1 Čoahkkáigeassu 1.1.1 Álgu Strategiijaplánabargu álggahuvvui 1998:s ja barggu vuolggahii rektor Tove Bull. Sámi strategiijaplána lea vuosttašdási plána man váldoulbmil lea čujuhit muhtun doaibmabijuid maid hálidit vuoruhit Romssa universitehta sámi dutkamis. Sámi strategiijaplána dievasmahttá Romssa universitehta dábálaš strategiijaplánabarggu. Doaibmabijuide ráhkaduvvojit sierra doaibmaplánat main čilgejuvvo movt doaibmabijuid čađahit. Universitehta jođiheaddjit bivde Sámi dutkamiid guovddáža ráhkadit sámi strategiijaplána, mii dutkama lassin maiddái galgá gieđahallat oahpahusa, dieđuid juohkima ja studeanttaid oččodeami. Romssa universitehta lea riikka stuoramus dutkanásahus mii gieđahallá sámi dutkangažaldagaid, ja Romssa universitehta vuoruheapmi váikkuha garrasit olles dutkansuorgái. Plánabargu lea vuođđuduvvon dasa ahte universitehta berre ovddidit sámi dutkama ja oahpahusa, ja dan bokte maiddái máŋggafágalaš dutkama, ja eambbo sámi studeanttaid ja dutkit oččodit universitehtii. Olu strategiijaplánabarggus fievrriduvvo viidáseappot sihke oassečilgehussan ja dađistaga proseassan dain iešguđetge instituhtain. Dán čoahkkáigeasus ovdanbuktit plána sisdoalu. 1.1.2 Váldi, bargu ja bargojoavkku lahtut Nuppi kapihttalis čilgejuvvo sámi strategiijaplána váldi. Fágalaš ovddasvástádus sámi strategiijaplánii lea leamaš bargojoavkkus maid Sámi dutkamiid guovddáža stivra nammadii áššis 13/98. Bargojoavkkus ledje: 1) Ánde Somby, stivrajođiheaddji (01.01.2000 rádjái) 2) Ivar Bjørklund, ovddeš stivralahttu 3) Britt Kramvig, stivralahttu 4) Eivind Bråstad Jensen, diehtojuohkindirektevra (01.08.1999 rádjái) 5) Tor-Henrik Buljo, studeantalahttu Joavkku čálli lei Lars Andreassen, Árran Julevsáme guovdásj, gitta 1999 njukčamánu loahpageahčái. Siri Johnsen, Sámi dutkamiid guovddáš, válddii dasto badjelasas čállibarggu. Maŋŋel go strategiijaplána vuosttaš evttohus sáddejuvvui gulaskuddamii, válddii Sámi dutkamiid guovddáš badjelasas ovddasvástádusa rievdadit ja gárvvistit plána. Sámi dutkamiid guovddáža stivra dohkkehii sámi strategiijaplána stivračoahkkimis 31.08.2000 áššis 36/2000 ja mearridii plána sáddet Universitehtastivrii. Bargojoavku lea bovden fakultehtaid ja instituhtaid, eará ossodagaid, ovttaskas olbmuid, studeantaservviid ja earáid mielde plána ráhkadeapmái. Leat lágiduvvon čoahkkimat ja eará vuogit háhkat evttohusaid, earret eará leat leamaš rabas fáddáčoahkkimat, ja loahpas sáddejuvvui strategiijaplána gulaskuddamii. Mihttomearit leat earret eará leamaš: 6) Čielggadit Romssa universitehta sámi dutkama ja oahpahusa. 7) Evttohit muhtun vejolaš luottaid Romssa universitehtii, ja evttohit konkrehta doaibmabijuid sámi dutkama ektui, oahpahusa ektui, diehtojuohkima ektui, oainnusin dahkama ektui jnv. 8) Álggahit ságastallama Romssa universitehta sajádaga birra sámi servodaga gelbbolašvuođa dárbbuid ektui. Bargojoavku ii leat hálidan ráhkadit dutkan- ja oahpahusplána mas gieđahallojit fáttát maid boahtteáiggis berre oahpahit dahje dutkat. Bargojoavku lea baicca čujuhan muhtun universitehtapolitihkalaš hástalusaid mat gusket Romssa universitehta profileremii ja ovddasvástádusaide. Váldi ja bargojoavkku bargu lea vuđoleappot čilgejuvvon 2. kapihttalis. 2.1.3 Višuvnnat Goalmmát kapihttalis gieđahallat guovddáš čuolmmaid mat gusket doahpagii «Sámi dutkan», ja mii Romssa universitehta sámi dutkan berrešii leat. Čállosis geahččalit čilget muhtun váttisvuođaid maiguin sámi dutkan deaivvada dáčča ja riikkaidgaskasaš dutkanmáilmmis. Váttisvuođat leat čadnon dasa movt árbevirolaččat sirrejit fágaid, sámi dutkama oainnusin dahkamii, sámi studeanttaid universitehtii oaččuheapmái, ja sámegiela geavaheapmái dutkamiid oktavuođas. Kapihttalis leat čilgejuvvon muhtun oaidninsajit dasa movt sámi dutkan sáhttá nannet Romssa universitehta našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš olgogova, ja movt sámi dutkan sáhttá leat mielde Romssa universitehtii hukseme erenoamáš guovllulaš gelbbolašvuođa. 3.1.4 Historjjálaš čielggadeapmi Njealját kapihttalis čilgejuvvo Romssa universitehta sámi dutkan ja oahpahus historjjálaččat. Sámi dutkan ja gelbbolašvuođaid lasiheapmi, oahpahus ja eará vuogit juohkit dieđuid sámi dilálašvuođaid birra, leat leamaš guovddážis Romssa universitehtas álggu rájes. Norgga dutkanráđi prográmmat leat maiddái leamaš deaŧalaččat dáid gelbbolašvuođaid lasiheamis. Dutkama ja kulturmuitogáhttema bokte leat guovllu sámi ja máŋggakultuvrralaš bealit oidnosii boahtán áibbas earaládje go dušše 20 jagi áigi. Romssa universitehta lea leamaš deaŧalaš sámi servodahkii sámi kandidáhtaid oahpaheami bokte, ja sámi kultuvrra ja eará guovllulaš kulturvugiid oainnusin dahkama ja árvvu loktema bokte. 