Utenriksdepartementet St.dieđ. nr. 34 (20012002) Kvaliteahttaođastus Alit sámi oahpu- ja dutkama birra Utenriksdepartementet St.dieđ. nr. 34 (20012002) Kvaliteahttaođastus Alit sámi oahpu- ja dutkama birra Neavva Oahpahus- ja dutkandepartemeanttas miessemánu 31. 2002, dohkkehuvvon stáhtaráđis seamma beaivvi. (Regjeringen Bondevik II) 1 álggahus ja duogáš 1.1 álggahus Ođđaáigásaš servodagat leat diehtoservodagat mat vuođđuduvvet ohppui ja dutkamii. Diehtopolitihkka mii válgojuvvo, lea sakka mielde mearrideamen servodatgárgeduvvama. Sámi servodat lea muhttašuvvamin árbevirolaš servodagas man vuođđoealáhusat leat hábmen, ođđaáigásaš diehtoservodahkan mii vuođđuduvvá ohppui ja dutkamii. Árbevierrodiehtu ja árbevierromáhttu leat doložis juo leamaš sámi kultuvrra válddahagat. Dát lea deaŧalaš diehtoja máhttovuođus mii ferte áimmahuššojuvvot ođđa dieđu ja máhtu gárgedemiin ja addimiin, seailluhan dihtii sihke sámi kultuvrra ja identitehta. Muhto árbevierromáhttu dahje dovddiidusvuđđosaš/jaskes diehtu ii leat árvvolaš dušše sámi servodahkii. Sámi dutkan mii vuođđuduvvá diekkár diehtovuđđosii sáhttá seammás veahkehit árbevirolaš akademalaš dutkama nu ahte luovvá stuorát áddejumi geavatlagas dihtui akademalaš birrasiin oppalaččat. Gerelmas dutkit leat čujuhan ahte lea váttis jurddašit dieđalaš čuolbmaáddejumi almmá jaskes dieđu haga, ja ahte dutkioahpaheapmi maiddái siskkilda kandidáhtaid sosialiserema iešguđet fága jaskes diehtoduovdagiidda. Beassanvuohta dihtui ja vejolašvuohta ohppui lea dasa lassin juohkehačča luđolašvuođa ovdehussan. Dat lea maiddái buoremus ovdehussan ávkkuhit servodaga návccain buoremus vuogi mielde. Ovttalágan riekti ohppui, sorjjasmeahttumit sosiála dahje etnalaš duogážis, ássanbáikkis ja sohkabealis lea leamaš ja lea min servodaga vuođusteaddji árvu. Oahppu ja dutkan adnojuvvojit norgga sámepolitihka oppalaš gárgedeami mearkkašahtti oassin, ja dahket stealládaga ráđđehusa politihkkii sámi veahkadaga hárrái. Ráđđehusa ovttasbarggu (Sem-julggaštusa) politihkalaš vuođđolávdi dohkkeha sámiid eamiálbmogin Norggas ja nanne ahte "lea áibbas mearrideaddjin eamiálbmoga iešláhkái ahte sin eallinvuohki, kultuvra ja árvvut sáhttet dolvojuvvot viidáseappot, seammás go iešláhki maiddái gárgeduvvá ja nuppástuvvá áiggi mielde". Dasto lea eahpenjuolga daddjojuvvon ahte ráđđehus áigu "doarjut sámi kultuvrra sámi dutkanbirrasa nannemiin Romssa universiteahtas ja Sámi allaskuvllas. 6 St.dieđ. nr. 34 2001 2002 Kvaliteahttaođastus Alit sámi oahpu ja dutkama birra Guovdageainnus». Dieđáhusas čuovvoluvvo dát politihkalaš vuoruhus. 1.2 Vuođusdokumeanttat Dát dieđáhus vuođđuduvvá sámi servodaga alit oahpu ja dutkama máinnašupmái guovtti almmolaš čielggadusas: NOU 2000: 3 Sámi oahpaheaddjeoahppu iešguđetlágán máhttovieruid gaskkas (Nergård-lávdegotti čielggadus) ja NOU 2000: 14 Frihet med ansvar (Luđolašvuohta ovddasvástádusain. Alit oahpu ja dutkama birra Norggas) (Mjøs-lávdegotti čielggadus). Dasto vuođđuduvvá guovtti čielggadussii dutkama birra, Sámedikki čielggadussii 1996 ja Norgga dutkanráđi čielggadussii 1998. Lassin bohtet eará dokumeanttat mat gusket dán guovtti čielggadusa čuovvoleapmái, earret eará St.meld.nr. 39 (199899) Forskning ved et tidsskille (Dutkan áigeearus). 