12 St.dieđ. nr. 33 2001 2002 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (2000-2001) Sámepolitihka birra 2 Ovttasbargoráđđehusa sámepolitihkalaš vuođđolávdi Ovttasbargoráđđehus vuođđuda árvvuidis riektestáhtii ja demokráhtalaš prinsihpaide, ja kristtalaš ja humanisttalaš kulturárbái. Ovttasbargoráđđehusa politihkka vuođđuduvvá maiddái dan vuođđooidnui ahte olmmošárvu lea loavkitmeahttun. Ráđđehusa bajit juksanmearri lea árvvusatnit ja váfistit olmmošvuoigatvuođaid. Dát geatnegasvuohta lea nannejuvvon Vuođđolága § 110 c bokte, ja čuovvu Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođain. Norggas leat vásedin geatnegasvuođat sámi álbmogii. Artihkkalis 27 ON-konvenšuvnnas 1966 siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra, nannejuvvo ahte etnalaš veahádagain lea riekti dikšut kultuvrraset, bálvalit oskkoldagaset ja geavahit gielaset. Dát vuoigatvuohta gusto maiddái sámiide. Eamiálbmogin leat sámiin velá vuoigatvuođat ILOsoahpamuša nr. 169 mielde eamiálbmogiid birra ja čearddalaš álbmogiid birra iešstivrejeaddji stáhtain. Stáhta geatnegasvuohta láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá váfistit gielas, kultuvrras ja servodateallimis lea dasa lassin nannejuvvon Vuođđolága §:s 110 a. Vuodjudan dihtii riikkaidgaskasaš ja riikkagottálaš geatnegasvuođaide mat Norggas leat sámi veahkadaga hárrái čujuhuvvo St.dieđáhussii nr. 55 (2000- 2001) Sámepolitihka birra. Ovttasbargoráđđehusa politihkka bidjá ovttaskas olbmo guovddážii. Olbmos leat sihke ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš dárbbut, mat leat iešguđetláganat olbmos olbmui. Dálá servodagas gávdno máŋggadáfotvuohta kultuvrralaš albmananttinvugiid, árvooainnu ja eallinoainnu, oskkoldatlaš ja ideologalaš vuđđosa, giela ja eallinvugiid dáfus. Dát máŋggadáfotvuohta lea riggodahkan Norgii. Ovttasbargoráđđehus áigu válgat politihka mii suodjala rievtti earaláganvuođaide ja máŋggadáfotvuhtii ja lasiha dáid árvvusatnima. Ráđđehus áigu danne válgat kulturja diehtopolitihka mii dahká juohkehačča oadjebassan iežas ja eará olbmuid kultuvrralaš identitehtii. Ráđđehus háliida maiddái láhčit dilálašvuođaid sámi kultuvrra siskkáldas máŋggadáfotvuođa seailluheapmái ja viidásetgárgedeapmái. Ovttasbargoráđđehus áigu ovddidit buresbirgenservodaga gos juohkehaš váldá mieldeovddasvástádusa ja vásiha gullevašvuođa bearraša, lagasbirrasa ja eaktodáhtolaš searvideami bokte. Danne lea deaŧalaš árvvusatnit ja suodjalit árbevieruid mat addet gullevašvuođa, identitehta ja oadjebasvuođa, maiddái olbmuide geat gullet veahádatjovkui, sin gaskkas sámit. Báikkálaš identitehta ja kulturárbi lea danne guovdil. Bearaš ja sohka leat guovdilat máŋgga sápmelačča iešipmárdussii, ja leat sámi kultuvrra ja árgabeaieallima válddahagat, ja árbevirolaš sámi dieđu ja máhtu gaskkusteaddjit. Ovttasbargoráđđehus áigu válgat bearašpolitihka mii doarju dán. Ráđđehusa bargu dásseárvvuin dievdduid ja nissoniid gaskkas guoská buot servodaga miellahtuide, ja šaddá maiddái leat ovttaiduvvan oassin buot sámepolitihkas. Ráđđehus háliida dahkat sámi kultuvrra ja historjjá oinnolažžan, sihke almmolaš ávvosis ja skuvlalágádusas, maiddái guovlluin mat eai adnojuvvo gullat árbevirolaš sámi guovddášguvlui. Ráđđehus áigu deattuhit dieđiheami ja miellaguoddoluovvi barggu vai váfista iešguđetlágan joavkkuid gaskaneas árvvusatnima ja áddejumi. Sámi mánát ja nuorat bajásšaddet gealdagasas árbevieru (tradišuvnna) ja ođasmahttima (moderniserema) gaskkas. Lassin leat máŋgasis sihke sámi, dáža ja kvena ruohttasat, ja eaige dovdda dárbbu iežaset meroštallat čielgasit dánin dahje duonin. Danne sámi identitehta ja sámi gullevašvuohta eai leat čielga doahpagat. Identitehta válljen lea persovnnalaš válljejupmi. Máilmmi gielalaš máŋggadáfotvuohta lea uhkiduvvon. Go giella jávká, de jávká maiddái diehtu mii seailluhuvvo ja gaskkustuvvo gielas. Ráđđehus háliida sámegiela árjjálaččabut geavahuvvot, ja áigu láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámegiela geavaheapmi lassána almmolaš ávvosis. Sámegiella lea dán jagi rájes geavahuvvogoahtán šiehtadallangiellan boazodoallošiehtadallamiin. Barggadettiin