30 St.dieđ. nr. 34 2001 2002 Kvaliteahttaođastus Alit sámi oahpu ja dutkama birra 8 Riikkaidgaskasaš ovttasbargu olggobealde Davviriikkaid 8.1 álggahus Eamiálbmotgažaldagat leat internašunaliserejuvvon, ja lea lassáneaddji dárbu ovttasbargat riikkaidgaskasaččat oahpu ja dutkama birra eamiálbmotgeahččanvuogi vuođul. Maŋimuš jagiin lea riikkaidgaskasaš doaibma maiddái nannejuvvon sámi dutkamis. Norgga oahppoja dutkaninstitušuvnnain lea erenoamáš rolla riikkaidgaskasaš dutkanovttasbarggus eamiálbmotdutkama gelbbolašvuođa bokte mii dáppe lea huksejuvvon. 8.2 Arktalaš ráđđi Arktalaš ráđđi (Arctic Council) vuođđuduvvui 1996s ovttasbargoorgánan, ja siskkilda dan vihtta davviriikka, ja USA, Canada ja Ruošša. Arktalaš guovlluid eamiálbmotorganisašuvnnat sáhttet oažžut stáhtusa bissovaš searvideaddjin. Ee. Sámiráđis lea dát stáhtus. Arktalaš ráđđi galgá veahkehit ovddidit birasovttasbarggu ja guoddinnávccalaš gárgedusa davviguovlluin. Guovttejagi projeakta boazodoalu birra, mii lea lágiduvvon ráđi olis ja ruhtaduvvon Olgoriikkadepartemeantta ja Eanadoallodepartemeantta bokte, loahpahuvvo 2002 loahpas. Projeakta lea biddjojuvvon Sámi dutkamiid guovddážii Romssa universitehttii. 8.2.1 Arktalaš universiteahtta Arktalaš universiteahta (University of the Arctic) lea Arktalaš ráđđi álggahan arktalaš guovllu universiteahtaid ja allaskuvllaid fierpmádatovttasbargun. Ovttasbargu lea namalassii oaivvilduvvon arktalaš dutkamii ja oahpaheaddjeja studeantalonohallamii. Gávcci iešguđet riikka, Norgga, Ruoŧa, Suoma, Islándda, Ruošša, USA ja Ruonáeatnama, alitoahpponstitušuvnnat oassálastet fierpmádahkii. Arktalaš eamiálbmogiin lea guovdilis sadji ovttasbarggus. Romssa universiteahtta, Sámi allaskuvla ja Sámi Instituhtta oassálastet ovttasbargui. Sierra johtalanprográmma Arktalaš universiteahta vuolde, gohčoduvvon North2north, álggahuvvo 2002s ja bistá 2005i. 8.3 Eamiálbmotgažaldagaid forum Forum eamiálbmotgažaldagaid várás veahkkebargguin lea projeakta masa Olgoriikkadepartemeanta ja NORAD leat dahkan álgaga. Forum lea dáža, sámi ja riikkaidgaskasaš dutkanbirrasiid, veahkkebargobirrasiid ja beroštusorganisašuvnnaid gávnnadanbáiki dovddiiduslonohallama ja gelbbolašvuođahuksema dihtii. čállingoddi lea biddjojuvvon Sámi dutkamiid guovddážii Romssa universitehttii. Konfereansa «Competence Building and Indigenous Peoples» (Gelbbolašvuođahuksen ja eamiálbmogat) dollojuvvui foruma olis čakčat 2001. 8.4 Lonohallanprográmmat Máŋga oppalaš riikkaidgaskasaš oahppoprográmma leat čuožžovaččat ovttasbargui sámi giella-, kulturja servodatgažaldagaid hárrái. EU-prográmmat Sokrates ja Leonardo da Vinci sáhttet adnojuvvot sámiguoski oahppoovttasbargui. Leonardo da Vinci, mii lea fidnoja profešuvdnaoahpu prográmma, siskkilda ovttasbarggu oahppoinstitušuvnnaid ja ealáhuseallima gaskkas (gaskaboddosaččat bidjat oahppodahje bargodillái nuppi sadjái, lonohallama, geahččaladdanprojeavttaid), ja Sokrates lea prográmma dábálašoahpaheaddjeohppui buot dásiin. Alit oahppooassi prográmmas gohčoduvvo Erasmus, ja siskkilda studeantaja oahpaheaddjelonohallama ja fágalaš gárgedanbarggu. Eanaš alit oahppoinstitušuvnnat oassálastet Sokrates-Erasmus-prográmmii. M aiddái lea álggahuvvon doarjjaortnet gárgedusriikkaid ja Gaska- ja Nuorta-Eurohpa studeanttaid ohppui (Earreprográmma). Juohke jagi dat addá doarjaga gárgedusriikkaid ja Gaska- ja Nuorta-Eurohpa studeanttaide vai besset váldit alit oahpu Norggas. Eanaš universiteahtat ja allaskuvllat oassálastet Earreprográmmii, mii ee. galgá adnojuvvot váldit vuostá ruošša sámi studeanttaid. Romssa universiteahtta ja eanaš allaskuvllat main lea sámi oahppu oassálastet dasa lassin Barentsplusprográmmii, sierra lonohallanprográmmii mii álggahuvvui 1995s ja mii addá doarjaga studeantaja oahpaheaddjelonohallamii ja fágalaš gárgedanbargui.