Sámedikki dievasčoahkkin Čoahkkingirji 1/02 Áigi: guovvamánu 19. -- 22. b. 2002 Báiki: Kárášjohka Áššelistu: Ášši 01/02 Vuođđudeapmi - nammačuorvun, pearmišuvnnat, gohččojuvvon várrelahtut - gohččuma ja áššelisttu dohkkeheapmi Ášši 02/02 Sámediggeráđi doaibmadieđáhus Ášši 03/02 Gažaldagat Sámediggeráđđái čoahkkinortnega § 11 vuođul Ášši 04/02 Ođđa áššiid dieđiheapmi Ášši 05/02 Sámediggeráđi čilgehus barggu birra mii guoská sámegillii Ášši 06/02 Snøhvitguovllu huksen -- sámi vuoigatvuođaid goziheapmi oljo- ja gássagávdnosiid oktavuođas sámi resursaguovlluin Ášši 07/02 Sámi girjebuvttadusa evalueren Ášši 08/02 Norgalaš-ruoŧŧilaš 1997 boazoguohtonkomišuvnna árvalus - ráđđádallan Ášši 09/02 Sámi parlamentáralaš ráđđi -- šiehtadusa viiddideapmi ja ođasmahttin Ášši 10/02 Direktøra virgáibidjan -- jahkemearrrái 2002 - 2008 Ášši 11/02 Árvalus eanadoallošiehtadallamiidda 2002 - 2003 Čoahkkináiggit Áigi Ášši Siidu 19.02.02 dii. 09.00 -- 12.00 1/02 4 2/02 7 19.02.02 dii. 15.00 -- 19.00 3/02 24 5/02 45 20.02.02 dii. 09.00 -- 12.00 6/02 53 20.02.02 dii. 15.00 -- 19.30 7/02 65 4/02 35 21.02.02 dii. 09.00 -- 12.00 8/02 77 21.02.02 dii. 15.00 -- 18.30 9/02 87 22.02.02 dii. 09.00 -- 12.45 joatká 5/02 10/02 93 11/02 95 Ášši 01/02 Vuođđudeapmi Ášši meannudeapmi álggahuvvui guovvamánu 19. beaivvi 2002 dii. 09.00. Áirasat Čuovvovaš áirasat ledje vuođđudeamis 1. Olav M. Dikkanen 21. Svein Peter Pedersen 2. Magnhild Mathisen 22. Ole Mathis Oskal Randi A. Skum várrelahttu 3. Berit Ranveig Nilssen 23. Margreta Påve Kristiansen 4. Steinar Pedersen 24. Per Bjørn Lakselvnes 5. Jánoš Trosten 25 Ann Mari Thomassen 6. Jon Erland Balto 26. Berit Oskal Eira 7. Ragnhild L. Nystad 27. Ove Johnsen 8. Egil Olli 28. Åge Nordkild 9. Terje Tretnes 29. Roger Pedersen 10. Per A. Bæhr 30. Per Solli 11. Ole Henrik Magga 31. Sven-Roald Nystø 12. Isak Mathis O. Hætta 32. Simon Andersen Stig Eriksen várrelahttu 13. Josef Vedhugnes 33. Anders Urheim 14. Olaf Eliassen 34. Jarle Jonassen 15. Sverre Anderssen 35. Kjell Jøran Jåma 16. Per Edvin Varsi Willy Olsen várrelahttu 36. Sten Erling Jønsson 17. John H. Skum 37. Birger Nymo 18. Tormod Bartholdsen 38. Johan Mikkel Sara 19. Geir Tommy Pedersen 39. Jørn Are Gaski 20. Willy Ørnebakk Juollujuvvon permišuvnnat Konstitueremis Áirras nr. 16 Willy Olsen lei ožžon permišuvnna miehtá vahku. Áirras nr. 22 Randi A. Skum lei ožžon permišuvnna 19.02. rájes gitta 20.02. dii. 15.00 rádjai. Áirras nr. 32 Stig Eriksen lei ožžon permišuvnna miehtá vahku. Dasa lassin ledje čuovvovaš áirasat ožžon permišuvnna Áirras nr. 3 Berit Ranveig Nilssen lei ožžon permišuvnna guovvamánu 22. beaivvi, várrelahttu ii leat gohččojuvvon. Áirras nr. 18 Tormod Bartholdsen lei ožžon permišuvnna 20.02.02, olles beaivvi. Áirras nr 7 Ragnhild Nystad lei ožžon permišuvnna 20.02.02 dii. 15.00 rádjai. Áirras nr 4 Steinar Pedersen oaččui permišuvnnai 21.02.02 dii. 17.25 rájes beaivvi lohppii. Áirras nr 30 Per Solli oaččui permišuvnna 21.02.02 dii. 17.25 rájes beaivvi lohppii. Áirras nr 11 Ole Henrik Magga lei ožžon permišuvnna 22.02.02, olles beaivvi. Várrelahtut Áirasa nr 16 Willy Olsen várrelahttu Per Edvin Varsi lei čoahkkimis miehtá vahku. Áirasa nr 18 Tormod Bartholdsen várrelahttu Per Arnesen lei čoahkkimis 20.02.02. Áirasa nr 22 Randi A. Skum várrelahttu Ole Mathis Oskal lei čoahkkimis 19.02 rájes gitta 20.02. dii. 12.00 rádjai. Áirasa nr 32 Stig Eriksen várrelahttu Simon Andersen lei čoahkkimis miehtá vahku. Áirasa nr 11 Ole Henrik Magga várrelahttu Klemet Erland Hætta lei čoahkkimis 22.02.02, olles beaivvi. I. Áššebáhpirat Ođđajagemánu 8. beaivvi 2002 beaiváduvvon gohččun ja áššelistu II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat Čoahkkinjođihangotti árvalus Sámediggái: Ođđajagemánu 8. beaivvi 2002 beaiváduvvon gohččun ja áššelistu dohkkehuvvo. Evttohuvvo ođđa ášši: Ášši 10/02 - Direktøra virgáibidjan áššelistui. III. Jienasteapmi 39 áirasis ledje 39 mielde jienasteamis. Jienasteapmi čađahuvvui čuovvovaš vugiin 1. Čoahkkinjođihangotti árvalus mearriduvvui ovttajienalaččat. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Josef Vedhugnes, čoahkkinjođiheaddji VI. Sámedikki maŋŋá jienasteami lea ná: Ođđajagemánu 8. beaivvi 2002 beaiváduvvon gohččun ja áššelistu dohkkehuvvui ovttajienalaččat, oktan lassiáššiin 10/02 Direktøra virgáibidjan mearreáigái 2002 -- 2008. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui guovvamánu 19. beaivvi 2001 dii. 09.10. Ášši 02/02 Sámediggeráđi doaibmadieđáhus Ášši meannudeapmi álggahuvvui guovvamánu 19. beaivvi 2001 dii.09.10. I. Áššebáhpirat Dieđáhusas leat mielde Sámediggeráđi doaimmat áigodagas 12.11.01 -- 10.02.02. 1. Doaimma birra Sámediggeráđđi lea dán áigodagas doallan 3 čoahkkima, 1 telefončoahkkima ja meannudan 37 ášši. Bođu áššit, mat meannuduvvojedje ráđđečoahkkimiin, eai čilgejuvvo sierra, muhto čujuhuvvo Sámediggeráđi čoahkkingirjjiide 10/01, 1/02 ja 2/02. Nugo oidno mildosis, de lea ráđđi dasa lassin oassálastán eanet čoahkkimiin ja ovddastusain. 2. Áššesuorggit 2.1 Biras- ja kultursuodjalusáššit 2.1.1 Museaáššit Stáhtabušeahta 2002 ja Sámediggebušeahta 2002 njuolgga čuovvoleapmin Sámediggi válddii hámolaš oktavuođa Mátta-Várjjaga gielddain 19.12.01 beaiváduvvon reivve bokte, mas jearai ii go gielda sáhtášii váikkuhit Nuortasámi musea doaibmaruhtadeami ja gaskaboddosaš organisatoralaš čatnaseami gildii. Nuortasámi musea šaddá okta boahtteáiggi oktiiordnejuvvon sámi museain, main Sámediggi galgá leat hálddašanovddasvástádus, nu ahte organisatoralaš čatnaseapmi ferte leat gaskaboddosaš. Statsbygg lea álggahan Nuortasámi museavistti prošekterema ja áigu dasto váldit oktavuođa ee. Sámedikkiin geavaheaddjijoavkku ásaheami oktavuođas. Sámediggi lea buktán Fálesnuori gildii oanehis gulaskuddancealkámuša sin museaplánii. Sámediggi atná buorrin ahte Fálesnuori gielda dákkár plánain čájeha buorredáhtolašvuođa bargat gieldda kulturhistorjjáin. Sámediggi maid háliidivččii oažžut Fálesnuori gieldda ja Jáhkovuona mearrasámi musea fárrui buorebut oktiiordnet sámi museahámádaga. 2.1.2 Bargu biologalaš šláddjivuođain Sámedikki presideantta čoahkkima vuođul 07.01.02 birasgáhttenministariin Børge Brende, gii dovddahii dáhtu árvvoštallat veahkehit Sámedikki nákcet buorebut bargat sámi guovlluid birasáššiiguin, Sámediggi lea dovddahan dáhtu oassálastit biologalaš šláddjivuođa láhkalávdegotti (Biomangfoldslovutvalget) departemeanttaidgaskasaš refereansajoavkkus. Sámediggi lea maid miehtan deaivvadit biologalaš šláddjivuođa láhkalávdegottiin geassemánu gaskkamuttos 2002. Sámediggi čuovvola riikkaidgaskasaš biologalaš šláddjivuođa konvenšuvnna barggu go oassálastá Norgga sáttagottis eamiálbmotbargojoavkku (Ad-Hoc Open Ended Intersessional Working Group on Article 8(j) and related provisions) čoahkkimis Montrealas guovvamánu 4.-8. b. 2002. 2.1.3 Agenda 21 Sámediggi loahpahii prošeavttas Báikkálaš Agenda 21 loahpageahčen 2001. Birasgáhttendepartemeanta lei ruhtadan prošeavtta, mii ii šat jotkojuvvon. Prošeaktaáigodagas lea NIBR čállán guokte árvvoštallanraportta. Goalmmát raporta galgá geahčadit prošeavtta guhkesáiggeváikkuhusaid. Árvvoštallanraporta II cealká earret eará: »Nugo dát raporta duođašta, de lea leamaš ollu doaimmat, ja sámi guovddáš lea nagodan ollašuhttit máŋga dain gudneáŋgiris mihttomeriin, mat ledje biddjon bargui. Viiddis ja guhkesáigásaš proseassat, mat gáibidit guhki vuollái čuovvoleami Sámedikki bealis, duođaštit stuorra áŋgirvuođa, earret eará Sámedikki ja gielddaid gaskavuođa ja Birasgáhttendepartemeantta ja Sámedikki gaskavuođa oktavuođas. Orru maid leamen nu ahte BA21 bargu lea váikkuhan loktet Sámedikki iežas gudneáŋgirvuođa biraspolitihkalaš áššiin, sihke dan dáfus go biras ja ceavzilvuohta leat ovttaiduhtton mihttomearrin dábálaš doaimmas ja go leat dahkkon konkrehta čuovvolanevttohusat eamiálbmogiid Agenda 21 áŋgiruššama oktavuođas.» Sámediggi lea hástalan Ráđđehusa sierra eamiálbmogiid Agenda 21 bargui. Álgga váldui ovdan presideantačoahkkimis 30.01.02. Norgga-, ruoŧa- ja suomabeale sámedikkit áigot geahččalit koordineret álgaga guhtet guoimmiset birasgáhttendepartemeantta ektui, vai eamiálbmotperspektiiva boađášii ovdan ceavzilis ovdáneami barggu oktavuođas riikkaidgaskasaš čoahkkimis Johannesburggas 2002: Birrasa ja ovdáneami birra (RIO+10). 2.1.4 Evttohus árvvoštallat fápmuduvvon kulturmuitoválddi Sámediggái Sámediggi lea 13.11.01 beaiváduvvon reivves Birasgáhttendepartementii evttohan čuolbmačilgehusaid, maid berre árvvoštallat 3-jagi iskkadandoibmii mii álggahuvvui 17.01.01 go Sámediggái fápmuduvvui váldi kulturmuitolága vuođul. Evttohus lea dahkkon čoahkkima vuođul Birasgáhttendepartementtain Vuotnabađas 08.10.01. Sámediggi lea dovddahan dárbbu oažžut árvvoštallama čilget dili, árvvoštallat mo váldefápmudus doaibmá ja árvalit čovdosiid boahtteáigái, mat áimmahuššet dárbbašlaš hálddašan- ja vuođđorievttálaš diliid. 2.1.5 Stuorát áŋgiruššan gielddalaš kulturmuitohálddašemiin Ráđđehus álggahii jagi 2001 proseassa fievrridit eanet ovddasvástádusa ja válddi kulturmuitoáššiin gielddaide. Sámediggi lea buktán oainnuidis viiddis reivves Sámedikki ja birasgáhttendoaimmaid birra sámi guovlluin beaiváduvvon 24.07.01, čoahkkimis Birasgáhttendepartemeanttain 08.10.01 Vuotnabađas, Sámedikki presideantta čoahkkimis birasgáhttenministariin 07.01.02 ja maŋimusat reivves beaiváduvvon 22.01.02. Sámediggi lea dovddahan dárbbu nannet gielddaid birasgáhttendoaimmaid, ja ahte dát dahkko seammás go eamiálbmotperspektiiva boahtá ovdan. Sámedikki mielas ii leat Sámedikki váldi kulturmuitolága vuođul doarvái bures vuhtiiváldojuvvon kulturmuitohálddašeami proseassas. Danne leage Sámediggi dovddahan ahte háliidivččii sierra proseassaid gielddaáŋgiruššama várás kulturmuitosuodjaleami oktavuođas dain gielddain, gos Sámedikkis odne lea hálddašanváldi. Proseassaid oktavuođas ferte váldit vuhtii Agenda 21, Biokonvenšuvnna art 8(j) ja NAČ 2002:1 Vássánáigi hábme boahtteáiggi -- hástalusat ođđa kulturmuitopolitihkas. Proseassa ferte fátmmastit Birasgáhttendepartemeantta, fylkkagieldda, gielddaid ja Sámedikki. 2.1.6 Kulturmuitolága rihkkumiid váidagat Sámi kulturmuitoráđđi (Sámediggi) lea 1995 rájes váidán 7 kulturmuitolága rihkkuma. Buot váidagat leat dahkkon dan geažil go bures dovddus suodjaluvvon sámi kulturmuittut leat biliduvvon. Ovtta áššis lea addon sáhkku, ovttas eai leat čuoččaldahttán ášši ja vihtta ášši leat heaittihuvvon. Guovtti áššis leat bilidan báikkiid, mat čatnasit oskui ja árvvoštallojuvvojit hui loavkidahttin. Goappašat áššit leat heaittihuvvon. Dákkár ášši heaittihii Stáhtaadvokáhta loahpalaččat ođđajágemánus 2002 (váidojuvvon 1999:s). Dáid áššiid lassin leat juohke jagi áššit, main leamaš stuorra eanaduohtadeamit vaikke Sámediggi lea dieđihan ahte áigot boahtit dihtoštit go jáhkkimis lea nu ahte guovllus leat kulturmuittut. Dát maid rihkku kulturmuitolága (§§ 8-9), ja sáhttá navdit ahte sámi kulturmuittut leat biliduvvon. Áššit eai leat váidojuvvon go dákkár oktavuođain ii sáhte duođaštit bilidemiid. Sámediggi ballá sakka ahte sámi kulturmuittuid bilidemiiid váidagat heaittihuvvojit, ja erenoamážit dakkár kulturmuittuid oktavuođas, mat čatnasit oskui ja garra dovdduide. Sámi kulturmuittut leat máŋgga dáfus rašibut vahágahttimiidda ja bilidemiide go eará kulturmuittut, danne go dat ovddastit dakkár kultuvrra, maid eanetlogu álbmot máŋggaid buolvvaid lea badjelgeahččan ja fuonášan. Áššečuoččaldahttinválddit berrejit deattuhit erenoamážit eastadeaddji váikkuhusaid go árvvoštallet áššečuoččaldahttima ja ráŋggáštusaid sámi kulturmuittuid bilidemiid oktavuođas. Guhkes áššemeannudanáigi ja go ášši dasto heaittihuvvo áššečuoččaldahttinválddi bealis addá heajos signálaid das, makkár ráŋggáštusváikkuhusat sámi kulturmuittuid vahágahttimis ja bilideamis šaddet. Sámediggi áigu dán ášši váldit ovdan Riikkantikvárain ja Riikkadvokáhtain (Økokrim). 2.1.7 Čázádagaid suodjalanplána ollisteapmi ja ollislaš plána rievdadeapmi Sámediggi lea álggahan oasseprošeavtta ásahit vuođu vai buoremus lági mielde sáhttá árvvoštallat sámi beroštumiid, mat čatnasit evttohussii čázádagaid suodjalanplána ollisteami ja ollislaš plána rievdadeami oktavuođas. Oasseprošeakta dahkko ovttas Boazodoallohálddahusain, NVE:in, Riikkaantikvárain ja Luondduhálddašandirektoráhtain. Prošeakta galgá evttohit čuovvolanguorahallamiid/-prošeavttaid. NVE ruhtada prošeavtta ja dat lea oassi ođđa Stuorradiggádieđahusbarggus čázádagaid suodjalanplána birra. 2.2 Sámi ovttasbargu 2.2.1 Čoahkkin -- Sámedikki áirasat Sámi parlamentáralaš ráđis 23.01.02 lágiduvvui seminára Sámedikki SPR áirasiid várás ráđi bargosurggiid ja doaimmaid birra. Seminára váldofáddán ledje sámi ovttasbargu oktan sámi giellaovttasbargguin, davviriikkalaš ovttasbargu, ON, Barentsovttasbargu, Árktalaš Ráđđi ja Eurohpalaš ovttasbargu. Presideanta Sven-Roald Nystø lassin válljejuvvui Berit Oskal Eira SPR stivralahttun. Várrelahtut leat Ragnhild Nystad ja Steinar Pedersen. SPR-N fápmudii maid válddi sierra doarjjajovkui juohkit Interreg-ruđaid. Doarjjajoavkkus leat mielde Sámedikki áirasat mearridan- ja bearráigeahččanlávdegottiin ja Ann-Mari Thomassen lea jođiheaddji ja Per M. Solli fas nubbijođiheaddji. 2.2.2 Sámedikkepresideanttaid oktasaščoahkkin Norgga-, ruoŧa- ja suomabeale sámedikkiid presideanttat dolle oktasaščoahkkima Romssas 30.01.02. Áššit mat ledje ovdan: iešguđetlágan ovttasbargovuogit norgga-, ruoŧa- ja suomabeale sámedikkiid gaskkas, Sámi parlamentáralaš ráđi ovttasbarggu ođasmahttin, davviriikkalaš sámiovttasbargu, barentsovttasbargu, árktalaš ovttasbargu, Eamiálbmogiid Agenda 21 ja áigeguovdilis eamiálbmotáššit ON:s. Presideanttat šiehtadedje: joatkit jeavddalaš presideantačoahkkimiid maiddái maŋŋá go Ruoŧa Sámediggi searvá Sámi parlamentáralaš ráđđái, neavvut sámedikkiid bidjat sámi sámegielovttasbarggu - Sámi giellalávdegotti -- Sámi parlamentáralaš ráđi vuollái maŋŋá go ráđđi viiddiduvvo Ruoŧa Sámedikki searvamiin vuoruhit barggu Bistevaš forumas ON:s sámedikkiid riikkaidgaskasaš barggus eamiálbmogiid Agenda 21, veardit čuoggáin 2.1.3 2.3 Sámiid ja eamiálbmogiid ovttasbargu riikkaidgaskasaččat ja davviriikkalaččat 2.3.1 Barentsovttasbargu Oktiiordnenkonferánsa Barentsovttasbarggu birra Sámedikki presideanta oassálasttii Olgoriikkaministara oktiiordnenkonferánssas Barentsovttasbarggu birra Budejjus ođđajagemánu 29. b. Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku fylkkajođiheaddjit ja Barentsčállingotti jođiheaddjit maid oassálaste. Čoahkkima fáddán lei buot Barentsovttasbarggu bealit, mas vuosttažettiin čalmmustuvve áššit, main vuolggášedje duohta bohtosat jus buorebut oktiiordnešii áššiid guovddáš ja guovlolaš dásis. Olgoriikkaministarat deattuhedje erenoamážit ealáhusovttasbarggu ja dan, maid vel sáhtášii dahkat dán suorggis, ja oppalaččat guđe fágasurggiid berrešii atnit erenoamáš deaŧalažžan Norgii viidáset ovttasbarggus. Sámedikki presideanta válddii earret eará ovdan eamiálbmotovddasteami Barentsráđis. Barents guovlluguovdasaš ovttasbargu Ráđđelahttu Johan Mikkel Sara oassálasttii Guovlluráđi čoahkkimis Girkonjárggas skábmamánu 27. ja 28. b. 2001. Earret eará meannuduvvui ohcan Komi republihkas, Ruoššas, beassat lahttun Guovlluráđđái. Komi beassá lahttun 2002 rájes. Viidásabbot mearridii Guovlluráđđi guhkidit Nordlándda jođihanáigodaga jagiin 2003 rádjai nu ahte jođihanáigodat Barents Guovlluráđis oktiiordnejuvvo jođihanáigodagain Barentsráđis. Barentsčállingoddi lágidii Girkonjárggas skábmamánu 13. ja 14. b. luovvalasvuođa barggu mas Egil Olli, gii lea nammaduvvon Sámedikki áirrasin Barentsguovllu eamiálbmogiid bargojovkui, ovddastii bargojoavkku. 2.3.2Eamiálbmogiid bistevaš forum ON:s Lahtut Eamiálbmogiid bistevaš forumii ON:s (Permanent Forum on Indigenous Issues), leat nammaduvvon. Forumas leat 16 ovddasteaddji, 8 eamiálbmogiid ovddasteaddji ja 8 ráđđehusaid ovddasteaddji. Ole Henrik Magga lea nammaduvvon lahttun Bistevaš forumii inuihtaid ja sápmelaččaid ovddasteaddjin. Forum doallá vuosttas čoahkkima New Yorkas miessemánus. 2.3.3Eamiálbmotveahkkebarggu forum Eamiálbmotveahkkebarggu forum doalai jahkekonferánssa Romssas skábmamánu 15. ja 16. beivviid. Konferánssa váldoáššin lei eamiálbmogat ja oahppu/gelbbolašvuođahuksen. Sámedikki hálddahus oassálasttii. 2.3.4 Eamiálbmotseminára Santiago de Chiles ja Temucos, Chiles 14.-20.01.02 Seminára lágidedje kanada ambassadøra Santiago de Chiles ja La Frontera Universitehta Temucos. Seminára fáddán lei earret eará stáhta ja eamiálbmoga gaskavuohta ja eamiálbmogiid oassálastin politihkalaš proseassain, erenoamážit eamiálbmotvuoigatvuođaáššiin. Olgoriikkadepartemeanta lei bovden várrepresideantta Ragnhild Lydia Nystad ja hálddahusa searvat Norgga sáttagoddái. Várrepresideanta čilgii mo lea sámiid ja Norgga stáhta gaskavuohta. 2.3.5 ON eamiálbmotjulggaštusa bargojoavkku čoahkkin Genèves 28.01.-08.02.02 Čoahkkima fáddán ledje evttohusa artihkkalat 13 ja vel 6 rájes 11 rádjai, gos leat earret eará artihkkalat eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra eallimii, dearvvasvuhtii ja friijavuhtii, ja maiddái eamiálbmogiid árbevieruid ja bassibáikkiid dohkkeheami birra. Sámedikki hálddahus oassálasttii Norgga sáttagottis Olgoriikkadepartemeanttain. Ođđaásahuvvon Eamiálbmotáššiid Bistevaš Forum maid doalai sierra oahpásmahttinčoahkkima, mas oassálasttiiga Ole Henrik Magga ja Jon Mattias Åhren Sámiráđi bealis. vrd. čuoggáin 2.3.2. 2.4Ealáhus- ja kulturáššit 2.4.1Guolástus Sámedikki oassálastima oktavuođas regulerenráđis skábmamánus Sámediggi čalmmustahtii riddoguovlluid guolástusa vai sihkkarasttášii unnimus riddo- ja vuotnabivdofatnasiidda bivdovuoigatvuođaid. Buot miellagiddevaččamus dán jagi reguleremiin lea ahte árvaluvvui čohkkejuvvon dorske-, dikso- ja sáideearri vuollel 15 mehtera guhkkosaš fatnasiid várás. Dákkár regulerenvuohki sáhttá leat rivttes geaidnu vai unnimus fatnasat besset bivdit friijasabbot. Regulerenráđđi guorrasii ovttamielalaččat Sámedikki árvalussii rundierpmá regulerema hárrái golmma davimus fylkkas. Dán jagi reguleremis sáhttá juohke fanas váldit 2000 lihttera meađđemiid. Dábálaččat lea Sámediggái váttis oažžut dohkkehuvvot oainnuidis Regulerenráđis, man lahtut áimmahuššet iežaset sierraberoštumiid. Regulerenráđis ii leat njuolgga ovddasvástádus bajimuš guolástuspolitihkas, ja guhkin eret dain beroštumiin mat Sámedikkis leat, ahte suodjalit unnimus bivdofatnasiid viiddis lávdaássama ja báikegoddeservodagaid geažil.  2.4.2 Interreg-prográmma III A 2000-2006 Buot Interreg-prográmmat leat dál dohkkehuvvon. Guokte sámi oasseprográmma leat jođus 01.01.2002 rájes. Dat leat Interreg Sápmi ja Interreg Åarjelsaemien Dajve, main leat sierra hámolaččat nammaduvvon mearridanjoavkkut. Norgga stáhta lea juolludan prográmmaide oktiibuot 2,1 miljon ruvnnu jahkái 2002. Sámediggi lea 2002 bušeahtastis bidjan 0,7 miljon ruvnnu prošeaktadoarjjan dikki oassin regiovnnalaš ruhtadeamis norggabealde. Maiddái lea biddjon 300 000 ruvnnu máksit prográmma oktasaš doaibmagoluid. Interreg Åarjelsaemien Dajve mearridanjoavkku vuosttas čoahkkin dollui 29.11.01 ja Interreg Sápmi vuosttas čoahkkin dollui Lulejus guovvamánu 1. b. 2002. 2.4.3 Sámi ovddidanfoandda bušeahttarámma Sámi ovddidanfoandda 2002 bušeahttarámma lea 18 130 000 ruvnnu, mii lea unnit go 2001 bušeahtta. Go dálá ráđđehus lea válljen vuoruhit oppalaš guovllupolitihkalaš váikkuhangaskaomiid erenoamáš váikkuhangaskaomiid ovddabeallái, de stáhta juolludeamit gieldda ealáhusfoanddaide leat loahpahuvvon. Dás leat duođalaš váikkuhusat guovllupolitihkalaš ealáhusovdáneapmái, man geažil šaddá stuorát gilvu oččodit Sámi ovddidanfoanda hálddašan váikkuhangaskaomiid. Hástalussan šaddá garrasit vuoruhit báikkálaš doaibmabijuid doarjjaohcamiid gaskka, ja lassin dasa sáhttá ovttasbargu gielddalaš ealáhusdoaibmabijuid oktasašruhtadeami oktavuođas, hedjonit. 2.4.4 Boazodoallu Ođđa boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid oktavuođas 2002/2003 várás lea Sámediggi evttohan šiehtadusbeliid čalmmustit dakkár diliid, mat bisuhivčče boazodoalu kultuvrralaš ceavzilvuođa. Ee. evttohus álkiduhttit buvttadandoarjjaortnega ja dahkat dan eanet einnosteaddjin, evttohus loktet doarjagiid boazodoallobearrašiidda ealáhusa váttis ekonomalaš dili geažil, evttohus bidjat ruđa boazodoallošiehtadusas duodjeprográmma čađaheapmái, sihkkarastit plánejuvvon bestema ealáhussii go leat uhccán resurssat, ja vel evttohus álkiduhttit njuovvanduođaštusa doarjagiid oktavuođas boazodoallošiehtadusa bokte. Boazodollui leat erenoamáš deaŧalaččat dakkár doaibmabijut, mat ovddidit duoji ealáhussan. 2.4.5 Guovlluguovdasaš ovddidanprográmmat Sámediggi lea leamaš mielde hábmemin guovlluguovdasaš ovddidanprográmmaid (GOP) Romssa ja Finnmárkku fylkkain. Prográmmat leat dál guovttejahkásaččat ja leat vuosttažettiin ealáhusovddideami várás. Stuorradikki bearráigeahččan- ja konstitušuvdnalávdegoddi guorahallá man ávkkálaš dákkár guovlluguovdasaš ovddindanprográmmat leat. Dán barggu oktavuođas Sámediggi dovddahii ahte GOP-bargu lea deaŧalaš vai oažžu oainnusin sámi perspektiivva ealáhusovddidanbarggus sámi guovlluin. Sámedikkis eai leat alddis doarvái resurssat dahkat dán barggu okto. 2.4.6 Sis-Finnmárku čuovvoleapmi Finnmárkku fylkkagielda lea ovttas eará almmolaš etáhtaiguin, ee. Sámedikkiin, ráhkadan prošeavtta Sis-Finnmárkku čuovvoleapmi. Prošeakta galgá čilgejuvvot máŋgga departementii vai oidnet makkár hástalusat Guovdageainnu, Kárášjoga, Porsáŋggu, Deanu ja Unjárgga gielddain leat. Prošeakta ii leat čalmmustuhttán dušše bargguhisvuođa, muhto maiddái dearvvasvuođa ja sosiála diliid, eallineavttuid ja nuoraid. Prošeavttas lea ráhkaduvvon doaibmaprográmma, mas leat 16 doaibmabidjoevttohusa. Eanaš doaibmabijuin lea ovddasvástádus biddjon Sis-Finnmárkku ovddidansearvái. Dán searvvi ásaheapmi lea ain eahpečielggas. Sihke Sámediggi ja GGD ledje eaktudan ahte gielddat gielddaid ealáhusfoanddaiguin galge searvat ruhtadeapmái iešmávssuiguin. 2002 stáhtabušeahtas eai leat biddjon ruđat gielddaid ealáhusfoanddaide ja dát sáhttá hehttet searvvi ásaheami. 2.4.7 Árvobuvttadanprográmma Sámedikkis lea lahttu boazodoalu árvobuvttadanprográmmas. Prográmma lea bures jođus ja lea jo ruhtadan konkrehta ovddidanprošeavttaid. Máŋga boazodoalli leat mielde prošeavttas Småskala matproduksjon (smávvásiid biepmobuvttadeapmi) mas Deanu joatkkaskuvllas lea ovddasvástádus. Sámediggi lea ruhtadan prošeavtta osiid. Dán áŋgiruššama čuovvoleapmin lea álggahuvvon ovddidanprográmma smávvásiid buvttadeaddjiid várás (etablerenskuvla). Prográmma lea rabas sihke eanadoalliide ja boazodoalliide. 2.4.8 Ceavzilis ovdáneapmi Geassemánus 2001 šiehtadedje gielddat ja Sámediggi joatkit ovttasbarggu ceavzilis ovdánemiin. Sámediggi lágidii 14.-15.02.02 oktasaškonferánssa, man fáddán lei gielddaid ekonomalaš dili váikkuhusat sámi kultuvrii, gillii ja sámi ealáhusovdáneapmái. Dáinna ovttasbargguin doaivu Sámediggi boahtit lagabui Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllu gielddaid. 2.5 Giella 2.5.1 Giella ja tearbmajoavkkut Sámediggi lea bearráigeahččan sámegiela kvalitehta jorgaluvvon almmolaš gihppagiin. Sámedikki davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjelsámegiela tearbmajoavkkut leat guorahallagoahtán sániid ja sátnelisttuid gielalaččat. 2.5.2 Ovttasbargu Sámediggi lea juovlamánus searvan Giellagiella-forumii, mii lea suohkaniid/gielddaid giellafágalaš forum. Giellaossodat doaibmá forumis ráđđeaddin. Dán foruma oktavuođas attiimet giellafágalaš rávvagiid ja čájeheimmet movt giellaossodaga Sátnevuorká doaibmá. Sátnevuorká galgá ođasmahttojuvvot ja buoriduvvot vai sáhttit váldit buorebut vuhtii sámegielaid ja daid suopmansániid. 2.5.3 Eurohpa soahpamuš guovllu- dahje unnitálbmotgielain Sámediggi lea áigodagas čállán raportta sámegiela dili birra Norggas, ja dát raporta galgá leat oassin Norgga raporttas Eurohpa soahpamuššii guovllu- dahje unnitálbmotgielaid birra. Raporttas deattuhuvvui erenoamážit julev- ja lullisámegielaid dilli Norggas. Raportii leat maid namuhan osiid bohtosiin giellaiskkadeamis maid Sámi giellaráđđi čađahii jagi 2000. Giellastivrra jođiheaddji searvvai skábmamánu loahpas »Conference on the european charter for regional or minority languages» Hollánddas, gos son maiddái doalai logaldallama sámegiela birra. 2.5.4 Sámedikki giellastivra Sámedikki giellastivra doalai čoahkkima skábmamánus ja čoahkkimis meannuduvvui ee. movt Porsáŋggu gieldda almmolaš namma berre čállojuvvot. Giellastivra maid ávžžuha departemeantta rievdadit dálá lága, ahte suohkaniin/gielddain galgá leat dušše okta almmolaš namma. Dát mearrádus ii oktiivástit Sámelága ulbmila áimmahuššat ja ovddidit sámegiela ja kultuvrra, iige álbmogiidgaskasaš soahpamušaid suodjalit minoritehta giela. Giellastivra mearridii skábmamánu čoahkkimis addit Skániid ja Evenášši guovllu sámi giellajovkui jagi 2001 Sámedikki giellamovttiidahttinbálkkašumi. Sámedikki presideanta ja giellastivrra jođiheaddji geigiiga bálkkašumi giellajovkui skábmamánu dievasčoahkkima oktavuođas. 2.5.5 Cealkámuš Romssa fylkasuohkana »Sámegiela ja sámi kulturgelbbolašvuođa doaibmaplánii 2002-2004» Sámediggi lea addán cealkámuša Romssa fylkkasuohkana »Sámegiela ja sámi kulturgelbbolašvuođa doaibmaplánii 2002-2004», ja dadjan earret eará ahte jus dát doaibmaplána mearriduvvo ja duohtan dahkkojuvvo, de lea Romssa fylkkasuohkan dat fylka min riikkas mii lea joavdan guhkimusat sámegiela ja kultuvrra ovddideamis guovllustis. 2.5.6 Guovttegielatvuohta Sámelága hálddašanguovllu suohkaniidda ja giellaguovddážiidda lea čállojuvvon diehtu ruhtajuolludeamis maid Sámediggi lea juolludan. Dát ruđat galget geavahuvvot nannet ja ovddidit suohkaniid ja gielddaid guovttegielatvuođa, ja doarjut Giellaguovddážiid doaimmaid. Prošeaktaruđat maid doarjjastivra hálddaša leat oaivvilduvvon hálddašanguovllu olggobeallái. 2.5.7 Sámi nammanevvohat Sámi nammanevvohat lea fárrehuvvon Sámediggái, Sámedikki giellaossodahkii. Nammanevvohat bargá Sámi báikenammaáššiiguin ja lea heivehišgoahtán iežas arkiivva Sámedikki vuogádahkii. 2.6 Oahpahus- ja oahppoáššit Sámediggái addojuvvui 1998:s viiddiduvvon váldi oahpahussuorggis Oahpahuslága olis. Sámediggi lea vuosttaš oahppoplána dohkkehan, mii lea Oahppu oahppofitnodagas, Boazodoallofágas. Oahppoplána lea joatkka oahpahusa várás. Plána lea atnui váldon 1.1.2002 rájes, ja dál lea Sámediggi ráhkadeamen bagadallama fitnodagaide mat váldet fidnooahppiid. Sámedikki giellamovttidahttinprošeakta Elgå:s lea álggahuvvon 01.08.01. Sámediggi lea doallan guokte čoahkkima Elgå bajasšaddanguovddážiin earenoamážit lullisámi oahpponeavvuid birra. Sámedikki várrepresideanta lea 11.12.01 doallan čoahkkima Mánáid- ja bearašministariin gos ledje ovdan čuovvovaš áššit:: 2003 bušeahtta Sámi mánáidgárddiid nannen ekonomalaččat ja fágalaččat Davviriikkalaš mánáidgárdekonferánsa Dásseárvu sámi servodagas, erenoamážit dárbu oažžut ruđa dutkamii Sámediggi lea ovttas Stáhta oahpahuskantuvrrain Nordlánddas, Grane suohkaniin ja Gaska-Norgga sámeskuvllain doallan čoahkkima ja soahpan movt addit dohkálaš vuosttašgielaoahpahusa lullisámegielas ohppiide Nordlándda fylkkas. Sámi oahpponeavvuid ráhkadeapmái leat almmuhuvvon ruđat vai lágádusat ja eará oahpponeavvo-buvttadeaddjit sáhttet álggahit ođđa oahpponeavvoprošeavttaid. Áigemeari sisa leat boahtán ohcamat oktiibuot 20 miljon ruvnnu ovddas. Ohcamiid árvvoštallan ja vuoruheapmi dahkko guovvamánus/ njukčamánus. Earenoamášpedagogihkasuorggis leat prošeaktaruđat juhkkojuvvon 6 iešguđetlágan dutkan- ja ovdánahttinbargguid čađaheapmái. Sámedikkis lea earenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođahuksenplána mas vuoruhit sámegielat ohppiid čállinváttisvuođaid, sámegielat mánáid giellaovdáneami, máŋggagielat mánáid giella- ja gulahallanváttisvuođaid, sámi mánáid ja nuoraid sosiála ja emošuvnnalaš váttisvuođaid sámi birrasis dahje máŋggakultuvrralaš birrasis. Sámegiela álgooahpahusprošeavttas lea vuosttaš oasseraporta almmuhuvvon. Oasseraporttas bohtet ovdan bohtosat mat leat prošeavtta 1. oasis čađahuvvon. Oahpaheaddjit leat leamaš positiivvalaččat fágalaš sisdoalu ektui, ohppiid ovdáneapmi fas čuovvoluvvo oasis 2. Galgá almmuhuvvot oahpaheaddjioaivadus, mas leat ovdamearkkat movt oahppiid lohkandáiddu sáhttá nannet. Sámegieloahpahusa čielggadanbargu olggobealde sámegiela hálddašanguovllu lea loahpahuvvon skábmamánus 2001, ja raporta lea sáddejuvvon gulaskuddamii. Gulaskuddanáigemearrin lea biddjon 31.03.02.. Sámediggi lea ovttas Stáhta oahpahuskantuvrrain Finnmárkkus lágidan konferánssa Guovdageainnus man fáddán lei "Guovttegielatvuohta -- ulbmil vai gaskaoapmi?". Konferánsii ledje bovdejuvvon ee. visot suohkanat Finnmárkkus, Romssas ja Norlánddas. Ulbmiljoavkkut ledje ee. oahpaheaddjit ja politihkkárat geat vásihit guovttegielatvuođa beaivválaččat. Konferánssa čuvvo sulli 60 oasseváldi. Várrepresideanttas lea 05.02.02 leamaš čoahkkin oahpahus- ja dutkanministtariin. Čuovvovaš áššit ledje ovdan čoahkkimis: 2003 bušeahtta Sámi oahpponeavvuid buvttadeapmi Sámi mánáid individuála vuoigatvuohta sámegiel oahpahussii Alit oahppu ja dutkan, dieđihuvvon Stuorradiggedieđáhusa ektui sámi alit oahpu ja dutkama birra Dieđavisti Guovdageidnui, erenoamážit lei sáhka sámi arkiivalanjaid birra Reanttuhis loanat skuvllaid divodeapmái ja huksemii sámi guovlluin 2.7Diehtojuohkin Sámediggi bargá ovttas Statskonsult gulahallanovddidan-ossodagain mii guoská sámi jienastuslohkoprošektii. Prošeavtta bajit dási mihttomearrin lea gávnnahit manne sámit čálihit iežaset sámi jienastuslohkui ja dan bokte oažžut buoret vuođu árvvoštallat makkár doaibmabijut váikkuhit čáliheami jienastuslohkui. Agenda AS lea ožžon bargun jearahallat birrasii 60 olbmo njukča- ja cuoŋománus dán jagi dan birra makkár miellaguottut olbmuin leat Sámediggái ja sámi áššiide. Raporta galgá ovttas 2001 iskkademiin leat vuođđun bargui oččodit eanet olbmuid čálihit sámi jienastuslohkui boahtte válgga rádjai. Sámediggi lea nuppástuhttán Sámedikki almmuhanpolitihka. Konkrehta mearkkaša dat dan ahte Sámediggi geavaha eanet ruđaid almmuheapmái sámi áviissain, ja almmuheapmi norgalaš áviissain dahkkojuvvo eanet resursaseastimiin. Almmuheapmi ja márkanfievrrideapmi Sámedikki neahttasiidduin lea ráđi mielas beaktileabbot, ja Sámediggi dasto váikkuha positiivvalaččat sámi ávissaid dietnasa. Girji »Sametinget i navn og tall» lea gárváneamen, ja almmuhuvvo njukča-/cuoŋománus. Amanuensis Odd Mathis Hætta lea girjji doaimmaheaddji. Dan seammás ráhkaduvvo plakáhta mas leat Sámedikki áirasat, mii juogaduvvo stahtalaš ossodagaide, gielddaide, skuvllaide ja eará berošteaddjiide. Leat maiddái ráhkadeamen visihttakoarttaid áirasiidda. Ovddit dievasčoahkkimis váillahuvvui diehtojuohkinmáhppa áirasiidda. Dát máhpat leat dál juogaduvvon buot áirasiidda. 