4 St.dieđ. nr. 33 2001 2002 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra 7 Sámegiella Ovttasbargoráđđehus áigu erenoamážit giddet fuopmášumi sámegillii. Mii gusto riikkaidgaskasaš ja riikkagottálaš geatnegasvuođaide sámegiela hárrái, de čujuhit St.dieđáhussii nr. 55. Ovttasbargoráđđehus atná gielalaš máŋggadáfotvuođa riggodahkan Norgii. Gielalaš máŋggadáfotvuohta máilmmis lea uhkiduvvon. Go giella jávká, de jávká maiddái diehtu ja máhttu mii seailluhuvvo ja gaskkustuvvo gielas. Ovddasvástádus sámi gielaid áimmahuššamis iešguđet suorggis gullá guoskevaš fágadepartemeanttaide ovttasbarggus Sámedikkiin. Kultuvra- ja girkodepartemeanttas lea oppalaš ja bajit hálddahanovddasvástádus sámi gielain sámelága giellanjuolggadusaid hálddaheami bokte. Ráđđehus háliida ahte sámegiella geavahuvvo árjjálaččabut, ja áigu láhčit dilálašvuođaid lasihuvvon sámegiela geavaheapmái almmolaš ávvosis. Ovdamearkan dása lea ahte sámeg iella dán jag i rájes lea geavahuvvogoahtán šiehtadallangiellan boazodoallošiehtadallamiin. 7.1 Eurohpalaš lihttu guovlludahje veahádatgielaid birra raporteren Norga dohkkehii eurohpalaš lihtu guovlludahje veahádatgielaid birra 1993s, muhto dat bođii fápmui easkka njukčamánu 1. 1998. Guoskevaš guovlluja veahádatgielat Norggas leat sámegiella, kvena- / suomagiella, romanes ja romani. Juohke goalmmát jagi galgá biddjojuvvot ovdan raporta politihka birra mii lea válgojuvvon lihtu oasi II mielde ja doaibmabijuid birra mat leat dahkkojuvvon čađahan dihtii oasi III paragráfaid maid Norga lea mearridan ratifikašuvnna bokte. Norga bijai ovdan vuosttas raporttas 1999s, ja njukčamánus 2002 biddjojuvvui ovdan Norgga nubbi raporta. Kultuvra- ja girkodepartemeanta lea buohtalastán barggu raporttain mii sisdoallá guoskevaš departemeanttaid raportaosiid doaibmabijuid birra sámegiela ja eará veahádatgielaid várás dáid ovddasvástádusduovdagiin. Raportta elektrovnnalaš veršuvdna lea biddjojuvvon Kultuvra- ja girkodepartemeantta siidduide Odinii http://odin.dep.no/ kkd/engelsk/international/. 7.2 Gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielatvuođa golut Gielda- ja guovlodepartemeanta nammadii ođđajagemánus 2001 bargojoavkku masa addojuvvui dahkamuššan dárkileappot geahčadit gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielatvuhtii guoski goluid. Sámegiela hálddahanguovllu gielddat, Romssa ja Finnmárkku fylkkagielda, Sámediggi, Stáhta oahpahuskantuvra Finnmárkkus ja Oahppo- ja dutkandepartemeanta leat oassálastán bargojovkui mii bijai ovdan raporttas miessemánus 2002. Bargojoavku lea geahčadan ožžotgo gielddat/ fylkkagielddat gokčojuvvot goluid mat dain dál leat guovttegielavuhtii ja leatgo dain návccat deavdit gáibádusaid mat biddjojuvvojit láhkamearrádusain mat máinnašit guovttegielatvuođa. Rehkenastimat maid raporta atná vuođđun, čájehit ahte gielddain ja fylkkagielddain leat golut mat leat stuorát