Sámi Instituhtta Nordisk Samisk Institutt Eai go hálit -- vai eai go beasa? Guorahallan manne Norgga beale Sámedikkis leat nu unnán nissonáirasat Torunn Pettersen -- Jorunn Eikjok -- Aili Keskitalo 2002 Sámi allaskuvla - Samisk høgskole Sami University College SÁMI INSTITUHTTA Adreassa: Bredbuktnesveien 50 Nordisk Samisk Institutt N-9520 Kautokeino, NORWAY Tel.: (+47) 78 48 80 00 Pohjoismainen Saamelaisinstituutti Fáksa: (+ 47) 78 48 80 30 Norræn Sama-stofnun E-maila: info@nsi.no Nordisk Samiskt Institut Web: www.nsi.no Nordic Sami Institute NO 971 454 237 Sámi allaskuvla Hánnoluohkká 45 Samisk høgskole N-9520 Guovdageaidnu Sami University College Tlf.: + 47 78 48 77 00 Fáksa: + 47 78 48 77 02 E-poasta: postmottak@samiskhs.no Dárogillii/ Dárogiel bajilčála: Vil de ikke -- eller slipper de ikke til? En undersøkelse av den lave kvinnerepresentasjonen på Sametinget i Norge Sámegiel bajilčála / Sámegillii: Eai go hálit -- vai eai go beasa? Guorahallan manne Norgga beale Sámedikkis leat nu unnán nissonáirasat Čállit: Torunn Pettersen, Jorunn Eikjok, Aili Keskitalo Jorgaleaddji: Áiti Utsi & Utsi DA Diŋgojeaddji: Sámediggi/Sametinget, N -- 9730 Kárášjohka Dáhton: Skábmamánnu 2002 Fáddásánit: Sámediggi, Sámediggeválga, Nissonáirasat, Politihkalaš oassálastin, Sohkabealrollat, Dásseárvu Siidolohku: 107 Gávdno: Raportta olles dárogielat veršuvnna teavstta (pdf-formáhtas) gávdná www.nsi.no. Sámedikkis sáhttá jearrat eará veršuvnnaid. OVDASÁTNI Ovdal go Sámediggi diŋgui guorahallat sámediggeválggaid sohkabeali perspektiivvas, de eai lean min dieđu mielde leamaš fágabirrasat dahje dutkit mat/geat leat beroštan ja/dahje main/geain lea leamaš vejolašvuohta systemáhtalaččat guorahallat Norgga sámediggeválggaid. Mii goit aŋkke oaivvildit gávnnahan ahte meastta áibbas váilot fágalaš almmuheamit dán fáttá birra. Ii ge gávdno ge beare ollu girjjálašvuohta dálá sámi servodaga sohkabeali gullevaš čuolbmačilgehusaid birra. Go dát raporta fátmmasta sihke sámediggeválgga ja sohkabeali fáttáid, de ferte dan oaidnit dego juogalágan álggaheaddjibargun. Danin leat mii geat leat bargan prošeavttain aittoálgit go leat bargan dáinna máŋggabealat fáttáin. Midjiide lea hui dehálaš oažžut ruovttoluotta dieđuid raportii. Sáhttet leat sihke rabas gažaldagat, árvalusat divodemiide, muddemiidda ja buoridemiide -- leaš dál teoriijat, dieđut, jurdagat dahje konklušuvnnat. Nugo deattuhuvvo máŋgii raportateavsttas: Dán barggu ferte vuosttažettiin ja ovddemusat oaidnit dego álgun juoga masa maid mii sávvat sáhttá ovdánahttojuvvot dehálaš ja dárbbašlaš dutkanvuoruheapmái iešguđet osiide nissoniid ja dievdduid eavttuin ođđaáigásaš sámi servodagas. Diŋgojeaddji dáhtu vuođul leat čađahan prošeavtta ovttasbargoprošeaktan gaskal Sámi Instituhta/Davviriikkalaš Sámi Instituhta (NSI) ja Sámi allaskuvlla /Samisk høgskole (SH) . Mii geat leat oassálastan prošeaktajoavkkus leat dađistaga čađahan čoahkkimiid gos mii leat digaštallan iešguđet beliid prošeavtta sisdoalus ja čađaheamis. Lea dattetge leamaš bargojuohku konkrehta barggu dáfus: Pettersen ovddasvástádus lea leamaš hábmet kapihttaliid 1-5 ja 8. Keskitalo ovddasvástádus lea leamaš kapihttal 6. Eikjok ovddasvástádus lea leamaš čađahit jearahallamiid njealji válgabiires, ja ovdanbuktit ja guorahallat dáid ávdnasiid kapihttal 7:s. Buot teakstaevttohusat ja guorahallamat ávdnasiin loahpparaportii leat dattetge dahkkon ovttas. Muđui lea Keskitalo:s leamaš prošeavtta ovttastahttinovddasvástádus. Ásahuvvui maiddái ásahussiskkáldas referánsajoavku prošektii. NSI ovddasteigga seniordutki Nils Oskal ja dutki Nils Wasare -- Hammare. Oskal manai čakčat 2002:s professorstipendiáhta virgái Sámi allaskuvllas, muhto jotkkii joavkkus allaskuvlla áirrasin. SA:s oassálasttii muđui allaskuvllalektor Mai Britt Utsi. Álgobáliid lei maid 1. amanuensisa Asta Balto allaskuvlla bealis fárus. Loahpas mii giitit hui ládje informánttaid geat leat buktán oainnuideaset ja vásáhusaideaset! Guovdageaidnu/ Kautokeino, skábmamánnu 2002 Torunn Pettersen Jorunn Eikjok Aili Keskitalo Sámi Instituhtta Sámi allaskuvla Sámi allaskuvla SISDOALLU Ovdasátni s. 3 Tabeallaid ja govadagaid bajilgovva 6 Sammendrag -- Čoahkkáigeassu -- Summary 7 1. Álggahus 9 1.1 Prošeavtta duogáš ja mandáhtta 10 1.2 Lahkoneapmi ja čuolbmačilgehusat 11 1.3 Čađaheapmi 13 I. OASSI: TEOREHTALAŠ JA EMPIRALAŠ VUOĐĐU 2. Politihkalaš oassálastin ja sohkabealli teoriijas ja geavatlaččat 17 2.1Veaháš demokratiijadoahpaga ja iešguđet mállet politihkalaš oassálastimiid birra 17 2.2 Sohkabeali ja politihka iešguđet perspektiivvat 22 2.3 Nissoniid politihkalaš ovddasteapmi Norggas- muhtin váldobealit 25 2.4 Politihkalaš oaččuheami vuođđu 27 2.5 Nissonovddasteapmi Davviriikkaid smávva našuvnnain 32 3. Sámediggeválga -- dieđut ja máhttodárbu 35 3.1 Oanehaččat Sámedikki ja sámediggeválgga birra 35 3.2Obbalaččat válgadutkama birra ja máhttu erenoamážit sámediggeválgga birra 39 II. OASSI : SÁMEDIGGEVÁLGA ČUVGEJUVVON TÁLLADIEĐUIGUIN 4. Sámediggeválga -- beroštupmi ja ovddasteapmi 43 4.1 Sámedikki jienastuslogu sturrodat (sámi jienastuslohku) 43 4.2 Válgaoassálastin 45 4.3 Válgalisttuid lohku 47 4.4 Sámedikki politihkalaš čoahkádus 49 4.5 Ođđasitválljen ja oaččuheapmi 50 4.6 Sámediggeáirasiid duogáš obbalaččat 52 4.7 Áirasiid duogáš sohkabeali perspektiivvas 54 5. Sohkabeali juohku válggain ja nammademiin 59 5.1Gaskavuohta gaskal man ollu nissonolbmuid leat sisaválljen ja nammadan 59 5.2 Biiriid mielde variašuvnnat válgga ja nammadeami dáfus 61 5.3 Ovttalaganvuođat ja erohusat? 67 5.4 Gaskaboddosaš čoahkkáigeassu 71 III. OASSI: SOHKABEALI ROLLAT JA DAID MEARKKAŠUPMI 6. Sohkabeali rollat ja dásseárvobargu 74 6.1 Máŋggabealat sámi servodagat 74 6.2 Máhttu sohkabeali rollaid birra -- stáhtusa ja dárbbut 76 6.3 Sámi nissonlihkadus ja Sámedikki dásseárvobargu 80 7. Sohkabeali mearkkašupmi nammadanproseassas 84 7.1 Obbalaččat mot oaččuhit nissoniid sámepolitihkkii 85 7.2 Obbalaččat nissoniid oaččuheami birra 87 7.3 Leat go dásseárvu ja sohkabeali rollat fáddán? 90 7.4 Mot oažžut eanet nissoniid beroštit? 92 7.5 Kapihttala čoahkkáigeassu 94 IV. OASSI: SOHKABEALLI JA SÁMEPOLITIHKALAŠ OASSÁLASTIN 8. Čoahkkáigeasut 97 8.1 Vejolaš čilgehusat Sámedikki sohkabeali juhkui 98 8.2 Čielggatkeahtes gažaldagat ja gažaldagat maid guorahallá viidáseappot 101 Girjjálašvuođareferánssat 107 Tabeallaid ja govadagaid bajilgovva Tabeallat Tab.1.1. Sámediggeválggat 1989-2001. Válljejuvvon nissoniid lohku ja oassi s. 9, 58 Tab.2.1. Sámediggeválggat Ruoŧas. Válljejuvvon nissoniid lohku ja oassi 33 Tab.2.2. Sámediggeválggat Suomas. Válljejuvvon nissoniid lohku ja oassi 33 Tab.4.1. Gallis registrerejuvvon sámi jienastuslogus sámediggeválggain 1989 -- 2001 44 Tab.4.2. Válgaoassálastin sámediggeválggain 1989 -- 2001 45 Tab.4.3. Válgaoassálastin iešguđet válgamálliin Norggas 1987 -- 2001 45 Tab.4.4. Galle áirasa leat válljejuvvon iešguđet joavkkuin 1989 -- 2001 49 Tab.4.5. Galle listtu mas leat eanet go okta áirras válljejuvvon seamma biirres 49 Tab.4.6. Galle ođđaválljejuvvon áirasat 1989 -- 2001 50 Tab.4.7. Áirasat 1989 -- 2001 -- juhkkojuvvon dan mielde galle áigodaga leat válljejuvvon 50 Tab.4.8. Sámediggeválggat 1989 -- 2001. Áirasiid orrunsuohkanat 53 Tab.4.9. Áigodatbajilgovva nissoniin geat leat válljejuvvon Sámediggái 1989-2001 54 Tab.4.10. Galle nisson- ja dievdoáirasat 1989 -- 2001 -- juhkkojuvvon dan mielde galle áigodaga leat válljejuvvon 56 Tab.5.1. Sámediggeválggat 1989 -- 2001. Nammadandieđut 58 Tab.5.2. Galle nissonolbmo leat válljejuvvon ja Galle biire leat main leat nissonáirasat 60 Tab.5.3. Biirret main leat eanemus ja unnimus válljejuvvon ja nammaduvvon nissonat 65 Tab.5.4. Biirret mat leat válljejuvvon lagabut guorahallamiidda 65 Tab.5.5. Válljejuvvon biiriid geográfalaš dieđut 66 Tab.5.6. Nammadandieđut nissonosiid birra válljejuvvon biiriin 68 Govadagat Gov.1.1. Nissonoassi Norgga álbmotválljejuvvon orgánain 1987 -- 2001 10 Gov.2.1. Nissonoassi suohkanstivrrain, fylkkadikkiin ja Stuoradikkis 1975 -- 2001 25 Gov.2.2.. Nissonoassi davviriikkalaš našunáldikkiin maŋŋel maŋemus lágiduvvon válgga 32 Gov.4.1 Sámediggeválggat 1989 -- 2001. Gallis čálihan jienastuslohkui 44 Gov.4.2. Sámediggeválggat 1989 -- 2001. Válgaoassálastin obbalaččat ja iešguđet biirriin 46 Gov.4.3. Sámediggeválggat 1989 -- 2001. Galle listtu juohke biirres 47 Gov.4.4. Sámediggeválggat 1989 -- 2001. Galle iešguđet persovnna válljejuvvon juohke biirres 51 Gov.5.1. Sámediggeválggat 1989 -- 2001. Nissonoassi válggain ja nammademiin 59 Gov.5.2. Sámediggeválggat 1989 -- 2001. Galle nissona leat válljejuvvon ja Galle iešguđetlágan nissona leat válljejuvvon 61 Gov.5.3. Sámediggeválggat 1989 -- 2001. Galle nissona leat válljejuvvon juohke biirres ( juhkkojuvvon njieddji logu mielde) 62 Gov.5.4. Sámediggeválggat 1989 -- 2001. Galle nissona leat válljejuvvon juohke biirres juohke válggas 62 Gov. 5.5. Sámediggeválggat 1989 -- 2001. Galle nissona leat válljejuvvon ja Galle nissona leat nammaduvvon 1. sadjái 63 Gov.5.6 Sámediggeválggat 1989 -- 2001. Galle listtu mas nisu lea nammaduvvon 1.sadjái 64 Gov.5.7. Válljejuvvon válgabiirret. Olmmošlohku ja registrerejuvvon jienastuslohkui 2001:s 67 Gov.5.8 Sámediggeválga 2001. Galle nissona jienastuslogus ja Galle nissona nammadanlisttuin 68 ČOAHKKÁIGEASSU Guorahallan geahččala gávdnat čilgehusaid manin nissonolbmuidoassi Norgga Sámedikkis lea 33%:s njiedjan 18%:i áigodagas 1989-2001. Loguid čelggadeamit čájehit ahte obbalaččat ii leat šaddan váddáseabbun nissonolbmuide beassat fárrui dahje oažžut nissonolbmuid searvat válgalisttuide. Njiedjan orru baicca gullame válgaortnega beliide ja oassálastinminstara rievdademiide. Ea.ea. leat eanebut geat ceggejit listtuid ja eanet áirasiid válljejit sisa vuosttašsajis. Dás lea mearkkašupmi danin go álot lea leamaš unnit nissonoassi vuosttašsajiin go mii obbalaččat lea leamaš listtuin ja listtuid nuppiidsajiin. Seammás leat stuora erohusat gaskal dan 13 válgabiirre. Muhtin biirres leat gávcci obbalaččat 12 válljejuvvon áirasiin leamaš nissonolbmot, ja eará biirres leat buohkat geat leat válljejuvvon leamaš dievddut. Iešguđet metodaid vuođul leat mii geahččalan gávdnat beliid válgabiirriin mat sáhttet čilget manin muhtin biirriin lea buorre ja muhtin biirriin lea heajos nissonolbmuidovddasteapmi. Leat fuobmán unnán oppalaš čilgehusaid, muhto biirriin gos lea buorre nissonolbmuidovddasteapmi orru gávdnome báikkálaš dihtomielalašvuohta dasa ahte nissonolbmuidovddasteapmi lea dehálaš, seammás go doppe leat aktiivvalaš sáme- ja nissonolbmuidpolitihkalaš fierpmádagat. 2001 giđa mátkkoštii Beaivváš Sámi Teáhter kabareain Giđđadulvi/Vårflom III. Kabarea sullii 20 nummariin ledje guokte dan birra makkár oktavuohta nissoniin lea Sámediggái. Vuosttaš nummar lei duehtta mas nisson lávllui dan birra man miella sus livččii leat Sámedikkis ja visot áššit maiguin son livččii hálidan bargat doppe. Dievddu teaksta lei muhtun muddui spiehkastahttit nissona cealkámušaid, muhtun muddui jáhkkehahttit su ahte dakkár rolla ii livččii mihkkege sutnje. Nubbe nummar lei videofilbmejuvvon neavttalmas mii fuomášuhtii mot nisson politihkar/samedigge-áirras eahkes gillái nugohčoduvvon "sávatkeahtes fuomášumi" golbma dievdo-politihkkariin. Mii sáhtii leat sivvan go fáddá nissonat ja Sámediggi oaččui nu ollu saji dán kabareas? Juo, jáhkkimis go giđđadálvvi lei mediain oalle ollu beaggán ahte sámediggeáirasiid juo vuollegis nissonlohku boahtá ain vuordimis njiedjat válggas čakčii. Dát lei ipmárdusaid vuođul ahte nominašuvnnat mat ledje dahkkon sámediggeválgii, eai lean buorit boahttevaš sohkabealejuhkui. Dat -- sohkabeali perspektiivvas -- sevdnjes einnostusat dolle maid deaivása: Vuosttaš válggas 1989:s válljejuvve 13 nissona sisa oktiibuot 39 sajiide Sámediggái, de lei sámediggeválgga 2001 boađus ahte válljejuvve 7 nissonáirasa ja 32 dievdoáirasa. Sámediggeáirasiid nissonlogu njiedjan álggii juo nuppi sámediggeválggas 1993:s. Dalle válljejuvvui okta unnit nisson sisa go ovddit válggas. 1997:s ledje guokte unnit geat besse sisa, ja 2001:s fas njiejai lohku olles golmmain. Čielgaseappot oaidná logu- ja oasidáfus negatiivvalaš ovdáneami dán tabeallas: Tabealla 1.1. Sámediggeválggat 1989 -- 2001. Válljejuvvon nissoniid lohku ja oassi. 1989 1993 1997 2001 Válljejuvvon nissoniid lohku 13 12 10 7 Válljejuvvon nissoniid oassi (Pst.) 33% 31% 26% 18% Gáldu: Hætta 1992, 1994, 1998 ja www.samediggi.no Vuollegis ja njieddji sámediggeáirasiid nissonoassi lea dagahan sihke imaštallama ja balu. Lea go dan dihte go berošteaddji nissonat eai beasa ovdan? Lea go vuosteháhku ruovttus ja lagasbirrasis dahje politihkalaš birrasiin? Lea go dan dihte go nissoniin leat negatiivvalaš vásáhusat oassálastit Sámedikkis -- dan čoahkkimiin nugo eanet sosiálaš oktavuođain nai? Sáhttá go leat danin go nissonat ieža obbalaččat eai hálit ge bearahaga searvat politihkkii? Erenoamážit dakkár sajis go Sámedikkis? Dahje leat go áibbas eará sivat? Gažaldagat leat ollu -- ja dávjá leat seamma nai navdimat. Imaštallan lea maiddái dan dihte go negatiivvalaš ovdáneapmi spiehkasta maiddái das mii muđui lea dáhpáhuvvan politihkalaš suorggis Norggas sohkabeali juogu dáfus. Vuosttaš sámediggeválga čađahuvvui juste dan áiggis go lei biddjon guhkes-áiggi fuomášupmi ja lei oalle fáhkkes lassáneapmi nissonáirasiin Norgga eará álbmotválljejuvvon orgánain. Go nissonáirasiid oassi vuosttaš sámediggeválgga maŋŋel šattai 33%, de lei dat rievtti mielde vuollelis go 1987 fylkadiggeválggas ja 1989 stuoradiggeválggas, muhto dat lei eanet go 1987 suohkanstivrraválggas, vrd. govadaga 1.1. vuolábealde. Nissonoassi illá lei danin vuosttaš sámediggeválgga maŋŋel eanet dahje unnit go maid lei lunddolaš vuordit. Mearkkašahtti lea ahte golmma maŋit válggain lea ovdánan negatiiva dáhpi ahte nissonoassi njiejai eanet ja eanet juohke dáin válggain. Dát lea mearkkašahtti vaikko geahččá dan olis ahte nissonoassi maiddái eará válga-šlájain vásihii muhtin "nuppástusaid" 90-logus. Gáldu: Raaum (1995) . Dásseárvoguovddáš 2002, Aardal 2002b, www.samediggi.no Negatiivvalaš ovdáneapmi dahká ahte Sámediggi lea hálidan čađahit prošeavtta gávnnahit juoidá das mii duođai sáhttá sivvan go áirasiin lea čuožžilan nu bonju sohkabealli. Dálvet 2002:s addui dakkár bargu Sámi allaskuvlii/Samisk høgskole (SH) ja Sámi Instituhttii/Davviriikkalaš Sámi Instituhttii (NSI) ovttas.1 Dát raporta lea prošeaktabarggu čálalaš boađus. Álgokapihttalis álggos ovdanbuktit oanehaččat prošeavtta duogáža ja mandáhta. Dasto dadjat veaháš vuođu birra guorahallat sámediggeválgga sohkabeali perspektiivvas, ja ahte mii muitalit váldočuolbmačilgehusa ja dan mat ledje guovddáš oassegažaldagat go prošeakta álggahuvvui. Loahpas čilget mot prošeakta čađahuvvui. 1.1. Prošeavtta duogáš ja mandáhtta Sámedikki dásseárvvu doaibmaplánas 1999-2001(Sámediggi 1999) lea váldoulbmil ahte sámi nissoniin ja dievdduin galget leat seamma vuoigatvuođat, geatnegasvuođat ja vejolašvuođat buot servodatsurggiin. Sámedikki Dásseárvopolitihkalaš čielgga-deamis 2001 (Sámediggi 2001c) čujuhuvvo dattetge ahte hástalusat dásseárvvu dáfus sámi servodagas leat stuorát go goassege. Ja okta dain mii čájeha dán -- nugo čuočču-huvvo -- lea Sámedikki bonju sohkabeali juohku. 2001 Geassemánus mearridii Sámediggeráđđi diŋgot guorahallama das mot dásse-árvu vuhtiiváldojuvvo sámi servodagas (Sámediggeráđđi 2001) . Mearrádusas daddjo maiddái ahte danin go guorahallan maiddái galgá fátmmastit Sámedikki, de berre barggu čađahit olgguldas oassálasti(t) , ovddemusat sámi dutkanásahus(at) . Guora-hallan berre maid sáhttit leat vuođđun Sámedikki dásseárvoplána ođasteapmái. Dasa lassin sáhttá dat maid veahkkin álggahit viidát dutkama fáttás dásseárvu sámi servodagas. Skábmamánus 2001:s bovdii sámediggehálddahus SH ja NSI čoahkkimii digaštallat vejolaš čovdosa dutkat dásseárvvu sámi servodagas. Bovdehusas deattuhuvvui ahte vaikko dásseárvu lea viiddis suorgi, de lei dáhttu dán vuoru čohkket fuomášumi čuolbmačilgehussii vuollegis ja njieddji nissonoassái mii lea Sámedikkis. Digaštallančoahkkima maŋŋil bovdejuvvojedje SH ja NSI ráhkadit prošeakta-čilgehusa -- álgovuorus -- guorahallat sámediggeválggaid mas fuomášuhttá nominašuvdnaproseassa -- válgga ja ovddasteami sohkabeali perspektiivva vuođul. Guovvamánu 2002 loahpas sáddejuvvui prošeaktasárggastus Sámedikki hálddahussii. Das ea.ea. fuomášuhttojuvvui ahte prošeavtta áigumušdássi lei heivehuvvon dan oalle oanehis áigemearrái mii lei biddjon gárvvistit guorahallama, namalassii čakčamánu 30.b. 2002. Áigumušdássi lei maiddái heivehuvvon praktihkalaš vejolašvuođaide mii ásahusain lei heivehit prošeaktabarggu iežaset eará fástamearriduvvon doaimmaide. Prošeaktasárggastus dohkkehuvvui, ja njukčamánu loahpas bargu formálalaččat addojuvvui dán guovtti ásahussii. Seammás sohpe diŋgojeaddji ja bargočađaheaddjit ahte dát válgaguorahallan sáhttá leat vuosttaš lávkin dan guvlui ahte oažžut viidábut dutkanprošeavtta sámi servodaga sohkabeliid birra. 1.2. Lahkoneapmi ja čuolbmačilgehusat Go dán prošeavtta sárggastus ráhkaduvvui, de oinniimet ahte ferte čuvget fáttá njealji oalle gokčašuvvi beliid. Mii gohčodeimmet daid 1) Álggahus ja oktavuohta, 2) Nominašuvdnaproseassa obbalaččat, 3) Nissoniid movttiideapmi ja vejolašvuođat, ja 4) Sámediggi politihkalaš oassálastin ja báikin. Dasto oinniimet muhtin vuođđo-eavttuid mot lahkonit fáddái: Vuosttažettiin lea leamaš vuođđoeaktun ahte go sámediggeválggas lea sohkabeali perspektiiva, mearkkaša dat ahte nominašuvdnaproseassaid, válggaid ja Sámedikki áirasiid ferte geahččat sámi servodaga sohkabeali oaivilsisdoalu vuođul: Sohkabealli lea kategoriija mii álot gávdno sosiálalaš oktavuođain. Dan olggosbuktá ja sáhttá guorahallat guovtti dásis: 1) Sosiála identitehtan: Nissoniid ja dievdduid rollat ja identitehtat, ja 2) Olggosbuktit jurdagiid, miellaguottuid ja árvvuid bokte maskulinitehta ja femininitehta. Viidáset sáhttá guorahallat makkár kategoriijat leat olámuttos nissoniidda ja dievdduide servodagas, ja mot dáid ráhkadit, ja mot gaskavuođaid organiserejit nissoniid ja dievdduid gaskkas, makkár hámit gávdnojit. Eará eaktu go bargá gávdnat vejolaš sivaid áirasiid bonju sohkabeallái Sámedikkis, lea ahte fáttá álgoálggus ferte geahččat politihkalaš oassálastima ja sohkabeali obbalaš teorehtalaš perspektiivvaid ja empiralaš vásáhusaid vuođul. Dát guoská maiddái vaikko dađistaga čájehuvvošii ahte dakkár perspektiivvaid ja vásáhusaid ii vaikko mot sáhte geavahit guorahallat sámi dilálašvuođaid. Maŋemusat, muhto erenoamážit, de lea goalmmát prošeaktaeaktun ahte sámedigge-válgga guorahallan sohkabeali perspektiivvas, danin maiddái gáibida ahte ipmirda Sámedikki ja sámediggeválgga iešguđet beliid. Prošeavtta konkrehta čuolbmačilgehusaid dáfus lea bajitdási gažaldat fárus prošeavtta fáttás ja dan sáhttá čállit čuovvovaččat: Mot čilget vuollegis ja njieddji nissonoasi Norgga Sámedikkis? Lahkonit dán viiddis gažaldahkii, de ráhkadeimmet mii ollu oassegažaldagaid mat sáhttet áigeguovdilat dán njealji beali ektui maid mii hálidit fuomášuhttit. Nugo ovdanboahtá vuolábealde, de eai lean muhtin gažaldagat nu konkrehtat ja ráddje-juvvon go earát. Go mii aŋkke váljiimet váldit daid fárrui prošeaktabarggus, de dat lei ea.ea. ipmárdusa dihte ahte vaikko buot gažaldagaid ii sáhte vástidit dán prošeavttas, de dat aŋkke sáhttet váikkuhit fuomášuhttit čuolbmačilgehusaid máŋit guorahallamiidda. Muhtin guovdileamos gažaldagain ledje: Mot lea vuollegis ja njieddji nissonoassi Sámedikkis jus buohtastahttá nissonosiin eará álbmotválljejuvvon orgánaid iešguđet dásiiguin? Naba Sámedikkiin Ruoŧas ja Suomas? Mot lea nissonoassi eará smávva našuvnnain ja/dahje eamiálbmogiin main leat sierra álbmotválljejuvvon čoahkkaneamit? Makkár beroštupmi nissoniin lea Sámedikki jienastuslohkui ja mot lea sin válgaoassálastin? Mot lei sámi nissoniid (sami-) politihkalaš oassálastin ovdal go Sámediggi ásahuvvui? Sáhttá go dát almmustahttit "minstariid" iešguđet válgabiirriid ja áiggi mielde áirasiid sohkabeali dáfus? Makkár nissonat ja mii lea mihtilmassan nissoniidda geat duođai leat leamaš válljejuvvon Sámediggái dan njealji válggas? Gallis sis leat čohkkán máŋga áigodaga? Lea go sohkabealli guovddáš dimenšuvdna go árvvoštallá listoevttohasaid sámediggeválgii -- omd. báikegullevašvuođa, fitnu ja agi ektui? Vásihuvvo go váddáseabbon oažžut nissoniid fárrui a) listui, b) 1. sadjái? Hálidit go nissonat leat sámediggeáirrasin dahje oažžut doaimma sámediggeáirrasin? Jus juo, lea go nu ahte sii iešguđet sivaid geažil eai sáhte? Dahje leat go aiddonassii unnán nissonat geat hálidit dakkár doaimmaid? Mot vásihuvvo Sámediggi ođđaásahuvvon politihkalaš oasseváldin ja báikin? Sáhttet go dasto iešguđet árvvoštallamat čadnot sohkabeali dimenšuvdnii, dm. ahte leat systemáhtalaš erohusat nissoniid ja dievdduid ipmárdusain? Válljejit go sámi nissonat geat aktiivvalaččat hálidit veahkehit hábmet ođđaáigásaš sámi servodaga, eará báikkiid go Sámedikki iežaset servodatberoštupmái?`Mot lea sámi nissoniid posišuvdna obbalaččat bargoeallimis (vuođđoealáhusain, almmolaš- ja priváhta suorggis, smávva fitnodagain je.) ja erenoamážit go leat bargin sámi ásahusain ja organisašuvnnain? Man muddui oassálastet sámi nissonat eará álbmotválljejuvvon orgánain, fágaservviin ja eará mállet servviin? Muđui hálidit mii deattuhit ahte mii juo vuohččan go digaštalaimet prošeavtta diŋgojeaddjin, leat dovddahan ahte dakkár ráddjejuvvon guorahallan jáhkkimis boahtá almmustahttit ođđa ja vuđolaš gažaldagaid maid sohkabealli ja sohkabeali oktavuođat mearkkašit sámi servodagas. Erenoamážit leat mii navdán ahte čiekŋalit ja viidát ipmárdus válgaproseassain sohkabeali perspektiivvas, berre biddjot stuorát oktavuhtii sisa sosiokultuvrralaš rievdadusaid dáfus. Veaháš eará sániiguin: Dálá stuora váilevašvuohta máhtus dasa maid sohkabealli mearkkaša sámi servodagas, sáhttá dušše gokčat viidábut dutkamiin ja máhttoovdánemiin. 1.3 Čađaheapmi Go leimmet bargame dán prošeavtta bargosárggastusain, de gávnnaheimmet vuosttažettiin ahte mii fertet vuhtiiváldit ahte leat almmuhuvvon áibbas unnán čállosat mat deattuhit sohkabeali ja/ dahje politihka sámi oktavuođas. Lea maiddái nu ahte veaháš girjjálašvuohta mii gávdno, eanas muddui lea áiggi birra ovdal go Sáme-diggi ásahuvvui 1989:s. Gávdnojit hui unnán almmuhuvvon čállosat njealji sáme-diggeválgga birra ja njealji sámediggeválggas mat leat čađahuvvon Norggas. Ere-noamážit (analyhtalaš) teavsttaid dáfus, muhto čájehuvvui ahte sáhttá leat váttis gávdnat čielga lohkodieđuid nai. Nubbi maid fuobmáimet lei ahte Sámedikki nissonáirasiid obbalaš loguin, leat čihkkojuvvon ollu stuora erohusat válgabiirriid gaskkas. Muhtin biirret leat erenoamážat go doppe leat dássážii bealli dahje eanet go bealli sámediggeáirasiin leamaš nissonat. Nuppe geažis fas gávdnojit muhtin biirret main lea okta dahje guokte- dahje ii oktage! nissonáirras dan áiggi go Sámediggi lea doaibman. Stuora erohus válgabiirriid gaskkas dagai min hui sáhkkin. Sáhttá go gávdnat čilgehusaid dáid variašuvnnaide? Ja jus nu -- sáhttet go dat veahkehit čuvget prošeavtta váldo-čuolbmačilgehusa? Dan maid álggos gávnnaheimmet dagahii ahte mii váljiimet prošeavttas geavahit guokte iešguđetlágan bargovuogi vuođđun, namalassii 1) dokumeantaguorahallamiid ja 2) jearahallat muhtin válljejuvvon dehálaš oassálastiid. Dokumeantaguorahallamiid áigumuš lei guovtteoasat: Vuosttažettiin leat doku-meanttat leamaš gáldun árvvoštallat ja ovdanbuktit obbalaččat sohkabeali ja politihka suorggi teoriija- ja máhttostáhtusa, ja erenoamážit sámi servodaga sohkabeali rollaid. Nubbi lea ahte iešguđet mállet almmuhuvvon čállosat leat leamaš midjiide vuođđun bidjat oktii, ja ovdanbuktit iešguđetlágan tálladieđuid obbalaččat sáme-diggeválggas ja sámediggeválgga birra, ja giehtadallat ja ovdanbuktit iešguđet lohko-dieđuid obbalaččat sámediggeválggaid birra ja sámediggeválggain, ja erenoamážit sámediggeválggaid ja sohkabeliid birra. Dokumeantaguorahallamiidda leat mis dát cealkámušat: Go mii leat ohcan áššái-gullevaš lohkoávdnasiid, de leat mii muhtomin fuobmán ahte iešguđet dokumeanttat almmuhit iešguđetlágan loguid seamma ilbmudussii. Mii leat dalle válljen daid loguid maid mii oktavuođa vuođul leat navdán sáhttet leat riekta. Dasa lassin ilmmai prošeaktaáigodagas ahte eará guorahallama oktavuođas maid Sámediggi lei diŋgon, de fuobmájedje sihke čielga erohusaid iešalddis jienastuslogus ja eai buot logut mat prošeavttas ilbme oktiivástidan Sámedikki almmolaš statistihkaiguin.2 Min prošeavttas leat dattetge ovddemusat vuhtiiváldán Sámedikki lohkoávdnasiid eat ge leat daid šat dárkileappot árvvoštallan. Mii maid muđui fuomášuhttit ahte ollu lohkoávdnasiin mat fátmmastit dahje čilgejit sámediggeválgga, dain lea sáhka smávva loguin/vuollegis lohkoárvvuin. Go dáid loguid prosentuere, dm. rievdada čuohteosiide, de sáhttet smávva rievdadusat dagahit stuora váikkuhusaid (omd. dahká okta sámediggeáirras 2,6% go 39 sámediggeáirasa dahket 100%) : Dan berre danin atnit muittus go proseantta váikkuhusaid árvvoštallá. Nubbe vuohki prošeavttas lei jearahallat muhtin válljejuvvon oassálastiid geat ieš-guđetládje ledje oassálastan 2001 sámediggeválgii. Ulbmil jearahallamiiguin lei ovddemusat oažžut diehtit mot oassálastit ieža vásihedje Sámedikki ja sámedigge-válgga sihke obbalaččat ja sohkabeali perspektiivvas. Dasto lei oaidnit ahte sáhtii go dát vuohki addit eará lahkonanvugiid variašuvnnaide válgabiiriid gaskkas go čilge-husaid maid mii navddiimet sáhtte ilbmat lohkovuođul lahkonemiin. Oassálastiid álggos váljiimet čuovvovaččat: Dan vuođul go tállaávdnasat čájehedje stuora erohusaid das galle nisson sámediggeáirasa ledje iešguđet válgabiirriin, de mii váljiimet guokte buoremus ja guokte heajumus biirre. Seammás oinniimet ahte dát njeallje biirre šadde doarvái bieđggus geográfalaččat. Dasto váljiimet guokte bello-daga/listtu juohke dán njealji válgabiirriin. Dás deattuheimmet ahte joavkkuin galggaimet jearahallat ovtta nissona ja ovtta dievddu 2001-válgga listtus, ja joavkkuid nominašuvdnalávdegotti jođiheddjiid. Dat guokte listoevttohasa galggaiga leat dat nisson ja dievdu geat leigga sohkabealis biddjon bajemussii listtus. Ollislaččat leimmet dalle válljen 24 olbmo. Geavatlaččat dattetge dušše čađahuvve 13 jearahallama, guhtta nissoniiguin ja čieža dievdduiguin. Sivvan dasa lei ahte ii heiven jearahallat buohkaid geaid álggos leimmet válljen áigodagas go leimmet várren áiggi jearahallamiidda. Dakkár dilálaš-vuhtii mii gal leimmet vissis muddui ráhkkanan, vaikko eanebut gahčče eret go leimmet vuordán. Muhto go ledje dan mutto ollu álgoválljejuvvon olbmo jeara-hallama vuogi ektui, de lea min vásáhus dattetge ahte dat 13 jearahalli adde ollu ávkkálaš árvalusaid mat veahkehit čuvget osiid prošeavtta gažaldagain. Geográfalaš, politihkalaš ja sohkabeali gullevaš balánsa olbmuin maid álggos leimmet válljen lei muđui dohkálaš nai maŋŋel go muhtumat gahčče eret. Mii eat geavahan jearahallanskovi jearahallamiidda, ráhkaduvvui "ofelastin" jeara-hallamiidda čuovvovaš fáttáiguin: Politihkalaš duogáš sis geaid jearahallá. Sis geat leat dahje leat leamaš sámediggeáirrasin jerrojuvvui áššiid birra maiguin leat bargan Sámedikkis ja veaháš dan birra mot dat bargu lea dáhpáhuvvan. Sis geat leat čužžon listtuin, jearaimet áššiid birra mas sii beroštit. Mii jearaimet buohkain maid sii jurddašit go leat nu unnán nissonáirasat ja dasto čilgehusaid dasa go leat nu unnán nissonáirasat. Viidáset dan birra mot oaččuhit nissoniid sin listtuide, gokko ledje cakkit ja vejolašvuođat. Mii jearahalaimet nominašuvdnalávdegottiid vihtta jođi-headdji ja jearaimet mot nominašuvdnaproseassa dáhpáhuvai ja erenoamážit Dasto válddiimet ovdan fáttáid nugo sohkabeali rollaid ja dásseárvvu sámi servodagas. Mii hálidit muđui váldit ovdan ahte mii geat leat bargan prošeavttain leat deattuhan bidjat fuomášumi dasa maid min iežamet sajádagat mearkkašit guorahallanfáttá ektui (Haraway 1987/1995) . Dainna oaivvildit ahte mii leat dihtomielalaččat dasa ahte min persovnnalaš historjjáin ja min fágalaš duogážiin sáhttá mearkkašupmi sihke go deaivvadit informánttaiguin ja go čilget sin ja eará mállet diehtogálduid. Sáhttit maiddái muitalit ahte mis prošeaktajoavkun lea oalle iešguđetlágan vuođđu danin go mis leat iešguđetlágan fágalaš ja sáme-/nissonpolitihkalaš gullevašvuohta.3 Nuppe dáfus lea mis maiddái oktasaš vuođđu go mii juogadit vuođđooainnu ahte lea negatiivvalaš ahte Sámedikkis lea bonju sohkabeali juohku, seammás go lea dehálaš hukset eanet gelbbolašvuođa iešguđet beliid birra maid sohkbealli mearkkaša ođđa-áigásaš sámi servodagas. Mii leat muđui ieža vásihan ahte prošeaktajoavkku eará-láganvuohta ja ovttaláganvuohta lotnolagaid lea leamaš ávkkálaš go barggus dađi-staga leat leamaš joatki digaštallamat. Iešalddis prošeaktaraportta dáfus leat dan válljen hukset njealji váldooassái: Vuosttaš dain -- Teorehtalaš ja empiiralaš rámmečálus -- sisttisdoallá kapihttaliid 2 ja 3. Dás ovdanbuktit vuosttažettiin ja ovddemusat muhtin dábálaš beliid politihkalaš oassá-lastimis ja sohkabeali teoriijas ja geavatlaččat. Muđui namuhit muhtun dieđuid Sámedikki birra ásahussan, ja ahte mii dadjat veaháš válgadutkama birra ilbmu-dussan ja ahte váilevaš sámediggegullevaš dutkan lea čuolbman. II oassi -- Sámediggi čuvgejuvvon lohkodieđuiguin -- dasa leat čohkken lohko-ávdnasiid ovdanbuktimiid ja digaštallamiid obbalaččat sámediggeválgga birra ja sámediggeválgga birra erenoamážit sohkabeali perspektiivvas. Go dákkár mállet dieđut eai leat beare olámuttos, de leat mii válljen oalle viidát ovdanbuktit maiddái sámediggeválgga eanet obbalaš beliid. Oassi loahpahuvvo gaskaboddosaš čoahkkái-geasuin dain eanemus guovddáš váldoáššiin maid sáhttá oažžut teorehtalaš ja empiiralaš ávdnasiin. Goalmmát oasi leat gohčodan Sohkabeali rollat ja daid mearkkašupmi. Dat álgga-huvvo kapihttal 6:in mas oanehaččat čilget stáhtusa ja gelbbolašvuođadárbu sohka-beali rollaid ja dásseárvvobarggu dáfus obbalaččat sámi servodagas. Čohkkejuvvo maiddái fuomášupmi dasa maid mii leat gohčodan máŋggabealatvuohta sámi servo-dagas. Maŋit kapihttalis ovdanbuktit ja guorahallat jearahallanávdnasiid maid vieččaimet erenoamážit čuvget maid sohkabealli mearkkaša nominašuvdna-proseassas. Raportta maŋemus oassi -- Sohkabealli ja sámepolitihkalaš oassálastin -- lea loahppa-kapihttal. Dan geavahit čatnat oktavuođaid prošeavtta iešguđet osiid gaskkas. Kon-krehtabut addojit muhtin čoahkkáigeassi ja oktiičadni guorahallamat buot ovddit kapihttaliin. Dasa lassin cuiget vástitkeahtes gažaldagaid ja ovdamearkkaid guoske-vaš fáttáide ja čuolbmačilgehusaide maiguin boahtteáiggis sáhttá -- ja berre! bargat viidáseappot. Nugo álggos cuigiimet: Dát prošeakta lea ollásii duođaštan navdima ahte lea dárbu oažžut mihá eanet máhttohuksema dan birra ahte mot obbalaččat lea leahkit nissonin ja dievdun dálá sámi servodagas, ja maiddái erenoamážit politihkalaš oassálastima ja sámediggeválgga sohkabeali gullevaš beliin. Dattetge áigut čuoččuhit ahte mii min guovtti lahkonanvugiin, leat nagodan goit oažžut muhtin geažideaddji vástádusaid mat sáhttet addit eanet ipmárdusa guorahallojuvvon ilbmudusas -- ja vejolaččat maiddái addit vuođu rievdadusaide. 2. POLITIHKALAŠ OASSÁLASTIN JA SOHKABEALLI TEORIIJAS JA GEAVATLAČČAT Manin lea šaddan dađistaga eanet fuomášupmi sohkabealijuhkui sámediggeáirasiid gaskkas? Mearkkaša go dat aiddonassii maidege go Sámedikkis leat mihá unnit nissonat go dievddut -- ja dasto mot? Lea go eahpedemokráhtalaš válljet sisa unnán nissoniid nu guhká go válga muđui lea čađahuvvon demokráhtalaš njuolggadusaid mielde? Lea go sohkabeali-earri demokráhtalaš? Lea go earri áidna gaskaoapmi rievdadit bonju sohkabeali juogu iešguđet oktavuođain? Galgá go leat álbmotvállje-juvvon go galgá sáhttit doaibmat politihkalaš aktiiva stáhtaboargáriin gii oassálastá mearridanproseassain ja hábme servodaga? Mot lea nissonoassi eará álbmotvállje-juvvon orgánain Norggas ja Davviriikkain? Bajábealde dadjanvuogit leat ovdamearkkat eanet dábálaš gažaldagaide maid sáhttá jearrat Sámedikki sohkabeali čoahkádusa čuolbmadahttima oktavuođas mii lea jođus. Dat leat maid ovdamearkkat gažaldagaide mat mis leat leamaš fárus go leat bargan prošeavttain. Ii danin go mis lea leamaš ulbmilin ahte dákkár gažaldagaid galgá vástidit dahje digaštallat hui viidát ja čiekŋalit, muhto danin go dat leat lahkonan-bealit bidjat oktii teorehtalaš ja empiiralaš rámmačállosa maid sáhttá geavahit proseassas kártet, guorahallat ja ipmirdit dilálašvuođa mii lea čuožžilan Sámedikki sohkabeali juogu dáfus. Muhtin dán rámmačállosa doahpagiin ja perspektiivvain leat válljen ovdanbuktit hui oanehaččat prošeaktaraportta álggahusoasis. Dát lea erenoamážit dat mii lea obba-laččat demokratiija ja politihkalaš oassálastima birra ja ereonamážit nissoniid politihkalaš áirasiid birra. Mii leat maid válljen addit oanehis bajilgova das mot nissonpolitihkalaš áirasiid ovdáneapmi ja stáhtus lea Norggas. 