St.dieđ. nr. 34 (2001-2002) Kvaliteahttaođastus Alit sámi oahpu ja dutkama birra St.dieđ. nr. 34 (2001-2002) Kvaliteahttaođastus Alit sámi oahpu ja dutkama birra Neavva Oahpahus- ja dutkandepartemeanttas miessemánu 31. 2002, dohkkehuvvon stáhtaráđis seamma beaivvi. (Regjeringen Bondevik II) 1 Álggahus ja duogáš 1.1 Álggahus Ođđaáigásaš servodagat leat diehtoservodagat mat vuođđuduvvet ohppui ja dutkamii. Diehtopolitihkka mii válgojuvvo, lea sakka mielde mearrideamen servodatgárgeduvvama. Sámi servodat lea muhttašuvvamin árbevirolaš servodagas man vuođđoealáhusat leat hábmen, ođđaáigásaš diehtoservodahkan mii vuođđuduvvá ohppui ja dutkamii. Árbevierrodiehtu ja árbevierromáhttu leat doložis juo leamaš sámi kultuvrra válddahagat. Dát lea deaŧalaš diehto- ja máhttovuođus mii ferte áimmahuššojuvvot ođđa dieđu ja máhtu gárgedemiin ja addimiin, seailluhan dihtii sihke sámi kultuvrra ja identitehta. Muhto árbevierromáhttu dahje dovddiidusvuđđosaš/jaskes diehtu ii leat árvvolaš dušše sámi servodahkii. Sámi dutkan mii vuođđuduvvá diekkár diehtovuđđosii sáhttá seammás veahkehit árbevirolaš akademalaš dutkama nu ahte luovvá stuorát áddejumi geavatlagas dihtui akademalaš birrasiin oppalaččat. Gerelmas dutkit leat čujuhan ahte lea váttis jurddašit dieđalaš čuolbmaáddejumi almmá jaskes dieđu haga, ja ahte dutkioahpaheapmi maiddái siskkilda kandidáhtaid sosialiserema iešguđet fága jaskes diehtoduovdagiidda. Beassanvuohta dihtui ja vejolašvuohta ohppui lea dasa lassin juohkehačča luđolašvuođa ovdehussan. Dat lea maiddái buoremus ovdehussan ávkkuhit servodaga návccain buoremus vuogi mielde. Ovttalágan riekti ohppui, sorjjasmeahttumit sosiála dahje etnalaš duogážis, ássanbáikkis ja sohkabealis lea leamaš ja lea min servodaga vuođusteaddji árvu. Oahppu ja dutkan adnojuvvojit norgga sámepolitihka oppalaš gárgedeami mearkkašahtti oassin, ja dahket stealládaga ráđđehusa politihkkii sámi veahkadaga hárrái. Ráđđehusa ovttasbarggu (Sem-julggaštusa) politihkalaš vuođđolávdi dohkkeha sámiid eamiálbmogin Norggas ja nanne ahte «lea áibbas mearrideaddjin eamiálbmoga iešláhkái ahte sin eallinvuohki, kultuvra ja árvvut sáhttet dolvojuvvot viidáseappot, seammás go iešláhki maiddái gárgeduvvá ja nuppástuvvá áiggi mielde. Dasto lea eahpenjuolga daddjojuvvon ahte ráđđehus áigu «doarjut sámi kultuvrra sámi dutkanbirrasa nannemiin Romssa universiteahtas ja Sámi allaskuvllas Guovdageainnus». Dieđáhusas čuovvoluvvo dát politihkalaš vuoruhus. 1.2 Vuođusdokumeanttat Dát dieđáhus vuođđuduvvá sámi servodaga alit oahpu ja dutkama máinnašupmái guovtti almmolaš čielggadusas: NOU 2000: 3 Sámi oahpaheaddjeoahppu - iešguđetlágán máhttovieruid gaskkas (Nergård-lávdegotti čielggadus) ja NOU 2000: 14 Frihet med ansvar - Om høyere utdanning og forskning i Norge (Luđolašvuohta ovddasvástádusain - Alit oahpu ja dutkama birra Norggas) (Mjøs-lávdegotti čielggadus). Dasto vuođđuduvvá guovtti čielggadussii dutkama birra, Sámedikki čielggadussii 1996 ja Norgga dutkanráđi čielggadussii 1998. Lassin bohtet eará dokumeanttat mat gusket dán guovtti čielggadusa čuovvoleapmái, earret eará St.meld.nr. 39 (1998-99) Forskning ved et tidsskille (Dutkan áigeearus). 1.3 Nergård-lávdegotti árvalus Nergård-lávdegoddi nammaduvvui departemeanttas ođđajagemánu 8. 1998 ja oaččui viiddisis mandáhta mii eanaš čatnasuvai namalassii sámi oahpaheaddjeohppui, muhto maiddái čuoggáide main lei viidát geahččanvuohki alit oahpu ja dutkama hárrái oppalaččat. Lávdegoddi bijai ovdan árvalusas čakčamánus 1999. Árvalus sáddejuvvui giđđat 2000 gulaskuddamii guoskevaš instánssaide sihke Norgii, Ruŧŧii ja Supmii. Departemeanta oaččui 26 gulaskuddancealkámuša. Gulaskuddaninstánssat guorrasedje váldosaččat Nergård-lávdegotti evttohusaide. Lávdegoddi lea álggahettiin viidát máinnašan oahppohistorjjálaš dilálašvuođaid deattastan dihtii mearkkašumi mii oahppovuogádagas oppalaččat lea leamaš sámi servodagaid gárgeduvvamii. Erenoamážit lea deattuhuvvon dárbu seailluhit ja ođđasisvirkkosmahttit sámi giela vuođusteaddji ovdehussan sámi servodaga gárgedeapmái ovddasguvlui. Sámi oahpaheaddjeoahppu lea biddjojuvvon ja máinnašuvvon dán geahččanvuogi vuođul. Lávdegoddi lea buktán máŋga bienalaš evttohusa gárgedeami ja gelbbolašvuođaloktema hárrái. Evttohusat čatnasit namalassii sámi oahpaheaddjeohppui, muhto evttohusaid guovdilis oasit gusket alit ohppui ja dutkamii oppalaččat. Lávdegoddi lea earret eará evttohan: - Nannet sámi dutkama dainna lágiin ahte ásahuvvojit máŋggat stipendiáhttavirggit váldofága- ja doavttergrádadásis - Ásahit ráđđeaddi orgána Sámediggái sámi alit oahpu ja dutkama várás - Hukset Sámi allaskuvlla dieđalaš allaskuvlan - Álggahit IKT-fierpmádaga sámi ohppui mas Sámi allaskuvla lea fágalaš buohtalasti - Álggahit lonohallanprográmma nannen dihtii oktavuođa eará eamiálbmogiiguin. Evttohusat mat gusket namalassii sámi oahpaheaddjeoahpu fágalaš sisdollui ja organiseremii, oahpaheddjiid lasse- ja joatkkaohppui jna. máinnašuvvojit stuorradiggedieđáhusas oahpaheaddjeoahpu birra, vrd. St.dieđ. nr. 16 (2001-2002) Om ny lærerutdanning Mangfold - krevende - relevant (Ođđa oahpaheaddjeoahpu birra Máŋggadáfotvuohta - gáibideaddji - čuožžovaš). 1.4 Mjøs-lávdegotti árvalus Mjøs-lávdegotti árvalus, mii addojuvvui miessemánu 8. 2000, sisdoallá sierra kapihttala alit oahpu ja dutkama birra sámi servodagas. Lávdegoddi lea váldán ovdan máŋga seamma evttohusa mat ovddiduvvojedje Nergård-lávdegotti árvalusas. Mii gusto dutkamii, de dorje lávdegoddi guovtti ovdalis namahuvvon čielggadussii, Sámedikki čielggadussii ja mearrádussii sámi dutkama birra ja Norgga dutkanráđi čielggadussii sámi dutkama birra. Mjøs-lávdegoddi ovddidii čuovvovaš evttohusaid: - Berre gárgeduvvot buohkanas sámegielat gelbbolašvuođabiras láhčin dihtii vejolašvuođaid Sámi allaskuvlla gárgedit fápmuduvvon dieđalaš allaskuvlan. Sámi dieđalaš allaskuvla berre oažžut guovddášdoaibmaovddasavástádusa eará allaskuvllaid ektui main sámi oahppu ja dutkan gávdno ja muđui dihto buohtalasti rolla sámi dutkamis ja alit oahpus - Berre ceggejuvvot ráđđeaddi orgána mii seammás dovdáha, albmanahttá ja álggaha ođđahutki doaimma sámi alit oahpus ja dutkamis - Berre álggahuvvot 10-jagi prográmma sámi dutkama huksemii ja gárgedeapmái - Berre álggahuvvot sámi dutkama etihkalaš čuolmmaid orgána - Sámi allaskuvlla oahpahusgiella berre dábálaččat leat sámegiella - Berre árvvoštallojuvvot cegget lonohallanprográmma alit ohppui ja dutkamii sámiid ja eará eamiálbmogiid gaskii - Berre álggahuvvot sierra diehtovuođđu sámi servodatdilálašvuođaid birra Mjøs-lávdegotti árvalus lei ee. vuođusmateriálan St.dieđáhussii nr. 27 (2000-2001) Gjør din plikt - krev din rett, kvalitetsreform av høyere utdanning (Daga geatnegasvuođat - gáibit rievttát, alit oahpu kvaliteahttaođastus). Deattuhuvvui ahte dán dieđáhusas galggai leamen prinsihpalaš ja bajitdási mihtilmasvuohta vai politihkalaš váldoválljejumit ja vuoruheamit bohtet oidnosii. Danne máŋga bienalaččat evttohusa eai váldojuvvon ovdan. Mii gusto sámi ohppui, de daddjojuvvui ahte departemeanta háliida viidát guorahallat sámi oahpu ja dutkama sihke Sámi allaskuvllas ja eará iešguđet dási institušuvnnain. Departemeanta celkkii ahte máhccá Stuorradiggái dainna heivvolaš hámis. Stuorradikki gieđahaladettiin dahkkojuvvui čuovvovaš mearrádus, vrd. Innst. S. nr. 337 (2001-2002) (Árvalus Stuorradiggái nr. 337 2001-2002): Stuorradiggi bivdá Ráđđehusa bidjat ovdan ášši sámi alit oahpu ja dutkama birra maŋimustá jahkemolsumis 2001/2002. 1.5 Sámedikki cealkámuš árvalusaide Sámediggái sáddejuvvojedje buot gulaskuddancealkámušat Nergård-lávdegotti árvalussii. Sámediggi válljii geahččat Nergård-lávdegotti čielggadusa sámi oahpaheaddjeoahpu birra ja Mjøs-lávdegotti čielggadusa guoskevaš kapihttala ovtta olis, ja lea addán cealkámuša mii vuođđuduvvá goappašiid dán árvalussii. Sámediggi lea guorrasan goappašiid árvalusa váldočuoggáide. Álggahettiin lea deattuhuvvon ahte sámi oahpaheaddjeoahpu huksejupmi ii galgga gehččojuvvot bođuid daid árjjain mat adnojuvvojit dárbbašlažžan alit oahppofálaldagaid ja dutkama gárgedeapmái go geahččá sámi servodaga dárbbuid vuođul muđui. Sámediggi lea dasto deattuhan ja evttohan ahte - čađahuvvo sámi oahpahansuorggi buot dásiid ollislaš árvvoštallan - álggahuvvo proseassa davviriikkalaš sámepolitihkalaš vuođu alde mii čielggada earret eará sisdoalu ja ovddasvástádusjuogu bajit stivrejumi sámi alit oahpu ja dutkama hárrái - ceggejuvvo sierra sámi fágaorgána mii ekonomalaš rámmaid bokte bidjá vuđđosiid alit ohppui ja dutkamii - gárgeduvvo oktasaš sámi oahpaheaddjeoahppu sihke davvi-, julev- ja oarjelsámegillii - addojuvvo Sámediggái váldi mearridit rámmaplánaid sámi oahpaheaddjeohppui (sihke ovdaskuvla-, dábálaš-, fidnofágaoahpaheaddjeohppui ja pratihkalaš-pedagogalaš ohppui) - gárgeduvvo sámi oahppo- ja IKT-fierpmádat mas buot sámi oahppoinstitušuvnnat leat mielde - meroštallojuvvo čielgasit ovddasvástádus- ja dahkamušjuohku guoskevaš alit oahppoinstitušuvnnaid gaskkas - Sámi allaskuvllas lea bajit ovddasvástádus sámi oahpaheaddjeoahpus - oahpahusgiella berre dábálaččat leat sámegiella - Álggahuvvo 10 jagi bestenprográmma sámi dutkamii. Dasto lea čujuhuvvon ahte biras Sámi Instituhtas ja Sámi allaskuvllas dahká vejolašvuođaid hukset sámi universiteahta mii sáhttá gártat stuorát fágabirasin mii sámi ollisvuođaoainnu áimmahuššá, ja mas sámi gielas lea guovdilis dimenšuvdna dutkan- ja gárgedanbarggus mii dahkkojuvvo. 1.6 Boahttevaš fágalaš váldejuohku Stuorradiggi lea gieđahaladettiin St.dieđ. nr. 27 (2000-2001) guorrasan dasa ahte institušuvnnat galget oažžut stuorát luđolašvuođa sihke fágalaš, ekonomalaš ja organisatuvrralaš gažaldagain, vrd. Innst. S.nr. 337 (2000-2001). Institušuvnnaid fágalaš válddi hárrái lea mearriduvvon ahte stáhtalaš allaskuvllat ieža galget oažžut válddi álggahit ja heaittihit fágaid, ávdnasiid ja ávnnasjoavkkuid vuolit gráda dásis. Allaskuvllaide addojuvvo maiddái váldi álggahit oahpuid alit dásis daid duovdagiid siskkabealde main sáhttet addit doavttergráda, muhto váldi alit dásis muđui gal ain galgá leat departemeanttas. Universiteahtaid váldi galgá siskkildit oahpuid buot dásiin vuolit gráda rájes doavttergráda rádjai. Dieđalaš allaskuvllaide galgá seamma váldi leat ráddjejuvvon daid fágaduovdagiidda mat sáhttet guoskat allaskuvllaid rievddalmas fágalaš doibmii. Evttohuvvon lea cegget alit oahpu iehčanas fápmudan- ja árvvoštallanorgána. Orgánii addojuvvo váldi fápmudit sihke institušuvnnaid ja iešguđetlágan oahppofálaldagaid maid institušuvnnat addet. Ortnet mearkkaša ahte oahput maid institušuvnnat leat juo álggahan, adnojuvvojit álggus juo fápmuduvvon, ja ahte stáhtalaš oahppoinstitušuvnnat adnojuvvojit fápmuduvvon fállat ođđa oahpuid maid ieža ožžot válddi álggahit. Fápmudan- ja árvvoštallanorgána ceggen mearkkaša ahte departemeantta váldi cegget oahpuid ráddjejuvvo vel eambbo dasgo ovdehuvvo ahte fápmudanorgána dahká oahpu positiiva fágalaš árvvoštallama ovdal go oahppu sáhttá álggahuvvot. Institušuvnna stáhtusa nuppástuhttin ovdeha maiddái orgána positiiva fágalaš árvvoštallama fágalaš eavttuid vuođul maid departemeanta mearrideš. Mearrádusat fápmudan- ja árvvoštallanorgána birra mearriduvvojit universiteahtta- ja allaskuvlalága láhkavuđđosiin. Institušuvnnat leat nugo ovdalge rávvejuvvon bálddalastit fágalaš doaimma ja ovttasbargat dan hárrái riikkagottálaš fierpmádaga siskkabealde - Norggafierpmádagas. Universiteahtta- ja allaskuvlaráđis ja dan vuolit orgánain šaddá dán oktavuođas deaŧalaš bálddalasti doaibma. Dán vuođul ii leat áigeguovdil dán dieđáhusas dahkat oaivila máŋgga konkrehta evttohussii ođđa fágaid ceggema birra mat ležžet ovdanbuktojuvvon institušuvnnaid doaibmaplánain, ja mat šaddet leat institušuvnnaid boahttevaš váldeduovdaga siskkabealde. Álggahemiid mat ovdehit ođđa resurssaid juolludeami, árvvoštallá departemeanta dábálaš vuogi mielde jahkásaččat budjeahttaoktavuođas. Danne ráddjejuvvo dán máinnašupmi duovdagiidda maid guoskevaš institušuvnnaid dihtii lea erenoamáš mávssolaš oažžut čielggaduvvot. 1.7 Ovddeš čielggadusat ja dieđáhusat dutkama birra 1990-logu mielde bohte guokte čielggadusa sámi dutkama birra St.meld. nr. 36 (1992-93) Forskning for fellesskapet (St.dieđ. nr. 36 (1992-93) Dutkan searvevuođa várás) ja St.dieđ. nr. 52 (1992-93) Norgga sámepolitihka birra, mas Sámediggi ja Dutkanráđđi bivdojuvvojit čielggadit sámi dutkama dilálašvuođaid. Sámedikki čielggadus 1996 geahčada sámi dutkama ja dan organiserema rámmaeavttuid. Ovddasvástádus sámi dutkamis lohkkojuvvo leamen eahpečielggas ja hájelassii. Čielggadus evttoha sámi dutkanráđi, mii galgá leat čađaheaddji ja ráđđeaddi orgána Sámediggái. Seammás evttohuvvo nannet sámi dutkama dálá dutkanvuogádaga bokte. Čielggadus guorahallá maiddái iešguđetlágan etihkalaš čuolbmabidjamiid mat čatnasit sámi dutkamii. Gieđahaladettiin čielggadusa deattastii Sámediggi ahte áiggi vuollái berrešii ceggejuvvot davviriikkalaš sámi dutkanráđđi olles sámi ássanguovllu várás. Sámediggi doarju maiddái čielggadusa go dat evttoha cegget sierra sámi orgána etihkalaš čuolbmabidjamiid várás. Dutkanráđi čielggadus 1998 guorahallá diehtodárbbu, dutkanoahpu, fágalaš fokusduovdagiid ja dutkanfáttáid. Čielggadus čujuha ahte - lea stuorra dárbu gelbbolašvuođahuksemii ja bestemii sámi dutkamii - sámit fertejit bestejuvvot buot dutkansurggiide - dárbbašuvvojit vásedin doaibmabijut sámi dutkiohppui - sámegiella gártá sierra dimenšuvdnan dutkamis - lea stuorra dárbu govdodahkii surggiin ja fáttáin - fágaidgaskasašvuohta berre deattuhuvvot St.meld. nr. 39 (1998-99) Forskning ved et tidsskille (St.dieđ. nr. 39 (1998-99) Dutkan áigeearus) čujuhii čielggadusaide mat ledje dahkkojuvvon. Dieđáhus deattuhii ahte eambbo sámit berrejit oažžut dutkigelbbolašvuođa, ja ahte besten sámi dutkamii berre dáhpáhuvvat stuorát fágalaš girjju siskkabealde go dál. Mii gustui sámi dutkama organiseremii, de deattuhii dieđáhus vejolašvuođaid mat leat dálá dutkanvuogádagas, earret eará vejolašvuođaid sámi dutkama ollislaččat gieđahallamii Dutkanráđis ja lasihuvvon davviriikkalaš ovttasbargui. Dán lassin deattastii dieđáhus ahte Sámediggi ieš sáhtii árvvoštallat iežas dárbbu vuolit orgánii mii fuolahivččii dutkangažaldagain. Mii gustui evttohussii sierra sámi orgána birra etihkalaš čuolbmabidjamiid várás, de čujuhii dieđáhus riikkagottálaš etihkalaš doaibmagottiide, mat maiddái fuolahit sámi gažaldagain. Dieđáhus oaivvildii muđui ahte orru dárbbašuvvomin dutkioahpaheapmi sámi ávdnasiin, mii earret eará sáhttá deattuhit sámi dutkama etihkalaš čuolbmabidjamiid, ja miellaseappot leat organiserejuvvon davviriikkalaš vuođu alde. Stuorradiggi guorrasii dieđáhusa oainnuide sámi dutkama hárrái. 2 Oktiigeassu Kapihtal 1 addá vuođusdokumeanttaid oppalašgeahčaldaga, maidda dieđáhus vuođđuduvvá, NOU 2000: 3 Sámi oahpaheaddjeoahppu - iešguđetlágán máhttovieruid gaskkas (Nergård-lávdegotti čielggadus) ja NOU Frihet med ansvar - om høyere utdanning og forskning i Norge (Luđolašvuohta ovddasvástádusain - alit oahpu ja dutkama birra Norggas) (Mjøs-lávdegotti čielggadus). Sámedikki gulaskuddancealkámuš dáid čielggadusaide adnojuvvo deaŧalaš dán oktavuođas ja lea danne vásedin máinnašuvvon. Viidáseappot lea čilgejuvvon dieđáhusa dihto ráddjehusa birra dahkamis oaivila evttohusaide mat šaddet institušuvnnaid iežaset válddi vuollásažžan maŋŋá go Stuorradiggi lea gieđahallan St.dieđ. nr. 27 (2000-2001) ja mearridan stuorát institušuvnnalaš autonomiija. Dieđáhus vuođđuduvvá viidáseappot guovtti čielggadussii dutkama birra, Sámedikki čielggadus 1996 ja Norgga dutkanráđi čielggadus 1998, lassin dokumeanttaide mat gusket dáid čuovvoleapmái, earret eará St.meld. nr. 39 (1998-99) Forskning ved et tidsskille (Dutkan áigeearus). Kapihtal 3 čilge sámi veahkadaga iešguđetlágan dilálašvuođaid birra nugo sámegiela lávddu ja geavaheami, geatnegahtti riikkagottálaš ja riikkaidgaskasaš vuoigatvuođaid ja Sámedikki rolla eiseválddiid ráđđeaddi orgánan ja veahkadaga jietnaguoddin. Kapihtal 4 válddaha alit oahppoinstitušuvnnaid dálá doaimmaid mat leat erenoamáš čuožžovaččat dán oktavuođas. Erenoamážit leat máinnašuvvon institušuvnnat main lea vásedin ovddasvástádus addit alit oahpu sámi veahkadahkii oktan gullevaš dutkamiin. Kapihtal 5 čilge sámi bestenvuđđosa alit ohppui. Lohkomateriála čájeha ee. negatiiva oahppilohkogárgeduvvama dan guovtti sámi joatkkaskuvllas Kárášjogas ja Guovdageainnus, mii almmatge orru veajihuvvomin dainna go oahppit geat válljejit sámegiela fylkkagielddalaš joatkkaskuvllain lasket. Vásedin bestendoaibmabijut mat geavahuvvojit sisaválddedettiin muhtun universiteahtaide ja allaskuvllaide, čilgejuvvojit. Kapihtal 6 válddaha sámi dutkama oppalaš dili, ja deattuha erenoamážit Norgga dutkanráđi doaimma. Departemeanttaid ovddasvástádus gelbbolašvuođahuksemis dutkama vuolggahemiin ja ruhtademiin iežaset suorggi siskkabealde máinnašuvvo, ja dálá doaibmi dutkanprojeavttaid ovdamearkkat albmaduvvojit. Kapihtal 7 čilge davviriikkalaš ovttasbarggu oppalaččat dán duovdagis, ja deattuha namalassii Sámi Instituhta doaimma máinnašumi, ja Kapihtal 8 fas siskkilda iešguđetlágan orgánaid mat leat álggahuvvon ovddidit riikkaidgaskasaš dutkama ovttasbarggu eamiálbmotgažaldagaid birra. Kapihtal 9 sisdoallá ulbmiliid ja doaibmabijuid maid ráđđehus áigu doarjut oassin boahttevaš gárgedeamis. Ráđđehusa juksanmearrin