5 KRD - St.died. nr. 10 (2003-2004) 1 Álgu Sámelága mearrádusaid mielde galgá Sámedikki jahkedieđáhus sáddejuvvot ráđđehussii. Justiskomitea ráva sámelága dohkkeheami oktavuođas (O. nr. 79 (1986-87) lea ahte jahkedieđáhus sáddejuvvo Stuoradiggái. Dát dieđáhus čuovvu dan rávvaga. Jahkásaš Stuoradiggedieđáhusain Sámedikki doaimma birra ovddida ráđđehus maiddái mearkkašumiid daidda áššiide maid Sámediggi gieđahallá. Sámepolitihka váldoprinsihpat leat St.dieđ.nr. 55:s (2000-2001) Sámepolitihka birra ja St.dieđ. nr. 33:s (2001-2002) Lassidieđáhus St. dieđáhussii nr. 55' (2000-2001 Sámepolitihka birra). Dieđáhusat gieđahallojuvvojedje Stuoradikkis njukčamánu 1.b. 2003:s Árv. S.nr. 110 (2002-2003) Gielddakomitea árvalus sámepolitihka birra, vuođul. Gieđahallan čájehii ahte Sámepolitihka váldoáššiin lea viddis, muhto ii jur dievaslaš doarjja. Sámedikki 2002' jahkedieđáhus dohkkehuvvui miessemánu 20.b. 2003 (ášši 20/03 ja dat lea mielddusin dán Stuoradiggedieđáhussii. Dán dieđáhusas leat maiddái komemteren gielddakomitea mearkkašumiid (Evtt. S. nr. 110 (2002-2003) Gielddakomitea árvalus sámepolitihka birra), ja eará áigeguovdilis áššiid mat leat ovddiduvvon maŋŋel go Sámedikki jahkedieđáhus dohkkehuvvui. Dákkár stuoradiggedieđáhusain láve maiddái leat erenoamáš kapihtal ráđđehusa ja Sámedikki ovttasbarggu birra. Dat čilgejuvvo dás baicca iešguđet áššiin, danne go ii leat vuogas sirret ovttasbarggu Sámedikkiin eret dain konkrehta áššiin mat čilgejuvvojit. Čujuhuvvo maiddái Váldečielggadeapmái (Maktutredingen), mas Sámedikki ja sámi beroštumiid almmolaš ja demokráhtalaš sadji lea erenoamážit čilgejuvvoŋ. Čielggadeamit dahket oasi dan máhtolašvuođas mainna galgá ovddidit boahttevaš politihka sámiid guovdu eamiálbmogin ja minoritehtan, ja leat máiddái oassin Sámedikki ja guovddáš eiseváldiid oktavuođas. 1.1 Ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat Dieđáhusas eai leat makkárge ođđa doaibmabijut mat dagahit hálddahuslaš dahje ekonomalaš váikkuhusaid. Doaibmabijuid gokčet guoskevaš departemeanttaid gustojeaddji bušeahttarámmat. Noter [1] Samer, makt og demokrati (Sámit, váldi ja demokratiija), Bjørn Bjerkli ja Per Selle KRD - St.died. nr. 10 (2003-2004) 2 Sámedikki ja guovddáš ja báikkálaš eiseváldiid ovttasbargu Sámediggi lea dovddahan ahte ii leat dohkálaš duššefal soaittáhagaid mielde beassat ráđđádallat ráđđehusain sámi guoskevaš áššiin. Lea ráđđehusa mihttu ahte sámi beroštumit galget váldot fárrui nu árrat go vejolaš ja ovdal go prosessat álggahuvvojit mat guoskkahit sámi beroštumiid. Ráđđehus áigu joatkit barggus ovddidit vugiid mat sihkkarastet ahte Sámediggi oažžu duohta mieldemearridanválddi sámepolitihka ovddideamis. 2.1 Ráđđehusa bušeahttabarggu heiveheapmi Sámedikki, Gielda- ja guovludepartementta ja áigeguovdilis fágadepartemeanttaid gulahallama olis dollojuvvojit maiddái fásta jahkásaš čoahkkimat politihkalaš dásis ovdal ráđđehusa vuosttaš bušeahttakonferánssa. Čoahkkimiin ovddida sámediggepresidenta Sámedikki boahttevaš jagi ulbmiliid ja vuoruhemiid. Dákkár čoahkkima dolle Sámedikki ja Eanandoallodepartemeantta, Dearvvašvuođadepartemeantta, Kultur- ja girkodepartemeantta, birasgáhttendepartemeantta, Oahpahus- ja dutkandepartemeantta ja Mánáid ja bearašdepartemeantta politihkalaš jođiheaddjit ođđajagimánus 2003. Hálddahusdásis dollojuvvojit jahkásaš bušeahttačoahkkimat Sámedikkiin ja guoskevaš departemeanttaiguin, ja maiddái siskkaldas čoahkkimat iešguđet departemeanttaiguin. Sámediggi beassá spiehkastit juolludannjuolggadusaid 4. §:s bruttobušetterema birra, ja oažžu dál olles juolludusa poastta 50 badjel Gielda- ja guovludepartemeanttas, Mánáid- ja bearašdepartemeanttas, Oahpahus- ja dutkandepartemeanttas, Kultuvra- ja girkodepartemeanttas ja Birasgáhttendepartemeanttas. Sámediggi ieš vuoruha ja hálddaša juolluduvvon ruđa dakkár doaimmaide mat dan mielas nannejit sámi giela, kultuvrra ja servodateallima. Ráđđehusa doaibmabijut sámepolitihkalaš surggiin čilgejuvvojit oppalaččat Gielda- ja guovlodepartemeantta bušeahttaproposišuvnnas ja departemeantta jahkásaš almmuhusas stáhtabušeahta juolludemiid birra sámi ulbmiliidda. Juolludanreive Sámediggái heivehuvvo Sámedikki dilálašvuhtii. Dat galgá gaskkustit Stuoradikki bušeahttameannudeami signálaid, muhto muđui ii galgga dat mearridit Sámedikki juolludemiid. Juolludanreivviin galget maiddái leat fápmudusat ja eará eanet formálalaš bealit čadnon juolludeapmái, mii addo Sámediggái. Fágadepartemeantta juolludanreiveárvalus Sámediggái ovddiduvvo Gielda- ja guovludepartementii vai dat buktá cealkámuša, ja Gielda- ja guovlodepartemeantta juolludanreive Sámediggái ovddiduvvo guoskevaš fágadepartemeanttaide. Prošeavttas «Sámedikki doarjjahálddašeapmi» galgá árvvoštallojuvvot movt čuovvut ja dárkkistit doarjagiid maid Sámedikki dievasčoahkkin juohká, vrd. Gielda- ja guovlodepartemeantta St. prp. nr. 1 (2003-2004). 2.2 Tromssa ja Finnmárkku fylkkagielddaid ja Sámedikki ovttasbargošiehtadusat Sámediggi lea dahkan ovttasbargošiehtadusaid Tromssa fylkkagielddain ja Finnmárkku fylkkagielddain 1 . Ovttasbargošiehtadusat fylkkagielddaid ja Sámedikki gaskka mielddisbuktet ođđa ovttasbargovugiid almmolaš etáhtaide. Dát leat ođasteamit mat veahkkin čielggadit Sámedikki doaimma fylkkagieldda dási ektui. Šiehtadusat leat maiddái mielde ovddideamis fylkkagieldda rolla guovllulaš ovddidanbeallin. Šiehtadusat leat dahkkon seammás go fylkkagielda oažžu ođđa doaimmaid guovllupolitihkalaš orgánan. Dakko bokte čadnojit máŋga mihttomeari ovttasbargošiehtadusaide. Dat sáhttet nannet regionála hálddašandási ja oktiiheivehit beroštumiid ovttaskas politihkkasurggiin. Dat institušunaliserejit ja nannejit barggu sámi áššiiguin, vai bistevašvuohta ja gelbbolašvuođaovdáneapmi fylkkagieldda sámi áššiid barggus sihkkarastojuvvo. Šiehtadusain ovdánahttojuvvo maiddái oktasaš oaivil ja politihkkaovddideapmi nuorttabeale ránnjáriikkaid ektui. Šiehtadusain leat goabbat konkretiseremat ja formaliseremat, ja dain čilgejuvvojit áigumušat ja geahččalanortnegat iešguđet servodatsurggiin, omd sámegiela ovddideami dáfus. Dákkár ovttasbargovuogit leat ráđđehusa miela mielda, danne go leat mielde sihkkarastime sámi perspektiivva áittardeami maiddái regionála dásis. Noter [1] Geahča Sámedikki jahkedieđáhusa kap. 2.9. KRD - St.died. nr. 10 (2003-2004) 3 Sámi mánát ja nuorat Sámediggái juolluduvvo ruhta mii lea doarjjan sámi mánáidgárddiide ja diehtojuohkin-, bagadallan- ja ovddidanbargguide sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin gos leat sámi mánát. Sámi mánáidgárddiid erenoamáš doarjja sirdojuvvui Sámediggái ođđajagimánu 1.b. 2001:s. Sámediggi lea ráhkadan ođđa njuolggadusaid mat bohte fápmui ođđajagimánu 1.b. 2002:s. Sámedikkis lea ovddasvástádus sámi mánáidgárddiid áŋgiruššamis Mánáid- ja bearašdepartemeantta golmmajagi kvalitehtaáŋgiruššama oktavuođas mánáidgárdesuorggis. Sámediggi lea erenoamážit deattuhan hástalusaid mat leat mánáidgárdesuorggis, ja lea galledan suohkaniid ja mánáidgárddiid main leat sámi ossodagat ja mánáidgárddit main leat sámi mánát. Dasto lea Sámediggi lágidan guokte riikaviidosaš konferánssa mánáidgárdebargiide. Sámediggi lea juolludan ruđaid 21 mánáidgárdeprošektii. Prošeavttaide ohccojuvvui arvat eanet go dat rámma maid Sámediggi lei várren ulbmilii. 2002:s lea Sámediggi juolludan erenoamáš doarjagiid 71 sámi mánáidgárdái/ossodahkii. Dás lei sáhka 998 máná birra. Mánáid- ja bearašdepartementa galgá 2003 čavčča álggahit mánáidgárdelága ja mánáidgárderámmaplána dárkkisteami. Sámediggi lea deaŧalaš ovttasbargobeallin dán bargguš. Geahča maiddái St. dieđ. nr. 55 (2000-2001) kap. 9.2.1. Mánáid- ja bearašdepartemeantta ja Sámedikki fásta jahkásaš čoahkkin mánáid- ja nuoraidpolititihka ovttasbarggu birra, dollojuvvui 2002:s Sámedikki nuoraidkonferánssa oktavuođas. Sámediggi ja Mánáid- ja bearašdepartementa ovttasbarget nannet sámi mánáid ja nuoraid fálaldagaid suohkaniin. Juolludanortnet eaktodáhtolaš mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnaide lea álkidahttojuvvon. Ođđa njuolggadusat dohkkehuvvojedje juovlamánus 2002. Ođđa njuolggadusaiguin šaddá smávva organisašuvnnaide, earet eará sámi organisašuvnnaide, álkit oažžut doaibmadoarjaga. Čujuhuvvo Stuoradikki meannudeapmái áššiin Ot.prp. nr. 76 mánáidgárdelága rievdadeami birra ja St.dieđ. nr. 24 mánáidgárddiid birra, ja Evtt. Nr. 110:s (2002-2003) čuo. 10.2.2) 2 . Mánáid- ja bearašdepartementa áigu dárkilit iskat movt mánáidgárdesajit ovdánit boahtteáiggis. Eaktuduvvo ahte Sámediggi árvvoštallá ja vejolaččat álggaha erenoamáš iskkademiid sámi váhnemiid mánáidgárdedárbbu hárrái. Dákkár iskkademiid ruđalaš váikkuhusat ovddiduvvojit Sámedikki ja Mánáid- ja bearašdepartemeantta bušeahttaráđđádallamiin. Čujuhuvvo maiddái Árv. nr. 110 (2002-2003) čuo. 10.2.33. Mánáid- ja bearašdepartementa áigu doallat oktavuođa Sámedikkiin sámi mánáidsuodjalusdoaimmaid ovddideami hárrái. Mánáid- ja bearašdepartementa áigu ovttasbargat Davvi-Norgga Mánáidsuodjalusa Ovddidanguovddážiin doaibmabijuid álggaheami oktavuođas (vrd St.dieđ. nr. 40 (2001-2002) Mánáid- ja nuoraidsuodjalusa birra). Mánáid- ja bearašdepartementa oaivvilda ahte guovddáža fágabirrasis lea eanemus gelbbolašvuohta mánáidsuodjalusa hárrái sámi oktavuođain. Mánáid- ja bearašdepartemeanttas lea buorre ovttasbargu guovddážiin, ja oažžu dieđuid sihke doaimma ja fágalaš barggu birra. Čujuhuvvo maiddái mánáidkonvenšuvnna siskkildeapmái Norgga láhkii, mii fápmuduvvui golggotmánu 1.b. 2003:s, ja mas leat erenoamáš mearrádusat unnitlogu ja eamiálbmogiid mánáid birra (vrd Ot.prp. nr. 45 (2002-2003) Olmmošvuoigatvuođalága rievdadusaid láhka j.ea. (mánáidkonvenšuvnna siskkildeapmi Norgga láhkii) ja Stuoradikki meannudeapmái dán oktavuođas. Noter [1] Geahča Sámedikki jahkedieđáhusa kap. 2.5.1 ja 3.6.1 [2] [...] eanetlohku ávžžuha ráđđehusa álggahit iskkadeami ovttasráđiid Sámedikkiin, vai ovdanboađáše dieđut ja máhttu sámi váhnemiid mánáidgárdedárbbu birra, erenoamážit sámi guovlluid olggobealde. [3] Komitea eanetlohku, Bargiidbellodaga, Olgešbellodaga, Sosialisttalaš Gurutbellodaga, Risttalaš Álbmotbellodaga ja Guovddášbellodaga lahtut dihtet ahte Mánáidsuodjalusa Davvi- Norgga ovddidanguovddáš bargá sámi álbmoga mánáidsuodjalusmáhtu háhkamiin. Eanetlohku eaktuda ahte ráđđehus ovttasráđiid Sámedikkiin álggaha doaibmabijuid daid darbbuid ja bohtosiid várás mat ovdanbohtet dán barggu bokte. Eanetlohku atná deaŧalažžan rekruteret doarvái sámegiel biebmoruovttuid sámi mánáide guđet dárbbašit ođđa ovddasmorašteddjiid. KRD - St.died. nr. 10 (2003-2004) 4 Sámi kultuvra ja giella Ráđđehusa oppalaš giella- ja kulturpolitihkka lea čilgejuvvon St.dieđ.nr.nr. 48 (2002-2003) Kulturpolitikk frem mot 2014 (Kulturpolitihkka 2014 rádjái). Dieđáhussii lea boahttevaš 10 jagi giella- ja kulturpolitihkka čohkkejuvvon, maiddái sámi kultur- ja giellapolitihkka. Čujuhuvvo maiddái Globaliserendieđáhusa 7. kap:ii (St.dieđ. nr. 19 (2002-2003) En verden av muligheter - globaliserings tidsalder og dens utfordringer (Máilmmi vejolašvuođat - globaliserenáigi ja dan hástalusat). 4.1 Ovttasbargu Sámedikkiin Kultur- ja girkodepartementa ja Sámediggi leat doallagoahtán čoahkkimiid hálddahusdásis guovtte gearddi jagis vai buorre gulahallan nannejuvvošii. Kultur- ja girkodepartementa sirddii 2002:s máŋgga kulturásahusa ja doaimma hálddašeami Sámediggái, earet eará Sámi spesialbibliotehka, johtti girjerájusbálvalusa, sámi dáiddastipeandda, sámi dáiddaásahusaid čájáhusdoarjaga, báikenammanevvohaga ja sámi giellalága čađaheami, sámi museaid, sámi arkiivva, sámi musihkkafestiválaid ja Beaivváš Sámi Teáhtera. Sámediggi hálddaša dál rámmajuolludeami ja lea Sámedikki ovddasvástádus vuoruhit kultuvradoaimmaid ollislaš bušeahttarámma siskkobealde. 4.2 Sámegiella 4.2.1 Sámeláhka Ot.prp. nr. 114 (2001-2002) Láhka rievdadusaid birra lágas geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 Sámedikki ja eará sámi riektediliid birra (Sámi giellabarggu ođđasis organiseren) meannudettiin guorrasii Stuoradiggi evttohussii ahte váldit gáibádusa bisuhit sámi giellaráđi eret sámelágas ja sirdit sámi giellagažaldatovddasvástádusa Sámediggái. Láhkarievdadus fápmuduvvui ođđajagimánu 2.b. 2003:s. Láhkii ráhkaduvvojedje maiddái ođđa njuolggadusat mat álge gustot ođđajagimánu 7.b. 2003 rájes. Láhkarievdadus ja njuolggadusat sámegillii leat biddjon Odinii. Sámegiella ja dárogiella leat ovttadássásaš gielat, vrd. sámelága 3. kap. Sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde (Gáivuona ja Guovdageainnu suohkanat, Kárášjoga, Unjárgga, Porsáŋggu ja Deanu gielddat) leat sámegiella ja dárogiella ovttadássásaš gielat. Divttasvuona gielda lea ohcan sámi hálddasašguovllu gieldan. Sámediggi gieđahalai ášši 2002:s ja lea dorjon gieldda ohcama beassat sámi hálddašanguovllu oassin. Ráđđehus áigu čuovvolit mearrádusa 2003/2004:s. Sámediggi lea dáhtton Kultur- ja girkodepartemeantta evalueret sámelága giellanjuolggadusaid. Departementa lea álggahan ságastallamiid Sámedikkiin vejolaš giellanjuolggadusevaluerema birra. 4.2.2 Suohkannamat máŋgga gillii Ráđđehusa ulbmil lea čalmmustahttit sámi kultuvrra, historjjá ja giela, vrd St.dieđ. nr. 33 (2001-2002). Danne galgá Finnmárkku fylkkanamma čállojuvvot guovtti gillii (dárogillii ja sámegillii), guovvamánu 1.b. 2004 rájes, vrd Ot.prp. nr. 111 (2001-2002). Dalle galgá maiddái Porsáŋggu gielddas leat gielddanamma golmmá gillii (dárogillii, sámegillii ja kveanagillii/suomagillii). Namat leat ovttaárvosaččat ja galget adnot dan gillii mii guđege oktavuođas geavahuvvo. Almmolaš galbbain ja almmolaš mearkkain galget buot nammahámit čállojuvvot. Ráđđehus eaktuda ahte suohkanat ja fylkkagielddat ieža vuolggahit dákkár mearrádusaid. Tromssa fylkkadiggi lea ohcan Tromssa fylkii guovttegielat nama. 4.2.3 Báikenammaláhka Kultur- ja girkodepartementa diehtá Sámedikki mearkkašumiid báikenammalága evaluerema hárrái (kap. 3.5.2). Departementa bargá dál odeldiggeproposišuvnnain mas leat rievdadusevttohusat dan láhkii. 4.2.4 Sámegiella ja IT Sámediggi, Gielda- ja guovludepartementa ja Ealáhus- ja gávpedepartementa ovttasbarget sihkkarastit ahte sámegiella galgá sáhttit adnot dihtoroktavuođain 1 . Ealáhus- ja gávpedepartementa doarju maiddái eSápmi-plána ráđđehusa strategiijja elektrovnnalaš sisdoalu čuovvoleami olis. Dán čuovvoleami oktavuođas lea ráđđehus mearridan ahte stáhtalaš etáhtat galget árvvoštallat iežaset dárbbu sámegiela hárrái. Dihtorprográmmaid/dihtorvuođuid ođastettiin lea etáhtaid sámegiela heiveheapmi lunddolaš. Movttiidahttimin dása lea Gielda- ja guovludepartementa ásahan gelbbolašvuođabása ja sierra sámegiela ja IT-neahttabáikki samIT. Gelbbolašvuođabása lea doaibman 2003 čavčča rájes ja dan jođiha Norsk Standard. Norga, Ruoŧŧa ja Suopma dorjot oktasaččat sámegiela dihtorstandariserema barggu. Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámeministarat ja sámediggepresidenttat leat ávžžuhan dihtorindustriijja ráhkadit sámegielčovdosiid iežaset buktagiidda nu jođánit go vejolaš. Davviriikkalaš sámi gažaldagaid ámmátolmmáiorgána vuollásaš bargojoavku galgá ovttastahttit dáid doaimmaid. Gielda- ja guovlodepartemeanttas mii lea sámi áššiid ovttastahttindepartementa, boahtá ain leat sámegiella ja IT deaŧalaš áŋgiruššansuorgin. Dát mearkkaša ee. ahte joatkit ovttasbarggu Sámedikkiin ja Gávpe- ja ealáhusdepartemeanttain Sámedikki eSápmi-plána ja eará IT-gažaldagaid hárrái, SamIT (sámegiela ja IT gelbbolašvuođabása) viidáset ovdánahttimiin ja doaimmahemiin, joatkit ovttasbarggu davviriikkalaš dásis ja vejolaš ekonomalaš doarjumiin prošeavttaid mat váikkuhivčče dasa ahte sámegiella šaddá doaibmi geavahangiellan maiddái IT-oktavuođain. Oassin barggus čalmmustahttit sámegiela almmolaš oktavuođain, rabai Gielda- ja guovludepartementa guovvamánu 6.b. 2003:s sámegielsiidduid ODIN:is, ráđđehusa interneahtta diehtojuohkinkanalas. Siiddut galget leat njunuš diehtojuohkinkanálan sámegillii, stuoradiggedieđáhusaid, proposišuvnnaid, lágaid, njuolggadusaid ja eará sámegieldokumeanttaid várás maid ráđđehus ja departemeanttat almmuhit. 4.3 Sámi kulturvisttit 2002' reviderejuvvon bušeahta oktavuođas juolluduvvui Árran julevsámi guovddážii Divttasvuonas nuppi huksenoasi duohtandahkamii 5 mill. kr, ee. Gielddakomitea mearkkašumiid čađahettiin [1]2 . Viiddideapmi válbmanii 2003 čavčča. Kultur- ja girkodepartemeantta investerenplána mielde 2004-2007 (vrd St.prp. nr. 1 (2003-2004)), lea Ája sámi guovddážii Gáivuonas biddjon oppalaš doarjja 29 mill. kr., ja vuosttaš doarjjaoassi lea plánejuvvon juolluduvvot 2006:s (10 mill. kr). Sámi dáiddamuseii lea 2006:s biddjon 1 mill. kr. plánendoarjjan ja 10 mill. kr. 2007:s. Eaktuduvvo ahte dáiddamusea šaddá ossodahkan Sámi Vuorkádavviriid museas. Doarjjarámma 30 mill. kr. lea gaskaboddosaš meroštallan. Loahpalaš rámma mearriduvvo maŋŋel go prográmmeren ja ovdaprošeakta leat čađahuvvon. 4.4 Sámi media St.dieđáhusas nr. 33 (2001-2002) Lassidieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (2000-2001) Sámepolitihka birra, evttohuvvui ee. muddet sámi aviissaid doarjjameriid sámegiel aviissaide buorrin, ja maiddái árvvoštallat sirdit preassadoarjaga hálddašeami Sámediggái. Stuoradiggi doarjjui evttohusa rievdadit doarjjameriid, muhto eaktudii ahte sámegielaviissaid nannen ii galgga «ruhtaduvvot dárogiel sámi aviissaid doarjjaunnidemiid bokte». Stuoradiggi lei maiddái mielas árvvoštallat sirdit ortnega hálddašanovddasvástádusa Sámediggái dainna eavttuin ahte «doarjjahálddašeamis lea dárbbašlaš gaska ja sorjjasmeahttunvuohta sámi politihkalaš eiseváldiid ja sámi preassa gaskka», vrd Evtt. S.nr. 110 2002-2003. Stuoradikki meannudeamu vuođul sádde Kultur- ja girkodepartementa njuolggadusrievdadan-evttohusa sámi aviissaid doarjagiid birra gulaskuddamii. Dasa lassin váldá departementa oktavuođa Sámedikkiin digáštallat ortnega hálddašanovddasvástádusa vejolaš sirdima. Dát bargu lea álggahuvvome. Sámediggi ja gielddakomitea eanetlohku lea rávven álggahit doaimmaid maiguin nannešii julevsámi aviisafálaldaga. [2]3 Kultur- ja girkodepartemeantta doarjjaortnet sámi aviissaid várás movttiidahttá geavahit sámegiela dakko bokte ahte doarjja addo dárogillii ja sámegillii buvttaduvvon siidologu ovddas mas mearri lea eambbo sámegielsiidduid ovddas. Stáhta mediahálddahus lea 2003:s gieđahallan báikkálaš aviissa Nordsaltena ohcamuša, mii lea aviisa mas leat julevsámegiel ságat. Gielda- ja guovlodepartementa juolludii 2003:s doarjaga NordSalten aviisii. Muđui lea Min Áiggi aviisa vuođđudan julevsámegiel fálaldaga. Aviisa oaččui 3,6 mill kr sámi aviissaid doarjjaortnega bokte 2002:s. Oppalaš prinsihppan ferte deattuhit ahte giela ferte atnit jus dan galgá seailluhit. Dát mearkkaša ahte ee. stuoraservodat ferte gierdat gullat sámegiela maiddái eará arenain go duššefal sápmelaččaid arenain, omd riikka áibmomediain ja buohtalas teakstan iešguđet almmolaš dokumeanttain, (vrd. St meld. nr. 48 (2002-2003) Kulturpolitikk frem mot 2014, (Kulturpolitihkka 2014 rádjái) kap. 12.11). Čujuhuvvo muđui Ovttasbargoráđđehusa sámepolitihkalaš vuđđui (St.dieđ.nr. 33 (2001-2002) 2. kap.) mas celko ahte Ráđđehus dáhttu láhčit dili lasi sámegielgeavaheapmái almmolaš oktavuođain. 4.5 Sámi valáštallan Sámedikki jahkedieđáhusas dovddahuvvo vuordámuš oažžut doarjaga spealloruđain maiddái sámi valáštallamii. Norgga Sámi Valáštallanlihttu (SVL-N) lea Kultur- ja girkodepartemeanttas ohcan spealloruđain doaibmadoarjaga guovddášorganisašuvdnasis. Departemeantta árvvoštallama mielde eai leat SVL-N' doaimmat dakkárat mat iešalddiset dohkkehuvvojit oažžut doarjaga doaimmahit organisašuvnna. Kultur- ja girkodepartementa lea danne geassemánu 10.b. 2003' reivvestis SVL-N:ii ávžžuhan organisašuvnna ságastallagoahtit Norgga Valáštallanlihtuin ja Olympialaš Komiteain dainna jurdagiin ahte ovttasbargat ja koordineret doaimmaid. Dákkár ovttasbargu eaktuduvvo jus SVL-N galgá sáhttit oažžut spealloruđaid guovddášorganisašuvdnii. Sámi valáštallamis lea dattege vejolašvuohta ohcat spealloruđain dárbbašlaš infrastruktuvrra ásaheapmái dálá rusttetdoarjjaortnegiid vuođul. Dasa lassin sáhttet sámi valáštallansearvvit ohcat ruđaid báikkálaš servviid doarjjaortnegiid bokte. 4.6 Guottut ja diehtojuohkin Čujuhit S. nr. 110 (2002-2003) kap. 9.2. Lávdegotti eanetlohku atná deaŧalažžan álggahit guoddo- ja diehtojuohkindoaimmaid sámiid ja sámi diliid birra. Lávdegotti eanetlohku bivdá dan dihte Ráđđehusa árvvoštallat doaimmaid mat lasihivčče faktadieđuid servodahkii sámiid birra, dás maiddái sin iešguđetlágán ealáhus- ja fidnooktavuođaid. Gielda- ja guovludepartementa áigu ovttasráđiid Sámedikkiin áigodagas 2003-2005 čađahit guoddo- ja diehtojuohkindoaimmaid sámi dilálašvuođaid birra. Gielda- ja guovludepartementa dáhttu maiddái čađahit ortnega mas sámi olbmot, áinnas nuorat, bálkáhuvvojit juohkit dieđuid sámi dilálašvuođaid birra («sámi ofelaččat»). Mánát ja nuorat leat deaŧalaš ulbmiljoavkun. Dieđuid juohkimis sámi dilálašvuođaid birra šaddá maiddái Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš leat guovddážis, ovttas eará sámi ásahusaiguin. 4.7 Sámeálbmotbeaivi Čujuhit St. dieđáhussii nr. 33 (2001-2002) 16. kapihttalii Sámi leavgga geavaheami birra. Dán čuovvoleapmin lea Ot.prp. nr. 34 (2002-2003) bokte mearriduvvon sámi leavgga geavaheami njuolggadusaid váldit láhkii. Stuoradiggi lea dorjon evttohusa. Mearrádus sisttisdoallá 1) ahte sámi leavga namuhuvvo lágas levgeme birra suohkaniid almmolaš viesuid luhtte ja 2) ahte sámelágas addo Sámediggái váldi mearridit njuolggadusaid leavgga geavaheami birra. Dieđáhusas daddjo maiddái ahte árvvoštallojuvvo dahkat sámiálbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi, almmolaš leavgabeaivin. Ráđđehus lea nammadan departemeanttaid gaskasaš joavkku čielggadit dán gažaldaga. Joavkkus leat mielde Gielda- ja guovludepartementa, Justisdepartementa ja Olgoriikkadepartementa. 