Sámedikki dievasčoahkkin. Čoahkkingirji 4/01. Áigi: 27. -- 30.11.01. Báiki: Kárášjogas. Áššelistu:. Ášši 37/01 Vuođđudeapmi. - nammačuorvun, virgelobit, gohččojuvvon várreáirasat. - gohččuma ja áššelisttu dohkkeheapmi. Ášši 38/01 Sámediggeráđi doaibmadieđáhus . Ášši 39/01 Gažaldagat sámediggeráđđái sámedikki čoahkkinortnega § 11 vuođul. Ášši 40/01 Ođđa áššiid dieđiheapmi. Ášši 41/01 Sámedikki 2002 bušeahtta. Ášši 42/01 Stáhtabušeahtta 2003 . Ášši 43/01 Sámi leavgga geavaheapmi - gulaskuddan. Ášši 44/01 Sámi mánáidgárddiid sierra doarjaga njuolggadusat. Ášši 45/01 Strategalaš plána sámi mánáidgárddiide 2002 -- 2005 . Ášši 46/01 Strategalaš plána 2001 -- 2004 sámi earenoamážit heivehuvvon oahppaneavvut mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide . Čoahkkináiggit:. Áigi. Ášši. Siidu. 27.11.01 dii. 09.00 -- 11.00. 37/01. 4. 38/01. 7. 27.11.01 dii. 14.00 -- 18.20. 38/01 joatkka. 39/01. 37. 28.11.01 dii. 09.00 -- 12.00. 40/01. 46. 41/01. 53. 28.11.01 dii. 15.00 -- 18.15. 41/01 joatkka. 29.11.01 dii. 09.00 -- 12.00. 41/01 joatkka. 29.11.01 dii. 15.00 -- 19.35. 42/01. 135. 43/01. 202. 30.11.01 dii. 09.00 -- 12.00. 43/01 joatkka. 44/01. 206. 45/01. 212. 46/01. 231. Ášši 37/01. Čoahkkima vuođđudeapmi. Ášši meannudeapmi álggahuvvui skábmamánu 27. beaivvi 2001 dii. 09.00. Áirasat. Čuovvovaš áirasat ledje vuođđudeamis. 1. Olav M. Dikkanen. 21. Svein Peter Pedersen. 2. Magnhild Mathisen. 22. Randi A. Skum . 3. Berit Ranveig Nilssen. 23. Margreta Påve Kristiansen. 4. Steinar Pedersen. 24. Per-Bjørn Lakselvnes. 5. Jánoš Trosten. Bođii dii. 09.20. 25 Ann Mari Thomassen. 6. Jon Erland Balto . 26. Berit Oskal Eira. 7. Ragnhild L. Nystad . 27. Ove Johnsen . 8. Egil Olli. 28. Åge Nordkild. 9. Terje Tretnes. 29. Roger Pedersen . 10. Per A. Bæhr . 30. Per Solli. 11. Klemet Erland Hætta . Ole Henrik Magga várrelahttu. 31. Sven-Roald Nystø. 12. Isak Mathis O. Hætta. 32. Stig Eriksen. 13. Josef Vedhugnes . 33. Anders Urheim. 14. Olaf Eliassen. 34. Jarle Jonassen. 15. Sverre Anderssen . 35. Kirsten Appfjell. Kjell Jøran Jåma várrelahtu. 16. Per Edvin Varsi. Willy Olsen várrelahttu. 36. Sten Erling Jønsson. 17. Ingar Eira. John H. Skum várrelahttu. 37. Birger Nymo. 18. Tormod Bartholdsen . 38. . 19. Geir Tommy Pedersen. 39. Jørn Are Gaski. 20. Willy Ørnebakk . v Juollujuvvon permišuvnnat. Konstitueremis. Áirras nr. 11 Ole Henrik Magga leai ožžon permišuvnna skábmamánu 26. -- 27. beaivvi. Áirras nr. 16 Willy Olsen leai ožžon permišuvnna skábmamánu 26. -- 30. beaivvi, olles čoahkkin. Áirras nr. 17 John Harald Skum leai ožžon permišuvnna skábmamánu 26. -- 30. beaivvi, olles čoahkkin. Áirras nr. 35 Kjell Jøran Jåma leai ožžon skábmamánu 26. -- 30. beaivvi, olles čoahkkin. Dasa lassin leat čuovvovaš áirasat ožžon permišuvnna. Áirras nr. 3 Berit R. Nilssen leai ožžon permišuvnna skábmamánu 29. beaivvi dii. 18.00 rájes ja 30. beaivvi. Áirras nr. 18 Tormod Bartholdsen leai ožžon permišuvnna skábmamánu 29. -- 30. beaivvi. Áirras nr. 38 Johan Mikkel Sara leai ožžon permišuvnna skábmamánu 27. beaivvi. Áirras nr. 5 Jánoš Trosten leai ožžon permišuvnna skábmamánu 29. beaivvi dii. 12.00 rájes ja 30. beaivvi. Áirras nr. 35 Kirsten Appfjell leai ožžon permišuvnna skábmamánu 30. beaivvi dii. 10.05 rájes. Áirras nr. 8 Egil Olli leai ožžon permišuvnna skábmamánu 30. beaivvi dii. 11.30 rájes. Várrelahtut. Klemet Erland Hætta leai čoahkkimis áirasa nr. 11 Ole Henrik Magga ovddas. Per Edvin Varsi leai čoahkkimis áirasa nr. 16 Willy Olsen ovddas. Ingar Eira leai čoahkkimis áirasa nr. 17 John Harald Skum ovddas. Kisten Appfjell leai čoahkkimis áirasa nr. 35 Kjell Jøran Jåma ovddas. Reidun Margrete Vælidalo leai čoahkkimis áirasa nr. 3 Berit Ranveig Nilssen ovddas. Gunvald Nilsen leai čoahkkimis áirasa nr. 18 Tormod Bartholdsen ovddas. Anne Lise Varsi Solbakk leai čoahkkimis áirasa nr. 5 Jánoš Trosten ovddas. Áššebáhpirat. Skábmamánu 1. beaivvi 2001 beaiváduvvon gohččun ja áššelistu. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat. Čoahkkinjođihangotti árvalus Sámediggái:. Skábmamánu 1. beaivvi 2001 beaiváduvvon gohččun ja áššelistu dohkkehuvvo. Jienasteapmi. 39 áirasis ledje 38 mielde jienasteamis. Jienasteapmi čađahuvvui čuovvovaš vugiin. Čoahkkinjođihangotti árvalus mearriduvvui ovttajienalaččat. . Beavdegirjelasáhus. Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu. Sáhkavuorru. Replihkka. 1. Josef Vedhugnes, čoahkkinjođiheaddji. Sámedikki maŋŋá jienasteami lea ná:. Skábmamánu 1. beaivvi 2001 beaiváduvvon gohččun ja áššelistu dohkkehuvvui ovttajienalaččat. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui skábmamánu 27. beaivvi 2001 dii. 09.05. Ášši 38/01. Sámediggeráđi doaibmadieđáhus. Ášši meannudeapmi álggahuvvui skábmamánu 27. beaivvi 2001 dii. 09.05. Áššebáhpirat. Sámediggeráđi doaibmadieđáhus 19.05 - 30.09.01. Dieđáhusas lea čilgejuvvon Sámediggeráđi (ovddit válgaáigodaga ráđi) 19.05-30.09.2001 doaimmaid birra. . 1. Doaimma birra. Sámediggeráđđi lea dán áigodagas doallan golbma čoahkkima ja lea meannudan 32 ášši. Áššiid birra, mat ráđđečoahkkimiin leat meannuduvvon ii čilgejuvvo sierra dán dieđáhusas, muhto dat áššit oidnojit Sámediggeráđi čoahkkingirjjiin 5/01, 6/01 ja 7/01. Nugo oidno mildosis, de lea ráđđi searvan ollu čoahkkimiidda ja ovddastemiide. 2. Sierra áššiid birra. 2.1 Oahpahus ja oahppu. 2.1.1 Sámi oahpahus. Sámediggeráđđi lea juo čakčat álggahan ovttasbarggu Oslo gielddain, dainna áigumušain ahte geahčadit iešguđet lágan vejolašvuođaid movt sáhtášii fállat buori sámi oahpahusa sámi mánáide Oslos. Leat fállan gildii fágalaš ja ekonomalaš veahki ráhkadit buriid málliid sihke mánáidgárde- ja vuođđoskuvlaoahpahussii Oslos, muhto go skuvlajahki álggahuvvui dán jagi, de ii lean gielda bidjange johtui dan fálaldaga maid leai lohpidan. . Ráđđi leai dáhtton čoahkkima Oslo gielddain dan birra, ahte čoavdit dán ášši ávkkáleamos vugiin sámi mánáide Oslos, muhto gielda ii leat vuos vástidan dán jearaldahkii goas doallat čoahkkima. Senter for etnisk diskriminering nammasaš ásahus lea árvvoštallan ášši vánhemiid čalmmiiguin, ja dat maid lea bivdán čoahkkima Oslo gielddain. Sii háliidit, ahte Sámediggi maid searvá dán čoahkkimii. Ráđđi vuordá ahte Oslo gielda meannuda dán ášši hui duođas, ja áigu ain čuovvolit ášši. 2.1.2 Sámi dutkan- ja ovddidanbargu. Sámediggi lea bargan viidát ovttas oahpahusásahusaiguin sámi oahpahusáššiid oktavuođas. Ovttasráđiid Sámi allaskuvllain ja Finnmárkku Stáhta oahpahuskantuvrrain lea álggahuvvon sámi dutkan- ja ovddidanplánabargu. Plána galggašii leat gárvvis 2002 álgogeahčen. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta lea juolludan liigeruđaid dutkan- ja ovddidanbargui jahkái 2001, ja dán geažil leage danne vejolaš joatkit dainna ovddidanbargguin maid Sámediggi lea álggahan. Sáhttit joatkit earret eará čuovvovaš prošeavttaiguin; kvalitehta matematihka oahpahusas, giellaealáskuhttin ja sámi álgooahpahus. 2.1.3 Sámi mánáidgárddit. Sámi mánáidgárddiid oktavuođas lea Sámediggeráđđi vuoruhan bajás oččodit ovttasbarggu daid mánáidgárddiid gaskka, gos leat sámi mánát. Ovttasráđiid mánávvvidgárddiiguin leat mii bargan fierpmádaga ráhkadit mánáidgárddiid várás ja daid gaskka, erenoamážit lea máttasámi guovlu vuoruhuvvon. Sámi mánáidgárddiid sierra doarjja lea juogaduvvon 45 mánáidgárdái, buohkanassii 6,9 miljon ruvnnu. 2.1.4 Sámi oahpponeavvut ja DGT sámi oahpahusas. Sámediggi lea 2001:s ožžon liigejuolludusa Oahpahusguovddážis 1 miljon ruvnnu diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiija (DGT) várás sámi oahpahusas. Dát ruđat galget geavahuvvot DGT-oahpponeavvuid ovddideapmái ja neahttasaji ásaheapmái sámi mánáidgárddiide, vuođđoskuvllaide ja joatkkaoahpahussii. Dát ovttasbargu lea Læringssenterets Skolenett nammasaš ásahusain. . Čakčamánus lea hálddahusa oahpahusossodat galledan skuvllaid Nuorta-Finnmárkku rájes gitta Mátta-Romsii oahpponeavvočájáhusainis. Dán čájáhusa oktavuođas attiimet maid rávvagiid movt geavahit sierra oahpponeavvuid vuođđo- ja joatkkaskuvllain. 2.1.5 Ovttasbargu ja ovttasbargoprošeavttat . Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta lea guovvamánus dohkkehan boazodoalu oahppofágan. Sámediggi lea ovttasráđiid Norgga Boazosápmelaččaid Riikkaservviin ráhkadan boazodoallofága oahppoplána oahpahalliid várás. Gažaldahkan lea dál, ahte galgá go ráhkaduvvot oaivadus oahpahusfitnodagaid várás. . 31.05.01 leai várrepresideanttas čoahkkin Fágaoahpahusráđiin, oažžun dihte geahčastaga das makkár hástalusat sámi fágaoahpahusas leat boahtteáiggis. . Sámedikkis, Sámi allaskuvllas ja Finnmárkku ja Romssa stáhta oahpahuskantuvrrain lea leamaš čoahkkin Suoma sámedikki ja Lappi leanaráđđehusa oahpahushálddahusaiguin. Čoahkkima ulbmilin leai oahpásmuvvat goabbat guoimmiska bargguide, ja geahčadit makkár ovttasbargovejolašvuođat leat riikkarájiid rastá sámi oahpahusa oktavuođas. . Finnmárkku stáhta oahpahuskantuvra fitná juohke jagi bearráigeahččanmátkkiin gielddain, oažžun dihte čielgasa das movt gielddat čađahit oahpahusa vuođđoskuvllas. Sámediggi searvá dáid mátkkiide dain gielddain, gos oahpahus lea sámi oahppoplána mielde. Čakčat 2001 lea hálddahus leamaš mielde Porsáŋggu gielddas. . Dán áigodagas lea maiddái leamaš ovttasbargu ovttaskas gelbbolašvuođa guovddážiiguin. Dán barggu áigumuššan livččii buoridit čalmmehemiid ja bealljehemiid oahpponeavvodili vuođđoskuvllas. 2.1.6 Evalueremat. Sámi girjebuvttadus lea evaluerejuvvon dainna áigumušain, ahte oažžut máhtolašvuođa das movt sierra doarjjaortnegat leat váikkuhan. Evaluerenraporta lea sáddejuvvon gulaskuddamii. Leat ožžon ollu gulaskuddancealkámušaid, ja ášši meannuduvvo Sámedikki dievasčoahkkimis 2002 jagi álggus. Dat movt sámi oahpahus lea doaibman olggobealde sámegiela hálddašanguovllu lea maid evaluerejuvvon. Evaluerenraporta livččii galgan leat gárvvis giđđat 2001, muhto dasa lea addojuvvon ođđaáigemearri, mii lea 15.11.01. 2.2 Ealáhusat. 2.2.1 Guolástus. Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid 1997-2001 doaibmaplána . Sámediggi lea sámi riddo- ja vuotnaguovlluid 1997-2001 doaibmaplánas čujuhan Divttasvuona Norlánddas, Ivggu Romssas ja Deanuvuona Finnmárkkus geahččalanguovlun gos iskkadit ođđa hálddašan- ja dutkanvugiid. Sámediggi lea dán oktavuođas sávvan, ahte buot fatnasat mat servet dáin guovlluin ožžot vejolašvuođa searvat čoahkkebivdoearreprošektii. 9 fatnasa Deanuvuonas, 3 fatnasa Ivggus ja okta fanas Divttasvuonas ožžo čoahkkebivdoeari dán jagi. Sámediggi lea maiddái searvan Regulerenráđi čoahkkimii bivdoeriid mearrideami hárrái jahkái 2002. Dasa lassin lea hálddahusas leamaš čoahkkin NIBR:in, Romssa guolástusdutkamiin ja Norlándadutkamiin dan ektui ahte konkretiseret sisdoalu Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána vuolggasajiin. 2.2.1.1 Riikkalaš luossačázádagat ja luossavuonat. Evttohus Riikkalaš luossačázádagaid ja luossavuonaid birra guoskkaha sámi beroštumiid hui sakka. Sámediggeráđđi lea cealkámušastis čujuhan, ahte luossabiebmamii gielddusávádagain ferte prinsihppan leat dat ahte dát sirdojuvvojit viđa jagi sisa. Go 40% luossačázádagain leat juogo gurrejuvvon dahje árvvoštallojuvvojit raššin lea suorggahahtti. Sivat dasa leat máŋggaláganat (ea.ea. čáhcefámu huksen), nuoskkideapmi ja luossaparasihtta Gyrodactylus salaris. Luondduluosas lea leamaš, ja lea ain hirbmat stuorra mearkkašupmi ássamii ja kultuvrii ollu guovddáš sámi guovlluin, sihke johkalegiin ja vuonain. Luondduluosa suodjaleamis lea danne mearrideaddji váikkuhus sámi ássamii ja kultuvrii dáin guovlluin. . Vaikko ráđis leage garra vuosteháhku luossabiebmamii lahka luossačázádagaid, de ii dat mearkkaš dan ahte ráđđi vuosttilda juohkelágan luossabiebmama, ráđđi lea omd. dorjon guokte luossabiebmankonsešuvnna Moskái Divttasvuona suohkanis. Dattetge lea eaktuduvvon ahte biebmandoaibma ii hehtte árbevirolaš bivddu, iige váikkut negatiivvalaččat luondduluossanállái. Ráđđi doarju riikkalaš luossačázádagaid ásaheami nugo geažiduvvon gulaskuddannotáhtas, ja bidjá vuođđun dan ahte Sámediggi ja báikkálaš eiseválddit galget leat mielde hábmemin njuolggadusaid ovttaskas čázádagaide nu ahte árbevirolaš geavaheapmi (luossabivdu) sihkkarastojuvvo. Ráđđi oaivvilda ahte leai riekta bidjat riikkalaš luossavuonaid ja deaŧalaš luossačázádagaid gaskka oktavuođa. Ráđđi lea maiddái ovttaoaivilis riikkalaš luossavuonaid ásaheamis »ovddalgihtii várrugas» prinsihpa vuođul, go mii eat dieđe makkár sihkarvuođa váikkuhusat luonddulussii leat das go dat seahkanit biebmoluosaiguin. Ferte ásahit gielddusávádagaid ja ráddjenávádagaid luondduluossanáliid suodjaleapmái. Luondduluosa stuorra mearkkašumi dihte sámi servodahkii, fertešii hálddašeapmi leat dakkár mii sihkkarastá luondduluosa boahtteáiggi. Go dat evttohuvvon gielddusávádagat leat guovddáš mearrasámi guovlluin, oaivvilda ráđđi ahte mearraguollebiebman dahje skálžžuid šaddadeapmi dáin guovlluin, berre oažžut oiddoleabbo rámmaeavttuid go olggobealde dáid ávádagaid. 2.2.1.2 Gonagasreappá hálddašeapmi. Sámedikki hálddahus lea leamaš ovddastuvvon gonagasreabbáhálddašanlávdegottis. Dán lávdegotti bargu lea loahpahuvvon ja sáddejuvvon Guolástusdepartementii, mii bidjá bivdonjuolggadusaid ja -eavttuid. 2.2.2 Láhkaásahus sávza- ja gáicadoalu birra. Sámediggeráđđi lea buktán cealkámuša sávza- ja gáicadoalu láhkaásahusaid rievdadussii. Ráđi mielas leai dohkketmeahttun geatnegahttit šibiteaiggádiid álggahit eastadandoaibmaibijuid boraspiriid falleheami vuostá. Šibiteaiggádiin ii leat makkárge váldi, eaige sis leat makkárge váikkuhangaskaoamit maiguin eastadit dán lágan fallehemiid. Láhkaásahus ii sáhte geatnegahttit šibiteaiggádiidda dakkár ovddasvástádusa, maid sis ii leat váldi dahkat. Ráđđi válddii ovdan maiddái elliidsuodjalanlága oktavuođa daid vuostálasvuođaide, mat leat boraspiriid ja šibihiid guohtuma ektui. Min oainnu mielde ii leat riekta dat go Birasgáhttendepartemeanta duvdá boraspirehálddašeamis váttisvuođaid šibiteaiggádiidda. Láhkaásahus lea vuođđuduvvon heajos vuođu ala, ja ráđđi evttohii ahte dát láhkaásahus galgá boahtit ovdan fárrolagaid dainna ođđa stuorradiggedieđáhusain elliidsuodjaleami ja boraspirepolitihka ođasmahttima hárrái. . 2.2.3 Boazodoalu dutkama ja gaskkusteami strategalaš plána. vvSámediggi lea duhtavaš go Boazodoalu dutkama ja gaskkusteami strategalaš plánas jorahuvvo dutkan eanet ealáhuslaš beliid dutkamii. Boazodoalu galggašii dutkat ovttasráđiid dakkár olbmuiguin, geain lea boazodoalloduogáš, vai sihkkarastojuvvo dan ášši, maid galgá dutkat, ollisleabbo lagadeapmi. Vuođđodutkama galggašedje váldoáššis čađahit ja ruhtadit ásahuvvon dutkanbirrasat, muhto geavahuvvon dutkamis galggašii eanet leat oktavuohta dutkanbirrasiid ja boazoealáhusa gaskka. Sámediggi celkkii ahte dutkanruđat galggašedje vuosttažettiin geavahuvvot oaivadussii ja praktihkalaš prošeaktalágan dutkamii oččodit buoret doaibmavugiid ealáhusas. Evttohusas lea árvaluvvon ahte dutkanruđaid galgá sáhttit geavahit maiddái ovddidanprošeavttaide, mat čuovvolit dutkama. Sámediggi celkkii ahte lea deaŧalaš dainna lágiin geavahit dutkanruđaid, go dalle buoremusat juksá ulbmiliid. . 2.2.4 Bivdu, meahcásteapmi ja boraspiret. Sámediggeráđđi doarju evttohusa gumppiid liseansabivddu hárrái. Boraspirevahágat leat lassánan olles sámi ássanguovllus, mii lea čuohcan sihke sávzadollui ja boazodollui. Lea deaŧalaš hoahpuhit nállehálddašeami barggu dainna lágiin ahte aktiivvalaččat njeaidit návddiid mat vaháguhttet. Dat, go eiseválddiid boraspirehálddašeapmi dagaha dan ahte boazosámit fertejit heaittihit boazodoalu boraspirevahágiid geažil, rihkku ON-konvenšuvnna siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái, 27. artihkkala. . Ođđa láhkaásahusevttohusas bivddu ja meahcásteami hárrái, lea árvaluvvon, ahte bivdit galget leat iehčanassii bivdán stuorrafuođđuid unnimusat vihtta jagi ovdal go sáhttet searvat bivdui. Sámediggeráđđi oaivvilda ahte dát čuohcá hui eahpegovttolaččat boazosámiide, geat eai láve bivdit stuorrafuođđuid, muhto geain leat stuorra váttisvuođat boraspiriiguin. Eai leat galle boazosápmelačča, geat lávejit bivdit stuorrafuođđuid, ja dát gáibádus hehtte ollugiid boazodoalus searvamis dán lágan bivdui. Dán gáibádusas ferte danne spiehkastit boazosámiid ektui. . 2.3 Birasgáhtten ja kultursuodjalanáššit. 2.3.1 Museaáššit. Sámediggeráđđi lea áigodagas bargan sámi museaid badjelii váldimiin, ja daid nannemiin. Dan oktavuođas guorahalai várrepresideanta boahtteáiggi ovttasbarggu Sámi museaservviin čoahkkimis 15.08.01. Várrepresideanta guorahalai maiddái Sámi dáiddamusea dili ja -plánaid 15.08.01 čoahkkimis Sámi Dáiddačehpiid servviin ja Sámi Vuorká-Dávviriiguin. Sámediggeráđđi lea 25.06.01 čoahkkimis kulturministariin bivdán Kulturdepartemeantta čuovvolit sámi dáidaga hálddašanbarggu, dainna lágiin ahte heivehit dáiddafágalaš virggi Sámi Vuorká-Dávviriid juolludussii 2002 bušeahtas. Porsáŋggu gielda lea 10.09.01 reivve bokte jearran, ahte sáhtášiigo Porsáŋggu musea laktit Sámediggái ja dan bargui mii guoská Sámedikki ovddasvástádussii sámi museaide boahtteáiggis. Ráđđi lea 26.09.01 reivve bokte cealkán, ahte Sámediggi lea mielas váldit museain hálddašanovddasvástádusa boahtteáiggis. Sámi museasearvi lea váldán Porsáŋggu musea A-lahttun (ollislaš lahttun). Porsáŋggu gielda galgá meannudit ášši gieldastivračoahkkimis čakčat 2001. . 2.3.2 Sámedikki vistesuodjalanprošeakta. Sámi vistesuodjalan- ja hálddašanplána barggu oktavuođas dahkkojuvvui gieddebargu geassit 2001 Evenáššis, Skániin, Divttasvuonas, Hábmiris, Sáččas ja bihtánsámi guovllus. Dáin guovlluin leat fitnan geahččamin oktiibuot 68 boares vistti, mat čatnasit sámi historjái. Gieddebarggu oktavuođas leat bovden báikkálaš olbmuid ja visteeaiggádiid báikkálaš fáddáčoahkkimiidda sámi vistesuodjaleami birra njealji sajis. Dáin čoahkkimiin leat juohkán dieđuid huksensuodjaleami čuolbmačilgehusaid birra, mat earret eará leat báikkalaš sámi vistehistorjjá kárten ja sámi visttiid dovdomearkkaid gávdnan. 2.3.3 Koltalaš gili kulturbirrasa hálddašanplána. Geassemánu loahpageahčen álggahii Sámediggi prošeavtta koltálaš gili kulturbirrasa hálddašanplána ráhkadeami várás Njávdámis. Dát lea njuolga čakčamánu 2000 ráfáiduhttinmearrádusa čuovvoleapmi. Prošeaktabarggu álgomuttus dahkkojuvvojedje geassit jearahallamat ja arkeologálaš iskkadeamit. Iskkademiin gávdnojedje eanet go 30 ođđa registrerejuvvon kulturmuittu. Ovdal leat registrerejuvvon 66 kulturmuittu dán koltálaš gilis. Kulturmuittut addet máŋggasuorggat gova resursageavaheamis, ássamis ja oskumeanuin koltálaš gilis ovdal min áiggi, ja lea deaŧalaš refereansarámma nuortalaš sámi dahje koltálaš sámi kulturhistorjjá dieđuid ovddideamis. Hálddašanplána ráhkadanprošektii serve organisašuvnnat ja eará guoskevaš beroštumit Njávdámis refereansajoavkku bokte, ja dasto serve báikkálaš olbmot gieddebargui. Prošeakta loahpahuvvui geassemánus 2001. 2.3.4 Ceavccageađgi-Mortensnes kulturmuitoguovllu hálddašeapmi. 01.09.01 rájes válddii Sámediggi formalalaš ja oktiiordnejeaddji hálddašanovddasvástádusa Unjárgga gieldda Ceavccageađggi kulturmuitoguovllus. Sámedikki bealis lea gárvvistuvvon hálddašanplána ovdaprošeakta, ja ráđi mielas lea dárbu ráhkadit loahpalaš plána hálddašanbarggu várás jagi 2002. Ráđđi vuordá ahte Riikkaantikvára ja Birasgáhttendepartemeanta searvaba dán barggu ruhtadeapmái. 2.3.5 Báktenjuohtamat Ruksesbávttis Cuoppogiettis. Suoidnemánus 2001 oaččui Sámediggi dieđu ahte Ruksesbávttis Cuoppogiettis Porsáŋggu gielddas leat gávdnon ollu báktenjuohtamat. Govat leat sárgojuvvon njuolga báktái rukses ivnniin, ja govvosiin leat sihke olbmuid, geometrálaš govvosiid ja bohccolágan elliid govat. Báktenjuohtamiidda lea váttis gávdnat áiggi goas dat leat dahkkojuvvon, muhto jáhku mielde dat leat birrasii 1800-1500 jagiin ovdal kristusa, dát áigodat mii jođiha min historjálaččat dovddus sámi kulturdovdomearkkaide. Báktenjuohtan lea hui rašis kulturmuitu, maid sáhttá vaháguhttit viivvuhis johtolagain guovllus, ja dakkaviđe nannejuvvui ja viiddiduvvui dat sávzaáidi mii lea ráhkaduvvon ráddjet viivvuhis johtolaga. Dat lea divvojuvvon ovttasráđiid eanaeaiggádiiguin, giliservviin, gielddain ja guoskevaš hálddašanásahusaiguin. Guovllu galget iskat sihke arkeologat, geologat ja botanihkkárat. . Sámediggi doalai 24.08.01 oktasaš čoahkkima Billávuonas eanaeaiggádiiguin, Kolviikka (Sarvvesvuona) ja birrasa giliservviin, Porsáŋggu gielddain, Finnmárkku fylkagielddain, Romssa museain ja Riikkaantikvárain báktenjuohtamiid gávdnoma oktavuođas. Kolviikka (Sarvvesvuona) ja birrasa gilisearvi lágidii 25.08.01 seminára guovllu sámi ovdahistorjjá birra. Sámediggi doalai logaldalliid dán seminárii. . 2.3.6 Hálkavárri. Gižžu Suodjalusa ja boazodoalu gaskka Hálkavári ja Iŋggásguolbana báhčinguovllu ektui lea ain eanet viidon geassit, go Suodjalus álggahii bombenhárjehallamiid dalle go bohccot ledje guovllus. Ráđđi oinnii ahte dán geažil čađahuvvojedje miellačájáhusat Suodjalusa doaimmaid vuostá. . Ráđđi oaidná váttisvuohtan dan go ii leat dahkkojuvvon šiehtadus Suodjalusa ja boazodoalu gaskka doaimmaid ektui guovllus, ja lea deattuhan oažžut oasálaččaid fas šiehtadallat. Dát leaige maid fáddán várrepresideantta ja Suodjalusdepartemeantta stáhtačálli Øystein Singsaas gaskasaš 14.09.01 čoahkkimis. Šiehtadallojuvvui ahte dollojuvvo ođđa čoahkkin Kárášjogas, muhto ráđđehusa molsuma geažil dat ii šaddan dollojuvvot. Ráđđi áigu čuovvolit ášši departemeantta ođđa politihkalaš jođiheaddjiid ektui. 2.3.7 Meavki-Alitčohkka. Borgemánu loahpas loahpahuvvojedje kulturmuitofágalaš iskkadeamit Suodjalusa plánaid oktavuođas oktiičatnat Meavkki ja Alitčohka báhčinguovlluid. Prošeaktabargui, mii lea álggahuvvon 1999:s lea lassin kulturmuitofágalaš iskkademiide, gullan maiddái doaibmabijuid ráhkadeapmi kulturbirrasa suddjemii ja suodjaleapmái regulerenplána ja Suodjalusa máŋggageavahusplána bokte. . Kulturmuitoregistreremiid, arkeologálaš roggamiid, báikenammadutkama, jearahallamiid ja gálduid iskama bokte lea sámi kulturhistorjá Meavkkis-Alitčohkas buktojuvvon ovdan viidát. Doppe leat registrerejuvvon nu ollu go 214 kulturmuittu. Gáldut ja registrerejuvvon kulturmuittut čujuhit sierra boazodoalloáigodagaide 1500-logu rájes otnážii. Dat, go kulturmuittut leat nu viidát ja guhkes áiggis, lea doarjjan daid čálalaš gálduide, mat dovddahit viiddis sámi geavaheami guovlluin. Sierra báikenammaiskkadeapmi lea váikkuhan dološ sámi báikenamaid oainnusin dahkama dáin guovlluin. . 2.3.8 Biologalaš šláddjivuođa láhkalávdegoddi. Ráđđehus nammadii 20.04.01 sierra »ekspeartalávdegotti» čielggadit ođđa láhkavuođu biologalaš šláddjivuođa hálddašeami ovttastahttimii. Sámediggi bođii diehtit dáid plánaid birra áibbas soaittahagas. Presideanta sáddii 05.04.01 reivve birasgáhttenministarii ja dovddahii balu go sámi beroštumit eai lean geahččaluvvon gozihuvvot lávdegotti čoahkádusas, vaikko vel biologalaš šláddjivuođa konvenšuvdna deattuhage eamiálbmogiid searvama riikkalaš bargui mii guoská politihka hábmemii, láhkabargui ja prográmmabargui biologalaš šláddjivuođa goziheami oktavuođas. Birasgáhttendepartemeantta 27.04.01 vástádusas ákkastallojuvvui lávdegotti čoahkádus dainna ahte lávdegoddi galgá bargat divdna ja johtilit, ja das galget leat mielde dakkár olbmot geain lea erenoamáš gelbbolašvuohta. Láhkalávdegoddi bovdii Sámedikki čohkkát departemeanttaid gaskasaš refereansajoavkkus. Ráđi mielas ii leat gal nu stuorra ávki searvat refereansajovkui, go lávdegottis iige refereansajoavkkusge leat eará go dábálaš ja oppalaš sámi birasgelbbolašvuohta, muhto ráđđi ferte fuolahit dan ahte biokonvenšuvnna geatnegasvuođat eamiálbmogiid ektui gozihuvvojit. . 2.3.9 Báikkálaš Agenda 21. Sámediggi lágidii 11. -- 12.06.01 seminára man fáddán leai »ovttasbargu ceavzilis ovdáneapmái». Buot gielddat Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllus ja gielddat máttasámi guovllus ledje bovdejuvvon, oktiibuot ledje bovdejuvvon 29 gieldda. Seminára ulbmilin leai muitalit Sámedikki ealáhuspolitihka, ekonomálaš váikkuhangaskaomiid ja báikkáláš Agenda 21 birra, ja dasto ovddidit oktavuođa ja ovttasbarggu Sámedikki ja gielddaid gaskka ceavzilis ovdáneami ektui. Semináras mearriduvvui joatkit ideain eanet ovttasbargu ja oktavuohta Sámedikki ja gielddaid gaskka, ja nammaduvvui bargojoavku mas leat mielde Divttasvuona, Gáivuona, Guovdageainnu ja Deanu gielddat, ja dát joavku galgá plánet boahtte čoahkkima guovvamánus 2002 ovttasráđiid Sámedikkiin. Lea ásahuvvon oktavuohta ja ovttasbargu gelbbolašvuođabirrasiiguin joatkit prošeaktaidea »Ceavzilis ovdáneapmi válljejuvvon vuonain». Ulbmilin lea plánet ja ohcat ruđa prošektii ja álggahit prošeavtta ahte livččii go vejolaš ásahit sámi guolástuspolitihkalaš ávádaga ja geahččalit báikkálaš hálddašanmálliid dan siste. Sierra diehtojuohkinávdnasat leat ráhkaduvvon ja juogaduvvon báikkálaš Agenda 21 birra. Snoasas, Divttasvuonas ja Skániin leat maid dollojuvvon diehtojuohkinčoahkkimat. . 2.3.10 Riikkaidgaskasaš birasgáhttenovttasbargu. Sámedikki dáhtu mielde čađahii Mátta-Várjjat Musea eamiálbmotčalmmusteami Girkonjárggas 18.-20. 08.01. Seminára fáddán leai guovllu eamiálbmot, ja erenoamážit deaddu biddjojuvvui nuortasámiide ja nuoraide. Presideanta rabai čalmmusteami. Doalut dollojuvvojedje Barentsguovllu birasgáhtteministariid gaskasaš konfereanssa oktavuođas, mii leai Girkonjárggas ja Murmánskkas 21. -- 22.08.01. . Sámedikki presideanta searvvai Barents-birasgáhttenministariid čoahkkimii Girkonjárggas, mii dollojuvvui 20. -- 22.08.01. Čoahkkin čalmmustii Norgga jođihangotti loahpaheami Barents-biraslávdegottis. Boahtte guokte jagi lea Ruoŧas jođihangoddi. Ministtarčoahkkimis dajai presideanta earret eará dan, ahte Sámediggi lea registreren ahte biraslávdegoddi áigodagas lea čájehan stuorát beroštumi ja bargomovtta oččodit eamiálbmogiid eanet aktiivvalaččat mielde Barentsguovllu birasbargui, ja ahte lea dárbu ahte eamiálbmogat servet sin iežaset ásahusaid ja ogranisašuvnnaid bokte, ja dat dávista riikkalaš geatnegasvuođaide ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaide. Presideanta dajai maiddái ahte eamiálbmogiid bargojoavkku ferte nannet ja ovddidit, ja ahte dáláš strategiijaid Baretnsguovllu eamiálbmotbarggus galggašii rievdadit dásseárvo-, demokratiijaovddidan- ja iešmearridanstrategiijan. Presideanta čilgii maiddái čoahkkimis daid hástalusaid birra maid eamiálbmogat vásihit suodjalusdoaimmaid geažil eamiálbmotguovlluin. Buot dát doaimmat eai váikkut ceavzilvuođa. Čujuhettiin boazodoalu váttisvuođaide earret eará Hálkaváris ja Meavkkis/Alitčohkas, deattuha presideanta ahte lea dárbu árvvoštallat suodjalusa doaimmaid, go birrasa ja ceavzilis ovdáneami birra digáštallojuvvo Barentsguovllus. 2.4 Diehtojuohkin ja girjerádju. 2.4.1 Girjerádju. Hálddahus lea 04. - 08.09.01 searvan bibliotehkáraid eamiálbmotkonferensii Johkamohkis ja doalai sáhkavuoru sámi girjerádjobálvalusaid birra. Dasa lassin lea hálddahus ovttasráđiid Finnmárkku fylkagirjerájuin lágidan konfereanssa sámi dáláš girjjálašvuođa birra. Konferensii leai stuorra beroštupmi, ja das ledje sullii 90 oasseváldi. 2002:s plánejuvvo čuovvolankonfereansa, aktiivvalaš ráđđeaddin- ja ovddidanbargu sámi girjjálašvuođa ja sámi girjerádjobálvalusaid birra, mii dávista Sámedikki áigumušaide. 2.4.2 Sámi jienastuslohkoprošeakta. Sámediggi ja Statskonsult:a gulahallanovddideami ossodat (ovdal Statens Informasjonstjeneste) attiiga Norsk Gallup Institutt A/S nammasaš ásahussii bargun ráhkadit iskkadeami man váldoulbmilin leai kártet máhtolašvuođa ja miellaguottuid Sámedikki birra, sámi diliid ja sámi jienastuslohkui čáliheami birra. Iskkadeapmi galggai maiddái mihtidit diehtojuohkindoaibmabijuid beavttu jienastuslohkui čáliheami oktavuođas. Dát ráddjejuvvui daid guovlluide mat árbevirolaččat lohkkojuvvojit sámi ássanguovlun. Iskkadeamis ledje mielde sihke sápmelaččat ja geat eai leat sápmelaččat. Norsk Gallup raporta iskkadeami birra nanne earret eará dan, ahte diehtojuohkinkampánnja doaibmabijuid oktavuođas lea hui bures juksan nissonolbmuid olahusjoavkun, ja ahte hui ollugat leat ožžon dieđuid sámi jienastuslogu birra. Iskkadeami boađus galgá geavahuvvot vuođđun sámi jienastuslogu registrerema gulahallanstrategiijii ja vuođđun kvalitatiivvalaš iskkadeapmái. Kvalitatiivvalaš iskkadeapmi galgá čađahuvvot dálvit 2001/2002, ja dan ulbmilin lea gávdnat deaŧalaš beliid olahusjoavkkuin guhkes áiggi gulahallanbarggu várás. . 2.4.3 Sámi bustávat dihtorastimis. Hálddahus lea searvan Gieldda- ja guovludepartemeantta bargojovkui, mii bargá sámi bustávaiguin dihtorastimii. Bargojoavku ásahuvvui dan oktavuođas go Ráđđehusas lea IT-áŋgiruššanplána, eNorge. Mihttomearrin dán barggus lea leamaš kártet dárbbuid, váttisvuođaid ja hehttehusaid sámi bustávaid geavaheamis IT-oktavuođain. Bargojoavkku árvalusat galget bidjat vuođu eNorge-plána doaibmaibijuide. Sámediggi lea ožžon doarjaga ollu dárbbašlaš evttohusaide, ja bargojoavku árvalage danne ahte sámi bustávat standardiserejuvvojit Norggas almmolaččat, man vuođđun lea 8-bihta teknologiija, ja sámi boallobeavdi. Bargojoavku rávve dasto ahte stáhta dáhtaprográmmagálvvuid oastinšiehtadusain galgá leat gáibádus sámi bustávvaid ektui, ja ahte buot departemeanttat ja stáhta ossodagat áigeguovdilastet prográmmagálvvuideaset sámi bustávaid ektui. Mihttomearrin lea ahte sámi bustávaid galgá sáhttit geavahit buot almmolaš prográmmagálvvuin, maiddái registariin, diehtovuođuin ja sullasaččain. Dát lea eaktun dasa ahte almmolaš doaibma galgá sáhttit fállat sámegillii dieđuid ja bálvalusaid sámi álbmogii Norggas. . Ráđđi lea 08.08.01 čoahkkimis Ealáhus- ja gávpedepartemeanttain, stáhtačálli bokte muitalan barggu birra mii guoská sámi bustávaid geavaheapmái dihtorastinoktavuođas. Dán bargui čájehuvvui beroštupmi ja Ealáhusdepartemeanta áiggui árvvoštallat daid oktavuođa váldimiid mat bohtet Sámedikkis, juogo veahkehit ruđalaččat dahje muđui. 2.4.4 Sámedikki fálaldagat interneahtas. Hálddahus lea álggahan ovddidit interneahtas ieš sierra fálaldagaid. Ulbmilin lea ahte Sámedikki bálvalusat galget, nu bures go lea vejolaš, leat olámuttos neahtas, dievasčoahkkima mearrádusa ektui dikki gulahallan- ja bálvalanpolitihka áššis. Skábmamánu 2001 Sámedikki dievasčoahkkima lea vejolaš čuovvut interneahta bokte. Vuosttažettiin sáhttá dán dušše guldalit, muhto maŋŋá go linjákapasitehta vuođul lea vejolaš, árvvoštallojuvvo maiddái govaid sádden njuolga dievasčoahkkimis. . Hálddahus lea bargamin gávdnat ođđa girjerádjovuogádaga, mii sáhtášii hálddašit sámi bustávaid, ja mii dan seammás livččii interneahtas. Dán barggu ulbmilin lea ahte olbmot galget sáhttit ohcat, várret ja diŋgot girjjiid dahje eará ávdnasiid Sámedikki girjerájus. Dalle livččii girjerádju geavahusas rabas birra jándoriid, ja olbmot miehtá máilmmi sáhtášedje dan geavahit. Áigumuššan livččii oažžut dan ásahuvvot giđđat 2002. Ođđa digitála arkiivavuogádaga čielggadanbargu lea álggahuvvon Sámedikki várás, mii vuordimis lea gárvvis jagi 2002 mielde. Dán barggu ulbmilin lea beavttálmahttit hálddahusa doaimma, ja nannet olbmuid ja mediaid vejolašvuođa oažžut dieđuid Sámedikkis, nu ahte mediat ja olbmot galget ieža sáhttit geahččat Sámedikki almmolaš áššebáhpáriid interneahtas. . 2.4.5 Almmolaš dieđut sámegillii. Sámediggeráđđi lea bargan aktiivvalaččat Bargo- ja hálddahusdepartemeantta, Stáhta hálddašanbálvalusa, fylkkamánniid ja Finnmárkku gielddaid ektui dainna áigumušain ahte nannet diehtojuohkin- ja bálvalusfálaldagaid sápmelaš geavaheaddjiide. Bargu sámegielat geatnegasvuođa- ja vuoigatvuođadiehtojuohkimiin lea erenoamážit deattuhuvvon. Fylkkamánnit leat čakčat 2001 ásahan fálaldaga interneahtas, man oktavuođas sámegiel diehtojuohkimii lea addojuvvon guovddáš sadji. Hálddahus lea máŋggaláhkai váikkuhan dahkat fylkkamánniid sámegielat diehtojuohkin- ja bálvalusfálaldagaid juvssahahttin geavaheaddjiide. »Finnmark på nett» lea prošeakta man bokte lea ulbmil ásahit oktasaš interneahttauvssa buot Finnmárkku gielddaid várás. Ulbmilin lea fállat bálvalusaid ja dieđuid álbmogii interneahtas. Hálddahus searvá prošeaktajovkui, ja ulbmilin lea leamaš nannet sámi gelbbolašvuođa prošeavttain ja dainna lágiin leat mielde váikkuheamen buriid neahttačovdosiid ovddideami sámi álbmoga várás. 2.4.6 Almmuheapmi. Sámediggeráđđi lea muhtun muddui rievdadan Sámedikki almmuhanpolitihka. Nuppástuhttima ulbmilin lea leamaš sihkkarastit ahte Sámedikki almmuhusat leat buorit ja hálbbit. Boađusin lea ahte sámi áviissat, teaksta-TV ja interneahtta galget geavahuvvot eanet go dál, ja Sámedikki almmuheapmi Norgga áviissain galgá leat hálbbit. 2.5 Dearvvasvuohta ja sosiála . 2.5.1 Dearvvasvuođafitnodagat. Buohcciviessoođastus lea leamaš guovddáš ášši dán áigodagas. Sámediggeráđđi evttohii sierra sámi dearvvasvuođafitnodaga/oalgefitnodaga Sámi spesialastaguovddážiin, Riikkalaš sámi álbmoga psykiátralaš dearvvasvuođa gáhttemiin (lea ásahuvvomin) ja Sámi dearvvasvuođadutkama guovddážiin. Ráđđi oaivvilda ahte dát ásahusat oktan dearvvasvuođafitnodahkan/oalgefitnodahkan váikkuhit fága- ja vuohkevoddideami nu ahte sámi giella ja kultuvra lea heivehuvvon máŋŋa dássái. Ráđđi ii ožžon dán evttohusa čađa. Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta bivddii Sámedikki evttohit lahtuid guovlulaš dearvvasvuođafitnodagaid stivrraide. Departemeanta čuovvolii Sámedikki evttohusa dušše Gaska-Norgga dearvvasvuođa fitnodaga stivrra čoahkádusa ektui, gos Jonhild Joma lea stivralahttun. Ráđi árvalus ovddasteaddjiid ektui Davvi-Norgga ja Nuorta-Norgga dearvvasvuođafitnodagain ii váldojuvvon vuhtii, gč. čuoggá 3.2. 2.5.2 Prošeaktaruđaid evalueren . Sosiála- ja dearvvasvuođadeparemeanta lea álggahan prošeaktaruđaid evaluerema dearvvasvuođa- ja sosiálaulbmiliidda. Sosiála- ja dearvvasvuođadeparemeantta beales leai eaktuduvvon ahte prošeaktaruđat leat 3 jagi áŋgiruššan, muhto go barggu evalueren álggahuvvui nu maŋŋit, de evttohii Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta guhkedit dan gaskaboddosaš prošeaktaáigodaga 4 jahkái. Evalueren galgá leat gárvvis 2002:s, mii eaktuduvvo addit vuođu dasa movt sámi perspektiivva heivehemiin dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaide galgá jotkojuvvot. . 2.5.3 Eará. 08.08.01 dollojuvvui čoahkkin dearvvasvuođaministariin Tore Tønnein, dán čoahkkimis leaigga presideantta guovttos várrepresideanttain mielde. Čoahkkima fáddán leai earret eará Sámedikki hálddahusa nannen ja stáđásmahttin dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiid ektui. Stáhtabušeahtas 2002 lea evttohuvvon buoredit Sámedikki kapasitehta áššesuorggis, ja danne ásahuvvo ođđa bissovaš virgi hálddahussii, gč. ášši 41/00 Sámedikki 2002 bušeahtta, s. 5-6. Lei ovttaoaivilvuohta das ahte dollojuvvojit 4 čoahkkima jahkásaččat Sámedikki ja departemeantta politihkalaš jođiheaddjiid gaskka. Ráđđi árvalii dearvvasvuođaministarii ahte dollojuvvo miniseminára gosa bovdejuvvojit sámi dearvvasvuođa fágaolbmot. Miniseminára dollojuvvui seamma beaivvi go čoahkkin 08.08.01. Sámi doaktáriid searvvi ja sámi buohccidivššáriid searvvi beales ledje goappásge logaldallit sámi dearvvasvuođa bálvalusaid organiserema birra. Guovddáš fáddán dás leai sámi kultuvrralaš dearvvasvuođabálvalus, ja adnojuvvo dego oassin dien barggus ahte lea dárbu ásahit sierra sámi dearvvasvuođafitnodaga. 2.6 Vuoigatvuođaáššit. 2.6.1 Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvra (SFR). Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvra (SFR) biddjojuvvo riekteveahkkelága vuollásažžan 01.01.02 rájes. Dát dagaha dan ahte riekteveahkkekantuvrra áššesuorggit rivdet. Dát mearkkaša earret eará dan ahte SFR ii sáhte jođihit šat daid prinsihpaid mielde nugo dál dahkkojuvvo, namalassii ahte friija riekteveahkki buotlágan áššiin. Riekteveahkki ráddjejuvvo daid surggiide maid riekteveahkkeláhka stivre. Sámediggeráđđi lea 17.07.01 beaiváduvvon reivves Justisministarii Hanne Harlem dovddahan fuolastuvvama dán geažil, ja go SFR ferte ođđajagi rájes váldigoahtit 500,- ruvnnu iešmáksun juohkelágan riekteveahkis, maid kantuvra fállá. Ráđđi lea čujuhan dasa mii leai duogážin SFR ásaheapmái, juste dat go sámegielagiin Sis-Finnmárkkus leai erenoamáš dárbu riekteveahkkái, dain oktavuođain go dábálaš riekteveahkkeortnet ii sáhte veahkehit. Justisministtar lea 27.09.01 vástádusreivves dadjan, ahte ii leat makkárge vuođđu meannudit Sis-Finnmárkku álbmogiin earáláhkai go muđui riikka álbmogiin riekteveahki oktavuođas. Čujuhuvvo maiddái ahte justiskomitea Sd. dieđáhusas nr 25 (1999-2000) lea cealkán, ahte SFR ferte čuovvut njuolggadusaid friija riekteveahki ektui jos kantuvra galgá oažžut stáhtadoarjaga. Dát mearkkaša dan ahte SFR ferte fállat veahki dainna lágiin, ahte dat dávista riekteveahkkelága áššálaš doaibmaguvlui ja ekonomalaš eavttuide. Justisministtar lea ovttaoaivilis Sámedikkiin ahte SFR doaimma joatkin lea deaŧalaš Sis-Finnmárkku ássiide. Rievdadusat dagahit dan, ahte gielddat eai šat dárbbaš váikkuhit kantuvrra doaimma ruhtadeami, ja kantuvra lea dalle rabas buohkaide, beroškeahttá das makkár gildii gullet. Dihto oktavuođain sáhttá spiehkastit riekteveahkkelágas sámegielagiid ektui, geat muđui eai livčče ožžon nuvttá riekteveahki, dát spiehkastat-vejolašvuohta gusto ain. 2.6.2 Vuoigatvuohta sáivačáhcebivdui Finnmárkkus -- váidalusáššiid meannudeapmi ESA:s Norgga vuostá . Gielda-, eanadoallo- ja birasgáhttenministara mátkki oktavuođas Finnmárkui 09.08.01, válddii presideanta ovdan vuoigatvuođa sáivačáhcebivdui Finnmárkkus, mii lea váidaluvvon EFTA bearráigeahččanorgánii ESA. Áššis meannuduvvo dat geas lea vuoigatvuohta sáivačáhcebivdui nu gohčoduvvon Finnmárkku matrikulerekeahtes eatnamiin, ja rihkku go Norga EEO-šiehtadusa vealakeahtesvuođa prinsihpa. Čuoččuhuvvo ahte báikegottiid olbmuid dihtolágan sierravuoigatvuohta guolástit, lea vuostá EEO-šiehtadusa. Presideanta deattuhii ahte lea deaŧalaš ahte Norga ollašuhttá daid geatnegasvuođaid mat stáhtas leat álbmotrievtti mielde. Dát mearkkaša min oaivila mielde dan, ahte Norga sorjankeahttá EEO-šiehtadusas galgá sáhttit fievrridit sierra sámepolitihka, maiddái gozihit sámiid vuoigatvuođaid luondduresurssaide. Dás lea maiddái geatnegasvuohta positiivvalaččat sierra meannudit sámi álbmogiin, resursavuođu sihkkarastima ektui sámi kultuvrii. EEO-šiehtadusa lassiprotokollas nr 3 boahtá čielgasit ovdan ahte Norggas lea sihke riikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovddasvástádus gozihit sámi vuoigatvuođaid eamiálbmogin. Norga ii leat velge vástidan ESA:i ášši birra, muhto politihkalaš signálat čájehit ahte Norga boahtá deattuhit eamiálbmotperspektiivva vástádusastis. . 2.7 Riikkaidgaskasaš ja davviriikkalaš eamiálbmot ja sámi ovttasbargu . 1. Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) . 2.7.1.1 SPR čoahkkin 22.05.01. SPR vuosttas čoahkkin dollojuvvui Kárášjogas 22.05.01. Dán čoahkkimis meannuduvvojedje dát áššit: . 1) Sámi parlamentáralaš ráđi čoahkkinortnet, 2) Davviriikkaid Ministtarráđi čielggadus sámi ealáhusovddidangelbbolašvuođa guovddáža hárrái, 3) Arktálaš ráđđi, 4) Barentsovttasbargu, 5) ON eamiálbmotjulggaštus ja 6) Hástalusat boahtteáiggis. . 2.7.1.2 Norgga sáttagotti čoahkkin 27.09.01. Sámi parlamentáralaš ráđi norggabeale sáttagoddi lea 27.09.01 čoahkkimis addán Sámiráđđái doarjaga gitta 100.000,- ruvnnu rádjai »Guoládatnjárgga Sámiradio» ovdaprošektii ja gitta kr. 30.000,- ruvnnu rádjai Murmánskka sámeorganisašuvdnii (OOSMO) oastit kanturlanjaid. Seamma čoahkkimis addojuvvui doarjja 496.000,- ruoŧa ruvnnu Sámediggái ruoŧabealde, Interreg Sápmi ja Interreg Åarjelsaemien sámi oasseprográmmaid tehknihkalaš veahkkái áigodahkii 1999 ja 2000. Dasa lassin lea sáttagoddi árvalan ahte Barentsguovllu eamiálbmotbargojoavkku ásahanbargguin álggahuvvo. 2.7.2 Barentsovttasbargu. 2.7.2.1 Barentsregiovdnaráđi čoahkkin. Regiovdnaráđđi doalai čoahkkima 05.09.01 Petrozavodskas ruoššabealde. Dát leai nubbi čoahkkin norggabeale Sámedikkis eamiálbmoga ovddasteaddjin. Áššit mat meannuduvvojedje ledje earret eará sámi kulturguovddáža ásaheapmi Lujávrris. Dasto áigot guovlluid ovddasteaddjit suoma- ja ruoŧabealde geahččalit váikkuhit ahte ruhta juolluduvvo maiddái dán guovtti riikkas. Norgga olgoriikaministtar lea juolludan 1 miljon ruvnnu prošektii. Ruhta lea ohccojuvvon Suoma ja Ruoŧa Olgoriikkadepartemeanttain. Čoahkkimis digáštallojuvvui maiddái nuoraid áššiid birra ja mearriduvvui ahte ráhkaduvvo sierra nuoraidprográmma. Boahtte háve dollojuvvo Regiovdnaráđi čoahkkin Girkonjárggas 27. - 28.11.01. 2.7.2.2 Barentsovttasbarggu eamiálbmotbargojoavkku čoahkkin . Presideanttas ja várrepresideanttas leai čoahkkin Barentsguovllu eamiálbmotbargjoavkkuin 30.05.01. Čoahkkima ulbmilin leai juohkit dieđuid nubbi nubbái dan barggu birra mii Barentsovttasbarggus dahkkojuvvo eamiálbmogiidda guoskevaš áššiiguin. 2.7.3 Eamiálbmotveahkkebarggu čuovvolanplána. Olgoriikkadepartemeanta dohkkehii 12.09.99 eamiálbmotveahkkebarggu čuovvolanplána. Sámediggi ii ožžon nu buori vejolašvuođa searvat dán ráhkadeapmái, hálddahus lea dušše searvan bargoseminárii ja hálddahusa dásis lea dollojuvvon čoahkkin ášši birra. Čuovvolanplánas leat ollu čuolbmačilgehusat maidda Norga ferte dahkat oainnu, dan ektui movt boahtteáiggis bargat eamiálbmogiid veahki ektui, earret eará movt Sámediggi vejolaččat sáhtášii váikkuhit. Sámediggi ii leat bovdejuvvon searvat digáštallat Sámedikki vejolaš boahtteáiggi saji birra eamiálbmogiid veahkkeprográmmas, ii Olgoriikkadepartemeanta iige NORADge leat bovden, ja Sámediggi maid ii leat bivdojuvvon searvat veahkkebargui oppalaččat. . Dan vuođul dollojuvvui čoahkkin 03.06.01 ovddidanministariin Anne Kristine Sydnes, mas digáštallojuvvui Sámedikki searvama birra veahkkebargui. Dán čoahkkima leai presideanta Sven-Roald Nystø bivdán. Presideanta čilgii Sámedikki oainnu áššái, mas deattuhii ahte ferte bargat eamiálbmogiid iešorganiseremiin, nu ahte eamiálbmogiin alddiset lea duohta vejolašvuohta váikkuhit organiserema. Sámedikki barggu vuolggasadjin lea vuosttažettiin dat ahte sámit ieža ovddastit eamiálbmoga ja mis leat nana árbevierut organiserenbarggus. Dan máhtolašvuođa ja daid vásihusaid maid Sámediggi lea ožžon dán suorggis, ferte sáhttit geavahit eamiálbmotveahkkebarggus. Eiseválddiide lea hástalussan atnit ávkki dan gelbbolašvuođas mii Sámedikkis lea. Leai ovttamielalašvuohta dan ektui ahte Sámediggi galggašii váldojuvvot mielde bargui. . 2.8 Dásseárvu. Dásseárvobarggu integreren joatkašuvvá. Dán áigodagas lea leamaš ollu bargu áššebáhpáriiguin, nugo 2002-2005 sámediggeplánain, Sámedikki 2002 ja 2003 bušeahtain ja Sámedikki bargiidpolitihkain. Dát leat buot bajit dási politihkka- ja stivrenáššebáhpirat. 2.8.1 ON nissonkonvenšuvnna dohkkeheapmi. Nissonkonvenšuvnna dohkkeheami cealkámušas lea ráđđi deattuhan dan ahte váidalanprosedyras šaddá vejolaš váidalit ovttaskas olmmožin ja ovttaskas olbmuid joavkun. Sámi servodagas leat ovttaskas olbmot ja ovttaskas olbmuid joavkkut, mat leat dakkár dilis ahte ieža eai sáhte ovddidit váidalusa. . Váldonjuolggadussan lea ahte ii meannudit jearaldagaid ovdal go riikkalaš riekteneavvut eai šat ole. Spiehkastat dahkkojuvvo dalle go riekteneavvuid geavahemiin manná guhkes áigi, dahje dalle go lea jáhkehahtti ahte beaktilis veahki ii sáhte oažžut. Spiehkastatnjuolggadus lea deaŧalaš dalle go meannudeapmi riikkalaš duopmostuoluin váldá eahpegovttolaš guhkes áiggi, dahje ii ain juo buoridivččii nissonolbmuid eallineavttuid. Ovdamearkan dás sáhttá váldit sámi nissoniid dili árbevirolaš sámi ealáhusain nugo omd. boazodoalus. Dáláš láhkanjuolggadusat eai váldde doarvái vuhtii dan ahte nissonolbmot nugo albmátge ieža sáhttet bargat árbevirolaš sámi ealáhusain. 2.8.2 Kvinner Viser Vei (Nissonat ofelažžan) . Dán áigodagas leat geavahuvvon veaháš resurssat dasa go Sámediggi lea searvan Nissonat ofelastet meassuide Stavangeris geassemánus 2001. Ulbmil searvamiin leai: juohkit dieđuid sámiid dili ja Sámedikki birra, ja erenoamážit oainnusin dahkat sámi nissoniid, mii maid lea Sámedikki doaimma váldoáŋgiruššansuorgi. Čájáhusas ledje sihke diehtojuohkin-, čájáhus- ja vuovdináigumušat. Mii deattuheimmet čájehit dáláš ođđaáigásaš Sámi, mas ruohttasat leat árbevieruin ja kultuvrras. Buohkat, geat ledje mielde ledje muhtun láhkai ožžon doarjaga Sámedikki ortnegiin, dahje sis muhtun láhkai leamaš oktavuohta Sámediggái. Mii háliideimmet erenoamážit čájehit min kultuvrra mánáide ja nuoraide Stavangerguovllus, ja mii válduimet hirbmat bures vuostá go galledeimmet mánáidgárddiid ja skuvllaid. Oaččuimet maid hui buori rámi min olggobealde oassálastiin, ja sii deattuhedje erenoamážit dan maid ledje beassan oahppat go ledje mielde. Čájáhusa hábmemis deattuhuvvojedje dakkár ávdnasat maid sáhttá geavahit earáge oktavuođain, ja dain dalle lea ođđasis geavahanárvu. Erenoamážit giitit Laila Wilks guhte ovttasráđiid Susann Lyngmann Gælok:ain hábmiiga min čájáhusa. Dasa lassin go mis leai čájáhus meassohállas, de leai mis maiddái lávvu olggobealde hálla. 19 oasseváldi ledje viidát čohkkejuvvon, mielde ledje sihke nuorat ja boarraset olbmot miehtá Sámi. Min searvan oidnui hui bures meassoguovllus ja Stavangeris, tv-ođđasiin ja beaivválaš áviissain. Mis ledje oktiibuot 10 čájáhusa; meassohállas, min lávu luhtte ja okta mánáidgárddis ja golbma skuvllain Stavangeris. . Prošeavtta gollurámman leai 750 000 ruvnnu ja geavaheimmet 564.810 ruvnnu, 500.000 ruvnnu leai doarjjastivra juolludan ja loahppa váldojuvvui doaibmabušeahtas. Muđui čujuha ráđđi dan raportii mii lea ovddiduvvon. 2.9 Nuoraidpolitihkka. Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi lea searvan 26.-27. b. 2001 dollojuvvon Sámedikki nuoraidkonfereanssa čuovvolanbargui. . Sámediggeráđđi lea áššis R 92/01 »Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi» mearridan ahte Sámediggi jahkásaččat galgá lágidit nuoraidkonfereanssa. Dan oktavuođas rievdaduvvui Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegotti álgomandáhta, mii dál lea ná: »Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi galgá searvat Sámedikki 2001 ja 2002 nuoraidkonfereanssaid ráhkkaneapmái, čađaheapmái ja dan bargui mii maŋŋá šaddá. Lávdegoddi sáhttá áigodagas gitta 2002 nuoraidkonfereanssa rádjai, ovttasráđiid Sámediggeráđiin ja Sámedikki hálddahusain, bargat daiguin áššiiguin main nuorat beroštit». Mearriduvvui maiddái ahte lávdegoddái lasihuvvojit guokte ođđa lahtu, vai geografalaš ja gielalaš viidodat ja ovddastus sihkkarastojuvvo. Ráđđi áiggošii fargga nammadit vihtta lahtu dán lávdegoddái. Ferte maiddái viidáseabbot bargat dainna ahte čilget makkár sadji, mandáhta ja formalalaš sadji lávdegottis galgá boahtteáiggis leat sámediggevuogádagas, ja movt barggu ruhtadit. Dán barggu boađus ovddiduvvo Sámediggái maŋŋá. . 2.10 Eará áššit. 2.10.1 Sámi valáštallan. Sámediggi lea 2001 bušeahttamearrádusas, áššis 41/00, mearridan strategiija mas celko ahte lea áigumuš bargat dan ala ahte sámi valáštallamii sihkkarastojuvvo almmolaš ruhtadeapmi, ja dan oktavuođas galggašii geahččat livččii go tihppenruđaid vejolaš oažžut sámi valáštallamii. Jahkásaš bušeahttačoahkkimis presideantta ja kulturministara gaskka ođđajagimánus 2001 guorahallojuvvui sámi valáštallama dilli ja hástalusat boahtteáiggis ja kapitáladárbu. . Hálddahusas leai 11.06.01 čoahkkin Kulturdepartemeantta hálddahusain, gos sámi valáštallama ekonomálaš dilli guorahallojuvvui, ja sáhtášii go leat vejolašvuohta oažžut tihppenruđaid. . 25.06.01 čoahkkimis presideantta ja kulturministtara gaskka guorahallojuvvui ekonomalaš rámmaid fievrrideapmi sierra kulturdoaibmabijuide postii 50. Čoahkkimis ovddiduvvui maiddái ruhtadárbu, ja livččii go vejolaš oažžut speallanruđaid sámi valáštallanulbmiliidda. Departemeanta oaivvilda ahte lea váttis bidjat speallanruđaid 50-postii, eaige departemeantta 2002 stáhtabušeahtaárvalusas leat makkárge mearkkastagat sámi valáštallama ruhtadeapmái. 2.10.2 Finnmárkku 2002 -- 2005 fylkkaplána. Finnmárkku fylkkagielda sáddii Finnmárkku 2002 -- 2005 fylkkaplánaárvalusa gulaskuddamii cuoŋománus, ja gulaskuddanáigemearrin leai biddjojuvvon borgemánu 1. b. Plánii leai oalle bures heivehuvvon sámi perspektiiva. Ráđđi attii vuđolaš gulaskuddancealkámuša, ja vástidii politihkalaš sierramielalašvuođaide ja buvttii dasto moadde evttohusa movt buorebut heivehit sámi perspektiivva. . 3. Romssa fylkkagieldda sámegiela ja kulturgelbbolašvuođa doaibmaplána . Plánas deattuhuvvui organisašuvnna áigeguovdilastin láhkagáibádusaid ektui. . Plánas boahtá ovdan ahte almmolaš orgánan lea deaŧalaš dohkkehit dan, ahte dábálaš politihkalaš- dahje bargogelbbolašvuhtii gullá maiddái sámi giella- ja kulturbeliid áddema máhtolašvuohta. Gulaskuddanárvalusas ledje konkrehta doaibmabidjoárvalusat, ja ráđđi attii sihke oppalaš mearkkastagaid ja buvttii cealkámuša doaibmabijuid birra. 2.10.4 Plánaláhkalávdegoddi. Sámediggeráđđi lea áššis R 68/01 meannudan plánaláhkalávdegotti vuosttas oassečielggadusa: NOU 2001:7 Bedre kommunal og regional plan- og bygningslov (buoret gielddalaš ja guovlolaš plána- ja huksenláhka). Plánaláhkalávdegotti bargu lea viiddis, ja das lea stuorra mearkkašupmi boahtteáiggi areálahálddašeapmái, danne leage ráđđi válljen vuoruhit láhkalávdegotti barggu čuovvoleami. Gulaskuddancealkámušas lea ráđđi dán vuoro válljen buktit mearkkastagaid dakkár beliide mat dan mielas leat erenoamáš deaŧalaččat, ja deattuhii dan maid lávdegoddi galggašii prioriteret loahppabarggustis. Erenoamážit lea deattuhuvvon ahte láhkalávdegoddi ferte geahččat daid álbmotrievtti njuolggadusaid eamiálbmogiid birra maidda Norga lea čadnojuvvon ja main lea mearkkašupmi plána- ja areálaoktavuođain. Ráđđi lea geahččalan oažžut ovddasteaddji láhkalávdegoddái, muhto lea váidalahtti go eat lihkostuvvan. Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi lea ožžon ovddastusa lávdegottis. Ráđđi lea proseassas dorjon dán. 2.10.5 Riikkaoasselávdegoddi. Sámedikki ovddastus Riikkaoasselávdegottis ii leat ollašuvvan nugo leai eaktuduvvon, ja dát lea váidalahtti. Sámedikkis lea ain dat seamma áicisadji, mii das lea leamaš lávdegottis, nu ahte lea čoahkkin- ja hállanvuoigatvuohta. Dasa lassin lea ráđđi meannudan váidalusáššiid ja ráhkkanahttán áššiid dán dievasčoahkkimii. Nammadeamit. Davvi-Norgga kulturráđđi. Sámediggeráđđi lea nammadan Rauni Magga Lukkari lahttun ja Heaika Skum várrelahttun Davvi-Norgga kulturráđđái. Guovlulaš dearvvasvuođadoaimmat. Sámediggeráđđi evttohii čuovvovaš lahtuid guovlulaš dearvvasvuođadoaimmaide:. Davvi-Norga: Gielddadoavttir Amund Peder Teigmo, Kárášjohka, lahttun ja erenoamáš buohccidivššár Anna Kuoljok, Guovdageaidnu, várrelahttun. Gaska-Norga: Gieldajorddamovra Jonhild Joma, Trones, lahttun ja psykiatrálaš buohccidivššár Ella Lifjell, Jerpstad, várrelahttun. . Nuorta-Norga: Ossodathoavdadoavttir/mánáidpsykiáhter Mikkel Oskal, Oslo, lahttun ja fitnodatbuohccidivššár Ingrid Jåma, Oslo, várrelahttun. Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta čuovui ráđi árvalusa dušše Gaska-Norgga ektui. Boazodoalu árvoháhkanprográmma. Jane Juuso, Unjárggas lea nammaduvvon boazodoalu árvoháhkanprográmma stivrenjovkui. Einar Lifjell, Bjerka, lea su várrelahttu. . 4 Ođđa áššiid almmuheapmi - čuovvoleapmi. 1. evttohus: Ásahit guovllukantuvrraid. Sámedikkis leat dál guovllukantuvrrat Snoasas, Áiluovttas, Romssas, Guovdageainnus, Kárášjogas ja Vuotnabađas. Doaimmat Romssas sirdojuvvojit Gáivutnii dalán go lea geavatlaš vejolaš, ja dikki mearrádusa vuođul. Sámediggeráđi mielas lea dalle dikki otná doaimmaid lávdu geográfalaččat dohkálaš. Danne ii áiggo ráđđi váldit ođđa álgaga ásahit guovllukantuvrraid eambo go dan, maid lea geatnegahtton go galgá bidjat ovdan ášši Sámedikki doaimmaid lávdadeami oktavuođas, geah. Sámedikki jagi 2001 bušeahta »Ođđasisorganiserema čađaheapmi». Sámediggeráđđi neavvu báikeválljema eará ásahusaid ja/dahje virggiid ásaheami oktavuođas juohke bođuášši árvvoštallama vuođul. 2. evttohus: Sámi dáiddamusea. Várrepresideanta Ragnhild Nystad lea ságaškuššan dili ja Sámi dáiddamusea plánaid čoahkkimis Sámi Dáiddačehpiid Servviin ja Sámiid Vuorká-Dávviriiguin 15.08.01. Sohppojuvvui joatkit barggu ásahit Sámi dáiddamusea Sámiid Vuorká-Dávviriid oktavuođas. Deike lea máŋggaid jagiid čohkkejuvvon sámi dáidda, nu ahte álbmot beasašii dan muosáhit. Dán bargui aŋkke ferte várret ruđa. Sámediggeráđđi lea čoahkkimis 25.06.01 Kulturministariin bivdán Kulturdepartemeantta čuovvolit sámi dáidaga hálddašanbarggu dainna lágiin ahte váldit fárrui dáiddafágalaá virggi Sámiid Vuorká-Dávviriid jagi 2002 bušeahttajuolludeapmái. . 3. evttohus: Álbmotgirjerádjolága rievdadus. Sámediggái lea bajimuš mihttomearrin lágidit sámi álbmogii dohkálaš girjerádjofálaldaga. Álbmotgirjerádjolágas daddjo ahte álbmotgirjerájut galget ovddidit bajásčuvgehusa, oahpu ja eará kulturdoaimmaid diehtojuohkima bokte ja fállama bokte nuvttá geavaheapmái girjjiid ja eará ávdnasiid buot riikka ássiide.». Vaikke vel sámi girjerádjobálvalus ii leat sierra namuhuvvon álbmotgirjerádjolágas, de dat ii aŋkke mearkkaš dan, ahte lága oppalaš mearrádusat eai gusto sámi girjerádjobálvalussii. Danne ii dárbbaš rievdadit lága, muhto baicce čalmmustit mo láhka geavahuvvo ja manne nu geavahuvvo. Ráđi mielas dás lea sáhka guovtti áššis; miellaguottut dasa, mii guoská sámiide ja gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi diliid birra. Sámediggi ferte ovddasvástideaddjin dahkat gielddaid ja girjerájuid, ja čujuhit sin geatnegasvuhtii áimmahuššat maiddái sámi geavaheaddjiid beroštumiid ja dárbbuid. Lea maid deaŧalaš deattastit ahte dás ii lea sáhka dušše das, ahte »ovddidit bajásčuvgehusa, oahpu ja eará kulturdoaimmaid», muhto maiddái das, makkár bálvalusaid sii háliidit fállat geavaheaddjiidasaset, ležžet dal sámit vai eai. Dán áššis lea vuosttažettiin sáhka sámi geavaheaddjiin, muhto lea maid nu ahte earátge go sámit eanet ja eanet jearahit girjjiid ja eará ávdnasiid sámi diliid birra. Okta Sámi sierrabibliotehka deaŧaleamos girjerádjofágalaš bargguin lea doaibmat resursan eará girjerájuide sin girjerádjobálvalusaid ovddideamis. Sámi sierrabibliotehka ferte árjjalaččat neavvut ja juohkit dieđuid ja dainna lágiin veahkehit gielddaid girjerájuid dađis hukset gelbbolašvuođa dán suorggis, nu ahte sihke álbmotgirjerájut ja skuvlagirjerájut dađis nagodit fállat sihke sámiide ja eará bálvalusohcciide dohkálaš girjerádjobálvalusa sámegillii ja sámi dilliid birra. 4. evttohus: Massojuvvon oahpahus -- etihkalaš ovddasvástádus. Sámediggeráđis leamaš oktavuohta dainna guvttiin organisašuvnnain, mat leat áŋgiruššan áššiin: Soađi vuolde massán oahpahusa ja USKAV. Presideanta lea čoahkkinastán dán guovtti searvvi ovddasteaddjiin. Čoahkkimis organisašuvnnat bidje ovdan áššiset ja doppe ságastallojuvvui strategiijaid birra mo čuovvolit organisašuvnnaid lahtuid Stuorradikki govttolaš buhtadusohcamušaid váidalusáššiid meannudeami. Presideanta lea čoahkkimis organisašuvnnaiguin dovddahan ahte livččii lunddolaš loktet ášši Justiskomiteii. Stuorradiggeválgga geažil lea ášši maŋiduvvon. Ođđa Sámediggeráđđi čuovvola ášši Stuorradikki ektui. Ráđđi lea dasa lassin juolludan kr 30 000,- doaibmadoarjjan goappáge searvái dán jahkái. . 5. evttohus: Nattmålstind. Sámediggeráđis leamaš oktavuohta Suodjalusa huksenbálvalusain nuoskkideami birra ovddeš NATO-stašuvnna birrasiin Nattmåsltinden nammasaš báikkis Leaŋgáviikka gielddas. Suodjalusa huksenbálvalus lea váldán čáhceiskosiid, eana- ja doidásangeardeiskosiid, ja iskkadan guliid. Iskkusbohtosat eai leat vel gárvásit guorahallojuvvon. Iskkadeamit čohkkejuvvojit raportan, mas maid evttohuvvojit makkár doaibmabijuid sáhtášii čađahit vai čorgešii eret nuoskkidangálduid. Sámediggeráđđi lea reivves Romssa fylkkamánnii dovddahan fuolastuvvama dán dilis ja lea bivdán oažžut dieđu ášši ovdáneamis. Ráđđi lea maid aiddostahttán man deatalaš dat lea čorget eret dákkár áššiid maid sáhttá gohčodit «boares suddun», ja dáhtton čađahit iskkademiid ja dárbbašlaš doaibmabijuid dihto guovlluin, gos lea dákkár várra, maiddái dakkár guovlluin gos Suodjalusas leat dahje leamaš doaimmat. 6. evttohus: Dorskeeriid juogadeapmi. Guolástusdirektoráhta ii leat vel evttohan dorskeeriid juogadeami iešguđet bivdofanasjoavkkuide. Dát biddjojit ovdan muddenráđi čoahkkimis 47. vahkus. Ráđđi buktá evttohusa vai sihkkarastá vuoiggalaš earreoasi riddofatnasiid várás. Čoahkkimat. Čoahkkin Gielda- ja guovluministariin, eanadoalloministariin ja birasgáhttenministariin 09.08.01. Presideanttas leai čoahkkin Gielda- ja guovluministariin, eanadoalloministariin, ja birasgáhttenministariin 09.08.01. Duogážin čoahkkimii leai dat váttis dilli mii Sis-Finnmarkkus lea boazodoalus. Presideanta válddii ovdan boraspirehálddašeami, man geažil boazodoallu massá ollu bohccuid boraspiriide, muhto maiddái eanadoalus leat seammalágan váttisvuođat. Hálddašeami ferte rievdadit, vai boraspirevahágat geahppánit ealáhusas. Lea dárbu geahpedit boraspiriid, buhtadusaid mihtideapmi ferte rievdaduvvot, boraspiriid bivdinortnega ferte buoredit ja ferte árvvoštallat ásahit guovlluid gos eai leat boraspiret. Sámediggi čujuhii ahte ealáhusa ekonomiija ja boraspirevahágiid, váttis guohtondili ja boazodoalu geahpedeami gaskka lea oktavuohta. Jos ain ferte geahpedit bohccuid, de čuohcá dat ealáhussii issoras garrasit. Sámediggi čujuhii ahte ain ferte joatkit daiguin sierra doaibmabijuiguin, mat leat álggahuvvon maŋimuš jagi boazodoalu várás. . Seamma čoahkkimis čilgii presideanta oanehaččat Duoji ovddidanprográmma birra ja ovddidanfitnodaga ásaheami birra Sis-Finnmárkkus. 1. Mildosat:. Ovddastan- ja čoahkkingeahčastat áigodagas 19.05.01 -- 30.09.01. Sámediggeráđi čoahkkingirjjit 5/01, 6/01 ja 7/01. Sámediggeráđi doaibmadieđáhus 01.10 -- 11.11.01. Dieđáhusas lea čilgejuvvon Sámediggeráđi (ovddit válgaáigodaga ráđi) 01.10 -- 11.11.2001 doaimmaid birra. 1 Doaimmaid birra. Sámediggeráđđi lea dán áigodagas doallan 1 čoahkkima ja meannudan 18 ášši. Bođu áššit, mat meannuduvvojedje ráđđečoahkkimiin, eai čilgejuvvo sierra, muhto čujuhuvvo Sámediggeráđi čoahkkingirjái 8/01. Mildosis boahtá ovdan ahte ráđđi lea oassálastán máŋga čoahkkimis ja ovddastusas. . 2 Áššesuorggit . 2.1 Biras- ja kultursuodjalusáššit. Sámi dákteriggeávdnasiid dutkan. Sámediggeráđđi lea 19.10.01 beaiváduvvon reivves Oslo universitehta medisiinnalaš basálafágaid instituhttajovkui, mearridan ahte ii dohkket sámi dákteriggeávdnasiid geavaheami The Univirsity of Tennesee dutkanprošeavttas. The Univirsity of Tennesee háliidii geavahit sámi dákteriggeávdnasiid dutkat ovddeš galbma dálkkádagas orru olbmuid sturrodaga, ja man muddui árbi ja biras váikkuhii ovddeš olbmuid rumašsturrodaga. Mearrádus dahkkui earret eará Norgga kulturmuitodutkaninstituhta dutki Berit Sellevold ja Romssa universitehta klinihkalaš medisiidnainstituhta vuosttasamnueanssa Vigdis Stordahl fágalaš árvvoštallamiid vuođul. Ráđđi ii eahpit dutkanprošeavtta fágaárbevieru duođalašvuođa, muhto dattetge ii gávnnahan sivaid dohkkehit sámi dákteriggeávdnasiid geavaheami go: Prošeavttas leat eahpečielga ulbmilat ja čuolbmačilgehusat, uhccán galget geavahuvvot sámiid rumašsturrodagaid ovddeš dutkamat, váilot duođaštusat, mat čájehivčče ahte analysa vuođđun livččii gelbbolašvuohta sámi kulturhistorjjás ja ahte analysii livččii sámi kulturhistorjá deaŧalaš, váilevašvuođat bidjamis vuođđun etnalaš teoriijaid ja váilu maid duođaštus ahte dutkanprošeakta dahkko dakkár fágalaš birrasis, mii vuhtiiváldá ovddeš dutkamiid myhtaid ja stereotypiijaid ráhkademiid sámi álbmoga birra. Konfereansa Apatitys, Ruoššas, nuortasámiid vássánággi ja boahtteáiggi birra. Sámediggeráđđi lágidii ovttas Kola Science Centre:in konfereanssa »Nuortasámiid vássánáigi ja boahtteáigi» Apatitys máttaoarje Guoládagas Ruoššas golggotmánu 30.-31. beivviid. Konfereansa gullá norgga-ruošša kulturmuitoovttasbargui, maid Norgga-ruošša birasgáhttenkommišuvdna álggahii 1997. Ovttasbarggu bajimuš mihttomearrin lea nannet kultuvrra ja olbmuid kultuvrralaš identitehta kulturárbbi aktiviserema bokte. Joatkkan dása álggahuvvojedje eanet prošeavttat, maid oktasaš mihttomearri lea oažžut ovdan nuortasámiid historjjá, ovdahistorjjá ja kultuvrra. Norgga-ruošša kulturmuitoovttasbarggu bohtosat dán rádjai biddjojuvvojedje ovdan Apatity konfereanssas. Dasa lassin ságaškuššojuvvui ovttasbarggu boahtteáigi. Suomas, Ruoššas ja Norggas oassálaste sullii 70 olbmo. Seminára resursahálddašeami ja báikkálaš Agenda 21 birra sámi guovlluin. Sámediggeráđđi lágidii Kárášjogas ovttas Sámi Instituhtain skábmamánu 6.-7. b. 2001 seminára, man namma lei »Sámi eanadagat ja Agenda 21: Kultuvra, ealáhus, birasgáhtten ja demokratiija». Seminára lei oassi Sámi Instituhta dutkanprošeavttas eana- ja resursahálddašeami birra, ja oassi Sámedikki báikkálaš Agenda 21-prošeavttas. . Seminára mihttomearri lei ovdanbuktit iešguđelágan hástalusaid sámi geavahan- ja ássanguovlluid eana- ja resursahálddašeami oktavuođas. Semináras deattuhuvvui oažžut ovdan sihke oppalaš oainnuid eamiálbmotguovlluid ja hálddašeami fápmobeliid birra, ja maiddái čalmmustit historjjálaš ja dáláš beliid muhtun sámi ássanguovlluid luondduresurssaid ja kulturmuittuid oktavuođas. Seminára lei golmma oasis: 1) Birasgáhtten, eanahálddašeapmi, oassálastin ja demokratiija, 2) Resursahálddašeapmi ja ealáhusovddideapmi ja 3) Eanadat kultuvrralaš arenan ja referánsarámman sámi vássánáiggis ja dálááiggis. Semináras ledje 73 oassálasti, ja čilgejeaddjit ledje sihke vuođđoealáhusdoallit, dutkit ja almmolaš hálddašeaddjit. 2.2 Dearvvasvuođa- ja sosiálasuorgi . 31.10 - 01.11.01 čađahii Sámediggi ovttas Sámi Allaskuvllain sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaprošeavttaid goalmmát čuovvolanseminára. Áigumuššan lei sihke árvvoštallat prošeavttaid ja juogadit vásihusaid eará prošeaktajođiheaddjiiguin. Seminára fáddá lei »vásihusas oahppamii». Go deaŧalaš áigumuš seminárain lei lonohallat oaiviliid das, mo prošeaktadoaimmat leat ovttastuvvon ja organiserejuvvon, de Sámediggi bovdii organisašuvnnaid jođihangottiid ovddasteaddjiid (geat leat ožžon ruđaid maŋimuš 3 jagi). Semináras ledje 39 oassálasti. Várrepresideanta Ragnhild Nystad rabai seminára ja maiddái oassálasttii semináras. Stáhtabušeahttaevttohusas lea Sámedikki hálddahusas sadji bistevaš virgái bargat dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiiguin, ja dasa lassin vel gaskaboddasaš virgái áimmahuššat juolludemiid ja čuovvolit prošeaktaruđaid. Ođđa bistevaš virgi addá Sámediggái árjjaleabbo rolla dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusa hábmemis sámiide (vrd. Sámediggeráđi doibmiiálginjulggaštusain), mii fas sáhttá sihkkarastit ollisleabbo fálaldaga sámiide. . Sámediggeráđđi atná gárrenávnnasgeavaheami lassáneami duođalaš servodatčuolbman. Ráđđi áigu dáhttut guovddáš eiseválddiid juolludit dárbbašlaš ruđaid eastadan- ja dikšundoaibmabijuide, ja maiddái váikkuhusaid čuovvoleapmái. Sámediggeráđđi áigu bidjat dievasčoahkkima ovdii dearvvasvuođa- ja sosiálapolitihkalaš čielggadeami, mas gieđahallojuvvo maiddái gárrenávdnasiid geavaheapmi, skábmamánus 2002. . . 2.3 Sámiid ja eamiálbmogiid ovttasbargu riikkaidgaskasaččat ja davviriikkalaččat . 2.3.1 Čoahkkin sámedikki presideantta ja davviriikkaid sámeministariid gaskka. Nubbi čoahkkin sámeministariid ja sámedikki presideanttaid gaskka dollojuvvui Stockholmmas 7.11.01. Deaŧalaš áššit ságaškuššojuvvojedje ja mearriduvvojedje. Ráđđi áigu erenoamážit deattuhit ahte dál leat ovdánan davviriikkalaš sámekonvenšuvnna áššiin. Galgá nammaduvvot guđa olbmo ekspeartajoavku, mii galgá evttohit konvenšuvdnateavstta. Bargu galgá leat gárvvis 21.12.2003 rádjai. Eará áššit čoahkkimis: 1) Ministarat ja presideanttat váldet oktavuođa Davviriikkaid ráđiin ja Davviriikkaid ministtarráđiin čoavdit Sámi parlamentáralaš ráđi ekonomalaš resursadárbbu, 2) hálddahuslaš dásis jotkojuvvo bargu alit sámi dáiddaoahpu áššiin, 3) sámedikkiid ja ráđđehusaid hálddahuslaš ovttasbarggu -- Davviriikkaid ámmátolbmoorgána sámeáššiin -- njuolggadusat dohkkehuvvojedje 4) vejolašvuohta oažžut oktasaš davviriikkalaš čovdosa sámegiela geavaheamis dihtorastinteknologiijas, ja 5) gávnnahuvvui ahte oahpaheaddjit, geain lea oahppu Sámi allaskuvllas, Guovdageainnus, leat dohkkálaččat bargat maiddái Suomas ja Ruoŧas. . 2.3.2 Sámi ovddasteapmi Davviriikkaid ráđis -- Davviriikkaid ráđi 53. sešuvdna Københámmanis. Beroškeahttá sámiid ávžžuhusain ahte ii galggašii evttohuvvot áššin sámi miellahttovuohta Davviriikkaid ráđis ovdalgo mii leat gergosat dasa, de evttohii presideantagoddi dán áššin ráđi 53. sešuvnnas Københámmanis 29. -- 31.10.01. Áirras Egil Olli oassálasttii čoahkkimis ja sus ledje 2 sáhkavuoru sámiid bealis, geah. mildosa. Ášši sáddejuvvui formálalaččat Davviriikkaid ráđi Mielborgár- ja geavaheaddjilávdegoddái, ja lávdegoddi várra easkka juovlamánus mearrida viidáset meannudeami. . Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) áigu sámi ovddasteami Davviriikkaid ráđis guorahallat ja čielggadit ovdal cuoŋománu 2002. SPR norggabeale sáttagoddi ferte váldit ovddasvástádusa ášši ovdáneamis SPR čoahkkimii cuoŋománus 2002. . Sámediggi áigu ovddidit čielggadusa Sámedikki riikkaidgaskasaš barggu birra miessemánus 2002. 4. Sámiid vákšun. Presideanta lea reivves beaiváduvvon 06.11.01 justisministarii Odd Einar Dørum gáibidan ahte politiija vákšunbálvalusa (POT) sápmelaččaid vákšun guorahallojuvvo erenoamážit. Maŋimuš áiggi leat máŋga sápmelačča beassan geahččat iežaset máhpaid POT arkiivvain. Dál čájehuvvo ahte politiijaid sápmelaččaid vákšun lei stuorát go dán rádjai navdon, ja dát iešalddes addá suja guorahallat POT doaimma sámi servodaga ektui. Orru leamen nu ahte politiija vákšunbálvalus beroštii gozihit eanaš sápmelaččaid, geat oassálaste sámepolitihkas ja/dahje geain lei alla oahppu ja barge sámi ásahusain. Dát čájeha ahte sámit álbmogin leat erenoamážit vihkohallan. Presideanta lea bivdán čoahkkima justisministariin ságaškuššat dán ášši ja sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu. . 2.5 Oahpaheapmi ja oahppu. Váhnemat leat Sámediggeráđđái cuiggodan ahte lullisámegieloahpahus ii addo oahppolága eavttuid vuođul. Ráđđi oaivvilda ahte gáibádusa oažžut sámegiela 1. ja 2. giellan ferte sáhttit čađahit lága ja dan láhkaásahusa olis. Ráđđi ávžžuha skuvlaeiseválddiid árvvoštallat molssaevttolaš organiserenvugiid vai sámemánát ožžot dan oahpahusa, maid sii sáhttet gáibidit. Rávesolbmuidoahpahaninstituhtta lea bovden Sámedikki ovttasbargui buoridit oahppofálaldaga rávis sápmelaččaide. Hálddahus lea doallan čoahkkima instituhtain 12.10.01. Ráđi mielas dát lea positiiva álgga, man oktavuođas lea erenoamáš dárbu guorahallat rávis sápmelaččaid oahppodárbbu. Berre maid ráhkadit plána mo instituhtta galgá áimmahuššat doaibmabijuid rávis sápmelaččaid várás. Golggotmánu 17. --18. b. Sámediggi lágidii jahkásaš sámi mánáidgárdekonfereanssa Guovdageainnus. Konfereanssa fáddán lei sámegiela geavaheapmi ja sámegiela gáhtten ja ovddideapmi sámi mánáidgárddiin. Badjel 120 mánáidgárdebargi miehtá Norgga oassálaste. Várrepresideanta Ragnhild Nystad rabai konfereanssa. Son geigii Sámedikki mánáidgárdeáigečállosa »Stullan» vuosttas almmuhusa Mánáid- ja bearašdepartemeantta oassálastiide konfereanssas. .  . Sámi allaskuvla lágidii skábmamánu 7. - 9. b. sámi skuvladutkankonfereanssa »Sámi áddejupmi ja sámi skuvla». Várrepresideanta Ragnhild Nystad oassálasttii konfereanssas. Konfereansoassálastit dovddahedje stuorra vuordámušaid Sámedikki ulbmáluššamii sámi oahpuin ja dutkamiin. Dasa lassin lea Sámediggeráđđi ožžon dieđu ahte Ráđđehus várrá bidjá ovdan dieđáhusa Stuorradiggái sámi alit oahpu ja dutkama birra vuosttas jahkebealis 2002. 2.6 Eará áššit. 2.6.1 Dásseárvu. Dutkanprošeakta lea álggahuvvon dásseárvvu birra sámi servodagas, ja dan oktavuođas lea váldon oktavuohta Sámi allaskuvllain ja Sámi Instituhtain Guovdageainnus. Goappašat ásahusat leat mielas ovttasbargat ja viidáset bargu lea hábmet ovdaprošeavtta, mii bidjá prošeavtta rámmaid. . 2.6.2 Sámiálbmotfoanda. Gieldda- ja guovlodepartemeanta sáddii 14.09.01 Sámediggái Sámiálbmotfoandda njuolggadusevttohusa gulaskuddamii 14 beaivvi vástidanáigemeriin. Presideanta vástidii reivii 27.09.01 ja dieđihii ahte dán ášši ferte hui viidát meannudit Sámedikkis. Vástádusastis beaiváduvvon 2.10.01 stáhtaráđđi dohkkehii dán vuogi. Ráđđi ráhkkanahttá dál dán ášši viiddis gulaskuddamii presideantta reivve vuođul. Čálašeapmi lea biddjon mielddusin. 2.6.3 Ođđa riikalahttoláhka. Sámediggeráđđi lea buktán gulaskuddancealkámuša ođđa riikalahttoláhkii, NAČ:2000:32. Ráđđi doarju evttohusa ásahit duppal riikalahttovuođa. Duppal riikalahttovuohta sáhttá váidudit daid eastagiid maid riikaráját leat buvttihan sámiide. Ráđđi maid doarju evttohusa rievdadit njuolggadusaid mo riegádeamis oažžu riikalahttovuođa, mii mearkkaša ahte náittosdili olggobealde riegádan mánná dássiduvvo náittosdili siskkabealde riegádan mánáin, ja ahte mánná riegádeamis lea Norgga riikalahttu go eadni dahje áhčči lea norgalaš. . 2.6.4 Sámediggeválga. Válganjuolggaduslávdegoddi lea geargan bargguinis. Ráđđi lea mearridan sáddet raportta gulaskuddamii Sámedikki politihkalaš joavkkuide, sámi organisašuvnnaide ja válljejuvvon gielddaide ja fylkkagielddaide. Dát dávista ráđi doibmiiálginjulggaštusain. Raporta biddjo Sámedikki meannudeapmái vuosttas jahkebealis 2002. . Ráđđi lea Sámedikki fápmuduslávdegotti árvalusa meannudeami čuovvoleami oktavuođas bovden Gieldda- ja guovlodepartemeantta ovttasbargui (18.10.01 reive) hálddahuslaš dásis árvvoštallat iešguđetlágan válgateknihkalaš beliid sámediggeválggas. . 5. Ođđa direktøra virgáibidjan. Direktøra Per Edvard Klemetsen 2. mearreáigi Sámedikki direktøran loahppá miessemánu 31. b. 2002. Son dalle álgá ossodatdirektøran Girjerádjo- ja diehtojuohkinossodahkii (GDO). Sámedikki bargiidnjuolggadusaid mielde Sámedikki dievasčoahkkin bidjá virgái direktøra Sámediggeráđi evttohusa vuođul. Ráđđi lea dahkan ja áigu dahkat čuovvovačča virgáibidjanáššis:. Ságaškuššama vuođul Sámedikki virgáibidjanráđiš 27.09.2001, man vuođđun lei almmuhusteavstta evttohus ja muhtun bealit virgáibidjanproseassas, almmuhuvvui direkøravirgi 40. vahkus. Ohcanáigemearri lea skábmamánu 16. b. Almmuhusteavstta oaidná Sámedikki neahttasiidduin. Sagaškuššan dahkkui vai opposišuvdna ja bargiidorganisašuvnnat besset buktit ovdan oainnuideaset almmuhusa oktavuođas. Sámediggi lea bálkáhan olggobeale fitnodaga ResultatLedelse A/S (Karl-Wilhelm Sirkka), Romssas, veahkehit bestenproseassas. Dat galgá ee. ráhkadit virgečilgehusa, gáibádusaiddostusa ja bargoárvvoštallanprofiilla virgái. Dát áššebáhpárat čuvvot evttohusa dievasčoahkkimii. Sámedikki hálddahus organiserejuvvui ođđasit ođđajagemánu rájes dán jagi, ja čieža ossodaga ásahuvvojedje. Virgáibidjama oktavuođas dollo miniseminára skábmamánu 22.-23. b. áigumušain guorahallat mearrideaddji menestuvvanfáktoriid organisašuvnnas. Oassálastit: Virgáibidjanráđđi ja ossodatdirektørat. Semináraovddasvástideaddji: ResultatLedelse. Sámediggeráđđi bidjá ovdan evttohusas áššái čoahkkimis 14. -- 16.01.2001. Ovdal dán áiggi Virgáibidjanráđđi ságaškuššá ášši. Virgáibidjanráđi lahtut leat muđuige mielde ja jerrojuvvojit boahtit ráđđádallamiidda go presideanta dan gávnnaha buorrin proseassii. Dasa lassin lea ráđđi meannudan váidalusáššiid ja ráhkkanahttán áššiid dán dievasčoahkkimii. . Nammadeamit. Mearranjiččehasráđđi. Mearranjiččehasráđis ovddasta hálddahus Sámedikki. Virgáibidjanráđđi. Sámedikki virgáibidjanráđđái leat nammaduvvon Sven-Roald Nystø, jođiheaddji, Ragnhild Nystad ja Egil Olli, geah. bargiidnjuolggadusaid č. 3.1. Virgáibidjanráđis leat vel guokte bargiidovddasteaddji. . Virgáibidjanráđi váidalanorgána. Roger Pedersen, jođiheaddji, Josef Vedhugnes ja Tormod Bartholdsen leat nammaduvvon virgáibidjanáššiid váidalanorgánii. . Sámi parlamentáralaš ráđđi. Sámediggeráđđi lea nammadan presideantta Sven-Roald Nystø ja várrepresideantta Ragnhild Nystad ráđi ovddasteaddjin Sámi parlamentáralaš ráđđái. . Interreg IIIA bearráigeahččanlávdegottit ja mearridanjoavkkut 2001-2006. Norgga sáttagoddi Sámi parlamentáralaš ráđis lea čoahkkimis 9.11.01 nammadan dáid lahtuid ja várrelahtuid lávdegottiide/joavkkuide: . Lahtut Várrelahtut. Bearráigeahččanlávdegoddi Interreg IIIA Davvi: Steinar Pedersen Ragnhild Nystad. Bearráigeahččan Ruoŧŧa-Norga (Åarjelsamien): Jarle Jonassen Berit Oskal Eira. Mearridanjoavku Interreg Sápmi: Per Solli Magnhild Mathisen. Ann Mari Thomassen Jon Erland Balto. Mearridanjoavku Interreg Åarjelsamien Dajve: Sten Jønsson Astrid Toven. Grethe Dunfjell Kjell Jøran Jåma . Bivdofatnasiid eaiggátvuođalávdegoddi. Sámediggeráđđi lea nammadan Olaf Eliassen bivdofatnasiid eaiggátvuođalávdegoddái. Ođđa áššiid almmuheapmi - čuovvoleapmi. Árvalus 1: Geaidnu mearrasámegillái Njeareveadji. Sámediggi lea jo 1991:s dáhtton johtolateiseválddiid árvvoštallat ođđasis geaidnoplánaid Njereveadjái. Sámediggeráđđi áigu dattetge ođđasis váldit oktavuođa johtolateiseválddiiguin. . Árvalus 2: Mielkeeriid ruovttoluotta vuovdin. Mielkeeriid ruovttoluotta vuovdin lea deaŧalaš hámádatdoaibmabidju, mii sihkkarasttášii ekonomiija ja eastadivččii dáluid heaittiheami. Ođđa doarjjaortnega Sámi ovddidanfoandda bokte ii sáhte eambo ásahit. Sámi ovddidanfoanddas leat jo menddo uhccán ruđat dálá doaimmaide, ja vejolaš ođđa ortnega várás fertešii foandabušeahta ođđasis juogadit. Mielkeearit, mat leat fidnemis, rivdet jagis jahkái ja fylkkas fylkii. Ovdalgo Sámediggi sáhttá veahkehit doarjagiiguin, de ferte guorahallat dárkileabbot dákkár ortnega váikkuhusaid. Árvalus 3: Guovdageainnu dilli. Ášši duogáš lea Guovdageainnu suohkana váttis dilli ja negatiivva ovdáneapmi, erenoamážit Mázes. Sámedikkis leat máŋga váikkuhangaskaoami ealáhusovddideami várás. Sámi ovddidanfoanda juolluda jahkásaččat su. 8 miljovnna iešguđetlágan ealáhusdoaibmabijuide Guovdageainnu suohkanis. Sámediggi lea mearridan sierra viđajagi ovddidanprográmma duoji várás. Prográmma deattuha erenoamážit vuovdima, márkanastima ja gealbudeami. Prográmma čađaheapmi livččii deaŧalaš Guovdageainnu servodahkii. Sámediggi lea máŋga jagi dorjon iešguđetlágan lotnolasealáhusaid. Stuorra oassi doarjagiin manná lotnolasealáhusaide Guovdageainnu suohkanis. Sámediggi lea dál fárus ráhkadeamen ovdaprošeavtta, man namma lea «Sis-Finnmárkku čuovvoleapmi». Finnmárkku fylkkagielddas lea ovddasvástádus prošeavttas. Váldoprošeaktaevttohus čielgá ođđajagemánus 2002. Barggu mihttomearri lea ráhkadit plána ceavzilis ovddideamis Sis-Finnmárkui. Bargguhisvuohta ja ovdáneapmi Guovdageainnus lea váldoprošeavtta deaŧalaš oassi. Ráđđi áigu dárkilit gozihit ovdáneami Guovdageainnus ja Mázes. Ferte árvvoštallat lea go dárbu sierra ovddidanplánii Máze várás. Árvalus 4: Dieđavisti Guovdageainnus. Jagi 2002 stáhtabušeahta kapihttalis 274 Stáhta allaskuvllat, daddjo earret eará: «Departemeanta lea dohkkehan allaskuvlla fágalaš profiilla ja atná vuođđun ahte Sámi allaskuvllas galgá leat našuvnnalaš ovddasvástádus sámi alit oahpus. Departemeanta maid atná vuođđun ahte allaskuvllas galgá leat erenoamáš guovddášdoaibma sámi oahpaheaddjioahpus. Dál leat oččodeamen Sámi allaskuvlla, Sámi Instituhta j.ea. seamma robi vuollái Guovdageainnus.»Sámediggeráđđi áigu fargga váldit oktavuođa sihke stuorradiggekomiteain ja Oahpahus- ja dutkandepartemeanttain ja dáhttut juolludit ruđa 2002:s dieđavistti plánemii/prošekteremii Guovdageainnus. . Árvalus 5: Finnmárkku fylkkamánne bilida guovlluolbmuid meahcástandoaimmaid. Sámediggeráđđi lea meannudeamen ođđa našuvnnalaš láhkaásahusevttohusa mohtorfievrruid geavaheami várás mehciin ja jikŋon jogaid ja jávrriid alde. Ráđđi oaivvilda ahte meahcásteami ferte atnit sierra ealáhussan, mii ii galgga dárbbašit ohcat sierralobi láhkaásahusain. § 5 d mielde besset gielddat addit sierralobiid ohcamiid vuođul. Mii oaivvildat ahte ferte leat vejolaš addit oppalaš vuodjinlobi meahcásteaddjiide, geain dát lea ealáhussan. Jagi 2002 dievasčoahkkimat . Sámediggeráđđi áigu jagis 2002 ovddidit Čoahkkinjođihangotti bokte dievasčoahkkimiidda dáid áššiid ja dieđáhusaid: . Guovvamánus 2002:. Giellapolitihkalaš čielggadus. »Snøhvit» nammasaš oljo- ja gássagáldu huksen. Direktøra virgáibidjan. Norgga ja Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna . Miessemánus 2002: . Čielggadus Sámedikki riikkaidgaskasaš barggu birra. Sámedikki jahkedieđáhus 2001. Sámediggeplána 2001 -- 2004. Boazodoallošiehtadus . Sámedikki válganjuolggadusat - Válganjuolggaduslávdegotti raporta. Sámedikki lágádusdoarjjanjuolggadusat. Čakčamánus 2002:. Dásseárvopolitihkalaš čielggadus. Oahpaheapmi olggobealde sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu (ferte árvvoštallat berrešii go dán bidjat ovdan dieđáhussan). Skábmamánus 2002:. Dearvvasvuođa- ja sosiálapolitihkalaš čielggadus. Sámedikki jagi 2003 bušeahtta. Jagi 2004 stáhtabušeahtta. Dieđáhusat:. Lotnolasealáhusat, biddjo ovdan ođđajagemánus 2002. Doaibmabijut sámi riddo- ja vuotnaguovlluin, biddjo ovdan 2002 čávčča/giđa. Sámi museat, 2002 čavčča . Mildosat:. Áigodaga 01.10. -- 11.11.01 ovddastus- ja čoahkkinlistu . Sámediggeráđi čoahkkingirji 8/01. . Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat. Mearkkašumpi 1, áirras Steinar Pedersen, Bargiidbellodaga sámediggejoavku:. Snøhvit-huksen. Mearkkašupmi áššái 38/01, vuosttas oassái, vidát čuoggái Sámedikki dievasčoahkkimis guovvamánus 2002. Bargiidbellodaga joavku konstatere duhtavašvuođain ahte sámediggeráđđi háliida ahte Sámediggi galgá guorahallat Snøhvit-huksema boahtte dievasčoahkkimis -- guovvamánus 2002. Dán prošeavtta huksenoassi lea meroštallojuvvon máksit 20 milliardda ruvnnu ja das galget leat ollásit 25-30000 jahkedoaimma, man doaibmadássi lea 400 miljon ruvnnu jahkái, ja bargit dárbbašuvvojit rusttetdoibmii 150 jahkedoaimma ovddas, dát iešalddis mearkkaša dan ahte dat buktá stuorra hástalusaid maiddái sámi ássanguovlluide. Dán oktavuođas lea deaŧalaš ahte Sámediggi lea mielde eanemus konstruktiivvalaš vugiin Snøhvit ektui, maiddái eará oljo- ja gássadoaimma oktavuođas olggobealde Davvi-Norgga. Dát guoská omd. báikkálaš mátkkoštusealáhusaide, mat sáhttet oažžut hui stuorra áššehasjoavkku lagašmárkanii. Snøhvit bargit (ja bearrašat ja ustibat mat bohtet) jearahit eahpitkeahttá vásihus- ja kulturbuktagiid asttoáiggis. Gažaldahkan lea movt sámi mátkkoštusealáhus lea ráhkkanan -- kapasitehta ja gelbbolašvuođa dáfus -- ávkkástallat dáinna vejolašvuođain, ja maid Sámediggi sáhttá dahkat dákkár oktavuođas. . Bargiidbellodaga joavku bivdá Sámediggeráđi láhčit dakkár meannudanvuogi, man oktavuođas Sámedikki áirasat ožžot buoremus vejolaš dieđuid dán ášši birra, ovdal go ášši meannuduvvo dievasčoahkkimis. Danne galggašiige earret eará lágiduvvot seminára ovdal, man bokte oažžut nu vuđolaš go vejolaš dieđuid ieš prošeavtta birra, makkár vurdojuvvon riekkisváikkuhusat sáhttet šaddat sámi ássanguovlluide, ja sámi kultuvrii. Vuohki deaividit hástalusaiguin olgo- ja gássadoaimmaid oktavuođas livččii dat, ahte ásahuvvošii Oljopolitihkalaš forum. Bargiidbellodaga ráđđehus mii heittii, leai positiivvalaš dasa, ja mis lea váttis jáhkkit ahte iigo dat ođđa ráđđehusge livččii positiivvalaš dán lágan árvalussii. Muđui leat mii juo gulahallan dán ášši hárrái Sámediggeráđiin. Sámediggi galggašii juo dál ságastallat servodaga oktasaš eaiggáduššanrievtti birra oljo- ja gássaresurssaide olggobealde Davvi-Norgga, iige dat galggašii leat dakkár fáddá masa Sámedikki mielas ii leat dárbu divvut gažaldaga, dahje ságastallat dan birra. Sámedikki áirras Per Edvin Varsi, Bargiidbellodaga sámediggejoavku áigu divvut gažaldaga dán birra áššis 39/01. Min áddejumi mielde livččii čielga oaidnu Sámedikki beales riekta ja dárbbašlaš signála muđui servodahkii, ahte mii leat orgána, mii oaidná proporšuvnnaid das mainna mii bargat. Min mielas lea riekta ja dárbbašlaš ahte Sámediggi bargá konsešuvdnaeavttuid ektui, ja das ovddida evttohusaid ja gáibádusaid, maiguin sáhtášii sihkkarastit ja ovddidit sámi servodaga ja sámi kultuvrra ovdáneami. Dát guoská omd. báikegottiid ja gielddaid vejolašvuođaide ráhkkanit deaividit daiguin riekkisváikkuhusaiguin mat bohtet huksemis, ekologálaččat, árbevirolaš ealáhusaid nannemis ja áigeguovdilis ealáhusaiguin áŋgiruššamis, nugo omd. kultuvrii vuođđuduvvon mátkkoštus. Dán lágan proseassaid oktavuođas lea -- go váldá vuhtii dimenšuvnnaid -- riekta ja dárbbašlaš ahte olles Sámediggi lea aktiivvalaččat mielde. Danne áigutge evttohit ahte dán oktavuođas, nu johtilit go lea vejolaš nammaduvvo siskkáldas doarespolitihkalaš lávdegoddi, man bargun biddjojuvvo bargat daiguin beliiguin mat gusket Snøhvit-huksemii, ja ovddidit evttohusa maid nu ollugat go vejolaš Sámedikkis sáhttet doarjut. Áigeguovdilis doaibmabidju barggolašvuođa ja ássama dáfus, maid dál juo sáhttit čujuhit, lea dat ahte čađahuvvo oahpahusprográmma mii nu bures go vejolaš gelbbolažžan dahká maiddái sámi nuoraid searvat dan doibmii, mii šaddá Snøhvit-fealtta huksema ja doaimma oktavuođas. Sáhttit govahallat ahte Snøhvit-prošeakta -- eaktun ahte dilálašvuođat láhččojuvvojit nu ahte bargit sáhttet bargat Hámmárfeastta guovllus, ja ássat iežaset báikegottiin -- maiddái sáhttá leat mielde nannemin árbevirolaš ássama ja ealáhusaid báikegottiin. Mii ávžžuhit áinnas dán lágan čovdosiid. Jos doarjut dán lágan oahpahus- ja gelbbolašvuođaprográmma, de sáhttá dan čađahit vaikko Finnmárkkusge, omd. Narviikka allaskuvlla Álttá ossodagas. Ođđa guolástuspolitihkalaš ságastallan. Bargiidbellodaga sámediggejoavku oaidná dárbun ahte guovvamánu dievasčoahkkimis ovddiduvvo áššin maiddái Sámedikki guolástuspolitihkka, mas bidjat vejolaš ođđa strategiijaid guolástusa, bivdoeriid jna. sihkkarastimii ja ovddideapmái, ja ahte oažžut vejolašvuođa geahččat dan stuorát guovlulaš oktavuođas. . Sámediggi galggašii omd. atnit duođalaš áššin dan ahte trolárat, main lea vuovdingeatnegasvuohta dihto riddoservodahkii, eai beroš dán lágan geatnegasvuođain ja dan bokte sáhttet uhkidit dáid báikegottiid birgenvejolašvuođa. Sámediggi galggašii ovddidit dán guovddáš eiseváldiide, ja doarjut buot konstruktiivvalaš evttohusaid maiguin sáhtášii váikkuhit bivdoeriid doalaheami ja bajideami Norgga davimus guovllus. Dalle sáhtášeimmet bidjat deattu Bearalvákki sátnejođiheaddji evttohussii, ahte jos trolárat, main lea dihto vuovdingeatnegasvuohta, eai jeagat konsešuvdnaeavttuid, de konverterejuvvo daid bivdoearri báikkálaš riddofatnasiidda. Dán galggašii Sámediggi doarjut eavttutkeahttá. Dárbu oažžut ođđa guolástuspolitihkalaš ságastallama Sámedikkis, sorjá maiddái ekonomalaš ovdáneamis, earret eará das go njurjot leat nu issorasat laskan ollu guovlluin, mii maiddái lea mielde goarideamen báikkálaš guolásteaddjiid. Sámediggi galggašii dán áššis aktiivvalaččat doarjut Norges fiskarlag searvvi jođiheaddji árvalusa, ahte galggašii addojuvvot báhčinbálká njurjuid goddimii. Mearkkašumpi 2, áirras Sverre Andersen, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: . 2.2.1 Riikkalaš luossačázádagat ja luossavuonat . Sámediggeráđi dieđáhusas daddjojuvvo earret eará ahte:. »Sámediggeráđđi lea cealkámušastis čujuhan, ahte luossabiebmamii gielddusávádagain ferte prinsihppan leat dat ahte dát sirdojuvvojit viđa jagi sisa.». Dán lágan biebman gávdno juo muhtun sámi riddo- ja vuotnaguovlluin, ja mii hui ollu váikkuha -- buohtalágai eará ealáhusaiguin -- ássama ja sámi kultuvrra doalaheami dáin guovlluin. Bargiidbellodaga sámediggejoavku oaivvilda ahte jos biebmanrusttegat galget sirdojuvvojit, de fertejit daid doaimmaid sadjái biddjojuvvot ođđa bargosajit. Mearkkašupmi 3, áirras Egil Olli, Bargiidbellodaga sámediggejoavku:. Čuo. 2.2.1.3 Konagasreappá hálddašeapmi. Sámediggeráđđi berre váldit fárrui maiddái opposišuvnna ovdalgo addá gulaskuddancealkámuša gonagasreappá hálddašeami birra. Čuo. 2.3.6 Hálkavárri. Sámediggeráđđi čállá ahte »Suodjalus álggahii bombenhárjehallamiid dalle go bohccot ledje guovllus.». Mearkkaša go dát ahte hárjehallan ii lean dohkálaččat dieđihuvvon, ja ahte mahkáš livččii lean lobiheapmi? BB sámediggejoavku háliida maiddái deattuhit ahte Sámedikkis ferte leat boahtteáiggis lagaš oktavuohta gielddain dán áššis. Čuo. 2.3.8 Biologalaš šláddjivuođa láhkalávdegoddi. Maiddái BB sámediggejoavku oaivvilda ahte Sámedikkis lei berret lean ovddasteaddji lávdegottis. Muhto -- oaivvilda go Sámediggeráđđi ahte ii galgga fállat sámi gelbbolašvuođa go biehttala searvamis barggu refereansjovkui?. Čuo. 2.4.5 Almmolaš dieđut sámegillii. Maiddái Bargo- ja hálddahusdepartemeanta lea várren ruđaid sámegielat ODIN-čovdosii. Čuo. 2.5.1 Dearvvasvuođafitnodagat. BB joavku bivdá Sámediggeráđi maiddái čielggadit álgoevttohusa stuoridit Sámedikki váikkuhusa buohcciviesuid ođđasisorganiserema oktavuođas -- evttohus maid dattetge Stuorradiggi jienastii vuostá. Čuo. 2.5.3 Eará. Lea go Sámediggeráđđi ožžon makkárge signálaid Ráđđehusas ahte áiggošedje čuovvolit šiehtadusa doallat njeallje čoahkkima jahkái politihkalaš dásis sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiid oktavuođas?. Čuo 2.8 Dásseárvu. Dás namuhuvvo stuorra bargu sámediggeplánain áigodahkii 2002-2005. BB joavku ii leat gullan dákkár barggu birra. Mii dát lea?. Čuo. 2.8.1 ON nissonkonvenšuvnna dohkkeheapmi. Lea váttis áddet vuosttas oasi. Sáhttá go Sámediggeráđđi čilget lagabui?. Čuo. 2.10.4 Plánaláhkalávdegoddi. Lea go boasttu áddejupmi ahte Sámediggi oktii doarjjui dan, ahte NBR berrii oažžut sámi ovddasteaddji plánaláhkalávdegoddái?. Čuo. 3.2 Guovlulaš dearvvasvuođadoaimmat. Eai go leat sámi ovddasteaddjit eará dearvvasvuođadoaimmain go Gaska-Norggas?. Čuo. 4 Ođđa áššiid almmuheapmi -- čuovvoleapmi. 