Oassi III Sis-Finnmárkku birgenláhkedilli


2001 2002 St.dieđ.  nr.  33 51 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr.  55
(20002001) Sámepolitihka birra 17 Sis-Finnmárku

Dievadasdieđáhus .

Dievadasdieđáhus boađu ja birgenlági birra Norggas (St.dieđ.  nr.
50 (1998-99)) galggašii geahpedit sávakeahtes erohusaid ekonomalaš
valljodatváriid ja birgenlági hárrái olbmuid gaskkas, nu ahte
erenoamážit deattuha buoridit sin dili geain lea váttis birget.
Dieđáhus váldá ovdan ja guoskkaha duovdagiid nugo boahtojuogu oahpu
barggu dearvvasvuođa ásodatdili Dieđáhus čujuha ahte eatnašiin
geain lea heajos birgenláhki, eai leat váttisvuođat dušše ovtta
suorggis, muhto sis leat dábálaččat seagášváttisvuođat máŋgga
suorggis.  čielga earru lea sis geain lea bargu ja sis geain ii leat.
Sis geain ii leat bargu lea bistevaččat vuollegis boahtu, ja sii
leat dávjá bargguheamet dasgo sis lea gelbbolašvuođa/dohkálašvuođa
váttisvuohta, dahje sosiála ja/dahje dearvvasvuođa váttisvuohta.
Sis-Finnmárku siskkilda dan vihtta gieldda Guovdageaidnu, Kárášjohka,
Deatnu, Unjárga ja Porsáŋgu.  Sis-Finnmárkku gielddat (OFFA-joavku)
ráhkadahtte borgemánus 1988 gihppaga mas lea statistihkka
Sis-Finnmárkku nuppástuhttingielddaid barggolašvuođadárbbu ja
veahkkeruhtamahtodaga birra.  Dát čuovvoluvvui cuoŋománus 2000
Sis-Finnmárkku nuppástuhttingielddaid oainnuiguin dievadasdieđáhusa
gieđahallamii.  Dán čielggadusas guorahallojuvvojedje guovdilis
birgenláhkeindikáhtorat ja evttohuvvojedje doaibmabijut ja vuoruheamit
mat buoridivčče birgenláhkeváttisvuođaid.  čielggadus čájehii ee.
ahte Sis-Finnmárkkus ledje sullasaš birgenláhkeváttisvuođat go
nuorttabealde siskkit Oslos.  Go Stuorradiggi gieđahalai
Dievadasdieđáhusa, de čujuhii sosiáladoaibmagotti eanetlohku
čielggadussii, ja bivddii Ráđđehusa heivvolaš vuogi mielde čuvget
Stuorradiggái Sis-Finnmárkku dili birra, vrd.  Innst. St.nr.  222 (1999
2000).  Gielda- ja guovlodepartemeanta ja Sosiála- ja
dearvvasvuođadepartemeanta leat, dán čuovvoleapmin, ruhtadan
guovlluguovdasaš projeaktajoavkku mii lea ráhkadan doaibmaplána
guoddinnávccalaš gárgedeapmái Sis-Finnmárkui.  Projeaktajoavku lea
raporttain «Sis-Finnmárkku čuovvoleapmi», beaiváduvvon
ođđajagemánu 21.  2002, evttohan máŋggaid doaibmabijuid (16)
ovddidan dihtii gárgedeami Sis-Finnmárkkus.  