lea nannet sámi oahpu ja dutkama oppalaččat, lasihit sámi studeanttaid bestema ja addit lasihuvvon diehtovuđđosa sámi servodatdilálašvuođaid ja sámi kultuvrra birra oassin ollislaš gelbbolašvuođahuksemis. Evttohuvvon doaibmabijut čuvvot ráđđehusa ovttasbarggu (Sem-julggaštusa) politihkalaš vuođđolávddi, mii sámiid dohkkehemiin eamiálbmogin, njuolga dadjá ahte ráđđehus áigu doarjut sámi kultuvrra dan bokte ahte nanne Romssa universiteahta sámi dutkanbirrasa ja Sámi allaskuvlla Guovdageainnus. Ráđđehusa politihkalaš juksanmeriid čuovvoleami dihtii leat evttohuvvon čuovvovaš doaibmabijut: - Ráđđehus deattuha ahte ovttasbargu oahppo- ja dutkandoaimmaheaddji institušuvnnaid gaskkas nannejuvvo ja áigu dahkat álgaga čađahit čielggadanbarggu mii čatnasa dan golmma institušuvdnii Sámi allaskuvlii, Sámi Instituhttii ja Romssa universitehttii, mii galgá árvvoštallat iešguđetlágan organisatuvrralaš rámmaid fágalaš ovttasbargui, dán vuolde maiddái hálddahuslaš ovttasorganiserenvugiid. - Romssa universitehttii biddjojuvvo riikkagottálaš ovddasvástádus eamiálbmogiidda guoski dutkamis, oahpus ja gaskkusteamis, maiddái sámegielas. - Oassin ráđđehusa dutkama oppalaš lasihanplánas oažžu Romssa universiteahtta juolluduvvot bestenvirggiid mat leat bealljemerkejuvvon sámiguoski fágaduovdagiidda. Dutkioahppu dáid fágaduovdagiin šaddá opparat guovdilis dahkamuššan universitehttii. - Dábálaš budjeahttajuolludeamis áigu departemeanta árvvoštallat addit Romssa universitehttii ruđaid doibmiibidjat institušuvnna sámi oahpu ja dutkama strategiijaplána. - Ráđđehus áigu doarjut ahte Sámi allaskuvla oažžu riikkagottálaš ovddasvástádusa áimmahuššat ja gárgedit sámegiela dieđafágan. Allaskuvlla fágabiras nannejuvvo ruđaid juolludemiin stipendiáhttavirggiide ja professor II-virggiide. Ulbmilin lea nannet birrasa vai sámegiella galgá sáhttit álggahuvvot alit dásis (mastergrádan) mii lea vuođusin sáhttit juolludit doavttergráda. - Sámi allaskuvlla fágabiras galgá nannejuvvot dainna ulbmiliin ahte sámi duodji sáhttá álggahuvvot alit dásis allaskuvlii. Deattuhuvvo ahte ovttasbargu Oslo allaskuvllain jotkojuvvo, muhto duoji váldofága gal hámolaččat heaittihuvvo Oslo allaskuvllas. - Ráđđehus áigu doarjut dihto fágalaš viiddideami Sámi allaskuvllas, ovdamearkka dihtii modulaiguin luonddu- ja valljodatvárrehálddaheamis ja muhtun servodatfágain. - Ráđđehus doarju ahte Sámi allaskuvla nannejuvvo nu ahte allaskuvlla stáhtus sáhttá nuppástuhttojuvvot dieđalaš allaskuvlan. Ovdehuvvo ahte stáhtusa nuppástuhttinohcamušaid dábálaš meannudanvuohki čuvvojuvvo. Dat mearkkaša ahte Sámi allaskuvlla ohcamuša ferte vuos fápmudanorgána gieđahallat mii árvvoštallá adnojuvvojitgo fágalaš eavttut devdojuvvon. - Sámi allaskuvla ferte vuoruhit doaibmabijuid mat lasihit studeantabestema. Institušuvdna oažžu juolluduvvot liigeruđaid máksit goluid hálddahuslaš virgái mii earret eará pláne ja doaimmaha árjjálaš bestenbarggu. - Mánáid- ja bearašdepartemeanta áigu ovttasbarggus Sámedikkiin čielggadit gažaldaga vásedin stipeanddas studeanttaide geat váldet ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu Sámi allaskuvllas. - Budejju allaskuvllas galgá ain leat riikkagottálaš ovddasvástádus julevsámi gielas ja kultuvrras oassin oahpaheaddjeoahpus. Departemeanta áigu árvvoštallat dárbbu juolludit liigeruđaid mat čatnasit allaskuvlla ovddasvástádusduovdagii. - Davvi-Trøndelága allaskuvllas galgá ain leat riikkagottálaš ovddasvástádus oarjelsámi gielas ja kultuvrras oassin oahpaheaddjeoahpus. Departemeanta áigu árvvoštallat dárbbu juolludit liigeruđaid mat čatnasit allaskuvlla ovddasvástádusduovdagii. - Ráđđehus áigu budjeahttaoktavuođas čuovvolit álggahuvvon kvaliteahttagárgedanprojeavtta sámi joatkkaoahpahusas gárgedan dihtii sámi joatkkaskuvllaid fágalaš gelbbolašvuođa ja váfistan dihtii dohkálaš resursaávkkástallama. Dan guovtti sámi joatkkaskuvlla hálddahuslaš čatnasupmi árvvoštallojuvvo maŋŋá go nammaduvvon bargojoavku lea addán cealkámuša. - Ráđđehus áigu ovttasráđiid Sámedikkiin árvvoštallat ulbmillaš ortnegiid arvvosmahttit eambbo sámiid ohcat joatkkaoahpahussii. - Sámi studeanttaid sisaváldima earreortnet alit ohppui sáhttá dárbu mielde viiddiduvvot, ja oktasaš eavttut sisaváldimii earreortnegiid bokte galget ráhkaduvvot. - Sámediggi oažžu válddi mearridit rámmaplánaid erenoamáš sámi fágaide nugo sámegillii ja duodjái oahpaheaddjeoahpus. Rámmaplánaid eará fágaide mearrida departemeanta nugo ovdalge, muhto Sámediggi oažžu vejolašvuođa addit ráđiid dáid fágaid sámi geahččanvuogi birra. - Mánáid- ja bearašdepartemeanta áigu árvvoštallat guđe láhkai Sámediggi sáhttá oažžut stuorát váikkuhanfámu mánáidgárddi rámmaplána vejolaš ođđa veršuvnna hábmemii. - Ráđđehus áigu St.dieđáhusas nr. 1 (2002-2003) máhccat áššái Sámi allaskuvlla ja Sámi Instituhta je. oktiisajusteamis. - Ráđđehus áigu buohkanas juolludusaid siskkabealde mat addojuvvojit Norgga dutkanráđi atnui, nannet Dutkanráđi sámi dutkama prográmma, deattuhemiin guhkesáiggečuolbmabidjamiid. - Ráđđehus áigu nannet bestema sámi dutkamii. Nannen boahtá osohahkii Dutkanráđi bokte, osohahkii bestenvirggiid juolludemiin guoskevaš institušuvnnaid budjeahtaid bokte. - Ráđđehus áigu dahkat álgaga ságaškuššat lagat davvirikkalaš ovttasbarggu sámi dutkama organiserema várás. - Ráđđehus áigu fuolahit ahte eamiálbmotfierpmádat jotkojuvvo. Boahttevaš organiseren ferte árvvoštallojuvvot dárkileappot. - Ráđđehus áigu doarjut ahte addojuvvo doarjja lonohallat dutkiid ja váldofágastudeanttaid nannen dihtii oktavuođa eará eamiálbmogiiguin. Doarjaga sturrodat ferte árvvoštallojuvvot dárkileappot. - Ráđđehus áigu dahkat álgaga bargagoahtit lágidit sámi dilálašvuođaid álgovuolggalaš ja vuođusdieđuid vuođđoulbmillaš organiserema vai dieđut sáhttet dahkkojuvvot dábuhahttin oppalaš servodatplánemii ja dutkanulbmiliidda. Organiseren ja ruhtadeapmi ferte árvvoštallojuvvot dárkileappot. Kapihtal 10 válddaha ekonomalaš čuvvosiid mat leat doaibmabijuin mat evttohuvvojit dieđáhusas. Evttohuvvon vuoruhandoaibmabijut galget eanaš gehččojuvvot ovtta olis ráđđehusa dutkama oppalaš lasihanplánain, ja leat boahttevaš jagiid budjeahttarámmaid duohken. Doaibmabidjoevttohusat eai navdojuvvo mielddisbuktit hálddahuslaš čuvvosiid. Evttohuvvon čielggadus fágalaš ovttasbarggu gárgedeapmái guoski organisatuvrralaš rámmaid birra mielddisbuktá áiggi vuollái hálddahuslaš čuvvosiid. 3 Sámi veahkadat - giella ja vuoigatvuođat 3.1 Sámi giella - lávdu ja geavaheapmi Olles sámi ássanguovllus, nappo Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas, rehkenastojuvvojit ássat sullii 50 000 sápmelačča, meroštallojuvvon dovdomearkkaid mielde nugo giella, etnalaš ja kultuvrralaš gullevašvuohta dahje ealáhusláhki árbevirolaš sámi ealáhusain. Birrasiid bealli buot sámiin ássá Norggas. Iešguđetlágan giella- ja suopmanráját mannet riikkarájáid rastá. Maiddái iešguđet našuvnnalašstáhta siskkabealde gávdnojit giella- ja suopmanearut. Árbevirolaččat rehkenastojuvvojit gávdnot golbma váldosuopmana, guovddášsámegiella mii fas juhkkojuvvo davvisámegiellan ja julevsámegiellan, ja oarjelsámegiella ja nuortasámegiella. Nuortasámegiela sárdnot dán áigái eanaš ruošša- ja suomabealde. Olles dálá sámi ássanguovllus lea sámi veahkadat unnitlogus earret muhtun vuotnaguovlluin Davvi-Norggas, Sis-Finnmárkkus, ja davimus gielddain Ruoŧas ja Suomas, gos leat eanetlogus. Sihke oarjelsámegiella ja nuortasámegiella gártet hui uhca giellabirasin Norggas, dan botta go julevsámegiella lea veahá gievrrat. Davvisámi giellaguovlu lea čielgasit stuorámus. Guovdageainnu ja Kárášjoga gielddas lea sámi veahkadat stuorra eanetlogus. Danne dát guokte gieldda sierranit eanaš eará sámi guovlluin Norggas ja gártet davvisámegiela čoahkášguovlun. Guorahallama mielde man Sámi giellaráđđi dagai riikka sámi giellaguovlluin, rehkenastojuvvo ahte leat sullii 25 000 olbmo geat leat sámegielagat dan áddejumis ahte máhttet čuovvut sártnodeami sámegillii, ja 53 proseantta sámegielagiin máhttet sihke lohkat, čállit ja hállat sámegiela. Dát máksá ahte badjel 10 000 sámegielaga eai máhte lohkat ja čállit sámegiela. Muhtun guovlluin gos sámegiella lea rašis dilis, leat ceggejuvvon sámi giellaguovddážat. Dál leat njeallje diekkár guovddáža, Porsáŋggus, Gáivuonas, Evenáššis ja Divtasvuonas. Golbma vuostaš namahuvvon leat gielddalaš guovddážat, ja Árran giella- ja oahppoguovddáš Divtasvuonas lea organiserejuvvon vuođđudussan. Giellaguovddážiid dahkamuššan lea áimmahuššat ja gárgedit sámi giela iešguđet guovllus ja dan bokte doaibmat kulturguoddin. 3.2 Riikkagottálaš ja riikkaidgaskasaš vuoigatvuođat Norgga eiseválddit leat álbmotrievtti ja riikkagottálaš rievtti bokte geatnegahttojuvvon láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi veahkadat galgá sáhttit seailluhit ja gárgedit sámi giela, kultuvrra ja servodateallima. Dákkár geatnegasvuođat leat ee. mearriduvvon lágas geassemánu 12. 1987 nr. 56 (sámeláhka). Dát prinsihppa nannejuvvui maiddái vuođđolága bokte 1988s nu ahte Stuorradiggi mearridii čuovvovaš lasáhusa Vuođđoláhkii (§ 110 a): Stáhta eiseválddit leat geatnegahttojuvvon láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá seailluhit ja ovddidit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima. Sámeláhka nuppástuhttojuvvui maŋimusat 1990s, ja ođđa kapihtal sámi giela birra mearriduvvui. Dáinna sámelága lasáhusain lea nannejuvvon ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaččat dihto áššeduovdagiid ja dárkileappot geográfalaččat meroštallojuvvon ja ráddjejuvvon guovlluin (hálddahanguovlluin). Guhtta namahuvvon gieldda leat mearriduvvon sámi giela hálddahanguovlun, vihtta Finnmárkkus ja okta Romssas. Dát mearkkaša earret eará ahte báikkálaš orgánat dáid gielddain fertejit vástidit čálalaš jearaldagaid seamma gillii, ja láhkaásahusat, almmolaš dieđáhusat ja skovit jna. mat namalassii gusket dahje leat oaivvilduvvon olles dahje osiide sámi veahkadagas, fertejit gávdnot sihke dárogillii ja sámegillii. Báikkálaš almmolaš orgánat dáid gielddain leat dáinna lágiin rávvejuvvon doaibmat guovttegielagin. Seammás oaččui vuođđoskuvlaláhka lasáhusa (§ 40 a) mii attii mearrádusaid vuoigatvuođaid birra oažžut sámegiela oahpaheami. Láhka geassemánu 17. 1998 nr. 61 vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa birra (oahpahusláhka) addá dálá mearrádusaid rievtti birra oahpaheapmái sámegielas ja sámegillii. Oktagaslaš riekti sámegiela oahpaheapmái gusto dárkilet njuolggadusaid mielde sámi ohppiide miehtá riikka sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas. Sámi guovlluin sáhttá gielda addit láhkaásahusa das ahte buohkat vuođđoskuvlaagis galget oažžut sámegiela oahpaheami. Norga lea guorrasan máŋgga riikkaidgaskasaš konvenšuvdnii main lea mearkkašupmi eamiálbmogiid riektedillái. Čujuhuvvo namalassii ON-konvenšuvdnii 1966 siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra, Eurohparáđi lihttui guovllu- dahje veahádatgielaid birra 1992 ja ILO-soahpamuššii nr. 169 1989 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešstivrejeaddji stáhtain. Vuosttasin namahuvvon konvenšuvnna artihkal 27, mii earret eará lei Vuođđolága § 110 a vuolis, suddje etnalaš, oskkoldatlaš dahje gielalaš veahádagaid miellahttoriikkain. Mearrádus ii gusto dušše eamiálbmogiidda, muhto oppalaččat veahádatjoavkkuide mat leat namahuvvon. Norgga dilálašvuođain lea dán mearrádusas mearkkašupmi sámi álbmotjovkui ja sin kultuvrra ja giela suddjemii. Mearrádus lea laktojuvvon láhkii miessemánu 21. 1999 nr. 30 olmmošvuoigatvuođaid dili nannema birra (olmmošvuoigatvuođaláhka) ja gusto dainna njuolga norgga láhkan. ILO-soahpamušas nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra lea ulbmilin láhčit dilálašvuođaid eamiálbmogiid iešlági, ja maiddái kultuvrra, giela ja luondduvuđđosa, seailluheapmái ja gárgedeapmái. Dat sisdoallá njuolggadusaid eiseválddiid geatnegasvuođa birra mearridit doaibmabijuid doarjun dihtii dán barggu ja njuolggadusaid eamiálbmogiid searvideami birra mearridanproseassaide mat gusket sidjiide. Sámit dohkkehuvvojit eamiálbmogin Norggas. ILO-soahpamuš dahká deaŧalaš oasi norgga sámepolitihka prinsihpalaš vuđđosis mii lea rievttálaččat čadni dokumeanta mii gusto njuolga eamiálbmogiid suddjemii. 3.3 Sámedikki rolla Sámediggi ásahuvvui 1989s sámelága mielde iehčanas álbmotválljen orgánan sámelága mielde. Dat galgá leat ráđđeaddi orgánan eiseválddiide buot áššiin mat gusket sámi veahkadahkii ja lea dainna orgána mii lea sámi veahkadaga jietnaguoddi. Sámediggi lea bargosis bidjan oppalaš juksanmearrin váfistit «kultuvrralaš jotkkolašvuođa sámiid stáhtusa ja vuoigatvuođaid vuođul álbmogin ja eamiálbmogin». Oahppoduovdagii lea Sámediggi hámuhan juksanmeari ná: «Alla dássi sámiid gelbbolašvuođas ja dohkálaš dieđut sámi dilálašvuođaid birra servodaga ektui muđui.» Sámediggi lea albmanahttán gudneáŋgirvuohtan ja juksanmearrin gárgedit gievrras sámi oahppo-, dutkan- ja fágabirrasiid ja gárgedit institušuvnnaid mat dutket sámi dilálašvuođaid. Bajit juksanmearrin lea mearriduvvon ahte Sámediggái galgá ceahkkálagaid addojuvvot stuorát váikkuhanfápmu áššiin mat namalassii mearkkašit ja gusket sámi veahkadahkii. Oassin dás lea earret eará addojuvvon Sámediggái lága suoidnemánu 17. 1998 nr. 61 vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa birra (oahpahusláhka) láhkavuđđosiin váldi mearridit sámegiela oahppoplána sihke vuođđoskuvlii ja joatkkaoahpahussii, ja erenoamáš sámi fágaide (duodji ja boazodoallu) joatkkaoahpahusas viidodat- ja resursarámmaid siskkabealde maid departemeanta mearrida. Sámediggi ráhkada oahppoplánaevttohusaid eará fágaide mat leat vuođđoskuvllas, maid departemeanta mearrida. Válddi sirdin Sámediggái maiddái alit oahpu hárrái máinnašuvvo kapihttalis 8. 4 Universiteahtaid ja allaskuvllaid doaibma 4.1 Álggahus Máŋgga institušuvdnii lea biddjojuvvon ovddasvástádus addit alit oahpu ja čađahit dutkandoaimma mii lea oaivvilduvvon sámi veahkadahkii. Oslo universiteahtas lea ain govdes fágaprofiilla geažil guovdilis rolla oahppoinstitušuvdnan olles riikii, maiddái veahkadaga sámi oassái. Ođđa, lávdaduvvon institušuvnnaid ceggemiin lea almmatge ovddasvástádus eambbo juhkkojuvvon. Romssa universiteahtas lea dál viidámus doaibma dán duovdagis, ja Sámi allaskuvlii lea fas biddjojuvvon riikkagottálaš ovddasvástádus sámi oahpaheaddjeoahpus. Maiddái Budejju, Davvi-Trøndelága ja Finnmárkku allaskuvllas leat oahppofálaldagat mat namalassii leat jurddašuvvon sámi studeanttaide. Muhtun eará institušuvnnat leat maiddái addán oahppofálaldagaid sámiguoski fágain, juogo iehčanassii dahje máŋgga institušuvnna ovttabarggu bokte. 4.2 Romssa universiteahtta Romssa universiteahtas lea álggaheami rájes 1972s leamaš bajit juksanmearrin láhčit dilálašvuođaid ohppui ja dutkamii sihke dáža ja sámi servodaga váste. Čielggadusain mat ledje universiteahta vuođđudeami vuođđun albmanahttojuvvui ahte Romssa universiteahtta berrii oažžut váldoovddasvástádusa sámi giela ja kultuvrra oahpahusas ja dutkamis. Ollásuvvui ahte máŋggafágalaš dutkan ferte viidáset gárgeduvvot riikkaoasi dálá fágaárbevieruid olis, dasgo fertii atnit deastta erenoamáš geatnegasvuođain mat ledje sámi giela, kultuvrra ja servodateallima hárrái. Romssa Musea fágabiras, okta riikka boarráseamos dieđalaš institušuvdna, ovdandollojuvvui dán oktavuođas erenoamážit. 