I. SÁMEKULTUVRRA MIHTILMASVUOHTA 1.1. Álgu Sámit leat Eurohpas áidnalunddot luondduálbmot. Sii leat Davvi-Fennoskandia boarráseamus álbmot, man ruohttasat ollet gitta ovdahistorjjálaš áiggiide. Sámit leat guovllu álgoálbmot eará ássiid ektui. Davvi-Eurohpa álgoálbmogin sámiin lea iežaslágan kultuvra ja guovlu. Daningo sámiin lea iežaset suoma-ugralaš giella ja kultuvra, mii lea vuogáiduvvan davviguovlluide, sin sáhttá gohčudit sierra álbmotčeardan. Sámiid ávnnaslaš kultuvra, biergasat, ássanviesut , biktasat, meahcástus-, guolástus- ja boazodoallodábit muitalit hui guhkesáigásaš vuogáiduvvamis davviguovlluide. Luondduálbmogiidda dovdomearkkalaš animisma, luondduosku, lea datge sámiid historjjás vuogáiduvvan davvilundui. Sámiid ássanguovlluid eatnamat molsašuddet viiddis ja jeaggás goahcevuovdeguovlluin šattohis duottarguovlluide ja guorba mearragáttiide. Daid guovlluid sierralágan birgenvuogit leat dagahan sierralágan báikkálaš kultuvrraid: mearra, boazo- ja vuovdesáme kultuvrraid. Ii leat dárkilis diehtu das, gos sámit leat álgoálggus vuolgán. Lea árvaluvvon, ahte suopmelaččaid ja sápmelaččaid kultuvrrat leat earránan sullii 2000 oKr. Árvaluvvon suoma-sámevuođđogiela hállan álbmogis sierranedje dan maŋŋá vehážiid ovdasápmelaččat ja -suopmelaččat. Suomagiella lea nappo sámegiela lagamus fuolkegiella. " Sápmelaš " lea etnalaš namahus. Juohke sámegiela suopmanis gávdno sátni sápmelaš. Sániin " sápmelaš " ja " lappalainen " ii leat seamma sisdoallu. Sániin " lappalainen " gohčodedje maid earáid go sámesogat olbmuid, geat orro sámesiiddain. Sin lohku lassánii Sáme-eatnamis goit 1200-logu rájis. Sápmelaččaid historjá álbmogin lea duháhiid jagiid boaris, muhto dálá ássanguovlluin sápmelaččat eai leat ássan nu guhká. Fenno-skandia dálá Sápmi ollá Norgga Rörosa ja Ruoŧa Idre guovlluin gitta Guoládatnjárgga nuorttageaži rádjái. Ná šaddan sámeguovlu lea dušše oassi historjjálaš Sámis. Guovlu lea 1500 km guhkkosaš ja 300-400 km govdosaš. Vaikko njeallje riikkaráji leat biđgen Sámeguovllu, dattege dat lea iežaslágan kultuvraguovlu, man deháleamus čanas lea oktasaš giella. Davvi- dahje duottarsámi hállet s. 70 - 80 % sápmelaččain. Sápmelaččaid lohkomearrin lea árvaluvvon sullii 40 000 - 70 000. Sierra olmmošlohkamiin lea sápmelašvuohta meroštallon máŋgga láhkai. Eanetlohkun sámit leat dušše moatte gielddas ( vGuovdageaidnu, Kárášjohka, Deatnu, Unjárga, Ohcejohka ). Oppa sámeguovllus orrot sullii 1,5 milj. olbmo. Tearpmat: Lappi = dálá Suoma, Ruoŧa ja Norgga davvioasit, Suoma eatnangoddi/leatna, riikkasis oasit Sámeeatnamis. Sámeeana = 1. Lapinmaa ( erenomážit ovdal ) = sámiid ássanguovlu oppalohkái. Historjjálaš sámeráji davábealiguovlu. 2. Lapinmaa ( Lappmark ), hálddahuslaččat ja ekonomlaččat rád djejuvvon Sámeetanama oassi Ruoŧas ođđa áigge. Sápmi = iežasgielat namahus historjjálaš ja dálá sámiid ássanguvlui. Sámeguovlu = geavahuvvo dábálaččat dárkkuhit dálá Suoma sámiid ruovttuguovllu, masa gullet Ohcejoga, Anára ja Eanodaga gielddat sihke Soađegili gieldda Lappi bálgosa guovlu. 1.2. LUONDU JA ÁRBEVIROLAš KULTUVRA Sámekultuvrra ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš vuođđun lea leamaš luondu. Luondu lei dološ sámiid borramušáiti, materiálarádju ja girku, dánbealaš ja duonbealaš, sihke olbmo ja badjellunddolačča ássanbáiki. Dološ sápmelaš oaffarušai luonddu vuoiŋŋaide vai livččii ožžon buori guollesállaža, boazolihku jno. 1.2.1 Luondu kultuvrra vuoinnalaš vuođđun Sápmelaččat leat jurddašan, ahte vuoiŋŋat leat sivdnidan luonddu ja ásse luonddus. Ipmiliid ja vuoiŋŋaid váruhedje suhttadeamis. Luonddu ii galgan vahágahttit, dasgo dat livččii mearkkašan ipmiliid bargguide seahkaneami. Jurddašuvvui nu ahte vuoiŋŋat mávssahit iešválddálašvuođa: čáhci sáhtášii dulvat badjel ravddaid, dolla sáhtašii boaldit vuovddi, boazoeallu sáhtášii láhppot. Luonddu sáhtii geavahit olbmo dárkkuhusaide, muhto easkka dalle, go okta- vuohta luondduin lei ortnegis. Meahci- ja čázivallji lei bassi. Meahcástusa ja guolástusa gudnejahtte eanet go eará árgabeaivve- bargguid. Dološ sámiid dovdoseamus ja stuorámus ipmilat ledje Johannes Schefferusa ( 1674 ) mielde bajánipmil Tiermes ( Tor, Topdön, Áijji ), " stuorra bassi " ( Norggas ja Ruoŧas Storjunkkare ) ja beaivváš ( baivve ). Máŋggaid earáid luondduálbmogiid láhkai beaivváškulta lei guovddážis sámiid mytologias. Tiermes lea gohčoduvvon maiddai Áijin, Áddján, ja okta dain váldobálvvustanbáikkiin lea leamaš [ijihsuálni Anárjávrri oarjjegeahčen. Ádjá gieđas jáhkke leat olbmo eallima ja jápmima, dearvvasvuođa ja buohcuvuođa. Áddjá lei gievra ja ánjgiris ipmil, nuppiid ipmiliid ja hálddiid hearrá. Dat sáhtii ráŋggaštit ja sorbmet olbmuid ja uhcit vuoiŋŋaid. Dan várás ádjás ledje guokte vearjju: veahčir ja dávgi. Oppa máilmmálaš gudni, riggodagat ja bivdolihkku ledjeSchefferusa mielde nuppi ipmila, Stuorra Basi, gieđas. Dat ráđđii ealliid ja go dan viššalit bálvalii, de oaččui buriid sallašiid ja stuorra ealuid. Stuorra Basi bálvalan várás lei juohke bearrašis ja gilis iežas ipmilgovva. Dat ceggejuvvui čábbaseamus sajiide luonddus, gorssaide ja ceakko riiddiide. Ipmilgova gohčodedje sieidin ja dávjá dat lei dábálaš geađgi, mii muhtunláhkai muittuhii olbmo dahje ealli. Dakkár geađggis jáhkke ipmila ássat. Govahallojuvvui ahte go muorraipmilgovat vihahuvvodedje máttarváhnemiin árbejuvvon vieruid mielde, de daidda ásaiduvai ipmilvuohta. Sieiddi bálvalemiin sturron eallu gohčoduvvui bálvvoseallun, mi sáhtii jávkat, go oamasteaddji jámii dahje go sieidi ii bálvaluvvon. v Beaivváža atne eará luondduálbmogiid láhkai eallima eadnin, buot riegádeami álgosudjan. Buot jurddašuvvui šaddat dan buori dáhtus. Beaivváža várás eai ceggejuvvon ipmilgovat muhto dat bálvaluvvui, go dat badjánii guhkes skápma maŋŋá. Beaivváža juvhli dollojuvvui, go dat fas guhkes seavnnjádaga maŋŋá attii olbmuide čuovgga ja lieggasa. Dan bálvaledje maid čakčat, ovdal guhkes seavnnjádaga, goas ipmiliid dárbbašedje buot eanemusat. Beaivvážii oaffaruššon eallit galge leat njiŋŋálasat, millosepmosit vielgadat. Oaffarealliid beljiide čadnojuvvui vilges árpu mearkan, das geasa oaffar lei dárkkuhuvvon. T. I. Itkonen ( 1948 II ) muitala nuortalaččaid velá veháš badjelaš čuođi jagi das ovdal gohčodan beaivváža ipmilin. Beaivváža badjánettiin dat gopmárdalle ja fas luoittedettiin dadje: " Ipmil ii šat oidno ". Luondduoskui gulle ipmiliid lassin maiddái máŋggat hálddit, ovdasaččat ja eará oskumušat. Dálá sámiid máidnasiin ja muitalusain muitaluvvo dološ oskui gullan hálddiid birra. Eatnanvuoláš veagas leat geavahuvvon olu earálágan namahusat, nugo ulddat, sáivaálbmot ja gufihttarat. Buot daid galggai váruhit suhttadeamis. Muitaluvvo ahte sámit leat muhtumin dieđekeahttá suhttadan gufihttariid, go leat ceggen gođiideaset báikái, gos olbmuid duolva čázit besse njuolga golgat gufihttariid mielkelihtiide . " Juohke sajis, gos sámiid namma dovdojuvvo, sii máinnašuvvojit noaidin ", čállá Schefferus. Noaiddastallan lei oktavuođa doallan vuoiŋŋaiguin ja duonbealážiin. Sámi noaiddit, mat begge guhkás, ledje olbmuid ja vuoiŋŋaid sátnedoalvut. Noaidedáiddut jávke 1800-lohkui boađedettiin. Lea daddjojuvvon, ahte sámiid dološ osku muittuha olu suopmelač-čaid báhkinlaš oskumušaid ja ahte dat lea ožžon olu váikkuhusaid skandinávalaš máidnasiin ja dološ oskkus. 1.2.2 Luondu kultuvrra ávnnaslas vuođđun Sámiid dálá ja dološ ássanguovllut leat hui earáláganat. Dálá sámeguovllus sáhttá earuhit goitge golbma eanadieđalaččat sierra guovllu. Ruoŧa ja Suoma Sámi guovlluin gitta Guoládatnjárgii leavvá viiddis goahccemuorraavádat. Dan davá- ja oarjjebealde lea Atlántta ja Davvi Jiekŋameara riddu, gos leat alla gáissát, čiekŋalis vuonat ja šattolaš johkaleagit. Riddo- ja vuovde-Sámi gaskii báhcet lágešvuovddit ja jalges duoddarat, mat nuortin leat njoidosat , muhto oarjin lagamus Norggameara ja Köli leat rámšasat ja ceggosat . Earálágan duovdagiin ássi sámiid gaskii leat šaddan kultuvrarájit, maid mearkan leat earálágan giella, ealáhusat ja biktasat. Oktasaš sárggusin sámečearddaide lea goit leamaš eallima vuogáiduvvan luonddu jahkásaš johtui ja báikkálaš luonddubirrasii. Sámit johte dohko, gos ain ledje buorit guollečázit ja guohtoneatnamat guege jagiáigge. Johtin lei hui jeavddalaš iige passiivvalaš vuolláneapmi, dušše luonddus dáhpáhuvvan vahágat, meahcceffuođđuid nohkan dahje olmmošlogu lassáneapmi sáhtte rievdadit boares johtinvieruid. Luonddu dárkilis dovdan, dálkkiid, duovdagiid, ealliid ja šattuid šlájáid lassáneami dovdan mearkkašii dan, ahte sámit eai liiggás rásehan luonddu. Máŋggabealat luondduealáhusat dorvvastedje dábálaččat áigáiboađu, omd. juos muhtin meahccefuođđu deaivvai nohkat. Oskumušat luonddus ássi vuoiŋŋaide vuođđuduvve aiddo dán dihtui luonddu gierdanrájis ja dan vejolaš mávssaheamis. Sámit leat maiddái heivehan luonddu iežaset dárkkuhusaide. Sii leat hárjehan ođđa ealáhusaid, bivdokultuvrra lassin. Bivdokultuvrras olmmoš skáhppui eallindárbašiiddis máŋgga eará gáldus, čoaggimiin , guolástemiin ja meahcástemiin. Olmmoš ii buvttiidan ođđa ealanservvodagaid, muhto anii ávkki luonddu jahkásaš šattus. Nuorra ealáhusat leat maid bohccuid, sávzzaid ja gáiccaid doallan. šibihiid sámit doallagohte easkka s. 200 jagi dassái. Bivdokultuvrras ealli sámit leat dávjá girjjálašvuođas gohčoduvvon vuovdesápmin, dan sadjái Jiekŋamerrii luoiti stuorra eanuid ( omd. Álaheadju, Deatnu ) čázádagain johtán sámit leat gohčoduvvon johkasápmin. Sii elle oaiveáššis guollebivddus ja árvoguoli gođđanáiggit mearrededje sin jahkásaš ássanbáikkiideaset. Johkasápmiid kultuvrras sáhttá hállat maid Báhčeveaijoga, Duollama ja Boanni sámiid oktavuođas. Mearraguolástusas váldoáigáiboađuset ožžon mearrasámit elle vel 1600 - logu álggus beallenomádalaš eallima. Sii johtaledje hui gáržžet rittus, ja orro gesiid vuonanjálmmiin ja sulluin ja dálvviid siseatnamis. Dehálaš ealáhusat mearrasámiide ledje maid fatnasiid duddjon ja gávppašeapmi. Dušše duottar- dahje boazosámit hárjehedje ovtta ealáhusa. Sin jahkásaš johtolagat sáhtte leat čuđiidge kilomehteriid, dat olle omd. dálá Suomabeale vuovdeguovlluid dálveorohagain Jiekŋameara rittu geasseorohagaide. Sámiid ealáhusaid, maid vuođđun dábálaččat lea gilvvekeahtes luondu, leat manjimuš áiggiid gohčodišgoahtán báikkálaš ekosystemaide vuogáiduvvan luondduealáhussan. 1.2.3 Sámekultuvrra luondogaskavuohta Sámekultuvrra mihtilmasvuohta ođđaáigásaš gávppotkultuvrraid dahje dáloniid eanadoallokultuvrraid ektui lea dan luondogaskavuodas. Ođđaáigásaš kultuvrrat leat ovdánan luonddukultuvrrain eanadoallokultuvrralaš áiggiid čađa teknihkalaš-industriijalažžan. Go eanadoallu ovdánii ( seamma go boazo- la šibitddoallu bođii sámiid ealáhussan ), olmmoš oahpai atnit luonddu proseassaid buorebut iežas ávkin. v Sámekultuvrras luonddudállodoalu čuvvon eanadoallokultuvra lea hui nuorra, vaikko sámeguovllu muhtin osiin leatge hárjehan smávit eanadoalu juo guhká. čiekŋalit lundui čatnasan kultuvra ja teknihkalaš-industriijalaš kultuvrahápmi leaba šaddan min áigge njuolgga oktavuhtii gaskaneaskka. Dan guovtte gaskavuođa govvida ee. boazodoalloealáhusa dálá váttisvuođat ( buvttadanmuniid lassáneapmi ja čohkkendeaddu ). Oskui gulli duohtavuohtaipmárdus Dološ áigge sápmelaš ásai gasku vuoiŋŋaid ásahan ja hábmen govahallon duovdaga nuppeláhkai go dálá áigge olmmoš, man biras lea eanaš olbmo iežas gieđaiguin hábmejuvvon dahje ráhkaduvvon. Sápmelačča oaidnu oskkolaš duohtavuođas sulastahttá nuortariikkaid oskkuid oktiigullevašvuođu nu ahte olmmoš, luondu ja ipmilvuohta gullet oktii. Dálá kristtalaš oskkus sirrejuvvojit olmmoš, luondu ja Ipmil. Boares sámekultuvrras maid oktavuohta áigái lea earálágan go dálá olbmo oainnus. Sámeolbmo áigeipmárdus leamašan syklálaš. Luonddu jahkásaš jođu mielde ja dan árpmus ealli olbmo áigi lei agálaš johtin. Ođđaseabbo kristtalaš oarjemáilmme áigeipmárdus lea fas lineáralaš: áigi lea lineáralaš joatkašupmi, mii girdá Ipmila sivdnidan álggus gitta Ipmila sivdnidan lohppii. Earálágan áigeipmárdusa dihte leat álgoálbmogiid dutkit navdán sin šliettasin, láikin ja njoahcin. Luonddudállodoallu Sámeguovlu lea davvin ja dan luondu lea eanaš šattuheapmi nu dušše luondduealáhusat sáhttet dáhkidit olbmui eallinvejolašvuođaid. Doppe, gos luonddu jahkodatšaddu lea hiđis ja vejolašvuođat eanadoalu hárjeheapmái uhcit, leat sámeealáhusat nákcen gilvvohallat . Easka ođđaáigásáš ealáhusat ( omd, turisma ) uhkidit daid ekonomalaš gilvvohallannávccaiguin. Viiddis guovlluid heajos jahkodatšattu dárkilis ávkin atnin lea váikkuhan sámi kultuvrahápmái, dan jahkásaš johtimiidda ja ássanviesuide, ávnnaskultuvrii ja ealáhusaide. Sámiin lea dáidu birget hui garra luonddus ja guovlluin, gos eará olbmot eai leat sáhttán doaibmat. Luonddu šattohisvuohta lea ná duvdán sámekultuvrra seailuma. Sámi luonddudállodoallu ii rievdadan luonddu, vaikko vel gávdnojit ovdamearkkat ovttaskas jávrriid buođđunbargguid birra. Hárve sámit rievdadedje luonddu, čulle vuvddiid ja dulvadedje čázádagaid . Buođu huksejeaddji dáhpedorpmálaš jápmin dulkojuvvui ee. Anáris Ipmila mávssaheapmin das ahte olmmoš iskkai rievdadit Ipmila bargguid . Sámi luonddudállodoalu áigge luondu seailluhii boares sárgosiiddis iige olbmo dállodoallu goaridan dan nugo industriijalaš dállodoallu dál. Dat lea addán dálá ekologiija dieđaolbmuide ákka namahit dološ sámiid luondduoskumušaid ekologalaš informašuvdnan, mii jođii sohkabuolvvas nubbái ja man dorvvuin kultuvra seaillui jahkeduháhiid áigge dássedeattus luondduin. Luondduoskumušain luonddu geavaheami merrii olbmuid dárkilis luonddu dovdamus, ee. šlájáid lassáneami dovdamuš. Liigebivdu šattai farga ekonomalaččat gánnetmeahttumin. Máŋgga liigebivdu sáhtii dagahit nealggi. Luondu mávssahii dalle johtilit. Liigebivdu ja guohtoneatnamiid nohkan leat dáhpáhuvvan dihto historjjálaš áiggiin, omd. dalle go ođđaássit boahtigohte Sápmái, jo go stáhtat giddegohte rájáid. Teknologiija boahtin Sápmái rievdadii olu kultuvrra ja luonddu oktavuođaid. Sámiid teknihkalaš veahkkeneavvut ledje oktageardánis gieđajoatkagat. 1900-logus dáhpáhuvvan teknologiija ovdáneapmi oidnoge dál erenomážit davviguovlluid luonddus. Manimuš logiid jagiid áigge leat sámiid ássanguovlluin ollašuhttojuvvonge eanet luonddurievdadusat ( čuollamat, čáhcehuksemat, ođđa geainnut, turismadoaimmat ) go čuđiid jagiid ovdal. Eanaoamastusoaidnu Priváhta eanaoamastus, eatnama vuovdin ja oastin lea leamaš sámiide máŋggaid luondduálbmogiid láhkai vieris. Juridihkalaš mielas sámesiiddat leat goit leamaš návddašaneatnamiiddiset oamasteaddjit, daningo sii leat máksán dain vearu kruvdnui čuđiid jagiid áigge. Väinö Tanner ( Antropogeografiska studier, 1929 ) lea 1920 - logus deaivan nuortalaččaid gaskkas oainnuid, mat čuvgejit ášši. Nuortalaččaid mielas siida ii lean dušše olmmošovttastus, nugo áddejuvvo giliin dáloniid kultuvrras. Dasa gulle siidaeana ja siidaálbmot, mat leigga lagaš oktavuođas. Siidaeatnama, ng. siidda birastahtti luonddu atne álgovudolažžan ja dehálažžan. Siidaálbmoga bargun lei siidaeatnama suodjaleapmi ja dan buvttadusnávccaid seailluheapmi. Dat lei vealtameahttun vai sáhtte dorvvastit áigáiboađuset. Siidaeatnama ja siidaálbmoga oktavuohta lei nu lagaš, ahte nuortalaččat Nickula mielde ( 1970 ) eai mielas almmuhan iežaset guovllu namahusaid olggobealeolbmuide, dasgo dat orui sin mielas sin iežaset čájáhallamin. Máŋggat báikkit ledje nu basit, ahte dain geavahedje čiegusnamaid. Luonddu oktavuohta giela, álbmotárbbi ja dáidága dáfus Luonddu oktavuohta ja oskumušat leat leamaš ja leat sámiid álbmotárbbis guovddážis. Máidnasiin ja cukcasiin bohtet ovdan dávjá oskumušhámit. Giella ja njámmálaš máinnasárbi leaba gullan oktii ja sirdán boares duođalašvuođa sohkabuolvvas nubbái. Sámegiella lea dovdomearkkalaččat luondduálbmoga giella. Das váilot dánáigásaš teknihkalaš ja ođđaáigásaš oktasašgotti govvideaddji sánit, muhto daslea hirbmat fiinna ja rikkes luonddudili, duovdaga, muohtašlájaid ja bohccuid mihtilmasvuođaid guoski sánádat. Modernálaš sámedáidaga riggáseamus luovvanvuođđun leat leamaš dološ oskumušat ja luondu. Dáiddačeahpit čilgejit govaiguin ja musihkain oktavuođaset iežaset álbmoga mannan áigái. Govvadáidda, musihkka ja máinnastanárbi leat dál measta áidna eallinsuorggit, main boares oskumušain ja duohtavuođa ipmárdusain leat viidásut mearkkašupmi. Dat leat goit dakkár eallinsuorggit, maid bokte kultuvrra ja álbmoga iešdovdu ovdána. 1.3. SAMI BIVDOKULTUVRA Velá 1500-logus juohkášedje Fennoskandia davvioasit sámesiiddaide. 28 siiddas 13 ledje obban dahje muhtin oassái dálá Suoma viidodagas. Gárta 1. Siiddat ođđa áiggi álggus Aikio ( 1985 ) mielde. Dálá Suoma Sáme-guovllus leat čuovvovaš 13 siidda ( vrd. nummirat gárttas ): 13 = Rounala, 14 = Suonddavárri, 20 = Bealdojávri, 21 = Anár, 18 = Deatnu, 19 = Ohcejohka, 22 = Gihttel, 23 = Soađegilli, 24 = Suobbat, 26 = Guollejávri, 27 = Kitka, 28 = Másealgi, 25 = Giemajávri. Sámesiiddaid rájit leat muhtin muddui eahpečielgasat. Dáid lassin dovdojuvvojit Riuhtala, Termuslahti ja Saitta Roavvenjárgga ja Giemajávrri guovllus, muhto dat leat juo ovdal jávkan. Gárta 2. Nickula ( 1970 ) čilgehus Guoladatnjárgga siiddain 100 - 150 jagi dassái. - Gárta lea čohkkejuvvon máŋgga gáldus, oaiveáššálaččat A. Petreliusa ráhkadan gártta mielde. Rájiid leat siiddat ieža soahpan ja dat leat dás hui eahpedárkilat. 1. Njaudan, 2. Patsvei, 3. Peattsam, 4. Muetke, 5. Kild, 6. Korddok, 7. Leijaur, 8. Arsjok, 9. Jovkuj, 10. Kuottemjaur, 11. Lymbes, 12. Puenne, 13. Sosnowk, 14. Suennjel, 15. Nuettjaur, 16. Sarves, 17. Ahkel, 18. Tsuhksullu, 19. Maselg, 20. Lujaur, 21. Kintus. Namat leat čállon T. I. Itkonena mielde. Vuovdesámesiiddat gulle vel 1500-logus hui oktilis kultuvrii. Dain leai seammalágan dálvesiiddaortnet, go nuortalaččain vel ollu maŋŋeleappos. Oalle seammalágan lei maid mearragátti sámiid siida- vja johtinortnet. Bivdokultuvra lea leamaš oalle seammalágan oppa Fennoskandias. Dat lea boarráseamus dovdojuvvon sámekultuvrra áigodat. Sámesiiddaid olmmošlohku lei ođđa áiggi álggus dálá oainnu mielde unni. Juohke siiddas ledje gaskamearálaččat 10 bearraša, maid gaskamearálaš lahttolohkun lea meroštallon 5,5 olbmo. Suoma olmmošlohkun lea Virrankoski árvalan j. 1695 2100 - 2200 olbmo, main sullii 1500 olbmo leat leamaš sámit ( loahpat sámevearu máksi suopmelaččat dahje láddeluvvan sámit ). 1.3.1 Siida sosiálalaš servvodahkan Sámi bivdosiida leai bearrašiid ja sogaid oktasaš sosiálalaš servvodat, masa gulle siidaolbmuid oktasaččat gohcán ja báikkálaš luonddubirrasii ruohtasmuvvan meahcástus- ja guolástusortnegat. Veahkadat juohkásii sogaide, mat oskku-, náittus-, vearuhusja vuoigatvuođalaš áššiin vuođđudedje oktiigullevaš oppalašvuoda , mas álggu rájis ledje hálddus oktasaš siidaeatnamat. Dát fas juohkásii ovttaskas bearrašiid meahcástus- ja guolástusguovlluide. Bearrašat ásse stuoramus oasi jagi bieđggus iežaset fásta sohkaguovlluin, mat dávjá ledje guollečáziid lahka. Sohkaguovllut adnojuvvojedje duođalaš ruovttuguovlun. Bearrašat ásse giđđa-, geasse- ja čakčabáikkiin, mat ledje válljejuvvon guliid gođđo-áiggiid, gottiid ja maŋŋá bohccuid lihkadeami ja meahcivalji mielde. Stuorra boazoealut eai lean bivdokultuvrra áigge . Bohccuid dolle dušše geasehan- ja noađđefievrun sihke hohkahaneallin goddebivddus. Guđege siiddas lei guovddáš, dálvesiida, gosa čoahkkanedje jagi galbmaseamus ja seavdnjadeamus áigái. Dat čanai siidda sogaid ja bearrašiid oktii. Doppe dáhpáhuvai siidda servvodateallin. Doppe fitne báhpat ja vuolggahusbargit, gávpijasat ja vearuheaddjit, kruvnnu virgeolbmát. Dálvesiiddas čoahkkanii maiddái siidda deháleamus oktasašgottálaš orgána, siidačoahkkin dahje gearregat, nuortalaš gillii sååbbar dahje norraz. Siidačoahkkima jođihii siidda boarráseamus. Doppe šihtte návddašanguovlluid juohkimis, ođđa lahtuid váldimis siidii, vuoigatvuođalaš ja riidoáššiin sihke oktavuođain ránnjásiiddaide. Siiddaid gaskkas ledje dárkilis rájit, mat ledje almmolaš dieđus, vaikko dat eai leange merkejuvvon lundui. Ránnjásiidda eatnamiidda ii lean lohpi johtit ii oppa gottiid bivdimen juos ii lean dahkkojuvvon sierra soahpamuš. Siidačoahkkin fuolahii ovdduid dássebeallásaš juohkáseamis. Dat sáhtii mearridit ođđa guollečáziid ja meahcástuseatnamiid bearrašii, man ovddeš bivdoguovllut ledje gáržon. Siidaguovllu buot luondduriggodagat gulle siidii, man lahtuin lei eatnamiidda duššenávddaašanvuoigatvuohta. 1500-logu gaskkamuttus sámesiiddat mákse návddašaneatnamiin kollektiivvalaš vearu Ruoŧa kruvdnui. Siidda siste vearru juhkkojuvvui lahtuid gaskka. Siidačoahkkimiid ulbmilin lei šiehttat áššiin árbevirolaš vuoigatvuođalaš oainnuid mielde. Dan, mo dálvesiidaortnet lea šaddan, eai dutkit leat sáhttán čilget. Lea árvaluvvon, ahte gávppašeapmi ja metallurgia buktagiid boahtin sámesiiddaide livččii ovddidan oktasaš dálvesiidaeallima. Nuppe dáfus lei maid biepmu skáhppoma geažil ávkkálaš bivdit gottiid ja mádjihiid oktasašgotti oktasašbargun ja oktasaš gohcima vuolde. Boarráseamus áiggis ledje buot siidda lahtut oasálaččat sállašii. Biepmu ožžo ná maid boarrásut olbmot, buohccit ja dakkáraš bearrašat, mat eai sáhttán sáddet olbmá oktasašbivdui. 1.3.2 Siida bivdoservvodahkan Báikkálaš luonddubirrasis biepmu ožžon siiddat dárbbašedje viiddis eatnamiid, vai birgešedje. Ovdamearkka dihtii Bádara čieza bearraša sohkaviidodat Anára sámesiiddas lei sullii 160-170 km guhkki ja 10-18 km govddu. Viidodahkii galge gullat doarvái goddemeahcástuseatnamat, mádjitláddot ja -ádjagat, guollečázit ja čuotnjájeakkit. Biebmofuođđun deháleamus lei goddi, mii ovdal jođiistuorra eallun Davvi-Fennoskandias. Lea árvaluvvon, ahte logi bearraša siida dárbbašii 1400 ealli ealu, mas jagis bivde s. 200 ealli. Muhtimin juoba kilomehteriid guhkkosaš goddebivdinortnegat ( áiddit ja rokkit ) duođaštit dan, ahte goddebivddus lei stuorra mearkkašupmi. Erenomážit mearkkašahtti dat lei giđđadálvve, jagi váddásamos áigge. Priváhta bivdu lei dalle ollásit gildojuvvon ja ovttas bivdojuvvon sálaš juhkkojuvvui siidda bearrašiid gaskka. Nubbi meahcástusa váldosuorgi lei dorkkasealliid bivdin: vissásit juo romalaš ruovdeáigge ovdánii sámiid dorkkasealliid gávppašeapmi mearkkašahttin. Bivddu sálašin ledje stuorra ja uhca návddit sihke guokte ciebana: mádjit ja oarri. Árvvolaš dorkkaseallit ledje albbas, rieban, mádjit, neahti, guovža ja gumpe. Oarris eai máksán olu, muhto dan bivde bihcebáhcejagiid olu. Dat lei ekonomalaččat dehálaš dorkkasealli. Erenomáš dehálaš dorkkasealli lei mádjit, mii lei sihke divrras dorkkasealli ja dehálaš biebmu. Divrras buvtta lei maid mádjithádjavuoiddas. Das mákse 1700-logus eambbo go ealli náhkis. Mádjit ásai fásta ovtta sajis ja ráhkadii fuopmášahtti buođuid nu, ahte dan lei healpu gávdnat ja bivdit. Ealli seailuma eaktun bivddu reguleren ja siidačoahkkimiid mearridan ráfáidahttináiggiid čuovvun . Ovdamearkan sáhttá máinnašit ng. mádjitváli, man vuortnodettiin olbmáahkái joavdan sápmelaš lohpidii siidii almmuhit buot bivdán mádjihiid sihke hárjehit bivddu dušše sohppojuvvon bivdoáiggiin. Vuovdesámiid beallenomádalaš eallinvuohkin gohčoduvvon bivdokultuvraáigi seaillui guhkimusat ja vissá maid álgovuđolažžan BeahcánÐuollama nuortalaččaid gaskkas nu, ahte sin jahkásaš doaimmaid gánneha dás čilget ovdamearkan. vNuortalaččat ásse dálvvi fásta dálvesiiddas, gos bohccuid sáhtii luoitit luovus: čiekŋalis muohta hehttii daid hádjáneamis. Dálvvi seavdnjadeamus áigge nuortalaččat elle jaskes eallima, muhto go beaivvit guhkkugohte ja cuonju guoddigođii, sii álggahedje goddebivddu, masa válde oasi buot siidda olbmát. Ovdal go siivvut nohke, bearrašat guđđe dálvesiidda ja hádjánedje giđđabáikkiide , bohccuid guottetbáikkiid lahka. Go jienjat vuolgigohte, nuortalašbearrašat johte guovllu davimus siiddain vuonaid gáttiide bivdit luosa. Sullii 70 beaivve guhkkosaš arktalaš geasi áigge nuortalaččat ásse mearragáttiin dahje guolástedje jávregáttiin. Bohccot ohcaledje luondduset mielde dán áigge duoddariidda, gos bosui biegga, dahje jeaggás guohtoneatnamiidda divrriid báhtui. čakčagease divrrit jávke, guhkes ijat ja čakčariđut dahke mearrabivddu varalažžan ja bohccot čoahkkanišgohte vuot buriide jeagelguovlluide. Nuortalaččat čuvvo ja bivdigohte fas gottiid ragatáigge. Maid gođđi guolli bivdui jogain ja jávrriin, maid gáttiide čakčabáikkit ledje huksejuvvon. Skápmamánus beaivvit fas otno ja nuortalaččat čoahkkanedje oktasaš dálvesiidii. Go vilda goddi nohkagođii, dat ii rievdadan nuortalaččaid jahkásaš johtima. Dattege lassánii dárbu doallat stuorra boazoealuid. Sullii ná skáhppojedje dolin biepmuset maid Giema Sámi vuovdesámitge, vaikko siseatnamis goddebivdin leige deháleabbo go nuortalaččain. 