Sámedikki dievasčoahkkin Čoahkkingirji 02/02 Áigi: miessemánu 27. -- 31. b. 2002 Báiki: Kárášjogas Áššelistu: Ášši 12/02 Vuođđudeapmi - nammačuorvun, virgelobit, gohččojuvvon várreáirasat - gohččuma ja áššelisttu dohkkeheapmi Ášši 13/02 Sámediggeráđi doaibmadieđáhus Ášši 14/02 Sámediggeráđi čilgehus Sámedikki riikkaidgaskasaš barggu birra Ášši 15/02 Ođđa áššiid dieđiheapmi Ášši 16/02 Gažaldagat Sámediggeráđđái sámedikki čoahkkinortnega § 11 vuođul Ášši 17/02 Bearráigeahččanlávdegotti árvalus -- Sámedikki áirasiid buhtadusat Ášši 18/02 Jagi 1997 Norgga-Ruoŧa boazoguohtonkommišuvnna meannudeapmi Ášši 19/02 Sámi lágádusaid doaibmadoarjjanjuolggadusat Ášši 20/02 Boazodoallošiehtadus 2002 ja Boazodoallostivrra jahkedieđáhus 2001 Ášši 21/02 Sámedikki jagi 2002 bušeahtta -- reviderejuvvon bušeahtta Ášši 22/02 Sámedikki jagi 2001 jahkedieđáhus ja rehketdoallu Ášši 23/02 Sámeálbmotfoanda Čoahkkináiggit Áigi Ášši Siidu 27.05.02 dii. 15.00 -- 18.00 12/02 13/02 14/02 28.05.02 dii. 09.00 -- 12.00 15/02 16/02 28.05.02 dii. 15.00 -- 18.00 17/02 18/02 29.05.02 dii. 09.00 -- 12.00 19/02 20/02 29.05.02 dii. 15.00 -- 18.00 21/02 30.05.02 dii. 09.00 -- 12.00 22/02 30.05.02 dii. 15.00 -- 18.00 23/02 31.05.02 dii. 08.30 -- 10.00 16/02 Ášši 12/02 Čoahkkima vuođđudeapmi Ášši meannudeapmi álggahuvvui miessemánu 27. b. 2002 dii. 09.00. Áirasat Čuovvovaš áirasat ledje vuođđudeamis 1. Olav M. Dikkanen 21. Svein Peter Pedersen 2. Berit Ranveig Nilssen 22. Randi A. Skum 3. Olav M. Dikkanen 23. Margreta Påve Kristiansen 4. Steinar Pedersen 24. Per-Bjørn Lakselvnes 5. Janoš Trosten 25. Ann-Mari Thomassen 6. Jon Erland Balto 26. Berit Oskal Eira 7. Ragnhild Nystad 27. Ove Johnsen 8. Egil Olli 28. Åge Nordkild 9. Terje Tretnes 29. Roger Pedersen 10. Per A. Bæhr 30. Per Solli 11. Ole Henrik Magga 31. Sven-Roald Nystø 12. Isak Mathis O. Hætta 32. Stig Eriksen 13. Josef Vedhugnes 33. Anders Urheim 14. Olaf Eliassen 34. Jarle Jonassen 15. Sverre Andersen 35. Kjell Jøran Jåma 16. Per Edvin Varsi 36. Sten Erling Jønsson 17. Jon Harald Skum 37. Birger Nymo 18. Tormod Bartholdsen 38. Johan Mikkel Sara 19. Geir Tommy Pedersen 39. Jørn Are Gaski 20. Willy Ørnebakk Juollujuvvon permišuvnnat Várrelahtut I. Áššebáhpirat II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat III. Jienasteapmi IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Johan Mikkel Sara 2. VI. Sámedikki maŋŋá jienasteami lea ná: Ášši meannudeapmi loahpahuvvui miessemánu 27. b. 2002 dii. Ášši 13/02 Sámediggeráđi doaibmadieđáhus Ášši meannudeapmi álggahuvvui miessemánu 27. b. 2002 dii. I. Áššebáhpirat II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat III. Jienasteapmi IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Sven-Roald Nystø, áššejođih. 2. VI. Sámedikki maŋŋá jienasteami lea ná: Ášši meannudeapmi loahpahuvvui miessemánu 27. b. 2002 dii. Ášši 14/02 Sámediggeráđi čilgehus Sámedikki riikkaidgaskasaš barggu birra Ášši meannudeapmi álggahuvvui miessemánu 27. b. 2002 dii. I. Áššebáhpirat II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat III. Jienasteapmi IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Ragnhild L. Nystad, áššejođih. 2. VI. Sámedikki maŋŋá jienasteami lea ná: Ášši meannudeapmi loahpahuvvui miessemánu 31. b. 2002 dii. Ášši 15/02 Ođđa áššiid dieđiheapmi Ášši meannudeapmi álggahuvvui miessemánu 28. b. 2002 dii. I. Áššebáhpirat II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat III. Jienasteapmi IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. 