2.1 Veaháš demokratiijadoahpaga ja iešguđet mállet politihkalaš oassálastimiid birra Iešalddis sátni demokratiija mearkkaša álbmotstivra. Klassihkalaš jurdda álbmot-stivrra birra lea ahte dat dáhpáhuvvá dalle go "(...) almmolaš mearrádusat govvidit "álbmotdáhtu" -- eanetlogu válljejeddjiid sávaldagaid -- ja ahte ráđđehus lea "álbmoga, álbmoga bokte ja álbmoga váste"" (Østerud 1991:167) . Konkrehta beaivválaš ságastallamis ipmirdit demokratiija dávjá stivrenvuohkin, dm. Mearridan-vuogádat, masa "ollugat oassálastet dábálaš ja ovttalágan jienastanvuoigatvuođain, ja das leat politihkalaš vuoigatvuođat man vuođul sáhttá leat opposišuvdna ja gilvu organiserejuvvon molssaeavttuid gaskkas" (ibid.:128) . Maid álbmotstivra "aiddonassii" mearkkaša -- geaid álbmot fátmmasta -- lea dattetge árvvoštallojuvvon iešguđetládje dan rájes go demokratiijadoaba čuožžilii badjel guokte duhát jagi dassái. Leat maid leamaš stuora erohusat mot iešguđet stivrenvuogádagat mat buohkat gohčodit iežaset demokráhtalažžan, organiserejit ja hábmejit iežaset praktihkalaš politihka. Danin lea hástalus gieđahallat demokratiija -- sáni sihke teorehtalaš doaban ja doaimmaheami dáhpin. Dattetge lea hui ovttaoaivilvuohta ahte lea prinsihpalaš váldoearru guovtti mállet demokratiija gaskkas, namalassii a) njuolggo demokratiija ja b) ovddastan-demokratiija: Njuolggo demokratiija mielddisbuktá ahte jienastanvuoigaduvvon olbmuin lea alddiineaset riekti dovddastit oainnuideaset áššis ja dasto oassálastit njuolga mearrádussii mii dahkkojuvvo. Nuppe bealis sáhttá dán málle oaidnit danin ahte dat eanemusat dakkaviđe olggosbuktá álbmotdáhtu danin go dat ii botnjašuvvo ásahusaid ja organisašuvnnaid bokte mat leat das gaskkas (geahča omd. Olsen 1988) . Eará bealis lea njuolggo demokratiija heittotvuohta ahte álkit čuožžilit beaktilvuohtaváttisvuođat go oasseváldiid ja áššiid lohku šaddá badjel vissis dási.5 Ovddastandemokratiija gohčoduvvo maiddái eahpenjuolggo álbmotstivran danin go ássit dás válljejit vissis mutto áirasiid geat digaštallet áššiid ja mearridit jienastanvuoigaduvvon olbmuid ovddas. Dát demokratiijamálle adnojuvvo dávjá leat beaktileabbun go njuolggo. Seammás čuožžilit eará hástalusat, erenoamážit gullevaččat dasa maid politihkalaš ovddasteapmi mielddisbuktá ja makkár prinsihpaid galgá bidjat vuođđun go hábme mihtilmas vuogádaga (ibid.) . Sáhttá leat sáhka dan birra gii heive buoremusat ovddastit oktasašberoštumiid (jus dakkárat gávdnojit) dahje vejolaččat: váldit vuhtii iešguđet joavkkuid eanet erenoamáš beroštumiid. Sáhttá maid leat ságas makkár mandáhta oaivvildit ovtta áirasis leat, ja mii sáhttá/galgá dáhpáhuvvat jus dán mandáhta rihkku. Ovddastandemokratiija dáfus -- dm. ahte vállje muhtumiid ovddastit earáid -- de lea min oktavuođas miellagiddevaš geahčadit lagabut doahpagiid a) oaivil -- ovddasteapmi ja b) sosiála ovddasteapmi. Doaba oaivilovddasteapmi sáhttá čadnot dasa ahte dábálaččat go vállje gelbbolaš dikkiid lea ahte jienasteaddjit jienastit olbmuid geain leat dihto jurdagat ja oaivilat bellodat/-válgalistogullevašvuođa vuođul (Guldvik 2002) . Válljejuvvon áirasat ovddastit dalle --unnit dahje stuorrát - álbmoga iešguđet miellaguottuid ja oaiviliid.6 Sosiála ovddasteami doahpagis lea dakkár ipmárdus ahte álbmotválljejuvvon orgánaid čoahkádus galgá govvidit ahte álbmogis leat iešguđetlágan sosiála joavkkut (ibid, Østerud 1991) . Erenoamážit leat fáktorat nugo sohkabealli, ahki, oahppu, fidnogullevašvuohta ja geografiija/orrunbáiki adnon vuođđun dán mállet joavkoovddasteapmái. Muhto maiddái eará dilálašvuođat nugo čearddalaš ja/dahje oskogullevašvuohta sáhttet vuođđudit dákkár joavkkuid. Epmolaččat berrešii válljejuvvon diggi beroškeahttá govvidit álbmoga sosiálalaš gaskameari; dat berre statistihkalaččat ovddastit álbmoga vissis demográfalaš ja eará dovdomearkkaid dáfus.7 Sosiála ovddasteami čilgehus sáhttá leat sihke vuoiggalašvuođa jurdagiid ja kvalitehta jurdagiid vuođul (omd. Guldvik 2002 vuođul) : Vuoiggalašvuođaákkastallan mearkkaša ahte iešguđetlágan sosiálalaš joavkkuin galgá seamma vuoigatvuohta oassálastit, beroškeahttá váikkuhit go sii politihka ja mearrádusaid vai eai. Váikkuhusákkastallan mearkkaša ahte danin go iešguđetlágan servodat-joavkkuin leat iešguđetlágan vásáhusat, árvvut ja gelbbolašvuohta, de joavkku oasit čoahkkaneamis dagahit váikkuhusaid politihkkii ja mearrá-dusaid sisdollui. Joavku buktá fárus iešguđet resurssaid mearridanprosessii ja viiddis oassálastin addá buoret politihkalaš mearrádusaid danin go eanet dárbbut ja (vejolaš vuostálasti) beroštumit vuhtiiváldojuvvojit go eanet joavkkut leat farus. Politihkalaš doaimmas dávjá seaguhit vissis muddui oaivil -- ja sosiála ovddasteami: Bellodatgullevašvuohta lea vuođđoprinsihppa, muhto sihke sosiála duogáža ja geográfalaš gullevašvuođa sáhttá deattuhit go vállje kandidáhtaid politihkalaš doaimmaide (Guldvik 2002) . Muhtin oktavuođain gávdnojit dasa lassin mihtilmas formálalaš dahje eahpeformálalaš earrenjuolggadusat go galgá sihkkarastit vissis mállet sosiála ovddastemiid muhtin áigeguovdilis oktavuođas. Dovdduseamos ja eanemusat geavahuvvon lea várra sohkabealeari (láhka) njuolggadus ahte galget unnimusat leat 40% áirasa goappeš sohkabealis. Eari dáfus -- dm. ovdagihtiimearridit ahte ovtta dahje eanet joavkkuin galgá leat vissis earri sajiin dihto oktavuođas -- de dat lea riidduvuloš ilbmudus. Min raportta rámmat eai suova min čiekŋudahttit dán ilbmudussii, muhto mii áigut aŋkke cuiggodit ahte "sohkabeali-earreustitlaš" lahkoneapmi lea čuoččuhit ahte sohkabeali-earri ii dárbbašlaččat leat sierra gieđahallan nissoniin, muhto baicca dássegieđahallan dan dihte go dievdduid ovdal leat meannudan sierra ( omd. Guldvik 2002 vuođul) . Sáhttá maiddái leat buorre atnit muittus ahte gávdnojit iešguđet mállet earit: Stuora-dikki válganjuolggadusat sisttisdollet geográfalaš earrenjuolggadusaid ahte buot fylkkain galget áirasat. Válgabiirriid mat geavahuvvojit Sámediggeválggas hábme-juvve ea.ea. dainna áigumušain ahte sihkkarastit lulli- ja julevsámi áirasiid orgánii. Dattetge ii dohkkehuvvon jurdda ahte boazodollui sihkkarastit áirasiid sierra boazodoallobirriin sámediggeválggas (Ot. Prp.nr. 33 (1986-87) ) . Muhto máhccot fas ruovttoluotta errui gaskal njuolggo ja ovddastandemokratiija. Dát ii leat namalassii áidna vuohki mot juohká demokratiija. Iešguđet teorehtalaš lahko-neamit sáhttet namalassii fuomášuhttit ja deattuhit stivrenmálle iešguđet beliid. Dakkár bealli lea politihkalaš oassálastima oaidnu. Mii áigut dás oanehaččat namuhit golbma guovddáš demokratiija perspektiivva, namalassii gilvodemokratiija, oassá-lastindemokratiija ja deliberatiiva demokratiija (Aardal 2002 ja Østerud 1991 vuođul) : Gilvodemokratiija: Politihkalaš oassálastin lea meastta seamma go válga-oassálastin. Demokratiija lea gaskaoapmi mainna vállje daid jođiheddjiid maid eanetlohku háliida. Dát jođiheaddjit de mearridit politihkalaččat. Ieš-guđet njunušjoavkkut gilvvohallet fámu -- dm. guovddáš politihkalaš posi-šuvnnaid alde -- friddja ja jeavddalaš válggaiguin. Jienasteaddjit galget ovddemusat bearráigeahččat ahte áirasat/ politihkalaš jođiheaddjit maid sii leat válljen, barget jienasteddjiid beroštumiid mielde. Jus nu eai daga, de eai válljejuvvo ođđasit. Oassálastindemokratiija. Politihkalaš oassálastin ii leat dušše searvat válgii. Boargáriin galgá maiddái vejolašvuohta dađistaga beroštit ja oassálastit iešguđet mállet politihkalaš doaimmaide válggaid gaskkas. Dasto leat boargárat mielde váikkuheame sihke mearrádusaid mat dahkkojit ja sosiála ja politihkalaš oktavuođa hábmema. Politihkalaš oassálastimis lea iešárvu danin go dat buktá máhtu, ipmárdusa, servodatovddasvástádusa ja iešárvvu sidjiide geat oassálastet. Demokratiija ii leat dasto dušše gaskaoapmin, muhto maiddái mihttomearrin oassálastimii ja olmmošlaš ovdáneapmái. Delibaratiivalaš demokratiija.8 Politihkalaš oassálastin dáhpáhuvvá go friddjat ja áššálaččat lonohallá ákkaid, ja dalle rámmaid siskkobealde gos rabas ja (ráđđejumi) friddja digaštallan lea lobálaš. Dát lotnolas dárkkuheamit dagahit dađistaga ahte ásahuvvo oktasaš ovttaoaivilvuohta (konsensusa) . Demokratiija dasto ii leat dan duohken ahte (válljejuvvon) eanetlohku mearri-duvvo duvdojuvvon oainnuid vuođul, muhto ahte politihkalaš oassálastiid oainnut leat jođus ja vuđolaččat vihkkedallojuvvon ákkat vuitet rabas proseassain. Ii leat dattetge áibbas čielggas mot galgá hábmet rámmaeavttuid ja ásahuslaš čovdosiid nugo demokratiijamálle gáibida. Dát hui álkidahttojuvvon ovdanbuktimat dáin golmma perspektiivvas čájeha ahte leat gaskaneaset stuora erohusat oainnu dáfus ahte man muddui politihkalaš oassálastin lea eambbo go dat maid jienasteaddjit jienastit válggain go válljejit iežaset jođi-heddjiid. Mii áigut danin dadjat veaháš eanet politihkalaš oassálastima birra ilbmu-dussan. Politihkalaš oassálastin fátmmasta Aardal (2002:23) mielas ea.ea. "válgaoassá-lastima, miellahttovuođa bellodagain, oassálastima politihkalaš čoahkkimiin, okta-vuođa politihkkariiguin, vuolláičállit čállosiid, searvat demonstrašuvdnatogii jnv.". Dattetge rievdadallá mot ja man ollu juohke boargár oassálastá, maiddái motiivvaid, vejolašvuođaid ja resurssaid dáfus oassálastit dahje ii oassálastit iešguđet dási politihkalaš doibmii. Konkrehtabut sáhttá politihkalaš oassálastima dási gráderet meastta juo ollásii ealjohisvuođa rájes alla doaibmadássái máŋgga báikkis; gávdnojit sihke sii geat čohkkájit ruovttus, jienasteaddjit, bellodatmiellahtut, bellodataktivisttat ja luohttámušválljejuvvon olbmot (Østerud 1991) . Bajábealde oasit čájehit ahte leat doaimmat mat njuolgut gullet bellodatdoibmii ja válgii maid erenoamážit ipmirdit politihkalaš oassálastimin (vrd. gilvodemokratiija) . Seammás lea sihke čállosiid vuolláičállin ja demonstrašuvdnatoga oassálastin bajá-bealde ovdamearkkaid gaskkas (vrd. oassálastidemokratiija) . Dasa lasssin lea vejolaš čuoččuhit ahte dáhpáhuvvá maiddái iešguđet mállet eanet "eahpenjuolggo" politihkalaš oassálastin. Ovdamearkan lea ahte oassálastit dihtomielalaččat ohcalit politihkalaš váikkuheami eará geainnuid go válggaid bokte. Dovdduseamos ja dábáleamos mállen dása lea váikkuheapmi berošteaddjeorganisašuvnnaid bokte, dávjá maiddái gohčoduvvon korporatiiva geaidnun. Dalle oassálastet erenoamážit fitno- ja ealáhusberoštumit almmolaš lávdegottiin ja gulaskuddanvuoruin, dahje sii muđui váldet njuolga oktavuođa hálddahusaiguin ja álbmotválljejuvvon orgánaiguin (Østerud 1991) . Joatkan dasa sáhtášii heivet váldit fárrui hálddašeami servodatlaš váikkuheami proseassaid bokte mat gullet almmolaš fálaldagaid hábmemii, álgga-heapmái ja árvvoštallamii (Olsen 1978) . Deliberatiiva demokratiija perspektiivva oktavuođas lea viidáset vejolaš váldit ovdan rolla mii iešguđet almmolaš oaivilráhkadeaddjiproseassain lea demokráhtalaš vuogádagas. Dalle sáhtášii omd. čujuhit makkár mearkkašupmi báikkálaš eakto-dáhtolaš organisašuvnnain lea (leamaš) servodatdigaštallan/-beroštumi ja oaivil-ráhkadeaddji báikin. (Selle ja Øymyr 1995) . Viidáset sáhttá čujuhit dasa ahte vissis servodatoassálastiin -- eanet dahje unnit mutto dihtomielalašvuođain ja rabasvuođain -- lea funkšuvdnan veahkehit servodaga ávdnet oaiviliid. Guokte lagamus ovda-mearkka dan dáfus leat media ja oahpahus ja dutkanásahusat.9 Čoahkkáigeasus sáhttá politihkalaš oassálastima ja váikkuheami dábáleamos geainnuid roavvásit ná sirret: a) válga oassálastin b) oassálastin organiserejuvvon berošteaddjejoavkkuin, berošteaddjejoavkkuid bokte, c) oassálastin sosiálalaš lihkadusain (olbmuid- vuostálastinlihkadusat) ja/dahje iešguđetlágan eaŋkil-akšuvnnat, d) oassálastin eaktodáhtolaš organisašuvnnain, ja e) gullevašvuohta hálddašeapmái, mediai dahje oahpahus-/dutkanvuogádahkii. Ulbmil go guorahallat demokratiija ja politihkalaš oassálastima iešguđet per-spektiivvaid lea čájehit ahte ii leat čielggas sihke mot demokratiija doahpaga galgá čilget ja duohtan dahkat, ja guđe ládje politihkalaš váikkuheami sáhttá olahit. Dát leat dasto dilálašvuođat mat mis leat leamaš fárus prošeaktabarggu iešguđet muttuin -- vaikko váldofuomášupmi danin lea biddjon politihkalaš oassálastimii obbalaččat válgga birra, ja erenoamážit Sámedikki vuollegis ja njieddji nissonoassái. Ovdal go meannudišgoahtit Sámedikki ja nissonoasi doppe, galgat mii dattetge čujuhit muhtun dilálašvuođaide mat mihtilmasabut leat politihkalaš oassálastima birra sohkabeali perspektiivvas -- dahje dárkileappot: nissonperspektiivvas. Ja go galgat guorahallat válgageainnu prošeavttas, de čuovvovaččat biddjo fuomášupmi dasa. Fuomášupmi biddjo álggos oanehaččat ilbmudusa iešguđet teorehtalaš per-spektiivvaide. Dasto namuhit nissoniid politihkalaš oassálastima birra go sii leat áirasin álbmotválljejuvvon orgánain. 2.2Sohkabeali ja politihka iešguđet perspektiivvat Juo antihka politihkalaš teoriijas gávdnojedje iešguđetlágan oainnut dasa makkár sadji nissoniin galggai leat servodagas: Platon oaivvildii ahte vuoiggalaš ja stábiila stáhta ásaheapmi eaktudii ahte goappeš sohkabeali resurssat geavahuvvojit ollásii, ja ahte ii makkárge doaibma stáhtas berre biddjot muhtumii sohkabeali dihte. Platon oahppi Aristoteles mielas gal baicca nissonat ledje mánnálaččat ja váilevaččat ovdánan dievdduid ektui, ii dušše fysalaččat, muhto maiddái návccaid dáfus ahte jurddašit ulbmálaččat. Eurohpálaš vierus gárttai aristotellaš váilevuođa-teoriija mii mearridii, ja dat olgggosbuktojuvvui máŋgga hámis ja iešguđet servodatsurggiin (Nagel 1995 čoahkkáigeasu vuođul) . Sullii 1800 logu rájes lea dattetge responsa nu gohčoduvvon "ođđaáigásaš nisson-áššegáibádusaide" njozet dagahan ahte lea dábálaččat dohkkehuvvon ahte " maiddái nissonolbmot leat válddálaš ja iešheanalis indiviiddat sihke priváhta ja almmolaš, sihke juridihkalaš, ekonomalaš, sosiálalaš ja politihkalaš dásis" (Nagel 1995:84) . Norggas oaidnit ahte erenoamážit sullii 1970-logu rájes lea dán proseassa leahttu leamaš jođán, ja dásseárvu oidno dađi eanet oktavuođain diehttelas ja sávahahtti ulbmilin. Dásseárvorahčamus lea šaddan lobálažžan ja politihkas dat lea lávken riido-fáttás gudnesadjái." (ibid) . Dutkama dáfus álggii nissoniid sajádat servodagas duođai šaddat fáddán birrasit 1970-logus, erenoamážit nugohčoduvvo nissondutkamis. (Ovdal go mii joatkit, de áigut dan oktavuođas váldit ovdan čuovvovaš váldoášši: 70- ja 80-logus lei dávjá lagas čanastat nugohčoduvvon nisson-dutkama ja praktihkalaš-politihkalaš doaimma gaskkas. Dakkár dutkan lei namalassii dávjá --eanet dahje unnit čielgasit-- "rievdadeami dutkan". Dainna oaivvildit dutkama mas rievdadanprošeakta sáhtii leat (unnimusat) seamma guovddážis go máhttoprošeakta (Skeie ja Hernes 1997) . Seammás mearkkaša dat ahte ii buot dutkan mii sohkabeliid bidjá fáttáide dahje kárte sohkabeali erohusaid, dárbbašlaččat leat nissondutkan. Dasa lassin sáhttá veara mearkkašahttit ahte mihtilmasvuohtan dasa maid dál dávjá namuhit feministtalaš dutkamin dahje sohkabeali dutkamin lea ahte fuomášupmi lea dávjjibut sihke dievdduid ja nissoniid eavttuide ja erenoamážit: mot sohka-bealit obbalaččat ráhkaduvvojit ja olggosbuktojuvvojit iešguđet oktavuođain. Dasa lassin das lea dávjá eanet jurddašeaddji oktavuohta iežaset normatiiva eavttuide go mii "dábálaš" nissondutkamis dávjá lei (ibid) . Min iežamet posišuvdna barggadettiin dáinna prošeavttain lea nu lágiin muhtin sajis dán guovtti šlája gaskkas. Dát lea danin go mii čielgasit doarjut áigumuša ahte prošeakta galgá veahkkin prosessii mii geahččala buoridit nissonovddasteami Sámedikkis, seammás go min mielas lea máhttu dehálaš beroškeahttá das makkár boađus lea) . 1970- ja 80-logus dávjjimusat čájehuvvui sevdnjes govva nissoniid servodat-posišuvnnas: Nissonat joavkun ledje dábálaččat dievdduid vuollásaččat. Dasa lassin sii eai lean mielde obbalaččat politihkalaš lávddis ja erenoamážit politihkalaš hovden-gottis. Stáhtadiehtti ja nissondutki Nina C. Rauum (1995) čoahkkáigeassá dilálaš-vuođa ná (min jorgalus) : "Fuomášupmi biddjui nissoniid ásahuslaš fámohisvuhtii ja stáhta boares-áigásaš hápmái. Riikkaidgaskasaš nissondutkamii lei mihtilmassan ahte lei čielga vuosteháhku stáhta ektui ja ahte hilgo demokratiija ulbmiliid ja vugiid . Nissonlihkadusa oassálastindemokráhtalaš višuvnnas govviduvvui nisson-ustitlaš servodat árvvoseappot demokratiijan dievdduid njunuš- ja gilvodemo-kratiijii ektui" (Raaum 1995:89) . Raaum (ibid.) čuoččuha viidáset ahte konkrehta govvadusat nissoniid politihkalaš marginaliseremis olggosbuktojuvve erenoamážit guovtteládje:1) Oainnu bokte mii mielddisbuvttii ahte politihkka ii lean dehálaš nissoniidda, danin go politihkalaš áššelistu govvidii dievdduid beroštumiid ja árvvuid. 2 ) Ipmárdusa bokte ahte nissoniin lei vuollegis stáhtusa ja unnán váikkuhanvejolašvuođat politihkalaš mearri-deaddjin. Maŋemusa dávjá čilgejedje guovtteládje: Vuosttažettiin čilgejedje dan dainna ipmárdusain ahte nissonat dušše čalmmustahttet iežaset nu gohčoduvvon "vuollegisstáhtusáššiin" gullevaččat"dipma/ođđasit buvtta-dan servodatsurggiide nugo oahpahus, dearvvašvuohta ja sosiála čálgu. Ipmárdus maiddái čilgejuvvui"politihkalaš garralága" navdimiin dahje "njieddji ásahuid dieđalaš čuoččuhusain". Vuosttaš mearkkaša ahte dađi eanet fápmu lea orgánas dahje ovtta dásis, dađi unnit nissoniid gávdná doppe. Nubbi mearkkaša ahte doppe gos fápmu vuolgá / go fápmu vuolgá, doppe bohtet nissonat fárrui. Eanet nissonat álbmotválljejuvvon orgánain eai mearkkaš bearehaga servodaga duohta váikkuheami dáfus. Dutkamat maŋŋil leat dattetge dagahan ahte sihke garraláganavdin, njieddji ásahusaid dieđalaš čuoččuhus, ja myhtat politihka alla vuoruhuvvon ja resursa-gáibideaddji áššesurggiid birra, dađistaga leat -- jus eai jur hilgojuvvon -- juobe goit leat ollu muddejuvvon (ibid.) . Maiddái perspektiivii ahte stáhta lea vuđolaččat ja lunddolaččat boaresáigásaš lea lasihuvvon perspektiiva ahte stáhta lea vejolaš nissonustitlaš ja dehálaš lihttobeallálaš. Dan dihte ge vel orru govvidus nissoniid politihkalaš marginaliseren ain lea (leamaš?) nana coakci ipmárdusguovlu. Čohkkejupmi jotkkii ain guhká leamaš biddjon dan guvlui ahte čilget manin nissonolbmot dábálaččat eai lean fárus politihkalaš lávddis, go ahte dutkat mot nissonat leat bidjan politihkalaš fámohis-vuođa duogábeallái. Dát lei/lea Rauum mielas -- váttis, erenoamážit go marginaliserennavdimiin lei ráddejuvvon ávki guorahallat rievdadusaid mat duođai dáhpáhuvve nissoniid politihkalaš stáhtusa dáfus. Gávdnojit dattetge maiddái molssaevttolaš oainnut dilálašvuhtii. "Ovdalaš" nisson-dutki Beatrice Halsaa (2002) čuoččuha omd. ahte vaikko nissoniid geaidnu poli-tihkalaš fápmui manai mihá jođáneappot go "sii" goassege ledje niegadan, de lea dattetge mihtilmassan dásseárvo- ja sohkabealesuorgái ahte das leat muhtin vuostalasvuođa. Okta dain lea čuovvovaččat (min jorgalus) : "Dutkan lea duođaštan eanet nissonfámu álbmotválljejuvvon báikkis, ahte nissonat beroštit rievdadit politihkalaš vuoruhemiid, ja ahte politihkalaš deatta sirdašuvvá. Muhto ain ellet muhtin nissongullevaš váttisvuođat "buoremus lágiin" (ibid.30) . Halsaa cuiggoda maiddái ahte dutkan nissoniid ja politihka birra ii sáhte garvit váldime vuhtii áiggi tendeanssaid mat čájehit ahte miellahtuid lohku njiedjá dramáhtalaččat politihkalaš bellodagain, ja ahte álbmotválljejuvvon dikkit masset fámu. Obbalaččat oaivvilda Halsaa ahte " ain lea nisson- ja sohkabealedutkama beroštumis ovdánahttit perspektiivvaid mat geahčadit sihke oassálastiid áigumušaid ja vejolašvuođaid, ja ásahuslaš láidestemiid ja ráddjehusaid. (ibid:31, min mearkkašumit) . Dálá hástalusat sohkabeali ja demokratiija (feministtalaš) teoriijaide leat máŋgga-láganat. Okta dain lea guđemuddui nissoniid oassálastin duođai mearkkaša kvalitatiiva rievdadusa politihkalaš eallimis, vrd. bajábealde sitáhta. Eará lea rádje-bidjamat ja čanastagat gaskal nissoniid rolla mearkkašumi siviila servodagas ja politihkalaš ásahusain. Ovdamearkka dihte ii berre eanet fuomášupmi sosiála lihka-dusaid ja eaktodáhtolaš organisašuvnnaid oassálastimii -- maid muhtumat gohčodit vuolábealde politihkkan -- dagahit ahte massá ahte nissoniid oassálastimis álbmot-válljejuvvon orgánain maiddái lea dehálaš symbolfunkšuvdna ieš alddis (Siim 2001) . Viidáset lea erenoamážit hástalus čadnon ipmirdit ovddasteami ilbmudussan. Ea.ea. lea rabas gažaldat sáhttá go -- ja vejolaččat mot -- bisuhit ahte nissonat sáhttet ovd-dastit nissoniid joavkun, almmá oažžut dehálaš posišuvnnaid. Dainna oavvildit ahte vuođđun atná ovttageardánis ipmárdusaid das mat nissonat "leat" ja "vajálduhttá" ahte gávdnojit muhtin variašuvnnat mat gullet nissoniid sosiála posišuvnnaide ja eallingearddemuttuide (Christensen 2001) .10 Muđui fertejit teoriijat sohkabeali ja demokratiija birra váldit vuhtii áiggi dábálaš tendeanssaid. Ea.ea. guoská dat dasa ahte (davviriikkalaš) čálgostáhtat leat rievda-deame struktuvrra, ja ahte našunálstáhtaid mearkkašupmi rievdá globáliserema ja eurohpálaš ovttaiduhttinproseassaid dihte (Siim 2001) . Seammaládje fertejit teoriijat váldit vuhtii ahte dát áigeguovdilis stáhtat vásihit ahte ođđa minoritehtajoavkkut oassálastet ja mat maiddái galget fárus politihkalaš almmolašvuođain ja mearridan-báikkiin (ibid.) . Ja mot lea dálá dilli? Dán birra áigut dás čuovvovaččat veaháš dadjat, ja dalle ovdde-musat ja vuosttažettiin Norgga dilálašvuođaid birra. Ja nugo namuhuvvon ovddit oassekapihttala ovddabealde: Danin go prošeakta ovddemusat galgá guorahallat válgageainnu, de ovddemusat biddjo fuomášupmi nissoniid politihkalaš ovdda-steapmái álmotválljejuvvon orgánain. 2.3Nissoniid politihkalaš ovddasteapmi Norggas- muhtin váldobealit Nissoniid politihkalaš ovddasteapmi njozet lassánii birrasiid 1900 logu rájes 1970-jagiid rádjái. Maŋŋel dan lassánii hui jođánit, erenoamážit danin go dásseárvu oaččui eanet fuomášumi dalaáigge ođđa nissonlihkadusa vuođul. Erenoamážit šattai sohka-bealli dehálaš válljeneaktun go bellodagat galge bidjat bajás iežaset evttohasaid (Nagel 1995) . Rauum (1995) čuoččuha ahte vaikko nissonat ain leat unnitlogus álbmotválljejuvvon orgánain go buohtastahttá álbmoga nissonosiin, de lea nissoniid politihkalaš mobiliseren sullii 1970-logu rájes sullii 1990 rádjái leamaš norgga historjjá viidáseamos politihkalaš mobiliserenproseassaid searvvis. 70-logus lassánii erenoamážit nissonovddasteami viidodat -- dm. ahte eanet nissonat válljejuvvojedje sisa "stivrraide ja doaimmaide"obbalaččat. 80-logus maiddái ovdda-steapmi šattai čiekŋaleabbun go eanet nissonat besse mielde politihkalaš hovden-goddái (ibid) . Viidodat lea ovdánan jođánepmosit našuvnnalaš dásis. Fylkagieldda dásis lea ovdáneapmi leamaš sullii seamma buorre, muhto suohkaniin lea leamaš čielgasit njoazit leahttu (ibid) . Aŋkke lea maiddái dáhpáhuvvan oalle positiiva rievdadus suohkandásis. Raaum (ibid.) čájeha namalassii ahte 1963:s lei ovccis logi suohkanstivrrain nissonoassi 10% dahje unnit. 1991:s ledje guovtti čuođi suohkan-stivrrain seamma vuollegis nissonovddasteapmi. Vuolábealde leat bidjan tabealla mii čájeha obbalaš nissoniid politihkalaš ovddasteami ovdáneami suohkanlaš, regionála ja našuvnnalaš dásis Norggas maŋemus 25-jagis: Gáldut: Raaum (1995) , Likestillingsenteret 2002, Aardal 2002b Dan áigodaga obbalaš teandeansan lei ovddemusat ahte dán golmma ásahusain lei dássedis ja nanu ovdáneapmi. Dattege lei veaháš "ruovttoluottanjiedjan" 90-logus go nissoniidlohku Stuoradikkis veaháš njiejai ja fylkkadikkiin ja suohkanstivrrain ledje eanet nissonat 1987:s go 1991:s. Eará ášši lea ahte našuvnnalaš gaskamearelogut -- ja tendeanssat čihket stuora geo-gráfalaš variašuvnnaid das makkár nissoniid báikkálašpolitihkalaš ovddasteapmi lea (ibid.) . Vaikko dát variašuvnnat orrot unnume -- go oalle ollu eanet suohkanat dál leat našuvnnalaš gaskameari lahkosis (ibid.) -- de oaivvilda Raaum ahte lea vejolaš cuiget golbma váldomállet báikkálaš dilálašvuođa mat sáhttet veahkkin váikkuheame nissoniid mobiliserema: Struktuvrralas faktorat -- dm. demográfalaš, guovllulaš ja sosioekonomalaš erohusat nugo álbmoga ahke- ja sohkabealečoahkádus, regiuvdna, čoahkkevuohta, ollugat barget vuođđoealáhusain, ja eallindássi. Kultuvrralaš faktorat -- definerejuvvon leat miellaguottut dasa ahte nissonat ožžot ođđa rollaid barggus ja politihkas, ulbmila váste mihtiduvvon ráhkaduvvon indeaksa vuođul mii ea.ea. atná vuođđun suohkana oahpahusdási ja bellodatovdamuniid. Politihkalaš faktorat -- doaimmaid dáfus dan mielde man ollu nissonat leat bellodat-listtuin, man ollu nissonat leat kumulerejuvvon kandidáhtaid gaskkas, ja man viidát listodivodeamit leat. Suohkanstivraválgga 1991 loguid vuođul čájeha dasto Raaum guovtti mállet "ravda-mearálašsuohkaniid" muhtin mihtilmasvuođaid. Nuppe geažis skálá leat 31 vuolleráji -- suohkana main lea unnit go 15% nissonoassi suohkanstivrras. Nuppe bealde gávdnojit 27 badjeráji -- suohkana main suohkanstivrras lea nissonoassi badjel 40%. Hui oanehaččat dadjat Raaum čuovvovaččat dien guovtti suohkanmálle birra: Vuollerájisuohkaniin lea ea.ea. mihtilmas ahte doppe lea olmmošlohku vuollin, bieđggus ássan, dábálaččat gullevaččat Lullivestlandii dahje Davvi Norgii ja oalle stuora oassi bargá vuođđoealáhusain. Dasa lassin govvida báikkálaš kultuvra dávjá árbevirolaš nissonrolla oainnu. Ja erenoamážit: doppe lea politihkalaš kultuvra ahte leat kumuleren unnán nissoniid listokandidáhtaid gaskkas, ja ahte jienasteaddjit geavahit vejolašvuođa rievdadit bajásbiddjon válgalisttuid. Dáin suohkaniin ii dattege spiehkas listonammaduvvon nissoniid oassi erenoamážit našuvnnalaš gaskamearis. Badjerádjesuohkaniin lea obbalaččat govva nuppegežiid bajábealde faktoraid dáfus -- earret ahte maiddái ollu dáin suohkaniin gávdnojit Davvi-Norggas -- ja dasa lassin Østlánddas.11 Raaum lahkoneapmi geažida ahte báikkálaš kultuvra -- ja erenoamážit báikkálaš politihkalaš kultuvra-- leat faktorat main lea mearkkašupmi dasa man muddui nissoniid válljejit álbmotválljejuvvon orgánaide. Dát sisttisdoalli faktorat eai leat dattetge várra áidna dakkár faktorat mat leat dagahan ahte leat eambbo nissonáirasat politihkas. Eará dilálašvuođat maid dávjá váldet ovdan leat: Válgaortnet: Komparatiiva guorahallamat nášuvnnalaš dásis čájehit ahte leat eanet nissonáirasat máŋggabellodatvuogádagain go guovttibellodatvuogádagain (Rauum 1995) . Dasa lassin lea čuoččuhuvvon ahte vuogádat main válgabiirriin leat oalle ollu áirasat, leat vuohkkasat oažžut eanet nissonáirasiid. Lea namalassii čájehuvvon ahte lea váddásit oažžut sisa nissoniid go bellodagain ii leat vejolašvuohta ovtta dahje guovtti mandáhttii (Matland 1995) . Dasa lassin lea rabasvuođa dássi (oainnuide ja oassálastiide) nammadanproseassas lea maid mearkkašupmi nissonoassái (ibid.) . Earrebidjan: Das lea leamaš erenoamáš stuora effeakta go gaskamutto 70-logus máŋga bellodaga válde atnui iežaset eahpeformálalaš dahje formálalaš sohkabeali-eari njuolggadusaid, mii oaččui stuora mearkkašumi listtuid bajásbidjamiidda (Nagel 1995) Listodivvun: Jienasteaddjit orrot konservatiivabut go politihkalaš bellodagat dan dáfus ahte ovttaiduhttit nissoniid báikkálašpolitihkkii. Nissoniid oaččuheapmi manná jođáneappot go jienasteaddjit eai (sáhte) rievdadit bellodagaid vuoruhemiid (Raaum 1995) . Go dat lea daddjon, ii ábut vajálduhttit ahte nissonat maiddái leat indiviiddat geain sáhttet leat seamma persovnnalaš motivašuvnnat/ eahpemotivašuvnnat politihkalaš oassálastimii go dievdduin. Sii fertejit dasa lassin seamma cehkiid čađa mannat iešalddis válgaproseassas. Mii áigut danin boahtte oassekapihttalis čájehit muhtin dábáleappot dilálašvuođaid mii gullá dasa ahte oaččuhit politihkalaš doaimmaide. Dáid dilálašvuođaid dattetge muhtun muddui meannudit sohkabeali perspektiivvas.12 Dasa lassin váldit loahpas moadde oanehis ovdamearkka hástalusain mat gullet sohkabeali ovddasteapmái eará gullevašvuođaid ovddasteami ektui. 2.4 Politihkalaš oaččuheami vuođđu Obbalaččat sáhttá čuoččuhit ahte go boargár galgá (bissut) šaddat álbmotválljejuvvon, de ferte dat olmmoš álgoálggus sihke hálidit dan ieš ja ahte earát hálidit su. Eaktun lea diehttelasat ahte gullevaš olbmo formálalaččat sáhttá válljet áigeguovdilis orgánii. Kenneth Prewitt (refererejuvvon Aarethun 1993:s) lea ráhkadan guđa muttus modealla maid sáhttá geavahit govvidit ja guorahallat dakkár oaččuhanproseassaid. Modealla lea hábmejuvvon kiinnálaš doassan ja čájeha ideáltyhpalaš mannolaga ceahkkálas ja bisankeahtes proseassas vejolaš álbmotválljejuvvon áirasiid válljemis ja hilgumis. Ulbmil modeallain lea ahte go galgá ipmirdit mot álbmotválljejuvvon čoahkádus šaddá nu mot šaddá, de ferte guorahallat modealla juohke muttu. Veaháš heivehuvvon min dilálašvuođaide, de leat mii ráhkadan čuovvovaš variántta Prewitt modeallas: Álgoálggus sáhttet 1) Buot ássit gullevaš válgaguovllus šaddat álbmotválljejuvvon. Dattetge muhtumiid ii sáhte válljet iešguđet sivaid geažil. Váilevaš válgadohkálaš-vuohta sáhttá leat ahte lea beare nuorra, lea beare oanehaš orronáigi, "olggušteaddji" bargodilálašvuođat, je. Jus galgá válgadohkálažžan Sámediggái, de lea dasa lassin eaktun ahte lea čálihan iežas sámi jienastuslohkui. Go "hilgojuvvon" olbmuid lea "sihkkon eret" de mis lea vel báhcán modealla nubbe dássi, namalassii 2) Juridihkalaš válgadohkálaččat. Muhto vaikko okta olmmoš lea juridihkalaččat válgadohkálaš, de dat ii mearkkaš ahte dát olmmoš gullá 3) Sosiála válgadohkálaččaide. Dat mearkkaša ahte vaikko Norggas lea láhkageatnegahtton searvat válgii ja váldit badjelasas geatnegasvuođaid maid álbmotválljejuvvon doaibma mielddisbuktá, de sáhttá persovdna hilgut čuožžumis dihto válgalisttus ea.ea. dan dihte go lea boaris, danin go lea leamaš doaibma ovddit válgaáigodagas, dahje danin go lea miellahttun eará bellodagas. Geavatlaččat dattetge sosiála válgádohkálaččaid joavku dávjjimusat fátmmasta eatnasiid juridihkalaš válgádohkálaččain. 13 Go galgá šaddat álbmotválljejuvvon, de dábálaččat dattege ii leat doarvái "dušše" leat válgádohkálažžan juridihkalaš ja sosiála áddejumis. Persovdna ferte maiddái gullat 4) Politihkalaš doaimmalaččaide. Politihkalaš doaimmalažžan mearkkaša ahte lea miellahttun bellodagas dahje eará organisašuvnnas/joavkkus mii bidjá listtu válgii.14 Dakkár miellahttovuohta dattetge lea hárve doarvái; persovdna ferte maiddái mielas váldit badjelasas álbmotválljejuvvon doaimma. Gullevaš olmmoš ferte eará sániiguin ovdančuožžilit leat okta 5) Dain oaččuhámielalaččain politihkalaš luohttámuš-doaimmaide. Muhto vaikko persovdna leat okta dain oaččuhanmielalaččain, det ii leat sihkkar ahte persovdna válljejuvvo leat okta 6) Listokandidáhtain, dm. okta dain gean vállje námmadanlávdegoddi ja sii geat oassálastet nammadančoahkkimiin. Dasa lassin lea hui dehálaš man bajás listui persuvdna biddjo. Jus oažžu saji guhkás vulos nugohčo-duvvon "listodeavddan" dahje šaddá go hui bajás, soaitá vel leat ovdagihtiikumulere-juvvon dain válggain main lea vejolaš? Modealla maŋemus muddu lea ahte persovdna rievdá dilis leat okta listokandidáhtain ja šaddat duođai okta 7) Dain válljejuvvon áirasiin. Dás leat jienasteaddjit geat mearridit go doarvái mutto jienasteadjit válljejit jienastit gullevaš listtu. Dasa lassin sáhttá mearkkašupmi man muddui jienasteaddjit geavahit vejolašvuođaid maid dat iešguđet válganjuolggadusat addet listorievdadusaide ja personjienaide.15 Ringkjøb (2000) lea prinsihpalaččat geavahan sullásaš modealla go lea guorahallan njeallje norgga suohkana mas iská manin gullevaš suohkanstivrrat unnán leat statistihkalaččat mihtilmassan. Sohkabealli lea okta variábel mii lea oassin guora-hallamis. Váldočuoggáid mielde leat muhtin Ringkjøb:a ulbmiliin čuovvovaččat: Válgadohkálaččaid gaskkas leat sullii ovtta ollu nissonat ja dievddut. Dattetge leat mihá unnit nissonat go dievddut politihkalaš doaimmalaččaid gaskkas(33% nissonat) ja oaččuhanmielalaččaid gaskkas (26% nissonat) . Listokandidáhtaid gaskkas lea dattetge nissonoassi 38%, muhto loahpalaččat leat 28% nissona válljejuvvon áirasiid gaskkas. Obbalaččat čuoččuha Ringkjøb ahte danin go leat unnit politihkalaš aktiivvalaš ja oaččuhanmielalaš nissonat go dievddut, de doaibmá nammadan-proseassa positiivvalaš vealaheapmin danin go nissonoassi lassána dan muttus. Nuppe bealis sáhttá leat nu ahte nissonat " eambbo leat "listodeavddan", danin go das soaitá leat symbolalaš árvu bellodagaide" (ibid.:121) . Ággan dasa lea ahte nissoniid eai ovdagihtiikumulere seamma ládje go dievdduid.16 Muđui čujuha Ringkjøb fuomášumiide mat orrot čájeheame ahte jus bellodagat hálidit eanet sosiála ovddasteami álbmotválljejuvvon orgánain, de sii berrejit leat rahpasat viežžat iežaset listokandidáhtaid maiddái oaččuhanmielalaččaid gaskkas geat eai leat politihkalaš aktiivvalaččat bellodagaset. Das gávdno namalassii geavat-keahtes vejolašvuohta go ollu oassi nissoniin dál eai leat bellodatmiellahtut, muhto geat aŋkke leat mielas čuožžut listokandidáhttan (ibid.) . Ringkjøb lahkoneami vuođul, sáhttá orrume ahte oaččuhanmielalaččaid nissoniid vuollegis oassi lea hástalus politihkalaš ovddasteamis oažžut buoret/buoriduvvon sohkabeali balánssa. Mii áigut danin maiddái geahčadit lagabut motiivvaid varia-šuvnnaid mat juohkehaččas leat searvat válgii variérejit. Offerdal ja Aarethun (1995) leaba suohkanstivrraide ođđasisválljen guorahallamis cuiggodan ahte čuovvovaččat sáhttet dákkár sivat go okta persovdna háliida ođđasitválljejuvvot: Doaibma addá čiegusváikkuheami ja váikkuhanfámu (dihto) áššiin. Doaibma addá oahpu ja hárjáneami vejolašvuođa Doaibma addá sosiála ovttastallan dili Doaibma addá servodatgeatnegasvuođa Doaibma addá stáhtusa ja virgeráidalas vejolašvuođaid Geain leat jearran, sii deattuhit vejolašvuođa váikkuhit servodatovdáneami. Dasto boahtá oahpu ja hárjáneami vejolašvuohta, erenoamážit nissonáirasiid dáfus. Vaikko dát guorahallan lea ođđasitválljema birra, de lea lunddolaš navdit ahte sullásaš sivat sáhttet vuođđun persovnnaid "vuosttašháve oaččuheami" duohken. Offerdal ja Aarethun ođđasisválljema artihkal (ibid.) , maiddái referere guorahalla-miidda manin persovnnat válljejit ahte eai searvva ođđasitválljemii.17 Sivat sáhttet leat: Ii leat doarvái áigi, doaibma čuohcá bearrašii, astoáigái ja bargui Lea beare ollu bellodatpolitihkka ja riiddut Álbmotválljejuvvon bargoeavttut leat heajut Vásiha ahte ii nagot doarvái Vásiha ahte iežas oainnuid ii oaččo čađahuvvot Dás lea áigegeavaheami dilálašvuohta čielga váldosivvan beroškeahttá áirasiid sohkabeali ja muđui duogáža. Dasa lassin návccahisvuođa ja váilevaš beroštumi vásihandilálašvuođat čuhcet erenoamážit nissoniidda ja sidjiide geain leat vuollegis formálalaš posišuvnnat politihkas (ibid.) . Seammás deattuheaba Offerdal ja Arethun (ibid.) ahte dán govvii gullá mielde ahte ollugat geat válljejit geassádit suohkan-stivrabarggus, dattetget iešguđetládje bissot politihkalaš aktiivvalaččat báikkálaš-servodagas. Ii leat dárbbašlaččat váilevaš servodatberoštupmi mii caggá olbmuid váldit badjelasas álbmotválljejuvvon doaimmaid, dat sáhttá maiddái leat ipmárdus ahte gávdnojit buoret/ávkkálit/miellagiddevaččabut vuogit mot kanaliseret iežas beroštumi. Muđui hálidit mii maiddái deattuhit ahte Offerdal ja Ars maŋŋelit artihkkalas (2000) leaba čájehan ollisteaddji/molssaevttolaš lahkoneami oassálastima ja beroštumi dáfus: "Mii navdit ahte politihkalaš oaččuheapmi ii dárbbašlaččat dáhpáhuva go áŋgiris ja gudneáŋgiris oaččuheaddjit áŋgiruššet iežaset politihkalaš bargui, muhto ahte oaččuheapmi liikká bures sáhttá dáhpáhuvvat go olbmot unnit dahje eanet iežaset dáhtu vuostá gessojuvvojit fárrui ja dan bokte ožžot beroštumi oassálastit. Liikká dávjá go ahte beroštupmi dagaha oassálastima, jurddašit mii ahte oassálastin sáhttá mielddisbuktit beroštumi" (ibid:156, min mearkkašupmi, min jorgalus) . Joatkan dasa mii čuožžu bajábealde sáhttit mii muđui namuhit guorahallama maid Nergåd (1994) lea dahkan, ja mii erenoamážit bidjá fuomášumi nissoniidda báikkálašpolitihkas: Makkár nissonat čohkkájit suohkanstivrras, mot sii vásihit posišuvnnaset, ja manin muhtumat sis heitet ja earát fas válljejit joatkit. Maid son gávnnai movtiideami birra ahte bissut/šaddat dahje heaitit álbmotvállje-juvvon, lea oalle muddui seamma go mii lea refererejuvvon bajábealde. Eará maid leat gávdnan Nergård guorahallamis maid sáhttá namuhit: Eanasoassi nissoniin lea gaskal 40 ja 60 jagi. Sii leat náitalan ja sis leat mánát, muhto hárve smávvamánát. Eatnasiin lea buorre ekonomiija, sii leat bargguin ja ollugiin lea guhkes oahppu. Leat nissonat geat leat bures ásai-duvvon suohkanii geat šaddet álbmotválljejuvvon. Eanas nissonat ledje miellahttun ja aktiivvalaččat bellodagas máŋga jagi ovdal go šadde álbmotválljejuvvon. Sullii 40% lei čohkkán suohkanlaš ráđiin ja lávdegottiin ovdal go bohte fárrui suohkanstivrii; báikkálaš politihkalaš geaidnu álggii smávvát ja lassánii dađistaga go sii šadde dovddusin vuogádagas, (oahpásnuvve?) vuogádagain. Seammás leat muhtumat geat "šávihit njuolga sisa" vaikko sis ii leat bellodatdoaibma leamaš ovdalaččas, omd. jus sii "fuomášuvvojit" lagasbirrasa oassálastima bokte. Unnán nissonat dieđihit ahte sii vásihit makkárge erenoamáš nissonoktavuođa bellodatrájiid rastá. Olgguldas faktorat nugo ahki, dearvvašvuohta ja fuollageatnegasvuođat hárve leat mearrideaddjin dasa ahte muhtumat (sihke nissonat ja dievddut) válljejit joatkit dahje ii joatkit álbmotválljejuvvon. Lea baicca mearkkašahtti mot sii vásihit politihka oassálastima ja mot sii oaivvildit báikkálašpolitihkka doaibmá. Mii váikkuha dasa mot iešguhtege vásiha politihka oassálastima, rievdda-dallá. Negatiivvalaš vásáhusat sáhttet ea.ea. dan sivas go dovdá gilláme nugohčoduvvon ráđđenteknihkat (Flotve 1999) . Dakkár teknihkaid ipmirdit dađistaga leat dábálažžan, muhto álgoálggus daid atne čilget dievdduid negatiivvalaš reákšuvnnaid go nissonat oassálaste dihto oktavuođas. Muhtun dábálaš ráđđenteknihkat leat: oainnoheapmen dahkat, bogostahkan dahkat ja doallat ruovttoluotta informašuvnna. Erenoamážit maŋemus geažida ahte orru ain leat ollu barggu jus mihttomearri lea oažžut sulliige ovttalágaš lohkojuogu nissoniin ja dievdduin álbmotvállje-juvvon orgánain. Dattetge -- jus geahččá riikkaidgaskasaš perspektiivvas, de gal Norgga nissoniin dattetge lea buorre dilli. Seammás čihket nugo namu-huvvon alla gaskamearálašlogut stuora báikkálaš variašuvnnaid. Sullásaš seamma dilálašvuođa gávdnat mii maiddái Davviriikkain obbalaččat ja juohke dain eará davviriikkalaš našunálstáhtain -- earret Islánddas gos nisson-osiid lassáneapmi guhká manai njoazibut ja lei veaháš unnit (Bergqvist 1999) . Mii eat dattetge áiggo dás bienalaččat geahčadit dáid riikkaid dilálašvuođaid. Mii baicca loahpahit kapihttala go oanahaččat čájehit muhtin čuolbma-čilgehusaid nissoniid politihkalaš ovddasteami dáfus Davviriikkaid nugohčo-duvvon"smávva nášuvnnain, dm. dan golbma bélohahkii iešstivrejuvvon sulloservodagain Fearsulluin, Ruonáeatnamis ja Åland:s. Dasa lassin dadjat veaháš nissoniid ovddasteami birra Suoma ja Ruoŧa sámi našunáldikkiin. 