EU vahágin boazodollui. Artihkkal «Ii fal EU Finnmárku»-aviissas "Mearrit", borgemánu 1993. Svein Lund: EO vahágin boazodollui. Livččiigo EO-buorrin miellahttovuohta boazodollui? Ollu boazosápmelaččat eai dieđe, ja guovtti boazodoalloorganisašuvnnas nubbi jođiheaddji lea EO bealde, nubbi fas vuostá. Rávdná Buljo Guovdageainnus lea smiehtan olu dan birra. Son lea bajásšaddan boazodoalus, bargan Bajosis, ja dál lea oahppin Sámi joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas. Rávdná lea leamaš SÁNSa jođiheaddjin ja NSRa nubbin jođiheaddjin. Son lea mielde Finnmárkku Ii fal EO sámepolitihkalaš lávdegottis ja Guovdageainnu Ii fal EO stivralahttu. - Boazodoalus lea hui eahpesihkkár dilli odne. Ráđđehus lea álggahan nuppástuhttinprográmma boazodoalus, muhto sii eai dieđe movt čoavdit boazodoalu váttisvuođaid. Sivva dasa sáhttá leat ahte sii eai dieđe movt sii galget heivehit boazodoalu jus Norga searvá EO:ii. Mun in ge dieđe, muhto in sáhte oaidnit ovdamuniid boazodollui. - Lea suorggahahtti go boazodoalu organisašuvnnat eai leat dárkileappot guorahallan makkár vejolaš váikkuhusat EO-miellahttovuođas leat boazodollui. NBRa ovdaolmmoš lea lohkan ahte EO sáhttá addit buriid márkanvejolašvuođaid bohccobirgui. Dat geat dovdet EO-márkana dihtet ahte doppe lea olu hálbbes biergu, maiddái dakkár biergu mii sulastahttá bohccobierggu. Vaikko mii iežá háliidit buriid hattiid mii attášii midjiide buori birgejumi, de lea goitge márkan mii mearrida hattiid, erenoamážit go EOis ii leat lohpi addit produserendoarjaga, man haga lea váttis birget.. Mii diehtit maiddái ahte jus buot davviriikkat servet EOii de dat fertejit dásset boazodoallopolitihka. Dál leat hui stuora erohusat davviriikkaid boazodoallopolitihkas, ja ii oktage dieđe mii das bođeš. Min luondu lea hui hearki ja otne lea boazodoalus váttis dilli go luondu lea gollan ja billahuvvan. EO-miellahttovuohta dagašii luonddu vel eambbo rabasin earáid atnui, ja sii geat álo leat geavahan luonddu fertejit vuollánit. Lea suorggahahtti ahte ráđđehus háliida doalvut Norgga EO:ii ovdalgo Sámevuoigatvuohtalávdegoddi lea geargan bargguinis. Go ráđđehus lea nammadan dakkár lávdegotti de dat lea mieđihan ahte ii leat vissis geas lea oamastanvuoigatvuohta eatnamiidda ja čáziide Finnmárkkus. Movt sii dalle sáhttet rahpat dán guovllu EOa márkanfámuide? - Muhto jus EO siskkobealde šattašii sierra sámeregiuvdna? Iigo dat sáhtáše suodjalit sámiid? - Mii diehtit man unnán ráđđehusat ieža besset mearridit EOis. Lea doarvái váttis oažžut makkárge sámi iešstivrejumi Norggas. Gii sáhttá jáhkkit ahte livččii álkit EO siskkobealde? Denne artikkelen på norsk ____________________________________________ Eará artihkkalat EU:a birra Álgosiidui sveilund@online.no Fágabeaivi NSI Rávesolbmuidoahppu Dát siidu lea WS2-hámis. Loga dan Unicode-hámis Svein Lund: Rávesolbmuidoahpahus sámiide - makkár fálaldat ja gean ovddasvástadus? Logaldallan Sámi Instituhta fágabeaivviin, 24.11.99 Áiggun muitalit veahá rávesolbmuidoahpahusa birra. Ja ieš dát logaldallan lea máŋggaláhkái rávesolbmuidoahpahusa boađus. * Rávesolbmuidoahpahusa haga in livčče máhtán sámegiela. * Rávesolbmuidoahpahusa haga in livčče leamašan dáppe. Mu vuođđooahppu lea mašiidnabargin, ja rávesolbmuidoahpahusa dahje nu gohččoduvvon «omskolering» haga livččen buoremus lagi mielde ain bargan mekanihkkárin Findusis Hammerfesttas, dahje vel jahkkehahtti leamašan bargguheapmi. * Rávesolbmuidoahpahusa haga in livčče šaddan oahpaheaddjin in ge dutkin. * Rávesolbmuidoahpahusa haga in livčče čállán dán logaldallama Polenis, gos lean oaidnán ahte hui váilevaš rávelolbmuidoahpahusfálaldat, go mun lean geahččaleame oahppat fas ođđa giela. * Rávesolbmuidoahpahusa haga in livčče ipmirdan man dehálaš rávesolbmuidoahpahus lea. Otná servvodagas ii baljo birge ge rávesolbmuidoahpahusa haga. Jurddaš mo olbmot guđege fitnus, geat otne leat 40 dahje 50 jagi boares, birgešedje eará máhtu haga go dan mii sis lei go guđđe vuođđoskuvlla 16 jahkásaan, joatkkaskuvlla 18 jahkásaan dahje allaskuvla 23 jahkásaan Mii lea de rávesolbmuidoahpahus? Gávdnojit máŋga definišuvnna, muhto áiggun addit dušše ovtta, namalassii UNESCO definišuvdna: "Rávesolbmuidoahpahus govvida buot oahppanproseassaid, juogo formálalaččat dahje juoganu hámis, man bokte olbmot, geat sin servodagas adnojuvvojit rávesolmmoin, ovdánahttet máhtuideaset ja buoridit teknihkalaš ja fitnofágalaš gelbbolašvuođadeaset dahje veahkeha sin dustet ieaset ja servodaga dárbbuid. Rávesolbmuidoahpahus fátmmasta sihke formálalaš oahpahusa,- liige- ja joatkkaoahpu ja maid eahpeformálalaš oahppama mii deaivida máŋggakultuvrralaš oahpposervodagas, gos sihke teorehtalaš ja geavatlaš vuogádagat dohkkehuvvo." Lea deaŧalaš ahte rávesolbmuidoahpahusa heiveheapmi dahkko álbmoga árbevieruid, kultuvrra, árvvuid ja ovdalaš vásihusaid vuođul. Iešguđetge vuogit movt dát dahkko geahpida ja movttida álbmoga áktiivvalaš oassálasttima ja ságastallanmáhtu. Muhto mo dát rávesolbmuidoahpahus galgá lágiduvvot? Seamma dokumeanttas celkojuvvo: "Lea deaŧalaš ahte rávesolbmuidoahpahusa vuođđu lea álbmoga árbevierut, kultuvra, árvvut ja ovdalaš vásihusat, ja ahte iešguđetge vuogit movt dát čađahuvvo veahkeha ja movttida juohke olbmo searvat doiammalaččat ja cealkit ieas oaivviliid." De boahtá dán logaldallama váldogáaldat: Man muddui oot sámit ja eará álgoálbmogat rávesolbmooahppofálaldagaid mat čuvvot dáid ráđiid? Áisttán mu ovddes sámegieloahpaheaddji: Biru diđeš - gudene vet. Ja orru leame nu ahte ii oktage olmmoš dieđe vástádusa. Danin UNESCO lea álggahán riikkaidgaskkasaš iskadeami, mas eai leat jearran biruin eai ge ipmiliin, muhto álgoálbmogiid ásahusain ja servviin ja buotlágan oahppoásahusain riikkain gos ellet álgoálbmogat. Sámi Instituhtta lea okta 14 ásahusas mat leat čađaheame iskadeami, ovttasbargguin UNESCO Oahpahusinstituhtain Hamburggas. Eará ásahusat leat Kalaallit Nunaatas (Ruonaeatnamis), Kanadas, USAs, Mexicos, Guatemalas, Ecuadoras, Peruas, Bolivias, Brazilas, UNESCO lea, nugo sihkkarit diehtibehtet, United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, dahje Ovttastahtton Našuvnnaid Oahpahus-, Dieđa- ja Kulturorganisašuvdna. UNESCO ii leat álo beroštan álgoálbmogiid oahpus ja kultuvrras. Eará ON-organisašuvnnat leat bargan ollu eambbo, omd. ILO. Muhto guovtti jagi áigi lei Hamburggas 5. Máilbmekonferánsa Rávesolbmuidoahpahusa birra, CONFINTEA, mas bajábealde sitáhtat leat vion. Doppe ledje ea.ea. 40 álgoálbmotáirasa ja sii nagodedje váikkuhit konferánssa nu ahte šattai hui buorit mearrádusaid álgoálbmogiid oahpahusa birra. Lassin namuhuvvon cealkámussii ahte rávesolbmuidoahpahus ferte huksejuvvot oasseválddiid kultuvrra, árvvuid ja ovddes vásahusaid vuođđun, ledje maiddái sierra mearradusat álgoálbmogiid oahpu birra. 1978-83 lei Sámi Instituhta rávesolbmuidoahpoprošeakta, mii guoskái moadde guvlui; Ohcejohkii, Lulli-Sápmái ja Stockholmii. Dan maŋŋil Sámi Instituhtta ii baljo leat bargan rávesolbmuidoappoáššiin. Ja ii oktage ásahus lea iskan mo oahppodilli lea mie Danin lei hui vuogas go diibmá bođii reive Hamburggas Sámi Instituhtii, mii jearai háliida go Instituhtta searvat dákkár dutkamii. Gal mii háliidit, jurdašii direktevra, muhto gii bat sáhttá dahkat dan barggu? Instituhtas eai lean bearehaga dutkit geat Dát dutkanbargu lea oalle erenoamáš, go lea riikkaidgaskkasaš organisašuvdna mii mearrida mo dutkit galget bargat. Hamburggas sis lei buorre dáhttu, muhto ii fal bearehaga máhttu dáid áššiid birra. Oaččuimet álggos skoviid maid galge saddet ásahusaide. Suomas bođii okta vástádus. Dát lei moadde kataloga Helsegis. Ruoššas bođii maiddái okta vástádus, dat lei Moskvas, gos muhtin instituhtas lohke ahte dát orru leame hui miellagiddevaš dutkan, muhto dađe bahábut mii eat dieđe maidege sámiid birra. Ja Suoma ja Ruošša bealde sámi ásahusain ja suohkaniin in gullán maidege. Ruoŧas bođii loahpas vástadusa Sámi Oahpahusguovddáis, Johkamohkis, muhto ii fal nu ollu earain. Norggas lei veahá buoret, muhto stuora eanetlohku ásahusain fertejin čuojahit máŋgii ovdal go mus lei dieđut maid dárbbašin. Dađe bahábut ruhta lea dárbbašlaš eaktu juohke dutkanbarggus. Ja UNESCO lei mearridan máksit seamma ruhtasumma guđege ásahussii; 3000 US$, beroškeahtta ahte dán ruhtalanas sáhttá ásahus bálkáhit dutki 1 mánu Norggas ja 14 jagi Ruoššas. Lihkkus lei Sámi Instituhtta dan mađe beroštupmi ja ruhtadillii ahte lean oon oktiibuot 2 mánu bálkká, nu ahte in dárbbaš bargat go bealle áiggi nuvttá. Galgen gokčat 4 riikka, muhto UNESCO bealis ii lean ruhta mátkosteapmái. Sámi Instituhtta lea máksán mátki Anárii, muhto muđui lean ferten luohttit telefuvdnii, fáksii ja reivviide. Álggu rájes lei plána ahte galgá leat ovttasbargu dutkiid gaskkas, ja oktasaš čoahkkin galggai leat giđđageasis. Maŋiduvvui aht maŋiduvvui, muhto mánu dás ovdal čoahkkáneimmet Pariisas, gos leimmet 13 dutki seammá ollu riikkain. Doppe buvttiimet ovdan Dutkanraporttat galget leat gárvvis ovdal guovvamánu 1. beaivvi, ja almmuhuvvo dalle vuos eŋgelasgillii Internehta bokte. Jahkimis bohtet raporttas maiddái prentenhámis, muhto mii eat dieđe vel juste mo, go 14 riikka raporttas šaddet oktiibuot measta 1 Muhto jus dát galgá leat ávkkalaš dáppe Sámis, de ii leat doarvái ahte almmuhuvvo eŋgelasgillii. Danin Sámi Instituhtta háliida álmmuhit mu raportta sámegillii ja dárogillii, jus vejolaš ovttasbargguin eará ásahusaiguin. Sávan ahte Instituhtta máiddái háliida álmmuhit čoahkkáigeasu eará raporttain. Iskadeami namma lei eŋgelasgillii: Adult education for indigenous peoples. Dát lea vejolaš dulkot máŋgalahkái, omd álgoálbmogiid várás, álgoálbmogiidda, álgoálbmogiid buorrin. Rávesolbmuidoahpahusa ulbmil sáhttá leat nannet álgoálbmogiid giela ja kultuvrra, muhto sáhttá maiddái leat assimileret sin stuoraservodahkii ja nie bilidit sin kultuvrra ja giela. Sáhttá leat rávesolbmuidoahpahus mii fállo buohkaide, sihke álgoálbmogiidda ja eanetlohkoálbmogiidda, ja mii čuovvu riikka stándardda, sihke giela ja sisdoalu dáfus. Sáhttá leat rávesolbmuidoahpahus mii addo erenoamáit álgoálbmogiidda ja mii lea sin gillii ja sin kultuvrra ja dárbbuid mielde. Loahppas lea maiddái dehálaš makkár oahppu addo eará álbmogiidda álgoálbmogiid birra. Lea vel ollu bargu ovdal go sáhtán dadjat ahte raporta lea gárvvis. Muhto sáhtán gal dovddahit moadde gaskabottosas konklušuvnnaid dan barggus mii dán rádjái lean bargan: Rávesolbmuidoahpahus lea hui dehálaš sámi guovlluin, ea.ea.dan dihte go: * Eanetlohku sámegielat rávesolbmuid eai leat oahppan lohkat ja čállit sámegiela skuvllas * Ollu sámit eai máhte sámegiela * Ollu sámit eai máhte riikkaid gielaid doarvái bures * Vuođđooahppu ii leat addán máhtu sámi kultuvra ja historjjá birra. * Kultuvra ii fievriduvvo buolvvas bulvii nugo ovdal * Lea stuora barggohisvuohta * Váilojit allaoahppan olbmuid ja fágaolbmuid fágareivviin Ráđđehusat ja guovddáš eiseválddit eai beroš sámi rávesolmmošoahpahusas. Dán sii čájehit sihke almmolaš dokumeanttain ja go lean jearran sis njuolgga dán iskadeamis. Dá leat moadde ovdamearkka: * NOU 1997:25: Stuora reformačilgehusas ii lean mihkkege sámiid birra. Dan SOR ja Sámediggi leat váidalan * CONFINTEA (Hamburgkonferansa): 18 áirasa Norggas, buohkat lulli-Norggas, 16 sis Oslos. 17 siiddusaš rapporta lei dušše 1 cealkka álgoálbmogiid birra, muhto dat ii lean mielde áššiin gos delegašuvdna oaivvildii ahte konferánssa bohtosiid ferte čuovvolit Norggas. * Reive KUFas: Mieđiha ahte ii beroš. Mearkkaš ahte dát reive lea čállon beannot jagi maŋŋil ohapahusráđi reivve. Ii mihkkege lea dáhpahuvvan. * Ruoŧas: Utbildningsdepartementet vástidii ahte sámi rávesolbmuioahpahus ii guoskka sidjiide. * Suomas: Mii eat dieđe * Ruoššas: Eai vástidan, muhto Ruošša dutki iskademiid čájehit ahte ii leat guovddáš ovdasvástádus. Sámi ásahusain ja eiseválddiin ii leat rávesolbmuidoahpahuspolitihkka. Sámeráđđi lea prográmmas 1 cealkka rávesolbmuidoahpahusa birra Sámedikkit eai leat baljo mearridan maidege SOR / Sámeskuvlastivra: Dát ášši ii prioriterejuvvo dahje ii gula midjiide Bargomárkaneiseváldit eai beroš sámegielas eai ge sámekultuvrras. Mu čuoččuhus dán iskadeami vuođul lea ahte bargokántuvra ain doaibmá dáruiduhttinásahussan. Gielladilli: Lea ollu rávesolbmuidoahpahus sámegielas, muhto rávesolbmuidoahpahus sámegillii earáin fágain ii baljo gávdno. Ovddasvástádus: Norggas: Ii ovttasge lea oppalaš ovddasvástadus rávesolbmuidohppui, ii ge dáččaid ii ge sámiid várás. Ruoŧas ja Suomas: SOG/SÅG lea ovddasvástádus. Dahket buori barggu. Muhtin Norgga bealde sámi ásahusat dahket buori barggu rávesolbmuidoahpahusain, omd. · SOL · Giellaguovddáat · Sámi joatkkaskuvllat · Sámi álbmotallaskuvla Muhto dađe formálalaš oahpu ásahusat addet, dađe čadnon sii leat stáhta njuolggadusaide, oahppoplánaide ja ruhtanjuolggadusaide. M´ŋgii sii leat ráhkadan kursaevttohusaid mat eai sáhtán čađahit danin go stáhta njuolgadusat hehttet dan. Stuoramus rávesolbmuidoahpahusprográmma mii lea leamašan sámiide, lea Nuppástuhttinprográmma. Prográmma ulbmil ii leat nannet sámi kultuvrra ja giela. Baicce nuppi guvlui: Bágget olbmuid eret boazodoalus ja skuvllaid ja kurssaid bokte heivehit sin stuoraservodaga bargoeallimii. Nie sáhttá dadjat ahte nuppástuhttinprográmma lea dáruiduhttinprográmma. Álggos fállui measta dušše lohkangelbbolašvuođakurssat, mat ledje eanaš dárogiillii ja Norgga našunala oahppoplánaid mielde. Dattetge lea dan prográmma bokte čađahuvvon muhtin miellagiddevaš kurssat, nugo «feltassistent», guovlodoaimmalaš skuvla, kulturdokumentašuvdna ja UNIREG. Muhto nuppástuhttinprográmma lea dušše sidjiide geat heitet boazodoaluin. Ii leat makkárge fáláldat sidjiide geat ain barget bohččuiguin, vaikko boazosápmelaččain lea unnit oahppu go measta buot eará jovkkuin. Sihke Norggas, Ruoŧas ja Suomas stáhtat ja sámi skuvlaorgánat leat hui ollu čadnon oktii. UNESCOs sii háliidit diehtit makkár ásahusat leat lágiidan prográmmaid, leat go "governmental", "non-governmental" vai "indigenous" organisašuvnnat. Dát lea muhtimin veadjetmeahttun vástidit. Lea go omd. Sámi allaskuvla, Sámi oahpahusráđđi, Sámi joatkaskuvllat ja duoji oahpahuskántuvra sámi ásahusat? Váikko nama mielde dat leat, de lea guđege ásahusain Norgga stáhta, Girko, oahpahus ja dutkandepartemeantta bokte, mii mearrida. Nuppi bealde leat sámit mielde stivret muhtin stáhtalaš ásahusat nugo SUFUR. Maŋimus jagiid leamaš pedagogalaš birrašiin ságastallan dan birra, makkár rávesolbmuidoahpahus