4.8 Suohkaniid guovttegielatvuohta St. dieđáhusa nr. 33 (2001-2002) kap. 7.2 namuhuvvo bargojoavku man doaibman lei guorahallat suohkaniid ja fylkkagielddaid goluid guovttegielatvuhtii. Raporttas «Utgifter knyttet til tospråklighet i kommune og fylkeskommune» (Golut guovttegielatvuhtii suohkaniin ja fylkkagielddain) mii almmuhuvvui miessemánus 2002 čujuhuvvo ahte doarjja guovttegielatvuođa goluid gokčamii suohkaniin ja fylkkagielddain ferte farggamusat aliduvvot vai nagodit dála goluid gokčat. Dán vuođul lasihuvvui Sámedikki rámma 5 mill. kruvnnuin 2003 rájes. 2003:s juolludii Sámediggi 34,5, mill. kruvnno gielladoaiommaide, mas 29,6 mill. kr. lei suohkaniid ja fylkkagielddaid goluide guovttegielatvuođabargui ja eará doaimmaide sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde. Gielda- ja guovludepartementa lea jagi 2004' stáhtabušeahtas evttohan ahte dasa lassin juolluduvvo 7 mill. kr. kap. 571, Juolludusdoarjagiid poastta 64 bokte. Ruđaid galgá Sámediggi juohkit suohkaniid ja fylkkasuohkaniid guovttegielatvuođabargui, dát ruhta biddjo Sámedikki rámmii 2005 rájes. Ráđđehus lea 5 mill. kr. juolludemiin 2003:s ja evttohuvvon 7 mill.kr. lasihemiin 2004:s čuovvolan raportta rávvaga lasihit suohkaniid guovttegielatvuođadoarjaga 12 mill. kruvnnuin. Noter [1] Sámedikki jahkedieđáhus kap. 3.5.6. Geahča maiddái St.dieđ.nr 33 (2201- 2002) kap. 7.1. [2] B. Evtt. S.nr 5 (2000-2001) ja B.árv. S.nr 5 (2001-2002). [3] Geahča Evtt. S.nr 110 (2002-2003) Gielddakomitea árvalus sámepolitihka birra kap. 8.2.6. KRD - St.died. nr. 10 (2003-2004) 5 Oahpahus 5.1 Mearrádusat vuoigatvuođa birra oažžut vuođđoskuvllas oahpahusa sámegillii Sámediggi lea dáhtton ahte buot sámi mánáide galgá sihkkarastot oktagaslaš (individuála) vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas (kap. 2.5.1). Seammás dáhtui gielddakomitea eanetlohku ráđđehusa árvvoštallat vuolidit ohppiidlogu mii gáibiduvvo luohká ásaheapmái, ja dasto máhcahit ášši Stuoradiggái 2003:s. Oahpahuslága § 6-2 addá čuovvovaš riekteláhkavuođu oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii: Vuosttaš lađas: Sámi guovllus lea buohkain geat leat vuođđoskuvlaagis vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii. Nubbi lađas: Olggobealde sámi guovllu lea ohppiin geat dan dáhttot, vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii go unnimusat logi oahppi suohkanis dan háliidit, ja nu guhká go jovkui báhcet unnimusat guhtta oahppi vel. Viđát lađas, vuosttaš cealkká: Olggobealde sámi guovllu lea vuođđoskuvlaagi sápmelaččain vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas. Oktagaslaš riekti oažžut oahpahusa sámegillii lea ráddjejuvvon sámi guvlui nu movt dát lea čilgejuvvon lága §:s 6-1. Sámi guovllu olggobealde lea riekti oažžut oahpahusa sámegillii joavkovuoigatvuohta. Departementa lea dál guorahallame ášši. 5.2 Skuvlaastoáiggeortnet Sámediggi lea dahtton ahte sámi mánáid sámegielvuoigatvuohta ferte nannejuvvot skuvlaastoáiggeortnegis (SFO) (kap. 2.5.2). Skuvlaastoáiggeortnet lea ollásit doaimmas miehtá sámi guovllu. Sámi guovlluin čájeha oppalaš govva ahte kapasitehta lea buorre ohcciidlogu ektui. Unjárgga, Deanu, Kárášjoga ja Guovdageainnu suohkaniin leat erenoamáš sámegielfálaldagat. Divttasvuonas lea suohkan ásahan sámegielveahkkebargevirggi skuvlaastoáiggeortnegii go váhnemat dan gáibidedje. Departementa ii dieđe lea go oktage suohkan mii ii leat dorjon sámegielalaš skuvlaastoáiggeortnega gáibádusaid. Suohkanat ožžot stáhtalaš doarjaga juohke skuvlaastoáiggeortnega oahppi nammii. Skuvlaastoáiggeortnega sámegieldoaibmabijuide ii leat erenoamáš doarjja, nu movt mánáidgárddiin. 5.3 Vuođđoskuvlla sámegieloahpahusa diimmut Sámediggi dáhttu jahkedieđáhusastis stáhta gokčat suohkaniid ja fylkkagielddaid sámegieloahpahusgoluid ollasit. Suohkanat ožžot doarjaga giellajuohkinluohkáide ja gielalaš erenoamášdoaimmaide vai dat veahkkin gokčet vuođđoskuvlla sámegieloahpahusa liigegoluid. Eanas oassi ruđas manná Nordlándda, Tromssa ja Finnmárkku suohkaniidda. Muhtun suohkaniin čuoččuhuvvo ahte skuvlla giellajuohkima duohta golut leat arvat stuorábut go doarjagat. Dán birra leat almmuhuvvon máŋggat raporttat máŋemus jagiid. Gč. kap. 4.8. Gielalaš erenoamášdoaimmaid doarjjaortnega juolludaneavttut leat rievdaduvvon guktii dan rájes go maŋemus raporta ILO 169 birra almmuhuvvui. Ii leat vuos diehtu maid suohkanat bohtet oaivvildit juolludaneavttuid birra. 2002-2003 skuvlajagi lei iešguđet gielladoaibmabijuin čuovvovaš ohppiidlohku: Tabealla 5.1 2002-2003 skuvlajagi ohppiidlohku Giellafálaldat Ohppiidlohku Sámegiella vuosttašgiellan 1 037 Sámegiella nubbingiellan 754 Sámi giella ja kultuvra 827 Davvisámegiella 2 358 Julevsámegiella 138 Oarjelsámegiella 122 Tabealla 5.2 Ohppiidlohku dán guovtti sámi joatkkaskuvllas Ásahus 1993/94 1999/2000 2001/2002 2003/2004 Kárášjohka, dábálaš fága 120 118 88 115 Guovdageaidnu, fidnofága 110 68 71 138 SUBMI 230 186 159 253 Tabealla 5.3 Ohpiid lohkku Finnmárkku fylkkagieldda skuvllain main lea sámegiella fágan Fága 1993/94 1999/2000 2001/2002 Sámegiella vuosttašgiellan 4 70 110 Sámegiella nubbingiellan 26 36 35 Sámegiella B-, C- dahje válljenfágan 55 67 59 SUBMI 85 173 204 5.4 Joatkkaoahpahusa gielladoaibmabijut Liige sámegieloahpahussii addo doarjja seamma meriid mielde go joatkkaoahpahusa amasgielat ohppiide ja fágaoahpahalliide. Sámegieloahpahusa doarjja addo buot ohppiide geain lea sámegiella fágan beroškeahttá guđe dásis sii leat. Ohppiidlohku dan guovtti sámi joatkkaskuvllas, gč. tab. 5.2. Ohppiidlohku Finnmárkku fylkkagieldda skuvllain main lea sámegiella fágan, gč. tab. 5.3. 5.5 10-jagi vuođđoskuvlla sámi oahppoplánaid (O97S) čuovvolanbargu Oassin Sámi oahppoplánaid čuovvoleamis leat ráhkaduvvon lassioahppoplánat ja bagadusat O97S:ii. Vuoruhuvvon leat fágat maidda leat sierra oahppoplánat O97S:s. Eará fágain leat O97 olis ráhkaduvvon lassioahppoplánat ja bagadusat gelbbolašvuođa háhkama vuođđun. Lea ráhkaduvvon oppalaš lassioahpahusplánat dáidda fágaide: sámegiella vuosttašgiellan sámegiella nubbingiellan dárogiella nubbingiellan ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan sámi giella ja kultuvra Leat ráhkaduvvon liige lassioahpahusplánat čuovvovaš fágain: servodatfága duodji musihkka ruovttudoallooahppu luonddu- ja birasfága risttalašvuohta oskku- ja eallinoainnudieđuiguin Sámi oahpahusráđđi/Sámediggi lea ráhkadan resursagirjji oahpaheddjiid várás mii čilge sámi giela, kultuvrra ja servodateallima iešguđet beliid. Resursagirji sáhttá adnot gelbbolašvuođaháhkamis mii lea čadnon oahppohivvodahkii mii čuvge sámi giela ja kultuvrra iešguđet beliid oahppoplánain O97 ja O97S. Sámi allaskuvla válmmasta 2003 mielde Sámi oahppoplánaid evaluerenraporttaid. Departemeantta áigumuš lea addit Sámediggái guovddáš rolla čuovvolandoaimmain raporttaid olis. 5.6 Joatkkaoahpahusa oahppoplánat Sámi oahpahusráđđi/Sámediggi lea aktiivvalaččat oassálastán oahppoplánaid hábmemis go lea evttohan miellahtuid oahppoplánajoavkkuide, addán cealkámušaid áigeguovdilis oahppoplánaide ja heivehan oahppoplánaid sámegillii. Departementa lea buot plánaid dohkkehan. Oahppoplánat rahpet vejolašvuođa báikkálaččat heivehit oahpahusa. 5.6.1 Duodji Duodjeoahpahusfágii lea nammaduvvon sierra ráđđi. Duodjeoahpporáđđi lea eiseváldiid ráđđeaddi orgánan fágasuorggis. Ráđis lea fágasuorggistis ovddasvástádus: bargat oahpahusa kvalitehtaloktemiin buktit cealkámušaid ja fuomášuhttit departementii fágaoahppogažaldagaid mat gusket oahpporáđi doibmii bargoeallima ja skuvlla oktavuođas veahkkin ovddidit fágasuorggi fidnolaččat ja skuvllalaččat Boazodoallofága lea maiddái leamaš duoji fágaráđi ovddasvástádus 2002-2003 skuvlajagi rájes. Sámediggi lea ráhkadan boazodoalu oahppofágii oahppoplánaid. 5.7 Guokte sámi joatkkaskuvlla Čujuhuvvo St. dieđ. nr. 33 (2001-2002) kap. 10.2.3 ja gielddakomitea mearkkašumidde stáhtalaš sámi joatkkaskuvllaid hálddahuslaš organiseremii. Kárášjoga ja Guovdageainnu Sámi joatkkaskuvllaid boahttevaš gullevašvuohta lea guorahallojuvvon. 2002:s gávnnahii bargojoavku ahte goappaš skuvllat berrejit biddjot Sámedikki hálddahusa vuollái. Čielggadeapmi lea leamaš gulaskuddamis 2002/2003 jahkemolsašumi rádjái. Gulaskuddancealkámušat dorjot buori muddui skuvllaid sirdima Sámedikki vuollái dahje ahte skuvllat organiserejuvvojit seammaládje go joatkkaoahpahus muđui. Sámediggi lea ožžon cealkámušaáigemearistis maŋiduvvot 31.12.2003 rádjái, dassážii go lea dievaslaččat meannudan áššiid mat gullet sámi oahpahussii. Departementa mearrida stáhtalaš sámi joatkkaskuvllaid boahttevaš gullevašvuođa ođđajagis 2004. 5.8 Alit oahppu ja dutkan Evtt. S.nr. 12 (2002-2003) ja St.dieđ.nr. 34 (2001-2002) «Kvalitehtaođastusa birra - alit sámi oahpu ja dutkama birra» («Kvalitetsreformen - om høyere samisk utdanning og forskning») meannudeami olis doarjjui Stuoradiggi viidáset barggu nannet sámi alit oahpu ja dutkama. Ráđđehusa ulbmil lea ee. nannet sámi alit oahpu ja dutkama oppalaččat ja buoridit sámegielat studeanttaid rekruterema. Lea deaŧalaš buoridit máhtu sámi servodatdili ja sámi giela ja kultuvrra birra. Oahpahus- ja dutkandepartementa ja Sámi allaskuvla lea St.dieđ.nr. 34 (2001-2002) vuođul guorahallan allaskuvlla 2003' bušeahttadilálašvuođa. Departementa áigu árvvoštallat allaskuvlla ekonomalaš rámmaid jahkásaš stáhtabušeahtain. 2003:s lea departementa dorjon Sámi allaskuvlla áŋgiruššama sihke sámi journalistaoahpuin ja duoji váldofága dáfus ovttasbarggus Oslo allaskuvllain. Stuoradikki meannudeami vuođul St.dieđ.nr. 34 (2001-2002) oktavuođas, lea Sámi allaskuvla evttohan guhkesáiggeplána das movt rievdadit ásahusa dieđalaš allaskuvlan [3]1 . Jus galgá dohkket dieđalaš allaskuvlan, de ferte NOKUT dohkkehit Sámi allaskuvlla daid gáibádusaid vuođul mat leat dálá njuolggadusain akkrediterema, evaluerema ja dohkkeheami birra universitehtaid ja allaskuvllaid lága mielde ja priváhta allaskuvllaid lága mielde, vrd. Stuoradikki meannudeami Evtt. S.nr. 12 (2002-2003) ja St.dieđ. nr. 34 (2001-2002) oktavuođas. Gielddakomitea dáhtui eanetloguárvalusastis ráđđehusa sihkkarastit sámi dieđalaš allaskuvlla ruhtadeami. Árvaluvvui maiddái vuoruhit ođđa dieđavistti huksema gosa Sámi allaskuvla j.ea sirdojuvvojit. Ráđđehus máhccá jahkásaš stáhtabušeahtaid oktavuođas plánaide hukset Sámi Instituhta, Sámi allaskuvlla, Sis-Finnmárkku studentaovttastusa, Sámi Arkiivva ja sáme- ja suomagiel báikenammanevvohaga searveviesu. Sámi oahpaheaddjeoahppu lea erenoamážit čilgejuvvon St.dieđ.nr. 16:s (2001-2002) «Kvalitetsreformen - om ny lærerutdanning. Mangfold - krevende - relevant («Kvalitehtareforbma - ođđa oahpaheaddjeoahpu birra. Girjái - gáibideaddji - relevánta»). Ovttasráđiid Sámedikkiin lea departementa mearridan ođđa sámi rámmaplána. Sámi fáttát šaddet maiddái oassin dábálaš oahpaheaddjeoahpus. Sámi dutkama nannemii, vrd St.dieđ.nr. 34 (2001-2002) ja Stuoradikki meannudeami áššis, lasihuvvui Dutkanráđi sámi dutkanprográmmii 3 mill kr 2003 stáhtabušeahtas. Noter [1] Gč. Sámedikki jahkedieđáhusa kap. 2.5.3 KRD - St.died. nr. 10 (2003-2004) 6 Sámi dearvvašvuođa- ja sosiálagažaldagat Dearvvašvuođadepartementa ja Sámediggi leat ovttasbargan heivehit sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid. Dearvvašvuođadepartemeantta politihkalaš jođiheaddjit ja Sámediggi leat doallan čoahkkimiid dán birra. Dearvvašvuođaministtar galleda Sámedikki ja doallá fágalaš ságastallamiid 2003' čavčča. Dearvvašvuođadepartementa hálddaša geahččalan- ja ovddidanbargguid ruđaid NOU 1995: 6 Plan for helse- og sosialtjenster til den samiske befolkning i Norge» (Sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána Norggas) vuođul, ja «Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta» (Mangfold og likeverd) vuođul, mii lea ráđđehusa doaibmaplána sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid hárrái Norggas 2002-2005. Okta oassi dáin ruđain lea sirdon Sámediggái, ja adno eanas prošeavttaid hálddašeapmái ja Sámedikki áššeameannudanvirggiid ruhtadeapmái. Sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhta hálddaša muđui ruđáid plána eará doaibmabijuid álggaheapmái. 2002:s evaluerejuvvui departemeantta ja Sámedikki čuovvoleapmi NOU 1995: 6 Plan for helse- og sosialtjenster til den samiske befolkning i Norge» (Sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána Norggas) oktavuođas. Bargu lei lagas ovttasbargu bargoaddi ja Sámedikki nammaduvvon referánsajoavkku gaskka. Evaluerema vuođđun lei movt sámi bealit ovdanbohtet báikkálaš hálddašeamis ja dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusbuvttadeamis dain guovlluin gos leat sámi geavaheaddjit. Sámi geavaheddjiid vásáhusat eai leat evalueremis seamma guovddážis. Raportta boađus lea ahte NOU 1995: 6 ja čađahuvvon prošeavttat leat boktán buoret ipmárdusa sámi geavaheddjiid erenoamáš dárbbuid hárrái. Dattege lea ain hástalussan ovttastahttit sámi perspektiivva dábálaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide sámi guovlluin. Evalueremis bođii ovdan ee. ahte ain váilot bargit geain lea sámegielgelbbolašvuohta ja geain lea sámi kulturipmárdus, ahte ulbmillaš rekruterenpolitihkka lea váilevaš, ja ahte sámi geavaheaddjeplánat eai doala dási. Sámediggi ja Dearvvašvuođadepartementa leat guorahallan raportta. Sámediggi lea čoahkkimis Dearvvašvuođadepartemeanttain ovdanbuktán iežas oaivila das movt NOU-ruđat leat váikkuhan sámi servodahkii ja sámi pasientta/klientta ektui. Sámediggi čujuha ee. ahte NOU lea fágalaččat lokten sámi dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid barggu vuogáidahttit vásáhusmáhtu ja čatnat dan fágalaš oktavuođaide, ja ahte sámi pasientta rolla ja dárbu lea iešguđet fágalaš ja politihkalaš oktavuođain ovdanboahtán earaládje go ovdal. Sámedikki prošeaktaruđat leat rahpan ođđa geainnuid ja doaibman movttiideaddjin dađistaga eanet suohkaniidda ja ásahusaide. Sámi kultuvra- ja servodatdilit leat dál oassin allaskuvllain, universitehtain ja dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi lassi- ja joatkkaoahpuin. Sámediggi čujuha maiddái ahte Norgga beroštupmi sámi dearvvašvuođa- ja sosiálagážaldagaide lea muđui nai mávssolaš Norgga eamiálbmotbarggus. Evaluerema, gulaskuddaninstánssaid árvalusaid ja muđui prošeaktahálddašeami vuođul leat Sámediggi ja departementa ovttasráđiid gávnnahan ahte Sámediggi galgá beassat iešheanalaččabut hálddašit doarjjaruđaid. Ruhtageavaheapmi galgá ain čuovvut NOU 1995: 6 Plan for helse- og sosialtjenster til den samiske befolkning i Norge» (Sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána Norggas) vuođul, ja «Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta» (Mangfold og likeverd) doaibmaplána. Sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhta lea 2003:s juolludan 4,2 mill kr Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáža dábálaš doibmii ja sámi guovlluid dearvvašvuođa- ja eallineavttuidiskkadeapmái. Dieđut čohkkejuvvojit 2003:s ja 2004:s ovttasráđiid Našunála álbmotdearvvašvuođainstituhtain. Ruđat muđui mannet suorggi sámi diehtojuohkinbálvalusa ásaheapmái Sámedikki olis, dulkaoahpahusa ovdaprošekteremii; jorgalemiide ja Dearvvašvuođabearráigeahču Finnmárkku ossodaga gelbbolašvuođa loktemii. KRD - St.died. nr. 10 (2003-2004) 7 Sámi ealáhusat Sámi kultuvrra ja giela ovddideami eaktun leat ahte sámi ássanguovlluin gávdnojit bistevaš ja njuovžilis ealáhusat. Ráđđehus dáhttu oppalaš ealáhuspolitihka bokte nannet sámi ealáhuseallima vai sáhttá plánet buriid ja neutrála rámmaeavttuid vuođul. Seammás leat Sámedikkis Sámi ovddidanfondda bokte sierra ealáhuspolitihkalaš gaskaoamit, maid Sámediggi ieš vuoruha. 1 Sámi ealáhuseallimis lea ee. unnán kapitála. Maŋemus reantovuolidemiin (oktiibuot 4 proseantta) lea danne stuora mearkkašupmi sámi guovlluid ealáhuseallimii. Oppalaš doaimmat, nugo vearro- ja divatgeahpádusat leat maiddái mielde ovddideame sámi ealáhusaid. Sámediggi deattuha jahkedieđáhusastis almmolaš oasseváldiid gaskasaš ovttasbarggu doarjjajuolludemiid dáfus, regionála ovddidanprográmma doaibmabijuid oktiiheiveheami ja ovttasbarggu nannema iešguđet fylkkaiguin. 2 Dát čuovvu ráđđehusa ulbmila ovddidit viidát ja vuohkkaset veahkkedoaibmavuogi geavaheddjiide. Duodji lea sihke sámi ealáhus ja sámi kulturguoddi ja -buvttadeaddji 3 . Gielda- ja guovludepartementa áigu dan dihte ovttasráđiid Sámedikkiin ja duojáriiguin árvvoštallat doaimmaid mat nanneše ealáhusa. Geahča muđui 5. kap. duoji ja oahpahusa birra. Geahča maiddái St.prp.nr. 1 (2003-2004) ja St.dieđ.nr. 33 (2001-2002) sámi ealáhusaid birra. 7.1 Guolásteapmi Sámediggi ja Guolástusdepartementa leat doallagoahtán fásta čoahkkimiid politihkalaš dásis oktii dahje moatte háve jagis. Njukčamánu 14.b. nammadii Ráđđehus láhkalávdegotti mii galgá čielggadit ođđa mearraresursalága. Mearraresursaláhka boahtá dálá Mearraguolástanlága sadjái, ja šaddá deaŧaleamos láhkan meara ealli resurssaid hálddašeamis ja dárkkisteamis ja guolástusa, bivddu ja eará ealáhusávkkástallama dáfus. Sámediggi lea nammadan ovtta lahtu lávdegoddái. Sámediggi lea máŋga jagi maŋŋálaga evttohan ásahit sámi guolástusguovllu. 4 Sámediggi dáhttu maiddái ahte árvvoštallojuvvo ásahit sierra bivdoeriid sámi guovlluide. Guolástusdepartementa deattuha ahte guolleresurssat leat riikka searveresurssat, main našunála ii ge guovllu hálddašeapmi lea vuođđun. Dát lea duogáš go Sámedikki oaivilat árvvoštallojuvvojit. Sámedikki mearkkašumi oktavuođas dasa ahte lea váttis oažžut doarjaga áššiide Regulerenráđis (kap. 3.8.8), čujuhit St.dieđáhussii nr. 10 (2002-2003) kap. 4.9. Guolástusdepartementa oaidná ahte Sámediggi vuorjahuvvá dainna go dutkiid earrerávvagat eai čuvvujuvvo, ja ahte Sámediggi jáhkká bistevaš ovdánahttima bisánit go bivdohivvodat lea eanet go dat mii lea biologalaččat rávvejuvvon. Lea duohta ahte dutkiid rávvagat eai álo ollasit vuhtiiváldojuvvo go earit mearriduvvojit. Dát ii mearkkaš dattege ahte lea billisteame dálá guollenáli bistevaš hálddašeami juogo guhkilmasat dahje oanehet áigái. Guhkilmas guolástushálddašanplána konkrehta ulbmil- ja rádjeárvvuiguin guoskevaš guollenállái lea liikka deaŧalaš. Dál leat ráhkaduvvon dakkár plánat goasii buot deaŧalaš guollenáliid hálddašeapmái maid Norga juogada eará riikkaiguin. Earret Davviábi dorski, leat buot komersiálalaččat deaŧalaš gođđoguollenálit Norgga mearain arvat badjelis dan meari maid Gaskariikkalaš mearradutkanráđđi (ICES) oaivvilda leat «ovdalgihtii várrogasvuođa dássin» guđege nállái. Guolástusdirektoráhta lea nammadan bargojoavkku mas Sámediggi lea ovddastuvvon, mii galgá árvvoštallat erenoamáš regulerendoaibmabijuid riddodorskki suodjaleami várás. Bargojoavku ovddidii árvalusas čakčamánu 8.b. 2003. Bargojoavkku árvalusa vuođul lea Guolástusdepartementa ráhkadan gulaskuddannotáhta oktan erenoamáš regulerendoaibmabijuiguin riddodorskki suodjaleami várás, mas gulaskuddanáigemearri lea golggotmánu 24.b. 2003. Guolástusdepartementa lea fuomášan ahte Sámediggi dáhttu lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihpa leat vuođđun guolleresurssaid hálddašeamis. Dálá oasseváldelágas ii leat láhkavuođđu juolludit oassálastinlobi dušše geográfalaš gullevašvuođa vuođul. 7.2 Boazodoallu Boazodoallošiehtadusa doarjjaortnegiid guorahallama olis leat ortnegat dán šiehtadusjagi rájes (2003/2004) rievdaduvvon dihto supmis juohke dollui dasa ahte bálkášit buvttadeami ja árvoháhkama. Ásahuvvo ee. buvttadanvuoitu mii dahká 25 proseantta bohcco buot divatvuloš dietnasiin. Dán oktavuođas čujuhuvvo ahte Ráđđehus maiddái lea ásahan 36.000 kruvdnosaš vuođđogessosa ealáhusdietnasis, ja dasa lassin 19 proseantta gessosa dietnasiin gaskal 36.000 ja 170.000 kr. Šiehtadusbealit leat soahpan ahte boahtte šiehtadallamiid rádjái galget šiehtadusa eará ortnegat guorahallojuvvot, ee. Boazodoalu ovddidanfoanda, dainna ulbmiliin ahte oažžut ávkkáleamos ruhtageavaheami boazodoallopolitihkka váldoulbmiliid mielde. Eanandoallodepartementa lea mearkkašan ahte Sámediggi gáibida beassat leat mielde boazodoallolágaproposišuvnna boahttevaš barggus.5 Ii leat vel dál čielggas man láhkái Sámediggi galggašii searvat. Dát čielgá viidáset barggus proposišuvnnain. Muđui leat Sámediggi ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi ovddastuvvon Norgga šiehtadanlávdegottis Norgga ja Ruoŧa gaskasaš ođđa boazoguohtunkonvenšuvnna barggus, goappáinge lahtuin. Oarje-Finnmárkku boazoguohtunguovllu boazologu heiveheami olis ásahuvvo Boazodoalu resursaguovddáš. Guovddáš lea jurddašuvvon šaddat deaŧalaš doaibman heiveheamis bargosajiid mat lasihit árvoháhkama boazodoalus ja boazodoalu olis. Guovddáš galgá iešguđet doaimmain geavahit boazodolliid dálá máhtolašvuođa. Vuosttažettiin lea dás sáhka iešguđet bearráigeahččo- ja dárkkistandoaimmain. Minddár čujuhit kap:ii 13.5 boazodoalu ja gaskariikkalaš ovttasbarggu birra. 7.3 Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmabidjoguovlu Ráđđehus ovddida 2003 čavčča mielde stuoradiggedieđáhusa Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmabijuid birra. (Geahča Sámedikki jahkedieđáhusa kap. 2.7.2). Finnmárkku ja Davvi-Tromssa doaibmaguovllu doaibmabijuid árvu lea lahká 2,4 miljárdda kruvnno. EFTA-riikkaid soahpamuša olis lea mearriduvvon ahte nuvttá bargoaddidivat sáhttá joatkašuvvat dán guovllus. Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmabijuid árvu lea lagabui 2.4 mill kr. EFTA-riikkaid šiehtadusa vuođul lea mearriduvvon ahte ortnet mas beassá bargoaddidivvaga máksimis dán guovllus sáhttá bisuhuvvot. Muđui čujuhuvvo GGD St.prp. nr. 1 (2003-2004). 134 gos namuhuvvojit dihto doaimmat Davvi-Tromssa ja Finnmárkku várás. 7.4 Sis-Finnmárku Gielddakomitea dáhtui Evttohusas S.nr. 110 (2002-2003) ahte ráđđehus Finnmárkku ja Davvi-Tromssa doaibmasonačielggadeami barggu oktavuođas čilge doaibmabijuid maiguin nannešii Sis-Finnmárkku eallineavttuid dili. Doppe jerrojuvvo ee. man muddui eallindási-indikáhtorat ekonomalaš diliid birra barggolašvuođa oktavuođas sohpet sámi servodaga kultuvrralaš beliid árvvoštallamiin. Ráđđehus lea seammás ožžon áigái doaimmaid mat nannejit ealáhusaid ja barggolašvuođa Sis-Finnmárkkus: Lasihuvvon vearrogeasus boazodoalus (kap. 7.2) Sis-Finnmárkku diggegotti ásaheapmi (kap. 9.7) Tromssa ja Finnmárkku biebmobearráigeahču kantuvrra ásaheapmi Guovdageidnui, vrd. St.prp. nr. 1 Tillegg nr. 8 (2002-2003) (Sd. prp. nr. 1, Lasáhus nr. 8 (2002-2003)) kap. 5.3.1. Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođa-guovddáža ásaheapmi Guovdageaidnui Boazodoalu resurssaguovddáža ásaheapmi Čujuhuvvo maiddái St.dieđáhussii nr. 33 (2001-2002) kap. 18.5.2 ja Sis-Finnmárkku Ovddidanfitnodaga, SFO (Indre Finnmark Utviklingsselskap, IFU) ásaheapmái. Porsáŋggu, Kárášjoga, Deanu ja Unjárgga gielddat ásahedje Sis-Finnmárkku Ovddidanfitnodaga AS cuoŋománu 24. beaivvi 2002. Fitnodat lea doaibma- ja ovddidanruđaid ožžon Gielda- ja guovludepartemeanttas, gielddain, Finnmárkku fylkkagielddas ja Sámedikkis. SFO váldodoaibma lea ovdánahttit girjás ja gánnáhahtti ealáhusdoaimmaid Sis-Finnmárkkus. SFO ásahii 4.9.2003 Sis-Finnmárkku Investerenfitnodaga (SFI) (Indre Finnmark Investeringsselskap, IFI). Investerenfitnodaga ásaheapmi lea mielde čoavdime muhtumiid dain hástalusain maid Sis-Finnmárkku ealáhusdoaimmat deaivvidit. Dat lea mielde buorideame vejolaš gánnáhahtti fitnodagaid iežaskapitáladili, seammás go kapitála laktojuvvo gelbbolašvuhtii ja fierpmádagaide aktiiva eaiggáduššama ja stivrejumi bokte. Seammás hukse dat fierpmádagaid ja strategalaš guimmešvuođaid guovllu ealáhusaiguin. 7.4.1 Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma lea čilgejuvvon ee. St.dieđáhusas nr. 55 (2000-2001) kap. 14.1.2. Prográmma ulbmilin lei unnidit boazologu ja sirdit bargofámuid eará fidnuide. Nuppástuhttinprográmma álgo sisdoallu loahpahuvvui 1998-1999 jahkemolsumis. Gaskaboddosaš áigodagas 1999/2000 jođihuvvui erenoamaš nuppástuhttinbargu ovdal go sirdojuvvui dábálaš doaibmabidjoortnegiidda. Norut NIBR Finnmárku lea Gielda- ja guovludepartemeantta ovddas evalueren Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma. Nuppástuhttinprográmma ulbmilin lei ovdánahttit ealáhusdoaimmaid ja bargosajiid, nannet oahppovejolašvuođaid ja gelbbolašvuođa, ja jođihit doaimmaid mat veahkehit ovttaskas olbmuid nuppástuhttimii dain suohkaniin maidda boazodoalu nuppástusat erenoamážit čuhce. Nuppástuhttinprográmma ii dáidde dagahan daid bohtosiid maid livččii sáhttán vuordit, ja dál lea deaŧalaš ahte evaluerma bohtosat ja vásáhusat bohtet buorrin guovllu positiiva ovdáneapmái. Nuppástuhttinprográmma lei eanemus ávkin nuorra olbmuide geain ledje čielga oahppoáigumušat. Stuorámus nuppástuhttinhástalusaid deaividedje vuorrasit olbmot geat álo leat leamaš boazodoalus. Norut NIBR čujuha ahte Nuppástihttinprográmma lea čađahuvvon áigodagas goas máŋgga servodatsuorggis ledje stuora rievdadusat, ja nu lea váttis earuhit nuppástuhttinprográmma váikkuhusaid eará servodatrievdamiid váikkuhusain. Seammás go sámi hálddahuslaš suorgi ja ásahushuksejupmi lea ovdánan, de leat Suodjalusas leamaš stuora nuppástumit, ja oahpahussuorggis ges leat leamaš deaŧalaš ođastusat. Muhtun konklušuvnnat raporttas: Ovttasbargu suohkaniid gaskka lea buorránan ja dan olis lea ee. ásahuvvon oktasaš ealáhusfitnodat. Bealit atnet nuoraidáššiid áŋgiruššama buorren. Namuhuvvo maiddái ahte UniReg Sis-Finnmárku čađahuvvui buriid bohtosiiguin ja dan olis lea ee. EasyConnect fitnodat AS boahtán áigái Kárášjogas. Gielddaid nuppástuhttinfoanddaid (ealáhusfoanddaid) doarjagiid bokte lea leamaš gaskamearálaččat 38 ođđaásaheami juohke jagi. Boazodoalloealáhusa ja ealáhusa olbmuid dáfus leat leamaš unnit nuppástumit go Nuppástuhttinprográmma rámmaplána lei jurddašan. Liikká lea rievdadeapmi addán buoret ekonomalaš eavttuid sidjiide geat báhce ealáhussii. Dan 101 doalus mat heite, leat 62 fas álggahan boazodoalu. Doaibmabijut «Oahpahusa ja gelbbolašvuođa loktema» oktavuođas čájehit ahte Sis-Finnmárkkus lea oahppodássi loktanan nuppástuhttináigodagas. Vuosttažettiin leat nissonolbmot váldán alit oahpu, ja dát lea ain eanet ovdánan nuppástuhttináigodagas. «Eallindásiáŋgiruššama» váldoulbmil lei sihkkarastit eallindási ja dienasvuođu gaskaboddosaš áigodagas, sidjiide geaidda boazodoalu nuppástuhttin guoskkai. Sii geaidda nuppástuhttináigodat lei ávkkálaččamus, leat olbmot geain ledje čielga oahppoáigumušat. Muhtun muddui leat dát olbmot geain ovdalaččas lei joatkkaoahppu, ja sáhtte nuppástuhttináigodagas váldit alit oahpu, ja muhtun muddui sii geat válde fágaoahpu joatkkaskuvladásis, dahje geat leat mannan viidáseappot alit ohppui. Dát leat eanas leamaš nuorra olbmot. Nuppástuhttima hástalusat leat leamaš stuorámusat sidjiide geat ledje boazodoallit, erenoamážit vuoras boazodoalliide. Sidjiide leat molssaeaktun leamaš boarrásiidruhta, bargguhisvuođaruhta, lápmásiid oadju dahje ođđasis álgit boazodollui. Eanandoallodepartemeantta juolludan nuppástuhttinbálká lea leamaš deaŧalaš sihkarvuohtan doalahit vissis eallindási nuppástuhttináigodagas. Noter [1] Geahča Sámedikki jahkedieđáhusa kap. 4.2 [2] Geahča Sámedikki jahkedieđáhusa kap. 3.8.3 [3] Geahča Sámedikki jahkedieđáhusa kap. 3.8.4 [4] Geahča Sámedikki jahkedieđáhus kap. 2.7.2 [5] Sámedikki jahkedieđáhus kap. 2.7.2 KRD - St.died. nr. 10 (2003-2004) 8 Areála-, biras ja kultursuodjaleapmi 8.1 Sámedikki váldi vuosttildit plánaid mat váikkuhit sámi kulturbirrasii ja boazodollui Sámi kultuvrra ja sámi ealáhusaid luondduvuđđosa nannemis lea deaŧalaš ovddidit sámi perspektiivva maiddái areálageavaheami lágaid geavahettiin. Sámediggi ja Boazodoalu guovllustivrrat sáhttet plána- ja huksenlága bokte vuosttildit plánaid mat negatiivvalaččat váikkuhit sámi kulturbirrasii dahje boazodollui. Birasgáhttendepartementa eaktuda ahte Sámediggi ja Guovllustivrrat atnet dán válddi eastadit mearrádusaid mat vahágahttet sámi beroštumiid. Unnán áššit leat ovddiduvvon Birasgáhttendepartementii Sámedikki vuosttildemiid geažil. Sámediggi vuosttildii 2002:s geaidnoregulerenplána Náranažžii Guovdageainnus luonddugeđggiid ohcama váste. Ášši váikkuha maiddái boazodoalloberoštumiide. Dát regulerenplána lea dál departemeanttas meannuduvvome. 2002:s meannudii departementa 3 plána Porsáŋggu gielddas maid boazodoallohálddahus lei vuosttildan. Vuosteákkat váldojuvvoje ollásit dahje muhtun muddui vuhtii. Plánaláhkalávdegoddi ovddidii miessemánu 13.b. 2003 nuppi oassečielggadeami mas ledje evttohuvvon njuolggadusarievdadeamit plána- ja huksenláhkii. Dán čielggadeamis lea ee. evttohuvvon ahte «sámi kultuvrra luondduvuđđosa sihkkarastin» váldo fárrui lága ulbmilparagráfii. Lea maiddái evttohuvvon ahte plánaid meannudettiin galget Sámedikkis lágalaččat leat seamma vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat go stáhtalaš orgánain. Plánaláhkalávdegotti evttohus lea dál viiddis gulaskuddamii ja cealkámušáigemearri lea juovlamánu 1.b. 2003. 8.2 Luonddugáhttenlága áššit - suodjalanplánat Sámediggi váldá jahkedieđáhusastis ovdan barggu ásahit ja viiddidit sámi ássanguovlluid suodjemehciid ja eanansuodjaleami (kap:s 3.7.1.). Sámedikkis leat vuosteákkat sámi ovddasteami dáfus suodjalusplánaproseassain. Luonddusuodjalanlága áššemeannudannjuolggadusat leat čilgejuvvon Birasgáhttendepartemeantta johtočállosis T -3/99. Sámi geavahan- ja ássanguovlluid suodjalusevttohusaid oktavuođas galget guoskevaš sámi ásahusat ja organisašuvnnat leat deaŧalaš oasseváldin ja gulaskuddanásahussan dan materiálii mii galgá leat vuođđun suodjalusmearrádusaide. Dákkár mearrádusaid dahká ráđđehus luonddusuodjalanlága mielde. Plánaproseassa konkrehta organiseren galgá heivehuvvot ovttaskas suodjalanáššái johtočállosa T-3/99 rámma siskkobealde. Divttasvuona/Oarjevuona suodjalanplánabarggut bissehuvvojedje 2001:s moaitámušaid geažil maid ee. julevsápmelaččat ovdanbukte plánaproseassa oktavuođas. Stuoradiggi lea njukčamánu 1.b. 2003' mearrádusas Sámepolitihka meannudettiin, vrd Evtt. S.nr. 110 (2002-2003), dáhtton ráđđehusa váikkuhit dasa ahte dát suodjalanplánabargu šaddá našunála proseassan mas lea njuolggo oktavuohta Birasgáhttendepartemeantta ja Sámedikki gaskka. Mearrádusas celko maiddái ahte bargu galgá organiserejuvvot ovttasráđiid Sámedikkiin ja galgá sihkkarastot ahte Divttasvuona/Oarjevuona guovllus eai dahkko mearrádusat almmá julevsápmelaččaid beroštumiid čielggadeami ja vuhtiiváldima haga. Birasgáhttendepartementa lea ovttasráđiid Sámedikkiin ođastan dán barggu organiserema. Plánabargu álggahuvvo ođđasis 2003' čavčča. Sámediggi oaivvilda ahte sámi ovddasteapmi luonddusuodjalanlága suodjalanplánaproseassain ii leat doarvái buorre. Sámediggi dáhttu stuorát válddi ja buoret váikkuhanvejolašvuođaid plánaproseassas ja dáhttu dán ovdanboahtit lágain. Ráđđehusas boahtá ain leat vuođđun ahte erenoamáš areálasuodjaleami bargu sihkkarastit Norgga mehciid, galgá čuovvut luonddusuodjalanlága. Luonddusuodjalanláhka suodjala maiddái guovlluid sisabahkkemiid vuostá mat vahágahttet dahje billistit luondduvuđđosa, vai sámi kultuvra, ássan ja ealáhuseallin sáhttá bisuhuvvot. Birasgáhttendepartementa boahtá váldit oktavuođa Sámedikkiin ja lagabui guorahallat movt sáhtášii buoridit gieđahallanvugiid luonddusuodjalanlága rámma siskkobealde vai sámi beroštumit vuhtiiváldojuvvojit buoremus lági mielde. Sámediggi moaitá mearrádusa viiddidit Rávttošvuomi álbmotmeahci ja ođđa Rávttošvuomi suodjemeahci go mearrádusas eai váldo sámi beroštumit doarvái bures vuhtii. Birasgáhttendepartementa dáhttu čujuhit ahte dát suodjalusášši meannuduvvui dábálaš dárkilit gustojeaddji áššemeannudannjuolggadusaid mielde. Sámi beroštumiin lea iešguđet dásiin meannudanproseassas leamaš buorre liiba buktit mearkkašumiid ja evttohusaid iešguđet suodjalusplánaevttohusaide. Boađusin šattai ahte sámi beroštumit ja erenoamážit boazodoalu sávaldagat leat sihkkaraston hui buori vuogi mielde. Birasgáhttendepartementa lea čilgen dán sierra reivves Sámediggái guovvamánu 24.b. 2003. Ráđđehus lea borgemánu 29.b. 2003 ásahan ođđa álbmotmeahci Møysalen-guovllus Lofuohtas ja viiddidan Børgefjell ja Bajit Báhčaveaji álbmotmehciid Davvi-Trøndelágas /Nordlánddas ja Finnmárkkus. Dáid álbmotmehciid njuolggadusat leat heivehuvvon guovlluid sámi ealáhusaide, ee. boazodollui. Dát lea ee. čalmmustahttojuvvon álbmot- mehciid ulbmilnjuolggadusain. 8.3 Báhčinguovllut ja sámi beroštumit Sámediggi čujuha ahte sámi ealáhusaide váikkuhit Suodjalusa plánat viiddidit ja rievdadit báhčinguovlluid geavaheami sámi guovlluin hui negatiivvalaččat (kap. 3.7.4). Suodjalusas leat dihto meari báhčinguovllut, ja Norgga sihkarvuođa bisuheamis lea dárbbašlaš sáhttit hárjehallat dáin guovlluin. Dát gusto maiddái daidda báhčinguovlluide mat leat sámi guovlluin. Ii doala deaivása, nu movt čujuhuvvo jahkedieđáhusas, ahte ovdal lea leamaš plána hirbmadit viiddidit Hálkavári báhčinguovllu. Lea duššefal leamaš sáhka veahá heivehit báhčinguovllu rájiid eatnamiid mielde. Áiggi mielde dáidá dattege šaddat áigeguovdilin ásahit ođđa sihkarvuođaguovllu dálá báhčinguovllu olggobeallái. Hálkavári báhčinguovllu heivehuvvon geavaheapmi lea deaŧalaš, ii duššefal sihkkarastin dihte ahte Suodjalus beassá hárjehallat nu movt lea dárbbašlaš, muhto maiddái sihkkarastin dihte ahte Suodjalus bisuhuvvo Finnmárkkus. Kulturmuittuid duođašteami oktavuođas Setermoen báhčinguovllu suohkanoasseplána dáfus, čuovvu Statsbygg plána- ja huksenlága. Láhka ii gáibit dákkár duođašteami suohkanoasseplánaid ráhkadeamis. Regulerenplána ráhkadeami oktavuođas, mii lea nubbe lávki, gáibida dattege láhka dákkár duođašteami. Go báhčinguovlluid geavaheapmi sámi guovlluin lea plánejuvvome rievdaduvvot, de deattuha Suodjalusdepartementa lagas oktavuođa sámi beroštumiiguin. Báhčinguovlluid boahttevaš geavaheapmi galgá čuovvut Norgga ja gaskariikkalaš riektenjuolggadusaid, dás maiddái eamiálbmoga rivttiid ja gaskariikkalaš konvenšuvnnaid. Ulbmil lea ahte Suodjalusa doaimmat báhčinguovlluin galget sáhttit čađahuvvot nu ahte nu unnán go vejolaš vahágahttet báikkálaš beroštumiid, dás maiddái sámiid ja boazodoalloealáhusa beroštumiid. KRD - St.died. nr. 10 (2003-2004) 9 Sámi guovlluid riektedilli ja eanan- ja luondduriggodagaid hálddašeapmi 9.1 Finnmárkkoláhka Ot.prp.nr. 53 (2002-2003) Láhka Finnmárkku fylkka riektedili ja eanan ja luondduresurssaid hálddašeami birra (Finnmárkkoláhka) ovddiduvvui njukčamánu 4.b. 2003. Ráđđehus lea láhkaárvalusas evttohan ahte ásahuvvo ođđa ja iehčanas orgána (Finnmárkkoopmodat) masa 95 % Finnmárkku fylkka areálas sirdojuvvo. Evttohuvvo maiddái ahte nammaduvvo stivra mii jođiha Finnmárkkoopmodaga. Dán stivrii nammadeaba Finnmárkku fylkkadiggi ja Sámediggi golbma láhtu goabbánai, ja dasto nammada stáhta ovtta láhtu geas ii leat jienastanriekti ja gii earret eará galgá doalahit oktavuođa Finnmárkkoopmodaga ja guovddáš eiseváldiid gaskka. Sámediggi beassá váikkuhit areálahálddašeapmái go oažžu válddi ráhkadit njuolggadusaid dasa movt galgá árvvoštallat váikkuhusaid sámi kultuvrii, boazodollui, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii go meahccegeavaheapmi rievdá. Buot almmolaš eiseválddit mat meannudit áššiid Finnmárkku rievdaduvvon meahccegeavaheami oktavuođas galget atnit dáid njuolggadusaid vuođđun. Rievdaduvvon meahccegeavaheami áššiin galgá Finnmárkkoopmodat árvvoštallat movt rievdadeapmi váikkuha sámi kultuvrii, boazodollui, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii. Árvvoštaladettiin dán galget Sámedikki mearridan njuolggadusat adnot vuođđun. Dákkár áššiin gustojit maiddái erenoamáš áššemeannudannjuolggadusat mat galget sihkkarastit ahte sámi beroštumit vuhtiiváldojuvvojit. Stuoradiggi lea dál meannudeame láhkaárvalusa. Sámedikki ollesčoahkkimis miessemánus 2003 ovddidedje NSR' ovttasbargojoavku, Guovddášbellodaga sámediggejoavku, Bargiidbellodaga sámediggejoavku ja Sámi válgalihttu oktasaševttohusa oktan oainnuigun ja mearkkašumiiguin láhkaevttohussii. Oktasaševttohus lea sáddejuvvon Stuoradiggái. 9.2 Sámivuoigatvuođal*li tena*vdegotti bargu Finnmárkku lulábealde Sámivuoigatvuođalávdegoddi joatká barggu Finnmárkku lulábealde iežas mandáhta mielde. 9.3 Mineráladoaimmaid viidáset ovdánahttima rámmaeavttut Ođđa Finnmárkkoláhkaevttohusa olis lea ráđđehus evttohan rievdadit dálá báktelága ja ásahit sierra njuolggadusaid Finnmárkku várás, sihkkarastin dihte sámi beroštumiid mineráladoaimmaid oktavuođas ILO-soahpamuša nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešheanalis stáhtain 15. artihkkala mielde. Bákteláhka huksejuvvo báktefriddavuođa prinsihpa ala dan birra ahte juohkehaččas lea vuoigatvuohta lága eavttuid mielde ohcat, iskat ja oažžut alcces mihtiduvvot ozolaš minerálaiđ gávdnosiid iežas dahje earáid eatnamiin, vrd. báktelága 2. §. Ráđđehusa rievdadusevttohusat mielddisbuktet čuoldima dán prinsihpas dan bokte go Finnmárkku báktedoaimmahatáššiide ásahuvvojit sierra áššemeannudannjuolggadusat. Lassin ođđa áššemeannudannjuolggadusaide evttohuvvo maiddái ahte eiseválddit sáhttet gieldit minerálalobiid ohcamiid dábálaš deasttaid geažil, ja ahte sámi beroštumiide biddjo erenoamaš deaddu diekkár árvvoštallamis. Maŋit áiggis sáhttet dát njuolggadusat biddjot ođđa minerálalága mearrádussan. Eahpeozolaš minerálat 2 leat eananeaiggáda opmodat, ja bissot álo eananeaiggáda opmodahkan. Finnmárkkoláhka evttoha ahte Finnmárkkoopmodat (FO) oažžu eananbáhpira 95 %:ii Finnmárkku eatnamiidda. Dát mielddisbuktá ee. ahte FO omd. oažžu oamastanvuoigatvuođa vejolaš diamántagávdnosiidda dáin eatnamiin. Sajádaga bokte Finnmárkkoopmodaga stivrras ožžot sámit stuora válddi áššiin main gieđahallojit doaimmat eahpeozolaš minerálaid dáfus. Barggu olis ođđa minerálalágain leat dollojuvvon čoahkkimat sihke hálddahuslaš ja politihkalaš dásis Sámedikki ja Ealáhus- ja gávpedepartemeantta gaskka. Ráđđehus lea čielgasit deattuhan ahte láhka galgá deavdit Norgga álbmotvuoigatvuođalaš geatnegasvuođaid sámiid guovdu álgoálbmogin. 9.4 Oljo- ja gássabohkan Ráđđehus lea čielggadišgoahtán birrajagi petroleumdoaimma váikkuhusaid Lufuohta-Bárentsábi guovllus (ULB), sihkkarastin dihte ahte petroleumdoaibma davimus mearraguovlluin dáhpáhuvvá bealuštahtti rámmaid siskkobealde3. Čielggadeami ulbmilin lea ovdanbuktit guovddážeamos biraslaš, guolástuslaš ja servodatlaš váikkuhusaid birrajagi petroleumdoaimma olis dán guovllus. Čielggadanbargu álggahuvvui álggus 2002 ja čielggadeami prográmma sáddejuvvui gulaskuddamii geassemánus 2002. Leat čađahuvvon 26 vuođđodutkamuša iešguđet surggiin, ja čoahkkáigeassinraporta ja namuhuvvon dutkamušat leat almmuhuvvon gulaskuddamii suoidnemánu 1. beaivvi 2003. Maŋŋel go čielggadeapmi sáddejuvvui gulaskuddamii, lea Oljo- ja energiijadepartementa ovttas Eanandoallodepartemeanttain ja Gielda- ja guovludepartemeanttain čoahkkimastán Sámedikkiin ja boazodoalloorganisašuvnnaiguin. Doppe sohppojuvvui ráhkadit čilgehusaid das movt sámi beroštumit leat leamaš mielde ULB barggus ja movt dat boahttevuođas váldojuvvojit mielde ollislaš hálddašanplána oktavuođas, mas UBL lea oassin. 9.5 Čáhputguovllu hálddašanvuogi hábmen Golggotmánu 5.b. 2001' Allariekteduopmu attii priváhta eananeaiggádiidda ja riekteoamasteddjiide rievtti oamastit Čáhputguovllu, maid Statskog ovdal oamastii formálalaččat. Opmodatgažaldat árvvoštallojuvvui dološ áiggi rájes geavaheami vuođul ja dainna go guovllu leat eanas sámit atnán ja atnet ain. Dán birra čilgejuvvo St.dieđáhusas nr. 33 (2201-2002) 20. kap. Gielda- ja guovludepartementa lea addán ekonomalaš doarjaga čielggadit movt Čáhputguovllu galggašii hálddašit. Ráđđehus čuovvu dalle dan mii lea ovdal celkon stuoradiggedieđáhusas sámepolitihka birra, namalassii ahte dál lea Olmmáivákki ássiid duohken árvvoštallat siskkáldasrievttálaš dili mii gullá eaiggáduššanhápmái, ja ásahit vuogas guovlluhálddašeami boahtteáigái. Ráđđehusa doarjja lea maiddái oaivvilduvvon dasa ahte gávdnat buori čovdosa hálddašit Čáhputguovllu, ja dasa ahte nannet viidáset guovlluávkkástallama ja hálddašeami mii heive báikkálaš olbmuid sávaldagaide. Doaibmabidju lea ávkkálaš báikki álbmogii, ja dat boahtá addit ábas dieđuid eiseváldiide das movt dákkár oktasaš eaiggáduvvon guovlluid hálddašeapmi sáhttá organiserejuvvot. 9.6 Álgoálbmotvuoigatvu ođaid gelbbolašvuođaguovdd*lit ena*š Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođa-guovddáš rahppui formálalaččat čakčamánu 1.b. 2003.4 Gelbbolašvuođaguovddáža ulbmil lea buoridit máhtu ja ipmárdusa álgoálbmotvuoigatvuođaid birra ja sámi vuoigatvuođaid birra. Okta guovddáža stuorámus hástalusain lea hukset ásahusa mas lea fágalaš fierpmádat ja deaddu álgoálbmotgažaldagain. Gaskaoamit fertejit heivehuvvot iešguđet ulbmiljoavkkuide mat Guovddážis leat. Guovddáža boahtteáigái lea deaŧalaš ahte buresdoaibmi diehtojuohkinstrategiijjat ovdánahttojuvvojit. Sámediggi ja Gielda- ja guovludepartementa leat ovttas nammadan guovddáža stivrra, Sámi Instituhta ja Sámi allaskuvlla evttohusaid vuođul. Gielda- ja guovludepartementa ja Olgoriikkadepartementa ruhtadit guovddáža doaimma. 9.7 Sis-Finnmárkku diggegoddi Sis-Finnmárkku ođđa duopmostuollu - Sis-Finnmárkku diggegoddi rahppojuvvo 1.1.2004. Diggegoddi lea ásahuvvon Deanu gildii. Ráđđehus oaivvilda ahte duopmostuolu ásaheapmi lea deaŧalaš sámi gillii ja kultuvrii. Lea sávahahtti ahte sámi álbmot galgá dovdagoahtit riektelágádusa leat eanet olahahttin, ja ahte riektelágádusa máhttu sámi vieruid ja riekteáddejumi birra buorrána. Čujuhit maiddái St.dieđáhussii nr. 33 (2001-2002), kap. 3.3. Deanus lea álggahuvvon prošeakta man olis galgá ráhkaduvvot sámi juridihkalaš terminologiijja. Dát prošeakta oažžu doarjaga ee. Justiisadepartemeanttas ja Gielda- ja guovludepartemeanttas. Noter [1] Ozolaš minerálat leat metállat maid iežasdeaddu lea eanet go vihtta ja dakkár metállaid málmmat, ja dasa lassin metállat titan ja arsen ja daid málmmat, magnehtakiisa ja riššakiisa. Čuldojuvvon leat jeagge- ja mearramálbma ja alluviála golli, gč. báktelágá 1. §. [2] Eahpeozolaš minerálat leat minerálat mat eai leat ozolaččat ja maid báktelágá 1. § definišuvdna čuoldá. [3] Vrd. mearkkašumiin Sámedikki jahkedieđáhusas kap. 3.7.5. [4] Geahča St.dieđ.nr 21 (1999- 2000). Olmmošárvu guovddážis kap. 4.6.2, St.dieđ.nr 55 (2000-2001) kap. 3.6 ja St.dieđ.nr 33 (2001-2002) kap. 3.2 KRD - St.died. nr. 10 (2003-2004) 10 Sámi jienastuslohku, ovddasteapmi ja válga 10.1 Sámedikki válgaortnet Sámedikki válgaortnet lea meannuduvvon St.dieđáhusas nr. 33 (2001-2002), kap. 4.4 ja čilgejuvvo maiddái Sámedikki jahkedieđáhusas, kap. 2.3. Gielddakomitea lea máŋgga háve ovddidan mearkkašumiid Sámedikki válgaortnega birra, maŋemus Evttohusas S.nr. 110 (2002-2003). Lávdegotti eanetlohku doarju dan ahte Stuoradikkis ain galgá leat váldo ovddasvástádus sámediggeválggaid hárrái. Eanetlogumearkkašumiin dáhttu komitea maiddái ee. ráđđehusa árvvoštallat álggahit dássenmandáhttaortnega, ja árvvoštallat doaibmabijuid mat sihkkarastet eanet nissonovddasteami Sámedikkis. Válgaortnega mielde válljejuvvojit Sámedikki 39 ovddasteaddji 13 válgabiires, ja leat 3 ovddasteaddji guđege biires, beroškeahttá das galle olbmo juohke biires leat jienastuslogus. Iešguđet válgabiiriid ovddasteaddjit sáhttet ipmirduvvot geográfalaččat boastut juogaduvvon. Dasa lassin rievddada válgasearvan ja jienastuslohkui searvan sámediggeválggaid oktavuođas. Stuoradikki gielddakomitea lea dán geažil ja Sámedikki váilevaš nissonovddasteami geažil, čujuhan ahte dát sáhttá váikkuhit Sámedikki legitimitehtii. Sámediggi lea mearridan nammadit áššedovdilávdegotti mii galgá guorahallat válgaortnega iešguđet beliid. Sámediggi lea maiddái mearridan doarjut ortnega mas leat njeallje dássenmandáhta, vai šaddet oktiibuot 43 ovddasteaddji Sámedikkis. Dássenmandáhtat galget várrejuvvot sohkabeallái mas leat unnit ovddasteaddjit, dassá go lea unnimusat 40 pst. goappáge sohkabealis Sámedikki ovddasteaddjiin. Stuoradiggi lea dáhtton ráđđehusa árvvoštallat dássenmandáhttaortnega, ja molssoevttolaččat juohkit daid dan sohkabeallái mas leat menddo unnán ovddasteaddjit. Ráđđehus dáhttu árvvoštallat válgaortnega iešguđet beliid oppalaččat. Danne vuordit rievdadeami árvvoštallamiin ja dássenmandáhtaid juohkimiin ja eará válganjuolggadusaid árvvoštallamiin dassá go áššedovdilávdegotti raporta válbmana, ja dassá go Sámediggi buktá evttohusaidis. Ráđđehus ovddida evttohusa rievdadit sámelága § 2-6 ja dan bokte čuovvut Sámedikki evttohusa čohkket sámi jienastuslogu čállima. Evttohusas celko ee. ahte sámi jienastuslohkui galgá čálihit Sámedikkis boahtteáiggis, eaige suohkaniin. Evttohusa mielde galgá Sámediggi ovttasráđiid Álbmotregistrerema guovddáškantuvrrain deavdit čállima guovddáš álbmotregistarii ja fuolahit ahte suohkanat ožžot ollislaš ja loahpalaš válgalogu sámediggeválggaide. Evttohus lea sáddejuvvon gulaskuddamii buot suohkaniidda, sámi organisašuvnnaide, departemeanttaide ja guoskevaš ásahusaide, ee. Sámediggái ja Álbmotregistrerema guovddáškantuvrii. 