but go doarjagat maid stáhta addá. Bargojoavku lea kárten stáhtalaš guovttegielatvuhtii guoski doarjjajuolludusaid oahpahanduovdagis, mánáidgárdeduovdagis ja eará gielddalaš/fylkkagielddalaš hálddahussii 2001s. Veardiduvvon 2001 manu goluiguin, čájeha kárten ahte gielddain ja fylkkagielddain leat golut mat leat birrasiid 12 milj. kr mat eai gokčojuvvo. Fylkkagielddain lea golut mat vástidit jahkásaš guovttegielatvuođa doarjjasturrodagaide, muhto dain leat stuorra gárgedandárbbut dán duovdagis. Doarjja mii addojuvvo oahpaheapmái sámegielas ja sámegillii lea árvvoštallojuvvon Oahppo- ja dutkandepartemeantta ovddas. Bargojoavku doarju árvvoštallama konklušuvnnaid ahte doarjjaortnegat mat galget gokčat sámegielaoahpaheami goluid vuođđoskuvllas, eai leat doarvái buorit. Mii gusto doarjagii sámegillii joatkkaoahpahusas, de oaivvilda bargojoavku ahte maiddái dát doarjjaortnet berre guorahallojuvvot vai ožžojuvvo ortnet mii gokčá duohta goluid mat fylkkagielddain leat. Viidáseappot dadjá bargojoavku ahte eai gielddat eaige fylkkagielddat deavdde sámelága guovttegielatvuođa gáibádusaid. Gielddat mat leat sámegiela hálddahanguovllu siskkabealde leat iešguđetláganat, sihke sámegielagiid logu hárrái veahkadagas, man nana stáhtus sámi gielas ja kultuvrras lea gielddas, man galle oahppi ožžot juogo 2001 2002 St.dieđ. nr. 33 25 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra sámegiela fágan dahje ožžot visot/eanašoasi oahpahusas sámegillii, skuvllaid logu hárrái ja man galle sámegielaga leat gieldda bargiid gaskkas. Buot dát leat buvttadahkkit mat váikkuhit man olu sámegielbálvalusat jearahallojuvvojit, man muddui gielddain leat guovttegielat bálvalusfálaldagat, ja dainna maiddái man stuorra golut leat guovttegielat hálddahusa oktavuođas. Bargojoavkku guorahallan čájeha maiddái ahte vaikko dálá golut gokčojuvvojit, de ii leat dat doarvái deavdit sámelága gáibádusaid. Bargojoavku ollása danne ahte dárbbašuvvojit vel eanet árjjat biddjojuvvot bargui nannet ja gárgedit sámegiela, ja čujuha ahte gielddat ja fylkkagielddat guhki vuollái fertejit ráhkkanahttojuvvot deavdit lága guovttegielatvuođa gáibádusaid. Gielddaid ja fylkkagielddaid bargu lea deaŧalaš sámegiela dahkamii ealli giellan buot oktavuođain, ja váfisteapmái ovttaskasolbmo vuoigatvuođaid almmolašvuođa ektui. Ráđđehus lea gieldaproposišuvnnas (St.prp.nr 64 (20012002) dieđihan ahte lassin dálá juolludusaide várrejuvvojit 5 milj. kr guovttegielatvuhtii 2003 rájes. Sámediggi juohká ruđaid guoskevaš gielddaide ja fylkkagielddaide, ja hálddaha dalle oktiibuot 30 milj. kr dán ulbmilii. Ráđđehus lea positiivvalaš dasa ahte Sámediggi dál jeavddalaččat gulahallá guoskevaš gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin guovttegielat hálddahusa ja bálvalusdoaimma gárgedeami strategiijaid, juksanmeriid ja bohtosiid birra. Ráđđehus lea ovttaoaivilis bargojoavkkuin ahte Sámediggi ovttasráđiid gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin berre álggahit einnostuvvi juohkineavttuid ortnegii. Dát lea dárbbašlaš vai gielddaid guovttegielatvuođa bargu ja vuoruheapmi šaddá dáhpáhuvvat bevttolaš ja ulbmillaš vuogi mielde. 