2. VI. Sámedikki maŋŋá jienasteami lea ná: Ášši meannudeapmi loahpahuvvui miessemánu 28. b. 2002 dii. Ášši 16/02 Gažaldagat Sámediggeráđđái sámedikki čoahkkinortnega § 11 vuođul Ášši meannudeapmi álggahuvvui miessemánu 28. b. 2002 dii. I. Áššebáhpirat II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat Gažaldat Sámi válgalihtus Roger Pedersen bokte: Norgga searvan ON eamiálbmotjulggaštusbargui Norga lea searvan álggu rájes ON šiehtadallamiidda ja lea ovddastan Olgoriikkadepartemeantta, Gieldda- ja guovludepartemeantta ja Sámedikki. Sámediggi lea searvan Norgga sáttagoddái dan rájes go julggaštusárvalus bođii 1994:s, earret šiehtadalla­miidda skábmamánus 2000. Sámediggi ii searvan Norgga sáttagoddái bargojoavkku čoahkkimii dan geažil go ii lean ovttaoaivilis das makkár sadji Norggas galggai leat šiehtadallamiin. Dasa lei erenoamážit sivvan gažaldat eamiálbmogiid iešmearridanrievtti birra. Makkár strategiija lea Sámedikkis boahtte šiehtadusaid oktavuođas juovlamánus 2002? Oaivvilda go Sámediggi ahte sámi álbmogii lea ávkkálaš go Sámediggi geassáda eret loahppa máilmmis eamiálbmotrivttiid julggaštusproseassas? Sámediggeráđi vástádus: III. Jienasteapmi IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Sven-Roald Nystø, áššejođih. 2. VI. Sámedikki maŋŋá jienasteami lea ná: Ášši meannudeapmi loahpahuvvui miessemánu 28. b. 2002 dii. Ášši 17/02 Bearráigeahččanlávdegotti árvalus -- Sámedikki áirasiid buhtadusat Ášši meannudeapmi álggahuvvui miessemánu 28. b. 2002 dii. I. Áššebáhpirat II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat III. Jienasteapmi IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. 2. VI. Sámedikki maŋŋá jienasteami lea ná: Ášši meannudeapmi loahpahuvvui miessemánu 28. b. 2002 dii. Ášši 18/02 Jagi 1997 Norgga-Ruoŧa boazoguohtonkomišuvnna meannudeapmi Ášši meannudeapmi álggahuvvui miessemánu 28. b. 2002 dii. I. Áššebáhpirat Norgga -Ruoŧa boazoguohtonkomišuvnna 1997 árvalus, 27.04.01 Eanadoallodepartemeantta 04.07.01 beaiváduvvon reive 08.11.01 beaiváduvvon reive Sámedikkis Eanadoallodepartementii 20.11.01 beaiváduvvon reive Eanadoallodepartemeanttas 28.08.01 beaiváduvvon reive Saltfjellet ja Balvatn orohagas 23.11.01 beaiváduvvon reive Lakselvdalen/Lyngsdalen orohagas Helligskogen orohaga 21.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Saltfjellet orohaga 12.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Hamarøy/Mørkvatn orohaga cealkámuš Færen orohaga 25.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Skjomen orohaga 29.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Frostisen orohaga 10.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Byrkie orohaga beaivátkeahtes cealkámuš Hjerttind-Altevatn orohaga 01.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Meavkki/Sálášvákki orohaga 02.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Elgå orohaga 29.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Gielas orohaga 03.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Davvi-Sáčča orohaga 21.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Lakselvdalen-Lyngsdalen orohaga 17.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Storskog/Sjunkfjell orohaga 18.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Romssa guovllustivrra 29.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Norlándda guovllustivrra 11.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Mátta-Trøndelága guovllustivrra 22.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Davvi-Trøndelága guovllustivrra 10.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Boazodoallostivrra 27.