1.3 Nergård-lávdegotti árvalus Nergård-lávdegoddi nammaduvvui departemeanttas ođđajagemánu 8. 1998 ja oaččui viiddisis mandáhta mii eanaš čatnasuvai namalassii sámi oahpaheaddjeohppui, muhto maiddái čuoggáide main lei viidát geahččanvuohki alit oahpu ja dutkama hárrái oppalaččat. Lávdegoddi bijai ovdan árvalusas čakčamánus 1999. árvalus sáddejuvvui giđđat 2000 gulaskuddamii guoskevaš instánssaide sihke Norgii, Ruŧŧii ja Supmii. Departemeanta oaččui 26 gulaskuddancealkámuša. Gulaskuddaninstánssat guorrasedje váldosaččat Nergård-lávdegotti evttohusaide. Lávdegoddi lea álggahettiin viidát máinnašan oahppohistorjjálaš dilálašvuođaid deattastan dihtii mearkkašumi mii oahppovuogádagas oppalaččat lea leamaš sámi servodagaid gárgeduvvamii. Erenoamážit lea deattuhuvvon dárbu seailluhit ja ođđasisvirkkosmahttit sámi giela vuođusteaddji ovdehussan sámi servodaga gárgedeapmái ovddasguvlui. Sámi oahpaheaddjeoahppu lea biddjojuvvon ja máinnašuvvon dán geahččanvuogi vuođul. Lávdegoddi lea buktán máŋga bienalaš evttohusa gárgedeami ja gelbbolašvuođaloktema hárrái. Evttohusat čatnasit namalassii sámi oahpaheaddjeohppui, muhto evttohusaid guovdilis oasit gusket alit ohppui ja dutkamii oppalaččat. Lávdegoddi lea earret eará evttohan: Nannet sámi dutkama dainna lágiin ahte ásahuvvojit máŋggat stipendiáhttavirggit váldofágaja doavttergrádadásis ásahit ráđđeaddi orgána Sámediggái sámi alit oahpu ja dutkama várás Hukset Sámi allaskuvlla dieđalaš allaskuvlan álggahit IKT-fierpmádaga sámi ohppui mas Sámi allaskuvla lea fágalaš buohtalasti álggahit lonohallanprográmma nannen dihtii oktavuođa eará eamiálbmogiiguin. Evttohusat mat gusket namalassii sámi oahpaheaddjeoahpu fágalaš sisdollui ja organiseremii, oahpaheddjiid lasse- ja joatkkaohppui jna. máinnašuvvojit stuorradiggedieđáhusas oahpaheaddjeoahpu birra, vrd. St.dieđ. nr. 16 (2001 2002) (Ođđa oahpaheaddjeoahpu birra Máŋggadáfotvuohta gáibideaddji čuožžovaš). 1.4 Mjøs-lávdegotti árvalus Mjøs-lávdegotti árvalus, mii addojuvvui miessemánu 8. 2000, sisdoallá sierra kapihttala alit oahpu ja dutkama birra sámi servodagas. Lávdegoddi lea váldán ovdan máŋga seamma evttohusa mat ovddiduvvojedje Nergård-lávdegotti árvalusas. Mii gusto dutkamii, de dorje lávdegoddi guovtti ovdalis namahuvvon čielggadussii, Sámedikki čielggadussii ja mearrádussii sámi dutkama birra ja Norgga dutkanráđi čielggadussii sámi dutkama birra. Mjøs-lávdegoddi ovddidii čuovvovaš evttohusaid: Berre gárgeduvvot buohkanas sámegielat gelbbolašvuođabiras láhčin dihtii vejolašvuođaid Sámi allaskuvlla gárgedit fápmuduvvon dieđalaš allaskuvlan. Sámi dieđalaš allaskuvla berre oažžut guovddášdoaibmaovddasavástádusa