2001 2002 St.dieđ. nr. 33 37 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra 13 Sámi ealáhuseallin Sámi kultuvrra ja giela gárgedusjoatkima dárbbašlaš ovdehussan leat guoddinnávccalaš ja heivehanábasis ealáhusat. Sámi ealáhuseallima sáhttá lohkat vuođđuduvvat golmma válddahahkii: kultuvra ealáhus ássan. Teoriijas sáhttá ássan árbevirolaš sámi guovlluin váfistuvvot almmá ealáhusdoaimma haga (ovdamearkka dihtii stáhtalaš ruhtajuolludemiid veagas). Teorehtalaččat go geahččá, de sáhttá sámi ealáhuseallin gárgeduvvot almmá čatnasiid haga sámi kultuvrii (ovdamearkka dihtii IT-doaimma bokte man sámit doaimmahit), nugo sámi kultuvra teoriiijas sáhttá eallit almmá ealáhusdoaimma haga (ovdamearkka dihtii ealli dávvirvuorkágárgedeami bokte). Buoremus sámi ealáhusgárgedus dáidá fitnašuvvat go dát golbma oasi doibmet bures ovttas. 13.1 Oppalaš ealáhuspolitihkka Ráđđehus áigu oppalaš ealáhuspolitihka bokte buktit doaibmabijuid mat addet buriid ja einnostuvvi rámmaeavttuid buot ealáhusdoibmiide. Doaibmabidjoovdamearkan leat ee. vuolit vearut, álkidahttojuvvon raporterenvuogádagat, máškidis njuolggadusčállosat, fuopmášumi gidden buvttagárgedeapmái ja innovašuvdnii, beassanvuođa váfisteapmi márkaniidda ja lasihuvvon gelbbolašvuođalokten. Sámi ealáhuseallin sisdoallá mealgat muddui ovttaolbmofirpmáid ja smávva fitnodagaid. Muhtun dát doaibmabijut mat leat namahuvvon bajábealde navdojuvvojit danne leat erenoamáš positiivvalaččat sámi ealáhuseallimii. Ráđđehusa álkidahttinbargu lea deaŧalaš dán oktavuođas. Dát mielddisbuktá ee. buoridit ođđa/nuppástuhttojuvvon njuolggadusaid mearridanvuđđosa. Bargojuvvo maiddái geahpedit ealáhuseallima nođiid sisaraporterengeatnegasvuođaid dáfus, earret eará čuvgehusaid lasihuvvon bálddalastima ja ođđasisgeavaheami bokte, njuolggadusčálusnuppástuhttimiid ja iešguđet etáhta miellaguoddoearáhuhttimiid bokte. Buot dát doaibmabijut sáhttet positiivvalaččat váikkuhit sámi ealáhuseallimii. Oppalaš finánsapolitihka bokte galget maiddái dilálašvuođat láhččojuvvot vuolit rentui, mii fas dagaha vuolit kapitálagoluid. Dát lea erenoamáš deaŧalaš smávvafitnodagaide ja ovttaolbmofirpmáide, mat gávdnojit olu sámi guovlluin. Ráđđehus áigu maiddái nannet regionálapolitihka váfistan dihtii ássama ja árvoluovvama buot guovlluin riikkas. Nannen dihtii guovlluguovdasaš dási áigu Ráđđehus gárgedit fylkkagieldda guovlluguovdasaš gárgedanoassádallin. Ráđđehus dáhttu maiddái gaskaoapmeapparáhta oppalaččat guorahallojuvvot, ja áigu ee. árvvoštallat ja nannet Davvi-Romssa ja Finnmárkku doaibmabidjoavádaga. Regionálapolitihka válljedeaddji doaibmabijut bohtet maiddái sámi ealáhuseallimii buorrin. 