. Son viiddidivččii ee. sámi šibitdoalloáigodaga oalle olu boarráseabbon (Odner 1992: ee. 181, Niemi 1991: 505-507). Dán vuođul lea lunddolaš jearrat man roahtá dat nuppástupmi obanassiige lea leamaš ja man muddui servodagat leat leamaš "čielgasat". Gažaldat lea maid čadnon dábálaš váttisvuhtii kultuvrra joatkevašvuođa ja rievdama gelddolašvuođa birra. Mii leat oaidnán ahte nuortalaččat ovddemustá leat adnon "johtaleaddjin" gitta árbevirolaš kultuvrra bieđganeapmái 1900:s. Girjjálašvuođas muitaluvvo eanas ahte boazodoallu lei dušše "veahkkeealáhus" heivehuvvon bivddu ja johtaleami dárbbuide (Vorren & Manker 1976: 127). Dán barggus lea okta hypotesa ahte boazodoallu lei stuorit go máid dákkár cealkagat muitalit ja ahte nuortalaččaid ekonomiija áigá juo lei eambbo earuhuvvon go máid dat unnit eambbo čielga "johtalankultuvrra" govva čájeha. Mii geahččalit hypotesa earenoamážit Njávdánsiidda čielggadeamis maŋŋelis. Min hypotesa vuođđun lea maiddái goalmmát nuppástumi- ja earuhangažaldaga oaidnu, mii maid gáidá oainnus dábálaš ovttageardániš 465 , dássedis ja unnit eambbo čielga "johtalaŋkultuvrra birra". Dát goalmmát oaidnu lea ee. gohčoduvvon "olmmošlaš 1466 lahkoneapmin" dahje "emisk"/"siskkobealde olggos"-lahkoneapmin mii sakka deattuhaindividuálalaš dagu ja rasjonálitehta mihttomearálaš láhttemiš 467 . Vaikko dát láhtten lea organiserejuvvon servodaga siskkobealde, de dát oaidnu goitge deattuha individuálitehta ja ruovttudoalloiešstivrema 1468 . Knut Odner lea almmuhan dákkar teoriija iežas stuora barggus Várjjatsápmelaččaid birra (Odner 1992, ee. čujuhusaiguin girjái Riches 1982). Dát oaidnu deattuha maid dan ahte servodagas ledje erohusat áigá juo. Várjjagis álge ee. sávzzaiguin ja gáiccaiguin 1300 birrasiid juo (Odner 1992: 181), seammás go geavahedje olu eará riggodagaid. Omd. gávppašedje olbmuiguin geat eai lean sápmelaččat. Lars Ivar Hansen lea earenoamážit deattuhan gávppašeami sajádaga boarráset sámi kultuvrras. Buohtastaladettiin sámi guovlluid, gávnnaha son ahte Finnmárkku oarjedavimus guovllut birgejedje gávppášeamis golmmain stuora gávpevuogádagain, Dánska-Norgga, Ruoŧa ja Ruošša gávpevuogádagaiguin. Seammás ledje dát golbma guovllu mat guhkimus doalahedje viiddis meahcástan- ja bivdokultuvravuođu. Meahcástan- ja bivdokultuvra seaillui gitta 1700-lohkui ee. danin go náhkke- ja duolljegálvu lei hui jođánis gávpegálvu (Hansen 1990, 1994). Orru leamen buorre árta ođđasit guorahallat ovdalaš oainnuid boares sámi kultuvrra hárrái, go oaivvildit dan ovttageardánin, unnán "ovdánan", čielggasin ja čielga ekonomiijarájiiguin ja dássedisvuođain 1 469 . Nu lea jur nuppelágan govva mii ráhkaduvvo, gos earuheapmi ja heivehanmunni leat mihtilmasat ja gos maid leat siskkáldas soahpameahttunvuođat. Dát guoska maid nuortalaš sámi kultuvrii. vv Maiddái don doloža dáfus lea leamaš ságastallan bohcco sajádaga birra sámi ekonomiijas, Dálmmát-gávdnamiid vuođul. Simonsen dulko olu boazočorvviid gávdnamiid dainnalágiin ahte lea leamaš boazodoallu ovdal, áigodatjohtolagaiguin gaskal siseatnama ja rittu, nu go historjjálaš áiggis diehtit leamaš. Olsen gal ákkasta dainnalágiin ahte lei bivdo- ja meahcástanservodat ja ahte dákte- ja čoarvegávdnosat eanas ledje bargoneavvoávdnasat máid bivddus- ja meahcásteamis ledje viežžan siseatnamis. Earenoamáš gávdnosat máid Olsen oaivvilda mearkkašit bivdoservodaga, leat hervejuvvon 1 470 njuollanjunit ja sáitenjunit, árvvusge eaiggátmearkkaiguin (vrd. 3.4.). Dáid oaivvilda Olsen ártan navdit "leamaš geavahuvvon goddebivddus" (Olsen 1994: 135). Mus ii leat gelbbolašvuohta ságastallat dan birra arkeologalaš gávdnosiid vuođul. Almmá mu oaivila buktima haga "Dálmmát-áigodaga" dilálašvuođain, áiggun goitge čuoččuhit ahte ii dárbbaš leamaš juogo dušše bivdu dahje boazodoallu. Oppalaš oainnu dáfus mii deattuha earuheami ja heivehanmuni lea váldoáššin ahte bivdu ja boazodoallu ledje buohtalaga. Don doložis lei ge nu jur juste nuortalaš siiddain, nu go juo leat ovdamearkkain oaidnán. 3.3GUOVLU Nu go Tanner dadjá: Njávdán "lei ovdal oalle stuora sámi siida". Boarráseamos gálduid mielde, 1500-logu maŋit oasi rájes, vikkai siidda vel viiddidit iežas guovllu oarjjás gitta Detnui oktan Buolbmát oalgejogain. Norgga eiseválddit vuostálaste ja váide Ruošša eiseválddiide dassážii go "ruoššat" Buolbmátjohgáttis geassádedje ruovttoluotta (Johnsen 1923: 83, 88). 1600-logus vikkái Njávdánsiida maid viidánit oarjjáslulás Anársiidda ráji badjel. Anárdikkis 1671:s ja 1672:s bođii ovdan ahte Anársiida ovdal lei njávdánsápmelaččaid suovvan Anársiidda siskkobeale jávrriid bivdit, muhto dál ledje šaddan beare roahkkadat ja orro bearehaga doppe. Danin mearridii diggi ahte sii galge gáikkodit viesuideaset doppe ja geassádit ruovttoluotta. Ii leat veadjetmeahttun ahte Ruošša eiseválddit ja Ruošša-ortodoksa girku ávžžuhedje viidánit oassin oktasašguovllu ribadeamis (Tanner 1929: 214-215). Dákkár dáhpáhusat gal leat hárve Njávdánsiidda rádjehistorjjás. Rájit ledje hui dássedat guhkes áiggiid, seammalágan heivehanmuniin go leat gullan nuortasiiddain lea leamaš. Njávdánorohat lei Njávdán- ja Uvdojogaid 1 471 birra. Goappeš jogat golget Gievjovuona sisvuonaide. Njávdánsiiddas maid ledje gullevaš čáhcerájiŧ 472 rádjin. Muhto geavatlaččat ledje muhtun earretvuođa 1473 čáhcerádjevuođđojurdagis, heivehanmuni geažil ránnáiguin. Oarjin/oarjedavvin lei Njávdán Várjjaga mearrasámisiidda ránná. Mearragáttis manai rádji nuorttabealde Buođggáidvuona 1474 ja siseatnamis Garsjøena 1475 nuorttabealde. 1744:s gal muitalii Schnitler ahte Njávdáma sápmelaččat bivde sihke Garsjøena 1476 ja Dirgejávrri bures oarjjabealde ráji, ja dan ovdii besse Várjjatsápmelaččat muhtun áiggiid mannat lulás gitta Njávdánjohkii iežaset bivdduin ja boazodoaluin. Seammaládje leat mii juo oaidnán dákkár heivehanmuni Anára rádjeguovlluin; dát gal šattai váttisvuohtan fas Anársápmelaččaide. 1700-loahpas oaidnit ahte stuora Ijávrri 1477 lulábealde ráji bivde sihke Anár-, Njávdán- ja Ohcejoga (Aritzby) sápmelaččat. Radji manai jur Ijávrri davábealde dakko gokko Njávdánjohka golggiida ábi guvlui, ja nuorttas davábealde Guollejávrri (Kuollisjávri dahje suomagillii Tsuolisjärvi) rádjemerkii, gaskal Anára, Njávdáma ja Báhčaveaji Rissenjuni buohta. Dákko manai rádji Njávdáma ja Báhčaveaji gaskka Veahčir vári ja čáhceráji mielde Uvdovuona 1478 ja Korsfjordena 1479 nuorttabeale nu ahte Sállana oarjjabealli ja olles Gievju, gullágohte Njávdámii. Nuortarádji Várjjatvuona buohta nogai Geresgohpái Sállana olggumusas, ja oarjerádji Buođggáidvuona nuorttimus njárgii. Jur olgolis lea Buođggát (Buođggáidnjárga), mii boarráset Ruošša gálduin gohčoduvvo Veres navolok:n. Ruoššaide lei dat juogalágan "rádjemearkan" gaskal Ruošša ja Norgga ovdal 1826 rádjegeassima. Scnitlera oaivila mielde ledje Buođggát ja vuonat siskelis leamaš Várjjaga sápmelaččaid bivdo- ja meahcástanguovlun, dávjá ovttasráđiid njávdánsápmelaččaiguin. Muhtun mearrasámi vihtan válddahalai Schnitlerii dáinnalágiin 1740-jagiin: Sullii 30 jagi das ovdal leigga soai vieljašguovttos leamaš njuorjjobivddus (Kobbeskiøtteri) Buođggáidvuonas Njávdáma sápmelaččaiguin. Sii juogadedje bivddáhasaid Njávdáma sápmelaččaiguin ("Neidens Finner i lige Deele"). Sullii logenárjagi ("en halv snees Aar") das ovdal ledje Várjjaga sápmelaččat ásaiduvvagoahtán vutnii. Dábálaččat eai bivdán Njávdáma sápmelaččat vuonas guoli eai ge eará, nu go dalle "go ledje ain 30 bearraša". Dál ledje dušše 8 bearraša vel - sii ledje "maŋos mannan dušše 8 bearrašii" (Schnitler I: 434). Njávdán massii rádjegeassimis, nu go namuhuvvon, sullii bealli iežas guovllus oktan eanas ovdalaš čakča- ja dálveorohagain. Oaivilin lei álggos leamaš bidjat ođđa riikkaráji boares Anár- ja Njávdánsiidaráji mielde. Muhto eahpečielggasvuohta rádjegeassimis dagahii ahte gesse ráji Reisagura ja Reisaoaivvi gaskka, ja nu šattai Njávdánsiida juhkkojuvvot. Ruošša ovddasteaddjit orrot eambbo beroštan Báhčaveajis go Njávdámis; eai sii fitnan ge Njávdámis. Njávdáma rájit šadde ge biddjot veahá soaittáhagas (Andresen 1989: 55-40). Rádješiehtadusa mielde galge Njávdáma sápmelaččat beassat geavahit iežaset boares čakča- ja dálveguovllu nu guhká go sii elle geat 1826:s ledje "siidaisidat". Suoma ja Norgga 1852 rádjedahppan ii oro váikkuhan dása danin go dat gustui dušše oarjelet rádjegaskii, dasa mii šiehtaduvvui 1751:s. Vorrena sátneoaivila mielde jotke Njávdáma sápmelaččat johtimiiguin Suoma beale boares ássanbáikkiide gitta 1884 rádjái (Vorren Lundes 1979: 63). Dál čuoččuhuvvo njálmmálaš dieđuid vuođul ahte ledje unnit johtimat dáidda báikkiide gitta 1900-logu álgui, muhto dál unnán bearašjohtimat. Suoma eiseválddit eai oro diehtán dan ovdal go Njávdáma sápmelaččaid johtimat nohke oalát (vrd. Hålogaland lagmannsrett, váiddaášši nr. 36/86 A; Riektegirji riekteáššis golggotmánus 1988:5.) Boarráset Dánska-Norgga gálduin gohčoduvvojit Njávdáma sápmelaččat "Neidens Finner" (Njávdáma sápmelaččat), "Neidens Rydske Finner" (Njávdáma Ruošša sápmelaččat) jna. Njávdáma nuortalaččaid birra orru leamen vuosttaš čálálaš gáldu 1517 dokumenta, ng. "skeaŋkareive" Moskva cárai ja stuorafyrstii, Vasilij III Ivanovitsjii, ja lei álggus vearronjuolggadusbábir cára guovtti fáldái sámi guovlluin. Dáin njuolggadusain dáhkidii cára "doarjaga ja suodjalusa" sápmelaččaide ránnáid vuostá, geat galge doalahit iežaset eret sin guovlluin. Dan ovdii galge sii vearu máksit cára fálddiide, maiddái Njávdáma sápmelaččat ("udi Niafdain"). (Vrd. Johnsen 1923: 80-81; Lilienskiold lea ollislaččat jorgalan ja muitalan njuolggadusaid girjjis Nordnorske samlinger III, Speculum Boreale II: 185 ff.). Dološ Guoládatvearu ("Kola Borge fra alders tid") mákse dalle ee. bohcconáhkiiguin (Broch & Stang 1961: 28). Nuortalaččaid vuoigatvuođat ja suodjaleapmi váldui fas ovdan 1556 cárareivves ja "soahpamušas" gaskal cára ja Dánska-Norgga gonagasa 1563:s maŋŋel go Njávdáma sápmelaččat ledje váidalan ahte Norgga vuollásaččat hehttejedje sin áhpebivddu. Cára lei gonagasain hupman váidaga birra ja "soahpamuš" lei boađusin. Doppe duođaštuvvojit ja suodjaluvvojit sápmelaččaid vuoigatvuođat. Dalle lei buorre šiehtadan- ja ovttasbargodilálašvuohta dan guovtti riikka gasakkas danin go oktasaš gilvaleaddjin lei Ruoŧŧa, mii guhká lei njunnožis leamaš davviguovllu politihkas. Máŋgga ovdamearkkas oaidnit ahte Dánmárku-Norga meannudii várrogasat Ruoššain rádjeguovlluin ja garasvuođain fas iežas vuollásaččaiguin geat meannudedje heivemeahttumit. Dát politihkka šattai dávjá nuortalaččaide buorren. Ovdamearkan garra dánska-dáčča láhkačađaheapmái 1480 lea 1567:s go Oluff Jempt Ižžohiš 481 sáhkkohalai go lei leamaš "nuortan" ja bilkidan Ipmila. Nubbi ovdamearka lea go Endre Pedersen Čáhcesullos sáhkkohalai 1590-jagiin go lei suoládan bohccuid nuortalaččain (Niemi 1983: 151). Maiddái nubbi Ruošša dokumenta čuvge Njávdáma boares historjjá. Vasili Agalin ráhkadii vuosttaš Ruošša "eanangirjji" davviguovlluid badjel 1574:s. Girji lea láhppon, muhto Alaj Mikhalkova 1606-1608 "olmmošlogut" galget leahkit Agalina girjji mielde. Doppe namuhuvvo "Njavdema" gos ásset vearromáksi "eanandoallit", geat ráđđejit "Nevdema"-joga luossabivddu ja guollebáiki sullo lahka, mii árvvusge lea Geavju. Njávdánsápmelaččaid "vilgesguollebivdu" jávrriin maid namuhuvvo, nu maiddái sin vearrosturrodagat ja gaskavuohta Beahcáŋklosterii (Gorter-Grønvik 1988: 45-46; čállosa lea Alexander Perminov jorgalan ruoššagielas 1965:s Charusin 1880 čállosa vuođul. Perminov bargá Slávalaš-báltalaš instituhtas, Oslo Universitehtas). 1590-jagiid vearro- ja rádjenákkuid oktavuođas, álggos Ruošša ja Ruoŧa gaskal (mii loahpahuvvui Teusinaráfiin 1595:s), dasto Ruoŧa ja Dánmárku-Norgga gaskal (mii mearriduvvui 1611-13 Kalmarsoađis ja čuovvovaš Knæred-ráfiin), oažžut eambbo dieđuid Njávdánsiidda birra. Buot orru čájeheame ahte siida birgii bures dalle ja adnui riggodahkan stáhtagássa sisaboađuid 1 482 dáfus. 1593 rájes gávdnojit dánska-dáčča vearrolisttut maid vuolde lea maid Njávdán. Dan jagi ledje 10 vearromáksi Njávdámis, 1596:s 8. Dás lea eanas sáhka bearašoaivámuččaid birra. Lea measta seammá lohku 1700- ja 1800-logus. - Mii máhccat fargga 1600-logu gáldoávdnasiidda. 3.4JAHKODATJORRU JA JOHTINMÁLLE Vorren lea earenoamážit válddahallan jahkodatjoru ja johtinmálle; su čállosiidda lea ge čielggadus eanemusat huksejuvvon (omd. Vorren Lundes 1979: 60-61, Vorren Aarsethas 1989: 27-29). Árbevirolaš ássanbáikkit ledje Báhkkanjohgáttis (Bak'kanjohka) (suomagillii Pakanjoki), Vuottasjárgáttis (Vuoddasjávri) ja Jienajárgáttis; Báhkkanjohka lei várra deaŧalaččamus. Báhkkanjohka / Pakanajoki lea várra suomagielnamma; orru leamen "báhkiniid johka". Nama čilgehussan orru leamen ahte dán báikkis lei kapealla, Girkojárgáttis (Kirkkojärvi, "Kirkevann"), ja ahte suopmelaččat soitet badjelgeahččan nuortalaččaid "eahpeipmilbálvaleami" "govvagudnijahttimiin" go ikonaid ovddas sihke russejedje ja gopmirdedje. Várra lei dát báiki gosa ceggejedje Trifona kapealla. Viessosadji lea bures vuhtton gitta dássážii. 1902:s finai guovlludoavttir A. B. Wessel báikkis ja čađahii ovttageardánis registrerema. Kapealla vuođđoareála lei birrasiid 6 x 5 mehtera, nappo veahá stuorit go dálá St. Georg kapealla Geavgŋá1483 vuolábealde Njávdán gili (Wessel 1938/1977: 100, vrd. Paulaharju 1973: 35). Dál gal maid leat muhtun eará kulturmuittut Njávdávvma sápmelaččaid dálveorohagas, omd. áitesajit. Njávdánsápmelaččaid dálveorohagas lei eallin seammasullásaš go muđui nuortalaš guovllus. Cuoŋománu guđđe dálveorohaga ja johttájedje giđđaorohagaide, Skoltebyen 1 484 bokte Geavgŋá vuolábealde Njávdánjohgáttis. Dohko rádje dálvegálvvu ja ohce geassebiergasiid. Maŋŋel go oanehaš ledje orron Skoltebyeniš 485 , juohkásedje bearrašat guollebáikkiide Gievjovuonaš 486 , omd. Nirvagohppái 1487 , Strømsnesii 1488 , Čoalgámii 1489 ja Ruossavutnii 1490 . Nissonolbmot, mánát ja boaresolbmot báhce dohko luosaid bivdit ja dievdoolbmot manne áhpebivdui man guovddážin lei Geavju. Minstár lea nappo áibbas seaammalágan go Báhčaveaji sápmelaččaid minstár. Lilienskiold dajai Geavjju guolleguovddáža birra 1690-jagiin juo: "Geavju, doppe gos Njávdáma Sápmelaččat Guollebivdoáigge ásset, lea olggumusas Geavjovuona 1491 njálmmis, sullii 1 1/2 Miilla Čáhcesullos lulás-oarjelulás. Lea unná, muhto ruonas Sulloš" (Lilienskiold, Nordnorske Saml. IV/2, 2: 84). Buot čájeha ahte Geavju dalle lea leamaš áigodatorohahkan máŋga čuođi jagi, soaitá sullii 800/900 o. Kr. rájes (Olsen 1984: ee. 52, Olsen 1994: 115 ff.). Seammaládje orru čielggas ahte Dálmmáhis, jur Sállana nuorttabealde, Báhčaveaisiidda siskkobealde lea joatkevaš historjá guhkás don doloža rádjái. Gáldu mii čájeha dan, leat dološáigásaš hervejuvvon njuolla- ja sáitenjunit mat leat gávdnon Mestersandeniš 492 Dálmmáhis ja máid 1900-logu nuortalaččat leat dovdan. Ole Solberg gávnnai ee. dakkár hervejuvvon biergasiid Dálmmátroggamiin. Tanner čájehii dakkár gávdnamiid ođđasisráhkadeami muhtun Suonjil- ja Beahcánsápmelaččaide. Vaikko eai diehtán maidege dan birra gos duojit ledje boahtán, dadje sii ovttatmanu ahte hearvvat ledje Báhčaveaisiidda dološ eaiggátmearkkaŧ 493 . Dát hervemat nappo leat guhkes árbevieru guoddit, dakkár árbevieru mii sáhttá leahkit duhát jagi boaris (Tanner 1929: 371-72, Storå 1971: 90, Simonsen Lundes 1979: 38, Olsen 1984: 109-111, 164., Olsen 1983: 321, Olsen 1994: 135 ff.). Major Schnitler maid gávnnahii iežas 1744 iskamis ahte Njávdáma sápmelaččat atne Geavjju, maid son gohčoda "Kiøholmenin", nu go "doloža rájes", "eai ge Vihtanat muitte ahte lei earaládje, eai ge leat Váhnemiin gullan earaládje". Dál ledje dušše gávcci bearraša "muhtun Sávzzaiguin", "muhto ovdalaš Áigge ledje leamaš eambbo,..." (Schnitler I: 334). Dán muitaleami vuođul orru dábálaččat bearaš čuvvon gitta áhpeguollebáikái. Vuotnaluossabivdu orru šaddan eambbo dábálažžan 1800-logu mielde. Schnitlera áigge gal ledje earát nai beroštišgoahtán Geavjjus. Dohko suhke dál sihke mearrasápmelaččat ja dáččat. Muhto sis eai lean iežaset viesut nu go njávdánsápmelaččain, eai ge sii beassan darffi loggut sullos eai ge guođohit doppe - dan besse dušše njávdánsápmelaččat. Guollebivdoáigge orro dáččat ja mearrasápmelaččat njávdánsápmelaččaid gođiin, ja dat "válde bures vuostá sin". Muhtun Norgga mearrasápmelaš lei gal ásaiduvvan sullui birrasiid vihtta jagi das ovdal, "muhto dása ledje Njávdáma sápmelaččat lobi addán" (Schnitler I: 427). Njávdánsápmelaččaid servodatorganiseren lei ain ollislaš Schnitlera gálduid vuođul go lea sáhka siidaberoštumiin olggosguvlui ja sin riekteoainnut leat dohkkehuvvon, masa leat ovdamearkkat vuollelis. Schnitlera "gažadanprotokollat" leat deaŧalaš duođaštussan ránnáid riekteoainnuide go su "diggevihtanat" Várjjagis ledje mearra- ja boazosápmelaččaid ja dáččaid ovddasteaddjit - doppe ii lean oktage nuortalaš "diggevihtanin". Giđđaorohagas maid gávppašedje Čáhcesullo dáččaiguin ja pomoraiguin. 