1988/1989 dahkkui čielggadanbargu Romssa universitehta sámi dutkama ja oahpahusa birra. Čielggadeapmi čájehii ahte lea dárbu doaibmabijuide mat ovddidit sámi dutkama, ovttasbarggu fágaid rájiid rastá, oahpahusa sámi dilálašvuođain jnv. Sámi dutkamiid guovddáža ásaheapmi lei dán barggu boađus. Daid maŋemus jagiid leat máŋga doaimma álggahuvvon lasihan dihte sámi dutkandoaimmaid, oččodan dihte lasi sámi studeanttaid universitehtii, oainnusin dahkan dihte sámi kultuvrra ja oainnusin dahkan dihte sámegiela geavaheami hálddahusas ja dutkamis jnv. 4.1.5 Doaibmabijuid evttohusat Viđat kapihttalis leat strategiijaplána doaibmabijuid evttohusat. Evttohusat mat ovddiduvvojit leat fágabirrasiid gulaskuddancealkámušaid vuođul. Muhtun doaibmabijut viidáset fievrridit «Romssa universitehta sámegiela doaibmaplána», ja muhtun doaibmabijuid lea fas Sámi dutkamiid guovddáža stivra evttohan. Lea maiddái ráhkaduvvon evttohus movt vuoruhit doaibmabijuid. Čuovvovaš vuoruheapmi evttohuvvo: 9) Ásahit eamiálbmotguovddáža Romssa universitehtii 10) Ásahit fakultehtaid rasttildeaddji dutkanprográmmaid 11) Ásahit rekrutterenvirggiid sámi fáttáin 12) Ásahit eamiálbmotoahpuid Master-prográmma ja Bachelor-prográmma 13) Sámegielmáhttu reella kvalifikašuvdnan dieđalaš virggiid virgáibidjamis 14) Ásahit friddjaoastinortnegiid 15) Nannet institušuvdnaovttasbarggu (Eamiálbmotfierpmádat ja «Ovddidanguovlluid eamiálbmotáššiid forum») 16) Ráhkadit lohkanmeriid sámi/eamiálbmotdilálašvuođain ja lohkanmeriid sámegillii 17) Sámi studeanttaid oččodit Romssa universitehtii 18) Nannet dutkandieđuid/bohtosiid gaskkusteami 19) Nannet sámegiela geavaheami rámmaeavttuid 20) Bistevaš sámi ovddasteaddjesadji Universitehtastivrii 21) Bistevažžan dahkat sámi kulturdieđu lohkanbajioahpu 5.1.6 Mielddus A Mielddus A:s čilgejuvvojit Romssa universitehta ja guoskevaš ásahusaid sámi dutkan, oahpahus ja eará sámi guoskevaš doaimmat. Čilgehusa vuođđun leat jahkedieđáhusat, fágaplánat, lohkanmearrelisttut, čoahkkimiid bohtosat, evttohusat boahtán maŋŋel čoahkkimiid ja gulaskuddancealkámušat. Dát čilgehus lea ráhkaduvvon 1999 álggus ja gulaskuddanáigemearri lei geassemánu seammá jagi. Rievdadusat maŋŋel geassemánu 1999 eai leat biddjon dán mildosii. Nu go čilgehusas boahtá ovdan, de eai leat sámi gažaldagat seammá olu sisafievrriduvvon buot instituhtaide. Instituhtaid fágalaš ovdáneapmi, fágalaš relevánssa sturrodat ja resursavátnivuohta virggiid ektui, leat dieđusge mielde váikkuheame erohusaide, muhto erohusaid sáhttá maid dulkot váilevaš moktan dustet hástalusaid maid sisafievrrideapmi mielddisbuvttášii. Válddi ektui lei ulbmil ođasmahttit sámi dutkama čielggadusaid, ja guorahallat fágaplánaid čielggadan dihte man stuora oassin sámi fáttát leat Romssa universitehta oahppofálaldagain. 2 Váldi, bargu ja bargojoavkku lahtut Universitehta jođiheaddjit bivde Sámi dutkamiid guovddáža vuolggahit Romssa universitehta sámi strategiijaplána ráhkadeami. Sámi dutkamiid guovddáža stivra lea stivraáššis 13/98 nammadan bargojoavkku mas lea leamaš fágalaš ovddasvástádus sámi strategiijaplánii. Bargojoavkkus leat leamaš vihtta čoahkkima cuoŋománu 22. b. 1998 rájes. Bargojoavku lea fágabirrasiid, studeanttaid ja earáid bovden mielde bargui. Leat lágiduvvon čoahkkimat Romssa universitehta jođiheddjiiguin, buot fakultehtaiguin ja muhtun instituhtaid jođiheddjiiguin. Leat maiddái leamaš čoahkkimat Norgga guolástusallaskuvllain, Romssa museain/Romssa universitehtamuseain (maiddái Sámi etnográfalaš ossodagain) , Universitehta oahpaheaddjeoahpu ja lassi- ja joatkkaoahpu gelbbolašvuođaguovddážiin (UNIKOM) , Universitehta girjerádjosiin (UB) , Studeanttaidovttastusain (maiddái Studeanttaid sosialbálvalusain ja Gimle mánáidgárddiin) , Studeantabáhpain, sámi studeanttaid servviiguin ja ovttaskas olbmuiguin. Guokte rabas čoahkkima leat lágiduvvon, nubbi lei oppalaččat sámi oahpuid birra ja nubbi fas lei Romssa universitehta sámi ja eamiálbmotdutkama boahttevaš vejolaš luottaid birra. Maŋŋel čoahkkimiid leat sáddejuvvon reivvet ja gohččumat iešguđetge instituhtaide ja fágabirrasiidda ávžžuhusain buktit ođasmahtton listtuid sámi dutkamiid ja oahpahusaid badjel. Dán barggu mihttomearit leat earret eará leamaš: 22) Čájehit Romssa universitehta sámi dutkama ja oahpahusa. 23) Evttohit muhtun vejolaš luottaid Romssa universitehtii, ja maiddái 2evttohit konkrehta doaibmabijuid sámi dutkama ektui, oahpahusa ektui, 2diehtojuohkima ektui, oainnusin dahkama ektui jnv. 4) Álggahit 2ságastallama Romssa universitehta sajádaga birra sámi servodaga 2gelbbolašvuođa dárbbuid ektui. Plána sáddejuvvui gulaskuddamii, ja geassemánu 4. b. 1999 lei gulaskuddanáigemearri. Konstruktiiva cealkámušaid bukte: 25) Juridihka fakultehta 26) Arkeologiija instituhtta 27) Humanisttalaš fakultehta 28) Stáhtadiehtaga instituhtta 29) Mariidna- ja sáivačáhcebiologiija instituhtta 30) Árktalaš biologiija ossodat 31) Biologiija instituhtta 32) Sosialantropologiija instituhtta 33) Romssa musea/Romssa universitehtamusea 34) Romssa universitehta dutkanlávdegoddi 35) Historjjá instituhtta 36) Trond Trosterud, Lingvistihka instituhtta 37) Dáiddahistorjjá instituhtta 38) Sosiologiija instituhtta Maŋŋel go vuosttaš evttohus sáddejuvvui gulaskuddamii, válddii Sámi dutkamiid guovddáža hálddahus badjelasas ovddasvástádusa rievdadit ja gárvvistit plána. Vuosttaškonsuleanta Siri Johnsen lea rievdademiid dahkan. Disdaga guovvamánu 15. b. 2000:s čoahkkanii hálddahus ollesbeaiveseminárii guorahallat plána. Plána maŋemus rievdademiid leaba sadjásaš stivrajođiheaddji Britt Kramvig ja hálddahusjođiheaddji Johnny-Leo L. Jernsletten dahkan. Sámi dutkamiid guovddáža stivra dohkkehii sámi strategiijaplána stivračoahkkimis 31.08.2000 áššis 36/2000 ja stivra mearridii sáddet plána Universitehtastivrii. 