Sámegiella Sámedikkis 2002 . Sámegiella Sámedikkis. Sámedikki bargojoavkku raporta. Njukčamánnu 21.beaivi 2002. Álggahus. Riikkalaš ja riikkaidgaskasaš lágat ja njuolggadusat giela hárrái. Giellabarggu organiseren. Sámediggeplánat. Sámedikki doaibmaplánat. Sámedikki 1992 giellanjuolggadusmearrádus. Bargiid sámegielgelbbolašvuohta. Sámegiela geavatlaš atnu ossodagain. Bargipolitihka giellapolitihkka. Virgáibidjanproseassa giellagáibádusat. Sámedikki bargosoahpamušat. Loahppasánit. Doaibmabidju árvalusat. Mielddus. Álggahus. Sámedikki bargiidčoahkkimis Guovdageainnus juovlamánu 7. beaivvi 2001 mearridii direktevra Per Edvard Klemetsen ásahit bargojoavkku sámegiela geavaheami ovddideami várás Sámedikkis. Bargojoavkku gohčodii sámegiela bargojoavkun. Čoahkkimis mearridii iežas jođiheaddjin ja ávžžuhii bargiid fágaservviid nammadit iešguđet áirasa. Fágasearvvit NTL ja Akademikerne nammadedje de seammá beaivvi áirasiidiset. Lassin nammadii direktevra guokte bargi ja ozai čálli lávdegoddái. Čuovvovaš áirasat gárte bargolávdegoddái: Direktevra Per Edvard Klemetsen, jođiheaddji. Ossodatdirektevra Anne Britt Hætta. Ossodatdirektevra Randi Romsdal Balto. Ráđđeaddi Jon Osvald Grønmo, Akademikerne. Vuosttaskonsuleanta Synnøve Solbakk, NTL. Svein Ottar Helander leamaš bargolávdegotti čállin ođđajagimánu 1. beaivvi rájes guovvamánu 28. beaivvi rádjái 2002. Áigumuš. Bargojoavkku áigumuš lea árvvoštallat sámegiela geavaheami Sámedikkis ja vuolggahahttit doaibmabijuid ollašuhttit Sámedikki mearrádusaid ja njuolggadusaid giellageavaheami hárrái. Bargojoavkku áigumuš lea vuođustuvvon bajábealde namahuvvon bargiidseminára áigumušain ja bohtosiin. Čuovvovaš seminára cealkagat govahallet seminára loahppabohtosa: -- Galgá heaittihit giellasnillismma. -- Galgá geavahit ja ovddidit bargiid sámegiela gelbbolašvuođa. -- Áššiid galgá meannudit sámegillii. -- Jođiheaddjit galget čuovvolit mearrádusaid ja njuolggadusaid giellageavaheame hárrái. Bargojoavkku áigumuš lea maid vuođustuvvon direktevrra ovdalis áigumušaiin guorahallat sámegiela geavatlaš dili Sámedikkis. Váldi. Bargojoavkku válddi vuođustus lea direktevrra váldi. Nu lea bargojoavku direktevrra gaskaoapmi doaibmat sámegiela ovddideami várás Sámedikki organisašuvnnas. Vuolggasadji lea direktevrra mearrádus bajábealde namahuvvon semináras. Váldi lea árvoštallat ja vuolggahahttit doaibmabijuid ollašuhttit Sámedikki giellageavaheami višuvnnaid, áigumušaid, mearrádusaid ja njuolggadusaid. Direktevrras lea alcces váldi doaibmabijuid álggahit ja čađahit. Vuohki. Bargojoavkku bargovuohki lea proseassavuohki. Bargojoavku hástala buohkaid organisašuvnnas searvat guorahallat organisašuvnna sámegiela dili ja árvaladdat mo dan galggašii buoridit. Bargojoavku lea fitnan eanaš ossodagain ja kanturbáikkiin gullamin mo gielladilli lea ja mo galggašii. Proseassavuogi joatkka eaktuda ahte buohkat Sámedikkis áŋgiruššet sámegiela oahppat ja geavahit ja nu ovddidit giela bargodiliineaset. Raporttas bokte dáhttu bargojoavku čalmmustahttit Sámedikki sámegiela geavahan ja ovddidan višuvnnaid ja áigumušaid ja movttidahttit jođiheaddjiid ja bargiid vel eanet rahčat daid duohtandahkat organisašuvnnasteamet ja evttohit vuogi Sámedikki jođiheaddjiin lea erenoamáš ovddasvástádus joatkit proseassa vel maŋŋáge go bargojoavku lea barggus loahpahan. Ekonomiija eavttut. Bargojoavku lea dihtomielas ahte iešguđet jagi ruhtajuolludeamit ráddjejit dáid doaibmabijuid duohttandahkama masa adnojit ruđat. Bargojoavkku doaibmabidju árvalus mielddisbuktá vuosttašetiin oahpahusgoluid. Dát čilgejuvvojit doaibmabiju máinnašettiin. Riikkalaš ja riikkaidgaskasaš lágat ja njuolggadusat giela hárrái . Dán oasis máinnašuvvojit riikkalaš ja riikkaidgaskasaš lágat ja njuolggadusat giela hárrái maiguin Sámediggi ieš ákkastallá barggustis hábmet politihkas ja hálddašeamis. Vuođđoláhka. Vuođđolága 110a paragráfas lea mearriduvvon ahte eiseválddit galget láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá sihkkarastit ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimis. Láhka Sámedikki ja eará sámi riektediliid birra (sámeláhka). Láhka Sámedikki ja eará sámi riektediliid birra (sámeláhka) mearriduvvui geassemánu 12. b. 1987 ja sisttisdoallá mearrádusčoahki, mii galgá nannet sámegielgeavaheami iešguđetlágan oktavuođain. Láhka mearrida ahte dárogiella ja sámegiella leat formálalaččat ovttaárvosaš gielat ja sihkkarastá sámegiela vuođu, ja láhčá vel dili sámegiela ovdáneapmái ja eanet geavaheapmái. Sámelága bokte leat nappo sápmelaččat Norggas sihkkarastojuvvon vuođđovuoigatvuođaid geavahit sámegiela. Sámelága giellanjuolggadusat galget leat guovddážis Sámedikki