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Lierne gieldda 12.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Røyrvik gieldda 29.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Málátvuomi gieldda 06.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Árborddi gieldda 30.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Báhccavuona gieldda 06.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Verdal gieldda 21.09.01 beaiváduvvon cealkámuš Storfjord gieldda 14.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Justisdepartemeantta 08.01.02 beaiváduvvon cealkámuš Gieldda- ja guovludepartemeantta 04.01.02 beaiváduvvon cealkámuš Kulturdepartemeantta 27.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Mánáid- ja bearašdepartemeantta 10.07.01 beaiváduvvon cealkámuš Suodjalusdepartemeantta 20.07.01 beaiváduvvon cealkámuš Finansdepartemeantta 04.10.01 beaiváduvvon cealkámuš Oljo- ja energiijadepartemeantta 26.10.01 beaiváduvvon cealkámuš Ealáhus- ja Gávpedepartemeantta 05.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Birasgáhttendepartemeantta 29.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Johtolatdepartemeantta 04.07.01 beaiváduvvon cealkámuš Olgoriikkadepartemeantta 05.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Bargo- ja Hálddahusdepartemeantta 27.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Luondduhálddašan direktoráhtta 20.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Hedmárkku ja Opplándda fylkkašibitdoaktára 15.08.01 beaiváduvvon cealkámuš Romssa ja Finnmárkku Fylkašibitdoaktáriid 17.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Davvi-Trøndelága Fylkkamánni 20.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Romssa fylkkamanni 08.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Mátta-Trøndelága fylkkagieldda 11.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Davvi-Trøndelága fylkkagieldda 09.10.01 beaiváduvvon cealkámuš Norlándda fylkkagieldda 07.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Nordisk organ for reinforskning 06.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Norgga Luonddugáhttensearvvi 03.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Norges Fjellstyresamband 03.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Norgga Bonddiidsearvvi 07.01.02 beaiváduvvon cealkámuš Romssa Boazosápmelaččaid Fylkkasearvvi 10.12.01 beaiváduvvon cealkámuš Norgga boazosápmelaččaid Riikkasearvvi 03.11.01 beaiváduvvon cealkámuš Ođđa gulaskuddancealkámušat Lulli-Trøndelága fylkkamanni 29.01.02 beaiváduvvon gulaskuddancealkámuš Balvvatn boazoorohaga 2001 gulaskuddancealkámuš Essand boazoorohaga 22.01.02 beaiváduvvon gulaskuddancealkámuš Rana gieldda 18.01.02 beaiváduvvon gulaskuddancealkámuš Sámedikki boazodoallopolitihkka (ášši 18/01 Ášši 08/02 čoahkkingirjji oassi, Sámedikki meannudeapmi II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat Sámediggeráđi árvalus Sámediggái: Vuolggasadji Sámedikki mearrádussii lea ahte sámiin eamiálbmogin leat vuoigatvuođat iežaset eatnamiidda. Dát leat árbejuvvon vuoigatvuođat, mat eai leat goassige addojuvvon eret. Áššečilgehusa vuođul ovddi­duvvo čuovvovaš árvalus: 1. Norgga ja Ruoŧa gaskasaš dálá boazoguohtonkonvenšuvdna lea vuođđuduvvon 1751 Lappekodisillai. Kodisilla ledje báidnán humanistalaš ideálat: Sámit galge »betiene sig af Land og Strand til Underholdning for Deres Dyr og sig selv, da de venligen skal imodtages, beskyttes og hielpes til Rette» (kodisilla 10. artihkkal). Sáhka lea vuoigatvuođa birra