2.5 Nissonovddasteapmi Davviriikkaid smávva nášuvnnain Politihkalaš ovddasteami dáfus lea Fearsulluin, Ruonáeatnamis ja Ålanddas leamaš maŋŋeleappot ovttaiduhttin ja mihá unnit álbmotválljejuvvon nissoniid oasis go mii muđui lea leamaš váldotendeansan Davviriikkain (Jungerstam --Mulders 1999) . Dasa lassin lea dáin guovlluin leamaš tendeansan ahte nissonat bohte árabut fárrui politihkkii báikkálaš dásis go nášuvnnalaš, dm. nuppeládje go mii lea leamaš dábá-leamos Davviriikkain muđui (ibid.) . Ja vaikko erohusat nissonovddasteamis nášuvnnalaš dásis davviriikkain muhtun muddui leat šaddan mearkkašahtti unnibun, de lea ain oainnus, vrd. Govadaga 2.2. vuolábealde. Gažaldat mii lea dehálaš min oktavuođas lea dattetge: Lea go earálágan ovdáneapmi smávva nášuvnnain dan dihte go rahčamus oažžut iežas identitehta ja iešstivrejupmi nášuvnnalaš dásis lea leamaš ovdalii buot siskkáldas riidduid nissongálgama ja ovttadássásašvuođa gažaldagaid dáfus? Ja jus leaš, leat go nissonat dalle dihtomiela-laččat doallan dan olggobealde áššelisttu juogalágan oktiigullevašvuođa dihte dievdduiguin oktasaš iešstivrejumi rahčamis? Gáldu Statistics across borders. Nordic regional statistics 2001 Jungerstam --Mulders (ibid.) geažideaba sudno artihkkalis ahte ii oro leat čielga vástádus manin davviriikkalaš sulloservodagain lea leamaš eará ovdáneapmi go davviriikkalaš našunálstáhtain. Dát ákkastallojuvvo ea.ea.dainna ahte vaikko dan golmma sulluin gal leat ovttalaganvuođat, de dain maiddái leat iešguđetláganvuođat. Erenoamážit lea erohus das ahte Ålánda oaččui iešstivrejumi juo 1921:s, Fearsullot fas oaččui dan 1948:s ja Ruonáeanan easkka 1979:s. Dasa lassin lea Ålánddas iežas "ruoŧa-gielain" earálágan ja muhtun muddui unnit gáibideaddji gielladilálašvuohta go Fearsulluin ja Ruonáeatnamis. Nissoniid politihkalaš ovddasteami "Spiehkasteaddji" ovdáneamis fertejit maiddái gullat eará earenoamášvuođat dáid gullevaš guovlluid "siskkáldas" báikkálaš kultuvrras, historjjás, servodatstruktuvrras ja/dahje politihkalaš eavttut. Jungerstam -- Mulders doalaheaba liikká ahte lea jáhkehahtti ahte sihke maŋŋit bellodatásahanproseassat ja bellodatsiskkáldas áššesurggiid vuoruheamit, juobe goit eahpenjuolgut sáhttá dagahan ahte nissonovddasteapmi nášuvnnalaš dásis ii leat boahtán oidnosii seammaládje go biras stáhtain. Go ovdáneapmi seammás lea leamaš ahte nissonat leat árabut beassan fárrui báikkálaš go nášuvnnalaš dássái, oaivvilda seamma girječálli ahte dat sáhttá danin go báikkálašdási válga dávjjibut lea persovdnii gullevaš. Dakkár oktavuođain ii leat álot dasto sáhka sohkabeali ja/dahje berošteaddjiovddasteami gažaldagain. Mot dasto niššonovddastemiin sámi našuvnnalašdikkiin -- Norgga, Ruoŧa ja Suoma18 sámedikkiin? Ruoŧa dilálašvuođaid dáfus, de dat eai leat erenoamáš buorit, vrd. Tabealla 2.1 vuolábealde: 31 áirasis mat válljejuvvojit sisa, ledje maŋemus válggas dušše čieža, dm. Sullii viđadas oassi, geat ledje nissonat. Dát lea njiedjan golmmain -- dahje 10%:in - vuosttaš válgga rájes 1993:s. Tabealla 2.1. Sámediggeválggat Ruoŧas. Válljejuvvon nissoniid lohku ja oassi 1993 1997 2001 Sisaválljejuvvon nissoniid lohku 10 (31) 9 (31) 7 (31) Sisaválljejuvvon nissoniid oassi (Pst.) 32% 29% 22% Gáldu: Kråik 2002 Suoma sámediggái válljejit dál 21 áirasa. Gitta 1992 válgga rádjái válljejedje 20 áirasa sisa. Tabeallas vuolábealde leat váldán fárrui njeallje maŋemus válgga loguid. Das ovdanboahtá ahte maiddái suomabeal Sámedikkis lea unnán nissonoassi -- muhto Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid vuostálasvuođas, de goit dat ii njieja. Tabealla 2.2. Sámediggeválggat Suomas. Válljejuvvon nissoniid lohku ja oassi 1988 1992 1996 2001 Sisaválljejuvvon nissoniid oassi 5 (20) 4 (20) 5 (21) 6 (21) Sisaválljejuvvon nissoniid oassi (Pst.) 25% 20% 24% 29% Gáldot: www.samediggi.fi lasihuvvon čálalaš informašuvnnain njuolga Suoma Sámedikkis Lea go dalle vuođđu árvvoštallat álbmotválljejuvvon orgánaid vuollegis nisson-ovddasteami loguid earáládje vuogádagaid dáfus mat ollásii dahje bélohahkii fátmmastit eamiálbmogiid ja/dahje iešstivrejuvvon guovlluid? Mii eat sáhte dás čiekŋalit digaštallan dan, muhto mii áigot dattetge loahpahit kapihttala čujuhit muhtin guovddášáššái ovtta artihkkalis (eamiálbmot-) nissoniid oassálastima birra iešstivrejumišiehtadallamiin Northwest Territories Canada:s (Fox 2002) . Stephanie I. Fox čilge artihkkalis mot dat mii govviduvvo dego logu ektui olggušteapmin eamiálbmotnissoniin formálalaš šiehtadallanságastallamiin, ii dárbbašlaččat mearkkaš ahte dát nissonat eai oassálastte dakkár šiehtadallan-proseassas."Despite their absence from the table, women are largely responsible for, and by all acconts extremely effective, in communicating information about self government negotiations within their communities and to the public" (ibid.:5) . Dát mielddisbuktá Fox mielas ahte vaikko eamiálbmotnissoniin eai nu dávjá leat allagovviduvvon almmolaš posišuvnnat, de sii aŋkke dávjá veahkehit oaiviliid ráhkadit báikkálašservodagain ja leat eahpeformálalaš ráđđeaddin jođiheddjiide. Dakkár lahkoneapmi dattetge dárbbašlaččat ii leat erenoamáš eamiálbmotduogážii. Dat doalvu min namalassii ruovttoluotta dasa maid mii obbalaččat ovdanbuvttiimet árabut kapihttalis, mas. ea.ea. čujuhuvvui dasa ahte politihkalaš oassálastin ja váikkuhanfápmu ii dušše fátmmas dan mii dáhpáhuvvá válgaproseassaid oktavuođas ja go oassálastá iešguđet formálalaš organisašuvnnain/lihkadusain. Mii leat dattetge maiddái cuigen dán kapihttalis ahte vaikko vállje deattuhit ahte gávdno iešguđet mállet politihkalaš váikkuhanfápmu, de lea váttis hilgut ahte beroškeahttá lea dehálaš ahte nissonat maiddái leat fárus formálalaš mearridanorgánain. 3. SÁMEDIGGEVÁLGA -- DIEĐUT JA MÁHTTODÁRBU Okta eavttuin bargat sámediggeválgga sohkabeali perspektiivva guorahallamiin lea ahte Sámediggi ain lea nuorra ásahus. Sámedikki ráđđejumisuorggi viidodat, dan hálddatlas apparáhta hábmen, ja dikki gaskavuohta iežas jienasteddjiide ja birrasiidda muđui, leat dasto ain hábmema vuolde. Dán dilálašvuođa ferte várra váldit vuhtii buot oktavuođain go galgá guorahallat ja/dahje árvvoštallat Sámedikki iešguđet beliid. Dakkár vuđolaš ásahuslaš dilálašvuođaid ja ovdánahttinproseassaid máhtu dáfus Sámedikki birra, de leat mii dattetge iešalddis prošeaktaraporttas unnán vuoruhan sierranasat čilget ja digaštallat dákkár mállet dilálašvuođaid. Almmatge leat aŋkke oaidnán ulbmillažžan bájuhit muhtin mihtilmas duohta dieđuid iešalddis sámedigge-vuogádaga ja válgaortnega birra. Eará mállet vuđolaš máhttu mii gáibiduvvo guorahallat sohkabeali ja politihkalaš oassálastima sámi oktavuođas, lea dasto máhttu sámediggeválggaid birra. Čáje-huvvo dattetge ahte ii leat dušše almmuhuvvon unnán dutkamuš sámediggeválggaid birra, muhto lea maid váttis bidjat oktii (riekta) dáid válggaid tállaávdnasiid. Oalle mealgadii váilot juohkelágan ovdanbuktimat duohtadieđuin, proseassain ja okta-vuođain sámediggeválggaid birra. Dát dagaha ahte mii leat maiddái válljen váldit fárrui oassekapihttala mas mii dadjat veaháš sihke válgadutkama birra ilbmudussan ja dan birra ahte sámediggeválggaid váilevaš dutkan lea váttisvuohtan. 3.1 Oanehaččat Sámedikki ja sámediggeválgga birra Min mielas lea leamaš ulbmillaš váldit mielde raportii muhtin mihtilmas duohta dieđuid iešalddis Sámedikki birra politihkalaš orgánan ja hálddašanorgánan, ja válga-ortnega birra. Dán dahkat go čuovvovaččat leat bidjan oktii muhtin teakstaosiid ja dajaldagaid mat eanasmuddui leat vižžon Sámedikki iežas neahttabáikkis, www.samediggi.no. Sámediggi politihkalaš orgánan. Sámediggi lea ovddasteaddji álbmotválljejuvvon diggi Norgga sámiide. 39 áirasa válljejuvvojit 13 válgabiirriin juohke njealját jagi. Válga dáhpáhuvvá válgajagis oktanis stuoradiggeválggain. Sámediggi stivrejuvvo parlamentáralaš vuogádaga mielde, mas doaibmi Sámediggeráđđi vuođđuda doaimmadis dievasčoahkkima luohttámuša ala. Sámediggi lea politihkalaš reaidun mii galgá nannet sámiid politihkalaš sajádaga ja veahkehit vuoiggalaččat meannudit sámi álbmoga. Eamiálbmogin lea sámiin eará sajádat go eará čearddalaš minoritehtajoavkkuin Davviriikkain . (...) Dehálaš oassin ákkastallamis ásahit Sámedikki lea ahte sámit unnitlogus eai olat ovdan dábálaš demokráhtalaš orgánain mat leat eanetlogudemokratiija vuođul. Sámediggi ása-huvvui njulget dan, ja addit sámiide ovtta oktasaš jiena. Dat ii mearkkaš ahte buot Sámedikki áirasat leat ovttaoaivilis gaskaneaset, muhto ahte lea politihkalaš pro-seassa vuođđun mearrádusaide mat dahkkojuvvojit. Sámedikkis lea Lága Sámedikki birra ja eará sámi riektedilálašvuođaid vuođul vejolašvuohta ovddidit ja meannudit juohke ášši maid diggi ieš oaidná dárbba-šlažžan. Sámedikkis lea mearridanváldi go guovddáš eiseválddit leat sirdán dakkár válddi Sámediggái, nugo sámi kulturumuitogáhttemis, oahpahusas, gielas, ealáhusas ja kultuvrras. Sámedikki dievasčoahkkin, dahje orgánat maidda dakkár váldi lea fápmuduvvon, mearridit ieža sturrodaga ja njuolggadusaid ortnegiidda maid hálddašit. Sámediggi juogada iežas bušeahta, rámmaid vuođul maid guovddáš eiseválddit leat bidjan. Sámediggái leat maŋemus jagiid sirdán máŋga ruhtadanortnegiid bušeahtaset bokte, mat ovdal gulle stáhtabušeahta poasttaide. Danin go beroštupmi Sámediggái ja duohta mearridanváldi iešguđet áššiin maŋemus jagiid lea lassánan, de lea Sámedikki oaidnu iešguđet áššiin ožžon eanet ja eanet mearkkašumi. Danin lea riekta dadjat ahte Sámedikki duohta váikkuhanfápmu leat stuorát go čielga áššesuorggit main dikkis lea mearrideaddji mearridanváldi. Dát lea formáliserejuvvon go Sámediggi dađi eanet áššiin lea geatnegahtton gulaskuddanásahussan iešguđet áššiide. Sámedikki dievasčoahkkin lea Sámedikki bajimus orgána ja váldi. Diggi regulere doaimmaset Lága Sámedikki birra ja eará sámi riektedilálašvuođaid (sámelága) rámmaid siskkobealde. Dievasčoahkkin mearrida dikki bargoortnega, oktan njuolggadusaiguin buot eará doaimmaide Sámedikki olis. Dievasčoahkkin lágiduvvo dábálaččat njealje geardde jagis. Sámediggeráđđi doaibmá Sámedikki "ráđđehussan», ja dat doaimmaha beaivválaš politihkalaš doaimma. Ráđđi deaivvada 10-12 geardde jagis, ja das lea vejolašvuohta ovddidit áššiid Sámedikki dievasčoahkkimii. Dasa lassin ovddida Sámediggeráđđi iešguđetge politihkkasurggiid dieđáhusaid dárbbu mielde, ja muhtin surggiin das lea maid vejolašvuohta dahkat loahpalaš mearrádusaid. Mii áigut dan oktavuođas erenoamážit fuomášuhttit ahte Sámediggi rievdadii iežas politihkalaš organiserema ođđajagimánu 1.b.2000:s. Dát mearrádus šattai boađusin dan barggus maid lávdegoddi dagai mii geahčadii politihkalaš organiserema, ea.ea. dan oktavuođas go Sámi oahpahusráđi bargguid ja čállingotti sirde Sámediggái. Ovdalaš struktuvrras, mii fátmmastii eanet vuollásaš ráđiid ja lávdegottiid, ea. ea. Sámi giellaráđi, Sámi kulturmuitoráđi, Sámi kulturráđi ja Sámi ealáhusráđi, de leat dál ollu geahpidan vuollásaš ráđiid ja lávdegottiid. Sámi oahpahusráđi bargguid sirdin Sámediggái dagahii ahte dát ráđđi maiddái heaittihuvvui. Dehálaš guovddáš-ášši lea ahte miellahtuid ovdalaš vuollásaš ráđiide eai dárbbašlaččat gávdnan Sáme-dikki áirasiid gaskkas. Dál fátmmasta Sámedikki politihkalaš organiseren -- earret Sámedikki dievas-čoahkkima ja Sámediggeráđi -- maiddái Sámedikki fápmudanlávdegotti, Sámedikki čoahkkinhovdengotti, Sámedikki dárkkistanlávdegotti, Sámedikki doarjjastivrra ja sáttaolbmot Sámi Parlamentáralaš ráđđái. Miellahtuid dáid lávdegottiide/-komitéaide/stivrraide válljejit Sámedikki áirasat, muhtin eaŋkiloktavuođain sadjásaš áirasiid gaskkas. Spiehkastat dás lea Sámedikki giellastivra, maid Sámediggeráđđi nammada, ja mii doaibmá Sámedikki fágaorgánan giellagažaldagain. Sámediggi hálddašanorgánan. Sámedikkis lea sihke iešalddis parlameanta, politihkalaš hovdengoddi ja hálddahus čohkkejuvvon ovtta organisašuvdnii. Dat mielddisbuktá ahte hálddahusas leat ollu ja iešguđetlágan rollat ja ahte das lea stuora ovddasvástádus doaibmat oskkáldasat ja riekta daid rollaid vuođul mat das iešguđet-áiggi leat. Sámedikki hálddahusas leat ovddemusat golbma iešguđet rolla álbmot-válljejuvvon ja olbmuid ektui: 1) Hálddašanorgána. Sámedikki hálddahus galgá hálddašanorgánan váldit vuhtii hálddahusmeannudanlága ja eará doaibmi lágaid iešguđet áššiin. Hálddašanorgánan hálddahusas lea ovddasvástádus Sámedikki iešguđet doarjja-, stipeanda ja hálddašan-ortnegiidda. 2) Parlameantahálddašeapmi. Hálddahus galgá jođihit organisašuvnna ja vistehivvodaga, ja seammás addit bálvalusaid ja bálvaleami buot álbmotvállje-juvvon ja iešguđet politihkalaš bellodagaid ektui. 3) Politihkalaš čállingoddi. Juohke ossodagas lea erenoamáš ovddasvástádussan leat fágapolitihkalaš čállingoddin Sáme-diggeráđđái. Fágaossodagat doibmet ráđđeaddin ja áššemeannudeaddjin áššiin maid Sámedigge-ráđđi hálida meannudit, guorahallat dahje earáládje čuovvolit. Hálddahus lea juhkko-juvvon čieža fágaossodahkii: 1) Servodatossodat, 2) Plána- ja hálddahusossodat, 3) Girjerájus- ja diehtojuohkinossodat, 4) Kultur- ja ealáhusossodat, 5) Oahpahus-ossodat, 6) Giellaossodat, 7) Biras- ja kulturgáhttenossodat. Ossodagat addet bálvalusaid Sámediggeráđđái, doarjjastivrii, giellastivrii, dievasčoahkkimii, čoahkkinhovdengoddái, dárkkistankomitéai, válgakomitéai, válgalávdegoddái, politihkalaš joavkkuide ja olbmuide. Buot ossodagain lea ekonomolaš rámma iežaset doibmii. Sámedikki váldohálddahus lea sierra sámediggevisttis Kárášjogas. Dasa lassin leat hálddahusas ossodagat/kantuvrrat Vuotnabađas, Guovdageainnus, Tromssas, Hárstás, Ájluovttas ja Snoasas. Sámediggeválga. Sámedikki válljejit sámit ja sámiid gaskkas sámediggeválgga bokte mii lágiduvvo juohke njealját jagi seamma beaivve go stuoradiggeválga. Vuohččan lágiduvvui válga 1989:s. Sámediggeválgga geavaheapmái lea ásahuvvon sierra jienastuslohku -- sámi jienastuslohku. Buot sámiin geat leat norgga stáhtaboargárat ja leat badjel 18 jagi dahje devdet 18 jagi válgajagis, lea vuoigatvuohta registreret iežaset sámi jienastus-lohkui ja jienastit sámediggeválggas. Seamma gusto Suoma ja Ruoŧa sámiide geat leat álbmotregistrerejuvvon ahte orrot Norggas ja Ruošša sámiide geat leat leamaš álbmotregistrerejuvvon ahte leat orron Norggas golbma jagi. Go galgá beassat fárrui sámi jienastuslohkui, de ferte duođaštit ahte atná iežas leat sápmelažžan, ja ahte sámegiella lea ruovttugiellan, dahje ahte unnimusat nubbi váhnemis, áhkus ja ádjás dahje máttaráhkus ja máttarádjás lea leamaš sámegiella ruovttugiellan, dahje lea mánnán muhtumii gii juo lea registrerejuvvon sámi jienastuslogus. Sámediggeválggas lea riika juhkkojuvvon 13 válgabiirrii. Juohke válgabiirres vállje-jit golbma áirasa, dm. ahte oktiibuot válljejuvvojit 39 áirasa. Dálá biirejuohku lea: 1. Várjjat ( Mátta-Várjjaga, Unjárgga, Čáhcesullo, Várggáid ja Báhcavuona gielddat) 2. Deatnu (Deanu, Bearalvági ja Gáŋgaviika gielddat) . 3. Kárášjohka (Kárášjoga gielda) 4. Guovdageaidnu (Guovdageainnu suohkan) 5. Porsáŋgu (Porsáŋggu, Davvesiidda, Máhkarávjju ja Muosátsullo gielddat) . 6. Áltá/Fálesnuorri (Fálesnuori, Hámmárfeastta, Sállannuori, Álaheaju, Ákŋoluovtta ja Láhpi gielddat) . 7. Davvi-Romsa (Návuona, Ráissa, Skiervvá, Gáivuona, Omasvuona ja Ivggu gielddat) 8. Gaska- Romsa (Gálssa, Romssa, Báhcavuona, Málatvuomi, Bearddu, Leaŋgaviika, Birggi, Doaskku ja Ránáidsullo gielddat) . 9. Lulli-Romsa (Ráisavuona, Divrrádi, Siellaid, Loabaid, Rivttáid, Skániid, Ivvárstáđiid, Hársttá, Bjarkøy ja Giehtavuona gielddat) . 10. Davvi Nordlánda (Anddasuolu, Iksnášši, Bieváid, Suortta, Válafierdda, Voagu, Vestvågøy, Flakstad, Moskenes, Værøy, Røst, Lođegiid, Dielddanuori, Evenášši ja Narviikka gielddat) 11. Gaska Nordlánda (Bállaga, Divttasvuona, Hábmira, Stáiggu, Oarjeli-Foaldda, Budeaju, Fuoskku, Skerrestátte, Sálaid, Oarjeli-Báidára, Báidára ja Meløy gielddat) . 12. Lullisámeguovlu (Nordlándda fylkka gielddat Ruovatvuotna ja Rávddá rájes ja lulás, Davvi-Trøndelága ja Lulli Trøndelága fylkkat ja Engerdal gielda Hedmárkku fylkkas) . 13. Lulli-Norga (Møre og Romsdal, Sogn og Fjordane, Hordalándda, Rogaland, Vest-Agder, Aust-Agder, Telemark, Buskerud, Vestfold, Akershus, Østfold, Oppland, Hedmárkku (earret Engerdal gieldda) ja Oslo fylkkat) . Čuovvovaš kárttas govviduvvojit eanet válgabiirriid rájit ja viidodat: Gáldu: www.samediggi.no. Biirriid namaid oaidná bajábealde nummarastojuvvon bajilgovas. Nugo ovdanboahtá, de leat stuora variašuvnnat biirriid geográfalaš viidodagas das man galle suohkana dat fátmmastit: 13 válgabiirret varierejit nu ahte fátmmastit ovtta suohkana (biirret 3. Kárášjohka ja 4. Guovdageaidnu) dasa ahte fátmmastit meastta olles golbma riikaoasi (biire 13. Lulli- Norga masa gullá eanas Vest-, Øst -- ja Sør-landet) . Dát mielddisbuktá maiddái jáhkkimis ahte olmmošlohku ja areálviidodat biirriin lea hui iešguđetlágan. Viidáset sáhttá čoahkkáigeassit ahte guhtta válgabiirre leat Finnmárkku fylkkas (guokte oarje, guokte nuorta ja guokte gaskaregiuvnnas) , golbma biirre leat Tromssas, golbma leat Nordlánddas/Trøndelágafylkkain, ja okta biire fátmmasta meastta visot Lulli-Norgga. Dasa lassin boahtá ahte dat guhtta suohkana mat gullet sámegiela hálddašanguvlui (ja gos danin navdet leat stuorámus oassi sámegiela geavaheddjiin) geográfalaččat leat iešguđet biirres.19 Obbalaččat namuhuvvon válgabiirrerájit maiddái eai čuovo muđui servodaga politihkalaš ja/dahje hálddatlaš ovttadagaid rájiid. Dat lea danin go Sámedikki válgabiirret hábmejuvve dalle váldit vuhtii dan maid dalle definerejedje leat áššái-gullevaš ja dehálaš doahttalussan Sámedikki doaimma ja lobálašvuođa ektui. Ea.ea. lei okta váldoprinsihppan ahte Sámediggái fertii sihkkarastit "miellahtuid mat govvidit Norgga Sámi álbmoga geográfalaš biđgejumi (Ot prp nr 33 (1986-87) :71) . Loahpalaččat váldit dušše fárrui ahte Sámedikki válganjuolggadusaid leat árvvoštallame. Dan oktavuođas lea ea.ea. erenoamáš nammaduvvon lávdegoddi -- Válganjuolggaduslávdegoddi (Sámediggi 2001c) ráhkadan raportta. Raporttas árvvoštallojuvvo ea.ea. biirejuohku ja mandáhttajuohku. Raporta lea leamaš gulaskuddamis ja Sámediggi lea dan meannudan 2002 čakčamánu loahpas. Prošeaktabarggus leat mii dattetge váldán vuhtii daid válganjuolggadusaid mat formálalaččat leat dál fámus -- ja mii eat ge daja maidege Sámedikki ášše-mearrádusa birra! 3.2 Obbalaččat válgadutkama birra ja máhttu erenoamážit sámediggeválgga birra Máhtu huksen válggaid ja jienasteddjiid birra gohčoduvvo oktasašdoahpagiin válga-dutkamin. Válgadutkan lea riikkaidgaskasaš dutkansuorgi masa gullet iešguđetlágan fágasuorggit, dutkanmetodat ja ásahusat. Movttiideapmi doaimmahit dakkár dutkama sáhttá varieret, muhto okta guovddáš sivvan sáhttá leat ahte lea hállu guorahallat demokráhtalaš ráđđenvugiid eavttuid. Erenoamážeappot sáhttá dasa lassin čujuhit dasa ahte go dálá alla leahtot servodatlaš rievdadusat bidjat ođđa ja stuora gáibádusaid bellodagaide, politihkkariidda ja politihkalaš vuogádahkii, de lea máhttu ja oahppu mearrideaddjin vai galgá sáhttit ipmirdit maid dát rievdadusat aiddonasii mielddisbuktet (Åardal ja Valen 2001) . Erenoamážit sáhttá válgadutkan dárbbašlaš danin go mediat eai álot nagot addit rievttes gova áigeguovdilis politihkalaš dáhpáhusain ja proseassain, juoga mii dagaha ahte ollu bivnnuhis ipmárdusat leat huksejuvvon ii doallevaš vuođu ala (ibid.) . Ovdamearkkat fáttáin ja faktorain masa válgaduktan čohkke fuomášumi leat: Válgaortnegat, nammadanproseassat, válgaoassálastin Jienasteapmi -- manin jienasteaddjit jienastit nugo dahket Bellodatidentifikašuvdna, politihkalaš riidogažaldagaid mearkkašupmi Gaskavuohta jienasteddjiid ja politihkalaš jođiheddjiid gaskkas Bellodatprográmmaid sisdoallu, politihkalaš rájit ja rievdadusat dain Regionála, sosiála ja kultuvrralaš erohusaid mearkkašupmi Sohkabeali, agi/buolvva ja suorgegullevašvuođa mearkkašupmi Válljejuvvon dikkiid čoahkádus -- ea.ea. sohkabeali juohku Media rolla ja mearkkašupmi Norggas čađahuvvui vuosttaš systemáhtalaš guorahallan Stuoradiggeválggas 1957:s Dan rájes leat dađistaga čohkken ja systematiseren dieđuid mat leat dehálaččat go galgá guorahallat riikka dikki válljema. Maiddái báikkálaš- ja regionálaválggaid leat guorahallan máŋgii, vaikko vuosttaš sierra guorahallan suohkanstivrraválggas ii dahkkojuvvon ovdal go 1995:s. Dađistaga leat almmuhuvvon ollu stuorit ja smávit fágalaš guorahallamat Norgga válggain. Dasa lassin leat ollu diehtoávdnasat mat leat dehálaččat válgadutkamii maid iešguđet ládje gávdná. Dađi dávjjibut dahkkojuvvo dat interneahta bokte. Muhtin ovdamearkkat dan oktavuođas leat: Norgga servodatdieđalaš dihtorbálvalus / Norsk samfunnsvitenskapelig datetjeneste (NSD) (http://uib.no/nsd/) leat ea.ea. ruovttusiiddut Partiveven. Doppe sáhttá dál ohcat fáttáid mielde bellodagaid preassadieđáhusaid, prinsihppa- ja válgaprográmmaid, ja gávdnat bellodatlisttuid ja válga-prográmmaid 2001 válggas. NSD maiddái almmuha Norske partiprogrammer 1884-2001, cd-pláhtta mas leat politihkalaš bellodagaid válga- ja prinsihppa-prográmmat mat leat ceggen listtuid stuoradiggeválggaide 1884 rájes 2001 rádjái. Statistihkalaš guovddášdoaimmahat / Statistisk sentralbyrå (SSB) das leat muhtin stuorádigge,- fylkka- ja suohkanválggaid statistihkat álkit gávdnamis čujuhusas http://www.ssb.no/emner/00/01/ Gielda- ja guovludepartementa / Kommunal- og regionaldepartementet (KRD) mas gávdná iešguđet lágan válgadieđuid čujuhusas http://www.odin.dep.no/krd/norsk/valg/index-b-n-a.html Stuoradikki neahttasiidduin leat máŋgga lágan válgadutkangullevaš dieđut, ea.ea. gávdná stuoradiggeáirasiid eallingeardemuitalusaid ja politihkalaš funkšuvnnaid čujuhusas http://www.stortinget.no/representantene/representantente.html Bajábealde vuođul, sáhttá gal čuoččuhit ahte Norggas leat buorit eavttut gávdnat duođaštusaid ja guorahallamiid stuoradigge, fylkadigge ja suohkan-/gávpotstivrraid válggaid birra. Dutkama ja dieđuid dáfus Sámedikki ja sámediggeválggaid birra lea dilli dattetge áibbas eará! Min vásáhusat dáinna guorahallamiin lea ahte -- nu guhkás go mii leat nagodan čielggadit -- ii báljo leat almmuhuvvon oktage fágalaš bargu maid sáhttá gohčodit sámediggegullevaš válgadutkamin. Okta dehálaš bargu lea gal Else Grete Broderstad stáhtadieđa váldofágabargu 1995 rájes, Samepolitikk - identitetsskaping ellerinteressemaksimering?. Dát lea dattetge vuosttažettiin politihkalaš-teorehtalaš bargu, vaikko dat maid fátmmasta beliid sámediggeválggas ilbmudussan, dan guovtti válgga vásáhusaid vuođul mat ledje čađahuvvon. 20 Earret Broderstad guorahallama gávdnojit muhtin prinsihpalaš digaštallamat sáme-lága ovdabarggus (Erenoamážit Ot prp nr 33 (1986-87) ) , ja muhtin muddui duođaštusat maid Sámediggi lea ráhkadan go diggi áiggi mielde lea bargan válga-njuolggadusaiguin. Stuorámus dáin lea Válganjuolggaduslávdegotti raporta 2001:s (Sámediggi 2001c) . Dát raporta ja dan mildosat sisttisdollet maiddái ollu tálla-ávdnasiid iešalddis válggain ja válggaid birra. Raporta lea danin leamaš guovddážis go leat bargan dáinna prošeavttain. Muđui lea Sámediggi almmuhan girjji Sámediggi namat ja logut dan golbma vuosttaš válgii (Hætta 1992, 1994, 1998) . Dát girjjit sisttisdollet dattetge ovddemusat "čielga" dieđuid válggaid ja sisaválljejuvvon áirasiid birra. Aŋkke leat maiddái muhtin smávit oktiibidjamat tállain ja cealkámušat muhtin tállaide. 2001 válgga birra gávdná 2002 čavčča Sámedikki neahttabáikkis (www.samediggi.no) dieđuid áirasiid namaid, bellodatgullevašvuođa ja riegádandáhtoniid birra. Iešalddis válgabohtosiid -- sihke obbalaččat ja juohke válgabiirres -- gávdnojit GGD neahttasiiddus http://www.dep.no/krd/html/valgresultat2001/frameset.html. 21 Seammás leat mearkkašan ahte dieđut sámediggeválgga birra dahje čujuhus sámediggeválgii ii gávdno GGD "fásta" neahttasiiddus válggaid birra, vrd. bajábealde. Mii áigut muđui čuoččuhit ahte dat -- dasa lassin ahte leat praktihkalaš váttis-vuohtan -- maiddái lea jurddašanveara symbolalaš ipmárdusa mielde ahte dieđuid sámediggeválggaid birra ii oaččo ovdan NSD ja SSB neahttasiidduin main muđui leat dieđut buot riikka eará válggain! Manin lea dasto nu ahte sámediggeválggaid eai báljo obanasiige leat guorahallan dássážii? Okta sivva sáhttá dábálaččat leat ahte Sámediggi lea nuorra ásahus; leat dušše lágidan njealje válgga dan sullii 12 jagis mii lea gollan dan rájes go Sámediggi ásahuvvui. Eará sivva sáhttá leat ahte fágabirrasat gos válgadutkan muđui ovdan-divvojuvvo, eai leat bidjan doarvái fuomášumi fáddái. Viidáset sáhttá leat ahte vissis erenoamáš dilálašvuođat gullevaččat sámediggeválgii dahket earáládje -- ja muhtun muddui eanet gáibidahkes -- guorahallat dáid válggaid dan ektui ahte guorahallat Norgga válggaid ja muđui Davviriikkaid válggaid. Ovdamearkkat dakkár "eará-láganvuhtii" leat: Go galgá oažžut jienastanvuoigatvuođa sámediggeválggas, de ferte aktiivva-laččat dieđihit iežas sierra jienastuslohkui. Ollugiidda dat mearkkaša ahte eai ferte dušše váldit vuhtii ahte áigot go ja máid áigot jienastit, muhto maiddái ahte sáhttet go ja hálidit go dieđihit iežaset sisa iešalddis válgajienastus-lohkui. Sámediggeválgga oassálastin lea dan dáfus "guovtteoasat" proseassa. Válgabiirriid maid leat ásahan sámediggeválgga geavaheapmái, eai čuovo muđui dovddus servodaga politihkalaš ja hálddatlaš ovttadagaid rájiid. Dasa lassin bohtet erohusat válgabiirriid gaskkas sihke dan dáfus man ollu suohkaniid dat fátmmastit ja man stuora oassi biirre jienastanvuoigaduvvon álbmogis lea registreren iežaset sámi jienastuslohkui. Listtuid maid gaskkas sámediggejienasteaddjit sáhttet válljet, leat hui ieš-guđet hámis: Muhtin listtut leat bellodat- dahje gililisttut "dábálaš" norgga válgavieru mielde, ja eará listtut fas leat gullevaččat sámi (kultur) organisa-šuvnnaide mat álgoálggus eai leat ásahuvvon válgaorganisašuvdnan. Dát dilálašvuohta lea ea.ea. dagahan riidovuloš gealdduid nammadanproseassain, erenoamážit dan dáfus ahte nammadit kandidáhtaid geat leat miellahttun sihke "dábálaš" bellodagain ja sámi organisašuvnnain. Lea (ain) čadnon vissis mutto eahpesihkarvuohta dasa maid Sámediggi mearkkaša servodatásahussan ja makkár mearkkašupmi das vejolaččat lea/vásihuvvo leat oktagaslašolbmui. Guorahallamat iešguđetládje sámi politihkalaš dilálašvuođaid birra gáibidit eanet dahje unnit ahte ipmirda maiddái dálááiggi ja dološáiggi sámi servodat-eallima ja kultuvrra iešguđet beliid.. Dávjá lea maid dasa lassin sámegiel máhttu ovdamunnin -- jus fal ii leaš eaktun. Dát máhttodárbbut várra dahket ahte lávki guorahallat sámediggeválggaid eatnasiidda geain lea heivvolaš fágaduogáš šaddá guhkkibun go mii lea go guorahallá eará válgamálliid. Seammás sáhttá čuoččuhit ahte sámediggeválggaid "earaláganvuođa" ovdamearkkat maiddái sáhttet ovddastit fágalaš gelddolaš fáttáid vásedin sámediggegullevaš válga-dutkamii -- juogo dat leaš sierra guorahallamat dahje lotnolagaid "dábálaš" válga-dutkanfáttáiguin. Oassin das lea maiddái ahte sáhttet maid gullat hástalusat iešalddis dasa ahte guorahallat sáhttet go válgadutkama dábálaš čilgenmodeallat sáhttet dohká-lažžan guorahallat sámediggeválggaid. Dat lea dasa lassin vuosttain rabas gažal-dahkan man muddui politihkalaš (válga-) suorggi obbalaš tendeanssat leat dehálaččat sámediggeválgii ja sámediggeválggas. Muhto vaikko vuosttain leat eahpečielggasvuođat dasa man dehálaš eará válgadutkama gávdnosat leat, de aŋkke dađi mielde raporttas váldit ovdan muhtin dakkár tállaid ja dilálašvuođaid addit duogáža sámediggeválgga tállaávdnasiid čilgehusaide ja árvvoštallamiida. Earret eará dahkat dan boahtte kapihttalis mas fáddán leat iešguđet bealit Sámedikki oassálastimis ja čoahkádusas. 4. SÁMEDIGGEVÁLGA -- BEROŠTUPMI JA OVDDASTEAPMI Go galgá sáhttit guorahallat sámediggeválggaid sohkabeali perspektiiivvas, de ferte leat vuđolaš máhttu sámediggeválggaid birra. Ovddit kapihttalis čujuheimmet mii ahte dakkár máhttu eanasmuddui váilu. Mii leat danin dán prošeavttas ferten maiddái bidjat oktii muhtin tállaávdnasiid vai duođai čuvget iešguđetládje beroštumi Sáme-diggái ja Sámedikki čoahkádusa. Čuovvovaččat ovdanbuktit álggos muhtin tállaid Sámedikki beroštumi birra. Dan čuvget golmma ládje: a) sámi jienastuslogu sturrodat, b) válgaoassálastin, ja c) válgalisttuid lohku. Dasto ovdanbuktit muhtin beliid sámediggeáirasiin. Dat leat a) Sámedikki politihkalaš čoahkádus, b) ođđasisválljen ja oaččuheapmi, c) sámedigge-áirasiid duogáš obbalaččat, ja d) áirasiid duogáš sohkabeali perspektiivvas. Ovdanbuktimiin bidjat fuomášumi sihke Sámediggái ollislaččat, variašuvnnaide biirriid gaskkas ja rievdadusaide áiggi mielde. Dasa lassin leat sámediggeválggaid logut vissis muddui leat gullevaččat gávdnosiidda. Min áigumuš ii leat dievaslaččat čilget dáid dilálašvuođaid, muhto čujuhit ja buktit cealkámušaid muhtin loguide ja momeanttaide mat leat duogášdiehtun meannudit sámediggeválgga sohkabeali perspektiivvas mii čuovvu maŋŋelis raporttas. 4.1. Sámedikki jienastuslogu sturrodat (sámi jienastuslohku) Go galgá oažžut jienastanvuoigatvuođa sámediggeválggas, de ferte aktiivvalaččat dieđihan iežas sierra jienastuslohkui -- sámi jienastuslohkui. Dát dilálašvuohta mielddisbuktá numot namuhuvvon sierra hástalusaid sihke eaŋkil vejolaš jienasteaddjái ja sámediggeválggaid guorahallamiidda. Erenoamážit ferte áices dasa ahte ollu sámit geat devdet eavttuid dieđihit iežaset sámi jienastuslohkui, iešguđet sivaid geažil eai dieđit iežaset sisa. Dan oktavuođas áigut váldit ovdan muhtin váldoášši maid ea.ea. stáhtadiehtti Else Grete Broderstad (1995) lea cuiggodan, namalassii ahte ollugiidda sáhttá iešalddis dat ahte dieđihit iežaset sisa sámi jienastuslohkui leat politihkalaš dahkun go dalle almmolaččat dovddaha gullevašvuođa sámi oktavuhtii maid ollugat leat biehttalan. Nuppe bealis sáhttá čuoččuhit ahte ii leat automatihkka ahte iežas sámi gullevaš-vuođa dovdamuš mielddisbuktá ahte vissásit hálida geavahit sierra vuoigatvuođaid maid leat rahčan ovdan. Ja ovdamearkan dakkár vuoigatvuođaide leat juste ahte dieđihit iežas sámi jienastuslohkui ja vejolaččat jienastit sámediggeválggas.22 Danin lea dehálaš diehtit ahte sámi jienastuslogu sturrodat ii leat seamma go man ollu sápmelaččat leat (badjel 18 jagi) . Dat maid jienastuslohku čielgasit muitala, lea man ollu jienastanvuoigaduvvon sámit leat iešguđet ge áiggi registrerejuvvon. Ja juohke dan njealji čađahuvvon sámediggeválggas lea dat tálla leamaš nugo čáje-huvvo tabeallas vuolábealde: Tabealla 4.1. Gallis registrerejuvvon sámi jienastuslogus sámediggeválggain 1989-2001 1989 1993 1997 2001 Gallis leat sisadieđihan 5.497 7.236 8.668 9.923 Gáldu: www.samediggi.no Ollislaččat leat jienastanvuoigaduvvomiid lohku Norgga sámediggeválggain lassánan sullii 5.500 rájes 1989:s bures 9.900 rádjái 2001:s. Lassáneapmi lea sullii 80%. Seammás čájeha govadat ahte lea stuora variašuvdna válgabiirres válgabiirii das man gallis leat dieđihan iežaset sisa ja válggas válgii relatiiva lassáneami dáfus: Gáldu: Válganjuolggaduslávdegotti raporta Sihke biirriid variašuvnnat ja gažaldat man stuoris sámi jienastuslohku livččii sáhttán leat jus buohkat geat devdet (objektiivvalaš) giellaeavttu livčče dieđihan iežaset sisa, leat guovddáš ja hástaleaddji fáttát mat bovdejit sierra guorahallamiidda. Dás áigut dušše cuiggodit ahte galgá diehtit sámi jienastuslogu guokte beali birra-- dm. nominealla ja relatiiva erohusaid biirriid gaskkas, ja ahte ii dieđe man ollugat vejolaččat sáhtáše dieđihit iežaset sisa -- go eará dilálašvuođaid sámediggeválggas galgá árvvoštallat. Muhtin oktavuođain sáhttá maiddái leat miellagiddevaš kártet man stuora oassi ollesolbmuin ovtta válgabiirres lea dieđihuvvon sámi jienastus-lohkui. Mii eat leat dattetge váldán mielde oktasaš bajilgova das dán raportatekstii. 