4.2.1 Oahppu 1980-logu álggus lei njealji fágabirrasii biddjojuvvon erenoamáš ovddasvástádus sámi oahpahusas, dutkamis, gaskkusteamis ja kulturmuitosuodjalusas: Gielaid ja girjjálašvuođa instituhta Sámegiela ossodat, Servodatdiehtagiid instituhta Historjáossodat, Servodatdiehtagiid instituhta Sámi dutkamiid/etnalaš gaskavuođaid dutkanjoavku, Dávvirvuorkádiehtaga instituhta Sámi-etnográfalaš ossodat. Maŋŋelis leat seamma fáttát ovttaiduhttojuvvon oahpahussii ja dutkamii maiddái fágaduovdagiidda eará instituhtaide nugo arkeologiija, filosofiija, servodatplánen ja báikkálašservodatplánen, stáhtadieđa, sosiologiija, pedagogihkka ja oskkoldatdieđa. Maiddái eará ovttadagain leat fáttát oahpahusas ja dutkamis main leat eksplisihtta sámi čuolbmabidjamat, sihke Juridihkalaš, Medisiinnalaš ja Matemahtalaš-luonddudieđalaš fakultehtas. Áigodagas 1983-2002 leat buvttaduvvon oktiibuot 23 doavttergrádanákkosgirjji humanioras, servodatdiehtagis, luonddudiehtagis ja lágas main lea sámi ja/dahje eamiálbmottematihkka. Romssa universiteahtas lea leamaš guovdilis rolla sámi giela ja kultuvrra gárgedanbarggus. Universiteahtta lea dál áidna institušuvdna riikkas mas sámi giella ja girjjálašvuohta lea ásahuvvon vuođđodási rájes gitta bajimus dási rádjai, vuođđofágan, gaskafágan, váldofágan ja doavttergrádan. Lagabui 200 loahppaiskosa leat čađahuvvon sámegielas vuolit dásis (vuođđofága- ja gaskafágaloahppaiskkus), ja oktiibuot 11 kandidáhta lea čađahan loahpalaš váldofágaloahppaiskosa. Okta kandidáhtta, gii lea vuosttasin riikkas, lea čađahan julevsámegiela váldofágaloahppaiskosa. Universiteahtas lea dainna leamaš mearrideaddji rolla sámegielat gelbbolašvuođa huksemis maŋimuš logi jagis. Čađahuvvon loahppaiskosiid lohku sámegielas oktiibuot boahtá ovdan tabeallas 4.1. Tabealla 4.1 Čađahuvvon loahppaiskosat sámi gielas ja girjjálašvuođas 1974-2001: Fágaloahppaiskosat Loahppaiskosiid lohku Vuođđofága (goappašiid suorggis/giella ja girjjálašvuohta, 20 čuoggá) 60 Vuođđofága (juoppágoappá suorggis, 10 čuoggá) 24 Gaskafága (goappašiid suorggis, 10 čuoggá) 77 Gaskafága (juoppágoappá suorggis, 5 čuoggá) 18 Váldofága 11 Gáldu: Romssa universiteahtta 4.2.2 Sámi dutkamiid guovddáš Romssa universiteahtta lea sámi dutkama guovddášbáiki, ja das lea riikkagottálaš ovddasvástádus dán suorggis. Dáppe dat lea sámi dutkamis stuorámus govdodat, ja universiteahtta addá dutkioahpu iešguđetlágan fágaduovdagiin main leat sámiguoski ávdnasat. Sámi dutkamiid guovddáš ceggejuvvui 1990s bajit juksanmeriin ovddidit oahpahusa ja dutkama sámi dilálašvuođaid birra Romssa universiteahtas. Guovddážis lea ee. dahkamuššan bálddalastit universiteahta doaimma dán duovdagis, arvvosmahttit ovttasbargui fágarájáid rastá ja nannet bestema sámi dutkamii. Das lea maiddái dahkamuššan dieđihit ja ovddidit oktavuođa riikkagottálaččat ja riikkaidgaskasaččat sámi dilálašvuođaid hárrái. Sámi dutkamiid guovddáš almmuha juohke jagi ruđaid čađahit projeavttaid main lea sámi dahje sámiguoski fáddá maid universiteahta studeanttat ja dutkit sáhttet ohcat, ja hálddaha mátkedoarjjaortnega sámi váldofága- ja doavttergrádastudeanttaide. Dáinna doarjagiin sáhttet sámi studeanttat vuolgit eará eamiálbmotuniversiteahtaide ja lohkat ovtta lohkanbaji. Guovddáš lea iehčanas ovttadat mii lea universiteahta stivrra vuollásaš. Dat doaimmaha viiddisis riikkaidgaskasaš ovttasbarggu eamiálbmotdutkamis (vrd. kap. 8). Áiggi vuollái leat plánat dahkat Sámi dutkamiid guovddáža oppalaš eamiálbmotdutkama guovddážin. Oktiibuot 32 stipendiáhttavirggi universiteahtas sáhttet lohkkojuvvot čadnojuvvon sámi- ja eamiálbmotguoski dutkamii stipendiáhtaid doavttergrádaprojeavttaid temáhtalaš meroštallama mielde. Dušše moadde virggi leat juolludeamis bealljemerkejuvvon sámi dutkamii; ee. lea Oahpahus- ja dutkandepartemeanta dieinna lágiin bealljemerken guokte virggi mat juolluduvvojedje 2001s. Virggit leat osohahkii ruhtaduvvon universiteahta budjeahta bokte, osohahkii Norgga dutkanráđi ja osohahkii olggut gálduid bokte. Oppalašgeahčaldat mii čájeha stipendiáhttavirggiid juhkkojuvvon fágaduovdagiidda ja albmada ruhtadangáldu, boahtá ovdan tabeallas 4.2. Tabealla 4.2 Stipendiáhttavirggit mat leat čadnojuvvon sámi- ja eamiálbmotguoski projeavttaide juhkkojuvvon fakultehtaid ja ruhtadangálduid mielde: Fakultehta Virggiid lohku Ruhtadeapmi Juridihkalaš fakultehta 2 Romssa universiteahtta (RU) Medisiinnalaš fakultehta 8 RU(4) Boazodoalu Ovdánahttinfoanda (2) oassálas ruhtadeapmi, Dearvvasvuođadepartemeanta (1), Psykalaš dearvvasvuođa ráđđi j.s. (1) Matemáhtalaš-luonddudieđalaš fakultehta 1 Norgga dutkanráđđi (NDR) Sámi dutkamiid guovddáš 1 RU Servodatdieđalaš fakultehta 14 NDR (9), RU (4), NoRFA (1) Humanisttalaš fakultehta 5 RU Romssa musea 1 RU Gáldu: Romssa universiteahtta 4.2.3 Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš ceggejuvvui 2001s Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeantta ruhtademiin. Vuosttas jagi juolluduvvojedje 2,1 milj. kr guovddáža doibmii. Guovddáš lea čadnojuvvon Servodatmedisiinna instituhttii, Romssa universitehttii, ja galgá bargat dearvvasvuođa ja birgenlági dutkamiin guovlluin gos sámit ásset. Plánejuvvon lea ahte váldodoassi dutkandoaimmas galgá biddjojuvvot Kárášjohkii. 4.3 Sámi allaskuvla Sámi allaskuvla ceggejuvvui hámolaččat ođđajagemánu 1. 1989, ja bođii dábálaš doibmii seamma čavčča. Allaskuvla lei Finnmárkku guovlluallaskuvlastivrra vuollásaš borgemánu 1. 1994 rádjai, goas guovlluallaskuvlastivrrat heaittihuvvojedje ja stáhtalaš allaskuvllat ođđasisorganiserejuvvojedje iehčanas stáhtalaš allaskuvlan. Sámi allaskuvla lea studeantamihttologuinis 165 ja sullii 60 virgehasainis uhcimus stáhtalaš alit oahppoinstitušuvdna Norggas. Allaskuvllas lea álggaheami rájes erenoamáš ovddasvástádus áimmahuššat sámi oahppodárbbuid. Allaskuvllas lea davvisámegiella oahpahus- ja hálddahusgiellan. Dat lea áidna alit oahppoinstitušuvdna Norggas mii geavaha sámegiela beaivválaš doaimmas sihke hálddahusas ja oahpahusas ja dutkamis. 4.3.1 Oahppu Allaskuvllas lea álggaheami rájes leamaš váldoovddasvástádus sámi oahpaheaddjeoahpus. Dákkár oahppu lea adnojuvvon guovdilis gaskaoapmin váfistit sámi guovlluide bures gelbbolaš bargiid mánáidgárdesuorgái ja skuvlalágádussii geain lea vuođus sámi kultuvrras. Allaskuvla oaččui 1995s sámi oahpaheaddjeoahpu guovddášdoaibmaovddasvástádusa ja dainna riikkagottálaš ovddasvástádusa viidásetgárgedit sámi oahpaheaddjeoahpu ja ovttasbargofierpmádaga eará fágabirrasiiguin riikkagottálaččat ja riikkaidgaskasaččat. Allaskuvllas lea dán oktavuođas leamaš buohtalasti ovddasvástádus oarjelsámegielas mii lea Davvi-Trøndelágas allaskuvllas ja julevsámegielas mii lea Budejju allaskuvllas. Allaskuvla lea gárgedan máŋga oahppofálaldaga mat leat erenoamážit heivehuvvon sámi studeanttaide ja mat sáhttet juogo váldojuvvot oassin oahpaheaddjeoahpus dahje lasseoahppun oahpaheddjiide dahje earáide geain lea iešguđetlágan duogáš. Allaskuvllas leat dál dákkár oahppofálaldagat: - sámegiella - guovttegielatvuođapedagogihkka - máŋggakultuvrrat áddejupmi - erenoamášpedagogihkka - sámi duodji - juoigan ja muitaleapmi - praktihkalaš-pedagogalaš oahppu duojis - lášmmohallan - matematihkka - dárogiella - journalistaoahppu Sámegiella fállojuvvo lohkanbadjeoahppun, vuođđofágan ja gaskafágan. Lassin addojuvvo sámegiella easkkaálgioahpaheapmin rávisolbmuide. Lášmmohallan ja matematihkka leat dušše válljenfágat oahpaheaddjeoahpus. Eará oahppofálaldagat leat, earret journalistaoahpu, álggahuvvon lohkanbadjeoahppun dahje vuođđofágan. Oahput fállojuvvojit dađe mielde go leat doarvái studeanttat ja fágalaš ja ekonomalaš návccat. Muhtun oahppofálaldagat fállojuvvojit lávdaduvvon oahppun. Journalistaoahppu álggahuvvui guovttejagi oahppun čakčat 2000. Oahppu lea lágiduvvon oasseáiggeoahppun golmma jagi badjel. Dan áiggis galgá allaskuvla ieš árvvoštallat oahppolágideami, earret eará organiserema, fágalaš sisdoalu ja studeanttaid ja oahpaheaddjinávccaid bestema vuođul. Ođđa studeanttat eai váldojuvvo sisa ovdal go dát árvvoštallan lea dahkkojuvvon. Kandidáhtat buohkanassii geat leat váldán dábálaš- ja ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu iešguđetlágan fágain áigodagas 1989-2001 boahtá ovdan tabeallas 4.3. Tabealla 4.3 Čađahuvvon loahppasiskosiid lohku áigodagas 1989-2001: Oahppu/fága Čađahuvvon loahppaiskosat Dábálašoahpaheaddjeoahppu 106 Ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahppu 50 Sámegiela lohkanbadjeávnnas (10 č) 134 Sámegiella I (10 č) 185 Sámegiella I hálddahusbargiide (10 č) 36 Sámegiella II (10 č) 146 Sámegiela gaskafágalasáhus (10 č) 53 Duodji I (5 č) 25 Duodji II (5 č) 15 Dulkaoahppu (10 č)1 17 Sámi journalistaoahpu ovdakursa 28 Máŋggakultuvrrat áddejupmi I (10 č) 82 Máŋggakultuvrrat áddejupmi II (10vt) 13 Guovttegielatvuođapedagogihkka I (10 č) 50 Guovttegielatvuođapedagogihkka II (10 č) 37 Erenoamášpedagogihkka I (10 č) 48 Erenoamášpedagogihkka joatkkaskuvlii I (10 č) 48 Erenoamášpedagogihkka joatkkaskuvlii II (10 č) 27 Rávisolbmuidpedagogihkka1 8 Juoigan ja muitaleapmi (10 č) 9 Praktihkalaš-pedagogalaš oahppu duojáriidda ja dáiddáriidda, oassi 1 (10 č) 17 Lášmmohallan I (5 č) 4 Matematihkka II (5 č) 1 Dárogiella (10 č) 1 1Heaittihuvvon fágat Gáldu: Sámi allaskuvla 4.3.2 Dutkan ja gelbbolašvuođahuksen Allaskuvllas lea viiddisis dutkandoaibma erenoamážit fágaduovdagiiddis siskkabealde, ja das lea opparat guovdilis rolla dutkamis ja gaskkusteamis bajásdoallan ja gárgedan dihtii sámi giela. Allaskuvla lea álggaheami rájes juo sakka deattuhan gárgedit sámi terminologiija iešguđetlágan fágaduovdagiid siskkabealde. Doaibma dán suorggis lea sakka veahkehan sámegiela gárgedit dieđagiellan. Allaskuvla lea dákko leamaš váldooassádalli. Allaskuvla lea uhccán sáhttán bestet válbmasit oahppan fágaolbmuid universiteahtain. Rievddalmas gelbbolašvuođa maid allaskuvla dárbbaša, lea ieš ferten gárgedit áiggi vuollái. Bargiid viiddisis gelbbolašvuođahuksen váldofága- ja doavttergrádadássái lea dáhpáhuvvan jotkkolaččat das rájes go allaskuvla álggahuvvui. Dat lea dáhpáhuvvan ovttasbarggus universiteahtaiguin sihke Norggas, Ruoŧas ja Suomas. Bestenvirggit leat osohahkii ruhtaduvvon Oahppo- ja dutkandepartemeantta budjeahta bokte, osohahkii Dutkanráđi prográmma ja osohahkii eará ruhtadangálduid bokte. Allaskuvla lea ieš veahkehan bargiid geain ii leat leamaš stipendiáhttavirgi, resurssaiguin váldofágabargui. Oktiibuot čieža bargi leat bargamin váldofágaoahpuin, ja vihtta bargi leat bargamin doavttergrádaoahpuin. Njealjis doavttergrádakandidáhtain vurdojuvvojit válbmet oahpu 2002 mielde. Oppalašgeahčaldat mii čájeha galle bargi leat bargan dahje leat bargamin gelbbolašvuođahuksemiin boahtá ovdan tabeallas 4.4. Tabealla 4.4 Bargiid lohku geat leat bargan/leat bargamin gelbbolašvuođahuksemiin: Fága Váldofága Doavttergráda Čađahan loahppaiskosa Lohkamin Čađahan loahppaiskosa Lohkamin Sámegiella 4 2 2 Pedagogihkka1 4 3 1 3 Duodji 1 1 Biologiija 1 Servodatfága2 2 2 Filosofiija 1 Oskkoldatdieđa 1 1Siskkilda pedagogihka, ovdaskuvlapedagogihka, fidnopedagogihka, guovttegielatvuođapedagogihka 2Siskkilda servodatfága, stáhtadiehtaga, mediadiehtaga Gáldu: Sámi allaskuvla Allaskuvlla budjeahtta lea maŋimuš jagiid nannejuvvon mearkkašahtti mađe. 2001s oaččui allaskuvla liigejuolludussan 1,6 milj. kruvnnu máksit goluid hálddahuslaš virggiide ja erenoamáš virgelohpeortnegiidda, lassin biddjojuvvojedje kr 300 000 allaskuvlla bissovaš rámmaid sisa máksit ovtta váldofágastipeandda. Gieđahaladettiin dárkkistuvvon našuvnnalašbudjeahta mearridii Stuorradiggi liigejuolludusa álggahan dihtii bestenvirggiid. Dán juolludusa juogadeamis oaččui Sámi allaskuvla ruđaid máksit golbma ođđa stipendiáhttavirggi fágaduovdagiin sámegiella, lášmmohallan ja ovdaskuvlapedagogihkka. 2002 ovddas leat ruđat oktiibuot njealji stipendiáhttavirgái biddjojuvvon allaskuvlla budjeahttarámmaid sisa. Lassin leat allaskuvlii juolluduvvon ovtta doavttergrádastipeandda Dutkanráđi bestenprográmma bokte. Allaskuvla lea dahkan háhkošiehtadusa Sámi Instituhtain lagat ovttasbarggu hárrái, ja oassálastá maiddái árjjálaččat riikkaidgaskasaš ovttasbargui, ee. Arktalaš universiteahta bokte (vrd. čuoggáin 8.2.1). 4.3.3 Erenoamášpedagogalaš doarjalusvuogádat Olggut barggaheaddjit leat eanet ja eanet čájehan beroštumi atnit gelbbolašvuođa mii Sámi allaskuvllas lea iešguđet duovdagis. Stáhtalaš erenoamášpedagogalaš doarjalusa stivra lea mearridan álggahit sierra ovttadaga mii jođiha ja buohtalastá sámi guovddášdoaimma ja fierpmádaga stáhtalaš erenoamášpedagogalaš doarjalusvuogádaga várás. Ovttadat biddjojuvvo Sámi allaskuvlii ja galgá leat oassin allaskuvlla vuovdinbálvalusas. Ovttadagas galggašedje, go lea ollásit huksejuvvon, leat golbma jahkedoaimma. Ovttadat galgá addit sihke oktagas- ja vuogádatdási geavaheaddjidiđolaš bálvalusaid oahpahanovddasvástideaddji instánssaide. Lassin galgá diehtobuvttadeapmi ja dieđu ja máhtu gaskkusteapmi ja juohkin deattuhuvvot. Ovttadat galgá maiddái buohtalastit fierpmádaga gárgedeami. 4.4 Budejju allaskuvla Budejju oahpaheaddjeallaskuvla álggahii vuosttas oahppofálaldaga mii namalassii lei rehkenastojuvvon julevsámi veahkadahkii 1980-logu álggus. Allaskuvla gárgedii dalle fágaidgaskasaš oahpu julevsámi gielas, kultuvrras ja historjjás (5 čuoggá) fálaldahkan oahpaheaddjeoahpu váljaoasis. Oahppu lei rabas maiddái oassálastiide olggobealde oahpaheaddjeoahpu. Vuosttas dábálaš oahppofálaldat julevsámegielas (10 čuoggá) álggahuvvui 1985/86s. Maŋŋá allaskuvlaođastusa 1994s, go allaskuvla lahtuduvvui Budejju allaskuvlii, lea dán allaskuvllas leamaš vásedin ovddasvástádus gárgedeamis julevsámegiela oahppofálaldagaid oahpaheaddjeoahpus, ja lea gárgedan oahppofálaldagid vel eanet. 4.4.1 Oahppofálaldagat Budejju allaskuvla lea dál gárgedan fágaplánaid - julevsámegielas I (10 čuoggá) - julevsámegielas II (10 čuoggá), - servodatfágas I mas deattuhuvvo julevsámi kultuvra ja historjá (10 čuoggá) - duodji I (10 čuoggá) Oahppofálaldagat addojuvvojit dađe mielde go leat ohccit ja oahpaheaddjinávccat, ja sáhttet váldojuvvot oassin dábálašoahpaheaddje- ja ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpus dahje lasseoahppofálaldahkan oahpaheddjiide ja earáide geain lea iešguđetlágan oahppoduogáš. Fálaldagat eai leat addojuvvon juohke jagi uhccán ohcciid geažil. Buohkanas lohku kandidáhtat geat leat čađahan loahppaiskosiid boahtá ovdan tabeallas 4.5. Tabealla 4.5 Čađahuvvon loahppaiskosat áigodagas 1985-2001: Fága Čađahuvvon loahppaiskosat Julevsámi giella, kultuvra ja historjá (5 č) 20 Julevsámegiella I (10 č) 42 Julevsámegiella II (10 č) 14 Servodatfága I (10 č) 23 Duodji I (10 č) 30 Gáldu: Budejju allaskuvla Allaskuvla lea ovttasbarggus Sámi allaskuvllain gárgedan vuođđokurssa máŋggakultuvrrat áddejumis ja sámi kulturdieđus mii čavčča 2000/2001 rájes lea oassin buot allaskuvlla profešuvdnaoahpuin, maiddái oahpaheaddjeoahpuin. Vuođđokurssa bokte galget buot kandidáhtat, sihke dáža ja sámi, oažžut riikkagottálaš veahádat- ja eamiálbmotpolitihka diehttevassii deattuhemiin sámi dilálašvuođaid, ja vuođusteaddji dieđuid kulturanalysas, vai nagadit áddet ja veahkehit geavaheddjiid geain lea iešguđetlágan etnalaš ja kultuvrralaš duogáš, giehtaguššat máŋggakultuvrrat deaivvademiid go barget profešuvnnain. Allaskuvllas lea viiddisis ovttasbargu Árran giellaguovddážiin Divtasvuonas das mii gusto máškidis oahppanvugiid ja gáiddusoahpahusa lágideapmái julevsámegielas. Budejju allaskuvla oaččui 1989s stipendiáhttavirggi (váldofágstipeandda) dainna ulbmiliin ahte julevsámegiela gelbbolašvuohta galgá huksejuvvot. Maŋŋá lea ceggejuvvon bissovaš virgi julevsámegiela allaskuvlalektorin. Virgi lea hálddahuslaččat čadnojuvvon Oahpaheaddjeoahpu ossodahkii, ja dan vásedin ovddasvástádus lea buohtalastit sámi čiekŋudanfágaid oahpaheaddjestudeanttaide. Allaskuvla lea lassin ožžot guokte bestenstipeandda (doavttergrádastipeandda) servodatfágas mas sámi dilálašvuođat deattuhuvvojit, maid Oahpahus- ja dutkandepartemeanta ja Norgga dutkanráđđi ruhtadit, ja ovtta bestenstipeandda (doavttergrádastipeandda) julevsámegielas man departemeanta ruhtada. Dutkanráđis lea allaskuvla maiddái ožžon ruđaid professor II-virgái julevsámegielas ja studeantastipeandda (váldofágastipeandda) seamma fágaduovdagis. 4.5 Davvi-Trøndelága allaskuvla Davvi-Trøndelága allaskuvllas lea ovddasvástádus namalassii oarjelsámi gielas ja kultuvrras oahpaheaddjeoahpus. Ovddasvástádus biddjojuvvui 1987s dalá Levanger oahpaheaddjeohppui. Maŋŋá allaskuvlaođastusa 1994s lea ovddasvástádus jotkojuvvon Davvi-Trøndelága allaskuvlla oahpaheaddjeoahpu ossodaga bokte. Oarjelsámi álbmotjoavku ássá bieđgguid viiddis guovlluin gos dáža ássan ráđđe. Eai gávdno čoahkášguovllut nugo davvisámegielat ja julevsámegielat veahkadagas leat. Danne lea oarjelsámegiella šaddan gillát erenoamáš garra deaddaga vuolde, ja danne lea leamaš erenoamáš deaŧalaš oahpahit sámegielat oahpaheddjiid mánáidgárddiide, vuođđoskuvlii ja joatkkaskuvlii. 4.5.1 Oahppofálaldagat Oahppofálaldagat dán áigodagas leat leamaš jahkebealovttadat oarjelsámegielas ja jahkebealovttadat servodatfágas mas oarjelsámi dilálašvuođat deattuhuvvojit. Studeanttat leat osohahkii váldán dákkár 10-čuoggásaš ovttadaga oassin oahpaheaddjeoahpusteaset, osohahkii lasseoahppun oahpaheaddjeoahpu vuođul dahje eará oahppoduogážiin. Oahppofálaldagat leat addojuvvon Levangeris ja lávdaduvvon Snoasii ja Plassjii. Oahput eai leat fállojuvvon juohke jagi uhccán ohcciid geažil. Allaskuvla oaččui 2001s liigeruhtajuolludusa departemeanttas vai oahppofálaldat oarjelsámegiela 2. jahkebealovttadagas sáhtii álggahuvvot. Oahppu lea dainna viididuvvon jagioahppun. Buohkanas lohku čađahuvvon loahppaiskosat geassemánu 2001 rádjai bohtet ovdan tabeallas 4.6. Tabealla 4.6 Čađahuvvon loahppaiskosiid lohku áigodagas 1983-2001: Fága Čađahuvvon loahppaiskosat Oarjelsámegiella I (10 čuoggá) 40 Oarjelsámegiella II (10 čuoggá) 7 Servodatfága mas deattuhuvvojit sámi dilálašvuođat (10 č) 27 Gáldu: Davvi-Trøndelága allaskuvla 1991 rájes lea allaskuvllas leamaš stipendiáhttavirgi oarjelsámegielas. Allaskuvllas lea vel lassin okta virgi allaskuvlaoahpaheaddjin seamma fágas. 4.6 Eará oahppoinstitušuvnnat 4.6.1 Finnmárkku allaskuvla Čakčat 1973 álggahuvvui Áltta oahpaheaddjeallaskuvla lávdegotti árvalusa mielde, mii ee. galggai árvvoštallat dárbbu oahpaheddjiide ja oahpaheaddjeohppui mii namalassii lei heivehuvvon sámi dilálašvuođaide ja sámi guovlluide. Lávdegoddi deattuhii sakka dárbbu sámi oahpaheddjiide. Addojuvvui oahppofálaldat sámegielas dábálaš oahpaheaddje- ja ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu studeanttaide iešguđet dásis ja iešguđet viidodagas. Lasseoahppun álggahuvvui sámegiela jahkebealovttadat 1975s ja jagiovttadat 1976s. Oahppofálaldagat álggahuvvojedje dađe mielde go ledje doarvái studeanttat ja fágabargit gávdnamis. Sámi oahpaheaddjeoahpu váldoovddasvástádus sirdojuvvui 1989s Sámi allaskuvlii go dát institušuvdna álggahuvvui. Allaskuvla addá ain máŋga oahppofálaldaga main sámi kultuvra ja servodateallin lea ovttaiduhttojuvvon oassin. Earret eará lea sámi geahččan-vuohki laktojuvvon buohccedivššárohppui. Allaskuvla lea ovttasbarggus Sámi allaskuvllain fállan lávdaduvvon buohccedivššároahpu Guovdageainnus. 