4. evttohus: Massojuvvon oahpahus. Maid lea Sámediggeráđđi bargan Stuorradikki govttolaš buhtadusohcamušaid meannudeami oktavuođas, mii biddjui Stuorradikki ovdii ovdal geasseluomu?. Jienasteapmi. 39 áirasis ledje 35 mielde jienasteamis. Jienasteapmi čađahuvvui čuovvovaš vugiin. Čoahkkinjođihangotti árvalus mearriduvvui ovttajienalaččat. Beavdegirjelasáhus. Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu. Sáhkavuorru. Replihkka. 1. Sven-Roald Nystø, áššejođiheaddji. 2. Egil Olli. Geir Tommy Pedersen. Egil Olli. 3. Berit Ranveig Nilssen. 4. Magnhild Mathisen. Ragnhild L. Nystad. Magnhild Mathisen. 5. Steinar Pedersen. Jánoš Trosten. Klemet Erland Hætta. Berit Ranveig Nilssen. Terje Tretnes. Steinar Pedersen. 6. Birger Nymo. Per Solli. Ragnhild L. Nystad (čoahkkinortnegii). 7. Ragnhild L. Nystad. 8. Per Solli. 9. Ingar Eira. Steinar Pedersen. Egil Olli. 10. Sverre Andersen. Geir Tommy Pedersen. Sverre Andersen. 11. Olaf Eliassen. Steinar Pedersen. Olaf Eliassen. 12. Geir Tommy Pedersen. Jørn Are Gaski. Geir Tommy Pedersen. 13. Sven-Roald Nystø. Per Solli. 14. Olav Dikkanen. 15. Roger Pedersen. Ragnhild L. Nystad. Sven Roald Nystø. Roger Pedersen. 16. Svein P. Pedersen. 17. Per Edvin Varsi. 18. Isak Mathis O. Hætta. Ragnhild L. Nystad. Tormod Bartholdsen. Sven-Roald Nystø. Isak Mathis O. Hætta. 19. Steinar Pedersen. Svein P. Pedersen. 20. Terje Tretnes. 21. Stig Eriksen. 22. Berit Oskal Eira. 23. Jánoš Trosten. 24. Sven-Roald Nystø, áššejođiheaddji. Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná:. Sámediggeráđi doaibmadieđahusat mearkkašumiiguin váldojuvvojedje diehtun. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui skábmamánu 27. beaivvi 2001 dii. 17.00. Ášši 39/01. Gažaldagat Sámediggeráđđái Sámedikki čoahkkinortnega § 11 vuođul. Ášši meannudeapmi álggahuvvui skábmamánu 27. beaivvi 2001 dii. 17.00. Áššebáhpirat. Gažaldat 1, áirasis Anders Urheim, Bargiidbellodaga sámediggejoavku. Gažaldat 2, áirasis Magnhild Mathisen, Bargiidbellodaga sámediggejoavku. Gažaldat 3, áirasis Willy Ørnebakk, Bargiidbellodaga sámediggejoavku. Gažaldat 4, áirasis Egil Olli, Bargiidbellodaga sámediggejoavku. Gažaldat 5, áirasis Steinar Pedersen, Bargiidbellodaga sámediggejoavku. Gažaldat 6, áirasis Per Edvin Varsi, Bargiidbellodaga sámediggejoavku. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat. Gažaldat 1, áirasis Anders Urheim, Bargiidbellodaga sámediggejoavku:. Máttasámegiella vuosttas giellan. Sámediggi diehtá ahte guokte sámi vánhema leaba suoidnemánu 16. b. 2001 beaiváduvvon reivves gáibidan máttasámegiela vuosttasgiellan Grane gieldda vuođđoskuvllas ja Gaske Nøørjen Saemienskovles. Grane gielda lea borgemánu 8. b. 2001 biehttalan miehtamis gáibádussii, ja lea čujuhan Oahpahuslága § 6.2. Das mearriduvvo ahte »Sámi guovlluin lea buohkain, geat leat vuođđoskuvlaagis vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas ja sámegillii» (vuosttas teakstaoassi). Viđát teakstaoasis dadjá láhka ahte »Olggobealde sámi guovlluid lea sámiin vuođđoskuvlaagis vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas. Departemeanta sáhttá addit láhkaásahusaid molsaeaktolaš oahpahusas go oahpahusa eai sáhte addit skuvlla iežas oahpahusbargit». Grane gieldda Bajásšaddan- ja kulturossodat čujuha vástádusreivvestis ahte sii leat láhčán sámegiela nubbingiellan, ja ahte dat lea dahkkojuvvon earret eará juolluduvvon resurssaid vuođul, skuvla iežas prioriteremiid vuođul ja dasto vel dan vuođul ahte ollašuhttit oahpahuslága gáibádusa, gč. bajábealde. Nu ahte gielda lea biehttalan addimis máttasámegiela vuosttasgiellan oahpahusas. Dán mearrádusa leat vánhemat borgemánu 28. b. 2001 váidalan, ja leat ávžžuhan ášši ođđasis meannudit, ja ahte lea sáhka sámegielas vuosttasgiellan, iige nubbingiellan. Grane gielda lea ođđasis vástidan čakčamánu 4. b., ja vástádus leai seamma. Suoidnemánu 16. b. 2001 reivves sáddejedje vánhemat jearaldaga Åarjel-saemiej skuvlii Snoasas, ahte sáhtášii go skuvla ásahit vuosttasgiellafálaldaga. Snoasa sámeskuvla dadjá vástádusastis, beaiváduvvon 13.08.01, earret eará ahte skuvla lea láhčán fálaldaga maid sáhttá gohčodit sámegiella nubbingiellan, ja ahte váilot resurssat. Dasto vástida skuvla viidáseabbot ahte dáláš rámmaid ektui dárbbašivččii skuvla eanet resurssaid jos galggašii sáhttit addit dohkálaš fálaldaga sámegielas vuosttas- ja nubbingiellan oahpahusas. Gaska-Norgga sámeskuvla čállá čakčamánu 28. b. 2001 beaiváduvvon reivves, ahte sin mielas lea hui buorre go dál ožžot vánhemiin signálaid das makkár gáibádusat/sávaldagat sis leat skuvlii mánáid oahpahusa ektui. Skuvla čuoččuha ahte sis lea ulbmilin sáhttit fállat buot máttasámegielat oahppiide fálaldaga Oahpahuslága § 6-2 mielde, ja dán jagi addojuvvo oahpahus gáiddusoahpahusa, integrerema ja hospiterema bokte. . Dattetge oaivvilda skuvla ahte sii eai sáhte addit áibbas dohkálaš vuosttasgiellafálaldaga integrerenvahkuin. Dasto čuoččuha skuvla ahte Gaske-Nøørjen Saemienskovle váldoáŋgiruššansuorgin lea giellaoahpahus, ja sierralágan doaibmabijut leat álggahuvvon buoridan dihte skuvlla gelbbolašvuođa. Stáhta oahpahuskantuvra Norlánddas čilge skábmamánu 8. b. 2001 beaiváduvvon reivves Grane gildii, ahte gielda ferte leat boastut ádden oahpahuslága ja daid geatnegasvuođaid maid dat bidjá ovttaskas gildii. Dasto čujuha oahpahuskantuvra ahte oahpahus sámegielas lea vuoigatvuohta, ja ahte gielda lea geatnegas organiseret oahpahusfálaldaga seamma dási eará oahpahusain. Dan, go fálaldaga ii sáhte addit resurssaid váilivuođa geažil, ii sáhte geavahit vuođđun biehttalit dán lágan gáibádusa nugo dán áššis lea, ja ahte lea vejolaš juolludit eanet gielddaide addojuvvon goluid vuođul. Dasto sáhttá Stáhta oahpahuskantuvra, jos juolluduvvon diimmut eai leat doarvái, juolludit eanet ruđaid organiseret oahpahusa sámegielas vuosttasgiellan. Sámegiela oahpahusa ii galgga árvvoštallamiin mearridit. Sámediggeráđi golggotmánu 16. b. 2001 beaiváduvvon doibmiiálginjulggaštusas čuožžu: »Sámediggeráđi váldoulbmil giellapolitihkas lea duohtandahkat ahte sámegiella ja dárogiella leat seammadássásaš gielat Norggas. (..) Dán oktavuođas háliida ráđđi bargat viiddidit sámegiela hálddašanguovllu eanet suohkaniidda Finnmárkkus, Romssas ja Norlánddas. Stuora hástalus dán oktvuođas lea sihkkarastit sámegiela Máttasámi guovlluin, ja gávpogiin ja stuorát čoahkkebáikkiin.» (4. siidu). Nugo diehtit de bođii Oahpahusláhka fápmui 1999:s. Sámediggi lea skábmamánu 7. b. 2001 vástidan Grane gildii, borgemánu 8. b. beaiváduvvon vánhemiid reivve, gč. bajábealde, go lea váldán oktavuođa gielddain. Lea hui mávssolaš go Sámedikki oahpahusossodat fállá gildii fágalaš veahki movt organiseret sámegiela vuosttasgiellan. Oaivvilda go Sámediggeráđđi ahte lea dohkálaš easkka lagabui njeallje mánu maŋŋá vástidit dakkár jearaldahkii mii lea prinsihpalaš, ja ávžžuhit čuovvovaš gieldda čuovvut oahpahuslága?. Leago Sámediggeráđđi árvvoštallan Gaska-Norgga sámeskuvlla saji máttasámi giellaoahpahusas, go skuvlla beales čuoččuhuvvo ahte giellaoahpahus lea okta váldoáŋgiruššansuorgi? Diehtá go Sámediggeráđđi daid doaibmabijuid birra, mat galggašedje leat álggahuvvon buoridit sámeskuvlla gelbbolašvuođa? Leat go dát doaibmabijut árvvoštallojuvvon ja evaluerejuvvon, maiddái sámegiella vuosttasgiellan, daid mihttomeriid ektui maid Gaska-Norgga sámeskuvla lea bidjan alccesis, maiddái ráđi iežas bajit dási mihttomeriid ektui?. Oaivvilda go Sámediggeráđđi ahte lea ollašuhttán iežas geatnegasvuođaid Oahpahuslága áigumušaid ektui ja sámegielain áŋgiruššama ektui olggobealde sámegiela hálddašanguovllu?. Maid lea Sámediggi dahkan sámegiela sihkkarastimis máttasámi guovlluin? Movt áigu Sámediggeráđđi čuovvulit dán ášši ja maid áigu ráđđi bargat sámegiela sihkkarastimis máttasámi guovlluin?. Sámediggeráđi vástádus:. Gažaldat 2, áirasis Magnhild Mathisen, Bargiidbellodaga sámediggejoavku:. Duoji ovddidanprográmma. Sámediggi lea guovvamánu dievasčoahkkimis áššis 10/01 mearridan duoji ovddidanprográmma. Sámedikki 2002 bušeahttaárvalusas duoji ektui daddjojuvvu (sitáhta):. » Sámediggi áigu láhčit vejolašvuođaid duoji ovdáneapmái ealáhussan, mii gánniha buorebut ja mas iežas buvttaduvvon gálvvuin lea buoret johtu. Dákkár ovdáneami eaktun lea garrasit čalmmustahttit gealbudeami, oaivadeami, buvttaovddideami, márkanastima ja vuodima. Duodji galgá šaddat ealaskas ealáhussan, mas lea kultuvrralaš, fágalaš ja servodatlaš ceavzinnákca.». Doaibmabidjun juksat sámediggeplána mihttomeari lea Sámediggi mearridan ovddidanprográmma. . Lea maiddái deaŧalaš álgit juohkit dieđuid duoji ovddidanprográmma birra daid sierra duodjebirrasiidda. Bargiidbellodaga sámediggejoavku áigu diehtit maid Sámediggeráđđi lea dahkan dán ášši čuovvoleames, sihke ekonomalaš resurssaid ja prioriterejuvvon surggiid ektui?. Sámediggeráđi vástádus:. Sámediggeráđđi lea čavčča bargan oažžut ruhtadeami Duodjeovddidanprográmmii. Lea jurdda geavahit 35 miljon kruvnno viđa jagis prográmmii mas 3,7 lea jurddašuvvon vuosttaš jagi geavahuvvot. Sámedikkis eai leat alddis doarvái ruđalaš návccat diekkár prográmma bidjat johtui. Prográmma lea ovddiduvvon Gielda- ja guovloministarii, eanadoalloministarii ja birasgáhttenministarii čoahkkimis 09.08.01 nu mo lea čilgejuvvon Áššis 38/01 Ráđi doaibmadieđáhusas s. 17. Vástádus áššemeannudeaddjis lei ahte dákkár prográmmat gullet regiuvnnalaš ásahusaide ruhtadit. Sámediggi ozai doarjaga Finnmárkku fylkkagielddas bušeahttapoasttas »Regiuvnnalaš ovttasstahttindoaimmat». Prográmmaruhtadeapmi biehttaluvvui reivves 10.11.2001 go lei eaktuduvvon eanet go 50 % doarjja fylkkagielddas, SNDas, Riikkaoasselávdegottis ja Gielda- ja guovlodepartemeanttas. Nubbi biehttaluságga lei dat ahte prográmma lei hui viiddis ja eahpečielggas ruhtadeami dáfus. Sámediggeráđđi lea dan maŋŋá árvalan ahte Duodjeprográmmaoasit galggašedje váldojuvvot mielde sihke Finnmárkku ja Romssa Regiuvdnaovddidanprográmmaide (RUP). Doaimmaid maid ráđđi lea árvalan čađahit jagis 2002 lea sihkkarastit fágaoahpahusa duojis ja stuorábuš márkaniskkadeapmi duojis. Fylkkalávdegottit eai leat vel meannudan dien guokte prográmma. Sámediggeráđđi lea maiddái ovddidan Duodjeprográmma SND'ii, geas lea ovddasvástádus čađahit Boazodoalu árvoháhkanprográmma. Ii dien SND prográmmas ge oro leamen vejolašvuohta ruhtadit Duodjeovddidanprográmma. . Sámediggeráđđi ii leat bidjan johtui diehtojuohkima prográmma birra dan sivas go ruhtadeapmi lea eahpečielggas. Sámediggeráđđi áigu bidjat johtui prográmma dakkaviđe go ruhtadeapmi lea sihkkaraston. Jus ii leat vejolaš olles ruhtadeami fidnet, de lea okta čoavddus prográmma osiid bidjat johtui. Sámediggeráđđi oaidná lunddolažžan geahččat ovttas Lotnolasealáhusa evaluerenbarggu ja Duodjeovddidanprográmma. Evaluerenášši galgá meannuduvvot guovvamánu čoahkkimis. Muđui áigu Sámediggeráđđi loktet ášši Ráđđehusa lassedieđáhusa oktavuođas sámepolitihka birra. Gažaldat 3, áirasis Willy Ørnebakk, Bargiidbellodaga sámediggejoavku:. Mielkeeriid vuovdin ruovttoluotta. Bargiidbellodaga sámediggejoavku ávžžuhii 14.08.01 reivves Sámediggeráđi váikkuhit lassemielkeeriid vuovdima boanddaide Davvi-Norggas. Lea suorggahahtti go nu ollu olbmot leat dáid maŋimuš jagiid vuovdán iežaset mielkeeriid, mii lea dagahan mielkebuvttadusa geahppáneami riikkaoasis ja árvoháhkan lea unnon guoskevaš báikegottiin. Guokte mánu maŋŋá go Bargiidbellodaga sámediggejoavku leai váldán oktavuođa, ovddidii NSR parlamentáralaš jođiheadjji ja NSR ovddit ráđđelahttu, vástevaš evttohusa Sámedikki dievasčoahkkimii ođđa áššin, dego ášši ii oppa livččege lean ovddiduvvon sámediggeráđđái. Danne lea mus čuovvovaš jearaldat Sámedikki presidentii:. Oaivvildago Sámedikki presideanta ahte lea riekta ja buorre politihkalaš bargovuohki eanetlogu beales, dahkaluddat dego opposišuvdna ii oppanassiige livččii evttohan maidege, ja de ovddidit daid áššiid iežas namas? Maid lea Sámediggeráđđi dahkan mielkeeriid ruovttoluotta vuovdima ektui?. Sámediggeráđi vástádus:. Áirras Willy Ørnebakk jearrá, ahte leago riekta ja buorre politihkalaš bargovuohki dahkaluddat dego opposišuvndna ii livččii ovddidan guoskevaš evttohusa, ja atnit dan evttohusa dego iežas evttohussan. Vástádus diesa lea dat, ahte dat ii leat dohkálaš. Danne áiguge Sámediggeráđđi váidalit ahte Bargiidbellodaga sámediggejoavkku 05.09.01 beaiváduvvon reive ii leat namuhuvvon Sámediggeráđi doaibmadieđáhusas áššis 38/01, čuoggás 4. Mii guoská ášši sisdollui, de lea Sámediggeráđđi maiddái seammaláhkai go Bargiidbellodat fuolastuvvan dan geažil go mielkedoalut geahppánit ja mielkebuvttadus unnu Davvi-Norggas. Eanadoallu lea deaŧalaš ealáhusvuođđu sámi ássanguovlluin. Eanadoalu sihkkarastin sámi ássanguovlluin lea vuoruhuvvon bajás danne go Sámi ovddidanfoandda bušeahtas lea várrejuvvon 3,14 miljon ruvnnu eanadollui. Jos mielkeeriid oastima galggašii ruhtadit Sámi ovddidanfoandda bušeahtas, de fertešii dáláš foandarámma earáhuhttit. Man ollu golut šattašedje ođđa doarjjaortnegis ii leat čielggaduvvon, muhto sorjá doarjjaproseanttas ja ruovttoluotta oastima sturrodagas, das šattašii viehka stuorra submi. Muđui čujuhit Sámediggeráđi doaibmadieđáhussii áššis 38/01, čuoggái 4. Gažaldat 4, áirasis Egil Olli, Bargiidbellodaga sámediggejoavku:. Čuoččuhusat giellásiid birra. Ságastallamis Sámediggeráđi politihkalaš vuođu birra Sámiid válgalihtu, Guovdageainnu Johttisápmeaččaid listtu, Olgešbellodaga ja Bargiidbellodaga sámediggejoavkkuid gaskka, čuoččuhii NSR áirras ahte joavku gilvá giellásiid teakstaoasis sámiid vuoigatvuođadili birra. Mii refereret teakstaoasi ollásit:. »Barggustis nannet ja ovddidit sámi --giela ja kultuvrra, deattuha Sámediggeráđđi erenoamážit vuođđolágaparagráfa sámiid riektediliid birra, Sámelága ja ILO-konvenšuvnna nr 169 eamiálbmogiid rivttiid birra. Sámediggeráđđi áigu dan oktavuođas bargat dan ala ahte ILO-konvenšuvnna nr 169 mearrádusat, ja eará unnit- ja eamiálbmotinstrumeanttat maid Norga lea dorjon, váldojuvvojit mielde Norgga láhkii.». Guoskevaš NSR áirasa mielas leai gielis dat ahte sámit ieža Bargiidbellodagas livčče hábmen sámediggeválgaprográmma. Leago Sámedikki presideanta diesa ovttaoaivilis, ja oaivvilda go son ahte lea dábálaš olmmošvierru, ja erenoamážit parlamentáralaš geavahus sivahallat nuppiid áirasiid gielisteamen, dalle go sii ovddidit iežaset politihkalaš vuođu Sámedikki bargui?. Áigu go Sámedikki presideanta váikkuhit dan ahte Sámedikkis eai boahtteáiggis šatta šat dán lágan ságastallamat, mat dušše billistit Sámedikki ovddas?. Sámediggeráđi vástádus:. Bargiidbellodaga sámediggejoavkku ovddasteaddji Egil Olli čujuha ahte okta NSR ovddasteaddji ášši 31/01 Sámediggeráđi válljen, oktavuođas čuoččuhii ahte sámit Bargiidbellodagas eai hábme ieža prográmmaset sámediggeválgga várás. . Son jearrá ahte oaivvilda go Sámedikki presideantage dan. Áirras Olli ovddida maiddái gažaldaga, ahte oaivvilda go presideanta ahte nuppiid áirasiid sivahallan gilvimis giellásiid dávista dábálaš olmmošvirrui ja parlamentáralaš geavahussii. . Sámedikki presideanttas eai leat makkárge oaivilat dasa movt Bargiidbellodat ráhkada iežas prográmma sámediggeválgga várás, danne go presideanta ii doarvái bures dovdda bellodaga siskkáldas organiserema ja doaimmaid. Eaige dán lágan áššit galggaše gullat presidentii. Mii guoská gažaldahkii áirasiid olmmošvieruid ja parlamentáralaš geavahusa birra oaivvilda presideanta ahte áirasat galggašedje álohii árvvus atnit eará olbmuid oaiviliid ja guottuid. Erenoamážit dalle go leat hállamin Sámedikki sárdnestuolus. Oppalohkái lea deaŧalaš ahte áirasat leat dihtomielalaččat iežaset láhttenvugiid ektui, danne go mii álohii ovddastit Sámedikki dahje áddejuvvot Sámedikki ovddasteaddjin, maiddái priváhta olmmožin. . Muđui lea Sámedikki čoahkkinjođihangottis ovddasvástádus organiseret ja stivret digáštallamiid Sámedikki sárdnestuolus. Čoahkkinjođihangoddi galgá Sámedikki čoahkkinortnega §§ 17 ja 8 mielde jođihit ságastallamiid dikkis. Dán vuođul sáhttá čoahkkinjođihangoddi maiddái moaitit áirasiid giellageavaheami. Gažaldat 5, áirasis Steinar Pedersen, Bargiidbellodaga sámediggejoavku:. Eatnamiid ja čáziid hálddašeapmi Finnmárkkus. Earret eará mediain lea boahtán ovdan, ahte Bargiidbellodaga ráđđehus áiggui álggahit ráđđádallanproseassa Sámedikkiin ja Finnmárkku fylkkagielddain das, mo guovddáš politihkalaččat galgá viidáset meannudit sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohusa Finnmárkku várás -- masa maid gullá ságaškuššat áigeguovdilis hálddašanmálliid birra láhkaárvalusas, mii galggai biddjot ovdan. Min bealis gal doaivut ahte ođđa ráđđehus čuovvola dán áigumuša, ja ahte Sámediggi (ja fylkkagielda) váldojit fárrui konkrehta ságaškuššamiidda ja ráđđádallamiidda. Dan oktavuođas lea hui deaŧalaš gullat ođđa Sámediggeráđi oainnu váldohálddašanmálliin. Guovddášbellodat lea sámediggeválgga prográmmastis earret eará dadjan, ahte stáhta eatnamiid ja čážiid hálddašeapmi Finnmárkkus sirdojuvvo stáhtas ođđa hálddašanmállii, Finnmárkku Eanahálddašeapmi. Guovddášbellodat ja Bargiidbellodat leiggage ovttaoaivilis dán prinsihpas go Sámediggi ovddit áigodagas meannudii sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohusa. Sámediggeášši 32/77, »Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohus NAČ 1997:4 Sámi kultuvrra luonddu-vuođđu», oktavuođas dattetge Sámedikki eanetlohku, mas NSR lei njunnožis, bealuštii guovttesuorat eatnamiid ja čáziid hálddašeami Finnmárkkus; sierra sámi eanahálddašeapmi ja vel Finnmárkku eanahálddašeapmi. NSR eanetlohku Sámedikkis lea maid máŋgga oktavuođas aiddostahttán hálddašangažaldaga ja dovddahan áibbas eará oainnu, - omd. »Boahtteáiggi hálddašanortnegat fertejit addit Sámediggái válddi mearridit badjel ja hálddašit luondduriggodagaid geavaheami sámi ássanguovlluin» geahča Sd. dieđáhusa nr. 7 2000/2001 7. s. Mii leimmet vuordán, ahte ášši galggai čielgat sámediggeráđi doibmiiálginjulggaštusas, mii biddjui Sámedikki ovdii golggotmánu 16. b. 2001, gos almmatge ii daddjo earágo ahte: «Sámediggeráđđi čujuha dasa ahte sápmelaččat eai leat geasage addán dahje mieđihan iežaset árbevirolaš guovlluid geasage. Boahttevaš riekteásahusat mat galget sihkkarastit sámiid vuoigatvuođaid eatnamiidda ja čáziide galget dien vuođu ala huksejuvvot. Lassin našuvnnalaš lágaid ja politihkalaš mearrádusaid geatnegasvuođaide, leat Norggas maid geatnegasvuođat riikkaidgaskasaš šiehtadusaid ektui maid Norga lea dohkkehan.». Nugo oaidnit de dás ii leat mihkege mii čilgešii sámediggeráđi oainnu hálddašanáššis, go galgá ráđđádallat Ráđđehusain dán áššis. Go dál lea boahtán albmosii, ahte sámediggeráđis leat guokte váldooainnu -- juogaduvvon hálddašeapmi dahje okta hálddašeapmi -- de lea deaŧalaš oažžut čielgasa das, ahte galgá go NSR'a dahje Guovddášbellodaga oaidnu biddjot vuođđun viidáset proseassas. Mu gažaldat de šaddá: Čuoččuha go ođđa Sámediggeráđđi ahte galgá leat okta vai guokte eanahálddašeami Finnmárkkus?. Sámediggeráđi vástádus:. Bargiidbellodaga Sámediggejoavkku áirras Steinar Pedersen háliida vástádusa dasa makkár oaidnu ođđa Sámediggeráđis lea Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohusaide Finnmárkku hálddašeami ektui. BB čujuha earret eará dasa ahte Bargiidbellodaga ráđđehus lei áigon álggahit politihkalaš proseassa mas Sámediggi ja Finnmárkku fylkkagielda galggaiga oassálastit. BB sámediggejoavku oavvilda ahte lea dehálaš ahte ođđa ráđđehus čuovvola dán jurdaga, ja ahte Sámediggi galgá leat mielde dan viidáset digáštallamis. BB čujuha maid Sámedikki mearrádussii áššis 32/99- gos Sámedikki eanetlohku, oktan NSR:in, mearridii doarjut Sámi vuoigatvuođalávdegotti unnitlogu hálddašanevttohusa NAČ 1997:4:is. Dát evttohus mielddisbuktá ahte ásahuvvojit guokte hálddašanorgána, Sámi eananhálddašeapmi ja Finnmárkku eananhálddašeapmi. Guovddášbellodat ja Bargiidbellodat eaba dorjon eanetlogu oainnu dán áššis. Go Guovddášbellodat dál lea Sámediggeráđis, de oaivvilda BB ahte Sámediggeráđđi ferte čilget makkár oaidnu ráđis lea Finnmárkku hálddašeami ektui. Sámediggeráđđi čujuha Sámedikki eanetlogu mearrádussii áššis 32/99. Dát mearrádus lea diehttelasat vuođđun maiddái ođđa Sámediggeráđi bargui, juste danin go dát jo lea mearriduvvon Sámedikki dievasčoahkkimis. Sámediggeráđđii áigu bargat dan ovdii ahte ásahuvvojit guokte hálddašanorgána Finnmárkui, nu mot Sámediggi lea mearridan. Lea dehálaš ahte juste dán áššis lea buorre ovttasbargu ja rabas digáštallan Sámedikki ja ođđa ráđđehusa gaskka. Danin áiguge Sámediggeráđđi vuoruhit dán ášši boahtte áigodagas. Gažaldat 6, áirasis Per Edvin Varsi, Bargiidbellodaga sámediggejoavku:. Snøhvit-prošeakta. Bondevika ráđđehus áigu dán sešuvnnas bidjat ovdan Stuorradiggeevttohusa Snøhvit-prošeavtta joatkima birra. Dát lea Davvi-Norgga ođđaset áiggi stuorámus industriijaulbmáluššan, mii buvttiha stuorra oalgeváikkuhusaid riikkaoasi ealáhusaide, almmolaš hálddašanorgánaide ja sámi servodahkii. Bargiidbellodaga sámediggejoavku oaivvilda, ahte oljo- ja gássaresurssat gullet olles servodahkii ja ahte daid ferte hálddašit dan vuođul. Erenoamáš deattu ferte bidjat dasa, ahte Finnmárkku gielddat galget sáhttit dustet daid hástalusaid, maid Snøhvit-huksen mielddisbuktá. NSR áirasat leat ohpihii dáguhan, ahte dat gássagávdnoštumit, mat leat olggobealde Finnmárkku rittu ja dat dietnasat, mat dain bohtet, gullet sámiide, ja ahte daid galgá Sámediggi hálddašit. Dan sivas háliidan bidjat čuovvovaš gažaldaga Sámedikki presidentii:. Lea go maiddái Sámedikki oaidnu, ahte oljo- ja gássaresurssat nannánjuolggis olggobealde Davvi-Norgga gullet sámiide eaige stáhta searvevuhtii?. Sámediggeráđi vástádus:. Čatnasit ollu čuolbmačilgehusat oljo- ja gássagávdnosiid geavaheami ášši ektui, ja erenoamážit »Snøhvitfealtta» geavaheapmái. Dán oktavuođas lea sáhka sihke birasáššiid birra ja maiddái áššiid birra mat čatnasit vuoigatvuođaid čilgemii. . Sámedikki gulaskuddancealkámušas áššis 32/99 Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus NAČ 1997:4 Sámi kultuvrra luondduvuođus, celkkii Sámediggi: » Atnit erenoamáš sivvan muittuhit ahte earenoamážit mearrasápmelaččaid resursageavaheapmi lea leamaš vajálduvvan, muhto ahte lea deaŧalaš vuođđun sámi vuoigatvuođaid čuoččuheamis sihke mearas ja eatnamis.». Sámediggi dovddahii prinsihpalaš oainnu cealkámušas ahte »Dattetge lea nu ahte sápmelaččat ieža, iežaset ovddasteaddji orgánain, buoremusat sáhtášedje árvvoštallat livččii go luonddumeassan ollislaččat vahágin sámi kultuvrra boahtteáigái.» Dasto celkkii Sámediggi viidáseabbot ahte »luonddumeassamiid ferte árvvoštallat sámi eaiggáduššan-, geavahan- ja hálddašanrievtti ektui eatnamiidda, čáziide ja luondduresurssaide.» . Sámediggeráđđi ii sáhte oaidnit ahte galggašii leat makkárge prinsihpalaš erohus vuoigatvuođaid birra luondduresurssaide sámi guovlluin, ležžet dal nannámis vai mearas. Sámediggi čujuha muđui ahte lea jurddašuvvon čuolbmačilgehusaid veaháš viidát meannudit Snøhvit-huksema oktavuođas Sámedikki dievasčoahkkimis guovvamánus 2002. Jienasteapmi. Ášši loahpahuvvui jienaskeahttá. Beavdegirjelasáhus. Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu. Sáhkavuorru. Replihkka. 1. Egil Olli. 2. Sven-Roald Nystø. 3. Magnhild Mathisen. 4. Randi A. Skum. Magnhild Mathisen. Randi A. Skum. 5. Willy Ørnebakk. 6. Svein Peter Pedersen. Willy Ørnebakk. 7. Steinar Pedersen. 8. Svein Peter Pedersen. Steinar Pedersen. Svein Peter Pedersen. 9. Per Edvin Varsi. 10. Sven-Roald Nystø. Jánoš Trosten. Steinar Pedersen. Isak Mathis O. Hætta. Svein P. Pedersen. Per Edvin Varsi. Sven-Roald Nystø. 11. Anders Urheim. Ragnhild L. Nystad. Anders Urheim. Ragnhild L. Nystad. Olaf Eliassen. Steinar Pedersen. Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná:. Geahča 3. čuoggá. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui skábmamánu 27. beaivvi 2001 dii. 18.20. Ášši 40/01. Ođđa áššiid dieđiheapmi. Ášši meannudeapmi álggahuvvui skábmamánu 28. beaivvi 2001 dii. 09.00. Áššebáhpirat. Ášši 1, áirasis Ole Henrik Magga, NSR ovttasbargojoavku:. Sámi arkiivaávdnasiid hálddašeapmi. 2002 rájes Sámediggi áigu váldit badjelasas Sámi Arkiivva hálddašeami Guovdageainnus. Sámediggi oaivvilda ahte buot sámi arkiivaávdnasat gullet sámiide ja daid ferte Sámediggi hálddašit Sámi Árkiivva bokte. Danne fertege Sámediggi álggahit Sámi Arkiivva viidáset ovddideami proseassa. Fysihkalaččat dat ferte oažžut lanjaid Dieđavistti oktavuođas Guovdageainnus gos sáhttá áimmahuššat Sámi Arkiivva boahttevaš dárbbuid ja vejolašvuođaid. Dasa lassin ferte guorahallat ja registreret buot sámi arkiivaávdnasiid mat gávdnojit sámi ásahusain, almmolaš etáhtain jna. Sámediggi háliida ovttasbargat Kulturdepartemeattain álggahit dákkár registrerenprošeavtta. Seammás ferte árvvoštallat mo sáhtášii buot sámi arkiivaávdnasiid fievrridit Sámi Arkiivii. Dán oktavuođas ferte ee. árvvoštallat láhkarievdadusdárbbuid ja álbmoga dárbbuid juvssahattivuhtii. Ášši 2, áirasis Terje Tretnes, NSR ovttasbargojoavku:. Oadjoetáhtaid vuodjenkantuvrraid geavaheaddjit Finnmárkkus leat sihke dáro- ja sámegielagat. Kantuvrrat Hámmárfeasttas (oarjefylkkas) ja Čáhcesullos (nuortafylkkas) fertejit jođáneamos lági mielde bidjat bargui olbmuid, geain lea maiddái sámi giellagelbbolašvuohta. Geavaheaddjit, geat dál váldet oktavuođa namuhuvvon kantuvrraiguin sámegillii, eai oaččo dan bálvalusa maid vurdet, go kantuvrrat eai máhte vástidit sámegillii. Goappašat kantuvrrat leaba láhkageatnegahtton čuovvut Sámelága giellanjuolggadusaid. Erenoamážit go kantuvrrat bálvalit geavaheaddjiid giellahálddašanguovllus. Ášši 3, áirasis Willy Ørnebakk, Bargiidbellodaga sámediggejoavku:. Sámedikki áirasat vásihit, ahte hui ollugat jerret doallat sáhkavuoruid, juohkit dieđuid j.s. sámiid diliid birra ja Sámedikki birra. Sámedikki diehtojuohkinstrategiija oassin ferte ráhkaduvvot máhppa, mas leat dieđut čuovgaárkkain buot áirasiid váste ja vejolaččat maiddái earáid váste. Ášši 4, áirasis Olav Eliassen, Guovddášbellodaga sámediggejoavku:. Sámi guolástusavádat. Dáláš guolástuspolitihkas geahpeduvvo váldoáššis riddofanasbivdu, ja eanet vuoruhuvvojit áhpefatnasat. Dat mearkkaša dan ahte náláštuhttinrusttegat sirdojuvvojit nannámis meara ala. Bivdoearrereguleremat, lagaš mearraguovlluin, leat vuođđuduvvon riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaide ja šiehtadusaide, mas mielde leat Islánda, EO, Norga ja Ruošša. Maŋimuš jagiin leat dutkit rávven unnidit bivdoeriid, vai sáhtášii buoridit nálledili fas. Nu ii leat dáhpáhuvvan. Jos guolástuspolitihkka ii rievdaduvvo, de šaddá lagaš mearraguovlluin dramáhtalaš dilli, dadjat dal juo heahtedilli, maiddái guolástussorjavaš guovlluide sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Nugo Guovddášbellodat oaidná, de ii sáhte dán politihka rievdadit jos seammás ii rievdat maiddái meannudannjuolggadusaid. EO lea dán oktavuođas cealkán, ahte dán lágan njuolggadusrievdadusa sáhttet áddet, jos dat dahkkojuvvo etnálaš vuođuin, dat mearkkaša sámevuođa vuođul. Dán vuođul gáibida Guovddášbellodaga sámediggejoavku ahte Sámediggi čielggada vejolašvuođa ásahit sámi guolástusavádaga. Dán lágan guolástusavádaga ferte vuođđudit riikkaidgaskasaš šiehtadusaide, riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaide (ILO) ja Norgga vuođđoláhkii. Čielggadusas, maid Sámediggi meannuda, ferte digáštallat makkár eavttut galget gustot. Guovddášbellodaga Sámediggejoavku oaivvilda ahte dán avádahkii fertejit gustot váldoáššis guokte eavttu. Dat leat:. Ássansadji. Makkár bivdoneavvut geavahuvvojit. Jos ii ásahuvvo sámi guolástusavádat, de ii leat Norggas makkárge vejolašvuohta rievdadit meannudannjuolggadusaid, nu ahte buorebut sáhttá doalahit riddofatnasiid ja guoli, maiddái sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Ášši 5, áirasis Olaf Eliassen, Guovddášbellodaga sámediggejoavku:. Sámi kultuvra ja eallinvuohki -- EO direktiivvaid váikkuhusat. Guovddášbellodaga sámediggejoavku bivdá Sámedikki árvvoštallat daid EO direktiivvaid váikkuhusaid, mat váikkuhit sámiid kultuvrii ja ealáhusaide. Bivdit ahte čielggadusas guoskkahuvvojit earret eará čuovvovaš bealit::. váikkuhusat eanadollui ja boazodollui. váikkuhusat riddo- ja vuotnabivdiide. meahcceealáhusat. duodji. turisttaid váikkuhus bajábealde namuhuvvon ealáhusaide, ja livččii go vejolaš stivret turismma nu ahte báikkálaš ja ovttaskas fitnodagat ožžot ávkki EO-riikkaid turismmas. Eará ealáhusat. Čielggadus galgá guoskkahit maiddái eamiálbmot vuoigatvuođaid EO-direktiivvaid ektui. Ášši 6, áirasis Jánoš Trosten, NSR ovttasbargojoavku:. Árbevirolaš sámi meahcásteamis ii gávdno láhkasuodjalus. Árbevirolaš sámi meahcásteamis ii gávdno láhkasuodjalus. Norgga láhka definere árbevirolaš sámi meahcásteami dego rekreakšuvdnan dahje astoáiggi doaibman. Dát ii leat dohkálaš. Árbevirolaš sámi meahcásteapmi lea sámi kultuvrras dehálaš vuođđu ja gáibida erenoamáš goziheami ja suodjalusa. NSR ovttasbargojoavku bivdá Sámediggeráđi lágidit seminára man fáddán lea «árbevirolaš sámi meahccásteapmi». Dás árvaluvvo ahte seminára lágiduvvo guovvamánu dievasčoahkkimis. Sámediggeráđđi bovde logaldalliid seminárii geat dovdet ja geain lea gelbbolašvuohta čuvgehit árbevirolaš sámi meahcásteami dehálaš vuođđun ja kultuvrra oassin sámi kultuvrras ja eallimis. Ášši 7, áirasis Jánoš Trosten, NSR ovttasbargojoavku:. Stáhta galgá buhtadusa addit Guovdageainnu suohkanii. Lea dovddus ášši ahte Guovdageainnu suohkanis lea odne váttis dilli. Bargguhisvuohta suohkanis lea balddihahtti allat ja vuosttažettiin lea stáhta ovddasvástádus ahte nu lea dilli odne. Erenoamážit lea Máze gilli heajos dilis. Bohtosat čájehit ahte olmmošlohku lea njiedjan oalle radikálat Máze gilis, maŋimuš 15-20 jagiin. Dasa lea okta váldosivva, namalassii ahte Norgga stáhta áittii ja lei plánen bidjat olles Máze gili čázi vuollái Álttá-Guovdageainnu eanu dulvadeami olis. Stáhta áitagat dagahii ahte ollugat eai oaidnán šat boahtteáiggi orrut dahje etableret Mázii. Áitagat ledje fasttit ja stáhta lea odne geatnegahtton njulget vearrodaguid ovddas. NSR ovttasbargojoavku bivdá Sámediggeráđi cegget buhtadusgáibádusa Norgga stáhtii. Norgga stáhta buhtadus galgá sturrodagas govvidit áitagiid ja vearrodaguid njuolga konsekvenssaid ja buhtadus galgá boahtit olles Guovdageainnu suohkanii ávkin. Ášši 8, áirasis Jánoš Trosten, NSR ovttasbargojoavku:. Friijacampen Sámis. Lea duođaštuvvon ahte olgoriikka turisttat campejit sámis dego livččii friijacampen lobálaš. Olgoriikka turisttaid friijacampen berre bissehuvvot. NSR ovttasbargojoavku bivdá Sámediggeráđi váldit oktavuođa gielddaiguin ja bivdit gielddaid bearráigeahččat ahte olgoriikka turisttaid campen kanaliserejuvvo organiserejuvvon fitnodagaide. Friijacampemis leat negatiivvalaš bealit. Friijacampen lea birasgáhttenlaččat dohkketmeahttun. NSR ovttasbargojoavku deattuha ahte lea dárbu gáhttet luonddu ja gilážiid lagasbirrasa. Friijacampen lea čielga áitta lundui ja birrasii. Friijacampen čuohcá maid turistafitnodagaide. Bargosajiid bisuheamis lea dárbu olgoriikka turisttaid campema kanaliseret organiserejuvvon fitnodagaide. Odne ii leat dilli nu. NSR ovttasbargojoavku bivdá Sámediggeráđi gozihit ášši ja gávdnat čovdosa mii bisseha friijacampema. Ášši 9, áirasis Terje Tretnes, NSR ovttasbargojoavku:. Girji »Naboer på Europas tak -- Barentsregionen». Girječálli »Naboer på Europatak -- Barentsregionen» nammasaš girjái lea Ola Solvang. Bivdit doarjut NSR ovttasbargojoavkku gáibadusa bissehit girjji ja gieldit vuovdimis, ja ahte girji ii sáhte dohkkehuvvot oahppogirjin. Girji Barentsguovllu birra lea dohkketmeahttun. NSR ovttasbargojoavku čujuha girjái Barentsguovllu birra »Naboer på Europas tak», mas boazodoallu ovdanbuktojuvvo áibbas dohkketmeahttun láhkai. Ovdasánis juo čilgejuvvo mo Nikkelis lea luondu biliduvvon, ja de jotkojuvvo ná, sitáhta:. »I dette ser jeg at vår tids fremste paradokser og Vasilji og kollegene hans ved smelteverket deler skjebne med en lang rekke andre yrkesutøvere. Når reindriftsnæringa ødelegger miljøet og sitt eget næringsgrunnlag med overbeite og høyintensiv drift øyner jeg en klar parallell.». Dasto čállojuvvo siiddus 70 »Når livsgrunnlaget blir oppspist» kapihttalis ná, sihtáhta:. »En av de mest dramatiske miljø-ødeleggelsene i Barentsregionen i dag skyldes reindriftsnæringas rovdrift på naturgrunnlaget i den norske og finske delen av Barentsregionen. På norsk side av grensa økte reintallet i perioden 1979 til 1980 fra 75 000 til 200 000 dyr. Dette var langt mer enn naturgrunnlaget kunne tåle, og store områder i Finnmark er nå preget av den økte slitasjen på naturgrunnlaget. Ødeleggelsene er mange steder så store at forskerne regner med at det vil ta flere hundre år før den opprinnelige vegitasjonen kommer tilbake. Bruk av motoriserte kjøretøy i næringsvirksomhet og friluftsliv, belaster de samme områdene ytterligere. Utbredelsen av terrenggående traktorer og motorsykler har økt kraftig det siste tiåret, og i dag går kjøresporene på kryss og tvers over hele Finnmarksvidda. Den intense reindrifta må også bruke sperregjerder for å holde flokken fra hverandre og regulere beiteområdene Langs disse gjerdene er vegitasjonen ofte helt nedtråkket og ødelagt. Sårene fra reintråkk og kjøretøyer fører til erosjon og tap av jordsmonn. Det er de viktigste områdene for samene i Norge som nå forfaller. Enkelte forskere spår at det om få år vil være umulig å drive tradisjonell reindriftsvirksomhet i disse områden. Mens samene tidligere kjempet mot utbyggingsplaner som ville ødelegge natur og beitegrunnlag i Finnmark, er det i dag deres egen næringsvirksomhet og friluftsliv som truer miljøgrunnlaget.». Dát lea eanaš oassi mii 95 siidosaš girjjis čuožžu boazodoalu birra. . Vuhtto juo ahte čálli ii dieđe boazodoalu birra olus, go ii heive ahte ovtta jagis lassánit bohccot 75 000:s gitta 200 000:ii, nugo lea čállojuvvon, 1979 rájes 1980 rádjai. Dát mearkkašivččii min rehketbihtá mielde ahte juohke áldu guoddá unnimusat njeallje miesi, iige oktage miessi njuvvojuvvo iige massojuvvo, ja ahte ealus leat eanaš álddut. Ja movt bat dán oppa heivehage. . Girji lea oaivvilduvvon nuoraidskuvlii ja das bajás. Jus dá galggaš leat oahppu mo boazodilli lea, de ii sáhte dát leat dohkálaš, go earret eará:. Dát orru njulgestaga leat čállojuvvon boazodoalu boahtteáiggi vuostá. Lea dušše ovtta beali govven. Mii dás lea čállojuvvon ii leat moktege boazodoalu duohtavuohta. Dás eai boađe ovdan mo guovllut gáržžiduvvojit eará bahkkemiid geažil, ja mo dát čuohcá boazodollui ja movt luondu biliduvvo. Ii boađe ovdan ahte guohtunguovllut maid adnojit lustadoaimmaide. Nannejuvvojit ovdagáttut ahte dušše boazodilli lea váldosivalaš dasa go eatnamat gurbet. Eamiálbmogiid vuoigatvuođat eai boađe ovdan. NSR ovttasbargojoavku bivdá doarjaga bissehit ja gieldit vuovdimis dán girjji, go juo ná funet galgá boazodoalu birra ealáhussan muitaluvvot Barentsregiovnna oktavuođas. Dát ii duddjo buori ovttasbarggu ealáhusaid gaskka Barentsregiovnnas. Dán sáhttá dadjat leat joatkan dáruiduhttimis, mii gal livččii galgan leat loahpahuvvon. Boastut lea geavahit almmolaš ruđa dákkár dieđuide. Dál lea joavdan nu guhkás ahte ealli kultuvra fallehuvvo, iige dušše giella nugo ovdal. . Dát girji ii sáhte dohkkehuvvot oahppogirjin. Ášši 10, áirasis Steinar Pedersen, Bargiidbellodaga sámediggejoavku:. Norgga ja Suoma rádjaássiid dilli. Goappašiid bealde Norgga ja Suoma gaskasaš ráji ásset eanaš sápmelaččat, ja sis lea leamaš oktavuohta ovdal go rádji oppa biddjuige. Dađistaga lea rádji šaddan nannoset ja nannoset realitehtan olbmuid árgabeaivvis, earret eará mii guoská vearro- ja divatnjuolggadusaide j.s., daid olbmuid ektui geat ásset nuppi riikkas ja barget fas nuppi riikkas. Min oainnu mielde galggašedje dán guovtti riikka eiseválddit rahčat dan ala ahte láhčit dilálašvuođaid buoremus lági mielde, dávgasis njuolggadusaid mielde, vai riikkarádji nu unnán go vejolaš hehttešii sámi oktavuođa guovllus. Okta konkrehta ovdamearka, maid norgalaš eiseválddit galggašedje fuomášit, lea oahppoloana vuolideapmi doaibmabidjoavádagas Finnmárkkus ja Davvi-Romssas. Dát seamma sáhtášii guoskat maiddái Siskkit-Namdal guvlui Ruoŧa ektui. Deanuleagis leat konkrehta ovdamearkkat dasa ahte sámi nuorat, geat barget norggabealde, muhto bearašsivaid geažil ásset suomabealde, moadde čuohtemehtera eret Norggas, eai oaččo vuoliduvvot oahppovealggi. Dát lea min mielas eahpegovttolaš, go dat geaidda dát guoská ollásit devdet ortnega áigumušaid -- leat gelbbolaš ja dohkálaš bargofápmun Finnmárkku ja Davvi-Romssa guovllus. Danne áigu Sámediggi bivdit Sámediggeráđi aktiivvalaččat bargat dan ala ahte ovddidit dán ášši rivttes eiseválddiide bidjan dihte dán politihkalaš áššelistui, dainna áigumušain ahte unnudit rádjaássiid váttisvuođaid, ja áibbas konkrehta váikkuhit čoavdit áššiid nugo ovddabealde namuhuvvon. Dát lea vuođđuduvvon maiddái dasa ahte sámit lea sierra álbmot, ja guoskevaš davviriikkalaš eiseválddit dál bidjet dán lágan prinsihpalaš vuolggasaji vuođđun iežaset politihkkii sámiid guovdu. Ášši 11, áirasis Ann-Mari Thomassen, NSR ovttasbargojoavku:. Sámi našuvnnalaš čuoiganrusttet. Lea deaŧalaš hukset sajiid gos sámit buot sámi guovlluin sáhttet deaivvadit dearvvaslaš doaimmaide ja gilvvohallamiidda. Erenoamáš deaŧalaš lea dat sámi nuoraid ektui. Sámi valáštallan hukse maiddái nana sámi identitehtadovddu. Čuoigamis leat guhkes árbevierut sámi servodagas. Čuoigit sámi servodagas leat sáhttán birgehallat gilvvohallamiin riikkadásis ja riikkaidgaskasaččat seamma dásis norgalaš čuoigiiguin. . Sámediggi háliida ovdáneami ja našuvnnalaš áŋgiruššamiid sámi čuoiganvaláštallamis. Sámediggi doarju dan ahte ásahuvvo sámi našuvnnalaš čuoiganrusttet. Sámedikki 2003 bušeahtas ferte várret konkrehta ruđaid plánemii ja prošektii. . Sámediggi árvala ahte sámi našuvnnalaš čuoiganrusttet galggašii leat Mátta-Romssas, danne go. dálkkádagaid geažil leat doppe buoremus vejolašvuođat dálvevaláštallamiidda, go gaskamearálaš. temperatuvra lea sullii -7°C. čuoiganbiras lea huksen buori valáštallanbirrasa, mas lea buorre áššemáhtolašvuohta ja vásihusat. čuoiganvaláštallan lea dán guovllus ožžon mánáid ja nuoraid searvat aktiivvalaččat čuoigamiidda. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat. Čoahkkinjođihangotti árvalus Sámediggái:. Evttohusat 1-11 sáddejuvvojit Sámediggeráđđái meannudeapmái, jienaskeahttá. Jienasteapmi. 39 áirasis ledje 38 mielde jienasteamis. Jienasteapmi čađahuvvui čuovvovaš vugiin. Čoahkkinjođihangotti árvalus mearriduvvui ovttajienalaččat. Beavdegirjelasáhus. Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu. Sáhkavuorru. Replihkka. 1. Ole Henrik Magga. 2. Willy Ørnebakk. Sven-Roald Nystø. 3. Terje Tretnes. 4. Olaf Eliassen. 5. Olaf Eliassen. Per Edvin Varsi. 6. Jánoš Trosten. Per A. Bæhr. 7. Jánoš Trosten. 8. Jánoš Trosten. Egil Olli. Willy Ørnebakk. 9. Terje Tretnes. Per Edvin Varsi. Terje Tretnes. 10. Steinar Pedersen. 11. Ann-Mari Thomassen. Egil Olli. Åge Nordkild. Stig Eriksen. Terje Tretnes. Olav Dikkanen. Jon Erland Balto. Birger Nymo. Per Solli. Ann-Mari Thomassen. Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná:. Áššit 1-11 sáddejuvvojedje Sámediggeráđđái meannudeapmái. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui skábmamánu 28. beaivvi 2001 dii. 10.20. Ášši 41/01. Sámedikki 2002 bušeahtta. Ášši meannudeapmi álggahuvvui skábmamánu 28. beaivvi 2001 dii. 10.35. Áššebáhpirat. Ášši 41/00 Sámedikki 2001 bušeahtta. Ášši 42/00 Stáhtabušeahtta 2002. Ášši 19/01 Sámedikki 2001 bušeahtta -- divoduvvon bušeahtta. Juolludusat sámi ulbmiliidda 2002:s. Reive beaiváduvvon 02.07.01 Kulturdepartemeantii -- Sámi kulturdoaibmabijuid sirdin Sámediggái. Reive beaiváduvvon 23.10.01 Riddu Riđđu Festivála -- notáhta bušeahttameannudeapmái -- sámi festiválat. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat. Sámediggeráđi árvalus Sámediggái:. Sámedikki 2002 bušeahtta . Sisdoallu. Poasta. 1. Juolludeamit Sámediggái buohkanassii -- vurdojuvvon. 2. Sámedikki mihttomearri ja ekonomalaš rámmajuogustus. 3. Politihkalaš ja hálddahuslaš doaibmagolut. 01, 21. 4. Ealáhusovddideapmi. 51. 5. Kultuvra. 52. 6. Giella. 53. 7. Biras- og kultursuodjalus. 54. 8. Eará doarjagat. 55. 9. Oahpaheapmi. 56. 10. Riikkaidgaskasaš bargu. 57. 11. Dearvvasvuođa ja sosiála áigumušat. 59. 12. Girjerádjo- ja diehtojuohkinbálvalusat. 60. 1. Juolludeapmi Sámediggái buohkanassii. Sámediggi čujuha Ráđđehusa jagi 2002 stáhtabušeahttaevttohussii. 2002 juolludeapmi buohkanassii Sámediggái lea ná:. Tabealla 1.1. (1000 kr). Poasta . Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 540.50. Sámediggi, GGD. 101 234. 106 900. 120 100. 13 200. 206.50. Sámediggi, GOD. 23 525. 25 954. 25 687. -267. 856.50. Sámediggi , MBD. 0. 8 110. 8 113. 3. 326.78. Sámediggi, KD. 3 520. 3 626. 29 100. 25 474. 1140.50. Sámediggi, ED. 0. 0. 0. 0. 1429.72.7. Sámediggi, BD. 0. 1 000. 1 000. 0. 701.21.05. Sámediggi, SDD*. 0. 0. 5 800. 5 800.  SUBMI. 128 279. 145 590. 189 800. 44 210. * Sosiála- ja dearvvasvuođadepartementta juolludeapmi mearriduvvo loahpalaččat ođđajagemánus 2002. . Dasa lassin Sámediggi hálddaša ruđa, maid eará ruhtadangáldut fievrridit doibmii jagis jahkái. Dát leat einnostuvvi jahkásaš sturrodagat ja galget sierra raporterejuvvot. Ovdamearkan sáhttet leat doarjagat boazodoallošiehtadusaid ja eanadoallošiehtadusaid šiehtadanbealálaččain. Seamma gusto maiddái ruđaide, mat juolluduvvojit prošeavttaide ja eará doaimmaide. Oktasaš dáin lea ahte dát eai bistevaččat fievrriduvvo Sámedikki bušehttii. Earret dálá juolludemiidfievrriduvvo jagis 2002 kr 7 400 000 Sámediggái sámeálbmotfoanddas. Sámediggi váldá dán sierra áššin maŋŋá go láhkaásahusat ja njuolggadusat leamaš viiddis gulaskuddamis. Sámediggi lea bidjan moanat mihttomeriid sámediggeplánas, mii lea Sámedikki guhkesáiggi plána. Sámediggeplána lea bušeahttahábmema váldodokomeanta. Dasa lassin Sámediggi bidjá vuođđun oasseplánaid, dieđáhusaid ja mearrádusaid go hábme bušeahta mihttomeriid, strategiijaid ja doaibmabijuid. Sámedikki bajimuš mihttomearri lea:. »Kultuvrralaš oktilašvuohta mas leat vuođđun sápmelaččaid árvu ja vuoigatvuođat álbmogin ja eamiálbmogin». Biras-, dásseárvo- ja diehtojuohkinperspektiiva lea juohke suorgái mearrideaddjin Sámedikki politihka hábmemis ja čađaheamis. Biras. Sámedikki politihka vuođđun lea guhkesáigge ealáhus- ja servodatovddideapmi sámi guovlluin, man oktavuođas luondduresurssaid ii ábut geavahit eanet go maid luondu gierdá. Doahpagat biras, luondu ja kultuvra gullet lávga oktii. Nappo leage mearrideaddjin ahte birasperspektiiva ovttaiduvvá buot Sámedikki bargguin ja doaimmain. Dásseárvu. Sámedikkis lea dásseárvu deaŧalaš mihttomearrin sámi servodahkii, ja 1999:s Sámediggi mearridii váldomihttomearrin dásseárvodoaibmaplánas: »Sámi nissoniin ja albmáin galget leat seamma vuoigatvuođat, geatnegasvuođat ja vejolašvuođat buot servodatsurggiin.». Dásseárvu servodagas čatnasa lávga resursajuogustusaide sohkabeliid gaskka ja daid vejolašvuođaide, mat nissoniin ja albmáin lea váikkuhit ja mearridit. Sámediggi juogada fuopmášahtti ollu ruđa bušeahtastis. 2001-2002 bušeahttabarggu oktavuođas álggahuvvui dásseárvoperspektiivva ovttaiduhttinbargu, mii galgá jotkojuvvot ja viiddiduvvot jagis 2002. Váikkuhangaskaoapmegeavaheami ja vejolaš muddendárbbuid ferte veardidit Sámedikki dásseárvomihttomeriin. Diehtojuohkin. Sámediggái politihkalaš ja hálddahuslaš orgánan lea deaŧalaš sihkkarastit rabasvuođa, geahččanlobi ja máhtolašvuođa. Dán juksá go ee. geavaha gulahallanperspektiivva olles Sámedikki doaimmas. . 2. Sámedikki mihttomearri ja ekonomalaš rámmajuogustus. Sámediggi geavaha dán rámmajuogustusa jagi 2002 váldopoasttain:. Tabealla 2.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 01. Doaibmagolut pol. jođiheapmi. 7 875. 8 548. 11 060. 2 512. 01. Doaibmagolut háldd. 38 264. 45 845. 48 268. 2 423. 21. Sierra doaibmagolut. 2 000. 1 800. 3 412. 1 612. 45. Stuorát reaidoháhkan. 5 000. 0. 0. 0. 51. Ealáhusovddideapmi. 22 197. 22 210. 21 630. -580. 52. Kultuvra. 17 001. 17 235. 29 496. 12 234. 53. Sámegiella. 20 456. 19 856. 29 500. 9 644. 54. Biras- ja kultursuodjalus. 1 000. 1 970. 10 365. 8 395. 55. Eará doarjagat (pol. bargu). 4 547. 5 762. 4 900. -862. 56. Oahpaheapmi. 18 154. 21 064. 20 714. -350. 57. Riikkaidgaskasaš ovttasbargu. 0. 1 300. 1 100. -200. 59. Dearv. ja sosiálaulbmáluššan. 0. 5 200. 5 200. 60. Girjebusset. 0. 4 182. 4 182. SUBMI. *136 494. 145 590. 189 800. 44 210. * Jagi 2000 juogastusas váldojedje mieldemaiddái olggobeale ruhtaduvvon prošeavttat, mii čilge manne lea erohus tabealla 1.1 ja 2.1 gaskka jagis 2000. 3. Poasta 01 Politihkalaš ja hálddahuslaš doaibmagolut. Poasta 01 Politihkalaš dási doaibmagolut. Dát poasta gokčá Sámedikki politihkalaš dási doaibmagoluid. Juogustus Sámedikki iešguđet doaimmaid gaskka lea ná:. Tabealla 3.1. (1000 kr). Poasta 01. Doaibmag. pol. jođiheapmái. 2000. 2001. 2002. +/-. Sámediggeráđđi . 2 538. 3 480. 942. Sámedikki dievasčoahkkin. 3 928. 4 500. 572. Sámedikki čoahkkinjođihangoddi. 137. 235. 98. Sámediggejoavkkut. 1 843. 1 443. -400. Sámedikki bearráigeahččanlávdegoddi. 102. 102. 0. Sámedikki doarjjastivra . 0. 600. 600. Sámedikki giellastivra . 0. 400. 400. Sámi parlamentáralaš ráđđi. 0. 300. 300.  SUBMI. 7 875. 8 548. 11 060. 2 512. Presideantta buhtadus biddjo kr 540 000 jahkái. Lassin boahtá buhtadus2 politihkalaš ráđđeaddái cuoŋománu 1. b. rájes 2002 b.c. 55 ja ovtta ráđđelahttui, gii buhtaduvvo 50 % virggis. Eará áirasiid buhtadus biddjo proseantalohkun presideantta buhtadusas Sámedikki politihkalaš dási njuolggadusaid mearrádusa vuođul. Politihkalaš dási doaibmabušeahta lassáneami sivvan lea:. Sámedikki bálká- ja buhtadusdási mudden ášši 20/01 mearrádusa vuođul. Dát gártá su. kr 700 000. Sámedikki doarjjastivrra ja giellastivrra goluid bušehteren sirdojuvvo poasttas 01 hálddahusa doaibmagolut, gos dat ledje 2001, postii 01 politihkalaš dási doaibma 2002 rájes. Dát gártá kr 1 000 000. Kr 300 000 biddjo Sámi parlamentáralaš ráđi doaimmaheapmái. Poasta 01 Hálddahusa doaibmagolut. Sámedikki hálddahus galgá áimmahuššat guokte rolla. Nuppi dáfus dat galgá leat politihkalaš čállingodderolla ja nuppi dáfus fas galgá áimmahuššat rolla ollašuhtti hálddašanorgánan. Sámedikki hálddahusa doaibmagolut:. Tabealla 3.2. (1000 kr). Poasta 01. Hálddahusa doaibmagolut . 2000. 2001. 2002. +/-. Doaibmagolut. 38 264. 45 845. 48 268. 2 423. Ráđđehusa bušeahttaevttohusas lea addon bušeahttalassáneapmi Sámediggái vai sáhttá systemáhtaleabbo bargat boazodoallofágalaš, museafágalaš, dearvvasvuođa- ja sosiálafágalaš, giellafágalaš ja báikenammafágalaš áššiiguin. Boazodoallofágalaš hástalusat. Stáhta boazodoallopolitihkka lea oassi stáhta sáme- ja eamiálbmotpolitihkas. Boazodoallu lea guovddáš sámi ealáhus. Sámedikki boazodoallopolitihka mihttomearri lea váikkuhit boazodoalu ovdáneami kultuvrralaš, ekonomalaš ja ekologalaš ceavzilis ealáhussan. Boazodoallošiehtadusain lea Sámedikkis observatørastáhtus stáhta bealde. Orru leamen jierpmálaš ja ulbmillaš addit Sámediggái iešheanalis observatørarolla, sorjjaskeahttá šiehtadallanbeliin. Vai nagodivččii doalahit Sámedikki boazodoallopolitihka ja boazodoallošiehtadusaid doaimmaid, ferte Sámediggi nannet hálddahusresurssaidis ovttain virggiin. Museafágalaš hástalusat. Áššis 38/00 Sámi museat Norggas -- boahttevaš organiseren ja stivrenvuogádat, Sámediggi árvalii váldit badjelasas hálddašanovddasvástádusa sámi museain Norggas. Sámediggi eaktudii dan oktavuođas ahte Sámediggi oažžu resurssaid hálddašit dán ođđa doaimma. Sámediggái fievrriduvvo dát ovddasvástádus 2002 rájes. Dán ođđa ovddásvástádussuorggi čuovvoleapmái Sámediggi dárbbaša eanet hálddahusresurssaid. Sámedikki iežas čielggadeapmi sámi museaid boahttevaš organiserema ja stivrenvuogádaga birra biddjo vuođđun sámi museaid oktiiordnenprosessii. Dát oktiiordnenproseassa álggahuvvo seammás go Sámediggi oažžu ovddasvástádusa sámi museain. Dearvvasvuođa- ja sosiálafágalaš hástalusat. Sámediggi lea 1998 čavčča rájes bargan dearvvasvuođa- ja sosiálaprošeaktaáššiiguin. Prošeaktaáigodat nohká 31.12.2001, muhto lea guhkiduvvon jagiin 31.12.2002 rádjai. Sosiála- ja dearvvasvuođadeparttemeantta juolludeamit biddjojit Sámedikki bušehttii. Sámi giella ja kulturáddejupmi ii leat doarvái bures váldojuvvon vuhtii dearvvasvuođa-, sosiála- ja oahppofálaldagaid hábmemis ja čađaheamis. Nappo leage stuorra hástalus ožžodit dievaslaš fálaldaga sámi álbmogii. Lea álbmotlaš bargun bearráigeahččat ahte sápmelaččaide addo heivehuvvon dearvvasvuođa- ja sosiálafálaldat. Dán ferte sihkkarastit daid juridihkalaš, morálalaš ja politihkalaš geaskkuid bokte, maid norgga stáhta lea váldán badjelasas. Nu leage deaŧalaš álggahit ollu doaimmaid, mat buoridivčče bálvalusaid sámiide. Sámediggi bargá dan ovdii ahte fálaldat sámiide ii galgga sorját iešguđet gieldda ja fylkkagieldda, oahppoásahusa ja ovttaskasolbmo vuoruhemiin ja resurssain. Mihttomearrin lea ahte sámi geahččanguovlu galgá ovttastahttot otná dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalussii. Sierra ortnegiid árvvoštallat dušše dalle go ii leat vejolaš ovttastahttit bálvalusa. Giellafágalaš hástalusat. Sámediggi lea moanat jagiid hálddašan sámegiela hálddašanguovllu guovttegielalašvuođaruđaid gielddaide ja fylkkagielddaide. 2002 rájes Sámediggi hálddaša maiddái árvvoštallaruđaid sámegiela hálddašanguovllu 6 gildii. Dát buvttiha eanet áššemeannudanbarggu ossodaga hárvelohkosaš bargiide. Sámediggi háliida lávgadeabbo čuovvolit, oaivadit ja bagadit daid gielddat, mat ožžot guovttegielalašvuođaruđaid. Dán lea veadjemeahttun dahkat Sámedikki giellaossodaga otná resurssaiguin. Dan sivas evttohuvvo ahte Sámedikki giellaossodat nannejuvvo ovttain virggiin ja doaibmaruđaiguin oaivadanbálvalussii guovttegielalašvuođadoarjaga lassáneami oktavuođas. Báikenammafágalaš hástalusat. Sámediggái váldá badjelasas sámi báikenammabálvalusa 2002 rájes. Dát bálvalus čatnasa lunddolaččat Sámedikki eará bargguide sámi gielain ja kulturmuitosuodjalusain. Lassin hálddahuslaš bagadandoaimmaide sámi báikenamaid oktavuođas galget davvi-, julev- ja lullisámegiela báikenammakonsuleanttat neavvut ja oaivadit almmolaš orgánaid ja earáid, geat mearridit mo báikenamaid čállit. Go Sámediggi váldá badjelasas dán ovddasvástádusa, de dat mielddisbuktá maiddái ahte hálddahusresurssat ja konsuleantabálvalusaid resurssat nannejuvvojit. Hálddahuslaččat dát doaimmat biddjojit giellaossodahkii. Poasta 21 Sierra doaibmagolut. Doaimmaheami oktavuođas Sámediggi dárbbaša sierra doaibmabijuid, mat eai gula dábálaš hálddahusdoibmii. Dákkár doaibmabijut leat ovdal leamaš ruhtaduvvon sierra foandasajuštemiiguin kultur-/ealáhusráđi dahje 2001 Doarjjastivrra mearrádusaiguin. Dán lágan sierra doaibmagoluid ruhtadeapmi čájeha heittogit Sámedikki doaimmaid. Danne árvvoštallo ávkkálažžan ahte ásahuvvo ođđa poasta sierra doaibmagoluid várás. Ođđa doaibmabijut juohkásit ná:. Tabealla 3.3. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 21.1. Oahpponeavvoráhkadeapmi. 2 000. 1 800. 1 800. 0. 21.2. Interreg doaibmagolut . 0. 0. 300. 300. 21.3. Interneahtta/dáhtadiehtojuohkin. 0. 0. 700. 700. 21.4. Giellagelbbolašvuođa lokten . 0. 0. 500. 500. 21.5. Politihkalaš álgagat (poásttas 55.2). 0. 0. 62. 62. 21.6. Dásseárvobálkkašupmi. -. -. 50. 50. . SUM. 2 000. 1 800. 3 412. 1 612. Oahpponeavvoráhkadeapmi. Sámediggi doalaha sierra doaibmagoluid oahpponeavvoráhkadeapmái gos lea erenoamáš stuorra dárbu ja váttis fidnet gelbbolaš máhtolašvuođa. Poasta ruhtada maiddái oahpponeavvuid kvalitehtasihkkarastima ja oahpponeavvuid ja oahppofálaldagaid evaluerema ja čielggademiid. Jagi 2002 rámma lea kr 1 800 000. Guovlluidgaskasaš ovttasbargu -- doaibmagolut. Sámediggi bargá árjjalaččat ovttas ruoŧa ja suoma Sámedikkiiguin plánet, ruhtadit ja čađahit guovlluidgaskasaš ovttasbarggu, man vuosttažettiin EO ruhtada. Dán oktavuođas leat ruoŧa bealde ásahuvvon ruoŧa Sámedikki vuollái sierra čállingottedoaimmat. Dát leat prošeavttat maid EO ja norgga doarjagat norgga Sámedikki bokte ruhtadit ovttas. Norgga Sámediggi ruhtada muhtun oasi čállingotti doaibmagoluin prográmmaid hálddašeami oktavuođas. Dáid lea ovdal gokčan Sámedikki doarjjastivrra foandalohpádusaiguin. Vai dát golut bohtet oidnosii ja norgga ruhtadanoassi šattašii eanet einnostuvvi, de sajustuvvojit ruđat ođđa postii 21.2 Interreg Doaibmagolut. Sajustuvvo kr 300 000 jagi 2002 Interreg-barggu hálddašeapmái. . Interneahtta ja diehtojuohkin. Sámediggi lea 2001 almmuhan sierra interneahttasiiddu. Interneahttasiidu lea hui deaŧalaš gulahallan- ja diehtojuohkinreaidu Sámediggái. Otná fálaldat lea uhcimusfálaldat. Danne eaktuduvvoge ahte dát fálaldat doalahuvvo bahtteáiggis ee. dainna lágiin ahte ollu bálvalusaid addit njuolgga neahtas. Dát dávista maiddái ráđđehusa e-Norga plánain, ahte galgá leat elektrovnnalaš hálddašeapmi, mii lea rabas birra jándora. Sámediggi áigu dáid bálvalusaid fállat neahtas:. Gáibádus čálihuvvot sámi jienastuslohkui. Jienasteapmi sámediggeválggas. Čuovvut Sámedikki ráđđádallamiid ja preassakonfereanssaid jiena ja gova bokte. Ohcat, várret ja luoikkahit girjjid Sámi sierrabibliotehkas. Ohcat ja diŋgot/viežžat Sámedikki čállosiid (plánaid, čielggademiid jna.). Ohcat ja diŋgot/viežžat Sámedikki journálii biddjon dokumenttaid. Ohcat ja viežžat elektrovnnalaš oahpponeavvuid oahppneavvodiehtovuođus. Ohcat ja gávdnat sámegielsániid, -doahpagiid ja -namahusaid Sámi sátnevuorkkás. Ohcat Sámedikki iešguđetlágan doarjagiid ja stipeanddaid. Dáin bálvalusain leat máŋga, mat gáibidit norgga standárdda vuolláičállimis. Dát lea ráhkaduvvomin ja lea vuordimis ahte dat almmuhuvvo ovdal 2002. Jahkái 2002 Sámediggi vuoruha dáid doaibmabijuid:. Ohcat ja gávdnat sámegielsániid, -doahpagiid ja -namahusaid Sámi sátnevuorkkás. Ohcat, várret ja luoikkahit girjjid Sámi sierrabibliotehkas. Sáddet Sámedikki ráđđádallamiid neahta bokte - jienain. Sámi sátnevuorká. Sámi sátnevuorkká ovttaiduhttin mielddisbuktá boares diehtovuođu nuppástuhttin ođđa diehtovuođđun Unicoda-teknologiija vuođul. Dasa lassin ferte ráhkadit ohcan- ja ovdanbuktinlaktaga diehtovuođa ja Sámedikki neahttasiidduid gaskka. Adno deatalažžan ahte sátnevuorká šaddá oassin Sámedikki neahttafálaldagas. Golut dán barggu oktavuođas meroštallojuvvojit gártat kr 400 000. Sámi sierrabibliotehka neahtas. Sámi sierrabibliotehka berre farggamusat leat olahahtti neahtas, mas lea ollistuvvon diehtovuođđu ja vejolašvuohta ohcat, várret ja luoikkahit girjjálašvuođa ja eará gálduid, mat gávdnojit girjerájus. Dákkár neahttabálvalusat nannešedje girjeráju riikkaidgaskasaš, sámi girjerádjun ja dagahivčče dan juvssahahttin buot sápmelaččaide beroškeahttá geografiijas. Golut dán prošeavtta oktavuođas meroštallojuvvojit gártat kr 200 000. Sámedikki ráđđádallamat neahtas. Neahttasáddagat Sámedikki ráđđádallamiin veahkehivčče sámi álbmoga buorebut čuovvut sámepolitihkalaš divaštallama. Dál sáddejuvvojit ráđđádallamat NRK Sámi Radio digitála sáddagiid bokte. Dađibahábut leat hárvelohkosaš olbmot, geat ožžot sisa dán kanála, iige dát fálaldat váikkut politihkalaš diehtojuohkima lassáneami. Golut dán prošeavtta oktavuođas meroštallojuvvojit gártat kr 100 000. Sámegiela gealbudeapmi. Sámediggi háliidivčče nannet Sámedikki bargiid vejolašvuođa váldit oahpu ja joatkkaoahpu sámegielas. Lea deaŧalaš movttiidahttit bargiid ovdánit doaibmi guovttegielat mielbargin. Ossodagain ii leat seamma vejolašvuohta gokčat goluid bálkáhuvvon virgelobiid ja guhkit áiggi vuoliduvvon bargocuokka oktavuođas. Danne várrejuvvo guovddáš poasta maid Sámedikki direktøra hálddaša veahkehit ossodagaid, main leat doaibmanváttisvuođat giellaoahppama goluid geažil. Sámegiela gealbudeami rámman lea jahkái 2002 biddjon kr 500 000. Politihkalaš álgagat. Várrejuvvojit ruđat, maid Sámediggeráđđi beassá hálddašit doaibmabijuide ja politihkalaš álgagiidda, mat muđui eai gokčojuvvo Sámedikki doarjjaortnegiid bokte. Ortnega rámman biddjo kr 62 000. Dásseárvobálkkašupmi. Sámediggeráđđi mearridii áššis 15/01 ásahit dásseárvobálkkašumi. Dán áigumuššii várrejuvvo kr 50 000. Bálkkašupmái ráhkaduvvojit njuolggadusat. 4. Poasta 51 Ealáhusovddideapmi. Sámediggi várre dáid váikkuhangaskaomiid sámi ealáhusovddideapmái jagis 2002: . Tabealla 4.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 51.0. Sámi ovddidanfoanda. 18 597. 18 680. 18 130. - 550. 51.2. Duodjeásahusat ja -org. 3 600. 3 530. 3 500. -30. . SUBMI. 22 197. 22 210. 21 630. -580. Oppalaš mihttomearri, strategiijat ja doaibmabijut . Sámediggeplánas lea ealáhusa ja kultuvrra čatnaseapmi garrasit deattuhuvvon. Danne leage deaŧalaš nannet ja suddjet ealáhusdoaimmaid, mat leat sámi kultuvrra ja identitehta ávnnaslaš vuođđun. Báikkálaš ealáhuseallin lea buori muddui sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođđu. Lea deaŧalaš nannet ja ovddidit báikkálaš ealáhusaid geavahettiin árjjalaš váikkuhangaskaomiid. Váikkuhangaskaomiid geavaheapmi galgá váikkuhit dan, ahte nissoniidda ja albmáide lea geasuheaddji ássat ja eallit sámi báikegottis. Váikkuhangaskaomiid geavaheapmi dievaslaš ealáhuspolitihkas galgá addit vejolašvuođaid sihke lotnolasealáhusaide, smávvadoaimmaide ja ovttafidnoheivehemiide. Dárbu lea nannet foandda iežas rolla ovddideaddjin sámi servodagas, iige nu ahte foanda ovttabeallásaččat gártá lassin eará almmolaš váikkuhangaskaomiid geavaheamis guovlluguovdasaččat. Dattetge geahččalit váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte álggahit ovttasbarggu áššáiguoskevaš báikkálaš ja guovlluguovdasaš ruhtadeaddjiiguin oažžut áigálii nannoset ja viidáset bálddalastima vai juksat oktasaš mihttomeriid ja sáhttit álggahit doaibmabijuid guovlluguovdasaš ealáhusovddideamis. Sierra prográmmabargu Sámedikkis, mas lea hálddahuslaš ja ekonomalaš ovttasbargu guovlluguovdasaš ovddidanprográmmaid oktavuođas, duddjo oktasaš vuođu dákkár ulbmillaš bargui. Bajimuš mihttomearri lea nana ja ealli servodagat dássidis ássamiin ja buotbeallálaš ealáhus- ja servodateallimiin. Sámi ovddidanfoanda. Dain ruđain, maid Sámi ovddidanfoanda beassá hálddašit, leat dušše dat ruđat, maid Sámediggi ieš juohkáš, mat berrejit oidnot njuolgga. Iešguđet ealáhusšiehtadusaid vejolaš fievrrideamit dollojit olggobealde. Dát ruđat bohtet lassin ja raporterejuvvojit juolludanásahusaide sierra. Eaige dát ruđat leat bistevaš juolludeamit ja dat leat maŋimuš jagiid leamaš jahkásaš vuođđoealáhusšiehtadallamiid boađus. Kultur- ja ealáhusossodat čuovvola ášši ovddasvástideaddji šieahtadusbeliid ektui vai sihkkarasto ahte Sámediggi beassá daid hálddašit. Šiehtadusruđat geavahuvvojit sierra daid eavttuid vuođul, maid juolludeaddjit bidjet. Sámi ovddidanfoandda rámma buohkanassii iešguđet surggiin 2002:. Tabealla 4.2. (1000 kr). Poasta 51.0. Sámi ovddidanfoanda. 2000. 2001. 2002. +/-. Guolástus. 3 128. 3 750. 3 640. - 110. Eanadoallu. 1 495. 3 250. 3 140. - 110. Duodji. 791. 2 380. 2 270. - 110. Lotnolasealáhusat *. 3 083. 4 750. 4 640. - 110. Eará ealáhusat. 10 100. 4 550. 4 440. - 110. . SUBMI. 18 597. 18 680. 18 130. - 550. * Dasa lassin hálddašuvvo oassi 4 000 000 kruvdnosaš sirdimiin ealáhusšiehtadusain lotnolasealáhusaide. . Maŋimuš guovtti jagis lea foandaruhtaohcamušaid lohku lassánan mearkkašahtti ealáhusprošeavttaide buot surggiin. Hálddašanrámma fas lea njiedjan maŋimuš jagiid vaikko doaibmaguovlu lea viiddiduvvon ja eanet kultur- ja ealáhussuorggit leat boahtán doarjjaortnegiid vuollái. 1999:s Sámediggi juolludii kr. 20 100 000 Sámi ovddidanfondii. 2001:s lei rámma vuoliduvvon kr 18 130 000 rádjai. Rámma lea menddo gárži dasa ahte sáhttit duhtadit dohkálaš ruhtadanrolla ja gokčat ealáhuseallima dárbbu. Iige Sámediggi sáhte čađahit mearrádusaid go bušeahttarámmat eai leat doarvái stuorrát. Leamaš dárbu vuolidit foandda ruhtadanoasi buot surggiin, mii lea uhcidan foandda rolla ealáhusovddideame lágideaddjin sámi servodagas. Rámmaid vuolideapmi lea dagahan ahte foandaruđat leat geavahuvvon jo borgemánus/čakčamánus. . Eai leat juolluduvvon ruđat Interreg-prošeavttaide jagis 2001. Interreg III prográmma álggahuvvo jagi 2001 loahpageahčen. Sámediggi berre várret oppalaš bajimuš rámma Interreg-prošeavttaid juolludemiide (verd. poasttain 57.1). Ruđat várrejuvvojit guovlluguovdasaš prošeavttaide norgga gollooassin (vrd. Kap. 10). Ealáhuseallima ovddideami váikkuhangaskaoamit berrejit leat nu máškidat go vejolaš ja dynámalaččat vai sáhttá dustet ealehuseallima dárbbuid ja hástalusaid vaikke goas. Dat vuohki ahte dievasčoahkkimis juolluduvvojit ja merkejuvvojit ruđat juohke suorgái, ii várra leat sávahahtti máškit dustet ruhtadandárbbuid boaittobeale guovlluin. Danne ferte sámedikki doarjjastivra oažžut fámu hálddašit stuorát proseantaoasi iešguđet vuoruhansurggiid juolludemiin. Sámedikkis leat dát mihttomearit, strategiijat ja doaibmabijut iešguđet ealáhussurggiin jagis 2002:. Guolástus. Mihttomearri. Váldomihttomearri lea gáhttet ja ovddidit guolásteami vuođđoealáhussan dainna lágiin ahte huksejuvvojit dárbbašlaš gádde- ja vuostáiváldinrusttegat, bivdofanasveahka, biebmanrusttegat, hálddašanortnegat ja báikkálaččat heivehuvvon muddenvuogádagat. Strategiija. Sámedikki guolástuspolitihkka lea gáhttet riddoguovlluid guolásteami riddo- ja vuotnaguovlluid ássama ja barggaheami ávnnaslaš vuođđun. Guolástuspolitihkalaš avádagat galget ásahuvvot geahččaladdat báikkálaččat heivehuvvon hálddašanortnegiid. Sámediggi áigu váikkuhit dan, ahte lagašvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa ásahuvvo mearraresurssaid hálddašeamis ja ávkkuheamis. . Doaibmabijut. Árjjalaš váikkuhangaskomiid geavaheapmi ovddidit ja ođasmahttit báikkálaččat heivehuvvon bivdofanasveaga. Ásahit ja ođasmahttit báikkálaš gádde- ja vuostáiváldinrusttegiid foandda geográfalaš doaibmaguovllu iešguđet gielddain. Doarjut iešguđet šlájaid birasáddjái biebmanealáhusaid viidáset ovddideami. . Ovddidit ja geahččaladdat báikkálaš hálddašanmodealla válljejuvvon vuonain. Doaibmabijuid rámma buohkanassii lea kr 3 640 000. Eanadoallu. Mihttomearri. Sámi ássanguovlluid eanadoalu mihttomearri lea doalahit eanadoalu bargiid oasi sullii seamma doallostruktuvrrain go dál. Ođasmahttojuvvon eanadoalloplána bajimuš mihttomearri leat dássidis bargoveahka, iežas buktagiid viidáset ráhkadahttin, buoremus buvttadeapmi luonddu ovdduid vuođul, sámi kultuvrra áimmahuššan vuođđoealáhusain ja buktagiid eatnatvuođa eanedeapmi. Strategiija. Deaŧalaš lea hukset ja doalahit sihke oktafidnodoaluid ja lotnolasealáhusaid. Guovlluguovdasaš jurddašeapmi našuvnnalaš eanadoallopolitihkas ja dan rievdadeapmi sámi ássanguovlluin sihkkarasttášii ceavzilis eanadoalu. Otná našuvnnalaš eanadoallopolitihkka oidá stuorra doaluid lotnolasealáhusaid ja uhcit doaluid ovddabealde. Nappo leage sámi guovlluid eanadoallu gilvvohallanhearki. Danne leage rivttes strategiija rievdadit buvttadandoarjaga buvttadansorjjaskeahtes doarjjan. Dákkár doarjagat uhcidivčče badjelmearebuvttadeami seammás go dat váikkuhivčče doalahit ássama ja barggaheami. . Lagaš ovttasbargu eanadoalloeiseválddiiguin lea dárbbašlas vai sáhttá doalahit ceavzilis eanadoalu ja addit nissoniidda ja albmáide seamma vejolašvuođaid doaibmat árjjalaččat. Sámedikki mielas lea lunddolaš ahte diggi geavahuvvo árrat áššiin ja plánabargguin, mat leat deaŧalaččat sámi eanadollui. Dát lea erenoamáš deaŧalaš eanadoallošiehtadallamiin. Doaibmabijut. Maŋimuš eanadoallošiehtadusa oktavuođas várrejuvvojedje ruđat eanadoallo árvobuvttadanprográmma čađaheapmái. SND-vuogádat galgá hálddašit prográmma guovlluguovdasaččat. Sámediggái lea strategalaččat deaŧalaš oassálastit árjjalaččat strukturerejuvvon ovttasbarggus dán prográmma rámma siskkabealde. . Sámediggi áigu vuoruhit dáid doaibmabijuid:. Ovddidit ja revitaliseret árbevirolaš lotnolasealáhusaid. Márkanguvllot- og kvalitehtabuktagat sámi eanadoalus sámi kultuvrra ja árbevieruid vuođul. Buret gánniheapmi vuoliduvvon goluid geažil. Gealbudeapmi, fierpmádathuksen ja FoU-doaimmat. Meahcceresurssaid ávkkuheapmi. Lea maid dárbu rievdadit Sámedikki váikkuhangaskaoapmegeavaheami eanandoalu ektui nu ahte doarjja mašiinnaide ja reaidduide ii vuoruhuvvo ovddabeallai eará ovttasbargodoaimmaid eandoalus. Eanadoalu doaibmavisttiid ferte ain vuoruhit go lea sáhka viiddideamis ja stuorra huksenrievdadusain. Stuorát huksenprográmma ođasmahttit visttiid dárbbašuvvo vai sihkkarastá sámi guovlluide áigáiheivvolaš visttiid. Doaibmabijuid rámma buohkanassii lea kr 3 140 000. Boazodoallu. Sámi boazodoallu sihke ealáhussan, eallinláhkin ja kulturguoddin dagaha ealáhusa hui deaŧalažžan sámepolitihkalaš oktavuođas. Boazodoallu lea rievdan sakka maŋimuš logijagiid. Hedjonan guohtumat ja eará dilit nugo lassánan boraspiremáddodat, asttoáiggedoaimmat, mohtorjohtalus ja luondduduohtadeamit leat dagahan ealáhusa váttis dillái heajos lassiváikkuhusaiguin. Mihttomearri. Sámediggi galgá bargat daid mihttomeriiguin, mat leat hámuhuvvon áššis 18/01 Sámedikki boazodoallopolitihkka. Sámedikki bajimuš mihttomearri lea sihkkarastit ekologalaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat ceavzilis sámi boazodoalu, nu ahte dát erenoamáš ealáhus eallinláhkin ja kulturguoddin sihkkarasto, ovddiduvvo ja nannejuvvo. Vai juksá mihttomeari, de ferte boazodoalu eanasuodjalusa nannet, boraspirevahágiid uhcidit ja ekonomiija buoridit. Dasa lassin ferte láhčit vejolašvuođa nissoniidda ja nuoraide sáhttit árjjalaččat doaibmat ealáhusas. . Strategiija. Sámediggi áigu:. bargat dan ovdii ahte boazodoalu ekonomiija nannejuvvo. váikkuhit ahte ekologalaš vuođđu nannejuvvo ja suodjaluvvo. bearráigeahččat ahte kulturbealli boahtá čielgasit ovdan boazodoallopolitihkas. váikkuhit ahte buot áššáiguoskevaš lágat árvvoštallojuvvojit vai sáhttá dáhkidit ahte boazodoalu erenoamáš riektevuođđu nannejuvvo ja čielgasit áiddostahttojuvvo ja ovttastahttojuvvo láhkamearrádusaide. ain bargat dan ovdii ahte boazodoalu guohtuneatnamat suodjaluvvojit buorebut. dárkilit gozihit lágavuođul boazolohkoheiveheami. árjjalaččat searvat árvobuvttadeami eanedanbargui boazodoalus. bargat dan ovdii ahte dálá láhkamearrádusat, hálddašanvuogádat ja šiehtadusat dievaslaččat árvvoštallojuvvojit dainna ulbmiliin ahte nannet nissoniid ja nuoraid rolla boazodoallin ja kulturguoddin. Sámediggi oaivvilda ahte boazodoalu ferte nannet šiehtadanbeallin boazodoallošiehtadusvuogádagas . Doaibmabijut. Vai sáhttá čađahit Sámedikki boazodoallopolitihka, de dárbbašuvvo bistevaš virgi bargat dáid áššiiguin. Sámedikkis eai leat doarjjaortnegat njuolga boazodoalu várás ealáhussan. Váikkuhangaskaoamit leat geavahuvvon boazodoalu oalgedoaimmaide ja eará doaimmaide, mat ovttastuvvojit boazodoaluin. Dát čuovvu daid áigumušaid, maid boazodoallošiehtadusa váikkuhangaskaoapmegeavaheapmi eaktuda. Juolluduvvon šiehtadusruđaid rámma leamaš maŋimuš jagiid kr 2 000 000. Jahkásaččat raporterejuvvo ruhtageavaheapmi Boazodoallohálddahussii. Ruhtajuogadeami vuođđun biddjojit dat eavttut, mat bohtet ovdan šiehtadusruđaid juolludeamis. Dát juolludeamit eai leat bistevaččat. Maŋimuš boazodoallošiehtadus lea maid almmuhan sierra árvobuvttadanprográmma ealáhusa várás. Dán prográmma galgá Romssa SND-vuogádat hálddašit. Sámediggi lea ovddastuvvon nammaduvvon stivrenjoavkkus. Sámedikkis leat iežas ruđat boazodoallošiehtadusruđaid olis, ja árvobuvttadanprográmma oassálastima oktavuođas leamaš Sámedikkis ollu doaimmat ovddidit gánnáhahtti lotnolasealáhusaid olbmuide, geain lea boazodoallu váldoealáhussan. . Duodji. Mihttomearri. Sámediggi áigu láhčit vejolašvuođaid duoji ovdáneapmái ealáhussan, mii gánniha buorebut ja mas iežas buvttaduvvon gálvvuin lea buoret johtu. Dákkár ovdáneami eaktun lea garrasit čalmmustahttit gealbudeami, oaivadeami, buvttaovddideami, márkanastima ja vuodima. Duodji galgá šaddat ealaskas ealáhussan, mas lea kultuvrralaš, fágalaš ja servodatlaš ceavzinnákca. Strategiija. Sámediggi galgá ovddidit govddit ja buorebut strukturerejuvvon fierpmádaga ja ovttasbarggu buvttadeaddjiid, organisašuvnnaid, oahppoásahusaid ja márkanastinorgánaid gaskka. Doaibmabijut. Sámediggi lea mearridan ovddidanprográmma duodjái, mas iešguđet bealit bovdejuvvojit searvat prográmma ruhtadeapmái. Váldi, čađahanlágideapmi, áigerámma ja ruhtadeapmi ferte čilgejuvvot. Vuoruhuvvon bargoviidodagat leat: . Ealáhusa rámmaeavttuid čielggadeapmi. Gealbudeapmi. Vuovdin- ja márkanastin. Vuođđoávnnasskáhppon. Ásahit buvttadeaddjifierpmádagaid ja ovttasbargoortnegiid. Prográmma 2002 ekonomalaš rámma lea buohkanassii kr 3 700 000, mas Sámi ovddidanfoandda oassi lea biddjon kr 1 000 000. Dasa lassin jotkojuvvo ortnet oktagaslaš doarjagiiguin árjjalaš duojáriidda. Ortnegii gullá investerendoarjja lanjaide ja buvttadanbiergasiidda, ja maiddái álggahanstipeanda. Rámma duodjái lea buohkanassii kr 2 270 000. Lotnolasealáhusat. Mihttomearri. Mihttomearrin lea sihkkarastit dienasvuođu sidjiide, geat ellet lotnolasealáhusain. Lotnolasealáhusaid rámmaeavttuid ferte sihkkarastit buot vuođđoealáhusain dainna lágiin ahte eiseválddit láhčet dasa vejolašvuođa. Ferte jeavddalaččat árvvoštallat devdojuvvojit go doarjjaortnegat ja juksá go ortnet vuoruhanjoavkku. Nubbi mihttomearri lea ovddidit ođđa ovttastumiid lassin vuođđoealáhusaide. Dát buoridivččii nissoniid vejolašvuođaid ávkkástallat ortnegiin. Struktuvrarievdadusat stáhta buvttadanváidudeaddji doaibmabijuid geažil leat čađahuvvon máŋgga ealáhusas. Sáhtášii doalahit barggaheami iešguđet ealáhusain go bijašii árjja buvttadit márkanguvllot kvalitehtagálvvuid. Go sámi guovlluin eai leat doarvái resurssat, de dávjá ii gánnit dušše ovttain fidnuin eallit. Dasa lassin leat olggobeale rámmat, nugo ráddjejumit resursageavaheamis, eriid mudden, šiehtadusaid buvttadandoarjjadássi ja váttisvuođat juksat rivttes márkaniid, mat dahket váttisin eallit dušše ovttain fidnuin sáme báikegottiin. Ovttastahtton doalut leat sámi báikegottin leamaš dábáleabbo go eará báikegottiin. Árvobuvttadeapmi stuorušii jus anášii buoret ávkki ávdnasiin. Mihttomearrin lea maiddái buoridit gánnáheami vuođđoealáhusain dainna lágiin ahte daid ovddidit resursavuođđun mátkeealáhusaid oktavuođas. Strategiija. Dárbu lea vuoruhit ovddidandoaibmabijuid passiivva doallodoarjjaortnegiid ovddabeallái vai sihkkarastá boahtteáiggi lotnolasdoaimmaid. Nannoset gealbudeapmi ja fierpmádathuksen movttiidahttášii lotnolasdoalliid árvvoštallat márkanguvllot buvttadeami. Dát lea erenoamáš deaŧalaš duojis, mas vuovdin ja márkanastin lea deaŧalaš vuoruhansuorggit. Vai sáivaguolástus ovdánivččii positivvalaččat ealáhussan, de ferte árjjalaččat ulbmáluššat náláštuhttima ja organiseret sáivaguolástusa. Doaibmabijut. Ferte árvvoštallat lotnolasealáhusaid doaibmadoarjagiid bohtosiid. Árvvoštallat doaibmadoarjagiid rievdadeami nu ahte čavgadeabbot vuoruha ovddidandoaibmabijuid lotnolasealáhusain. Vuoruhit dihtomárkaniid várás kvalitehtabuktagiid, mat ráhkaduvvojit eanadoallo-, boazodoallo- ja guolástusávdnasiin. Váikkuhit náláštuhttima vissis guollejávrriin. Fitnodatovddidandoaibmabijut sáivaguliid vuostáiváldinrusttegiidda. Čakčamánu geigii NIBR, Álaheadju, lotnolasealáhusaid doarjjaortnegiid árvvoštallama. Gávdnosat ja bohtosat, mat rapporttas biddjojedje ovdan, ja raportta politihkalaš gieđahallan Sámedikkis, mearridit mo doarjjaortnegiid hálddašeapmi boahtteáiggis šaddá. Ođđa njuolggadusat maid šaddet vuođđun dasa, mo Sámediggi lágida ortnega 2002 rájes. 2002 geavaheapmi lei oktan ealáhusšiehtadusruđaiguin su. kr 6 000 000 doaibmadoarjjan. Submi vurdo sturrut jagiin 2001 ja 2002 jus otná njuolggadusat doalahuvvojit. Doaibmadoarjja lea doarjja, maid ohcciin lea vuoigatvuohta oažžut almmá dárboiskkadeami haga. Jus ortnega goluid galgá sáhttit vuolidit, de ferte Sámedikki dievasčoahkkin rievdadit njuolggadusaid. Olles rámma lea buohkanassii kr 4 640 000, earret ealáhusšiehtadusruđa. Eará ealáhusat. Mihttomearri. Sámediggi galgá bargat ovddidit nannoset ja máŋggabealat ealáhuseallima báikegottiin go barggaheapmi vuođđoealáhusain ja almmolašsuorggis lea njiedjan, ja maiddái veahkehit hukset dárbbašlaš servodatlaš bálvalusaid sámi báikegottiin. . Strategiija. Ferte ožžodit dohkálaš rámmaeavttuid vai sáhttá ovddidit nana, buotbeallásaš ja dynámalaš fitnodatbirrasaiid, gos gelbbolašvuohta, hutkka, buvttaovddideapmi ja náláštuhttin leat gilvonávccalaš bođufitnodagaid guovddáš fáttát. Ferte movttiidahttit fitnodagaid geavahit dan gelbbolašvuođa, mii nissoniin lea. Guhkit áiggi vuollái dát nannešii ealáhuseallima. Sohkabealperspektiiva lea deaŧalaš jus galgá ožžodit dássidis ovdáneami sámis báikegottiin. Bálvalusealáhusain lea stuorámus oassi nissoniin barggus. Danne ferte fuolahit buoret oaivadeami ja čuovvoleami ja movttidahttit bargosajiid ásaheami nissoniid ja nuoraid várás. Buvttadanbargosajiid lea deaŧalaš ásahit vai nanne vuođđoealáhusbuktagiid hutkaga ja náláštuhttima. Ávnnasbuvttadeami náláštuhttin nannešii ássama. Erenoamáš sámi mátkkoštanfálaldat lea dušše muhtun muddui huksejuvvon. Sámi turistaealáhusa dovdomearkan leat smávva doaimmat, mat uhcán barget ovttas. Dás lea stuorra ovdánanvejolašvuohta. Deaŧalaš rávnnjáldat turistamárkanis lea vásáhusturisma. Dás sáhttá sámi operatevrrain leat gilvoovdu eaktivuođain ja erenoamáš gelbbolašvuođain. Deaŧalaš hástalus lea ásahit fierpmádaga sierranas mátkeealáhusoperatevrraid gaskka oktasaš márkanastima ja fálaldatvuovdima bokte. Doaibmabijuid vuođđun leat Sámedikki mearrádusa čanastusat áššis 29/00 Sámedikki mátkeealáhuspolitihkka. Doaibmabijut. Vuoruhit ovddidandoaibmabijuid náláštuhttinfitnodagain ja sihkkarastit bálvalusfálaldagaid smávit sámi báikegottiin. Álggahit ealáhusovddidanprošeavttaid nissonlaš álggaheaddjiid várás. Searvat ruhtadit ja hálddašit álggahanprográmmaid, mat leat erenoamážit nuoraid várás. Vuoruhit hutkkálaš doaibmabijuid dáláš fitnodagain. Hukset guovlluguovdasaš ealáhusjoavkkuid surggiin/ealáhusain, mat dárbbašit buorebut ovttasbargat. Rámma buohkanassii lea 4 440 000. Duodjeásahusat ja organisašuvnnat. Sámediggi áigu várret ruđaid duodjeorganisašuvnnaide ja --ásahusaide. Organisašuvnnaid doarjjaortnegiid (poasta 51.2 ja poasta 51.3) juolludeapmi jahkái 2001 lea kr 3 530 000. 2002 njuolgga doaibmadoarjaga juohká dievasčoahkkin dáid ásahusaide:. Tabealla 4.3. (1000 kr). Poasta 51.2. Duodjeásahusat ja organisašuvnnat. 2000. 2001. 2002. +/-. Duodjeinstituhtta. 1 800. 1 800. 1 800. 0. Kárášjoga Duodje Gávpi. 63. 100. 100. 0. Manndalen Husflidslag. 63. 100. 100. 0. Unjárgga Sámiid Duodje. 63. 100. 100. 0. Duodjeoahpahuskantuvra --nuorta. 150. 150. 150. 0. Duodje- ja hábmenfágaid oahpahuskantuvra. 63. 100. 100. 0. Duojáriid Dállu. 0. 200. 200. 0. Duojáriid Ealáhus Searvi (poasttas 51.3). -. -. 250. 250. Sámiid Duodji OS (poasttas 51.3). 500 . 980. 700. -280. . SUBMI. 3 002. 3 530. 3 500. -30. Poastta 51.2 jugii Sámedikki dievasčoahkkin njuolgga 2001:s. Dasa lassin oaččui Duojáriid Ealáhus Searvi kr 250 000 doaibmadoarjaga poasttas 51.1 Sámi ovddidanfaonda. 2002 supmit juogaduvvojit dievasčoahkkima 2001 juogadeami vuođul. Riikkaorganisašuvdna Sámiid Duodji OS ja beroštusorganisašuvdna Duojáriid Ealáhus Searvi gullet dán postii 2002 rájes ja Sámedikki dievasčoahkkin juohká doaibmadoarjaga njuolgga. Oasit njuolggadusain leat loahpahuvvon ja odne lea dušše Sámiid Duodji, mii deavdá poastta 51.3 doarjjaeavttuid. Ulbmillaččamusat livččii ahte Sámiid Duodjái juolluda dievasčoahkkin njuolgga seamma láhkai go eará organisašuvnnaidege. De sáhtášii olles doarjjaortnega poastta 51.2 duodjeásahusat ja poastta 51.3 duodjeorganisašuvnnat bidjat oktan poastan (poasta 51.2). Danne evttohuvvo ahte ovddeš poastta 51.3 doarjjanjuolggadusat duodjeorganisašuvnnaide loahpahuvvojit. Sámediggeráđđi mearrida juolludaneavttuid lagabui. Oppalaš ealáhusovddideapmi ja prográmmabargu. Mihttomearri. Lassin váikkuhangaskaomiid hálddašeapmái galgá Sámediggi maiddái doaibmat ealáhusáššiid fágapolitihkalaš orgánan. Dát mielddisbuktá bidjat eavttuid sámi ealáhusovddideapmái ja váikkuhit ahte almmolaš váikkuhangaskaoapmegeavaheapmi oktiiordnejuvvo buorebut. Mihttomearrin nappo leage sihke riikkaidgaskasaččat ja guovlluguovdasaččat searvat iešguđet orgánaide, mat barget guovlluid barggahan- ja ealásusovddideami nannemiin. Ovttasdoaimmas eará almmolaš váikkuheaddjjiiguin ferte Sámediggi ráddjet ja čielggadit iežas váikkuhangaskaoapmegeavaheami eará aktevrraid ektui. . Strategiija. Sámediggi lea suokkardahttán sámi guovlluid ealáhuseallima. Suokkardeami loahppajurdda lea ahte ferte árvvoštallat kulturguoskevaš heivehemiid, maid juohkehaš deattasta ealáhusdoaimmastis. . Doaibmabijut. Searvat sierranas ealáhusovddidanforaide nugo guovlosaš ovddidanprográmmaide fylkkain. Čuovvolit Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána. Searvat rájáid rastá ovttasbargui Interreg III sámi oasseprográmmaid oktavuođas . Buktit gulaskuddancealkámušaid ealáhuspolitihkalaš áššiin. Oassálastit diehtojuohkinčoahkkimiin ja ealáhuspolitihkalaš seminárain. Čuovvolit Lullisámi doaibmaplána. 5 Poasta 52 Kultuvra. Sámediggi bidjá čuovvovaš váikkuhangaskaomiid juogadeapmái sámi kulturbargguide jagis 2002: . Tabealla 5.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 52.1. Sámi kulturfoanda. 9 475. 9 475. 9 000. - 475. 52.2. Doarjja sámi lágádusdoaimmaide. 1 500. 1 490. 1 520. 30. 52.3. Doarjja sámi kulturviesuide *. 4 443. 3 998. 4 228. 230. 52.4. Doarjja sámi kulturorganisašuvnnaide. 1 583. 1 072. 1 093. 21. 52.5. Festiváladoarjja. 0. 700. 1 128. 428. 52.6. Sámi valáštallan. 0. 500. 500. 0. 52.8. Beaivváš Sámi Teáhter Ođas. -. -. 10 744. 10 744. 52.9. Dáiddárstipeanddat Ođas. -. -. 1 300. 1 300. . SUBMI. 17 001. 17 235. 29 469. 12 234. * Oktan kr 100 000 sturrosaš čájáhusbuhtadusain Sámi Dáiddaguovddážii, Kárášjogas. Sámi kulturfoanda. Doarjjaortnegis leat sierra doarjjajuolludannjuolggadusat. Sámedikki doarjjastivra hálddaša ortnega. Ođđa bušeahttastruktuvrra oktavuođas Sámi kulturfoanda lea juhkkojuvvon doaibmabidjosurggiide, maidda Sámediggi juolluda njuolgga. Sámi kulturfoandda 2002 rámma buohkanassii lea kr 9 000 000, mii juogaduvvo doaibmabidjosurggiide (vrd. tabeallain 5.2). Mihttomearri. Sámi kultuvra lea lávga čadnon vuođđoealáhusaide, lundui, gillii, árbevieruide ja historjái ovttasdoaibmama, sosialiserema ja identitehta bokte. Danne ferte oppalašgova vuođul várjalit ja ovddidit sámekultuvrra ja bidjat servodaga ja ovttaskasolbmo guovddážii. Sámediggái lea deaŧalaš oktiiordnet kulturárjja, láhčit dili ovttaárvosaš fálaldagaide ja doaimmaide iešguđet guovlluid joavkkuid dárbbuid vuođul. Almmolaš doarjja girjjálašvuhtii, musihkkii, filbmii ja teáhterii bijaha johtui guovddáš doaimmaid, mat fas váikkuhit eará kulturfálaldagaid. Lea maid deaŧalaš bidjat rámmaeavttuid sámi kulturbargui, maid ovttaskas olbmot doaimmahit. Sámediggi galgá kulturpolitihkas hukset kultuvrralaš čatnasemiid ja iežas árbevieruid ala, nugo dat boahtá ovdan sámi servodagas. Deaŧalaš ja vuođđudeaddji bargun Sámediggái lea váikkuhit láhčit buriid bajásšaddaneavttuid sámi mánáide ja nuoraide. Dakkár bajásšaddamii láhččojuvvo dilli, mii ovddida mánáid ja nuoraid sámi identitehta. Sámediggi maid berošta das, ahte ovttadássásašvuođabargu álggahuvvo jo mánáid bajásšattadettiin nu ahte mánát ohppet ahte nieiddat ja gánddat leat ovttaárvosaččat ja ovttadássásaččat. Dása gáibiduvvo viiddis ja máŋggabeallásaš ulbmáluššan máŋgga suorggis, ulbmáluššan, mii fátmmasat ollu aktevrraid. Sámedikki vuođđojurdda lea ahte doaibmabijuid mánáid ja nuoraid várás ferte heivehit sámi servodahkii ja dan dárbbuide. Strategiija. Sámediggi galgá bargat ovddidit sámi girjjálašvuođa, mii lea erenoamažit jurddašuvvon mánáide ja nuoraide. Sámediggi galgá váikkuhit stipeandaortnegiid ásaheami, mat movttiidahttet/ožžodit sámi mánáid ja nuoraid čállit sámegillii. Sámediggi galgá joatkit árjja mánáid ja nuoraid guovdu sámi mánáid- ja nuoraidplána vuođul. Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte dálá sámegielat áigečállagat mánáid ja nuoraid várás ožžot bistevaš doarjjaortnega. Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte dálá áigečállagat bearráigeahččat guktui sohkabeliid beroštumiid ja áigu erenoamážit bargat dan ovdii ahte Gába, mii lea vearditmeahttun bláđđi nissoniid várás, oažžu bistevaš doarjjaortnega. Doarjut sámi astoáiggástalli teáhterbarggu. Joatkit dáiddaoastinortnega. Sámedikki nuoraidkonfereansa lágiduvvo. Sámediggi áigu ožžodit oktasaš sámi musihkkagaskkustanarena. Bargat dan ovdii ahte sámi musihka/luđiid arkiivabáttit čohkkejuvvojit ja almmuhuvvojit. Doaibmabijut . Čuovvovaš rámma várrejuvvo juohke kultursuorgái:. Tabealla 5.2. (1000 kr). Poasta 52.1. Sámi kulturfoanda. 2000. 2001. 2002. +/-. Girjjálašvuohta. 2 100. 2 100. 2 000. - 100. Musihkka. 1 000. 1 000. 1 000. 0. Govvadáidda/duodji. 1 000. 1 000. 875. - 125. Teáhterdoaimmat. 400. 400. 400. 0. Mánáid bajásšaddaneavttut. 2 475. 2 475. 2 475. 0. Eará doaibmabijut. 2 500. 2 500. 2 250. - 250. . SUBMI. 9 475. 9 475. 9 000. - 475. Sámi lágádusdoarjja. Mihttomearri. Galget almmuvuvvot nu ollu sámi girjjit go vejolaš ja nu buriin kvalitehtain go vejolaš, vai nannešii sámegielgeavaheami ja ovddidivččii giela, kultuvrra ja identitehta. Sámediggi áigu bargat jorgalahttit eanet fágagirjjálašvuođa sámegillii. Sámedikki mielas lea dárbu hukset dássidis lágádussuorggi sámi guovlluin vai leat orgánat, maid mihttomearri lea almmuhit girjjiid sámegillii ja vai šaddá vuođđu sámi kultuvrralaš infrastruktuvrii sámi guovlluin go leat čállit, geat geavahit sámegiela, ja go gávdnojit sámegielat buvttadeaddjit. Sámediggi háliida erenoamážit čujuhit man deaŧalaš dat lea ahte lágádusat, mat ožžot sámi lágádusdoarjaga, almmuhit sámi oahppogirjjiid. Strategiija. Ferte oččodit bevttoleamos resursageavaheami dainna lágiin ahte maksimere buvttadeami resursarámmaid siskkabealde ja ahte eaneda sámi girjjiid geavaheami. Sámi girjebuvttadeapmi árvvoštallojuvvo dievaslaččat. Doaibmabijut . Tabealla 5.3. (1000 kr). Poasta 52.2. Lágádusdoarjagat. 2000. 2001. 2002. +/-. Lágádusdoarjagat. 1 500. 1 490. 1 520. 30. Sámediggi joatká doaibmadoarjjaortnega lágádusaide, maid Sámedikki doarjjastivra hálddaša. Sámi lágádusaid árvvoštallama oktavuođas reviderejuvvo doaibmaortnet. . Kr 1 520 000 várrejuvvo 2002 rámman sámi lágádusaide. Kulturviesut. Doarjjaortnet ii muddejuvvo sierra njuolggadusaiguin. . Mihttomearri. Sámedikki mihttomearri lea ahte buot almmolaš eiseválddit váldet ovddasvástádusa sámi kulrdoaibmamis ja -ovddideamis. Dat mearkkaša ahte sámi álbmot oažžu duohta vejolašvuođa sámi kulturdoaibmamii. Vejolašvuohta doaimmahit sámi kultuvrra laktasa máŋgga dilálašvuhtii. Deaŧalaš dilálašvuohta lea ahte gávdnojit arenat sámi servodagas gos sámi kultuvra sáhttá doaibmat, ja ahte dat váfistuvvojit ekonomalaččat. . Strategiija. Sámediggi galgá váikkuhit ahte dálá kulturásahusaid doaibman sihkkarasto. Váikkuhit ahte Ája sámi guovddáš Gáivuonas ja Várdobáiki Mátta-Romssas huksejuvvojit. Doaibmabijut . Sámedikki 2001 juolludeapmi Sámi kulturviesuide lea ná: . Tabealla 5.4. (1000 kr). Poasta 52.3. Kulturviesut. 2000. 2001. 2002. +/-. Árran Julevsame Guovdasj, Divttasvuotna. 1 270. 1 270. 1 295. 25. Sámi Dáiddaguovddáš, Kárášjohka *. 1 078. 1 078. 1 250. 172. Ája Sámi Guovddáš, Gáivuotna. 540. 600. 612. 12. Sijti Jarnge, Aarborte. 1 050. 1 050. 1 071. 21. . SUBMI. 3 938. 3 998. 4 228. 