dárbbašuvvo Sámis ja Finnmárkkus. Dehálaš dán ságastallamis lea leamaš SUFUR. Finnmárku šattai sierra oahpahusregiuvdna dainna ulbmiliin ahte bajidit Finnmárkku oahpu riikkadássái. Dađistaga ipmirdišgohte ahte deháleamus lei rievdadit oahpahusa, ii ge finnmárkkulaččaid. SUFURa girjjáat, gos gesset čoahkkái vásáhusaid oahppoguovllus, leat ollu miellagiddevaš jurdagat sámi ja báikkálaš oahpu birra. Muhto geat váldet ovddasvástádusa čuovvulit dáid jurdagiid? Ja addá go stáhta lobi? Maid dál bargat? Dan gaaldahkii vástadusa lea ruđa duohken. Jus UNESCOs ii boađe eambbo ruhta - ii mihkkege. Jus boahtá: Gárvvistit raportta, ea.ea. analyseret dili eambbo, ii fal dušše refereret mo otne lea. Min mandáhtii UNESCOs gullá maiddái ahte mii galgat evttohit mo buoridit rávesolbmuidoahpahusa sámiide. Muhto mu mielas ii leat riekta ahte mun okto galggan buktit daid evttohusaid. Go dutkit ledje čoahkkánan Parisas soabadeimmet UNESCOin ahte juohke dutkis galgá leat referansejoavku sin riikkas, mii árvvoštallá dutkanbarggu ja veahkeha evttohit mo buoridit rávesolbmuidoahpahusa guđege álgoálbmogii. Bivddán danin Sámi Instituhta nammadit dakkár joavkku ja sávan ahte mii ovttas, guovtti mánu geahččen, sáhttit buktit evttohusaid mat sáhtet leat mielde buoridit rávesolbmuidoahppofálaldaga sámiide. Olles UNESCO-raporta: Dárogillii:VaksenopplæringÂfor samar dahje eŋgelasgillii: Adult education for Samis Eará čállosat sámi áššiid birra dahje oahpahusáššiid birra Eará čállosat sámegillii Váldosiidui sveilund@online.no Giellaguovddas Artihkkal Min Áiggis golggotmánu 1994 Dát artihkkal lea Unicode hámis. Loga dan ws2 (Levi)-hámis Norgga vuosttaš giellaguovddáš doaimmas Mannan vahku lei historjjálaš dáhpáhus Leavnnjas. Dálle álgii Norgga ja Sámi vuosttaš giellaguovddáš doppe. Lea Porsáŋggu gielda mii stivre guovddáža ja ruđat bohtet stáhtas Sámi Giellaráđi bokte. Leavnnjas - Svein Lund Mii fitnat Leavnnja fálastallanvisttis duorastaga. Doppe čohkket njeallje nissona ja čieža unna nieiddaža. Nieiddain lea alit ja rukses láigi main sii ráhkadit báttiid. Muhtimiin leat njeallje láigeárppu. - Mii ruvdet, sii čilgejit. - Muhto sii geain lea čieža árppu, sii bárgidit. Sigdis Olsen ja Dagny Larsen čilgeba sámegillii maid oahppit galget dahkat. Mánáid sámegieloahpaheaddji Ingrid Steinlein lea maid mielde veahkehemiin, ovttas gieldda giellakonsuleanta, Kirsten Porsanger. - Mii du namma lea?, jearan muhtin unna nieiddaža. - Marit, vástida ujut. - Na ba goargu? - Ka han sir nu? jearrá ránnjás. - Etternavn, veahkeha nubbi nieida. - Olli Helgesen - Gos don orut? - Lakselv - Mii dat lea sámegillii? - In dieđe. - Man boares don leat? - Logi - Guhká go don leat lohkan sámegiella? - To år - eh - guokte jagi. - Oahppit dáppe besset hui hárve gullat ja hupmat sámegiella olggobealde skuvladiimmuid, čilget Risten. - Min jurdda lea ahte dáppe mii galgat dušše sámástit, muhto ii leat álo nu álki ohppiide. Vuosttaš čeahkki lea hárjanit gullat ja ipmirdit. Dáppe oahppit besset maiddái oahpasmuvvat amas olbmuiguin sámegillii. Dađistaga báttit gárvástuvvot, muhto dán háve eai šatta vuoddagat. Mánát čuhpet vuogas guhkodagaid ja liibmejit daid muorrafielu ala. Galgá šaddat galban mii muitala: "Porsáŋgu sámi giellaguovddáš". Dál álggos sii leat dušše láiguhan lanja mii muđuid maiddái lea eará atnui, muhto doaivvu lea oažžut ieža báiki gos sáhttet innrede nu go háliidit. Beaivvi ovdal ledje duhppen kartaŋkkaid ja seainni ala lei biddjon plakáhta gos vuogas cealkkagat dán oktavuođas lea čállon sámegillii ja dárogillii. - Mii álgit várrogasat ja háliidit dađistaga viididit doaimma, lohká Risten. Dán váhku mis lea leamaš golbma beaivvi ja juohke joavku leamaš dás golbma diimmu. De mii áigut fas golmma vahku geahčen lágiidit golbma beaivvi fas. Mis bovdet deike buot lágán joavkkuid mat ohppet sámegiela, mánáidgárddi rájes gitta joatkkaskuvla ja rávesolmmošoahpu rádjái. Borranbottu maŋŋil bohtet joatkkaskuvlaoahppit ja golmma áiggi vuosttaš vahkku lea nohkan. Muhto Risten ovttas Dagnyin leaba juo pláneme 45. vahku go earet eara galgá leat rabas beaivi go buot olbmot besset boahtit ja geahččat mo sii barget. Dagny galgá málestit. - Mii vuoššat gumppusa, son árvala. - Go dat lea juoga maid eai nu galle olbmot máhttet šat. Mearrasámekultuvra guovddážis - Gos dat giellaguovddášjurdda boahtá? Lehpet go ieža dan fuomašan? - Guokte jagi dás ovdal lei Sámi Allaskuvllas kursa nubbigielpedagogihkas, gos guokte oahpaheaddji Walesas muitaleigga sin giellaguovddážiid birra. Ja das mii leat váldán jurdaga ja geahččalan heivehit dan min diliide. Dáppe lea Porsáŋggu Sámiid Searvi mii árvalii ášši gieldda ovdii. Ja lea leamaš buorre doarjja sihke nissonkonsuleanttas, ealáhushoavddas, ovddeš giellakonsuleanttas ja sátnejođiheaddjis. Sin doarjaga haga ii livčče šaddan mihkkege. Giellaguovddáš ii galgga leat báiki gos dušše giella lea guovddáš. Seamma dehálaš lea váldit árbevirolaš kultuvrra vara ja sirdihit dan boahtte buolvvaide. - Mearrasámekultuvra lea váldoášši, lohká Risten. Danin lea dehálaš ahte olbmot geat duođaid dovdet dán kultuvrra, nugo Dagny, bohtet deike ja čilget mánáide ja nuoraide. Mii loktet maiddái kultuvrra árvvu go dábálaš olbmot geain ii leat formálalaš oahppu, muhto lea čeahppi duddjot, málestit dahje bivdit guliid besset boahtit deike oahpahit ja ožžot dietnasa das. Oahpaheaddjit ja giellakosnuleanta eai sáhte okto lágidit giellaguovddáža. Jus dábálaš olbmot dáppe eai beroš, de ii šatta mihkkege. Visot ii galgga dáhpáhuvvat dán viesu siste. Mii áigut háhkat fatnasa ja viesu fievrras ja bálkkahit guolásteaddji gii sáhttá oahpahit min sihke guollebivdima ja sámegielsánit mat leat čatnon dasa. Ja de háliidit johtit birra gieldda lágiidit kurssaid. Mii álgit boahtte mánu Bissojogas. Doppe oahpaheaddjit geat oahpahit kveanagiela maiddái sáhttet váldit min bargovugiid atnui jus háliidit. Suorgihahtti positiiva - Suohkan leamaš suorgihahtti positiiva, muitala Risten. - Ledjen vuordán eanet vuostahagu, muhto viehka ollu lea rievdán dál. Ovdagoddi lea ovttajienalaččat mearridan álggahit giellaguovddáža. Risten lea 1977 rájes bargan sámegieloahpaheaddjin Leavnnjas ja muitá bures mo gieldda politihkkarat ovdal leat ráhčan sámegiela vuostá. Moadde jagi dás ovdal ledje ollu politihkkarat dan vuostá ahte Porsáŋgu gielda galggai gullat sámegiela hálddašanguvlui. Muhto dál buot gálbbat gielddaviesus leat merkejuvvon golmma gillii, ja buohkat orro leame duhtavaččat dainna. Ovttasbargu sámiid ja gáidnolaččaid dahje kveanaid gaskkas lea maiddái buorranan. Ovdagoddi lea namahan giellaguovddáža stivrenjoavkku, gos Alf Nystad lea jođiheaddji, ja muđuid leat mielde Unni Johansen, Tora Johansen, Alf Johansen ja Kirsten Porsanger. - Giellaguovddáš ii livčče vejolaš jus eat ožžon ruđaid Sámi giellaráđi bokte mat addojuvvot gielddaide mat leat hálddašanguovllus, Risten lohká. - Masa muđuid atnibehtet giellaruđaid? - Jorgalan gieldda almmuhusaid sámegillii ja reivet mat bohtet sámegillii jorgalan dárogillii. Muđuid jorgalan dárbbuid mielde. Dán rádjái ii oktage lea lohkan ahte háliida áššebáhpáriid sámegillii, ja danin eat leat prioriteren dákkár barggu. Mii fertet prioriteret dat mii lea deháleamus dál ja dat lea lágiidit nu ahte nu ollugat go vejolaš besset oahppat sámegiela hupmat ja čállit. - Sámegiella ii leat vel geatnegahtton fága Porsáŋggu skuvllain. Man stuorra oassi ohppiin lohket sámegiela dál? - Mánáidskuvllas sáhttá leat sullii 40%, nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas lea unnit. - Dis lea leamaš ollu sámegielkurssat gieldabarggiide ja eará ravesolbmuide. Oainnát go dál bohtosiid dáin kurssain? - Sáhtán muitalit moadde ovdamearkka. Mis lea muhtin oahpaheaddji gii lea vázzán sámegielkurssa dáppe ja gii dál ieš oahpaha álgodásis. Ovdaskuvlaoahppaheaddji gii lea váldán sámegieloahpu ja hárjánan hupmat sámegiela jođiha dál sámi mánáidgárdi. Njeallje gielddabargi čuvvot dál sámegieloahpu Sámi Allaskuvllas. Denne artikkelen på norsk ____________________________________________ Eará artihkalat sámi áššiid birra álgosiidui sveilund@online.no Ruoŧŧelaččat áigot olggos EU:s Dát artihkkal lea Unicode-hámis Artihkkál Min Áiggis, 29.06.2001 Ruoŧŧelaččat áigot olggos EU:s Moaddelogi duhát olbmo čájehedje mielasteaset Göteborggas mannan vahkoloahpa. Davviriikkain illá lea leamaš nu stuora miellačájehusat. Ledje máŋgalágan olbmot ja máŋgalágan gáibadusat, muhto váldoášši lei čielgas: Ruoŧŧalaččat leat ožžon doarvái EU-miellahttovuođas. Svein Lund, Göteborggas 1994' albmotjienasteamis nagodedje Ruoŧa eiseválddit garra kampaŋŋain oažžut unna eanetlogoža dohkehit EU-miellahttovuođa. Muhto 6 jagi vásahusaid maŋŋil háliida eanetlohku ruoŧŧelaččain olggos fas, ja Göteborgga stuoramus miellačájehusa váldoparola lei "Sverige ut ur EU!". Parolain ja sáhkavuoruin celke makkár vásahusat sis leat: Almmolaš fálaldagat leat unniduvvon ja privatiserejuvvon, dearvvašvuođasuorgi geanuhuvvon ja dábálaš olbmuin leat ollu unnit vejolašvuohta váikkuhit politihka go ovdal. Gáibadus lea "Återställ Sveriges demokrati!", ođđasithukse Ruoŧa demokratiija. Ruoŧŧa lea álo leamaš bealleheapmi (nøytrála) olgoriikkapolitihkas ja dan láhkái beassan eret guovtti mailbmesoađi. Muhto dál Ruoŧŧa galgá searvat ođđa EU-soahtevehkii, mii galgá bealuštit EU:a beroštumiid miehtá máilmmi. Máŋga miellačájáhusa Golbma beaivvis ledje Göteborggas golbma stuora ja moadde unnit miellačájáhusa. álgii juo duorastaga, go USA presideanta George W. Bush lei dáppe ja ságastalai EU-jođiheddjiiguin. Miellačájeheaddjit gáibidedje ea.ea. ahte USA galgá čállit vuollái Kyoto - šiehtadusa dálkkádaga seailluheami birra, heaitit steavlideames olbmuid ja heaittihit ođđa rakeahtavearjoplána. Bearjadaga lei Ii fal EU-miellačájáhusa, mas váldoparolat ledje "Sverige ut ur EU" - Ruoŧŧa olggos EU:s, "Nej til EMU" - Ii fal ekonomalaš ja ruđalaš uniuvdna ja "Nej til EU-hær" - Ii fal EU-soahteveahka. Lávvordaga miellačájáhus lei "för ett annorlunda Europa", earálágan Eurohpa ovddas. Dás eai searvan dušše EU-vuostálasttit, muhto maiddái olbmot geat háliidit siskkobealde EU geahččalit rievdadit EU politihka. čuođenare joavkku ja searvi ledje mielde lágideames miellačájáhusaid. Ii fal EU-searvvit lassin ledje ea.ea. birasgáhttensearvvit, fágasearvvit, buotlágán sosialistalaš, kommunistalaš ja anarkistalaš joavkkut ja smávvadálolaččat. Sihke Ruoŧas ja Norggas serve ráđđehusbellodagaid nuoraidorganisašuvnnaid. Sihke sisafárrejeaddit ja solidaritehtasearvvit čelke doarjaga kurdalaččaid, iranalaččaid og palestinalaččat ja Mexico álgoálbmogiid riidui. Erenoamáš stuora joavku lei Attac, mii lea šaddame deháleamus riikkaidgaskkasaš organisašuvnna riikkaidgaskkasaš monopolaid fámu vuostá. Irlánda leavggat Moadde vahku ovdal Göteborg-čoahkkima lei irlánddalaččat álbmotjienasteamis jienastan Nice-traktáhta vuostá. Miellačájáhusain oidno Irlándda leavggat ja gáibádusat ahte EU galgá váldit Irlándda álbmoga oainnu vuhtii ja šiehtadallat traktáhta ođđasit. 15 EU-riikkaid gaskkas lea dušše dan rádjái Irlanda ráđđehus diktán iežas álbmoga jienastit traktáhta birra, ja EU-hoavddat eai bealuštan maid irlánddalaččat oaivildit. Eará riikkat jotket ratifiseremis traktáhta ja Irlánda ráđđehus ferte lágiidit ođđa álbmotjienastemiid daššái go olbmot jienastit "riekta". 1500 olbmo Norggas Eanetlohku miellačájeheaddjit ledje dieđusge Ruoŧas, muhto máŋggas bohte maiddái eará riiikkain; sihke EU-riikkain nugo Dánmárkkus, Suomas, Duiskkas, Ránskkas, Belgias ja Nederlánddas, muhtimat bohte riikkain mat dál leat ohcan miellahttovuođa nugo Polskkas, Slovenias ja Ungárnas ja "olgobealderiika" Norggas. Oktiibuot ledje sullii 1500 norgalačča boahtán Göteborgii cealkit ahte eai háliidan EU:a politihka eai ge Norgga miellahttun. Ledje bussat sihke Bergenis, Roanddimis, Osllos ja máŋga eará sajiin, ja muhtumat ledje boahtán velá Romssas ja álttás. Bearjadaga miellačájáhusas lei sierra Norga sekšuvdna, mas ledje erenoamáš máŋga fágasearveleavggat. Fágasearvvit ballet ea.ea. ahte EEO-šiehtadusa geažil Norga ferte čuovvot EU ja privatiseret álmmolaš fálaldagaid. Mediasensuvra Buot mediat leat muitalan ahte Göteborggas lei soahti politiijjaid ja muhtin miellačájeheddjiid gaskkas, ahte miellačájeheaddjit leat bálkestan geđggiid ja cuvkalan lásiid ja ahte politiija lea báhčán golbma miellačájeheaddji. Dán govas leat ráfálaš miellačájáhusat measta jávkán. Lávvordaga iđedis lei Ruoŧa TV:ođđasiid váldoášši dáhpáhusat Göteborggas. Muhto eai čájehan miellačájáhusa oppanassiige. Lávvordat eahkedis sáhtii oaidnit hui oanehaččat miellačájáhusa, muhto filbmejuvvon duogábealde nu ahte geahččit eai beassan oaidnit gáibádusaid. Ii muitaluvvon maidege sáhkavuoruid birra, mas muhtin Ruoŧa beaggaseamus opposišuvdnapolitihkarat muitaledje mo sin mielas EU lei heajudan eanetlogu eallindili Ruoŧas. Máŋga aviissa leat seammaláhkái. Veahkaváldalaš joavkut mat eai duđa ráfálaš miellačájáhusaiguin ákkastallet ahte dušše veahkaválddiin besset mediaide. Ballamis lea Ruoŧa mediaid gieđahallan Göteborgga dáhpáhusain addán sidjiide buriid ákkaid. Manne šattai soahti? Ovdal EU-čoahkkima lei leamaš ságastallamat miellačájáhusaid lágiideddjiid ja Göteborgga politiija jođiheddjiid gaskkas. Sii ledje šiehtadan ahte galgá leat ráfálaš miellačájáhusat ja ahte politiija ii galggan provoseret. Muhto politiija ii doallan lohpadusa. Juo duorastaga politiija fallehii skuvlla gos 400 nuorra miellačájeheaddjit orro, dainna ákkain ahte galggašii leat vearjut doppe. Sii eai gávdnan maidege, muhto nagodedje provoseret nuoraid nu ahte máŋgasat biehtaledje vuolgit eret skuvllas. Miellačájáhusa lágiideaddjit geahččaledje ráddjet miellačájáhusat ráfálaš ja lobalaš dáhpahusaide, muhto sii eai nagodan kontrolleret buot jovkkuid geat ledje searvan. Muhtimat háliidedje fámuin beassat sisa Svenska Mässan visttis gos EU-čoahkkin lei, ja orui maiddái leame olbmot mielde geat juste háliidedje geavahit dan liibba doarrut politiija vuostá ja bilidit báŋkkuid ja eará kapitalismma dovdamearkkaid, nugo McDonalds-restauraŋŋaid. Dasa lassin politiijjas lei ageanttat miellačájeheddjiid gaskkas, ja miellačájeheaddjit muitalit ahte politiageanttat ledje áŋgireamus álggahit riiddu. Orru leame nu ahte politiijjat háliidii riiddu, nu ahte sáhttet akkastallat dainna go gáibidit eanet juolludeamit ja eanet vejolašvuođat geavahit garra vugiid miellačájeheddjiid ektui. Ja riikkaidgaskkasaš organisašuvnnat mat bealuštit monopolaid