giellabarggus. Sámelága giellanjuolggadusbargu lea oktilis bargu ja lága ođasmahttin ovdáneami mielde lea deaŧalaš, vai sáhttá dustet hástalusaid dađistaga go dat bohtet. Sámelága giellanjuolggadusaid ferte atnit unnimusgáibádussan, ja dulkot viiddideaddjin eará sisriikkalaš ja riikkaidgaskasaš lágaid ektui. Sámelága giellanjuolggadusat leat lága 3. kápihttalis. ON 1966 konvenšuvnna 27. artihkkal siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra. Artihkkal lea šaddan fas áigeguovdilin maŋŋá go heivehuvvui norgalaš riektái miessemánu 21. b. 1999 nr 30 lága bokte. Heiveheapmi mearkkaša ahte norgalaš duopmostuolut dál leat geatnegahtton geavahit 27. artihkkala siskkáldas rievtti oassin boahtteáiggi riektenákkuid oktavuođas dalle go mearrádusa lea relevánta geavahit. 27. artihkkal lea sámegillii jorgaluvvon ná: "Stáhtain gos gávdnojit čearddalaš, relegiuvnnalaš dahje gielalaš unnitálbmogat, ii galgga sis guđet gullet dakkár unnitálbmogiidda, biehttaluvvot riekti searválagaid joavkkuideaset eará miellahtuiguin ovddidit kultuvrraset, dovddastit oskkuset dahje geavahit gielaset." ILO-konvenšuvdna nr. 169. ILO-konvenšuvnnas nr. 169 "Eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain" daddjo ahte "galgá bidjat johtui doaimmaid, mat seailluhit ja ovddidit dáid álbmogiid iežaset gielaid ahtanuššama ja geavaheami". Minoritehtagielaid Eurohpalihttu. Unnitlogugielaid dahje minoritehtagielaid Eurohpalihttu ásahuvvui njukčamánu 1. b. 1998 dainna áigumušain, ahte gáhttet minoritehtagielaid vai eurohpalaš kultuvra seaillošii ovttastuvvon ja máŋggabealat kultuvran. Konvenšuvnna 7. artihkal geatnegahttá álbmotstáhtaid čađahit konkrehta doaibmabijuid, mat seailluhivčče guovlo- ja vehádatgielaid, nu ahte dat bohtet oidnosii politihkas, lágain ja geavadis Giellabarggu organiseren. Sámedikki giellabargu lei gitta 31.12.00 rádjái organiserejuvvon Sámi giellaráđđái. Sámi giellaráđđi lei Sámedikki vuollásaš ráđđi man Sámediggi nammadii ain válgaáigodahkii. Sámi giellaráđđi ásahuvvui 1992:is Sámelága § 3-12 vuođul. Sámedikki áššis 23/00 mearriduvvui ahte dikki vuollásaš ráđit heaittihuvvojit 31.12.00 rájes ja ahte dan sadjái ásahuvvo ossodatstruktuvra. Hálddahusa organiserema nuppástuhttima vuođustus lei Sámedikki áigumuš -- dahkat dikki politihkkaovddideaddjin ja eaktudahkin mas lea čielga politihkalaš ja hálddahuslaš doaibmi ovddasvástádus -- beaktileappot geavahit ja koordineret hálddahuslaš resurssaid vuhtiiválddedettiin nuppástuhttindárbbuid -- dohkálaččat vuhtiiváldit geavaheaddjiidberoštumiid ja fuolahit dohkálaš fágalaš einnostusaid hálddahusdoaimmain. Ossodagaid hárrái daddjo ahte buot ossodagat galget -- oassálastit lávdegottiin, referánsajoavkkuin j.d.s., ovddasvástideaddji doaibmaguovlustis meroštaladettiin ja ráđđádalladettiin Sámediggeráđiin -- veahkehit Sámediggeráđi áirasiid iešguđet lávdegottiin, referánsajoavkkuin j.d.s. -- áššemeannudit iešguđet nammademiid -- čuovvolit ođđa áššiid mat leat ovddiduvvon Sámedikki dievasčoahkkimis -- hálddašit bargiid, bušeahta ja rehketdoalu -- ossodaga doaibmaguovllu láhkabargguid fuolahit -- riikkalaš ja riikkaidgaskasaš fágadoaibmaguovllu ovttasbargguin oassálastit ja rapporteret SEO:ii -- fuolahit iežas dokumenttaid dárbbašlaš jorgaleami nu ahte leat sihke sámegillii ja dárogillii. Sámedikki giellaossodat (GIO). Giellaossodaga bargodoaimmat leat: -- čuovvolit sámelága giellanjuolggadusaid -- báikenammaláhka -- sátnevuorká -- oktasaš davviriikkalaš giellaovttasbargu - Sámi giellalávdegoddi - norgga delegášuvdnii láhččit -- dulkaautorisašuvdna Giellaossodat maid lassin meannuda giellafágalaš áššiid giellastivrii. Ođđasis organiseren dagahii ahte giellaráđđi rievdaduvvui giellastivran mii lea fágastivra mas leat 5 miellahtu. Dáid gaskka váljejuvvojit 3 áirasa Sámi giellalávdegoddái. Okta iešguđet giellajoavkkus davvi-, julev- ja lullisámigiela. Sámi giellalávdegoddi. Sámi giellabargu lea guovddáš oktasaš ášši riikkarájiid badjel. Sámi giellalávdegoddi sirdojuvvui Sámedikkiide 1999. Dat galgá áimmahuššat ja ovddidit čálalaš ja njálmmálaš sámegiela beroškeahttá riikarájiin. Giellalávdegoddi galgá doaibmat fága- ja áššedovdi orgánan. Jurdda lea ahte easkka álggahuvvon Sámi parlamentaralaš ráđđi galgá leat oktasaš sámi giellabarggu bajimuš politihkálaš ovddasvástádideaddji ja ahte Sámi giellalávdegoddi integrerejuvvo ráđi bargui. Sámi giellalávdegotti čállingoddi lea norggabeale Sámedikki giellaossodagas Guovdageainnus. Giellabarggu organiseren áimmahuššá sámi giellabarggu oppalaččat sámi servodagas. Organiseren ii vuhtiiváldde Sámedikki iežas siskkáldas giellaovddidanbarggu dárbbuid. Sámedikki