230. *Oktan kr 150 000 čájáhusbuhtadusain. Ulbmil čájáhusbuhtadusain lea gaskkustit sámi dáidaga ja duoji govvadáiddáriid/duojáriid, sámi servodaga ja servodaga muđuige gaskka. . Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. Sámi kulturorganisašuvnnat. Sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjanjuolggadusat loahpahuvvojit. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid sierranas organisašuvnnaide. Mihttomearri. Mihttomearri lea nannet ja ovddidit sámi kultuvrra ja identitehta, mii earret eará galgá váikkuhit rikkis, máŋggabeallásaš ja árjjalaš sámi kultureallima. Strategiija. Sámediggi galgá sihkkarastit doarjaga sámi kulturorganisašuvnnaide, mat bestejit sámenuoraid. Sámediggi áigu bargat sihkkarastit ja ovddidit sámi kulturorganisašuvnnaid ekonomalaš rámmaeavttuid. Doaibmabijut . Dát mielddisbuktá ahte Sámedikki 2002 juolludeapmi kulturorganisašuvnnaide lea ná:. Tabealla 5.5. (1000 kr). Poasta 52.4. Kulturorganisašuvnnat. 2000. 2001. 2002. +/-. Sámi Dáiddačehpiid Searvi. 175. 190. 194. 4. Sámi Girječálliid Searvi. 160. 160. 163. 3. Sámi Teahter Searvi. 160. 160. 163. 3. Sámi Fágalaš girječálliid ja Jorgaleaddjiid Searvi. 107. 107. 109. 2. DSJ-Doajmmasiebbre Julevsábme. 95. 95. 97. 2. Samisk Filmforbund. 75. 75. 77. 2. Juoigiid Searvi. 50. 70. 71. 1. Foreningen samiske komponister. 50. 55. 56. 1. Sámi Dáiddaráđđi. 150. 160. 163. 3. . SUBMI. 1 022. 1 072. 1 093. 21. Sámediggi bivdá Sámediggeráđi joatikit háleštallama organisašuvnnaiguin iešguđet organisašuvnna boahtteáiggi doaimma birra. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. Festiváladoarjja. Sámi kulturráđđi lea máŋga jagi juolludan festiváladoarjaga máŋgga jahkásaš festiválii. Prošeaktadoarjja festiválaide lea addon ohcamušaid vuođul. 2001 rájes ásaha Sámediggi sierra bušeahttapoastta festiválaide. Doarjja addo njuolgga vuođđodoarjjan, maid sáhttá geavahit plánemii vai festiválat šattašedje bistevaččat ja seammás buorebut einnostuvvin. 2001:s ožžo Riddu Riđđu ja Musihkkafestivála Guovdageainnus kr 700 000 buohkanassii vuođđodoarjjan. Mihttomearri. Mihttomearri lea váikkuhit sámi dáiddalaš ovdanbuktima movttiidahttima ja ovddideami, ja sihkkarastit/doalahit sámi kulturovdanbukima arenaid/lávddiid. Sámedikki mihttomearri festválaid oktavuođas lea suodjalit sámi artisttaid beroštumiid ja loktet beroštumi sámi artisttain. Strategiija. Sámediggi áigu:. áŋgiruššat ahte sámi festiválat ožžot dohkálaš ekonomalaš rámmaeavttuid. lagabui geahčadit prošeaktadoarjjavejolašvuođaid sámi festiválaide. veahkehit gávdnat deaivvadanbáikki eamiálbmogiid dáiddáriidda ja artisttaide, álbmogii ja nuoraide, ja oahpistit eará eamiálbmogiid sámi kultuvrii. Doaibmabijut . Sámedikki juolludeapmi 2002 vuođđodoarjjan Sámi festiválaide lea:. Tabealla 5.6. (1000 kr). Poasta 52.5. Festiváladoarjja: . 2000. 2001. 2002. +/-. Riddu Riđđu. -. 350. 564. 214. Musihkkafestivála Guovdageainnus. -. 350. 564. 214. . SUBMI. -. 700. 1 128. 428. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. . Sámi valáštallan. Sámi valáštallan oažžu jahkásaš juolludeami poasttas 52.6. Mihttomearri. Doarjjaortnega mihttomearri lea ovddidit sámi identitehta ja gullevašvuođa doaimmaid bokte ja oaččuhit mánáid ja nuoraid searvat sámi valáštallamii. Sámi valáštallan čatnasa lávga identitehta- ja gullevašvuođa gažaldahkii ja dan ferte geahččat servodaga vuođđo sosiála ja kultuvrralaš norpmaid ja árvvuid oktavuođas. Strategiija. Sámediggu áigu áŋgiruššat ahte sámi valáštallamii sihkkarasto almmolaš ruhtadeapmi. Dán oktavuođas berre árvvoštallat vejolašvuođaid ahte oassi tihppenruđain addo ruovttoluotta sámi valáštallamii. Doaibmabijut . Sámediggi doalaha doarjaga sámi valáštallamii. Dán bargui várrejuvvojit čuovvovaš ekonomalaš váikkuhangaskaoamit:. Tabealla 5.7. (1000 kr). Poasta 52.6. Valáštallandoarjja. 2000. 2001. 2002. +/-. Sámi Valáštallan Lihttu - Norga. -. 500. 500. 0. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. Beaivváš Sámi Teáhter. Mihttomearri. Váikkuhit nannet sámi kultuvrra ja identitehta dainna lágiin ahte ovdanbuktit sámi vássánáiggi, dálááiggi ja višuvnnaid boahtteáiggi birra, bajidit sámegiela árvvu, gilvit dieđuid ja beroštumi sámi kulturovdanbuktima birra ja ožžodit dialoga kultuvrraid gaskka. Strategiija. Teáhter galgá sáhttit bálvalit olles sámi ássanguovllu guhkes geográfalaš gaskkaiguin ja iešguđet sámi guovllu hástalusaiguin. Sihkkarastit dohkálaš ekonomalaš vuođu doibmii. Tabealla 5.8. (1000 kr). Poasta 52.8. Sámi teáhter. 2000. 2001. 2002. +/-. Beaivváš Sámi Teáhter. -. -. 10 700. 10 700. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. Dáiddárstipeanddat. Mihttomearri . Stipendaortnet galgá váikkuhit ahte Sámedikki dáiddárpolitihka mihttomearit ollašuvvet go láhčá dilálašvuođaid juohke dáiddárii Sámedikki doarjagiid bokte, ja nu oččodit máŋggabeallásaš ja hutkás sámi dáiddaeallima. Deaŧalaš bargun Sámediggái lea váikkuhit movttiidahttit sámi dáidddáriid hutkás vuoigŋaeallimii girjjálašvuođas, govvadáidagis, lávlumis ja musihkas, juoigamis, teáhteris, dánssas, filmmas, videos, jna. Strategiija. Sámi dáiddáriidda sihkkarastojit seamma ekonomalaš eavttut go eará dáiddáriiddage. Nannet vejolašvuođaid dáiddalaš ja kultuvrralaš iežasovdáneapmái sámi servodagas. Bargat dan ovdii ahte sámi dáiddárat ožžot sierra dienasdáhkádusortnega. Doaibmabijut. Tabealla 5.9. (1000 kr). Poasta 52.9. Stipeanddat. 2000. 2001. 2002. +/-. Dáiddárstipeanddat. -. -. 1 300. 1 300. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. 6. Poasta 53 Giella. Sámediggi bidjá čuovvovaš váikkuhangaskaomiid juogadeapmái sámi giellabargui jagis 2002:. Tabealla 6.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 53.0. Guovttegielalašvuođadoarjagat. 16 650. 15 850. 25 050. 9 200. 53.2. Giellaprošeavttat hálddašanguovllu olggobealde. 2 956. 2 406. 2 450. 44. 53.3. Giellaguovddážat Ođas. 0. 1 600. 2 000. 400. . SUBMI. 19 606. 19 856. 29 500. 9 644. Sámegiela suodjaleapmi ja ovddideapmi gáibida oktilis barggu. Nappo leage dárbu ja lunddolaš bidjat guhkesáigge mihttomeriid. Sámegiella lea eanaš oktavuođain unnitlogugiella ja deaddašuvvet garrasit sihke dárogillii ja eŋgelasgillii. Sámegiela ferte ovddidit máŋgga dásis. Seammás go giela ferte suodjalit, de ferte maid ealáskahttit giela erenoamážit dain guovlluin, gos olles buolva lea massán giela. Dákkár ealáskahttin dárbbašvuvvo amas giella jávkat oalát dáin guovlluin. Alfabetiseren lea maid dárbu rávis sápmelaččaid gaskkas go galgá nannet ja ovddidit sámegiela. Deaŧalaš bargu 2002:s lea čuovvolit giellageavahaniskkadeami, mii almmuhuvvui 2001, ja Sámedikki dieđáhusa sámegiela birra. Sámelága giellanjuolggadusaid ja dasa gulli láhkaásahusaid lea maid dárbu guorahallat. Giella lea áibbas guovddáš kulturguoddi, nugo maiddái leat sámi báikenamat ja sámi girjjálašvuohta. Sámediggái lea hui deaŧalaš bargat dan ovdii ahte suodjaluvvojit ja árjjalaččat geavahuvvojit dát áibbas guovddáš kulturelemeanttat, mat sihkkarastet sámi kultuvrra oppalaččat. Seammás lea giella, báikenamat ja girjjálašvuohta deŧtalaš gáldun gulahallamis sámi árvvuid ja áddenrámmaid birra. Diehtojuohkin ja gulahallan sihke árbevirolaš ja ođđa mediaiguin lea deaŧalaš ovttadássásaš ja máŋggabeallásaš sámi servodaga ovddideamis. Guovttegielalašvuođadoarjagat. Mihttomearri. Guovttegielalašvuođadoarjja galgá váikkuhit gáhttet, nannet ja ovddidit sámegiela geavaheami almmolaš hálddašeamis. Bajimuš mihttomearrin lea ahte gielddahálddašeapmi galgá leat dievaslaččat guovttegielat, nu ahte sámegiel- ja dárogielhállit ožžot ovttaárvosaš gielddalaš bálvalusaid. Guovttegielalašvuođadoarjja galgá maiddái dáhkidit ovttaskas olbmuid vuoigatvuođaid sámelága giellanjuolggadusaid mielde. Guovttegielalašvuođadoarjja leamaš maŋimuš jagiid seamma dásis. Ovddeš árvvoštallanruđat (kap 571 poasta 64) gielddaide, main leat stuorra golut guovttegielalašvuođa geažil, juogaduvvojit 2002 rájes Sámedikki bušeahta bokte. Dát ovddeš árvvoštallanruđat mielddisbuktet ahte lassáneapmi guovttegielalašvuođadoarjagis lea kr 10 200 000. Strategiija. Sámediggi deattuha gielddaid ovddasvástádusa gozihit ahte ruđat geavahuvvojit sámegiela nannemii. Sámediggi atná hástalussan gielddaide ráhkadit strategiijaplánaid konkrehta doaibmabijuiguin nannet sámegiela. Doaibmabijut. Bargojoavku, mii galgá guorahallat gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuođagoluid, evttoha ná juogadit váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii guovttegielalašvuhtii jagis 2002:. Tabealla 6.2. (1000 kr). Poasta 53.0 . Guovttegielalašvuođadoarjagat. 2000. 2001. 2002. +/-. Guovdageainnu suohkan. 3 021. 3 321. 5 337. 2 016. Kárášjoga gielda. 2 802. 3 102. 4 984. 1 882. Deanu gielda. 2 116. 2 489. 3 996. 1 507. Porsáŋggu gielda. 2 161. 2 060. 3 308. 1 248. Unjárgga gielda. 1 309. 1 609. 2 188. 579. Gáivuona suohkan. 1 504. 1 404. 2 258. 854. Finnmárkku fylkkagielda. 374. 1 057. 1 691. 634. Romssa fylkkagielda. 125. 808. 1 288. 480. . SUBMI. 13 486. 15 850. 25 050. 9 200. Eaktun lea ahte hálddahus nannejuvvo ovttain virggiin dan sivas go árvvoštallanruđaid badjeliiváldin mielddisbuktá liigebarggu Sámedikki giellaossodahkii. Dát submi váldo árvvoštallanruđain ovdalgo dat juogaduvvojit gielddaide. 10 200 000 kruvnnosaš árvvoštallanruđain poasttas 53.0 sirdo kr 600 000 postii 01 hálddahuslaš dási ođđa giellafágalaš virgái ja kr 400 000 postii 53.2 giellaguovddáš Várjjagis. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. Giellaprošeavttat. Mihttomearri. Sámediggi galgá nannet ja ovddidit sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. Sámediggi galgá čuovvolit lullisámeguovllu, julevsámeguovllu ja Ofuohta/Mátta-Romssa guovllu giellaplánaid. . Strategiija. Sámediggi lea ráhkadan sierra giellaplánaid iešguđet guovlluid várás hálddašanguovllu olggobealde. Plánaid čađaheapmi lea deaŧalaš oassi sámegiela ealáskahttimis ja ovddideamis. Doarjjaortnegiid bokte giellaprošeavttaide sámegiela hálddašanguovllu olggobealde Sámediggi áigu joatkit giellaulbmáluššanbarggu. Guovllut eai leat čielgasit ráddjejuvvon giela dáfus. Danne fertejit leat sierra doaibmabijut sierra guovlluide. Eahpitkeahttá lea guovlluin hálddašanguovllu olggobealde stuorát alfabetiserendárbu go guovlluin hálddašanguovllu siskkabealde. Doaibmabijut. Prošeaktaruđaid juolludeapmi giellabargguide hálddašanguovllu olggobeale lei kr 2 406 000 jagis 2001 ja áigumuš lea dán doalahit maiddái jagis 2002, nu ahte juolludeapmi buohkanassii gártá kr 2 450 000. Ruđat galget vuosttažettiin geavahuvvot giellabarggu nannemii lulli-, julev- ja riddosámeguovlluin. Váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii sámi giellaprošeavttaide lea jagis 2002:. Tabealla 6.3. (1000 kr). Poasta 53.2. Giellaprošeavttat. 2000. 2001. 2002. +/-. Prošeaktadoarjagat. 2 956. 2 406. 2 450. 44. Giellaguovddážat. Mihttomearri. Nannet sámegiela dain guovlluin, gos sámegiella lea uhkiduvvon. Ásahit giellaguovddážiid ja arenaid gos sohkabealit ja buolvvat sáhttet ovttas doaibmat. Láhčit dilálašvuođaid nu ahte mánáin ja nuorain lea vejolašvuohta geavahit giela. Strategiija. Láhčit arenaid gos lea lunddolaš hállat sámegiela, ja dainna lágiin gáhttet ja ovddidit giela kulturguoddin iešguđet suopmanguovlluid siskkabealde. . Sámediggi oaidná ahte guovlluin, gos leat ásahuvvon giellaguovddážt, lea giellaovddidanbargu lihkostuvvan. Danne lea bistevaš giellaguovddážiid ásaheamit buorit giellaovddidandoaibmabijut. Ovddežis leat giellaguovddážat Porsáŋggus, Gáivuonas, Evenáššis (Várdobáiki) ja Divttasvuonas (Árran) ožžon jahkásaš bistevaš doarjaga. Giellaguovddážat, mat leat jo ásahuvvon, berrejit beassat viiddidit doaibmaguovlluid vai doaimmašedje guovlulaš giellaguovddážin. . Doaibmabijut. Giellaguovddážat Porsáŋggus, Gáivuonas, Divttasvuonas ja Evenáššis leat ožžon bistevaš doarjaga Sámedikkis. 2001 Sámediggi juolludii kr 1 600 000 giellaguovddážiidda, dm. kr 400 000 juohkehažžii. 1998 Mátta-Várjjat ja Unjárga ožžo ruđaid giellaprošektii. Dán giellaprošeavtta vuođul sii leat dál nagodan ásahit giellaguovddáža, mii gieskat rahppui Unjárggas. Guovddáža namma lea Isak Saba guovddáš. 2002 rájes oažžu maiddái dát guovddáš bistevaš doarjaga. . Váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii 5 giellaguovddážii lea jagis 2002:. Tabealla 6.4. (1000 kr). Poasta 53.3. Giellaguovddážat. 2000. 2001. 2002. +/-. Porsáŋgu. -. 400. 400. 0. Gáivuotna. -. 400. 400. 0. Divttasvuotna. -. 400. 400. 0. Evenášši. -. 400. 400. 0. Unjárga. -. 0. 400. 400. . SUBMI. -. 1 600. 2 000. 400. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. 7. Poasta 54 Birasgáhtten- ja kultursuodjalus. Sámediggi bidjá čuovvovaš váikkuhangaskaomiid sámi birasgáhtten- ja kultursuodjalusbargguide jagis 2002:. Tabealla 7.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 54.0. Kulturmuitosuodjalus. 1 000. 1 000. 1 000. 0. 54.1. Museat. 0. 970. 8 700. 7 730. 54.2. Sámi arkiiva Ođas. -. -. 665. 665. . SUBMI. 1 000. 1 970. 10 365. 8 395. Eamiálbmogin sápmelaččain ferte leat guovddáš rolla ceavzilis ovddideamis. Eamiálbmogat leat moanat buolvvaid čađa ovddidan ollesvuođadiđošteaddji, árbevirolaš ja dieđalaš máhtu eatnamiiddiset, luondduresurssaideaset ja birrasiiddiset birra. Eamiálbmogiid návccaid čađahit ceavzilis ovddideami ferte nannet vai sáhttá birget daid ráddjejumiiguin, maid ekonomalaš, sosiála ja historjjálaš dilit bidjet. Sámi kulturmuitosuodjalus lea oassi eanahálddašeamis ja čatnasa earáge birashástalusaide. Kulturmuittut ja kulturbirrasat duođaštit sámi áddejumi eanadagas ja luonddus, ja eanadaga ja luonddu mearkkašumis ekonomalaš, oskuvaš ja sosiála diliide. Kulturmuittut leat biraslaš ja kultuvrralaš resurssat, mat leat lotnolasat eará birasresurssaide ja sosiála ja kultuvrralaš resurssaide. Sámi museat leat guovddáš aktevrrat ceavzilis ovddideami dihtomielalažžan dahkamis ja čađaheamis. Seammás lea sámi museaide erenoamáš hástalussan ahte dat galget leat arenan ja aktevrran vuorrohálešteamis kultuvrralaš iešáddjejumi ja identitehta birra sihke siskkáldasat ja olgguldasat. Hástalussan lea váikkuhit kritihkalaš jurddašeami kultuvrra, historjjá ja identitehta birra sihke unnitlogu- ja eanetloguservodagas oktanaga. Sámi servodat sáhttá dán buoremusat juksat museapolitihkain, mas sámi servodat ieš váldá ovddasvástádusa kulturárbbi suodjaleamis ja geavaheamis. Kulturmuitosuodjalus. Mihttomearri. Sámediggi galgá suodjalit sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid nu ahte sámi kultuvra nannejuvvo ja jotkojuvvo. Strategiija. Sámediggi galgá doarjut sámi kulturmuitodoaibmabijuid doarjagiiguin vuoruhansurggiid ektui. Sámediggi galgá deattuhit oainnusindahkama, oaivadeami ja gulahallama sámi kulturmuito- ja kulturbirasbarggus. Doaibmabijut. Váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii kulturmuitosuodjalusmihttomeriide lea jagis 2002:. Tabealla 7.2. (1000 kr). Poasta 54.0. Kulturmuitosuodjalus. 2000. 2001. 2002. +/-. Kulturmuitosuodjalus. 1 000. 1 000. 1 000. 0. Museat. Mihttomearri. Sámediggi galgá sámi museaid hálddašan- ja doarjjaovddasvástádusa badjelasas váldimiin sihkkarastit nannejuvvon, oktiiordnejuvvon ja ollislaš sámi museadoaimma mii lea vuođđuduvvon sámiid iežaset eavttuid ala álbmogin ja eamiálbmogin. Strategiija. Sámediggi galgá bargat sihkkarastit ja ovddidit sámi museafágalaš birrasa sámi historjjá ja kultuvrra dáhkideaddjin, duođašteaddjin, máhtolašvuođa ovddideaddjin ja gaskkusteaddjin. Joatkit vuorrohálešteami sámi museaiguin ja guoskevaš gielddaiguin Sámedikki museačielggadeami vuođul sámi museadoaimma oktiiordnema várás. Norsk Museumsutvikling (norgga museaovddideapmi) galgá bovdejuvvot searvat oktiiordnenprosessii. Sámediggi galgá bargat dan ovdii ahte ásahuvvo Nuortamámi musea sámi našuvnnalaš duhátjagibáikin. Sámediggi galgá bargat dan ovdii ahte lassánit juolludeamit sámi museaide ja sámi museaáigumušaide daid eavttuid vuođul, mat leat biddjon St. dieđ. nr. 22 (1999-2000) Kjelder til kunnskap og oppleving (máhtu ja vásáhusaid gáldut). Doaibmabijut. Váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii sámi museaide juogaduvvo ná jagis 2002:. Tabealla 7.3. (1000 kr). Poasta 54.1. Museat. 2000. 2001. 2002. +/-. Saemien Sijte. 265. 450. 1 180. 730. Árran julevsámi musea. 0. 0. 2 360. 2 361. Gállogietti musea. 0. 0. 40. 40. Guovdageainnu gilišillju. 0. 0. 230. 230. Sámiid Vuorká-Dávvirat. 0. 0. 3 400. 3 400. Deanu Musea. 0. 0. 220. 220. Várjjat Sámi Musea. 240. 450. 1 190. 740. Sámi museasearvi. 50. 70. 70. 0. . SUBMI. 555. 970. 8 700. 7 730. Doarjagiid juogadeami vuođđun sámi museaide lea ovddeš doarjja museaide Kulturdepartemeanttas njuolgga, fylkkagieldda bokte dahje fylkkagieldda iežas doaibmaruđain. Sámediggi váldá 2002 rájes badjelasas ovddasvástádusa sámi museain, oktan dáid doarjjaruđaiguin. Sámedikki doarjja sámi museaide addo dainna eavttuin ahte gielddat doalahit iežaset doaibmadoarjaga uhcimusat otná dásis, ja ahte museat ovttas Sámedikkiin oassálastet árjjalaččat sámi museadoaimma oktiiordnen- ja nannenproseassas. Sámediggi atná deaŧalažžan ahte álbmot beassá muosáhit sámi govvadáidaga ja duoji/sámi dáiddaduoji ja áigu ásahit bistevaš virggi Sámi Vuorká Dávviriin sámi museálaš doaibman. 3-jagi dáiddaossodatprošeakta loahpahuvvui juovlamánu 31. b. 2001. Sámi dáidaga hálddašeapmi nannejuvvo go virgi ovttastuvvo juolludemiin Sámi Vuorká Dávviriidda jagis 2002. 2002 stáhtabušeahtas lea várrejuvvon kr 2 500 000 investerendoarjjan nuortasámi museavistti prošekteremii Njávdámis. Sámediggi lea váldán badjelasas váldoovddasvástádusa sihkkarastimis doaibmadoarjaga Nuortasámi museai (vrd. čoahkkimiin Njávdámis 05.06.01). Go čielgá mielruhtadeapmi Mátta-Várjjaga gieldda ja Finnmárkku fylkkagieldda bealis ja Nuortasámi musea gaskaboddasaš organisatoraláš čatnaseapmi, bivdojuvvo Sámedikki doarjjastivra juolludit dárbbašlaš prošeaktadoarjaga lágidanásahusa ohcamuša vuođul. Čoahkkingolut sámi museaid oktiiordnenproseassa čađaheami oktavuođas galget muhtun muddui gokčojuvvot Sámedikki doaibmabušeahtas. Dan geažil doalahuvvo doarjja Sámi museasearvái seamma dásis go jagis 2001. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. Sámi arkiiva. Sámediggi lea 2002 rájes váldán badjelasas juolludeami sámi arkiivii Kulturdepartemeanttas. Sámi arkiiva lea organiserejuvvon sierra vuođđudussan ja das lea odne ovddasvástádus priváhta sámi arkiivvain. Sámediggi lea áššis R 53/00 čujuhan dárbbu čielggadit Sámedikki arkiivva rolla, ovddasvástádusa ja organiserema justa dainna jurdagiin ahte ovddidit arkiivva našuvnnalaš sámi arkiivaásahussan seammaláhkai go Sámedikki sierrabibliotehkage lea sámi bibliotehkabálvalusaid oktavuođas. Dát dávista Sámedikki mearrádusain áššis 11/00. Dát livččii dakkár čuolbmačilgehus, mas leat máŋga oidnočuoggá, ja maid berre čielggadit dárkilit vai oččošii oaidnilis arkiivadoaimma sámi servodagas. Sámediggi lea mearrádusas R 53/00 eaktudan ahte Kulturdepartemeanta ruhtada čielggadanbarggu. Sámi arkiivii Guovdageainnus lea čuovvovaš rámma várrejuvvon jahkái 2002:. Tabealla 7.2. (1000 kr). Poasta 54.2. Sámi arkiiva. 2000. 2001. 2002. +/-. Sámi arkiiva. -. -. 665. 665. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. Birasgáhtten. Mihttomearri. Sámediggi áigu váikkuhit ekonomalaččat, ekologalaččat ja kultuvrralaččat ceavzilis ovdáneami sámi guovlluin. Guovddáš mihttomearit Sámedikki birasgáhttenbarggus leat: . ovddidit birasaddjái luondo- ja resursaávkkástallama, mii dagaha oktilažžan ja ovddida sámi kultur- ja servodateallima. váikkuhit ahte sámi servodagas čađahuvvo birasaddjái geavat, mii oidnosindahká ja doarju dakkár doaibmanmolssaeavttuid, mat nannejit ceavcilvuođa. váikkuhit áddet sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid biraslaš, historjjálaš ja kultuvrralaš árvvu. suodjalit sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid nu ahte sámi kultuvra nannejuvvo ja jotkojuvvo. váikkuhit ovttasbarggu birashálddašemiin ja sámi ásahusaiguin našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat suodjalit ja hálddašit sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid. Strategiija og doaibmabijut. čuovvolit plánaláhkalávdegotti barggu sihkkarastit badjeliiváldima buot eanaduohtadanáššiin sámi geavahan- ja ássanguovlluin. Deattuhannjuolggadus plánalága ulbmilpáragráfas livččii dán oktavuođas riekta. váikkuhit ahte sámi árvvut deattuhuvvojit suodjalanplánaproseassas sámi guovlluin, nu ahte dákkár guovlluid áimmahuššan dahkko dakkár hálddašemiin, mas báikkálaš sámi máhtu ja geavat lea ráđđejeaddjin. čuovvolit Konvenšuvnna biologalaš máŋggabeallásašvuođa birra ja eamiálbmogiid máhtu, geavada ja ođasmahttima dán oktavuođas. bargat dan ovdii ahte álggahuvvo čielggadanbargu/ráhkaduvvo sámediggedieđáhus sámi biras- ja eananhálddašanperspektiivvaid birra vai sáhttá ee. ollislaččabut ja eanet einnostuvvi vugiin bearráigeahččat sámi eanaberoštumiid stuorát eanaduohtadanáššiin. váikkuhit árjjaleabbo boraspirehálddašeami ja ahte iešguđet boraspirešlájaid bajimuš lohku mearriduvvo nu ahte maiddái Bern-konvenšuvnna eavttut ollašuvvet. Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte luođuluossamáddodat suodjaluvvo ja ahte luosa mearkkašupmi sámi kultuvrii ja servodateallimii deattuvuvvo dán barggus. hálddašit sámi kulturmuittuid kulturmuitolága ja plána- ja huksenlága vuođul jođánis ja bálvalusguvllot áššemeannudemiin. váikkuhit ovttasbarggu eará biras- ja kulturmuitohálddašemiin. váikkuhit kulturmuitodiehtovuođu ovddideami vai áššáiguoskevaš kulturmuitodieđut duođaštuvvojit ja leat gávdnamis. čuovvolit kulturmuitolávdegotti barggu sihkkarastit sámi kulturmuitosuodjalusa boahtteáiggi nannema ja ovdánanvejolašvuođa. 8 Poasta 55 Eará doarjagat. Váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii politihkalaš bargui juogaduvvo ná jagis 2002:. Tabell 8.1. (i 1000 kr). Post. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 55.0. Sámi váldoorganisašuvnnat. 2 600. 2 600. 2 500. - 100. 55.1. Sámedikki politihkalaš joavkkut . 1 800. 1 800. 1 800. 0. 55.2. Sámediggeráđi háldui (sirdojuvvon postii 21.6). 147. 162. -. -162. 55.3. Sámediggeválgga listtat. 0 . 1 200. 0. -1 200. 55.4. Opposišuvnna bargoeavttut (ođas). 600. 600. . SUBMI. 4 547. 5 762. 4 900. - 862. Váldoorganisašuvnnat. Sámi váldoorganisašuvnnaid dovdomearka lea ahte dat barget árjjalaččat olles sámi servodateallima ektui. Dát leat miellahttovuođul organisašuvnnat, mat báikkálaš servviid bokte váikkuhit árjjalaččat sámi servodateallima. Sis lea erenoamáš ovddasvástádus ovttadássásašvuođabarggus sámi servodagas. Sámediggeráđđi mearridii áššis 15/99 áshit ovttadássásašvuođabálkkašumi. Dán áigumuššii várrejuvvo kr 100 000 poasttas 55.0. Bálkkašupmái ráhkaduvvojit njuolggadusat. Sámediggi doalaha 2 500 000 kr doarjaga váldoorgasnisašuvnnaide. Sámediggeráđđi juogada doarjaga earret ovttadássásašvuođabálkkašumi, man juogada dat, gean Sámediggi fápmuda maŋŋá go njuolggadusat leat ráhkaduvvon. Sámedikki politihkalaš joavkkut . Sámedikkis lea doarjjaortnet Sámedikki politihkalaš joavkkuide, mii juogaduvvo sierra njuolggadusaid vuođul. Ortnet galgá váikkuhit ahte Sámedikki joavkkut besset organiseret bargguideaset earret eará čálli vehkiin. Ortnega rámman biddjo kr 1 800 000. Sámediggeválgalisttut. Sámediggeválgga oktavuođas addo erenoamáš doarjja listtuide, mat servet válgii. Dát doarjja loahpahuvvo 2002. . Opposišuvnna bargoeavttut. Vai opposišuvdna oažžu buriid bargoeavttuid Sámedikkis, lea dasa várrejuvvon kr 600 000. Ruđat juogaduvvojit šiehtadallama vuođul Sámedikki presideantta ja guoskevaš politihkalaš joavkkuid gaskka. 9 Poasta 56 Oahpaheapmi. Sámediggi bidjá čuovvovaš váikkuhangaskaomiid juogadeapmái sámi oahpahanbargguide jagis 2002:. Tabealla 9.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 56.0. Oahpponeavvut ja eren. ped. gealbudeapmi. 10 954. 12 554 . 12 204. -350. 56.1. Oahppostipeanddat. -. 1 000. 1 000. 0. 56.2. Mánáidgárddit. 7 200. 7 510. 7 510. 0. . SUBMI. 18 154. 21 064. 20 714. -350. * Sámediggái lea 2001 sierra juolludusbrevas juolluduvvon ruđat kvalitehtaovddidandoaibmabijuide. Dát guoská ee. Sámegiela ealáskahttimii, sámegiela álgooahpahussii, kártenávdnasiidda ja kvalitehtii matematihkkaoahpahusas (KIM). Sámediggái lea maid juolluduvvon ruđat IKT-doaibmabijuide, ee. Kr 1 000 000 IKT-oahpponeavvuide ja kr 500 000 Sámi skuvlaneahta ásaheapmái. Sámediggi eaktuda ahte dát doaibmabijut jotkojuvvojit 2002 eremoamáš juolludemiin. Namuhuvvon juolludeamit eai leat dain loguin, mat leat bajábealde. . 9.1 Oahpaheapmi. Skuvla- ja oahppovuogádagas lea erenoamáš ovddasvástádus duohtandahkamis sámepolitihka prinsihpaid. Oahppoplánat, oahpponeavvut, duhkoraddan, oahpahanvuogit ja oahpaheaddjiid oahpaheapmi leat deaŧalaččat vuođđoskuvlla ovddideamis vai dat váikkuhivččii sámi giela, kultuvrra ja servodateallima áimmahuššama ja ovddideami. Skuvllas lea erenoamáš ovddasvástádus guottuidduddjonbarggus ja ovttadássásašvuođabarggus. Stuorradiggi mearridii ahte vuođđoskuvlla- ja joatkkaskuvlla oahppiin galgá leat oktagaslaš vuoigatvuođa sámegieloahpahussii. Ja dat ahte sámi oahppiid skuvladilli molsašuddá garrasit guovllus guvlui, buvttiha stuorra hástalusa heivehit oahpahusa ja oahppneavvuid oahppiid dillái ja sámegiela oahppaneavttuide. Sámedikki stuorámus hástalus lea váikkuhit ahte oktagaslaš vuoigatvuohta oahppamii sámegillii/sámegiela lea duohta. Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi ferte geavahit mearkkašahtti resurssaid váikkuhit guovddáš eiseválddiid addit dárbbašlaš ekonomalaš rámmaid dákkár oahpaheapmái. Sámediggi áigu maid geavahit resurssaid diehtojuohkimii ja oaivadeapmái vuoigatvuođa ja vejolašvuođa birra sámegieloahpaheapmái. Dábálaš ja erenoamážit lágiduvvon oahpponeavvut. Mihttomearri. Ortnet galgá váikkuhit buotlágan oahpponeavvuid guhkesáiggi ja ulbmillaš ovddideami ja buvttadeami sámi oahppiid várás. Sámi oahpponeavvut galget čájehit ealli sámi kultuvrra sámi oahppiide. Oahppiid galgá maiddái movttiidahttit gáhttet sámi kultuvrra ja geavahit sámegiela nu ahte sin sámi kultuvra, giella ja identitehta nannejuvvo. Sámediggi galgá váikkuhit ahte sierrapedagogalaš oahpponeavvut ovddiduvvojit ja buvttaduvvojit mánáid, nuoraid ja ravisolbmuid várás, geain leat sierra dárbbut. . Strategiija. Dahkat šiehtadusaid oahpponeavvoovddideamis ja addit doarjagiid Sámedikki oahpponeavvuid vuoruhansurggiin, mat leat oahpponeavvut: davvisámi, julevsámi ja lullisámi vuođđoskuvlii ja oahpponeavvut joatkkaoahpaheapmái. Oahpponeavvuid jorgaleapmi sámegielas dárogillii ja/dahje eará sámi giellajoavkkuide nu ahte oahppogirjjit sámi sisdoaluin šaddet olahahttin buot giellajoavkkuide ja oahppiide, geain ii leat sámegiella oahpahusgiellan. Dát doaibmabidju gáibida lassejuolludeami. Oaivadit lágádusaid ja čálliid sámi oahpponeavvuid ovddidanbarggus. Váikkuhit neahttavuođul/elektrovnnalaš oahpponeavvuid ovddideami ja ulbmáluššama vai sáhttá duhtadit oahppolága gáibádusa ovttagaslaš vuoigatvuođa oahpaheapmái sámegielas ja addit buot sámi oahppiide vejolašvuođa beassat geavahit ođđaáigásaš sámi oahpponeavvuid. Sámi oahpponeavvuid ovddideapmi. Multidoaibmi oahpponeavvuid ovddideapmi davvi-, julev- ja lullisámegielas lassin dábálaš oahpponeavvuide. Doaibmabijut. Váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii oahpponeavvuide ja gealbudeapmái sierrapedagogihkas juogaduvvo ná jagis 2002:. Tabealla 9.2. (1000 kr). Poasta 56.0. Oahpponeavvut. 2000. 2001. 2002. +/-. Sámi oahpponeavvut. 10 954. 9 104 . 9 104. 0. Erenoamážit lágiduvvon ohpponeavvut. 0. 1 750. 1 750. 0. Sierra spes.ped. doaibmabijut, ee. gealbudeapmi. 0. 1 700. 1 350. -350. . SUBMI. 10 954. 12 554. 12 204. -350. Sierra doaibmabijut sierrapedagogihkas:. Čađahit ja joatkit sámi fágalaš gealbudandoaibmabijuid sierrapedagogihkas Sámediggeplána fágasuorggi olis. Čuovvolit Sámi guovddášdoaimma barggu Sámedikki ja Stuorradikki mearrádusaid olis. Álggahit FOU (dutkan ja ovddideapmi)-doaibmabijuid sierrapedagogihkas. 9.2 Stipeanda. Mihttomearri. Sámediggi áigu movttiidahttit jotkkaskuvlaoahppiid válljet oahpaheami sámegielas dahje sámegillii. Strategiija. Oahppostipeanddaiguin váikkuhit ahte nuoraid sámegielgelbbolašvuohta nannejuvvo. Doaibmabijut. Váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii sámegieloahpaheapmái ja oahpaheapmái sámegillii lea jagis 2002:. Tabealla 9.3. (1000 kr). Poasta 56.1. Oahppostipeanddat. 2000. 2001. 2002. +/-. Oahppostipeanddat. -. 1 000. 1 000. 0. 9.3 Mánáidgárddit. Mihttomearri. Sámi mánát galget beassat nannet gielaset ja identitehtaset mánáidgárddis. Strategiija. Váikkuhit buori mánáidgárdefálaldaga sámemánáide. Ráhkadit oaivadusávdnasiid sámi mánáidgárddiide. Váikkuhit buori vuorrohálešteami daid mánáidgárddiid eaiggádiiguin, gos leat sámi mánát. Álggahit FOU (dutkan ja ovddideapmi)-doaibmabijuid mánáidgárdesuorggis. Doallat jahkásaš konfereanssaid buot sámi mánáidgárddiid bárgiide. Oaivadit sámi mánáidgárdebargiid. Doaibmabijut. Váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii sámi mánáidgárddiide juogaduvvo ná jagis 2002:. Tabealla 9.4. (1000 kr). Poasta 56.2. Mánáidgárddit. 2000. 2001. 2002. +/-. Doarjja sámi mánáidgárddiide. -. 7 310. 7 210. -100. Oahpponeavvut mánáidgárddiide. -. 200. 200. 0. Kvalitehtaovddideapmi -- jahkásaš mánáidgárdekonfereansa. -. 0. 100. 100. . SUBMI. -. 7 510. 7 510. 0. 9.4 Kvalitehtaovddideapmi. Mihttomearri. Sámediggi áigu sihkkarastit buori kvalitehta oahpaheamis sámegielas ja sámegillii. Deaŧalaš mihttomearrin lea maid eanedit daid joatkkaoahpaheami oahppiid logu, geat čađahit oahpu normerejuvvon áiggis. Strategiija. Joatkit álggahuvvon prošeavttaid ee. KIM (kvalitehta matematihkkaoahpaheamis) ja sámegiela álgooahpaheami vuođđoskuvllas . Álggahit dutkan- ja ovddidanprošeavttaid dakkár surggiin, gos erenoamážit dárbbašuvvo kvalitehtaovddideapmi vuođđoskuvllas. Váikkuhit ahte sámi joatkkaoahpaheamis álggahuvvo ovddidanprošeakta, mii guorahallá oahppiidlogu ja váikkuha ahte eanet oahppit váldet joatkkaoahpu. L97 Sámegiella ja sámi oahppoplánaid joatkkaskuvllas čuovvoleami láhčit vai oahpaheapmái sihkkarasto sisdoallu ja kvalitehta, mii addá vuođđudeaddji máhtu. Bargat dan ovdii ahte boazodoallu ásahuvvo oahppofágan ja ahte joatkkaoahpaheami oahppoplánat ođasmahttojuvvojit. Ovddidit kártenávdnasiid vuođđoskuvlii ja joatkkaoahpaheapmái. Kvalitehtaovddidanprošeavttaid skuvllas sáhttá čađahit Sámedikki hálddahusdoaimmaid siskkabealde dahje go dahká šiehtadusaid olggobeale ásahusaiguin. Jus doaimabijuid čáđaha Sámedikki hálddahusdoaimmaid siskkabealde, de Sámediggeráđđi oažžu fámu sirdit prošeaktagoluid váikkuhangaskaomiin hálddahusdoibmii. . 9.5 IKT sámi oahpaheamis. Mihttomearri. Sámediggi áigu váikkuhit ahte sámi oahppiid, sihke gánddaid ja nieiddaid, oppalaš gelbbolašvuođa ja erenoamáš gelbbolašvuođa dárbu IKT-suorggis gokčojuvvo. Strategiija. Joatkit sámi skuvlaneahta ásahanbarggu. Joatkit sámi elektrovnnalaš oahpponeavvuid ovddidanbarggu. Álggahit FOU-doaibmabijuid IKT-suorggis. Poasta 57 Riikkaidgaskasaš ovttasbargu . Sámediggi bidjá čuovvovaš váikkuhangaskaomiid riikkaidgaskasaš ovttasbargui jagis 2002:. Poastta 57 hálddašit Sámedikki áirasat Sámi parlamentáralaš ráđis. Tabealla 10.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 57.1. Interreg. -. 1 000. 700. -300. 57.2. Barentsovttasbargu. -. 200. 200. 0. 57.3. Eará. -. 100. 200. 100. . SUBMI. -. 1 300. 1 100. -200. Sámediggi deattuha árjjalaš oassálastima eamiálbmotáššiin sihke rádjaguovlluguovdasaččat ja riikkaidgaskasaččat. Dákkár bargu eaktuda ulbmillaš árjja sierranas proseassain ja prográmmain, mat gusket eamiálbmogiid dillái oppalaččat ja sápmelaččaid dillái erenoamážit. Interreg III (2000-2006) . Mihttomearri. Bohciidahttit máŋggabeallásaš, árjjalaš ja ovdánan sámi servodateallima rájáid rasttildeaddji ovttasbarggu bokte, mii nanne sámi identitehta, kultuvrra ja ealáhusaid. Strategiija ja doaibmabijut. Sámi servodagas vejolažžan dahkat rájáid rasttildeaddji ovttasbarggu, mii lea ealáhus-, barggahan- ja fitnodatguvllot. Láhčit vuođu ovdáneapmái ja buoret gelbbolašvuhtii árbevirolaš sámi máhtu, teorehtalaš oahpu, dutkama ja dokumentašuvnna viidáset fievrrideami bokte. Sámediggi lea searvan Interreg-prográmmii. Dát eaktuda árjjalaš oassálastima sihke politihkalaš ja hálddahuslaš dásis. Erenoamážit dárbbaša fievrridit hálddahuslaš resurssaid hálddašit dán prográmmaáigodaga guokte prográmma norgga bealde. Lea várrejuvvon kr 300 000 ovttasbarggu hálddašeapmái ja doibmii. Dán oaidná poasttas 21.2. . Sámediggi várre kr 700 000. Dasa lassin sáhttá geavahit eará almmolaš váikkuhangaskomiid prošeaktaruhtadeapmái. Barentsovttasbargu . Mihttomearri. Mihttomearri lea láhčit dili nu ahte eamiálbmogat iežaset guovlluin ja báikegottiin ieža ovddidit doaibmabijuid, mat sihkkarastet sin kulturovdanbuktima ávnnaslaš vuođu ja ovddidit báikegottiid, gos leat bargofálaldagat, dohkálaš dearvvasvuođa- ja buresbirgenfálaldagat ja skuvla- ja oahppofálaldagat. Strategiija. Eamiálbmogiid dilli ruoššabealde lea erenoamáš váttis, sihke eallindási dáfus, buresbirgenfálaldagaid dáfus, vuoigatvuođaid dáfus márkanekonomiijii nuppástuhttinproseassas, váttisvuođaid oktavuođas beassat ávkkástallat árbevirolaš luondduresurssaiguin ja almmolaš dearvvasvuođa- ja sosiálafálaldagaid fuotnuma geažil. Eamiálbmogat oassálastet barentsovttasbarggus ja dan prošeavttain, ee. lea sierra doaibmaprográmma guovllu eamiálbmogiid várás. Sámediggi águ bargat dan ovdii ahte dán doaibmaprográmma oasit čađahuvvojit. Ruđat galget vuosttažettiin geavahuvvot doaibmabijuide ruoššabealde. Vuoruhettiin doaibmabijuid galgá ovdu leat nuorain ja doaibmabijuin, mat ovddidit ovttadássásašvuođa erenoamážit nissoniid ektui. Ulbmáluššansuorggit leat vuođđostruktuvrahuksen, sosiála- ja dearvvasvuođadoaibmabijut, biras- ja luondduvuođđu, árbevirolaš ealáhusaid ja gávpedoaimmaid huksen, oahpaheapmi ja gealbudeapmi ja vel diehtojuohkin- ja mediadoaimmat. Sámediggi bidjá kr 200 000 dán bargui. Eará . Mihttomearri. Sámediggi deattuha čuovvolit riikkaidgaskasaš eamiálbmotvuoigavuođaáššiid ovdáneami. Sámediggái lea deatalaš siskkáldasat ja ovttas guovddáš eiseválddiiguin bargat eamiálbmotvuoigatvuođaáššiiguin, masa eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta gullá. Erenoamážit ferte vuoruhit čuovvolit Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa Finmmárkku ektui ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti viidáset barggu. Ferte ovddidit bistevaš foruma eamiálbmogiid várás ON:s ja hoahpuhit ON eamiálbmotjulggaštusbarggu vai ON orgánat sáhttet dan dohkkehit ovdalgo eamiálbmotlogijahki nohká 2004. Sámediggi galgá čuovvolit Konvenšuvnna biologalaš máŋggabeallásašvuođa birra vai eamiálbmogiidda guoski máhttu, geavat ja ođasmahttimat ožžot duohta sisdoalu Norggas. . Strategiija og doaibmabijut. Sámediggi áigu váikkuhit ahte ovddidanbargu álggahuvvo eamiálbmogiid iešmearrideami birra politihkalaš ja hálddahuslaš proseassaid bokte ja oassálastima bokte čoahkkimiin, konfereanssain ja seminárain, gos eamiálbmogiid vuoigatvuođat ja iešmearrideapmi lea fáddán . Sámediggi áigu váikkuhit ovttasbarggu ovddideami guovddáš eiseválddiiguin. Sámediggi várre kr 200 000 dán bargui. 11 Poasta 59 dearvvasvuođa- ja sosiálaulbmáluššan . Mihttomearri . Sámedikki mihttomearri dearvvasvuođa- ja sosiálaulbmáluššamiin lea ovddidit ovttaárvosaš dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusfálaldaga sámi álbmogii. . Strategiija . Sámediggi lea 1999 rájes juohkán prošeaktaruđaid sámi dearvvasvuođa- ja sosiáladoaibmabijuide. Prošeaktaáigodat lei álgoálggus olggos 2001, muhto guhkiduvvui olggos 2002. Soaiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta áigu 2002:s árvvoštallat Sámedikki prošeaktaruhtajuolludeami (1999 rájes 2001/2002 rádjai). Sámedikkis lea gaskaboddasaš virgi čadnon dán prošektii. Sámediggi vuordá ahte doarjjaortnet doalahuvvo maŋŋá árvvoštallama. Earret prošeaktaruhtajuolludeami ja dan čuovvoleami, ja dasa lassin dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiid gieđahallama oppalaččat, Sámediggi háliida nannet dearvvasvuođa- ja sosiálaulbmáluššama ná:. Ovddidit Sámedikki dearvvasvuođa- ja sosiálapolitihka. Viidáset ovddidit rolla sámepolitihka eaktudeaddjin dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiin stáhta eiseválddiid ektui. Ásahit, ovddidit ja jođihit diehtojuohkinbálvalusa, man deaŧalaš bargoviidodat lea čohkket diehtojuohkinávdnasiid ja fágagirjjálašvuođa sámegillii ja sámi dearvvasvuođa- ja sosiáladiliid birra. Nannet diehtojuohkima sámi dearvvasvuođa- ja sosiáladiliid birra, sámi geavaheaddjiid dárbbuid birra, geavaheaddjiid vuoigatvuođaid birra dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusain ja oaivadeami dáid áššiid oktavuođas ja gaskkustit oktavuođa sámi álbmogiin. Ovddidit ovttasbarggu eará davviriikkaiguin sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiin. Nannet barggu eamiálbmogiid dearvvasvuođaáššiiguin, earret eará Máilmmi dearvvasvuođaorganisašuvnna (WHO) ektui . Doaibmabijut. Vai sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiid sáhttá čuovvolit, de ferte nannet Sámedikki hálddahusa guvttiin bistevaš virggiin. . Tabealla 11.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 59.1. Dearvvasvuođa ja sosiála áigumušat*. -. -. 7 200. 5 200. . SUBMI. -. -. 5 200. 5 200. * Sámediggi oaččui sihke 2000 ja 2001 juolluduvvot kr 460 000 prošeaktaruhtan sámi dearvvasvuođa- ja sosiáladoaibmabijuide. 12 Poasta 60 Girjerádjo- ja diehtojuohkinbálvalusat. 12.1 Girjerádjobálvalus. Mihttomearri. Sámediggi galgá háhkat, rádjat ja juvssahattin dahkat girjjiid ja eará ávdnasiid sámegillii ja sámi diliid birra. Sámi sierrabibliotehka galgá leat deatalaš beassanláhki máhttui, mii lea eallinagi oahppama, iešheanalis mearridannávccaid ja kultuvrralaš ovdáneami deaŧalaš eaktu. Girjerádju lea maid sámi kultuvrra ja servodatdiliid guovddáš gaskkusteaddji ja diehtojuohkki. . Strategiija . Bargat buriid ja ovttaárvosaš girjerádjobálvalusaid ovdii sámi álbmogii olles sámi ássanguovllus. Addit jođánis ja buriid sámi girjerádjobálvalusaid álbmogii. Hukset girjeráju bálvalusaid hálddašangirjerádjun Sámedikki doaimmaid várás. Doaibmabijut. Sámediggi galgá 2002:s ovddidit ja háhkat girjerádjovuogádaga, mii dahká vejolažžan geavahit sámi čálamearkkaid, ja mii dahká girjerádjobálvalusaid rahpasat birra jándora ja juvssahattin neahtas. Seammás galget ođđa girjjit ja eará gáldut ostojuvvot. Muđui čujuhat postii 21, Sierra doaibmagolut. 12.2 Girjebusset (johtti girjerádjobálvalusat). Mihttomearri. Sámi girjebussiid juolludanhálddašeami badjeliiváldimiin Sámediggi galgá váikkuhit ovttaárvosaš ja buriid girjerádjobálvalusaid ovddideami sámi álbmogii olles sámi ássanguovllus Norggas. Strategiija. Danne Sámediggi áiguge bargat dan ovdii ahte:. sihkkarastit sámi girjebussiide guhkesáiggi ja einnostuvvi rámmaeavttuid. ásahit ruhtadanortnega báikkálaš sámi girjebussiid bajáshuksema čadnojuvvon álbmotgirjerájuide. movttiidahttit girjerájuid ásahit sámegielalat girjerádjobálvalusaid. Doaibmabijut. Sámediigi áigu 2002:s ruhtadit girjebussedoaimma maiddái julevsámi guovlluin . Tabealla 12.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 60.1. Girjebusset (johtti girjerádjobálvalusat). 0. 0. 4 182. 4 182. . SUBMI. 0. 0. 4 182. 4 182. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. 12.3 Diehtojuohkin. Mihttomearri. Sámedikki diehtojuohkindoaibma galgá. dagahit ahte Sámedikki doaibma ja legitimitehta ovddasteaddji, álbmotválljen orgánan sámi álbmoga várás buorebut dohkkehuvvo go áddejupmi ja máhttu sámi áššiid birra buorrána. bohciidahttit sávvojuvvon politihkalaš ovdáneami sámi servodagas álššaiduvvama bokte ja eanet beroštumi bokte politihkalaš bargguin, ja almmolaš divaštallama bokte. bohciidahttit buoret máhtu ja áddejumi sámi vuoigatvuođaid birra nugo dat bohtet ovdan virolašvuođain, lágain ja riikkaidgaskasaš šiehtadusain. bohciidahttit stuorát ovttasdoaibmama, bevttolašvuođa ja kvalitehta Sámedikki doaimmas ja bálvalusbuktagiin buori siskkáldas gulahallama bokte ja mihttomeriid ja strategiijaid oktasaš áddejumi bokte. Strategiija. Vai juksá diehtojuohkinbarggu mihttomeriid, Sámediggi ferte:. geahččat bearrái ahte sámi álbmogis leat buorit dieđut doaimma birra ja áššiin, mat gusket sidjiide, ja árjjalaččat juohkit dieđuid doaimma birra ovttasbargi eiseválddiide, ásahusaide, organisašuvnnaide ja servodahkii muđuige. buvttadit, vuogáidahttit, lágidit ja juohkit iešguđelágan dieđuid njálmmálaš fierpmádaga, čállosiid ja elektronalaš diehtojuohkinvuogádagaid bokte vai juksanjoavkkut ožžot rivttes ja ođasmahttojuvvon dieđuid. árjjalaččat gaskkustit rivttes ja ođasmahttojuvvon dieđuid mediaid doaimma birra ja eará áššiid birra, main servodat berošta. nannet gelbbolašvuođa ja loktet diđolašvuođa doaimma iešguđet diehtojuohkindoaibmabijuid birra . geahččat bearrái ahte bargit oktilassii ožžot dieđuid doaimma birra vai eatnasat sáhttet searvat bargui juksat doaibmamihttomeriid. geahččat bearrái ahte hálddahus- ja hálddašanbarggut čađahuvvojit geavaheaddjiaddjás láhkai jođánis, áššáiguoskevaš ja gelbbolaš mearrádusaid/cealkámušaid/vástádusaid bokte, ja vuollis oaivadeami ja gaskkusteami bokte. Doaibmabijut . Diehtojuohkin lea Sámediggái mearrideaddji váikkuhangaskaoapmi juksamis dikki mearridan ovttadássásašvuođamihttomeriid. Danne lea hui deaŧalaš čalmmustit ovttadássásašvuođa beaivválaš diehtojuohkimis ja dain sierranas diehtojuohkindoaibmabijuin, maid diggi álggaha. Sámediggi áigu 2001-2002 ovddidit digitála arkiivavuogádaga Sámedikki doaimmaide. Digitála arkiivavuogádat galgá beavttálmahttit hálddašeami ja veahkehit juksat bajimuš mihttomeari sihkkarastit rabasvuođa ja buoridit vejolašvuođa čuovvut mielde Sámedikki doaimmain, vrd. Kap. 1.3. Sámediggi almmuhišgoahtá ráidočállosiid 2002:s. Áigumuš lea dahkat Sámedikki dokumeanttaid juvssahahttin ja dovddusin stuorát oassái álbmogis. Guhkit áiggi vuollái lea mihttomearri ahte ráidu galgá leat juvssahahtti neahtas ja ohcanláhkai sihke dárogillii ja sámegillii. Bálvalusaid ja sisdoalu ovddideapmi Sámedikki neahttasiidduin jotkojuvvo. Erenoamážit čalmmustat Sámi sátnevuorkká, Sámi sierrabibliotehka ja Sámedikki dievasčoahkkimiid njuolggasáddagiid neahtas. Geahča muđui poastta 21 Sierra doaibmagolut. . Sámediggi áigu ráhkadahttit strategiijaid ja doaibmabijuid vai eanebut čálihit iežaset sámi jienastuslohkui. Prošeakta álggahuvvui 2001 ja galgá jotkojuvvot 2005 rádjai. Sámediggi áigu 2002:s ovddidit pedagogalaš fálaldaga oahpaheaddjiide ja oahppiide Sámedikki ja sámepolitihka birra -- masa gullá maid buvttadit multimedialaš ovdanbuktima. Guhkit áiggi vuollái lea áigumuš beassat lágidit jahkásaš oahpaheaddjiidseminára Sámediggevisttis ja ásahit mátkedoarjjaortnega skuvlaluohkáide, mat háliidit galledit Sámedikki. Sámediggi áigu 2002:s buvttadit iešguđetlágan diehtojuohkinávdnasiid, erenoamážit geatnegasvuođaid ja vuoigatvuođaid birra Sámedikki iežas doaimmas. Áigumuš lea ovddidit birrajándorbálvalusaid interneahtas. Sámediggi áigu 2002:s árjjalaččat oassálastit Ráđđehusa ulbmáluššama oktavuođas sámiid ja sámiid diliid birra. Dáid doaibmabijuid golut leat buohkanassii su. kr 1 500 000, maid osohahkii gokčat iežamet doaibmabušeahttapoasttain 01 ja 02 ja osohahkii geahččalat gokčat olggobeale prošeaktaruhtademiin. 12.4 Media. Mihttomearri. Sámi mediapolitihka (ášši 22/01) mihttomearri lea:. sihkkarastit ahte sámit, sierra álbmogin, besset ovddidit ja nannet sámi mediefálaldaga rájáid rastá. sihkkarastit sátnefriddjavuođa vuođđoeaktun ealli sámi demokratiijii. sihkkarastit áššálaš ja máŋggabeallásaš dieđuid buot sámiide. sihkkarastit ja nannet sámi servodateallima, giela ja kultuvrralaš identitehta. sihkkarastit ahte sámit ožžot kvalitatiivva buori ja máŋggabeallásaš mediefálaldaga buot mediejoavkkuin. hukset arenaid sámi ja sámegielat almmolaš divaštallamii. Strategiija. Sámediggi galgá váikkuhit ahte duohtandahkkojit dat mihttomearit ja prinsihpat, mat leat mearriduvvon áššis 22/01 «Sámi mediepolitihkka -- bajimuš mihttomearit ja prinsihpat». . Doaibmabijut. Sámediggi áigu 2002:s bargat dan ovdii ahte juolludeamit sámi mediaide lassánit, nu ahte šaddá vejolaš ásahit sámi beaiveaviissaid ja viiddis ja earuhuvvon mediefálaldaga olles sámi álbmogii. . Evttohus 1, áirasis Sven-Roald Nystø, Sámediggeráđđi:. Sámediggeráđđi čujuha postii 53.0 Guovttegielalašvuođadoarjagat. Tabealla 6.2 teaksta »Giellaprošeavttat» ovddabealde ii leat dievaslaš ja lea unohasat hámuhuvvon. Ráđđi evttoha ođđa teavstta. Ođđa teakstaevttohus:. Guovttegielalašvuođaruđaid hálddašeapmi mielddisbuktá liigebarggu Sámediggái ja dasa lassin gáibida erenoamáš gelbbolašvuođa. Lea dárbu nannet giellafágalaš oktavuođa Sámedikki ja gielddaid gaskka giellaáššiin. 10 200 000 kruvdnosaš árvvoštallaruđain poasttas 53.0 fievrriduvvo kr 600 000 postii 01 ođđa giellafágalaš virgái Sámedikki giellaossodagas. Jagis 2001 áshuvvui giellaguovddáš Várjjagii. Kr 400 000 fievrriduvvo postii 53.3 Giellaguovddážat, Unjárgga gildii jagi 2002 ovddas. Dađi mielde go giellaguovddážat ásahuvvojedje Porsáŋgui, Gáivutnii, Divttasvutnii ja Evenáššái, fievrriduvvojedje vástideaddji supmit dohko. Guovttegielalašvuođa doarjagiidda gulle maiddái hálddašanguovllu giellaprošeavttat, geah. tabealla 6.4. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. Evttohus 2, áirasis Ole Henrik Magga, NSR ovttasbargojoavku:. Ođđa teaksta tabellii 3.1. Sámediggi Ruoŧas navdojuvvo searvat Sámi Parlamentáralaš Ráđđái jagi 2002. Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte Sámi Parlamentáralaš Ráđđi galgá boahtit olles doibmii nu johtilit go lea vejola daid áigumušaid mielde maid sámedikkit leat ovdal soahpan. Sámediggi áigu bargat ovttas Gielddadepartemeanttain ja Davviriikkaid Ministtarráđiin sihkkarastit Sámi Parlamentáralaš Ráđi ekonomalaš vuođu jagis 2002 ja maŋit jagiid. Evttohus 3, áirasis Willy Ørnebakk, Olgešbellodaga, Guovdageainnu Johttisámiid listtu, Dáloniid listtu, Bargiidbellodaga sámediggejoavkku, Sámiid válgalihtu ja Gasska-Norlándda siidda:. Presideantta bálká bajiduvvo 421.000 ruvnnus 460.000 ruvdnui, lasáhus lea 8,4%. Ekonomalaš dili geažil áigu Sámediggi bajidit buhtadusa guhkkit áiggi badjel go eaktuduvvon sámedikki áššis 20/01 Sámedikki politihkalaš dási organiseren ja njuolggadusat. Virgái biddjojuvvo okta politihkalaš ráđđeaddi cuoŋománu 1. b. 02 rájes, ráđđelahttu 0,5 virggis ii biddjojuvvo. Sámediggi áigu áiggi mielde bajidit ráđđelahtuid virgeproseantta politihkalaš ráđđeaddiid sadjái. Kapihttalis šaddá seastin 1.180.000 ruvnnu ráđi árvalusa ektui. Rievdadusat bohtet ovdan tabeallas:. Doaibmagolut pol.jođ. Tab. 3.1. (1000 ruvnnuin). Poasta 01. Doaibmagolut pol.jođ. 2001. 2002. evttohus. Rievd.02/. Sámediggeráđđi. 2538. 3480. 2600. -880. Sámedikki dievasčoahkkin. 3928. 4500. 4200. -300. Sámedikki čoahkkin-jođihangoddi. 137. 235. 235. 0. Sámediggejoavkkut. 1843. 1443. 1443. 0. Sámedikki bearrái-geahččanlávdegoddi. 102. 102. 102. 0. Sámedikki doarjjastivra. 0. 600. 600. 0. Sámedikki giellastivra. 0. 400. 400. 0. Sámi parl. ráđđi. 0. 300. 300. 0. SUBMI. 8548. 11060. 9880. -1180. Sámediggi áigu 01.01.02 rájes váldit badjelasas guovttegielalašvuođa ruđaid hálddašeami, maid ovdal leat fylkkamannet juogadan, giellaossodat sáhttá dáláš resurssaiguin váldit badjelasas dán juogadeami, ođđa giellafágalaš virgi ii šatta. Hálddahusa doaibmagolut unniduvvojit eanet, 400.000 ruvnnuin, seastin šaddá ollásit miljon ruvnnu. Doaibmag. Hálddahus. Tab. 3.2. (1000 ruvnnuin). Poasta 01. Hálddahus. 2001. 2002. Evttohus. . Doaibmagolut. 45845. 48268. 47268. Ealáhusovddideapmái juolluduvvo 540.000 ruvnnu eanet go maid ráđđi árvala. Dát juogaduvvo nu ahte 290.000 ruvnnu manná Sámi ovddidanfondii ja 250.000 ruvnnu duodjeásahusaide. . Ealáhusovddideapmi. Tab 4.1. (1000 ruvnnuin). Poasta. Ealáhusovddideapmi. 2001. 2002. evttohus. Rievd.02/. Sámi ovddidanfoanda. 18680. 18130. 18420. 290. Duodjeásahusat. 3530. 3500. 3750. 250. SUBMI. 22210. 21630. 22170. 540. Sámi ovddidanfoanda. Tabealla 4.2. (1000 ruvnnuin). Poasta. Sámi ovddidanfoanda. 2001. 2002. Evttohus. rievd.02/. Guolástus. 3750. 3640. 3690. 50. Eanadoallu. 3250. 3140. 3190. 50. Duodji. 2380. 2270. 2320. 50. Lotnolasealáhusat. 4750. 4640. 4690. 50. Eará ealáhusat. 4550. 4440. 4530. 90. SUBMI. 18680. 18130. 18420. 290. Duodjeásahusat. Tabealla 4.3. (1000 ruvnnuin). Poasta. Duodjeásahusat ja organisašuvnnat. 2001. 2002. Evttohus. rievd.02/. Duodjeinstituhtta. 1800. 1800. 1800. 0. Kárášjoga Duodje Gávpi. 100. 100. 100. 0. Manndalen Husflidslag. 100. 100. 100. 0. Unjárgga Sámiid Duodje. 100. 100. 100. 0. Duodjeoahpahuskantuvra - nuorta. 150. 150. 150. 0. Duodje- ja hábmenfágaid oahpahuskant. 100. 100. 100. 0. Duojáriid Dállu. 200. 200. 200. 0. Duojárid Ealáhus Searvi. 0. 250. 250. 0. Sámiid Duodji. 980. 700. 950. 250. SUBMI. 3530. 3500. 3750. 250. Festivála doarjja bajiduvvo 200.000 ruvnnuin, ja dat addojuvvo ođđa festiválaide main lea mánáid- ja nuoraidprofiila. Valáštallandoaluide juolluduvvo 100.000 ruvnnu. . Doarjja sámi kulturviesuide bajiduvvo 300.000, ruvnnuin, ruđat merkejuvvojit kulturguovddážiid várás. Eanet geavaheapmi 600.000 ruvnnu ráđi árvalusa ektui. Kultuvra. Tab. 5.1. (1000 ruvnnuin). Poasta. Kultuvra. 2001. 2002. Evttohus. Rievd.02/. Sámi kulturfoanda. 9475. 9000. 9000. 0. Doarjja sámi girjelágádus. 1490. 1520. 1520. 0. Doarjja sámi kulturviesuide. 3998. 4228. 4528. 300. Doarjja sámi kulturogr. 1072. 1093. 1093. 0. Festivála doarjja. 700. 1128. 1328. 200. Sámi valáštallan. 500. 500. 600. 100. Beaivváš Sámi Teáhter. 0. 10700. 10700. 0. Dáiddastipeanddat. 0. 1300. 1300. 0. SUBMI. 17235. 29469. 30069. 600. Sámediggi eaktuda ahte guovttegielalašvuođa ruđaid lasáhus ollásit galgá juogaduvvot vuođđogielddaide, jos fylkkagielddain váldojuvvo eret ovddasvástádus dearvvasvuođafitnodagaide. Giellabargu olggobealde hálddašanguovllu nannejuvvo 280.000, ruvnnuin, mas 140.000 ruvnnu merkejuvvo Várdobáikki giellaguovddážá ođđa giellabargivirgái, ja 140.000 merkejuvvo julevsámi joatkkaoahpahusa ođđa organiseren- ja málleovddideami prošekteremii. Eanet geavaheapmi lea 880.000 ruvnnu Sámediggeráđi árvalusa ektui. . Giella. Tab. 6.1. (1000 ruvnnuin). Poasta 53. Giella. 2001. 2002. Evttohus. rievd.02/. 53.0. Doarjja guovtteg.vuhtii. 15850. 25050. 25650. 600. 53.2. Giellaproš.olggab.d.guovllu. 2406. 2450. 2730. 280. 53.3. Giellaguovddážat ođđa. 1600. 2000. 2000. 0. SUBMI. 19856. 29500. 30380. 880. Doarjja guovttegielalašvuhtii. Tab. 6.2. (1000 ruvnnuin). Poasta 53. Doarjja guovttegielatvuhtii. 2001. 2002. Evttohus. rievd.02/. Guovdageaidnu suohkan. 3321. 5337. 5554. 217. Kárášjohka. 3102. 4984. 5201. 217. Deatnu. 2489. 3996. 4146. 150. Porsáŋgu. 2060. 3308. 3758. 450. Unjárga. 1609. 2188. 2288. 100. Gáivuotna. 1404. 2258. 2838. 580. Finnmárkku fylkkagieldda. 1057. 1691. 1057. -634. Romssa fylkkagielda. 808. 1288. 808. -480. SUBMI. 15850. 25050. 25650. 600. Ođđa Savio musea prošekteremii várrejuvvo 100.000 ruvnnu bušeahtas. Juolludus Gallogiedde museai bajiduvvo 60.000 ruvnnuin. Birasg. ja kultursuodj. Tab. 7.1. (1000 ruvnnuin). Post. Birasg. ja kultursuodj. 2001. 2002. Evttohus. rievd.02/. 54.0. Kulturmuittuid suodj. 1000. 1000. 1000. 0. Museat. 970. 8700. 8860. 160. Sámi arkiiva ođđa. 0. 665. 665. 0. SUBMI. 1970. 10365. 10525. 160. Tabeallas 2.1 oaidnit ollislaččat bušeahttarievdadusaid:. Tab. 2.1. (1000 ruvnnuin). Poasta. Namuhus. 2001. 2002. Evttohus. rievd.02/. 1. Doaibmagolut pol.jođ. 8548. 11060. 9880. -1180. 1. Doaibmagolut hálddahus. 45845. 48268. 47268. -1000. 21. Erenoamáš doaibmagolut. 1800. 3412. 3412. 0. 45. Stuorát oastimat. 0. 0. 0. 0. 51. Ealáhusovddideapmi. 22210. 21630. 22170. 540. 52. Kultuvra. 17235. 29469. 30069. 600. 53. Sámegiella. 19856. 29500. 30380. 880. 54. Birasg. ja kultursuodjaleapmi. 1970. 10365. 10525. 160. 55. Eará doarjja (pol. bargui). 5762. 4900. 4900. 0. 56. Oahpahus. 21064. 20714. 20714. 0. 57. Riikkaidgaskasaš ovttasb. 1300. 1100. 1100. 0. 59. Dearvvasv. ja sosiála. 0. 5200. 5200. 0. 60. Bibliotehkabusset. 0. 4182. 4182. 0. SUBMI. 145590. 189800. 189800. 0. Diehtojuohkin. Mihttomearri ođđa čuokkis. jienastuslohkui čáliheami sakka lassáneapmi . Strategiijat ođđa čuoggát. juohkit dieđuid Sámedikki doaimma birra aviisaalmmuheami bokte. ráhkadit plána movt buoridit jienastuslohkui čáliheami. váldit mielde Sámedikki ollislaš politihkalaš viidodaga hábmet ja čalmmustit Sámedikki birra olbmuide/geavaheaddjiide. Evttohus 4, áirasis Tormod Bartholdsen, Olgešbellodat ja Johttisámiid listu:. Eai biddjojuvvo guokte politihkalaš ráđđeaddi 100% virgái. Ii máksojuvvo 50% buhtadus ovtta ráđđelahttui, nugo lea evttohuvvon Sámedikki 2002 bušeahtas. Evttohus 5, áirasis Tormod Bartholdsen, Olgešbellodat ja Johttisámiid listu:. Sámedikki presideantta bálká/buhtadus biddjojuvvo seamma bálkáceahkkái go direktøra bálká lea, bálkáceahkkái 77, 562 200 ruvnnu jahkái, ja dasa lasihuvvo ruvdnu eanet go direktørii, danne go presideanta lea Sámedikki bajimuš olmmoš. Sámedikki várrepresideanta oažžu buhtadusa mii lea 80% Sámedikki presideantta bálkkás, mii jahkái lea 449.760,- ruvnnu. Eará politihkalaš buhtadusat rehkenastojuvvojit nugo dál, muhto vuođđun biddjojuvvo várrepresideantta bálká. Dát galgá leat Sámediggeráđi bušeahtas. Evttohus 6, áirras Geir Tommy Pedersen, NSR ovttasbargojoavku ja Guovddášbellodaga sámediggejoavku:. Rievdadus tabealla 2.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 01. Doaibmagolut pol. jođiheapmi. 7 875. 8 548. 11 060. 01. Doaibmagolut háldd. 38 264. 45 845. 48 268. -100 48 168. 21. Sierra doaibmagolut. 2 000. 1 800. 3 412. 45. Stuorát reaidoháhkan. 5 000. 51. Ealáhusovddideapmi. 22 197. 22 210. 21 630. 52. Kultuvra. 17 001. 17 235. 29 719. +250 29 719. 53. Sámegiella. 20 456. 19 856. 29 500. -300 29 00. 54. Biras- ja kultursuodjalus. 1 000. 1 970. 10 365. +150 10 515. 55. Eará doarjagat (pol. bargu). 4 547. 5 762. 4 900. 56. Oahpaheapmi. 18 154. 21 064. 20 714. 57. Riikkaidgaskasaš ovttasbargu. 0. 1 300. 1 100. 59. Dearv. ja sosiálaulbmáluššan. 0. 5 200. 60. Girjebusset. 0. 4 182. SUBMI. 136 494. 145 590. 189 800. 44 210. Lasáhus tabeallas 5.4 Kulturviesut. Mearrasámi gelbbolašvuođaguovddáš, Billávuonas kr. 250 000. Rievdadus tabeallas 6.2 Guovttegielalaš doarjagat. Tabealla 6.2 .266.2. (1000 kr). Poasta 53.0 . Guovttegielalašvuođadoarjagat. 2000. 2001. 2002. +/-. Guovdageainnu suohkan. 3 021. 3 321. 5 421. Kárášjoga gielda. 2 802. 3 102. 5 052. Deanu gielda. 2 116. 2 489. 4 089. Porsáŋggu gielda. 2 161. 2 060. 3 610. Unjárgga gielda. 1 309. 1 609. 2 234. Gáivuona suohkan. 1 504. 1 404. 2 479. Finnmárkku fylkkagielda. 374. 1 057. 1 057. Romssa fylkkagielda. 125. 808. 808. . SUBMI. 13 486. 15 850. 27 750. Lasáhus tabellii 7.3 Museat. Jáhkovuona mearrasámi musea kr. 250 000. Teakstalasáhus. Sámedikki doarjjastivra bivdo doarjut Savio-musea lágidangieldda ohcamuša vuođul. Sámdiggi háliida ain ságastallat Mátta-Várjjaga gielddain sámi museaid boahttevaš organiserema birra ja mo čoakkáldagaid buoremusat rádjat. Jienasteapmi. 39 áirasis ledje 39 mielde jienasteamis. Mildosat goalmmát evttohusas gessojuvvojedje ja sáddejuvvojedje Sámediggeráđđái. Njealját evttohus gessojuvvui ruovttoluotta. Jienasteapmi čađahuvvui čuovvovaš vugiin. Evttohus 1 mearriduvvui 20 jienain. Evttohus 2 mearriduvvui 24 jienain. Evttohus 5 hilgojuvvui 35 jienain. Evttohus 6 mearriduvvui 20 jienain. Sámediggeráđđi árvalus, biddjui goalmmát evttohusa vuostá. Sámediggeráđi árvalus mearriduvvui 20 jienain. Sámediggeráđi árvalus, earret mearriduvvon rievdadusaid, mearriduvvui ovttajienalaččat. Beavdegirjelasáhus. Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu. Sáhkavuorru. Replihkka. 1. Sven-Roald Nystø, áššejođih. . Egil Olli. Sven-Roald Nystø. 2. Willy Ørnebakk. Sven-Roald Nystø. Willy Ørnebakk. 3. Geir Tommy Pedersen. Egil Olli. Steinar Pedersen. Willy Ørnebakk. Sverre Anderssen. Geir Tommy Pedersen. 4. Tormod Bartholdsen. Jánoš Trosten. Tormod Bartholdsen. 5. Ole Henrik Magga. 6. Isak Mathis O. Hætta. Ingar Eira. Sven-Roald Nystø. Isak Mathis O. Hætta. 7. Steinar Pedersen. Geir Tommy Pedersen. Johan Mikkel Sara. Berit Ranveig Nilssen. Terje Tretnes. Svein Peter Pedersen. Ragnhild L. Nystad. Steinar Pedersen. 8. Sten Jønsson. Sven-Roald Nystø. Svein Peter Pedersen (čoahkkinortnegii). Magnhild Mathisen (čoahkkinortnegii). Ragnhild L. Nystad (čoahkkinortengii). Steinar Pedersen (čoahkkinortengii). 9. Per Solli. Sven-Roald Nystø. Svein Peter Pedersen. Per Solli. 10. Olaf Eliassen. Steinar Pedersen. Egil Olli. Willy Ørnebakk. Olaf Eliassen. 11. Ragnhild L. Nystad. Willy Ørnebakk. Anders Urheim. Per Edvin Varsi. Ragnhild L. Nystad. 12. Magnhild Mathisen. Ragnhild L. Nystad. Berit Ranveig Nilssen. Magnhild Mathisen. 13. Johan Mikkel Sara. Egil Olli. Magnhild Mathisen. Jørn Are Gaski. Steinar Pedersen. Johan Mikkel Sara. 14. Tormod Bartholdsen. Anders Urheim (čoahkkinortnegii). Ingar Eira (čoahkkinortnegii). 15. Geir Tommy Pedersen. 16. Roger Pedersen. Svein Peter Pedersen. Ingar Eira. Ann-Mari Thomassen. Roger Pedersen. 17. Berit Oskal Eira. 18. Per Edvin Varsi. Ragnhild L. Nystad. Geir Tommy Pedersen. Per Edvin Varsi. 19. Ingar Eira. Isak Mathis. O. Hætta. Egil Olli. Ingar Eira. 20. Anders Urheim. Ragnhild L. Nystad. Stig Eriksen. Per Edvin Varsi. Anders Urheim. 21. Jon Erland Balto. Egil Olli. Steinar Pedersen. Jon Erland Balto. 22. Berit Ranveig Nilssen. Magnhild Mathisen. Steinar Pedersen. Berit Ranveig Nilssen. 23. Per A. Bæhr. Geir Tommy Pedersen. Per A. Bæhr. 24. Svein Peter Pedersen. Geir Tommy Pedersen. Jánoš Trosten. Per Solli. Steinar Pedersen. Willy Ørnebakk. Svein Peter Pedersen. 25. Terje Tretnes. 26. Willy Ørnebakk. Geir Tommy Pedersen. Terje Tretnes. Jánoš Trosten. Ragnhild L. Nystad. Olaf Eliassen. Willy Ørnebakk. 27. Egil Olli. 28. Ragnhild L. Nystad. Per Edvin Varsi. Stig Eriksen. 29. Geir Tommy Pedersen. 30. Willy Ørnebakk . Per Anders Bæhr. 31. Sven-Roald Nystø, áššejođiheaddji. Willy Ørnebakk (jienasteapmái). Per A. Bæhr (jienasteapmái). Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná:. Sámedikki 2002 bušeahtta . Sisdoallu. Poasta. 1. Juolludeamit Sámediggái buohkanassii -- vurdojuvvon. 2. Sámedikki mihttomearri ja ekonomalaš rámmajuogustus. 3. Politihkalaš ja hálddahuslaš doaibmagolut. 01, 21. 4. Ealáhusovddideapmi. 51. 5. Kultuvra. 52. 6. Giella. 53. 7. Biras- og kultursuodjalus. 54. 8. Eará doarjagat. 55. 9. Oahpaheapmi. 56. 10. Riikkaidgaskasaš bargu. 57. 11. Dearvvasvuođa ja sosiála áigumušat. 59. 12. Girjerádjo- ja diehtojuohkinbálvalusat. 60. 1. Juolludeapmi Sámediggái buohkanassii. Sámediggi čujuha Ráđđehusa jagi 2002 stáhtabušeahttaevttohussii. 2002 juolludeapmi buohkanassii Sámediggái lea ná:. Tabealla 1.1. (1000 kr). Poasta . Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 540.50. Sámediggi, GGD. 101 234. 106 900. 120 100. 13 200. 206.50. Sámediggi, GOD. 23 525. 25 954. 25 687. -267. 856.50. Sámediggi , MBD. 0. 8 110. 8 113. 3. 326.78. Sámediggi, KD. 3 520. 3 626. 29 100. 25 474. 1140.50. Sámediggi, ED. 0. 0. 0. 0. 1429.72.7. Sámediggi, BD. 0. 1 000. 1 000. 0. 701.21.05. Sámediggi, SDD*. 5 800. 5 800.  SUBMI. 128 279. 145 590. 189 800. 44 210. * Sosiála- ja dearvvasvuođadepartementta juolludeapmi mearriduvvo loahpalaččat ođđajagemánus 2002. . Dasa lassin Sámediggi hálddaša ruđa, maid eará ruhtadangáldut fievrridit doibmii jagis jahkái. Dát leat einnostuvvi jahkásaš sturrodagat ja galget sierra raporterejuvvot. Ovdamearkan sáhttet leat doarjagat boazodoallošiehtadusaid ja eanadoallošiehtadusaid šiehtadanbealálaččain. Seamma gusto maiddái ruđaide, mat juolluduvvojit prošeavttaide ja eará doaimmaide. Oktasaš dáin lea ahte dát eai bistevaččat fievrriduvvo Sámedikki bušehttii. Sámediggi lea bidjan moanat mihttomeriid sámediggeplánas, mii lea Sámedikki guhkesáiggi plána. Sámediggeplána lea bušeahttahábmema váldodokomeanta. Dasa lassin Sámediggi bidjá vuođđun oasseplánaid, dieđáhusaid ja mearrádusaid go hábme bušeahta mihttomeriid, strategiijaid ja doaibmabijuid. Sámedikki bajimuš mihttomearri lea:. »Kultuvrralaš oktilašvuohta mas leat vuođđun sápmelaččaid árvu ja vuoigatvuođat álbmogin ja eamiálbmogin». Biras-, dásseárvo- ja diehtojuohkinperspektiiva lea juohke suorgái mearrideaddjin Sámedikki politihka hábmemis ja čađaheamis. Biras. Sámedikki politihka vuođđun lea guhkesáigge ealáhus- ja servodatovddideapmi sámi guovlluin, man oktavuođas luondduresurssaid ii ábut geavahit eanet go maid luondu gierdá. Doahpagat biras, luondu ja kultuvra gullet lávga oktii. Nappo leage mearrideaddjin ahte birasperspektiiva ovttaiduvvá buot Sámedikki bargguin ja doaimmain. Dásseárvu. Sámedikkis lea dásseárvu deaŧalaš mihttomearrin sámi servodahkii, ja 1999:s Sámediggi mearridii váldomihttomearrin dásseárvodoaibmaplánas: »Sámi nissoniin ja albmáin galget leat seamma vuoigatvuođat, geatnegasvuođat ja vejolašvuođat buot servodatsurggiin.». Dásseárvu servodagas čatnasa lávga resursajuogustusaide sohkabeliid gaskka ja daid vejolašvuođaide, mat nissoniin ja albmáin lea váikkuhit ja mearridit. Sámediggi juogada fuopmášahtti ollu ruđa bušeahtastis. 2001-2002 bušeahttabarggu oktavuođas álggahuvvui dásseárvoperspektiivva ovttaiduhttinbargu, mii galgá jotkojuvvot ja viiddiduvvot jagis 2002. Váikkuhangaskaoapmegeavaheami ja vejolaš muddendárbbuid ferte veardidit Sámedikki dásseárvomihttomeriin. Diehtojuohkin. Sámediggái politihkalaš ja hálddahuslaš orgánan lea deaŧalaš sihkkarastit rabasvuođa, geahččanlobi ja máhtolašvuođa. Dán juksá go ee. geavaha gulahallanperspektiivva olles Sámedikki doaimmas. . 2. Sámedikki mihttomearri ja ekonomalaš rámmajuogustus. Sámediggi geavaha dán rámmajuogustusa jagi 2002 váldopoasttain:. Tabealla 2.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 01. Doaibmagolut pol. jođiheapmi. 7 875. 8 548. 11 060. 2 512. 01. Doaibmagolut háldd. 38 264. 45 845. 48 168. 2 323. 21. Sierra doaibmagolut. 2 000. 1 800. 3 412. 1 612. 45. Stuorát reaidoháhkan. 5 000. 0. 0. 0. 51. Ealáhusovddideapmi. 22 197. 22 210. 21 630. -580. 52. Kultuvra. 17 001. 17 235. 29 719. 12 484. 53. Sámegiella. 20 456. 19 856. 29 200. 9 344. 54. Biras- ja kultursuodjalus. 1 000. 1 970. 10 515. 8 545. 55. Eará doarjagat (pol. bargu). 4 547. 5 762. 4 900. - 862. 56. Oahpaheapmi. 18 154. 21 064. 20 714. -350. 57. Riikkaidgaskasaš ovttasbargu. 0. 1 300. 1 100. -200. 59. Dearv. ja sosiálaulbmáluššan. 0. 5 200. 5 200. 60. Girjebusset. 0. 4 182. 4 182. SUBMI. *136 494. 145 590. 189 800. 44 210. * 2000 juogastusas ledje mielde maiddái olggobeale ruhtaduvvon prošeavttat, mii čilge erohusa tabealla 1.1 ja 2.1 gaskka jagis 2000. 3. Poasta 01 Politihkalaš ja hálddahuslaš doaibmagolut. Poasta 01 Politihkalaš dási doaibmagolut. Dát poasta gokčá Sámedikki politihkalaš dási doaibmagoluid. Juogustus Sámedikki iešguđet doaimmaid gaskka lea ná:. Tabealla 3.1. (1000 kr). Poasta 01. Doaibmag. pol. jođiheapmái. 2000. 2001. 2002. +/-. Sámediggeráđđi . 2 538. 3 480. 942. Sámedikki dievasčoahkkin. 3 928. 4 500. 572. Sámedikki čoahkkinjođihangoddi. 137. 235. 98. Sámediggejoavkkut. 1 843. 1 443. -400. Sámedikki bearráigeahččanlávdegoddi. 102. 102. 0. Sámedikki doarjjastivra . 0. 600. 600. Sámedikki giellastivra . 0. 400. 400. Sámi parlamentáralaš ráđđi. 0. 300. 300.  SUBMI. 7 875. 8 548. 11 060. 2 512. Presideantta buhtadus biddjo kr 540 000 jahkái. Lassin boahtá buhtadus 2 politihkalaš ráđđeaddái cuoŋománu 1. beaivvi rájes 2002 b.c. 55 ja okta ráđđeláhttu buhtaduvvo 50 % virggis. Eará áirasiid buhtadus biddjo proseantalohkun presideantta buhtadusas Sámedikki politihkalaš dási njuolggadusaid mearrádusa vuođul. Politihkalaš dási doaibmabušeahta lassáneami sivvan lea:. Sámedikki bálká- ja buhtadusdási mudden ášši 20/01 mearrádusa vuođul. Dát gártá su. kr 700 000. Sámedikki doarjjastivrra ja giellastivrra goluid bušehteren sirdojuvvo poasttas 01 hálddahusa doaibmagolut, gos dat ledje 2001, postii 01 politihkalaš dási doaibma 2002 rájes. Dát gártá kr 1 000 000. Kr 300 000 biddjo Sámi parlamentáralaš ráđi doaimmaheapmái. Sámediggeráđi ja Sámedikki dievačoahkkima oppalaš bušeahttalassáneapmi, mii lea kr 134 000. Sámediggi Ruoŧas navdojuvvo searvat Sámi parlamentáralaš ráđđái jagi 2002. Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá boahtit olles doibmii nu johtilit go lea vejolaš daid áigumušaid mielde maid sámedikkit leat ovdal soahpan. Sámediggi áigu bargat ovttas Gielddadepartemeanttain ja Davviriikkaid Ministtarráđiin sihkkarastit Sámi parlamentáralaš ráđi ekonomalaš vuođu jagis 2002 ja maŋit jagiid. Poasta 01 Hálddahusa doaibmagolut. Sámedikki hálddahus galgá áimmahuššat guokte rolla. Nuppi dáfus dat galgá leat politihkalaš čállingodderolla ja nuppi dáfus fas galgá áimmahuššat rolla ollašuhtti hálddašanorgánan. Sámedikki hálddahusa doaibmagolut:. Tabealla 3.2. (1000 kr). Poasta 01. Hálddahusa doaibmagolut . 2000. 2001. 2002. +/-. Doaibmagolut. 38 264. 45 845. 48 168. 2 323. Ráđđehusa bušeahttaevttohusas lea addon bušeahttalassáneapmi Sámediggái vai sáhttá systemáhtaleabbo bargat boazodoallofágalaš, museafágalaš, dearvvasvuođa- ja sosiálafágalaš, giellafágalaš ja báikenammafágalaš áššiiguin. Boazodoallofágalaš hástalusat. Stáhta boazodoallopolitihkka lea oassi stáhta sáme- ja eamiálbmotpolitihkas. Boazodoallu lea guovddáš sámi ealáhus. Sámedikki boazodoallopolitihka mihttomearri lea váikkuhit boazodoalu ovdáneami kultuvrralaš, ekonomalaš ja ekologalaš ceavzilis ealáhussan. Boazodoallošiehtadusain lea Sámedikkis observatørastáhtus stáhta bealde. Orru leamen jierpmálaš ja ulbmillaš addit Sámediggái iešheanalis observatørarolla, sorjjaskeahttá šiehtadallanbeliin. Vai nagodivččii doalahit Sámedikki boazodoallopolitihka ja boazodoallošiehtadusaid doaimmaid, ferte Sámediggi nannet hálddahusresurssaidis ovttain virggiin. Museafágalaš hástalusat. Áššis 38/00 Sámi museat Norggas -- boahttevaš organiseren ja stivrenvuogádat, Sámediggi árvalii váldit badjelasas hálddašanovddasvástádusa sámi museain Norggas. Sámediggi eaktudii dan oktavuođas ahte Sámediggi oažžu resurssaid hálddašit dán ođđa doaimma. Sámediggái fievrriduvvo dát ovddasvástádus 2002 rájes. Dán ođđa ovddásvástádussuorggi čuovvoleapmái Sámediggi dárbbaša eanet hálddahusresurssaid. Sámedikki iežas čielggadeapmi sámi museaid boahttevaš organiserema ja stivrenvuogádaga birra biddjo vuođđun sámi museaid oktiiordnenprosessii. Dát oktiiordnenproseassa álggahuvvo seammás go Sámediggi oažžu ovddasvástádusa sámi museain. Dearvvasvuođa- ja sosiálafágalaš hástalusat. Sámediggi lea 1998 čavčča rájes bargan dearvvasvuođa- ja sosiálaprošeaktaáššiiguin. Prošeaktaáigodat nohká 31.12.2001, muhto lea guhkiduvvon jagiin 31.12.2002 rádjai. Sosiála- ja dearvvasvuođadeparttemeantta juolludeamit biddjojit Sámedikki bušehttii. Sámi giella ja kulturáddejupmi ii leat doarvái bures váldojuvvon vuhtii dearvvasvuođa-, sosiála- ja oahppofálaldagaid hábmemis ja čađaheamis. Nappo leage stuorra hástalus ožžodit dievaslaš fálaldaga sámi álbmogii. Dát lea álbmotlaš bargun. Vai Sámedikki návccat dáin áššiin buorránivčče, de ásahuvvo bistevaš virgi hálddahussii. Giellafágalaš hástalusat. Sámediggi lea moanat jagiid hálddašan sámegiela hálddašanguovllu guovttegielalašvuođaruđaid gielddaide ja fylkkagielddaide. 2002 rájes Sámediggi hálddaša maiddái árvvoštallaruđaid sámegiela hálddašanguovllu 6 gildii. Dát buvttiha eanet áššemeannudanbarggu ossodaga hárvelohkosaš bargiide. Sámediggi háliida lávgadeabbo čuovvolit, oaivadit ja bagadit daid gielddat, mat ožžot guovttegielalašvuođaruđaid. . Dan sivas evttohuvvo ahte Sámedikki giellaossodat nannejuvvo ovttain virggiin ja doaibmaruđaiguin oaivadanbálvalussii guovttegielalašvuođadoarjaga lassáneami oktavuođas. Báikenammafágalaš hástalusat. Sámediggái váldá badjelasas sámi báikenammabálvalusa 2002 rájes. Dát bálvalus čatnasa lunddolaččat Sámedikki eará bargguide sámi gielain ja kulturmuitosuodjalusain. Lassin hálddahuslaš bagadandoaimmaide sámi báikenamaid oktavuođas galget davvi-, julev- ja lullisámegiela báikenammakonsuleanttat neavvut ja oaivadit almmolaš orgánaid ja earáid, geat mearridit mo báikenamaid čállit. Go Sámediggi váldá badjelasas dán ovddasvástádusa, de dat mielddisbuktá maiddái ahte hálddahusresurssat ja konsuleantabálvalusaid resurssat nannejuvvojit. Poasta 21 Sierra doaibmagolut. Doaimmaheami oktavuođas Sámediggi dárbbaša sierra doaibmabijuid, mat eai gula dábálaš hálddahusdoibmii. Dákkár doaibmabijut leat ovdal leamaš ruhtaduvvon sierra foandasajuštemiiguin kultur-/ealáhusráđi dahje 2001 Doarjjastivrra mearrádusaiguin. Dán lágan sierra doaibmagoluid ruhtadeapmi čájeha heittogit Sámedikki doaimmaid. Danne árvvoštallo ávkkálažžan ahte ásahuvvo ođđa poasta sierra doaibmagoluid várás. Ođđa doaibmabijut juohkásit ná:. Tabealla 3.3. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 21.1. Oahpponeavvoráhkadeapmi. 2 000. 1 800. 1 800. 0. 21.2. Interreg doaibmagolut . 0. 0. 300. 300. 21.3. Interneahtta/dáhtadiehtojuohkin. 0. 0. 700. 700. 21.4. Giellagelbbolašvuođa lokten . 0. 0. 500. 500. 21.5. Politihkalaš álgagat (poásttas 55.2). 0. 0. 62. 62. 21.6. Dásseárvobálkkašupmi. -. -. 50. 50. . SUM. 2 000. 1 800. 3 412. 1 612. Oahpponeavvoráhkadeapmi. Sámediggi doalaha sierra doaibmagoluid oahpponeavvoráhkadeapmái gos lea erenoamáš stuorra dárbu ja váttis fidnet gelbbolaš máhtolašvuođa. Poasta ruhtada maiddái oahpponeavvuid kvalitehtasihkkarastima ja oahpponeavvuid ja oahppofálaldagaid evaluerema ja čielggademiid. Jagi 2002 rámma lea kr 1 800 000. Guovlluidgaskasaš ovttasbargu -- doaibmagolut. Sámediggi bargá árjjalaččat ovttas ruoŧa ja suoma Sámedikkiiguin plánet, ruhtadit ja čađahit guovlluidgaskasaš ovttasbarggu, man vuosttažettiin EO ruhtada. Dán oktavuođas leat ruoŧa bealde ásahuvvon ruoŧa Sámedikki vuollái sierra čállingottedoaimmat. Dát leat prošeavttat maid EO ja norgga doarjagat norgga Sámedikki bokte ruhtadit ovttas. Norgga Sámediggi ruhtada muhtun oasi čállingotti doaibmagoluin prográmmaid hálddašeami oktavuođas. Dáid lea ovdal gokčan Sámedikki doarjjastivrra foandalohpádusaiguin. Vai dát golut bohtet oidnosii ja norgga ruhtadanoassi šattašii eanet einnostuvvi, de sajustuvvojit ruđat ođđa postii 21.2 Interreg Doaibmagolut. Sajustuvvo kr 300 000 jagi 2002 Interreg-barggu hálddašeapmái. . Interneahtta ja diehtojuohkin. Sámediggi lea 2001 almmuhan sierra interneahttasiiddu. Interneahttasiidu lea hui deaŧalaš gulahallan- ja diehtojuohkinreaidu Sámediggái. Otná fálaldat lea uhcimusfálaldat. Danne eaktuduvvoge ahte dát fálaldat doalahuvvo bahtteáiggis ee. dainna lágiin ahte ollu bálvalusaid addit njuolgga neahtas. Dát dávista maiddái ráđđehusa e-Norga plánain, ahte galgá leat elektrovnnalaš hálddašeapmi, mii lea rabas birra jándora. Sámediggi áigu dáid bálvalusaid fállat neahtas:. Gáibádus čálihuvvot sámi jienastuslohkui. Jienasteapmi sámediggeválggas. Čuovvut Sámedikki ráđđádallamiid ja preassakonfereanssaid jiena ja gova bokte. Ohcat, várret ja luoikkahit girjjid Sámi sierrabibliotehkas. Ohcat ja diŋgot/viežžat Sámedikki čállosiid (plánaid, čielggademiid jna.). Ohcat ja diŋgot/viežžat Sámedikki journálii biddjon dokumenttaid. Ohcat ja viežžat elektrovnnalaš oahpponeavvuid oahppneavvodiehtovuođus. Ohcat ja gávdnat sámegielsániid, -doahpagiid ja -namahusaid Sámi sátnevuorkkás. Ohcat Sámedikki iešguđetlágan doarjagiid ja stipeanddaie. Dáin bálvalusain leat máŋga, mat gáibidit norgga standárdda vuolláičállimis. Dát lea ráhkaduvvomin ja lea vuordimis ahte dat almmuhuvvo ovdal 2002. Jahkái 2002 Sámediggi vuoruha dáid doaibmabijuid:. Ohcat ja gávdnat sámegielsániid, -doahpagiid ja -namahusaid Sámi sátnevuorkkás. Ohcat, várret ja luoikkahit girjjid Sámi sierrabibliotehkas. Sáddet Sámedikki ráđđádallamiid neahta bokte - jienain. Sámi sátnevuorká. Sámi sátnevuorkká ovttaiduhttin mielddisbuktá boares diehtovuođu nuppástuhttin ođđa diehtovuođđun Unicoda-teknologiija vuođul. Dasa lassin ferte ráhkadit ohcan- ja ovdanbuktinlaktaga diehtovuođa ja Sámedikki neahttasiidduid gaskka. Adno deatalažžan ahte sátnevuorká šaddá oassin Sámedikki neahttafálaldagas. Golut dán barggu oktavuođas meroštallojuvvojit gártat kr 400 000. Sámi sierrabibliotehka neahtas. Sámi sierrabibliotehka berre farggamusat leat olahahtti neahtas, mas lea ollistuvvon diehtovuođđu ja vejolašvuohta ohcat, várret ja luoikkahit girjjálašvuođa ja eará gálduid, mat gávdnojit girjerájus. Dákkár neahttabálvalusat nannešedje girjeráju riikkaidgaskasaš, sámi girjerádjun ja dagahivčče dan juvssahahttin buot sápmelaččaide beroškeahttá geografiijas. Golut dán prošeavtta oktavuođas meroštallojuvvojit gártat kr 200 000. Sámedikki ráđđádallamat neahtas. Neahttasáddagat Sámedikki ráđđádallamiin veahkehivčče sámi álbmoga buorebut čuovvut sámepolitihkalaš divaštallama. Dál sáddejuvvojit ráđđádallamat NRK Sámi Radio digitála sáddagiid bokte. Dađibahábut leat hárvelohkosaš olbmot, geat ožžot sisa dán kanála, iige dát fálaldat váikkut politihkalaš diehtojuohkima lassáneami. Golut dán prošeavtta oktavuođas meroštallojuvvojit gártat kr 100 000. Sámegiela gealbudeapmi. Sámediggi háliidivčče nannet Sámedikki bargiid vejolašvuođa váldit oahpu ja joatkkaoahpu sámegielas. Lea deaŧalaš movttiidahttit bargiid ovdánit doaibmi guovttegielat mielbargin. Ossodagain ii leat seamma vejolašvuohta gokčat goluid bálkáhuvvon virgelobiid ja guhkit áiggi vuoliduvvon bargocuokka oktavuođas. Danne várrejuvvo guovddáš poasta maid Sámedikki direktøra hálddaša veahkehit ossodagaid, main leat doaibmanváttisvuođat giellaoahppama goluid geažil. Sámegiela gealbudeami rámman lea jahkái 2002 biddjon kr 500 000. Politihkalaš álgagat. Várrejuvvojit ruđat, maid Sámediggeráđđi beassá hálddašit doaibmabijuide ja politihkalaš álgagiidda, mat muđui eai gokčojuvvo Sámedikki doarjjaortnegiid bokte. Ortnega rámman biddjo kr 62 000. 4. Poasta 51 Ealáhusovddideapmi. Sámediggi várre dáid váikkuhangaskaomiid sámi ealáhusovddideapmái jagis 2002: . Tabealla 4.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 51.0. Sámi ovddidanfoanda. 18 597. 18 680. 18 130. - 550. 51.2. Duodjeásahusat ja -org. 3 600. 3 530. 3 500. -30. . SUBMI. 22 197. 22 210. 21 630. -580. Oppalaš mihttomearri, strategiijat ja doaibmabijut . Sámediggeplánas lea ealáhusa ja kultuvrra čatnaseapmi garrasit deattuhuvvon. Danne leage deaŧalaš nannet ja suddjet ealáhusdoaimmaid, mat leat sámi kultuvrra ja identitehta ávnnaslaš vuođđun. Báikkálaš ealáhuseallin lea buori muddui sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođđu. Lea deaŧalaš nannet ja ovddidit báikkálaš ealáhusaid geavahettiin árjjalaš váikkuhangaskaomiid. Váikkuhangaskaomiid geavaheapmi galgá váikkuhit dan, ahte nissoniidda ja albmáide lea geasuheaddji ássat ja eallit sámi báikegottis. Váikkuhangaskaomiid geavaheapmi dievaslaš ealáhuspolitihkas galgá addit vejolašvuođaid sihke lotnolasealáhusaide, smávvadoaimmaide ja ovttafidnoheivehemiide. Dárbu lea nannet foandda iežas rolla ovddideaddjin sámi servodagas, iige nu ahte foanda ovttabeallásaččat gártá lassin eará almmolaš váikkuhangaskaomiid geavaheamis guovlluguovdasaččat. Dattetge geahččalit váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte álggahit ovttasbarggu áššáiguoskevaš báikkálaš ja guovlluguovdasaš ruhtadeaddjiiguin oažžut áigálii nannoset ja viidáset bálddalastima vai juksat oktasaš mihttomeriid ja sáhttit álggahit doaibmabijuid guovlluguovdasaš ealáhusovddideamis. Sierra prográmmabargu Sámedikkis, mas lea hálddahuslaš ja ekonomalaš ovttasbargu guovlluguovdasaš ovddidanprográmmaid oktavuođas, duddjo oktasaš vuođu dákkár ulbmillaš bargui. Bajimuš mihttomearri lea nana ja ealli servodagat dássidis ássamiin ja buotbeallálaš ealáhus- ja servodateallimiin. Sámi ovddidanfoanda. Dain ruđain, maid Sámi ovddidanfoanda beassá hálddašit, leat dušše dat ruđat, maid Sámediggi ieš juohkáš, mat berrejit oidnot njuolgga. Iešguđet ealáhusšiehtadusaid vejolaš fievrrideamit dollojit olggobealde. Dát ruđat bohtet lassin ja raporterejuvvojit juolludanásahusaide sierra. Eaige dát ruđat leat bistevaš juolludeamit ja dat leat maŋimuš jagiid leamaš jahkásaš vuođđoealáhusšiehtadallamiid boađus. Kultur- ja ealáhusossodat čuovvola ášši ovddasvástideaddji šieahtadusbeliid ektui vai sihkkarasto ahte Sámediggi beassá daid hálddašit. Šiehtadusruđat geavahuvvojit sierra daid eavttuid vuođul, maid juolludeaddjit bidjet. Sámi ovddidanfoandda rámma buohkanassii iešguđet surggiin 2002:. Tabealla 4.2. (1000 kr). Poasta 51.0. Sámi ovddidanfoanda. 2000. 2001. 2002. +/-. Guolástus. 3 128. 3 750. 3 640. - 110. Eanadoallu. 1 495. 3 250. 3 140. - 110. Duodji. 791. 2 380. 2 270. - 110. Lotnolasealáhusat *. 3 083. 4 750. 4 640. - 110. Eará ealáhusat. 10 100. 4 550. 4 440. - 110. . SUBMI. 18 597. 18 680. 18 130. - 550. * Dasa lassin hálddašuvvo oassi 4 000 000 kruvdnosaš sirdimiin ealáhusšiehtadusain lotnolasealáhusaide. . Maŋimuš guovtti jagis lea foandaruhtaohcamušaid lohku lassánan mearkkašahtti ealáhusprošeavttaide buot surggiin. Hálddašanrámma fas lea njiedjan maŋimuš jagiid vaikko doaibmaguovlu lea viiddiduvvon ja eanet kultur- ja ealáhussuorggit leat boahtán doarjjaortnegiid vuollái. 1999:s Sámediggi juolludii kr. 20 100 000 Sámi ovddidanfondii. 2001:s lei rámma vuoliduvvon kr 18 130 000 rádjai. Rámma lea menddo gárži dasa ahte sáhttit duhtadit dohkálaš ruhtadanrolla ja gokčat ealáhuseallima dárbbu. Iige Sámediggi sáhte čađahit mearrádusaid go bušeahttarámmat eai leat doarvái stuorrát. Leamaš dárbu vuolidit foandda ruhtadanoasi buot surggiin, mii lea uhcidan foandda rolla ealáhusovddideame lágideaddjin sámi servodagas. Rámmaid vuolideapmi lea dagahan ahte foandaruđat leat geavahuvvon jo borgemánus/čakčamánus. . Eai leat juolluduvvon ruđat Interreg-prošeavttaide jagis 2001. Interreg III prográmma álggahuvvo jagi 2001 loahpageahčen. Sámediggi berre várret oppalaš bajimuš rámma Interreg-prošeavttaid juolludemiide (verd. poasttain 57.1). Ruđat várrejuvvojit guovlluguovdasaš prošeavttaide norgga gollooassin (vrd. Kap. 10). Ealáhuseallima ovddideami váikkuhangaskaoamit berrejit leat nu máškidat go vejolaš ja dynámalaččat vai sáhttá dustet ealehuseallima dárbbuid ja hástalusaid vaikke goas. Dat vuohki ahte dievasčoahkkimis juolluduvvojit ja merkejuvvojit ruđat juohke suorgái, ii várra leat sávahahtti máškit dustet ruhtadandárbbuid boaittobeale guovlluin. Danne ferte sámedikki doarjjastivra oažžut fámu hálddašit stuorát proseantaoasi iešguđet vuoruhansurggiid juolludemiin. Sámedikkis leat dát mihttomearit, strategiijat ja doaibmabijut iešguđet ealáhussurggiin jagis 2002:. Guolástus. Mihttomearri. Váldomihttomearri lea gáhttet ja ovddidit guolásteami vuođđoealáhussan dainna lágiin ahte huksejuvvojit dárbbašlaš gádde- ja vuostáiváldinrusttegat, bivdofanasveahka, biebmanrusttegat, hálddašanortnegat ja báikkálaččat heivehuvvon muddenvuogádagat. Strategiija. Sámedikki guolástuspolitihkka lea gáhttet riddoguovlluid guolásteami riddo- ja vuotnaguovlluid ássama ja barggaheami ávnnaslaš vuođđun. Guolástuspolitihkalaš avádagat galget ásahuvvot geahččaladdat báikkálaččat heivehuvvon hálddašanortnegiid. Sámediggi áigu váikkuhit dan, ahte lagašvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa ásahuvvo mearraresurssaid hálddašeamis ja ávkkuheamis. . Doaibmabijut. Árjjalaš váikkuhangaskomiid geavaheapmi ovddidit ja ođasmahttit báikkálaččat heivehuvvon bivdofanasveaga. Ásahit ja ođasmahttit báikkálaš gádde- ja vuostáiváldinrusttegiid foandda geográfalaš doaibmaguovllu iešguđet gielddain. Doarjut iešguđet šlájaid birasáddjái biebmanealáhusaid viidáset ovddideami. . Ovddidit ja geahččaladdat báikkálaš hálddašanmodealla válljejuvvon vuonain. Doaibmabijuid rámma buohkanassii lea kr 3 640 000. Eanadoallu. Mihttomearri. Sámi ássanguovlluid eanadoalu mihttomearri lea doalahit eanadoalu bargiid oasi sullii seamma doallostruktuvrrain go dál. Ođasmahttojuvvon eanadoalloplána bajimuš mihttomearri leat dássidis bargoveahka, iežas buktagiid viidáset ráhkadahttin, buoremus buvttadeapmi luonddu ovdduid vuođul, sámi kultuvrra áimmahuššan vuođđoealáhusain ja buktagiid eatnatvuođa eanedeapmi. Strategiija. Deaŧalaš lea hukset ja doalahit sihke oktafidnodoaluid ja lotnolasealáhusaid. Guovlluguovdasaš jurddašeapmi našuvnnalaš eanadoallopolitihkas ja dan rievdadeapmi sámi ássanguovlluin sihkkarasttášii ceavzilis eanadoalu. Otná našuvnnalaš eanadoallopolitihkka oidá stuorra doaluid lotnolasealáhusaid ja uhcit doaluid ovddabealde. Nappo leage sámi guovlluid eanadoallu gilvvohallanhearki. Danne leage rivttes strategiija rievdadit buvttadandoarjaga buvttadansorjjaskeahtes doarjjan. Dákkár doarjagat uhcidivčče badjelmearebuvttadeami seammás go dat váikkuhivčče doalahit ássama ja barggaheami. . Lagaš ovttasbargu eanadoalloeiseválddiiguin lea dárbbašlas vai sáhttá doalahit ceavzilis eanadoalu ja addit nissoniidda ja albmáide seamma vejolašvuođaid doaibmat árjjalaččat. Sámedikki mielas lea lunddolaš ahte diggi geavahuvvo árrat áššiin ja plánabargguin, mat leat deaŧalaččat sámi eanadollui. Dát lea erenoamáš deaŧalaš eanadoallošiehtadallamiin. Doaibmabijut. Maŋimuš eanadoallošiehtadusa oktavuođas várrejuvvojedje ruđat eanadoallo árvobuvttadanprográmma čađaheapmái. SND-vuogádat galgá hálddašit prográmma guovlluguovdasaččat. Sámediggái lea strategalaččat deaŧalaš oassálastit árjjalaččat strukturerejuvvon ovttasbarggus dán prográmma rámma siskkabealde. . Sámediggi áigu vuoruhit dáid doaibmabijuid:. Ovddidit ja revitaliseret árbevirolaš lotnolasealáhusaid. Márkanguvllot- og kvalitehtabuktagat sámi eanadoalus sámi kultuvrra ja árbevieruid vuođul. Buret gánniheapmi vuoliduvvon goluid geažil. Gealbudeapmi, fierpmádathuksen ja FoU-doaimmat. Meahcceresurssaid ávkkuheapmi. Lea maid dárbu rievdadit Sámedikki váikkuhangaskaoapmegeavaheami eanandoalu ektui nu ahte doarjja mašiinnaide ja reaidduide ii vuoruhuvvo ovddabeallai eará ovttasbargodoaimmaid eandoalus. Eanadoalu doaibmavisttiid ferte ain vuoruhit go lea sáhka viiddideamis ja stuorra huksenrievdadusain. Stuorát huksenprográmma ođasmahttit visttiid dárbbašuvvo vai sihkkarastá sámi guovlluide áigáiheivvolaš visttiid. Doaibmabijuid rámma buohkanassii lea kr 3 140 000. Boazodoallu. Sámi boazodoallu sihke ealáhussan, eallinláhkin ja kulturguoddin dagaha ealáhusa hui deaŧalažžan sámepolitihkalaš oktavuođas. Boazodoallu lea rievdan sakka maŋimuš logijagiid. Hedjonan guohtumat ja eará dilit nugo lassánan boraspiremáddodat, asttoáiggedoaimmat, mohtorjohtalus ja luondduduohtadeamit leat dagahan ealáhusa váttis dillái heajos lassiváikkuhusaiguin. Mihttomearri. Sámediggi galgá bargat daid mihttomeriiguin, mat leat hámuhuvvon áššis 18/01 Sámedikki boazodoallopolitihkka. Sámedikki bajimuš mihttomearri lea sihkkarastit ekologalaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat ceavzilis sámi boazodoalu, nu ahte dát erenoamáš ealáhus eallinláhkin ja kulturguoddin sihkkarasto, ovddiduvvo ja nannejuvvo. Vai juksá mihttomeari, de ferte boazodoalu eanasuodjalusa nannet, boraspirevahágiid uhcidit ja ekonomiija buoridit. Dasa lassin ferte láhčit vejolašvuođa nissoniidda ja nuoraide sáhttit árjjalaččat doaibmat ealáhusas. . Strategiija. Sámediggi áigu:. bargat dan ovdii ahte boazodoalu ekonomiija nannejuvvo. váikkuhit ahte ekologalaš vuođđu nannejuvvo ja suodjaluvvo. bearráigeahččat ahte kulturbealli boahtá čielgasit ovdan boazodoallopolitihkas. váikkuhit ahte buot áššáiguoskevaš lágat árvvoštallojuvvojit vai sáhttá dáhkidit ahte boazodoalu erenoamáš riektevuođđu nannejuvvo ja čielgasit áiddostahttojuvvo ja ovttastahttojuvvo láhkamearrádusaide. ain bargat dan ovdii ahte boazodoalu guohtuneatnamat suodjaluvvojit buorebut. dárkilit gozihit lágavuođul boazolohkoheiveheami. árjjalaččat searvat árvobuvttadeami eanedanbargui boazodoalus. bargat dan ovdii ahte dálá láhkamearrádusat, hálddašanvuogádat ja šiehtadusat dievaslaččat árvvoštallojuvvojit dainna ulbmiliin ahte nannet nissoniid ja nuoraid rolla boazodoallin ja kulturguoddin. Sámediggi oaivvilda ahte boazodoalu ferte nannet šiehtadanbeallin boazodoallošiehtadusvuogádagas . Doaibmabijut. Vai sáhttá čađahit Sámedikki boazodoallopolitihka, de dárbbašuvvo bistevaš virgi bargat dáid áššiiguin. Sámedikkis eai leat doarjjaortnegat njuolga boazodoalu várás ealáhussan. Váikkuhangaskaoamit leat geavahuvvon boazodoalu oalgedoaimmaide ja eará doaimmaide, mat ovttastuvvojit boazodoaluin. Dát čuovvu daid áigumušaid, maid boazodoallošiehtadusa váikkuhangaskaoapmegeavaheapmi eaktuda. Juolluduvvon šiehtadusruđaid rámma leamaš maŋimuš jagiid kr 2 000 000. Jahkásaččat raporterejuvvo ruhtageavaheapmi Boazodoallohálddahussii. Ruhtajuogadeami vuođđun biddjojit dat eavttut, mat bohtet ovdan šiehtadusruđaid juolludeamis. Dát juolludeamit eai leat bistevaččat. Maŋimuš boazodoallošiehtadus lea maid almmuhan sierra árvobuvttadanprográmma ealáhusa várás. Dán prográmma galgá Romssa SND-vuogádat hálddašit. Sámediggi lea ovddastuvvon nammaduvvon stivrenjoavkkus. Sámedikkis leat iežas ruđat boazodoallošiehtadusruđaid olis, ja árvobuvttadanprográmma oassálastima oktavuođas leamaš Sámedikkis ollu doaimmat ovddidit gánnáhahtti lotnolasealáhusaid olbmuide, geain lea boazodoallu váldoealáhussan. . Duodji. Mihttomearri. Sámediggi áigu láhčit vejolašvuođaid duoji ovdáneapmái ealáhussan, mii gánniha buorebut ja mas iežas buvttaduvvon gálvvuin lea buoret johtu. Dákkár ovdáneami eaktun lea garrasit čalmmustahttit gealbudeami, oaivadeami, buvttaovddideami, márkanastima ja vuodima. Duodji galgá šaddat ealaskas ealáhussan, mas lea kultuvrralaš, fágalaš ja servodatlaš ceavzinnákca. Strategiija. Sámediggi galgá ovddidit govddit ja buorebut strukturerejuvvon fierpmádaga ja ovttasbarggu buvttadeaddjiid, organisašuvnnaid, oahppoásahusaid ja márkanastinorgánaid gaskka. Doaibmabijut. Sámediggi lea mearridan ovddidanprográmma duodjái, mas iešguđet bealit bovdejuvvojit searvat prográmma ruhtadeapmái. Váldi, čađahanlágideapmi, áigerámma ja ruhtadeapmi ferte čilgejuvvot. . Vuoruhuvvon bargoviidodagat leat: . Ealáhusa rámmaeavttuid čielggadeapmi. Gealbudeapmi. Vuovdin- ja márkanastin. Vuođđoávnnasskáhppon. Ásahit buvttadeaddjifierpmádagaid ja ovttasbargoortnegiid. Prográmma 2002 ekonomalaš rámma lea buohkanassii kr 3 700 000, mas Sámi ovddidanfoandda oassi lea biddjon kr 1 000 000. Dasa lassin jotkojuvvo ortnet oktagaslaš doarjagiiguin árjjalaš duojáriidda. Ortnegii gullá investerendoarjja lanjaide ja buvttadanbiergasiidda, ja maiddái álggahanstipeanda. Rámma duodjái lea buohkanassii kr 2 270 000. Lotnolasealáhusat. Mihttomearri. Mihttomearrin lea sihkkarastit dienasvuođu sidjiide, geat ellet lotnolasealáhusain. Lotnolasealáhusaid rámmaeavttuid ferte sihkkarastit buot vuođđoealáhusain dainna lágiin ahte eiseválddit láhčet dasa vejolašvuođa. Ferte jeavddalaččat árvvoštallat devdojuvvojit go doarjjaortnegat ja juksá go ortnet vuoruhanjoavkku. Nubbi mihttomearri lea ovddidit ođđa ovttastumiid lassin vuođđoealáhusaide. Dát buoridivččii nissoniid vejolašvuođaid ávkkástallat ortnegiin. Struktuvrarievdadusat stáhta buvttadanváidudeaddji doaibmabijuid geažil leat čađahuvvon máŋgga ealáhusas. Sáhtášii doalahit barggaheami iešguđet ealáhusain go bijašii árjja buvttadit márkanguvllot kvalitehtagálvvuid. Go sámi guovlluin eai leat doarvái resurssat, de dávjá ii gánnit dušše ovttain fidnuin eallit. Dasa lassin leat olggobeale rámmat, nugo ráddjejumit resursageavaheamis, eriid mudden, šiehtadusaid buvttadandoarjjadássi ja váttisvuođat juksat rivttes márkaniid, mat dahket váttisin eallit dušše ovttain fidnuin sáme báikegottiin. Ovttastahtton doalut leat sámi báikegottin leamaš dábáleabbo go eará báikegottiin. Árvobuvttadeapmi stuorušii jus anášii buoret ávkki ávdnasiin. Mihttomearrin lea maiddái buoridit gánnáheami vuođđoealáhusain dainna lágiin ahte daid ovddidit resursavuođđun mátkeealáhusaid oktavuođas. Strategiija. Dárbu lea vuoruhit ovddidandoaibmabijuid passiivva doallodoarjjaortnegiid ovddabeallái vai sihkkarastá boahtteáiggi lotnolasdoaimmaid. Nannoset gealbudeapmi ja fierpmádathuksen movttiidahttášii lotnolasdoalliid árvvoštallat márkanguvllot buvttadeami. Dát lea erenoamáš deaŧalaš duojis, mas vuovdin ja márkanastin lea deaŧalaš vuoruhansuorggit. Vai sáivaguolástus ovdánivččii positivvalaččat ealáhussan, de ferte árjjalaččat ulbmáluššat náláštuhttima ja organiseret sáivaguolástusa. Doaibmabijut. Ferte árvvoštallat lotnolasealáhusaid doaibmadoarjagiid bohtosiid. Árvvoštallat doaibmadoarjagiid rievdadeami nu ahte čavgadeabbot vuoruha ovddidandoaibmabijuid lotnolasealáhusain. Vuoruhit dihtomárkaniid várás kvalitehtabuktagiid, mat ráhkaduvvojit eanadoallo-, boazodoallo- ja guolástusávdnasiin. Váikkuhit náláštuhttima vissis guollejávrriin. Fitnodatovddidandoaibmabijut sáivaguliid vuostáiváldinrusttegiidda. Čakčamánu geigii NIBR, Álaheadju, lotnolasealáhusaid doarjjaortnegiid árvvoštallama. Gávdnosat ja bohtosat, mat rapporttas biddjojedje ovdan, ja raportta politihkalaš gieđahallan Sámedikkis, mearridit mo doarjjaortnegiid hálddašeapmi boahtteáiggis šaddá. Ođđa njuolggadusat maid šaddet vuođđun dasa, mo Sámediggi lágida ortnega 2002 rájes. 