24 St.dieđ. nr. 34 2001 2002 Kvaliteahttaođastus Alit sámi oahpu ja dutkama birra 6 Sámi dutkan 6.1 álggahus Sámi dutkan galgá veahkehit nannet, seailluhit ja gárgedit sámi kultuvrra ja giela. Dutkan lea maiddái deaŧalaš valljodatvárrehálddaheapmái ja ealáhusgárgedeapmái. Dakkár áiggis goas báikkálašservodagat šaddet gierdat viiddisis nuppástusaid, lassána dihtomielalašvuohta dutkanvuđđosaš dieđu mearkkašumi hárrái boahttevaš gárgedusa vuođusin. Sámi dutkan dahkkojuvvo máŋgga fágasuorggis. Humanisttalaš ja servodatdieđalaš dutkamis lea doložis leamaš ráđđejeaddji sajádat, muhto dát govva lea maŋ emuš áiggiid šaddan eanet molsašuvvin. Eanet fuopmášupmi lea giddejuvvon dan gárgedandárbui mii lea sámi čuolbmabidjamiid govddit suorggálaš láhkaneami hárrái. 6.2 Dutkama ruhtadeapmi Gielda- ja guovlodepartemeanttas lea bálddalastinovddasvástádus stáhtalaš sámepolitihkas. Departemeanttaid suorgeovddasvástádusprinsihpa mielde lea juohke departemeanttas ovddasvástádus čuovvolit sámepolitihka iežaset ovddasvástádusduovdagiin. Seamma láhkai lea juohke departemeanttas ovddasvástádus guhkesáiggi gelbbolašvuođahuksemis iežaset surggiin. Dutkama sámi dilálašvuođaid birra ruhtada iešguđet departemeanta. Gielda- ja guovlodepartemeanta addá ruđaid Dutkanráđi sámi dutkama prográmmii ja iešguđetlágan eaŋkilprojeavttaide. Romssa universiteahtta lea ožžon ruđaid projektii mii čatnasa Válde- ja demokratiijačielggadussii 19982003. Projeakta galgá ee. geahčadit buvttadahkkiid mat váikkuhit váldegaskavuođa dáža eanádatveahkadaga ja sámi veahádatveahkadaga gaskkas. Departemeanta lea máŋga jagi juolludan ruđaid riektehistorjjálaš dutkamii Sámi Instituhttii. Ruđat leat maiddái addojuvvon Eamiálbmotfierpmádahkii ja Sámi teakstabáŋkui (vrd. čuoggáin 6.4. ja 7.2.) Oahpahusja dutkandepartemeanta ruhtada sámi dutkama juolludusaidis bokte universiteahtaide ja allaskuvllaide, ja maiddái bestenvirggiide ja bissovaš dieđalaš virggiide (vrd. máinnašumiin iešguđet institušuvnna vuolde). Departemeanta ruhtada maiddái sámi dutkama juolludusa bokte Norgga dutkanráđđái (vrd. čuoggáin 6.3.) Sosiáladepartemeanta/Dearvvasvuođadepartemeanta. Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš Kárášjogas álggahuvvui ođđajagemánu 1. 2001. Guovddáš lea ossodat Romssa universiteahta Servodatmedisiinna instituhta vuolde, mii galgá doaimmahit fágaidgaskasaš dutkama ja oahpahusa fáttáin mat gusket sámi dearvvasvuhtii. Ovddeš Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta lea addán doarjaga guovddáža doibmii, ja veahkeha maiddái sámi ássanguovlluid dearvvasvuođa- ja birgenláhkeguorahallama ruhtademiin. Diehtočohkken dearvvasvuođa- ja birgenláhkeguorahallamii galgá plána mielde álgit geasset/čakčat 2003. Dalá Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta lea maiddái álggahan stipeandaortnega veajuidahttimii guoski fágaid ohppui sámegielat olbmuide vuoruhuvvon bargijoavkkuid siskkabealde. Ortnet álggahuvvui geahččalanortnegin 2000s. Sámediggi hálddaha stipeandaortnega ja lea maiddái mearridan njuolggadusaid juohkimii. Eanadoallodepartemeanta ruhtada dutkama mii guoská boazodoalloealáhussii. Boazodoallu lea deaŧalaš sámi kultuvrra ja identitehta guoddi, ja das lea stuorra mearkkašupmi sihke ekonomalaččat, sosiálalaččat ja kultuvrralaččat. Nugo earáge ealáhusain, leat nuppástuvvan rámmaeavttut maiddái váikkuhan boazodollui. Boazodoalu ovdánahttinfoanda (BOF) oažžu jahkásaččat 5 milj. kruvnnu dutkamii ja dutkangaskkusteapmái stáhta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi (NBR) gaskasaš boazodoallošiehtadusa bokte. BOF lea mearridan ođđa strategiijaplána áigodahkii 2002 2005. Plána háhku lea skáhppot dieđu mii veahkeha juksat meari guoddinnávccalaš boazodoalu birra. Plána galgá addit vuđđosa mearrediđolaš dutkamii mii lea heivehuvvon ealáhussii ja masa ealáhusas ja hálddahusas lea jearru. Deattuhuvvo gaskkustit bohtosiid maid dutkan gávnnaha. Boahttevaš boazodoallodutkan šaddá vuođđuduvvat árjaduovdagiidda ja vuoruhemiide mat leat adnojuvvon vuođđun Eanadoallodepartemeantta doaibmaplánas «Vuoruheapmi borramušja eanadoallodutkama siskkabealde». Eanadoallo 2001 2002 St.dieđ. nr. 34 25 Kvaliteahttaođastus Alit sámi oahpu ja dutkama birra hálddahusa aiddobáliid gárgedan doaibmaplána šaddá vuođusin vuoruhemiide jagis 2002 ja ovddasguvlui. Plána mielde galgá lásiheapmi juhkkojuvvot čieža árjaduovdagii. Boazodoallu guoskkahuvvo njealji árjaduovdagis: Spesialiserejuvvon eanadoallobuktagiid buvttadeapmi, biologalaš máŋggadáfotvuohta, dálkkádat ja energiija ja politihkkahábmema diehtovuođus. Maiddái BOF:a riikkagottálaš «Strategalaš plána boazodoalu dutkama ja gaskkusteami váste áigodahkii 2002 2005» bidjá čielga válgamiid boahttevaš vuoruhemiide dutkamis. Strategiijaplána háliida spaktat dutkanárjjaid viđa duovdagii main leat máŋga áigeguovdilis ja guovdilis hástalusa juohkásan iešguđet dieđalaš suorgái. Dát duovdagat leat: Areálasisabahkkemat ja olggut váikkuhus, guohtun ja buvttadeapmi, árvoluovvan, stivren ja organiseren ja dásseárvu. Ovddasguvlui áigu Ráđđehus viggat váldit atnui boazodolliid árbevirolaš dieđu ja máhtu ja váldit dáid mielde dutkanprojeavttaide. Justiisadepartemeanta. NOU 2001: 34 Sámi vieruiduvvamat ja riekteoainnut duogášmateriála Sámi vuoigatvuođalávdegoddái ovdanbuktá sámi riektedilálašvuođaid dutkanprojeavtta materiála. Projeakta lea ruhtaduvvon ruđaiguin mat bohtet Justiisadepartemeanttas ja Norgga dutkanráđis. Fágaidgaskasaš projeakta lea čohkken juristtaid, historihkkariid ja filosofiija ja servodatdiehtaga