organiseremis ii leat siskkáldas giellabargu vuoruhuvvon earret fuolahit dokumeanttaidis jorgalanbarggu vai leat sihke sámegillii ja dárogillii. Bargojoavkku oaivila mielde dat ii leat doarvái. Sámedikki gaskaneas giellabarggu galgá direktevra ieš fuolahit. Sámediggi ferte sámegiela ovddideami várás organisašuvnnastis álggahit sierra doaibmabijuid ovddidit sámegiela geavahemi. Sámediggeplánat. Sámediggeplána lea Sámedikki válgaáigodaga plána. Das máinnaša Sámediggi áigumušaidis ja doaibmabijuidis ja nu muitala Sámedikki politihka. Plána gusto buot Sámedikki doaimmaide ja lea Sámedikki barggu njuolggadussan. Plána lea maid dehálaš gaskaoapmi čájehit maid áigu ja maid earáin vuordá. Plána geatnegahtá vuosttažettiin iežas Sámedikki. Vuolábealde leat čohkkejuvvon sámegiela višuvdna- ja áigumušcealkagat iešguđet Sámedikki válgaáigodága plánain. Cealkagat galggašedje fuopmášahttit maid Sámediggi ieš lea cealkán áigumuššan ja nu mii lea Sámedikki politihkka giela hárrái. Vuordimis cealkkačoakkáldagat áiccalmahttet Sámedikki iežas hástalusaid giellageavaheami ja giellaovddideami hárrái organisašuvnnastis. Sámediggeplána 1991 - 1993. Dás ovdanboahtá ahte: -- Sámediggi áigu leat ovdagovvan mo čuovvolit boahttevaš Sámelága giellanjuolggadusmearrádusaid. -- Giellagáhttenbargu galgá nannejuvvot vai buorebut sáhttit čoavdit daid gáibádusaid maid sámegiela geavaheapmi almmolaččat gáibida. Sámediggeplána 1994 - 1997 Sámediggi cealká ea. ea. ahte "Sápmelaččaide ja sámi nášuvdnii lea vealttakeahtes eaktu ahte sámegiella oažžu buriid eavttuid ja ovdánanvejolašvuođaid. Lea deatalaš fuolahit ahte sámelága giellanjuolggadusat čuvvojuvvojit." Sámediggi cealká maid ahte "Hástalussan lea nannet sámegiela almmolaš hálddašeamis maiddái olggobealde sámegiela hálddašanguovllu. Lea dárbu bajidit giela árvvu ja dan láhkái movttiidahttit geavahit eambbo sámegiela diein guovlluin." Vel ovdanboahtá ahte: 1. Sámediggi áigu leat áktiivvalaš vuojeheaddjin vai sápmelaččat ožžot daid giellafálaldagaid maid lea vuoigatvuohta oažžut. 2. Sámediggi áigu bargat ahte ruhtaduvvojit konkrehta gielladoaibmaplánat máttasámi ja julevsámi guvlui ja Ofuohta, Sačča ja Mátta-Tromssa guovllus. 3. Sámediggi áigu bargat viiddidit sámegiela hálddašanguovllu eanet guovlluide ja suopmaniidda. 4. Sámediggi áigu bargat ahte ásahuvvojit guovddážat ja geasseskuvllat ovddidit sámegiela. 5. Sámediggi áigu bargat ahte ollesolbmuide álggahuvvo sámegieloahpahus bargomárkanetáhta bokte 6. Sámediggi áigu ovddidit doaimmaid mat ovttastit ja čohkkejit oppa sámi giela. Sámediggeplána 1998 - 2001. Sámediggái lea guovddáš mihttomearrin ahte sámi giellabargu nannejuvvo ja ovddiduvvo buot giellaguovlluin. Mihttomearrin ferte leat ahte sáme- ja dárogiella šaddaba ovttaárvosaš giellan. Sámedikki stuorámus hástalus giela oktavuođas dán čuohte- ja duhátjagi loahpas lea oažžuhit eanet sápmelaččaid aktiivvalaččat geavahit giela. Dasto lea dehálaš oččodit eret daid miellaguottuid mat hehttejit dákkár ovdáneami. Dasto ovdanboahtá ahte: 1. Go galgá juksat dáid mihttomeriid, de leat giellaguovddážat ja sajit gos sohkabuolvvat besset leat ovttas, dehálaš bealit. 2. Lea dehálaš movttiidahttit olbmuid geavahit sámegiela buot oktavuođain, sihke priváhta ja almmolaččat vai lága áigumušat ollašuvvet. 3. Ulbmilin lea ahte sáme- ja dárogiella sámi servodagas leaba duohtavuođas dássálagaid. 4. Lea dehálaš bearráigeahččat ahte giellaovdáneami bargu gielddalaš ja fylkkagielddalaš ossodagain, mat leat sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllus ja stáhtalaš ossodagain main ollu lea dahkamuš dáinna guovlluin, dávista lága áigumušaide. Sámediggeplána 2002 - 2005. Go dát čállojuvvo de ii leat vel plána mearriduvvon Sámedikkis. Čuovvovaš árvaluvvon cealkagat govvidit plána sámegiela ovddidanáigumušaid: 1. Sámegiela áimmahuššan, ealáskahttin ja ovdáneapmi lea nappo vuođđoeaktu sámi kultuvrra boahtteáigái. 2. Ealli giella eaktuda ahte sámi álbmot geavaha giela árjjalaččat, buot árgabeaivvi diliin - sihke ruovttus ja almmolaččat. 3. Sámediggi áigu movttiidahttit juohkehačča geavahit sámegiela buot oktavuođain ja juohke sajis sámi servodagas, ja háliida váikkuhit ahte álggahuvvo gielalaš birasgáhttenkampanja sámegiela várás: "SÁMEGIELAIN BIRGE!". 4. Sámi sátnevuorká lea deaŧalaš sámegiel doahpagiid gaskkusteamis ja galgá ain ovddiduvvot vai geavaheaddjái lea álki gávdnat dohkkehuvvon sániid. 5. Giellaguovddážat ja ovttasdoaibmanarenat leat deaŧalaš faktorat ealli giela oččodeamis. 6. Dáža ja sámi eiseválddiid sámegielgeavaheapmi muitala sámegiela árvvu. Sámegiela almmolaš geavaheapmi čájeha eiseválddiid miellaguottuid sámi kultuvrii ja servodateallimii oppalaččatge. 