17.1 Birgenláhkeindikáhtorat čiekŋudeapmi Sis-Finnmárku bázahallá
eanaš birgenláhkeindokáhtoriin.  Ain lea stuorra bargguhisvuohta
guovllus, erenoamážit Guovdageainnus.  Lassin leat eatnat
sosiálaveahkkedárbbašeaddjit, stuorra oassi oktofuolaheaddjit,
vuollegis boahtoja opmodatdássi ja eatnagat geain ii leat eará oahppu
go vuođđoskuvla.  Sis-Finnmárkkus leat maiddái olugat geat eai leat
barggus.  Bargomárkanii beassan čatnasa eará negatiiva
birgenláhkeindikáhtoriidda.  Bargu lea danne mearrideaddjin buoridit
dili.  Hástalus lea stuorámus barggu skáhppoma hárrái dievdduide
gaskal 30 ja 50 jagi almmá alit oahpu haga.  Dilli
boazodoalloealáhusas dahká ahte eambbosat fertejit gávdnat
molssaevttolaš barggahusa boahtteáiggis.  Dát mielddisbuktá
doaibmabidjodárbbu, erenoamážit dievdduide.  Sosiáladepartemeanta
ráhkada jahkásaččat statistihka mii čájeha guovdilis
birgenláhkeindikáhtoriid buot riikka gielddain ja stuorát gávpotosiin.
Tabealla 17.1 vuolábealde čájeha indikáhtoriid mat ráhkaduvvojedje
2001s (alla indeaksaárvu mearkkaša stuorra birgenláhkeváttisvuođaid
go veardida eará gielddaiguin).  Sis-Finnmárku lea ain sakka allelis
go riikka- ja fylkkagaskamearri.  Sámi dearvvasvuođadutkan Kárášjogas
galgá 2002 mielde álggahit sierra dearvvasvuođa- ja
birgenláhkeguorahallama sámi veahkadaga váste.  Lunddolaš lea ahte
diekkár guorahallamis deattuhuvvojit eará birgenláhkeindikáhtorat go
dat maid Sosiáladepartemeanta deattuha riikka eará gielddaid dáfus.

52 St.dieđ.  nr.  33 2001 2002 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr.  55
(20002001) Sámepolitihka birra 17.2 Bargguhisvuohta Bargguhisvuohta
lea njiedjan Sis-Finnmárkkus 90logus, muhto lea ain alla dásis, vrd.
govvosiin 17.1.  Bargguhisvuohta nuoraid gaskkas geat leat 16 ja 29
jagi gaskkas lea erenoamážit njiedjan maŋŋá 1995.  1629 jahkásaš1
bargguhemiid oassi 1995s lei gaskamearálaččat 12,5 % gielddain
Guovdageaidnu, Porsáŋgu, Kárášjohka ja Deatnu.  2000s lei oassi
njiedjan vuollái 8 %:i.  Guovdageainnus lea Gáldu: SSB.  Stivren- ja
informašuvdnavuogádat gielddaid dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusa
várás 2001.  Tabealla 17.1 Indeaksa birgenláhkeváttisvuođaide.
Sis-Finnmárku.  Indeaksa Sosálaveahkki Jámolašvuohta
Bargonávccahisv.oadju Barguimáhcahanruđat Veahkaváldi Bargguheamet
Muhttádusveahkkeruhta Uhccán oahppu Guovdageaidnu 8,9 9 10 5 8 10 10
10 10 Porsáŋgu 9,3 10 10 6 8 10 10 10 8 Kárášj ohka 9 10 10 7 6 10
10 10 10 Deatnu 8,6 10 9 8 4 9 10 10 9 Unj árga 7,6 9 6 4 8 7 10 9 7
Gaskam.  SisFinnmárku 8,7 9,6 9 6 6,8 9,2 10 9,8 8,8 Finnmárkku fylka
8,5 8,4 9,5 6,4 7,9 8,5 9,9 8,9 8,5 Gielddat gos leat 20004999 ássi
5,3 5,1 5,7 5,7 5,1 4,7 5,5 5,3 5,7 Govus 17.1 áibbas bargguhaga %:n
Sis-Finnmárkku gielddain.  Ođđajagem.  00

golggotm.  01.  Gáldu: Aetat Finnmark.  Mánnoraporttat.  1
Logahallojuvvon áibbas bargguheapmen dahje oassálastin dábálaš
bargomárkandoaibmabijuide.