6. Váldi Sámi dutkamiid guovddáža stivra lea dán válddi addán bargojovkui: 39) Bargojoavkkus leat stivrajođiheaddji Ánde Somby, stivralahtut Ivar Bjørklund ja Britt Kramvig, diehtojuohkindirektevra Eivind Bråstad Jensen ja studeantalahttu Tor-Henrik Buljo. 40) Bargojoavkkus lea fágalaš ovddasvástádus Romssa universitehta sámi strategiijaplánii. 41) Bargojoavkku čálli lea Lars Andreassen, Árran Julevsáme guovdásj, Divtasvuodna. 42) Sámi strategiijaplána galgá guorahallat doaibmabijuid mat ovddidit Romssa universitehta davvi-, julev- ja lullisámi dutkama ja oahpahusa. 43) Strategiijaplána galgá erenoamážit guorahallat movt sáhttá sisafievrridit sámi dutkama ja oahpahusa fágabirrasiidda mat dábálaččat eai leat dutkan sámi áššiid. 44) Sámi dutkama ja oahpahusa historjjá galgá guorahallat, ja guorahallat galgá maid buot fágabirrasiid lohkanmeriid ja oahppoplánaid, čielggadan dihte Romssa universitehta sámi dutkama ja oahpahusa. 45) Galget maiddái leat čoahkkimat guovddášhálddahusain, buot fakultehtaid instituhtta- ja fakultehtajođiheddjiiguin, Romssa museain, Universitehta girjerádjosiin ja UNIKOM:in, oažžun dihte evttohusaid maid berre deattuhit sámi dutkamis ja oahpahusas. 46) Čuoggát 6. ja 7. galget leat sámi strategiijaplána duogášdokumeanttat. 47) Strategiijaplánas galget leat guokte váldodokumeantta: 48) Oanehis prinsihpalaš oassi mainna álkit olaha fágabirrasiidda ja, 49) Guhkit oassi mas sámi dutkama ovdáneapmi guorahallo, mas evttohuvvojit doaibmabijut movt sisafievrridit sámi áššiid ođđa fágabirrasiidda, mas evttohuvvojit doaibmabijut mat ollislaččat vuoruhit sámi dutkama ja mas čujuhuvvojit ođđa vuoruhansuorggit sámi dutkamis. 50) Strategiijaplána galgá leat ofelažžan Romssa universitehtii go boahtteáiggis galgá ovddidit sámi dutkama ja oahpahusa. 51) Strategiijaplána berre leat gárvvis ja meannuduvvon stivrras guovvamánus 1999. 1) 2) Višuvnnat2 1.Álgu Sápmelaččat leat nubbi stáhtavuođđudeaddji álbmot Norggas, ja dat lea deaŧalaš vuođđu go galgá sihke dáčča ja sámi servodaga alit dási oahpu ja dutkama dilálašvuođaid láhčit. Movt berrejit Norgga guokte stáhtavuođđudeaddji servodaga -- dáčča ja sámi servodagat -- heivehit dilálašvuođaideaset alit dási oahpahusa ja dutkama politihkkii, mii galgá láidet min boahttevaš jahkeduháhii? Dát čuolbma guoská garrasit Romssa universitehtii, danne go dat lea guovlluuniversitehta. Romssa universitehta lea deaŧalaš servodatásahus, ja danne vurdojuvvo das erenoamáš doarjja, ovdamearkka dihte guovllu máŋggakultuvrralaš árbevieruid vára váldimis. Universitehta vuođđojurddan lei álggu rájes ahte lassin dáčča servodahkii maiddái doaimmahit sámi servodaga dárbbuid. Das čuovvu historjjálaš ovddasvástádus. Universitehtas lea stáhta ásahusa nama olis mieldeovddasvástádus «láhčit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá sihkkarastit ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimis.», gč. Vuođđolága § 110a. Vuođđolágaparagráfa vuođđojurdagat leat maid mielddisbuktán konkrehta doaibmaplánaid iešguđet servodatsurggiid dáfus. Dás oaivvilduvvo Sámedikki čielggadeapmi sámi dutkanpolitihka birra, ja Norgga dutkanráđi oppalaš čielggadeapmi sámi dutkama dilálašvuođas. Romssa universitehtas leat nappo stuora dutkanpolitihkalaš hástalusat -- mat leat čadnon nana, bistevaš sámi dutkanovttasbarggu vuođđudeapmái. Dás namuhuvvojit muhtun áššit mat sáhttet maŋit namuhuvvon bargui leat deaŧalaččat. Romssa universitehta ulbmil lea šaddat riikkaidgaskasaš eamiálbmotdutkama guovddážin. Dákkár guovddáš ferte sámi dutkama, oahpaheami ja oahpahusa bidjat guovddážii, ja maiddái eambbo oppalaš eamiálbmotdutkama bidjat guovddážii. Viđat kapihttalis gohčoduvvo dat Sámi dutkanguovddážin (gč. čuoggá 5.1.1) . Dákkár guovddáža vuođđun livčče sámi dutkit, dutkit geat dutket sámi dilálašvuođaid, dutkit geat dutket eamiálbmogiid, ja eará eamiálbmotdutkit. Dákkár guovddáža ásaheapmi Romssa universitehtii lea dárbbašlaš ovdáneapmi Romssa universitehtii. Sámedikki čilgehusas 1996:s, mii lea oppa Norgga sámi dutkama birra, muitaluvvo ahte olles 46% dutkiin geain lea sámi ja sápmelaččaide guoski dutkanfáddá, barget Romssa universitehtas. Vásáhusat mat leat sámi dilálašvuođain, sámi studeanttaid oaččuheamis álgit universitehtii ja sin oahpaheamis, ja sámi servodaga