1.3.3 Bivdokultuvraáiggi nohkan Siidda eallimii ja jahkásaš johtimii váikkuhedje juo árrat dan olggobealde boahtán dagaldagat: girku, riekte- ja skuvlalágádus sihke vearuhus. Bivdokultuvrra áigi nogai Suoločielggi máttabeale guovllus 1800-logu álggogeahčen. Nuortalaš guovllus Suennjelis ja dan nuorttabealde sihke Anára guollesámiin dat goit seaillui gitta dán jahkečuođi rádjái. Savosge leat gávdnon vel jagiin 1543 - 1664 dieđut sámiin, mat elle bivdokultuvrras. Sii máinnašuvvodedje vearrologahallamiin earáid maŋŋá. Lasseealáhussan fuođđo- ja guollebivdu leat sámekultuvrras dehálažžat velge. Bivdosiiddaid jávkama sivvan leat nuppe dáfus dálon- ja nuppe dáfus stuorraboazodoallokultuvrra leavvan, meahcceealliid geahppáneapmi ja Jiekŋameara 1500-logus ealáskan dorkkasgávpi. Helmer Tegengren lea čállán, ahte go mádjit ja njuorju váldojuvvuiga vaháteallilogahallamii j. 1734, de dat geahppánišgohte. Mádjiha nohkan mearkkašii vuovdesámesiidda árbevirolaš ortnega duššama. Bivdokultuvrraáigi nogai nu johtilit ja dievaslaččat, ahte historjjáčálli Pentti Virrankoski čállá: " Dušše moadde bearalin šealgu divtta, muhtin ivdnás cuvccasstuhkka, muhtin dan áigásaš vieris olbmo čáppa sátni addá manjisboahtti máilbmái avaštusa das, man mávssolaš ártna manaha agibeaivái. " 1.4 SÁMIID BOAZODOALLOKULTUVRA Sámiid boazodoallu lea nuorra ealáhusvuohki bivdokultuvrra ektui. Lea árvaluvvon, ahte dat lea ožžon álggus manjimuštá 1500-logus dálá Norgga ja Ruoŧa duottarguovlluin. Álgobáikin lea jurddašuvvon Vefsena guovlu Nordlándda eatnangottis, gos boazodoallama ruohttasat sáhttet ollet gitta guhkás gaskaáigge beallái. Boazodoallu lea johtilit leavvan, dat lea leamaš hui ekspansiivvalaš ja danin hui áidnalunddot ealáhusvuohki. Dan oktavuođas leat leamaš dovdomearkalaččat johtilis riggumat ja johtilis gefomat, sihke gilvu guohtoneatnamiin siiddaid gaskkas, mat lasihedje ealuideaset ja seammás deattu siiddaid gaskii. Stuorraboazodoalliid dáidu dikšut js dovdat bohccuid ovdánii erenomáš dárkilin. Dan sáhttá veardidit samojedaid dáidduide. Boazosámiid sáhttá juohkit kroavvát guovtte váldojovkui: duottarja vuovdesámiide. Manjit joavku, mii gávdno dušše Ruoŧa Sámis, lea johtalan jahkásaččat dušše vuovdeguovlluin ja dan johtin lea dáhpáhuvvan dábálaččat gáržžit eatnamiin go duottarguovllu sámiin. Duottarsámiid jahkásašjohtin, lea ollán dálvebáikkiin, mat ledje soahke- ja beahcevuvddiin, geassebáikkiide, mat ledje juogo allin duoddaris dahje Jiekŋameara rittus. Jahkásas johtolagat sáhtte muhtimin leat čuđiid kilomehteriid guhkit. Ovdal 1800-logu gaskkamuttus ja loahpageažis dáhpáhuvvan rádjágiddemiid johte siiddat dálá Suoma guovllus Norgga beale mearrariddui. Jahkásaš johtimat vuovdeguovlluin mearragáddái ja ruovttoluotta ledje šaddan árbevirolaš dáhpin nu, ahte boazosámiid ássanguovllus lei boahtán golmma riikka oktasaš Sámeeana, mas ledje soahpamušaiguin dorvvastuvvon bohccuid ja sámiid jahkásaš johtolagat. Johtinvuoigatvuohta ii lea dušše ráfi áigge, muhto maid soađi áigge. Dat nannejuvvui Strömstada ráfisoahpamušas j. 1751. Dákkár johtimiin lei dat ávki, ahte guohtoneatnamat seilo bures, go seamma eatnamiid čađa eai johtán ohpihii. Oktasaš'gottálaččat dat váikkuhii dasa ahte siidaortnet earáhuvai sakka. Olles nomadisma dagahii dan viidodagaide juohkásan siidaguovllut rivde guhkes stielasin, mat guoradedje čázádagaid, vumiid ja duottargiellasiid. Boazonomadisma lea leamaš dakkár ealáhusvuohki, mii anii ávkki dušše ovtta eallišlájis. Dát spesialiseren dagahii dárbbu čatnat oktavuođaid eará ealáhusvugiid hárjehalli joavkkuiguin. Boazosámiid sállaša buvttadus lei stuorát go sin iežaset dárbbut, ja nealgejagiid, ovdal sosiáladorvoortnega, bisso máŋggat geafes ođđaássit heakkas dušše boazosámiid dorvvuin. Dálonat ožžo sámiid bokte maid hirbmat dehálaš fievrruid, vuodjinherggiid. Dáloniid ja boazosámiid gaskii šadde verddeoktavuođat, fuolakeahttá stuorra sosiálalaš váttisvuođain. Dálonverdde sáhtii addit sámi gehččui iezaš, dávjá oalle vánis bohccuidis. Sámebearaš oaččui vuostebálvalussan ássat verdde luhtte oasi dálvvis ja lonuhii bohccobierggu vuostá šibitdoalu buktagiid. Verdde šilljui dávjá huksejuvvui maiddái sámiid rádjoáiti. Gárta 3. Ruoŧa davimus boazosámiid siiddaid fárrestallamat Ernst Mankera mielde. ( Nickul 1970, s. 135. ) Guhkás ealloboazodoallan lea leamaš sámi dahje bearraša dáfus oalle hávvášuvvi. Boazoealu deaivan katastrofa lea sáhttán duššadit oppa ealáhusa. Boazoealuseaset manahan leat hárjehišgoahtán meahcce- ja johkasámiid dállodoalu, mas ealáhus lea boahtán guolástusas, meahcástusas sihke veháš " láttešibihiin " ( gáiccat, sávzzat, gusat ). Viessun gefon sámiin leamašan dábálaččat lavdnjegoahti ovddeš lávu sadjái. Juos boazoeallu lea fas lassánan leat sii fas doallagoahtán bohccuid. Stuorra ja fáhkkes ovttaskas olbmo ja bearrašiid guoski ekonomalaš heailládeamit leat mearkkašan ođđa boazosámi sogaid bohciideami ja nuppiid jávkama. Krisaáiggiid áigge leat maiddái boazosuolavuođat lassánan. Rikkes boazooamasteaddjiin ledje dávjá reaŋggat, muhto fuopmášahtti lea, ahte boazoriggá olgguldas eallin ii sáhttán earránit eará boazosámiid eallimis. Stuorra boazolohku leš leamaš statusárvu, seammago das čuvvon vejolašvuohta čájehit riggodaga sosiálalaččat árvvoštallon dábiin, omd. gefiid veahkehemiin. Rikkes badjeolmmái sáhtii várret jahkásaččat čuohtege bohcco geafes sámiid ja geafit ođđaássiid veahkehan dihte. Stuorra boazodoalu bohciideami sivat leat gidden dutkiid fuopmášumi guhká. Jáhkehahtti lea, ahte gávppálaš oktavuođat ja bohcco šaddan gávppálaš vuovdinartihkkalin ja máksingaskaoapmin lea oasistis váikkuhan stuorra ealloboazodoalo eallinvuogi bohciideapmái. Vuosttas stuorra boazoealu oamasteaddjin dovdo norgalaš Ottar, gii elii 800- ja 900-logu molšašumis " norgalaččain davimussan " Norgga davvioarjerittus. Ii leat diehtu, ledjego buot bohccot su iežas vai sutnje vearu máksi sámiid bohccot. Stuorraboazodoalu bohciideapmái leat oasisteaset váikkuhan skandinávalaš stuorra sávzadivššus boahtán váikkuhusat. Stuorra boazodollui mihtilmas iešdovdomearkkat leat leamaš: 1 ) boazosámiid eallin lea leamaš sin gaskanas gilvvohallan. Guohtoneatnamat gáržo, ja dat lei okta deháleamus sivva boazosámiid leavvamii; 2 ) sámit leat máhttán stivret boazoealuid lihkademiid iežaset dárkkuhusaideaset mielde; 3 ) boazosámiid fárrestallamiid jahkodatritma lea leamaš hui jeavddalaš. Ovdamearkan boazosámiid jahkodatrytmas addo Ernst Mankera govvádus " gávcci jahkeáiggi álbmogis ": Boazosámi jahkeáiggit ledje giđđadálvi, giđđa, giđđageassi, geassi, čakčageassi, čakča, čakčadálvi ja dálvi, mainna gaskajahkeáiggit mearkkašedje johtináiggi. Dálvit johtin dáhpáhuvai geresráidduiguin . Vuodjin-, noađđe ja goahtegerresat čadnojedje oktan ráidun, maid hearggit gesse. Geasseeatnamis sámit johte láidemiin spagáid gurpu ng. noađđebohccuid ráidduid. Fárus johte sihke boarrásat, mánát ja rávesolbmot. Giđđadálvve fárrestallamiin siida jođii giđđabáikásis, mii lei dan áidna fásta ássanbáiki. Dat lei maid seammás čakčabáiki, gos giđđat lonuhuvvojedje dálvebiergasat geassebierggasin ja čakčat fas nuppe beliid. Giđđabáikkis álddut gudde. Geasseeatnamis, mii lei duoddaris dahje mearragáttis, merkejuvvojedje miesit ja de elle veháš áigge barggakeahttá maidige. Geassebáikkis vuolggedettiin earuhuvvojedje siiddas siidii máhccan bohccot, man gohčodedje rátkimin. Maid čakčajohtin dahkkojuvvui noađđeherggiiguin. čakčabáikkis váldojedje boazoealus čavčča vuosttas bohccobierggut. Siida devddii rájuidis biergguin ja eará vurkejuvvon boazobuktagiiguin, mat geavahuvvojedje biebmun giđđat. čakčat bahče áldduid, ráhkadedje boazomielkevuosttáid ja ovdal bohccuid ragatáigge oassi herggiiguin gáldejuvvui. Gáldejuvvon bohccot dábmojedje dasto vuodjin- ja noađđeheargin. čakčadálvve fárrestallamii sámit vulge go muhtii. Dálvebáikkis, mii lei suddjes vuovddis, sii njuvve siidda várás, muhto maid gávppi várás. Gaskadálvve sii válde oasi sámi márkaniidda, maid oktavuođas ledje maid girkobasit. Gávpebáikkiide šaddan girkosiiddat leat doložis gohčoduvvon márkanin. Oppa jahkodatritmma áigge guođohedje boazosámit bohccuideaset ja johte eará siiddaid lahkosis. Jahkodatjohtolagaid guoras leai maid sieidi, masa sii sáhtte oaffaruššat. Dán áigge boazo- dahje duottarsámit ellet Ruoŧas, Norggas ja Suomas . Boares johtolagat leat rievdan, Suoma bealde measta ollásit nohkan . Dušše Eanodagas ja Neahkela ja Giehtaruohttasa bálgosiin leat sáhttán johtit,dasgo vel rádjárievdademiid maŋŋáge báhce dohko johtimii heivvolaš geasseeatnamat. Oassálágaid boazosámiid stuorra leavvama dihte lea šaddan dán áigge davvisámegiela giellaguovlu. Davvi- dahje duottarsámegiella lea viidásepmosit leavvan ja eanemusat hállon. Stuorra boazodoalu áigge šaddan boazodoalloortnet lea dálá sámi boazodoalu vuođđun Norggas ja Ruoŧas. Suoma boazodoalu regulere bálgosiid ortnet, mii olu čuovvu suopmelaččaid boazodoalu mihtilmasvuođaid. Ruošša boazodoallu lea kollektiivvalaš ( kolhosat ja sovhosat ). Teknihkalaččat dat oassálágaid čuovvu stuorra boazodoalu vugiid. Boazodoallu sáhttá adnojuvvot dálá sámekultuvrra dehálaš ávnnaslaš doalaheaddjin. Dat bastá dorvvastit ekonomalaččat buorre dási, mii lea eaktun kultuvrra eallinfápmui. Johan Turi ( 1854-1936 ) oaidnu noađđeráiddus čakčat ( badjin ) ja giđđat ( vuollin ) johtinguovlluin. 1.5 Dálonat Sámit álge dálonin, go dálon eallinvuohki leavai siiddaid viidodagaide. Dálon eallindávit bohte sámiide meahcceboaldima, šibitdoalu ja eanadoalu hárjehalli suopmelaččain ja eara ránnjaálbmogiin. Dálon eallinvuogi leavvan geahpedii kultuvrra earuhusaid, daningo dat lasihii sámiid oktiisuddama váldoálbmogiin. Dálon eallinvuohki rievdadii maid sámiid johtinortnega dahje dat jávkkai ollásit. Ođđaássit bohte Sámeeatnamii vehážiid mielde juo 1200-logus. Ássan leavai vuosten ( manjit gaskaáiggi ja 1500-logu áigge ) Durdnos- , Muonio- ja Giemajoga mielde ng. sámeráji rádjái, mii jođii ođđa áigge álggus sullii linnjás Guossán-Giemajávri-Muonio. 1600- ja 1700-loguin ođđadáluid vuođđudeapmi lei juo rapmamen, mii duvddii ráđđehusa virggálaš ássanpolitihka ( erenomážit Sámeeatnama plakáhta jagis 1673 ). 1600-logu loahpageahčen ássandoaimma deaddu sirdašuvai nuorta-Sápmái. Dohko leavvagođii eanemusat savogárjillaš ássan, mii máŋgga sajis áibbas moivii meahccesámiid ássan- ja eanaoamastusdilálasávuođaid sihke duššadii iežas dállodoaluinis bivdokultuvrra doaibmama eavttuid. Ođđaássan leavvan gulai nannosit riikkaid gaskasaš dáistaleapmái davviguovlluid návddašanvuoigatvuođain. Áigemuttut, goas ássandoaibma erenomážit hoahpuhuvvui, dovdojuvvojit maiddái rievidan- ja duššadanmátkkiid sihke njulgestaga sođiid áigemuddun. Sihke suopmelaš ja sámi álbmotárbi lea seailluhan valjis máidnasiid duon áigge duššadanmátkkiin, mat máŋgga geardái duššadedje sihke sámi bivdokultuvrra ja dálonássama. Ássama nannen ja leavvan Sámeeatnamis lei Ruoŧa kruvnnu ekonomalaš ja politihkalaš intressaid mielde. Kustaa Vilkuna árvvoštallama mielde luossa lei álggu rájes deháleamus ekonomalaš sivva sámesiiddaid geassimii Ruoŧa kruvnnu girkolaš ja ekonomalaš váikkuhusbirii. Nuppi dáfos fásta ássan nannii Ruoŧa sajádaga Ruošša ( nuppi dáfos Dánmárkku-Norgga ) váldefiggamušaid vuostá. Ruoŧa kruvdnu duvddii máŋggaláhkai ođđaássama. Dat attii friddja vuoigatvuođaid vuollástit sámeeatnamiid ássanplakáhtaiguin ja julggaštušaiguin, main dat duođalaččat iskkai dorvvastit maid guovllu eamiálbmoga ovdduid. Ođđaássama leavvan ii goit álo dáhpáhuvvan ráfálaččat. Riiddut eatnama geavaheamis ja oamastusas , guollečáziid hálddašeamis ja meahccefuođđo- ja guollebivdimis dagahedje váidalusaid, guoddalemiid, juoba veahkaválddiid, gearretáššiid ja maiddai kruvnnu šattai addit ođđa suodjalusreivviid. Ovdamearkan sáhttá muitalit dáhpáhusa 1630-logus, goas gonagas Carl IX almmuhii ahte Giema sámit, erenomážit Bealdojávrris,Gihttelis, Soađegilis, Kitkas ja Másealggis leat váidalan, ahte birkelaččat ja soames dálonat dahket sidjiide vearrivuođaid ja hehttejit sin guolásteamis jávrriin. Ráđđejeaddji attii sidjiide suodjalusreivve mas fuolakeahttá Giema dálonat guolástedje, meahcástedje ja bolde meahci Giemajávrris. Áššis váidaledje Suobbada, Giemasiidda ja Guoládatjávrre sámit, geain leai vuoigatvuohta guolástit máinnašuvvon jávrris. Jagi 1642 Giemasámit váidaledje garrasit eatnanhearrái " mo rikkes dálonat, main leat buoiddes ja buorit eatnamat Savo ja Oulu leanain rievidit guollečáziideamet erenomážit Giemajávrris ja eará áidalas guovlluin, hohkahit nuorra veagamet soahtebálvalussii, ja vuojehit sin dalle, goas leat boarrásat ja rávesolbmot eret iežaset eatnamiin , gearjidit ja nealgái jápmit sihke dahket sidjiide buotlágan vearrivuođa ja veahkeválddi. " Sámit dolle vuoigatvuođaineaset sitkadit gitta ja atno daid suodjaleami 1661, 1674, 1675, 1683-87, 1689 ja 1700. Giemajávrre guolásteamis gearregaste vel jagiin 1646, 1653, 1678, 1704, 1789. Ášši čoavdašuvai jagi 1796, dahje measta 200 jagi vuoigatvuođalaš riiddu ja gieđahallama maŋŋá dasa , ahte sámit fertededje luohpat iežaset vuoigatvuođain guolástit Giemajávrris. Gearretášši luohpahuvvui, go sáhtii duođastuvvot, ahte sámiin eai lean vuoigatvuođat. Ássandoaimmas čuovui ahte sámit ja ođđaáassit seahkanedje gaskaneaset. Máŋggat sámit álge dálonin ja máŋggat suopmelaččat hárjehišgohte sámiid meahcce- ja boazodoalu. šaddagohte earálágan seahkálaš ealáhusvuogit dálon ja beallenomádalaš eallinvugiid lassin . Mánjgii dálon eallinvuogi leavvan nannii veahkadaga ealáhusvuođu nu, ahte boazodoallu, guolástus ja šibitdoallu ráhkadedje eallindohkálaš mánggabealat dállodoalu. Ođđaássan buvttii mielddis " láttešibihiid ", ( gáiccat, sávzzat , gusat ), lohkkaduvvon hirsavistti, eanadoallodáiddu ja váldoveahkadaga giela. Seahkálaš náittosdilit ovddidedje ođđaássiid beassama oasálažžan sámesiiddaid meahcceoamastusas ja návddašanvuoigatvuođain. Dálon eallinvuogi mielde bohte maid earálágan oainnut eatnamis ja eanaoamastusas. Eatnama priváhta oamastus, mii lei boares ortnet eanadoalu Ruoŧa-Suoma ja Dánmárkku-Norgga osiin, ordnii bealle- ja dievasnomádaid oassin Ruoŧa ja Norgga vearuhusja manddála-ortnega. Ođđaássama vuollái jávke maid dálá Kainuu, Savo ja mátta-Sámi meahccesámesiiddat manjimuštá 1700-lohkui boađedettiin. Sulločielggi máttabeale Sápmi oaččui ođđaássama 1700-logu áigge. Diehtu j. 1738 muitala Giemasiiddas ( Giemajoga bajágeahčen ) ja Guoládatjávrris ( dálá Salla ) lean ođđaássin beare sámiid. Kitkajávrris ja Mášealggis ( dálá Guossán ) sii ledje stuorámus oasis juo látteluvvan. Sulločielggi ođđaássan rasttildii j. 1758. Soađegili 42 sámis j. 1738 ledje 24 fásta ássin. Ođđaássama vuollái ollásit jávkan sámesiiddat leat leamaš bivdokultuvrras eallán meahccesámesiidat. Gottiid ja eará fuođu geahppánettiin šattai daid ekonomalaš vuođđu gierdatmeahttumin ja sirdašupmi láttešibitdollui lei healpput ja lunddolut go stuorra boazoealuid skáhppon. Eanodahkii bohte ođđaássit 1690-logus ja 1700-logu álggus. Eanodagas dálonat ja sámit eai seahkanan nu garrasit gaskaneaset go eará sajiin; etnalaš " álbmotrádji " bázii vela guhkes áigái oall fámolaččat eallit. Anáris vuođđudii muhtin sápmelaš ođđadálu j. 1745 ja ráhkadii bartta, náveha, láđu ja áitti. Anáraččat ásse ovdal guolástusa dihte geađgás jávrenjárggas, muhto go doallagohte gusaid, sii fárrejedje jávrriin suoidnát luokta ja vuotnabađaide ja ássanviesut šadde fástabun. j. 1883 ledje Anáris 254 fásta ássi ja 152 váldoáššálaččat guolástusas áigáiboađuset oažžu sámi. Seamma áigge go Anárii leavai dálon eallinvuohki maiddái Ohcejohkii. Doppe šibitdoalu álge máŋggat boazosámit. Deanu ja Ohcejoga gáttiin ledje šibitdoalliide uhca dulveniittožat. J. 1751 lei Ohcejogas čieža boazohis bearrašis moadde gusa ja uhca giettážat. Jagi 1788 dikšo šibihiid 43 borrangottis 15. Jagi 1802 ledje ohcejohkalaččain 32 gusa, main bealli gulai sámiide. Návehin dohkkii lavdnjegoahti. 1820-logus deatnolaččat álmmolaččat dikšogohte šibihiid, go Finmárkku gávpi ealáskii ja vuoja haddi badjánii go Alaheaju Kávuona veaikeruvkket rahpasedje. Dálonsámiid šibitealu ii lean stuoris: moadde gusa ( dábálaččat 2 - 3 ), sávza ja gáica. Sávzzaid doallan lea leamaš dábáleamus Jiekŋameara rittus. Guoládaga sisosiid sámit, geat eai doallan oppanassiige gusaid, sihke ohcejohkalaččat ja anáraččat dolle maid olu sávzzaid. Heasttaid skáhppojedje easkka manimuš čuohtelogus ja dallege dat leat leamaš eahpedábálaččat. Dasa lassin dáloniin ledje measta jeavddalaččat uhca boazoeložat. Stuorámus oassi foađus bođii luonddugittiin, rievdneguodjajekkiin, ja johgáttiin. Dáluid birra áidojuvvon suoidnegittiin lei maid stuorra mearkkahus. Lađassuoinni ja luvtti lassin šibihiid biepmun ledje lasttat, jeagellimppot ja hávdadin vuššojuvvon guollebázahagat. Eanadoallu mearkkašii oaiveáššálaččat buđeha, návraša ja suoinni šaddadeami. Maiddái bivgi ja ruivás leat iskkadallon. Buđeha ja návraša šaddadeapmi šattai dábálažžan 1800-logu álggogeahčen. Álggos datge ostojuvvojedje ođđaássiin. Dáloniid šibitdoallu lei guhká mihtilmas luonddudállodoallu: šibihiid dikšun vuođđuduvai dasa, ahte luonddugiettit geavahuvvohedje buorrin. J. 1944 soahti mearkkašii Sámi eanadollui measta dievaslaš duššadeami. Anár manahii buot gusaidis, Ohcejohka ja Eanodat s. 90 %. Sođiid maŋŋá ođđa ássanviesuid vuođđudeamis čuovui dat, ahte gusaid doallan lassánii garrasit. 1960-logu rájis daid doallan fas geahppánii. 1970-logus ásahuvvon boazodoalloláhka mearkkašii ođđaáigásaš dálonsámi eallinvuogi. Boazodálonat ledje hárve šibitdikšut. Oaiveáigáiboađu sii ožžot boazodoalus, masa lassin lasseboađut bohtet meahcis ja eará ámmáhiin. 1.6 SÁMEGIELA HISTORJJÁS Sápmelaččaid ja suopmelaččaid máttarváhnemiid árvaluvvo velá sullii 1000 oKr hállan seammá giela, árravuođđosámi. Dalle dat giela hállit, main bođii sámeálbmot, ásse siseatnamis, ja suopmelaččaid máttarváhnemiid ássanguovllut fas ledje Suomanjárgga rittus ja Suomabuvtta máttabealde. Dát álbmot lea johtán nuorttas, gos oktavuohta Volgai ásaiduvvan lagamuš giellafulkkiide, mordvalaččaide ja mariide, lei boatkanan várra easkka 500 jagi ovdal. Sámiid ja suopmelaččaid gaskasaš kultuvrarádji sáhtii šaddat juo báltalaš veahčerákšokultuvrra leavadettiin mátta-oarjin ovdal 2000 oKr. Oktasaš giela juohkášupmi čatnašii eallindiliid rievdamii. Go suopmelaččat deaivvadettiin báltalaš ja germánalaš álbmogiid válde vuostá sin eanadoallo- ja šibitdoallokultuvrra, sámit báhce dáid guoskkahusaid olggobeallái ja jotke árbevirolaš meahcástus-ja guolástuskultuvrraset. Go gielat earáhuvve, sámiid oktavuođat suopmelaččaide seilo hui lagašin, main muitalit máŋggat loatnasánit. Goddemeahcástus ja eará áidalas vuovddi ealáhusat gesse sámiid guhkás davás, gosa lei jiekŋaáigge maŋŋá sierra áiggiin ja sierra guovlluin boahtán giela dáfus dovdameahttumin báhcan álbmot. Dáin álbmogiin lea jurddašuvvon sámiid ožžon daid sárgosiid ja giela sániid, maidda ii eará oktavuohta dovdojuvvo. Sámegielas boaresáigásažžan seilon skandinávelaš vuđđosaš báikenamahusain lea sáhttán jurddašit skandinávalaččaid ja sápmelaččaid deaivvadan Jiekŋameara lahkosiin manjimuštá áigerehkegeame vuosttas jahkečuođi gaskkamuttus, muhto guoskkahusat sáhttet leat dáppe olu boarrásut. Oarjesámiin dát oktavuođat leat seilon dán beaivvi rádjái, ja sin gielas leat loatnasánit badjel 3000 , main stuorámus oassi lea oalle nuorra. Historjjálaš áigge lea sámegillii juoba dan máttimus suopmaniidda boahtán maiddái ruoššagielas loatnasánit, mat bohte sihkkarit suomagiela bokte. Máŋggat loatnasánit sámegielas muitalit teknihkalaš ja oktasašgottálaš rievdadusain, muhto vel eambbo lagaš oktavuođain ránnjáálbmogiiguin. Lea árvaluvvon, ahte sierra sámečearddaid hállan giella sierranišgođii suopmaniidda manimuštá 700-logus. Vehážii suopmaniidda juohkášupmi čienjui nu, ahte lea šaddan ovcci sierra sámegiela, main guhtta leat nu eallinfámolaččat, ahte dain lea iežas girjegiella ja goit veháš girjjit ja skuvlaoahpahus. Duođaštussan sámegiela árraleavvamis leat miehtá Suoma gávdnojuvvon sámegielavuđđosaš dahje sámiide čujuheaddji báikenamat sihke áššegirje- ja árbedieđut. Jagi 1390 Mátta- ja Gaska-Suoma vearrologahallamiin leat sámit, ja omd. vel j. 1664 lea máinnašupmi Rantasalmis sámiid birra. Dát áššegirjjit eai muital erenomážit gielladiliid birra, muhto ee. báhpain lea fuopmášumit 1600-logu Giema Sámi álbmoga buorre suomagiela dáiddus, sámegiela jávkamis Guossámis 1700-logus ja seahkagielalašvuođas máŋggain guovlluin 1700- ja 1800-loguin. Suomagiella lea leamaš sámiide healpu oahpat, ja seahkalas ássama ja náittosdiliid dihte sámegiella lea čáhkken, vaikko vel sieiva sámeguovllus lea geavvan nuppiid beliidge nu, ahte eará gielat leat ožžon čáhkket sámegiela ovddas. Suoma dálá sámegiela suopmaniid máddelut suopmaniin leat seilon moadde dokumentta Soađegilis, Savukoskis ja Sallas 1600 - 1800-loguin. Dát giellahámit muittuhedje vuosttažettiin nuortalaš sámegiela. Loatnasániin ja historjjálaš dieđuin oaidná, ahte sámečearddat leat alo máhttán ránjjágielaid oktavuođaid seailluheami dihte. Guovttegielalašvuohta lea goit ovdánan duođalaš mihtilasvuohtan easkka dán áigge, goas álbmogiid gaskasaš oktavuođat leat lassánan . Stáhta ja girku doaimmain 1500 - 1700 -loguin sáhttá oaidnit, ahte dat leat atnán dalle sámegiela geavaheami iešalddes čielggasin omd. oahpahusas ja gearregiin. Dálá sámiide giella ii leat dehálaš identitehta kritera, muhto sápmelašvuođa meroštallamis eatnigiella lea dehálut dagaldat go earát, omd. ealáhusat. Gárta 4. Davvi- ja lullivuođđosámi árvaluvvon hállanguovllut ja davvivuoddosámi leavvan Fennoskandias. Lullisámit leat maŋŋá suddan oktii suopmelaččaide ja gárjillaččaide. ( Mikko Korhonena dutkamuša mielde; geahča Korhonen 1985. ) 1.7. GIRKU JA SKUVLALÁGADUS SÁPMÁI 1.7.1 Gaskaáigi: vuosttas guoskkahusat Sámit sáhtte deaivvadit ođđa oskku ovddasteaddjiiguin juo áibbas 1000-logu álggus, goas vuolggahussárdnideaddjit muitaluvvojit doaibman sin gaskkas. Nuortagirku guoskkahus ja vearuhus lea árvaluvvon ollan Sápmái gárjillaš mátkkiid mielde manjimuštá 1100-logus. Sámi vearuheamen johtán birkelaččat ledje vissásit kristtalaččat, muhto eai vealtakeahtta guottihan sámiid jorgaleami kristtalaš oskui, dasgo sii balle dáid gásttašeami maŋŋá vuostalastigoahtit. Gaskaáiggi Eurohpas ii lean erenomáš álbmotoahpahus. Katolalaš girku lea bajásgeassinlágadusain gievrramus, ja ee. Ruoŧas dat geatnegahtii váhnemiid ja báhpaid oahpahit mánáide rohkadusa ja oskkudovddastusa. Jagi 1441 báhpat geatnegahttojuvvojedje geavahit maiddái álbmotgiela - ruota-, suoma- ja várra vel sámegielage. Stáhtaid váldi ja kristtalaš oskku leavvan gulaiga oktii. Ruoŧŧa lahkánii Davviluovtta bealde, Giemas lei girku juo 1300-logu álggus ja j. 1340 Mávdnu Erikabárdni attii vearrofriddjavuođa Sámeeatnamii fárren kristtalaččaide. Norgalaš sirdogottit bohte Davvi Jiekŋamerrii, Romsai bođii girku j. 1250 ja nuortalabbui, Várggáhiidda fas j. 1307 Finmárkku vuolásteami geažil. Upsala ja ]bo bismagottiid ráját šadde: Giepma ja Giema Sápmi gulaiga ]boi, Duortnus ja Durdnosa Sápmi Upsalai. Rájás bođii hálddahusa ja kultuvrra dáfos dehálaš. Unionagonagas Margaretha ja árkabisma Magnus deattuheigga iežaska j. 1389 julggaštusas, mii guoskkai sámiid kristtalaš oskui jorgaleami, ahte sámit beasašedje oasálažžan kristtalaš álbmoga návddašan ovdduin, juos sii luobašeidde eahpeipmilabálvalusasteaset ja boađášedje girku healbmái. Duogážis vuolggahusbarggu julggaštusas váikkuhii gástta ožžon sámenisu Margaretha. Manjit dieđuid mielde son lea garrasit váikkuhan sámiid gaskavuođas. Stuorámus oassi sámiin seailluhii goit boares oskkuset siseatnamis ja doaresbealde. 1.7.2 Ođđa áigi: ođđa jurdagat, guovddášváldi stuorru Ođđa áiggi jurdagat bohciidedje maiddái Davviriikkain ja Sámis. Renessanssa ovdagovvan lei čuvgejuvvon olmmoš, ja oskkubuhtástus ávžžuhii juohkehačča iežas dutkat Bippala. Dasa dárbbašuvvui lohkandáidu ja álbmotgielalaš girjjalášvuohta. Luther ( 1483 - 1546 ) anii dehálažžan dakkár mánáid skuvlema, mii bálvalivččii maiddái eatnanlaš áššiid. Gustaf Vasa iskkai oažžut 1520-logus sárdnijeaddjiid Durtnosa Sápmái ja juoba rahpat doppe skuvlla ee. sámiide. Skuvllas ii dáidán boahtit mihkkege, muhto dát doaibma govvidii su fuola sámiid fuones gieđahallamis. Maid Ivan Julbmi ( 1533 - 1584 ) vujii kristtalaš oskku leavvama Davviriikkaide, gos kloasttarat, Solovetsk 1400 logus ja Beahcán ja Guoládat 1500-logus, riggo, skáhppodedje eana- ja čáhceopmodagaid sihke šadde Ruošša válddi bealušteaddjin. Dain áiggiin leat vuosttas dieđut nuortalaččaid gásttašeamis ortodoksalaš oskui, muhto máddelis, ee. Jiennijaš jávrri nuorttabealde ássan sámit šadde guoskkahussii kloasttarlágádusain juo 1300-logus. Vuolggahusbargu lei ná stáhta ja gávppi figgamušaid gaskaoapmi oskkubuhtástusa áigge. Gonagasa fuolla sámiid oskuáššiin lei fuolla geopolitihkalaš válddi viiddideamis Sámi ja Jiekŋameara guovlluide. Durdnosa ja Giema báhpat dahke mátkkiid Sápmái, muhto váttisvuohtan lei gielladáiddu váilun. Juhan III ávžžuhiige j. 1574 skáhppot sámegielalaš olbmuid dán bargui. Bohtosiin eai leat luohttehahtti dieđut, muhto Anára máttabealde buot vearu máksi sámit gásttašuvvojedje juo 1500-logus ja girku sajádat ná nanusmuvai. Sámiid johtti eallin ja dilálašvuođat hehttejedje vuolggahusbarggu: báhpat galge doaibmat siiddain seammá áigge go doppedolle gearregiid, vearroguoddima ja márkaniid. 1.7.3 1600-lohku: stáhta stivren álbmotoahpahus ja sámevuolggahusbargu Ruoŧa sajádat Sámis nanosmuvai Stolbova ráfis 1617, muhto rádjegeavvan maŋŋonii ja riiddut vearroguovlluin joatkašuvve. Karl-herttega ulbmilin lei dálvitge beassat rabas Jiekŋamerrii sihke ovttastahttit iežas váldegotti ja viiddidit iežas hálddahusas. Daidda intressaidda gulai maid sámiid guoski vuolggahusbargu; ráđđehus orui guoddimen fuola Sámis eambbo go girku jođiheaddjit. 