2001
2002
St.dieđ.
nr.
33
53
Lassedieđáhus
St.dieđáhussii
nr.
55
(20002001)
Sámepolitihka
birra
uhccáneapmi,
muhto
doppe
lea
ain
stuorát
nuoraidbargguhisvuohta
go
eará
gielddain.
Govus
17.2
vuolábealde
čájeha
siva
manne
áibbas
bargguheamet
Guovdageainnus
leat
uhccánan
čakčat
2000.
Dalle
adnojuvvojedje
mearkkašahtti
mađe
návccat
doaibmabijuid
bealde
Guovdageainnus.
Guovdageainnus
lea
bargguhisvuohta
leamaš
bistevaččat
allat
guhkit
áigge.
Nuppástuhttinprográmmaáigodagas
90-logus
lei
bargguhisvuohta
sullii
seamma
dásis
go
dál.
Dasa
leat
máŋga
siva.
Okta
sivva
lea
ahte
sámi
gullevašvuohta
dahká
ahte
bargguheamet
eai
hálit
guođđit
Guovdageainnu.
Lassin
lea
máŋgga
bargguheames
vuollegis
oahppu,
juoga
mii
dahká
ahte
bargomárkanis
lea
Govus
17.2
Oassi
barggolaččat
dábálaš
doaibmabijuin.
Ođđajagem.
00

golggotm.
01.
Gáldu:
Aetat
Finnmark.
Mánnoraporttat.
a
Juogo
logahallojuvvon
bargiregistarii
ja/dahje
lea
penšuvdnaaddi
boahtu
iehčanas
ealáhusdoaibmin
mii
lea
badjel
dihto
submemeari.
b
Geat
eai
leat
barggus
sáhttet
leat
studeanttat,
bargguheamet,
lámisvuoðaoajuhasat
je.
geain
ii
leat
dienasbargu.
Gáldu:
SSB.
Gielddaid
dearvvasvuođa- ja
sosiálabálvalusa
stivrenja
informašuvdnavuogádat
2001.
FFD
4/01.
Finnmárkkustatistihkka.
Tabealla
17.2
Barggus
logu
ja
proseantta
mielde
veahkadagas,
2066
jagi,
4.
njealjádasjahki
1999.
Barggusa
Eai
barggusb
Oassi
geat
eai
leat
barggus,
2066
jagi,
%
Guovdageaidnu
1136
773
40
%
Porsáŋgu
1773
997
36
%
Kárášjohka
1168
563
33
%
Deatnu
1260
615
33
%
Unjárga
324
252
44
%
Submi
SisFinnmárku
5652
3209
36
%
Finnmárku
31817
30
%
Riika
2079267
24
%