gelbbolašvuođa lasiheamis, mielddisbuktet ahte Romssa universitehta lea erenoamáš dilálašvuođas daid hástalusaid gieđahallamis boahtteáiggis. Dákkár guovddáža ásaheami oktavuođas lea maid deaŧalaš bargu eamiálbmotstudeanttaid oččodit universitehtii, ja eaktuduvvo maid seammás erenoamážit heivehit oahpahusa. Dáin bargguin leat golmmalágan hástalusat. Vuosttažettiin eai leat hálddahuslaš bargovuogit heivehuvvon guovtti dutkanmáilmmi dillái -- dáčča dutkanmáilbmái ja sámi dutkanmáilbmái. Sámi dutkanmáilmmi heiveheapmi gáibida buori hálddahuslaš doaimma sihke sámi ja dáčča hálddašanásahusain. Nubbi hástalus lea ahte eai lágat, eai ge almmolaš bušeahtat, «oainne» sámi dutkanmáilmmi, ja dan geažil šaddá sámi dutkanmáilbmi oaidnemeahttumin. Sámi dutkanmáilmmi oidnosii dahkan ja birgejupmi gáibida buori politihkalaš duoji sihke Stuoradikkis ja Sámedikkis. Goalmmát hástalus lea ahte sámi dutkanbiras lea amasin šaddan dábálaš dutkanoktavuođas. Dan golmma hástalusa guorahallamis jurddašit universitehta dego latnjan. Sáhttit dadjat ahte universitehtas leat golbma vuođđodoaimma servodagas: 52) Latnja gos olbmot ohppet 53) Latnja gos olbmot gávnnadit 54) Latnja gos olbmuin lea vejolašvuohta vuđolaččat áššiid jurddašit 2. Universitehta oahpposadjin Universitehta vuosttaš váldodoaibma lea oahpposadjin leat -- báikin gos olbmot galget oahppat. Sámi servodaga dilli lea ain nu ahte váilot olu oahppan olbmot. Universitehta galgá oahpahit sihke árbevieru ja ođđa jurddašeami nuorra olbmuide. Maŋit áigge šaddet ollugat dain nuorra olbmuin hálddašit fámu eará olbmuid badjel. Dan dihte lea universitehtas stuora bargu juohkit dieđuid ja buriid geavahusvugiid. Muhto seammá deaŧalaš lea geahččalit juohkit olmmošvuođa. Ođđa studeanttaid oaččuheamis lea deaŧalaš vuhtii váldit ahte sámi servodat gos studeanttat bohtet, lea earalágan go dáčča akademalaš servodat gosa studeanttaid vižžet. Ferte garrasit bargat dan badjelii ahte oažžut olbmuid ohppui mii maŋŋel sáhttá addit gelbbolašvuođa šaddat dutkin. Positiiva bealli das go oaččuha eanet olbmuid universitehtii, geain lea sámi duogáš, lea ahte sámi servodat fas oažžu deaŧalaš máhtu. Dat sáhttá mielddisbuktit ahte sámi servodat olaha buoret ipmárdusa eará servodagain. Heajos bealli lea ahte sámi studeanttat oahpuideasetguin sáhttet gáidet eret sámi servodagas. George Manuel-rohkki, Eamiálbmogiid Máilmmiráđi vuođđudeaddji, lávii dadjat ahte formála oahpu maŋŋel berrejit nuorat ođđasit oahpahuvvot iežaset kultuvrraide. Lávii čujuhit dasa ahte nuorra olbmot eahpekritihkalaččat gehččet iežaset servodagaide juristta čalmmiiguin ja jurddašit juristta jurdagiiguin. Studeanttaid oaččuheapmi universitehtii sáhttá golmma oassái juohkit: 55) Lasi sámi studeanttaid oaččuhit universitehtii 6) Heivehit 5oahpahusa vai eanemus lági mielde studeanttat čađahit 5oahpahusprográmmaid mearriduvvon áigái 7) Sihkkarastit oahpahusa 5kvalitehta vai dat ii oahpat studeanttaid «eret» sin iežaset 5servodagain. Romssa universitehta bealis lea máŋgii daddjon ahte lea deaŧalaš dihtomielalaččat bargat oaččuhit studeanttaid universitehtii. Guhkesáiggi jurddašeapmi lea deaŧalaš go ráhkadit strategiijaid movt oaččuhit studeanttaid alit dási sámi oahpahussii. Vaikko mii nagodit ollislaččat čilget dilálašvuođa, ráhkadit ulbmiliid ja maiddái ráhkadit proseassaid movt oaččuhit studeanttaid universitehtii, de lea studeanttaid oaččuheapmi áddjás bargu. Movt vuođđudit sámi dutkanservodaga ja movt váldit vára das, lea gažaldat mii dávjá čuožžila. Sápmelaččaid historjjálaš dilli lea nu ahte sin oami olbmot leat vásihan skuvlavuogádaga dakkárin mii olu lea bávččagahttán sin. Skuvla lea leamaš bákčasiid latnjan oallut sápmelaččaide. Ođđa jahkeduháha álggus easkka lea vuosttaš buolva sámi dutkiin ja dutkiidrekruhtain geat eai leat vásihan nu garra skuvlabákčasa ahte leat gáidan akademalaš servodagas. Mis lea historjjálaš vejolašvuohta vuođđudit sámi modernitehta dutkojuvvon dieđuid nala. Sámi skuvlabávččas goitge čuohcá sámi servodahkii guhkes áiggi. Dán kapihttalis áigut geahčadit muhtun jurdagiid mat leat boahtán Romssa universitehtii, ásahusa čanastagaid dihte sámi servodahkii. Vuosttaš reive lea skuvlabákčasa birra. Universitehtii Oallugat mu ustibiin leat dávjá jearran ahte áiggun go duođai álgit universitehtii, ja movt dat heive. Lea ain alla lávki álgit universitehtii, ja leat garra vuostelasvuođat dan dáfus. Doaivvun ahte kultuvrralaš bákčasa sáhtášii dálkkodit soabadanproseassain. Dákkár soabadeami álgun livččii ahte gillájeaddjit beasaše vásáhusaideaset muitalit. Muitalit go váldojuvvojedje ruovttuineaset eret, go eai ožžon oahpes biepmu, go eai beassan sámástit, go vieruiduvve sámi gárvvuide, go eai šat beassan sámi máidnasiid gullat, go luođi masse, ja go dan geažil atnigohte kultuvrraset árvvoheapmin, ja nu maiddái iežaset árvvohis olmmožin. Akademihkar Universitehta doaibma dan čuolmmas ahte oaččuhit eanet sámi