St.dieđ. nr. 33. 2001-2002 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra. Areálahálddaheapmi guovlluin gos sámit ásset. Barggadettiin lágaiguin ja njuolggadusaiguin áigu Ráđđehus, doppe gos lea áigeguovdil, geahččalit atnit deastta sámi vieruiduvvamiin, árbevieruin ja beroštusain. Birasgáhttenbarggus ja barggadettiin gáhttenráđđenvugiiguin, háliida Ráđđehus deattuhit sámi luonddu-, kulturmuito- ja kulturbirasárvvuid ja vieruiduvvamiid. 14.1 Gáhttenplánat luonddugáhttenlága mielde ja sámi beroštusat Sámi guovddášguovllut siskkildit stuorra luondduárvvuid maid lea deaŧalaš riikkagottálaš geatnegasvuohtan várehit maŋitáigái maiddái sámi ássama, ealáhusdoaimma ja kultuvrra vuođusin ovddasguvlui. Máŋga luondduguovllu main lea erenoamáš riikkagottálaš/riikkaidgaskasaš árvu berrejit namalassii gáhttejuvvot bilidemiid vuostá riikkagottálaš lágaid nugo luonddugáhttenlága veagas. Leat leamaš hárve riiddut árbevirolaš sámi beroštusaid ja gáhttenguovlluid hálddaheami gaskkas. Ráđđehussii lea deaŧalaš ahte gáhttenguovllut eai ipmirduvvo áittan báikkálaš servodagaide. Ráđđehus áigu danne bargat oččodit ovdan gáhttendoaibmabijuid positiiva beliid vai šaddá vuođus buoret báikkálaš dohkkeheapmái/gullevašvuhtii. Ráđđehus atná deaŧalažžan ahte gáhttenplánaproseassas láhččojuvvojit dilálašvuođat nu ahte buot áššeoaslálaččat geaidda gáhttendoaibmabijut navdojuvvojit guoskat, leat buorebut mielde váikkuheamen. Erenoamáš deaŧalaš lea ahte báikkálaš veahkadat váldojuvvo árjjálaččat mielde. Gáhttenbarggu áššegieđahallannjuolggadusat luonddugáhttenlága mielde deattuhit dán sakka. Gáhttema ásaheamis luonddugáhttenlága mielde ja guovlluid hálddaheamis lea maiddái deaŧalaš ahte ovttasbargu sámi kulturmuitohálddahusa ja luondduhálddahusa gaskkas nannejuvvo. Guovlluid hárrái gos gávdnojit sámi beroštusat, galget dát váldojuvvot mielde ovtta dásis eará beroštusaiguin. Gáhttendoaibmabijuid loahpalaš árvvoštallamis ferte sámi beroštusaid deattuheapmi leat govttolaš dan ektui man olu guovlu mearkkaša sámi beroštusaide. Divtasvuodna/Vuodnabahta lea julevsámi veahkadaga áidna čoahkášguovlu Norggas. Gáhttenbarggus mii dál lea guovllus šaddá erenoamáš deaŧalažžan váldit sámi beroštusaid mielde plánemii ja láhčit dilálašvuođaid dakkár gáhttemii mii ii áitte dán guovllu julevsámi guovddášguovlun ain ovddasguvlui. Ráđđehus deattuha ahte báikkálaš eiseválddit galget beassat oassálastit gáhttenguovlluid hálddaheapmái. Dákkár gažaldagaid lea lunddolaš čoavdit gáhttendoaibmabiju dábálaš plánema bokte, muhto Ráđđehus áigu maiddái árvvoštallat dárkileappot guđe muddui ee. Sámediggi berre váldojuvvot lagabuidda mielde gáhttenguovlluid hálddaheapmái sámi guovddášguovlluin. 14.2 Boazodoallu ja areálagáhtten 14.2.1 Boazosámiid váikkuhanfápmu Sámediggi lea deaŧalaš eaktoháhkki boazodoallopolitihkas, ja Sámediggái leat 2002 ovddas addojuvvon ruđat vai sáhttá nannet barggu boazodollui guoski gažaldagaiguin. Seammás lea deaŧalaš ahte boazosámiin alddeset lea dárbbalaš váikkuhanfápmu boazodoallopolitihka hábmemis ja areálahálddaheamis. Dán oktavuođas sáhttá čujuhuvvot Boazodoalloláhkalávdegotti árvvoštallamiidda ja evttohusaide hálddahusa stivrenorgánaid čoakkádusa hárrái árvalusas (NOU 2001: 35 Forslag til endringer i reindriftsloven (Evttohusat boazodoallolága nuppástusaid hárrái)). Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvái evttohuvvo addit riekti njuolga nammadit guokte čieža/viđa miellahtus ja riekti evttohit miellahtuid geaid Sámediggi, Eanadoallodepartemeanta ja fylkkadiggi nammadit. árvalus lea sáddejuvvon gulaskuddamii man cealkináigemearri lea borgemánu 15. 2002. Ráđđehus ii ane riektan dadjat dáid evttohusaid hárrái maidege ovdal go leat dárkileappot árvvoštallojuvvon gulaskuddaninstánssaid cealkámušaid vuođul. 2001 2002 St.dieđ. nr. 33 43 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra 14.2.2 Ekologalaš suvdinnákca ja guohtunproblematihkka Ekologalaččat ceavzilis boazodoalloealáhusa vuođđoovdehussan lea ahte guohtunvalljodatvárit eai ávkkástallojuvvo garraseappot go suvdinnákca gierdá. áimmahuššan dihtii boazodoalu guohtunminstara ja bohcco guohtunšattuid válljema berre biologalaš máŋggadáfotvuohta bisuhuvvot. Dát lea ovdehussan váfistit ealáhusa boahtteáiggi buvttadanvejolašvuođaid. Ceavzilis boazodoallu mas lea boazodoalu areálaid ekologalaččat heivehuvvon guohtungeavaheapmi sáhttá positiivvalaččat váikkuhit biologalaš máŋggadáfotvuhtii. Erenoamážit Finnmárkkus leat maŋimuš logijagi leamaš stuorra hástalusat dilálašvuođaid láhčima hárrái eallinfámolaš boazodollui rámmaid siskkabealde maid luondduvuođus bidjá. Boazodoallošiehtadallamiid oktavuođas šiehtadusjagis 2002/2001 sohpe áššeaosálaččat ahte dilálašvuođat mat gusket boazolohkomuddemii galget čuovvoluvvot ásahallamiid bokte main lea láhkavuođus boazodoallolágas. Boazologu heiveheami deaŧalašvuohta aiddostahttojuvvo Ealáhusdoaibmagotti budjeahttaárvalusas rámmaduovdaga 11 váste Eanadoallodepartemeanta, mas doaibmagoddi ollása man deaŧalaš lea nannet barggu heivehit boazologu guohtunvuđđosa ektui, vrd. B. innst. S. nr. 8 (2001 2002) (Bujeahttaárvalus S. nr. 8 (20012002). Boazodoallostivra lea dál mearridan alimus boazologu Oarje-Finnmárkku orohagaide, ja alimus boazolohku Nuorta-Finnmárkui vurdojuvvo válbmanit jagi 2002 mielde. Deaŧalaš momeanta dán proseassa gárvvisteapmái lea oažžut áigái siidajuohkima (orohatjuohkima) oktasašguohtuneatnamiidda (giđđa/čakča ja dálveguohtumiidda). Proseassa mii dál lea álggahuvvon lea deaŧalaš lávki rivttes guvlui. Dáid gažaldagaid čiekŋudeami ja oppalaš boazodollui guoski gažaldagaid hárrái čujuhuvvo Eanadoallodepartemeantta jahkásaš st.prp.:i boazodoallošiehtadusa birra. 14.2.3 Boazodoalu areálaid suddjen Boazoallu lea hui areálasorjavaš ealáhus, sihke birzzehis guohtunguovlluid ja bohcco iešguđet áigodatguohtumiid dárbbu ja daid gaskasaš johtolagaid geažil. Olbmo doaimmat boazoguohtuneatnamiin bohtet lassin lunddolaš muosehuhttimiidda ee. boraspiriid geažil maid boazu álelassii lea ferten gillát. Vaikko 40 proseantta Norgga areálas ávkkástallojuvvo boazoguohtumii, de lea boazodoallu uhca ealáhusaš riikkagottálaš mihttomeari mielde. Sámi ja báikkálaš oktavuođas lea das almmatge stuorra mearkkašupmi ekonomalaččat, barggolaččat ja kultuvrralaččat. Riikkagottálaš geatnegasvuođaid