2002 geavaheapmi lei oktan ealáhusšiehtadusruđaiguin su. kr 6 000 000 doaibmadoarjjan. Submi vurdo sturrut jagiin 2001 ja 2002 jus otná njuolggadusat doalahuvvojit. Doaibmadoarjja lea doarjja, maid ohcciin lea vuoigatvuohta oažžut almmá dárboiskkadeami haga. Jus ortnega goluid galgá sáhttit vuolidit, de ferte Sámedikki dievasčoahkkin rievdadit njuolggadusaid. Olles rámma lea buohkanassii kr 4 640 000, earret ealáhusšiehtadusruđa. Eará ealáhusat. Mihttomearri. Sámediggi galgá bargat ovddidit nannoset ja máŋggabealat ealáhuseallima báikegottiin go barggaheapmi vuođđoealáhusain ja almmolašsuorggis lea njiedjan, ja maiddái veahkehit hukset dárbbašlaš servodatlaš bálvalusaid sámi báikegottiin. . Strategiija. Ferte ožžodit dohkálaš rámmaeavttuid vai sáhttá ovddidit nana, buotbeallásaš ja dynámalaš fitnodatbirrasaiid, gos gelbbolašvuohta, hutkka, buvttaovddideapmi ja náláštuhttin leat gilvonávccalaš bođufitnodagaid guovddáš fáttát. Ferte movttiidahttit fitnodagaid geavahit dan gelbbolašvuođa, mii nissoniin lea. Guhkit áiggi vuollái dát nannešii ealáhuseallima. Sohkabealperspektiiva lea deaŧalaš jus galgá ožžodit dássidis ovdáneami sámis báikegottiin. Bálvalusealáhusain lea stuorámus oassi nissoniin barggus. Danne ferte fuolahit buoret oaivadeami ja čuovvoleami ja movttidahttit bargosajiid ásaheami nissoniid ja nuoraid várás. Buvttadanbargosajiid lea deaŧalaš ásahit vai nanne vuođđoealáhusbuktagiid hutkaga ja náláštuhttima. Ávnnasbuvttadeami náláštuhttin nannešii ássama. Erenoamáš sámi mátkkoštanfálaldat lea dušše muhtun muddui huksejuvvon. Sámi turistaealáhusa dovdomearkan leat smávva doaimmat, mat uhcán barget ovttas. Dás lea stuorra ovdánanvejolašvuohta. Deaŧalaš rávnnjáldat turistamárkanis lea vásáhusturisma. Dás sáhttá sámi operatevrrain leat gilvoovdu eaktivuođain ja erenoamáš gelbbolašvuođain. Deaŧalaš hástalus lea ásahit fierpmádaga sierranas mátkeealáhusoperatevrraid gaskka oktasaš márkanastima ja fálaldatvuovdima bokte. Doaibmabijuid vuođđun leat Sámedikki mearrádusa čanastusat áššis 29/00 Sámedikki mátkeealáhuspolitihkka. Doaibmabijut. Vuoruhit ovddidandoaibmabijuid náláštuhttinfitnodagain ja sihkkarastit bálvalusfálaldagaid smávit sámi báikegottiin. Álggahit ealáhusovddidanprošeavttaid nissonlaš álggaheaddjiid várás. Searvat ruhtadit ja hálddašit álggahanprográmmaid, mat leat erenoamážit nuoraid várás. Vuoruhit hutkkálaš doaibmabijuid dáláš fitnodagain. Hukset guovlluguovdasaš ealáhusjoavkkuid surggiin/ealáhusain, mat dárbbašit buorebut ovttasbargat. Rámma buohkanassii lea 4 440 000. Duodjeásahusat ja organisašuvnnat. Sámediggi áigu várret ruđaid duodjeorganisašuvnnaide ja --ásahusaide. Organisašuvnnaid doarjjaortnegiid (poasta 51.2 ja poasta 51.3) juolludeapmi jahkái 2001 lea kr 3 530 000. 2002 njuolgga doaibmadoarjaga juohká dievasčoahkkin dáid ásahusaide:. Tabealla 4.3. (1000 kr). Poasta 51.2. Duodjeásahusat ja organisašuvnnat. 2000. 2001. 2002. +/-. Duodjeinstituhtta. 1 800. 1 800. 1 800. 0. Kárášjoga Duodje Gávpi. 63. 100. 100. 0. Manndalen Husflidslag. 63. 100. 100. 0. Unjárgga Sámiid Duodje. 63. 100. 100. 0. Duodjeoahpahuskantuvra --nuorta. 150. 150. 150. 0. Duodje- ja hábmenfágaid oahpahuskantuvra. 63. 100. 100. 0. Duojáriid Dállu. 0. 200. 200. 0. Duojáriid Ealáhus Searvi (poasttas 51.3). -. -. 250. 250. Sámiid Duodji OS (poasttas 51.3). 500 . 980. 700. -280. . SUBMI. 3 002. 3 530. 3 500. -30. Poastta 51.2 jugii Sámedikki dievasčoahkkin njuolgga 2001:s. Dasa lassin oaččui Duojáriid Ealáhus Searvi kr 250 000 doaibmadoarjaga poasttas 51.1 Sámi ovddidanfaonda. 2002 supmit juogaduvvojit dievasčoahkkima 2001 juogadeami vuođul. Riikkaorganisašuvdna Sámiid Duodji OS ja beroštusorganisašuvdna Duojáriid Ealáhus Searvi gullet dán postii 2002 rájes ja Sámedikki dievasčoahkkin juohká doaibmadoarjaga njuolgga. Oasit njuolggadusain leat loahpahuvvon ja odne lea dušše Sámiid Duodji, mii deavdá poastta 51.3 doarjjaeavttuid. Ulbmillaččamusat livččii ahte Sámiid Duodjái juolluda dievasčoahkkin njuolgga seamma láhkai go eará organisašuvnnaidege. De sáhtášii olles doarjjaortnega poastta 51.2 duodjeásahusat ja poastta 51.3 duodjeorganisašuvnnat bidjat oktan poastan (poasta 51.2). Danne evttohuvvo ahte ovddeš poastta 51.3 doarjjanjuolggadusat duodjeorganisašuvnnaide loahpahuvvojit. Sámediggeráđđi mearrida juolludaneavttuid lagabui. Oppalaš ealáhusovddideapmi ja prográmmabargu. Mihttomearri. Lassin váikkuhangaskaomiid hálddašeapmái galgá Sámediggi maiddái doaibmat ealáhusáššiid fágapolitihkalaš orgánan. Dát mielddisbuktá bidjat eavttuid sámi ealáhusovddideapmái ja váikkuhit ahte almmolaš váikkuhangaskaoapmegeavaheapmi oktiiordnejuvvo buorebut. Mihttomearrin nappo leage sihke riikkaidgaskasaččat ja guovlluguovdasaččat searvat iešguđet orgánaide, mat barget guovlluid barggahan- ja ealásusovddideami nannemiin. Ovttasdoaimmas eará almmolaš váikkuheaddjjiiguin ferte Sámediggi ráddjet ja čielggadit iežas váikkuhangaskaoapmegeavaheami eará aktevrraid ektui. . Strategiija. Sámediggi lea suokkardahttán sámi guovlluid ealáhuseallima. Suokkardeami loahppajurdda lea ahte ferte árvvoštallat kulturguoskevaš heivehemiid, maid juohkehaš deattasta ealáhusdoaimmastis. . Doaibmabijut. Searvat sierranas ealáhusovddidanforaide nugo guovlosaš ovddidanprográmmaide fylkkain. Čuovvolit Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána. Searvat rájáid rastá ovttasbargui Interreg III sámi oasseprográmmaid oktavuođas . Buktit gulaskuddancealkámušaid ealáhuspolitihkalaš áššiin. Oassálastit diehtojuohkinčoahkkimiin ja ealáhuspolitihkalaš seminárain. Čuovvolit Lullisámi doaibmaplána. 5 Poasta 52 Kultuvra. Sámediggi bidjá čuovvovaš váikkuhangaskaomiid juogadeapmái sámi kulturbargguide jagis 2002: . Tabealla 5.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 52.1. Sámi kulturfoanda**. 9 475. 9 475. 9 000. - 475. 52.2. Doarjja sámi lágádusdoaimmaide. 1 500. 1 490. 1 520. 30. 52.3. Doarjja sámi kulturviesuide *. 4 443. 3 998. 4 228. 230. 52.4. Doarjja sámi kulturorganisašuvnnaide. 1 583. 1 072. 1 093. 21. 52.5. Festiváladoarjja. 0. 700. 1 128. 428. 52.6. Sámi valáštallan. 0. 500. 500. 0. 52.8. Beaivváš Sámi Teáhter Ođas. -. -. 10 700. 10 700. 52.9. Dáiddárstipeanddat Ođas. -. -. 1 300. 1 300. . SUBMI. 17 001. 17 235. 29 469. 12 234. * Oktan kr 100 000 sturrosaš čájáhusbuhtadusain Sámi Dáiddaguovddážii, Kárášjogas. ** Sámi Vuorká Dávviriid dáiddaossodahkii fievrriduvvo kr 475 000, vrd. Tabeallain 7.3 poasta 54.1 Museat. Sámi kulturfoanda. Doarjjaortnegis leat sierra doarjjajuolludannjuolggadusat. Sámedikki doarjjastivra hálddaša ortnega. Ođđa bušeahttastruktuvrra oktavuođas Sámi kulturfoanda lea juhkkojuvvon doaibmabidjosurggiide, maidda Sámediggi juolluda njuolgga. Sámi kulturfoandda 2002 rámma buohkanassii lea kr 9 000 000, mii juogaduvvo doaibmabidjosurggiide (vrd. tabeallain 5.2). Mihttomearri. Sámi kultuvra lea lávga čadnon vuođđoealáhusaide, lundui, gillii, árbevieruide ja historjái ovttasdoaibmama, sosialiserema ja identitehta bokte. Danne ferte oppalašgova vuođul várjalit ja ovddidit sámekultuvrra ja bidjat servodaga ja ovttaskasolbmo guovddážii. Sámediggái lea deaŧalaš oktiiordnet kulturárjja, láhčit dili ovttaárvosaš fálaldagaide ja doaimmaide iešguđet guovlluid joavkkuid dárbbuid vuođul. Almmolaš doarjja girjjálašvuhtii, musihkkii, filbmii ja teáhterii bijaha johtui guovddáš doaimmaid, mat fas váikkuhit eará kulturfálaldagaid. Lea maid deaŧalaš bidjat rámmaeavttuid sámi kulturbargui, maid ovttaskas olbmot doaimmahit. Sámediggi galgá kulturpolitihkas hukset kultuvrralaš čatnasemiid ja iežas árbevieruid ala, nugo dat boahtá ovdan sámi servodagas. Deaŧalaš ja vuođđudeaddji bargun Sámediggái lea váikkuhit láhčit buriid bajásšaddaneavttuid sámi mánáide ja nuoraide. Dakkár bajásšaddamii láhččojuvvo dilli, mii ovddida mánáid ja nuoraid sámi identitehta. Sámediggi maid berošta das, ahte ovttadássásašvuođabargu álggahuvvo jo mánáid bajásšattadettiin nu ahte mánát ohppet ahte nieiddat ja gánddat leat ovttaárvosaččat ja ovttadássásaččat. Dása gáibiduvvo viiddis ja máŋggabeallásaš ulbmáluššan máŋgga suorggis, ulbmáluššan, mii fátmmasat ollu aktevrraid. Sámedikki vuođđojurdda lea ahte doaibmabijuid mánáid ja nuoraid várás ferte heivehit sámi servodahkii ja dan dárbbuide. Strategiija. Sámediggi galgá bargat ovddidit sámi girjjálašvuođa, mii lea erenoamažit jurddašuvvon mánáide ja nuoraide. Sámediggi galgá váikkuhit stipeandaortnegiid ásaheami, mat movttiidahttet/ožžodit sámi mánáid ja nuoraid čállit sámegillii. Sámediggi galgá joatkit árjja mánáid ja nuoraid guovdu sámi mánáid- ja nuoraidplána vuođul. Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte dálá sámegielat áigečállagat mánáid ja nuoraid várás ožžot bistevaš doarjjaortnega. Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte dálá áigečállagat bearráigeahččat guktui sohkabeliid beroštumiid ja áigu erenoamážit bargat dan ovdii ahte Gába, mii lea vearditmeahttun bláđđi nissoniid várás, oažžu bistevaš doarjjaortnega. Doarjut sámi astoáiggástalli teáhterbarggu. Joatkit dáiddaoastinortnega. Sámedikki nuoraidkonfereansa lágiduvvo. Sámediggi áigu ožžodit oktasaš sámi musihkkagaskkustanarena. Bargat dan ovdii ahte sámi musihka/luđiid arkiivabáttit čohkkejuvvojit ja almmuhuvvojit. Doaibmabijut . Čuovvovaš rámma várrejuvvo juohke kultursuorgái:. Tabealla 5.2. (1000 kr). Poasta 52.1. Sámi kulturfoanda. 2000. 2001. 2002. +/-. Girjjálašvuohta. 2 100. 2 100. 2 000. - 100. Musihkka. 1 000. 1 000. 1 000. 0. Govvadáidda/duodji. 1 000. 1 000. 875. - 125. Teáhterdoaimmat. 400. 400. 400. 0. Mánáid bajásšaddaneavttut. 2 475. 2 475. 2 475. 0. Eará doaibmabijut. 2 500. 2 500. 2 250. - 250. . SUBMI. 9 475. 9 475. 9 000. 0. Sámi lágádusdoarjja. Mihttomearri. Galget almmuvuvvot nu ollu sámi girjjit go vejolaš ja nu buriin kvalitehtain go vejolaš, vai nannešii sámegielgeavaheami ja ovddidivččii giela, kultuvrra ja identitehta. Sámediggi áigu bargat jorgalahttit eanet fágagirjjálašvuođa sámegillii. Sámedikki mielas lea dárbu hukset dássidis lágádussuorggi sámi guovlluin vai leat orgánat, maid mihttomearri lea almmuhit girjjiid sámegillii ja vai šaddá vuođđu sámi kultuvrralaš infrastruktuvrii sámi guovlluin go leat čállit, geat geavahit sámegiela, ja go gávdnojit sámegielat buvttadeaddjit. Sámediggi háliida erenoamážit čujuhit man deaŧalaš dat lea ahte lágádusat, mat ožžot sámi lágádusdoarjaga, almmuhit sámi oahppogirjjiid. Strategiija. Ferte oččodit bevttoleamos resursageavaheami dainna lágiin ahte maksimere buvttadeami resursarámmaid siskkabealde ja ahte eaneda sámi girjjiid geavaheami. Sámi girjebuvttadeapmi árvvoštallojuvvo dievaslaččat. Doaibmabijut . Tabealla 5.3. (1000 kr). Poasta 52.2. Lágádusdoarjagat. 2000. 2001. 2002. +/-. Lágádusdoarjagat. 1 500. 1 490. 1 520. 30. Sámediggi joatká doaibmadoarjjaortnega lágádusaide, maid Sámedikki doarjjastivra hálddaša. Sámi lágádusaid árvvoštallama oktavuođas reviderejuvvo doaibmaortnet. . Kr 1 520 000 várrejuvvo 2002 rámman sámi lágádusaide. Kulturviesut. Doarjjaortnet ii muddejuvvo sierra njuolggadusaiguin. . Mihttomearri. Sámedikki mihttomearri lea ahte buot almmolaš eiseválddit váldet ovddasvástádusa sámi kulrdoaibmamis ja -ovddideamis. Dat mearkkaša ahte sámi álbmot oažžu duohta vejolašvuođa sámi kulturdoaibmamii. Vejolašvuohta doaimmahit sámi kultuvrra laktasa máŋgga dilálašvuhtii. Deaŧalaš dilálašvuohta lea ahte gávdnojit arenat sámi servodagas gos sámi kultuvra sáhttá doaibmat, ja ahte dat váfistuvvojit ekonomalaččat. . Strategiija. Sámediggi galgá váikkuhit ahte dálá kulturásahusaid doaibman sihkkarasto. Váikkuhit ahte Ája sámi guovddáš Gáivuonas ja Várdobáiki Mátta-Romssas huksejuvvojit. Doaibmabijut . Sámedikki 2001 juolludeapmi Sámi kulturviesuide lea ná: . Tabealla 5.4. (1000 kr). Poasta 52.3. Kulturviesut. 2000. 2001. 2002. +/-. Árran Julevsame Guovdasj, Divttasvuotna. 1 270. 1 270. 1 295. 25. Sámi Dáiddaguovddáš, Kárášjohka *. 1 078. 1 078. 1 250. 172. Ája Sámi Guovddáš, Gáivuotna. 540. 600. 612. 12. Mearrasámi gelbbolašvuođaguovd., Billavuotna. 0. 0. 250. 250. Sijti Jarnge, Aarborte. 1 050. 1 050. 1 071. 21. . SUBMI. 3 938. 3 998. 4 478. 480. *Oktan kr 150 000 čájáhusbuhtadusain. Ulbmil čájáhusbuhtadusain lea gaskkustit sámi dáidaga ja duoji govvadáiddáriid/duojáriid, sámi servodaga ja servodaga muđuige gaskka. . Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. Sámi kulturorganisašuvnnat. Sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjanjuolggadusat loahpahuvvojit. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid sierranas organisašuvnnaide. Mihttomearri. Mihttomearri lea nannet ja ovddidit sámi kultuvrra ja identitehta, mii earret eará galgá váikkuhit rikkis, máŋggabeallásaš ja árjjalaš sámi kultureallima. Strategiija. Sámediggi galgá sihkkarastit doarjaga sámi kulturorganisašuvnnaide, mat bestejit sámenuoraid. Sámediggi áigu bargat sihkkarastit ja ovddidit sámi kulturorganisašuvnnaid ekonomalaš rámmaeavttuid. Doaibmabijut . Dát mielddisbuktá ahte Sámedikki 2002 juolludeapmi kulturorganisašuvnnaide lea ná:. Tabealla 5.5. (1000 kr). Poasta 52.4. Kulturorganisašuvnnat. 2000. 2001. 2002. +/-. Sámi Dáiddačehpiid Searvi. 175. 190. 194. 4. Sámi Girječálliid Searvi. 160. 160. 163. 3. Sámi Teahter Searvi. 160. 160. 163. 3. Sámi Fágalaš girječálliid ja Jorgaleaddjiid Searvi. 107. 107. 109. 2. DSJ-Doajmmasiebbre Julevsábme. 95. 95. 97. 2. Samisk Filmforbund. 75. 75. 77. 2. Juoigiid Searvi. 50. 70. 71. 1. Foreningen samiske komponister. 50. 55. 56. 1. Sámi Dáiddaráđđi. 150. 160. 163. 3. . SUBMI. 1 022. 1 072. 1 093. 21. Sámediggi bivdá Sámediggeráđi joatikit háleštallama organisašuvnnaiguin iešguđet organisašuvnna boahtteáiggi doaimma birra. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. Festiváladoarjja. Sámi kulturráđđi lea máŋga jagi juolludan festiváladoarjaga máŋgga jahkásaš festiválii. Prošeaktadoarjja festiválaide lea addon ohcamušaid vuođul. 2001 rájes ásaha Sámediggi sierra bušeahttapoastta festiválaide. Doarjja addo njuolgga vuođđodoarjjan, maid sáhttá geavahit plánemii vai festiválat šattašedje bistevaččat ja seammás buorebut einnostuvvin. 2001:s ožžo Riddu Riđđu ja Musihkkafestivála Guovdageainnus kr 700 000 buohkanassii vuođđodoarjjan. Mihttomearri. Mihttomearri lea váikkuhit sámi dáiddalaš ovdanbuktima movttiidahttima ja ovddideami, ja sihkkarastit/doalahit sámi kulturovdanbukima arenaid/lávddiid. Sámedikki mihttomearri festválaid oktavuođas lea suodjalit sámi artisttaid beroštumiid ja loktet beroštumi sámi artisttain. Strategiija. Sámediggi áigu:. áŋgiruššat ahte sámi festiválat ožžot dohkálaš ekonomalaš rámmaeavttuid. lagabui geahčadit prošeaktadoarjjavejolašvuođaid sámi festiválaide. veahkehit gávdnat deaivvadanbáikki eamiálbmogiid dáiddáriidda ja artisttaide, álbmogii ja nuoraide, ja oahpistit eará eamiálbmogiid sámi kultuvrii. Doaibmabijut . Sámedikki juolludeapmi 2002 vuođđodoarjjan Sámi festiválaide lea:. Tabealla 5.6. (1000 kr). Poasta 52.5. Festiváladoarjja: . 2000. 2001. 2002. +/-. Riddu Riđđu. -. 350. 564. 214. Musihkkafestivála Guovdageainnus. -. 350. 564. 214. . SUBMI. -. 700. 1 128. 428. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. . Sámi valáštallan. Sámi valáštallan oažžu jahkásaš juolludeami poasttas 52.6. Mihttomearri. Doarjjaortnega mihttomearri lea ovddidit sámi identitehta ja gullevašvuođa doaimmaid bokte ja oaččuhit mánáid ja nuoraid searvat sámi valáštallamii. Sámi valáštallan čatnasa lávga identitehta- ja gullevašvuođa gažaldahkii ja dan ferte geahččat servodaga vuođđo sosiála ja kultuvrralaš norpmaid ja árvvuid oktavuođas. Strategiija. Sámediggu áigu áŋgiruššat ahte sámi valáštallamii sihkkarasto almmolaš ruhtadeapmi. Dán oktavuođas berre árvvoštallat vejolašvuođaid ahte oassi tihppenruđain addo ruovttoluotta sámi valáštallamii. Doaibmabijut . Sámediggi doalaha doarjaga sámi valáštallamii. Dán bargui várrejuvvojit čuovvovaš ekonomalaš váikkuhangaskaoamit:. Tabealla 5.7. (1000 kr). Poasta 52.6. Valáštallandoarjja. 2000. 2001. 2002. +/-. Sámi Valáštallan Lihttu - Norga. -. 500. 500. 0. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. Beaivváš Sámi Teáhter. Mihttomearri. Váikkuhit nannet sámi kultuvrra ja identitehta dainna lágiin ahte ovdanbuktit sámi vássánáiggi, dálááiggi ja višuvnnaid boahtteáiggi birra, bajidit sámegiela árvvu, gilvit dieđuid ja beroštumi sámi kulturovdanbuktima birra ja ožžodit dialoga kultuvrraid gaskka. Strategiija. Teáhter galgá sáhttit bálvalit olles sámi ássanguovllu guhkes geográfalaš gaskkaiguin ja iešguđet sámi guovllu hástalusaiguin. Sihkkarastit dohkálaš ekonomalaš vuođu doibmii. Tabealla 5.8. (1000 kr). Poasta 52.8. Sámi teáhter. 2000. 2001. 2002. +/-. Beaivváš Sámi Teáhter. -. -. 10 700. 10 700. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. Dáiddárstipeanddat. Mihttomearri . Stipendaortnet galgá váikkuhit ahte Sámedikki dáiddárpolitihka mihttomearit ollašuvvet go láhčá dilálašvuođaid juohke dáiddárii Sámedikki doarjagiid bokte, ja nu oččodit máŋggabeallásaš ja hutkás sámi dáiddaeallima. Deaŧalaš bargun Sámediggái lea váikkuhit movttiidahttit sámi dáidddáriid hutkás vuoigŋaeallimii girjjálašvuođas, govvadáidagis, lávlumis ja musihkas, juoigamis, teáhteris, dánssas, filmmas, videos, jna. Strategiija. Sámi dáiddáriidda sihkkarastojit seamma ekonomalaš eavttut go eará dáiddáriiddage. Nannet vejolašvuođaid dáiddalaš ja kultuvrralaš iežasovdáneapmái sámi servodagas. Bargat dan ovdii ahte sámi dáiddárat ožžot sierra dienasdáhkádusortnega. Doaibmabijut. Tabealla 5.9. (1000 kr). Poasta 52.9. Stipeanddat. 2000. 2001. 2002. +/-. Dáiddárstipeanddat. -. -. 1 300. 1 300. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. 6. Poasta 53 Giella. Sámediggi bidjá čuovvovaš váikkuhangaskaomiid juogadeapmái sámi giellabargui jagis 2002:. Tabealla 6.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 53.0. Guovttegielalašvuođadoarjagat. 16 650. 15 850. 25 050. 9 200. 53.2. Giellaprošeavttat hálddašanguovllu olggobealde. 2 956. 2 406. 2 450. 44. 53.3. Giellaguovddážat Ođas. 0. 1 600. 2 000. 400. . SUBMI. 19 606. 19 856. 29 500. 9 644. Sámegiela suodjaleapmi ja ovddideapmi gáibida oktilis barggu. Nappo leage dárbu ja lunddolaš bidjat guhkesáigge mihttomeriid. Sámegiella lea eanaš oktavuođain unnitlogugiella ja deaddašuvvet garrasit sihke dárogillii ja eŋgelasgillii. Sámegiela ferte ovddidit máŋgga dásis. Seammás go giela ferte suodjalit, de ferte maid ealáskahttit giela erenoamážit dain guovlluin, gos olles buolva lea massán giela. Dákkár ealáskahttin dárbbašvuvvo amas giella jávkat oalát dáin guovlluin. Alfabetiseren lea maid dárbu rávis sápmelaččaid gaskkas go galgá nannet ja ovddidit sámegiela. Deaŧalaš bargu 2002:s lea čuovvolit giellageavahaniskkadeami, mii almmuhuvvui 2001, ja Sámedikki dieđáhusa sámegiela birra. Sámelága giellanjuolggadusaid ja dasa gulli láhkaásahusaid lea maid dárbu guorahallat. Giella lea áibbas guovddáš kulturguoddi, nugo maiddái leat sámi báikenamat ja sámi girjjálašvuohta. Sámediggái lea hui deaŧalaš bargat dan ovdii ahte suodjaluvvojit ja árjjalaččat geavahuvvojit dát áibbas guovddáš kulturelemeanttat, mat sihkkarastet sámi kultuvrra oppalaččat. Seammás lea giella, báikenamat ja girjjálašvuohta deŧtalaš gáldun gulahallamis sámi árvvuid ja áddenrámmaid birra. Diehtojuohkin ja gulahallan sihke árbevirolaš ja ođđa mediaiguin lea deaŧalaš ovttadássásaš ja máŋggabeallásaš sámi servodaga ovddideamis. Guovttegielalašvuođadoarjagat. Mihttomearri. Guovttegielalašvuođadoarjja galgá váikkuhit gáhttet, nannet ja ovddidit sámegiela geavaheami almmolaš hálddašeamis. Bajimuš mihttomearrin lea ahte gielddahálddašeapmi galgá leat dievaslaččat guovttegielat, nu ahte sámegiel- ja dárogielhállit ožžot ovttaárvosaš gielddalaš bálvalusaid. Guovttegielalašvuođadoarjja galgá maiddái dáhkidit ovttaskas olbmuid vuoigatvuođaid sámelága giellanjuolggadusaid mielde. Guovttegielalašvuođadoarjja leamaš maŋimuš jagiid seamma dásis. Ovddeš árvvoštallanruđat (kap 571 poasta 64) gielddaide, main leat stuorra golut guovttegielalašvuođa geažil, juogaduvvojit 2002 rájes Sámedikki bušeahta bokte. Dát ovddeš árvvoštallanruđat mielddisbuktet ahte lassáneapmi guovttegielalašvuođadoarjagis lea kr 10 200 000. Strategiija. Sámediggi deattuha gielddaid ovddasvástádusa gozihit ahte ruđat geavahuvvojit sámegiela nannemii. Sámediggi atná hástalussan gielddaide ráhkadit strategiijaplánaid konkrehta doaibmabijuiguin nannet sámegiela. Doaibmabijut. Bargojoavku, mii galgá guorahallat gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuođagoluid, evttoha ná juogadit váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii guovttegielalašvuhtii jagis 2002:. Tabealla 6.2. (1000 kr). Poasta 53.0 . Guovttegielalašvuođadoarjagat. 2000. 2001. 2002. +/-. Guovdageainnu suohkan. 3 021. 3 321. 5 421. 2 100. Kárášjoga gielda. 2 802. 3 102. 5 052. 1 950. Deanu gielda. 2 116. 2 489. 4 089. 1 600. Porsáŋggu gielda. 2 161. 2 060. 3 610. 1 550. Unjárgga gielda. 1 309. 1 609. 2 234. 625. Gáivuona suohkan. 1 504. 1 404. 2 479. 1 075. Finnmárkku fylkkagielda. 374. 1 057. 1 057. 0. Romssa fylkkagielda. 125. 808. 808. 0. . SUBMI. 13 486. 15 850. 24 750. 8 900. Guovttegielalašvuođaruđaid hálddašeapmi mielddisbuktá liigebarggu Sámediggái ja dasa lassin gáibida erenoamáš gelbbolašvuođa. Lea dárbu nannet giellafágalaš oktavuođa Sámedikki ja gielddaid gaskka giellaáššiin. 10 200 000 kruvdnosaš árvvoštallaruđain poasttas 53.0 fievrriduvvo kr 600 000 postii 01 ođđa giellafágalaš virgái Sámedikki giellaossodagas. Jagis 2001 áshuvvui giellaguovddáš Várjjagii. Kr 400 000 fievrriduvvo postii 53.3 Giellaguovddážat, Unjárgga gildii jagi 2002 ovddas. Dađi mielde go giellaguovddážat ásahuvvojedje Porsáŋgui, Gáivutnii, Divttasvutnii ja Evenáššái, fievrriduvvojedje vástideaddji supmit dohko. Guovttegielalašvuođa doarjagiidda gulle maiddái hálddašanguovllu giellaprošeavttat, geah. tabealla 6.4. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. Giellaprošeavttat. Mihttomearri. Sámediggi galgá nannet ja ovddidit sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. Sámediggi galgá čuovvolit lullisámeguovllu, julevsámeguovllu ja Ofuohta/Mátta-Romssa guovllu giellaplánaid. . Strategiija. Sámediggi lea ráhkadan sierra giellaplánaid iešguđet guovlluid várás hálddašanguovllu olggobealde. Plánaid čađaheapmi lea deaŧalaš oassi sámegiela ealáskahttimis ja ovddideamis. Doarjjaortnegiid bokte giellaprošeavttaide sámegiela hálddašanguovllu olggobealde Sámediggi áigu joatkit giellaulbmáluššanbarggu. Guovllut eai leat čielgasit ráddjejuvvon giela dáfus. Danne fertejit leat sierra doaibmabijut sierra guovlluide. Eahpitkeahttá lea guovlluin hálddašanguovllu olggobealde stuorát alfabetiserendárbu go guovlluin hálddašanguovllu siskkabealde. Doaibmabijut. Prošeaktaruđaid juolludeapmi giellabargguide hálddašanguovllu olggobeale lei kr 2 406 000 jagis 2001 ja áigumuš lea dán doalahit maiddái jagis 2002, nu ahte juolludeapmi buohkanassii gártá kr 2 450 000. Ruđat galget vuosttažettiin geavahuvvot giellabarggu nannemii lulli-, julev- ja riddosámeguovlluin. Váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii sámi giellaprošeavttaide lea jagis 2002:. Tabealla 6.3. (1000 kr). Poasta 53.2. Giellaprošeavttat. 2000. 2001. 2002. +/-. Prošeaktadoarjagat. 2 956. 2 406. 2 450. 44. Giellaguovddážat. Mihttomearri. Nannet sámegiela dain guovlluin, gos sámegiella lea uhkiduvvon. Ásahit giellaguovddážiid ja arenaid gos sohkabealit ja buolvvat sáhttet ovttas doaibmat. Láhčit dilálašvuođaid nu ahte mánáin ja nuorain lea vejolašvuohta geavahit giela. Strategiija. Láhčit arenaid gos lea lunddolaš hállat sámegiela, ja dainna lágiin gáhttet ja ovddidit giela kulturguoddin iešguđet suopmanguovlluid siskkabealde. . Sámediggi oaidná ahte guovlluin, gos leat ásahuvvon giellaguovddážt, lea giellaovddidanbargu lihkostuvvan. Danne lea bistevaš giellaguovddážiid ásaheamit buorit giellaovddidandoaibmabijut. Ovddežis leat giellaguovddážat Porsáŋggus, Gáivuonas, Evenáššis (Várdobáiki) ja Divttasvuonas (Árran) ožžon jahkásaš bistevaš doarjaga. Giellaguovddážat, mat leat jo ásahuvvon, berrejit beassat viiddidit doaibmaguovlluid vai doaimmašedje guovlulaš giellaguovddážin. . Doaibmabijut. Giellaguovddážat Porsáŋggus, Gáivuonas, Divttasvuonas ja Evenáššis leat ožžon bistevaš doarjaga Sámedikkis. 2001 Sámediggi juolludii kr 1 600 000 giellaguovddážiidda, dm. kr 400 000 juohkehažžii. 1998 Mátta-Várjjat ja Unjárga ožžo ruđaid giellaprošektii. Dán giellaprošeavtta vuođul sii leat dál nagodan ásahit giellaguovddáža, mii gieskat rahppui Unjárggas. Guovddáža namma lea Isak Saba guovddáš. 2002 rájes oažžu maiddái dát guovddáš bistevaš doarjaga. . Váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii 5 giellaguovddážii lea jagis 2002:. Tabealla 6.4. (1000 kr). Poasta 53.3. Giellaguovddážat. 2000. 2001. 2002. +/-. Porsáŋgu. -. 400. 400. 0. Gáivuotna. -. 400. 400. 0. Divttasvuotna. -. 400. 400. 0. Evenášši. -. 400. 400. 0. Unjárga. -. 0. 400. 400. . SUBMI. -. 1 600. 2 000. 400. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. 7. Poasta 54 Birasgáhtten- ja kultursuodjalus. Sámediggi bidjá čuovvovaš váikkuhangaskaomiid sámi birasgáhtten- ja kultursuodjalusbargguide jagis 2002:. Tabealla 7.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 54.0. Kulturmuitosuodjalus. 1 000. 1 000. 1 000. 0. 54.1. Museat. 0. 970. 8 700. 7 730. 54.2. Sámi arkiiva Ođas. -. -. 665. 665. . SUBMI. 1 000. 1 970. 10 365. 8 395. Eamiálbmogin sápmelaččain ferte leat guovddáš rolla ceavzilis ovddideamis. Eamiálbmogat leat moanat buolvvaid čađa ovddidan ollesvuođadiđošteaddji, árbevirolaš ja dieđalaš máhtu eatnamiiddiset, luondduresurssaideaset ja birrasiiddiset birra. Eamiálbmogiid návccaid čađahit ceavzilis ovddideami ferte nannet vai sáhttá birget daid ráddjejumiiguin, maid ekonomalaš, sosiála ja historjjálaš dilit bidjet. Sámi kulturmuitosuodjalus lea oassi eanahálddašeamis ja čatnasa earáge birashástalusaide. Kulturmuittut ja kulturbirrasat duođaštit sámi áddejumi eanadagas ja luonddus, ja eanadaga ja luonddu mearkkašumis ekonomalaš, oskuvaš ja sosiála diliide. Kulturmuittut leat biraslaš ja kultuvrralaš resurssat, mat leat lotnolasat eará birasresurssaide ja sosiála ja kultuvrralaš resurssaide. Sámi museat leat guovddáš aktevrrat ceavzilis ovddideami dihtomielalažžan dahkamis ja čađaheamis. Seammás lea sámi museaide erenoamáš hástalussan ahte dat galget leat arenan ja aktevrran vuorrohálešteamis kultuvrralaš iešáddjejumi ja identitehta birra sihke siskkáldasat ja olgguldasat. Hástalussan lea váikkuhit kritihkalaš jurddašeami kultuvrra, historjjá ja identitehta birra sihke unnitlogu- ja eanetloguservodagas oktanaga. Sámi servodat sáhttá dán buoremusat juksat museapolitihkain, mas sámi servodat ieš váldá ovddasvástádusa kulturárbbi suodjaleamis ja geavaheamis. Kulturmuitosuodjalus. Mihttomearri. Sámediggi galgá suodjalit sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid nu ahte sámi kultuvra nannejuvvo ja jotkojuvvo. Strategiija. Sámediggi galgá doarjut sámi kulturmuitodoaibmabijuid doarjagiiguin vuoruhansurggiid ektui. Sámediggi galgá deattuhit oainnusindahkama, oaivadeami ja gulahallama sámi kulturmuito- ja kulturbirasbarggus. Doaibmabijut. Váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii kulturmuitosuodjalusmihttomeriide lea jagis 2002:. Tabealla 7.2. (1000 kr). Poasta 54.0. Kulturmuitosuodjalus. 2000. 2001. 2002. +/-. Kulturmuitosuodjalus. 1 000. 1 000. 1 000. 0. Museat. Mihttomearri. Sámediggi galgá sámi museaid hálddašan- ja doarjjaovddasvástádusa badjelasas váldimiin sihkkarastit nannejuvvon, oktiiordnejuvvon ja ollislaš sámi museadoaimma mii lea vuođđuduvvon sámiid iežaset eavttuid ala álbmogin ja eamiálbmogin. Strategiija. Sámediggi galgá bargat sihkkarastit ja ovddidit sámi museafágalaš birrasa sámi historjjá ja kultuvrra dáhkideaddjin, duođašteaddjin, máhtolašvuođa ovddideaddjin ja gaskkusteaddjin. Joatkit vuorrohálešteami sámi museaiguin ja guoskevaš gielddaiguin Sámedikki museačielggadeami vuođul sámi museadoaimma oktiiordnema várás. Norsk Museumsutvikling (norgga museaovddideapmi) galgá bovdejuvvot searvat oktiiordnenprosessii. Sámediggi galgá bargat dan ovdii ahte ásahuvvo Nuortamámi musea sámi našuvnnalaš duhátjagibáikin. Sámediggi galgá bargat dan ovdii ahte lassánit juolludeamit sámi museaide ja sámi museaáigumušaide daid eavttuid vuođul, mat leat biddjon St. dieđ. nr. 22 (1999-2000) Kjelder til kunnskap og oppleving (máhtu ja vásáhusaid gáldut). Doaibmabijut. Váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii sámi museaide juogaduvvo ná jagis 2002:. Tabealla 7.3. (1000 kr). Poasta 54.1. Museat. 2000. 2001. 2002. +/-. Saemien Sijte. 265. 450. 1 180. 730. Árran julevsámi musea. 0. 0. 2 360. 2 360. Gállogietti musea. 0. 0. 40. 40. Guovdageainnu gilišillju. 0. 0. 230. 230. Sámiid Vuorká-Dávvirat. 0. 0. 3 400. 3 400. Deanu Musea. 0. 0. 230. 230. Várjjat Sámi Musea. 240. 450. 1 190. 740. Kokelva mearrasámi dávvirvuorká. 150. 150. Sámi museasearvi. 50. 70. 50. -20. . SUBMI. 555. 970. 8 850. 7 880. Doarjagiid juogadeami vuođđun sámi museaide lea ovddeš doarjja museaide Kulturdepartemeanttas njuolgga, fylkkagieldda bokte dahje fylkkagieldda iežas doaibmaruđain. Sámediggi váldá 2002 rájes badjelasas ovddasvástádusa sámi museain, oktan dáid doarjjaruđaiguin. Sámedikki doarjja sámi museaide addo dainna eavttuin ahte gielddat doalahit iežaset doaibmadoarjaga uhcimusat otná dásis, ja ahte museat ovttas Sámedikkiin oassálastet árjjalaččat sámi museadoaimma oktiiordnen- ja nannenproseassas. Sámedikki mielas lea deaŧalaš juvssahahttin dahkat sámi govvadáidaga ja duoji/sámi dáiddaduoji, mii lea organiserejuvvon dáiddamuseálaš doaibman ovttain bistevaš virggiin Sámi Vuorká Dávviriin. 3-jagi prošeavtta dáiddaossodat loahpahuvvo juovlamánu 31. b. 2001. Sámi dáidaga hálddašeapmi nannejuvvo go ovttaiduhttá juolludeami virggi Sámi Vuorká Dávviriidda jagis 2002. 2002 stáhtabušeahtas lea várrejuvvon kr 2 500 000 investerendoarjjan nuortasámi museavistti prošekteremii Njávdámis. Sámediggi lea váldán badjelasas váldoovddasvástádusa sihkkarastimis doaibmadoarjaga Nuortasámi museai (vrd. čoahkkimiin Njávdámis 05.06.01). Go čielgá mielruhtadeapmi Mátta-Várjjaga gieldda ja Finnmárkku fylkkagieldda bealis ja Nuortasámi musea gaskaboddasaš organisatoraláš čatnaseapmi, bivdojuvvo Sámedikki doarjjastivra juolludit dárbbašlaš prošeaktadoarjaga lágidanásahusa ohcamuša vuođul. Sámedikki doarjjastivra bivdo doarjut Savio-musea lágidangieldda ohcamuša vuođul. Sámdiggi háliida ain ságastallat Mátta-Várjjaga gielddain sámi museaid boahttevaš organiserema birra ja mo čoakkáldagaid buoremusat rádjat. Čoahkkingolut sámi museaid oktiiordnenproseassa čađaheami oktavuođas galget muhtun muddui gokčojuvvot Sámedikki doaibmabušeahtas. Dan geažil vuoliduvvo doarjja Sámi museasearvái. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. Sámi arkiiva. Sámediggi lea 2002 rájes váldán badjelasas juolludeami sámi arkiivii Kulturdepartemeanttas. Sámi arkiiva lea organiserejuvvon sierra vuođđudussan ja das lea odne ovddasvástádus priváhta sámi arkiivvain. Sámediggi lea áššis R 53/00 čujuhan dárbbu čielggadit Sámedikki arkiivva rolla, ovddasvástádusa ja organiserema justa dainna jurdagiin ahte ovddidit arkiivva našuvnnalaš sámi arkiivaásahussan seammaláhkai go Sámedikki sierrabibliotehkage lea sámi bibliotehkabálvalusaid oktavuođas. Dát dávista Sámedikki mearrádusain áššis 11/00. Dát livččii dakkár čuolbmačilgehus, mas leat máŋga oidnočuoggá, ja maid berre čielggadit dárkilit vai oččošii oaidnilis arkiivadoaimma sámi servodagas. Sámediggi lea mearrádusas R 53/00 eaktudan ahte Kulturdepartemeanta ruhtada čielggadanbarggu. Sámi arkiivii Guovdageainnus lea čuovvovaš rámma várrejuvvon jahkái 2002:. Tabealla 7.4. (1000 kr). Poasta 54.2. Sámi arkiiva. 2000. 2001. 2002. +/-. Sámi arkiiva. -. -. 665. 665. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. Birasgáhtten. Mihttomearri. Sámediggi áigu váikkuhit ekonomalaččat, ekologalaččat ja kultuvrralaččat ceavzilis ovdáneami sámi guovlluin. Guovddáš mihttomearit Sámedikki birasgáhttenbarggus leat: . ovddidit birasaddjái luondo- ja resursaávkkástallama, mii dagaha oktilažžan ja ovddida sámi kultur- ja servodateallima. váikkuhit ahte sámi servodagas čađahuvvo birasaddjái geavat, mii oidnosindahká ja doarju dakkár doaibmanmolssaeavttuid, mat nannejit ceavcilvuođa. váikkuhit áddet sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid biraslaš, historjjálaš ja kultuvrralaš árvvu. suodjalit sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid nu ahte sámi kultuvra nannejuvvo ja jotkojuvvo. váikkuhit ovttasbarggu birashálddašemiin ja sámi ásahusaiguin našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat suodjalit ja hálddašit sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid. Strategiija og doaibmabijut. čuovvolit plánaláhkalávdegotti barggu sihkkarastit badjeliiváldima buot eanaduohtadanáššiin sámi geavahan- ja ássanguovlluin. Deattuhannjuolggadus plánalága ulbmilpáragráfas livččii dán oktavuođas riekta. váikkuhit ahte sámi árvvut deattuhuvvojit suodjalanplánaproseassas sámi guovlluin, nu ahte dákkár guovlluid áimmahuššan dahkko dakkár hálddašemiin, mas báikkálaš sámi máhtu ja geavat lea ráđđejeaddjin. čuovvolit Konvenšuvnna biologalaš máŋggabeallásašvuođa birra ja eamiálbmogiid máhtu, geavada ja ođasmahttima dán oktavuođas. bargat dan ovdii ahte álggahuvvo čielggadanbargu/ráhkaduvvo sámediggedieđáhus sámi biras- ja eananhálddašanperspektiivvaid birra vai sáhttá ee. ollislaččabut ja eanet einnostuvvi vugiin bearráigeahččat sámi eanaberoštumiid stuorát eanaduohtadanáššiin. váikkuhit árjjaleabbo boraspirehálddašeami ja ahte iešguđet boraspirešlájaid bajimuš lohku mearriduvvo nu ahte maiddái Bern-konvenšuvnna eavttut ollašuvvet. Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte luođuluossamáddodat suodjaluvvo ja ahte luosa mearkkašupmi sámi kultuvrii ja servodateallimii deattuvuvvo dán barggus. hálddašit sámi kulturmuittuid kulturmuitolága ja plána- ja huksenlága vuođul jođánis ja bálvalusguvllot áššemeannudemiin. váikkuhit ovttasbarggu eará biras- ja kulturmuitohálddašemiin. váikkuhit kulturmuitodiehtovuođu ovddideami vai áššáiguoskevaš kulturmuitodieđut duođaštuvvojit ja leat gávdnamis. čuovvolit kulturmuitolávdegotti barggu sihkkarastit sámi kulturmuitosuodjalusa boahtteáiggi nannema ja ovdánanvejolašvuođa. 8 Poasta 55 Eará doarjagat. Váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii politihkalaš bargui juogaduvvo ná jagis 2002:. Tabell 8.1. (i 1000 kr). Post. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 55.0. Sámi váldoorganisašuvnnat. 2 600. 2 600. 2 500. - 100. 55.1. Sámedikki politihkalaš joavkkut . 1 800. 1 800. 1 800. 0. 55.2. Sámediggeráđi háldui (sirdojuvvon postii 21.6). 147. 162. -. -162. 55.3. Sámediggeválgga listtat. 0 . 1 200. 0. -1 200. 55.4. Opposišuvnna bargoeavttut (ođas). 600. 600. . SUBMI. 4 547. 5 762. 4 900. -862. Váldoorganisašuvnnat. Sámi váldoorganisašuvnnaid dovdomearka lea ahte dat barget árjjalaččat olles sámi servodateallima ektui. Dát leat miellahttovuođul organisašuvnnat, mat báikkálaš servviid bokte váikkuhit árjjalaččat sámi servodateallima. Sis lea erenoamáš ovddasvástádus ovttadássásašvuođabarggus sámi servodagas. Sámediggeráđđi mearridii áššis 15/99 áshit ovttadássásašvuođabálkkašumi. Dán áigumuššii várrejuvvo kr 100 000 poasttas 55.0. Bálkkašupmái ráhkaduvvojit njuolggadusat. Sámediggi doalaha 2 600 000 kr doarjaga váldoorgasnisašuvnnaide. Sámediggeráđđi juogada doarjaga earret ovttadássásašvuođabálkkašumi, man juogada dat, gean Sámediggi fápmuda maŋŋá go njuolggadusat leat ráhkaduvvon. Sámedikki politihkalaš joavkkut . Sámedikkis lea doarjjaortnet Sámedikki politihkalaš joavkkuide, mii juogaduvvo sierra njuolggadusaid vuođul. Ortnet galgá váikkuhit ahte Sámedikki joavkkut besset organiseret bargguideaset earret eará čálli vehkiin. Ortnega rámman biddjo kr 1 800 000. Sámediggeválgalisttut. Sámediggeválgga oktavuođas addo erenoamáš doarjja listtuide, mat servet válgii. Dát doarjja loahpahuvvo 2002. . Opposišuvnna bargoeavttut. Vai opposišuvdna oažžu buriid bargoeavttuid Sámedikkis, lea várrejuvvon kr 600 000. Ruđat juogaduvvojit šiehtadallamiid vuođul Sámedikki presideantta ja guoskevaš politihkalaš joavkkuid gaskka. 9 Poasta 56 Oahpaheapmi. Sámediggi bidjá čuovvovaš váikkuhangaskaomiid juogadeapmái sámi oahpahanbargguide jagis 2002:. Tabealla 9.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 56.0. Oahpponeavvut ja eren. ped. gealbudeapmi. 10 954. 12 554 . 12 204. -350. 56.1. Oahppostipeanddat. -. 1 000. 1 000. 0. 56.2. Mánáidgárddit. 7 200. 7 510. 7 510. 0. . SUBMI. 18 154. 21 064. 20 714. -350. * Sámediggái lea 2001 sierra juolludusbrevas juolluduvvon ruđat kvalitehtaovddidandoaibmabijuide. Dát guoská ee. Sámegiela ealáskahttimii, sámegiela álgooahpahussii, kártenávdnasiidda ja kvalitehtii matematihkkaoahpahusas (KIM). Sámediggái lea maid juolluduvvon ruđat IKT-doaibmabijuide, ee. Kr 1 000 000 IKT-oahpponeavvuide ja kr 500 000 Sámi skuvlaneahta ásaheapmái. Sámediggi eaktuda ahte dát doaibmabijut jotkojuvvojit 2002 eremoamáš juolludemiin. Namuhuvvon juolludeamit eai leat dain loguin, mat leat bajábealde. 9.1 Oahpaheapmi. Skuvla- ja oahppovuogádagas lea erenoamáš ovddasvástádus duohtandahkamis sámepolitihka prinsihpaid. Oahppoplánat, oahpponeavvut, duhkoraddan, oahpahanvuogit ja oahpaheaddjiid oahpaheapmi leat deaŧalaččat vuođđoskuvlla ovddideamis vai dat váikkuhivččii sámi giela, kultuvrra ja servodateallima áimmahuššama ja ovddideami. Skuvllas lea erenoamáš ovddasvástádus guottuidduddjonbarggus ja ovttadássásašvuođabarggus. Stuorradiggi mearridii ahte vuođđoskuvlla- ja joatkkaskuvlla oahppiin galgá leat oktagaslaš vuoigatvuođa sámegieloahpahussii. Ja dat ahte sámi oahppiid skuvladilli molsašuddá garrasit guovllus guvlui, buvttiha stuorra hástalusa heivehit oahpahusa ja oahppneavvuid oahppiid dillái ja sámegiela oahppaneavttuide. Sámedikki stuorámus hástalus lea váikkuhit ahte oktagaslaš vuoigatvuohta oahppamii sámegillii/sámegiela lea duohta. Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi ferte geavahit mearkkašahtti resurssaid váikkuhit guovddáš eiseválddiid addit dárbbašlaš ekonomalaš rámmaid dákkár oahpaheapmái. Sámediggi áigu maid geavahit resurssaid diehtojuohkimii ja oaivadeapmái vuoigatvuođa ja vejolašvuođa birra sámegieloahpaheapmái. Dábálaš ja erenoamážit lágiduvvon oahpponeavvut. Mihttomearri. Ortnet galgá váikkuhit buotlágan oahpponeavvuid guhkesáiggi ja ulbmillaš ovddideami ja buvttadeami sámi oahppiid várás. Sámi oahpponeavvut galget čájehit ealli sámi kultuvrra sámi oahppiide. Oahppiid galgá maiddái movttiidahttit gáhttet sámi kultuvrra ja geavahit sámegiela nu ahte sin sámi kultuvra, giella ja identitehta nannejuvvo. Sámediggi galgá váikkuhit ahte sierrapedagogalaš oahpponeavvut ovddiduvvojit ja buvttaduvvojit mánáid, nuoraid ja ravisolbmuid várás, geain leat sierra dárbbut. . Strategiija. Dahkat šiehtadusaid oahpponeavvoovddideamis ja addit doarjagiid Sámedikki oahpponeavvuid vuoruhansurggiin, mat leat oahpponeavvut: davvisámi, julevsámi ja lullisámi vuođđoskuvlii ja oahpponeavvut joatkkaoahpaheapmái. Oahpponeavvuid jorgaleapmi sámegielas dárogillii ja/dahje eará sámi giellajoavkkuide nu ahte oahppogirjjit sámi sisdoaluin šaddet olahahttin buot giellajoavkkuide ja oahppiide, geain ii leat sámegiella oahpahusgiellan. Dát doaibmabidju gáibida lassejuolludeami. Oaivadit lágádusaid ja čálliid sámi oahpponeavvuid ovddidanbarggus. Váikkuhit neahttavuođul/elektrovnnalaš oahpponeavvuid ovddideami ja ulbmáluššama vai sáhttá duhtadit oahppolága gáibádusa ovttagaslaš vuoigatvuođa oahpaheapmái sámegielas ja addit buot sámi oahppiide vejolašvuođa beassat geavahit ođđaáigásaš sámi oahpponeavvuid. Sámi oahpponeavvuid ovddideapmi. Multidoaibmi oahpponeavvuid ovddideapmi davvi-, julev- ja lullisámegielas lassin dábálaš oahpponeavvuide. Doaibmabijut. Váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii oahpponeavvuide ja gealbudeapmái sierrapedagogihkas juogaduvvo ná jagis 2002:. Tabealla 9.2. (1000 kr). Poasta 56.0. Oahpponeavvut. 2000. 2001. 2002. +/-. Sámi oahpponeavvut. 10 954. 9 104 . 9 104. 0. Erenoamážit lágiduvvon ohpponeavvut. 0. 1 750. 1 750. 0. Sierra spes.ped. doaibmabijut, ee. gealbudeapmi. 0. 1 700. 1 350. -350. . SUBMI. 10 954. 12 554. 12 204. -350. Sierra doaibmabijut sierrapedagogihkas:. Čađahit ja joatkit sámi fágalaš gealbudandoaibmabijuid sierrapedagogihkas Sámediggeplána fágasuorggi olis. Čuovvolit Sámi guovddášdoaimma barggu Sámedikki ja Stuorradikki mearrádusaid olis. Álggahit FOU (dutkan ja ovddideapmi)-doaibmabijuid sierrapedagogihkas. 9.2 Stipeanda. Mihttomearri. Sámediggi áigu movttiidahttit jotkkaskuvlaoahppiid válljet oahpaheami sámegielas dahje sámegillii. Strategiija. Oahppostipeanddaiguin váikkuhit ahte nuoraid sámegielgelbbolašvuohta nannejuvvo. Doaibmabijut. Váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii sámegieloahpaheapmái ja oahpaheapmái sámegillii lea jagis 2002:. Tabealla 9.3. (1000 kr). Poasta 56.1. Oahppostipeanddat. 2000. 2001. 2002. +/-. Oahppostipeanddat. -. 1 000. 1 000. 0. 9.3 Mánáidgárddit. Mihttomearri. Sámi mánát galget beassat nannet gielaset ja identitehtaset mánáidgárddis. Strategiija. Váikkuhit buori mánáidgárdefálaldaga sámemánáide. Ráhkadit oaivadusávdnasiid sámi mánáidgárddiide. Váikkuhit buori vuorrohálešteami daid mánáidgárddiid eaiggádiiguin, gos leat sámi mánát. Álggahit FOU (dutkan ja ovddideapmi)-doaibmabijuid mánáidgárdesuorggis. Doallat jahkásaš konfereanssaid buot sámi mánáidgárddiid bárgiide. Oaivadit sámi mánáidgárdebargiid. Doaibmabijut. Váikkuhangaskaomiid rámma buohkanassii sámi mánáidgárddiide juogaduvvo ná jagis 2002:. Tabealla 9.4. (1000 kr). Poasta 56.2. Oahpponeavvut. 2000. 2001. 2002. +/-. Doarjja sámi mánáidgárddiide. -. 7 310. 7 210. -100. Oahpponeavvut mánáidgárddiide. -. 200. 200. 0. Kvalitehtaovddideapmi -- jahkásaš mánáidgárdekonfereansa. -. 0. 100. 100. . SUBMI. -. 7 510. 7 510. 0. 9.4 Kvalitehtaovddideapmi. Mihttomearri. Sámediggi áigu sihkkarastit buori kvalitehta oahpaheamis sámegielas ja sámegillii. Deaŧalaš mihttomearrin lea maid eanedit daid joatkkaoahpaheami oahppiid logu, geat čađahit oahpu normerejuvvon áiggis. Strategiija. Joatkit álggahuvvon prošeavttaid ee. KIM (kvalitehta matematihkkaoahpaheamis) ja sámegiela álgooahpaheami vuođđoskuvllas . Álggahit dutkan- ja ovddidanprošeavttaid dakkár surggiin, gos erenoamážit dárbbašuvvo kvalitehtaovddideapmi vuođđoskuvllas. Váikkuhit ahte sámi joatkkaoahpaheamis álggahuvvo ovddidanprošeakta, mii guorahallá oahppiidlogu ja váikkuha ahte eanet oahppit váldet joatkkaoahpu. L97 Sámegiella ja sámi oahppoplánaid joatkkaskuvllas čuovvoleami láhčit vai oahpaheapmái sihkkarasto sisdoallu ja kvalitehta, mii addá vuođđudeaddji máhtu. Bargat dan ovdii ahte boazodoallu ásahuvvo oahppofágan ja ahte joatkkaoahpaheami oahppoplánat ođasmahttojuvvojit. Ovddidit kártenávdnasiid vuođđoskuvlii ja joatkkaoahpaheapmái. Kvalitehtaovddidanprošeavttaid skuvllas sáhttá čađahit Sámedikki hálddahusdoaimmaid siskkabealde dahje go dahká šiehtadusaid olggobeale ásahusaiguin. Jus doaimabijuid čáđaha Sámedikki hálddahusdoaimmaid siskkabealde, de Sámediggeráđđi oažžu fámu sirdit prošeaktagoluid váikkuhangaskaomiin hálddahusdoibmii. . 9.5 IKT sámi oahpaheamis. Mihttomearri. Sámediggi áigu váikkuhit ahte sámi oahppiid, sihke gánddaid ja nieiddaid, oppalaš gelbbolašvuođa ja erenoamáš gelbbolašvuođa dárbu IKT-suorggis gokčojuvvo. Strategiija. Joatkit sámi skuvlaneahta ásahanbarggu. Joatkit sámi elektrovnnalaš oahpponeavvuid ovddidanbarggu. Álggahit FOU-doaibmabijuid IKT-suorggis. 10 Poasta 57 Riikkaidgaskasaš ovttasbargu . Sámediggi bidjá čuovvovaš váikkuhangaskaomiid riikkaidgaskasaš ovttasbargui jagis 2002:. Poastta 57 hálddašit Sámedikki áirasat Sámi parlamentáralaš ráđis. Tabealla 10.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 57.1. Interreg. -. 1 000. 700. -300. 57.2. Barentsovttasbargu. -. 200. 200. 0. 57.3. Eará. -. 100. 200. 100. . SUBMI. -. 1 300. 1 100. -200. Sámediggi deattuha árjjalaš oassálastima eamiálbmotáššiin sihke rádjaguovlluguovdasaččat ja riikkaidgaskasaččat. Dákkár bargu eaktuda ulbmillaš árjja sierranas proseassain ja prográmmain, mat gusket eamiálbmogiid dillái oppalaččat ja sápmelaččaid dillái erenoamážit. Interreg III (2000-2006) . Mihttomearri. Bohciidahttit máŋggabeallásaš, árjjalaš ja ovdánan sámi servodateallima rájáid rasttildeaddji ovttasbarggu bokte, mii nanne sámi identitehta, kultuvrra ja ealáhusaid. Strategiija ja doaibmabijut. Sámi servodagas vejolažžan dahkat rájáid rasttildeaddji ovttasbarggu, mii lea ealáhus-, barggahan- ja fitnodatguvllot. Láhčit vuođu ovdáneapmái ja buoret gelbbolašvuhtii árbevirolaš sámi máhtu, teorehtalaš oahpu, dutkama ja dokumentašuvnna viidáset fievrrideami bokte. Sámediggi lea searvan Interreg-prográmmii. Dát eaktuda árjjalaš oassálastima sihke politihkalaš ja hálddahuslaš dásis. Erenoamážit dárbbaša fievrridit hálddahuslaš resurssaid hálddašit dán prográmmaáigodaga guokte prográmma norgga bealde. Lea várrejuvvon kr 300 000 ovttasbarggu hálddašeapmái ja doibmii. Dán oaidná poasttas 21.2. . Sámediggi várre kr 700 000. Dasa lassin sáhttá geavahit eará almmolaš váikkuhangaskomiid prošeaktaruhtadeapmái. Barentsovttasbargu . Mihttomearri. Mihttomearri lea láhčit dili nu ahte eamiálbmogat iežaset guovlluin ja báikegottiin ieža ovddidit doaibmabijuid, mat sihkkarastet sin kulturovdanbuktima ávnnaslaš vuođu ja ovddidit báikegottiid, gos leat bargofálaldagat, dohkálaš dearvvasvuođa- ja buresbirgenfálaldagat ja skuvla- ja oahppofálaldagat. Strategiija. Eamiálbmogiid dilli ruoššabealde lea erenoamáš váttis, sihke eallindási dáfus, buresbirgenfálaldagaid dáfus, vuoigatvuođaid dáfus márkanekonomiijii nuppástuhttinproseassas, váttisvuođaid oktavuođas beassat ávkkástallat árbevirolaš luondduresurssaiguin ja almmolaš dearvvasvuođa- ja sosiálafálaldagaid fuotnuma geažil. Eamiálbmogat oassálastet barentsovttasbarggus ja dan prošeavttain, ee. lea sierra doaibmaprográmma guovllu eamiálbmogiid várás. Sámediggi águ bargat dan ovdii ahte dán doaibmaprográmma oasit čađahuvvojit. Ruđat galget vuosttažettiin geavahuvvot doaibmabijuide ruoššabealde. Vuoruhettiin doaibmabijuid galgá ovdu leat nuorain ja doaibmabijuin, mat ovddidit ovttadássásašvuođa erenoamážit nissoniid ektui. Ulbmáluššansuorggit leat vuođđostruktuvrahuksen, sosiála- ja dearvvasvuođadoaibmabijut, biras- ja luondduvuođđu, árbevirolaš ealáhusaid ja gávpedoaimmaid huksen, oahpaheapmi ja gealbudeapmi ja vel diehtojuohkin- ja mediadoaimmat. Sámediggi bidjá kr 200 000 dán bargui. Eará . Mihttomearri. Sámediggi deattuha čuovvolit riikkaidgaskasaš eamiálbmotvuoigavuođaáššiid ovdáneami. Sámediggái lea deatalaš siskkáldasat ja ovttas guovddáš eiseválddiiguin bargat eamiálbmotvuoigatvuođaáššiiguin, masa eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta gullá. Erenoamážit ferte vuoruhit čuovvolit Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa Finmmárkku ektui ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti viidáset barggu. Ferte ovddidit bistevaš foruma eamiálbmogiid várás ON:s ja hoahpuhit ON eamiálbmotjulggaštusbarggu vai ON orgánat sáhttet dan dohkkehit ovdalgo eamiálbmotlogijahki nohká 2004. Sámediggi galgá čuovvolit Konvenšuvnna biologalaš máŋggabeallásašvuođa birra vai eamiálbmogiidda guoski máhttu, geavat ja ođasmahttimat ožžot duohta sisdoalu Norggas. . Strategiija og doaibmabijut. Sámediggi áigu váikkuhit ahte ovddidanbargu álggahuvvo eamiálbmogiid iešmearrideami birra politihkalaš ja hálddahuslaš proseassaid bokte ja oassálastima bokte čoahkkimiin, konfereanssain ja seminárain, gos eamiálbmogiid vuoigatvuođat ja iešmearrideapmi lea fáddán . Sámediggi áigu váikkuhit ovttasbarggu ovddideami guovddáš eiseválddiiguin. Sámediggi várre kr 200 000 dán bargui. 11 Poasta 59 dearvvasvuođa- ja sosiálaulbmáluššan . Mihttomearri . Sámedikki mihttomearri dearvvasvuođa- ja sosiálaulbmáluššamiin lea ovddidit ovttaárvosaš dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusfálaldaga sámi álbmogii. . Strategiija . Sámediggi lea 1999 rájes juohkán prošeaktaruđaid sámi dearvvasvuođa- ja sosiáladoaibmabijuide. Prošeaktaáigodat lei álgoálggus olggos 2001, muhto guhkiduvvui olggos 2002. Soaiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta áigu 2002:s árvvoštallat Sámedikki prošeaktaruhtajuolludeami (1999 rájes 2001/2002 rádjai). Sámedikkis lea gaskaboddasaš virgi čadnon dán prošektii. Sámediggi vuordá ahte doarjjaortnet doalahuvvo maŋŋá árvvoštallama. Earret prošeaktaruhtajuolludeami ja dan čuovvoleami, ja dasa lassin dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiid gieđahallama oppalaččat, Sámediggi háliida nannet dearvvasvuođa- ja sosiálaulbmáluššama ná:. Ovddidit Sámedikki dearvvasvuođa- ja sosiálapolitihka. Viidáset ovddidit rolla sámepolitihka eaktudeaddjin dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiin stáhta eiseválddiid ektui. Ásahit, ovddidit ja jođihit diehtojuohkinbálvalusa, man deaŧalaš bargoviidodat lea čohkket diehtojuohkinávdnasiid ja fágagirjjálašvuođa sámegillii ja sámi dearvvasvuođa- ja sosiáladiliid birra. Nannet diehtojuohkima sámi dearvvasvuođa- ja sosiáladiliid birra, sámi geavaheaddjiid dárbbuid birra, geavaheaddjiid vuoigatvuođaid birra dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusain ja oaivadeami dáid áššiid oktavuođas ja gaskkustit oktavuođa sámi álbmogiin. Ovddidit ovttasbarggu eará davviriikkaiguin sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiin. Nannet barggu eamiálbmogiid dearvvasvuođaáššiiguin, earret eará Máilmmi dearvvasvuođaorganisašuvnna (WHO) ektui . Doaibmabijut. Vai sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiid sáhttá čuovvolit, de ferte nannet Sámedikki hálddahusa guvttiin bistevaš virggiin. . Tabealla 11.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 59.1. Dearvvasvuođa ja sosiála áigumušat*. -. -. 8 200. 5 200. . SUBMI. -. -. 5 200. 5 200. * Sámediggi oaččui juolluduvvot sihke 200 ja 2001 kr 4 600 000 prošeaktaruhtan sámi dearvvasvuođa- sosiáladoaibmabijuide. 12 Poasta 60 Girjerádjo- ja diehtojuohkinbálvalusat. 12.1 Girjerádjobálvalus. Mihttomearri. Sámediggi galgá háhkat, rádjat ja juvssahattin dahkat girjjiid ja eará ávdnasiid sámegillii ja sámi diliid birra. Sámi sierrabibliotehka galgá leat deatalaš beassanláhki máhttui, mii lea eallinagi oahppama, iešheanalis mearridannávccaid ja kultuvrralaš ovdáneami deaŧalaš eaktu. Girjerádju lea maid sámi kultuvrra ja servodatdiliid guovddáš gaskkusteaddji ja diehtojuohkki. . Strategiija . Bargat buriid ja ovttaárvosaš girjerádjobálvalusaid ovdii sámi álbmogii olles sámi ássanguovllus. Addit jođánis ja buriid sámi girjerádjobálvalusaid álbmogii. Hukset girjeráju bálvalusaid hálddašangirjerádjun Sámedikki doaimmaid várás. Doaibmabijut. Sámediggi galgá 2002:s ovddidit ja háhkat girjerádjovuogádaga, mii dahká vejolažžan geavahit sámi čálamearkkaid, ja mii dahká girjerádjobálvalusaid rahpasat birra jándora ja juvssahattin neahtas. Seammás galget ođđa girjjit ja eará gáldut ostojuvvot. Muđui čujuhat postii 21, Sierra doaibmagolut. 12.2 Girjebusset (johtti girjerádjobálvalusat). Mihttomearri. Sámi girjebussiid juolludanhálddašeami badjeliiváldimiin Sámediggi galgá váikkuhit ovttaárvosaš ja buriid girjerádjobálvalusaid ovddideami sámi álbmogii olles sámi ássanguovllus Norggas. Strategiija. Danne Sámediggi áiguge bargat dan ovdii ahte:. sihkkarastit sámi girjebussiide guhkesáiggi ja einnostuvvi rámmaeavttuid. ásahit ruhtadanortnega báikkálaš sámi girjebussiid bajáshuksema čadnojuvvon álbmotgirjerájuide. movttiidahttit girjerájuid ásahit sámegielalat girjerádjobálvalusaid. Doaibmabijut. Sámediigi áigu 2002:s ruhtadit girjebussedoaimma maiddái julevsámi guovlluin . Tabealla 12.1. (1000 kr). Poasta. Namahus. 2000. 2001. 2002. +/-. 60.1. Girjebusset (johtti girjerádjobálvalusat). 0. 0. 4 182. 4 182. . SUBMI. 0. 0. 4 182. 4 182. Sámediggeráđđi mearrida lagabui juolludaneavttuid. 12.3 Diehtojuohkin. Mihttomearri. Sámedikki diehtojuohkindoaibma galgá. dagahit ahte Sámedikki doaibma ja legitimitehta ovddasteaddji, álbmotválljen orgánan sámi álbmoga várás buorebut dohkkehuvvo go áddejupmi ja máhttu sámi áššiid birra buorrána. bohciidahttit sávvojuvvon politihkalaš ovdáneami sámi servodagas álššaiduvvama bokte ja eanet beroštumi bokte politihkalaš bargguin, ja almmolaš divaštallama bokte. bohciidahttit buoret máhtu ja áddejumi sámi vuoigatvuođaid birra nugo dat bohtet ovdan virolašvuođain, lágain ja riikkaidgaskasaš šiehtadusain. bohciidahttit stuorát ovttasdoaibmama, bevttolašvuođa ja kvalitehta Sámedikki doaimmas ja bálvalusbuktagiin buori siskkáldas gulahallama bokte ja mihttomeriid ja strategiijaid oktasaš áddejumi bokte. Strategiija. Vai juksá diehtojuohkinbarggu mihttomeriid, Sámediggi ferte:. geahččat bearrái ahte sámi álbmogis leat buorit dieđut doaimma birra ja áššiin, mat gusket sidjiide, ja árjjalaččat juohkit dieđuid doaimma birra ovttasbargi eiseválddiide, ásahusaide, organisašuvnnaide ja servodahkii muđuige. buvttadit, vuogáidahttit, lágidit ja juohkit iešguđelágan dieđuid njálmmálaš fierpmádaga, čállosiid ja elektronalaš diehtojuohkinvuogádagaid bokte vai juksanjoavkkut ožžot rivttes ja ođasmahttojuvvon dieđuid. árjjalaččat gaskkustit rivttes ja ođasmahttojuvvon dieđuid mediaid doaimma birra ja eará áššiid birra, main servodat berošta. nannet gelbbolašvuođa ja loktet diđolašvuođa doaimma iešguđet diehtojuohkindoaibmabijuid birra . geahččat bearrái ahte bargit oktilassii ožžot dieđuid doaimma birra vai eatnasat sáhttet searvat bargui juksat doaibmamihttomeriid. geahččat bearrái ahte hálddahus- ja hálddašanbarggut čađahuvvojit geavaheaddjiaddjás láhkai jođánis, áššáiguoskevaš ja gelbbolaš mearrádusaid/cealkámušaid/vástádusaid bokte, ja vuollis oaivadeami ja gaskkusteami bokte. Doaibmabijut . Diehtojuohkin lea Sámediggái mearrideaddji váikkuhangaskaoapmi juksamis dikki mearridan ovttadássásašvuođamihttomeriid. Danne lea hui deaŧalaš čalmmustit ovttadássásašvuođa beaivválaš diehtojuohkimis ja dain sierranas diehtojuohkindoaibmabijuin, maid diggi álggaha. Sámediggi áigu 2001-2002 ovddidit digitála arkiivavuogádaga Sámedikki doaimmaide. Digitála arkiivavuogádat galgá beavttálmahttit hálddašeami ja veahkehit juksat bajimuš mihttomeari sihkkarastit rabasvuođa ja buoridit vejolašvuođa čuovvut mielde Sámedikki doaimmain, vrd. Kap. 1.3. Sámediggi almmuhišgoahtá ráidočállosiid 2002:s. Áigumuš lea dahkat Sámedikki dokumeanttaid juvssahahttin ja dovddusin stuorát oassái álbmogis. Guhkit áiggi vuollái lea mihttomearri ahte ráidu galgá leat juvssahahtti neahtas ja ohcanláhkai sihke dárogillii ja sámegillii. Bálvalusaid ja sisdoalu ovddideapmi Sámedikki neahttasiidduin jotkojuvvo. Erenoamážit čalmmustat Sámi sátnevuorkká, Sámi sierrabibliotehka ja Sámedikki dievasčoahkkimiid njuolggasáddagiid neahtas. Geahča muđui poastta 21 Sierra doaibmagolut. . Sámediggi áigu ráhkadahttit strategiijaid ja doaibmabijuid vai eanebut čálihit iežaset sámi jienastuslohkui. Prošeakta álggahuvvui 2001 ja galgá jotkojuvvot 2005 rádjai. Sámediggi áigu 2002:s ovddidit pedagogalaš fálaldaga oahpaheaddjiide ja oahppiide Sámedikki ja sámepolitihka birra -- masa gullá maid buvttadit multimedialaš ovdanbuktima. Guhkit áiggi vuollái lea áigumuš beassat lágidit jahkásaš oahpaheaddjiidseminára Sámediggevisttis ja ásahit mátkedoarjjaortnega skuvlaluohkáide, mat háliidit galledit Sámedikki. Sámediggi áigu 2002:s buvttadit iešguđetlágan diehtojuohkinávdnasiid, erenoamážit geatnegasvuođaid ja vuoigatvuođaid birra Sámedikki iežas doaimmas. Áigumuš lea ovddidit birrajándorbálvalusaid interneahtas. Sámediggi áigu 2002:s árjjalaččat oassálastit Ráđđehusa ulbmáluššama oktavuođas sámiid ja sámiid diliid birra. Dáid doaibmabijuid golut leat buohkanassii su. kr 1 500 000, maid osohahkii gokčat iežamet doaibmabušeahttapoasttain 01 ja 02 ja osohahkii geahččalat gokčat olggobeale prošeaktaruhtademiin. Media. Mihttomearri. Sámi mediapolitihka (ášši 22/01) mihttomearri lea:. sihkkarastit ahte sámit, sierra álbmogin, besset ovddidit ja nannet sámi mediefálaldaga rájáid rastá. sihkkarastit sátnefriddjavuođa vuođđoeaktun ealli sámi demokratiijii. sihkkarastit áššálaš ja máŋggabeallásaš dieđuid buot sámiide. sihkkarastit ja nannet sámi servodateallima, giela ja kultuvrralaš identitehta. sihkkarastit ahte sámit ožžot kvalitatiivva buori ja máŋggabeallásaš mediefálaldaga buot mediejoavkkuin. hukset arenaid sámi ja sámegielat almmolaš divaštallamii. Strategiija. Sámediggi galgá váikkuhit ahte duohtandahkkojit dat mihttomearit ja prinsihpat, mat leat mearriduvvon áššis 22/01 «Sámi mediepolitihkka -- bajimuš mihttomearit ja prinsihpat». . Doaibmabijut. Sámediggi áigu 2002:s bargat dan ovdii ahte juolludeamit sámi mediaide lassánit, nu ahte šaddá vejolaš ásahit sámi beaiveaviissaid ja viiddis ja earuhuvvon mediefálaldaga olles sámi álbmogii. Várašupmi dahkko Stuorradikki loahpalaš mearrádusas. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui skábmamánu 29. beaivvi 2001 dii. 12.00. Ášši 42/01. Stáhtabušeahtta 2003 . Ášši meannudeapmi álggahuvvui skábmamánu 29. beaivvi 2001 dii. 15.00. Áššebáhpirat. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat. Sámediggeráđi árvalus Sámediggái:. 1 Bušeahttabarggu rámmat. Sámedikkis leat gáibádusat čuovvovaš departementtaid bušeahta ektui 2003:s:. Sámediggi čujuha Ráđđehusa 2002 stáhtabušeahta árvalussii. Sámediggi evttoha čuovvovaš rievdadusaid 2003:s: . Tabealla 1.1. (1000 kr). Kap.poasta. Namahus. 2001. 2002. 2003. +/-. 540.50. Sámediggi, GGD . 106 900. 120 100. 135 300. 15 200. 206.50. Sámediggi , GOD . 25 954. 25 687. 32 633. 6 946. Eará kapihttalat. GOD bušeahtta. Gč tab.3.1. -. -. 17 367 . 17 367. 856.50. Sámediggi , MBD . 8 110. 8 113. 12 800. 4 687. 320.53. Sámediggi, KD . 3 626. 29 100. 82 032. 52 932. 1429.72.7. Sámediggi, BD . 1 000. 1 000. 4 800. 3 800. 1147.50/1150.11. Sámediggi, ED**. 4 000. 4 000. 4 000. 0. 701.21.05. Sámediggi, SDD*. 4 600. 5 800. 7 000. 1 200 . Poasta 50. Sámediggi, U D (ođas) . -. -. 600. 600. Poasta 50. Sámediggi, FD (ođas). -. -. 3 000. 3 000. Poasta 50. Sámediggi, NHD (ođas). -. -. 3 000. 3 000. SUBMI. 145 590. 189 800. 298 532. 108 732. * Sosiala- ja dearvvašvuođadepartementta juolludus mearriduvvo loahpalaččat ođđajagimánus 2002. . ** Ii gula oppalaš submái danne go juolluduvvojit ealáhussoahpamušaid bokte eai ge fásta juolludeapmin stáhtabušeahta bokte. . Dasa lassin leat Sámedikkis veaháš ruđat mat jagis jahkái sirdojuvvojit doibmii eará ruhtagálduin. Jahkásaš sturrodat rievddada, ja daid galgá erenoamážit raporteret. Dát guoská ovdamearkka dihte boazodoallošiehtadallamiid ja eanandoallošiehtadallamiid šiehtadallanbeliid doarjagii. Seamma guoská ruđaide mat juolluduvvojit prošeavttaide ja eará doaimmaide. Dáin ruđain lea dat oktasašvuohta ahte eai sirdojuvvo fásta Sámedikki bušehttii. Sámediggi lea čállán dihto ulbmiliid sámediggeplánii, mii lea Sámedikki guhkitáiggeplána. Sámediggeplána lea bušeahttahábmema váldodokumenta. Dasa lassin bidjá Sámediggi mearriduvvon politihka eará oasseplánain, dieđáhusain ja mearrádusain vuođđun bušeahttaulbmiliid, -strategiija ja -doaimmaid hábmemis. . Sámedikki bajimus ulbmil lea:. »Kultuvrralaš bissovašvuohta man vuođđun lea sámiid stahtus ja vuoigatvuođat álbmogin ja álgoálbmogin». Biras-, dásseárvo- ja diehtojuohkinperspektiivvat leat áibbas guovddážis buot surggiin Sámedikki politihka hábmemis ja doaimmaheamis. . Sámediggi evttoha čuovvovaš rámmajuogadeami váldopoastain 2003:s. Tabealla 1.2.  .  .  .  . (1000 kr). Poasta . Namahus. 2001. 2002. 2003. +/-. 01. Doaibmagolut pol. jođiheapmi. 8548. 11 060. 11 060. 0. 01. Doaibmagolut háldd. 45 845. 48 268. 60 456. 12 188. 21. Erenoamáš doaibmagolut. 1 800. 3 412. 5 412. 2 000. 51. Ealáhusovdánahttin. 22 210. 21 630. 24 630. 3 000. 52. Kultuvra. 17 235. 29 469. 55 343. 25 874. 53. Sámegiella. 19 856. 29 500. 38 250. 8 750. 54. Birasgáhtten- ja kultursuodjal. 1 970. 10 365. 22 294. 11 929. 55. Eará doarjagat (pol. bargu). 5 762. 4 900. 4 900. 0. 56. Oahpahus. 21 064. 20 714. 45 687. 24 973. 57. Riikkaidgaskasaš ovttasbargu. 1 300. 1 100. 1 100. 0. 59. Dearvvašvuođa- ja sosialadoaim. 0. 5 200. 6 400. 1 200. 60. Girjerádjobusset. 0. 4 182. 5 500. 1 318. 61. Dásseárvodoaimmat. 0. 0. 1 500. 1 500. 62. Sámi aviissat. 0. 0. 16 000. 16 000.  .  SUBMI. 145 590. 189 800. 298 532. 108 732. Sámediggi lea gáibidan šiehtadallanmodealla ráđđehusain sámi áššiid barggu dáfus. Bušeahttabargu ja ođđa dárbbut galget leat okta elementa maid álkit sáhttá bidjat oassin šiehtadallandoaimmaide. Dáinnalágiin sáhttá duohta šiehtadallamiid bokte čielggadit ruđalaš dárbbuid, ovddasvástádusjuogu ja soahpat bušeahttarámmaid jagis jahkái. Dákkár vuogádat buoridivččii dialoga ja ovttasbarggu daid hástalusaid dáfus mat sámepolitihkas leat. . Dan jagáš bušeahttagieđahallamis leat čielggadan ahte lea dárbu lasihit bušeahta 10 departementta dáfus. Dát čuovvu ráđđehusa ođđa doaimma man vuođđun lea ahte guđege fágadepartementtas maiddái lea sierra ovddasvástádus Sámedikki bušeahta ektui. Dainna vuođuin ahte Sámediggi lea nettobušetterejuvvon doaibma, eaktuduvvo ahte departementtat buoridit juolludemiid Sámediggái poasta 50 "juolludemiid" bokte. Muđui eaktuduvvo ahte Gieldda- ja guovlludepartementa, mii lea sámi áššiid ovttastahttindepartementa, koordinere bušeahttabarggu. Sámediggi oaidná ahte Sámediggi boahtá váttis dillái go daid iešguđetge departementtaid bušeahttajuolludeamit eai leat heivehuvvon haddegoargŋuma ektui. 2002:s lea oktiibuot lagabui kr 1 000 000 vuolláigokčan 2001 juolludemiid ektui. Dát mielddisbuktá ahte doaimmat mat gusket sámi ulbmiliidda, gáržžiduvvojit, ja Sámedikkis lea váttis ipmiridit manne ráđđehus ii čuovvol dili buorebut. Sámediggi bivdá ahte departementtat boahtteáiggis álo čielggadit haddegoargŋunbuhtademiid bušeahtain. Sámi servodat ii sáhte dohkkehit ahte juolludeamit sámi ulbmiliidda gáržžiduvvojit dán dásis servodatovdáneamis. . Sámediggi lea evttohusas dás vuolábealde bidjan vuođđun ahte dat iešguđetge departementtat ieža juolludit ruđaid sámi ulbmiliidda. . Dálá doaimmat evttohuvvojit jotkojuvvot nu go 2001-bušeahta juogadeamis boahtá ovdan. 2002 bušeahta oktavuođas leat boahtán jearaldagat ođđa dárbbuid birra dain iešguđetge fágadepartementtain, oktan vuoruhuvvon doaimmaiguin guđege departementta dáfus. . Gieldda- ja guovlludepartementa. Gieldda- ja guovlludepartementa lea 2002:s evttohan juolludit kr 120 100 000 kap 540 poasta 50 bokte. Sámediggi evttoha lasáhusa 135 300 000 ruvdnui 2003:s. 15 200 000 ruvdnosaš lasáhusas lea čuovvovaš vuoruheapmi :. Tabealla 2.1. (1000 kr). Vuoruheapmi . Namahus. 2002. 2003. +/-. 1. Vuoigatvuohta sámegiel oahpahussii. 0. 3 000. 3 000. 2. Doaibmagolut. 0. 5 150 . 5 150. 3. Čielggadeamit. 0. 1 000. 1 000. 4. Oahpahusstipeanda. 1 000. 1 300. 300. 5. Sámi giellaguovddážat. 2 000. 4 000. 2 000. 6. Giellabargu olggobealde háldd.guovllu. 2 450. 4 000. 1 550. 7. Sámi giellakampánja ja ođđamállet teknologiija. 0. 2 200. 2 200. Kap. 540.50 Sámediggi*. 120 100. 135 300. 15 200. *Eará doaimmat eai leat čállojuvvon, ja danne ii atte tabealla čielga gova 2002 ruđaid geavaheamis mat maiddái jotkojuvvojit 2003:s. Dáid dieđuid gávdná Sámedikki 2002 bušeahtas. . 2.1 Vuoigatvuohta sámegiel oahpahussii. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi ferte bargat sihkkarastit ovttaskas olbmuid vuoigatvuođa sámelága giellanjuolggadusaid ektui. Láhka lea veahkkeneavvu sihkkarastit sámegiela, muhto lassin dasa fertejit maiddái juolluduvvot ekonomalaš resurssat, dán oktavuođas stipeandaortnegat sámegiel oahpahussii. . Sámediggi evttoha ahte juolluduvvo ekonomalaš doarjja oahpahusstipendii rávisolbmuide geat háliidit oahpahusa sámegielas. Doarjjarámma evttohuvvo álggos 3 000 000 ruvdnui. . Ákkastallan. Sámelága giellanjuolggadusaid mielde lea buohkain vuoigatvuohta sámegiel oahpahussii § 3-8 mielde. Duohtavuođas čájehuvvo ahte § 3-8 ja dan njuolggadusat dušše gusket davvisámegiela DAVVIN- ja SÁMÁS-kurssaide ja rávisolbmuid oahpahusorganisašuvnnaide. . Sámelága giellanjuolggadusaid § 3-7 addá olbmuide geat barget almmolaš orgánain hálddašanguovllus vuoigatvuođa oažžut virgelobi bálkkáin oahppat sámegiela. Láhka ii leat doarvái buorre veahkkeneavvu buoridit sámegiel gelbbolašvuođa almmolaš orgánain sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde. . Sámedikki hástalus lea muitalit makkár vuoigatvuođat ovttaskas olbmuin lea geavahit ja oahppat sámegiela Sámelága giellanjuolggadusaid mielde ja rávisolbmuid oahpahuslága mielde. Lea olu bargu joksat sámelága § 1-5 ulbmila gos čuožžu ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaš ja ovttadássásaš gielat. . Sámi álbmogis lea ain stuora dárbu alfabetiseremii. . Jus sámelága giellanjuolggadusat galget ollašuvvat, de ferte daid čuovvolit ekonomalaš doarjagiin. Sámelága giellanjuolggadusat eai leat moktege fuolahuvvon earret sámi gielddaid guovttegielalašvuođa ruđaid bokte ja sámi giellaprošeavttaid doarjaga bokte. Sámediggi vuordá ahte ráđđehus dahká vejolažžan aktiviseret ja ealáskahttit sámegiela almmolaš giellan Norggas. 2.2 Doaibmagolut. Ulbmilat ja doaimmat. Ovddidit máŋggabealát ealáhuseallima sámi ássanguovlluin. Buorre ekonomiijastivren ekonomiijanjuolggadusaid mielde . Viiddidit, ealáskahttit ja ovddidit sámi servodateallima rádjerasttideaddji ovttasbarggu bokte. . Dát mielddisbuktá čielga dárbbu nannet hálddahuslaš doaibmagoluid dan bokte ahte ásahuvvojit 3 ođđa fásta virggi ja okta prošeaktavirgi, ja maiddái nannet eará doaibmagoluid. Dát dahket oktiibuot kr 5 150 000 2003:s. Báikkálaš kantuvra Oslos. Sámediggi lea guhká juo árvvoštallan ásahit báikkálaš kantuvrra Osloi. Ulbmil lea nannet oktavuođaid Norgga eiseválddiiguin ja fuolahit Sámedikki ovddastan- ja diehtojuohkindoaimmaid. Jus galgá čađahit dákkár ásaheami, de lea dárbu nannet doaibmabušeahta 1 000 000 ruvnnuin. Ealáhusovdánahttin. Sámedikki veahkkedoarjjaortnegat leat lassánan maŋemus jagiid. Sámediggi lea maiddái váldán badjelasas ortnegiid ja ovddasvástádussurggiid mat leat addán organisašuvdnii eambbo virggiid. Seammás leat stáhta ekonomiijanjuolggadusat rievdaduvvon hirbmosit dáid maŋemus jagiid. Sámediggi ii ožžon lassi resurssaid dalle go ođđa ekonomiijanjuolggadusat bohte, danne go doaibma árvvoštallojuvvui beare unnin oažžut dákkár liige resursajuolludeami. Dáid árvvoštallamiid rájes leat Sámedikkis lassánan bargit measta beliin. Dát lea dagahan ahte Sámedikkis leat stuora váttisvuođat čuovvut ekonomiijanjuolggadusaid dohkálaš vuogi mielde. Kultur- ja ealáhusossodagas lea dárbu seamma virggiide go 2002:s ja vel 2 ođđa virgái. Dát virggit leat: fásta ráđđeaddivirgi plána ja čielggadeami oktavuođas mii dahká kr 600 000 jahkásaččat, ja vuosttaškonsuleanta geas lea ovddasvástádus boazodoalloáššiin, mii dahká kr 600 000 jahkásaččat. . Muđui lea vuoruhuvvon doaibma čuovvolit Sámedikki mearrádusa áššis 10/01 Duoji ovdánahttinprográmma . Ovdánahttinprográmma mielddisbuktá dárbbu prošeaktavirgái ja ruđaide jođihit prográmma. Prošeaktavirggi golut leat árvvoštallojuvvon 750 000 ruvdnui, ja 400 000 ruvnno fas eará doaibmagoluide. Loahppagolut gokčojuvvojit olggobeale ruđaiguin. Interreg. Interreg-prográmma III hálddašeami oktavuođas norggabealde ferte ásahuvvot sierra virgi. Bušeahttadárbu lea kr 600 000 jahkásaččat. Dát lea biddjon vuođđun sámi oasseprográmmain Davvikalohtas ja lullisámi guovllus. . Sámi parlamentárlaš ráđđi. Ulbmil lea ahte Sámi parlamentáralaš ráđđi huksejuvvo foruman gos sámedikkit ovttas besset hábmet iežaset politihka áššiin mat gusket sámiide riikkarájiid rastá. Sámi parlamentárlaš ráđđi vuođđuduvvui njukčamánu 2. beaivvi 2000. Ráđđi galgá leat ovttasbargoorgánan sámedikkiide suoma ja norgga bealde. Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá leat vuođđun dain áššiin main sámedikkiid mielas berre leat oktasaš oaidnu. . Doaimmat maid bokte galgá joksat ulbmiliid lea ahte Sámediggi vuoruha áššemeannudemiid ja čoahkkimiid Sámedikki delegašuvnnas Sámi parlamentáralaš ráđđái, ja Sámi parlamentáralaš ráđis. Dán bargui dárbbašuvvo kr 600 000 gokčat doaibmagoluid 2003:s. Davviriikkalaš ovttasbargu. Ulbmil lea háhkat čielga ovttasbarggu Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid ja ráđđehusaid gaskka. Erenoamáš deaŧalaš lea čuovvolit davviriikkalaš sámekonvenšuvnna. Sámediggi áigu vuoruhit dan jahkásaš čoahkkima sámeministariid ja sámediggepresideanttaid gaskka. Dát mielddisbuktá ahte hálddahuslaš dásis lea dárbu ráhkkanahttit ja čuovvut čoahkkimiid mat dollojuvvojit ráđđehusaid ja sámedikkiid gaskka. Dán bargui dárbbašuvvo kr 600 000 gokčat doaibmagoluid 2003:s. Válga. Fápmuduslávdegotti evttohus, válganjuolggaduslávdegotti evttohus ja Sámedikki gieđahallan galget leat vuođđun dasa movt válgabargu galgá čuovvoluvvot. . 2.3 Čielggadeamit. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá bidjat eavttuid sámi kultuvrra, servodaga ja ealáhusaid suodjaleamis, nannemis ja ovddideamis. Dat mielddisbuktá čielga dárbbu čielggadit ja árvvoštallat deaŧalaš sámepolitihkalaš surggiid. Sámediggi dárbbaša nannet bušeahta 1 000 000 ruvnnuin čielggademiid, árvvoštallamiid ja dieđihemiid váste. . Ákkastallan. Sámediggi lea vuosttažettiin politihkalaš orgána. Dat lea danne dan duohken ahte sáhttá čađahit čielggademiid ja lávdegottebargguid mat mielddisbuktet mearrádusvuođu ja konstruktiiva dialogavuođu guovddáš ja báikkálaš eiseválddiiguin. Sámedikkis lea guovddáš doaibma hábmet sámi politihka ja servodaga. Dákkár rolla sáhttá čađahit dušše dan bokte ahte Sámediggi oažžu válddi álggahit ja čađahit čielggademiid ja lávdegottebargguid guovddáš sámepolitihkalaš surggiid siskkobealde. . Lávdegottečielggadeamit leat maiddái deaŧalaččat vai iešguđetge sámi birrasat ja beroštumit bohtet ovdan sámepolitihka hábmemis. Das lea dainnalágiin deaŧalaš demokratiijabealli. . 2.4 Oahpahusstipeanda. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá movttiidahttit joatkkaskuvlla nuoraid válljet oahpahusa sámegielas dahje sámegillii. Ortnet galgá fuolahit ahte nuorat besset nannet iežaset sámegiel gelbbolašvuođa oahpahusstipeandda bokte. Leat dađistaga eanet oahppit geat válljejit sámegiela joatkkaoahpahusas, ja danne lea dárbu lasihit stipeandaortnega 1 300 000 ruvdnui. Ákkastallan . Dađistaga eanet sámi oahppit geavahit iežaset vuoigatvuođa sámegiel oahpahussii. Ohppiidlogu lassáneapmi mielddisbuktá ahte stipeandaortnet ferte nannejuvvot. Jus ovttaskas oahppi stipeandaoassi unnu, de billahuvvá maiddái stipeandaortnega movttiidahttinfápmu. 2.5 ja 2.6 Sámi giellaguovddážat ja giellabargu olggobealde sámegiela hálddašanguovllu. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá nannet ja ovddidit sámegiela dan bokte ahte ásaha giellaguovddážiid mat leat buolvvaidgaskasaš ovttasbarggu arenán, ja dan bokte ahte doarju prošeavttaid ja giellaplánaid dain guovlluin gos giella lea erenoamáš hearki. Galgá erenoamážit bargat heivehit doaimmaid mánáid ja nuoraid giellageavaheami ektui. . Ákkastallan. Sámediggi oaidná ahte dain guovlluin gosa leat ásahuvvon giellaguovddážat, doppe lea giellaovddidanbargu lihkostuvvon. Danne lea giellaguovddážiid ásaheapmi hui buorre giellaovddidandoaibma. 2001:s juolludii Sámediggi 1 600 000 ruvnno njealji giellaguovddážii; Porsáŋgu, Gáivuotna, Evenášši (Várdobáiki) ja Divttasvuotna (Árran) ožžo 400 000 ruvdnosaš fásta doarjaga guhtege. . 1998:s ožžo Mátta-Várjjat ja Unjárgga gielddat doarjaga giellaprošektii. Dán giellaprošeavtta vuođul ásahuvvui ođđa giellaguovddáš Unjárgii 2001:s. Guovddáža namma lea Isak Saba guovddáš. Lea árvaluvvon ahte dát guovddáš berrešii oažžut fásta doarjaga 2002 rájes, seammaládje go dat njeallje guovddáža mat dássážii leat ožžon fásta doarjaga. Dát mearkkaša ahte 2002 rájes leat 5 guovddáža mat ožžot fásta doarjaga Sámedikkis. Doarjaga sturrodat ii berre unniduvvot, danne lea poasta 53.2 bušeahttadárbu kr. 2 000 000 jagis 2002:s. . Vuođđuduvvon giellaguovddážat fertejit beassat viiddidit doaimmaset nu ahte doibmet giellaguovddážin olles guovllus. Dasto fertejit ođđa giellaguovddážat ásahuvvot Áltái, Vuovlevutnii, Sáččái ja lullisámi guvlui. . Áltá, Sáččá ja lullisámi guovlu eai leat vuos ollen nu guhkás fásta giellaguovddážiid ásaheami proseassain, danne evttohuvvui ahte vuoruheamit dáid ektui biddjojit giellaprošeavttaide olggobealde hálddašanguovllu 2002:s. . Oppalaš doarjjarámma evttohuvvo 10 giellaguovddážii 2003:s: . Tabealla 2.2. (1000 kr). Giellaguovddážat:. 2002. 2003. +/-. Porsáŋgu. 400. 400. 0. Gáivuotna . 400. 400. 0. Divttasvuotna. 400. 400. 0. Evenášši. 400. 400. 0. Várjjat. 400. 400. 0. Vuovlevuotna. 0. 400. 400. Áltá. 0. 400. 400. Sáččá. 0. 400. 400. Lullisámi guovlu. 0. 400. 400. Oslo . 0. 400. 400. SUBMI. 2 000. 4 000. 2 000. Sámedikkis lea danne dárbu lasihit giellaguovddážiid doarjaga 2 000 000 ruvnnuin, oktiibuot kr 4 000 000 2003:s. Sámediggi oaidná dárbbu lasihit prošeaktaruđaid rámma giellabargui olggobealde sámegiela hálddašanguovllu. 2001:s lei rámma kr 2 406 000 ja árvaluvvo lasihuvvot 44 000 ruvnnuin 2002:s. 2003:s evttoha Sámediggi ahte rámma lasihuvvo vel eambbo danne go Sámediggi dál lea nannen hálddahusa lulli- ja julevsámi fágakonsuleanttaiguin. Dát mielddisbuktá ahte lea vejolaš buorebut čuovvut lullisámi ja julevsámi guovlluid giellaplánaid, mii fas mielddisbuktá ahte eanebut ohcet prošeaktaruđaid ealáskahttit ja ovddidit sámegiela. . Oppalaš doarjjarámma giellabargui olggobealde sámegiela hálddašanguovllu evttohuvvo 4 000 000 ruvdnui 2003:s. Tabealla 2.3. (1000 kr). Giellaprošeavttat:. 2002. 2003. +/-. SUBMI. 2 450. 4 000. 1 550. 2.7 Sámi giellakampánja ja ođđamállet teknologiija. Ulbmilat ja doaimmat. Sámegiella berre ovddiduvvot ođđamállet teknologiija dihtomielalaš geavahemiin. Almmolaš ásahusat ja organisašuvnnat fertejit movttiidahttojuvvot geavahit sámegiela aktiivvalaččat. Giellabargu lea guhkesáiggi ja bistevaš bargu, ja dát guoská maiddái giellabargui ođđamállet teknologiija siskkobealde. Danne lea Sámedikki bušeahttadárbu oktiibuot kr 2 200 000 sámegiela giellabarggu dáfus mii guoská ođđamállet teknologiijii ja aktiivvalaš geavaheapmái almmolaš ja priváhta báikkiin. Ákkastallan. Giella ovdána go geavahuvvo. Ođđamállet teknologiija addá sámegillii stuora ovdánanvejolašvuođaid. Sámediggi berre háhkat čielga jurdagiid teknologiija ektui, sihke dan dáfus mii dáhpáhuvvá kultuvrrain go gulahallan ja diehtojuohkin eambbo ahte eambbo dáhpáhuvvagohtet dihtorteknihka bokte, ja go ođđamállet teknologiijas leat nu olu vejolašvuođat, sihke hálddahuslaččat ja fágalaččat. . Sámegiella lea garra dilis. Danne lea deaŧalaš atnigoahtit ođđa arenáid gos sámegiela sáhttá geavahit. Lea dárbu: ovddidit giellafágalaš digaštallanforuma neahtas, geavahit interneahta diehtojuohkima oktavuođas, almmuhit terminologiijalisttuid, sátnegirjjiid, leksikona interneahtas ja geavahit multimedia sámegiela ovddideamis. . Muđui lea dárbbašlaš ovddidit sátnedatabáŋku-vuogádaga. Dalle ferte ráhkadit ovddidanplána sátnedatabáŋkku dáfus. Plánas galget leat: sátnesojahanprográmma mii čájeha movt sánit sodjet, riektačállindárkkisteapmi, čuovga ja govva ohcansániide, sámi giellakursa neahtas mas leat liŋkkat sátnedatabáŋkui, ja julev- ja lullisámegiel terminologiija čállit sátnedatabáŋkui. . Giella lea hui guovddážis kultuvrras. Giella lea nannoseamos báddi kultuvrra siskkimus siskkožii. Giella dahká ahte sámi kultuvra ain eallá. Sámediggi oaidná dárbbu bargat aktiivvalaččat ja njuolga almmolaš orgánaid, organisašuvnnaid ja priváhtaolbmuid ektui sámegiela geavaheami dáfus. . Tabealla 2.4. (1000 kr). Giella ja ođđamállet teknologiija. 2002. 2003. +/-. Giellakampánja . 0. 1 000. 1 000. Giella ja ođđamállet teknologiija. 0. 1 200. 1 200. SUBMI. 0. 2 200. 2 200. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementa. Tabealla 3.1. ( 1000 kr). Vuoruheapmi . Namahus. 2002. 2003. +/-. 1. Doaibmagolut . *. 11 683. 12 883. 1 200. ». Erenoamáš doaibmagolut . **. 1 800. 1 800. 0. ». Erenoamážit heivehuvvon sámi oahpponeavvut . ***. 1 750. 2 250. 500. ». Oahpponeavvut vuođđoskuvlii ja joatkkaoahpahussii . ***. 9 104. 14 000. 4 896. ». Erenoamáš doaimmat erenoamášpedagogihka dáfus . ***. 1 350. 1 700. 350. Kap.poasta. 206.50 (dábálaš juolludeapmi). 25 687. 32 633. 6 946. 2. Kvalitehtaovdánahttin skuvllas ja oahpahusas . ****. 5 200. 3. IKT-doaimmat (kap 248) . ****. 8 000. 4. Sámi fágagirjjálašvuođa oastinornegat. 0. 200. 200. 5. Oahpahusdoaimmat rávis sápmelaččaide (kap 258) . ****. 0. 2 600. 2 600. 6. Ođđa vuoruhansuorggit (kap 226) . *****. 1 367. 1 367. Eará kapihttalat GOD bušeahtas. 17 367. Oppalaš doarjja Girko-, oahpahus- ja dutkandep. 50 000. * Logut leat čállojuvvon tabellii 1.2. postii 01 doaibmagolut hálddahus. ** Logut leat čállojuvvon tabellii 1.2. postii 21 erenoamáš doaibmagolut. *** Logut leat čállojuvvon tabellii 1.2. postii 56 oahpahus. **** Ii leat juolludeapmi 2002:s. Dáidda doaimmaide ohccojuvvo doarjja erenoamáš juolludeami bokte bušeahttajagis 2002. Visot juolludeapmi oahpahusulbmiliidda berre boahtit oppalaš poastan; 50 juolludeamit bušeahttajagi 2003 rájes. ***** Jus departementtas juolluduvvojit ruđat ođđa vuoruhansurggiide, de ferte seammás juolluduvvot proseantaoassi Sámediggái. 2003:s lea dát árvvoštallojuvvon 1 367 000 ruvdnui. 3.1 Doaibmagolut. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá fuolahit ahte rávis sápmelaččat galget beassat čađahit vuoigatvuođa joatkkaoahpahussii nu go gelbbolašvuođaođastusa ulbmil lea . Sámediggi galgá fuolahit ahte doarjjaortnegiid ráhkadeapmi, oahpponeavvoráhkadeami šiehtadusat ja vuoigatvuohta oahpahussii čuovvu gustovaš lágaid ja njuolggadusaid. . Dát bidjá čielga gáibádusaid Sámediggái bagadeami, rávvema ja árvvoštallama dáfus, mii gáibida ahte hálddahuslaš doaibmabušeahtta nannejuvvo guvttiin ođđa virggiin. Dasa lassin lea oahpahusossodagas dárbu stuorit láigoareálaide, mii mielddisbuktá lassi doaibmagoluid. Oppalaš dárbu lea kr 1 200 000. Ulbmilat . Geahččalit ollašuhttit sámi DoB-plána ulbmiliid. Doaimmat. Bargat dan ovdii ahte juolluduvvo ruhta sámi dutkamii, geahččalan- ja ovdánahttinbargui oahpahus-suorggi siskkobealde . Bargat veahkkin háhkat doarvái buori dokumentašuvnna sámi skuvladili birra, mii fas bidjá vuođu doaimmaide. Veahkkin bargat hukset nanu sámi dutkanbirrasiid. Ákkastallan. Sámediggi lea addán gulaskuddancealkámuša NOU 2000:3:ii ja lea dan oktavuođas cealkán ahte Sámediggi oaidná dárbbašlažžan ahte sámi oahpaheaddjioahppu galgá leat oahpaheaddjioahppu dutkandásis ja doarju lávdegotti árvvoštallama dás. Dutkan- ja ovdánahttinbargu lea hui deaŧalaš eaktu go galgá ollašuhttit sámi oahpaheaddjioahpahusa, ja lea okta dain deaŧaleamos doimmain mat sáhttet addit sámi servodahkii vejolašvuođa ieža seailluhit ja ovddidit sámi giela ja kulturárbevieru. . Sámediggi doarju lávdegotti árvvoštallama ahte lea čielga dárbu nannet ja duohtan dahkat sámi oahpaheaddjioahpahusa, ahte huksejuvvojit stuorit ja bissovaš fágabirrasat gos dutkan ja alitoahppu leat čohkkejuvvon, ja gos sámi ollislašvuođa perspektiiva doahttaluvvo. Danne ferte Sámediggi deattuhit ahte sámi oahpaheaddjioahpahus dutkandásis mielddisbuktá ahte dutkan- ja ovdánahttinbargu vuoruhuvvo garrasit dain ásahusain main lea erenoamáš ovddasvástádus fuolahit sámi oahpaheaddjioahpahusa. . Sámediggi lea muđui cealkán:. Sámediggi deattuha man deaŧalaččat sámegielat dutkanbirrasat leat, gos sámegiella geavahuvvo dutkama oktavuođas. Sámediggi áigu maiddái deattuhit Norgga dutkanráđi čielggadeami vuođul sámi dutkama birra, ahte sámegiela duohta geavaheapmi lea áibbas iešguđetlágán sápmelaččaid gaskkas. Erenoamážit lulli- ja julevsámi guovlluin ja sámi riddo- ja vuotnaguovlluin vásihivččiimet ahte sámi kultuvra hedjonivččii jus gáibidit sámegiel gelbbolašvuođa buot dutkiin sámi dutkansurggiid siskkobealde. Lea deaŧalaš hukset sámegielat dutkangelbbolašvuođa, muhto ferte fuolahit ahte sámi servodat ii "masse" dutkanrekruttaid beare garra giellagáibádusaid geažil. Sámediggi deattuha ahte rabas ja fátmmasteaddji dutkandoaimmat leat hirbmat deaŧalaččat. . Sámediggi deattuha maiddái ahte dutkan- ja ovdánahttinbargu sámi oahpaheaddjioahpahusa dáfus ferte čuovvut guovttegielalašvuođaperspektiivva, álgoálbmotperspektiivva ja máŋggakultuvrrat perspektiivva. Čujuhuvvo ee. O97 Sámi gos guovttegielalašvuođa-, álgoálbmot-, ja máŋggakultuvrrat perspektiivvat oahpahusas deattuhuvvojit erenoamážit. Sámediggi fuomášuhttá dan oktavuođas lávdegotti evttohusa ásahit eambbo rekrutterenvirggiid/stipendiáhtaid vai sáhttá hukset sámi dutkan- ja oahpahusfierpmádaga. Sámedikki mielas lea jierpmálaš geahččat dákkár huksema sámi oahpahusa ja dutkama 10-jagi huksen- ja ovdánahttinprográmma ektui. Sámediggi lea 1997:s juo Sámedikki iežas dutkanplána gieđahallama oktavuođas cealkán ahte ferte álggahuvvot 10-jagi rekrutterenprográmma sámi dutkama dáfus. Rekrutteren stipendiáhttaprográmma vuođul ferte guorahallojuvvot máŋgga dásis jus galgá leat realistalaš čađahit dákkár prográmma. Dákkár prográmma ii ábut deattuhit dušše sámi oahpaheaddjioahpahusa huksema, muhto ferte maiddái deattuhit iešguđetlágán dárbbuid sámi alitoahpu ja dutkama dáfus. . Sámediggi deattuha maiddái ahte lea deaŧalaš ahte resursahuksen rekrutteren-prográmma vuođul sámi dutkan- ja ovdánahttinbargui ferte dáhpáhuvvat buot oahpahusásahusaide mat leat ožžon dahje ožžot čielga definerejuvvon doaimmaid sámegiela ektui. . 