7. Lea dárbu ásahit bearráigeahččanorgána, mii sáhttá dárkkistit almmolaš etáhtaid ja ásahusaid giellageavaheami. 8. Sámi álbmot lea dađis hárjánan dakkár dillái, mas sámegiella ii leat doaibmi giellan sierranas almmolaš ja priváhta oktavuođain. Dát dagaha ahte ollu sápmelaččat eai jearat sámegieldieđuid dahje bálvalusaid. 9. Sámegiela čalmmusteapmi lea deaŧalaš hástalus, muhto ii leat vel ožžon doarvái fuomášumi. 10. Sámediggi ferte háhkat eanet dieđuid gielalaš váikkuhusaid birra teknologalaš ovdáneami geažil. 11. Guovdilis hástalus lea oktasaš sámi giellapolitihka ásaheapmi Davvikalohtas. 12. Ferte árjjaleabbot geahččalit čoavdit daid váttisvuođaid, mat čatnasit sámegiela erenoamáš mearkkaid geavaheapmái dihtorastimis ja interneahta geavaheamis, ja Sámediggi áigu dahkat dán barggu davviriikkalaš ovttasbargoprošeaktan. Sámedikki doaibmaplánat. Sámedikki ossodagat ráhkadit doaibmaplánaid ossodagaidasaset juohke jagi. Ossodagaid doaibmaplánaid vuođustus lea Sámediggeplána ja iešguđet jagi mearriduvvon bušeahtta. Doaibmaplánain galgá oaidnit mo Sámedikki iešguđet ossodagat áigot rahčat duohtandahkat Sámediggeplánas namuhuvvon višuvnnaid ja áigumušaid. Lea dehálaš ahte doaibmaplánat dávistit Sámediggeplána višuvnnaid ja áigumušaid. Ossodagaid doaibmaplánain galget dat hábmejuvvojit boađusulbmilin ja geavatlaš doaibmabidjun mat galget leat erenoamážat, mihtidahtti, dohkkehuvvon, realisttalaččat ja áigemearálaččat. Sámediggi galgá boađusárvvoštallamisastis sáhttit árvvoštallat maid ja mo ossodagat bargguideaset leat doaimmahan sámediggeplána višuvnnaid ja áigumušaid ektui. Bargojoavku ii leat dilijuvvon guorahallat iešguđet jagi doaibmaplánaid. Áigumuš livččii guorahallat leat go ja jos ležžet, de man muddui leat sámediggeplána sámegiela ovddideami višuvnnat ja áigumušat dávistuvvon iešguđet jagi doaibmaplánaide. Sámedikki 1992 giellanjuolggadusain lea okta njuolggadus ahte giellaoahpahusdoaimmat galget mielde jahkásaš doaibmaplánaide sierra teakstaoassin. Bargojoavku eaktuda ahte dat galgá duohtandahkkojuvvot Sámedikki doaibmaplánain dás duohko. Sámedikki 1992 giellanjuolggadusmearrádus. Sámediggi lea dievasčoahkkináššis 25/92:is mearridan njuolggadusaid mo sámegiela geavahit Sámedikkis. Mearrádus čuovvu dán raportta mielddusin. Giellanjuolggadusat eai leat duohtandahkkojuvvon. Dan oaidná go njuolggadusaid §8 ii leat ollislaš. Paragrafas livččii galgan boahttit ovdan goassá rájes njuolggadusat leat fámus. Njuolggadusaid 4. čuoggá mieldi galggai sámediggeráđis leat váldi doibmibidjat njuolggadusaid go lei vuos šiehtadallan bargiid organisašuvnnaiguin daid hárrái. Dakkár šiehtadallamat eai leamaš bargiid organisašuvnnaiguin. Bargojoavkku mielas lea Sámedikki sámegiela geavaheami njuolggadusmearrádus vel otne ge buorre vuolggasadji mearridit njuolggadusaid sámegiela geavaheami hárrái. Bargiid sámegielgelbbolašvuohta Giellaossodat iskkai bargiid sámegielgelbbolašvuođa ovdal juovlamánu 2001 bargiidčoahkkima. Iskkadeapmi čájeha ahte Sámedikki 99 bargis máhttet 64 čállit sámegiela. Sis dárbbašit 21 veahki korrektuvrra lohkat. Dat mielddisbuktá ahte 65 % bargiin máhttet čállit sámegiela. Iskkadeapmi čájeha maid ahte dán 99 bargis birgejit 75 sámegielain njálmmálaččat. Dat mielddisbuktá ahte 76 % máhttet hállat sámegiela. Iskkadeapmi čájeha ahte 13 bargi ipmirdit sámegiela muhto eai hála. 99 bargis leat 11 geat eai oppa ádde sámegiela. Dat lea 11 % oppa Sámedikki 99 bargiin. Iskkadeapmi čájeha ahte Sámedikkis lea ollu sámegielgelbbolašvuohta. Mii iskkadeami máinnašeamis dás ii boađe ovdan lea mo dát gelbbolašvuohta lea iešguđetlágan iešguđet ossodagain. Jođiheaddjiide lea hástaleaddji dás duohko fuolahit ahte sámegielgelbbolašvuohta lea buot ossodagain vai Sámediggi sáhttá geavatlaččat doaibmat sámegillii. Sámegiela geavatlaš atnu ossodagain Sámedikki iskkadeamis ovdal juovlamánu 2001 bargiidčoahkkima ovdanbođii ahte Sámedikki gaskaneamet dieđut leat sámegillii sullii 40%. Gaskaneamet čállosat ja notáhtat leat dárogillii dattege sullii 95 %. Áššemeannudeapmi lea eanaš dárogillii ja beavdegirjjit čállojuvvojit eanaš ossodagain dárogillii ja de jorgaluvvojit sámegillii. Iskkadeami boađus dávista giellabargojoavkku gova ossodagaid giellageavaheami hárrái. Bargojoavku vásihii ahte eanaš ossodagaid bargit šállošit go Sámediggi ii eanet geavat sámegiela barggustis. Sii geat eai vel máhte sámegiela, šállošit go Sámediggi ii fuolat sin oahppat giela vaikko virgáibidjamis lea dan geatnegahttán. Sámedikkis lea stuorra bargoveahka mas lea ollu ja alla sámegielgelbbolašvuohta. Jos Sámediggi lea duođas áigumin sámegiela