1600-logu álggus huksejuvvojedje girkoráhkkanusat ee. Rounalai Gilbesjávrre lahkosii, Eanodahkii ja vejolaččat Detnui. Karl IX geatnegahtii sámiid boahtit girkui guovtte háve jagis vahkkui dahje moatte vahkkui oskkuoahpahusa oažžuma dihte. Dán dihte mearreduvvui guđege Sápmái fásta báhppa. Go sámegiella adnojuvvui measta veadjemeahttumin oahppat, gonagas iskkai báhppaid váiluma dihte j. 1606 sáddet sámebártniid oahppogeainnu ala Upsalai. Guđanuppelogis mat ledje válljejuvvon guhtta ledje eret Durdnosa Sámis, earát mátteleappus. Geahččaleapmi eahpelihkostuvai measta ollásit. Sámegažaldat badjánii Upsala bismagottis deháleabbun go ]bo bismagottis, man guovllus Giema Sámis ásse olu uhcit sámit. Gažaldaga iske čoavdit vuos lullisámiid gaskkas. Vuosttas lulli-sámebáhppa lei dieđu mielde Juhan III:a hoavvasárdnideaddjin doaibman Gerhardus Joane, geas bođii Skielliha ( Skellefteå ) girkohearrá ( 1574 - 1616 ). Goit j. 1616 Bihttámis doaimmai skuvla, gos galge skuvlet sámebártniid báhppan. Jagi 1632 vuođđoduvvui Lyckselei vuosttas duodalas sámeskuvla dán dárkkuhusa várás. Dátge geahččaleapmi lihkostuvai heittogit, dasgo illá ožžo oahppiid. Ee. Gustaf II Adolf anii sámegiela stuorru Ruoŧa váldegotti oktan giellan. Riika dárbbašii ovttastahtti fámuid, ja áddejuvvui nu, ahte álbmoga čanai buoremusat oktii luteránalaš osku. Iežasgielat oahpahus bálvalii dan oaivemeari. Dán vuođul šattai vuosttas sámegielat girjjálašvuohta. Juos ii váldo vuhtii Guoládagas j. 1577 lágiduvvon sámi sátnelistu, vuostas sámegielat girjjit ledje Bihttán skuvlla vuođđudeaddji, girkoheará Nicolaus Andreaea j. 1619 olggosaddán meassogirji ja áppes. Uhca katekismus almmustuvai j. 1633. Dáid giella lei juovzadit ja boastut čállon lulli ruotasápmi. Iežasgielat girjjálašvuođa šaddan, váilevažžange lei dehálaš. Jagi 1638 almmustuvai áppes Durdnosa sámegillii ja 1648 measta duhátsiidosaš girkogiehtagirji Manuale Lapponicum, man Vuolledurdnosa suopmelaš báhppa Johannes Tornaeus lei jorgalan ráđđehusa ávžžuhusas sámi dulkkaid vehkiin geavahemiin Durdnosa sámegillii maid julevsámi ávdnasiid. 1500- ja 1600-logus davás fárrejedje olu suomagielat olbmot. Suomagiella stáđásmuvai omd. Norrbottenis. Durdnosa leagi sápmelaččat ja oassi suopmelaččain šadde guovttegielalažžan, ja doppe oahpahusas geavahedje váldoáššálaččat suomagiela; sámegiellage gal maid geahččaluvvui geavahit. Maid Giema Sámis geavahuvvui suomagiella. Suomagielas lei boahtán vissásit juo gaskaáigge váldogiella oppa Sámi guovddášguovllus. Lassáneaddji ođđaássan duvddii dán tendenssa. Ruoŧas duođalaš álbmotoahpahussii gulai ainge kristtalašoskku oaivebihtát ja rohkosat. Dáidu iskkaduvvui ovdal go manne rihpaide. Bisma Isak Rothoviusa sadjásaš finai iežas dárkkistanmátkkistis j. 1639 gitta Anáris. Davimus Sámi oahpahusas ii leat vel diehtu, muhto goitge Anára vuosttas kapellánan j. 1648 namahuvvon Esaias Mansveti Fellman jođii sámiid dáluin ja ruovttuin oahpaheamin. J. 1669 máinnašuvvui, ahte buot anáraččat ledje váldán vuostá kristtalas oskku, muhtumin gal helvetbalusge. Jagi 1686 girkolágas ásahuvvui álbmotoahpahusa ulbmilin lohkandáidu, mii lei rihpaide beassama ja náittosdili eaktun, muhto oahpahusgeatnegasvuohta ii gávdnon. Oahpaheaddjin ásahuvvojedje báhpaid lassin luhkkárat. Seammá jagi proavasdárkkistanmátkki oktavuođas daddjojuvvui Soađegili ja Guoládatnjárgga sámiid máhttit lohkat. Sierra dieđuid mielde Giema sámiid oahpahus lei suomagielat. Juoba Suoma sámebáhppa Olaus Sirma, gii lei Eanodaga ja Rounala kapellánan 1676-1719, geavahii muhtumin suomagiela measta dušše fal sámegiellagiidda sárdnidettiin, seammaláhkai go Tornaeus ovdal. Soađegilis boahtán Sirma dovddai goitge Eanodaga hállanvuogi, nugo oidno su Katekismusjorgalusas, mii goit ii almmustuvvan. 1688 son váidalii girjjiid váilumis ja das, ahte su jorgalus ii šaddan olggosaddojuvvot. Sámiin ledje juo doložis áddehahtti ovdagáttut maid girkolaš eisseválddiid vuostá. Go 1600- ja 1700-loguin muitaluvvo máŋgga riidos ja iešlágan báhpa birra ja báhpaid sáhtuid birra, mat ledje šaddan stuorra rásehussan sámiide, de eai sáhttán leat oahpahussii buorit vejolašvuođat. 1600-logus dollojuvvojedje gonagasa gohčus lámannagearregat eahpeoskku leavvama čilgema dihte. Dilli lei vuolggahusbargiide buoremus Giema ja Durdnosa Sámis nu, ahte fámolaš vuolggahusbargu sáhttá leat ollašuhttán ulbmiliiddis Suoma guovllus. Maid lohkandáidu lei omd. Anáris seamma dásis go Mátta-Suomas. 1.7.4. 1700-lohku: čuvgehusa áigi, sámegiela sajádaga badjáneapmi ja luoitin Álbmotoahpahus álggii 1700-logus šaddat oktasašgotti gažaldahkan. Hálddahus geatnegahtii j. 1723 julggáštusastis váhnemiid sáhku balus fuolahit mánáideaset lohkandáiddus, ja dárbbu mielde galggai leat suohkanis skuvlameašttir ja luhkkár oahpaheaddjin. Girku lei searvegottiidis geažil nannen sajádagas Sámis, ja sámit sáhtte geavahit dulkkaid. Áddejuvvui, ahte sámiid oahpahus galggai maid nannejuvvot, báhpat galge oahpahallat giela ja skuvllat galge vuođđoduvvot. Norggas dán barggu jođihii Thomas von Westen ( 1682 - 1727 ). Su vuođđudan Troandima Seminarium Lapponicum oahpahii sámiid lusa vuolgi oahpaheaddjiid ja báhpaid jagiin 1717 - 1727. Dánmárkku gonagaslatnja lei aktiivvalaččat fárus vuolggahusbarggus. Nuppe dáfus Ruoŧa báhpat ožžo njuolga váikkuhusaid von Westenis. Ruoŧasge iske ruoktooahpahusa dievasmahtti skuvllágádusa buktit Sápmái. Das adde gonagaslaš mearrádusa j. 1723. Sámi oaivegirkuide galge vuođđuduvvot skuvllat, mat oččošedje kolehtaruđaid oppa riikkas. Sámit galge oahpahuvvot vuosttažettiin sámegillii, ja sámebáhppan galge váldojuvvot sámegieldáidosaččat. Áppes ja Uhc Katekismus galge jorgaluvvot sámegillii, ja dát ledjege vuosttas duođalaš davvisámegielat girjjit mat almmustuvve j. 1728 ( prentejuvvon Köbenhámnas ). Ohcejohkii huksejuvvui skuvlaráhkkanus j. 1730, muhto oahpahus beasai álgui easkka j. 1743. Giema Sápmái eai oppanassiige atnán skuvllaid vuođđudeami dehálažžan, dasgo álbmot áddii suomagiela ja oahpahus lei muđuige buorre. Ohcejogasge gáide sámegielat oahpahusas, ja skuvlla doaibma nogai juo j. 1752. Ohcejohkalaččat eai lean oalle hálolaččat sáddet mánáid skuvlii, dasgo jagiin 1742 - 48 oktiibuot 19 oahppis ledje dušše njealjis dan guovllus, eanaš bođii Guovdageainnus. Ohcejogas geavahedje suomagielat oahppogirjjiid, Gezeliusa Yxi paras lasten tavara ( Okta buoremus mánáid ustit ) ja Vähä Katekismus ( Uhca Katekismus ). Oahppoávdnasin ledje oskkoldat , lohkan ja čállin. Juohke dákkár skuvllas ledje dušše guhtta oahppi, mat galge skuvlla maŋŋá oahpahit eará gili olbmuid. Ná katekeahttaskuvllain lei dasto stuorra mearkkahus maid Suoma Sámis. Jagi 1739 ásahuvvui Sámi girkolaš doaimmaid stivra, man seađut ledje evttohan ja man njunnošis ledje Ruoŧa-riikka váikkuhusválddáleamus stáhtaolbmát ja oahppanolbmot. Dárkkuhussan lei ovddidit vuolggahusbarggu, muhto maŋŋá bođii fárrui Sámi gávpi . Stivrage iskkai váikkuhit sámegiela sajádahkii, go gonagasaid jeavddalaš mearrádusat eai lean ollašuvvan. Sámegielat materiála váilun lei guovddážis. Stivra orui gáddimen Stockholmmas, ahte ruotasámegillii almmustuvvan girjjálašvuođa sáhtii geavahit juohke sajis. Jagis 1744 lea goit diehtu, ahte eanodahkalaččat eai ádden dan, ja ohcejohkalaččat geavahedje miellaseappot suomagielat girjjiid. Ruoŧas lei nappo sámi girjegiellan mearriduvvon davvisámiide vierisgiella. Earáge suopmaniid gal maid geavahedje, omd. j. 1741 almmustuvai Henrik Ganandera durtnossámi giellaoahppa. DánmárkkuNorgga bealde davvisámegielat girjjálašvuohta álggii pietisma vuoiŋŋas. J. 1748 almmustuvai Sámi vuolggahusbargin doaibman Knud Leema dohkálaš giellaoahppa ja j. 1756 dánskka-sámi sátnegirji. Westena álggahan oahpahusa sámáidahttin leai vuolgán johtui Finmárkkus. 1752 rahppui ođđa vuolggahusskuvla joatkit su barggus. Goit juo j. 1773 vásihuvvui garra manjásčaskkastat, go áidna oahpahusgiellan mearriduvvui dánskkagiella. Ruoŧa-Suomas Sámi girkolaš doaimma stivra heittii j. 1751 gáibideamis sámi oahpahusgiellan. Farga dát dulkojuvvui nu, ahte báhpat galge geavahit suomagiela. Sámegiela álge caggat ja soarditge , goitge Ohcejogas ja Soađegilis. Vasa-gonagasaid fuolla sámegiela sajádagas lei šaddan sápmelašvuođa soardimin girkus ja stáhta siste . Oppa 1600- ja 1700 -loguin álbmotoahpahusa oaivemearrin lei oskkolaš : oahpahit searvegotti dievaslaš miellahttun. Omd. j. 1730 rihppagirjjis Eanodagas lea máinnašupmi das, ahte 76 %:s oktiibuot 614 olbmos leai lohkandáidu. Seammá áigge dieđut Giema Sámi sámiin muitalit, ahte stuorámus oassi olbmuin máhtte lohkat oahpes deavsttaid, muhto vieris deavstta dušše 15 - 20 %. Ollásit lohkandáidosaččat ledje Anáris 50, Gihttelis 10 ja Soađegilis 20 olbmo. 1.7.5 Katekehttaoahpahus Suoma Sámis Suoma vuosttas katekehta virgi vuođđuduvvui Ohcejohkii, go doppe skuvla, pedagogio, heittii j. 1751. Anárii ja Eanodahkii ožžo katekehtaid golbma jahkelogu maŋŋelut. Katekehtta lei álggos sámeguovllu johtti girkolaš álbmotoahpaheaddji. Katekehttalágádus lei Sámi álbmotoahpahusa váimmosráhkadus, man oktasašgoddi mávssii. Maŋŋá dat suttai oktii stáhta ja girku johttiskuvlaortnegiin. Suoma manjimuš katekehta virgi heitojuvvui j. 1955. Eanemusat ledje logi virggi Suoma sámeguovllus dán jahkečuođi álggus. Katekehtaid oahpahusa ulbmilin lei lohkandáidu ja guovddáš oskku bihtáid máhttin. Sii eai gal viiddidan dieđuid, muhto sin doaibman attii vejolašvuođaid álbmotlaš diđolašvuođa sihke oskkolaš morráneapmái, máŋggat 1800-logu katekehtat ledje maid lestadiolaš sárdnideaddjit. Katekehtaid iežas skuvlen lei hui vuollegaš, sii ledje dávja skuvlejuvvon báikkálaš báhppalis. Álggos buot katekehtat ledje sámit dahje goit máhtte giela, muhtun lei vázzán Ohcejoga skuvllage. Geaissárlaš gohčunreivve j. 1858 geatnegahtii katekehta virggiide ohcciid čájehit gielladáidduset, muhto geavatlaččat dat ii ollašuvvan. Katekehtat bissánedje giliin dušše moatte vahkkui hávil. Oahpahusa adde gođiin ja viesuin, ja seammá joavkkus sáhtte leat áibbas sierrage ahkásaš oahppit. Ovtta gilis finai katekehtta jagi, moatte jagi gaskkohagaid. Álggos sii ožžo borramuša ja biktasiid mánáid váhnemiin, ja bálká bođii stáhtas, muhto sáhtii báhcit boađekeahttáge, goas sii šadde guođđit oahpahusa ja bargat earáge . 1700-logus leige váttis oažžut bissut virggis dohkálaš katekehtaid. Katekehttaskuvlla gávnnahuvvui Sámis heivvolaš álbmotoahpahusortnegin , man sámit eai amašan. Oahppamateriála lei vel dán jahkečuođi álggus uhcán: rihveladávvalat, bippalhistorjá, áppes, sálbmagirji ja katekismus. Katekehtat barge giliin máŋggalágán bargguid, dolle rohkosbottuid, sárdnijedje ja válde oasi dálu juohkebeaivválaš bargguide. Ná sii ožžo sámiid luohtámuša buoret go olggobeale boahtán báhpat ja sáhtte doaibmat muhtinlágán gaskaoapmin álbmoga ja báhpaid gaskkas. 1.7.6 1800-lohku: sámegiela ođđa badjáneapmi Jagi 1800 rihpain fitnan lohkandáidu Suoma sámeguovllus lei rihp- pagirjjiid mielde čuovvovaččat ( Kähkönen, 1982, 233 ): buorre fuotni ii merk. oktiibuot % % % olbmo ---- Ohcejogas 80 7 13 249 Anáris 43 2,5 54,5 277 Gihttelis 16,5 80 3,5 368 Soađegilis 12 86,5 1,5 442 Oktiibuot 32 53 15 1336 Anár lei logiid jagiid báhpaidhaga, ja omd. ohcejohkalaččat ledje gesiid Jiekŋameara gáttis, nu ahte oahpahusge gillái. Suoma soahti 1808 - 1809 botkkii stáhtalaš ja girkolaš oktavuođaid Ruŧŧii. Geaisár Aleksander I:a ulbmilin lei vuoitit suopmelaččaid iežas beallái, ja Sápmige oaččui dáid ovdduin oasis. Rádjeortnetsoahpamuš meannudii Ruoŧa rájá olbmuid varrugasat. Fuopmášupmi giddejuvvui maid guovllu girkuid huksemiidda. Rádji ii eastán veaga ja báhpaid doaimmaid, ná lestadiolaš osku beasai doaibmat ja leavvat. Anár oaččui iežas kapellána j. 1837 ja iehčanas searvegoddin dat beasai j. 1881. Go sámegiella lei báhcán sordojuvvon dillái buot riikkain doaibmagohte čuovvovaš jahkelogu álggus giela geavaheami bealis. Ášši vudje Sámi báhpat, Norggas Nils Vibe Stockfleth, Ruoŧas Lars Levi Laestadius ja Suomas Jacob Fellman ( 1793 - 1875 ), Ohcejoga girkohearrán 1819 - 1832. Davvisámegiela girjjálaš tradišuvnna dáfus mearkkašahtti dalle lei čáhcesullo girkohearrá N. V. Stockfletha bargu. Ruoŧa-Norgga uniona álgoáigge hálddahus lei miehtemielat sámiide, ja omd. Stockfleth sáhtii oamastit gávcci jagi girjjálaš bargui ja dutkamuššii. Son jorgalii ja doaimmahii 1830-logu rájis 20 girjji, ee. Ođđa Testamentta, sihke lágidii giellaoahpa ja norgga-sámi sátnegirjji. Laestadius bealistis hábmii julevsámi girjegiela ja jorgalii dasa girjjálašvuođa. Son geavahii sámegiela sárdnidettiin ja oahpahettiin. Laestadius meannudii dábálaččat negatiivvalaččat " biro bilidan " oktasašgotti vuostá, muhto álbmotoahpahusa son oinnii oskkolaš hástan ja dagai dovddusin mearkkašahtti sárgosiid, nugo mat ealáhussii ja eallindábiide gullevaš sárgosiid, sámiid oahpahusas. Su váikkuhus dovdui kollegaid doaibmamis Suomage bealde . Jacob Fellman lei Suoma sámegielat álbmotoahpahusa ovddasvázzi. Son sárdnidii sámegillii ja attii olggos j. 1825 min riikka vuosttas sámegielat girjjiid, Matteusa evanjgeliuma álggu, sálbmagirjji ja girkogiehtagirjji. Dat ledje čállojuvvon Ohcejoga suopmaniin su iežas čállinvugiin. Kátkismus-jorgalus almmustuvai 1856. Go ovdal girkolaš doaimmahusat ledje dulkojuvvon Ohcejogas sámegillii , j. 1824 geavahišgohte olbmuid iežaset giela. Sierra gálduid mielde 75% - 86% sámiin eai máhttán suomagiela, mánáid buohta dát lohku lei vel stuorit. Suomagiela ohppe easkka ráves olmmožin, ja Fellman iskkai ovddidit iežasgielat álgooahpahusa, man son jurddašii ovddidit maid suomagiela oahppama. Fellmanis lei juo jagi 1821 gárvvisin sámegielat áppesa giehtačálus, muhto prentenlobi son ii ožžon danin, go girku njunošolbmot ja leanaproavas eahpidedje áppesa dárbbašlašvuođa ja dási. Duopmokapitula jáhkii guhká sámiid suomagiela dáiddu buorránit, jos álgooahpahus lei suomagielat . Duođalaččat senáhtta lei juo j. 1824 ávžžuhan gohčunreivviin lágidit ohcejohkalaččaide iežasgielat kristtalašvuođa oahppogirjjiid girkofoandda goasttádusain, muhto Fellman oaččui prentehit dušše juo máinnašuvvon girjjiid. Vehážiid duopmokapitula mieđihii doarjut sámegielat katekehttaoahpahusa ja Stockfletha girjjiid geavaheami Ohcejogas. Jagi 1848 senáhtta doarjugod~ii eatnigielat oahpahus- ja sárdnedoaimma Ohcejogas ja Anáris. Sámegieldáidosaš báhpat galge vuosttažettiin válljejuvvot virggiide, dasgo lei fuopmášuvvon, ahte báhpat geavahedjdulkkaid. J. 1859 bessojuvvui dáiguin rahčamušaiguin bohtosiidda: Anára kapellána E. W. Borg attii olggos anársámegielat áppesa ja kátkismusa sihke Ohcejoga girkohearrá A. Andelin davvisámegielat áppesa. Andelin doaimmahii viđa jagis measta 1900 siidosaš sámegielat girjjálašvuođa oskkuoahpu ja juguhisvuođa suorggis. Jagi 1856 geaisár attii prográmmajulggáštusa vai ovddidivččii oppa Suoma servvodaga ( omd. álbmotčuvgehusa bajideapmi ). Logi jagi ráhkkaneami maŋŋá addojuvvui vuosttas álbmotskuvlaásahus j. 1866. Dán ovdal Suomas ledje sullii 200 skuvlameaštárá doallan skuvlla, mat sulastahtte álbmotskuvlla. Dasto ledje gili-, suohkan-, katekehtta- ja eará skuvllat. Ulbmilin lei leamaš dán rádjái dušše ng. báhpagažadeamis ja rihpain birgehallan. Álggos ii lean gielddain geatnegasvuohta vuođđudit álbmotskuvllaid. Davimus Sápmái vuođđuduvvui vuosttas álbmotskuvla Ohcejohkii j. 1878. Lávki oahppogeatnegasvuođaskuvlla guvlui lei j. 1898 biirejuohkinásahus. Dan mielde gielddat galge vuođđudit skuvllaid nu, ahte mánát sáhtte iežaset eatnigillii oažžut oahpahusa. Skuvlamátki galggai leat dábálaččat vuollelii 5 kilomehtera, juos vejolaš. Ásahus ii dahkan sámegiela geavaheami oahpahusas bákkolažžan. Ohcejoga skuvllas - dalle Vuovdaguoikkas - addojuvvui dalle sámegillii goit álgooahpahus. Vuosttas sámeoahpaheaddji bođii Ohcejohkii j. 1902. Sámeguovllu gielddaid veahkadatovdáneapmi lei mannan jahkečuođis oalle earálágan. Jagiid 1750 - 1870 Ohcejohka seaillui seaiva sámegieldan, vaikko vel olmmošlohku lassánii guovttegeardásažžan. Eanodaga suopmelaš uhcitlohku stuorui duon áiggis eanetlohkun ja Norgga rájá giddema maŋŋá 1852 máŋggat Eanodaga ja Guovdageainnu boazosámit šadde ohcat guohtoneatnamiid Oarje-Anáris ja Soađegilis. Anárii fárrejedje sihke sámit ja suopmelaččat, main šattai mearkkašahtti uhcitlohku. Duon áigge Suoma sámiid lohku stuorui 800 :s 1000:ii, muhto suopmelaččaid lohku šattai maŋggageardásažžan ( sullii 750 ). Riikka skuvlaortnet lei sámiide hui váttis. Norggas j. 1837 gielddaláhka attii álggu dáruiduhttimii, dasgo dan mielde gieldda virggiide sáhtte válljet dážaid, ja dárogiela geavaheapmi dorjojuvvui muđuige. Gielddat ožžo mearridit oahpahusgiela. Dalle lei vel lohpi geavahit suoma- ja sámegiela kristtalaš oskku oahpahusas. Muhto 1870 oahpaheaddjit ávžžuhuvvojedje lasihit dárogiela geavaheami ja 1880 vehážiid atnui váldojuvvon dáruiduhttinpolitihkka dagahii dan, ahte sámegiella bázii dušše oahpahusa veahkkegiellan. Jagi 1905 sámegiela geavaheapmi luohpahuvvui Norgga skuvllain ollásit guovttelogi jahkái. ( Dáruiduhttimii gulai maiddái ásahahttit Suoma ja Ruošša rádjáguovlluid dážaiguin, man politihkas čuovui j. 1902 láhka, man mielde eatnama oaččui oamastit dušše dat álbmotlahttu, gii máhtii ja geavahii dárogiela. Dát ásahusat ledje fámus 1950-60-loguide, vaikko velá dušše formála- laččat ). Ruoŧa sámepolitihkka lei seammasullasaš go Norgga. Vaikko Ruoŧa oktiisuddadanpolitihkka ii mannan jahkečuođis čuohcán sámiide seamma garrasit go suopmelaččaide ( geaid balle leat Ruošša áššis ), skuvllas geahpeduvvui maid sámegielat oahpahus vehážiid. Jagi 1877 šihttojuvvui, ahte ruottelaččat ja sápmelaččat oahpahuvvojit oktan joavkun. Garraseamus ruotaiduhttindoaimmat dáhpáhuvve jahkečuođi molsašumis. Girku siste sámegiella seailluhii goit sajádagas oalle bures, eaige eanapolitihkkii guoskan seammá ráddjehusat go gillii. Suomas jurddašanvuohki vehádatgiela ektui lei mannan jahkečuođis buoret oassálágaid oskkolaš sivaid dihte, oassálágaid suopmelaččaid iežas čearddalaš morráneami dihte; suomagiellahan lei boahtán ovttaárvosažžan ruotagielain easkka j. 1863. Tarto ráfi ( 1920 ) rádjái nuortarájá duohken ássan nuortalaččaid girkolaš ja oahpahusdilálašvuođat ledje veháš earáláganat. Báhčeveaijoga girkohearrá K. P. štšekoldina jorgalan Matteusa evanjgelium almmustuvai j. 1894 ja manjit jagi son attii olggos maiddái nuortalaš giela-ruoššagiela áppesa. Dat ledje prentejuvvon kyrillalaš bustávaiguin. Njoammelgeavgnjás lei fásta báhppal jahkái 1917. Suonnjelis lei tsasouna, ja jagis 1888 doppe doaimmai dálvet skuvla, gos lei ruoššalaš oahpaheaddji. Sáhttá máinnašit, ahte Guoládagas ledje golbma álgoskuvlla. Guoládaga sámiin máhtte lohkat duoid áiggiid dušše 5 %. Jagiid 1928 - 1939 Suonnjelis lei suopmelaš skuvla. 1.7.7 Lestadiolaš osku Suoma sámiid dáfus Suoma sámiide Lars Levi Laestadiusa ( 1800 - 1861 ) doaibman lea dovdon vuosttažettiin su vuođđudan lihkadusa bokte. Laestadius lei mannan čađa persovnnalaš kriissa ja morránii Gárasavvonis j. 1846. Son fikkai šigolaš buorádussii, ee. juguhisvuhtii girku siste, ja su njuolggočoalat ja álbmoga gielain dollojuvvon sártnit geasuhedje olbmuid. Fargga Laestadius skuvlegođii sárd- nijeaddjiid , geat oahpahedje čoakkalmasain viiddis guovlluin. Lihkadus leavai johtilit Ruoŧa davveosiin Durdnosjoga leahkái, Suoma Sápmái ja Finmárkku gáttiide, sihke maŋŋá Nuortabađaeatnamii. Dán áigge lestadiolaš osku lea áidna morránan lihkadus ja Suomas das leat eanemus guottiheaddjit. Vaikko lestadiolaš lihkadusa deháleamus giella lea leamaš suomagiella, lei dat álggos erenoamážit sámiid lihkadus. Sámeguovlu lei hui heivvolaš morráneami leavvamii ee. danin, go báhppa hárve gearggai olbmuid lusa ja earáge searvegotti doaibma lei unnán. Sárdnideaddjit ožžo áigái iešbirgejeaddji lihkadusa, mii ollašuhtii miellahtuidis dárbbuid ja mas ii rihpaide ja suttuid ándagassii oažžumii dárbbašuvvon olggobeale báhppa. Laestadiusa jápmima maŋŋá iske mánjgasat jorgalit sealggiset searvegoddái. Lihkadus viidánii sámiid lunddolaš oktavuođain, omd. fulkkiid deaivvademiin, márkaniin ja gávpemátkkiin. Lestadiolaši lihkadusas, mii gilddii buot vieris váikkuhusaid, lei vissásit leamaš sápmelašvuođa seailluheaddji ja čeardda identitehta nannejeaddji váikkuhus. Laestadius lei dutkan maid sápmelaččaid mytologiija, ja gieđahalai dan maiddái iežas sártniin. Go son sárdnidii boares oskumušaid vuostá, de guldaleaddjiin sáhtte badjánit jurdagat sámiid mihtilmasvuođa birra. 1.8 RIIKKAID RÁJÁT SÁMEEATNAMII Sámeguovlu ii vel ovdal 1700-logu gaskkamuttu gullan erenoamážit mange riikii. Dat ledje goit juo guhká iskan nanosmahttit válddiset Sámeeatnamis. Juo 1200-logus, birkelaš áigge álggus, lei vuohttimis lassánan gilvvohallan. 1300-logu rájis 1600-lohkui dáistaleapmi davvi návddašaneatnamiin lassánii. Vasa-gonagasaid áigásaš soađit ja duššadanmátkkit vahágahtte Davveluovtta davverittuide fárren dáloniidge. 1700- ja 1800 -loguin davveguovllu rádjágeavvamat bidgejedje Sámeeatnama sierra riikkaid sisa. Váldepolitihkalaš ulbmiliidda gulle sihke vearroguoddin ja sámiid jorgaleapmi kristtalaš oskui. Buot garrasepmosit váldepolitihka bálvalii sámesiiddaid návddašaneatnamiidda leavvan ođđaássan, man Ruoŧa gonagas garrasit doarjjui. Sámeeana geasuhii riggodagaidis geažil ( meahccevallji, dorkkas, árvoguolli ) ja dan geažil, ahte dat lei Jiekŋameara lahka. Davás johte sihke gávpejasat, main šadde dasto sámiid vearuheaddjit ja girkoolbmát. Omd. Juhán III ávžžuhii bismma j. 1574 mearridit sámegieldáidosaš báhpaid Giema Sápmái, dasgo Giema kapellánat ledje johtán doppe iežaset vuoittu dihte eaige jorgalan dihte olbmuid buorádussii. 1.8.1 Birkelaš áigodat Birkelaččat ledje sámegávppi hárjeheaddjit ja sámevearu guoddit gaskaáigge. Sii ledje Nuortabađaeatnamii ásaiduvvan ođđaássit, guđet dáide leat eret Oarje-Suomas. Máidnasa mielde Ruoŧa gonagas nannii 1270-logus birkelaččaid vuoigatvuođaid sámegávpái ja vearroguoddimii. Máinnas sáhttá leat iežaset birkelaččaid hutkan. Birkelaš vearuhusas vearuheaddjit luohpadedje oasi sámiin ožžon sállašis ( vearus ) birkelaš njunnožii, gii luohpadii fas oasi das kruvdnui. Kruvdnui Sámeeatnamis boahtán vearroboađuin lei várra viehka uhca ekonomalaš mearkkašupmi. Oaivedárkkuhussan leš leamaš kruvnnu válddi stuorrudeapmi. Seamma áigge birkelaš vearuhusain šadde máŋggat sámesiiddat maiddái dážaid ja nuppážii Novgoroda namas johtán gárjillaččaid vearuhusa vuollái. Máŋggageardásaš vearuhusa garvima várás eai ovdamearkka dihte, anáraččat álo čuvvon dálvesiidaortnega, muhto ásse eanaš oasi dálvvis bieđgguid sohkaguovlluin. Dálveviesuide sii bisánedje dušše fal girkobasiid ja márkaniid áigái. Go ruottelaš dáloniid, mat bohte Davviluovtta oarjerittu, ja birkelaččaid ovddut beaškkehedje oktii, de addojuvvui ng. Telgešiehtadus j. 1328. Das addojuvvui dáloniidda vuoigatvuohta vuoluštit sámiid ja mearriduvvui, ahte " ii oktage oaččo hehttet daid johtti meahcceolbmuid, mat álbmotgielain gohčoduvvojit " lappalainen " meahcásteamis, iige maiddái oaččo eastit máinnašuvvon birkelaččaid, mat johtet sámiid lusa, orostallamis sin luhtte dahje máhccamis eret sin luhtte ". Gustaf Vasa loahpahii birkelaš vearroguoddima 1551, goas dat ordnejuvvui ođđasit nu, ahte vearut čoggojuvvojedje kruvdnui- vaikko vel birkelaččaid bokte. Jagi 1603 rájes vearuheaddjin doibme ( eai-birkelaš ) sámefálddit. 1.8.2 Sámeeatnama ásaidahttinpolitihkka ja dáistaleapmi návddašanguovlluin 1300 - 1600 -loguin Ovdal go Suoma sámit šadde Ruoŧa vuollásažžan ja sin eana šattai Ruoŧa vuollái, de sáhtte dálonat viehka friddja vuoluštit sámiid. Jagi 1323 Ruoŧa ja Novgoroda gaskka dahkkojuvvon Nöteborga ráfisoahpamušas mearriduvvui rádjá johtit Gárjila gutko bokte Bassejoga njálbmái. Linnjá davábeale guovllut šadde Novgoroda vuollái, muhto ráfiáigi bázii oanehažžan. Juohkehaš dulkogođii soahpamuša iežas ávkin ja buorrin. Ruoŧŧa álggahii fámolaš ásaidahttindoaimma rájá nuortta ja davábealde, man čuovui muhtumin juoba vearjjuide dorvvasteapmi. Sámeeatnama fásta ásaidahttin šattai vehážiid riikka oaiveulbmilin. Dáloniid friddja vuoigatvuohta vuoluštit sámiid dohkkehuvvui juo ovddabealde máinnašuvvon Telge šiehtadusas ja vel ng. Telge reivves j. 1340. 1400-logus gilvu davvi návddašanguovlluin lassánii. Vuosttas novgorodalaš-gárjillaš duššadanmátki dahkkojuvvui Giemajoga gáttiide jagi 1411. Dan maŋŋá dahkkojuvvon duššadanmátkkiin ledje bahámusat 1490 ja 1496 dáhpáhuvvan váinnut Giema ja Durdnosa suohkaniin. Váinnuid dihte máŋggat dálonat báhtaredje sámiid guovlluide. Ássanguovlluid leavvama mielde bohciidedje riiddut sámiid boares árbevirolaš vuoigatvuođaid ja dáloniid riekteoainnuid gaskii. Riiddut dagahedje iešválddálašvuođaid ja veahkeválddálašvuođaid. Nuba dan maŋŋá, go Gustaf Vasa 1550-logu álggus almmuhii sámiid iežas riikka vuollásažžan, šattai hálddašeaddji mánjgii seahkanit sámiid ja ruottelaččaid gaskavuođaide ja čujuhit sámiid árbevirolaš vuoigatvuođaide. Sámeeatnama laktin Ruŧŧii dáhpáhuvai nu, ahte hálddašeaddji dutkkahii Vásterbottena fáldái ( gohčunreivviin j. 1549 ) sámesiiddaid rájáid gitta Oarjemeara ( Norgga riddu ) rádjái. Rájáid čilgema maŋŋá Gustaf Vasa dovddastii sámiid Ruoŧa vuollásažžan j. 1551, ja válddii siiddaid suodjalusas vuollái ja mearridii daid máksit vearu dušše Ruŧŧii j. 1553. Vuosttas geardde máddin boahtán ođđaássiid friddja vuoluštanvuoigatvuohta Sámeeatnama ektui ráddjejuvvui Gustaf Vasa reivviin j. 1544, mas fuolakeahttá son oidigođii ruoššaid ja dánskalaččaid vuostá oaivvilduvvon rádjápolitihkain rádjáguovlluid ja Sámeeatnama ásaidahttima. Mearrejagiin dahkkojuvvon ráfisoahpamušaiguin loahpahuvvojedje soađit 1500-logu álggogeahčen. J. 1570 Ruoŧa ja Ruošša gaskkas buollái goit 25-jahkásaš soahti, man áigge guktuid beale duššadanja mávssáhanmátkkit joatkašuvve ain garraseabbun. Árbedieđu mielde rievidedje Davvemearabađa dálonat Pekka Vesainen njunnošis Vieni Kannasluovtta gávpoga j. 1589. Manjit jagi várra Giema ja Durdnosa guovlluid birkelaččat dahke rievidanmátkki Guoládahkii ja Beahcámii, goas ee. Beahcáma kloasttar ja nuortalašsámiid gilit duššaduvvodedje. Seamma áigge ruoššat bolde logiid dáluid Giemajoga vuolágeahčen ja Davvemearabađas. Sámit šadde gillát dákkár duššadanmátkkiin, ja daidda čujuhit máidnasat čuđiid birra. Ráfisoahpamuš čállojuvvui vuollái Teusinas 1595. Durdnosa ja Giema Sápmi bođiiga gullat Ruŧŧii. Rádjá Ruošša vuostá jođii Guossáma Idjaváris Giemagili ja Suobbada sámesiiddaid bokte Anárjávrri Gámassullui ja doppe Várjjatvutnii ( g. gárta 5 ). 