4.6.2 Nesna allaskuvla Nesna allaskuvla lea dárbbu mielde ja lagas ovttasbarggus oarjelsámi institušuvnnaiguin addán oahppofálaldaga oarjelsámegiela jahkebealovttadagas. Oahppu lea fállojuvvon oassin dábálašoahpaheddjiid vuođđooahpus dahje lasseoahppun oahpaheddjiide ja earáide. Oahppu ii leat fállojuvvon 1998 rájes, ja allaskuvllas eai leat áigumušat ođđasit álggahit oahpu. 4.6.3 Oslo allaskuvla Oslo allaskuvllas lea ovttasbarggus Sámi allaskuvllain leamaš duoji váldofága fálaldat. Eai leat almmatge váldojuvvon ohccit ohppui 1990-logu gaskkamuttu rájes váilevaš studeantabestema geažil. 4.6.4 Norgga eanadoalloallaskuvla Norgga eanadoalloallaskuvla lea addán 2-čuoggásaš kurssa boazodoalus eaktodáhtolaš fálaldahkan allaskuvlla studeanttaide. Kurssa bokte ožžot studeanttat diehttevassii boazodoalloealáhusa vai sáhttet dan oaidnit luondduhálddaheami olis muđui. Mearkkašahtti olu studeanttat leat jagiid mielde čađahan kurssa. 4.6.5 Oslo universiteahtta Oslo universiteahtas, riikka boarráseamos universiteahttan, lea ovdal leamaš ovddasvástádus addit oahppofálaldaga sámi gielas. 1848s juo álggahii universiteahtta loahppaiskosa sámi ja kvena gielas, ja vuosttas professor sámegielas ja kvenagielas nammaduvvui 1874s. Suoma-ugralaš gielaid professoráhtta ásahuvvui 1911s, ja 1978s ásahuvvui persovnnalaš professoráhtta sámi gielas ja kultuvrras. Virggis lei olmmoš gitta 1989 rádjai, muhto lea das rájes leamaš deavddekeahttá. 1928s álggahuvvui suoma-ugralaš gielaid magistergráda. Sámegiela vuođđofágaloahppaiskkus álggahuvvui 1957s, gaskafágaloahppaiskkus 1965s ja magistergráda 1974s. Guovttelogijagi áigodagas 1980 álggu rájes ledje badjel 80 kandidáhta geat čađahedje sámegiela vuođđofágaloahppaiskosa ja lagabui 20 gaskafága. Lassin ledje golbma kandidáhta geat čađahedje sámegiela váldofágaloahppaiskosa ja guovttis oaččuiga magistergráda. Dassážii go Romssa universiteahtta álggahuvvui 1972s ja sámegiela dieđalaš virgi álggahuvvui dohko 1974s lei Oslo universiteahtta áidna institušuvdna mas lei sámegiela oahppofálaldat. Miehtá 1990-logu lea universiteahtta leamaš sámegiela oahpahusa attekeahttá. Danne heaittihiige departemeanta oahpu áibbas jagis 2000 maŋŋá go kollegiija lei nu nevvon. Kollegiija árvalusa vuođuštus lei sihke váilevaš oahpaheaddjigelbbolašvuohta ja ahte oahppu sáhtii dál váldojuvvot sihke Romssa universiteahtas ja Sámi allaskuvllas. Kollegiija gávnnahii danne ahte ii lean šat ulbmillaš bisuhit oahpu Oslo universiteahtas. Oahpu heaittiheapmi Oslo universiteahtas lea dainna lágiin oassi fágalaš bargojuogus universiteahtaid gaskkas mii lea álggahuvvon riikkagottálaš fierpmádaga gárgedeami - Norggafierpmádaga - olis. 5 Sámi besten alit ohppui 5.1 Álggahus Sámi studeanttat leat váldojuvvon sisa iešguđetlágan oahpuide máŋgga universitehttii ja allaskuvlii Norggas. Institušuvnnat eai almmatge logahala studeanttaid etnalaš duogáža dahje gullevašvuođa. Dušše daid oahpuid dáfus main lea beassanvuođaráddjehus ja mearriduvvon earit sámi studeanttaide, leat institušuvnnain oppalašgeahčaldagat mat čájehit gallego sámi studeantta leat váldojuvvon sisa earreortnegiid bokte. Dát lohkomateriála siskkilda almmatge dušše sámi studeanttaid bestema alit ohppui. Lohkomateriála guovtti stáhtalaš sámi joatkkaskuvllas ja fylkkagielddalaš joatkkaskuvllain váldosaččat Davvi-Norggas ja Davvi-Trøndelágas sáhttet albmadit bestenpotensiála alit ohppui. Lassin bohtet sisaváldimat duohtagelbbolašvuođa vuođul mii álggahuvvui 2001 sisaváldima rájes, ja sáhttá dahkat mearkkašahtti bestenpotensiála boahttevaš jagiin. 5.2 Sámegiella joatkkaskuvllain Guovtti sámi joatkkaskuvllas Kárášjogas ja Guovdageainnus dáhpáhuvvá oahpahus sámegillii dan muddui go geavatlaččat lea vejolaš. Lassin addojuvvo oahpahus sámegielas, sámi ávdnasiin ja fágain moattelogi fylkkagielddalaš joatkkaskuvllas, eatnašat Davvi-Norggas ja Davvi-Trøndelágas. Doarjja addojuvvo sámi ohppiid ja oahpahalliid giellaoahpaheapmái joatkkaoahpahusas. Doarjja addojuvvo sámi ohppiid/oahpahalliid ovddas geat ožžot sámegiela oahpahusa eará joatkkaskuvllain go sámi joatkkaskuvllain. Fylkkagielddalaš joatkkaskuvllain Finnmárkkus ožžot buot oahppit geat válljejit dan, sámegiela (davvisámegiela) oahpahusa guoskevaš skuvllas. Eará fylkkain lea ovddasvástádus sámegiela oahpaheamis biddjojuvvon muhtun skuvllaide. Romssas galgá Ráissa joatkkaskuvla fuolahit gáiddusoahpahusa sámegielas skuvlajagi 2001/2002 rájes. Nordlánddas lea guovtti skuvllas ovddasvástádus sámegielas joatkkaoahpahusas, Hábmer joatkkaskuvllas mas lea ovddasvástádus julevsámegielas, ja Musárre joatkkaskuvllas mas lea ovddasvástádus oarjelsámegiela fálaldagas. Grong joatkkaskuvla buohtalastá buot sámegiela oahpaheami Davvi-Trøndelága joatkkaskuvllain. Lulli-Trøndelágas lea Plassje ja Oppdal joatkkaskuvllain sámegiela (oarjelsámegiela) oahpaheapmi. Guovtti sámi joatkkaskuvllas lea buohkanas ohppiid lohku njiedjan maŋimuš oasis 90-logus. Kárášjoga skuvllas, mas lea dábálašfágaid lohkansuorgi, lea oahppilohku njiedjan 120 oahppis 1993/94s 88 oahppái 1993/94s. Guovdageainnu skuvllas, mas leat fidnofágalaš lohkansuorggit, lea oahppilohku njiedjan 110 oahppis 1993/94s 71 oahppái 2001/2002s. Fylkkagielddalaš joatkkaskuvllain Finnmárkkus lea sodju mannan nuppeguvlui dasgo oktilaččat eambbo oahppit váldet sámi giellaoahpaheami. Erenoamáš mearkkašahtti mađe leat lassánan oahppit geat váldet sámegiela vuosttasgiellan. Ohppiid logu njiedjan guovtti sámi joatkkaskuvllas orru veajihuvvomin dainna go lassáneaddji lohku oahppit fylkkagielddalaš skuvllain válljejit sámegiela. Ohppiid lohku joatkkaskuvllain Kárášjogas ja Guovdageainnus boahtá ovdan tabeallas 5.1, ja ohppiid lohku fylkkagielddalaš joatkkaskuvllain Finnmárkkus geain lea sámegiela oahpaheapmi boahtá ovdan tabeallas 5.2. Buohkanas oahppilogu oppalašgeahčaldat joatkkaskuvllain geain lea sámegiela oahpaheapmi jagis 1999/2000 čájeha 463 oahppi buohkanaslohkun, geain 225 oahppi váldet vuosttasgiela ja 114 nubbegiela, oktiibuot 339, earát juohkásit B- ja C-gillii ja válljenfágii. Skuvlajagis 2001/2002 álggahuvvui vuosttas geardde julevsámegiela oahpaheapmi vuosttasgiellan joatkkaoahpahusas. Dát lea lunddolaš čuovus das go Divtasvuona suohkan lea addán julevsámegiela oahpaheami vuosttasgiellan vuođđoskuvllas 1991 rájes. Tabealla 5.1 Ohppiid lohku joatkkaskuvllain Kárášjogas ja Guovdageainnus: Institušuvdna Ohppiid lohku 1993/94 1999/2000 2001/2002 Kárášjogaš 120 118 88 Guovdageainnus2 110 68 71 1 Dábálašfágaid lohkansuorgi 2Fidnofágaid lohkansuorgi Gáldu: Stáhta oahpahuskantuvra Finnmárkkus Tabealla 5.2 Ohppiid lohku oktiibuot fylkkagielddalaš joatkkaskuvllain Finnmárkkus geain lea sámegiela oahpaheapmi: Fága Ohppiid lohku 1993/1994 1999/2000 2000/2001 Sámegiella vuosttasgiellan 4 70 110 Sámegiella nubbegiellan 26 36 35 Sámegiella B-,C- dahje váljafágan 55 67 59 Oktiibuot 85 173 204 Gáldu: Stáhta oahpahuskantuvra Finnmárkkus 5.3 Besten Sámi allaskuvlii Sámi allaskuvlla bestenguovlu lea prinsihpas olles sámi guovlu, nappo sihke Ruoŧŧa, Suopma ja Ruošša lassin Norgga sámi guovlluide. Eanaš studeanttat bohtet dattetge lagasguovllus, gielddain Kárášjohka ja Guovdageaidnu (60 proseantta), eará studeanttat bohtet váldosaččat eará gielddain Finnmárkkus, Romssas ja Nordlánddas (32 pst.), ja 8 pst. bohtet Ruoŧas ja Suomas (oahppojagi 1998/99 logut). Allaskuvllas leat máŋga jagi leamaš váttisvuođat deavdit oahpposajiid, erenoamážit ovdaskuvlaoahpus, muhto maiddái dábálašoahpaheaddjeoahpus. Dáid oahpuid várás lea mearriduvvon dihto mihttolohku sisaváldimii. Vuollegis ohcciloguid geažil eai leat juohke jagi váldojuvvon studeanttat ovdaskuvlaoahpaheaddjeohppui maŋimuš jagiin. Sisaváldin čakčat 2001 čájeha almmatge positiiva gárgeduvvama, go goappašiid máinnašuvvon ohppui lea studeanttaid sisaváldin lassánan, ja buohkanas studeantamihttolohku lea devdojuvvon. Sámi allaskuvlii sisaváldimis gáibiduvvo ahte studeanttat máhttet sámegiela. Potensiála ohccin šaddet danne vuosttažettiin oahppit geat váldet sámegiela vuosttasgiellan joatkkaoahpahusas. Ohccit geain lea sámegiella nubbegiellan dahje sámegielmáhttu man leat ožžon eará vuogi mielde, sáhttet váldojuvvot sisa juos cevzet giellaiskosis. Tabealla 5.3 Ohppiid lohku geat čađahedje loahppaiskosa sámegielas giđđat 2001 joatkkaskuvllain, dábálašfágaid lohkansuorggis: Lohku oktiibuot Davvisámegiella Oarjelsámegiella Julevsámegiella Sámegiella vuosttasgiellan 74 73 1 Sámegiella nubbegiellan 35 28 2 5 Sámegiella B/C-giellan 50 Gáldu: Oahppanguovddáš Ohppiid logu oppalašgeahčaldat geat čađahedje loahppaiskosa giđđat 2001 joatkkaskuvllain dábálašfágaid lohkansuorggis mas sámegiella lei fágabiirres, boahtá ovdan tabeallas 5.3. Loguin eai leat mielde oahppit fidnofágalaš lohkansuorggis, geat lassin mearriduvvon teoriijafágaide/sámegillii ožžot dábálaš lohkangelbbolašvuođa. Sii bohtet lassin. Juos rehkenastá lohkanfrekveanssa mii lea sullii 50, de leat vuollel 40 oahppi geat jahkásaččat čađahit loahppaiskosa joatkkaskuvllain, gelbbolaččat njuolga sisaváldojuvvot Sámi allaskuvlii, lassin badjelaš 40 geat cevzet giellaiskosa. 5.4 Sisaváldinearit sámi ohcciide Guhkit áigge leat leamaš vásedin doaibmabijut buoridan dihtii sámi ohcciid bestema alit ohppui. Máŋga institušuvnna leat mearridan sierra eriid sámi ohcciide. Romssa universiteahtas leat ásahuvvon earit sámi studeanttaide eanaš oahpuide main lea beassanvuođaráddjehus. Dát gusto sisaváldimii medisiidnii, psykologiijai, juridihkkii, farmasiijai, guolástuskandidáhttii, guolástusdearvvasvuhtii, mearradollui, alit eanadollui ja siviilaingeneraohppui. Juos galget beassat sisa earreortnega bokte, de fertejit ohccit deavdit gáibádusaid čálihuvvat sámi jienastuslohkui, muhto ii gáibiduvvo ahte sii duođas čužžot jienastuslogus. Dáid oahpposajiid siskkabealde fas oidojuvvojit ohccit geain lea sámi giellagelbbolašvuohta. Sámi studeanttaid earreortnet albmanahttá čielgasit universiteahta ovddasvástádusa ovdanbuktit ja gaskkustit dieđuid sámi servodahkii buorrin. Ortnet bálddastahttá dieinna lágiin ortnega mii gusto davvi-norgalaš ohcciide máŋgga oahpus. Maiddái eará institušuvnnat leat mearridan sámi eriid muhtun oahpuide. Birggona universiteahtas leat máŋggaid jagiid čađa várrejuvvon 2 oahpposaji rádjai sámegielat sámiide medisiidnaoahpus. Finnmárkku allaskuvllas lea 10 pst. rádjai oahpposajiin guovlluguovdasaš earis várrejuvvon sámi studeanttaide. Earreortnet geavahuvvo maiddái sisaválddedettiin mediateknihka ohppui Lillehammer ja Stavanger allaskuvlii, ortopediijaingenera-, reseptára- ja bátneteknihkarohppui Oslo allaskuvlii ja šibitdoavtterohppui Norgga veterinearaallaskuvlii. Dáid eriide sisváldimii gáibiduvvo ahte ohccit duođaštit sámegielmáhtu. Institušuvnnat geavahit muhtun iešguđetlágan sisaváldineavttuid earreortnegiid bokte, dasgo meroštallet iešguđetláhkai mii sámi ohcci/sámi studeanta lea. Departemeanta áigu bivdit institušuvnnaid bálddalastit geavada dán duovdagis (vrd. čuoggáin 8.7). 6 Sámi dutkan 6.1 Álggahus Sámi dutkan galgá veahkehit nannet, seailluhit ja gárgedit sámi kultuvrra ja giela. Dutkan lea maiddái deaŧalaš valljodatvárrehálddaheapmái ja ealáhusgárgedeapmái. Dakkár áiggis goas báikkálašservodagat šaddet gierdat viiddisis nuppástusaid, lassána dihtomielalašvuohta dutkanvuđđosaš dieđu mearkkašumi hárrái boahttevaš gárgedusa vuođusin. Sámi dutkan dahkkojuvvo máŋgga fágasuorggis. Humanisttalaš ja servodatdieđalaš dutkamis lea doložis leamaš ráđđejeaddji sajádat, muhto dát govva lea maŋemuš áiggiid šaddan eanet molsašuvvin. Eanet fuopmášupmi lea giddejuvvon dan gárgedandárbui mii lea sámi čuolbmabidjamiid govddit suorggálaš láhkaneami hárrái. 6.2 Dutkama ruhtadeapmi Gielda- ja guovlodepartemeanttas lea bálddalastinovddasvástádus stáhtalaš sámepolitihkas. Departemeanttaid suorgeovddasvástádusprinsihpa mielde lea juohke departemeanttas ovddasvástádus čuovvolit sámepolitihka iežaset ovddasvástádusduovdagiin. Seamma láhkai lea juohke departemeanttas ovddasvástádus guhkesáiggi gelbbolašvuođahuksemis iežaset surggiin. Dutkama sámi dilálašvuođaid birra ruhtada iešguđet departemeanta. Gielda- ja guovlodepartemeanta addá ruđaid Dutkanráđi sámi dutkama prográmmii ja iešguđetlágan eaŋkilprojeavttaide. Romssa universiteahtta lea ožžon ruđaid projektii mii čatnasa Válde- ja demokratiijačielggadussii 1998-2003. Projeakta galgá ee. geahčadit buvttadahkkiid mat váikkuhit váldegaskavuođa dáža eanádatveahkadaga ja sámi veahádatveahkadaga gaskkas. Departemeanta lea máŋga jagi juolludan ruđaid riektehistorjjálaš dutkamii Sámi Instituhttii. Ruđat leat maiddái addojuvvon Eamiálbmotfierpmádahkii ja Sámi teakstabáŋkui (vrd. čuoggáin 6.4. ja 7.2.) Oahpahus- ja dutkandepartemeanta ruhtada sámi dutkama juolludusaidis bokte universiteahtaide ja allaskuvllaide, ja maiddái bestenvirggiide ja bissovaš dieđalaš virggiide (vrd. máinnašumiin iešguđet institušuvnna vuolde). Departemeanta ruhtada maiddái sámi dutkama juolludusa bokte Norgga dutkanráđđái (vrd. čuoggáin 6.3.) Sosiáladepartemeanta/Dearvvasvuođadepartemeanta. Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš Kárášjogas álggahuvvui ođđajagemánu 1. 2001. Guovddáš lea ossodat Romssa universiteahta Servodatmedisiinna instituhta vuolde, mii galgá doaimmahit fágaidgaskasaš dutkama ja oahpahusa fáttáin mat gusket sámi dearvvasvuhtii. Ovddeš Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta lea addán doarjaga guovddáža doibmii, ja veahkeha maiddái sámi ássanguovlluid dearvvasvuođa- ja birgenláhkeguorahallama ruhtademiin. Diehtočohkken dearvvasvuođa- ja birgenláhkeguorahallamii galgá plána mielde álgit geasset/čakčat 2003. Dalá Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta lea maiddái álggahan stipeandaortnega veajuidahttimii guoski fágaid ohppui sámegielat olbmuide vuoruhuvvon bargijoavkkuid siskkabealde. Ortnet álggahuvvui geahččalanortnegin 2000s. Sámediggi hálddaha stipeandaortnega ja lea maiddái mearridan njuolggadusaid juohkimii. Eanadoallodepartemeanta ruhtada dutkama mii guoská boazodoalloealáhussii. Boazodoallu lea deaŧalaš sámi kultuvrra ja identitehta guoddi, ja das lea stuorra mearkkašupmi sihke ekonomalaččat, sosiálalaččat ja kultuvrralaččat. Nugo earáge ealáhusain, leat nuppástuvvan rámmaeavttut maiddái váikkuhan boazodollui. Boazodoalu ovdánahttinfoanda (BOF) oažžu jahkásaččat 5 milj. kruvnnu dutkamii ja dutkangaskkusteapmái stáhta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi (NBR) gaskasaš boazodoallošiehtadusa bokte. BOF lea mearridan ođđa strategiijaplána áigodahkii 2002-2005. Plána háhku lea skáhppot dieđu mii veahkeha juksat meari guoddinnávccalaš boazodoalu birra. Plána galgá addit vuđđosa mearrediđolaš dutkamii mii lea heivehuvvon ealáhussii ja masa ealáhusas ja hálddahusas lea jearru. Deattuhuvvo gaskkustit bohtosiid maid dutkan gávnnaha. Boahttevaš boazodoallodutkan šaddá vuođđuduvvat árjaduovdagiidda ja vuoruhemiide mat leat adnojuvvon vuođđun Eanadoallodepartemeantta doaibmaplánas «Vuoruheapmi borramuš- ja eanadoallodutkama siskkabealde». Eanadoallohálddahusa aiddobáliid gárgedan doaibmaplána šaddá vuođusin vuoruhemiide jagis 2002 ja ovddasguvlui. Plána mielde galgá lásiheapmi juhkkojuvvot čieža árjaduovdagii. Boazodoallu guoskkahuvvo njealji árjaduovdagis: Spesialiserejuvvon eanadoallobuktagiid buvttadeapmi, biologalaš máŋggadáfotvuohta, dálkkádat ja energiija ja politihkkahábmema diehtovuođus. Maiddái BOF:a riikkagottálaš «Strategalaš plána boazodoalu dutkama ja gaskkusteami váste áigodahkii 2002-2005» bidjá čielga válgamiid boahttevaš vuoruhemiide dutkamis. Strategiijaplána háliida spaktat dutkanárjjaid viđa duovdagii main leat máŋga áigeguovdilis ja guovdilis hástalusa juohkásan iešguđet dieđalaš suorgái. Dát duovdagat leat: Areálasisabahkkemat ja olggut váikkuhus, guohtun ja buvttadeapmi, árvoluovvan, stivren ja organiseren ja dásseárvu. Ovddasguvlui áigu Ráđđehus viggat váldit atnui boazodolliid árbevirolaš dieđu ja máhtu ja váldit dáid mielde dutkanprojeavttaide. Justiisadepartemeanta. NOU 2001: 34 Sámi vieruiduvvamat ja riekteoainnut - duogášmateriála Sámi vuoigatvuođalávdegoddái ovdanbuktá sámi riektedilálašvuođaid dutkanprojeavtta materiála. Projeakta lea ruhtaduvvon ruđaiguin mat bohtet Justiisadepartemeanttas ja Norgga dutkanráđis. Fágaidgaskasaš projeakta lea čohkken juristtaid, historihkkariid ja filosofiija ja servodatdiehtaga ovddasteddjiid. Máŋgga fágalaš birrasa dutkit leat leamaš mielde, nugo Romssa universiteahtta, Oslo universiteahtta, Sámi allaskuvla ja Sámi Instituhtta. Dás buktojuvvo ovdan ođđaháhkkojuvvon dutkanvuđđosaš diehtu sámi riektedilálašvuođaid birra Finnmárkkus govdes vuđđosa alde. 6.3 Norgga dutkanráđđi Norgga duktanráđđi lea álggaheami rájes 1993s dorjon sámi dutkama. Maiddái ovdal dan dorjojuvvui dutkan sámi fáttáid birra, váldosaččat Norgga dábálašdieđalaš dutkanráđi bokte. Iešguđet oasis Dutkanráđis lea ovddasvástádus váldit mielde sámi geahččanvugiid dutkanárjjaidasas dakko gokko lea čuožžovaš dan dahkat. Eanaš projeavttat maidda ráđđi lea addán doarjaga leat ruhtaduvvon Kultuvra- ja servodatduovdaga bokte, muhto maiddái eará duovdagat leat addán ruđaid sámiguoski dutkamii. 