geavahit guohtoneatnamiid nuppi riikkas boares vieruiduvvan vuoigat­vuođa mielde. Dainna lágiin eaktudii Lappekodisilla čielgasit ahte sámiid geavahanvuoigat­vuohta leai ásaiduvvan riekti goappašiin riikkain. Boazodoalu riektevuođđu vuođđuduvvá daid vuoigatvuođaide mat leat ásaiduvvan guohton­eatnamiid dološ áiggiid rájes geavaheami bokte. Dát prinsihppa gusto siskkáldasat Norggas, muhto maiddái rájáid rastá boazodollui. Dán beali lea Sámediggi ovdal meannudan áššis 18/01 Sámedikki boazodoallopolitihkka, čoahkkingirji 2/01, siidu 83, maŋimuš teastaoassi: «Sámiin go leat eamiálbmot, leat maiddái sierra vuoigatvuođat iežaset árbevirolaš guovlluide, nugo vuoi­gatvuohta bargat boazodoaluin, sorjankeahttá Norgga diggerievttálaš beliin. Dát lea maŋimuš áiggiin čielgasit dohkkehuvvon riikkaidgaskasaš rievttis/álbmotrievttis.» Dát mearkkaša ahte gávdnojit sámi guođohanvuoigatvuođat maid dát guokte stáhta ferteba vuhtii váldit ođđa boazoguohtonkovenšuvnna dahkama oktavuođas. Jos boazodoalloriekti rájáid rastá fuoniduvvo, de mearkkaša dat dan ahte boazodoalloriekti oppalaččat fuoniduvvo. Vuolggasadji ođđa boazoguohton­konvenšuvnna meannudeapmái lea: 1. Sámi árbevuoigatvuođaid ferte dohkkehit sorjankeahttá riikarájiin 2. Dálá boazodoalliide riikarájiid rastá ferte sihkkarastit boazodoalu bissuma maiddái boahtteáiggis. Sámediggi eaktuda ahte loahpalaš čovdosiid geažil ii ovttasge galgga leat ágga dovdat ahte sin áššiin ii leat oktage beroštan. 3. Riikarájit eai galggaše hehttet sámi oktavuođa ja ealáhusdoaimma ovddideami. Kodisilla ovdabarggus guoskkahuvvui maiddái sámi álbmoga boahtteáigi. Ovtta danskalaš-norgalaš gonagasa juridihkalaš ráđđeaddiid smiehttamušas čakčamánu 16. b. 1750 daddjo: «... denne Overflyttelse fra det ene Rige til det andet (er) ganske nødvendig til den lappiske Nations Conservation.» Sidjiide geat válmmaštalle Kodisilla ja gonagasaide leai čielggas ahte stáhtaid disposišuvnnain sáhtte leat váikkuhusat olles álbmoga boahtteáigái, ja ahte dán vuhtii váldin lea leamaš vuođđun stáhtaid gaskka. Konvenšuvnna váikkuhus ii leat ráddjejuvvon dušše ráji rastájohtimiidda. Ođđa boazo­guohton­konvenšuvdnabarggus galgá leat guovddážis Sámiráđi mihttomearri ahte riikkarájit eai galgga rihkkut min čeardda oktavuođa. 2. Sámediggi lea positiivvalaš evttohussii ahte ásahuvvošii boazoguohtunlávdegoddi ja dárkkistan­lávdegoddi. Ásaheami ulbmilin lea earret eará buoredit boazodoalliid riektesihkkarvuođa dán guovtti riikkas. Boazo­guohtonlávdegoddái ja dárkkistanlávdegoddái ferte nammadit lahttun boazo­doalliid ovddasteaddjiid ja maiddái ovddasteaddjiid maid dán guovtti riikka sáme­dikkit nammadit. Danne vai dáid lávdegottiid bargguide sihkkarastojuvvo sámi váikkuhanfápmu ja mieldemearrideapmi. Dasto lea Sámediggi ovttaoaivilis komi­šuvnna evttohusain ahte dárkkistanlávdegottis galgá leat okta dakkár lahttu goappáge riikkas, geas lea juridihkalaš gelbbolašÂ­vuohta, ja ahte dárkkistan­lávdegotti jođiheaddji boahtá goalmmát davviriikkas. Dát mearkkaša ahte dárkkistanlávdegottis galggašedje leat 7 lahttu ja ahte boazoguohtonlávdegottis galgga­šedje leat 6 lahttu. 