vuođul Vuođđolága § 110 a mielde ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid vuođul nugo ILO-soahpamuša nr. 169 mielde eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešstivrejeaddji stáhtain ja ON-konvenšuvnna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra artihkkala 27 mielde, gehččojuvvo boazodoallopolitihkka oppalaš sáme- ja servodatpolitihkalaš oktavuođas. Boazodoallopolitihkka lea danne vuođđuduvvon guovtti iehčanas vuđđosa ala ealáhuspolitihkalaš buvttadanárvvu ja sámepolitihkalaš kulturárvvu ala. Sisabahkkemat ja muosehuhttimat boazoguovlluid siskkabealde leat leavttuiduvvan maŋimuš logijagiin. Dát lea dagahan ahte areálat maid boazodoallu atná, leat bistevaččat gáržžiduvvon, ja ahte boazoealuid muosehuhttimat leat lassánan. Sisabahkkemiid ja muosehuhtti doaimmaid njulges čuovusin sáhttá leat ahte guohtuneana gosa huksejuvvo dahje mii gilvojuvvo, bistevaččat manahuvvo, ja ahte bohccuid johtaleamit ja geinnodagat hehttejuvvojit. Eahpenjulges čuovusin sáhttet leat ahte gaskaboddosaččat manahuvvojit dahje gáržžiduvvojit birasguohtuneatnamat, ahte boazoeaiggádii gártá lassebargu ja bohccuide ráfehisvuohta. Smávva sisabahkkemiid ja árri doaimmaid buohkanasbeaktu lea dávjá stuorát go juohke ovtta sisabahkkema váikkuhussubmi gártá. Dát boahtá das go guohtuneatnamat háddjejuvvojit, juoga mii ii báljo soaba bohcco dárbui atnit oktilis «luođoguovlluid» ja geinnodagaid. Diekkár boazoguohtuneatnamiid háddjen lea leamaš, ja lea jáhku mielde ain okta duođalaččamus uhkádus boazodoalu arealávuđđosa vuostá. Seammás lea deaŧalaš ahte ealáhus ipmirda ahte eará servodatberoštusat maiddái dahket oasi boazodoalu rámmaeavttuin ja gárgedusvuđđosis. Oktasažžan buot boazoguovlluide lea ahte dain lea uhccán boazonákkisvuohta (boazolohku juohke km2 vuollái) oalle viiddis areálaid ektui. Vaikko boazonákkisvuohta lea uhcci orohatdásis, de ii mávsse dat dattetge ahte vejolaš sisbahkkemiin boazoguovlluide ii leat stuorra mearkkašupmi boazodollui. Boazodoallu johtá gávcci iešguđet jagiáiggi guohtumiin. Juohke jagiáiggis leat hui gáržžes areálat mat sáhttet adnojuvvot guohtumii, ja sáhttá dáhpáhuvvat ahte olles eallu ferte dollojuvvot čoahkis uhca guvlložis. Dát dáhpáhuvvá ovdamearkka dihtii giđasdálvve go eanaš ealát lea muohttaga j a j ieŋa vuolde. Areálat gos lea ealát, leat dalle sakka boazonággásat, ja dáid eatnamiid 44 St.dieđ. nr. 33 2001 2002 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra guohtuncuogga mearrida man olu bohccuid orohaga guohtuneatnamat suvdet jagi čađa. Namahuvvon dilálašvuođaid vuođul lea dárbu oažžut nannejuvvot boazodoalu areálaid suddjema, ja dalle erenoamážit daid areálaid mat leat mearrideaddjin ceavzilis boazodollui. Guđe areálat dát leat, rievddada orohagas orohahkii. Boazodoallohálddahusa vuoruhuvvon dahkamuššan lea ráhkadit metoda mainna gávdná dáid areálaid ja ráhkadit árvojuogusteami buot dálá areálageavahankárttaide. Areálageavahankárttat leat orohagaide juhkkojuvvon digitála kárttat ja gokčet buot boazoguovlluid Norggas. Kárttat lea dakkár formáhtas ja koordináhttavuogádagas maid buot GIS geavaheaddjit Norggas sáhttet