1600-logus juo čadnui Njávdán earenoamážit Čáhcesullo gávppašeapmái, ja Báhčaveadji čadnui Várggáid gávppašeapmái (vrd. 3.5.). Mihcamáráigge fárrejedje bearrašat geasseorohahkii Geavgŋá (suomagillii Isokängäs dahje Kolttakängäs) vuolábeallái Njávdánjohgáttis. Buori ja guhkes dorskebivddu áigge vuonain lávejedje nissonolbmot, mánát ja boares olbmot fárret ovddemus. Mihcamáráigge lávii maid Ruošša muŋka fitnat sin luhtte. Muŋka lávii "oahpahit" sin St. Georga kapeallas. Náittusvihahemiid gal galge vuosttažettiin doallat "Kloster-Girkus" Báhčaveajis (vrd. Schnitler III: 72). Bearrašat orro Skoaltabáikkis nu guhká go jogas lei luossabivdu. Bálko maid veahá nuohti guoikkas, livjelak. Maŋŋel go kvenat fárrejedje gillái ja oassálastigohte bivddus, bođii suomagielnamahus käpälä dan sadjái, ja namahus lea ain anus, ja bivdu maid lea ain. Muhtomin golgadedje guoikka vuolábealde, golgasted. Ovdalaš áigge leat njávdánsápmelaččat maid buđđon vuolábealde goržži (Leem 1767: 350-351). Gitta guhkás 1800-jagiide doalahedje njávdánsápmelaččat johkaluossabivddu earenoamáš vuoigatvuohtan, veahá muddemiin 1 494 dološ áigge, nu go oaidnit maŋŋelis. Buot dábuhuvvon gáldut duođaštit dan (vrd. Tønnesen 1972/1979: 254). Omd. deattuha Schnitler máŋgii, iskamiiddes maŋŋel 1740-jagiin, ahte earenoamáš riekti gusto ain. Vaikko njávdánsápmelaččat muhtun áiggiid juogadedje eanas eará riggodagaid ránnáiguin, de lea "Goitge Luossa-Bivdu ... Njávdán sápmelaččat iehčaneaset ráđđejit, nu ahte (sii) dán Luossabivddus álohii leat doalahan Norgga vuollásaččaid eret" (Schnitler I: 425). Dán guollebivddu "Ruošša-Sápmelaččat leat ieža ráđđen" (Schnitler III: 72). 1826 rádjesoahpamuša šiehtadallamiin nannejuvvui maid ahte "Ruošša sápmelaččain" dássážii lei leamaš earenoamáš luossabivdoriekti jogain oktasašguovllus (Johnsen 1923: 338). Nu go oaidnit maŋŋelis, de gal dat jođánit rievddai. Mii leat juo oaidnán ahte Njávdánjoga luossabivddu birra lea 1500-logu Ruošša gálduin čállojuvvon. Ruoŧa vearrofáldi Olof Anderson Burman finai 1598:s Njávdámis ja válddahalai geasseorohaga dáinnalágiin: "... Njávdáma Guoika lea gos njávdánsápmelaččat bivdet Luosaid ja lea čáppa Báiki Ruoššain dat. Sii orrot doppe Geasset ja leat huksen Viesuid" (Tanner 1929: 215-216, Fellman 1910 I: 307). Dás boahtá čielgasit ovdan ahte Skoaltabáikkis ledje viesut ja doppe ledje doaimmat geasset ja ahte ruoššain lei almmolaš hálddašeapmi ja gávpi doppe. Eanas luosat várra manne Beahcánklosterii, dasto Guoládahkii (vrd. Leem 1767: 350 ff.). Vaikko njávdánsápmelaččain ledje boares duođaštuvvon vuoigatvuođat Njávdánjohkii ja joga luossabivdui, de fertejedje klostersierraovdamuniid geažil juogadit herskkuid muŋkkaiguin. Muhtun 1620-30-jagiid Ruošša dokumeanttas lea čállojuvvon ahte 3/4 Njávdánjohka gullá njávdánsápmelaččaide ja 1/4 gullá muŋkkaide geat bivde doppe (Broch & Stang 1961: 28). Ii mihkkege čájet ahte earát go dát guokte joavkku bivde Njávdánjoga. Anársápmelaččaid birra daddjo čielgasit ahte sii eai bivdán Njávdámis. Muhto luosaid gal sáhtte earát maid oastán go ruoššat 1600 birrasiid juo. Hollándda kárttain lea Njávdán imašlaš dávjá dalle, vuosttaš geardde 1595 eurohpákárttas máid 1500-logu oahppáseamos kartográfa, hollándalaš Gerhard Mercator, rvvváhkadii. Njávdán lea doppe čállojuvvon "Naydani". (Mercator birra gč. Nissen Willochas 1960: 34). Njávdán, "Neeuffdoma", gávdno maid hollándalačča Simon von Salingen dovddus nuorttadavvi Eurohpá 1601 kárttas. (Von Salingen birra gč. Nissen Willochas 1960: 36). 1594 rájes maŋai son njealji dutkanmátkái dánska-norgga gonagasa, álggos Fredrik 2., dasto Christian 4., gohččuma mielde. Son manai Davvi-Norgii, Guoládatnjárgii ja Vilgesmerrii. Hollándalaččat borjjastedje áŋgirit "nuortan" ja manne sihke Vilgesmearas ja rittu sámimárkaniin. Sii ledje árvvusge Guoládagas ja oste luosaid muŋkkain (Leem 1767: 350, vrd. Storå 1971: 81-82), geat ledje luosaid dábuhan nuortalaččain, maiddái Njávdáma nuortalaččain. Várra manne ieža maid Njávdámis, seammaládje go diehtit sii fitne Deanunjálmmis. Njávdáma báikenamat sáhttet mearkkašit dan, namalassii johka Kiparijoki, sámegillii Giperjohka, dárogillii Kyperelva, ja Bøkkermyra ja Bøkkermælen. "Kyper" vuolgá "kipperis", mii lei "bøkkera" dološ namahus, sámegillii fárppaldahkki. Vuolleduiskka doaba lea "Küfer" (latingielas "cuparius"), nederlándda gillii "kuijper" (Qvigstad & Olsen 1924: 291, Paulsen vuođđologu haga: 86). Soaitá dalle juo leamaš farppaldahkkivisti mas lea luossavuostáváldin ja sáltevisti. Michalkova "olmmošlogus" álgo 1600-logus, masa juo lean čujuhan, namuhuvvo "Njavdemahuset" gos lea "guollebáiki gosa Michailovsjohka golgá" (Gorter-Grønvik 1988: 45). Sáhttá go dat leamaš fárppaldahkki viessu ja Giperjohka mii lea Mikkelsnesaš 495 Njávdámis? Mii diehtit muđui ahte Čáhcesullogávppis lei reaŋga goit 1690-jagiid rájes "Njávdánjoga fárppaldahkki" luhtte (Niemi 1983: 279). Njávdáma "fárppaldahkkivisti" Čáhcesullo gávppi áigge lea maid namuhuvvon 1700-jagiid mielde (Qvigstad & Olsen 1924: 291, Beronka 1933: 42). Geassesajis Geavgŋá vuolábealde ceaggá ain St. Georg kapealla. Kapealla lea jáhkkimis huksejuvvon Trifona áigge, sullii seammá áigge go Boris ja Gleba kapealla Báhčaveajis, mii gul lea vihahuvvon 1565:s (vrd. Johnsen 1923: 83). Bealistan in dieđe dása ollislaš duođaštusaid. Dálá Njávdáma kapealla ii leat teknihkalaš árvvoštallamiid mielde nu boaris, várra 1800-logu álggu rájes. Lea imašlaš go boarráseamos áigge eai leat namuhan kapealla, eai dakkár gálduin ge gos vuorddášii dákkar namuheami, omd. Lilienskiold 1690-jagiin mii iežas topográfalaš válddahallamis olu guorahalai gaskavuođaid ruoššaide. Son válddahalla vuđolaččat Mátta-Várjjaga, "Østenhafsside", vuonaid, sulluid ja jogaid, ja oaivvilda báikki ovdal gullan Norgii. ("..., mat ovdal leat leamaš Din Gonagaslaš Vuollásaččaid rievttes Orohagat ja Ealáhusbáikkit, muhto dál leat dohko eambbo boahtán Bergena heajos Dilálašvuođat Olmmošsuohkadiin ja Ruoššaiguin, Suopmelaččaiguin ja Muŋkkaiguin, mat dađi roavváseappot geavahit Herskkuid, dan Báikkis gosa Riikka Ássit eai beasa, ..."). Báhčaveaji ja Klosterfjordena 1496 (Báhčaveaivuona siskkimusas) válddahallama oktavuođas namuhuvvo Báhčaveaisápmelaččaid "Rysse Kircke" (Ruošša girku) "Finesædet" buohta, muhto ii namuhuvvo mihkkege kapealla birra go Gievjovuona ja Njávdáma birra lea sáhka (Lilienskiolda Speculum Boreale, Nordnorske samlinger IV, Finnmark omkring 1700, II, 2. hefte: 84-86). Vuosttaš geardde go kapealla Geavgŋá vuolábealde namuhuvvo, orru leamen 1744:s go Schnitler válddahallá ruošša muŋkka oahppaladdama doppe mihcamáráigge ja juovllaid áigge (vrd. Schnitler III: 72), dasto 1763:s go Jessen-Schardebøl čállá "Njávdánjohgáttis lea ruošša Kapealla dahje Skuvla" (Jessen-Schardebøl 1763-250). Goitge sáhttet ovdalaš ruošša miššunáigge leamaš guokte kapealla Njávdámis, nubbi dálveorohagas ja nubbi geasseorohagas, nu movt orru maid Báhčaveajis leamaš. Jus nu, de ferte álgo geassekapealla gáikkoduvvon ja ođas boahtán sadjái, dat mii ain dál ceaggá. 1800-logu mielde geavahedje Skoaltabáikki dađistaga eambbo, nu šattai ge dárbu buoret kapellii. Geasset ledje bohccot Sállanis (dološ gálduin Salem, dárogillii Skogerøya, ruoššagillii Ostrov Salim) (vrd. Paulsen vuođđologu haga: 32-33). Burman muitala maid boazodoalu ja geasseorohaga birra - dáinnalágiin hupmá son guovtti deaŧalaččamus riggodaga birra Njávdánsiiddas, luosa ja bohcco birra: "Muhtun Suolu lahka Njávdánvuona gohčoduvvo Salemin, ja ollá gitta Räffuas Wonoi (Revøysundii 1497 ), ja lea oba stuora Suolu, birrasiid golbma stuora Miilla birra, geasset atnet Sápmelaččat buot Bohccuideaset doppe". Lilienskiold maid gohčoda Sállana njávdánsápmelaččaid geasseorohahkan, "Sullo Geavahedje njávdánsápmelaččat Boazoguohtumin" (Lilienskiold Speculum Boreale, Nordnorske samlinger IV, Finnmark omkring 1700, II, 2. hefte: 84). Sállan geavhuvvui njávdánsápmelaččaid geasseguohtumin, nu go gullat, gitta 1900-lohkui. Borgemánu loahpas jođii siida čakčaorohahkii, gos bearrašat rátkkašedje Goahtejávrái 1498 , Čeavetjávrái 1499 , Kuolisjávrái 1500 , Rekkijávrái 1501 ja Neuttejávrái 1502 Njávdánjoga bajit njálbmái. Fáldi Nils Knag válddahallá juste iežas jahkásaš "čuoččuhusmátkkis" Guoládahkii (Malmis) goas dološ áigge johte gaskal čakča- ja dálveorohaga. Fáldi bođii dálvesiidii juovlamánu 21. b. 1690 diggestevdnet "Ruošša Sápmelaččaid" Njávdámis, muhto sii "eai lean boahtán Siidii, dainna go ledje ain Čačkaorohagas". Muhto eatnasat bohte gal maŋit beaivve, nu ahte sáhtte doallat diggečoahkkimiid gos deaŧalaččamus áššin lei vearrorehkenastin, nappo maŋit jagi vearrogeassin mii galggai čađahuvvot mearragáttis geassemánu. Sáhttosteamis maid gesse vearu. Lea čielggas válddahallama vuođul ahte fáldi ja norraz šiehtadalaiga vearrorehkenastimis. (vrd. Danske Magazin V, 1756, Varanger Årbok 1982: 102-103). Dološ áigge mearkkašii juovladiggi čakča- ja dálveorohaga geavaheami earu. Schnitlera áigge bođii ruošša muŋka dálveorohahkii "oahpahit Njávdáma Sápmelaččaid", seammaládje go geasseorohahkii ja kapellii dohko bođii muŋka mihcamáráigge (Schnitler III: 72). Dát málle lei várra miššunáigge rájes juo ja bisttii gitta dassážii go árbevirolaš johtimat nohke. Giela dáfus mearkkaša Schnitler` válddahallan ahte ruošša muŋkka bođii Skoaltabáikái sihke geasset ja dálvet. Dát ii dáidde doallat deaivása dađimielde go dovdat johtinmálle. Dálveorohat gal ain orru leamaš siseatnamis, ja muŋka dáidá dohko mannan iežas dálvemátkkis njávdánsápmelaččaid lusa. 3.5HEIVEHEAPMI, ČAVGAN JA VUOIGATVUOĐAID BEALUŠTEAPMI (1600-1700-LOGUS) 1600- ja 1700-logus lassánii dánska-norgga oarjjit nuortalašsiiddaid beroštupmi. Maŋŋel Kalmarsoađi ii lean šat Ruoŧŧa ribadeame guovllu. Oktavuohta Ruoššain lei dásset, ja boahttevaš rádješiehtadallamiid dáfus livččii leamaš buorre go lea fápmu guovllus. Go Ruošša klostersierraovdamunit nohke, de šadde maid eará gávppolaččaide buoret vejolašvuođat nuortalašsiiddain. Nu lei lassáneaddji beroštumis čielga stáhtapolitihkka ja stáhtakássa sisaboađuid jurdda. Dasa lassin bođii vel gávpeoktavuođa ja báikkálaš ekonomiija viidodat. Luossa šattai earenoamáš jođánis gávpegálvun lagamus gávpebáikkiin Čáhcesullvvos ja Várggáin. Ránnáálbmogat maid beroštišgohte eambbo siidaguovlluid báikkálaš riggodagain. 1600- ja 1700-logus lea ássanmálle ja ekonomiija nuppástuvvama áigi Várjjagis. Dát čuzii maid nuortalašsiiddaide, gos Njávdán lei rášimus sajis lagas ránnáoktavuođa geažil singuin geat háliidiedje viiddidit guovlluset. Njávdánsiiddas fertejit maid sierra demográfalaš dilálašvuođat váikkuhan. Mii leat ovdal muitalan ahte siidda bearašlohku lei hui dásset, 1500-logu rájes 1900-lohkui. 1600-loahpas gal lei lohku 17, 1716:s jur 22, muhto dát logut gal leat áibbas earenoamážat. Schnitler dajai ge 1744:s, go ledje 8 Njávdánsámi bearraša, ahte "Dološ áigge ... ledje oallugat" (Schnitler I: 348). 1600-loahpa ja 1700-álggu loguid lassáneapmi dáidá čilgehussan dasa ahte njávdánsápmelaččat maid vigge viidánit, lulás nu go leat oaidnán, muhto maiddái oarjjás Dirgejávrri guvlui (Schnitler I: 348). 1600-logu gaskkamuttos oidnui čielgasit ahte Čáhcesullo-gávpi lei oažžugoahtán Njávdáma luossagávppašeami alcces, ja Várggát lei seammaládje beassagoahtán ráđđet Báhčaveajis. 1600-logu vuosttaš oasis lei maid čielga stáhtalaš doaibma luossabivddus oasi oažžut. Dan čájeha omd. Christian 4.` Njávdáma luossadiiddu 1639 mearrádus, geardduhuvvon 1640:s. 1639-resolušuvnnas deattuhuvvo ahte njávdánsápmelaččat galge máksit dábálaš "Máksámuša ja Diiddu" juohke jagi, ja "iežaset fuomášuvvon Árbevierru" máid ledje atnigoahtán, ja máid ledje "Tiendekanden" gohčodan, hilgojuvvo. 1640-resolušuvdna čájeha veahá njávdánsápmelaččaid diidomáksinvuosttaldeami ákkasteapmi dánska-norgga eiseválddiide: Muŋkkat Várggáidladni nuorttabealde eai mávsse diiddu, danin galggaše sii nai beassat (Lilienskiold` Speculum Boreale II, Nordnorske samlinger, VII, Finnmark omkring 1700, 3: 251-252). Báikenamat Gievjovuonas, omd. Brashavn 1 503 ja Braselv 1504 , duođaštit ahte Čáhcesullo gávpeolbmát leat Njávdánsiiddas leamaš dalle. Čáhcesullos lea Bras-goargu oahpis eanas 1600-logus; lei measta dynastiija, mii vuođđuduvvui Čáhcesullui 1620-jagiin juo (Niemi 1983: 215-216, Beronka 1933: 27). Dađimielde go bergenlaččat šadde oahppáseappot Várjjagii, de beroštišgohte eambbo nuortalaččaiguin gávppašit (vrd. Nilsen 1966: 42). 1691 oktroija bokte juhkkojuvvui Čáhcesuolu ja Várggat formálalaččat. 1700-logu mielde, go Várggát manai garrasit maŋos, šattai goappeš siiddaid Norgga gávpi Čáhcesullo vuollái (Niemi 1983: 215-216, 278-280). Bergen massii iežas gávpeaktorievtti Finnmárkkuin 1715:s (álggii 1681:s), nu go diehtit. Aktoriekti álggahuvvui fas maŋŋel áigodaga go lei measta friddja gávppašeapmi (1715-28), muhto dál addojuvvui dat Københámmana gávpeolbmáide. Iešguđet hálddašanfámuid bokte doalahii Københámman aktorievtti loahpalaš friddjaaddimii 1789:s. Bergenlaččat vigge fas beassat guovddážii ruoššagávpái ohcámiiguin oažžut finnmárkkugávppašeami ruovttoluotta, omd. 1736:s. Dat čájeha ahte ruoššagávpi ain lei bivnnut (Nilsen 1966: 178). 1653:s orrot stáhtaberoštumit ja gávpi njuolgut goallostuvvon oktii Čáhcesullo čakčadiggečoahkkimis gos diggevihtanat ja gávpeolbmát oaivvildedje ahte Várjjat- sápmelaččain, geat čielgasit ledje Norgii "rieviduvvon" sápmelaččat, ovdal lei leamaš Njávdáma luossabivdu (Niemi 1983: 278, Tanner 1929: 215-16 čujuhusain Solbergii 1910). Dát ii sáhte leamaš riekta, nu go juo ovdal nai lea daddjon. Dikki áigumuš lei várra báikkálaš sávaldagaid vuođul oažžut Njávdáma luossabivddu ja luossagávppašeami dáčča stivrejumi vuollái (vrd. maid Tanner 1929: 215-216). Čájehii ge juoidá ahte Brasbearráša oaivámuš ieš lei dán diggečoahkkimis jođiheame vihtanuššamiid. Luossagávppis ledje stuora hivvodagat ja árvvut. 1700 maŋit oasi loguin oaidnit ahte Čáhcesullo-gávpi sáhtii oastit birrasiid 7 000 kg luosa Njávdáma sápmelaččain ovtta mánus (Vorren Lundes 1979: 86). Ii dáidán leat olu earalágan dilli 1600-logus. Vaikko klostersierraovdamunit heaittihuvvojedje, de lei goitge veahá ruošša gávpi Njávdámis; 1700-logus jotke pomorat gávppi. 1700-logu gaskkamuttos 1810 rádjái doaimmahii Arkhangelska-giehmánni Sergei Kolokoff dábálaš gávppi Brashavnaš 505 Gievjovuona njálmmis. Dan báikki gohčodedje ruoššagillii Shapkinon. Dát hámman lei jur Njávdáma sápmelaččaid áhpebivdobáikki buohta. 1791:s muitaluvvo ahte pomorat nuppevuoro lávejedje orrut dálvvi Njávdánsiiddas, ja dalle lávejedje maid vuovdit jáfuid Anársápmelaččaide (Tanner 1929: 219). Earret luosa, lei njávdánsápmelaččaid buvttadan áhpeguolli maid jođánis gávpegálvu. Sii ledje dovddus áhpebivdit, dánskka ráđđehusekonoma Carl Pontoppidan 1790 čállagiid mielde (Pontoppidan 1790: 234). Čáhcesullo 1713 diggi čájeha bures mainnalágiin njávdánsápmelaččaiguin lei gávppašit. Lei gul dološ vierru ahte nuortalaččaid gálvvu (luosa, goikeguoli, lievssi) mákse lotnolasat ruđain ja gálvvuin. Lei dábálaš máksit luosa, lievssi ja 1/3 goikeguolis ruđain, ja loahppa 2/3 goikeguoli gálvvuin. Gávpeolbmát ledje geatnegahtton dábuhit nuortalaččaide olu sáltti. Gávpi galggai juohke jagi nohkan "Petri-Pauli-beaivve" ("Biehtármeassu"), geassemánu 29. beaivve. Dalle lei joga váldobivdu nohkan; seammás lei maid giđđaguollebivdu nohkan. Gávpečoahkkaneapmi heivehuvvui oktanis vearro- ja máksámušbearramiiguin (Niemi 1983: 278-279). Njávdánsápmelaččat vikkahuvvojedje stáhtakássasisaboahtopolitihkain - vearromáksimiin - dánska-norgga stáhta vuollásažžan, nu go leat oaidnán. Dán guovllu vearrogeassin bohciidahtii olu smávit soahpameahttunvuođaid gaskal Norgga ja Ruošša báikkálaš eiseválddiid. Guovlu han lei ain Norgga ja Ruošša oktasašguovlu. Omd. gilddii Ruošša fáldi njávdánsápmelaččaid máksimis luossabivdodiiddu dánska-norgga eiseválddiide (Niemi 1983: 278). 