7.3 Sámedikki barggu organiseren sámegiela buorrin Sámedikki ođđa organisašuvdnahámádaga vuođul ja prinsihpaid čuovvoleapmin mat leat adnojuvvon vuođđun Stuorradiggedieđáhusas nr. 55 (2000 2001), ferte sámelága kapihtal 3 nuppástuhttojuvvot. Ođđajagemánus 2002 sáddejuvvui gulaskuddanmearkkastat mas lei sámelága § 312 nuppástuhttinevttohus, gulaskuddamii. § 312 siskkilda Sámi giellaráđi, ja evttohus mearkkaša ahte sámi gielaid ovddidanbargu organiserejuvvo ođđasis. Kultuvra- ja girkodepartemeantta áigumuš lea bidjat ovdan od. prp. čakčat 2002. 7.4 Báikenammaláhka Ráđđehus háliida dahkat sámi kultuvrra ja historjjá oinnolažžan, sihke almmolaš ávvosis ja skuvlalágádusas, maiddái guovlluin mat eai leat adnojuvvon gullat árbevirolaš sámi guovddášguvlui. Báikenammaláhka oktan láhkaásahusaiguin ásahallá mo báikenamaid čállinvuohki galgá mearriduvvot, muhto ii atte makkárge njuolggadusaid namaid válljemis. Báikenamat leat suodjalanveara dego earáge dološmuittut, ja stáhtii lea deaŧalaš dahkamuššan várehit daid. Lassin dáid deasttaid áimmahuššamii galgá láhka leat mielde váikkuheamen ahte báikenamat dahket oktilis nammabuktosa. Dát gusto sihke dáro-, sáme- ja kvena-/suomagiel báikenamaide. Ovdabargguin daddjojuvvo ahte gielalaš veahádagain berre dábálaččat leat riekti oažžut sin iežaset báikenamaid váldojuvvot atnui, juos «erenoamáš geavatlaš dahje teknihkalaš váttisvuođat» eai čájet dan váttisin. Báikenammalágas oktan láhkaásahusaiguin boahtá muđui ovdan ahte ee. almmolaš orgána, opmodaga eaiggát ja báikenammakonsuleanttat sáhttet dahkat álgaga mearridit báikenama čállinvuogi njuolggadusčállosiid mielde. Go čállinvuohki lea mearriduvvon ja girjejuvvon báikenammaregistarii, de lea almmolaš orgánain geatnegasvuohta geavahit dán čállinvuogi kárttain js. Guorahallan njuolggadusčállosiid árvvoštallama oktavuođas čájehii ahte láhka ja láhkaásahusat leat uhccán leamaš dovdosat gielddain ja eará almmolaš orgánain, vaikko leatge dollojuvvon kurssat buot fylkkain. Mearrádusat eai čuovvoluvvo, ja gielddat ja earát eai ollašuhte geatnegasvuođaideaset gulaskuddanja mearridanáššeoasálažžan. Dát gusto riikii oppalaččat. Máŋggagielat guovlluin sáhttá lága váilevaš čuovvoleami sivvan maiddái leat ahte máŋggagielat namaid geavaheapmi galbbain, kárttain js. čuoččuhuvvo mielddisbuktit teknihkalaš váttisvuođaid ja lasi goluid. Bargojoavku mii lea ráhkadan árvvoštallanraportta (vrd. St.dieđáhusain nr. 55), oaivvilda ahte dieđiheapmi njuolggadusčállosa ja guovddášlaš báikenammeregistara birra masa buot mearriduvvon čálanorpmat galget váldojuvvot mielde, ja buoret gulaheapmi nammamearrádusaid