1600-logu álggus, Karl IX áigge Ruoŧa hálddahuslaš doaimmat davvin garre. Ulbmilin bođii Finmárkku rittu, Ruošša Sámi ja Vilgesmeara vuolušteapmi. Go Ruošša biehttalii ráđđadallamis sámesiiddaid vearuheamis, oaččui Ruoŧŧa vuot siva álggahit soahtedoaimmaid. Karl IX attii jagi 1609 mearrádusaid fallehit Guoládahkii ja Vilgesmerrii. Ráđđejeaddji jurdagat stuorra riikkas eai goit ollašuvvan ja jagi 1613 Knäreda ráfis Ruoŧŧa luobai gáibádusain Finmárkku riddui Várjjagis oarjjás. Ruošša Sápmái gulli gáibádusain Ruoŧŧa luobai jagi 1619 Stolbova ráfis. Friddja vuolušteapmin álgán Sámeeatnama ásaidahttin rievddai mearrediđolažžan 1600-logu gaskkamuttu maŋŋá. Vásterbottena eatnanhearrá Johan Graan vuođđudalai jagiid 1670-73 ráđđedeaddjái sádden reivviinis, mo sámit ledje dárbbalaččat ruvkeindustriijas veahkkebargin ja manin lei dehálas ásaidahttit Sámeeatnama eanet ássiiguin. Jagi 1673 eatnanhearrá vuođustii viiddis muittuhančállagis, mii vuođđuduvai su iežas dovdamušaide Luleju Sámi dilálašvuođain dan, ahte ođđaássit sáhtášedje ássat ovttas sámiiguinnu, ahte das ii boađášii sámiide matge vahágiid. Guktuid álbmogiid eallindábit ja ealáhusat ledje Graana mielas nu earáláganat ja Sámeeatnamis ledje nu ollu jávrrit, ahte sámiid bivdoráđit eai reahkkán daid beaktilis guolásteapmái. Karl XI attii j. 1673 vuosttas Sámeeatnama ásaidahttinplakáhta ( Graana muittuhančállaga vuođul ). Sámeeana galggai dál ásaidahttojuvvot eanet nu, ahte ávdin ja geavatkeahtes eana, mas sámit eai sáhttán oažžut alcceseaset mangelágan ávkki, rievdaduvvo suopmelaččaid ja ruottelaččaid doaimmas niito- ja guohtoneanan. Sámeeana galggai dál earuhuvvot ruottelaš ja suopmelaš searvegottiin ja juhkkojuvvot sierra suohkaniidda ja guovtte proavasgoddái, dahje nuppiiguin sániiguin meroštallojuvvot ásaidahttindoibmii guoski guovlu. Plakáhta mielde sámerádjá galggai earuhit Sámeeatnama dáloniid eatnamis. Muituimerkemat sámerájás leat juo jagis 1584, muhto ásaidahttinplakáhta vuođul Davvemearabađa eatnanhearrát nannejedje dan virggalaččat j. 1686. Dat šattai seammás Suoma ja Davvemearabađa davverádján. Suoma davverádján johtti sámerádjá lei njuolgga joatkka Ruoŧa beale rádjái, mas lea manjit historjjás leamaš erenoaámaš mearkkašupmi sámi vuoigatvuođaide Ruoŧas. Gárta 5 Sámi ja látti rádjá jođii 1600-logus sullii njealjelogi rádjáčuoggá bokte ja luddii vitnjut oppa dálá Lappi leana Guossáma máttabealde Sonkamuotkái, Muonio ja Eanodaga dálá rádjái. Rájá dárkilis johtimis ledje sierra oainnut. Gárttas oidno maid Teusinas j. 1595 sohppojuvvon rádjálinnjá Ruoŧa guovllu ja Ruošša Sámi gaskii. ( Leena Heikkola, 1982, mielde. ) Jagi 1695 addojuvvui nubbi ásaidahttinplakáhtta, mii muđui lei ovdditlágan, muhto das gildojuvvui meahcceboaldin, mii dagahii sámiide vahágiid. Dat bázii goit guoros gielddusin. Jagi 1749 addojuvvon gonagaslaš bargonjuolggadus merrii Sámi ásaidahttima dalle, go Suopma gulai Ruššii. Dan mielde ođđaássi sáhtii eatnanhearrá šiehtadusain oažžut 15 jagi vearrofriddjavuoda . Ođđadáluid vuođđudeapmi dahkkojuvvui vel johtileabbun geaisárlaš julggaš'tusaiguin jagiin 1858 ja 1877. Dáid njuolggadusaid mielde, mat mearridedje Sámi ásaidahttima vuođđuduvvojedje gihlligoddái 572 dálu jagiin 1830-1901. Suohkaniid mielde dáluid vuođđudedje čuovvovaččat: Eanodat 47 Anár 104 Gihttel 210 Muonio 36 Soađegilli 118 Ohcejohka 57 Ođđadáluid vuođđudemiid Sámeatnamii atne nu čielggasin, ahte dat ii gal gáibidan maidige čilgehusaid. Dasgo dat fásta ássanguovlut ovddidedje riikka leavvama ja nanosmuvvama, stáhtaváldi doarjjui daid fuolakeahttá sámiin. 1.8.3 Rádjáordnemat 1700- ja 1800-loguin Gilvvohallan Sámeeatnamis lassánii 1700- ja 1800-loguin. Vaikko Ruoŧa kruvdnu lei juo 1500-logus julggáštan sámiid riikka vuollásažžan, lei Sámeeatnama sajádat goit eahpesihkkar vel 1700-logus-ge. Stuorra Davvesoađi boađusin dahkkojuvvon Ođđagávpoga ráfi ii rievdadan davvi rájáid. Norga gáibidii goit rádjegeavvama ja nu oppa 1740-logu ráđđádalle garrasit, dutkojuvvojedje gárttat ja návddašanguovllut. Rádjásoahpamuš vuolláičállojuvvui Dánmárku -Norgga ja Ruoŧŧa-Suoma gaskkas Strömstadas j. 1751. Giehtaruohttasa ja Ohcejoga gaskasaš oktasašguovlu juhkkojuvvui nu, ahte Norgii bohte Guovdageainnu ja Kárášjoga viiddis duottarguovllut oarjin. Máddin galggai leat čáhcejuoga ja nuortin Deatnu. Rádjá gessui Golmmešoaivvi rádjái. Ná šattai Suoma davverádjá ( g. gárta 6 ). Soahpamuša ráhkadeaddjiin dáiddii leat oaidnu sámiid oktiigullevašvuođas. Rádjá galggai johtit Atlántii ja Jiekŋamerrii, nuppe dáfus Davveluktii luoiti čážádagaid gaskka. Ovdal rádjásoahpamušaid ledje dutkojuvvon sámiid ja bohccuid johtolagat, maid eai háliidan botket. Rádjásoahpamužžii laktojuvvui sámiide guoski lassebeavdegirji, mii lea gohčoduvvon sámiid Magna Chartan. Lassebeavdegirjji 10. paragráfas daddjojuvvo: "... dasgo sámit dárbbašit guktuid riikkaid eatnamiid, de sis galgá leat lohpi boares vieruid mielde čavččaid giđaid johtit boazoealuideasetguin rájáid badjel nuppi riikii, ja sis galgá leat seammá vuoigatvuohta go eará álbmotlahtuin geavahit eatnama ja gáttiid ealliideaset ja iežaset buorrin. Sii galget dalle ustitlaččat vuostáiváldojuvvot, suodjaluvvot ja veahkehuvvot, maid soađi áigge , mii ii galgga moge rievdadit sámiid dili, buot unnimus galget vieris sámit šaddat gillát soadis, iige sin galgga bidjat makkárge veahkaválddi vuollái, muhto sii galget álo giehtadallojuvvot dego sii livčče iežas riikka vuollážaččat ledje dal goappá bealde ihkinassii ". Lassebeavdegirjjis seammá go rádjegeassima ráhkkananbarggus hállojuvvo maid sámeálbmoga seailluheamis ". Sámit galge dán maŋŋá máksit vearu ovtta riikii. Sis bohte Norgga dahje Ruoŧa álbmotlahtut dan mielde man beale rájá sin dálveeatnamat ledje. Lassebeavdegirji lea adnojuvvon hui dehálaš soahpamužžan, dasgo dat lea boarráseamus sámiid vuoigatvuođaid čielgasit dovddasteaddji riikkaidgaskasaš soahpamuš. Strömstada soahpamuša dahkama maŋŋá lei riikkain šat okta oktasašguovlu Jiekŋameara gáttis, Várjjatvuona máttagáttis norgalašruoššalaš " faellesđistrikt ", oktasašguovlu, mii olii Suoma bealde Ceavetjávrri-Neavdánjoga guovlluide. Go Suopma jagi 1809 laktojuvvui Hámmana-ráfis Ruššii, bohciidii Davvi-Skandinávia guovllus leabuhisvuohta erenoamážit Ruošša váldefiggamušaid geažil. Ruoššas lei beroštupmi oažžut suttes hámmaniid Jiekŋamerrii ja gáibidii rájáid ođđasit ordnema Norggain. Jagi 1751 dahkkojuvvon ráját seilo ovddežis, muhto oktasaš guovlu, faellesđistrikt, sohppojuvvui jagi 1826 juohkit riikkaid gaskka. Nuorta Giema Sámis Ruošša vearroguoddin ( oktasaš vearuhus ) nogai j. 1810, muhto rádjegeavvan lei easkka j. 1830. Gárta 6. Suoma dálá davverádjá šattai Strömstada ráfisoahpamušas j. 1751. Giehtaruohttasa ja Ohcejoga gaskasaš oktasašguovlu juhkkojuvvui nu, ahte Norgii galge gullat Guovdageainnu ja Kárášjoga viiddis duottarguovllut Deanu ráji. Rádjá gessojuvvui Golmmešoaivvi rádjái . ( Leena Heikkola, 1982, mielde. ) Jagi 1826 soahpamuš mearkkašii Sámeeatnama loahpalaš smávvema sierra riikkaid gaskka. Dat ii šat váldán vuhtii jagi 1751 dahkkojuvvon soahpamuša, dasgo Ruošša oinnii, ahte dat ii šat geatnegahttán dan. Dahkkojuvvon rádjásoahpamuš lei Norgii ávkkálaš , dasgo rádjá čuovui sullii Báhčaveaijoga ja guđii stuorámus oasi Jiekŋameara gáttis Norgii buhtadussan Ruššii guđđojuvvon Boris Gleba girkobáikkis Báhčaveaijoga oarjegáttis, gos Ruoššas ledje hálddus joga guktot gáttit. Norga oaččui mearragátti nuorttás gitta Jakoba dahje Vuoremajoga njálmmi rádjái. Ohcejoga ja Anára sámiide soahpamuš mearkkašii jahkásaš johtinbálgáid boatkaneami. Dasgo soahpamuš lei Ruššii ávkkeheapmi, dat jotkkii riiddu ja gáibidii iežas váldegotti sámiide lobi geavahit árbevirolaš johtolagaid. Sámit šadde dego politihkalaš speallanboallun. 1820-logu loahpageahčen álggahuvvojedje stáhtaid gaskkas logiid jagiid bistán ráđđádallamat. Dat ožžo álgguset Ruošša figgamušain viiddidit guolástusvuoigatvuođaidis Jiekŋamearas ja riidduin, mat bohciidedje ođđaássiid ja boazodoalliid ja sámiid sierra ealáhusaid gaskii. Sámiid dilit ledje ođđa rájáid geassima maŋŋá leavuheamit ja moaivái. Váttisvuođat ledje Ruoŧa ja Norgga gaskkas, muhto erenoamážit Suoma ja Norgga gaskkas. čuoččuhuvvui, ahte Norgga bohccot guhto Suoma goahcemuorravuvddiin olu eambbo ja guhkit go Suoma bohccot Norgga bealde. Áššis ráđđádalle Várjjagis, ]bos, Petersburgas ja Stockholmmas. Go Norga ii miehtan ruoššaid gáibádusaide, de loahpas Ruošša geaisár šiehtai gokčat Norgga boazoolbmáin Suoma ja Norgga rájá jagi 1852, man maŋŋá Strömstada lassebeavdegirjji soahpamuš ii šat lean fámus dán rájá buohta. 1854 ásahuvvui Norggas fas, ahte Suoma ja Norgga boazoolbmáin ii lean šat vejolašvuohta beassat nuppi váldegoddái. Rájáid giddemat váikkuhedje čiekŋalit sámiid eallimii. Álggos bohccuid johtolagaid ii sáhttán dieđusge lunddolaččat gohcit dárkilit, erenoamážit go bohccot ja olbmot ledje hárjánan johtit rájáin beroškeahttá. Norggas olbmot leabuhuvve ja eahpidedje Ruošša " suollemas dárkkuhusaid ". " Sámiid dihte dat eai moive eatnamiid ja almmiid, muhto duohken fertejit leat eará figgamušat " . Eará figgamušat ležžet guoskan guolle-, dorkkas- ja gordnegávppi lasiheami. Go rájáid gohcigohte dárkileappot ja go ásahedje ráŋggáštusaid rájáid rihkkumis, de easkka rádjegiddemat ollašuvve. Dat čuzii buot garrasepmosit Norgga boazodollui. Ealliid fertejedje gáržžes guohtoneatnamiid dihte njuovvat, ja guohtoneatnamiid iske seastit erenoamáš doaimmaiguin. Veháš áiggis omd. Finmárkku bohccot geahppánedje olu das, maid dat ledje j. 1852. Norgga stáhtas eai boazoolbmát ožžon máŋggelágan veahki, dasgo sin ealáhusvuohki adnojuvvui dáloniid eallindábi ektui hui primitiivvalažžan. Váttisvuođat bággejedje boazosámiid fárret viidásut eatnamiidda. Logit bearrašat fárrejedje Ruoŧa beallái, gos vel lei lohpi fárret Suoma beale dálveguohtoneatnamiidda. Jagi 1889 Ruošša gilddii Suoma ja Ruoŧa rájá alde bohccuid guođuheamis, goas máŋggat bearrašat fárrejedje fas Norgga beallái, oassi máddelebbui Ruoŧa Sápmái. Máŋggat bearrašat fárrejedje maid Suoma beallái Oarje-Anárii ja Soađegili davveosiide, Suobbadii, man ovddeš vuovdesámi kultuvra lei áibbas jávkan ja suddan oktii ođđaássiiguin juo 1700-logus. Johttisámiid boazodoalu buorre bealli lei, ahte dat lei dynámalaš ja vuogáiduvvi ealáhusvuohki. Go bohccot ledje ollesáigásaš geahčus, sáhtte bohccuid fidnet ođđa guovlluide, vaikko muitalit ahte stuorra čorragat gárgidedje ovddeš guohtoneatnamiidda. Jagiid 1852 ja 1889 rádjegiddemat ledje stuorámus sivat johtti boazodoalu váttisvuođaide 1800-logu loahpageahčen. Dat ledje badjin stivrejuvvon mearrádusat, mat ožžo áigái stivrekeahtes fárremiid ja mat biđgejedje johtinortnega. Dat biđgejedje ekologalaččat ja ekonomalaččat oktii gulli guovlluid Suoma, Ruoŧa ja Norgga Sápmái. 1800-logu loahpageahčen lassánedje maid boazosuoládeamit. Seamma áigge oaččui maid Gárasavvona girkohearrá Lars Levi Laestadius sámiid gaskkas áigái garra ja ekstáhtalaš lihkadusa, man leavvamii rájáid giddemis čuvvon váttis áigi attii buriid vejolašvuođaid. Gárta 7. Sámiid fárren riikkas nubbái ja Suoma siskkobealde. Fárremat oarjerádjeguovllus dáhpáhuvve dan sivas, ahte ráját giddejuvvojedje jagi 1852 Suoma ja Norgga gaskkas ja Suoma ja Ruoŧa gaskkas jagi 1889. Nuortarájá alde njuolat čájehit nuortalaččaid fárrema joatkkasoađi maŋŋá ( Samuli Aikio, 1985, mielde ). 1.8.4 Nuortalaččaide guoskan rádjeordnemat Nuortalaččat leat Beahcáma ja dan oarjjebeale guovllu, Oarje-Guoládaga álgoássit, maidda suopmelaš ja skandinávalaš váikkuhusat eai leat guoskan, muhto geat dan sadjái sihke hálddahusa ja oskku beales leat leamaš gárjillaš-ruoššalaš váikkuhusa vuolde . Go dátge guoskkahus goit lei hui veháš, nuortalaččain seillui, erenoamážit Beahcáma siseatnama Suennjelis, árbevirolaš eallinvuohki guhkit go eará sámiin. Novgoroda váldi olii Guoládaga Sápmái manjimustá 1200-logus ja jagi 1326 dahkkojuvvui dasa guoski rádjesoahpamuš Dánmárku-Norgga ja Novgoroda gaskii. Easkka dan maŋŋá go Moskva jagi 1478 bođii Novgoroda válddi árbejeaddjin, álgá leat eanet diehtu sámi máttuid birra Várjjatvuonas nuorttás. Ođđa ráđđejeaddji nannii iežas sajádagas huksemiin Guoládatnjálbmái hirsaráhkkanusa jagi 1582, mii maŋŋá lei dehálaš Ruošša, Ruoŧa ja Dánmárkku-Norgga gaskavuođain. Seammá áigge go Guoládatnjálmmi ráhkkanus huksejuvvui, oaččui maid Beahcáma greikalaš-katolalaš girku saji Guoládat Sámis. Ruošša duođalaš ovddasteaddjin šattai Beahcámii 1530-logus vuođđuduvvon Bassi golbmaoktavuođa kloasttar, man háldui bohte viiddis eatnamat ja guollečázit. Nuortalaččat váidaledje mánjgii Moskva cárii kloastara hárjehan soardimis, dassážiigo Biehtár Stuoris dutkkahii ášši vuđolaččat, hilggui munjkkaid váidalusaid ja naakkuid, ja gomihii buot ovddit cáraid, kloasttara gielis váidalusaide vuođđuduvvan grámotaidge ( skeanjkagirjjiid ), ja ná nuortalaččaide máhcahuvvojedje vuoigatvuođat. Dát dilli joatkašuvai J. J. Mikkola mielde sullii 70 jagi, dassášiigo nuortalaččaid guollečázit fas laigohuvvojedje vierrásiidda ja Ruošša Sámis álggii sámiid ekonomalaš bahkadus, mii bisttii gitta Nikolai I áigge rádjái. Beahcáma ásaidahttin álggii maid kloastara vuođđudeami maŋŋá. Jagi 1826 Norgga ja Ruošša gaskasaš rádjeordnemat guske maid nuortalaččaid. Mearriduvvon rádjá earuhii Suoma sámiid Jiekŋmearas ja luddii oarjjimus nuortalaš siidda, Njeavdáma, guovtte oassái nu, ahte dasa gullan nuortalaččat šadde Norgga álbmotlahttun ja sin boares čakčaguolástanjávrrit báhce Suoma beallái. Rádjá guoskkai maid Báhčaveaijoga nuortalaččaid, geaid návddašanguovlu juohkásii guhkkodahkii Norgga ja Ruošša gaskan, muhto Ruošša várrii sidjiide jagi 1834 luossaguolástanvejolašvuođaid sin boares guolástansajiin Norgga bealde. Dain sii maŋŋá luhpe dážaid máksán buhtadusa vuostá. Ná ledje nuortalaččaid guovllut juo 1800-logus juhkkojuvvon golmma sierra riikka ( Norgga, Ruošša ja Suoma stuorrafurstagotti ) gaskka . Go Tarto ráfisoahpamušas jagi 1920 Beahcán laktojuvvui Supmii, mearriduvvui ođđa rádji johtit njuolggo sárggisin Bealljeduoddaris muhtin čuoggái Giehkirnjárggas. Rádjá luddii njealjádasa Suennjela nuortalaš siiddas oktan dálvesiiddainis Sovjetlihtu beallái ja guđii gili eanaš sohkaguovlluid Supmii. Ođđa rádjá mearkkašii maid oktavuođaid boatkaneami nuortabeali ránnjásiidii, Njuohttejávrái. Nuortalaččaide ii mearkkašan maidige dat, man riikii sii bohte gullat. Sidjiide lei dehálut seailluhit sohkaguovlluideaset, main sii ožžo ealáhusaset. Nuba sis bohte Suoma dahje Sovjetlihtu álbmotlahtut dan mielde, goappá riikka beallái sohkaguovllut ledje báhcán. Suoma beallái bohte 443 nuortalačča, main 229 ledje Suennjelis eret ja 214 buori muddui eallinvugiineaset luohpan Báhčaveai- ja Beahcánjoga gáttiin ássan, Báhčaveaijoga ja Beahcáma sámesiiddaide gullan nuortalačča. Sovjetlihtu beallái báhcán nuortalaš sámesiiddat ( Muotki, Njuohttejávri ja Sarvves ) kollektiviserejuvvojedje 1920- ja 1930-loguin ja daid veahkadat sirdojuvvui Guoládatnjárgga sisosiide ovdal 1970-logu. ( g. maid gártta 2. ). Stáhta huksehii jagi 1927 Suennjela guvlui ođđa dálvesiidda, mii bealistis dáhkidii dan, ahte árbevirolaš eallindábiid sáhtte joatkit gitta nuppi máilmmesoađi rádjái. Sámi čuvgehussearvi evttohii - bohtosiidhaga - jagi 1983, ahte Suennjelis boađášii sámekultuvrra suodjalusguovlu nu, ahte matge olggobeale fámut eai sáhtášii seahkánit Suennjela áššiide. Nubbi máilmmesoahti buvttii nuortalaččaide mielddistis ođđa váttisvuođaid ja moivviid. Juo dálvesoađi áigge sii šadde evakkomátkái, eaige stuorámus oassi sis beassan ruovttuguovlluide oppajoatkkasoađi áiggege. Gaskaboddosaš ráfisoahpamuš jagi 1944 rievdadii oppa Sámi soahtešilljun ja nuortalaččaid evakuerejedje dalle Gaska-Nuortabađaeatnamii. Nuortalaččaid ássanguovllu, nugo oppa Sámi, sparaidahtte stuorra vahágat ja soahti mearkkašii stuorra boazojápmimiid buot guovlluin. Go soađi maŋŋá Beahcán luohpaduvvui Sovjetlihttui, de badjánii fas gažaldat, goappá riikii nuortalaččat gullet. Sin siidačoahkkin šiehtai, go lei ráđđadallan suopmelaš eiseválddiiguin, ahte Supmii evakuerejuvvon nuortalaččat báhcet Supmii. Dasgo sii eai virggálaš riekteoainnu mielde oamastan luohpaduvvon guovllus eatnama, de eai sin sáhttán ásaidahttit eanahánjkenlága ( 396/45 ) mielde nugo eará sirdoveaga. Nuortalaččat ledje sierra joavku soađi maŋŋá čađahuvvon ásaidahttinpolitihkas, ja danin sin várás ásahuvvui sierra láhka. Nuortalaččat ásset dál Avvila ja Njeallima gaskasaš guovllus ( eanaš Beahcáma siidda ja Báhcaveaijoga siidda nuortalaččat ) sihke Njeavdáma guovllus, man guovddažin lea čeavetjávri ( Suennejel-siidda nuortalaččat ). Ásaidahttindoaimmat luohpahuvvojedje jagi 1952. 1.9 SÁMIID VUOIGATVUODAHISTORJJÁS Sámeeanan ( Lappmark ) lea gohčoduvvon dat guovlu, gos dolin ráđđii sámiid árbevirolaš dábiid čuovvu gittaopmodatvuoigatvuohta ja -juohku. ( g. Heikki J. Hyvärinen " Sámiid gittaopmodat min riekteortnegis ". ) Dan máttabealde lei Dánmárkui ( Norgii ), Ruŧŧii, Supmii ja Sovjetlihttui mearriduvvon riikkarájáiguin juhkkojuvvon viidodat. Dáloniid riikan lea namahuvvon ( Ruoŧa-Suoma ) guovlu, gos ráđđii Ruoŧa čállojuvvon láhkii vuođđuduvvi gittaopmodatjuohku. Sámeeatnama earuhii dán dáloniid eatnamis eiseválddiid mearridan sámerádjá. Sámeeana juohkášii siiddaide. Ovdal Ruoŧa kruvnnu váldeáiggi ( ng. birkelaš áigge ) sámiin orru leamen iežaset guovllus Ruoŧa lága mielde vuoigatvuohta meahcástussii. Sámit eai lean Ruoŧa kruvnnu vuollásaččat, ja dáloniin lei 1300-logus addojuvvon guovtte ásahusa mielde vuoigatvuohta vuollánahttit sámiid eatnamiid. Dat dagahii riidduid sámiid ja dáloniid gaskii. Ođđaássit bohte álo ássat muhtun sámesiidda guvlui. Sámesiiddaid gaskkas ledje fámus dološ ráját, maid gudnejahtte ja dovde almmá eanamearkkaidge. Guovllut ledje juohkásan sohkaguovlluide, maid eatnamiid siidagottit ovttas návddašedje. 1.9.1 Ruoŧa riikkavuložin - vuoigatvuođahistorjjá álgu Gustaf Vasa jagi 1551 addin guovtte reivviin sámit almmuhuvvojedje Ruoŧa riikkavuložin. Ráđđejeaddji mearridii sámiid, geat ásse gonagasa namahan siiddain ja eará siiddain rájáid siste, vearromáksin dušše Ruŧŧii ja válddii dáin giliin ássi sámiid ja sin bođu ja gitta opmodaga gonagaslaš suodjalussii. Nuppi reivves son fas gilddii iežas eará riikkavuložiid heađušteamis sámiid sin iežaset guolástanbáikkiin ja eatnamiin. Ruoŧa ráját sámerájá davábealde Norgga ja Ruošša vuostá mearriduvvojedje sámesiiddaid rájáid vuođul. Ruoŧŧa-Suoma láhkamearrádusain lea ná juo árrat nannejuvvon dat, ahte riikka davvioassi juohkásii sámesiiddaide, mat fas juohkásuvve árbe- ja vearroeatnamiidda. Jagi 1553 šadde dát stáhtii laktojuvvon sámesiiddat máksigoahtit vearu, mearriduvvojedje duktasajiid manddálat sihke merkejuvvojedje siiddat oktan manddáliiguin eisseválddiid logahallamiidda. Dutkiid mielde sánis " vearru " ( skatt ) lei gaskaáigge maŋŋá mearkkašupmi , mii govvida oamastanrievtti gittaopmodahkii. Riikii laktojuvvon sámesiiddat galge hálddašeaddji addin reivve vuođul čuovvut Ruoŧa lága ja sámiid dáhperievtti. Juhán III, nubbi Vasa-hálddašeaddji, almmuhii, ahte sámesiiddain lei lágalaš ja eavttuhis oamastanvuoigatvuohta eatnamii siidda rájáid sisbealde. Juo ovdal vearrologahallamiid ráhkadeami ledje Durdnosa geassegearregiin Durdnosleagi dálonat sáhkohallan lobihis guolásteamis sámerájá sisbealde, dasgo sámit eai lean addán dasa mangelágan lobi. Maid Karl IX nannii sámiid vuoigatvuođa eatnamii vearromáksima vuođul. Golbma eará Vasa-hálddašeaddji gilde vel dáloniid heađušteamis sámiid sin iežaset eatnamiin ja guollečáziin. Juo 1600-logu álggus eisseválddit adde siiddaide daid lágalaš rájáid nannedeaddji rádjereivviid. Jagi 1602 Karl IX attii Sámeeatnama várás ođđa vearuhusortnega. Das mearriduvvojedje sámesiiddaid manddálat ja virggálaččat nannejuvvojedje daid ráját. Boares vuoigatvuođabeavdegirjjiid vuođul lea árvaluvvon, ahte ođđaássi fárrii sámesiidda rájáid sisa siidda lahtuid árbeeatnamiidda, de dárbbašuvvui álo oppa siidagotti oktasaš lohpi. Sámiide okto gulli vuoigatvuohta lei dalle dovddastuvvon sihke vuoigatvuođa- ja hálddahusgeavahusas. 1670-logus devddii sámesiida Hyvärinena mielde , earret eanagirjemerkema, gittaopmodaga dovdomearkkaid. Dán gittaopmodahkii dáloniin eai lean vuoigatvuođat, jus sii eai lean ožžon daid lágalaččat sámiin. Stáhta vuoigatvuohta sámiid gittaopmodahkii lei vuoigatvuohta dan vearuheapmái. Dálonat oamastedje eatnamiiddiset Ruoŧa ( Ruoŧŧa-Suoma ) riikkas 1600-logu rájes árbevirolaš vearrovuoigatvuođa vuođul. Dákkár dálona gittaopmodahkan adnojuvvon eana gohčoduvvui árbejuvvon eanan. Ovdalgo dáloniin lei lohpi álgit ođđaássin sámiid gittaopmodahkii, de almmuhuvvohedje sámesiiddat návddašanguovlluideasetguin jagi 1671 ja 1673 árbevirolaš eanan, eanan, man nappo sáhtii luohpadit nugo gittaopmodaga. Jagi 1673 ođđaássanplakáhta vuođul galge ođđaássit šaddat sámevearu vuollái ja galge beassat friddja dáloniid gittaopmodahkii gulli mávssuin ja geatnegasvuođain. Ođđaássit ožžo vuoigatvuodaideaset sámesiiddaid eatnamiidda sámiid siidagotti lobiin duopmostuolu mearrádusain: Sis bohte nappo rievtti šiehtadusain sámesiiddaid eanadoalli osolaččat. Vuolleriekti anii nappo eatnama sámesiiddaid rájáid siste árbejuvvon eanan, gos sámesiida geavahii oamasteaddji hállanrievtti mádjitbivdui, siidda geavahanguovlluid juohkimii, ođđaássiid vuostáiváldimii ja eatnama geavahanriektái guoski áššiide. 1.9.2 Jagi 1695 eanagirji čađa oppa 1600-logu leat dieđut sámiid vearroeatnamiid ja -jávrriid birra. Oktilis dieđut čoggojuvvojedje goitge easkka 1695 eanagirjái, man maŋŋá sámesiida devddii dievaslaččat buot gittaopmodaga dovdomearkkaid. Eanagirjái merkejuvvojedje buot sámesiiddat, siidda vearu máksi sámit, vearroeatnamat ja sámesiidda vearu mearri ja vearromáksima vuođustus. Árbeeatnamiid hálddašeaddjit juhke siidii mearriduvvon vearrosupmi gaskaneaset. Vearroguoddima doaimmahedje gearregiid oktavuođas sámesiidda iežas virgeolbmát. Siidda máksin vearru oaččui ná čielgasit eanavearu iešvuođa. Sámevearrun gohčoduvvon eanavearru mearriduvvui eatnamiid geavaheamis boazodoalu, guolástusa ja meahccebivddu hárjeheapmái. Eatnama oamastanvuoigatvuođa sáhtii ná oažžut maid sámeealáhusvugiid hárjehemiin. Sápmelaš ná mávssii vearu eatnamis ja máksingeatnegasvuohta sirdašuvai lága mielde su árbbolaččaide dahje manjisčuovvuide. Juos vearromáksi jámii, de galge eará siidda lahtut vástidit dakkár eatnama vearromáksimis. Jagi 1695 addojuvvui maid ođđa ođđaássiide guoski plakáhtta. Dan mielde galggai leat Sámeeatnamii fárrejeaddji ođđaássiin hukseneatnama njáskan- ja gilvingeatnegasvuohta. Ođđaássiin dahkkojuvvui sierra logahallan, B-eanagirjji, masa sii merkejuvvojedje vearuideasetguin ja ođđadálu báikkiideasetguin. Gittaopmodaga ii dát eanagirji čájehan, dasgo buot eana lei biddjojuvvon verrui ja merkejuvvon verruibidjaneanagirjái. Vearromáksimis ođđadálut váldojuvvojedje fuopmášupmái nu, ahte sámiid siidavearru geahppánii dađe mielde go vearroeatnamat šadde ođđadáluid atnui. Dát oasistis healppuhii ođđaássiid beassama sámesiiddaid návddašaneatnamiidda. 1.9.3 Vuoigatvuođaid moallaneapmi Jagis 1749 addojuvvojedje mearrádusat, mat eai soahpan oktii dalá vuoigatvuođadilálašvuođaiguin ja mat vehážiid gáržžidedje siidagotti hállanválddi oamasteaddjin. Seammás jávke sámi gittaopmodaga dahje sámesiidda iešvuohta ja dovdomearkkat. Siidagotti oamasteaddji hállanváldi sirdojuvvui sistemáhtalaččat hálddahuseisseváldiide. Almmá, ahte gittaopmodagat livčče biddjojuvvon ođđasit vearuhussii, lágiduvvodedje ođđa eanagirjjit , main ii sámiid buohta boahtán ovdan siidda gittaopmodaga iešvuohta . Jagi 1760 bargonjuolggadusas hábmejuvvui mekanisma, mainna sámevearroeatnamiid oktan vearuideasetguin sáhtii njuolgga sirdit lága mielde ođđaássiid eanagirjái, almmá ahte livččii jerrojuvvon oamasteaddji oaivil. Dan maŋŋá go ášši lei sierra mearriduvvon dutkojuvvot, boahtá goit ovdan jagi 1843 duopmogirjái laktojuvvon eanagirjeevttohusain, ahte sámevearu galggai ain máksit juohke sámesiida dain vearroeatnamiin, maid sámit geavahit boazodoalu, guolástusa ja meahccebivddu hárjeheapmái. Sámevearu-nammasaš eanavearru lea ovdanbukton rehketdoalus maid manjimuš eanagirjjisteamet jagi 1905. Giliid mielde vearu máksán sámit ja iešguđege vearrosupmit leat máinnašuvvon vel jagi 1923 heaggačáliheamis. Sámit mákse sámevearu , mii lei mearriduvvon jagiid 1695-1696, dassážii, go loahpatge eanavearuin loahpahuvvojedje lágain 29.11.1924 ( n:r 295 ). Vihtta mánotbaji eanavearuid loahpaheami maŋŋá addojuvvui láhka stuorra juogus ja vearuheamis Anára, Eanodaga ja Ohcejoga gielddain ( L 157/1925 ). Dan mielde šadde ođđadálut máksit vearu ja daid viidodat ja ossodagat oktasaš guovlluide mearriduvvojedje dain vearuhus- ja stuorrajuohkodoaimmahusain, mat meannuduvvojedje oaiveáššálaččat 1930 - 1960 -loguin. Sámesiida ja árbeeanajuohkimii gulli gittaopmodagaide láhka ii guoskan, nuba dat báhce stuorrajuogu olggobeallái. Stuorrajuohkodoaimmahusat leat duktasajiid buohta ožžon lága fámu ja stuorrajuogus váfistuvvon duktasajiid juohkin lea sullii 1/10 sámeguovllu oppa viidodagas. Dan olggobealde ja stuorrajuogus nannekeahttá lea guovlu, mas lea doložis leamaš fámus sámesiida- ja árbeeanajuohkimii vuođđuduvvi stáhta beales nannejuvvon eanajuohku. Dát guovlu gohčoduvvo stáhtaeanan. Stuorrajuogus nannejuvvon duktasajit leat merkejuvvon eanaregisterii ja dat gullet eanaoamasteaddjiide - suopmelaččaide ja sápmelaččaide - oamastanvuoigatvuođain. Dan sadjái stáhta vuoigatvuođa stáhtaeanan gohčoduvvon eatnamii ii goittot sáhte stuorrajuogu vuođul jurudihkalaččat duođastit. 1920-logu doaimmat leat govviduvvon " vuoigatvuođariikka lágalaš kolonialismma čábbaseamus riekkisin ". Sámiid siidagotti vuoigatvuodat gáržo ealáhusvuoigatvuohtan boazodollui, guolástussii ja meahccebivdui. Eanadoallovuoigatvuođa ožžo ođđadálut, mat álggos ledje fidnen vuoigatvuođaideaset sámesiiddaid eatnamiin sihke dat sámit, mat ledje hárjehišgoahtán suopmelaš eallinvugiid dahje álgán dálonin. Go sámesiiddaid eatnamat ledje šaddan stáhta eanan, daiguin sáhtii ávkkáštallagoahtit ekonomalaččat ( oaiveáššálaččat meahcceekonomiija atnui ). Cáhcejuohku lea leamaš Ohcejoga, Eanodaga ja Anára gielddain áigeguovdil vel manjimuš jagiidge. 