ovddasteddjiid. Máŋgga fágalaš birrasa dutkit leat leamaš mielde, nugo Romssa universiteahtta, Oslo universiteahtta, Sámi allaskuvla ja Sámi Instituhtta. Dás buktojuvvo ovdan ođđaháhkkojuvvon dutkanvuđđosaš diehtu sámi riektedilálašvuođaid birra Finnmárkkus govdes vuđđosa alde. 6.3 Norgga dutkanráđđi Norgga duktanráđđi lea álggaheami rájes 1993s dorjon sámi dutkama. Maiddái ovdal dan dorjojuvvui dutkan sámi fáttáid birra, váldosaččat Norgga dábálašdieđalaš dutkanráđi bokte. Iešguđet oasis Dutkanráđis lea ovddasvástádus váldit mielde sámi geahččanvugiid dutkanárjjaidasas dakko gokko lea čuožžovaš dan dahkat. Eanaš projeavttat maidda ráđđi lea addán doarjaga leat ruhtaduvvon Kultuvra- ja servodatduovdaga bokte, muhto maiddái eará duovdagat leat addán ruđaid sámiguoski dutkamii. 1993 rájes otnáža rádjai lea Dutkanráđđi addán sullii 79 milj. kruvnnu doarjjan sámi dutkamii. Doarjja juohkása 107 projektii. Doarjja lea addojuvvon 57 DjO-projektii, 32 doavttergrádastipendii ja 31 studeantastipendii (okta projeakta sáhttá siskkildit máŋggalágan doaibmabijuid). Dutkanráđi sámi dutkamiid doarjagiid opplašgeahčaldat boahtá ovdan tabeallas 6.1, ja tabealla 6.2 čájeha dorjojuvvon projeavttaid logu juhkkojuvvon fágaid mielde, ja tabealla 6.3 čájeha dorjojuvvon projeGáldu: Norgga dutkanráđđi Tabealla 6.1 Doarjja sámi dutkamii 1993 rájes juhkkojuvvon duovdagiid mielde (milj. kruvdnun): Kultuvra ja servodat 52,0 Biras ja gárgedus 17,0 Industriija ja energiija 8,0 Biras ja dearvvasvuohta 1,5 Biobuvttadus ja náláštuhttin 0,3 Oktiibuot 78,8 Gáldu: Norgga dutkanráđđi Tabealla 6.2 Dorjojuvvon projeavttat 1993 rájes juhkkojuvvon fágaid mielde: Arkeologiija 6 Biofága 2 Etnologiija 1 Filosofiija 2 Historjá 4 IKT 4 Infoja mediadieđa 2 Eanadoallofága 1 Girjjálašvuođadieđa 4 Pedagogihkka 2 Psykiatriija 2 Riektedieđa 7 Servodatdieđa 1 Sosialantropologiija 14 Sosialpsykologiija 1 Sosiologiija 6 Gielladieđa ja filologiija 11 Stáhtadieđa 2 Buohccedikšodieđa 1 Teknologiija 1 Teologiija ja oskkoldatdieđa 5 Zoologiija 2 Ekonomiija 2 Fágaidgaskasaš humanisttalaš ja servodatdieđalaš fágat 25 Oktiibuot 108 26 St.dieđ. nr. 34 2001 2002 Kvaliteahttaođastus Alit sámi oahpu ja dutkama birra avttaid juhkkojuvvon institušuvnnaid mielde. Doavttergrádastipendiáhtaid lohku juhkkojuvvon institušuvnnaid mielde otná beaivvi rádjai boahtá ovdan tabeallas 6.4. čakčat 2000 mearridii Dutkanráđđi viđajagi doaibmaplána sámi dutkamii. Plána vuođđuduvvá earret eará Dutkanráđi ja Sámedikki čielggadusaide sámi dutkama birra (vrd. čuoggáin 1.6.). Plána mielde galgá Dutkanráđđi bargat árjjálaččat váldit mielde sámi dutkama prográmmaidasas ja eará doaibmabijuidasas. Maiddái áigu bargat almmustuhttit dutkansurggiid mat leat uhccán čuvgejuvvon. Guovdil plánas lea Sámi dutkama prográmma, mii galgá leat doaimmas áigodagas 20012005. Dát prográmma oažžu vuos ruđaid Oahppo- ja dutkandepartemeanttas ja Gielda- ja guovlodepartemeanttas. Dutkanruđat prográmmas almmuhuvvojedje vuosttas geardde čakčat 2001 ja juhkkojuvojit 2002s. Almmuheapmi lei fáttáid dáfus govdat ja rabas. 