birra, sáhtášii buoridit dili. Lassin árvvoštallá Kultuvra- ja girkodepartemeanta njuolggadusnuppástusaid maid vásedin áigumuš lea álkidahttit áššemannolaga/-gieđahallama, eahpevuogálaš mearrádusaid ložžema ja nuppástuhttima, ja čielgaset meroštallamiid. Sámi báikenamaid oinnolažžan dahkan dáhpáhuvvá dainna lágiin ahte sámi báikenamat 26 St.dieđ. nr. 33 2001 2002 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra adnojuvvojit. Ulbmilin ferte leat ahte sámi (ja kvena/suoma) báikenamat váldojuvvojit atnui njuolggadusčállosa mielde. Dieđiheapmi lea deaŧalaš gaskaoapmi. Almmolaš digaštallan mii lea leamaš sámegiel galbema birra, čájeha almmatge ahte muhtun dáhpáhusain leat miellaguottut sámi giela ja kultuvrra vuostá dakkárat mat hehttejit báikenammalága njuolggadusaid čuovvuma. Deaŧalaš oassi árbevirolaš eamiálbmoga dieđus ja máhtus siskkilda boazodoalu fágagiela ja tearpmaid. Boazodoallu atná várrečohkaid, jogažiid ja sullasaččaid namaid mat muitalit olu eatnama ja guohtungeavaheami birra. Dát namat leat uhccán čállojuvvon almmolaš kártabuktosiidda. Eatnat báikenamat leat jávkamin. Dát lea deaŧalaš oassi boazodoallokultuvrras ja sámi kultuvrras, ja dieđus ja máhtus mii lea gávdnamis báikenamaid álgovuođus. Danne lea vuoruhuvvon dahkamuššan čohkket ja vuogádahttit boazodoallotearpmaid ja boazosámiid geavahan báikenamaid, dan bále go ain gávdnojit boarráset boazosámit geat máhttet dáid. Dása lea deaŧalaš váldit mielde máŋga oassádalli, nugo Sámedikki, Sámi báikenammanevvohaga ja boazodoalloealáhusa ovddasteddjiid (Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi). 7.4.1 Báikenammanevvohaga ođđasisorganiseren Sámi ja suoma báikenamaid nevvohagas lei jahkemolsuma rádjai čálli ollesvirggis mii lei hálddahuslaččat čadnojuvvon Norgga giellaráđđái. Oassi báikenammanevvohagas mii lei čadnojuvvon sámi báikenamaide, biddjojuvvui ođđajagemánu 1. 2002 rájes hálddahuslaččat Sámedikki vuollái. Ruhtajuolludeamit maid Norgga giellaráđđi ovdal hálddahii, leat dál sirdojuvvon Sámediggái. 7.5 Máŋggagielat fylkka- ja gielddanamat Oassin dahkamis sámi ja kvena kultuvrra ja giela oinnolažžan, áigu ráđđehus láhčit vejolašvuođaid máŋggagielat gieldda- ja fylkkanamaide gielddaide ja fylkkaide mat dan háliidit. Almmolaš giellageavaheamis geavahuvvojit dás rájes bálddalas namat, mii máksá ahte geavahuvvo dat nammahápmi mii lea lunddolaš dan gillii mii geavahuvvo. Dat máksá ahte dárogielat teavsttain čállá «Kautokeino kommune», ja sámegielat teavsttain fas čállá» Guovdageainnu suohkan». Seammás guđđojuvvo ortnet mas leat duppalnamat/goallosmearkahámit (Guovdageaidnu-Kautokeino.) Bargoja hálddahusdepartemeanta áiggošii ovddidit od.prp. Finnmárkku fylkkagieldda guovttegielat nama birra giđđat 2002. 