1.10 SÁMI MUSIHKKAÁRBI Sámiid musihkkaárbi lea hui originála ja earrána čielgasit ránnjáálbmogiid árbevieruin. Dehálaš sárggusin das lea juoiggus, lávlundáhpi, mii ii geavat duogášveahkkin čuojanasaid. Dán musihka ádden lea váttis váldoálbmogiid musihka doahpagiiguin. Sámi musihkkaárbi lea dávjá meroštallojuvvon primitiivvalažžan ja álggolažžan. Das leatge seilon juoga sárgosat davviguovllu olmmošsoga boarráseamus kultuvragearddis. Dálá juoigosa dutkit oidnet sámi musihkkaárbbis alla divttalaš, musihkalaš ja dáiddalaš árvvuid. Juigosa ádden čatnasa sámeservvodaga siskkáldas, olbmuid gaskasaš oktavuođaide, oktasaš dovdamušduogážii ja historjái. Danin dušše musihka ráhkadandábi, ieš juoigama sáhttá buorebut áddet. Dat lea boares musihkkahápmi, mii velge doaibmá, go fas juigosiid fáttat, sánit ja melodiat sáhttet vajálduvvat ja leat dušše dihto bottus šaddan oanehisáigásaš geavahandáidda. Juoigan lea musihkka, mas ritmmas, jienageavaheamis,ilmmiin ja láhtain lea dehálaš oassi. Dan sáhttá áddet dušše guldalemiin. Nuohtat muitalit sámi musihkkaárbbis hui vehá. 1.10.1 Sámi musihka áigodagat Sámi musihkkakultuvrra áramus muttuin leat báhcán dušše veháš muitomearkkat, ja sáhttá eahpidit leago nuorta- ja oarjesámi musihkas seamma boahtimuš, nu earáláganat dat leat stiillaid dáfus. Sámi musihkkakultuvrra sáhttá Timo Leisiö mielde juohkit njealje áigodahkii. Árraáigodagas leat ožžon álgguset dat musihkkaávdnasat , mat leat čoggon sámi musihkkaárbái jahkeduháhiid áigge, ja mat stiilla dáfus čatnasit Siberia davvi álbmogiid, inuihtaid sihke Davvi- ja Mátta-Amerihka indiánaid musihkkii. Oktasaš sárgosiidda gullet, guoggomasdehkiid čeahpes geavaheapmi lávlagiin, deavstta konnotašuvdna, ovtta dahje guovtte melodiavearssa molsašuddi geardun sihke stuorralágan intervállanjuikemat. Árraáigodagas ja guhká dan maŋŋáge juoigan dahje lávlun ( oktajuoiganšládjá ) čatnašii sámiid dološ oskui, sieiddi bálvaleapmái ja noaidevuođa rituálaide, main geavahuvvui goavddis ( noaidetrumba ). Dat lei noaiddi bassi bierggas, mainna oaččui oktavuođa vuoiŋŋaide. Sámit leat juoigan doaimmahusain, main badjellunddolaš fámuin jerre juogo ráđiid dahje boahtti dáhpahusaid dahje main sáddejedje noaiddi diđostallat gáidasis dáhpáhusaid. Goavdása ja juoigama fámuin noaidi sáhtii šaddat ng. tránsadillái. Jáhkke, ahte su siellu sáhtii girdit loddin, vuodjat guollin dahje lihkadit bieggaspállin man guhkkin eret rupmašis beare. Goavdása geavaheapmi ja juoigan leaba dáhpáhuvvan máttarváhnemiin ohppon rituálaid mielde. Rituála goavdásiin, dasa gulli diidabiergasiiguin ja čuojanasaiguin lea guoskkahan sakka olbmuid dovdduid, ja lea ožžon áigái balu ja gudnejahttima. Go kristtalaš osku leavai ja gilvu Sámeeatnamis lassánii, de sihke juoigan ja goavdása geavaheapmi gildojuvvojedje garrasit. čuovvovaš sámemusihka áigodaga sáhttá gohčodit sierraneami áigodahkan. Lea jáhkkimis, ahte sierra guovlluin boahtán kultuvraváikkuhusaid geažil musihkalaš ovdanbuktindábit sierranišgohte sámečearddaid gaskkas nu, ahte viimmát nuortasámiid stiila lei earálágan go davve- ja oarjesámiid juoigandábit. Lea árvaluvvon maid, ahte duon áigge sierra guovlluid goavdásatge leat ožžon báikkálaš sárgosiid. ( g. čuokkis 1.13.1 ). Goalmmát áigodat sámi musihka historjjás álggii, go luteránalaš girku oarjin ja ortodoksalaš girku nuortin beroštišgohte sámiid vuolggahusbarggus, vai beastašedje sámiid " dološ oskku seavdnjatvuođas ". Oarjesámi guovllus ledje geahččalan jorgalit sámiid juo katolalaš áigge. 1500-logu rájes sámiid boares musihka lassin bohte kristtalaš sálmmat ja váldoálbmogiid álbmotlávlagat. Goavdása geavaheamis ásahuvvui jápminduopmu, mii lei fámus s. 200 jagi. Duon áigge goavdásat duššaduvvojedje measta dievaslaččat. Vádjit 80 dain šadde Eurohpa museaide. Dat leatge áidna konkrehtalaš duođaštusat jávkan šamanisttalaš manuin. Ng. buhtes oahpa áigge luteránalaš girku vuostálasttii ánjgirit buot originála musihka, dasgo dan jáhkke doarjut noaidevuođa. Noaidevuhtii gulli juoigan ( Samuli Aikio oainnu mielde geavatlaččat buot juoigan ) lei juoba jápminráŋggaštusa áitagiin gildon moatte čuođe jagi áigge 1700-logu loahpageahčái, ja fargga dan maŋŋá 1800-logu gaskkamuttus sámiid iežaset lihkadus, lestadiolaš osku, vuostálastigođii dan, dasgo gehččojuvvui ahte juoigan gulai jugešvuhtii. Beroštupmi juoigamii bohciidii fas 1970-logus. Boares árbevirrui vuođđuduvvi, muhto ođasmahtton juigosis lea boahtán sámiid kultuvra ja vuoigatvuođadáistaleami okta symbola. 1.10.2 Juoiganárbbi vurkejeaddjit Boarráseamus dovddus sámegielat divttat leat jagis 1673, goas almmustuvai Johannes Schefferusa ( gii lei Upsala professor ja riegádan Duiskkas ) girjjis Lapponia. Dat sisdoallá guokte sámestudeantta Olaus Sirma čállán ráhkesvuođalávlaga. Lávlagat ovddastit alladássásaš lyrihka ja leat measta áidna muitomearkkat jávkan Soađegili ( Giema Sámi ) suopmanis. Sirma čilgehusa mielde divttat leat juigosat, vaikko vel eai leatge merkejuvvon juigosii dovdomearkkalaš deavddasánit. Nuppi divttas nuorakaš hálaida vuojániinnis, man namma lea Kulnasadz ( Uhca skoarra ). Nubbi lávlla muitala sápmelačča dovdamušain moarsái, gii lea guhkkin eret. Njuolggosánat jorgalussan divttat gullojit čuovvovaččat ( Ođđa čállinvuohkái jorgalan Lars H:son Simma ). Guldnasaš njirrožan Guldnasaš njirrožan eangos juo ovddos jurddašgoađe nuorttas vávda vuolgigoađe ábiid guhkiid guođđilit čáppa luđiid rohttestit Ale ájit munno nu guhká Gáigavárri bázehal dearvan Gealvejávri moadde bohte miellasan Gáigavuonaid vuojidettiin Doalvvás njirrožan buorebut nu ahte oaččun farggabut daid maid Son munnje lea áigumin Sáráhkain juo vuolggahan Jos mon fargga oainnášin gierrásan gáhčašin Guldnasaš njirrožan geahča oainnátgo su čalmmiid dál Oarrejávri Báitos beaivi girkásit jávrái Oarrejávrái Jus guossagierragiidda gorkjošin ja dieđašin iežan oaidnit jávrri Oarrejávrri man danjasloamis lea son lea de gaittin daid muoražiid čuohpašin, mat doppe šattažit ođđasis ja vel buohtin daid ovssážiid gárssašin, mat guddet ruonáid buriid ruonáid Golgi balvvažiid čuovvulin, mat golge vuostá jávrri Oarrejávrái Jus mon dohko girddašin sojiiguin vuorčá sojiiguin eaihal mus leat soajit čoađggi soajit eaige leat juolggit čuotnjága juolggit eaige leat čeavžžit, fávrros čeavžžit, maiguin lusat nuorbbašin. Galahal leat juo guhká ládje vuorddašan daid čábbáseamos beivviidat daid litnáseamos čalmmiidat lieggaseamos váimmožat Jus guhkás báhtarivččet, dan dihte fargga du jovssašin. Miibat máhttá leahkit šahten garrasrabbo go lea báddi suotnabaáddi ja vilji ruovdevilji, mat čárvot garrasitnai čárvot ja gisset oivviideamet gisset ja botnjet buot jurdagiiddámet botnjet Bártni miella biekka miella, nuora jurdda guhkes jurdda Jus daid de buohkaid lean guldalan, luoittán rat't'ái Fal ovtta miela lea ovddos čuovvut nu de dieđán vel buorebuid ovddastan gávdname. Báitos beaivi girkásit jávrái Oarrejávrái Jos guossagierragiidda gorkŋošin ja dieđášin iežan oaidnit jávrri Oarrejávrri man danjasloamis lea son lea de gaittin daid muoražiid čuohpašin, mat doppe šattažit ođđasis ja vel buohtin daid oavssážiid gárssašin , mat guddet ruonáid buriid ruonáid Golgi balvvažiid čuovvulin, mat golge vuostá jávrri Oarrejávrái. Jos mun dohko girddášin sojiiguin vuoražaša sojiiguin Eaihal mus leat soajit čoađggi soajit, eaige leat juolggit čuotnjága juolggit eaige čeavžžit fávrros čeavžžit, maiguin lusat nuorbbašin. Galahan leat juo guhká ládje vuorddášan daid čábbáseamus beivviidat daid litnasamus čalmmiidat lieggasamus váimmožat Jos guhkásnai báhtarivččet, dan dihte fargga du jovssašin. Miibat máhttáá leahkit šahten garraseabbu go báddi suotnabáddi ja villji ruovdevillji mat čarvot garrasitnai čarvot ja gisset oivviideamet gisset ja botnjet buot min jurdagiiddamet? Bártni miella biekka miella, nuora jurdda guhkes jurdda Jos daid buohkaid lean guldalan luoittan rattái vearre rattái Fal ovtta miela lea ovddos čuovvut de dieđán vel buorebuid ovddastan gávdname. Ohcejoga girkohearrán jagiin 1819-1832 doaibman Jacob Fellman merkii muitui sihke sámi dološ juigosiid ja árgabeaivválaš lávlagiid. Dološ juigosat leat guhkes, ehpalaš divttat, mat muitalit noiddiid gaskasaš dáistalemiin ja historjjálaš fearrániin. Fellman muitala maid dego vahágis ožžon diehtit sieiddi bálvvušteapmái gulli lávlagiin. Erkki Itkonen árvala, ahte daid hehttii lávlumis juogo kristtalaš osku dahje ráŋggáštusa ballu. Boares gálduin leat dieđut noaide- ja oaffarlávlagiid lávlumis. Fellmana Gihttelis muitui merkejuvvon Taatsa sieiddi lávlla lea leamaš oaffarhymna. Das lohpiduvvojit Ipmilii valjis skeanjkkát, juos bivdolihkku lea buorre, muhto jos lihkku ii leat buorre, de áitet boaldit dan ovcci bihkašgierraga dolas. Fellmana rádjan dološ juigosiin leat eanaš myhtalaš noaidelávlagat . Fáddá lea dábálaš maid máŋggaid Siberia álbmogiid divttain. Noiddiid riidduid sivvan lei dávjá goddeealuid ráđđen. Lávlagat muitalit maid ee. mo Beaivi ja Torakas, Anára ja Gihttela fámolaš noaiddit, vuoruid mielde vieččaiga goddeealu nuppi guovllus iežas guvlui. Dievaslaččat Fellman lea goit vurken 159-vearsasaš Karkias-riebu juigosa. " Das lea mihtilmas njuolggosánat deaksta, mii garvá buot divttalaš čábbudanvugiid ", govvida Erkki Itkonen. Fellman lea maid vurken Ohcejogas golbmačuođi vearssa sisdoalli govvádusa Sámeeatnama ásaidahttimis. Dološ juigosis muitaluvvo, mo sámit bohte iežaset eatnamii golbman ássanbarrun, main vuosttas deaivvadii vieris čearddain ja easkka manjimuš, mii lei alit dásis go ovddibut, álggahii " goavdása áigodaga ". Fellmana vurken divttat eai leat dievaslaččat. Dat leat dán áiggi eahpedievaslaš oasážat muhtin boares olbmuid muittus ", lea vurkejeaddji máinnašan . Suopmelaš álbmotmusihka áššedovdi Armas Launis lei vuosttas, gii merkii muitui juigosiid stuorát mearis. Go son geassit 1904 jodii Sámis vuosttas geardde ja ozai musihkkaárbbi, su lunddolaš jurdda lei, ahte nuohtat gávdnošedje fásta ássi olbmuid gaskkas ja giliin, gos olbmot ledje ohpihii dahkamušas nuppiideasetguin. Muhto juigosiid duođalaš ruovttueatnama son gávnnai easkka dalle, go goarkŋui deatnogáttis bajás duoddariidda ja deaivvadii johtti sámiiguin. " Juohke boazosápmelaš dáppe dáiddii máhttit juoigat, lei dušše dárbu gávdnat nuohtaleamus ja muitešeamus olbmuid. " Duohta lea gal, ahte lestadiolaš osku lei geahpidan fásta ássi sámiid juoiganháluid. Armas Launis orui vuosttas mátkkistis vahku Jouni Aikio dahje Kábe-Jovnna geassebáikkis Anára Bátnejávrris. Kábe-Jovnna rábmui máhttit " buot dovddus olbmuid juigosiid Anáris, Ohcejogas, Soađegilis, Gihttelis, Eanodagas, Guovdageainnus, Kárášjogas ja Buolmágis ". Juoiganárbbi vurkii maid veháš Suoma sápmelaččaid vuosttas girječálli, Pedar Jalvi ( 1888 - 1916 ). Son lea guođđán maŋŋásis ee. juigosiid gaskkas gudnisaji ožžon Noaiddi juigosa, man vurkii maid Jacob Fellman 1830-logus veháš earálágan hámis. Jalvi muitala ahte Buolbmágis elii moadde čuođi jagi dás ovdal dovddus Sámenoaidi, gii lei dolkan Sámis ja áiggui vuolgit eret. Ovdal vuolgima son juoiggai buot Sámi suohkaniid, daid giliid ja olbmuid. Noaidi juoiggai ruojus čakčaija Buolmága girku duohken ja juoiggus lea báhcán álbmoga muitui dákkárin: Deatnonjálbmi gipmiboldni, Ohcejohka gádašroašku, Anárjohka skoarremuoddá' Vuovdaguoika čottagarga, Anár diggečoarvi' Kárášjohka goargočoarvi' Guovdageaidnu varraniibi, Lágesvuotna sálteseahkka. Maŋŋá juoiganárbbi leat vurken ee. A. V. Koskenniemi, T. I. Itkonen. Eliel Lagercrantz, Väinö Salminen, Paavo Ravila, Erkki Itkonen, A. O. Väisänen, Yleisradio ja Åbo allaskuvlla Dálvadasprošeakta. 1.10.3 Juigosa musihkalaš sárgosat Juoiggus-namahussii gullet sihke ehpalaš divttat, mat sisdollet duššefal loilohusaid, ja muhtun sániid geardu lávlagat. Sámit ieža ležžet álo namahan álbmotlaš lávlundábiset vearbbain 'juoi- gat'. 'Lávlut' -vearbbain, mii leage suopmelaš loatna, dárkkuhuvvo lávluma suopmelaččaid dahje skandinávaid vuogi mielde, báikkuid maid sálmmaid lávluma. 'Juoiggusš lea davvisámegiella ja lea dan musihka almmolaš namahus. 'Luohti' fas mearkkaša ovtta, muhtin dihto juigosa oppalašvuođa láhtaiguin, ilmmiiguin, nuohtaiguin ja sániiguin. Lulli sámeguovllus Ruoŧas geavahuvvo juigosis tearbma 'vuolle'. Nuortalašgillii juoiggus lea 'leu'dd'. Sierra sámeguovlluin juigojuvvo veháš earálágan vugiiguin. Stuorámus earru lea nuortalaš leudde ja davvisápmelaš juigosiid gaskkas. Nuortalaččaide dovdomearkkalaččat leat guhkes, juoba diibmobeali bisti muitaleaddji juigosat, main melodia lihkada cehkiid mielde ja vearssat leat luoitit: álget allin ja nohket vuolás. Leudde sánit leat bissovaččat; dat eai molsašutta improviseremiin . Oarjeguovlluin leat dovdomearkkalaččat oanehis juigosat, main eai leat oluge sánit ja muitaleaddji ávnnas ja deaksta sisttisdoallá olu mearkkašahtti unna sánážiid ( lul-lul-loo-loo-nu-nu-naa-naa ). Guhkes, muitaleaddji juigosiid leat juoigan goit buot sámeguovlluin. Oktasaš sárgosatge gávdnojit buot sámiid juoiganvugiin valjis. Buot juoigit geavahit guoggomasdehkiid. Nuohtat sáhttet boatkanit johtilit ja juoigit sáhttet oažžut áigái valjis hearvanuohtaid dalle go háliidit. Nubbi oktasaš sárggus lea dat, ahte buot juigosat vuođđuduvvet ovtta dahje guovtte-golmma melodialaš vuđđui, maid juoigit čehpet molssodit. Juoigan lea Heikki Laitinena mielde luovvi dáhpáhus, man áigge musihkalaš ávdnasiid nuppástuhttet loahpameahttumit, čehpet ja eaktodáhtos. Dávjjimusat juigosat leat oanehis improvisašuvnnat, muhto nuppit sáhttet leat dovdosat viidásitge ja eallit guhká. Juoiggosčeahpit leat muhtumin hutkan guhkes áiggege sániid ja nuohttagovadagaid, vai beasašedje doivojuvvon loahppabohtosii. Seammá juigosa eai álo juoigga seammaláhkai. Juohke juoigi hábme musihkalaš govadaga iežas láhkai. Juoigan lea individuála ja friddjat go lávlun, mas juohkehaš iská musihkalaččat seammasullasaš bohtosii. Juoigat sáhttá okto dahje joavkkus. Joavkojuoigamisge juohkehaš molssoda tema, melodialaš vuođđogovadaga iežas láhkai. Juoiggus ivdnejuvvo Sápmelaš ii juoigga duoddaris muhto " duoddara ". Son ii juoigga muhtun olbmos, muhto " muhtun olbmo ". Juoiggus iská fánjget cdan, mii juigojuvvo. Dat lea musihkalaš miniatyra. Das lea álo dárkilis čuozáhat, man dat govve juoigi válljen perspektiivvas ja dovdagiin: hervvošemiin, bilkidemiin, gađaštemiin,, hiddjádusain, árkkášemiin, baluin, láđisvuođain jno. Laitinena mielde juigosat govvidit sápmelačča lagaš ja oppalaš oktavuođa dasa, mii gávdno birrasis. Juigosis lea dehálaš mearkkašupmi duon oktavuođa ovdanbuktin ja čiekŋudeaddjin. Juigosiid fáttát leat seamma viiddis surggiin go juoigiid eallinge. Luođi leat ožžon luonddubáikkit, dáhpáhusat,eallit ja erenoamážit olbmot. Luohti lea doaibman sosiálalaš dovdomearkka láhkai: juohke beakkán sápmelaččas lea leamaš iežas luohti. Rikkes ja mearkkašahtti olbmuin leat sáhttán leat eanet go okta luohti. Geahnuheapmi lea leamaš olmmoš, gean oktage ii leat beroštan juoigat. Olmmoš ii leat ieš dábálaččat juoigan iežas juigosa. Dan leat dahkan earát. Dovddus olbmuid luođit sáhttet leat oahpásat iežas gili ja servvodaga olggobealde ja dat sáhtte eallit sohkabuolvvas nubbái. Muitaluvvo, ahte lea lohpiduvvon bálkáge ( bohcco buoiddi ja gáfiid ) dasa, gii máinnašuvvon olbmo luođi juoigá. Juigosa lundui gullá, ahte dan eai ádde servvodaga olggobeali olbmot . Servvodaga lahttui oanehis diktage lea sáhttán sisdoallat logiid jagiid dovddiidusa diehtoolbmo peršovnnalašvuođas. Jos nuorra olmmái juigojuvvo nuohtain, mii gullá su moarsái, sáhttá bohciidit riidodilli. Jos áhčči lea leamaš beakkán boazosuolan dahje šlárva olmmájin ja bártnis vuhttogohtet seammalágan sárgosat, sáhttá muhtin juoigat bártni geavahemiin áhči luođi dahjedušše dan nuohta . Dákkár mearkkašumiid olggobeale olbmuin lea váttis áddet, muhto servvodaga siskkáldas kommunikašuvnna gaskaoapmin luođi musihkalaš albmabuktindábit - sániihagage - leat leamaš mearkkašahtit. Olmmošluođis dávjá boahtá ovdan almmolaš ipmárdus dihto olbmo luonddus. Muhto luođi dahkki lea maid geavahan válddi: luđiin son lea sáhttán addit servvodagas juigojuvvon olbmos dan gova, maid lea hálidan. Muitalit maid, ahte guokte olbmo leaba sáhttán geavahit luđiid gaskaoapmin iežaska doarus. Musihkalaš miniatyran luohti sáhttá govvidit čuozádagas sániiguin, melodiain, ritmmain sihke ilmmiiguin ja láhtaiguin. Armas Launisa mielas ritma lei luođis guhkkelepmosii ovdánan sárggus: ođđa luođi ráhkadettiin dan dahkki iskkai erenomážit hutkat ritmmaid, mat ledje earáláganat go dain, maid son juo dovddai. čeahpes juoigi buoremus dovdomearka lei, ahte sus lei ritmalaččat njoavžilis ja sihkkaris luohti. Ritma lea maid elemeanta, mii uhcimusat molsašuddá luođis. Máŋggat dutkit leat figgan dárkilit čujuhit, mo musihkalaš ivdnen lea luođis ollašahttojuvvon: guhkes olmmái govviduvvo viiddis musihkalaš dávggiin dahje stuorra njuikemiin, duoddariid profiila fas melodiálaš linnjáin, olbmo dahje ealli jođašeapmi ritmaráhkadusain, ealli ja dan jietnadeapmi jietnaivnniin, válljejuvvon dovdda láhtaiguin ja ilmmiiguin. Servvodahkii gulakeahtes olmmoš sáhttá govviduvvot nu, ahte váldá ovdan iežas árbevieruide vieris elemeanttaid. Laitinena mielde dákkár figgamušat leat dubmejuvvon eahpelihkostuvvat. Dat govvidit dávjá dušše olggobeale olbmo musihkalaš oainnuid. Luođi sánit čujuhit álo masanu. Deavstta mihttu lea friddja iige dan čana riima. Guldaleaddji miellagovvádussii báhcá sadji lihkadit . Deaksta sáhttá leat erenoamáš oanehaš: Gumppes daddjojuvvo " ruoina gumpe guhkesseaibi ", geatkkis " ruohttá dego huškojuvvon ", dápmohis " dápmot dollačálbmi girdá ", báhpas " báhppa, girkohearrá ", rámohallis " Márjjá-Jovnna hearggi čoarvvit girdet gitta albmái " , rábmás nieidda njálbmái leat biddjojuvvon " go mun dás stuorun, šaddet vel mánjga bártni morrašii ", bures lihkostuvvan olbmos čábbát " Jalvvi-Jovnna, oarbbes gánda, lea dál beassan soajáidis ala ", boazosuollagis vuostemielain " seaibbi váile gumpe ", dahje " njuovvá, gaikkoda ", mii govvida suollaga hoahpu ja balu. Jurdagiid, maid ieža sánit bohciidahttet, juoigi doalvu ovddosguvlui ain čujuhemiin nu, ahte geardu máŋgga geardde uhca sánážiid ( loo-loo-voijaa-naa-naa ). Ealliluđiin áddestallojuvvojit dávjá ealliid jietnadeamit. Boazoolbma juigosa bargun lea doallat gumppiid gáidosis ja veahkehit áiggi gollama. Etniid mánáidasaset juoigan culláhanluođit muitalit dávjá ealliid birra. Culláhanjuigosiidda let dávjá čihkkojuvvon eallinviissisvuohta. Sámit leat juoigan gumppiid ja guovžžaid, riebaniid ja uhcit ealliid. §aJuoigan lea gullan sihke árgabeaivái ahte juvhlái, heajaide ja juoba hávdádusaide. Pentatonalašvuohta Laitinen geavaha tearpma davvisámi durapentatonalašvuohta ( duuripentatoniikka ). Su mielde pentatonalašvuohta lea vuođđun sámi musihkalaš jurddašanvuogis. Pentatonalaš skálá sisdoallá vihtta nuohta, maid gaskkat leat juogo stuorra sekunttat dahje uhca terssat. Juigosiid musihkalaš jurddašanvuohki spiehkasta čielgasit omd. suopmelaš dura- ja molla-nuohttašlájaide vuođđuduvvi musihkkaoainnus. Laitinena mielde pentatonalaš skála luottat leat vuohttimis oppa sámi kultuvraguovllus, muhto davvisámi juigosis dat lea hálddašeaddji. Juigosa melodiai leat dovdomearkkalaččat vuođđointervállat ( kvarta, kvinta, oktáva ) ja duragolbmačudjosiid dehálašvuohta, stuorrage intervállaid geavaheapmi sihke nuohttajođu bajás-vulos njuiku ovdanruoktot lihkadus. Dura- ja mollaskáláid čieža nuohta ja daidda vuođđuduvvi čudjosat leat dehálašvuođaortnegis, mii ráddje daid melodiálaš vejolašvuođaid. Beallenuohttalávkkihis pentatonalašvuođas nuohtat eai leat dán láhkai nuppiideaset vuollánahtton. Danin uhcit nuohtain sáhttet šaddat spontánalaččat olu earálágan ovttastuvvon nuohtat. Beallenuohttalávkiid ja eará riidočudjosiid váilun dahká juigosiid ráfáleabbun. Juigosa vuođđuhan lea oanehis fáttá geažihis geardduheapmi, ja dat dušše dahká čielgaseabbun dáid sárgosiid. 1.10.4 Nuortalaččaid musihkkaárbi Nuortalaččat leat ássan Beahcáma ja Oarje-Guoládaga kultuvraguovllus . Sii leat ožžon váikkuhusaid oarjjit sámeguovllus, gárjillaččain ja ruoššain muhtumin maid komain ( syrjánalaččain ). Jiekŋameara ja dan gávpejohtolagaid lagašvuohta lea mearkkašan kultuvraloanaid boahtima gitta Gaska-Eurohpas. Earáláhkai go oarjjit sámeguovlluin, leat Beahcámis ja Guoládagas juo árrat čájehan beroštumi lávlunstoahkamiidda ja dánssaide. Boarráseamus suorggi lávlunárbbis ovddastit juigosiid sulastahtti leuddet sihke ruoššalaš ja gárjillaš váikkuhusaid ožžon lávlunstoahkamat ja dánsalávlagat. Instrumentamusihkka lea boahtán fárrui 1-, 2- ja 3-ráđat geassočuojanasa ja njálbmefidjoliid mielde. Nuortalaččaide guoski dutkamušain ja historjjálaš govvádusain musihkkaárbi lea báhcán álo uhcit fuopmášupmái. Nuortalaččaid musihkkaárbbi deháleamus dutkit ja čoaggit leat leamaš Beahcámis 1920-logus Armas Launis ja A. O. Väisänen. Leudde Nuortalaččaid leudde earrána davvisámi luođis sihke deavstta ja musihka dáfus. Dat leat viiddis muitaleaddji prosadivttat, main áššit gieđahallojuvvojit geavahemiin čáppa sátnegovaid ja dajaldagaid. Olmmošleuddet muitalit nuoraid gaskasaš ráhkesvuođaáššiin, heajain, jápmindáhpáhusain, dáhpedorpmiin sihke siidaveaga riidduin. Nuohtta sáhttá leat givssideaddji, bilkideaddji dahje oasi váldi. Lávlagat sáhttet sisdoallat dialogaid ja guhkeslágan, dávjá liralaš sitáhtaid. Sániid ádden nuortalašgielagiige lea váttis, dasgo daid liralašvuohta ja hállangielas spiehkkaseami deattuhit lávllodettiin lasihemiin hállangillii gulakeahtes uhcastávvalaččat sániid sisage. Armas Launis earuha nuortalaš leuddes guokte šlája: boarrasepmosat leat juigosiid sulastahtti lodde- ja eallileuddet sihke jávrriide ja duoddariidda oamastuvvon lávlagat. Olmmošlávlagat leat muhtinláhkai siidakronihkat. Dat sisttisdollet siidda čálekeahtes historjjá iežaset oahpahusaideasetguin. Dát liralaš historjá lei goit ráhkaduvvon symbolagielain, mii olggobeale olbmui lea hui váttis áddet. Olmmošleuddeid deháleamus musihkalaš sárggus lea Laitinena mielde stuorra molsašuddan. Dat dáhpáhuvvá - nuppe láhkai go davvisámi juigosiin - maid ovtta lávluma áigge ja muittuha gárjillaš musihka boarráseamus gerddiid, diktalávluma ja čierrunlávlagiid. Boarráseamus nuohttatiippaid oktavuođas molsašuddan lea dávjá nu stuoris, ahte lea veadjemeahttun hállat dihto nuohtas. Ferte hállat dušše " lávlundáhpáhusas ". Jápmindáhpáhusaide ja hávdádusaide leat nuortalaččain gullan čierrunlávlagat. Mánáide lávlo maid improviserejuvvon ealli- ja culláhanlávlagiid, mat muittuhit suopmelaš-gárjillaš culláhanlávlágiid. Ruoššain ohppojuvvon seaibbastallan- ja dánsalávlagat seilo dábálaččat ruoššagillii. Leuddesteapmi lea leamaš nuortalaččaide vuohki servvoštallat. Dása giddejedje dutkit dalán fuopmášumi. Olbmot čohkkájedje ovttas ja dolle juvhlli, giinu rohttii leudde, nubbi jotkkii. - Irja Häkämies muitala, ahte leudde lea dovdojuvvon dahkkis mielde. Juohke siiddas leat leamaš iežas leuddemeaštárat. Dánsunárbi Nuortalaččaid dánsunárbi lea čielgasit ruoššalaš ja gárjillaš boahtimušas. Girjjálaččat das eai gávdno máinnašumit, muhto dat leat ain eallimin. Measta buot árbevirolaš nuortalaš dánsumat leat dánsojuvvon musihka mielde. Leat dárbbašuvvon lávlaga ja musihka jođiheaddjit. Maid dánsut leat lávlon fárus. Dánssat leat leamaš máŋggaláganat, ja dain dovdoseamus lea Gaska-Eurohpa hoavain Ruošša bokte luoikkahuvvon katrilla. Lea máinnašuvvon, ahte ainamulaadu lea boarráseamus nuortalaš dánsa . Dat lea lávlunstoaga sulastahtti vuostedánsa. Olbmát ja nissonat leat vuostálas gurgadasain ja lahkanit lávllu nuppiideaset. Olbmát ráhkadit verráha, man čađa dat hohkahallet nisso- niid johtit, ostet sin golliin ja silbbain. Juohke háve okta nissoniin báhcá olbmáid beallái. Lea jáhkkimis, ahte álggu rájis dat lea leamaš headjadánsa. Okkoldona lea leamaš serpentinadánsa, mii áddestallá boazoráiddu. Dánsut lihkadit jođiheaddji manjis birra bartta, mannet olggos ja birra dálu, bohtet sisa ja ráhkadit čuolmma, mii loahpas čovdojuvvo. Obsikruug lea leamaš maid olu dánsojuvvon biiredánsa. Das bárat sahájit nuppiideaset gaskal ja johtet báraid ráhkadan tunnela čađa. Dasa lassin nuortalaččat leat dánson korobuskka, oira, vintjorka, vosmjorka, krakovioakia, kerenskia, sestjorka, gemigoradia ja doaškundánssa. Geassočuojanasaid boahttimis Beahcámii eai leat dárkilis dieđut. Vuosttas 2- ja 3-rádát geassočuojanasat leat goit boahtán Ruoššas. Njálbmefidjolat Beahcámis leat leamaš maid guhká . Vuosttas gramofonat bohte Beahcámii suopmelaččaid fárus 1930-logus. Suopmelaččain ohppe ođđa dánssaid, mii diđii loahpa álggu árat dánsaárbái. " čoavjjit vuostálagaid " dánsun ii goit álo lean boares dánsačehpiid miela mielde. 