10.2 Nissonolbmot ja sámi jienastuslohku kap. 541, 72. poastta bokte Sámi giella, diehtojuohkin jna. juolluduvvui 2003:s 1 mill kr ovttasbargoprošektii Sámedikkiin mas okta váldoulbmil lea buoridit diehtojuohkima sámiid birra ja sámiid servodateallima birra vai eastadivččii negatiiva guottuid sápmelaččaide ja sámi gažaldagaide. Ulbmil prošeavttain leat maiddái oččodit eanebuid čálihit iežaset sámi jienastuslohkui. Leat unnán nissonolbmot jienastuslogus, namalassii 36 pst, vrd raportta «De nye samene» (Ođđa sápmelaččat). Sámedikkis leat dán áigodagas 18 pst. nissonolbmot, namalassii leat Sámedikki 39 álbmotválljejuvvon ovddasteaddjis duššefal 7 nissonolbmo. Nissonolbmot ja nuorat leat dán prošeavtta váldoulbmiljoavkkut. Doaibmabijuide leat vuođđun ovddeš iskkademiid gávdnosat ja rávvagat. Norsk Gallupa «Undersøkelse om Sametinget og samiske forhold» (Iskkadeapmi Sámedikki ja sámi diliid birra) (2001) čájeha ahte Sámedikki diehtojuohkindoaibmabijut sámi jienastuslogu hárrái 2001:s lihkostuvve ja olahedje vuoruhuvvon ulbmiljoavkkuid. Dattege eai leat eanet nissonolbmot sámi jienastuslogus. Ođđa ja gievrrat gaskaoamit dárbbašuvvojit jus galgá olahit ja mobiliseret nissonolbmuid. Diehtojuohkin mas nissonolbmuidáššit deattuhuvvojit sáddejuvvo buot ruovttuide ulbmilguovllus. Buohkat geat devdet 18 jagi ožžot dieđuid vuoigatvuođaid birra sámi jienastuslogu ja sámediggeválggaid oktavuođas. Nissonolbmuide galgá ovttadássásašvuohta ja politihkalaš váikkuhus deattuhuvvot. Prošeakta loahpahuvvo 2005:s. KRD - St.died. nr. 10 (2003-2004) 11 Sápmelaččaid vákšun Sámediggi namuha jahkedieđáhusastis Lund-kommišuvnna raportta, ja lea máŋgga oktavuođas dáhtton sámiid ja sámepolitihkalaš doaimmaid vákšuma erenoamážit čilgejuvvot. Norgga rievtti mielde galget politiijat ovdalgihtii eastadit, almmustahttit, bissehit dahje doarridit lobihis daguid. Jus dagut várohuvvojit leat vahágin stáhta iešheanalisvuhtii ja sihkarvuhtii, dahje oaivvilduvvojit leat lobihis vákšundoaibman, sabotášan dahje politihkalaččat motiverejuvvon veagalváldimin, de gullet dát Politiija sihkarvuođabálvalusa vuollái (ovddeš Politiija vákšunbálvalus). Bálvalusa doaimma dárkkista ee. Stuoradikki vákšun-, gozihan- ja sihkarvuođabálvalusa dárkkistanlávdegoddi - nu gohčoduvvon EOS-lávdegoddi. Lávdegotti bargorámmat leat mearriduvvon guovvamánu 3.b. 1995' lágas, nr. 7 vákšun-, gozihan- ja sihkarvuođabálvalusa dárkkisteami birra. Sámiid vákšun čearddalašvuođa beliid vuođul, lea ovddiduvvon Stuoradiggái Stuoradikki EOS-lávdegotti 2002' jahkedieđáhusa meannudeami olis. 16. dokumeanttas (2002-2003) Stuoradikki vákšun-, gozihan- ja sihkarvuođabálvalusa dárkkistanlávdegotti 2002' jahkedieđáhusas, vrd Evtt. S.nr. 261 (2002-2003) čuožžu 8. siiddu vuosttaš oasis ná: «Maŋemus beannot jagi lea mediain ságastallojuvvon ja imaštallojuvvon leat go sápmelaččat leamaš vákšojuvvon čearddalašvuođa geažil, ja ahte dáhpáhuvvá go dát ain. Ságat leat erenoamážit bohciidan áigemeari guhkideami oktavuođas ohcat geahčadanásahusain (dárogillii: innsynsorganene) lobi beassat oaidnit Politiija sihkarvuođabálvalusa (PST') arkiivvaid. Mediaságaid geažil lea dárkkistandoaimma lávdegoddi 2002:s erenoamážit deattuhan áššiid ja registreremiid mat gusket sápmelaččaide. Ferte deattuhuvvot ahte lávdegoddi lea geahčadan áššebeliid maid bálvalus lea atnán áigeguovdilin dál. Ii leat lávdegotti bargu čađahit iskkademiid main lea historjjálaš hápmi. Iskkademiid boađus lea ahte lávdegoddi 2002:s lea mearkkašan guokte registrerema main leat olbmot geain lea sámi duogáš ja maidda lea váttis oaidnit fágalaš ákkaid. Bálvalus bivdojuvvui ođđasis árvvoštallat dáid registreremiid. Lávdegottis ii lean vuođđu čuoččuhit dáid registreremiid leat dahkkon etnihkalaš gullevašvuođa vuođul dahje ahte dát olbmot ledje registrerejuvvon lobálaš politihkalaš doaimmaid geažil. Dát gusto maiddái oppalaččat daid áššiide ja registreremiidda maid lávdegoddi lea geahčadan, ahte ii oro leame mihkke mii geažuha ahte sámi gullevašvuohta dahje sámepolitihkalaš doaibma livččii vuođđun registreremii dahje earalágán vákšundoaibmabijuide dán áigge. Lávdegoddái lea boahtán vástádus dán guovtti registrerema hárrái. Bálvalus mearridii ahte ii leat vuođđu bisuhit registreremiid ja ahte danne leat dat sihkkojuvvon.» Politiija vákšunbálvalusa (dál Politiijja sihkarvuođabálvalus) doaimmat máŋŋel soađi leat dál dárkilit guorahallojuvvon. Guovvamánu 1.b. 1994 nammadii Stuoradiggi nu gohčoduvvon Lund-kommišuvnna mii galggai čielggadit buot čuoččuhusaid dan birra ahte ee. Politiijja vákšunbálvalus dahje olbmot guđet leat bargan bálvalusas leat vákšon Norgga ássiid eahpevirolaččat. Kommišuvdna geigii raporttastis Stuoradikki presidentii njukčamánu 28.b. 1996, ja raporta lea das maŋŋel deaddiluvvon 15. Dokumentan (1995-1996). Lund-kommišuvnna raporta lea hui viiddis dokumenta ja čájeha ahte bealit maid kommišuvdna válddii ovdan leat hui dárkilit guorahallojuvvon. Buohtalaga Lund-kommišuvnna bargguin čađaheigga historihkkárguovttos Trond Bergh ja Knut Einar Eriksen historjjálaš iskkadeami «Norgga vákšun- ja gozihaneiseváldiid ovttasbargu ee. politihkalaš organisašuvnnaiguin/birrasiiguin maŋŋel soađi». Dát lei fágahistorjjálaš bargu mas váldoulbmil lei čilget duohta dili historjjálaš oktavuođas. Historihkkárguovtto bargu lea almmuhuvvon girjjis «Den hemmelige krigen» (Cappelen Akademisk Forlag 1998). Ovdasánis čálliba soai ahte «Čállosa vuođđun lea čálalaš gálduid ja njálmmálaš dieđuid viiddis guorahallan, maid ollusat sihke suollemas bálvalusain ja ollusat suollemas bálvalusaid olggobealde leat addán». Dasto čálliba: Barggusteame letne erenoamážit deattuhan gozihannguovddáža (dárogillii: Overvåkingssentralen) ja Davvi-Norgga arkiivvaid, oaivegávpotguovllu ja riikka davimus guovllu erenoamáš saji dihte dán doaimmas». Eai Lund-kommišuvnna raporttas eai ge girjjis «Den hemmelige krigen» boađe ovdan dieđut das ahte sápmelaččat leat leamaš vákšojuvvon čearddalašvuođa ruohttasiid dihte. Girjji II. gahppálagas 227. siiddus čuožžu: «Ferte deattuhuvvot ahte vákšunpolitiijat eai goassege vákšon sápmelaččaid viidát. Ledje čađat duššefal moattis geat aktiivvalaččat vákšojuvvojedje.» Maŋemus jagiid vákšunpolitiijaid doaimmaid iskkademiid vuođul ferte deattuhit ahte leat čađahuvvon dárkilis iskkadeamit hui viiddis gáldomateriála vuođul. Buhtadusortnega bokte mii ásahuvvui gaskaboddosaš geahčadanlága (dárogillii: innsynsloven) bokte, čakčamánu 17.b. 1999 láhka nr. 73, sáhttet sámit, nu movt earát nai, gáibidit beassat oaidnit vákšunpolitiijaid arkiivvaid ja gáibidit buhtadusa jus leat duohta vahága gillán vákšundoaimmaid geažil. Ođđa guorahallan náppo ii mearkkaš maide ovttaskas sápmelačča geahčadanvuoigavuhtii dahje buhtadusvuoigatvuhtii. Justisdepartemeantta reivves Sámediggái 27.11.2001 čilgejuvvui dárkilit movt vákšunpolitiijaid doaimmat leat iskkaduvvon maŋemus jagiid. Muđui čilgejuvvui geahčadanláhka, dás maiddái buhtadusortnet ja EOS-lávdegoddi. Danne ii oainne departementa dárbbu erenoamážit guorahallat/iskkadit vákšunpolitiijaid doaimmaid sápmelaččaid dahje sámi birrasiid guovdu. Čujuhit dattege dasa ahte ovdal lea dovddahuvvon Sámediggái ahte galgá árvvoštallojuvvot sáhttá go Geahčadanlávdegotti čállingoddi čilget galle sápmelačča leat ohcan beassat oaidnit arkiivvaid ja meannudit dáid áššiid oppalaččat. Muhto dalle eaktuduvvo ahte sin sámi identitehta lea albmosis. KRD - St.died. nr. 10 (2003-2004) 12 Buhtadus oahppovahágahttojuvvon sápmelaččaide Sámediggi váldá jahkedieđáhusastis ovdan gažaldaga buhtadusa birra mii gullá Sámeálbmot fondda hálddašeapmái. Dát gažaldagat leat gieđahallojuvvon St.dieđáhusas nr. 10 (2002-2003) kap. 4.15. 2002' jahkedieđáhusas dáhttu Sámediggi ráđđehusa ođđasis meannudit buhtadusášši. Dađi bahábui leat ádjánan čielggadit vejolaš čovdosiid sápmelaččaide guđet leat massán oahpu. Dát lea ee. danne go maiddái eará joavkkut garrasit čuoččuhit alddiineaset leat rievtti oažžut iešguđetlágán buhtadusaid. Ráđđehus lea dál mearridan oppalaččat árvvoštallat movt dáid iešguđet joavkkuid gáibádusaid sáhtášii čorgadit ja dievaslaččat dustet. Dán árvvoštallama boađus šaddá 2. mailmmisoađi oahppovahágahttojuvvon sámiid gáibádusaid meannudeami vuođđun. Ráđđehus áigu deattuhit ahte dáid gáibádusaid erenoamáš vuođđu ii láhppo. KRD - St.died. nr. 10 (2003-2004) 13 Riikkaidgaskasaš áššit 13.1 ON' cealkámuš álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra Norga šiehtadallá aktiivvalaččat ON' álgoálbmotcealkámuša birra mas maiddái Sámediggi lea fárus. 1 Norgga bealis leat ee. geahččalan gávdnat čovdosiid álgoálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa gažaldahkii. Norgga árvalusaid mielde bargojuvvo dál dan guvlui ahte oppalaččat dohkkehit álgoálbmogiid iešmearrideami mii heive daidda cealkagiidda mat lea ON' resolušuvnnas ráfálaš ovttasbarggu birra stáhatid gaskka mat vuhtiiváldet stáhtaid teritoriála integritehta seammás go vuhtii váldet olmmošvuoigatvuođaid. Sámediggi lea mielde Norgga šiehtadallansáttatgottis. Ráđđehus áigu váikkuhit dasa ahte šiehtadallamat válbmanivčče ovdal go Gaskariikkalaš álgoálbmotlogijahki (2004) nohká. Ulbmil lea ahte cealkámuš livččii mielde nanneme álgoálbmogiid vuoigatvuođaid. Ráđđehusa oaivil sámi iešmearrideami hárrái lea muđui gieđahallojuvvon St.dieđáhusas nr. 33 (2001-2002), čuo. 4.1. 13.2 EU ja EEO Sámediggi váldá jahkedieđáhusastis ovdan dárbbu deattuhit EU/EEO guoskevaš gažaldagaid. Guovddáš, guovllu ja báikkálaš eiseválddiid ja Sámedikki ovttasbarggu oktavuođajoavku eurohpapolitihkalaš gažaldagaid hárrái, lea dan prošeaktajoavkku joatkka mii nammaduvvui miessemánus 2002. Dát joavku lei Eurohpapolitihkalaš vuođu vuollásažžan ja ulbmilin lei ovddidit doaibmabidjoárvalusaid das movt nannet EU/EEO-áššiid ovttasbarggu. Prošeaktajoavku ovddidii iežas raportta EEO-koordinerenlávdegoddái ođđajagimánu 10.b. 2003. Raporttas leat 22 doaibmabidjoevttohusa maid oktavuođajoavku dál galgá čuovvolit. Doaibmabijuin leat čuovvovaš váldofáttát: Movttiidahttit eurohpadigáštallama sihke guovllu ja báikkálaš dásis, ee. lágidit konferánssa 2003' čavčča, gos sámiid dilli boahttevaš Eurohpas guorahallojuvvo; Nannet eurohpagelbbolašvuođa; Buoridit diehtolonohallama ja ovttasbarggu guovddášhálddašeami ja suohkaniid, fylkkagielddaid ja sin beroštusorganisašuvnnaid, riikaoasselávdegottiid ja Sámedikki gaskka eurohpapolitihkalaš gažaldagaid hárrái. Oktavuođajoavku lea oassi dán barggus. Dasa lassin ásahuvvo oktavuođaforum politihkalaš dásis, masa namuhuvvon ásahusat servet ja maid Olgoriikkadepartementa ja Gielda- ja guovludepartementa jođihit; Movttiidahttit hukset fierpmádagaid main Eurohpa regiovnnat ja regionála organisašuvnnat leat mielde, ja maiddái árvvoštallat vejolašvuođa buoridit oassálastima guoskevaš EU-prográmmain. Leat máŋggat Interreg-prográmmat main lea mearkkašupmi sámi álbmogii. Sámediggi lea leamaš mielde prošeaktajoavkkus mii galgá ovddidit ovttasbarggu regionála ja báikkálaš eisevaldiiguin. Prošeaktajoavkku raporta geigejuvvui ođđajagis 2002. Prošeaktajoavku raporterii EEO-koordinerenlávdegoddái. Dát lea danne go eurohpapolitihkalaš vuođđu lea čadnon politihkalaš dássái Ráđđehusa Eurohpalávdegotti bokte. Norga oassálastá aktiivvalaččat Interreg III-prográmmain. Gielda- ja guovludepartemeantta bušeahta bokte lea Sámediggái juolluduvvon 2.1 mill kr guovtti sámi prográmmii 2002:s, namalassii Interreg Sápmi davvin ja Interreg Åarjel Samien Dajve lulde. 13.3 Barentsovttasbargu Sámediggi lea mielde Barentsovttasbarggus. Iešguđet fylkkagielddat ja Sámediggi mákset ieža goluid dán barggu oktavuođas. Eai leat makkárge sierra almmolaš doarjagat dán barggu goluide. Olgoriikkadepartemeantta bušeahta bokte juolluduvvo jahkásaččat su. 25 mill. kr prošeaktadoaimmaide Barentsčállingotti bokte, dás maiddái sámi prošeavttaide. Lassin dása geavaha Olgoriikkadepartementa jahkásaččat su. 160 mill. kr. eará prošeavttaide, nugo omd. biras-, ealáhusovddideami-, dervvašvuođa- ja atomasihkarvuođa prošeavttaide. Lassin vel juolluda Gielda- ja guovludepartementa buori 2 mill. kr. Barentsčállingoddái Girkonjárggas. 2003' čavčča váldá Norga Ruoŧa maŋis badjelasás Barentsráđi jođieami boahtte guokte jagi. Seammás váldá Vesterbotten badjelasás Regionráđi ovdagotti Nordlándda maŋis. 13.4 Ovttasbargu Suomain Stáhtaministtar Bondevik ja ovddeš stáhtaministtar Lipponen leaba álggahan ovttasbargoprošeavtta ovcci Davvi-Norgga suohkana ja golmmá Davvi-Suoma suohkana gaskka. Ulbmil lea movttiidahttit ovttasbargat riikkaráji rastá ja njeaidit struktuvrralaš eastagiid. Finnmárkku ja Tromssa fylkkasuohkanat ja Sámediggi leat mielde dán barggus. Raporta gárvána jahkemolsuma áigge. 13.5 Boazodoallu ja gaskariikkalaš ovttasbargu Ráđđehus doarju ahte ferte láhčit dili nu ahte «iešguđet árktalaš boazodoalloálbmogiidda sihkkarastojuvvojit doarvái ja buorit rámmaeavttut vai boazodoalloálbmogiid fágalaš ja kultuvrralaš oktiiráđđen ovdána positiivalaččat,» nu movt daddjo Evttohusas S.nr. 110 (2002-2003) čuoggáš6.2. Sirkumpolára boazodoalloálbmogiid gaskariikkalaš fága- ja gaskkustanguovddáža ásaheami (mii maiddái lea namuhuvvon Evttohusas S.nr. 110 (2002-2003) proseassa lea juo álggahuvvon, mas Eanandoallodepartementa galgá guorahallat makkár vejolašvuođat gávdnojit. 13.6 Álgoálbmogat veahkkedoaimmain 2001 jahkedieđáhusastis guorahallá Sámediggi iežas sajádaga álgoálbmogiid ja veahkkedoaimmaid ektui. Gažaldat lea maid guorahallojuvvon St. dieđáhusas nr. 33 (2001-2002) kap. 15.2. NORADa ollislaš veahkki álgoálbmogiidda lea dál su. 100 mill. kr. jahkásaččat. Dát sisttisdoallá veahki mas álgoálbmogat leat ollásit dahje muhtun muddui ulbmiljoavkun. Jus rehkenastá maiddái prošeavttaid main álgoálbmogat leat unnit ulbmiljoavkun, de šaddá submi mihá stuorát. Sihke NORAD ja ambassádat hálddašit álgoálbmotdoarjaga, muhto eanas oassi manná eaktudáhtolaš organisašvunnaid bokte. Maiddái Norga addá ekonomalaš doarjaga álgoálbmogiidda ja normatiiva bargui multiralaterála geainnuid bokte. Sámi dutkamiid guovddáš Tromssa universitehtas oažžu doarjaga lágidit jahkásaš Foruma álgoálbmot-veahkkedoaibmaáššiin. Dát lea dán suorggi veahkkeásahusaid gávnnadanbáiki. Olgoriikkadepartementa lea 1990-logu gaskkamutto rájes juolludan Sámediggái doarjaga riikkaidgaskasaš doaimmaide. Sámeráđis leat ovttasbargoprošeavttat álgoálbmogiiguin Lulli-Amerihkas, Afrihkas ja arktalaš guovllus. Ráđđehus dáhttu ahte álgoálbmogiid bargu veahkkedoaibmaoktavuođain nannejuvvo. Vuoigatvuođaperspektiiva galgá ain leat ovttasbarggu vuođđogeađgin ja iešguđet kanálaid veahkki galgá ovttastuvvot buorebut, ja dan ulbmilin lea eanet ollistuvvon doaibma. Álgoálbmotdoarjaga ferte maiddái geahččat Johannesburg-váldočoahkkima čuovvoleami oktavuođas, erenoamážit biologalaš girjáivuođa barggu oktavuođas álgoálbmotguovlluin. Norgga, sámi ja riikkaidgaskasaš álgoálbmotbirrasiid oktavuohta galgá nanosmahttojuvvot. Lea gulahallon Sámedikkiin ođđa njuolggadusaid ráhkadeami dáfus álgoálbmodoaimmaid birra veahkkedoaimmain, ja Olgoriikkadepartementa/NORAD háliidit joatkit buori gulahallama Sámedikkiin váldo álgoálbmotáššiin. Mihá stuora oassi veahkis manná dál Latin Amerihkii. Ráđđehus atná deaŧalažžan ahte álgoálbmotgažaldagat maiddái Asias ja Afrihkas ožžot eanet fuomáštumi. Gielda- ja guovlodepartementa t i l r å r : Gielda- ja guovlodepartemeantta skábmamánu 14.b. 2003 árvalan Sámedikki doaimma birra 2002:s sáddejuvvo Stuoradiggái. Noter [1] Sámedikki jahkedieđáhus kap. 2.10 ja 3.11 KRD - St.died. nr. 10 (2003-2004) Mildosat 1 Sámedikki 2002 jahkedieđáhus 1 Jahkedieđáhusa perspektiivvat Sámelága § 1-3 vuođul galgá Sámedikki jahkedieđáhus sáddejuvvot Gonagassii. Ráđđehus ovddida Stuorradiggái jahkásaš stuorradiggedieđáhusa Sámedikki doaimma birra. Sámedikki dieđáhusrutiinnain lea dasto 4-jagi perspektiiva. Stuorradiggi lea sámelága mearrádusa oktavuođas maiddái mearridan, ahte oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat galget sihkkarastit ja ovddidit sámi giela, kultuvrra ja servodateallima. Dán prinsihppadieđáhusas galget eiseválddit dasto guorahallat vuđoleappot ja prinsihpalaččat Ráđđehusa sámepolitihka juohke stuorradiggeáigodagas. Sámedikki áigumuššan lea ahte 2003 jahkedieđáhusas galgá čilgejuvvot dásseárvvu duohta dilli, geahča dásseárvolága § 1a. 2 Hástalusat boahtteáiggis 2.1 Iešmearrideapmi ja vuoigatvuođat Sámediggi bargá sámi iešmearrideami sisdoalu viidásetovddidemiin. Iešmearrideami sámi áddejupmi vuođđuduvvo riikkaidgaskasaš norpmaide ja dan ovdáneapmái mii lea dáhpáhuvvan sihke rievttálaččat ja politihkalaččat riikkaidgaskasaš forain. Sámedikkis lea beroštupmi ahte sámi iešmearrideapmi heivehuvvo min áigái, seammás go das vuhttojit sámi álbmoga iežas árvvut ja eallinvuohki. Sisdoallu sámi álbmoga iešmearrideamis galgá mearriduvvot dássásaš ja duohta šiehtadallamiid bokte guovtti ovttaárvosaš beali gaskka. Danne lea guovddáš doaibman šiehtadallangeatnegasvuođa fievrrideapmi Sámedikki ja eiseválddiid gaskka. Geatnegasvuohta ferte siskkildit eanet go ráđđádallama ja diáloga, ja dat ferte geatnegahttit goappašiid beliid. Dát gusto maiddái vuoigatvuođaide eatnamiidda, čáziide ja luonddoriggodagaide. Ovddasvástádusa ja váikkuhanfámu ektui ráji geassin sámi ja norgalaš eiseválddiid gaskka ferte čovdojuvvot duohta šiehtadallamiiguin ja šiehtadusaiguin. Nu johtilit go lea vejolaš ferte biddjojuvvot lávdegoddi mas leat Ráđđehusa ja Sámedikki ovddasteaddjit čielggadit movt šiehtadallamiid galgá čađahit. Sámediggi gáibida ahte eamiálbmogiid vuoigatvuođat našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis nannejuvvojit. Bargu Sámedikki vuoigatvuođapolitihka konkrehtan dahkamiin ja viidáset ovddidemiin riikkaidgaskasaš riekteovdáneami vuođul, ja daid riekteprinsihpaid vuođul mat gusket eamiálbmogiid vuoigatvuođaide sihke našuvnnalaččat ja álbmotrievttálaččat, jotkojuvvo. Eamiálbmogiid vuoigatvuođat árbevirolaš máhtolašvuođa ektui leat ovddiduvvomin riikkaidgaskasaččat, ja Sámediggi áigu aktiivvalaččat váikkuhit dan ahte sámi árbevirolaš máhtolašvuohta kártejuvvo ja suodjaluvvo riikkaidgaskasaš njuolggadusaide dávistettiin. Sámediggi áigu dárkilit čuovvut ráđđehusa proposišuvnna ođđa Finnmárkolága ektui ja barggu ođđa sámi vuoigatvuođalávdegotti ektui Romssa, Norlándda ja oarjelsámeguovllu ektui. Sámiin leat vuoigatvuođat oljo- ja gássagávdnosiidda sámi resursaguovlluin, ja danne gáibidage Sámediggi vuoigatvuođa beassat leat mielde mearrideamen dáid resurssaid. Dasto lea dárbu šiehtadallat gávdnosiid hálddašeami ja geavaheami dáin guovlluin. 2.2 Ovttasbargu Sámedikki ja guovddáš eiseválddiid gaskka Sámedikki mihttomearrin lea ahte buot almmolaš eiseválddit váldet mieldeovddasvástádusa sámi servodatovddideames. Sámediggi lea ovddidan gáibádusa oažžut šiehtadallanmálle Ráđđehusa ja Sámedikki gaskka, mii guoská bušeahttarámmaide ja ovddasvástádusa juohkáseapmái buot servodatsurggiin. Čájeha ahte ain lea dárbu čujuhit ahte guovddáš- ja guovllulaš eiválddiin lea ovddasvástádus maiddái sámi álbmogis. Lea dárbu ahte Sámediggi ollu eanet searvá dakkár plána- ja ovddidanproseasssaide main leat váikkuhusat sámiid vuoigatvuođaide siskkáldas- ja álbmotrievtti mielde. Sámediggi gáibida buoret ortnegiid šiehtadallamiid ja diáloga váste stáhta, ja Sámedikki gaskka dán lágan áššiin. Lahkaddimis ferte maiddái boahtit ovdan ahte Norga lea huksejuvvon guovtti stáhtavuođđudeaddji álbmoga eatnamiid ala, norgalaččaid ja sámiid. Ferte viidát geahčadit gielddaid ja fylkkagielddaid ovddasvástádusa ja doaimmaid sámi áššiin, ja dasto ferte maiddái rolla- ja doaibmajuohkin Sámedikki ja muđui hálddašeami gaskka čilgejuvvot. Dán lágan geahčadeamis galggašii leat vuolggasadjin dat ahte Sámedikki váldi galgá nannejuvvot, ja ahte rolla- ja doaibmajuohkin galgá dahkkojuvvot oasálašperspektiivva vuođul Sámedikki ja guovddáš eiseválddiid gaskka. Oahpahusáššiin lea dehálaš ahte Sámedikkis lea ovttasbargu guovddáš eiseválddiiguin hui árra dásis iešguđet proseassain, erenoamážit mii guoská riikkaviidosaš mearrádusaide nugo omd. lágaid ja njuolggadusaid rievdadusaide, ovddidanprošeavttaide jna. Sámediggi ii sáhte dohkkehit ahte sámi guovllut dađistaga vuvdojuvvojit dahje juogaduvvojit iešguđet lágan ulbmiliidda almmá ahte sámiin man ge láhkai lea váikkuhanfápmu dillái. Ovdamearkan dasa leat minerálagávdnosiid muhten, ohcan, iskan ja doaibma. Ealáhus- ja gávpeministtar attii signálaid ahte bargu ođđa minerálalágain galggai dahkkojuvvot lávgá diálogain ja stuorra rabasvuođain Sámedikkiin. Dattetge lea departemeanta doallan dušše ovtta dieđihančoahkkima Sámedikkiin hálddahusa dásis. Sámediggi gáibida ain ahte ođđa minerálaláhka ferte leat konsešuvdnaláhka, mas báktefriijavuođaprihsihppa sihkkojuvvo maiddái muhtehahtti minerálaid ektui. Konsešuvdnalága bokte sáhtášii nannoseappot gozihit čielggadusdárbbuid váikkuhusaid ektui ealáhusaide, birrasii, kultuvrii ja servodahkii. Sámediggái lea dehálaš ahte riikkaidgaskasaš eamiálbmotvuoigatvuođaid suodjaleapmi deattuhuvvo láhkabarggus. Hástalussan lea čatnat riikkaidgaskasaš barggu biologalaš šláddjivuođa konvenšuvdnii, mas Norga lea aktiivvalaččat mielde, dan láhkabargui mii dahkkojuvvo dán suorggis siskkobealde Norgga rájiid. 