lágaiguin ja njuolggadusaiguin áigu Ráđđehus, dakko g okko lea áig eg uovdil, geahččalit atnit deastta sámi vieruiduvvamis, árbevierus ja beroštusain. Buorrin ovdamearkan lea aiddobáliid mearriduvvon nammaláhka, mas ee. lea addojuvvon vejolašvuohta geavahit sámi nammaárbevieru. Birasgáhttenbarggus ja gáhttenráđđenvugiid barggus háliida Ráđđehus deattu 2001- 2002 St.dieđ. nr. 33 13 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (2000-2001) Sámepolitihka birra hit sámi luonddu-, kulturmuitoja kulturbirasárvvuid ja vieruiduvvamiid. Ráđđehus áigu láhčit dilálašvuođaid sámi ealáhuseallima gárgedeapmái. Dát gusto erenoamážit ealáhuseallimii mii vuođđuduvvá sámi kultuvrii, dahje ealáhussii mii lea mielde gárgedeamen árbevirolaš sámi guovlluid. Ráđđehus áigu lasihuvvon luđolašvuođa bokte ealáhusdoaibmiide arvvosmahttit ealáhusdoaimma mii lea heivehanábas, ekonomalaččat guoddinnávccalaš, ja mii uhccán vuođđuduvvá almmolaš doarjagii. Ráđđehusa juksanmearrin lea dasto ahte ealáhusdoaibma maiddái galgá leat ekologalaččat guoddinnávccalaš. Guoddinnávccalaš ealáhusat leat dárbbašlaččat juos kultuvra galgá ain gárgeduvvat. Ráđđehus áigu maiddái láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi ealáhusdoaibmit eai suoža struktuvrralaš hehttehusaid njeaiga go njuolggadusčállosat ja sámi árbevierut, kultuvra, vieruiduvvan ja giella deaivvadit. Sámi árbevierru ja vieruiduvvan galget leat lágaid ja eará njuolggadusčállosiid deaŧalaš eaktun dakko gokko lea lunddolaš ja ulbmillaš deasttaid vuođul maid lágat ja njuolggadusčállosat galget váldit vuhtii. Eanaš sámit ásset Norggas. Danne lea Norggas namalassii ovddasvástádus áimmahuššat sámi kultuvrra. Sámediggi, mii lea sámiid iežaset álbmotválljen orgána, hálddaha mealgat muddui dán barggu. Dieinna lágiin sáhttá sámi kultuvra gárgeduvvat iežas eavttuid alde. Ráđđehusas lea liikká iehčanas ovddasvástádus seailluhit ja viidásetgárgedit sámi kultuvrra, mii maiddái lea oassi Norgga oktasaš kultuvrralaš árbbis. Lea maiddái vuođusteaddji ahte oktagasaid ja veahádagaid vuoigatvuođat váfistuvvojit buot dásiin demokratiijas ja hálddahusas. Sámepolitihkka siskkilda eanaš servodaga surggiid, ja gáibida čuovvoleami gielddalaš, fylkkagielddalaš ja riikkagottálaš dásis. Sámepolitihkka ferte maiddái hábmejuvvot ovttasbarggus eará davviriikkaiguin, ja nu ahte oktiivástida riikkaidgaskasaš eamiálbmotpolitihkain. Sámediggi lea Ráđđehusa ovddimus eaktoháhkki ja gulahallanguoibmi sámepolitihkas, ja lea maiddái váldán badjelasas muhtun duovdagiid hálddahanovddasvástádusa ja gaskaomiid. Ráđđehusa ja Sámedikki ovttasbargu lea eanaš gárgeduvvan geavada ja gulahallama bokte, ja Ráđđehus háliida viidásetgárgedit buriid ovttasbargogaskavuođaid. Ráđđehusas ja Sámedikkis lea gaskaneas ovddasvástádus bidjat eavttuid dán ovttasbargui. Ráđđehusas lea seammás oppalaš juksanmearrin viiddidit eaktodáhtolaš suorggi ávvosa, ja áigu danne buoridit gulahallama ja ovttasbarggu sámepolitihka eará oassádalliiguin. Servodat galgá huksejuvvot vuolil bajás, ja deaŧalaš lea ahte stáhtalaš orgánat eai dárbbašmeahttumit ráddje ovttaskasolbmuid dahje joavkkuid doaibmanvejolašvuođaid ja fitnodatmovtta sámiid gaskkas. Sámi riektedilálašvuođaid guorahallanbargu ja sámi kultuvrra luondduvuđđosa váfistanbargu jotkojuvvo. Juksanmearrin lea gávdnat čovdosiid mat sihke váfistit sámi kultuvrra luondduvuđđosa ja olles finnmárkkoveahkadaga beassanvuođa fylkka luondduvalljodatváriide. Ráđđehus áiggošii ovddidit Od.prp. lága birra Finnmárkku riektedilálašvuođaid ja vuođđohálddaheami birra giđđat 2003. Ráđđehus atná deaŧalažžan ahte gárgeduvvojit oppamáilmmálaš standárddat eamiálbmogiid vuoigatvuođaid várás, ja háliida dán vuođul, ovttasbarggus Sámedikkiin, ain bidjat árjjaid eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ON-julggaštusa gárgedeapmái. Ráđđehus háliida maiddái ain joatkit gulahallama Sámedikkiin gažaldagas sámi mieldemearridanrievttis. Dát lea deaŧalaš gažaldat mii gáibida vuđolaš ságaškuššamiid. Dán duovdaga gárgedeapmi ferte dáhpáhuvvat nu ahte oktiivástida álbmotrivttiin ja riikkaidgaskasaš norbmagárgedemiin dán duovdagis.