lonohallat. Kárttat sisdollet 11 areálageavahanfáttá, dán vuolde maiddái jagiáiggeguohtumiid, johtingeinnodagaid, áiddiid ja gárddiid. Plána- ja huksenláhka lea deaŧalaččamus gaskaoapmi váfistit boazodoalu valljodatvárrevuđđosa. Láhka mearkkaša ahte boazosámit galget leat mielde váikkuheamen plánaprosessas gulaskuddamiid ja gulahallama bokte guoskevaš plánaeiseválddiin. Guoskevaš orohagaid orohatstivrrat leat gulaskuddaninstánsan, dasgo leat vuoigatvuođalaččat. Boazodoallolága mielde galgá orohat leat ráhkadan orohatplána mii ee. čájeha areálageavaheami orohagas, vrd. máinnašumiin dás vuolábealde. Guovllustivrrat leat mielde váikkuheamen plánaproseassaide stáhtalaš fágaeiseváldin, ja dain lea vejolašvuohta čuoččáldahttit vuosteákka plánamearrádusaide nu ahte guoskevaš plána sáddejuvvo Birasgáhttendepartementii, dahje Ráđđehussii, loahpalaš mearrideapmái. Iešguđet boazoguovllu boazodoallohálddahus lea fágalaš ráđđeaddin orohatstivrraide, ja guovllutstivrra čállingoddi. Plána- ja huksenláhka lea dárkkistuvvomin. Eanadoallodepartemeantta ja Gielda- ja guovlodepartemeantta álgaga vuođul viiddiduvvui Plánaláhkalávdegoddi boazodoalloovddasteddjiin čakčat 2001. Dát ovddastus mielddisbuktá ahte ealáhus ieš sáhttá árjjálaččat oassálastit bargui mas lea mávssolaš mearkkašupmi boazodoalu doaimmaheapmái boahtteáiggis, ja dainna veahkehit váfistit sámi kultuvrra seailluheami ja gárgedeami. Plána- ja huksenlága dárkkisteami oktavuođas atná ráđđehus deaŧalalažžan ahte láhka viidásetgárgeduvvo bargoneavvun mii buorebut dahká boazodoalu dárbbuid ja beroštusaid oinnolažžan, ja áimmahuššá dáid iešguđetlágan plánaproseassain. Dan oktavuođas lea deaŧalaš ahte gielddalaš ja fylkkagielddalaš hálddahusa ja boazodoallohálddahusa ja dan stivrenorgánaid ovttasbargu viidásetgárgeduvvo dainna ulbmiliin ahte áddejupmi lassána boazodoalu mihtilmasvuođa hárrái, ja dan dárbbu hárrái atnit oktilis luođoareálaid, ja dan hárrái makkár čuvvosat sisabahkkemiin ja muosehuhttimiin leat. Nuppi bealde lea maiddái deaŧalaš ahte ovttaskas boazodoalli oažžu diehttevassii gustojeaddji njuolggadusčállosiid ja plánenproseassaid vai buorebut sáhttá áimmahuššat iežas beroštusaid cealkámušainis ee. gielddalaš areálaplánaide. Guovdilis veahkkeneavvun boazodoalu ja almmolaš hálddahusa ovttasbargui leat boazodoalu orohatplánat. Boazodoallolága § 8 a mielde galgá iešguđet orohat ráhkadit orohatplána mii earret eará galgá sisdoallat osiid main lea mearkkašupmi guovllu areála- ja valljodatvárregeavaheapmái. Plána lea almmolaš dokumeanta ja galgá leat fidnemis plánaeiseválddiide ja earáide geat duođalaččat beroštit boazodoalu valljodatváriid ávkkástallanplánas. Boazodoalloriekti lea iehčanas riekti man riektevuođusin lea dološ áiggi rájes geavaheapmi. Dás lea sáhka rievttis, iige girdojuvvon geavaheamis. Boazodoalloláhka galgá seailluhit boazodoalu sámi kultuvrra deaŧalaš vuođusin, Vuođđolága § 110 a mielde ja álbmotrievtti njuolggadusaid mielde eamiálbmogiid ja veahádagaid birra. Eamiálbmotvuoigatvuođaid hárrái areála- ja plánaoktavuođas lea, earret ON-konvenšuvnna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra 1966 artihkal 27, ja