2.3 Sámi jienastuslohku ja válga Lea dehálaš váikkuhit sámi jienastuslohkui čáliheami lasiheami. Mihttomearrin lea váikkuhit duohta máhtolašvuođain ja fuomášumiin ieš jienastuslohkoortnegii, ja ná váikkuhit sámi jienastuslohkui čáliheami lassáneami. Váikkuhangaskaoapmin lea buoredit diehtojuohkima ja eanet aktiivvalaččat juohkit dieđuid Sámedikki máŋgašládjas doaimma birra mii guoská báikegottiide ja ovttaskas olbmuide ja sámi servodahkii ollislaččat. Barggu sámi jienastusloguin ferte buoridit ja jienastuslogu fievrrideami ja dan hálddašeami ferte fárrehit guovddáš dássái, Sámediggái. Dát sihkkarastášii olbmuid jienastanvuoigatvuođa ja buot jienastuslohkui čálihanávžžuhusaid sáhtášii meannudit ovttagaslaččat, ja sámi jienastuslohku dasto oktilaččat livččii áigeguovdil. Sámediggi áigu maiddái árvvoštallat eanet boahtteáiggi čovdosiid movt čađahit sámediggeválgga poastaválgan, elektrovnnalaš válgan jna. Nissonolbmuid unnán ovddastusa ektui Sámedikkis, konkludere raporta válgga, nominašuvnna ja dásseárvvu [4]1 birra ahte lea váttis geassit makkárge čielga konklušuvnna tállaanalysa vuođul válgga ja nominašuvnna ektui. Čujuhuvvo ahte sáhttá leat válgaortnega sivva go nissonolbmot systemáhtalaččat báhcet olggobeallái dahje eai nominerejuvvo. Lea dárbu ain eanet dutkat sohkabeliid sámi servodagas ja dan oktavuođas árvvoštallat sihke válganjuolggadusaid ja Sámedikki politihkalaš arenan dásseárvo- ja sohkabealleperspektiivvas. 2.4 Giella, gulahallan ja diehtojuohkin 2.4.1 Sámegiella Sámegiella lea muhtun guovlluin hui sakka áitojuvvon. Sámediggi lea vuoruhan sámegiela ovddideami, ealáskuhttima ja suodjaleami bajimužžii iežas ulbmiliiguin. Danne lea guovddáš mihttomearrin ahte sámi giellabargu galgá nannejuvvot, ealáskuhttojuvvot ja ovddiduvvot buot giellaguovlluin. Mihttomearrin lea ahte sáme- ja dárogiella galgaba šaddat ovttaárvosaš giellan. Stuorra hástalusat maid ovddabealde leat sámegiela nannema, ealáskuhttima ja ovddideami ektui gáibidit ahte Stuorradiggi lasiha mealgat juolludusaid giellabargui. Sámi giellaguovddážat leat okta máŋgga doaibmabijus dán mihttomeari ollašuhttimis. Giellaguovddážat galget doaibmat dakkár arenan gos sámegiella hállojuvvo, gullo ja oidno, ja dasto doaibmat guovllu resursaguovddážin. Sámediggi áigu joatkit bargguin eanet giellaguovddážiid ásahemiin. Sámelága bokte lea sámiide Norggas sihkkarastojuvvon vuoigatvuohta geavahit sámegiela. Sámelága giellanjuolggadusat leat dál doaibman 1992 rájes, ja dál lea dárbu evalueret njuolggadusaid, nu ahte dat heivehuvvojit dáláš dillái ja riikkaidgaskasaš giellamearrádusaide. Stáhtalaš doarjja almmolaš hálddašeapmái, ja ovttaskas individaid vuoigatvuohta geavahit sámegiela, lea ráddjejuvvon guđa gildii. Ovttaskas olbmuid vuoigatvuođaid sámelága ja rávisolbmuidoahpahuslága ektui ferte gozihit maiddái olggobealde dan guovllu mii dál gohčoduvvo sámegiela hálddašanguovlun sámelága giellanjuolggadusaid mielde. Sámediggi leage danne váldán álgaga ahte viiddidit dán hálddašanguovllu ja dat gáibida ruhtarámmaid nannema guovttegielalašvuhtii. 1999/2000 čađahii Sámi giellaráđđi iskkadeami2 movt almmolaš orgánat čuvvot sámelága giellanjuolggadusaid. Iskkadeapmi čájeha ahte lea dárbu nannet sámegiela hálddahus- ja áššemeannudangiellan almmolaš orgánain. Sámegiella galgá šaddat sámegielagiid gulahallangiellan buot dásiin. Dát gáibida ahte skuvla váldá atnui sámegiela fágaoahpahussii nu ahte mánát ja nuorat šaddet oadjebassan sámegielain fágagiellan, ja fágatearpmat šaddetge de lunddolaš oassin oahpahusas. Dáinna lágiin galgá sámegiella ovddiduvvot iešbirgejeadddji servodatgiellan. Sámi tearpmabargu ja sámi báikenamaid čohkken ja registreren lea dehálaš sámegiela suodjaleapmái ja ovdánahttimii. Dát guoská maiddái sámi olbmonamaide. Jos sámegiela galgá sáhttit geavahit aktiivvalaš gaskaoapmin fágalaš oktavuođas, de fertejit sámi tearpmat ja báikenamat lea olamuttos buot geavaheaddjiide servodagas. Sámedikki sátnebáŋkku ferte ođasmahttit ja ovddidit nu ahte doppe leat buot sámegiellajoavkkuid ja suopmaniid sánit ja tearpmat, ja danne dat ferte ovddiduvvot oktasaš reaidun riikarájiid rastá. Sámegiel báikenamaid ferte bidjat oidnosii ja álgit almmolaččat daid geavahit. Go dán mihttomeari galgá juksat, de fertejit guovddáš eiseválddit ovttasráđiid Sámedikkiin, aktiivvalaččat juohkit dieđuid gielddaide, fylkkagielddaide ja earáide. Kultur- ja girkodepartemeantta báikenammaevaluerenbarggus, fertejit čuolbmačilgehusat mat čatnasit máŋggagielat nammageavaheapmái Norggas árvvoštallojuvvot sierra, ja viidát oktavuođas go maid dán rádjai lea dahkkojuvvon. 2.4.2 Diehtojuohkin ja bibliotehkabálvalusat Elektrovnnalaš bálvalusaid ovddideapmi Sámedikki doaimma rámmaid siskkobealde gáibida viehka ollu resurssaid ja áŋgiruššama. Bajimuš mihttomearri gulahallan- ja bálvalanpolitihkas lea ahte buktit bálvalusaid olamuddui neahtas elektrovnnalaš ja birrajándorrabas hálddašeami bokte. Dát ferte čuovvoluvvot juolludusaiguin doaibmabijuide mat bohtet barggu geažil mii lea jođus, go ráhkaduvvo strategiija DGT váste ja elektrovnnalaš bálvalusaid váste Sámedikkis. Gielddain ja fylkkagielddain lea ovddasvástádus ovddidit bibliotehkabálvalusaid buot iežas geavaheaddjiid váste. Stuorámus hástalussan lea sihkkarastit gelbbolašvuođa, resurssaid ja dáhtu ovddidit bibliotehkabálvalusaid sámi álbmogii. Go galgá ovddidit viidáset Sámi sierrabibliotehka «bibliotehkaid bibliotehkan», mas lea gelbbolašvuohta ja resurssat daid várás geat ohcalit sámi bibliotehkabálvalusaid, de ferte vuoruhit bajás ođđa ja internehttii vuođđuduvvon bibliotehkavuogádaga. Dát lea hui dehálaš sámi girjjálašvuođa olamuddui buktimis, go eambogat sáhttet diŋgot girjjiid neahta bokte. Go bibliotehka háliida hukset vuođđogirječoahkádusa ja eará gálduid bibliotehka sámi geavaheaddjiid váste, de ferte ásahuvvot dán várás sierra doarjjaortnet. Sámi girjebussiid ásaheapmi lea dehálaš oassi muđui nu váilevaš sámi bibliotehkabálvalusas. Dehálaš bibliotehkabálvalusaid buorideames sámi geavaheaddjiid váste, lea maiddái sámi girjebussiid ruhtadeami sihkkarastin guovlluin gos ássan lea bieđgguid ja gos leat hástalusat gulahallama dáfus. 2.5 Mánáidgárddit, oahpahus ja dutkan 2.5.1 Mánáigárddit Mánáidgárddit lea áibbas guovddážis sámi giela ja kultuvrra ovddideames ja nannemis. Sámedikki bajimuš mihttomearri lea danne ahte buot sámi mánáin galgá leat ollesárvosaš sámi mánáidgárdefálaldat. Dát fálaldat galgá vuođđuduvvot sámi gillii ja kultuvrii, ja lea okta dain deháleamos mánáid vuoigatvuođain. Sámediggi diehtá ahte Mánáid- ja bearašdepartemeanta lea álggahan mánáidgárddiid rámmaplána ođasmahttinbarggu. Dien oktavuođas lea dehálaš bargat dan ala ahte plánii šaddá maiddái sámi sisdoallu lunddolaš oassin. Mánáidgárdelágas ferte dáhkidit sámi mánáid vuoigatvuođa oažžut fálaldagaid sámi gielas ja kultuvrras mánáidgárddiin. 2.5.2 Oahpahus Buot sámi mánáin lea individuála vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas. Dát individuála vuoigatvuohta ii guoskka vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegillii. Sámedikki mihttomearri lea ahte buot sámi oahppit ožžot individuála oahpahusa sámegillii, sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllain, geahča dievasčoahkkinášši 46/02 mas ovttajienalaš Sámediggi cealká ahte Oahpahuslága § 6.2 ferte rievdadit nu ahte buot sámi mánáin - beroškeahttá orrunsajiin - sihkkarastojuvvo individuálalaš vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas ja sámegillii. Sámi mánáid vuoigatvuohta sámegillii ferte sihkkarastojuvvot maiddái skuvlaastoáigeortnegis (SAO). Sámediggi áigu sierra áššiin evttohit evalueret ja rievdadit Oahpahuslága. 10-jagi vuođđoskuvlla sámi oahppoplána (O97S) ferte gustogoahtit eanet skuvllaide ja gielddaide riikkas. Buot sámi oahpahusa ferte láhčit dábálaš diibmologu siste mii ohppiin lea juohke luohkás. Sámi oahpahusas šaddet liigegolut gielddaide ja fylkkagielddaide. Dat liigegolut bohtet earret eará ávdnasiin sámegillii ja dasto adnojit liige oahpaheaddjiresurssat. Go sámi oahppiide galgá sihkkarastit sin vuoigatvuođaid oahpahuslága vuođul oahpahussii sámegielas ja sámegillii, de ferte stáhta máksit gielddaide ja fylkkagielddaide ollásit dáid liigegoluid ovddas. Ferte ráhkaduvvot dievaslaš sámi oahppoplána joatkkaskuvllaid váste. Šaddá maiddái dárbu sihkkarastit sámi sisdoalu našuvnnalaš oahppoplánain nugo lea dahkkojuvvon vuođđoskuvlla našuvnnalaš oahppoplánain. Sámedikki láhkaásahusválddi oahpahuslága § 6-4 vuođul, ferte viiddidit guoskat buot fágaide vuođđoskuvllain. Sámi kulturdiđolašvuođa lassáneapmi lea dagahan ahte rávisolbmot maid leat jearahišgoahtán sámi oahpahusfálaldagaid. Dása ferte ráhkaduvvo plána ja dasto dasa ferte bidjat resurssaid. Diimmáš jahkedieđáhusas lei dát bajimužžii vuoruhuvvon suorgi, ja lea hui dehálaš gávdnat dasa čovdosa jođáneamos lági mielde. 2.5.3 Alit oahppu ja dutkan Sámedikki bajimuš mihttomearri lea ahte sámi oahpahusásahusat ja sámi alit oahpahus ain ovddiduvvojit sámiid iežaset eavttuid vuođul. Danne oaidná Sámediggi ahte lea dárbu ásahit oktasaš sámi oahpaheaddjioahpu, mii lea ávkin olles sámi servodahkii. Dasto lea dehálaš ahte ráđđehus aktiivvalaččat doarju Sámi allaskuvlla ulbmila šaddat dieđalaš allaskuvlan. Oahpahus- ja dutkandepartemeanta ferte váikkuhit ahte álggahuvvo dutkan- ja ovddidanbargu, earret eará guhkesáiggi prográmma ovddidit ja hukset sámi alit oahpahusa ja dutkama, ja dasto guhkesáiggi dutkan- ja ealáskuhttinprográmma sámegiela váste, mii erenoamážit lea oaivvilduvvon guovlluide gos gielladilli lea heittot. Go galgá sihkkarastit oahpaheaddjiid rekrutterema sámi skuvllaide, de ferte bisuhit ja ovddidit váikkuhangaskaoapmeortnega. Mii guoská sámegielat oahpaheaddjiid ja ovdaskuvlaoahpaheaddjiid rekrutteremii, de ferte Sámediggi oažžut ruđaid Oahpahus- ja dutkandepartemeanttas stipeandaortnegiid ásaheapmái. Sámi giella- ja kulturmáhtolašvuohta ferte heivehuvvot buot riikka allaskuvllaid ja universitehtaid fágalaš sisdollui. 2.5.4 Oahpponeavvoovddideapmi Sámi servodagas leat stuorra hástalusat sámi oahpponeavvuid buvttadeami ja ovddideami ektui olmmošlaš ja ávnnaslaš resurssaid dáfus. Lea dárbu oktasaš davviriikkalaš mihttomearrái iešguđet fágaid ektui, vai šattašii álkit heivehit ja beavttálmahttit oahpponeavvoovddideami. Danne lea dárbu dán suorggis oktiiordnet barggu davviriikkalaš našuvnnalaš dásis. Ferte maiddái áŋgiruššat osiiguin maiguin sáhttá duhtadit erenoamášpedagogalaš dárbbuid, nu ahte oahpponeavvut sáhtášedje doaibmat multifunkšuvnnalaččat. Dasto lea dárbu viidásetovddidit sámi oahpponeahta ja heivehit sámi digitála/elektrovnnalaš oahpponeavvuid ovddideami našuvnnalaš prošeavttain. 2.6 Areála, biras- ja kultursuodjaleapmi Sámediggi háliida ovttas guovddáš eiseváldiiguin searvat nu buriiguin go vejolaš seammalágan eavttuiguin vai juksat eanet birasáddjás ja ceavzilis ovdáneami. Go dán galgá sáhttit čađahit, de lea Sámediggi sorjavaš das ahte oažžu resurssaid dáfus vejolašvuođa bargat dáiguin čuolbmačilgehusaiguin einnostuvvi ja fágalaččat dohkálaš vugiin. Ferte ráhkadit čielga njuolggadusaid movt vejolaš suodjalanproseassaid galgá čađahit dásseárvosaš sámi searvama sihkkarastedettiin. Dán lágan ođđasis geahččama ferte čađahit ovttasráđiid Sámedikki ja Ráđđehusa gaskka. Dán oktavuođas čujuha Sámediggi ahte Stuorradiggi mearridii suodjalanplána barggu oktavuođas Divttasvuona-Hellemoguovllus ahte dat šaddá našuvnnalaš proseassan, mas lea njuolga oktavuohta Birasgáhttendepartemeantta ja Sámedikki gaskka, geahča meannudeami Árvalusas S nr 110 (2002-2003) Stuorradikkis, evttohus nr 4. Sámedikki mielas lea áibbas dárbbašlaš ahte guoskevaš suodjalanguovlluid ođđa ja ollislaš árvvoštallan dahkkojuvvo, ovdal go dahkkojuvvojit ođđa suodjalanmearrádusast sámi guovlluid ektui. Sámedikkis lea čoahkes ja ollislaš ovddasvástádus sámi kulturmuittuin buot sámi geavahus- ja ássanguovlluin guđa fylkkas. Dát bargu gáibida eanet áiggi ja resurssaid dáláš resurssaid ektui. Danne fertejit guovddáš eiseválddit bidjat eanet resurssaid Sámediggái vai dat sáhttá gozihit čoahkes ja ollislaš ovddasvástádusa sámi kulturmuittuin. Sámi kulturmuitoperspektiivvaid ferte heivehit vuđolaččat ja ollislaččat dieđihuvvon stuorradiggedieđáhusas kulturmuitopolitihka birra. Sámediggi lea fágalaččat ja ekonomalaččat nannemin sámi museaid. Ráđđehus ferte nannet sámi museaid ekonomalaš dili, erenoamážit lea dárbu nannet prošeavttaid ja stuorát investeremiid ruhtadeami. Sámedikkis leat stuorra hástalusat ovddabealde čázádagaid hálddašeami oktavuođas, sihke suodjaluvvon ja suodjalkeahtes čázádagaid ektui. Ollislaš čázádatplána nuppástuhttin ja EU čáhcedirektiivva heiveheapmi buktet maiddái stuorra hástalusaid Sámediggái. Sámediggi ferte oažžut resurssaid gozihit sámi beroštumiid sihke čázádagaid hálddašeamis, Ollislaš plána nuppástuhttimis ja EU čáhcedirektiivva heiveheamis. 2.7 Kultuvra ja ealáhusat 2.7.1 Sámi kultuvra Sámi kultuvra lea positiivvalaččat ovdánan sihke boares ja ođđa čájehanvugiiguin viidát. Sihke servodatperspektiivvas ja kulturpolitihkalaš perspektiivvas ferte sámi dáidda- ja kulturovdáneamis leat seamma friija čájehanvuohki go dán rádjai leamaš. Dát gáibida viiddis ja sládjás áŋgiruššamiid ollu surggiin, ollu oasálaččaid siskkildemiin. Kulturdoaibmabijut leat erenoamáš dehálaččat sámi giela, identitehta ja gullevašvuođa ovddideames. Go galgá movttiidahttit ain ovdáneami viidáseappot ja gozihit dan mii juo gávdno, de ferte Stuorradiggi lasihit rámmaid sámi kulturulbmiliidda. Giella- ja kulturguovddážat leat dehálaččat sámi giela ja kultuvrra ovddideapmái. Ája Sámi Guovddáža huksen galgá ollašuhttot ollásit. Dasa lassin plánejuvvo Várdobáikki huksen Lulli-Romssas ja Saemien Sitje Davvi-Trøndelágas. Sámediggi lea ovdal dovddahan ahte ferte ásahuvvot sierra kulturviessofoanda ja áigu dán ášši čuovvolit. Sámi teáhteriin lea dehálaš sadji sámi dáidda- ja kulturhámiid gaskkustan- ja vásihanarenan, ja sámegiela geavaheamis. Åarjelhsaemien Teaterei ja Beaivváš Sámi Teáhterii ferte sihkkarastojuvvot dohkálaš ekonomiija doaimma váste, vai dat sáhttet bálvalit olles sámi ássanguovllu. Sámi filbmaulbmiliidda lea dovdomassii lassánan ohcamat. Ain lea dárbu nannet rámmaeavttuid sámi filbma- ja videodoaibmabijuide. Sámedikkis lea beroštupmi oččodit sámi dáiddáriidda dohkálaš bargo- ja rámmaeavttuid. Dáiddamusea lea dehálaš sihke dáiddáriidda ja geavaheaddjiide, ja dasto lea dehálaš ahte dilálašvuođat láhččojuvvojit sámi dáidaga gaskkusteapmái boahttevaš sohkabuolvvaide. Erenoamáš dehálaš lea gávdnat čovdosa dasa movt Nils Aslak Valkeapää dáidda galgá suodjaluvvot ja hálddašuvvot. Sámediggi oaivvilda ahte stáhta dat galggašii leat mielde oastimin opmodaga. Sámi musihkka galgá biddjojuvvot Riikkaoassemusihkkáriid-ortnegii, suodjalan ja buoridan dihte sámi musihka gaskkusteami. Dasa lassin fertejit sámi artisttat oažžut ovdánan- ja gaskkustanvejolašvuođa. Lea stuorra dárbu publikašuvnnaide heivehuvvon sámi álbmogii. Girjjálašvuođa prošeavttaid realiserema ferte hoahpuhit. Sámediggi oaidná dehálažžan ahte ásahuvvošii bissovaš oastinortnet sámi čáppagirjjálašvuođa váste. Sámediggi lea máŋgii bivdán speallanruđaid sámi valáštallamii, ja vuordá dál ahte dát ollašuvvá. Čuoigamis leat guhkes árbevierut sámi servodagas, ja ferte álggahuvvot našuvnnalaš sámi čuoiganrusttega ásaheami čielggadeapmi. 2.7.2 Ealáhusat Buotbealálaš ja dávgasis báikkálaš ealáhuseallin bidjá ávnnaslaš vuođu sámi kultuvrii. Bajimuš mihttomearri sámi guovlluid guovlupolitihkkii lea doalahit ássanminstara dovdomearkkaid. Sámediggi bidjà lagašvuođa- ja sorjavašvuođaprinsihpa vuođđun iežas ealáhuspolitihkkii. Lea áibbas vealtameahttun ahte ovddiduvvojit hálddašanmállet, main báikegottiid olbmot sáhttet oažžut ávkki. Lotnolasealáhusvejolašvuohta lea dehálaš oassi dás, ja ovddidandoaibmabijuid oktavuođas ferte muitit ahte dat galget háhkat birgenvejolaš lotnolasaid. Báikkálaš ealáhuseallima suodjaleami, nannema ja viidásetovddideami eaktun lea maiddái váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheapmi ulbmállaččat. Sámi giliservodagaid eallinvuođđun leat vuođđoealáhusat nugo guolástus, eanadoallu, boazodoallu, luondduresurssaiguin ávkkástallan, lassin priváhta ja almmolaš bálvalusaide. Go galgá doalahit ássama, de ferte ealáhuseallima rámmaeavttuid sámi guovlluin buoridit. Sámi servodagat galget geasuhit ja leat resursan goappašiid sohkabeliide. Danne fertejit gávdnot buorit fálaldagat mánáide ja nuoraide ja sládjás bargovejolašvuođat goappašiid sohkabeliide. Sámediggi doarju ahte Davvi Romssa ja Finnmárkku doaibmabidjoguovlu bisuhuvvo, ja ahte dat ortnegat mat leat ásahuvvon doalahuvvojit. Davvi Romssas ja Finnmárkkus ásset ollu sápmelaččat. Ortnegiid meannudeami oktavuođas doaibmabidjoguovllus sáhtášii geavahit eamiálbmotperspektiivva, vai livččii vejolaš oažžut dakkár ortnegiid mat muđui rihkošedje riikkaidgaskasaš almmolaš doarjagiid ja sierraortnegiid njuolggadusaid. Sámediggi doarju ahte bargoaddidivadagas luvvenortnet doaibmabidjoguovllus doalahuvvo nugo dat dál lea. Dáláš ortnega lea álki hálddašit ja dat lea bures heivehuvvon doaibmabidjoguovllu ealáhustruktuvrii. Sámediggi lea ollu jagiid ovddidan árvalusa Guolástusdepartementii ahte ásahuvvošii sámi guolástusávádat sámi ássanguovlluide, almmá ahte departemeanta dan livččii čuovvolan. Go galgá sihkkarastit sámi ássama rittus, de ferte nannet unnimus riddo- ja vuotnafatnasiid bivdovuoigatvuođaid. Boahtteáiggis ferte maid árvvoštallat, ahte galggašedje go sámi guovllut oažžut sierra bivdoeari. Sámediggi áigu máhccat dán áššái ruovttoluotta. Sámi guovlluid eanadoalu ovdáneapmi sorjá guovllulaš ja našuvnnalaš politihkas ja riikkaidgaskasaš šiehtadusain. WTO-šiehtadusa 3 šiehtadusbohtosis lea mearrideaddji mearkkašupmi eanadoallobuvttadeami joatkimii, ja šaddá ovttas EEO-šiehtadusain leat mielde fuonideamen sámi eanadoalu. Boazodoalu iešheanalis riektevuođu sámi guohtoneatnamiin, mii lea vuođđuduvvon sámi árbevieruide ja dološ áiggiid rájes geavaheapmái, ferte čatnat láhkii. Sámediggi ferte oažžut guovdileappo ja aktiivvaleappo saji boazodoallopolitihka hábmemis, ja gáibida beassat searvat boazodoalloláhkaproposišuvnna ja lága láhkaásahusaid viidáset bargui. Mii guoská bargui dainna ođđa boazoguohtonkonvenšuvnnain Norgga ja Ruoŧa gaskka, de ferte sihke boazodollui ja sámedikkiide goappašiin riikkain sihkkarastojuvvot searvan viidáset bargui. Barggus dainna ođđa stuorradiggedieđáhusain boraelliid hárrái, lea stuorra mearkkašupmi sámi boazodoalu ja eanadoalu rámmaeavttuide. Boraelliidnáli ferte muddet nu ahte dat ii leat áitta sámi boazodollui ja šibitdollui. Sámediggi muittuha ahte riikkaidgaskasaš njuolggadusat ráddjejit Norgga boraelliidpolitihka sámi guovlluin. Sámedikki viđajagi duoji ovddidanprográmma galgá duođaštit makkár váikkuhus ealáhusas lea árvobuvttadeapmái ja barggolašvuhtii sámi guovlluin, fuomášumi erenoamážit giddemiin nissonbargosajiide. Prográmma lea dehálaš duoji ovddideapmái ealáhussan, ja stáhta ferte ollásit ruhtadit prográmma. 2.8 Dearvvašvuohta ja sosiála Sámediggi bargá sámi buohcciid fágalaš, kultuvrralaš ja gielalaš vuoigatvuođaid nannemiin. Oassin dán barggus dáhttu Sámediggi ahte ásahuvvo oktiiordnejuvvon sámi gelbbolašvuođa guovddáš mas leat sihke somatihkka, psykiátriija ja dutkan. Go dán galgá sáhttit čađahit, de ferte stáhta juolludit sierra ruđaid dasa. Lea dehálaš buoridit ásahusaid stáhtusa ja nannet daid ekonomalaččat, fágalaččat ja bargiid dáfus. Buohcciviesuid ja eará spesialistadearvvašvuođabálvalusaid válddii stáhta badjelasas 01.01.02 ja ná báhcet olggobeallái Sámedikki njuolggadusaid, nu ahte eat sáhte addit doarjaga gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuođa ruđain doaibmabijuide sámegiela hálddašanguovllus. Danne dáhttu Sámediggi ahte Dearvvašvuođadepartemeanta jođáneamos lági mielde várre ruđaid vai dearvvašvuođafitnodagat ožžot doarvái ruđaid daid gielladoaibmabijuid čađaheapmái maid dearvvašvuođaásahusat gustovaš lágaid ektui leat geatnegahttojuvvon čađahit. Sámediggi áigu bargat dan ala ahte nammaduvvo sierra sámi dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš ráđđi sihkkarastit sámi beroštumiid dearvvašvuođasuorggis. Sámediggi áigu maid bargat dan ala ahte Sámediggi dat galgá oktiiordnet ja buktit árvalusaid sámi ovddasteaddjiid hárrái dearvvašvuođafitnodagaid stivrraide. Dearvvašvuođadepartemeanta lea ođđajagemánus evalueren NAČ 1995: 6 Sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána Norggas, čuovvoleami. Sámediggi lea bivdán oažžut váldoovddasvástádusa prošeaktaruđaid juogadeames ja daid organiseremis boahtteáiggis. 2.9 Ovttasbargu Ovttasbargu fylkkagielddaid ja Sámedikki gaskka lea hui dehálaš, go galgá oažžut buori ovdáneami sámi álbmogii Norggas. Fylkkagielddaid ođđa rolla bokte guovlulaš ovddidanoasálažžan, biddjojuvvojit ollu eavttut ovdáneapmái fylkkain. Danne dáhttu Sámediggi ovddidit ovttasbarggu fylkkagielddaiguin sámi ássanguovlluin, ja gulahallat daiguin gávdnan dihte málliid mat livčče ulbmállaččat ja maiguin sámi perspektiiva gozihuvvošii. Erenoamáš hástalussan lea oažžut buriid rutiinnaid fylkkaplánemis, maiguin sáhttá vuhtii váldit eamiálbmotperspektiivva dáin plánain. Sámediggi ferte oažžut guovlulaš ovddidanruđaid vai sáhttá gozihit iežas rolla ovttasbarggus fylkkagielddaiguin. Sámediggi oaidná hui dehálažžan dan ahte ráđđehusas livččii áddejupmi dan bargui maid Sámi parlamentáralaš ráđđi dahká. Sámiid rájáhis barggus ovddit áiggiin, ja dáláš ovttasbargovugiin riikarájiid rastá leat stuorra vejolašvuođat. Sámi parlamentáralaš ráđi váldohástalussan lea oažžut ruhtadeami ráđi doibmii. 