fámu eai hálit miellačájáhusaid. Danin boahte vahku WTO-čoahkkin lea sirdojuvvon Barcelonas internehtii(!) ja stuora WTO-čoahkkin boahtte čavčča galgá leat Qataras, riikkas gos ii leat lohpi lágiidit makkárge miellačájáhusa. ___________________________________________________ Eanet artihkkaliid riikkaidgaskkasaš gažaldagaid birra: ÂEU álgosiidui sveilund@online.no Interneahtta sámegiela haga Almmuhuvvon vuosttaš háve 26.11.2000, ođasmahtton maŋimusas 01.03.2001. Oaniduvvon veršuvdna lei Min áiggis 29.12.2000, 03. ja 05.01.2001. Artikkel på norsk om dette emnet. Dát artihkkal lea Unicode hámis. Loga dan WS2 (Levi) hámis _____________________________________ Svein Lund: Interneahtta sámegiela haga? * Manne lea nu unnán sámegiela interneahtas? * Makkár čuolmmat leat go galgá geavahit sámegielas dihtorbarggus ja gulahallamis? * Mo sáhttá čoavdit dáid čuolmmaid? Dát ii leat álki gávnnahit, muhto mun lean geahččalan. Maŋŋil go almmuhin dán siiddu golggotmánu 2000, lean ožžon ollu reakšuvnnaid olbmuin, ja dáid vuođul lean buoridan artihkkala. Joatkkan ođasmahttit dan dađe mielde go oahpan eambbo, ja lean giitevaš jus lohkkit geat gávdnet meattáhusaid dahje geain leat liigedieđut, čállet munnje: sveilund@online.no 1. oassi Mii gávdno sámegillii interneahtas? Interneahtta lea šaddame okta máilmmi deháleamus diehtogálduin. Interneahtta lea váldime ain stuorat oasi doaimmain mat aviissain, áigečállagiin, radios, TV:as, girjerádjosis ja oahppogirjjin leat leamaš. Stáhta doarjá sámi áviissaid ja áigečállagiid. Sámi radio lea stáhta ovddasvástádus ja Sámediggi lea ráhkadan oahponeavvoplánaid. Muhto geat beroštit interneahttas? Ii oktage dieđe juste galle sámegiel siiddu leat interneahtas. Ja interneahtta rievdá beaivválaččat, nu ahte dát mii lei duohta ikte ii leat duohta ihttin. Muhto jus jagis 2001 ohcá sámegiel neahttasiidduid, de gávnnaha ahte sámegiela dilli interneahtas lea velá heajut go measta buot eará mediain. Jus interneahtta galgá doaibmat dehálaš diehtogáldun sámiide, de dárbbašuvvo dieđut sámegillii sihke sámi áššiid birra, riikkaáššiid ja olggoriikkaáššiid birra. Muhto riikkadásis ii baljo leat mihkkege sámegillii, ii Norggas, Ruoŧas ii ge Suomas, ja olggoriikkasaš dieđut sámegillii ii leat velgo niehku. Dakkár dieđuid fertejit sámit ohcat riikkagillii dahje eŋgelasgillii. Dušše 1/4 sámegillii Dan muddui go gávdno sámegiel dieđut interneahtas, dat lea dušše dakkár mii lea sámi guvlluid ja sámi diliid birra. Muhto velá sámi diliid birra lea ollu álkit gávdnat dieđuid dárogillii, ruoŧagillii dahje velá eŋgelasgillii go sámegillii. Lean ohcán neattabáikkiid mat leat čadnon almmolaš ásahusaide, sámi oahpahus- ja kulturásahusaide, sámi media, lágadusaide, sámi servviide ja fitnodagaide mat leat erenoamážit sámiid várás dahje mat leat sámi guovllus. Oktiibuot lean iskan 66 neahttabáiki. Dán háve in leat beroštan privahta ruoktosiidduin. Giela dáfus orru buoremus dilli leame Suoma bealde. 13 fierbmebáikkis maid lean iskan badjel 60% lei sámegiel teaksta. Viđas lea teaksta sámegillii ja suomagillii, golmmas lea sámegillii, suomagillii ja eŋgelasgillii, njealljis lea suomagillii ja eŋgelasgillii ja ovttaslea dušše eŋgelasgillii. Ruoŧas lean geahččan 15 fierbmebáikki, dušše 20% dain lea sámegiella. Dáin logis ii leat go ruoŧagiella, guovttis ruoŧagiela ja eŋgelasgiella ja golmmas ruoŧagiella ja sámegiella. Norgga bealde lean geahččan 37 fierbmebáikki ja 46% dain lea sámegiella. Dáin lea 16 dušše dárogiella, 9 dárogiella ja eŋgelasgiella, 11 dárogiella ja sámegiella, 4 dárogiella, eŋgelasgiella ja sámegiella ovttas duiskagielain, ruoššagielain, ruoŧagielain dahje suomagielain, 1 dušše eŋgelasgiella ja 2 dušše sámegiella. 3 fierbmebáikki gusket olles Sápmái ja eai heive bidjat ovtta riikka vuollái. Dáin okta báiki lea olles guhttagielat, das lea sámegiela lassin sihke dárogiella, ruoŧagiella, suomagiella, eŋgelasgiella ja spánskagiella! Ovtta báikkis lea ruoŧagiella ovttas vehá sámegielain ja ovttas ii leat go eŋgelasgiella. Oktiibuot dát mearkkaša ahte 29 báikki 67 fierbmebáikkis (43 %) lea eanet dahje unnit sámegiel teaksta. Daid gaskkas main lea sámegiella ovttas eará gielai(gui)n lea stuora erohusat man ollu lea sámegillii. Buoremusain lea parallealla teaksta sámegillii ja muhtin eará gillii / gielaide. Muhto eanetlogus lea oalle unnán oassi sámegillii. Muhtin fierbmebáikkiin lea dušše ovdasiidu máŋgágielat, dan duohken visot lea riikkagillii dahje eŋgelasgillii. Olles diehtojuohkinhivvodagas maid sáhttá gávdnat dáin 66 fierbmebáikkin árvidan ahte ii leat go 25% mii gávdno sámegillii. Sámedikkit Suoma bealde lea buoremus dilli (http://www.netti.fi/~samedigg). Ovdasiiddus sáhttá válljet dáid gielaid gaskkas: suomagiella, davvisámegiella, nuortasámegiella, anársámegiella, ruoŧagiella ja eŋgelasgiella. Nuortasámegillii in leat gávdnan maidege, anársámegillii gávdno okta dokumeanta, muhto orru leame seamma ollu davvisámegillii go suomagillii. Ja dás leat ollu miellagiddevaš dieđut, sihke Sámedikki ja dan vuollasaš ráđiid ja kántuvrraid birra, erenoamážit oahpahuskántuvrras (www.netti.fi/~samedigg/oamatda). Ruoŧa bealde Sámedikkis (http://www.samediggi.se) leat olludieđut interneahtas. Muhto dušše fal ruoŧagillii ja eŋgelasgillii. Váldohálddahus ii oro leame jurddašan ge juohkit dieđuid sámegillii, ii ge leat Ruoŧa Sámi giellalávdegoddi! Giellalávdegoddi čállá ruoŧagillii: «Språkrådets uppgifter är blant annat att -stärka det samiska språkets ställning i samhället, - uppmuntra användingen av samiskan» (= "Giellaráđi bargu lea ea.ea.- nannet sámegiela sajádaga servvodagas, -movttiidahttit sámegiela geavaheami." Mu jorgalus. SL) Muhto dát ii oro guoskame internehttii. Sámeskuvlastivra, mii dál lea Sámedikki vuolde, addá vuosttas siiddus vejolašvuođa válljet ruoŧagiela, sámegiela ja eŋgelasgiela gaskkas. Eará gielat gal doibmet, muhto sámegiela vuolde lea guorus. Aidná báikki sámediggevuogádagas gos gávdnen juoidá sámegillii lea Sámedikki bibliotehkabálvalus(http://www.sb.sametinget.se). Norgga bealde Sámediggi (http://www.samediggi.no) lea guhká váilon interneahtas. Dál lea boahtán veahá, muhto lea unnán dieđut. Sámedikki siidduin sáhtiimet guhká lohkat ahte Sámedikki ođđa neahttabálválus boahtá 2000 goalmmát njealljadasas. De šattai ahte boahtá oddajagemánus, ja guovvamánu loahpas eai leat rievdadan dan lohpadusa ge. Sámi giellaráđđi (http://www.samisk-sr.no) lea diktán Tromsdata ráhkadit sin siidduid, ja boađus ii doaimma máinnusin iige giellaráđđái ii ge Tromsdatai, go sii leat seaguhan moadde vuogádaga ja sámi bustávat eai leat ožžon seamma kodaid. Gal dát lea dáhpáhuvvan eará ásahusaid siidduin nai, muhto dát lea erenoamáš váivi giellaráđi siidduin, maid galgá sáhttit geavahit gávdnat mo rievtti mielde čállit sámegiel sániid. Sámi oahpahusráđis ledje moadde jagi dás ovdal oalle buorit siiddut. Muhto dálgo lea šaddan Sámedikki oahpahusossodat dát siiddut leat jávkán ja ii mihkkege leat boahtán daid sadjái. Sámi organisašuvnnat Measta buot sámi organisašuvnnat Ruoŧas, Suomas ja Norggas leat čállán iežaset programmaide ahte lea dehálaš ovddidit sámegiela. Muhto orru leame álkit gáibidit dan eiseválddiin go ieš čuovvut dan ulbmila. Norggas lea NSR:as (http://www.nsr.no) ja SÁL:as (http://www.samenes-folkeforbund.no) dušše dahje meastá dušše dárogiella iežaset interneahttasiidduin, ja SLF ii oro leame ráhkadan fierbmesiidduid. Romssa Sámi studeanttaid searvvis (http://www.student.uit.no/sssr) lea siiddut mat orro leamemáŋggagielat, muhto hui unnán sisdoallu. Ruoŧas orro buot sámeorganisašuvnnat čállime dušše ruoŧagillii. Dát guoská ea.ea. Sámiid Riikkasearvái (http://www.sapmi.se), Samerna (http://home3.swipnet.se/~w-33684), ja Gárasavvona ja Sohppera sámi servviide (http://www.byarinorr.se). Suomas lea studeantasearvi Suohpan dieđut sámegillii, suomagillii ja eŋgelasgillii. (http://www.student.oulu.fi/~suohpan). Sihke City Sámit (http://www.saunalahti.fi/seituomi/citysamit) ja Roavvenjárgga sámisearvi (http://www.dihtosis.com/mii) almmuhit ahte sis leat dieđut sámegillii ja suomagillii, muhto measta visot dieđut leat dušše suomagillii. Suoma Sámi Nuorat lea almmuhan moadde siiddu (http://www.itv.se/boreale/rovaniemi), dušše eŋgelasgillii. Na ba oktasaš sámi organisašuvnnat? Sámeráđi siiddut leat váttis gávdnat, go čujuhus lea www.samicouncil.org. Sáhttá gal válljet sámegiela, dárogiela, eŋgelasgiela ja duiskagiela gaskkas, muhto dušše fal eŋgelasgiela vuolde lea sisdoallu. Goappašat sámi nissonorganisašuvvnat leat neahtas. Sámi Nissonforum (http://home.c2i.net/leneant) geavaha sihke sámegiela, dárogiela, eŋgelasgiela ja suomagiela ja teaksta lea oalle parallealla. Sáráhkás (http://www.same.net/~sarakka) lea eanaš ruoŧagillii, ja veahá sámegillii. Oahpahus ja dutkan Oulu (http://www.oulu.fi/suosalo) ja Umeå (http://www.umu.se/samiska) universitehtat presenterejit sin sámegielfálaldaga sámegillii, muhto Romssa Universitetehta (http://www.hum.uit.no/sam) dušše dárogillii. Muhto Romssa Universitehtas lea Sámi Dutkamiid Guovddáš (http://www.uit.no/ssweb), mas leat sámegiel siidddut. Sámi allaskuvllas (http://www.samiskhs.no) leat guhká leamaš dušše dárogiel siiddut, muhto dál leat viimmát boahtán sámegillii ja veahá eará gielaide nai. Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas lea neahtas, dárogillii (http://home.trollnet.no/sameskolen), dušše dárogillii, muhto Sentrum skuvllas Čáhcesullos leat sámegiel siiddut (http://www.vadso.kommune.no/skole/samisk). Ruoŧas Sohppar skuvllas lea presentašuvdna sámegillii ja ruoŧagillii, ja Suoma bealde lea veahá Ohcejoga vuođđoskuvllaid birra. Interneahtta berrešii leat buorre medium gáiddusohppui, muhto sámiskuvllat eai oro leame váldán dán hástálusa. Dát lea baicce priváhta fitnodat ABC-company Kárášjogas dahkan. Sii leat álggahan ng. «e-skuvlla», mas lea sámegielkurssat ja veahkesiiddut sámi diliid birra vuođđoskuvlla várás. Gal ferte gutnejahttit sin dan dihtii, muhto ii go dát livččii almmolaš skuvlaásahusaid ovddasvástádus? Media Buot deháleamus fierpmebáiki ja okta buoremusain lea Saamiweb (a href="http://www.saamiweb.org">http://www.saamiweb.org, mii lea sámi radioaid ovttasbarggu boađus. Dás lea sihke ođđasat ja magasiidna sámegillii, dárogillii, ruoŧagillii, suomagillii, eŋgelasgillii ja spanskagillii. Norggabeale Sámi Radios eai leat iežas siiddut, Ruoŧa sameradios lea ruoŧagielsiiddut, muhto Suoma sameradios leat buorit siiddut sihkke sámegillii ja suomagillii. Min Áigi lea geahččalan (http://www.minaigi.no), muhto dat han ii leat go geahččaleapmi, ja siiddut eai leat ođasmahtton danjagi! (FUOM! 27.2.2001 leat juste boahtán Min Áiggi ođđa siiddut!) Ášus (http://www.finnmark.net/nyheter/assu) leat dušše dárogiel siiddut. Samefolket (http://www.samefolket.se) lea ráhkadan eanaš ruoŧagiel siidduid, muhto das lea maiddái veahá sámegillii, sihke davvi-, julev ja lullisámegillii. Davvi Girjjis lei ovdal fierbmesiiddut sámegillii, muhto dál lea dušše dárogiel veršuvdna mii doaibmá, go sámegiel siiddut leat guhká leamaš «under konstruksjon». Muhto DAT-lágadus presentere iežas fálaldagaid sihke sámegillii, dáro-, duiska- ja eŋgelasgillii. Leat moadde fitnodaga mat vuvdet dulkon- ja jorgalanbálvalusaid. Muhto ii han leat buorre máinnus ahte sii eat leat nagodan ráhkadit interneahttapresentašuvnna sámegillii. Geahča omd. http://www.aiti.no ja http://www.samipress.net. Kultuvra Beaivvaš Sámi Teahteris leat dušše fal eŋgelasgiel dieđut. (http://www.beaivvas.com) Guovdageainnu Beassášfestivála birra sáhtát lohkat eŋgelasgillii ja dárogillii, Sámi kulturforum (http://sámi.kultur.net/home) fas dušše dárogillii. Buorre spiehkastat lea Riddu Riđđu-festivála (http://home0.c2i.net/riddu), mas lea teaksta sámi-, dáro-, eŋgelas- ja ruoššagillii! (Dát siiddut eai doaimma šat dál, 26.02.2001) Almmolaš diehtojuohkin Stáhtat, fylkasuohkanat / leanat eai baljo atte interneahttadieđuid sámegillii. áidna stáhtalaš dieđuid maid lean gávdnan lea Suoma stáhtas, gos láhkateavsttat mat erenoamážit gusket sámiide leat almmuhuvvon sáme- ja suomagillii čujuhusas http://finlex.edita.fi/saami. Maiddái suohkaniin, mat lágaid mielde galge leat sámegielat, lea unnán diehtu sámegillii. Eanodagas, Anáris, Ohcejogas, Guovdageainnus ja Kárášjogas leat buot dieđut riikkagillii. Muhto Deanu gielddas leat dieđut sámegillii. Ja Info-nuoras, Guovdageainnus, mas ovdal ledje dušše dárogiel siiddut leat dál maiddái sámegiel dieđut. Boazodoallohálddahus geavaha dušše dárogiela. Priváhta fitnodagat Sámi guovlluin eai leat nu ollu priváhta fitnodagat interneahtas oppanassiige, ja dat mat leat, geavahit dábálaččat dárogiela ja eŋgelasgiela. Okta dain, lávvobuvttadeaddji Venor Guovdageainnus, cealká ahte sivva dasa lea ahte «min váldoulbmiljoavku ii leat sámit». Samenet Samenet (http://www.same.net) lea dehálaš fierbmebáiki hukset dihtorgulahallama sámi servodagas. Muhto Samenet presentere iežas dušše ruoŧagillii. Samenetas leat guokte oasi. Nubbi oassi lea rabas buohkaide ja nubbi fas dušše sidjiide geat leat registrerejuvvon geavaheaddjin. Rabas oasis ii leat go ruoŧagiella, muhto geavaheddjiid oasis leat muhtin geavaheaddjit čállán sámegillii. Dát lei vuosttaš oassi artihkalis. Mana nuppi oassái. ÁLGGOS MEARA - DE MEAHCI ? Artihkkal Ii fal EU Finnmárkoaviisa "Mearrit", borgemánnu 1993 Svein Lund: Go EO váldá ressursahálddašeame badjelasas: ÁLGGOS MEARA - DE MEAHCI ? Ahte EO háhpohallá Norgga rikkis guolleressursaid - ja ahte EO-lahttovuohta mielddisbuktá ahte EO ollásit álgá hálddašit min guolleressurssaid - lea dađistaga šaddan bures dovddusin. Dat mii ii leat nu dovddus, lea ahte seammá ládje geavvá meahcceressurssaiguin nai. OKTASAŠ EO-ÁHPI Lea juo nu Norggas, olggobealde EO:a, ahte ruhtagievrras fanaseaiggádat leat váldán stuora osiid guolásteames ja vuotnabivdit leat dađistaga vuoittáhallan. EEO-šiehtadusa bokte besset olbmot EO-riikkain oastit Norgga guolleindustriija, ja jus Norga šaddá EO-lahttun, sáhttet olgoriikka fanaseaiggádat oastit Norgga fatnasiid ja bivdit min kvotain. EO:a duopmostuollu lea mearridan ahte dakkár "kvota-njuikun" lea lobalaš ja ahte ii dárbbaš buktit guollehivvodaga dan riikii mas lea dat kvota. Jus Norga šaddá EO-miellahttun de šaddá Norgga guolástanguovlu gaskal 12 ja 200 miilla oassin EO:a oktasaš guolástanguovllus. Midjiide ii leat 12-miillasaš rádjige sihkaraston guhkelii go jahkái 2002. Dan rájes galget buot EO-riikkat beassat bivdit visot EOa