ILO-soahpamuša nr. 169, maiddái konvenšuvnnas biologalaš máŋggadáfotvuođa birra 1992 mearkkašupmi. Ráđđehus atná deaŧalalažžan ahte dárkkistuvvon plána- ja huksenláhka govvida álbmotrievttálaš njuolggadusaid maidda Norga lea čatnasan, ja main lea mearkkašupmi areála- ja plánaoktavuođas. Areálaplánemis leat vuostálas beroštusat ja riiddut vealtameahttumat. Bálddalastin lea dávjá seamma go riidogiehtaguššan. Seammás lea dárbu geahččat badjel gieldda rájáid. Boazu dárbbaša iešguđetlágan ealáha jagi čađa, ja boazoeaiggádat johtet ealuideasetguin viiddis guovlluid badjel. Dat mearkkaša dávjá ahte sii rastidit gielddarájáid ja fylkkarájáid. Dasgo boazoeaiggádat leat logahallojuvvon ássin dušše ovtta ássangielddas, de mearkkaša dát ahte bohccot guhkes áigodagaid leat gielddain gos boazoeaiggádat eai leat virggálaš ássit ja eaige vearromáksit. Danne ii leat áddejupmi boazodoalu hástalusaid ja areáladárbbuid hárrái seamma stuoris juohke gielddas. Boazodoalu areálaid áimmahuššan lea okta máŋgga duovdagis main lea guovlluguovdasaš mihtilmasvuohta, ja mii sáhttá geahččaluvvot čovdojuvvot guovlluguovdasaš perspektiivvas. Ráđđehus oaidná dárbbu álggahit bálddalastinarena guovlluguovdasaččat mas iešguđetlágan riikkagottálaš ulbmiliid ja deasttaid vihkkedallan 2001 2002 St.dieđ. nr. 33 45 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr. 55 (20002001) Sámepolitihka birra biddjojuvvo guovlluguovdasaš oktavuhtii. Dasto lea dárbu álggahit plánaovttasbarggu gielddalaš ja fylkkagielddalaš rájáid rastá. Dán oktavuođas lea deaŧalaš ahte boazodoalu hálddahan- ja stivrenorgánat šaddet oasálažžan árrat proseassain. Areálapolitihkka gárgeduvvá jotkkolaččat. Stuorradiggedieđáhus areálapolitihka birra mii árvvoštallojuvvo ođđasis juohke 4.5. jagi, addá buriid vejolašvuođaid ovdanbuktit bálddalastojuvvon politihka mas vihkkedallojuvvo makkár deasttat ain berrejit alimussii vuoruhuvvot. Areáladieđáhusas lea máškitvuohta fáhtet nuppástusdárbbuid ja bidjat dáid ollislaš oktavuhtii. Plána- ja huksenlága dálá čuovusčielggadusaid háhku lea fáhtet huksendoaibmabijuid main sáhttet leat mearkkašahtti čuvvosat birrasii, luondduvalljodatváriide ja servodahkii. Okta doaibmabidju boazoguovllus ii mielddisbuvtte dál čuovusčielggadusa dan váikkuhusa vuođul mii doaibmabijus lea boazodollui. ILO-soahpamuš nr. 169 artihkal 7 gáibida ahte sisabahkkemiid čuvvosat sámi guovlluide, maiddái guovlluide gos boazodoallu doaimmahuvvo, fertejit leat doarvái čielggaduvvon ovdal go vejolaš luonddusisabahkken sáhttá doibmiibiddjojuvvot. Arealáplánaid mearrideapmi ferte vuođđuduvvat dohkálaš čielggadusaide váikkuhusaid hárrái boazodollui ja atnit doarvái deastta ealáhusa areáladárbbus. Juos areálaplánaid bokte rahppojuvvo vejolašvuohta goatnjedis luonddusisabahkkemiidda deaŧalaš boazoguovlluide, de bohciidit čuolbmabidjamat álbmotrievtti ektui. Maiddái juos areálaplánaid bokte rahppojuvvo vejolašvuohta goatnjedis sisabahkkemiidda deaŧalaš boazoguovlluide, de ferte jáhkkit ahte dát rihkku mearrádusa, goitge juos sisabahkkemat mearkkašit duođalaš uhkádusa boazodollui guoskevaš guovllus. Olmmošvuoigatvuođadoaibmagotti geavada