1.11 SÁMI MÁINNASTANÁRBI Sámečearddain lea rikkes máinnastanárbi. Eanaš erohusat čuvvot giellarájáid: a. Ohcejoga ja Anára, b. Eanodaga ja Soađegili davvesámit, mat leat leamaš skandinávalaš váikkuhusa vuolde c. anársámit, mat leat leamaš suopmelaš váikkuhusa vuolde ja d. nuortalaččat, mat leat leamaš ruoššalaš ja gárjillaš váikkuhusa vuolde. Njálmmálaš árbbi giehtadallet čuoggát 1.2.1 ja 1.10. Vaikko lohkan- ja čállindáidosaččat leat leamaš juo árrat sámiid gaskkas, de sámit eai ieža leat merken muitui iežaset máinnastanárbbi, muhto dan čoaggit leat leamaš olggobeale olbmot. Dovdosepmosat sin leat Jakob Fellman, J. A. Friis, J. Qvigstad, E. Lagercrantz, T. I. Itkonen ja Paavo Ravila. Jagiin 1965 - 1970 ]bo universitehta oskkudiehtaga lágádus čuokkihii amáinnastanárbbi oktiibuot sullii 800 báddediimmu, ja earálágan girjjit árbevierus leat ee. Skabmadolat ( 1974 ), Girdinoaiddi bárdni ( 1978 ), nuortalašgielat skuvlla lohkangirjjit ( 1977 rájis ) sihke Anársámi álbmotdieđaga birra ( Inarinlappalaista kansantietoutta, 2 . prentehus 1978 ). Máinnastanárbi lei sámiide friddjaáigge bargu, mat hárve njuolgga oahpahedje. Muitaleapmi leige sevdnjes stobuin lunddolaš ja áidna vejolaš albmabuktindáhpi, man buot osiid eai olggobeale - čoaggit leat álo ožžon muitui. Mihtilmas máinnastanárbái lea cukcasiid ja muitalusaid valljivuohta. Dát muitalusat muitalit oahpes ealliid, stáluid, gufihttariid ja eará sivdnádusaid dahje eallán olbmuid birra. čeahpemus máinnasdahkkit improviserejedje ja ráhkadedje ođđa máidnasiid dáin guovddášfáttáin, ovttastahttimiin sierralágan árbevirolaš ávdnasiid . Dáid leat geavahan maid dálá girječállit, ee. H. A. Guttorm ja Kirsti Paltto dávjá veardádusgovalaš ( allegoralaš ) mearkkašumis. Sámi máinnastanárbbis lea sihkkarit áibbas earáahkásaš gearddádagat, main boarrásepmosat čujuhit viiddis, Eurohpa olggobealláige ollan kultuvraoktavuođaide. Veardideaddji dutkamuš ii goit leat dahkkojuvvon dan meare, ahte sáhtášii dadjat maidige sihkkaris dieđuid boarráseamus kultuvraávdnasiid álgoruovttus. Sápmi lea leamaš dange dáfus periferiija, mii lea seailluhan eará sajiin jávkan kultuvrasárgosiid. Eallimáidnasiin, maid gullet boares árbái, lea oaiveolmmožin skealbma rieban ja dán skihpárin doavkkes guovža ja gumpe. Máidnasat leat máŋgga báikkálaš ealli birra, muhto sápmelačča eallimis dehálaš goddi ja boazu leaba ožžon dušše uhca saji máidnasiin. Olbmuid láhkai ja daid guoibmin ealli ealliin muitaluvvo nu Sámis go eará máilmmečiegainge. Ealli sáhttá maid duođalašvuođas leat noaidi dahje geidojuvvon olmmoš. Oskumušsivdnádusain stállu ja gufihtar leat dehálepmosat. Stállu lea stuorra ja duihmmes olbmo sulastahtti meahcceássi, mii duntá- rastá iežas giela. Olbmuide dat lea vaššái ja hástá daid njurgumiin dáistalit iežainis. Stálu vuoitán olmmoš oažžu alcces dan silbariggodagaid. Stálut sáhttet háliidit olmmošnissoniid alcceseaset eamidin, ja mii bahámus, bivdet biebmun mánáid, mat leat čierastallamin. Seammasullasaš jiehtanasstáluid dovdet maid ee. samojedat ja muhtin mongolačearddat. Stállu ja máŋggat earátge sámi oskumušsivdnádusat leat ožžon álgguset skandinávalaš árbevierus. Nuppádassii Ruošša Sámis stállu-namahusain " taall " dárkkuhuvvo maid guovža, mii sáhttá čujuhit dasa ahte dat boahtá sámiid iežaset árbevierus. Gufihttarat fas leat jábálaš, olbmolágan ja sin láhkai ealli hámit, mat ásset eatnan vuolde. Gufihttariid boahtimušas lea muitaluvvon, ahte sii livčče Addán ja Eva mánás vuolgán. Ná kristtalaš osku lea buktán lasáhusaid boares árbevirrui. Gufihttaris sápmelaš sáhtii dáidduin oažžut boazoealu ja čáppa moarsi, muhto várran lei maid šaddat šlávan sin eatnamii. Gufihttariin lei vierrun suoladit mánáid, geat ledje guđđojuvvon okto gođiide ja addit lonuhussan mánnán muhttašuvvan boares ádjá, mas lei ártegis ja botnihis borranhálo. Lihkus iežas máná oaččui ruovttoluotta go huškkui ádjá. Vaikko vel gufihtar- ja ulda-namahusat leat nuorra skandinávalaš loatnasánit, leat ieža hámit boarráseapput. Sáhttá máinnašit, ahte gufihttariid sulastahtti hámit gávdnojit maid samojedaid árbevierus. Sámiin leat čohkkejuvvon hui unnán máidnasat das mo muhtin almmolaš ihtagat leat ožžon álgguset. Sámiid árbevirrui gullet maiddái suohpáhis Háhcešeatni ja buorredáhtolaš Njávešeatni. Lea miellagiddevaš gávnnahit, ahte dat laktasit viidásit dovdojuvvon dualisttalaš kosmogonalaš myhtaide. Gáđaš borri Háhčešeatni ii birge olbmuiguin iige ealliiguin, su bohccot leat vildaluvvan ja dat leat dálá gottiid vuođđošládji. Son ieš lea riegádahttan suovssaid, goppásiid ja dien diekkáriid. Njávešeatni bohccuin fas leat rohtašuvvan dábmon bohccot, ja su nieida lea nu čáppis, ahte čuovgá seavdnjadasas. Leš maid jáhkkojuvvon, ahte Háhcešeatni lei mánu nieida ja Njávešeatni beaivvážá nieida. Dát háldebárra lea máidnasiin ovttastahtton stálu jno manjit hámiid joavkui. Báras leat vástideaddji bárra inuihtaid sihke Siberia ja Amura álbmogiid árbevierus. Noaidemáidnasat gullet árraáigodaga juigosiidda ja oskui sihke kristtalaš oskku boahtimii. Dábálepmosat leat leamaš muittášeamit báikkálaš noiddiid birra, mat leat jogo mihtalaš dahje historjjálaš olbmot. Sihke Suoma ja Norgga sámit leat dovdan eanodahkalaš Beaivváža, man muitalit jápmán j. 1670 ja gii lei tránsadilis buotoaidnevaš ja sáhtii girddihit vuoiŋŋaid. Nubbi girdinoaidi lei Suobbada Akmela, gii lihkadii eallin dahje čiehkádii biggii ja gájui goansttaidisguin sámesiidda¡d čuđiid fallehemiin. Dákkár metamorfosamáidnasat ležžet boarrásat, ja dain leat muhtin vástideaddji máidnasat nuortaguovlluin. Dat sáhttet maid vuolgán muhtin totemisttalas oskumušain, eaige dat leat álgoálggus sápmelaččat, muhto sierra álbmogiid oktasašopmodat. Máidnasiid guovddášhápmin leat sáhttán badjánit earátge go noaidin jáhkkojuvvon olbmot. Davvi- ja anársámiin leat maid muittašeamit Beaivváža bártnis Beaivvi-Vuolábasas, gii bekkii lean cealkemeahttun gievra. Ortodoksalaš nuortalaččaid legendain, mat čatnašit Bassi Trifona persovdnii, leat maiddái máidnasat dološ gievrras olbmáin ja jiehtanasain. čuđiin muitaleaddji máidnasiin lea fas historjjálaš vuođđu. Sámi rievidedje viidát juo 1200-logus. 1300 - 1500 -loguid rádjesoađit guoskkahedje maid sámiid: olbmot fertejedje náđđát eatnan vuolde amaset gottošii. Máidnasiin sámit birgejedje buorebut go duođalaččat, muitaleaddjit rámiidit oktonas oaivámušaid skealbmavuođa ja roahkkatvuođa. Ieža máidnasat leat goit suopmelaččain luoikkahuvvon, nugo dovdoseamus máinnasoaivámuša Lávrruhasa nammage. Eallimáidnasiidda gullet muhtumin ealliid luonddu ja olgohámi čilgen almmá, ahte máinnas lea duođalaš luovvanmáinnas. Muhtumin máidnasiid guovddášhápmi sáhttá leat ihtaga čuoččáldahtti, nugo nuortalaš máidnasis, mas Bassi Trifon uhcidii guovžža beljiid ráŋggáštuššan, go dát gomihii olbmo dáigelihti. Ovddit eanet gávdnojit báikkálaš máidnasat, mat čilgejit dihtonama dahje luonddubáikki boahtimuša. Dávjá čilgehussan lea mihtalaš hápmi dahje mearkkašahtti olbmá doaibman. Eanadoalli nuortalaččaid Suennjelsiida oaččui máidnasa mielde namas Suennijaž-noaiddis, gii iskkadettiin čierastit geavgnjá fatnasiin ovttain julggiin čužžodettiin duššai ja hávdáduvvui johkadearbmái , boahtti gili báikái. Máŋggat erenoamaš hápmásaš geađggit leat čilgejuvvon stirdon noaidin dahje olmmožin. Z. Topeliusa Anárjávriđivttas lea geardduhuvvon máinnas Kasaričielggi nama birra : sámit iske mihtidit Anárjávrri čignjodaga báttiin, man deaddun lea veaikegástrulla. Báddi boatkanii, nugo diehtit, ja jávri bázii mihtitkeahttá. Sierra sámečearddain leat dás ovdal máinnašuvvon oktasaš máinnasávdnasiid lassin hui nuorra máinnasloanat, ja dávjá dat leat dakkárin jurddašuvvonge. Maid sámit muitalit gonagasain ja prinsessain, cárain ja cáranieiddain, ja gutnehis báhpain, goas eksohtalaččat, goas fas iežaset árbevieruide heivehallamiin. Juoigos- ja máinnasárbevieru lassin sámiin leat čállojuvvon muitui muhtin meare oanehis árbevierru, sátnevádjasat ja dajahusat sihke hoahkamat. Eanemus oassi sátnevádjasiin sisdollet almmolaš áiccagiid, muhtumin ovdanbukton iežaset giellagovaiguin, nugo omd. " gálbmon olmmoš ii heive dola dahkat, son boaldá oppa goađi " . Dain lea sáhttán maid leaikkastallat: " ii leat leaika go láibi nohká, muhto easkka dat heahti šaddá, go duhpát nohká ". Sámiin leat leamaš maid dálkái gulli váigasat. Dan sadjái árvádusat eai oro gullan goahteeallimis olbmuid dábáleamus áiggeájahusaide, dan mađe unnán dat gávdnojit. čoakkáldagain stuorámus sisdoallá 80 anársámi árvádusa, main leat eanaš suopmelaš loanat. Vieris málle sullasažžat ležžet maid dat hárve divttat ja lávlagat, maid leat merken muitui ee. anáraččain. Dás sáhttá máinnašit, ahte sámi eposin daddjojuvvon A. Fjellnera ( 1795 - 1876 ) kalevamihttui čállojuvvon Beaivvi bártnit ii leat hámis beales originála, vaikko vel sisdoalai olu ruotasámi álbmotdieđuid. Oasit muitaleaddji divttain leat merkejuvvon muitui 1820-logus. Sámi njálmmálaš árbevirrui orru leamen dovdomearkkalaš nuppádassii guovlluid mielde molsašuddi juoiggus, nuppádassii buot sajiin njuolggosánat, oanehislágan máinnas dahje muittašeapmi. Dát leat leamaš oktan ávnnasin maid sámiid čáppagirjjálašvuođa šaddamis. 1.12 SÁMI ÁLBMOTDÁIDDA Álbmotkultuvra lea kultuvra, man olmmoš lea duddjon joavkku lahttun ja joavkkus almmolaččat váikkuheaddji dagaldagaid vuođul. Seammá guoská álbmotdáidaga. Ovttaskas olbmo áidnalunddot attáldagat eai leat álbmotkultuvra dahje álbmotdáidda. Dat sáhttet gal leat dáidda . Álbmotdáidagis lea álo mielde almmolašvuođa, oktilisvuođa ja sosiálalašvuođa oasit. Sámi servvodagas ii ovdal moaddelogi manjimuš jagi leat leamaš dáiddačehpiid ja duodjáriid elihta. Das eallán hápme-, ivdne- ja hervenárbi lea leamaš buhtes álbmotdáidda, álbmotkultuvra. Sámi álbmotdáidda boahtá čielgasepmosit ovdan duodječehppodagas sihke atnobiergasiid ja biktasiid hervemis ja lávemis. Sámi álbmotdáidda vuođđun lea leamaš bealle- dahje ollesnomádalaš eallinvuohki. Das lea boahtán hápme- ja ivdnegiela oaivelinnját. Biergasat leat leamaš dábálaččat oktageardánat ja sakka anolaččat . Boares sámekultuvrras eai lean dušši dávvirat dahje šlámporat. Dávviriid atnoiešvuođat mearridedje daid árvvu, vaikko daid ráhkadeapmi addiige olu vejolašvuođaid estehtalaš dáiddu ja áiccu ovdanbuktimii. Sámit leat dovdosat hervendáiddusteaset. Vátna ja oktageardánis tiŋggain sáhtii hervendáidu ja ivdne- ja hápmedovdu duhkoraddat máŋgga láhkai ja dagahit ovddolaš bohtosiid, ja daid herven sáhtii leat stájideaddji goargat. Oidnoleamus ja dovdoseamus oassi sámi álbmotdáidagiin lea álbmotbivttas, mas sámekultuvrra guovlluid mielde molsašumit oidnojit čielgasit. 1.12.1 Sámeana guhkkin boahtán kultuvraváikkuhusaid vuolde ja heiveheaddjin Johannes Schefferus govvidii jagi 1673 vuosttas geardde dárkilit sámi nissoniid ja olbmáid buđaldusaid. Son govvidii dárkilit sámiid duodječehppodaga, bargovugiid ja biktasiid. Schefferusa áigge ráđđii vel oaidnu, ahte sámit ledje eallán ollásit almmá olggobealde boahtán kultuvraváikkuhusaid, guhkkin boaittobealde ja eará álbmogiin gáidosis. Maŋŋá leat sihke sámebiergasiid, bivttashistorjjás ja arkeologiija dutkit rihkkon dán gova. Lea sihkkar, ahte sámiid ássanguovlu lea juo árrat šaddan máŋggaid guhkkin boahtán kultuvrarávnnjiid vuollái ja daid deaivvadanbáikin. Sámiid kultuvraguovlu ii leat goassige leamaš dievaslaččat oktilis . Sámečearddaid eallindábit, luonddudilálašvuođat ja guovlluid historjját leat earáláganat. Sámeguovllu nuorta-, davve- ja máttaosiide leat boahtán earálágan kultuvraváikkuhusat. Phebe Fjellström lea čájehan, ahte sámi dáktedujiid hervenvuohki lea ožžon váikkuhusaid guovtte váldoguovllus. Máttaguovllu dáktehervenvuohki lea geometralaš, mas govadagat gokčet measta oppa duoji. Das oidno čielgasit viikinjkaáigásaš skandinávalaš hervenvuogi váikkuhus. Davvi ja nuorta guovllu hervevuohki addá stuorát vejolašvuođaid govadagaid geavaheapmái. Fáttát leat dávjá šattuid dahje ealliid birra, masa ovdagovat gávdnojit ee. Gárjila ruovdeáigge hervenvuogis. Fjellströma árvalusaid leat dorjon ee. dat arkeologalaš ávdnasat, maid Christian Carpelan lea gávdnan ja dutkan j. 1967 Soađegilis Juigiettis. Jiekŋameara alo suttes riddu lea juo guhká addán buriid vejolašvuođaid sámiid ja vieris álbmogiid gávpašeapmái. Gávppašeami geažil leat sámebiergasiidda gullan ee. láđđi ja silba . Sámiti nvesterejedje dorkkasgávppis ožžon boađuideaset silbii, gollái dušše hárve. Máŋggain sisabuktindávviriin šadde fásta oasit sámiid dávvirkultuvrras ja daid atnigohte eakti sámedávvirin. Mearkkašahtti lea, ahte sámit leat geavahan máŋggaid kultuvraloanaid vel dange maŋŋá, go dat leat javkán guovlluin, gos dat leat álgoálggus vuolgán. Sámi dávvirkultuvrras ellet nappo velge máŋggat Eurohpa gaskaáigái dahje renessánsii gulli sárgosat, mat eai daid álgoguovlluin leat šat gávdnon máŋgga čuođi jahkái. Jiekŋameara rittus sámiit gávppašedje eanjgalslaččaiguin, duiskalaččaiguin ja hollándalaččaiguin, muhto dasa lassin vel ruoššaiguin ja gárjillaččaiguin. Ruoššaid ng, pomorgávppi váldoáigi deaivá 1800-lohkui, vaikko nuorta sámeguvlui leat boahtán mearkkašahtti ruoššalaš kultuvraváikkuhusat juo olu ovdal. Ruoššalašgárjillaš váikkuhus guoská garrasepmosit Guoládat sámiide ja nuortalaččaide. Dát váikkuhusat oidnojit guovllu duojis ja dávvirkultuvrras, muhto maid gielas, oskkus ja musihkas. Buhttásepmosit sámi álbmotdáidagii gullet čoarve, dákte-, muorra- ja náhkkeduojit. Datneárpodujiin, čuldojuvvon báttiin ja gođđojuvvon ja gorrojuvvon biktasiin leat sihke iežaset sámiid ja olggobeale boahtán ávdnasat. Eakti sámiid ávdnasiidda eai gula bivttassilbbat, silbacearkkit ja silbabasttet. govva: Bohccočoarvi ráhkadanávnnasin 1. náskal, 2. buvkodohppa, 3. buvkonađđa, 4. njuikuma čielgi, 5. buvkonađa geahči, 6. áibmegoahti, 7. njuikuma bánit, 8. čoarvegiella, 9. ii geavahuvvo, 10. baste, 11. čoarvegiella, 12. buvkodohppa, 13. buvkonađđa, 14. čeaveliidneriekkis ( turisttaide ), 15. ii geavahuvvo. ( Sámi Dáidda, 1981 ) 1.12.2 čoarvi ja dákti Girjjistis Lapponia ( 1673 ) Schefferus muitala fiidnát hervejuvvon basttiin ja gođđinbiergasiin. Son luoikkaha Tornaeusa sániid ja dadjá: Go sii máhttet iehčanassii ráhkadit buot duokkáriid, lea vuordimis, ahte sin dáiddut eai uhccánivčče, jos sii oččošedje čuvgejuvvon olbmo oahpu. " čoarvi, dákti ja náhkki leat sámeduoji boarráseamus duodjemateriálat . Dain materiálain olbmát leat dábálaččat duddjon. Ráhkadanávnnasin vuosttažettiin lea geavahuvvon bohccočoarvi, muhto maiddái eará dákteoasit ja gusa ja ealgga čoarvvit leat geavahuvvon. Dávttis ja čoarvvis leat duddjon basttiid, njuikumiid, geabaid, lávkanjálmmiid, nállogođiid ja niibenađaid. Máŋggain muorradujiin leat leamaš čoarvedulbosat hearvan ( guvssit, náhpit, vuodjin- ja mátkesoappit, boahtalat, bumbbát, giissát ). Dákti lea geavahuvvon maiddái datneleikenfuorbman. Dán láhkai ráhkadedje galbbaid, boluid ja dulbosiid, maiguin ee. boahkánat ja gietkkabáttit leat hervejuvvon. Sámi hervendáidu boahtá buoremusat oidnosii čoarve- ja dáktedujiin. Phebe Fjellströmma mielde máŋggat hearvamállet ja čoarveja dákteduojit ledje álggos anus oppa davvi kultuvrabirrasis ja sápmelaččat dušše válde daid atnui. Sápmelaččat leat geavahišgoahtán seammalágan hearvvaid bohccodávttis ráhkaduvvon lávkanjálmmiin dego Birkas, Gaska-Ruoŧas gávdnon čoarvečohkumiin lea oaidnimis. Sámi duoji mihtilmasvuohta leat teknihkka, bargovuohki, materiála válljen ja earálágan hervenvugiid heiveheapmi sámi atnobiergasiidda. Muđuige sápmelaččat leat hui uhcán njuolgga áttestallan eará sajiin boahtán málliid iežaset álbmotdáidagis: dábálaččat sii leat heivehallan daid čehpet iežaset árbevirolaš málliide. Dan maŋŋá go ruovddis ráhkaduvvon bargobiergasat jovde sápmelaččaid ássanguovlluide, bođii niibbis deháleamus bargobierggas čoarve- ja dáktedujiin. " Buot maid sii čuhppet, sii čuhppet niibbiin, eaige sis leat eará bargobiergasat ", ná čálii Samuel Rheen, gii lei báhppan Julev Sámis 1670-logus. Niibbiin sárgojuvvon hearvvaid ivdnemis geavahuvvui ja vel geavahuvvo rukses leaibebárka dahje gutna, muhtumin snuvsa. čoarvebastte leat atnán iehčanas sámi lávendáiddu buhttáseamus boađusin. Earálágan olggobealde boahtán stiillat leat goittotge váikkuhan dasa áiggiid mielde, sápmelaččaid čoarvebastii leat váikkuhan omd. gotihka ja renessánssa ruvdno- ja boallooaivvat, hervejuvvon silbabasttet. Go olbmot sáhtte dahkat čoarvebastte silbabastte mállen, de riegádii sámi silbaduodji vaikko ráhkadeaddjin ii leange sápmelaš. Fjellströma mielas ná dáhpáhuvai manjimuštá 1700-logus ja dáhpi lea joatkašuvvan gitta dán jahkečuođi rádjái. Govva: Náhppi, bohcco bahčinguksi 1.12.3 Muorra Buoremusat sámi láven boahtá oidnosii muoras dahkkojuvvon dávviriin. Guvssit ja náhpit čájehit čielgasepmosit mo atnoulbmil lea ovddidan lávendáiddu. Materiálan lea geavahuvvon juogo soahkedahje sieđgaruohtasbáhkit. Báhkiid muorraávnnas lea buorre materiála juohkebeaivválaš atnobiergasiidda. Dat ii luoddanattá dego beahci iige das leat bihkášsmáhkka dego guosas. Guvssiin ja náhpiin ovttastuvvet čábbát dáktehervendáidu sihke anolaš ja dáiddalaš muorraherven. Dáktehearva dahká duojis dáiddaduoji. Náhppi lea ollásit earálágan go suopmelaš mielkegivllo. Náhppi lea gohppojuvvon stuorra soahkebáhkis nu, ahte dan ravddat jorgalit sisaguvlui. Dán láhkai bohccomielkki divrras goaikkanasat eai beassan njuorrat duššás. Álddus fidne dušše gohpa dievva mielkki ain hávil. Náhppi lea buorre ovdamearka das, mo juohkebeaivválaš eallin lea ovddidan lihttemálle. Dat lea anolaš bierggas beallevilda, muhtumin leabuhis bohccuid bažidettiin. Sabehat, reagaid jálásat ja gerresiid láitagat leat ráhkaduvvon soagis. Boazosápmelaččain leat leamaš goittotge vihtta earálágan geresmálle geavahandárbbu mielde. Gerresiid bahtaliehkkut hervejuvvojedje meetálladulbosiiguin dahje málejuvvon hearvvaiguin. Sáhtte maid vadjat murrii hearvvaid. Asehis soahkelisttaid leat geavahan vuostálohkiid, vuodjaskáhpuid, giissáid ja spagáid girdosiidda. Guosa, sieđgga dahje soagi vettiin sáhtii maiddái botnjat vuostálohkiid. Teknihkka lea seammálágan go máttimus ránnjáálbmogiid skáhppodujiin. Listtaid oktii goarrumis sápmelaččat leat geavahan seakka veatti, suona dahje luddejuvvon dolgedávtti. Vuostálohkiid vuođus ledje hearvvat ja ráiggit. Go vuostásuhkosa čarvvui golggai missu eret ráiggiid čađa. Veaddeduojit leat leamaš dábálaččat nissoniid ja báhkkeduojit fas olbmáid barggut. Veaddeduodjin ráhkaduvvojedje vuostálohkit, goret ja skáhput, juoba uhca sohkarlihtáččatge. Beassi ii lean olu anus . Das gárvvistuvvojedje oktageardánis dávvirat: givttat, ávskárat, mat ledje dárkkuhuvvon gaskaboddosaš geavahussii. Nuortalaččat leat goit geavahan viehka olu beassebiergasiid. Sii hervejedje beassebiergasiid nu, ahte málejedje hearvvaid muhtin ivnniiguin dahje giddejedje daidda asehis, čuovgi geađgedulbosiid. Govva: Gietkka ja giisá Gietkka gohppojuvvo luddejuvvon beahcebealkui ja dat skoađastuvvo sistenáhkiin. Hearvan leat čuldojuvvon ja gođđojuvvon báttit. Mánáid suodjaleami várás leat henjgejuvvon šielat: silba-, datnedahje veaikeboalut ja earálágan tiŋggat. 1.12.4 Náhkki, tekstiillat ja álbmotbivttas Boarráseamos sápmelaččaid biktasat leat náhkkebiktasat, maid historjá ollá gitta ovdahistorjjálaš áigái. Álgoálggus buot biktasat gahpiris gitta gápmagiid rádjái ledje náhkis. Materiálan ledje bohcco duollji, dahje dibmejuvvon, navilduvvon ja ostejuvvon sisti, maiddái eará ealliid náhkit ja maŋŋeleappos maid gusa ja sávzza náhkit ledje ánus. Dálvit sápmelaččat gárvojedje miessádatbeskii, man geavahedje ráves bohcco náhkis dahkkojuvvon beaskka vuolde. Geassegárvun lei sistebivttas, man čađa ii beassan čáhči, jos dat gieđahallojuvvui dihtoláhkai. Ng. Gaskaáigge sápmelaččat geavahišgohte liidnegávttiid. Álggos dat ledje ráhkaduvvon ránes gággásis. Dálá gáktemálliid vuođđun leat justa náhkkebiktasat ja gákkesgárvvut. Láđđi bođii sápmelaččaid atnui gággásiin seammá áigge. Gávpeolbmot bukte da Enjglánddas ja Hollánddas vuonaid gávpebáikkiide ja sámesiidddaid dálvemárkaniidda. Boazosámiid eamidat sáhtte oamastit hirbmat meari láđđiid. Dan atne árvvus, ja dat leai divrras ja liekkas. Ja danne láđđi šattai feastabivttasmateriálan ja otnábeaivvege dat lea seilon divraseamus materiálan sámegávttiin. Nissonat gorro biktasiid. Boarráseamos duodjebierggasin lea leamaš dáktenállu, maŋŋelut golmmačiegat náhkkenállu dahje áibmi. Láigi lei čielge- ja juolgesuonain bodnjojuvvon. Suotna lei erenoamáš náhkkebiktasiid goarrumis, gápmagat bisso goikkisin njuoskadálkinge, go suotna bođai ja dagai sávnnjiid divttisin. Maiddái biktasiid herven lassánii ja stiillat rivde johtileappot gákkesgávttiid áigge. Badjeolbmot, geat riggo eanemustá Sámi márkaniin, čájehedje riggodagaset sámegávttiin. Materiála, ivnnit , hearvvaid ja činjaid eatnatvuohta muitaledje olbmos eambbo go dušše ruoktobáikki. Gákti muitalii earret sosiálalaš árvvus, maiddái oamasteaddji luonddus: leigo olmmoš vuollegaš vai čeavlái , fuolalaš vai fuollameahttun. Govva: Sierra sámeguovlluid gahpermállet Sámegáktái gullá maid gahpir. Juohke sámeguovllus leat iežaslágan mállet. Olbmáid gahpir lea Davvi-Sámis čiehgahpir, man málle molsašuddá báikkis báikái. Gahpira álgovuođđun lea várra boares nuortaeurohpalaš čiehgahpir, mii bođii Davvi-Sápmái 1800-logus. Ruoŧa-Sámis lea anus málle, man mállen lea gaskaáigásaš bismmagahpir. Nuortalaččaid ja Guoládaga sápmelaččaid gaskkas olbmá čearddalaš dovdomearkan lea leamaš guhká dušše dálvegahpir : dat lea bajil njealječiegat láđđiin hervejuvvon dorkkasgahpir, man bajildasa mállii lea várra váikkuhan maiddái nuortaeurohpalaš čiehgahpir. Nissoniid gahpirat gorrojuvvojit measta álo rukses láđđis, dat dušše hervejuvvojit earáláhkai. Ruoŧa-Sámis gahpira ravdda birra lea gorrojuvvon speallevearka, Anár-Ohcejoga guovllus hearvabáddi ja Eanodaga-Guovdageainnu guovllus máŋggat hearvabáttit. Dolin nissonat čulde buot báttiid ieža, maŋŋá datge leat gávppis ostojuvvon. Nissoniid čoarvegahpir, ládju lea miellagiddevaš málle. Ládju lei anus vel 1800-logu loahpas Ohcejoga guovllusge, muhto dan geavahus nogai belohahkii vuoiŋŋalaš sivaid dohte, go lestadiolaš osku vuosttálasttii dan. Davvi-Ruoŧas stuorát mánáide ráhkaduvvon gahpirat sulastahttet olbmáid diehppe- ja snuibagahpiriid . Nuortalaš nissoniid gahpiriin oaidná nissona náittosdili. Eamida gahpiris lea alla, goavre ovdaoassi, mii lea hervejuvvon bearraliiguin. Málle lea várra boahtán ruoššalaš-gárjillaš-komalaš guovllus. Nieidda ja leaskka gahpirat ( pee'rvesk' ja poo'vdnek' ) leat vuolibut ja uhcit hervejuvvon. Nieidda gahpira oaiveoasis lea gierdu, man alde lea rukses láđđi ja emalabearralhearvvat. Náhkis leat álo gorrojuvvon maiddái gápmagat, gálssohat, stigat, unnit ja stuorát sisteseahkat , rehpot, nieste- ja bierggaslávkkat. Daid herven ja málle boahtá báikkálaš stiillas, muhto juohke duojis oaidná duodjára iežas stiilla. Gárvvuin, maid vuođđoráhkadanávnnasin lea seilon náhkki, lea láđđis boahtán deháleamus hervenmateriála. Velá dálge gápmagat duddjojuvvojit dološ árbevieruid mielde gállo ja gámasnáhkiin. Ovtta gotturis bohtet ovttat gápmagat. Jievjadahje muzetnuvttohat leat álo leamaš árvvus. Nuvttohat čadnojuvvojit juo čuolddavuoddagiiguin dahje hearvabáttiiguin. Juvhlenuvttohat leat álo gorrojuvvon gámasnáhkis. Bargogáman eanaš geavahuvvon gállohat leat fas gorrojuvvon bohcco gállonáhkis. Dat lea galjibut go nuvttohat eaige leat árbevirolaš oainnu mielde seamma čábbát go dát . Muhtumin gálloha siste leat sáhttán atnit nuppiid gápmagiid. Geassit olbmot geavahedje sisttis gorrojuvvon gápmagiid. Gápmagis šattai nannosut, jos das lei njurjonáhkkevuođđu ja jos dat vuidojuvvui bures. Geassegápmagat čázehat bihkkaduvvojedje nu, ahte dat eai njuoskan. Njuorrohat ( gápmagat maid vuođđu lea ráhkaduvvon njurjonáhkis ) ja maiddái oapmegapmagat ledje anus giđđat ja čakčat. Sápmelaččat ohppe mearragáddeolbmuin sávzzaid ja gáiccaid dikšuma ja ná fidnejedje lasi duodjeávdnasiid: ulluid ja náhkiid. Ullo láiggit leat geavahuvvon bárggešiidda ja čuolddaboahkániidda javuoddagiidda. Sápmelaččat leat čuoldán njuikumiiguin hui seakka láiggis hearvabáttiid gahpiriidda ja biktasiidda. čuldojuvvon báttit leat duddjojuvvon rukses, alit, ruoná ja fiskes láiggiin. Mearragátti sápmelaččat, geain ledje eambbo sávzzat go earáin, gođđe maiddái eambbo ránuid go earát. Vel dál dihto árbevirolaš málliid namman lea " mearrarátnu ". Rátnoláiggiid ivdni váldojuvvui luonddu šattuin, ná ivnniin bohte hui ráfálaččat oaidnit. Dábáleamus ivnnit ledje ránes, čáhppat ja ruškat. Badjesámit oste ránuid dáloniin ja mearrasámiin ja geavahedje daid gođiid govččasin . 1.12.5 Datni Arkeologalaš gávdnosat čujuhit dasa, ahte sápmelaččat livčče oahppan geavahit dani juo árra gaskaáigge. Dat lea áidna meatálla, mas sápmelaččat leat ieža ráhkadan earálágan biergasiid. Dan sii leatge máhttán gieđahallat dáidduin. Bohtosat leat dáiddalaččat ja fiidnát. Datneárpu lea leamaš buot deháleamus Gaska-Skandinávias . Sátnevájasin leige, ahte datni lei " geafes olbmá golli ". Dat sápmelaččat, geain váilo ruđat skáhppot divrras silbba, válde dani atnui. Sámiin lea leamaš iežaslágan vuohki válmmaštit datneárppu. Barggus geavahuvvui soagi dahje leaibbi oaksi, mii luddejuvvui ja váimmus váldojuvvui eret ja das maŋŋá bealit čadnojuvvojedje fas oktii. šolggiidan dani ja laju seaguhus njorrejuvvo ná ráhkaduvvon bohccái, gos das boahtá viehka gassa datnestággu. Stákkuin ráhkaduvvo árpu nu, ahte datnestággu gessojuvvo čoarveluovddi čađa , mas leat stuorát ja unnit ráiggit. Go datnestággu gessojuvvo ain baskkit ja baskkit ráiggiid cađa, de šaddá árppus doarvái seaggi. Loahpas sárrasat badnojuvvojit suonaid birra. Datneárpu geavahuvvo hearvan náhki ja gođđaga alde. Lávejuvvon govadagat leat geometralaččat. Vuođđogođan lea dávjá alit, rukses, ruoná ja fiskes láđđi, mii heive bures oktii ránes datneláiggiin. Datneárpohearvvat geavahuvvojit gahpiriid ravddaid, boahkániid, suomuid osiin ja Skandinávia Lulli-Sámis gávtti silbačeabehiid ja lávkanjálmiid hervemii. Das leat maiddái činjat ráhkaduvvon. činjaid ja boaluid leikenfuorpmat ráhkaduvvojedje čoarvvis. Datneárppu geavaheapmi gearggai juo measta jávkat, muhto otnábeaivve lea fas vejolaš oahppat dan geavaheami ja ráhkadeami ja das lea šaddan hui dábálaš hervenvuohki. Govva: Riskkut dahje soljut 1.12.6 Silba Silbba geavaheapmi sámi kultuvrras duođašta dan, ahte goit gaskkohagaid sámit leat birgen bures ekonomalaččat ja ahte sis leat leamaš buorit oktavuođat eurohpalaš kultuvrii. Sámit eai ieža dearpan silbba, muhto gávpoga gollerávdit ráhkadedje buot silbadávviriid. Go silbadujiid málliide ja stiillaide leat váikkuhan maid ieža sámit ferte ng. sámesilbbaid atnit sámi álbmotdáidagii gullin. Silbabiergasat báhce čavgadit sámi duodjeárbevirrui, ahte dál daid atnet ollásit sámebiktasa oassin. Silbaboalut geavahuvvojedje čikŋan boahkánis, soljuin fas giddejuvvui silkeliidni. Máttasámit geavahedje luovos silbačeabeha , mas ledje silba- ja datneláiggit. Silbačinjain leat dávjá sárgosat gaskaáigge ja renessanssa stiillain. Ave Maria -mearka lea dávjá soljuin ja činjain, mat henjgejuvvojit. Sámiin ledje maid anus silbabasttet ja cearkkit. Omd. silbacearkki ruohttasat leat Fjellströma mielas 1500-logu gollerávdiid bájiin. Dat ráhkaduvvojedje ee. Bergenis, gos dat jođihuvvohedje Sámi márkanbáikkiide. Álggos sámit eai beassan váikkuhit silbadávviriid lávaide ja málliide . Silbačinjat šadde áiggiid mielde sámegávtti dehálas oassin ja Gaska-Eurohpa silbarávdit derpe málliid, maidda sámit liikojedje. Maŋŋá Gaska- ja Davvi- Skandinávia ja Davvi-Suoma silbarávdit buvttihedje silbadávviriid maid sámit háliidedje ja dinjgojedje. Sámit lonuhedje dorkasiid, dan áigge lávvoávdnasiid, silbadávviriidda. Eanemus silbba oamastedje boazosámit, geat leat riggon boazodoalu viidáneami áigge 1700-logus. Johtimiid áigge eai silbbaid sáhttán álo dahje oskkildan jođihit fárus. Duollet dálle silbbat dolvojuvvojedje báhpa rádjui, muhto dávjá dat čihkkojuvvojedje suollemas báikái, man diđii dušše bearraša njunuš. Eatnama sisa hávdáduvvon silbačiegat sáhtte báhcit dohko agibeaivái, go čiehkki jámii. Dákkár čiegaid leat dutkit maŋŋá gávdnan ja dat leat addán mihtilmas dieđuid dutkamušaide. 