3.2 Erenoamáš doaibmagolut. Poasta galgá geavahuvvot goluide mat gullet bargodoaimmaide ja oahpponeavvoráhkadeapmái maid Sámediggi ieš fuolaha. 2003:s lea dárbu 1 800 000 ruvnno. 3.3 Erenoamážit heivehuvvon sámi oahpponeavvut mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi lea čuovvolan našuvnnalaš doaimmaid ja ráhkadan erenoamážit heivehuvvon sámi oahpponeavvuid doaibmaplána mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide áigodahkii 2001-2004. Dát plána lea našuvnnalaš plána mielde ja galgá gokčat sámi oahpponeavvuid dárbbu dán fágasuorggis. Sámediggi lea ožžon jahkásaš juolludeami dán ulbmilii, kr 1 750 000. 2001-2004 doaibmaplánas árvaluvvo 2 250 000 ruvdnosaš jahkásaš juolludeapmi. Dán submái gullá visot Sámedikki doaibma dán suorggis. Doaibmaplána ulbmil lea ahte erenoamážit heivehuvvon sámi oahpponeavvut galget ráhkaduvvot ovttasbargun Oahppoguovddážiin ja Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjavuogádagain (Statped) ja sámi birrasiiguin main lea gelbbolašvuohta dán fágasuorggis. 3.4. Oahpponeavvut vuođđoskuvlii ja joatkkaoahpahussii. Sámediggi lea ráhkadan strategalaš plána oahpponeavvoráhkadeami dáfus. Plánas eaktuduvvo 14 000 000 ruvdnosaš jahkásaš doarjja. 3.5 Erenoamáš doaimmat erenoamášpedagogihka dáfus. Sámediggi lea ožžon doarjaga nannet erenoamášpedagogalaš suorggi ja gelbbolašvuođaloktema erenoamášpedagogihkas sámi guovlluin. Juolludeapmi evttohuvvo seamma dássái go ovdal. Ruđat geavahuvvojit nu go boahtá ovdan Sámedikki plánas erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođaloktema birra. Bušeahttadárbu 2003:s lea kr 1 700 000. 3.6 Kvalitehtaovdánahttin skuvllas ja oahpahusas. Ulbmilat . Sámediggi galgá sihkkarastit buori kvalitehta oahpahusas mii addo sámegielas ja sámegillii. Sámi oahppit geat čađahit joatkkaoahpahusa normerejuvvon áiggis, fertejit maiddái lassánit. Dát dahká dárbbašlažžan joatkit ja nannet ovdánahttinprošeavttaid. . Ruđat doaimmaide maid Sámediggi álggaha lága/kvalitehtaovdánahttima vuođul:. Oahpahuslágas čuožžu ahte Sámediggi mearrida njuolggadusaid sámegiel oahppoplánaid dáfus vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas, ja erenoamáš sámi fágaid oahppoplánaid dáfus joatkkaoahpahusas. Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi sáhttá rievdadišgoahtit oahppoplánaid dahje hábmegoahtit ođđa oahppoplánaid. Dása ferte juolluduvvot ruhta. Go Sámediggái lea addon ovddasvástádus, de ii sáhte geavahuvvot áigi čilget Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementii manne dárbbašuvvo ruhta bargui. Ferte eaktuduvvot ahte vuogádagas juolluduvvojit ruđat oahppoplánaráhkadeapmái. . Okta ovdamearka lea ahte boazodoallu dohkkehuvvui oahppofágan guovvamánus 2001. 2001 bušeahtas eai lean juolluduvvon ruđat oahppoplánaráhkadeapmái. Dat dagahii váttisvuođaid ja buođui maiddái oahppoplánabargguid. . Doaimmat. Heivehit O97 Sámi ja joatkkaskuvlla sámi oahppoplánaid čuovvoleami nu ahte oahpahussii sihkkarastojuvvo sisdoallu ja kvalitehta mii addá vuođđomáhtuid . Bargat ásahit boazodoalu oahppofágan ja rievdadit joatkkaoahpahusa oahppoplánaid. . Skuvlla ja oahpahusa kvalitehtaovdánahttima bušeahttadárbu evttohuvvo 5 200 000 ruvdnui 2003:s. Ákkastallan. Sámediggi lea oahpahuslága bokte ožžon válddi mearridit oahppoplánaid sámegielas ja erenoamáš sámi fágain joatkkaoahpahusas. Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi sáhttá rievdadišgoahtit oahppoplánaid dahje hábmegoahtit ođđa oahppoplánaid. Danne ferte juolluduvvot sierra ruhta vai sáhttá čađahit Oahpahuslága ulbmiliid. Sámediggi ferte maid oažžut ruđa geahččaladdat oahppoplánaid fágain maidda ovdal eai leat ráhkaduvvon oahppoplánat. Dát guoská omd. boazodollui oahppofágan. . 3.7 IKT -- sámi oahpahusas. Ulbmilat. Fuolahit ahte sámi oahppit sáhttet oažžut oppalaš gelbbolašvuođa ja erenoamáš gelbbolašvuođa IKT dáfus. . Doaimmat. Joatkit barggu ásahit sámi skuvlafierpmádaga . Joatkit bargguin ráhkadit sámi elektrovnnalaš oahpponeavvuid . Álggahit DoB-doaimmaid IKT siskkobealde. Ásahit virggi mii fuolaha IKT-doaimmaid ja sámi skuvlafierpmádaga. Dás eaktuduvvo ahte sámi skuvlafierpmádat lea doaibman prošeaktadásis 2001:s ja 2002:s, muhto ahte ásahuvvo fástadoaibman bušeahttajagi 2003 rájes. . Sámediggi evttoha ahte juolluduvvo kr 8 000 000 IKT- oahpponeavvoráhkadeapmái ja gaskkusteapmái. Ákkastallan. IKT-oahpponeavvuid ráhkadeami ja gaskkusteami doarjagis, 8 000 000 ruvnnos, galgá kr 5 000 000 geavahuvvot ráhkadit fierpmádat-, digitála- ja elektrovnnalaš oahpponeavvuid. Dát mielddisbuktá maiddái ođasteami, ovdánahttima ja oahpponeavvomodealla doaimmaheami. Dasa lassin ferte juolludit oktiibuot kr 3 000 000 sámi skuvlafierpmádaga, gelbbolašvuođaovdánahttima, skuvlla IKT-geavaheami ja sámi skuvllaid IKT-geahččalandoaimmaid doibmii, máŧas doallamii ja ovdánahttimii. 3.8 Sámi fágagirjjálašvuođa oastinortnegat. Sámi fágalaš girječálliid searvi ja Jorgaleaddjiid searvi leat bargagoahtán dan ovdii ahte Sámediggi galgá ásahit oastinortnegiid sámi girjjiid dáfus. Ortnega ulbmil lea ahte sámi girjjiid galgá šaddat álkit fidnet. 2003:s lea dárbu juolludit kr 200 000 sámi fágagirjjálašvuođa oastimii. Ákkastallan. Dát doaibma orro leame buorre doaibma. Lea eaktu ahte girjjit ostojuvvojit ovttaskas oahppái ja ahte sii ožžot dáid girjjiid maŋŋel go gerget skuvllas. Dáinna lágiin buorrána sámi girjjiid johtu, danne go skuvllat fertejit dávjjibut oastit ođđa girjjiid. Ortnet sáhttá dagahit ahte girjjit almmuhuvvojit ođđasit. Dasa lassin sáhttá doaibma leat mielde buorideame váhnemiid beroštumi sámi girjjiide, go daid lea álkit fidnet. . 3.9 Oahpahusdoaimmat rávis sápmelaččaide:. Rávis sápmelaččaid doaimmaid ovddasvástideaddji lea VOX. VOX lea váldán oktavuođa Sámedikkiin ja álggahan doaimmaid sápmelaččaide. . Ulbmilat. Fuolahit ahte rávis sápmelaččat sáhttet buoridit iežaset gelbbolašvuođadási. . Ovttasbargat VOX:in ja guorahallat makkár dárbbut sápmelaččain leat rávisolbmuidoahpahussii. Ovttasbargat VOX:in ja ráhkadit plána dasa movt VOX ja eará ásahusat galget fuolahit doaimmaid rávis sápmelaččaid ektui. Ráhkadit oahpponeavvuid rávisolbmuidoahpahussii sámegielas ja eará sámi fágain mat gusket sámegielat álbmogii. . Doaimmat. Ferte ráhkaduvvot doaibmaplána ja juolluduvvot ruhta doaimmaide. Dasto ferte čielggadit ovddasvástádusjuogu VOX ja Sámedikki gaskkas. 2003 bušeahttadárbu rávisolbmuidoahpahussii biddjojuvvo 2 600 000 ruvdnui. 3.10 Ođđa vuoruhansuorggit oahpahusas. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementa álggaha dávjá ođđa vuoruhansurggiid oahpahusa siskkobealde. Evttohus ođđa doaimmaide ovddiduvvo ráđđehusa bušeahttabarggu oktavuođas. Dát dáhpáhuvvá maŋŋel go Sámediggi lea gieđahallan iežas stáhtabušeahttaárvalusa. Dát šaddá čuolbman Sámediggái danne go ii dieđe ovdalgihtii makkár vuoruhansuorggit ráđđehusas árvaluvvojit, jagi ovdal bušeahttaovddideami. . Ferte ipmirdit ahte ráđđehus sáhttá álggahit ođđa doaimmaid maid Sámediggi ii leat ovdalgihtii máhttán jurddašit. Okta vuohki dán čoavdit, lea ahte Sámediggi soahpá Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementtain ahte juohke háve go álggahuvvojit ođđa vuoruhansuorggit maidda galget juolluduvvot doarjagat, de ferte stáhtabušeahtas maiddái boahtit ovdan ahte proseantaoassi manná Sámediggái. Dainnalágiin sáhttá Sámediggi garvit olu liigebarggu oažžut doarjagiid. . 2003 bušeahtas ferte leat sierra juolludeapmi mii sisttisdoallá ođđa doaimmaid. . DOB-plána ovttasbargun Sámi allaskuvllain ja SO-Finnmárkkuin:. Sámedikkis lea ovttasbargu Sámi allaskuvllain ja Stáhta oahpahuskantuvrrain Finnmárkkus ráhkadit strategalaš DOB-plána. Go dát plána lea gárvvis ja politihkalaččat gieđahallojuvvon namuhuvvon ásahusain, de fertet ovttas bargagoahtit duohtan dahkat doaimma ja mearridit ekonomalaš resurssaid rámmaid. Dát ášši boahtá maiddái olggobeallái Sámedikki dábálaš bušeahtaid. Ferte bargagoahtit háhkat ruđaid dán ulbmilii 2003 rájes. Sámediggi buktá evttohusa ovttas Stáhta oahpahuskantuvrrain Finnmárkkus ja Sámi allaskuvllain go plána lea gárvvis. Eaktuduvvo ahte addojuvvo doarjja erenoamáš juolludeami bokte. . Mánáid- ja bearašdepartementa . Mánáid- ja bearašdepartementa lea 2002:s evttohan juolludit ruđa Sámediggái kap. 856 poasta 50 bokte, kr 8 113 000. Sámediggi evttoha 2003:s lasihit doarjaga 12 800 000 rvudnui. 4 687 000 ruvdnosaš lasáhusas lea čuovvovaš vuoruheapmi. Tabealla 4.1. (1.000 kr). Vuoruheapmi . Namahus. 2002. 2003. +/-. 1. Doaibmagolut *. 603. 630. 27. ». Mánáidgárdedoaibma **. 7 210. 8 320. 1 110. ». Oahpponeavvut -- mánáidgárddit **. 200. 600. 400. ». Mánáidgárdekonferánsa **. 100. 150. 50. 1. SUBMI mánáidgárddit. 8 113. 9 700. 1 587. 2. Mánáid- ja nuoraiddoaimmat. 0. 1 600. 1 600. 3. Dásseárvodoaimmat. 0. 1 500. 1 500. Kap.poasta. 856.50. 8 113. 12 800. 4 687. * Logut leat čállojuvvon 1.2. tabellii postii 01 doaibmagolut hálddahus. ** Logut leat čállojuvvon 1.2. tabellii postii 56 oahpahus . 4.1 Mánáidgárddit. Ulbmilat . Joatkit strategalaš plána 2002 -- 2005 doaimmaid. Sámi mánáin galgá leat vejolašvuohta nannet iežaset giela ja identitehta mánáidgárddis. Galgá láhčit diliid nu ahte gieldda- ja priváhta eaiggádat galget sáhttit addit sámi mánáidgárdefálaldaga. Dát gáibida ahte sámi mánáidgárddit ožžot dárbbašlaš doarjagiid ja ahte ráhkaduvvojit bagadallanneavvut sámi mánáidgárddiide. Sámediggi ferte maiddái fuolahit ahte ásahuvvo oktavuohta sámi mánáidgárddiiguin gos leat sámi mánát. . Doaimmat. Addit doarjaga sámi mánáidgárddiide. Almmuhit áigečállaga mánáidgárddiid váste guovtte geardde jagis . Konferánsa/seminára kvalitehtavuoruheami birra, ja jahkásaš mánáidgárdekonferánsa ja raporta dan golmma jagis. . CD-rom ja jietnagirjjit kasseahtas ja CDs . Dutkan -- ovdánahttinbargu. . 2003 bušeahttadárbu mánáidgárddiide lea kr 9 700 000. Ákkastallan . Lea dárbu almmuhit áigečállaga mii gieđahallá fáttáid mat gusket sámi mánáidgárddiid bargui ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát. Áigečála berre almmuhuvvot guovtte geardde jagis. Dasto lea dárbu čađahit kvalitehtavuoruheami smávva semináraid bokte gos oasseváldit ieža besset válljet fáttá masa háliidit čiekŋudit. Lassin dáidda smávva semináraide boahtá maiddái dat jahkásaš mánáidgárdekonferánsa. . Ođđa teknologiija lea hui bivnnut mánáidgárddiin ja lea hui anolaš giellaoahpaheamis. Danne ferte Sámediggi ráhkadit veahkkeneavvuid mat dahket vejolažžan ávkkástallat ođđamállet teknologiijain mánáidgárddiin. Ferte huksejuvvot diehtovuođđu sámi geavaheddjiide. Eaktuduvvo ahte sámi mánáidgárddiid diehtovuođđu ilbmá 2002:s ja ahte geavaheaddjit ožžot oahpahusa 2003:s. . Lea muđui dárbu almmuhit davvisámi lávllagirjji ja CD mánáidgárdesektora várás. Dát doaibma ferte vuoruhuvvot 2003:s. . Sámediggi eaktuda ahte juohke jagi juolluduvvojit ruđat dutkan- ja ovdánahttinbargui ja ahte almmuhuvvo dutkanstipeanda. Okta oassi mánáidgárdedoarjaga ruđain galgá mannat dutkan- ja ovdánahttinbargui mánáidgárddiin. Dasa lassin ferte juolluduvvot ruhta dutkamii mii guoská mánáidgárdesuorgái ja sámi mánáid bajásšaddaneavttuide. . Skuvlafriddjaortnet (SFO) lea šaddan dakkár doaibman mii galgá addit mánáide buori fálaldaga olggobealde dábálaš skuvlaáiggi. Sámediggi ii leat dássážii searvan dán áššái. Lea dattetge lunddolaš ahte Sámediggi searvá dasa. Čilgehus ferte leat ahte Sámediggi berošta das ahte SFO-doaimmaid kvalitehtas lea sámi sisdoallu. Dát lea erenoamáš deaŧalaš dain guovlluin gos sámegiella lea hearki. . Doaimmat. Veahkkin loktet gelbbolašvuođa SFO:s. Rávvet SFO bargiid . 4.2 Mánáid- ja nuoraiddoaimmat. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá bargat dan ovdii ahte sámi mánát ja nuorat dovdet oadjebasvuođa ja gullevašvuođa sámi kultuvrii, dan bokte ahte ásaha buriid bajásšaddaneavttuid sámi mánáide ja nuoraide. . Sámi mánáid ja nuoraid doaimmat fertejit heivehuvvot sámi servodahkii ja dan dárbbuide. . Sámediggi galgá bargat ovddidit sámi girjjálašvuođa erenoamážit sámi mánáid ja nuoraid ektui. . Mánát ja nuorat galget movttiidahttojuvvot čállit sámegillii. . Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte ásahuvvo fásta doarjjaortnet fásta sámegielat publikašuvdnii mánáid ja nuoraid várás. 2003 bušeahttadárbu mánáid- ja nuoraiddoaimmaide lea kr 1 600 000. 4.3 Dásseárvodoaimmat. Ulbmilat ja doaimmat. Sámedikki váldoulbmil dásseárvvu dáfus lea ahte sámi nissoniin ja dievdduin galget leat ovttalágán vuoigatvuođat, geatnegasvuođat ja vejolašvuođat buot servodatsurggiin. . Dan vuođul go Sámedikkis leat nu unnán nissonolbmot 2001 válggaid maŋŋel, háliida Sámediggi čađahit dutkanprográmma dásseárvo- ja nissonvuoruhansurggiin sámi servodagas. Sámediggi oaidná ahte leat erohusat sámi ja dáčča servodagain mat dahket ahte dutkanbohtosat dáčča servodagas eai sáhte heivehuvvot sámi servodahkii. . Dásseárvodoaimmain ii leat leamaš sierra poasta Sámedikki bušeahtas. Lea dárbu ruđalaččat doarjut doaimmaid mat ovddidit nissonolbmo sajádaga sámi servodagas. . Doaimmat.  Dutkanprográmma dásseárvvu birra sámi servodagas.  Gelbbolašvuođalokten nissonolbmuide organisašuvdnabarggus ja oppalaččat dásseárvobarggus organisašuvnnain.  Movttiidahttindoaimmat ja fierpmádathuksen nissonolbmuide ja dievdoolbmuide . Dásseárvodoaimmaid bušeahttadárbu 2003:s árvvoštallojuvvo 1 500 000 ruvdnui. Kulturdepartementa . Kulturdepartementa lea 2002:s evttohan juolludit ruđa Sámediggái kap. 320 poasta 53 bokte, kr 29 100 000. Sámediggi evttoha lasáhusa 2003:s 52 932 000. KD bušeahta eará kahpihttaliin evttoha Sámediggi oktiibuot kr 82 032 000 juolludeami. Tabealla 5.1. ( 1000 kr). Vuoruheapmi . Namahus. 2002. 2003. +/-. 1. Sámi sierrabibliotehka. 3 593. 5 093. 1 500. 2. Mobiila girjerájusfálaldagat. 4 182. 4 500. 318. 3. Sámi arkiiva. 665. 1 280. 615. 4. Sámi museat. 8 700. 17 550. 8 850. 5. Sámi teáhter . 10 700. 15 000. 4 300. 6. Čájáhusmáksu Sámi dáiddaguovddážii. 150. 400. 250. 7. Festiváladoarjja. 1 128. 2 128. 1 000. 8. Sámi dáiddárstipeanda. 1 300. 2 300. 1 000. 9. Doarjja sámi girjerájusfálaldagaide. 0. 1 000. 1 000. 10. Sámi kulturfoanda*. 9 000. 14 975. 5 975. 11. Sámi falástallan*. 500. 2 500. 2 000. 12. Sámi publikašuvnnat*. 0. 2 400. 2 400. 13. Sámi kulturorganisašuvnnat*. 1 093. 1 567. 474. 14. Sámi kulturviesut*. 4 228. 8998. 4 770. 15. Sámi lágádusdoarjja*. 1 520. 4 000. 2 480. 16. Preassadoarjja sámi aviissaide**. 11 000. 16 000. 5 000. Kap. 320.53 Sámi kulturulbmilat***. 29 100. 82 032. 52 932. * 2002-juolludus dáidda juolludemiid lea dál Gieldda- ja *guovlludepartementta kapihtal 540.50 bokte. Dát juolludeapmi *evttohuvvo jotkojuvvot. 2003 lasáhus evttohuvvo gokčojuvvot kapihtal *320.53 bokte danne go ortnegat gullet Kulturdepartementta *fágasuorgái. . * Sámediggi evttoha ahte 2003 preassadoarjjaortnet *sirdojuvvo Sámediggái dainna eavttuin ahte árvaluvvon 5 000 000 *ruvdnosaš lasáhus juolluduvvo . ** 2002 logut leat 1 - 8 *vuoruhemiid submi ja vel kr 230 000 mii lea sirdojuvvon ortnegiid *doibmii. 2003:s leat logut 1-8 vuoruhemiid submi ja vel 9-15 *vuoruhemiid lasáhus ja olles preassadoarjjajuolludus 2003 ovddas mii *lea kr 16 000 000. . Tabealla 5.2. ( 1 000 kr). Vuoruheapmi . Namahus. 2002. 2003. +/-. 1. Ája sámi guovddáš (investeren). 0. 13 000. 13 000. 2. Sámi dáiddamusea (ovdaprošeakta). 0. 1 500. 1 500. 3. Várdobáiki (ovdaprošeakta). 0. 1 500. 1 500. Kap. 320.73 Našuvnnalaš kulturvisttit. 0. 16 000. 16 000. Mii guoská našuvnnalaš kulturvisttiide. Ulbmilat ja doaimmat. Sámi álbmogis galget leat čielga vejolašvuođat čađahit kulturdoaimmaid dakkár arenáin gos dákkár kulturdoaimmat dábálaččat čađahuvvojit. Sámi kulturviesut ja museat leat guovddáš báikkit dákkár kulturdoaimmaide ja doaluide. . Sámediggái lea deaŧalaš duohtan dahkan Ája sámi guovddáža. Dás lea bušeahttadárbu investeremii kr 13 000 000 2003:s. . 2003 bušeahttadárbu Sámi dáiddamuseai lea kr 1 500 000 prošekteremii. Várdobáikki bušeahttadárbu lea kr 1 500 000 2003:s. Ákkastallan. Sámi servodat lea aittoládje álgán bargat guovddáš kulturguovlluid ektui, ja go buohtastahttá majoritehtakultuvrra diliin, de oaidnit ahte leat ain gáržžes vejolašvuođat bargat buoridit sámi kulturovdáneami. Deaŧalaš kultursuorgi maid Sámediggi vuoruha, lea ásahit sámi kulturguovddážiid ja sámi dáiddamusea. Dát guoská erenoamážit daidda guovlluide gos sámi giella ja kultuvra eai leat nu nannosat. Sámedikki ulbmil lea ahte sámi álbmogis galgá leat čielga vejolašvuohta čađahit kulturdoaimmaid dakkár arenáin gos kulturdoaimmat lávejit čađahuvvot. . 1. Sámi sierrabibliotehka . Ulbmilat ja doaimmat. Sámi sierrabibliotehkas lea našuvnnalaš ovddasvástádus háhkat, vurkkodit ja gaskkustit girjjiid ja eará ávdnasiid sámegillii ja sámi diliid birra. Sierrabibliotehka našuvnnalaš ovddasvástádus ja rolla ii mearkkaš ahte eará girjerádjosiin ii leat ovddasvástádus ovddidit ja buoridit girjerájusfálaldagaid sámi álbmogii báikkálaš servodagain. Sámedikki ulbmil lea ahte Sámi sierrabibliotehka gelbbolašvuohta galgá leat veahkkin buorideame sámi girjerájusbálvalusaid fálaldaga ja kvalitehta. . Bibliotehka galgá leat deaŧalaš bálggis máhtu guvlui, mii lea vuođđun eallinagi oahppamii, iešmearridannávccaide ja kultuvrralaš ovdáneapmái. Bibliotehka lea maiddái hui guovddážis sámi kultur- ja servodatdiliid gaskkusteamis ja diehtojuohkimis. . Bibliotehka bálvalusat leat hui bivnnuhat dán áiggi, muhto dálá diliin eai leat doarvái resurssat ii ge gelbbolašvuohta julev- ja lullisámi girjerájusfálaldagaid dáfus. Danne lea dárbbašlaš ásahit guokte ođđa virggi vai sáhttá ovdánahttit sierrabibliotehka dan guvlui go Sámediggi lea jurddašan. . 2003:s lea dárbbašlaš lasihit bušeahta 1 500 000 ruvnnuin, oktiibuot kr 5 093 000. Ákkastallan. Sámi sierrabibliotehka galgá vuosttažettiin leat "girjerádjosiid girjerájus", mas lea našuvnnalaš ovddasvástádus girjjálašvuođas ja eará ávdnasiin mat leat sámegillii ja sámi diliid birra. Sámi girjjálašvuođa ja AV-ávdnasiid váilevašvuohta álbmot- ja fágagirjerádjosiin dagaha ahte Sámi sierrabibliotehka maiddái doaibmá depotgirjerájusin eará girjerádjosiidda. . Sámediggi háliida bidjat eambbo ovddasvástádusa ovttaskas girjerádjosiidda mii guoská dásseárvosaš bálvalusaid ovddideapmái maiddái sámi álbmogii sin báikkálaš servodagain. Dán barggus galgá Sámi sierrabibliotehka leat resursan bagadallama ja diehtojuohkima dáfus sámi girjerájusbálvalusaid ovddidan- ja nannenbarggus. Sámediggi háliida eambbo nannet barggu ovddidit girjerájusfálaldagaid julev- ja lullisámi álbmoga várás. . 2. Mobiila girjerájusfálaldagat. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi áigu sámi girjebussiid hálddašeamis bargat ásahit buriid ja dásseárvosaš girjerájusfálaldagaid dakkár guovlluin gos olbmot ásset bieđgguid ja gos muđui leat heittot bálvalusfálaldagat. Girjebusset galget boahtit báikkálaš álbmotgirjerádjosiid lassin guovlluin gos sámit ásset bieđgguid. . Mobiila girjerájusfálaldagaid hálddašeapmi sirdojuvvo Sámediggái 2002:s. 2003 bušeahttadárbu lea . kr 4 500 000. Ákkastallan. Sámi álbmot ássá bieđgguid, ja sis leat iešguđetlágán dárbbut mat leat dan duohken gos ásset, makkár giela hupmet ja movt ellet. Sámediggi háliida veahkkin buoridit sámi girjerájusfálaldagaid. Mobiila girjerájusfálaldagaid doarjjaortnet lea guovddáš veahkkeneavvu dákkár bálvalusaid dáfus gielddain ja guovlluin gos olbmot orrot bieđgguid. . 3. Sámi arkiiva. Ulbmilat ja doaimmat. Dál lea Sámi arkiiva priváhta ásahus, kantuvrrat leat Guovdageainnus, ja das leat arkiiva- ja gaskkustandoaimmat čadnojuvvon priváhta arkiivačoakkáldagaide. Arkiivva iežas plánaid mielde lea Sámediggi áššiin 11/00 ja R 53/01 cealkán ahte ulbmil livččii ásahit Sámi arkiivva sámi arkiivan mas lea našuvnnalaš ovddasvástádus arkiivasuorggis, seammaládje go Sámi sierrabibliotehkas lea našuvnnalaš ovddasvástádus sámi girjjálašvuođa dáfus. . Sámi arkiivva hálddašeapmi maid sirdojuvvo Sámediggái 2002:s. 2003 dárbu biddjojuvvo 1 280 000 ruvdnui. Ákkastallan. Sámediggi háliida doarjut ásahusa iežas plánaid ahte galggašii šaddat arkiiva-, diehtojuohkin- ja dokumenterenguovddážin. Eaktun dása lea ahte ásahusa ruhtadoarjagat lasihuvvojit dan bargolasihanplána mielde maid Sámi arkiiva lea sádden ohcamuša mielde Kulturdepartementii 1999:s. Juolludeapmi galgá gokčat goluid mat čuvvot guovddáža ásaheami geažil, ja ođđa virggiid maid guovddáš čuovuha. . Sámediggi eaktuda ahte 2002:s čađahuvvo čielggadeapmi Sámi arkiivva organiserema, rolla, ovddasvástádusa ja doaimmaid dáfus, ja ahte Kulturdepartementa ruhtada dán čielggadeami. . 4. Sámi museat. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá veahkkin nannet, čohkket ja ollašuhttit sámi museadoaimma sámiid iežaset eavttuid mielde álbmogin ja álgoálbmogin. Ovttastahttinproseassat Sámedikki, gielddaid ja sámi museaid gaskka galget leat mielde sihkkarastime, dokumentereme, ovddideame ja gaskkusteame sámi historjjá ja kultuvrra. Sámi museaid bušeahttadárbu 2003:s lea kr 17 550 000. Ákkastallan. Sámi museaid kulturpolitihkalaš hástalusat leat čohkket, vurkkodit, dokumenteret ja gaskkustit sámi kultuvrra ja sámi servodaga materiálalaš cealkámušaid. Perspektiiva mii ii leat nu stuoris kulturpolitihkalaš dásis, muhto mii sámi oktavuođas lea hui guovddážis, lea ahte museat galget maiddái doaibmat kulturdoaimmaheami arenan. . Sámi museaid hástalus lea ahte dat galget oažžut olbmuid kritihkalaččat smiehttat historjjá, kultuvrra ja identitehta guovtti rasttideaddji oktavuođas, nubbi minoritehta oktavuođas ja nubbi fas majoritehtaservodagas. Seammás galget sámi museat leat mielde buorideame sámi iešipmárdusa. Sámi servodaga dáfus lea dán álkimus joksat jus bargagoahtá sámi museapolitihka ovddideami guvlui, dat mearkkaša ahte sámi servodat ieš váldá ovddasvástádusa das movt kulturárbi galgá suodjaluvvot ja geavahuvvot. . Vejolašvuohta oažžut stivrejuvvon, ollislaš ja koordinerejuvvon ovdáneami sámi museakárttas stuorru oppalaš organiseren- ja stivrenstruktuvrrain sámi museaid dáfus mas Sámedikkis lea oktasaš ja bajimus ovddasvástádus. Sámediggi álggaha dán barggu sámi museaiguin ovttas 2002:s. . Sámediggi oaččui sámi museaid hálddašanválddi 2002:s. Sámediggi lea iežas museačielggadeamis árvvoštallan ahte sámi museaid doarjja lasihuvvo 20 000 000 ruvnnuin 5 jagi áigodagas. Dát lea realistalaš St. dieđ. 22 (1999-2000) mielde, gos doarjja viđa jagi áigodagas galgá leat lassánan 202 000 000 ruvnnuin dálá dási ektui. Sámi museaid lasihanbargu lei hui gárži 2002:s, danne lea deaŧalaš ahte mii čuovvolit museaid ovttastahttindoarjagiin 2003 rájes. 2003 lea viđa jagi áigodaga nubbi jahki. Jus galgat joksat ulbmila ahte sámi museat ožžot 20 000 000 ruvnno 2006:s, de ferte 2003 doarjaga lasihit 8 850 000 ruvnnuin. 5. Sámi teáhter -- Beaivváš Sámi Teáhter. Tabealla 5.3. ( 1 000 kr). Sámi teáhter. 2002. 2003. +/-. Beaivváš Sámi Teáhter. 10 700 . 15 000. 4 300. Ulbmilat. Veahkehit nannet sámi kultuvrra ja identitehta dan bokte ahte muitalit sámi vássanáiggi, dálááiggi ja boahtteáiggi višuvnnaid birra. . Loktet sámegiela stáhtusa, gaskkustit máhtu ja beroštumi sámi kulturvugiid birra ja oaččuhit oktavuođa kultuvrraid gaskka. . Doaimmat. Teáhter galgá sáhttit doaibmat miehtá sámi ássanguovlluid beroškeahttá stuora geográfalaš gaskkain, ja doahttalit iešguđetge hástalusaid mat dain iešguđetge sámi guovlluin leat. Sihkkarastit dohkálaš ekonomalaš vuođu doibmii. . 2003 bušeahttadárbu Beaivváš Sámi Teáhterii lea kr 15 000 000. Ákkastallan. Beaivváš sámi teáhter galgá sáhttit doaibmat miehtá sámi ássanguovlluid beroškeahttá stuora geográfalaš gaskkain, ja doahttalit iešguđetge hástalusaid mat dain iešguđetge sámi guovlluin leat. Teáhtera bušeahtta ii leat fávdnádit lassánan daid maŋemus jagiid. Ovdal go Sámediggi válddii badjelasas sámi teáhterdoaimma hálddašan- ja juolludanovddasvástádusa, de lea dárbu ekonomalaš lasáhussii 2002 rájes juo. . 1. Čájáhusruhta Sámi dáiddaguovddážii. Ulbmilat ja doaimmat. Sámedikki váldoulbmil lea bearráigeahččat ahte olles servodat sáhttá oassálastit ealli ja máŋggabealát sámi dáiddáreallimis. Ortnega ulbmil lea gaskkustit sámi dáidaga dáiddáriid, sámi servodaga ja muđui servodaga gaskkas. . Sámediggi oažžu hálddašanválddi Kulturdepartementtas 2002:s. 2003 rámma biddjojuvvo 400 000 ruvdnui dán ulbmilii. Ákkastallan. Gaskkustanaspeakta galgá leat deaŧalaš oassi Sámedikki dáiddapolitihkas. Dákkár perspektiivvas leat ekonomalaš rámmaeavttut veahkkeneavvut mat galget sihkkarastit ovttaskas olbmuide ja servodahkii vejolašvuođa fidnet sámi dáidaga. Lea servodaga ovddasvástádus fállat dáiddáriidda dábálaš ja oadjebas eavttuid. Go servodat geavaha dáidagiid ja ovdanbuktimiid iešguđetge oktavuođain, de lea eaiggádiin vuoigatvuohta oažžut mávssu dan ovddas. Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte sámi dáiddárat ožžot seamma eavttuid go eará dáiddárat go sin dáidagat čájehuvvojit almmolaččat. Kulturdepartementa lea ovdal juolludan kr . 100 000 Sámi dáiddaguovddážii Kárášjogas čájáhusmáksun. Ortnet sirdojuvvo Sámediggái 2002:s. Čájáhusmáksu lea vuosttažettiin čilgejuvvon dainnalágiin ahte dáiddárat geat čájehit iežaset govaid ja dujiid čájáhusain, galget oažžut mávssu vejolaš vuovdindietnasa manaheami ovddas. . 5.7 Festiváladoarjja. Sámediggi háliida viiddidit doarjjaortnega dainnalágiin ahte addá vuođđodoarjaga ásahuvvon festiválaide. 2003:s lea maiddái lunddolaš addit doarjaga Kárášjoga beassášfestiválii ja Márkomeanuide. Dása, ja eará festiváladoarjagiid ovdánahttimii lea dárbu nannet poastta 1 000 000 ruvnnuin, oktiibuot kr 2 128 000. 5.8 Sámi dáiddárstipeanda. Ulbmilat ja doaimmat. Stipeandaortnet galgá leat veahkeheame juksat Sámedikki dáiddapolitihka ulbmiliid dan bokte ahte láhčá diliid nu ahte ovttaskas dáiddárat sáhttet viiddidit ja ođasmahttit sámi dáiddaeallima. Sámedikkis lea deaŧalaš bargu fuolahit ahte sámi dáiddárat movttiidahttojuvvojit ráhkadit silolaš eallingeainnu girjjálašvuođa, govvadáidaga ja duoji, lávluma ja musihka, juoigama, teáhtera, dánsuma, filmma, video jna. dáfus. Dán bargui gáibiduvvo 1 000 000, ruvdnosaš lasáhus, oktiibuot kr 2 300 000 2003:s. Ákkastallan. Jus dán galgá sáhttit čađahit, de lea deaŧalaš ahte sámi dáiddáriid stipeandaortnegiid earri lasihuvvo. Evttohuvvo ahte earri lasihuvvo unnimusat 7 bargostipendii mat bistet 1-5 jagi, 3 bargostipendii nuorra dáiddáriidda mat bistet 1-3 jagi, dáhkádussisaboađut okta earri 2, ja ahte dihto stipeanddat lasihuvvojit. Seammás lea deaŧalaš ahte sámi dáiddárat maiddái árvvoštallojuvvojit go eará stipeanddat juhkkojuvvojit Kulturdepartementta bušeahta bokte. . 5.9 Sámi girjerádjofálaldagaid doarjjaortnegat. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi háliida veahkkin hukset sámi girjjálašvuođabásaid ovttaskas girjerádjosiidda, ja veahkkin ásahit sámegielat fierpmádatbálvalusaid ovttaskas girjerádjosiin. Dáinnalágiin háliida Sámediggi nannet fálaldagaid girjerádjosiin ja girjebussiin sámi álbmoga ektui. . Dán bargui dárbbašuvvo kr 1 000 000 2003 rájes. Ákkastallan. Olu girjjit leat luoikkahuvvon Sámi sierrabibliotehkas, erenoamážit girjjit mat geavahuvvojit mobiila girjerájusbálvalusas. Olu dáin čoakkáldagain leat leamaš deponerejuvvon máŋgga jahkái. Dát doaibma lea almmatge doaibman nuppeládje go jurdda lei, ii ge leat mielde hukseme girjjálašvuođabásaid dahje eará sámi girjerádjofálaldagaid ovttaskas girjerájuin. Doaibmá baicca nuppeládje, danne go girjerádjosat geavahit iežaset návccaid dárogielat girjjálašvuhtii ja bálvalusaide. . Dát doaibma bohciidahttá dakkár ipmárdusa ahte lea Sámi sierrabibliotehka ovddasvástádus fuolahit ahte sámi álbmot oažžu dohkálaš girjerádjofálaldaga. Danne lea dárbu doarjjaortnegii mii movttiidahttá girjerádjosiid ja daid eaiggádiid vuoruhit girjerádjofálaldagaid sámi álbmoga ektui, ja oastit sámi girjjálašvuođa ja eará gálduid main sihke sámi ja dáčča álbmot berošta. . Sámediggi deattuha ahte sámi girjerádjofálaldagat galget leat riggodahkan maiddái dáčča álbmogii, ja ahte leat mielde buorideame máhtu ja háhkame buriid guottuid sápmelaččaid ja sámi kultuvrra, giela ja servodateallima ektui. . 5.10 Sámi kulturfoanda - iešguđetlágán kulturbargu. Juolluduvvojit čuovvovaš rámmat guđege kultursuorggi siskkobealde: . Tabealla 5.4. ( 1 000 kr.). Sámi kulturfoanda. 2002. 2003. +/-. Girjjálašvuohta. 2 000. 2 500. 500. Musihkka. 1 000. 1 600. 600. Govvadáidda/duodji. 875. 1 500. 625. Ovddidit sámi dáidaga*. 0. 500. 500. Teáhterulbmilat. 400. 700. 300. Filbmaulbmilat * Ođas. 0. 1 500. 1 500. Mánáid bajásšaddaneavttut. 2 475. 3 975. 1 500. Eará doaimmat. 2 250. 2 700. 450. SUBMI. 9 000. 14 975. 5 975. * 2002:s ásahuvvui poasta: 52.7 Ovddidit sámi dáidaga , gč. --Sámedikki mearrádusa áššis 24/01. Ulbmilat . Sámediggi galgá fuolahit ahte sámi kultuvra ovdána ollislaš perspektiivva mielde gos servodat ja ovttaskas olmmoš leat guovddážis. Sámi kulturdoaimmaid ovttastahttin lea deaŧalaš, ja maiddái dásseárvosaš fálaldagaid ja doaimmaid heiveheapmi iešguđetge guovlluid dárbbuid mielde. Sámediggi hukse iežas kulturpolitihka kultuvrralaš árbevieruid ja ođastemiid ektui, nu go dat ilbmet sámi servodagas dán áiggi. . Sámi kultuvrras lea lagas oktavuohta vuođđoealáhusaiguin, luondduin, gielain, árbevieruiguin ja historjjáin ovttastallama, sosialiserema ja identitehta bokte. Go galgá fuolahit ja ovddidit sámi kultuvrra, de ferte atnit ollislaš perspektiivva gos servodat ja ovttaskas olmmoš leat guovddážis. Sámediggái lea deaŧalaš bargu ovttastahttit sámi kulturdoaimmaid, heivehit dásseárvosaš fálaldagaid ja doaimmaid iešguđetge guovlluid dárbbuid mielde. Almmolaš doarjja girjjálašvuhtii, musihkkii, filbmii ja teáhterii mielddisbuktá vuođđodoaimmaid mat maiddái váikkuhit eará kultuvrafálaldagaide. Lea maiddái deaŧalaš bargu háhkat rámmaeavttuid sámi kulturbargui priváhta doaimmain. Sámediggi galgá iežas kulturpolitihkas fuolahit kultuvrralaš ruohttasiid ja iežas árbevieruid, nu go dat bohtet ovdan sámi servodagas. . Lea deaŧalaš ja mávssolaš doaibma fuolahit sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddaneavttuid. Dasto lea deaŧalaš geahččalit lágidit dakkár bajásšaddama mii ovdánahttá mánáid ja nuoraid sámi identitehta. Okta eaktu ovddidit sámi kultuvrra lea ahte sámi mánát ja nuorat besset vásihit kultuvrralaš bissovašvuođa sámivuođa dáfus. Sámedikki vuođđoprinsihppa lea ahte mánáid ja nuoraid doaimmat fertejit heivehuvvot sámi servodahkii ja dan dárbbuide. . Doaimmat. Sámediggi galgá bargat ovddidit sámi girjjálašvuođa, erenoamážit mánáid ja nuoraid ektui. . Sámediggi galgá bargat ásahit stipeandaortnegiid mat movttiidahttet sámi mánáid ja nuoraid čállit sámegiela. Sámediggi galgá joatkit bargat mánáid ja nuoraid ektui sámi mánáid- ja nuoraidplána vuođul. . Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte dálá periodalaš áigečállagat mánáide ja nuoraide ožžot fásta doarjaga. . Sámediggi háliida nannet sámi filbma- ja videodoaimmaid. Dát ii mielddisbuvtte ahte Sámediggi sáhttá akto váldit ovddasvástádusa sámi filbmaprošeavttaid ruhtadeamis. Sámediggi vuordá ahte filbmaruhtadanortnegat mat juo leat ásahuvvon, maiddái boahtteáiggis leat mielde ruhtadeame sámi filbma- ja videoráhkadeami. . Oppalaš bušeahttarámma 2003:s lea kr 14 975 000. 5.11 Sámi falástallan. Sámediggi joatká sámi falástallama doarjaga. Dán bargui biddjojit čuovvovaš ekonomalaš veahkkeneavvut: . . Tabealla 5.5. ( 1 000 kr.). Falástallandoarjja. 2002. 2003. +/-. Sámi Valáštallan Lihttu -- Norga. 500. 2 500. 2 000. SUBMI. 500. 2 500. 2 000. Ulbmilat. Doarjjaortnega ulbmil lea ovddidit sámi identitehta ja gullevašvuođa doaimmaid bokte, ja nannet mánáid ja nuoraid beroštumi sámi falástallamii. Sámi falástallamis lea lagas oktavuohta identitehta- ja gullevašvuođaáššiide, ja danne ferte ge daid buohtastahttit servodaga vuođđo sosiála ja kultuvrralaš norpmáiguin ja árvvuiguin. Doaimmat. Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte sámi falástallamii sihkkarastojuvvo almmolaš ruhtadoarjja. Dán oktavuođas berre stáhta juolludit osiid tihppenruđain sámi falástallamii. . Sámediggi bargá gávdnat jierpmálaš čovdosa ja čielggadeami Kulturdepartementta ja Sámi Valáštallan Searvvi -- Norga gaskkas ahte movt sirdit tihppenruđaid. Čuoigamis leat guhkes árbevierut sámi servodagas. Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte čielggaduvvojit buot bealit álbmotlaš sámi čuoiganrusttega ásaheami oktavuođas. Sámi falástallan lea 2002:s ožžon 500 000 ruvdnosaš juolludeami Sámedikkis. Dasa lassin lea vuordimis ahte sámi falástallan oažžu tihppenruđaid 2002 tihppenbadjebáhcaga juogadeami oktavuođas. Bušeahttadárbu lea kr 4 000 000. Sámediggi mearrida lagat eavttuid juolludeapmái. . 5.12 Sámi publikašuvnnat -- Gába ja mánáid- ja nuoraidmagasiidna. Sámediggi áigu juolludit čuovvovaš doarjaga 2003:. . Tabealla 5.6. ( 1 000 kr.). Sámi publikašuvnnat. 2002. 2003. +/-. Gába. 0. 1 200. 1 200. Mánáid- ja nuoraidmagasiidna. 0. 1 200. 1 200. SUBMI. 0. 2 400. 2 400. Ulbmilat. Lea deaŧalaš čalmmustahttit sámi nissoniid resurssaid ja návccaid kulturguoddin, ja nissoniid oasseváldima almmolaš servodateallimis. Sámediggái lea deaŧalaš ahte nissonbláđđi šaddá guovddážii ovddidit dásseárvvu sámi servodagas. Sámedikki dievaščoahkkin lea ášši 42/00 Stáhtabušeahtta 2002 gieđahallamis cealkán ahte galgá bargojuvvot erenoamážit dan ovdii ahte gávdnojit periodalaš publikašuvnnat mánáide, nuoraide ja nissonolbmuide. . Doaimmat. Sámediggi áigu:. bargat dan ovdii ahte sámi nissonáigečállagat sihkkarastojuvvojit ekonomalaš vuođu bistevaš almmuheami várás. . bargat dan ovdii ahte sámi publikašuvnnat mánáide ja nuoraide sihkkarastojuvvojit fásta doarjjaortnega. 2003 bušeahttadárbu Gábii ja mánáid- ja nuoraidmagasiidnii lea oktiibuot kr 2 400 000. Sámediggi mearrida lagat eavttuid juolludeapmái. Ákkastallan. Gába lea nissonbláđđi mii almmuhuvvo dárogillii ja sámegillii. Bláđđi lea almmuhuvvon 1996 rájes. Áigečállaga almmuheapmi lea ruhtaduvvon prošeaktaruđaiguin. Sámediggi lea leamaš váldoruhtadeaddji. Dasa lassin lea ožžon veaháš doarjaga muhtun departementtain, ja Suoma Sámedikkis. Sámi mánáidbláđđi ja nuoraidmagasiidna leat almmuhuvvon 1994 rájes. Bláđit leat almmuhuvvon prošeaktaruđaiguin ja Sámediggi lea leamaš váldoruhtadeaddji. . 5.13 Sámi kulturorganisašuvnnat. Tabealla čájeha Sámedikki juolludeami 2002:s ja dárbbu 2003:s:. Tabealla 5.7. ( 1 000 kr.). Sámi kulturorganisašuvnnat. 2002. 2003. +/-. Sámi kulturorganisašuvnnat. 1 093. 1 567. 474. Sámediggi juolluda doarjaga ovttaskas organisašuvdnii iežas jahkásaš bušehtas. . Ulbmilat. Ulbmil lea nannet ja ovddidit sámi kultuvrra ja identitehta mii galgá earret eará váikkuhit sámi kultureallima riggudahttima ja ealáskuhttima. Doaimmat. Sámediggi áigu sihkkarastit doarjaga sámi kultuorganisašuvnnaide mat rekrutterejit sámi nuoraid. . Sámediggi áigu bargat sihkkarastit ja ovdánahttit sámi kulturorganisašuvnnaid ekonomalaš rámmaeavttuid. . 2003 bušeahttadárbu sámi kulturorganisašuvnnaide lea oktiibuot kr 1 567 000. . Sámediggeráđđi mearrida lagat eavttuid juolludeapmái. Sámediggi bivdá Sámediggeráđi digaštallat organisašuvnna boahttevaš doaimma daiguin gullevaš organisašuvnnaiguin. . 5.14 Sámi kulturviesut. Sámedikkis lea 2003:s dárbu čuovvovaš doaibmajuolludeapmái Sámi kulturviesuide:. Tabealla 5.8. ( 1 000 kr). Sámi kulturviesut. 2002. 2003. +/-. Árran Julevsáme Guovdasj, Divttasvuotna . 1 295. 1 670. 375. Sámi Dáiddaguovddáš, Kárášjohka. 1 250. 1 578. 328. Ája Sámi Guovddáš, Gáivuotna. 612. 1 400. 788. Sijti Jarnge, Aarborte. 1 071. 1 350. 279. Eará ásahusaide. 3 000. 3 000. SUBMI. 4 228. 8 998. 4 770. Ulbmil. Sámedikki ulbmil lea ahte buot almmolaš eiseválddit váldet mielovddasvástádusa sámi kulturdoaimmain ja -ovdáneamis. Dát sisttisdoallá ahte sámi álbmot galgá oažžut čielga vejolašvuođaid čađahit kulturdoaimmaid. Vejolašvuohta čađahit sámi kulturdoaimmaid lea máŋgga ášši duohken. Okta ášši mas lea stuora mearkkašupmi, lea ahte gávdnojit arenát sámi servodagain gos sáhttá čađahit sámi kulturdoaimmaid, ja ahte dát sihkkarastojuvvojit ekonomalaččat. Doaimmat. Sámediggi galgá veahkkin sihkkarastit dálá kulturásahusaid doaimma. Fuolahit ahte Ája Sámi Guovddáš Gáivuonas doaibmagoahtá našuvnnalaš sámi ásahussan. Ásahit mearrasámi guovddáža Billávutnii man doibmii juolluduvvo 2 100 000 ruvdnosaš fásta doarjja. Doarjjaortnegii eai gula sierra njuolggadusat. 2003 rámma biddjojuvvo 8 998 000 ruvdnui. Sámediggeráđđi mearrida lagat eavttuid juolludeapmái. 5.15 Sámi lágádusdoarjja. Ulbmilat ja doaimmat. Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš, buoremus kvalitehtas, nannen dihte sámegiela geavaheami ja ovddidan dihte giela, kultuvrra ja identitehta. Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte eambbo fágagirjjálašvuohta jorgaluvvo sámegillii. Sámediggi oaidná dárbbašlažžan hukset bissovaš lágádussuorggi sámi guovlluin. Okta váldoulbmil dán suorggis lea almmuhit sámegiel girjjiid ja hukset vuođu sámi kultuvrralaš infrastruktuvrii sámi guovlluin, ee. sámegielat girječálliid ja buvttadeddjiid bokte. . Ferte geahččalit háhkat buoremus resursageavaheami ja ráhkadit nu olu girjjiid go sáhttá resursarámmaid siskkobealde vai sámegiel girjjiid geavaheapmi lassána. Sámediggi lea olu jagiid bargan doarjut sámi lágádusdoaimma dan bokte ahte lágádusaide juolluduvvo dihto vuođđodoarjja mii galgá sihkkarastit unnimusdoaimma. Lágádusaid doaibma ferte ruhtaduvvot ovttaskas almmuheami doarjaga bokte. Dán ortnega dárbu biddjo 4 000 000 ruvdnui 2003:s. . Ákkastallan. Lágádusdoarjja berre leat seamma dásis go ođđadárogiela doarjja, mii lea 4 000 000 ruvnno jahkái. Sámi lágádusdoarjja lea álo leamaš 1 500 000 ruvnno ja dál lea dárbu lasihit ekonomalaš doarjaga. Sámegiel girjjiid dovdomearka lea ahte ráhkaduvvojit hui unnán gáhppálagat hávális. Sámi lágádusat eai sáhte rehkenastit dinet bearehaga girjjiid vuovdimiin. Lea áddjás bargu háhkat máhtu sámegiela geavaheamis ja máŧas doallamis. Lea maiddái dárbbašlaš ovddidit sámegiela geavaheami edb dáfus. . Erenoamážit fágagirjjálašvuođa dáfus lea dárbu eambbo sámegielat girječálliide, danne go sámegillii eai gávdno seamma olu vuođđogirjjit go dárogillii. Lea dárbu sierra ráđđeaddái (konsuleantavirgi - kr 500 000), mii sáhttá erenoamážit bagadallat sin geat eai leat oahppan čállit sámegillii, muhto geat máhttet hupmat ja lohkat sámegiela. Sis lea dan mađe olu máhttu ja diehtu ahte lea dárbbašlaš juogaládje čállit, čohkket ja arkiveret muitalusaid. Jurdda lea ahte konsuleanta finada čeahpes muitaleddjiid guossis, doallá oanehis kurssaid, semináraid, čoahkkimiid ja konferánssaid jna. . Lea maiddái dárbu nannet sámi girjjiid oastinortnegiid, ja lasáhus berre loktejuvvot 500 000 ruvdnui. . 5.16 Preassadoarjja sámi aviissaide. Doaimmat. Kulturdepartementta bušeahta juolludeapmi kap. 335 poasta 75 bokte "Doarjja sámi aviissaide" lea 2002:s kr 11 000 000. 2003:s evttohuvvo doarjja lasihuvvot 5 000 000 ruvnnuin, oktiibuot 16 000 000 ruvdnui. . Ákkastallan. Lea dárbu ražistit albmaládje jus galgá olahit bajimus ulbmila Sámedikki sámi mediapolitihka mearrádusas (ášši 22/2001). Ulbmil lea ásahit ekonomalaš vuođu sámi riikkaviidosaš aviissaid beaivválaš almmuhemiide 2006 rádjái. . Lea áddjás bargu hukset doarvái buori gelbbolašvuođa aviisafitnodagain jus galgá viiddidit doaimma riikkaviidosaš aviisan. Dalle lea dárbu olu investeret bargiide, visttiide, teknihkkii ja vel ásahit ođđa guovllukantuvrraid. Dárbbašlaš rámmaeavttuid haga, nu go preassadoarjaga haga, ii sáhte ovddidit ollislaš ja máŋggabealát beaivválaš preassafálaldaga sámi álbmogii. . Sámi áviissat leat deaŧalaš ásahusat sámi giela, kultuvrra, servodateallima ja identitehta nannemis. Gáibiduvvo ahte áviissat galget oažžut čielga vejolašvuođaid gokčat buot sámi ássanguovlluid, eai ge dušše sámi guovddášguovlluid siskkit Finnmárkkus. . Aktiivvalaš sámi beaivepreassa lea dárbbašlaš sihkkarastit diehtogaskkusteami ja cealkinfriddjavuođa vuođđoeaktun ealli sámi demokratiijas. Sámi áviissat leat deaŧaleamos arenát sámi servodaga almmolaš debáhtas ja fertejit ovddiduvvot ja viiddiduvvot riikkaviidosaš beaivválaš aviisan nu go Sámediggi lea háliidan. . Sámediggi evttoha dainna eavttuin ahte árvaluvvon lasáhus juolluduvvo, ahte ortnet sirdojuvvo Sámedikki hálddašeapmái 2003 rájes. . Birasgáhttendepartementa . Birasgáhttendepartementa lea 2002:s evttohan juolludit ruđa Sámediggái kap. 1429 poasta 72.7 bokte, kr 1 000 000. Sámediggi evttoha lasihit doarjaga 4 800 000 ruvdnui. 3 800 000 ruvdnosaš lasáhusas lea čuovvovaš vuoruheapmi : . Tabealla 6.1. (1000 kr). Vuoruheapmi . Namahus. 2002. 2003. +/-. 1. Doaibmagolut. 0. 1 800. 1 800. 2. Doarjja sámi kulturmuitogáhttemii. 1 000. 3 000. 2 000. Kap.poasta . 1429.72.7. 1 000. 4 800. 3 800. 1. Doaibmagolut. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá ovddidit birasgáhttejeaddji luonddu- ja resursageavaheami mii ovddida ja seailluha sámi kultuvrra ja servodateallima. Dan galgá olahit dainnalágiin ahte Sámediggi joatká báikkálaš sámi birasbarggu LA21 oktavuođas, seammás go birasperspektiiva váldo buorebut vuhtii Sámedikki oppalaš barggus iešguđetge surggiin. Guovllu kulturmuitogáhttenbargu galgá nannejuvvot dainnalágiin ahte Sámediggi oažžu vejolašvuođa njuolgut eaktudit movt sámi resursa- ja servodatberoštumiid galgá áimmahuššat stuorit areálasisabahkkemiid oktavuođas. Sámediggi dárbbaša nannet biras- ja areálaáššiid barggu golmmain ođđa virggiin ja dasa dárbbaša kr 1 800 000. Ákkastallan. Dál leat Sámedikkis 10 áššemeannudanvirggi sámi kulturmuitoberoštumiid árvvoštallamii buot lágán areálaáššiid dáfus Hedmárkkus Finnmárkui. Virggit leat juhkkojuvvon njealji guovllukantuvrii. 1999:s álggahii Sámediggi guovllukantuvrra Davit Nordlándii, Divttasvutnii, dušše ovttain áššemeannnudanvirggiin. Kantuvrras lea dahkamuš hui ollu gielddaiguin, ja lea dál juo hui lossa dilis jus šaddá buozanvuohta dahje turnover. Lea čielga dárbu nannet áššemeannudankapasitehta, gč. NIBRa 1998 árvvoštallanraportta sámi kulturmuitogáhttema organiserema birra. Go buohtastahttá guovllukantuvrraid fylkkagieldda kulturgáhttenossodagaiguin, de berrejit guovllukantuvrrain leat unnimustá guokte áššemeannudeaddji virggi. Kantuvra han fátmmasta áidna julevsámi guovllu, mii lea rašes dilis, muhto mas lea positiivvalaš ovdáneapmi. Kapasitehta lasiheapmi buoridivččii erenoamážit vejolašvuođa aktiivalaččat bargat suodjalus-, dikšun- ja diehtojuohkinbargguiguin, maid dál lea hui váttis doaimmahit. Vai julevsámi guovlluin beasašii aktiivalaččat bargat ja áimmahuššat sámi servodatberoštumiid stuorit areálaáššiin ja váikkuhusčielggademiin, ferte hálddahusa nannet ođđa áššemeannudeaddji virggiin. Bargiid lasiheapmi heive Birasgáhttendepartementta ja Riikkaantikvára ulbmilii nannet kulturgáhttenbarggu resurssaid. Lea dárbu nannet áššemeannudankapasitehta Sámedikki kulturmuitohálddahusas Finnmárkkus. Lea erenoamáš dárbbašlaš lasihit diehtojuohkima ja ráđđeaddima stuorimus sámi fylkkas ja gos eanas automáhtalaččat ráfáidahtton kulturmuittut leat sámi kulturmuittut. Sámediggi lea guhká juo háliidan, ja oaidnán dárbbu, nannet birasfágalaš gelbbolašvuođa iežas hálddahusas ja politihka hábmemis. Sámediggi háliida joatkit Agenda 21 barggu ja nannet iežas rolla »guovddáš bargin» nu go lea čilgejuvvon Agenda 21:s. Resursadárbbu duogážin leat nappo hástalusat ráđđehussii Rio-konferánssas, nu go lea čilgejuvvon Agenda 21:s, 26. kapihttalis ja ráđđehusa iežas áššemáinnašeamis St.dieđáhusas nr. 41 (1996-97). Norgga sámepolitihka birra, gč. 16. kapihttala. Sámedikki birasfágalaš gelbbolašvuohta dárbbašuvvo našuvnnalaš oktavuođas vai Sámediggi šaddá vurdojuvvon aktiivalaš bealálažžan ráđđehusa birasgáhttenpolitihkalaš barggu ovddideamis ja riikka birasdili buorideamis, nu go lea áigumuš St. dieđáhusas nr. 24 (2000-2001). Ovddeš bušeahttaárvalusain leat ákkastan ahte lea dárbu prošeaktavirgái ráhkadit sámediggedieđáhusa biras- ja areálaperspektiivvaid dáfus, joatkkan Konvenšuvdnii biologalaš girjáivuođa ja Agenda 21 bargui. Leat maid ákkastan areálahálddašanvirggi dárbbu, sámi servodatberoštumiid áimmahuššama dárbbu stuorit areálasisabahkkemiin, erenoamážit váikkuhusčielggademiid dáfus. Sámediggi háliida muđui hábmet biras- ja areálahálddašanpolitihka. Dasa maid dárbbašuvvojit resurssat ja gelbbolašvuohta. Sámedikki birasfágalaš hástalusaid systemáhtalaš barggu nannen gievrudahtašii Sámedikki buorebut bargat buohtalaga guovddáš ja báikkálaš eiseválddiiguin nana, bistevaš ovdáneamis. Álgovuorus gokčá okta virgi birasfágalaš gelbbolašvuođadárbbu. 2. Kulturmuitogáhttenbarggu doarjja. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá suodjalit sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa dakkár málliin mii nanne ja ovddida sámi kultuvrra. Sámediggi galgá doarjut sámi doaibmabijuid ruhtadit duođaštusbargguid, heiveheami, dikšuma, ođasteami ja sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa guoskevaš doaimmaid. Sámediggi dárbbaša kr 3 000 000 nannet sámi kulturmuitobarggu 2003:s. Ákkastallan. Doarjjaortnet dárbbaša buoridit ekonomiija danne go ohccit leat lassánan hui ollu maŋŋel go ortnet almmuhuvvui 2001:s. 2001:s ledje 60 ohcci doarjagii mii oppalaččat lei kr 4 720 000. Lasiheapmi galgá sihkkarastit ahte priváhta doaibmabijuid maid galgá sáhttit vuoruhit. Lea deaŧalaš fuobmát ahte Sámedikki prošeakta, sámi visttiid suodjalan- ja hálddašanplána, gárvána 2003:s. Dál juo oaidnit ahte leat ollu automáhtalaš ráfáidahtton sámi visttit mat eai goassege leat suodjaluvvon ja gozihuvvon. Ii dáidde leat badjelmearálaš go navdit leat 1200 automáhtalaččat ráfáidahtton sámi vistti. Dat lasiha Norgga automáhtalaš ráfáidahtton visttiid logu gáfadit. Sámediggi vuordá seamma vejolašvuođa divodit ja várjalit sámi automáhtalaš ráfáidahtton visttiid go eará automáhtalaš ráfáidahtton visttiid Norggas. Govttolaš álgu 2003:s lea kr 2 000 000. Guovddáš čuokkisin galgá maid leat ahte Sámediggi galgá leat nu friddja go vejolaš hálddašit sámi kulturmuitogáhttenruđaid sorjjasmeahttumit Birasgáhttendepartemeantta/Riikkaantikvára ortnegiidda. Eanandoallodepartementa . Eanandoallodepartementa lea 2002:s sirdán kr 2 000 000 boazodoallošiehtadusas kap 1147 poasttas 50 ja kr 2 000 000 eanandoallošiehtadusas kap 1150 poasttas 11. Dát šiehtadusruđat eai leat mearriduvvon. Šiehtadusbeliid gaskkas leat jahkásaš šiehtadallamat. Sámediggi háliida fásta jahkásaš juolludemiid ja eaktuda ahte oktiibuot kr 4 000 0000 sirdojuvvo Sámediggái 2003 rájes. . Tabealla 7.1. (1000 kr). Kap.poasta. Eanandoallu. 2002. 2003. +/-. 1147.50. Ovddidit boazodoalu. 2 000. 2 000. 0. 1150.11. Ovddidit eanandoalu. 2 000. 2 000. 0. SUBMI. 4 000. 4 000. 0. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá ovddidit nana ja ealli sámi servodaga máŋggabealát ealáhus-, kultuvra- ja servodateallimiin. Ealáhusšiehtadusaid gaskaomiid ulbmilin lea láhčit lotnolasealáhusaid dili. Lea deaŧalaš buohtalastit gaskaomiid geavaheami eanandoallo-, boazodoallo- ja guolástuspolitihkas, sihkkarastit buori lotnolasealáhusvejolašvuođa. Árbevirolaš lotnolasealáhusdoaimmas lea leamaš heivehanmunni. Hástalussan lea ge joatkit dan muni maiddái eará virggiide mat doaimmahuvvojit lassin vuođđoealáhusaide. Sihkkarastin dihte dakkár boahttevaš lotnolasdoaimmaid, dárbbašuvvo vuoruhit ovddidandoaibmabijuid nu go gelbbolašvuođa lasiheami, fierpmádagaid vuođđudemiid, innovašuvnnaid ja álggahandoarjagiid. Dál viidásetbuvttadit vuođđoealáhusat unnán iežaset gálvvuid. Jus ieža viidásetbuvttadišgoađáše gálvvuideaset, de livčče ealáhusdoaimmaheddjiin buoret iešbirgenvejolašvuođat, seammás go ealáhusat šattaše eambbo gánnáhahttin ja attáše eambbo bargosajiid. Áiggi vuollái unnidivččii dat veahá daid buvttadandeattu mat dál leat boazodoalus ja eanandoalus. Boazodoalus livččii dat oassin nana, bistevaš sámi ealáhusa ovddideamis. Ákkastallan. Eanandoallu lea deaŧalaš oassi sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođus. Dat lea hui guovddážis sámi kulturárbevieruid seailluheamis seammás go addá deaŧalaš bargosajiid sámi guovlluin. Stáhta boazodoallopolitihkka lea oassin stáhta sámi- ja álgoálbmotpolitihkas. Boazodoallu lea okta dain deaŧaleamos sámi ealáhusain. Boazodoallu lea, nu go sámi servodat muđui, nuppástuvvan ollu maŋemus moattilogi jagis. Ealáhus lea ferten heivehit iežas ođđa rámmagáibádusaide mat leat čuvvon dábálaš servodatnuppástumiid. Boazodoalu ealáhuslaš ja kultuvrralaš mearkkašupmi sámi álbmogii dahká ealáhusa erenoamáš mávssolažžan sámepolitihkalaš oktavuođas. Danne ii sáhte boazodoallopolitihka árvvoštallat sierra ealáhuslaš perspektiivvas. Láhkaaddi ja eará eiseválddit galget álo vuhtii váldit ahte boazodoallu dasa lassin lea erenoamáš sámi eallinvuohki ja guovddáš kultuvraguoddi. Sosial- ja dearvvašvuođadepartementa. Sosial- ja dearvvašvuođadepartementa 2002:s evttohan juolludit ruđa Sámediggái kap. 701 poasta 21.05 bokte, kr 5 800 000. Sámediggi evttoha lasihit doarjaga 2003:s 7 000 000 ruvdnui. . Tabealla 8.1. ( 1 000 kr). Dearvvašvuođa- ja sosialáššit. 2002. 2003. +/-. Kap.poasta . 701.21.05. 5 800. 7 000. 1 200. 8.1 Dearvvašvuođa- ja sosialáššit. Ulbmilat ja doaimmat. Sámedikki ulbmil dearvvašvuođa- ja sosialvuoruhemiin lea ovdánahttit dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja sosialfálaldaga sámi álbmogii. . Sámediggi áigu vuoruhit sámi dearvvašvuođa- ja sosialpolitihkalaš barggu. Guovddáš eiseválddiiguin ovttas áigu Sámediggi bargat dan ovdii ahte 2002 prošeaktaruđat árvvoštallojuvvojit buoremus lági mielde. Sámediggi vuordá ahte ortnet joatká maŋŋel árvvoštallama. Ortnega hápmi gal dattetge lea árvvoštallanbohtosiid duohken. Prošeakteruđaid juolludeapmi iešguđetlágán vuoruhuvvon doaimmaide galgá ain leat guovddáš bargodoaibman. . Earret prošeaktaruhtajuolludeami ja dan čuovvoleami, ja muđui dearvvašvuođa- ja sosialáššiid barggu, háliida Sámediggi nannet dearvvašvuođa- ja sosialdoaimmaid čuovvovaš vugiin:. . Ovddidit Sámedikki dearvvašvuođa- ja sosialpolitihka. Ovdánahttit rolla sámepolitihkalaš eaktudeaddjin mii guoská dearvvašvuođa- ja sosialáššiide stáhtalaš eiseválddiid ektui. . Ásahit, ovddidit ja jođihit diehtojuohkinbálvalusa, mas šaddá deaŧalaš bargun čohkket diehtojuohkinávdnasiid ja fágagirjjálašvuođa sámegillii ja sámi dearvvašvuođa- ja sosialdiliid birra. . Nannet diehtojuohkin- ja bagadallandoaimma sámi dearvvašvuođa- ja sosialáššiid dáfus, sámi geavaheddjiid dárbbuid dáfus, geavaheddjiid vuoigatvuođaid dáfus dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusas ja gaskkustit oktavuođa sámi álbmogiin. . Ovddidit sámi dearvvašvuođa- ja sosialáššiid ovttasbarggu eará davviriikkalaš riikkaiguin. . Nannet álgoálbmogiid dearvvašvuođadili barggu, earret eará Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnna (WHO) ektui. Evttohit ahte Sosial- ja dearvvašvuođadepartementa lasiha juolludemiid 7 000 000 ruvdnui vai sáhttit čuovvolit sámi dearvvašvuođa- ja sosialáššiid barggu. Dása gullá maiddái nannet Sámedikki hálddahusa 2 fásta virggiin. . 9 Olgoriikkadepartementa. Sámediggi evttoha 2003:s ásahit ođđa poasta 50 doaibmagoluide, oktiibuot kr 600 000 mii lea sirdojuvvon Olgoriikkadepartementtas. . Tabealla 9.1. ( 1 000 kr). Doaibmagolut. 2002. 2003. +/-. Kap.poasta. Poasta 50 (ođas). 0. 600. 600. 9.1 Doaibmagolut. Álgoálbmotvuoigatvuođat ja riikkaidgaskasaš bargu . Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi áigu aktiivvalaččat searvat riikkaidgaskasaš álgoálbmotbargui mii galgá nannet álgoálbmogiid dili oppalaččat máilmmis ja erenoamážit sápmelaččaid dili álgoálbmogin. Riikkaidgaskasaš bargu galgá dáhpáhuvvat proseassaid ja prográmmaid bokte mat gusket álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš dásis ja rádjeguovlluid dásis, dát guoská maiddái davviriikkalaš dássái. . Sámediggi áigu deattuhit dan ovdáneami mii dáhpáhuvvá riikkaidgaskasaččat álgoálbmotvuoigatvuođaid dáfus. Álgoálbmotvuoigatvuođat ja álgoálbmogiid iešmearridanriekti galget leat guovddážis Sámedikki siskkáldas barggus ja ovttasbarggus guovddáš eiseválddiiguin. . Sámediggi áigu vuoruhit riikkaidgaskasaš álgoálbmotbarggu dan bokte ahte aktiivvalaččat searvá čoahkkimiidda, konferánssaide ja semináraide. Deaŧalaš oassi barggus lea buoridit ovttasbarggu guovddáš eiseválddiiguin. Leat olu riikkaidgaskasaš proseassat mat gáibidit searvama ja beroštumi Sámedikki bealis. Danne dárbbaša Sámediggi kr 600 000 ruhtadit ođđa virggi dán bargui. Ákkastallan. Sámediggi áigu ain joatkit searvat aktiivvalaččat riikkaidgaskasaš bargui álgoálbmotáššiid barggu dáfus. Dát bargu gáibida ulbmillaš doaimma iešguđetlágán proseassain ja prográmmain mat guoskkahit álgoálbmogiid dili miehtá máilmmi. Dása gulla oasálastin Arktalaš Ráđis ja Barentsovttasbarggus, ON bargguid čuovvoleapmi álgoálbmotvuoigatvuođaid ja -áššiid dáfus -- dás namuhuvvo álgoálbmotjulggaštusa bargu. Muđui guoská dása Permanent forum čuovvuleapmi ja biologalalaš máŋggabealátvuođa konvenšuvnna čuovvoleapmi, ja maiddái WHO bargu ja eará gullevaš ON orgánat maidda Sámediggi ferte čájehit beroštumi. . 10 Guolástusdepartementa. Sámediggi evttoha ásahit ođđa poasta 50 2003:s, mii lea kr 3 000 000 guolástusdoaimmaide sirdojuvvon Guolástusdepartementtas. . Tabealla 10.1. ( 1 000 kr). Guolástusdoaimmat . 2002. 2003. +/-. Kap.poasta . Poasta 50 (ođas). 0. 3 000. 3 000. 1. Guolástusdoaimmat. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá leat mielde seailluheame ja ovddideame guolásteami vuođđuealáhussan dan bokte ahte hukse gádde- ja vuostáváldinrusttegiid, fatnasiid, šaddadanrusttegiid, hálddahuslaš ortnegiid ja reguleremiid mat leat báikkálaččat heivehuvvon. . Sámediggi doalaha ovdalis čilgejuvvon dárbbuid ja bivdá danne ahte Guolástusdepartementa juolluda 3 000 000 ruvnno 2003 stáhtabušeahtas doaimmaide sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Ruđat galget geavahuvvot hukset infrastruktuvrra ja guolásteami ovdánahttindoaimmaide, nu go ee. boahtá ovdan Sámedikki sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánas ja Sámi guolástuslávdegotti mearrádusevttohusas. Ákkastallan. Sámediggi doallá oktavuođa guolástuseiseválddiiguin dikki politihkalaš jođihangotti ja Guolástusdepartementta čoahkkimiid bokte. Sámediggi ii leat ovddastuvvon Norges Fiskarlagas ealáhusšiehtadusaid dáfus dahje Norgga-ruošša guolástuslávdegottis guolleeriid sturrodaga dáfus (TAC). Sámediggi lea dušše ovddastuvvon ovttain fásta miellahtuin Regulerenráđis. Guolásteapmi sámi riddo- ja vuotnaguovlluin lea hui deaŧalaš sihke kultuvrii, gillii ja ealáhussii. Dát mielddisbuktá earret eará ahte guolásteapmi lea guovddážis ássama dáfus sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Sámediggi lea dikki álggu rájes, 1989 rájes, bargan aktiivvalaččat dan ovdii ahte riddo- ja vuotnaguovlluid guolásteaddjit besset doalahit iežaset guolástanvuoigatvuođaid ja ahte eai jávkka guovllus. Go Sámedikkis eai leat njuolggo šiehtadallamat stáhtain ruhtajuolludemiid dáfus nannet guolásteami ealáhussan sámi guovlluin, de lea diggi dan duohken ahte guovddáš guolástaneiseválddit doahttalit sámi beroštumiid earaládje. . Sámediggi lea dássážii čoavdán guolásteami resursaáššiid dábálaš bušeahttarámmaid siskkobealde, muhto jus galgá sáhttit čuovvolit dán deaŧalaš barggu, de fertejit juolluduvvot sierra ruđat dása boahtteáiggis. . 11. Ealáhus- ja gávpedepartementa. Sámediggi evttoha ásahit ođđa poasta 50 mii lea oktiibuot kr 3 000 000 doaibmagoluide sirdojuvvon Ealáhus- ja gávpedepartementtas čuovvvoš vuoruhemiin :. Tabealla 11.1. ( 1 000 kr). Vuoru-heapmi . Namahus. 2002. 2003. +/-. 1. Doaibmagolut. 0. 1 400. 1 400. 2. IKT doaimmat. 0. 1 600. 1 600. Kap.poasta . Poasta 50 (ođas). 0. 3 000. 3 000. 2. Doaibmagolut. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá fuolahit sámi servodatberoštumiid minerálaresurssaid hálddašeamis sámi guovlluin. Dárbu 2003:s lea kr 1 400 000. Ákkastallan. Sámediggi lea máŋga jagi bargan áššiiguin mat gusket minerálaresurssaid hálddašeapmái. Áššit mat gusket minerálaresurssaid hálddašeapmái leat guovddážis sihke dálá vuoigatvuođaproseassas ja konkrehta ovttaskasáššiin. Dát áššit leat lossa áššit, ja Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte Ealáhus- ja gávpedepartementa veahkehit nannet Sámedikki kapasitehta. Dása gullá ruhtajuolludeapmi ođđa virgái, ja maiddái resurssat olggobeale veahkkái diehtofágalaš árvvoštallamiid hámis. . 11.2 IKT doaimmat. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá veahkkin ráhkadit diehtojuohkin- ja gulahallanteknihkalaš čovdosiid mat sáhttet buoridit bálvalusfálaldaga buot sámiide olles Norggas. Dássážii leat dákkár doaimmat álggahuvvon prošeavttaid ja ad-hoc proseassaid bokte, ja dál oaidnit dárbbu buoridit bistevaš barggu kapasitehta dán suorggis. Danne bivdit ahte Ealáhus -- ja gávpedepartementa juolluda ruđa ovtta IKT-koordináhtor-virgái ja addá resurssaid ruhtadit prošeavttaid ja olggobealde veahki/oastit bálvalusaid. Dárbu 2003:s lea kr 1 600 000. Ákkastallan. Sámedikkis leat olu vásáhusat daiguin hástalusaiguin maiguin smávva giellajovkkožat deaividit IKT-suorggis. Ođđa teknologiija ja čuolmmat sámi bustávaiguin lea okta ovdamearka dain čielga hástalusain mat mis leat. Nubbi hástalus leat dat erenoamáš gáibádusat mat biddjojit ođđamállet servodatovdáneami dáfus dakkár servodagas gos leat stuora geográfalaš gaskkat ja unnán olbmot. . Sámedikki ulbmil lea veahkkin gávdnat čovdosiid mat sáhttet viiddidit bálvalusfálaldagaid sámiide miehtá Norgga. Dát bargu gáibida olu návccaid. Dat gáibida sihke aktiivvalaš koordinerema ja oastit čovdosiid ja bálvalusaid. Sámediggi lea dál juo šiehtadallan oažžut sámi bustávaid Microsofta ođđaseamos prográmmagálvvuide, ja dása gullet maiddái boahttevaš čovdosat. . Evttohus 1, áirras Steinar Pedersen, Bargiidbellodaga sámediggejoavkku, Olgešbellodaga, Guovdageainnu Johttisámiid listtu, Sámiid válgalihttu ja Gasska-Norlándda sijdda:. Sámediggi váldá vuolggasaji Sámediggeráđi 2003 bušeahttaárvalusas, ja lea ovttaoaivilis ahte lea ollu dárbbut sámi servodagas, maid earret eará sáhtášii ollašuhttit Sámedikki bušeahta lasihemiin. Evttohusa ahte juolludus lasihuvvo 108 miljon ruvnnuin jagi 2002 ektui, galggašii dattetge atnit eanet guhkesáiggi mihttomearrin. Dan maid Sámediggeráđđi lea árvalan lea deaŧalaš dárboiskkadeapmi, muhto unnit oaiváda dan birra maid Sámediggi oaivvilda deaŧalepmosin mii galggašii čađahuvvot 2003:s. Sámedikki mielas lea danne eanet realistalaš ja eanet čađahahtti go dat evttohuvvon lasáhus, 108 miljon ruvnnu, dahje 57,3%, lea dat ahte ovttasbargguin guovddáš eiseváldiiguin geahččalit ollašuhttit dárbbuid viđajagiáigodagas, jahkásaš bušeahttalasáhusaiguin juksat dán dási. Dátge livččii viehka nana bušeahttalasiheapmi go dan buohtastahttá ollu eará doaimmaiguin, muhto Sámediggi oaivvilda ahte dárbbut sámi servodagas, maŋŋá ollu sohkabuolvvaid dáruiduhttima, ja sámi giela ja kultuvrra gieldima, leat nu stuorrát ja viidát, ahte ain muhtun áiggi ovddosguvlui ferte čađahit sierra áŋgiruššamiid maiguin nannet sámi giela ja kultuvrra. Dáid dárbbuid gal juolludeaddji eiseválddit leat álgán bures dovdat. Dát -- ovttas mihttomeriin ahte ráhkadit Sámedikkis dakkár orgána, mas galgá leat áibbas guovddáš sadji barggus mii guoská sámi giela ja kultuvrra sihkkarastimii Norggas -- dahká dan ahte jahkásaš lassáneapmi Sámedikki bušeahtas galggašii leat dien sturrodagas go namuhuvvon ovdelis. Sámediggi áigu maiddái deattuhit ahte bidjat mearrideaddji deattu dasa ahte lassiruđat mat juogaduvvojit Sámediggái 2003 bušeahtas ja boahtteváš bušeahtain, galget eanaš mannat bálvalusaid buvttadeapmái, mat ovddidit doaimmaid sámi servodagas, ja unnimusat mannat hálddahus stuorideapmái. Sámediggi áigu maiddái buktit muhtun mearkkašumiid dasa maid Sámediggeráđđi dadjá iežas ovddidusas ahte fertešii gávnnahit šiehtadallanmálle bušeahttaáššiide. Dát lea ovddiduvvon máŋgii ovdalge, ja Ráđđehus lea Stuorradiggedieđáhusas nr 7, (2000-2001), bivdán Sámedikki konkretiseret maid diggi oaivvilda šiehtadallanmálliin. Dán ferte konkretiseret. . Nu guhká go dát ii leat dahkkojuvvvon, de lea váttis jurddašit árbevirolaš šiehtallandili 2003 bušeahta oktavuođas. Dan maid dattetge galggašii sáhttit čađahit, lea ahte ásahuvvo ovttasbargoforum bušeahtta áššiid várás, Sámedikki ja Ráđđehusa gaskka, man oktavuođas guovddáš departemeanttat nugo earret eará Ruhta- ja Gielda- ja guovludepartemeanta leat mielde. Dán lágan foruma bokte sáhtášii oažžut mávssolaš vásihusaid, jos galgá joatkit jurdagiin šiehtadallamiid hárrái. Dainna vugiin šattašii Sámedikkis bušeahta loahpalaš juogadeamis ain stuorát ovddasvástádus go mii dál lea. Dat politihkkasuorggit maid galggašii vuoruhit bajimužžii leat giella, diehtojuohkin -- maiddái ruđat bargui jienastusloguin -- ja ealáhusaide. Sámedikki konklušuvdna, mii guoská 2003 bušehttii lea danne:. Sámediggi árvala ahte bušeahtta lasihuvvo 20 miljon ruvnnuin jahkásaččat viđa jagis. Das eai leat mielde ođđa doaimmat, maid Sámediggi váldá badjelasas (geatnegahtton dahje sávvojuvvon doaimmat). Lasáhusa vuoruheapmi nugo čujuhuvvon bajábealde; giella, kultuvra, diehtojuohkin ja ealáhusat. Investerengolut sámi kulturviesuide eai leat mielde, ja Sámediggi áigu deattastit ahte vuosttas juolludus Ája mearrasámi guovddážii ferte boahtit 2003:s. Sámediggi galggašii ságastallat guovddáš eiseváldiiguin movt dan ollašuhttit dan kulturviessoplána ektui mii lea ráhkaduvvon. Molsaeaktun lea maiddái dat ahte ráhkaduvvošii sierra huksenplána sámi kulturviesuid várás, nugo Sámediggi ovdal lea árvalan. Mii guoská sámi pressii erenoamážit, de lea issoras deaŧalaš oainnusin dahkat sámi preassa. Danne ferte doarjaga sámi pressii bisuhit sierra poastan stáhtabušeahtas, iige dan galgga seaguhit oktii juolludusaiguin mat mannet dábálaš kulturulbmiliidda. . Dán ferte dulkot nu ahte Sámediggi ieš ii sáhte juohkit ruđaid, daid rámmaid vuođul maid stáhta juolluda Sámediggái. Muhto go lea sierra poasta, de dagaha dat dan ahte Ráđđehus ja Stuorradiggi muittuhuvvoba ahte gávdno sámi preassa ja ferteba dahkat oainnu dan ovddideapmái. Dainna ulbmilin ahte galggašeimmet oažžut áviissaid beaivválaččat. Mihttomearrin lea ahte preassadoarjja sámi áviisaide ferte bajiduvvot 20 miljon ruvdnui jahkásaččat. Evttohus 2, áirras Geir Tommy Pedersen, NSR ovttasbargojoavku ja Guovddašbellodaga sámediggejoavku:. Sihku preassadoarjaga sámi aviisaide tabealla 5.1:as, ja ráhkat ođđa tabealla. Ođđa Tabealla 5.2 . Vuoruhus. Namahus. 2002. 2003. +/-. 1. Preassadoarjja sámi aviissaide. 11 000. 16 000. 5 000. Kap 335.75 Doarjja sámi aviissaide. 11 000. 16 000 . 5 000. Sámi valástallan, lásáhus tabellii 5.5. Sámi álbmotlaš čuoiganrusttega čielggadeapmi kr 1 500 000. Ođđa čuokkis. Čuoigamis leat guhkes árbevierut sámi servodagas. Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte čielggaduvvojit buot bealit álbmotlaš sámi čuoiganrusttega ásaheami oktavuođas. Sihkkun. Maŋemus cealkaga čuoggás 5.16 Preassadoarjja sámi aviissaide sihkko. Evttohus 3, áirras Isak Mathis O. Hætta, Friddja joavku, Dáloniid listu:. Sámi kultuviesut. Várrejuvvo 1 500 000 ruvnnu sámi kulturviesuid doibmii bihtánsámi guovllus. Várrejuvvo 1 500 000 ruvnnu sámi kulturviesu doibmii Mázes. Eanadoallu. Várrejuvvo 300 000 ruvnnu ovdaprošekteremii njuovahahkii Davvi-Sálttus (gielddat Divttasvuotna, Stáigu ja Hábmir. Jienasteapmi. 39 áirasis ledje 39 mielde jienasteamis. Jienasteapmi čađahuvvui čuovvovaš vugiin. Evttohus 1 mearriduvvui ovttajienalaččat mearkkašupmin áššái. Evttohus 2 mearriduvvui ovttajienalaččat. Evttohus 3 mearriduvvui ovttajienalaččat sáddejuvvot ráđđái. Sámediggeráđi árvalus, earret mearriduvvon rievdadusaid, mearriduvvui ovttajienalaččat.. Beavdegirjelasáhus. Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu. Sáhkavuorru. Replihkka. 1. Johan M. Sara, áššejođiheaddji. 2. Geir Tommy Pedersen. 3. Steinar Pedersen. Geir Tommy Pedersen. Olaf Eliassen. Johan Mikkel Sara. Sven-Roald Nystø. Steinar Pedersen. 4. Sten Jønsson. 5. Isak Mathis O. Hætta. Geir Tommy Pedersen. Isak Mathis O. Hætta. 6. Per Solli. 7. Ann-Mari Thomassen. Steinar Pedersen. Sten Erling Jønsson. Willy Ørnebakk. Ann-Mari Thomassen. 8. Geir Tommy Pedersen. 9. Olaf Eliassen. 10. Olav Dikkanen. 11. Ragnhild L. Nystad. 12. Sven-Roald Nystø. Steinar Pedersen (evttohusa birra). 13. Åge Nordkild. 14. Svein Peter Pedersen. Steinar Pedersen (evttohusa birra). 15. Geir Tommy Pedersen. 16. Gunvald Nilsen. 17. Ragnhild L. Nystad. 18. Johan Mikkel Sara, áššejođiheaddji. Steinar Pedersen (evttohusa birra). Isak Mathis O. Hætta (evttohusa birra). Isak Mathis O. Hætta (evttohusa birra). Johan Mikkel Sara (evttohusa birra). Geir Tommy Pedersen (evttohusa birra). Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná:. 1 Bušeahttabarggu rámmat. Sámediggi čujuha Ráđđehusa 2002 stáhtabušeahta árvalussii. Sámediggi evttoha čuovvovaš rievdadusaid 2003:s: . Tabealla 1.1. (1000 kr). Kap.poasta. Namahus. 2001. 2002. 2003. +/-. 540.50. Sámediggi, GGD . 106 900. 120 100. 135 300. 15 200. 206.50. Sámediggi , GOD . 25 954. 25 687. 32 633. 6 946. Eará kapihttalat. GOD bušeahtta. Gč tab.3.1. -. -. 17 367 . 17 367. 856.50. Sámediggi , MBD . 8 110. 8 113. 12 800. 4 687. 320.53. Sámediggi, KD . 3 626. 29 100. 67 532. 38 432. 335.75. Sámediggi, KD. -. 11 000. 16 000. 5 000. 1429.72.7. Sámediggi, BD . 1 000. 1 000. 4 800. 3 800. 1147.50/1150.11. Sámediggi, ED**. 4 000. 4 000. 4 000. 0. 701.21.05. Sámediggi, SDD*. -. 5 800. 7 000. 1 200 . Poasta 50. Sámediggi, U D (ođas) . -. -. 600. 600. Poasta 50. Sámediggi, FD (ođas). -. -. 3 000. 3 000. Poasta 50. Sámediggi, NHD (ođas). -. -. 3 000. 3 000. SUBMI. 145 590. 189 800. 300 032. 110 232. * Sosiala- ja dearvvašvuođadepartementta juolludus mearriduvvo *loahpalaččat ođđajagimánus 2002. . * Ii gula oppalaš submái *danne go juolluduvvojit ealáhussoahpamušaid bokte eai ge fásta *juolludeapmin stáhtabušeahta bokte. . Dasa lassin leat Sámedikkis veaháš ruđat mat jagis jahkái sirdojuvvojit doibmii eará ruhtagálduin. Jahkásaš sturrodat rievddada, ja daid galgá erenoamážit raporteret. Dát guoská ovdamearkka dihte boazodoallošiehtadallamiid ja eanandoallošiehtadallamiid šiehtadallanbeliid doarjagii. Seamma guoská ruđaide mat juolluduvvojit prošeavttaide ja eará doaimmaide. Dáin ruđain lea dat oktasašvuohta ahte eai sirdojuvvo fásta Sámedikki bušehttii. Sámediggi lea čállán dihto ulbmiliid sámediggeplánii, mii lea Sámedikki guhkitáiggeplána. Sámediggeplána lea bušeahttahábmema váldodokumenta. Dasa lassin bidjá Sámediggi mearriduvvon politihka eará oasseplánain, dieđáhusain ja mearrádusain vuođđun bušeahttaulbmiliid, -strategiija ja -doaimmaid hábmemis. . Sámedikki bajimus ulbmil lea:. »Kultuvrralaš bissovašvuohta man vuođđun lea sámiid stahtus ja vuoigatvuođat álbmogin ja álgoálbmogin». Biras-, dásseárvo- ja diehtojuohkinperspektiivvat leat áibbas guovddážis buot surggiin Sámedikki politihka hábmemis ja doaimmaheamis. . Sámediggi evttoha čuovvovaš rámmajuogadeami váldopoastain 2003:s. Tabealla 1.2.  .  .  .  . (1000 kr). Poasta . Namahus. 2001. 2002. 2003. +/-. 01. Doaibmagolut pol. jođiheapmi. 8548. 11 060. 11 060. -. 01. Doaibmagolut háldd. 45 845. 48 268. 60 456. 12 188. 21. Erenoamáš doaibmagolut. 1 800. 3 412. 5 412. 2 000. 51. Ealáhusovdánahttin. 22 210. 21 630. 24 630. 3 000. 52. Kultuvra. 17 235. 29 469. 55 843. 27 374. 53. Sámegiella. 19 856. 29 500. 38 250. 8 750. 54. Birasgáhtten- ja kultursuodjal. 1 970. 10 365. 22 294. 11 929. 55. Eará doarjagat (pol. bargu). 5 762. 4 900. 4 900. -. 56. Oahpahus. 21 064. 20 714. 45 687. 24 973. 57. Riikkaidgaskasaš ovttasbargu. 1 300. 1 100. 1 100. -. 59. Dearvvašvuođa- ja sosialadoaim. -. 5 200. 6 400. 1 200. 60. Girjerádjobusset. -. 4 182. 5 500. 1 318. 61. Dásseárvodoaimmat. -. -. 1 500. 1 500. SUBMI. 145 590. 189 800. 284 032. 94 232. Sámi aviissat. -. 11 000. 16 000. 5 000.  . OLLES SUBMI. 145 590. 189 800. 298 532. 108 732. * Preassadoarjja sámi aviissaide kap. 335.75, Kulturdepartemeanta. Sámediggi lea gáibidan šiehtadallanmodealla ráđđehusain sámi áššiid barggu dáfus. Bušeahttabargu ja ođđa dárbbut galget leat okta elementa maid álkit sáhttá bidjat oassin šiehtadallandoaimmaide. Dáinnalágiin sáhttá duohta šiehtadallamiid bokte čielggadit ruđalaš dárbbuid, ovddasvástádusjuogu ja soahpat bušeahttarámmaid jagis jahkái. Dákkár vuogádat buoridivččii dialoga ja ovttasbarggu daid hástalusaid dáfus mat sámepolitihkas leat. . Dan jagáš bušeahttagieđahallamis leat čielggadan ahte lea dárbu lasihit bušeahta 10 departemeantta dáfus. Dát čuovvu ráđđehusa ođđa doaimma man vuođđun lea ahte guđege fágadepartemeanttas maiddái lea sierra ovddasvástádus Sámedikki bušeahta ektui. Dainna vuođuin ahte Sámediggi lea nettobušetterejuvvon doaibma, eaktuduvvo ahte departemeanttat buoridit juolludemiid Sámediggái poasta 50 "juolludemiid" bokte. Muđui eaktuduvvo ahte Gieldda- ja guovlludepartementa, mii lea sámi áššiid ovttastahttindepartementa, koordinere bušeahttabarggu. Sámediggi oaidná ahte Sámediggi boahtá váttis dillái go daid iešguđetge departemeanttaid bušeahttajuolludeamit eai leat heivehuvvon hattiid ektui. 2002:s lea oktiibuot lagabui kr 1 000 000 vuolláigokčan 2001 juolludemiid ektui. Dát mielddisbuktá ahte doaimmat mat gusket sámi ulbmiliidda, gáržžiduvvojit ja Sámedikkis lea váttis ipmiridit manne ráđđehus ii čuovvol dili buorebut. Sámediggi bivdá ahte departemeanttat boahtteáiggis álo čielggadit haddegoargŋunbuhtademiid bušeahtain. Sámi servodat ii sáhte dohkkehit ahte juolludeamit sámi ulbmiliidda gáržžiduvvojit dán dásis servodatovdáneamis. Sámediggi lea evttohusas dás vuolábealde bidjan vuođđun ahte dat iešguđetge departemeanttat ieža juolludit ruđaid sámi ulbmiliidda. . Dálá doaimmat evttohuvvojit jotkojuvvot nu go 2001-bušeahta juogadeamis boahtá ovdan. 2002 bušeahta oktavuođas leat boahtán jearaldagat ođđa dárbbuid birra dain iešguđetge fágadepartemeanttain, oktan vuoruhuvvon doaimmaiguin guđege departemeantta dáfus. . 2 Gieldda- ja guovlludepartementa. Gieldda- ja guovlludepartementa lea 2002:s evttohan juolludit kr 120 100 000 kap 540 poasta 50 bokte. Sámediggi evttoha lasáhusa 135 300 000 ruvdnui 2003:s. 15 200 000 ruvdnosaš lasáhusas lea čuovvovaš vuoruheapmi :. Tabealla 2.1. (1000 kr). Vuoruheapmi . Namahus. 2002. 2003. +/-. 1. Vuoigatvuohta sámegiel oahpahussii. 0. 3 000. 3 000. 2. Doaibmagolut. 0. 5 150 . 5 150. 3. Čielggadeamit. 0. 1 000. 1 000. 4. Oahpahusstipeanda. 1 000. 1 300. 300. 5. Sámi giellaguovddážat. 2 000. 4 000. 2 000. 6. Giellabargu olggobealde háldd.guovllu. 2 450. 4 000. 1 550. 7. Sámi giellakampánja ja ođđamállet teknologiija. 0. 2 200. 2 200. Kap. 540.50 Sámediggi*. 120 100. 135 300. 15 200. *Eará doaimmat eai leat čállojuvvon, ja danne ii atte tabealla čielga gova 2002 ruđaid geavaheamis mat maiddái jotkojuvvojit 2003:s. Dáid dieđuid gávdná Sámedikki 2002 bušeahtas. . 2.1 Vuoigatvuohta sámegiel oahpahussii. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi ferte bargat sihkkarastit ovttaskas olbmuid vuoigatvuođa sámelága giellanjuolggadusaid ektui. Láhka lea veahkkeneavvu sihkkarastit sámegiela, muhto lassin dasa fertejit maiddái juolluduvvot ekonomalaš resurssat, dán oktavuođas stipeandaortnegat sámegiel oahpahussii. . Sámediggi evttoha ahte juolluduvvo ekonomalaš doarjja oahpahusstipendii rávisolbmuide geat háliidit oahpahusa sámegielas. Doarjjarámma evttohuvvo álggos 3 000 000 ruvdnui. . Ákkastallan. Sámelága giellanjuolggadusaid mielde lea buohkain vuoigatvuohta sámegiel oahpahussii § 3-8 mielde. Duohtavuođas čájehuvvo ahte § 3-8 ja dan njuolggadusat dušše gusket davvisámegiela DAVVIN- ja SÁMÁS-kurssaide ja rávisolbmuid oahpahusorganisašuvnnaide. . Sámelága giellanjuolggadusaid § 3-7 addá olbmuide geat barget almmolaš orgánain hálddašanguovllus vuoigatvuođa oažžut virgelobi bálkkáin oahppat sámegiela. Láhka ii leat doarvái buorre veahkkeneavvu buoridit sámegiel gelbbolašvuođa almmolaš orgánain sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde. . Sámedikki hástalus lea muitalit makkár vuoigatvuođat ovttaskas olbmuin lea geavahit ja oahppat sámegiela Sámelága giellanjuolggadusaid mielde ja rávisolbmuid oahpahuslága mielde. Lea olu bargu joksat sámelága § 1-5 ulbmila gos čuožžu ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaš ja ovttadássásaš gielat. . Sámi álbmogis lea ain stuora dárbu alfabetiseremii. . Jus sámelága giellanjuolggadusat galget ollašuvvat, de ferte daid čuovvolit ekonomalaš doarjagiin. Sámelága giellanjuolggadusat eai leat moktege fuolahuvvon earret sámi gielddaid guovttegielalašvuođa ruđaid bokte ja sámi giellaprošeavttaid doarjaga bokte. Sámediggi vuordá ahte ráđđehus dahká vejolažžan aktiviseret ja ealáskahttit sámegiela almmolaš giellan Norggas. 2.2 Doaibmagolut. Ulbmilat ja doaimmat. Ovddidit máŋggabealát ealáhuseallima sámi ássanguovlluin. Buorre ekonomiijastivren ekonomiijanjuolggadusaid mielde . Viiddidit, ealáskahttit ja ovddidit sámi servodateallima rádjerasttideaddji ovttasbarggu bokte. . Dát mielddisbuktá čielga dárbbu nannet hálddahuslaš doaibmagoluid dan bokte ahte ásahuvvojit 3 ođđa fástavirggi ja okta prošeaktavirgi, ja maiddái nannet eará doaibmagoluid. Dát dahket oktiibuot kr 5 150 000 2003:s. Báikkálaš kantuvra Oslos. Sámediggi lea guhká juo árvvoštallan ásahit báikkálaš kantuvrra Osloi. Ulbmil lea nannet oktavuođaid Norgga eiseválddiiguin ja fuolahit Sámedikki ovddastan- ja diehtojuohkindoaimmaid. Jus galgá čađahit dákkár ásaheami, de lea dárbu nannet doaibmabušeahta 1 000 000 ruvnnuin. Ealáhusovdánahttin. Sámedikki veahkkedoarjjaortnegat leat lassánan maŋemus jagiid. Sámediggi lea maiddái váldán badjelasas ortnegiid ja ovddasvástádussurggiid mat leat addán organisašuvdnii eambbo virggiid. Seammás leat stáhta ekonomiijanjuolggadusat rievdaduvvon hirbmosit dáid maŋemus jagiid. Sámediggi ii ožžon lassi resurssaid dalle go ođđa ekonomiijanjuolggadusat bohte, danne go doaibma árvvoštallojuvvui beare unnin oažžut dákkár liige resursajuolludeami. Dáid árvvoštallamiid rájes leat Sámedikkis lassánan bargit measta beliin. Dát lea dagahan ahte Sámedikkis leat stuora váttisvuođat čuovvut ekonomiijanjuolggadusaid dohkálaš vuogi mielde. Kultur- ja ealáhusossodagas lea dárbu seamma virggiide go 2002:s ja vel 2 ođđa virgái. Dát virggit leat: fásta ráđđeaddivirgi plána ja čielggadeami oktavuođas mii dahká kr 600 000 jahkásaččat, ja vuosttaškonsuleanta geas lea ovddasvástádus boazodoalloáššiin, mii dahká kr 600 000 jahkásaččat. . Muđui lea vuoruhuvvon doaibma čuovvolit Sámedikki mearrádusa áššis 10/01 Duoji ovdánahttinprográmma. Ovdánahttinprográmma mielddisbuktá dárbbu prošeaktavirgái ja ruđaide jođihit prográmma. Prošeaktavirggi golut leat árvvoštallojuvvon 750 000 ruvdnui, ja 400 000 ruvnno fas eará doaibmagoluide. Loahppagolut gokčojuvvojit olggobeale ruđaiguin. Interreg. Interreg-prográmma III hálddašeami oktavuođas norggabealde ferte ásahuvvot sierra virgi. Bušeahttadárbu lea kr 600 000 jahkásaččat. Dát lea biddjon vuođđun sámi oasseprográmmain Davvikalohtas ja lullisámi guovllus. . Sámi parlamentárlaš ráđđi. Ulbmil lea ahte Sámi parlamentáralaš ráđđi huksejuvvo foruman gos sámedikkit ovttas besset hábmet iežaset politihka áššiin mat gusket sámiide maiddái olggobealde rájiid. Sámi parlamentárlaš ráđđi vuođđuduvvui njukčamánu 2. beaivvi 2000. Ráđđi galgá leat ovttasbargoorgánan sámedikkiide suoma ja norgga bealde. Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá leat vuođđun dain áššiin main sámedikkiid mielas berre leat oktasaš oaidnu. . Doaimmat maid bokte galgá joksat ulbmiliid lea ahte Sámediggi vuoruha áššemeannudemiid ja čoahkkimiid Sámedikki delegašuvnnas Sámi parlamentáralaš ráđđái, ja Sámi parlamentáralaš ráđis. Dán bargui dárbbašuvvo kr 600 000 gokčat doaibmagoluid 2003:s. Davviriikkalaš ovttasbargu. Ulbmil lea háhkat čielga ovttasbarggu Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid ja ráđđehusaid gaskka. Erenoamáš deaŧalaš lea čuovvolit davviriikkalaš sámekonvenšuvnna. Sámediggi áigu vuoruhit dan jahkásaš čoahkkima sámeministariid ja sámediggepresideanttaid gaskka. Dát mielddisbuktá ahte hálddahuslaš dásis lea dárbu ráhkkanahttit ja čuovvut čoahkkimiid mat dollojuvvojit ráđđehusaid ja sámedikkiid gaskka. Dán bargui dárbbašuvvo kr 600 000 gokčat doaibmagoluid 2003:s. Válga. Fápmuduslávdegotti evttohus, válganjuolggaduslávdegotti evttohus ja Sámedikki gieđahallan galget leat vuođđun dasa movt válgabargu galgá čuovvoluvvot. . 2.3 Čielggadeamit. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá bidjat eavttuid sámi kultuvrra, servodaga ja ealáhusaid suodjaleamis, nannemis ja ovddideamis. Dat mielddisbuktá čielga dárbbu čielggadit ja árvvoštallat deaŧalaš sámepolitihkalaš surggiid. Sámediggi dárbbaša nannet bušeahta 1 000 000 ruvnnuin čielggademiid, árvvoštallamiid ja dieđihemiid váste. . Ákkastallan. Sámediggi lea vuosttažettiin politihkalaš orgána. Dat lea danne dan duohken ahte sáhttá čađahit čielggademiid ja lávdegottebargguid mat mielddisbuktet mearrádusvuođu ja konstruktiiva dialogavuođu guovddáš ja báikkálaš eiseválddiiguin. Sámedikkis lea guovddáš doaibma hábmet sámi politihka ja servodaga. Dákkár rolla sáhttá čađahit dušše dan bokte ahte Sámediggi oažžu válddi álggahit ja čađahit čielggademiid ja lávdegottebargguid guovddáš sámepolitihkalaš surggiid siskkobealde. . Lávdegottečielggadeamit leat maiddái deaŧalaččat vai iešguđetge sámi birrasat ja beroštumit bohtet ovdan sámepolitihka hábmemis. Das lea dainnalágiin deaŧalaš demokratiijabealli. . 2.4 Oahpahusstipeanda. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá movttiidahttit joatkkaskuvlla nuoraid válljet oahpahusa sámegielas dahje sámegillii. Ortnet galgá fuolahit ahte nuorat besset nannet iežaset sámegiel gelbbolašvuođa oahpahusstipeandda bokte. Leat dađistaga eanet oahppit geat válljejit sámegiela joatkkaoahpahusas, ja danne lea dárbu lasihit stipeandaortnega 1 300 000 ruvdnui. Ákkastallan . Dađistaga eanet sámi oahppit geavahit iežaset vuoigatvuođa sámegiel oahpahussii. Ohppiidlogu lassáneapmi mielddisbuktá ahte stipeandaortnet ferte nannejuvvot. Jus ovttaskas oahppi stipeandaoassi unnu, de billahuvvá maiddái stipeandaortnega movttiidahttinfápmu. 2.5 ja 2.6 Sámi giellaguovddážat ja giellabargu olggobealde sámegiela hálddašanguovllu. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá nannet ja ovddidit sámegiela dan bokte ahte ásaha giellaguovddážiid mat leat buolvvaidgaskasaš ovttasbarggu arenán, ja dan bokte ahte doarju prošeavttaid ja giellaplánaid dain guovlluin gos giella lea erenoamáš hearki. Galgá erenoamážit bargat heivehit doaimmaid mánáid ja nuoraid giellageavaheami ektui. . Ákkastallan. Sámediggi oaidná ahte dain guovlluin gosa leat ásahuvvon giellaguovddážat, doppe lea giellaovddidanbargu lihkostuvvon. Danne lea giellaguovddážiid ásaheapmi hui buorre giellaovddidandoaibma. 2001:s juolludii Sámediggi 1 600 000 ruvnno njealji giellaguovddážii; Porsáŋgu, Gáivuotna, Evenášši (Várdobáiki) ja Divttasvuotna (Árran) ožžo 400 000 ruvdnosaš fásta doarjaga guhtege. . 1998:s ožžo Mátta-Várjjat ja Unjárgga gielddat doarjaga giellaprošektii. Dán giellaprošeavtta vuođul ásahuvvui ođđa giellaguovddáš Unjárgii 2001:s. Guovddáža namma lea Isak Saba guovddáš. Lea árvaluvvon ahte dát guovddáš berrešii oažžut fásta doarjaga 2002 rájes, seammaládje go dat njeallje guovddáža mat dássážii leat ožžon fásta doarjaga. Dát mearkkaša ahte 2002 rájes leat 5 guovddáža mat ožžot fásta doarjaga Sámedikkis. Doarjaga sturrodat ii berre unniduvvot, danne lea poasta 53.2 bušeahttadárbu kr. 2 000 000 jagis 2002:s. . Vuođđuduvvon giellaguovddážat fertejit beassat viiddidit doaimmaset nu ahte doibmet giellaguovddážin olles guovllus. Dasto fertejit ođđa giellaguovddážat ásahuvvot Áltái, Vuovlevutnii, Sáččái ja lullisámi guvlui. . Áltá, Sáččá ja lullisámi guovlu eai leat vuos ollen nu guhkás fásta giellaguovddážiid ásaheami proseassain, danne evttohuvvui ahte vuoruheamit dáid ektui biddjojit giellaprošeavttaide olggobealde hálddašanguovllu 2002:s. . Oppalaš doarjjarámma evttohuvvo 10 giellaguovddážii 2003:s: . Tabealla 2.2. (1000 kr). Giellaguovddážat:. 2002. 2003. +/-. Porsáŋgu. 400. 400. 0. Gáivuotna . 400. 400. 0. Divttasvuotna. 400. 400. 0. Evenášši. 400. 400. 0. Várjjat. 400. 400. 0. Vuovlevuotna (Romssa gielda). 0. 400. 400. Áltá. 0. 400. 400. Sáččá. 0. 400. 400. Lullisámi guovlu. 0. 400. 400. Oslo . 0. 400. 400. SUBMI. 2 000. 4 000. 2 000. Sámedikkis lea danne dárbu lasihit giellaguovddážiid doarjaga 2 000 000 ruvnnuin, oktiibuot kr 4 000 000 2003:s. Sámediggi oaidná dárbbu lasihit prošeaktaruđaid rámma giellabargui olggobealde sámegiela hálddašanguovllu. 2001:s lei rámma kr 2 406 000 ja árvaluvvo lasihuvvot 44 000 ruvnnuin 2002:s. 2003:s evttoha Sámediggi ahte rámma lasihuvvo vel eambbo danne go Sámediggi dál lea nannen hálddahusa lulli- ja julevsámi fágakonsuleanttaiguin. Dát mielddisbuktá ahte lea vejolaš buorebut čuovvut lullisámi ja julevsámi guovlluid giellaplánaid, mii fas mielddisbuktá ahte eanebut ohcet prošeaktaruđaid ealáskahttit ja ovddidit sámegiela. . Oppalaš doarjjarámma giellabargui olggobealde sámegiela hálddašanguovllu evttohuvvo 4 000 000 ruvdnui 2003:s. Tabealla 2.3. (1000 kr). Giellaprošeavttat:. 2002. 2003. +/-. SUBMI. 2 450. 4 000. 1 550. 2.7 Sámi giellakampánja ja ođđamállet teknologiija. Ulbmilat ja doaimmat. Sámegiella berre ovddiduvvot ođđamállet teknologiija dihtomielalaš geavahemiin. Almmolaš ásahusat ja organisašuvnnat fertejit movttiidahttojuvvot geavahit sámegiela aktiivvalaččat. Giellabargu lea guhkesáiggi ja bistevaš bargu, ja dát guoská maiddái giellabargui ođđamállet teknologiija siskkobealde. Danne lea Sámedikki bušeahttadárbu oktiibuot kr 2 200 000 sámegiela giellabarggu dáfus mii guoská ođđamállet teknologiijii ja aktiivvalaš geavaheapmái almmolaš ja priváhta báikkiin. Ákkastallan. Giella ovdána go geavahuvvo. Ođđamállet teknologiija addá sámegillii stuora ovdánanvejolašvuođaid. Sámediggi berre háhkat čielga jurdagiid teknologiija ektui, sihke dan dáfus mii dáhpáhuvvá kultuvrrain go gulahallan ja diehtojuohkin eambbo ahte eambbo dáhpáhuvvagohtet dihtorteknihka bokte, ja go ođđamállet teknologiijas leat nu olu vejolašvuođat, sihke hálddahuslaččat ja fágalaččat. . Sámegiella lea garra dilis. Danne lea deaŧalaš atnigoahtit ođđa arenáid gos sámegiela sáhttá geavahit. Lea dárbu: ovddidit giellafágalaš digaštallanforuma neahtas, geavahit interneahta diehtojuohkima oktavuođas, almmuhit terminologiijalisttuid, sátnegirjjiid, leksikona interneahtas ja geavahit multimedia sámegiela ovddideamis. . Muđui lea dárbbašlaš ovddidit sátnedatabáŋku-vuogádaga. Dalle ferte ráhkadit ovddidanplána sátnedatabáŋkku dáfus. Plánas galget leat: sátnesojahanprográmma mii čájeha movt sánit sodjet, riektačállindárkkisteapmi, čuovga ja govva ohcansániide, sámi giellakursa neahtas mas leat liŋkkat sátnedatabáŋkui, ja julev- ja lullisámegiel terminologiija čállit sátnedatabáŋkui. . Giella lea hui guovddážis kultuvrras. Giella lea nannoseamos báddi kultuvrra siskkimus siskkožii. Giella dahká ahte sámi kultuvra ain eallá. Sámediggi oaidná dárbbu bargat aktiivvalaččat ja njuolga almmolaš orgánaid, organisašuvnnaid ja priváhtaolbmuid ektui sámegiela geavaheami dáfus. . Tabealla 2.4. (1000 kr). Giella ja ođđamállet teknologiija. 