2.10 Sámedikki riikkaidgaskasaš áŋgiruššamat Sámediggi deattuha riikkaidgaskasaš eamiálbmotbargui aktiivvalaččat searvama. Dat mii eanemusat ráddje Sámedikki riikkaidgaskasaš áŋgiruššamiid, lea ekonomalaš resurssaid váilevašvuohta. Áŋgiruššamat leat lassánan, mii maid leamaš Sámedikki mihttomearri, almmá dárbbašlaš resurssaid lassáneami haga. Dát buktá váttisvuođaid daid mihttomeriide, mat Sámedikkis leat dán bargui ja daid vuordámušaid ektui maid Sámediggi deaivá sámi servodaga ja oasseoasálaččaid beales našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis. Sámediggi áigu joatkit sámi beroštumiid gozihemiin ON eamiálbmotjulggaštusa bargojoavkkus, ja áigu aktiivvalaččat váikkuhit dan ahte ON orgánat mearridit eamiálbmotjulggaštusa nugo lei eaktuduvvon ahte dat galge dahkat. Sámediggi bargá maiddái dan ala ahte eamiálbmot parlameanttat ja eará álbmotválljen orgánat galget sáhttit searvat iežaset kapasitehtain ON oktavuođas. Lea dárbu láhčit dilálašvuođaid nu ahte eamiálbmogiin Barentsovttasbarggus galgá leat váikkuhanfápmu ovddastusa bokte buot dásiin. Danne leage dehálaš ahte eamiálbmogat leat ovddastuvvon maiddái Barentsráđis, eaige dušše guovllulaš dásis. Sámediggi lea dál eamiálbmogiid ovddasteaddji Regiovdnaráđis ja -komiteas. Danne leat doaimmat leamaš mealgat eanet go ovdal. Dattetge ii leat Sámediggi ožžon liige resurssaid dán bargui, ja lea nugo mii otnáš nammii diehtit, dat áidna searvi orgána ovttasbarggus mii ii oažžo makkárge ekonomalaš doarjaga guovddáš eiseváldiin. Sámediggái lea dárbu ahte boahtteáiggis eanet fokuseret politihkalaš proseassaid EU politihkalaš orgánaid siskkobealde, nugo maiddái dan mii dáhpáhuvvá EU byråkráhtalaš vuogádaga siskkobealde. Otnáš nammii ii leat Sámedikkis makkárge erenoamáš gelbbolašvuohta EU/EEO oktavuođas. Dárbu oažžut erenoamáš gelbbolašvuođa EU/EEO ektui lassána áiggi mielde, ja Sámediggi ferte oažžut návccaid deaividit dáiguin boahtteáiggi hástalusaiguin maiddái dán suorggis. Ráđđehus galggašii jearrat fágalaš rávvagiid Sámedikkis EEO-šiehtadallamiid oktavuođas. 3 Bargu Sámedikkis 2002:s 3.1 Mihttomearri ja váikkuhangaskaoamit 2002-2005 sámediggeplánas lea deattuhuvvon sámi árvovuođu suodjaleapmi ođđaáigásaš máilmmis. Máilmmeviidosašvuohta ja riikkaidgaskasašvuohta buktet ođđa hástalusaid main olmmošvuoigatvuođat ja iešmearrideapmi leat guokte guovddáš beali. Maŋimuš jagiin eai leat fievrrideamit Sámediggái measta oppanassiige lassánan, ja dát fuonida sámi kulturdoaibmabijuid. Dat mii lea lassánan bušeahtas lea doaimmaid sirdima boađus. Earret eará ii leat leamaš vejolašvuohta lasihit omd. doarjagiid sámi giellaprošeavttaide, mat leat dehálaččat mánáide ja nuoraide erenoamážit dain guovlluin gos gielladilli lea heittot. Guovvamánus 2002 dollojuvvui čoahkkin Sámedikki, Gielda- ja guovludepartemeantta, Statistihkalaš guovddášbyråa ja Sámi instituhta gaskka barggu birra sámi statistihkaiguin. Lea sávahahtti oažžut bissovaš ortnega sámi statistihkaid buvttadeapmái Norggas, ja galggašii álggahuvvot prošeakta mainna gávnnahit movt dán barggu sáhtášii organiseret. Dehálaš lea ahte guovddáš eiseválddit veahkehit sihke fágalaččat ja ekonomalaččat dán barggus. Dál ii leat ovttasge ovddasvástádus ráhkadit sámiguovdásaš statistihkaid riikkain gos sámit ásset, vaikko dárbbu čujuhitge dađistaga eanet ja eanet oasálaččat sámi fágalaš ja politihkalaš birrasiin. 3.2 Vuoigatvuođat Guovddášeiseválddiiguin leat dollojuvvon máŋga čoahkkima vuoigatvuođaáššiid birra. Sámediggeráđđi ja Bargiidbellodaga sámediggejoavkku jođiheaddji leat deaivvadan Ráđđehusa ovddasteaddjiiguin Finnmárkolága oktavuođas. Čoahkkimis Justisdepartemeanttain ja Ráđđehusain geassemánu 10. b. 2002 ovddiduvvojedje Sámedikki prinsihpalaš oainnut Finnmárkoláhkii. Sámediggi searvvai maiddái seminarii sámiid iešmearrideami birra Romssas giđđat 2002. Sámediggeráđi mearrádusas Finnmárkolága birra nannejuvvui ahte Justisdepartemeantta láhkaárvalusat eai dávis álbmotrievtti unnimusgáibádusaide eamiálbmot vuoigatvuođaid oktavuođas. Ovddiduvvon ođđa eana ja čáhceeaiggát- ja hálddašanortnetárvalus Finnmárkkus ii nanne sámiid vuoigatvuođaid, iige dalle njulgege daid bonjuvuođaid mat leat sámiid (go lea eamiálbmot) ja norgga stáhta gaskka. Departemeanta ii leat láhkaárvalusain dohkálaččat bidjan vuođđun siskkáldasrievtti ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid ja prinsihpaid mat gusket eamiálbmogiid vuoigatvuođaide. 3.3 Sámiid vákšun ja Sámeálbmotfoanda Sámediggi lea ollu heviid Lund-komišuvnna raportta oktavuođas, bivdán sierra čilgehusa das man viidát sámit ja sámepolitihkalaš doaibma lea vákšojuvvon. Sámediggi oaivvilda ahte sámiid vákšun lea etnálaš vákšun, ja dat lea sámi álbmoga vealaheapmi. Sámi álbmot ferte oažžut diehtit mii lea dáhpáhuvvan ja makkár vuođu alde. Sámediggi oaivvilda ahte buoremus vuohki čilget vákšuma, lea sierra iskkademiid álggaheami bokte ja čilget mii lea dáhpáhuvvan sámi álbmoga vákššodettiin. Sámediggi lea vuhtii váldán Stuorradikki mearrádusa ahte Sámeálbmotfoanda ii galgga geavahuvvot individuála buhtadussan. Dan geažil go Sámediggi ja stáhta eaba leat boahtán ovttaoaivilii das movt Sámeálbmotfoandda dienas galgá geavahuvvot, leat ruđat doaisttážii lihkatkeahttá. Sámediggi lea bivdán Ráđđehusa ovddidit šállobuhtadus-ášši sin ektui geat leat massán oahpu maŋŋá nuppi máilmmi soađi, ođđasis meannudeapmái. 3.4 Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi (SUPU) Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi lea doallan 6 čoahkkima, ja ovtta čoahkkima Sámediggeráđiin. Lávdegoddi lea ožžon oahpu ja čuvgehusa Sámedikki doaimma birra, mas váldodeaddu leamaš hálddahusa ja hálddašeami oktavuođas. Nuoraidpolitihkalaš lávdegotti lahtut leat searvan konfereanssaide, leat buktán árvalusaid iešguđet áššiide ja leat čuvvon osiid Sámedikki dievasčoahkkimiin. Sámedikki nuoraidkonfereansa «Beaivvi bárdni ja Robocop - i skjønn forening eller i en smørje?» lágiduvvui Snoasas golggotmánu 11.-12. b. 2002, ja dohko ledje boahtán 67 nuora. Oassin eahketdoaluin čájehii Åarjelhsaemien Teatere bihtá Jiele/Existens mas lei sáhka beaivválašrasimmas. Konferansa lágiduvvui ollásit gárrenmirkkoid haga. SUPU dáhttu leat dakkár orgána mas lea váikkuhanfápmu Sámedikki nuoraid politihka hábmemii ja galgá beassat leat mielde dan mearrideamen. SUPU lea dehálaš lađas nuoraid oažžumis áŋgiruššagoahtit sámepolitihkalaš bargguin, oažžut eanet nuoraid čálihit sámi jienastuslohkui ja buoridit nuoraidovddastusa Sámedikkis. 3.5 Giella, gulahallan ja diehtojuohkin 3.5.1 Sámegiella Sámediggi bargá giellagelbbolašvuođa nannemiin vai sámegiela sáhttá geavahit buot oktavuođain ja juohke sajis sámi servodagas. Sámedikki giellastivra lea doallan njeallje čoahkkima ja dan bargun lea earret eará gielladieđáhusa ráhkadeapmi, ođđa sániid ja tearpmaid dohkkeheapmi, ja giellastivra lea dohkkehan 11 sátnelisttu. Lea juolluduvvon rámmajuolludus dulkabálvalusaide ja guovttegielalašvuhtii guđa gielddas ja 2 fylkkagielddas, mat gullet sámelága hálddašanguvlui. Dasa lassin leat juolluduvvon ruđat sámegiela viidásetovddideapmái oarjelsámi- ja julevsámi guovllus, Ofuohta ja Lulli-Romssa guovlluin ja iešguđet riddo- ja vuotnaguovlluin. Leat vuoruhan tearpmaprošeavttaid, arenaid gos sohkabuolvvat sáhttet deaivvadit geavahit sámegiela ja gulahallat dainna, alfabetiserenbarggu sámegielagiidda, mánáid- ja nuoraidprošeavttaid sámegielas. 2000:s álggahuvvui 5-jagi giellamovttiidahttinprošeakta mii lea vuođđuduvvon dasa ahte mánáidgárdemánát árrat besset oahppat sámegiela. Prošeakta čuovvu mánáid mánáidgárddi rájes dassážii go leat vázzán muhtun jagi skuvlla. Elgå oahpahusguovddáš Engerdal gielddas čađaha prošeavtta. Dán rádjai leat 5-8 máná ožžon oarjelsámi mánáidgárdefálaldaga. Čakčat 2002 álge golmmas sis geain lea sámegiella vuosttas giellan skuvlii. Dasa lassin leat máŋga máná geain sámegiella lea nubbin giellan skuvllas. Jos geahččalanprošeakta addá buriid bohtosiid, de sáhttá sullasaš prošeavttaid álggahit eará sajiinge. 3.5.2 Báikenamat Sámi nammakonsuleantabálvalus sirdojuvvui Sámediggái 2002:s. Nammakonsuleantabálvalus hálddaša sámi nammaáššiid báikenammalága vuođul, bargá fágalaš áššiiguin mat gullet nammaáššiide, ráđđeaddimii ja diehtojuohkimii sámi báikenamaid birra ja báikenammalága sisdoalu birra. Bearráigeahččá dan ahte sámi nammaáššit meannuduvvojit báikenammalága sámi teakstaoasi mielde ja nammaáššit leat ovddiduvvon dalle go eiseválddit eai leat váldán áššiid meannudeapmái sámi nammaáššin. Nammakonsuleantabálvalus lea veahkehan Stáhta kártadoaimmahusa, Kártadoaimmahusa ja Báikenamaid guovddášregisttara nammafágalaš áššiin mat gusket sámi namaid čállinvuohkái. 3.5.3 Diehtojuohkin 2002:s rájes leat Sámedikki dievasčoahkkimat fievrriduvvon njuolga interneahta bokte. Dán geažil lea vejolaš čuovvut Sámedikki dievasčoahkkimiid vaikko vel ii leatge sálas čohkkámin. Sámedikki neahttasiidduid kvalitehta sihkkarastin lea vuoruhuvvon 2002:s vai nu ollugat go vejolaš ožžot vejolašvuođa searvat sámepolitihkalaš doaimmaide. Raporttat mat leat ráhkaduvvon jienastuslohkoprošeavtta oktavuođas leat vuođđun gulahallanstrategiija ráhkadeapmái sámi jienastuslogui ektui boahtte sámediggeválgga rádjai. Váldogávdnosat iskkadeamis čájehit ahte ovddit áiggiid dáruiduhttinpolitihka váikkuhusat ain dagahit dan ahte ollu sámit eai hálit oktavuođa sámi servodahkii ja sámi kultuvrii. Dáruiduhttinpolitihka váikkuhusain beassan gáibida ollu barggu ollu servodatsurggiin. Diehtojuohkima dáfus leat gávdnosat iskkadeamis stuorra hástalussan. 19 108 dokumeantta, mat leat mannan juogo olggos dahje boahtán sisa, leat journálii fievrriduvvon, ja arkiivavuogádagas leat ásahuvvon 3 661 ášši. Go juohká dáid jahkedoaimmaide (103), de šaddet guđege bargi nammii 186 dokumeantta ja 36 ášši. Dasa lassin bohtet ollu jearaldagat eaŋkilolbmuin, servviin, gielddain, fylkkagielddain, stáhtalaš ja ii-stáhtalaš ásahusain, mat háliidit veahki ja dieđuid iešguđet fágasurggiid birra. 3.5.4 Sámi arkiiva Almmolaš ja priváhta doaimmaid sámi arkiivaávdnasat leat hádjánan miehtá iešguđet ásahusaid, main gelbbolašvuohta ja resurssat leat iešguđet dásis. Sámediggi háliida ásahit ja jos vejolaš ovddidit Sámi arkiivva Guovdageainnus sámi arkiivan mas lea našuvnnalaš ovddasvástádus buot sámi ja sámegiel arkiivaávdnasiin Norggas. Oassin dán barggus álggahii Riikaarkiiva Sámedikki ávžžuhusain čakčat 2002 čielggadusa movt hukset ja organiseret arkiivabálvalusaid sámi álbmoga váste boahtteáiggis. 3.5.5 Sámi bibliotehkabálvalusat Sámi sierrabibliotehka galgá veahkehit ja láhčit dilálašvuođaid sámi bibliotehkabálvalusaid positiivvalaš ovdáneapmái. Romssa fylkkagielddain dahkkojuvvon ovttasbargošiehtadusas lea bibliotehkasuorgi ovttasbargosuorgin. Ođđa bibliotehkavuogádaga plánejuvvon geavahišgoahtin maŋiduvvui 2002:s jahkái 2003. Sivvan dasa lei dat go vuogádat maid Sámediggi álggos háliidii oastit, ii nagodan háhkat čovdosa mas sámegiel bustávat livčče doaibman. Sámi bustávvaid váilun dihtorprográmmagálvvuin hehtte dál eanemusat bálvalusaid buvttadeami neahtas sámi álbmogii. Boares vuogádagas ii leat dohkálaččat heivehuvvon interneahtta ja ná eai leat buot bálvalusat interneahtas. Bibliotehkavuogádagaide ferte gáibádussan leat sámi čálamearkkaid doaibman buot dohkkehuvvon prográmmagálvvuin. Sámi girjebussiid doaibmadoarjja sirdojuvvui Sámediggái 2002 rájes, muhto doarjja fysálaš investeremiidda gal ii sirdojuvvon. Doaibmadoarjja juolluduvvui čieža girjebussii. 3.5.6 eSápmi - prošeakta Ráđđehus lea Gielda- ja guovludepartemeantta ja Ealáhus- ja gávpedepartemeantta bušeahtain 2002:s várren 740 000 ruvnno eSápmi pilohttaprošeavtta čađaheapmái. Prošeakta lea vuosttas jagi gidden fuomášumi čuovvovaš fáttáide: Gáibádussii oažžut sámegiel bustávvaid doaibmat dihtoris, Sámi bustávvat mobiltelefovnnain, Korrektuvrareaidu sámegielas elektrovnnalaš teakstameannudeami geavaheamis mas lassidoaibman govahallojuvvon jietna ja Sámi gielladiehtovuođu čielggadus. Dássážii ii leat dihtorindustriija váldán ovddasvástádusa sámegiela čálamearkkaid meroštallamis ja sámegielas iežas operatiivavuogádagain. Oktasaš čálamearkačovdosis sámegiela váste iešguđet operatiivavuogádagaid gaskka lea stuorra mearkkašupmi sámi čálagiela geavaheapmái ja ovddideapmái. Eurohpalaš telekomstandardiserema (ETSI) gáibádus ásahit sierra standárdda sámegiela váste mobiltelefovnnain, ii leat dán rádjai ovdánan gosage. Lea álggahuvvon čielggadusbargu gávnnahit man ollu máksá ovddidit korrektuvrareaiddu sámegielas elektrovnnalaš teakstameannudeami váste main leat doaimmat nugo stávendárkkisteapmi, stávvaljuohku, synonymasátnegirji ja grammatihkkadárkkisteapmi. Lassireaidun korrektuvrareidui lea jurddašuvvon govahallojuvvon jietna sámegillii mii addá sámegielagiidda, geain eai leat čálagovat iežaset eatnigielas, buoret vuođu válljet daid árvalusaid gaskkas maid korrektuvrareaidu evttoha. 3.6 Mánáidgárddit, oahpahus ja dutkan 3.6.1 Mánáidgárddit Mánáidgárdesuorggis lea eanemusat bargojuvvon kvalitehtaáŋgiruššamiin ja fierpmádagaid ásahemiin sámi mánáidgárddiin miehtá riikka. Leat doallan guokte mánáidgárdekonfereanssa sámi mánáidgárddiid váste, Snoasas ja Guovdageainnus. Juogaduvvui doarjja 48 sámi mánáidgárdái ja/dahje ossodahkii, ruđat eatnigiela oahpahussii 7 mánáidgárddis ja ruđat 23 geahččalan- ja ovddidanprošektii sámi mánáidgárddiin. Eanaš prošeavttaid ulbmilin lea nannet sámegiela mánáid gaskkas, ja ovddidit giellaovddidan vugiid. Leat maiddái juolluduvvon ruđat sámihápmásaš olgostoahkanbirrasa ovddideapmái mánáidgárddiin. Sierra doarjja galgá geavahuvvot daid liigegoluide mat mánáidgárddiin leat sámi giela ja kultuvrra gaskkusteames. Lea stuorra dárbu oaivadit ja juohkit dieđuid Sámi mánáidgárddiide, erenoamážit pedogogalaš ávdnasiid, vugiid, sámi sisdoalu, sámegiela nannema, sámi kultuvrra gaskkusteami ja prošeavttaid birra. Dasa lassin bohtet ollu jearaldagat mánáidgárddiid eaiggádiin, gielddain ja váhnemiin, geat háliidit dieđuid sámi mánáidgárdeáššiid birra. Sámediggi lea galledan sámi mánáidgárddiid guđa gielddas hálddašanguovllus ja dan olggobealde, ja das leat leamaš čoahkkimat gielddaid ovddasteaddjiiguin sihke politihkalaš ja hálddahuslaš dásis. 3.6.2 Oahpahus Sámi oahpahusa čielggadus olggobealde sámegiela hálddašanguovllu lea vuođđun Sámedikki politihka hábmemii. Sámediggi áigu joatkit bargguin ahte oahpahusláhka rievdaduvvo nu ahte buot sámi mánáide, beroškeahttá ássamis, sihkkarastojuvvo vuoigatvuohta oahpahussii sámegillii. Ođastusa 94 evalueren sámi joatkkaskuvllain lea maiddái deattuhuvvon 2002:s. Dego čuovvoleapmin áigu Sámediggi loahpalaččat meannudit sámi joatkkaoahpahusa prinsihpaid ja njuolggadusaid, ja sámi joatkkaskuvllaid oktavuohtahámiid. Sullii 400 joatkkaskuvla oahppi, geat lohket sámegiela ožžot stipeandda Sámedikkis. Ortnega ulbmilin lea movttiidahttit nu ollugiid go vejolaš váldit oahpu lassin vuođđoskuvlii, seammás go ortnet galgá doaibmat váikkuhangaskaoapmin sámegiela ovddideames. Sámedikkis lei stuorra ovttamielalašvuohta stuorradiggedieđáhusa nr 34 (2001-2002), alit sámi oahpahusa ja dutkama kvalitehtaođastusa birra, meannudeamis. Stuorradiggi ii čuovvolan ollus Sámedikki árvalusaid ja mearkkašumiid go meannudii ášši. Oahpahus- ja dutkandepartemeanta álggahii ođđa rámmaplánaid ovddidanbarggu dábálašoahpaheaddji-, ovdaskuvlaoahpaheaddji-, fágaoahpaheaddji- ja geavatlaš pedagogalaš oahpu váste. Sámediggi oaččui bargun ráhkadit rámmaplána sámegielas ja duojis. Sámediggi oaivvilda ahte rámmaplánat fertejit deattuhit sámi perspektiivva goziheami iešguđet fágain, ja ahte sámi oahpaheaddjioahppu ja oahpaheaddji oahppu muđui heivehuvvo studeanttaid várás geat bohtet Suomas, Ruoŧas ja Ruoššas. Sámediggi geavaha ollu áiggi oaivadit ja doarjut oahpaheaddjiid geat addet oahpahusa sámi oahppiide vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvllain. Dát guoská oahppiide ja oahpaheaddjiide eará Norgga skuvllain, ja veahkki lea addojuvvon dárbbu mielde. Sámi oahpponeahtta lea ásahuvvon neahttaportálan sámi oahpahusa váste ja diehtojuohkingáldun ja resurssan skuvllaide, mánáidgárddiide ja vánhemiidda. Sámedikkis leat máŋga ovttasbargoprošeavtta eará eiseválddiiguin oahpahusa siskkobealde. Sámi skuvlakonfereanssas Guovdageainnus meannuduvvui fáddá Guovttegielalašvuohta - mihttomearri vai gaskaoapmi? Oahpahusdoaibmabijut leat oassin maiddái Romssa fylkkagieldda ovttasbargošiehtadusas. Hui unnán vánhemat váldet oktavuođa vuođđoskuvlla vánhenlávdegottiin (FUG). Danne váillahage Sámediggi sámi ovddastusa dán lávdegottis. Sámedikkis leat jahkásaš ovttasbargočoahkkimat Sámeskuvlastivrrain Ruoŧa bealde ja Sámedikki skvulaáššiid čállingottiin Suoma bealde. Sámediggi attii fágalaš veahki Rávisolbmuidoahpahusinstituhttii dihtoroahpahus-CD ja Dill@ almmuheamis. CD almmuhuvvui Oslos, Bergenis ja Guovdageainnus. Erenoamášpedagogalaš fágasuorggis leat dál ollu iešguđet oasálaččat. Sámedikkis lea ovddasvástádus oahpponeavvoovddideames ja das lea mieldeovddasvástádus gelbbolašvuođa ovddideames. Danne leatge ásahuvvon buorit ovttasbargolinját iešguđet oasálaččaid gaskka mat barget suorggis. Sámedikkis lea leamaš ovddastus lahttun Davvi-Norgga ráđđeaddi orgánas, mii lea oassi riikkaviidosaš stáhtalaš erenoamášpedagogalaš doarjjavuogádagas. Guovddážis lea leamaš gelbbolašvuođa ovddideapmi sámi geavaheaddjiide. 17 studeantta leat ožžon oahppostipeandda váldit lassioahpu erenoamášpedagogihkas. Dasa lassin lea addojuvvon doarjja 4 sierra geahččalan- ja ovddidanprošektii, main leat deattuhuvvon sámegiel mánáid čállinváttisvuođat, sámegiel mánáid giellaovdáneapmi, máŋggagielat mánáid giella- ja gulahallanváttisvuođat, sámi mánáid ja nuoraid sosiálalaš ja emošuvnnalaš váttisvuođat sámi oktavuođas dahje máŋggakultuvrralaš oktavuođas. 3.6.3 Oahpponeavvoovddideapmi Lea juolluduvvon ruhta dábálaš, GDT ja sierra láhččojuvvon oahpponeavvuid ovddideapmái sámegillii. Oktiibuot leat gárvvistuvvon 43 oahpponeavvu, 26 dain davvisámegillii, 9 julevsámegillii ja 8 oarjelsámegillii. Sámi oahpponeavvoguovddážis leat oktiibuot 8 000 girjetihttala ja 418 videoprográmma. 2600 gearddi leat dat luoikkahuvvon 2002:s. Sámediggi lea álggahan barggu doaibmabijuid ovddidemiin, ahte beavttálmahttit buvttadusa ja buoredit girječálliid rekrutterema. 10 studeantta ožžo stipeandda váldit lassi oahpu oahpponeavvopedagogihkas Sámi allaskuvllas. Dasto lea Sámediggi doallan logaldallamiid sámi oahpponeavvobuvttadusa iešguđet beliid birra studeanttaide geat váldet oahpponeavvopedagogihka Sámi allaskuvllas. 3.7 Areála-, biras- ja kultursuodjaleapmi 3.7.1 Areálasuodjaleapmi ja hálddašeapmi Vuollel 2000 eaŋkilášši leat meannuduvvon kulturmuitolága ja plána- ja huksenlága mielde. Áššit mat čatnasit gieldaplánaide, gieldaoasseplánaide, regulerenplánaide ja plánejuvvon meahccegeainnuide leat jeavddalaččat leamaš ollu. Dát áššit gáibidit ollu áiggi ja barggu, ja nu ii bázege ollu áigi čuovvolit eará bargguid birasáššiid oktavuođas. Riikaantikvára lea álggahan pilohttaprošeavtta man oktavuođas Sámedikkis lea ovddasteaddji refereansajoavkkuin. Sámedikkis lea ovddastus maiddái ovttaskas fylkkaid kultureatnadatjoavkkuin, areálaplánaforumiin ja birasforumiin. Ovttasbargošiehtadusas Romssa fylkkagielddain leat kulturmuitohálddašeapmi ja museaáššiit namahuvvon sierra artihkkaliin. Šiehtadusa vuođul lea álkit juogadit ovddasvástádusa ja čuovvolit. Dál lea jođus viiddis bargu mii guoská álbmotmehciid ja eatnadatsuodjaleami ásaheapmái ja viiddideapmái sámi guovlluin4. Sámediggi lea buktán golbma guovddáš gulaskuddancealkámuša. Searvan sámiid beales suodjalanplánaproseassaide ii leat leamaš buorre, ja ollu suodjalanevttohusain ii leat doarvái vuhtii váldojuvvon sámi kultuvra ja ealáhusdoaibma. Sámediggi lea bivdán stuorát válddi ja váikkuhanfámu suodjalanplánaproseassaide, ja ahte dat čadnojuvvo láhkii. Suodjalanplánaproseassaid ferte maiddái fakkastit dan ođđa «finnmárkoláhkii» ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadussii Romssa, Norlándda ja oarjelsámeguovllu ektui. Sámediggi lea ovddidan nana vuostehágu Rávttošnjárgga álbmotmeahci viiddideapmái ja Rávttošnjárgga eatnadatsuodjalanguovllu ásaheapmái. Suodjalanmearrádus lea buktán eahpesihkarvuođa báikkálaččat sakka dan ektui makkár váikkuhusat mearrádusas leat geavaheapmái ja hálddašeapmái boahtteáiggis. Positiivvalaš lea dat go boazodoalu vuoigatvuođat eai leat gáržžiduvvon ollus, muhto seammás lea hui šállošahtti ja cuiggodanveara go eará sámi beroštumit eai váldojuvvo dohkálaččat vuhtii. Sámi areálaberoštumit ja vuoigatvuođat čatnasit luondduresurssaide nugo sámi meahcceealáhusaide, boazodollui, luossabivdui, riddo- ja vuotnabivdui, kultureatnadahkii ja kulturmuittuide. Rávttošnjárgga álbmotmeahci viiddideames ja Rávttošnjárgga eatnadatsuodjalanguovllu ásaheames eai leat báikegottiid olbmuid vuoigatvuođat ja beroštumit dohkálaččat deattuhuvvon ja gozihuvvon. Čázádatplána dievasmahttima oktavuođas lea čađahuvvon prošeakta mas sámi beroštumit leat čielggaduvvon. Sámediggi buvttii cealkámuša čázádatsuodjalanplána dievasmahttinárvalussii ja doarjjui dan váldoáššis. 3.7.2 Kulturmuittut, kulturmuitoguovllut ja kulturmuitodoaibmabijut Sámediggi lea dál bargamin ollu plánaiguin dán suorggis. Koltálaš gili kulturbirassuodjalanplána árvalus lea sáddejuvvon gulaskuddamii. Evttohusas leat njuolggadusat seailluheami ja konkrehta doaibmabijuid váste gaskkusteami ja láhčima ektui. Sámediggi válddii badjelasas hálddašanovddasvástádusa dan ráfáidahttojuvvon kulturmuitoguovllus Ceavccageađggis Unjárggas 2001:s. Guovllu váste ráhkaduvvo hálddašanplána mas evttohuvvo movt guovllu buoremusat sáhtášii seailluhit ja hálddašit boahtteáiggis. Báktedáiddaguovllu duođaštan- ja sihkkarastinbargu Ruksesbávttis Billávuonas Porsáŋggus, mii fuomášuvvui 2001:s lea jotkojuvvon 2002:s. Mii leat geahččalan fokuseret báktedáidaga ja báikegotti olbmuid gaskasaš oktavuođa, ja báktedáidaga gaskkusteami. Dagaimet jearahallaniskkadeami, mii goassige ovdal ii leat dahkkojuvvon báktedáidaga oktavuođas. Jearahallaniskkadeami boađus geavahuvvo guovllu seailluhan- ja hálddašanbarggus viidáseappot. Interregprošeavtta Rock Art in Northern Europe bokte searvá Sámediggi ovttas eará ásahusaiguin Norggas ja Ruoŧas, ovttasbargojovkui báktedáidaga suodjaleami ja hálddašeami hárrái. Vern og forvaltning av samiske byggverk raportaárvalus lea gárvvistuvvon. Duohta meroštallama vuođul sáhttet leat sullii 1200 automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi vistti riikkas ja 870 soitet vel šaddat boahtte 20 jagis. Raporttas geahčaduvvojit čuolbmačilgehusat movt dovdat visttiid sámi vistin, gos sámi visttit leat, mii lea sámi visttiid suodjalanárvu, movt hálddašit sámi visttiid ja doaibmabijuid sámi visttiid suodjalanbarggus. 