13.2 Kultuvrralaš válgamat árbevirolaš sámi ealáhusat, nugo boazodoallu, luossabivdu, duodji jna., máŧasatnet ja buvttadit sámi kultuvrra. Ráđđehus áigu váfisit dáid ealáhusaide buriid rámmaeavttuid. Barggadettiin láhčit dilálašvuođaid sámi ealáhuseallima gárgedeapmái ferte vuolgit erenoamáš kultuvrralaš válgamiin mat leat mihtilmasat osiide dás. Guovddážis lea dállodoalloekonomiija ja dállodoalloulbmálašvuohta mii ain lea ráđđejeaddji. Juos doaibmabijuin sámi ealáhuseallimii galgá leat beaktu, de fertejit dát mekanismmat leat diehttevasas. Dállodoalloekonomiija ii soaba nu gohčoduvvon šaddanekonomiijain, masa ođđaáigásaš ekonomiija vuođđuduvvá. šaddanekonomiija mihtilmasvuohtan lea profihttamaksimeren ja ahte badjebáza geavahuvvo ođđasisinvesteremii. Ferte deattastuvvot ahte sámi guovlluin gávdno sihke dállodoalloekonomiija ja šaddanekonomiija. Dállodoalloekonomiija meroštallojuvvo dainna lágiin ahte olmmoš buvttada doarvvi bisuhit eallinvuogis, dan sadjái go luovvat badjebáhcaga ođđasisinvesterema várás. Dállodoalloekonomiija meroštallojuvvo maiddái dainna lágiin ahte earru barggu ja astoáiggi gaskkas ii leat čielggas. Ovdamearkka dihtii sáhttet muhtumat meroštallat murrema iežas atnui sihke ealáhusdoaibman ja astoáigebuđaldussan. Eará dovdomearkkat mat berrejit namahuvvot lea iešheanalašvuohta barggaheaddji ektui, nappo oanehisáigešiehtadusat ovdalii 38 St.dieđ. nr. 33 2001 2002 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra bissovaš barggu, máškitvuohta bargoáiggi ja luomostallama ektui, ja máŋga eallingeainnu lotnolastin ovdalii ovtta fitnus bissuma. Dát maŋimuš mearkkaša ahte eatnagat atnet oasseáigebarggu buorrin. Okta dállodoalloekonomiija dovdomearka oidno maiddái namas: Dállodoalu ferte geahččat ollisvuohtan vai oažžu gova ovttaskas olbmo ekonomalaš dilis. Dállodoalloekonomiija dahká erenoamáš hástalusaid ealáhusdoaimma ektui. Stuorámus hástalus lea ahte guovlluin maid dállodoalloulbmálašvuohta báidná, dáid gaskkas sámi guovllut, ii duksejuvvo riskadáhtolaš kapitála, mii sáhtášii geavahuvvot ođđasisinvesteremii. Ráđđehus áigu maiddái láhčit dilálašvuođaid stuorát máškitvuhtii bargoáiggi ja bargočatnasumi hárrái almmolaš suorggis. Vuolggasadjin lea ahte juohkehaš galgá ieš sáhttit lágidit iežas fidnogullevašvuođa ja astoáiggi mađe muddui lea vejolaš. Ráđđehusa evttohus ložžet bargobiraslága mearrádusaid eaktodáhtolaš badjeláiggi ja gaskaboddosaš virgádemiid birra, sáhttá dainna lohkkojuvvot bures heivehuvvon dállodoalloulbmálašvuhtii. Ráđđehus áigu maiddái arvvosmahttit gielddalaš ja eará almmolaš bálvalusaid bidjat gilvvu vuollái. Dát arvvosmahttá ovttaolbmoja smávva fitnodagaid boaittobealguovlluin, ja rahpá vejolašvuođaid máškitvuhtii mii lea eanet heivehuvvon sámi kultuvrii. Muhtun sámi guovlluin, erenoamážit Sis-Finnmárkkus, lea uhccán mobilitehta. Dát máksá ahte olbmot eai fárre vaikko leatg e barg g uheamet ja sáhtášedje oažžut barggu eará báikkiin. Uhccán johtaleapmi sáhttá čilgejuvvot kultuvrralaš sivaiguin, dasgo fárren Sis-Finnmárkkus eret maiddái mearkkaša fárrema eret sámi birrasis. čuovusin lea ahte bargguhisvuohta lassána vel eanet go eará guovlluin riikkas. Barggolašvuođa ja birgenlágiid oppalaš juksanmeari vuođul lea ulbmilin láhčit dilálašvuođaid ealáhuseallimii Sis-Finnmárkui. Mii čujuhit kapihttalii 18 gos dát čiekŋuduvvo. 