guolástanguovlluin, ja jáhkkimis eai addo nášuvnnalaš kvotatge. Norggas ii leat lohpi bálkestit guliid mat eai deavdde mihtuid, muhto EO:as gáibiduvvo dat! Mo dalle galgá bearráigeahččat man ollu guolli goddo mudden dihte dan ahte kvotaid badjel ii bivdojuvvo? Odne ii leat lohpi fievrridit guliid njuolga Norgga čađa. EOa lahttovuođain sáhttá juohke EO-borgár oastit kája, máksit 15000 kr. olggosfievrredanlobi ovddas ja sáddet guoli njuolga kontinentii trailáriiguin, guoskatkeahttá norgga guolleindustriija bargiin. Árvvus dáhpáhuvvá diet juo EEO-šiehtadusa olis. EEO-šiehtadusain addit dađistaga eanet oasi Norgga dorskekvotas, Jagis 1997 sáhttá EO oaut 20% das. Deaddu šaddá losit go diehtit ahte EO bivdá 3.5 geardde nu ollu go Norga, muhto sáhtášii váldit 10 geardde eambbo. Go Norga rahppo "Europái" leat ollu eará luondduváljit go guolli mat leat miellagiddevaččat. Davvi-Norga orru leame "Europa maŋimus meahcci" daidda geat orrot Gaska-Europas, mii lea nuoskkiduvvon ja gos leat badjelmeare olbmot. Dáppe geasuhit luondduvásihusat nugo jávreoaggun, bivdin, luomečoaggin ja "safari" skohteriiguin, njealljejuvllat sihkkeliiguin ja girdiiguin. Ii leat váttis ipmirdit ahte báikkálaš olbmot maiddái dáppe sáhttet massit daid luondduváljiid maiguin leat birgen čuđiid jagiid čađa. Odne sáhttá Norga muddet olgoriikalaččaid bivddu, guolleoagguma, luomečoaggima ja eará luonddugeavaheami. EO-lahttovuođain massá Norga dien muddenvuoigatvuođa ja rájit šaddet dađistaga rahppot. Eanet meahccegeavaheapmi billista ja unnida luondduváljiid máŋgga saji. Stáhta ferte dalle muddet dan johtolaga, muhto EO-njuolggadusaid mielde eai oaččo dat leat vealaheaddji njuolggadusat. Dat čuohcá erenoamáþit dahkár luonddugeavahemiide maid báikkálaš olbmot leat atnán, nugo fierpmásteapmái. Guolástanmuddemis ja meahccegeavaheamis ii leat dušše sáhka EO ja EEO birra. EO-lahttovuohta nanusmahttá garrasit dan guvlui ahte báikkálaš olbmuin váldit váljiid ja jávkadit vejolašvuođaid jorgalahttit dien ovdáneami politihkalaš rievdademiiguin Norggas. Ii oktage dieđe odne man ollu Norga bággejuvvo rievdadit ressursahálddašeami EO:as iige EEO:as. Orru maid nu ahte eiseváldit eai nu beroš das diehtit maidege. Muhto mii diehtit ahte EO váikkuha ressursahálddašeami guovtte ládje: 1. Ressurssat mat dál leat báikkálaš olbmuide, dahje Norgga stáhtaborggáriida várrejuvvon, rahppojit buohkaide. Ráđđehus lea dál juo jávkadan njuolggadusa mii hehtte olgoriikalaččaid bivdimis eambbo go 5 km luottas eret. Dat lea oassin ráđđehusa EO-heivehallamis. EO:as sáhttet olgoriikalaččat oastit bivdin- ja guolástanvuoigatvuođaid priváhta eatnamis maid. Sii oþþot vejolašvuođa álggahit dahje oastit turistafitnodagaid mat fievrridit turisttaid guollejávrriide ja mehcciide girdiiguin ja skohteriiguin. Go rádjebearráigeahčču heittihuvvo, ii leat šat vejolaš doalahit dan gáibádusa ahte guollebivdinávdnasat maid olgoriikkain buktet galget leat buhtásat. Lea ballamis ahte guolledávddat lasket. 2. Midjiide šaddet oktasaš gáhttennjuolggadusat mat gildet árbevirolaš geavahanvugiid. EO lea mearridan ahte muhtinlágán lottit galget suodjaluvvot oba EO-guovllus. Daid gaskkas lea giron, rievssat, garjá ja skire! Gárdebivdin ja monnečoaggin lea lobiheapmi. Finnmark Dagblad čálii ahte"...šaddá váttisin Norgii oaut spiehkastagaid EO:a njuolggadusain. " Diibmá mearridii EO makkár oktasaš njuolggadusat galget leat elliide ja rásiide mat galget gáhttejuvvot EO-guovllus, earret eará čeavrris, njuorju ja buotlágaš fállát. EO:as bohtet ain ođđa ja ođđa njuolggadusat, ea. ea. lea EO mearridan oktasaš vearjolága ja njuolggadusaid mo goddon elliid galgá hálddašit. 12 diimmu sisa galgá ealli mii lea goddon buktot biergoguovddáþii jus galgá vuvdojuvvot. Norgga EO ohcamušas lea Norga dohkkehan Maastrichtšiehtadusa, ja nu maiddái ahte čatnevaš boahtteáiggi mearrádusat dahkkojit eanetloguin. Mii čadnot dasto dohkkehit buot EO:a njuolggadusaid, sihke daid mat odne leat ja daid mat boahtteáiggis dahkkojit. Sámegillii: Inger Anna Gaup Gustad ____________________________________________ Eará artihkkalat EU:a birra Eará artihkkalat sámegillii álgosiidui sveilund@online.no  Gosa Microsofta sámi coavddus lea jávkán? Dát artihkkal lea Unicode-hámis Artihkal Min áiggis miessemánu 2001 Gosa Microsofta sámi čoavddus lea jávkán? Gosa Microsofta sámi čoavddus lea jávkán? Čakčamánu 2000 bodii sámi mediain diehtu: Microsoft čoavdá sámi dataváttisvuodaid. Badjel jahkebeali lea mannan, muhto lea go oktage gullán eambbo Microsofta sámegielčovdosa birra? Lea Sámediggi mii máksá odda čovdosa, mii galgá dahkat vejolažžan čállit sámegillii seamma álki go dárogillii Windows 2000:is ja buot boahttevaš Windows-veršuvnnain. Svein Lund Microsoft ii beroš sámegielas Microsoft lea máilmmi stuoramus ja riggámus dihtorprográmmafitnodat. Buot máilmmi dihtorgeavaheddjiid gaskkas, stuora eanetlohku geavaha Microsofta operatiivavuogádagaid. Nu lea maiddái davviriikkain ja sámiid gaskkas. Jus installere Windows dihtorii, sáhtát válljet máŋga giela gaskkas, muhto ii fal sámegiela. Dán rádjái leat ferten installeret liigeprográmma vai beasat čállit sámegillii. Sámediggi ja ovddit Sámi dihtorlávdegoddi leat ovdal geahččalan váikkuhit Microsofta nu ahte sámegiella šaddá mielde seamma dásis go eará gielaid nugo dárogiella ja suomagiella. Livččii gal vejolašvuohta integreret sámegiela veršuvnnaide Windows 98, Windows 2000 ja Windows Me. Muhto Microsoft ii leat beroštan sámegielas ovdal go Sámediggi mávssii. Čakčamánu 2000 čálii Sámediggi kontrávtta Microsoftain ja Suoma dihtorfitnodagain Tietoenator, gos Sámediggi máksá 75000.- NOK vai sámegiella šaddá okta gielain maid sáhttá válljet boahtte Windows-veršuvnnain. Sámediggi lea juo máksán, muhto geavaheaddjit eai leat ožžon maidege. Nuvttá Microsoft-máinnus Dalle go ášši almmuhuvvui čakčat ii muitaluvvon ahte lea Sámediggi mii máksá. Buot sámi mediat muitaledje baicce ahte lea Microsoft mii čoavdá buot sámegiel dihtorčuolmmaid. Dán láhkái lea Microsoft ožžon ollu nuvttá máidnosa, go sámegiel dihtorgeavaheaddjit dalle jurddašit ahte fertejit oastit Windows 2000, jus galgá čoavddit dálá čuolmmaid. Oddajagemánus oaččui Sámediggi geahččalanveršuvnna. Muhto lea Microsoft mii mearrida mo ja goas dát galgá šaddat olamuttus dábálaš dihtorgeavaheddjiide. Go Microsoft davviriikkaidossodat cuoŋománu loahpas čálii reivve Sámediggái dán ášši birra, ii lean vel čielggas goas dat šaddá almmuhuvvot. Muhto dat mii lea čielggas, lea ahte ii fal boahtte Windows-veršuvnnas (Windows XP) ge šaddá sámegiella integrerejuvvot eará gielaid dásis. Ain orru šaddame nu ahte ferte installeret sámegiela maŋŋilis. Kontrávttas maid Sámediggi lea čállon Microsoftain ja Suoma dihtorfitnodagain Tietoenator, Microsoft lohpida gárvis geahččaluvvon veršuvnna ovdal golggotmánu 1. beaivvi 2000. Danin lea čielggas ahte Microsoft lea rihkkon kontrávtta, muhto sámi dihtorgeavaheaddjit eai leat gullan eará go lohpadusa mii bodii eambbo go jahkebeali dás ovdal. Čiegus sámegielfonttat? Odda čoavddus mii dál lea sáhka, ii leat buot dihtoriid várás. Dat guoská dušše odda operatiivvavuogádahkii Windows 2000 rájes, mii gáibida nu ollu vurkensaji ja muittu dihtoris ahte eanelohku dálá dihtoriin eai sáhte geavahit dan. Windows 2000:in sáhttá čállit Unicode-foanttaiguin. Dasa ii dárbbašuvvo sierra sámegiel foanttat, go vuoddun lea kodatabealla mas leat máŋga duhát saji ja gosa čáhket buot máilmmi bustávaid. Jus dus lea "boares" prográmma, omd. Windows 3.11, 95 dahje 98, de fertet čállit nu gohččoduvvon 8-bihtá-vuogádagas, gosa eai čága go 256 mearkka. Danin ferte leat sierra sámi foanttat, go sierra sámegiel bustávat eai čaga kodatabellii maid geavaha go čállá omd. dárogiela. Eanetlohku dihtorgeavheddjiin fertejit danin ain birget "boares" vuogádagain. 1998 bodii sámegielčoavddus Levi, maid Kárášjot-fitnodat Arcticnet lei ráhkadan ja Sámediggi máksán. Dát lea dan rájes leamaš vejolaš viežžat nuvttá interneahtas, ea.ea. Sámi giellarádi / Sámedikki giellaossodaga siidduin (www.samisk-sr.no). Ollugat moite dan čovddosa, ja loahpas Sámediggi fertii maid miedihit ahte lei dárbu buoridit dan. Danin Sámediggi manai fas Arcticnetii ja bivddii sin ráhkadit odda foanttaid dasa. Sámediggi mávssii 100000 ruvnno nu gohččoduvvon Levi2-páhka ovddas. Das leat golbma odda fontta, mat doibmet buorebut go fonttat mat ledje Levi1-páhkas. Čakčamánu 2000 rájes lea leamaš vejolaš viežžat daid Sámi allaskuvlla fierbmesiidduin (www.samiskhs.no), muhto dás ge ii muitaluvvo geat leat ráhkadan eai ge geat leat máksán dán čovdosa. Sámediggi ieš ii dahkan maidege álmmuhit ahte dát foanttat leat boahtán. Go jerren Sámedikkis, sii muitalit ahte Sámedikkis lea vuoigatvuodat, muhto jus geahčá daid dihtorfiillaid siste, oaidná ahte muhtin foanttain lea copyright Arcticnet, earát fas stuora riikkaidgaskkasaš fitnodat Monotype Corp. Sámedikki siidduin: Odda Microsoft -máinnus Miessemánu álggos bohte viimmát Sámediggi interneahttasiiddut (www.samediggi.no), mat leat leamaš boadi - boadi olles jagi. Muhto dás ge ii leat mihkkege sámegiel dihtorčovdosiid birra, ii fal Microsofta Windows 2000-čoavddus, ii ge Levi 2. Muhto ovdasiiddus sáhttá lohkat: "Fertejit unnimusat Windows 98 ja Interneahta Explorer 5.0 jus ruovttusiiddu sámi bustávat galget oidnot." Sivva dasa ahte ii sáhte lohkat dan buot boares prográmmain, lea jáhkimis ahte dat lea čállon Unicode-hámis. Muhto Microsoft ii leat áidna fitnodat mii ráhkada operatiivavuogádagaid, ja galgá leat vejolaš lohkat sámegiel Unicode-teavstta sihke Linuxa ja Macintosha oddaseamus operatiivavuogádagain. Ja mii dihtorfitnodat lea ráhkadan Internet Explorer? Microsoft fal. Eai go gávdno eará fierbmeloganat? Gal dat gávdnojit, ea.ea. Netscape ja Opera. Ja unnimusat doaibmá bures lohkat Sámedikki siidduid Netscape 6.0-ain. Lea go Sámedikki mielas Microsoft duodaid anssašan vel oktii nuvttá máidnosa, mii ii leat duohta ge? Svein Lund _______________________________________________ Eanet artihkalat sámi giellaáššiid birra Til álgosiidu sveilund@online.no Oahpaheaddjilihttu sámi skuvlla vuostá Lohkkireive Min Áiggis ja Áššus, aka 1997 Oahpaheaddjilihttu bargá sámi skuvlla vuostá NRK dieđihii sotnabeaivvi ahte Oahpaheaddjilihtu jođiheaddji gáibida ahte Sámi oahppoplánat gessojuvvojit ruovttoluotta. Dáinna gáibádusain Oahpaheaddjilihttu duođaid lea mannan sin searvái geat vuostálastet sámi oahpahusa Norggas. Oahpaheaddjilihtu siskkobealde lea maŋimus jahkebeali leamaš garra riidu dan birra maid Oahpaheaddjilihttu galgá oaivvidit sámi skuvlaáššiin. Diibmá mearridii Oahpaheaddjilihtu riikkastivra Sámi skuvlaáššiid prográmma, mii ea.ea. cealká ahte lihttu háliida sámi oahppoplánaid sihke vuođđoskuvlii ja joatkkaskuvlii, ja ahte Sámediggi berre mearridit sámi oahpahusa sisdoalu. Dan maŋŋil nana fámut Finnmárkku Oahppaheaddjilihtus ja Oahpaheaddjilihtu guovddáš orgánain leat geahččalan rievdadit dan politihka. Sii leat hilgun ovddeš gáibádusa ahte sámi joatkkaskuvllat galget Sámedikki vuollái, nugo ea.ea. Oahpahuslágalávdegoddi lea evttohan. Sii leat sádden cealkámuša Oahpahuslága birra mii rápmu evttohusa mii áigu diktit Oahpahusdepartemeantta ain mearridit sámi oahpahusa badjel. Mun lean Oahpaheaddjilihtu siskkobealde láitán den ovdáneami, ja dánin mun bálkkáštuvvojin Finnmárkku Oahpaheaddjilihtu Sámi skuvllaáššiid lávdegotti jođiheaddjin. Seammas fylkkastivra bivdii mu geassadit buot mu doaimmain Oahpaheaddjilihtus. Dán rádjái lean doallan dán ášši lihtu siskkobealde, muhto go Oahpaheaddjilihtu bajimus jođiheaddji dál bargá almmolaččat sámi oahppoplánaid vuostá, de mus ii leat šat oamedovdu orrut jaska. Vuođđoskuvlla sámi oahppoplánat leat sámi skuvllaide ja sámi guovlluide stuorra lávki ovddosguvlui. Skuvllat ja oahpaheaddjit leat máŋgga jagi rahčan oaut vuoigatvuođa lágiidit oahpahusa mii lea huksejuvvon sámegiela ja sámi kultuvrra ala. Oahpaheaddjilihtu doaibma galggašii dieđusge leat doarjut dan rahčama ja gáibidit sámi oahppoplánaid maiddái joatkkaskuvlii. Muhto dan sadjái mii oaidnit ahte min fágasearvi falleha min sealgái ja doarju anti-sámi fámuid nugo "Nei til Sameland" ja Fremskrittspartiet. Mun ávuhan buohkaide sihke Oahpaheaddjilihtu siskkobealde ja olggobealde, geat sávvet ahte dáruiduhttinpolitihkka dál loahpahaččat heitihuvvot, ja geat sávvet ahte sámit galget leat ovttadassáat dáaiguin, várjalit sámi oahppoplánaid ja rahčat viidáseappot sámi skuvlla ovddas. Svein Lund oahpaheaddji, Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla, ovddeš Finnmárkku Oahpaheaddjilihtu Sámi skuvlaáššiid lávdegotti jođiheaddji ____________________________________________ Eará čállosat oahpahusáššiid birra álgosiidui sveilund@online.no UNESCO - Paris Artihkkal Min Áiggis, golggotmánu 1999 Ráđđehusat dárbbašit rávesolbmuidoahpu - Lea dárbu addit ráđđehusaide rávesolbmuidoahpu. Nie logai Hawaii:a álgoálbmotáirras Victoria Holt-Takamine UNESCO álgoálbmotčoahkkimis mii mannan vahkus lei Parisas. Su mielas ledje stáhtáid eiseváldit hui unnán diehtu iežaset álgoálbmogiid birra. Čoahkkimis besse álgoálbmogiid miehtá máilmmis cealkit maid sin mielas máilbmeorganisašuvdna berre dahkat várjalit sin gielaid ja kultuvrraid. * Svein Lund, Paris Sullii 60 olbmo ledje čoahkkánan, daid gaskkas sullii bealli gulle álgoálbmogiidda. Lea vuosttáš háve ahte UNESCO lea lágiidan sierra čoahkkima máilmmi álgoálbmogiid kultuvrra ja oahppodili birra, ja čoahkkima namma lei "Cultural Challenges of the International Decade of the Worlds Indigenous Peoples" dahje " Máilmmi álgoálbmogiid riikkaidgaskasaš logijagi kultuvralaš hástalusat". "Máhttoimperialisma" Dál lea áigi dekoloniseret álgoálbmogiid máhtu, celkii Erica Irene Daes, gii jođiha Ovttastahtton Našuvnnaid (ON) álgoálbmotbargojoavkku. Oarjemáilmmi riikkat ja koloniijafámut leat badjelgeahččan álgoálbmogiid máhtu. Dál ferte ohcat árbevirolaš máhtu, ja dahkat álgoálbmogiid njálmmálaš árbevieruid oassin skulla oahppoplánain. Álgoálbmogiid máhttu ii leat dušše mávssolaš sidjiide, muhto maiddái buot eará álbmogiidda. Daes rámpui algoálbmogiid barggu ON-vuogádaga siskkobealde, ja seammás son váidalii ahte buot ON-orgánat ja miellahttoriikkat eai leat váldán álgoálbmogiid hástalusaid duođážin. Várjalus globaliserema vuostá - Dálá máilmmis McDonalds ja Microsoft lea uhkádus sihke álgoálbmogiidda ja ollu stuorát kultuvrraid, celkii Colin Power, UNESCO nuppi oahpahusdirektevra. Son muitalii ahte UNESCO bargá dan dáfus ahte buot gielaid ja kultuvrraid jienat galget gullot seamma dásis máilmmis. Muhto dát lea váttis, go eanaš miellahttoriikkat háliidit dušše našunala giela oahpahusas, eai ge beroš unnitlohkokultuvrrain. Lea 1990-jagis leamaš ollu sáhka biologalaš máŋggaidvuođas. 