7.6 Nammaláhka Stuorradiggi lea mearridan nuppástusaid nammaláhkii, mat vuođđuduvvet Od.prp.:i nr. 31 (2001 2000) Lága birra persovdnanamaid birra (nammaláhka). Lágas rahppojuvvo vejolašvuohta váldit atnui sámi nammavieruid eamiálbmogiid gaskkas. Rahppojuvvo vejolašvuohta parentonymaide (nuppi váhnema ovdanamma oktan gehčosiin mii čájeha fuolkevuođa). Rahppojuvvo maiddái vejolašvuohta váhnenváhnemiid ovdanamaid geavahit oktan gehčosiin mii čájeha fuolkevuođa, go lea sáhka namain main lea árbevierru kultuvrras mii suovvá nu dahkat, nugo sámi kultuvra. Maŋás sogas sáhttá dál luđolaččat viežžat sohkanamaid mat máttarváhnemiin leat leamaš, beroškeahttá gulletgo dát 200 suddjejuvvon nama gaskii. Dál ii leat álki mannat guhkkelii maŋás go váhnenváhnemiid rádjai, ja dalle dábálaččat dakkár eavttuin ahte olmmoš ieš lea guhká geavahan nama. Dát addá ee. sámiide ja riikkagottálaš veahádagaide, geat fertejit guhkás maŋás mannat juos galget gávdnat sohkanamaid main leat ruohttasat sin kultuvrras, stuorát vejolašvuođaid váldit diekkár namaid. 7.7 Mediat Ráđđehus lea Sem-julggaštusas dovddahan doarjaga sámi kultuvrii ee. girjjálašvuođa ja aviissaid olggosaddima bokte. 7.7.1 Preassa. Doarjjamáksomeari lasiheapmi sámegielat sisdollui Almmolašvuođas lea vásedin ovddasvástádus láhčit dilálašvuođaid veahádagaid sátneluđolašvuhtii ja demokráhtalaš searvideapmái. Doarjjaortnet sámi aviissaide Kultuvra- ja girkodepartemeantta budjeahta bokte lea vuođuštuvvon mearkkašumiin mii preassas lea sátneluđolašvuhtii ja demokratiijai, ja ulbmilin lea «bisuhit sámi aviissaid olggosaddinvuđđosa», vrd. St.prp.:in nr. 1 (20012002). Gustojeaddji láhkaásahusa mielde juogaduvvo 2/3 doarjagis vuođđodoarjjan mii lea ovtta stuoru ortnet buot aviissaide. Maŋimuš goalmmádas rehkenastojuvvo olggosaddimiid logu ja buvttaduvvon siidduid mielde, iešguđet máksomeriid mielde siidduide mat leat buvttaduvvon dárogillii ja sámegillii. Máksomearit mearriduvvojit dán jagi juolludeami 2001 2002 St.dieđ. nr. 33 27 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra vuođul goriin 1 (dárogillii) 1,8 (sámegillii) ektui. Alit máksomearri sámegillii čájeha lassegoluid mat leat sámegiel aviisabuvttadeamis. Ráđđehus čujuha ahte sámi giela bisuheapmi ja gárgedeapmi lea doaibmi informašuvdnagaskkusteami ja servodatdigaštallama ovdehussan sámi servodagas. Sámi aviissain lea stuorra mearkkašupmi sihke informašuvdnagáldun ja báhkkodankanálan, ja sámi giela seailluheapmái. Ráđđehus oaivvilda danne ahte doarjja galgá eambbo heivehuvvot sámegiel aviissaid buorrin. Dát dahkkojuvvo nu ahte máksomearit sámegiela váste muddejuvvojit láhkaásahusas doarjaga birra sámi aviissaide. Sámi aviissaid doarjjaortnega hálddaha Stáhta mediahálddahus, seamma go eará preassadoarjaga. Gažaldat hálddahanovddasvástádusa vejolaš sirdimis Sámediggái lea váldojuvvon ovdan moanaid gerddiid. Ráđđehus lea mielas ságastallat dán birra. Ovdehussan ferte leat ahte doarjjahálddaheapmi addá dárbbašlaš gaskka ja sorjjasmeahttunvuođa sámi politihkalaš eiseválddiid ja sámi preassa gaskkas. 