ovddidit, de ferte bargagoahtit systemátalaččat vai dát gelbbolašvuohta geavahuvvo ossodagain sámegiela čállit. Sámediggi ii sáhte duhtat ahte čállingiella dikkis ovddiduvvo dušše jorgalemiid bokte dárogielas sámegillii. Giellaossodat (GIO). Giellaossodagas lea buot áššemeannudeapmi sámegillii. Jos čállosat leat dárogillii de leat maid sámegillii. Giellaossodagas lea julevsámegielkonsuleanta Divttasvuonas ja lullisámegielkosuleanta Snoasas. Soai leaba ossodaga giellafágabargit ii ge sunno bargun leat doaibmat jorgaleaddjin. Oahpahusossodat (OAO). Oahpahusossodagas lea áššemeannudeapmi eanaš dárogillii. Ossodaga áššit mat galget politihkalaččat meannuduvvot daid jorgalit dárogielas sámegillii. Eai dattege jorgaluvvo eará go áššiid loahppaárvalusat ja dokumeanttat mat leat buvttaduvvon Sámedikkis ja mat vuođustit mearrádusa. Ossodagas leamaš álgoálggus guokte giellamielbargi virggi. Dát leat maŋŋá jorran eará doaibman. Plána- ja hálddahusossodat (PHO). Plána- ja hálddahusossodagas lea áššemeannudeapmi váldolaččat dárogillii. Ossodaga áššit mat galget politihkalaččat meannuduvvot daid jorgalit dárogielas sámegillii. Eai dattege jorgaluvvo eará go áššiid loahppaárvalusat ja dokumeanttat mat leat buvttaduvvon Sámedikkis ja mat vuođustit mearrádusa. Servodatossodat (SEO). Servodatossodagas eanaš áššit meannuduvvojit dárogillii ja jorgaluvvojit sámegillii. Áššit mat galget politihkalaččat meannuduvvot jorgaluvvojit sámegillii seamma vuogi mielde go eará ossodagain ge. Kultur- ja ealáhusossodat (KEO). Kultur- ja ealáhusossodaga ealáhussekšuvnnas eanaš áššit meannuduvvojit dárogillii ja jorgaluvvojit sámegillii seammá vuogi mielde go eará ossodagain ge. Sekšuvnnas buohkat máhttet sámegiela hállat earret okta. Ossodaga kultursekšuvnnas meannuduvvojit eanáš áššit dárogillii. Doppe eai buohkat máhte sámegiela hállat. Girjerádjo- ja diehtojuohkinossodat (GDO). Girjerádjo- ja diehtojuohkinossodaga áššemeannudeapmi lea váldolaččat dárogillii. Giellamielbargit jorgalit áššiid mat galget politihkalaš meannudeapmái. Diehtojuohkimii internehta bokte lea vuođustuvvon prinsihppan ahte buot mii doppe almmuhuvvo Sámedikki ruovttusiidduin www.samediggi.no galgá leat sihke sáme- ja dárogillii. Dat prinsihppa ii gusto intranehttii. Diehtočállosat, preassadieđáhusat jna. almmuhuvvojit sihke sáme- ja dárogillii. Ossodagas lea ollu jorgalandoaibma dárogielas sámegillii dan dihtii go oppa Sámedikki áššemeannudeamis unnán buvttaduvvojit čállosat sámegillii. Ossodagas leat guokte mielbargi guđet bargaba jorgaleaddjin. Eanaš jorgaleaba Sámedikki áššebáhpiriid dárogielas sámegillii. Birasgáhtten- ja kultursuodjalanossodat (BKO). Birasgáhtten- ja kultursuodjalanossodagas meannuduvvojit áššit dárogillii. Áššit mat galget politihkalaččat meannuduvvot jorgaluvvojit dárogielas sámegillii nu go eará ossodagin ge. Nu lea guovllukantuvrrain ge Romssas, Divttasvuonas ja Snoasas. Bargipolitihka giellapolitihkka. Sámediggi lea bargipolitihka njuolggadusaid hábmemin. Bargojoavkku mielas galgá sámegiela árvu Sámedikki váldogiellan leat vuođđun Sámedikki bargipolitihka hábmemis. Bargojoavku dáhttu čuovvovaš cealkagiid Sámedikki bargipolitihka giellapolitihkkii mearrideaddjin: -- Sámegiella lea okta Sámedikki váldo dovdomearka ja sámi nášuvnnalaš symbola. -- Bargit galget geavahit sámegiela buot Sámedikki bargguin. -- Buorre sámegiela hállan ja čállinmáhttu galgá deattuhuvvot buot bargiid hágadettiin. -- Go bargoohccit árvvoštallojuvvojit ovttadássásažžan de galgá sámegielmáhttu deattuhuvvot mearrideaddjin. -- Bargit geat eai máhte sámegiela go álget Sámediggái galget geatnegahttot oahpahallat giela. -- Bargit galget leat vuoigadis oažžut virgelobi oahpahallat sámegiela jos bargosajis ii lágiduvvo heivvolaš oahpahus. -- Sámedikki bargiin galgá leat sámi kulturmáhttu. Virgáibidjanproseassa giellagáibádusat. Virgáibidjamiin Sámediggái galgá árvvoštallat giellagelbbolašvuođa gáibádusaid Sámedikki sámegiela višuvnnaid ja áigumušaid ektui ja vel bargipolitihka sámegielmáinnašeami ektui. Buot Sámedikki virgealmmuhusain ja virgáibidjamiin galgá njálmmálaš ja čálalaš sámegieldáidu jerrojuvvot. Sámedikki virgealmmuhusain ja virgáibidjamiin galgá okta čuovvovaš gáibádus/kriteria geavahuvvot: a) Ohccit galget almmuhit máhttet go sámegiela. Sámegiel-, sámi kultur- ja sámi servodatmáhttu lea mearrideaddjin go ohccit muđui leat gelbbolačča. b) Eaktuduvvo sámegielmáhttu ja dasa gelbbolašvuođa duođaštusat árvvoštaladettiin: -- Virggis dahkamuš olbmuiguin, makkár olbmuiguin ja makkár dahkamuš. -- Makkár giellamáhttu muđui lea dan ossodagas dahje kantuvrras. -- Vejolašvuođat ja gáržžádusat fitnet olbmuid