21. čuohtejagis kultuvralaš máŋggaidvuohta šaddá seammá dehálaš. Váidalii Norgga - Hárve stáhtat leat goassege bidjan álgoálbmogiid áššiid riikkadássásaš ii ge riikkaidgaskkasaš áššelistui, logai Ole Henrik Magga, ja lassanii ahte su riika ii lean leamašan buoramusaid gaskkas. Norga lei baicce leamaš hui jaskat álgoálbmotáššiin. Magga lei bovdejuvvon Parisii logaldallin, ja su lassin searvai Sámeráđi áirras Ann-Krisitn Hakansson. 1993 mearridii ONa oaivečoahkkin ahte 1995-2004 galggái leat ONa álgoálbmotlogijagi. Mii leat juo ollen dan logijagi beallemuddui, muhto go guoská UNESCO dehálaš bargui oahpu ja kultuvra hárrái, ii leat dáhpahuvvan nu ollu. Danin UNESCO lei gohččon bargočoahkkima árvvoštallat mo dálá dilli lea ja gavnnahit maid máilbmeorganisašuvdna sahtá dahkat boahtte 5 jagis. Dán oktavuođas dolle álgoálbmotáirrasat iežas čoahkkima ja bukte evttohusaid maid olles čoahkkin dohkkehii. Dát lea árvalus UNESCO dievasčoahkkimii (general conference), mii lea dál skábmamánus. Árvaledje ea.ea. ahte UNESCO galgá ráhkadit bargoplána álggoálbmogiid hárrái, masa gullet ea.ea. ovdidit máŋgagielat ja máŋgakultuvrrat oahpahusa, nannet álgoálbmogiid mediaid, sihkkarastit ahte álgoalbmogiid máhttu váldovuhtui skuvllas ja servodagas. UNESCO deháleamus doaibmá lea dokumenteret mo dilli lea, nu ahte sáhttá veardidit diliid riikkaid ja álbmogiid gaskkas. Dávjá lea váttis oažžut eiseváldit ráhkádit dákkár iskademiid riikkadásis. Norggas bivdii sihke Sámi oahpahusráđđi ja Sámediggi jagis 1997 Oahpahusdepartemeantta iskat makkár rávesolbmuidoahppu fállo sámiide. Muhto departemeanta ii bargan maidege, ja dán jagi UNESCO lea álggahan ja ruhtadan dákkár iskadeami. Rávesolbmuidoahppo-dutkan - Lea go duohtá ahte álgoálbmogiin lea unnit oahppu go eará álbmogiin? - Man muddui ožžot álgoálbmogat oahpu iežaset kultuvrra ja giela mielde? - Besset go álgoálbmogat ieža mearridit sin oahpu hámi ja sisdoalu? - Geat lágiidit rávesolbmuidoahpu álgoálbmogiidda, stáhtat, girkut, álgoálbmotsearvvit dahje priváhta skuvllat ja organisašuvnnat? Dáid ja eará gážaldagaid geahččalit UNESCO vástidit iskademiin mii dál lea jođus. Iskadeapmi guoská sámiide ja inuihtaide, ja álgoálbmogiidda Ruoššas, Thailandas, Filipiinnain, Aoteoroas (New Zealand) ja 8 riikka Ameriikkas. 1997 lágiidii UNESCO máilbmekonferánsa Hámburggas rávesolbmuidoahpu birra. Konferánssas ledje ráđđehusáirasiid ja oahppoorganisašuvnnaid lássin maiddái sullii 40 álgoálbmotáirasa. Doppe mearriduvvui cealkámuša ("Hamburg Declaration on Adult Learning"), mas ea.ea. celkkojuvvui "Rávesolbmuid oahppan galgá speadjálit kultuvralaš máŋggaidvuođa rikkisvuođa ja vuhtii váldit árbeviruid ja álgoálbmogiid máhtu ja oahppanvugiid; sin vuoigatvuohta oahppat eatnigillii galggašii dohkkehuvvot ja čađahuvvot." Konferánssas ledje delegašuvdna Norgga oahpahusdepartemeanttas, ja sii čálle raportta konferánssas, mas ii namahuvvo oppanassiige ahte lei leamaš sáhka álgoálbmogiid birra. Muhto vaikko UNESCO lei mearridan dehálaš prinsihpaid, de sii dihte hui unnán duohta dili birra. Go iskadišgohte gávdne ahte ii ovttage riikkas dahje álgoálbmogis lei buorre diehtu dan birra mo rávesolbmuidoahppu doibmii álgoálbmoga várás. Danin UNESCO:a oahpahuskántuvra (Institute for Education- UIE) Hamburggas álggahii iskadeami. Sii bivde 14 dutkanásahusa miehtá máilmmi guorahallat guđege álgoálbmoga dili. Dáid ásahusaid gaskkas lea Sámi Instituhta. - Min ulbmil lei gávdnat dutkiid geat ieža gullet álgoálbmogiidda, muitala UIE nuppi jođiheaddji, Linda King, gii lea jođihan iskadeami. - Muhto dađe bahábut dat ii leat lihkkostuvvan nu bures. Dušše viđas 14 dutkis gullet ieža álgoálbmogiidda. Dat čájehá ea.ea. ahte máŋga riikkas álgoálbmogiin lea ollu vuolit oahppodássi go sii geat gullet stáhtaid váldokultuvrii ja váldogillii. Miehtá máilmmis badjel 300 miljovna olbmo, sullii 70 riikkas, gullet eamiálbmogiidda ja sis leat máŋga čuođi giela. Omd. leat dušše Mexicos 62 álgoálbmotgiela. Danin dákkár iskadeapmi ii sáhte gohččut go unna oasáža dáin. Dattetge dutkanbargguid mat leat jođus čájehit nu ollu oktasašvuođaid ahte lea vejolaš dadjat oalle ollu obbalaččat mo álgoálbmogiid oahppodilli lea. Dutkit 13 riikkas ledje mielde konferánssas Parisas, ja sis lei iežas čoahkkin gos presenterejedje bohtosiid ja ráhkadedje plána mo gárvvistit barggu. Boahtte jagi, guovvamánu álggos, galget iskadeamit leat gávvis ja álmmuhuvvot, vuos interneahta bokte. Dáid iskademiid vuođul, mat dán rádjái leat čađahuvvon, celke dutkit maid sin mielas berre dahkkojuvvot, ea.ea.: - Rávesolbmuidoahppu ferte huksejuvvot álgoálbmogiid kultuvrra, gielaid ja oahppahvugiid vuođul. - Buot ráđđehusain galggašedje sierra prográmmat álgoálbmogiidda, mas lea sierra juolludeapmi. Dakkár prográmmat galget erenoamážit váldit vuhtii álbmogiid geat ellet moadde riikkas. UNESCO ja álgoálbmogat UNESCO,United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, dahje Ovttastahtton Našuvnnaid Oahpahus-, Dieđa- ja Kulturorganisašuvdna, lea okta ON:a vuolit organisašuvnnain. Eará vuolit organisašuvnnat leat omd. bargoorganisašuvdna ILO (mii lea mearridan ILO-konvenšuvnna 169 álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra), mánáidorganisašuvdna UNICEF ja dearvvašvuođaorganisašuvdna WHO (gos Gro Harlem Brundtland dál lea jođiheaddjin). UNESCO vuođđoduvvui 1945, ja váldokántuvra lea Parisas. UNESCOs leat kántuvrrat máŋgga riikkas ja moadde kántuvrra main lea ovddasvástadus sierra barggu ovddas, dáid gaskkas lea Oahpahuskántuvra Hamburggas, mii lea álggahan iskadeami álgoálbmogiid rávesolbmuidoahpu birra. Go leat stáhtat mat leat miellahtut UNESCOs, de lea váttis sidjiide dahkat mearrádusaid mat leat eaŋkilstádaid politihka vuostá. Dattetge UNESCO mearrádusat sáhttet váikkuhit miellahttostáhtaid politihkka, jus guđege riikkas leat olbmot geat váikkuhit stáhtaid dan guvlui maid UNESCO lea ávžžuhan. Nu árrat go 1951 lágiidii UNESCO konferánssa, man fáddá lei: "Gielaid geavaheapmi oahpahusas". Dát čilgii ahte juohke giella lei anihahtti skuvllas. Dát váikkuhii maiddái davviriikkaid eiseválddiid skuvla- ja giellapolitihkkii, nu ahte áiggi mielde šattai fas lohpi oahpahit sámegillii. Nie lea hui dehálaš omd. sámi organisašuvnnaide ja ásahusaide ahte sii sáhttet čujuhit cealkámušaide mat bohtet UNESCOs ja eará riikkaidgaskasaš organisašuvnnain. Jagis 1992 nammadii UNESCO ovttas ON:ain "Máilbmekommišuvnna kultuvrra ja ovdideami hárrái", ("World Commision on Culture and Development"), mii 1995 álmmuhii raportta "Our creative diversity". Raporta ii leat jorgaluvvon sámegillii, ii ge dárogillii, muhto gávdno ruo(agillii, namain "Vårt skapande mangfald". Kommušuvnnas ledje 14 olbmo miehtá máilmmis, ja okta dáin lei Ole Henrik Magga. - Mun ledjen áidna álgoálbmotáirras kommišuvnnas. Go álggiimet eará miellahtut eai diehtán nu ollu álgoálbmogiid birra. Sii eai dovdan ge barggu mii ILOs lea leamaš álgoálbmogiid hárrái. Dovdden álggos ollu vuosteháhku, muhto dađistaga ipmirdišgohte, ja dovddan ahte boađus šattai oalle buorre. Ipmárdus lea sahka lassánán UNESCO-vuogádaga siste maŋimus jagiid. 1997 Hamburg cealkámuš ravesolbmuid oahppama hárrái (5. riikkaidgaskkasaš konferánsa rávesolbmuid oahppama hárrái) 15. artihkkal: Máŋggaidvuohta ja ovttadássásašvuohta. Rávesolbmuid oahppan galgá speadjálit kultuvralaš máŋggaidvuođa rikkisvuođa ja vuhtii váldit árbeviruidja álgoálbmogiid máhtu ja oahppanvugiid; sin vuoigatvuohta oahppat eatnigillii galggašii dohkkehuvvot ja čađahuvvot. Rávesolbmuidoahpus lea stuora hástalus seailluhit ja dokumenteret unnitálbmogiid, álgoálbmogiid ja johtti álbmogiid njálmmalaš máhtu / viisisvuođa. Seammas, kultuvrraidgaskkasaš oahppu galggašii movttidit oahpama iešguđege kulttuvrraid birra ja dáid gaskkas, doarjun dihtii ráfi, álbmotvuoigatvuođaid ja vuđolaš friidjavuođaid, álbmotstivrejumi, vuoigalašvuođa, friddjavuođa, ovttaseallima ja máŋggaidvuođa. 18. artihkkal: Álgoálbmogiid oahppu ja kultuvra Álgoálbmogiin ja johtti álbmogiin lea vuoigatvuohta beassat searvat buotlágan ohppui maid stáhta lágiida. Seammas sin ii galgga gildejuvvot vuoigatvuohta geavahit kultuvrraset ja gielaset. Oahppu álgoálbmogiid ja johtti álbmogiid várás galggašii gielalaččat ja kultuvrralaččat leat sin dárbbuid mielde ja galggašii addit beassama viidáset ohppui ja hárjehallamii. ____________________________________ Eará čállosat álgoálbmogiid birra dahje oahpahusáššiid birra álgosiidui sveilund@online.no Globála riidu globála apartheida vuostá Dát artihkkal lea WS2 (Levi)-hámis. Loga dan Unicode-hámis Svein Lund Artihkkál Min Áiggis, 11.10.2000 ____________________________________ Globála riidu globála apartheida vuostá - Riikkaidgaskkakaš solidaritehta dihtii nagodeimme vuoitit bahá apartheid-vuogádaga badjel. Dálá ekonomalaš globáliseren ii leat go globála apartheid. Dán globálalaš soardima mii fertet vástidit globálalaš vuostálastimiin ja vuoigatvuođain. Nie logai afriihkalaš báhpa, gii Máilmme Girkoráđi bealis humai miellačájeheamis Prahas, mii gáibidii Máilbmebáŋkkus luoitit geafes riikkaid vealggi. PRAHA: Svein Lund (teaksta ja govat) Oba máilmmi mediat leat dál muitalan Čekkia fearaniid birra. TV:as mii leat oaidnán soađi demonstranttaid ja politiijaid gaskkas, gatnjalgássa ja čáhcekanonaid. Muhto dat lea dušše unná oasáš duohtavuođas. Duháhiid ráfálaš vuostálasttiid gaskkas ledje moaddelogi jallat Italias ja Duiskkas geat háliidedje provoseret soađi, ja sii nagodedje geassit buot mediaid beroštumi. Ieš ledjen mielde ráfálaš oasis stuora miellačájeheamis, in ge dihten soađi birra ovdal go mu joavku váldii bottu ja oinniimet soađi TV:as muhtin kafeas Prahas. Ja ieš dát stuora miellačájeheapmi ii lean go oasáš buot fearániin mat leat leamaš Čekkia oaivegávpogis dan botta go Máilmmebáŋkkus ja Ruhtafoanddas lei jahkečoahkkin dáppe. Dáppe leat leamaš máŋga ráfálaš miellačájeheami, ea.ea. Norgga ambassadevravistti olggobealde. Njeallje beaivvi ledje rabas čoahkkimat, main máŋgga riikka ja searvvi áirásat leat muitalan Máilbmebáŋkku ja Ruhtafoandda váikkuhusaid birra. Čoahkkinráiddu loahpas geigejuvvui ságastallamiid čoahkkáigeassu Máilbmebáŋkku ja Ruhtafoandda áirrasiidda. Videofestiválas čujuhuvvui filmmaid mat čájehit gillámusaid vealgenoađi ja Máilmmabáŋkku huksenprošeavttaid geail. Lea leamašan kulturfestivála, konsearttaiguin ja dáidačájahusain. Miehtá máilmmis leat duháhiid olbmot boahtán Prahai. Muhtimat bohte girdiin ja vuddjojuvvojedje limousiinnain girdišiljjus. Sis ledje čáhppes dreassat ja politiija fáktejeddje sin. Sis ledje dievva ruhtaburssat ja báŋkokonttut ja bohte IMF/WB-čoahkkimii sihkárastin dihtii ahte dát fámolaš ásahusat ain fievrida politihkka mii dahká rikkiid riggábun ja geafit fas geafibun. Muhtu Prahai bohte maiddái duháhiid olbmot bussiin vuostálastit dan politihka. Moaddelogi duhát vuostálasttiid gaskkas ledje 4-500 Norggas. Eanetlohku lei Europas, go geafes riikkaid olbmut eai suitte boahtit Eurohpai demonstreret. Aŋkke ledje olbmot Bangla Deshas, Bolivias, Indonesias, Zambias, Bulgarias, Ecuadoras, Nigerias ja máŋga eará riikkain boahtán Prahai muitalit mo Máilmmebáŋku ja Ruhtafoanda leat čuohcan sin riikkaid ja álbmogiid. Vealgi goddá. Lihkkadus mii gaibida vealgeluoitima lea dál šaddame okta stuoramus politihkalaš lihkkadusain mii goassege lea leamaš máilmmis. Oktiibuot leat badjel 22 milliovdna olbmot vuolláičállán gáibadusa ahte buot geafes riikkaid vealgi galgá sihkkojuvvot. Praha miellačájeheamis, mii lei moadde beaivvi ovdal Máilmmebáŋkku čoahkkima ráhpama, ledje vaikko makkár olbmot mielde; báhpat Čekkias ja Afrihkas, buddhistmunka ja juvdalaš rabbi. Ovttas sin ledje fágasearvvit, anarkisttat, sosialisttat ja luonddugahttennuorat. Norggas leat 50 searvvi ráhkadan akšuvnna «Slett u-lands-gjelda», ja dán akšuvnnas lei boahtán dievvá busse nuorat Prahai. Lei jaskes toga mii manai šaldi badjel Vltava-eanu rasta, ja miellačájeheaddjiin ledje ruossat mat symboliserejedje buot olbmot geat jápmet vealggi geail. Appeallasis muitalii afriikkalaš báhpa ahte juohke beaivvi jápmá 19000 mánát Afriikkas, ja váldosivva dasa lea ahte vealgi hehtte stáhtat addit dohkkalaš dearvvašvuođabálvválusaid. Eanetlohku riikkain main otne lea stuora vealgi leat ovdal leamaš koloniijat. Koloniijaáiggis Eurohpalaš koloniijafámut rievidedje riggodagaid ja bilidedje kultuvrralaš ja sosialalaš struktuvrraid. Go dát riikkat šadde formálalaš iešmearrideaddjin, sis ii baljo lean industriija. Sii fertejedje vuovdit vuođđogálvvuid rikkis riikkaide ja importeret industriijagálvvuid. 