2.8Bibliotehkka Sámediggi lea geahččaleamen gávdnat ođđa ja ođđaáigásaš bibliotehkavuogádaga, mas sáhttá geavahit sámi bustávaid ja mii ollásit doaibmá interneahtas. Leat guokte vuogádaga mat ollašuhttet dáid gáibádusaid maid mii leat bidjat, ja fertet válljet dien guovtti gaskkas. Bibliotehka doaivu sáhttit váldit geavahussii ođđa vuogádaga čakčat 2002. Dan geažil go sámi girjebussiid doarjjaortnet sirdojuvvui Sámediggái ođđajagis, dollojuvvui čoahkkin Stáhta bibliotehkabearráigeahčuin ođđajagemánus. Čoahkkimis ledje mielde maiddái sámi girjebussiid ja fylkkabibliotehkaid ovddasteaddjit. Maiddái Sámi arkiivvain dollojuvvui čoahkkin, mas guorahallojuvvui arkiivva ovddideapmi viidáseabbot Sámedikki ovddit mearrádusa ektui. Ráđđi áigu dál oččodit Sámi arkiivva ođđa dieđavistái Guovdageainnus, ja ahte ovdalis ohcaluvvon čielggadus arkiivva saji ja ovddasvástádusa birra norgalaš arkiivvas álggahuvvo. Sámediggi lea mielas ovttasbargat Sámedikkiin ruoŧabealde koordináhtor bargguin sámi bibliotegrafiija prošeavtta ektui neahtas. Min mielas lea lunddolaš ahte sámedikkit váldet ovddasvástádusa dán lágan prošeavttas. 2.9Eará 2.9.1 Čoahkkin gielddaministariin Erna Solberg Sámediggeráđđi deaivvadii gielddaministariin 14.12.01 ja digáštalai ráđđehusa lassidieđáhusa birra Stuorradiggedieđáhussii; Norgga sámepolitihkka. Ráđđi ovddidii oainnus áššái. Ráđđehus ovddida várra dieđáhusa 2002 miessemánus. 2.9.2 Čoahkkin justisministariin Odd Einar Dørum Sámedikki presideanttas ja ráđđelahtus Svein P. Pedersen lei 12.12.01 čoahkkin justisministariin Odd Einar Dørum. Čuovvovaš áššit ledje ovdan: Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohusa čuovvoleapmi Ráđđehusa beales Finnmárkku ektui, Sámi vuoigatvuođalávdegoddi Romssa, Norlándda ja máttasámeguovllu várás, sámiid vákšun, Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvra ja daid sámiid dilli geat masse oahpu soađi geažil. Oahpu massán áššis ledje mielde servviid ovddasteaddjit Guovdageainnus ja Kárášjogas, ja sii čilgejedje dili. 2.9.3 Čoahkkin Romssa fylkkasátnejođiheaddjiin Presideanttas ja Romssa fylkkasátnejođideaddjis lei oktasaščoahkkin 31.01.02. Čoahkkimis lei sáhka beliid birra mat gusket fylkkagildii ovddidanoasálažžan, sámi kultur- ja giellaguovddáš -- erenoamážit Ája sámi guovddáža birra Gáivuonas, Sámedikki guovttegielalašvuođa ruđat ja fylkkagieldda sámegiela ja kulturgelbbolašvuođa doaibmaplána (gč. čuoggá 2.5.5), joatkkaoahpahus, sámegiel oahpahus ja sámi kulturgelbbolašvuohta, sámi bealit sosiálabálvalusain ja stáhta bátnedikšunbálvalusain, fylkkagielddalaš bálvalančilgehus sámi áššiid ektui, huksengáhtten ja museat, biras- ja areálapolitihka ovddideapmi, ja vejolaš ovttasbargošiehtadusa dahkan Sámedikki ja Romssa fylkkagieldda gaskka. Čoahkkimis šiehtaiga presideantta guovttos fylkkasátnejođiheaddjiin ahte: álggahuvvo bargu veaháš viiddidit Ája, go juo prošeakta ii oidno Ráđđehusa prioriteremiin investeremiid ektui áigodagas 2001-2005 stuorradiggedieđáhus arkiivva, bibliotehkaid ja museaid birra, gč. St.dieđ. nr 22 (1999-2000) Kjelder til kunnskap og oppleving. álggahuvvo bargu ráhkadit ovttasbargošiehtadusa Sámedikki ja Romssa fylkkagieldda gaskka, áigeguovdilis áššiid hárrái. Áigumuššan lea ovddidit šiehtadusárvalusa dohkkeheapmái Romssa fylkkadiggái geassemánus ja Sámedikki dievasčoahkkimii čakčamánus 2002. 2.9.4 Poastakantuvrraid heaittiheapmi Čoahkkimis johtalusministariin, Kárášjoga ja Guovdageainnu sátnejođiheaddjiiguin 31.01.02 lei sáhka Guovdageainnu ja Kárášjoga poastakantuvrraid heaittiheami birra, ja almmolaš servodatbálvalusaid heaittiheami birra johtalusa oktavuođas. Ministaris lei áddejupmi Sámedikki ja sátnejođiheaddjiid oainnuide, ahte galggašedje gávdnot sámegiel poastabálvalusat, muhto oaivvildii ahte dan ferte poasta ieš sáhttit fuolahit. Čoahkkimis 04.01.02 poastakonseartna jođiheaddjiiguin deattuhuvvui poastta ovddasvástádus láhčit poastabálvalusaid sámegielat olbmuide. Poastta jođiheaddjit ledje mielas dan árvvoštallat, almmá ahte adde konkrehta lohpádusaid makkár čovdosat poasttas leat buoredit dili. Muđui dáhtto konseartna jođiheaddjit nuppástuhttit poastabálvalusaid. 2.9.5 Eará Dasa lassin lea ráđđi meannudan guoddalanáššiid ja ráhkkanahttán áššiid dán dievasčoahkkimii. 3. Nammadeamit 3.1 Sámedikki giellastivra 2002 - 2005 Lahtut: 1. perš. várrelahttu 2. perš. várrelahttu Rolf Olsen, jođiheaddji Kjell Kemi Else Turi Tor Magne Berg Elle Márjá Vars Marit Breie Henriksen Inger-marie Oskal Magne Einejord Ardis Ronte Eriksen Nora Brandsfjell, nubbijođiheaddji Albert Jåma Åsta Granefjell Pentha Samuel Gælok Anders Nystø Kaia Kalstad 3.2 Sámi giellalávdegoddi 2002 - 2005 Lahtut: perš. várrelahtut: Rolf Olsen Inger-marie Oskal Samuel Gælok Anders Nystø Nora Brandsfjell Albert Jåma 3.3 Refereansajoavku NOU 1995:6 Plána dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaide sámiide Norggas, evalueremii Lisbeth W. Skoglund Jonhild Jåma Eilif Nordvang Ann Ragnhild Broderstad Mikkel Johan Oskal 3.4 Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi Laila Nystad, Porsáŋgu, jođiheaddji Ann Helen Saari, Guovdageaidnu Sigbjørn Skåden, Skánit Thomas A. Danielsen, Snoasá, nubbijođiheaddji Kristine Martinsen, Ivgu Lávdegotti mandáhta oidno čoahkkingirjjis R 10/01. 4 Ođđa áššiid almmuheapmi - čuovvoleapmi. Evttohus 1: Sámi arkiivaávdnasiid hálddašeapmi Geahča ovdelis čuoggás 2.8. Evttohus 2: Sámegiel gelbbolašvuohta oadjoossodagaid vuodjenkantuvrrain Finnmárkkus Hámmárfeastta vuodjinkantuvra lea heaittihuvvon, ja dál lea Finnmárkkus dušše okta vuodjinkantuvra mii lea Čáhcesullos. Sámediggi lea váldán oktavuođa sihke oadjokantuvrraiguin ja vuodjinkantuvrrain Čáhcesullos gullat movt bálvalusat čađahuvvojit. Dábálaččat lea nu ahte olmmoš gii galgá buohccivissui ja lea ožžon rekvisišuvnna váldá oktavuođa suohkana oadjokantuvrrain mátkki birra. Eanas hálddašanguovllu suohkaniid oadjokantuvrrain leat bargit geat máhttet sámegiela. Dasto váldá oadjokantuvra oktavuođa vuodjinkantuvrrain mii galgá lágidit sáhtu buohccivissui. Vuodjenkantuvra fas váldá oktavuođa suohkana táksiiguin mat galget doalvut buohccivissui. Táksevuoddji oažžu dieđu gii galgá vuolgit ja goas, dasto táksevuoddji váldá oktavuođa olbmuin gii galgá mielde. Dát mearkkaša ahte geavaheaddji ii váldde dábálaččat njuolga oktavuođa vuodjinkantuvrrain. Vuodjinkantuvrra hoavda muitalii maid, ahte sis leat guokte bargi váldime sámegielkurssa dál. Evttohus 3: Diehtojuohkin Sámedikkis Geahča ovdelis čuoggás 2.7. Evttohus 4: Sámi guolástusavádat Guolástusresurssaid guovlulaš hálddašeami ektui lea Sámediggi jagi áigi ovddidan konkrehta árvalusa ahte ásahuvvošii sámi guolástusavádat sámi ássanguovlluide. Dan dihte vai sáhttá gozihit ja ruovttoluotta oažžut mearrasámiid dološ guolástanvuoigatvuođaid. Čujuhit konkrehta evttohussii sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánas, mas leat evttohuvvon resursahálddašanortnegat Deanu-, Ivgu- ja Divttasvuonaide. Dát ášši lea soames gearddi leamaš ovdan Guolástusdepartemeanttain, almmá ahte dat doaisttažii livččii čuovvoluvvon konkrehta. Sámedikki árvalus ii leat čuovvoluvvon. Dattetge lea nammaduvvon departemeanttaid gaskasaš bargojoavku, masa Sámediggi searvá, ja mii galgá geahčadit nannoaseabbot báikkálaččat sálaš- ja hálddašanortnegiid stivrema boahtteáiggis. Dat mii dán rádjai lea leamaš váldoággan vuosttildit konkrehta guolástusavádaga, lea dat ahte fágadepartemeantta mielas leat guolleresurssat álbmotlaš oktasašresursa, maid álbmotlaččat galggašii hálddašit, almmá sierra guovlulaš ortnegiid haga. Sámediggeráđđi áigu ain bargat sámi guolástusavádaga ektui, ja áigu máhccat áššái dieđáhusas Sámedikki sámi riddo- ja vuotnaguovlluid politihka birra. Evttohus 5: Sámi kultuvra ja eallinvuohki -- EO direktiivvaid váikkuhusat Ollu EO-direktiivvain lea mearkkašupmi sámi kultuvrii ja sámi ealáhusaide. Sámedikkis ii leat kapasitehta iige gelbbolašvuohtage ollásit geahčadit makkár mearkkašupmi sierra EO-direktiivvain leat sámi kultuvrii ja ealáhusaide. Dan geažil go sámit leat eamiálbmot, lea vejolaš spiehkastit EO-direktiivvain. Sámediggeráđđi háliida prioriteret konkrehta EO-direktiivvaid čuovvoleami, dalle go boahtá albmosii ahte dain leat eahpeoiddolaš váikkuhusat sámi kultuvrii, sámi servodateallimii ja sámi ealáhusaide. Sámediggi áigu dattetge čujuhit ráđđehusa ovddasvástádusa gozihit sámi beroštumiid dakkár direktiivvaid oktavuođas, mat gusket sámi beliide, ja eaktuda ahte ráđđehus aktiivvalaččat gulahallá Sámedikkiin dán oktavuođas. Evttohus 6: Árbevirolaš sámi meahcásteamis ii gávdno láhkasuodjalus Bargu sámi vuoigatvuođaiguin luondduresurssaide lea ja lea leamaš prioriterejuvvon bargu Sámedikkis gitta dan rájes go Sámediggi ásahuvvui. Meahcceealáhusaid nanosmahttin ja ovddideapmi lea deaŧalaš oassi dán politihkas. Sámediggi ii leat gal álggage duhtavaš go Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohusaid čuovvoleapmi Finnmárkku ektui manná nu njozet, iige leat duhtavaš sámi vuoigatvuođaid čuovvoleami leavttu ektui olggobealde Finnmárkku. Váttisvuohtan lea dat go sámi meahcceealáhusaide ii gávdno diggerievttálaš láhkavuođđu, eaige dat ealáhusat adnojuvvo nu stuorra árvvus. Sámediggeráđđi áigu čuovvolit dán ráđđehusa ektui. Mii guoská konkrehta evttohussii ahte doallat sierra seminára árbevirolaš sámi meahcceealáhusaid birra, de ii leat Sámediggeráđi mielas ulbmállaš dan dál doallat. Sámi vuoigatvuođaid meahcceresurssaide sihkkarastin politihkalaččat prioriterejuvvo Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu čuovvoleami oktavuođas. Evttohus 7: Stáhta galgá buhtadusa addit Guovdageainnu suohkanii Sámediggeráđi mielas ii leat nu áigeguovdil ovddidit stáhtalaš eiseválddiide sierra gáibádusa ahte addit buhtadusa Máze-gillái, daid vahágiid ovddas maid gili dulvadanáitta lea dagahan. Sámediggeráđđi lea dieđáhusastis áššis 38/01 dadjan ahte Sámediggeráđđi áigu dan geažil go Guovdageainnus ja Mázes lea váttis dilli čuovvut dan erenoamážit. Sámediggeráđđi áigu Sis-Finnmárkku ovddidanprográmma bokte nannoseabbot bargat ealáhusovddidemiin Guovdageainnu suohkanis. Plánalaš bargu ealáhusovddidemiin lea buoret vuohki ovddidit positiivvalaš ovdáneami Mázes ja Guovdageainnus, go ásahit sierra buhtadusortnega Guovdageainnu suohkana várás. Čujuhit muđui sierra čuoggái dieđáhusas Sis-Finnmárkku čuovvoleami birra. Evttohus 8: Friijacampen Sámis Váttisvuođat friija campema ektui čatnasit eanaš geaidnoguoraide campemii ja vuoiŋŋastanbáikkiide campemii dahje campemii lahka almmolaš geainnu. Gielddat sáhttet dihto muddui reguleret areálaid geavaheami gielddas, plána- ja huksenlága §§ 25 ja 26 mielde. Prinsihpalaččat sáhttet gielddat regulerenplánaid bokte reguleret campema, omd. gieldit campema almmolaš vuoiŋŋastanbáikkiin. Dát reguleren ferte guoskat buohkaide, go reguleremat mat dahkkojuvvojit plána- ja huksenlága mielde, regulerejit guovllu geavaheami, iige dan gii dan sáhttá geavahit. Go bures merke ja čađaha regulerenmearrádusaid, de sáhttá viehka ollu geahpedit váttisvuođaid friija campema oktavuođas. Sámediggeráđđi áigu árvvoštallat ávžžuhit Finnmárkku, Romssa ja Davvi Trøndelága gielddaid geavahit regulerenvejolašvuođaid plána- ja huksenlága mielde reguleret campema guovlluin maid várás ráhkaduvvo regulerenplána. Asttoáiggelága § 9 mielde lea buohkain vejolašvuohta bisánit ja teltet meahcis gitta guokte beaivvi. Mohtorfievrruiguin ii leat gal lohpi meahcis vuodjit. Iige leat lohpi teltet áidojuvvon eatnamiin almmá eaiggáda lobi haga. Sámediggeráđđi bargá beaivválaččat eamiálbmot vuoigatvuođabarggu bokte dan ektui ahte livččii go vejolašvuohta earáláhkai meannudit báikegottiid olbmuiguin guovlluid geavaheamis. Sámediggeráđđi oaivvilda ahte ON-konvenšuvnna, siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái, 27. artihkkal ja ILO-konvenšuvdna rahpet vejolašvuođa sierraláhkai meannudit eamiálbmotrievtti vuođul, muhto eiseválddit eai dan leat vuos dohkkehan. Sierraláhkai meannudeapmi man ge eará vuođul go eamiálbmotrievtti vuođul lea vuostá EEO šiehtadusa njuolggadusaid. Evttohus 9: Girji »Naboer på Europas tak -- Barentsregionen» Mii guoská girjji »Naboer på Europas tak -- Barentsregionen» vejolaš bisseheapmái, dan vuovdima gieldimii ja lohkat ahte dat lea dohkketmeahttun oahppogirjin, dan geažil go das boazodoallu ovdanbuktojuvvo dohkketmeahttun vugiin, de čujuha Sámediggeráđđi ahte áššis leat maiddái bealit mat gusket sátnefriijavuhtii. Sámediggeráđđi buvttii áššis R 31/00 gulaskuddancealkámuša Sátnefriijavuođakomišuvnna bargui. Das deattuha ráđđi dárbbu rabasvuhtii ja gierdevašvuhtii sátnefriijavuođa rájiid ektui. Ráđđi doarjjui komišuvnna vuođđooainnu ahte sátnefriijavuođa vuođul lea olbmuin friijavuohta buktit ovdan oainnuid ságastallama ja kritihka bokte. Dát guoská maiddái dakkár cealkámušaide mat sáhttet leat vealaheaddji. Go almmolašvuohta galgá sáhttit doaibmat dieinna lágiin, de fertejit vealaheaddji oainnut beassat boahtit albmosii, go easkka dalle go dat leat ovddiduvvon sáhttá daid čorgegoahtit almmolaš moaitámušaiguin. Mii guoská girjái, de čujuha Sámediggeráđđi sátnefriijavuođa prinsihpaide, man geažil ráđi mielas danne eai gávdno ákkat čuovvolit ášši viidáseappot. Oahppogirjjiid almmolaš dohkkehanortnet lea heaittihuvvon, ja báhcá ovttaskas skuvlla duohkái árvvoštallat makkár oahppogirjjit leat dohkálaččat oahpahussii. Ráđđi háliida dattetge deattuhit ahte dárbbašuvvojit dieđut boazodoalu ja eará sámi áššiid birra mat leat riekta sihke oahppogirjjiin ja eará girjjálašbuktagiin. Evttohus 10: Norgga ja Suoma rádjaássiid dilli Čujuhuvvo máŋggalágan beliide ja njuolggadusaide mat váttásmahttet álbmoga beaivválaš eallima rádjaguovlluin. Sámediggeráđđi diehtá movt dilli lea, ja oaidná ahte lea dárbu bargat juoga. Ráđđi áigu vuosttažettiin čujuhit bargui mii lea jođus davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain. Geassemánu 1. b. 2002 rájes galgá ekspeartajoavku čielggadit sámekonvenšuvnna ášši lagabui. Ráđi mielas lea lunddolaš fuolahit ahte dát ekspeartajoavku oažžu diehtit daid čuolmmaid birra mat dás bohtet ovdan, vai sáhttet daid lagabui geahčadit. Evttohus 11: Sámi álbmotlaš čuoiganrusttet Sámediggeráđđi čujuha ráđi dieđáhussii áššis 38/01, mii guoská sámi valáštallamii ja bargui, ahte boahtteáiggis oččodit tihppenruđaid sámi valáštallanulbmiliidda. Sámediggeráđđi áigu ain oččodit sámi valáštallamii dohkálaš ekonomalaš rámmaid sihke doaimma ja rusttegiid dáfus, ja áigu čuovvolit ovddit ávžžuhusaid Kulturdepartementii mii guoská dása. Sámediggeráđđi oaidná deaŧalažžan ahte guovddáš eiseválddiiguin álggahuvvo ságastallan mii guoská tihppenruđaid geavaheapmái, ja dien oktavuođas livččii lunddolaš guorahallat álbmotlaš sámi čuoiganrusttega. Mielddus: Ovddastemiid ja čoahkkimiid geahčastat áigodagas 01.10. -- 11.11.01 II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat Čoahkkinjođihangotti árvalus: Sámediggeráđi doaibmadieđáhus váldojuvvo diehtun. III. Jienasteapmi 39 áirasis ledje 39 mielde jienasteamis. Jienasteapmi čađahuvvui čuovvovaš vugiin 1.Ášši loahpahuvvui jienasteami haga. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Sven-Roald Nystø, áššejođih. 2. Egil Olli Svein-Roald Nystø Johan Mikkel Sara Jánoš Trosten Geir Tommy Pedersen Ragnhild L. Nystad Egil Olli 3. Olaf Eliassen Steinar Pedersen Olaf Eliassen 4. Per A. Bæhr Sven-Roald Nystø Terje Tretnes Simon Andersen Per A. Bæhr 5. Isak M. O. Hætta Sven-Roald Nystø Isak Mathis O. Hætta 6. Berit Ranveig Nilssen 7. Roger Pedersen Svein-Roald Nystø Geir Tommy Pedersen Terje Tretnes Berit Ranveig Nilssen Roger Pedersen Per Edvin Varsi (čoahkkinortn.) Jánoš Trosten (čoahkkinortn.) 8. Steinar Pedersen 9. Ragnhild Lydia Nystad Egil Olli Ragnhild Lydia Nystad 10. Jánoš Trosten Sven-Roald Nystø Johan Mikkel Sara Isak Mathis O. Hætta Jánoš Trosten 11. Ole Henrik Magga Isak Mathis O. Hætta Egil Olli Ole Henrik Magga 12. Berit Oskal Eira Ragnhild Lydia Nystad 13. Anders Urheim Ragnhild Lydia Nystad Sven-Roald Nystø Anders Urheim 14. Willy Ørnebakk Sven-Roald Nystø Olaf Eliassen Ragnhild Lydia Nystad Willy Ørnebakk 15. Per Solli Isak Mathis O. Hætta Ragnhild Lydia Nystad Per Solli 16. Johan Mikkel Sara Per Solli Roger Pedersen Willy Ørnebakk Johan Mikkel Sara 17. Per Edvin Varsi Terje Tretnes Per Edvin Varsi 18. Olav M. Dikkanen Egil Olli Jánoš Trosten 19. Svein Peter Pedersen Steinar Pedersen Per Solli Willy Ørnebakk Svein Peter Pedersen 20. Simon Andersen 21. Ragnhild Lydia Nystad 22. Sven-Roald Nystø VI. Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná: Sámediggeráđi doaibmadieđáhus váldojuvvui diehtun. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui guovvamánu 19. beaivvi 2002 dii. 16.45. Ášši 03/02 Gažaldagat Sámediggeráđđái Sámedikki čoahkkinortnega § 11 vuođul Ášši meannudeapmi álggahuvvui guovvamánu 19. beaivvi 2002 dii. 17.15. IV. Áššebáhpirat Gažaldat 1, áirasis Willy Ørnebakk, Bargiidbellodaga sámediggejoavku Gažaldat 2, áirasis Willy Ørnebakk, Bargiidbellodaga sámediggejoavku Gažaldat 3, áirasis Willy Ørnebakk, Bargiidbellodaga sámediggejoavku Gažaldat 4, áirasis Steinar Pedersen, Bargiidbellodaga sámediggejoavku Gažaldat 5, áirasis Arders Urheim, Bargiidbellodaga sámediggejoavku Gažaldat 6, áirasis Per Solli, Bargiidbellodaga sámediggejoavku Gažaldat 7, áirasis Anders Urheim, Bargiidbellodaga sámediggejoavku Gažaldat 8, áirasis Sverre Andersen, Bargiidbellodaga sámediggejoavku V. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat Gažaldat 1, áirasis Willy Ørnebakk, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Diehtojuohkinávdnasat Sámedikkis »Ođđa áššiid» oktavuođas skábmamánu dievasčoahkkimis, ovddidii Bargiidbellodaga sámediggejoavku evttohusa ahte galget ráhkaduvvot sierra diehtojuohkinmáhpat buot áirasiidda. Sámedikki presideanta lohpidii dan dahkat ovdal juovllaid. Man guhkás lehpet joavdan dainna áššiin? Sámediggeráđi vástádus: Áirras Willy Ørnebekk divui gažaldaga Sámedikki dievasčoahkkimis skábmamánus diehtojuohkinávdnasiid birra áirasiidda, vai áirasat ieža buorebut sáhttet juohkit dieđuid Sámedikki ja dikki doaimmaid birra. Buot áirasiidda biddjojit vahku mielde hilduide máhpat main leat dárbbašlaš ávdnasat iešguđetlágan hámis. Doppe leat gihppagat, maid sáhttá juohkit, ja duogášdieđut Sámedikki birra, maid sáhttá geavahit go áigu čállit sáhkavuoruid, sártniid ja eará. Eanet gihppagiid sáhttá diŋgot Sámedikki hálddahusas. Čuovgaárkkat biddjojit mielddusin maiddái gárvásit bábirčálusin ja diskeahtas. Nu sáhttet áirasat, geain lea PC, ieža hábmet sisdoalu ođđa čuovgaárkan ja vejolaččat ovdanbuktit čuovgaárkkaid digitála hámis. Muđui ávžžuhan áirasiid ieža geavahit Sámedikki neahttasiidduid, gos leat eanet dieđut, ja neavvut olbmuidge geavahit daid siidduid. Sámediggi mearridii áššis 21/01 Sámedikki gulahallan- ja bálvalanpolitihkka, ahte elektrovnnalaš bálvalusat galget vuoruhuvvot. Danne leage deaŧalaš ahte geavahuvvojit min diehtojuohkinbálvalusat mat leat neahtas Gažaldat 2, áirasis Willy Ørnebakk, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Vuođđoealáhusat Vuođđoealáhusat leat hirbmat deaŧalaččat sámi kultuvrra ja ealáhusaid doalaheapmái ja ovddideapmái. Go dát ealáhusat dađistaga goariduvvojit, de loaktá dát eanet ja eanet min giliservodagaid. Dán oktavuođas lea ráđđehus maŋimuš mánuin signaliseren evttohusa viidát rievdadit sihke guolástusaid ja eanadoalu. Guolástusministtar lea sádden evttohusa man áigumuššan lea ráddjet vejolašvuođa searvat jovkui II -- oktasašbivdoearri galgá vuoliduvvot. Eanadoalloministtar lea gieskat dovddahan sakka rievdadit doallostruktuvrra nu ahte ovttabealádit ulbmáluššat stuorát doaluid ektui. Maid lea Sámediggeráđđi jurddašan dahkat dáid guovddáš eiseválddiid ođđa signálaid ektui vuođđoealáhusaide? Sámediggeráđi vástádus: Sámediggeráđđi lea fuolastuvvan nugo Willy Ørnebakk ge lea mii guoská ovdáneapmái vuođđoealáhusain, ahte doalut šaddet dađistaga stuorát. Sámediggi lea Sámedikki ásaheami rájes bargan aktiivvalaččat ja ulbmállaččat láhčit diliid smávva ealáhusdoaimmaide vuođđoealáhusain sámi ássanguovllus. Erenoamážit lea láhččojuvvon vejolašvuohta lotnolaga bargat sierra vuođđoealáhusaiguin. Sierra ealáhusaiguin bargat lotnolaga, vejolaččat lotnolaga eará bálkádietnasiin bearrašis lea leamaš ja lea nana heiveheapmi ealáhusvuđđui, dan bokte ahte unnit doaimmaid ealáhusas sáhttá buhttet stuorát doaimmaiguin eará ealáhusas. Sámedikkis leat juo ollu ortnegat mat dorjot smávva ealáhusdoaimmaid vuođđoealáhusain. Jahkásaččat juolluduvvo sullii 2 miljon ruvnnu investerendoarjjan doaluide main lea vuollel 1,5 jahkedoaimma. Investerendoarjja juolluduvvo unnit bivdofatnasiidda ja addojuvvo viehka ollu doarjja bargiide geat barget sierra lotnolasealáhusaiguin. Sámediggeráđđi áigu hoahpuhit barggu guovddáš eiseválddiid ektui buoridit smávva doaimmaid rámmaeavttuid vuođđoealáhusain sámi ássanguovllus. Mii áigut guolástusaid regulerenráđis joatkit bargguin sihkkarastit riddofatnasiidda stuorát oasi guolleresurssain ja joatkit bargguin oččodit ásahuvvot sierra sámi guolástusavádaga. Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea 24.01.02 beaiváduvvon reivves bivdán Sámediggeráđi ovdan váldit ráđđehusain eanadoalu heajos ovdáneami. Sámediggeráđđi áigu čuovvolit dán ávžžuhusa ja bidjat deattu dasa makkár váikkuhusat bivdoearrevuovdimis ja doaluid geahppáneamis sámi báikegottiin leat sámegillii ja sámi kultuvrii. Danne mii áigut doallat čoahkkima eanadoalloministariin dán birra. Sámediggeráđđi áigu barggustis viidáseabbot sihkkarastit barggolašvuođa vuođđoealáhusain sámi báikegottiin, erenoamážit oččodit buoret rámmaeavttuid dáid ealáhusaide, nu ahte maiddái unnit doaluin lea boahtteáigi ja daid lea maid vejolaš ásahit. Gažaldat 3, áirasis Willy Ørnebakk, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Doarjjaortnegat sámi váldoorganisašuvnnaide Bargiidbellodaga sámediggejoavku čujuha gažaldahkii áššis 13/01 sámi váldoorganisašuvnnaid doarjjaortnet. Gažaldagas čujuhuvvui maiddái ahte Sámediggi leai gáibidan Sámediggeráđi álggahit barggu ođasmahttit doarjjaortnega. Sámediggeráđđi dovddahii vástádusastis ahte ráđđi áiggui ovddidit ođđa njuolggadus-árvalusa maŋŋá 2002 jahkemolsuma. Bargiidbellodaga sámediggejoavku vuordá ahte Sámediggeráđđi prioritere dán barggu. Bargiidbellodaga sámediggejoavku dáhttu diehtit goas dat lohpiduvvon čielggadus boahtá? Man muttos lea bargu? Sámediggeráđi vástádus: Lea riekta nugo áirras Ørnebakk čujuha ahte áigumuššan livččii rievdadit sámi váldoorganisašuvnnaid doarjjaortnega. Lassin daid beliide mat dalle hábmejuvvojedje, de oaidnit mii dihto struktuvrarievdadusa sámi váldoorganisašuvnnaid gaskkas. Heiveheapmi daid rievdan politihkalaš rámmaeavttuid ektui, maid dál oaidnit organisašuvdnaeallimis joatká ja mii váldit ovddasvástádusa ovddidit doarjjaortnegiid heivehuvvon dasa. Mii leat veaháš maŋŋonan ođđa njuolggadusaid ráhkademiin sámi váldoorganisašuvnnaide ja áigut geahččalit doallat dan áigeplána, maid leat geažidan min ovddit vástádusas ja loahpalaččat meannudit ášši dievasčoahkkimis čakčamánus 2002. Gažaldat 4, áirasis Steinar Pedersen, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Guovttegielalašvuođa ruđat: Áigu go Sámedikki eanetlohku ain rihkkut Stuorradikki eavttuid? Stoltenberg ráđđehus evttohii máŋggageardásaččat lasihit juolludusaid gokčat gielddaid liigegoluid láhkageatnegahtton guovttegielalašvuođa doaimmaide. Bargiidbellodaga sámediggejoavkku evttohusa mielde, evttohii Sámediggi Ráđđáhussii ahte dáid ruđaid galggašii Sámediggi juohkit. Stoltenberg ráđđehus čuovvolii dán, ja evttohii Stuorradiggái ahte Sámediggi galggašii juohkit 10,2 miljon ruvnnu jahkái 2002. Dát dohkkehuvvui, ja Stuorradikkis lei buori muddui ovttaoaivilvuohta politihkalaččat submi ektui, ja dan ektui ahte Sámediggi daid ruđaid galggašii juohkit. Sámediggeráđi konkrehta evttohusa oktavuođas movt juohkit guovttegielalašvuođa ruđaid, eai liikon gielddat go Sámediggeráđđi háliidii váldit 600.000 ruvnnu ortnega hálddašeapmái. Vaikko mii vuosttildeimmet árvalusa, de mearridii eanetlohku dan, ja mii leat maŋŋá ožžon ollu moaitámušaid dan geažil. Gielddaid beales lei maid hui lossat njiellat dan go Sámedikki eantetlohku dasa lassin válddii 300.000 ruvnnu guovttegielalašvuođa ruđain museaulbmiliidda. Ságastallamis dán birra Sámedikkis ášši 41/01 meannudeami oktavuođas, oaivvildeimmet mii ahte dát lea áibbas vuostá buot daid áigumušaid maid Stuorradiggi lei bidjan vuođđun, ja Sámedikki presideanta lohpidii Sámedikki sárdnestuolus ahte son, ovttasráđiid opposišuvnnain, lei mielas gávdnat ruđaid dasa mii lei váldojuvvon museaulbmiliidda. Dát ii leat dahkkojuvvon. Min áddejumi mielde lea dárbu ollašuhttit dán lohpádusa jođáneamos lági mielde. Go Sámedikki eanetlohku geavaha guovttegielalašvuođa ruđaid eará ulbmiliidda, de rihkku dat dan luohttámušoktavuođa mii ferte leat sihke gielddaide ja Stuorradiggái. Áššis lea dasto maiddái hirbmat duođalaš konstitušuvnnalaš bealli. Go Sámedikki eanetlohku geavaha dáid ruđaid eará ulbmiliidda go guovttegielalašvuhtii, de lea dat maiddái vuostá Stuorradikki čielga dáhtu. Namalassii ii sáhte oktage boastut áddet dan maid Stuorradiggi -- gielddakomitea - lea cealkán: «Eanetlohku áigu deattuhit ahte eaktun eanet ruđaide lea dat ahte dat mannet duođalaš goluide guovttegielalašvuođa oktavuođas». Dasto dajai komitea maiddái ahte leat fuomášan ahte Sámedikki ekonomalaš rámmat sturrot árvvoštallanruđaiguin gielddaide, «erenoamáš goluiguin guovttegielalašvuhtii». B árvalus S. nr 5 (2001-2002). Gieldakomitea árvalus 2002 stáhtabušeahta ektui, 3.4.1 kap. 540 Sámediggi.» Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea sakka fuolastuvvan dan geažil go Sámedikki eanetlohku ii oro namuhan veara berošteamen gielddaid dárbbuin, dahje das ahte rihkku Stuorradikki čielga gáibádusa juolludusáššis. Dán vuođul háliidan jearrat čuovvovaš gažaldaga Sámedikki presideanttas: Leago Sámedikki presideantta mielas konstitušuvnnalaččat riekta hilgut Stuorradikki mearrádusa, ja áigu go Sámedikki eanetlohku joatkit dán lágan geavahusain dáin dahje sullasaš áššiin man oktavuođas Sámediggi hálddaša servodaga ruđaid dihto ulbmilii? Áigu go Sámedikki presideanta dahkat nugo lea lohpidan, ahte njulget daid vearrámus rihkkumušaid Stuorradikki čanastagaide guovttegielalašvuođa ruđaid geavaheamis? Sámediggeráđi vástádus: Sámediggi jugii áššis 41/01 jagi 2002 guovttegielalašvuođaruđaid suohkaniidda ja fylkasuohkaniidda sáme lága hálddašanguovllus, oktiibuot 24,75 miljon ruvnnu. Dán supmis leat maid árvvoštallanruđat, 10,2 miljon ruvnnu maid Sámediggi válddii badjelasat juohkit jagi 2002 rájes. Sámediggi lea juohkán ollu eambbo guovttegielalašvuođa ruđaid go dan maid Stuorradiggi lea lasihan árvvoštallanruđaid bokte, ja dan olis ii sáhte Sámediggeráđđi dohkkehit Bargiidbellodaga čuoččuhusa ahte Sámediggi ii leat čuvvon Stuoradikki mearrádusa das, ahte ruđat galget gokčat liigegoluid mat suohkaniin leat guovttegielalašvuođa geažil. Sámediggi han lea juohkán dan 10,2 miljon ruvnnu mat galget gokčat suohkaniid liigegoluid, ja vel dasa lassin 14,55 miljon ruvnnu maid Sámediggi ieš lea várren guovttegielalašvuođadoarjagiidda. Guovttegielalašvuođaruđaid hálddašeapmi mielddisbuktá liigebarggu Sámediggái ja dasa lassin gáibida erenoamáš gelbbolašvuođa. Lea dárbu nannet giellafágalaš oktavuođa Sámedikki ja suohkaniid gaskka giellaáššiin. Dán oktavuođas oinnii Sámediggeráđđi dárbbašlažžan nannet hálddahusa ođđa giellafágalaš virggiin, ja fievrridii 600.000 ruvnnu guovttegielalašvuođa ruđain 01 postii. Dát ođđa giellafágalaš virgi boahtá buorrin suohkaniidda dan bokte ahte suohkanat galget oažžut giellafágalaš rávvagiid ja bagadallamiid giellabarggu oktavuođas. Mii čujuhit ahte GGD juolludusreivvestis beaiváduvvon 31.01.2002 čállá: »Juolludusas leat maid ruđat guovttegielalašruđaid hálddašeapmái.» Sámedikki eanetlohku šálloša go Stuoradiggi ii leat lasihan ruhtajuolludeami Sámediggái ođđa doaimmaide, ja dan geažil sirddiimet 300.000 ruvnnu guovttegielalašvuođaruđain eará kapihttalii doarjun dihte Billávuona gelbbolašvuođaguovddáža ja Jáhkovuona Mearrasámi musea. Giella lea maid gelbbolašvuohta, ja Sámedikki eanetlohku oinnii mávssolažžan doarjut gelbbolašvuođaguovddáža ásaheami Billavutnii maiddái giellaovddideami várás. Lea erenoamáš deaŧalaš áimmahuššat sámegiela vuhtiiválddidettiin dáid guovlluid bivdo- ja guolástuskultuvrra. Jáhkovuona Mearrasámi musea lea áidna sámi ásahus dien guovllus, ja Sámedikki eanetlohku oaidná dehálažžan doarjut ásahusa vuoi dan guovllu mearrasápmelaččain lea sámi ásahus mii veahkeha nannet sin iešdovddu sihke giela ja kultuvrra bokte. Sámi ásahussii gullá sámegiella, ja nu boahtá dát ruhta ávkin sámegiela nannemii mearrasámi guovllus gos giella lea rašis dilis. Sámediggeráđđi oaidná dehálažžan doarjut ásahusaid mat nannejit ja ovddidit sámi giela ja kultuvrra, ja áigu maŋit áiggis bargat dan badjelii ahte Stuorradiggi juolluda eambbo ruđaid sámi doaimmaide. Muhto nu guhká go juolludeapmi ii lassán, de ferte Sámediggeráđđi garrasit vuoruhit ruhtajuolludemiid, ja dakko bokte gokčat sámi álbmoga dárbbuid nu guhkás go vejolaš dainna ruđain mii Sámedikkis lea. Mii guoská gažaldahkii sámedikki presideantta njálmmálaš lohpádusa oktavuođas geahčadit ášši, de dát dahkko Sámedikki bušeahttameannudeami oktavuođas miessemánu dievasčoahkkimis dán jagi. Gažaldat 5, áirasis Anders Urheim, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Prošeaktaruđaid geavaheapmi Divttasvuona gielddas čuovvolit NOU 1995:6, Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga várás Norggas Čujuhit Sámedikki prošeaktaruđaid almmuheapmái NOU 1995:6 -- Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga várás Norggas - čuovvoleami oktavuođas. 