namahuvvon virgái. Makkár gáibádusat galget guđe virgealmmuhusas dan mearrida direktevra ráđđádaladettiin ossodatdirektevrrainis ja bargiidorganisašuvnnaiguin. Buot virgealmmusain galgá ovdanboahtit ahte -- Sámegiella lea váldogiellan Sámedikkis -- Ohccit galget almmuhit máhttet go sámegiela. Sámegiel-, sámi kultur- ja sámi servodatmáhttu lea mearrideaddjin go ohccit muđui leat gelbbolačča. -- Ohccit guđet eai máhte sámegiela virgái álggedettiin galget šiehtadaladettiin barggaheaddjin geatnegahttot dan oahpahallat. Sámedikki bargosoahpamušat. Samedikki bargosoahpamušat galget dávistit virgealmmuhusa bargočilgehusa ja virgáibidjaneavttuid. Loahppasánit. Bargojoavku lea raporttastis máinnašan Sámedikki sámegiela geavaheami áŋgiruššama riikkalaš ja riikkaidgaskasaš riektivuođustusa ja Sámedikki iežas višuvnnaid ja áigumušaid sámegiela hárrái Sámedikki plánain. Bargojoavku lea dihtomielas ahte Sámediggi lea hábmemin bargiidpolitihka njuolggadusaid ja eaktuda ahte raporta lea dasa ávkin. Bargojoavku ii leat čujuhan eaŋkiláššid mat eastadit Sámedikki sámegielgeavaheami áigumušaid juksamis. Bargojoavku lea baicce geahččalan čujuhit maid joavkku mielas lea dehálaš vai ovdána bargguin duohtandahkat sámegiela váldogiellan Sámedikkis. Ealli giella eaktuda ahte Sámediggi geavaha sámegiela árjjálaččat buot oktavuođain ja ahte movttidahttá bargiidis giela oahppat ja geavahit. Sii dat máhttet bargguset fágadoahpagiid ja dihtet mo daid geavahit. Danne leage dehálaš ahte aiddo sii movttidahttojuvvojit daid buot smiehttat sámegillii ja daid geavahit. Sámedikki bargit leat sámegiela ovddideaddjit go hállet ja čállet sámegiela. Sii dat hábmejit sámegiela hálddahusgiellan sámi servodagas. Jos čurvosis "SÁMEGIELAIN BIRGE!" galgá leat duohta oaivil ja ávki Sámedikkis, de ferte ieš Sámediggi váldit ovddasvástádusa oahpahit ja ovddidit sámegiela organisašuvnnastis. Dan ii sáhte dodjalit earáide. Earát sáhttet veahkehit muhto Sámediggi ferte ieš doaimmahit barggu organisašuvnnastis. Nugo dán raporttas ovdanboahtá de Sámedikkis gal eai váillo áigumušat sámegiela ovddidit. Go dattege sámegiella ii oru ovdáneamen doarvái Sámedikki organisašuvnnas de dáidá leat sivva ahte áigumušain eai vuolggahuvvo ulbmillaš doaibmabijut. Sámedikki hálddahus lea oalát rievdan 2001 jahkemolsumis go vuollásaš ráđit buot heaittihuvvojedje ja oktiiheivehuvvojedje oktasaš hálddahuslaš ja politihkalaš jođiheapmái. Dát ovttastahttin mielddisbuvttii ahte iešguđetlágan fitnodatkultuvrrat dál leat oktiiheivehuvvon oktasaš jođiheamis. Earret eará lea ossodagaid giellakultuvra nu gártan iešguđetlágan. Organisašuvdna lea rahčamin juksat oktasaš fitnodatkultuvrra. Doaibmi bargu ráhkadit bargiidpolitihka njuolggadusaid ja Sámedikki virgáibidjannjuolggadusaid leat guokte dakkár čielga ovdamearkka. Bargojoavku lea vásihan ossodagain ja ossodagaid gaskka hui ollu ovttamielalašvuođa vuoruhit sámegiela ovddideami organisašuvnnas. Muhtimat leat dadjan ahte sii imaštit ja leat šlundon go bargoaddi ii leat vuoruhan sámegiela oahpahit ja geavahit go sii leat bargui álgán vaikko virgáibidjamis lea dan eaktudan. Ossodagaid galledettiin lea namahuvvon jurdda ásahit giellaoaivadeaddji virggiid ossodagaid veahkehit sámegiela geavahit. Lea seammás deattuhuvvon ahte dákkár giellaoaivadeaddji ii galgga jorgalit áššebáhpáriid muhto baicce veahkehit áššemeannudeaddjiid čálligoahtit sámegiela. Sámediggi lea Sámi álbmotválljen bajimuš orgána. Das lea sámegiella okta váldo dovdomearka. Sámediggi lea maid stuorra ja geasuheaddji bargosadji. Sámediggi galgá geasuhit bargui buoremus bargoveaga vuhtiiválddedettiin ahte sámegiella lea Sámedikki váldogiella. Buohkaide lea hástalussan oahppat sámegiela geat hálidit Sámedikkis bargat. Sámediggái lea maid hástalussan dat geavatlaš bargipolitihkas bokte oadjudit bargiidis geavahit sámegiela barggus. Danne bargojoavku evttoha duos vuolábealde guokte doaibmabiju. Doaibmabidju árvalusat Bargojoavku árvala čuovvovaš doaibmabijuid nannet ja ovddidit sámegiela geavaheami organisašuvnnastis: Sámedikki hálddahusa giela geavaheami njuolggadusat Čujuhettiin Sámediggeplána višuvnnaid ja áigumušaid sámegiela geavahit ja ovddidit mearriduvvojit čuovvovaš njuolggadusat: §1 Ulbmil Ulbmilin lea duohtan dahkat sámegiela geavaheami váldogiellan Sámedikkis ja nannet sámegiela gelbbolašvuođa Sámedikki organisašuvnnas. §2 Sámegiella - definišuvdna Sámegiella lea váldosuopmanvuogit davvisámegiella, julevsámegiella ja máttasámegiella. §3 Áššemeannudeapmi Áššedivudusat, árvalusat, cealkámušat, mearrádusat, čoahkkingirjjit, šiehtadusreferáhtat ja eará galget čállojuvvot sámegillii ja jorgaluvvot dárogillii. §4 