7.7.2 Sámi girjjálašvuohta Ráđđehus áigu arvvosmahttit sámegiel girjjálašvuođa olggosaddima. Okta váldočuolbma sámegiel girjjálašvuođa hárrái lea ahte girjjit mat olggosaddojuvvojit jukset vuollegis vuovdinloguid. Sáhttá leat dárbbašlaš geahčadit dárkileappot girjejođu, namalassii geainnu buvttadeaddjis (girječállis/olggosaddis) geavaheaddjái (lohkkái), dainna áigumušain ahte divvojuvvojit vejolaš headjuvuođat mat dahket ahte sámi girjjit eai doarvái bures juogaduvvo/gaskkustuvvo, ja dainna eai joavdda lohkkái vuovdinbáikkiid bokte. Vejolašvuođat váldit atnui ođđaáigásaš gaskkustanvugiid (IKT) dahkan dihtii girjjiid oinnolažžan ja dovddusin potensiála lohkkiide ja dainna lágiin arvvosmahttit jearu lea mielde dán govas. Makkár doaibmabijut sáhttet veahkehit nannet sámi girjjálašvuođa dili, ferte árvvoštallojuvvot čilgejuvvon čuolbmaáddejumi vuođul. Okta vejolašvuohta sáhtášii leat ahte davviriikkalaš oktavuođas ovdamearkan Ruoŧa, Suoma ja Norgga sámedikkiid olis árvvoštallojuvvojit oktasaš árjjat dán suorggis golmma riikka sámi veahkadaga buorrin, namalassii lasihuvvon lohkkivuđđosa vuođul. Ráđđehus oaidná danne davviriikkalaš ovttasbarggu deaŧalažžan dán duovdagis, ja áigu váldit ovdan dán gažaldaga čoahkkimis iešguđet davviriikka stáhtaráđiin geas lea ovddasvástádus sámi gažaldagain. Ráđđehus áigu viidáseappot davviriikkalaš ovttasbarggu bokte muđui bargat doaibmabijuiguin mat sáhttet ovddidit sámi girjjálašvuođa. 7.8 Gielladoaibmabijut skuvllas Doarjja addojuvvo sámegiela giellaoahpaheapmái ohppiide ja oahpahalliide geat leat joatkkaoahpahusas. Doarjja addojuvvo sámi ohppiid/oahpahalliid ovddas geat ožžot sámegiela oahpahusa eará skuvllain go sámi joatkkaskuvllain. Sámediggi hálddaha stipeandaortnega joatkkaoahpahusa ollesáigeohppiid várás geat váldet sámegiela fágan. Jahkásaččat várrejuvvo 1 milj. kr mii juogaduvvo dohkálaš ohcciide. Dáid maŋimuš áiggiid lea submi leamaš sullii kr 2500 juohke oahppi nammii juohke skuvlajagi. Ráđđehus áigu ovttasráđiid Sámedikkiin árvvoštallat ulbmillaš ortnegiid arvvosmahttin dihtii eambbo sámiid ohcat joatkkaoahpahussii. Ráđđehus áigu nannet sámi oahpaheami skuvllas loktemiin oahpaheddjiid sámi giela ja kultuvrra gelbbolašvuođa. Geahča St.dieđáhusa nr. 16 (20012002) Oahpaheaddjeoahpu birra. 7.9 Sámegiela nannen boazodoalus Sámegiella sisdoallá valljugas ja bienalaš terminologiija bohccuid ja boazodoalu hárrái. Dieinna lágiin lea gielas diehtu, man lea deaŧalaš áimmahuššat, ja mas lea mearkkašupmi dasa ahte boazodoallu ain galgá sáhttit leat sámi birrasa deaŧalaš kulturguoddi. Konvenšuvnna biologalaš máŋggadáfotvuođa birra artihkkala 8j mielde geatnegahttet áššeoasálaččat iežaset čohkket, gaskkustit ja seailluhit eamiálbmogiid dieđu ja máhtu. Dát dilálašvuođat dahket deaŧalažžan bisuhit ja nannet sámegielgelbbolašvuođa boazodoalus ja