3. Sámediggi lea ovttaoaivilis komišuvnnain ahte lea dárbu eaŋkileabbo ja dávgaseabbo ortnegiidda go guoská beliide mat váikkuhit praktihkalaš boazodoalu čađaheami. Dát guoská erenoamážit ovttasbargošiehta­dusaide ja ovttasbargui, muhto maiddái áiddiide, guohtonáiggiide, rátkimiidda ja mohtorjohtalussii riikkarájiid rastá. Sámediggi lea positiivvalaš komišuvnna árvalussii, mii addá boazodoallorohagaide ja čearuide vejolašvuođa dahkat ovttasbargo­šiehtadusaid lassin dasa mii lea mearriduvvon konven­šuvnnas. Dát ferte guoskat maiddái dakkár guovlluide maid 1997 Boazoguohtonkomišuvdna ii leat árvvoštallan. Sámediggi ohcala dattetge lagabui dárkilastima dan ektui go orohagas leat ollu siiddat. Unnitlohko­vuoigatvuođat maid eai leat problematiserejuvvon, doppe gos lea siskkáldas suohpameahttunvuohta ovttasbargošiehtadusaid dahkamis. Dán ferte erenoamážit fuomášit proseassas viidá­seappot. Sámediggi doarju evttohusa ahte eaŋkilastit bohccuid njuovvannjuolgga­dusaid nuppi riikkas. Lea maid dárbu eaŋkilastit eará njuolggadusaid, earret eará meahcástan- ja guolástansállašiid fievrridannjuolggadusaid rastá ráji 4. Sámediggi lea positiivvalaš dasa go ásahuvvojit guokte guovllu main boazodoalliin leat vuoigat­vuođat nuppi riikka boazodollui; rádjaguohtonguovlu ja konvenšuvdnaguovlu. Konvenšuvdna­guovlluin lea nuppi riikka boazoeaiggádiin sierra guođohanvuoigatvuohta, rádjaguohton­guovlluin lea fas boazo­eaiggádiin goappašiid bealde ráji guođohanvuoigatvuohta. Sámediggi čujuha ahte muhtun guovlluin, maid komišuvdna lea evttohan konvenšuvdna­guovlun (geasseguohtun) ruoŧabeale boazodoalliide, lea dárbu ahte maid boazoeaiggádat Norgga bealde besset guođohit. Danne vai norggabeale boazodollui sihkkarastojuvvo dálveguohton­eatnamiid geavaheapmi geográfalaččat lahka eará ­guohton­eatnamiid. Duppalguohtuma vuogálašvuođa árvvoštallan muhtun guohtonguovlluin gullá oassin ođđa boazoguohtonkonvenšuvnna šiehtadallamiidda. Sámediggi deattuha ahte eanaš bohccuide, mat guhtot geassit Romssas ja Norlánddas, ferte gávdnat dálve­guohton­eatnamiid Ruoŧas ekologalaš sivaid geažil. Dát ferte dahkkot sorjan­keahttá das gullet go boazodoallit norgga- vai ruoŧabeallái ráji. Sámediggi registrere ahte komišuvnna evttohusas lea eaktuduvvon guohtoneatnamiid juohkin sieiva vuogálašvuođa geažil. Komišuvdna ii leat problematiseren dan. Sámediggi áigu deattuhit ahte boazodoalus leat vieruiduvvan vuoigatvuođat bággolotnunriektesuodjalusain. Danne ii sáhte friija juohkit guohtoneatnamiid almmá vuhtii válddekeahttá dáid beliid. Sámediggi áigu deattuhit ahte boazodoalu vuoigatvuođaid dohkkeheapmi ferte leat vuođđun ođđa boazoguohton­konvenšuvnna boahttevaš šiehtadallamiidda. Komišuvdna lea árvalan ollu konvenšuvdnaguovlluid (dálveguohton­eatnamiid) Ruoŧas. Ođđa konvenšuvnna šiehtadallamiin lea deaŧalaš guora­hallat daid evtto­huvvon guovlluid ja eará vejolaš dálveguohtoneatnamiid Ruoŧas. Dan geažil go dálve­guohtoneatnamat leat Ruoŧas, lea dárbu bohccuid fievrridit eallin. Danne leage dárbu ásahit doarjjaortnegiid dán lágan fievrridemiide. 5. Vuosttas gearddi historjjás maŋŋá 1751 gávdnojit sámi ovddasteaddji orgánat sihke Norggas ja Ruoŧas, mat sáhttet gozihit sámi álbmoga beroštumiid. Sámedikkit fertejit oažžut duohta váikkuhanfámu proseassas viidáseappot mii guoská bargui ođđa konvenšuvnnain. Sámedikkit fertejit oažžut iežaset ovddasteaddjiid šiehtadallansáttagottiide, ja galget dasto oažžut vejolašvuođa ásahit bargojoavkkuid ja ovttasbarggu hálddahusaid gaskka sámi beroštumiid oktiiortnema okta­vuođas. Muđui galgá dieđusge leat oktilaš ovttasbargu ráđđehusaiguin. Dasa lassin ferte goappašiid riikkaid guoskevaš boazodoalliid lávga váldit mielde bargui. Boazodoalu oktasaš vuoigatvuođaid ja ovttaskas boazodoalliid vuoigat­vuođaid ferte dohkkehit ođđa konvenšuvnna šiehtadallamiin, nugo ahte ovttaskas boazodoallái sihkkarastojuvvo vejolašvuohta ovddidit iežas boazodoalu dálá bargoneavvuid ja eará rámmaeavttuid ektui. Sámediggi áigu aktiivvalaččat