studeanttaid ohppui, lea maiddái ahte heivehit geavatlaš oaččuhandoaimmaid sámi studeanttaide. Universitehta berre maiddái čájehit čielga oainnu dárbbašlaš soabadanproseassaide mat bohciidedje omd. dan skuvlapolitihka geažil maid sápmelaččat guhká šadde gillát. Nuppádassii lea dárbu heivehit studeanttaid vejolašvuođa čađahit oahpuideaset. Olu fágasurggiin leat sierra sámi sisabeassanearit. Vaikko dađi bahábut ii leat ovttalágan bargovuohki sisabeassaneriid dáfus, de dat eahpitkeahttá leat ávkkálaččat. Lea gal čujuhuvvon dasa ahte «earri»- doaba ii leat nu buorre. Hálidit danne beassat eret earri-doahpagis, ja baicca gohčodit oahpposajiid omd. dáčča ja sámi oahpposadjin. Leat maid erenoamáš doaibmabijut sámi studeanttaide, omd. Juridihka fakultehtas. Juridihkka-studeanttain lea guhtta vahkku bargohárjehallan gasku lohkanáigodaga. Fakultehta fállá dábálaččat bargohárjehallama advokáhttakántuvrrain, duopmárkántuvrrain dahje hálddahuskántuvrrain oahppat movt láhka doaibmá. Lea easkkabáliid leamaš erenoamáš fálaldat sámi studeanttaide mas leat beassan oahpásnuvvat eará eamiálbmogiid juristtaide ja riekteeallimii. Lea sávahahtti oažžut ruovttoluotta dan ortnega. Dasa lassin leat studeanttain maid leamaš erenoamáš dahkosat álggahankollokviaid ja erenoamášfágaid oktavuođas. Buot fágabirrasat berrejit leat dihtomielalaččat sámi studeanttaid erenoamáš dárbbuid ektui, ja sidjiide berre erenoamážit heivehit dili. Universitehta berre leat diehtomielalaš dan ektui ahte oahpahusprográmmaid čađaheamis sáhttet vuhttot sámi mihtilmasvuođat. Dan dihte berre árvvoštallat dárkileappot gozihit sámi studeanttaid, eastadan dihte sin oahpu heaitimis. Dál eat dieđe gii lea juste sámi studeanta, muhto sámi studeanttaid gaskkas dáidet leat oalle olu rávis olbmot. Danne áigut boahtteáiggis árvvoštallat berre go sin gelbbolašvuohta bargoeallimis ja eará servodatoassálastimis boahtit buorrin maiddái universitehtavuogádagas. Maiddái mielddisbuktá dat veahá earalágan čuolmmaid studeantta eallimis go dábálaččat, omd. oažžut dohkálaš mánáidgárdde- ja skuvlafálaldaga sámegielat mánáide. Ovdal lea sámi váhnemiidda leamaš oalle váttisin oažžut universitehta ruovttusuohkana ásahit fálaldaga sámi mánáide. Go universitehta galgá heivehit studeanttaide dilálašvuođa vai studeanttat čađahit oahpuideaset, de lea vuosttažettiin dárbu dábuhit dieđuid dan birra mainnalágiin universitehta oahppobiras lea sámi studeanttaid mielas. Dasto berre universitehta gozihanprográmmaid bokte čájehit beroštumi studeanttaid reála gelbbolašvuhtii, ja maiddái bargat studeanttaid sosiála birrasa heivehemiin. 3. Universitehta gávnnadanbáikin Universitehta nubbi doaibma lea doaibmat olbmuid gávnnadanlatnjan. Olbmot gávnnadit beaivválaččat universitehtas - boradanlanjas, seminárain, stuora čoahkkimiin, ja olmmoš sáhttá oahppat olu sihke kopimášiinna guoras, boradanlanjas ja universitehta guhkes feaskáriin. Muhto movt sáhttá universitehta buoremusat doaibmat gávnnadanbáikin sihke dáčča ja sámi servodahkii? Maiddái dan ášši sáhttá juohkit golmma oassái: 58) Sámi servodat ja dáčča servodat berrejit gávnnadit universitehta 5kontuvrrain dahje ravdasárgáin 9) Sámi servodat ja dáčča servodat 5berrejit gávnnadit universitehta struktuvrrain 60) Sámi servodat ja 5dáčča servodat berrejit gávnnadit universitehta tekstuvrrain Universitehta kontuvrrat. Ulbmil dainna ahte sámivuohta galgá ovdanboahtit universitehta kontuvrrain, sáhttá čájehuvvot máŋggaládje. Seammás go universitehta lea doaibmi ovttadat, de dat lea maid latnja. Dat sisttisdoallá ahte universitehta lanja hábmen ii leat áibbas mearkkašumi haga. Jus sámivuohta ii oba oidno ge, de lea dat váttisvuohtan. Danne lea buorre go Romssa universitehta lea ceggen goađi gasku universitehtašilju. Lea maid buorre go galgá ceggejuvvot sámi «kulturviessu» universitehta lusa, ja go Sámi dutkamiid guovddáš lea ožžon erenoamážit heivehuvvon oasi ođđa Teorifágavissui. Sámegiel galben lea maid deaŧalaš oassi universitehta sámivuođa čájeheamis, ja sámegillii ferte galbet maid dain viesuin ja rusttegiin gos dat ii leat vel dahkkon. Sámi «kulturviesu» huksen šaddá hui mávssolažžan sámi dutkama oktiiheiveheamis, vuosttažettiin dutkanbirrasa huksemis. Guovddáš šaddá maid dárbbašlažžan universitehtas eamiálbmotáššiid riikkaidgaskasaš doaimmaheamis, máŋggafágalaš dutkanprošeavttaid láhčimis, studeantaoktavuođa buorideamis, sámi kultuvrra čájeheamis jna. (eambbo riikkaidgaskasaš doaimmaheami birra čuoggá 5.5 vuolde) . Sámivuođa čájeheamis universitehta kontuvrrain lea gal čiekŋalet ulbmil go dušše universitehta arktitektuvrras čájehit dan. Lea sáhka das lea go sámivuohta čilgejuvvon universitehta vuođđoulbmiliin. Muđui lea sáhka das lea go sámivuohta oidnosii dahkkojuvvon go universitehta dutkan- ja oahpahusoppalašvuođa geahččá. Dát strategiijaplána galgá nannet dan dilálašvuođa, ja maid čohkket návccaid ja vugiid lasihit sámivuođa maiddái dainna deaŧalaš