2002:s meannuduvvojedje 50 doarjjaohcama sámi kulturmuitosuodjalandoaibmabijuide, 2001:s dat ledje 59. Doarjja lea addojuvvon sámi kulturmuittuid registreremii, seailluheapmái ja duođašteapmái ja sámi visttiid divodeapmái. 3.7.3 Museabargu 2002:s válddii Sámediggi badjelasas sámi museaid hálddašanovddasvástádusa Norggas. Lea bargojuvvon aktiivvalaččat Sámedikki ásahemiin riikaviidosaš oasálažžan ja hálddašeaddjin museaoktavuođas. Sámi museaforum lea ásahuvvon museaáššiid ráđđeaddi orgánan, ja mas leat daid sámi museaid ovddasteaddjit, mat ožžot doaibmadoarjaga Sámedikkis. Sámediggi ja sámi museat servet riikaviidosaš museaođastussii5, mas ulbmilin lea ahte museat oktiiordnejuvvojit stuorát ja nannoseabbo ovttadahkan, mii šaddá našuvnnalaš fierpmádahkan. Bargojuvvo 4 sámi museaguovllu ásahemiin, ja riikaviidosaš sámi kulturhistorjálaš fierpmádaga huksemiin. Nuortasámi musea ásahanbargguin lea jotkojuvvon ovttasráđiid Mátta-Várjjaga gielddain ja Statsbygg:in. Eaktun dán barggu joatkimii viidáseappot, lea ahte sámi museaid ekonomiija nannejuvvo. 2003 stáhtabušeahtas ii lasihuvvon mihkkege sámi museaide. 3.7.4 Stuorát areáladuohtadeamit sámi guovlluin Suodjalusas leat máŋga báhčinšilju sámi guovlluin, maid leat plánen viiddidit ja rievdadit daid geavaheami, das leat stuorra negatiivvalaš váikkuhusat sámi ealáhusaide. Sámediggi lea cuiggodan sakka daid ođđa plánaid ja das lea hui kritihkalaš oaidnu Suodjalusdepartemeantta ja Forsvarsbygg geavahan vugiide. Meavkki ja Alitčohka báhčin- ja hárjehallanguovlluid viiddidanplánain ii leat doarvái vuhtii váldojuvvon boazodoallu. Hálkavári báhčinguovllu stuorra viiddidanplánat orrot doaisttážii bissehuvvon. Sámediggi lea geahččalan váikkuhit dan ahte Suodjalus ja boazoorohagat Hálkaváris dahket šiehtadusaid maiguin sihkkarastojuvvo boazodoalu guohtoneanadárbu guovlluin maid Suodjalus dál geavaha. Suodjalus pláne oažžut gieldaoasseplána Sætermoen báhčinguvlui, ja maiddái dán guovllus vurdojuvvo geavaheami veaháš rievdadeapmi. Dáppe maid ii leat Forsvarsbygg čájehan albma áddejumi sámi kulturmuittuid ja ealáhusberoštumiid duođašteapmái ja oainnusin dahkamii. Sámediggi oinnii ahte lei dárbu ovddidit vuostehágu Sætermoen báhčinguovllu gieldaoasseplánii, danne go sámi kulturmuitoberoštumit eai dohkálaččat lean vuhtii váldojuvvon. Minerálasearvvit sis- ja olgoriikkas váldet oktavuođa jeavddalaččat ja háliidit gávdnat ja geavahit minerálaresurssaid sámi guovlluin. Sámediggi lea deaivvadan minerálaservviiguin ja lea addán signálaid ahte ii doarjjo lobi addima ii kártet iige geavahit vejolaš minerálagávdnosiid sámi guovlluin, ovdal go Sámediggi lea ožžon duohta váikkuhanfámu ja go norgalaš eiseválddit leat dohkkehan sámi vuoigatvuođaid. Oppalaš dovdu lea ahte minerálasearvvit oalle guhkás háliidit gudnejahttit sámi vuoigatvuođaid ja vejolaš roggama sámi eavttuiguin. Dán rádjai ii leat Ráđđehus vástesaččat háliidan gudnejahttit sámi vuoigatvuođaid ja ná caggá árvvoštallama ahte sáhttá go roggama bealuštit ja čađahit dihto oktavuođain. 3.7.5 Petroleumadoaibma Sámediggi lea buktán cealkámuša váikkuhančielggadusprográmmaárvalussii birrajagi petroleumadoaimma ektui Lofuohta-Barentsábis. Birrajagi petroleumadoaibma Barentsábis rievdadahttá sámi guovlluid ekonomalaš struktuvrra. Sámediggi oaččui miehtama dasa ahte petroleumadoaimmaid váikkuhusat sámi guolástusaide, kultuvrii ja servodahkii oppalaččat galget čielggaduvvot, muhto ii ožžon doarjaga dasa ahte ferte maiddái čielggadit makkár váikkuhusat sáhttet leat iešguđet hápmásaš sámi mieldeváikkuheames ja mielde mearrideamis go guoská petroleumaresurssaid geavaheapmái sámi resursaguovlluin. Sámediggi lea dovddahan ahte lea garrasit fuolastuvvan daid issoras smávva áige- ja resursarámmaid geažil mat leat addojuvvon sámi čielggadusa váste. Lea váttis jáhkkit ahte 1,5 mannosaš áigerámma dán lágan viiddis ja vuođđo árvvoštallamiidda livččii fágalaččat dohkálaččat jáhkehahtti, ja attášii dohkálaš mearrádusvuođu. 3.8 Kultuvra ja ealáhusat 3.8.1 Kulturfoanda Okta Sámedikki mihttomeriin lea háhkat buriid bajásšaddaneavttuid sámi mánáide ja nuoraide ja ovddidit sin sámi identitehta. Váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte leat vuoruhan dán mihttomeari doarjaga juolludeami bokte iešguđet doaibmabijuide mánáid ja nuoraid váste. Sámediggi oažžu dađistaga eanet ja eanet ohcamiid skuvllain ja earáin doaibmabijuide «sámi stoalppuid» O97, Kultuvrralaš Skuvlalávka, skuvla- ja oahppomátkkit ja sullasaččaid oktavuođas, muhto ii leat vuoruhan doarjaga dieid oktavuođas. Teáhtera oktavuođas lea deattuhuvvon doarjaga addin dakkár lávdedáidagii, main mánát ja nuorat leat leamaš oasálastin ja olahusjoavkun. Dasa lassin leat amatevrateáhterdoaibma, teáhterbihttá dáruiduhttima ja identitehta birra ja teáhter oarjelsámi guovllus vuoruhuvvon. Prošeakta «Gállanuoraid teáhterviessu» - sámi teáhterguovddáš mánáide ja nuoraide Guovdageainnus, ožžo doarjaga álggaheapmái. Leat čielggaduvvon iešguđet lágan molssaeavttut mii guoská Åarjelsaemien Teatere bissovaš doibmii. Dál leat iskamin gávdnat teáhterea doibmii bissovaš ruhtadeami, earret eará interreg-prográmmaid bokte. Sámediggi válddii badjelasas Beaivváš Sámi Teáhtera hálddašan- ja juolludanovddasvástádusa 2002:s. Sámedikki mihttomearri festiválaoktavuođas lea gozihit ja nannet sámi artisttaid beroštumi, ja movttiidahttit ja ovddidit sámi dáidda- ja kulturčájehemiid, ja sihkkarastit arenaid daid gaskkusteapmái. Leat earret eará háliidan geahččalit háhkat deaivvadansajiid eamiálbmotdáiddáriidda ja artisttaide, álbmogii ja nuoraide. Lea juolluduvvon festiváladoarjja guovtti bissovaš sámi festiválii, Riddu Riđđui ja Guovdageainnu musihkkafestiválii (beassašfestivála). Dasa lassin lea addojuvvon prošeaktadoarjja eará sámi- ja eamiálbmotfestiválaide, ja festiválaide main leat leamaš sámi doalut. Mánáidbláđi Leavedolgi ja nuoraidbláđi Š almmuheapmái lea maiddái addejojuvvo prošeaktadoarjja 2002:s. Nissonbláđđái Gába leat bargamin oažžut bissovaš ruhtadeami almmuhit bláđi 3-4 gearddi jahkái, muhto dainna eat leat lihkostuvvan. Dán golmma sámi bláđi ruhtadilli ii leamaš dohkálaš, ja heajos dilli lea leamaš juo máŋggaid jagiid. Musihkkadoarjja lea leamaš seamma dásis máŋggaid jagiid, ja ohccit fal leat lassánan jagis jahkái. Addojuvvui doarjja viđa CD almmuheapmái; daid gaskkas guokte sámi lávlla-CD, guokte juoigan-CD ja okta mas sihke lávlagat ja juoigan. Muđui addojuvvui doarjja muhtun diŋgondahkosiidda, iešguđet musihkkafestiválaide, konsearttaide ja eará musihkkadoaibmabijuide. Daiddaoastinortnet lea bisuhuvvon. 250 000 ruvnno lea várrejuvvon dáidaga ja duoji oastimii. Savio-ávvudeami oktavuođas addojuvvui doarjja máŋgga čájáhussii. Dasa lassin addojuvvui doarjja dáiddafestiválaide, čájáhusaide, semináraide ja dáiddalogahallamiidda. Sámediggi válddii badjelasas ovddasvástádusa dáiddárstipeandaortnegis jagi 2002 rájes. Dasto leat addán guhtta 145 000 ruvdnosaš bargostipeandda, maid gaskkas guokte addojuvvojedje nuorra easkkaálgán sámi dáiddárii. Dasto addojuvvojedje golbma mátke- ja oahppostipeandda, okta ávnnastipeanda ja okta ásahanstipeanda. 3.8.2 Eará doarjjaortnegat kulturulbmiliidda Oassin sámi girječálliid rekrutterenbarggus leat addojuvvon guokte stipeandda gávcci nuorra olbmui, geat čállet sámegillii. Dáid stipeandaoažžuid gaskkas ledje sihke oarjel- julev- ja davvisámegielagat. Stipeanddaid oažžut galget 2003:s čuovvoluvvot fágalaččat čállinkurssain, maid Sámi girječálliidsearvi galgá čađahit. 2002:s maid eai boahtán ohcamat almmuhit čáppagirjjálašvuođa oarjelsámegillii. Julevsámegiel girjebuvttadeami oktavuođas maŋŋonahttá barggu dat go leat unnán dakkár giellaolbmot geat sáhttet dárkkistit giela ja lohkat korrektuvrra. Lágádusat mat almmuhit sámi girjjálašvuođa, oahpponeavvuid ja musihka lassánit. 2002:s gustogođii sámi girjelágádusdoarjja Báhko-lágádussii Divttasvuonas. Viđa kulturásahussii lea addojuvvon doaibmadoarjja. Dát ortnet guoskagođii dál vuosttas gearddi Mearrasámi gelbbolašvuođa-guovddážii Billávuonas. Leat áŋgirit bargan Gáivuona Ája sámi guovddáža huksema ollašuhttimiin. Sámediggi attii doarjaga Sámiid Valáštallan Lihttui Norgga bealde, seamma supmi go ovddit jagi. Ruhtadárbu valáštallanulbmiliidda lea stuoris, ja leat vuordán ahte sámi váláštallan galggai oažžugoahtit speallanruđaid. Filbmasuorggis leat mearkkašahtti ollu lassánan doaimmat maŋimuš jagiid. Guovdageainnus lea sámi filbmafestivála lágiduvvon sihke 2001:s ja 2002:s. Sámi video- ja filbmadahkkiid lohku lea lassánan, ja nu maiddái ohcamiid lohku oažžut doarjaga filbmaáigumušaide. 3.8.3 Ealáhusovddideapmi Ealáhusstruktuvrras sámi guovlluin leat smávva fitnodagat vátna resurssaiguin mat galget deaividit hástalusaiguin mat čatnasit nuppástuhttimii, ođđaháhkamii, árvobuvttadeami buorideapmái ja buvttaovddideapmái. Dasa lassin lea ollu fitnodagain unnán čoahkkanan ieškapitála boahtteáiggi ovddideapmái ja investeremiidda, maid lea dárbu dahkat go gilvu ealáhusaid gaskka lassána ja lassána ohpihii, ja ealáhusat leat gitta márkaniin. Gelbbolašvuođas šaddá dađistaga deháleappot sadji ođđaháhkamii ja ealáhuseallima viidásetovddideapmái. Sámi ovddidanfoandda váikkuhangaskaomiid geavaheami oktavuođas ii leat danne sáhka šat dušše okto investerendoarjagis ealáhuseallimii, muhto maiddái ruđaid juolludeamis prošeavttaide ja prográmmaide, maiguin galgá gozihit boahtteáiggi hástalusaid maid ovddabealde báikkálaš ealáhusat leat. Foandda váikkuhangaskaomiid geavaheapmi čadnojuvvo nannoseppot doaibmabijuid ja prošeavttaid čađaheapmái ovttasráđiid eará almmolaš oasálaččaiguin. Go ealáhusaid galgá guovlulaččat ovddidit, de ferte buorebut oktiiortnet doaibmabijuid guovlulaš ovddidanprográmmaid bokte ja nannet oktavuođa ovttaskas fylkkaiguin, ja dieinna lágiin dalle sáhttá leat álkit juksat oktasaš mihttomeriid. Sámi ovddidanfoandda hálddašeami birra lea čilgejuvvvon jahkedieđáhusa 4.2 kapihttalis. 3.8.4 Duodji ja lotnolasealáhusat 5-jagi duoji ovddidanprográmma lea álggahuvvon, ja guđa lahttosaš refereansajoavku lea nammaduvvon. Refereansajoavku galgá fágalaččat veahkehit prográmma čađaheami. Joavku lea doallan guokte čoahkkima, ja lea árvalan čuovvovaš doaibmabijuid jagiide 2002-2003; oaivadusvirggit, oktasašbájit, duodjelogahallama ráhkadeapmi, ealáhusšiehtadusa vuođu árvvoštallan ja iešguđet stipeandaortnegat. Sáiváčáhcebivdoprošeakta geahpedii guliid vuosttas gearddi geassit ja čakčat 2002:s. Bivdoearit eai ollašuhttojuvvon dan geažil go masse muhtun ráji áigodagas álggahanáiggi geažil. 43 tonna sturrosaš bivdoearis váldojuvvui 29 tonna. 15 searvvi ja 30-40 olbmo serve bivdui. Ulbmil maŋŋá prošeaktaáigodaga lea ahte sáivačáhcebivdu galgá leat gánnáhahtti lotnolasealáhussan 10-15 olbmo váste. Sáivačáhcebivddus stuorámus hástalussan lea álggahit vuostáiváldinstašuvnna ja vuovdin- ja márkanbarggu. Doaibmadoarjja lotnolasealáhusaide lei seamma dásis go 2001:s. Eanaš das manai Sis-Finnmárkui. Lotnolasat, main duodji ja boazodoallu lei mielde ožžo eanemusat doarjaga. Sámediggi lea mearridan ahte lotnolasealáhusaid doaibmadoarjjaortnet heaittihuvvo 2005 rájes. Viidáset bargu lotnolasealáhusaiguin galgá láhččojuvvot birgenvejolaš lotnolasaid eanet deattuhemiin ja rámmaeavttuid buoridemiin lotnolasealáhusaide. 3.8.5 Boazodoallu Sámediggi lea meannudan norgalaš-ruoŧŧilaš boazoguohtonkomišuvnna árvalusa rájá rastá boazodoalu ektui. Boazodoalu riektevuođđu guohtonareálaide vuođđuduvvá vuoigatvuođaide mat leat háhkkojuvvon dološ áiggiid geavaheami bokte. Dát mearkkaša dan ahte gávdnojit sámi guohtonvuoigatvuođat maid diet guokte riikka ferteba vuhtii váldit ođđa boazoguohtonkomišuvnna dagadettiin. Lea buorre go 2002 boazodoallošiehtadus nannii árvobuvttadanprográmma ja rabai spiehkastanvejolašvuođa njuovvangáibádusas. Sámediggi váillaha stuorát doarjjamáksomeriid doalloovttadagaide, dasto lea váttis jos boraelliid dahkan vahágat eai galgga lohkkojuvvot mielde njuovvangáibádussii ja go bealit eai eaŋkilastán buvttadusdoarjjaortnega. Sámediggi mearkkašii ahte šiehtadusbealit eai dorjon rámmaid lasiheami Boazodoalu ovddidanfoanddas Sámi ovddidanfondii duoji ovddidanprográmma oasseruhtadeapmái. 3.8.6 Eanadoallu Investeremat eanadoalus leat njiedjan jagi 2001 ektui. Fuonit gánnáhahttivuohta go leat heajos hattit ja unnit buvttadusdoarjja dagahit dan ahte eanadoallit illá oskildit lasihit eanadoallobuvttadusa. Oktasašdoaibmabijuid vuoruheapmi Sámedikki beales eanadollui lea dehálaš váikkuhangaskaoapmi doaluid mekaniserengoluid unnudeamis. Máŋggajagáš prošeakta man ulbmilin lea buoredit árvobuvttadeami doaluin, lea ruhtaduvvon. Daid eana- ja boazodolliide, geat háliidit áŋgiruššat árvobuvttademiin borramuša ektui, leat dollojuvvon gelbbolašvuođa bajidan kurssat. 3.8.7 Boraeallit Boraeallit leat oktilas váttisvuohtan sávzadollui ja boazodollui, ja vahágat maid boraeallit leat dagahan leat dohkketmeahttun ollu. Sámediggi lea mielde Luondduhálddašan direktoráhta jođihan guovddáš boraeallilávdegottis. Dán lávdegotti bargu lea dehálaš dan ođđa stuorradiggedieđáhusa ektui boraelliid birra. 3.8.8 Guolástus Regulerenráđis lea šiehtadallamiin giddejuvvon fuomášupmi riddolagaš bivdui, erenoamážit dainna áigumušain ahte sihkkarastit unnimus riddo- ja vuotnafatnasiid bivdovuoigatvuođaid. Lea leamaš váttis oažžut doarjaga Sámedikki oidnui reguleremiid ektui. Seammás fuolastuhttá dat go dutkiid bivdoearrerávvagat eai leat čuvvojuvvon, mii heađušta ceavzilis ovdáneami go salašmearri lea eanet go mii biologalaččat lea rávvejuvvon. Dan geažil go Sámediggi lea cuiggodan norgalaš riddodorski hálddašeami, de lea Guolástusdepartemeanta mearridan nammadit bargolávdegotti. Lávdegoddi galgá bidjat vuođđun norgalaš riddodorski guhkes áiggi ja ceavzilis hálddašeami, ja ráhkadit ja ovddidit konkrehta árvalusaid movt hálddašit ja bivdit norgalaš riddodorski. Sámit dan olis go lea eamiálbmot Norggas, eai oažžo vuođđovuoigatvuođaid guollebivddu hálddašeapmái eaige oažžo vejolašvuođa bivdit. Dát guoská vuosttažettiin daid ollu hálddašanortnegiidda mat dagahedje dan ahte guolásteaddjit masse iežaset historjálaš bivdovuoigatvuođaid. Sámediggi lea maid čujuhan váilevaš hálddašanortnegiidda mat dagahit dan ahte báikegottiid olbmot eai sáhte ávkkástallat iežaset komparatiivvalaš ovdamuniin go ásset lahka resurssaid, dat mearkkaša dan ahte lagašvuođa- ja sorjavašvuođaprinsihppa biddjojuvvo vuođđun hálddašeapmái. 3.9 Dearvvašvuođa- ja sosiálaáŋgiruš*lite ns*amat Sámedikkis lea bajimuš ovddasvástádus sámi dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihka 6 hábmemis. Mihttomearrin lea ollislaš ja dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálafálaldat sámi álbmogii. Sámediggi juohká jahkásaččat ruđaid dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš prošeavttaide sámi guovlluin. Prošeaktaruđat leat váikkuhan gelbbolašvuođa buorideami iešguđet arenain sámi dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid oktavuođas. Dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš čilgehusas dievasčoahkkimis skábmamánus, guoskkahuvvojedje čuovvovaš suorggit; Sámi mánát ja nuorat, sámi nissonolbmuid dearvvašvuohta, boarrásat, doaibmavádjet olbmot ja veajuiduhttin, sámi spesialistadearvvašvuođabálvalus ja buohcciviessobálvalusat, gárrenmirkováttisvuohta, Tjernobyl-lihkohisvuohta, nuoskkideapmi, dutkan, oahppu, WHO ja riikkaidgaskasaš ovttasbargu. Sámedikkis lei čoahkkin dearvvašvuođaministtariin geassemánu 11. b. 2002, ja válddii dalle ovdan gažaldagaid mat gusket ođđa dearvvašvuođafitnodagaide, ja dárbbu oažžut čoahkes gelbbolašvuođa guovddáža mas leat mielde sámi dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusat, dárbbu oažžut giellaruđaid dearvvašvuođafitnodagaide, ja dasto gažaldaga Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnna (WHO) birra. 3.10 Ovttasbargu Sámediggi lea searvan hálddahuslaš bargojovkui mii bargá guovlulaš ovddidanprográmmaid hábmemiin ja čuovvolemiin fylkkain. Joavku lea doallan 7 čoahkkima ja ovttasbarggu formaliseren fylkkagielddaiguin leamaš guovdileamos fáddá. Vuosttas ovttasbargošiehtadus dahkkojuvvui Romssa fylkkagielddain skábmamánus. Fylkkaid ođđa rolla oktavuođas lea Ráđđehus álggahan hálddahuslaš ovttasbargoprográmma departemeanttaid, fylkkagieldda, Gielddaid guovddášsearvvi ja Sámedikki gaskka. Programma ulbmilin lea nannet fylkkagieldda guovlulaš ovddidanoasálažžan. Leat álggahuvvon 5 oasseprográmma ja Sámedikkis lea ovddastus A oasseprográmmas, mii atná fylkkaplána guovlulaš ovdánahttima gaskaoapmin. Váldoprográmma lea doallan guokte čoahkkima ja oasseprográmma fas golbma čoahkkima. Sámediggi geahččala doallat oktavuođa jeavddalaččat sámedikkiiguin Suoma ja Ruoŧa bealde, Sámi parlamentáralaš ráđi bokte. Sámediggi Ruoŧa bealde lea maid searvan sámi parlamentáralaš ovttasbargui. Dán áigodaga váldoáŋgiruššansuorgin lea sámi giela suodjaleapmi ja ovddideapmi, oahpahus, oahpponeavvuid buvttadeapmi ja dásseárvu sámi servodagas. Sámi parlamentáralaš ráđđi lea sámiid beales ohcan oažžut ovddastusa Davviriikkaid Ráđis. Ovttasbargu ráđđehusaid ja sámedikkiid gaskka lea bures jođus, sihke politihkalaš ja hálddahuslaš dásis. Skábmamánus 2002 dollojuvvui čoahkkin ministtariid ja sámedikkiid presideanttaid gaskka goalmmát gearddi. Čoahkkima boađus lei čoahkkingirji mearrádusaiguin mii galgá čuovvoluvvot. Bargu Davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain lea positiivvalaččat ovdáneamen, ja sámeministtarat ja sámedikkiid presideanttat leat nammadan ekspeartajoavkku mas leat guhtta lahttu, guokte guđege riikkas - nuppi lea nammadan Sámediggi ja nuppi fas Ráđđehus. Ekspeartajoavku galgá gárvvistit konvenšuvdnaárvalusa, ja vurdojuvvo ahte dat lea gárvvis loahpageahčen jagi 2003. 3.11 Riikkaidgaskasaš áŋgiruššamat Riikkaidgaskasaš barggus lea deattuhuvvon vuosttažettiin bargu válljejuvvon ON-orgánaid ektui ja máilmmi davviguovlluid ektui. Lea maiddái dárbu bargat guoskevaš áššiiguin EU-vuogádaga ja Eurohpa ektui muđui, ja fállat veahki ovdáneapmái eará eamiálbmogiid gaskkas. Eamiálbmotáššiid bissovaš forum doalai vuosttas sešuvnna New York:s miessemámus, ja Sámediggi searvvai dasa Norgga sáttágotti mielde. Sámediggi deattuhii man dehálaš lea ásahit ja ruhtadit bissovaš čállingotti Foruma váste. Foruma vuosttas jođiheaddjin válljejuvvui Ole Henrik Magga. Sámi parlamentáralaš ráđi Norgga beale sáttagoddi lea juolludan 300 000 ruvnno Bissovaš Foruma jođiheaddjái. Barggus ON Eamiálbmotjulggaštusain lea Sámediggi searvan norgalaš sáttagotti mielde bargojoavkku 7. ja 8. sešuvdnii Genevas. Sámediggi lea ovddastan Barentsovttasbarggu eamiálbmogiid Barents Regiovdnaráđis ja Regiovdnakomiteas 2002:s. Sámediggi lea maid ovddastan Eamiálbmogiid bargojoavkkus Barentsovttasbarggus. Bargojoavkku lea nammadan Regiovdnaráđi ja das lea ráđđeaddi stáhtus regiovdnaráđi ja Barentsráđi ektui. Eamiálbmogiin ii leat oktage ovddasteaddji Barentsráđis. 2001:s mearridii Sámediggi ahte ásahuvvo eamiálbmotkantuvra Murmánskii, ja kantuvrra ásahanbargu lea álggahuvvon. Kantuvra galgá leat oktavuohtalađas eamiálbmogiid gaskka Barentsovttasbarggus ja galgá erenoamážit veahkehit eamiálbmogiid Ruošša bealde prošeaktaohcamiid ja diehtojuohkima ektui. Sámedikki presideanta searvvai norgalaš sáttagotti mielde Arktálaš Ráđi Ministtarčoahkkimii Anáris golggotmánus. Ministtarkonfereansa lea bajimuš mearrádusorgána Arktálaš Ráđis ja dat dollojuvvo juohke nuppi jagi. Ráđđehus láve dávjá bovdet Sámedikki buktit árvalusaid, dahje searvat čoahkkimiidda ráhkkanemiide ovdal Arktálaš Ráđi čoahkkima, muhto Sámedikkis eai leat resurssat vuoruhit dán barggu. Dát ii mearkkaš dattetge dan ahte bargu ii livččii dehálaš Sámediggái. Sámi parlamentáralaš ráđđi koordinere barggu Standing Committee of Parliamentarians of Arctic Region 7 . Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø lea sámiid ovddasteaddji komiteas guokte jagi áigodaga, ja searvvai parlamentarihkkariid konferensii mii dollojuvvui Romssas borgemánus. Geassemánus 2002 nammaduvvojedje prošeaktajoavkkut oassin Ráđđehusa eurohpapolitihkalaš prinsihpaid [5]8 čuovvoleamis. Sámediggi lea bovdejuvvon searvat prošeaktajovkui guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiid ovttasbarggu ektui. Prošeaktajoavku loahpahii barggustis juovlamánus. Vuolggasajis lea jovkui addojuvvon bargun raporteret EEO-oktiiordnenlávdegoddái iežas árvvoštallamiid ja doaibmabidjoárvalusaid birra. Sámediggi lea čuovvolan riikkaidgaskasaš barggu biologalaš šláddjivuođa konvenšuvnnain ja searvá dan virggálaš norgalaš sáttagoddái. Oasálaščoahkkin lea gozihan bargojoavkku rávvagiid mat barget kapihttaliin 8(j) eamiálbmotkapihttaliin, hui bures. Guovddáš hástalussan lei oažžut oasálaščoahkkima mielde čatnat barggu 8(j)-bargojoavkku siskkobealde eará guoskevaš ON proseassaide eamiálbmogiid ektui, erenoamážit go vuhtii váldá raporterema bissovaš forumii. Sámediggi lea váikkuhan ahte bargu biologalaš šláddjivuođa konvenšuvnnain, ja erenoamážit bargu kapihttaliin 8(j) čadnojuvvo eará guoskevaš riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaide main lea sáhka eamiálbmotvuoigatvuođaid9 birra. Sámediggi ii leat lihkostuvvan oažžut ráđđehusa mielde viidáset álgagiidda sierra eamiálbmot Agenda 21 hárrái, erenoamážit Johannesburg:a tohppačoahkkima ektui. Sámediggi lei dattetge mielde Johannesburg konfereanssas sierra sáhkavuoruin, ja oaččui dohkkehuvvot eamiálbmogiid vitála rolla ceavzilis ovdáneami barggus boahtteáiggis. 