boazodoallohálddahusas. Vai boazodoallohálddahus galgá nákcet gulahallat ealáhusain, de ferte juksanmearrin leat ahte arvat eanet olbmot geat barget boazodoallohálddahusas máhttet sámegiela. Dál hupmet buot NuortaFinnmárkku ja Oarje-Finnmárkku guovllukantuvrraid mielbargit sámegiela. Eatnašat dáin máhttet giela čálalaččat. Dáppe ferte dili lohkat leamen buorre. Váldokantuvrras álttás lea hástalussan loktet sámi giela ja kultuvrra gelbbolašvuođa oahpaheami ja bestema bokte. Dán ovttadagas lea almmatge bajit fágalaš ja hálddahuslaš ovddasvástádus, ja dat galgá gokčat buot sámi boazoguovlluid. Danne šaddet gelbbolašvuođagažaldagat bestema ja oahpaheami oktavuođas dilálašvuođaid dihtii 28 St.dieđ. nr. 33 2001 2002 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra earaláhkai árvvoštallojuvvot dáppe go guovllukantuvrrain. 7.10 Sámi IT Veahádatgielat nugo sámegiella deaividit sierra hástalusaid elektrovnnalaš sisdoalu juohkimis. Interneahtta addá ođđa vejolašvuođaid healppubun dábuhit materiála gielaide/suopmaniidda nugo sámegillii, maiddái olggobealde geográfalaš guovlluid gos dát leat dábálaččamusat, ja álggahit virtuála oktavuođaid sidjiide geat geavahit daid. Neahta vejolašvuođat ja vuordagat johtileappot almmuhit ja dávjjibut ođasmahttit dieđuid sáhttet almmatge mielddisbuktit ahte «ii leat dilli» jorgaladdat nugo livččii sávahahtti. Golut mat gártet go galgá olggosaddit sihke báhpára alde ja elektrovnnalaččat sáhttet maiddái mielddisbuktit ahte ii liiguduvvo almmuhit máŋgga gillii. Ođđa teknologiija dahká muđui vejolažžan sajustit riikkagottálaš norgalaš bálvalusaid omd. sámi ássanguvlui, nugo dál lea dahkkojuvvon sihke dárogiel ja sámegiel nummirčuvgehusja telefonguovddášbálvalusa álggahemiin Kárášjohkii. Sámegiella lea virggálaš giella Norggas. Sámegielagat deaividit sierra hástalusaid dárbbu hárrái mii lea sámi čálamearkkaid geavaheapmái elektrovnnalaš teakstameannudeamis ja interneahtas. Seammás lea interneahtta ávkkálaš veahkkeneavvu sámiid gaskaneas oktavuođadoallamii riikkarájáid rastá. Gielda- ja bargodepartemeanta áigu ovttasbarggus "Sámedikkiin čuovvolit raportta Sámi čálamearkačoahkit ja IT". Raporta lea dál viiddis gulaskuddamis. Raportta vuolggasadjin ledje čuolmmat maid olmmoš deaivida sámi čálamearkačohkiiguin IT-oktavuođas. Bargojoavku neavvu departemeanttaid dahkat vuolit etáhtaid dihtomielalažžan dan dáfus ahte fertejit geavahišgoahtit vuogádagaid mat vuođđuduvvet Unicode:i. Dát lea gieskat gárgeduvvon ISO-standárda mas lea mearkkašahtti náre viiddiduvvon lohku mearkkat geavahanláhkai. Viidáseappot neavvu bargojoavku ahte stáhtalaš sisaoastinšiehtadusat prográmmagálvovuvdiiguin fertejit gáibidit ahte buot prográmmagálvvut galget doarjut Unicode. Sihke departemeanttat ja etáhtat fertejit ođasmahttit iežaset prográmmagálvvuid vai dahket vejolažžan ráhkadit ovdanbuktimiid sámegillii, sihke deaddiluvvon