Pressadieđáhusat, dieđáhusat, almmuhusat ja skovit Pressadieđáhusat ja buot dieđáhusat ja almmuhusat galget čállojuvvot sámegillii ja jorgaluvvot dárogillii. Skovit ja daid rávačállagat galget leat sámegillii ja dárogillii. §5 Reivvet Reivvet almmolaš báikkálaš ja guovllulaš orgánaide (def. Sámelága 3. kap. § 3-1) hálddašanguovllus galget čállojuvvot sámegillii. Dát gusto maiddái almmolaš ja priváhtalaš sámi institušuvnnaide ja organisašuvnnaide. Čállosat galget dattege vástiduvvot dan gillii maid lágideaddji lea geavahan. Reivvet almmolaš ja priváhta sámi institušuvnnaide ja organisašuvnnaide olggobealde hálddašanguovllu galget leat sáme- ja dárogillii. §6 Váldi njuolggadusaid doibmiibidjat ja rievdadit Direktevra doibmibidjá njuolggadusaid bargiid organisašuvnnaiguin ovttasrádiid dábálaš vuogi mielde. §7 Eavttut a) Sámedikki sámegiela gaskaneas oahpahusa galgá vuoruhit vai bargit hállet sámegiela ja buvttadit áššebáhppiriiddiset sámegillii. b) Giellaoahpahusdoaimmat galget mielde jahkásaš doaibmaplánaide sierra teakstaoassin. c) Bargiin galgá leat vejolašvuohta oažžut virgelobi oktan bálkkáin oahpahallat sámegiela jos heivvolaš oahppu ii lágiduvvo barggus. d) Virgealmmusain galgá ovdanboahtit ahte Sámedikki váldogiella lea sámegiella e) Virgáibidjamiin ja bargosoahpamušain galget bargit geatnegahttojuvvot oahpahallat sámegiela. f) Hálddahusas galget leat dulkkat ja jorgaleaddjit geat dulkojit ja jorgalit sámegielas dárogillii ja dárogielas sámegillii. Sámegiela ovddidan prošeakta Bargojoavku árvala vuolggahit prošeavtta ovddidit sámegiela geavaheami organisašuvnnastis. Prošeakta galgá doaibmat ollašuhttit Sámedikki giellapolitihka hábmedettiin dasa konkrehta sisdoalu heivehaladettiin organisašuvdnii gaskaneamet giellaoahpahusa ja giellaovddideami. Prošeakta galgá doaibmat vai buot bargit ohppet sámegiela ja vai sámegiella geavatlaččat atno váldogiellan Sámedikkis. Prošeakta lea bargojoavkku vuolggahuvvon proseassa joatkašupmi. Prošektii gullá neavvut direktevrra mo bargat vai Sámediggi šaddá ovdagovvan Sámelága giellanjuolggadusaid ollašuhttimis. Sámegiela oahppan, dan geavaheapmi ja ovddideapmi čatnasuvvet oktan áššin. Danne bargojoavku árvala ahte sámegiela oahpaheapmi heivehuvvo ja integrerejuvvo iešguđet bargi beaivválaš bargodillái. Dat oadjudivččii bargiid geavahit giela barggusteaset ja bargosadji šattašii giellabeassin. Oahpahus galgá leat differensierejuvvon ja organiserejuvvon joavkkuid mielde bargiid gelbbolašvuođa ja giellageavahanhárjáneami vuođul. Oahpahusa várás galget bálkáhuvvot oahpaheaddjit. Oahpaheaddjit galget ráđđádaladettiin prošeaktajođiheaddjin plánet ja čađahit oahpahusa iešguđet ossodagain. Bargit geat máhttet sámegiela galget prošeavtta bokte oadjuduvvot ja čeahpput dan čállit. Sin gaskka galgá ásahuvvot fierpmádat vai veahkehit guđetguimmiideaset riekta čállit ja háhkat dárbbašlaš doahpagiid áššiid čilget. Fierpmádagat doaimmašedje giellabádjin. Oppa dán prošeavtta plánema, organiserema ja doibmibidjama várás bálkáhuvvo gaskaboddosaš prošeaktabargi 5 jahkái. Bargis galgá leat prošeaktabargohárjáneapmi ja sámegielmáhttu ja galgá organisašuvnnas dieđihit njuolgga direktevrii. Prošeavtta galgá juohke jahkemolsumis árvvoštallat vai šaddá dihtomielas doaibmá go áigumušaid ollašuhttit ja vel guorahallat molssaeavttuid dan beavtálmahttit . Árvaluvvon prošeavtta golut gártet prošeaktabargi golut mat leat sullii 400.000 ruvnnu jahkái. Oahpahusgolut árvvoštallojuvvojit gaskamearálaččat 100.000 ruvnnu jahkái iešguđet jovkui. Okta oahpaheaddji sáhttá oahpahit guokte joavkku. Golut leat oahpaheaddjibálkká golut 3,5 diimmu vahkkui 40 vahkku. Prošeavtta golut heivehallojuvvojit doaibmabidjun Sámedikki bušehttii juohke jagi dan 5-jagi áigodagas. Joavkkuid oahpahusgolut juogaduvvojit ossodagaide oasseváldiid loguid mielde ja heivehallojuvvojit ossodagaid iešguđet jagi doaibmaplánaide. Mielddus Sámedikki 1992 giellanjuolggadusmearrádus Sámediggi lea áššis 25/92:is mearridan njuolggadusaid mo sámegiela geavahit Sámedikkis. Mearrádus lea ná: "1. OPPALAČČAT Sámediggi áigu čujuhettiin Sámediggeplánii 1991-93 ja doaibmaplánii 1992, mearridit čuovvovaš kriterijaid nannet sámegiela iežas vuogádagas. Dát čuoggát galget čujuhit mo boahttevaš mihtut, strategiijat ja váikkuhangaskaoamit hábmejuvvojit. g) Sámegiela oahpaheami galgá prioriteret otnáš ektui. h) Diliid galgá láhčit nu ahte bargit sáhttet dustet daid prinsihpaid maid Sámedikki ollesčoahkkin lea mearridan. Mihttomearrin berre leat ahte Sámedikki bargit galget oahppat sámegiela njálmmálaččat ja sáhttit geavahit dan daid áššebáhpiriin m aid sii ieža ráhkadit. i) Bargit