1600-logu maŋit oasis orro njávdánsápmelaččaid stáhtakássa sisaboađu 1506 gaskavuohta Dánmárku-Norgii jaskkodan. 1690 birrasiid mákse nuortalaččat 3 goikeguollevoaga juohke vearrogeassi nammii dábálaš vearrun ja 1/2 voaga fáldi gáibádussan. Vearu mákse dávjá gávpeolbmái "Guollin ja eará Gálvun", guhte fas "Fáldái doalvvui dáid Ruhtan" (Resen II: 14-16). Davvi ja oarjeránnáid ássama ja riggodatgeavaheami viidun ja rievdan dagahii eambbo deattu Njávdánsiidii. Várjjatvuona davábeale guollehámmanálbmot geavahišgođii eambbo vuona lulábeale guovlluid. Sii borde sámmála fuođarin, čuhppe muoraid boaldámuššan ja ávnnasin, bivde njuorjjuid jna. Almmolaš ásahusat maid geavahedje nuortalašsiiddaid riggodagaid, nu go Várggáidladni militeara. 1691 gonagasreive gohčui čuohppat dimbariid Várjjaga ođđa girkui ja Čáhcesullo ođđa ámtamánnigárdimii Njávdánvuvddiin (Niemi 1983: 333). Njávdánsápmelaččat čuhppe olu dimbara ja fievrrededje dan herggiiguin vutnii vuovdima váste. 1600-logu gaskkamuttos váidaledje njávdánsápmelaččat máŋgii go Norgga geavaheapmi čuzii sin ealáhusvuđđui. Ledje maid njuolggo vahágahttimat, nu go lobihis bivdu, gođiid billisteapmi, jna. Mearra- ja johttisápmelaččaid viidáneapmi maid čuzii seammasullásaččat. 1600-logu loahpas manne Várjjaga mearrasápmelacvvv 1 čat Buođggáidvuona rastá, boares siidaráji rastá. 1700-logu mielde vuođđodedje sii ássanbáikkiid Várjjatvuona lulábeallái Ruovdavutnii, guhkás Báhčaveaisiidda guovllu siskkobeallái. Boazosápmelaččat johtigohte nuorttas 1700-logu álggus, nu go juo leat gullan. Lulábealde orrot Anársápmelaččat muhtun muddui leavvan Njávdánsiidii, nu maid várra Ohcejohsápmelaččat (vrd. Vorren Lundes 1979: 77, Schnitler I: 348). Dáinnalágiin báhkkahuvai Njávdánsiida máŋgga guovllus, ja siidarájiid rasttidedje sihke siseatnamis ja mearagátte. Njávdánsápmelaččat vuosttaldedje dan, ja dánska-norgga eiseválddit dorjo sin muhtun muddui, muhto almmotge dohkkehuvvui sin iežaset riektevuogádaŧ 507 oalle muddui. Dalá áššiin máid dovdat ja mat šadde báikkálaš diggái, ožžo njávdánsápmelaččat guhká doarjaga iežaset vuoigatvuođagáibádusaide. Earenoamážit orru čielggas ahte njávdánsápmelaččat guhká ožžo dohkkehuvvot aktorievtti goddebivdui, boazodollui ja luossabivdui (vrd. Tønnensen 1972/1979: 120-121). Earáid riggodatgeavaheapmi, nu go vuotnabivdu, fuođarváldin, muorra- ja dimbbarčuohppan jna., čađahuvvui guhká njávdánsápmelaččaid lobi addimiin. Sin dárbbu ektui lei muhtun áigodagaid stuorát riggodatvallji go sii ieža dárbbešedje. Schnitleris leat máŋga ovdamearkka mat duođaštit njávdánsápmelaččaid siidahálddašeami. Mii leat juo gullan ahte muhtun Norggabeale mearrasápmelaš ceggii goađi Gevjui go njávdánsápmelaččat adde lobi. Dáččaid vuovdegeavaheapmi čađahuvvui almmá "Vuosttaldemiiguin" (Schnitler I: 348). Go (árvvusge) vuosttaš mearrasápmelaš ásaiduvai Buođggáidvuona nuorttabeallái, lei dát njávdánsápmelaččaid lobi addimiin. Dás leat olu soahpamušat ja ovttasbargu iešguđet sámijoavkkuid gaskal. Govvideaddji ovdamearkan lea Norggabeale boazosápmelačča Carl Andersena boazoguođoheapmi Sállanis ja Brashavnfjelleŧ 508 nannamis oarjjabealde sullo. Andersen lei geavahan sullo ovcci jagi (1730-1740 gaskal) dassážii go jámii. Go lei johtán ruoktot ovdan Buođggáidvutnii ja váriide doppe, de lei Brashavnfjelleŧ 509 mielde johtán ja vuojahan Vestre Leirvåga 1510 bokte. Dan ovddas lei son geahččan njávdánsápmelaččaid bohccuid. Schnitler dadjá čielgasit ahte dát lei šiehtadus (Schnitler I: 424, 426, 428). 1740-jagiid álggus ledje ledje njávdánsápmelaččat šaddan johtit gaskaboddosaččat eret Sállanis gumppe speadjama geažil. Sis eai lean alddiineaset doarvái guođoheaddjit. Dál sii ožžo veahki "verddiineaset", boazosápmelaččain. Schnitler dadjá ahte su áigge "soabadedje Norgga- ja Njávdánsápmelaččat juohke Ládje hui bures" (Schnitler III: 71). Muhtun áigge maŋŋel Andersena jápmima orrot máŋga joavkku ovttas geavahan Sállana, ee. njeallje dáčča bearraša. Muhto sii ledje dušše ovtta dálvvi orron doppe, dálkki, dálkkádaga ja Gievjovuona jiekŋuma geažil (Schnitler I: 335). Njávdánsápmelaččat ledje danin nu smáđáhkkat ránnáiguin geat háliidedje siidda geavahit, go ieža dárbbašedje sis veahki ja ovttasbarggu. 1600/1700 jahkečuođimolsuma áiggi viidáneami maŋŋel lei sihke olmmošlohku ja boazolohku unnon. Ássiidlohku sáhttá unnon álgo 1700-logu rohtudávddaid geažil mat Várjjagis hearjidedje. Schnitlera diggevihtaniin oaivvildii muhtun ahte Báhčaveaisápmelaččaid logu lei rohttudávda unnidan 40:s gitta "Logenáre Bearrašii" (Schnitler I: 435). Diehtit maid ahte 1700-logu vuosttaš oasis ja gaskkamuttos lei váttis dilli boazodoalu guovdu, ja ealut unno dovdomassii (Niemi 1983: 300). Olmmošlogu ja boazologu unnun sáhttá luvven siidda riggodagaid, seammás go ovttasbargodárbu lassánii. 3.6NUPPÁSTUVVAN RIEKTEOAIDNU? Lea gal čielggas ahte šattai oinnolaččat riidovuođđu 1700-logu maŋit oasis ja 1800-logu álggus. Eai Schnitlera áigge ge álo doahttalan njuolggadusaid. Muhtun diggevihtanat mieđihit omd. ahte vaikko njávdánsápmelaččat ledje gieldán báhčimis gottiid Brashavnváriš 511 , de muhtun Várjjatsápmelaččat goitge bivde "suoli" (Schnitler III: 424, 426). Siiddas lassánii lobihis riggodatgeavaheapmi ("uden Forlov"). Rathke válddahallá 1802:s boazosápmelaččaid "stuora Ealu" mii báhkkii Njávdámii. Boazosápmelaš Rikkis Gjermund ("Gjermund den Rige") lei boahtán nu lahka Njávdánsiidda nu stuora ealuin "ahte ii Ieš ge diehtán Logu". Njávdánsápmelaččat "eai háliidan dákkár Ránnávuođa, go sin Stuora Ealut billistedje njávdánsápmelaččaid Boazoguohtuma, ja čuoččuhedje ahte lei nu duođalaš Nággu ahte Buhtadusa ledje gáibidan ja ožžon" (Rathke 1899/1901: 42). Dál ledje vel riekteásahusat nai beahttigoahtán nuortalaččaid, várra álbmoga deattuin go gáibidedje Mátta-Várjjaga riggodagaid ("eanetlogu dárbu") ja Tønnesen gohčodan "dábálaš bieđganeami álgu" riektedoaimmaš 512 álggii Finnmárkkus 1700-logus (Tønnesen 1972/1979: ee. 121). Gudmund Sandvik lea gohčodan riektemannolaga 1513 báikkálaš álbmoga válddálašvuođahuhttimin 1 514 , earenoamážit stáhta Finnmárkku čálekeahtes eatnama "oahpu" bohciideami čujuhusain (Sandvik Thuenis 1980: 59-60). Njávdánsápmelaččat eai nagodan šat fámu čájehit gáibádusaideasetguin. Go Várggáid 1773 dikkis fas válde ovdan dilálašvuođaid máid atne árbejuvvon vuoigatvuođaid duolbmumin, ožžo dán vástádusa ámtamánnis: "Njávdánsápmelaččat eai galgga hehttet Várjjatsápmelaččaid bivdimis Njuorjju, Čeavrá ja Lottiid ja Gottiid Oktasaš báikkiin ja muđui galget soabalaččat láhttet guhtet guimmiideaset vuostá, almmá moaráhuhttit guhtet guoimmis" (Tønnesen 1972/1979: 121). Vaikko dákkár riektedulkon ii váikkuhan nu olu geavatlaččat álggos, de botke dat čielgasit ovdalaš oainnu - ja lea mearkan dasa movt 1800- ja 1900-logus galggai geavvat. Ámtamánni vuođđojurdda su riekteoahpaheamis, lea ovttalágan riekti buohkaide gilisearvvis, vuođđojurdda mii čielgasit čuzii unna unnitlogujovkkožii. Dánska-Norgga eiseválddit beroštišgohte áibbas čielgasit eambbo Mátta-Várjjagis 1700-logu loahpas. Ámtamánni Ole Hannibal Sommerfeldt barggai áŋgirit Norgga viidánemiin oktasašguovllus. 1780- ja 90-jagiin áŋgirušai son máŋgii oažžut dáččaid ásaiduvvat Reainnáhii ja Sállanii, daidda vallji- ja strategalaš deaŧalaš sulluide borjjastangeinnodagas Báhčaveaji- ja Njávdánnjálmmis, vaikko sus lei heajos stáhtariektevuođđu. Mátta-Várjjat dieđusge ii lean 1775 eananvuovdinresolušuvnna vuollái boahtán, danin go ii lean Norgga guovlu - dat lei ain oktasašguovlu. Sommerfeldt čuoččuhii ahte dánska-norgga berošteddjiide lei "dárbbašlaš" lahtudit guovlluid "čielga Norgga eanamin" go muhtomin galggai rádješiehtadus dahkkot. Dát mearkkašii árvvusge ahte Sommerfeldt háliidii meannudit terra-nullius oainnu vuođul, mas koloniseren lea guovddáš guovllugáibádusa veahkkeneavvu. vv 1751 Ruoŧa-Norgga rádjegeassima maŋŋel lei dušše Norgga ja Ruošša gaska mii ii lean rádjesoahpamušas mielde. Dál dihte ahte dat fargga šattai čađahuvvot. Dánska-Norgga sajádaga nannema oktavuođas lei dáčča koloniseren deaŧalaš. Lei maid sáhka hehttet nuortalaččaid "gávdnamis Liibba ... rivveŧ 515 dán Sullo" (dás lei Reainnáha birra sáhka; Johnsen 1923: 215, 326). Go ákkastii garraset Mátta-Várjjat beroštumi ovddas, čujuhii Sommerfeldt guovllu strategalaš sajádahkii ja guovllu riggodatvalljái, earenoamážit Njávdámis: "Njávdámis lea buoremus Luossajohka, valjit Beahce- ja soahkevuovdi, ja Oaivejeagil" (Johnsen 1923: 325). 3.7"... LIHKOLAŠ JA DUHTAVAŠ"? Njávdánsápmelaččaid árbevirolaš servodat lei 1800-logu álggus vuos hui ealas ja ollis, vaikko lei lassáneaddji deaddu dasa. Buot čájeha ahte njávdánsápmelaččat birgejedje bures ekonomalaččat dan áigge, vaikko eanas finnmárkulaččain lei nuppelágan dilli. Nuortasápmelaččaid gesse ovdamearkan vel muđui álbmogii. Jagiin ovdalaš 1790, Finnmárkku gávppašeami čiekŋalis čielggadeami ja ságastallama oktavuođas, gávnnahii dánska ekonoma Carl Pontoppidan vuđolaš Finnmárkku iskamiid vuođul, ahte "Ruoššasápmelaččat" ledje duođaštussan dasa ahte vealggáidumi haga sáhtii birget danin go sii goit birgejedje dan haga, vaikko sis lei garra vearrodeaddu (Pontopiddan 1790: 234). Rathke válddahallá sápmelaččaid liggosit ja liikomiin, maŋŋel go lea fitnan Njávdámis 1802:s. Son rámpo sin čorgatvuođa (máid son čatná oskudoaimmaheapmái) ja maid sin ekonomiija. Son oaivvilda maid, nu go Pontopiddan, ahte vaikko Njávdáma nuortalaččain lei eambbo vearrodeaddu go mearrasápmelaččain, de ledje sin "Ruovttudoaluin ... muhtun Ovdamunit eambbo go Norgga Mearrasápmelaččain". Su oaivila mielde lei njávdánsápmelaččain buorre eallin - sii ledje "lihkolaččat ja duhtavaččat". Sis orui olles servodatorganiseren, oaiveolbmáin, máid Rathke gohčoda "Ældste" (boarráseamos) dahje "Staroste" (Rathke 1899/1901: 43). Rathke válddahallá muđui njávdánsápmelaččaid oalle seammaládje go Keilhau válddahallá Báhčaveaisápmelaččaid 25 jagi maŋŋel (Keilhau 1831: 46 ff., 54). Dán buori dilálašvuođa čilgehussan, go buohtastahttá muđui Finnmárkku dilálašvuođaiguin, dáidá leahkit ahte nuortalaččat ledje guhkit birgen márkanekonomiija ja áigodatnuppástuhttimiid 1 516 haga mat muđui ledje. Sis lei gal leamaš dahkamuš márkaniiguin máŋga čuođi jagi, nu go leat gullan. Muhto dan gávppašeamis mas sii ledje searvvis, eai lean nu olu márkanintegrašuvnnat ja márkansorjjasvuohta go eará joavkkuin, earenoamážit dáččain. Guhkes áiggi čađa lei márkangullevašvuohta heivehuvvon áigodatjohtimiidda ja árbevirolaš riggodatgeavaheapmái. Árbevirolaš eallinláhki lei sidjiide buorren dalle go garraset márkanintegrašunjoavkkuin lei heahtedilli. 1831 diggedutkamis Čáhcesullos muitaluvvo ahte njávdánsápmelaččain lei seammalágan johtinmálle ja riggodatgeavaheapmi go ovdal. Siidda guhtta bearraša elle ain geasset luossabivdduin Njávdámis, ja dálvet siseatnamis "nuppebealde ráji Ruošša eatnamis" gos bivde jávrriid ja guođohedje bohccuid. 1836 Čáhcesullodikkis muitaluvvui ahte sii bivde luosaid Njávdánjogas ja máŋgga sajes Gievjovuonas ja Korsfjordeniš 517 (Qvigstad 1926: 17). Njávdánsápmelaččaide lei goit dat mávssolaš ahte guokte deaŧalaččamus riggodaga ledje ollásat ja ain earenoamáš riektin sis, namalassii luossa ja boazu. Luosa mii gal leat juo gieđahallan. Dál galgat hupmat bohcco birra ja geahčadit movt ovdalaš siiddas dainna lei. Boazu lei guovtte ládje riggodahkan; goddin ja boazun. Goddebivdu lei dieđusge áibbas dološ Njávdámis nu go dain eará siddain nai. Siidaguovllu siskkobealde leat gávdnan máŋga goddebivdirusttega, vaikko ii oktage dain leat dakkár sturrodagas go Várnjárgga earenoamáš stuora goddebivdorusttegat. Njávdámis bivde maid gielaiguin, seammaládje go nuorta- ja lullisiiddat. Njávdáma goddebivdu bisttii gitta 1800-lohkui. Go Rathke finai Njávdámis 1802:s, de logai son ain bivddu bistime. Nuorat bivdoolbmát čoahkkanedje "unna Searvvážiidda" ja "manne oahpes Davviváriide sihke gárdut ja báhčit Gottiid ja Riebaniid, Getkkiid ja vahá Lottiid" (Rathke 1899/1901: 43, vrd. maid 2.3.4. ovdalis). Njávdánsápmelaččaid boazodoallu lea dološ, nu go leat oaidnán. Girjjálašvuođas lea dábálaš oaidnun ahte lei dušše hui veahá boazodoallu. Goddebivddus leat gul ožžon dárbbašlaš bierggu, ja dasto ii mannan nu olu biergu oskku geažil. Oaivečuokkisin dán čielggadeamis lea ahte goddebivdu ja boazodoallu eai dárbbašan hoigadit nuppi eret. Buot nuortalaš siiddain doaimmahedje boazodoalu ja goddebivddu ja -báhčima buohtalaga, ja dása lea juo vásahusvuođđu 1518 mis. Várjjatguovllus ii loaktán boazosápmelaččaid boazodoallu goddeealu oanehis áiggis. 1700-logus gullat ahte Várnjárggas báhčaledje gottiid bissuiguin (Niemi 1983: 301). Goddeealu maŋimus bihtáid eai loaktán ovdal krimsoađi áigge (1853-56), go lei niestedábuhanheahtedilli riddodahppama geažil. Lea dieđusge duohta ahte lei unnán boazodoallu daid ealuid ektui mat šadde boazosámiid boazodoalus. Ii goitge ábut doaivut ahte lojes boazu ii lean deaŧalaš borramuš ja bivttas- ja bárgoneavvoávnnaslassin. Go Burman 1598:s muitala njávdánsápmelaččaid ealu guhton Sállanis, de lei árvvusge stuorit čora go dušše vuollel logi bearraša moadde hearggi. Schnitlera cealkka "boazoriggát" duođašta dan, seammaládje go ahte njávdánsápmelaččat máŋgga geardde čuoččuhedje báikkálaš dikkis siidaguovllu viiddis jeageleatnamiid gullat alcceseaset earenoamáš vuoigatvuohtan. Lojes bohccot adnojedje borramušlassin ja bargoneavvoávnnasin, vuođgŋinboazun goddebivddus, vuojánin dimbbargeaseheamis ja johtimis, ja eiseválddiid vuojáhallamii dárbbašuvvojedje maid sávrres vuojánat. Lojes bohccot ledje maid deaŧalaš hearbevárrin jus goddebivdduin manai hejot. Boazosápmelaččaid eallosturrodagat soitet maid váikkuhan. Dákko sáhttá maid rápmi 1519 leamaš mielde váikkuheame. Seammaládje go bivdu lei ovttaskas olbmo rápmi, de soaitá maid eallosturrodat leamaš danin. Nu go leat oaidnán, de lei eará nuortalaš siiddain dan meare stuora boazodoallu ahte fertejit leamaš eará dárbbut go dušše vuojánin ja vuođgŋinboazun. Árvvusge ii lean earalágan dilálašvuohta Njávdámis, vaikko lea gal váttis dološ boazodoalu sturrodaga diehtit. 1826 rádjegeassima birrasiid leat maŋimus dieđut njávdánsapmelaččaid boazodoalu birra ovdal go siidda ásaidumi stuora nuppástumit álget. Dalá eallaseamos muitalus lea Keilhaua 1827 giđa fearán go manai Gievjovuona sisa, seammás go njávdánsápmelaččat johte ealuineaset geasseorohahkii Sállanii. Vuojahedje ealu rastá vuona ovtta saje gokko "ii várra lean govddit go okta Bissobážagaskka", ja lei eahpitkeahttá seakka nuori birra sáhka, jur Norskbukŧ 520 ja Nord-Leirvåg 1521 siste, Stømsneš 522 . Dat lei árbevirolaš vuojahat. Doppe oinnii Keilhau ahte vv"... muhtun Ruoššasápmelaččat vuojahedje Bohccuideaset Sállanii gos Bohccot guhto Geassemánuid. Dát lei eallasis ja čáppa Dáhpáhus. Dievddut ja Nissonat barge veahá Fatnasiin ja veahá Gáttis daiguin vilda Bohccuiguin, ja muhtun sakka viššalis Beatnagat doalahedje Ealu čoahkis Vuojahanbáikkis dahje jorgalahtte daid mat ledje eret mannan. Olbmuid hohccaleamit ja Beatnagiid ciellan skájai Báktegaskkaid" (Keilhau 1931: 31). Keilhau ii namut makkárge logu ealus máid vuojahedje Gievjovuona rastá, muhto orru dego livččii oalle eallu, sullii viđa bearraša bohccot. Seammá muitaleamis lohká son ahte muhtun Báhčaveaibearrašiin su áigge sáhtte leahkit gitta 100 bohcco, muhtumiin "30, 10 jna." (Keilhau 1831: 46). Keilhau` muitalemiid vuođul lea Kristian Nissen geahččalan árvvoštallat báhčaveaisápmelaččaid oppalaš ealu; son lea gávnnahan ahte ledje birrasiid 1 000 bohcco (Nissen 1919: 31). Báhčaveaji birrasiid 20 bearrašis livččii de leamaš 50 heagga gaskamearálaččat juohkehaččas. Ii Njávdámis dáidán leahkit nu olu earalágan eallosturrodat. Lei dábálaš dušše rávis bohccuid lohkat. Man olu dahke dasto 50 rávis bohcco ovtta bearrašii? Boazodoalu boarráset áigodagas, nappo ovdal 1800-logu, lei dábálaš rehkenastit ovtta bearrašii/ruovttudollui mii birgii dušše boazoadoaluin, birrasiid 50 rávis bohcco bearraša ealiheapmái, muhtomin rehkenastet 50 rávis njiŋŋelasa. Lassiealáhusaiguin sáhtii boazosámibearaš birget veahá unnibuin (vrd. Paus 1768: 263-264, Hultblad 1968: 146-147). Dáin loguin vihku ahte ii nuortalaš boazodoallu sáhte leamaš áibbas "árvvu haga". 