22 ohcamuša bohte sisa 12 institušuvnnas, eatnašat Romssa universiteahtas ja Sámi Instituhtas. Masá bealli ohcamušain ledje fágaidgaskasaččat. Ovcci ohcamuššii mieđihuvvui doarjja. Dáid gaskkas lei juolludus Sámi Instituhttii plánet stuorra projeavtta sámegiela birra servodagas, ja fágaidgaskasaš projektii etnalaš gaskavuođaid birra Nordlánddas historjjálaččat gehččojuvvon Romssa universiteahtas, ja masa árran julevsámi guovddáš ja Lofotmuseet servet. Projektii lea juolluduvvon 4,6 milj. kruvnnu juhkkojuvvon njealji jahkái. Sámi projeavttat mat eai heive Sámi dutkama prográmmii sáhttet árvoštallojuvvot eará osiin Dutkanráđis projeavtta fáttá ektui, sihke prográmmaid ja friddja projeaktadoarjaga siskkabealde. Ee. lea Dutkanráđđi globaliserenárjjaidis vuolde addán 4,3 milj. kruvnnu projektii The challenge of indigenousness: Politics of rights, resources and knowledge (Eamiálbmotvuođa hástalus: Rivttiid, valljodatváriid ja dieđu ja máhtu politihkka) Sámi dutkamiid guovddážis Romssa universiteahtas. Juksanmearri lea fágaidgaskasaš vuđđosa alde dutkat gažaldagaid mat gusket eamiálbmogiidda nugo dát leat boahtán albma iešguđet dásis, riikkaidgaskasaččat, riikkagottálaččat ja báikkálaččat. Prográmma Diehtogárgedeapmi dáru giellateknologiijai deattuha dutkama vai oažžu ovdan giellateknologalaš návccaid ja neavvuid iešguđet variántta sárdnojuvvon ja čállojuvvon dárogillii, nuppáldasat maiddái sámegillii. 6.4 Eamiálbmotfierpmádat 1997s ceggejuvvui eamiálbmotdutkama fierpmádatprojeakta Dutkanráđi doaibmabidjun sámi duŧMielde leat Budejju, áhkánjárgga (Narviikka) ja Romssa allaskuvla ovttain projeavttain guhtege, Finnmárkku allaskuvla 2 projeavttain 2Mielde leat NIBR, NORUT, NOVA ja NUPI ovttain projeavttain guhtege 3Mielde leaba Norgga álbmotmusea ja Várjjat sámi musea ovttain projeavttain goabbáge 4 Mielde leat máŋga institušuvnna, organisašuvnna, fitnodaga jna. Gáldu: Norgga dutkanráđđi Tabealla 6.3 Dorjojuvvon projeavttat 1993 rájes juhkkojuvvon institušuvnnaid mielde: Romssa universiteahtta 42 Oslo universiteahtta 6 Norgga teknihkalaš-luonddudieđalaš universiteahtta 3 Birggona universiteahtta 2 Norgga eanadoalloallaskuvla 2 Searvegoddefakultehta 1 Sámi allaskuvla 4 Eará stáhtalaš allaskuvllaŧ 5 Sámi Instituhtta 6 Finnmárkkudutkan 3 NINA/NIKU 3 Dutkaninstituhtat2 4 Mánáidsuodjalusa gárgedanguovddáš (BUS) 3 Dávvirvuorkkát3 2 Iešguđetlágan eará institušuvnnat4 22 Gáldu: Norgga dutkanráđđi Tabealla 6.4 Doavttergrádastipendiáhtat