13.3 Rámmaeavttut lotnolasealáhusat Stáhtalaš njuolggadusaid bokte doarjjaortnegiid várás bálkkašuvvojedje ovdal stuorra ovttadagat sihke guolástusas ja eanadoalus. Dát dagahii ahte lotnolasealáhusdoaibma, mii lea čájehan buorredohkálaš heivehanláhkin, šattai gillát gilvobotnjasumi. Njulgen dihtii dán leat ođđaset áiggis addojuvvon Sámi ovddidanfandda bokte vásedin doarjagat lotnolasealáhusdoibmii. Ráđđehus áigu dál deattuhit bealátkeahtes rámmaeavttuid vai ovttaskas ealáhusdoaibmi ieš gávdná heivehanlági mii lea čuovgguseamos. Dáhpáhuvvágo dát ovttafitnu vai lotnolasdoaimma bokte, lea ovttaskas ealáhusdoaibmi duohken mearridit. árbevirolaš lotnolasdoaibma lea sisdoallan eanadoalu ja guolásteami. Guollevalljodagaid garra bivdima ja eanadoalu badjelmearecuokka geažil leat čavgadis ásahallamat leamaš dárbbašlaččat goappašiid ealáhusas. Geahpeduvvon earit leat ee. čuohcán oasseáigeguolásteddjiide. Dákko čujuhuvvo Sem-julggaštussii, mas daddjojuvvo ahte earregaskavuohta áhpefatnasiid ja riddofatnasiid gaskkas bisuhuvvo nugo lea. Eanadoalus lea maiddái badjelmearecuogga ja riikkaidgaskasaš márkandilli dahkan earreráddjemiid dárbbašlažžan ovdamearkka dihtii mielkebuvttadeami hárrái. Seammás leat dát ealáhusat rievdan bargogáibideaddji ealáhusas kápitálagáibáideaddji ealáhussan. árbevirolaš lotnolasdoaibma mas lea eanadoallu ja guolásteapmi lea danne ožžon heajut rámmaeavttuid. 13.4 Buvttagárgedeapmi ja gelbbolašvuođalokten Raporttas «Ka kan æ få peng til» («Masa sáhtán ruđa fidnet?»), man Agderforskning (1999) lea čállán, čuoččuhuvvo ahte Sis-Finnmárkkus lea doarjjakultuvra. Dáinna oaivvilduvvo ahte gielddat geavahit alla doarjjamáksomeriid beroškeahttá doarjjaulbmilis, ja oassi ealáhuseallimis orru, raportta mielde, berošteamen eanet doarjagiin go projeaktajurdagis. Dasto daddjojuvvo ahte doarjagiid vávjjekeahtes atnu ain ovddasguvlui sáhttá leat mielde dahkamin ealáhuseallima doarjjasorjavažžan ja hedjonahttit ealáhuseallima ceavzilvuođa áiggi vuollái. Váfistan dihtii ealáhusaid main lea heivehanmunni, ja mat sáhttet bissut áiggi badjel, ferte ieš márkanii giddejuvvot fuopmášupmi. Gielddalaš ealáhusafoanddaid ja eará doarjjaortnegiid oppalaš čavgen sáhttet oanehis áiggi vuollái váikkuhit negatiivvalaččat ealáhusdoibmii mii mealgadii vuođđuduvvá almmolaš doarjagii. Dát lea dattetge dárbbašlaš nuppástuhttin mii váfista ealáhuseallima mii lea gilvonávccalaš. Ráđđehus áigu sirdit vejolaš doarjaga eret doaimmas ja eanet innovašuvdnii, ođđahutkamii, investeremii, gelbbolašvuođaloktemii, buvttagárgedeapmái ja fierpmádathuksemii. Seammás lea stáhta