1800-logu maŋit oasis, go boazoealáhus lei garrasit viidánan ja ealut ledje sturron, de rehkenaste Finnmárkku ámttaeiseválddit ahte bearaš dárbbašii 100 rávis bohcco, nappo njiŋŋelasaid ja varrásiid, dieđusge eanas njiŋŋelasaid (Niemi 1989: 31). Vai lea mihttu mainna buohtastahttá nuortalaš siiddaid boazodoalu 1800-logu vuosttaš oasis, de lean geahčadan Guovdageainnu boazodoalu 1835 olmmošlohkamiid vuođul (mii lea vuosttaš lohkan mas šibihat, ja dan vuolde boazodoallu, lea mielde). Guovdageaidnu lei ámtta stuorimus boazodoalloguovlu. Guovdageainnus ledje juohke doalus gaskamearálaččat sullii 140 bohcco. Oallugiin lei mihá unnit eallu. 139 ruovttudoalus ledje dušše 5 doalu main ledje badjel 1 000 bohcco; dát dieđusge gesse gaskameari hui bajás. Jus dáid earenoamáš ealuid doalahit olggobealde, de šaddá juohke bearraša gaskamearri olu unnit, gaskal 50 ja 100. Guovdageainnu dáloniin geat barge lotnolasat šibitdoaluin, meahcástemiin ja boazodoaluin, ledje gaskamearálaččat 12 bohcco (Niemi 1989: 31-32). Vaikko boazodoalu loguin leat eahpesihkkaris bealit, de dat muitalit boazologu sulá. 1835-logut eai muital Njávdáma birra (eai ge Báhčaveaji). Mii fertet maŋit olmmošlohkamiid geahččat, 1845-loguid, gávdnat Njávdáma birra dieđuid. Nuortalaččain ledje dál 4 bearraša geain gaskamearálaččat ledje 1,5 "stuora šibiha", 5,5 sávzza ja 30 bohcco, mii lei searveopmodat. Dan logi kvena sisafárren bearraša buohtalas logut ledje 1,8 "stuora šibiha", 2,6 sávzza ja oktiibuot 5 bohcco (0,5 juohke bearrašis). Muđui ledje Mátta-Várjjaga boazodolliin (mearrasápmelaččain, kvenain, dáččain) gaskamearálaččat 5,8 bohcco juohke ruovttudoalus (Niemi 1989: 32). Lei oahpes ášši ahte Mátta-Várjjaga šibitdoaluid boazodoallu ovddemustá lei vuodjima ja fievrredeami váste. Muhto nu go oaidnit, de lei dát boazodoallu olu unnit go nuortalaččaid boazodoallu. Jus Ingold` teoridoahpagiid galgá geavahit, de lei nuortalaččaid doallu "pastoralisme", ja boazosápmelaččaid viiddis boazodoallu lei dahje lei šaddame "ranching". Maŋimus jahkečuođimolsumis árvvoštalai kulturgeográfa Amund Helland (geas lei hui radikála sajádat Norgga dutkanbirrasis) njávdánsápmelaččaid eallima ja ekonomiija. Dat máid son gávnnahii, gustui várra guhkás doložii. Son gávnnahii namalassii ahte dán servvodaga dovdomearkan lei ahte dan ekonomiijas ii lean dušše okta suorgi, ii guđege dáfus. Mihtilmasvuohtan lei juste dat ahte servodat lei máŋgga ekonomalaš heivehanmálle rádjeguovllus: "Skolttaid eallin lea imašlaš gaskadilli guollebivdi, bivdoolbmá, johttisápmelačča ja fástaássi álbmoga eallimis" (Helland 1906 II: 159). Muhto dat nanu čanastat máid son oinnii njávdánsápmelaččain boazodollui, dagahii ahte Helland buohtastahtii sin boazosápmelaččaiguin: Vaikko guollebivdu dáiddii leahkit sin deaŧalaččamus ealáhus, "lea sis olu mii muittuha johttisápmelaččaid" (Helland 1906 II: 157). Muhto jorggihetnot dál fas 1800-logu ovddit oassái, Njávdánsiidda vuosttaš albma nákkisvuođa áigái. 3.8HEAHTEDILI ÁIGI Jus njuiket njávdánsápmelaččaid 1700-loahpa ja 1800-álggu válddahallamis sullii čuohtejagi maŋŋelii, de lea surgadis álbmot- ja servodatgovva. Jur jahkečuođimolsuma maŋŋelaš čállá Helland: "Eanas skoaltasámibearrašiin lea heahti ja geafivuohta, ja sihke sin gárvvut ja viesut leat hui duolvasat" (Helland 1906 II: 156-157). Eai deattuhan dušše sosiála ja ekonomalaš dilálašvuođaid, muhto maiddái luonddu ja olggobeale hámi, nu go leat gullan ovdalis (vrd. 2.1.). Dán válddahalláma dieđusge ferte moaitimiin árvvoštallat. Ovttatmanu sáhttá dadjat ahte áššit eai leat jur dieinnalágiin, ja ahte sosiáldarwinistalaš ja nállevealahanoainnut, máid dutkan maid ovddastii, leat báidnán ášši (vrd. Eriksen ja Niemi 1981: 324 ff.). Dasalassin sáhttá eiseválddiid politihkalaš dilálašvuođa oaidnu bohciidahttán loahppadili válddahallamiid (vrd. Báhčaveaisiidda čielggadeami 2.3.4.). Helland` áigge gávdnojit maid Njávdánválddahallamat mat eai čujut nuortalaš loahppadili, muhto duođalaččabut čilgejit Njávdánservvodaga stuora nuppástuvvamiid maŋimus 20 jagi, máid fargga gullat. Muhto dat sevdnjes čilgehusat duođaštit gal ekonomalaš, kultuvrralaš ja sosiála maŋosmannama - ja maid hirbmat statusgahččama goit olggobeale oainnuin. Mii lei dáhpáhuvvan gaskal álgo 1800-logu ja álgo 1900-logu? Muhtun dilálašvuođat leat dagahan njávdánsápmelaččaide heahtedili áiggi, go sin boares kultuvra áitojuvvui duođas. Rádjegeassima oktan dan váikkuhusaiguin leat juo namuhan. Dat čuzii garrasit Njávdámii; vaikko ii jur ovttatmanu gal. Nubbi ášši lea go Mátta-Várjjagii fárrejedje nu olu dáččat ja kvenat geat ásaiduvve dohko eanandoallin ja guollebivdin. 1700-kolonoserengeahččaleamit eai lean lihkostuvvan. 1800-logus fárrejedje dáččat eanas suohkana nuorttabeallái, nappo Báhčaveaisiidii. Muhtun muddui stivrejedje eiseválddit nášunalberoštumiiguin dáčča kolonisašuvnna daid "rášes rádjeguovlluide". Njávdámii eai fárren goassege nu olu dáččat. 1920:s ledje doppe dušše 5-6% álbmogis dáččaŧ 523 , eanas dáččat doppe ledje almmolaš virgeolbmát oktan bearrašiiguin. Báhvvvčaveadji maid šattai kvenaide deaŧalaš ássanguovlun. Njávdansiiddas ledje eanemus kvenat. Njávdáma suohkan šattai oktan Buođggáidnjárggain suohkana stuorimus báikkálaš kvena servodahkan. Vuosttaš kvenabearaš lea ásaiduvvan Njávdámii 1821:s. Álggos sávve Norgga eiseválddit sidjiide bures boahtima danin go sii ledje dássedis, fástaássi eanandoallit. 1870 máŋŋel rivde oainnut. Dál atne sin náššuvnnalaš váttisvuohtan nu lahka Suoma ja Ruošša rájiid, ja riggodagaid ja bargosajiid nalde gilvaleaddjin, muhto sisafárren gal ii bisánan dan dihte. 1845:s ledje Njávdámis 45 kvena ja 28 nuortalačča. 1869:s ledje 138 kvena ja 11 nuortalačča. Njávdámis eai orron dáččat eai 1845:s eai ge 1869:s. Nuortalaččat šadde nappo oanehis áiggis unnitlohkui iežaset gilis. Jahkečuođimolsumis čálii Helland ahte Njávdámis ráđđejedje kvenat, geat "doalahit kvenagiela hupmangiellan" (Helland 1906 III: 511). Earret dan moadde dáčča geat bohte gillái jahkečuođimolsuma maŋŋel, lei sulli seammá dilli gitta 2. máilmmesoađi rádjái. Boazosámi viidáneapmi jotkkii ain 1800-logus. 1800-logu álggus geavahišgohte boazosápmelaččat Báhčaveaisiiddas Holmengrånesseŧ 524 guohtuneanamin. 1875 olmmošlohkamis leat 135 Mátta-Várjjaga olbmo čállojuvvon johtti-/boazosápmelažžan. Maŋŋel go Suoma ja Norgga rádji dahppui 1852:s, lassánii Mátta-Várjjaga guohtuneatnamiid deaddu. 1854 lága ja čuovvovaš plakáhta vuođul šattai gielddusin geassejagis guođohit bohccuid doppe. Guohtumiid galge seastit dálvái, muhto Várnjárga galggai leahkit geasseorohahkan. Ii mas ge vuohte ahte dát láhka doahttaluvvui (Vorren 1951: 114 ff., Vorren Lundes 1979: 79). Várra lei duohta dilli duogážin go guokte boazosápmelačča ožžo 1866:s lobi Mátta-Várjjaga atnit geasseorohahkan (Vorren 1951: 115). 1850-60-jagiin ledje suohkana boazosápmelaččain gul badjel 20 000 bohcco, nappo lei 2/3 olles Nuorta-Finnmárkku boazolohku doppe. Ledje olu eambbo bohccot go máid 1852:s ledje mearridan oba Nuorta-Finnmárkku alimus boazolohkun (Vorren 1951: 114-115). Dalle ain orrot boazosápmelaččat obalohkái dohkkehan Njávdáma nuortalaččaid siidan. Dan vuohttit das go boazosápmelaččaid váldo johtolatgeinnodat lei Suoma ráji mielde Báhčaveaji bajágeahčái ja muhtun muddui Holmengrånessii 1525 . Goitge dettii dát stuora viidáneapmi guohtuneatnamiid ja obanassiige nuortalaš kultuvrra. Mearrasápmelaččat geat ain fárrejedje Davvi-Várjjagis ja Unjárggas, ledje muhtun muddui heaitán boazosápmelaččat. Sii lassánedje Mátta-Várjjagii árvvu mielde 130:s 500 olbmui 1800 ja 1870 gaskal. Njávdánsiidii ásaiduvve muhtun mearrasápmelaččat, nu go Buođggáidvuona nuorttabeallái ja vuotnabahtii, Gievjovutnii, Njávdánvutnii ja Uvdovutnii 1526 . Ii mas ge vuohte ahte njávdánsápmelaččat ledje fárrema searvvis , nu go 1700-logus ledje. Vaikko eai leat čielga ávdnasat dán birra, de orru nu ahte ovdalaš riektedilli ja nuortalaččaid riekteoainnuid doahttaleapmi lei garrasit maŋos mannan. Leat unnán dieđut dan birra ledje go Mátta-Várjjaga mearrasámiin bohccot ovdal 1800-logu gaskkamutto; muđui Várjjagis gal ledje doloža rájes leamaš mearrasápmelaččain veahá bohccot. Wessel oaivvilda ahte kvenaid sisafárren movttiidahtii mearrasápmelaččaid bargagoahtit eambbo bohccuiguin go vuodjin- ja fievrredandárbu lassánii (Wessel 1938/1977: 138). 1875 olmmošlohkama vuođul ledje 92 mearrasámi guollebivdo- ja eanandoallobearrašis 34 bearraša main ledje bohccot. Eatnasiin ledje 1-10 bohcco, muhtumiin (9 bearrašis) ledje 12-60 bohcco, ja ovtta bearrašis ledje birrasiid 100 bohcco. Sii geain eanemus ledje bohccot, ledje boazosápmelaččat geat ledje fásta ássagoahtán (Vorren Lundes 1979: 91). Olles gielddas lassánii mearrasámi boazodoallu gaskal 1865 ja 1875 lagabui 500 bohccos birrasiid 800 bohccui. A/S Sydvarangera álggaheapmi dakka maŋŋel jahkečuođimolsuma, ja eará industridoaimmaid plánen suohkanis, maid dieđusge duvddii garrasit eambbo dáčča ásaidumi, muhto dat lei maid áittan nuortalaččaide, nu go gullat maŋŋelis (3.12.). Dalle ledje juo nuortalaš suodjalusat gahččagoahtán. 3.9LUOSSA MASSOJUVVO EARENOAMÁŠ VUOIGATVUOHTAN 1828 vuolitriekteduomuš 527 masse njávdánsápmelaččat iežaset dološ earenoamáš luossabivdorievtti Njávdánjogas. Dát riekti orru leamaš dohkkehuvvon gitta dassážii go suopmelaččat duođas fárregohte dohko. Riekteášši vuođđun lei go Njávdáma nuortalaččat ovttas suopmelaš sisafárrejeddjiin Paul (suomagillii Paulu) Ekdahlain, áššáskuhtte guhtta gili kvena joga luossabivddu oktavuođas čujuhettiin boares vuoigatvuođaide. Ekdahlas ledje alddis leamaš nuortalaččaiguin soahpameahttunvuođat joga luossabivddu birra (Ekdahla birra gč. Paulaharji 1973: 135-136). Ášši birra lea čállojuvvon máŋgga čállosis (gč. omd. Vorren Lundes 1979: 64, 86, Gorter 1981: 12, Niemi 1989: 30, NOU 1993: 34 Finnmárkku eatnamiid ja čáziid riekti ja hálddašeapmi: 155). Áidna vuđolaš gieđahallan riektehistorjjálaš oainnuin gal ain lea Tønnesena čálus (Tønnesen 1972/1979: 122-125, 254-257). Oanehaččat muitaluvvon ákkastii riekti dainna ahte Njávdán lei 1775 eananvuovdinresolušuvnna 6. § mielde okta Finnmárkku "stuora Jogain", ja dáid jogain galge buot gili ássiŧ 528 beassat bivdit. Go giliássit juo ledje searválaga bivdán, de galggai ain leahkit nu resolušuvnna mielde. Ii galgan váldot vuhtii gos gilis olmmoš ásai, dahje lei go sisafárrejeaddji dahje gili álgoássi. Deaŧalažžan lei dat ahte go fal lei gili ássi, de lei sus bivdovuoigatvuohta seammaládje go buot earáin gilis. Rievttis čujuheigga goappeš bealit ámttaduođaštusaide maid bokte oaččui bivdit. Ekdahla ja dan guđa njávdánsápmelačča (várra buot ruovttudoallooaivámušaid) ámttaduođaštusat ledje čállojuvvon 1845:s (gulahuvvon 1 529 Čáhcesullo áššáskuhttin 1 530 - ja vearrodikkis suoidnemánus 1845), luossabivdonákku geažil. Ámttaduođaštusain deattuhuvvo ahte duođaštusguddiin lei riekti "ránnáiguin ovttas" bivdit luosaid "Kobberforsholmenis"1531 Skoaltabáikki bajábeale goržži rádjái. Ekdahl orru leamaš muhtunlágan arkitekta nuortalaččaid ámttaduođaštusháhkamis, go ovttasráđiid nuortalaččaiguin geahččalii sihkkarastit alcceseaset mearriduvvon bivdoguovllu (vrd. Nuorta-Finnmárkku sunddiguovllu 1829-46 pántagirjji, folio 116, STATØ). Ámttaduođaštusat galge lasihit riektesuodjalusa. Muhto kvenat eai lean dohkkehan dan dihto johkabáikki. Rievttis nappo eai beroštan ámttaduođaštusain. Duomus vuhtto - vaikko loahppa šattai earalágan - ahte lei veahá ipmárdus nuortalaččaid gáibádussii, omd. go lei friddja áššejođiheapmi 1532 : Nuortalaččat ledje: "Joga ovdalaš Hálddašeaddjit, gos sii guhká leat iehčaneaset bivdán, ja lea nappo lunddolaš ahte sii, ovdal go dohkkehedje kvena sisafárrejeddjiiguin juogadvvit Oktasašrievtti, háliidedje Duopmustuoluid mearridit Rievtti" (Nuorta-Finnmárkku sundiguovllu duopmoprotokolla 1846-1855. 1948; STATØ). Nuortalaččaid dološ vuoigatvuođat eai vajálduvvon maŋŋel 1848. Go 1870-jagiin lei ságas hukset luossagorkŋohaga Geavgŋái, de vuosttaldedje nuortalaččat dan. Vuosttaldeapmi várra dagahii ahte heaittihedje áigumušaid álgovuorus (vrd. Finnmarksposten 13/1881, Enbuskas 1984: 10). Mátta-Várjjaga gielddastivra celkkii Eanandoallodepartementii 1906:s muhtun luossanákku oktavuođas: "Njávdánjoga guollebivdu lei oktan eará vuoigatvuođaiguin ng. stáhta eatnama nalde, ártan dasa go olbmot obanassiige ásaiduvve leahkái. Dat gulai skoaltasápmelaččaide olu ovdal go dát riikkaoassi bođii Norgga hálddahusa vuollái, ja go dát sápmelaččat 1826 rádjerievdadeami maŋŋel válljejedje bissut Norggas, dáiddii eaktun leamaš ahte sii galge doalahit birgejumi gálduid mat dassážii ledje sis leamaš" (Rt. 1955: 887, Tønnensenas 1972/1979: 123). Finnmárkku ámtamánni, A. T. Urbye, celkkii 1909 čielggadusas seammá ášši birra Eanandoallodepartementii ee. ahte 1848-duomu vuođđu lei "oba luovos" danin go 1775-resolušuvdna (6. §) dušše čujuhii "oba gili dološ geavaheapmái...". Urbye mielas lei danin "oalle heivemeahttun" dán vuođul addit "juohke ássái rievtti oktasašbivddu gáibidit". Son čuoččhii maid dákkár dulkoma "čielga vuostelasvuohtan" dasa máid Norga ja Ruošša soabaiga 1834-protokolla ráhkadettiin. Resolušuvdna han ii lean guston, nu go juo leat gávnnahan, dalle go Mátta-Várjjat ii vel lean stáhtarievttalaččat Norgii gullevaš (Kopigirji nr. 69 Finmarkens Amt, STATØ). - Urbye lei njunuš láhkaoahppavaš; son lei ee. leamaš sadjásaš ráŋggáštusriekte 1533 professor ja Karlstadšiehtadallamiid čálli ovdal go šattai Finnmárkku ámtamánnin, 1906-12. Maŋŋel son lei bargoministtárin (1913) ja justisministtárin (1916-17). Son šattai dr.juris. 1909:s (NOU 1993: 34, Finnmárkku eatnamiid ja čáziid riekti ja hálddašeapmi: 424). Urbye čielggadus lea deaŧalaš vuođđun Tønnesen` loahppacealkagii 1848-duomu birra: "Nanu skoaltasámi árbevierroriekti ii oba leat ge vuhtii váldon. Njávdánskoalttaiguin lea Norgga riektehistorjjás hejot meannuduvvon" (Tønnesen 1972/1979: 123). Maŋit duomuin leat goitge 1848-duomu váldočuoggát bisuhuvvon ja guorahallojuvvon ja čilgejuvvon. Muhto guollebivddu riektebeliid birra lea leamaš moivi ja eahpečielggasvuohta gitta dássážii; dat olu riekteáššit čájehit dan. Njávdáma luossabivdoriiddut maŋŋel 1848 leat eanas leamaš dan nalde go gili olbmuin (nuortalaččain ja sisafárrejeddjiin ovttas) vai stáhtas mearridanriekti bivddus ja láigolihttodilálašvuođaid birra. 1860-jagiin álggahuvvui luossadiggi, vuosttaš lei 1864:s, ja dan jođihii fáldi (Várjjat sunddiguovllu 1857-1864 justisprotokolla, STATØ). Neidenelvens Fiskefellesskap 1534 lea 1891 rájes hálddašan joga. Muhtun jagiid láigohedje olgoriikka lustabivdit guollebivddu dahje oasi bivddus ja dienas manai guollebivdosearvái. Ovdalaš nuohttegeassin máid doaimmahedje ovttas 5-600 m bihtás Geavgŋá vuolábealde, gildojuvvui 1895 gonagaslaš resolušuvnna bokte. Eiseválddit nappo stivrejedje bivddu eambbo ja eambbo, ja báikkálaš hálddašanásahus lei sihke vuoste- ja mielbargi. Njávdánjoga guollebivdosearvi lea oainnat lágastan máŋgga geardde ii dušše priváhta beroštumiid ovddas, muhto maiddái stáhta ovddas. Dás eat sáhte guorahallat eaŋkiláššiid ja soahpameahttunvuođaid; eai ge dat leat áigeguovdilat dán oktavuođas. Čujuhan baicca Tønnesen:i (earenoamážit 255 ff.) ja Falch:i (Falch 1988: 22-25, 29-32). Muhto Njávdáma nuortalaččaid árbevierut ja vuoigatvuođat leat váikkuhan guollebivdosearvvi sierranjuolggadusaid čuoččuheapmái Njávdánjogas. Nu go daddjo muhtun 1965 gaskariekteduomus: "Njávdánjoga luossabivddu sierraortnega duohken lea skoaltasápmelaččaid dološ geavaheapmi" (Hålogalándda gaskariekti suoidnemánu 16. b. 1965, Váiddaoassi Hålogalándda gaskariektái. Váiddaášši nr. 15/1990 A, oassi II: 202). 