22 St.dieđ. nr. 33 2001 2002 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra 6 Sámi máŋggadáfotvuohta Sámi álbmotjoavkku siskkabealde gávdno girjás máŋggadáfotvuohta. Dát máŋggadáfotvuohta boahtá ovdan iešguđetlágan sámi gielaid/váldosuopmaniid, kultuvrralaš albmanahttinvugiid, ássama ja ealáhusheiveheami bokte. Ráđđehus háliida láhčit dilálašvuođaid sámi kultuvrra máŋggadáfotvuođa seailluheapmái ja viidásetgárgedeapmái. Davvisámi joavku lea logu dáfus stuorámus. Norggas gávdnojit maiddái eará uhcit joavkkut main ee. lea iežaset identitehta, iežaset kulturalbmanahttinvuogit ja/dahje gielat/váldosuopmanat. Oktasažžan dáid uhcit joavkkuide lea ahte garra dáruiduhttináigi ollásit dahje osohahkii jávkadii sin giela ja kultuvrra. čujuhuvvo oarjelsámiid, nuortasámiid/goltásámiid ja julevsámiid dárkilet máinnašeapmái kapihttalis 6 St.dieđáhusas nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra. čuovvovaččat máinnašuvvojit dát golbma joavkku dievasmahtti láhkai, ja bihtánsámi joavku. Lassin dán golmma jovkui gávdnojit stuorát giellajoavkkuid siste máŋga uhcit joavkku, main sáhttet leat iežaset kultuvrralaš albmanahttinvuogit erenoamáš ealáhusheivehemiid dahje ássanministara g eažil. Mii deaividit nappo namahusaid nugo mearrásámit ja márkasámit. Deattastuvvot ferte almmatge ahte kulturráját eai leat absoluhtalaččat, ja ahte dan geažil ii leat vejolaš buktit ovdan buot sámi joavkkuid, giellajoavkkuid ja kultuvrraid ollislaš dahje ollásit gokčavaš logahallama. Nordlándda fylkkas ja ránnjáguovlluin ruoŧa bealde gávdnojit álgovuolggalaččat vihtta giela dahje váldosuopmana. Lulde davás namahuvvojit oarjelsámegiella, ubmesámegiella, bihtánsámegiella, julevsámegiella ja čohkkirassuopman. Dát maŋimuš lea davvisámegiela lulit hápmi. Ránnjásuopmanat eai lean álggus eanet earaláganat go ahte dat áddehalle gaskaneaset. Maŋŋil go ubmesámegiela ja bihtánsámegiela suopmanat leat nu garrasit mannan maŋás ahte leat dál dušše ovttaskas olbmot vel geat máhttet daid, de lea gártan gielalaš gaska oarjelsámegiela ja julevsámegiela gaskii mat leat osohahkii hui earaláganat. 6.1 Oarjelsámit Oarjelsámi ássamat leat lávdan ovttain dahje mottiin bearrašiin viiddis guvlui Ruovadis davvin gitta Femundii lulás. Lassin gávdno smávit ássan Rennebu gielddas mii bargá boazodoaluin Trollheimenis. Stuorra oarjelsámi kulturoktavuohta lea guhkes geográfalaš gaskkaiguin geahččaluvvon dorjojuvvot muhtun institušuvnnaiguin mat sáhttet bálvalit uhcit birrasiid dahje oktavuođaid. Helgelánddasámiin lea gullevašvuohta davvin gos Aarbortes lea kulturguovddáš ja sámeskuvla. Guovllu gaskaoasis ásset sámit Davvi-Trøndelágas, gos lea Snoase kultuvrralaš guovddáš. Dáppe lea sámeskuvla, sámi dávvirvuorká/kulturguovddáš, sámi kulkturmuitosuodjalusa báikkálaš kantuvra, boazodoallokantuvra ja NRK Sámi Rádio. Lullin ásset plassjesámit. Sámediggi lea evttohan ahte álggahuvvojit giellaguovddážat guovlluide Ruovat ja Plassje. Gielda- ja guovlodepartemeanta lea addán doarjaga Rørosmuseet:i 2001s oarjelsámi fáddáčájáhussii. Departemeanta lea maiddái juolludan ruđaid oarjelsámi kulturfestivála gárgedanbargui Plassjes 2002s. Doaibmabijuid juksanmearrin lea čalmmustit oarjelsámi identitehta, nannet oarjelsámi kultuvrra sajádaga ja čájehit ahte oarjelsámegiella lea ealli giella guovllus. čájáhus galgá gaskkustit ahte oarjelsámit leat ealli ja eallinfámolaš joavku sámiid gaskkas. 