veahkehit ohcat buriid čovdosiid ovttaskas siidii ja boazodoallái. Sámedikki áigumuššan lea ovttasráđiid Sámedikkiin ruoŧabealde ásahit sierra lávdegotti doarjjan Sámedikkiide ja boazodollui ođđa konvenšuvnna šiehtadusaid oktavuođas. Sámediggi deattuha ahte Norgga ja Ruoŧa stáhtain lea ovddasvástádus das ahte čađahuvvo vuđolaš proseassa ođđa boazoguohtonkonvenšuvnna šiehtadallamiid oktavuođas. Dán proseassas galget leat aktiivvalaččat mielde buot guoskevaš boazoguohtonorohagat ja boazodoallit. Dán guovtti stáhta eiseváldiin lea ovddasvástádus das ahte guoskevaš boazodoalloberoštumiid mielas šiehtadusboađus lea dássedettolaš ja dohkálaš. Sámediggi eaktuda ahte diggi oažžu oktilaččat dieđuid proseassa birra viidáseabbot ja bovdejuvvo nammadit daid lahtuid maidda lea dárbu gozihit sámi álbmoga beroštumiid oppalaččat ja erenoamážit daid boazodoalliid beroštumiid maidda konvenšuvdna guoská. Eaktuduvvo maiddái ahte Sámediggi oažžu dárbbašlaš ekonomalaš ruhtaváriid. III. Jienasteapmi IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Randi A. Skum, áššejođih. 2. VI. Sámedikki maŋŋá jienasteami lea ná: Ášši meannudeapmi loahpahuvvui miessemánu 28. b. 2002 dii. Ášši 19/02 Sámi lágádusaid doaibmadoarjjanjuolggadusat Ášši meannudeapmi álggahuvvui miessemánu 29. b. 2002 dii. 09.00 I. Áššebáhpirat II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat III. Jienasteapmi IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Ragnhild L. Nystad, áššejođih. 2. VI. Sámedikki maŋŋá jienasteami lea ná: Ášši meannudeapmi loahpahuvvui miessemánu 29. b. 2002 dii. Ášši 20/02 Boazodoallošiehtadus 2002 ja Boazodoallostivrra jahkedieđáhus 2001 Ášši meannudeapmi álggahuvvui miessemánu 29. b. 2002 dii. I. Áššebáhpirat II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat III. Jienasteapmi IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Randi A. Skum, áššejođih. 2. VI. Sámedikki maŋŋá jienasteami lea ná: Ášši meannudeapmi loahpahuvvui miessemánu 29. b. 2002 dii. Ášši 21/02 Sámedikki jagi 2002 bušeahtta -- reviderejuvvon bušeahtta Ášši meannudeapmi álggahuvvui miessemánu 27. b. 2002 dii. I. Áššebáhpirat II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat III. Jienasteapmi IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Svein-Peter Pedersen, áššejođih. 2. VI. Sámedikki maŋŋá jienasteami lea ná: Ášši meannudeapmi loahpahuvvui miessemánu 29. b. 2002 dii. Ášši 22/02 Sámedikki jahkedieđáhus jagi 2001 jahkedieđáhus ja rehketdoallu Ášši meannudeapmi álggahuvvui miessemánu 30. b. 2002 dii. I. Áššebáhpirat II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat III. Jienasteapmi IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Johan Mikkel Sara, áššejođih. 2. VI. Sámedikki maŋŋá jienasteami lea ná: Ášši meannudeapmi loahpahuvvui miessemánu 30. b. 2002 dii. Ášši 23/02 Sámeálbmotfoanda Ášši meannudeapmi álggahuvvui miessemánu 30. b. 2002 dii. I. Áššebáhpirat II. Evttohusat ja vejolaš mearkkastagat III. Jienasteapmi IV. Beavdegirjelasáhus Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. V. Sáhkavuorro- ja replihkkalistu Sáhkavuorru Replihkka 1. Sven-Roald Nystø, áššejođih. 2. VI. Sámedikki maŋŋá jienasteami lea ná: Ášši meannudeapmi loahpahuvvui miessemánu 30. b. 2002 dii. Vuolláičállit leat lohkan čoahkkinbeavdegirjji, ja leat gávnnahan ahte čoahkkingirjái fievrriduvvon mearrádusat leat nu movt Sámediggi mearridii. Kárášjohka 31.05.2002 Čoahkkinjođihangoddi Josef Vedhugnes Ole Henrik Magga Jođiheaddji Margreta Påve Kristiansen Per-Bjørn Lakselvnes Tormod Bartholdsen