2002. 2003. +/-. Giellakampánja . 0. 1 000. 1 000. Giella ja ođđamállet teknologiija. 0. 1 200. 1 200. SUBMI. 0. 2 200. 2 200. 3 Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementa. Tabealla 3.1. ( 1000 kr). Vuoruheapmi . Namahus. 2002. 2003. +/-. 1. Doaibmagolut . *. 11 683. 12 883. 1 200. ». Erenoamáš doaibmagolut . **. 1 800. 1 800. 0. ». Erenoamážit heivehuvvon sámi oahpponeavvut . ***. 1 750. 2 250. 500. ». Oahpponeavvut vuođđoskuvlii ja joatkkaoahpahussii . ***. 9 104. 14 000. 4 896. ». Erenoamáš doaimmat erenoamášpedagogihka dáfus . ***. 1 350. 1 700. 350. Kap.poasta. 206.50 (dábálaš juolludeapmi). 25 687. 32 633. 6 946. 2. Kvalitehtaovdánahttin skuvllas ja oahpahusas . ****. 5 200. 3. IKT-doaimmat (kap 248) . ****. 8 000. 4. Sámi fágagirjjálašvuođa oastinornegat. 0. 200. 200. 5. Oahpahusdoaimmat rávis sápmelaččaide (kap 258) . ****. 0. 2 600. 2 600. 6. Ođđa vuoruhansuorggit (kap 226) . *****. 1 367. 1 367. Eará kapihttalat GOD bušeahtas. 17 367. Oppalaš doarjja Girko-, oahpahus- ja dutkandep. 50 000. * Logut leat čállojuvvon tabellii 1.2. postii 01 doaibmagolut hálddahus. ** Logut leat čállojuvvon tabellii 1.2. postii 21 erenoamáš doaibmagolut. *** Logut leat čállojuvvon tabellii 1.2. postii 56 oahpahus. **** Ii leat juolludeapmi 2002:s. Dáidda doaimmaide ohccojuvvo doarjja erenoamáš juolludeami bokte bušeahttajagis 2002. Visot juolludeapmi oahpahusulbmiliidda berre boahtit oppalaš poastan; 50 juolludeamit bušeahttajagi 2003 rájes. ***** Jus departemeanttas juolluduvvojit ruđat ođđa vuoruhansurggiide, de ferte seammás juolluduvvot proseantaoassi Sámediggái. 2003:s lea dát árvvoštallojuvvon 1 367 000 ruvdnui. 3.1 Doaibmagolut. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá fuolahit ahte rávis sápmelaččat galget beassat čađahit vuoigatvuođa joatkkaoahpahussii nu go gelbbolašvuođaođastusa ulbmil lea . Sámediggi galgá fuolahit ahte doarjjaortnegiid ráhkadeapmi, oahpponeavvoráhkadeami šiehtadusat ja vuoigatvuohta oahpahussii čuovvu gustovaš lágaid ja njuolggadusaid. . Dát bidjá čielga gáibádusaid Sámediggái bagadeami, rávvema ja árvvoštallama dáfus, mii gáibida ahte hálddahuslaš doaibmabušeahtta nannejuvvo guvttiin ođđa virggiin. Dasa lassin lea oahpahusossodagas dárbu stuorit láigoareálaide, mii mielddisbuktá lassi doaibmagoluid. Oppalaš dárbu lea kr 1 200 000. Ulbmilat . Geahččalit ollašuhttit sámi DoB-plána ulbmiliid. Doaimmat. Bargat dan ovdii ahte juolluduvvo ruhta sámi dutkamii, geahččalan- ja ovdánahttinbargui oahpahus-suorggi siskkobealde . Bargat veahkkin háhkat doarvái buori dokumentašuvnna sámi skuvladili birra, mii fas bidjá vuođu doaimmaide. Veahkkin bargat hukset nanu sámi dutkanbirrasiid. Ákkastallan. Sámediggi lea addán gulaskuddancealkámuša NOU 2000:3:ii ja lea dan oktavuođas cealkán ahte Sámediggi oaidná dárbbašlažžan ahte sámi oahpaheaddjioahppu galgá leat oahpaheaddjioahppu dutkandásis ja doarju lávdegotti árvvoštallama dás. Dutkan- ja ovdánahttinbargu lea hui deaŧalaš eaktu go galgá ollašuhttit sámi oahpaheaddjioahpahusa, ja lea okta dain deaŧaleamos doimmain mat sáhttet addit sámi servodahkii vejolašvuođa ieža seailluhit ja ovddidit sámi giela ja kulturárbevieru. . Sámediggi doarju lávdegotti árvvoštallama ahte lea čielga dárbu nannet ja duohtan dahkat sámi oahpaheaddjioahpahusa, ahte huksejuvvojit stuorit ja bissovaš fágabirrasat gos dutkan ja alitoahppu leat čohkkejuvvon, ja gos sámi ollislašvuođa perspektiiva doahttaluvvo. Danne ferte Sámediggi deattuhit ahte sámi oahpaheaddjioahpahus dutkandásis mielddisbuktá ahte dutkan- ja ovdánahttinbargu vuoruhuvvo garrasit dain ásahusain main lea erenoamáš ovddasvástádus fuolahit sámi oahpaheaddjioahpahusa. . Sámediggi lea muđui cealkán:. Sámediggi deattuha man deaŧalaččat sámegielat dutkanbirrasat leat, gos sámegiella geavahuvvo dutkama oktavuođas. Sámediggi áigu maiddái deattuhit Norgga dutkanráđi čielggadeami vuođul sámi dutkama birra, ahte sámegiela duohta geavaheapmi lea áibbas iešguđetlágán sápmelaččaid gaskkas. Erenoamážit lulli- ja julevsámi guovlluin ja sámi riddo- ja vuotnaguovlluin vásihivččiimet ahte sámi kultuvra hedjonivččii jus gáibidit sámegiel gelbbolašvuođa buot dutkiin sámi dutkansurggiid siskkobealde. Lea deaŧalaš hukset sámegielat dutkangelbbolašvuođa, muhto ferte fuolahit ahte sámi servodat ii "masse" dutkanrekruttaid beare garra giellagáibádusaid geažil. Sámediggi deattuha ahte rabas ja fátmmasteaddji dutkandoaimmat leat hirbmat deaŧalaččat. . Sámediggi deattuha maiddái ahte dutkan- ja ovdánahttinbargu sámi oahpaheaddjioahpahusa dáfus ferte čuovvut guovttegielalašvuođaperspektiivva, álgoálbmotperspektiivva ja máŋggakultuvrrat perspektiivva. Čujuhuvvo ee. O97 Sámi gos guovttegielalašvuođa-, álgoálbmot-, ja máŋggakultuvrrat perspektiivvat oahpahusas deattuhuvvojit erenoamážit. Sámediggi fuomáša dan oktavuođas lávdegotti evttohusa ásahit eambbo rekrutterenvirggiid/stipendiáhtaid vai sáhttá hukset sámi dutkan- ja oahpahusfierpmádaga. Sámedikki mielas lea jierpmálaš geahččat dákkár huksema sámi oahpahusa ja dutkama 10-jagi huksen- ja ovdánahttinprográmma ektui. Sámediggi le 1997:s juo Sámedikki iežas dutkanplána gieđahallama oktavuođas cealkán ahte ferte álggahuvvot 10-jagi rekrutterenprográmma sámi dutkama dáfus. Rekrutteren stipendiáhttaprográmma vuođul ferte guorahallojuvvot máŋgga dásis jus galgá leat realistalaš čađahit dákkár prográmma. Dákkár prográmma ii ábut deattuhit dušše sámi oahpaheaddjioahpahusa huksema, muhto ferte maiddái deattuhit iešguđetlágán dárbbuid sámi alitoahpu ja dutkama dáfus. . Sámediggi deattuha maiddái ahte lea deaŧalaš ahte resursahuksen rekrutteren-prográmma vuođul sámi dutkan- ja ovdánahttinbargui ferte dáhpáhuvvat buot oahpahusásahusaide mat leat ožžon dahje ožžot čielga definerejuvvon doaimmaid sámegiela ektui. . 3.2 Erenoamáš doaibmagolut. Poasta galgá geavahuvvot goluide mat gullet bargodoaimmaide ja oahpponeavvoráhkadeapmái maid Sámediggi ieš fuolaha. 2003:s lea dárbu 1 800 000 ruvnno. 3.3 Erenoamážit heivehuvvon sámi oahpponeavvut mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi lea čuovvolan našuvnnalaš doaimmaid ja ráhkadan erenoamážit heivehuvvon sámi oahpponeavvuid doaibmaplána mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide áigodahkii 2001-2004. Dát plána lea našuvnnalaš plána mielde ja galgá gokčat sámi oahpponeavvuid dárbbu dán fágasuorggis. Sámediggi lea ožžon jahkásaš juolludeami dán ulbmilii, kr 1 750 000. 2001-2004 doaibmaplánas árvaluvvo 2 250 000 ruvdnosaš jahkásaš juolludeapmi. Dán submái gullá visot Sámedikki doaibma dán suorggis. Doaibmaplána ulbmil lea ahte erenoamážit heivehuvvon sámi oahpponeavvut galget ráhkaduvvot ovttasbargun Oahppoguovddážiin ja Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjavuogádagain (Statped) ja sámi birrasiiguin main lea gelbbolašvuohta dán fágasuorggis. 3.4. Oahpponeavvut vuođđoskuvlii ja joatkkaoahpahussii. Sámediggi lea ráhkadan strategalaš plána oahpponeavvoráhkadeami dáfus. Plánas eaktuduvvo 14 000 000 ruvdnosaš jahkásaš doarjja. 3.5 Erenoamáš doaimmat erenoamášpedagogihka dáfus. Sámediggi lea ožžon doarjaga nannet erenoamášpedagogalaš suorggi ja gelbbolašvuođaloktema erenoamášpedagogihkas sámi guovlluin. Juolludeapmi evttohuvvo seamma dássái go ovdal. Ruđat geavahuvvojit nu go boahtá ovdan Sámedikki plánas erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođaloktema birra. Bušeahttadárbu 2003:s lea kr 1 700 000. 3.6 Kvalitehtaovdánahttin skuvllas ja oahpahusas. Ulbmilat . Sámediggi galgá sihkkarastit buori kvalitehta oahpahusas mii addo sámegielas ja sámegillii. Sámi oahppit geat čađahit joatkkaoahpahusa normerejuvvon áiggis, fertejit maiddái lassánit. Dát dahká dárbbašlažžan joatkit ja nannet ovdánahttinprošeavttaid. . Ruđat doaimmaide maid Sámediggi álggaha lága/kvalitehtaovdánahttima vuođul:. Oahpahuslágas čuožžu ahte Sámediggi mearrida njuolggadusaid sámegiel oahppoplánaid dáfus vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas, ja erenoamáš sámi fágaid oahppoplánaid dáfus joatkkaoahpahusas. Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi sáhttá rievdadišgoahtit oahppoplánaid dahje hábmegoahtit ođđa oahppoplánaid. Dása ferte juolluduvvot ruhta. Go Sámediggái lea addon ovddasvástádus, de ii sáhte geavahuvvot áigi čilget Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementii manne dárbbašuvvo ruhta bargui. Ferte eaktuduvvot ahte vuogádagas juolluduvvojit ruđat oahppoplánaráhkadeapmái. . Okta ovdamearka lea ahte boazodoallu dohkkehuvvui oahppofágan guovvamánus 2001. 2001 bušeahtas eai lean juolluduvvon ruđat oahppoplánaráhkadeapmái. Dat dagahii váttisvuođaid ja buođui maiddái oahppoplánabargguid. . Doaimmat. Heivehit O97 Sámi ja joatkkaskuvlla sámi oahppoplánaid čuovvoleami nu ahte oahpahussii sihkkarastojuvvo sisdoallu ja kvalitehta mii addá vuođđomáhtuid . Bargat ásahit boazodoalu oahppofágan ja rievdadit joatkkaoahpahusa oahppoplánaid. . Skuvlla ja oahpahusa kvalitehtaovdánahttima bušeahttadárbu evttohuvvo 5 200 000 ruvdnui 2003:s. Ákkastallan. Sámediggi lea oahpahuslága bokte ožžon válddi mearridit oahppoplánaid sámegielas ja erenoamáš sámi fágain joatkkaoahpahusas. Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi sáhttá rievdadišgoahtit oahppoplánaid dahje hábmegoahtit ođđa oahppoplánaid. Danne ferte juolluduvvot sierra ruhta vai sáhttá čađahit Oahpahuslága ulbmiliid. Sámediggi ferte maid oažžut ruđa geahččaladdat oahppoplánaid fágain maidda ovdal eai leat ráhkaduvvon oahppoplánat. Dát guoská omd. boazodollui oahppofágan. . 3.7 IKT -- sámi oahpahusas. Ulbmilat. Fuolahit ahte sámi oahppit sáhttet oažžut oppalaš gelbbolašvuođa ja erenoamáš gelbbolašvuođa IKT dáfus. . Doaimmat. Joatkit barggu ásahit sámi skuvlafierpmádaga . Joatkit bargguin ráhkadit sámi elektrovnnalaš oahpponeavvuid . Álggahit DoB-doaimmaid IKT siskkobealde. Ásahit virggi mii fuolaha IKT-doaimmaid ja sámi skuvlafierpmádaga. Dás eaktuduvvo ahte sámi skuvlafierpmádat lea doaibman prošeaktadásis 2001:s ja 2002:s, muhto ahte ásahuvvo fástadoaibman bušeahttajagi 2003 rájes. . Sámediggi evttoha ahte juolluduvvo kr 8 000 000 IKT- oahpponeavvoráhkadeapmái ja gaskkusteapmái. Ákkastallan. IKT-oahpponeavvuid ráhkadeami ja gaskkusteami doarjagis, 8 000 000 ruvnnos, galgá kr 5 000 000 geavahuvvot ráhkadit fierpmádat-, digitála- ja elektrovnnalaš oahpponeavvuid. Dát mielddisbuktá maiddái ođasteami, ovdánahttima ja oahpponeavvomodealla doaimmaheami. Dasa lassin ferte juolludit oktiibuot kr . 3 000 000 sámi skuvlafierpmádaga, gelbbolašvuođaovdánahttima, skuvlla IKT-geavaheami ja sámi skuvllaid IKT-geahččalandoaimmaid doibmii, máŧas doallamii ja ovdánahttimii. 3.8 Sámi fágagirjjálašvuođa oastinortnegat. Sámi fágalaš girječálliid searvi ja Jorgaleaddjiid searvi leat bargagoahtán dan ovdii ahte Sámediggi galgá ásahit oastinortnegiid sámi girjjiid dáfus. Ortnega ulbmil lea ahte sámi girjjiid galgá šaddat álkit fidnet. 2003:s lea dárbu juolludit kr 200 000 sámi fágagirjjálašvuođa oastimii. Ákkastallan. Dát doaibma orro leame buorre doaibma. Lea eaktu ahte girjjit ostojuvvojit ovttaskas oahppái ja ahte sii ožžot dáid girjjiid maŋŋel go gerget skuvllas. Dáinna lágiin buorrána sámi girjjiid johtu, danne go skuvllat fertejit dávjjibut oastit ođđa girjjiid. Ortnet sáhttá dagahit ahte girjjit almmuhuvvojit ođđasit. Dasa lassin sáhttá doaibma leat mielde buorideame váhnemiid beroštumi sámi girjjiide, go daid lea álkit fidnet. . 3.9 Oahpahusdoaimmat rávis sápmelaččaide:. Rávis sápmelaččaid doaimmaid ovddasvástideaddji lea VOX. VOX lea váldán oktavuođa Sámedikkiin ja álggahan doaimmaid sápmelaččaide. . Ulbmilat. Fuolahit ahte rávis sápmelaččat sáhttet buoridit iežaset gelbbolašvuođadási. . Ovttasbargat VOX:in ja guorahallat makkár dárbbut sápmelaččain leat rávisolbmuidoahpahussii. Ovttasbargat VOX:in ja ráhkadit plána dasa movt VOX ja eará ásahusat galget fuolahit doaimmaid rávis sápmelaččaid ektui. Ráhkadit oahpponeavvuid rávisolbmuidoahpahussii sámegielas ja eará sámi fágain mat gusket sámegielat álbmogii. . Doaimmat. Ferte ráhkaduvvot doaibmaplána ja juolluduvvot ruhta doaimmaide: Dasto ferte čielggadit ovddasvástádusjuogu VOX ja Sámedikki gaskkas. 2003 bušeahttadárbu rávisolbmuidoahpahussii biddjojuvvo 2 600 000 ruvdnui. 3.10 Ođđa vuoruhansuorggit oahpahusas. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementa álggaha dávjá ođđa vuoruhansurggiid oahpahusa siskkobealde. Evttohus ođđa doaimmaide ovddiduvvo ráđđehusa bušeahttabarggu oktavuođas. Dát dáhpáhuvvá maŋŋel go Sámediggi lea gieđahallan iežas stáhtabušeahttaárvalusa. Dát šaddá čuolbman Sámediggái danne go ii dieđe ovdalgihtii makkár vuoruhansuorggit ráđđehusas árvaluvvojit, jagi ovdal bušeahttaovddideami. . Ferte ipmirdit ahte ráđđehus sáhttá álggahit ođđa doaimmaid maid Sámediggi ii leat ovdalgihtii máhttán jurddašit. Okta vuohki dán čoavdit, lea ahte Sámediggi soahpá Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanttain ahte juohke háve go álggahuvvojit ođđa vuoruhansuorggit maidda galget juolluduvvot doarjagat, de ferte stáhtabušeahtas maiddái boahtit ovdan ahte proseantaoassi manná Sámediggái. Dainnalágiin sáhttá Sámediggi garvit olu liigebarggu oččodit ruđaid. . 2003 bušeahtas ferte leat sierra juolludeapmi mii sisttisdoallá ođđa doaimmaid. . DoB-plána ovttasbargun Sámi allaskuvllain ja SO-Finnmárkkuin:. Sámedikkis lea ovttasbargu Sámi allaskuvllain ja Stáhta oahpahuskantuvrrain Finnmárkkus ráhkadit strategalaš DoB-plána. Go dát plána lea gárvvis ja politihkalaččat gieđahallojuvvon namuhuvvon ásahusain, de fertet ovttas bargagoahtit duohtan dahkat doaimma ja mearridit ekonomalaš resurssaid rámmaid. Dát ášši boahtá maiddái olggobeallái Sámedikki dábálaš bušeahtaid. Ferte bargagoahtit háhkat ruđaid dán ulbmilii 2003 rájes. Sámediggi buktá evttohusa ovttas Stáhta oahpahuskantuvrrain Finnmárkkus ja Sámi allaskuvllain go plána lea gárvvis. Eaktuduvvo ahte addojuvvo doarjja erenoamáš juolludeami bokte. . 4 Mánáid- ja bearašdepartementa . Mánáid- ja bearašdepartementa lea 2002:s evttohan juolludit ruđa Sámediggái kap. 856 poasta 50 bokte, kr 8 113 000. Sámediggi evttoha 2003:s lasihit doarjaga 12 800 000 rvudnui. 4 687 000 ruvdnosaš lasáhusas lea čuovvovaš vuoruheapmi. Tabealla 4.1. (1.000 kr). Vuoruheapmi . Namahus. 2002. 2003. +/-. 1. Doaibmagolut *. 603. 630. 27. ». Mánáidgárdedoaibma **. 7 210. 8 320. 1 110. ». Oahpponeavvut -- mánáidgárddit **. 200. 600. 400. ». Mánáidgárdekonferánsa **. 100. 150. 50. 1. SUBMI mánáidgárddit. 8 113. 9 700. 1 587. 2. Mánáid- ja nuoraiddoaimmat. 0. 1 600. 1 600. 3. Dásseárvodoaimmat. 0. 1 500. 1 500. Kap.poasta. 856.50. 8 113. 12 800. 4 687. * Logut leat čállojuvvon 1.2. tabellii postii 01 doaibmagolut hálddahus. ** Logut leat čállojuvvon 1.2. tabellii postii 56 oahpahus . 4.1 Mánáidgárddit. Ulbmilat . Joatkit strategalaš plána 2002 -- 2005 doaimmaid. Sámi mánáin galgá leat vejolašvuohta nannet iežaset giela ja identitehta mánáidgárddis. Galgá láhčit diliid nu ahte gieldda- ja priváhta eaiggádat galget sáhttit addit sámi mánáidgárdefálaldaga. Dát gáibida ahte sámi mánáidgárddit ožžot dárbbašlaš doarjagiid ja ahte ráhkaduvvojit bagadallanneavvut sámi mánáidgárddiide. Sámediggi ferte maiddái fuolahit ahte ásahuvvo oktavuohta sámi mánáidgárddiiguin gos leat sámi mánát. . Doaimmat. Addit doarjaga sámi mánáidgárddiide. Almmuhit áigečállaga mánáidgárddiid váste guovtte geardde jagis . Konferánsa/seminára kvalitehtavuoruheami birra, ja jahkásaš mánáidgárdekonferánsa ja raporta dan golmma jagis. . CD-rom ja jietnagirjjit kasseahtas ja CDs . Dutkan -- ovdánahttinbargu. . 2003 bušeahttadárbu mánáidgárddiide lea kr 9 700 000. Ákkastallan . Lea dárbu almmuhit áigečállaga mii gieđahallá fáttáid mat gusket sámi mánáidgárddiid bargui ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát. Áigečála berre almmuhuvvot guovtte geardde jagis. Dasto lea dárbu čađahit kvalitehtavuoruheami smávva semináraid bokte gos oasseváldit ieža besset válljet fáttá masa háliidit čiekŋudit. Lassin dáidda smávva semináraide boahtá maiddái dat jahkásaš mánáidgárdekonferánsa. . Ođđa teknologiija lea hui bivnnut mánáidgárddiin ja lea hui anolaš giellaoahpaheamis. Danne ferte Sámediggi ráhkadit veahkkeneavvuid mat dahket vejolažžan ávkkástallat ođđamállet teknologiijain mánáidgárddiin. Ferte huksejuvvot diehtovuođđu sámi geavaheddjiide. Eaktuduvvo ahte sámi mánáidgárddiid diehtovuođđu ilbmá 2002:s ja ahte geavaheaddjit ožžot oahpahusa 2003:s. . Lea muđui dárbu almmuhit davvisámi lávllagirjji ja CD mánáidgárdesektora várás. Dát doaibma ferte vuoruhuvvot 2003:s. . Sámediggi eaktuda ahte juohke jagi juolluduvvojit ruđat dutkan- ja ovdánahttinbargui ja ahte almmuhuvvo dutkanstipeanda. Okta oassi mánáidgárdedoarjaga ruđain galgá mannat dutkan- ja ovdánahttinbargui mánáidgárddiin. Dasa lassin ferte juolluduvvot ruhta dutkamii mii guoská mánáidgárdesuorgái ja sámi mánáid bajásšaddaneavttuide. . Skuvlafriddjaortnet (SFO) lea šaddan dakkár doaibman mii galgá addit mánáide buori fálaldaga olggobealde dábálaš skuvlaáiggi. Sámediggi ii leat dássážii searvan dán áššái. Lea dattetge lunddolaš ahte Sámediggi searvá dasa. Čilgehus ferte leat ahte Sámediggi berošta das ahte SFO-doaimmaid kvalitehtas lea sámi sisdoallu. Dát lea erenoamáš deaŧalaš dain guovlluin gos sámegiella lea hearki. . Doaimmat. Veahkkin loktet gelbbolašvuođa SFO:s. Rávvet SFO bargiid . 4.2 Mánáid- ja nuoraiddoaimmat. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá bargat dan ovdii ahte sámi mánát ja nuorat dovdet oadjebasvuođa ja gullevašvuođa sámi kultuvrii, dan bokte ahte ásaha buriid bajásšaddaneavttuid sámi mánáide ja nuoraide. . Sámi mánáid ja nuoraid doaimmat fertejit heivehuvvot sámi servodahkii ja dan dárbbuide. . Sámediggi galgá bargat ovddidit sámi girjjálašvuođa erenoamážit sámi mánáid ja nuoraid ektui. . Mánát ja nuorat galget movttiidahttojuvvot čállit sámegillii. . Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte ásahuvvo fásta doarjjaortnet fásta sámegielat publikašuvdnii mánáid ja nuoraid várás. 2003 bušeahttadárbu mánáid- ja nuoraiddoaimmaide lea kr 1 600 000. 4.3 Dásseárvodoaimmat. Ulbmilat ja doaimmat. Sámedikki váldoulbmil dásseárvvu dáfus lea ahte sámi nissoniin ja dievdduin galget leat ovttalágán vuoigatvuođat, geatnegasvuođat ja vejolašvuođat buot servodatsurggiin. . Dan vuođul go Sámedikkis leat nu unnán nissonolbmot 2001 válggaid maŋŋel, háliida Sámediggi čađahit dutkanprográmma dásseárvo- ja nissonvuoruhansurggiin sámi servodagas. Sámediggi oaidná ahte leat erohusat sámi ja dáčča servodagain mat dahket ahte dutkanbohtosat dáčča servodagas eai sáhte heivehuvvot sámi servodahkii. . Dásseárvodoaimmain ii leat leamaš sierra poasta Sámedikki bušeahtas. Lea dárbu ruđalaččat doarjut doaimmaid mat ovddidit nissonolbmo sajádaga sámi servodagas. . Doaimmat.  Dutkanprográmma dásseárvvu birra sámi servodagas.  Gelbbolašvuođalokten nissonolbmuide organisašuvdnabarggus ja oppalaččat dásseárvobarggus organisašuvnnain.  Movttiidahttindoaimmat ja fierpmádathuksen nissonolbmuide ja dievdoolbmuide . Dásseárvodoaimmaid bušeahttadárbu 2003:s árvvoštallojuvvo 1 500 000 ruvdnui. 5 Kulturdepartementa . Kulturdepartementa lea 2002:s evttohan juolludit ruđa Sámediggái kap. 320 poasta 53 bokte, kr 29 100 000. Sámediggi evttoha lasáhusa 2003:s 38 432 000. KD bušeahta eará kahpihttaliin evttoha Sámediggi oktiibuot kr 67 532 000 juolludeami. Tabealla 5.1. ( 1000 kr). Vuoruheapmi . Namahus. 2002. 2003. +/-. 1. Sámi sierrabibliotehka. 3 593. 5 093. 1 500. 2. Mobiila girjerájusfálaldagat. 4 182. 4 500. 318. 3. Sámi arkiiva. 665. 1 280. 615. 4. Sámi museat. 8 700. 17 550. 8 850. 5. Sámi teáhter . 10 700. 15 000. 4 300. 6. Čájáhusmáksu Sámi dáiddaguovddážii. 150. 400. 250. 7. Festiváladoarjja. 1 128. 2 128. 1 000. 8. Sámi dáiddárstipeanda. 1 300. 2 300. 1 000. 9. Doarjja sámi girjerájusfálaldagaide. 0. 1 000. 1 000. 10. Sámi kulturfoanda*. 9 000. 14 975. 5 975. 11. Sámi valástallan*. 500. 4 000. 3 500. 12. Sámi publikašuvnnat*. 0. 2 400. 2 400. 13. Sámi kulturorganisašuvnnat*. 1 093. 1 567. 474. 14. Sámi kulturviesut*. 4 228. 8998. 4 770. 15. Sámi lágádusdoarjja*. 1 520. 4 000. 2 480. Kap. 320.53 Sámi kulturulbmilat**. 29 100. 67 532. 38 432. * 2002-juolludus dáidda juolludemiide lea dál Gieldda- ja *guovlludepartemeantta kapihtal 540.50 bokte. Dát juolludeapmi *evttohuvvo jotkojuvvot. 2003 lasáhus evttohuvvo gokčojuvvot kapihtal *320.53 bokte danne go ortnegat gullet Kulturdepartemeantta *fágasuorgái. . * Sámediggi lea 2000:s oktiibuot dušše ožžon kr *29 100 000 juolludussan Kulturdepartemeanttas. Duohta submi lea *oktiibuot kr 30 798 000. Dat lea 1 - 8 vuoruhemiid submi ja vel kr *230 000 mii lea sirdojuvvon ortnegiid doibmii. Sámediggi lea ferten *juolludusain viežžat 1 698 000 ruvnnu. 2003:s leat logut 1-8 *vuoruhemiid submi ja vel 9-15 vuoruhemiid lasáhus. . Tabealla 5.2. ( 1 000 kr). Vuoruheapmi . Namahus. 2002. 2003. +/-. 1. Ája sámi guovddáš (investeren). 0. 13 000. 13 000. 2. Sámi dáiddamusea (ovdaprošeakta). 0. 1 500. 1 500. 3. Várdobáiki (ovdaprošeakta). 0. 1 500. 1 500. Kap. 320.73 Našuvnnalaš kulturvisttit. 0. 16 000. 16 000. Guoská našuvnnalaš kulturvisttiide. Ulbmilat ja doaimmat. Sámi álbmogis galget leat čielga vejolašvuođat čađahit kulturdoaimmaid dakkár arenain gos dákkár kulturdoaimmat dábálaččat čađahuvvojit. Sámi kulturviesut ja museat leat guovddáš báikkit dákkár kulturdoaimmaide ja doaluide. . Sámediggái lea deaŧalaš duohtan dahkat Ája sámi guovddáža. Dás lea bušeahttadárbu investeremii kr 13 000 000 2003:s. . 2003 bušeahttadárbu Sámi dáiddamuseai lea kr 1 500 000 prošekteremii. Várdobáikki bušeahttadárbu lea kr 1 500 000 2003:s. Ákkastallan. Sámi servodat lea aittoládje álgán bargat guovddáš kulturguovlluid ektui, ja go buohtastahttá majoritehtakultuvrra diliin, de oaidnit ahte leat ain gáržžes vejolašvuođat bargat buoridit sámi kulturovdáneami. Deaŧalaš kultursuorgi maid Sámediggi vuoruha, lea ásahit sámi kulturguovddážiid ja sámi dáiddamusea. Dát guoská erenoamážit daidda guovlluide gos sámi giella ja kultuvra eai leat nu nannosat. Sámedikki ulbmil lea ahte sámi álbmogis galgá leat čielga vejolašvuohta čađahit kulturdoaimmaid dakkár arenáin gos kulturdoaimmat lávejit čađahuvvot. . 5.1 Sámi sierrabibliotehka . Ulbmilat ja doaimmat. Sámi sierrabibliotehkas lea našuvnnalaš ovddasvástádus háhkat, vurkkodit ja gaskkustit girjjiid ja eará ávdnasiid sámegillii ja sámi diliid birra. Sierrabibliotehka našuvnnalaš ovddasvástádus ja rolla ii mearkkaš ahte eará girjerádjosiin ii leat ovddasvástádus ovddidit ja buoridit girjerájusfálaldagaid sámi álbmogii báikkálaš servodagain. Sámedikki ulbmil lea ahte Sámi sierrabibliotehka gelbbolašvuohta galgá leat veahkkin buorideame sámi girjerájusbálvalusaid fálaldaga ja kvalitehta. . Bibliotehka galgá leat deaŧalaš bálggis máhtolašvuohta guvlui, mii lea vuođđun eallinagi oahppamii, iešmearridannávccaide ja kultuvrralaš ovdáneapmái. Bibliotehka lea maiddái hui guovddážis sámi kultur- ja servodatdiliid gaskkusteamis ja diehtojuohkimis. . Bibliotehka bálvalusat leat hui bivnnuhat dán áiggi, muhto dálá diliin eai leat doarvái resurssat ii ge gelbbolašvuohta julev- ja lullisámi girjerájusfálaldagaid dáfus. Danne lea dárbbašlaš ásahit guokte ođđa virggi vai sáhttá ovdánahttit sierrabibliotehka dan guvlui go Sámediggi lea jurddašan. . 2003:s lea dárbbašlaš lasihit bušeahta 1 500 000 ruvnnuin, oktiibuot kr 5 093 000. Ákkastallan. Sámi sierrabibliotehka galgá vuosttažettiin leat "girjerádjosiid girjerádju", mas lea našuvnnalaš ovddasvástádus girjjálašvuođas ja eará ávdnasiin mat leat sámegillii ja sámi diliid birra. Sámi girjjálašvuođa ja AV-ávdnasiid váilevašvuohta álbmot- ja fágagirjerádjosiin dagaha ahte Sámi sierrabibliotehka maiddái doaibmá depotgirjerádjun eará girjerájuide. . Sámediggi háliida bidjat eambbo ovddasvástádusa ovttaskas girjerádjosiidda mii guoská dásseárvosaš bálvalusaid ovddideapmái maiddái sámi álbmogii sin báikkálaš servodagain. Dán barggus galgá Sámi sierrabibliotehka leat resursan bagadallama ja diehtojuohkima dáfus sámi girjerájusbálvalusaid ovddidan- ja nannenbarggus. Sámediggi háliida eambbo nannet barggu ovddidit girjerádjofálaldagaid julev- ja lullisámi álbmoga várás. . 5.2 Mobiila girjerádjofálaldagat. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi áigu sámi girjebussiid hálddašeamis bargat ásahit buriid ja dásseárvosaš girjerájusfálaldagaid dakkár guovlluin gos olbmot ásset bieđgguid ja gos muđui leat heittot bálvalusfálaldagat. Girjebusset galget boahtit báikkálaš álbmotgirjerádjosiid lassin guovlluide gos sámit ásset bieđgguid. . Mobiila girjerájusfálaldagaid hálddašeapmi sirdojuvvui Sámediggái 2002:s. 2003 bušeahttadárbu lea kr 4 500 000. Ákkastallan. Sámi álbmot ássá bieđgguid, ja sis leat iešguđetlágán dárbbut mat leat dan duohken gos ásset, makkár giela hupmet ja movt ellet. Sámediggi háliida veahkkin buoridit sámi girjerádjofálaldagaid. Mobiila girjerájusfálaldagaid doarjjaortnet lea guovddáš veahkkeneavvu dákkár bálvalusaid dáfus gielddain ja guovlluin gos olbmot orrot bieđgguid. . 5.3 Sámi arkiiva. Ulbmilat ja doaimmat. Dál lea Sámi arkiiva priváhta ásahus, kantuvrrat leat Guovdageainnus, ja das leat arkiiva- ja gaskkustandoaimmat čadnojuvvon priváhta arkiivačoakkáldagaide. Arkiivva iežas plánaid mielde lea Sámediggi áššiin 11/00 ja R 53/01 cealkán ahte ulbmil livččii ásahit Sámi arkiivva sámi arkiivan mas lea našuvnnalaš ovddasvástádus arkiivasuorggis, seammaládje go Sámi sierrabibliotehkas lea našuvnnalaš ovddasvástádus sámi girjjálašvuođa dáfus. . Sámi arkiivva hálddašeapmi maid sirdojuvvui Sámediggái 2002:s. 2003 dárbu biddjojuvvo 1 280 000 ruvdnui. Ákkastallan. Sámediggi háliida doarjut ásahusa iežas plánaid ahte galggašii šaddat arkiiva-, diehtojuohkin- ja dokumenterenguovddážin. Eaktun dása lea ahte ásahusa ruhtadoarjagat lasihuvvojit dan bargolasihanplána mielde maid Sámi arkiiva lea sádden ohcamuša mielde Kulturdepartementii 1999:s. Juolludeapmi galgá gokčat goluid mat čuvvot guovddáža ásaheami geažil, ja ođđa virggiid maid guovddáš čuovuha. . Sámediggi eaktuda ahte 2002:s čađahuvvo čielggadeapmi Sámi arkiivva organiserema, rolla, ovddasvástádusa ja doaimmaid dáfus, ja ahte Kulturdepartementa ruhtada dán čielggadeami. . 5.4 Sámi museat. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá veahkkin nannet, čohkket ja ollašuhttit sámi museadoaimma sámiid iežaset eavttuid mielde álbmogin ja álgoálbmogin. Ovttastahttinproseassat Sámedikki, gielddaid ja sámi museaid gaskka galget leat mielde sihkkarastime, dokumentereme, ovddideame ja gaskkusteame sámi historjjá ja kultuvrra. Sámi museaid bušeahttadárbu 2003:s lea kr 17 550 000. Ákkastallan. Sámi museaid kulturpolitihkalaš hástalus lea čohkket, vurkkodit, dokumenteret ja gaskkustit sámi kultuvrra ja sámi servodaga materiálalaš cealkámušaid. Perspektiiva mii ii leat nu stuoris kulturpolitihkalaš dásis, muhto mii sámi oktavuođas lea hui guovddážis, lea ahte museat galget maiddái doaibmat kulturdoaimmaheami arenan. . Sámi museaid hástalus lea ahte dat galget oažžut olbmuid kritihkalaččat smiehttat historjjá, kultuvrra ja identitehta guovtti rasttideaddji oktavuođas, nubbi minoritehta oktavuođas ja nubbi fas majoritehtaservodagas. Seammás galget sámi museat leat mielde buorideame sámi iešipmárdusa. Sámi servodaga dáfus lea dán álkimus joksat jus bargagoahtá sámi museapolitihka ovddideami guvlui, dat mearkkaša ahte sámi servodat ieš váldá ovddasvástádusa das movt kulturárbi galgá suodjaluvvot ja geavahuvvot. . Vejolašvuohta oažžut stivrejuvvon, ollislaš ja koordinerejuvvon ovdáneami sámi museakárttas stuorru oppalaš organiseren- ja stivrenstruktuvrrain sámi museaid dáfus mas Sámedikkis lea oktasaš ja bajimus ovddasvástádus. Sámediggi álggaha dán barggu sámi museaiguin ovttas 2002:s. . Sámediggi oaččui sámi museaid hálddašanválddi 2002:s. Sámediggi lea iežas museačielggadeamis árvvoštallan ahte sámi museaid doarjja lasihuvvo 20 000 000 ruvnnuin 5 jagi áigodagas. Dát lea realistalaš St. dieđ. 22 (1999-2000) mielde, gos doarjja viđa jagi áigodagas galgá leat lassánan 202 000 000 ruvnnuin dálá dási ektui. Sámi museaid lasihanbargu lei hui gárži 2002:s, danne lea deaŧalaš ahte mii čuovvolit museaid ovttastahttindoarjagiin 2003 rájes. 2003 lea viđa jagi áigodaga nubbi jahki. Jus galgat joksat ulbmila ahte sámi museat ožžot 20 000 000 ruvnno 2006:s, de ferte 2003 doarjaga lasihit 8 850 000 ruvnnuin. 5.5 Sámi teáhter -- Beaivváš Sámi Teáhter. Tabealla 5.3. ( 1 000 kr). Sámi teáhter. 2002. 2003. +/-. Beaivváš Sámi Teáhter. 10 700 . 15 000. 4 300. Ulbmilat. Veahkehit nannet sámi kultuvrra ja identitehta dan bokte ahte muitalit sámi vássanáiggi, dálááiggi ja boahtteáiggi višuvnnaid birra. . Loktet sámegiela stáhtusa, gaskkustit máhtolašvuođa ja beroštumi sámi kulturvugiid birra ja oaččodit oktavuođa kultuvrraid gaskka. . Doaimmat. Teáhter galgá sáhttit doaibmat miehtá sámi ássanguovlluid beroškeahttá stuora geográfalaš gaskkain, ja doahttalit iešguđetge hástalusaid mat dain iešguđetge sámi guovlluin leat. Sihkkarastit dohkálaš ekonomalaš vuođu doibmii. . 2003 bušeahttadárbu Beaivváš Sámi Teáhterii lea kr 15 000 000. Ákkastallan. Teáhter galgá sáhttit doaibmat miehtá sámi ássanguovlluid beroškeahttá stuora geográfalaš gaskkain, ja doahttalit iešguđetge hástalusaid mat dain iešguđetge sámi guovlluin leat. Teáhtera bušeahtta ii leat fávdnádit lassánan daid maŋemus jagiid. Ovdal go Sámediggi válddii badjelasas sámi teáhterdoaimma hálddašan- juolludanovddasvástádusa, de lei dárbu ekonomalaš lasáhussii 2002 rájes juo. . 5.6 Čájáhusruhta Sámi dáiddaguovddážii. Ulbmilat ja doaimmat. Sámedikki váldoulbmil lea bearráigeahččat ahte olles servodat sáhttá oassálastit ealli ja máŋggabealát sámi dáiddáreallimis. Ortnega ulbmil lea gaskkustit sámi dáidaga dáiddáriid, sámi servodaga ja muđui servodaga gaskkas. . Sámediggi oažžu hálddašanválddi Kulturdepartemeanttas 2002:s. 2003 rámma biddjojuvvo 400 000 ruvdnui dán ulbmilii. Ákkastallan. Gaskkustanaspeakta galgá leat deaŧalaš oassi Sámedikki dáiddapolitihkas. Dákkár perspektiivvas leat ekonomalaš rámmaeavttut veahkkeneavvut mat galget sihkkarastit ovttaskas olbmuide ja servodahkii vejolašvuođa fidnet sámi dáidaga. Lea servodaga ovddasvástádus fállat dáiddáriidda dábálaš ja oadjebas eavttuid. Go servodat geavaha dáidagiid ja ovdanbuktimiid iešguđetge oktavuođain, de lea eaiggádiin vuoigatvuohta oažžut mávssu dan ovddas. Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte sámi dáiddárat ožžot seamma eavttuid go eará dáiddárat go sin dáidagat čájehuvvojit almmolaččat. Kulturdepartementa lea ovdal juolludan kr 100 000 Sámi dáiddaguovddážii Kárášjogas čájáhusmáksun. Ortnet sirdojuvvui Sámediggái 2002:s. Čájáhusmáksu lea vuosttažettiin čilgejuvvon dainnalágiin ahte dáiddárat geat čájehit iežaset govaid ja dujiid čájáhusain, galget oažžut mávssu vejolaš vuovdindietnasa manaheami ovddas. . 5.7 Festiváladoarjja. Sámediggi háliida viiddidit doarjjaortnega dainnalágiin ahte addá vuođđodoarjaga ásahuvvon festiválaide. 2003:s lea maiddái lunddolaš addit doarjaga Kárášjoga beassášfestiválii ja Márkomeanuide. Dása, ja eará festiváladoarjagiid ovdánahttimii lea dárbu nannet poastta 1 000 000 ruvnnuin, oktiibuot kr 2 128 000. 5.8 Sámi dáiddárstipeanda. Ulbmilat ja doaimmat. Stipeandaortnet galgá leat veahkkin joksame Sámedikki dáiddapolitihka ulbmiliid dan bokte ahte láhčá diliid nu ahte ovttaskas dáiddárat sáhttet viiddidit ja ođasmahttit sámi dáiddaeallima. Sámedikkis lea deaŧalaš bargu fuolahit ahte sámi dáiddárat movttiidahttojuvvojit ráhkadit silolaš eallingeainnu girjjálašvuođa, govvadáidaga ja duoji, lávluma ja musihka, juoigama, teáhtera, dánsuma, filmma, video jna. dáfus. Dán bargui gáibiduvvo 1 000 000, ruvdnosaš lasáhus, oktiibuot kr 2 300 000 2003:s. Ákkastallan. Jus dán galgá sáhttit čađahit, de lea deaŧalaš ahte sámi dáiddáriid stipeandaortnegiid earri lasihuvvo. Evttohuvvo ahte earri lasihuvvo unnimusat 7 bargostipendii mat bistet 1-5 jagi, 3 bargostipendii nuorra dáiddáriidda mat bistet 1-3 jagi, dáhkádussisaboađut okta earri 2, ja ahte dihto stipeanddat lasihuvvojit. Seammás lea deaŧalaš ahte sámi dáiddárat maiddái árvvoštallojuvvojit go eará stipeanddat juhkkojuvvojit Kulturdepartemeantta bušeahta bokte. . 5.9 Sámi girjerájusfálaldagaid doarjjaortnegat. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi háliida veahkkin hukset sámi girjjálašvuođabásaid ovttaskas girjerádjosiidda, ja veahkkin ásahit sámegielat fierpmádatbálvalusaid ovttaskas girjerádjosiin. Dáinnalágiin háliida Sámediggi nannet fálaldagaid girjerádjosiin ja girjebussiin sámi álbmoga ektui. . Dán bargui dárbbašuvvo kr 1 000 000 2003 rájes. Ákkastallan. Olu girjjit leat luoikkahuvvon Sámi sierrabibliotehkas, erenoamážit girjjit mat geavahuvvojit mobiila girjerájusbálvalusas. Olu dáin čoakkáldagain leat leamaš deponerejuvvon máŋgga jahkái. Dát doaibma lea almmatge doaibman nuppeládje go jurdda lei, ii ge leat mielde hukseme girjjálašvuođabásaid dahje eará sámi girjerájusfálaldagaid ovttaskas girjerádjosiin. Doaibmá baicca nuppeládje, danne go girjerádjosat geavahit iežaset návccaid dárogielat girjjálašvuhtii ja bálvalusaide. . Dát doaibma bohciidahttá dakkár ipmárdusa ahte lea Sámi sierrabibliotehka ovddasvástádus fuolahit ahte sámi álbmot oažžu dohkálaš girjerájusfálaldaga. Danne lea dárbu doarjjaortnegii mii movttiidahttá girjerádjosiid ja daid eaiggádiid vuoruhit girjerájusfálaldagaid sámi álbmoga ektui, ja oastit sámi girjjálašvuođa ja eará gálduid main sihke sámi ja dáčča álbmot berošta. . Sámediggi deattuha ahte sámi girjerájusfálaldagat galget leat riggodahkan maiddái dáčča álbmogii, ja ahte leat mielde buorideame máhtu ja háhkame buriid guottuid sápmelaččaid ja sámi kultuvrra, giela ja servodateallima ektui. . 5.10 Sámi kulturfoanda - iešguđetlágán kulturbargu. Juolluduvvojit čuovvovaš rámmat guđege kultursuorggi siskkobealde: . Tabealla 5.4. ( 1 000 kr.). Sámi kulturfoanda. 2002. 2003. +/-. Girjjálašvuohta. 2 000. 2 500. 500. Musihkka. 1 000. 1 600. 600. Govvadáidda/duodji. 875. 1 500. 625. Ovddidit sámi dáidaga*. 0. 500. 500. Teáhterulbmilat. 400. 700. 300. Filbmaulbmilat * Ođas. 0. 1 500. 1 500. Mánáid bajásšaddaneavttut. 2 475. 3 975. 1 500. Eará doaimmat. 2 250. 2 700. 450. SUBMI. 9 000. 14 975. 5 975. * 2002:s ásahuvvui poasta: 52.7 Ovddidit sámi dáidaga , gč. --Sámedikki mearrádusa áššis 24/01. Ulbmilat . Sámediggi galgá fuolahit ahte sámi kultuvra ovdána ollislaš perspektiivva mielde gos servodat ja ovttaskas olmmoš leat guovddážis. Sámi kulturdoaimmaid ovttastahttin lea deaŧalaš, ja maiddái dásseárvosaš fálaldagaid ja doaimmaid heiveheapmi iešguđetge guovlluid dárbbuid mielde. Sámediggi hukse iežas kulturpolitihka kultuvrralaš árbevieruid ja ođastemiid ektui, nu go dat ilbmet sámi servodagas dán áiggi. . Sámi kultuvrras lea lagas oktavuohta vuođđoealáhusaiguin, luondduin, gielain, árbevieruiguin ja historjjáin ovttastallama, sosialiserema ja identitehta bokte. Go galgá fuolahit ja ovddidit sámi kultuvrra, de ferte atnit ollislaš perspektiivva gos servodat ja ovttaskas olmmoš leat guovddážis. Sámediggái lea deaŧalaš bargu ovttastahttit sámi kulturdoaimmaid, heivehit dásseárvosaš fálaldagaid ja doaimmaid iešguđetge guovlluid dárbbuid mielde. Almmolaš doarjja girjjálašvuhtii, musihkkii, filbmii ja teáhterii mielddisbuktá vuođđodoaimmaid mat maiddái váikkuhit eará kultuvrafálaldagaide. Lea maiddái deaŧalaš bargu háhkat rámmaeavttuid sámi kulturbargui priváhta doaimmain. Sámediggi galgá iežas kulturpolitihkas fuolahit kultuvrralaš ruohttasiid ja iežas árbevieruid, nu go dat bohtet ovdan sámi servodagas. . Lea deaŧalaš ja mávssolaš doaibma fuolahit sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddaneavttuid. Dasto lea deaŧalaš geahččalit lágidit dakkár bajásšaddama mii ovdánahttá mánáid ja nuoraid sámi identitehta. Okta eaktu ovddidit sámi kultuvrra lea ahte sámi mánát ja nuorat besset vásihit kultuvrralaš bissevašvuođa sámivuođa dáfus. Sámedikki vuođđoprinsihppa lea ahte mánáid ja nuoraid doaimmat fertejit heivehuvvot sámi servodahkii ja dan dárbbuide. . Doaimmat. Sámediggi galgá bargat ovddidit sámi girjjálašvuođa, erenoamážit mánáid ja nuoraid ektui. . Sámediggi galgá bargat bisuhit stipeandaortnegiid mat movttiidahttet sámi mánáid ja nuoraid čállit sámegiela. Sámediggi galgá joatkit bargat mánáid ja nuoraid ektui sámi mánáid- ja nuoraidplána vuođul. . Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte dálá periodalaš áigečállagat mánáide ja nuoraide ožžot fásta doarjaga. . Sámediggi háliida nannet sámi filbma- ja videodoaimmaid. Dát ii mielddisbuvtte ahte Sámediggi sáhttá akto váldit ovddasvástádusa sámi filbmaprošeavttaid ruhtadeamis. Sámediggi vuordá ahte filbmaruhtadanortnegat mat juo leat ásahuvvon, maiddái boahtteáiggis leat mielde ruhtadeame sámi filbma- ja videoráhkadeami. . Oppalaš bušeahttarámma 2003:s lea kr 14 975 000. 5.11 Sámi falástallan. Sámediggi joatká sámi falástallama doarjaga. Dán bargui biddjojit čuovvovaš ekonomalaš veahkkeneavvut: . . Tabealla 5.5. ( 1 000 kr.). Falástallandoarjja. 2002. 2003. +/-. Sámi Valáštallan Lihttu -- Norga. 500. 2 500. 2 000. Sámi álbmotlaš čuoiganrusttega čielggadeapmi. 0. 1 500. 1 500. SUBMI. 500. 4 000. 3 500. Ulbmilat. Doarjjaortnega ulbmil lea ovddidit sámi identitehta ja gullevašvuođa doaimmaid bokte, ja nannet mánáid ja nuoraid beroštumi sámi falástallamii. Sámi falástallamis lea lagas oktavuohta identitehta- ja gullevašvuođaáššiide, ja danne ferte ge daid buohtastahttit servodaga vuođđo sosiála ja kultuvrralaš norpmáiguin ja árvvuiguin. Doaimmat. Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte sámi falástallamii sihkkarastojuvvo almmolaš ruhtadoarjja. Dán oktavuođas berre stáhta juolludit osiid tihppenruđain sámi falástallamii. . Sámediggi bargá gávdnat jierpmálaš čovdosa ja čielggadeami Kulturdepartemeantta ja Sámi Valáštallan Searvvi -- Norga gaskkas ahte movt galgá sirdit tihppenruđaid. Čuoigamis leat guhkes árbevierut sámi servodagas. Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte čielggaduvvojit buot bealit álbmotlaš sámi čuoiganrusttega ásaheami oktavuođas. Sámi falástallan lea 2002:s ožžon 500 000 ruvdnosaš juolludeami Sámedikkis. Dasa lassin lea vuordimis ahte sámi falástallan oažžu tihppenruđaid 2002 tihppenbadjebáhcaga juogadeami oktavuođas. Bušeahttadárbu lea kr 2 500 000. Sámediggi mearrida lagat eavttuid juolludeapmái. . 5.12 Sámi publikašuvnnat -- Gába ja mánáid- ja nuoraidmagasiidna. Sámediggi vil for 2003 gi følgende tilskudd:. . Tabealla 5.6. ( 1 000 kr.). Sámi publikašuvnnat. 2002. 2003. +/-. Gába. 0. 1 200. 1 200. Mánáid- ja nuoraidmagasiidna. 0. 1 200. 1 200. SUBMI. 0. 2 400. 2 400. Ulbmilat. Lea deaŧalaš čalmmustahttit sámi nissoniid resurssaid ja návccaid kulturguoddin, ja nissoniid oasseváldima almmolaš servodateallimis. Sámediggái lea deaŧalaš ahte nissonbláđđi šaddá guovddážii ovddidit dásseárvvu sámi servodagas. Sámedikki dievaščoahkkin lea ášši 42/00 Stáhtabušeahtta 2002 gieđahallamis cealkán ahte galgá bargojuvvot erenoamážit dan ovdii ahte gávdnojit periodalaš publikašuvnnat mánáide, nuoraide ja nissonolbmuide. . Doaimmat. Bargat dan ovdii ahte sámi nissonáigečállagat sihkkarastojuvvojit ekonomalaš vuođu bistevaš almmuheami várás. . Bargat dan ovdii ahte sámi publikašuvnnat mánáide ja nuoraide sihkkarastojuvvojit fásta doarjjaortnega. . 2003 bušeahttadárbu Gábii ja mánáid- ja nuoraidmagasiidnii lea oktiibuot kr 2 400 000. Sámediggi mearrida lagat eavttuid juolludeapmái. Ákkastallan. Gába lea nissonbláđđi mii almmuhuvvo dárogillii ja sámegillii. Bláđđi lea almmuhuvvon 1996 rájes. Áigečállaga almmuheapmi lea ruhtaduvvon prošeaktaruđaiguin. Sámediggi lea leamaš váldoruhtadeaddji. Dasa lassin lea ožžon veaháš doarjaga muhtun departemeanttain, ja Suoma Sámedikkis. Sámi mánáidbláđđi ja nuoraidmagasiidna leat almmuhuvvon 1994 rájes. Bláđit leat almmuhuvvon prošeaktaruđaiguin ja Sámediggi lea leamaš váldoruhtadeaddji. . 5.13 Sámi kulturorganisašuvnnat. Tabealla čájeha Sámedikki juolludeami 2002:s ja dárbbu 2003:s:. Tabealla 5.7. ( 1 000 kr.). Sámi kulturorganisašuvnnat. 2002. 2003. +/-. Sámi kulturorganisašuvnnat. 1 093. 1 567. 474. Sámediggi juolluda doarjaga ovttaskas organisašuvdnii iežas jahkásaš bušehtas. . Ulbmilat. Ulbmil lea nannet ja ovddidit sámi kultuvrra ja identitehta mii galgá veahkkin háhkat eallasis ja rikkis sámi kultureallima. . Doaimmat. Sámediggi áigu sihkkarastit doarjaga sámi kultuorganisašuvnnaide mat rekrutterejit sámi nuoraid. . Sámediggi áigu bargat sihkkarastit ja ovdánahttit sámi kulturorganisašuvnnaid ekonomalaš rámmaeavttuid. . 2003 bušeahttadárbu sámi kulturorganisašuvnnaide lea oktiibuot kr 1 567 000. . Sámediggeráđđi mearrida lagat eavttuid juolludeapmái. Sámediggi bivdá Sámediggeráđi digaštallat organisašuvnna boahttevaš doaimma daiguin gullevaš organisašuvnnaiguin. . 5.14 Sámi kulturviesut. Sámedikkis lea 2003:s dárbu čuovvovaš doaibmajuolludeapmái Sámi kulturviesuide:. Tabealla 5.8. ( 1 000 kr). Sámi kulturviesut. 2002. 2003. +/-. Árran Julevsame Guovdasj, Divttasvuotna . 1 295. 1 670. 375. Sámi Dáiddaguovddáš, Kárášjohka. 1 250. 1 578. 328. Ája Sámi Guovddáš, Gáivuotna. 612. 1 400. 788. Sijti Jarnge, Aarborte. 1 071. 1 350. 279. Eará ásahusaide. 3 000. 3 000. SUBMI. 4 228. 8 998. 4 770. Ulbmil. Sámedikki ulbmil lea ahte buot almmolaš eiseválddit váldet mielovddasvástádusa sámi kulturdoaimmain ja -ovdáneamis. Dát sisttisdoallá ahte sámi álbmot galgá oažžut čielga vejolašvuođaid čađahit kulturdoaimmaid. Vejolašvuohta čađahit sámi kulturdoaimmaid lea máŋgga ášši duohken. Okta ášši mas lea stuora mearkkašupmi, lea ahte gávdnojit arenát sámi servodagain gos sáhttá čađahit sámi kulturdoaimmaid, ja ahte dát sihkkarastojuvvojit ekonomalaččat. Doaimmat. Sámediggi galgá veahkkin sihkkarastit dálá kulturásahusaid. Fuolahit ahte Ája Sámi Guovddáš Gáivuonas doaibmagoahtá našuvnnalaš sámi ásahussan. Ásahit mearrasámi guovddáža Billávutnii man doibmii juolluduvvo 2 100 000 ruvdnosaš fásta doarjja. Doarjjaortnegii eai gula sierra njuolggadusat. 2003 rámma biddjojuvvo 8 998 000 ruvdnui. Sámediggeráđđi mearrida lagat eavttuid juolludeapmái. 5.15 Sámi lágádusdoarjja. Ulbmilat ja doaimmat. Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš, buoremus kvalitehtas, nannen dihte sámegiela geavaheami ja ovddidan dihte giela, kultuvrra ja identitehta. Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte eambbo fágagirjjálašvuohta jorgaluvvo sámegillii. Sámediggi oaidná dárbbašlažžan hukset bissovaš lágádussuorggi sámi guovlluin. Okta váldoulbmil dán suorggis lea almmuhit sámegiel girjjiid ja hukset vuođu sámi kultuvrralaš infrastruktuvrii sámi guovlluin, ee. sámegielat girječálliid ja buvttadeddjiid bokte. . Ferte geahččalit háhkat buoremus resursageavaheami ja ráhkadit nu olu girjjiid go sáhttá resursarámmaid siskkobealde dan bokte ahte sámegiel girjjiid geavaheapmi lassána. . Sámediggi lea olu jagiid bargan doarjut sámi lágádusdoaimma dan bokte ahte lágádusaide juolluduvvo dihto vuođđodoarjja mii galgá sihkkarastit unnimusdoaimma. Lágádusaid doaibma ferte ruhtaduvvot ovttaskas almmuheami doarjaga bokte. Dán ortnega dárbu biddjo 4 000 000 ruvdnui 2003:s. . Ákkastallan. Lágádusdoarjja berre leat seamma dásis go ođđadárogiela doarjja, mii lea 4 000 000 ruvnno jahkái. Sámi lágádusdoarjja lea álo leamaš 1 500 000 ruvnno ja dál lea dárbu lasihit ekonomalaš doarjaga. Sámegiel girjjiid dovdomearka lea ahte ráhkaduvvojit hui unnán gáhppálagat hávális. Sámi lágádusat eai sáhte rehkenastit dinet bearehaga girjjiid vuovdimiin. Lea áddjás bargu háhkat máhtu sámegiela geavaheamis ja máŧas doallamis. Lea maiddái dárbbašlaš ovddidit sámegiela geavaheami edb dáfus. . Erenoamážit fágagirjjálašvuođa dáfus lea dárbu eambbo sámegielat girječálliide, danne go sámegillii eai gávdno seamma olu vuođđogirjjit go dárogillii. Lea dárbu sierra ráđđeaddái (konsuleantavirgi - kr 500 000), mii sáhttá erenoamážit bagadallat sin geat eai leat oahppan čállit sámegillii, muhto geat máhttet hupmat ja lohkat sámegiela. Sis lea dan mađe olu máhttu ja diehtu ahte lea dárbbašlaš juogaládje čállit, čohkket ja arkiveret muitalusaid. Jurdda lea ahte konsuleanta finada čeahpes muitaleddjiid guossis, doallá oanehis kurssaid, semináraid, čoahkkimiid ja konferánssaid jna. . Lea maiddái dárbu nannet sámi girjjiid oastinortnegiid, ja lasáhus berre loktejuvvot 500 000 ruvdnui. . 5.16 Preassadoarjja sámi aviissaide. Doaimmat. Kulturdepartemeantta bušeahta juolludeapmi kap. 335 poasta 75 bokte "Doarjja sámi aviissaide" lea 2002:s kr 11 000 000. 2003:s evttohuvvo doarjja lasihuvvot 5 000 000 ruvnnuin, oktiibuot 16 000 000 ruvdnui. . Ákkastallan. Lea dárbu ražistit albmaládje jus galgá olahit bajimus ulbmila Sámedikki sámi mediapolitihka mearrádusas (ášši 22/2001). Ulbmil lea ásahit ekonomalaš vuođu sámi riikkaviidosaš áviissaid beaivválaš almmuhemiide 2006 rádjái. . Lea áddjás bargu hukset doarvái buori gelbbolašvuođa áviisafitnodagain jus galgá viiddidit doaimma riikkaviidosaš áviisan. Dalle lea dárbu olu investeret bargiide, visttiide, teknihkkii ja vel ásahit ođđa guovllukantuvrraid. Dárbbašlaš rámmaeavttuid haga, nu go preassadoarjaga haga, ii sáhte ovddidit ollislaš ja máŋggabealát beaivválaš preassafálaldaga sámi álbmogii. . Sámi áviissat leat deaŧalaš ásahusat sámi giela, kultuvrra, servodateallima ja identitehta nannemis. Gáibiduvvo ahte áviissat galget oažžut čielga vejolašvuođaid gokčat buot sámi ássanguovlluid, eai ge dušše sámi guovddášguovlluid siskkit Finnmárkkus. . Aktiivvalaš sámi beaivepreassa lea dárbbašlaš sihkkarastit diehtogaskkusteami ja cealkinfriddjavuođa vuođđoeaktun ealli sámi demokratiijas. Sámi aviissat leat deaŧaleamos arenát sámi servodaga almmolaš debáhtas ja fertejit ovddiduvvot ja viiddiduvvot riikkaviidosaš beaivválaš áviisan nu go Sámediggi lea háliidan. . 6 Birasgáhttendepartementa . Birasgáhttendepartementa lea 2002:s evttohan juolludit ruđa Sámediggái kap. 1429 poasta 72.7 bokte, kr 1 000 000. Sámediggi evttoha lasihit doarjaga 4 800 000 ruvdnui. 3 800 000 ruvdnosaš lasáhusas lea čuovvovaš vuoruheapmi : . Tabealla 6.1. (1000 kr). Vuoruheapmi . Namahus. 2002. 2003. +/-. 1. Doaibmagolut. 0. 1 800. 1 800. 2. Doarjja sámi kulturmuitosuodjaleapmái. 1 000. 3 000. 2 000. Kap.poasta . 1429.72.7. 1 000. 4 800. 3 800. 1. Doaibmagolut. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá ovddidit birasgáhttejeaddji luonddu- ja resursageavaheami mii ovddida ja seailluha sámi kultuvrra ja servodateallima. Dan galgá olahit dainnalágiin ahte Sámediggi joatká báikkálaš sámi birasbarggu LA21 oktavuođas, seammás go birasperspektiiva váldo buorebut vuhtii Sámedikki oppalaš barggus iešguđetge surggiin. Guovllu kulturmuitosuodjalanbargu galgá nannejuvvot dainnalágiin ahte Sámediggi oažžu vejolašvuođa njuolgut eaktudit movt sámi resursa- ja servodatberoštumiid galgá áimmahuššat stuorit areálasisabahkkemiid oktavuođas. Sámediggi dárbbaša nannet biras- ja areálaáššiid barggu golmmain ođđa virggiin ja dasa dárbbaša kr 1 800 000. Ákkastallan. Dál leat Sámedikkis 10 áššemeannudanvirggi sámi kulturmuitoberoštumiid árvvoštallamii buot lágán areálaáššiid dáfus Hedmárkkus Finnmárkui. Virggit leat juhkkojuvvon njealji guovllukantuvrii. 1999:s álggahii Sámediggi guovllukantuvrra Davit Nordlándii, Divttasvutnii, dušše ovttain áššemeannnudanvirggiin. Kantuvrras lea dahkamuš hui ollu gielddaiguin, ja lea dál juo hui lossa dilis jus šaddá buozanvuohta dahje turnover. Lea čielga dárbu nannet áššemeannudankapasitehta, gč. NIBRa 1998 árvvoštallanraportta sámi kulturmuitogáhttema organiserema birra. Go buohtastahttá guovllukantuvrraid fylkkagieldda kultursuodjalanossodagaiguin, de berrejit guovllukantuvrrain leat unnimustá guokte áššemeannudeaddji virggi. Kantuvra han fátmmasta áidna julevsámi guovllu, mii lea rašes dilis, muhto mas lea positiivvalaš ovdáneapmi. Kapasitehta lasiheapmi buoridivččii erenoamážit vejolašvuođa aktiivalaččat bargat suodjalus-, dikšun- ja diehtojuohkinbargguiguin, maid dál lea hui váttis doaimmahit. Vai julevsámi guovlluin beasašii aktiivalaččat bargat ja áimmahuššat sámi servodatberoštumiid stuorit areálaáššiin ja váikkuhusčielggademiin, ferte hálddahusa nannet ođđa áššemeannudeaddji virggiin. Bargiid lasiheapmi heive Birasgáhttendepartemeantta ja Riikkaantikvára ulbmilii nannet kultursuodjalanbarggu resurssaid. Lea dárbu nannet áššemeannudankapasitehta Sámedikki kulturmuitohálddahusas Finnmárkkus. Lea erenoamáš dárbbašlaš lasihit diehtojuohkima ja ráđđeaddima stuorimus sámi fylkkas ja gos eanas automáhtalaččat ráfáidahtton kulturmuittut leat sámi kulturmuittut. Sámediggi lea guhká juo háliidan, ja oaidnán dárbbu, nannet birasfágalaš gelbbolašvuođa iežas hálddahusas ja politihka hábmemis. Sámediggi háliida joatkit Agenda 21 barggu ja nannet iežas rolla »guovddáš bargin» nu go lea čilgejuvvon Agenda 21:s. Resursadárbbu duogážin leat nappo hástalusat ráđđehussii Rio-konferánssas, nu go lea čilgejuvvon Agenda 21:s, 26. kapihttalis ja ráđđehusa iežas áššemáinnašeamis St.dieđáhusas nr. 41 (1996-97). Norgga sámepolitihka birra, gč. 16. kapihttala. Sámedikki birasfágalaš gelbbolašvuohta dárbbašuvvo našuvnnalaš oktavuođas vai Sámediggi šaddá vurdojuvvon aktiivalaš bealálažžan ráđđehusa birasgáhttenpolitihkalaš barggu ovddideamis ja riikka birasdili buorideamis, nu go lea áigumuš St. dieđáhusas nr. 24 (2000-2001). Ovddeš bušeahttaárvalusain leat ákkastan ahte lea dárbu prošeaktavirgái ráhkadit sámediggedieđáhusa biras- ja areálaperspektiivvaid dáfus, joatkkan Konvenšuvdnii biologalaš girjáivuođa ja Agenda 21 bargui. Leat maid ákkastan areálahálddašanvirggi dárbbu, sámi servodatberoštumiid áimmahuššama dárbbu stuorit areálasisabahkkemiin, erenoamážit váikkuhusčielggademiid dáfus. Sámediggi háliida muđui hábmet biras- ja areálahálddašanpolitihka. Dasa maid dárbbašuvvojit resurssat ja gelbbolašvuohta. Sámedikki birasfágalaš hástalusaid systemáhtalaš barggu nannen gievrudahtašii Sámedikki buorebut bargat buohtalaga guovddáš ja báikkálaš eiseválddiiguin nana, bistevaš ovdáneamis. Álgovuorus gokčá okta virgi birasfágalaš gelbbolašvuođadárbbu. 2. Kulturmuitosuodjalanbarggu doarjja. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá suodjalit sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa dakkár málliin mii nanne ja ovddida sámi kultuvrra. Sámediggi galgá doarjut sámi doaibmabijuid ruhtadit duođaštusbargguid, heiveheami, dikšuma, ođasteami ja sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa guoskevaš doaimmaid. Sámediggi dárbbaša kr 3 000 000 nannet sámi kulturmuitobarggu 2003:s. Ákkastallan. Doarjjaortnet dárbbaša buoridit ekonomiija danne go ohccit leat lassánan hui ollu maŋŋel go ortnet almmuhuvvui 2001:s. 2001:s ledje 60 ohcci doarjagii mii oppalaččat lei kr 4 720 000. Lasiheapmi galgá sihkkarastit ahte priváhta doaibmabijuid maid galgá sáhttit vuoruhit. Lea deaŧalaš fuobmát ahte Sámedikki prošeakta, sámi visttiid suodjalan- ja hálddašanplána, gárvána 2003:s. Dál juo oaidnit ahte leat ollu automáhtalaččat ráfáidahtton sámi visttit mat eai goassege leat suodjaluvvon ja gozihuvvon. Ii dáidde leat badjelmearálaš go navdit leat 1200 automáhtalaččat ráfáidahtton sámi vistti. Dat lasiha Norgga automáhtalaččat ráfáidahtton visttiid logu gáfadit. Sámediggi vuordá seamma vejolašvuođa divodit ja várjalit sámi automáhtalaččat ráfáidahtton visttiid go eará automáhtalaš ráfáidahtton visttiid Norggas. Govttolaš álgu 2003:s lea kr 2 000 000. Guovddáš čuokkisin galgá maid leat ahte Sámediggi galgá leat nu friddja go vejolaš hálddašit sámi kulturmuitosuodjalanruđaid sorjjasmeahttumit Birasgáhttendepartemeantta/Riikkaantikvára ortnegiin. 7 Eanandoallodepartementa . Eanandoallodepartementa lea 2002:s sirdán kr 2 000 000 boazodoallošiehtadusas kap 1147 poasttas 50 ja kr 2 000 000 eanandoallošiehtadusas kap 1150 poasttas 11. Dát šiehtadusruđat eai leat mearriduvvon. Šiehtadusbeliid gaskkas leat jahkásaš šiehtadallamat. Sámediggi háliida fásta jahkásaš juolludemiid ja eaktuda ahte oktiibuot kr 4 000 0000 sirdojuvvo Sámediggái 2003 rájes. . Tabealla 7.1. (1000 kr). Kap.poasta. Eanandoallu. 2002. 2003. +/-. 1147.50. Ovddidit boazodoalu. 2 000. 2 000. 0. 1150.11. Ovddidit eanandoalu. 2 000. 2 000. 0. SUBMI. 4 000. 4 000. 0. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá ovddidit nana ja ealli sámi servodaga máŋggabealát ealáhus-, kultuvra- ja servodateallimiin. Ealáhusšiehtadusaid gaskaomiid ulbmilin lea láhčit lotnolasealáhusaid dili. Lea deaŧalaš buohtalastit gaskaomiid geavaheami eanandoallo-, boazodoallo- ja guolástuspolitihkas, sihkkarastit buori lotnolasealáhusvejolašvuođa. Árbevirolaš lotnolasealáhusdoaimmas lea leamaš heivehanmunni. Hástalussan lea ge joatkit dan muni maiddái eará virggiide mat doaimmahuvvojit lassin vuođđoealáhusaide. Sihkkarastin dihte dakkár boahttevaš lotnolasdoaimmaid, dárbbašuvvo vuoruhit ovddidandoaibmabijuid nu go gelbbolašvuođa lasiheami, fierpmádagaid vuođđudemiid, innovašuvnnaid ja álggahandoarjagiid. Dál viidásetbuvttadit vuođđoealáhusat unnán iežaset gálvvuid. Jus ieža viidásetbuvttadišgoađáše gálvvuideaset, de livčče ealáhusdoaimmaheddjiin buoret iešbirgenvejolašvuođat, seammás go ealáhusat šattaše eambbo gánnáhahttin ja attáše eambbo bargosajiid. Áiggi vuollái unnidivččii dat veahá daid buvttadangáibádusaid mat dál leat boazodoalus ja eanandoalus. Boazodoalus livččii dat oassin nana, bistevaš sámi ealáhusa ovddideamis. Ákkastallan. Eanandoallu lea deaŧalaš oassi sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođus. Dat lea hui guovddážis sámi kulturárbevieruid seailluheamis seammás go addá deaŧalaš bargosajiid sámi guovlluin. Stáhta boazodoallopolitihkka lea oassin stáhta sámi- ja álgoálbmotpolitihkas. Boazodoallu lea okta dain deaŧaleamos sámi ealáhusain. Boazodoallu lea, nu go sámi servodat muđui, nuppástuvvan ollu maŋemus moattilogi jagis. Ealáhus lea ferten heivehit iežas ođđa rámmagáibádusaide mat leat čuvvon dábálaš servodatnuppástumiid. Boazodoalu ealáhuslaš ja kultuvrralaš mearkkašupmi sámi álbmogii dahká ealáhusa erenoamáš mávssolažžan sámepolitihkalaš oktavuođas. Danne ii sáhte boazodoallopolitihka árvvoštallat sierra ealáhuslaš perspektiivvas. Láhkaaddi ja eará eiseválddit galget álo vuhtii váldit ahte boazodoallu dasa lassin lea erenoamáš sámi eallinvuohki ja guovddáš kultuvraguoddi. 8 Sosiala- ja dearvvašvuođadepartementa. Sosiala- ja dearvvašvuođadepartementa 2002:s evttohan juolludit ruđa Sámediggái kap. 701 poasta 21.05 bokte, kr 5 800 000. Sámediggi evttoha lasihit doarjaga 2003:s 7 000 000 ruvdnui. . Tabealla 8.1. ( 1 000 kr). Dearvvašvuođa- ja sosialáššit. 2002. 2003. +/-. Kap.poasta . 701.21.05. 5 800. 7 000. 1 200. 8.1 Dearvvašvuođa- ja sosialáššit. Ulbmilat ja doaimmat. Sámedikki ulbmil dearvvašvuođa- ja sosialvuoruhemiin lea ovdánahttit dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja sosialfálaldaga sámi álbmogii. . Sámediggi áigu vuoruhit sámi dearvvašvuođa- ja sosialpolitihkalaš barggu. Guovddáš eiseválddiiguin ovttas áigu Sámediggi bargat dan ovdii ahte 2002 prošeaktaruđat árvvoštallojuvvojit buoremus lági mielde. Sámediggi vuordá ahte ortnet joatká maŋŋel árvvoštallama, ortnega hápmi gal dattetge lea árvvoštallanbohtosiid duohken. Prošeakteruđaid juolludeapmi iešguđetlágán vuoruhuvvon doaimmaide galgá ain leat guovddáš bargodoaibman. . Earret prošeaktaruhtajuolludeami ja dan čuovvoleami, ja muđui dearvvašvuođa- ja sosialaáššiid barggu, háliida Sámediggi nannet dearvvašvuođa- ja sosialadoaimmaid čuovvovaš vugiin:. . Ovddidit Sámedikki dearvvašvuođa- ja sosialapolitihka. Ovdánahttit rolla sámepolitihkalaš eaktudeaddjin mii guoská dearvvašvuođa- ja sosialáššiide stáhtalaš eiseválddiid ektui. . Ásahit, ovddidit ja jođihit diehtojuohkinbálvalusa, mas šaddá deaŧalaš bargun čohkket diehtojuohkinávdnasiid ja fágagirjjálašvuođa sámegillii ja sámi dearvvašvuođa- ja sosialdiliid birra. . Nannet diehtojuohkin- ja bagadallandoaimma sámi dearvvašvuođa- ja sosialaáššiid dáfus, sámi geavaheddjiid dárbbuid dáfus, geavaheddjiid vuoigatvuođaid dáfus dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusas ja gaskkustit oktavuođa sámi álbmogiin. . Ovddidit sámi dearvvašvuođa- ja sosialaáššiid ovttasbarggu eará davviriikkaiguin. . Nannet álgoálbmogiid dearvvašvuođadili barggu, earret eará Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnna (WHO) ektui. Evttohit ahte Sosiala- ja dearvvašvuođadepartementa lasiha juolludemiid 7 000 000 ruvdnui vai sáhttit čuovvolit sámi dearvvašvuođa- ja sosialáššiid barggu. Dása gullá maiddái nannet Sámedikki hálddahusa 2 fásta virggiin. . 9 Olgoriikkadepartementa. Sámediggi evttoha 2003:s ásahit ođđa poasta 50 doaibmagoluide, oktiibuot kr 600 000 mii sirdojuvvo Olgoriikkadepartemeanttas. . Tabealla 9.1. ( 1 000 kr). Doaibmagolut. 2002. 2003. +/-. Kap.poasta. Poasta 50 (ođas). 0. 600. 600. 9.1 Doaibmagolut. Álgoálbmotvuoigatvuođat ja riikkaidgaskasaš bargu . Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi áigu aktiivvalaččat searvat riikkaidgaskasaš álgoálbmotbargui mii galgá nannet álgoálbmogiid dili oppalaččat máilmmis ja erenoamážit sápmelaččaid dili álgoálbmogin. Riikkaidgaskasaš bargu galgá dáhpáhuvvat proseassaid ja prográmmaid bokte mat gusket álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš dásis ja rádjeguovlluid dásis, dát guoská maiddái davviiriikkalaš dássái. . Sámediggi áigu deattuhit dan ovdáneami mii dáhpáhuvvá riikkaidgaskasaččat álgoálbmotvuoigatvuođaid dáfus. Álgoálbmotvuoigatvuođat ja álgoálbmogiid iešmearridanriekti galget leat guovddážis Sámedikki siskkáldas barggus ja ovttasbarggus guovddáš eiseválddiiguin. . Sámediggi áigu vuoruhit riikkaidgaskasaš álgoálbmotbarggu dan bokte ahte aktiivvalaččat searvá čoahkkimiidda, konferánssaide ja semináraide. Deaŧalaš oassi barggus lea buoridit ovttasbarggu guovddáš eiseválddiiguin. Leat olu riikkaidgaskasaš proseassat mat gáibidit searvama ja beroštumi Sámedikki bealis. Danne dárbbaša Sámediggi kr 600 000 ruhtadit ođđa virggi dán bargui. Ákkastallan. Sámediggi áigu ain joatkit searvat aktiivvalaččat riikkaidgaskasaš bargui álgoálbmotáššiid barggu dáfus. Dát bargu gáibida ulbmillaš doaimma iešguđetlágán proseassain ja prográmmain mat guoskkahit álgoálbmogiid dili miehtá máilmmi. Dása gulla oasálastin Arktalaš Ráđis ja Barentsovttasbarggus, ON bargguid čuovvoleapmi álgoálbmotvuoigatvuođaid ja -áššiid dáfus -- dás namuhuvvo álgoálbmotjulggaštusa bargu. Muđui guoská dása Permanent forum čuovvuleapmi ja biologalalaš máŋggabealátvuođa konvenšuvnna čuovvoleapmi, ja maiddái WHO bargu ja eará gullevaš ON orgánat maidda Sámediggi ferte čájehit beroštumi. . 10 Guolástusdepartementa. Sámediggi evttoha ásahit ođđa poasta 50 2003:s, mii lea kr 3 000 000 guolástusdoaimmaide sirdojuvvon Guolástusdepartemeanttas. . Tabealla 10.1. ( 1 000 kr). Guolástusdoaimmat . 2002. 2003. +/-. Kap.poasta . Poasta 50 (ođas). 0. 3 000. 3 000. 1. Guolástusdoaimmat. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá leat mielde seailluheame ja ovddideame guolásteami vuođđuealáhussan dan bokte ahte hukse gádde- ja vuostáváldinrusttegiid, láhttáid, šaddadanrusttegiid, hálddahuslaš ortnegiid ja reguleremiid mat leat báikkálaččat heivehuvvon. . Sámediggi doalaha ovdalis čilgejuvvon dárbbuid ja bivdá danne ahte Guolástusdepartementa juolluda 3 000 000 ruvnno 2003 stáhtabušeahtas doaimmaide sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Ruđat galget geavahuvvot hukset infrastruktuvrra ja guolásteami ovdánahttindoaimmaide, nu go ee. boahtá ovdan Sámedikki sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánas ja Sámi guolástuslávdegotti mearrádusevttohusas. Ákkastallan. Sámediggi doallá oktavuođa guolástuseiseválddiiguin dikki politihkalaš jođihangotti ja Guolástusdepartemeantta čoahkkimiid bokte. Sámediggi ii leat ovddastuvvon Norges Fiskarlagas ealáhusšiehtadusaid dáfus dahje Norgga-ruošša guolástuslávdegottis guolleeriid sturrodaga dáfus (TAC). Sámediggi lea dušše ovddastuvvon ovttain fásta miellahtuin Regulerenráđis. Guolásteapmi sámi riddo- ja vuotnaguovlluin lea hui deaŧalaš sihke kultuvrii, gillii ja ealáhussii. Dát mielddisbuktá earret eará ahte guolásteapmi lea guovddážis ássama dáfus sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Sámediggi lea dikki álggu rájes, 1989 rájes, bargan aktiivvalaččat dan ovdii ahte riddo- ja vuotnaguovlluid guolásteaddjit besset doalahit iežaset guolástanvuoigatvuođaid ja ahte eai jávkka guovllus. Go Sámedikkis eai leat njuoggo šiehtadallamat stáhtain ruhtajuolludemiid dáfus nannet guolásteami ealáhussan sámi guovlluin, de lea diggi das gitta ahte guovddáš guolástaneiseválddit doahttalit sámi beroštumiid earaládje. . Sámediggi lea dássážii čoavdán guolásteami resursaáššiid dábálaš bušeahttarámmaid siskkobealde, muhto jus galgá sáhttit čuovvolit dán deaŧalaš barggu, de fertejit juolluduvvot sierra ruđat dása boahtteáiggis. . 11. Ealáhus- ja gávpedepartementa. Sámediggi evttoha ásahit ođđa poasta 50 mii lea oktiibuot kr 3 000 000 doaibmagoluide sirdojuvvon Ealáhus- ja gávpedepartemeanttas čuovvvoš vuoruhemiin :. Tabealla 11.1. ( 1 000 kr). Vuoru-heapmi . Namahus. 2002. 2003. +/-. 1. Doaibmagolut. 0. 1 400. 1 400. 2. IKT doaimmat. 0. 1 600. 1 600. Kap.poasta . Poasta 50 (ođas). 0. 3 000. 3 000. 11.1 Doaibmagolut. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá fuolahit sámi servodatberoštumiid minerálaresurssaid hálddašeamis sámi guovlluin. Dárbu 2003:s lea kr 1 400 000. Ákkastallan. Sámediggi lea máŋga jagi bargan áššiiguin mat gusket minerálaresurssaid hálddašeapmái. Áššit mat gusket minerálaresurssaid hálddašeapmái leat guovddážis sihke dálá vuoigatvuođaproseassas ja konkrehta ovttaskasáššiin. Dát áššit leat lossa áššit, ja Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte Ealáhus- ja gávpedepartementa veahkehit nannet Sámedikki kapasitehta. Dása gullá ruhtajuolludeapmi ođđa virgái, ja maiddái resurssat olggobeale veahkkái diehtofágalaš árvvoštallamiid hámis. . 11.2 IKT doaimmat. Ulbmilat ja doaimmat. Sámediggi galgá veahkkin ráhkadit diehtojuohkin- ja gulahallanteknihkalaš čovdosiid mat sáhttet buoridit bálvalusfálaldaga buot sámiide olles Norggas. Dássážii leat dákkár doaimmat álggahuvvon prošeavttaid ja ad-hoc proseassaid bokte, ja dál oaidnit dárbbu buoridit bistevaš barggu kapasitehta dán suorggis. Danne bivdit ahte Ealáhus -- ja gávpedepartementa juolluda ruđa ovtta IKT-koordináhtor-virgái ja addá resurssaid ruhtadit prošeavttaid ja olggobealde veahki/oastit bálvalusaid. Dárbu 2003:s lea kr 1 600 000. Ákkastallan. Sámedikkis leat olu vásáhusat daiguin hástalusaiguin maiguin smávva giellajovkkožat deaividit IKT-suorggis. Ođđa teknologiija ja čuolmmat sámi bustávaiguin lea okta ovdamearka dain čielga hástalusain mat mis leat. Nubbi hástalus leat dat erenoamáš gáibádusat mat biddjojit ođđamállet servodatovdáneami dáfus dakkár servodagas gos leat stuora geográfalaš gaskkat ja unnán olbmot. . Sámedikki ulbmil lea veahkkin gávdnat čovdosiid mat sáhttet viiddidit bálvalusfálaldagaid sámiide miehtá Norgga. Dát bargu gáibida olu návccaid. Dat gáibida sihke aktiivvalaš koordinerema ja oastit čovdosiid ja bálvalusaid. Sámediggi lea dál juo šiehtadallan oažžut sámi bustávaid Microsofta ođđaseamos prográmmagálvvuide, ja dása gullet maiddái boahttevaš čovdosat. . Ášši meannudeapmi loahpahuvvui skábmamánu 29. beaivvi 2001 dii. 18.00. Ášši 43/01. Sámi leavgga geavaheapmi - gulaskuddan. Ášši meannudeapmi álggahuvvui skábmamánu 29. beaivvi 2001 dii. 18.00. Áššebáhpirat. Gieldda- ja guovlludepartemeantta 31.07.01 beaiváduvvon reive, raporttain sámi leavgga geavaheami hárrái, geigejuvvon GGD:s suoidnemánus 2001. Sámedikki leavganjuolggadusat, mearriduvvon 10.11.01, áššis 50/00. Sámi leavgabeaivvit ja norgalaš almmolaš leavgabeaivvit. Gulaskuddamat. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat. Sámediggeráđi árvalus Sámediggái:. I Njuolggadusat sámi leavggain levgemii Norggas. Sámediggi dohkkeha čuovvovaš njuolggadusaid sámi leavggain levgemii Norggas:. 1 Dohkkeheapmi. Sámi leavga dohkkehuvvui 13. Sámekonfereanssas Åres 15.08.1986. Dan rájes lea leavga geavahuvvon. Sámi leavga lea dohkkehuvvon geavahuvvot almmolaš visttiin ja opmodagain dahje visttiin ja opmodagain maid almmolaš eiseválddit eanaš geavahit. 2 Leavgaortnet. Sámi leavga lea Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša sápmelaččaide oktasaš, ja leage dalle sámi álbmoga oktasaš symbola. Norgga leavggas lea stuorát mearkkašupmi go Sámi leavggas, muhto Sámi leavggas lea stuorát mearkkašupmi go gielda- ja fylkaleavggas ja eará vejolaš guovlolaš leavggain. Norgga leavggas lea stuorát mearkkašupmi go sámi leavggas almmolaš norgalaš leavgabeivviin ja almmolaš norgalaš oktavuođain dalle go levgejuvvo. Eará riikkaid leavggain lea maiddái stuorát mearkkašupmi go sámi leavggas. Dain oktavuođain goas sámit leat stuorábuš riikkaidgaskasaš konfereanssaid doaluid lágideaddjin, lea lunddolaš ahte sámi leavga biddjojuvvo doaluidlágideaddjileavgan bálddalaga Norgga leavggain, ja das lea dalle stuorát mearkkašupmi go guosseriikkaid leavggain. 3 Levgen. Gielddat ja fylkkagielddat berrejit geavahit sámi leavgga, ja ávžžuhuvvojit ráhkadit levgennjuolggadusaid, mat gusket maiddái sámi leavggain levgemii ja levgemii sámi leavgabeivviin. Sámi leavggain sáhttá levget okto dahje oktanaga Norgga leavggain. Sámi leavggain sáhttá levget maiddái beallestákkus. 4 Buorit levgendábit. Sámi leavga lea sámi álbmoga symbola ja dat siskkilda allaáiggálašvuođa, ja dan galgá gudnejahttojumiin geavahit. Norgga leavgga levgennjuolggadusat gustojit sámi leavgga geavaheapmái (stággui bidjan ja eretváldin) ja meannudeapmái. Buori levgendáhpái gullá maiddái dat ahte sámi leavgga geavaheapmi ráddjejuvvo gávppálaš oktavuođain. 5 Sámediggi vástida gažaldagaide sámi leavgga geavaheami birra. II Guovvamánu 6. beaivi almmolaš leavgabeaivin Norggas. Sámediggi doarju evttohusa ahte guovvamánu 6. beaivi, sámi našunalbeaivi, šaddá almmolaš norgalaš leavgabeaivin Norggas. Sámi leavggain sáhttá levget okto dahje oktanaga Norgga leavggain. . III Eará bealit. Sámediggi bivdá Gieldda- ja guovlludepartemeantta jođánepmosit álggahit dárbbašlaš láhkatekhnihkalaš árvvoštallamiid sámi leavgga geavaheami formaliserema ektui Norggas. Evttohus 1, Anders Urheim, Bargiidbellodaga sámediggejoavku:. Sámediggi fuopmášuhttá ahte Isak Saba riegádanbeaivi lea 15.11.1875 iige 15.08.1875 nugo sámekonfereansa boastut lea mearridan. Sámediggi dáhttu skábmamánu 15. b. dohkkehuvvot sámi leavgabeaivin. Sámedikki oaidnu lea ahte leavgabeaivi guovvamánu 6. b. galgá gohčoduvvot »samefolkets dag» dárogillii. Namahus »samenes nasjonaldag» sáhttá boastut áddejuvvot nu ahte doahpaga berre čielggadit. Našuvdna lea meroštallojuvvon olmmošjoavku, mas lea oktavuođadovdu oktasaš historjjá ja kultuvrra geažil, dábálaččat maiddái oktasaš giela geažil. Doaba »nasjonal» dávjá čatnasa máiddái álbmotstáhta rájáide ja sisriikkalaš doaimmaide, muhto seammás geavahuvvo maiddái čilget álbmoga searvevuođa. Dan sivas oaivvilda Sámediggi ahte lea buoret geavahit namahusa »samenes nasjonaldag». Sámekonfereansa mearridii ahte beaivvi sámegielnamahus galggai leat Sámi álbmotbeaivi. Sámediggi mearkkaša ahte dát lea gulaskuddancealkámuš, mii cealká Sámedikki oainnu sámeleavgga geavaheami oktavuođas. Jienasteapmi. 39 áirasis ledje 38 mielde jienasteamis. Jienasteapmi čađahuvvui čuovvovaš vugiin. Evttohus 1 mearriduvvui ovttajienalaččat mearkkašupmin áššái. Sámediggeráđi árvalus mearriduvvui ovttajienalaččat. Beavdegirjelasáhus. Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu. Sáhkavuorru. Replihkka. 1. Randi A. Skum, áššejođiheaddji. 2. Anders Urheim. 3. Olav Dikkkanen. 4. Anders Urheim. Geir Tommy Andersen. Ingar Eira. Sven-Roald Nystø. 5. Johan Mikkel Sara. Per Edvin Varsi. 6. Ragnhild L. Nystad. 7. Per Solli. Ragnhild L. Nystad. Sven-Roald Nystø. Per Solli. 8. Svein Peter Pedersen. Willy Ørnebakk. Per Edvin Varsi. Svein Peter Pedersen. 9. Olav Dikkanen. 10. Anders Urheim. 11. Isak Mathis O. Hætta. 12. Willy Ørnebakk. 13. Randi A. Skum, áššejođiheaddji. Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná:. I Njuolggadusat sámi leavggain levgemii Norggas. Sámediggi dohkkeha čuovvovaš njuolggadusaid sámi leavggain levgemii Norggas:. 1 Dohkkeheapmi. Sámi leavga dohkkehuvvui 13. Sámekonfereanssas Åres 15.08.1986. Dan rájes lea leavga geavahuvvon. Sámi leavga lea dohkkehuvvon geavahuvvot almmolaš visttiin ja opmodagain dahje visttiin ja opmodagain maid almmolaš eiseválddit eanaš geavahit. 2 Leavgaortnet. Sámi leavga lea Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša sápmelaččaide oktasaš, ja leage dalle sámi álbmoga oktasaš symbola. Norgga leavggas lea stuorát mearkkašupmi go Sámi leavggas, muhto Sámi leavggas lea stuorát mearkkašupmi go gielda- ja fylkaleavggas ja eará vejolaš guovlolaš leavggain. Norgga leavggas lea stuorát mearkkašupmi go sámi leavggas almmolaš norgalaš leavgabeivviin ja almmolaš norgalaš oktavuođain dalle go levgejuvvo. Eará riikkaid leavggain lea maiddái stuorát mearkkašupmi go sámi leavggas. Dain oktavuođain goas sámit leat stuorábuš riikkaidgaskasaš konfereanssaid doaluid lágideaddjin, lea lunddolaš ahte sámi leavga biddjojuvvo doaluidlágideaddjileavgan bálddalaga Norgga leavggain, ja das lea dalle stuorát mearkkašupmi go guosseriikkaid leavggain. 3 Levgen. Gielddat ja fylkkagielddat berrejit geavahit sámi leavgga, ja ávžžuhuvvojit ráhkadit levgennjuolggadusaid, mat gusket maiddái sámi leavggain levgemii ja levgemii sámi leavgabeivviin. Sámi leavggain sáhttá levget okto dahje oktanaga Norgga leavggain. Sámi leavggain sáhttá levget maiddái beallestákkus. 4 Buorit levgendábit. Sámi leavga lea sámi álbmoga symbola ja dat siskkilda allaáiggálašvuođa, ja dan galgá gudnejahttojumiin geavahit. Norgga leavgga levgennjuolggadusat gustojit sámi leavgga geavaheapmái (stággui bidjan ja eretváldin) ja meannudeapmái. Buori levgendáhpái gullá maiddái dat ahte sámi leavgga geavaheapmi ráddjejuvvo gávppálaš oktavuođain. 5 Sámediggi vástida gažaldagaide sámi leavgga geavaheami birra. II Guovvamánu 6. beaivi almmolaš leavgabeaivin Norggas. Sámediggi doarju evttohusa ahte guovvamánu 6. beaivi, sámi našunalbeaivi, šaddá almmolaš norgalaš leavgabeaivin Norggas. Sámi leavggain sáhttá levget okto dahje oktanaga Norgga leavggain. . III Eará bealit. Sámediggi bivdá Gieldda- ja guovlludepartemeantta jođánepmosit álggahit dárbbašlaš láhkatehnihkalaš árvvoštallamiid sámi leavgga geavaheami formaliserema ektui Norggas. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui skábmamánu 29. beaivvi 2001 dii. 19.00. Ášši 44/01. Sámi mánáidgárddiid sierra doarjaga njuolggadusat. Ášši meannudeapmi álggahuvvui skábmamánu 29. beaivvi 2001 dii. 19.00. Áššebáhpirat. Gulaskuddanreive, b. 30.07.01. Árvalus doarjaga juohkinkriteraide. Oktiigeassu gulaskuddancealkámušain . Gulaskuddancealkámušat. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat. Sámediggeráđi árvalus Sámediggái:. Sámediggi mearrida čuovvovaš eavttuid earenoamáš doarjaga juohkimii sámi mánáidgárddiide:. § 1 Ulbmil. Doarjaga ulbmil lea sihkkarastit ahte sámi gielas, kultuvrras ja identitehtas leat buorit eavttut mánáidgárddiin. Doarjja galgá maiddái gáhttet ja ovdánahttit sámi giela ja --kultuvrra mánáidgárddis. § 2 Eavttut -- dábálaš doarjja . Mánáidgárddi njuolggadusain ferte boahtit ovdan ahte mánáidgárddedoaibma huksejuvvo sámi gillii ja -kultuvrii. Njuolggadusain ferte maiddái boahtit ovdan ahte lea go olles mánáidgárdi dahje eaŋkalis ossodagat dahje joavkkut mat čuvvot sámi giella ja --kultuvragáibádusaid. Mánáidgárddi jahkeplána galgá ulbmiliid, doaimmaid ja árvvoštallama čađa dárkilit čájehit maid jo mot mánáidgárdi áigu gaskkustit, nannet, ovdánahttit ja ovddidit sámi giela, kultuvrra ja eallinvuogi. Gáibiduvvo ahte mánáidgárddis/ossodagas leat sámegielat bargit. Dat ferte boahtit ovdan ohcamis. Fertejit leat unnimusat 5/10 máná juohke mánáidgárddis/mánná joavkkus. Mánáidgárdi ferte duođaštit ahte sámi mánát leat lokaliserejuvvon ovtta sadjái. Duššefal dat mánáidgárddit/ossodagat/mánnájoavkkut mat devdet gáibádusaid sáhttet oažžut dábálaš doarjaga. § 3 Doarjjamáksomearit -- dábálaš doarjja. Vuođđomáksomearri lea 50.000,- juohke ossodahkii jođihan lassigoluid gokčamii. Vuođđomáksomearri bearašmánáidgárdái lea 40.000,- go bearašmánáidgárddis leat unnimusat 3 ruovttu. Dasa lassiin juolluduvvo 15.000,- ruvnno juohke sámegielat bargi ovddas gii lea bargus olles áiggis. Sámediggi sáhttá mánáidgárddi eaiggáda ohcama vuođul gaskaboddosaččat garvit gáibádusa ahte galgá sámegielat bargi , maŋŋel go virgi lea almmolaččat almmuhuvvon ja jus eai leat ohccit geain lea dohkálaš gelbbolašvuohta. Johttimánáidgárddit ožžot 15.00,- doarjaga jahkái. § 4 Earenoamáš doarjagat prošeavttaide -/ovddidanbargguide. Sámediggi bidjá jahkásaččat ruđaid prošeavttaide ja ovddidanbargguide mat juhkkojuvvojit sierra ohcamiid vuođul. Mánáidgárddit sáhttet ohcat prošeaktaruđaid eaŋkilmánáid giellaoahpaheapmái. Sámediggi ovdanbuktá iežas jahkásaš johtočállosis doarjaga vuoruhansurggiid ja eavttuid dán § vuođul. § 5 Gáibádusat Ohcamii. Ohcan galgá sisttisdoallat čuovvovaš duođaštusaid:. bušeahtta jagi badjel man ovddas ohca. kopiija jahkedieđáhusas. raporta mii čájeha masa ovddit jagi ruđat lea geavahuvvon . § 6 Raporteren/Dieđiheapmi. Mánáidgárdi dieđiha Sámediggái mot ovddit jagi doarjja lea geavahuvvon. Raporat galgá čuovvut ohcama. Riksrevišuvnnas ja Sámedikkis lea vejolašvuohta bearráigeahččat ahte ruđat geavahuvvojit nu go lei oaivvilduvvon. Sámediggi sáhttá jearatgeahttá dárkkistit sisaraporterejuvvon dieđuin. § 7 Áššmeannudeapmi ja váidin. Doarjjastivra meannuda ohcamiid. Doarjjastivra sáhttá addit válddi hálddahussii mearridit ášši. Sámediggeráđđi lea váidalanásahus mearrádusain mat leat dahkkon dáid njuolggadusaid mielde. Muđui bohtet hálddašanlága mearrádusat atnui. § 8 Fápmuibidjan. Njuolggadusat leat fámus 01.01.2002 rájis. Evttohus 1, Roger Pedersen, Sámiid válgalihtu sámediggejoavku:. Rievdadus §:s 2. Čuoggát 1 ja 2 biddjojuvvojit oktii, ja earuhuvvojit sániin »dahje» čuoggáid gaskka. . Čuokkis 4 sihkkojuvvo ja molso čuovvovaččat. Gáibadus ii guoskka mánáidgárddiide mat leat 5 sámi máná dahje unnit. Rievdadit §3. 90.000 ruvdnosaš vuođđomáksomearri buot ossodagaide gokčat lasi doaibmagoluid. Evttohus 2, Josef Vedhugnes, Bargiidbellodaga sámediggejoavku:. Rievdadus lea vuolláisárgojuvvon. § 3.2 Vuođđomáksomearri bearašmánáidgárdái lea 40.000,- ruvnnu go bearašmánáidgárddis leat unnimusat 2 ruovttu. Evttohus 3, Per A. Bæhr, Johttisámiid listu:. § 3.3 sihkkojuvvo olles cealkka mii álgá ná: Sámediggi sáhttá ... Evttohus 4, Isak Mathis O. Hætta, Dáloniid Listu (Friddjajoavku):. Ođđa čuokkis:. § 3 Lassin juogaduvvo 5.000,- ruvnnu máná nammii, mánnalogu vuođul, geain sámegiella lea ruovttugiella ja ožžot giellamovttidahttima mánáidgárddis. Evttohus 5, Jon Erland Balto, Guovddášbellodaga sámediggejoavku:. Evttohus 2 - § 2 Lasáhus -- ođđa čuokkis 6: Eavttut. Ohcama vuođul sáhttá Sámediggi spiehkastit jahkái ain háválassii daid mánáidgárddiid ektui, mat ovdal leat ožžon doarjaga, muhto gaskaboddosaččat báhcet ráji vuolábeallái. Evttohus 6, Jon Erland Balto, Guovddášbellodaga sámediggejoavku:. Evttohus 1 - §3 Doarjjamáksomearit -- dábálaš doarjja. Vuosttas čuokkis rievdaduvvo leat ná: Vuođđomáksomearri lea 60.000,- ruvnnu ossodahkii jođihan lassigoluid gokčamii. Evttohus 7, Guovddášbellodaga sámediggejoavkku, Bargiidbellodaga sámediggejoavkku ja NSR ovttasbargojoavkku oktasaš evttohus:. § 2 Eavttut -- dábálaš doarjja. Ohcama vuođul addo vejolašvuohta doalahit doarjaga mánáidgárddiide mat ovdal leat ožžon doarjaga, eaige gaskaboddosaččat deavdde gáibadusa mánáidlogu ektui, buohtastahte čuoggá 4. Sámediggi sáhttá ohcama vuođul spiehkastit jahkái ain hávválassii. § 3 Doarjjamáksomearit -- dábálaš doarjja. Vuođđomáksomearri rievdaduvvo 50.000,- kruvnnas 60.000,- kruvdnui. Vuođđomáksomearri bearašmánáidgárdái lea 40.000,- go bearašmánáidgárddis leat unnimusat 2 ruovttu. Njuolggadusat árvvoštallojuvvojit Sámedikkis guovtti jagi geahčen. Jienasteapmi. 39 áirasis ledje 39 mielde jienasteamis. Evttohus 2, 5 ja 6 gessojuvvojedje ruovttoluotta. Jienasteapmi čađahuvvui čuovvovaš vugiin. Evttohus 1 hilgojuvvui 37 jienain. Evttohus 3 hilgojuvvui 35 jienain. Evttohus 4 hilgojuvvui 35 jienain. Evttohus 7, oktasaš evttohus, mearriduvvui 35 jienain. Sámediggeráđi árvalus, earret mearriduvvon rievdadusaid, mearriduvvui 35 jienain. Beavdegirjelasáhus. Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu. Sáhkavuorru. Replihkka. 1. Svein Peter Pedersen, áššejođiheaddji. 2. Jon Erland Balto. 3. Josef Vedhugnes. 4. Ove Johnsen. 5. Birger Nymo. 6. Isak Mathis O. Hætta. Geir Tommy Pedersen. Isak Mathis O. Hætta. Egil Olli (čoahkkinortnegii). 7. Per A. Bæhr. Jørn Are Gaski. 8. Egil Olli. Per A. Bæhr. 9. Ragnhild L. Nystad. Josef Vedhugnes (čoahkkinortnegii). Geir Tommy Pedersen (čoahkkinortengii). 10. Ove Johnsen. 11. Isak Mathias O. Hætta. Ragnhild L. Nystad. 12. Birger Nymo. Isak Mathis O. Hætta. Ingar Eira. Berit Oskal Eira. Isak Mathis O. Hætta. Birger Nymo. 13. Josef Vedhugnes. Isak Mathis O. Hætta. Josef Vedhugnes. 14. Geir Tommy Pedersen. Jon Erland Balto. 15. Terje Tretnes. Ragnhild L. Nystad. Egil Olli. Josef Vedhugnes. 16. Per A. Bæhr. Geir Tommy Pedersen. 17. Isak Mathis O. Hætta. Per Edvin Varsi. Åge Nordkild. Per A. Bæhr. Isak Mathis O. Hætta. 18. Olav Dikkanen. 19. Svein Peter Pedersen, áššejođiheaddji. Jon Erland Balto (evttohusaid birra). Ove Johnsen (evttohusaid birra). Birger Nymo (evttohusaid birra). Per A. Bæhr (jienasteapmái). Birger Nymo (evttohusa birra). Isak Mathis O. Hætta (jienasteapmái). Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná:. Sámediggi mearrida čuovvovaš eavttuid earenoamáš doarjaga juohkimii sámi mánáidgárddiide:. § 1 Ulbmil. Doarjaga ulbmil lea sihkkarastit ahte sámi gielas, kultuvrras ja identitehtas leat buorit eavttut mánáidgárddiin. Doarjja galgá maiddái gáhttet ja ovdánahttit sámi giela ja --kultuvrra mánáidgárddis. § 2 Eavttut -- dábálaš doarjja . Mánáidgárddi njuolggadusain ferte boahtit ovdan ahte mánáidgárddedoaibma huksejuvvo sámi gillii ja -kultuvrii. Njuolggadusain ferte maiddái boahtit ovdan ahte lea go olles mánáidgárdi dahje eaŋkalis ossodagat dahje joavkkut mat čuvvot sámi giella ja --kultuvragáibádusaid. Mánáidgárddi jahkeplána galgá ulbmiliid, doaimmaid ja árvvoštallama čađa dárkilit čájehit maid jo mot mánáidgárdi áigu gaskkustit, nannet, ovdánahttit ja ovddidit sámi giela, kultuvrra ja eallinvuogi. Gáibiduvvo ahte mánáidgárddis/ossodagas leat sámegielat bargit. Dat ferte boahtit ovdan ohcamis. Fertejit leat unnimusat 5/10 máná juohke mánáidgárddis/mánná joavkkus. Mánáidgárdi ferte duođaštit ahte sámi mánát leat lokaliserejuvvon ovtta sadjái. Duššefal dat mánáidgárddit/ossodagat/mánnájoavkkut mat devdet gáibádusaid sáhttet oažžut dábálaš doarjaga. Ohcama vuođul addo vejolašvuohta doalahit doarjaga mánáidgárddiide mat ovdal leat ožžon doarjaga, eaige gaskaboddosaččat deavdde gáibadusa mánáidlogu ektui, buohtastahte čuoggá 4. Sámediggi sáhttá ohcama vuođul spiehkastit jahkái ain hávválassii. § 3 Doarjjamáksomearit -- dábálaš doarjja. Vuođđomáksomearri lea 60.000,- juohke ossodahkii jođihan lassigoluid gokčamii. Vuođđomáksomearri bearašmánáidgárdái lea 40.000,- go bearašmánáidgárddis leat unnimusat 3 ruovttu. Dasa lassiin juolluduvvo 15.000,- ruvnno juohke sámegielat bargi ovddas gii lea bargus olles áiggis. Sámediggi sáhttá mánáidgárddi eaiggáda ohcama vuođul gaskaboddosaččat garvit gáibádusa ahte galgá sámegielat bargi , maŋŋel go virgi lea almmolaččat almmuhuvvon ja jus eai leat ohccit geain lea dohkálaš gelbbolašvuohta. Johttimánáidgárddit ožžot 15.00,- doarjaga jahkái. § 4 Earenoamáš doarjagat prošeavttaide -/ovddidanbargguide. Sámediggi bidjá jahkásaččat ruđaid prošeavttaide ja ovddidanbargguide mat juhkkojuvvojit sierra ohcamiid vuođul. Mánáidgárddit sáhttet ohcat prošeaktaruđaid eaŋkilmánáid giellaoahpaheapmái. Sámediggi ovdanbuktá iežas jahkásaš johtočállosis doarjaga vuoruhansurggiid ja eavttuid dán § vuođul. § 5 Gáibádusat ohcamii. Ohcan galgá sisttisdoallat čuovvovaš duođaštusaid:. bušeahtta jagi badjel man ovddas ohca. kopiija jahkedieđáhusas. raporta mii čájeha masa ovddit jagi ruđat lea geavahuvvon . § 6 Raporteren/Dieđiheapmi. Mánáidgárdi dieđiha Sámediggái mot ovddit jagi doarjja lea geavahuvvon. Raporat galgá čuovvut ohcama. Riksrevišuvnnas ja Sámedikkis lea vejolašvuohta bearráigeahččat ahte ruđat geavahuvvojit nu go lei oaivvilduvvon. Sámediggi sáhttá jearatgeahttá dárkkistit sisaraporterejuvvon dieđuin. § 7 Áššmeannudeapmi ja váidin. Doarjjastivra meannuda ohcamiid. Doarjjastivra sáhttá addit válddi hálddahussii mearridit ášši. Sámediggeráđđi lea váidalanásahus mearrádusain mat leat dahkkon dáid njuolggadusaid mielde. Muđui bohtet hálddašanlága mearrádusat atnui. § 8 Fápmuibidjan. Njuolggadusat leat fámus 01.01.2002 rájis. Njuolggadusat árvvoštallojuvvojit Sámedikkis guovtti jagi geahčen. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui skábmamánu 30. beaivvi 2001 dii. 10.05. Ášši 45/01. Strategalaš plána sámi mánáidgárddiide 2002 - 2005. Ášši meannudeapmi álggahuvvui skábmamánu 30. beaivvi 2001 dii. 10.05. Áššebáhpirat. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat. Sámediggeráđi árvalus Sámediggái:. Sámediggi dohkkeha ovdanbiddjon strategalaš plána sámi mánáidgárddiide áigodagas 2002-2005. 1 Álggahus. Dalá Sámi oahpahusráđđi ráhkadii 1995 Norgga vuosttaš strategalaš plána sámi mánáidgárddiide áigodaga 1996-2001 várás. Maŋŋil lea Sámi oahpahusráđđi šaddan oassin Norgga Sámedikkis. Dán plána galgá dál ođastit. Sámediggi lea mearridan strategalaš plána sámi mánáidgárddiide skábmamánu 30 b. 2001. 1.1 Sámi mánáidgárddit čilgejuvvon oanehaččat. Definišuvdna/áddejupmi. Mánáidgárddi rámmaplána čilge sámi mánáidgárddi ná: »Sámi mánáidgárdi lea mánáidgárdi gos leat sámi sogat mánát -- sámit: Mánáidgárddi ulbmil lea nannet mánáid sámi identitehta ovddidettiin sámegiela geavaheami ja gaskkustettiin sámi kultuvrra. Mánáidgárddi jođihit sámi pedogogalaš bargit.». Rámmaplánas ja mánáidgárdelágas čilgejuvvo sámi mánná ná: buot mánát geain nubbi dahje goappašat váhnemat leat sápmelaččat. Mánáidgárdelága § 7 cealká ahte: »Mánáidgárddit mat leat sámi mánáide ja sámi guovlluin, galget vuođđuduvvot sámi gillii ja kultuvrii.» Lága mearkkašumiin celko ahte dát lađas § 7:s ráddjejuvvo nu ahte guoská dušše sámi guovlluide, namalassii gielddaide mat gullet sámi giellalága hálddašanguvlui. Mánáidgárddiide olggobeale sámi guovlluid čujuhuvvo § 7 2. lađđasii mii guoská báikkálaš heiveheapmái, rámmaplána njuolggadusaide ja departemeantta jahkásaš johtučállosii Q-2. Čujuhuvvo maid dasa ahte Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementa lea dulkon sámi guovlluid hui loažžadit, ja Mánáid- ja bearašdepartementa áigu atnit seamma loažžadis vuođđooainnu áššis. Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi áigu atnit rámmaplána definišuvnna vuođđun go mánáidgárddiide guoski áššit meannuduvvojit. 1.2 Višuvdna/ulbmil. Mánáidgárdi mii lea buorre sámi mánáide, addá mánáide sámi identitehta. Dat juogada mánáide sámi rikkis kultuvrras ja boktá máná váimmugiela ilu. Ulbmilat: . Mánáidgárdi galgá nannet ja ovddidit sámegiela ja sámi kultuvrra mánáidgárddiin gos leat sámi mánát, ja veahkkin virkkosmahttit ja ođđasit ealáskahttit sámegiela. Mánáidgárdi galgá veahkkin ovdánahttit sámi mánáid sámi identitehta ja maid oažžut sin oadjebassan kultuvrraseaset ja gielasteaset, ja illudit gielaineaset ja kultuvrraineaset. Sámegielas ja sámi kultuvrras galget leat buorit eavttut mánáidgárddis. Buot oasálaččat galget veahkkin dasa ahte sámegiela ja sámi kultuvrra ovdánahttin sihkkarasto ja ovddiduvvo mánáidgárddiin. Višuvnnat ja ulbmilat leat vuolggahuvvon dáin plánain:. Mánáidgárdeláhka oktan rámmaplánain. Sámedikkeplána 1998-2001. . Sámedikkeplána 1998-2001 cealká ahte sámi mánáidgárddit mearkkašit ollu sámegiela ovdáneapmái ja sámi mánáid bajásšaddamii oppalaččat. Sámi mánát bajásšaddet servodagas gos lea kultuvrralaš ja gielalaš eatnatvuohta. Sámi mánáidgárddiin lea erenoamáš ovddasvástádus leat báikin gos sámegiella ja sámi kultuvra gaskkustuvvo, nannejuvvo ja ovddiduvvo. 