4.2 Válgaoassálastin Dat ahte lea dieđihan iežas sámi jienastuslohkui lea danin eaktun -- muhto ii dat seamma go -- oassálastit sámediggeválggas. Ja vaikko sámi jienastuslohku náppo ii leat olmmošlohku mas čužžot buot sámit badjel 18 jagi, de lea jienasteaddjiid oassi dálá ollislaš registrerejuvvon jienastuslogus áidna vejolaš ja miellagiddevaš mihtto-mearrin maiguin loguid bidjá ja árvvoštallá sámediggeválggaid oassálastima. Sámediggeválggaid ollislaš válgaoassálastima tállaid dáfus, oaidná Tabealla 4.2 vuosttaš ráiddus ahte oassálastin lea njiedjan 10%:in vuosttaš lágiduvvon válggas maŋemus lágiduvvon válgii: Tabealla 4.2 Válgaoassálastin sámediggeválggain 1989 - 2001 1989 1993 1997 2001 Válgaoassálastin (pst) 78% 75% 72% 68% Dohkkehuvvon jienaid lohku 4.134 5.389 6.222 6.570 Gáldu: Válganjuolggaduslávdegotti raporta. Mielddus, www.samediggi.no Min guorahallamii ii gula čilget dán njiedjama. Dattetge muittuhit mii ahte seamma áigodagas lassánii lohku sis geat registrerejedje iežaset sámi jienastuslohkui 80%:in, vrd. Tabealla 4.1. Okta váikkuhus das govviduvvo bajábealde tabealla nuppi ráiddus: Vaikko válgaoassálastin 1989:s 2001 rádjái njiejai 10%:in, de logu dáfus ledje 2.400 eanet olbmo geat jienastedje dohkálaččat 2001 sámediggeválggas go 1989:s. Sáhttá muđui leat miellagiddevaš veardidit sámediggeválggaid loguid Norgga eará válggáid válgaoassálastima loguid ektui. Obbalaččat lea nu ahte stuorradigge-válggaide leat álot eanet oassálastan go suohkan- ja fylkkadiggeválggaide. Konkrehtabut lea suohkanválggaid oassálastima gaskamearri maŋŋel nuppi máilmmesoađi leamaš sullii 10% unnit stuoradiggeválggaidoassálastima, ja fylka-diggeválggaid oassálastima gaskamearri maŋŋel nuppi máilmmesoađi lea leamaš sullii 2,5% unnit go suohkanválggain (Aardal 2002) . Viidáset lea stuoradigge-válggaid válgaoassálastin leamaš oalle dássedit, vaikko lei veaháš njiedjan 1990-jagiin. (Christensen ja Midtbø 2001) . Suohkanválggaid dáfus lassánii válggaoassá-lastin jámmat ja čađat gitta alimusdássái 1963:s mii lei 81%. Maŋŋel dan lea suohkanválggaidoassálastin njiedjan gitta 60%:i 1999:s (Aardal 2002) . Vuosttaš njuolggo fylkkadiggeválggas 1975:s lei válgaoassálastin 70%, ja oassálastin lei 1999:s njiedjan 75%:i. Oktiibiddjon leat válgaoassálastima logut Norgga njeallje maŋemus válgavuorus čuovvovaččat: Tabealla 4.3 Válgaoassálastin iešguđet válgamálliin Norggas 1987-2001 1987/89 1991/93 1995/97 1999/2002 Stuoradiggeválga 83% 76% 78% 76% Suohkanstivraválga 69% 66% 63% 60% Fylkkadiggeválga 66% 64% 60% 57% Sámediggeválga 78% 75% 72% 68% Gáldu: Aardal 2002 ja Válganjuolggaduslávdegotti raporta. Mielddus Mii oaidnit ahte gaskamearálaš válgaoassálastin sámediggeválggain lea juoga sajis stuoradiggeválggaid ja báikkálašválggaid gaskkas. Dán govvii gullet dattetge oalle stuora regionála variašuvnnat. Sámediggeválggaid dáfus oaidná biirriid variašuvnnaid boahtte govadagas (FUOM! Mearkkaš ahte Ollislaš -- dm. oktiibuot válgaoassálastin lea vuosttaš ovttadat gova-dagas) . Das maid ovdanboahtá ahte válgaoassálastima variašuvdna ii dušše leat stuoris biirriid gaskkas, muhto maiddái válggas válgii seamma biirre siste. Dattetge lea váldotendeansa nu ahte sámediggeválggaid válgaoassálastin njiedjá -- nugo válga-oassálastin maid dahká Norgga eará válggain. Gáldu: Válganjuolggaduslávdegotti raporta. Mielddus Ferte muđui namuhit ahte riikkaidgaskasaš perspektiivvas ii leat Norgga válga-oassálastin erenoamáš ollu dahje erenoamáš unnán. Dattetge lea mihtilmasat unnit go Ruoŧa ja Danmárkku našuvnnalaš ja báikkálaš válggain (Christensen ja Midtbø 2001) . Viidáset lea maiddái riikkaidgaskasaš tendeansa ahte válgaoassálastin sihke lassána ja njiedjá, vaikko válgaoassálastin obbalaččat máilmmis lea njiedjan maŋemus logi jagis (Aardal 2002) . Eará ášši lea ahte eai gávdno čielga eavttut dasa maid aiddonassii sáhttá meroštallat leat alla ja vuollegis válgaoassálastimin -- dahje čájehit go válgaoassálastindási rievdadusat duhtavašvuođa, fuollameahttunvuođa dahje fámohisvuođa(ibid.) . Dán vuorus mii dušše deattuhit ahte sámediggeválgga oassálastin čájeha seamma relatiiva njieddji tendeansa go Norgga eará válgaoassálastimis. Seammás mearkkašit mii ahte orrot eanet vuoruheame oassálastit obbalaččat sámediggeválgii go oassá-lastit suohkan- ja fylkkadiggeválgii.23 Loahpas váldit fárrui ahte Ruoŧa ja Suoma sámediggeválggaid oassálastima dáfus gávdnat mii čuovvovaš dieđuid dáin neahttabáikkiin: Ruoŧas almmuhuvvo ahte 1993 válgaoassálastin lei 72% váile 5.400 jienastanvuoigaduvvommiin, ja 1997:s ledje 65% sullii 6.000 jienastan-vuoigaduvvomiin (http://www.sametinget.se/) . Suomas almmuhuvvojit dušše 1999 válgga tállat. Dalle oassálaste 58% sullii 5.100 jienastanvuoigaduvvomiin (http://www.samediggi.fi/psaame/suindex.htm) . 4.3 Válgalisttuid lohku Goalmmát elemeantan Sámedikki beroštumi dáfus leat mii váldán mielde man ollu válgalisttut sámediggeválggain leat. Danin go listolohku ea.ea. sáhttá dadjat juoidá dan birra man ollu iešguđet joavkkut hálidit leat mielde Sámedikkis -- ja dasto juoidá válgaoassálastima politihkalaš viidodaga birra.24 Historihkka lea dasto čuovvovaččat: Vuosttaš válggas 1989:s ledje sámediggejienasteddjiin oktiibuot 48 válgalisttu maid gaskkas sáhtte válljet. 1993:s lei listtuid lohku lassánan 60:ái. Guokte maŋit válggain lei ollislaš listolohku 63 ja 62. Sáhttá dadjat ahte maŋŋel (illá badjelmearálaš) mihtilmas 25% lassáneami vuosttaš válggas nuppi válgii, de lea ollislaš listolohku bisson oalle dássedit golbma maŋemus válggas. Seammás oaidnit vuolábealde govádagas ahte listtuid lohku dávjá lea rievddadallan válggas válgii eanas biirriin, ja ahte dát variašuvnnat leat sihke positiiva ja negatiiva guvlui. Gáldu: Válgalávdegotti raporta. Mielddus Dás eat áiggo ge digaštallat listologuid variašuvnna go mii navdit ahte dat iešalddis lea viiddis válgadutkanfáddán. Seamma lea iešguđet beliid ja hástalusaid dáfus go buot njealji válggain leat leamaš nu máŋggalágan válgalisttut: Muhtun muddui dat leat vuolgán báikkálaš dahje riikaviidosaš sámi organisašuvnnain, muhtun muddui dábálaš (dáčča) bellodagain ja muhtun muddui leamaš iešguđet mállet báikkálaš ása-huvvon listtut (ealáhusaidvuođul, giliidvuođul, politihkalašgaskasaš) . Dasa lassin lea maid ovtta biirres guovttegeardde leamaš čielga nissonlistu, ja 2001:s ceggii aitto-ásahuvvon riikaviidosaš sámi bellodat listtu. Mii áigut dattetge namuhit ahte orru ovddemusat leame nu ahte dain biirriin gos áiggi mielde leat eanemus olbmot sisačálihuvvon jienastuslohkui, doppe maiddái leat áiggi mielde eanemus válgalisttut (duođ. gov 3.1) . Dát orru čájeheame vejolaš oktavuođa gaskal man ollugat leat čálihuvvon jienastuslohkui ja man ollu listtut leat, muhto mii eaktuda maid, dat ii leat dárbbašlaččat čielggas. Listologuid dattetge ferte maiddái geahččat dan olis ahte Sámediggi lea ásahussan ja sámepolitihkka ilbmudussan. Dás vuhtto ahte sámepolitihka vuođolaččat ii sáhte čatnat makkárge dihto suorge- dahje ealáhusheiveheapmái dahje muhtin dihto politihkalaš ideologiijii (Broderstad 1995) . Seammás lea dávjá oktasaš vuđolaš gáibádus buot sámepolitihkalaš doaimmas ahte galgá leat ovttaárvosašvuohta sámi kultuvrra ja majoritehtakultuvrra gaskkas (ibid.) . Ollislaččat ii leat danin lunddolaš vuordit ahte politihkalaš viidodat sámedigge-válggaid listologuid dáfus galgá leat ollu unnit go earámállet válggain. Baicca lea vejolaš vuordit ahte (ain) viiddideapmi Sámedikki áššesurggiin ja mearridanválddis, sáhttá dagahit ahte eanet politihkalaš joavkkut hálidit cegget listtu sámedigge-válggain. Danin go sii hálidit hábmet prográmmaid mat deattuhit juste sin politihkalaš vuođđooainnu ja "váibmoáššiid". Sámediggeválggaid ollislaš listolohku sáhttá danin lassánit vel eanet. Dakkár ovdáneami eaktun lea dattetge ahte válga-njuolggadusat, oktan biirejuoguin, eai rievdda olus das mot dál leat. Nuppegežiid sáhttá diehttelas negatiiva (vásihuvvon) rievdadus Sámedikki ášše-surggiin ja válddis dagahit ahte unnibut olbmot hálidit searvat sámediggeválggaide. Dan sáhttá čájehit joavkkut mat ceggejit listtuid válggain, man ollu persovnnat hálidit čuožžut kandidáhttan listtuin ja man ollu jienastanvuoigaduvvomat jienastit válggain. Dasa lassin sáhttá dakkár ovdáneapmi maiddái váikkuhit negatiivvalaččat dasa man gallis dieđihit iežaset sisa Sámi jienastuslohkui/bissot Sámi jienastuslogus. Dáid molssaevttolaš ovdánahttineinnostusaiguin loahpahit mii dán oanehis guora-hallama Sámedikki beroštumi muhtin beliin. Čoahkkáigeassun sáhttá dan njealji vuosttaš válgga beroštumi čilget ná: Sámi jienastuslohku, dm. jienastanvuoigaduvvomiid lohku lea lassánan. Sámediggeválgga relatiiva válgaoassálastin lea njiedjan. Válgalisttuid lohku lassánii vuosttáš válgga maŋŋil, muhto lea maŋŋel dan gártan dássedit. Biirriin leat oalle stuora variašuvnnat, golbma bajábealde namuhuvvon dilálašvuođa dáfus. Muhto naba go fuomášumi sirdá jienasteddjiin sidjiide geat leat válljejuvvon? Geat aiddonassii válljejuvvojit Sámediggái, man ja gean sii ovddastit ja man guhká sii čohkkájit doppe? Dát leat fáttát boahtte oássekapihttaliin. 4.4. Sámedikki politihkalaš čoahkádus Álbmotválljejuvvon dikkiid čoahkádus gáibida sihke fágalaš ja politihkalaš beroštumi ja digaštallama. Gean ja man máŋgasa formálalaččat sáhttá válljet, dan mearridit oalle muddui iešguđet dikkiid válganjuolggadusat, erenoamážit válgaortnet ja mot válgabiirriid hábmejit (Østerud 1991) . Gean konkrehtat válljejit sisa juohke biirres, lea dasto hui ollu faktoraid hálddus maid iešguđetládje sáhttá bearrái-geahččat. Čuovvovaš oassekapihttaliin áigut iešguđet geahččanbeliiguin geahččat lagabut maid ja gean dat 156 áirasa ovddastit mat dán rádjái leat leamaš válljejuvvon sisa Sámediggái.25 Okta faktora mii lea mávssolaš álbmotválljejuvvon orgánaid persovdnačoahkádussii, lea man ollu listtuid ásahit válgabiirriin, ja maiddái mot dat politihkalaš gaska lea iešguđet listtuid gaskkas. Njeallje vuosttaš sámediggeválgga maŋŋel lea Sámedikki politihkalaš čoahkádus roavvásit leamaš čuovvovaččat: Tabealla 4.4. Galle áirasa leat válljejuvvon iešguđet joavkkuin 1989-2001 Joavku/Bellodat/Listu 1989 1993 1997 2001 NSR-Norgga Sámiid Riikkasearvi (joavku) 24 22 19 14 NBB-Norgga Bargiidbellodat 7 9 12 13 GB-Guovddášbellodat 2 2 3 SVL-Sámiid Válgalihttu 3 2 Báikkálaš/"friddja" listtut main lea 1 áirras válljejuvvon sisa 8 6 3 7 Ollislaččat 39 39 39 39 Gáldot: Hætta, 1992, 1994, 1998 ja www.samediggi.no Dás mearkkašit erenoamážit ahte NSR posišuvdna stuorámus joavkun lea hedjonan válggas válgii, ja NBB lea čielgasit nannen iežas "nummar guokte-sajádaga". Dasa lassin mearkkašit mii ahte golbma vuosttaš válggas ledje eará joavkkuin go NSR:s ja NBB:s oktiibuot gávcci áirasa, ja 2001:s lassánii dát tálla 12:ái. Ollislaččat čájehit tállat tabeallas ahte Sámedikki fápmojuohku áiggi mielde lea šaddan viidábun. Min oktavuođas leat dattetge seamma miellagiddevaččat logut mat ovdanbohtet jus guorahallá sisaválljejuvvomiid listtu oaidnit makkár ja man ollu listtut leat ožžon eanet go ovtta áirasa sisaválljejuvvot seamma biirres. Oktiibiddjojuvvon tabealla-hápmi addá dán čuovvovaš bohtosa: Tabealla 4.5 Galle listtu mas leat eanet go okta áirras válljejuvvon seamma biirres. Joavku/Bellodat/Listu 1989 1993 1997 2001 NSR-Norgga Sámiid Riikkasearvi (joavku) 9 9 8 2 NBB-Norgga bargiidbellodat 2 1 Ollislaččat 9 9 10 3 Gáldot: Hætta 1992, 1994, 1998 ja www.samediggi.no Vuosttažettiin ovdanboahtá ahte leat dušše NSR ja NBB main leat leamaš válljejuvvon sisa áirasat vuollelis listosajis go vuosttašsajis. Nubbi maid oaidnit lea lohku dain geat válljejuvvoje sisa vuollelis listosajiin njiejai čielgasit 2001:s golmma vuosttaš válgga ektui. Áibbas konkrehtat mearkkašit tállat ahte 2001:s ledje dušše golmmas dain 39 sámediggeáirasiin geat eai lean bajemusas iežas válgalisttus.26 4.5 Ođđasitválljen ja oaččuheapmi Goalmmát lahkoneapmi álbmotválljejuvvon dikkiid čoahkádussii lea man ollugat áirasiin leat čohkkán máŋga válgaáigodaga. Dakkár tállat sáhttet geažidit juoidá man muddui dálá áirasat hálidit ja maiddái ožžot ođđasitválljema. Tállaid sáhttá maiddái atnit vuođđun lagabut geahčadit oaččuheami, dm. man álki dahje váttis "ođđa" kandidáhtaide lea beassat fárrui -- vejolaččat oažžut ođđa kandidáhtaid mielde. Sámedikki dáfus go leat guorahallan sisaválljejuvvon áirasiid bajilgova leat mii gávdnan čuovvovaš tállaid das man galle áirasa ledje ođđasat njeallje vuosttaš válggain, dm. ahte sii eai lean válljejuvvon sisa áigodagas ovdal. Tabealla 4.6 Galle ođđaválljejuvvon áirasat 1989-2001 1989 1993 1997 2001 Ođđa sisaválljejuvvon áirasiid lohku 39 22 16*? 16 Lea lunddolaš ahte buot sámediggeáirasat ledje ođđaválljejuvvon 1989:s. Guokte maŋemus válggas leat dattetge buori muddui leamaš unnit go beali ođđa áirasat. Mihtilmasabut leat tabeallas vuolábealde gávnnahan ahte 156 sajiide maidda dán rádjái leat válljen sámediggeáirasiid, dain leat leamaš 96 iešguđetlágan persovnna: Tabealla 4.7 Áirasat 1989-2001 -- juhkkojuvvon dan mielde galle áigodaga leat válljejuvvon Ollislaččat galle áirasa geat leat sisaválljejuvvon seamma mutto áigodagaide Ollislaččat galle saji leat geavahuvvon Válljejuvvon 4 áigodahkii 7 28 Válljejuvvon 3 áigodahkii 11 33 Válljejuvvon 2 áigodahkii 17 34 Válljejuvvon 1 áigodahkii 61 61 Ollislaččat 96 156 Tabeallas maid sáhttit lohkat ahte 96 sisaválljejuvvomiin leat 35 persovnna, dm. 36% dahje buorremuddui goalmmádasoassi gii lea čohkkán guhkit go ovtta áigodaga. (Vrd. čieža persovnna leat čohkkán njeallje áigodaga, 11 persovnna leat čohkkán golbma, ja 17 persovnna leat čohkkán guokte áigodaga9. Sámediggeáirasiid lohku geat leat ođđasitválljejuvvon lea oalle sullii seamma go dáčča suohkanstivraáirasiid lohku geaid ođđasitválljejedje áigodagas 1979-1991, namalassii sullii 36-39% (Hagen 1998) . Mearkkaš dalle ahte dát gullá áirasiidda obbalaččat ja ahte seammás ledje maiddái oalle stuora báikkálaš variašuvnnat (ibid.) 27. Báikkálaš variašuvnnat válgabiirriid gaskkas lea maid leamaš sámediggeáirasiid molsunleahtu dáfus: Ollislaččat leat leamaš válljejuvvon sisa áirasat 12 sajiide juohke biirres dan njealji válggas. Govadagas 4.3 oaidnit dattetge ahte válgabiire 1:s, Várjjagis, leat dušše njealji iešguđet olbmos leamaš sámediggeáirras doaibma. Maiddái Kárášjoga biirres lea lohku oalle vuollin go leat vihtta iešguđet persovnna sisaválljejuvvon. Nuppe geažis gávdnat biirre 6, Álttá/Fálesnuori, gos olles 10 iešguđet persovnna leat leamaš sisaválljejuvvon. Dasa lassin leat Deanu ja Lullisámeguovllu biirriin maiddái leamaš oalle ollu persovnnat válljejuvvon sisa, namalassii ovcci. Man muddui sámediggeáirasiid molsunleahtu galgá čilget buorre dahje heajos diŋgan, dasa eat buvtte cealkámušaid dán vuorus. Obbalaččat lea dattetge dábálaš digaštallat ođđasitválljema viidodaga politihkalaš ovddasteami dássedisvuođa ja viidodaga dárbbuid ektui. Aŋkke lea dárbbašlaš ahte ipmirda variašuvnnaid birra mat leat biirriin go maŋŋil digaštallá ođđasitválljema ja oaččuheami dilálašvuođaid. Muhto ii leat dušše sámediggeáirasiid politihkalaš gullevašvuohta -- dm. sin oaivil-ovddasteapmi -- ja áirasiid ođđasitválljema viidodat mii lea miellagiddevaš go ovdan-buktá sin duogáža. Maiddái sosiála ovddasteapmi lea miellagiddevaš -- ja dalle erenoamážit dán raportta vuođđoperspektiivva ektui, namalassii sohkabeali. Danin leat boahtte guokte oassekapihttala dan birra. 4.6 Sámediggeáirasiid duogáš obbalaččat Okta dain dábálaš ipmárdusain riikkaidgaskasaš válgadutkamis lea dakkár ahte politihkalaš doaimmat eai leat jámmat juogaduvvon áirasiid sohkabeali, agi ja sosiála duogáža ektui (nugo oahpu, fitnu, dietnasa je) . Dán raportta vuođđun lea ge maiddái Sámedikki bonju sohkabeali čoahkádus. Danin go sohkabealli dasto lea molsašuddi man birra raporta vuosttažettiin ja ovddemusat lea, de meannudit sámediggeáirasiid duogáža sohkabeali perspektiivvas oktasaččat boahtte oassekapihttalis. Mii leat dattetge gávnnahan ulbmillažžan álggahit dadjat veaháš sámediggeáirasiid birra ollislaš joavkun, mii fátmmasta eará beliid go sohkabeali. Makkár dieđut leat dasto olámuttos? Juo, juohke dain golmma gáhppálagas girjjis Sámediggi namat ja logut mat dássážii leat almmuhuvvon, dain lea sierra kapihttal mas leat cealkámušat obbalaš tendenssaide sámediggeáirasiid duogáža válljejuvvon beliid dáfus (Hætta, 1992, 1994 1998) . Earret áirasiid sohkabeali váldojit čuovvovaš momeanttat ovdan: a) ahki, b) oahppu ja fidnu, c) giellageavaheapmi sámedigge-čoagganemiin, ja d) oskkolaš gullevašvuohta, dm. jus sis vejolaččat lea miellahtto-vuohta oskoservodagain. Juohke áirasa eallingeardemuitalusain ovdanboahtá dasa lassin orrunsuohkan. Dienas ii leat namuhuvvon gostege. 2001 válgii eai leat 2002 čavčča almmuhuvvon dakkár mállet dieđut ja cealkámušat, muhto www.same-diggi.no gávdno listtu mii lea sirrejuvvon áirasiid riegádanjagi mielde. Viidáset leat fuobmán ahte molsašuddi ahki meannuduvvo vásedin Válgalávdegotti raportta sierra kapihttalis, namalassii Nuoraidovddasteapmi Sámedikkis (Sámediggi 2001c) . Čujuhusain ahte dušše golbma sámediggeáirasa ledje vuollel 30 jagi 1997 válgga maŋŋel, cuiggoduvvo ahte lea dehálaš geavahit iešguđetlágan gaskaomiid váikkuhit ahte eanet nuorat beroštit politihkas obbalaččat ja ahte nuorat erenoamážit besset sisa Sámediggái.28 Muđui ovdanboahtá ahte sámediggeáirasiid gaskamearálaš ahki lea bisson oalle dássedit gaskal 42-46 jagi. Buohtastahttima dihte namuhit ahte fylkkadigge- ja stuoradiggeáirasiid gaskamearálaš ahki maŋŋel 1999 ja 1997 válggaid lei 47 jagi (ibid.) . Muđui buktit cealkámušaid dasa ahte sámediggeáirasiid ahkejuohku ii variere čielgasit politihkalaš joavkkuid dahje válgabiirriid gaskkas. Sámediggeáirasiid oahpu dáfus, sáhttá Odd Mathis Hætta čoahkkáigeasus maŋemus gáhppálagas Sámediggi namat ja tállat lohkat muhtin oalle dássedis tendeanssaid golmma vuosttaš válggas (Hætta 1998) : Birrasiid 20:s -- dm. sullii bealis-- dain 39 áirasiin lea leamaš unnimusat jagi alit oahppu. 10-12 áirasiin lea leamaš eanet go álbmot-/vuođđoskuvllaoahppu, ja reasttas ii leat leamaš eará go geatnegahtton skuvla. Maiddái fitnu dáfus leat seamma gáldo mielas oalle dássedis tendeanssat joavkkuide maidda čohkkejuvvo fuomášupmi: Sullii njealjádasoassi (sullii 10) áirasiin gullet vuođđoealáhusaide ja oahpahus-/dutkandoibmii.29Leat unnán iešheanalis ealáhus doalli sámediggeáirasat (earret vuođđoealáhusdolliid) , ja meastta bealli bargá almmolaš hálddatlaš doaimmas dahje dearvvašvuođa- ja sosiálsuorggis. Muđui čujuha Hætta (ibid.) dasa ahte ledje gaskal 13 ja 16 áirasa (33 ja 41%) geain golmma vuosttaš áigodagas lei sámegiella váldogiellan dievasčoahkkimiin. Dasa lassin ledje soames áirasat geat geavahedje sihke sámegiela ja dárogiela. Muđui mearkkašit ahte Sámediggi namat ja tállat "eallingeardemuitalusa oasis" leat váldon mielde eaŋkiláirasiid politihkalaš vásáhusaid dieđut doaimmaid birra mat sis leat leamaš iešguđet orgánain. Dattetge ii leat ráhkaduvvon makkárge oktasaš bajil-govva dakkár dieđuid obbalaš tendeanssain -- ovdamearkka dihte man gallásis lea suohkanstivrra/fylkkadikki ja/dahje stivrabarggu vásáhus. iešguđet organisašuvnnain. Vaikko dakkár mállet dieđut livčče miellagiddevaččat, de eat leat mii ge sáhttán vuoruhit ráhkadit dakkár oktiibidjama. Dan maid mii baicca leat dahkan lea ráhkadit oktasaš bajilgova áirasiid orrun-suohkaniin, dalle erenoamážit geahčadit dan 11 biirre mat sisttisdollet eanet suohkaniid. Tabealla 4.8 Sámediggeválggat 1989-2001. Áirasiid orrunsuohkanat Ráidu 1: Biirre nummar ja namma Ráidu 2: Galle suohkana leat biirres Ráidu 3-6: Áirasiid orrunsuohkanat geat leat sisaválljejuvvon biirres (Ruođus: galle sisaválljejuvvon áirasa orrot gullevaš suohkanis) 1. Várjjat 5 Unjárga (12) 2. Deatnu 3 Deatnu (12) 3. Kárášjohka 1 Kárášjohka (12) 4. Guovdageaidnu 1 Guovdageaidnu (12) 5. Porsáŋgu 4 Porsáŋgu (6) Muosát (4) Davvesiida (2) 6.Áltá/Fálesnuorri 6 Áltá (5) Hámmarfeasta (5) Fálesnuorri (1) Láhppi (1) 7. Davvi-Romsa 6 Gáivuotna (10) Omasvuotna (2) 8. Gaska-Romsa 9 Tromsa (8) Leaŋgáviika (4) 9. Lulli-Romsa 10 Loabát (6) Skánit (4) Ráisavuotna (4) 10. Davvi Nordlánda 15 Narviika (8) Dielddanuorri(2) Evenášši (1) Vestvågøy (1) 11. Gaska Nordlánda 12 Divttasvuotna (8) Fuoskku (3) Skerrestátte (1) 12. Lullisámeguovlu 15 Røros (4) Snoasa (2) Iešguđet suohkanat (6) 13. Lulli-Norga xx Oslo (11) Bergen (1) Gáldot: Hætta 1992, 1994, 1998 Iešguđet njálmmálaš gáldut áirasiidda geat válljejuvve 2001:s Dát bajilgovva čájeha ahte vaikko Sámedikki válgaguovlu lea olles riika, de áirasat dán rádjái leat boahtán vissis ráddjejuvvon suohkaniin. Mii mearkkašit erenoamážit ahte viđa dain 11 válgabiirriin mat sisttisdollet eanet suohkaniid, doppe leat dušše sisaválljen áirasiid ovtta dahje guovtti suohkaniin. Dás vuhtto ahte áirasiid geográfalaš duogáš guhkkin eret lea nu bieđggus go mii válgabiirriid hábmema mielde livččii vejolaš. Dáinna loahpahit obbalaš guorahallama áirasiid duogážis. Dan sadjái bidjat fuomášumi Sámedikki čoahkádussii sohkabeali perspektiivvas. 4.7 Áirasiid duogáš sohkabeali perspektiivvas Sivvan manin hálidit guorahallat sámediggeválgga sohkabeali perspektiivvas, lea danin go leat dađistaga unnon nisson sámediggeáirasat. Dát ovdáneapmi lea čilge-juvvon Tabeallas 1.1. Konkrehtabut lea nu ahte njealji sámediggeválggas mat dássážii leat čađahuvvon, de leat válljen sisa áirasiid ollislaččat 156 sajiide. Go leat guorahallan ovdalaš ja dálá sámediggeáirasiid bajilgovaid, de mii leat gávnnahan ahte nissoniin leat leamaš 42 saji dain 156 sajiin. Dat vástida ollislaš nissonoasi mii lea 27% áiggi mielde -- dahje daddjot eará ládje: Oktiibuot lea njealjádasoassi sáme-diggeáirasiin dássážii leamaš nissonat. Dán vuolitkapihttalis áigut dadjat veaháš sihke nissonsámediggeáirasiid mihtilmas-vuođaid birra, ja makkár erohusat leat nisson ja dievdoáirasiid gaskkas. Danin go nissonáirasiid lohku ii leat stuorát go lea, de áigut mii dattetge ovddemusat ovdan-buktit dievaslaš bajilgova nissoniin mat duođai leat leamaš válljejuvvon diggái: Tabealla 4.9 Áigodatbajilgovva nissoniin geat leat válljejuvvon Sámediggái 1989-200130 B. nr Válga-jahki Namma Listu Sohka- bealli Orrunsuohkan R.jahki Fidnu 1 1989 Magnhild Mathisen Bb N Unjárga 1953 Adjunkta 1 1989 Inger K Juuso SÁ N Unjárga 1955 Adjunkta 6 1989 Ruth Rye Josefsen SL N Áltá 1923 Penšunista 6 1989 Mimmi Bæivi Bb N Hámmárfeasta 1950 (Ii almmuhan) 7 1989 Mary M Trollvik NSR N Gáivuotna 1935 Dálueamit 8 1989 Ester Fjellheim SÁL N Tromsa 1939 Doavttir 9 1989 Inger-Ann Fossli NSR N Loabát 1959 Dearv- ja sos.hoavda 9 1989 Haldis Thommasen SÁL N Loabát 1948 Buohccedivššár 10 1989 Inger-Anne Johansen Bb N Vestvågøy 1936 Bátnedoavttirčálli 11 1989 Ing-Lill Pavall NSSS N Fuoskku 1956 Konsuleanta 12 1989 Ella Holm Bull FSS N Snoasa 1929 Rektor 13 1989 Máret A Guhttor SÁ N Oslo 1948 Ekon.hoavda 13 1989 Ingrid S Wernberg NSR N Oslo 1947 Osd. Jođiheaddji Submi 1989-1993:13 1 1993 Magnhild Mathisen Bb N Unjárga 1953 Adjunkta 1 1993 Berit Ranveig Nilsen NSR N Unjárga 1959 Adjunkta 2 1993 Marianne B Henriksen NSR N Deatnu 1955 Boazod./Iešh 3 1993 Ragnhild L Nystad NSR N Kárášjohka 1946 Dikšo/fuol.jođ. 4 1993 Inger Anne S Gaup NSR N Guovdageaidnu 1942 Boazod./ Dálueamit 7 1993 Mary M Trollvik NSR N Gáivuotna 1935 Dálueamit 8 1993 Margreta P Kristiansen Bb N Tromsa 1946 Veahkkedivššár 9 1993 Inger-Ann Fossli NSR N Loabát 1959 D.ja sos.hoavda 11 1993 Ing-Lill Pavall NSSS N Fuoskku 1956 Konsulenta 12 1993 Åsta Vangberg NSR N Troandin 1937 Konsulenta 13 1993 Máret A Guhttor SÁ N Oslo 1948 Ek.hoavda 13 1993 Berit Johnskareng NSR N Oslo 1947 Oahpaheaddji/ Čálli Submi 1993-1997: 12 1 1997 Magnhild Mathisen Bb N Unjárga 1953 Adjunkta 1 1997 Berit Ranveig Nilsen NSR N Unjárga 1959 Adjunkta 2 1997 Marie T N Aslaksen Bb N Deatnu 1979 Sadj. oahpaheaddji 3 1997 Ragnhild L Nystad NSR N Kárášjohka 1946 Dikšo/fuol.jođ. 6 1997 Eva Josefsen NSR N Áltá 1961 Studenta 8 1997 Margreta P Kristiansen Bb N Tromsa 1946 Veahkkedivššár 8 1997 Randi K A Skum NSR N Leaŋgáviika 1967 Boazod./Stud 9 1997 Asbjørg H E Skåden NSR N Skánit 1946 Adjunkta 11 1997 Ing-Lill Pavall NSR N Fuoskku 1956 Konsulenta 13 1997 Laila Wilks NSR N Oslo 1962 Duojár/Stud. Submi 1997-2001: 10 1 2001 Magnhild Mathisen Bb N Unjárga 1953 Adjunkta 1 2001 Berit Ranveig Nilsen NSR N Unjárga 1959 Adjunkta 3 2001 Ragnhild L Nystad NSR N Kárášjohka 1946 Dikšo/fuol.jođ. 8 2001 Margreta P Kristiansen Bb N Tromsa 1946 Veahkkedivššár 8 2001 Randi K A Skum NSR N Leaŋgáviika 1967 Boazod./Stud 9 2001 Ann-Mari Thommasen NSR N Skánit 1964 Oahpaheaddji 9 2001 Berit Oskal Eira Bb N Loabát 1951 Boazodoalli Submi 2001-2005: 7 Gáldot: Hætta 1992, 1994,1998. Dasa lassin www.samediggi.no ja lassin vel njálmmálaš dieđut. Tabeallas oaidnit vuosttažettiin ahte lea stuora erohus das man galle nissona leat leamaš sisaválljejuvvon iešguđet válgabiirriin: Muhtin biirriin leat máŋga áigodaga leamaš guokte nissona válljejuvvon sisa, ja ollu biirre leat leamaš máŋga válga-áigodaga nissonáirasiid haga! Biirriid variašuvnnaid meannudit dárkileappot ja systemáhtalaččabut boahtte oassekapihttalis. Viidáset čájeha tabealla ahte politihkalaš čoahkádusa dáfus, de leat buot nisson-áirasat Sámedikkis ovddastan dahje leamaš gullevaččat juoppá dan guovtti stuorámus jovkui NSR ja Bargiidbellodat(Bb=Ap) . Dat maid mielddisbuktá ahte ii ovttage dain smávva listtuin/joavkkuin (dm. main leat sisaválljejuvvon golbma dahje unnit, vrd. tab.3.4) , leat leamaš nissonáirasat. Goalmmát maid mii oaidnit lea ahte fitnu dáfus leat unnán nissonat Sámedikkis geat gullet vuođđoealáhusaide -- vaikko dát lea jámmat leamaš dilálašvuohtan njealjádas-oassái buot áirasiin (vrd. kap.3.4.3) Baicca lea stuorát oassi nissoniin geat barget oahpahusvuogádagas dahje dearvvašvuođa- ja sosiálsuorggis. Dan fas sáhttá geahččat oahpu oktavuođa dáfus, go Hætta almmuhii goit vuos maŋemus gáhppá-lagas Sámediggi logut ja namat ahte ledje ollu eanet nisson- go dievdoáirasiin lei alit oahppu. Njealját maid sáhttá oaidnit Riegádanjagi ráiddus lea nissonáirasiid agi. Ráidu čájeha ea.ea. ahte earret ovttain spiehkastagain (biirre 2' áirras 1997-2001) , de ii leat oktage nissonáirras Sámedikkis leamaš vuollel 30 jagi. Muđui cealká Hætta (1998) ahte nissonat ja dievddut juohkásit oalle jámmat ahkeskálás. Muđui sáhttit tabeallas gávdnat ahte dain 42"nissonsajiin" leat čohkkán 27 iešguđet-lágan olbmo. Dat lea danin go máŋga nissona leat ođđasitválljejuvvon unnimusat okte. Kap.3.4.2:s čujuhuvvui ahte obbalaččat leat 36% sámediggeáirasiin čohkkán eanet go ovtta áigodaga. Dat cuiggoduvvui ahte dát lea oalle muddui seamma go Norgga suohkanstivraáirasiid ođđasitválljen-dávjodat maŋemus guoktelot jagis. Muhto seammaládje go ođđasitválljejuvvomiid oassi variere áiggásaččat, de dat orru leat veaháš alladit dievdduide go nissoniidda: Dalle go ođđasitválljen-dávjodat dan áigeguovdilis áigodagas lei 36-39%, de lei dievdduin ja nissoniin 39-41% ja 21-30% (Hagen 1998) . Mis ii leat leamaš vejolašvuohta guorahallat ođđasitválljema tállaid juohke sámediggeválgii sohkabeali perspektiivvas, muhto dan maid leat bidjan bajás čuovvovaš tabeallas dadjá aŋkke juoidá gullevaš nissoniid ja dievdduid tendeanssaid birra čohkkát máŋga válgaáigodaga: Tabealla 4.10 Galle nisson- ja dievdoáirasat 1989-2001 -- juhkkojuvvon dan mielde galgá áigodaga leat válljejuvvon Galle áigodaga sisa-válljejuvvon Ollislaččat Man galle áirasa Nissonat Dievddut Ollislaččat man galle saji Sajit main leat nissonat Sajit main leat dievddut 4 áigodaga 7 1 6 28 4 24 3 áigodaga 11 4 7 33 12 21 2 áigodaga 17 4 13 34 8 26 1 áigodat 61 18 43 61 18 43 Ollislaččat 96 27 69 156 42 114 Dát tabealla čájeha ahte ovcci dain 27 iešguđet nissoniin geat dán rádjái leat leamaš válljejuvvon sisa Sámediggái, leat čohkkán guhkkit go ovtta áigodaga (Vrd. ahte okta lea čohkkán njeallje áigodaga, njealjis leat čohkkán golbma ja vel njealjis leat čohkkán guokte áigodaga) . Dát dahká 33%. Seammaládje leat 26 dievddu 69 sisa-válljejuvvon dievdduin -- dm. 38% čohkkán eanet go ovtta áigodaga. Vaikko leat unnán tállaávdnasat, de sáhttet dát tállat geažideame ahte ii leat nu stuora erohus nissoniid ja dievdduid tendeanssain beassat ođđasitválljejuvvot go álggos leat beassan Sámediggái. Muhto dásseárvoperspektiivvas lea danin hástalussan ahte leat beare unnán nissonat geat obanassiige válljejuvvojit sisa dan báikái. Boahtte oassekapihttal galgá danin leat gaskavuođa birra gaskal nammaduvvon nissoniid oasit ja sisaválljejuvvon nissoniid oasit- sihke ollislaččat ja iešguđet válgabiiriin. Okta gažaldat masa geahččalit oažžut vástádusa lea ahte gávdnojit go ovttalaganvuođat gaskal biirriid main leat buorre ja heajos historihkka sámediggeáirasiid nissoniidoasi dáfus. 5. SOHKABEALI JUOHKU VÁLGGAIN JA NAMMADEMIIN Álgokapihttalis čujuhuvvui ahte sámediggeáirasiid vuollegis ja njieddji nissonoassi lea dagahan sihke imaštallama ja balu. Áibbas konkrehtat ovdanbuktojuvvui nissonáirasiid dássi ja ovdáneapmi čuovvavaš tabeallain: Tabealla 1.1. Sámediggeválggat 1989-2001. Sisaválljejuvvon nissoniid lohku ja oassi 1989 1993 1997 2001 Sisaválljejuvvon nissoniid lohku 13 12 10 7 Sisaválljejuvvon nissoniid oassi (Pst.) 33% 31% 26% 18% Gáldu: Hætta 1992, 1994, 1998 ja www.samediggi.no Sisaválljejuvvon nissoniid lohku Sámediggái lea meastta beliin unnon gullevaš áigodagas. Nissonáirasiid oassi lea unnon goalmmádasoasis unnit go viđadasoassái. Buohtastahttima dihte lea dán válgaáigodaga nissonoassi ollislaččat 34% Norgga suohkanstivrrain, 41% fylkkadikkiin oktiibuot ja 37% Stuoradikkis (vrd. maiddái Govadaga 1.1.) . Dán kapihttalis áigut lagabut geahčadit muhtin lohkoávdnasiid Sámedikki bonju sohkabealejuogu oktavuođas -- dahje čielgaseappot: sihke dan ahte orgánas leat unnán nissonáirasat ja ahte sin lohku njiedjá. Fuomášupmi biddjo sihke namma-duvvon nissoniid oassái ja sisaválljejuvvon nissoniidda, ja variašuvnnaide áiggi mielde ja iešguđet válgabiirriid gaskkas. 5.1Gaskavuohta gaskal man ollu nissonolbmuid leat sisaválljen ja nammadan Šaddat álbmotválljejuvvon áirrasin Sámediggái eaktuda vuosttažettiin ahte lea nammaduvvon muhtin dain dohkkehuvvon válgalisttuide. Go nissonoassi mii vállje-juvvo Sámediggái njiedjá, de lea lunddolaš navdit ahte dan ferte geahččat oktavuođas go unnit nissonat nammaduvvojit listtuide ovdal válggaid. Guorahallat lea go dát riekta, de leat mii válgalávdegotti raportta (Sámediggi 2001c) mildosa tállaid vuođul oktiibiddjon vuolábealde tabeallas: Tabealla 5.1 Sámediggeválggat 1989-2001. Nammadandieđut 1989 1993 1997 2001 Ollislaččat man ollu listtut 48 60 63 62 Ollislaččat man ollugat nammaduvvon 526 752 834 861 Nammaduvvon nissoniid lohku 221 331 367 375 Listtut main nissonolmmoš. 1. sajis 13 14 19 16 Listtut main nissonolmmoš 2. sajis 25 29 29 36 Oassi listtuin main nisson.1.sajis (Pst.) 27 23 30 26 Oassi listtuin main nisson. 2. sajis (Pst.) 52 48 46 58 Nissoniidoassi dain geat ollislaččat leat nammaduvvon (Pst.) 42 44 44 44 Gáldu: Válganjuolggaduslávdegotti raporta. Mielddus Tabealla čájeha ahte nissoniidoassi válgalisttuin ii leat rievdan namuhanveara áigo-dagas 1989-2001. Dát lea erenoamážit ollislaš nammaduvvon nissoniid oasi dáfus, muhto maiddái man ollu listtuin leat nissonat 1. ja 2. sajis. Mii oaidnit dan vel čielgaseappot go sisaválljejuvvomiid oasi ja nammaduvvomiid oasi ovdanbidjat gráfalaččat boahtte govadagas, Govadat 4.1. Govadaga vuosttaš stoalpu govvida čielgasit ahte sisaválljejuvvon nissoniid oassi jámmat lea njiedjan. Seammás ii gávnna dán njiedjama ovtta ge dain golmma eará nammaduvvon oasi stoalppuin. Rievtti mielde gal variere veaháš nissoniidoassi das ahte leat nammaduvvon guovtti vuosttaš sadjái, muhto ii nu ahte dat galggašii dahkat stuora váikkuhusaid. Čilge-hussan ahte nissoniidoassi Sámedikkis lea njiedjan válggas válgii, ii sáhte dasto leat ahte nammaduvvon nissoniid ollislaš oasit -- eai obbalaččat eai ge bajemušsajiin -- leat njiedjan. Gáldu: Válganjuolggaduslávdegotti raporta. Mielddus Muhto jus eai leat rievdadusat nammadeami bealis, mii sáhttá dalle dagahan ahte nissonáirasat leat jámmat njiedjan. Okta dilálašvuohta maid gráfalaš ovdanbuktit ávžžuha lagabut geahččat lea ahte juohke válggas lea dušše sullii njealjádasoasis listtuin leamaš nisson njunuškandidáhtta (23-30%) . Dan vaikko juohke háve leat leamaš eanet go 40% nissonat válgalisttuin obbalaččat. Dan oktavuođas leat mii muđui -- buohtastahttima vuođđun -- váldán ovdan nammadanlisttuid bellodagain mat ožžo áirasiid Stuoradiggái maŋŋel 2001 válgga ja geahččan man ollu nissonat ja man stuora oassi nissoniin ledje njunnožiid searvvis listtuin. (http://www.nsd.uib.no/data/polsys/partiveven/Valg2001/Index.html) . Mii gávnnaimet dalle ahte dat gávcci gullevaš bellodaga ceggejedje listtu buot 19 fylkkain, dm. ollislaččat 152 listtu. Viidáset gávnnaimet ahte dain ledje oktiibuot 42 listtu main lei -- dahje 28% - nisson njunnožis, muhto seammás lei stuora variašuvdna bellodagaid gaskkas.31 Listtuin orui muđui nu ahte eanas bellodagat rahče ahte juohke nubbi galggai leat nisson ja dievdu listtuin. Eará ipmárdus stuoradiggeválggaid nammadanlisttuid dáfus lea ahte unnit bellodagain/joavkkuin mat eai cegge listtuid buot fylkkain lea čielga tendeansan ahte sis lea dievdu njunuškandidáhttan. Okta konklušuvdna lea dasto ahte nissoniid oassi geat leat nammaduvvon 1.sadjái sámediggeválggain, ii leat mearkkašahtti unnit go stuora-diggeválggain! Rievtti mielde gal ii sáhte dat oalle vuollegis nissonoassi mii lea nammaduvvon 1. sadjái sámediggeválggain, okto čilget ahte sisaválljejuvvon nissoniid oassi dán dikkis jámmat lea njiedjan. Vaikko dán dilálašvuođa iešalddis lea veara guorahallat lagabut, de lea erenoamáš miellagiddevaš go geahččá oktavuođas ahte 2001 válggas ledje dušše golbma listtu mat ožžo sisa eanet go ovtta áirasa seamma válgabiirres (vrd. kap.4.4.) . Seammás lea dát dat eaŋkilválga mii lea dagahan ahte sisaválljejuvvon nissoniid lohku Sámediggái njiejai eanemusat, namalassii golmmain. Jus 2001-válgga boađus ahte sámediggeáirasat eanasmuddui leat válljejuvvon sisa vuosttaš sajis lea álgun tendeansii, de šaddá vel deháleabbon go ovdal nammaduvvot 1. sadjái vai sihkkarastá fásta saji diggái.32 Min oktavuođas dat dagaha danin čuovvovaš gažaldaga: Mii dárbbašuvvo vai eanet nissonat nammaduvvojit 1. sadjái? Okta geahččanbealli vástidit dakkár gažaldaga lea guorahallat biirriid variašuvnnaid nissonáirasiid dáfus. Dán ohcan dihte vejolaš oktasašbeliid biirriin dahje biirriid gaskkas main lea buorre dahje heajos historihkka dan dáfus. Čuovvovaččat galgá leat sáhka dakkár biirriid variašuvnnaid muhtin beliid birra. 