doarjagiin jáhkkojuvvo ahte goatnjedis areálasisabahkkemat boazoguovlluide maiddái sáhttet rihkkut ON-konvenšuvnna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra artihkkala 27. Namahuvvon dilálašvuođaid vuođul lea dárbbašlaš plána- ja huksenlága dárkkistettiin laktit gáibádusaid čuovusčielggadusaid birra maiddái doaibmabijuid hárrái main sáhttá leat mearkkašahtti váikkuhus boazodollui. Dás lea deaŧalaš ahte ii dušše árvvoštala ovtta eaŋkil doaibmabiju čuvvosiid, muhto árvvoštallá čađahuvvon ja plánejuvvon doaibmabijuid buohkanas beavttuid iešguđet orohagas. Vuosteággalágádus lea dárbbašlaš gaskaoapmi váfistit vejolašvuođaid seaguhit iežas áššái juos deaŧalaš beroštusat leat deardagis. Iešguđet guovllustivra lea Eanadoallodepartemeantta mearridan rávvaga bokte ožžon válddi addit cealkámušaid ja leat vuosteággaeiseváldin áššiin plána- ja huksenlága mielde. Guovllustivrrat fertejit árvvoštallat leago ášši nu deaŧalaš boazodollui ahte seahtá buktojuvvot vuosteágga. Dovddiidus čájeha ahte daid gielddain gos boazodoallu ii váldojuvvo mielde plánemii, geavahuvo vuosteággariekti hui olu. Dát váikkuha ráhkadit riidduid boazodoalu ja eará meahccegeavaheaddjiberoštusaid gaskii, ja lea maiddái leamaš mielde váikkuheamen ahte eanaeaiggádat leat čuoččáldahttán ášši boazodoalu guohtunrievtti hárrái priváhta mehciin. Geahpedan dihtii boazodoalu vuosteággageavaheami muhtun guovlluin lea deaŧalaš ahte boazodoalu hálddahan- ja stivrenorgánat šaddet oasálažžan árrat plánaproseassas. 14.3 Eurohpalaš eanadatkonvenšuvdna Norga lea golggotmánus 2001 vuosttas Eurohpa riikan dohkkehan eurohpalaš eanadatkonvenšuvnna. Konvenšuvnna čuovvoleapmin álggahuvvui maiddái davviriikkalaš ovdaprojeakta konvenšuvnna čuovvoleapmái. Konvenšuvnna ulbmilin lea eanadagaid gáhttet, hálddahit, plánet, ja organiseret eurohpalaš ovttasbarggu dáid duovdagiin. Konvenšuvdna deattasta ahte eanadat lea guovlu mii lea lunddolaš ja/dahje olmmošlaš buvttadahkkiid ovttasdoaibmama váikkuhusa boađus. Dát lea hui positiivvalaš ja čuovvu norgga eanadathálddaheami. Konvenšuvdna hukse šalddi luonddu ja kulturárbbi gaskii ja deattasta eanadaga mearkkašumi rámman min eallimiidda ja eallinlodnjáivuhtii ja arenan ealáhuseallimii. Konvenšuvnna okta eará ja positiiva mihtilmasvuohta lea ahte dat siskkilda buot lágan eanadagaid, ii dušše eanadagaid mat čáppášuvvojit dahje adnojuvvojit erenoamáš árvvolažžan, muhto maiddái árgabeaibirrasiid ja eanadagaid mat leat lisadeamen, dahje vearráneamen earaláhkai. Konvenšuvdna deattuha sakka báikkálašservodagaid mieldeváikkuheami eanadaga ja dan geavaheami hárrái. Báikkálaš veahkadat, sii geat ellet ja ásset eanadagas, galget leat mielde meroštallamin eanadaga geavaheami ja gárgedeami. Konvenšuvdna láhčá dilálašvuođaid digaštallamii ja dihtomielalašvuhtii eanadaga ja eanadatgárgedeami hárrái, ja dat galgá veahkehit lasihit álbmotlaš ealju. Seammás čujuha konvenšuvdna makkár mearkkašupmi dieđus eanadaga birra lea, ja makkár áitagat ja váikkuhusat dagahit ahte eanadat earáhuvvá. Sámi vuohki geavahit ja lahkanit eanadahkii lea deaŧalaš ja dárbbašlaš geahččanvuohki konvenšuvnna čuovvolanbargui ovddasguvlui.