1993 rájes otnáža rádjai lea Dutkanráđđi addán sullii 79 milj. kruvnnu doarjjan sámi dutkamii. Doarjja juohkása 107 projektii. Doarjja lea addojuvvon 57 DjO-projektii, 32 doavttergrádastipendii ja 31 studeantastipendii (okta projeakta sáhttá siskkildit máŋggalágan doaibmabijuid). Dutkanráđi sámi dutkamiid doarjagiid opplašgeahčaldat boahtá ovdan tabeallas 6.1, ja tabealla 6.2 čájeha dorjojuvvon projeavttaid logu juhkkojuvvon fágaid mielde, ja tabealla 6.3 čájeha dorjojuvvon projeavttaid juhkkojuvvon institušuvnnaid mielde. Doavttergrádastipendiáhtaid lohku juhkkojuvvon institušuvnnaid mielde otná beaivvi rádjai boahtá ovdan tabeallas 6.4. Tabealla 6.1 Doarjja sámi dutkamii 1993 rájes juhkkojuvvon duovdagiid mielde (milj. kruvdnun): Kultuvra ja servodat 52,0 Biras ja gárgedus 17,0 Industriija ja energiija 8,0 Biras ja dearvvasvuohta 1,5 Biobuvttadus ja náláštuhttin 0,3 Oktiibuot 78,8 Gáldu: Norgga dutkanráđđi Tabealla 6.2 Dorjojuvvon projeavttat 1993 rájes juhkkojuvvon fágaid mielde: Arkeologiija 6 Biofága 2 Etnologiija 1 Filosofiija 2 Historjá 4 IKT 4 Info- ja mediadieđa 2 Eanadoallofága 1 Girjjálašvuođadieđa 4 Pedagogihkka 2 Psykiatriija 2 Riektedieđa 7 Servodatdieđa 1 Sosialantropologiija 14 Sosialpsykologiija 1 Sosiologiija 6 Gielladieđa ja filologiija 11 Stáhtadieđa 2 Buohccedikšodieđa 1 Teknologiija 1 Teologiija ja oskkoldatdieđa 5 Zoologiija 2 Ekonomiija 2 Fágaidgaskasaš humanisttalaš ja servodatdieđalaš fágat 25 Oktiibuot 108 Gáldu: Norgga dutkanráđđi Tabealla 6.3 Dorjojuvvon projeavttat 1993 rájes juhkkojuvvon institušuvnnaid mielde: Romssa universiteahtta 42 Oslo universiteahtta 6 Norgga teknihkalaš-luonddudieđalaš universiteahtta 3 Birggona universiteahtta 2 Norgga eanadoalloallaskuvla 2 Searvegoddefakultehta 1 Sámi allaskuvla 4 Eará stáhtalaš allaskuvllaŧ 5 Sámi Instituhtta 6 Finnmárkkudutkan 3 NINA/NIKU 3 Dutkaninstituhtat2 4 Mánáidsuodjalusa gárgedanguovddáš (BUS) 3 Dávvirvuorkkát3 2 Iešguđetlágan eará institušuvnnat4 22 1Mielde leat Budejju, Áhkánjárgga (Narviikka) ja Romssa allaskuvla ovttain projeavttain guhtege, Finnmárkku allaskuvla 2 projeavttain 2Mielde leat NIBR, NORUT, NOVA ja NUPI ovttain projeavttain guhtege 3Mielde leaba Norgga álbmotmusea ja Várjjat sámi musea ovttain projeavttain goabbáge 4 Mielde leat máŋga institušuvnna, organisašuvnna, fitnodaga jna. Gáldu: Norgga dutkanráđđi Tabealla 6.4 Doavttergrádastipendiáhtat juhkkojuvvon institušuvnnaid mielde 2002s: Romssa universiteahtta 5 Norgga gávpot- ja guovlodutkama instituhtta (NIBR) 1 Budejju allaskuvla 1 Girkonjárgga buohcceviessu 1 Sámi allaskuvla 1 Sámi Instituhtta 1 Oslo universiteahtta 1 Birggona universiteahtta 1 Oktiibuot 12 Gáldu: Norgga dutkanráđđi Čakčat 2000 mearridii Dutkanráđđi viđajagi doaibmaplána sámi dutkamii. Plána vuođđuduvvá earret eará Dutkanráđi ja Sámedikki čielggadusaide sámi dutkama birra (vrd. čuoggáin 1.6.). Plána mielde galgá Dutkanráđđi bargat árjjálaččat váldit mielde sámi dutkama prográmmaidasas ja eará doaibmabijuidasas. Maiddái áigu bargat almmustuhttit dutkansurggiid mat leat uhccán čuvgejuvvon. Guovdil plánas lea Sámi dutkama prográmma, mii galgá leat doaimmas áigodagas 2001-2005. Dát prográmma oažžu vuos ruđaid Oahppo- ja dutkandepartemeanttas ja Gielda- ja guovlodepartemeanttas. Dutkanruđat prográmmas almmuhuvvojedje vuosttas geardde čakčat 2001 ja juhkkojuvojit 2002s. Almmuheapmi lei fáttáid dáfus govdat ja rabas. 22 ohcamuša bohte sisa 12 institušuvnnas, eatnašat Romssa universiteahtas ja Sámi Instituhtas. Masá bealli ohcamušain ledje fágaidgaskasaččat. Ovcci ohcamuššii mieđihuvvui doarjja. Dáid gaskkas lei juolludus Sámi Instituhttii plánet stuorra projeavtta sámegiela birra servodagas, ja fágaidgaskasaš projektii etnalaš gaskavuođaid birra Nordlánddas historjjálaččat gehččojuvvon Romssa universiteahtas, ja masa Árran julevsámi guovddáš ja Lofotmuseet servet. Projektii lea juolluduvvon 4,6 milj. kruvnnu juhkkojuvvon njealji jahkái. Sámi projeavttat mat eai heive Sámi dutkama prográmmii sáhttet árvoštallojuvvot eará osiin Dutkanráđis projeavtta fáttá ektui, sihke prográmmaid ja friddja projeaktadoarjaga siskkabealde. Ee. lea Dutkanráđđi globaliserenárjjaidis vuolde addán 4,3 milj. kruvnnu projektii The challenge of indigenousness: Politics of rights, resources and knowledge (Eamiálbmotvuođa hástalus: Rivttiid, valljodatváriid ja dieđu ja máhtu politihkka) Sámi dutkamiid guovddážis Romssa universiteahtas. Juksanmearri lea fágaidgaskasaš vuđđosa alde dutkat gažaldagaid mat gusket eamiálbmogiidda nugo dát leat boahtán albma iešguđet dásis, riikkaidgaskasaččat, riikkagottálaččat ja báikkálaččat. Prográmma Diehtogárgedeapmi dáru giellateknologiijai deattuha dutkama vai oažžu ovdan giellateknologalaš návccaid ja neavvuid iešguđet variántta sárdnojuvvon ja čállojuvvon dárogillii, nuppáldasat maiddái sámegillii. 6.4 Eamiálbmotfierpmádat 1997s ceggejuvvui eamiálbmotdutkama fierpmádatprojeakta Dutkanráđi doaibmabidjun sámi dutkama várás. Ruđat leat maiddái boahtán Gielda- ja guovlodepartemeanttas. Fierpmádat lea ovttasbargoprojeakta Romssa universiteahta, Sámi allaskuvlla ja Sámi Instituhta gaskkas. Ulbmilin lea leamaš ovddidit sámi dutkama ja eamiálbmotdutkama iešguđet birrasiid ja riikkaid dutkiid oktavuođa bokte vai dáinna lágiin arvvosmahttojuvvo bestemii ja ođđa dutkanprojeavttaide. Fierpmádaga dutkan lea organiserejuvvon čoahkášjoavkkuide main leat leamaš dutkit davviriikkain ja Canadas. Maiddái seminárat ja doavttergrádakurssat leat lágiduvvon. Čakčat 2001 dollojuvvui árvvoštallanseminára dábálaš projeaktaáigodaga loahpaheami olis. Gávnnahuvvui ahte fierpmádat lea dagahan mealgadii lassánan ovttasbarggu. Eanet dutkanprojeavttat ledje maid vuolggahuvvon, earret eará sámi giellateknologiijas. Dál leat vihtta čoahkášjoavkku álggahuvvon eamiálbmotfierpmádaga vuođul. Loahpparaporta lea ráhkaduvvon projeavttas, mii čujuha ahte lea vejolaš gárgedit buoret ja bevttolaččat ovttasbarggu oassálasti institušuvnnaid gaskii. Raporta báhkkoda fierpmádaga doaimma joatkima beales, vrd. čuoggáin 9.10.4. 6.5 Eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Dieđáhusas St.meld. nr. 21 (1999-2000) Menneskeverd i sentrum (St.dieđ. nr. 21 (1999-2000) Olmmošárvu guovddážis) evttohuvvui cegget gelbbolašvuođaguovddáža eamiálbmotvuoigatvuođaid várás Davvi-Norgii. Stuorradiggi guorrasii evttohussii. Guovddáš lea álggahuvvomin. Njuolggadusat galget mearriduvvot. Guovddáš, mii biddjojuvvo Guovdageidnui, galgá bargat duođaštemiin, gaskkustemiin, dieđihemiin ja fierpmádathuksemiin. Guovddáš sáhttá maiddái čujuhit gokko dárbbašuvvo ođđa dutkan, muhto ii galgga ieš doaimmahit dutkama. Guovddáža ruhtadit Gielda- ja guovlodepartemeanta ja Olgoriikkadepartemeanta searválaga. 6.6 Sámi arkiiva-, informašuvdna- ja dokumentašuvdnaguovddáš Sámi arkiivvas lea ovddasvástádus bargat sámi historjjálaš arkiivvaiguin. Sámi arkiiva lei ovdal organiserejuvvon projeaktan Sámi Instituhta vuolde ja álggahuvvui sierra vuođđudussan 1995s. Arkiiva galgá váfistit sámi dutkanmateriála ja dainna earret eará bálvalit institušuvnnaid mat galget doaimmahit dutkama. Sámi arkiiva lea plánemin bidjat arkiivva ovtta sadjái Sámi allaskuvllain ja Sámi Instituhtain oktasaš dieđadállui Guovdageidnui. Ođđajagemánu 1. 2002 rájes sirdojuvvui stáhtalaš hálddahanovddasvástádus Sámi arkiivva ovddas Kultuvra- ja girkodepartemeanttas Sámediggái. 7 Davviriikkalaš ovttasbargu 7.1 Álggahus Virgeoapmahašdásis lea leamaš bissovaš ovttasbargu sámi gažaldagaid hárrái Suoma, Ruoŧa ja Norgga gaskkas 1964 rájes «Sáme- ja boazodoallogažaldagaid davvirikkalaš ovttasbargoorgána» bokte. Sámiráđđi - davviriikkalaš sámeservviid ovttasbargoorgána - lei mielde 1984 rádjai. 90-logu mielde, dalle go sámiid álbmot válljen orgánat (sámedikkit) álggahuvvojedje sámiid deaŧalaččamus jietnaguoddin, uhcui almmatge ovttasbargoorgána mearkkašupmi. 1995s mearridedje golbma davviriikkalaš sámeministara bargagoahtit davviriikkalaš sámekonvenšuvnna guvlui. Dát čuovvoluvvui nu ahte davviriikkalaš bargojoavku mas maiddái sámedikkit ledje mielde, 1998s attii raportta mas sámekonvenšuvnna dárbu ja vuođus árvvoštallojuvvui. Ovttajienalaš bargojoavku gávnnahii ahte davviriikkalaš sámekonvenšuvnna bargu lea deaŧalaš ja berre jotkojuvvot. Lassin evttohii bargojoavku ahte sorjjasmeahttumit konvenšuvdnabarggus ráhkaduvvojit šiehtadallan- ja ráđđidanmekanismmat sámi gažaldagaid hárrái guovtti dásis: - politihkalaš dásis nu ahte sámeministarat ja sámediggepresideanttat gávnnadit oktii jagis - hálddahuslaš dásis nu ahte ráđđehusaid ja sámedikkiid virgeolbmuid/virgeoapmahaččaid bissovaš joavku gávnnada dávjjibut. Sámeministarat čuovvoledje evttohusaid. Jahkásaš oktasaščoahkkin ministariid ja sámediggepresideanttaid gaskkas lea dál álggahuvvon, ja hálddahuslaš dásis lea álggahuvvon «Davviriikkalaš sámi gažaldagaid virgeoapmahašorgána». Dáid čoahkkimiid válmmaštallanbargu lea addán ovttasbargoorgánii ođđa ja deaŧalaš doaimma. Ministtarčoahkkimis skábmamánus 2001 mearriduvvui nammadit áššedovdijoavkku ráhkadit davviriikkalaš sámekonvenšuvnna evttohusa. Áššedovdijoavkku mandáhtas lea oahppu ja dutkan máinnašuvvon oktan máŋgga duovdagis mii goit berre ásahallojuvvot konvenšuvnnas. Áššedovdijoavkku čielggadus galgá gárvánit juovlamánu 31. 2003. 7.2 Sámi Instituhtta (SI) Sámi Instituhtta Guovdageainnus lea leamaš doaimmas 1973 rájes. Dat lea sámi dutkama davviriikkalaš institušuvdna man váldosaččat Davviriikkaid Ministtarráđđi ruhtada. Instituhta ulbmilin lea nannet ja gárgedit sámi giela, kultuvrra ja servodateallima. SI deattuha sámegiela geavaheami doaimmastis. Buot davviriikkat leat ovddastuvvon SI stivrras. Golbma miellahtu nammaduvvojit Norgga, Ruoŧa ja Suoma Sámedikki evttohusaid mielde. Earáid nammada Davviriikkaid Ministtarráđđi. SI barggahii čakčat 2001 24 olbmo (19 jahkedoaimma), ja das lea jahkásaš budjeahttan šiega 10 milj. kruvnnu. 2002 ovddas lea Davviriikkaid Ministtarráđi vuođđojuolludus badjelaš 7 milj. kruvnnu. Instituhtta ohcá projeaktaruđaid iešguđetlágan gálduin, earret eará Dutkanráđis. Okta projeakta oažžu ruđaid Dutkanráđi prográmmas «Nuppástuvvi eanadat». Njealjejagi dutkanplána mearriduvvui 1998s, ja ođđa strategiijaplána lea gieskat mearriduvvon. Instituhta doaibma lea spaktan golmma fágalaš árjaduovdagii, servodatdutkamii, sámi gielladutkamii ja riektehistorjjálaš dutkamii. Instituhtas leat máŋga projeavtta buot árjaduovdagiid siskkabealde. Dutkama váldooasis lea buotsámi mihtilmasvuohta. Servodatdutkan gártá áiggelassii mearkkašahtti oassin SI doaimmas, ee. danne go projeavttaide oalle bures fitnašuvvá olggut ruhtadeapmi. SI:s lea sihke davviriikkalaš ja govddit riikkaidgaskasaš geahččanvuohki doaimmaidasas. Instituhtta oassálastá earret eará projektii «Sustainable Reindeer Husbandry» (Guoddinnávccalaš Boazodoallu) Arktalaš Ráđi vuolde. Dán olis lea okta dutki Ruoššas. Bargojuvvo maiddái čatnat doaimma lagabuidda universiteahtaide Romssas, Oulus Suomas, ja Luvlejus, Upmis ja Stockholmmas Ruoŧas ovttasbargan dihtii dutkama ja dutkibestema birra. Lassin lea álggahuvvon ovttasbargu sámi dutkama birra Gøteborga universiteahtain. SI áiggošii gárgedit fierpmádaga informašuvnna, dutkilonohallama ja mielbargiid bestema váste lunddolaš ovttasbargoinstitušuvnnaid gaskii. Namalassii deattuhuvvo dutkama gaskkusteapmi dán oktavuođas. Instituhtta oassálastá maiddái riikkaidgaskasaš eamiálbmotovttasbargui lagasguovlluin ja Eurohpas, ja eará osiin máilmmis. SI lea maiddái oassálastán EU ruhtadan projeavttaide mat gusket riektedutkamii ja gillii. Instituhtta lágida fágalaš semináraid, ja olggosaddá earret eará čálaráiddu «Dieđut». SI:s lea deaŧalaš rolla sámi dutkamis ja sámi dutkiid bestemis. Instituhta dutkiin leat njealjis nákkáhallan doavttirin 1997 rájes, ja juksanmearrin lea ahte eambbosat galget váldit doavttergráda lagamus jagiin. Institušuvdna bargá gárgedit eanet infrastruktuvradoaibmabijuid dutkama vuođusin. Earret eará lea sámi teakstabáŋkku bargu álggahuvvon. Teakstabáŋku sisdoallá jietna- ja teakstamateriála digitaliserejuvvon hámis, mii galgá dahkat vuđđosa sámi gielladutkamii, muhto mii maiddái šaddá ávkin eará dutkamii. SI lea maiddái álggahan ovdaprojeavtta sámi servodatdieđalaš diehtovuođu gárgedeami dihtii. Duogážin lea lassánan fuopmášupmi kvantitatiiva dieđuide sámi servodatdilálašvuođaid hárrái ja dárbu buoridit dálá dieđuid dábuhanvejolašvuođa. Danne lea projeavtta háhkun láhčit dilálašvuođaid sámiguoski statistihka diehtovuođu gárgedeapmái ja doaimmaheapmái, mii sáhttá geavahuvvot sámi servodatdutkamis ja servodatplánemis. Diehtovuođđu lea maiddái oaivvilduvvon gokčat sámi almmolašvuođa, báikkálašservodagaid ja oahpahusa jna. diehtodárbbu (vrd. čuoggáin 9.10.5). Davviriikkaid Ministtarráđđi lea ávžžuhan Sámi Instituhta álggahit lagat ovttasbarggu Sámi allaskuvllain. Ministtarráđđi lea dál guorahallamin davviriikkalaš ovttasbarggu, dán vuolde ministtarráđi vuollásaš davviriikkalaš alit oahppo- ja dutkaninstituhtaid organiserema, čatnasanhámi ja ruhtadeami. Boahttevaš organiserema čielggadeapmi vurdojuvvo 2002 mielde. SI:i maiddái guoská dát proseassa. 7.3 Davviriikkalaš lonohallanprográmmat Oassin davviriikkalaš ovttasbarggus leat Davviriikkaid Ministtarráđi olis álggahuvvon prográmmat lasihit studeanta- ja oahpaheaddje-/dutkilonohallama. Norplus-prográmma bokte juhkkojuvvojit stipeanddat studeanttaide váldit osiid oahpus eará davviriikkas. Prográmma lea maiddái oaivvilduvvon oahpaheaddjelonohallamii. Sámi allaskuvla oassálastá ovdamearkka dihtii Norplus-fierpmádahkii Suoma ja Ruoŧa universiteahtaiguin sámi gielas. Nordmål lea davviriikkalaš giellaáddejumi prográmma. Dat siskkilda maiddái projeavttaid sámegiela birra. Romssa universiteahtta lea ee. oassálastán guovtti diekkár projektii. Davviriikkalaš Dutkioahppoakademiija (NorFa) lea doarjjaortnet davviriikkalaš dutkioahpu ja dutkijohtaleami ovttasbarggu várás. Lea maiddái álggahuvvon stipeandaortnet baltalaš riikkaid ja Orjješdavvi-Ruošša várás man áigumuššan lea veahkehit guhkesáiggi gelbbolašvuođagárgedemiin ja fierpmádathuksemiin Davviriikkaid ja davviriikkalaš lagasguovlluid gaskkas. 8 Riikkaidgaskasaš ovttasbargu olggobealde Davviriikkaid 8.1 Álggahus Eamiálbmotgažaldagat leat internašunaliserejuvvon, ja lea lassáneaddji dárbu ovttasbargat riikkaidgaskasaččat oahpu ja dutkama birra eamiálbmotgeahččanvuogi vuođul. Maŋimuš jagiin lea riikkaidgaskasaš doaibma maiddái nannejuvvon sámi dutkamis. Norgga oahppo- ja dutkaninstitušuvnnain lea erenoamáš rolla riikkaidgaskasaš dutkanovttasbarggus eamiálbmotdutkama gelbbolašvuođa bokte mii dáppe lea huksejuvvon. 8.2 Arktalaš ráđđi Arktalaš ráđđi (Arctic Council) vuođđuduvvui 1996s ovttasbargoorgánan, ja siskkilda dan vihtta davviriikka, ja USA, Canada ja Ruošša. Arktalaš guovlluid eamiálbmotorganisašuvnnat sáhttet oažžut stáhtusa bissovaš searvideaddjin. Ee. Sámiráđis lea dát stáhtus. Arktalaš ráđđi galgá veahkehit ovddidit birasovttasbarggu ja guoddinnávccalaš gárgedusa davviguovlluin. Guovttejagi projeakta boazodoalu birra, mii lea lágiduvvon ráđi olis ja ruhtaduvvon Olgoriikkadepartemeantta ja Eanadoallodepartemeantta bokte, loahpahuvvo 2002 loahpas. Projeakta lea biddjojuvvon Sámi dutkamiid guovddážii Romssa universitehttii. 8.2.1 Arktalaš universiteahtta Arktalaš universiteahta (University of the Arctic) lea Arktalaš ráđđi álggahan arktalaš guovllu universiteahtaid ja allaskuvllaid fierpmádatovttasbargun. Ovttasbargu lea namalassii oaivvilduvvon arktalaš dutkamii ja oahpaheaddje- ja studeantalonohallamii. Gávcci iešguđet riikka, Norgga, Ruoŧa, Suoma, Islándda, Ruošša, USA ja Ruonáeatnama, alitoahpponstitušuvnnat oassálastet fierpmádahkii. Arktalaš eamiálbmogiin lea guovdilis sadji ovttasbarggus. Romssa universiteahtta, Sámi allaskuvla ja Sámi Instituhtta oassálastet ovttasbargui. Sierra johtalanprográmma Arktalaš universiteahta vuolde, gohčoduvvon North2north, álggahuvvo 2002s ja bistá 2005i. 8.3 Eamiálbmotgažaldagaid forum Forum eamiálbmotgažaldagaid várás veahkkebargguin lea projeakta masa Olgoriikkadepartemeanta ja NORAD leat dahkan álgaga. Forum lea dáža, sámi ja riikkaidgaskasaš dutkanbirrasiid, veahkkebargobirrasiid ja beroštusorganisašuvnnaid gávnnadanbáiki dovddiiduslonohallama ja gelbbolašvuođahuksema dihtii. Čállingoddi lea biddjojuvvon Sámi dutkamiid guovddážii Romssa universitehttii. Konfereansa «Competence Building and Indigenous Peoples» (Gelbbolašvuođahuksen ja eamiálbmogat) dollojuvvui foruma olis čakčat 2001. 8.4 Lonohallanprográmmat Máŋga oppalaš riikkaidgaskasaš oahppoprográmma leat čuožžovaččat ovttasbargui sámi giella-, kultur- ja servodatgažaldagaid hárrái. EU-prográmmat Sokrates ja Leonardo da Vinci sáhttet adnojuvvot sámiguoski oahppoovttasbargui. Leonardo da Vinci, mii lea fidno- ja profešuvdnaoahpu prográmma, siskkilda ovttasbarggu oahppoinstitušuvnnaid ja ealáhuseallima gaskkas (gaskaboddosaččat bidjat oahppo- dahje bargodillái nuppi sadjái, lonohallama, geahččaladdanprojeavttaid), ja Sokrates lea prográmma dábálašoahpaheaddjeohppui buot dásiin. Alit oahppooassi prográmmas gohčoduvvo Erasmus, ja siskkilda studeanta- ja oahpaheaddjelonohallama ja fágalaš gárgedanbarggu. Eanaš alit oahppoinstitušuvnnat oassálastet Sokrates-Erasmus-prográmmii. Maiddái lea álggahuvvon doarjjaortnet gárgedusriikkaid ja Gaska- ja Nuorta-Eurohpa studeanttaid ohppui (Earreprográmma). Juohke jagi dat addá doarjaga gárgedusriikkaid ja Gaska- ja Nuorta-Eurohpa studeanttaide vai besset váldit alit oahpu Norggas. Eanaš universiteahtat ja allaskuvllat oassálastet Earreprográmmii, mii ee. galgá adnojuvvot váldit vuostá ruošša sámi studeanttaid. Romssa universiteahtta ja eanaš allaskuvllat main lea sámi oahppu oassálastet dasa lassin Barentsplusprográmmii, sierra lonohallanprográmmii mii álggahuvvui 1995s ja mii addá doarjaga studeanta- ja oahpaheaddjelonohallamii ja fágalaš gárgedanbargui. 