60-70-jagiin oarjemailmmi stáhtat, priváhta báŋkkut ja Máilbmebáŋku fálle hálbbes loanaid, ja measta buot geafes riikkat válde ruđaid loanas. Máilmmebáŋku ja rikkis riikkat movttidahtte geafes riikkaid gilvit šattuid maid sáhte eksporteret, nugo gáfeha, peanøttaid, kakao ja duhpaha, nu gohččoduvvon «cash crops». Muhto de «cash crops»-háttit njidje, oljo- ja industriijagálvoháttit loktanedje ja seammas reaŋtu loktanii issorasat. Geafes riikkat eai nagodan máksit vealggiset ja fertejedje váldit ođđa loanaid máksit boares loanaid. Dál máŋga riikka geavahit badjel beali stáhtabušeahtas vealgemáksimii. Mii lea Máilmmebáŋku ja Ruhtafoanda? Sihke Máilmmebáŋku (World Bank dahje International Bank on Reconstruction and Development) ja Riikkaidgaskkasaš Ruhtafoanda (International Monetary Fund - IMF) vuođđoduvvojedje 1944, USA:s, ja álgoulbmil lei bajáshuksen nuppi máilmmesoađi maŋŋil. Máilmmebáŋku ja Ruhtafoanda leat riikkaidgaskkasaš organisašuvnnat, gos masá buot mailmmi riikkat leat miellahtut. Muhto dát organisašuvnnat eai leat demokráhtalaččat nugo omd. Ovttastuvvon Našuvnnat ja ILO ja UNESCO. Dáin lea juohke riikkas okta jietna, muhto IMF/WB:as jienastit riikkat ruđa mielde. Dát dagaha ahte USAs le 18% jienain ja mailmmi 10 riggáseamus riikkat leat ovttas eanetlohku. Eará riikkat fertejit danin čuovvut maid riggát mearridit. IMF/WB:as lea váldokántuvra USA oaivegávpogis ja Mailmmebáŋkku generaldirektevra lea álo leamašan ameriikkalaš! Máilbmebáŋku addá loanaid stuora huksenprošeavttaide mat riikkat eai nagot iea ruhtadit. Máilmmebáŋku lea leamaš stuoramus gáldu ruhtadit eanudulvademiid. Dán dihte lea oktiibuot 10 milliovnna olbmot bággejuvvon fárret. Máilbmebáŋku addá ovttas IMF:ain «struktuvraloanaid». Daidda loanaide leat čadnon eavttut, omd. ahte riikkaidgaskasaš fitnodagat galget beassat investeret buriin eavttuguin. Riikkat fertejit privatiseret stáhtalaš fitnodagaid ja bálválusaid, ja unnidit stáhtabušeahta. Muhto go stáhtat privatiseret eai leat dábálaččat dain riikkain doarvái priváhta kapitala oastit stáhtafitnodagaid. Privatiseren mearkkaša danin ahte stuora riikkaidgaskasaš fitnodagat ostet omd. ruovdemađiid, energiijafitnodagaid ja velá dearvvašvuođabálválusaid. Ja buot ruđat mat stáhtat dinejit mannet njuolga vealgemáksimii. Álgoálbmogat gillejit Máilmmebáŋkku geail. Vuostálasttiid gaskkas gávdnen álgoálbmogiid Chiles ja Bolivias ja velá moadde sápmelačča, ja okta parolain stuora miellačájeheamis lei «IMF/WB - get out of indigenous peoples lands!» - «Ruhtafoanda/Máilmmebáŋku - mannet eret álgoálbmogiid riikkain!» «Public Forum»-čoahkkimiin ja čállosiin muitaledje mo álgoálbmogat gillejit Máilmmebáŋkku dihtii. Deike eai čaga go moadde ovdamearkka: * Guatemalas lei 1980 garra diktatuvra mas lei soahti ieas Maya-álgoálbmogiid vuostá. Eiseválddit áigo ovttas Máilmmebáŋku hukset buođu, muhto Rio Negro nammasaš gilis Maya-olbmot biehtaledje fárret. Soahteveahka godde dalle 400 maya-olbmuid. Máilmmebáŋku beasai dulvvadit eanu, ja ii cealkán maidege massakra vuostá. * Chiles lea Máilbmebáŋku ruhtadan stuora dulvadanprošeakta Biobio-eanus, mii lea Mapuche-álbmoga eatnamis. Vuosttaš buođđu lea juo huksejuvvon, ja lea ain riidu boahtte 5 boađu birra. Norgga fitnodat Kværner searvá huksemii ja Norga stáhta lea doarján prošeavtta. Muhto Sámediggi ja luonddugahttensearvvit leat dorjon vuostalastima. Nuorta-Eurohpa ođđa soahtešillju Lea vuosttáš háve ahte Máilbmebáŋkkus / IMF:as lea jahkečoahkkin Nuorta-Eurohpas. Dalle go Mailbmebáŋku vuođđoduvvui 1944:is, galge Čekkia ja Polen leat mielde. Muhto go kommunisttat válde fámu doppe jagis 1948, hilgui Máilbmebáŋku dáid riikkaid. Easká 1990-jagiin leat Máilbmebáŋku/IMF fas oon coavcci Nuorta-Eurohpas. Báŋku lea addán stuora loanaid, muhto eaktu lea dáppe maid leamaš privatiseren. Čekkias lea priváhta sektora oassi buvttadusas goargŋun 5 proseanttas 80 prosentii, ja Volkswagen oamasta dál Čekkia stuoramus fitnodat Škoda. IMF:a «šohkka-giehtadus» lea dagahan stuora váttisvuođaid Nuorta-Eurohpa álbmogiidda. Buvttadus lea gahččan issorasat máŋgga riikkas ja sosiala váttisvuođat leat goargŋun. álggus ledje measta buohkat positiiva go Máilbmebáŋku buvttii ođđa ruđa investeremii, muhto kritihka ja vuosttalašvuohta lea dál šaddame. Okta ovdamearka lea INPEG - Initiatiiva ekonomalaš globaliserema vuostá - mii lágiidii miellačájehemiid Prahas. Nubbi lea searvi Central East Europe Bankwatch Network, mii čuovvu Máilbmebáŋkku ja eará oarjemáilmmi finansaásahusaid fearaniid Nuorta-Eurohpas. Ruhtafoanda ja Norga Ruhtafoandda politihkka čuohcá eanemusat geafes riikkaid, go dáin ii leat válljenvejolašvuođat. Muhto IMF lea maiddái cealkán maid oaivvilda Norgga ekonomalaš politihka birra. Raporttas mii bođii dan jagi guovamánus celkojuvvui: - Norga galggašii geavahit unnit ruđa almmolaš bálválusaide nugo dearvvašvuhtii ja skuvlii ja unnidit bálkálásahusaid. - Norga galggašii privatiseret buot almmolaš fitnodagaid, omd. telekommunikašuvnna ja oljofitnodagaid. - Norgga galggašii lasihit bargohisvuođa, heittihit eanandoallosubsidiaid ja unnidit suohkkaniid ieštivrema. Muhtumat dinejit Prahas bođii ovdan mo ollu olbmot gillejit Máilbmebáŋkku ja Ruhtafoandda stivrema geail. Muhto leat maiddái olbmot geat dinejit go earát geaffojit: 5 stuorámus fitnodagat máilmmis dinejit eambbo go olles Afrihka ja Gaska-Nuorta. 226 riggáseamus dollarmilliardeara máilmmis dinejit dál eambbo go 2,5 milliarda geafimus olbmot máilmmis. Erohus gefiid ja riggáid gaskkas goargŋu jagis jahkái. Máilbmebáŋku dinii áigodagas 1980-1992 sullii 5000 milliarda ruvnno, dušše geafes riikkaid reantumáksimis. WB/IMF-čoahkkin biehttalii fas heaittihit geafes riikkaid vealgi. Norgga ráđđehus doarjá ollásit Máilbmebáŋkku ja Ruhtafoandda politihka. Ja Statoilas lea hui buorre ovttasbargu Máilbmebáŋkkuin. ___________________________________________________ Eanet artihkkaliid riikkaidgaskkasaš gaaldagaid birra: EU álgosiidui sveilund@online.no Skuvlalinux A1ššu 01.10.2002 Svein Lund:Skuvlalinux - dihtorprográmmat nuvttá ja sámegillii! Leat go dolkan máksimis divrras dataliseanssaid máilmmi riggáseamus fitnodahkii? Dál sáhtát farga oažžut buot prográmmaid maid dárbbasat measta nuvttá. Ja deháleamus prográmmat velá sámegillii. Svein Lund Mannan duorastaga presenterejuvvui Skuvlalinux dihtorkonferánssas, maid Stáhta oahppakántuvrra lágiidii ovttas Finnmárkku allaskuvllain ja Sámi allaskuvllain. Oslos lei boahtán Knut Yrvin, gii lea Skolelinuxa prošeaktajođiheaddji, ja Gironis lei boahtán Børre Gaup, gii lea álggahan barggu jorgalit Linux-prográmmaid sámegillii. Skuvlalinux-presentasuvdna lei okta golbma parallealla sešuvnnain, ja 40-50 olbmo ledje čoagganan guldalit maid Skuvlalinux sáhtii fállat. Ledje erenoamážit guokte ášši maid geasuhedje skuvlaolbmuid; vejolašvuohta seastit ruđa ja vejolašvuohta oažžut prográmmaid sámegillii. A1lggos muitalii Børre Gaup sámegielčovdosa birra. Ovdal go Skuvlalinuxprošeakta álggahuvvui ii lean vejolaš čállit sámegillii Linux-prográmmain. Vuosttaš maid fertejedje ortnet lei danin boallobeavdeprográmma, fonttaid ja sorterendoaimma. Dál lea vejolaš čállit sámegiela seamma álki go dárogiela ja máŋga eará gielaid. 1500 diimmu jorgalanbargu Seammás go barge sámegielčovdosiin álggahii Skuvlalinux barggu jorgalit prográmmateavsttaid sámegillii. Ovdalgihtii ii gávdnon dákkár sámegiel dihtorprográmmaid oppanassiige, nu ahte lei váttis gávdnat sániid. Danin lágiiduvvui dan giđa terminilogiijaseminára jorgaleddjiid várás. Oktiibuot leat jorggaleaddjit diibmá skábmamánu rájes geavahan sullii 1500 diimmu jorgalanbargui, ja measta visot lea nuvttá bargu. Dál gávdno dáid prográmmaid unnit dahje eanet sámegillii: KMail (epoastaprográmma), Konqueror (fiilagieđahallan ja fierpmádatlohkan), KWord (teakstagieđahallan), KSpread (rehkenastin) ja KBabel (jorgalanprográmma). Ii oktage prográmma lea áibbas gárvvis, ja duos dás leat báhcán eŋgelasgiel gohččumat masa eai leat vel gávdnan sámegiel jorgalusaid. Lea ain ollu mii báhcá, ja nu guhká go ii gávdno ruhta maksit jorgaleddjiid, de adjana guhkes áiggi. Danin Skuvlalinux lea ohcan ruhtaveahki sihke Sámedikkis ja Gieldadepartemeanttas. Dán rádjái 4-5 olbmo leat dahkan jorgalanbarggu, ja jus galgá šaddat measta seamma ollu prográmmat sámegillii go dárogillii, fertet eanet olbmot searvat. Dárbbašuvvo sihke jorgaleaddjit ja olbmot geat sáhtet dárkkistit jorgalemiid gielalaččat ja fágalaččat. Knut Yrvin čilgii makkár ovdamunit livččii skuvllaide válljet Linux ovdal Windows. Deháleamus lea seastit liseanssagolut, mat dál sáhttet leat stuora oassi skuvlabušeahtas. Son muitalii ahte suohkanis gos son boahtá, Nittedal, lea skuvllain 60 dihtora maid eai sáhte geavahit, go suohkanis ii leat ruhta máksit liseanssa. Muhtin skuvla, Høle barne- og ungdomsskole, oaččui 4 jagi das ovdal 40 geavahuvvon dihtoriid skeaŋkan. Muhto skuvllas ii lean ruhta máksit 128000 ruvnno liseanssain. Danin dat skuvla, vuosttažin Norggas válddii Linux atnui, ja dalle beasai geavahit dihtoriid. Oktiibuot Yrvin čuoččuhii ahte Norgga skuvllat sáhtet seastit 175 milliuvnna mat dál mannet njuolga Microsoftii. Eará ovdamunni lea ahte Linuxain sáhttá čatnat eanet dihtoriid ovtta bálvái (serverii). Dušše bálvá ferte leat ođđa ja stuora dihtor, geavaheaddjit sáhtet geavahit boares dihtoriid mat muđui livčče bálkestuvvon. Yrvin árvalii ahte sáhttá duppalastit skuvladihtoriid eallináiggi. Su goalmmat ágga lei sihkarvuohta. Linux lea measta virusaid haga ja fitnodagat mat leat molsun Windowsas Linuxii leat measta jávkadan virusčuolmmaid. Go prográmmapáhkka dál lea gárvvis lea boahte ceahkki bovdet skuvllaid geahččalit daid. 4 fylkkas leat juo mielde geahččalanprošeavttas, ja Yrvin logai iežas boahtán Finnmárkui oažžut viđat fylkka fárrui. Son ii oro dárbbašeame vuordit guhká, go lei stuora beroštupmi guldaleddjiin, sihke sámi ja dáža skuvllain. Gos háhkat Skuvlalinuxa? Dán giđa presenterejuvvui Skuvlalinux áigečállagis Linuxmagasinet, ja dan mielde čuovui Skuvlalinux-CD geahččalanveršuvnnas. Ja maŋimus nummaris bođii nu gohččoduvvon 1.0-veršuvdna. Lea maiddái vejolaš viežžat dan interneahtas, muhto dat han adjanivččii beare guhkes áiggi. Interneahtas (www.skolelinux.no) sáhttá baicce viežžat giehtagirjji, ja fargá boahtá maiddái kursa. Nugo namma muitala lea Skuvlalinux-páhkka ráhkaduvvon erenoamážit skuvllaid váras, ja jurddašuvvon dihtoriidda mat leat fierbmadahkii nu ahte prográmma instalerejuvvo bálvái, ii fal iešguhtiige dihtorii. Lea dieđusge maiddái vejolaš installeret dan oktagaš dihtorii, muhto dalle ferte dahkat veahá liigebarggu heivehit ovdal go sáhttá čálihit ja oažžut oktavuođa interneahtain. Muhto boahte ceahkki lea ráhkadit sierra "ruovttoveršuvnna" jurddašuvvon dihtoriidda mat eai leat čadnon bálvái. Ságastallanlistu Go dihtorčeahpit miehta Norgga ságastallet dihtorprográmmaid birra, sii geavahit dieđusge interneahta. Skuvlalinuxas leat olles 4 ságastalanjoavkku, okta joavku oppalaččat olles prošeavtta birra, ja okta joavku guđege giela várás maidda prográmmat jorgaluvvot: ođđadárogiella, girjedárogiella ja davvisámegiella. Jus háliidat searvat ja čuovvut ságastallama sámegieljorgaleami birra, lea čujuhus: i18n-sme@lister.ping.uio.no. Mii lea Linux? Linux lea operatiivavuogádat mii lea molsaeaktu Windowsii dahje Macintoshii, ja maid sáhttá geavahit juohke dihtoris. Microsofta prográmmaid ovddas ferte máksit divrras liseanssaid Microsoftii, muhto Linux-prográmmain ii leat liseansa, go dat leat rabas buohkaide. Dát mearkkaša ahte oaččut prográmmaid measta nuvtta, ja dalle dus lea vuoigatvuohta máŋget dan nu ollu maid háliidat. Dus lea maiddái vuoigatvuohta rievdadit prográmma ja vuovdit du veršuvnna Linux-programmain. A1idná eaktu lea ahte prográmmerenkodat galget leat rabas buohkaide. Dat gohččoduvvo eŋgelasgillii "open source" dahje "rabas gáldu". Linux ii boađe Ameriikkas, lei suopmelaš Linus Torvalds gii ráhkadii vuosttaš Linux-prográmma 1991, ja operatiivavuogadat lea ožžon nama ráhkadeaddji mielde. SU maŋŋil lea duháhiid dihtorčeahpit miehtá máilmmi buoridan ja viiddidan dan bargu, ja Linux vuođul leat dál máŋga suorggi dahje nu gohččoduvvon distrubušuvnna, nugo Red Hat, Mandrake, Suse, Debian ja vel eanet. Dát fas bohtet jámma ođđa veršuvnnain, nugo Red Hat 7.2., Mandrake 8.1. jna. Skolellinux lea huksejuvvon Linux Debian 3.0. vuođul. Linux-distribušuvnnain lea siskkoš (core/kjerne), mii ii oidno, ja mii lea oktasaš buot distribušuvnnaide. Dat maid ođasmáhttojuvvo muhtumin, ja dás lea maiddái veršuvdnanummár. Olggobealde siskkosa leat geavaheaddjiprográmmaid mat sáhttá oaidnit. Dehálaš prográmma lea konsoll, gos sáhtá čállit gohččumat. Dás lea sullásaš doaibmá go MS-DOS, mii ovdal lei Microsofta operatiivavuogadat, muhto mii dál lea jávkán Windowii. Go álggahat dihtora mas lea Linux-prográmma, boađát dábálaččat muhtin geavaheaddjiprográmmii mii sulástáhtá Windowsa. Leat guokte váldomolsaeavttu: Gnome ja KDE. Skuvlalinux geavaha KDE. Dan vuolde sáhtát fas válljet buotlágan prográmmaid nugo čállinprográmmaid, rehkenastinprográmmaid, sárgonprográmmaid jna. Measta visot mii lea vejolaš Windows vuolde lea maiddái vejolaš Linux vuolde. Lea go Linux váttis? Máŋggas jahket ahte lea váddásat bargat Linuxis go Windowsis dahje Mac:as. Nu lea leamaš, muhto dat lea rievdadeame. Ain sáhttá leat veahá eambbo bargu installeret ja heivehit prográmmaid, muhto go dát lea dahkkon lea hui álki geavahit daid. Jus leat hárjehallan bargat Windowsis, sáhtát čálligoahtit ja rehkenastigoahtit Linux-prográmmain dakkaviđe. ______________________________________________________________ STA1HTAS LEA VUOIGATVUOđAT! Artihkkal Min A1iggis, 08.09.1993 SA1MEVUOIGATVUOđALA1VDEGOTTI VUOIGATVUOđAJOAVKU: STA1HTAS LEA VUOIGATVUOđAT! Svein Lund Sámevuoigatvuođalávdegotti Vuoigatvuođajoavkkus ("Rettsgruppa") lea dál loahppajurdda gárvvis: Stáhta lea Finnmárkku eatnama oamasteaddji. Vuoigatvuođajoavkku loahpajurdda bođii ovdan Sámevuoigatvuođalávdegotti čoahkkimis cuoŋománu 22. beaivvi, muhto ii mihkkege lea boahtán olggos mediaid bokte. Jus SVL čuovvu Vuoigatvuođajoavkku evttohusaid, de boađus sáhttá šaddat juste nuppi lahkái go dat mii máŋggas doivo dalle go SVL álggahuvvui jagis 1980. Stáhta oažžu doarjaga ja sámi oamastanvuoigatvuohta eatnamii ja čáhcái ii gávdno Norggas. Sámevuoigatvuođalávdegotti vuosttáš čilgehus bođii jagis 1984 ja lei ea.ea. vuođđun Sámedikki ásaheapmái. Dan rájes lea leamaš oalle jaskat, muhto mannan jagi lea ovtto boahtán ođđa dieđut goas 2. čilgehus šaddá boahtit. Dát guoská eanan- ja čáhcevuoigatvuođaide Finnmárkkus, ja 3. čilgehus guoská eará sámeguovlluide. Mannan skábmamánus Finnmark Dagblad čálii ahte lávdegottis lei buot guorahallamat gárvvisin, ja ahte čilgehus šaddá boahtit jagis 1993. Muhto guovvamánus muitalii Arbeiderbladet ahte ain mannet moadde jagi. Dál muitala váldočálli Jon Gauslaa ahte čilgehus jáhkkimis boahtá easkka jagi - beannot jagi geažes. Muhto dán čavčča almmohuvvojit Vuoigatvuođajoavkku ja Hálddašanjoavkku guorahallamat. Sámevuoigatvuođalávdegotti álggaheami vuođđun lei sámeaktivisttaid gáibádusat álttá-riiddus. Muhto dál dat orru šaddame eiseválddiid bierggas legitimeret iežaset vuoigatvuođaid sámi guovlluin, ja gomuhit sámi vuoigatvuođagáibádusaid. Mo dát lea leamaš vejolaš? Lea 16 olbmo sturrosaš Sámevuoigatvuođalávdegoddi mii galgá mearridit loahppačilgehusa. Muhto ii leat dábalaš miellahtut geat addet vuođu, dat geat ovddastit sámeorganisašuvnnaid, ealáhusorganisašuvnnaid, suohkaniid ja sámi ásahusaid. Historjáčeahppit dahket juoidá, muhto eanemus bohtet čállingottis, Vuoigatvuođajoavkkus ja Hálddašanjoavkkus. čállingottis barget golbma juristta, buohkat leat dážat. Justisdepartementa nammadii Vuoigatvuođajoavkku jagis 1985. Sii galge guorahallat dála vuoigatvuođadili ("gjeldende rett"). čieža miellahtu gaskkas guđas leat juristtat (Sverre Dragsten, Stein Owe, Torgeir Austenå, Thor Falck, Thor Falkanger ja Otto Jebens) ja 1 historihkkár (Gudmund Sandvik). Ii oktage lea sápmelaš ja ii oktage lea álbmotvuoigatvuođaekspearta. Sámevuoigatvuođalávdegottis leat measta 2/3 