54 St.dieđ.  nr.  33 2001 2002 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr.  55
(20002001) Sámepolitihka birra uhccán jearru sidjiide.  čakčat 2000
uhccánii áibbas bargguhemiid lohku Guovdageainnus.  Sivvan dása lei
ahte dalle biddjojuvvojedje mearkkašahtti resurssat doaibmabijuid
bealde, vrd.  govvosiin 17.2.  Gaskamearálaččat lea Sis-Finnmárkkus
maiddái mearkkašahtti stuorát oassi bargguheamet go riikkas
oppalohkái.  Unjárggas ja Guovdageainnus leat badjel 40 % geat eai
leat barggus, dan botta go Kárášjogas ja Deanus lea uhcimus oassi
bargguheamet Sis-Finnmárkkus.  Ovtta guovllu barggolašvuođaoassi
čájeha sihke fuolahannoađi guovllus j a vej olaš bargiid go stuorát
ealáhusdoaibma álggahuvvo guovllus.  17.3 Boahtodássi Boahtodássi lea
deaŧalaš buresbirgema indikáhtor.  Sis-Finnmárkkus lea vuolit
gaskamearálaš bruttoboahtu go fylkkas oppalohkái ja riikkas muđui.
Guovdageaidnu lea dat suohkan riikkas gos lea vuolimus boahtu juohke
ássi vuollái.  Guovdageaidnu lea maiddái suohkan gos lea stuorámus
oassi geain lea bruttoboahtu vuollel kr 100 000.  Dan botta go
Finnmárkkus lea oassi 23 % ja Norggas 24 % sis geat leat badjel 17
jagi geain lea bruttoboahtu vuollel kr.  100 000, de lea oassi
Guovdageainnus 37 %.  Dievdduin Norggas lea dábálaččat alit boahtu
go nissoniin.  Guovdageainnus lea nuppegežiid, go doppe lea nissoniin
gaskamearálaš boahtun kr 158.234 dievdduid ektui geain lea kr
146.791.  Erohus boahtá vuosttamustá das go nissonat leat alibut
oahppan ja eambbo virgáduvvon almmolaš virggiide, ja dievddut fas
barget boazodoalus mas lea vuollegis boahtu.  Guovdageainnu dievdduin
lea gaskamearálaččat dušše bealli bruttoboađus mii dievdduin
muđui riikkas lea, vrd.  tabeallain 17.3.  17.4
Sosiálaveahkkedárbbašeaddjit Sis-Finnmárkkus leat eanet
sosiálaveahkkedárbbašeaddjit juohke 1000 ássi vuollái go muđui
fylkkas ja riikkas, vrd.  tabeallain 17.4.
Sosiálaveahkkedárbbašeddjiid lohku čájeha bissulvuođa 1995 rájes
2000 rádjai.  Almmatge leat stuorra erohusat gárgedusa hárrái
gielddaid gaskkas, vrd.  tabeallain 17.5.  Dan botta go Guovdageaidnu
lea ožžon hárvvit veahkkedárbbašeddjiid, de lea Porsáŋgu fas
ožžon mealgat eanet.  17.5 Geahččaladdan gielddalaš
ovddasvástádusain árjjálmahttit guhkesáiggi sosiálaveahkkeoažžuid
Muhtun ráj e olbmot vuostáváldet ekonomalaš sosiálaveahki
váldoboahtun dahje lasseboahtun.  126 200 sosiálaveahkkevuostáváldis
1999s ožžo 37 % veahkkeruđa guhtta mánu dahje guhkit dan jagis.
Dáid olbmuin lea uhccán dahje ii leat mihkkege čatnasumiid
bargomárkanii, eaige dávjá deavdde eavttuid mat leat juos galgá
oažžut bistevaš boahtosihkkarastima álbmotoajus.
Dievadasdieđáhusa vuođul álggahii dalá Sosiála- ja
dearvvasvuođadepartemeanta, ovttasbarggus Bargoja
hálddahusdepartemeanttain, čakčamánus 2000 4-jagi geahččaladdama
mas muhtun válljejuvvon gielddat ožžo viiddiduvvon ja Gáldu: SSB.
Gieldafáktá.  Tabealla 17.3 Bruttoboahtu juohke ássi vuollái gii lea
badjel 17 jagi 1999s.  Sis-Finnmárku.  Bruttoboahtu ássi vuollái kr.
Guovdageaidnu 152 347 Porsáŋgu 193 722 Kárášjohka 181 716 Deatnu 180
679 Unjárga 169 867 Gaskam.  Sis-Finnmárku 175666 Finnmárkku fylka 194
575 Riika 220 113 Gáldu: Sosiála- ja dearvvasvuođadep.  2001.
Gielddaid dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusa stivrenja
informašuvdnajuvla.  Tabealla 17.4 Sosiálaveahkkedárbbašeaddjit
juohke 100 ássi vuollái 16 jagis bajás.  SisFinnmárku.  2000
Guovdageaidnu 4,7 Porsáŋgu 10,6 Kárášjohka 7,4 Deatnu 5,5 Unjárga
4,8 Gaskam.  Sis-Finnmárku 7 Finnmárku 6,2 Olles riika 3,9 Gielddat
20004999 ássi.  3,5