9 Gárgedeapmi ovddasguvlui - ulbmilat ja doaibmabijut 9.1 Álggahus Viidáset diehtogárgedeapmi lea ovdehussan vai sámi servodat galgá sáhttit seailluhit ja gárgedit identitehtas, gielas ja kultuvrras ja oažžut guoddinnávccalaš ealáhusgárgedeami. Danne leage juksanmearrin nannet sámi oahpu ja dutkama, lasihit sámi studeanttaid bestema ja addit lasi dieđu sámi servodatdilálašvuođaid ja sámi kultuvrra birra oassin ollislaš gelbbolašvuođahuksemis. Erenoamážit deattuhuvvo sámi giela seailluheapmi ja nannen vuođusteaddji ovdehussan iešáddejupmái ja identitehtii ja gullevašvuhtii iežas servodahkii. Sámi vuođđodutkama ja dutkioahpu vuoruheapmi lea oassin ráđđehusa oppalaš dutkama lasihanplánas. Sámi oahpus ja dutkamis leat erenoamáš hástalusat mat gusket demográfalaš dilálašvuođaide. Dát gusto erenoamážit ohppui ja dutkamii mas sámegiella lea mearriduvvon oahpahus- ja dutkangiellan. Máŋgga institušuvnnas leat fágabirrasat main leat váttisvuođat studeantabestemiin ja/dahje dieđalaš bargiid bestemiin. Dálá dilis lea paradoksa ahte dat institušuvdna mas lea alimus dieđalaš gelbbolašvuohta sámegielas, Sámi allaskuvla, dušše addá oahpu dán fágas vuolit dásis ja dainna das váilu dutkioahppu, ja Romssa universiteahtas, mas lea hámolaš váldi addit oahpu bajimus dásis, leat deavddekeahtes professoráhtat ja dainna ii leat alddes dieđalaš bajimusgelbbolašvuohta. Ráđđehus atná deaŧalažžan ahte dáhpáhuvvá dutkan sámegillii institušuvnnain main lea čielga sámi gullevašvuohta ja mat vuosttažettiin leat sámi institušuvnnat. Dát gusto erenoamážit Sámi allaskuvlii, muhto maiddái Sámi Instituhttii mii dál lea Davviriikkaid Ministtarráđi vuollásaš. Seammás lea deaŧalaš ahte dáhpáhuvvá sámi dutkan Romssa universiteahtas, gos diekkár dutkan dáhpáhuvvá máŋggafágalaš oktavuođas. Oahppo- ja dutkanpolitihkalaččat šaddá álo hástalussan fuolahit ahte vánes resurssain ávkkástallojuvvo buoremus lági mielde, seammás go eará deaŧalaš deasttat áimmahuššojuvvojit. Dán oktavuođas lea mearrideaddji mávssolaš sámi ohppui ja dutkamii ahte gárgeduvvo lagat ovttasbargu dáid guoskevaš institušuvnnaid gaskii. Doaibmabijut : Ráđđehus atná dettolažžan ahte ovttasbargu oahppo- ja dutkandoaimmaheaddji institušuvnnaid gaskkas nannejuvvo, ja áigu dahkat álgaga čađahit čielggadanbarggu, mas lea čatnasupmi dan golmma institušuvdnii Sámi allaskuvlii, Sámi Instituhttii ja Romssa universitehttii, mii galgá árvvoštallat iešguđetlágan organisatuvrralaš rámmaid fágalaš ovttasbarggu gárgedeapmái, dán vuolde hálddahuslaš searveorganiserenhámiid. 9.2 Romssa universiteahtta 9.2.1 Universiteahta strategiijaplána Sámi dutkan, fágaidgaskasaš ovttasbargu ja oahpahus mii guoská sámi čuolbmabidjamiidda, lea Romssa universiteahta váldoárjaduovdda. Universiteahta stivra lea 2000s mearridan ođđa ja viiddisis strategiijaplána dán bargui áigodahkii 2000-2010. Plána áigumuššan lea nannet sámegiela, buoridit dutkama rámmaeavttuid, oahpahusa ja bestema, ja buoridit informašuvnna ja institušvdnaovttasbarggu. Dát doaibmabijut leat earret eará evttohuvvon vuoruhuvvot plánas: - universiteahta eamiálbmotguovddáža huksen - fakultearagaskasaš dutkanprográmmat - sámi tematihka bestenvirggiid juolludeapmi - álggahit luovusoastinortnegiid vuolggahan dihtii ođđa fágaidgaskasaš dutkanprográmmaid - eamiálbmotdutkamiid Bachelor- ja Masterprográmma gárgedeapmi - sámi studeanttaid besten - sámi kulturdieđu lohkanbadjeoahpu bissovažžan dahkan - sámegiella duođalaš gelbbolašvuohtan dieđalaš virggiide nammadeamis - nannet rámmaeavttuid sámegiela geavaheapmái Universiteahtta lea mearridan juolludit 1 milj. kruvnnu jahkásaččat vihtta jagi ovddasguvlui álggahan dihtii doaibmabijuid mat leat sámi strategiijaplánas. Sámi dutkamiid guovddáš oažžu ovddasvástádusa vuoruhit ja čuovvolit doaibmabijuid. Easkkaálgioahppu sámegielas bargiide ja studeanttaide vuoruhuvvo vuosttas doaibmabidjun man ulbmilin lea ovddidit sámi kultuvrra áddejumi ja árvvusatnima ja seammás bajidit sámegiela árvvu dutkangiellan. Universiteahtta ii ane almmatge vejolažžan ollašuhttit strategiijaplána universiteahta dábálaš budjeahttarámma siskkabealde, ja lea ohcan liigejuolludusa guoskevaš departemeanttain. 9.2.2 Riikkagottálaš ovddasvástádus Romssa universiteahtas galgá ain lea váldoovddasvástádus oahpus ja dutkamis sámi veahkadaga várás govdes fágagirjju siskkabealde. Universiteahtas galgá leat ovddasvástádus máŋgga profešuvdnaoahpus, vierisgielain, servodatfágas, reálafágain jna. Universiteahta dutkanbiras lea dál riikkagottálaččat, ja muhtun duovdagiin riikkaidgaskasaččat, sámi gažaldagaid ja eamiálbmot- ja veahádatgažaldagaid dutkamiid guovddášbáiki. Dán vuođul lea lunddolaš ahte universiteahtta oažžu riikkagottálaš ovddasvástádusa eamiálbmotguoski dutkamis, oahpus ja gaskkusteamis, ja maiddái sámegielas. Dutkioahppu man áigumuššan lea áimmahuššat sámi dimenšuvnna ja perspektiivva universiteahta fágaduovdagiin šaddá opparat guovdilis dahkamuššan. Universiteahtta lea 2001 ožžon guokte stipendiáhttavirggi mat leat bealljemerkejuvvon sámi dutkiohppui. Universiteahtta lea mearridan ahte nubbi virgi galgá almmuhuvvot boazodollui guoski dutkama várás oassin boazodollui guoski dutkama guovddáža huksemis, ja nubbi virgi almmuhuvvo viidát oppalaš sámi- ja eamiálbmotguoski stipeandan. Departemeanta áigu maiddái ođđa bestenvirggiid boahttevaš juolludemiin oassin ráđđehusa dutkanlasihanplánas bealljemerket virggiid sámi dutkamii mađe muddui dat adnojuvvo dárbbašlažžan. Ovdehuvvo almmatge maiddái ahte universiteahtta ieš rabas bestenvirggiid juogedettiin ja ođđasisjuogedettiin fuolaha áigeguovdilis fágaduovdagiin oassin universiteahta iežas vuoruheamis dán duovdaga. Veahkehan dihtii ollašuhttit strategiijaplána áigu departemeanta árvvoštallat addit universitehttii ruđaid jahkásaš budjeahttajuolludusas. Supmi sturrodat ferte árvvoštallojuvvot. 9.2.3 Sámegiella Universiteahtta lea dál áidna institušuvdna mii addá oahpu sámegielas váldofága-/doavttergrádadásis. Fága doaibma universiteahtas dakkár fakulteara oktavuođas mas iešguđetlágan fágasuorggit oktiibuot gártet nana gielladieđalaš birasin mat guđet guoibmáseaset leat ávkkálaččat. Danne lea deaŧalaš ahte fága maiddái bisuhuvvo universiteahtas. Sámegiela viidáset gárgedeapmi ja seailluheapmi, mas maiddái leat mielde oarjelsámegiella ja julevsámegiella main leat uhca birrasat, ferte leat guovddážis. Seamma gusto sámegiela gárgedeapmái dieđalaš giellan. Universiteahtas galgá dán vuođul ain leat erenoamáš ovddasvástádus sámegiela dutkioahpus. Lagas ovttasbargu berre leat Sámi allaskuvllain ja Budejju ja Davvi-Trøndelága allaskuvllain. Dát ovdeha ahte institušuvnnas alddes lea doarvái gelbbolašvuohta fágas bajimusdásis. Doaibmabijut : Romssa universiteahtas galgá leat riikkagottálaš ovddasvástádus eamiálbmotguoski dutkamis, oahpus ja gaskkusteamis, maiddái sámegielas. Ovdehuvvo ahte universiteahtas lea lagas ovttasbargu Sámi allaskuvllain ja eará čuožžovaš institušuvnnaiguin. : Oassin ráđđehusa dutkama oppalaš lasihanplánas oažžu universiteahtta juolluduvvot bestenvirggiid mat leat bealljemerkejuvvon sámiguoski fágaduovdagiidda. Dutkioahppu dáid fágaduovdagiin lea opparat guovdilis dahkamuššan universitehttii. : Dábálaš budjeahttajuolludeamis áigu departemeanta árvvoštallat addit universitehttii ruđaid doibmiibidjat institušuvnna sámi oahpu ja dutkama strategiijaplána. 9.3 Sámi allaskuvla Sámi allaskuvlla lea sámi čoahkášguovllus. Sámi allaskuvla lea maiddái áidna alit oahppoinstitušuvdna Norggas mii lea ollásit sámegielat. Oahpahus lea eanaš sámegillii, ja sámegiella lea maiddái mearriduvvon institušuvnna hálddahuslaš giellan. Universiteahtaid ja allaskuvllaid lága nuppástuhttinevttohusas lea dál mearkkašeamis evttohuvvon nannejuvvot ahte Sámi allaskuvllas galgá leat seamma lágan ovddasvástádus sámegielas go eará oahppoinstitušuvnnain lea dárogielas, nappo ovddasvástádus nannet sámi giellakultuvrra ja seailluhit ja viidásetgárgedit sámi fágaterminologiija. Čujuhuvvo Ot.prp. nr. 40 (2001-2002) nuppástusaid birra lágas miessemánu 12. 1995 nr. 22 universiteahtaid ja allaskuvllaid birra ja lágas suoidnemánu 2. 1999 nr. 64 dearvvasvuođabargiid birra. Sámi allaskuvlla gárgedeapmi viidáseappot lea danne mávssolaš veahkkin hukset ja nuppástuhttit sámi servodaga vuođđoealáhuservodagas ođđaáigásaš diehtoservodahkan. Viidáset huksen ferte liikká vuođđuduvvot bestenvuđđosa realisttalaš árvvoštallamii, sihke studeanttaid ja fágaolbmuid dáfus. Allaskuvlla dieđalaš bargit leat álggaheami rájes 1989s eanet go duppalduvvan. Lunddolaš lea geahččat viidáset gárgedeami ođđa 10-jagi áigodaga vuollái, goas galggašii nannet namalassii fágasurggiid main allaskuvllas lea erenoamáš gelbbolašvuohta. 9.3.1 Sámegiella Dál lea stuorra ja lassáneaddji dárbu kandidáhtaide geain lea nana sámegielmáhttu. Ain váilot sámegielat ovdaskuvlaoahpaheaddjit ja oahpaheaddjit mánáidgárddis ja vuođđoskuvllas, ja alit oahppoinstitušuvnnain leat váttisvuođat oažžut olbmuid virggiide mat gáibidit dieđalaš gelbbolašvuođa. Iešguđetlágan servodatsurggiin lea lassáneaddji dárbu guovttegielat kandidáhtaide. Dat gusto goit maiddái gielddalaš ja fylkkagielddalaš orgánaide mat leat geatnegahttojuvvon doaibmat guovttegielagin, muhto maiddái Sámedikki ja dan vuolit orgánaid álggaheapmi lea mielddisbuktán stuorra dárbbu bures gelbbolaš bargiide. Maŋimuš logi jagis leat eatnat kandidáhtat čađahan sámegiela vuolit dási loahppaiskosa oassin cand.mag.grádas ja maiddái oahpaheaddjeoahpus. Sakka hárvvibut leat váldán sámegiela váldofágaloahppaiskosa mii lea dárbbašlaš vuođus mannat viidáseappot doavttergrádaohppui ja akademalaš karrierii. Danne leat dál hárve olbmot geain lea dieđalaš gelbbolašvuohta bajimusdásis sámegielas akademalaš máilmmis, ja váttis lea oažžut olbmuid professoráhtaide dán fágaduovdagii. Sámi allaskuvla lea dat institušuvdna mas Norggas dál lea alimus dieđalaš gelbbolašvuohta, dan botta go eará institušuvnnain leat rabas professoráhtat orron deavddekeahttá máŋggaid jagiid. Maŋimuš jagiin lea dahkkojuvvon stealládat sámi fágagiela gárgedeapmái máŋgga fágaduovdagis, muhto lea mearrideaddjin ahte sámegiella ain gárgeduvvo guovdilis osiin dutkan- ja oahppoduovdagis. Sámi allaskuvla lea álggaheami rájes dahkan stuorra barggu fágaterminologiija gárgedemiin institušuvnna iešguđet fágaduovdagis. Sámegiela sajáiduhttin dieđagiellan lea almmatge guhkesáigásaš bargu mii gáibida bistevaš árjjaid. Allaskuvllas adnojuvvo leamen čoavddarolla dán duovdaga viidásetgárgedeamis. Ráđđehus oaivvilda ahte Sámi allaskuvla berre oažžut riikkagottálaš ovddasvástádusa sámegiela gárgedeamis dieđafágan. Dát ovddasvástádus siskkilda buot giellajoavkkuid, sihke davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjelsámegiela. Ovdehuvvo ahte allaskuvllas lea lagas ovttasbargu eará guoskevaš alit oahppoinstitušuvnnaid fágabirrasiiguin. Sámi Instituhtas Guovdageainnus lea sámi gielladutkan oktan árjaduovddan. Boahttevaš oktiisajusteamis láhččojuvvojit vejolašvuođat álggahit bissovaččabut organiserejuvvon ovttasbarggu dán guovtti institušuvnna gaskkas (vrd. čuoggáin 9.9.). Dat sáhttá dahkkojuvvot nu ahte Sámi allaskuvllas álggahuvvojit oalgevirggit Sámi Instituhta virgehasaide. Go lea dohkálaš dieđalaš gelbbolašvuohta, de sáhttá guoskevaš virgáduvvot professor II-virgái. Dát dagaha ahte buohkanas sámi gielladutkanbiras Guovdageainnus nannejuvvo mealgat ja eahpitkeahttá šaddá gievrramus fágabirasin riikkas. Doaibmabijut : Ráđđehus doarju ahte Sámi allaskuvla oažžu riikkagottálaš ovddasvástádusa áimmahuššat ja gárgedit sámegiela dieđafágan. Allaskuvlla fágabiras galgá nannejuvvot juolludemiin ruđaid stipendiáhttavirggiide ja professor II-virggiide. Ulbmilin lea nannet birrasa vai sámegiella galgá sáhttit álggahuvvot alit dásis (mastergrádan) mii lea vuođusin sáhttit juolludit doavttergráda. Ovdehuvvo dalle ahte boahttevaš fápmudanorgána árvvoštallá allaskuvlla dieđalaš gelbbolašvuođa deavdit fágalaš eavttuid mat mearriduvvošežžet. 9.3.2 Duodji Sámi duodji lea álggahuvvon váldofágan Oslo allaskuvllas ovttasbarggus Sámi allaskuvllain, muhto fága lea dušše ásahuvvon vuođofágadásis Sámi allaskuvllas. Uhccán studeanttaid geažil eai leat Oslo allaskuvllas leamaš váldofágastudeanttat maŋimuš 8-10 jagi. Sámi allaskuvla bidjan árjjaid gelbbolašvuođahuksemii ja lea suige dat institušuvdna dál mas lea alimus sierragelbbolašvuohta dán fágaduovdagis. Allaskuvlla lea giđđat 2002 virgádan vuosttasamanuenssa geas lea doavttergrádagelbbolašvuohta fágas. Okta stipendiáhta virgehas lea vel guođđan sisa dutkosa doavttergráda árvvoštallamii. Dán vuođul lea lunddolaš ahte Sámi allaskuvla oažžu váldoovddasvástádusa fágas ja dainna maiddái riikkagottálaš ovddasvástádusa oahpahit kandidáhtaid alit dásis. Sámi allaskuvlla fágabiras ferte nannejuvvot ruđaid juolludemiin bissovaš virggiide, dahje bestenvirggiide mađe muddui orru dárbbašlaš deavdit gáibádusaid álggahit fága alit dásis (mastergráda). Ovttasbargu Oslo allaskuvllain berre jotkojuvvot, muhto duoji váldofága heaittihuvvo hámolaččat Oslo allaskuvllas. Duollet dálle lea evttohuvvon davviriikkalaččat čielggadit oktasaš davviriikkalaš dáiddaoahpu álggaheami. Jurdda diekkár oktasaš dáiddaoahpu birra ságaškuššojuvvo dál davviriikkalaš oktavuođas. Čoahkkimis golmma davviriikka sámeministariid ja sámediggepresideanttaid gaskkas skábmamánus 2001 mearriduvvui ahte Davviriikkalaš sámi gažaldagaid virgeoapmahašorgána galgá árvvoštallat leago áigeguovdil čielggadit gažaldaga vel eambbo. Gažaldat oktasaš davviriikkalaš sámi dáiddaoahpu birra gieđahallojuvvo guoskevaš davviriikkalaš ovttasbargoorgánain ovdal go ráđđehus dahká áššái oaivila. Doaibmabijut : Sámi allaskuvlla fágabiras galgá nannejuvvot vai sámi duodji sáhttá álggahuvvot alit dásis allaskuvllas. Duoji váldofága heaittihuvvo seammás hámolaččat Oslo allaskuvllas. 9.3.3 Fágalaš govdodaga gárgedeapmi Vaikko vel Sámi allaskuvllas lea erenoamáš ovddasvástádus addit oahppofálaldagaid namalassii oaivvilduvvon sámi veahkadahkii, de ii sáhte allaskuvla gokčat buot fágaduovdagiid. Maiddái Sámi allaskuvla ferte doaibmat Norggafierpmádaga siskkabealde gos sihke ovttasbargu institušuvnnaid gaskkas ja bargojuohku daid gaskkas leat deaŧalaš oasit. Sámi allaskuvla ferte bargat dan guvlui ahte addá oahppofálaldagaid main das leat erenoamáš ovdehusat ja gelbbolašvuohta. Ráđđehus lea positiivvalaš evttohussii dihto fágalaš viiddideami birra. Goit lea deaŧalaš ahte álggahuvvojit oahput mat maiddái sáhttet geasuhit dievdostudeanttaid. Sáhttá danne leat áigeguovdil addit liigeruđaid luonddugeavaheami ja valljodatvárrehálddaheami modulaid álggaheapmái. Ávžžuhuvvo ovttasbargat Romssa universiteahtain mii álggaha arktalaš eanadoalu ja luonddugeavaheami oahpu 2002 čavčča rájes. Sáhttá maiddái leat áigeguovdil addit doarjaga álggahemiide servodatfágaid siskkabealde, ja dalle lagas ovttasbarggus Sámi Instituhtain mas lea viidát gelbbolašvuohta fágaduovdagis. Doaibmabijut : Ráđđehus doarju Sámi allaskuvlla dihto fágalaš govddideami, ovdamearkka dihtii luonddu- ja valljodatvárrehálddaheami modulaid ja muhtun servodatfágaid álggahemiin. 9.3.4 Fágalaš dási gárgedeapmi - stáhtusa nuppástuhttin dieđalaš allaskuvlan Mjøs- ja Nergård-lávdegotti čielggademiid guovdilis evttohusat čatnasit evttohusaide Sámi allaskuvlla nannema ja gárgedeami birra dieđalaš allaskuvlan. Nergård-lávdegoddi oaivvilda ahte Sámi allaskuvla álggu rájes juo lea doaibman dieđalaš allaskuvlan erenoamáš ovddasvástádusa geažil mii das lea sámi oahpaheaddjeoahpus. Mjøs-lávdegoddi evttoha dilálašvuođaid láhčit nu ahte allaskuvla sáhttá gárgeduvvat fápmuduvvon dieđalaš allaskuvlan. Dieđalaš allaskuvla gullá universiteahttasuorgái ja dan dovdomearkan lea ahte dat - lágida váldosaččat profešuvdnaoahpu, oktan iešguđetlágan lohkansurggiiguin - addá oahpu vuođđodásis gitta bajimusdássái fágaduovdagiiddis siskkabealde, maiddái doavttergrádaoahpu - doaimmaha mearkkašahtti mađe dutkama mii lea bissulis dutkioahpu vuođus Dasa lassin lea das áinnas riikkagottálaš ovddasvástádus oahpus, juogo nu ahte dat lea okto fágaduovdagis dahje nu ahte leat dušše moadde institušuvnna mat addet bajimusoahpu guoskevaš suorggis. Go okta allaskuvla muhttašuvvá dieđalaš allaskuvlan, de ferte atnit seamma gáibádusaid go dalle go muhttašuvvá universiteahttan - earret govdodatgáibádusaid. Dát čuovvu maiddái Mjøs-lávdegotti árvalusa. Ferte deattuhit nanusvuođa ja kvaliteahta dutkandoaimmain ja bissulvuođa dutkioahpus guoskevaš profešuvdnaoahpu váldosurggiin. Dát máksá ahte institušuvdna ferte leat joavdan dakkár dássái ahte dat ieš nákce addit dutkioahpu ja addit doavttergráda. Stáhtusa nuppástuhttin dušše danne go Sámi allaskuvllas lea guovddášdoaibmaovddasvástádus sámi oahpaheaddjeoahpus ii leat áigeguovdil. Juos allaskuvlla stáhtus galgá sáhttit nuppástuhttojuvvot, de ferte dat lea gárgedan dohkálaš gelbbolašvuođa fágaduovdagiin mat leat erenoamážat Sámi allaskuvlii. Departemeanta oaivvilda gelbbolašvuođa erenoamáš sámiguoski fágain nugo sámi gielas ja duojis sáhttit dahkat vuđđosa dieđalalaš allaskuvlla stáhtusii áiggi vuollái. Institušuvdnajuohkin ja stáhtusa nuppástuhttin bohciidahttá sihke fágalaš ja politihkalaš gažaldagaid. Allaskuvlla gelbbolašvuohta ferte leat árvvoštallojuvvon boahttevaš fápmudanorgánas ovdal go stáhtus sáhttá nuppástuhttojuvvot. Stáhtusa nuppástuhttin lea sorjavaš fápmudanorgána positiiva fágalaš árvvoštallamis eavttuid ja standárddaid mielde maid departemeanta mearrideš universiteahtta- ja allaskuvlalága ođđa mearrádusaid láhkavuđđosiin. Mearridanváldi lea seamma lága mielde biddjojuvvon Gonagassii. Doaibmabijut : Ráđđehus doarju ahte Sámi allaskuvla nannejuvvo nu ahte allaskuvlla stáhtus sáhttá nuppástuhttojuvvot dieđalaš allaskuvlan. Ovdehuvvo ahte dábálaš meannudanvuohki stáhtusa nuppástuhttinohcamušaid gieđahallama hárrái čuvvojuvvo. Dat mearkkaša ahte ohcamuš Sámi allaskuvllas vuos ferte gieđahallojuvvot fápmudanorgánas mii árvvoštallá leatgo fágalaš eavttut devdojuvvon. 