5.2 Biiriid mielde variašuvnnat válgga ja nammadeami dáfus Maŋŋel vuosttaš sámediggeválgga 1989:s ledje sisaválljejuvvon seamma ollu nisson-olbmot go man ollu válgabiirret leat, namalassii 13. Eaŋkilis vuođuštus sáhttá leat ahte dalle válljejuvvui sisa okta nisu juohke biirres, ja go unnit nissonat válljejuvvojit sisa, de šaddet unnit biirret main leat nissonáirasat. Vuolábealde tabeallas ovdan-boahtá ahte dát vuođuštus gal lea beare álki: Vel nissonáirasiid "buoremusjagis" 1989:s go 13 nissona besse sisa, eai ge beassan sisa nissonat buot válgabiirriin. Ja vaikko biirret main leat nissonáirasat leat unnon danin go nissonáirasiid lohku lea njiedjan, de leat "heajusmusjagis" 2001:s eanet biirriin eanet go okta nisson sisa-válljejuvvon. Vrd. Tabealla 5.2 mii čájeha ahte leat sisaválljejuvvon eanet nissonat go leat biirret main leat nissonáirasat: Tabealla 5.2 Galle nissonolbmo leat válljejuvvon ja Galle biirre leat main leat nissonáirasat 1989 1993 1997 2001 Sisaválljejuvvon nissoniid lohku 13 12 10 7 Biirret main leat nissonáirasat 9 10 8 4 Dán rádjái leat váldán ovdan Sámedikki nissonáirasiid obbalaš gova. Čuovvovaččat lea midjiide miellagiddevaš mot juohku válgabiirriid gaskka lea leamaš: Makkár biirriin leat leamaš dahje eai leat leamaš nissonáirasat -- ja man ollu sis vejolaččat dat lea leamaš? Dan mii sáhttit gávdnat go geahččat sohkabealejuogu 12 áirasa gaskkas mat oktiibuot leat leamaš sisaválljejuvvon juohke biirres dan áigodagas. Govadat 5.2 govvida dan go čájeha sihke man ollu nissonáirasat ollislaččat leat leamaš válljejuvvon sisa juohke biirres ja man ollu iešguđet nissonat leat čohkkán dain gullevaš sajiin. Eanemus čalbmáičuohcci dán govadagas lea dat stuora variašuvdnaviidodat. Dasto ahte guokte biirre čielgasit leat mihtilmasat: Várjjat biirres leat gávcci dain 12 áirasiin leamaš nissonat. Nuppegeažis fas lea biire 5, Porsáŋgu, mas ii leat leamaš sisaválljeuvvon oktage nisson sámediggeáirras! Seamma govadagas ovdanboahtá lassin veahaš eará geahččanbealli juogadeami-fáddái. Ii leat namalassii dušše stuora variašuvdna dan dáfus man galle nissonáirasa leat juohke biirres, variere maiddái man galle iešguđet nissona leat čohkkán dain sajiin. Ovdamearkka dihte leat golmma iešguđet nissoniin leamaš dat golbma saji "gaskabiirres" Álttás/Fálesnuoris, ja Kárášjoga ja Gaska Nordlándda biirriid golmma "nissonsajiin" lea leamaš seamma olmmoš. Muđui oaidnit ahte biirriin main leat leamaš eanemus iešguđetlágan nissonáirasat leat Lulli-Romsa ja Lulli-Norga viđain ja njeljiin. Geahpedit bajilgova birriin mat leat buorit ja heajut nissonáirasiid dáfus, de leat mii ráhkadan govadaga mii čájeha biirriid loguid mielde. Govadat 5.3. Dát govadat čájeha čielgasit ahte golbma biirre leat mihtilmasat goappešgežiid skálás: Buoremus biirret nissonáirasiid dáfus leat leamaš biirret 1,8 ja 9, dm. Várjjat, Gaska-Romsa ja Lulli-Romsa. Heajumus suohkanat leat leamaš 4, 10 ja 5, dm. Guovdageaidnu, Davvi Nordlánda ja Porsáŋgu. Seamma erohallama oažžut maiddái muđui jus juohke biirre sisaválljejuvvon nissoniid logu biđge juohke válgii. Dán danin go biirret 1, 8 ja 9 leat áidna main leat leamaš nissonáirasat juohke válggain, vrd. čuovvovaš govadaga: Manin son dasto leat dát variašuvnnat biirriid gaskkas? Ohcat vástádusaid dasa, de áigut mii dađistaga ovdanbuktit muhtin beliid válgabiirriid ja iešguđet válgabiirriid dilálašvuođain. Álggos áigut dattetge dárkkistit ahte šaddá go biirriid erohallan sin "sohkabeale-bohtosiid" ektui seamma jus sisaválljejuvvon nissoniid logu sadjái bidjá vuođđun man ollu nissonat leat leamaš nammaduvvon njunnožii dáin válgalisttuin. Maiddái dán ulbmilii leat ráhkadan gráfalaš čilgehusa. Govadagas 5.5 vuolde oaidnit sihke man galle nissona leat sisaválljejuvvon ja man galle nissona leat nammaduvvon njunnožii ( ollislaččat buot njealji válggas) . Govadat čájeha ahte sisaválljejuvvon nissoniid lohku ovtta biirres ii dárbbašlaččat govvit man ollu nissonat leat namma-duvvon vuosttaš sadjái biirres. 33 Ovdamearkka dihte leat sihke Kárášjogas, Guovda-geainnus, Porsáŋggus ja Gaska Nordlánddas leamaš njeallje-vihtta eanet njunuš-nammaduvvon go sisaválljejuvvon nissonat. Seammaládje leat biirriin Kárášjogas ja Álttá/Fálesnuoris leamaš golbma eanet nammaduvvon go sisaválljejuvvon. Dát geažida vel oktii ahte nu unnán nissonáirasat Sámedikkis-- erenoamážit biirriin gos nissonoasit leat vuollin -- ii dušše sáhte leat dan sivas go dát biirret eai nammat nissoniid doarvái bajás listtuin.34 Mii muđui mearkkašit ahte válgabiirriin Várjjagis ja Guovdageainnus-- mat Gova-daga 4.3 mielde leat buorre ja heajos " nissonáirrasbiirret" -- goappešagain leat leamaš seamma ollu nissonat nammaduvvon njunušsadjái, namalassii guhtta. Dán ferte dattetge geahččat dan oktavuođas ahte dán guokte biirres seamma áigodagas leat leamaš hui guovtteládje dan dáfus man ollu listtut ollislaččat leat, namalassii 14 ja 36 (vrd. Govadaga 3.3) . Dasto lea dán guovtti biirres listtuid proseantaoassi main nisu lea leamaš njunnožis 43% ja 17%. Mii váldit maiddái fárrui ahte dan sadjái go erohallat biirriid buot válggaid njunuš-nammaduvvon nissoniid ollislašsupmi vuođul, baicca geavaha man ollu listtuin lea nisson njunuškandidáhtta juohke válggas -- vrd. Govadaga 4.6 vuolábealde -- de šaddá boađus oalle seamma dien guovtti oktavuođas. Govadat čájeha namalassii ahte biirret 1, 3, 8 ja 9, dm. Várjjat, Kárášjohka, Gaska-Romsa ja Lulli-Romsa, leat buoremusat go sis juohke válggas lea leamaš unnimusat okta nisson njunuš-kandidáhtta. Buoremus lea Kárášjohka, gos juohke áidna válggas leat leamas guokte listtu mas nisu lea njunnožis (listtut varierejit njealjis čieža rádjái, vrd Govadaga 3.3.) . Nuppegežiid leat maiddái dán oktavuođas Deatnu, Davvi Nordlánda ja Lulli-sámiguovlu biirret heajumusat go sis lea dušše oktii leamaš listu mas nisu lea njunnožis: Berre go dasto árvvoštallat biirriid "sohkabealebalánsasbohtosiid" sisaválljejuvvon nissoniid logu dahje nammaduvvon nissoniid logu vuođul? Gažaldat lea dehálaš danin go vástádus dasa addá iešguđetlágan bohtosiid dan dáfus mat leat buorit ja heajos biirret, vrd. dan mii ovdanboahtá govadagas 5.5. Tabeallahámis oaidná vel čielgaseappot ahte ii leat áibbas seammaláganvuohta dan guovtti lahkonanvugiin. Tabealla 5.3 vuolábealde čájeha namalassii ahte dušše okta golmma buriin ja okta golmma heajos biirriin bohtet fárrui beroškeahttá lahkonanvuogi. Dat guokte biirre leat merkejuvvon kursiivan tabeallas, Gaska-Romsa ja Davvi Nordlánda: Tabealla 5.3 Biirret main leat eanemus ja unnimus válljejuvvon ja nammaduvvon nissonat Buoremus ja heajumus biirret earuhuvvon sisaválljejuvvon nissoniid logu vuođul Buoremus ja heajumus biirret earuhuvvon njunušnammaduvvon nissoniid logu vuođul 1. Várjjat 8 3. Kárášjohka 8 8. Gaska-Romsa 6 8. Gaska-Romsa 8 9. Lulli-Romsa 6 11. Gaska Nordlánda 8 4. Guovdageaidnu 1 2. Deatnu 1 5. Porsáŋgu 1 10. Davvi Nordlánda 1 10. Davvi Nordlánda 0 12. Lullisámiguovlu 1 Dán rádjái addet iešguđet metodat maiguin árvvoštallá mat leat buorit ja heajos biirret sámediggeválggaid nissonovddasteami dáfus veaháš iešguđetlágan bohtosiid. Go mii viidáset raporttas áigut erenoamážit čohkket fuomášumi muhtin "buoremus ja vearrámus"nissonovddasteaddji biirriide, de leat dattetge válljen vuođđudit earu-hallama dan mielde man ollu nissona leat sisaválljejuvvon iešguđet biirriin. Váldo-sivvan dasa lea ahte prošeakta galgá čohkket fuomášumi vuosttažettiin ja ovdde-musat vuollegis ja njieddji nissonlohkui mii duođai lea válljejuvvon sisa Sámediggái. Válgabiirriid maid váljiimet viidáset guorahallat šadde danin: Tabealla 5.4. Biirret mat leat válljejuvvon lagabut guorahallamiidda Buoremus biirret nissonáirasiid dáfus Heajumus biirret nissonáirasiid dáfus 1. Várjjat 8 sisaválljejuvvon 4. Guovdageaidnu 1 sisaválljejuvvon 8. Gaska-Romsa 6 " 5. Porsáŋgu 1" 9. Lulli-Romsa 6" 10. Davvi Nordlánda 0 " Muđui áigut cuiggodit ahte vaikko mii dán erohallamis leat válljen váldit mielde dušše golbma buoremus ja heajumus biirriid, de sáhttá leat buorre atnit muittus ahte leat eanet biirret maid dađibahábut sáhttá govvidit leat heajos nissonválgabiiren. Dát lea erenoamážit dan golbma biirre dáfus mas juohkehaččas dušše leat leamaš guokte nisson sámediggeáirasa, namalassii Deatnu, Davvi-Romsa ja Lullisámiguovlu (vrd. Govadaga 4.2) . Go dan leat dadjan, de lea seammás dehálaš ahte ii vajálduhtte duohta dilálašvuohta ahte gávdnojit njunušnammaduvvon nissonat geat eai válljejuvvo sisa. Sáhttet diehttelasat leat ollu ja iešguđetlágan sivat dasa go sin eai vállje. Muhtin vejolaš-vuohta lea ahte muhtin dilálašvuođain besset nissonat njunnožii válgalisttuin belo-hahkii danin go dievddut eai raža beassat vuosttašsadjái listtuin mat dábálaččat ožžot unnán jienaid. (Mii áigut beroškeahttá juo dákko teavsttas čuoččuhit ahte go nissonat leat oalle dássedit njunušsajiin, de sáhttá ipmirdit dan nu ahte sámediggeválggaid govva sohkabeali perspektiivvas lea veaháš buoret go maid dušše sisaválljejuvvon nissoniid oassi orru čájeheame) . Muhto máhccot dál ruovttoluotta váldoáigumuššii ahte kártet biirriid variašuvnnaid. Vaikko bajábealde ovdanbuktin sáhttá leat miellagiddevaš iešalddis, de lea guovddáš ášši kártemiin guorahallat lea go vejolaš gávdnat muhtin oktasašvuođaid buriid ja heajos válgabiirriin dan dáfus man ollu nissonat leat válljejuvvon sisa Sámediggái. Boahtte oassekapihttalis áigut dasto geahččat veaháš muhtin duohta dilálašvuođaid dáin biirriin ja dáid biirriid dáfus. 5.3. Ovttalaganvuođat ja erohusat? Kapihttal 2.3:s čujuheimmet dutkamii mii lea čájehan ahte báikkálaš dilálašvuođat sáhttet mávssolaččat dáčča suohkanstivrraid nissonoasi variašuvnnaide. Rauum (1995) lea juohkán dáid joavkkuid struktuvrralaš, kultuvrralaš ja politihkalaš faktoraide. Rauum čájeha dasto mot vissis beliid dáin faktorain gávdná iešvuohtan dain suohkaniin main leat eanemus ja unnimus nissonáirasat iežaset suohkan-stivrrain. Mii leat dasto geavahan sullásaš lahkoneami go mii dán prošeavttas leat ohcan oktasašvuođaid ja erohusaid válgabiirriid gaskkas main lea buoremus ja heajumus historihkka dan dáfus man ollu nissonat leat sisaválljejuvvon Sámediggái. Barggadettiin dáinna gávnnaimet dattetge ilbmudusa mii kapihttal 3.2:s lea namuhuvvon okta dain erenoamáš hástalusain sámediggegullevaš válgadutkamiin. Praktihkalaččat čájehuvvo namalassii ahte lea váttis ráhkadit ipmirdahtti geográfalaš vuođđuduvvon buohtastahtti guorahallamiid go geográfalaš ovttadagat leat Sáme-dikki válgabiirret. Sivvan dasa lea sihke ahte dáid ovttadagaid rájiid eai čuovo servodaga eará politihkalaš ovttadagaid rájiid -- ja ahte ovttadagaid sturrodat lea hui earálágan, beroškeahttá makkár mihtuid geavaha. Mot galgá sáhttit buohtastahttit " báikkálaš" dilálašvuođaid biirriin mat sturrodaga dáfus leat iešguđetláganat nugo oktosuohkanbiirret Kárášjohka ja Guovdageaidnu ja máŋgafylkkabiirriid Lullisámi-guovllu ja Lulli -- Norgga? Juo, sáhttá leat doarvái váttis buohtastahttit dan guhtta Finnmárkkubiirre danin go biirret leat iešguđet stuoru. Vaikko vel leat ge dát ráddjehusat, de leat mii aŋkke válljen buohtastahttit muhtin "báikkálaš" dilálašvuođaid maid leat válljen dan guđa gullevaš biirriin. Dalle lea sáhka muhtin struktuvrralaš ja muhtin politihkalaš faktorain. Mii áigut danin čuovvovaččat geahččat makkár sajádaga buorit ja heajos nissonáirrasbiirret ožžot dáid faktoraid ektui. Mii álgit muhtin struktuvrralaš dilálašvuođaiguin go leat válljen muhtin geográfalaš dieđuid: Tabealla 5.5. Válljejuvvon biirriid geográfalaš dieđut Buorit biirret Suohkaniid lohku Fylka Heajos biirret Suohkaniid lohku Fylka 1. Várjjat 5 Finnmárku (nuorta) 4. Guovdageaidnu 1 Finnmárku (oarje) 8. Gaska-Romsa 9 Romsa 5. Porsáŋgu 4 Finnmárku (gaska) 9. Lulli-Romsa 10 Romsa 10. Davvi Nordlánda 15 Nordlánda Tabealla 5.5. čájeha vuosttažettiin ahte guokte dan golbma buoremus biirres leat Romssa fylkkas. Dasto oaidnit ahte Finnmarkku fylkkas leat guokte heajos biirre, muhto maiddái okta dain buriin. Golbma Finnmárkkubiire leat seammás dat golbma biirre válljenmunis masa gullá okta sámegiela hálddašanguovllu suohkan. Muđui lea heajos biirriid gaskkas sihke okta oktasuohkanbiire ja biire mas leat 15 suohkana. Buriin biirriin maid variere suohkaniid lohku, vaikko ii fal nu ollu. Sajusteapmi -- ea.ea. giellahálddašanguovllu-- dahje sturrodaga ektui dan mielde man ollu suohkanat biirres leat ii oro mearkkašeame maidege buori dahje heajos nissonovddasteapmái. Ii ge biirriid sturrodat dan vuođul man ollu ássit leat dahje man ollu olbmot leat čálihan iežaset jienastuslohkui oro mearkkašeame maidege dasa -- ii juobe goit jus bidjá vuođđun 2001 loguid nugo mii leat dahkan Govadagas 5.7:s boahtte siiddus. Govadat čájeha namalassii ahte sihke biire gos eanemusat leat čálihan jienastuslohkui 2001:s, dm. Guovdageaidnu, ja doppe gos unnimusat leat dahkan, namalassii Davvi Nordlánda, leat golbma heajumus biirriid gaskkas.35 Mii oaidnit maiddái ahte sihke buriin ja heajos nissonbiirriin sáhttá leat alla ássiidlohku -- ja goappeš mállet sáhttet maiddái sisttisdoallat stuorát gávpogiid ja leat sajáiduvvon daid birra. 36 Gáldot: Statistihkalaš guovddášdoaimmahat ja Válganjuolggaduslávdegotti raporta. Mielddus Dasto eanet mihtilmas politihkalaš faktoraide. Tabealla 5.6:s nuppi siiddus leat bidjan bajás buot válljejuvvon biirriid 2001- loguid a) man ollu nissonat válga-jienastuslogus, b) man stuora proseantaoassi nissonat leat válgajienastuslogus, c) man stuora proseantaoassi nissonat leat listtuin, ja d) man ollu listtut leat oktiibuot ja man ollu listtuin lea nisson njunnožis. Buohtastahttima dihte ovdanbuktit dattetge álggos govadaga mii govvida buot válgabiirriid b) ja c) jagis 2001. Gáldu: Válganjuolggaduslávdegotti raporta. Mielddus Dás oaidnit ahte dušše soames spiehkastemiiguin, de lea sihke nissoniid proseantaoassi jienastuslogus ja listtuin gaskal 40 ja 50%, ja dat guokte dilálašvuođa heiveba oalle bures nubbi nubbái. Tabealla 5.6 Nammadandieđut nissonossiid birra válljejuvvon biirriin. Biire Man ollu nissonat 2001 jienastuslogus Pst. nissonat 2001 jienastuslogus Pst. Listonamma-duvvon nissonat 2001 Listtut oktiibuot/ Listtut main nisson njunnožis 2001 1. Várjjat 356 49 47 3-2 8. Gaska-Romsa 346 47 44 4-3 9. Lulli-Romsa 160 44 49 3-2 4. Guovdageaidnu 746 50 40 8-2 5. Porsáŋgu 388 45 45 5-2 10. Davvi Nordlánda 66 38 38 4-0 Gáldu: Válganjuolggaduslávdegotti raporta. Mielddus Ovdanboahtá ahte viđa dain guđa biirriin lea jienastuslogu nissonoassi sullii gaskal 40 ja 50 %. Spiehkastat lea Davvi Nordlánda gos nissonoassi duođai gusto lea vuollel 40%.37 Dasa lassin ovdanboahtá ahte earret Guovdageainnu, mas negatiiva erohus lea 10%, de lea válljejuvvon biirriin eanasmuddui oktiivástideapmi gaskal jienastuslogu nissonoasi ja nammaduvvon nissonoasi válgalisttuin. Dattetge doppe gos 2001:s lea čielga erohus gaskal historjjálaš buoremus ja heajumus nissonáirras-biirriid, lea man ollu listtuin lea nisson njunuškandidáhtta. Ja -- illá hirpmáhuhtti -- erohus lea ahte buriin biirriin lea unnimusat beali listtuin nisson njunnožis. Eará dilálašvuohta maid mii leat geahčadan lea ahte lea go seammaláganvuohta gaskal válgaoassálastima ja man ollu nissonat leat sisaválljejuvvon biirriin maid mii leat válljen. Gullevaš tállaid gávdná Govadagas 4.2 - Ollislaš ja iešguđet biirriid válgaoassálastin. Dattetge ii oro dilálašvuohta leame nu. Ovdamearkka dihte leat guovtti heajumus biirres Guovdageainnus ja Porsáŋggus hui goabbatlágan válga-historihkka: Guovdageaidnu lea jámmat leamaš biirriid gaskkas main lea leamaš eanemus válgaoassálastin, de Porsáŋgu jámmat lea leamaš heajumusaid gakkas -- juo, muhtun muddui buot heajumus. Maiddái "minusbiirres" Davvi Nordlánddas lea jámmat leamaš alla oassálastin sámediggeválggaide. Muđui čájeha Govadat 4.2 min oktavuođas golbma buori biirriid dáfus ahte Várjjagis lea leamaš dássedis alla válgaoassálastin, ja dan guovtti Romssa-biirre oassálastimis lea leamaš oalle čielga negatiiva ovdáneapmi.38 Mii leat maiddái geahččan variere go ođđasitválljen-dávjodat systemáhtalaččat dan guđa biirre "nissonbohtosiid" mielde. Govadaga 4.4. vuođul - Man ollu iešguđet persovnnat leat sisaválljejuvvon juohke biirres, de gávdnat mii ahte dat ii daga dan. Rievtti mielde leat buot golmma heajumus biirres Guovdageainnus, Porsáŋggus ja Davvi Nordlánddas buohkain leamaš čieža iešguđet persovnna sámediggeáirasin. Golmma buori biirres Várjjagis, Gaska- ja Lulli-Romssas lea dattetge biirriid ieš-guđet persovnnaid lohku njeallje, ovcci ja čieža. Buohtastahttimiid vuođul maid dás leat dahkan, de leat gávnnahan ahte lea váttis gávdnat systemáhtalaš variašuvnnaid gaskal biirriid main lea buorre ja heajos nissonáirrashistorihkka. Juobe goit daid beliid dáfus maid mii leat váldán ovdan bajábealde. Rievtti mielde leat dát bealit dušše soames dain dilálašvuođain maid Raaum (1995) čujuha leat faktorat mat váikkuhit nissoniid politihkalaš mobiliseremii (vrd. kap. 2.3) . Muhto mii cuiggodeimmet álggos dán oassekapihttalis: Lea ráddje-juvvon man guhkás sáhttá mannat ráhkadit ipmirdahtti geográfalaš vuođđuduvvon buohtastahtti guorahallamiid go geográfalaš ovttadagat leat Sámedikki válgabiirret -- juobe goit áige- ja ressursarámmaiguin mii dán prošeavttas lea leamaš hálddus. Oktiibuot čájehuvvo ahte ohcat máhtu dan birra mii hehtte dahje ovddida ahte Sámedikkis leat nissonáirasat, lea bargu masa ferte lahkonit máŋga iešguđetlágan vugiin. Okta geaidnu lea namuhuvvon metoda mainna kárte variašuvnnaid gaskal válgabiirriid ja dasto ohcá systemáhtalaš oktiivástideami biirriin main lea buorre ja heajos nissonáirrashistorihkka. Eará metoda lea viežžat vásáhusaid ja oainnuid iešguđet persovnnain geat iešguđet ládje leat leamaš fárus ovtta dahje eanet sáme-diggeválggain. Dan mii leat maid dahkan dán guorahallamis. Daid bohtosiid ovdan-buktit kapihttal 7:s, maŋŋel go álggos leat addán várdosa iešguđet beliid dáfus sámi servodaga sohkabeliid govvádusain ja máhtus. Ovdal go ollet nu guhkás, de áigut dattetge loahpahit dán kapihttala go bidjat čoahkkáigeasu muhtin ipmárdusain maid sáhttá oažžut ávdnasiin maid dássážii leat ovdanbuktán. 5.4 Gaskaboddosaš čoahkkáigeassu Okta dán prošeavtta eavttuin lei ahte ii sáhte guorahallat Sámedikki sohkabeali perspektiivvas almmá čatnat dan máhttui sámediggeválggaid birra. Čoahkkáigeasus eat leat danin dušše váldán mielde beliid mat čielgasit leat sohkabeale-dimenšuvnna birra, muhto maiddái momeanttat mat gustojit sámediggeválgi fenomeman muđui. Danin go lea čájehuvvon ahte dakkár momeanttat sáhttet veahkehit čuvget vuollegis ja njieddji nissonoasi Sámedikkis. Bajilgova dihte leat mii válljen čuoggáid mielde bidjat váldoáššiid maid áigut deattuhit. Sámediggegullevaš válgadutkan váilu eanasmuddui sihke obbalaččat ja sohkabeali perspektiivvas. Sivvan dasa sáhttet leat a) mávssolaš dieđut illá leat olámuttos ja dain lea rievddadalli dássi, ja b) ahte dakkár válgadutkan mielddisbuktá erenoamáš metodalaš hástalusaid. Maŋit gullá ea.ea. válgabiirriid hábmemii. Boađus lea beroškeahttá ahte lea vuollegis máhttodássi sámediggeválggaid duohtadieđuid ja proseassaid dáfus. Vaikko lea leamaš relatiiva njiedjan ollislaš válgaoassálastimis sullii 10%:in 1989:s 2001 rádjái, de ledje mihá eanebut geat jienastedje 2001 sámedigge-válggas go 1989:s. Dan sivas go jienastuslohku lea lassánan sullii 80%:in seamma áigodagas. Vejolaš sivat "duppalastin"dilálašvuođaide eai leat systemáhtalaččat guorahallojuvvon. Ovdamearkka dihte eat dieđe maid dat veaháš "vuostálasti" logut sáhttet mearkkašeame dasa maid sii geat leat čálihan iežaset jienastuslohkui oaivvildit dasa ahte Sámediggi lea miella-giddevaš ja mávssolaš váikkuhafámu báikin, eat obbalaččat eat ge sohka-bealedimenšuvnna ektui. Gullá muđui govvii mielde ahte ollislaštállaid duogábealde leat čihkkojuvvon stuora variašuvnnat gaskal válgabiirriid sihke jienastuslogu ja válgaoassálastima dáfus. Sohkabealejuogu dáfus čájehit olámuttos dieđut ahte 2001:s leat veaháš eanet dievddut eanas válgabiirriin. Man muddui leat erohusat sohkabeliid gaskkas válgaoassálastima dáfus eat baicca dieđe, danin go válgaoassálastima dieđuid ii sáhte biđget sohkabeliide. Ollislaš listolohku sámediggeválggain lassánii váile 50:s 1989:s 60 rádjái 1993:s ja lea guokte maŋemus válggas leamaš 63 ja 62. Báikkálaččat variere listolohku sihke biirres biirii ja válggas válgii. Ollislaččat lea Sámedikki politihkalaš čoahkádus dađistaga bieđgguseabbon go 39 áirasa leat biđgejuvvon eanet joavkkuide. Dasa lassin lei guokte vuosttaš válggas okta joavku mas okto lei eanetlohku, juoga mii ii leat leamaš dilli guokte maŋemus válggain. Muđui ledje 2001:s dušše golbma dain sisa-válljejuvvon áirasiin geat eai lean leamaš nr. 1:žin iežaset válgalisttus. Buot nissonáirasat leat gullan nuppi dan guovtti stuorámus jovkui (NSR, BB/Ap/DnA) . Maiddái oaččuheami ja ođđasitválljema dáfus leat stuora erohusat biirriin. Muhto obbalaččat buot njealji válggain lea várra goalmmádas-oassi áirasiin čohkkán guhkit go ovtta áigodaga Sámedikkis. Molsun-leahttu lea sullii seamma dásis go dáčča suohkanstivrrain seamma áigodagas. Ii leat mearkkašahtti erohus das man muddui nisson- ja dievdoáirasiid ođđasitválljejit. Sámediggeáirasiid sosiála ovddasteami dáfus lea vuollegis ja njieddji nissonoassi eanemus čalbmáičuohcci. Eará bealli ovddasteamis lea ahte vaikko válgabiirejuohku sihkkarastá vissis geográfalaš viidodaga, de leat iešguđet biirriid sámediggeáirasat gullan dušše soames suohkaniidda. Agi dáfus lea gaskamearri leamaš gaskal 42-46 jagi, eaige leat mearkkašahtti variašuvnnat biirriid, politihkalaš joavkkuid dahje sohkabeliid gaskkas. Čielga oahpahusdieđut eai leat olámuttos, muhto čoahkkáigeassu čájeha ahte sullii bealis áirasiin jámmat lea (leamaš) alit oahppu. Alit oahppu lea erenoamážit dábálaš nissoniid gaskkas. Fitnuid dáfus leat eanet dievddut go nissonat gullan vuođđoealáhusaide, ja nissonat fas leat eanet gullan dearvvašvuođa- ja sosiálsuorgái ja oahpahusvuogádahkii. Dat mii gullá erenoamážit vuollegis ja njieddji nissonoassái mii válljejuvvo sisa Sámediggái, de áigut váldit ovdan čuovvovaš dilálašvuođaid: Vuosttaš sámediggeválga čađahuvvui dalle go lei leamaš biddjon guhkesáiggi fuomášupmi nissonáirasiidda ja muhtun muddui leamaš ceakko lassáneapmi nissonáirasiin Norgga eará álbmotválljejuvvon orgánain. Nissonáirasiid oassi vuosttaš sámediggeválgga maŋŋel šattai 33%. Dat lei eanet go suohkanstivra-válggas álggus 90-logus, muhto unnit go fylkkadigge- ja stuoradiggeválggas. Nissonoassi ii lean dasto vuosttaš sámediggeválgga maŋŋel ii eanet dahje unnit go maid lunddolaččat sáhtii vuordit. Čalbmáičuohcci lei ahte boahtte golmma válggas ovdánii negatiiva treanda ahte nissonoassi njiejai eanet ja eanet juohke dáin válggain. Dát lea čalbmáičuohcci vaikko dan geahččá dan oktavuođas ahte eará válgašlájat maid vásihedje muhtin "njiedjamiid" 90-logus. Nissoniidoassi geat leat leamaš 1. sajis listtuin lea dássedit leamaš sullii 23-30%, ja 2.saji oassi lea rievddadallan gaskal 46 ja 58%. Dát relatiiva dássedis bealit nammademiid ovdáneamis Sámediggái mearkkaša danin ahte nissoniid logu njiedjan Sámedikkis ii okto sáhte čilget dainna ahte lea rievdan man viidát nissoniid nammadit válgalisttuide obbalaččat dahje erenoamážit guovtti bajimus sadjái. Ollislaš gova oktavuođas maid leat ožžon dan njealji sámediggeválggas, de fertet geavahit eanet geahččanbeliid ipmirdit manin lea vuollegis ja njieddji nissonoassi dikkis. Okta geahččanbealli lea ahte ii ovttage válggas leat leamaš eanet go sullii njealjádasoasis listtuin nisson njunuškandidáhttan. Go nisson-oassi listtuin ollislaččat lea leamaš eanet go 40%, mielddisbuktá dat ahte nissonat systemáhtalaččat eai leat nu dávjá njunušáirrasin. Ieš alddis dat lea hástalus jus hálida oažžut dássedit sohkabealejuogu Sámedikkis. Viidáset lea nu ahte dađistaga go eanet politihkalaš joavkkut leat boahtán sisa Sámediggái, de lea šaddan mávssoleabbun leat 1. sajis. Erenoamážit váikkuhii dat 2001 válgii, go dalle dušše golmmas dain 39 sisaválljejuvvon áirasiin eai lean leamaš njunuškandidáhttan iežaset listtus. Seammás ii leat oktage " dain ođđa" joavkkuin ožžon sisa nissonáirasa. Dakkár dilálašvuođas lea unnán praktihkalaš mearkkašupmi Sámedikki sohkabealejuohkui ahte eanet go 40% listonammaduvvon áirasiin ollislaččat leat nissonat; dat lea -- eanasmuddui -- vuosttašsaji-nammadeapmi man geažil beassá áirrasin. Njunušsadji ferte dattetge maiddái leat "rievttes" listtuin. Danin go lea lunddolaš ahte go buot listtut eai oaččo sisa áirasiid, de eai ge buot vuosttaš-kandidáhtat beassa sisa -- leaš dál dievddut dahje nissonat. Muhtin biirriin leat maid leamaš ollu eanet njunušnammaduvvon go sisaválljejuvvon nissonat. Riikkaidgaskasaš válgadutkamiid gávdnosat čájehit ahte válgaortnegat mat mielddisbuktet ahte juohke válgabiire oažžu sisa oalle ollu áirasiid, lea buoret dasa ahte oažžut eanet nissonáirasiid go vuogádagat main bellodagain lea vejolašvuohta ovtta dahje guovtti mandáhttii. Sámedikki válgaortnet mas leat golbma mandáhta juohke válgabiirres lea danin lagabut dan heajut variántta, man maid duođašta boađus mii lea čilgejuvvon bajábealde. Muhto vaikko Sámedikki nissonáirasiid ollislašloguid tendeansa lea čielggas, de lea dehálaš fuomášit ahte dáid loguid duogábealde leat čihkkojuvvon čielga erohusat gaskal válgabiirriid: Muhtin biirriin leat unnimus bealli áirasiin dássážii leamaš nissonat, eará biirriin main leat leamaš okta dahje guokte -- dahje ii oktage! -- nisson sámediggeáirasa. Dattetge lea váttis cuiggodit leat go/ahte gávdnojit go obbalaš sivat báikkálaš variašuvnnaide. Muhtun muddui danin go lea metodalaččat váttis buohtastahttit válgabiirriid mat viidodaga dáfus leat nu earáláganat. Muhtun muddui dan sivas go eat oainne čielga oktasašvuođaid dain beliin maid dán vuorus leat geahčadan lagabut -- earret vuosttašsaji mearkkašumi, vrd. bajábealde. Ollislaččat dadjá dát čoahkkáigeassu čuovvovaččat: Olámuttos lohkoávdnasat mearkkašit ahte vuosttaš sámediggeválgga maŋŋel ii leat šaddan váddáseabbun nissoniidda beassat fárrui dahje oažžut nissoniid searvat válgalisttuide. Mii baicca oaidnit ahte nissonáirasiid njiedjan lea eahpenjulges váikkuhus eará dilálašvuođain. Dát leat dalle čadnon muhtin válgaortnet beliide ja oassálastinminstariid ovdáneami beliide. Nuppe bealis leat buot válggain leamaš unnit oassi njunušnammaduvvon nissonat go ollislaš nissoniid oassi listtuin. Dát orru mearkkašeame ahte sáhttet leat dilálašvuođat mat systemáhtalaččat dagahit ahte nissonat eai nammaduvvo baje-mussii listtuin, mii šaddá deháleabbun go eanet áirasiid válljejit sisa vuosttašsajis. Muhto go lohkovuođđuduvvon lahkoneapmi ii sáhte olus čilget makkár dilálašvuođat sáhttet mávssolaččat dasa ahte nissoniid válljejit njunuškandidáhttan, de fertiimet mii prošeavttas geavahit maiddái eará lahkonemiid. Mii áigut danin guokte boahtte kapihttaliin geahččat ahte sáhttet go vejolaš vástádusat nammadanbohtosiidda gávdnot dilálašvuođain ođđaáigásaš sámi servodaga nissoniid ja dievdduid rollaide, identitehtaide ja eavttuide . Dán dahkat guovtteládje: Vuosttažettiin go mii boahtte oassekapihttalis ovdanbuktit čállojuvvon čoahkkáigeasu ipmárdusa -- ja máhtto-stáhtusas sámi nissoniid ja dievdduid sohkabealerollaid dáfus. Nubbi ahte mii kapihttalis dan maŋŋil fas, ovdanbuktit ja guorahallat jearahallamiid muhtin oassá-lastiiguin geat iešguđet ládje oassálaste 2001 sámediggeválggas. 6. SOHKABEALI ROLLAT JA DÁSSEÁRVOBARGU Gaskaboddosaš čoahkkáigeasus leat mii nuppebealis čuoččuhan ahte Sámedikki nissonáirasiid lohku lea njiedjan vuosttažettin jáhkkimis dilálašvuođaid geažil mat iešalddis eai leat čadnon njuolgut sohkabealedimenšuvdnii. Nuppe dáfus leat mii seammás čujuhan dasa ahte dássedis vuollegis njunušnammaduvvon nissoniid oasi jáhkkimis eanet dahje unnit muddui sáhttá čilget juste dakkár mállet perspektiivva vuođul. Muhto maid mii aiddonassii diehtit dálá sámi servodaga sohkabealerollaid ja --identitehtaid birra? Diehtit go mii omd. ahte leat go dát čielgasit earáládje go birrasis stuoraservodagain? Maid mii diehtit sámi nissonlihkadusa birra? Ja maid Sáme-dikkiin -- mot dát orgána giehtadallá hástalusaid dásseárvvu dáfus sohkabeliid gaskkas sámi servodagas? Dán kapihttalis áigut oanehaččat buktit cealkámušaid dáid ja sullásaš gažaldagaide. Mii deattuhit ahte go cealkámušat orrot dego čoahkkái-geassun, de dat lea muhtun muddui dan dihte vai čála ii galgga šaddat beare viiddisin. Muhto maiddái dan sivas go mii leat atnán vuođđun daid oalle vátna dálá gálduid mat leat mávssolaččat fáddái. Dohkálaš vástádusat gáibidivčče muđui sierra systemáhtalaš guorahallamiid juohke namuhuvvon gažaldahkii, maid mis ii leat leamaš vejolašvuohta dahkat dán proseavtta rámmaid siskkobealde. Ulbmil dáinna kapihttaliin lea beroškeahttá bidjat oktii máhttoosiid mat sáhttet doaibmat sihke informašuvdnan ja leat duogážin čilgejumiide go mii kapihttal 7:s galgat lagabut geahččat guđe ládje nissoniid ja dievdduid rollat ja identitehtat sáhttet mávssolaččat go sámediggeválggaide ráhkadit nammadanlisttuid. Eará váldoášši lea ahte vaikko sohkabeali perspektiiva lea guovddážis dán raporttas, de lea maiddái dehálaš fuomášuhttit ahte sámi servodat lea servodat mii lea girjái sihke geográfalaččat ja kultuvrralaččat. Dát sáhttá leat hui diehttelas, muhto praktihkalaččat čájehuvvo ahte dávjá lea álki namuhit ja meannudit sámi servodaga mihá ovttageardáneabbun juohkeládje go maid duođai lea. Go dakkár álkidahttimat sáhttet nai mávssolaččat sohkabealegullevaš čuolbmačilgehusaid lahkoneapmái, de áigut mii álggahit dán kapihttala dadjat veaháš "sámi servodaga" doahpaga birra. 6.1 Máŋggabealat sámi servodagat Sámi ássanguovllut vulget Guoládatnjárggas davvinuortan, mannet čađa Norgga, Suoma ja Ruoŧa davimus osiid ja sisa Hedemárkui norgga bealde. Dasa lassin árbevirolaš ássanguovlluide leat ollu sámit ásaiduvvan eará osiide našunálstáhtain gos orrot. Sámi servodat ii leat oktilaš servodat. Historjjálaš dilálašvuođat, ja ealáhuslaš ja kultuvrralaš lágan dilálašvuođat leat dagahan stuora variašuvnnaid gaskal iešguđet regiuvnnaid. Maiddái ođđaáigásaš servodaga ásaheapmi lea addán vuođu variašuvnnaide ealáhusaid, eallinvugiid ja identitehta ektui.39 Sámi regiuvnnat eai čuovo riika-, suohkan- dahje fylkaráji. Sámit geat orrot ovtta regiuvnnas ovddastit máŋgga ládje kultuvrralaš ja sosiála oktavuođa. Regiuvnnas leat giella ja kulturárbevierut čatnan olbmuid oktii ja ovddastan juogalágan oktasaš kultuvrralaš opmodaga, ja ráhkadan dásiid sámi iešdovddáheapmái ja "earáid" dovddáheapmái. Dál leat maid ollu sámit fárren gávpogiidda ja čoahkkebáikkiide guhkkin eret ruovtturegiuvnnain. Dát ii mearkkaš ahte ii beasa searvat sámi kultur-oktavuhtii. Ovdamearkan dasa leat sámi searvvit maid leat ásahan gávpogiin olggobealde árbevirolaš ássanguovlluid. Vaikko leat erohusat regionála oktavuođaid gaskkas, de lea ollu čatnan sámiid oktii stuorát oktavuhtii. Ovdamearkkat leat fuolkevuohta- ja oahppásiidoktavuođat. Læstadianismma lea maid čatnan oktii persovnnaid iešguđet regiuvnnain. Boazo-doallu mii johtá viidát stuora guovlluid badjel lea maid máŋgga ládje čatnan sámiid oktii. Seamma sáhttá dadjat Lufuohta ja Finnmárkku guolástusáigodagaid birra. 70-logu álggus attii dasa lassin mobiliseren etnopolitihkalaš sámelihkadusa oktavuođas vuođu ođđa oktavuhtii regiuvnnaid rastá. Regionála sámi servodagat leat dainna lágiin gitta otnážii leamaš ásahuvvon eahpeformálalaš fierpmádagaid vuođul. Lea gal várra riekta dadjat ahte sámi servodat lea leamaš čearddalaš fierpmádatservodat čadnon našuvnnalaš vuođđostruktuvrii. Muđui lea dábálaš čujuhit dasa ahte dán servodagas ovdal ledje vuođđoealáhusat vuođđun nugo eanandoallu, guolástus, boazodoallu ja meahcceealáhusat, de maŋemus 10-20 jagis lea dáhpáhuvvan sirdašupmi sekundára ja bálvalusealáhusaide. Vuođđoealáhusat adnojit aŋkke dávjá leat erenoamáš guovddážis sámi báikkálaš-servodagain, mii erenoamážit čájehuvvo dokumeanttas Sámediggeplána 1998-2001. Dás cuiggoduvvo ea.ea. man dehálaš lea "ovdánahttit ja váldit vuhtii ealáhus-doaimmaid mat lea sámi kultuvrra ja identitehta ávnnaslaš vuođđun"(Sámediggi 1998:23) . Viidáset daddjo ahte "vaikko sámit eanasmuddui oassálastet ođđaáigásaš servodaga earuhuvvon bargoeallimis, de leat vuođđoealáhusat mat leat sámi kultuvrra vuođđun ja coakcin" (ibid) . Dasto go Sámedikki ovtta ulbmiliin lea ahte galget gávdnot nanu ja ealli sámi giliservodagat dássedis ássamiin ja máŋggabealat ealáhusaiguin, de dat lea erenoamážit danin go dakkár servodagaid árvvoštallet leat "čielga eaktun go galgá bisuhit sámi identitehta, giela ja kultuvrra" (ibid.) . Mii áigut dattetge geavahit vejolašvuođa deattuhit man mávssolaš lea diehtit ahte variašuvdna ja máŋggabealatvuohta lea mihtilmas sámi servodahkii mihá eanet go maid dávjá sáhttá ipmirdit go sámiid ja sámi kultuvrra ovdanbuktet iešguđet mediain. Báikkálaš sámi duohtavuohta ii álot leat nugo "almmolaš muitaleapmi" sámivuođa birra (Andersen 2002) . Dás sáhttet ea.ea. leat váikkuhusat ollu sámiid iešdovddá-heapmái, ja sáhttet mielddisbuktit cakkiid ovdamearkka dihte sámepolitihkalaš oassálastimii. Dát mállet bistevaš dáruiduhttinproseassa ovddasta sierra mállet hástalusa viidáset seailluhit ja ovdánahttit sámi giela, kultuvrra ja servodateallima. Seammaládje ferte fuomášit ahte ollu dan informašuvnnas mii gaskkustuvvo olbmuide sámi dilálašvuođaid birra, gaskkustuvvo stuoraservodaga mediaid bokte, majoritehta perspektiivva bokte. Dát sáhttá dagahit ahte buvttada ja ođđasit- buvttada cuksasiid ja stereotiippaid sámiin (Varsi 1997) . Go dán birra fuomášuhttá, de dat sáhttá dagahit buoret ja eanet máŋggabealat informašuvnna sámi dilálašvuođaid birra. Go mii leat válljen álggahit dán kapihttala čujuhit beliide bajábealde, de dat lea dan sivas go Norggas lea sámediggeválggaide ráhkaduvvon ortnet 13 válgabiirre vuođul mat fátmmastit buot riikka (vrd. kap.3) . Mii leat ovdal teavsttas čujuhan ahte dát válgabiirret leat hui iešguđet láganat ea.ea. geográfalaš ja álbmotsturrodaga dáfus, guđe muddui biirre fátmmasta muhtin oasi sámegiela hálddašanguovllus, ja dan ektui man ollugat álbmoga ollesolbmuin leat dieđihan iežaset sisa Sámedikki jienastus-lohkui. Mii leat dasa lassin cuiggodan ahte dakkár ja eará earáláganvuođat dagahit ahte čuožžilit muhtin metodalaš váttisvuođat ja hástalusat go galgá válgabiirriid guorahallat ja buohtastahttit. Metodalaš hástalusat leat maid sohkabealedimenšuvnna dáfus: Go man muddui sáhttá navdit ahte sámi nissoniid ja dievdduid obbalaš gávdnosat sohkabeali rollaid ja eavttuid birra ovdamearkka dihte dan guovtti "eaŋkilsuohkaniin" Sis Finnmárkkus, maiddái gustojit sámi nissoniidda ja dievdduide ovdamearkka dihte Lulli-Norgga, Lullisámiguovllu ja Gaska-Tromsa biirriin? Dahje konkrehtabut: Leat go nuorra, ovttaskas nisson it-studeanttas smávvagávpogis seamma sohkabeali rolla gullevaš hástalusat go vuotnaássi nisson duojáris geas lea ovddasvástádus iežas mánáide ja buohcci (láhčamaččaide) váhnemiidda geat orrot ránnáviesus. Mot lea 23- jahkásaš sámi dievddu eallin geas ii leat oahppogelbbolašvuohta gii ferte "nuppástuhttit" boazodoalus smávva Nuorta-Finnmárkku suohkanis allaskuvllaoahppan 40-jahkásaš ealáhusjođiheaddji ektui muhtin stuoragávpogis Nordlánddas? Mis eai leat vástádusat dákkár mállet gažaldagaide, muhto mii navdit dat mielddis-buvttášii ahte juoga lea seammalágan ja olu lea earálágan. Min váldoášši váldit ovdan dán lea beroškeahttá ahte dat mii dán teavsttas daddjo sámi servodaga sohkabeali rollaid ja nissonlihkadusa birra, sáhttá leat earáládje mávssolaš ja gustovaš iešguđet válgabiirriide ja báikkálašservodagaide -- ja maiddái iešguđet oktagaslašindiviiddaide iešguđet eallindilálašvuođain ja eallingearddemuttos. Dahje konkrehtabut: Go juohke válgabiirres válljejuvvojit sisa golbma áirasa, de lea seamma dehálaš guorahallat ja ipmirdit mekanismmaid mat ovdamearkka dihte dagahit ahte unnán nissoniid nammadit njunuškandidáhttan Lullisámiguovllu ja Deanu biirriin, go ahte ipmirdit manin ollu eanet nissoniid nammadit dakkár sajiide Kárášjoga ja Gaska Nordlándda biirriin (vrd. Tabealla 5.3.) . Muhto makkár máhttu lea olámuttos dálá sámi servodaga sohkabeali rollaid dáfus? Na dat lea fáddán boahtte oassekapihttalis -- ja fuomášupmi dán vuorus biddjo nissoniid rollaide. 