1999:s juolluduvvui Divttasvuona gildii 200.000 ruvnnu prošeaktaruhta čielggadit ja plánet doaibmabijuid sámi álbmoga várás Divttasvuonas. Duogáš ohcamii stáhtalaččat vuolggahuvvon »Hellomoprošeakta» bokte, lei ahte dát ruđat galge merkejuvvot julevsámi giliservodahkii Moskái. Dát lea duođaštuvvon Sámedikki ja Divttasvuona gieldda gaskasaš reivvestallamiin. Vástesaš submi juolluduvvui 2000:s, eará deaŧalaš ulbmáluššamiidda gielddas. Moskkis lea stuorra dárbu láhčit dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid, muhto eat sáhte oaidnit ahte ruđat livčče geavahuvvon juolluduvvon ulbmiliidda. Divttasvuona gielda ozai 21.11.01 reivve bokte Sámedikkis lobi geavahit earáláhkai geavatkeahtes ruđaid, maid Sámediggi lei juolludan 1999:s ja 2000:s -- 55.656,53 ruvnnu. Sámediggi duođašta 07.01.02 reivve bokte ahte ruđaid sáhttá geavahit eará guoskevaš ulbmiliidda, sierra bálvalusfálaldagaide, Divttasvuona gieldda mearridan plánii ođđa buohcciruovttu ektui Ájluovttas ja Gásluovttas ja ođđa dearvvasvuođa guovddážii Ájluovttas. Sámediggeráđi álginjulggaštusas čujuhuvvo ahte vuođđo dearvvasvuođa bálvalusat ja eastadeaddji dearvvasvuođabargu galgá heivehuvvot báikkálaš sámi diliide. Dasto oaivvilda Sámediggeráđđi ahte áigu oččodit Sámediggái aktiivvaleabbo saji dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid sisdoalu hápmema ektui buot dásiin. Oaivvilda go Sámediggeráđđi ahte bálvalusat leat heivehuvvon báikkálaš sámi diliide Moskkis ja ahte Divttasvuona gielda lea čađahan prošeavtta álgoplánaid mielde? Oaivvilda go ráđđi ahte Sámediggi lea čuovvolan eavttuidis namuhuvvon juolludusaid bokte? Sámediggeráđi vástádus: Sámediggi lea bidjan eavttuid prošeaktaruđaid geavaheapmái čuovvolit NOU 1995:6 sámi dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga várás Norggas. Sámediggi lea bidjan eaktun earret eará ahte prošeavtta loahpas galgá buktojuvvot duođaštus, čálalaš raporta ja revisora duođaštan rehketdoallu ruđaid geavaheamis. Divttasvuona gielda lea sádden raportta ja rehketdoalu nugo galgá. Divttasvuona gielda ozai 1999:s prošeaktaruđaid virgái birasbargin, ja ovddidit reaiddu/vuogi gieldda ja eará eiseválddiid várás movt láhčit doaibmabijuid daid sierra dárbbuid várás mat leat dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusain Moskkis. Sámediggi juolludii Divttasvutnii doarjaga ovddidit dearvvasvuođa ja sosiála doaibmabijuid sámi álbmoga várás Oarjevuotnaprošeavtta bokte. Mii leimmet maiddái bidjan eaktun juolludussii ahte prošeakta ráddjejuvvo guoskat čielggadan- ja plánendoibmii ovttasráđiid gieldda dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusain, dahje juo nammaduvvojit ovddasteaddjit refereansajovkui. Gieldda raportta mielde maid oaččuimet 12.04.01, ledje goappašat eavttut ollašuhtton. Seamma raporttas oidno maiddái ahte prošeakta ii leat ovdánan go prošeaktajođiheaddji gárttai molsojuvvot. Divttasvuona gielda ozai 2000:s ruđaid ovttaskas doaibmabijuid čuovvoleapmái ja metodaovddideapmái evttohuvvon gieldda sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaplánas. Kárten- ja čielggadusbargu mii lea dahkkojuvvon daiguin ruđaiguin mat juolluduvvojedje 1999:s, lei vuođđun álggahuvvon bargui sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaplánain. Divttasvuona gieldda mielas lei dattetge dárbu álggahit muhtun doaibmabijuid mat ledje evttohuvvon plánas. Plána bajit dási mihttomearrin lei gávdnat dássásaš fálaldagaid sihke dáža ja sámi álbmoga várás Divttasvuonas. Čielggadus- ja plánabargu álggahuvvui Moskkis mii čájehii ahte lea dárbu máŋggalágan doaimmaide guovllu olbmuid várás. Plánabarggus evttohii gielda maiddái ahte ásahuvvo lotnolasvirgi gozihit buot dárbbuid. Sámediggi ii sáhttán addit prošeaktaruđa dán virgái njuolggadusaid vuođul. Virggi ulbmilin lei váikkuhit dássásaš dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi álbmoga várás. Dat mearkkaša dan ahte sámi dimenšuvdna galgá heivehuvvot juo huksejuvvon dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalussii. Dan geažil eat leat mii vuoruhan addit ruđaid bálkágoluide. Dán vuođul divui Divttasvuona gielda iežas ohcama guoskat ovttaskas doaibmabijuid čuovvoleapmái ja metodaovddideapmái, mat leat evttohuvvon dearvvasvuođa- ja sosiálaplánas. Divttasvuona gielda lea 2001:s maid ohcan prošeaktaruđaid, dán vuoro konkrehta doaibmabijuid čađaheapmái, gieldda sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaplána čađaheami oktavuođas. Gieldda plánas daddjojuvvo čuovvovaččat: "Divttasvuona gielda ferte addit nu buorre go vejolaš dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid álbmogii Oarjevuonas" Plána mielde galget doaibmabijut Moskkis čađahuvvot earret eará čuovvovaččat: Ásahuvvo 80-100% virgi birasbargin Moskkis Ásahuvvo 50% veahkkedivššárvirgi Moskkis, masa gullet maiddái eará bálvalusat Huksejuvvojit guokte áimmahuššanviesu Moskái Dilálašvuođat láhččojuvvojit nu bures go lea vejolaš daid sierra dearvvasvuođa bálvalusaide mat dahkkojuvvojit Moskkis Ohcamis oidno ahte ruđat galget várrejuvvot birasbargivirgái Moskkis. Namuhuvvon njuolggadusaid vuođul biehttalii Sámediggi dán maiddái. Mii attiimet doarjaga baicce sámi giellagelbbolašvuođa, kulturmáhtolašvuođa ja kulturgelbbolašvuođa nannemii gieldda dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis. Sámediggi lea juolludan buohkanassii 600.000 ruvnnu dearvvasvuođa- ja sosiálaprošeavttaide Divttasvuona gielddas. Min dieđuid mielde leat ruđat mannan ávkin gieldda sámi álbmogii. Mii doaivut dieđusge maiddái ahte prošeaktaruđain ja doaibmabijuin maid Divttasvuona gielda lea álggahan lea guhkesáiggi ja positiivvalaš váikkuhus gieldda dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovddideapmái. Gažaldat 6, áirasis Per Solli, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Storvatnet ásahallan Gildeskåla gielddas Sjøfossen elfápmorusttega huksema oktavuođas Plána mielde livččii áigumuššan báddadit Storvatnet nammasaš čázádaga Gildeskåla gielddas 17 mehteriin Sjøfossen elfápmorusttega huksema oktavuođas. Dán lágan plánat leat oahppásat midjiide ovddežis. Dán lágan ásahallamis livčče stuorra váikkuhusat guovllu boazodollui. Dasto billistuvvošii Storvatnet, mii lea buorre guollejávri ja olles guovllu erenoamáš rekreakšuvdnabáiki. Dán oktavuođas leat mus čuovvovaš gažaldagat Sámediggeráđđái: Maid lea Sámediggi dahkan maŋŋá go leat boahtán diehtit plánaid birra, ja makkár cealkámušaid lea Sámediggi buktán dán ášši oktavuođas? Leat go guovllus sámi kulturmuittut, maidda ásahallan čuozášii? Leat go dahkkojuvvon ekologalaš váikkuhusčielggadusat guovllus, go dán ásahallama oktavuođas lea áigumuššan goikadit joga Storvatnet rájes merrii? Sámediggeráđi vástádus: Sjøfossen elfápmorusttet, lahka Sunddasjoganjálmmi (Sundsfjordelva) Gildeskåla gielddas Norlándda fylkkas, biddjui doibmii 1950:s. Sjøfossen elfápmorusttega dahkujávrin lea dál Storvatnet, man sáhttá ásahallat 3,5 mehtera. Almmolaš oasussearvi, Sjøfossen Energi AS, eaiggáduššá elfápmorusttega. Sjøfossen Energi AS lea guhká árvvoštallan mo galggašii buorebut ávkkástallat dán guovllu fápmobuvttadannávccain. Dát plánat čielggaduvvojedje dieđáhusas Reinskar elfápmorusttega váikkuhusaid birra ja sáddejuvvui gulaskuddamii skábmamánus 1997. Sámi kulturmuitoráđđi buvttii dalle cealkámuša dieđáhussii. Áigodagas 1997-2001 lea Sjøfossen Energi AS čielggadan huksenmolssaevttuid váikkuhusaid Norgga čážádat- ja fápmodirektoráhta (Norges vassdrag og energidirektorat (NVE)) mearridan čielggadanprográmma vuođul. Gárvvistuvvon váikkuhusčielggadeami vuođul ohcá dál Sjøfossen Energi AS konsešuvnna beassat ásahallat Storvatnet vel eambbo ja hukset Reinskar elfápmorusttega. Dasa lassin ohcá lobi čohkket golbma jogaža oarjjabealde Sunddasvákki (Sundfjorddalen), oamastit gahčahatvuoigatvuođaid, oamastit eatnamiid, lobi bidjat 400 m kV fievrridanjođđasa ja gaskaboddasaš 22 kV áibmolinnjá j.e. Ohcá maiddái guokte molssaevttolaš ođđa huksema: Váldomolssaeaktu Reinskar 2 Vest geavaha gahčahaga Storvatnes Sunddasvutnii (Sundsfjorden) Lassemolssaeaktu Reinskar 1 geavaha gahčahaga Storvatnes Sunddasjohkii 3 km máttabealde Sunddasvuona. NVE sáddii váikkuhusčielggadeami gulaskuddamii borgemánus čakčat 2001. Váikkuhusčielggadeapmi ja gulskuddancealkámušat leat vuođđun NVE loahppaáššemeannudeapmái ja evttohussii, go Oljo- ja fápmodepartemeanta ráhkkanahttá ášši Ráđđehussii stáhtaráđis. Váikkuhusčielggadusas bohtet ovdan huksema váikkuhusat eanadahkii, šattuide, elliide ja guollebiologiijii. Viidáseappot bohtet čielggadusas ovdan váikkuhusat luondduresurssaide ja servodahkii, ee. boazodollui, eana- ja vuovdedollui, kulturmuittuide ja olgodaddamii, meahcásteapmái ja guollebivdui. Guolleguorahallamat Storvatnes čájehit ahte máddodagas leat viehka heajos rávddut ja dápmohat. Váikkuhusčielggadeami mielde ii leat bistevaš boazodoallu dál dien guovllus, ja huksema navdet buktit uhccán negatiivva váikkuhusaid boazodollui. Muđui lea dahkkon sierra oassečielggadus boazodoalu várás. Boazodoallohálddahus lea ovddasvástideaddji eiseváldi, mii galgá addit cealkámuša huksema váikkuhusaid birra boazodollui. Sámediggi lea dahkan oassečielggadeami Sunddasvákki - Bájddárvákki guovllu sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid birra. Oassečielggadus gárvánii juovlamánus 1997. Guovllus leat registrerejuvvon 101 kulturmuittu iešguđet áigodagas, dain leat 39 automáhtalaččat suodjaluvvon kulturmuittu, vrd. Kulturmuitolága § 4. Eanaš oassi registreremiin leat sámi kulturmuittut. Váikkuhusčielggadeamis boahtá ovdan ahte huksen ii duohtat njuolgga ovttage registrerejuvvon kulturmuittu. Go ásahallanavádat stuorru Storvatnet birra ja go golganmearri uhccu Sunddasjogas, de sáhttet muhtun kulturmuittut massit čatnaseami kultureanadahkii. Váikkuhusčielggadeapmi dadjá ahte doppe leat 14 automáhtalaččat suodjaluvvon sámi kulturmuittu, maid huksen sáhttá eahpenjuolgga duohtadit go huksen duohtada dan kultureanadaga, gos kulturmuittut leat. Sámedikki gulskuddanáigemearri lea njukčamánu 1. b. 2002. Boahtti gulaskuddancealkámušas buktá Sámediggi ovdan fágalaš merkestumiid konsešuvdnaohcamii ja váikkuhusčielggadeapmái, vrd. Sámedikki mearrádusain áššis 6/01 Válddi fápmudeapmi kulturmuitolága vuođul. Gažaldat 7, áirasis Anders Urheim, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Oarjevuotnaprošeakta -- prošeavtta čađaheapmi ja báhcán merkejuvvon ruđaid vejolaš geavaheapmi Oarjevuotna lea máddeleamos oassi Divttasvuonas ja lea measta gitta ruoŧarádjái, gosa lea dušše 6,5 kilomehtera áibmolinjá mielde vuotnabađas -- Oarjevuonbađas. Vuotna lea 35 km guhku ja measta gasku máttabealde lea giliguovddáš Moski. Oarjevuotna lea ollásit ássan- ja resursaguovddáš ja lea árbevirolaš guovddáš oassi julevsámi guovddášguovllus Norggas. Dán ássama boahtteáigi lea maŋimuš jagiid šaddan našuvnnalaš bargun. Dál lea dohkkehuvvon mihttomearri našuvnnalaš dásis, ahte julevsámi ássan Oarjevuonas galgá sihkkarastojuvvot ja ovddiduvvot. Báikkálaš servodaga akšuvnna joatkkan Oarjevuonas 1995:s, álggahii daláš Oarjevuonlávdegoddi čielggadusbarggu seamma báikkálaš servodaga beales, lávdegoddi gárvvistii barggus hui johtilit ja geigii árvalusas 1996 njukčamánus. Divttasvuona gielda ráhkadii ovddidanplána, mii gárvánii miessemánu 15. b. 1996, Oarjevuona várás, lávdegotti árvalusa vuođul. Divttasvuona gielda ja Norlándda fylkkagielda ožžo Sámedikki vehkiin ovddidanplána ulbmila čađa Norgga ráđđehusas. 08.07.97 reivves Sámediggái dieđihii daláš gielddaministtar Kjell Opseth ahte su departemeanta lei addán lassijuolludusa buohkanassii 3 miljon ruvnnu, 1 miljon ruvnnu jagiin 1997, 1998 ja 1999. Sámi ovddidanfoanda galggai hálddašit ruđaid ja ulbmil lei čielgasit daddjojuvvon čuovvovaččat: »Juolludus galgá geavahuvvot doaibmabijuide čuovvolit ja álggahit doaibmabijuid erenoamážit sámi ássanguovllu suodjaleapmái Moskkis Divttasvuona gielddas, Oarjevuona báikkálaččat ovddiduvvon ovddidanplána rámmaid siste.» Nu leige Oarjevuonaprošeakta šaddan duohtan. Prošeavtta eaiggát lei Divttasvuona gielda, prošeaktajoavkku eará lahtut ledje báikkálaš servodaga ovddasteaddjit Oarjevuona-lávdegotti bokte, ja Norlándda fylkkagieldda, Norlándda fylkkamanni ja Sámedikki ovddasteaddjit. Prošeakta dán hámis bisttii skábmamánu 1. b. 1997 rájes gitta skábmamánu 1. beaivái 1999. Go prošeaktaáigodat nogai, de galggai leat 3 miljovnnas báhcán sullii 700.000 ruvnnu, mii lei merkejuvvon Oarjevuonaprošeavtta várás. Oarjevuonaprošeakta lea loahpahuvvon dan hámis go dat lei prošeaktaáigodagas, muhto Divttasvuona gieldda sátnejođiheaddji lea čielgasit dovddahan báikkálaš servodahkii Oarjevuonas ahte bargu ovttaskas oasseprošeavttaiguin galgá jotkojuvvot. Muhto dan seammás lea šaddan viehka eahpečielggas, ahte gávdnojit go dat merkejuvvon ruđat šat, ja sáhttet go ohccit Oarjevuonas daid ain geavahit nugo Gieldadepartemeantta eaktun lea leamaš oppa áiggi. Movt Sámediggi lea čuovvolan Oarjevuonaprošeavtta čađaheami dán oktavuođas? Áigu go Sámediggi čuovvolit daid eavttuid, mat leat biddjojuvvon dán prošektii našuvnnalaš čanastagaid bokte? Sámediggeráđi vástádus: Nu go gažaldagas boahtá ovdan, de biddjui jahkásaš rámma golmma jagi badjel gitta 1999 radjái stádabušeahtas 1 miljon ruvnnu doaimmaide nannet ja várjalit Oarjevuona ássama ja barggolašvuođa. Daláš Sámi ealáhusráđđi hálddašii ruđaid. Prošektii virgáibiddjui prošeaktajođiheaddji ja stivrenjoavku. Ruhtahálddašeamis deattuhuvvui čuovvut stivrenjoavkku doaibmavuoruhemiid. Juolluduvvojedje maiddái alit doarjagat go dábálaččat. 1997:s ja 1998's juolluduvvui 2 157 000 ruvnnu guovllu prošeaktadoibmii. 1999's juolluduvvui 323 000 ruvnnu. Olles prošeaktaáigodahkii juolluduvvui oktiibuot 2 480 000 ruvnnu. Unnán ohcamat ja unnit prošeavttat dagahedje ahte juolluduvvon rámma ii ollislaččat geavahuvvon ulbmiliidda. Ruđat geavahuvvojedje ealáhusulbmiliidda ja kultuvrralaš doaimmaide. Ruđat mat báhce leat Sámi ovdánahttinfoanddas ja geavahuvvojit dábálaš vuogi mielde ealáhus- ja kulturdoaimmaide. Maŋŋá go prošeaktaáigodat nogai 1999 Sámediggi ávžžuhii departemeantta čuovvolit ruđaid, mat ledje biddjon Oarjevuonaprošektii. Jagi 2000 stáhtabušeahtas bođii juolludeami oktavuođas ovdan ahte Sámediggi ieš fertii joatkit prošeavtta iežas rámmaid siskkabealde. Sámediggi ii leat čielgasit bidjan láidestemiid dasa mo Oarjevuonaprošeakta galggašii jotkojuvvot. Prošeaktaohcamat guovllus árrvoštallojuvvojit ja meannuduvvojit dan gustovaš ja dábálaš doarjjageavada vuođul, mii geavahuvvo Sámi ovddidanfoandda ruđaid geavaheami oktavuođas oppalaččat. Jagiin 200 ja 2001 juolluduvvui namalassi 395 000 ruvnnu ja 1 125 000 ruvnnu Divttasvuona gieldda geográfalaš doaibmaguovllu siskkabealde. Sámediggeráđđi čujuha ahte lea Sámedikki doarjjastivra, mii hálddaša Sámi ovddidanfoandda ruđaid, ja vuordá ahte doarjjastivra ain bargá mearriduvvon njuolggadusaid vuođul Oarjevuona ektui. Gažaldat 8, áirasis Sverre Andersen, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Riikkalaš luossajogat ja luossavuonat Sámediggeráđi doaibmadieđáhusas 19.05. -- 30.09.01 čuoggás 2.2.1.2 riikka luossačázádagaid ja luossavuonaid birra, čállá ráđđi earret eará: »Sámediggeráđđi lea cealkámušastis čujuhan ahte luossabiebmamii gielddusavádagain ferte prinsihppan leat dat ahte dát sirdojuvvojit viđa jagi sisa.» Bargiidbellodaga sámediggejoavkku mearkkastagas čujuhuvvui ahte jos biebmanrusttegat galget sirdojuvvot, de fertejit dan sadjái biddjojuvvot ođđa bargosajit. NSR joavkojođiheaddji vástádus lei ahte Sámediggeráđđi lea meannudan Sámedikki 1999 mearrádusa mielde. Sámedikki čoahkkingirjji 2/99 mielde, 68. siiddus refereret čuovvovaš ovttajienalaš mearrádusa: »Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega, našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil, de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda, ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide -- ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis. Buhtadussan vejolaš barggolašvuođa massimis luossabiebmanfriija avádagaid fievrrideami geažil, fertejit riddo- ja vuotnaolbmot oažžut ruovttoluotta sin árbevirolaš bivdovuoigatvuođaid ovdal go dát avádagat ásahuvvojit.» Oaivvildago Sámediggeráđđi ahte dat lea Sámedikki mearrádusa mielde meannudeapmi nugo NSR joavkojođiheaddji vástida? Sámediggeráđi vástádus: Birasgáhttendepartemeanta lea dán ášši sádden gulaskuddamii. Sámediggeráđđi čujuha gulaskuddancealkámuššii 28.09.01, man loahppacealkka lei ea.ea.: »Go evttohuvvon gielddusavádagat leat guovddáš mearrasámi guovlluin, de Sámediggi oaivvilda ahte mearraguolle- ja skálžobiebman dáin guovlluin, berre oažžut buoret rámmaeavvtuid go dáid avádagaid olggobealde. Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttegiid, našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil, de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda, ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide -- ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis. Buhtadussan vejolaš barggolašvuođa massimis luossabiebmanfriija avádagaid fievrrideami geažil, fertejit riddo- ja vuotnaolbmot oažžut ruovttoluotta sin árbevirolaš bivdovuoigatvuođaid ovdal go dát avádagat ásahuvvojit. Duogážin lea ahte dáin guovlluin ii veahket luossa- ja dápmotbiebman ovddidit mearraguolle- ja skálžobiebmama.» Dát gulaskuddancealkámuš lea Sámediggeráđi mielas Sámedikki mearrádusa čuovvoleapmi áššis 2/99. VI. Ášši loahpahuvvui jienaskeahttá. VII. Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. VIII. Sáhkavuorru Replihkka 1. Willy Ørnebakk 2. Svein Peter Pedersen 3. Willy Ørnebakk Sven-Roald Nystø Willy Ørnebakk Sven-Roald Nystø 4. Ragnhild Lydia Nystad Willy Ørnebakk Ragnhild Lydia Nystad 5. Steinar Pedersen 6. Johan Mikkel Sara Steinar Pedersen Johan Mikkel Sara 7. Anders Urheim 8. Ragnhild Lydia Nystad Anders Urheim Sven-Roald Nystø Ragnhild Lydia Nystad 9. Per Solli 10. Johan Mikkel Sara Per Solli 11. Anders Urheim 12. Ragnhild Lydia Nystad Anders Urheim Ann-Mari Thomassen Simon Andersen Ragnhild Lydia Nystad 13. Sverre Andersen 14. Svein Peter Pedersen Sverre Andersen Svein Peter Pedersen IX. Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná: Geahča III. čuoggá. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui guovvamánu 19. beaivvi 2002 dii. 18.40. Ášši 04/02 Ođđa áššiid dieđiheapmi Ášši meannudeapmi álggahuvvui guovvamánu 20. beaivvi 2002 dii. 19.00. I. Áššebáhpirat Ášši 1, áirasis Jon Erland Balto, Guovddášbellodaga sámediggejoavku: Strukturrievdadus eanadoalus -- čoahkkin stáhtaráđiin Sponheim Eanadoallu sámi guovlluin lea árktalaš eanadoallu ja ealáhus lea deaŧalaš vuođđu ássamii, ealli giliservodagaide ja kultureanadahkii. Dalle leage deaŧalaš láhčit diliid nu ahte dáláš struktuvrra sáhttá doalahit, nu guhkás go lea vejolaš. Guovddášbellodaga sámediggejoavku oaivvilda ahte juste min eanadoallostruktuvra unnit doaluiguin dat leage dagahan dan ahte nu unnán leat šibitdávddat ja njuommunvárra lea unni Norggas. Dasto lea hui deaŧalaš ahte eanadollui sámi guovlluin sihkkarastojuvvojit stáđis rámmaeavttut ja govttolaš dienasovdáneapmi Sámedikki eanadoalloplána ektui. Guovddášbellodaga sámediggejoavku lea fuolastuvvan go eanadoalloministtar Stuorradikki gažadanbottus 23.01.02, dovddahii ahte ii leat vejolaš doalahit doaimma doaluin main leat 13-14 šibiha. Stáhtaráđđi Sponheim lohpidii buoridit mielkeboanddaid birgejumi. Earret eará dan bokte ahte addit doalliide vejolašvuođa vuovdit beali mielkeearis friija, vuosttažettiin fylkkarájiid siskkobealde. Davvi-Norggas lea doaluid lohku geahppánan maŋimuš jagiid. Boanddaid searvvit leat rahčan oažžut ruovttoluotta mielkeeriid, lihkostuvakeahttá. Rekrutteran eanadollui lea deatalaš eaktu olahit Sámedikki eanadoallopolitihkalaš mihttomeriid birgenvejolaš ja nana ceavzilis eanadoalu ektui. Hástalussan leat maiddái boares/luskkiidan doalut, main livččii dárbu ođasmahttit doaibmaapparáhta (mašiinnaid/visttiid). Guovddášbellodaga sámediggejoavku bivdá Sámediggeráđi doallat čoahkkima eanadoalloministtariin, man oktavuođas guorahallojuvvojit ja čielggaduvvojit čuovvovaš áššit: mielkeeriid oastin ja vuovdin doaibmabijut maiguin sihkkarastit dienasovdáneami ruhtadanvejolašvuohta ođđa investeremiidda/doaibmaapparáhta ođasmahttimii árktalaš eanadoallobuktagiid márkanfievrrideapmi Dasto bivdá Guovddášbellodaga sámediggejoavku, ahte boahtte dievasčoahkkima oktavuođas dollojuvvošii eanadoallopolitihkalaš fáddábeaivi. Ášši 2, áirasis Margreta Påve Kristiansen, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Boazomassin olggut Romssa boazodoalloguovllus Lea dovddus ahte olggut Romssa boazodoalloguovllu orohagaide lea čuohcan garrasit dat boazomassimat, mat leamaš garra muohtadálvviid geažil lohpageahčen 1990-jagiid. Čujuhat doaibmajagiide 1996/97 ja 1999/2000. Vaikke vel dán guovllu boazodoallu massiige ollu bohccuid, de ožžo dušše moadde doalli buhtadusa massojuvvon bohccuid ovddas. Buhtadus maid ožžo lei dušše vuollelaš 35 000 ruvnnu maid sáhttá gohčodit »árbmubihttán» dan issoras dili ektui, masa orohagat ledje boahtán. Bohccuid massin ii buktán dušše váttis ekonomalaš dili, muhto dagahii maiddái dan ahte orohagain ii lean njuovvanboazu čakčat. Dilli lea ain nu máŋgga orohagas olggut Romssas, ja sivvan dasa lea vuosttažettiin ahte ii oktage ollen lasihit bohccuid maŋŋá roassodálvvi 1996/97 ovdalgo nubbi roassodálvi fas deaividii 1999/2000. Go dilli lea nu ahte orohagat eai nagot deavdit njuovvangáibádusaid go eai leat njuovvanbohccot, de sii masset sakka dárbbašuvvon doarjagiid. Dán láhkai čuhcet njuolggadusat daidda orohagaide, mat jo gillájit ekonomalaččat. Olggut Romssa orohagaide njuovvangáibádusat mearkkašit ahte olles boazodoalloguovlu sáhttá goarránit sihke doaluid dáfus ja ekonomalaččat go eai leat njuovvanbohccot. Dán oktavuođas ferte čujuhit dasa, ahte otná láhkaásahusat mielddisbuktet ahte jus doallu ii nagot deavdit njuovvangáibádusa maŋimuš golmma doaibmajagis, de galgá sihkkojuvvot doarjjaregistaris. Sihkkojuvvon doalu ii sáhte ođđasis registrerehit ovdalgo golbma jagi leat vássán. Dát iešalddis lea duođalaš áitta daidda orohagaide, mat leat massán ollu bohccuid eaige nagot deavdit njuovvangáibádusaid. Danne dáhttu Bargiidbellodaga sámediggejoavku Sámediggeráđi nu johtilit go vejolaš váldit oktavuođa eanadoalloministtariin dán áššis. Lea áibbas deaŧalaš ahte dalán álggahuvvojit doaibmabijut maid bokte Romssa riddoguovllut besset fas lasihit bohccuid nu ahte birgejit. Ášši 3, áirasis Egil Olli, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Sámedikki guolástuspolitihkka Skábmamánu 2001 dievasčoahkkimis ovddideimmet mii mearkkašumiid áššái 38/01 -- Ráđi dieđáhus: »Ođđa guolástuspolitihkalaš ságastallan Bargiidbellodaga sámediggejoavku oaidná dárbun ahte guovvamánu dievasčoahkkimis ovddiduvvo áššin maiddái Sámedikki guolástuspolitihkka, mas bidjat vejolaš ođđa strategiijaid guolástusa, bivdoeriid jna. sihkkarastimii ja ovddideapmái, ja ahte oažžut vejolašvuođa geahččat dan stuorát guovllulaš oktavuođas. Sámediggi galggašii omd. atnit duođalaš áššin dan ahte feastonuohttefatnasat, main lea vuovdingeatnegasvuohta dihto riddoservodahkii, eai beroš dán lágan geatnegasvuođain ja dan bokte sáhttet uhkidit dáid báikegottiid birgenvejolašvuođa. Sámediggi galggašii ovddidit dán guovddáš eiseváldiide, ja doarjut buot konstruktiivvalaš evttohusaid maiguin sáhtášii váikkuhit bivdoeriid doalaheami ja bajideami Norgga davimus guovllus. Dalle sáhtášeimmet bidjat deattu Bearalvákki sátnejođiheaddji evttohussii, ahte jos feastonuohttefatnasat, main lea dihto vuovdingeatnegasvuohta, eai jeagat konsešuvdnaeavttuid, de konverterejuvvo daid bivdoearri báikkálaš riddofatnasiidda. Dán galggašii Sámediggi doarjut eavttutkeahttá. Dárbu oažžut ođđa guolástuspolitihkalaš ságastallama Sámedikkis, sorjá maiddái ekonomalaš ovdáneamis, earret eará das go njurjot leat nu issorasat laskan ollu guovlluin, mii maiddái lea mielde goarideamen báikkálaš guolásteaddjiid. Sámediggi galggašii dán áššis aktiivvalaččat doarjut Norges fiskarlag searvvi jođiheaddji árvalusa, ahte galggašii addojuvvot báhčinbálká njurjuid goddimii.» Mii konstateret ahte dát ášši ii leat ovddiduvvon dán dievasčoahkkimii, ja bivdit ahte Sámediggeráđđi ain vuoruha nannosit guolástuspolitihka oktilaččat. Mii searvat mielas dán bargui, ja bivdit ahte Sámedikki bargui biddjojuvvo vuođđun dat ahte guolástuspolitihkka galgá sihkkarastit ássanminstara dan dásis go dat dál lea, sihkkarastit sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu ja vuođđuduvvo čuovvovaš beliide: Vuoruhit olbmuid kapitála sadjái Ferte leat govttolaš oktavuohta guolleresurssaid lagašvuođas ja vuoigatvuođas daiguin ávkkástallat Bissehit plánaid ahte vuot ain oktii vikkahit unnimusaid ja lotnolasdoalliid áibbas eret guolástusas. Sirdit bivdoeriid áhpefatnasiin, vuosttažettiin fabrihkkafeastonuohttefatnasiin, riddo- ja vuotnafatnasiidda, sihkkarastin dihte bargoeallima ja ássama fanastruktuvrra bokte nu ahte guoskevaččat -- dan ovddasvástádusa vuođul maid sii dovdet iežaset báikegottiide -- buktet sállašiid varasin báikkálaš fitnodagaide. Bidjat feastonuohttefatnasiid bivdoeriid báikkálaš vuotna- ja riddofatnasiidda, go buktineavttut -- mat leat leamaš vuođđun sin bivdoeriide -- eai doalahuvvo Rievdadit dan vuogádaga mii mis dál lea, man oktavuođas bivdoearit -- servodaga oktasaš resurssat -- eanet ja eanet biddjojuvvojit gávpegálvun, ja ná spekulerenobjeaktan sidjiide geain lea valljis kapitála Sihkkarastit ain oktasaš guolástusvejolašvuođa, olbmuid várás geat ásset guoskevaš guovllus. Guolástushálddašeapmi, mii bargá politihkalaš mihttomeriid vuođul, iige gáržžes fitnodatekonomalaš beroštumiid vuođul, sin gaskkas geain lea kapitála ja stuorra bivdoearit guolástusealáhusas. Buoridit báikkálaš ja guovllulaš politihkalaš eiseválddiid váikkuhanfámu bivdoeriid mearrideapmái, bivdoeriid juogadeapmái ja bivdoneavvuid geavaheapmái. Suodjalit gáržžes guolástanfealttaid birrasiid áhpefatnasiid ja aktiivvalaš bivdoneavvuid vuostá. Guolástuspolitihkka mii duođas váldá vuhtii daid eamiálbmotvuoigatvuođaid mat gávdnojit Finnmárkkus ja eará osiin Davvi-Norggas. Ruovttoluotta fievrridit manahuvvon bivdovuoigatvuođaid davveleamos guovlluide ja smávit fatnasiidda mat leat massán vuoigatvuođaideaset sierra reguleremiid bokte maŋimuš 10-15 jagis. »friija» bivdu unnimus fatnasiidda Juohke guolásteaddjái addojuvvo vuođđobivdoearri, mii galgá leat vuođđun govttolaš jahkedietnasii. Gonagasreabbá hálddašuvvo dainna lágiin ahte guovlluide maidda dat lea leamaš giksin boahtá ávkin, ja ahte buot guolásteaddjiide guolástusmanntálla A ja B bláđis addojuvvo vuođđobivdoearri Čájehit várrugasvuođa rádjemis árbevirolaš guolástansajiid eará doibmii Čađahit árvobuvttadanprográmma mearrasámi guovlluide, earret eará dainna áigumušain ahte buoridit luondduluosa hatti Ášši 4, áirasis Sten Jønsson, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Sámedikki bibliotehkaplána Ávžžuhit Sámediggeráđi álggahit sámi bibliotehkaplána ođasmahttima. Dat gáibiduvvo dan geažil go Sámediggi jahkemolsumis oaččui ovddasvástádusa mobiila bibliotehkabálvalusaid ruđaid hálddašeamis. Bibliotehkasuorggis lea deaŧalaš sadji dieđuid gaskkusteamis sámi girjjálašvuođa ja sámi servodateallima birra. Bibliotehkaplánas ferte guorahallat ovttasbargoortnegiid Sámedikki, našuvnnalaš bibliotehkaorgánaid, fylkkagielddaid, gielddaid ja ovttasbargooasálaččaid gaskka suoma- ja ruoŧabealde riikkaráji. Plánas galgá maiddái guorahallat bibliotehkaid diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiija geavaheami. Bibliotehkaplána biddjojuvvo Sámedikki dievasčoahkkimii loahpalaš meannudeapmái. Ášši 5, áirasis Sverre Andersen, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Giliovddidanruđaid láhkaásahus -- SND-ruđaid juolludeapmi fylkkadásis, investeremat árbevirolaš eana- ja gilvvagárdedoalus. Árbevirolaš eana- ja gilvvagárdedoalu doarjagiid ja investerenloanaid proseantalohku lea njiedjan mearkkašahtti 2001 rájes 2002 rádjai. Investerendoarjja lea dál 20% golloluoittus dan ektui go 2001:s lei 30%, bajimus submi juohke dollui Davvi-Norggas