almmuhemiid ja interneahtas. Viidáset barggu vuolggasadjin adnojuvvojit bargojoavkku neavvagat ja sisaboahtán gulaskuddancealkámušat. Sámediggi áigu bargagoahtit gárgedit eSápmiplána, mas birrajándora rabas hálddahus ja almmolaš bálvaluskantuvra lea oassin stuorát vuoruheamis. Plána árvvoštallojuvvo juohke jagi. Ráđđehus atná eSápmi-plána deaŧalaš veahkkin sihke Ráđđehusa bargui ođasmahttit, bevttolmahttit ja álkidahttit almmolaš suorggi ja eNorgga oppalaččabut. Sámediggi álggaha golmma jagi geahččaladdanprojeavtta eSápmi-plána vuollái, man áigumuš livččii hoahpuhit ja buohtalastit doaibmabijuid čađaheami mat leat evttohuvvon Raporttas sámi čálamearkačohkiid ja IT birra eNorge daguheami mielde. Earret barggu jávkadit hehttehusaid mat raporttas leat dovdáhuvvon, galgá projeakta veahkehit gártadit kvaliteahttasisdoalu sámegillii, sámiid oassálastit čuožžovaš riikkaidgaskasaš ITovttasbargui ja viidásetgárgedit sámi IT-ealáhusa. Projeakta ja eSápmi-plána oppalaččabut sáhttá, lassin hástalusaid čoavdimii mat leat sámi čálamearkačohkiid hárrái, ráddjejuvvon mahtodagas veahkehit geahččaladdat hálddahuslaš čovdosiid Norgga várás oppalohkái. Dát sáhttet maiddái veahkehit gárgedit sámi njunušgelbbolašvuođa IT siskkabealde mii sáhttá gávdnat gávpevejolašvuođaid stuorát márkaniin Norggas ja riikkaidgaskasaččat. Gielda- ja guovlodepartemeanta ja Ealáhusja gávpedepartemeanta váldet badjelasaset ruhtadit muhtun ráddjejuvvon gárgedanprojeavttaid eSápmi-projeavtta ovddas Sámedikki ovddas. 7.11 Sámegiella dutkangiellan Ráđđehusa juksanmearrin lea seailluhit ja gárgedit sámi giela, ja ahte ráhkaduvvojit eambbo arenat servodahkii gos sámegiella adnojuvvo árjjálaččat, vai dat dáinna lágiin oažžu gárgedanvejolašvuođaid. Sámi dutkan dahkkojuvvo váldosaččat eará gielaide go sámegillii. Almmatge leat máŋga sámi čuolbmabidjama maid lea váttis dutkat almmá geavatkeahttá vuođđogiela. Sámi dutkaninstitušuvnnain lea eanaš dušše gielladutkan almmuhuvvon sámegilli, ja gielladutkama oassi buohkanas almmuhemiin lea oalle uhcci. Guovddášhálddahus lea muhtun sámi dilálašvuođaide guoski čielggadanbargguid jorgalahttán sámegillii. Hástalussan lea arvvosmahttit sámegiela geavahit dávjjibut vuođđogiellan dutkan- ja čielggadanbargguin. Danne lea deaŧalaš ahte gárgeduvvojit buorit fágabirrasat main lea buorre sámi gelbbolašvuohta, ahte sámegiella adnojuvvo eanet dut 2001 2002 St.dieđ. nr. 33 29 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra kanoktavuođain ja ahte giella gárgeduvvo dieđagiellan ee. terminologiijagárgedeami bokte. Deaŧalaš lea ahte dutkan, maiddái sámegiela árjjálaš geavaheami bokte, addá lahkavuođa veahkadahkii ja servodahkii man birra dutkan lea ja man galgá bálvalit doaimmainis. Seammás lea deaŧalaš ahte áimmahuššá gulahallanja gaskkustandárbbu riikkagottálaš ja riikkaidgaskasaš dutkisearvevuođain ja eará sámi dutkama geavaheddjiiguin.