6.2. Máhttu sohkabeali rollaid birra -- stáhtusa ja dárbbut Gávdnojit muhtun muddui vuostálasti ipmárdusat das makkár rolla nissoniin lea sámi servodagas. Sámi nissoniid leat čilgen sihke garrasin ja iešheanalažžan, ja duppaliid vealahuvvon. Ovtta áigodagas lei dakkár ipmárdus ahte sámi servodat lea hui dásse-árvosaš servodat, dahje nissonjođiheapmi/matriarkáhtta (Eikjok 2000) . Maŋŋil leat dán ipmárdusa atnán eambbo cukcasin, ja dan hástala sihke ođđa máhttu ja boarrásit máhtu ođđasitčilgehusat. Seammás lea nu ahte rievdadusat sámi servodagas maid áibbas duođas bidjet eavttuid nissoniid ja dievdduid rollaid hábmemii servodagas. Nissoniin ja dievdduin leat iešguđet rollat servodagas, ja rievdadusat danin váikkuhit iešguđetládje sohka-beliide. Ovdamearkka dihte lei boarrásit sámi báikedoalloservodagain sohkabeale-juohku, iešbirgejeaddji bargooktavuohta. Go ovdalaš báikedoalloheiveheami vuođđu rievddai, de dat hástalii dán bargooktavuođa sohkabealejuogu rájiid (ibid.) . Veaháš eará sániiguin: Go sosiokultuvrralaš vuogádagat rivdet, de dat maid čuhcet sámi servodaga sohkabealerollaide ja sohkabealeoktavuođaide. Gitta 70-lohkui ledje sámi historjjá eanasmuddui čállán ja gaskkustan majoritehta-servodaga dievddut. 70- ja 80-logus ovdánii dattetge gáibádus ahte galgá systemáhta-laččat dutkat sámi nissoniid dálá eallineavttuid. Gáibádus biddjui sihke sámi organisašuvnnaide, sámi ásahussii Davviriikkalaš Sámi Instituhttii (ásahuvvon 1972:s) , ja našuvnnalaš eiseválddiide. Gáibádus oažžut eanet máhtu čuožžilii erenoamážit muhtin sámi nissonkonferánssaid ja --semináraid vuođul mat lági-duvvojedje dán áigodagas. Lágideamit čohkkejedje ollu iešguđet agi ja ollu fidno-joavkkuid nissoniid . Dat ledje dasto báikin buohkaide geat beroštedje fáttás, ja danin ii dušše dutkiide dahje politihkkariidda.40 Vaikko sámi servodaga máhttodárbu sohkabeali dáfus lea cuiggoduvvon máŋgii 70-logu rájes, de leat hui unnán dutkan daid fáttáid birra. Iešguđet nissonsemináraid raporttat leat ain eanasmuddui vuođđun dálá máhttui. Das ea.ea. nissonat iešguđet sámi guovlluin ja iešguđet eallinmuttuin muitalit persovnnalaččat. Dasa lassin leat maiddái veaháš eanet systemáhtalaš guorahallamat. Deháleamos buktosat máhttui mii mis dálá sámi servodagas lea sohkabealerollaid ja sohkabealeoktavuođaid birra bohtet dattetge muhtin sámi nissondutkiin geat vuosttažettiin ja ovddemusat servodatfágalaš fágasurggiin leat almmuhan stuorát bargguid main ea.ea. sohkabealit leat leamaš fáddán. Čuovvovaččat áigut danin váldit ovdan muhtin dakkár bargguid ja oaidnit maid dat muitalit sohkabealerollaid birra ja nissoniid ja dievdduid eavttuid birra iešguđet sámi oktavuođain maŋemus logi-guoktenuppelogi jagis. Jorunn Eikjok (1989) lea čilgen sámi sohkabealeidentitehta rievdadusaid golmma buolvva mielde muhtin sámi gilážis Nuorta-Finnmárkkus. Fáddá lei identitehta-hálddašeapmi sohkabeali, čearddalašvuođa ja kultuvrralaš earáhuhttima vuođul. Eikjok govvida ea.ea. russolas deattu maid nuorra nissonat vásihit vuostálasti gáibádusaid hálddašeamis. Sámi nissonat ožžot stuora ovddasvástádusa hálddašit ja gaskkustit sámi kultuvrra ođđa buolvvaide, almmá servodaga doarjaga haga. Vigdis Stordal (1990) čađahii 1986:s guorahallama sohkabealejuogu birra 16 sámi ásahusas norgga bealde. Guorahallan čájehii ahte vaikko sohkabealejuohku ollislaččat lei dássedit, de eai lean aŋkke beare ollu nissonat hovdengottis. Stordal jearahallamat sámi ásahusaid bargiin govvidii cakkiid ja váttisvuođaid maid erenoamážit nissonbargit vásihedje. Almmolaš statistihkat čájehit ahte Sis Finnmárkkus leat ollu nissonat geain lea alit oahppu sihke riikka eará osiid ektui, ja maiddái seamma guovllu dievdduid ektui. Leat go sámi servodagas marginalisereme dábálaš dievddu? Vigdis Stordal (1996) govvida mot sii geat lihkostuvvet ođđaáigásaš sámi servodagas lotnolagaid geavahit stuoraservodaga gelbbolašvuođa árbevirolaš sámi servodaga gelbbolašvuođain. Dagaha go dát čohkkema sohkabeliid gaskkas mii maid buktá váikkuhusaid sámepolitihkalaš oktavuođaide?41 Sámi mánáidbajásgeassima máhttu lea guovddáš oassi sámi kultuvrras. Asta Balto (1997) leat dutkan sámi mánáidbajásgeassima ja sohkabealesosialiserema. Balto govvida mot jođánis rievdadusat servodagas dagahit ahte árbevirolaš vuogit maiguin čoavdá bargguid eai šat leat doarvái, ja váttisvuođaid maid váhnemat vásihit servodatrievdadusaid ektui. Deaivvadeapmi minoritehta ja majoritehta riekteipmárdusa ja árbevieruid gaskkas lea maiddái beallin dás. Ovdamearkan dasa sáhttá leat deaivvadeapmi stuoraservodaga eanandoalu ja sámi boazodoalu gaskkas, mii čájeha mot stuoraservodaga reguleren sáhttá dagahit ahte marginalisere nuppi sohkabeali rolla ja váikkuheami. Dát lea proseassa maid lea váttis máhcahit maŋos, ja lea okta dain stuorámus hástalusain mii sámi servodagas ja boazodoalloealáhusas lea ovddabealde. Andre Amft (2000) lea govvidan ruoŧa sámiid eallineavttuid 1900-logus sohkabeale- ja čearddalaš-perspektiivvas, ja govvideamis lea guovddážis juste dat mot stuoraservodat lea reguleren sámi boazodoalu. Solveig Joks (2001) govvida boazodoallonissoniid posišuvnna boazodoalu almmolaš rolla ektui ja dan ektui mot boazodoallu fievrreda máhtu mánáide. Proseakta lea vuođđun ipmirdit boazodoallonissoniid praktihkalaš bargguid posišuvnna boazo-doallošiehtadusa gaskaomiid ektui, ja dan saji ektui mii boazodollui lea ásahuvvon boazodollopolitihkalaš mihttomeriiguin buohtastahttojuvvon eanandoaluin. Dát čuvge praktihkalaš máhttogaskkusteami mánáide sohkabeali perspektiivvas. Nugo cuiggodeimmet bajábealde, de leat eanasmuddui majoritehtaservodaga dievddut čállán ja gaskkustan sámi historjjá. Soaitit beassat eanet diehtit sámi nissona rolla birra boarrásit sámi servodagas jus ođđasitčilget boarrásit historjjálaš gálduid? May Lisbeth Myrhaug (1997) dahká dan girjjis I modergudinnens fotspor, mas son boarrásit historjjálaš gálduid vuođul ovdanbuktá ođđa máhtu nissoniid rolla birra sámi mytologiijas ja kulturčađaheamis. Maiddái girjjálašvuođa fágasuorggis lea sohkabeali perspektiiva ožžon fuomášumi. Erenoamážit Vuokko Hirvonen (1996) lea buktán ođđa ipmárdusa sámi nissonrollii go lea guorahallan sámi nissongirječálliid ja sámi nissoniid 1900-logu girjjálaš-vuođas. Dasa lassin dan mállet bargui mii lea namuhuvvon bajábealde, de leat maŋemus logi jagis ovdanbiddjon iešguđet guorahallamat mat fátmmastit dahje guoskkahit sámi dutkama ja dárbbu mii dasa lea. Muhtin dáin guorahallamiin namuhit sohkabeali perspektiivva muhtin fágasurggiid ektui, almmá nu ahte dat váldojuvvo ovdán leat suorgin maid berre vuoruhit.42 Dutkanráđi Sámi dutkama prográmmas áigodahkii 01.01.01-31.12.05 leat dattetge mihtilmas oasseulbmilin veahkehit ahte dutkan deattuha sohkabeali perspektiivva. Muđui áigut maid cuiggodit ahte go obbalaččat váilot hivvodaga ja kvalitehta dáfus dieđut servodatdilálašvuođaid birra, de dat maiddái ráddje sámi servodaga máhttovuođu sohkabeliid birra (Pettersen 2001) . Ovdamearkka dihte lea nu ahte almmolaš statistihkat dávjá atnet vuođđun našuvnnalaš regiuvnnaid ja vuođđostruktuvrra. Nuppegežiid lea sámi servodat máŋggabealat ja geográfalaččat bieđggus -- ja almmolaš statistihkaid ii sáhte danin atnit vaikko mot duohtadieđuid-vuođđun čilget ja guorahallat sámi servodatdilálašvuođaid. Dan muddui go mávssolaš dieđut gávdnojit, de dat leat dasa lassin maid biđgejuvvon iešguđet ásahusaide ja danin lea daid váttis gávdnat. Čoahkkáigeassun sáhttá dadjat ahte majoritehtaservodaga dievdodutkit leat duođaštan eanas oasi čállojuvvon máhtus boarrásit sámi servodaga sohkabealerollaid ja sohkabealegullevašvuođaid birra. Dán máhtu leat gieđahallan ja dađistaga gieđahallet dutkit geain lea sámi servodaga gullevašvuohta, geat beroštit fáttás. Ain bohtet ođđa "siskkobealdeperspektiivvat" dáin ávdnasiin mat sáhttet addit midjiide ođđa ipmárdusa boarrásit sámi servodaga birra. Seammás oaidnit ahte muhtin dálá dutkiin -- vuosttažettiin ja ovddemusat nissoniin- álgoálggus juo lea sohkabeali perspektiiva vuođđun sin dutkanfáttáin. Sáhttet eanet sivat manin eanet dutket dákkár fáttáid. Okta sáhttá leat ahte leat šaddan eanet sámi dutkanásahusat ja eanet sámi (nisson) dutkit. Eará sivva sáhttá leat čálgoservodaga huksen, bargoeallima rievdadusat ja ahte sámi ásahusaid lassáneapmi lea addán sámi nissoniidda ja dievdduide ođđa eavttuid, ja ahte dat fas mielddisbuktá ođđa gažal-dagaid nugo ovdamearkka dihte: Man muddui leat servodatlaš rievdadusat váikkuhan sohkabealeidentitehta ja --oktavuođaid? Makkár váikkuhusaid dagahit oahpahusdási ja fidnogullevašvuođa rievdadusat gaskal sámi nissoniid ja dievdduid fuollarollii ja giella- ja kulturguoddi rollii. Makkár eavttuid addá rievdadus máhttoservodahkii sámi sohkabealeidentitehta rieavdadusaide? Erenoamážit čájeha juste digaštallan sámi nissoniid obbalaš politihkalaš oassálastima ja Sámedikki nissonáirasiid dáfus, man máŋggabealat čuolbmačilgehusaid birra lea sáhka. Dasto oainnusin dahkkojuvvo maiddái dat stuora dárbu buoret máhttovuđđui. Obbalaš máhttováili sohkabealerollaid ja sohkabealeoktavuođaid birra dálá sámi servodagas sáhttá dasto dadjat leat oassin duogážis ja oassin dán guorahallama sisdoalus. Vaikko mii bajábealde leat čujuhan muhtin fágalaš bargguide mat sohka-beali leat bidjan fáttáid mielde, de leat mii seamma mutto ollu čujuhan ollu vástit-keahtes gažaldagaide ja mat hástalit boahttevaš dutkamiidda. Dán rádjái teavsttas leat mii eanasmuddui buohtastahttán ja gieđahallan dálá dieđuid ja guorahallamiid. Boahtte oassekapihttalis, kapihttal 7, leat dattetge ieža jearahallan nissoniid ja dievdduid geat iešguđet ládje oassálaste 2001 sámediggeválggas. Ságastallamiiguin oassálastiiguin geat ledje guovddážis nammademiin ja válga-barggus muhtin válgabiirriid muhtin organisašuvnnain/bellodagain, hálideimmet mii namalassii oažžut gova das mii dáhpáhuvvá nammadanproseassas. Vaikko namma-danproseassat leat nohkkivaččat ja dávjá dáhpáhuvvet hoahpuid siste ráddjejuvvon áigodagas, sáhttá daid ovdáneapmi dattetge govvidit muhtin dain sohkabealegullevaš politihkalaš árbevieruin ja ovttastahttinminstariin mat leat hábmejuvvon guhkit áigge badjel dihto báikkálašservodagain. Ovdal go ollet nu guhkás, de áigut mii dattetge loahpahit dán kapihttala mottiin sániin dadjat juoidá sámi nissonlihkadusa ja Sámedikki dássážii dásseárvobarggu birra. 6.3. Sámi nissonlihkadus ja Sámedikki dásseárvobargu Ođđaáigásaš sámi nissonlihkadus vuolggahuvvui sámilihkadusas, čearddalaš-politihkalaš lihkadus 1970-logu álggus. Dan oalle garra čearddalašpolitihkalaš dálkkádagas 70-logu loahpas eai lean dattetge sohkabealepolitihkalaš čuolbma-čilgehusat beare guovddážis. Baicca lei dábálaš ahte idealiserejedásseárvosaš, vuođđo sámi servodaga. Dađistaga ovdánii dattetge dán lihkadusas- ja erenoamážit nissoniid gaskkas -- dihtomielalašvuohta ahte servodatrievdadusat dagahedje ahte ovdalaš sohkabealerollat ja -- oktavuođat eai lean beare mávssolaččat (Sárá 1990, Eikjok 2000) . Seammás biddjui maid gažaldat ahte lei go garra ja váikkuhanfámolaš sámi nissona govva dušše cuvccas go dát váikkuhanfápmu oalle jođánit lei unnon. Ledje go juo nissonvealaheaddji mekanismmat árbevirolaš sámi servodagas, dahje lei go nissoniid marginaliserejuvvon rolla olggobealde váikkuheami geažil (Eikjok 2000) ? Lassin dasa mearkkašit ođasmahttinproseassat ahte sámi servodagaid sohkabealeoktavuođat leat vásihan stuora rievdadusaid buolvvaid mielde (Stordahl 1997) . Nissonášši (feminisma) lea leamaš ja lea ain váttis fáddá sámi nisson akademihkkariidda, danin go nissonáššiid oahpástuvvan sámi oktavuođas dagaha ahte sámi dievddut leat vuostálastin. Ii leat álki cuiggodit " iežasiid". Lea čuoččuhuvvon ahte eamiálbmot-nissonat eai dušše vásit vealaheami, muhto maiddái árbevirolaš ja harmovnnalaš bealit iežaset kultuvrras. Ollugat gohčodit dán duppal vealaheapmin, maid Jorunn Eikjok lea čilgen ná: "We were unpopular among our Sami brothers for introducing the women's cause into the struggle for our people's rights. We were unpopular among our fellow sisters in the wider community for bringing in our ethnic and culture identity as women. Our brothers ridiculed us because gender was irrelevant for them; our Nordic sisters rebuked and lectured us because the minority and indigenous question was irrelevant for them"(Eikjok 2000:39) . Maiddái sámi nissonlihkadussii lei 1975 riikkaidgaskasaš nissonjahki mávssolaš. Nissonjahki čalmmustahttojuvvui sámi nissonseminárain Gironis. Dát seminára ja sullásaš seminárat ja konferánssat 70- ja 80-logus, ledje riegádanveahkkin ovtta sámi nissonorganisašuvdnii -- Sámi Nissonorganisašuvdna, maŋŋil Sáráhkká -- mii vuođđuduvvui 1988:s.43 1990:s, dm. veaháš maŋŋelaš Sáráhkká vuođđudeami sullii seammás go vuosttaš sámediggeválgga lágidedje, čilgii Máret Sárá sámi nisson-organisašuvnna dárbbu čuovvovaččat artihkkalis Sámi nissonlihkadus (Sárá 1990:52) : "Vaikko sámi nissonlihkadus lea doaibman lagabut 15 jagi, de easkka dál leat ožžon vásáhusa doarvái bidjat sániid diŋggaide. 1960- ja 1970-jagiin berošteimmet suddjet álbmoga obbalaččat ja oažžut čađa obbalaš minoritehta-gáibádusaid. Dalle lei dehálaš doalahit ovttas ja suodjalit joavkku ja mii mielalaččat biehttaleimmet váttisvuođaid joavkku siste. Dál ii doala cuvccas deaivása ahte sámi nisson lea dásseárvosaš dievdduin. Eanebut oidnet ahte dárbbašuvvojit doaimmat nissoniidda buot surggiin. Easkka dál sáhttit mii hupmagoahtit sámi nissona erenoamáš dili birra. Sámi organisašuvnnat ja dutkanásahusat eai leat vuoruhan nissongažaldagaid, ja danin lea dehálaš ahte lea sierra berošteaddjeorganisašuvdna mii váldá vuhtii nissonberoštumiid". Mis eai leat dán prošeavttas leamaš resursarámmat lagabut guorahallat sámi nisson-lihkadusa doaibmaviidodaga ja -- málliid maŋŋel 1990. Mii diehtit dattetge ahte 1993:s ásahuvvui ođđa nissonorganisašuvdna -- Sámi Nisson Forum -- vuođđuduvvon báikkálaš ja guovllulaš ovdáneami fierpmádahkan nissoniid eavttuid mielde (Sámi Nisson Forum 2002) . Maiddái eará sámi organisašuvnnat leat áigodagas čohkken fuomášumi sohkabeliide ja dásseárvui, omd. go ásahit nisson- ja dásseárvolávdegotti organisašuvnnas, dahje nissonfierpmádaga organisašuvnnaid rastá. Ovdamearkan dasa leat Norgga Boazo-sámiid Riikkasearvi (NBR) ja Davviriikkalaš Sámiráđđi. Sáhttá maiddái mearkkašan-veara ahte ruošša nissoniid fuorrágávppašeapmi Nuorta-Finnmárkkus dagahii viiddis digaštallama sámi dievdo- ja nissonrolla birra 90-logu loahpas. Digaštallan dagahii stuora stuimmiid sihke iešguđetge báikkálašservodagain ja riikadásis. Vaikko mii eat dán oktavuođas ge sáhte čiekŋudahttit dan ektui, de áigut dattetge váldit fárrui veahaš dan birra ahte sámi nissonat eai dušše aktiivvalaččat oassálastán hukset sámiidgaskasaš organisašuvnnaid ja ásahusaid mii dáhpáhuvai 1900-logus. Sii leat maid leamaš fárus riikkaidgaskasaš eamiálbmotbarggus, sihke obbalaččat ja erenoamážit riikkaidgaskasaš eamiálbmotnissonbarggus (Nystad 1993, Eikjok 2000) . Vuosttaš geardde go eamiálbmotnissonat deaivvadedje riikkaidgaskasaš virggálaš oktavuođas, lei ON nuppi nissonkonferánssas Nairobis 1976:s. Dan rájes leat lágiduvvon ollu regionála ja máilmmiviidosaš eamiálbmotkonferánssat. Sámi nissonat oassálaste ea.ea. dakkár nissonkonferánssas Australia:s loahpageahčen 80-logus. Konferánsa čuovvoluvvui 1990:s Kárášjogas mas Sáráhkká lei lágideaddjin. Dasa oassálaste lagabut 300 nissona eamiálbmotmáilmmi eanas osiin. 1998:s lágiduvvui vuosttaš geardde eamiálbmonissoniidseminára Indigenious People's Working group Geneve:s. Okta gáibádus dáin čoahkkimiin lei ahte organiseret sierra eamiálbmotnissonkonferánssa ovdal eamiálbmot-logijahki nohká. Mearriduvvui maiddái ásahit riikkaidgaskasaš eamiálbmotnissoniid fierpmádaga -- International Indigenous Women's Network. Fierpmádat ii leat dál doaimmas. Sivvan dasa lea ahte Association of First Nations 2000 čavčča rájes ii leat sáhttán ruhtadit čállingotti. Dássážii ii leat gaskaboddosašstivra nagodan gávdnat eará organisašuvnnaid mat leat sáhttán veahkehit hukset bajás fierpmádaga. Dát lea ovdamearkan dasa man hearki riikkaidgaskasaš eamiálbmotnissonorganiseren lea. Vaikko sámi nissonat danin leat leamaš aktiivvalaččat iešguđet ládje sullii 20-30 jagi sihke našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat, de orrot sámi nissonlihkadusa perspektiivvat ja gáibádusat leamaš unnán ovttaiduvvon sámi politihkalaš organisašuvnnaide. Leat maiddái leamaš unnán nissonat geat leat ožžon njunuš posišuvnnaid sámi politihkalaš organisašuvnnain. Ovdamearkka dihte lea stuorámus sámi organisašuvnnas Norggas, Norgga Sámiid Riikkasearvvis (NSR) leamaš dušše okta nisson jođiheaddji (gii dattetge čohkkái máŋga áigodaga) . Lea veara jearrat manin? Na maid dasto Sámedikkiin ja dásseárvofáttáin? Makkár rolla lea dán orgánas leamaš maŋŋel go ásahuvvui 1989:s? Fas mannat dokumeanttaide gávdnat juobe goit muhtin geažiduvvon vástádusaid dan dáfus. Ja mii álgit álggos dainna ahte vuosttaš ollislaš ja prinsihpalaš stuoradiggedieđáhusas mii ovdanbiddjui sámepolitihka birra, St.dieđ. nr.52 (1992-93) , das lea sierra kapihttal mii lea dásseárvopolitihka birra (kap.16) . Das čujuhuvvo vuosttažettiin dasa ahte jus galgá ovdánahttit váikkuhanfámolaš sámi dásseárvopolitihka, de dárbbaša " nannet dutkama sámi nissoniid birra vai oažžu čielgaseabbun mot sámi nissonat ieža vásihit iežaset dilálašvuođa bearašeallimis, ealáhusain j servodagas muđui" (ibid:105) . Nubbi masa čujuhuvvo lea ahte Sáme-diggi juo lea mearridan ásahit golmmajagáš prošeaktajođiheaddjevirggi sámi nisson-gažaldagaide. Goalmmát masa čujuhuvvo lea ahte sámi servodaga dásseárvvu nannen gáibida ollislaš plánema, ja danin berre ráhkadit dásseárvvu doaibmaplána Sámedikki golmmajagáš nissonprošeakta čađahuvvui áigodagas 1996-1999. Dán áigodagas ledje erenoamážit definerejuvvon njeallje nannensuorggi (Sámediggi 1999) : Ovttaiduhttit nissonperspektiivva Sámedikki bargosurggiide Buorit eavttut nissoniidda sámi báikkálaš servodagain Eanet nissonat sisa Sámediggái Riikkaidgaskasaš ovddasvástádus 1999 geassemánus mearriduvvui Dásseárvvu doaibmaplána 1999-2001 -- mas fuomášupmi čohkkejuvvo sámin nissoniid sajádahkii (ibid.) . Dás maid ledje defineren njeallje nannensuorggi: Nissonat váldonannensuorgin Sámedikki doaimmas Eanet nissonat sisa Sámediggái Nannet sámi nissoniid stáhtusa almmolaš oktavuođain našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat Čohkket fuomášumi nissoniid kulturguoddi ja árvoráhkadeaddji rollii sámi báikkálaš servodagain Doaibmaplánas (ibid.) ovdanboahtá maiddái Sámedikki dásseárvobarggu mearriduvvon váldoulbmil, namalassii: Sámi nissoniin ja dievdduin galget leat seamma geatnegasvuođat, vuoigatvuođat ja vejolašvuođat buot servodatsurggiin. Muđui čujuhuvvui čielgasit Sámediggeplánas 1998-2001:s (Sámediggi 1998) ahte nissonnannen ii galgga šaddat ođđa suorgin, muhto šaddat Sámedikki politihkka-hábmema ollisvuođas oassin. Dasa lassin galgá nissonpolitihkalaš ulbmiliid ođasmahttit ja ođastit dađistaga. Praktihkalaččat leat dán čuovvolan ea.ea. go lea ásahuvvon fásta dásseárvokonsuleantavirgi sámediggehálddahusas, ja ahte 2001 miessemánus vuohččan ovdanbiddjui dásseárvopolitihkalaš čielggadeapmi Sáme-dikki dievasčoahkkimii. Sullásaš čielggadeapmi ovdanbiddjui maid muđui 2002 čakčamánus. Sámedikki iešguđet servodatsurggiid konkrehta dásseárvonannema dáfus nugo ovdamearkka dihte ealáhusdoaimmain ja oahpahussuorggis, de daid oaidná dásse-árvopolitihkalaš čielggadeamis, almmá ahte sáhttit namuhit ovdamearkkaid dás. Dasa lassin lea muhtin áiggi bargojuvvon praktihkalaččat láhčit buriid ja jáhkkimis nissonustileapput bargoeavttuid sámediggeáirasiidda (Sámediggi 2000c) . Das lea ea.ea. sáhka čoahkkinbuhtadusas, mánáidbearráigeahču ja eará fuollabarggu buhtadusas, ja čoahkkimiid ja dievasčoahkkimiid organiseremis. Dát oanehis geahčadeapmi čájeha ahte Sámedikkis goit juobe orru leat sohkabeale- ja dásseárvofáddá iežaset áššelisttus ja iežaset dokumeanttain eanasmuddui iežaset doaibmaáiggis dán rádjái. Gažaldat lea makkár effeakta das lea leamaš praktihka-laččat. Vásihit go sámi nissonat -- ja dievddut -- ahte sin "sohkabeali" eavttut leat buorránan moktege? Vásihit go sii ahte Sámediggi lea orgána mii dasto váldá sin beaivválaš hástalusaid duođas? Ja mot aiddonassii sáhttá nu ahte nissonoassi vállje-juvvon áirasiid gaskkas dušše njiedjá ja njiedjá, vaikko lea biddjon fuomášupmi dán ilbmudussii sihke ovdal 1997 válgga ja 2001 válgga? Vejolaš oassečilgehusa ovdanbidjá okta dan moaddásis gii fágalaš oktavuođas lea čuvvon sámi nissonlihkadusa guhkit áigge, namalassii Vigdis Stordahl. Son geažida logaldallamis 2002 maŋŋitgeasi/čavčča ahte Sámedikkis lea leamaš beare "siskkáldas" nissonnannen (Stordahl 2002) . Dalle ii leat dušše nu ahte fuomášupmi lea leamaš biddjon Sámedikki siskkáldas hástalusaide (vuollegis nissonoassi, mot vuođđudit dásseárvogažaldagaid hálddatlaččat, duođašteapmi) , muhto maiddái ahte lea leamaš hui unnán oktavuohta sámi nissonlihkadusa ja Sámedikki gaskkas. Dát lea sihke ásahuslaš dási dáfus go iešguđetge nisson sámediggeáirasiid dáfus ge (ibid.) . Jus Stordahl vihkkumiin lea mihkkege, de sáhttá leat nu ahte muhtun muddui lea čuožžilan veaháš iešvuosttaldeaddji dilálašvuohta. Go lea go duođai nu ahte maŋŋel Sámedikki ásaheami lea šaddan váddáseabbun sámi nissoniidda ovddidit mihtilmas nissongullevaš áššiid ja dárbbuid go ovdal lei? Dakkár gaskaboddosaš paradoksa gáibida dattetge vuđolaš guorahallamiid ovdal go sáhttá deattuhit dán leat duohta dilálašvuohtan. Ja fastten: viidáset guorahallamat leat olggobealde dán guorahallama rámmaid. Mii dattetge lea siskkobealde min rámmaid, lea geahčadit lagabut -- ja dasto maid sohkabealli mearkkaša nammadanproseassaide sámediggeválgga ovddabealde. Dan birra lea boahtte kapihttal. 7. SOHKABEALI MEARKAŠUPMI NAMMADAN-PROSEASSAS Teavsttas dán rádjái leat mii eanasmuddui buohtastahttán ja gieđahallan dieđuid ja guorahallamiid mat leat leamaš gávdnamis earáid guorahallamiid bokte. Muhto mii leat prošeaktabarggus maiddái viežžan iežamet diehtoávdnasiid erenoamážit min čuolbmačilgehusaide. Dalle leat válljen persovnnaid geaid leat jearahallan geat iešguđet ládje oassálaste 2001 sámediggeválggas. Ulbmil jearahallamiiguin lei beassat diehtit mot válljejuvvon nissonat ja dievddut ieža vásihit Sámedikki ja sámediggeválgga sohkabeali perspektiivvas. Erenoamážit hálideimmet mii, go ságastalaimet oassálastiiguin geat leat leamaš guovddážis muhtin organisašuvnnaid/bellodagaid nammademiin ja válgabarggus, oažžut gova das ahte lea go sohkabealli mávssolaš faktoran nammadanproseassas ja dasa mii dáhpáhuvvá nammadanproseassas. Vaikko nammadanproseassat leat nohkkivaččat ja dávjá dáhpáhuvvet heajos áiggis ráddjejuvvon áiggi siskkobealde, sáhttá daid mannu dattetge addit gova muhtin dain sohkabealegullevaš politihkalaš árbevieruin ja ovttasdoaibmanminstariin mat leat ovdánan guhkit áiggi dihto báikkálašservodagain. Min váldoášši jearahallamiiguin lei gávdnat lea go nu ahte berošteaddji nissonat eai beasa mielde Sámedikkis? Jus leaš nu, sáhttá go dat leat danin go lagasbirrasis, ruovttus dahje politihkalaš birrasiin lea vuosteháhku? Ja jus ii leaš dakkár vuoste-háhku, lea go sivvan Sámedikki vuollegis nissonoassái ahte nissonat ieža eai obanassiige hálit válljejuvvot? Nugo namuhuvvui álggahankapihttalis, de leat jearahallamiid dahkan njealji válgabiirres -- guovtti biirres mas lea erenoamáš buorre historihkka dan dáfus man galle nisson sámediggeáirasa válgabiirres leat válljejuvvon sisa áiggi badjel, ja guovtti biirres main lea heajos historihkka dan dáfus. Álggahankapihttalis čujuhuvvui maiddái dasa ahte mii álggos leimmet válljen 24 oassálasti áigeguovdilis informántan. Eatnasat ledje válgalisttuid nisson- ja dievdokandidáhtat, muhto dáid searvvis ledje maiddái nammadankomitéaid jođiheaddjit. Praktihkalaččat čađa-heimmet 13 jearahallama, guhtta nissoniiguin ja čieža dievdduiguin.44 Mii maid váldit fárrui ahte informánttaid politihkalaš ja sosiála duogáža sáhttá čoahkkáigeassit čuovvovaččat: Golbma jearahallojuvvon listokandidáhtas lea dáčča bellodatpolitihka duogáš. Okta lea leamaš mielde politihkalaš doaimmas našuvnnalaš dahje regionála dásis. Earrát leat juogo leamaš mielde fágasearvedoaimmain, báikkálaš ealáhusorganisašuvnnain dahje sámi searvvebarggus. Guokte nissona leaba aktiivvalaččat fágasearvebarggus. Nissonat leat leamaš ja leat eanasmuddui aktiivvalaččat sámi servviin. Ávdnasiin lea njealjásis guđa nissonis allaskuvlladási oahppu, ii ovttage dievddus leat dakkár oahppu. Ávdnasiin leat vihtta nissona eatnit, eatnasat smávvamánnáeatnit. Čuovvovaččat ovdanbuktit muhtin mávssoleamos ipmárdusaid prošeavtta jearahallanoasis. Mii deattuhit ahte cealkámušaid maid bájuhit teavsttas, leat válljejuvvon viidábut ávdnasiid vuođul, ja ahte lea dáid ávdnasiid ollisvuohta mii lea vuođđun min digaštallamiidda ja čoahkkáigeasuide. 7.2Obbalaččat nissoniid oaččuheami birra Mii leat ovdal cuiggodan ahte eaktun go galgá sáhttit válljejuvvot Sámediggái lea ahte gullevaš olmmoš lea čálihan iežas sámi jienastuslohkui. Go galgá nammaduvvot listui, de ii leat dattetge doarvái leat válgadohkálaš juridihkalaš ja sosiála ipmárdusas, dat gáibida maiddái dábálaččat vissis mutto politihkalaš aktivitehta. Gullevaš olmmoš ferte maiddái gullat sámi organisašuvdnii, juogo bellodahkii, sámi searvái dahje eará mállet jovkui. Dasa lassin berre persovdna ovddemusat ieš leat mielas nammaduvvot, ja dasto váldit badjelasas álbmotválljejuvvon doaimma: Gullevaš olmmoš ferte danin leat oaččuhanmielalaš (vrd. kapihttal 2.4) . Muhto go muhtin válgabiirriin leat oalle unnán juridihkalaš ja sosiála válgadohká-laččat-- ja dain vel unnáneappot geat leat politihkalaš aktiivvalaččat -- de sáhttet šaddat oalle stuora hástalusat gávdnat oaččuhanmielalaččaid. Jearahallamiin ovdan-boahtá maiddái ahte ollugat rahčet oaččuhit sihke nissoniid ja nuoraid maid nammada listtuide. Muhtin ovdamearkkat: "Mii rahčat oaččuhit nuoraid ja nissoniid. Mii leat geahččalan oažžut sin mielde searvái ja jienastuslohkui. Go sii šaddet 18-20 jahkásažžan, de nissonat gahččet eret go fárrejit. Go sii máhccet ruovttoluotta, de váldá guhkes áiggi oažžut sin fárrui. Sii sáhttet aktiivvalaččat servviin, duodjedoaimmain." "Stuorámus hástalus midjiide lea oažžut olbmuid čálihit Sámi jienastuslohkui. Mii geat leat smávvajoavkkuin fertet oalle oamedovddoheamit bargat sin ektui geain lea eanemus máhttu ja vásáhus sámivuođa birra." Dát cealkámušat govvidit máŋga stuora hástalusa sámepolitihkalaš mobiliserema dáfus. Kapihttal 3.2:s govvideimmet sámediggeválgga oassálastima leat guovtte-ceahkát proseassan, mas registreren sámi jienastuslohkui lea vuosttaš ceahkki, ja jienasteapmi lea nubbi. Min ávdnasat čájehit ahte báikkálaš organisašuvnnat ja listtut leat bargan ollu oaččuhit olbmuid sámi jienastuslohkui. Vuostálasvuođas organisa-šuvnnaide ja bellodagaide mat ceggejit listtuid eará mállet válggaide Norggas, de gullá hirbmat stuora ovddasvástádus bellodagaide ja organisašuvnnaide mat hálidit Sámediggái. Sii eai galgga dušše juridihkalaš válgadohkálaččaid vuođul ovtta válgabiirres oaččuhit vejolaš listokandidáhtaid, muhto sii orrot maid váldime badjelasas hukset juridihkalaš válgadohkálaččaid vuođu. Báikkálaš organisa-šuvnnaide sáhttá dát leat hui resursagáibideaddji. Go juridihkalaš válgádohkálaččaid vuođđu lea sajis, nu ahte sii leat registrerejuvvon sámi jienastuslohkui ovtta válgabiirres, de ii álot mearkkaš ahte sáhttá oaččuhit dán joavkkus. Muhtomin sáhttet politihkalaš joavkkus sierra eavttut vai vissis joavkkut ožžot áirasiid válgalisttuide. Ovdamearkka dihte sáhttá gáibiduvvot sámegiel gelbbolašvuohta dahje sajiid juohkin gaskal válgabiirre iešguđet guovlluid. "Válgabiirres leat vihtta suohkana. Mii gáibidit ahte golbma vuosttaža listtus galget leat sámegielagat." «Leat maid ollu dárbbut maid galgá váldit vuhtii go listtu galgá ráhkadit, ovdamearkka dihte ferte guovlluid váldit vuhtii". Dakkár eavttut sáhttet gáržžidit vejolaš kandidáhtaid logu danin go sosiálalaš válga-dohkálaččat ovtta válgabiirres šaddet praktihkalaččat unnit go juridihkalaš válga-dohkálaččat. Ii leat min čuoččuhus ahte dás lea stuorát váikkuhus nissoniid dahje dievdduid oaččuheapmái, muhto dat geažida ahte dán mállet sámepolitihkalaš doaimma oaččuhanvuođđu sáhttá loguid dáfus šaddat unnin muhtin válgabiirriin. Eará guovddáš hástalus orru leame oažžut nuoraid beroštit báikkálaš sáme-politihkalaš barggus. Nuoraid lea váttis oaččuhit dán oktavuođas danin go ollu nuorat fárrejit eret muhtin sámi guovlluid osiin. Sáhttá leat váttis oažžut nuoraid beroštit báikkálaš listtuin go sii ovdamearkka dihte oahpahusa dahje bargovejolašvuođaid geažil eai oro sin álgoálgosaš ruovttubáikkis. Vaikko báikkálaš nuorat máhccet ruovttoluotta iežaset ruovttubáikkiide ásaiduvvot dohko, de ii leat diehttelas ahte sámepolitihkalaš beroštupmi válgabarggu bokte vuoruhuvvo bajemussii diliheames eallinmuttos. Dát lea jáhkkimis sihke nuorra nissoniid ja dievdduid dáfus. Nuorat geat leat váldiime oahpahusa leat dábálaččat registrerejuvvon orrume iežaset álgoálgosaš ruovttusuohkaniin, ja eai ge sin oahpahusbáikkiin. Sii leat danin registrerejuvvon sámi jienastuslogus dan suohkanis ja válgabiirres gosa ruovttubáiki gullá. Vaikko sii livčče sámepolitihkalaččat iežaset oahpahusbáikkiin, de sii livčče ráddjejuvvon čuožžut dain listtuin -- jus ruovttubáiki ja oahpahusbáiki eai gula seamma válgabiirii. Váikkuhanfámu- ja váikkuhanvejolašvuođat vásiheapmi váldojuvvojit ovdan leat eará mállet hástalussan. Muhtin informánttat govvidit dakkár vásáhusa ahte sii eai oaččo ovdan Sámedikkis iežaset regiuvnna dahje báikkálašservodaga áššiid. Dát váikkuha negatiivvalaččat movttiideamis go galgá beroštit sámepolitihkas, sihke oktagaslaš politihkkarii, muhto maiddái dan ektui ahte oaččuhit ođđa listo-kandidáhtaid. Kapihttal 2.4:s leat mii digaštallan politihkalaš beroštumi iešguđetge motiivvaid. Dás váldui ovdan vejolašvuohta beassat váikkuhit servodatovdáneami leat dehálaš movttiidahttinfaktoran go oaččuha ođđasitválljemiidda suohkanstivrraide (Offerdal ja Aarethun, 1995) . Sullásaččat sáhttá ahte go vásiha ahte ii oaččo dohkke-huvvot iežas oainnuid leat okta sivvan manin áirasat eai hálit válljejuvvot ođđasit. "Mis leat čoahkkimat maŋŋil mas muitalit maid mii lea rahčan almmá olaheamis maidege. Mii fertet čađat duvdit áššiid ovdan. Sii oidnet ahte mii eat báljo oaččo čađa min áššiid. Dalle šaddá váttis» Media rolla gaskkusteaddjin ja informašuvdnabiđgejeaddjin orru mávssolaš dasa mot politihkkarat vásihit váikkuhanfámu. Eanet informánttat šállošit go sámi ja dáčča mediain lea váilevaš beroštupmi áššiid ektui maid sii iežaset válgabiirres hálidit deattuhit. «Sámi media ráhkada ovtta ášši sin guovllu persovnnain, muhto ii mis min guovllus. Sámedikkis mis eai leat seamma vejolašvuođat "cealkit dearvvuođaid ruoktot", don šattat "ii-persovdnan». Jus min guovllu dáčča aviissat livčče boahtán Sámediggái, de gal livčče čállán min birra." Min ávdnasat čujuhit stuora obbalaš hástalusaid dan dáfus ahte oaččuhit listo-kandidáhtaid sámediggeválggaide. Demográfalaš dilálašvuođat nugo ássanminsttar ja báikkálaš bargomárkan, váldojuvvojit ovdan leat mávssolažžan dan ektui ahte ásahit oaččuhanvuođu. Vásáhus ahte leat doaresbealde Sámedikki ja guovddáš sámi mediaid ektui orru váikkuheame dasa man oaččuhanmielalaččat vejolaš listo-kandidáhtat leat. 7.2 Obbalaččat nissoniid oaččuheami birra Okta ulbmiliin jearahallamiin lei čuvget lea go sohkabealli mávssolaš faktora nammadanproseassaid oktavuođas. Meastta buot jearahallamiin boahtá ovdan ahte vásihuvvo erenoamáš váttisin oaččuhit nissoniid listtuide. Válgalisttuid nissonoasi bajilgovva čájeha dattetge ahte leat meastta liikka ollu nissonat go dievddut listtuin (vrd. kapihttal 5.1) . Dát sáhttá mearkkašeame ahte váttisvuođat oaččuhit nissoniid lea stuorámus listtuid njunušsajiid dáfus. Eanet informánttat deattuhit namalassii man rahčamus lea oaččuhit nissoniid, maiddái sajiide hui badjin listtuin. Čuovvovaš sitáhtat leat ovdamearkan hástalusaide nissoniid oaččuheami dáfus: "Jus mun jearan nissoniin, de sii sivahallet isida, mánáid ja diimmu. Sii sáhttet gal leat fárus oalge-persovdnan, gii čuožžu duogábealde. Muhto go galgá oažžut sin ovdan, de gal sii suorganit. Muhto jus nagodit oažžut sin ovdan, de gal sii leat hirbmat aktiivvalaččat. Mun lean máŋgii jurddašallan lea go iešluohttámušas sáhka. In dieđe. Mun jurddašin dan birra go galgen sin oažžut fárrui dásseárvojođi-headdjin. Don fertet čievččastit sin luovos. Dat lea lossa proseassa." "Go mii leat geahččalan oažžut nissoniid fárrui, de sii eai báljo duostta. Sin mielas lea beare stuora gáibádus. Sii hálidit vuoruhit mánáid. Ollu čeahpes nissonat livčče sáhttán leat nr.1". "Váldoášši lea ahte nissonat leat njáiggubut, mii bivdit ándagassii go mii dadjat juoidá. Mii eat čuorvvo nu garrasit. Nissonat eai leat oahppan ahte dá lean mun, ja mun lean buoremus." " Mun in leat geigen oaivvi ovdan, jerren alddán, nagodan go mun dan, maid dat mearkkaša? Mus ledje nu ollu diŋggat mat dahke ahte hálidin čuožžut 1. sajis. Muhto dasto jurdilin, vuoi gáfat, in nie iešráhkis gal hálit leat." "Nuorra nissonat vuoruhit earáládje, go leat šaddan boarráseabbun it ge leat leamaš aktiivvalaš, de gal lea váttis beassat sisa. Leat sihkkarit ollu nissonat geat livčče sáhttán hálidit leat Sámedikkis, muhto sii eai dieđe mot sii galget beassat fárrui politihkalaš lávdái. Ii leat dušše boahtit ja dadjat, mun áinnas hálidan čuožžut listtus, válljebehket mu! Jus leat válljen eret politihkalaš beroštumi ja mánát leat sturron, de ii leat dušše boahtit ja dadjat ahte áiggut fárrui. Dasa livččiimet dárbbašan nissonfierpmádaga. Mun jáhkán ollu nissonat dovdet iežaset okto." Dáin cealkámušain bohtet ovdan muhtin oaivilat makkár sivat vejolaččat sáhttet go nu unnán nissonat leat fárus sámepolitihkas. Badjin čuožžut listtuin ja válljejuvvot sisa mielddisbuktá dávjá eanet bargonoađi ja ahte ferte "duvdit" áššiid ovdan almmo-laččat. Informánttat váldet ovdan ahte váilevaš politihkalaš vásáhus ja iešluohttámuš leat mávssolaš sivvan go nissoniid lea váttis oaččuhit njunušsadjái. Viidáset oaidnit ahte njáiguvuohta orru leamen iešvuohta mii gullá nissoniidda. Lea go dalle nu ahte váilevaš njáiguvuohta -- ahte alcces bidjat mihttomeriid -- árvvoštallojuvvo leat eahpenissonlaš? Mearkkaša go dát ahte nissonat geain lea mihttomearri oassálastit politihkalaččat eai guldal dáid mihttomeriid danin go dat eai heive oktii dábálaš nissongovain? Ipmirdit go nissoniid politihkalaš mihttomeriid leat áittan danin go dat hástalit dan mii lea vuođđun dievdovuhtii ja nissonvuhtii dálá sámi servodagas? 