dážat ja sullii 1/3 sámit. Sámi áirasat ovddastit organisašuvnnaid mat leat iešguđetlágán oainnut. Danin ii leat jahkehahtti ahte eanetlohku šaddet gomuhit Vuoigatvuođajoavkku bohtosiid. Njealjis dain geat leat Vuoigatvuođajoavkku loahppajurdagiid duohken leat ieža maiddái Sámevuoigatvuođalávdegotti miellahttun. DA1ŽA čA1LBMELA1SIIGUIN Oassin Vuoigatvuođajoavkku mandáhtas lei guorahallat sámi vuoigatvuođaipmárdusaid. Muhto čilgehusastis sii mieđihit ahte dát oassi mandáhtas lea leamaš váttis deavdit. Dattege dat ii oro váividan sin. Vuoigatvuođajoavku deattuha dušše guoridit dan mii boahtá ovdan riektedoaimma bokte, earáin sániiguin stáhta oainnu, ja dán vuođul sii dahket loahppajurdagiiddaset, unna mearkkašumiin ahte dađe bahábut mii eat leat ollen guorahallat mii nuppi beali oaidnu leš. A1LBMOTRIEKTI JA1VKAI Vuoigatvuođajoavku galggai guorahallat makkár váikuhus álbmotrievttis (erenoamážit ON-konvenšuvdna sivila ja politihkalaš vuoigatvuoiđaid birra ja ILO-konvenšuvdna álgoálbmogiid birra) lea sámi vuoigatvuođaide Norggas. Sin dulkoma mielde álbmotriekti ii baljo guoská sámiide oppanassiige. Vuoigatvuođajoavku ii dohkket ahte ON-konvenšuvdna geatnegahttá stáhta doarjut sámi kultuvrra, nugo SVLa vuosttaš oassičilgehus juo lea mieđihan. Sii eai dohkket ge ahte luondoriggodagat leat kultuvrra vuođđun, ii ge ahte dálaáigásaš ealáhusat leat sámekultuvrra oassin. Dušše okta Vuoigatvuođajoavkku miellahtuin bealusta álbmotriekteoainnu mii bođii ovdan 1. oassečilgehusas, ja maid Justisdepartementa ja Stuoradiggi leaba dohkkehan. Okta riektegálduin maid Vuoigatvuođajoavku geavaha vuođustit oainnusis, lea áltáduopmu, Alimusriekteduopmu mii jagis 1982 attii stáhta lobi čađahit elfápmohuksema Óávččus. Nu sii dahket beroškeahttá ahte otne livččii ollu váddaseabbut dubmet nie, maŋŋil go oaččuimet Vuođđolága sámeparagráfa, Sámelága ja ILO-konvenšuvnna. ILO-konvenšuvnna 14 artihkkalis leat guoktelágán álgoálbmotvuoigavuođat; oamastanvuoigatvuohta guovlluin gos álgoálbmogat leat domiineren, ja geavahanvuoigatvuođat guovlluin gos sii leat orron eará álbmogiiguin seahkalagaid. Vuoigatvuođajoavkku eanetlohku čuožžuha ahte 14. ártihkal ii guoskka sámiide, dasgo sin oainnu mielde ii gávdno šat guovllut gos sámit sáhttet gáibidit oamastanvuoigatvuođa ("Kategori 1-guovlu"). Sámevuoigatvuođalávdegotti miellahttu Sven Roald Nystø, go čálii čilgehusa NSR ovddas sámeregiuvnna birra, bijai bealistis vuođđun ahte gávdnojit moadde olles suohkana ja bealit eará suohkaniin mat leat kategori 1-guovllut, ja ahte buot eará boazodoalloguovllut leat kategori 2. Ja čilgehusas maid Otto Jebens guovttos Johan Albert Kalstadiin diibmá čáliiga Gieldadepartementta ovddas, soai leaba gávnnahan ahte kategori-1-guovllut gávdnojit 35 suohkaniin Davvi-Norggas. SA1MI DAHJE DA1ŽA HA1LDDAŋ EAPMI ? Sámevuoigatvuođalávdegotti nubbi váldojoavku lea Hálddašanjoavku (Forvaltningsgruppa). Doppe leat maiddái eanaš dáža juristtat. Hálddašanjoavku lea guorahallan mo eatnamat ja čáhcit hálddašuvvojit Finnmárkkus odne. Sin čilgehusas ii galgga leat makkárge konkrehta evttohusat mo rievdadit hálddašeami. Dattege Sámevuoigatvuođalávdegoddi lea guhkes áiggi juo digastallan iešguđetlágán modeallaid, mo hálddašeapmi sáhttá leat boahteáiggis. Lea čállingoddi mii lea ráhkadan daid molsaeavttuid. Guovvamánu Arbeiderbladet muitalii ahte lávdegotti eanetlohku ii hálit bidjat hálddašeami Sámedikki vuollái. Oanehaččat sáhttá dadjat ahte sámi áirasat háliidit hálddašeami Sámedikki vuolde, juristtat evttohit ahte gilisearvvit ožžot muhtin vuoigatvuođaid, muhtto stáhta áirasat eai hálit eará rievdadusaid go veahá eambbo fámu suohkaniidda. Vuosttaš jođiheaddji, Carsten Smith, vuolde lávdegoddi barggai oalle jođánit. Ii mannan go 3 jagi ja 8 mánu ovdal go vuosttaš čilgehus lei gárvvis. Muhto dála jođiheaddji, Thor Falch, vuolde bargu lea mannan hui njoazit ja dál orru manname vel unnimusat 10 1/2 jagi ovdal go 2. čilgehus boahtá. Bargadettiin vuosttaš čilgehusain lávdegottis lei ollu čoahkkimat sámi organisašuvnnaiguin, ja sii lágidedje ieža gulaskuddančoahkkimiid báikkálaš politihkkáriiguin, ealáhusservviiguin jna. Muhto dán rájes lávdegoddi lea masá čiehkkadan. Falch ii leat baljo dadjan sáni ge mediaide, ja son lea nagodan oažžut olles lávdegotti mielde das ahte sii dárbbašit "bargoráfi" ja danin sii eai galgga muitalit maidege. Lávdegotti 1. čilgehus lei vuođđun dasa ahte sámit vuosttaš geardde dohkkehuvvojedje Norgga juridihkalaš systemas. čilgehus lei maiddái dehálaš vuođđu go Norga lei vuosttaš eana mii ratifiserii ILO-konvenšuvnna. Carsten Smith lei johtofápmu dan barggus. Muhto Vuoigatvuođajoavkkus ii leat go Otto Jebens gii lea dolvot Smitha barggu viidáseabbut. Eanetlohku, ja Thor Falch sin gaskkas, orru baicca bargame dan vuostá, maid ráđđehus ja Stuoradiggi juo leat dohkkehan. GOS SA1MEPOLITIHKKA1RAT LEAT? Lávdegotti sámi áirasat leat leamaš jegolaččat ja javoheamit. NSRa maŋimus riikkačoahkkimis Sven Roald Nystø logai: "Mii SVLas lea leamaš ovtta oaivvilis ahte mii eat muital maidege lávdegotti barggus". Maŋimus jagiid sámi áirrasat leat čađat lohkan iežaset vuordit gierdameattumat čilgehusa. Muhto oktanaga sámi organisašuvnnat leat dohkkehan ahte sin áirasat leat mielde čiehkat lávdegotti barggu. Lea maiddái boahtán hui unnán konkrehta evttohusat organisašuvnnain mo hálddaseapmi berre leat boahtteáiggis. Eará artihkkalat sámi áššiid birra álgosiidui sveilund@online.no Terminologiija, kultuvra ja oahpaheapmi Dát siidu lea Unicode-hámis. Jus it sáhte lohkat sámegiel bustávaid rievttes láhkái, fertet válljet Unicode iežat fierbmeloganis. Sáhtát lohkat čilgehusa dás. Svein Lund: TERMINOLOGIIJA, kultuvra ja OAHPAHEAPMI Prošeaktabargu Máŋggakultuvrrat pedagogihkka, Sámi Allaskuvla, Guovdageaidnu 1993/94 Sánit eai leat dušše sánit juoga gávdno duohken Jus don jurddašalat Jus don guorahalat gávnnat don Ellen Marit Gaup Dunfjell Sisdoallu 1..Ovdasátni. 2. Álggáhus: Prošeaktabarggu ulbmil 3. Manne terminologiijabargu sámegielas? 3.1. Giella - kultuvrra vuođđu 3.1.1. Mii lea kultuvra? 3.1.2. Kultuvra ja politihkka 3.1.3. Gaskavuohta giela ja kultuvrra gaskkas 3.2. Rievdádusat sámi servodagas 3.3. Moderniseren ja identitehta 3.4. Dáruiduhttin joatká ain 3.5. Terminologiija ja kultuvra 3.6. Termonologiija ja oahpahus 4. Odná terminologiijadilli sámegielas. 4.1. Mat gávdnojit 4.2. Geat dárbbašit terminologiija? 4.2.1. Bargoeallima dárbu 4.2.2. Oahpahusa dárbu 4.2.3. Eará dárbu 4.3. Geat barget terminologiijain? 5. Mo bargat terminologiijjain? 5.1. Geat sáhttet bargat terminologiijain? 5.2. Bargovuogit 5.3. Mo organiseret barggu 5.4. Mo hukset sátnelisttuid 5.5. Sániid gáldut 6. Terminologiijabargu mekánalaš fágain 6.1. Mo rádjet barggu 6.2. Man hámis galgá boađus almmohuvvot? 7. Mo atnit terminologiija oahpaheamis? 7.1. Obbalaččat 7.2. Vásahusat mekánalaš vuođđokurssas 8. Loahppasánit 9. Gáldut ja girjjálašvuohta 10. Mildosat 10.1. Reive ásahusaide 10.2. Vástádusat ásahusain 10.3. Bargobihtát ohppiide 10.4. Ovdamearka mekánalaš sátnegirjjážis 10.5. Mii lea terminologiija? 1. Ovdasátni Dát prošeaktabargu lea oassi barggus mii álgii dalle go mun lohken sámegiela ja pedagogihka Romssas, 1989-91. Mun bohten Guovdageidnui 1988 ja álgen oahpaheaddjin mekánalaš fágain Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvllas (dás rájes SJSBS). In máhttán pedagogihka in ge sámegiela, muhto gávnnahin ahte Sámi joatkkaskuvla ii lean sámi joatkkaskuvla, muhto dáruiduhttinásahus. Mekánalaš ossodagas buot oahppogirjjit ja čálalaš oahpaheapmi lei dárogillii. Njálmmálaččat geavahuvvui sámegiela muhtin muddui barggahagas, muhto buot fágasánit ledje dárogillii. Golbma oahpaheaddjis dušše okta máhttán sámegiela njálmmálaččat, ja ii oktage čálalaččat. Mu mielas oahpaheapmi sámi joatkkaskuvllas berre leat sámegillii, ja mun jerren alddán maid mun sáhtášin dahkat dainna. Vuosttáš lei dieđusge oahppat sámegiela. Muhto sámegiela logadettiin fuomašin ahte dat ii livčče doarvái, ja go válden praktihkalaš-pedagogalaš oahppu 1990-91 čállen prošeaktabarggu maid gohččodin "Sámegiella oahpahusgiellan mekánalaš fágain". Dalle iskkadin makkár eavttut fertejit gohččojuvvot ovdal go lea vejolaš atnit sámegiela váldogiellan oahpahusas mekánalaš fágain: 1. Ohppiin lea sámegielmáhttu 2. Oahpaheddjiin lea sámegielmáhttu 3. Sámegiel terminologiija gávdno 4. Oahppogirjjit sámegillii Mu deháleamus loahppasátni dan bargobihtás lei ahte SJSBS berre álggáhit terminologiijabarggu mekánalaš fágain. Evttohus bođii juste rivttes áigái, go skuvla lei šaddan geahččaladdanskuvlan ja ožžon ruđa dákkár ovdánahttinbargui. Mekánalaš ossodat ozai ruđa dasa ja skábmamánu 1991 moai Arne Johan Turiin bargagođiime. Njukčamánu 1993 bođii vuosttaš gaskabottosaš sátnelistu, mas ledje sullii 800 sáni. Dát bargu lea ain jođus ja čilgejuvvo dás 7. kapihtalis. čujuhan muđuid mu njealje čállosii dán oktavuođas, geahča girjjálašvuođalisttu. Dát lei vuosttaš systemáhtalaš teminologiijabargu mii lea dahkkon min skuvllas, ja lea leamaš váttis gávnnahit mo bargat dainna. Danin mun dovden dárbbu čoaggit dan dieđu mii mis lei ja geahččalit systematiseret dán iežame barggu várás. Jurdda lea ahte dát prošeaktabargu galgá leat ávkin min terminologiijabargui, ja sávan maiddái ahte dát čálus sáhttá leat ávkkálaš earaide geat háliidit bargagoahtit terminologiijain. Mun sáhtán čállit dán bargobihtá dáid vásáhusaid vuođul maid lean ožžon min terminologiijabarggus. Danin áiggun giitit sin geaid haga ii livčče vejolaš čállit terminologiijalisttu ii ge dát bargobihtá; Arne Johan Turi ja sii geat leat dahje leat leamaš mielde min referansejoavkkus; Nils Øivind Helander, Aimo Aikio, Niilo Vuomajoki, Øyvind Moeng, Biret Kallio, Klemet I. Hætta, Nils Morten Hætta ja Anders Oskal. Giittán maiddái islándalaččaid geain mii ohppiimet ollu; Einar Pálsson ja Baldur Jonsson, ja ásahusaid, ohppiid ja oahpaheddjiid geat leat vástidan mu gažaldagaid. Ja loahpas giittán mu garra bágadalli, Asta Balto, gii lea bággen mu rievdadit perspektiivva, nu ahte dát prošeakta bargu ii šaddan dušše terminologiijja birra. 2. Álggáhus: Maid dáinna bargobihtáin? Go bargagohten terminologiijjain mus lei sámi joatkkaskuvlla dárbu vuođđun. Ja go bargagohten dainna bargobihtáin mun maiddái jurdašin ahte terminologiijabargu vuosttážettiin lea bargu mii guoská skuvllaide. Dađistaga mun ipmirdin ahte terminologiijabargu lea gažaldat mii ii dušše váikkut skuvlii, muhto maiddái olles servodaga giellageavaheapmái ja giela árvui. Mu čuoččuhus lea ahte terminologiijabarggu haga servodaga moderniseren mielddisbuktá gielalaš dáruiduhttima. Ja gielalaš dáruiduhttin buktá kultuvralaš dáruiduhttima. Terminologiijabarggu doaibma lea ea. ea. veahkehit ođđa teknologiija sajáiduvvat kultuvrii, nu ahte sámi kultuvra beassá eallit ja ođasmáhttit iežas dál ja boahtteáiggis. Dán bargobihtás áiggun: 1. čájehit man dehálaš terminologiijabargu lea sihke skuvlii ja olles servodahkii ja kultuvrii. 2. iskat mo odná dilli lea sámegiel terminologiijabarggus 3. ákkastallat bargovugiid sihke terminologiija ráhkadeamis ja geavaheamis. 3. Manne terminologiijabargu sámegielas? 3.1. Giella - kultuvrra vuođđu 3.1.1. Mii lea kultuvra? Buohkat leat ovtta oaivvilis ahte kultuvra lea dehálaš oassi min eallimis, muhto ii leat nu álki meroštallat mii kultuvra lea. Arne Martin Klausen čállá girjjistis "Kultur, mønster og kaos", s.21 ahte dušše eŋgelasgiel antropologalaš girjjálašvuođas leat gávdnon 164 kulturdefinišuvnnat. Mo muhtin olmmoš meroštallá kultuvrra sáhttá lea váikkohuvvon dás makkár čerdii, ealáhussii, klássii ja sohkabeallái son gullá, ja makkár politihkalaš oaidnut sus leat. Lea go "materiálalaš kultuvra" oassi kultuvrrain? Antropologat orrot gáržideame meroštallama vuoiŋŋalaš kultuvrii, nugo Roger Keesing, gii čállá čielgasit ahte dat maid olbmot dahket ja duddjot eai gula kultuvrii: "We will use "culture" to refer to systems of shared ideas, to the conceptual designs, the shared systems of meaning that underlie the ways in which a people live. Culture so defined refers to what humans learn, not what they do and make." (Keesing: Cultural Antropology, s.139) Mun lean maiddái ipmirdan Klausena definišuvdna nu ahte kultuvra ii leat go vuoiŋŋalaš kultuvra: "de ideer, verdier, regler, normer, koder og symboler som et menneske overtar fra foregående generasjon, og som man forsøker å bringe videre - oftest noe forandret - til den neste generasjon." (Klausen 1992, s.27) Marxisttat čilgejit kultuvrra oassin servodaga bajilhuksehusas (overbygning), mii lea váikkohuvvon servodaga vuođus (basis), buvtadusfámut ja buvttadusgaskavuođat (produktivkrefter og produksjonsforhold). Juohke čearddalaš kultuvra siskkobealde iešguđetge servodatklássas lea iežas kultuvra, omd. bargiidkultuvra, boanddaidkultuvra ja boargariidkultuvra. Marxistisk uppslagsbok (1974) meroštallá kultuvrra nie (s.173): "kultur - summan av materiella och andliga värden som skapats av mänskligheten under den samhällshistoriska praktiken." Mo mii dulkot kulturdoahpaga sáhttá mielddisbuktit stuora politihkalaš konsekveanssaid. Dát mii oaidnit das mo láhkaolbmot dulkojit 27. artihkala ON-konvenšuvnnas sivila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra. "In those states in which ethnic, religious or linguistic minorities exist, persons belonging to such minorities shall not be denied the right, in community with the other members of their group, to enjoy their culture, to profess and practice their own religion or to use their own language". Sámevuoigatvuođalávdegotti barggu olis lea šaddan dehálaš gažaldat mo dulkot 27. artihkala. NAč 1984:18 s.274: "Guovddášgažaldat dán čielggadeapmái lea, sisttisdoallá go 27.art. kulturdoaba maiddái "epmolaš" ("vuoiŋŋalaš") kultuvrra ávnnaslaš dahje materiálalaš eavttuid. Jus vástádus dása lea positiivvalaš, de dat váikkuha ealáhusaid doaimmaheapmái ja eanan ja čahcevuoigatvuođaide." Sámevuoigatvuođalávdegotti riektejoavku, dulkodettiin 27. artihkala geahččalii fas gáržihit kulturdoahpaga: "Det er vel dessuten ikke gitt at art. 27's formål er å bevare minoritetskulturene, i den forstand at de skal settes i stand til å overleve. Ut fra den tid og sammenheng bestemmelsen ble til i, kan det synes like nærliggende at formålet var å sikre medlemmene en adgang til å dyrke den kultur som forutsetningsvis besto." (s.48) ja viiddaseabbut s. 49: "Selv om det er en forutsetning for de materielle sider av kulturen, og indirekte også for de ideelle, kan det ikke være på tale å se selve ressursgrunnlaget som del av totalkulturen.... Det synes imidlertid ikke naturlig å definere begrepet "samisk kultur" så vidt at det omfatter f.eks. drift av hotell eller bensinstasjon". Earáin sániiguin: "La språk og kultur få sin plass på museum" (Ragnar Olsen/ Mari Boine lávlla "Oppskrift for herrefolk"). 