vugiin. Universitehta struktuvrrat Universitehta sámivuođa struktuvraulbmil lea huksejuvvon dan nala mainnalágiin universitehta lea hábmen fágalaš doaimmas. Dárkileappot daddjon lea dat universitehta fágalaš bajáshuksen, ja mainnalágiin universitehta mearridanválddit leat hábmejuvvon. Go lea sáhka fágalaš bajáshuksemis, de dáidá leat nu ahte universitehta fágalaš hábmen speadjalastá daid surggiid mat muđui leat servodagas. Sáhttá máŋgii leat sámi oaidninvugiin váttisin ahte universitehta lea nu čavga čadnon dáčča stuoraservodahkii. Okta oassi dan váttisvuođas sáhttá leat go sámi servodat muhtun muddui lea organiserejuvvon earaládje, ja go universitehta fágalaš doaibma dušše muhtun muddui heive sámi servodaga dárbbuide. Dan sáhttá oaidnit das go oahpahus ja dutkan mii universitehta bealis adnojuvvo máŋggafágalažžan, ii leat nu sámi oaidninvugiin. Dan sáhttá čilget dainna ahte sámi máilmmis leat áibbas erenoamáš servodatdárbbut. Ovdamearkan sáhttá namuhit ahte bohcco- ja boazodoallodutkan lea čielgasit fágalaččat sirrejuvvon Árktalaš biologijjii ja servodatdieđalaš birrasii. Boazodoallodutkan speadjalastá akademia máhtu organiserema. Boazodollui livččii ávkin jus boazodoalu oahpus livčče eambbo sihke servodatdieđalaš fágat ja luonddudieđalaš fágat. Nubbi ovdamearkan leat riikkaidgaskasaš sámi ovttasbargoprošeavttat. Sámi dutkanbirrasiin lea lagas ja buorre ovttasbargu eará eamiálbmotservodagaid oahpahus- ja dutkanbirrasiiguin, muhto dat gal leat eará surggiid árbevieruin vuolggahuvvon. Muhtomin lea dat váttisvuohta boahtán ovdan go guossestudeanttat ja guossedutkit gávnnadit universitehtain gos lea nu unnán oktavuohta eará fágalaš birrasiiguin, ahte fágalaš ávki šaddá unnit go maid livčče hálidan. Čuoggás 5.1.1, Sámi dutkanguovddáža birra, lea árvaluvvon movt dan dili sáhtášii buoridit. Universitehta fágalaš rájit leat oassin historjjálaš lobálašvuođain mat gustojit universitehtamáilbmái. Universitehta berre gal dađistaga bargat dan guvlui ahte unnidit fágalaš hehttehusaid nu olu go vejolaš. Universitehta berre árvvoštallat ásahit loaččadet ovttadaga mii sáhttá bargat máŋggafágalaš doaimmaiguin sihke sámi- ja eamiálbmotdutkamis. Sámi dutkamiid guovddáš, mii ii leat nu čavgadit čadnon guđege fágabirrasii, orru dálá dilis buoremus molssaeaktun dasa. Universitehta mearridanválddiid hábmen lea vuođustuvvon dáčča universitehta hábmema nala. Dát fuomášuhttá ahte sámi mearridanvuogit muhtun muddui leat earaláganat go dáčča vuogit, ja danne lea deaŧalaš ahte universitehta bealis dovdet dan dili. Mearkkašahtti lea ahte dálá dilis leat hui unnán sámi ovddasteaddjit universitehta bajimus stivrrain. Vaikko maŋimus jagiid lea leamaš sámi ovddasteaddji Universitehtastivrras, de doppe ii leat bistevaš sámi ovddasteaddjesadji. Auckland University New Zealándda riikkadási universitehtas lea nuppeládje, gos universitehta maoriservodat hálddaša prorektor-saji. Okta dain doaimmain mii evttohuvvo plánas, lea ásahit bistevaš sámi ovddasteaddjisaji Universitehtastivrii, gč. doaibmabiju 5.1.12. Universitehta tekstuvrrat Universitehta sámi tekstuvraulbmil sáhttá oidnosii dahkkojuvvot dainnalágiin ahte hervet universitehta maiddái sámi dáidagiin ja dujiin. Romssa universitehta ođđa Teorifágaviesu plánemis leat maid jurddašuvvon sierra kantuvralanjat Sámi dutkamiid guovddážii, ja sierra sámi «kulturviessu» universitehtii. «Kulturviessu» šaddá gasku universitehtašilju (juste goađi bajábealde) , ja šaddá deaŧalaš oassin sámivuođa čájeheamis Romssa universitehtas. Dan stuora huksendoaimma plánedettiin lea sámivuođa čájeheapmi leamaš guovddážis sihke huksenmálles ja čiŋaheamis. Áigumuššan lea viidát huksenprošeavttas čájehit sámivuođa. Oppalohkái leat universitehtas dál juo máŋga positiiva beali mat sohpet deaivvadanbáikki vuođđun. Berre dattege leat čielga ulbmil ahte universitehta ieš ovddida daid beliid. 4. Universitehta jurddašanbáikin Loahpas dán guorahallamis geahčadit universitehta goalmmát doaimma -- universitehta jurddašanbáikin. Go sámi servodat galgá oassálastit dieđalašvuođaservodahkii iežas jurdagiid vuođul, de lea gažaldat mainnalágiin galgá oassálastit. Golbma deaŧalaš oasi leat: 61) Sámi servodat berre šaddat aktiiva dutkkusgeavaheaddji 62) Sámi servodat berre sáhttit searvat dutkama ságastallamiidda 63) Sámi servodat berre maid ieš searvat riikkaidgaskasaš dutkanservodahkii Vuosttaš lea Romssa universitehta ovddasvástádus juohkit dutkandieđuid sámi servodahkii. Ii leat váttis gávdnat ovdamearkkaid dasa go sámi servodat ii leat sáhttán ávkki atnit dálá dutkama dieđalašvuođas. Lea doarvái geahčastit sámi ealáhusaide, mat eai leat sáhttán ávkki atnit viidáset buvttadeami teknologiijas, mat leat ovdamearkka dihte biergobuktagiid viidáset buvttadeamis. Sámi ealáhusat leat šaddan eanas aivve álgobuktaga buvttadeaddjin. Nubbi lea ahte gáibiduvvo erenoamáš gelbbolašvuohta jus ollislaččat galgá sáhttit searvat