45 Min mielas goit lea veara jurddašit nissongova birra mii boahtá ovdan jearahallamiin. Lea go dát duođai govva mii heive (eanas) ođđaáigásaš sámi nissoniidda, dahje lea go govva njáiggos, viššalis fuolaheaddjis álkidahttin sámi nissonis - ja juoga maid geavahit strategalaččat čilget nammadanproseassaid ja válggaid bohtosa? Kapihttal 2.5:s válddiimet ovdan nissonáirasiid Davviriikkaid smávva našuvnnain, gos nissonat oalle maŋŋit serve našuvnnalaš politihkalaš lávdái, ja geažidedje iešguđet sivaid dasa. Árvvoštallojuvvo go politihkalaš beroštupmi sámi našuvnnalaš lávddis, Sámedikkis, leat dievdobáikin? Seammás digaštalaimet kapihttal 2.1:s iešguđet málelt politihkalaš oassálastimiid. Jus leaš nu ahte nissonat unnit go dievddut oassálastet politihkalaš bargui joavkkuin mat servet Sámediggeválgii, de dat ii mearkkaš dárbbašlaččat ahte sámi nissonat eai earáládje beroš politihkalaččat. Čuovvovaš cealkámuš govvida dan: "Eatnasat beroštit báikkálaš politihkas, go olle Sámediggedássái, de šaddá beare stuoris ja váttis." "Ollu nissonat dadjet sii eai hálddaš politihka, dan dáfus ahte váldit sáni. Mis ii leat iešluohttámuš dien suorggis. Mii ipmirdit dan leat dievdobáikin. Giliservviin, falástallanservviin sii doibmet bures. Sii leat fárus joavkkuin ja servviin, gos dovdet ahte sii hálddašit dan. Nu jurddašan maiddái mun, doppe gos mánát leat, doppe áiggun mun maid fárus. Dalle ii leat šat áigi eará diŋggaide." Politihkalaš vásáhus ja iešluohttámuš lea hui dehálaš válgagižžus. Smávit joavkkuid áirasat govvidit dan nu ahte stuora joavkkut sáhttet sáddet dovddus ja hárjánan politihkkariid politihkalaš giččuide. Gáibiduvvo vásáhus go singuin galgá deaivvadit, ja dát vásáhus ii báljo gávdno smávit joavkkuin. Soaitá dušše son gii lea bajemusas listtus gii sáhttá dahkat "doarvái buori" barggu. Danin šaddá dábálaččat dievdu "gii galgá vuovdit gálvvu": «Mun nammaduvven 2:žin. Lei dehálaš ahte oaččuimet ovtta nissona hui bajás. Dan digaštalaimet ollu, seammás go geahčaimet ahte son gii lei 1:žin sáhtii oažžut ollu jienaid. Son gii lei leamaš 1: žin lei dovddus. Mun ledjen apmasit". "Dáppe min guovllus fertejit olbmot dovdat "gálvvu" maid galgá vuovdit ovdal go sii jienastit gullevaš olbmo. Nissonat eai leat ožžon mihtilmas posišuvnnaid, nugo maid NN (okta dain aktiivvalaš nissoniin Sámedikkis) lea beassan čájehit. Mun jáhkán ahte jus nissonat livčče beassan fárrui komitéaide, de livččii maiddái šaddan eanet publisitehta." Jus aŋkke nagodivččii oaččuhit nissoniid sajiide hui badjin listtuin, de sáhttá vásihit ođđa hástalusaid. Muhtin informánttat čujuhedje dasa ahte nissonat geat leat leamaš bajemusas dahje hui badjin válgalisttuin muhtin báikkiin leat sihkkojuvvon eret listtuin. Dát deattuhuvvui leat negatiivalažžan go boahtteáiggis galgá oaččuhit eará nissoniid.46 Gal lea gal diehttelas nu ahte gávdnojit maiddái ollu nissonat geat leat sihke oaččuhanmielalaččat ja geaid duođai válljejit sisa Sámediggái. Mot dasto sii vásihit politihkalaš árgabeaivvi Sámedikkis? Ovdamearkka dihte leat muhtin áirasiin mánát. Makkár hástalusaid dat mielddisbuktá sidjiide go guhkit áigodagaid leat eret ruovttus, máŋgga geardde jagis? Makkár praktihkalaš ortnegiid lea Sámediggi ásahan dustet dáid hástalusaid? Vuolábealde ovdanbuktit muhtin cealkámušaid mat govvidit dáid gažaldagaid: "Sáhttá váttis nissoniidda geain leat mánát oassálastit Sámedikkis. Sii hálidit mielde, muhto eai ovddemusas. Jus dievdu galgá fuolahit bearraša, de ii leat nu álki." "Mus leat leamaš mánát fárus. Mis bajidedje mánnabearráigeahču máksomeari. Mus lei mánnabiigá. Dál lea losibut leat fárus go mánát leat sturron. Mun hálidan leat sin astoáiggedoaimmain fárus". "Nuorra nissoniid dáfus, de lean oaidnán váttisvuođaid dan vahku go mis lea dievasčoahkkin. Lea váttis dán doaimmahit lotnolagaid smávvamánáiguin. Sámediggi lea beare unnán strukturerejuvvon, don čohkkát dievasčoahkkimis 8 diimmu juohke beaivvi, ja dasto leat 10 -12 diibmosaš čoahkkimat beaivválaččat olles vahku. Dál leat oalle ollu oktováhnemat, ja nissoniidda lea lossat doaimmahit dan lotnolagaid. Dievasčoahkkinsála lea badjin ja mánáidlatnja lea gealláris. Jus áššiid mearridit pubas ja báras ja nissonat eai bearehaga searvva dakkár báikkiide, sihke praktihkalaš ja eará sivaid geažil, de dat mearkkaša ahte dievddut mearridit mii Sámedikkis ovddiduvvo politihkalaččat." Dát cealkámušat muitalit ahte vaikko Sámediggi lea ásahan ortnegiid mat galget dahkat álkibun smávvamánnaváhnemiidda bargat politihkalaččat, de eai leat aŋkke nu viiddis ortnegat. Mánáidlatnja sámediggevisttis ja doarjja mánáidbearráigehččui eará báikkis dahje ruovttus čovdet dušše muhtin hástalusaid maid smávvamánná-váhnemat vásihit. Kapihttal 2.4:s čujuheimmet guorahallamii nissoniid birra báikkálaš politihkas ja makkár mokta sis lea ođđasit válljejuvvot dahje ii (Nergård 1994) . Dás ovdanboahtá ea.ea ahte fuollageatnegasvuođat hárve mearridit vállje go heaitit dahje joatkit álbmotválljejuvvon áirrasin. Mii navdit dattetge ahte mátkkoštan-áigi ja guhkes áigodagat eret ruovttus earuhit sámediggeáirasa dábálaš báikkálaš politihkkaris, ja ahte dakkár dilálašvuođat sáhttet mávssoleabbun sámedigge-áirasiidda. Eará informánttat deattuhit bargomálliid eanet go praktihkalaš váttisvuođaid: "Sámedikkis lea nubbi nuppi gilvaleaddji, das lea sáhka boahtit rievttes posišuvdnii. Mun in beassan geavahit iežan nanu beliid, mun vuollánin. Mun in ožžon bohtosiid iežan máhtu vuođul, in beassan ávkkuhit iežan, in beassan bargat iežan áššiiguin. Vuoittáhallen ja ii šaddan ovdáneapmi." Muhtin cealkámušaid vuođul sáhttá maid jearrat ahte leat go Sámedikki struktuvrrat heivvolaččat go nissonin galgá ovddidit áššiid ja bargat áššiiguin? Muhtin nisson informánttat čuoččuhedje ahte politihkalaš áššiid mearridit pubain ja sávnnjis, báikkit mat sin mielas leat dievdobáikikit. Sii dadje viidáset ahte sii dovde sidjiide ii heive bargomálle mii sin mielas vásedin lei gilvvuid ja njunnálaga bidjamiid vuođul. Dán sáhttá geahččat kapihttal 2.4 oktavuođas, mas mii ea.ea. válddiimet ovdan movtta politihka oaččuheami ja ođđasitválljema dáfus. Offerdal ja Aarethun (1995) dieđiheaba ahte beare ollu bellodatpolitihkka ja riiddut sáhttet vejolaš sivvan dasa ahte politihkkarat eai hálit ođđasit válljejuvvot suohkanstivrraide. Dasa lassin čujuheimmet Flotves (1999) cealkámuššii ahte negatiivvalaš vásáhusat politihkas sáhttet danin go (erenoamážit nisson) oassálastit vásihit ahte sii gillájit ráđđen-teknihkaid. Muđui mii navdit ahte dat mot áirasat vásihit Sámedikki báikin, maiddái sáhttá leat dan geažil go Sámediggi dahká iežas politihkalaš mearrádusaid dievasčoahkkimiin mat lágiduvvojit njealje geardde jagis ja bistet vahku. Dat mielddisbuktá ahte čoagganemiin šaddet garra bargoáigodagat, mat fátmmastit sihke dievasčoahkkimiid ja siskkáldas joavkočoahkkimiid. Dasa lassin lágidit maiddái muhtin joavko-čoahkkimiid olggobealde dievasčoahkkimiid. Sámedikki válljejit miehtá riikka juohkásan válgabiirriid vuođul, mii mielddisbuktá ahte iešguđet joavkkuid miellahtut sáhttet orrut hui bieđggus. Čoahkkaneapmi joavkočoahkkimiidda danin mielddis-buktá guhkes mátkkoštangaskkaid ja stuora goluid. Ii leat nappo eahpelunddolaš ahte dakkár bargodilálašvuođain go lea čoahkkanan ávkkuha áiggi buoremusat, nu ahte formálalaš čoahkkimat ja eanet eahpeformálalaš guorahallamat leat eahkedis. 7.3 Leat go dásseárvu ja sohkabeali rollat fáddán? Nissoniid politihka oassálastima ferte geahččat dásseárvvu ja sohkabealeminstariid ektui. Dássážii orru leat nu ahte sohkabeali ja dásseárvvu gažaldagat leat unnán biddjon politihkalaš joavkkuid áššelistui. Sámepolitihkalaš bargu lea leamaš čohkke-juvvon báikkálaš áššiide, vuođđodoaimmaide mat oainnusindahket sámivuođa báikkálaččat ja regionálalaččat, ja váldet vuhtii báikkálaš sámi kultuvrra. Dá fas ovdamearkkat jearahallamiin: "Mii eat leat ollen nu guhkás ahte sáhttit hupmat dásseárvvu birra, lea eambbo ságas birget. Deháleamos lea oainnusindahkat sámivuođa." Dát sitáhtta čilge váttisvuođaid maid mii dovdat fas ovdalaš sámi nissonlihkadusas, vrd. kapihttal 6.3. Das čujuheimmet mot dán lihkadusa máŋggaládje vuostálaste danin go dat válddii fuomášumi eret čearddalašpolitihkalaš lihkadusas. Lea go ain nu ahte sámi servodathuksen lea nu rašes proseassa ahte ii gierdda "siskkáldas stuimmi" go fuomášuhttá dásseárvvu ja ahte politihkalaš doaimmain galgá leat dássedit juohku? Lea go nu ahte dásseárvvodigaštallama siskkáldas "systemacuiggodemiin" ipmirdit ahte fuomášumi váldet eret čearddalašpolitihkalaš digaštallamis? Informánttat maid celke ahte nissonat ja dievddut beroštit iešguđet áššesurggiin. Njuolggo gažaldahkii mat sidjiide leat deháleamos áššin, min informánttaid gaskkas vástidedje dievddut ahte ealáhus- ja vuoigatvuođaáššit ledje dehálaččat. Nissonat deattuhedje giela, kultuvrra ja skuvlla. Unnán dievddut namuhedje daid áššiid: "Sámi servodagas leat sierra dievdobáikkit ja nissonbáikkit. Sámi servodagas lea erohus nissoniid ja dievdduid gaskkas. Dievddut beroštit vuoigatvuođain ja EO:s. Nissonat beroštit skuvlaáššiin ja gielas. Ii leat leamaš makkár ge dásseárvo-digaštallan NN:s (dás refererejuvvo politihkalaš jovkui) ." "Nissonat sáhttet searvat jus fuomášupmi čohkkejuvvo bearašpolitihkkii ja boarrásiidda. Nissonat leat mielde falástallanservviin gos sáhttet bargat mánáiguin ja nuoraiguin. Sii sáhttet maiddái bargat friddjabut. Lea stuora erohus dievdduid ja nissoniid gaskkas. Dievddut beroštit bargosajiin ja guolástusas. Sii eai beroš bearehaga fuollapolitihkas". Kapihttal 2:s namuheimmet ahte váikkuhanfápmu vissis áššiin sáhttá leat dehálaš movttafaktoran politihkalaš oassálastimii. Mii eat áiggo čuoččuhit ahte áššedeattu-heami erohus min informánttaid gaskkas govvida obbalaš erohusaid sámi nissoniid ja dievdduid dahje erenoamážit dievdo ja nisson sámepolitihkariid gaskkas. Muhto jus nu dahká -- maid dat muitala midjiide Sámedikki politihkalaš fuomášumi birra? Mearkkaša go dat ahte dievdduid eanetlohku Sámedikki áirasiid gaskkas váikkuha dasa makkár áššiid Sámedikkis vuoruhit? Dahje sáhttá go čoahkádus leat nuppe-gežiid -- ahte Sámedikki váilevaš váikkuhanfápmu áššiin mat leat dehálaččat nissoniidda dagaha ahte nissonat eai leat nu oaččuhanmielalaččat? Dásseárvu orru leat dakkár áššesuorgi mas ovddemusat nissonat beroštit. Okta nissoninformánta govvidii dan ná: "Lea easkka dál ahte dásseárvu váldo duođas fáddán, muhto dat oidno beare unnán bušeahtas. Leat nissonat geat ohcalit dásseárvvu, mii fertet leat goziheaddjit, dat sáhttá leat lossat. Dásseárvu ii leat leamaš fáddán, dat ii leat váldon ovdan. Ii ovdal go dál, go oidnet ahte nissonoassi lea unnán." Maiddái dievdoinformánttat celke ahte dásseárvopolitihka ovddideapmi vuosttažettiin ja ovddemusat lea nissoniid ovddasvástádus. Dásseárvu orru leat áššesuorgi maid sii dárbbašlaččat eai hilggo, muhto sis lea oalle passiiva oaidnu dasa: "Sámedikkis lea leamaš nissonfierpmádat, muhto sii doalahit iežaset áššiid sierra. Sii galggaše váldit ovdan nissonáššiid rahpasit. Sii galggaše oahpahit midjiide dievdduide nissonáššiid birra". Min ávdnasat muitalit viidáset ahte sámi servodat ain lea oalle sohkabeale-juogaduvvon, vaikko muhtin informánttat oaivvildedje dát lea rievdame: "Dásseárvvu eai leat atnán váttisvuohtan. Sámi servodat ii leat leamaš nu juogaduvvon ahte nissonat galget oassálastit politihkalaš eallimii. Nissonat galge leat ruovttus, dievdu galggai doaimmahit buot mii lei šilljobirrasa olggobealde. Danin lea dievdu doaimmahan politihka, nissoniid mielas sii eai galgan seaguhit iežaset dasa. Sin mielas ii gullan dat sin bargui, dahje sii eai hálidan. Dál oaidnit go jearrat ahte galget go nissonat čuožžut listtus. Sii jerret ahte mielddisbuktá go dát riskka oažžut geatnegasvuođaid. Dalle eai gille. Jus sii čužžot vuolemusas listtus, almmá geatnegasvuođaid haga, de gal áigot fárrui. Lei dievddu geatnegasvuohta nagodit oažžut birgenlági. Nisson galggai fuolahit ruovttu. Muhto mii oaidnit ahte dat lea rievdame." Sihke nissonat ja dievddut min informánttaid gaskkas dovddahit ahte nissoniin lea váldoovddasvástádus bearrašii ja báikedollui. Nissonat dovddahit viidáset ahte dievddut unnán veahkehit ruovttus. Goappes sohkabeali informánttat oaivvildedje ahte nissonat dovdet stuora ovddasvástádusa mánáide, veahkehit láhčit ja čuovvut sin astoáiggedoaimmaid. Viidáset govvidit sii ahte go nissonat oassálastet servviide go leat doaimmat mánáid ja nuoraid váste. Okta nisson informánttain muittuhii maiddái ahte sámi bearrašiin ii leat dušše eadni, áhčči ja guokte máná: « Sámi nissonat eai vuorut dušše isida ja mánáid, muhto maiddái earáid. Sámi kultuvrras lea nisson stuora doarjja mii doallá visot ovttas -- son vállje doalahit visot ovttas." Dat ahte stuorabearaš ja sohka maiddái gáibida nissoniid áiggi ja fuola bidjá stuora gáibádusaid sámi nissonii. Sáhttá go leat nu ahte muhtin sámi nissoniin ii leat šat veadju politihkalaš beroštupmái, erenoamážit jus sis leat smávvamánát ja dasa lassin vel soitet beroštit sámi áššiin bargooktavuođas? Min ávdnasat maid čujuhit dan guvlui ahte nissonat váldet badjelasas ovddasvástádusa joatkit sámi kulturárbbi viidáset mánáide. Dat lea juste nu mot dutkan sámi nissoniid birra, mii muitala ahte sámi eatnit gillájit "ruossalasdeattu" danin go sin háldui biddjo ovddasvástádus viidáset fievrredit sámi servodaga árvvuid boahtte bulvii, seammás go servodat ii doarjjo dán (Eikjok 1989) . Sámi nissonat ožžot dan dáfus stuorát noađi go dáčča nissonat. Obbalaččat orru nu ahte ollu nissonat vuoruhit mánáid ja bearraša. Sii beroštit báikkálaš kulturdoaimmain ja astoáiggedoaimmain mánáid ja nuoraid ektui. Sii leat politihkalaš aktiivvalaččat iešguđet servodatsurggiin, nugo ovdamearkka dihte eaktodáhtolaš organisašuvnnain. Rabas gažaldat dasto sáhttá leat ahte fállet go politihkalaš bellodagat/joavkkut geat ceggejit listtuid sámediggeválggaide vejolašvuođaid sámi nissoniidda geavahit iežaset vejolašvuođaid ja beroštumi? 7.4 Mot oažžut eanet nissoniid beroštit? Min jearahallanávdnasiid cealkámušaid ektui nissonat hárve leat duostilat beassat fárrui listtuide -- sii leat joavkun unnit oaččuhanmielalaččat. Ollu oktavuođain ferte ollu humahit ovdal go nissonat vulget fárrui. Dat sáhttá lea danin go váilu politihkalaš vásáhus -- mii fas sáhttá danin go sámepolitihkas váilot báikkit gos sáhttá oažžut dakkár vásáhusa. " Ii leat ija badjel dahkkon oažžut eanet nissoniid sisa Sámediggái, dat ferte sajáiduvvat. Ii leat ge nu ahte lea dušše dievdduid sivva." "Máŋgii leat nissonat leamaš eanetlogus nammadančoahkkimis, muhto politihkka lea proseassa, dus ferte leat vásáhus. Nuorat fertejit dan oahppat árrat. Lea erohus sin gaskkas geat eai leat leamaš mielde politihkas ja geat leat leamaš mielde. Váldá muhtin jagiid ovdal go ohppet ákkastallat." Muhtin informánttat deattuhedje ahte dárbbašit doarjaga lagasbirrasis, juogo guoimmis dahje lagamus bearrašis, eará nissoniin dahje stuorát fierpmádagas: " Lean dakkár posišuvnnas ahte sáhtášin jurddašit álgit dasa. Muhto mus lea isit gii bargá 9-4 rádjái. Na manin son ii galggaše čohkkát ruovttus ja váldit vára mánáin? Lean álot leamaš aktiivvalaš, manin galggašin čohkkát ruovttus? Lean dadjan "don galggat leat ruovttus ja leat áhččin" it " don galggat leat ruovttus ja váldit vára mánáin". Lea várra dalle go lea sáhka dásseárvvu birra." "Lei proseassa oažžut mu fárrui, sii geavahedje guhkes áiggi. In báljo hálidan fárrui listui. Jurddašin, nugo eará nissonat, ahte politihka in máhte. Ollugat riŋgejedje, sii ráhkadedje fierpmádaga. Mu isit doarjjui jurdaga." "Go eará nisson váldá sáni, de geahččalan doarjut su. Lea dehálaš ahte nissoniid gaskkas leat fierpmádagat. Muhto nissoniid gaskkas eai gávdno fierpmádagat. Vaikko mis leat nisson ráđđelahtut, de eat leat oaidnán beare olus dásseárvo-gažaldagaide, dat ii leat ávkkuhan." "Jus ii livčče nissoniid luohttámuša dihte, de in livčče vuolgán fárrui. Dievddut eai leat dorjon mu." "Dievddut sámi birrasiin fertejit movttiidahttit go addet luohttámuša nissoniidda ja oidnet ahte nissonat álbmotválljejuvvomiid searvvis leat dehálaš buktosin sáme-kultuvrii. Dievddut eai atte dan luohttámuša nissoniidda ahte sii báikkálaččat movttiidahttet. Lea maiddái čalbmáičuohcci ahte dán jearahallanávdnasiid nissoniin geat leat dahje leat leamaš válljejuvvon Sámediggái lea báikkálaš fierpmádat duogábealde. Dát fierpmádat movttiidii ja doarjjui sin čuožžut 1.sajis -- vaikko sáhtii ádjánit ovdal go sii mearridedje searvat válgii. Dát ii leat dušše nissonfierpmádat, muhto sin sáme-politihkalaš biras maid doarju sin čielgasit. Ahte dát fierpmádat doaibmá ná, mearkkaša ahte lea buresásaiduvvon ja aktiivvalaš sámepolitihkalaš biras. Orru hui mávssolaš makkár miellaguottut sis leat geat báikkálaš dásis ceggejit listtu. Sii fertejit dovddastit áigot go duođai nissoniid sisa, ja sii fertejit dasa ráhkadit strategiija. Muhtomin ferte dievdu duohtavuođas mearridit ahte galgá go son bidjat "iežas" saji nissona háldui: "Mun in liiko go leat šaddan unnit nissonáirasat. Sii geat hupmet eanemusat nuoraid- ja nissonáirasiid birra leat sii geat ieža čužžot bajemusas listtuin. Mii fertet oažžut sisa ođđa návccaid. Mis galgá viidodat boarrásiid rájes gitta nuoraide. Dat lea dearvvašlaš Sámediggái". "Dievddut eai atte saji, jus nissoniid dahje nuoraid galgá válljet sisa, de fertejit dievddut addit saji. Mun jáhkán ahte leat ollu nissonat liikojit bargat dan vuogádagas. Jus álggos leat beassan sisa, de gal liikot vuogádahkii." Mii čilget dáid cealkámušaid nu ahte jus galgá oažžut eanet nissoniid beroštit, de ferte mieleavttos oaččuheapmi -- ja ferte rievdadit miellaguottuid sihke nissoniin ja dievdduin das ahte politihkka maiddái lea nissonbáiki. 7.5Kapihttala čoahkkáigeassu Ovdal go álgit čoahkkáigeassit dan masa leat čujuhan dán kapihttalis, de áigut cuiggodit ahte nammadeamit leat boađusin proseassain mat dábálaččat leat čihkosis olggobealde geahččamii. Proseassa bohtosat, dm. gárvves listtut, leat čalmmus buohkaide, muhto eai leat máŋggas geain lea vejolašvuohta čuovvut iešalddis siskkáldas nammadanproseassaid. Maŋit áiggis sáhttá váttis duođaštit mii aiddonassii dáhpáhuvai dađi mielde. Aŋkke sáhttá leat ávkkálaš fuomášuhttit ii dušše bohtosa, muhto maiddái proseassa - juoga maid mii goit juobe leat vissis muddui dahkan dás. Muđui lea nu ahte nammadeamit dáhpáhuvvet ráddjejuvvon áigodaga siste, dávjá gáržžes áiggis. Iešguđet evttohasaid geažil sáhttet šaddat garra siskkáldas šiehta-dallamat. Ja nugo leat oaidnán: Báikkálaš bellodagain ja organisašuvnnain ii leat dárbbašlaččat sohkabealejuohku mearrideaddjin go listtuid evttohit. Eará dárbbut, nugo báikkálaš gullevašvuohta, geográfiija ja giellageavaheapmi sáhttá vuoruhuvvot ovdalii nammadeamis. Min ávdnasat dadjet unnán dan birra geat oassálastet nammademiin, ja mot daid organiserejit. Dát mállet ávdnasat leat eahpitkeahttá miellagiddevaččat dán guorahallama čuolbmačilgehusaide, muhto dat leat leamaš nu váddása duohken ahte mis ii leat leamaš vejolašvuohta viežžat daid. Dát mielddisbuvttášii oktavuođa ollu listoceggejeddjiiguin, ja dasa lassin eaktuda ahte nammadanproseassat leat duođaštuvvon ja ahte listoceggejeaddjit leat mielas bidjat duođaštusaid háldui. Suohkanválggaid dutkan čájeha dattetge ahte dávjá leat bellodatolbmot guhkes duogážiin geat oassálastet nammadanproseassain (Ringkjøb 2000) . Jus leat unnit nissonat go dievddut geain lea politihkalaš vásáhus sámepolitihkas, leat go dalle nissonat fárus nammadankomitéain? Ja jus fierpmádagat leat dehálaš politihkalaš oktavuođat, nammadit go dalle dávjá nammadankomitéa fierpmádagain? Prošeavtta jearahallanoasis leat mii geahččalan oažžut gova das mot muhtin oassálastit leat vásihan dan dehálaš proseassa. Seammás leat maid oahpásnuvvan mot sii ipmirdit sámepolitihkalaš árgebeaivvi leat doppe gosa sii gullet, ja mot sii vásihit politihkalaš barggu Sámedikkis, juogo leaš ieža oassáváldin dahje oidnet dán barggu. Obbalaččat ferte deattuhit ahte min jearahallanávdnasat eai moktege leat doarvái fátmmasteaddjit -- ii viidodaga iige čikŋodaga dáfus -- nu ahte sáhttá buktit čielga ja ovttalágan čuoččuhusaid daid gažaldagaid ektui mat mis ledje. Min váldo-ipmárdusaid jearahallamiin maid čađaheimmet sáhttá čoahkkáigeassit čuovvovaš váldočuoggáiguin: Smávva válgabiirriin ja/dahje politihkalaš birrasiin leat juo álgoálggus beare unnán válljendohkálaš kandidáhtat geaid gaskkas sáhttá válljet. Dan geažil šaddet maiddái unnán vejolaš nisson listokandidáhtat. Obbalaččat lea váttis oaččuhit nissoniid sámepolitihkkii. Ollu nissonat sáhttet mieđihit čuožžut válgalisttus, muhto ii sihkkaris sajis. Nissonat dávjá dárbbašit ollu doarjaga go galget čuožžut vuosttaškandidáhttan. Leat iešguđet sivat manin nissonat eai hálit leat bajemusas listtuin. Muhtumiidda lea vuosttažettiin bearašdilálašvuohta, earáide váilevaš politihkalaš vásáhus. Eará momeanta sáhttá leat ahte politihka maid sámediggelisttut ovddastit, eai atte saji nissoniid vásáhusaide ja dasa mot sii vuoruhit áššiid. Jearahallamiin oidno ahte sámepolitihkalaš birrasiin ii leat leamaš dahje leat bearehaga dásseárvu ovdandivvojuvvon. Ollu nissonat orrot čadnon árbe-virolaš rollaide maid geažil lea váttis lotnolagaid doaimmahit bellodat-politihkalaš doaimmaid. Nissonat vuoruhit ieža (vejolaččat fertejit vuoruhit?) mánáid ja bearraša. Nissonat servet dávjá joavkkuide ja servviide mánáid ja nuoraid dihte. Máŋgga válgabiirres lea sámepolitihkalaš biras unni, ja sis lea doarvái rahčamus ceavzit. Dát sáhttá dagahit ahte ii leat sadji bargat nisson ovddastemiin. Leat erohusat gaskal guovlluid gos sámit leat minoritehtan ja majoritehtan. Sámediggeáirasat "minoritehtaguovlluin" dadjet ahte sii ožžot unnán bohtosiid iežaset áššiin Sámedikkis. Sii ožžot maiddái unnán vejolaš-vuođaid "dearvvahit ruoktot" iežaset jienasteddjiide mediaid bokte. Dát sáhttá váikkuhit moktii oassálastit válgii. Muhtin informánttat smávva joavkkuin cuiggodedje ahte rievdadusat Sáme-dikki siskkáldas organiseremis go geahpidedje lávdegottiid, komitéaid j.s. loguid, de šaddá váddáseabbun gávdnat báikkiid gos sáhttá hukset politihkalaš vásáhusa ja máhtu. Válgabiirriin gos lea buorre nissonovddasteapmi, dávjá gávdno báikkálaš dihtomielalašvuohta ahte dát lea dehálaš, ja dávjá maiddái aktiivvalaš sáme- ja nissonpolitihkalaš fierpmádagat. Orru nu ahte guovlluin main lea guhkit organiserejuvvon sámepolitihkalaš historjá, doppe leat eanet nissonat geat beroštit sámepolitihkas. Nissonat leat leamaš aktiivvalaččat sámeservviin ja dainna lágiin ožžon vásáhusa, sihke báikkálaččat ja obbalaččat sámepolitihkas. Nisson informánttat geat ieža leat leamaš sámediggeáirasat, deattuhedje iešguđet ládje leat go- ja vejolaččat mat sáhttet leat -- praktihkalaš váttisvuođat dahje negatiivvalaš vásáhusat go oassálastá sámedigge-čoagganemiide. Jus galgá rievdadit nissoniid politihkalaš stáhtusa sámepolitihkas, de ferte vuollelis mobiliseret ja oažžut positiiva ja aktiivvalaš dáhtu politihkalaš organisašuvnnain geat ceggejit listtuid Sámediggái. Organisašuvnnain ferte leat dihtomielalaš oaččuhanstrategiija, ja sii fertejit diehtit gokko nissoniid cakkit leat. Loahpalaččat áigut oanehaččat namuhit ahte muhtin jearahallamiid cealkámušat sáhttet čájeheame ahte nissoniin ja dievdduin muhtomin leat goabbatlágan ipmárdusat das mot ášši "aiddonassii" lea. Soaitá nu ahte go dievddut govvidit ahte lea váttis oažžut nissoniid vuolgit listonjunužin, de dat soaitá veaháš garrasit go nissoniid čilgehus? Mis leat dattetge beare unnán ávdnasat dadjat maidege sihkkarit dan birra. Fertet maiddái deattuhit ahte vaikko min jearahallanávdnasiin eai leat cealkámušat nissoniin geat duođai leat hálidan -- ja, soitet maiddái rahčan -- oažžut saji listonjunužin, de ii ábut vajálduhttit ahte historjjás leat máŋga dábálaš oahpes ovdamearkkat dasa. Man muddui leat unnit dakkár nissonat go ovdal, dan eat dattetge dieđe. Dattetge lea váttis beassat eret das ahte duođai orrot leat unnán nissonat geat álgo-álggus hálidit čuožžut vuosttaškandidáhttan válgalisttus sámediggeválggain. Lea maiddái nu ahte olggobealde olbmot eai vaikko mot sáhte hilgut eanemus geava-huvvon ákkaid mat sis leat geat eai duostta vuolgit fárrui, namalassii ahte hálidit dahje lea dárbu vuoruhit bearraša ja lagasbirrasa, ja ahte lea eahpesihkarvuohta váilevaš politihkalaš vásáhusa geažil. Váttisvuohta lea ahte dát dađibahábut sáhttá šaddat baháš gierdun: Dain geain ii leat vásáhus, eai oaččo vásáhusa. Siidjiide geat "válljejit eret" politihka eallima muhtin muttos lea hárve geaidnu rabas beassat njuolga listonjunužin jus man nu sivas dađistaga hálidivččii saji sámediggeáirrasin. Ášši ii leat buoret go politihkalaš suorggis obbalaččat ja Sámedikkis erenoamážit orrot šaddame ain unnit lávdegottit, komitéat j.s. gos sáhttá ovdánahttit ja hukset politihkalaš vásáhusaid. Seammás čájehuvvo ahte válgabiirret gos guhkit áigge leat leamaš báikkálaš sáme-politihkalaš organisašuvnnat leat muhtumiidda doaibman "politihkalaš oahppo-báikin". Sullásaččat geažiduvvo ahte dain válgabiirriin gos dávjá válljejit sisa nissoniid, gávdnojit dávjá iešguđet mállet sáme- ja/dahje nissonpolitihkalaš fierpmádagat mat systemáhtalaččat barget ahte nissonat maid galget beassat Sáme-diggái. Dasa lassin sáhttá dáhpáhuvvat ahte nisson gii dušše vuostemielas suovai nammaduvvot dainna vejolašvuođain ahte sáhttá válljejuvvot sisa, boahtá vásihit ahte leat sámediggeáirrasin dagaha ahte šaddá sihke garrasit ja viidát politihkalaš beroštupmi go mii álgoálggus lei. Dahje nu mot muhtun informánta dajai: "Mun jáhkán leat ollu nissonat geat liikojit bargat dán vuogádagas. Jus álggos leat beassan sisa, de gal liikot vuogádahkii". Muđui sáhttá váttis eahpidit ahte sihke nissonat ja dievddut duođai oidnet sihke dárbbašlažžan ja dehálažžan ahte Sámediggi maiddái galgá leat nissoniid báikin: "Midjiide lei dehálaš ahte NN lea nr.1. Son lea čeahpes politihkar ja sámepolitihkar. Dás ii sáhte oktage leat su ovdalis". 8. ČOAHKKÁIGEASUT Vuosttaš Sámediggi Norggas válljejuvvui 1989:s. 13 jagis mii lea vássan dan rájes, de leat oktiibuot njealji sámediggeválggain válljejuvvon sisa 156 sáme-diggeáirasa -- 39 juohke válggas. 42 dain 156 mandáhtain leat leamaš nissonat, dm. sullii njealjádasoassi. Konkrehtabut leat 156 mandáhta juohkásan 96 iešguđet persovnnaide, 27 nissona ja 69 dievddu. Sámediggeáirasiid nissonoassi leat dattetge unnon válggas válgii. 1989 válggas válljejedje 13 nissona sisa, ja 2001:s fas čieža. Danin lea nissonoassi Sámedikkis njiedjan oalle dohkálaš 33%:s 1989 válggas oalle čalbmáičuohcci vuollegis 18%:i maŋŋel 2001 válgga. Leat ovttastan sihke álbmotválljejuvvon orgánaid maiguin lea lunddolaš buohta-stahttit, ja Sámedikki iežas ulbmiliiguin das ahte galgá dássedit sohkabeali juohku sámediggeáirasiid gaskkas. Lea ge maiddái negatiivvalaš ovdáneapmi Sámedikki nissonáirasiid dáfus mii lea sivvan dasa go dán prošeavtta leat álggahan ja dát raporta lea dan čálalaš boađusin. Seamma áigodagas lea Sámedikki vejolaš jienasteaddjehivvodat -- dm. persovnnat geat leat dieđihuvvon sisa Sámedikki jienastuslohkui -- lassánan sullii 5.500:s meastta 10 000 persovdnii. Dát leat juohkásan 13 válgabiirii miehtá riikka, dattetge lea váldodeaddu Finnmárkkus go guhtta biirre leat fylkkas. Biirriide gullet iešguđet mutto ollu suohkanat, ja variere ge man ollugat biirriin leat dieđihan iežaset jienastuslohkui. 2001:s ledje sullii 170:s unnimus biirres ja 1.500 stuorámus. Juohke válgabiirres válljejit golbma sámediggeáirasa. Gullá maiddái dán govvii ahte obbalaš válgaoassálastin lea veaháš njiedjan válggas válgii, muhto ahte govva variere veaháš eanet iešguđet biirriin. Dál gávdno unnán systematiserejuvvon máhttu obbalaččat sámediggeválggaid birra -- ja dalle maiddái sámediggeválggaid birra sohkabeali perspektiivvas. Vaikko Sámedikkis lea ođđa ja erenoamáš sadji Norgga politihkalaš systemas, de dássážii ii leat báljo čađahuvvon mihkkege maid sáhttá gohčodit sámedigge-gullevaš dutkamin. Okta vejolaš sivvan sáhttá leat das maid bajábealde logut čájehit, namalassii ahte Sámedikkis lea oanehis historjá ja ahte lea sáhka oalle smávva loguin maid sáhttá leat váttis atnit vuođđun čielga konklušuvnnaide ja obbastahttimiidda. Eará sivvan sáhttet leat metodalaš hástalusat, ea.ea. ahte danin go válgabiirret leat hui iešguđet stuoru, de sáhttá leat váttis govvidit juohkehačča vásedin sierra ja erenoamážit buohtastahttit daid. Dutkansuorggi vuoruheapmi ja gelbbolašvuohta maiddái váikkuha dasa. Vaikko dilálašvuohta lea veaháš buoret sámediggegullevaš dutkamii, de eai leat ge almmuhuvvon beare ollu čállagat main lea obbalaš máhttu dálá ođđaáigásáš sámi servodaga nissoniid ja dievdduid eavttuid birra. Obbalaš máhtuin oaivvildit máhttu mii ii leat ráddjejuvvon dihto fáttáide dahje surggiide, vrd. ahte gávdnojit ođđaset guorahallamat ovdamearkka dihte mánáid sohkabealesosiáliserema ja boazodoallonissoniid dilálašvuođa birra. Unnán obbalaš sohkabealegullevaš máhttu sáhttá muhtun muddui leat danin go unnánat vuoruhit dutkama mii sohka-beali bidjá fáttáid mielde, sáhttá maid leat muhtun muddui váilevaš resurssaid geažil. Dasa lassin sáhttá maiddái leat metodalaččat váttis galgat guorahallat sámi servodaga sohkabealerollaid danin go dat dávjá varierejit mihá eanet ja leat máŋggabealabut go dat govva mii dávjá almmolaččat olggosbuktojuvvo. Juobe goit šaddá hástalussan galgat guorahallat soahkbealerollaid vejolaš mearkkašumi Sámedikki nissonoassái go sámediggeválggat leat riika-viidodasaččat ja dasto fátmmastit viidát sis Finnmárkku eaŋkilsuohkaniid rájes gitta olles fylkkaide lulde riikkas. Juo, Lulli-Norgga biire lea nai vel stuorát go okta olles riikaoassi ge! Seammás lea dehálaš ahte lea máhttu sámediggeválgga juohke válgabiire birra. Danin go buohkain leat golbma mandáhta ja danin leat dat seamma mávssolažžan dasa makkár čoahkádusa Sámediggi loahpalaččat oažžu. Álgo čoahkkáigeasut bajábealde galggaše geažidit ahte dát prošeaktabargu lea leamaš oalle máŋggabealat. Mii oaivvildit dattetge ahte go geavahit guokte lassi bargovuogi maid váljiimet prošektii leat gávdnan goit juobe muhtin momeanttaid maid vuođul sáhttá eanet ipmirdit buoret guorahallojuvvon ilbmudusa, dm. vuollegis ja njieddji nissonoasi Norgga Sámedikkis. Čuovvovaččat áigut čoahkkáigeassit dán prošeavtta deháleamos ipmárdusaid. 