lea 230 000 ruvnnu. Investerenloatna lea 25% 2002:s dan ektui go lei 40% 2001:s, bajimus submi juohke dollui Davvi-Norggas lea 530 000 ruvnnu. Vaikke vel bajimus supmit leat bajiduvvon veaháš, de dat guhkin eret gokčá gollolassáneami huksemiid oktavuođas, mii erenoamážit čuohcá uhcit doaluide. Buolvvamolsumis dárbbašuvvojit ođđavisttit -- ođasmahttin erenoamážit mielkebuvttadandoaluin, mat huksejuvvojedje 1970-80 jagiin. Seammás gáibidit dálá visttit ođasmahttima, jus galgá duhtadit ođđa láhkaásahusaid. Danne dáhttu Sámediggi sámediggeráđi, nu johtilit go vejolaš ja buori áiggis ovdal dán jagi eanadoallošiehtadallamiid, váldit dán ášši ovdan eanadoallodepartemeanttain Ášši 6, áirasis Roger Pedersen, Sámi válgalihttu: Čielggadus -- ollislaš plána sámiid várás olggobealde Sámelága giellanjuolggaduaid hálddašanguovllu ja SOF doaibmaguovllu Sámiid Válgalihttu bivdá Sámedikki čielggadišgoahtit dainna áigumušain ahte ráhkaduvvo ollislaš plána sámiid várás olggobealde Sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu ja SOF doaibmaguovllu. Dán lágan čielggadusa/iskkadeami vuođul bivdit mii ahte Sámediggi ráhkada plána movt galgá nagodit addit sámiide olggobealde hálddašanguovllu seamma vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid mat dain sámiin leat geat ásset hálddašanguovllus. Plánas galget leat ovdánanvejolašvuođat giellaoahpahusa/giellaealáskahttima, oahpahusa, ealáhusaid, kultuvrra ja servodaga ektui. Ášši 7, áirasis Ole Henrik Magga: BOAZODOALLOHÁLDDAHUS GUOVDAGEIDNUI Boazodoallohálddahus lea dán rádjái leamaš Álaheajus. Dat ii leat leamaš buorre čoavddus. Hálddahusa beaivválaš eallin ja áddejupmi lea gáidan guhkás eret boazodalu beaivválaš dilis ja sámi áddejumis. Sámegiella lea unnán adnojuvvon hálddahusas. Buot dát lea dagahan ahte boazodoallohálddahus lea gulahallan hejot boazosámiiguin. Seammás leat boazodoalus olu váttis gažaldagat čoavddekeahtta. Dál lea áigi sirdit Boazodoallohálddahusa lagabui boazodoalu. Boazodoalluhálddahus galgá sirdojuvvot Guovdageidnui mii lea Norgga stuorimus boazosuohkan. Seammas berre láhčit vejolašvođaid boazodoallonuoraide váldit oahpu nu ahte ealáhusa iežas olbmot boahtteáiggis rekrutterejuvvojit dán hálddahussii eanet. Ášši 8, áirasis John Harald Skum, NSR ovttasbargojoavku: Sámi mánáid gáhtten Mánáidsuodjalusa ektui Sámediggi ferte bargat dan ala ahte fylkkagielddat ja gielddat/suohkanat organiserejit iežaset vuostáváldinruovttuid (beredskapshjem) ja sadjásašruovttuid dainna lágiin ahte sámi mánáide (sihke sámegielagat ja dárogielagat) lea vejolašvuohta boahtit ruovttuide gos ožžot dan kultuvrralaš ja gielalaš doarjaga maid dárbbahit eallima earenoamáš váttis áigodagas. Sámediggeráđđi ávžžuhuvvo váldit oktavuođa gullevaš eiseváldiiguin ja dainna lágiin sihkkarastit ahte daid sámi mánáid gielalaš ja kultuvrralaš dárbbut váldojit vuhtii. Ášši 9, NSR ovttasbargojoavkkus ja Guovddášbellodaga sámediggejoavkkus, áirasa Jánoš Trostena bokte: Sámi goahtehuksen galgá lágalaččat dohkkehuvvot Árbevirolaš sámi goađástallan lea erenoamáš deaŧalaš sámi álbmoga kultuvrras ja eallimis. Ovdamearkka dihte lea goađástallan seamma dehálaš Deanogátti ássiide go geavahit eará sámi symbolaid. Odne lea goahtehuksen regulerejuvvon plána- ja huksenlága njuolggadusaid vuođul. Plána- ja huksenláhka ii doahttal sámi árbevieruid ja lea odne njuolga áittan sámi kultuvrii. Seammás fievrridit gielddat, Fylkamánni birasgáhtten ossodat ja Statskog oalle liberála politihka mii guoská bartahuksemiidda, muhto leat oalle streaŋgasat mii guoská árbevirolaš sámi goađástallamii ja goahtehuksemii. Odne vuoruhuvvojit dáčča bartahuksen vierut árbevirolaš sámi goađastallama ektui. Dat ii leat dohkálaš. NSR ovttasbargojoavku/Guovddášbellodat gáibideada ahte árbevirolaš sámi goahtehuksemat báikegottiid sohkaeatnamiin galget lágalaččat dohkkehuvvot ja heivehuvvot sámi árbevierrun plána- ja huksenlágas. Eavttuhus 10, NSR ovttasbargojoavku ja Guovddášbellodat sámediggejoavku, Olav Dikkanen bokte Oažžut eanebuid lohkat sámegiel ovdaskuvla- ja oahpaheaddjeoahpu Dán rádjái eai leat vel leamaš doarvái sámegiel oahpaheaddjit ja ovdaskuvlaoahpaheaddjit. Dát lea hehttehussan dasa ahte sáhttit ollašuhttit lágaid mat galget sihkkarastit sámi mánáid dili sámi mánáidgárddiin ja skuvllain. Leat gal geahččaluvvon muhtun doaimmat oažžun dihte eanet sámi nuoraid váldit pedagogalaš oahpu, muhto liikká váilot ain ollu sámegiel oahpaheaddjit. Doaimmat maid eaŋkil institušuvnnat ja suohkanat leat geahččalan, leat dávjá váikkuhan dušše dan ahte lea šaddan garrasit gilvu oažžut ollesoahppan oahpaheaddjiid. Dákkár doaimmat eai leat váikkuhan oahppan sámegiel oahpaheaddjiid lassáneami. Danne ferte dál lagamus boahtteáiggis, omd. boahtte 8 jagi, duođalaččat bargagoahtit dáinna áššiin. Berre ásahuvvot stipeandaortnet mas duođaid livččii ávki, omd. 50.000 ruvnnu sturrosaš stipeanda jahkái, mii juogaduvvo jahkásaččat 5 jagi juohke sámegiel oahpaheaddjái/ovdaskuvlaoahpaheaddjái geas lea pedagogalaš oahppu -- ja gii bargá sámi mánáiguin sámi skuvllas dahje mánáidgárddis gos sámegiella geavahuvvo eanas áiggi. Gáibiduvvo lassidoarjja stádabušeahtas dán doibmii. Lea stáda čielga ovddasvástádus bearráigeahččat ahte leat doarvái bargit geain lea gelbbolašvuohta sihke sámegielas ja pedagogihkas, vai sáhttá čađahit lága ulbmiliid ja addit sámi mánáide dan oahpu masa sis lea vuoigatvuohta. Ášši 11, áirasis Terje Tretnes, NSR ovttasbargojoavku: Ráđđehus lea maŋŋel 01.01.02 addán eanaeaiggádiidda vejolašvuođaid váldit jođihanhattiid láiguduvvon eatnamiid/areálaid ovddas (láigoviessosajit). Eanemus viessosajit Finnmárkkus leat láigoviessosajit, ja Statskog lea eanaeaiggát. Láigoheaddji máksá láiggu eanaeaiggádii. NSR Ovttasbargojoavku ja Guovddášbellodaga sámediggejoavku oaidniba dán ovdáneami baluin, gos láigoheaddji áibbas friija beassá mearridit láigohatti sturrodaga. Mii diehtit maiddái ahte Statskog lea geatnegahtton buorre muddui ieš ruhtadit iežas. Láigomáksu lea okta dain stuorámus sisaboađuin. Eará báikkiin riikkas leat oaidnán lassáneami olles 2900 % (márkanhaddi). Dat lea áibbas dohkketmeahttun ja doalvu Finnmárkku roasuid sisa. Ášši 12, áirasis Geir Tommy Pedersen, NSR ovttasbargojoavku: Dáruiduhttinpolitihka váikkuhusat Háviin, gillámušain ja boasttuvuođain maid dáruiduhttin buvttii sápmelaččaide, leat čiekŋalis ruohttasat ja váikkuhusat maid lea dehálaš bidjat oidnosii ja digaštallamii servodahkii. Stáhta čađahan dáruiduhttinpolitihkas leat historjjálaš ja dálááigásaš bealit mat eai leat čovdojuvvon. Norgga stáhta čađahii dáruiduhttima. Stáhtas lea dalle maiddái ovddasvástádus dáruiduhttinpolitihkas, ja dain váikkuhusain, soardimiin ja boasttuvuođain maid dáruiduhttinpolitihkka buvttii sápmelaččaide. Dat ovddasvástádus ii galgga duvdiluvvot sápmelaččaide. Ovttaskas olbmot ja sápmelašjoavkkut leat njulgestaga badjeldulbmojuvvon dáruiduhttima geažil. Dasa lassin leat stuora joavkkut sámi álbmogis oahpahuvvon vajálduhttit iežaset sámi identitehta ja leat massán iežaset giela. Gažaldat dáruiduhttinpolitihka birra ja dan váikkuhusat fertejit gehččojuvvot historjjálaš, dálááigásaš ja boahtteáigásaš perspektiivvas, ja ulbmil man guvlui bargá ferte leat ahte gaskavuohta sápmelaččaid ja stáhta gaskka galgá ođasmahttot, gos soabalašvuohta, ođasmahttin, ovttadássásašvuohta ja searvevuohta galget leat guovddáš mihttomearrin. Mii bivdit dan dihte ahte Sámediggi veahkeha oažžut johtui barggu gos geahččá makkár váikkuhusat dáruiduhttinpolitihkas leat ovttaskas olbmui ja sámi servodahkii. "Historjjálaš" kártema lassin ferte vel e.e. geahččat "sámiid bákčasiidda", namalassi dáruiduhttima psyhkalaš váikkusaide ovttaskas olbmuide ja servodahkii. Dasa lassin bohtet vel boahttevaš váikkuhusat mat dađistaga ilbmet iešguđetlágán servodatbirrasiin. Viidáseappot berre jurddašit ásahit kommišuvnna mii geahččá dáruiduhttimii guoskevaš áššiid. Ášši 13, áirasis Geir Tommy Pedersen, NSR ovttasbargojoavku: Sámelága evalueren Sámeláhka lea doaibman 1987 rájes, ja dál livččii áigi geahčadišgoahtit lága váikkuhusaid. Sámediggi ferte ollislaččat evalueregoahtit sámelága, maiddái sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu. Earret eará lea lunddolaš geahčadit dili guovlluid gaskka mat leat olggobealde ja siskkobealde hálddašanguovllu. Galggašii maiddái geahčadit sierraláganvuođaid guovlluin, earret eará dan vuođul makkár dilis sámegiella lea guđege guovllus. Dárbbašuvvojit áibbas goabbátlágan strategiijat ja mihttomearit omd. Guovdageidnui ja Ivgui. Dasto lea deaŧalaš geahčadit skuvladoaimmahaga ja árvvoštallat dan giellanjuolggadusaid ektui, earret eará vai oahpaheddjiide sáhtášii addojuvvot vejolašvuohta oahppat sámegiela lága vuođul. Eavttuhus 14, NSR ovttasbargojoavku ja Guovddášbellodat sámediggejoavku, Jánoš Trosten bokte Meahccehálddašan direktoráhtta badjelgeahččá sámi árbevieruid Lea guhkit áiggi juo čájehuvvon ahte Meahccehálddašan direktoráhtta/Direktoratet for naturforvaltning ii vuhtii váldde sámi árbevieruid Sámis mii guoská luonddu ja elliid hálddašeapmái. Maŋimuš áiggiid lea beaggán, maŋimustá NRK Finnmark ođđasiin 15/2-02, ahte DN garra gámuinis bargá dan ovdii ahte rievssatbivdu galgá álgit čakčamánu 10 beaivvi, vaikko Finnmárkku eanavuovdinstivra lea mearridan ahte rievssatbivdu galgá álgit čakčamánu 15 beaivvi. NSR ovttasbargojoavku/Guovddášbellodat dáhttuba muittuhit DN ahte Finnmárkku eatnamat leat gáhttejuvvon álbmotrievtti dohkkehuvvon prinsihpain maid Norga lea dohkkehan ja dás čujuhit erenoamážit ILO konvenšuvdnii 169 mas čielgasit boahtá ovdan ahte eamiálbmogat galget leat mielde hábmemin njuolggadusaid guoskevaš áššiin ja lassin leat mielde hálddašeamen guoskevaš áššiid eamiálbmogiid árbevirolaš eatnamiin. Dasa lassin lea vuođđolága § 110a ulbmil gáhttet sámi kultuvrra ja ealáhusaid sámi árbevirolaš guovlluin. NSR ovttasbargojoavku/Guovddášbellodat atniba hirpmusin go DN bargovugiinis badjelgeahččá sámi árbevieruid mii guoská sámi áddejupmái dákkáraš ja sullasaš áššiin. Sámi bivdinkultuvrras ja áddejumis galggašii rievssatbivdu álgit golggotmánus go rievssat vilggoda. Dás vuhtto garrasit ahte DN evttohusainis viggá láhčit rievssatbivddu olggobeal beanabivdiid várás. Lea dovddus ášši ahte DN ja Norges Jeger & Fiskeforbund (NJFF) ovttas garrasit rahčaba dan ovdii ahte buoridit beanabivdiid vuoigatvuođaid Norggas ja dasto maiddái Sámis. Rievssatbivdu beatnagiiguin lea dáččaid árbevierru ja ii leat árbevirolaš bivdovuohki sápmelaččaid árbeeatnamis. Dan gálgá DN dohkkehit ja vuhtii váldit. NSR ovttasbargojoavku/Guovddášbellodat eaba dohkket DN aigumušaid ja rávveba DN várrugasat láhttet Sámis, eanan gullá sápmelaččaide ja mii ieža dáhttut hálddašit rievssatbivddu min árbeeatnamis. NSR ovttasbargojoavku/Guovddášbellodat dáhttuba Sámediggeráđi čielgasit ovdanbuktit Sámedikki oainnu DN:ii dán áššis. Eavttuhus 15, NSR ovttasbargojoavkkus ja Guovddášbellodaga sámediggejoavkkus, Jánoš Trosten bokte Kárášjoga boares girku galgá jođánepmosit divvojuvvot Lea boahtán dihtosii ahte Finnmárkku boarraseapmos muorragirku, namalassii Kárášjoga boares muorragirku, lea álfárot heajos dilis odne ja girku lea mieskagoahtán ja balahuvvo gahččat čoahkkái jos ii divvojuvvo jođánepmosit. NSR ovttasbargojoavku/Guovddášbellodat eaba sáhte dan mange láhkai dohkkehit ja gáibideaba ahte girku oažžu dan divššu maid ánssáša. NSR ovttasbargojoavku/Guovddášbellodat gáibideaba ahte hálddašeaddji eiseválddit duođas váldet ášši ja ruhtadit ja divvot girku jođánepmosit. NSR ovttasbargojoavku/Guovddášbellodat atniba ášši hoahppoáššin ja bivdiba Sámediggeráđi oktavuođa váldit hálddašeaddji eiseválddiiguin farggamusat. Ášši 16, áirasis Anders Urheim, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Gálvofievrridandoarjja/doaibmadoarjja Sámediggi ásaha sierra doarjjaortnega gálvofievrrideapmái, ja ráhkada sierra doarjjageavahusa ealáhusaide ja ealáhuslaš doaimmaide Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllus. Njuolggadusain galggašii erenoamážit láhčit váikkuhangaskaoapmeortnegiid gálvofievrridandoarjaga ja doaibmadoarjaga bokte geainnohis sámi giliide. Ášši 17, áirasis Anders Urheim, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: OAHPAHUSLÁGA RIEVDADEAPMI Sámi guovlluin lea buohkain vuođđoskuvlaagis vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii. Olggobeal sámi guovllu lea ohppiin vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii go unnimusat logi oahppi muhtun suohkanis dan hálidit, ja nu guhká go jovkui báhcet unnimusat guhtta oahppi vel. Máŋgga oktavuođain dát lohkomearri rihkku sámi mánáid ja nuoraid rievtti oažžut sámegieloahpahusa báikkiin miehtá riikka. Bargiidbellodaga samediggejoavku bivdá ráđi bargat dan ala ahte Oahpahusláhka rievdaduvvo ná: Sámi guovllut fertejit konkretiserejuvvot Oahpahus sámegillii bálddalastojuvvo oktagaslaš rivttiin oažžut oahpahusa sámegielas. Ášši 18, áirasis Anders Urheim, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllu viiddideapmi Sámi ássanguovlu Davvi-Sálttu guovllus, Nordlándda fylkkas, lea rievtti mielde olles Divttasvuona ja Hápmira gielddat. Dáláš Sámi ovddidanfoandda njuolggadusaid goalmmát paragráfa mielde gullet guvlui dušše guovllut Rudnávuonas, Oarjevuonas ja Ájluovttas Divttasvuona gielddas. Ollu sámiid mielas lea dát eahpelunddolaš rádji ja vealaheapmi go olbmot dáid guovlluid olggobealde eai leat doarjjavuoigadahtton dán váikkuhangaskaoapmeortnega bokte. Deaŧalaš lea siskkildit nu ollu sámiid go vejolaš guovllus. Dán vuođul evttohan mun foandda doaibmaguovllu viiddideami guoskat gránnjáguovlluide Stuorjåvrrå Divttasvuonas ja Sismearra Hápmiris. Ášši 19, áirasis Steinar Pedersen,Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Eat dohkket ođđa hehttehusaid árbevirolaš ealáhusaide Sámediggi čujuha Deanu Bargiidbellodaga 09.02.02 jahkečoahkkinmearrádussii, mas šállošuvvo ahte eallietihkalaš ráđđi (rådet for dyreetikk) áigu gieldit gárduma, ja ahte stáhta elliiddearvvasvuođa bearráigeahčču (statens dyrehelsetilsyn) lea evttohan gieldit boanddaid luoitimis sávzzaid guohtut boraspireguovlluide. Nugo Deanu Bargiidbellodat, de sálloša Sámediggi ge dan ahte stáhtalaš ráđit ja lávdegottit háliidit heađuštit guovllu ealáhusaid. Sámediggi áigu danne aktiivvalaččat bargat mearrideaddji eiseválddiid ektui ahte bissehit evttohusaid. Mielddusin čuovvu Deanu Bargiidbellodaga 09.02.02 jahkečoahkkinmearrádus. II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat Čoahkkinjođihangotti árvalus Sámediggái: Evttohusat 1 ja 5 biddjoba oktii ja dát ášši biddjojuvvo bearjadaga 22.02.02 sierra áššin dán dievasčoahkkimis. Evttohusat 2-4 ja 6-19 sáddejuvvojit Sámediggeráđđái meannudeapmái. III. Jienasteapmi 39 áirasis ledje 31 mielde jienasteamis. Jienasteapmi čađahuvvui čuovvovaš vugiin 1. Čoahkkinjođihangotti árvalusat mearriduvvojedje ovttajienalaččat. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Jon Erland Balto 2. Margreta Påve Kristiansen 3. Egil Olli 4. Sten Jøran Jønsson 5. Sverre Andersen Sven-Roald Nystø 6. Ove Johnsen 7. Ole Henrik Magga 8. Jon Harald Skum 9. Jánoš Trosten 10. Olav M. Dikkanen 11. Terje Tretnes 12. Geir Tommy Pedersen 13. Anders Urheim 14. Steinar Pedersen VI. Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná: Evttohusat 1 ja 5 biddjoba oktii ja ášši meannuduvvo bearjadaga 22.02.02 sierra áššin dán dievasčoahkkimis. Evttohusat 2-4 ja 6-19 sáddejuvvojit Sámediggeráđđái meannudeapmái. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui guovvamánu 20. beaivvi 2002 dii. 19.30. Ášši 05/02 Sámediggeráđi čilgehus barggu birra mii guoská sámegillii Ášši meannudeapmi álggahuvvui guovvamánu 19. beaivvi 2002 dii. 18.40. I. Áššebáhpirat 1. Álggahus Sámi giellaráđđi ásahuvvui 1992:s Sámelága § 3-12 vuođul ja doaimmai Sámedikki vuollásaš ráđđin jagi 2001 rádjái. 01.01.2001 rievdadii Sámediggi organiserenmálle ja heaittihii vuollásaš ráđiid. Sámi giellaráđđi heaittihuvvui, ja seammás ásahuvvui Sámedikki giellaossodat.. Sámedikki giellaossodaga kanturbáiki lea Guovdageainnus ja dan báikkálaš kantuvrrat leat Divttasvuonas julevsámegiela áššiid várás ja Snåasas lullisámegiela áššiid várás. Ossodagas leat oktiibuot 9 virggi ja dan bušeahtta lea 34.491 miljon ruvnnu, mas 29.200 miljon ruvnnu lea várrejuvvon guovttegielalašvuođadoarjjan ja giellaprošeavttaide. Sámedikkis lea sierra giellastivra mii meannuda giellafágalaš áššiid. Sámediggeráđđi nammada lahtuid ja várrelahtuid Sámedikki giellastivrii. Dán čilgehusas čilge ráđđi Sámedikki dálá ja boahttevaš ovddasvástádusa ja bargguid giellagažaldagaid oktavuođas. 2. Višuvnnat Sámedikki bajimus višuvdna ja ulbmil lea: Máŋggabealát servodat huksejuvvon sámi árvvuid, vuođđudeaddji olmmošvuoigatvuođaid ja riikkaidgaskasaš oktiigullevašvuođa ala. Ráđđi oaivvilda ahte giellavuogádagas lea earenoamáš ovddasvástádus duohtandahkat dákkár bajimus višuvnna vai sámegielaid ovdánanvejolašvuođat nannejuvvojit iežaset eavttuid vuođul. Sámedikki váldostrategiija giela hárrái čilgejuvvo Sámediggeplánas, mas earret eará daddjo ahte Sámediggi áigu movttiidahttit juohkehačča geavahit sámegiela buot oktavuođain ja juohke sajis sámi servodagas. Dutkit leat ovttaoaivilis dan hárrái ahte giela seailun ja ovdáneapmi lea ovddemustat dan duohken ahte lea dárbu geavahit giela ja ahte lea vejolašvuohta atnit giela lunddolaččat ii dušše ruovttuin, muhto earenoamážit almmolaš anus. Nubbi váldoeaktu lea ahte giella ieš beassá ovdánit geavahusa bokte ja gielladikšuma bokte. Goalmmát vuođđocaggi lea ahte giella ferte nannejuvvot maiddái guovlluin gos lea rašes dilis, muhto maiddái doppe gos giella lea nanus. Sámegiella ii leat gostege oadjebas dilis. 2.1 Sámedikki sámegiela višuvnnat: Sámegielagiin galgá leat vejolašvuohta geavahit sámegiela buot servodatdásiin ja -- surggiin, ja dakko bokte oaidnit ahte lea lunddolaš hupmat sámegiela ja ahte dainna birge servodagas. Dat maid nanne sámegielat mánáid bajásšaddandili nu ahte sii šaddet oadjebassan máŋggagielat servodagas. Go sámegiella geavahuvvo buot servodatsurggiin, de dat lea mielde rievdadeame negatiivva guottuid sámegillii nu ahte vuosteháhku sámegillii servodagas jávká. Almmolaš ásahusat galggašedje vuoruhit geavahit sámegiela sihke njálmmálaččat ja čálalaččat. Dávjá leat ásahusain unnán resurssat ja áigi ja dalle sáhttá leat álki vajálduhttit, ahte leat geatnegasvuođat giellanjuolggadusaid ektui. Bargiin, geain lea sámegiel čállinmáhttu, galggašii leat doarvái áigi nu ahte sii praktihkalaččat sáhttet geavahit sámegiela ja čállit guovtti gillii. Dakko bokte nanosmahttit sámegiela hálddašangiellan. Lea maid dehálaš ahte oahpaheddjiin ja mánáidgárddebargiin lea buorre gelbbolašvuohta sámegielas, ja ahte ráhkaduvvojit buorit oahpponeavvut sámegillii buot fágaide. Sámegiella revitaliserejuvvo sámi guovlluin gos giella lea jávkame dahje lea jávkan. Dakkár guovlluin lea mávssolaš geavahit vuorrasit olbmuid resursan sámegiela nannet, oahpahit ja ovddidit. Julev- ja lullisámegielagiin galgá leat vejolašvuohta geavahit gielaset, ja dan oktavuođas lea dehálaš ovddidit maid julev- ja lullisámegiela terminologiijabargguid. Lea maiddái dehálaš oččodit julev- ja lullisámegiel aviissaid ja daid bokte čalmmustahttit sin gielaid. Ferte ráhkadit dakkár terminologiija mii dahká vejolažžan geavahit julev- ja lullisámegiela skuvllain, mediain ja dábálaš hupmangielas ođđaáigásaš máilmmis. 3. Sámedikki strategiija giellaáššiin Sámediggeráđđi oaivvilda ahte lea dárbu ovddidit strategiija movt dáid bargguid sáhtášii buoremus lági mielde doaimmahit vai livččii ávkin sámi álbmogii ja earenoamážit sámi mánáide ja nuoraide. Sámediggái ii leat doarvái dušše gozihit ahte dat áššit maid Sámediggi dál gieđahallá fuolahuvvojit buori málle mielde. Liikká dehálaš ja dárbbašlaš lea ovddidit politihka dain surggiin main eai leat dohkálaš čovdosat. Dát mielddisbuktá ulbmiliid ja višuvnnaid hábmema, konkrehta doaimmaid álggaheami ja sámi gielladili čuovvuma ja evaluerema. Dalle gáibiduvvo ahte Sámediggi hábme politihka mii sisttisdoallá: 1. ollislaš ja ovttadássásaš giellapolitihka olles sámi álbmogii 2. ollislaš ja ovttadássásaš politihka mii gokčá olles sámi guovllu Dát lea hirbmat stuora hástalus mii gáibida bistevaš guhkilmas barggu konkretiseremiid dáfus. Dán barggu oktavuođas áigu Sámediggeráđđi ovddidit ášši čakčamánu dievasčoahkkimis 2002:s. Ášši galgá earret eará čielggadit makkár giellapolitihkka Sámedikkis galgá leat sámi álbmogii ja sámi guovlluin. Sámedikki ovddasvástádus lea ovddidit ja seailluhit sámegiela Norggas. Sámedikkis leat dihto láhkageatnegahttojuvvon barggut. Dáidda gullet ee. ovddidit tearpmaid, bagadallat ja juohkit dieđuid sámi giellaáššiid birra ja čađahit giellageavahaniskkadeami Earret láhkageatnegahtton doaimmaid, lea Sámedikkis ovddasvástádus doaimmahit Sámi sátnevuorkká, lágidit dulkageahččalanortnega ja dulkkaid autorisašuvdnaortnega. Sámediggi lea addán giellaossodahkii ovddasvástádusa čađahit sámegiela guoskevaš doaimmaid mat leat evttohuvvon iesguđet plánain maid Sámediggi lea ráhkadan ee. hálddašit giellaruđa doarjjaortnega. 4. Giellabargguid boahtteáiggi doaimmat ja hástalusat Jagi 2000 čađahii Sámi giellaráđđi stuorát iskkadeami sámegiela geavaheami birra. Iskkadeamis lea guorahallojuvvon movt sámi guovlluid ovttaskas olbmot, almmolaš ásahusat, sámi organisašuvnnat ja sámi fitnodagat geavahit sámegiela. Iskkadeami váldobohtosat leat ee.: - árvvoštallo ahte sullii 25 000 olbmo Norggas leat sámegielagat - lea oalle stuora erohus gaskal davvi-, julev- ja lullisámegiela dilis - olggobealde sámegiela hálddašanguovllu lea davvisámegiella maid váttis dilis - stuora oassi gielddalaš ásahusain ja muđui ásahusain sámegiela hálddašanguovllus orrot rihkkume giellanjuolggadusaid, ovdamearka dihte go galget vástidit njálmmálaš ja čálalaš gažaldagaide sámegillii - Olbmot ohcalit beassat geavahit eambbo sámegiela dearvvašvuođaásahusain ja maiddái eará ásahusain. Sámediggái lea guovddáš mihttomearrin, ahte sámi giellabargu nannejuvvo ja ovddiduvvo buot giellaguovlluin. Mihttomearrin ferte leat ahte sáme- ja dárogiella šaddet ovttaárvosaš giellan. Sámedikki stuorámus hástalus giela oktavuođas lea dat, ahte oažžut eanet sápmelaččaid aktiivvalaččat geavahit giela. Dasto lea dehálaš rievdadit daid miellaguottuid mat hehttejit dákkár ovdáneami. Sámediggeráđđi diehtá ahte giella ii ovdan dušše láhkageatnegasvuođain ja bággemiin, muhto buorebut go lea positiivvalaš dáhttu geavahit sámegiela. Sámediggi áigu movttiidahttit olbmuid geavahit sámegiela. Olmmoš ii galgga dárbbašit čilget manne vállje geavahit sámegiela. Sámegielagiidda galgá leat seamma lunddolaš hupmat sámegiela go dárogielagiidda lea hupmat dárogiela. Iskkadanbohtosiid vuođul áigu Sámediggi ovddidit čuovvovaš doaimmaid sámegiela nannema ja ovddideami barggus: 4.1 Giellaovddidanbarggut Sámi álbmot Norggas hupmá golbma sámegiela, davvi-, julev ja lullisámegiela. Sámelága ulbmilparagráfa fátmmasta olles sámi álbmoga. Historjjálaččat lea julevsámegiella ja lullisámegiella adnon unnán almmolaš doaimmain ja čállojuvvon hámis. Dáruiduhttin lea maid váikkuhan dasa ahte giellaatnu ruovttuin lea geahppánan ja nohkan. Sámediggi lea vuoruhan gielladoaimmaid diein guovlluin, ja nu leatge 1996 rájes álggahuvvon gielladoaimmat maid oaivil lea ealáskahttit sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. Sámegiela ovddidanprošeavttat leat álggahuvvon sihke lullisámi- ja julevsámiguovlluin. Sámediggi váldá ovddasvástádusa bearráigeahččat ahte maiddái julevsámegielagiidda ja lullisámegielagiidda lea vejolaš geavahit ja ovdánahttit gielaset. Sámegiella ii ovdán jus giella ii geavahuvvo iige boađe oidnosii. Danne áigu Sámediggi bargat dan badjelii ahte eanet ja eanet adnojuvvo julev- ja lullisámegiella. Tearbmaovddideapmi lea dehálaš giellaovddidanbarggus. Sámi sátnevuorká lea dehálaš sámegiel doahpagiid gaskkusteamis ja galgá ain ovddiduvvot vai geavaheaddjái lea álki gávdnat dohkkehuvvon sániid. Davvisámegiela terminologiijabargu lea dán rádjái leamaš sáhtedohko, ii ge leat leamaš doarvái beaktil. Davvisámegiela tearbmabargu galgá nannejuvvot ja šaddat beaktileabbon. Sátnevuorká galgá dán áigodagas ovddiduvvot ja ođasmahttojuvvot maiddái dohkkehuvvon lulli- ja julevsámegieltearpmaiguin. Sámediggi hástala suohkaniid searvat tearbmabargguide. Giella ferte ovdánit dan vuođus go dat lea nanus ja dađistaga váldot atnui iešguđet surggiin servodagas. 4.2 Diehtojuohkin ee. guovttegielalašvuođa birra Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte diehtojuohkin guovttegielalašvuođa birra vuoruhuvvo vai vánhemat oidnet ahte lea mávssolaš mánáide oahpahit sámegiela. Stáhtas ja almmolaš eiseválddiin lea earenoamáš ovddasvástádus diehtojuohkimis ja čuvgehusas sámi álbmoga várás. Sámediggi lea guhká juo deattuhan diehtojuohkima geatnegasvuođaid ja vuoigatvuođaid birra, earenoamážit giela ja oahpaheami oktavuođas. Sámi álbmot lea dađis hárjánan dakkár dillái, mas sámegiella ii leat doaibmi giellan iešguđetlágan almmolaš ja priváhta oktavuođain. Dát dagaha ahte ollu sápmelaččat eai jearat sámegiel dieđuid dahje bálvalusaid. Vai sámegiel dieđuid ja bálvalusaid dárbu boađášii oidnosii, lea dehálaš ahte sámi álbmot ieš dovdá vuoigatvuođaidis. Diehtojuohkin- ja čuvgehanbargu lea dehálaš dán oktavuođas. 4.3 Alfabetiserenprográmma Iskkadeapmi čájehii ahte buot sámi guovlluin lea čállinmáhttu heittot. Sámediggi oaidná dán oktavuođas dehálažžan álggahit alfabetiserenprográmmaid buot sámi guovlluin. Prográmma váldoulbmil galgá leat dat, ahte rávisolbmot, geat leat massán gielaset dáruiduhttima geažil, galget oahppat lohkat ja čállit sámegiela. Lohkat ja čállit iežas eatnigiela lea okta vuođđu olmmošvuoigatvuođain. Máŋgga guovllus máilmmis leat alfabetiserendoaimmat dehálaš oassin demokratiijaovdáneamis. Lea dehálaš ráhkadit sierra metodihka ja oahpponeavvuid maiddái sidjiide geain lea sámegiella eatnigiella. 4.4 Giellaovddidanbarggut mánáide ja nuoraide Sámediggeráđi mielas lea erenoamáš dehálaš, ahte dilálašvuođat láhččojuvvojit nu, ahte mánáin ja nuorain lea vejolašvuohta geavahit giela, ja dasto ferte movttiidahttit ealáskuhttit giela dain guovlluin gos lea dárbu. Jus áigu joksat dáid mihttomeriid, de leat giellaguovddážat dat sajit gos sohkabuolvvat besset leat ovttas. Ealli giella eaktuda ahte sámi álbmot geavaha giela árjjalaččat, buot árgabeaivvi diliin -- sihke ruovttus ja almmolaččat. Sámegiela geavaheapmi almmolaš oktavuođain, nugo mediain, dáidagis ja kultuvrras ja almmolaš hálddahusain váikkuha giela árvvu loktema. Dat fas lokte beroštumi oahppat ja geavahit giela. Sámegiela gáhtten ja ovddideapmi lea dan duohken ahte mánát ja nuorat ožžot duohta vejolašvuođa geavahit gielaset beaivválaččat. Giellamáhtolašvuođa fievrrideapmi lea seammás sámi kultuvrra fievrrideapmi. Mediafálaldat sámi mánáide ja nuoraide lea nappo stuorra hástalus. Dárogiella ja eaŋgalasgiella mearrádaddet filmmaid, TV, video, bivnnuhis musihka ja interneahta bokte. Dát han leat dehálaš mediat nuoraidkultuvrras. Bivnnuhis kultuvra, mii gaskkustuvvo nanu ja bivnnuhis mediaid bokte, dagaha ahte sámegiella dađis massá coavcci. Mánáide ja nuoraide ferte nappo addot vejolašvuohta vásihit, ahte sámegiella geavahuvvo dain mediain, maid sii geavahit beaivválaččat. Danne ferte ásahit sámegielat fálaldagaid mánáide ja nuoraide omd. sámegiel bláđiid, áigečállagiid, sámegielfálaldagaid interneahtas ja sámegiel TV- ja radioprográmmaid. Dál beassá sámi álbmot muosáhit beaivválaš ođassáddagiid TV:s NRK, SVT ja YLE ovttasbarggu olis. Ovttasbargu lea maid vuolggahan sierra neahttasiidduid davviriikkalaš sámi ođđasiin sámegillii. Sámediggi ohcala dattetge sullasaš áŋgiruššama mánáid ja nuoraid ektui. Danne šattašiige ovttasbargu beaivválaš Mánáid-TV-sáddagiiguin mearrideaddjin dahkamis giela lunddolažžan. 4.5 Ásahit bearráigeahččanorgána Jagi 2000 giellaiskkadeapmi čájeha ahte eanaš almmolaš etáhtat ja ásahusat eai čuovo sámelága giellanjuolggadusaid nugo leat geatnegahtton dahkat. Eará iskkadeapmi jagis 2001 čájeha ahte almmolaš etáhtaid ja eiseválddiid geatnegasvuođa- ja vuoigatvuođadiehtojuohkin lea hui váilevaš. Danne lea dárbu veardidit galgá go ásahit bearráigeahččanorgána ja guorahallat mii dan rolla galgá leat. Dákkár orgána sáhttá omd. dárkkistit almmolaš etáhtaid ja ásahusaid giellageavaheami. Dán orgána bargun sáhttá maid leat juohkit dieđuid ja rávvagiid almmolaš ásahusaide giellanjuolggadusaid birra ja man láhkái giellanjuolggadusat geatnegahttet sin. 4.6 Jorgalit lágaid ja njuolggadusaid Unnán lágat ja njuolggadusat, main lea hui stuorra mearkkašupmi oppa sámi álbmogii dahje osiide sámi álbmogis, leat jorgaluvvon sámegillii. Sámediggeráđđi áigu váikkuhit ahte guorahallojuvvo makkár lágaid ja njuoggadusaid dárbbaša jorgalit. Guovddáš eiseválddiin fertejit leat buorit dábit nu ahte ođđa lágat ja njuolggadusat dalánaga jorgaluvvojit sámegillii. 