dutkanságastallamiidda. Leat deaŧalaš ságastallamat, ja danne lea dárbbašlaš ahte maiddái sámi servodat galgá sáhttit oassálastit daidda. Lea dáhpáhuvvan ahte eará servodagaid dutkit leat čađahan dutkanprošeavttaideaset almmá báikkálaš dieđuid ávkkástallama haga. Ovdamearkan sáhttá namuhit ahte Deanu luossagoargŋumiid birra lea máhttu maid sámi servodat guhká lea diehtán, muhto maid dálá luossadutkit eai dáidde diehtit. Goalmmát lea ehtalaš geatnegasvuohta. Sámi dutkanservodat šaddá lunddolaččat unnin dáčča dutkanservodaga ektui, ja danne ii sáhte vuordit seamma olu vuođđodutkamiid. Berre dárkilit gullat makkár dieđut doppe duođai bohtet, ja láhčit dilálašvuođaid vai sámi dutkanservodaga siskkobealde sáhttet iešheanalis dutkit boahtit oidnosii, go dat livččii eaktun searvat riikkaidgaskasaš dutkanmáilbmái. Sápmelaččat vedjet hárjánan álo bealuštit iežaset, ja čilget man mihtilmasat sii sáhttet leat. Ii ábut láhppot dakkár dilálašvuođas. Seammás berre maid ipmirdit ahte sámi servodat lea olu unnit go dáčča servodat máilmmidásis. Veadjá leat alla vuordámuš doaivut ahte sáhtášedje oassálastit dakkár muitalemiin mii dutkiide livččii suohtas ja ávkkálaš gullat. Jus duođalažžan galgá váldojuvvot, de lea deaŧalaš doalahit mihttun ahte sápmelaččain maid livččii sálaš dutki beavdái. Viidásit dán ovdanbuktimis áigut čájehit ovdamearkkaid dása riektediehtagis ja dutkamis. Universitehtii Bealistan vikkan doallat geatnegasvuođa mii mis sápmelaččain lea, iežan dutkamušas. Mu oainnu mielde oaidná dálá riekteteoriija dušše čállosiid. Riekteteoriijas eai leat muitalusat eai ge luođit. Midjiide sápmelaččaide gártá nu ahte min vuogit čohkket, dulkot ja juohkit dieđuid, das maiddái riektedieđuid, eai lohkko riektelanjas. Lea álki fuomášit boasttuvuođa das. Muhto lea váddáseabbo čilget juste mii boasttuvuođaid das lea. Mu oainnu mielde lea juoga boastut riekteteoriija giela geavaheamis, ja nu lea teoriijaovddidanbargu geahččalit muddet riekteteoriija vai njálmmálaš árbevirrui maid lea sadji. Lean geahččalan lahkonit muhtun vuođđočuolmmaid maid deaividan iežan doavttergrádabarggus, «Jussa retorihkkan». Barggadettiin oaivvildan iežan gávnnahan muhtun struktuvrralaš headjuvuođaid dálá riekteteoriijas, ja sávan mu dulkon- ja válddahallanevttohusat šattaše ávkin sidjiide geat barget riekteteoriijain. Dearvuođaiguin Doktor`ánden Muhto movt praktihkalaččat bargat vai lahkonit dutkama máilmmi? 64) Áđđestallat oarjemáilmmi dutkama? 65) Dutkat sámi servodaga iežas árbevieruid ja servodateallima vuođul ja birra? 66) Geahččalit ođđa vugiid sámi dutkamis? Sáhttá geahččalit áđđestallat dutkama mii juo lea dutkojuvvon, ja mii ovdamearkka dihte lea dahkkon riektedutkamis. Lea deaŧalaš bargu mas leat guokte oasi. Vuosttažettiin lea juridihkalaš dutkan, mii sisttisdoallá juridihkalaš dulkondoaimmaid, rievttalaš eksegese. Olu lea barggakeahttá, ja dáiddášedje máŋga eallinagi barggu dahkat dan. Leat guokte buori ovdamearkka dakkár juridihkalaš eksegesii mat leat dahkkon sámi riektedutkamis. Sihke Jens Edvin A. Skoghøy bargu riikkaidgaskasaš eamiálbmotrievtti riektegálduid birra ja Kirsti Strøm Bull bargu boazodoallorievtti birra, leat deaŧalaš barggut dan dáfus. Nubbi strategiija maid sámi dutkan berre čuovvut, lea sámi máhtus váldit vuođu. Jus fal lea nu ahte dutkiidmáilbmi ii galgga dušše heivvolaš čilgehusaid ráhkadit, muhto maiddái heivvolaš čovdosiid, de gáibida dat máŋggafágalaš lahkoneami. Boazodoallodutkamii livčče sihke luonddudieđa, servodatdieđa, riektedieđa ja humaniora ávkkálaččat. Ovdamearkka dihte sáhtášedje ekologalaš dutkamat, ja bohcco ja ealu guohtunmálle dutkamat, čadnot gielladiehtaga máhtuide. Maiddái servodatdieđalašvuođa guorahallan sosiála ja kultuvrralaš rievdamiid dáfus, mat iešguđetládje rievdadit dán lágan ealáhusdoaimma ja árbevieru guoddi, sáhtášii leat ávkin hálddašeamis ealáhusa mii lea garra roasuid siste. Nubbi ovdamearka lea Deanu luossafierbmesajiid juogadeapmi, mii doaibmá bures. Norgga luossanjuolggadusaid ráhkadettiin, eai leat dálá vuoigatvuođaid vuođđojurdagiid diehtán, eai ge vuhtii váldán. Lea mávssolaš dakkár ortnegiid almmolažžan dahkat ja dat lea ge dutkama ulbmil. Seammás sáhttá leat váttis dása geavahit dáčča juridihkalaš doahpagiid nu go vieruiduvvan riekti (sedvane) . Doaba ii sáhte čilget buot luossabivddu dálá girjás ortnegiid. Dán dilálašvuođa čilgemis sáhttit geahčadit muhtun mihtilmas áššiid sámi servodagas. Sápmelaččat leat árbevirolaččat eallán smávva servodagain. Dat mielddisbuktá soames váttis dilálašvuođaid. Okta dain dilálašvuođain lea ahte soahpameahttunvuođa maŋŋel nai galget olbmot eallit ovttas. Riektevuogádat lea olu eambbo huksejuvvon ođđamállet, stuora servodaga vuogi nala. Riekteáššis lea buoremus jus bealálaččat čilgejit ášši nu njuolga go vejolaš. Áššiid galgá dadjat njuolga ja nu čielgasit go sáhttá. Jus olmmoš gullá aivve olu ja čielga čuoččuhusaid olbmuin geaiguin lea soahpameahttunvuohta, de