3.10FÁSTAÁSSIID BOAZODOALU BOHCIIDEAPMI 1800-logus geavahedje "fástaássi"-doahpaga sisafárrejeddjiid birra geat elle šibitdoaluin, dahje šibitdoaluin lotnolasat guollebivdduin, nappo dáččaid, kvenaid ja mearrasápmelaččaid birra. Boazosápmelaččaid eai goassege gohčodan "fástaássin". Eai nuortalaččaid ge gohčodan "fástaássin" nu guhká go sii johte árbevirolaččat. Njávdánsápmelaččat heite dađistaga johtimis 1800-logu loahpas, muhto 1910-20 jagiin eai goit vel gohčodan sin "fástaássin". Mátta-Várjjaga 1911-12 boazodoalu lohkanbáhpiris leat guokte njávdánsápmelačča ja vieljažagat Boris ja Mikit Ivanovitsj čállon johttisápmelaččaid searvái. Boazosápmelaččaid boazodoalus ledje váttisvuođat maŋŋel 1800-logu gaskkamutto, ee. badjelmeare viidáneami geažil ja oarjelis maid rádjedahppama geažil. Muhto fástaássiid boazodoallu gal ovdánii jođánit, vaikko sis ii lean almmolaš dohkkeheapmi ja vaikko Mátta-Várjjat lei gildojuvvon geasseorohahkan. Fástaássit bargagohte sin iežaset ruovttubáikki boazodoalloárbevieruid mielde, kvenat fas Suoma dálloboazodoalu mielde ja mearrasápmelaččat fas veahá Várjjatvuona siskkit guovlluid boazodoalu mielde ja veahá boazosápmelaččaid boazodoalu mielde. 1860- ja 70-jagiin dagahedje váttisvuođat heargesáhttoguovddáža vuođđudemiin fástaássiid boazodoalu lobálažžan, seammás go dát láivudii 1854 mearrádusa gieldit Mátta-Várjjaga geasseorohahkan; mearrádusa man muđui geardduhedje ja čavgejedje máŋgga geardde (ee. 1892 njuolggadusain). Heargesáhttováttisvuođa geahččaledje čoavdit dainnalágiin ahte bálkáhedje moadde boazosápmelačča jođihit sáhttoguovddáža, ee. geahččat fástaássiid bohccuid, man alimus lohkun galggai leahkit 200 ja gos sáhttovuojániid galge viežžat (1866 gonagaslaš resolušuvdna). Nu go leat gullan, de ledje 1870-jagiid fástaássiin olu eambbo bohccot go 200. 1888:s ledje juo measta 800, 1898:s measta 2 000 ja 1910:s birrasiid 2 700, almmolaš loguid mielde. Dáid ferte atnit unnimus lohkun, nu go maiddái boazodoallobearráigeahčči Kristian Nissen dajai (Nissen 1919: 60). Ámtta- ja riikkadási eiseválddit balle ahte fástaássiid boazodoallu galggai dagahit boazosápmelaččaid boazodoalu ovdii. Muhto báikkálaš eiseválddit gal baicca dorjo fástaássiid boazodoalu geavatlaš ja ealáhuslaš árttaiguin, soitet maid leamaš ideologalaš árttat. Loahpalaččat šattai soahpamuš mas mearriduvvui ahte ii oktage fástaássi ožžon atnit eambbo go 15 bohcco, gielddas eanemusat 300 bohcco. Seammás rahppui Sállan fástaássiid bohccuide geasseorohahkan. Nuortalaččain gal ain lei suolu boazoguohtuneanamin.1880-jagiid álggus celkkiiga dat guokte boazosápmelačča boazogeahččansoahpamuša eret. Gielddastivra balai makkar dilli šaddá - bohccot šadde dás áibbas veaiddalassii. Gielddastivra mearridii dasto bivdit Mátta-Várjjaga nuppi sámijoavkku geain maid lei guhkes boazodoallohárjáneapmi, namalassii nuortalaččaid, váldit geahččandoaimma badjelasas. 1883:s álggiiga dasto guokte Njávdánnuortalačča geahččat fástaássiid bohccuid, mat dál masttahuvvojedje nuortalaččaid ellui. Dán olles ealu mainna nuortalaččat dál galge bargat, gohčodedje nuortalaččaid bohccuid mielde "skoaltaeallun" (vrd. Vorren 1951: 117-118: Reinbeitekommisjonen av 1909, Innstilling: 36-39). Guođohanšiehtadusa bienaid 1 535 eat dovdda. Danin eat dieđe mainnalágiin nuortalaččat árvvoštalle Sállana rahpama ja oktasaš ealu guođoheami. Siidda dološ verddevuođa árbevierut iešguđet sámijoavkkuid gaskkas, máid 1700-logus leat oaidnán, sáhttet dagahan ahte vuoigatvuođaid árvvoštallama oktavuođas ii lean dát nu stuora dáhpáhus. Soitet maid váldán badjelasaset doaimma vai gievrrabut šaddet váikkuheamis ja mearrideamis dan mannolagas mii ii orron garvimis. Šiehtadus ođastuvvui logi jagi maŋŋel, 1893:s, várra seammá mearrádusaiguin go ovdalaš soahpamušas ledje. Nuortalaš boazogeahččiguovttos Boris ja Mikit Ivanovitsj leigga šiehtadusa mielde váldán badjelasaskka "guođohit iežaska ja Mátta-Várjjaga Fástaássiid Bohccuid Bálkká ovddas geasset Sállanis...". Formálalaččat lei ain fástaássiid bohccuide alimus lohku. Nuortalaččaide gal eat leat gullan goassege lei biddjojuvvon alimus boazolohku, vaikko eiseválddit gal dađistaga háliidedje Mátta-Várjjaga boazologu geahččat oktan. Nuortalaččat guođohedje olles ealu gitta 1929 rádjái; dalle heite ja ledje dáhpáhusat dan oktavuođas. Dan birra gullat eambbo maŋŋelis (3.13.). Eiseválddit ledje jávohaga dohkkehan ahte Sállan geasseorohatgielddus ii doahttaluvvon. Sii soitet danin dohkkehan dili go nuortalaččat guođohedje ealu - suolu han lei nuortalaččaid dološ geasseorohat. Muhto 1898:s gal vieljažagat gohččojuvvuiga riektái 1536 go leigga doppe guođohan stuorit ealu go lei lobálaš - 300 bohcco ja eanemustá 15 heakká juohke bearraša nammii - ii ge danin go ledje geavahan Sállana. Riekti gávnnahii ahte moatti boazoeaiggádis ledje eambbo bohccot go lei lobálaš. Nappo sáhkkohalai váldoguođoheaddji Boris Ivanovitsj (Meddomsrett 23.11.1898, 15/1968 Reindriftsarkivet/Pk 17, RA). Guokte jagi das ovdal leigga vieljažagat váidojuvvon ja mannan friddja go eaba gul lean guođohan ealu doarvái bures, nu ahte bohccot ledje gittiid billistan (Meddomsrett 27.1.1986). Báikki eisseválddit eai beroštan nu olu go ámttaeiseválddit das ahte lobálaš boazolohku dollojuvvui. Sii dorjo ain juohke ládje fástaássiid boazodoalu. Go 1909 Boazoguohtunlávdegotti boazolága árválus gárvánii, vuosttaldedje sihke Ruovdavuona ja Njávdána báikki álbmot gili-, guollebivdo- ja eanandoalloservviid ja gielddastivrra bokte árvalusa heaittihit Mátta-Várjjaga geasseguohtuneanamin ja dan ahte árvalus garrasit deattuhii johttisámiboazodoalu. Lea áibbas čielggas ahte lávdegoddi balai das go atne Mátta-Várjjaga fástaássiid boazodoalu mannolaga áibbas rájiid haga. Lávdegoddi balai earenoamážit go dađistaga eambbo sarváid "lobihaga" dikte veaiddalassan "feara gos Mátta-Várjjagis". Sii oaivvildedje ahte geassejagis eai oba galgga ge sarvát leahkit suohkanis (Innstilling 1909: 38). Ámta mieđihii dál ja doarjjui 1912 cealkámušas Mátta-Várjjaga oainnuid (Vorren 1951: 118). 1910 rájes organiserejuvvui suohkana boazodoallu boazodoalloservviide. Dát doaibma lei eahpitkeahttá oaivvilduvvon suodjalit ja ovddidit fástaássiid boazodoalu máid rahčamiin ledje ožžon, guhká guovllu- ja guovddášeiseválddiid miela vuostá. Boazodoallobearráigeahčči Nissen guorahalai Mátta-Várjjaga ja Suoma ja Ruošša rádjeránnáguovlluid boazodoalu hui vuđolaččat čiegus 1919 Grænsekomiteena (rádjelávdegotti) ovddas (lávdegotti birra, gč. Eriksen & Niemi 1981: 161 ff.). Doppe cealká son ahte fástaássiid boazodoalu ovdáneapmi lea garrasit čuohcán Mátta-Várjjaga johttisámiboazodollui mii lea hirbmadit maŋos mannan. Son maid namuha, seammaládje go 1909 boazodoallolávdegoddi, ahte fástaássiid boazodoallu lei billistišgoahtán guohtuneatnamiid muhtun guovlluin; sii ledje lobihaga luoitán sarváid veaiddalassii. Nissen celkkii fástaássiid boazodoalu lobivuođu 1537 birra ná: "Mátta-Várjjaga fástaássit leat áigá ja lobi haga ja láhkavuođu 1538 haga álggahan boazodoalu suohkanis". Dát lei seammalágan oaivil go boazodoallolávdegottis. Nappo lei rivvema 1539 birra sáhka (Nissen 1919: 56-60). Boares mállet nuortalaš boazodoallu oanehet johtolagaiguin ja Mátta-Várjjaga duottarsámi geavaheapmi ja rádjeguovllut dálveguohtumin ledje dál áitojuvvon go fástaássiin ledje bohccot. Dán čilge Nissen muhtun oktavuođas "Mátta-Várjjaga mihtilmas luonddu- ja ássandilálašvuođa vuođul". Dál ledje bohccot miehtá suohkana birra jagi, guođoheaddjin ledje "moadde boazosápmelačča ja skoaltasápmelačča, geain alddiineaset leat oalle olu bohccot ealus" (Nissen Schøyenis 1920: 67). Eiseválddit meannudedje guohtungažaldaga máŋgga geardde 2. máilmmisoađi rádjái, muhto dilli ii rievdan. Movt manai dasto nuortalaččaid boazodoaluin maŋŋel 1800-gaskkamutto stuora nuppástumiid? 3.11SKOALTAEALLU Mii leat nappo gullan ahte dan searveealu máid Ivanovitsj-vieljažagat galggaiga guođohit, gohčodišgohte "skoaltaeallun". Muhto movt manai dainna albma skoaltaealuin? Lea olu mas vuohttá ahte njávdánsápmelaččain lassánedje bohccot veahá 1800-logu maŋit oasis, nu go dain eará nuortalašsiiddain nai. Boazosápmelaččaid boazodoallovuohki sáhttá báidnán sin. Nuortalaččat soitet danin bargan garraseappot vai birgejit dálloboazodoalu ja boazosámidoalu vuostá. Muhto deaŧalaččamus ártan nuortalaččaid garraset boazodollui gal dáiddii leamaš ahte masse eará vuođđoriggodagaid mat sis dassážii ledje leamaš jur earenoamášvuohtan, nu go luosa, fuođđu ja čakča- ja dálveorohagaid. Nuortalaččat fertejedje garraseappot bargagoahtit boazodoaluin go oba dološ eallinláhki áitojuvvui. Ole Solberg lea válddahallan Báhčaveaisiidda mannolaga dán dáfus maŋŋel jahkečuođimolsuma. Nu go muitit, de muitalii Tanner stuora nuortalaš ealuid ain 1910 birrasiid (čuokkis 2.3.4.). Njávdánsiidda birra eai leat dákkar čielggadeamit, muhto doppe dáiddii leamaš seammaládje. Vorren čujuha ge juste dan go čállá Njávdáma birra 1800-logu maŋit oasis: "Skoalttaid boazodoallu maid lassánii dalle ja sii maid dahke nu go earát, lasihedje njiŋŋelasaid ealus" (Vorren 1951: 116-117). Nominatiiva namuheaddji olmmošlohkamat 1865 rájes muitalit maid veahá šibitdoalu birra; dan vuolde lea maid boazodoallu. Earenoamážit boazodoallodieđut eai várra leat nu juste riekta, danin go ealut ledje dálveorohagas dalle go olbmuid lohke; eaiggádát háliidedje almmuhit unnit loguid go duođas ledje, livnnega dihte jna. Šibitdoalu logut gal baicca dáidet rievttabut. Mii ferte danin atnit boazodoalu loguid unnimus lohkun. 1855 olmmošlohkan ii leat oppalaččat nominatiiva, dušše čoahkkáigeassun ruovttudoaluid- ja gilidásis. Njávdánis gal goitge leat buot bearašoaivámušaid namat čállojuvvon. Njávdámis ledje lohkan 16 kvena ruovttudoalu oktiibuot 10 bohccuin, nappo gaskamearálaččat 0,6 bohcco bearraša nammii. Seammás lohke doppe golbma nuortalaš bearraša main guoktásis ledje bohccot, 67 ja 63 heakka. Soitet gal leamaš eambbo bearrašat Njávdánsiiddas, muhto mat ledje gaskaboddosaččaŧ 540 manus, omd. boares dálveorohagain mat ain ledje Suoma bealde. Dan guovtti nuortalaš bearrašis main ledje bohccot, ledje maid "stuora šibihat" ja sávzzat. Goappešagat ledje stuora ruovttudoalut, logi olbmo goappásge. Dat ruovttudoallu mas eai lean bohccot, lei unni - dušše 4 olbmo - ja sis eai lean eará šibihat go okta sávza. Lei árvvusge geafes bearaš. 1865 olmmošlohkama vuođul vihku ain eambbo ahte eai buot nuortalaš bearrašat lohkkojuvvon, várra danin go lohkama áigge ledje nuppi riikkas, Suomas. Omd. livččii dovddus Andrevitsj-bearaš namuhuvvon, maŋŋel gohčoduvvon Ivanovitsj-bearašin, Njávdámis. Dalle lohke dušše guokte nuortalaš ruovttudoalu Njávdámis, mas nubbi 1855-lohkamis lea searvvis. Njávdámis ledje 1864 báikkálaš olmmošlohkamis lohkan njeallje nuortalaš ruovttudoalu. 1865-lohkama guovtti ruovttudoalus ledje Roman Fodorovitsja bearrašis čieža olbmo geat buohkat ledje "greikka-katolihkat" (duohtavuođas Ruošša-ortodoksat), ja dáin lei okta biigá ja okta guossi. Ruovttudollui leat čállán 1 gusa, 5 sávzza ja 30 bohcco. Anders Forovitsj` (mii ferte leamaš Fodorovitsj) ruovttudoalus ledje vihtta olbmo, ja okta dáin lei guossi. Sis ledje 2 sávzza ja 5 bohcco. Goappeš bearašoaivámušat leaba fidnočállosii čállojuvvun guollebivdin. Gili 16 kvenas ledje guhttasis bohccot, njealljásis 1-2 ruovttudoalu nammii. Guovtti ruovttudoalus leat eanebuš, Johan Persen Enbuskas 9 ja Paul Ekdalas (Ekdahlas) 10 bohcco. Njávdáma kvenaid boazodoallu lei olmmošlohkama mielde seammá dásis 1875:s. Lea maid čielggas ahte kvenat barge dalle eambbo buđetgilvimiin; doppe lei šaddagoahtán dássedis eanandoalloservodat. Dál lohke golbma nuortalaš ruovttudoalu, buohkat ledje "greikka-katolihkat". Ivan Petrof Lavriaa ruovttudoalus ledje eamit, nieida ja guokte kvena mat orro su luhtte. Ii leat muitaluvvon mihkkege boazodoalu dahje šibitdoalu birra. Su fidnun lea čállojuvvon "Muorračuohppi , Guollebivdi, Eanandoalli". Muitalemiid mielde lei Lavriaa (Ivan Peter Lauri) álggos sisafárren karela guhte náitalii nuortalašsiidii. Su namma lea nappo ruoššaluvvon dahje "nuortaluvvon". Ivan Andrevitsja dállodoalus ledje vihtta olbmo, oktan nuortalaš reaŋggain. (Nubbi bárdni lei maŋŋel dat dovddus boazoguođoheaddji Boris Ivanovitsj, gean birra juo leat gullan, riegádan 1870:s, jápmán 1946:s). Ivan Andrevitsj lea čálihuvvon "Guollebivdi, ja sus leat bohccot. Eanandoalli. Ieš eaiggát". Su viellja, Nikolai Andrevitsj, ruovttudoalus ledje vihtta olbmo, okta dáin lei su eadni, leaska Avdatje Vasiliovna (riegádan 1806:s Ruoššas). Doppe maid orui okta guossi guhte lei guollebivdi ja beaivebargi. 1875-lohkamis ii leat nuortalaččaid šibitdoallu ja boazodoallu earuhuvvon. Njávdáma nuortalašsiida lea lohkamis čielgasit adnon ain searveservodahkan, muhto kvena servodagain ii leat nu. Nuortalaš oktasašdoaibma lea olmmošlohkamis deattuhuvvon dainna ahte Nikolai "bargá ovttas " vieljainis ja ahte sudnos leat 5 sávzza ja 50 bohcco. Go 1900 olmmošlohkama geahččat, de oaidnit ahte doppe eai leat šibitdoalu ja boazodoalu logut čállojuvvon. Dalle leat čállojuvvon vihtta nuortalaš ruovttdoalu Skoltebyeniš 541 Njávdámis: Mikit Ivanovitsj (ovcci olbmo), Boris Ivanovitsj (guhtta olbmo), Nicolai Andrevitsj (5 olbmo), Åndre Jakobovitsj (3 olbmo) ja Natali Sava (leaska, 3 olbmo). Mikita fidnu lea "Guollebivdu, Šibitdoallu, Boazodoallu". Borisii lea seammaládje čállojuvvon. Nicolai lea čállojuvvon guollebivdin ja šibitdoallin, muhto boahtá ovdan ahte sus leat sávzzat ja bohccot. Åndres, gean birra lea čállojuvvon ahte son lea gaskaboddosaččat "Sidseniemis", várra Suoma bealde, lea guollebivdu ja boazogeahčču fidnun, ja ahte sus leat sávzzat ja bohccot. Oaidnit nappo ahte dološ nuortalaš sávza- ja boazodoallolotnolasbargu ain orru bistime. Vaikko máŋgga Njávdáma kvena ruovttudoalus 1900:s leat bohccot šibitdoalus, de ii leat oktage kvena čállojuvvon fidnolistui "boazodoallin", "boazogeahččin" dahje eará fidnonamahusain máid sáhttá boazodollui čatnat. Lea čielggas ahte nuortalaččat ain doaimmahedje dan máid olmmošlohkkit leat gohčodan gili boazodoallun. Vuosttažettiin ferte gáldu dulkot dainnalágiin ahte nuortalaččat ledje gili stuorimus boazoeaiggádat, ja ahte sis dat lei boazodoallomáhttu. Ovdamearkan dan maŋit áššái lea maid ahte sii guođohedje "skoaltealu". Gáldoávdnasiin maid vuohttit ahte njávdánsápmelaččain ii lean dat geafivuohta ja vuolláneapmi máid Helland válddahallá dan áigge. Dat dilli mii govviduvvo olmmošlohkandieđuin, orru baicca heiveme eambbo dasa movt Ole Solberg oppalaččat čilge nuortalaččaid birra jahkečuođimolsuma birrasiid. Dat lea gal vuosttažettiin Báhčaveaisiidda guovllubargguid vuođul čállojuvvon (Solberg Nissenis 1919: ee. 56). 1900 olmmošlohkan muitala obanassiige hui doaibmi ja nanu nuortalašservodaga Njávdámis leamaš. Mikit Ivanovitsj` ruovttudoalus lei okta návetbiigá, okta mánnabiigá, guokte šibit- ja boazodoalloreaŋgga ja okta geafesduotna mii čázehiid goarui (ja son lei ruošša). Mikita vieljas Borisis ledje guokte guollebivdi/šibitdoallobargi, okta reaŋga ja okta geafesduotna. (Lasáhus: Nuortalaš namat lea oalle máŋggaládje čállojuvvon olmmošlohkamis. Mun lean geahččalan gehppes heiveheami gávdnat 1900-lohkama vuođul. Lean geavahan mikrofilbmejuvvon originállisttuid). Stáhtačálli Arnold Ræstad (maŋŋel dr.juris., dieđalaš girječálli, olgoriikkaministtár 1921-22) finai Njávdámis 1907:s ja čálii veahá njávdánsápmelaččaid birra, sihke iežas geahččamiid vuođul ja oahpaheaddji Johs. Haaheima ja katekehta J. M. Urbye dieđuid vuođul. Nuortalaččat ledje dál eanas fástaássin, muhto dušše moaddelohjagi das ovdal lei sis ain leamaš dološ johtinmálle, čálii Ræstad. Dimbbarviesut ledje boahtegoahtán darfegođiid sadjái, ja dat ledje stuoribut ja buorebut go Báhčaveaisiidda sápmelaččaid viesut (Ræstad lei doppe maid leamaš). Nuortalaččat ledje veahá kvenaluvvan, nu ahte sii máhtte dál suomagiela. Muhto Ræstad muitaleami mielde háliidedje sii ain suodjalit iežaset earenoamášvuođa ja eallinvuogi. Geavgŋá vuolábeale eatnama ja kvenaid gaskkas lei áidi. Sii eai háliidan bártniideaset náitalit kvenanieiddaiguin danin go sii eai lean hárjánan bohccuiguin bargat, "nu movt Ruošša skoaltáhkut". (Lei boares árbevierru náitaladdat báhčaveaisápmelaččaiguin). Sii manne unnán Guovžajávrri ruvkerusttegiin. Vaikko okta bearaš lei lonuhan oskku ja manai Norgga ipmilbálvalusain, de manne eatnasat ain dan boares kapellii ja dan Ruošša báhpa gullat, guhte ain bođii oahppaladdat sin, hárvebut gal dál go ovdal. Ræstada muitalemiid mielde ledje njávdánsápmelaččat hui doaimmalaččat sihke eatnama ja čázi nalde (Reinbeitearkivet, 15/1968 pk 17, RA). Lea njálmmálaččat muitaluvvon ahte Njávdámis náitalii kvena nuortalaš nieiddain vuosttaš geardde 1917:s. Nuortalaččaid giellan lei 1900-lohkamiid mielde "sámegiella" (nuortalašgiella) ja "kvenagiella". 