eará allaskuvllaid ektui main sámi oahppu ja dutkan gávdno ja muđui dihto buohtalasti rolla sámi dutkamis ja alit oahpus. Berre ceggejuvvot ráđđeaddi orgána mii seammás dovdáha, albmanahttá ja álggaha ođđahutki doaimma sámi alit oahpus ja dutkamis. Berre álggahuvvot 10-jagi prográmma sámi dutkama huksemii ja gárgedeapmái. Berre álggahuvvot sámi dutkama etihkalaš čuolmmaid orgána. Sámi allaskuvlla oahpahusgiella berre dábálaččat leat sámegiella. Berre árvvoštallojuvvot cegget lonohallanprográmma alit ohppui ja dutkamii sámiid ja eará eamiálbmogiid gaskii. 2001 2002 St.dieđ. nr. 34 7 Kvaliteahttaođastus Alit sámi oahpu ja dutkama birra. Berre álggahuvvot sierra diehtovuođđu sámi servodatdilálašvuođaid birra Mjøs-lávdegotti árvalus lei ee. vuođusmateriálan St.dieđáhussii nr. 27 (20002001). q (Daga geatnegasvuođat gáibit rievttát, alit oahpu kvaliteahttaođastus). Deattuhuvvui ahte dán dieđáhusas galggai leamen prinsihpalaš ja bajitdási mihtilmasvuohta vai politihkalaš váldoválljejumit ja vuoruheamit bohtet oidnosii. Danne máŋga bienalaččat evttohusa eai váldojuvvon ovdan. Mii gusto sámi ohppui, de daddjojuvvui ahte departemeanta háliida viidát guorahallat sámi oahpu ja dutkama sihke Sámi allaskuvllas ja eará iešguđet dási institušuvnnain. Departemeanta celkkii ahte máhccá Stuorradiggái dainna heivvolaš hámis. Stuorradikki gieđahaladettiin dahkkojuvvui čuovvovaš mearrádus, vrd. Innst. S. nr. 337 (20012002) (árvalus Stuorradiggái nr.337 20012002): Stuorradiggi bivdá Ráđđehusa bidjat ovdan ášši sámi alit oahpu ja dutkama birra maŋimustá jahkemolsumis 2001/2002. 1.5 Sámedikki cealkámuš árvalusaide Sámediggái sáddejuvvojedje buot gulaskuddancealkámušat Nergård-lávdegotti árvalussii. Sámediggi válljii geahččat Nergård-lávdegotti čielggadusa sámi oahpaheaddjeoahpu birra ja Mjøs-lávdegotti čielggadusa guoskevaš kapihttala ovtta olis, ja lea addán cealkámuša mii vuođđuduvvá goappašiid dán árvalussii. Sámediggi lea guorrasan goappašiid árvalusa váldočuoggáide. álggahettiin lea deattuhuvvon ahte sámi oahpaheaddjeoahpu huksejupmi ii galgga gehččojuvvot bođuid daid árjjain mat adnojuvvojit dárbbašlažžan alit oahppofálaldagaid ja dutkama gárgedeapmái go geahččá sámi servodaga dárbbuid vuođul muđui. Sámediggi lea dasto deattuhan ja evttohan ahte čađahuvvo sámi oahpahansuorggi buot dásiid ollislaš árvvoštallan álggahuvvo proseassa davviriikkalaš sámepolitihkalaš vuođu alde mii čielggada earret eará sisdoalu ja ovddasvástádusjuogu bajit stivrejumi sámi alit oahpu ja dutkama hárrái ceggejuvvo sierra sámi fágaorgána mii ekonomalaš rámmaid bokte bidjá vuđđosiid alit ohppui ja dutkamii gárgeduvvo oktasaš sámi oahpaheaddjeoahppu sihke davvi-, julevja oarjelsámegillii addojuvvo Sámediggái váldi mearridit rámmaplánaid sámi oahpaheaddjeohppui (sihke ovdaskuvla-, dábálaš-, fidnofágaoahpaheaddjeohppui ja pratihkalaš-pedagogalaš ohppui) gárgeduvvo sámi oahppoja IKT-fierpmádat mas buot sámi