2 Sámi mánáidgárddit- čilgehusat ja dárbbut. 2.1 Diliid čilgen. Sámi mánáidgárddiid dilli lea rievdan dađistaga go servodat muđui lea nuppástuvvan. Dan rájes go ovddit plána mearriduvvui, leat dárbbut muhtin muddui rievdan. Ođđa mánáidgárdeláhka biddjui fápmui jagis 1996. Mánáidgárddi rámmaplána, mii lea mánáidgárdelága láhkaásahus, lea geavahuvvon 1996 rájes. Reforbma 97 mielddisbuvttii ahte 6-jahkásaččat dál leat skuvllas dan sadjái go mánáidgárddis. Leat maid boahtán ođđaset dutkamat fágasurggiide degomat guovtte-/máŋggagielalašvuohta. Eanet ahte eanet mánáidgárdemánát leat guovtte- dahje máŋggagielagat. Seammás duvdojuvvo sámegiella máŋgga guovllus. . Ain váilot ollu sámi mánáide ja sámi mánáidgárddiide heivehuvvon pedagogalaš ávdnasat. Váilot maid dán suorgái guoskevaš dutkamat. Buorre oassi sámi mánáidgárddiin leat geavahišgoahtán ođđa teknologiija ja geavahit PC Interneahtain. Namuhuvvon rievdamat buktet maid ođđa dárbbuid ja hástalusaid mánáidgárddiide, mánáidgárddi eaiggádiidda, Sámediggái ja eará áššeoasálaččaide. . 2.1.1 Statistihkka. Jagis 2001 leat registrerejuvvon 44 mánáidgárddi maid sáhttá gohčodit sámi mánáidgárdin. Dát fálaldat guoská su. 980 mánnái. Dán logus leat sihke suohkanlaš ja priváhta mánáidgárddit. Lea eahpečielggas lea go mánáidgárddiid lohku lassánan vai unnon. Mánáidlohku gal lea sihkkareabbu. Buohtastahttin dihte sáhttá namuhit ahte 1999 ledje 644 máná geaidda lei fálaldat sámi mánáidgárddiin. Dát čajeha ahte mánnálohku geat ohcet ja ožžot saji sámi mánáidgárddiide lassána olu. Lassáneapmi soaitá boahtit das go eambbogat atnet oasseáiggesajiid. Orru jahkehahtti ahte dát lohku hiljit lassána dán boahtte áigodagas. 2.1.2 Ovdaskuvlaoahpaheaddjedárbbu gokčan. Oppalaččat lea sámi mánáidgárddiin oalle bures gokčojuvvon ovdaskuvlaoahpaheaddjedárbu. Ain leat ovdaskuvlaoahpaheaddjit geain lea sámegiel- gelbbolašvuohta vátnásat. Dát guoská erenoamážit riddoguovlluide, julevsámi ja oarjelsámi guovlluide. Sámi mánáidgárddiide leat maid unnán dievdolbmot geain lea sámegielgelbbolašvuohta ja ovdaskuvlaoahppu. 2.1.3 Erenoamáš doarjja. Erenoamáš doarjja sámi mánáidgárddiide sirdojuvvui Sámedikki vuollái 01.01.2001. Sámediggi lea dál ráhkadan ja mearridan ođđa njuolggadusaid dán doarjagii. Ođđa njuolggadusat bohtet fápmui 01.01.2002. Erenoamáš doarjja juolluduvvo sámi mánáidgárddit miehtá riikka, ja maid dáru mánáidgárddiide main lea sámi ossodat. 2.1.4 Pedagogalaš neavvut. Dan rájes go ovddit strategalaš plána mearriduvvui, lea servodat oppalaččat ollu ovdánan, ja sámi servodat erenoamážit. Dađistaga lea ođđa teknologiija váldon atnui buot oahpahussuorggi dásiin. Dát gáibida ođđa vugiid ja ođđašlájat pedagogalaš neavvuid maiddái mánáidgárddiide. Maŋemus plánaáigodagas leat almmuhuvvon girjjit smávvamánáid váste buot golmma sámegillii ja maid veahá fágagirjjálašvuohta mánáidgárddiid atnui. Leat maid almmuhuvvon muhtin raje plakáhtat, videofilmmat ja CD:at. Sámedikkis lea sierra video-/filbma-čoakkáldat. TV- filmmat mat heivejit maiddái smávimus mánáide báddejuvvojit. Dáid besset mánáidgárddit luoikkahit nuvttá. Sámedikki bušeahta bokte juolluduvvojit juohke jagi ruđat mat leat várrejuvvon dasa ahte ráhkadit pedagogalaš neavvuid smávvamánáid váste. Ruhtasupmi lea unni, ja gáržžida oahpponeavvuid buvttadeami. Mánáidgárddit dárbbašit earenoamážit oahpponeavvuid maid sáhttá geavahit giellaoahpahusas. Go mánát unnán dahje eai veaháge beasa ođđa neavvuid geavahišgoahtit, dagaha dát ahte mánát atnet seamma dahkosiid sihke mánáidgárddis, ruovttus ja go skuvlii álget. Dasto eai oaččo mánát nu ollu hástalusaid, ja dát sáhttá dagahit ahte mánát jođánit válljejit dárogielat ávdnasiid atnit. Dát guoská sihke girjjiide, cd/musihkkii, videofilmmaide, dataspealuide/prográmmaide ja eará diŋggaide. . 2.1.5 Prošeavttat. Maŋemus plánaáigodagas leat leamaš unnán ovdánahttinprošeavttat. Go Sámediggi / Sámi oahpahusráđđi almmuha prošeaktaruđaid ođđa pedagogalaš neavvuid ovdánahttimii, de eai boađe ohcamat sámi mánáidgárddiin. Sámediggi ferte guorahallat mii dasa lea sivvan ja doaimmahit juoidá vai eambbogat ohcet. 2.2 Hástalusat ja dárbbut. Plánaáigodaga álggus soitet hástalusat bargiid, suohkaniid ja mánáidgárddi eaiggádiid hárrái leat:. Hástalit ja movttiidahttit sámi mánáidgárdebargiid ohcat prošeaktadoarjagiid dahje sáddet oahpponeavvoevttohusaid maid Sámediggi beassá árvvoštallat. Hástalit suohkaniid ovttasbargat Sámedikkiin vuoruhansurggiid siskkobealde dakko gokko lea vejolaš. Hástalit suohkaniid ja mánáidgárddi eaiggádiid ovdánahttit rámmaplána mii lea heivehuvvon báikkálaš dilálášvuođaide. Hástalit ja movttidahttit ovttasbargolávdegottiid leat mielde jahkeplána ovdánahttimis. 2.2.1 Mánáidgárdeláhka ja rámmaplána. Mánáidgárdeláhka mearriduvvui Stuoradikkis 1995 ja doaibmagođii 1996. Lea maŋŋel rievdaduvvon 1997 ja maŋemus 2001. Mánáidgárdeláhka jorgaluvvo sámegillii go láhkateaksta nuppes rievdá. Mánáid- ja bearašdepartementa mearridii dasto Mánáidgárddi rámmaplána lága § 2, 2. lađđasa láhkateavstta olis. Rámmaplánas lea sierra kapihtal sámi mánáidgárddiid várás. Buot sámi mánáidgárddit galget dan mielde jođihuvvot. Rámmaplána lea jorgaluvvon davvisámegillii. Mánáidgárdelága §2 Mánáidgárddi sisdoallu cealká 3. lađđasis:. Mánáidgárddi eaiggát sáhttá heivehit rámmaplána báikkálaš dilálašvuođaide. Juohke mánáidgárddi ovttasbargolávdegoddi galgá mearridit pedagogalaš doaimma jahkeplána. 2.2.2 Makkár doaimmaid Stuoradiggi ja Sámediggi vuoruhit mánáidgárdesuorggi siskkobeale. Juovlamánu 22. b. 1999 dohkkehuvvui stádaráđis Stuoradikkedieđáhus 27 (1999-2000) Mánáidgárddit buorrin mánáide ja váhnemiidda. Mánáid- ja Bearašdepartementa leat dán maŋŋel ja Stuoradikkedieđáhusa olis álggahan 3-jagi doaimmaheami mánáidgárdesuorgái. Sámediggi oasálastá dán doaimmaheamis ja galgá erenoamážit áimmahuššat sámi mánáidgárddiid. Sámediggi galgá máid leat oasálaš áššiide mat gusket dáru mánáidgárddiide geat addet fálaldaga sámi mánáide, degomat guovttegielalaš veahki addit dahje eatnigielaoahpahusa doaimmain. 2001 dálvvi ovdanbijai Mánáid- ja bearašdepartementa ovttas Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanttain, Norgga Oahpaheddjiidservviin ja Gielddaid Ovttastusain raportta mii guorahalai rekruterema ja dássedisvuođa ovdaskuvlaoahpaheaddjevirggis. Dan oktavuođas dollojuvvui gulaskuddankonfereansa mas oassálaste iešguđet bealit. Namuhuvvon raporttas ja raporttas mii bođii konfereanssa maŋŋel, leat namuhuvvon muhtun doaibmabijut maid departementa ja Sámediggi sáhttet álggahit vai rekruterejit eanet ovdaskuvlaoahpaheddjiid, ja bisuhit sin geat juo barget mánáidgárddiin. Earret eará soaitá áigeguovdil guorahallat lea go stipeanda sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjestudeanttaide vuogas rekruterendoaibmabidju. Ferte maid čielggadit makkár dárbu lea buorebut heivehit lassi- ja joatkkaoahppofálaldaga vai bisuha sámi bargiidveaga mánáidgárddiin. . Sámediggi lea gulaskuddancealkámušastis NAČ 2000:3 Sámi oahpaheaddjeoahppu --iešguđet máhttoárbevieruid gaskkas, ea. ea. cealkán ahte. Lea čielggas ahte ferte álggahit erenoamáš rekruterendoaimmaid jos goassege galgá gokčat sámegielat oahpaheddjiiddárbbu sámi skuvlii. Sámediggi doarju lávdegotti árvalusa ahte galgá ásahuvvot sierra stipeandaortnet studeanttaide geat váldet sámi oahpaheaddjeoahpu. Sámediggi oaivvilda ahte stipeandaortnet erenoamážit galgá boahtit buorrin dievdostudeanttaide ja studeanttaide olggobeale sámi giellalága hálddašanguovllu oktan julev- ja oarjelsámi studeanttaiguin, vai nagoda eanet dievdostudeanttaid oažžut oahpaheaddjeoahpuide (sihke ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddje oahpuide) ja eanet sámi studeanttaid olggobealde sámi giellalága hálddašanguovllu. 3 Sámedikki rámmat ja njuolggadusat. Sámediggi čuovvola čađat gustojeaddji mánáidgárdepolitihka maid Stuoradiggi mearrida. Sámedikki dievasčoahkkin ja Sámediggeráđđi dat mearridit rámmaid ja njuolggadusaid mánáidgárdesuorggi bargui dan mielde makkár resurssat stádabušeahta bokte juolluduvvojit juohke jagi. Sámedikki oahpahusossodat hálddaša mánáidgárdesuorggi barggu. Sámediggi ovttasbargá Mánáid- ja bearašdepartemeanttain ja filkkamánniámmáhiiguin das mii guoská politihkalaš mearrádusaid čuovvoleamis. 3.1 Dálá resursarámmat . Sámedikkis leat dál guokte olles virggi mánáidgárdesuorggis. Dasa lassin geavahuvvojit hálddahusa doaibmaruđain konsuleanttaid čoahkkindoaimmaide sihke siskkobeale ja olggobeale Sámedikki. Čoahkkindoaimmaide gullet ovttasbargu guoskevaš beliiguin. Bušeahtta gokčá maid diehtojuohkindoaimmaid mat oahpahusossodagas leat dán suorggis. Sámediggi lea budšeahttajuolludemiin várren ruđaid pedagogalaš neavvuid ráhkadeapmái. Lea Sámedikki ovddasvástádus ráhkadahttit oahpponeavvuid mat heivejit mánáidgárdemánáide ja geavaheddjiid dárbbuide. Jahkásaččat várrejuvvo ruhta mánáidgárddekonferensii man ulbmiljoavku lea sámi mánáidgárddiid bargit ja váhnemat. Várrejuvvojit ruđat lágidit guokte giellamovttidahttinseminára jahkái guovtti guvlui maid Sámediggeráđđi mearrida. 3.2 Erenoamáš doarjagiid juolludeami njuolggadusat. Mánáidgárddiide mat leat njuolggadusain cealkán ahte leat vuođđuduvvon sámegillii ja sámi kultuvrii, sáhttá juolludit sierra doarjaga. Áigumuš doarjagiin lea addit mánáidgárddiide buoret vejolašvuođa gaskkustit sámegiela ja sámi kultuvrra. Dasa lassin lea áigumuš nannet mánáidgárddi sámegiela geavaheami, ja nannet máná identitehta. Mánáidgárdi ferte čájehit ahte sii duohtan váldet barggu nannet sámegiela mánáidgárddis, ea.ea. plánaid, bušeahtaid, raporttaid ja rehketdoalu bokte. Doarjja galgá gokčat daid lassigoluid mat sámi mánáidgárddiin leat guovtti doaibmangiela dihte. Lassin oažžu guhtege mánáidgárdi dihto supmi guđege máná namas mat galget mannat dokumenterejuvvon goluide. Mánáidgárddit galget oalgguhuvvot bargat prošeavttaiguin ja ovdánahttinbargguiguin mánáidgárddis. Dan dihte lea vejolaš ohcat prošeaktadoarjaga Sámedikkis prošeavttaide, ovdánahttinbargui ja geahččalemiide. Sámediggi fállá bagadallama dán oktavuođas. Doarjaga ulbmil lea ahte mánáidgárdi galgá. -- nannet ja ovdánahttit sámegiela mánáidgárddiin gos leat sámi mánát. -- nannet sámi kultuvrra mánáidgárddis. -- nannet máná sámi identitehta. -- ođđasit ealáskahttit sámegiela. -- gokčat lassigoluid mat mánáidgárddiin leat dan oktavuođas . 4 Sámedikki mánáidgárdepolitihkka. 4.1 Váldostrategiija: vuoruhansuorggit. Sámedikki rámmaid geažil ferte vuoruhit sihke makkár bálvalusaid galgá fállat, daid viidodaga ja maid makkár gillii Sámedikki čállosiid galgá almmuhit. Vuoruhansuorggit:. Joatkit ovttasbarggu Mánáid- ja bearašdepartemeanttain kvalitehtaovddideami oktavuođas jagiin 2002 ja 2003. Sámediggi áigu nannet sámegiela. Ovttasbargu ovdalaš ja ođđa ovttasbarganguimmiiguin ovdánahttin- ja dutkanbargguin. Sámediggi áigu plánaáigodagas buohtalastit prošeavttaid mánáidgárddiin ja vuođđoskuvllain. 4.2 Vuoruheapmi 2002-2005. Sámediggi vuoruha plánaáigodagas dáid:. Almmuhit/ juolludit doarjagiid ovdánahttindoaimmaide. Bagadallama ovdánahttinbargguid oktavuođas. Almmuhit áigečállosa sámi mánáidgárddiid várás. Lágidit gitta guokte giellamovttiidahttinseminára jahkái. Bagadallat mánáidgárddiid eaiggádiid ráhkadettiin gelbbolašvuođahuksema plána. Bagadallat jahkeplána ráhkademiin ovttasbargolávdegoddái. Hukset sámi skuvlafierpmádahkii gulahallanbáikkiid. Jahkásaččat lágidit mánáidgárdekonfereanssa. Ovttasbargat departemeanttain ja filkkamánniámmáhiiguin vai oažžut buriid diehtojuohkindábiid . 4.3 Ovttasbargooktavuođaid deattuheapmi. Stuoradikkedieđáhusa 27(1999-2000) mánáidgárddiid kvalitehta birra lea vuođđun ovttasbargui Sámedikki ja Mánáid- ja bearašdepartemeantta gaskkas. Ovttasbargu guoská erenoamážit sámi mánáidgárddiide guoski beliide. . Go golmma-jagi vuoruhanáigodat nohká, berre Sámediggi gávdnat ovttasbarganguimmiid geaiguin lágidit fáddásemináraid dan kvalitehttabarggu birra mii soaitá báhcán. Lea lunddolaš ahte departementa ja Sámediggi ovttas barget dárkkistit lágaid ja láhkaásahusaid vai dat fuolahit sámi mánáid dárbbuid ja vuoigatvuođaid. Sámediggi ja departementa áigot plánaáigodagas lágidit oktasaš davviriikkalaš mánáidgárdekonfereanssa sámi mánáigárddiid birra. Sámediggi oassálastá maid fierpmádagas mii lea viđa davimus filkkamánneámmáhiid várás. Dan oktavuođas go Stuoradiggi vuoruha mánáidgárdesuorggi, lea deaŧalaš ovttasbargat guoskevaš filkkamánniámmáhiiguin mánáidgárddi kvalitehta, rekruterema, sámi mánáidgárddiid bargiid oahpu ja gelbbolašvuođaloktema, ja maiddái bargguin hukset deaivvadanbáikkiid ja iešguđetlágan beallásaččaide diehtojuohkima nalde. Lea dárbbašlaš ovttasbargat suohkaniiguin gos leat sámi mánáidgárddit máŋgga viidodagas. Gelbbolašvuođaloktema barggus bargá Sámediggi ovttas Sámi allaskuvllain. 5 Sámedikki doaimmat 2002-2005. Sámediggi áigu jahkásaččat juolludit ruđaid ovdánahttit sámi mánáidgárddiide pedagogalaš oahpponeavvuid. Áiggi mielde soaitá šaddat áigeguovdilis áššin evttohit njuolggadusaid rievdadit, vai sámi mánát ožžot vuoigatvuohtan oažžut fálaldaga iežaset gillii. Suohkanat fertejit geatnegahttot láhčit dili nu ahte priváhta sámi mánáidgárddit ožžot buriid eavttuid. 5.1 IKT. Sámedikki fierpmádatsiidduin galget čađat leat ođasmahtton dieđut mat gusket sámi mánáid ja bajásšaddaneavttuide, sámi mánáidgárddiid bargiide ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát, ja sámi mánáid váhnemiidda. Sámediggi áigu maid buktit ovdan dieđuid sámiid ja sámiid diliid birra mat leat heivehuvvon dáru mánáidgárddiide. Eanet ahte eanet mánáidgárddit geavahišgohtet dihtorteknologiija ja IKT. Livččii lunddolaš ahte Sámediggi ovttas Mánáid- ja bearašdepartemeanttain bidjet sámi mánáidgárddiide heivehuvvon dieđuid dihtorfierpmádaga mánáidgárddesiidduide. Dát livčče omd. lágat ja njuolggadusat, áigeguovdilis áššit, dieđut, feara makkár skovit, ovttaskas fáttát ja dađistaga maiddái ságastallanforum. 5.2 Pedagogalaš neavvut. Sámediggi lea jahkásaččat várren ruđa ráhkadit pedagogalaš neavvuid. Dát rámma ii govčča buot golmma giela dárbbuid. Ferte bargat jorgalit ja heivehit neavvuid sámi dillái. Lea maiddái vuos ollu bargu ovdánahttit mánáidgárddiid olgobirrasa. Dan barggus ferte ovdánahttit modeallaid maid máŋga mánáidgárddi sáhttet atnit. Dán sáhttá mánáidgárdi dahkat prošeaktadoarjagiin. Sámediggi áigu plánaáigodagas vuoruhit čuovvovaš beliid:. ođđa govvagirjjiid. diehtogirjjiid. ođđa fágagirjjálašvuođa sihke sámegillii ja dárogillii. jietnagirjjiid. mánáidgirjjiid jorgalit. fágagirjjiid jorgalit. musihka, sihke lávllagirjjiid ja cd. filmmaid/videofilmmaid. dihtorprográmmaid. dihtorspealuid. beavdespealuid. plakáhtaid. duhkorasaid. Plána makkár doaimmaiguin mánáidgárddit sáhttet bargat huksendihte buriid dábiid ja dainna lágin eastadit givssideami ja intoleránsa. 5.3 Rekruteren. Muhtin guovlluin lea ovdaskuvlaoahpaheddjiid lohku sámi mánáidgárddiin dohkálaš, muhto eará guovlluin fas váilot ollu sámegielat ovdaskuvlaoahpaheaddjit ja veahkkebargit. Nu lea erenoamážit oarjelsámi ja julevsámi guovlluin ja Tromssa ja Finnmárkku riddoguovlluin. Doppe ferte bargat loktet gelbbolašvuođa bargiidveagas mii juo lea virgáibiddjon, muhto maid oččodit olbmuid váldit ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu. Dievdo-ovdaskuvlaoahpaheaddjit leat hui vátnásat sámi mánáidgárddiin. Soaitá vejolaš oažžut dan soames dievdo-ovdaskuvlaoahpaheaddji veahkkin rekruterenbargui. Sámediggi áigu ovttasráđiid Mánáid- ja bearašdepartemeanttain čielggadit makkár vejolašvuođat gávdnojit ásahit stipeandda studeanttaide geat váldet sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu ja stipeandda mii ásahuvvo erenoamážit dievdoolbmuide. 5.4 Gelbbolašvuohta. Sámedikki mielas lea stuora dárbu loktet sámi mánáidgárdebargiid gelbbolašvuođa. Lea maid stuora dárbu hukset sámegielgelbbolašvuođa, ja maiddái kultuvraáddejumis. Dan dihte lea dárbbašlaš álggahit iešguđetlágan joatkka- ja lassioahpuid mánáidgárdebargiide. . NAČ 2000:3 Sámi oahpaheaddjeoahppu lea árvaluvvon ovdánahttit oahppofálaldaga kulturfágas mas deattuhuvvo árbevirolaš oahppu. Dát árvaluvvo leat oassin dábálašoahpaheaddje- ja ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpuin ja lassi- ja joatkkaoahppun. Lassi- ja joatkkaoahppodárbbuid čielggadeame sáhttá dahkat ovttas Mánáid- ja bearašdepartemeanttain ja guoskevaš filkkamánniiguin. Galgá maid ráhkaduvvot Stuoradikkedieđáhus oahpaheaddjeoahpu birra. Dan dieđáhusas berrejit doaibmabijut mat gusket sámi oahpaheaddjeohppui leat oassin. Mánáid- ja bearašdepartementa árvala rekruterendieđáhusas ahte sáhttá árvvoštallot galgá go ovdaskuvlaoahpaheddjiid bálkálasahus maiddái guoskat ovdaskuvlaoahpaheddjiide geain lea sámegielgelbbolašvuohta ja barget mánáidgárddiin olggobealde doaibmabidjoguovllu. Sámediggi áigu bargat dan badjelii ahte MBD ulbmilat rekruterendieđáhusas duohtan dahkkojit. 5.5 Doarjagat. Jahkásaččat juolluduvvojit ruđat ovdánahttit mánáidgárddiide heivehuvvon pedagogalaš neavvuid. Ruđat almmuhuvvojit juohke jagi ja ohcanáigi lea čakčat. . Sámediggi lea ráhkadan sierra ohcanskovi ja veahkeha maid ohcama deavdimiin ja proseassain maŋŋel. Sámediggi sáhttá maid juolludit ruđaid mánáidgárddiide geat barget prošeavttaiguin ja ovddidanbargguiguin. Buot sámi mánáidgárddit ja mánáidgárddit main leat sámi mánát sáhttet ohcat doarjagiid. Ohcamis galget boahtit ovdan ulbmilat, doaibmabijut, áigeplána ja bušeahtta. 5.6 Diehtojuohkin. Sámediggi áigu boahttevaš áigodagas garraseappot bargat juohkit dieđuid suohkaniidda main leat sámi mánáidgárddit ja suohkaniida main leat sámi mánát dáru mánáidgárddiin. Šaddá maid hástalussan oažžut ságastallama suohkaniiguin main ii leat makkárge fálaldat sámi mánáide. Dakkár oktavuođain lea lunddolaš ovttasbargat guoskevaš filkkamánniiguin ja mánáid váhnemiiguin. Sámediggi ferte maid addit eanet dieđuid váhnemiidda geat eai oaččo sámi fálaldaga iežaset mánáide. Dát váhnemat fertejit oažžut dieđuid vuoigatvuođaideaset birra ja movt bargat vai ožžot fálaldaga mánáidasaset. Sámediggi áigu maid addit eanet dieđuid mánáidgárddiide oahpponeavvuid birra ja eará ođđasiid birra mánáidgárdesuorggis. 5.7 Movttiidahttin. Sámediggi áigu joatkit movttiidahttinbargguiguin. Deaŧaleamos oasit leat sámegiela geavaheapmi, oažžut eanet evttohusaid pedagogalaš neavvuide ja ovdánahttinbargui dán áigodagas. 5.8 Kvalitehta ja gelbbolašvuođadoaimmat. Mánáid- ja bearašdepartementa lea Stuoradikkedieđáhusa 27 (1999-2000) maŋŋel álggahan kvalitehtaovddidandoaimmaid mánáidgárddiide, doaibmaáigodat lea golbma jagi. Sámediggi galgá vuosttažettiin fuolahit sámi mánáidgárddiid dán barggus. Sámediggi áigu oalgguhit sámi mánáidgárddiid bargat geahččalemiiguin ja ovdánahttinbargguiguin mánáidgárddiin. Lea maid vejolaš ohcat Sámedikkis doarjaga dasa. Evttohus 1, áirras Roger Pedersen, SVL sámediggejoavku:. Rievadadus čuokkis 1.1, maŋemus garga rievdaduvvo ná:. Sámediggi bidjá njuolggadusaid erenoamáš doarjja sámi mánáidgárddiide vuođđun go áššit, mat gusket mánáidgárddiide, meannoduvvojit. Evttohus 2, Jørn Are Gaski, Bargiidbellodaga sámediggejoavku:. Čuokkis 4.1:Váldostrategiija: áŋgiruššansuorggit. Ođđa áŋgiruššansuorgi:. Eanet sámi bearašmánáidgárddiid ásaheapmi bearašmánáidgárddiid juovlamánu 1. b 1995 láhkaásahusa mielde, mánáidgárdelága § 14 vuođul. Čuokkis 4.2 Vuoruheapmi. Ođđa vuoruheapmi, lasáhus:. Oaivadit sámi bearašmánáidgárddiid ásaheami. Čuokkis 5.6 Diehtojuohkin. Diehtojuohkin molsaeaktolaččat ásahit sámi bearašmánáidgárddiid dakkár guovlluide, gos lea váttis ollašuhttit daid eavttuid mat gáibiduvvojit dábálaš sámi mánáidgárddiid ásaheapmái. . Jienasteapmi. 39 áirasis ledje 36 mielde jienasteamis. Jienasteapmi čađahuvvui čuovvovaš vugiin. Evttohus 1 hilgojuvvo 34 jienain. Evttohus 2 mearriduvvui ovttajienalaččat, mearkkašupmin áššái. Sámediggeráđi árvalus mearriduvvo 34 jienain. Beavdegirjelasáhus. Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu. Sáhkavuorru. Replihkka. 1. Ragnhild L. Nystad, áššejođih. . 2. Ann-Mari Thomassen. 3. Roger Pedersen. Ragnhild L. Nystad. Svein Peter Pedersen. Jørn Are Gaski. Roger Pedersen. 4. Jørn Are Gaski. 5. Ragnhild L. Nystad, áššejođih. Jørn Are Gaski (evttohusaid birra). Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná:. Sámediggi dohkkeha ovdanbiddjon strategalaš plána sámi mánáidgárddiide áigodagas 2002-2005. 1 Álggahus. Dalá Sámi oahpahusráđđi ráhkadii 1995 Norgga vuosttaš strategalaš plána sámi mánáidgárddiide áigodaga 1996-2001 várás. Maŋŋil lea Sámi oahpahusráđđi šaddan oassin Norgga Sámedikkis. Dán plána galgá dál ođastit. Sámediggi lea mearridan strategalaš plána sámi mánáidgárddiide skábmamánu 30 b. 2001. 1.1 Sámi mánáidgárddit čilgejuvvon oanehaččat. Definišuvdna/áddejupmi. Mánáidgárddi rámmaplána čilge sámi mánáidgárddi ná: »Sámi mánáidgárdi lea mánáidgárdi gos leat sámi sogat mánát -- sámit: Mánáidgárddi ulbmil lea nannet mánáid sámi identitehta ovddidettiin sámegiela geavaheami ja gaskkustettiin sámi kultuvrra. Mánáidgárddi jođihit sámi pedogogalaš bargit.». Rámmaplánas ja mánáidgárdelágas čilgejuvvo sámi mánná ná: buot mánát geain nubbi dahje goappašat váhnemat leat sápmelaččat. Mánáidgárdelága § 7 cealká ahte: »Mánáidgárddit mat leat sámi mánáide ja sámi guovlluin, galget vuođđuduvvot sámi gillii ja kultuvrii.» Lága mearkkašumiin celko ahte dát lađas § 7:s ráddjejuvvo nu ahte guoská dušše sámi guovlluide, namalassii gielddaide mat gullet sámi giellalága hálddašanguvlui. Mánáidgárddiide olggobeale sámi guovlluid čujuhuvvo § 7 2. lađđasii mii guoská báikkálaš heiveheapmái, rámmaplána njuolggadusaide ja departemeantta jahkásaš johtučállosii Q-2. Čujuhuvvo maid dasa ahte Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementa lea dulkon sámi guovlluid hui loažžadit, ja Mánáid- ja bearašdepartementa áigu atnit seamma loažžadis vuođđooainnu áššis. Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi áigu atnit rámmaplána definišuvnna vuođđun go mánáidgárddiide guoski áššit meannuduvvojit. 1.2 Višuvdna/ulbmil. Mánáidgárdi mii lea buorre sámi mánáide, addá mánáide sámi identitehta. Dat juogada mánáide sámi rikkis kultuvrras ja boktá máná váimmugiela ilu. Ulbmilat: . Mánáidgárdi galgá nannet ja ovddidit sámegiela ja sámi kultuvrra mánáidgárddiin gos leat sámi mánát, ja veahkkin virkkosmahttit ja ođđasit ealáskahttit sámegiela. Mánáidgárdi galgá veahkkin ovdánahttit sámi mánáid sámi identitehta ja maid oažžut sin oadjebassan kultuvrraseaset ja gielasteaset, ja illudit gielaineaset ja kultuvrraineaset. Sámegielas ja sámi kultuvrras galget leat buorit eavttut mánáidgárddis. Buot oasálaččat galget veahkkin dasa ahte sámegiela ja sámi kultuvrra ovdánahttin sihkkarasto ja ovddiduvvo mánáidgárddiin. Višuvnnat ja ulbmilat leat vuolggahuvvon dáin plánain:. Mánáidgárdeláhka oktan rámmaplánain. Sámedikkeplána 1998-2001. . Sámedikkeplána 1998-2001 cealká ahte sámi mánáidgárddit mearkkašit ollu sámegiela ovdáneapmái ja sámi mánáid bajásšaddamii oppalaččat. Sámi mánát bajásšaddet servodagas gos lea kultuvrralaš ja gielalaš eatnatvuohta. Sámi mánáidgárddiin lea erenoamáš ovddasvástádus leat báikin gos sámegiella ja sámi kultuvra gaskkustuvvo, nannejuvvo ja ovddiduvvo. 2 Sámi mánáidgárddit- čilgehusat ja dárbbut. 2.1 Diliid čilgen. Sámi mánáidgárddiid dilli lea rievdan dađistaga go servodat muđui lea nuppástuvvan. Dan rájes go ovddit plána mearriduvvui, leat dárbbut muhtin muddui rievdan. Ođđa mánáidgárdeláhka biddjui fápmui jagis 1996. Mánáidgárddi rámmaplána, mii lea mánáidgárdelága láhkaásahus, lea geavahuvvon 1996 rájes. Reforbma 97 mielddisbuvttii ahte 6-jahkásaččat dál leat skuvllas dan sadjái go mánáidgárddis. Leat maid boahtán ođđaset dutkamat fágasurggiide degomat guovtte-/máŋggagielalašvuohta. Eanet ahte eanet mánáidgárdemánát leat guovtte- dahje máŋggagielagat. Seammás duvdojuvvo sámegiella máŋgga guovllus. . Ain váilot ollu sámi mánáide ja sámi mánáidgárddiide heivehuvvon pedagogalaš ávdnasat. Váilot maid dán suorgái guoskevaš dutkamat. Buorre oassi sámi mánáidgárddiin leat geavahišgoahtán ođđa teknologiija ja geavahit PC Interneahtain. Namuhuvvon rievdamat buktet maid ođđa dárbbuid ja hástalusaid mánáidgárddiide, mánáidgárddi eaiggádiidda, Sámediggái ja eará áššeoasálaččaide. . 2.1.1 Statistihkka. Jagis 2001 leat registrerejuvvon 44 mánáidgárddi maid sáhttá gohčodit sámi mánáidgárdin. Dát fálaldat guoská su. 980 mánnái. Dán logus leat sihke suohkanlaš ja priváhta mánáidgárddit. Lea eahpečielggas lea go mánáidgárddiid lohku lassánan vai unnon. Mánáidlohku gal lea sihkkareabbu. Buohtastahttin dihte sáhttá namuhit ahte 1999 ledje 644 máná geaidda lei fálaldat sámi mánáidgárddiin. Dát čajeha ahte mánnálohku geat ohcet ja ožžot saji sámi mánáidgárddiide lassána olu. Lassáneapmi soaitá boahtit das go eambbogat atnet oasseáiggesajiid. Orru jahkehahtti ahte dát lohku hiljit lassána dán boahtte áigodagas. 2.1.2 Ovdaskuvlaoahpaheaddjedárbbu gokčan. Oppalaččat lea sámi mánáidgárddiin oalle bures gokčojuvvon ovdaskuvlaoahpaheaddjedárbu. Ain leat ovdaskuvlaoahpaheaddjit geain lea sámegiel- gelbbolašvuohta vátnásat. Dát guoská erenoamážit riddoguovlluide, julevsámi ja oarjelsámi guovlluide. Sámi mánáidgárddiide leat maid unnán dievdolbmot geain lea sámegielgelbbolašvuohta ja ovdaskuvlaoahppu. 2.1.3 Erenoamáš doarjja. Erenoamáš doarjja sámi mánáidgárddiide sirdojuvvui Sámedikki vuollái 01.01.2001. Sámediggi lea dál ráhkadan ja mearridan ođđa njuolggadusaid dán doarjagii. Ođđa njuolggadusat bohtet fápmui 01.01.2002. Erenoamáš doarjja juolluduvvo sámi mánáidgárddit miehtá riikka, ja maid dáru mánáidgárddiide main lea sámi ossodat. 2.1.4 Pedagogalaš neavvut. Dan rájes go ovddit strategalaš plána mearriduvvui, lea servodat oppalaččat ollu ovdánan, ja sámi servodat erenoamážit. Dađistaga lea ođđa teknologiija váldon atnui buot oahpahussuorggi dásiin. Dát gáibida ođđa vugiid ja ođđašlájat pedagogalaš neavvuid maiddái mánáidgárddiide. Maŋemus plánaáigodagas leat almmuhuvvon girjjit smávvamánáid váste buot golmma sámegillii ja maid veahá fágagirjjálašvuohta mánáidgárddiid atnui. Leat maid almmuhuvvon muhtin raje plakáhtat, videofilmmat ja CD:at. Sámedikkis lea sierra video-/filbma-čoakkáldat. TV- filmmat mat heivejit maiddái smávimus mánáide báddejuvvojit. Dáid besset mánáidgárddit luoikkahit nuvttá. Sámedikki bušeahta bokte juolluduvvojit juohke jagi ruđat mat leat várrejuvvon dasa ahte ráhkadit pedagogalaš neavvuid smávvamánáid váste. Ruhtasupmi lea unni, ja gáržžida oahpponeavvuid buvttadeami. Mánáidgárddit dárbbašit earenoamážit oahpponeavvuid maid sáhttá geavahit giellaoahpahusas. Go mánát unnán dahje eai veaháge beasa ođđa neavvuid geavahišgoahtit, dagaha dát ahte mánát atnet seamma dahkosiid sihke mánáidgárddis, ruovttus ja go skuvlii álget. Dasto eai oaččo mánát nu ollu hástalusaid, ja dát sáhttá dagahit ahte mánát jođánit válljejit dárogielat ávdnasiid atnit. Dát guoská sihke girjjiide, cd/musihkkii, videofilmmaide, dataspealuide/prográmmaide ja eará diŋggaide. . 2.1.5 Prošeavttat. Maŋemus plánaáigodagas leat leamaš unnán ovdánahttinprošeavttat. Go Sámediggi / Sámi oahpahusráđđi almmuha prošeaktaruđaid ođđa pedagogalaš neavvuid ovdánahttimii, de eai boađe ohcamat sámi mánáidgárddiin. Sámediggi ferte guorahallat mii dasa lea sivvan ja doaimmahit juoidá vai eambbogat ohcet. 2.2 Hástalusat ja dárbbut. Plánaáigodaga álggus soitet hástalusat bargiid, suohkaniid ja mánáidgárddi eaiggádiid hárrái leat:. Hástalit ja movttiidahttit sámi mánáidgárdebargiid ohcat prošeaktadoarjagiid dahje sáddet oahpponeavvoevttohusaid maid Sámediggi beassá árvvoštallat. Hástalit suohkaniid ovttasbargat Sámedikkiin vuoruhansurggiid siskkobealde dakko gokko lea vejolaš. Hástalit suohkaniid ja mánáidgárddi eaiggádiid ovdánahttit rámmaplána mii lea heivehuvvon báikkálaš dilálášvuođaide. Hástalit ja movttidahttit ovttasbargolávdegottiid leat mielde jahkeplána ovdánahttimis. 2.2.1 Mánáidgárdeláhka ja rámmaplána. Mánáidgárdeláhka mearriduvvui Stuoradikkis 1995 ja doaibmagođii 1996. Lea maŋŋel rievdaduvvon 1997 ja maŋemus 2001. Mánáidgárdeláhka jorgaluvvo sámegillii go láhkateaksta nuppes rievdá. Mánáid- ja bearašdepartementa mearridii dasto Mánáidgárddi rámmaplána lága § 2, 2. lađđasa láhkateavstta olis. Rámmaplánas lea sierra kapihtal sámi mánáidgárddiid várás. Buot sámi mánáidgárddit galget dan mielde jođihuvvot. Rámmaplána lea jorgaluvvon davvisámegillii. Mánáidgárdelága §2 Mánáidgárddi sisdoallu cealká 3. lađđasis:. Mánáidgárddi eaiggát sáhttá heivehit rámmaplána báikkálaš dilálašvuođaide. Juohke mánáidgárddi ovttasbargolávdegoddi galgá mearridit pedagogalaš doaimma jahkeplána. 2.2.2 Makkár doaimmaid Stuoradiggi ja Sámediggi vuoruhit mánáidgárdesuorggi siskkobeale. Juovlamánu 22. b. 1999 dohkkehuvvui stádaráđis Stuoradikkedieđáhus 27 (1999-2000) Mánáidgárddit buorrin mánáide ja váhnemiidda. Mánáid- ja Bearašdepartementa leat dán maŋŋel ja Stuoradikkedieđáhusa olis álggahan 3-jagi doaimmaheami mánáidgárdesuorgái. Sámediggi oasálastá dán doaimmaheamis ja galgá erenoamážit áimmahuššat sámi mánáidgárddiid. Sámediggi galgá máid leat oasálaš áššiide mat gusket dáru mánáidgárddiide geat addet fálaldaga sámi mánáide, degomat guovttegielalaš veahki addit dahje eatnigielaoahpahusa doaimmain. 2001 dálvvi ovdanbijai Mánáid- ja bearašdepartementa ovttas Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanttain, Norgga Oahpaheddjiidservviin ja Gielddaid Ovttastusain raportta mii guorahalai rekruterema ja dássedisvuođa ovdaskuvlaoahpaheaddjevirggis. Dan oktavuođas dollojuvvui gulaskuddankonfereansa mas oassálaste iešguđet bealit. Namuhuvvon raporttas ja raporttas mii bođii konfereanssa maŋŋel, leat namuhuvvon muhtun doaibmabijut maid departementa ja Sámediggi sáhttet álggahit vai rekruterejit eanet ovdaskuvlaoahpaheddjiid, ja bisuhit sin geat juo barget mánáidgárddiin. Earret eará soaitá áigeguovdil guorahallat lea go stipeanda sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjestudeanttaide vuogas rekruterendoaibmabidju. Ferte maid čielggadit makkár dárbu lea buorebut heivehit lassi- ja joatkkaoahppofálaldaga vai bisuha sámi bargiidveaga mánáidgárddiin. . Sámediggi lea gulaskuddancealkámušastis NAČ 2000:3 Sámi oahpaheaddjeoahppu --iešguđet máhttoárbevieruid gaskkas, ea. ea. cealkán ahte. Lea čielggas ahte ferte álggahit erenoamáš rekruterendoaimmaid jos goassege galgá gokčat sámegielat oahpaheddjiiddárbbu sámi skuvlii. Sámediggi doarju lávdegotti árvalusa ahte galgá ásahuvvot sierra stipeandaortnet studeanttaide geat váldet sámi oahpaheaddjeoahpu. Sámediggi oaivvilda ahte stipeandaortnet erenoamážit galgá boahtit buorrin dievdostudeanttaide ja studeanttaide olggobeale sámi giellalága hálddašanguovllu oktan julev- ja oarjelsámi studeanttaiguin, vai nagoda eanet dievdostudeanttaid oažžut oahpaheaddjeoahpuide (sihke ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddje oahpuide) ja eanet sámi studeanttaid olggobealde sámi giellalága hálddašanguovllu. 3 Sámedikki rámmat ja njuolggadusat. Sámediggi čuovvola čađat gustojeaddji mánáidgárdepolitihka maid Stuoradiggi mearrida. Sámedikki dievasčoahkkin ja Sámediggeráđđi dat mearridit rámmaid ja njuolggadusaid mánáidgárdesuorggi bargui dan mielde makkár resurssat stádabušeahta bokte juolluduvvojit juohke jagi. Sámedikki oahpahusossodat hálddaša mánáidgárdesuorggi barggu. Sámediggi ovttasbargá Mánáid- ja bearašdepartemeanttain ja filkkamánniámmáhiiguin das mii guoská politihkalaš mearrádusaid čuovvoleamis. 3.1 Dálá resursarámmat . Sámedikkis leat dál guokte olles virggi mánáidgárdesuorggis. Dasa lassin geavahuvvojit hálddahusa doaibmaruđain konsuleanttaid čoahkkindoaimmaide sihke siskkobeale ja olggobeale Sámedikki. Čoahkkindoaimmaide gullet ovttasbargu guoskevaš beliiguin. Bušeahtta gokčá maid diehtojuohkindoaimmaid mat oahpahusossodagas leat dán suorggis. Sámediggi lea budšeahttajuolludemiin várren ruđaid pedagogalaš neavvuid ráhkadeapmái. Lea Sámedikki ovddasvástádus ráhkadahttit oahpponeavvuid mat heivejit mánáidgárdemánáide ja geavaheddjiid dárbbuide. Jahkásaččat várrejuvvo ruhta mánáidgárddekonferensii man ulbmiljoavku lea sámi mánáidgárddiid bargit ja váhnemat. Várrejuvvojit ruđat lágidit guokte giellamovttidahttinseminára jahkái guovtti guvlui maid Sámediggeráđđi mearrida. 3.2 Erenoamáš doarjagiid juolludeami njuolggadusat. Mánáidgárddiide mat leat njuolggadusain cealkán ahte leat vuođđuduvvon sámegillii ja sámi kultuvrii, sáhttá juolludit sierra doarjaga. Áigumuš doarjagiin lea addit mánáidgárddiide buoret vejolašvuođa gaskkustit sámegiela ja sámi kultuvrra. Dasa lassin lea áigumuš nannet mánáidgárddi sámegiela geavaheami, ja nannet máná identitehta. Mánáidgárdi ferte čájehit ahte sii duohtan váldet barggu nannet sámegiela mánáidgárddis, ea.ea. plánaid, bušeahtaid, raporttaid ja rehketdoalu bokte. Doarjja galgá gokčat daid lassigoluid mat sámi mánáidgárddiin leat guovtti doaibmangiela dihte. Lassin oažžu guhtege mánáidgárdi dihto supmi guđege máná namas mat galget mannat dokumenterejuvvon goluide. Mánáidgárddit galget oalgguhuvvot bargat prošeavttaiguin ja ovdánahttinbargguiguin mánáidgárddis. Dan dihte lea vejolaš ohcat prošeaktadoarjaga Sámedikkis prošeavttaide, ovdánahttinbargui ja geahččalemiide. Sámediggi fállá bagadallama dán oktavuođas. Doarjaga ulbmil lea ahte mánáidgárdi galgá. nannet ja ovdánahttit sámegiela mánáidgárddiin gos leat sámi mánát. nannet sámi kultuvrra mánáidgárddis. nannet máná sámi identitehta. ođđasit ealáskahttit sámegiela. gokčat lassigoluid mat mánáidgárddiin leat dan oktavuođas . 4 Sámedikki mánáidgárdepolitihkka. 4.1 Váldostrategiija: vuoruhansuorggit. Sámedikki rámmaid geažil ferte vuoruhit sihke makkár bálvalusaid galgá fállat, daid viidodaga ja maid makkár gillii Sámedikki čállosiid galgá almmuhit. Vuoruhansuorggit:. Joatkit ovttasbarggu Mánáid- ja bearašdepartemeanttain kvalitehtaovddideami oktavuođas jagiin 2002 ja 2003. Sámediggi áigu nannet sámegiela. Ovttasbargu ovdalaš ja ođđa ovttasbarganguimmiiguin ovdánahttin- ja dutkanbargguin. Sámediggi áigu plánaáigodagas buohtalastit prošeavttaid mánáidgárddiin ja vuođđoskuvllain. 4.2 Vuoruheapmi 2002-2005. Sámediggi vuoruha plánaáigodagas dáid:. Almmuhit/ juolludit doarjagiid ovdánahttindoaimmaide. Bagadallama ovdánahttinbargguid oktavuođas. Almmuhit áigečállosa sámi mánáidgárddiid várás. Lágidit gitta guokte giellamovttiidahttinseminára jahkái. Bagadallat mánáidgárddiid eaiggádiid ráhkadettiin gelbbolašvuođahuksema plána. Bagadallat jahkeplána ráhkademiin ovttasbargolávdegoddái. Hukset sámi skuvlafierpmádahkii gulahallanbáikkiid. Jahkásaččat lágidit mánáidgárdekonfereanssa. Ovttasbargat departemeanttain ja filkkamánniámmáhiiguin vai oažžut buriid diehtojuohkindábiid . 4.3 Ovttasbargooktavuođaid deattuheapmi. Stuoradikkedieđáhusa 27(1999-2000) mánáidgárddiid kvalitehta birra lea vuođđun ovttasbargui Sámedikki ja Mánáid- ja bearašdepartemeantta gaskkas. Ovttasbargu guoská erenoamážit sámi mánáidgárddiide guoski beliide. . Go golmma-jagi vuoruhanáigodat nohká, berre Sámediggi gávdnat ovttasbarganguimmiid geaiguin lágidit fáddásemináraid dan kvalitehttabarggu birra mii soaitá báhcán. Lea lunddolaš ahte departementa ja Sámediggi ovttas barget dárkkistit lágaid ja láhkaásahusaid vai dat fuolahit sámi mánáid dárbbuid ja vuoigatvuođaid. Sámediggi ja departementa áigot plánaáigodagas lágidit oktasaš davviriikkalaš mánáidgárdekonfereanssa sámi mánáigárddiid birra. Sámediggi oassálastá maid fierpmádagas mii lea viđa davimus filkkamánneámmáhiid várás. Dan oktavuođas go Stuoradiggi vuoruha mánáidgárdesuorggi, lea deaŧalaš ovttasbargat guoskevaš filkkamánniámmáhiiguin mánáidgárddi kvalitehta, rekruterema, sámi mánáidgárddiid bargiid oahpu ja gelbbolašvuođaloktema, ja maiddái bargguin hukset deaivvadanbáikkiid ja iešguđetlágan beallásaččaide diehtojuohkima nalde. Lea dárbbašlaš ovttasbargat suohkaniiguin gos leat sámi mánáidgárddit máŋgga viidodagas. Gelbbolašvuođaloktema barggus bargá Sámediggi ovttas Sámi allaskuvllain. 5 Sámedikki doaimmat 2002-2005. Sámediggi áigu jahkásaččat juolludit ruđaid ovdánahttit sámi mánáidgárddiide pedagogalaš oahpponeavvuid. Áiggi mielde soaitá šaddat áigeguovdilis áššin evttohit njuolggadusaid rievdadit, vai sámi mánát ožžot vuoigatvuohtan oažžut fálaldaga iežaset gillii. Suohkanat fertejit geatnegahttot láhčit dili nu ahte priváhta sámi mánáidgárddit ožžot buriid eavttuid. 5.1 IKT. Sámedikki fierpmádatsiidduin galget čađat leat ođasmahtton dieđut mat gusket sámi mánáid ja bajásšaddaneavttuide, sámi mánáidgárddiid bargiide ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát, ja sámi mánáid váhnemiidda. Sámediggi áigu maid buktit ovdan dieđuid sámiid ja sámiid diliid birra mat leat heivehuvvon dáru mánáidgárddiide. Eanet ahte eanet mánáidgárddit geavahišgohtet dihtorteknologiija ja IKT. Livččii lunddolaš ahte Sámediggi ovttas Mánáid- ja bearašdepartemeanttain bidjet sámi mánáidgárddiide heivehuvvon dieđuid dihtorfierpmádaga mánáidgárddesiidduide. Dát livčče omd. lágat ja njuolggadusat, áigeguovdilis áššit, dieđut, feara makkár skovit, ovttaskas fáttát ja dađistaga maiddái ságastallanforum. 5.2 Pedagogalaš neavvut. Sámediggi lea jahkásaččat várren ruđa ráhkadit pedagogalaš neavvuid. Dát rámma ii govčča buot golmma giela dárbbuid. Ferte bargat jorgalit ja heivehit neavvuid sámi dillái. Lea maiddái vuos ollu bargu ovdánahttit mánáidgárddiid olgobirrasa. Dan barggus ferte ovdánahttit modeallaid maid máŋga mánáidgárddi sáhttet atnit. Dán sáhttá mánáidgárdi dahkat prošeaktadoarjagiin. Sámediggi áigu plánaáigodagas vuoruhit čuovvovaš beliid:. ođđa govvagirjjiid. diehtogirjjiid. ođđa fágagirjjálašvuođa sihke sámegillii ja dárogillii. jietnagirjjiid. mánáidgirjjiid jorgalit. fágagirjjiid jorgalit. musihka, sihke lávllagirjjiid ja cd. filmmaid/videofilmmaid. dihtorprográmmaid. dihtorspealuid. beavdespealuid. plakáhtaid. duhkorasaid. Plána makkár doaimmaiguin mánáidgárddit sáhttet bargat huksendihte buriid dábiid ja dainna lágin eastadit givssideami ja intoleránsa. 5.3 Rekruteren. Muhtin guovlluin lea ovdaskuvlaoahpaheddjiid lohku sámi mánáidgárddiin dohkálaš, muhto eará guovlluin fas váilot ollu sámegielat ovdaskuvlaoahpaheaddjit ja veahkkebargit. Nu lea erenoamážit oarjelsámi ja julevsámi guovlluin ja Tromssa ja Finnmárkku riddoguovlluin. Doppe ferte bargat loktet gelbbolašvuođa bargiidveagas mii juo lea virgáibiddjon, muhto maid oččodit olbmuid váldit ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu. Dievdo-ovdaskuvlaoahpaheaddjit leat hui vátnásat sámi mánáidgárddiin. Soaitá vejolaš oažžut dan soames dievdo-ovdaskuvlaoahpaheaddji veahkkin rekruterenbargui. Sámediggi áigu ovttasráđiid Mánáid- ja bearašdepartemeanttain čielggadit makkár vejolašvuođat gávdnojit ásahit stipeandda studeanttaide geat váldet sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu ja stipeandda mii ásahuvvo erenoamážit dievdoolbmuide. 5.4 Gelbbolašvuohta. Sámedikki mielas lea stuora dárbu loktet sámi mánáidgárdebargiid gelbbolašvuođa. Lea maid stuora dárbu hukset sámegielgelbbolašvuođa, ja maiddái kultuvraáddejumis. Dan dihte lea dárbbašlaš álggahit iešguđetlágan joatkka- ja lassioahpuid mánáidgárdebargiide. . NAČ 2000:3 Sámi oahpaheaddjeoahppu lea árvaluvvon ovdánahttit oahppofálaldaga kulturfágas mas deattuhuvvo árbevirolaš oahppu. Dát árvaluvvo leat oassin dábálašoahpaheaddje- ja ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpuin ja lassi- ja joatkkaoahppun. Lassi- ja joatkkaoahppodárbbuid čielggadeame sáhttá dahkat ovttas Mánáid- ja bearašdepartemeanttain ja guoskevaš filkkamánniiguin. Galgá maid ráhkaduvvot Stuoradikkedieđáhus oahpaheaddjeoahpu birra. Dan dieđáhusas berrejit doaibmabijut mat gusket sámi oahpaheaddjeohppui leat oassin. Mánáid- ja bearašdepartementa árvala rekruterendieđáhusas ahte sáhttá árvvoštallot galgá go ovdaskuvlaoahpaheddjiid bálkálasahus maiddái guoskat ovdaskuvlaoahpaheddjiide geain lea sámegielgelbbolašvuohta ja barget mánáidgárddiin olggobealde doaibmabidjoguovllu. Sámediggi áigu bargat dan badjelii ahte MBD ulbmilat rekruterendieđáhusas duohtan dahkkojit. 5.5 Doarjagat. Jahkásaččat juolluduvvojit ruđat ovdánahttit mánáidgárddiide heivehuvvon pedagogalaš neavvuid. Ruđat almmuhuvvojit juohke jagi ja ohcanáigi lea čakčat. . Sámediggi lea ráhkadan sierra ohcanskovi ja veahkeha maid ohcama deavdimiin ja proseassain maŋŋel. Sámediggi sáhttá maid juolludit ruđaid mánáidgárddiide geat barget prošeavttaiguin ja ovddidanbargguiguin. Buot sámi mánáidgárddit ja mánáidgárddit main leat sámi mánát sáhttet ohcat doarjagiid. Ohcamis galget boahtit ovdan ulbmilat, doaibmabijut, áigeplána ja bušeahtta. 5.6 Diehtojuohkin. Sámediggi áigu boahttevaš áigodagas garraseappot bargat juohkit dieđuid suohkaniidda main leat sámi mánáidgárddit ja suohkaniida main leat sámi mánát dáru mánáidgárddiin. Šaddá maid hástalussan oažžut ságastallama suohkaniiguin main ii leat makkárge fálaldat sámi mánáide. Dakkár oktavuođain lea lunddolaš ovttasbargat guoskevaš filkkamánniiguin ja mánáid váhnemiiguin. Sámediggi ferte maid addit eanet dieđuid váhnemiidda geat eai oaččo sámi fálaldaga iežaset mánáide. Dát váhnemat fertejit oažžut dieđuid vuoigatvuođaideaset birra ja movt bargat vai ožžot fálaldaga mánáidasaset. Sámediggi áigu maid addit eanet dieđuid mánáidgárddiide oahpponeavvuid birra ja eará ođđasiid birra mánáidgárdesuorggis. 5.7 Movttiidahttin. Sámediggi áigu joatkit movttiidahttinbargguiguin. Deaŧaleamos oasit leat sámegiela geavaheapmi, oažžut eanet evttohusaid pedagogalaš neavvuide ja ovdánahttinbargui dán áigodagas. 5.8 Kvalitehta ja gelbbolašvuođadoaimmat. Mánáid- ja bearašdepartementa lea Stuoradikkedieđáhusa 27 (1999-2000) maŋŋel álggahan kvalitehtaovddidandoaimmaid mánáidgárddiide, doaibmaáigodat lea golbma jagi. Sámediggi galgá vuosttažettiin fuolahit sámi mánáidgárddiid dán barggus. Sámediggi áigu oalgguhit sámi mánáidgárddiid bargat geahččalemiiguin ja ovdánahttinbargguiguin mánáidgárddiin. Lea maid vejolaš ohcat Sámedikkis doarjaga dasa. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui skábmamánu 30. beaivvi 2001 dii. 10.50. Ášši 46/01. Strategalaš plána 2001-2004 sámi erenoamážit heivehuvvon oahppaneavvut mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide. Ášši meannudeapmi álggahuvvui skábmamánu 30. beaivvi 2001 dii. 10.50. Áššebáhpirat. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat. Sámediggeráđi árvalus Sámediggái:. 1 Álggahus. 1.1 Doaibmaplána duogáš . Læringssenteris (LS) lea našuvnnalaš ovddasvástádus koordineret, álggahit ja čuovvolit oahpponeavvobuvttadeami ohppiide geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa. Dán barggu vuođđun lea ahte buot oahppit galget oažžut ovttaárvosaš oahppokvalitehta. Dálá skuvllas -- skuvla buohkaid várás, ferte skuvla heivehuvvot nu ahte lea ávkkálaš buohkaide beroškeahttá eavttuin ja dárbbuin. Ovttaárvosaš ja heivehuvvon oahpahus leat guokte prinsihpa mat galget gustot buohkaide fátmmasteaddji skuvllas. Oahpponeavvut leat doaibmabijut maid bokte joksá oahppoplána ulbmiliid ja joksá ulbmila ahte skuvla fátmmasta buohkaid. Ohppiide geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa, leat heivehuvvon oahpponeavvut dávjá eaktun joksat skuvlla ulbmila. Jagi 2000 juolludusreivviin Nasjonalt læremiddelsenterii (NLS) ja Sámediggái čállo ahte galgá ráhkaduvvot našuvnnalaš erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid doaibmaplána. Bargu álggahuvvui NLS` ja Sámedikki ovttasbargoprošeaktan. Mearriduvvui ahte galge ráhkadit guokte plána, ovtta našuvnnalaš plána dárogielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide ja ovtta našuvnnalaš plána sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide. Lassin mearriduvvui ahte dán guovtti plána 1. ja 3. kapihtal galget leat sullasaččat. Ággan dasa go ráhkaduvvo sierra sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid doaibmaplána, lea ahte dát plána čatnasa Sámedikki eará oahpahussii guoski plánaide. . Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta (GOD) juolludusreivves Sámediggái jagi 2001 ovddas čállo ahte «Ovttas stádalaš gelbbolašvuođaguovddážiid stivrrain ja Læringssenteriin galgá Sámediggi ráhkadit ođđa doaibmaplána áigodahkii 2001-2004, mas lea dárbbašlaš fágalaš čanastat našuvnnalaš doaibmaplánii. Sámediggi galgá oassálastit erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid ráhkadeapmái, buvttadeapmái ja diehtojuohkimii daid birra sámi geavaheddjiide. . Sámediggi vuoruha makkár erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid galgá ráhkadit. Sámediggi galgá fuolahit ahte juohke áidna oahpponeavvu ovddida sámegiela ja sámi kultuvrra». Ráhkadettiin Doaibmaplána erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuide sámi geavaheddjiid várás 1997-2000, kártejuvvui skuvlaásahusa sámegielat oahpponeavvodilli. Ođđa doaibmaplánas áigodahkii 2001-2004 leat vuođđun vuoruhemiide dat vásáhusat maid leat ožžon mannan doaibmaplánaáigodaga 1997-2000 oahpponeavvoráhkadeamis, sámi erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid semináras mii lágiduvvui miessemánus 2000, ja kártemis makkár erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođadárbbut oahpaheddjiin, mánáidgárdebargiin ja PPB-bargiin leat, mii čađahuvvui jagi 2000 čavčča. Dán kartemis bođii muhtin muddui ovdan makkár dárbbut leat erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuide. 1.2 Oktiigeassu. Plána 1. ja 2. kapihtal čilge stáhtusa bargguin erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin ja čilge oanehaččat 1997-2000 áigodaga doaimma. Oktiigeasus leat čohkkejuvvon dieđut muhtin Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusa ovttadagain ja Sámedikki doaimmain. Addojuvvo oppalašgovva makkár erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut juo leat buvttaduvvon, ja makkár doaimmat leat álggahuvvon. Ollislaš oppalašgovva buvttaduvvon oahpponeavvuin lea čilgejuvvon tabeallaiguin ja lea mielddusin plána loahpas. Doaibmaplána 1997-2000 čilgii vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusaid dárbbuid. Lea eanemusat bargojuvvon vuođđoskuvladásis. Lea ain dárbu garrasit bargat vuođđoskuvlla beali, muhto mii áigut geahččagoahtit dárkileappot eará oahppodásiid áigodagas 2001-2004. Lea dárbu ovddidit buriid modeallaid movt ráhkadit ja buvttadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid, maiguin ávkkástallá fágalaš ja ekonomalaš resurssaid buoremus lági mielde. Dáiguin hástalusaiguin ferte eambbo bargat ođđa doaibmaplánaáigodagas. Plána 3. kapihtal guorahallá ođđa doaibmaplána ulbmiliid, makkár láhka- ja vuoigatvuođavuođu nala lea huksejuvvon, ja definere dan oahpponeavvojurddašeami mii lea válljejuvvon modeallaid vuođđun. Plána 4. kapihtal čilge guđet doaibmabijut vuoruhuvvojit áigodagas 2001-2004. Ovdáneapmi čilgejuvvo dárkileappot jahkeplánain. Lassin bukto maid oppalašgovva makkár oahpponeavvuid vel sáhtášii ráhkadit ja buvttadit jus oččošii budšeahta lassánit. 5. kapihttalis čájehuvvo man ollu resurssaid galgá geavahit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide áigodagas 2001-2004. Kapihttal muitala maiddái doaibmaguovllu doaimmaheddjiid ovttasbarggu ja ovttastahttima birra ja maid diehtojuohkindoaimmaid birra. 1.3 Doahpagiid čilgen . Doahpagii erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut gullet. Oahpponeavvut oahppái. Bagadallanneavvut, metodalaš dahkosat ja kártenávdnasat oahpaheddjiide ja PPB-bargiide. Doaibmaplánas namuhuvvojit iešguđetlágan oahpponeavvut iešguđetlágan ohppiidjoavkkuide doahpaga erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid oktavuođas. Das namuhuvvojit. Oahpponeavvut ohppiide geat dárbbašit čuokkisčállagii heiveheami. Multifunkšunála oahpponeavvut. Dát leat oahpponeavvut mat vuhtii váldet iešguđetlágan joavkkuid heivehandárbbuid. Dáidda joavkkuide gullet oahppit geain leat gullováttut, oaidnováttut, lohkan- ja čállinváttisvuođat, giella- ja hupmanváttut, máŋggabealát oahppanváttut, sosiála- ja emošovnnalaš váttut, ja oahppit geain leat motoralaš váttut. Dát oahpponeavvut leat heivehuvvon dássái ja leat prentejuvvon dahje elektrovnnalaš hámis. 2 Doaibmaplána erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuide 1997 --2000 sámi oassi -- oktiigeassu ja stáhtus. Dás lea oktiigeassu ja stáhtus oahpponeavvobarggus 1997-2000. Lea biddjon eanet deaddu bargui erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin. Bargoguovllu barggut leat lassánan ja lea bargojuvvon ulbmillaččat buorebut buohtalastit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ovdánahttima ja buvttadeami. 2.1 Ráhkadeapmi ja buvttadeapmi. Sámediggi leat ovttas Nasjonalt læremiddelsenteriin, Sandfallet gelbbolašvuođaguovddážiin ja Tambartun gelbbolašvuođaguovddážiin ráhkadan jahkeplánaid erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja buvttadeapmái. Jahkeplánas čilgejuvvojit doaibmaplána bajimus ulbmilat konkrehta doaibman. Doaibmaplánaáigodaga vuoruhuvvon joavkkut leat leamaš áibbas dahje hui čalmmehis oahppit geat atnet čuokkisčállaga čállingiellan ja oahppit geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat. Tabeallain čájehuvvojit válmmastuvvon buktagat áigodagas 1997-2000 sihke luohkáid ja fágaid mielde. Dasa lassin čájehuvvojit jagi 2001 álggahuvvon buvttadeamit. 1. tabealla čájeha makkár sámegielat oahpponeavvut leat heivehuvvon čuokkisčállagii vuođđoskuvladássái. O97S oktavuođas leat ráhkaduvvon prentejuvvon ja elektrovnnalaš čuokkisčálagirjjit mat leat heivehuvvon válmmas oahpponeavvuid mielde. . Čalmmehemiide oahpponeavvvut. Doaibmaplána áigodagas leat buvttaduvvon 18 oahpponeavvonamahusa sámegiel čuokkisčállagiin. Dasa lassin leat ráhkaduvvon taktiila ávdnasat ja resursagirjjit oahpaheddjiid várás fágaidgaskasaš oahppodahkosii SUKKA HÁVVÁ mii lea smávvaskuvladási váste. Leat maid ráhkaduvvon konkretiserenávdnasat čalmmehis autistii. 2. tabealla čájeha eará oahpponeavvuid mat leat ráhkaduvvon plánaáigodagas ja álggahuvvon oahpponeavvut. Multifunkšunála oahpponeavvut. Doaibmaplánaáigodaga loahpas leat ovdánahttigoahtán oahpponeavvuid maid sáhttá geavahit máŋgga ohppiidjovkui, nu gohčoduvvon multifunkšunála oahpponeavvut. Oahpponeavvut bealljehemiide. Lea čállojuvvon notáhtta váttisvuođaid birra mat leat čadnon sámegielat bealljehemiid oahpahussii. Go mearkagiela ja sámegiela oktavuođat eai leat čielggaduvvon, eai leat plánaáigodagas ráhkaduvvon oahpponeavvut sámegielat bealljehemiid várás. Oahpponeavvut ohppiide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat. Áigodagas leat ráhkaduvvon 20 álkkeslohkangirjji davvisámegillii, 9 julevsámegillii ja 8 oarjelsámegillii. Lassin lea ráhkaduvvon álkkes grammatihkka mánáide geain leat giellaváttut. Eará oahpponeavvut oktan kárteniskosiiguin ja bagadallangirjjiiguin. Plánaáigodagas leat jorgaluvvon ja heivehuvvon gávcci dihtorprográmma sámegillii. Prográmmaid jorgalan- ja heivehanbargu álggahuvvui juo ovdal 1997. Vihtta dáin prográmmain eai leat gal erenoamážit heivehuvvon ohppiide geain leat oahppanváttut, muhto sáhttet sidjiide maid adnot. Ovttas Senter for leseforskning:in lea Sámediggi jorgalan ja heivehan gihppagiid «Lohkančehppodaga iskan» nuppi, goalmmát, viđát, čihččet ja ovccát luohkáid várás. Dáin gihppagiin leat nuppi, goalmmát ja čihččet luohkáid gihppagat válbmasat. Viđát ja ovccát luohkáid gihppagat válbmanit 2001. DO-bargu. Oahppit geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ožžot dál oahppofálaldaga ruovttubáikki skuvllas. Dát bidjá eará gáibádusaid oahpponeavvoráhkadeapmái go dalle go oahppit ledje čohkkejuvvon spesialskuvllaide dahje --luohkáide. Molssodeaddját bargovuogit ja eanet IKT-geavaheapmi oahpahusas buktá maid eará gáibádusaid oahpponeavvuide. Sámediggi lea ovttas Programmet for Nord-Norge (PNN)/Statped, Stáda oahpahuskántuvrrain Finnmárkkus (SU-Finnmark), Senter for leseforskning ja Sámi allaskuvllain álggahan ovdánahttinbarggu man ulbmil lea geahčadit sámi álgooahpahusa. Sámegielat álgolohkanoahpahus ii leat goassege ovdal dutkojuvvon, mii lea dagahan eahpesihkarvuođaid metodihkkageavaheamis. Prošeakta lea bures boahtán johtui, ja jotkojuvvo ođđa plánaáigodagas. Prošeavtta álgooassi lea ruhtaduvvon erenoamášpedagogalaš ovdánahttinruđaiguin, muhto ohccojuvvo maid sierra ruhtadeapmi GOD:s/Læringssenteris dán prošektii. Prošeavtta ulbmil lea gávnnahit makkár vuogit ja metodihkka leat vuohkkasepmosat sámi álgooahpahussii, mii fas dagaha unnot oahppit geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat. Sámediggi lea maid álggahan ovdánahttinprošeavtta man ulbmil lea geahčadit matematihkkaoahpahusa ja erenoamážit guorahallat makkár sámegielat oahpponeavvut matematihkas gávdnojit. Deattuhuvvo maid čađahit tearbmabarggu mas sámegielat matematihkkasánit ja dajaldagat eambbo heivehuvvojit riikkaidgaskasaš tearbmageavaheapmái. GOD/Læringssentera sierra juolludan ruđat ruhtadit prošeavtta. 2.2 Geat barget ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Læringssenteret/Nasjonalt læremiddelsenter (NLS). Go Læringssenteret ásahuvvui čakčamánu 2000 sirdojuvvui bargu erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin NLS:s dohko, ja jotkojuvvui oassin Læringssentera bargguin. NLS:s lea leamaš bajimus ovddasvástádus ráhkadit, buvttadit, kvalitehtasihkkarastit, ja juogadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ja dieđuid juohkit daid birra. NLS:s lea maid leamaš bajimus koordineren ovddasvástádus stádalaš erenoamášpedagogalaš oahpponeavvosuorggi oassálastiid gaskkas dasa mii guoská erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide. NLS:s lea leamaš erenoamáš ovddasvástádus ásahit ovttasbarggu eará fágabirrasiiguin ja resursaolbmuiguin. Sámediggi ja ovddeš Sámi oahpahusráđđi. 01.01.2000 nogai Sámi oahpahusráđđi ráđđeaddi orgánan Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementii. Seamma beaivvis sirdojuvvojedje doaimmat Sámediggái. Sámediggi ja ovddeš Sámi oahpahusráđđi leat vuoruhan makkár sámi erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid leat ráhkadan doaibmaplána sámi oasi olis. Das lea maid leamaš ovddasvástádus ráhkadit, kvalitehtasihkkarastit, buvttadit ja juogadit erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid sámi geavaheddjiide, ja dieđuid juohkit daid birra. Sámedikki ulbmil lea ahte juohke áidna oahpponeavvu ovddida sámegiela ja sámi kultuvrra ja maid ovddida sámi identitehta. Sámediggi lea áigodagas ožžon ruđaid oahpponeavvobuvttadeapmái Læringssentera/Nasjonalt læremiddelsentera bokte. Dasto leat ruđat juogaduvvon gelbbolašvuođaguovddážiidda ja lágádusaide mat leat ráhkadan ja buvttadan oahpponeavvuid. Sámediggi leat áigodagas lágidan bargobájiid sámi oahpaheddjiide. Dáid ulbmil lei oažžut ođđa čálliid ráhkadit erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid. Bargobájit lágiduvvojedje golmmain čoagganemiin gos oasseváldit ožžo fágalaš logaldallamiid multifunkšunála oahpponeavvuid birra, girjeráhkadeami proseassa birra, prošeaktačilgehusaid, gielladikšuma, govvabarggu, gráfalaš barggu ja manusa gielladárkkisteami birra. Dat 12 oasseváldi geat čuvvo logaldallamiid ožžo guhtege bargun ráhkadit erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid, ja buktagat leat juo válbmanišgoahtime. Dát lei hui positiivvalaš doaibmabidju, ja árvvoštallama konklušuvdna lei ahte dán vuogi mielde nagoda rekruteret eanet sámegielat girječálliid. Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalus. Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddáš (Nordnorsk kompetansesenter)/Sandfallet gelbbolašvuođaguovddáš leat jahkásaččat vuoruhan oahpponeavvoráhkadeami kapasitehtaset mielde ja iešguđet váddojoavkkuid oahpponeavvodárbbuid mielde. Tambartun gelbbolašvuođaguovddáš. Tambartun gelbbolašvuođaguovddážis lea leamaš olmmoš 20% virggis mii lea čadnon Sámediggái. Dát olmmoš lea eanas bargan heivehit sámegielat oahppogirjjiid sámi čuokkisčállagii. Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddáš/Sandfallet gelbbolašvuođaguovddáš ja Tambartun gelbbolašvuođaguovddáš leat áigodagas ovttas bargan ráhkadit oahpponeavvuid čalmmehis ja heajosoainnot sámi mánáide. Dát ovttasbargu lea doaibman hui bures. Prošeavttat leat árvvoštallojuvvon ja árvvoštallanraporttat leat almmuhuvvon. Lágádusat. Sámi lágádusat leat áigodagas šaddan oaváneappot buvttadit sámegielat erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid. Dás áigut erenoamážit namuhit Iđut lágádusa mii lea bidjan ollu návccaid erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuide. Lágádusat leat maid leamaš viššalit sáddet oahppogirjemanusiid Tambartun gelbbolašvuođaguovddážii ja Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddážii/Sandfallet gelbbolašvuođaguovddážii vai besset heivehit daid čuokkisčállagii. Skuvllat, fágabirrasat ja skuvllaide čadnon resursaolbmot leat oassálastán oahpponeavvoráhkadeamis ja oahpponeavvuid geahččaladdamis. 2.3 Eará oahpponeavvobargui čadnon doaimmat áigodagas 1997- 2000. Ovttasbargu ja buohtalastin. Ovddeš Sámi oahpahusráđđi leat jeavddalaččat doallan prošeaktačuovvolan čoahkkimiid singuin geat ráhkadit oahpponeavvuid. Dasa lassin leat oassálastit juohke goalmmát mánu sádden raporttaid Sámediggái/Sámi oahpahusráđđái. Ovddeš Sámi oahpahusráđis lea leamaš áirras oktavuođalávdegottis mii lea galgan fuolahit buohtalastima oahpponeavvobarggus, ja maid diehtojuohkima ja bagadallama oahpponeavvobargosuorggis. Ovddeš Sámi oahpahusráđđi lea áigodagas lágidan bargobájiid ja erenoamášpedagogalaš oahpponeavvoseminára ovttas Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddážiin/Sandfallet gelbbolašvuođaguovddážiin. Oasseváldit ledje oahpaheaddjit, lágádusat ja eará oahpponeavvobuvttadeaddjit. Diehtojuohkin ja bagadallan. Ovddeš Sámi oahpahusráđđi lea áigodagas lágidan bargobájiid ja erenoamášpedagogalaš oahpponeavvoseminára ovttas Sandfallet gelbbolašvuođaguovddážiin. Unnit ja eanet lea oassin dán doaimmas leamaš diehtojuohkin ja bagadallat oahpponeavvuid ja daid geavahusa birra. Oallugat leat jearahallan telefuvnna ja reivviid bokte ja jearahallan fitnat guossis. Ovddeš Sámi oahpahusráđđi lea ráhkadan diehtojuohkinčállosiid, katalogaid ja bagadallangihppagiid. Sihke skuvllat ja ovddasteaddjit váldet oktavuođa ovddeš Sámi oahpahusráđiin oažžut dieđuid sámi oahpponeavvuid birra. Ođđa oahpponeavvut biddjojit bistevaš oahpponeavvočájáhussii Sámi oapponeavvoguovddážis/Sámedikki oahpahusossodagas dađistaga go ilbmet. Sámediggi/Sámi oahpahusráđđi lea doallan oahpponeavvočájáhusaid seminárain, konferánssain ja muhtin skuvllaid oahpaheddjiidkurssain buot golmma sámegielguovllus. Nasjonalt læremiddelsenter čađahii 1999 giđa seminára gelbbolašvuođaguovddážiidda ja skuvlagirjelágádusaide dainna jurdagiin ahte oažžut oktasaš ipmárdusa oahpponeavvuide ohppiide geain leat erenoamáš dárbbut. Ulbmil lei maid oaidnit makkár vejolašvuođat ja hástalusat leat boahtteáiggis das mii guoská ođđa buolvva oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja buvttadeapmái. Maiddái sámi skuvlagirjelágádusat oassálaste semináras. Ovddeš Sámi oahpahusráđđi lei almmuhan oahpponeavvokatalogaid Sámi oahpahusráđi Interneahttasiidui. Go Sámedikki ođđa interneahttasiiddut rahpasit 2001:s, galget oahpponeavvodieđut maid gávdnot doppe, ja dieđut ođasmahttojuvvojit dađistaga go ođđa oahpponeavvut ilbmet. Čujuhus lea www.samediggi.no. Lágádusat mat almmuhit sámegielat oahpponeavvuid ráhkadit sierra oahpponeavvokatalogaid maid sáddejit mánáidgárddiide ja skuvllaide. Dasa lassin lea ovddeš Sámi oahpahusráđđi plánaáigodagas ovttas Suoma Sámedikkiin ja Sámiskuvlastivrrain Ruoŧas almmuhan oahpponeavvokataloga mas leat buot sámi oahpponeavvut. Lassin oahpponeavvokatalogaide almmuhuvvojit johtočállosat ođđa sámi oahpponeavvuid birra 4 gearddi jagis. Johtočálus sáddejuvvo ee. buot mánáidgárddiide ja skuvllaide mat oahpahit sámegielas ja sámegillii. Samtak ja SamSamtak. Sámedikkis lea áirras našuvnnalaš Samtak:a koordinerenjoavkkus. Sámedikkis leat maid ovddasteaddjit fágajoavkkuin Tromssas ja Finnmárkkus. Sámediggi lea maid álggahan ásahit SamSamtak:a. Sámediggi lea válljen defineret sámi álgooahpahusa oktan SamSamtak:a doaimmain. Prošeakta lea čadnon guovtti davimus filkkaid Samtak:a bargui. 2.4 Oktiigeassu ja árvvoštallan. Oahpponeavvobarggus leat leamaš ollu doaimmat áigodagas 1997-2000, ja leat leamaš ollu ja máŋggalágan barggut. 1997-2000 doaibmaplána ulbmiliin lei earret eará veahkkin buoridit erenoamášpedagogalaš oahpponeavvodili. Dát galgá ain leat ulbmil barggus. Resurssat ja dárbbut . Áigodagas 1997-2000 lei vuođđoskuvlasuorgi hui guovddážis O97S oktavuođas. Čuovvolit vuoruhuvvon joavkkuid ovdánahttima ja buvttadeami lea gáibidan ollu resurssaid sihke ekonomalaččat ja kapasitehta dáfus. Boađus lea leamaš ahte eará joavkkuide leat báhcán unnan resurssat. Jagiin 1997-2000 leat eanet bargagoahtán heivehit ovdalaččas dohkkehuvvon oahpponeavvuid ja ovddidit oahpponeavvun iešguđet joavkkuide ja dásiide. Dát galgá boahtit buorrin máŋgga ohppiidjoavkui, muhto gávdnojit ohppiidjoavkkut mat leat beare rašit geavahit dáid oahpponeavvuid. Dán jovkui gávdnojit unnan buorit oahpponeavvut. Ovddit doaibmaplána duođaštii stuora dárbbuid joatkkaoahpahusas. Návccaid ja ekonomalaš sivaid geažil eai leat dát joavkkut vuoruhuvvon áigodagas 1997-2000. Dahkosat ja buvttadeapmi. Čuokkis 2.1 Ráhkadeapmi ja buvttadeapmi čájeha ovttas tabeallaiguin plána loahpas mii lea buvttaduvvon áigodagas 1997-2000. . Kvalitehta ja máhttovuođđu. Okta ulbmil erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ráhkadeamis, lea leamaš ahte dain galgá seamma buorre kvalitehtta go dábálaš oahpponeavvuin. Dát gáibida ollu ráhkadeddjiin. Ráhkadit oahpponeavvuid joavkkuide main leat erenoamáš dárbbut, gáibida ahte ráhkadeaddjis lea buorre máhttu spesifihkka váddojoavkku birra ja makkár dárbbut leat iešguđetlágan heivehemiide. Dan dihte go stuorát oassi erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuin dál ráhkaduvvo ovttas lágádusaiguin, lea hui dárbbašlaš fuolahit fágagelbbolašvuođa. Sámediggi lea deattuhan oččodit áššái guoski gelbbolašvuođa mielde ráhkadeapmái ja ásahit oktavuođaid stádalaš ja priváhta ráhkadeddjiid gaskii semináraid ja čoahkkimiid bokte. Oahpponeavvuid kvalitehtasihkkarastimis lea deaŧalaš oažžut buori ja konstruktiivvalaš ovttasbarggu lágádusaiguin, ja erenoamášpedagogalaš fágabirrasiid ja lágádusaid gaskkas. Dát maid soaitá ovddidit deaŧalaš máhtu iešguđet ráhkadeddjiide ja dainna lágiin buktit ođđa jurdagiid bargui erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin. Ovttasbargu ja organiseren. Okta doaibmaplána 1997-2000 ulbmiliin lei oažžut ulbmillaš oahpponeavvobarggu ja buorebut ávkkástit sihke fágalaš ja ekonomalaš resurssaid. Erenoamášpedagogalaš oahpponeavvosuorggi oasálaččat vásihedje ovdal eahpečielga diliid das mii guoská ovddasvástádussii ja bargguide. Ledje unnán čielga oaivádeamit sihke resursahivvodagas ja áigumušdásis dasa mii guoskkai erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide. Lea leamaš viiddis ovttasbargu NLS, Sámedikki ja eará oasálaččaguin áigodagas. Ovttasbarggu geahččaledje systematiseret stivrradási oktavuođaid bokte 2-3 geardde jahkái ja oktavuođalávdegotti bokte (gč. 2.čuoggá). Oktavuođalávdegotti bargu lei e.e. sihkkarastit ahte oahpponeavvobargu buohtalasto. Oktavuođalávdegotti doaibma veahá nogai go lávdegotti mandáhtas ii leat mearridanváldi resurssaid ja ekonomiija badjel. Gárttai diehtojuohkin forumin, ja unnit ovttasbargoorgánan. Oktavuođalávdegoddi heaittihuvvui, ja Læringssenteret bargá gávdnat eará vugiid organiseret ovttasbarggu. Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalus lea rievdadan doaimmas 1997-2000 áigodagas. St dieđ nr 23 (1997-98) dagahii ahte gelbbolašvuođaguovddážiin unnidedje bargiid, ja dakko bokte maid oahpponeavvuid ráhkadeami earret gullo- ja oaidnosuorggis. Organiserema rievdan dagahii ahte lea unnit kapasitehta ja unnit eahpečielggasvuođat das makkár doaimmaid guovddážat galget vuoruhit. Viidáset ovttasbargguin stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusas lea deaŧalaš sihkkarastit ahte bajemus dási mearrádusat gaskkustuvvojit sidjiide geat geavatlaččat barget ovttas. Sámedikkis ja Læringssenteris leat leamaš ovttasbargočoahkkimat dárbbu mielde. Oahpponeavvuid gávdnan ja diehtojuohkin. Lea leamaš hástalus oažžut oppalaš ja buohtalaston diehtojuohkima erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid birra. Oahpponeavvosuorggi iešguđet oasálaččat leat juohkán dieđuid iežaset ovddasvástádusosiid birra iežaset ulbmiljoavkkuide. Dasa lassin leat sáddejuvvon čállojun dieđut skuvllaide. Sámedikki viidáset diehtojuohkinbarggus šaddá deaŧalaš sihkkarastit dieđuid makkár oahpponeavvut juo gávdnojit ja movt daid galgá geavahit, ja lassin vel sihkkarastit ahte daid gávdná. 3 Našvunnalaš plána sámegielat earenoamážit heivehuvvon oahpponeavvobargui mánáid, nuoraid ja rávisolbmuid várás. Doaibmaplána erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide lea oktasaš našuvnnalaš plána bargui ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid áigodahkii 2001-2004. Plána čilge ovttasbarggu ja buohtalastima oahpponeavvosuorggi oasálaččaid gaskkas, ja lea bajimus čilgehus vuoruhansurggiin áigodagas 2001-2004. Konkrehta oahpponeavvoprošeavttat čilgejuvvojit juohke jagi jahkeplánas dan áigodagas masa plána gusto. Doaibmaplána galgá. Defineret barggu erenoamážit heivehuvvon oahponeavvuiguin ulbmiliid ja áigumušdási. Čilget ulbmiliid, máhtu, vásáhusaid ja dárboárvvoštallama resurssalaš ja organisatuvrralaš váikkuhusaid . Árvalit resursadárbbu ja doaibmabijuid vuoruhusaid áigodagas 2001-2004. 3.1 Oasálaččat ja ulbmiljoavkkut. Doaibmaplána muitala sihke sin geat eanemus barget erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin, ja barggu ulbmiljoavkkuid. Almmolaš suorggis leat departementa, Læringssenteret ja Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvasusa stivra ovttadagaid bokte ja Sámediggi guovddáš bargit. Priváhta suorggis leat lágádusat ja eará oahpponeavvobuvttadeaddjit guovddáš bargit. Viidáset barggus boahtá leat ovttasbargu erenoamážit Sámedikki, Sámi guovddášdoaimma, Sámi allaskuvlla ja Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddáža gaskkas. Doaibmaplána lea ohppiidjoavkkuid geain leat erenoamáš dárbbut, oahpaheddjiid ja PP-bálvalusa bargiid váste. 3.2 Láhka ja vuoigatvuođat. Vuođđoskuvlaláhka ja joatkkaoahpahusa láhka -- Oahpahuslága §1-2 Oahpahusa ulbmil, cealká ná: «Oahpahus galgá heivehuvvot ovttaskas oahppi ja oahpahalli eavttuide ja návccaide..» Vuođđoskuvlla, joatkkaoahpahusa ja rávisolbuid oahpahusa oahppoplánas, oppalaš oasis, lea oahpahusa heiveheapmi ovttaskas oahppái okta dain bajimus oahpahusulbmiliin. St dieđ 28 dárkkistuvvo ovttaárvosašprinsihppa go cealká .»Oahpahus galgá heivehuvvot ovttaskas oahppi návccaide, ovdáneami dássái ja dárbbuide. Dát guoská sihke ohppiide geain leat iešguđetlágan doaibman- ja oahppanváttut ja ohppiide geain leat buorit návccat, sihke dárogielat ohppiide ja ohppiide geain lea earágielat ja kultuvrralaš duogáš, sihke nieiddaide ja bártniide. Heivehit sáhttá leat metodalaččat, sisdoalu ja organiserema dáfus.» . Doaba heivehuvvon oahpahus fátmmasta buot ohppiid, sihke dábálaš ohppiid ja daid ohppiid geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa. Vuođđoskuvla- ja joatkkaoahpahusláhka --oahpahusláhka lea oktasaš láhka vuođđoskuvlii ja joatkaoahpahussii. Erenoamášoahpahusa riekti lea vuođđuduvvon 5. kap Erenoamášoahppu mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide, ja guoská mánáide geat vuos leat nuorabut oahppahusgeatnegas agi, ohppiide vuođđoskuvllas, joatkkaoahpahusas ja rávisolbmuide. §5-1 Vuoigatvuohta erenoamášoahpahussii namuha vuođđoskuvla- ja joatkkaoahpahusa ohppiid. «Ohppiin geain ii leat dahje geat eai sáhte oažžut dohkálaš ávkki dábálaš oahpahusas, lea vuoigatvuohta oažžut erenoamášoahpahusa.». §5-2 Erenoamášoahppu rávisolbmuide cealká »Rávisolbmuin geat buozanvuođa dahje vigi geažil dárbbašit ođasmahttit vuođđoskuvlaoahpu, lea vuoigatvuohta dákkár oahpahusa oažžut. Seammá guoská rávisolbmuide geain ovdal lea váilon dahje lea leamaš váilevaš vuođđoskuvlaoahppofálaldat ja dan dihte dárbbašit vuođđoskuvlaoahpu.». Mánát vuollel oahppogeatnegas agi namuhuvvojit §5-7 Erenoamášpedagogalaš veahkki ovdal oahppogeatnegas agi. «Mánáin vuollel oahppogeatnegas agi geain lea erenoamáš dárbu oažžut erenoamášpedagogalaš veahki lea vuoigatvuohta oažžit dákkár veahki.». Stáda geatnegasvuohta fuolahit ahte erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut gávdnojit, celkojuvvo §5-9; «Departementa galgá fuolahit ahte ráhkaduvvojit oahppogirjjit ja eará oahpponeavvut erenoamášoahpahussii.». Joavkkut geain leat vuoigatvuođat lága bokte. Mánáin, nuorain ja rávisolbmuin geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa, lea dát vuoigatvuohta vuođđuduvvon oahpahuslága 5. kap. bokte. Dasa lassin leat muhtin joavkkuin sierra lágasvuođđuduvvon vuoigatvuođat. Dát guoská:. ohppiide geain lea mearkagiella vuosttašgiellan. čalmmehis ja hui heajosčalmmat čuokkisčálageavaheaddjit. Vuođđoskuvlaohppiin geain lea mearkagiella vuosttašgiellan, lea vuoigatvuohta oažžut mearkagiellaoahpahusa oahpahuslága §2-6 mielde: «Ohppiin geain lea mearkagiella vuosttašgiellan, lea vuoigatvuohta oažžut vuođđoskuvlaoahpu mearkagielas ja mearkagillii». Seamma paragráfa namuha maid mánáid vuollel oahppogeatnegas agi: «Mánáin vuollel oahppogeatnegas agi geain lea erenoamáš dárbu oažžut mearkagiellaoahpahusa, lea vuoigatvuohta oažžut dákkár oahpahusa». Joatkkaoahpahusaid ohppiide geain lea mearkagiella vuosttašgiellan, gusto oahpahuslága §3-9 «Nuorat geain lea vuoigatvuohta joatkkaohppui §3-1 mielde ja geain lea mearkagiella vuosttašgiellan, dahje geat áššedovdiid árvvoštallamiid vuođul dárbbašit dákkár oahpahusa, lea riekti válljet joatkkaoahpahusa mearkagielas ja mearkagillii mearkagielat birrasis nuppi lađđasa mielde, dahje vuoigatvuohta atnit dulkka dábálaš joatkkaskuvllain. Seamma guoská rávisolbmuide geat leat beassan joatkkaohpahussii vaikko eai leat §3-1 mielde vuoigatvuođat ..». Go guoská vuoigatvuohta oažžut čuokkisčálaoahpu lea láhkateaksta vuođđoskuvlaohppiide §2-14 ja joatkkaoahpahusa ohppiide §3-10, ovttaládje: «Čalmmehis ohppiin lea vuoigatvuohta oažžut dárbbašlaš oahpahusa čuokkisčállagii ja oahpu geavahit iešguđetlágan dárbbašlaš teknihkalaš veahkkeneavvuid. Ohppiin lea maid vuoigatvuohta oažžut dárbbašlaš oahpahusa dádjadit skuvllas, deaivat skuvlii ja fas ruoktot ja ruovttubirrasis..». Sámegielat oahppit geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa . Oahpahuslága §6-2 čuodjá ná: «Sámi guovlluin lea buohkain vuođđoskuvlaagis vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii. Sámi guovlluid olggobealde lea sámiin vuođđoskuvlaagis vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas». §6-3 Sámegielat joatkkaoahpahus cealká ges: «Sámiin geat leat joatkkaoahpahusas lea vuoigatvuohta oažžut sámegieloahpahusa». . Vuoigatvuohta oažžut sámegieloahpahusa lea ovttaskas olbmo vuoigatvuohta ja eavttuid haga. Sámi ohppiin geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sihke §6-2, §6-3 ja 5. kap Erenoamášoahppu mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide mielde. Dát fátmmasta maid vuoigatvuođa oažžut erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid sámegillii. 3.3 Oahpponeavvut skuvllas buohkaid várás- prinsihpat ja definišuvnnat. Ovttaárvosaš ja heivehuvvon oahpahus leat bajimus prinsihpat skuvllas buohkaid várás. Dákkár skuvla ferte rahčat heivehit olles skuvlla doaimmaid dan duohtavuhtii ahte buot oahppit leat iešguđetláganat, ii gal joavkun, muhto ovttaskas olmmožin. Skuvla mii lea buohkaid várás, galgá fállat juohke ovttaskas oahppái relevánta oahpahusa ja optimála ovdánanvejolašvuođaid. Oahpponeavvu sáhttá leat okta gaskaoapmi joksat dáid ulbmiliid. Dát lea daid prinsihpaid mielde mat leat O97/O97S, ja mat buvttehedje ođđa ipmárdusa das mii oahpponeavvu lea. Oassin das leat earret eará atnit elektrovnnalaš oahpponeavvuid áigeguovdilin, ođđa bargovugiid, ja ohppiid eavttuide heivehuvvon oahpahusa. Dán vuođul sáhttá doaba ipmirduvvot čuovvovaš vuogi mielde. Oahpponeavvut leat buot maid geavaha oahpahusdilis, ja lea oaivilguoddi iešalddiset. Oahpponeavvut leat teavsttat, prográmmagálvvut, jienat ja govat ja oahppogirjjit mat leat buvttaduvvon fuolahit dihto oahpahusulbmiliid, muhto sáhttet maid leat ávdnasat main álgoálggus lei eará doaibma, degomat aviisačállosat, filmmat dahje čáppagirjjálašvuohta. (St dieđ 29 « 10- jagi vuođđoskuvlla prinsihpat ja njuolggadusat-- ođđa doaibmaplána»). Erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut leat nu gohčoduvvon «seakka» oahpponeavvosuorggit, ahte oahpponeavvuid ráhkadeapmi ja/dahje heiveheapmi dahkko hui unna ohppiidjoavkkuide. Oahpponeavvut mat galget ohppiide geain leat erenoamáš dárbbut seađale leat seamma buorit dábálaš oahpponeavvut. Jos dán galgá joksat, ádnojit arvat eanet resurssat go dábálaš oahpponeavvoráhkadeapmái. Oahpponeavvobuvttadeaddjit geat ráhkadit dábálaš oahpponeavvuid eai mieđa ihcalis váldit badjelasaset čseakkač oahpponeavvosurggiid, dan dihte ferte stáda eanet juolludit. Seammás dárbbašuvvo gelbbolašvuohta sihke oahpponeavvoráhkadeamis ja --buvttadeamis ja maid erenoamášpedagogihkas. Ovddit áiggiid geavahuvvon doahpaga erenoamášpedagogalaš oahpponeavvut sadjái lea dál boahtán eará doaba, erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut. Dát váikkuha movt mii jurddašit oahpponeavvoráhkadeami ja -buvttadeami ohppiide geain leat erenoamáš dárbbut. Doahpaga sáhttá ipmirdit dáinnalágiin:. Oahpponeavvut mat leat ráhkaduvvon dan vuođul maid máhttit dán birra:. Mánáid, nuoraid ja rávisolbmuid erenoamáš heiveheami dárbbu . Mii ovddida ja mii hehtte oahppama. Heiveheapmi sáhttá leat ulbmiljoavkku dási, gielalaš heiveheapmi (mearkagiella, čuokkisčála), hámi (layout) heiveheapmi, teknihkalaš heiveheapmi (el-botkkonstivren jna.) ja mediuma válljen (prentejuvvon, elektrovnnalaš, jietna, govva jna.). Erenoamážit heivehuvvon oahpponevvui gullet maid veahkkeneavvut oahpaheaddjái ja pedagogalaš- psykologalaš bálvalussii dego mat bagadallanneavvut ja kárten- ja diagnostiserenávdnasat. 3.4 Modealla movt ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Heiveheami kriteriat. O97S ulbmilat ja váldočuoggát eaktkudit heiveheami. Mii deattuhuvvo guđege oahpponeavvus rievddada iešguđetge ohppiidjoavkkuid dárbbuid mielde. Go jurddaša ahte oahppit geain leat erenoamáš dárbbut leat integrerejuvvon dábálaš luohkáide, leat oahpponeavvut mat ovddidit ovttasdoaibmama deaŧalaččat. Eará kriteria lea diehtu das makkár heiveheami guhtege joavku dárbbaša. Dábálaččat leat ráhkadan sierra heivehuvvon oahpponeavvuid sierra ulbmiljoavkkuide dahje ovttaskas ohppiide, ja eai leat oaidnán oktavuođaid iešguđet joavkkuid/ohppiid dárbbuid gaskka. Muhtun ohppiidjoavkkut dárbbašit dárbbuidasaset heivehuvvon oahpponeavvuid, dego čuokkisčálageavaheaddjit ja mearkagielageavaheaddjit geat dárbbašit gielalaččat heivehuvvon oahppofáttáid. Seamma guoská ohppiide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat, geaidda livččii ávkin go oahppofáttát leat jietnabáddin. Lea maid deaŧalaš oaidnit oktavuođaid ovttaskas joavkkuid dárbbuin. Čájehuvvo ahte iešguđet ulbmiljoavkkut dárbbašit seammalágan heiveheami. Muhtin oahppit dárbbašit ahte oahppofáddá čilgejuvvo álkidit vaikko guđe ulbmiljovkui de gulažet. Dán vuođul lea NLS ráhkadan modealla movt ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Modealla gohčoduvvo «multifunkšunála oahpponeavvun». Dán modealla mielde leat álgán ráhkadit ja buvttadit oahpponeavvuid muhtin fágain ja cehkiin vuođđoskuvladásis. Sávahahtti lea atnit dán modealla váldovugiid viidáset barggus erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin. Iešguđet ulbmiljoavkkuide heiveheapmi. Gielalaš heiveheapmi: Ráhkadit oahpponeavvuid mearkagillii ja čuokkisčállagiin. Eaktuduvvo ahte sisdoallu heivehuvvo pedagogalaččat gillii ja oahppoplánaide. Mediála heiveheapmi: Buvttadit jietnagirjjiid ohppiide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat ja čalmmehis ohppiide. Jietnagirjjit heivehuvvojit iešguđetládje ulbmiljoavkkuide. Teknihkalaš heiveheapmi: El-botkkonstivren ohppiide geain leat motoralaš váttut. Sisdoalu heiveheapmi iešguđet nákcadásiid ektui: Buot ulbmiljoavkkuin leat oahppit geat dárbbašit oahpponeavvuid mat leat heivehuvvon dássái. Iešguđetlágan komponeanttat sáhttet vuhtii váldit iešguđet dásiid:. Álkkeslohkan: (prentejuvvon/elektrovnnalaš) ohppiide geat dárbbašit álkiduvvon teavsttaid. Fáddágihppagat: (prentejuvvon/elektrovnnalaš) ohppiide geat dárbbašit sihke álkiduvvon giela ja viidodaga. Govva/jietna: (prentejuvvon, jietnabáddi, video, CD, elektrovnnalaš) ohppiide geat dárbbašit molssaeavttu tekstii. Konkretiserenávdnasat: ohppiide geat dárbbašit konkrehtaid ovdalii symbolaid. 4 Ráhkadeapmi ja buvttadeapmi -- vuoruhuvvon doaibmabijut 2001-2004. Vuođđoskuvlla, joatkkaoahpahusa ja rávisolbmuid oahppoplánas, oppalaš oasis, lea oahpahusa heiveheapmi ovttaskas oahppái okta dain bajimus oahpahusulbmiliin. Ođđa oahpahuslágain leat maid ožžon oktasaš láhkavuođu sierra kapihttala bokte erenoamášoahpu birra mii guoská buot oahpahusdásiide. Dát seahtá váikkuhit oahpponeavvuid ráhkadeami buot oahpahusdásiin. Reforbma 97 dagahii dárbbašlažžan ráhkadit ja buvttadit ođđa erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid vuođđoskuvlii. Das mii guoská joatkkaoahpahussii ja dain váikkuhusain mat Reforbma 94:s leat leamaš ohppiide geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa, de ii leat dát leamaš vuoruhuvvon suorgi dássážii. . 90-jagiid skuvlareforpmat ja ođđa oahpahusláhka gos sámi ohppiin lea oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut sámegieloahpahusa, bidjá ođđa gáibádusaid oahpahusvuogádahkii. Dát mielddisbuktá ahte fertejit ráhkadit sihke dábálaš oahpponeavvuid ja erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid buot oahpahusdásiide. GOD' juolludanreivves Sámediggái 2001 ovddas, boahtá ovdan ahte galgá ráhkaduvvot doaibmaplána áigodahkii 2001-2004. GOD ii árval makkár dásiid ja joavkkuid galgá vuoruhit. Boahtá gal ovdan ahte doaibmaplána galgá ráhkaduvvot lagas ovttasbargguin Statped:ain ja Læringssenteriin. Áidna árvalus mii boahtá ovdan juolludanreivves lea ahte lohkama diagnostisereniskosat galget viidáset ovddiduvvot. Doaibmabidjoguovlluid válljema duogáš áigodahkii 2001-2004:. Árvvoštallan vássan doaibmaplánaáigodaga. Erenoamášpedagogalaš oahpponeavvoseminára lágiduvvon miessemánus 2000. Diehtostáhtus suorggis, ee. Sámedikki kártema bokte mii lei 2000 čavčča. Fágabirrasiid árvvoštallamat . Vuoruheamit leat dáid eavttuid mielde dahkkon:. Dán jagi juolludanreivves boahtá ovdan ahte Sámediggi galgá geavahit 1,7 mill.kr. mii lea boahtán kap. 202:s Sámediggái ja eavttut ahte gelbbolašvuođaguovddážat galget jahkedoaimmaiguin veahkehit ráhkadit sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Sámediggi mearrida bidjat eanet ruđaid erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide jagiide 2002, 2003 ja 2004. Dát leat dárbbašlaš dan dihte go ain váilot ollu oahpponeavvut ja oahpponeavvobuvttadeaddjit leat hui millosat ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Dát boahtá ovdan 2001 ohcciidlogus. Ođđa doaimmat plánaáigodagas mat gáibidit eanet resurssaid:. Gullanváddosuorggis ferte ollu bargat. Bargobádji bargovuohkin ráhkadit oahpponeavvuid, ferte jotkojuvvot lagas ovttasbargguin Møller gelbbolašvuođaguovddážiin. Dát gáibida ee. friddjaoastit oahpaheddjiid geain lea gelbbolašvuohta dán suorggis. Plánaáigodagas sirdá okta oahppi geas lea heajos oaidnu mánáidskuvllas nuoraidskuvlii. Dát dagaha sirdima Tambartun gelbbolašvuođaguovddážis Huseby gelbbolašvuođaguovddážii. Lea plánejuvvon buohtalagaid bargat ovtta áigodaga vai Husebys ovdána sámegiel gelbbolašvuohta. Multifunkšunála reaidun plánejuvvo heivehit DAISY (Digitalt Audiobasert InformasjonsSYstem) sámegielat geavaheddjiide. Dát lea eaktun go galgá buvttadit sámegielat jietnagirjjiid. Interaktiivvalaš álkkeslohkangirjjiid. Visot dát gáibidit ahte juolluduvvojit eanet resurssat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide. 4.1 Ráhkadit ja buvttadit sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid 2001-2004. Ulbmiljoavku. Doaibmaplána gusto mánáide ja nuoraide vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas geat dárbbašit heivehuvvon oahppofáttáid. Ii gávdno makkárge statistihkka mas boahtá ovdan sámegielat ohppiid erenoamážit heivehuvvon oahpahusa dárbbu juogaduvvon oahpahusdásiide ja váddojoavkkuide. Ii leat ráhkaduvvon oppalašgovva dasa man galle sámegielat oahppi dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa ovttaskasmearrádusaid vuođul, juogaduvvon oahpahusdásiide, nu go muđui riikkas lea dahkkon. St dieđ 23(1997-1998) tabeallat 3.1 ja 3.9 gal sisttisdollet sámegielat ohppiid dieđuid maid, muhto dát eai leat dađi bahábut sirrejuvvon movtge. Goitge lea sámi servodat nu unni ahte lea oalle álki oažžut oppalašgova ulbmiljoavkkus. Sámediggi lea ovttasbarggus gelbbolašvuođaguovddážiiguin ožžon oalle buori dieđu dálá dárbbuid birra das mii guoská čalmmehis- ja bealjehis ohppiide vuođđoskuvllas ja joatkkoahpahusas. 4.2 Sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut mánáide geat leat vuollel oahppogeatnegas agi. Sámediggi lea 2001 rájes ožžon ovddasvástádusa hálddašit sámi mánáidgárddiid doarjagiid. Doarjja galgá gokčat mánáidgárdeeaiggádiid lassigoluid doaimmain mat fuolahit ja ovddidit sámegiela ja sámi kultuvrra. Dain MBD' juolludan ekonomalaš resurssain mat bohtet Sámediggi háldui, sisttisdollet jagi 2002 rájes maid doarjagiid stimuleren- ja konkretiserenávdnasiidda. Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi ii ane dárbbašlažžan geavahit GOD juolludan ruđain stuorit resurssaid sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide mánáidgárdesuorggi várás. Oahppogeatnegas agi vuolde dárbbašuvvojit iešguđetlágan iskkadanávdnasat/álkkes teasttat mat leat ráhkaduvvon kártet giellaovdáneami oppalaš ja ovttaskas beliid. 4.3 Sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut vuođđoskuvlaohppiide. Áigodagas 1997-2000 lea ollu geahččan vuođđoskuvlasuorgái das mii guoská erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide sámegielat ohppiid várás. Sivvan dasa lea leamaš vuođđoskuvlareforpma ja dan dihte leat čuožžilan ođđa oahpponeavvodárbbut vuođđoskuvllas. Juolludeamit ráhkadit ja buvttadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid leat leamaš váilevaččat, ja dan geažil eai leat mannan plánaáigodaga ulbmilat joksojuvvon. Sámi oahpahusráđđi lei plánastis eaktudan stuorit jahkásaš juolludemiid go daid maid duohtadilis oaččui. Guorahaladettiin doaibmaplána 1997-2000 eai leat dát dárbbut gokčojuvvon sámegielatohppiide vuođđoskuvllas geain leat erenoamáš dárbbut, ja vuoruhuvvojit juolludusrámmaid mielde boahtte plánaáigodagas:. Lohkančehppodaga kárten- ja diagnostisereniskosat julevsámegillii. Mannan doaibmaplánaáigodagas leat ráhkaduvvon lohkančehppodaga iskosat davvisámegillii nuppi, goalmmát, viđát, čihččet ja ovccát luohkáide. Daid dárbbaša jorgalit/heivehit julevsámegillii. Álkkeslohkangirjjit gaska- ja nuoraiddássái buot golmma sámegillii. Leat maŋemus jagiid ráhkaduvvon álkkeslohkangirjjit smávvaskuvladássái buot golmma sámegillii. Dasto dán áigodagas bargagoahtit eanet ráhkadit gaskadássái ja nuoraiddássái fáttáiguin main nuorat beroštit. Fáddágihppagat matematihkas ja sámegielas smávvaskuvladássái ja gaskadássái buot golmma sámegillii. Suorgi ii gokčojuvvon mannan doaibmaplánaáigodagas, muhto áin lea dárbu daidda ja doaimmaid ferte dan dihte bidjat johtui. Bagadallan- ja jurddagirjjit. Pedagogalaš prográmmagálvvuid ráhkadit buot golmma sámegillii lea vuoruhuvvon bargu gaska- ja nuoraiddássái. Erenoamážit dárbbašit pedagogalaš prográmmaid maid sáhttá geavahit sámegiel- ja matematihkkaoahpahusas. Davvisámegielat oahpponeavvuid čalmmehemiide. Mannan áigodagas bođii bures johtui ráhkadit sámegielat oahpponeavvuid čuokkisčállagiin, ja lea dárbu joatkit barggu viđát-gávccát luohká dásiide dán plánaáigodagas. Dasa lassin lea dárbu ráhkadit/heivehit oahpponeavvuid čalmmehis autistii. Davvisámegielat oahpponeavvuid bealljehemiide. Mannan plánaáigodagas ii ráhkaduvvon mihkkege bealjehis sámi mánáide, muhto ain lea dárbu daidda. Erenoamážit dárbbašit oahpponeavvuid mat ovddidit erenoamáš kultuvrii guoski sámegielsániid, sámi njálbmehámiin ja sámi ritmmain. Áin váilot erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut ohppiide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat. Berrešii ráhkadit eanet jietnagirjjiid ohppiidjovkui viđát-logát luohkáin. Lea stuora dárbu oahpponeavvuide maiguin sáhttá ovddidit ohppiid giela ja sátneriggodaga eanas surggiin. Ferte erenoamážit bidjat johtui doaibmabijuid maiguin nanne giellaoahpahusa. Multifunkšunála oahpponeavvuid ráhkadeapmi ja buvttadeapmi. Juolludusrámmaid siskkobealde galget ráhkaduvvot davvisámegielat multifunkšunála oahpponeavvut dáidda vuođđoskuvlafágaide ja --dásiide:. Sámegiella vuosttašgiellan viđát-logát luohkkái. Servodatoahppu 5.