3.1.2. Kultuvra ja politihkka Kultuvralaš dovdomearkkat sáhttet leat čadnon čerdii, našuvdnii, báikái, ealáhussii, sohkabeallái dahje servodatluohkkái. Lea dehálaš našuvnalalaš politihkkariidda deattuhit našuvnna oktasaš dovdomearkkaid. Sii sáhttet dalle badjelgeahččat dahje soardit kultuvralaš dovdomearkkaid mat čájehit ahte našuvnnalalaš kultuvra dattege ii leat nu ovttaskas. Sámi kultuvra lea leamaš čadnon boazodollui, ja dáža (Norgga) kultuvra lea mannan čuohtejagi rájes čadnon boanddaidkultuvrii. Goappašiid kultuvrrain lea mearrakultuvra ja bargiidkultuvra badjelgehččojuvvon. Sii geain lea politihkalaš ja ekonomalaš fápmu lea dábálaččat maiddái kultuvrralaš hegemoniija ja geavahit kultuvrra ovddidit iežaset oainnuid ja árvvuid. Marx lohká ahte ráđđejeddjiid jurdagat leat ráđđejeaddji jurdagat. "I det klassantagonistiska samhället är den andliga kulturen av klasskaraktär." (Marxistisk uppslagsbok, s.175) Muhtin politihkalaš lihkadusat sáhttet deattuhit oktasaš kulturdovdamearkkaid, omd. álgoálbmogiid gaskkas, davviriikkain, EU:as, Afriikkas dahje arábalaš riikkain. 3.1.3. Gaskavuohta giela ja kultuvrra gaskkas Klausen čállá ahte giella lea kultuvrra vuođđu ("Språket - kulturens fundament", s.68). Son gohččoda giela dehálaš kultuvraoassin: "Språk er jo et så vesentlig kulturelement at de fleste vil mene det må med i enhver definisjon av kultur", (s.27), ja čilge ahte giella lea dárbbaslaš gaskaoapmi sosialiseremii: "Vi mennesker er sosiale dyr og kan ikke overleve uten en gruppetilhørighet. Vi blir ført inn i denne gjennom sosialisering på morsmålet, det viktigste kulturelle element, den koden som muliggjør kommunikasjon i gruppen." (s.207.) Keesing oaidná giella eaktun buot kultuvrii: "Language is what makes our culture possible and what makes us unique in nature. Language is also the keystone of culture itself." (Keesing, s.146) Muhto vaikko kultuvra ja giella dávjá leaba čadnon čávgasit oktii, ii leat álo nu. Mii dovdat maiddái ovdamearkkaid ahte álbmogat main lea iežaset giella, eai leat nu erenoamáš kultuvra ránnjáálbmogiid ektui. Áššus muitaluvvo 24.2.94 Friiseatnamis ahte sii áŋgirit várjalit iežaset giela muhto čuoččuhit ahte friisalaččain ii leat eará kultuvra go eará vuolleriikalaččain. Nuppi bealde leat ollu ovdamearkkat ahte guovtte dahje eanet álbmogiin leat seamma giella, muhto iešguđetge kultuvra ja čeardadovdu, nugo Kiinnas hui ja han-álbmogat, geat hupmet kiinnagiela, ja ovddes Jugoslavias bosnialaččat, serbalaččat ja kroatalaččat, geat hupmet serbo-koatalaš giela. 3.2. Rievdádusat sámi servodagas Sámegiella lea álo leamaš riggaseamus giella go galgá hupmat boazodoalu, meahccesteami ja luonddu birra Sámis. Ovddalis áiggis dát guoskkai maiddái mearragátti eallimii, váikko ollu das dál lea jávkán. Sámit leat orron ovttas eará álbmogiiguin nu guhká go mis lea čálalaš historjjá. Duhát jagi čađa čearddat leat lonuhallan gálvvuid, bargovugiid ja sániid. Boarráseamus loatnasániid gaskkas maid sámit leat ožžon skandinavialaš álbmogiin leat eanandoallosánit nugo gussa, sávza, mielki ja heasta. Dát sánit lea nu áiggá heivehuvvon sámegillii ahte mii eat ane daid šat loatnasátnin. Koloniseremiin bohte girku, skuvla, soahteveahka ja máŋgalágán hálddahusásahusat. Ránnjáálbmogiid bokte bođii ođđa teknologiija ja dan oktavuođas ođđa sánit. Sámegiella lea váldán stuoraservodaga sániid mat gusket ođđa áđaide ja fenomenaide, eanet dahje unnit heivehemiiguin. Dát lea dáhpahuvvon spontanalaččat unnán standardiseremiin. Go sátnegeavaheapmi lea standariserejuvvon dat lea áinnas dáhpahuvvon báikkálaččat. Ii leat standardiserejuvvon olles sámi giellaguovllus ii ge davvisámegiel guovllus ge. Sátnehápmi mii lei boađus báikkálaš loanaheamis sajáiduvvo ja ii adno šat loatnasátnin / vierissátnin. Dát lea fenomena mii lea dáhpáhuvvan dološ áiggi rájes, o.m.d. Guovdageainnu suohkan ja Kárášjoga gielda, luoikahuvvon dárogielas "(kyrkje)sokn" ja "(preste)gjeld". Buvttadusvuohki ii lean seamma sámi ja dáža eanandoalus ii ge guolásteamis. (čujuhan dás ea.ea. girjjiide Johs. Falkenberg: Bosetningen i Indre Laksefjord ja Knut Kolsrud: Sjøfinnane i Rognsund.) Go ođđa buvttasdusgaskaoamit nugo mohtorfatnasat ja traktorat bohte, de unniduvvui erohus sámiid ja dážaid eallinvuogi gaskkas. Go Finnmárku ja Davvi-Romssa ođđasithuksejuvvui soađi maŋŋil jávke stuora oasit erohusain mat ledje leamaš čearddaid orrunvugiid gaskkas. Ollu sámit guđđe árbevirolaš ealáhusaid ja ohce barggu sekundára ja tertiárealáhusain. Seammas lea stuoraservodat boahtán lagabui skuvlla, media ja álmmolaš hálddašeami bokte. Sámi servodat lea maŋimus jagiid rievdan ollu ja lea ain rievdame. Dát ovdáneapmi lea garrasit váikkuhan sámiid giellageavaheapmái. Ollu sámit leat láhppan giela. Muhto giellageavaheapmi lea maiddái rievdaduvvon dain guovlluin gos sámegiella ain lea beaivválaš giellan. Go ođđa fievrrut, bargoneavvut ja veahkeneavvut leat boahtán sámi servodahkii, dat leat boahtán dan hámis ja dan giela mielde gos dat lei ráhkaduvvon dahje váldon atnui ovdal go bohte Sápmái. Mii oaidnit maiddái Norgga (dáža) servvodagas ahte omd. dihtor- ja mohtorsihkkalbirrasat leat garrasit báidnojuvvon eŋgelasgielas; omd. "MC-club" ja "Computerworld". Musihkas mii oaidnit ahte sátni "rock" lea sajáiduvvon rievdakeahttá sihke dárogillii ja sámegillii. Ii oktage ipmirdivččii "báktemusihkka" ii ge "bergmusikk". Go otne geahččala buhtistit sámegiela šaddet muhtimin veahá ártegis bohtosat, go Suoma bealde sámit váldet dárogiel luoikkasániid atnui, vealtin dihtii suomagiel luoikkasániid, ja Norgga bealde sáhttá leat nuppe lahkái. Ja dávjá sii eai dieđe man gielas sánit bohtet, dahje jáhket daid sámegielas vuolgán. 3.3. Moderniseren ja identitehta Čeardadovdomearkkat ja identitehta lea leamaš čadnon buvttadusgaskaomiide ja bargoneavvuide. Danin rievdádusat maid lean čilgen bajábealde maiddái váikkuhit sámiid identitehttii ja čeardadovdui. 1880-jagiid rájes skuvla ja eananvuovdinláhka ledje deháleamos dáruiduhttingaskaoamit. Go formálalaš dáruiduhttinnjuolgadusat jávke 1960-jagiin bođii eará ja vel beaktilit dáruiduhttin ealáhusmoderniserema mielde. Ii lean šat vejolaš bargat árbevirolaš vugiin eanandoalus, guolásteamis ii ge boazodoalus. Sámit dárbbašedje maiddái ođđaáigásaš veahkkeneavvuid; traktoraid, skohteriid ja mohtorfatnasiid. Dasa dárbbašedje deavdit skoviid, ohcat loana jna., ja visot lei dárogillii. Ođđa áigi bođii dárogiela bokte. Asle Høgmo čilge dán proseassa girjjistis "Norske idealer og samisk virkelighet", s.122, gos ea.ea. čállá: "... Det har også betydd en kulturell endring i den forstand at den nye teknologien har medført en endring av terminologi og tenkning om driften. Denne importen av et nytt næringsmessig språk og tenkesett har gjort befolkningen mer avhengig av et kunnskapstilfang og et kunnskapsmarked som de i liten grad var produsenter til. Teknologisering i seg selv trenger ikke å innebære assimilering, men teknologisering har også medført en økonomisk og sosial integrasjon i storsamfunnet, som er norsk." Muhtin sápmelaš celkii 60-jagiin: "Før var vi samer - men så fikk vi traktor." ja nubbi logai nie: "Jeg er same, men bror min er ikke same, han er bilmekaniker." (Dađe bahábut in gávnne šat gáldu.) 3.4. Dáruiduhttin joatká ain Leat dál moaddelogi jagi dassái go ovddeš dáruiduhttin hilgojuvvui stáhta álmmolaš sámepolitihkkan, ja muhtin áigodaga maŋŋil, Norgga stáhta álmmolaš politihkka lea šaddan nannet sámegiela ja sámi kultuvrra. Dán mii sáhttit ea.ea. oaidnit Sámelága giellanjuolggadusain, mat leat fámus 1.1.92 rájes. Muhto vaikko sámit leat šaddan eanet dihtomielalažžan, eiseváldiid politihkalaš guottut leat rievdan ja ollu sámi ásahusat leat huksejuvvon, gielalaš dáruiduhttin joatká ain. Máŋgga sámeguovlluin giella jápmá boares buolvvain, go otná váhnenbuolva ii máhte doarvái sámegiela buktit giela iežaset mánáide. Guovlluin gos sámegiella ain lea njálmmálaš váldogiella mii oaidnit ahte dárogiel sánit bohtet eanet ahte eanet sámegiela sisa. Vaikko oahppit dál ohppet čállit sámegiela, dárogiella lea ain čálalaččat váldogiella, ja ollu sámit ain eai máhte čállit iežaset eatnigiela. 3.5. Terminologiija ja kultuvra Dehálaš oassi giella- ja kultuvragáhttemis lea seailluhit terminologiijja mii lea čadnon kultuvralaš dovdomearkkaide, omd. sámegiel duodje- ja boazodoalloterminologiija. Muhto gullá go kulturbargui čoaggit dahje velá ráhkadit dihtorsániid ja mekanihkkársániid? Ii oktage kultuvra ii ge giella sáhte eallit gasku ođđaáigásaš máilmmi jus olbmot eai heivet gielaset ja kultuvrraset dasa, seammas go várjala árbevieru. Muđuid šaddá kultuvra dušše vuorkadávvirkultuvra ja visot mii gullá ođđaáigásaš máilbmái čátnojuvvo vieris gielaide, stuoraservodaga gielaide ja eŋgelasgillii. Sámit dárbbašit terminologiijja buot áššiid birra mat gullet sámi máilbmái. Muhto mii gullá sámi máilbmái? Háliidan vástidit Harald Gaski sániiguin lávlagis Ovddasguvlui: Stánže gávppot, boldon bealdu kantorstuollu stuora viesus buot dat gullet sápmelažžii. Johka šavvá, biegga šuvvá bohccot, sávzzat jura siste buot lea oahppis midjiide Stuora biila, skohterreaškkaš čállinmášin oahppoheapmi sápmelaš dat buot daid dovdá Geainnu guoras bures čŋain beara gova beallasiidda dovdá go šat sápmelaš ge Juohkelágán industriija guolásteapmi, mearrajohtin sápmelaš lea ain ge fárus Sámegiella čábbat čuodjá gosa beare deaivadetne sápmelaš ain guoimmis dovdá Amas jerret geat dii lehpet mannet ehpet dáros dii ge gažaldagat leat nu oahppas Uhcit álbmot dovdu johtu.. vaikko máŋga beal dat seammai amas leat mii apmasiidda. Ovddasguvlui mii ge johtit nana duogaš ala hukset go fal giela dušše muitit. Barggot mii nie ádjit moge go mis soga dovdu bissu..sápmelaš ain sápmelažžii Eai leat dušše sánit dahje tearpmat mat leat erenoamážit iesguđetge gielas, muhto dávjá maiddái doahpagat. Arne Martin Klausen čájeha ahte áidna ivnnit main leat tearpmat juohke gielas leat čáhppat ja vielgat ja áidna doahpagat fulkkiid birra mat gávdnojit juohke gielas leat eadni, áhčči, bárdni ja nieida (s.106). Dárogielas eai gávdno sánit mat vástidit sániide go omd.: muoŧŧa, spáillit ja sisti. 3.6. Terminologiija ja oahpahus Skuvla lei hui dehálaš dáruiduhttinpolitihkkii. Guovddáš oassi stáhta sámepolitihka rievdadeamis lea ahte vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas ja belohahkii sámegillii lea dohkehuvvon ja sámi fáttát leat eanet dahje unnit váldon sisa fágaide. Dattege áiggun čuoččuhit ahte sámi skuvllat ain gielalaččat dáruiduhttet ohppiid, erenoamážit dát guoská joatkkaskuvllaide. Dán bargobihtá vuolggahansádji lea gasku mii sámi skuvllain lea teoriijja ja duohtavuođa gaskkas. Teoriijja mielde oahpahus galggašii leat sámegillii, muhto duohtavuohta lea ahte dat lea eanas stuoraservodaga gielaid bokte. Boađus das lea ahte omd. Suoma ja Norgga bealde sámit masá eai sáhte gulahallat go hupmet fágaset birra. Buot Suoma bealde sámit dihtet mii lea "sytytystulppa", buot Norgga bealde sámit dihtet mii "tennplugg" lea, muhto dušše sii geat leat lohkan Sámás 3 dovdet sáni "cahkkehanginttal". Mii dáhpahuvvá go ii gávdno terminologiija? De oainnán njeallje vejolašvuođa: (Stuoraservodaga giella A, Báikkálaš giella B). 1. Oahpahus šaddá áibbas A-gillii. 2. Oahpaheaddjit hupmet (ja čállet?) B-gillii muhto buot fágasánit váldojuvvojit A-gielas. 3. Juohke oahpaheaddji jorgala ieš ja geavaha iežas fágasániid. Son ii ge leat konsekveanta ja geavaha muhtimin eará sániid mat vastidit seamma doahpagii. Eará oahpaheaddjit atnet eará sániid ja oahppit gávnnahit ahte šaddá nu ollu giellamoivi ahte sii eai oahpa ja ahte livččii buoret jus visot lei A-gillii. 4. Dat geat geahččalit jorgalit dahje čállit oahppogirjjiid vuollánit go eai gávnna sániid. Jus dattege jorgalit de sáhttá šaddat ollu meahttáhusat go ii ovttasge leat doarvái fágalaš ja gielalaš máhttu jorgalettiin ráhkadit vuogas tearpmaid. Min áiggis giella gos ii leat tearpmabargu ii šatta go gievkangiella. Dađistaga giella šaddá jávkat go ii sáhte doaibmat oahpahus- ii ge hálddahusgiellan. Sihke eiseváldit ja sámi ásahusat orrot jurdašeame ahte sámegiella lea dehálaš dušše go guoská erenoamáš sámi áššiide ja erenoamáš sámi kultuvrii. Dát boahtá ovdan sihke giellalágas (3-2) ja Sámi oahpahusráđi strategalaš plánas: "Joatkkaskuvlla várás ferte vuosttažettiin ráhkadit oahpponeavvuid sámegiela vuosttaš ja nubbigillii, ja muhtin prošeavttaide mat gullet dakkár fáttáide ja fágaide main sámi sisdoallu lea guovddážis, nugo servvodatfága, duodji ja boazodoallu. Dain eará fágaide ferte atnit dáčča oahpponeavvuid." (Sámi Oahpahusráđđi: Oahpaheapmi - kultuvra ja iešdovdu. Strategalaš plána sámi oahpaneavvuid ovdánahttimii 1993-96. s.12) Boađus dás lea ahte oahppit ohppet ahte sámegiella dohkke dušše duodjái ja boazodollui, ii ge matematihkkii, teknihkkii ii ge servodatfágaide. Sámi joatkkaskuvllain lea ulbmilparagráfa mii muitala mii lea dain skuvllain erenoamáš ovddasvástádus: "Sámi joatkkaskuvllat galget leat ressursaguovddážat sámi joatkkaoahpu ovddas ja deavdit daid dárbbuid maid ohppiin lea sámi servodaga, riikkaservodaga ja máilbmeservodaga miellahttun. Skuvla galgá nannet ohppiid sámi identitehta ja addit sin vuođu doalvut viidaseabbot sámi kultuvraárbbi. Sámi joatkkaskuvllain lea erenoamáš ovddasvástádus addit oahpahusa sámegielas ja sámegillii, sámi kultuvrras, historjjás ja fitnoeallimis, ja addit ohppiid máhtolašvuođa válljet fitnu vaikko gosa sámi servodagas, riikkaservodagas ja máilmmiservodagas." Dán vuođul lean geahččalan hábmet mo mun ipmirdan Norgga bealde sámi skuvllaid giellaulbmila: Sámi skuvllat galget addit guovttegielalaš oahpahusa mii addá ohppiid vejolašvuođa doaibmat sihke sámegillii ja dárogillii bargoeallimis ja eará skuvllain. Sii galget máhttit čilget fágalaš máhtu maid ožžot skuvllas sihke njálmmálaččat ja čálalaččat goappašiid gillii. Terminologiija lea eaktu čállit oahpponeavvuid ja oahpahit sámegillii. Dát bargobihtás áiggun guorahallat mo deavdit dán eavttu. nuppi oassái Eará artihkalat sámi áššiid birra Álgosiidui sveilund@online.no