2001 2002 St.dieđ.  nr.  33 55 Lassedieđáhus St.dieđáhussii nr.  55
(20002001) Sámepolitihka birra ollislaččat ovddasvástádusa váfistit
árjjálaš, bargodiđolaš doaibmabijuid sosiálaveahki
guhkesáiggeoažžuide.  Geahččaladdama ulbmilin lea ovdaeastadit
eanet marginaliserema ja oažžut eambbosiid bargoeallimii.
Geahččaladdamis deattuhuvvojit árjjálaš doaibmabijut
guhkesáiggebargguhis nuoraide ja mánnabearrašiidda.  Dát dahkkojuvvo
gieldda olis ja ovttasbarggus Aetatain ja báikkálaš ealáhuseallimiin.
Oassin geahččaladdamis lea gárgeduvvon ovttasbárgomálle
sosiálabálvalussii ja Aetatii gohčoduvvon «Ofelašruvtto
sosiálaveahkis bargui».  Olu ohcamušaid vuođul berošteaddji
gielddain, ja fylkkamánniid neavvagiid vuođul, válljii Sosiála- ja
dearvvasvuođadepartemeanta 2000s gávcci gieldda oassálastit
geahččaladdamii.  2001s viiddiduvvui lohku viđain ođđa gielddain.
Guovdageainnu suohkan lea okta suohkan mii oassálastá projektii.  Eará
oassálastigielddat leat: Nedre Eiker, Gjøvik, Narvik, Harstad,
Oppegård, Moss, Randaberg, Bergen (Åsane gávpotoassi), Oslo
(Sagene/Torshov gávpotoassi), Kristiansund, Molde ja Orkdal
(ovttasbarggus Agdenesain, Meldalain ja Skaunain).  Geahččaladdan
lea árvvoštallojuvvomin.  Sosiáladepartemeanta áigu láhčit
dilálašvuođaid nu ahte eará Sis-Finnmárkku gielddat galget beassat
váldit oasi gaskaboddosaš dovddiidusain mat leat boahtán
váldoprojeavttas.  Dát sáhttet dahkat vuđđosa viidásetgárgedit
gaskaomiid erenoamáš hástalusaid hárrái maid Sis-Finnmárkku gielddat
vásihit sosiálaveahki guhkesáiggeoažžuid barggaheamis.
Guovdageainnu suohkanis sáhttá leat deaŧalaš rolla projeavtta
bálddalastima ja dovddiidusjuohkima hárrái.  Lassin eará
doaibmabijuide mat álggahuvvojit Sis-Finnmárkku buohta, lea dárbu
govdadit heivehuvvon doaimmaide mat leat oaivvilduvvon
geográfalaččat ráddjejuvvon guovlluide main leat gártan
heaittekeahtes heajos birgenlágit veahkadahkii.  Ráđđehus háliida
nannet árjjaid dáid guovlluid buohta vai arvvosmahttojuvvojit lasi
barggolašvuođavejolašvuođat, skuvla, astoáigedoaibmabijut jna.
dárbbu mielde.  Doaibmabijuid ulbmilin lea láhčit dilálašvuođaid
buoret birgenlágiide gielddaide mat leat deardagis ja
birgenláhkeerohusaid jevdemii.  17.6 Gárgedanprográmma
bajásšaddanbirrasa nannemii Mánáidja bearašdepartemeanta lea válljen
Guovdageainnu suohkana gávcci gieldda searvái oassálastit
Gárgedanprográmmii bajásšaddanbirrasa nannemii 2002 rájes.  Prográmma
álggii 1998s ja bistá máŋga jagi.  Ulbmilin lea nannet ja
viidásetgárgedit báikkálaš bajásšaddanbirrasiid almmolaš ja
eaktodáhtolaš fámuid govdes ovttasbarggu bokte.  Mánáid ja nuoraid
searvidan-, mieldeváikkuhanja máhttinvejolašvuođaid buorideapmi lea
guovdil.  Seammás galget árjjat veahkaválddi, bieguheami,
gárrenvuođa, rihkolašvuođa ja nállevealaheami vuostá mánáidja
nuoraidbirrasiin nannejuvvot.  Gáldu: SSB.  Hjulet 2001.  Tabealla
17.5 Sosiálaveahkkedárbbašeaddjit oktiibuot 19952000.  Sis-Finnmárkku
gielddat.  1995 1996 1997 1998 1999 2000 Erohus 95

00
Guovdageaidnu
190
149
181
169
140
111
-79
Porsáŋgu
242
275
295
315
349
367
125
Kárášjohka
145
158
192
158
153
160
15
Deatnu
153
145
146
128
117
134
-19
Unjárga
55
53
58
45
44
38
-17
Submi
Sis-Finnmárku
785780
872
815803
810
25