ovddasvástádus láhčit dilálašvuođaid infrastruktuvrra huksemii mii addá vejolašvuođaid 2001 2002 St.dieđ. nr. 33 39 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra ealáhusgárgedeapmái. Gaskaoapmegeavaheamis galgá fitnodaga eallima árra muttuide giddejuvvot fuopmášupmi. Oassin oppalaš gelbbolašvuođaloktejeaddji doaibmabijuin leat čuovvovaččat biddjojuvvon fápmui: Riekti vuođđoskuvlaja joatkkaoahpahussii rávisolbmuide. Riekti oahppovirgelohpái. Lassin plánejuvvo addit bargoohcciide vejolašvuođa duohtagelbbolašvuođaárvvoštallamii/fidnogeahččaleapmái barggu oččodeami dihtii. Dát lea maiddái positiivvalaš sámi ealáhuseallimii. 13.5 Sámi ovddidanfoanda Sámedikkis leat Sámi ovddidanfoandda (SOF) ja duodjeealáhusa doarjjaortnegiid bokte alddes gaskaoamit nannet ja gárgedit sámi ealáhuseallima. Jahkásaččat sirdojuvvojit velá ruđat boazodoallošiehtadusas ja eanadoallošiehtadusas SOF:i doarjun dihtii lotnolasealáhusaid. Ráđđehus háliida gulahallat Sámedikkiin vai gaskaoamit ávkkástallojuvvojit nu bures go vejolaš. Vuolggasadjin lea ahte Sámediggi ieš galgá beassat válljet mo gaskaoamit galget adnojuvvot. Mii gusto doarjjaprofiilii, de eai galgga biddjojuvvot makkárge stivrejumit Sámedikki hárrái lassin daid geatnegasvuođaide mat Norggas leat riikkaidgaskasaš šiehtadusaid bokte. Sámedikkis ja Ráđđehusas lea oktasaš beroštupmin ahte dáhpáhuvvá ealáhusgárgedeapmi. Sámi guovlluid ealáhusgárgedeami váldoovddasvástideaddjin lea goitge juohke okta ealáhusdoaibmi. 13.6 Boazodoallu 13.6.1 Bohccuid massin Maŋimuš jagiin lea bohccuid massin boraspiriid geažil lassánan. Gaskaboddosaš buhtadasmáksámušat maŋimuš boazodoallojagis ledje 36 milj. kr, ja dat dáidet lassánit buhtadasaid nannemiin ođđa ortnegis mii boahtá fápmui dán boazodoallojagis ja mas máksojuvvo 2002s. Eastadan dihtii riiddu boazodoalu ja boraspirehálddaheami gaskkas ceggejuvvui «Boazofágalaš bargojoavku» mii doalai vuosttas čoahkkimis skábmamánu 14. 2001, muhto man sadjái dál lea boahtán eará ovttasbargoorgána. NBR:a (Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi) gáibádusa vuođul ođđa boazodoallošiehtadusa 20022003 šiehtadaladettiin leaba eanadoalloministtar ja birasgáhttenministtar reivves njukčamánu 11. 2002 addán rámmaid árjjálaččat ovttasbargui geahpedan dihtii massimiid, ja maiddái boraspirevahágiid orohagain ja/dahje siiddain mat leat deardagis. čuovvolan dihtii dán lea áigodahkii 20032004 ceggejuvvon «Boazodoalu boraspirelávdegoddi». Dát lea oktasaš forum mas boazosápmelaččat, boazodoalloja birasgáhttenhálddahus galget gaskaneaset ságaškuššat doaibmabijuid bohccuidboraspiriid hárrái. Dát boahtá lassin iešguđet boazoorohaga váikkuhanvejolašvuhtii hálddahanmearrádusaide boazodoalu ovddasteaddji bokte guovlluguovdasaš boraspirelávdegottiin ja guovddášlaš boraspirelávdegottis (GBL). Mii gusto boraspiriid bivdimii guovlluin gos lea