4.7 Viiddidit sámegiela hálddašanguovllu Sámelága giellanjuolggadusaid ferte atnit unnimusgáibádussan, ja dulkot viiddideaddjin eará sisriikkalaš ja riikkaidgaskasaš lágaid ektui. Eanet sámegielgeavaheapmi dárbbašuvvo maiddái jus riikka diehtojuohkinpolitihkka, birrajándor almmolaš hálddašeami ja geavaheddjiide heivehuvvon almmolaš bálvalusaid mihttomearit galget gustot maiddái sámi álbmogii. Danne leat almmolaš ja priváhta ásahusat geatnegahtton addit dieđuid ja bálvalusaid sámegillii, vaikko vel sii eai leat čielgasit namuhuvvon sámelága giellanjuolggadusain. Buohkanassii dát čájeha dárbbu ođasmahttit njuolggadusaid ovdáneami mielde. Sámegiela hálddašanguovlu berrege viiddiduvvot nu ahte fátmmasta eanet gielddaid, gos sámit ásset. Jahkásaččat juohká Sámediggi guovttegielalašvuođaruđaid sámegiela hálddašanguovllu gielddaide ja fylkkagielddaide vai besset nannet guovttegielat bálvalusaid. Ruđat galget geavahuvvot ovddidit guovttegielat bálvalusfálaldagaid gieldda olbmuid várás. Gielddaid ja fylkkagielddaid ovddasvástádus leage láhčit dili nu ahte sámi mánát, nuorat ja rávisolbmot besset geavahit giela. Guovllut olggobealde sámegiela hálddašanguovllu gullet Sámedikki áŋgiruššansurggiide dán plánaáigodagas. Giellaprošeavttaid doarjjaortnegiid olis Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte ruhta juolluduvvo daidda guovlluide gos sámegiella ii leat nu nanus. 4.8 Ovddidit sámi ásahusaid ovdagovvan Sámi ásahusat galggašedje leat buorrin ovdagovvan eará almmolaš ásahusaide, go čájehuvvo ahte lea vejolaš čuovvut giellanjuolggadusaid ja ahte sámegiella doaibmá bures hálddahusgiellan. Sámediggi áigu bargat dan badjelii ahte lea ovdagovvan eará almmolaš ásahusaide sámegiela geavaheamis čájehan dihte ahte sámegiella doaibmá bures hálddahusgiellan. Sámi ásahusat, organisašuvnnat ja fitnodagat leat dehálaččat sámegiela nannema oktavuođas. Sámegiella nannejuvvo go geavahuvvo! 4.9 Ovddidit ovttasbarggu rájáid rastá sámegiela dáfus Hástalusat, mat čatnasit sámegiela seailluheapmái ja ovddideapmái, leat oktasaččat sámiide Norggas, Ruoŧas ja Suomas. Danne leage sávahahtti nannet ovttasbarggu rájáid rastá sámegiela dáfus. Guovdilis hástalus dán ovttasbarggus lea oktasaš sámi giellapolitihka ásaheapmi Davvikalohtas. Guovdilis bargun lea árvvoštallat oktasaš giellaguovllu ásaheami. Ferte maid árjjaleappot geahččalit čoavdit daid váttisvuođaid, mat čatnasit sámegiela erenoamáš mearkkaid geavaheapmái dihtorastimis ja interneahta geavaheamis, ja Sámediggi áigu dahkat dán barggu davviriikkalaš ovttasbargoprošeaktan. Vai dát váttisvuođat čoavdašuvašedje johtilit ja dohkálaččat, fertejit davviriikkaid eiseválddit álggahit konkrehta doaibmabijuid. 5. Loahpaheapmi Sámedikki áŋgiruššan sámegiela nannemis eaktuda ahte oppalaš rámmaeavttut leat buorit, sihke ekonomiija dáfus, allaoahppan bargiid dáfus, ja ahte lágat ja njuolggadusat ovdánit nu ahte Sámedikki váldi ja ovddasvástádus stuorru vai sámi servodaga gáibádusaid sáhttá ollašuhttit. Norgga stáhta lea geatnegahtton sihke politihkalaččat ja rievttálaččat nannet sámegiela ja láhčit dilálašvuođaid sámegiela oahpaheapmái ja geavaheapmái. II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat Mearkkašupmi 1, áirasis Steinar Pedersen BB sámediggejoavku: Bargiidbellodaga sámediggejoavku deattuha erenoamážit ahte buot boarraseamos olbmot min álbmogis, galget sáhttit geavahit eatnigielaset buot ovdamorašoktavuođain, institušuvnnain, jnv. Mii leat ožžon máŋga avžžuhusa olbmuin dán áššis, ja dilli ii oro leamen buorre. Lea hui dehálaš ahte gielddat, stáhta ja almmolaš eiseválddit muđui dahket dan maid sáhttet, vai sin bargiin geainna lea oktavuohta vuorraset olbmuiguin, ožžot dan giellaoahpahusa mii lea dárbbašlaš -- vai boarrásiidda institušuvnnain duođai lágiduvvo dat oadjebasvuohta maid ealli giellabiras addá. Dán oktavuođas berrejit maiddái čađahuvvot giellaoahpahusdoaimmat bargiid gaskkas. Sámediggi berre čađat doalahit ovdan go lea oktavuohta gielddaide ja stáhtalaš ásahusaide, ja eará almmolaš eiseválddiide boarráset olbmuid gielladili. Dán oktavuođas maid ferte deattuhit sámegielat olbmuid dárbbuid, geat buozalmasvuođa geažil leat giela massán, nu gohčoduvvon Afasi-buohccit. Mearkkašupmi 2, áirasis Magnhild Mathisen BB sámediggejoavku: Lasáhusat čilgehussii: Sámi giellaguovddážat Giellaguovddážiin lea earenoamáš dehálaš doaibma sámegiela gáhtten-, nanusmahttin- ja ovdánahttinbargguin. Dál leat ásahuvvon giellaguovddážat Porsáŋggus, Gáivuonas, Divttasvuonas, Evenáššis, Unjárggas, Deanus ja Moskavuonas. Giellaguovddážat láhčet dilálašvuođaid gos lea lunddolaš sámástit, ja gáhttejit ja ovdánahttet dáinna lágiin giela kulturguoddin daid iešguđetge suopmanguovlluin. Sámedikki vuođđodoarjja giellaguovddážiidda ferte bissut ja viidásit ovddiduvvot. Giellaguovddážat galget ieža goasttidit eará doaimmaid. 4.4 Giellaovddidanbarggut mánáide ja nuoraide Diehtojuohkin ja bagadallan váhnemiidda guovttegielalašvuođa ja guovttekultuvrralaš bajásšaddama birra. Hálddašanguovllu olggobealde Sámediggi ferte bargat dan ala ahte juolluduvvojit mealgat eanet doarjagat giellabargguide hálddašanguovllu olggobealde. Mearkkašupmi 3 NSR Mátta-Romssas ja Davvi-Nordlánddas Ann-Mari Thomassen bokte: Ođđa čuokkis 4. čuoggái; Boahttevaš hástalusat giellabarggus Rabadettiin 3. Sámedikki Gonagaslaš Majestehta ánui ándagassii ovddeš dáruiduhttima. Gonagaslaš Majestehta dahku gusto buori muddui sápmelaččaide, geat dáruiduhttojuvvojedje/šadde ovttagielat dárogielagin dáruiduhttinproseassa geažil. Stáhta ja Sámediggi fertejit vuhtii váldit dán dili ja dovddastit ovddasvástádusa dáruiduhttima geažil, mii lea dagahan ahte sámit leat massán gielaset. Dása ferte bidjat stuorra beroštumi go ášši váldo ovdan miessemánus. Dán sáhttá dahkat go ee.: 1.buot lasiheamit Sámedikki giellabušeahtas biddjojit dán bargui 2. Sámediggi bargá dan ovdii ahte ásahuvvo foanda sámiid várás, geat leat massán gielaset III. Jienasteapmi 39 áirasis ledje 39 čoahkis. 1. Ášši loahpahuvvui jienaskeahttá. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Johan Mikkel Sara, áššejođih. 2. Johan Mikkel Sara 3. Magnhild Mathisen 4. Åge Nordkild Per Solli Anders Urheim 5. Jánoš Trosten Egil Olli Willy Ørnebakk Johan Mikkel Sara Jánoš Trosten 6. Olaf Eliassen 7. Ann-Mari Thomassen Per Edvin Varsi Ann-Mari Thomassen Johan Mikkel Sara (č.ortn.) 8. Geir Tommy Pedersen 9. Svein Peter Pedersen Ann-Mari Thomassen Åge Nordkild Magnhild Mathisen Svein Peter Pedersen 10. Egil Olli Olaf Eliassen Sven-Roald Nystø Geir Tommy Pedersen Egil Olli 11. Terje Tretnes 12. Olav M. Dikkanen 13. Roger Pedersen 14. Ragnhild Lydia Nystad 15. Anders Urheim 16. Klemet Erland Hætta 17. Per A. Bæhr 18. Geir Tommy Pedersen 19. Steinar Pedersen 20. Ragnhild Lydia Nystad 21. Sten Erling Jønsson 22. Johan Mikkel Sara VI. Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná: Sámediggeráđi čilgehus barggu birra mii guoská sámegillii váldojuvvui diehtun oktan mearkkašumiiguin. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui guovvamánu 22. beaivvi 2002 dii. 12.00. Ášši 06/02 Snøhvitguovllu huksen -- sámi vuoigatvuođaid goziheapmi oljo- ja gássagávdnosiid oktavuođas sámi resursaguovlluin Ášši meannudeapmi álggahuvvui guovvamánu 20. beaivvi 2002 dii. 09.00. I. Áššebáhpirat Ášši 32/99 Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus NAČ 1997:4 Sámi kultuvrra luondduvuođus Ášši R 205/91 Dieđáhus Snøhvitprošeavtta birra oktan čielggadusprográmmaárvalusain-- gulaskuddancealkámuš Snøhvithuksema váikkuhusat «sámi diliide», Sámi instituhtta 1992 Snøhvit. Váikkuhusat «sámi diliide» -- váikkuhusčielggadusa lassiraporta, njukčamánnu 2000 Snøhvit LNG. Váikkuhusčielggadus, cuoŋománnu 2000 II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat Sámediggeráđi árvalus Sámediggái: Sámediggi oaidná ahte gássabohkan Snøhvitguovllus olggobealde Davvi-Romssa ja Finnmárkku rittu lea industriijaprošeakta, mas sáhtášii leat hirbmat stuorra mearkkašupmi kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima ovddideapmái guovddáš sámi geavahus- ja ássanguovlluin. Danne lea Sámedikki mielas lunddolaš ja dárbbašlaš ahte sámi vuoigatvuođat ja sámi bealit deattuhuvvojit go Stuorradiggi meannuda plánejuvvon prošeavtta. 1. Sámediggi áiddostahttá ahte sámiin eamiálbmogin leat vuoigatvuođat oljo- ja gássagávdnosiid oktavuođas sámi resursaguovlluin. Sámi álbmot lea okta stáhtavuođđudeaddji álbmot Norggas. Stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiid ala, sámiid ja dážaid. Stuorra oassi Norgga stáhtas lea vuođđuduvvon sámi álbmoga eatnamiid ala. Sámit leat ovdahistorjjálaš áiggi rájes geavahan ja bearráigeahččan resurssaid ollu dakkár guovlluin mat dál leat Norgga stáhta eanan. Ollu duhát jagiid leat leamaš oktasaš resursageavahusrájit sámiid ja norrøna álbmoga/dážaid gaskka. Davimus guovlluin ledje dát rájit dohkkehuvvon ja gudnejahttojuvvon gitta 1300-1500 lohkui, go dalle álggii veahážiid mielde váldoáššis dážaid kolonialiseren. Dasa lassin lea hui mearkkašahtti dat bealli go sámiid resursahálddašeapmi dáin guovlluin leai čadnojuvvon áhpái, mii geavahuvvui sihke gálvolonuhallama vuođđun earáiguin (norrøna álbmogiiguin/dážaiguin) ja ávnnaslaš dovdomearkan guovlulaš hálddašeamis. Ođđa resurssaid geavaheamis sámi guovlluin ferte váldit vuolggasaji diein čielga duohtavuođain. Barentsáhpi lea leamaš áibbas mearrideaddji deaŧalaš resursaguovlu sámi ássamii. Ekologalaš oktavuođas dán mearraguovllus lea álohii leamaš njuolggo mearkkašupmi sámi kultuvrra ja servodaga ovddideapmái. Daláš Norgga stáhta áigodagas leat sámit gitta Davvi-Romssa ja Finnmárkku kolonialiserema rádjai 1300-1500 lohkui leamaš oktoráđđejeaddjin ja leat hálddašan resurssaid dán mearraguovllus. Go Barentsábi čázevulošresurssaid dál bearráigeahččá Norgga stáhta, de ferte dat áddejuvvot unnimusat boađusin das go stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiidda, sámiid ja dážaid. Jos ii dohkkehuvvo sámiid vuoigatvuohta geavahit ođđa resurssaid guovlluin mat historjálaččat leat leamaš vuođđun ássamii ja eallinláhkái, de váldojuvvo sámiin maiddái eret vuoigatvuohta hálddašit iežaset eallinvuogi ja ekonomalaš ovdáneami, ILO-konvenšuvnna nr 169 bokte dohkkehuvvon eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ektui. ON ekspeartabargojoavkku 1994 julggaštusárvalusa 26. artihkkalis, eamiálbmotvuoigatvuođaid hárrái áiddostahtto ahte eamiálbmogiin lea vuoigatvuohta eaiggáduššat, ovddidit, hálddašit ja geavahit eatnamiid ja guovlluid, nugo ollislaš birrasa, eatnama, áimmu, čáziid, rittuid, čáhcejohtolagaid, ábi, jieŋa, elliid ja šattuid, ja eará resurssaid maid sii árbevirolaččat leat eaiggáduššan dahje muđui hálddašan dahje geavahan. Sámediggi lea áššis 32/99 Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus NAČ 1997:4 Sámi kultuvrra luondduvuođus, deattuhan ahte ON julggaštusárvalus lea riikkaidgaskasaš unnimus standárda eamiálbmotvuoigatvuođaid ektui. Dát bealušta dan áddejumi ahte sámiin álbmogin leat vuoigatvuođat čázevulošresurssaide mearas. Vuođđolágas § 110a áiddostahtto ahte eiseválddit galget láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmotjoavku galgá sáhttit sihkkarastit ja ovddidit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima. Okta dain deaŧaleamos eavttuin jos dát galgá leat vejolaš, lea vuoigatvuohta luondduresurssaide. Sámi kultuvrra boahtteáigái lea mearrideaddji deaŧalaš sihkkarastit luondduvuođu dohkálaš vugiin. Riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid mearrádusain eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra lea eana- ja resursavuoigatvuođain deaŧalaš sadji. 2. Sámiid vuoigatvuođat oljo- ja gássagávdnosiid oktavuođas sámi guovlluin mearkkaša dan ahte Sámediggái, sámiid álbmotválljen orgánan, addojuvvo vuoigatvuohta leat mielde mearrideamen oljo- ja gássagávdnosiid. Maŋŋá go ON ásahuvvui 1945:s lea álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta hábmejuvvon buot álbmogiid vuoigatvuohtan. Álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta lea ideologalaš, politihkalaš ja rievttálaš prinsihppa mii ovdána dađistaga. ON ovddasmanni -- Álbmotlihttu/Folkeforbundet -- dohkkehii álbmogiid iešmearrideami vuođđo ideologalaš ja politihkalaš prinsihppan. Iešmearrideapmi leai okta vuohki movt hehttet daid álbmogiid stáhtalaš vealaheami main eai lean iežaset riikkat. Áiggis maŋŋá soađi lea dattetge iešmearridanvuoigatvuohta leamaš hui lávga čadnojuvvon kolonialiserema loahpaheapmái ja ođđa iešmearrideaddji stáhtaid ásaheapmái. Dál dohkkehuvvo dattetge eanet dat ahte iešmearridanvuoigatvuođa ii sáhte čatnat aivve árbevirolaš kolonialiserema loahpaheapmái. Ovdáneapmi čájeha ahte iešmearridanvuoigatvuohta lea dynámalaš vuoigatvuohta mii čađagaskka ovdána. ON olmmošvuoigatvuođakomitea mearkkastagaid álbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa birra, ON- siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna 1. artihkkala ektui, ferte áddet nu ahte iešmearrideapmi guoská maiddái daid «álbmogiidda» mat juo ásset stáhtain. Komitea dovddaha earret eará ahte buot stáhtat leat geatnegahtton raporteret vuosttas artihkkala čađaheami birra. Komitea dadjá maiddái ahte buot stáhtat leat geatnegahtton árvvus atnit ja álggahit positiivvalaš doaibmabijuid váikkuhan dihte dan ahte álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta sáhttá duohtandahkkojuvvot. Maŋimuš ovdáneapmi čájeha ahte eanet ja eanet ON-orgánat dađistaga čielgasit dohkkehit eamiálbmogiid iešmearrideami. Nugo eamiálbmogat miehtá máilmmi, de maiddái sámit čuoččuhit ahte sis lea iešmearridanvuoigatvuohta ja ahte máilmmi servodat ja guoskevaš stáhtat fertejit dohkkehit dán vuoigatvuođa. 1966 ON-konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái (SP) 27. artihkkal gáhtte sámiid ealáhusbargovugiid ja sámi kultuvrra ávnnaslaš kulturvuođu. Mearrádusas leage dalle eahpitkeahttá mearkkašupmi oljo- ja gássagávdnosiid bohkama oktavuođas sámi guovlluin. ON Olmmošvuoigatvuođakomitea lea bidjan vuođđun ahte ávnnaslaš kulturdoaba eamiálbmogiid ektui mearkkaša dan ahte ávnnaslaš eavttut kultuvrra doalaheapmái ja ovddideapmái fertejit gáhttejuvvot ja suodjaluvvot. 27. artihkkal suodjala eamiálbmoga stáhtalaš duohtademiin jos kulturdoaibma ráddjejuvvo, ja stáhtas lea maiddái hui guhkás geatnegasvuohta sihkkarastit ahte eamiálbmogat ožžot aktiivvalaš doarjaga. 3. Sámediggi oaidná dárbbašlažžan šiehtadallamiid norgalaš eiseválddiiguin oljo- ja gássagávdnosiid geavaheamis sámi guovlluin dan vuođul go sámit lea álbmot, mas lea vuoigatvuohta iešmearrideapmái. Oljo- ja gássagávdnosat sámi guovlluin leat erenoamáš resursan, main lea stuorra ekonomalaš árvu ja vejolaččat stuorra birasváikkuhus. Dán lágan šiehtadallamat fertejit guoskat plánejuvvon, álggahuvvon ja vejolaš boahtteáiggi oljo- ja gássaprošeavttaide. Jos galgá sáhttit čađahit duohta šiehtadallamiid, de ferte viidát árvvoštallagoahtit váikkuhusaid, iešguđetlágan boahtteáiggi vejolašvuođaid jos váldá dahje ii váldde atnui oljo- ja gássagávdnosiid sámi resursa guovlluin. Dán lágan ollislaš árvvoštallamiid ferte erenoamážit dahkat birasváikkuhusaid dáfus guovlulaččat ja máilmmeviidosaččat kultuvrralaš- ja servodatekonomalaš váikkuhusaid dáfus sámi servodahkii ja Norgii ollislaččat Earret eará dán lágan ollislaš geahčademiid vuođul ferte šiehtadallat einnostuvvi rámmaid resursahálddašeapmái mat váikkuhit sámi kultuvrra sihkkarastima ja ovddideami ja ceavzilis ovdáneami. Šiehtadusaid dahkan norgalaš eiseválddiid ja Sámedikki, Norgga sámi álbmotválljen orgána, gaskka livččii mielde sihkkarastimin rámmaeavttuid ja plánenvejolašvuođa daid oasálaččaide mat dáhttot ovddidit ja geavahit resurssaid sámi guovlluin. Vejolaš ovddidanvugiid ja ovdamearkkaid dáfus čujuha Sámediggi earret eará Kanada davimus guovlluide, nugo mat Sahtu ja Gwich'in Vuosttasnášuvnnaid ja Kanada gaskasaš šiehtadussii 4. Sámediggi čujuha 05. -- 06.11.1991 gulaskuddancealkámuššasis, áššis R 205/91 mas Sámediggi dovddahii prinsihpalaš vuostehágu huksemiidda ja luondduduohtademiide, mat hehttejit sámi ealáhusdoaimma ja mat sáhttet buktit negatiivvalaš váikkuhusaid sámi kultuvrii muđui. Dasto celkkii diggi ahte go dán lágan duohtadeamit liikká čađahuvvojit eará servodatberoštumiid geažil, de ii leat dikki áddejumi mielde doarvái addit dušše buhtadusa daid vahágiid ovddas maid dán lágan huksemat dagahit sámi kulturbargui. Lassin daid positiivvalaš ekonomalaš oalgeváikkuhusaide maid dán lágan huksemat dagahit iešguđet dásis, de ferte mihttomearrin dákkár oktavuođain leat dat ahte álggahit doaibmabijuid mat eai dušše leat buhtadussan negatiivvalaš váikkuhusaide, muhto mat duođas váikkuhit sámi kultuvrra ja identitehta huksema ja nannema, maiddái báikkálaš ja guovlulaš sámi perspektiivvain. Ealli sámi kultuvra lea leamaš ja lea váldoáššis vuođđuduvvon ođasmuvvi resurssaid geavaheapmái. Jos servodatstruktuvra rievdá oppalaččat hirbmat sakka, de sáhttet das danne uhkiduvvon guovlluin leat váikkuhusat maiddái sámi kulturvuođu ceavzimii boahtteáiggis. Sámediggi celkkii ahte Snøhvitguovllu huksen sáhttá leat mielde garrasit rievdadeamen servodatstruktuvrra. Ollislaš árvvoštallamis das makkár váikkuhusat dás leat sámi álbmogii, erenoamážit Romssas ja Finnmárkkus, lea danne stuorra mearkkašupmi, vai sáhttá álggahit dárbbašlaš doaibmabijuid. Dán vuođul, ja čujuhettiin ILO-konvenšuvnna nr 169 čihččet artihkkalii, gávnnahii Sámediggi ahte lea dárbu bivdit ollislaš čielggadusa váikkuhusaid birra sámi diliide. Dás ferte maiddái árvvoštallat sámiid riektedili, vuoigatvuođa oažžut buhtadusa dan ovddas go earát vižžet resurssaid ja buhtadusa buot daid vahágiid ovddas maid huksen sáhttá dagahit sámi báikegottiide, ja makkár váikkuhusat das leat sámi kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima huksemii. Dát čilgejuvvo vuđoleabbot earret eará čuovvovaš čuolbmačilgehusaiguin: Áššit sámi vuoigatvuođaid čielggadeami birra čázevulošresurssaide, nugo omd. gássa ja olju nannámis. Maiddái movt osiid gássagávdnosa vuoittus sáhttá geavahit ealáhusvuođu ja muđui servodateallima nannemii sámi báikegottiin. Váikkuhusat gássabohkamis birrasii ja sihkkarvuhtii nugo ekovuogádahkii ja servodahkii oppalaččat, ja erenoamážit guolástusberoštumiide. Sámi servodaga infrastruktuvrra kárten ja analyseren, mas ássan lea bieđgguid, heajos formálalaš gelbbolašvuohta álbmogis ja funet ovddiduvvon ealáhusat. Dás maiddái árvvoštallat oahpahus- ja gelbbolašvuođa bajidandoaibmabijuid, maid vuođul báikkálaš sámi álbmot oččošii barggu. Maiddái árvvoštallat man ollu šaddá sáhka fievrridit bargofámuid vuođđoealáhusain nugo guolástusas, eanadoalus, boazodoalus ja meahcceealáhusain, daiguin hástalusaiguin maid dát buktá dáid ealáhusaide sámi kulturguoddin ja ássama vuođđun. Sierra doaibmabijut vuođđoealáhusaid goziheapmái -- erenoamážit guolástusaid ja kulturmuitoberoštumiid. 5. Sámediggi čujuha ahte dát čuolbmačilgehusat (4. čuoggás) leat seamma áigeguovdilat dál Snøhvithuksema dáfus. Čujuhettiin: ILO-konvenšuvnna nr 169 čihččet artihkkalii, mas čuožžu ahte: »Eamiálbmogat galget beassat mielde ráhkadit, ollašuhttit ja árvvoštallat dakkár riikkaviidosaš ovddidanáigumušaid ja --prográmmaid mat sáhttet guoskat njuolga sidjiide.» Ahte birasgáhttenministarat 8 árktalaš riikkas dohkkehedje »Arctic Offshore Oil and Gas Guidelines» njealját AEPS ministtarčoahkkimis 11. -- 12.06.1997 Álttás. Gos earret eará deattuhuvvui ahte stáhtat galggašedje váldit eamiálbmogiid ja ássiid muđui, ja sin árbevirolaš máhtolašvuođa, mielde mearrádusproseassaide mat gusket gieddedutkamiidda ja luondduresurssaid geavahanvuoigatvuođaide oljo- ja gássariggodagaid oktavuođas. Dát eai leat čuovvoluvvon Snøhvithuksema mearrádusproseassas, earret kulturmuitoberoštumit, mat gal leat gulaskuddon váikkuhusčielggadusproseassas. Ráđđehusa árvalus Snøhvit huksema, rusttega ja doaimma ektui LNG, Sd.prp. 35 (2001-02) Sámedikki mielas lea ulbmilmeahttun áibbas bissehit huksenplánaid ovdáneami vuorddedettiin šiehtadusbohtosa oljo- ja gássagávdnosiid hárrái sámi guovlluin. Danne gáibida Sámediggi ahte farggamusat ráđđádallojuvvo Ráđđehusain sámi diliid ja beroštumiid goziheami birra Snøhvitprošeavtta čađaheami oktavuođas, daid prinsihpalaš beliid olis mat ovddiduvvojit čuoggáin 1-3 ovddabealde. Evttohus 1, áirasis Roger Pedersen, Sámi Válgalihtu sámediggejoavku: Snøhvitguovllu huksen Sámediggi doarju Snøhvitguovllu huksema Sámediggi oaidná heivvolepmosin ahte eanet riikkaoasi aktørat servet Sámedikki ja Riikaoasselávdegotti (Landsdelsutvalget) jođiheami vuollái ráhkadit oktasaš strategiija gávnnahit mo buoremusat geavahit osiid dan dietnasis, mii boahtá stáhtii Snøhvitguovllu huksemis. Dat doaibmabijut, mat evttohuvvojit, galget boahtit olles Davvi-Norgga álbmogii ávkin. Doaibmabijut nugo vuođđostruktuvrra huksen, omd. ruovdemáđiija huksen, sáhttet leat dakkár doaibmabjut, maid sáhttá gáibidit. Evttohus 2 oktasaš árvalus Steinar Pedersena bokte, BB sámediggejoavkkus, Guovdageainnu Johttisápmelaččaid listtus ja Olgešbellodagas: Snøhvitguovllu huksen -- sámi vuoigatvuođaid áimmahuššan sámi resursaguovlluid oljo- ja gássagávdnoštumiide Sámediggi oaidná Snøhvitguovllu huksema hástaleaddjin ja miellagiddevažžan ja deattuha ahte dát huksen dieđusge guoská sámi beroštumiide. Danne háliidit čájehit garra beroštumi dasa ja háliidit deattuhit ášši guovlulaš beliid. Sámedikki mihttomearrin lea ahte guovlu, sihke oanehis ja guhkes áiggi vuollái, galgá oažžut buoremus ávkki ja dietnasa dán huksemis. Dán barggus sávvá Sámediggi oažžut ovttasbarggu eará oasálaččaiguin, vuosttažettin gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin, mas searválagaid sáhttit ovdamearkka dihtii váikkuhit konsešuvdnaeavttuid hábmema guovddášeiseválddiid ektui. Petroleumindustriija ja eamiálbmotvuoigatvuođaid gaskavuohta leamaš fáddán máŋgga sajis máilmmis, muhto ii leamaš čalmmustahttojuvvon dađi eambbo ruovttu digaštallamis. Iige Sámediggi ovdalge leat gáibidan juridihkalaš rivttiid, hálddašeami, oamasteami dahje sullasačča, oljo- ja gássa gávdnoštumiide nannánjuolggis. Sámedikki mielas dát berrejit ain leat servodaga oktasaš opmodagat. Dattetge dát ii mearkkaš dan ahte eai leat garra sámi beroštumit dán prošeavtta oktavuođas. Sámit leat ain juo guokte -- golbma duhát jagi, gitta dássážii, ássan ja geavahan resurssaid, mat leat nannámis, vuonain ja olggobealde dan rittu, gos Snøhvithuksen galgá dáhpáhuvvat. Dát addá Sámediggái sihke vuoigatvuođa ja geatnegasvuođa beroštit das, ja mii vuordit ahte Sámedikki oaidnu váldojuvvo vuhtii go konsešuvdnaeavttut hábmejuvvojit ja go stáhta galgá hálddašit boahtteáiggi vuoittu buorrin searvevuhtii. Árktalaš stáhtat leat mearridan oktasaš politihkalaš mihttomearrin eamiálbmogiid oassálastima dákkár prošeavttain. Mii čujuhat dien oktavuođas ahte dan 8 stáhta birasgáhttenministarat, mat leat mielde dán ovttasbarggus, dohkkehedje njuolggadusaid eamiálbmogiid oassálastima oktavuođas oljo- ja gássaprošeavttain, - »Artic Offshore and Gas Guidelines» -- ministtarčoahkkimis geassemánu 11. -- 12. b. 1997 Álttás. Das deattuhuvvo earret eará ahte stáhtat berrejit váldit mielde eamiálbmogiid ja eará ássiid, ja sin árbevirolaš máhtolašvuođaid, mearridanproseassain, mat gusket gieddedutkamiidda ja dasa ahte hálddašit vuoigatvuođaid luondduriggodaide, oljju ja gássa oktavuođas. Sámediggi vuordá ahte dát čuovvoluvvo geavatlaš politihkas. Snøhvit-ášši čájeha maiddái čuolbmaásaheami, mainna dál ferte bargagoahtit. Dát guoská earret eará Sámedikki váilevaš ekonomalaš vejolašvuođaide ráhkadit iežas čielggademiid, go stuorra huksenprošeavttat čuožžilit dahje go sámi beroštumit guoskkahuvvojit earáláhkai iešguđetlágan duohtademiid oktavuođas. Dákkár gelbbolašvuođahuksen eamiálbmogiid gaskkas dáhpáhuvvá dál eanet ja eanet eará riikkain, maiguin lea lunddolaš Norgga buohtastahttit. Sámedikki mielas leage lunddolaš ahte stáhtabušeahtas biddjojit doarvái ja einnosteaddji ruđat dákkár áigumuššii. Dán sáhttá dahkat foandasajuštemiiguin dahje sullasaččaiguin. Vai sihkkarasttášii riddo- ja vuotnaguovlluid lávdaássama, mii lea vuođđun sámi kultuvrii, de Sámedikki mielas lea lunddolaš ahte Sámi ovddidanfoandda rámmat viiddiduvvojit mearkkašahtti láhkai. Dat attášii vejolašvuođa viiddidit ovddidanfoandda doaibmaguovllu, maid ollugat leat sávvan. Dát maid dávistivččii daid signálaide, mat leat Stuorradiggedieđáhusas nr. 55 (2000-2001) Sámepolitihka birra. Earrá bealli, maid lea dárbu deattuhit, lea dat stuorra dárbu giella- ja kulturbajáshuksendoaibmabijuide máŋgga riddo- ja vuotnaguovllus. Snøhvit lea máŋgga dáfus ođđa áigodat ođasmahttinproseassas, mii maid váikkuha sámi ássanguovlluid. Danne leage erenoamáš deaŧalaš geavahit liigeresurssaid sihkkarastit ja nannet sámegiela ja sámi kultuvrra ođđa ođasmahttinvuorus, mii dál boahtá. Danne leage deaŧalaš geavahit eanet ruđaid giella-, kultur-, ealáhus- ja vuođđostruktuvrradoaibmabijuide riddo- ja vuotnaguovlluin. Sámediggi maid berošta sakka das ahte vuođđoealáhusat -- eanadoallu, boazodoallu, guolásteapmi -- ieš sámi kultuvrra árbevirolaš vuođđu -- galget nannejuvvot stuorámus industriijahuksema ektui mii goassege leamaš Davvi-Norggas. Dán oktavuođas čujuhat erenoamážit man deaŧalaš guolásteamit leat davimus Norgga ealáhuseallimii ja ássamii, ja mo ovdáneapmi leamaš dán ealáhusas. Earit leat guhkit áiggi jo váldojuvvon davvin ja sirdojuvvon máttás, mii lea buvttihan stuorra negatiivva váikkuhusaid ássamii. Dál álggahuvvo fargga prošeakta, mii addá servodahkii máŧohis stuorra dietnasiid. Dát dietnasat bohtet dakkár mearraguovllus, gos olbmot viehka muddui leat massimin árbevirolaš vuoigatvuođa guolásteapmái go oktasašmearra giddejuvvo ja earreortnegat privatiserejit guolleresurssaid. Sámedikki oaidnu lea ahte berre leat regionála vuoiggalašvuođaprisihppan dat, ahte Snøhvithuksema oktavuođas, vuhtii válddedettiin ealáhuseallima, ássama ja kultuvrra, ferte juoga vuđolaš dahkkot vai sihkkarastá davvi riddo- ja vuotnaguovlluid álbmoga vuoigatvuođa birget ođasmuvvi resurssaiguin. Seammás go searvá gássamáidnasii, de ferte dieđusge nannet ealáhuseallima, mii lea vuođđuduvvon aiddo dáid resurssaid ala, nu ahte lea nana vuođđu masa dorvvasta go ođasmuvakeahtes resurssat nohket. Huksejeaddjiin lea ovddasvástádus buhtadit ekonomalaš goluid, maid vuođđoealáhusat gártet gillát, omd. boazodoallu, dán ja eará boahtteáiggi huksemiid oktavuođas dán suorggis. Boazodoallu lea hui rašši ja mii bivdit ahte dat váldojuvvo vuhtii. Sámediggi deattuha maiddái biraslaš beliid huksema oktavuođas, ja lea árvvoštallamisttis deattuhan ahte gássabohkama sáhttá dohkkehit dohkálaš biraslaš rámmaid siskkabealde. Vejolaš boahttevaš oljobohkama ferte árvvoštallat áibbas beroškeahttá dás, ja das leage áibbas eará birashástalusat. Jus oljobohkan Barentsmearas šaddá áigeguovdil, de Sámediggi háliida searvat prosessii áramus lági mielde. Sámediggi berre oassálastit árjjalaččat dakkár deaivvadanbáikkiin, gos davimus Norgga oljo- ja gássadoaimmaid ságaškuššet. Čuovvolettiin sámi beroštumiid Snøhvitprošeavtta oktavuođas, Sámediggi ásaha politihkarasttildeaddji joavkku bargat dáinna áššiin. Evttohus 3 áirasis Isak Mathis O. Hætta bokte, Friija joavku: Sámediggi oaidná gássabohkama Snøhvitguovllus olggobealde Finnmárkku ja Davvi-Romssa rittuid hui miellagiddevaš industriijaprošeaktan, mii šaddá hui deaŧalažžan Finnmárkku ja Davvi-Romssa álbmoga kultur-, ealáhus- ja servodatovdáneapmái. Mii leat hui duhtavaččat go leat čađahuvvon váikkuhusguorahallamat prošeavtta oktavuođas, ja erenoamážit sámi áššiid ektui. Stáhtaministtar Bondevik ja ráđđehus leat geažidan ásahit Svalbárdavearu davvi guovlluide, ja Sámediggi oaidná vejolašvuođa dan olahit daid liigedietnasiiguin, maid Snøhvitguovllu huksen addá. Dás šattašii dakkár ealáhusovdáneapmi riddoguovlluin ja siseatnamis, maid guovllut dárbbašit. Dasto dát duddjo buriid eavttuid oppalaš servodatovdáneapmái. Dás sáhttá namuhit erenoamážit kultuvrra, ealáhusa, eallineavttuid ja muđui servodatovdáneami. Sámedikkis lea vuoigatvuohta leat mielde mearridit mo resurssat galget geavahuvvot Norggas, erenoamážit go Norga lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiid ala, ja Sámediggi lea gearggus dasa. Dasto vuordit ahte ovttasbargu vuoigatvuođaiguin ja geatnegasvuođaiguin Stuorradikki ja Sámedikki gaskka ovddiduvvo viidáseappot. Čujuhat gonagasa sárdnái Sámedikki rabadettiin, gos son geažidii ahte dál livččii áigi positiivvalaččat vealahit sápmelaččaid miehtá Norgga. Beroškeahttá sámi guovlluid luondduriggodagain, de lea stáhtas ovddasvástádus láhčit dili ja addit dárbbašlaš rámmaid sápmelaččaide, vai sáhttet ieža ovddidit kultuvrraset, ealáhusaideaset ja eallinvuogiset konvenšuvnnaid, lágaid j.d. vuođul. III. Jienasteapmi 39 áirasis ledje 39 mielde jienasteamis. Jienasteapmi čađahuvvui čuovvovaš vugiin 1. Evttohus 1 hilgojuvvui 21 jienain. 2. Evttohus 3 hilgojuvvui 34 jienain. 3. Evttohus 2 hilgojuvvui 22 jienain. 4. Sámediggeráđi árvalus mearriduvvui 20 jienain. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Svein Peter Pedersen, áššejođih. 2. Steinar Pedersen Geir Tommy Pedersen Sven-Roald Nystø Ole Henrik Magga Jánoš Trosten Svein Peter Pedersen Steinar Pedersen 3. Isak Mathis O. Hætta Jon Erland Balto Terje Tretnes Olav M. Dikkanen Isak Mathis O. Hætta 4. Roger Pedersen Ole Henrik Magga Svein Peter Pedersen Per Edvin Varsi Roger Pedersen 5. Olaf Eliassen Steinar Pedersen Egil Olli Per Solli Willy Ørnebakk Per Edvin Varsi Jánoš Trosten Olaf Eliassen Svein Peter Pedersen (č.ortn.) 6. Per Arnesen Olav M. Dikkanen Jon Harald Skum Ole Henrik Magga Jon Erland Balto Sven-Roald Nystø Johan Mikkel Sara Berit Ranveig Nilssen Birger Nymo Per Arnesen 7. Jánoš Trosten Per Arnesen Isak Mathis O. Hætta Jánoš Trosten Svein Peter Pedersen (č.ortn.) Berit Ranveig Nilssen (č.ortn.) 8. Geir Tommy Pedersen 9. Roger Pedersen 10. Simon Andersen 11. Sverre Andersen 12. Olav M. Dikkanen 13. Per Edvin Varsi 14. Birger Nymo 15. Steinar Pedersen 16. Magnhild Mathisen 17. Willy Ørnebakk 18. Berit Ranveig Nilssen 19. Jarle Jonassen 20. Sven-Roald Nystø 21. Per A. Bæhr 22. Ann-Mari Thomassen 23. Per Arnesen 24. Terje Tretnes 25. Isak Mathis O. Hætta 26. Ole Henrik Magga 27. Egil Olli 28. Jon Erland Balto 29. Per Solli 30. Jánoš Trosten 31. Johan Mikkel Sara 32. Svein Peter Pedersen VI. Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná: Sámediggi oaidná ahte gássabohkan Snøhvitguovllus olggobealde Davvi-Romssa ja Finnmárkku rittu lea industriijaprošeakta, mas sáhtášii leat hirbmat stuorra mearkkašupmi kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima ovddideapmái guovddáš sámi geavahus- ja ássanguovlluin. Danne lea Sámedikki mielas lunddolaš ja dárbbašlaš ahte sámi vuoigatvuođat ja sámi bealit deattuhuvvojit go Stuorradiggi meannuda plánejuvvon prošeavtta. 1. Sámediggi áiddostahttá ahte sámiin eamiálbmogin leat vuoigatvuođat oljo- ja gássagávdnosiid oktavuođas sámi resursaguovlluin. Sámi álbmot lea okta stáhtavuođđudeaddji álbmot Norggas. Stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiid ala, sámiid ja dážaid. Stuorra oassi Norgga stáhtas lea vuođđuduvvon sámi álbmoga eatnamiid ala. Sámit leat ovdahistorjjálaš áiggi rájes geavahan ja bearráigeahččan resurssaid ollu dakkár guovlluin mat dál leat Norgga stáhta eanan. Ollu duhát jagiid leat leamaš oktasaš resursageavahusrájit sámiid ja norrøna álbmoga/dážaid gaskka. Davimus guovlluin ledje dát rájit dohkkehuvvon ja gudnejahttojuvvon gitta 1300-1500 lohkui, go dalle álggii veahážiid mielde váldoáššis dážaid kolonialiseren. Dasa lassin lea hui mearkkašahtti dat bealli go sámiid resursahálddašeapmi dáin guovlluin leai čadnojuvvon áhpái, mii geavahuvvui sihke gálvolonuhallama vuođđun earáiguin (norrøna álbmogiiguin/dážaiguin) ja ávnnaslaš dovdomearkan guovlulaš hálddašeamis. Ođđa resurssaid geavaheamis sámi guovlluin ferte váldit vuolggasaji diein čielga duohtavuođain. Barentsáhpi lea leamaš áibbas mearrideaddji deaŧalaš resursaguovlu sámi ássamii. Ekologalaš oktavuođas dán mearraguovllus lea álohii leamaš njuolggo mearkkašupmi sámi kultuvrra ja servodaga ovddideapmái. Daláš Norgga stáhta áigodagas leat sámit gitta Davvi-Romssa ja Finnmárkku kolonialiserema rádjai 1300-1500 lohkui leamaš oktoráđđejeaddjin ja leat hálddašan resurssaid dán mearraguovllus. Go Barentsábi čázevulošresurssaid dál bearráigeahččá Norgga stáhta, de ferte dat áddejuvvot unnimusat boađusin das go stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiidda, sámiid ja dážaid. Jos ii dohkkehuvvo sámiid vuoigatvuohta geavahit ođđa resurssaid guovlluin mat historjálaččat leat leamaš vuođđun ássamii ja eallinláhkái, de váldojuvvo sámiin maiddái eret vuoigatvuohta hálddašit iežaset eallinvuogi ja ekonomalaš ovdáneami, ILO-konvenšuvnna nr 169 bokte dohkkehuvvon eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ektui. ON ekspeartabargojoavkku 1994 julggaštusárvalusa 26. artihkkalis, eamiálbmotvuoigatvuođaid hárrái áiddostahtto ahte eamiálbmogiin lea vuoigatvuohta eaiggáduššat, ovddidit, hálddašit ja geavahit eatnamiid ja guovlluid, nugo ollislaš birrasa, eatnama, áimmu, čáziid, rittuid, čáhcejohtolagaid, ábi, jieŋa, elliid ja šattuid, ja eará resurssaid maid sii árbevirolaččat leat eaiggáduššan dahje muđui hálddašan dahje geavahan. Sámediggi lea áššis 32/99 Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus NAČ 1997:4 Sámi kultuvrra luondduvuođus, deattuhan ahte ON julggaštusárvalus lea riikkaidgaskasaš unnimus standárda eamiálbmotvuoigatvuođaid ektui. Dát bealušta dan áddejumi ahte sámiin álbmogin leat vuoigatvuođat čázevulošresurssaide mearas. Vuođđolágas § 110a áiddostahtto ahte eiseválddit galget láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmotjoavku galgá sáhttit sihkkarastit ja ovddidit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima. Okta dain deaŧaleamos eavttuin jos dát galgá leat vejolaš, lea vuoigatvuohta luondduresurssaide. Sámi kultuvrra boahtteáigái lea mearrideaddji deaŧalaš sihkkarastit luondduvuođu dohkálaš vugiin. Riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid mearrádusain eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra lea eana- ja resursavuoigatvuođain deaŧalaš sadji. 2. Sámiid vuoigatvuođat oljo- ja gássagávdnosiid oktavuođas sámi guovlluin mearkkaša dan ahte Sámediggái, sámiid álbmotválljen orgánan, addojuvvo vuoigatvuohta leat mielde mearrideamen oljo- ja gássagávdnosiid. Maŋŋá go ON ásahuvvui 1945:s lea álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta hábmejuvvon buot álbmogiid vuoigatvuohtan. Álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta lea ideologalaš, politihkalaš ja rievttálaš prinsihppa mii ovdána dađistaga. ON ovddasmanni -- Álbmotlihttu/Folkeforbundet -- dohkkehii álbmogiid iešmearrideami vuođđo ideologalaš ja politihkalaš prinsihppan. Iešmearrideapmi leai okta vuohki movt hehttet daid álbmogiid stáhtalaš vealaheami main eai lean iežaset riikkat. Áiggis maŋŋá soađi lea dattetge iešmearridanvuoigatvuohta leamaš hui lávga čadnojuvvon kolonialiserema loahpaheapmái ja ođđa iešmearrideaddji stáhtaid ásaheapmái. Dál dohkkehuvvo dattetge eanet dat ahte iešmearridanvuoigatvuođa ii sáhte čatnat aivve árbevirolaš kolonialiserema loahpaheapmái. Ovdáneapmi čájeha ahte iešmearridanvuoigatvuohta lea dynámalaš vuoigatvuohta mii čađagaskka ovdána. ON olmmošvuoigatvuođakomitea mearkkastagaid álbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa birra, ON- siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna 1. artihkkala ektui, ferte áddet nu ahte iešmearrideapmi guoská maiddái daid «álbmogiidda» mat juo ásset stáhtain. Komitea dovddaha earret eará ahte buot stáhtat leat geatnegahtton raporteret vuosttas artihkkala čađaheami birra. Komitea dadjá maiddái ahte buot stáhtat leat geatnegahtton árvvus atnit ja álggahit positiivvalaš doaibmabijuid váikkuhan dihte dan ahte álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta sáhttá duohtandahkkojuvvot. Maŋimuš ovdáneapmi čájeha ahte eanet ja eanet ON-orgánat dađistaga čielgasit dohkkehit eamiálbmogiid iešmearrideami. Nugo eamiálbmogat miehtá máilmmi, de maiddái sámit čuoččuhit ahte sis lea iešmearridanvuoigatvuohta ja ahte máilmmi servodat ja guoskevaš stáhtat fertejit dohkkehit dán vuoigatvuođa. 1966 ON-konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái (SP) 27. artihkkal gáhtte sámiid ealáhusbargovugiid ja sámi kultuvrra ávnnaslaš kulturvuođu. Mearrádusas leage dalle eahpitkeahttá mearkkašupmi oljo- ja gássagávdnosiid bohkama oktavuođas sámi guovlluin. ON Olmmošvuoigatvuođakomitea lea bidjan vuođđun ahte ávnnaslaš kulturdoaba eamiálbmogiid ektui mearkkaša dan ahte ávnnaslaš eavttut kultuvrra doalaheapmái ja ovddideapmái fertejit gáhttejuvvot ja suodjaluvvot. 27. artihkkal suodjala eamiálbmoga stáhtalaš duohtademiin jos kulturdoaibma ráddjejuvvo, ja stáhtas lea maiddái hui guhkás geatnegasvuohta sihkkarastit ahte eamiálbmogat ožžot aktiivvalaš doarjaga. 3. Sámediggi oaidná dárbbašlažžan šiehtadallamiid norgalaš eiseválddiiguin oljo- ja gássagávdnosiid geavaheamis sámi guovlluin dan vuođul go sámit lea álbmot, mas lea vuoigatvuohta iešmearrideapmái. Oljo- ja gássagávdnosat sámi guovlluin leat erenoamáš resursan, main lea stuorra ekonomalaš árvu ja vejolaččat stuorra birasváikkuhus. Dán lágan šiehtadallamat fertejit guoskat plánejuvvon, álggahuvvon ja vejolaš boahtteáiggi oljo- ja gássaprošeavttaide. Jos galgá sáhttit čađahit duohta šiehtadallamiid, de ferte viidát árvvoštallagoahtit váikkuhusaid, iešguđetlágan boahtteáiggi vejolašvuođaid jos váldá dahje ii váldde atnui oljo- ja gássagávdnosiid sámi resursa guovlluin. Dán lágan ollislaš árvvoštallamiid ferte erenoamážit dahkat birasváikkuhusaid dáfus guovlulaččat ja máilmmeviidosaččat kultuvrralaš- ja servodatekonomalaš váikkuhusaid dáfus sámi servodahkii ja Norgii ollislaččat Earret eará dán lágan ollislaš geahčademiid vuođul ferte šiehtadallat einnostuvvi rámmaid resursahálddašeapmái mat váikkuhit sámi kultuvrra sihkkarastima ja ovddideami ja ceavzilis ovdáneami. Šiehtadusaid dahkan norgalaš eiseválddiid ja Sámedikki, Norgga sámi álbmotválljen orgána, gaskka livččii mielde sihkkarastimin rámmaeavttuid ja plánenvejolašvuođa daid oasálaččaide mat dáhttot ovddidit ja geavahit resurssaid sámi guovlluin. Vejolaš ovddidanvugiid ja ovdamearkkaid dáfus čujuha Sámediggi earret eará Kanada davimus guovlluide, nugo mat Sahtu ja Gwich'in Vuosttasnášuvnnaid ja Kanada gaskasaš šiehtadussii 4. Sámediggi čujuha 05. -- 06.11.1991 gulaskuddancealkámuššasis, áššis R 205/91 mas Sámediggi dovddahii prinsihpalaš vuostehágu huksemiidda ja luondduduohtademiide, mat hehttejit sámi ealáhusdoaimma ja mat sáhttet buktit negatiivvalaš váikkuhusaid sámi kultuvrii muđui. Dasto celkkii diggi ahte go dán lágan duohtadeamit liikká čađahuvvojit eará servodatberoštumiid geažil, de ii leat dikki áddejumi mielde doarvái addit dušše buhtadusa daid vahágiid ovddas maid dán lágan huksemat dagahit sámi kulturbargui. Lassin daid positiivvalaš ekonomalaš oalgeváikkuhusaide maid dán lágan huksemat dagahit iešguđet dásis, de ferte mihttomearrin dákkár oktavuođain leat dat ahte álggahit doaibmabijuid mat eai dušše leat buhtadussan negatiivvalaš váikkuhusaide, muhto mat duođas váikkuhit sámi kultuvrra ja identitehta huksema ja nannema, maiddái báikkálaš ja guovlulaš sámi perspektiivvain. Ealli sámi kultuvra lea leamaš ja lea váldoáššis vuođđuduvvon ođasmuvvi resurssaid geavaheapmái. Jos servodatstruktuvra rievdá oppalaččat hirbmat sakka, de sáhttet das danne uhkiduvvon guovlluin leat váikkuhusat maiddái sámi kulturvuođu ceavzimii boahtteáiggis. Sámediggi celkkii ahte Snøhvitguovllu huksen sáhttá leat mielde garrasit rievdadeamen servodatstruktuvrra. Ollislaš árvvoštallamis das makkár váikkuhusat dás leat sámi álbmogii, erenoamážit Romssas ja Finnmárkkus, lea danne stuorra mearkkašupmi, vai sáhttá álggahit dárbbašlaš doaibmabijuid. Dán vuođul, ja čujuhettiin ILO-konvenšuvnna nr 169 čihččet artihkkalii, gávnnahii Sámediggi ahte lea dárbu bivdit ollislaš čielggadusa váikkuhusaid birra sámi diliide. Dás ferte maiddái árvvoštallat sámiid riektedili, vuoigatvuođa oažžut buhtadusa dan ovddas go earát vižžet resurssaid ja buhtadusa buot daid vahágiid ovddas maid huksen sáhttá dagahit sámi báikegottiide, ja makkár váikkuhusat das leat sámi kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima huksemii. Dát čilgejuvvo vuđoleabbot earret eará čuovvovaš čuolbmačilgehusaiguin: Áššit sámi vuoigatvuođaid čielggadeami birra čázevulošresurssaide, nugo omd. gássa ja olju nannámis. Maiddái movt osiid gássagávdnosa vuoittus sáhttá geavahit ealáhusvuođu ja muđui servodateallima nannemii sámi báikegottiin. Váikkuhusat gássabohkamis birrasii ja sihkkarvuhtii nugo ekovuogádahkii ja servodahkii oppalaččat, ja erenoamážit guolástusberoštumiide. Sámi servodaga infrastruktuvrra kárten ja analyseren, mas ássan lea bieđgguid, heajos formálalaš gelbbolašvuohta álbmogis ja funet ovddiduvvon ealáhusat. Dás maiddái árvvoštallat oahpahus- ja gelbbolašvuođa bajidandoaibmabijuid, maid vuođul báikkálaš sámi álbmot oččošii barggu. Maiddái árvvoštallat man ollu šaddá sáhka fievrridit bargofámuid vuođđoealáhusain nugo guolástusas, eanadoalus, boazodoalus ja meahcceealáhusain, daiguin hástalusaiguin maid dát buktá dáid ealáhusaide sámi kulturguoddin ja ássama vuođđun. Sierra doaibmabijut vuođđoealáhusaid goziheapmái -- erenoamážit guolástusaid ja kulturmuitoberoštumiid. 5. Sámediggi čujuha ahte dát čuolbmačilgehusat (4. čuoggás) leat seamma áigeguovdilat dál Snøhvithuksema dáfus. Čujuhettiin: ILO-konvenšuvnna nr 169 čihččet artihkkalii, mas čuožžu ahte: »Eamiálbmogat galget beassat mielde ráhkadit, ollašuhttit ja árvvoštallat dakkár riikkaviidosaš ovddidanáigumušaid ja --prográmmaid mat sáhttet guoskat njuolga sidjiide.» Ahte birasgáhttenministarat 8 árktalaš riikkas dohkkehedje »Arctic Offshore Oil and Gas Guidelines» njealját AEPS ministtarčoahkkimis 11. -- 12.06.1997 Álttás. Gos earret eará deattuhuvvui ahte stáhtat galggašedje váldit eamiálbmogiid ja ássiid muđui, ja sin árbevirolaš máhtolašvuođa, mielde mearrádusproseassaide mat gusket gieddedutkamiidda ja luondduresurssaid geavahanvuoigatvuođaide oljo- ja gássariggodagaid oktavuođas. Dát eai leat čuovvoluvvon Snøhvithuksema mearrádusproseassas, earret kulturmuitoberoštumit, mat gal leat gulaskuddon váikkuhusčielggadusproseassas. Ráđđehusa árvalus Snøhvit huksema, rusttega ja doaimma ektui LNG, Sd.prp. 35 (2001-02) Sámedikki mielas lea ulbmilmeahttun áibbas bissehit huksenplánaid ovdáneami vuorddedettiin šiehtadusbohtosa oljo- ja gássagávdnosiid hárrái sámi guovlluin. Danne gáibida Sámediggi ahte farggamusat ráđđádallojuvvo Ráđđehusain sámi diliid ja beroštumiid goziheami birra Snøhvitprošeavtta čađaheami oktavuođas, daid prinsihpalaš beliid olis mat ovddiduvvojit čuoggáin 1-3 ovddabealde. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui guovvamánu 20. beaivvi 2002 dii. 17.55. Ášši 07/02 Sámi girjebuvttadusa evalueren Ášši meannudeapmi álggahuvvui guovvamánu 20. beaivvi 2002 dii. 18.00. I. Áššebáhpirat Evaluering av samisk bokproduksjon (Sámi girjebuvttadusa evalueren) -- loahpparaporta Agendas, 30.03.01 Sámedikki reive gulaskuddaninstánssaide: gulaskuddan -- Sámi girjebuvttadusa evalueren, 19.06.01 Ohcanskovvi oaivadusain -- Buvttadandoarjaga ohcan sámi čáppagirjjálašvuhtii, 07.12.01 Produksjonsstøtte spesielt forfatterstøtte (Buvttadandoarjja erenoamážit girječálliiddoarjja), beaiváduvvon 26.04.01 Sámi oahpponeavvuid ovddideapmi ja buvttadeapmi. Eavttut ja rehkenastinvuođđu, gusto 2000 golggotmánu rájes Sámedikki 30.07.01 beaiváduvvon reive GOD:ii: Sámi girječálliid bálkká mearrideapmi -- gii lea šiehtadallanbealli? GOD 05.11.01 reive: Fastsetting av forfatterhonorar for samiske forfattere (Sámi girječálliid bálkká mearrideapmi) Hálddahusa notáhta, Kristine Nystad ráhkadan: Sámi girjebuvttadusa evalueren, beaiváduvvon 07.01.02 FINNUT Consult A. S. raporta: Evaluering av tilskudd til opplæring i og på samisk (Doarjaga evalueren sámegielas ja sámegillii oahpahusas), guovvamánnu 2001 Boahtán gulaskuddancealkámušat: DAT o.s., 13.09.01 Davvi Girji, 14.09.01 Iđut, 05.10.01 Sámi girječálliid searvi, 14.09.01 SÁLAS, Sámi girjelágádus- ja aviisasearvi, 19.09.01 Kárášjoga gielda, 13.09.01 Porsáŋggu gielda, 14.09.01 Gáivuona suohkan, 09.10.01 Árran Juvesáme guovddásj, 17.09.01 Stáhta oahpahuskantuvra Finnmárkkus, 17.09.01 Stáhta oahpahuskantuvra Norlánddas, 18.09.01 II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat Sámediggeráđi árvalus Sámediggái: Oppalaš cealkámušat árvvoštallanraportii Sámi girjebuvttadeami árvvoštallanraporta lea buktán albmosii ahte buvttadeami beaktilvuođas leat čielga váttisvuođat, vuosttažettiin dan oasis mii gullá oahpponeavvobuvttadeapmái. Leat stuora váttisvuođat girječállidilálašvuođas, sihke rekrutterema ja maŋŋonemiid dáfus. Ovdáneapmi ja buvttadanáigi ii leat dohkálaš. Dušše 42% lea joksojuvvon dain ulbmiliin mat ledje Strategalaš plánas 1996-2000 - Sámi oahpponeavvoráhkadeapmi. Sámedikki mielas lea dárbu ovddidit doaimmaid mat dagahit beaktilat buvttadeami ja buoridit girječálliid rekrutterema. Sámediggi váldá sámi girjebuvttadeami árvvoštallanraportta vuhtii. Árvvoštallan ii čielgasit neavvo makkár dagut iešalddis ovddidivčče sámi girjebuvttadeami. Raporta ii evttot doaimmaid maiguin sáhttá buoridit girječálliid rekrutterema. Doaimmat mat buoridivčče girječálledilálašvuođa ja eará áigeguovdilis doaimmat mat gullet sámi girjebuvttadeapmái leat lagabut čilgejuvvon čállagis Sámi girjebuvttadeami árvvoštallan, beaiváduvvon 07.01.02. Sámediggi lea juo rievdadan oahpponeavvuid buvttadandoarjagiid hálddašeami. Ovdal addojuvvui oppalaš doarjja, muhto dál addojuvvo doarjja oastit bálvalusaid ja lágádusat bovdejuvvojit buktit fálaldagaid ja šiehtadusat dahkkojit bálvalusoastinnjuolggadusaid vuođul. Gelbbolašvuođaovddideapmi sámi oahpponeavvogirječálliide Sámediggi atná hui dehálažžan váikkuhit ahte sámi oahpponeavvogirječálliin lassána gelbbolašvuohta ja áigu álggahit čuovvovaš doaimmaid: 1.Ásahuvvo stipeandaortnet gitta 3 jahkái, mas ulbmilin lea rekrutteret ođđa girječálliid, geat háliidit lohkat oahpponeavvopedagogihka Sámi allaskuvllas joatkkaoahppofálaldahkan (10 čuoggá) 2. Stipeanda lea gitta 50 000,- ruvnnu olbmo nammii, ja sáhttá juohkit gitta 10 stipeandda juohke skuvlajagis. Stipeandaruđaid váldá poasttas 56.0 -- sámi oahpponeavvut. Sámediggeráđđi oažžu fápmudusa mearridit lagat njuolggadusaid stipeandaortnegii. Viidáset lea Sámedikki mielas dehálaš, ahte ovttasráđiid Sámi allaskuvllain lágiduvvojit oanehis oahpponeavvoovddidankurssat vai hukse gelbbolašvuođa. Sihkkarastin dihte gelbbolašvuođaovddideami lullisámi ja julevsámi guovlluin, berre sáhttit fállat maiddái dakkár kurssaid dáin guovlluin. Sámi čállindoaimmaid viidásetovddideami ruhtadeapmi Stáhta ealáhus- ja guovlluovddidanfoandda (SND) guovllu-politihkalaš gaskaomiid bokte SND ii láve addit doarjagiid iežas láhkaásahusaid vuođul sámi lágádusaide ja áviissaide danne go dat ožžot almmolaš doarjaga iežaset doibmii. Dát váilevaš beroštupmi SND:s dagaha, ahte dáin doaimmain eai leat dárbbašlaš ekonomalaš ovdánanvejolašvuođat daid vejolašvuođaid ektui mat doaimmain leat. Sámediggi lea máŋgga čoahkkimis Gieldda- ja guovludepartementtain máŋga jagi deattuhan man dárbbašlaš lea spiehkastit dálá láhkaásahusain vai sámi lágádusat ja áviissat sáhttet ávkkuhit guovllupolitihkalaš ruđaid SND bokte, nu mot earáge ealáhusat Norggas. Dássážii ii leat departementa doarvái beroštan gávdnat čovdosa dán gažaldahkii. Sámediggi čujuha makkár dehálaš servodatdoaibma sámi lágádusain ja áviissain lea sámi servodagas, ja man dohkketmeahttun lea ahte dát doaimmat eai beasa ávkkuhit Norgga guovllupolitihkalaš gaskaomiid. Dan vuođul áigu Sámediggi vel oktii ávžžuhit Gieldda- ja guovludepartementta váikkuhit čoavdit ášši. Mearridit máksomeriid sámi girjebuvttadeaddjiide - šiehtadallamat Sámediggi vuhtiiváldá ahte galget leat šiehtadallamat Sámedikki ja guoskevaš bealálaččaid gaskkas das ahte mearridit girječálliide máksomeriid j.v. ja fápmuda Sámediggeráđđái čađahit šiehtadallamiid. Šiehtadus berre sisttisdoallat ea.ea.: girječálliid máksomeriid ja sámi oahpponeavvuid vuovdindietnasiid eavttuid mearridit máksomeriid sámi oahpponeavvuid buvttadeapmái, dás maiddái várret doarvái ressursaid dáhkidit sámegiel almmuhemiid dási mearridit máksomeriid mat gullet sámi čáppagirjjálašvuođa buvttadandoarjagii, dás maiddái girječálliid máksomeriid Sámediggi diehtá muhtin eará beliid mat sáhttet leat dehálaččat go galgá rekrutteret čeahpes girječálliid oahpponeavvoovddideapmái, ea.ea. ekonomalaš sihkarvuohta buohcuvuođa, luomu ja penšunsčuoggáid gártadeami oktavuođas j.v. Dáid dilálašvuođaid berre geahččalit čoavdit bargošiehtadusaid bokte maid lágádusat fállet girječálliide. Doaimmat buoridit sámi oahpponeavvuid ja čáppagirjjálašvuođa márkanfievrredeami, vuovdima ja juohkima Sámedikki mielas lea dehálaš ahte oahpponeavvut mat buvttaduvvojit, bohtet ávkin geavaheddjiide, d.m. mánáidgárddiid mánáide, vuođđo- ja joatkkaskuvlla ohppiide. Almmolaš eiseválddiin, suohkaniin, skuvllain ja earáin lea erenoamáš ovddasvástádus váikkuhit ahte nu dahkkojuvvo. Dan olis Sámediggi evttoha čuovvovaš doaimmaid: 1. Guovttegielalašvuođaruđaid juohkimis ávžžuhuvvojit sámegiela hálddašanguovllu suohkanat juolluduvvon rámma siskkobealde fuolahit ahte buot oahppit suohkanis geat dárbbašit, ožžot dárbbašlaš sámi oahpponeavvuid mat leat ráhkaduvvon ja gávdnojit. 2. Sámegiel oahpahusa diibmomávssu bajideapmi vai sámi oahpponeavvuid oastimat leat das oassin. Oahpahusdirektevra juohká dál diibmoressursaid ohppiide geat ožžot sámegiel oahpahusa sámegiel hálddašanguovllu olggobealde. Diibmomáksu lea dál kr. 246,50. Sámediggi eaktuda ahte Oahpahusdepartementa lasiha dán diibmomávssu vai das maid leat fárus dárbbašlaš golut sámi oahpponeavvuid oastimiidda. Ollu oahppit ožžot dál sámegiel gáiddusoahpahusa. Sámediggi bivdá departementta mearridit sierra máksomeriid dán oahpahusmállii nu, ahte das maid leat fárus golut oahpponeavvuide ja dárbbašlaš teknihkalaš biergasiid háhkamii dán oahpahusmálle čađaheapmái. Sámi girjelágádusain okto ii leat nu buorre vejolašvuohta čađahit dohkálaš márkanfievrrideami girjealmmuhemiid oktavuođas. Danin orru dárbbašlaš ahte lágadusat fuobmájit buriid ovttasbargomálliid márkanfievrrideamis, ja Sámediggi oaidná positiivan álgagiid mat ovddastit oktasaš áŋgiruššama márkanfievrrideamis, nugo ovdamearkka dihte girjemeassuid j.e. Danin mii ávžžuhit oassálastiid nugo SÁLAS, Sámi girječálliid Searvvi, Sámi fágagirječálliid- ja jorgaleddjiid searvvi, Sámiráđi ja earáid árvvoštallat oktasaš áŋgiruššama maid iešguđet oassálastit ruhtadit. Davviriikkalaš ovttasbargu Sámediggi registrere ahte Suoma ja Ruota eiseválddit mihá unnit go Norga juolludit ekonomalaš gaskaomiid ovddidit sámi oahpponeavvuid ja almmuhit sámi čáppagirjjalašvuođa. Duohtavuohta lea ahte lea Norga mii ovddimusat máksá sámi oahpponeavvuid ovddideami maid Suoma ja Ruota sámi mánát geavahit oahpahusas, ja Norga maid máksá hui stuora oasi Suoma ja Ruoŧa sámi girječálliid čáppágirjjalašvuođa almmuhemiin. Dáin riikkain lea sámi skuvlaeiseválddiin ja girječálliin heittot ja šallošahtti dilli. Sámedikki mielas ii sáhte sámi álbmoga dilli kulturriikkain Suomas ja Ruotas šat ná joatkit, ja bivdá riikkaeiseválddiid leat dihtomielalaččat dasa makkár ovddasvástádus sis lea iežaset eamiálbmogii. Sámediggi lea maid registreren ahte prošeakta Sámi čáppagirjjálašvuođa oastinortnet, maid Sámiráđđi lea doaimmahan, lea heaittihuvvon váilevaš ruhtadeami geažil. Lea šallošahtti go buorre doaibma lea heaittihuvvon, doaibma mii diehttelasat gullá davviriikkalaš dássái. Sámediggi bivdá dattetge Sámediggeráđi árvvoštallat vejolašvuođaid ásahit oastinortnega našuvnnalaš dásis ja lea rabas árvvoštallat earáládje geavahit sámi čáppagirjjálašvuođa gaskaomiid nu ahte olbmuide almmuhuvvo eambbo čáppagirjjálašvuohta. Sámediggi bivdá Sámi parlamentáralaš ráđi ságastallat ruhtadeami ja sámi kulturdoaimmaid ovttasbarggu, maiddái sámi girjebuvttadeami birra. Sámedikki mielas berrejit sámi áššiid ovddasvástideaddji stáhtaráđit Suomas, Norggas ja Ruotas ja sámedikkepresideanttat ráhkadit geatnegahtti šiehtadusa sámi kulturdoaimmaid áŋgiruššanplána dáfus mas ovttasbargomállet ja eanet dássálas ruhtadeapmi gullevaš riikkain leat guovddáš elemeantan. Eanet ruhtajuolludeamit sámi oahpponeavvuide Girječálliid ja oahpponeavvo-ovddidemiid máksomeriin lasiheapmi sáhttá dagahit ahte gártet duođai unnit buvttadeamit ja dasto ovddiduvvojit unnit oahpponeavvut jus ii lasit ruhtajuolludemiid oahpponeavvoovddideapmái. Danin lea dehálaš ahte Sámediggi aktiivvalaččat bargá lasihit ruhtajuolludemiid oahpponeavvo-ovddideapmái. Sámediggi ferte álggahit barggu mas systemáhtalaččat bargá ruhtajuolludeaddji eiseválddiid vuostá, nugo Oahpahus- ja dutkandepartementta ja Stuoradikki ektui, vai ásaha ipmárdusa ahte beaktileappot sámi oahpponeavvo-ovddideapmi, dagaha ahte lea dárbu lasihit ruhtajuolludemiid oahpponeavvo-ovddideapmái. Dán barggu ferte dahkat proseassas mas Oahpahus- ja dutkandepartementa, Stáhta oahpahuskantuvrrat, Oahpahanguovddáš ja Sámediggi leat fárus. Bargat lasihit ruhtajuolludemiid lea oassin proseassas beavttálmahttit sámi oahpponeavvo-ovddideami. Doaibmadoarjja njuolggadusat sámi lágádusaide Sámediggi mearrida dákkár doaibmadoarjja njuolggadusaid sámi lágádusaide otnáža rájes: § 1 -- Ulbmil Doaibmadoarjja juolluduvvo sihkkarastit dássedis sámi girjjálašvuođa ja oahpponeavvuid buvttadeami, ja vai bisuha ja ovddida dássedis sámi lágádussuorggi. Ulbmil lea maiddái váikkuhit lasihit gelbbolašvuođa suorggis ja nannet sámi almmuhemiid márkanfievrredeami ja juohkima. § 2 -- Doarjaga eavttut Doaibmadoarjja juolluduvvo sámi lágádusaid ohcamiid vuođul. Sámi lágádus lea lágádus mii lea registrerejuvvon Norggas ja mas lea ulbmilin almmuhit, ja ovddemusat almmuha, sámegielat girjjiid. Eaktun lea ahte lágádus maŋemus guovtti jagis lea almmuhan unnimusat 10 girjji. Lágádusa brutto- gálvojohtu galgá leat unnimusat 0,5 miljon ruvnnu/jahkái, ja sámi almmuheamit galget dahkat eanasoasi bruttogálvojođus. Doaibmadoarjja addojuvvo oppalaš doaimma vuođul, ja erenoamážit deattuhuvvo lágádusa guokte maŋemus jagi oppalaš girjebuvttadeapmi sámegillii gálvojođu ja logu vuođul. Galgá vuhtiiváldit iešguđet sámi suopmaniid deaddilanlogu erohusaid. § 3 -- Doaibmadoarjaga juohkin a) Vuođđodoarjja 25% jahkásaš rámmas juhkkojuvvo seammamutto sidjiide geat ožžot doarjaga § 2 mielde. b) Doarjja gelbbolašvuođaovddideapmái: 50% rámmas addojuvvo lágadusaid gelbbolašvuođaovddideapmái, ovddemusat sihkkarastit ahte buvttaduvvojit eanet sámi oahpponeavvut. Doarjaga juolludeamis vuhtiiváldojuvvo lágádusa maŋemus guovtti jagi oppalaš sámi girjebuvttadeapmi. Doarjaga rehkenastimis biddjojuvvo vuođđun galle árkka leat juohke gárvvistuvvon sámi girjjis. c) Márkanfievrridan- ja juohkindoarjja: 25% rámmas juhkkojuvvo márkanfievrredit ja juohkit sámi almmuhemiid. Vuođđun adnojit lágádusa gálvojođulogut ja maŋemus guovtti jagi sámi girjebuvttadeami árkkaid lohku. Sámi girjjiid márkanfievrrideami ja juohkima ovddideapmái sáhttá vuoruhit lágádusaid oktasašdoaimmaid. § 4 -- Hálddahuslaš ortnet Sámediggi hálddahus almmuha ja meannuda ohcamiid. Sámedikki doarjjastivra juohká doaibmadoarjaga sámi lágádusaide. Sámedikki doarjjastivra ráhkada jahkásaš raportta Sámediggái ruđaid hálddašeami birra. Sámediggeráđđi sáhttá addit lagat njuolggadusaid ollisteami/dievasmahttima ja čađaheami dáfus, ja bidjat eavttuid juolludeapmái. § 5 - Váidaleapmi Sámediggeráđđi lea váidalannásahus. § 6 - Bearráigeahčču Sámediggi bearráigeahččá ahte ruđat hálddašuvvojit njuolggadusaid mielde. § 7 -Njuolggadusaid rievdadeapmi Sámediggi sáhttá rievdadit njuolggadusaid. § 8 -- Fápmuibidjan Njuolggadusat leat fámus dan rájes go Sámediggi dan mearrida. Dát njuolggadusat leat fámus 01.03.2002 rájes. Evttohus 1, Oktasašárvalus NSR ovttasbargojoavku, Guovddášbellodaga sámediggejoavku, Bargiidbellodaga sámediggejoavku, Sámiid Válgalihttu, Guovddasgeainnu Johttisápmelaččaid listu ja Olgešbellodaga bokte: Rievdadanevttohus Sámediggeráđi mearrádussii -- juolludannjuolggadusat: Ođđa 2. teakstabihttá § 2: Eaktun lea ahte lágádus lea almmuhan unnimusat 10 girjji ja lea leamaš doaimmas maŋemus guokte jagi. Lágádusa bruttogálvojohtu galgá leat unnimusat 0,5 miljon ruvnnu jahkái, ja sámi almmuheamit galget dahkat eanasoasi bruttogálvojođus § 3 rievdaduvvo ná: (Ráđi evttohus sihkkojuvvo) Ráđi evttohusa 3. teakstabihttá, § 2 sirdojuvvo § 3:ii: Doaibmadoarjja addojuvvo oppalaš doaimma vuođul, ja erenoamážit deattuhuvvo lágádusa guokte maŋemus jagi buvttadeapmi sámegillii gálvojođu ja logu vuođul. Galgá vuhtiiváldit iešguđet sámi gielaid deaddilanlogu erohusaid. Ođđa 2. teakstabihttá § 3: Doaibmadoarjja lágádusaide juhkkojuvvo lágádusaid oasi vuođul dan oppalaš sámi girjebuvttadeamis, dasa gullet maiddái oahpponeavvut. Doaibmadoarjagat juhkkojuvvojit lágádusaid sámi girjebuvttademiid gálvjođu ektui. Gálvojohtu, mii lea vuođđun doaibmadoarjaga juolludeapmái, sisttisdoallá fievrriduvvon vuovdinsisaboađu ja fievrriduvvon juolludemiid mat gusket dakkár buvttadeapmái daid guokte maŋemus jagiid. Sámediggi galgá jođáneamos lági mielde álggahit sámi oahpponeavvuid ja čáppagirjjálašvuođa ruhtajuolludannjuolggadusaid dárkkistanbarggu. Evttohus 2, várrepresideanttas Ragnhild Lydia Nystad: Sámi girjebuvttadeapmi -- árvvoštallan Njuolggadusaid §:ii 2 sáhttá spiehkastatmearrádusa lasihit daid lágádusaid várás, mat buvttadit kvalitehtagirjjiid ja eará sámi kulturalmmuhemiid nugo musihka (luđiid). Lágádusat, mat eai ollašuhte eavttuid ahte buvttadit uhcimusat 10 almmuheami maŋimus guovtti jagis, sáhttet maid oažžut doarjaga. Eaktun lea ahte lágádus lea buvttadan sámi kvalitehtagirjjiid ja eará sámi kulturalmmuhemiid, mat leat deaŧalaččat sámi servodahkii. Evttohus 3, áirasis Anders Urheim, Bargiidbellodaga sámediggejoavkku, Sámiid válgalihtu, Guovdageainnu Johttisápmelaččaid listtu, Olgešbellodaga árvalus: Gáibiduvvo, ahte ášši maŋiduvvo, ja Sámediggeráđđi ovddida ođđa áššečilgehusa ja árvalusa ođđa meannudeapmái dievasčoahkkimis jođánepmosit, ja maŋimuštá jagis 2002. Evttohus 4, áirasis Anders Urheim, Bargiidbellodaga sámediggejoavku: Čuokkis 1 -- Eavttut go juohká guovttegielalašvuođaruđaid sámegiela hálddašanguovllu suohkaniidda guovttegielalašvuođaruđaid juohkimis, gessojuvvo (olles čuokkis, gitta «2. sámegiel oahpahusa diibmomávssu ...») Evttohus 5, áirasis Jon Erland Balto, NSR ovttasbargojoavkku, Bargiidbellodaga sámediggejoavkku, Guovddášbellodaga sámediggejoavkku, Sámiid válgalihtu, Olgešbellodaga ja Guovdageainnu Johttisápmelaččaid listtu oktasaš árvalus: Meannudit ášši 7/02 «Doaibmadoarjaga njuolggadusat sámi lágádusaide» rádjai. «Doaibmadoarjaga njuolggadusat sámi lágádusaide» maŋiduvvo ja meannuduvvo miessemánu dievasčoahkkimis. III. Jienasteapmi 39 áirasis ledje 39 mielde jienasteamis. Evttohus 3 gessojuvvui. Evttohus 2 gessojuvvui. Evttohus 1 gessojuvvui Sámediggeráđi evttohusas njuolggadusoassi gessojuvvui, mii dávista maid evttohussii 5. Evttohus 5 ii jienastuvvon. Evttohus 4 gessojuvvui go Sámediggeráđđi divui čuoggá masa rievdadus lei evttohuvvon. Evttohus 4 ii jienastuvvon. Jienasteapmi čađahuvvui čuovvovaš vugiin 1. Sámediggeráđi árvalus rievdadusain ahte ii meannudit njuolggadusaid dál, mearriduvvui ovttajienalaččat. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Ragnild L. Nystad, áššejođih. Per Edvin Varsi (č.ortn.) 2. Anders Urheim Ragnhild Lydia Nystad Anders Urheim (č.ortn.) Berit Ranveig Nilssen (č.ortn.) Anders Urheim (č.ortn.) 3. Jon Erland Balto Egil Olli Ragnhild Lydia Nystad Magnhild Mathisen Jon Erland Balto Willy Ørnebakk 4. Ragnhild Lydia Nystad Steinar Pedersen Ragnhild Lydia Nystad 5. Magnhild Mathisen Ragnhild Lydia Nystad Magnhild Mathisen 6. Jon Harald Skum Per Edvin Varsi Jon Harald Skum 7. Sven-Roald Nystø 8. Anders Urheim Ragnhild Lydia Nystad Egil Olli (č.ortnegii) 9. Jon Erland Balto Ragnhild Lydia Nystad Jánoš Trosten Jon Erland Balto 10. Anders Urheim 11. Ragnhild Lydia Nystad Jørn Are Gaski Ragnhild Lydia Nystad 12. Steinar Pedersen Ragnhild Lydia Nystad Steinar Pedersen 13. Simon Andersen 14. Magnhild Mathisen Ragnhild Lydia Nystad 15. Svein Peter Pedersen 16. Jánoš Trosten Ragnhild Lydia Nystad 17. Olav M. Dikkanen 18. Jørn Are Gaski 19. Terje Tretnes 20. Ragnhild Lydia Nystad Anders Urheim 21. Berit Ranveig Nilssen Ragnhild Lydia Nystad (.č.ortn.) 22. Jon Erland Balto VI. Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná: Oppalaš cealkámušat árvvoštallanraportii Sámi girjebuvttadeami árvvoštallanraporta lea buktán albmosii ahte buvttadeami beaktilvuođas leat čielga váttisvuođat, vuosttažettiin dan oasis mii gullá oahpponeavvobuvttadeapmái. Leat stuora váttisvuođat girječállidilálašvuođas, sihke rekrutterema ja maŋŋonemiid dáfus. Ovdáneapmi ja buvttadanáigi ii leat dohkálaš. Dušše 42% lea joksojuvvon dain ulbmiliin mat ledje Strategalaš plánas 1996-2000 - Sámi oahpponeavvoráhkadeapmi. Sámedikki mielas lea dárbu ovddidit doaimmaid mat dagahit beaktilat buvttadeami ja buoridit girječálliid rekrutterema. Sámediggi váldá sámi girjebuvttadeami árvvoštallanraportta vuhtii. Árvvoštallan ii čielgasit neavvo makkár dagut iešalddis ovddidivčče sámi girjebuvttadeami. Raporta ii evttot doaimmaid maiguin sáhttá buoridit girječálliid rekrutterema. Doaimmat mat buoridivčče girječálledilálašvuođa ja eará áigeguovdilis doaimmat mat gullet sámi girjebuvttadeapmái leat lagabut čilgejuvvon čállagis Sámi girjebuvttadeami árvvoštallan, beaiváduvvon 07.01.02. Sámediggi lea juo rievdadan oahpponeavvuid buvttadandoarjagiid hálddašeami. Ovdal addojuvvui oppalaš doarjja, muhto dál addojuvvo doarjja oastit bálvalusaid ja lágádusat bovdejuvvojit buktit fálaldagaid ja šiehtadusat dahkkojit bálvalusoastinnjuolggadusaid vuođul. Gelbbolašvuođaovddideapmi sámi oahpponeavvogirječálliide Sámediggi atná hui dehálažžan váikkuhit ahte sámi oahpponeavvogirječálliin lassána gelbbolašvuohta ja áigu álggahit čuovvovaš doaimmaid: 1.Ásahuvvo stipeandaortnet gitta 3 jahkái, mas ulbmilin lea rekrutteret ođđa girječálliid, geat háliidit lohkat oahpponeavvopedagogihka Sámi allaskuvllas joatkkaoahppofálaldahkan (10 čuoggá) 2. Stipeanda lea gitta 50 000,- ruvnnu olbmo nammii, ja sáhttá juohkit gitta 10 stipeandda juohke skuvlajagis. Stipeandaruđaid váldá poasttas 56.0 -- sámi oahpponeavvut. Sámediggeráđđi oažžu fápmudusa mearridit lagat njuolggadusaid stipeandaortnegii. Viidáset lea Sámedikki mielas dehálaš, ahte ovttasráđiid Sámi allaskuvllain lágiduvvojit oanehis oahpponeavvoovddidankurssat vai hukse gelbbolašvuođa. Sihkkarastin dihte gelbbolašvuođaovddideami lullisámi ja julevsámi guovlluin, berre sáhttit fállat maiddái dakkár kurssaid dáin guovlluin. Sámi čállindoaimmaid viidásetovddideami ruhtadeapmi Stáhta ealáhus- ja guovlluovddidanfoandda (SND) guovllu-politihkalaš gaskaomiid bokte SND ii láve addit doarjagiid iežas láhkaásahusaid vuođul sámi lágádusaide ja áviissaide danne go dat ožžot almmolaš doarjaga iežaset doibmii. Dát váilevaš beroštupmi SND:s dagaha, ahte dáin doaimmain eai leat dárbbašlaš ekonomalaš ovdánanvejolašvuođat daid vejolašvuođaid ektui mat doaimmain leat. Sámediggi lea máŋgga čoahkkimis Gieldda- ja guovludepartementtain máŋga jagi deattuhan man dárbbašlaš lea spiehkastit dálá láhkaásahusain vai sámi lágádusat ja áviissat sáhttet ávkkuhit guovllupolitihkalaš ruđaid SND bokte, nu mot earáge ealáhusat Norggas. Dássážii ii leat departementa doarvái beroštan gávdnat čovdosa dán gažaldahkii. Sámediggi čujuha makkár dehálaš servodatdoaibma sámi lágádusain ja áviissain lea sámi servodagas, ja man dohkketmeahttun lea ahte dát doaimmat eai beasa ávkkuhit Norgga guovllupolitihkalaš gaskaomiid. Dan vuođul áigu Sámediggi vel oktii ávžžuhit Gieldda- ja guovludepartementta váikkuhit čoavdit ášši. Mearridit máksomeriid sámi girjebuvttadeaddjiide - šiehtadallamat Sámediggi vuhtiiváldá ahte galget leat šiehtadallamat Sámedikki ja guoskevaš bealálaččaid gaskkas das ahte mearridit girječálliide máksomeriid j.v. ja fápmuda Sámediggeráđđái čađahit šiehtadallamiid. Šiehtadus berre sisttisdoallat ea.ea.: girječálliid máksomeriid ja sámi oahpponeavvuid vuovdindietnasiid eavttuid mearridit máksomeriid sámi oahpponeavvuid buvttadeapmái, dás maiddái várret doarvái ressursaid dáhkidit sámegiel almmuhemiid dási mearridit máksomeriid mat gullet sámi čáppagirjjálašvuođa buvttadandoarjagii, dás maiddái girječálliid máksomeriid Sámediggi diehtá muhtin eará beliid mat sáhttet leat dehálaččat go galgá rekrutteret čeahpes girječálliid oahpponeavvoovddideapmái, ea.ea. ekonomalaš sihkarvuohta buohcuvuođa, luomu ja penšunsčuoggáid gártadeami oktavuođas j.v. Dáid dilálašvuođaid berre geahččalit čoavdit bargošiehtadusaid bokte maid lágádusat fállet girječálliide. Doaimmat buoridit sámi oahpponeavvuid ja čáppagirjjálašvuođa márkanfievrredeami, vuovdima ja juohkima Sámedikki mielas lea dehálaš ahte oahpponeavvut mat buvttaduvvojit, bohtet ávkin geavaheddjiide, d.m. mánáidgárddiid mánáide, vuođđo- ja joatkkaskuvlla ohppiide. Almmolaš eiseválddiin, suohkaniin, skuvllain ja earáin lea erenoamáš ovddasvástádus váikkuhit ahte nu dahkkojuvvo. Dan olis Sámediggi evttoha čuovvovaš doaimmaid: 1. Guovttegielalašvuođaruđaid juohkimis ávžžuhuvvojit sámegiela hálddašanguovllu suohkanat juolluduvvon rámma siskkobealde, fuolahit ahte buot oahppit suohkanis geat dárbbašit, ožžot dárbbašlaš sámi oahpponeavvuid mat leat ráhkaduvvon ja gávdnojit. 2. Sámegiel oahpahusa diibmomávssu bajideapmi vai sámi oahpponeavvuid oastimat leat das oassin. Oahpahusdirektevra juohká dál diibmoressursaid ohppiide geat ožžot sámegiel oahpahusa sámegiel hálddašanguovllu olggobealde. Diibmomáksu lea dál kr. 246,50. Sámediggi eaktuda ahte Oahpahusdepartementa lasiha dán diibmomávssu vai das maid leat fárus dárbbašlaš golut sámi oahpponeavvuid oastimiidda. Ollu oahppit ožžot dál sámegiel gáiddusoahpahusa. Sámediggi bivdá departementta mearridit sierra máksomeriid dán oahpahusmállii nu, ahte das maid leat fárus golut oahpponeavvuide ja dárbbašlaš teknihkalaš biergasiid háhkamii dán oahpahusmálle čađaheapmái. Sámi girjelágádusain okto ii leat nu buorre vejolašvuohta čađahit dohkálaš márkanfievrrideami girjealmmuhemiid oktavuođas. Danin orru dárbbašlaš ahte lágadusat fuobmájit buriid ovttasbargomálliid márkanfievrrideamis, ja Sámediggi oaidná positiivan álgagiid mat ovddastit oktasaš áŋgiruššama márkanfievrrideamis, nugo ovdamearkka dihte girjemeassuid j.e. Danin mii ávžžuhit oassálastiid nugo SÁLAS, Sámi girječálliid Searvvi, Sámi fágagirječálliid- ja jorgaleddjiid searvvi, Sámiráđi ja earáid árvvoštallat oktasaš áŋgiruššama maid iešguđet oassálastit ruhtadit. Davviriikkalaš ovttasbargu Sámediggi registrere ahte Suoma ja Ruota eiseválddit mihá unnit go Norga juolludit ekonomalaš gaskaomiid ovddidit sámi oahpponeavvuid ja almmuhit sámi čáppagirjjalašvuođa. Duohtavuohta lea ahte lea Norga mii ovddimusat máksá sámi oahpponeavvuid ovddideami maid Suoma ja Ruota sámi mánát geavahit oahpahusas, ja Norga maid máksá hui stuora oasi Suoma ja Ruoŧa sámi girječálliid čáppágirjjalašvuođa almmuhemiin. Dáin riikkain lea sámi skuvlaeiseválddiin ja girječálliin heittot ja šallošahtti dilli. Sámedikki mielas ii sáhte sámi álbmoga dilli kulturriikkain Suomas ja Ruotas šat ná joatkit, ja bivdá riikkaeiseválddiid leat dihtomielalaččat dasa makkár ovddasvástádus sis lea iežaset eamiálbmogii. Sámediggi lea maid registreren ahte prošeakta Sámi čáppagirjjálašvuođa oastinortnet, maid Sámiráđđi lea doaimmahan, lea heaittihuvvon váilevaš ruhtadeami geažil. Lea šallošahtti go buorre doaibma lea heaittihuvvon, doaibma mii diehttelasat gullá davviriikkalaš dássái. Sámediggi bivdá dattetge Sámediggeráđi árvvoštallat vejolašvuođaid ásahit oastinortnega našuvnnalaš dásis ja lea rabas árvvoštallat earáládje geavahit sámi čáppagirjjálašvuođa gaskaomiid nu ahte olbmuide almmuhuvvo eambbo čáppagirjjálašvuohta. Sámediggi bivdá Sámi parlamentáralaš ráđi ságastallat ruhtadeami ja sámi kulturdoaimmaid ovttasbarggu, maiddái sámi girjebuvttadeami birra. Sámedikki mielas berrejit sámi áššiid ovddasvástideaddji stáhtaráđit Suomas, Norggas ja Ruotas ja sámedikkepresideanttat ráhkadit geatnegahtti šiehtadusa sámi kulturdoaimmaid áŋgiruššanplána dáfus mas ovttasbargomállet ja eanet dássálas ruhtadeapmi gullevaš riikkain leat guovddáš elemeantan. Eanet ruhtajuolludeamit sámi oahpponeavvuide Girječálliid ja oahpponeavvo-ovddidemiid máksomeriin lasiheapmi sáhttá dagahit ahte gártet duođai unnit buvttadeamit ja dasto ovddiduvvojit unnit oahpponeavvut jus ii lasit ruhtajuolludemiid oahpponeavvoovddideapmái. Danin lea dehálaš ahte Sámediggi aktiivvalaččat bargá lasihit ruhtajuolludemiid oahpponeavvo-ovddideapmái. Sámediggi ferte álggahit barggu mas systemáhtalaččat bargá ruhtajuolludeaddji eiseválddiid, nugo Oahpahus- ja dutkandepartementta ja Stuoradikki ektui, vai ásaha ipmárdusa ahte beaktileabbu sámi oahpponeavvo-ovddideapmi dagaha ahte lea dárbu lasihit ruhtajuolludemiid oahpponeavvo-ovddideapmái. Dán barggu ferte dahkat proseassas mas Oahpahus- ja dutkandepartementa, Stáhta oahpahuskantuvrrat, Oahpahanguovddáš ja Sámediggi leat fárus. Bargat lasihit ruhtajuolludemiid lea oassin proseassas beavttálmahttit sámi oahpponeavvo-ovddideami. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui guovvamánu 21. beaivvi 2002 dii. 12.00. Ášši 08/02 Norgalaš-ruoŧŧilaš 1997 boazoguohtonkomišuvnna árvalus -ráđđádallan Ášši meannudeapmi álggahuvvui guovvamánu 21. beaivvi 2002 dii. 15.00. I. Áššebáhpirat Norgalaš -ruoŧŧilaš boazoguohtonkomišuvnna 1997 árvalus, 27.04.01 Eanadoallodepartemeantta 04.07.01 beaiváduvvon reive 08.11.01 beaiváduvvon reive Sámedikkis Eanadoallodepartementii 20.11.01 beaiváduvvon reive Eanadoallodepartemeanttas 28.08.01 beaiváduvvon reive Saltfjellet ja Balvatn orohagas 23.11.01 beaiváduvvon reive Lakselvdalen/Lyngsdalen orohagas Helligskogen orohaga 21.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Saltfjellet orohaga 12.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Hamarøy/Mørkvatn orohaga cealkámuš Færen orohaga 25.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Skjomen orohaga 29.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Frostisen orohaga 10.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Byrkie orohaga beaivátkeahtes cealkámuš Hjerttind-Altevatn orohaga 01.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Meavkki/Sálášvákki orohaga 02.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Elgå orohaga 29.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Gielas orohaga 03.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Davvi-Sáčča orohaga 21.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Lakselvdalen-Lyngsdalen orohaga 17.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Storskog/Sjunkfjell orohaga 18.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Romssa guovllustivrra 29.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Norlándda guovllustivrra 11.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Mátta-Trøndelága guovllustivrra 22.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Davvi-Trøndelága guovllustivrra 10.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Boazodoallostivrra 27.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Lierne gieldda 12.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Røyrvik gieldda 29.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Málátvuomi gieldda 06.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Árborddi gieldda 30.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Báhccavuona gieldda 06.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Verdal gieldda 21.09.01 beaiváduvvon cealkámuš Storfjord gieldda 14.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Justisdepartemeantta 08.01.02 beaiváduvvon cealkámuš Gieldda- ja guovludepartemeantta 04.01.02 beaiváduvvon cealkámuš Kulturdepartemeantta 27.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Mánáid- ja bearašdepartemeantta 10.07.01 beaiváduvvon cealkámuš Suodjalusdepartemeantta 20.07.01 beaiváduvvon cealkámuš Finansdepartemeantta 04.10.01 beaiváduvvon cealkámuš Oljo- ja energiijadepartemeantta 26.10.01 beaiváduvvon cealkámuš Ealáhus- ja Gávpedepartemeantta 05.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Birasgáhttendepartemeantta 29.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Johtolatdepartemeantta 04.07.01 beaiváduvvon cealkámuš Olgoriikkadepartemeantta 05.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Bargo- ja Hálddahusdepartemeantta 27.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Luondduhálddašan direktoráhtta 20.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Hedmárkku ja Opplándda fylkkašibitdoaktára 15.08.01 beaiváduvvon cealkámuš Romssa ja Finnmárkku Fylkašibitdoaktáriid 17.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Davvi-Trøndelága Fylkkamánni 20.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Romssa fylkkamanni 08.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Mátta-Trøndelága fylkkagieldda 11.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Davvi-Trøndelága fylkkagieldda 09.10.01 beaiváduvvon cealkámuš Norlándda fylkkagieldda 07.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Nordisk organ for reinforskning 06.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Norgga Luonddugáhttensearvvi 03.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Norges Fjellstyresamband 03.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Norgga Bonddiidsearvvi 07.01.02 beaiváduvvon cealkámuš Romssa Boazosápmelaččaid Fylkkasearvvi 10.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Norgga boazosápmelaččaid Riikkasearvvi 03.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Sámedikki boazodoallopolitihkka (ášši 18/01) II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat Sámediggeráđi árvalus Sámediggái: Vuolggasadji Sámedikki mearrádussii lea ahte sámiin eamiálbmogin leat vuoigatvuođat iežaset eatnamiidda. Dát leat árbejuvvon vuoigatvuođat, mat eai leat goassige addojuvvon eret. Áššečilgehusa vuođul ovddiduvvo čuovvovaš árvalus: 1. Norgga ja Ruoŧa gaskasaš dálá boazoguohtonkonvenšuvdna lea vuođđuduvvon 1751 Lappekodisillai. Kodisilla ledje báidnán humanistalaš ideálat: Sámit galge »betiene sig af Land og Strand til Underholdning for Deres Dyr og sig selv, da de venligen skal imodtages, beskyttes og hielpes til Rette» (kodisilla 10. artihkkal). Sáhka lea vuoigatvuođa birra geavahit guohtoneatnamiid nuppi riikkas boares vieruiduvvan vuoigatvuođa mielde. Dainna lágiin eaktudii Lappekodisilla čielgasit ahte sámiid geavahanvuoigatvuohta leai ásaiduvvan riekti goappašiin riikkain. Boazodoalu riektevuođđu vuođđuduvvá daid vuoigatvuođaide mat leat ásaiduvvan guohtoneatnamiid dološ áiggiid rájes geavaheami bokte. Dát prinsihppa gusto siskkáldasat Norggas, muhto maiddái rájáid rastá boazodollui. Dán beali lea Sámediggi ovdal meannudan áššis 18/01 Sámedikki boazodoallopolitihkka, čoahkkingirji 2/01, siidu 83, maŋimuš teastaoassi: «Sámiin go leat eamiálbmot, leat maiddái sierra vuoigatvuođat iežaset árbevirolaš guovlluide, nugo vuoigatvuohta bargat boazodoaluin, sorjankeahttá Norgga diggerievttálaš beliin. Dát lea maŋimuš áiggiin čielgasit dohkkehuvvon riikkaidgaskasaš rievttis/álbmotrievttis.» Dát mearkkaša ahte gávdnojit sámi guođohanvuoigatvuođat maid dát guokte stáhta ferteba vuhtii váldit ođđa boazoguohtonkovenšuvnna dahkama oktavuođas. Jos boazodoalloriekti rájáid rastá fuoniduvvo, de mearkkaša dat dan ahte boazodoalloriekti oppalaččat fuoniduvvo. Vuolggasadji ođđa boazoguohtonkonvenšuvnna meannudeapmái lea: 1. Sámi árbevuoigatvuođaid ferte dohkkehit sorjankeahttá riikarájiin 2. Dálá boazodoalliide riikarájiid rastá ferte sihkkarastit boazodoalu bissuma maiddái boahtteáiggis. 3. Riikarájit eai galggaše hehttet sámi oktavuođa ovddideami ja ealáhusdoaimma. Kodisilla ovdabarggus guoskkahuvvui maiddái sámi álbmoga boahtteáigi. Ovtta danskalaš-norgalaš gonagasa juridihkalaš ráđđeaddiid smiehttamušas čakčamánu 16. b. 1750 daddjo: «... denne Overflyttelse fra det ene Rige til det andet (er) ganske nødvendig til den lappiske Nations Conservation.» Sidjiide geat válmmaštalle Kodisilla ja gonagasaide leai čielggas ahte stáhtaid disposišuvnnain sáhtte leat váikkuhusat olles álbmoga boahtteáigái, ja ahte dán vuhtii váldin lea leamaš vuođđun stáhtaid gaskka. Konvenšuvnna váikkuhus ii leat ráddjejuvvon dušše ráji rastájohtimiidda. 2. Sámediggi lea positiivvalaš evttohussii ahte ásahuvvošii boazoguohtunlávdegoddi ja dárkkistanlávdegoddi. Ásaheami ulbmilin lea earret eará buoredit boazodoalliid riektesihkkarvuođa dán guovtti riikkas. Boazoguohtonlávdegoddái ja dárkkistanlávdegoddái ferte nammadit lahttun boazodoalliid ovddasteaddjiid ja maiddái ovddasteaddjiid maid dán guovtti riikka sámedikkit nammadit. Danne vai dáid lávdegottiid bargguide sihkkarastojuvvo sámi váikkuhanfápmu ja mieldemearrideapmi. Dasto lea Sámediggi ovttaoaivilis komišuvnna evttohusain ahte dárkkistanlávdegottis galgá leat okta dakkár lahttu goappáge riikkas, geas lea juridihkalaš gelbbolašvuohta, ja ahte dárkkistanlávdegotti jođiheaddji boahtá goalmmát davviriikkas. Dát mearkkaša ahte dárkkistanlávdegottis galggašedje leat 7 lahttu ja ahte boazoguohtonlávdegottis galggašedje leat 6 lahttu. 3. Sámediggi lea positiivvalaš dasa go ásahuvvojit guokte guovllu main boazodoalliin leat vuoigatvuođat nuppi riikka boazodollui; rádjaguohtonguovlu ja konvenšuvdnaguovlu. Konvenšuvdnaguovlluin lea nuppi riikka boazoeaiggádiin sierra guođohanvuoigatvuohta, rádjaguohtonguovlluin lea fas boazoeaiggádiin goappašiid bealde ráji guođohanvuoigatvuohta. Sámediggi áigu dál juo dovddahit ahte muhtun guovlluin, maid komišuvdna lea evttohan konvenšuvdnaguovlun (geasseguohtun) ruoŧabeale boazodoalliide, lea dárbu ahte maid boazoeaiggádat Norgga bealde besset guođohit. Danne vai norggabeale boazodollui sihkkarastojuvvo dálveguohtoneatnamiid geavaheapmi geográfalaččat lahka eará guohtoneatnamiid. Sámediggi áigu dattetge deattuhit ahte eanaš bohccuide, mat guhtot geassit Romssas ja Norlánddas, ferte gávdnat dálveguohtoneatnamiid Ruoŧas ekologalaš sivaid geažil. Dát ferte dahkkot sorjankeahttá das gullet go boazodoallit norgga- vai ruoŧabeallái ráji. Sámediggi registrere ahte komišuvnna evttohusas lea eaktuduvvon guohtoneatnamiid juohkin sieiva vuogálašvuođa geažil. Komišuvdna ii leat problematiseren dan. Sámediggi áigu deattuhit ahte boazodoalus leat vieruiduvvan vuoigatvuođat bággolotnunriektesuodjalusain. Danne ii sáhte friija juohkit guohtoneatnamiid almmá vuhtii válddekeahttá dáid beliid. Sámediggi áigu deattuhit ahte boazodoalu vuoigatvuođaid dohkkeheapmi ferte leat vuođđun ođđa boazoguohtonkonvenšuvnna boahttevaš šiehtadallamiidda. Komišuvdna lea árvalan ollu konvenšuvdnaguovlluid (dálveguohtoneatnamiid) Ruoŧas. Ođđa konvenšuvnna šiehtadallamiin lea deaŧalaš guorahallat daid evttohuvvon guovlluid ja eará vejolaš dálveguohtoneatnamiid Ruoŧas. Dan geažil go dálveguohtoneatnamat leat Ruoŧas, lea dárbu bohccuid fievrridit eallin. Danne leage dárbu ásahit doarjjaortnegiid dán lágan fievrridemiide. 4. Sámediggi lea ovttaoaivilis komišuvnnain ahte lea dárbu eaŋkileabbo ja dávgaseabbo ortnegiidda go guoská beliide mat váikkuhit praktihkalaš boazodoalu čađaheapmái. Dát guoská erenoamážit ovttasbargošiehtadusaide ja ovttasbargui, muhto maiddái áiddiide, guohtonáiggiide ja rátkimiidda. Sámediggi lea positiivvalaš komišuvnna árvalussii, mii addá boazodoallorohagaide ja čearuide vejolašvuođa dahkat ovttasbargošiehtadusaid lassin dasa mii lea mearriduvvon konvenšuvnnas. Sámediggi ohcala dattetge lagabui dárkilastima dan ektui go orohagas leat ollu siiddat. Unnitlohkovuoigatvuođat eai leat problematiserejuvvon, doppe gos lea siskkáldas suohpameahttunvuohta ovttasbargošiehtadusaid dahkamis. Dán ferte sierra fuomášit proseassas viidáseabbot. Sámediggi doarju evttohusa ahte eaŋkilastit bohccuid njuovvannjuolggadusaid nuppi riikkas. Lea maid dárbu eaŋkilastit eará njuolggadusaid, earret eará meahcástan- ja guolástansállašiid fievrridannjuolggadusaid rastá ráji 5. Vuosttas gearddi historjjás maŋŋá 1751 gávdnojit sámi ovddasteaddji orgánat sihke Norggas ja Ruoŧas, mat sáhttet gozihit sámi álbmoga beroštumiid. Sámedikkit fertejit oažžut duohta váikkuhanfámu proseassas viidáseabbot mii guoská bargui ođđa konvenšuvnnain. Sámedikkit fertejit oažžut iežaset ovddasteaddjiid šiehtadallansáttagottiide, ja galget dasto oažžut vejolašvuođa ásahit bargojoavkkuid ja ovttasbarggu hálddahusaid gaskka sámi beroštumiid oktiiortnema oktavuođas. Muđui galgá dieđusge leat oktilaš ovttasbargu ráđđehusaiguin. Dasa lassin ferte goappašiid riikkaid guoskevaš boazodoalliid lávga váldit mielde bargui. Boazodoalu oktasaš vuoigatvuođaid ja ovttaskas boazodoalliid vuoigatvuođaid ferte dohkkehit ođđa konvenšuvnna šiehtadallamiin, nugo ahte ovttaskas boazodoallái sihkkarastojuvvo vejolašvuohta ovddidit iežas boazodoalu dálá bargoneavvuid ja eará rámmaeavttuid ektui. Sámediggi eaktuda ahte diggi oažžu oktilaččat dieđuid proseassa birra viidáseabbot ja bovdejuvvo nammadit daid lahtuid maidda lea dárbu gozihit sámi álbmoga beroštumiid oppalaččat ja erenoamážit daid boazodoalliid beroštumiid maidda konvenšuvdna guoská. Eaktuduvvo maiddái ahte Sámediggi oažžu dárbbašlaš ekonomalaš ruhtaváriid. Mearkkašupmi 1, áirasis Ann-Mari Thomassen: Ođđa boazoguohtunkomišuvnna digaštallamis ferte garraseappot čalmmustahttit sámiid vuoigatvuođaid, árbevieru ja dološ áiggi rájes geavaheami. Sámiráđi mihttomearri, ahte »riikkarájit eai galgga hehttet min álbmoga searvevuođa», ferte maiddái boahtit ovdan Norgga Sámedikki barggus ođđa boazoguohtunkonvenšuvnnain. Rádjegiddemat, lágat ja Ruoŧa ja Norgga gaskasaš šiehtadusat leat nannen riikarájáid mearkkašumi, ja olu boazosápmelaččat leat massán vuoigatvuođaid nuppi riikkas. Earenoamážit leat ruoŧabeale sápmelaččaid guođohanrievttit gáržžiduvvon. Geahča 1883 Oktasaš sámelága, 1923 Boazoguohtunkonvenšuvnna ja 1972 Boazoguohtunkonvenšuvnna. Ođđa konvenšuvdna ferte sihkkarastit vuđolaš rivttiid sápmelaččaide sihke Norgga ja Ruota bealde nugo lea govviduvvon omd. 1751 Lappekodisilla § 10. Mearkkašupmi 2, áirasis Jarle Jonassen, NSR ovttasbargojoavku: 1. NSR ovttasbargojoavku čujuha ahte Norgga boazodoallu lea duhtameahttun čanastagaiguin maid boazoguohtunkonvenšuvnna bargu árvala. Sámediggi vuordá loahpalaš čovdosa šaddat dakkárin ahte ii oktage sáhte dovdat iežas beroštumiid badjelgehččojuvvon. 2. Lea stuora dárbu eaŋkilet ja dávgaset ortnegiidda praktihkalaš boazodoalu čađaheapmái. Lassin dasa mii lea namuhuvvon áiddiid, guohtunáiggiid, rátkimiid, njuovvamiid ja meahcástan- ja guolástansállašiid fievrrideami birra rastá ráji, áigut mii deattuhit ahte maiddái mohtorjohtolat gullá deike praktihkalaš boazodoalu čađaheami dehálaš oassin. Mearkkašupmi 3, áirasis Sten Jønsson, BB sámediggejoavku: Duogáš 1751 rádjai lei sámi boazodoallu rájiid haga. Riikkarájit juhke sápmelaččaid ja boazodoalu guovtti riikii ja buvttihii dakkár hehttehusaid, maid álbmotstáhta miellahttuvuohta mielddisbuktá. Lappekodisillen nannii sámiid sierravuoigatvuođaid, seammás go nannejuvvui ahte ođđa riikkarájit eai galgan hehttet rájiidrasttildeaddji boazodoalu. Jagi 1883 Felleslappeloven (oktasaš sámeláhka), jagi 1905 Karlstadkonvenšuvdna, jagi 1913 Konvenšuvdna, jagi 1919 Konvenšuvdna, jagi 1949 Konvenšuvdna ja jagi 1972 Konvenšuvdna, leat buot bohtosat das, go goappašat rikkat háliidit ain eanet reguleret boazodoalu. Gustojeaddji jagi 1972 konvenšuvnnas leatge eanet ráddjehusat go Lappekodisillenis. Oppalaš oainnut Bargiidbellodaga sámediggejoavku gávnnaha ahte Norgga ja Ruoŧa ráđđehusat vuhtii válde geatnegasvuođaideaset sámi ábmoga ektui ja Lappekodisillena áigumušaid go nammadedje komišuvnna, mii galgá ráhkadit vuođđomateriála ođđa boazoguohtunkonvenšuvnna šiehtadallamiid oktavuođas Norgga ja Ruoŧa gaskka. Nappo boazoguohtunášši ii leat sámiid ja Norgga ja Ruoŧa stáhtaid gaskavuođa birra, muhto orohatjuohkima gažaladat Norgga ja Ruoŧa boazodoalliid gaskka, geain leat vuostálasti beroštumit. Bargiidbellodaga sámediggejoavku áigu vuos álggos guorrasit kommišuvnna árvalusa prinsihpalaš oainnuide. Bargiidbellodaga sámediggejoavku dulko kommišuvnna nu ahte dat árvalusainis áigu loahpahišgoahtit daid reguleremiid maid ođđa áiggi konvenšuvnnat leat buvttihan riikkarádjái lávgadeappot čatnaseami ektui. Lea buorre go kommišuvdna lea árvalan ahte boazoguohtunkonvenšuvdna galgá šaddat máškideappo dainna lágiin ahte boazosápmelaččat sáhttet šiehtadit guohtoneatnamiid lonuhallama ja eará rievdadusaid maiddái maŋŋá go konvenšuvdna doaibmagoahtá. Kommišuvdna lea árvalan nammadit boazoguohtunlávdegotti ja dárkkistanlávdegotti. Dát lea buorre danne go sii dalle sáhttet hálddašit boazoguohtunkonvenšuvnna johtileappot, buorebut ja máškideappot. Olles kommišuvdna lea dan duohken ahte lávdegottit nammaduvvojit. Kommišuvnna árvalus leamaš viiddis gulaskuddamis. Eanaš orohagain norggabealde leat vuosteákkat kommišuvnna árvalussii. Ovdalgo šiehtadallamat álggahuvvojit ferte fágalaččat guorahallat orohagaid cealkámušaid, vai sáhttá gávdnat molssaevttolaš čovdosiid. Ferte maid árvvoštallat maid galgá mearridit konvenšuvdnateavsttas dahje sierra protokollain áiddiid, guohtunáiggiid ja boazologu j.e. birra, vai konvenšuvdna doaimmašii. Ferte maid guorahallat buot konvenšuvdna- ja rádjaguohtunguovlluid stáhtusa, vai beassá árvvoštallat leat go guohtunguovllut šaddan rivttes kategoriijii. Guohtunheivehallamat maŋŋá go konvenšuvda lea doibmii biddjon Bargiidbellodaga sámediggejoavku deattuha ahte kommišuvnna árvalus ii galgga čađahuvvot nu ahte boazodoallit Ruoŧas, bealát ja automáhtalaččat, besset viiddidit vuoigatvuođaid norggabeale boazodoalliide bahán. Dás ferte geahččalit gávdnat čovdosiid, mat buoremus lági mielde áimmahuššet boazodoalliid goappašiid bealde rájiid. Danne berre ain leat vejolaš lonohallat sihke guohtun- ja konvenšuvdnaeatnamiid maiddái maŋŋá go konvenšuvdna lea doibmii biddjon. Stáhtas lea maid dán oktavuođas ovddasvástádus váikkuhit gávdnat čovdosiid, maid bealit sáhttet dohkkehit. Berre viidáseappot árvvoštallat lea go vejolaš maŋidit komišuvnna árvalusa čađaheami, mii guoská guohtunhálddašeapmái dain guovlluin, gos bealit eai leat boahtán ovttaoaivilii. Guohtunheivehallan guovlluin, maid kommišuvdna ii leat gieđahallan Bargiidbellodaga sámediggejoavku diehtá ahte orohagain lea sávaldat, mii ii leat gieđahallojuvvon kommišuvnna árvalusas, ahte čuoččaldahttit ráđđádallamiid boazodoalliiguin ruoŧabealde guotuneatnamiid heivehallamiid birra. Mii deattuhat ahte lea deaŧalaš sáhttit ráđđádallagoahtit, maiddái maŋŋá go ođđa konvenšuvdna lea doibmii biddjon ja go bealit gávnnahit dan áigeguovdilin. Daid našuvnnalaš njuolggadusaid álkiduhttin ja heiveheapmi, maid konvenšuvdna ii gieđahala njuolgga Lea buorre go kommišuvnna árvalusa njuolggadusčálus 3. kapihttalis rádjarasttildeaddji boazodoalu sierra njuolggadusaid birra, dagaha ahte sáhttá geavadis čađahit boazodoalu. Beaktikis boazodoalu eaktun lea ahte sáhttá rájiid rasttildit almmá stuorra byrokráhtalaš eastagiid haga. Máŋga boazodoalli vásihit dattetge dákkár váttisvuođaid. Dát dáhpáhuvvá go galget rasttildit ealli bohccuiguin, go galget njuovvat nuppi riikkas, mohtorjohtaleami oktavuođas dahje go galget váldit vearjju badjel ráji. Váttisvuohta lea sihke vearuid ja divadiid, šibitdoavttirmearrádusaid ja našuvnnalaš sierranjuolggadusaid oktavuođas. Bargiidbellodaga sámediggejoavku čujuha dás stáhta erenoamáš ovddasvástádussii heivehit lágaid ja láhkaásahusaid ja dáid čuovvut nu ahte árvalusa áigumuša sáhttá čađahit. Álbmotriekti, olmmošvuoigatvuođat ja eamiálbmotvuoigatvuođat Bargiidbellodaga sámediggejoavku gávnnaha ahte kommišuvnna árvalus lea buvttihan máŋga gulaskuddancealkámuša. Dán oktavuođas mii namuhat dušše Olgoriikkadepartemeantta cealkámuša. Departemeanta eahpida das, ahte berrejit go dárkkistanlávdegotti mearrádusat leat loahpalaččat dahje berrejit go Norgga duopmostuolut beassat daid dárkkistit. Departemeantta ákkat leat ahte »Boazoguohtunkonvenšuvnna dohkkeheapmi sáhttá leat hearkkes ášši máŋgga Norgga oassálastái,» (2. siiddu 5.e oassi). Viidáseappot sii ákkastit »ahte stáhta han lea váldán badjelasas álbmotrievttalaš geatnegasvuođaid, ja das lea ovddasvástádus das, ahte dát čuvvojuvvojit ja čađahuvvojit.» (2. siiddu 6.e oassi) Bargiidbellodaga sámediggejoavku ii leat ovttaoaivilis departemeanttain dán oasis. Gažaldagas lea dattetge stuorra prinsihpalaš mearkkašupmi. Danne áigut lagabui čilget oainnumet. Vuos doahpagiid hárrái. Mii dulkot álbmotrievtti nu ahte dat lea riektevuogádat, man mihttomearrin lea gáhttet olmmošlaš vuoigatvuođaid, gosa maid sáhttá váldit eamiálbmotvuoigatvuođaid fárrui. Álbmotriekti mearrida rievttálaš vuogádaga, iige vuoigatvuođaid. Olmmošlaš vuoigatvuođat leat vuoigatvuođat, mat leat mearriduvvon máŋgga konvenšuvnnas. Dát vuoigatvuođat leat vejolaš našuvnnalaš lágaid bajábealde. „Álbmotriekti lea riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid gáhttema rievttálaš rámma. Álbmotriekti lea vuođđun kodifiseremii, viidásetovddideapmái ja olmmošvuoigatvuođaid ja vuođđofriijavuođaid čađaheapmái ja árvvusatnima sihkkarastimii.