1865-lohkamiin muitaluvvo ahte nuortalaš bearašoaivámušat "Ipmirdit Dárogiela". Ii lean gal várra nu vuđolaš dárogielmáhttu, baicca lei nuppeládje. Helland čálii ge dakka maŋŋel jahkečuođimolsuma ahte "eanas" nuortalaččat "eai ipmir dárogiela" (Helland 1906 III: 502). Dalle lei gilis eahpitkeahttá garraset kvenaiduhttin go dáruiduhttin. Muhto dilli rievddai go skuvla álggahuvvui dakka maŋŋel. Nuortalaččat nappo ain hálddašedje "skoaltaealu". Vieljažagat Mikit ja Boris leigga guođoheaddjin ja Borisis lei váldoovddasvástádus. Ræstad čállá 1907:s ahte moatti nuortalaččas ledje 100-200 bohcco. 1911-12 boazolohkamis, mas Mikit ja Boris leaba čállojuvvon johttisápmelaččaid searvái, árvvoštallui ahte "skoaltaealu" boazolohku lei 1 000, ja nuortalaččat gul eaiggádušše sullii 200 heakka. Goappeš logut dáidet leat unnimuslogut. Dát lohku lea muđui sullii seammá go dan áigge ruoššasápmelaččain lei; sin ruovttudoaluin han ledje gaskal 50 ja 200 bohcco (Hallström 1911: 246). Jus logut ležžet riekta, de eaiggádušše Njávdáma nuortalaččat dalle 1/5 ealus, ja ieža sii ledje 5% Njávdáma ja Buođggáidvuona álbmogis ("skoaltaealu" eaiggádiid váldoguovlu; dasalassin eaiggádušše eará fástaássit muhtun bohccuid, ee. Korsfjorden 1 542 olbmot. 1915-16 boazolohkamis ain árvvoštalle olles ealus 1 000 bohcco main 600 gul ledje fástaássiid bohccot. De gal ferte nuortalaččain leamaš olu eambbo boazu go 1911-12:s. Sin boazolohku lei várra árvvoštallon vuolibun go lei 1911-12:s. Boazodoallobearráigeahčči Kristian Nissen maid namuha dan stuora, "albma" skoaltaealu 1915-16:s, ja son orru duođašteame dan ahte eallu lei "dego ovddeš áigge muittuhussan, dalle go njávdánsápmelaččat ráđđejedje iehčaneaset dáid guovlluid ...". Nuppe dáfus oaivvildii son ahte Njávdáma oppalaš boazolohku lei rehkenaston vuollelii go duođai lei (Nissen 1919: 62). Lea almmotge čielggas ahte njávdánsápmelaččaid boazodoaluin manai bures 1900-logu álgoguoktelohjagi, ja ain lei njávdánsápmelaččain gili buoremus boazodoallomáhttu. Nu movt Helland čállá, de lei nuortalaččaid boazodoallu fástaássiid vuođđun ja eaktun. Lei maid nu ahte "Skoaltasápmelaččat dollet Mátta-Várjjagii vuojániid" (Helland 1906 II: 161). 1910 olmmošlohkamis ásse 27 olbmo Njávdáma Skoltebyaš 543 , viđa ruovttudoalus. 25 olbmo ledje "čielga" nuortalaččat, okta lei kvena ja okta lei "kvenasápmelaš" (Wessel 1938/1977: 95). Nu lei nuortalaččaid bearaš- ja fuolkevuohta ain seailume ovdalaš geasseorohagas, mii dál lei birrajagiorohat. Muhto dál lei jur ovdalaš go duođas mannagođii maŋos. Masson vuoigatvuođaid váikkuhusat čuohcigohte čielgaseappot, sosiálalaččat, kultuvrralaččat ja ekonomalaččat. Ja árbevirolaš kultuvrra buot maŋimus doarjagat luoitigohte. 3.12OKTASAŠEANAN MASSOJUVVO Dalle go Amund Helland dakka maŋŋel jahkečuođomolsuma čohkkii Finnmárkku oasi dieđuid iežas stuora topográfalaš bargui, de logai son ain Njávdáma nuortalaččaid eallit "searveeatnamis" (Helland 1 906 III: 502). "Skoaltaeanan" Geavgŋá vuolábealde lei searveopmodat ja doaimmahuvvui searvevuođas, seammás go doppe maid ledje nuortalaččaid viessosajit ja rusttegat. Muhto go eambbo bargagohte šibitdoaluin ja ássagohte fásta, de gilve eatnama fuođargieddin; maŋážassii gilvigohte maid buđehiid doppe. Ovdalaš ámttaduođaštusaid juohkin (vrd. 3.9.) ii lean movtge juridihkalaččat dahje ekonomlaččat váikkuhan eatnama geavaheapmái dahje eaiggáduššanriektái. Dološ eatnama oktasašeananeaiggátvuohta Geavgŋá vuolábealde lei dál heaittihuvvome. Formálaččat dahkkui dainnalágiin ahte eananbihtát juhkkojuvvojedje ja eanančálihuvvojedje, nu go muđui nai dahke eanandoalloeatnamiiguin. A. B. Wessel lea čilgen dán duogáža ja mannolaga. Čuovvovaš lea eanas su čielggadeami vuođul (Wessel 1938/1977: 94-96). Wesselis gal dáiddii áššemáhttu go lei sihke báikkálaš servodaga dutkan ja politihkalaš doaimmain leamaš dalle go heaittiheapmi čađahuvvui (son lei Mátta-Várjjaga sátnejođiheaddji 1905-1910:s, guovlludoavttir ja servodat-, kultur- ja historjádutki; r. 1858, j. 1940). Wessel čállá ahte direktora Chr. Anker` ja easkkavuođđuduvvon ruvkesearvvi dárbbu bággolotnut almmolaš ja priváhta eatnamiid Mátta-Várjjagis, jus dárbbašuvvui, ja oktasašeatnama heaittiheami gaskkas lei njuolggo oktavuohta. (Suomagillii gohčoduvvui Skoaltaeanan Koltan-kenttä:n dahje Näätämo-kenttä:n, das vuolgá kenttälaiset-doaba ("gieddeálbmot") Njávdáma nuortalaččaid birra.) Buohkat jáhkke Anker` oažžut doarjaga jus háliidii Geavgŋá dulvadit čáhcefápmun A/S Sydvarangera "ruovderáhkadanmášiinnaide". Son lei gul ožžon ovdagiehtii lohpádusa. Váttisvuohtan dulvadeapmái lei su oainnu mielde juste dát oktasašeanan. Njávdáma topográfalaš dilálašvuođaid geažil fertii lossa elrávdnjeásahusaid juste dakko bidjat jus dulvadedje. Oktasaš eaiggátvuohta dagahii su oainnu mielde oastima dahje bággolotnuma váttisin. Muhto formálalaš bihtten unna priváhta eananbihtážiidda ja eanančáliheapmi dagahivččii lotnuma álkibun. Oktasašeaiggávuođa geažil han lei "geafes skoaltasápmelaččain ain oalle nanu dáhkádus doalahit sihke eatnama ja goržži luossabivddu nu movt lei". Goržži luossabivdu doaimmahuvvui kvenaiguin ovttasráđiid. Sierra eaiggáduššanriekti 1544 álkidahttá bággolotnuma dahje oastima ja buhtadeami šiehtadallamiid. Oktasašeanan mas lei kapealla ja girkogárdi, lonuhuvvui eiseválddiid doarjumiin ja nuortalaččain jearakeahttá. Dat njeallje bearraša mat dalle ásse doppe, ožžo juohkehaš "hui unna eananbihtáža, mii ii dáidán doarvái ovtta sávzii ge, priváhta eaiggáduvvon eanamin". Nappo šattai, nu go Wessel čállá, "nuortalaččain rieviduvvot eananbihttá guoihgáttis mii sis lei leamaš oktasašeaiggáduvvon eanamin don doloža rájes, ...". Eananprotokollaš 545 masa eananjuohkin čállojuvvui, daddjo ahte gávpi dahkkui "Finm. Ámtamánni njálmmálaš Gohččuma mielde" (Máátta-Várjjaga suohkan lea addán eananprotokolla kopiija girječállái). Ræstad čállá 1907 raporttas ahte Finmarkens Jordsalgskommisjon (Finnmárkku eananvuovdinlávdegotti) ovdaolmmoš lei muitalan ahte ámtamánni Truls Graff` áigge (1897-1906) "gullevaš Skoalttaid dáhttuma haga biđgejedje sin oktasašeatnama" ja dasto šattai eanan "earenoamážit juhkkojuvvut". Ártan lei go balle oktasašeatnama šaddat "unna Ruošša stáhtažin Norgii" (Reindriftsarkivet 15/1968 pk 17, RA). Rádjeguovlluid "nášunála dilálašvuođa" árvvoštallamiin ja davviguovlluid Norgga dalá politihkain, dáidá jahkehahtti ahte A/S Sydvarangera konkrehta dárbbut čadnojuvvojedje Ruoššaballui. Ámtamánni Graff háliidii earenoamážit industriálggaheami, dáruiduhttima ja mihtilmas nášunála čájeheami rádjeguovlluin (vrd. Eriksen & Niemi: 66 ff.). Nu go juo leat gullan, de barggai son áŋgirit jahkečuođimolsuma birrasiid gáržžidit báhčaveaisápmelaččaid luossabivdovuoigatvuođaid Báhčaveaivuonas (vrd. 2.5.4). Lea seammá ámtamánni guhte 1906 bijahallui eret virggis go lei váldán vuostá priváhta ruđaid dan ovddas go jođánit lei gieđahallan Chr. Ankera eananoastináššiid 1 546 Mátta-Várjjagis (Lunde 1979: 312). Eananjuohkin dahkkui 1903-04:s. Ođđa eatnamat ožžo eanančáliheamis ođđa dárogielnamaid, nu go 1902 eananvuovdinlága njuoggadusain lei mearriduvvon (seammá jagi) (5. § čuokkis d.). Eananvuovdinlágas oktan njuolggadusaiguin lei maid dakkár politihka váikkuhus mii eanemustá deattuhii "náššuvnnalaš beliid" rášes sajádaga rádjeguovllus (lága ja dan duogáža birra, gč. NOU 1993:34 Finnmárkku eatnamiid ja čáziid hálddašeapmi: 421 ff.). Boris Ivanovitsj` eanan gohčoduvvui "Stenvik" (matr. nr. 423), Anna, Mikit Ivanovitsja leaskka eanan, gohčoduvvui "Vigeland". 1920:s ledje doppe vihtta nuortalaš eaiggáduvvon eatnama. Earret dan guovtti namuhuvvon eatnama, ledje vel "Tørnes", "Ørland" ja "Neiden 427" (Wessel: 1938/1977: 96). Eananjuohkin fátmmastii maid nuortalaš girkogárddi St. Georg kapealla birra, mii lei geavahusas gitta 1902 rádjái dassážii go Njávdáma ođđa kapealla oktan girkogárddiin vihahuvvui. Boares girkogárddi boarráseamos oasi rogge dutkit 1915:s juo, ja olu dákterikkiid oktan oaiveskálžžuiguin sáddejedje Kristiania Universitehta anatomalaš ossodahkii (Wessel 193/1977: 93, Paulaharju 1973: 141). 3.13MAŊIMUS DOARJJA Njávdánnuortalaččaid 1920- ja 30-jagiid govva lea earalágan ja seavdnjadet go 1900-1910-govva, vaikko válddahallamiin ain oažžu veahá eahpidit muhtun áššiid. Dávjá leat dat njálmmálaš ja persovnnalaš muitaleamit máid ovttahat báikkálaš dáčča gulahallanolbmát leat muitalan (vrd. Tanner 1919: 222-224). Okta dain áibbas guovddáš muitaleddjiin guhte muitalii jur buot olggobeale olbmuide geat Njávdáma birra ohce dieđuid, muhtun oahpaheaddji gilis, ii čiegadan ge iežas sosiáldarwninistalaš- ja badjelgeahččanoainnu nuortalaččaid dáfus (Tanner 1929: 223). Dasalassin lei son ieš poltihkalaččat searvvis rádjeguovllu "nášunála gažaldagain", mii váikkuhii dasa ahte ii son atnán kvenaid ge alla árvvus (Eriksen & Niemi: 137-138). Ee. oaivvildo son ahte Njávdáma nuortalaččat ledje billohuvvan náli olbmoŧ 547 "somáhtalaččat" [somáhtalaččat = rumašlaččat.] (Tanner 1929: 222). Soahtegaskaáigge gal lei njávdánsápmelaččaid dilli váttis. 1920-jagiid gaskamuttos ožžo máŋga bearraša almmolaš veahki, ja nu lei maid báhčaveaisápmelaččaiguin. Muhto dalle ledje earát maid seammá dilis, vaikko guđe čeardda olbmot. Dát lei obanassiige váttis sosiála ja ekonomalaš áigi; eanas Finnmárkku báikkiin lei gefiidveahkki dábálaš. Muhto orru leamaš nu ahte nuortalaččat gillájedje earenoamážit. Assimilerenpoltihkka máid doaimmahedje unnitálbmogiid vuostá čuohcigođii čielgasit kultuvrralaččat, sosiálalaččat ja psykalaččat. Nuortalaččat ledje biddjon buot vuolemussii nállehygienalaš ja sosiáldarwinistalaš ráidalasaide, maiddái sápmealččaid gaskkas. Mátta-Várjjaga servodatmannolat mas A/S Sydvaranger hirbmat ođđaáigásašdoaimmaidisguin lei hui guovddážis, ii ge lean buorren sin árbevirolaš eallinvuohkái. Olbmot náitaladdagohte eambbo beroškeahttá čearddalaš rájiin. Báhčaveaisiidda áibbas dárbbašlaš oktavuohta lei boatkanan. Ruošša báhpabálvalus nogai 1. máilmmesoađi áigge; dan vuostá lei Norga bargan nášunála árttaiguin. Nuortalašgiella mannagođii jođánit maŋos. Nuorat fárredadde eret, maiddái Girkonjárgga ruvkebirrasii. Tanner lei ovttaoaivilis iežas váldomuitaleddjiin Njávdámis guhte 1926:s čuoččuhii ahte moatti jagi geahčen "lea čielga skoaltanálli ... áibbas nohkan ja Njávdáma skoaltaservodat maid jávká skoaltasiidan, oktan skoaltagielain ja skoaltadábiiguin ... Luonddubirrasa álbmot nohkagoahtá ja jávká oalát ja dan sadjái boahtá ođđa ja gievrrat kulturáigi" (Tanner 1929: 222-224). Dat heahteáigi mii Njávdáma nuortalaččain dál lei, lei sihke ovttaskas dáhpáhusaid boađus ja guhkes áiggi dáhpáhusaid boađus. Árbevirolaš eallinlágis ledje eanas cakkit áigá nohkan, nu go luossabivddu aktoriekti, oktasašeanan ja áigodatjohtimat. Dušše okta vuođđocakkiin lei báhcán, namalassii boazodoallu. Maŋŋel 1920 birrasiid orru "albma" "skoaltaeallu" unnon. 1920-jagiid gaskkamuttos muitalii Tannera muitaleaddji ahte dalle lei 50-100 bohcco eallu, ja dušše guovtti bearrašis ledje nállehanbohccoŧ 548 (Tanner 1929: 223). Dát logut gal várra ledje unnibut go duohtavuođas ja vaikko ii leat dalá olles Njávdánealu lohku, de lei árvvusge nu ahte nuortalaččaid boazodoallu lei maŋos mannan fástaássiid boazodoalu ektui. 1930-jagiid maŋit oasis dadjá Wessel ahte Njávdáma nuortalaččat "ledje nohkkon measta visot" (Wessel 1938/1977: 95). Nuortalaččat maid ieža oaivvildit ahte sin eallu unnui hirbmadit, earenoamážit 1920-jagiid loahpas. Mii lei dáhpáhuvvan? Mu gáldodieđuid vuođul ii leat vejolaš čilget árttaid bienasta bitnii, muhto orrot doarvái dieđut váldoárvvoštallamii. Fertet dasto ovdalaš áiggi birra juo hupmagoahtit. Neiden fisker- og gaardbrukerforening, Njávdáma báikkálaš guollebivdiid- ja eanandolliid searvi, orru leamaš hui guovddážis gili boazodoalu mannolagas, álggaheami rájes 1911:s soahtegaskaáigge lohppii - ja nuortalaččaid boazodoalu loahpaheamis. Eat dieđe juste goas searvi vuođđuduvvui danin go protokolla ovcci vuosttaš siiddu leat láhppon. Danin váilot maid álgomearrádusat. (Lean geavahan protokolla priváhta govvakopiijaid). Vuosttaš čálus - 10. siidu - lea juovlamánu 31. b. 1911 álbmotčoahkkinreferáhtta, masa "Neiden fisker- og gaardbrukerforening lea gohččon", mii dieđusge muitala ahte searvi lei vuođđuduvvon ovdal. Bohte sullii beannotčuođi olbmo, eanas "oarje Mátta-Várjjaga fástaássi boazodoallit". Čoahkkima váldoulbmilin lei vuosttaldit ođđa boazolága evttohusa; evttohus várra bohciidahtii searvvi vuođđudeami (vrd. 3.10.). Čoahkkin mearridii dakkár cealkámuša mii garrasit moittii ahte boazoguohtunlávdegoddi čoahkkima oainnu mielde lei "moatti boazosápmelačča ovddas bargan stuora eanandoalloálbmoga vuostá". Čoahkkin maid vuosttaldii čuoččuhusa ahte boazosápmelaččat ledje gillán "Njávdáma kvenaid" geažil. Lávdegotti árválus oainnat lei čujuhan juogamasa máid boazosápmelaččat ledje dadjan, namalassii ahte njávdánsápmelaččat gilde boazosápmelaččaid johtimis mearragáddái dálvái danin go kvenain ledje bohccot doppe. Lei gul maiddái dáhpáhuvvan ahte fástaássit ledje vuojehan boazosápmelaččaid ealu Suoma ráji rastá (Reinbeitekommisjonen av 1909. Innst.: 39) Vaikko searvi álggus gieđahalai gili eará guoskevaš áššiid, omd. boastta, geainnu jna., de lei boazodoallu čielga váldoáššin čađat gitta soađi rádjái. Searvi adnui ja lei eahpitkeahttá "fástaássiid boazodoalu" ságadoalli. Earenoamážit gozihedje Njávdánguovllu birrajagiguohtuma dáfus. Njávdáma nuortalaš birrasis lea maŋŋel leamaš olu ságastallan árttain dasa go protokolla álgo ovcci siiddu váilot. Searvvi ulbmilmearrádusaŧ 549 ledje árvvusge čállojuvvon dohko, nu go juo ovdalis lea daddjon. Nuortalaččat leat čuoččuhan ahte dohko lei čállojuvvon "šiehtadus" nuortalaččaid ja searvvi gaskal boazodoalu birra. Mus eai leat dieđut mat duođaštit dahje hilgot dien jurdaga. Muhto čielggas gal lea dálá protokolla vuođul ahte searvvis ii lean makkárge beroštupmi sierra hábmejuvvon nuortalaš boazodollui dahje eará nuortalaš áššiide. Nuortalaččat maid eai lean goassege searvvi stivrras. Kvenat oktan mottiin almmolaš ámmátdáččain (oahpaheaddjit, okta duollobearráigeahčči) ledje njunnožis. Buođggáidvuona mearrasápmealččat maid ledje dássedit mielde. Dát dilálašvuohta ii soaba dan guovddáš sajádahkii mii nuortalaččain ain lei Njávdáma boazodoalus. Fástaássit maid ain bivde nuortalaččain veahki áššiin masa adnui máhttu. Go boazolohku ain lassánii, gávnnahii searvvi stivra ahte lea dárbu eanet guođohit. Ođđajagimánu 1. b. 1914 biddjuiga "skoaltaealu" ovdalaš geahččiguovttos Mikit ja Boris Ivanovitsj formálalaččat geahččin ovttasráđiid nuortalaš ránnáin Oskar Sava Romanoffain. Bálkká birra ledje čielga mearrádusat ja lei álkis njuolggadus boazogehččiid geatnegasvuođaid birra. Dán virgáibidjama sáhttá maid geahččat dego ovdalaš guođohanšiehtadusa ođasteapmin, muhto dál dat lei searvvi jođiheami vuolde. Buot golmmas leat vuolláičállán šiehtadusa, buohkat dollojuvvon peannain. 1916 ja 1927 gaskal lea protokolla čállojuvvon suomagillii, earret ovtta čoahkkima. Searvi šattai dađistaga eambbo čielga boazodoallosearvin. Protokollas maid leat geavahuvvon namahusat nu go "boazoguohtunsearvi" ja "boazodoallostivra" searvvi birra. Olu áššit leat boazoguođoheami birra. Orru čielga vuohki: Dat friddjavuohta mii guođoheddjiin dássážii lei leamaš, gáržžiduvvui dađistaga. Guođohannjuolggadus čavgejuvvui guođoheami dáfus ja olggobealeolbmuid guohtuneatnamiid gaskavuođa dáfus. Mearriduvvui ee. ahte ii oktage guođoheaddjin galgan beassat akto vánddardit Sállanealu luhtte amas "beaskanáhmisiid" báhčit vihtániid haga (ášši 2 borgemánu 10. b. 1924 čoahkkimis). Boris Ivanovitsjai gal eahpitkeahttá lei ain luohttámuš. Čoahkkimis njukčamánu 20. b. 1924 daddjui ahte sus "guhte lei boarráseamos boazogeahčči galggai leahkit eanemus váldi buot boazogehččiin". Earát galge jeagadit su "buotlágan dilálašvuođain". Jus biehttaledje, de sáhtii stivra bidjat sin eret "vaikko goas". 