sámi boazodoallu, de dáhpáhuvvá dát osohahkii albasa earrebivddu bokte, geatkki liseansabivddu bokte dahje dainna lágiin ahte boazoorohagat ohcet ja ožžot mieđihuvvot goddinlobi. Boazodoallit geat devdet gáibádusaid fuođđolága mielde, sáhttet oassálastit báikkálaš bivdojoavkkuide. Dán lassin adnojuvvo Stáhta Luonddubearráigeahčču (SLB) goddit boraspiriid mat leat sáhttán stuorra vahága boazoguovlluin. Ráđđehus doibmiibidjá dál barggu ođđa stuorradiggedieđáhusain boraspirepolitihka birra mii galgá ovddiduvvot Stuorradiggái 2003s. Dieđáhusbarggus ceggejuvvojit bargojoavkkut maidda oassálastet guovdilis duovdagiid guoskevaš áššeoasálaččat. Sámi boazodoalu ovddasteaddjit lea áigeguovdilis oassálastit sihke bohccuid/boraspiriid bargojovkui ja buhtadasa árvvoštallamii. 13.6.2 Boazodoalu árvoluovvanprográmma Boazodoallošiehtadallamiin šiehtadusjahkái 2001 2002 sohpe áššeoasálaččat várret 7 milj kr boazodoalu árvoluovvanprográmmii. Prográmma ulbmilin lea láhčit dilálašvuođaid lasihuvvon árvoluovvamii ealáhusas mii boahtá boazoeaiggádii buorrin. Boazodoalu árvoluovvanprográmma ovdehuvvo čađahuvvot norgga borramušbuvttadeami árvoluovvanprográmma doaibmastrategiijaid mielde, muhto ii ráddjejuvvo dušše siskkildit borramušbuktagiid. árvoluovvanprográmma lea organiserejuvvon nu ahte das lea viđa miellahttosaš stivrenjoavku mii earret eará galgá addit bajit vuoruhemiid ja njuolggadusaid ja váfisit ahte adnojuvvo deasta boazodoalu erenoamáš dilálašvuođain. Vuoruhanduovddan lea lasihuvvon árvoluovvama hehttejeaddji njuolggadusčállosiid guorahallan, fierpmádagaid mobiliseren, nevvodeapmi ja gelbbolašvuođalokten. Oppalaččat addá čuovggusis biologalaš buvttadeapmi luondduviđá rámmaid siskkabealde boazodollui vejolašvuođaid ja nu buorre vuoittu go vejolaš dán buvttadeamis. Boazo 40 St.dieđ. nr. 33 2001 2002 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra doallošiehtadallamiid šiehtadusáššeoasálaččat, stáhta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi, leat ovttaoaivilis joatkit prográmma. Ráđđehus áigu arvvosmahttit boazonjuovvama lassebuktagiid geavaheapmái dainna lágiin ahte njuolggadusčállosat nu guhkás go vejolaš geahččaluvvojit heivehuvvot erenoamáš dárbbuide mat dás bohtet ovdan. Boazodoallu lea árbevirolaččat ávkkástallan olles bohccos, iige dušše bierggus. 13.6.3 Boazodoalloláhkalávdegotti čuovvoleapmi Boazodoalloláhkalávdegotti árvalus lea sáddejuvvon gulaskuddamii, ja gulaskuddanáigemearri lea borgemánu 15. 2002. árvalus ja sisaboahtán gulaskuddancealkámušat galget dahkat vuđđosa Eanadoallodepartemeantta árvvoštallamiidda, ja láhkaevttohus galgá sáddejuvvot Stuorradiggái. 