oahppoinstitušuvnnat leat mielde meroštallojuvvo čielgasit ovddasvástádus- ja dahkamušjuohku guoskevaš alit oahppoinstitušuvnnaid gaskkas. Sámi allaskuvllas lea bajit ovddasvástádus sámi oahpaheaddjeoahpus oahpahusgiella berre dábálaččat leat sámegiella álggahuvvo 10 jagi bestenprográmma sámi dutkamii. Dasto lea čujuhuvvon ahte biras Sámi Instituhtas ja Sámi allaskuvllas dahká vejolašvuođaid hukset sámi universiteahta mii sáhttá gártat stuorát fágabirasin mii sámi ollisvuođaoainnu áimmahuššá, ja mas sámi gielas lea guovdilis dimenšuvdna dutkan- ja gárgedanbarggus mii dahkkojuvvo. 1.6 Boahttevaš fágalaš váldejuohku Stuorradiggi lea gieđahaladettiin St.dieđ. nr. 27 (20002001) guorrasan dasa ahte institušuvnnat galget oažžut stuorát luđolašvuođa sihke fágalaš, ekonomalaš ja organisatuvrralaš gažaldagain, vrd. Innst. S.nr. 337 (20002001). Institušuvnnaid fágalaš válddi hárrái lea mearriduvvon ahte stáhtalaš allaskuvllat ieža galget oažžut válddi álggahit ja heaittihit fágaid, ávdnasiid ja ávnnasjoavkkuid vuolit gráda dásis. Allaskuvllaide addojuvvo maiddái váldi álggahit oahpuid alit dásis daid duovdagiid siskkabealde main sáhttet addit doavttergráda, muhto váldi alit dásis muđui gal ain galgá leat departemeanttas. Universiteahtaid váldi galgá siskkildit oahpuid buot dásiin vuolit gráda rájes doavttergráda rádjai. Dieđalaš allaskuvllaide galgá seamma váldi leat ráddjejuvvon daid fágaduovdagiidda mat sáhttet guoskat allaskuvllaid rievddalmas fágalaš doibmii. Evttohuvvon lea cegget alit oahpu iehčanas fápmudanja árvvoštallanorgána. Orgánii addojuvvo váldi fápmudit sihke institušuvnnaid ja iešguđetlágan oahppofálaldagaid maid institušuvnnat addet. Ortnet mearkkaša ahte oahput maid institušuvnnat leat juo álggahan, adnojuvvojit álggus juo fápmuduvvon, ja ahte stáhtalaš oahppoinstitušuvnnat adnojuvvojit fápmuduvvon fállat ođđa oahpuid maid ieža ožžot válddi álggahit. 8 St.dieđ. nr. 34 2001 2002 Kvaliteahttaođastus Alit sámi oahpu ja dutkama birra Fápmudanja árvvoštallanorgána ceggen mearkkaša ahte departemeantta váldi cegget oahpuid ráddjejuvvo vel eambbo dasgo ovdehuvvo ahte fápmudanorgána dahká oahpu positiiva fágalaš árvvoštallama ovdal go oahppu sáhttá álggahuvvot. Institušuvnna stáhtusa nuppástuhttin ovdeha maiddái orgána positiiva fágalaš árvvoštallama fágalaš eavttuid vuođul maid departemeanta mearrideš. Mearrádusat fápmudanja árvvoštallanorgána birra mearriduvvojit universiteahttaja allaskuvlalága láhkavuđđosiin. Institušuvnnat leat nugo ovdalge rávvejuvvon bálddalastit fágalaš doaimma ja ovttasbargat dan hárrái riikkagottálaš fierpmádaga siskkabealde Norggafierpmádagas. Universiteahtta- ja allaskuvlaráđis ja dan vuolit orgánain šaddá dán oktavuođas deaŧalaš bálddalasti doaibma. Dán vuođul ii leat áigeguovdil dán dieđáhusas dahkat oaivila máŋgga konkrehta evttohussii ođđa fágaid ceggema birra mat ležžet ovdanbuktojuvvon institušuvnnaid doaibmaplánain, ja mat šaddet leat institušuvnnaid boahttevaš váldeduovdaga siskkabealde. álggahemiid mat ovdehit ođđa resurssaid juolludeami, árvvoštallá departemeanta dábálaš vuogi mielde jahkásaččat budjeahttaoktavuođas. Danne ráddjejuvvo dán máinnašupmi duovdagiidda maid guoskevaš institušuvnnaid dihtii lea erenoamáš mávssolaš oažžut čielggaduvvot. 