juhkkojuvvon institušuvnnaid mielde 2002s: Romssa universiteahtta 5 Norgga gávpotja guovlodutkama instituhtta (NIBR) 1 Budejju allaskuvla 1 Girkonjárgga buohcceviessu 1 Sámi allaskuvla 1 Sámi Instituhtta 1 Oslo universiteahtta 1 Birggona universiteahtta 1 Oktiibuot 12 2001 2002 St.dieđ. nr. 34 27 Kvaliteahttaođastus Alit sámi oahpu ja dutkama birra kama várás. Ruđat leat maiddái boahtán Gielda- ja guovlodepartemeanttas. Fierpmádat lea ovttasbargoprojeakta Romssa universiteahta, Sámi allaskuvlla ja Sámi Instituhta gaskkas. Ulbmilin lea leamaš ovddidit sámi dutkama ja eamiálbmotdutkama iešguđet birrasiid ja riikkaid dutkiid oktavuođa bokte vai dáinna lágiin arvvosmahttojuvvo bestemii ja ođđa dutkanprojeavttaide. Fierpmádaga dutkan lea organiserejuvvon čoahkášjoavkkuide main leat leamaš dutkit davviriikkain ja Canadas. Maiddái seminárat ja doavttergrádakurssat leat lágiduvvon. čakčat 2001 dollojuvvui árvvoštallanseminára dábálaš projeaktaáigodaga loahpaheami olis. Gávnnahuvvui ahte fierpmádat lea dagahan mealgadii lassánan ovttasbarggu. Eanet dutkanprojeavttat ledje maid vuolggahuvvon, earret eará sámi giellateknologiijas. Dál leat vihtta čoahkášjoavkku álggahuvvon eamiálbmotfierpmádaga vuođul. Loahpparaporta lea ráhkaduvvon projeavttas, mii čujuha ahte lea vejolaš gárgedit buoret ja bevttolaččat ovttasbarggu oassálasti institušuvnnaid gaskii. Raporta báhkkoda fierpmádaga doaimma joatkima beales, vrd. čuoggáin 9.10.4. 6.5 Eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Dieđáhusas St.meld. nr. 21 (19992000) Menneskeverd i sentrum (St.dieđ. nr. 21 (19992000) Olmmošárvu guovddážis) evttohuvvui cegget gelbbolašvuođaguovddáža eamiálbmotvuoigatvuođaid várás Davvi-Norgii. Stuorradiggi guorrasii evttohussii. Guovddáš lea álggahuvvomin. Njuolggadusat galget mearriduvvot. Guovddáš, mii biddjojuvvo Guovdageidnui, galgá bargat duođaštemiin, gaskkustemiin, dieđihemiin ja fierpmádathuksemiin. Guovddáš sáhttá maiddái čujuhit gokko dárbbašuvvo ođđa dutkan, muhto ii galgga ieš doaimmahit dutkama. Guovddáža ruhtadit Gielda- ja guovlodepartemeanta ja Olgoriikkadepartemeanta searválaga. 6.6 Sámi arkiiva-, informašuvdna- ja dokumentašuvdnaguovddáš Sámi arkiivvas lea ovddasvástádus bargat sámi historjjálaš arkiivvaiguin. Sámi arkiiva lei ovdal organiserejuvvon projeaktan Sámi Instituhta vuolde ja álggahuvvui sierra vuođđudussan 1995s. Arkiiva galgá váfistit sámi dutkanmateriála ja dainna earret eará bálvalit institušuvnnaid mat galget doaimmahit dutkama. Sámi arkiiva lea plánemin bidjat arkiivva ovtta sadjái Sámi allaskuvllain ja Sámi Instituhtain oktasaš dieđadállui Guovdageidnui. Ođđajagemánu 1. 2002 rájes sirdojuvvui stáhtalaš hálddahanovddasvástádus Sámi arkiivva ovddas Kultuvra- ja girkodepartemeanttas Sámediggái.