-10. luohkkái. Matematihkka goalmmát.-čihččet luohkkái. Luonddu- ja birasoahppu viđát-čihččet luohkkái. Dárogiella ohppiide geain sámegiella lea vuosttašgiellan nuppi-njealját luohkkái. Sámegiella nubbin giellan gávccát. luohkkái. 4.4 Sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut joatkkaoahpahusa ohppiide. Áigodagas 1997-2000 lei jurddašuvvon ráhkadit davvisámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid joatkkaoahpahussii. Váilevaš juolludemiid geažil ja dan geažil go vuođđoskuvla lei nu guovddážis, eai joksojuvvon dat ulbmilat mat ledje biddjon áigodahkii. Ovddeš Sámi oahpahusráđđi lei plánastis eaktudan stuorát jahkásaš juolludemiid go maid duohtailmmis oaččui. . Guorahaladettiin doaibmaplána 1997-2000 eai leat dát dárbbut gokčojuvvon sámegielatohppiide joatkkaskuvllas geain leat erenoamáš dárbbut, ja vuoruhuvvojit juolludusrámmaid mielde boahtte plánaáigodagas. Álkkes lohkangirjjiid davvisámegillii heivehuvvon nuoraide ja rávisolbmuide. Girji+báddi sámegillii mas lea álkkes teaksta ja stuora bustávat. Girjjit ADL-hárjehallamii mat leat heivehuvvon sámi diliide buot golmma sámegillii. Pedagogalaš prográmmagálvvut sámegiela ja matematihkkafágaide. Karteniskosat sámegielas ja matematihkas. Multifunkšunála oahpponeavvuid ráhkadeapmi ja buvttadeapmi. Juolludanrámmaid siskkobealde galget ráhkaduvvot davvisámegielat multifunkšunála oahpponeavvut joatkkaoahpahusa várás čuovvovaš fágain:. Sámegiella vuosttašgiellan. Historjá. Servodatoahppu. Luonddufágat. Oskkoldat. 4.5 Rávisolbmuid oahpahus. Go rávisolbmuide vuoigatvuohta sisafievrreduvvui oažžut vuođđoskuvlaoahpu ja joatkkaoahpahusa, ferte eanet ráhkadit ja buvttadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid rávisolbmuide boahtteáiggis. Šaddá dárbu ráhkadit ja buvttadit oahpponeavvuid rávisolbmuide geain leat máŋggabealát oahppanváttisvuođat ja rávisolbmuide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat. Lassin dasa sáhttet neavvut mat leat ráhkaduvvon vuođđoskuvlla váste ja mat ráhkaduvvojit joatkkaoahpahusa várás, muhtin muddui heivehuvvot rávisolbmuide. Eai gávdno oahpponeavvut mat leat heivehuvvon sámegielat rávisolbmuid oahpahussii. Ferte maid rahpat vejolašvuođa ráhkadit fierpmádahkii heivehuvvon oahpponeavvuid vai rávisolbmot besset oahpahallat sámegiela Interneahta bokte. Ii gávdno oppalaš plána sámegielat rávisolbmuid oahpahussii, nu ahte das ferte vuođđobargguid bargat álggos:. Guorahallat rávisolbmuid oahpahusa dárbbuid. Ráhkadit plána movt VOX sáhttá fuolahit sámi rávisolbmuide doaibmabijuid . Ráhkadit oahpponeavvuid sámegielat rávisolbmuid oahpahussii ja eará sámegillii guoskevaš fágain mat leat heivehuvvon sámegielat álbmogii. 4.6 Eará barggut. Diehtojuohkindoaimmat. Sámedikkis lea bajimus ovddasvástádus juohkit dieđuid sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid birra. Čađat lea dárbu ođasmahttit ja buohtalastit dieđuid oahpponeavvuid birra ja oahpponeavvosuorggi doaimmaid birra. Ulbmil lea addit nu buriid ja ollislaš dieđuid go vejolaš ja gozihit ahte olaha sin geat dárbbašit dieđuid. Bidjat johtui ja ođasmahttit sámi oahpponeavvodiehtovuođu ja sámi skuvlaneahta leat deaŧalaš oasit dán barggus. Davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbargu. Sámediggi atná dárbbašlažžan juogadit máhtuid ja ovttasbargat eará riikkaiguin prošeavttaiguin mat gullet erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvosuorgái. Sámedikkis lea dál ovttasbargu sihke davviriikkaiguin ja eurohpalas riikkaiguin, ja lea álo dárbu ávkkástit resurssaid ja gelbbolašvuođa ođđa prošeavttaid ovttasbarggus. Geahččaladdan ja ovdánahttinbarggut. Sámediggi atná dárbbašlažžan ođasmahttit ja ovdánahttit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvosuorggi. Ođđa teknologiija addá ođđa vejolašvuođaid ráhkadit oahpponeavvuid. Dán oktavuođas lea IKT-geavaheapmi guovddážis, erenoamážit go jurddaša internehtii bidjat oahpporesurssaid. Gelbbolašvuođa ovdánahttin. Lea ain dárbbašlaš ovdánahttit gelbbolašvuođa, sihke sin geat galget geavahišgoahtit oahpponeavvuid, ja sin geat ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Sámediggi, Sámi guovddášdoaibma ja Sámi allaskuvla leat álggahan ovttasbarggu erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođa loktet. Dál lea ovttasbargu álgodásis, mas Sámi guovddášdoaimmas lea ovddasvástádus ráhkadit ohppoplána ovttas eará oasálaččaiguin. Sámi allaskuvllas lea ovddasvástádus oahpahit ja árvvoštallat erenoamášpedagogalaš joatkkaoahpahusa. Dađistaga go gelbbolašvuođa ovdánahttinbargu lea Sámedikki hálddus, lea lunddolaš ahte bargu erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin čadno dasa, ja dakko gokko dárbbut viidáset fievrreduvvojit gelbbolašvuođa loktema áigodaga joatkagis. Giellaheiveheapmi. Olles mannan plánaáigodagas leat jearahallan erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid sihke julev- ja oarjelsámegillii. Muhtin oahpponeavvut mat álgoálggus leat ráhkaduvvon erenoamážit davvisámegillii, leat jorgaluvvon ja heivehuvvon julev- ja oarjelsámegillii. Dát bargu jotkojuvvo maid boahtte doaibmaplánaáigodagas. Go erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid galgá buvttadit ja heivehit golmma sámegillii, lassánit dieđusge golut sakka. vv4.7 Ekonomalaš resurssat. Lea eaktu ahte Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementa jahkásaččat juolluda erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ráhkadeapmái unnimustá kr. 2 250 000,- 2001-ruvnno. Dát mearkkaša ahte olles plánaáigodagas, 2001-2004 jagiin, oažžut kr. 9 000 000.- Dasa lassin lea eaktu ahte gelbbolašvuođaguovddážat oktiibuot juolludit unnimustá 5 jahkedoaimma ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. 4.8 Konklušuvnnat . Sámediggi vuoruha áigodagas 2001-2004 ná ráhkadit ja buvttadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide: . Ráhkadit ja buvttadit multifunkšunála oahpponeavvuid vuođđoskuvlii, fágain sámegiella, servodatoahppu, matematihkka, luonddu- ja birasfága, dárogiella ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan ja sámegiella nubbingiellan (Gč. 4.3 čuoggá). Ráhkadit ja buvttadit multifunkšunála oahpponeavvuid joatkkaoahpahusa várás, fágain sámegiella vuosttašgiellan, historjá, servodatoahppu, luonddufágat, oskkoldat ja ADL-hárjehallamii. Ráhkadit interaktiivvalaš álkkeslohkangirjjiid. Buvttadit ođđa sámegielat čuokkisčálagirjjiid viđát-gávccát luohkáide, buot fágain main gávdnojit sámegielat oahpponeavvut. Ráhkadit ja heivehit oahpponeavvuid čalmmehis autistii. Ráhkadit sámegielat girjji+ jietnabátti joatkkaohppui. Kárteniskosiid/álkkes teasttaid main oaidná giellaovdáneami mánáin geat leat vuollel oahppogeatnegas agi. Jorgalit ja heivehit lohkančehppodaga iskkadan- ja diagnostiserensiskosiid julevsámegillii vuođđoskuvlii. Kárteniskosiid sámegielas ja matematihkas joatkkaoahpahusa dássái. Ráhkadit ja buvttadit oahpponeavvuid sámegielat mearkagiellageavaheddjiide vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas. Sámediggi áigu áigodagas 2001-2004. Ođasmahttit dieđuid čađagaskka ja oassálastit ovdánahttinprošeavttain oahpponeavvosuorggis, erenoamážit das mii guoská IKT-geavaheapmái. Oassálastit davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbargoprošeavttain dán suorggis. 5 Buohtalastin ja ovttasbargu. 5.1 Resurssat ja doarjaleaddjit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid suorggis. Læringssenteret galgá diehtit makkár gelbbolašvuohta ja resurssat gávdnojit ja maid sáhttá geavahit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ráhkadan- ja buvttadanbarggus. Šaddá deaŧalaš oaidnit oktavuođaid erenoamáš ja dábálaš oahpponeavvosurggiin ja vai beassá ávkkástit resurssaid ja máhtu olles suorggis. Sámedikkis lea ovddasvástádus buohtalastit bargguid erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin ja juolluda ruđaid dáid teknihkalaš buvttadeapmái. Sámediggi bargá dan nala ahte atnit dihtoriid main leat ođasmahtton prográmmagálvvut maid ovttaskas olbmot besset luoikkahit ja daiguin ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. (Gč. 2.2). Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta juolludanreive. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta addin ruđaid mat galget adnot ráhkadit ja buvttadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid, galgá Læringssenter hálddašit. Juolludanreivves čilge departementa vvčielgasit movt galgá vuoruhit. Sámediggi oažžu ruđaid njuolga GOD:s ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Strategalaš plána ja jahkeplána ráhkaduvvo ovttas Læringssenteriin. Stáhta pedagogalaš doarjjabálvalus. Stáhta pedagogalaš doarjjabálvalus addá resurssaid sihke jahkedoaimmaid bokte ja ruđalaččat ráhkadit ja buvttadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. . Sámi guovddášdoaibma lea oassin našuvnnalaš erenoamášpedagogalaš fierpmádagas. Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusa bajimus ulbmil lea bagadallat ja doarjut oahpahusovddasvástideaddji ásahusaid suohkaniin ja filkkasuohkaniin, vai mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide geain leat stuora ja erenoamáš oahpahusdárbbut, sihkkarastojuvvojit dohkálaš oahpahus- ja ovdánanfálaldaga. Okta váldoulbmiliin lea gaskkustit erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođa ávkin geavaheddjiide geain leat stuora ja erenoamáš dárbbut, sin lagamuččaide ja oahpaheddjiide ja eará fágaolbmuide lagasbirrasis ja oahpahusvuogádagas, ja maid ovttasbargoguimmiide. Sámi guovddášdoaimma fágalaš profiila lea veahkehit sámegiel- ja sámi kultuvramáhtuin erenoamášpedagogalaš barggus. Guovddáš áššit ovttasbargošiehtadusas mii lea stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusa ja Sámi allaskuvlla gaskkas, leat jođihit, koordineret ja veahkehit fágalaččat ovdánahttit erenoamášpedagogihka, hukset erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođa báikkálaččat ja veahkehit Sámi allaskuvlla máhttu buvttadit ja gaskkustit. Sámedikki oahpahusossodaga galgá veahkehit gelbbolašvuođa ja oahpponeavvoráhkadeami ovdánahttit ja PP-bálvalusa gelbbolašvuođaloktemis ja bálvalusbuvttadeamis. Fierpmádathuksen šaddá deaŧalaš bargu jus galgá lihkostuvvat. Dat guokte ovttadaga doarjjabálvalusas main lea sámegiel- ja sámi kultuvragelbbolašvuohta, leat Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddáš ja Sámi guovddášdoaibma. Dat bidjaba jahkásaččat 1,8 jahkedoaimma ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid sámegillii ja sámegielas. Møller gelbbolašvuođaguovddážis lea erenoamáš ovddasvástádus ráhkadit ja buvttadit oahpponeavvuid ohppiide geain lea mearkagiella vuosttašgiellan. Maŋemus njealji jagis leat doppe ráhkadan oahpponeavvuid fágaide main leat sierra oahppoplánat ohppiide geain lea mearkagiella vuosttašgiellan vuođđoskuvllas. Áigodagas 2001-2004 lea Mølleris ovddasvástádus ráhkadit oahpponeavvuid fágain main leat sierra oahppoplánat ohppiide geain lea mearkagiella vuosttašgiellan joatkkaoahpahusas. Dákkár bargguide oažžu Møller gelbbolašvuođaguovddáš ruđaid Læringssenteris, ja lassin atnet maid iežaset ruđaid. Sámediggi oažžu fágalaš veahki Mølleris ráhkadit oahpponeavvuid sámegielat bealjehis ja lossagulut mánáide. vv Tambartun ja Huseby gelbbolašvuođaguovddážiin lea erenoamáš ovddasvástádus ráhkadit ja buvttadit oahpponeavvuid čalmmehis ohppiide. Oahpahuslága § 2-14 ja §3-16 addet čalmmehemiide ja čálmmehis ohppiide vuoigatvuođa oahppat čuokkisčállaga. Go ráhkadit fágaplánaid dán vuoigatvuođa olis, buktá dát ođđa hástalusaid oahpponeavvoráhkadeaddji guovddážiidda. Juolludeamit čalmmehis ohppiid oahpponeavvoráhkadeapmái bohtet sierra ovttadagas ja maid Læringssenteris. Sámedikkis lea lagas ovttasbargu Tambartun gelbbolašvuođaguovddážiin sámegielat čalmmehis ohppiide. Eaktu lea ahte ortnet mas olmmoš 20% virggis heiveha sámegielat oahpponeavvuid čuokkisčállagii jotkojuvvo. Sámediggi doallá kantuvrra sutnje ja máksá buvttadusgoluid. Buvttadeapmi dahkko Tambartunas. Plánaáigodagas ferte ásahuvvot sullasaš ovttasbargu Huseby gelbbolašvuođaguovddážiin. (Gč. 4. č.-- ođđa doaimmat). IKT-plána 2000-2003. Ođđa teknologiija ja IKT oahpponeavvut leat erenoamáš guovddážis suorggis erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut. Iešguđetládje doaimmashehttejuvvon ohppiide lea ávkkálaš geavahit máŋggahámat elektrovnnalaš oahpponeavvuid, go daid lea vejolaš rievdadallat ja heivehit. IKT norgga oahpuin , Plána 2000- 2003, lea ulbmilin ahte «IKT oahpus galgá ávkin organisatoralaččat fágalaččat ja pedagogalaččat oahppovuogádahkii mii ovdánahttá ja ávkkásta IKT fágan ja ávkkásta ollásit daid vejolašvuođaid maid IKT addá oahpahusas ja oahppamii, vai ovttaskas olbmo ja servodaga gelbbolašvuođadárbu gokčojuvvo «. Ulbmiliin celko maid ahte «IKT galgá veahkkin ahte olbmot geain leat oahppanváttisvuođat ja/dahje doaimmashehttejumit ožžot vejolašvuođa buoridit eallinkvalitehta, oahppama ja servodat- ja bargoeallima». Dát ferte maid gustot sámi mánáide. Muhto ovdal go buvttadišgoahtá sámegielat IKT-oahpponeavvuid, fertejit muhtin vuođđodoaimmat datateknologiijas čielgat, omd. fertejit čoavdit váttisvuođaid heivehit sámegielbustávaid Microsoft 2000:s. Seammaládje ferte heivehit DAISY vai dan sáhttá geavahit sámegielat oahpponeavvoráhkadeamis. Dát buktá lassigoluid maid ferte vuhtiiváldit go budšeahta ráhkada. Máŋgga sajis IKT-plánas deattuhuvvo man dárbbašlaš lea heivehit iešguđelágan doaimmashehttejumiide ja oahppanváttuide. Áigodagas 1997-2000 lea eanet vuoruhan geavahit IKT erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ráhkadeamis, ja dát lea maid guovddáš doaibma áigodagas 2001-2004. 5.2 Ovttasbargu. Sámediggi lea mannan doaibmaplánaáigodagas ovttasbargan iešguđetlágan olggobeal ovttadagaiguin ráhkadit ja buvttadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Sámediggi lea koordinator ja ferte dan olis ohcat dan gelbbolašvuođa mii lea ja mii lea ávkkálaččamus iešguđet surggiide. v Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalus. Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalus lea leamaš ja boahtá ain leat deaŧalaš ovttasbargoguoibmi ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Erenoamážit oaidnosuorggis ja gullosuorggis lea doarjjabálvalus deaŧalaš oassi ráhkadeapmái ja buvttadeapmái. Dán guovtti suorggis gávdno ollu gelbbolašvuohta, ja leat ovddasvástideaddjit oahpponeavvoráhkadeapmái ja buvttadeapmái maiddái 2001-2004 áigodagas. Stáhtá erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusas barget Sámi guovddášdoaimmas ja Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddáš lagas ovttasbargu. Dain lea maid guovddáš doaibma eará stádalaš ovttadagaid ektui. Bargui erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin seahtá maid, gokko fal lea vejolaš, čatnat sin vásáhusaid, geat barget sámi geavaheddjiidguin. Ovttasbargi bealit berrejit jahkásaččat árvvoštallat bargguset ja plánet viidáset barggu juolluduvvon rámmaid vuođul. Lágádusat. Lágádusat leat dađistaga mearkkašišgoahtán eanet ahte eanet maiddái bargguin erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut, sihke ráhkadeamis ja buvttadeamis. Sámedikkis leat buorit vásáhusat ovttasbargguin lágádusaiguin, ja atná árvvus sin gelbbolašvuođa ráhkadit oahpponeavvuid. Erenoamáš deaŧalaš lea sihkkarastit seamma kválitehta erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuin go dábálaš oahpponeavvuin. Lea leamaš eaktun ahte lágádusat geavahit dárbbašlaš erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođa, vai vuhtii váldojuvvo iešguđet ohppiidjoavkkuide heiveheapmi. Dát lea dássážii doaibman bures, ja ee. leat geavahan iešguđet ossodagaid gelbbolašvuođa mii lea Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusas. VOX. Go rávisolbmuide sisafievrreduvvui vuoigatvuohta oažžut vuođđoskuvlaoahpu ja joatkkaoahpahusa, lea oahppponeavvoráhkadeapmi rávisolbmuide šaddan áigeguovdil. Oahpahusláhka attii rávisolbmuide geain leat erenoámaš dárbbut vuoigatvuođa oažžut vuođđoskuvlaoahpu. Sii leat de leamaš guovdilis, muhto unnán vuoruhuvvon joavkun suorggis erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut áigodagas 1997-2000. Sámediggi áigu áigodagas 2001-2004 bargat oččodit ovttasbarggu VOX:ain, vai beassá ávkkástit oktasaš gelbbolašvuođa ja resurssaid ráhkadettiin sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid rávisolbmuide. Ii leat kártejuvvon sámegielat álbmoga dárbbut. Dán bargui leat sámi joatkkaskuvllat ja Šámi allaskuvla lunddolaš ovttasbargoguoimmit. 5.3 Diehtojuohkindoaimmat . Oahpponeavvuid ráhkadit iešguđet buvttadeaddjit. Sámediggi dárbbaša guovttebealat ja geatnegahtti diehtojuohkima oasálaččaid gaskka. Dát guoská Læringssenterii, Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusa iešguđet ovttadagaide, oahppogirjelágádusaide ja iešguđetlágan priváhta buvttadeddjiid gaskka. Sámediggi áigu ovttas earáiguin dán suorggis oččodit ollislaš diehtojuohkindoaimma erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid suorgái. Deaŧalaččamus ulbmiljoavkkut dán barggus leat:. oahpaheaddjit ja oahppit. pedagogalaš-psykologalaš bálvalus. Joksat dáid ulbmiljoavkkuid, áigu Sámediggi bidjat iešguđetlágan doaimmaid johtui:. Álggahit ja ođasmahttit sámegielat oahpponeavvo diehtovuođu. Álggahit ja ođasmahttit kárten- ja iskkadan iskosiid diehtovuođu. Sámi skuvlaneahtta diehtojuohkingeaidnun. Bargojuvvo čohkket buotlágan áššáiguoski dieđuid erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid birra ovtta váldobáikái sámi skuvlaneahtas. Juogadit/sáddet prentejuvvon dieđuid skuvllaide, PP-bálvalussii ja Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalussii. SO-kantuvrrat maid muhtin muddui dárbbašit dáid dieđuid. Finadit sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid čájeheame ulbmiljoavkkuide juohke nuppi jagi. Oassálastit čájáhusaide, vástidit telefovnna bokte jearaldagaid ja maid čalalaš jearaldagaid erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid birra. Dán oktavuođas ásahuvvo Sámi Skuvlaneahtta. Dát galgá doaibmat uvssohin oahpahusáššiide ja --gálduide. Dás sáhttet skuvllat ja mánáidgárddit ohcat dieđuid pedagogalaš áššiin, oahpponeavvuid birra, oahppoplánaid ja eará birra. Dat galgá hábmejuvvot nu ahte oahppit, oahpaheaddjit, ovdaskuvlaoahpaheaddjit ja váhnemat sáhttet viežžat dieđuid, gulahallat ja ovttasbargat guđetguimmiideasetguin. Dát gártá leat Sámedikki ja Læringssentera ovttasbargoprošeakta. Sámegielat oahpponeavvo diehtovuorká. Adnošii sierra diehtovuorká masa buot sámegielat oahpponeavvuid registrere. Dássážii leat almmuhan oahpponeavvokatalogaid, muhto lassin adnošii ohcanbáiki interneahtas mas geavaheaddji beasašii gávdnat oahpponeavvodieđuid. Sihke Norggas, Ruoŧas ja Suomas ráhkaduvvojit oahpponeavvut. Buori oasi dáin sáhtášii geavahit riikkarájiin beroškeahttá. Ulbmil leat ahte dieđut dáid birra livččii nu buorit go vejolaš, ja ahte ohcanvuogit heivejit geavaheddjiide. 5.4 Konklušuvdna . Sámedikkis lea geatnegasvuohta kártet dárbbuid ja koordineret sámegiela erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ráhkadeami ja buvttadeami. Dát mielddisbuktá ahte ferte diehtit makkár resurssaid ja gelbbolašvuođa sáhttá geavahit suorggis. GOD juolluda jahkásaččat Sámediggái várrejuvvon ruđaid mat galget geavahuvvot erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ráhkadit ja buvttadit. Lassin ferte váldit vuhtii eará stáhta ásahusaid resurssaid ja sin doarjagiid. Sámediggi lea sorjavaš viiddis ovttasbarggus stádalaš ja priváhta ráhkadeddjiiguin oahpponeavvosuorggis, vai beassá ávkkástit buoremus lági mielde erenoamášpedagogalaš ja oahpponeavvofágalaš gelbbolašvuođa. Diehtojuohkin lea deaŧalaš oassi Sámedikki doaimmas. Iešguđetlágan doaimmat leat biddjon johtui vai sáhttá addit nu ollislaš dieđuid geavaheddjiide go vejolaš. Deaŧaleamos doaimmat leat dás duohko diehtojuohkin dihtorfierpmádaga bokte. Dáinna lágiin beassá dađistaga ođasmahttit vdieđuid. Maiddái guossástallandoaimmat main čájeha erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut. Jienasteapmi. 39 áirasis ledje 35 mielde jienasteamis. Jienasteapmi čađahuvvui čuovvovaš vugiin. Sámediggeráđi árvalus mearriduvvui ovttajienalaččat. Beavdegirjelasáhus. Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu. Sáhkavuorru. Replihkka. 1. Ragnhild L. Nystad, áššejođiheaddji. 2. Magnhild Mathisen. 3. Åge Nordkild. 4. Per Edvin Varsi. 5. Ragnhild L. Nystad, áššejođiheaddji. Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná:. 1 Álggahus. 1.1 Doaibmaplána duogáš . Læringssenteris (LS) lea našuvnnalaš ovddasvástádus koordineret, álggahit ja čuovvolit oahpponeavvobuvttadeami ohppiide geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa. Dán barggu vuođđun lea ahte buot oahppit galget oažžut ovttaárvosaš oahppokvalitehta. Dálá skuvllas -- skuvla buohkaid várás, ferte skuvla heivehuvvot nu ahte lea ávkkálaš buohkaide beroškeahttá eavttuin ja dárbbuin. Ovttaárvosaš ja heivehuvvon oahpahus leat guokte prinsihpa mat galget gustot buohkaide fátmmasteaddji skuvllas. Oahpponeavvut leat doaibmabijut maid bokte joksá oahppoplána ulbmiliid ja joksá ulbmila ahte skuvla fátmmasta buohkaid. Ohppiide geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa, leat heivehuvvon oahpponeavvut dávjá eaktun joksat skuvlla ulbmila. Jagi 2000 juolludusreivviin Nasjonalt læremiddelsenterii (NLS) ja Sámediggái čállo ahte galgá ráhkaduvvot našuvnnalaš erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid doaibmaplána. Bargu álggahuvvui NLS` ja Sámedikki ovttasbargoprošeaktan. Mearriduvvui ahte galge ráhkadit guokte plána, ovtta našuvnnalaš plána dárogielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide ja ovtta našuvnnalaš plána sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide. Lassin mearriduvvui ahte dán guovtti plána 1. ja 3. kapihtal galget leat sullasaččat. Ággan dasa go ráhkaduvvo sierra sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid doaibmaplána, lea ahte dát plána čatnasa Sámedikki eará oahpahussii guoski plánaide. . Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta (GOD) juolludusreivves Sámediggái jagi 2001 ovddas čállo ahte «Ovttas stádalaš gelbbolašvuođaguovddážiid stivrrain ja Læringssenteriin galgá Sámediggi ráhkadit ođđa doaibmaplána áigodahkii 2001-2004, mas lea dárbbašlaš fágalaš čanastat našuvnnalaš doaibmaplánii. Sámediggi galgá oassálastit erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid ráhkadeapmái, buvttadeapmái ja diehtojuohkimii daid birra sámi geavaheddjiide. . Sámediggi vuoruha makkár erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid galgá ráhkadit. Sámediggi galgá fuolahit ahte juohke áidna oahpponeavvu ovddida sámegiela ja sámi kultuvrra». Ráhkadettiin Doaibmaplána erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuide sámi geavaheddjiid várás 1997-2000, kártejuvvui skuvlaásahusa sámegielat oahpponeavvodilli. Ođđa doaibmaplánas áigodahkii 2001-2004 leat vuođđun vuoruhemiide dat vásáhusat maid leat ožžon mannan doaibmaplánaáigodaga 1997-2000 oahpponeavvoráhkadeamis, sámi erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid semináras mii lágiduvvui miessemánus 2000, ja kártemis makkár erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođadárbbut oahpaheddjiin, mánáidgárdebargiin ja PPB-bargiin leat, mii čađahuvvui jagi 2000 čavčča. Dán kartemis bođii muhtin muddui ovdan makkár dárbbut leat erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuide. 1.2 Oktiigeassu. Plána 1. ja 2. kapihtal čilge stáhtusa bargguin erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin ja čilge oanehaččat 1997-2000 áigodaga doaimma. Oktiigeasus leat čohkkejuvvon dieđut muhtin Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusa ovttadagain ja Sámedikki doaimmain. Addojuvvo oppalašgovva makkár erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut juo leat buvttaduvvon, ja makkár doaimmat leat álggahuvvon. Ollislaš oppalašgovva buvttaduvvon oahpponeavvuin lea čilgejuvvon tabeallaiguin ja lea mielddusin plána loahpas. Doaibmaplána 1997-2000 čilgii vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusaid dárbbuid. Lea eanemusat bargojuvvon vuođđoskuvladásis. Lea ain dárbu garrasit bargat vuođđoskuvlla beali, muhto mii áigut geahččagoahtit dárkileappot eará oahppodásiid áigodagas 2001-2004. Lea dárbu ovddidit buriid modeallaid movt ráhkadit ja buvttadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid, maiguin ávkkástallá fágalaš ja ekonomalaš resurssaid buoremus lági mielde. Dáiguin hástalusaiguin ferte eambbo bargat ođđa doaibmaplánaáigodagas. Plána 3. kapihtal guorahallá ođđa doaibmaplána ulbmiliid, makkár láhka- ja vuoigatvuođavuođu nala lea huksejuvvon, ja definere dan oahpponeavvojurddašeami mii lea válljejuvvon modeallaid vuođđun. Plána 4. kapihtal čilge guđet doaibmabijut vuoruhuvvojit áigodagas 2001-2004. Ovdáneapmi čilgejuvvo dárkileappot jahkeplánain. Lassin bukto maid oppalašgovva makkár oahpponeavvuid vel sáhtášii ráhkadit ja buvttadit jus oččošii budšeahta lassánit. 5. kapihttalis čájehuvvo man ollu resurssaid galgá geavahit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide áigodagas 2001-2004. Kapihttal muitala maiddái doaibmaguovllu doaimmaheddjiid ovttasbarggu ja ovttastahttima birra ja maid diehtojuohkindoaimmaid birra. 1.3 Doahpagiid čilgen . Doahpagii erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut gullet. Oahpponeavvut oahppái. Bagadallanneavvut, metodalaš dahkosat ja kártenávdnasat oahpaheddjiide ja PPB-bargiide. Doaibmaplánas namuhuvvojit iešguđetlágan oahpponeavvut iešguđetlágan ohppiidjoavkkuide doahpaga erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid oktavuođas. Das namuhuvvojit. Oahpponeavvut ohppiide geat dárbbašit čuokkisčállagii heiveheami. Multifunkšunála oahpponeavvut. Dát leat oahpponeavvut mat vuhtii váldet iešguđetlágan joavkkuid heivehandárbbuid. Dáidda joavkkuide gullet oahppit geain leat gullováttut, oaidnováttut, lohkan- ja čállinváttisvuođat, giella- ja hupmanváttut, máŋggabealát oahppanváttut, sosiála- ja emošovnnalaš váttut, ja oahppit geain leat motoralaš váttut. Dát oahpponeavvut leat heivehuvvon dássái ja leat prentejuvvon dahje elektrovnnalaš hámis. 2 Doaibmaplána erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuide 1997 --2000 sámi oassi -- oktiigeassu ja stáhtus. Dás lea oktiigeassu ja stáhtus oahpponeavvobarggus 1997-2000. Lea biddjon eanet deaddu bargui erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin. Bargoguovllu barggut leat lassánan ja lea bargojuvvon ulbmillaččat buorebut buohtalastit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ovdánahttima ja buvttadeami. 2.1 Ráhkadeapmi ja buvttadeapmi. Sámediggi leat ovttas Nasjonalt læremiddelsenteriin, Sandfallet gelbbolašvuođaguovddážiin ja Tambartun gelbbolašvuođaguovddážiin ráhkadan jahkeplánaid erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja buvttadeapmái. Jahkeplánas čilgejuvvojit doaibmaplána bajimus ulbmilat konkrehta doaibman. Doaibmaplánaáigodaga vuoruhuvvon joavkkut leat leamaš áibbas dahje hui čalmmehis oahppit geat atnet čuokkisčállaga čállingiellan ja oahppit geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat. Tabeallain čájehuvvojit válmmastuvvon buktagat áigodagas 1997-2000 sihke luohkáid ja fágaid mielde. Dasa lassin čájehuvvojit jagi 2001 álggahuvvon buvttadeamit. 1. tabealla čájeha makkár sámegielat oahpponeavvut leat heivehuvvon čuokkisčállagii vuođđoskuvladássái. O97S oktavuođas leat ráhkaduvvon prentejuvvon ja elektrovnnalaš čuokkisčálagirjjit mat leat heivehuvvon válmmas oahpponeavvuid mielde. . Čalmmehemiide oahpponeavvvut. Doaibmaplána áigodagas leat buvttaduvvon 18 oahpponeavvonamahusa sámegiel čuokkisčállagiin. Dasa lassin leat ráhkaduvvon taktiila ávdnasat ja resursagirjjit oahpaheddjiid várás fágaidgaskasaš oahppodahkosii SUKKA HÁVVÁ mii lea smávvaskuvladási váste. Leat maid ráhkaduvvon konkretiserenávdnasat čalmmehis autistii. 2. tabealla čájeha eará oahpponeavvuid mat leat ráhkaduvvon plánaáigodagas ja álggahuvvon oahpponeavvut. Multifunkšunála oahpponeavvut. Doaibmaplánaáigodaga loahpas leat ovdánahttigoahtán oahpponeavvuid maid sáhttá geavahit máŋgga ohppiidjovkui, nu gohčoduvvon multifunkšunála oahpponeavvut. Oahpponeavvut bealljehemiide. Lea čállojuvvon notáhtta váttisvuođaid birra mat leat čadnon sámegielat bealljehemiid oahpahussii. Go mearkagiela ja sámegiela oktavuođat eai leat čielggaduvvon, eai leat plánaáigodagas ráhkaduvvon oahpponeavvut sámegielat bealljehemiid várás. Oahpponeavvut ohppiide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat. Áigodagas leat ráhkaduvvon 20 álkkeslohkangirjji davvisámegillii, 9 julevsámegillii ja 8 oarjelsámegillii. Lassin lea ráhkaduvvon álkkes grammatihkka mánáide geain leat giellaváttut. Eará oahpponeavvut oktan kárteniskosiiguin ja bagadallangirjjiiguin. Plánaáigodagas leat jorgaluvvon ja heivehuvvon gávcci dihtorprográmma sámegillii. Prográmmaid jorgalan- ja heivehanbargu álggahuvvui juo ovdal 1997. Vihtta dáin prográmmain eai leat gal erenoamážit heivehuvvon ohppiide geain leat oahppanváttut, muhto sáhttet sidjiide maid adnot. Ovttas Senter for leseforskning:in lea Sámediggi jorgalan ja heivehan gihppagiid «Lohkančehppodaga iskan» nuppi, goalmmát, viđát, čihččet ja ovccát luohkáid várás. Dáin gihppagiin leat nuppi, goalmmát ja čihččet luohkáid gihppagat válbmasat. Viđát ja ovccát luohkáid gihppagat válbmanit 2001. DO-bargu. Oahppit geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ožžot dál oahppofálaldaga ruovttubáikki skuvllas. Dát bidjá eará gáibádusaid oahpponeavvoráhkadeapmái go dalle go oahppit ledje čohkkejuvvon spesialskuvllaide dahje --luohkáide. Molssodeaddját bargovuogit ja eanet IKT-geavaheapmi oahpahusas buktá maid eará gáibádusaid oahpponeavvuide. Sámediggi lea ovttas Programmet for Nord-Norge (PNN)/Statped, Stáda oahpahuskántuvrrain Finnmárkkus (SU-Finnmark), Senter for leseforskning ja Sámi allaskuvllain álggahan ovdánahttinbarggu man ulbmil lea geahčadit sámi álgooahpahusa. Sámegielat álgolohkanoahpahus ii leat goassege ovdal dutkojuvvon, mii lea dagahan eahpesihkarvuođaid metodihkkageavaheamis. Prošeakta lea bures boahtán johtui, ja jotkojuvvo ođđa plánaáigodagas. Prošeavtta álgooassi lea ruhtaduvvon erenoamášpedagogalaš ovdánahttinruđaiguin, muhto ohccojuvvo maid sierra ruhtadeapmi GOD:s/Læringssenteris dán prošektii. Prošeavtta ulbmil lea gávnnahit makkár vuogit ja metodihkka leat vuohkkasepmosat sámi álgooahpahussii, mii fas dagaha unnot oahppit geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat. Sámediggi lea maid álggahan ovdánahttinprošeavtta man ulbmil lea geahčadit matematihkkaoahpahusa ja erenoamážit guorahallat makkár sámegielat oahpponeavvut matematihkas gávdnojit. Deattuhuvvo maid čađahit tearbmabarggu mas sámegielat matematihkkasánit ja dajaldagat eambbo vheivehuvvojit riikkaidgaskasaš tearbmageavaheapmái. GOD/Læringssentera sierra juolludan ruđat ruhtadit prošeavtta. 2.2 Geat barget ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Læringssenteret/Nasjonalt læremiddelsenter (NLS). Go Læringssenteret ásahuvvui čakčamánu 2000 sirdojuvvui bargu erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin NLS:s dohko, ja jotkojuvvui oassin Læringssentera bargguin. NLS:s lea leamaš bajimus ovddasvástádus ráhkadit, buvttadit, kvalitehtasihkkarastit, ja juogadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ja dieđuid juohkit daid birra. NLS:s lea maid leamaš bajimus koordineren ovddasvástádus stádalaš erenoamášpedagogalaš oahpponeavvosuorggi oassálastiid gaskkas dasa mii guoská erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide. NLS:s lea leamaš erenoamáš ovddasvástádus ásahit ovttasbarggu eará fágabirrasiiguin ja resursaolbmuiguin. Sámediggi ja ovddeš Sámi oahpahusráđđi. 01.01.2000 nogai Sámi oahpahusráđđi ráđđeaddi orgánan Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementii. Seamma beaivvis sirdojuvvojedje doaimmat Sámediggái. Sámediggi ja ovddeš Sámi oahpahusráđđi leat vuoruhan makkár sámi erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid leat ráhkadan doaibmaplána sámi oasi olis. Das lea maid leamaš ovddasvástádus ráhkadit, kvalitehtasihkkarastit, buvttadit ja juogadit erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid sámi geavaheddjiide, ja dieđuid juohkit daid birra. Sámedikki ulbmil lea ahte juohke áidna oahpponeavvu ovddida sámegiela ja sámi kultuvrra ja maid ovddida sámi identitehta. Sámediggi lea áigodagas ožžon ruđaid oahpponeavvobuvttadeapmái Læringssentera/Nasjonalt læremiddelsentera bokte. Dasto leat ruđat juogaduvvon gelbbolašvuođaguovddážiidda ja lágádusaide mat leat ráhkadan ja buvttadan oahpponeavvuid. Sámediggi leat áigodagas lágidan bargobájiid sámi oahpaheddjiide. Dáid ulbmil lei oažžut ođđa čálliid ráhkadit erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid. Bargobájit lágiduvvojedje golmmain čoagganemiin gos oasseváldit ožžo fágalaš logaldallamiid multifunkšunála oahpponeavvuid birra, girjeráhkadeami proseassa birra, prošeaktačilgehusaid, gielladikšuma, govvabarggu, gráfalaš barggu ja manusa gielladárkkisteami birra. Dat 12 oasseváldi geat čuvvo logaldallamiid ožžo guhtege bargun ráhkadit erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid, ja buktagat leat juo válbmanišgoahtime. Dát lei hui positiivvalaš doaibmabidju, ja árvvoštallama konklušuvdna lei ahte dán vuogi mielde nagoda rekruteret eanet sámegielat girječálliid. Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalus. Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddáš (Nordnorsk kompetansesenter)/Sandfallet gelbbolašvuođaguovddáš leat jahkásaččat vuoruhan oahpponeavvoráhkadeami kapasitehtaset mielde ja iešguđet váddojoavkkuid oahpponeavvodárbbuid mielde. Tambartun gelbbolašvuođaguovddáš. Tambartun gelbbolašvuođaguovddážis lea leamaš olmmoš 20% virggis mii lea čadnon Sámediggái. Dát olmmoš lea eanas bargan heivehit sámegielat oahppogirjjiid sámi čuokkisčállagii. Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddáš/Sandfallet gelbbolašvuođaguovddáš ja Tambartun gelbbolašvuođaguovddáš leat áigodagas ovttas bargan ráhkadit oahpponeavvuid čalmmehis ja heajosoainnot sámi mánáide. Dát ovttasbargu lea doaibman hui bures. Prošeavttat leat árvvoštallojuvvon ja árvvoštallanraporttat leat almmuhuvvon. Lágádusat. Sámi lágádusat leat áigodagas šaddan oaváneappot buvttadit sámegielat erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid. Dás áigut erenoamážit namuhit Iđut lágádusa mii lea bidjan ollu návccaid erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuide. Lágádusat leat maid leamaš viššalit sáddet oahppogirjemanusiid Tambartun gelbbolašvuođaguovddážii ja Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddážii/Sandfallet gelbbolašvuođaguovddážii vai besset heivehit daid čuokkisčállagii. Skuvllat, fágabirrasat ja skuvllaide čadnon resursaolbmot leat oassálastán oahpponeavvoráhkadeamis ja oahpponeavvuid geahččaladdamis. 2.3 Eará oahpponeavvobargui čadnon doaimmat áigodagas 1997- 2000. Ovttasbargu ja buohtalastin. Ovddeš Sámi oahpahusráđđi leat jeavddalaččat doallan prošeaktačuovvolan čoahkkimiid singuin geat ráhkadit oahpponeavvuid. Dasa lassin leat oassálastit juohke goalmmát mánu sádden raporttaid Sámediggái/Sámi oahpahusráđđái. Ovddeš Sámi oahpahusráđis lea leamaš áirras oktavuođalávdegottis mii lea galgan fuolahit buohtalastima oahpponeavvobarggus, ja maid diehtojuohkima ja bagadallama oahpponeavvobargosuorggis. Ovddeš Sámi oahpahusráđđi lea áigodagas lágidan bargobájiid ja erenoamášpedagogalaš oahpponeavvoseminára ovttas Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddážiin/Sandfallet gelbbolašvuođaguovddážiin. Oasseváldit ledje oahpaheaddjit, lágádusat ja eará oahpponeavvobuvttadeaddjit. Diehtojuohkin ja bagadallan. Ovddeš Sámi oahpahusráđđi lea áigodagas lágidan bargobájiid ja erenoamášpedagogalaš oahpponeavvoseminára ovttas Sandfallet gelbbolašvuođaguovddážiin. Unnit ja eanet lea oassin dán doaimmas vleamaš diehtojuohkin ja bagadallat oahpponeavvuid ja daid geavahusa birra. Oallugat leat jearahallan telefuvnna ja reivviid bokte ja jearahallan fitnat guossis. Ovddeš Sámi oahpahusráđđi lea ráhkadan diehtojuohkinčállosiid, katalogaid ja bagadallangihppagiid. Sihke skuvllat ja ovddasteaddjit váldet oktavuođa ovddeš Sámi oahpahusráđiin oažžut dieđuid sámi oahpponeavvuid birra. Ođđa oahpponeavvut biddjojit bistevaš oahpponeavvočájáhussii Sámi oapponeavvoguovddážis/Sámedikki oahpahusossodagas dađistaga go ilbmet. Sámediggi/Sámi oahpahusráđđi lea doallan oahpponeavvočájáhusaid seminárain, konferánssain ja muhtin skuvllaid oahpaheddjiidkurssain buot golmma sámegielguovllus. Nasjonalt læremiddelsenter čađahii 1999 giđa seminára gelbbolašvuođaguovddážiidda ja skuvlagirjelágádusaide dainna jurdagiin ahte oažžut oktasaš ipmárdusa oahpponeavvuide ohppiide geain leat erenoamáš dárbbut. Ulbmil lei maid oaidnit makkár vejolašvuođat ja hástalusat leat boahtteáiggis das mii guoská ođđa buolvva oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja buvttadeapmái. Maiddái sámi skuvlagirjelágádusat oassálaste semináras. Ovddeš Sámi oahpahusráđđi lei almmuhan oahpponeavvokatalogaid Sámi oahpahusráđi Interneahttasiidui. Go Sámedikki ođđa interneahttasiiddut rahpasit 2001:s, galget oahpponeavvodieđut maid gávdnot doppe, ja dieđut ođasmahttojuvvojit dađistaga go ođđa oahpponeavvut ilbmet. Čujuhus lea www.samediggi.no. Lágádusat mat almmuhit sámegielat oahpponeavvuid ráhkadit sierra oahpponeavvokatalogaid maid sáddejit mánáidgárddiide ja skuvllaide. Dasa lassin lea ovddeš Sámi oahpahusráđđi plánaáigodagas ovttas Suoma Sámedikkiin ja Sámiskuvlastivrrain Ruoŧas almmuhan oahpponeavvokataloga mas leat buot sámi oahpponeavvut. Lassin oahpponeavvokatalogaide almmuhuvvojit johtočállosat ođđa sámi oahpponeavvuid birra 4 gearddi jagis. Johtočálus sáddejuvvo ee. buot mánáidgárddiide ja skuvllaide mat oahpahit sámegielas ja sámegillii. Samtak ja SamSamtak. Sámedikkis lea áirras našuvnnalaš Samtak:a koordinerenjoavkkus. Sámedikkis leat maid ovddasteaddjit fágajoavkkuin Tromssas ja Finnmárkkus. Sámediggi lea maid álggahan ásahit SamSamtak:a. Sámediggi lea válljen defineret sámi álgooahpahusa oktan SamSamtak:a doaimmain. Prošeakta lea čadnon guovtti davimus filkkaid Samtak:a bargui. 2.4 Oktiigeassu ja árvvoštallan. Oahpponeavvobarggus leat leamaš ollu doaimmat áigodagas 1997-2000, ja leat leamaš ollu ja máŋggalágan barggut. 1997-2000 doaibmaplána ulbmiliin lei earret eará veahkkin buoridit erenoamášpedagogalaš oahpponeavvodili. Dát galgá vain leat ulbmil barggus. Resurssat ja dárbbut . Áigodagas 1997-2000 lei vuođđoskuvlasuorgi hui guovddážis O97S oktavuođas. Čuovvolit vuoruhuvvon joavkkuid ovdánahttima ja buvttadeami lea gáibidan ollu resurssaid sihke ekonomalaččat ja kapasitehta dáfus. Boađus lea leamaš ahte eará joavkkuide leat báhcán unnan resurssat. Jagiin 1997-2000 leat eanet bargagoahtán heivehit ovdalaččas dohkkehuvvon oahpponeavvuid ja ovddidit oahpponeavvun iešguđet joavkkuide ja dásiide. Dát galgá boahtit buorrin máŋgga ohppiidjoavkui, muhto gávdnojit ohppiidjoavkkut mat leat beare rašit geavahit dáid oahpponeavvuid. Dán jovkui gávdnojit unnan buorit oahpponeavvut. Ovddit doaibmaplána duođaštii stuora dárbbuid joatkkaoahpahusas. Návccaid ja ekonomalaš sivaid geažil eai leat dát joavkkut vuoruhuvvon áigodagas 1997-2000. Dahkosat ja buvttadeapmi. Čuokkis 2.1 Ráhkadeapmi ja buvttadeapmi čájeha ovttas tabeallaiguin plána loahpas mii lea buvttaduvvon áigodagas 1997-2000. . Kvalitehta ja máhttovuođđu. Okta ulbmil erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ráhkadeamis, lea. leamaš ahte dain galgá seamma buorre kvalitehtta go dábálaš. oahpponeavvuin. Dát gáibida ollu ráhkadeddjiin. Ráhkadit. oahpponeavvuid joavkkuide main leat erenoamáš dárbbut, gáibida ahte. ráhkadeaddjis lea buorre máhttu spesifihkka váddojoavkku birra ja. makkár dárbbut leat iešguđetlágan heivehemiide. Dan dihte go stuorát. oassi erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuin dál ráhkaduvvo ovttas. lágádusaiguin, lea hui dárbbašlaš fuolahit. fágagelbbolašvuođa. Sámediggi lea deattuhan oččodit áššái guoski. gelbbolašvuođa mielde ráhkadeapmái ja ásahit oktavuođaid stádalaš. ja priváhta ráhkadeddjiid gaskii semináraid ja čoahkkimiid. bokte. Oahpponeavvuid kvalitehtasihkkarastimis lea deaŧalaš oažžut. buori ja konstruktiivvalaš ovttasbarggu lágádusaiguin, ja. erenoamášpedagogalaš fágabirrasiid ja lágádusaid gaskkas. Dát maid. soaitá ovddidit deaŧalaš máhtu iešguđet ráhkadeddjiide ja dainna. lágiin buktit ođđa jurdagiid bargui erenoamážit heivehuvvon. oahpponeavvuiguin. Ovttasbargu ja organiseren. Okta doaibmaplána 1997-2000 ulbmiliin lei oažžut ulbmillaš oahpponeavvobarggu ja buorebut ávkkástit sihke fágalaš ja ekonomalaš resurssaid. Erenoamášpedagogalaš oahpponeavvosuorggi oasálaččat vásihedje ovdal eahpečielga diliid das mii guoská ovddasvástádussii ja bargguide. Ledje unnán čielga oaivádeamit sihke resursahivvodagas ja áigumušdásis dasa mii guoskkai erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide. Lea leamaš viiddis ovttasbargu NLS, Sámedikki ja eará oasálaččaguin áigodagas. Ovttasbarggu geahččaledje systematiseret stivrradási oktavuođaid bokte 2-3 geardde jahkái ja oktavuođalávdegotti bokte (gč. 2.čuoggá). Oktavuođalávdegotti bargu lei e.e. sihkkarastit ahte oahpponeavvobargu buohtalasto. Oktavuođalávdegotti doaibma veahá nogai go lávdegotti mandáhtas ii leat mearridanváldi resurssaid ja ekonomiija badjel. Gárttai diehtojuohkin forumin, ja unnit ovttasbargoorgánan. Oktavuođalávdegoddi heaittihuvvui, ja Læringssenteret bargá gávdnat eará vugiid organiseret ovttasbarggu. Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalus lea rievdadan doaimmas 1997-2000 áigodagas. St dieđ nr 23 (1997-98) dagahii ahte gelbbolašvuođaguovddážiin unnidedje bargiid, ja dakko bokte maid oahpponeavvuid ráhkadeami earret gullo- ja oaidnosuorggis. Organiserema rievdan dagahii ahte lea unnit kapasitehta ja unnit eahpečielggasvuođat das makkár doaimmaid guovddážat galget vuoruhit. Viidáset ovttasbargguin stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusas lea deaŧalaš sihkkarastit ahte bajemus dási mearrádusat gaskkustuvvojit sidjiide geat geavatlaččat barget ovttas. Sámedikkis ja Læringssenteris leat leamaš ovttasbargočoahkkimat dárbbu mielde. Oahpponeavvuid gávdnan ja diehtojuohkin. Lea leamaš hástalus oažžut oppalaš ja buohtalaston diehtojuohkima erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid birra. Oahpponeavvosuorggi iešguđet oasálaččat leat juohkán dieđuid iežaset ovddasvástádusosiid birra iežaset ulbmiljoavkkuide. Dasa lassin leat sáddejuvvon čállojun dieđut skuvllaide. Sámedikki viidáset diehtojuohkinbarggus šaddá deaŧalaš sihkkarastit dieđuid makkár oahpponeavvut juo gávdnojit ja movt daid galgá geavahit, ja lassin vel sihkkarastit ahte daid gávdná. 3 Našvunnalaš plána sámegielat earenoamážit heivehuvvon oahpponeavvobargui mánáid, nuoraid ja rávisolbmuid várás. Doaibmaplána erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide lea oktasaš našuvnnalaš plána bargui ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid áigodahkii 2001-2004. Plána čilge ovttasbarggu ja buohtalastima oahpponeavvosuorggi oasálaččaid gaskkas, ja lea bajimus čilgehus vuoruhansurggiin áigodagas 2001-2004. Konkrehta oahpponeavvoprošeavttat čilgejuvvojit juohke jagi jahkeplánas dan áigodagas masa plána gusto. Doaibmaplána galgá. Defineret barggu erenoamážit heivehuvvon oahponeavvuiguin ulbmiliid ja áigumušdási. Čilget ulbmiliid, máhtu, vásáhusaid ja dárboárvvoštallama resurssalaš ja organisatuvrralaš váikkuhusaid . Árvalit resursadárbbu ja doaibmabijuid vuoruhusaid áigodagas 2001-2004. 3.1 Oasálaččat ja ulbmiljoavkkut. Doaibmaplána muitala sihke sin geat eanemus barget erenoamážit. heivehuvvon oahpponeavvuiguin, ja barggu ulbmiljoavkkuid. Almmolaš. suorggis leat departementa, Læringssenteret ja Stáhta. verenoamášpedagogalaš doarjjabálvasusa stivra ovttadagaid bokte ja. Sámediggi guovddáš bargit. Priváhta suorggis leat lágádusat ja eará. oahpponeavvobuvttadeaddjit guovddáš bargit. Viidáset barggus boahtá leat ovttasbargu erenoamážit Sámedikki, Sámi guovddášdoaimma, Sámi allaskuvlla ja Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddáža gaskkas. Doaibmaplána lea ohppiidjoavkkuid geain leat erenoamáš dárbbut, oahpaheddjiid ja PP-bálvalusa bargiid váste. 3.2 Láhka ja vuoigatvuođat. Vuođđoskuvlaláhka ja joatkkaoahpahusa láhka -- Oahpahuslága §1-2. Oahpahusa ulbmil, cealká ná: «Oahpahus galgá heivehuvvot ovttaskas. oahppi ja oahpahalli eavttuide ja návccaide..» Vuođđoskuvlla,. joatkkaoahpahusa ja rávisolbuid oahpahusa oahppoplánas, oppalaš. oasis, lea oahpahusa heiveheapmi ovttaskas oahppái okta dain bajimus. oahpahusulbmiliin. St dieđ 28 dárkkistuvvo ovttaárvosašprinsihppa go. cealká .»Oahpahus galgá heivehuvvot ovttaskas oahppi návccaide,. ovdáneami dássái ja dárbbuide. Dát guoská sihke ohppiide geain leat. iešguđetlágan doaibman- ja oahppanváttut ja ohppiide geain leat. buorit návccat, sihke dárogielat ohppiide ja ohppiide geain lea. earágielat ja kultuvrralaš duogáš, sihke nieiddaide ja. bártniide. Heivehit sáhttá leat metodalaččat, sisdoalu ja. organiserema dáfus.» Doaba heivehuvvon oahpahus fátmmasta buot. ohppiid, sihke dábálaš ohppiid ja daid ohppiid geat dárbbašit. erenoamážit heivehuvvon oahpahusa. Vuođđoskuvla- ja joatkkaoahpahusláhka --oahpahusláhka lea oktasaš láhka vuođđoskuvlii ja joatkaoahpahussii. Erenoamášoahpahusa riekti lea vuođđuduvvon 5. kap Erenoamášoahppu mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide, ja guoská mánáide geat vuos leat nuorabut oahppahusgeatnegas agi, ohppiide vuođđoskuvllas, joatkkaoahpahusas ja rávisolbmuide. §5-1 Vuoigatvuohta erenoamášoahpahussii namuha vuođđoskuvla- ja joatkkaoahpahusa ohppiid. «Ohppiin geain ii leat dahje geat eai sáhte oažžut dohkálaš ávkki dábálaš oahpahusas, lea vuoigatvuohta oažžut erenoamášoahpahusa.». §5-2 Erenoamášoahppu rávisolbmuide cealká »Rávisolbmuin geat buozanvuođa dahje vigi geažil dárbbašit ođasmahttit vuođđoskuvlaoahpu, lea vuoigatvuohta dákkár oahpahusa oažžut. Seammá guoská rávisolbmuide geain ovdal lea váilon dahje lea leamaš váilevaš vuođđoskuvlaoahppofálaldat ja dan dihte dárbbašit vuođđoskuvlaoahpu.». Mánát vuollel oahppogeatnegas agi namuhuvvojit §5-7 Erenoamášpedagogalaš veahkki ovdal oahppogeatnegas agi. «Mánáin vuollel oahppogeatnegas agi geain lea erenoamáš dárbu oažžut erenoamášpedagogalaš veahki lea vuoigatvuohta oažžit dákkár veahki.». vv Stáda geatnegasvuohta fuolahit ahte erenoamážit heivehuvvon. oahpponeavvut gávdnojit, celkojuvvo §5-9; «Departementa galgá fuolahit. ahte ráhkaduvvojit oahppogirjjit ja eará oahpponeavvut. erenoamášoahpahussii.». Joavkkut geain leat vuoigatvuođat lága bokte Mánáin, nuorain ja. rávisolbmuin geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa, lea. dát vuoigatvuohta vuođđuduvvon oahpahuslága 5. kap. bokte. Dasa. lassin leat muhtin joavkkuin sierra lágasvuođđuduvvon. vuoigatvuođat. Dát guoská: ohppiide geain lea mearkagiella. vuosttašgiellan čalmmehis ja hui heajosčalmmat. čuokkisčálageavaheaddjit. Vuođđoskuvlaohppiin geain lea mearkagiella vuosttašgiellan, lea. vuoigatvuohta oažžut mearkagiellaoahpahusa oahpahuslága §2-6. mielde: «Ohppiin geain lea mearkagiella vuosttašgiellan, lea. vuoigatvuohta oažžut vuođđoskuvlaoahpu mearkagielas ja. mearkagillii» Seamma paragráfa namuha maid mánáid vuollel. oahppogeatnegas agi: «Mánáin vuollel oahppogeatnegas agi geain lea. erenoamáš dárbu oažžut mearkagiellaoahpahusa, lea vuoigatvuohta. oažžut dákkár oahpahusa». Joatkkaoahpahusaid ohppiide geain lea mearkagiella vuosttašgiellan,. gusto oahpahuslága §3-9 «Nuorat geain lea vuoigatvuohta joatkkaohppui. §3-1 mielde ja geain lea mearkagiella vuosttašgiellan, dahje geat. áššedovdiid árvvoštallamiid vuođul dárbbašit dákkár oahpahusa,. lea riekti válljet joatkkaoahpahusa mearkagielas ja mearkagillii. mearkagielat birrasis nuppi lađđasa mielde, dahje vuoigatvuohta. atnit dulkka dábálaš joatkkaskuvllain. Seamma guoská rávisolbmuide. geat leat beassan joatkkaohpahussii vaikko eai leat §3-1 mielde. vuoigatvuođat ..». Go guoská vuoigatvuohta oažžut čuokkisčálaoahpu lea láhkateaksta vuođđoskuvlaohppiide §2-14 ja joatkkaoahpahusa ohppiide §3-10, ovttaládje: «Čalmmehis ohppiin lea vuoigatvuohta oažžut dárbbašlaš oahpahusa čuokkisčállagii ja oahpu geavahit iešguđetlágan dárbbašlaš teknihkalaš veahkkeneavvuid. Ohppiin lea maid vuoigatvuohta oažžut dárbbašlaš oahpahusa dádjadit skuvllas, deaivat skuvlii ja fas ruoktot ja ruovttubirrasis..». Sámegielat oahppit geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa . Oahpahuslága §6-2 čuodjá ná: «Sámi guovlluin lea buohkain vuođđoskuvlaagis vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii. Sámi guovlluid olggobealde lea sámiin vuođđoskuvlaagis vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas». §6-3 Sámegielat joatkkaoahpahus cealká ges: «Sámiin geat leat joatkkaoahpahusas lea vuoigatvuohta oažžut sámegieloahpahusa». . Vuoigatvuohta oažžut sámegieloahpahusa lea ovttaskas olbmo vuoigatvuohta ja eavttuid haga. Sámi ohppiin geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sihke §6-2, §6-3 ja 5. kap Erenoamášoahppu mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide mielde. Dát fátmmasta maid vuoigatvuođa oažžut erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid sámegillii. 3.3 Oahpponeavvut skuvllas buohkaid várás- prinsihpat ja definišuvnnat. Ovttaárvosaš ja heivehuvvon oahpahus leat bajimus prinsihpat skuvllas buohkaid várás. Dákkár skuvla ferte rahčat heivehit olles skuvlla doaimmaid dan duohtavuhtii ahte buot oahppit leat iešguđetláganat, ii gal joavkun, muhto ovttaskas olmmožin. Skuvla mii lea buohkaid várás, galgá fállat juohke ovttaskas oahppái relevánta oahpahusa ja optimála ovdánanvejolašvuođaid. Oahpponeavvu sáhttá leat okta gaskaoapmi joksat dáid ulbmiliid. Dát lea daid prinsihpaid mielde mat leat O97/O97S, ja mat buvttehedje ođđa ipmárdusa das mii oahpponeavvu lea. Oassin das leat earret eará atnit elektrovnnalaš oahpponeavvuid áigeguovdilin, ođđa bargovugiid, ja ohppiid eavttuide heivehuvvon oahpahusa. Dán vuođul sáhttá doaba ipmirduvvot čuovvovaš vuogi mielde. Oahpponeavvut leat buot maid geavaha oahpahusdilis, ja lea oaivilguoddi iešalddiset. Oahpponeavvut leat teavsttat, prográmmagálvvut, jienat ja govat ja oahppogirjjit mat leat buvttaduvvon fuolahit dihto oahpahusulbmiliid, muhto sáhttet maid leat ávdnasat main álgoálggus lei eará doaibma, degomat aviisačállosat, filmmat dahje čáppagirjjálašvuohta. (St dieđ 29 « 10- jagi vuođđoskuvlla prinsihpat ja njuolggadusat-- ođđa doaibmaplána»). Erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut leat nu gohčoduvvon «seakka» oahpponeavvosuorggit, ahte oahpponeavvuid ráhkadeapmi ja/dahje heiveheapmi dahkko hui unna ohppiidjoavkkuide. Oahpponeavvut mat galget ohppiide geain leat erenoamáš dárbbut seađale leat seamma buorit dábálaš oahpponeavvut. Jos dán galgá joksat, ádnojit arvat eanet resurssat go dábálaš oahpponeavvoráhkadeapmái. Oahpponeavvobuvttadeaddjit geat ráhkadit dábálaš oahpponeavvuid eai mieđa ihcalis váldit badjelasaset čseakkač oahpponeavvosurggiid, dan dihte ferte stáda eanet juolludit. Seammás dárbbašuvvo gelbbolašvuohta sihke oahpponeavvoráhkadeamis ja --buvttadeamis ja maid erenoamášpedagogihkas. Ovddit áiggiid geavahuvvon doahpaga erenoamášpedagogalaš oahpponeavvut sadjái lea dál boahtán eará doaba, erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut. Dát váikkuha movt mii jurddašit oahpponeavvoráhkadeami ja -buvttadeami ohppiide geain leat erenoamáš dárbbut. Doahpaga sáhttá ipmirdit dáinnalágiin:. Oahpponeavvut mat leat ráhkaduvvon dan vuođul maid máhttit dán birra:. Mánáid, nuoraid ja rávisolbmuid erenoamáš heiveheami dárbbu . Mii ovddida ja mii hehtte oahppama. Heiveheapmi sáhttá leat ulbmiljoavkku dási, gielalaš heiveheapmi (mearkagiella, čuokkisčála), hámi (layout) heiveheapmi, teknihkalaš heiveheapmi (el-botkkonstivren jna.) ja mediuma válljen (prentejuvvon, elektrovnnalaš, jietna, govva jna.). Erenoamážit heivehuvvon oahpponevvui gullet maid veahkkeneavvut oahpaheaddjái ja pedagogalaš- psykologalaš bálvalussii dego mat bagadallanneavvut ja kárten- ja diagnostiserenávdnasat. 3.4 Modealla movt ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Heiveheami kriteriat. O97S ulbmilat ja váldočuoggát eaktkudit heiveheami. Mii deattuhuvvo guđege oahpponeavvus rievddada iešguđetge ohppiidjoavkkuid dárbbuid mielde. Go jurddaša ahte oahppit geain leat erenoamáš dárbbut leat integrerejuvvon dábálaš luohkáide, leat oahpponeavvut mat ovddidit ovttasdoaibmama deaŧalaččat. Eará kriteria lea diehtu das makkár heiveheami guhtege joavku dárbbaša. Dábálaččat leat ráhkadan sierra heivehuvvon oahpponeavvuid sierra ulbmiljoavkkuide dahje ovttaskas ohppiide, ja eai leat oaidnán oktavuođaid iešguđet joavkkuid/ohppiid dárbbuid gaskka. Muhtun ohppiidjoavkkut dárbbašit dárbbuidasaset heivehuvvon oahpponeavvuid, dego čuokkisčálageavaheaddjit ja mearkagielageavaheaddjit geat dárbbašit gielalaččat heivehuvvon oahppofáttáid. Seamma guoská ohppiide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat, geaidda livččii ávkin go oahppofáttát leat jietnabáddin. Lea maid deaŧalaš oaidnit oktavuođaid ovttaskas joavkkuid dárbbuin. Čájehuvvo ahte iešguđet ulbmiljoavkkut dárbbašit seammalágan heiveheami. Muhtin oahppit dárbbašit ahte oahppofáddá čilgejuvvo álkidit vaikko guđe ulbmiljovkui de gulažet. Dán vuođul lea NLS ráhkadan modealla movt ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Modealla gohčoduvvo «multifunkšunála oahpponeavvun». Dán modealla mielde leat álgán ráhkadit ja buvttadit oahpponeavvuid muhtin fágain ja cehkiin vuođđoskuvladásis. Sávahahtti lea atnit dán modealla váldovugiid viidáset barggus erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin. Iešguđet ulbmiljoavkkuide heiveheapmi. Gielalaš heiveheapmi: Ráhkadit oahpponeavvuid mearkagillii ja čuokkisčállagiin. Eaktuduvvo ahte sisdoallu heivehuvvo pedagogalaččat gillii ja oahppoplánaide. Mediála heiveheapmi: Buvttadit jietnagirjjiid ohppiide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat ja čalmmehis ohppiide. Jietnagirjjit heivehuvvojit iešguđetládje ulbmiljoavkkuide. Teknihkalaš heiveheapmi: El-botkkonstivren ohppiide geain leat motoralaš váttut. Sisdoalu heiveheapmi iešguđet nákcadásiid ektui: Buot ulbmiljoavkkuin leat oahppit geat dárbbašit oahpponeavvuid mat leat heivehuvvon dássái. Iešguđetlágan komponeanttat sáhttet vuhtii váldit iešguđet dásiid:. Álkkeslohkan: (prentejuvvon/elektrovnnalaš) ohppiide geat dárbbašit álkiduvvon teavsttaid. Fáddágihppagat: (prentejuvvon/elektrovnnalaš) ohppiide geat dárbbašit sihke álkiduvvon giela ja viidodaga. Govva/jietna: (prentejuvvon, jietnabáddi, video, CD, elektrovnnalaš) ohppiide geat dárbbašit molssaeavttu tekstii. Konkretiserenávdnasat: ohppiide geat dárbbašit konkrehtaid ovdalii symbolaid. 4 Ráhkadeapmi ja buvttadeapmi -- vuoruhuvvon doaibmabijut 2001-2004. Vuođđoskuvlla, joatkkaoahpahusa ja rávisolbmuid oahppoplánas, oppalaš oasis, lea oahpahusa heiveheapmi ovttaskas oahppái okta dain bajimus oahpahusulbmiliin. Ođđa oahpahuslágain leat maid ožžon oktasaš láhkavuođu sierra kapihttala bokte erenoamášoahpu birra mii guoská buot oahpahusdásiide. Dát seahtá váikkuhit oahpponeavvuid ráhkadeami buot oahpahusdásiin. Reforbma 97 dagahii dárbbašlažžan ráhkadit ja buvttadit ođđa erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid vuođđoskuvlii. Das mii guoská joatkkaoahpahussii ja dain váikkuhusain mat Reforbma 94:s leat leamaš ohppiide geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa, de ii leat dát leamaš vuoruhuvvon suorgi dássážii. . 90-jagiid skuvlareforpmat ja ođđa oahpahusláhka gos sámi ohppiin lea oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut sámegieloahpahusa, bidjá ođđa gáibádusaid oahpahusvuogádahkii. Dát mielddisbuktá ahte fertejit ráhkadit sihke dábálaš oahpponeavvuid ja erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid buot oahpahusdásiide. GOD' juolludanreivves Sámediggái 2001 ovddas, boahtá ovdan ahte galgá ráhkaduvvot doaibmaplána áigodahkii 2001-2004. GOD ii árval makkár dásiid ja joavkkuid galgá vuoruhit. Boahtá gal ovdan ahte doaibmaplána galgá ráhkaduvvot lagas ovttasbargguin Statped:ain ja Læringssenteriin. Áidna árvalus mii boahtá ovdan juolludanreivves lea ahte lohkama diagnostisereniskosat galget viidáset ovddiduvvot. Doaibmabidjoguovlluid válljema duogáš áigodahkii 2001-2004:. Árvvoštallan vássan doaibmaplánaáigodaga. Erenoamášpedagogalaš oahpponeavvoseminára lágiduvvon miessemánus 2000. Diehtostáhtus suorggis, ee. Sámedikki kártema bokte mii lei 2000 čavčča. Fágabirrasiid árvvoštallamat . Vuoruheamit leat dáid eavttuid mielde dahkkon:. Dán jagi juolludanreivves boahtá ovdan ahte Sámediggi galgá geavahit 1,7 mill.kr. mii lea boahtán kap. 202:s Sámediggái ja eavttut ahte gelbbolašvuođaguovddážat galget jahkedoaimmaiguin veahkehit ráhkadit sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Sámediggi mearrida bidjat eanet ruđaid erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide jagiide 2002, 2003 ja 2004. Dát leat dárbbašlaš dan dihte go ain váilot ollu oahpponeavvut ja oahpponeavvobuvttadeaddjit leat hui millosat ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Dát boahtá ovdan 2001 ohcciidlogus. Ođđa doaimmat plánaáigodagas mat gáibidit eanet resurssaid:. Gullanváddosuorggis ferte ollu bargat. Bargobádji bargovuohkin ráhkadit oahpponeavvuid, ferte jotkojuvvot lagas ovttasbargguin Møller gelbbolašvuođaguovddážiin. Dát gáibida ee. friddjaoastit oahpaheddjiid geain lea gelbbolašvuohta dán suorggis. Plánaáigodagas sirdá okta oahppi geas lea heajos oaidnu mánáidskuvllas nuoraidskuvlii. Dát dagaha sirdima Tambartun gelbbolašvuođaguovddážis Huseby gelbbolašvuođaguovddážii. Lea plánejuvvon buohtalagaid bargat ovtta áigodaga vai Husebys ovdána sámegiel gelbbolašvuohta. Multifunkšunála reaidun plánejuvvo heivehit DAISY (Digitalt Audiobasert InformasjonsSYstem) sámegielat vgeavaheddjiide. Dát lea eaktun go galgá buvttadit sámegielat jietnagirjjiid. Interaktiivvalaš álkkeslohkangirjjiid. Visot dát gáibidit ahte juolluduvvojit eanet resurssat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide. 4.1 Ráhkadit ja buvttadit sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid 2001-2004. Ulbmiljoavku. Doaibmaplána gusto mánáide ja nuoraide vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas geat dárbbašit heivehuvvon oahppofáttáid. Ii gávdno makkárge statistihkka mas boahtá ovdan sámegielat ohppiid erenoamážit heivehuvvon oahpahusa dárbbu juogaduvvon oahpahusdásiide ja váddojoavkkuide. Ii leat ráhkaduvvon oppalašgovva dasa man galle sámegielat oahppi dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa ovttaskasmearrádusaid vuođul, juogaduvvon oahpahusdásiide, nu go muđui riikkas lea dahkkon. St dieđ 23(1997-1998) tabeallat 3.1 ja 3.9 gal sisttisdollet sámegielat ohppiid dieđuid maid, muhto dát eai leat dađi bahábut sirrejuvvon movtge. Goitge lea sámi servodat nu unni ahte lea oalle álki oažžut oppalašgova ulbmiljoavkkus. Sámediggi lea ovttasbarggus gelbbolašvuođaguovddážiiguin ožžon oalle buori dieđu dálá dárbbuid birra das mii guoská čalmmehis- ja bealjehis ohppiide vuođđoskuvllas ja joatkkoahpahusas. 4.2 Sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut mánáide geat leat vuollel oahppogeatnegas agi. Sámediggi lea 2001 rájes ožžon ovddasvástádusa hálddašit sámi mánáidgárddiid doarjagiid. Doarjja galgá gokčat mánáidgárdeeaiggádiid lassigoluid doaimmain mat fuolahit ja ovddidit sámegiela ja sámi kultuvrra. Dain MBD' juolludan ekonomalaš resurssain mat bohtet Sámediggi háldui, sisttisdollet jagi 2002 rájes maid doarjagiid stimuleren- ja konkretiserenávdnasiidda. Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi ii ane dárbbašlažžan geavahit GOD juolludan ruđain stuorit resurssaid sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide mánáidgárdesuorggi várás. Oahppogeatnegas agi vuolde dárbbašuvvojit iešguđetlágan iskkadanávdnasat/álkkes teasttat mat leat ráhkaduvvon kártet giellaovdáneami oppalaš ja ovttaskas beliid. 4.3 Sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut vuođđoskuvlaohppiide. Áigodagas 1997-2000 lea ollu geahččan vuođđoskuvlasuorgái das mii guoská erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide sámegielat ohppiid várás. Sivvan dasa lea leamaš vuođđoskuvlareforpma ja dan dihte leat čuožžilan ođđa oahpponeavvodárbbut vuođđoskuvllas. Juolludeamit ráhkadit ja buvttadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid leat leamaš váilevaččat, ja dan geažil eai leat mannan plánaáigodaga ulbmilat joksojuvvon. Sámi oahpahusráđđi lei plánastis eaktudan stuorit jahkásaš juolludemiid go daid maid duohtadilis oaččui. vGuorahaladettiin doaibmaplána 1997-2000 eai leat dát dárbbut gokčojuvvon sámegielatohppiide vuođđoskuvllas geain leat erenoamáš dárbbut, ja vuoruhuvvojit juolludusrámmaid mielde boahtte plánaáigodagas:. Lohkančehppodaga kárten- ja diagnostisereniskosat julevsámegillii. Mannan doaibmaplánaáigodagas leat ráhkaduvvon lohkančehppodaga iskosat davvisámegillii nuppi, goalmmát, viđát, čihččet ja ovccát luohkáide. Daid dárbbaša jorgalit/heivehit julevsámegillii. Álkkeslohkangirjjit gaska- ja nuoraiddássái buot golmma sámegillii. Leat maŋemus jagiid ráhkaduvvon álkkeslohkangirjjit smávvaskuvladássái buot golmma sámegillii. Dasto dán áigodagas bargagoahtit eanet ráhkadit gaskadássái ja nuoraiddássái fáttáiguin main nuorat beroštit. Fáddágihppagat matematihkas ja sámegielas smávvaskuvladássái ja gaskadássái buot golmma sámegillii. Suorgi ii gokčojuvvon mannan doaibmaplánaáigodagas, muhto áin lea dárbu daidda ja doaimmaid ferte dan dihte bidjat johtui. Bagadallan- ja jurddagirjjit. Pedagogalaš prográmmagálvvuid ráhkadit buot golmma sámegillii lea vuoruhuvvon bargu gaska- ja nuoraiddássái. Erenoamážit dárbbašit pedagogalaš prográmmaid maid sáhttá geavahit sámegiel- ja matematihkkaoahpahusas. Davvisámegielat oahpponeavvuid čalmmehemiide. Mannan áigodagas bođii bures johtui ráhkadit sámegielat oahpponeavvuid čuokkisčállagiin, ja lea dárbu joatkit barggu viđát-gávccát luohká dásiide dán plánaáigodagas. Dasa lassin lea dárbu ráhkadit/heivehit oahpponeavvuid čalmmehis autistii. Davvisámegielat oahpponeavvuid bealljehemiide. Mannan plánaáigodagas ii ráhkaduvvon mihkkege bealjehis sámi mánáide, muhto ain lea dárbu daidda. Erenoamážit dárbbašit oahpponeavvuid mat ovddidit erenoamáš kultuvrii guoski sámegielsániid, sámi njálbmehámiin ja sámi ritmmain. Áin váilot erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut ohppiide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat. Berrešii ráhkadit eanet jietnagirjjiid ohppiidjovkui viđát-logát luohkáin. Lea stuora dárbu oahpponeavvuide maiguin sáhttá ovddidit ohppiid giela ja sátneriggodaga eanas surggiin. Ferte erenoamážit bidjat johtui doaibmabijuid maiguin nanne giellaoahpahusa. Multifunkšunála oahpponeavvuid ráhkadeapmi ja buvttadeapmi. Juolludusrámmaid siskkobealde galget ráhkaduvvot davvisámegielat multifunkšunála oahpponeavvut dáidda vuođđoskuvlafágaide ja --dásiide:. Sámegiella vuosttašgiellan viđát-logát luohkkái. Servodatoahppu 5.-10. luohkkái. Matematihkka goalmmát.-čihččet luohkkái. Luonddu- ja birasoahppu viđát-čihččet luohkkái. Dárogiella ohppiide geain sámegiella lea vuosttašgiellan nuppi-njealját luohkkái. Sámegiella nubbin giellan gávccát. luohkkái. 4.4 Sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut joatkkaoahpahusa ohppiide. Áigodagas 1997-2000 lei jurddašuvvon ráhkadit davvisámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid joatkkaoahpahussii. Váilevaš juolludemiid geažil ja dan geažil go vuođđoskuvla lei nu guovddážis, eai joksojuvvon dat ulbmilat mat ledje biddjon áigodahkii. Ovddeš Sámi oahpahusráđđi lei plánastis eaktudan stuorát jahkásaš juolludemiid go maid duohtailmmis oaččui. . Guorahaladettiin doaibmaplána 1997-2000 eai leat dát dárbbut gokčojuvvon sámegielatohppiide joatkkaskuvllas geain leat erenoamáš dárbbut, ja vuoruhuvvojit juolludusrámmaid mielde boahtte plánaáigodagas. Álkkes lohkangirjjiid davvisámegillii heivehuvvon nuoraide ja rávisolbmuide. Girji+báddi sámegillii mas lea álkkes teaksta ja stuora bustávat. Girjjit ADL-hárjehallamii mat leat heivehuvvon sámi diliide buot golmma sámegillii. Pedagogalaš prográmmagálvvut sámegiela ja matematihkkafágaide. Karteniskosat sámegielas ja matematihkas. Multifunkšunála oahpponeavvuid ráhkadeapmi ja buvttadeapmi. Juolludanrámmaid siskkobealde galget ráhkaduvvot davvisámegielat multifunkšunála oahpponeavvut joatkkaoahpahusa várás čuovvovaš fágain:. Sámegiella vuosttašgiellan. Historjá. Servodatoahppu. Luonddufágat. Oskkoldat. 4.5 Rávisolbmuid oahpahus. Go rávisolbmuide vuoigatvuohta sisafievrreduvvui oažžut vuođđoskuvlaoahpu ja joatkkaoahpahusa, ferte eanet ráhkadit ja buvttadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid rávisolbmuide boahtteáiggis. Šaddá dárbu ráhkadit ja buvttadit oahpponeavvuid rávisolbmuide geain leat máŋggabealát oahppanváttisvuođat ja rávisolbmuide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat. Lassin dasa sáhttet neavvut mat leat ráhkaduvvon vuođđoskuvlla váste ja mat ráhkaduvvojit joatkkaoahpahusa várás, muhtin muddui heivehuvvot rávisolbmuide. Eai gávdno oahpponeavvut mat leat heivehuvvon sámegielat rávisolbmuid oahpahussii. Ferte maid rahpat vejolašvuođa ráhkadit fierpmádahkii heivehuvvon oahpponeavvuid vai rávisolbmot besset oahpahallat sámegiela Interneahta bokte. Ii gávdno oppalaš plána sámegielat rávisolbmuid oahpahussii, nu ahte das ferte vuođđobargguid bargat álggos:. Guorahallat rávisolbmuid oahpahusa dárbbuid. Ráhkadit plána movt VOX sáhttá fuolahit sámi rávisolbmuide doaibmabijuid . Ráhkadit oahpponeavvuid sámegielat rávisolbmuid oahpahussii ja eará sámegillii guoskevaš fágain mat leat heivehuvvon sámegielat álbmogii. 4.6 Eará barggut. Diehtojuohkindoaimmat. Sámedikkis lea bajimus ovddasvástádus juohkit dieđuid sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid birra. Čađat lea dárbu ođasmahttit ja buohtalastit dieđuid oahpponeavvuid birra ja oahpponeavvosuorggi doaimmaid birra. Ulbmil lea addit nu buriid ja ollislaš dieđuid go vejolaš ja gozihit ahte olaha sin geat dárbbašit dieđuid. Bidjat johtui ja ođasmahttit sámi oahpponeavvodiehtovuođu ja sámi skuvlaneahta leat deaŧalaš oasit dán barggus. Davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbargu. Sámediggi atná dárbbašlažžan juogadit máhtuid ja ovttasbargat eará riikkaiguin prošeavttaiguin mat gullet erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvosuorgái. Sámedikkis lea dál ovttasbargu sihke davviriikkaiguin ja eurohpalas riikkaiguin, ja lea álo dárbu ávkkástit resurssaid ja gelbbolašvuođa ođđa prošeavttaid ovttasbarggus. Geahččaladdan ja ovdánahttinbarggut. Sámediggi atná dárbbašlažžan ođasmahttit ja ovdánahttit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvosuorggi. Ođđa teknologiija addá ođđa vejolašvuođaid ráhkadit oahpponeavvuid. Dán oktavuođas lea IKT-geavaheapmi guovddážis, erenoamážit go jurddaša internehtii bidjat oahpporesurssaid. Gelbbolašvuođa ovdánahttin. Lea ain dárbbašlaš ovdánahttit gelbbolašvuođa, sihke sin geat galget geavahišgoahtit oahpponeavvuid, ja sin geat ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Sámediggi, Sámi guovddášdoaibma ja Sámi allaskuvla leat álggahan ovttasbarggu erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođa loktet. Dál lea ovttasbargu álgodásis, mas Sámi guovddášdoaimmas lea ovddasvástádus ráhkadit ohppoplána ovttas eará oasálaččaiguin. Sámi allaskuvllas lea ovddasvástádus oahpahit ja árvvoštallat erenoamášpedagogalaš joatkkaoahpahusa. Dađistaga go gelbbolašvuođa ovdánahttinbargu lea Sámedikki hálddus, lea lunddolaš ahte bargu erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin čadno dasa, ja dakko gokko dárbbut viidáset fievrreduvvojit gelbbolašvuođa loktema áigodaga joatkagis. Giellaheiveheapmi. Olles mannan plánaáigodagas leat jearahallan erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid sihke julev- ja oarjelsámegillii. Muhtin oahpponeavvut mat álgoálggus leat ráhkaduvvon erenoamážit davvisámegillii, leat jorgaluvvon ja heivehuvvon julev- ja oarjelsámegillii. Dát bargu jotkojuvvo maid boahtte doaibmaplánaáigodagas. Go erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid galgá buvttadit ja heivehit golmma sámegillii, lassánit dieđusge golut sakka. 4.7 Ekonomalaš resurssat. Lea eaktu ahte Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementa jahkásaččat juolluda erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ráhkadeapmái unnimustá kr. 2 250 000,- 2001-ruvnno. Dát mearkkaša ahte olles plánaáigodagas, 2001-2004 jagiin, oažžut kr. 9 000 000.- Dasa lassin lea eaktu ahte gelbbolašvuođaguovddážat oktiibuot juolludit unnimustá 5 jahkedoaimma ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. 4.8 Konklušuvnnat . Sámediggi vuoruha áigodagas 2001-2004 ná ráhkadit ja buvttadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide: . Ráhkadit ja buvttadit multifunkšunála oahpponeavvuid vuođđoskuvlii, fágain sámegiella, servodatoahppu, matematihkka, luonddu- ja birasfága, dárogiella ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan ja sámegiella nubbingiellan (Gč. 4.3 čuoggá). Ráhkadit ja buvttadit multifunkšunála oahpponeavvuid joatkkaoahpahusa várás, fágain sámegiella vuosttašgiellan, historjá, servodatoahppu, luonddufágat, oskkoldat ja ADL-hárjehallamii. Ráhkadit interaktiivvalaš álkkeslohkangirjjiid. Buvttadit ođđa sámegielat čuokkisčálagirjjiid viđát-gávccát luohkáide, buot fágain main gávdnojit sámegielat oahpponeavvut. Ráhkadit ja heivehit oahpponeavvuid čalmmehis autistii. Ráhkadit sámegielat girjji+ jietnabátti joatkkaohppui. Kárteniskosiid/álkkes teasttaid main oaidná giellaovdáneami mánáin geat leat vuollel oahppogeatnegas agi. Jorgalit ja heivehit lohkančehppodaga iskkadan- ja diagnostiserensiskosiid julevsámegillii vuođđoskuvlii. Kárteniskosiid sámegielas ja matematihkas joatkkaoahpahusa dássái. Ráhkadit ja buvttadit oahpponeavvuid sámegielat mearkagiellageavaheddjiide vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas. Sámediggi áigu áigodagas 2001-2004. Ođasmahttit dieđuid čađagaskka ja oassálastit ovdánahttinprošeavttain oahpponeavvosuorggis, erenoamážit das mii guoská IKT-geavaheapmái. Oassálastit davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbargoprošeavttain dán suorggis. 5 Buohtalastin ja ovttasbargu. 5.1 Resurssat ja doarjaleaddjit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid suorggis. Læringssenteret galgá diehtit makkár gelbbolašvuohta ja resurssat gávdnojit ja maid sáhttá geavahit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ráhkadan- ja buvttadanbarggus. Šaddá deaŧalaš oaidnit oktavuođaid erenoamáš ja dábálaš oahpponeavvosurggiin ja vai beassá ávkkástit resurssaid ja máhtu olles suorggis. Sámedikkis lea ovddasvástádus buohtalastit bargguid erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin ja juolluda ruđaid dáid teknihkalaš buvttadeapmái. Sámediggi bargá dan nala ahte atnit dihtoriid main leat ođasmahtton prográmmagálvvut maid ovttaskas olbmot besset luoikkahit ja daiguin ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. (Gč. 2.2). Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta juolludanreive. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta addin ruđaid mat galget adnot ráhkadit ja buvttadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid, galgá Læringssenter hálddašit. Juolludanreivves čilge departementa čielgasit movt galgá vuoruhit. Sámediggi oažžu ruđaid njuolga GOD:s ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Strategalaš plána ja jahkeplána ráhkaduvvo ovttas Læringssenteriin. Stáhta pedagogalaš doarjjabálvalus. Stáhta pedagogalaš doarjjabálvalus addá resurssaid sihke jahkedoaimmaid bokte ja ruđalaččat ráhkadit ja buvttadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. . Sámi guovddášdoaibma lea oassin našuvnnalaš erenoamášpedagogalaš fierpmádagas. Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusa bajimus ulbmil lea bagadallat ja doarjut oahpahusovddasvástideaddji ásahusaid suohkaniin ja filkkasuohkaniin, vai mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide geain leat stuora ja erenoamáš oahpahusdárbbut, sihkkarastojuvvojit dohkálaš oahpahus- ja ovdánanfálaldaga. Okta váldoulbmiliin lea gaskkustit erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođa ávkin geavaheddjiide geain leat stuora ja erenoamáš dárbbut, sin lagamuččaide ja oahpaheddjiide ja eará fágaolbmuide lagasbirrasis ja oahpahusvuogádagas, ja maid ovttasbargoguimmiide. Sámi guovddášdoaimma fágalaš profiila lea veahkehit sámegiel- ja sámi kultuvramáhtuin erenoamášpedagogalaš barggus. Guovddáš áššit ovttasbargošiehtadusas mii lea stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusa ja Sámi allaskuvlla gaskkas, leat jođihit, koordineret ja veahkehit fágalaččat ovdánahttit erenoamášpedagogihka, hukset erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođa báikkálaččat ja veahkehit Sámi allaskuvlla máhttu buvttadit ja gaskkustit. Sámedikki oahpahusossodaga galgá veahkehit gelbbolašvuođa ja oahpponeavvoráhkadeami ovdánahttit ja PP-bálvalusa gelbbolašvuođaloktemis ja bálvalusbuvttadeamis. Fierpmádathuksen šaddá deaŧalaš bargu jus galgá lihkostuvvat. Dat guokte ovttadaga doarjjabálvalusas main lea sámegiel- ja sámi kultuvragelbbolašvuohta, leat Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddáš ja Sámi guovddášdoaibma. Dat bidjaba jahkásaččat 1,8 jahkedoaimma ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid sámegillii ja sámegielas. Møller gelbbolašvuođaguovddážis lea erenoamáš ovddasvástádus ráhkadit ja buvttadit oahpponeavvuid ohppiide geain lea mearkagiella vuosttašgiellan. Maŋemus njealji jagis leat doppe ráhkadan oahpponeavvuid fágaide main leat sierra oahppoplánat ohppiide geain lea mearkagiella vuosttašgiellan vuođđoskuvllas. Áigodagas 2001-2004 lea Mølleris ovddasvástádus ráhkadit oahpponeavvuid fágain main leat sierra oahppoplánat ohppiide geain lea mearkagiella vuosttašgiellan joatkkaoahpahusas. Dákkár bargguide oažžu Møller gelbbolašvuođaguovddáš ruđaid Læringssenteris, ja lassin atnet maid iežaset ruđaid. Sámediggi oažžu fágalaš veahki Mølleris ráhkadit oahpponeavvuid sámegielat bealjehis ja lossagulut mánáide. Tambartun ja Huseby gelbbolašvuođaguovddážiin lea erenoamáš ovddasvástádus ráhkadit ja buvttadit oahpponeavvuid čalmmehis ohppiide. Oahpahuslága § 2-14 ja §3-16 addet čalmmehemiide ja čálmmehis ohppiide vuoigatvuođa oahppat čuokkisčállaga. Go ráhkadit fágaplánaid dán vuoigatvuođa olis, buktá dát ođđa hástalusaid oahpponeavvoráhkadeaddji guovddážiidda. Juolludeamit čalmmehis ohppiid oahpponeavvoráhkadeapmái bohtet sierra ovttadagas ja maid Læringssenteris. Sámedikkis lea lagas ovttasbargu Tambartun gelbbolašvuođaguovddážiin sámegielat čalmmehis ohppiide. Eaktu lea ahte ortnet mas olmmoš 20% virggis heiveha sámegielat oahpponeavvuid čuokkisčállagii jotkojuvvo. Sámediggi doallá kantuvrra sutnje ja máksá buvttadusgoluid. Buvttadeapmi dahkko Tambartunas. Plánaáigodagas ferte ásahuvvot sullasaš ovttasbargu Huseby gelbbolašvuođaguovddážiin. (Gč. 4. č.-- ođđa doaimmat). IKT-plána 2000-2003. Ođđa teknologiija ja IKT oahpponeavvut leat erenoamáš guovddážis suorggis erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut. Iešguđetládje doaimmashehttejuvvon ohppiide lea ávkkálaš geavahit máŋggahámat elektrovnnalaš oahpponeavvuid, go daid lea vejolaš rievdadallat ja heivehit. IKT norgga oahpuin , Plána 2000- 2003, lea ulbmilin ahte «IKT oahpus galgá ávkin organisatoralaččat fágalaččat ja pedagogalaččat oahppovuogádahkii mii ovdánahttá ja ávkkásta IKT fágan ja ávkkásta ollásit daid vejolašvuođaid maid IKT addá oahpahusas ja oahppamii, vai ovttaskas olbmo ja servodaga gelbbolašvuođadárbu gokčojuvvo «. Ulbmiliin celko maid ahte «IKT galgá veahkkin ahte olbmot geain leat oahppanváttisvuođat ja/dahje doaimmashehttejumit ožžot vejolašvuođa buoridit eallinkvalitehta, oahppama ja servodat- ja bargoeallima». Dát ferte maid gustot sámi mánáide. Muhto ovdal go buvttadišgoahtá sámegielat IKT-oahpponeavvuid, fertejit muhtin vuođđodoaimmat datateknologiijas čielgat, omd. fertejit čoavdit váttisvuođaid heivehit sámegielbustávaid Microsoft 2000:s. Seammaládje ferte heivehit DAISY vai dan sáhttá geavahit sámegielat oahpponeavvoráhkadeamis. Dát buktá lassigoluid maid ferte vuhtiiváldit go budšeahta ráhkada. Máŋgga sajis IKT-plánas deattuhuvvo man dárbbašlaš lea heivehit iešguđelágan doaimmashehttejumiide ja oahppanváttuide. Áigodagas 1997-2000 lea eanet vuoruhan geavahit IKT erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ráhkadeamis, ja dát lea maid guovddáš doaibma áigodagas 2001-2004. 5.2 Ovttasbargu. Sámediggi lea mannan doaibmaplánaáigodagas ovttasbargan iešguđetlágan olggobeal ovttadagaiguin ráhkadit ja buvttadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Sámediggi lea koordinator ja ferte dan olis ohcat dan gelbbolašvuođa mii lea ja mii lea ávkkálaččamus iešguđet surggiide. Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalus. Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalus lea leamaš ja boahtá ain leat deaŧalaš ovttasbargoguoibmi ráhkadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. Erenoamážit oaidnosuorggis ja gullosuorggis lea doarjjabálvalus deaŧalaš oassi ráhkadeapmái ja buvttadeapmái. Dán guovtti suorggis gávdno ollu gelbbolašvuohta, ja leat ovddasvástideaddjit oahpponeavvoráhkadeapmái ja buvttadeapmái maiddái 2001-2004 áigodagas. Stáhtá erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusas barget Sámi guovddášdoaimmas ja Davvi-Norgga gelbbolašvuođaguovddáš lagas ovttasbargu. Dain lea maid guovddáš doaibma eará stádalaš ovttadagaid ektui. Bargui erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin seahtá maid, gokko fal lea vejolaš, čatnat sin vásáhusaid, geat barget sámi geavaheddjiidguin. Ovttasbargi bealit berrejit jahkásaččat árvvoštallat bargguset ja plánet viidáset barggu juolluduvvon rámmaid vuođul. Lágádusat. Lágádusat leat dađistaga mearkkašišgoahtán eanet ahte eanet maiddái bargguin erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut, sihke ráhkadeamis ja buvttadeamis. Sámedikkis leat buorit vásáhusat ovttasbargguin lágádusaiguin, ja atná árvvus sin gelbbolašvuođa ráhkadit oahpponeavvuid. Erenoamáš deaŧalaš lea sihkkarastit seamma kválitehta erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuin go dábálaš oahpponeavvuin. Lea leamaš eaktun ahte lágádusat geavahit dárbbašlaš erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođa, vai vuhtii váldojuvvo iešguđet ohppiidjoavkkuide heiveheapmi. Dát lea dássážii doaibman bures, ja ee. leat geavahan iešguđet ossodagaid gelbbolašvuođa mii lea Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusas. VOX. Go rávisolbmuide sisafievrreduvvui vuoigatvuohta oažžut vuođđoskuvlaoahpu ja joatkkaoahpahusa, lea oahppponeavvoráhkadeapmi rávisolbmuide šaddan áigeguovdil. Oahpahusláhka attii rávisolbmuide geain leat erenoámaš dárbbut vuoigatvuođa oažžut vuođđoskuvlaoahpu. Sii leat de leamaš guovdilis, muhto unnán vuoruhuvvon joavkun suorggis erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut áigodagas 1997-2000. Sámediggi áigu áigodagas 2001-2004 bargat oččodit ovttasbarggu VOX:ain, vai beassá ávkkástit oktasaš gelbbolašvuođa ja resurssaid ráhkadettiin sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid rávisolbmuide. Ii leat kártejuvvon sámegielat álbmoga dárbbut. Dán bargui leat sámi joatkkaskuvllat ja Šámi allaskuvla lunddolaš ovttasbargoguoimmit. 5.3 Diehtojuohkindoaimmat . Oahpponeavvuid ráhkadit iešguđet buvttadeaddjit. Sámediggi dárbbaša guovttebealat ja geatnegahtti diehtojuohkima oasálaččaid gaskka. Dát guoská Læringssenterii, Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusa iešguđet ovttadagaide, oahppogirjelágádusaide ja iešguđetlágan priváhta buvttadeddjiid gaskka. Sámediggi áigu ovttas earáiguin dán suorggis oččodit ollislaš diehtojuohkindoaimma erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid suorgái. Deaŧalaččamus ulbmiljoavkkut dán barggus leat:. oahpaheaddjit ja oahppit. pedagogalaš-psykologalaš bálvalus. Joksat dáid ulbmiljoavkkuid, áigu Sámediggi bidjat iešguđetlágan doaimmaid johtui:. Álggahit ja ođasmahttit sámegielat oahpponeavvo diehtovuođu. Álggahit ja ođasmahttit kárten- ja iskkadan iskosiid diehtovuođu. Sámi skuvlaneahtta diehtojuohkingeaidnun. Bargojuvvo čohkket buotlágan áššáiguoski dieđuid erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid birra ovtta váldobáikái sámi skuvlaneahtas. Juogadit/sáddet prentejuvvon dieđuid skuvllaide, PP-bálvalussii ja Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalussii. SO-kantuvrrat maid muhtin muddui dárbbašit dáid dieđuid. Finadit sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid čájeheame ulbmiljoavkkuide juohke nuppi jagi. Oassálastit čájáhusaide, vástidit telefovnna bokte jearaldagaid ja maid čalalaš jearaldagaid erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid birra. Dán oktavuođas ásahuvvo Sámi Skuvlaneahtta. Dát galgá doaibmat uvssohin oahpahusáššiide ja --gálduide. Dás sáhttet skuvllat ja mánáidgárddit ohcat dieđuid pedagogalaš áššiin, oahpponeavvuid birra, oahppoplánaid ja eará birra. Dat galgá hábmejuvvot nu ahte oahppit, oahpaheaddjit, ovdaskuvlaoahpaheaddjit ja váhnemat sáhttet viežžat dieđuid, gulahallat ja ovttasbargat guđetguimmiideasetguin. Dát gártá leat Sámedikki ja Læringssentera ovttasbargoprošeakta. Sámegielat oahpponeavvo diehtovuorká. Adnošii sierra diehtovuorká masa buot sámegielat oahpponeavvuid registrere. Dássážii leat almmuhan oahpponeavvokatalogaid, muhto lassin adnošii ohcanbáiki interneahtas mas geavaheaddji beasašii gávdnat oahpponeavvodieđuid. Sihke Norggas, Ruoŧas ja Suomas ráhkaduvvojit oahpponeavvut. Buori oasi dáin sáhtášii geavahit riikkarájiin beroškeahttá. Ulbmil leat ahte dieđut dáid birra livččii nu buorit go vejolaš, ja ahte ohcanvuogit heivejit geavaheddjiide. 5.4 Konklušuvdna . Sámedikkis lea geatnegasvuohta kártet dárbbuid ja koordineret sámegiela erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ráhkadeami ja buvttadeami. Dát mielddisbuktá ahte ferte diehtit makkár resurssaid ja gelbbolašvuođa sáhttá geavahit suorggis. GOD juolluda jahkásaččat Sámediggái várrejuvvon ruđaid mat galget geavahuvvot erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ráhkadit ja buvttadit. Lassin ferte váldit vuhtii eará stáhta ásahusaid resurssaid ja sin doarjagiid. Sámediggi lea sorjavaš viiddis ovttasbarggus stádalaš ja priváhta ráhkadeddjiiguin oahpponeavvosuorggis, vai beassá ávkkástit buoremus lági mielde erenoamášpedagogalaš ja oahpponeavvofágalaš gelbbolašvuođa. Diehtojuohkin lea deaŧalaš oassi Sámedikki doaimmas. Iešguđetlágan doaimmat leat biddjon johtui vai sáhttá addit nu ollislaš dieđuid geavaheddjiide go vejolaš. Deaŧaleamos doaimmat leat dás duohko diehtojuohkin dihtorfierpmádaga bokte. Dáinna lágiin beassá dađistaga ođasmahttit dieđuid. Maiddái guossástallandoaimmat main čájeha erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui skábmamánu 30. beaivvi 2001 dii. 11.40. Vuolláičállit leat lohkan čoahkkinbeavdegirjji, ja leat gávnnahan ahte čoahkkingirjái fievrriduvvon mearrádusat leat nu movt Sámediggi mearridii. Kárášjohka 30.11.2001. Čoahkkinjođihangoddi. Josef Vedhugnes Ole Henrik Magga . Jođiheaddji. Margreta Påve Kristiansen Per-Bjørn Lakselvnes.