1.7 Ovddeš čielggadusat ja dieđáhusat dutkama birra 1990-logu mielde bohte guokte čielggadusa sámi dutkama birra St.meld. nr. 36 (199293) Forskning for fellesskapet (St.dieđ. nr. 36 (199293) Dutkan searvevuođa várás) ja St.dieđ. nr. 52 (199293) Norgga sámepolitihka birra, mas Sámediggi ja Dutkanráđđi bivdojuvvojit čielggadit sámi dutkama dilálašvuođaid. Sámedikki čielggadus 1996 geahčada sámi dutkama ja dan organiserema rámmaeavttuid. Ovddasvástádus sámi dutkamis lohkkojuvvo leamen eahpečielggas ja hájelassii. čielggadus evttoha sámi dutkanráđi, mii galgá leat čađaheaddji ja ráđđeaddi orgána Sámediggái. Seammás evttohuvvo nannet sámi dutkama dálá dutkanvuogádaga bokte. čielggadus guorahallá maiddái iešguđetlágan etihkalaš čuolbmabidjamiid mat čatnasit sámi dutkamii. Gieđahaladettiin čielggadusa deattastii Sámediggi ahte áiggi vuollái berrešii ceggejuvvot davviriikkalaš sámi dutkanráđđi olles sámi ássanguovllu várás. Sámediggi doarju maiddái čielggadusa go dat evttoha cegget sierra sámi orgána etihkalaš čuolbmabidjamiid várás. Dutkanráđi čielggadus 1998 guorahallá diehtodárbbu, dutkanoahpu, fágalaš fokusduovdagiid ja dutkanfáttáid. čielggadus čujuha ahte lea stuorra dárbu gelbbolašvuođahuksemii ja bestemii sámi dutkamii sámit fertejit bestejuvvot buot dutkansurggiide dárbbašuvvojit vásedin doaibmabijut sámi dutkiohppui sámegiella gártá sierra dimenšuvdnan dutkamis lea stuorra dárbu govdodahkii surggiin ja fáttáin fágaidgaskasašvuohta berre deattuhuvvot St.meld. nr. 39 (199899) Forskning ved et tidsskille (St.dieđ. nr. 39 (199899) Dutkan áigeearus) čujuhii čielggadusaide mat ledje dahkkojuvvon. Dieđáhus deattuhii ahte eambbo sámit berrejit oažžut dutkigelbbolašvuođa, ja ahte besten sámi dutkamii berre dáhpáhuvvat stuorát fágalaš girjju siskkabealde go dál. Mii gustui sámi dutkama organiseremii, de deattuhii dieđáhus vejolašvuođaid mat leat dálá dutkanvuogádagas, earret eará vejolašvuođaid sámi dutkama ollislaččat gieđahallamii Dutkanráđis ja lasihuvvon davviriikkalaš ovttasbargui. Dán lassin deattastii dieđáhus ahte Sámediggi ieš sáhtii árvvoštallat iežas dárbbu vuolit orgánii mii fuolahivččii dutkangažaldagain. Mii gustui evttohussii sierra sámi orgána birra etihkalaš čuolbmabidjamiid várás, de čujuhii dieđáhus riikkagottálaš etihkalaš doaibmagottiide, mat maiddái fuolahit sámi gažaldagain. Dieđáhus oaivvildii muđui ahte orru dárbbašuvvomin dutkioahpaheapmi sámi ávdnasiin, mii earret eará sáhttá deattuhit sámi dutkama etihkalaš čuolbmabidjamiid, ja miellaseappot leat organiserejuvvon davviriikkalaš vuođu alde. Stuorradiggi guorrasii dieđáhusa oainnuide sámi dutkama hárrái.