8.1 Vejolaš čilgehusat Sámedikki sohkabeali juohkui Guorahallan dihte prošeavtta váldogažaldaga -- Mot čilget vuollegis ja njieddji nissonoasi Norgga Sámedikkis? -- leat mii lotnolagaid guorahallan dokumeanttaid ja jearahallan oassálastiid geat oassálaste 2001 sámediggeválggas. Dokumeanttain leat viežžan ea.ea. lohkoávdnasiid njealji sámediggeválggas ja njealji sámediggeválgga birra. Dáid ávdnasiid leat gieđahallan ja guorahallan sihke obbalaččat ja sohkabeali perspektiivvas. Jearahallamiid čađaheimmet vai beassat diehtit mot oassálastit ieža sáhttet vásihit Sámedikki ja sámedigge-válggaid sohkabeali perspektiivvas, erenoamážit nammadanproseassa ektui. Fuomaš ahte mii ozaimet čilgehusaid sihke dasa ahte nissonoassi a) lea njiedjan, ja b) lea vuollin. Dat ahte nissonoassi Sámedikkis lea njiedjan maŋŋel go orgána ásahuvvui spiehkasta álbmotválljejuvvon orgánaid ovdáneamis maiguin lea lunddolaš buohtastahttit. Mávssolaš gažaldat lea danin: Mearkkaša go dat ahte 1989 rájes lea leamaš ovdáneapmi mii dagaha ahte nissonat dađi mielde eai hálit čohkkát Sámedikkis- dahje mearkkaša go dat ovdáneami mii dagaha ahte nissonat iešguđet sivaid dihte eai beasa dakkár posišuvdnii? Vuosttaš guorahallamat lohkoávdnasiin muitaledje midjiide vuosttažettiin ja ovddemusat ahte nissoniid oassi geat leat leamaš nammaduvvon Sámedikki válgalisttuide ollislaččat lea leamaš dássedit 42-44%. Nissonoassi mii lea leamaš listtuid vuosttašsajis lea dássedit sullii 23-30%, ja nuppesaji oassi lea rievdda-dallan 46 ja 58% gaskkas. Dát oalle dássedis bealit Sámedikki válgalisttuin mearkkašit danin ahte nissoniid logu njiedjama Sámedikkis ii várra sáhte čilget dainna ahte nissonat eai nu dávjá hálit nammaduvvot- ja maiddái duođai -- nammaduvvo válgalisttuide obbalaččat dahje erenoamážit guovtti bajemus sajiide. Jus dasto ovttastahttá sámediggeválggaid ovdánahttinbeliid guorahallamiiguin, de mii leat baicca gávnnahan ahte Sámedikkis njiedjá nissonoassi vuosttažettiin ja ovddemusat sámediggeválggaid válgaortnega muhtin beliid ja oassálastin-minstariid muhtin beliid eahpenjulges váikkuhusaid geažil. Álkit daddjon jurddašit mii dalle ahte dađistaga go eanet politihkalaš joavkkut leat hálidan oassálastit sámediggeválgii, de lea šaddan deháleabbun čuožžut vuosttašsajis. Erenoamážit 2001 válggas buvttii dat váikkuhusaid, go dušše golbma dain 39 sisaválljejuvvon áirasiin eai lean leamaš njunuškandidáhttan iežaset listtus. Seammás ii leat okta ge "dain ođđa" joavkkuin ožžon sisa nissonáirasiid. Go eanasmuddui lea vuosttašsaji nammadeapmi man geažil beassá áirrasin, de maid praktihkalaččat ii mearkkaš ollu Sámedikki sohkabealejuhkui ahte eanet go 40% listonammaduvvon persovnnain ollislaččat leat nissonat. Ja go seammás ii ovttage válggas leat eanet go sullii njealjádas oasis listtuin main lea lemaš nisson njunuškandidáhtta, de dat mearkkaša ahte systemáhtalaččat leat leamaš unnit nissonat listonjunužin. Fuomášumi ferte dasto bidjat nissonoassái bajemusas listtuin.47 Lohkoávdnasiid guorahallan muitalii midjiide viidáset ahte dat 13 válgabiirre leat hui earáláganat dan dáfus man galle nisson sámediggeáirasa sis leat leamaš válljejuvvon sisa áiggi mielde. Dán negatiivvalaš treanda duogábealde čiehkadit namalassii logut mat muitalit ahte golmma válgabiirres leat unnimusat bealli biirre oktiibuot 12 sisaválljejuvvon áirasiin leamaš nissonat. Nuppe geažis skálás gávdnat baicca golbma biirre main lea leamaš sisaválljejuvvon okta nisu -- na juo, vel ii oktage dan buot heajumus biirres! Reasta čieža biirres variere lohku gaskal guokte ja vihtta. Dát čielga erohusat nissonáirrashistorihkas oaččui min lagabut geahččat ahte lea go vejolaš identifiseret biirriin beliid mat sáhtte lasihit dahje unnidit vejolašvuođa oažžut buori nissonovddasteami sihke bajemussii válgalisttuin ja sisaválljejuvvon kandidáhtaid gaskkas. Vejolašvuođat mat dasto mis ledje olámuttos lohko-ávdnasiiguin buohtastahttit buriid ja heajos válgabiirriid dattetge eai addán makkárge ođđa vástádusaid min gažaldagaide. Muhto go dán prošeavttas maid jearahalaimet válljejuvvon oassálastiid 2001 sámediggeválggas, de sáhtiimet joatkit dáid ávdnasiidda. Jearahallamiid čađaheimmet guovtti biirres gos lei buorre nissonáirrashistorihkka ja dasto guovtti heajos biirres. Ollislaččat jearahalaimet 13 oassálasti. Mii deattuhit ahte jearahallanávdnasat eai moktege leat doarvái viidát -- eai viidodaga dahje čikŋodaga dáfus -- dasa ahte buktit čielga ja ovttalágan čuoččuhusaid gažaldagaid ektui mat mis ledje. Jus livččii leamaš eará válljenmunni, de livčče eará áššit maid sáhttán deattuhuvvot ja eará mállet vásáhusat váldot ovdan. Muhtin váldo-tendeanssat leat dattetge čuovvovaččat: Ollu nissonat leat čadnon árbevirolaš rollaide maid geažil lea unnán vejolaš-vuohta lotnolagaid doaimmahit politihka. Nissonat vuoruhit ieža (vejolaččat fertejit vuoruhit?) mánáid ja bearraša. Seammás servet nissonat dávjá báikká-laččat/lagasbirrasii, erenoamážit joavkkuide ja servviide mánáid ja nuoraid váste. Obbalaččat lea váttis oaččuhit nissoniid fárrui sámepolitihkkii. Ollu nissonat sáhttet miehtat čuožžut válgalisttus, muhto ii sihkkaris sajis. Nissonat eai hálit leat njunuškandidáhttan iešguđet sivaid geažil. Muhtumiidda lea vuosttažettiin ja ovddemusat bearašdilálašvuođa dihte, ja earáide fas váilevaš politihkalaš vásáhusa dihte. Eará čilgehus lea ahte politihkka maid sámediggelisttus ovddastit eai atte saji nissoniid vásáhusaide ja dasa mot sii vuoruhit áššiid. Čájehuvvo dattetge ahte doarjagiin sáhttet dattetge nissonat geat álgoálggus eahpidedje, diktit nomineret iežaset njunušsadjái. Válgabiirriin gos lea buorre nissonovddasteapmi, gávdno dávjá báikkálaččat dihtomielalašvuohta dasa ahte nissonáirasat leat dehálaččat, ja doppe leat dávjá maiddái sáme- ja nissonpolitihkalaš fierpmádagat. Juogalágan konklušuvdnan šaddá danin ahte jus galgá rievdadit nissoniid politihkalaš stáhtusa sáme-politihkas, de ferte mobiliseret vuollin ja oažžut positiiva ja aktiivvalaš dáhtu politihkalaš organisašuvnnain mat ceggejit listtuid Sámediggái. Dáin organisa-šuvnnain ferte leat dihtomielalaš oaččuhanstrategiija ja sii fertejit diehtit gokko nissoniid cakkit leat. Muđui gávnnahit mii ahte nisson informánttat geat ieža leat leamaš sámediggeáirrasin, deattuhedje iešguđet ládje -- ja vejolaččat mat sáhttet leat -- praktihkalaš váttisvuođat dahje negatiivvalaš vásáhusat go oassálastá sámediggečoagganemiide. Ferte maiddái váldit fárrui ahte informánttat čujuhedje ahte iešguđet válgabiirriin leat iešguđet hástalusat: Guovlluin gos sámepolitihkalaš biras lea unni, sáhttá sis leat doarvái rahčamus ceavzit. Dát sáhttá dagahit ahte ii leat sadji bargat nissoniid ovddastemiin. Leat erohusat gaskal guovlluid gos sámit leat minoritehtan ja majoritehtan. Sámediggeáirasat "minoritehtaguovlluin" dadjet ahte sii ožžot unnán bohtosiid iežaset áššiin Sámedikkis. Sii ožžot maiddái unnán vejolaš-vuođaid "dearvvahit ruoktot" iežaset jienasteddjiide mediaid bokte. Dát sáhttá váikkuhit moktii oassálastit válgii. Eará informánttat čujuhit dassa ahte go Sáme-diggi unnidii lávdegottiid, komitéaid j.s. loguid, de šattai váddáseabbun háhkat politihkalaš ipmárdusa, vásáhusa ja posišuvnna mii sáhttá dagahit ahte eanet válgadohkálaččat šaddet vejolaš kandidáhttan sámediggeáirasa doibmii. Čoahkkáigeassun cealkit čuovvovaččat Sámedikki sohkabealejuogu birra: Sáme-dikki válgaortnet oktan válggaid rievdan oassálastinminstariiguin , dagahit ahte unnit kandidáhtat vuollelis listosajiin besset sisa. Eahpenjuolgut dat mielddis-buktá ahte unnit nissonat válljejuvvojit sisa Sámediggái danin go beare unnánat sis nammaduvvojit vuosttaš sadjái dain politihkalaš listtuin maid jienasteaddjit válljejit. Mii gávnnahit ahte dát maid heive teoriijaiguin ahte válgaortnegat mat dagahit ahte válljejuvvo sisa dušše okta kandidáhtta juohke joavkkus/guovllus, dávjá buktá dakkár váikkuhusa ahte lea (áddjás) garra bargu lasihit nissonoasi dan válljejuvvon orgánas. Muhto lea maiddái min ipmárdus dán guorahallamis ahte unnán nissonat hálidit čuožžut bajemusas válgalisttuin. Dasa leat máŋga siva. Erenoamážit orru leat danin go nissonat vuoruhit eará bargguid ja/dahje nissonat vásihit ahte sis lea váilevaš politihkalaš vásáhus ja iešluohttámuš. Muhtomin gal sáhtáše nissonat jurddašit njunušsaji, muhto sii geat nammadit, válljejit dattetge iešguđet sivaid geažil dievdokandidáhtaid. Dát sáhttá leat gullevaš olbmo politihkalaš gelbbolaš-vuođa ja vásáhusa dihte, joavkogullevašvuođa dihte (geografiija, giella) dahje man bures jienasteaddjit dovdet kandidáhta. Muhto sáhttá maiddái leat nissoniid njáiguvuođa dihte ja/dahje go eai oaččo doarvái doarjaga ruovttubirrasis ja lagasbirrasis. Sohkabealli danin ii dárbbaš leat njuolggo faktora go dievdduid válljejit nissoniid ovdalii -- vaikko dát faktora dattetge eahpenjuolgut sáhttá dagahan dilálašvuođa manin dievddu nammadit. Dát lea dalle go nisu hálida dahje ii hálit čuožžut sajis mas sáhttá válljejuvvot. Gažaldat raportta bajilčállagis ahte lea go nissonoassi Sámedikkis sihke vuollin ja njieddji danin go nissonat eai hálit dahje danin go sii eai beasa fárrui, ferte danin šaddat: Muhtomin sii hálidit, muhto eai beasa. Eará háviid besset, muhto eai hálit. Ja fas eará háviid sii sihke hálidit ja besset. Mat sáhttet buoremus čovdosat vai eanebut sihke galget hálidit ja beassat fárrui, lea dattetge olggobealde dán prošeavtta mandáhta. Min sávaldat lea ahte dat gažaldat sáhtášii šaddat eará prošeavtta mandáhttan. Nu go namuheimmet raportta álgokapihttalis: Mii searvvaimet guorahallamii dakkár čielga vuordámušain ahte barggu boađus sáhtii buktit seamma ollu gažaldagaid go vástádusaid. Dat maid lei riekta. Raportta buot maŋemus oasse-kapihttalis áigut danin buktit muhtin ovdamearkkaid fáttáide ja čuolbma-čilgehusaide maiguin mii oaivvildit berre bargat boahtteáiggis go guorahallá iešguđet beliid das ahte lea nissonin ja dievdun dálá sámi servodagas, mas erenoamážit deattuha guorahallat iešguđet politihkalaš oassálastima sohkabeale-gullevaš beliid. 8.2 Čielggatkeahtes gažaldagat ja gažaldagat maid guorahallá viidáseappot Kapihttal 2:s čujuheimmet ahte demokratiijadoaba lea máŋggalágan ja ahte iešguđet demokratiija perspektiivvat fuomášuhttet ja deattuhit stivrenmálle iešguđet beliid. Erenoamážit cuiggoduvvui ahte politihkalaš oassálastin sáhttá leat eanet go ahte boargárat jienastit válggain válljen dihte iežaset jođiheddjiid. Viidáset čujuhuvvui dasa ahte gávdnojit maiddái kanálat ja báikkit iešguđet mállet "eahpenjulges" politihkalaš oassálastimii. Dasa lassin namuheimmet man mávssolaš lea ahte lea politihkalaš váikkuhanfápmu oaivilráhkadeami-, mearridan- ja álggaheamiproseassaid iešguđet dásiin. Politihkalaš oassálastima ja váikkuhanfámu roavvásit earuheimmet čuovvovaš lágiin: a) válgga oassálastin, b) oassálastin organiserejuvvon berošteaddje-joavkkuin/berošteaddjejoavkkuid bokte, c) oassálastin sosiála lihkadusain (álbmot-/vuostálastinlihkadusat) ja/dahje iešguđet eaŋkilákšuvnnain ja e) dahje hálddašeami, media dahje oahpahus/dutkanvuogádaga oktavuođas. Oaidnu ahte ii leat dušše nugohčoduvvon loguidlaš kanála man vuođul boargáriin lea váikkuhanfámu vejolašvuođa servodatovdáneapmái, dagai ahte mis prošeavtta hábmemis maiddái ledje mielde muhtin gažaldagat mat ledje sámi nissoniid servodatlaš oassálastima birra olggobealde Sámedikki politihkalaš báikki. Jurdda lei ahte guorahallamat ja árvvoštallamat nissoniid oassálastima birra Sámedikki olggobealde, maiddái sáhttet dagahit ahte ipmirda sohkabeale-juogu dilálašvuođa Sámedikki siskkobealde. Min gažaldagat álgomuttos ledje: Válljejit go sámi nissonat geat hálidit veahkkin hábmet ođđaáigásaš sámi servodaga eará báikkiid go Sámedikki iežaset servodat-beroštupmái? Mot lea sámi nissoniid posišuvdna bargoeallimis obbalaččat (vuođđoealáhusain, almmolaš ja priváhta suorggis, smávva fitnodagain je.) ja erenoamážit go barget sámi ásahusain ja organisašuvnnain? Guđe muddui oassá-astet sámi nissonat eará álbmotválljejuvvon orgánain, fágaservviin ja eará servviin? Prošeaktabarggus čájehuvvui ahte šattai beare viiddis dán vuorus systemáhta-laččat geahčadit dán mállet gažaldagaid. Erenoamážit livččii metodalaččat (áddjás) lossa bargu dahkat dárbbašlaš guorahallamiid doarvái mutto válgabiirriin ja válgabiirriid birra. Mii áigut dattetge čuoččuhit ahte lea dehálaš bidjat fuomášumi gažaldagaide mot servodatberošteaddji sámi nissonat válljejit kanáliseret beroštumiideaset. Válljejit go sii omd. eará báikkiid váikkuhanfápmui go njuolggo politihkalaš kanálaid danin go sii vásihit ahte sii dalle konkrehtabut ja dakkaviđe leat fárus ovdánahttime sámi servodaga? Soitet go sámi nissonat vásiheame ahte sis lea mávssolaš sámepolitihkalaš rollabargat sámigullevaš fáttáiguin/áššiiguin ovdamearkka dihte oahpahus- ja dutkanásahusain, medias dahje hálddašeamis, leaš dál sámediggevuogádagas, guovddášhálddašeamis dahje eará dásiin? Okta sivva manin mii hálideimmet váldit ovdan dakkár gažaldagaid lea ahte almmolaš statistihkat čájehit ahte muhtin válgabiirriin lea nissoniin oahppodássi mihá alladit go dievdduin.48 Sullásaččat lea Sámi allaskuvlla studeantastatistihkas seamma (badjelmeare) čielga tendeansa; eanasoassi leat nissonat. Eará ovda-mearka lea ahte jus álkit lohká Sámedikki bargiid listtuid, de dat čájehit ahte nissonat čielgasit leat eanetlogus -- dál maiddái muhtun muddui jođiheaddjedásis. Mii jearrat: Sáhttá go dan čilget leat ovtta mállet "dásseárvoparadoksan" ahte sámi servodagas lea vuollegis nissonoassi iežaset álbmotválljejuvvon orgánas Sámedikkis, seammás go orru nu ahte sámi nissoniin leat ollu formálgelbbolaš-gáibideaddji posisšuvnnat servodagas muđui? Ja jus nu, man sivas lea nu? Go dát lea daddjon, de mii maid oaidnit molssaevttolaš lahkoneami mot sáhttá guorahallat mot sámi nissonat válljejit váikkuhanfámu báikki dasa mot sámi servodat galgá ovdánit. Dalle lea ságas guorahallat systemáhtalaččabut min ipmárdusaid das ahte muhtin nissonat válljejit bearraša ja lagasbirrasa, unnit ja eanet danin go sis lea dihtomielalaš strategiija bisuhit sámi servodaga árvvuid. Ovdamearkka dihte sáhttá leat nugo fuolahit sosiála oktavuođaid ja fierpmá-dagaid ja/dahje ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš kulturolggosbuktimiid nugo ea.ea. kultuvrralaš árvvuid, duoji, biebmoráhkadeami, giellageavaheami, juoigan- ja muitalanárbevieruid. Muđui áigut deattuhit ahte vaikko mii dás čujuhit man mávssolaš lea guorahallat servodatovdáneami váikkuhanfámu iešguđet báikkiin, de dat ii mearkkaš ahte mii áigut láivudit man mávssolaš lea ahte nissonat leat fárus formálalaš fápmo- ja mearridanbáikkis mii Sámediggi goit lea! Dát guorahallan maiddái seammás fievrreda eará mállet gažaldagaide prošeakta-govvosis mat leat bisson vástitkeahttá. Dalle lea sáhka das mot boargárat vásihit Sámedikki rolla ja mearkkašumi leat servodatásahussan. Álgokapihttalis dákkár mállet gažaldat daddjui čuovvovaččat: Mot Sámedikki vásihit leat ođđaása-huvvon politihkalaš oassálastin ja báikin? Sáhttet go iešguđetlágan árvvoštalla-mat dasto čadnot sohkabealedimenšuvdii, dm. ahte leat systemáhtalaš erohusat nissoniid ja dievdduid ipmárdusaid gaskkas? Jurdda dáid cealkagiid duohken lei ahte Sámediggi lea ásahuvvon dakkár áiggis go ollu lossa treanddat dagahit ahte álbmotválljejuvvon orgánaid posišuvnnat obbalaččat leat deattu vuolde: Muhtin ovdamearkkat (omd. NÁČ 2001:3 vuođul) : Válgaoassálastin njiedjá. Šaddet unnit ja unnit bellodatmiellahtut. Ain eanet joavkkut vásihit oaččuhanváttisvuođaid politihkalaš doaimmaid ektui. Ollugat- erenoamážit nuorat -- beroštit gal eaŋkiláššiin, muhto válljejit eará mállet politihkalaš barggu go bellodatvuođđuduvvon ja válgaguvllot. Muđui čuočču-huvvo maiddái ahte ollu boargárat dál definerejit iežaset eanet almmolaš bálvalusaid geavaheaddjin/kundan/klientan go stáhtaboargárin geain leat politihkalaš vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat. Dasa lassin dávjá beaggá mediain ahte almmolaš bušeahtaid doaibmaoassi unnu, mii dagaha ahte álbmotvállje-juvvon áirasiid doaibmavejolašvuođat gáržot ain eanet. Daddjon veaháš eará ládje: Sámedikkis leat leamaš vuosttaš doaibmajagit áigodagas go álbmotválljejuvvon dikkit obbalaččat orrot massán sihke fámu ja beroštumi. Sámedikki dáfus bohtet vel lassin muhtin čielggatkeahtes bealit ásahusa erenoamáš rollas leat sámiid ovddasteaddji orgánan ja politihkalaš reaidun. Ain eanebut cuiggodit namalassii ahte Sámedikkis lea čielggatkeahtes váikkuhanfápmu áššiin mat leat hui dehálaččat sámi álbmogii. Dehálaš gažaldat lea danin ahte sáhttá go vihkut ahte lea vuordámušheahti -- ahte Sámediggi (vuosttain) ii leat šaddan manin ollugat ledje doivon ja sávvan? Ja lea go dát dasto eambbo nissoniid gaskkas go dievdduid gaskkas? Veaháš garrasit daddjon sáhttá sohkabeali perspektiivvas jearrat: Jus Sámediggi geavatlaččat mearkkaša unnán -- eatnasiidda ja erenoamážit nissoniid árgabeaivái -- lea go dalle nama-hahtti mearkkašupmi gii čohkká dikkis ja leat go sii nissonat vai dievddut? Min vásáhusat dán prošeaktabarggus mearkkašit danin ahte leat muhtin fáttát ja gažaldagat sihke obbalaččat sámediggeválggaid birra ja sámediggeválggaid birra erenoamážit sohkabeali perspektiivvas maid berre lagabut guorahallat. Mii leat bajábealde namuhan muhtin konkrehta gažaldagaid maid jearaimet min prošeavttas, muhto masa mis ii lean doarvái sadji bargat dán vuorus. Vuolábealde loahpahit dán raportta mas oanehaččat vel čujuhit muhtin fáttáide ja gažaldagaide maid min mielas livččii dehálaš viidáset guorahallat: Sámediggeválggat ja ovddasteapmi. Sámediggái go lea nuorra ásahussan ja go das leat áigumušat viiddidit iežaset válddálvuođasuorggi lea dehálaš ahte eai moktege eahpit dikki lobálašvuođa ja ovddasteami. Váttisvuohta unnán nissonáirasiiguin lea juste ea.ea. dakkár hástalusaid geažil. Mii leat seammás dán raporttas guoskkahan ahte lobálašvuođa- ja ovddasteami-gažaldagaid dáfus Sámedikki ektui ii leat dušše sáhka sohkabeliid birra ja dan ahte lohkat man galle nisson ja dievdoáirasa leat. Min mielas livččii dalle miellagiddevaš ahte livčče máŋgga mállet teorehtalaš digaštallamat ja empiiralaš guorahallamat sámediggeválggain ja ovddasteamis. Sohkabeali perspektiivvas sáhtášii ea.ea. leat: Geaiguin ja mainna identifiserejit nisson sámediggeáirasat iežaset? Lea go vuosttažettiin ja ovddemusat nissoniiguin joavkun? Leat go vásedin mállet nissoniiguin, sirrejuvvon sin eallindilálašvuođa, eallinmutto dahje sin árgabeaibirrasa ja soga gullevašvuođa mielde? Leat go daid gullevaš politihkalaš joavkkuiguin maidda sii gullet? Leat go válgabiirriiguin/-ruovttusuohkaniiguin main sii leat válljejuvvon sisa? Vai leat go eará bealit ja/dahje rievddadalli bealit áššis áššái? Eará geahččanbealli lea váldit ovdan ahte bonju sohkabealejuohku lea stuorát áitta Sámedikki lobálašvuhtii go dan maid ollugat čuoččuhit lea beare bonju mandáhttajuohku gullevaš válgabiirriid jienastuslogu ektui. Ja maid mearkkaša go sisaválljejuvvon áirasat eai gula eambbo ráddjejuvvon suohkaniidda logu ektui? Viidáset sáhttá fuomášuhttit maid viidodatovddasteapmi mearkkaša -- dm. leat go ollugat fárus dahje dušše soames aktivisttat. Dainna oaivvildit ahte lea stuora erohus das ahte man galli iešguđet olbmuin lea leamaš sámediggeáirrasdoaibma iešguđet válgabiirriin. Ovdamearkka dihte lea leamaš dušše okta nisu geas lea leamaš dakkár doaibma sihke Guovda-geainnu ja Kárášjoga biirriin. Maŋemus biirres lea dattetge gullevaš olmmoš leamaš válljejuvvon sisa golmma áigodagas. Mearkkašit go dakkár dilálašvuođat maidege dasa ahte maŋŋil oaččuhit nissoniid? Maŋemusat, muhto erenoamážit, sáhttá dál bajilčállaga vuolde fuomášuhttit čuovvovaččat: Makkár effeavttat sáhttet leat go Sámedikki ásaheapmi dagaha ahte áššiid maid ovdal vuostekultuvrralaš sáme-lihkadus válddii ovdan, dál galgá (berre) meannudit formálalaš, ovddasteaddji ásahus juobe dan siste maid muhtun muddui sáhttá gohčodit "stuorát doaimma rusttegin"? Dan govvii ferte dattege seammás váldit vuhtii ahte Sámedikkis ii leat válddálašvuođasuorgi čielggaduvvon. Eanet máhttu nissoniid birra geat duođai leat válljejuvvon sisa Sáme-diggái. Ovdamearkka dihte livččii miellagiddevaš čađahit ovtta (vejolaččat jearahallanskovi vuođul) guorahallama mas geahčada iešguđet beliid buot 27 nisson sámediggeáirasiid vásáhusain geat leat leamaš válljejuvvon sisa dássážii. Dasa lassin livččii miellagiddevaš lagabut geahčadit mot nissonat láhttejit Sámedikkis? Oainnusin dahket go iežaset dievasčoahkkimiin? Naba eará ládje? Oainnusin dahket go iežaset vissis mállet áššiin? Historjjálaččat: dokumeanta-guorahallamat. Dálááigi: fealtabargu/čuovvut dievasčoahkkima(iid) . Viidábut guorahallat makkár cakkiid nissoniin leat nammaduvvot listo-njunužin. Dán guorahallamis eai leat go soames oassálastit beassan muitalit. Livččii miellagiddevaš čađahit sullásaš guorahallama mihá eanet válljenmuniin. Iešguđet listomállet sámediggeválggain. Listtut maid jienasteaddjit sáhttet jienastit sámediggeválggain leat máŋggaláganat. Gávdnojit sihke dábálaš sámi searvvit, dábálaš politihkalaš bellodagat, báikkálaš listtut, ealáhus-listtut jea. Livččii ea.ea. miellagiddevaš lagabut geahčadit dilálašvuođa mot iešguđet sámediggelisttut čuoluhit áššesurggiid ja mot sii geasuhit iešguđet joavkkuid, maiddái nissoniid ja dievdduid. Sámi mediat, sohkabealit ja politihkka. Makkár áššit ja persovnnaid birra muitaluvvo ja mot muitaluvvo? Makkár deaddu ja mearkkašupmi biddjo nisson- ja dievdopolitihkariidda, sihke kvalitehta ja hivvodaga dáfus? Mot sii muitalit áššiid birra mas nissonat leat mielde "dábálaš" politihkalaš fápmogilvvuin ja áššiin mat gullet čuoččuhusaide ahte leat iešguđet mállet seksuálalaš givssideamit? Sohkabealli oskososiologalaš perspektiivvas. Leat go vuoiŋŋalaš birrasat, nugo ea.ea. læstadianalaš, mávssolaš dábálaš ipmárdusaide mat leat dan guokte sohkabeali rollaid, bargguid ja ovddasvástádusa birra dálá sámi servodagas? Lea go mávssolaš makkár báikkit nissoniin sáhttet leat/-makkár báikkiid válljejit leat "iežaset"? Sámi nissonlihkadus. Guokte-golbmalotjagi lea gávdnon sámi nisson-lihkadus, muhtun muddui eanet organisašuvnnaiguin. Dáid oassálastit leat bargan sihke našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Maiddái Sámediggi lea dásseárvvu bidjan fáttáid mielde meastta juo olles iežas doaibma-áiggis. Gávdnojit dattetge unnán systemáhtalaš duođaštusat sámi nisson-lihkadusa doaimmas ja obbalaččat iešguđet sámi organisašuvnnaid ja erenoamážit Sámedikki dásseárvobargguin. Erenoamážit váilu máhttu das man viidát ja guđe ládje sohkabealerollat ja dásseárvu lea leamaš biddjon fáttáid mielde, ja mot ovttasdoaibman lea leamaš Sámedikki ja nissonorganisašuvnnaid gaskkas. Vuoigatvuohta erohusaide. Sámi servodat lea dál hui earuhuvvon sihke eallinvugiid ja dienasgálduid dáfus. Dat lea maid dan dáfus mot sámi nissonat hábmejit iežaset eallimiid. Danin lea dehálaš fuomášit ahte sámi nissoniin galgá leat vuoigatvuohta erohusaide ja vuoigatvuohta rievdda-dalli vásáhusaide. Mis váilu dattetge systemáhtalaš máhttu dán girjái-vuođa birra. Mii eat ge dieđe ahte leat go muhtin sámi nissonat válljen "árbevirolaš" eallinvugiid muhtin muddui danin go leat hilgon "ođđa-áigásaš" nissonrolla ja ovtta mállet njunušárvvuid mat bohtet ovdan mediain ja ođđa diehtoservodagas. Sohkabealli sámi servodagas. Mot olggosbuktet maskulinitehta ja feminitehta govahallamiid sámi servodagas? Mot hábmejuvvojit dat gaskavuođas nubbi nubbái? Mot dat hábmejuvvojit njunuš maskulinitehta ja feminitehta ipmárdusaid ektui, mot máilmmeviidosašvuohta váikkuha sámi servodaga sohkabeliide? Makkár surggiin dáhpáhuvvet rievdadusat ja makkár surggiin dáhpáhuvvet unnán rievdadusat? Fáttáid ja gažaldagaid ráidu sáhtášii leat mihá guhkit. Min váldoášši lea beroškeahttá: Go galgá bargat ollašuhttit Sámedikki dásseárvobarggu váldoulbmila -- namalassii ahte Sámi nissoniin ja dievdduin galget leat seamma geatnegasvuođat, vuoigatvuođat ja vejolašvuođat buot servodatsurggiin -- de dárbbaša máhttovuođu daguide. Dakkár máhttovuođu sáhttá dušše ovdánahttit jus dihtomielalaččat ja viidát nanne dutkama nissoniid ja dievdduid eavttuid birra ođđaáigásaš sámi servodaga iešguđet oktavuođain. GIRJJÁLAŠVUOĐAREFERÁNSSAT Andersen, Svanhild (2002) : Samisk tilhørighet i kyst- og fjordområder. I: Per Selle og Bjørn Bjerkli (red.) : Samer, makt og demokrati. Sametinget og den nye samiske offentligheten. Oslo, Gyldendal akademisk [under utgivelse november 2002] Bergqvist, Christina (1999) : Norden - en modell eller flera? I: Christina Bergqvist m.fl. (red.) : Likestilte demokratier? Kjønn og politikk i Norden. Oslo, Universitets-forlaget Balto, Asta (1990) : Gutter og jenter i en samisk barnehage. I: Ottar nr. 2 1990. S. 23-35. Balto, Asta (1997) : Samisk barneoppdragelse i endring. Oslo, Ad Notam Gyldendal. Broderstad, Else Grete (1995) : Samepolitikk - interessemaksimering eller identitets-skaping? LOS i Nord-Norge. Notat nr 39. Tromsø : NORUT samfunnsforskning Broderstad, Else Grete (2000) : Samepolitikk - selvbestemmelse og medbestemmelse. I: Else Grete Broderstad, Audhild Schanche, Vigdis Stordahl (red.) : Makt, demokrati og politikk : bilder fra den samiske erfaringen. Rapport nr. 8. Oslo : Makt- og demokratiutredningen 1998-2003 Christensen, Ann-Dorthe (2001) : Kvindepolitiske strategier og demokratiske udford-ringer. I: Kvinder, køn & forskning nr. 1 2001. S. 32-44 Eikjok, Jorunn (1989) : Samiske kvinner og menn mellom to verdener. Samisk kvinne- og mannsidentitet i endring. Hovedfagsoppgave i samfunnsvitenskap. Tromsø, Universitetet i Tromsø. Eikjok, Jorunn (1990) : Samiske kvinner i »krysspress» I: Ottar nr. 2 1990. S. 15-22. Eikjok, Jorunn (1990) : Kvinnevisjoner for Nordkalotten. Åpningsforedrag på konferansen "Nordkalottkvinner mot år 2000", Honningsvåg 1990. Eikjok, Jorunn (1990) : Indigenous Women`s Situation - Similarities and Differences. Common struggle for our future. Foredrag presentert på International Conference and VI General Assembly of World Council of Indigenous Peoples, Tromsø 1990 Eikjok, Jorunn (1992) : Renewing traditional knowledge systems and socio-cultural changes in Sami homeland from a gender perspective. Foredrag på International Arctic Social Sciences Congress, University of Laval, Canada. Eikjok, Jorunn (2000) : Indigenous women in the North. The struggle for rights and feminism. I: Indigenous Affairs. No. 3 2000. København, IWGIA. S. 38-41 Finnmark fylkeskommune (1994) : Rapport fra konferansen Sámenissoniid eallin-dilli/Samiske kvinners livsvilkår, SAS Karasjok hotel 8. og 9. mars 1994. Vadsø, Finnmark fylkeskommune Flotve, Ragna (1999) : Kvinne og politikar. Ei handbok for kvinner og modige menn. Oslo, Kommuneforlaget Fox, Stephanie Irlbacher (2002) : Womens participation in Self Government Negotiations in the Northwest Territories, Canada. I: Taking wing. Conference report. Conference on Gender Equality and women in the Arctic 3-6 august, Saariselkä, Inari, Finland. Ministry of Social Affairs and Health 2002:12, Helsinki. Guldvik, Ingrid (2000) : Deltakelse forutsetter innflytelse. En begrenset evaluering av prosjekter i fire kommuner for å øke deltakelsen blant barn, unge, innvandrere og kvinner. ØF-notat nr. 01/2000. Lillehammer, Østlandsforskning Guldvik, Ingrid (2002) : Mellom formalisme og feminisme. En studie av kommunelov-ens bestemmelser om kjønnskvotering. ØF-Rapport nr. 02/2002. Lillehammer, Østlandsforskning Hagen, Terje P. (1998) : Gjenval blant norske kommunestyrerepresentantar. I: Norsk statsvitenskapelig tidsskrift nr. 2 1998 Halsaa, Beatrice (2001) : Kvinner og politikk i Norden - noen histografiske reflek-sjoner. I: Kvinder, køn & forskning nr. 2 2001. S. 20-32 Haraway, Donna (1987/1995) : Situerte kunnskaper: Vitenskapsspørsmålet i feminis-men og det partielle perspektivets forrang. I: Kristin Asdal m.fl. (red.) : En kyborg til forandring - nye politikker i moderne vitenskaper og teknologier. TMV skriftserie nr. 12 1995. Oslo, Senter for tekonologi og mennesekelige verdier, Universitetet i Oslo Hellevik, Ottar og Tor Bjørklund (1995) : Velgerne og kvinnerepresentasjon. I: Nina C. Raaum (red.) : Kjønn og politikk. Oslo, TANO Hirvonen, Vuokko (1999) : Sámeeatnama jienat. Guovdageaidnu, DAT Hætta, Odd Mathis (1992) : Sametinget i navn og tall. Høsten 1989 - høsten 1993. Karasjok, Sametinget Hætta, Odd Mathis (1994) : Sametinget i navn og tall. Høsten 1993 - høsten 1997. Karasjok, Sametinget Hætta, Odd Mathis (1998) : Sametinget i navn og tall. Høsten 1997 - høsten 2001. Karasjok, Sametinget Joks, Solveig (2001) : Boazosámi nissonolbmot guovddážis báike- ja siidadoalus muhto vajálduvvon almmolaččat. Dieđut 2001:5. Guovdageaidnu, NSI. Jungerstam-Mulders, Susanne (1999) : Kvinnorepresentation och jämställdhet på Färöarna, Grönland och Åland. I: Christina Bergqvist m.fl. (red.) : Likestilte demo-kratier? Kjønn og politikk i Norden. Oslo, Universitetsforlaget Kjær, Ulrik (2001) : Kvinder i kommunalpolitik - er grænsen nået? I: Kvinder, køn & forskning nr. 1 2001. S. 68-78 Kommunaldepartementet (1992) : Samene i Europa Kråik, Maria (2002) : Sámi women equal rights -- yesterday and tomorrow. I: Taking wing. Conference report. Conference on Gender Equality and women in the Arctic 3-6 august, Saariselkä, Inari, Finland. Ministry of Social Affairs and Health 2002:12, Helsinki. Likestillingssenteret (2002) : Minifakta om likestilling 2002. http://www.likestilling.no Matland, Richard (1995) : How the election system structure has helped woman close the representation gap. I: Per Selle og Lauri Karvonen (ed.) : Women in Nordic Politics. Closing the Gap. Aldershot, Dartmouth Publishing Company Myrhaug, May-Lisbeth (1997) : I modergudinnens fotspor. Oslo, Pax forlag Nagel, Anne-Hilde (1995) : Politiseringen av kjønn - et historisk perspektiv. I: Nina C. Raaum (red.) : Kjønn og politikk. Oslo, TANO Nergård, Trude Brita (1994) : Kvinner i lokalpolitikk. Hvem er de? Hvordan opplever de å sitte i kommunestyret? Hvorfor slutter noen, mens andre fortsetter? En spørre-undersøkelse blant kvinnelige lokalpolitikere i Oslo og Akershus. Rapport. Oslo, Diakonhjemmets høgskolesenter. NOU 1995: 6. Plan for helse.- og sosialtjenester til den samiske befolkning i Norge. Oslo, Sosial- og helsedepartementet NOU 2001: 3. Velgere, valgordning, valgte. Oslo, Kommunal- og regionaldeparte-mentet Nystad, Ragnhild L. (1995) : Urfolkskvinner : mellom etnisitet og kjønn. I: Terje Brantenberg, Janne Hansen og Henry Minde (red.) : Becoming visible. Indigenous Politics and Self-Govern-ment. Proceedings of the Conference on Indigenous Politics and Self-Government, 8-10 November 1993, the University of Tromsø. Tromsø, The University of Tromsø, Centre for Sámi Studies, 1995. Offerdal, Audun og Thorbjørn Aarethun (1995) : Rekruttering av folkevalde: Plikt, engasjement og karriere. I: Tore Hansen og Audun Offerdal (red.) : Borgere, tjenesteytere og beslutningstakere. Festskrift til Francesco Kjellberg. Oslo, TANO Olsen, Johan P. (1978) : Politisk organisering. Organisasjonsteoretiske synspunkt på folkestyre og politisk ulikhet. Oslo, Universitetsforlaget Olsen, Johan P. (1988/1984) : Representativitet og politisk organisering. I: Statsstyre og institusjonsutforming. Universitetsforlaget, 1988 Ot. prp. nr 33 (1986-87) : Om lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold (sameloven) Pettersen, Torunn (1998) : Den digitale siida som virkemiddel? Om noen grunnlegg-ende spørsmål knyttet til bruk av informasjonsteknologi som medium for politisk kommunikasjon i samisk samfunnsutforming. Hovedoppgave i statsvitenskap. Tromsø, Universitetet i Tromsø. Pettersen, Torunn (2001) : Hvem er samer - og hvem definerer det? I: NIKK-magasin, nr 1 2001. Oslo, Nordisk institutt for kvinne- og kjønnsforskning. S. 15, 41. Også på http://www.nikk.uio.no/publikationer/mag20011.pdf Ringkjøb, Hans-Erik (2000) : Tar partiene representativitet på alvor? I: Audun Offerdal og Jacob Aars (red.) : Lokaldemokratiet - status og utfordringer. Aktuelle forskningsbidrag. Oslo, Kommuneforlaget Raaum, Nina C. (1995) : Politisk representasjon. I: Nina C. Raaum (red.) : Kjønn og politikk. Oslo, TANO Raaum, Nina C. (1998) : Makt, demokrati, kjønn - norsk folkestyre i nordisk lys. Avhandling. Bergen, Universitetet i bergen Raaum, Nina C. (2001) : Norske likestillingsparadokser? Refleksjoner over kjønn, arbeid og politikk. I: Nina Berven og Per Selle (red.) : Svekket kvinnemakt? De frivillige organisasjonene og velferdsstaten. Makt- og demokratiutredningen 1998-2003. Oslo, Gyldendal Sametinget (1998) : Sametingsplan 1998 - 2001. Forutsetninger, prinsipper, utfordringer og innsatsområder. Sametinget (1999) . Handlingsplan for likestilling 1999-2001 Sametinget (2001a) : Kjønnsrepresentasjon i Sametinget 1989-2001. [Internt notat fra Sametingets likestillingskonsulent]. Sametinget (2001b) . Likestillingspolitisk redegjørelse. Sametinget (2001c) : Sametingets valgregelutvalg. Rapport av 30.09.01. Sametinget (2002) : Sametingets representanter. http://www.samediggi.no/default.asp?selNodeID=191&lang=no Sametingsrådet (2001) . Møtebok 5/01. Sak R 76/01. Likestilling i det samiske samfunn. Sámi Nisson Forum (2002) : Om Sámi Nisson Forum/Samisk Kvinneforum http://www.same.net/~sami.nissonforum/ Sámirađđi/Nordisk Sameråd (1998) . Samisk kvinnekonferanse 19.-20.03.88 Högalidsskolen, Kiruna Sárá, Máret (1990) : Samisk kvinnebevegelse. Ottar nr.2 1990. S. 47-55 Selle, Per og Bjørn Øymyr (1995) : Det frivillige organisasjonssamfunnet i omform-ing. Vert kjønnsgapet borte? I: Nina C. Raaum (red.) : Kjønn og politikk. Oslo, TANO Siim, Birthe (2001) : Nye udfordringer til feministiske teorier om køn og demokrati. I: Kvinder, køn & forskning nr. 1 2001. S. 8-18 Skeie, Hege og Helga Hernes (1997) : Mellom fag og feminisme. Kvinneforskning i statsvitenskap. I: Norsk statsvitenskapelig tidsskrift nr 3/97. S. 363-381 St.meld. nr. 52 (1992-93) : Om norsk samepolitikk. Oslo, Kommunal- og arbeidsdep. Statistisk sentralbyrå m.fl. (2001) : Statistics across borders. Nordic regional statistics 2001. [CD-ROM]. Oslo, Statistisk sentralbyrå Stordahl, Vigdis (1990) : Hvorfor er de så få?. I: Ottar nr. 2 1990. S. 7-14 Stordahl, Vigdis (1990) : Samekvinnens plass i organisasjonene. I: Ottar nr. 2 1990. S. 42-46 Stordahl, Vigdis (1996) : Same i den moderne verden. Karasjok, Davvi Girji. Stordahl, Vigdis (2000) : Et samisk alternativ. I: Ottar nr. 4 2000. S. 9-16 Stordahl, Vigdis (2002) : The Sámi Parliament in Norway: Limited access for women? I: Taking wing. Conference report. Conference on Gender Equality and women in the Arctic 3-6 august, Saariselkä, Inari, Finland. Ministry of Social Affairs and Health 2002:12, Helsinki. Varsi, Magne Ove (1997) : Medier som reprodusenter av myter og stereotypier om samer. Innledning på Ytringsfrihetskommisjonens åpne høring Minoriteter og faktisk ytringsmulighet. Tromsø 02.12.97 [foredragsmanus - publisering er planlagt] Østmo, Liv og Vigdis Stordahl (red. 1979) : Sáme nissonolbmuid dilalašvuohta dolin ja dál/ Den samiske kvinnens situasjon før og nå. Seminara rapporta/seminarets rapport (Karasjok 11.-13.11. 1978) . Alta/Tromsø, Forfatterne Aarethun, Torbjørn (1993) : Personskifte blant dei folkevalde - ein trussel mot lokal-demokratiet? Ei undersøking av dei folkevalde sine erfaringar og holdningar til kommunalpolitisk arbeid. Hovedoppgave ved Institutt for administrasjon og organisasjonsvitenskap. Bergen, Universitetet i Bergen Aardal, Bernt (2002) : Demokrati og valgdeltakelse - en innføring og oversikt. I: Bernt Aardal (red.) : Valgdeltakelse og lokaldemokrati. Oslo, Kommuneforlaget Aardal, Bernt(2002b) : Valgstatistikk. http://home.online.no/%7Eb-ardal/valgstat.htm Aardal, Bernt og Henry Valen (2001) : Notat om norsk valgforskning. [Vedlegg 10]. I: NOU 2001: 3. Velgere, valgordning valgte