galget oažžut vejolašvuođa virgelohpái oktan bálkkáin lohkan dihte sámegiela. j) Giellaoahpahusdoaimmat galget váldojuvvot mielde jahkásaš doaibmaplánaide sierra teakstaoassin. k) Jos geavaha sámegiela čálalaččat lassin dárogillii beaivválaš áššemeannudeamis berre dát bálkašuvvot. l) Ráhkaduvvo plána gos mihttomearrin berre leat ahte 50% bargiin sáhttet geavahit sámegiela čálalaččat ja 80-100% bargiin geavahit sámegiela njálmmálaččat golmma jagi geahčen. m) Doaimmaid johtui bidjama sáhttá árvvoštallot biddjot bargiidlávdegoddái nu ahte bargiid ovddasvástideaddjit leat mieldegogielladoaimmaid duohtan dahkan galgá mearriduvvot nugo lea eaktuduvvon sierralágan šiehtadusain gaskal bargoaddi ja bargiid. 2. SÁMEGIELA GEAVAHEAMI NJUOLGGADUSAT SÁMEDIKKIS (Mearriduvvon Sámedikkis ..../.... 1992 Sámedikki čoahkkinortnega §41 vuođul). §1 Ulbmil Ulbmiliin lea duohtan dahkat sámegiela geavaheami Sámedikkis ja movttidahttit ja nannet sámegiela máhtolašvuođa Sámedikki organisašuvnnas. §2 Sámegiella - definišuvdna Sámegiellan áddejuvvojit váldosuopmanvuogit davvisámegiella, julevsámegiella ja máttasámegiella. §3 Áššemeannudeapmi Áššeovddidus, árvalusat, cealkámušat ja mearrádusat, ja čoahkkingirjjit ja šiehtadusreferáhtat galget leat sáme- ja dárogillii. §4 Pressadieđáhusat, dieđáhusat, almmuhusat ja skovit Pressadieđáhusat ja buot dieđáhusat ja almmuhusat galget dahkkojuvvot sáme- ja dárogillii. Skovit mat geavahuvvojit galget leat sámegillii ja dárogillii, ja daid rávačállagat. §5 Reivviid čállin Reivviid čállin almmolaš báikkálaš ja guovlulaš orgánaiguin (def. Sámelága 3. kap. § 3-1) mat leat hálddašanguovllus galget váldoáššálaččat dahkkot sámegillii. Dát guoská maiddái almmolaš ja priváhtalaš sámi institušuvnnaide ja organisašuvnnaide. Čállosat galget vástiduvvot dan gillii maid sáddejeaddji lea geavahan. Reivelonuhallan almmolaš ja priváhta sámi institušuvnnaiguin ja organisašuvnnaiguin olggobealde hálddašanguovllu, galget dahkkot sáme- ja dárogillii. §6 Sámegiella - praktiseren Ovttaskas vuoigatvuohta friddja geavahit giela sámelága § 2-13 mielde galgá sáhttit dahkkojuvvot Sámedikki šiehtadallamiin ollesčoahkkimis ja váldolávdegotti čoahkkimiin ja eará lávdegottiin. §7 Njuolggadusaid rievdadeapmi Sámedikki ollesčoahkkin sáhttá rievdadit njuolggadusaid. §8 Fápmuibidjan Dát njuolggadusat biddjojuvvojit fápmui ..... 3. MEARKKAŠUMIT OVTTASKAS PARAGRÁFAIDE §-ii 3 Áššemeannudeapmi Njuolggadusaid §:as 3 lea evttohuvvon ahte áššeovddidus ja mearrádusárvalus galget čállojuvvot sáme- ja dárogillii. Dás válljejuvvo geavahit sámegiela ja dárogiela daid áššebáhpiriin mat gusket olggosguvlui čujuheaddji doibmii, danin ii evttohuvvo ahte Sámi ovddidanfoandda áššit čállojuvvojit sámegillii. Foandaáššit eai leat almmolaččat ja biddjojuvvojit dušše foanddastivrii meannudeapmái. Áššebáhpirat biddjojuvvojit árkiivii dan maŋŋá. Mearrádusat sáddejuvvojit almmolaččat. §-ii 4 Preassadieđáhusat, dieđáhusat, almmuhusat ja skovit Buot dieđáhusat, almmuhusat ja preassadieđáhusat gč. §4 njuolggadusain evttohuvvojit sáddejuvvot sáme- ja dárogillii. Skovit maid Sámediggi geavaha galget nu guhkkás go vejolaš leat maiddái sámegillii. Buot dieđáhusat fertejit leat sihke sáme- ja dárogillii, daningo dikkis lea oktavuohta buot sámiide miehtá riikka. Dát livčče mielde oainnusin ja gulusin dahkamin sámegiela maiddái olggobealde hálddašanguovllu. §-ii 5 Reivviid čállin Buot reivelonuhallan almmolaš báikkálaš ja guovllulaš orgánaiguin mat leat hálddašanguovllus gč. §5 njuolggadusain lea evttohuvvon váldoáššálaččat dahkkot sámegillii. Dát guoská maiddái almmolaš ja privahtálaš sámi institušuvnnaide ja organisašuvnnaide. Dát ii leat mearriduvvon Sámelága giellanjuolggadusain, muhto evttohuvvo váikkuhangaskaoapmin deavdin dihte lága áigumušaid. Dan seamma geažil lea lunddolaš ahte sámi organisašuvnnat ja institušuvnnat geavahit sámegiela go lonuhallet reivviid gaskaneaset. Lassin lea buohkain geat váldet oktavuođa čálalaččat sámegillii, vuoigatvuohta oažžut čálalaš vástádusa sámegillii (gč. 3. kap. § 3-3 Sámelágas). Dát evttohuvvo guoskat buohkaide geat háliidit geavahit sámegiela Sámedikki guovdu, maiddái olggobealde riikkarájiid. §-ii 6 Sámegiella - praktiseren Orru leamen eahpegovttolaš gáibidit eará njuolggadusaid sámediggeráđi, váldolávdegottiid ja eará lávdegottiid čoahkkingiellan go dat mii geavahuvvo ollesčoahkkimiin. 4. ŠIEHTADALLAMAT Sámediggeráđđi fápmuduvvo bidjat johtui njuolggadusaid dábálaš šiehtadusaid bokte bargiid organisašuvnnaiguin." Publiserejeaddji: Pål Hivand Ođasmahtton: 16.04.2002 nettredaksjonen@samediggi.no Coahkkal dákko vai oaččut dán artihkkalis ráidna veršuvnna