9.3.5 Oahpaheaddjeoahppu Sámi allaskuvllas lea 1994 rájes, dalle go guovddášdoaibmaortnet álggahuvvui Norggafierpmádagas, leamaš guovddášdoaibmaovddasvástádus sámi oahpaheaddjeoahpus. Dat mearkkaša ee. ahte allaskuvllas lea leamaš ovddasvástádus buohtalastimis ja fierpmádathuksemis guovtti eará institušuvnna ektui maidda lea biddjojuvvon ovddasvástádus sámi oahpaheaddjeoahpus, Budejju ja Davvi-Trøndelága allaskuvla. Bargojoavku man Norggafierpmádatráđđi lea nammadan, lea evttohan ahte guovddášdoaibmaortnet heaittihuvvo dálá hámis ja lonuhuvvo buoret vuogádagain riikkagottálaš vuoruhemiide dán suorggis. Departemeanta áigu árvvoštallat mo eará fierpmádathuksema, profilerema, fágagárgedeami jna. arvvosmahttinortnegat sáhttet boahtit guovddášdoaibmavuogádaga sadjái. Departemeanta rehkenastá goitge ahte Sámi allaskuvllas ain galgá leat riikkagottálaš ovddasvástádus sámi oahpaheaddjeoahpus nugo ovdalge, ja maiddái institušuvnnaid buohtalastinovddasvástádus áigeguovdilis fágain/fágaduovdagiin ja dainna maiddái ovddasvástádus institušuvnnaid oktavuođadoallamis ja fierpmádathuksemis. Dárkilet máinnašumi hárrái Sámi allaskuvlla ja Budejju ja Davvi-Trøndelága allaskuvllaid oahpaheaddjeoahpu fágalaš sisdoalu ja organiserema birra čujuhuvvo St.dieđáhussii nr. 16 (2001-2002) Om ny lærerutdanning Mangfold - krevende - relevant (Ođđa oahpaheaddjeoahpu birra Máŋggadáfotvuohta - gáibideaddji - čuožžovaš). Sámi allaskuvla lea besten dihto logu studeanttaid oahpaheaddjeohppui eará davviriikkain. Sámeministariid ja sámediggepresideanttaid čoahkkimis skábmamánu 7. 2001 nannejuvvui ahte Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahppu addá gelbbolašvuođa virgáduvvat oahpaheaddjin maiddái Ruŧŧii ja Supmii. 9.3.6 Studeantabesten Sámi allaskuvlla viidáset gárgedeami ovdehussan lea ahte bestendilli buoriduvvo vai institušuvdna nagada deavdit mearriduvvon doaibma- ja boađusgáibádusaid. Allaskuvlla sisaváldima sámegielmáhtu gáibádus mielddisbuktá eahpitkeahttá ahte bestenpotensiála ráddjejuvvo. Adnojuvvo dattetge mávssolažžan bisuhit gáibádusa vai allaskuvlla identitehta seailluhuvvo. Allaskuvla ferte almmatge árvvoštallat geavahit dán giellagáibádusa boahttevaš studeanttaid dábuhanvejolašvuođa vuođul. Máŋga buvttadahkki sáhttet mielddisbuktit eambbo ohcciid ja dainna buoret bestendili. Sisaváldin duohtagelbbolašvuođa vuođul oahppojagis 2001/2002 lea váikkuhan, erenoamážit ovdaskuvlaoahpaheaddjeohppui. Stuorra oassi rávis sámi veahkadagas eai deavdde dábálaš lohkangelbbolašvuođa hámolaš gáibádusaid. Allaskuvlii šaddá deaŧalaš dahkamuššan bargat juksat dán ulbmiljoavkku. Gáiddusoahpahusa ja oasseáiggeoahpu vuoruheapmi lea máŋgga institušuvnnas váikkuhan ohcciid lohkui. Eanet ja eanet rávisolbmot, geain leat bearašgeatnegasvuođat ja illá sáhttet fárret alit oahpu váldima dihtii, leat almmuhan lávdaduvvon oahpuide. Sámi allaskuvla berre eambbo árjjaid bidjat lávdaduvvon oahpuide, áinnas oasseáiggeoahppun. Fertejit gárgeduvvot máškidis, neahttavuođđosaš oahput ruđaid veagas maid allaskuvla oažžu iešguđetlágan prográmmaid bokte IKT vuoruheapmái (vrd. čuoggáin 9.6). Sámi allaskuvllas leat, danne go skuvla lea váldosaččat doaibman oahpaheaddjeoahppoinstitušuvdnan, leamaš eanemus nissonstudeanttat. Ođđa oahppofálaladagaid álggaheapmi, mat arvvosmahtášedje maiddái dievdoohcciid, sáhttá nuppástuhttit sohkabealčoakkádusa ja buoridit bestema. Lasihan dihtii bestema lea allaskuvlii hástalussan dahkat oahppofálaldagaid sihke máškideabbon ja eanet geasuheaddjin. Departemeanta oaivvilda ahte allaskuvla ferte álggahit doaibmabijuid rábášnaga dainna ulbmiliin. Dasgo allaskuvllas lea oalle uhca hálddahusaš, de áigu departemeanta addi allaskuvlii liigeruđaid doaimmahit bestenbarggu. Hástalussan lea ain váfistit ahte bestejuvvojit pedagogalaš bargit sámi mánáidgárddiide geain lea sámegiela gelbbolašvuohta. Bargiid sámegiela ja kultuvrra máhttu ja diehtu lea mearrideaddji ovdehussan juos mánát galget oažžut nannejuvvot ja gárgeduvvot iežaset giela ja identitehta. Dasgo Sámi allaskuvllas máŋgga jagi guhkkodahkii eai leat leamaš doarvái ohccit ovdaskuvlaoahpaheaddjeohppui, de áigu Mánáid- ja bearašdepartemeanta ovttasbarggus Sámedikkiin čielggadit gažaldaga stipeandaortnegis studeanttaide geat váldet ovdaskuvlaoahpaheaddejoahpu allaskuvllas. Doaibmabijut : Sámi allaskuvla ferte vuoruhit doaibmabijuid mat lasihit studeantabestema. Institušuvdna oažžu juolluduvvot liigeruđaid máksit goluid hálddahuslaš virgái mii ee. galgá plánet ja doaimmahit árjjálaš bestenbarggu. : Mánáid- ja bearašdepartemeanta áigu ovttasbarggus Sámedikkiin čielggadit gažaldaga vásedin stipeandaortnegis studeanttaide geat váldet ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu Sámi allaskuvllas. 9.4 Budejju allaskuvla deaŧalaš dahkamuššan lea oahpahit fágaolbmuid geain leat julevsámi giela ja kultuvrra diehtu ja máhttu. Sihke skuvlalágádusas ja iešguđet servodatsuorggis váilot bargit geain leat doarvái dieđut ja máhtut dáid fágaduovdagiin. Budejju allaskuvla lea guovddážis julevsámi guovllus, ja lea álggahan lagas ovttasbarggu báikkálaš giella- ja oahppoguovddážiin Árraniin Divtasvuonas. Ovttasbargu ja gelbbolašvuohta mii dáppe lea gárgeduvvon, berre huksejuvvot viidáseappot. Allaskuvla lea 1998s mearridan sierra doaibmaplána sámi oahpuide ja dutkamii. Doaibmaplána bajit ulbmilin lea gokčat julevsámi giella- ja ássanguovllu čuožžovaš oahppo- ja dutkandárbbu. Plána strategalaš juksanmearit siskkildit ee. gelbbolašavuođagárgedeami julevsámi veahkadahkii alit dási oahppofálaldagaid bokte julevsámi gielas, duojis ja servodatfágas mas deattuhuvvo julevsámi kultuvra ja historjá. Allaskuvllas leat dál guokte doavttergrádastipeandda servodatdiehtagis mas sámi dilálašvuođat deattuhuvvojit, ja maid ruhtadit Oahpahus- ja dutkandepartemeanta ja Norgga dutkanráđđi. Dutkanráđis lea allaskuvla velá ožžon bálkáruđaid professor II-virgái ja váldofágastipendiáhttii julevsámegielas. Bestenvuođus allaskuvlla sámi oahpuide lea njárbat. Danne lea dihto dárbu juolludit ruđaid lassin budjeahttajuolludussii mii boahtá dábálaš ruhtadanortnegis. Departemeanta áigu árvvoštallat atnit dás deastta jahkásaš ruhtajuolludeamis. Ráđđehus doarju ahte Budejju allaskuvllas ain galgá leat riikkagottálaš ovddasvástádus addit oahpu julevsámegielas ja kultuvrras oahpaheaddjeoahppooktavuođas. Allaskuvlla ovddasvástádus ráddjejuvvo fálaldaga addimii oassin oahpaheddjiid vuođđooahpus ja lasseoahpus, dahje iehčanas fágii vuolit dásis. Váldoovddasvástádus addit oahpu sámi gielas ja kultuvrras, maiddái julevsámegielas, master- ja doavttergrádadásis gullá Romssa universitehttii ja Sámi allaskuvlii. Doaibmabijut : Budejju allaskuvllas galgá ain leat riikkagottálaš ovddasvástádus julevsámi gielas ja kultuvrras oassin oahpaheaddjeoahpus. Departemeanta áigu árvvoštallat juolludit liigeruđaid mat čatnasit allaskuvlla ovddasvástádusduovdagii. 9.5 Davvi-Trøndelága allaskuvla Smávva giellabirrasat mat leat bieđganan viiddis guovlluide leat dahkan erenoamáš váttisin bisuhit ja gárgedit oarjelsámi giela. Danne lea guovdilis juksanmearrin oahpahit eambbo oahpaheddjiid geain leat oarjelsámi giela ja kultuvrra dieđut ja máhtut mat sáhttet viidásetgaskkustuvvot mánáidgárddis, vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas. Allaskuvla lea ráhkadan doaibmaplánasárggastusa oarjelsámi giela ja kultuvrra bargui. Plána guovdilis dahkamuššan leat ee. addit jotkkolaš ja einnostuvvi fálaldaga oarjelsámegielas 1 ja 2 (oktiibuot 20 čuoggá), gárgedit oahppofálaldagaid mat nannejit oarjelsámiid ealáhuslaš ja kultuvrralaš sajádaga (ovdamearkka dihtii valljodatvárreávkkástallan), gárgedit oarjelsámi fágaosiid oahpaheaddjeoahpu rámmaplána olis, gárgedit fágalaš/hálddahuslaš ja teknihkalaš gelbbolašvuođa (IKT/oarjelsámi oahpahus). Deattuhuvvo maiddái gárgedit norgga-ruoŧa ovttasbarggu ja ovttasbargodoaibmabijuid gielalaš veahádagaiguin riikkaidgaskasaččat. Nugo Budejju allaskuvllasge lea Davvi-Trøndelága allaskuvllas njárbes bestenvuođus sámi oahpuide. Danne lea dihto dárbu juolludit ruđaid lassin budjeahttajuolludussii mii boahtá dábálaš ruhtadanortnegis. Departemeanta áigu árvvoštallat atnit dás deastta jahkásaš ruhtajuolludeamis. Lávdaduvvon oahppofálaldagat oahpaheddjiide ja ovdaskuvlaoahpaheddjiide geat leat barggus, leat čájehan addit lassánan studeantavuđđosa ja doaibmat bures. Allaskuvla berre bidjat árjjaid addit dákkár oahppofálaldagaid. Davvi-Trøndelága allaskuvlii biddjojuvvo ain riikkagottálaš ovddasvástádus addit oahpu oarjelsámi gielas ja kultuvrras oassin oahpaheaddjeoahpus. Allaskuvlla ovddasvástádus ráddjejuvvo oarjelsámi gillii ja kultuvrii oahpaheaddjeoahppooktavuođas, ja Sámi allaskuvllas ja Romssa universiteahtas lea ovddasvástádus sámegiela, maiddái oarjelsámegiela, alit dási oahpus ja dutkamis. Doaibmabijut : Davvi-Trøndelága allaskuvllas galgá ain leat riikkagottálaš ovddasvástádus oarjelsámi gielas ja kultuvrras oassin oahpaheaddjeoahpus. Departemeanta áigu árvvoštallat juolludit liigeresurssaid mat čatnasit allaskuvlla ovddasvástádusduovdagii. 9.6 IKT:a vuoruheapmi 9.6.1 IKT sámi oahpaheaddjeoahpus Oassin ráđđehusa IKT:a vuoruhanprográmmas oahpaheaddjeohppui lea Sámi allaskuvla ožžon ruđaid gárgedit oktasaš oahppanvuođđolávddi sámi oahpaheaddjeohppui. Allaskuvla lea 2000 rájes ožžon vuođđojuolludusa mii lea kr 398 000 ja oaččui 2001s velá liigedoarjaga mii lei kr 420 000. Ruđat leat eanaš mannan gárgedit ođđa, máškidis oahppanvugiid ja -metodaid mat vuođđuduvvet studeanta-PC:ide ja láiggehis kommunikašuvdnii. Sámi allaskuvla lea dán lassin ožžon juolluduvvot 2001s kr 250 000 Guovddášorgánas máškidis oahppama várás alit oahpus (Sentralorganet for fleksibel læring i høyere utdanning/SOFF) vai beassá fállat 10 čuoggásaš lasseoahpu oahpponeavvopedagogihkas gáiddusoahpahussan sámi guovlluid vuođđoskuvlla ja mánáidgárddiid oahpaheddjiide. IKT deattuhuvvo oahpahusas, sihke kommunikašuvdnan ja bargoneavvun fágas. Sámi institušuvnnain leat teknologalaš hástalusat danne go namalassii boarráset IT-vuođđolávddit eai doarjjo sámi čálamearkkaid. Deattuhuvvot galgá eanet ovttasbargu Sámi allaskuvlla ja vuođđo- ja joatkkaskuvllaid gaskkas gelbbolašvuođaloktema, teknihkalaš čovdosiid jna. dihtii. Vuođđojuolludus allaskuvlii oahpaheaddjeoahpu IKT vuoruhanprográmma bokte jotkojuvvo 2002s. Juolludeapmi ain ovddasguvlui galgá árvvoštallojuvvot buot institušuvnnaid guovdu. 9.7 Sámegiella joatkkaskuvllain 9.7.1 Joatkkaoahpahusa árvvoštallan Ođastusa 94 vuolde Oassin departemeantta árvvoštallamis joatkkaoahpahusa Ođastusa 94 vuolde lea departemeanta addán Sámi oahpahusráđđái, ođđajagemánu 1. 2000 rájes Sámedikki oahpahusossodat, bargun organiseret sámi joatkkaoahpahusa árvvoštallama. Golbma árvvoštallanráportta leat válbmasat: - Sámi joatkkaoahpahus - vuoigatvuođat ja sisdoallu (Sámi Instituhtta, 2000) - Sámi joatkkaoahpahus ođastusa 94 vuolde (NIBR 2000) - Sámi joatkkaoahpahusa árvvoštallan Ođastusa 94 vuolde, oktiigeassu (AGENDA 2000). Oahppanguovddáš lea guorahallan raporttaid ja evttohan máŋga doaibmabiju oahpaheami sisdoalu, oahpponeavvuid ja Sámedikki rolla hárrái sámi joatkkaoahpahusas. Budjeahtas 2002 leat juolluduvvon ruđat ruhtadit Sámedikki projeavtta Kvaliteahttagárgedeapmi sámi joatkkaoahpahusas. Dáinna juolludusain váldá Sámediggi badjelasas barggu árvvoštallanraporttaiguin ja Oahppanguovddáža evttohusaiguin ovddasguvlui. Negatiiva oahppilohkogárgedus maŋimuš jagiin gáibida doaibmabijuid mat váfistit dáid skuvllaid boahtteáiggi. Váldojuksanmearrin lea bisuhit ja gárgedit skuvllaid fágalaš gelbbolašvuođa ja váfistit dohkálaš resursaávkkástallama áiggi vuollái. Departemeanta lea dasto nammadan bargojoavkku mii vuosttas jahkebeali mielde 2002 galgá ráhkadit raportta sámi joatkkaskuvllaid birra ja evttohit skuvllaide hálddahuslaš čatnasumi. Doaibmabijut : Ráđđehus áigu budjeahttaoktavuođas čuovvolit álggahuvvon sámi joatkkaoahpahusa kvaliteahttagárgedanprojeavtta gárgedan dihtii sámi joatkkaskuvllaid fágalaš gelbbolašvuođa ja váfistan dihtii dohkálaš resursaávkkástallama. Dien guovtti sámi joatkkaskuvlla hálddahuslaš čatnasupmi árvvoštallojuvvo nammaduvvon bargojoavkku evttohusa mielde. 9.7.2 Stipeandaortnet Sámediggi hálddaha stipeandaortnega ollesáiggeohppiid várás joatkkaskuvllas geat váldet sámegiela fágan. 1 milj. kruvnnu várrejuvvojit jahkásaččat juogadeapmái dohkálaš ohcciide. Maŋimuš áiggiid lea submi leamaš sullii kr 2 500 juohke oahppái juohke skuvlajahkái. Doaibmabijut : Ráđđehus áigu ovttasráđiid Sámedikkiin árvvoštallat ulbmillaš ortnegiid arvvosmahttit eambbo sámiid ohcat joatkkaoahpahussii. 9.7.3 Rávisolbmuid oahpahus joatkkaskuvlla dásis Boazodoalu nuppástuhttima geažil lea dárbu ceahkkálassii nannet sámi joatkkaskuvllaid rávisolbmuid oahpahusfálaldagaid máŋga jagi ovddasguvlui. Hástalussan lea lágidit rávisolbmuid oahpahusfálaldagaid mat namalassii geasuhit sin geat guđđet boazodoalu ja barget ođđa karrierageainnu guvlui. Sámi joatkkaskuvllain Kárášjogas ja Guovdageainnus šaddá guovdilis rolla dán barggus ovddasguvlui. Dát skuvllat nannejuvvojit nu ahte buorebut sáhttet ovddaldastit rávisolbmuid oahpahusdárbbuid sámi servodagas. 9.7.4 Earreortnet Lasihan dihtii sámiid bestema alit ohppui leat máŋga oahpu álggahan earreortnegiid sámi studeanttaide. Sámediggi lea dasa lassin evttohan ahte ohppiide geain lea sámegiella vuosttasgiellan joatkkaoahpahusas, galget addojuvvot lassečuoggát alit ohppui sisaváldimis. Evttohus lea vuođuštuvvon dainna ahte sámi oahppit geain lea leamaš sámegiella sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas leat buorebut ráhkkanan dustet hástalusaid sámi servodagas ja doibmet buorebut fidnoeallimis sámi guovlluin. Sii máhttet guokte riikkagottálaš giela, sámegiela ja dárogiela, juoga man ovddas galget bálkkašuvvot alit ohppui sisaválddettiin. Departemeantta juksanmearrin lea atnit nu álkis njuolggadusaid go sáhttá main leat nu uhccán erenoamáš lassečuokkesortnegat go vejolaš. Dán vuođul ii leat dorjon evttohuvvon ortnega. Ásahuvvon earreortnegat jotkojuvvojit ja sáhttet vaikko viiddiduvvot dárbbu mielde. Institušuvnnat geavahit almmatge iešguđetlágan eavttuid mat adnojuvvojit vuođđun sisaváldimii sámeeriid bokte. Sáhttá neaktit sorrájin ja unohassan ovttaskas ohccái. Departemeanta áigu danne fuolahit ráhkadahttit oktasaš eavttuid. Doaibmabijut : Sámi studeanttaid alit ohppui sisaváldinearreortnegat galget dárbbu mielde sáhttit viiddiduvvot, ja oktasaš eavttut sisaváldimii earreortnegiid bokte galget ráhkaduvvot. 9.8 Válddi sirdin Sámediggái Bajit politihkalaš juksanmearrin lea evttohuvvon ahte Sámediggái galgá addojuvvot stuorát politihkalaš váikkuhanfápmu ja lasi váldi áššiin mat erenoamážit gusket sámi veahkadahkii. Oassin dás ollásuvvo Sámedikki autonomiija sihke ekonomalaš ja fágalaš oktavuođas. Vai Norga galgá sáhttit deavdit geatnegasvuođaidis riikkagottálaš rievtti ja álbmotrievtti mielde, de atná ráđđehus deaŧalažžan nannet Sámedikki rolla eaktoháhkkin ja ovddasvástideaddji orgánan sámi servodaga gárgedeamis. Ráđđehus háliida danne addit Sámediggái lasi válddi duovdagiin mat gusket sámi veahkadahkii nugo oahppu, ealáhusgárgedeapmi, giella ja kultuvra. Alit oahpu hárrái lea Sámediggi báhkkodan sávaldaga ahte Sámediggi oččošii válddi mearridit rámmaplánaid sámi oahpaheaddjeohppui. Ráđđehus atná lunddolažžan ahte Sámediggi oažžu seamma válddi dán duovdagis go das lea skuvlalágádusa hárrái. Dat máksá ahte Sámediggi oažžu válddi mearridit rámmaplánaid erenoamáš sámi fágaide nugo sámegillii ja duodjái. Eará fágaid rámmaplánat leat oktasaččat dáža ja sámi oahpaheaddjeohppui. Sámediggi oažžu vejolašvuođa addit ráđiid mo sámi geahččanvuohki sáhttá áimmahuššojuvvot dáid fágain. Ođđa rámmaplánat mat mearriduvvojit dáid fágaide, mielddisbuktet maiddái ahte allaskuvllat ožžot stuorát válddi ieža mearridit báikkálaš fágaplánaid ja dien láhkai áimmahuššat hágu oahpaheaddjeoahpu birra mas lea sámi geahččanvuohki. Mánáidgárddi rámmaplánas lea sierra kapihtal sámi giela ja kultuvrra birra. Áigeguovdilin lea árvvoštallat seahtágo Sámediggi áiggi vuollái oažžut nannoset mieldeváikkuheami rámmaplána sámi sisdoalu dárkkisteami ja gárgedeami hárrái. Sámediggi oažžu universiteahtta- ja allaskuvlalága čuovvovaš nuppástusa bokte rievtti evttohit olggut stivralahtuid Sámi allaskuvlla stivrii. Eará institušuvnnain ovddastuvvo Sámediggi nugo ovdal institušuvnna stivrra evttohusa mielde. Diekkár ovddasteapmi lea Romssa universiteahtta geavahan maŋimuš stivraáigodagas, ja dat adnojuvvo ávkkálaš ortnegin sihke institušuvnnaide ja Sámediggái. Olggut stivralahtuid nammada ain departemeanta iehčanas vuđđosa alde, muhto departemeanta áigu ain atnit deastta evttohusain Sámedikki ovddasteami birra stivrejeaddji orgánaide main dat leš áigeguovdil. Doaibmabijut : Sámediggi oažžu válddi mearridit rámmaplánaid erenoamáš sámi fágaide nugo sámegillii ja duodjái oahpaheaddjeoahpus. Rámmaplánaid eará fágaide mearrida ain departemeanta nugo ovdalge, muhto Sámediggi oažžu vejolašvuođa addit ráđiid sámi geahččanvuogi birra dáid fágain. : Mánáid- ja bearašdepartemeanta áigu árvvoštallat guđe láhkai Sámediggi sáhttá oažžut stuorát váikkuhanfámu mánáidgárddi rámmaplána vejolaš ođđa veršuvdnii. 