1928:s dahke duohtan organiseret searvvi čielga boazodoallosearvin. Ákkasteami čálle dáinnalágiin ráhkkananstivračoahkkimis: "Gávnnahit ahte boazodoallovuohki mii dássážii lea leamaš, ii leat šat dohkálaš; dál lea áigi rievdadit vuogi". Ii čilgejuvvo gal dárkileappot mii dat lea doalus mii ii leat šat dohkálaš. Váldočoahkkin mii mearridii earalágan organiserema, dollojuvvui cuoŋománus seammá jagi Fossheim skuvllas Njávdámis. Searvvi ođđa namman šattai Vestre Sørvaranger rendriftslag (Oarje Mátta-Várjjaga boazodoallosearvi). Ulbmilmearrádusain ledje guokte oasi: 1. "Ahte boazodoallu doaimmahuvvo dohkálaččat buoremus ávkin fástaássiide". 2. "Ahte boazodoallu ii šatta eaŋkilolbmo doaibman, muhto guovllu geafesolbmuid lassiealáhussan". ("Geafes"- sáni leat várrogasat sihkkon protokollas; sátni ii soaitte dohkkehuvvon čoahkkimis, dahje soaitá maŋŋel sihkkojuvvon. Maŋimus oasi sosiála govvideapmi sáhttá maid leamaš dalá bargiidsearvvi nanu dási mearkan gilis). Bienalaš 1550 láhkačálus gieđahallojuvvui gaskaboddosaččat; dat galggai loahpalaččat dohkkehuvvot nuppi dábálaš váldočoahkkimis (njukčamánu 3. b. 1929). In oainne gal protokollas ahte dát dahkkui. Ođđaorganiserenčoahkkimis nannejuvvui fas Boris Ivanovitsj ealu váldoguođoheaddjin. Muhtun čuovvovaš stivračoahkkimis mearriduvvojedje ođđa ja hui bienalaš guođoheaddjenjuolggadusat. Njuolggadusain vuohttá buorredoaibmi, gánnáhahtti ja bearráigeahčahahtti boazodoalu mihttomeari, ja ahte guođoheaddjit eambbo go ovdal galge stivrra diktit mearrádusaid dahkat. Njuolggadus orru čielgasit gohčodeame guođoheddjiid dábálaš bálkábargin. Njuolggadusain ii oba boađe ge ovdan ahte váldoguođoheaddji ieš lei oalle stuora boazoeaiggát, ja ahte sus ledje alddis bohccot dan ealus máid lei bálkáhuvvon geahččat. Seammá čoahkkimis biddjojedje guokte ođđa guođohaddji virgái, vuosttaš geardde go eai lean nuortalaččat: Per Amund Mortensen ja Ole Andreas Magga. Maŋit (riegádan 1900:s) šattai guovddáš boazodoalloovdáneami váikkuheaddjin guovllus guhkás soahtegaskaáigái, nu go gullat maŋŋelis. Son lei 1928:s mearrasápmelaš ja ásai Buođggáidvuonas. Njukčamánu 3. b. 1929 váldočoahkkimis, árváluvvui 2. ášši vuolde, ahte boazogeahččit "farggamusat" biddjojit eret virggis ja dieđihuvvo okta guođoheaddjevirgi guorosin. Lea čielggas ahte evttohus bođii fáhkka čoahkkimii ja ahte ságastallui, muhto protokollii ii leat ságastallan čállojuvvon nu movt lei. Evttohus mearriduvvui 49 jienain 7 jiena vuostá. Muhto seammás mearridedje sáddet deputašuvnna 1551 fylkkamánnái geahččalit mearrádusa ovdal go čađahedje dan. Dát maid čielgasit čájeha ahte ášši lei stuora dáhpáhus ja nággoášši 1552 . 14:s jienastedje dákkar deputašuvnna vuostá. Eará váldočoahkkinášši vuolde hubmojuvvui ahte boazogeahččit ledje "alcceseaset merken" muhtun geažotbeljiid 1 553 . Jahkečoahkkin mearridii dušše várrehusa addit. Seammá jagi miessemánu stivračoahkkimis čujuhuvvuiga ovdaolmmoš ja nubbinovdaolmmoš áirrasin fylkkamánni gohččun čoahkkimii boazodoalu birra. Protokollas ii boađe ovdan manaiga go soai čoahkkimii dahje mii čoahkkinboađusin lei. Muhto geassemánu 26. b. 1929 gal lei čoahkkin Girkonjárgga diggestobus Mátta-Várjjaga boazodoalu birra, ja doppe lei maid fylkkamánni. Oarje Mátta-Várjjaga boazodoallosearvvi ovddas oasálasttii ovdaolmmoš, duollobearráigeahčči Ole Gabrielsen, ja nubbinovdaolmmoš, gávpeolmmái A. K. Mikkola (guhte maŋŋel lei stuoradiggeolmmájin Bargiidbellodaga ovddas). Čoahkkima vuđolaš referáhtas ii čuoččo mihkkege Mátta-Várjjaga boazogehččiid eretbidjama birra. Jus dán ášši gieđahalle, de ferte dat eahpeformálalaččat dahkkon. Muhto referáhtas vuhtto ahte Njávdáma áirasat meannudedje dainnalágiin ahte doppe váilo guođoheaddjit. Gabrielsen čuoččuhii omd. referáhta mielde ahte: "Geasseguođoheapmi livččii stuora ávkin Oarje Mátta-Várjjaga boazodoallosearvái". Ja Mikkola lasihii: "lean ovttaoaivilis ahte geasseguođoheapmi livččii buorre" (Eanandoallodep., boazodoalu ja sáivaguolásteami kantuvra, páhkkaáššit RJ, pk 5, RA). Searvi gal gozihii boazogeahččeášši. Borgemánu 7. b. 1929 miellahtočoahkkima 1. ášši vuolde ledje golbma ohcáma boahtán almmuhuvvon guođoheaddjevirgái. Vaikko dat ii boađe ovdan, de fertejit dat ođđa guođoheaddjit oktan Boris Ivanovitsjain dalle de facto biddjon eret virggis, almmá formaliserejuvvoma haga - muđui gal livččii čállon protokollii. Ohcciin ii leat oktage nuortalaš, ii ge oktage Njávdángili olmmoš. Ole Andreas Magga, Boris Ivanovitsj ovdalaš boazoreaŋga, biddjui ođđa - ja áidna - boazoguođoheaddjin. Magga guođohii Njávdánealu measta golbmalohjagi. Son šattai guovllu boazodoalu teknihkalaš jođiheaddjin 1 554 ja muhtunlágan dynastivuođđudeaddjin. Su jođihemiin nuppástuvai boares siida dađistaga boazo- dahje johttisámidoallun, ja dán dili 1555 jokse formálalaččat 1960-jagiin. Ole Andreas Magga lea Fosshaugsiidda (Maggasiidda) váldoolbmuid áhčči 4-5 B orohagas mii oktan stáhtain áššáskuhttui 1980-jagiid gaskkamuttos guovllu boazodoallovuoigatvuođaid oktavuođas (vrd. Deanu ja Várjjaga gielddarievtti ášši nr. 116/1984 A: 5; Hålogalándda láhkaolbmáriekti, váiddaášši nr. 35/1986, golggotmánu 1988 rekteášši riektegirji). 1920-jagiid mannolaga riekteguorahallan, Njávdáma boazodoalu mearrideaddji áigodat, bohciidahttá máŋga gažaldaga: Manne lei nu deaŧalaš bidjat virggiin eret dan golbma guođoheaddji - dahje dahkaluddat ahte váilo guođoheaddjit? Manne lei nu deaŧalaš ođđasit almmuhit virggi? Manne lei nu deaŧalaš diktit fylkkamánni dán mearrádusa formálaččat geahččalit (mii gal várra ii dahkkon)? Ja movt válddii Boris Ivanovitsj dán ášši; manne son ii ohcán dan ođđa virggi? Gálduin ii gávnna albma vástádusa. Muhto dat bohciidahttet árvvoštallama 1556 . Ii sáhte čilget dainna ahte ledje eahpeduhtavaččat guođoheddjiiguin, vaikko dieđut dovddahit boasttu meannudeami barggus. Ivanovitsj han lei easkka ožžon nanu luohttámuša searvvis, nu go fargga gullat. Ja ođđa guođoheaddji, Magga, han stivra lei aittobáliid bidjan reaŋgan. Nuortalaččaid govvideapmi lea ahte mannolagas lei dahkamuš fástaássiid sávaldagain visot heaittihit nuortalaš boazodoalu oktan daid vuoigatvuođaiguin mat vel ledje báhcán. Dát sávaldat lei gul čadnon garraset ođđaáigásaš ja gánnáhahtti boazodoalu sávaldahkii ja garraset fástaássiid beroštumiid čájeheapmái. In leat gullan movt "vuostebealli" čilgeš mannolaga, earret dan čuoččuhusa ahte Boris Ivanovitsj lei boarásnuvvan ja geanohuvvan. Nuortalaččat eai mieđit dan čuoččuhussii ahte son ii šat nagodan albmaládje guođohit. Son lei 58 jahkásaš 1928:s. Leat gullan ahte searvvis lei nanu fágalaš luohttámuš sutnje, vaikko dáhpáhuvai dáinnalágiin. Ja gullat ahte son oaččui vel eambbo luohttámuša. Ii masge vuohte ahte sus atne váilut oppalašvuođa 1557 dahje eará. Nuortalaš čilgehus lea čállojuvvon cealkámuššan máid Johan Jarva čálálaččat lea duođaštan. Son lei kvena ja sadjásaš 1558 stivralahttu 1918/29:s. Golbma-njeallje jagi maŋŋel náitalii son nuortalaš nissoniin Njávdámis, Ellen Anne Borriseniin, Boris Ivanovitsj nieiddain. Duođaštusa beaivádeapmi lea 1986. Das dadjá Jarva ahte stivra su mielas čielgasit, ovdal go ášši formálalaččat gieđahallojuvvui, "systemáhtalaččat lei bargan skoalttaid guohtunguovlovuoigatvuođaid vuostá". Muhtun stivralahtut ledje eahpidan lei go sis láhkavuođđu heaittihit nuortalaččaid boares "skoaltaealu" vuoigatvuođaid. Danin válljejedje čoahkkinolbmuid geat galge fylkkamánnái ovddidit ášši. Stivra oaččui njálmmálaš raportta fylkkamánni čoahkkimis - fylkkamánni lei gul dadjan ahte "skoalttain eai lean eambbo vuoigatvuođat guohtuneatnamiidda go earáin". Nu go namuhuvvon, de ii leat protokollai čállojuvvon fylkkamánni čoahkkima birra ii ge dákkar čoahkkinbohtosa birra. Jarva ii loga makkárge fylkkamánnereivve boahtán stivrii - ja dákkar reivve gal árvvusge livččii protokollii čállán. Jarva oaivvilda ahte Boris Ivanovitsj ii ohcán ođđa almmuhuvvon guođohanvirggi go dovddai iežas vuoigatvuođaid ja go lei čeavlái - son ii vuollánan ohcat "iežas ealu guođoheaddjin" (Čálalaš vihtanuššan, Girkonjárga ođđajagemánu 25. b. 1986, priváhta eaiggáduvvon. Jarva jámii 1988:s). Searvi orru maid dego árvvoštallan ahte Ivanovitsj ii áigon ohcat virggi. Guođoheddjiid eretbidjama ja dušše ovtta guođoheaddji virgáibidjama sáhttá maid čilget searvvi heajos ekonomiijain. Muhto dákkár deaŧalaš ártta gal várra livččii protokollii čállán, ja dan eai leat dahkan. Árvvusge áigo unnidit boazologu veahá, nu movt eiseválddit ain háliidedje, nu ahte ii čuohcán fástaássiid boazolohkui. Go nuortalaččat eai lean šat searvvis, de lei álkit unnidit olles boazologu sin boazologu unnidemiin. Nu go leat gullan, de eai lean nuortalaš boazolohkui bidjan alimus meari ovdal, nu go Mátta-Várjjaga eará boazodollui. Muhto jur dáid stuora dáhpáhusaid geažil mearridedje alimus boazologu 1929 geasi. Dát mearrádus nanne árvvoštallama ahte gievrras fámut searvvis barge nuortalaš boazodoalu vuostá, vaikko muhtun miellahtuid mielas lei dát lobálašvuođa ja dohkálašvuođa ráji nalde. Eahpádus ja morálalaš oamedovdováivvádus vuhttui borgemánu 7. b. 1929 mielahttočoahkkimis go Magga biddjui virgái. Maŋŋel go virgáibidjama mearrádus lea čállojuvvon protokollii, lea álggos čállojuvvon "Čoahkkin loahpahuvvon" ovdaolbmo vuolláičállagiin. Dasto lea dát sihkkojuvvon, ja ovdaolmmoš árvalii ahte Boris Ivanovitsj válljejuvvo "searvvi luohttevašolmmožin vuoigatvuođain atnit 50 - vihttalogi - bohcco" (mun lean finjučállagiin 1 559 merken). Nubbi eará stivralahttu buvttii vuosteevttohusa sihkkut cealkaga rievtti birra bohccuid atnit, muhto doalahit cealkaga luohttevašolbmodoaimma birra. Ovdaolbmo evttohus mearriduvvui 24 jienain 18 jiena vuostá. Muitaluvvo ahte Ivanovitsj lei ieš čoahkkima vuosttaš oasis mielde, muhto vulggii ovdal go čoahkkin loahpahuvvui. Su namma ii gal leat ge protokolla vuolláičállosiid searvvis mat čállojedje go čoahkkin loahpahuvvui. Dát mearrádus lei gal juogalágan gudnin Boris Ivanovitsjai. Boazolohku mii mieđihuvvui muitala maid ahte su áigge lei ain oalle olu boazodoallu. Muhto ii dákkár luohttevašolbmonamahus lean seammá go dat ovddasvástádus ja gudni máid "skoltaealu" hálddašeapmi mielddisbuvttii. Su čielga boazodoalu njunušvirgi lei symbolalaččat mearkkašan olu - dat lei duođaštussan ahte Njávdáma nuortalaš kultuvra ain lei eallime. Su guovdu dagahii guođohanvirggi massin ahte su eallu maid unnui moatti jagis. Go Boris Ivanovitsj celkojuvvui eret virggis, de eai hávdádan dušše Njávdáma nuortalaš boazodoalu bázahusaid. Maŋimus nuortalaš doarjja maid lei gáhččan. Nu go Johan Jarva cealká duođaštusastis: Boazodoallu lei Njávdáma nuortalaččaid maŋimus doarjja. Dál lei vel dat nai masson. 3.14LOAHPPASÁTNI - DAHJE MAŊŊEL SOAĐI ÁIGGE GOVVIDEAPMI Mus ii leat leamaš vejolašvuohta ráhkadit makkárge dutkkusvuođustuvvon čielggadusa maŋŋel soađi áigge birra. Lea maid heajos ja váttis gáldodilálašvuohta, ee. daid vuostelasvuođaid ja gealddagas diliid geažil mat giliservodaga joavkkuid ja berošteddjiid gaskkas leat leamaš. Nuortalaš historjá ja nuortalaš maŋosmannanproseassa lea leamaš deaŧalaš duogážin. Danin šaddá čielggadusa loahpahanoassi oanehaš ja govuslaš. Dat dilli ahte olu mu gáldodieđuin leat riektečállosat, čájehit ge nappo vuostelasvuođaid ja gealddagas dili. 3.14.1Johttisápmelaččaid boazodoallu vuođđuduvvo Njávdán-guovllu boazodoalus lei moivedilli jagiin soađi maŋŋel. Stuora militearveagat ledje duos dás leamaš guovllus, ja soađi maŋimus áiggiin lei guovlu soahtešilljun. Lei eahpečielggasvuohta eallosturrodaga ja eaiggávuođa dáfus. Ole Andreas Magga jotkki maŋŋel 2. máilmmesoađi ealu váldoguođoheaddjin. Ealus ledje iešguđet eaiggádat, muhto dan guođohedje ain čoahkis. Magga geahčus lassánii su bearraša boazolohku sakka, ja 1950-jagiin lei su bearaš liige bozolaččamus oba boazodoallosearvvis (Deanu ja Várjjaga gielddarievtti riektegirji. Váldošiehtadus ášši nr. 116/1984 A: 5; ja čuovvovaš lea maid dán gáldu mielde). Olles eallu maid lassánii, nu sakka ahte fylkkamánni 1957:s čavgii ovddeš alimus logu bákku - lei dego 1800-logu fearána geardduheapmi. Juohke dállodoalus galge leahkit eanemustá 20 bohcco. Dát lohku čájeha ahte eiseválddit ain atne Mátta-Várjjaga boazodoalu ovddemustá dálloboazodoallun. Dát mearrádus dagahii ahte juohke boazodoalli boazolohku unnui. Mearrádus galggai gustogoahtit juovlamánu 1958 čohkkenáigge rájes. Dalle lei Magga heaitán boazoguođoheaddjin ja addán barggu - ja stuora ealus, mii várra lei birrasiid 500 heakka - bárdnásis Paul (Magga) Fosshaug, gii maid orui Buođggáidvuonas. Sámifáldi čálii sutnje earenoamáš reivve skábmamánus 1958, ahte jus son galggai beassat joatkit boazodoaluin searvvis, de galggai son nai unnidit ealus 20 heggii, nu go earát. Jus háliidii joatkit stuorit doaluin, de fertii boazodoallolága vuođul ohcat geasseorohaga orohahkii nr. 6 (Varangernesseŧ 560 Várnjárggas). Muhto bearaš ii doahttalan sámifálddi mearrádusa, ii boazologu unnideami dáfus ii ge johtima dáfus. 1958/59 jahkemolsumis ledje dan bearrašis ain 317 bohcco searvealus. Soahpameahttunvuohta vearáskii. Juovlamánus 1959 attii fylkkamánnii sámifáldái lobi bákkuin unnidit boazologu. Dát ii gal čađahuvvon goassege, vaikko ođđasit sihte unnidit, dahje johtit, 1962:s, maŋŋel go Fosshaug (Magga) ii lean ohcamiin ožžon lobi atnit 6-700 bohcco Oarje Mátta-Várjjaga boazodoallosearvvi orohagas. Duohtavuođas ledje eanas searvvi bohccot dál Fosshaug-bearraša. (Dás duohko čálán "Fosshaug"; boazodoalloberaš lea gohčoduvvon sihke Fosshaug-bearašin ja Fosshaug/Magga-bearašin). Boazodoallosearvvi siskkobealde ledje maid soahpameahttunvuođat ja vuostelasvuođat. Stivra mearridii miellahttočoahkkimis 1962:s ahte stivra fas galggai geahččalit váldit oktavuođa eiseválddiiguin ja oažžut Fosshaug-bearraša unnidit boazologuset. Ja okte vel, 1963:s, mearridii fylkkamánni čohkkema, lohkama ja unnideami; alimus lohku váldoguođoheaddjái galggai leahkit 350 bohcco ja 15 bohcco juohke dállodollui. Ovdalaš guođohaddji Ole A. Magga oaččui earenoamáš reivve unnidit 20 bohccui jus ain háliidii searveguovllus bargat bohccuiguin. Eai dán háve ge čađahan bággomearrádusaid. Muhto dál lei guovddášeiseválddiid oaidnu loažžan dán soahpameahttunvuođa dáfus. 1963:s celkkii Eanandoallodepartementa ahte bággounnidemiin galggai várrogasat meannudit ja ahte váldoguođoheaddji galggai gohčoduvvot johttisápmelažžan (Riektegirji: 6). Boazodoallosearvi lei dál oalát bieđganeame. Searvvis ledje guokte stivrra 1964:s; nammariekti 1561 gávnnahii nuppi lobiheapmin. Nuortalaččat guđđe vuostálastimiin maŋimus dábálaš váldočoahkkima 1964:s, čoahkkima oaiviliid geažil - doppe válljejuvvui dat stivra mii gávnnahuvvui lobiheapmin. Vaikko 1965:s dolle earenoamáš váldočoahkkima masa fylkkamánni lei gohččon, de loahpahuvvui boazodoallosearvi de facto. Nu go namuhuvvon riektegirjái lea čállojuvvon: "Dan rájes stivregođii Magga/Fosshaug joavku oalát boazoguohtunguovlluid doppe, ja skoaltasápmelaččain eai leat dan rájes leamaš bohccot" (Riektegirji: 7). Vaikko boazodoallosearvvi nággu ovddiduvvui Siviláittardeaddjái 1562 1968:s, ja vaikko vuođđuduvvui guohtuniskanlávdegoddi, Loyd Villmo-lávdegoddi (Loyd Villmo lei boazodoalu stáhtaráđđeaddi), de eai njulgejuvvon dilálašvuođat goassege. Lávdegoddi almmuhii 1969:s gaskaboddosaš cealkámuša gos dajai ahte loahpalaš evttohusa easkka áigo ráhkadit maŋŋel 1970-71 guohtuniskamiid. Muhto lávdegottis ii boahtán duođi eambbo šat. Fosshaug-joavku šattai de facto gohčoduvvot johttisápmelažžan ja besse birrajagi guođohit ovdalaš searveguovllus, nappo dološ Njávdánsiiddas. 