3.12 Čalmmusteamit Oarjelsápmelaš Elsa Laula Renberg jođihii vuosttas oktasaš davvi- ja oarjelsámiid gaskasaš čoahkkima guovvamánu 6. - 9. b. 1917 Troanddimis. 2002:s lei 10 jagi áigi dassážii go sámekonfereansa mearridii ahte guovvamánu 6. beaivi galgá leat sámiid álbmotbeaivi. Sámediggi gudnejahtii Elsa Laula guovvamánu 6. b. čalmmusteamis Árbordes, gosa su maŋisboahttit erenoamážit ledje bovdejuvvon. Sámediggi lea maiddái čohkken ollu govaid, ávdnasiid ja teavsttaid Elsa Laula Renberg birra. Sámedikki dásseárvobálkkašupmi geigejuvvui Kari Meløy. Son oaččui bálkkašumi su dásseárvo- ja ealáhus-politihkalaš pionerabarggu ovddas, mii lea bidjan vuođu ollu áŋgiruššamiidda dásseárvobarggus 1980-90-logus. Sámedikki giellamovttiidahttinbálkkašupmi 2002:s geigejuvvui Harry Solhaug:ii. Solhaug lea ollu logijagiid áŋgiruššan oalle sakka máhtolašvuođa suodjalemiin ja sámegiela ovddidemiin Gáivuonaguovllus. Lea dehálaš ahte mearrasámi guovlluin gávdnojit dán lágan resursaolbmot go Solhaug lea, guhte suodjala iežas suopmana ja gaskkusta dan nuorat buolvvaide. Sámediggi gudnejahtii sin geat ledje searvan akšuvnnaide Álttá-Guovdageainnueanu dulvadeami vuostálastima oktavuođas, skábmamánu dievasčoahkkimis. Dáinna lágiin háliidii Sámediggi gudnejahttit eaŋkil olbmuid áŋgiruššamiid sámi vuoigatvuođaid hárrái 1970- ja 1980 loguin. Njeallje joavkku ledje bovdejuvvon; 1970 miellačájáhusaid ovddasteaddjit Máze dulvadeami vuostá, dat geat nealgudedje Stuorradikki olggobealde 1979:s ja 1981:s, sámi nissonat, geat fitne stáhtaministtara kantuvrras 1981:s ja Álbmotakšuvnna ovddasteaddjit Álttá-Guovdageainnueanu vuostálastima oktavuođas. 4 Sámedikki rehketdoallu 2002 Sámedikki jagi 2002 rehketdoallu lea ollislaš doaimma reaidarehketdoallu ja čájeha doaimma duohta sisaboađuid ja goluid. Tabell 1.1 Váldologut Sámedikkis Namahus Sisaboađut Golut Buohkanassii Gielda- ja guovludepartemeanta - GGD 149.185.000 Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta - GOD 6.421.750 Ruovttoluotta máksimat - ovttaskas ohcamat 240.000 Oahpahus- ja dutkandepartemeanta - ODD 32.378.250 Dearvvašvuođadepartemeanta - DD 5.200.000 Riikaantikvára 1.500.000 Mánáid- ja bearašdepartemeanta - MBD 200.000 Eará sisaboađut 2002 9.927.615 205.052.615 Doaibmagolut 75.421.358 Fievrriduvvon SOF:ii GGD sisaboađuid 1.180.143 Váikkuhangaskaoamit 130.192.516 206.494.017 205.052.615 206.794.017 -1.741.402 Ollislaš juolludus 2002:s lei 189 800 000 ruvnno. Bušeahtta regulerejuvvui miessemánus ja loahpalaš bušeahtta mearriduvvui 200 917 000 ruvdnosaš rámmain. Čuovusin Sámedikki doaibmaruđaid juogadeamis ossodagaide, mat de ožžo iežaset bušeahta ja doaibmaovddasvástádusa, lea ahte juohke ossodagas lea ovddasvástádus doallat jahkásaš bušeahttarámma. Čuovvovaš ruđat addojuvvon geavahussii, juogaduvvon Sámedikki iešguđet bušeahttapoasttaide áššis 41/01, ja olggobealde ruhtaduvvon prošeavttaid/refušuvnnaid bokte: Tabell 1.2 Doaibmarehketdoalu váldomáksinsajit Poasta Namahus Juolludeapmi Sisaboađut Geavahussii 01 Sámedikki hálddahusa doaibma 51.287.000 7.485.722 58.772.722 01 Sámedikki politihkalaš dási doaibma 11.506.000 339.893 11.845.893 21 Sierra doaibmagolut 6.112.000 302.000 6.414.000 51 Ealáhusovddideapmi 21.630.000 1.800.000 23.430.000 52 Kultuvra 29.854.000 0 29.854.000 53 Sámegiella 29.500.000 0 29.500.000 54 Biras ja kultuvra 10.350.000 0 10.350.000 55 Eará doarjagat 4.900.000 0 4.900.000 56 Oahpahus ja oahpponeavvut 23.214.000 0 23.214.000 57 Riikkaidgaskasaš ovttasbargu 3.250.000 0 3.250.000 59 Dearvvašvuođa- ja sosiálaáŋgiruššamat 4.500.000 0 4.500.000 60 Arkiiva, bibliotehka- ja diehtojuohkinbálvalusat 5.214.000 0 5.214.000 61 Dásseárvodoaibmabijut 200.000 0 200.000 Submi 201.517.0001 9.927.615 211.444.615 1 Jagi 2001 loahpas várrejuvvui 2.411.594 ruvnno 4 sierra postii. * 53.3 Giellaprošeavttat ru. 609 179 * 53.4 Giellaguovddážat ru. 62 673 * 54.1 Kulturmuittut ru. 1 069 800 * 55.1 Váldoorganisašuvnnat ru. 275.000 Dát čanastagat eai boađe ovdan reviderejuvvon bušeahtas, muhto dat eai leat juogaduvvon eará ulbmiliidda. Fotnote bokte juolluduvvui vel 1.797.000 ruvnno. Dasa lassin ii lean 600.000 ruvvnno plussejuvvon hálddahussii rievdaduskolonnas, mii lea dagahan dan ahte Sámediggi lea juolludan 600.000 ruvnno eanet go lei. Rehketdoallu biddjo ovdan guovtti váldooasis, doaibmarehketdoallu váldogollopoasttaid mielde ja váikkuhangaskaoapmerehketdoallu váikkuhangaskaomiid mielde. 4.1 Doaibmarehketdoallu Tabell 1.3 Doaibma Sámedikki hálddahus Poasta Namahus Juolludus Olggebealde ruhtadeapmi Geavahussii Rehketdoallu Boađus % +/- 01 Sámedikki hálddahusa doaibma 51.287.000 7.485.722 58.772.722 59.545.088 -772.365 -1,3 % Bohtosis - 771 018 ruvnno leat mielde maiddái 500 000 ruvdnosaš golut prošektii «Sámi servodatdieđalaš diehtovuođđu - sámi statistihkat». Sámi Instituhtas lea ovddasvástádus čađahit prošeavtta. Statistisk sentralbyrå lea maid mielde prošeavttas. Postii 21 Gelbbolašvuođa bajideapmi gielas juolluduvvui 2002:s 500 000 ruvnno. Dát ruđat eai leat geavahuvvon 2002:s. Danne lea hálddahus válljen vuoruhit dáid geavatkeahtes ruđaid bajábealde namuhuvvon prošeaktii. Tabell 1.4 Sámedikki politihkalaš dási doaibma Poasta Namahus Juolludeapmi RuhtadeapmiOlggobealde Geavahussii Rehketdoallu Boađus % +/- 01 Sámediggeráđđi 0101 3.501.000 9.893 3.510.893 3.755.769 -244.876 -7,0 % 01 Sámedikki dievasčoahkkin 0102 4.242.000 0 4.242.000 4.482.087 -240.087 -5,7 % 01 Sámedikki čoahkkinjođihangoddi 0103 520.000 0 520.000 483.762 36.238 7,0 % 01 Sámedikki joavkkut 0104 1.681.000 0 1.681.000 1.791.942 -110.942 -6,6 % 01 Sámedikki bearráigeahččanlávdegoddi 0105 102.000 0 102.000 79.813 22.187 21,8 % 01 Sámedikki doarjja stivra 0106 600.000 330.000 930.000 1.011.774 -81.774 -8,8 % 01 Válganjuolggaduslávdegoddi 0108 0 0 0 945 -945 0,0 % 01 Sámi parlamentáralaš ráđđi 0109 460.000 0 460.000 383.953 76.047 16,5 % 01 Giellastivra 0201 400.000 0 400.000 410.844 -10.844 -2,7 % Sámedikki politihkalaš dási doaibma 11.506.000 339.893 11.845.893 12.400.889 -554.996 -4,7 % Tabell 1.5 Sierra doaibmagolut Poasta Namahus Juolludus Ruhtadeapmiolggobealde Geavahussii Rehketdoallu Boađus % +/- 21 Oahpponeavvoovddideapmi 4.300.000 302.000 4.602.000 2.639.428 1.962.572 42,6 % 21 Interreg - doaibmagolut 380.000 0 380.000 0 380.000 100,0 % 21 Interneahtta/dihtordiehtojuohkin 700.000 0 700.000 698.754 1.246 0,2 % 21 Gelbbolašvuođa bajideapmi gielas 500.000 0 500.000 0 500.000 100,0 % 21 Politihkalaš álgagat 62.000 0 62.000 87.200 -25.200 -40,6 % 21 Dásseárvobálkkašupmi 50.000 0 50.000 50.000 0 0,0 % 21 Sámi vuoigatvuođalávdegotti čuovvoleapmi 120.000 0 120.000 0 120.000 100,0 % Sierra doaibmagolut 6.112.000 302.000 6.414.000 3.475.382 2.938.618 45,8 % 4.2 Váikkuhangaskaoapmerehketdoa llu Sámedikki váikkuhangaskaoamit leat sihke foandaruđat, mat juolluduvvojit máŋgga jagi badjel, ja foandaruđat, mat juolluduvvojit jahkásaččat. Foandapoasttat sáhttet čájehit stuorra erohusaid reaidarehketdoalus, muhto galget juohke jagi ásahallojuvvot juolludusaid ektui, mat leat čadnon boahtteáigái. Sámediggi lea 2002:s bidjan buot čadnojuvvon ruđaid sierra šiehtadusrehketdollui. Váilevaš kapasitehta geažil lea juolludusaid registrerenbargu šiehtadusrehketdoalus mii guoská oahpponeavvuide maŋiduvvon. Sámi ovddidanfoandda, Sámi kulturfoandda ja Sámeálbmotfoandda ruđat fievrriduvvojit gollun njuolgga dáid foanddaid iešguđet foandakontuide Norgga Báŋkkus ja nullejuvvojit jahkemolsumis. Váikkuhangaskaoapmerehketdoallu poastadásis: Tabell 1.6 Poasta Namahus Juolludus Ruhtadeapmi olggobealde Geavahussii Máksojuvvon Boađus 51 Ealáhusovddideapmi 21.630.000 1.800.000 23.430.000 23.022.978 407.022 52 Kultuvra 29.854.000 0 29.854.000 29.707.750 146.250 53 Sámegiella 29.500.000 0 29.500.000 29.713.359 -213.359 54 Birasgáhtten ja kultursuodjaleapmi 10.350.000 0 10.350.000 9.520.850 829.150 55 Eará doarjagat 4.900.000 0 4.900.000 4.885.699 14.301 56 Oahpahus ja oahpponeavvut 23.214.000 0 23.214.000 23.533.180 -319.180 57 Riikkaidgaskasaš ovttasbargu 3.250.000 0 3.250.000 429.700 2.820.300 59 Dearvvašvuođa- ja sosiála áŋgiruššamat 4.500.000 0 4.500.000 3.865.000 635.000 60 Arkiiva, bibliotehka- ja diehtojuohkinbálvalusat 5.214.000 0 5.214.000 5.214.000 0 61 Dásseárvodoaibmabijut 200.000 0 200.000 300.000 -100.000 Submi 132.412.000 1.800.000 134.412.000 130.192.516 4.219.484 4.2.1 Poasta 51 Ealáhusovddideapmi Tabell 1.7 Poasta Namahus Juolludus Ruhtadeapmi olggobealde Geavahussii Máksojuvvon Boađus 51.1 Sámi ovddidanfoanda 18.130.000 1.800.000 19.930.000 19.697.978 232.022 51.2 Duodjeásahusat ja organisašuvnnat 3.500.000 0 3.500.000 3.325.000 175.000 Ealáhusovddideapmi 21.630.000 1.800.000 23.430.000 23.022.978 407.022 2 000 000 ru leat fievrriduvvon Boazodoallošiehtadusa bokte. 200 000 ruvnno das lea fievrriduvvon hálddahussii daid doaibmabijuid hálddašangoluid váste mat leat vuolggahuvvon boazodoalus. 31.12.02 nammii eai lean juolluduvvon 2 000 000 ruvnno fievrriduvvon Eanadoallodepartemeanttas. Dát leat fievrriduvvon Sámediggái easkka 2003:s. Submi lea fievrriduvvon sisaboahtun 2002:s. Ekonomiijanjuolggadusa vuođul galgá Sámi ovddidanfoandda konto sáldu Norgga Báŋkkus čájehit daid čatnasemiid, mat bohtet ovdan gustojeaddji juolludemiin 31.12.02 muttus. Go ođđa jahki álgá, de fertege ásahallat konto vai dat čájeha daid geatnegasvuođaid, mat Sámedikkis leat lohpádusaid ektui. Tabell 1.8 Kapitála ja čadnon lohpádusat 31.12.02 nammii Submi Foandda kapitála 31.12.2002 nammii 17.674.800 Juolludusat 2002 18.130.000 Olggobeale ruđat 3.800.000 Ruovttoluotta geassimat 2002:s 1.856.622 Máksojuvvon lohpádusat 2002:s -19.394.978 Divvumaŧ -303.000 Gustovaš lohpádusat -18.938.878 Boađus Sámi ovddidanfoanda 2002 2.824.566 1 * 100. 000 ruvnno leat gessojuvvon, go Goahtegearrega doaibmadoarjja lea boastut biddjojuvvon foandda kontui. * 203.000 ruvnno lea gessojuvvon earáláhkai postereiid geažil (guittet 60200054 ja 60200057) 2001-doarjagis. 4.2.2 Poasta 52 Kultuvra Tabell 1.9 Poasta Namahus Juolludus Ruhtadeapmi olggobealde Geavahussii Máksojuvvon Boađus 52.1 Sámi kulturfoanda 9.000.000 0 9.000.000 8.970.536 29.464 52.2 Doarjja sámi lágádusaide 1.520.000 0 1.520.000 1.392.250 127.750 52.3 Doarjja sámi kulturviesuide 4.613.000 0 4.613.000 4.613.000 0 52.4 Doarjja sámi kulturorganisašuvnnaide 1.093.000 0 1.093.000 1.151.000 -58.000 52.5 Festiváladoarjja 1.128.000 0 1.128.000 1.203.000 -75.000 52.6 Sámi valáštallan 500.000 0 500.000 500.000 0 52.8 Beaivváš Sámi Teáhter 10.700.000 0 10.700.000 10.700.000 0 52.9 Dáiddárstipeanddat 1.300.000 0 1.300.000 1.177.964 122.036 Kultuvra 29.854.000 0 29.854.000 29.707.750 146.250 Ekonomiijanjuolggadusa vuođul galgá Sámi ovddidanfoandda konto sáldu Norgga Báŋkkus čájehit daid čatnasemiid, mat bohtet ovdan gustovaš juolludemiin 31.12.02 muttus. Go ođđa jahki álgá, de fertege ásahallat konto, mas oaidná daid geatnegasvuođaid, mat Sámedikkis leat lohpádusaid ektui. Tabell 1.10 Kapitála ja čadnon lohpádusat 31.12.02 nammii Submi Foandda kapitála 31.12.2002 nammii 9.260.127 Boasttuvuohta foandda kapitálas 31.12.2002 5.000 Juolludusat 2002:s 9.000.000 Ruovttoluotta geassimat 102.351 Máksojuvvon lohpádusat 2002:s -8.970.536 Gustovaš lohpádusat -9.421.524 Boađus Sámi kulturfoanda 2002 -24.582 4.2.3 Poasta 53 Giella Tabell 1.11 Poasta Namahus Juolludus Ruhtadeapmi olggobealde Geavahussii Máksojuvvon Boađus 53.0 Guovttegielalaš doarjja gielddaide/f.gielddaide 25.050.000 0 25.050.000 25.050.000 0 53.2 Giellaguovddážat olggobealde hálddašanguovllu 2.450.000 0 2.450.000 2.663.359 -213.359 53.3 Giellaguovddážat 2.000.000 0 2.000.000 2.000.000 0 Sámegiella 29.500.000 0 29.500.000 29.713.359 -213.359 4.2.4 Poasta 54 Birasgáhtten ja kultursuodjaleapmi Tabell 1.12 Poasta Namahus Juolludus Ruhtadeapmi olggobealde Geavahussii Máksojuvvon Boađus 54.0 Kulturmuitosuodjaleapmi 1.500.000 0 1.500.000 932.850 567.150 54.2 Museat 8.850.000 0 8.850.000 8.588.000 262.000 Birasgáhtten ja kultursuodjaleapmi1 10.350.000 0 10.350.000 9.520.850 829.150 1 Sámedikki birasgáhtten ja kulturmuitoossodat hálddaša doarjjaortnega sámi kulturmuitosuodjaleami váste, maid Birasgáhttendepartemeanta ruhtada. Dát ruđat leat maŋimuš jagiid meannuduvvon čadnojuvvon ruhtan. Sámediggi áigu reviderejuvvon bušeahtas mearridit movt várret 1.636.950 ruvnno. 4.2.5 Poasta 55 Eará doarjagat Tabell 1.13 Poasta Namahus Juolludus Ruhtadeapmi olggobealde Geavahussii Máksojuvvon Boađus 55.0 Doarjja sámi váldoorganisašuvnnaide1 2.500.000 0 2.500.000 2.449.000 51.000 55.1 Doarjja Sámedikki politihkalaš joavkkuide 1.800.000 0 1.800.000 1.799.999 1 55.2 Ovddideapmi/Ráđi geavahusas 0 0 0 36.700 -36.700 55.4 Opposišuvnna bargoeavttut 600.000 0 600.000 600.000 0 Eará doarjagat 4.900.000 0 4.900.000 4.885.699 14.301 1) Sámediggeráđđi lea juolludan 275 000 ruvnno postii 55.1 sámi váldoorganisašuvnnaide čoahkkimis juovlamánus 2001. Dát ruđat leat čadnojuvvon ruđat. 4.2.6 Poasta 56 Oahpahus ja oahpponeavvut Tabell 1.14 Poasta Namahus Juolludus Ruhtadeapmi olggobealde Geavahussii Máksojuvvon Boađus 56.0 Oahpponeavvut ja gelbbolašvuođa bajideapmi erenoamáš pedagogihkas 13.504.000 0 13.504.000 14.381.894 -877.894 56.1 Oahppostipeanddat sámi nuoraide 1.000.000 0 1.000.000 997.464 2.536 56.2 Mánáidgárddit 8.710.000 0 8.710.000 8.153.821 556.179 Oahpahus ja oahpponeavvut 23.214.000 0 23.214.000 23.533.180 -319.180 Tabell 1.15 Kapitála ja čadnojuvvon lohpádusat Submi Foandda kapitála 31.12.2002 nammii 13.355.747 Juolludusat 2002:s 12.104.000 Máksojuvvon -13.050.669 Gustovaš lohpáhudat 31.12.02 nammii 12.409.078 Sámediggi várre 12 409 078 ruvnno geatnegahttojuvvon boahtteáiggi geatnegasvuođaide. 4.2.7 Poasta 57 Riikkaidgaskasaš ovttasbargu Tabell 1.16 Poasta Namahus Juolludus Ruhtadeapmi olggobealde Geavahussii Máksojuvvon Boađus 57.1 Interreg, guovlulaš oassi 700.000 0 700.000 0 700.000 57.2 Barentsovttasbargu 200.000 0 200.000 429.700 -229.700 57.3 EArá 350.000 0 350.000 0 350.000 57.4 Interreg III A Ruoŧŧa-Norga Åarjelsaemien Dajve 1.000.000 0 1.000.000 0 1.000.000 57.3 Interreg III A Davvi Sápmi 1.000.000 0 1.000.000 0 1.000.000 Riikaidgaskasaš ovttasbargu1 3.250.000 0 3.250.000 429.700 2.820.300 1 2 000 000 ruvnno ruhta Interreg:ii ii fievrriduvvon Sámediggái 2002:s, muhto dat lea boahtán kontui maŋŋá jahkemolsuma. Dát ii čuoza 2002 rehketdollui. 4.2.8 Poasta 58 Sámeálbmotfoanda Tabell 1.17 Sámeálbmotfoandda kontantrehketdoallu: Namahus Submi Foandda kapitála 31.12.2002 nammii 79.669.368 Reantosisaboađut 402.221 Kapitála geavahusas 01.01.2003 nammii 80.071.589 Tabell 1.18 Sámeálbmotfoandda reantosisaboahtu: Namahus Submi Dienas fievrriduvvon 2001:s 159.780,82 Dienas fievrriduvvon 2002:s 6.959.369,18 Dietnasa submi 1/7-00 - 31/12-01 7.119.150,00 Dienas 2002 5.071.588,85 Oktiibuoŧ 12.190.738,85 1) 7.119.150 ruvndnosaš submi lohkkojuvvo čadnojuvvon ruhtan. Sámeálbmotfoandda ru 12 190 738,85 sturrosaš vuoitu galgá ávnnaslaččat leat báŋkkus. Bajábealde namuhuvvon vuoitu lea 31/12-02 muttus girjejuvvon balánsii ná: Tabell 1.19 Namahus Submi Sámeálbmotfoanda 0629.60.12031 80.071.588,85 Kapitála gessojuvvon eret Sámeálbmotfoanddas -75.000.000,00 Submi 5.071.588,85 Sámeálbmotfoandda ollislaš dienas fievrriduvvo Norges Bank kontui 0629.60.12031. 4.2.9 Poasta 59 Dearvvašvuođa- ja sosiálaáŋgiruššamat Tabell 1.20 Poasta Namahus Juolludus Ruhtadeapmi olggobealde Geavahussii Máksojuvvon Boađus 59.1 Dearvvašvuođa- ja sosiála áŋgiruššamat 4.500.000 0 4.500.000 3.865.000 635.000 Dearvvašvuođa- ja sosiála áŋgiruššamat 4.500.000 0 4.500.000 3.865.000 635.000 4.2.10 Poasta 60 Arkiiva, bibliotehka- ja diehtojuohkinbálvalusat Tabell 1.21 Poasta Namahus Juolludus Ruhtadeapmi olggobealde Geavahussii Máksojuvvon Boađus 60.1 Mobiila bibliotehkabálvalusat 4.549.000 0 4.549.000 4.549.000 0 60.2 Sámi arkiiva 665.000 0 665.000 665.000 0 Arkiiva, bibliotehka- ja diehtoj.bálvalusat 5.214.000 0 5.214.000 5.214.000 0 4.2.11 Poasta 61 Dásseárvodoaibmabijut Tabell 1.22 Poasta Namahus Juolludus Ruhtadeapmi olggobealde Geavahussii Máksojuvvon Boađus 61.1 Dásseárvobargu 200.000 0 200.000 300.000 -100.000 Dásseárvobargu 200.000 0 200.000 300.000 -100.000 4.3 Ásahallan ja boađus 2002 Tabell 1.23 Sámi ovddidanfoanda ja Sámi kulturfoanda Submi Sámi ovddidanfoanda - Siste 01.01.03 nammii -716.712 Sámi ovddidanfoandda gustovaš lohpádusat -18.938.878 Sámi kulturfoanda - Siste 01.01.03 nammii 1.072.266 Sámi kulturfoandda gustovaš lohpádusat -9.421.524 Submi -27.999.698 Tabell 1.24 Ásahallan ja boađus 2002 Submi Siste kontus 01.01.2003 nammii 55.958.247 Sirdin Sámedikki doaibmakontus foandankontui -27.999.698 Čadnojuvvon lohpádusat OAO:s -12.409.078 Sámeálbmotfoanda/politihkalaš doaibmabijut -7.694.150 Iiboahtán ED:s ovdal go 2003:s, fievrriduvvon sisaboahtun 2002:s -2.000.000 Loahppa ođđasisjuolludeapmái bušeahttarevideremis 2003:s 5.855.321 Mielddus - Indikáhtortabealla areálaplánat Tabell 1.25 Man ollu cealkámušat areálahálddašanáššiide: Ovddasvástádussuorgi Finnmárku Romsá E-Norlánda Snoasá Buohkan. Buohkan. Plánašládja 2001 2002 2001 2002 2001 2002 2001 2002 2001 2002 Stáhta/FG suodjalusplánat 2 1 2 0 4 2 3 3 11 6 Fylkaplánat/-oasseplánat 2 0 0 0 0 0 2 0 4 0 Gieldaplánat/-oasseplánat 20 4 18 6 28 13 26 16 92 39 Ásahahallan-/huksenplánat 85 43 139 118 104 111 199 130 527 402 Bođu-/juohkinohcamat 261 237 543 454 98 68 161 137 1063 896 Eana-/Vuovdedoallu ja Boazo- 0 0 doallorusttegat/minerálaáššit 71 32 81 77 64 56 184 148 400 313 Geaidnu*, fápmu, telejohtasat, 0 0 Allagealdda ja eará plánaáššit 46 59 24 49 22 10 49 47 141 165 Eará areálaáššit 43 35 27 11 17 29 12 42 99 117 Submi 530 411 834 715 337 289 636 523 2337 1938 Tabell 1.26 Man ollu váikkuhaniskančielggadusáššit: Gielda Ovdagihtii dieđut Gáibádus KU § 4 Cealkámušat dieđáhusaide Cealkámušat gárvvis KU Mátta-Várjjat 1 Fálesnuorri 1 Romsa 3 1 (juo) 1 1 Berg 1 (juo) Karlsøy 1 Hárštá 1 Bodeajju 1 (juo) Fuosku 1 (juo) Tydal 1 Hemnes 1 Vefsn 1 Åfjord 1 Submi: 5 Ii 0 /Juo 4 5 3 Tabell 1.27 Dispensašuvdnaáššit Kulturmuitolága mielde: Suodjalanstáhtus Sámedikki Hápmi/guovlu § Gielda rávven, ohcan/r.plána Geaidnu Naranažžii bivorokkit/duktasadji 3 ja 4 Guovdageaidnu Disp. rávven Stobu sirdin Gråfjord 3 ja 4 Skánit Disp. rávven Tabell 1.28 Man ollu gáibiduvvon reguleren erenoamáš guovlun plána- ja huksenlága mielde: Gielda Lohku Áltá 1 Mátta-Várjjat 1 Muosáidsuolu 1 Deatnu 1 Porsáŋgu 1 Davvisiida 2 Namskogan 1 8 Tabell 1.29 Vuosteháguid lohku: Ovddasvástádus Plánahápmi Dieđ. V.háhku Finnmárku: 3 1 Romsa: Regulerenplána 1 Gieldaplána 1 Gieldaoasseplána 1 Davvi Norlánda: g.plána/r.plána 1 1 Submi 4 2 Tabell 1.30 Seailluhanáššit: Hápmi/guovlu Gáhttenstáhtus § KML Gielda Ruhtadeapmi/Gáldut Koltálaš gili kulturbiras 20 Máttá-Várjjat SD/F.mánni Gjerdalen 4 Hábmir Stáhtafápmu Bivdorusttet/Tromoan 4 Grane SD/Norl. FK Tabell 1.31 Geahčademiid ja máksingeatnegas geahčadanáššiid lohku: Ovddasvástádus Geahč.lohku 2002 Máksingeatn. KML § 10 2002 Finnmárku 79 27 Romsa/DN 111 61 D-Norlánda 23 12 Snoasá 43 15 Submi 256 115 Tabell 1.32 Ođđa registrerejuvvon ovttakas kulturmuittuid ja lokalitehtaid lohku: Ovddasvástádus Ovtt.objeakta 2002 Lokalitehtat 2002 Finnmárku 335 63 Romsa 63 32 D-Norlánda 165 45 Snoasá 53 30 Submi 616 170 Tabell 1.33 Váidimat: Makkár gielddas Láhka§ Lohku Stáhtus Gáivuotna kml 3,4,6,8,9 4 Dutkojuvvo [6]Noter [1] «Eai go hálit - vai eai go beasa? Guorahallan manne Norgge bealde Sámedikkis leat nu unnán nissonáirasat», Torunn Pettersen, Eikjok ja Keskitalo, skábmamánnu 2002 [2] Iskkadeapmi sámegiela geavaheami birra : raporta / Undersøkelse om bruken av samisk språk : rapport. Sámi ealáhus- ja guorahallanguovddaš / Samisk nærings- og utredningssenter, 2000. [3] Máilmmi gávpeorganisašuvdna (WTO). Ođđa evttohusat leat earret eará importagáhttema njeaidin viidát, importaeriid lasiheapmi, haddedoarjaga geahpedeapmi, areála- ja elliiddoarjaga unnudeapmi beliin ja buvttasorjavaš doarjjaortnegiin sirdin buvttasorjankeahtes doarjjaortnegiidda. [4] Sd.dieđáhus nr 62 (1991-92) Ny landsplan for nasjonalparker og andre større verneområder (álbmotmehciid ja eará stuorát suodjalanguovlluid odda riikaplána). [5] Geahča stuorradiggedieđáhus nr. 22 (1999-2000) Kjelder til kunnskap og oppleving. [6] Dearvvašvuoda- ja sosiáladepartemeantta čielggadus, Dearvvsvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga váste Norggas (NAČ 1995:6). [7] Arktálaš ráđis leat 21 áici, maid gaskkas Standing Committee of Parlamentarians of Arctic Region. Komitea ásahuvvui 1994:s., mas váldovuoruheapmin lei doarjut Arktálaš Ráđi ásaheami. Dan rájes lea komitea bargan aktiivvalaččat Arktálaš Ráđi barggu promoteremiin. [8] Ovttasbargoráđđehusa eurohpapolitihkalaš pilára, mearriduvvon guovvamánu 21. b. 2002, lea vuođđuduvvon Ráđđehusa norgalaš eurohpapolitihka čađaheapmái stuorradiggeválgga 2005 rádjai. [9] ILO-konvenšuvdna nr 169, 1966 Konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra, arihkkalat 27 ja 1, 1966 Konvenšuvdna ekononomalaš, sosiálalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra, artihkkal 1, Riojulggaštus ja Agenda 21 kapihttal 26. References 1. file://localhost/krd/norsk/publ/stmeld/016001-040015/index-hov004-b-f-a.html#hov4.noteref2 2. file://localhost/krd/norsk/publ/stmeld/016001-040015/index-hov004-b-f-a.html#hov4.noteref3 3. file://localhost/krd/norsk/publ/stmeld/016001-040015/index-hov005-b-f-a.html#hov5.noteref1 4. file://localhost/krd/norsk/publ/stmeld/016001-040015/index-ved001-b-f-a.html#veđ.noteref1 5. file://localhost/krd/norsk/publ/stmeld/016001-040015/index-ved001-b-f-a.html#veđ.noteref8 6. file://localhost/krd/norsk/publ/stmeld/016001-040015/index-inn001-b-f-a.html