9.9 Oktiisajusteapmi Plánejuvvon lea ovtta sadjái bidjat máŋga institušuvnna Guovdageainnus oktasaš ođđahuksehussii - sámi dieđadállui Guovdageidnui. Dát gusto vuos Sámi Instituhttii, Sámi allaskuvlii, Sis-Finnmárkku studeantaovttastuslihttui, Sámi arkiivii ja Sámi ja suoma báikenamaid nammanevvohahkii. Lassin árvvoštallá Gielda- ja guovlodepartemeanta berrejitgo areálat Sámi erenoamášpedagogalaš doarjalussii stáhtalaš pedagogalaš doarjjavuogádaga siskkabealde ja Eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddážii váldojuvvot mielde oktasašdálu plánemii, gč. máinnašumi St.prp.nr. 1 (2001-2002) kap. 274 Stáhtalaš allaskuvllat ja kategoriija 13.40 Gielda- ja guovlodepartemeantta budjeahttaevttohusas. Dasa lassin lea Sámediggi almmuhan Gielda- ja guovlodepartementii iežas beroštumi láigohit lanjaid dálus Sámedikki oahpahus- ja giellaossodahkii. Dás lea sáhka lanjain 32 mielbargái. Evttohus mearkkaša ahte sámegiel institušuvnnat, main leat sullii 110 mielbargi ja main Sámi allaskuvla čielgasit lea stuorámus institušuvdna, biddjojuvvojit ovtta sadjái. Diekkár oktiisajusteapmi mielddisbuktá stuorát fágalaš ja dieđalaš birrasiid ja buktá synergiijabeavttu. Lassin berre addit positiiva gierdováikkuhusaid bestemii sihke ohppui ja sámi dutkamii, ja sámi dutkama gaskkusteapmái. Plánejuvvo searválaga geavahit areálaid nugo vuostáváldima, doaimmahaga, kantiinna, čoahkkinlanjaid, konfereansalanjaid jna. ja oktasaš teknihkalaš doarjjafunkšuvnnaid. Evttohuvvon oktiisajusteapmi siskkilda institušuvnnaid mat gullet máŋgga departemeantta vuollái. Oahpahus- ja dutkandepartemeanta lea árvvoštallan Sámi allaskuvlla doaimma areálarámma, ja lea bivdán Statsbygg, mii fuolaha dálu projekteremis, čielggadit eará berošteddjiid dárbbuid vai dálu buohkanas rámma sáhttá mearriduvvot. Plánenproseassa ovdeha ahte doaimmat oassálastet, ja dat bistá olles 2002. Ovdaprojeakta sáhttá rehkenastojuvvot válbmanit jahkemolsumis 2003/4. Doaibmabijut : Ráđđehus máhccá áššái St.prp. nr. 1:s (2002-2003). 9.10 Dutkan Dárbbašuvvo eambbo dutkan sámi dilálašvuođaid birra vai sáhttá hukset sámi diehtovuđđosa ja gaskkustit dán dieđu sámi ja ii-sámi birrasiidda. Dán oktavuođas lea maiddái ulbmilin lasihit dutkiid logu geain lea sámi duogáš sámi ja sámiide guoski dutkamis. Sámi dieđalaš giela gárgedeapmi lea sámi dutkama guovdilis hástalus. deaŧalaš lea almmuhit dieđalaš bargguid sámegillii ja buktit dutkama diehttevassii sámegielat birrasiidda. Seammás ferte sámegiela lasihanáigumuš vihkkedallojuvvot eará buvttadahkkiid vuostá, ovdamearkka dihtii dat ahte váilot dutkit geain lea doarvái sámegiela gelbbolašvuohta ja ahte dutkanbohtosat galget ollet sidjiide geat eai máhte sámegiela, juogo sii leat sikkabealde vai olggobealde sámi servodaga. Sámi dutkan berre leat oidnosis maiddái viidát oktavuođas, maiddái dakkárin mii buktá juoidá riikkaidgaskasaš eamiálbmotdukamii. Das lea mearkkašupmi sihke dutkamii ollislaččat ja ovttaskasdutkiid meritterendárbbu dihtii, ahte bohtosat sáhttet dahkkojuvvojit dovddusin riikkaidgaskasaččat. Dát dahká dakkár giela geavaheami áigeguovdilin mainná joavdá viidát riikkaidgaskasaččat. Diekkár deasttat fertejit vihkkedallojuvvot dan dárbbu ja sávaldaga vuostá ahte galggašii eambbo dutkanbargguid almmuhit sámegillii. Visot dutkamii gusto kvaliteahttagáibádus. Maiddái kvaliteahttaárvvoštallama vejolažžan dahkama dihtii fertejit bohtosat buktojuvvot diehttevassii viidát dutkanbiirii. Eanet ja eanet gáibiduvvo ahte dutkan galgá árvvoštallojuvvot, ii dušše riikkagottálaš, muhto maiddái riikkaidgaskasaš oktavuođas. Sámi dutkamii biddjojuvvojit dego earáge dutkamii dákkár gáibádusat. 9.10.1 Sámi dutkama prográmma Mjøs-lávdegoddi lea árvalusas NOU 2000: 14 čujuhan Sámedikki evttohussii čađahit logijagi prográmma sámi dutkama huksemii ja gárgedeapmái. Prográmma lea oaivvilduvvon sisdoallat doaibmabijuid mat nannejit sámi dutkanbirrasiid vai sámegielat dutkit bestejuvvojit. Mjøs-lávdegoddi doarju Sámedikki evttohusa. Lávdegoddi deattasta dasa lassin ahte diekkár prográmma rámma siskkabealde maiddái dárbbašuvvo dahkkojuvvot teknihkalaš infrastruktuvra informašuvdnateknologiija, data ja statistihka hámis. Maiddái Nergård-lávegoddi evttoha logijagi prográmma mas besten deattuhuvvo. Evttohusat leat konkretiserejuvvon fágalaš sisdoalu ja organiserema hárrái. Hástalusat sámi dutkamis gustojit sihke dárbui váfistit guhkesáigásašvuođa ja eambbo bálddastima. Dutkanráđđi lea dán dihtii álggahan sierra prográmma sámi dutkamii čakčat 2000 (vrd. čuoggáin 6.3). Prográmma juksanmearrin lea veahkehit bestemiin ja gelbbolašvuođahuksemiin birrasiin mat barget sámi dutkamiin, eambbo ovttasbargui Davvikalohta universiteahtaid gaskkas ja sámegiela gárgedemiin dieđagiellan. Dutkama etihkkii giddejuvvo maiddái fuopmášupmi, ja galgá ráhkaduvvot sierra plána bestendoaibmabijuide. Prográmma galgá veahkehit bálddalastit dutkanárjjaid ja arvvosmahttit institušuvnnaid ja olgoriikkalaš dutkanbirrasiid ovttasbargat. Temáhtalaččat čohkkejuvvojit dutkanárjjat guovtti váldofáddái, sámi iešartikuleren: olggosbuktin ja eavttut, ja sámi servodateallin: rašuvnnalaš ja institušuvnnalaš aspeavttat. Prográmma navdojuvvo várehit máŋga dárbbu maid logijagi prográmma evttohusat ledje oaivvilduvvon várehit. Prográmma lasiha maiddái vejolašvuođaid ollislaš jurddašeapmái sámi oaidninguovllus go prográmmastivrras leat sámi ovddasteaddjit. Go juo dál lea álggahuvvon sierra prográmma sámi dutkamii, de lea lunddolaš nannet dán ovdalii go háddjet návccaid ođđa prográmma álggahemiin. Danne evttohuvvo nannet Dutkanráđi sámi dutkama prográmma. Čujuhuvvo seammás evttohusaide ovdalaš kapihttaliid vuolde nannet čuožžovaš institušuvnnaid. Lassin Oahppo- ja dutkandepartementii lea Gielda- ja guovlodepartemeanttas juksanmearrin nannet prográmma. Gielda- ja guovlodepartemeanta áigu maiddái stáhta sámepolitihka bálddalastinovddasvástideaddjin leat mielde váikkuheamen ahte eará departemeanttat bidjet čuožžovaš dutkandárbbuid prográmmii. Go Dutkanráđi prográmma áigodat leat nohkan, ja bohtosat leat árvvoštallojuvvon, de lea lunddolaš árvvoštallat galgágo prográmma guhkiduvvot viđain jagiin. Doaibmabijut : Ráđđehus áigu, buohkanas juolludusaid siskkabealde mat addojuvvojit Norgga dutkanráđi atnui, nannet Dutkanráđi sámi dutkama prográmma deattuhemiin guhkesáigásaš čuolbmabidjamiid. 9.10.2 Besten Lassin stipendiáhttavirggiide mat juolluduvvojit njuolga institušuvnnaide, bohtet stipeanddat mat juolluduvvojit Dutkanráđi prográmmaid ja projeavttaid bokte (vrd. čuoggáin 4.2.2, 4.3.2 ja 6.3). Sámi dutkama bestenvuođus lea almmatge oppalaččat uhcci. Eanaš fágaduovdagiin leat uhccán dohkálaš kandidáhtat. Danne lea juksanmearrin nannet bestema oppalaččat. Sámegiela oahpaheapmi sámegielahemiide nugo Romssa universiteahtta dál áigu vuoruhit, lea positiiva doaibmabidju. Iešguđet servodatsuorggis lea stuorra jearru sámegielat kandidáhtaid. Dainna jávket máŋga potensiála bestehasat geain lea sámi duogáš bargoeallimii áigá ovdal go leat álgán dutkikarrierii. Dán oktavuođas lea hástalussan árrat oahpus dahkat studeanttaid dihtomielalažžan ahte dutkan lea áigeguovdilis karrieregeaidnu. Áigeguovdilis doaibmabidjun sáhttet leat muhttádusstipeandaortnegat vai váldofágahasat sáhttet ráhkadit doavttergrádaohcamušaid. Oktasaš davviriikkalaš doavttergrádakurssat sáhttet leat nubbi vuohki lasihit bestema, seammás go dat duddjojit gullevašvuođa stuorát dutkanbirrasii. Dasa lassin šaddá vejolažžan davviriikkalaš rámma siskkabealde váldit ovdan čuolbmabidjamiid mat orrot oktasaččat sámi dutkanoahpus, nugo etihkalaš gažaldagat, smávva dutkanbirrasiid hástalusat ja eará. Departemeanta lea dihto muddui bealljemerken stipendiáhttavirggiid sámi dutkamii oahppoinstitušuvnnaid budjeahtaid bokte. Institušuvnnain lea maiddái iehčanas ovddasvástádus bestemis juohkima bokte eará stipendiáhttavirggiid ja dieđalaš virggiid. Lassin berrejit institušuvnnat ovttas Norgga dutkanráđiin ságaškuššat doaibmabijuin mat sáhttet buoridit bestema sámi dutkamii. Lagat ovttasbargu ja lonohallanšiehtadus dutkiid ja studeanttaid váste Romssa universiteahta ja Sámi allaskuvlla gaskkas sáhttá leat vuohki arvvosmahttit lasihit bestema. Ráđđehus áigu sierra stuorradiggedieđáhusas bestema birra oahpahus- ja dutkanvirggiide universiteahtta- ja allaskuvlasuorggis evttohit iešguđetlágan doaibmabijuid lasihan dihtii dutkanárjjaid. Bestema nannen sámi dutkamii galgá gehččojuvvot daid bestendoaibmabijuid olis mat ovddiduvvojit dán dieđáhusas. Doaibmabijut : Ráđđehus áigu nannet bestema sámi dutkamii. Nannen boahtá osohahkii stipeandaruđaid bokte Dutkanráđis, osohahkii bestenvirggiid juolludemiin guoskevaš institušuvnnaid budjeahtaid bokte. 9.10.3 Dutkama organiseren Sámediggi lea evttohan ahte áiggi vuollái ceggejuvvo davviriikkalaš dutkanráđđi, ja vaikko sámi dutkanráđđi Norgii vuorddedettiin davviriikkalaš orgána. St.dieđáhusas nr. 39 (1998-99) Forskning ved et tidsskille (Dutkan áigeearus) oaivvildii departemeanta earret eará ahte berrešii geahčadit vejolašvuođaid doaimma eambbo bálddalastit Dutkanráđi bokte ja lasihit davviriikkalaš ovttasbarggu ovdalii go cegget ođđa orgánaid. Muđui sáhtii Sámediggi ieš árvvoštallat dárbbus vuolit orgánii mii fuolaha dutkangažaldagain (vrd. čuoggáin 1.6). Maiddái Mjøs-lávdegoddi doarju ahte ceggejuvvo alit oahpu ja dutkama orgána mii sáhttá addit ráđiid Sámediggái. Ráđđi lea jurddašuvvon čađaheaddji orgánan sámedikkiide Suomas, Ruoŧas ja Norggas searválaga. Evttohusa mielde galgá ráđđi earret eará buohkanassii árvvoštallat sámi dutkama ruhtadeami, dahkamušjuogu ja fágalaš vuoruheami, ja hálddahit sámi dutkama ruđaid njuolggadusaid mielde maid sámedikkit addet searválaga. Bálddalaga dáinna deattasta lávdegoddi Sámi allaskuvlla dutkanfágalaš luđolašvuođa. Maiddái Nergård-lávdegoddi (NOU 2000: 3) evttoha diekkár orgána, ja oaivvilda ahte berre árvvoštallojuvvot addit dán orgánii hálddahanovddasvástádusa ruđain iešguđetlágan oahppo- ja dutkanulbmiliidda. Sámiid bealde lea dárbu sámi ovddastussii Dutkanráđi orgánain báhkkoduvvon iešguđet oktavuođain. Dutkanráđđi berre leat dihtomielalaš dan hárrái ahte sámi beroštusat ja gelbbolašvuohta govttolaš meare ovddastuvvojit ráđi orgánain. Dutkamis man sámi dutkit dahket ii leat guhkes historjá, olu lea dáhpáhuvvan maŋimuš moattelogi jagis. Dán oanehis áiggis lea gárgedeapmi leamaš mearkkašahtti, sihke dutkiid oahpaheami ja dutkanbohtosiid buvttadeami hárrái. Sámi dutkan dáhpáhuvvá almmatge osohahkii bieđggusis ja smávva birrasiin. Danne lea hástalussan čohkket návccaid ja gelbbolašvuođa ja eambbo buohtalastit dutkama. Máŋga doaibmabiju mat leat álggahuvvon dáid maŋimuš áiggiin, barget dán guvlui, ovdamearkka dihtii Eamiálbmotfierpmádat. Dutkanráđi sámi dutkama prográmma sáhttá gehččojuvvot sámi dutkama lasihuvvon bálddalastima álgun dutkanráđđedásis. Man stuorra mearkkašupmi dán bálddalastimis šaddá, lea sorjavaš das man meare departemeanttat bidjet ruđaid sámi ja sámiguoski dutkamii prográmma bokte. Ráđđehus ii áiggo nuppástuhttit dálá hámádaga. Dát mearkkaša ahte dutkanruđat, maiddái ruđat sámi dutkamii, ain galget juolluduvvot osohahkii njuolga universiteahtaide ja allaskuvllaide, osohahkii Norgga dutkanráđi bokte. Dálá vuogádat dutkanruđaid juohkimii lea hábmejuvvon dainna lágiin ahte eanemus lági mielde áimmahuššá deastta institušuvnnaid fágalaš autonomiijas ja sorjjasmeahttun kvaliteahttaárvvoštallamis. Oanehis áiggi vuollái ii sáhte oaidnit makkárge áigeguovdilis molssaeavttu dán vuohkái juohkit ruđaid. Guhkit áiggi vuollái sáhttá leat áigeguovdil gárgedit čielgaset organisašuvdnahámádaga sámi dutkamii, miellaseappot davviriikkalaš rámma siskkabealde. Sáhttá leat áigeguovdil ságaškuššat gažaldaga Davviriikkaid sámi gažaldagaid virgeoapmahašorgánas (vrd. čuoggáin 7.1.). Doaibmabijut : Ráđđehus áigu dahkat álgaga ságaškuššat lagat davviriikkalaš ovttasbarggus sámi dutkama organiserema hárrái. 9.11 Riikkaidgaskasaš doaibmabijut Eamiálbmotfierpmádat man Romssa universiteahtta, Sámi allaskuvla ja Sámi Instituhtta leat doaimmahan, lea leamaš deaŧalaš doaibmabidju, ja buorit dovddiidusat leat ožžojuvvon. Fierpmádat orru lihkostuvvan doaibmabidjun dutkanálgagiid buohtalastimii dainna lágiin ahte lea geahpedan latnjalassii bargama ja eambbo čohkken árjjaid. Dovddiidus čájeha ahte fierpmádat lea doaibman bures hukset institušuvnnaid ovttasbargogaskavuođaid. Danne berre árvvoštallojuvvot galgágo dát málle dahkat vuđđosa dutkandoaimmaid viidáset bálddalastimii. Departemeanta áigu Dutkanráđi ovttasbarggus institušuvnnaiguin bivdit árvvoštallat mo doaibmabidju sáhttá jotkojuvvot. Sihke Nergård-lávdegoddi ja Mjøs-lávdegoddi lea evttohan álggahit lonohallanprográmma nannen dihtii oktavuođa eará eamiálbmogiiguin. Departemeanta atná positiivvalažžan ahte álggahuvvojit lonohallanšiehtadusat sámiid ja eará eamiálbmogiid gaskkas institušuvdnadásis. Romssa universiteahtta lea juo álggahan ortnega mas addojuvvo doarjja diekkár oktavuhtii sámi váldofága- ja doavttergrádastudeanttaide. Sullasaš ortnet lea áigeguovdil eanet institušuvnnaide. Ráđđehus lea positiivvalaš dasa ahte addojuvvo doarjja áigeguovdilis institušuvnnaide nannet ja gárgedit oktavuođa eará eamiálbmogiiguin. Doaibmabijut : Ráđđehus áigu fuolahit ahte eamiálbmotfierpmádat jotkojuvvo. Boahttevaš ruhtadeapmi ferte árvvoštallojuvvot lagabuidda. : Ráđđehus áigu leat positiivvalaš dasa ahte addojuvvo doarjja lonohallat dutkiid ja váldofágastudeanttaid nannen dihtii oktavuođa eará eamiálbmogiiguin. Doarjaga viidodat ferte árvvoštallojuvvot lagabuidda. 9.12 Infrastruktuvra Dárbu lea skáhppot ođđa ja ođasmahttojuvvon dieđu máŋgga dilálašvuođa birra mat gusket sámi veahkadahkii ja sámi servodaga dillái. Olu data gávdno, muhto bieđgguid iešguđetlágan institušuvnnaid ja hálddahusorgánaid luhtte. Almmolaš hálddahus lea maŋimuš 10 jagi čađa skáhppon eatnat vuođđodata sámi dilálašvuođaid birra. Maiddái dutkan lea buvttadan čuožžovaš servodatdata. Dárbu lea diekkár kvantitatiiva data lágidit ulbmillaččat vai sáhttet geavahuvvot vuođusmateriálan servodatplánemii ja dahkkojuvvot dábuhahttin dutkanulbmiliidda. Mjøs-lávdegoddi lea evttohan ahte huksejuvvo diehtovuođđu sámi servodatdilálašvuođaid birra. Ráđđehus oaivvilda ahte evttohus hukset diekkár datavuđđosa berre árvvoštallojuvvot dárkileappot. Sámediggi ja eará institušuvnnat main lea rolla sámi diehtohuksemis, berrejit oassálastit árvvoštallamii. Sámi Instituhtta lea earret eará bargagoahtán sámi teakstabáŋkkuin ja ožžon dasa ruđaid Gielda- ja guovlodepartemeanttas, Kultuvra- ja girkodepartemeanttas ja Oahppo- ja dutkandepartemeanttas. Ávkkálaš lea geahččat iešguđetlágan infrastruktuvradoaibmabijuid ovtta olis ja geahččat mo dálá data sáhttá lágiduvvot ollisvuođa siskkabealde. Doaibmabijut : Ráđđehus áigu dahka álgaga bargagoahtit láhčit dilálašvuođaid sámi dilálašvuođaide guoski vuođđo- ja vuođusdata ulbmillaš lágideapmái vai data sáhttá dahkkojuvvot dábuhahttin oppalaš servodatplánemii ja dutkanulbmiliidda. Lágideapmi ja ruhtadeapmi ferte árvvoštallojuvvot dárkileappot. 10 Ekonomalaš ja hálddahuslaš čuvvosat Dieđáhusa kapihttalis 9 evttohuvvo lasihit árjjaid ohppui ja dutkamii oassin ráđđehusa politihkas sámi veahkadaga hárrái. Erenoamážit deattuhuvvojit doaibmabijut mat galget nannet ja seailluhit sámegiela institušuvnnain maidda dál lea dákkár ovddasvástádus biddjojuvvon. Oahppu sámiguoski fágain muđui ja sullasaš dutkan fágaduovdagiin mas lea sámi geahččanvuohki galgá maiddái nannejuvvot. Romssa universiteahtta ja Sámi allaskuvla šaddet váldooassádallin dán oktavuođas. Dutkibesten ja gelbbolašvuođahuksen fertejit almmatge dáhpáhuvvat guhkesáigásaš árjjaid veagas dasgo bestenvuođus lea uhcci. Evttohuvvon doaibmabijut (vrd. čuoggáin 9.2.3, 9.3.1 ja 9.3.2) galget gehččojuvvot ovtta olis ráđđehusa dutkama oppalaš lasihanplánain, ja leat boahttevaš jagiid budjeahttarámmaid duohken. Sáhttá leat dárbu liige bestendoaibmabijuide (vrd. čuoggáin 9.3.6) ja bisuhit oahpuid vaikko vel studeantabestenvuođus lea uhcci ja molsašuvvi (vrd. čuoggáin 9.4 ja 9.5). Departemeanta áigu dan geažil árvvoštallat dárbbu nannet juolludusaid institušuvnnaide diekkár ulbmiliidda. Dákkár árvvoštallamat dahkkojuvvojit oassin dábálaš budjeahttaproseassas ja ruhtaduvvojit dálá budjeahttarámmaid siskkabealde. Evttohusat eai navdojuvvo mielddisbuktit hálddahuslaš čuvvosiid. Evttohuvvon čielggadus fágalaš ovttasbarggu gárgedeapmái guoski organisatuvrralaš rámmaid birra mielddisbuktá áiggi vuollái hálddahuslaš čuvvosiid. Oahpahus- ja dutkandepartemeanta tilrår: Neavva Oahpahus- ja dutkandepartemeanttas miessemánu 31. 2002, Kvaliteahttaođastusa birra - alit sámi oahpu ja dutkama birra - sáddejuvvo Stuorradiggái.