« (St. Dieđ. nr 21 (1999-2000), Olmmošárvu guovddážis, oassi 3.3.1) Olmmošvuoigatvuođain, ja eamiálbmogiid erenoamáš vuoigatvuođain, lea stuorát árvu go našuvnnalaš lágain. Dát lea muđui dat oaidnu, maid Norga muđui dohkkeha olmmošvuoigatvuođaáššiid oktavuođas. „Doaba „olmmošvuoigatvuođat« čužžot FN-šiehtadusas ja lea lagabui čielggaduvvon riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain, protokollain ja julggaštusain. Doaba govve hui boares ipmárdusa, namalassii ahte gávdnojit muhtun vuođđo norpmat, mat galget suodjalit sahtedohko duohtademiid vuostá eiseválddiid bealis ja sihkkarastit olbmo rihkkomeahttunvuođa, friijavuođa, sihkarvuođa ja eallima árvvusatnima, reguleret sosiála ovttasdoaibmama olbmuid gaskkas ja sihkkarastit ráfi, sihkarvuođa ja sosiála ja ekonomalaš vuoiggalašvuođa servodagas. Vuođđooainnu vuođal leat olmmošvuoigatvuođat rihkkomeahttumat ja oppamáilmmálaččat.« (St. Dieđ. nr. 21 (1999-2000), Olmmošárvu guovddážis, oassi 3.1) Dát mielddisbuktá ahte olmmošlaš vuoigatvuođat, masa gullet eamiálbmotvuoigatvuođat, gustojit beroškeahttá našuvnnalaš lágain ja njuolggadusain. Vuoigatvuođat gávdnojit eanet uhcit. Našuvnnalaš lágat čájehit man muddui stáhta dohkkeha dáid vuoigatvuođaid. Jus Norgga álbmotstáhta cealkkášii eret álbmotrievttálaš geatnegasvuođaidis, de dat ii mielddisbuvtte ahte sámit masset álbmorievttálaš suodjalusa. Mii fertešeimmet dalle luohttit máilmmeservodahkii. Boazoguohtunlávdegotti ja Dárkkistanlávdegotti bargun lea reguleret guoskevaš boazodoalliid gaskavuođaid. Dát lea gažaldat, mii Bargiidbellodaga sámediggejoavkku mielas čielgasit gullá eamiálbmogiid iešmearrideapmái. Danne dárkkistanlávdegotti mearrádusaid našuvnnalaš duopmostuoluid dárkkisteapmi, nu mo departemeanta árvala, mielddisbuktá ahte Norgga duopmostuolut oččošedje vuoigatvuođa mearridit eamiálbmogiid vuoigatvuođaid sisdoalu ja viidodaga. Jus dát oaidnu livččii riekta, de dat mielddisbuvttášii ahte álbmotstáhtat lágaideaset bokte ja duopmostuoluid dárkkisteami bokte, sáhtášedje hilgut olmmošvuoigatvuođaid. Lappekodisillen gal duođašta ahte goappašat stáhtat dohkkehedje sámi vuoigatvuođaid, ja ahte dáin lei árvu ovddabealde našuvnnalaš lágaid. Áibbas eará ášši lea ahte sápmelaččat, maŋŋá go kodisilla vuolláičállojuvvui, eai leat nagodan caggat ahte našuvnnalaš lágat leat mearriduvvon, ja ahte dát leat láivudan sámi vuoigatvuođaid. Šiehtadallamat Bargiidbellodaga sámediggejoavku deattuha ahte boazodoalu kollektiivva vuoigatvuođaid ja ovttaskas boazodoalliid vuoigatvuođaid ferte árvvusatnit go šiehtadallá ođđa konvenšuvnna, seammás go ovttaskas boazodoallái sihkkarastojit vejolašvuođat iežas boazodoalu ovddidit otná bargoreaidduid ja rámmaeavttuid vuođul. Dáláš boazodoallit beroškeahttá riikkarájiin fertejit beassat doaibmat maiddái boahtteáiggis. Sámediggi galgá nu guhkás go boazodoallit dáhttot, veahkehit gávdnat buoremus čovdosiid daidda orohagaide maidda dát guoská. Boazodoalu organisašuvnnaide ja Sámediggái ferte sihkkarastot sadji šiehtadallanlávdegottis ja sii fertejit oažžut daid resurssaid, maid sii dárbbašit go galget searvat prosessii. Sámedikki ovddasvástádus Bargiidbellodaga sámediggejoavku áigu dasa lassin ovdandoallat mearkkašumi das ahte Sámediggi iešheanalis vuođus váldá ovddasvástádusa ja searvá prosessii. Sámedikki bargu galgá čuovvut Norgga eiseváldiid ja láhčit lágaid ja njuolggadusaid, nu ahte konvenšuvdna biddjo doibmii váttisvuođaid haga guoskevaš boazodoalliide ja orohagaide. Sámediggi berre ovttasráđiid boazosápmelaččaiguin iešheanalaččat álggahit aktiivvalaš ovttasbarggu Ruoŧa Sámedikkiin ja ráhkadit oktasaš strategiija min oktasaš bargui. Dan oktavuođas ferte árvvoštallat sáhttá go dakkár ovttasbargu doaibmat Sámi parlamentáralaš ráđi rámmaid siskkobealde. Gaskavuođain Norgga ja Suoma, Suoma ja Ruota, ja Norgga ja Ruoŧa gaskka bohtet dat prinsihpalaš čuolmmat daid gažaldagaid ektui mat leat viehka muddui dat seamma. Našuvnnalaš ovddasvástádus ođđa konvenšuvnna čađaheamis Bargiidbellodaga sámediggejoavku deattuha guoskevaš našuvnnaid ovddasvástádusa láhčit kommišuvnna evttohusaid čađaheami. Dáláš boazodoallu, ja otná boazoeaiggádat goabbat bealde ráji, leat ovtta ládje heivehuvvon gustojeaddji konvenšuvdnii. Dasa lassin lea nášuvnnalaš boazodoallo- ja oppalaš politihkka goappašat riikkain mielddisbuktán boazodoallovugiid, mat iešguđetge ceahkis bohtet guoskkahuvvot kommišuvnna evttohusa čađa. Dan dihte lea gullevaš stáhtain earenoamáš ovddasvástádus láhčit dilálašvuođaid nu ahte konvenšuvnna doibmiibidjan ii vahágahte boazoeaiggádiid. Das ii leat doarvái dušše passiivvalaččat čuovvut ovdáneami. Norgga ja Ruoŧa eiseválddit fertejit maiddái ovddasvástidit ahte konvenšuvdna- ja rádjeguohtunguovlu ii billistuvvo murrema, mohtorjohtolaga dahje eará billistemiid dihte. Goappašiin riikkain lea ovddasvástádus láhčit lágaid ja láhkaásahusaid nu ahte konvenšuvdna sáhttá čađahuvvot váttisvuođaid haga guoskevaš boazodoalliide. Stáhtas lea maiddái ovddasvástádus šiehtadit guoskevaš goalmmátbeliiguin, omd. eanandoaluin, jus árvalusa evttohusat čuhcet daidda. III. Jienasteapmi Ášši loahpahuvvui jienaskeahttá. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Randi A. Skum, áššejođih. 2. Sten Jøran Jønsson 3. Berit Oskal Eira 4. Jarle Jonassen 5. Isak Mathis O. Hætta Berit Oskal Eira Sten Jøran Jønsson Jarle Jonassen Jánoš Trosten Per A. Bæhr Margreta Påve Kristiansen Isak Mathis O. Hætta 6. Ann-Mari Thomassen Åge Nordkild Per Solli Berit Oskal Eira Isak Mathis O. Hætta 7. Per A. Bæhr Steinar Pedersen Per A. Bæhr 8. Geir Tommy Pedersen 9. Olav M. Dikkanen 10. Margreta Påve Kristiansen 11. Isak Mathis O. Hætta 12. Ann-Mari Thomassen 13. Randi A. Skum VI. Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami: Ášši meannuduvvo loahpalaččat miessemánu 2002 dievasčoahkkimis. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui guovvamánu 21. beaivvi 2002 dii. 17.40. Ášši 09/02 Sámi parlamentáralaš ráđđi -- šiehtadusa viiddideapmi ja ođasmahttin Ášši meannudeapmi álggahuvvui guovvamánu 21. beaivvi 2002 dii. 17.40. I. Áššebáhpirat Sámedikki mearrádus áššiin 9/99 ja 49/99 02.03.00 beaiváduvvon šiehtadus ovttasbarggu birra sámedikkiid gaskka (Suoma ja Norgga) Sámi parlamentáralaš ráđi bokte Šiehtadus ovttasbarggu birra sámedikkiid gaskka Sámi parlamentáralaš ráđi bokte, guovvamánnu 1999 II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat Sámediggeráđi árvalus Sámediggái: Sámediggi čujuha mearrádusaidasas 9/99 ja 49/99 Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) ja 02.03.00 ovttasbargošiehtadussii Suoma ja Norgga sámedikkiid gaskka Sámi parlamentáralaš ráđi bokte. Sámediggi Ruotas lea 20.02.02 mearridan searvat SPR:ii. Sámedikkit mearridit dákko bokte «Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte»-šiehtadusa. Norgga Sámedikki presideanta čállá Sámedikki ovddas šiehtadusa vuollái. Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte Šiehtadusa dahkkit, Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkit; mearkkašit ahte sápmelaččat leat sierra álbmot, geain lea oktasaš historjá, kultuvra, giella ja árvevierut, ja dasto mearkkašit, ahte oasit Suoma, Norgga, Ruošša ja Ruoŧa riikkain leat ásahuvvon eatnamiid ala mat gullet sámi álbmogii, ja gos ovdal go riikkat ásahuvvojedje ásse sápmelaččat, ja ahte sápmelaččat danne leat eamiálbmot Suomas, Norggas, Ruoššas ja Ruoŧas, ja oasálaččat mearkkašit, ahte sámedikkiid gaskasaš ovttasbargui lea earenoamaš dárbu áššiin mat gusket máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin, ja dasto mearkkašuvvo ahte dán lágan ovttasbargui lea dárbu maiddái našonalstáhtaid ektui, ja oasálaččat dovddastit dán vuoðul dárbbu álggahit ja bistevažžan dahkat sámedikkiid gaskasaš ovttasbarggu, earret eará rievttálaš, ekonomalaš, sosiálalaš, kultuvrralaš, siviila ja politihkalaš áššiid oktavuođas, ja dasto dovddastit oasálaččat ahte lea dárbu dáhttut ruoššabeali sápmelaččaid maid dán ovttasbargui áicin, ja soahpamuša oasálaččat julggáštit dákko bokte ahte leat ovttaoaivilis čuovvuvačča hárrái: Artihkal 1 Šiehtadusa ulbmilin lea láhčit dilálašvuoðaid bissovaš ovttasbargui sámedikkiid gaskka áššiin mat gusket máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin. Ja dasto lea ulbmilin láhčit dilálašvuođaid nu ahte sápmelaččat sáhttet suodjalit ja ovddidit iežaset gielalaš, kultuvrralaš ja servodatlaš áššiid ovttaskas našonalstáhtain, ja ahte sápmelaččat, máŋgga riikka sierra álbmogin, sáhttet suodjalit ja ovddidit namuhuvvon rahčamušaid almmá riikkarájiid heaðušteami haga. Artihkal 2 Bissovaš ovttasbarggu lágideami láhčimii álbmotválljen sámedikkiid gaskka ásahuvvo Sámi parlamentáralaš ráđđi. Sámedikkit nammadit lahtuid sámedikkiid gaskasaš ovttasbargoorgánii, Sámi parlamentáralaš ráđđái. Artihkal 3 Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin. Ráđđi galgá dasto bargat dan ala ahte ovddidit eará geavatlaš ovttasbargovugiid sámedikkiid gaskka. Ráđđi galgá ovddastit Suoma, Norgga ja Ruoŧa sápmelaččaid davviriikkalaš ja eará riikkaidgaskasaš oktavuođain, ja muđuid ge buot oktavuoðain gos dán lágán oktasaš ovddasteapmái lea dárbu. Artihkal 4 Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin. Sámi parlamentáralaš ráđđi sáhttá ieš vuolggahit áššiid, ja buktit cealkámušaid buot áššiide iežas bargoviidodagas. Sámi parlamentáralaš ráđđi sáhttá ieš ovddidit áššiid, buktit cealkámušaid, evttohusaid ja rávvagiid sámedikkiide, Suoma, Norgga, Ruoŧa ja eará riikkaid almmolaš eiseválddiide, ja riikkaidgaskasaš eiseválddiide ja organisašuvnnaide. Artihkal 5 Sámi parlamentáralaš ráđis galget leat guoktelogiokta (21) sápmelaš parlamentarihkkara, geaid Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkit leat válljen iežaset álbmotválljen ovddasteddjiid gaskkas. Artihkal 6 Juohke sámediggi vállje vihtta (5) ovddasteaddji Sámi parlamentáralaš ráđđái njealje (4) jagi mandáhttaáigodahkii. Dát válljen galgá dáhpáhuvvat vuosttaš dievasčoahkkimis maŋŋil ođđa sámediggeválgga. Lassin galget sámedikkiid čađaheaddji ovddastangotti jođiheaddjit álo leat ráđi dievasčoahkkima lahttun. Seamma guoská juohke sámedikki stivrra/ráđi ovtta lahttui. Stivra/ráđđi nammada dán lahtu. Artihkal 7 Sámi parlamentáralaš ráđi čađaheaddji jođihangoddi gohčoduvvo oktasašstivran, ja dás leat guhtta (6) ovddasteaddji, geaid gaskkas leat sámedikkiid čađaheaddji ovddastangotti jođiheaddjit. Golbma (3) eará ovddasteaddji vállje Sámi parlamentáralaš ráđđi nu ahte guðe nai sámedikkis vállje ovtta (1) ovddasteaddji. Artikkel 8 Sámi parlamentáralaš ráđđi vállje iežas presideantta ja guokte várrepresideantta oktasašstivrra lahtuid gaskkas. Válljen galgá dáhpáhuvvat nu ahte golbma sámedikki vurrolagaid ožžot jođihanámmáhiid, ja nu ahte sámedikkit njealje (4) jagi áigodagas vurrolagaid ožžot presideanta- dahje várrepresideantaámmáha 16 mánu maŋŋálagaid. Artihkal 9 Sámi parlamentáralaš ráđđi mearrida ieš iežas čoahkkinortnega. Artihkal 10 Dán šiehtadusa »Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte» sáhttet rievdadit dušše sámedikkit maŋŋá go Sámi parlamentáralaš ráđđi nu lea árvalan, ja go buot golmmá sámedikki eanetlohku doarju rievdadusárvalusa. III. Jienasteapmi 39 áirasis ledje 36 mielde jienasteamis. Jienasteapmi čađahuvvui čuovvovaš vugiin: 1. Sámediggeráđi árvalus mearriduvvui ovttajienalaččat. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Sven-Roald Nystø, áššejođih. 2. Egil Olli 3. Isak Mathis O. Hætta Sven-Roald Nystø Jánoš Trosten Isak Mathis O. Hætta 4. Ole Henrik Magga Egil Olli 5. Ragnhild Lydia Nystad 6. Sven-Roald Nystø Terje Tretnes Per A. Bæhr 7. Sven-Roald Nystø VI. Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná: Sámediggi čujuha mearrádusaidasas 9/99 ja 49/99 Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) ja 02.03.00 ovttasbargošiehtadussii Suoma ja Norgga sámedikkiid gaskka Sámi parlamentáralaš ráđi bokte. Sámediggi Ruoŧas lea 20.02.02 mearridan searvat SPR:ii. Sámedikkit mearridit dákko bokte «Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte»-šiehtadusa. Norgga Sámedikki presideanta čállá Sámedikki ovddas šiehtadusa vuollái. Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte Šiehtadusa dahkkit, Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkit; mearkkašit ahte sápmelaččat leat sierra álbmot, geain lea oktasaš historjá, kultuvra, giella ja árvevierut, ja dasto mearkkašit, ahte oasit Suoma, Norgga, Ruošša ja Ruoŧa riikkain leat ásahuvvon eatnamiid ala mat gullet sámi álbmogii, ja gos ovdal go riikkat ásahuvvojedje ásse sápmelaččat, ja ahte sápmelaččat danne leat eamiálbmot Suomas, Norggas, Ruoššas ja Ruoŧas, ja oasálaččat mearkkašit, ahte sámedikkiid gaskasaš ovttasbargui lea earenoamaš dárbu áššiin mat gusket máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin, ja dasto mearkkašuvvo ahte dán lágan ovttasbargui lea dárbu maiddái našonalstáhtaid ektui, ja oasálaččat dovddastit dán vuođul dárbbu álggahit ja bistevažžan dahkat sámedikkiid gaskasaš ovttasbarggu, earret eará rievttálaš, ekonomalaš, sosiálalaš, kultuvrralaš, siviila ja politihkalaš áššiid oktavuođas, ja dasto dovddastit oasálaččat ahte lea dárbu dáhttut ruoššabeali sápmelaččaid maid dán ovttasbargui áicin, ja soahpamuša oasálaččat julggaštit dákko bokte ahte leat ovttaoaivilis čuovvuvačča hárrái: Artihkal 1 Šiehtadusa ulbmilin lea láhčit dilálašvuoðaid bissovaš ovttasbargui sámedikkiid gaskka áššiin mat gusket máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin. Ja dasto lea ulbmilin láhčit dilálašvuođaid nu ahte sápmelaččat sáhttet suodjalit ja ovddidit iežaset gielalaš, kultuvrralaš ja servodatlaš áššiid ovttaskas našonalstáhtain, ja ahte sápmelaččat, máŋgga riikka sierra álbmogin, sáhttet suodjalit ja ovddidit namuhuvvon rahčamušaid almmá riikkarájiid heađušteami haga. Artihkal 2 Bissovaš ovttasbarggu lágideami láhčimii álbmotválljen sámedikkiid gaskka ásahuvvo Sámi parlamentáralaš ráđđi. Sámedikkit nammadit lahtuid sámedikkiid gaskasaš ovttasbargoorgánii, Sámi parlamentáralaš ráđđái. Artihkal 3 Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin. Ráđđi galgá dasto bargat dan ala ahte ovddidit eará geavatlaš ovttasbargovugiid sámedikkiid gaskka. Ráđđi galgá ovddastit Suoma, Norgga ja Ruoŧa sápmelaččaid davviriikkalaš ja eará riikkaidgaskasaš oktavuođain, ja muđuid ge buot oktavuoðain gos dán lágán oktasaš ovddasteapmái lea dárbu. Artihkal 4 Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin. Sámi parlamentáralaš ráđđi sáhttá ieš vuolggahit áššiid, ja buktit cealkámušaid buot áššiide iežas bargoviidodagas. Sámi parlamentáralaš ráđđi sáhttá ieš ovddidit áššiid, buktit cealkámušaid, evttohusaid ja rávvagiid sámedikkiide, Suoma, Norgga, Ruoŧa ja eará riikkaid almmolaš eiseválddiide, ja riikkaidgaskasaš eiseválddiide ja organisašuvnnaide. Artihkal 5 Sámi parlamentáralaš ráđis galget leat guoktelogiokta (21) sápmelaš parlamentarihkkara, geaid Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkit leat válljen iežaset álbmotválljen ovddasteddjiid gaskkas. Artihkal 6 Juohke sámediggi vállje vihtta (5) ovddasteaddji Sámi parlamentáralaš ráđđái njealje (4) jagi mandáhttaáigodahkii. Dát válljen galgá dáhpáhuvvat vuosttaš dievasčoahkkimis maŋŋil ođđa sámediggeválgga. Lassin galget sámedikkiid čađaheaddji ovddastangotti jođiheaddjit álo leat ráđi dievasčoahkkima lahttun. Seamma guoská juohke sámedikki stivrra/ráđi ovtta lahttui. Stivra/ráđđi nammada dán lahtu. Artihkal 7 Sámi parlamentáralaš ráđi čađaheaddji jođihangoddi gohčoduvvo oktasašstivran, ja dás leat guhtta (6) ovddasteaddji, geaid gaskkas leat sámedikkiid čađaheaddji ovddastangotti jođiheaddjit. Golbma (3) eará ovddasteaddji vállje Sámi parlamentáralaš ráđđi nu ahte guðe nai sámedikkis vállje ovtta (1) ovddasteaddji. Artikkel 8 Sámi parlamentáralaš ráđđi vállje iežas presideantta ja guokte várrepresideantta oktasašstivrra lahtuid gaskkas. Válljen galgá dáhpáhuvvat nu ahte golbma sámedikki vurrolagaid ožžot jođihanámmáhiid, ja nu ahte sámedikkit njealje (4) jagi áigodagas vurrolagaid ožžot presideanta- dahje várrepresideantaámmáha 16 mánu maŋŋálagaid. Artihkal 9 Sámi parlamentáralaš ráđđi mearrida ieš iežas čoahkkinortnega. Artihkal 10 Dán šiehtadusa »Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte» sáhttet rievdadit dušše sámedikkit maŋŋá go Sámi parlamentáralaš ráđđi nu lea árvalan, ja go buot golmmá sámedikki eanetlohku doarju rievdadusárvalusa. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui guovvamánu 21. beaivvi 2002 dii. 18.30. Ášši 10/02 Direktøra virgáibidjan -- jahkemearrái 2002 - 2008 Ášši meannudeapmi álggahuvvui guovvamánu 22. beaivvi 2002 dii. 12.20. Áirras nr 19 Geir Tommy Pedersen ii lean mielde meannudeamen ášši 10/02 inhabilitehta geažil. I. Áššebáhpirat Almmuhusteaksta Viiddiduvvon ohcciidlistu Gáibádusat virgái II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat Sámediggeráđi árvalus Sámediggái: Heidi O. Salmi biddjojuvvo virgái Sámedikki direktøran áigodahkii, 01.06.2002 rájes gitta 01.06 2008 rádjai. Virggi bálká máksojuvvo šiehtadusa mielde. Virgáibidjan dahkkojuvvo daid eavttuid mielde mat leat namuhuvvon Sámedikki 02.06.1995 bargiidnjuolggadusain, ja čuovvovaš lágain; »Lov av 04.03.83 om statens tjenestemenn», »Lov av 18.07.58 om tjenestetvister». »Lov av 28.07.49 om statens pensjonskasse» ja »Lov av 21.12.56 om aldersgrense for offentlige tjenestemenn.» Árvalus 1 áirasis Isak Mathis O. Hætta, Friija joavku: Sámediggi bivdá ođđa almmuheami virggis. Virgái leat boahtán 3 ohcci, ja lea váidalahtti ahte buot ohccit eai leat árvvoštallojuvvon. Ohcci nr. 3, Máret Guhttor, ii leat árvvoštallojuvvon. Sámediggi oaivvilda ahte buot ohciid berre árvvoštallat. Ášši sáddejuvvo ruovttoluotta. Sámediggi almmuha virggi ođđasit, ja árvvoštallá ohcci nr. 3. III. Jienasteapmi 39 áirasis ledje 37 mielde jienasteamis. Jienasteapmi čađahuvvui čuovvovaš vugiin: 1. Evttohus 1 hilgojuvvui 36 jienain. 2. Sámediggeráđi árvalus mearriduvvui ovttajienalaččat. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka Egil Olli (č.ortnegii) Birger Nymo (č.ortnegii) 1. Sven-Roald Nystø, áššejođih. 2. Magnhild Mathisen 3. Isak Mathis O. Hætta Magnhild Mathisen Isak Mathis O. Hætta 4. Birger Nymo VI. Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná: Heidi O. Salmi biddjojuvvo virgái Sámedikki direktøran áigodahkii, 01.06.2002 rájes gitta 01.06 2008 rádjai. Virggi bálká máksojuvvo šiehtadusa mielde. Virgáibidjan dahkkojuvvo daid eavttuid mielde mat leat namuhuvvon Sámedikki 02.06.1995 bargiidnjuolggadusain, ja čuovvovaš lágain; »Lov av 04.03.83 om statens tjenestemenn», »Lov av 18.07.58 om tjenestetvister». »Lov av 28.07.49 om statens pensjonskasse» ja »Lov av 21.12.56 om aldersgrense for offentlige tjenestemenn.» Ášši meannudeapmi loahpahuvvui guovvamánu 22. beaivvi 2002 dii. 12.45. Ášši 11/02 Árvalus eanadoallošiehtadallamiidda 2002 -2003 Ášši meannudeapmi álggahuvvui guovvamánu 22. beaivvi 2002 dii. 12.00. I. Áššebáhpirat Ođđa áššiid dieđiheapmi 4/02 II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat Evttohus 1, NSR ovttasbargojoavkku, Bargiidbellodaga sámediggejoavkku,Guovddášbellodaga sámediggejoavkku, Sámi válgalihtu, Olgešbellodaga ja Gasska-Norlándda sijdda oktasaš árvalus Sámediggái: Sámediggi čujuha stáda geatnegasvuođaide vuođđolága § 110a:s gos čuožžu ahte stádas lea earenoamáš ovddasvástádus láhčit dilálašvuođaid dainna lágiin ahte sámi giella, kultuvra ja servodateallin nanosmuvvá ja seailu. Eanandoallu sámi guovlluin lea definerejuvvon árktalaš eanandoallun, ja dát ealáhus lea deaŧalaš vuođustus sámi kultuvrii, ássamii, kulturduovdagiid várjaleapmái ja gilleservodaga bisuheapmái. Sámediggi oaivvilda ahte eanandoallostruktuvra unna dáluiguin lea dagahan ahte leat unnán dávddat omiid gaskkas ja njoammunvárra lea unni Norggas. Jáhkkit ahte riika beasai dan stuora šibitdávdaroasus, mii lea leamaš Eurohpas mannan jagi, juste dan dihte go riikka šibitdálut leat nu bieđgguid. Sámediggi lea vuorjašuvvan dan geažil go eanandoalloministtar lea dovddahan ahte našuvnnalaš eanandoallopolitihkka galgá oidet stuora doaluid, mii goarida lotnolasdoaluid, unna ja gaskasturrosaš doaluid, gč. Stuoradikki gažadanbottus ođđajagimánu 16. beaivvi dán jagi. Sámedikki mielas lea deaŧalaš hukset ja bisuhit sihke oktodoaluid ja lotnolasdoaluid, nu ahte sáhttá áiggi mielde buoridit árvvu eanandoalu máŋggabealát buvttadeami bokte. Sámi guovlluid eanandoalus leat dál váttis dilli, go doalut heaittihuvvojit ja olbmot fárrejit giliin eret. Doallolohku Davvi-Norggas lea daid maŋemuš jagiid garrasit njiedjan. Sámediggi oaivvilda ahte šiehtadanbeallálaččat dán jagi šiehtadallamiin earenoamážit deattuhit máŋga guovddáš ášši: Mielkeeari oastin ja vuovdin Ruhta giliovdáneapmái Stáhta ealáhus- ja guovlluovddidanfoandda (SND) bokte Doaibmabijut sihkkarastit dietnasa ovdáneami Árvobuvttadanprográmma Mielkeeriid oastin ja vuovdin Davvi-Norga ferte beassat doalahit gorálaš oasi riikka mielkebuvttadeamis nugo lea deattuhuvvon Stuorradiggedieđáhusas nr. 19 (1999-2000) Norgga eanandoalu birra. Eanadaga ja dálkkádaga geažil sorjá riikkaoassi eanadoalu suoidnebuvttadeamis ja šibitdoalus. Go riikkaoasis maŋimuš jagiid lea buvttadeapmi unnon riikka gaskameari ektui, de ferte riikkaoassi oažžut mielkeeriid ruovttoluotta njulget dán heajos dili. Mielkeeriid galggašedje vuosttažettiin oažžut smávva ja gaskastuoro doalut. Sámediggi ii doarjjo ortnega, ahte friija vuovdit mielkeeriid doaluide. SND:s ruđat giliovddideapmái árbevirolaš eana- ja gilvvagárdedoaluide Doarjagat ja investerenloanat árbevirolaš eana- ja gilvvagárdedoaluide leat proseantaloguid mielde sakka njiedjan 2001 rájes 2002 rádjai. Investerendoarjja lea dál 20% goluin dan ekui go dat 2001:s lei 30%, ja stuorámus doarjjasubmi doalu nammii Mátta-Norggas lea 200 000 ruvnnu ja Davvi-Norggas fas 230 000 ruvnnu. Doalut sáhttet 2002:s oažžut 25% ivesterenloatnan, 2001:s lei dát seamma lohku 40%, ja eanemusat loana doalu nammii Mátta-Norggas sáhttá oažžut 500 000 ruvnnu ja Davvi-Norggas fas 530 000 ruvnnu. Vaikko vel bajimuš rádji leage veaháš bajiduvvon, de ii leat dat eisege doarvái go huksengolut leat sakka sturron, ja dat čuohcá erenoamážit smávit šibitdoaluide. Ođđa buolvva dihte lea dárbu ođđa visttiide ja erenoamážit lea dárbu ođasmahttit mielkebuvttadandoaluid, mat huksejuvvojedje 1970-80 logus. Seammás gáibidit eiseválddit ahte dáláš visttit galget ođasmahttot ođđa láhkaásahusaid ja njuolggadusaid gáibádusaid ektui. Sámediggi oaivvilda ahte doarjagiid ja investerenloanaid meriid SND bokte ferte loktet sakka dárbbuide dávistettiin. Doaibmabijut sihkkarastit dienasovdáneami Eanandollui ferte sihkkarastit dássidis rámmaeavttuid, ja dasto addit ealáhussii buriid ovdánanvejolašvuođaid. Eanandoalu ovdánanvejolašvuođaid sámi guovlluin ferte nannoseabbot árvvoštallat čavgadet guovlulaš ovddidanperspektiivvas. Gáibidit dakkár ekonomalaš gaskaomiid maiguin sáhttá álkiduhttit birgenvejolaš lotnolasealáhusaid ovdáneami. Eanandoallošiehtadusa doarjjaortnegat galget guoskagoahtit lotnolasealáhusaide. Sámediggi oaivvilda ahte buvttadansorjankeahtes doarjja bajihuvvo earenoamážit unnimus doaluide, ja ahte buvttadan-, areála- ja kulturduovdagiid doarjaga vuođđogeasus váldojuvvo eret. Sámediggi doarju dál Sámi ovddidanfoandda bokte earret eará smávva ja gaskastuoro doaluid, smávvaskálabuvttadeami ja lotnolasealáhusaid. Sámediggi lea ollu jagiid ožžon 2 miljon ruvnnu eanandoallošiehtadusa bokte. Dát galggašii bajiduvvot 4 miljon ruvdnui. Árvobuvttadanprográmma Árvobuvttadanprográmma čuovvoleapmi ferte sihkkarastit ahte meieriiját ja njuovahagat Davvi-Norggas ožžot dakkár ekonomalaš rámmaeavttuid ahte nagodit oastit dan maid vuođđoealáhusat buvttadit. Álggahuvvon árvobuvttadanprográmma ferte joatkit. Prográmma lea buktán ealáhussii ođđa movtta, earenoamážit unnit doaluide ja lotnolasdoaluide. Sámediggi bivdá earenoamážit giddet fuomášumi lotnolasdoaluide eanandoallošiehtadallamiin. III. Jienasteapmi 39 áirasis ledje 37 mielde jienasteamis. Jienasteapmi čađahuvvui čuovvovaš vugiin: 1. Evttohus 1 mearriduvvui 35 jienain. IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Jon Erland Balto Per A. Bæhr 2. Tormod Bartholdsen Per A. Bæhr 3. Isak Mathis O. Hætta Sven-Roald Nystø (č.ortnegii) VI. Sámedikki mearrádus maŋŋá jienasteami lea ná: Sámediggi čujuha stáda geatnegasvuođaide vuođđolága § 110a:s gos čuožžu ahte stádas lea earenoamáš ovddasvástádus láhčit dilálašvuođaid dainna lágiin ahte sámi giella, kultuvra ja servodateallin nanosmuvvá ja seailu. Eanandoallu sámi guovlluin lea definerejuvvon árktalaš eanandoallun, ja dát ealáhus lea deaŧalaš vuođustus sámi kultuvrii, ássamii, kulturduovdagiid várjaleapmái ja gilleservodaga bisuheapmái. Sámediggi oaivvilda ahte eanandoallostruktuvra unna dáluiguin lea dagahan ahte leat unnán dávddat omiid gaskkas ja njoammunvárra lea unni Norggas. Jáhkkit ahte riika beasai dan stuora šibitdávdaroasus, mii lea leamaš Eurohpas mannan jagi, juste dan dihte go riikka šibitdálut leat nu bieđgguid. Sámediggi lea vuorjašuvvan dan geažil go eanandoalloministtar lea dovddahan ahte našuvnnalaš eanandoallopolitihkka galgá oidet stuora doaluid, mii goarida lotnolasdoaluid, unna ja gaskasturrosaš doaluid, gč. Stuoradikki gažadanbottus ođđajagimánu 16. beaivvi dán jagi. Sámedikki mielas lea deaŧalaš hukset ja bisuhit sihke oktodoaluid ja lotnolasdoaluid, nu ahte sáhttá áiggi mielde buoridit árvvu eanandoalu máŋggabealát buvttadeami bokte. Sámi guovlluid eanandoalus leat dál váttis dilli, go doalut heaittihuvvojit ja olbmot fárrejit giliin eret. Doallolohku Davvi-Norggas lea daid maŋemuš jagiid garrasit njiedjan. Sámediggi oaivvilda ahte šiehtadanbeallálaččat dán jagi šiehtadallamiin earenoamážit deattuhit máŋga guovddáš ášši: Mielkeeari oastin ja vuovdin Ruhta giliovdáneapmái Stáhta ealáhus- ja guovlluovddidanfoandda (SND) bokte Doaibmabijut sihkkarastit dietnasa ovdáneami Árvobuvttadanprográmma Mielkeeriid oastin ja vuovdin Davvi-Norga ferte beassat doalahit gorálaš oasi riikka mielkebuvttadeamis nugo lea deattuhuvvon Stuorradiggedieđáhusas nr. 19 (1999-2000) Norgga eanandoalu birra. Eanadaga ja dálkkádaga geažil sorjá riikkaoassi eanadoalu suoidnebuvttadeamis ja šibitdoalus. Go riikkaoasis maŋimuš jagiid lea buvttadeapmi unnon riikka gaskameari ektui, de ferte riikkaoassi oažžut mielkeeriid ruovttoluotta njulget dán heajos dili. Mielkeeriid galggašedje vuosttažettiin oažžut smávva ja gaskastuoro doalut. Sámediggi ii doarjjo ortnega, ahte friija vuovdit mielkeeriid doaluide. SND:s ruđat giliovddideapmái árbevirolaš eana- ja gilvvagárdedoaluide Doarjagat ja investerenloanat árbevirolaš eana- ja gilvvagárdedoaluide leat proseantaloguid mielde sakka njiedjan 2001 rájes 2002 rádjai. Investerendoarjja lea dál 20% goluin dan ekui go dat 2001:s lei 30%, ja stuorámus doarjjasubmi doalu nammii Mátta-Norggas lea 200 000 ruvnnu ja Davvi-Norggas fas 230 000 ruvnnu. Doalut sáhttet 2002:s oažžut 25% ivesterenloatnan, 2001:s lei dát seamma lohku 40%, ja eanemusat loana doalu nammii Mátta-Norggas sáhttá oažžut 500 000 ruvnnu ja Davvi-Norggas fas 530 000 ruvnnu. Vaikko vel bajimuš rádji leage veaháš bajiduvvon, de ii leat dat eisege doarvái go huksengolut leat sakka sturron, ja dat čuohcá erenoamážit smávit šibitdoaluide. Ođđa buolvva dihte lea dárbu ođđa visttiide ja erenoamážit lea dárbu ođasmahttit mielkebuvttadandoaluid, mat huksejuvvojedje 1970-80 logus. Seammás gáibidit eiseválddit ahte dáláš visttit galget ođasmahttot ođđa láhkaásahusaid ja njuolggadusaid gáibádusaid ektui. Sámediggi oaivvilda ahte doarjagiid ja investerenloanaid meriid SND bokte ferte loktet sakka dárbbuide dávistettiin. Doaibmabijut sihkkarastit dienasovdáneami Eanandollui ferte sihkkarastit dássidis rámmaeavttuid, ja dasto addit ealáhussii buriid ovdánanvejolašvuođaid. Eanadoalu ovdánanvejolašvuođaid sámi guovlluin ferte nannoseabbot árvvoštallat čavgadet guovlulaš ovddidanperspektiivvas. Gáibidit dakkár ekonomalaš gaskaomiid maiguin sáhttá álkiduhttit birgenvejolaš lotnolasealáhusaid ovdáneami. Eanandoallošiehtadusa doarjjaortnegat galget guoskagoahtit lotnolasealáhusaide. Sámediggi oaivvilda ahte buvttadansorjankeahtes doarjja bajihuvvo earenoamážit unnimus doaluide, ja ahte buvttadan-, areála- ja kulturduovdagiid doarjaga vuođđogeasus váldojuvvo eret. Sámediggi doarju dál Sámi ovddidanfoandda bokte earret eará smávva ja gaskastuoro doaluid, smávvaskálabuvttadeami ja lotnolasealáhusaid. Sámediggi lea ollu jagiid ožžon 2 miljon ruvnnu eanandoallošiehtadusa bokte. Dát galggašii bajiduvvot 4 miljon ruvdnui. Árvobuvttadanprográmma Árvobuvttadanprográmma čuovvoleapmi ferte sihkkarastit ahte meieriiját ja njuovahagat Davvi-Norggas ožžot dakkár ekonomalaš rámmaeavttuid ahte nagodit oastit dan maid vuođđoealáhusat buvttadit. Álggahuvvon árvobuvttadanprográmma ferte joatkit. Prográmma lea buktán ealáhussii ođđa movtta, earenoamážit unnit doaluide ja lotnolasdoaluide. Sámediggi bivdá earenoamážit giddet fuomášumi lotnolasdoaluide eanandoallošiehtadallamiin. Ášši meannudeapmi loahpahuvvui guovvamánu 22. beaivvi 2002 dii. 12.20. Vuolláičállit leat lohkan čoahkkinbeavdegirjji, ja leat gávnnahan ahte čoahkkingirjái fievrriduvvon mearrádusat leat nu movt Sámediggi mearridii. Kárášjohka 22.02.2002 Čoahkkinjođihangoddi Josef Vedhugnes Ole Henrik Magga Jođiheaddji nubbinjođiheaddji Margreta Påve Kristiansen Per Bjørn Lakselvnes Tormod Bartholdsen