3.14.2"Vai lea čielggas ahte mii leat ain eallime" Báikkálaš áviissas Finnmarken njukčamánu 6. b. 1965 lei bihttá mii bohciidahtii sága. Muhtumat geat lohke bihtá, atne ahte unnitčearda "lei bajásčuožžilan jápmimis..." (Eriksen 1989: 33). Earát, ja várra eatnasat, eai váldán dan duođas. Bihttá gieđahalai "agálaš nákkuid johkabivddu- ja boazodietnasa juohkima birra" ja jearai Njávdáma riektedili birra nuortalaš oainnuin. Bihttá čuoččuhii ahte nuortalaččain ledje buot vuoigatvuođat rivvejuvvon, ja loahpahii dáinnalágiin: "Ii várra oktage jierbme olmmoš dáidde jáhkkit dán dáhpáhuvvan skoalttaid buressivdnáduisain. Vai lea čielggas ahte mii leat ain eallime, de vuolláičállit namain Njávdáma nuortalaččat" (Eriksen 1989: 33). Boares njávdánsápmelaš Jogar Ivanowitz (1897-1981) čálii oanehet bihtá áviisii moadde vahku maŋŋel. Doppe son čujuhii nuortalaččaid guovddáš saji Njávdáma historjjás ja man deaŧalaš lei ahte dát čearda ii noga (Eriksen 1989: 33). Ivanowitz lei olu jagiid okta nuortalaš beroštumiid ságadolliin, maŋŋel go son lei leamaš mielde vuolggaheame ealáskahttindoaimma 1563 . Go dát dáhpáhuvai juste dalle, 1960-jagiid gaskkamuttos, de sáhtte dan čilget ovttamanu guvttiin dilálašvuođain: Vuosttažettiin boazodoalu bahča vásáhusaiguin ja boazodoallosearvvi bieđganemiin ja nubbin Trifona miššundoaimma ja Boris Gleb ja Njávdán kapeallaid (dát kapeallat várra huksejuvvojedje oktanis) 400-jagi ávvudemiin 1965:s. Veahá maŋŋelaš gárvánii Rolf Enbusk` unna - ja riidobohciideaddji 1564 čálus Njávdáma birra (vrd. 1.2.). Čálus lei deaŧalaš Njávdáma servodahkii psykologalaččat ja maiddái gili "čiegus historjjá" duođašteamis. Vuosttaš geardde lei nuortalaš čállán vuđolaččabut nuortalaš historjjá birra ja riektegažaldagaid divvon historjjálaš oktavuođas. Muhto ádjánii vel ovdal diehtu lassánii ja ođđaseslihkkandoaimmat šadde formálaččat. Dát dáhpáhuvai cehkiid mielde, álggus riektelanjaš 565 . 3.14.3Lágasteapmi 1978:s ovddidedje Njávdáma nuortalaččat boazodoalloášši fylkkamánnái advokáhta bokte, reivekopiijain Paul Fosshaugii. Dalle bivddii fylkkamánni dalá boazodoallolága 4. § vuođul ráddjet sidjiide earenoamáš boazoguohtunguovllu mii lei seammá go Norgga beale ovddeš Njávdánsiida. Fosshaug-joavkku advokáhtta ii mieđihan dán gáibádussii, ee. dakkár ákkastemiin ahte Njávdáma nuortalaččain eai goassege lean leamaš earenoamáš vuoigatvuođat doppe. Fylkkamánni vástidii 1979:s ahte ii lean eahpádus ge ahte goappeš beliin lei vuoigatvuohta bargat bohccuiguin, "seammaládje go johttisápmelaččain". Ođđa boazodoallodoalu 1566 čađaheami geavatlaš váttisvuođaid galge boazodoallohálddašaneiseválddit čoavdit (Várjjaga ja Deanu gielddarievtti riektegirji. Váldošiehtadallan. Ášši nr. 116/1984 A: 8-9). Nuortalaččat váide Eanandoallodepartementii go fylkkamánni ii mieđihan earenoamáš vuoigatvuođaid nuortalaččaide. Departementa geahččalii oasussearvejurdagiin čoavdit ášši, muhto Fosshaug-joavku ii dohkkehan šiehtadallamiid dán vuođul. 1983:s loahpahii departementa áššegieđahallama. Ii goabbáge bealli lean boahtán šiehtadallamiidda. Čujuhettiin suoidnemánu 1.b. 1979 boazodoalloláhkii hilggui departementa nuortalaččaid gáibádusa. Guovddáš ákkasteapmin lei ahte Fosshaug-joavku lei maŋŋel go ođđa láhka gustogođii, doaimmahan boazodoaluset lága formálalaš njuolggadusaid mielde. Nuortalaččat váide departemeantta mearrádusa Gonagassii stáhtaráđis, mii golggotmánu 28. b. 1983 gonagaslaš resolušuvnnas nannii departemeantta mearrádusa. Earenoamášrievtti gažáldaga ávžžuhedje duopmostuologieđahallamii ovddidit (Riektegirji: 11-12). Nuortalaččat mearridedje ohcat riekteveahki iežaset gáibádusaide. Dáinnalágiin álggahuvvui guhkes geainnu vánddardeapmi riekteásahusaid čađa. Dán ášši oktavuođas gávnnadedje Njávdáma nuortalaččaid viđa maŋimus bearraša ovddasteaddjit vuolláičállit šiehtadusa ovttas ovddidit ja bargat áššiin. Dađistaga vuolláičálle 30 Njávdánsámisogálaččat šiehtadusa (njálmmálaš diehtu). Otto Borrisen (r. 1927), ovddeš guođoheaddji Boris Ivanovitsj` nieidda bárdni, válljejuvvui ságadoallin. Borrisen maid válljejuvvui jođiheaddjin dan searvái máid Njávdáma nuortalaččat maŋŋel formálalaččat vuođđudedje, Østsamene i Neiden. Njávdáma earenoamáš historjjá ja konkrehta váttisvuođaid oktavuođas mat gullogohte 1960-jagiid gaskkamuttos, ii dáidde eahpádus ge ahte riektehistorjjá ja čearddalašvuođa oppalaš ságastallan 1970-jagiin ja maŋŋel lea movttidahttán nuortalaš oktasašbarggu Njávdámis. Njávdáma nuortalaččat áššáskuhtte Fosshaug-joavkku ja stáhta Eanandoallodeapartemeantta bokte. Ášši lei ovdan 1984 čavčča Deanu ja Várjjaga gielddarievttis. Duomus, beaiváduvvon skábmamánu 18. b. 1984, hilgojuvvui earenoamášrievtti gáibádus ja Fosshaug-joavkku boazodoalloriekti nannejuvvui; seammás go njávdánsápmelaččaide prinsihpalaččat mieđihuvvui boazodoalloriekti, muhto geavatlaš álggaheapmi biddjui boazodoalloeiseválddiid bargun. Nappo lei seammasullásaš duopmu go fylkkamánni 1979 loahppaoaidnu. Gielddariekti čovddii nuortalaččaid áššegoluin danin go rievtti oaivila mielde lei ášši "bohciidahttán eahpečielga ja prinsihpalaš gažaldagaid, nu ahte vuoittahalli beallái lei buorre oažžut riekteloahpaheaddji mearrádusa dán áššis" (Riektegirji: 38). Duopmu váidojuvvui gaskariektái, mii gieđahalai ášši golggotmánu 1988. Gaskariekti gávnnahii dan seammá go gielddariekti. Lasáhusain cealká riekti ahte dat ii gávnnahan dárbbašlažžan guorahallat Fosshaug-joavkku ja boazodoallosearvvi gaskavuođaid "mannolaga maŋŋel 1928" danin go "dát eai lean nuortalaččaid beroštupmin" (Hålogalándda gaskarievtti riektegirji, váiddaášši nr. 36/38 A: 14). Riekti deattuhii ahte ii vuosttal nuortalaččaid boazodoalu guovllus, muhto ođđaálggaheapmi ferte mannat dábálaš gieđahallama čađa boazodoallolága mielde. Riekti hilggui earenoamáš rievtti sihke historjjálaš vuođuin ja duohta dili vuođul 1800-logu loahpa rájes. Duopmu čuoččuha ahte nuortalaččat eai lean goassege ovdal gáibidan earenoamáš rievtti dahje dákkár dohkkeheami ožžon. Sis lei leamaš áibbas unnán boazodoallu. Guovllu boazodoalu doaimmaheapmi gitta 1800-logu rádjái lei leamaš dakkár "ahte doaimma oažžu atnit buohkaid opmodahkan 1 567 (Riektegirji: 16; mu finjučála). 1800- ja 1900-logu mannolat nanne rievtti oainnu mielde dakkár boazodoallohámi mii lei "buohkaid opmodat dahje searvevuoigatvuođa doaimmaheapmi" (Riektegirji: 18). Riekti deattuhii garrasit ahte eará doallu go nuortalaš boazodoallu de facto lei ovdánan, ja dát orru dáhpáhuvvan almmá nuortalaš vuosttaldemiin. Dat čuoččuhii maid ahte nuortalaš boazodoallu nogai "jagiin maŋŋel 1928" vuosttažettiin danin go Njávdáma nuortalaččain lei unnán beroštupmi boazodollui..." (Riektegirji: 19). Gaskariekti maid čovddii bealálaččaid áššegoluid, seammaládje go gielddariekti, danin go riekti gávnnahii áššis máŋga garra prinsihpalaš beroštumi gažaldaga. Dá lei várra maŋimus Norgga guovlu mas "vuovdeboazodoallu fáhkka nuppástuvai dábálaš boazodoallun". Váldonákku, earenoamáš boazodoallorievtti birra, eai lean duopmostuolut ovdal gieđahallan. Danin lei "prinsihpalaš beroštupmi dán oažžut riektegieđahallojuvvot", earenoamážit guoskkai dat dilálašvuođaide "1826 rádjái" (Riektegirji: 20). -Dát cealkka, seammaládje go gielddarievtti cealkka áššegoluid birra, muittuha oalle olu ovdalaš namuhuvvon 1848 luossabivddu vuolitriekteduopmocealkámuša (vrd. 3.9.). Áššáskuhttin hilgojuvvo 1568 , muhto rievtti oainnu mielde leat prinsihpalaš miellagiddevaš gažaldagat. Nuortalaččat váide duomu Alimusriektái, ja dát bođii Alimusrievtti váidinlávdegoddái 1569 cuoŋománu 1989. Váidinlávdegoddi mearridii ovttajienalaččat ahte berrii gieldit ášši ovddideames Alimusriektái, "áššelága 1570 373. § goalmmát lađđasa nr. 1 mearrádusa mielde" (dataguovddáža čálus, UP - 1989 - 1172). Njávdáma nuortalaččat mearridedje ášši ovddidit Strasbourga eurohpálaš olmmošvuoigatvuođalávdegoddái 1571 . Ášši ovddiduvvui ("introduced") olmmošvuoigatvuođa duopmostullui skábmamánus 1989 ja "čállojuvvui" ("registered") ođđajagemánu 1990. Guovvamánu 1992 mearridii olmmošvuoigatvuođa duopmostuollu "to bring the application to the notice of the respondent Goverment" (ovddidit ášši gullevaš riikka ráđđehussii). Norgga ráđđehusa árvvoštallan gárvánii cuoŋománus 1992 ja áššáskuhttiid loahpalaš kommentárat suoidnemánus 1992. Ođđajagemánus 1993 gárvánii olmmošvuoigatvuođa duopmostuolu loahppagieđahallan. Olmmošvuoigatvuođa duopmostuollu gávnnahii čuovvovačča, maŋŋel go dárkilit lei guorahallan Norgga duopmostuollovuogádaga áššegieđahallama: Vuosttažettiin eai leat olmmošvuoigatvuođaduopmostuolu oainnu mielde Norgga duopmostuolut bargan máidege vearrut, eai vuogi dáfus eai ge ášši dáfus, nappo eai Njávdánsiidda earenoamáš boazodoallorievtti dáfus. Dasto deattuha olmmošvuoigatvuođa duopmostuollu ahte Njávdáma nuortalaččain lea riekti bargat bohccuiguin ja ahte dát riekti ii leat váldojuvvon sis eret, ii goit Norgga duopmostuoluid gieđahallamiin. Nu guhká go dat ii leat dáhpáhuvvan, de ii sáhte olmmošvuoigatvuođa duopmostuollu bargat eambbo gažaldagaiguin (European Commision of Human Rights, Council of Europe. Application No. 15997/90, sáddejuvvon 26.1.93). Nie lea ášši dál. Lea dovddus ahte Nuortasámisearvvi siskkobealde leat leamaš soahpameahttunvuođat ja vuostelasvuođat, ja nu leat maid Njávdángilis leamaš. Dan vuohttá báikkálaš áviissačállosiin. Ii heive dás guorahallat dáid soahpameahttunvuođaid. Muhto ii dáidde vearrut navdit ahte ii leat dušše gili bargosaje- ja bargodoaibmagažaldagaid birra sáhka, ii dušše dálá turisma ráhkadit ealusvuođđun ja oppalaččat kultursuodjalusa birra sáhka vuostálaga ekonomalaš huksengažaldagaiguin. Ii dáidde eahpádus ge ahte dát gealdagasvuođat eanas vulget giliservodaga earenoamáš historjjás ja earenoamážit dán historjjá čearddalaš bealis. Ii leat soaittáhagas ahte áššit nu go "nuortalaššilju" (dávvervuorká- ja kultursuodjalanguovddáš) ovddideapmi ja nuortalaš kultuvrra muitaleapmi ja márkanfievrredeapmi leat earenoamážit vuostelasvuođaiguin dievva. Joga luossabivdu lea ain veahá unohisvuođa fáddán gilis. Go dasalassin vel šaddá boazodoalloášši birra sáhka, de šaddet historjjálaš linját oalle čielgasat. Girjjálašvuohta ja gáldut Oassi VI Girječálliid birra Girječálliid birra Steinar Pedersen (r. 1947) lea váldán oahpeheaddjeoahpu Romssa oahpaheaddjeskuvllas (1970) ja cand.philol. oahpu, historjá váldofágan, Romssa universitehtas (1985). Son barggai oahpaheaddjin 1980 rádjái, ja maŋŋel lea bargan Davviriikkaid Sámi Instituhtas Guovdageainnus, gos lea bargan historjjálaš fáttáiguin riggodatgeavaheami ja riektehistorjjá oktavuođas. Dál sus lea dutkanvirgi instituhtas ja bargá lappekodisilla geavahemiin Suoma/Norgga ráji bakte. Son lei 1980-jagiin mielde sámikulturlávdegottis ja luossa- ja sáivaguollelávdegottis, ja lea maid leamaš sámi- ja bellodatpolitihkas mielde. Dan oktavuođas lea son leamaš politihkalaš ráđđeaddin Gieldda- ja bargodepartemeanttas. Dál lea Bargiidbellodaga joavkojođiheaddjin Sámedikkis. Su čálalaš bargguin namuhit: 1Laksen, allmuen og staten. Fiskerett og forvaltning i Tanavassdraget før 1888 "Dieđut" nr. 2, 1986, Sámi Instituhtta, Guovdageaidnu 1986. 1Samisk organisering og forvaltning av laksefisket i Deatnu på tvers av grenselinja etter 1751. Overstengsel ved Vuovdaguoika. Almmuhuvvon "Historia Septentrionalia nr. 14: Nordkalotten i en skiftande värld", Societas Historica Finlandiae Septentrionalis, Jyväskylä, 1987/88. 1Konflikten mellom Karasjokfolks laksefiske og det offisielle lov og regelverk. Ca. 1870-1910. Dieđut nr. 1, 1988, Sámi Instituhtta, Guovdageaidnu 1988. 1Kodisillen - en generell sikring av rettighetene til den "lappiske Nation"? Almmuhuvvon "Lappecodicillen av 1971 - var det samernas Magna Charta?", Dieđut nr. 1. 1989, Sámi Instituhtta, Guovdageaidnu 1989. 1State or Saami Ownership of land in Finnmark? Some Remarks on Saami Rights and historical Evidence. Almmuhuvvon "Readings in Saami History, Culture and Language II", Center for Arctic Cultural Research, Umeå Universitet 1991. Son lea muđui čállán olu bihtáid riggodatgeavaheami ja vuoigatvuođagažaldagaid birra Norgga ja davviriikkalaš čállosiin. Hans Prestbakmo (r. 1936) lea váldán sivilagronoma oahpu Norgga Eanandoalloallaskuvllas (1963). Son lei Romssa boazodoalloagronoma jagiin 1965-1972 ja 1979-1982, ja luonddusuodjalanbagadallin Romssas jagiin 1972-1979. Sus lei virgelohpi dan virggis jagiin 1975-1978 go lei Finnmárkku Riggodatlávdegotti čállin. Lávdegotti čielggadus lea almmuhuvvon NOU:n 1978: 18 A ja 18 B Finnmarksvidda. Son lea maid leamaš čállin eará lávdegottiin mat boazodoallogažaldagaid leat čielggadan. Prestbakmo bargá dál freelancerin boazodoallogažaldagaid áššedovdin ja bagadallin. Dan oktavuođas lea son ee. čielggadan váikkuhusaid Boazodoallohálddahusa ja Suodjalusdepartemeantta ovddas, ja son lea bargan luonddusuodjalanáššiiguin ja boazodoallorivttiin. Son lea leamaš miellahttun lávdegottis Utmarkskommisjonen for Nordland og Troms (Nordlándda ja Romssa meahccelávdegottis) 1986 rájes, ja muđui lea son nammaduvvon áššedovdin máŋgga árvvoštallanáššis Finnmárkku boazoorohagaid sisabáhkkemiid oktavuođas. Su deaŧalaččamus čállosiin namuhit: 1NOU 1978: 18 A ja 18 B Finnmarksvidda. Prestbakmo lei, nu go namuhuvvon ovdalis, čállin lávdegottis "Ressursutvalget for Finnmarksvidda" ja mielčállin čielggadeami osiin. 1Samfunnsutviklinga og reindrifta med særlig vekt på tida etter 1945. Dat lea 1983 čielggadeapmi, mii čállojuvvui "Kompensasjonsutvalget" ovddas, mii čielggadii masson guohtuneatnamiid buhtadusgažaldaga, 1983. 1 Forslag til høyeste reinantall i Vest-Finnmark. Čielggadus almmuhuvvon 1984. 1Inngrep i reinbeiteland (searválaga Sven Skjennebergain) Småskrift nr. 2 for 1991, Boazodoallohálddahus, Áltá. 1Lavbeitene på Finnmarksvidda, Småskrift nr. 1 for 1994, Boazodoallohálddahus, Áltá 1994. Einar Richter Hanssen (r. 1942) lea váldán cand.philol. oahpu, historjá váldofágan, Oslo universitehtas (1974). Son lei dutkanveahkki jagiin 1975-1976 ja lektorin Honnesvági guolástus- ja joatkkaskuvllas jagiin 1976-1979. Son lea muđui leamaš bálkáhuvvon freelancehistorjábargin 1976 rájes, ja lea dan oktavuođas almmuhan muhtun girjjiid, girjjážiid ja bihtáid: 1Pro-finske holdninger i Finnmark i mellomkrigstiden, Universitetet i Oslo 1974 (váldofágabargu). 1 Pomorhandelen i Finnmark, gihpaš máid Skuvladirektora/Finnmárkku Allaskuvla lea almmuhan 1977. 1Hellas` og Tyrkias medlemsskap i Nato, čálus "Etterkrigshistorie 2" girjjis (Terje Tonstadain), Universitetsforlaget, Oslo 1981. 1 Profinske holdninger i mellomkrigstiden, čálus "Ottar" nr. 127/128:s, Romssa Universitehta, 1981. 1Nordkapp/North cape/Cap du Nord/Nordkap, govvagirjji Raymond Mortenseniin, Nordkapp historie- og museumslag/SAS North Cape Hotels, 1982 ja 1988. 1Årbok for Nordkapp 1982-89 (doaimmaheaddjin ja bihtáid čállin), Davvenjárgga gielda, 1985. 1Honningsvåg kirke 100 år (doaimmaheaddjin ja bihtáid čállin), Davvenjárgga gielda, 1985. 1 Minneskrift for frigjøringen 8. mai 1945, Davvenjárgga gieldda almmuhuvvon girjjáš 1985. 1 Porsanger bygdebok bind 1, Porsáŋggu gielda 1986. 1 Repvåg Kraftlag 40 år, 1948-1988, Repvåg Kraftlag A/L, Honnesváhki 1988. 1Hammerfestbilder av Roald E. Hansen (ráhkadan váldočállosa govvaráidui), Hammerfeasta 1989. 1Nordkapp - en fiskerikommune fra de eldste tider til i dag, Davvenjárgga gielda 1990. 1Gards- og ættesogn for Eidfjord av Tobias og Agnes Lægreid (doaimmaheaddjin ja bihtáid čállin), Eidfjord gielda 1992. 1Ættarbok for Granvin - Henrik M. Kvalen (doaimmaheaddjin ja bihtáid čállin); Granvin herad, 1995. Einar Niemi (r. 1943) lea váldán cand. philol. oahpu, historjá váldofágan, Oslo universitehtas (1972). Son lea leamaš lektorin Čáhcesullo joatkkaskuvllas (Vadsø gymnas) jagiin 1972-1975, amanuensisin Romssa universitehtas jagiin 1975-1977, Finnmárkku fylkakonservahtorin jagiin 1977-1989 ja professor II Romssa universitehtas jagiin 1984-1989. Son lea leamaš professoran seammá báikkis 1989 rájes. Niemi lei Sámekulturlávdegotti lahttun jagiin 1980-1987, ja dál son lea Sámi dutkamiid guovddáža stivralahttun ja Romssa universitehta ráđi sátnejođiheaddjin. Sus leat muđui muhtun fágapolitihkalaš doaimmat Norgga dutkanráđis, Norges Forskningsråd. Su deaŧalaččamus čállosiin namuhit: 1Trekk fra Nord-Norges historie (váldočálli ja doaimmaheaddji), Oslo 1977. 1Oppbrudd og tilpassing. Den finske flyttingen til vadsø 1845-1885, Čáhcesuolu 1977. 1 Den finske fare. Sikkerhetsproblemer og minoritetspolitikk i nord 1860-1940 (searválaga K. E. Erikseniin), Oslo/Bergen/Romsa 1981. 1Vadsø historie. Fra øyvær til kjøpstad, Čáhcesuolu 1983. 1 Pomor. Nord-Norge og Nord-Russland gjennom tusen år (doaimmaheaddji), Oslo 1992. 1Niemi lea muđui leamaš mielčállin ja oassečállin olu eará girjjiin, ja lea čállán olu bihtáid Norgga ja olgoriikka áigečállagiidda, earenoamáš unnitčeardda ja guovlluhistorjjálaš fáttáid birra, muhto maiddái dutkanhistorjjá, historjjá vuogi ja teoriija birra.