13.6.4 Boazodoallohálddahus Eanadoallodepartemeanta nammadii 2001s bargojoavkku mii galgá árvvoštallat hálddahusa dainna áigumušain ahte addojuvvon politihkalaš ulbmilat galget buoriduvvot mearriduvvvon ekonomalaš rámmaid siskkabealde. Bargojoavku oaivvildii ahte Boazodoallohálddahus berre ođđasisorganiserejuvvot vai ovttasbargu nannejuvvo organisašuvnna dásiid gaskkas, vai ožžojuvvo duolbaset organisašuvdnahámádat ja vai ožžojuvvo eanet jođiheaddjifokus. Bargojoavkku raporta lea leamaš gulaskuddamis buot Boazodoallohálddahusa bargiid luhtte, ja eai leat boahtán mearkkašeamit doaibmabijuide mat evttohuvvojedje. Eanadoallodepartemeanta atná bargojoavkku raportta vuođđun go ovddasguvlui bargá Boazodoallohálddahusa gárgedemiin ja bevttolmahttimiin. čujuhuvvo muđui Eanadoallodepartemeantta St.prp:i nr. 1 (20002001) mas leat eanet čuvgehusat bargojoavkku árvvoštallamiid ja konklušuvnnaid birra. Vai Boazodoallohálddahus galgá sáhttit čađahit dahkamušaidis buoremus lági mielde juksanmeriid vuođul mat gustojit, de lea dili hárrái lunddolaš ja dárbbašlaš ohcalit veahki dutkan- ja fágabirrasiin. Sámi dutkan- ja fágabirrasiin šaddá dán dáfus guovdilis sadji. 13.6.5 Rámmaeavttut boazodoalloealáhussii Ráđđehus áigu árvvoštallat guorahallat boazodoalloealáhusa vearroja divatráđđenvuogi. Dákkár guorahallan ferte gehččojuvvot boazodoallošiehtadusa rámma oktavuođas. 13.7 Luossa- ja jávreguolit Luossa- ja jávreguollebivddus leat guhkes árbevierut sámi kultuvrras, ja lea leamaš stuorra ekonomalaš mearkkašupmi. Erenoamážit lea luossabivdu leamaš sámi ássama ja kultuvrra vuođđobázzi, ja lea ain deaŧalaš oassi máŋgga sámi báikkálašservodagas. Luossabivddu ekonomalaš mearkkašupmi lea almmatge sakka uhciduvvon geahppánan luossahattiid geažil. Jávreguliid ávkkástallamis maid lea uhccán mearkkašupmi dán áigái. Ráđđehus oaivvilda ahte fylkka valljugas luossaja jávreguolleriggodagat gártet stuorra potensiálan lasi árvoluovvamii ja ođđa bargosajiide deaŧalaš sámi guovlluin. Dát gusto erenoamážit lasi árvoluovvanvejolašvuođaide mat livčče luossabivddus, jávreguollešaddadeamis ja badjelmeare guollenákkis jávrriid dikšumis. Ráđđehus čujuha maiddái mearkkašupmái mii guollevalljodatváriin lea mátkeeallima gárgedeapmái Finnmárkkus. Ráđđehus áigu láhčit dilálašvuođaid máškidet luossahálddaheapmái mii rahpá vejolašvuođaid lasi árvoluovvamii luossabivddus. Dán olis galgá ovttasráđiid vuoigatvuođalaččaiguin, báikkálaš eiseválddiiguin ja Sámedikkiin guorahallat dálá njuolggadusčállosiid dainna ulbmiliin ahte mearrádusat mat gáržžidit báikkálaš ávkkástallanpotensiála galggašedje nuppástuhttojuvvot. Ráđđehus háliida láhčit dilálašvuođaid jávreguliid šaddadeami gárgedit ealáhussan mas leat buorit čatnasumit ealáhuspolitihkalaš juksanmeriide gánnihahtti ja gilvonávccalaš doaimma birra. Dát ovdeha ahte jávreguollešaddadeami gárgedeapmi ovddasguvlui dáhpáhuvvá biraslaččat dohkálaš vuogi mielde. Ráđđehus áigu vuos čielggadit biraslaš beliid. Kultuvrralaš ja luondduviđá dilálašvuođaid geažil, erenoamážit Sis-Finnmárkkus, lea dát vejolaš sámi ealáhus, vrd. kap. 