6.2 Bihtánsámit árbevirolaš bihtánsámi ássanguovlu Norggas lea Sáltovuona rájes davvin ja Ruovatvuona máttaerttiid guvlui. Ruoŧa bealde rájá manná guovlu davvil Arvvehaurre ja árjjapluovi Bihtáneanu rádjai ja nuorttas Saddaijávrái Norrbotten letnii. Bihtánsámi birrasis Norggas leat sullii 200 olbmo, ja lea gullevašvuohta erenoamážit gielddaide Sálát, Skjerstad, Bájddar ja osiide Fuoskkos. Ovdal ledje sámi veahkadagas dán guovllus, sihke dálusámiin ja boazosámiin, čatnasumit guđet guoibmáseaset fuolkevuođa ja lagaš oahpisvuođa bokte, ja oktasaš bihtánsámi kulturárbevieru bokte. Máŋgga siva dihtii, earret eará viiddis riikk 2001 2002 St.dieđ. nr. 33 23 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra agottálaš sisabahkkemiid geažil boazodollui ovddit jahkečuođi loahpa rájes, ja gáržžiduvvon vejolašvuođaid geažil álggahit ja máŧasatnit bissovaš sámi báikkálaš servodagaid, nogai bihtánsámi kulturoktavuohta dađistaga. Maŋimuš soađi loahpas lei boazodoallu jávkan, ja báhcán ledje vel dušše áibbas moadde vuorjjes ássama. Maŋŋil soađi lea biras áiggelassii laskan, ee. dainna go boazosámit fárrejedje deike Ruoŧas. Bihtánsámi servodat lea dál uhca servodagaš mii sihke ealáhuslaččat, sosiálalaččat ja kultuvrralaččat lea hui rašši. Guovllu sámi identitehtahálddaheamis lea uhccán leamaš oidnosis. Maŋimuš logijagis leat ovttaskas olbmot ealjuhan ealáskahttit ja áimmahuššat boares bihtánsámi árbevieruid. Ceggejuvvon ja ovddeštuvvon leat goađit ja eará bihtánsámi arkitektuvra ovttaskas álgagiid vuođul, ja vuođđuduvvon lea sierra beroštusorganisašuvdna mii bargá bihtánsámi kultuvrralaš gažaldagaiguin. Maŋimuš jagiid lea guovllu boazodoallu ja bihtánsámi kultuvra boahtán oidnosii Sáltoduoddara ja čáhppesjiehki ásahallamiid oktavuođas main Bájddarčázádat, Bjøllåga ja Melfjordeatnu ledje plánejuvvon báddaduvvot. Plánat loahpahuvvojedje 2001s. Ráđđehus oaivvilda ahte báikkálaš indu lea hui árvvolaš bihtánsámi kultuvrra ođđasislihkkandoibmii. Dasgo bihtánsámi biras lea hui uhcci Norggas, de lea lunddolaš čatnat lagat oktavuođa ja ovttasbarggu bihtánsámi birrasii Ruŧŧii álggahan dihtii rájárasttideaddji doaibmabijuid ja ovttasbargoprojeavttaid mat nannešedje ja gárgedivčče bihtánsámi giela ja kulturvuđđosa oppalohkái. 6.3 Julevsámit Julevsámit ásset Nuort-Sálto guovllus ja sullii seamma viiddis guovllus ruoŧa bealde rájá. Siskkit vuotnaguovllut Divtasvuonas julggaštuvvojedje árrat 60-logus eretfárrenguovlun. Dát čuzii julevsámi kultuvrii ja gillii hui garrasit. Oarjjevuonas Divtasvuona suohkanis lea dál bissovaš ássan dušše Måskes. Julevsámi biras lea čájehan nana ealju ja dáhtu ođđasisvirkkosmahttit giela ja gárgedit julevsámi servodaga. árran julevsámi guovddáš ájluovttas rahppojuvvui 1994s, ja dan váldodahkamuššan lea hálddahit julevsámi giela ja kulturárbbi. Geahča kapihttalis 12.2 eambbo máinnašumi árrana birra. 40 ođđa luosa ja guvžžá biebmoguollešaddadankonsešuvnnas galget guokte konsešuvnna biddjojuvvot Måskkái. Dát galgá veahkehit nannet ássama ja ovdáneami vuđđosa ovddasguvlui vai dáinna lagiin julevsámi giella- ja kulturbiras bisuhuvvo ja gárgeduvvo. 6.4 Nuortasámit/goltásámit Nuortasámit/goltásámit ásset Njávdámis MáttaVárjjaga gielddas ja leat uhcimus joavku sámiid gaskkas Norggas. Suomabealde riikkarájá lea joavku gorálaččat stuorát go Norggas. Stáhtabudjeahtas 2002 leat juolluduvvon 2,5 milj. kruvnnu sámi jahkeduhátbáikki, Nuortasámi dávvirvuorkká, huksema projekteremii ja válmmaštallamii Njávdámii. Buohkanas doarjjarámma lea 30 milj. kr golmma jagi badjel. Plánejuvvon lea ođđaáigásaš dávvirvuorká man ulbmilin lea duođaštit, gaskkustit ja govvidit nuortasámi/goltásámi kulturárbbi ja identitehta. Sámedikkis galgá leat váldoovddasvástádus doaimmas, ja Mátta-Várjjaga gielda addá doarjaga dávvirvuorkká doibmii. Ráđđehus atná dettolažžan ahte nuortasámi/ goltásámi biras ieš galgá váikkuhit dávvirvuorkká sisdollui ja gárgedeapmái. Báikkálaš čatnasupmi galgá váfistuvvot boahttevaš stivrenhámádagas.