1.13 SÁMI DÁIDAGA HISTORJJÁS Dálá sámi dáidaga vuođđun lea čuđiid jagiid ovdánan álbmotdáidda, njálmmálaš ja musihkalaš árbevierru. Árbevirolaš sámi servvodagas ii dieđu mielde leat leamaš dáiddár- ja duodjárelihta, olbmot, geat livčče eallán dušše dáidaga dahkamiin, dujiin, musihkain, čájáhallamiin dahje čállimiin. Sámiid govalaš, sánálaš, hápme- ja musihkkaárbi leat gullan otná beaivve rádjái eakti álbmotkultuvrii ja -árbái. Duođalaš sámi dáidagis sáhttá hállat easkka go vuosttas čáppagirjjálašvuođa deavsttat ja govvadáiddačehpiid barggut almmustuvve mannan jahkečuođi molsašumis. Easkka dán jahkečuođi gaskkamuttu maŋŋá almmustuvve vuosttas atnooktavuođain sierranan sámi dáiddaduojit, ođđa musihkalaš hámit, vuosttas viidásut gutni ožžon teahterjoavkkut dahje sámi birrasa dárkileappot govvidan filmmat. Vuosttas sámegielromána almmustuvai easkka jagi 1981. Sámi dáidda lea oalle nuorra, muhto dat lea 1970- ja 1980 -loguin garrasit ovdánan. 1.13.1 Álbmotdáidagis govvadáidagii ja duodjedáidagii Boarráseamus govvagiella Davvi-Fennoskandia ássiid boarráseamus govvagiela ovddastit dálá sámi árbevirrui vieris ovdahistorjjálaš áigge báktesárgumat ja ovdakristtalaš áigge šamanismii gulli oktageardánis sárgumat. Báktesárgumat leat gávdnan viidát, gitta sámiid dolin ássan guovlluid davvi- ja máttarávddaid ráji. Báktesárgumat muitalit bivdokultuvrras eallán olbmuid birra. Sárgumiid guovddášfáttán leat eallit ja bivdit. Sámeguovllu boarráseamus báktesárgumiid etnalaš boahtimuš ii leat velá čielggas. Dutkit eai leat ovttastan ovd. boarráseamus jiekŋáigge maŋŋá álgán kultuvrra, Komsa-kultuvrra ( s. 7000 - 2500 o. Kr. ) áigásaš báktesárgumiid sámiid máttarváhnemiidda. Ng. árrasámi áigge sullii 1000 oKr. - 300 mKr. ledje sámit juo davvin Jiekŋameara gátti rájis. Sámi ruovdeáigái čujuheaddji gávdnosiid dahke ee. Várjjatvuona lahkosis 1800-logu loahpas. Dalle gávdne ráktogeađge-, goddečoarve- ja fálládáktebiergasiid, mat leat árvaluvvon gullat sámiid máttárváhnemiidda. Biergasiid alde leat govvasárgumat, cuovkkassárgát ja ravdda čuovvu duppalsárgát - seammalágan hervenvuohkegovvadusat, mat sámi dákte- ja muorrahervenvuogis oidnojit vel. Finmárkku gávdnosiid joavkkus lea maid unna eallidevnnet, mas ealli ravddamuš sárgáid lassin oidnojit simbolalaččat dehálaš váibmu ja váimmu ja njálmmi ovttasteaddji " eallima sárggis ". Dát mágalaš mearkkašumi sisdoalli govadat lea oahpis báktesárgumiin ja eará primitiivvalaš govvadáidagis. Ovdahistorjjálaš báktesárgumat Davvi-Norggas. ( Manker, 1971 ) Ernst Manker atná sámiid álgovuđoleamus dáiddahápmin aiddo sárgundáidaga, niibegežiin dahje eará bastilis biergasiin dáktái, murrii ja ráktogeađgái sárgojuvvon hearvvaid. Sárgundáidda lea joatkašuvvan boatkankeahttá jahkeduháhiid čađa go fas šamanismii ja noaidedáidduide gullan govvagiella duššaduvvui measta ollásit kristtalaš vuolggahusbarggu oktavuođas. šamanismai gullan govvagiela áidna bázáhasat leat eurohpalaš museaide vurkejuvvon s. 80 goavdása. Daid cuoccaide leat sárgojuvvon ealliid, olbmuid ja vuoiŋŋaid oktageardánis ja abstraktalaš simbolat daid mágalaš ulbmiliid mielde. Govva: Mátta goavddestiipa ovddasteaddji Rana-guovllu goavddis gurotbealde, olgešbealde davvitiippa ovddasteaddji Finmárkku guovllu goavddis. ( Manker, 1971 ). Goavdásiid govain sáhttá earuhit njeallje earálágan govvamáilmmi hábmenmálle. Skandinávia guovddáš-Sámi goavdásiin guovddášgovvan lea beaivváš, ja okta rastásárggis juohká cuocca guovtte avádahkii: beaivái dahje dán beallášažžii ja idjii dahje duon beallášažžii . Suoma Sámi guovllus gávdnon goavdásiid cuoccas leat guokte rastásárgá ja golbma avádaga ja Finmárkku guovllu goavdásiin leat rastásárgát juoba golbma dahje njeallje. Beaivváš ii leat dain miige guovddášfáttáid. Skandinávia mátta-Sámi goavddestiippas fas beaivváš lea hui dehálaš, muhto dat lea govviduvvon vinjunjealjehassan, man gežiin vuolgi suotnjariin oassi goavdása ipmil-, olmmoš ja eallihámiin čuožžot. Rastáavádatjuohku ii dán málles leat ollege. Museaide čohkkejuvvon sámi sárgundáidaga čájehalli dákte- ja muorrabiergasat addet árbevirolaš hervenvuogi stiilasurggiin čielgasut gova go dálá dáiddadujiid govadagat. Nuorta- ja Davvi-Sámis čohkkejuvvon biergasiid stellen muittuha lagamusat báktesárgumiid ja goavdása govaid go máddelut guovlluin čohkkejuvvon biergasiid herven. Durdnosa Sámis Finmárkku ja Guoládaga davveguovlluid rádjái leat govviduvvon eanemusat eallit, eanaš bohccot. Dávjá ovdanbuktojuvvon fáddá lea sápmelaš vuodjimin bohccuin. Davveguovllu hervenvuohki lea leamaš roavváseabbu iige leamaš nu čavga čadnojuvvon dihto málliide. Ealliid lassin davvi hervenvuogis gávdnojit olu šaddo-, lasta ja rássegovadagat, mat leat máttit álbmogiid dáidagis váldojuvvon ja heivehallojuvvon. Máttit hervenvuogi stiilaguovllus Skandinávias Mátta- ja Gaska-Sámis hervenfáttát leat geometralaččat, ja dat gokčet dávjá oppa biergasa ja leat dáiddalaš-teknihkalaččat davvesápmelaš hervema fiidnáseapput. Dálá sárgut čuvvot dávjá lullesámi hervenvugiid fuolakeahttá das, man Sámeguovllus ležžet eret. Stiillat leat šaddan ovttalažžan, oassálágaid skuvlema dihte. Govva; Lávkanjálbmi bohccočoarvvis; herven lea ng. lullesámi hervenvuogi mielde ( Sámi Dáidda, 1981 ) Duodji Almmolaš namahus álbmotdáidaga buktagiidda, sierralágan biergasiidda lea " duodji ". Duodji dárkkuha sihke iežas geavaheapmái válmmaštuvvon atnobiergasa ja dáiddaduoji. Árbevirolaš sámi servvodagas duodji lei bearraša áigáiboađu vealtameahttun oassi. Juohke nisu máhtii dahkat iežas bearrašii gápmagiid, gávtti ja eará biktasiid. Juohke olmmái fuolahii muorra ja dáktebiergasiid duddjomis iežas dárbui. Dán áigái sámi duoji luondu lea nuppástuvvan. Vuosttas geardde sáhttá hállat sámiin, geat iežaset ámmáhin duddjojit ja geain eanaš oassi leat ožžon dasa skuvlema. Árbevirolaš vugiin ráhkaduvvojit maid ođđa bierggashámit ja -mállet; ovddiduvvo ođđa sámi hábmen ja plánen. Máŋggat árbevirolaš duodjin dahkkojuvvon biergasat ( ovd. niibbit, giissát, guvssit ja náhpit ) leat sierranan atnooktavuođas ja šaddan dáiddabierggasin. Daid deháleamus árvvu mearrideaddji iešvuohta ii leat atnooktavuohta dahje heivvolašvuohta árgabuđaldusaide muhto cábbodat ja árbevirolaš sámi málle. Dán áigásaš ássanvuohki ja bargobiergasat addet lunddolaččat áibbas nuppelágan vejolašvuođaid fuolalaš ja fiidnát dahkkojuvvon bargui go johttisámiid viesuin dolin lei. Árbevirolaš ja dáiddaduoji ámmátoahpahusa addet dál omd. Sámi álbmotoahpahat Ruoŧas Johkamohkis ja Sámeguovllu fidnoskuvla guovddáš Suoma sámeguovllus. čuovvovaš golmma dáiddačeahpi ovdamearka čájeha, mo sámi govvadáidda lea ovdánan álbmotdáidagis ja álbmotlaš sárgundáidagis otná beaivve dáidagii. Johan Turi ( 1854 - 1936 ) Vuosttas viidásit dovdojuvvonn sápmelaš govvačeahppi lei Johan Turi čohkkirasas, gii girječálli barggu lassin ( gea 1.13.2 ) ovddidii álbmotdáiddačehppiid dovdomearkkalaš govvagiela. Turi lei eret Guovdageainnus boazosámi sogas ja govvidii oktageardánis sárgumiin alcces oahpes olbmuid ja dáhpáhusaid, bohccuid ja návdebivddu, juoba sápmelaččaid nástealmmi. Primitiivadáidagii dovdomearkkalaš dábi mielde Turi govain ii lean perspektiiva. Govat livket sárgumiin ja ožžot áigái deavstta oktavuođas ealli ja duodalašlágan gova Turi áigge boazosápmelaččaid eallimis. Sárguma ja málema lassin Turi válmmaštii muorrasteampaliid hámiide, mat dávjjimusat bohte ovdan. Turi govat leat addojuvvojedje olggos su dovddus girjjis Muittalus samid birra ( 1910 ), mas lea váldojuvvon dát čuovvovaš govva. " Dás lea govviduvvon eallin dálvebáikkis. - Boares áigge sámit ásse dálvit beahcevuvddiin, ja sii ásse ráfálaččat juohkehaš iežas váris. Go ledje joavdan dálvebáikái, de lei goit veháš áigi, go ledje guhkit áigge ovttas ovtta sajis. Juohkehaš doaimmahišgodii bargguidis. Go lei buorre guohtoneana, de lei somá iige lean ollu bargu bohccuid birra čuoigamis. " Nils Nilsson Skum ( 1872 - 1951 ) Nils Nilsson Skum lei Turi láhkai boazosámi sogas, man bearaš lei fárren Norgga Guovdageainnus Ruoŧa beallái. Skum málegođii, go lei manahan vejolašvuođaid boazodollui. Son háliidii merket muitui dieđuidis ja muitogovaidis eallinvugiin, maidda son ieš ii šat sáhttán máhccat. Skum málii sihke riittain ja oljoivnniiguin ja sar'ggui liánttain. Su sárgumat addojuvvojedje olggos juo ovdal, go su girji Samisita - Lappbyn jagi 1938 almmustuvai. Skum lei ieš čállán govaidasas sámegielat deavsttaid, mat jorgaluvvojedje ruotagillii. Turi láhkai Skum maid rámiiduvvui olggoriikkaid ráji. Oassi su sárgumiin ledje mielde olgoriikkalaš čájáhusain, main su čehppodat oaččui dovddastusa. Jagi 1955 almmustuvvan girjjistis Valla renar Skum govvidii boazosámi eallinvuogi dakkárin go lei oahppan dan dovdat. Dánge girjji Skum dárkkuhii su máddariid muitogirjin ja testameantan sámiide. Girjjit almmustuvve girjeráiddus Acta Lapponica, man Nordiska Museet attii olggos. Skum lei juo lávkki ovddabealde álbmoga sárgundáiddus. Su bargu lei garrasit gitta árbevirolaš eallinvuogis, muhto dain oidno juo dáiddačeahppi persovnnalaš barggu ja oainnu luodda. Su duovdagiin lea maid čielga perspektiiva. John Andreas Savio ( 1902 - 1938 ) John Andreas Savio lea rámiiduvvon stuorámus sámi govvadáiddárin. Son hálddašii máŋggalágan teknihkaid. Savio lea dovddus erenomážit muorrasárgumiin, mat ovdanbuktet bohccuid, sámiid bohccuidisguin, suohpaniiddisetguin ja beatnagiiddisetguin dahje sámiid gođiideaset ovddas. Savio dáidagis sáhttá vuohttit norgalaš málára ja gráfalaš dáiddačeahpi Edvard Muncha váikkuhusa. Savio oassin goit bázii šaddat dovddusin aiddo sámi dáiddačeahppin, iige dáiddačeahppin almmolaččat. Su leat atnán árvvus ja giitán erenomážit boazosápmelaččaid eallinvugiid govvideaddjin, vaikko Savio dovddai duon eallima dušše olgguldasat. Muhtin árvvoštallamiid mielde su buoremus barggut gieđahallet áibbas eará go svámi fáttáid. Dáiddačeahppi ieš elii riddosámegilis Mátta-Várjjagis mearrasámiid gaskavuođas. Nils Jernsletten ja Iver Jåks jurddašeaba Savio šaddan máksit dáiddačeahppin das, ahte son sápmelažžan šattai dahkat ja vuovdit aiddo " sámegovaid ", maidda olbmot liikojedje eanet go su dáidagii dan iežas árvvu dihte. Dárkileapput soai árvvoštalallaba Savio čuovvovaččat: " Savio gráfihkka-govain leat erenoamáš miellagiddevaččat dat govat mat govvidit Romssa, Lofoten ja Vesterålen guovlluid. Savio " sámegovat leat dávjá juogaláhkai stirdosat. Bohcco son gal dovdá, muhto badjeolbmuid eallin, maid son govvida, orru sutnje leamen apmasut. Ja dát lea váikkuhan maiddái su muorravadjanteknihkkii. Dávjá son lea dahkan dárkilis hápmidemiid, ja de čuovvu daid sárgás sárgái go vadjá gova murrii, ja danne šaddet muorravajuid sárgát nu stirdosat. Vaikko son hálddašage teknihka, de dát muorragovat leat buorebut devdnemat go gráfalaš barggut. Romssa ja Svolvára várit ja gáissat orrot dahkan Savioi čiekŋalis váikkuhusa. Doppe son lea iežas birrasis ja hábmii gova niibbiinis lunddolaš ja friddja sárgáiguin. Buoremus govain son geavahii muorage nu čehpet, ahte lea ožžon oidnosii dan ráhkadusa. Erenoamážit dáin govain, ja smávva muohtogovva- ja figurahárjehallamiin boahtá ovdan su čehppodat gráfalaš dáiddárin. Sárgun dáidá leat Savio buot fuonimusat dovdojuvvon. Muhto gávdnojit smávva hárjehallamat ja hápmideamit, mat čájehit su sárgunattáldagaid sakka buorebut go dat govat, maid ieš lágidii čájáhusaide ja vuvddii. Dat ledje govat álás olbmuin, muohtogovat ja maiddái okta čearpmatgovva. Oljomálabargguin dušše muhtin hárve lea šaddan dovddusin čájáhusaid ja mildosiid bokte. Dat govvidit eatnamiid ja sámiid. Muhto Savio hearkkes ivdnedovdu ja dáidu ihtá buoremusat čáhceivdnebargguin, erenoamažit vuotna ja hámmangovain Svolváras ja Lofotenis." ( Jernsletten & Jåks, Sámi Dáidda, 1981. ) Savio manjisboahtti sámi dáiddačehpiid bargguin lea oaidnimis seammalágan deattut olgguldas sápmelašvuhtii. Dáiddačeahpit váldet lunddolaččat fáttáid iežaset birrasis, muhto dáidaga dovdomarkkat dáidet leat eará sajis go fáttáid válljemis. Sámi dáiddačehppiid bargguin gitta otnábeaivái leat leamaš bajimussan realisttalaš, naturalisttalaš, juoba románttalaš sárgosat. Govva: John Andreas Savio muorravadju " Grense ". 1.13.2 Sámegirjjálašvuođa muttuid birra Sámegielat girjjálašvuohta lea addojuvvon olggos badjel njeallje ja bealle jahkečuođi. Badjel golbma jahkečuođi sámegiella geavahuvvui vuostažettiin dušše vuoiŋŋalaš deavsttain ja áppesiin. Duođalaš sámegirjjálašvuođa, sámiid iežaset čállin iežasgielat čáppagirjjálašvuođa ruohttasat ollet váile čuođi jagi duohkái. Sámegirjjálašvuođa vuosttas badjáneapmi deaivá mannan jahkečuođi loahpageahči, goas almmustuvve olu girjjit oanehis áiggis. čuovvovaš muddu girjjálašvuođas deaivá easkka 1970- ja 1980-loguide, goas leat oanehis áiggis almmustuvvan olu giehtačállosat. Sámegielat girjjálašvuođa guovtte čielga badjáneami áigemuttu gaskii báhcá áigi, goas sámegielat láđit ledje čáppagirjjálašvuođa deavsttaid measta áidna olggosaddinkanálan. Maid moadde iešgoasttiduvvon girjji almmustuvve. Gitta min beivviideamet rádjái lea sámegielat čáppagirjjálašvuođa stempalastan uhcavuohta. Dikta ja muittašeapmi ( muitalus ) leat leamaš nuorra čáppagirjjálašvuođa dábáleamus hámit. Daid sáhttá atnit álbmotárbbi, juigosa ja máidnasa girjjálaš variašuvdnan. Álggos dovdomearkkalaččat ledje maid álbmotdieđalaš govvádusat árbevirolaš eallinvuogis. Dat bohciidahtte erenoamážit áššedovdiid beroštumi, eaige daid dábálaččat sámit lohkat. Sámegirjjálašvuođa čállima stáđasmuvvama ja girjjálaš kultuvrra nanosmuvvama leat goahcán goasttádus- ja ortografiaváttisvuođat. Skuvllain ii ovdal oahpahuvvon lohkat ja čállit sámegillii. Dán jahkečuođis Suomas, Ruoŧas ja Norggas ovddiduvvojedje máŋggat earálágan čállinvuogit. Lea rehkenaston ahte deavsttat leat čállojuvvon golmmanuplot sierra vugiin. Davvisámegiela čállinváttisvuođat leat jávkan easkka go oktasaš davviriikkalaš ortografia dohkkehuvvui jagi 1979. Dat leage váikkuhan sámi girjjálašvuođa ođđa badjáneapmái, mii govviduvvo smiehttamuša čuoggás 2. 1. Girjjálaš kultuvrra álgu Vuosttas sámegielat girjjit ledje jagi 1619 almmustuvvan sámegiel áppes ABC-book på Lappska Tungomål ja meassogirji, maid lei čállán Bihtáma girkohearrái Nils Andersson ( Nicolaus Andreae ). Dat ledje goit eahpesihkkaris álgu girjjálaš kultuvrii. Lea čájehuvvon, ahte Andersson ii máhttán olusge sámegiela. Girjjit čállojuvvojedje measta dušše virggi manaheami balus, ja daid deaksta sisdoalai eanaš sojatkeahtes lullesámegielat sániid, maidda ledje sehkkejuvvon ruota- ja suomagielat sánit. Seammasullasaš lei j. 1633 almmustuvvan Uhca Kátkismus. Ii leat oppa imašge, ahte dákkárat ledje vuosttas sámegielat girjjit. Maid manjit jahkečuđiin sámegiel girjjálašvuođa adde olggos virggálaš eissevváldit, dábálaččat girku. Eanaš oassi lei vuoiŋŋalaš girjjálašvuohta gitta dán jahkečuođi rádjái. Vuosttas sámiid iežaset olggosaddán deavsttat eai goit lean vuoiŋŋalaččat. 1600-logus báhppan doaibman Olaus Sirma attii guokte ehpalaš divtta Upsalas doaibman professor Johannes Schefferussii, vai dat attášii daid olggos su Lapponia-girjjistis ( 1673 ), mas dat bohtege viidásit dovddusin. ( g. čuoggá 1.10.2 ). Sorsele girkohearrá Anders Fjellner ( 1795 - 1876 ) háliidii Kalevalas ožžon ovdamearkka mielde bajidit álbmogis iešdovddu ja čohkkegođii sámiid álbmotlaš ehposa bargonamain Páiven Párneh. Fjellner čokkii divttaid álbmoga gaskavuođas ja hutkkai ies várra eanaš. Epos ii goit goassige válmmaštuvvan ja das adde olggos dušše osiid. Divttat váikkuhedje Finmárkku álbmotlaš olbmái, Isak Sabai ( 1875 - 1921 ), gii čálii sámiid álbmotlávllan gohčoduvvon divtta Sáme soga lávlla. Lávlagis máinnašuvvojit sámit " beaivvi bártniid nana nállin ". Oskkolaš vuođul čáliiga maid sápmelaččat Anders Bear ja Lars Heatta, geat leaigga dubmejuvvon fánjgavuhtii, go leigga váldán oasi Guovdageainnu dáhpahumiide jagi 1852. Fánjgalis čohkkádettiin olbmá-guovttos čohkkiiga čállagiid iežaska eallimis, oaiveáššálaččat iežaska oskkolaš duogážis. Girji " Muitalusat " almmustuvai goit easkka 1970-logus. " Vuosttas girječálli " Oahpaheaddji, journalista Matti Aikio ( 1872 - 1929 ) lei vuosttas duođalaš sámi girječálli. Sápmelašvuođas fuolakeahttá Aikio čálii dárogillii ja sutnje lei oppa eallima áigge ruossan dat, ahte ii máhttán čállit sámegillii. Aikios boahtá oidnosii dat váttisvuohta, mii lea leamaš mihtilmas earáge sámi girječálliide ja sámiide. Garra dáruiduhttinpolitihka eallán girječálli figgai gieldit iežas sápmelašvuođa ja gávnnahii, ahte sus lea skandinávalaš varra. Aikio guottihii álggos dáruiduhttinpolitihkage. Son čálii muhtin sámeustibii: " Dus ii boađe mihkkige, dasgo leat sápmelaš. Muhto mus boahtá, dasgo mun lean germána. " Matti Aikio ražai vai oččošii dárogielas ortnegii. Vel Romssa oahpaheaddjisemináras su dárogieladáidu lei váilevaš. čájehan dihte iežas dárogirječállin Aikio čálii vuosttas dárogielat ja seammás su dovdoseamosin báhcán romána I Dyreskinn jagi 1906. Juhani Siljo suomagielat jorgalusas lea váldojuvvon ođđa preanttus jagi 1985 ( Gummerus ). Aikio girjjiin oidno čielgasit girječálli oahpes kultuvrraid soahpameahttunvuohta. Vuosttas girji govvida guovtte earálágan kultuvrra oktiinorddu Finmárkkus. Aikio lea šaddan dovddusin vuosttas girječállin, gii lea govvidan sámi árgaeallima realisttalaččat, speadjalettiin olbmo dovdduid ja moralaš soahpameahttunvuođa servvodaga duogáža vuostá. Servvodaga, mii lei aggressiivvalaš vehádaga vuostá, Aikio govvida norgalaš virgeolbmaid ja gávpejasaid bokte Dan soardima vuollái báhce sihke boazo- ahte erenomážit mearrasámit. Manjit románas Ginungagap ( 1907 ) Aikio govvida mearrasámiid, muhto das ii šaddan seammá dovddus go ovddit iige beroštahttan olbmuid semmá olu. Goalmmát románas Hebraerens Sön girječálli váldá ovdan vieris kultuvrra ovddasteaddji, juvddálaš Davida bokte vuot iežas nállevierisvuođa problema. Juvddálaš bárdni oažžu ráfi easkka, go lea máhccán ruoktoguvlosis. Girjjis " Bygden paa elveneset " Aikio oaidnu lei rievdan nu, ahte son lei áddegoahtán sámiid. Das girječálli falleha garrasit juoba dáruiduhttinpolitihka. Johan Turi " Muittalus samid birra " Vuosttas iežasgielat prosadahkosa almmustahtii jagi 1910 boazosápmelaš Johan Turi ( 1854 - 1936 ) čohkkirasas. Su girji Muittalus sámid birra lea čáppagirjjálaš govvádus iežas áiggi ja guovllu sámiid eallimis. Dat lea sámi girjjálašvuođas klassihkalaš ja vuosttas girji, mas govviduvvojit servvodaga siskkobealde johttisámiid eallin, oskkomušat, dábit ja dáhpáhusat. Veli-Pekka Lehtola dadjá, ahte " Turi lahkana sámekultuvrra siskkobealde, máidnasiin, ja addá fáttástis čiekŋalut, fámolut, duođalut gova go olggobealde " objektiivvalaččat " dárkojeaddji dieđalaš dutkamušat. Turi stiila čuovvu boares muitalusa luottaid. Dajaldagat lihkadit " oktan guhkes ráidun " duovdagiid mielde. " Turi lei riegádan Guovdageainnus jagi 1854. Su mánnávuohta ja nuorravuohta deivet boazosámiid dáfus moivás ja leabuhis áigái. Jagiid 1852 ja 1889 dáhpáhuvvan rádjegiddemat gáržžidedje Turi-bearraša guohtoneatnamiid ja bearaš fárrii Guovdageainnu guovllus čohkkirassii, Ruoŧa Sápmái. Seamma áigge Norggas elle našuvdnallisttalaš áiggi, mii sámiide mearkkašii garra dáruiduhttinpolitihka; sámiid ovddut garvojuvvojedje máŋggain surggiin. Turi girjji, seamma go earáge su áigge olbmuid doaimmaid ja girjjálaš áigáibohtosiid sáhttáge atnit vuostedoaibman diđolaš suddadahttinpolitihkkii. Sámi álbmotčuvgejeaddjit ihtigohte Sámi sierra guovlluide. Turi almmuha girjji vuosttas siidduin iežas ulbmilin govvidit sámiid diliid nu dievaslaččat go vejolaš " vai eai dárbbaš jearrat, govt lea sámiid dilli, ja vai eai beasa botnjat nuppi ládje ". " Dakkár girjái ferte čállit visot dáhpáhusaid ja čilgehusaid, vai boađášii čielggasin nu, ahte ipmirda juohke olmmoš. Ja lea dat nuppiide sámiide nai hávski gullat sámiid dili birra ". Dárkilis boazodikšundábiid, bivdooahpa, dálkkodandáidduid, oskkumušealliid, sámi lávlagiid ja boarráseamus muitalusaid maŋŋá Turi luohpaha girjjis garra ironiain. " Muitalus Sámieatnama dovdameahttun ealliid birra " bilkida váldoálbmoga oainnuid oktageardánis mehciid ja duoddariid sámiid birra, " mat birgejit dakkár eatnamis, gos eai birge eará eallit ". Turi girjji almmustuvvamii váikkuheagga loahpalaččat Giron ruvkke disponeanta Hjalmar Lundbohm ja dánskalaš dáiddačeahppi Emilie Demant. Manjit ásai olles jagi čohkkirasa sámiid gaskkas ja golahii áiggis Turi dállodoallin ja girjjálaš veahkkin. Demant váikkuhii dasa, ahte girjjis šattai viidásit dovddus. Demant jorgalii girjji dánskkagillii ja almmustahtii dan guovttegielat lágádussan jagi 1910 Köbenhámmanis. Duiskkagillii dat jorgaluvvui jagi 1912 ja ruotagillii 1917. Suomagillii dan jorgalii Samuli Aikio jagi 1979. Girji lea maid jorgaluvvon mai enjgelas-, fránskka- ja unjgargillii. Sámiid gaskkas Turi Muitalus sámiid birra lea boahtán dovddusin easkka manjimuš logi jagiid áigge ( duššebeare sámegielat lágádus doaimmahuvvui easkka jagi 1965 ). Turi áigge olbmot ja ránját eai olus beroštan girjjiin. Su áigge girječálli Sara Ranta-Rönnlund muitala, maid čohkkirasa sámit jurddašedje Turi birra: " Juos sii oppa beroštedjege hállat Turis, dadje sii vuostaseamusin, ahte son ii lean dohkálaš hállat boazodivššus, dasgo son lei diktán árbebohccuidis jávkat ". Measta máilmme dovddusin badjánan girječálli čállimis sáhtte ránját ja siidaguoimmit dušše dadjalastit, ahte " iihan sus eambbo sáhttán vuorditge ". Turi manjit girjjit jagi 1920 Köbenhámmanis olggosaddojuvvon Lappish texts ja 1931 Anna Bielke doaimmas almmustuvvan Fråm fjállet eai šaddan seamma dovddusin. Johan Turi álggahan girjjálaš linnjá jotkkiiga julevsápmelaš Ante Pirak ( 1873 - 1951 ) sihke govvadáiddačeahppin ovdal máinnašuvvon Nils Nilsson Skum ( 1872 - 1951 ). Piraka iežas eallingeardálaš Jåhttee saamee viessoom 1937 almmustuvai sáme- ja ruotagillii. Girji prentejuvvui álbmotdieđalaš ráiddus seamma go Turi ja Skuma girjjit. Jahkečuođi álggus lei váttis fidnet goasttideaddji girjjiide, jos dat eai lean álbmotdieđalaččat miellagiddevaččat. Dan dihtii dát buhttásit čáppagirjjálaš buktagat almmustuvve iežas goasttádusain. Girječállit álbmoga iešdovddu bajideaddjin Das mas Johan Turi lei oaidnán barggus dieđiheaddjin, oidne girječállit , geat adde olggos vehá maŋŋelut girjjiideaset, iežaset bargguset álbmoga moriheaddjin ja iešdovddu bajijeaddjin. Sii ledje olbmot, geat ledje Lehtola mielde " vuolgán sámegiliin, muhto geat vuolggedettiin besse heivvolaš mátkki geahčái dušše oaidnin dihte dan vara, mii uhkida sámiid ". vvDovdosepmosat sis lei Norgga bealde deavsttaid almmustahttán doaimmaheaddji-girječálli Anders Larsen ( 1870 - 1949 ) ja oahpaheaddjin válmmaštuvvan Pedar Jalvi ( 1888 - 1916 ), gii lei riegádan Deanuleagis Suoma bealde. Larsen doaimmai čieža jagi oaivedoaimmaheaddjin sámegielat bláđis Sagai Muittaleaggje ( 1904-1911 ). Láđđi lei servvodatlaččat aktiivvalaš. Dat váikkuhii ee. dasa ahte Isak Saba ( 1872-1921 ) beasai Norgga stuorradiggái vuosttas sápmelaš stuorradiggeolmmájin. Larsen attii olggos láđis čáppagirjjálaš deavsttaid, maid son čohkkii girjin Beaivve-Alggo, go láđđi heittii doaibmamis. Muitalus lea journalisttalaš, polemalaš govvádus sámenuora ovdánea- mi. " Dasa lea vuojuhuvvon bastilis suokkárdeamit sámeáššis, realisttalas govvádusat álbmoga eallimis ja melodramáhtalaš oasit. " Girjji almmolaš iešvuođa govvida loahppa, mas sápmelašvuhtii morránan nuorra olmmái doallá sága máttarváhnemiiddes árbbi bealuštemis. Álbmot morráná - " ja dat lei sidjiide dego beaivvi álgu ". Suoma sápmelačča Pedar Jalvi oanehis eallima váldosárggusin lei osku čuvgehusa fápmui álbmoga ja dan iešdovddu beastin. Jalvi stuđerii jagiin 1911-14 Jyväskylä semináras, man álbmotromántlaš birrasis son áddegođii árbbis árvvu. Jalvi čokkii gesiid álbmotárbbi ruoktoguovllustis, dálvet son čálii sámi eallima, kultuvrra ja váttisvuođaid gieđahalli čállosiid suomagielat áviissaide Pekka Pohjansäde namain. Jalvi ii geargan goit olus čállit, go son jámii 28-jahkásažžan, aiddo válmmaštuvvan oahpaheaddjin. Áidna girjin Jalvi attii olggos iežas goasttádusain Muottačalmit jagi 1915. Girji sisdoallá divttaid ja unna muitalusaid. Dan nammadivttas govviduvvo álbmotmoriheaddjái dovdomearkkalaš vuogi mielde jurdda oktilisvuođa fámus. Divttas govviduvvo, mo unna ovttaskas muohtačálmmit giđđat suttadettiin šaddet johkan, ja daid fápmu lea dalle stuoris. Girjji novealla Uccabardni atnet duođalaš bearalin prosas, mii čájeha sámiid manahan nuorran jápman girječállis duođalaš čeahpi. Árgaeallima ja álbmoga govvádus Jalvvi maŋŋá golle 25 jagi čuovvovaš mearkkašahtti sámegielat girjji almmustuvvamii. Dalle almmustuvvá Hans-Aslak Guttorma ( r. 1907 ) Koccam spalli jagi 1940. Das, mas Jalvi dovddai oaivebarggus moriheaddjin, Guttorm oinnii dehálažžan sámegiela ovddideami. Sutnje dat lei áidna albma gaskaoapmi sámi eallima ja jurddašanvuogi govvideamis. Guttorma mielde rievddai sámegielat prosa čielgasit dáiddalašvuođa guvlui. Sus álggii sámi árgaeallima realisttalaš govvádusa árbi, man dálá čálliin lea čielgasepmosit joatkán Hans-Aslak Guttorma ránnjá ja fuolki Eino Guttorm ( r. 1941 ) 1980-logus almmustuvvan girjjiidisguin. Hans-Aslak Guttorma buoremus čállináigge girjjiid olggos addin lei hui váttis. Son válmmaštalai ee. unnaromána Golgadeamen sihke máŋggaid almmustuvakeahttá báhcán giehtačállosiid. Golgadeamenunna romána almmustuvai easkka jagi 1982, measta 40 jagi dan čállima maŋŋá. Koccam spalli almmustuvvan lei vejolaš dušše Sámi čuvgehussearvvi doarjagiin ja dallege oaneduvvon hámis. H.