18.2.3. Ráđđehus čujuha maiddái vejolašvuođaide mat leat badjelmeare guollenákkis jávrriid dikšumis, maiddái guovlluin gos sámit ásset. Hui máŋgga jávrris leat beare stuorra guollemáddodagat ja beare smávvil guolit, mat giksašuvvet luhtehasaiguin, eaige dohkke báljo geavaheapmái. Diekkár máddodagaid mearrediđolaš dikšumiin buorrána guoli kvaliteahtta. Diekkár dikšun ferte vuođđuduvvat doaibmaplánaide ja čađahuvvot ovttasbarggus báikkálaš eiseválddiiguin, vuoigatvuođalaččaiguin ja geavaheddjiiguin. 2001 2002 St.dieđ. nr. 33 41 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra 13.8 Gonagasreabbá Gonagasreabbá lea nálli mii lea buktojuvvon Jaskesábis ja lea leavvan norgga čáziide maŋŋá go luitojuvvui Guoládaga merrii 1960-logus. Reabbá lea neaktán árvvolaš valljodatvárrin, muhto dat sáhttá seammás čuohcit garrasit vuotnaguovlluid birrasii. Dát lea funet guorahallojuvvon, ja Ráđđehus áigu danne buoridit dieđuid dán náli ekologalaš beavttuid birra. Ráđđehus rahpá vejolašvuođa gonagasreappá gávppálaš bivdui daid guovlluin gos máddodat lea stuorámus čavčča rájes 2002. Seammás galgá mearkkašahtti deaddu biddjojuvvot eastat vahátváikkuhusain rittu birrasii, vrd. St.dieđáhusain nr. 12 (20012002) Rent og rikt hav (Buhtes ja valjálaš áhpi). 13.9 Luossakonsešuvnnat julevsámi gillái Måsskái Ráđđehus áigu juolludit guokte konsešuvnna biebmat luosa ja guvžžá borramušguollin mearračázis Divtasvuona suohkanis Nordlánddas. Juolludeami ulbmilin lea nannet julevsámi servodaga Måskes. Juolludeami háhkun lea maiddái veahkehit ráhkadit bistevaš ja oadjebas bargosajiid Måsskeservodahkii. Seammás galgá álggaheapmi veahkehit nannet ássanja ovdánanvuđđosa vai julevsámi kultuvrralaš ja gielalaš biras mii muđui lea rašis dilis dáinna lágiin bisuhuvvo ja gárgeduvvo. Doaibmabidju čuovvola golmmajagi Vuodnabada-projeavtta (19971999). 13.10 Guolástuspolitihkka Guolásteapmi, riddofatnasiiguin, lea oassi sámi kultuvrra ávnnaslaš vuđđosis. Ráđđehus áigu váfistit nu einnostuvvi earrejuogu go vejolaš iešguđetlágan fanasjoavkkuid gaskkas. čujuhuvvo St.dieđáhussii nr. 55, kapihtal 14.3.3. čoahkkeearreásahallan lei St.dieđáhusa nr. 55 áigge geahččaladdanprojeakta. 2002s lea dát gustojeaddji ásahallanvuohki buot fatnasiidda vuollel 15 mehtera mat oassálastet jovkui I dorskebivdui davábealde 62 °N. Geahččaladdanprojeavtta dovddiidusat čoahkkeeriin ledje deaŧalaččat árvvoštallamii leatgo čoahkkeearit ásahallanmolssaeaktun boahtteáigái. Ortnet boahtá riddoguolásteddjiide buorrin. 13.11 Báktedoaibma minerálaláhka Ain lea dárbu oažžut áigái ođđa minerálalága, ja Ráđđehus lea danne bargagoahtán dáinna. Bargui váldojuvvojit mielde eanaeaiggátja ealáhusorganisašuvnnaid ovddasteaddjit ja sámi ovddasteaddjit. Dát dahká vuđđosa ođđa láhkaevttohussii mas Ráđđehus árvvoštallá sihke minerálaealáhusa, eanaeaiggádiid ja sámi veahkadaga beroštusaid.