-A. Guttorm lea vel boares beivviin válmmaštallan vihttalogi jagi dás ovdal čállojuvvon giehtačállosiid olggosaddima várás. Dákkár girji lea diktagirji čierru jietna meahcis ( 1983 ), mas Guttorm hábme sámi girjjálašvuhtii ođđa diktamihtu. H.-A. Guttorma Koccam spalli maŋŋá ii sámi girjjálašvuođas dáhpáhuvvan 20-30 jahkái olus mihkkege. Áidna kanálat sámegielat čáppagirjjáalašvuođa deavsttaide ledje sámegielat láđit. Suoma sámiid deavsttaid attii olggos eanemus jagi 1934 vuođđoduvvon Sabmelašbláđđi ( maŋŋá Sápmelaš ). 1950- ja 1960-loguid aktiivvalaš girječálliide gulai maid oahpaheaddji Pekka Lukkari ( r. 1918 ) ja anár sápmelaš Uula Morottaja ( 1892 -1963 ). Lukkari lea maŋŋá addán olggos ee. oahppa- ja sátnegirjjiid, skuvlii dárkkuhuvvon lohkangirjji ja divttaid. Morottaja čálii oaiveáššálaččat álbmotárbái gulli muitalusaid jávresámiid eallimis ja mearkkašahtti olbmuid birra. Sámi girjjálašvuohta ealáskii duođalaččat 1970-logus, man áigge ja maŋŋá girjjit leat almmustuvvan hui johtilit. Goasttádusváttisvuođat leat goit vel dálge hehtten máŋgga gárvvis girjji olggosaddima. 1970- ja 1980-loguin almmustuvvan girjjálašvuohta gieđahallo smiehttamuša čuoggás 2.4.1. 2 GEAHčÁSTAT SÁMEKULTUVRRA DÁLÁ DILLÁI 2.1 SÁMEGUOVLU JA -ÁLBMOT 2.1.1 Sámeguovlu Gárta 8. Sámiid dálá ássanguovlu ( Lappi IV, 1985 ) Sámiid dálá ássanguovlu leavvá guhkes, seakka stielasin Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša davviosiid čađa. Máttileamus sámiguovlu ollá goit Ruoŧas Dalarna davveosiid ja Norggas Troandima rádjái. Nuortin dat joatkašuvvá Guoládatnjárgga nuorttageahčái. Sámeguovlu , Sápmi, lea s. 1500 km guhkkosaš ja 300 - 400 km govdosaš guovlu, mii lea šaddan čuđiid jagiid dáhpáhuvvan hoigan- ja vealtanlihkadusaid bohtosin. Sámiid ásaiduvvamama dálá guovlluide vsáhttá atnit nuorran álbmoga máŋggaduhát jahkásaš mannan áiggi ektui . ( Gielladieđalaš kriteraid mielde sámit sierranedje iežaset čeardan s. 3000 j. dassá. ) Ruoŧa bealde sámiid ássanguvlui gullá olles Davvi-Ruoŧŧa earret nuorta eanadoalloguovllut ja dasa lassin oarjeoasit Norrbottena, Västerbottena ja Jämtlándda leanain ja duottarguovlu máddin gitta Idre rádjái. Eanemus sámit ásset Norrbottena leanas. Gárta 9. Norrbottena leana sámesiiddat. Ruoŧas láhkamearrádusat dovdet dušše boazosámiid dahje sámesiiddaid osolaččaid. Gárttas Norrbottena sámesiiddaid guovllut, konsessioboazodoalu ja sámi boazodoalu rádjá sihke sámerádjá, mii mearriduvvui vuosttas geardde juo 1600-logus. ( Groth-Lassinantti, Nordkalotten - en gränslös utmaninig, 1982. ) Norggas sámiid ássanguovlun lohkkojuvvojit Finmárkku fylka ollásit sihke Romssa ja Nordlándda fylkaid riddoguovllut. Stuorámus oassi Norgga sámiin ássá davvisámegiela giellaguovllus Finmárkku fylkas. Máttimus sámisiiddat leat goit Hedmárkka ja Mátta-Tröndelaga fylkain. Ruošša sámit ásset Guoládatnjárggas, mas Lujávri ( Lovozero ) lea sámiid guovddáš. Suomas sámeguovlun leat mearriduvvon Anár, Eanodaga ja Ohcejoga gielddat ollásit ja Soađegili gielddas Vuohču guovlu dahje Lapin paliskunta guovlu ( Ásahus Sámi Parlamenttas 9.11.1973/824, ). Guovlu lea eanet go goalmmát oassi leanas. Anáris ásset eanemus sámit. Gárta 10. Suoma sámeguovlu. Dan máttarádjá ii čuovo boazodoalloguovllu rájáid nugo Ruoŧas. Boazodoalloguovllu máttarádjiá lea Kiimingajoga - Hyrynsalmi gieldda máttaráji linnjás, ja sámeguovlu lea dušše badjel njealjádas Suoma boazodoalloguovlus. 2.1.2 Sámeálbmot Sápmelašvuohta lea meroštallojuvvon sierra vugiin sierra riikkain čađahuvvon olmmošlohkamiin iige sámiid oppanaslohku leat vuđolaččat čilgejuvvon. Suomas jagi 1973 smiehttamušas ( 1973:46 ) guođđan sámekomitea almmuhii lohkun 4409 heakka jagi 1970. Dat attii sápmelašvuođa meroštallama, mii vel dálge lea fámus ( A Sámi Parlamenttas 824/73,1 ). Dan mielde olmmoš, gii ieš dahje vánhemiin nubbi dahje gean máttarvánhemiin goit okta lea oahppan vuosttas giellan sámegiela. Sámeregistera doallan addojuvvui Sámi Parlamentii. Dan čoaggin eahpevirggálaš ja nannekeahtes dieđuid mielde Suoma bealde ledje jagi 1983 oktiibuot 5722 sámi, main 1795 duottarsámit, 390 anársámi ja 467 nuortalačča. 2803:s eatnigiellan lea suomagiella ja 267:s ii lean diehtu. Anár gieldda guovllus ásai dáid dieđuid mielde 2089 , Ohcejogas 1069, Eanodagas 377 ja Soađegilis 321 sámi. SÁMIT GUOVLLUID JA GIELLAJOAVKKUID MIELDE JAGI 1983 SÁMI PARLAMENTTA DOAIMMAHAGA DIEDUID MIELDE. ÁSSANGUOVLU DAVVI- ANÁR- NUORTALAš SUOMAGIELLA II DIEHTU OKTIIB. SÁMEG. SÁMEG. SÁMEG. ANÁR 334 314 336 1032 73 2089 OHCEJOHKA 811 10 2 218 28 1069 EANODAT 246 - 2 110 19 377 SOADEGILLI 9 3 1 3 217 7 321 sámeguovlu 1484 325 343 1577 127 3856 EARÁ SUOPMA 181 48 78 999 60 1366 NORGA 77 7 28 56 48 216 RUOTTA 51 10 18 167 31 277 EARÁ 2 - - 4 1 7 RIIKKAT sámeguovllu olggob. 311 65 124 1226 140 1866 OKTIIB. 1795 390 467 2803 267 5722 Statistihkaguovddáža dieđut earránit ovddabealde máinnašuvvon dieđuin. Daid mielde eatnigiela mielde rehkenastimiin sámit ledje jagi 1983 Suomas oktiibuot 1384. Lohku vuođđuduvvá heaggačálihanskoviide čoggon dieđuide, main almmuhuvvo, leago eatnigiella a. suopma, b. ruotta, c. miinu eará, mii -_. Dasgo sámegielas ii leat virggálaš sajádat iige heaggačálihanskovis leat sierra sadji, lea jáhkehahtti, ahte sámit vaikko leatge sámegielagat , merkejit suoma eatnigiellan. Statistihkaguovddáža dieđuid mielde sámiid ruovttoguovllus ásse oktiibuot 1282, Lappi leanas 1345 ja ruovttoguovllu olggobealde 102 sámi, geaid eatnigiellan lea sámegiella. EATNIGIELAS BEALES SÁMIT J. 1983 STATISTIHKAGUOVDDÁžA DIEDUID MIELDE Lappi leatna 1345, olles veahkadatlohku 199876 Ohcejohka 754/49,5%, olles veahkadatlohku 1523 Eanodat 167/6,9%, olles veahkadatlohku 2411 Anár 361/5,0%, olles veahkadatlohku 7151 Soađegilli 20/0,2%, olles veahkadatlohku 10 487 Ruovttoguovllu olggobealde oktiibuot 102: Helsset 9 Alahärmä 1 Porvoo 1 Himanka 1 Vantaa 1 Nurmo 1 Vihti 1 Oulu 7 Turku 2 Kajaani 4 Hämeenlinna 1 Kalajoki 1 Forssa 1 Kempele 1 Lahti 4 Kuhmo 1 Nokia 1 Guossán 3 Tampere 2 Vaala 1 Lempäälä 1 Roavvenjárga 24 Kotka 1 Giepma 2 Elimäki 1 Duortnus 4 Savonlinna 1 Keminmaa 1 Pieksämäki mlk 1 Gihttel 1 Kitee 4 Kolari 2 Tervo 1 Muonio 3 Jämsä 3 Pello 2 Jyväskylä mlk 1 Roavvenjárgga mlk 2 Uusi Kaarlepyy 1 Salla 1 Ylitornio 1 Ruoŧas sámiid lohku lea sullii 15 000, main árvaluvvo eatnigiela beales sápmelažžan sullii goalmmádas. Váttisvuođaid sámeálbmoga lohkomeari čilgemii ásahit Ruoŧa ásahusat, mii dovdá dušše sámesiiddaid miellahtuid, boazodoallosámiid. Boazodoalu vuoigatvuodaid ožžon sámit leat sullii 2500 heakka, dahje sullii 600 - 700 bearraša. Komiteasmiehttamuš Samerna i Sverige, Stöd åt språk och kultur ( SOU 1975:99 ) almmuha jagi 1972 dahkkojuvvon dutkamuša vuođul boazodoallosámiid olles lohkomearrin 2749 olbmo, main sullii 2000 ásset Norrbottenis, sullii 300 Vä sterbottenis ja sullii 400 Jämtlánddas. Dat, geat eai leat boazodoallit, leat goit aktiivvalaččat váldán oasi sámi servvodat- ja kultuvradoaibmamii ja sin ossodat sámeálbmogis lea dál fuopmášahtti stuoris. Komitea čilgehusa mielde dáid ii-boazodoallisámiid lohkomearri Ruoŧas lei jagi 1973 12 930. Vuolábeale dávvalis čielgá dán sámi álbmoga juohkášeapmi Ruoŧa sierra leanaide ja olgoriikkaide. Ruoŧa ii-boazodoallosámiid juohkášeapmi ássanbáikegielddaid mielde ( Samerna i Sverige, SOU 1975: 99, s. 84 ). Norggas sámiid logus ii leat sihkkaris diehtu. 1970 dahkkojuvvon olmmošrehkenastima oktavuođas juhkkojuvvui badjelmearálaš jearaladatskovvi, mas jerrojuvvui olbmo sámegiela dáidu ja oktavuohta sámegillii. Dan mielde 10 535 almmuhedje vuosttas oahppan giellan sámegiela, 19 635 almmuhedje goit ovtta máttarváhnemiin hállat sámegiela. Jearaldaga eai goit dahkan buot guovlluin, gos sámit ásset, nuba duođalaš logut leat stuorát. Almmolaš árvvoštallamiid mielde Norggas leat sullii 40 000 sápmelačča. Dán lohkui boahtá maid Samerettsutredning smiehttamušastis jagi 1984 ( NOU 1984: 18 ). Sovjetlihtu olmmošlohkamis jagi 1979 sámit ledje sullii 1900. Buot njealje riikkas leat ná sullii 50 000 - 70 000 sámi. Sámiid duođalaš ássanguovllu olmmošlohku lea oktiibuot s. 1,5 milj. Davvikalohtas ásset Norggas 470 000, Ruoŧas 265 000 ja Suomas 200 000 olbmo. Sovjetlihtus Guoládaga dahje Murmánskka guovllu davvioassi lea sámeguovlu; oppa Murmánskka guovllu olmmošlohku lea s. 1 milj. Máinnašuvvon guovlluid lassin sámesiiddat leat máddelis ruottelaš ja norgalaš guovlluid gaskkas. Eanetlohkun sámit leat dušše muhtin gielddas iežaset guovddášguovlluin. Dat leat Suoma Ohcejohka, Norgga Guovdageaidnu , Kárášjohka, Deatnu ja Unjárga. Ovdal laktima Girona gildii Ruoŧa Gárasavvon gielddas ledje sámit eanetlohkun. Davvikalohtas sámit leat uhcitlohkun, man kultuvra goit geavahuvvo ávkin roavvásit kalohttaguovllu ealáhuseallimis, erenoamážit turismmas. Davvikalohttaguovlun dárkkuhuvvo daid Ruoŧa, Norgga ja Suoma leanaid, main goit oassi lea polarbirradaga davábealde: Suomas Lappi leana, Norggas Finmárku, Romssa ja Nordlándda leanat sihke Ruoŧas Norrbottena leana. Kultuvrralaš, ekonomalaš ja politihkalš oktasašbargu davvikalohtas lea garrasit lassánan. Sámelihkadus badjel riikkaid rájáid lea fuopmášahtti olu lasihan oktavuođaid ja oktilisvuođa kalohta oktasašbarggus. Davvikalohttaguvlui gullá sullii goalmmádas iešguhtege riikka viidodagas. Guovlu lea hárvvet ássojuvvon. Njealjehaskilomehteris ásset gaskamearálaččat sullii 3,1 olbmo. Vástideaddji lohku lea Davviriikkain 17 olbmo ja Eurohpas 67 olbmo. Davvikalohtas ásset oktiibuot 900 000 olbmo. Ruottelaččaid, norgalaččaid, suopmelaččaid ja sápmelaččaid lassin maid gielalaš uhcitlogut nugo Norrbottena suomagielat veahkadat sihke Finmárkui sirdolaččan fárren, suomagiela hálli kvenat. Suoma Sámis suopmelaččaid ja sápmelaččaid seahkáneapmi gaskaneaset lea hui mearkkašahtti sárggus, go fas norgalaččat ja sápmelaččat leat seilon iežaset joavkun. Finmárkkus sámit leat gielalaš fuolkevuođa geažil álkibut seahkánan suomagiela hálli kvenaide, main mánjgasat leat juoba sámáiduvvan. Maid Ruoŧa Norrbottena suopmelaččat ja sápmelaččat leat seahkánan muhtin veardde. 2.1.3 Davvikalohtta ja sámeguovlu industriijalaš kultuvrra ravda- guovlun Sámeguovllu ja oppanassii davvikalohta olbmot leat mannan čađa manjimuš logiid jagiid áigge iežaset guovllu eallindiliid ja luonddubirrasa stuorra ja johtilis nuppástumi. Davvikalohtta, gos leat čáhce- ja eanariggodagat, lea čatnasan oassin máilmmeekonomiija ja -márkaniid. Dat lea ožžon luohpadit sođiid maŋŋá ain ođđa guovlluid čáhcefápmodállodoalu, meahcceindustriija, ruvkeindustriija ja turismma atnui. Ovdal guoskameahttun áidalas meahcit leat šaddan ain oktilut ekonomalaš ávkkástallamma vuollái, go leat ráhkadan olu ođđa váldo- ja meahccegeainnuid. Suoma Sámi luondduriggodagaid ávkkástallan lassánii soađi manjit jagiin, goas sihke meahcce- ja čáhcefápmodoallu ain lassánii. čáhcádagaid buođđumat gulle Suoma industriijaliserenprográmmii ja dan duohken lei fuolla lassáneaddji industriija energiaresurssain. Go Suopma manahii sođiid áigge 10 -13 % vuovderesurssain fertii stáhta fidnet stuorát ávkki davviguovlluid vuvddiin. Giemas doaibmi Veitsiluoto Oy ja Kemi Oy viiddideigga buvttádankapasitehta measta 400 000 tonnain. Seammá áigge vuođđuduvvui áibbas ođđa jagis 150 000 tonne seallaávdnasa buvttadeaddji fábrihkka. Giemajoga oaivefávlli huksen álggahuvvui jagiid 1945-49, mii mearkkašii luosa ja johkagátti veahkadaga čuohtejahkásaš ealáhusaid nohkama Suoma deháleamus luossajogas. Dál Lappi leana fápmorusttegiid jahkásaš energiabuvttadus vástida sullii goalmmátoasi oppa riikii ráhkaduvvon čáhcefámus ja logát oasi oppa šleadgaenergiadárbbus. Sullii bealli Suoma Sámis buvttaduvvon šleadgaenergias sirdojuvvo Sámis máttás, eanemusat gaska-Supmii. čázádagaid buođđumat leat dagahan guovllu árbevirolaš ealáhusaide , boazo- ja guolledollui, báikkuid buhttetkeahtes vahágiid. Sámeguvlui huksejuvvon Lokka ja Boartabávtti dahkujávrrit leat váikkuhan Soađegili Lappi bálgosa boazodollui ja uhkidit oppa luonddudilálaš boazodoallokultuvrra. Dahkujávrriid vuollái dušše olles gilit bealdduideasetguin ja gittiideasetguin. Fuopmášahtti oassi dáin olbmuin ledje sámit. Olbmot, geat šadde fárret boazodoallo- ja ásaidahttindáluide Vuohčui, ledje ovdal eanadoallit . Dušše unna oasáš álddisfárrejeaddjiin oažžu mearkkašahtti lassesisaboađu álddisguolástusas. Meahccedállodoalu buktagiid doalvun/eksporta Davvi-Suomas lassánii vuot sođiid maŋŋá, go riikkaidgaskasaš gávpi lassánii. Garra riikkaidgaskasaš teknologalaš-ekonomalaš gilvvohallan doalvvui politihkkii, mas čuovui máilmmi johtileamus ja garraseamus ráhkadusnuppástupmi. Fárremat giliin ja hájoássanguovlluin čoahkkeguovlluide, ravdaguovlluin guovddážiidda ja vuođđoealáhusain industriijai ja bálvalusealáhusaide geahpidii sámeguovllu ja oppa Davvikalohta veahkadaga ja rievdadii kultuvragova gávpoteallima guvlui. Eanemusat fárrejedje 1960-logus. Jagiid 1951-1979 fárrejedje eret Davvikalohtas sullii 150 000 olbmo eanet go sisa guvlui fárrejedje ođđa ássit. Ealáhusráhkadusa nuppástusa fámu govvida eana- ja meahccedoalliid lohku. Vel j. 1940 elle Suoma Sámis s. 75% veahkadagas vuođđoealáhusain, go j. 1975 lohku lei vádjit 18%. Eanadoallodáluid lohku, mat ain ledje geavahusas, geahppánii j. 1965 - 1977 66% ( 113 195 dálus 4465:ii ). Gárta 11. Nettofárrenlihkadus Davvikalohtas j. 1961 - 1979. Njuolat čájehit nettofárrema jahkásaččat, letnii fárren olbmuid logus lea geahpiduvvon leanas eret fárren olbmuid loguin. ( Groth-Lassinantti , 1982. ) Sođiid maŋŋá vuođđuduvvojedje Davvi- ja Nuorta-Supmii badjel 3500 ođđa dálu. Bealdoviidodagat sturro njáskanbargguid dihte máŋgga gielddas juoba 200 %. Dállodoalliid barggolašvuođas šattai goit čoavddekeahtes váttisvuohta erenoamážit meahccedállodoalu mekaniserema maŋŋá. Meahcis boahtán boađut geahppánedje, ja rationaliserema ja mekaniserema boađusin lei, ahte meahcce- ja eanadállodoalu oktavuođat boatkanedje measta ollásit. Meahccebargofápmu geahppánii Suomas jagiin 1960-1976 gaskamearálaččat 6000:iin jagis dahje 142 000 bargis 52 000:ii. Go eanadoalu bargofápmu, heasttat ja eanadoallotraktorat eai leat šat muorračohkkenbarggus, lea das čuvvon Sámis bargguhisvuohta nu , ahte máŋggat meahccebargguin eallán gilit leat šaddan ávdimin. Manjimuš jagiid leat leamaš Suoma Sámis muorraindustriija bargguin šat s. 2000 ja lagašfievrrideamis 350 bargi. Mekaniserejuvvon ja rationaliserejuvvon meahccedállodoalu geažil čulle Sámis viiddis guovlluid jalgadin erenoamážit 1950 - 1960 -lguin ( sullii 10 000 ha jahkefárttain ). čuollamat, eanaplovemat ja eará meahccebarggut leat billistan bohccuid biebmoresurssaid ja nu geahpidan balgosiin boazologuid. Boazodoalus lea stuoramus mearkkašupmi sámiide. Dutkamušaid mielde badjel bealli Suoma fásta boazodoalliin ellet sámiid ruovttuguovllus. Dan máttabealde boazodoallu lea dábálaččat oalgeealáhusvuohki. Suoma vádjit 7000 boazodoallis sullii bealli váldet oasi boazobargguide. Bargobeaivvit čoggojit oktiibuot 340 000 jagis. Suoma Sámi deháleamus industriijarusttegat leat Veitsiluoto Oy:a ja Kemi Oy:a muorrafábrihkat, mat adde barggu sullii 5700 olbmui j. 1980 . Finmárkku stuorámus fidnodoaibma lea Mátta-Várjjaga ruovdemálbmaruvke Girkonjárggas, mii buvttáda muorradávvira, addá Romssas sullii 900 bargái. Davvi-Norggas guolleindustriija lea mearkkašahtti, vaikko vel guollefábrihkat leat dávjá unnit, earret Findus-Nestle fábrihka Hammerfeasttas, mii addá barggu s. 600 olbmui . Nordlánddas addá barggu Norsk Jernverk sullii 3200 bargái. Norrbottenis leat industriijas bargit eanet go eará Davvikalohta leanain. LKAB addá barggu Gironis, Malmbergetis, Lulijus ja Narviikkas s. 6500 bargái, Svenskt Stål AB Lulijus. 4500 ja Bihtáma , Karlsborga ja Seskarö muorrafábriikkat addet barggu oktii-buot s. 2600 olbmui. Davvikalohta viđa leanas golmmas ( Lappi leatna, Finmárku ja Norrbotten ) industriija bargobáikkit leat čoagganan dihto hárve fidnodoaimmaide. Tabealla: Davvikalohta veahkadaga juohkášeapmi ealáhussurggiid mielde j. 1975. Gáldu: Davvikalohta veahkadat ja ealáhuseallin ( Davvikalohttakomitea olggosaddin ráidu 7 ) Davvikalohta dálá ekonomiijaeallimii leat mihtilmasat alla bargguhisvuođalogut, buvttádusa ráhkadanmateriálaid skáhppon ja luondduriggodagaid unna nálástuhttindássi. Dan luondduriggodagat, bargofápmu ja maid fidnodoaimmaid vuoittut leat sirdášuvvan eret davvin máttás ja nu veahkehan hábmet vuođu Suoma, Norgga ja Ruoŧa dálá buresbirgejeaddjistáhtaide. Sámi cáhcebuođđun ja valjis energiabuvttádus ii leat buktán mielddis guvlui industriija, muhto baicce deattuhan dan periferiasajádaga. Davvi-Norgga oljogávdnosat ja máilmme guovtte soahtemávtta oktasaš rádji davimus Sámis lasihit Davvikalohta ekonomalaš ja soahtepolitihkalaš mearkkašumi. 2.2 SÁMI ÁLBMOTKULTUVRA 2.2.1 Sámečearddat ja giellaárbi Sámegiella lea suomagiela ja eará nuortamearasuopmelaš gielaid lagamuš sohkagiella. Sámegiella ja nuortamearasuopmelaš gielat buolvaduvvet oktasaš vuođđogielas, árravuođđosuomas, man lea hállan dálá Suoma, Gárjila ja Nuorta-Baltia guovlluin s. 1500 - 1000 oKr. Sámegiella juohkášuvvá guđa suopmanjovkui, maid sáhttá atnit iežaset giellan: 1 ) máttasámegiella Jámtlándda, ]sele ja Ubmi suopmanat Gaska-Skandinavias Idre ja Rörosa guovlluin gitta Ruoŧas Bihtánjoga ja Norggas Muoffi ( Mo i Rana ) rádjái, 2 ) oarjesáme- gillii gullet Bihtáma ja Luliju suopmanat máttasámegiela davás Ruoŧas Jiellevári gildii ja Norggas Divttasvutnii, 3 ) davvisámegiella man hállet stuorámus oassi sámiin ( 70 - 80 % ), juohkášuvva Durdnos, Oarje- ja Nuorta-Finmárkku ja mearrasámi suopmaniidda, ja dat hállojuvvo Girona guovllus Ruoŧas ja Ofotena guovllus Norggas, Suoma ja Norgga duottarguovlluid ja mearragátti bokte Sovjetlihtu ráji rádjái, 4 ) anársámegiella Anára gielddas earret dan oarjjebeale, 5 ) nuortalaš sámegiella Njávdámis Duollanjoga rádjái oarje-Guoládagas , 6 ) Guoládaga sámegiella, mii juohkášuvva Gieldda ja Dárjji suopmaniidda ieš Guoládat njárggas. Davvisámegielas geavahuvvojit maid namahusat duottarsámegiella ja norggasámegiella. Joavkkut 1 - 3 lohkkojuvvojit oarjesuopmaniidda, 4 - 6 fas nuortasuopmaniidda. Juohku speadjalastá árrat šaddan suopmanráji. Suopmaniidda bieđganeapmi lea vissá álgán juo álgoskandinávalaš áiggi loahpageahčen 700-logus. Vuosttas sámegielat girjjit prentejuvvojedje 1600-logus. Dál girjegiellan geavahuvvojit mátta-, julev-, davvi-, nuortalaš- ja anársámegielat, veháš maid gielddasámegiella. Deháleamus lea davvisámegiela girjegiella, mii ovttastahttojuvvui Davviriikkain j. 1979. Sámegielat ja daid váldosuopmanat s. j. 1930 ( Pekka Sammallahti, Saamelaiset ja saamen kieli, Lappi IV, 1985 ) Giellarájit, mat mannet doarrás badjel sámiid ássanguolluid ja riikkarájiid leat maid árbevirolaš guovlluid rájit. Gáktemállet, duodjeárbi ( mállet ja ornamentihkka ) ja máinnasárbi čuvvot sullii seammá rájiid. Duovddatiippaid ja eallinvugiid mielde sámit leat árbevirolaččat juhkkojuvvon meahcce-, mearra-, duottar- ja johkasámiide. Anáraččat ja nuortalaččat lohkkojuvvojit jávresámiide. Badjel bealli sámiid oppa logus leat mearrasámit, mat doložis juhkkojuvvojit " sjöfinne " ja " bufinne " -sámiide. Sjöfinnin gohčoduvvojit Finmárkku rittu sámit ja bufinnin vuovdeguovlluid ja oarjjit rittu sámit, maid jahkásaš johtimat ja vuogit leat leamaš earáláganat go muorahis guovlluin ássán mearrasámiid eallinvuogit. Duottardahje davvisápmin gohčoduvvojit boazosámit, mat ovdal elle ollesnomádan. Johkasámit leat davvi duottarguovlluid čađa golgi stuorra jogaid gáttiid sámit, geat ovdal eará Duottar-Sámi sámiid fárrejedje fásta viesuide ássat. Johkasámit leat gohčoduvvon maid dávjá dálonsápmin, man namahusa leat geavahan maid olles - dahje beallenomádalaš eallinvuogis luohpan, dálu dahje eatnama oamastan sámiin. 2.2.2 Sámegákti ja árbeduodji Sámegávttis lea boahtán sámiid čearddalaš dovdomearka. Dat geavahuvvo álbmotbiktasa láhkai. Feastaláđđegávtti lassin nissonat geavahit sámegávtti árgabivttasin álbmotbiktasa láhkai. Dalle dat leat ráhkaduvvon rássehearvvát dahje muđuid girjját muorraullogodđagis. Sámegávtti vuođđomállet molsašuddet anáraš ja ohcejohkalaš gávttiin, mat leat dušše hervejuvvon ivdnás láđđehearvabáttiiguin ja sávdnjedearrásiiguin, hearvás máttasámi v-ozat gávttiide, maidda sáhttet gullat datneárppuin hervejuvvon leahpit, dahje luovos leahpit dahje silbasoljjuiguin hervejuvvon luovos leahpit. Nuortalaččaid biktasat, main lea oaidnimis ruoššalaš váikkohus, earránit eanemusat earáin. Suoma sámeguovllus earuhuvvojit dán áigge vihtta gákteláva: 1 ) OHCEJOGA GÁKTI ( Kárášjoga-Ohcejoga ), man geavahanguovlu ollá oppa Deanu čázádatguvlui ja Davvi-Anárii ( ja Norgga beallái guhkás Kárášjogas nuorttas ) 2 ) EANODAGA GÁKTI ( Guovdageainnu-Eanodaga ), man geavahanguovlu gokčá Eanodaga gielddas gitta oarje-Anárii ( ja Norggas guhkás Guovdageainnus oarjjás ); 3 ) ANÁRA GÁKTI, man geavahit Anárjávrri birrasis; 4 ) VUOHčU GÁKTI,man geavahit Soađegili Lappi balgosa guovllus ( Vuohču gilis ja dan birrasis ); sihke 5 ) NUORTALAš GÁKTI, man geavahit Njávdáma, Giđđajávrri ja čeavetjávrri guovlluin ássi muortalaččat ( Sovjetlihtu sámiid gákti lea sullii seammalágan ). OHCEJOGA GÁKTI Ohcejoga gákti lea nuorta duottarsámi málle; Suoma Sámis das lea geavahuvvon namahus duottarmálle. Dan geavaheaddjit leat doložis boazosámit dahje johkasámit. Lestadiolaš osku lea leamaš váikkuheamen dasa, ahte gákti lea viehka vánet hervejuvvon. Healmmis leat seakka fiskes, govda rukses ja ravddamusas ruškeslágan láđđehearvvat. Olbmá gávtti healbmái eai gula hearvvat. Dán málle nissongávtti healbmi durrojuvvo garrasit, earáláhkai go eará málliin. Healbmái gullá badjel logi mehtera durrojuvvon láđđebáddi. Nissona geassegahpiris oaivvi birra jorrá dušše okta rássehearvabáddi, mii lea vehá seakkit go maid anáraččat geavahit. Muđui gahpirat leat viehka seammaláganat. Gahpira ravdii heahkkalastojuvvo hui seakka vilges speallevearka nugo earáge málliin . Maid Ohcejoga ja Anára olmmáiolbmuid gahpirat sulastahttet. Dat leat dovdomearkkalaččat njealječiegat gahpirat. Anára gahpiris čiegat čujuhit eambbo siidui, nu ahte gahpir lea bajil deaškadut go Ohcejoga málle, man čiegat leat bajásguvlui. Goappáge málles čiegat devdojuvvojit, go fas Eanodagas ja Vuohčus eai geavahuvvo deavdagat. Ohcejogas dihtto vel 1800-logus geavahuvvon čoarvegahpir. Dan geavahus goit nogai, go girkoolbmát geavahišgohte das namahusa biročoarvi. Ohcejoga gáktái gullet fáhcat, main lea muohtačálbme- dahje ruvsohearva. Nissonolbmo fáhcat goddojuvvojit alit ( goas hearva lea fiskat ) dahje rukses vuđđui ( goas hearva lea alit dahje alitfiskat ). Olbmáid fáhcaid vuođđoivdni lea juogo vielgat dahje seaivačáhppat. Dán mállii gullet nissoniid rukses čuldonvuođđagat, gasku lea seakka hearva ja dat čuldojuvvo alit ja fiskes hearvaláiggiiguin. Olbmáid vuoddagiin lea fáhcaid láhkai vilges vuođđu. Hearvaláigin geavahuvvojit vuoruid mielde alit ja ruoksat. EANODAGA GÁKTI Eanodaga gákti lea oarje duottarsámiid málle. Dan geavahit Eanodaga-Guovdageainnu sámit, geat leat johtti boazosámiid manjisboahttit. Gávttis lea boahtán goargat ja hervejuvvon. Olbmá gákti lea oanehaš, ja dan govda healbmi lea durrojuvvon. Gávtti hervemis ii geavahuvo dušše láđđi, muhto maid earálágan balddalágaid gorrojuvvon hearvabáttit. Ovdal báttiid gođđe ieža. Dán áigge dat ostojuvvojiy. Báttit stellejuvvojit goarru ja sohkaárbbi lávaid vuođul. Eanodaga gávttis sihke nissonolbmuid ja olmmáiolbmuid gahpirat leat eambbo hervejuvvon ja alibut go eará guovlluin. Muhtumin olbmá gahpira čiegat, mat ceaggájit olggos alla, badjin rabas birasbihtás , heanjgájit hárduide. Nissonat čohkkejit silkkegežiid gávtti ohcii. Gávtti oza hervejit máŋggat silbariskkut. Erenoamaš goargat lea moarsi náittosgákti, mainna sáhttet geavahit logiid riskkuid seamma áigge. Johtti boazosámit besse gitta 1700-logu rájis riggut eanemus vuotnamárkaniin dáhpáhuvvan lonuhangávppis. Lonuheamis boahtan silba lei álggos máksingaskaoapmi, muhto vehážiid das bođii gáktái gullevaš hearva ja riggodaga čujuheaddji. Eanodaga gávttiin geavahuvvojit sihke njunnesuorrán- ahte dološ Guovdageainnu mállesaš hearvafáhcat. Nissoniid vuoddagiid vuođđoivdni dánge málles lea ruoksat. Daid hervema oaiveivdni lea fiskat, muhto maid ruoná ja alit geavahuvvojit .