sáhttá gulahallan oalát bisánit. Unna servodagažii ja olbmuide geat doppe leat, sáhttá dat leat garra roassun. Goalmmát reive čilge mainnalágiin soahpameahttunvuođaid čoavdit. Universitehtii, Mu eadni lea boarráseamos oabbá 13 vieljažiid ja oappážiid gaskkas, ja son lea stuora bearraša matriárka. Son dat hálddaša soahpameahttunvuođaid mat bohciidit stuora bearrašis. Stuora bearraša lahtut lávejit muhtomin nihttit čuojahit Kárii -- mu eatni namma lea Káre. Soahpameahttunvuođat sáhttet šaddat dakkárin ahte soames duođai čuojaha sutnje. Káre ii láve báljo goassege namuhit soahpameahttunvuođa bealálaččaide, muhto son sáhttá ovdamearkka dihte fitnat dan oambeali ja vilbeali guossis geat eaba šat soabat. Muhtomin son lea goarostan juoidá, gámabára, unna lávkkaža dahje juoidá eará. Sii humadit buot eará go soahpameahttunvuođa birra. Muhtun áiggi maŋŋel sáhttá son čuojahastit bealálaččaide, ja oambealástit. Dál fertet oažžut ráfi du ja vilbealát gaskii. Su soahpameahttunvuođa čoavdinmálles leat máŋga čáppa beali, go ii oktage leat vuoitán ii ge vuoittahallan, nu movt riekteáššiid soahpameahttunvuođa čoavdimis lea. Matriárka lea duohtavuođas skeaŋkkaidis bokte ráhkadan giitevašvuođavealggi, ja dan son geavaha buoremiela bivdit, mainna fas soabaha bealálaččaid. Die lea dušše ovdamearka min kultuvrra oallut soahpameahttunvuođa čoavdinmálliin. Jus árbevieruideamet galggašeimmet duođas váldit, de fertet oahppat daid oaidnit ja dulkot, vai fas sáhttit válljet galgat go geavahišgoahtit daid sámi ođđaáigásašvuođas... Oallut sámi mánáide lea dakkár čielgasit cealkima gáibádus leamaš hui amas. Go ieš vázzen skuvlla, de ledjen oahppan bordit dárogiel sániid maŋŋálaga rievttes grammatihkalaš cealkkan. Šattai goitge váttis dárogiel stiillaid čálidettiin. Ruovttus ledjen oahppan ahte rievttes giella lea go hupmá juoga man birra, dainnalágiin ahte ii daja njuolga rievttes namain. Čállen dárogillii, sámegiela málle mielde, ja sámi giellaárvvuid mielde. Gokko livččen galgan njuolga ja čielgasit dadjat juoidá, dakko čállen guora ášši. Lei bahča munnje ipmirdit ahte skuvlla giella lei nu olu earalágan go ruovttugiella, ja doaivvun ahte mun ledjen áibbas akto dainna bákčasiin, nu go olu eará sámi mánát. Dearvuođat muhtun bártnis Lea geavatlaš čuolbma ee. sámi riekteoainnuid dutkkadettiin: Mainnalágiin galgá jorgalit njálmmálaš riektegálduid ja riektegeavaheami vai duopmostuolut galget sáhttit daid geavahit riektečađaheamis? Dutkanservodaga stuora hástalussan lea danne oažžut dohkkehuvvot njálmmálaš ja geavatlaš riektegálduid. Jus dákkár riektegálduid oččošii oidnosii, de livččii čuolbma dušše muhtun muddui čovdojuvvon. Njálmmálaš dieđuin lea earalágan logihkka go deduktiiva logihkka mii geavahuvvo riektečállosiid dulkomis. Deduktiiva logihkas lea omd. oppalaš tearbma masa oktagaslaš kásus galgá geavahuvvot, ja dat doaibmá bures. Muhto makkár logihkkavuogi galgá geavahit go omd. muitaleami geavaha riektegáldun? Muitalemiid vuođul ii čilgejuvvo makkár riektedilálašvuohta lea dahje ii leat. Dás oaidná sámi dutkama vuogi válljendárbbu. Ferte historjjálaš vásáhusaid vuhtii váldit. Ferte maid vuhtii váldit ahte lea sáhka olbmuin geaid gielas lea eahpenjulges dahje implisihtta vuohki muitalit áššiid. Sámi dutkanmáilbmái lea stuora hástalus movt dakkár riekteávdnasiiguin galgá bargat jus dat galget geavahuvvot rievttis ja eará formála ákkastallandilálašvuođain. Universitehta dutkanstrategiijas berre leat goalmmát strategiija -- fakultehtaidgaskasaš dutkan. Lea deaŧalaš ovdanbuktit doaimmaid mat sohpet sámi servodahkii, máŋggafágalaš dutkanprošeavttaid johtui bidjamiin nu go lea čilgejuvvon ovdalis. Dálá media- ja servodatdigaštallan boazodoalu birra, čájeha ahte boazodoalu dáfus lea máŋggafágalaš dutkanprošeakta erenoamáš dárbbašlaš. Máŋggafágalaš dutkanprošeavttas berrejit leat sihke luonddudieđalaš, humanisttalaš ja servodatdieđalaš áššit sámi boazodoalus. Lea erenoamáš deaŧalaš atnit ávkki boazodolliid vásáhusdieđuin, seammás go dutkiid dutkanbohtosat maid bohtet olámuddui. Lea dárbu dutkat máŋggafágalaččat, danne go sámi kultuvra ii leat juoga mii dáhpáhuvai 200 jagi dás ovdal, 50 jagi dás ovdal, diibmá dahje mannan vahkku. Sámi kultuvra lea ealli kultuvra, ja juohke ealli kultuvrra dovdomearkan lea ahte ođđa áššit ain bohciidit. Dakkár doaibma boktá ođđa dovddastusaid. Ođđa dovddastusaid geaidnu ii leat goassege ovttageardán. Das gáibiduvvo sihke viissisvuohta, duostilvuohta ja nággárisvuohta. Universitehta vuogádagas berrejit nagodit movttiidahttit ja doarjut dutkiideaset, vai sii dustet ođđa geainnuid mannat. Vuostelasvuođat maid dutkit oalle fargga deaividit, leat muhtun hámádagat dutkama ruhtadeamis. Ruhtadeaddji ásahus hálida áinnas oaidnit geavatlaš bohtosiid. Nuppi dáfus sáhttet bohtosat leat oalle eahpečielgasat go innovatiivvalaččat dutká. Innovatiiva dutkan sáhttá dábálaččat easkka maŋit áiggi adnot deaŧalažžan, ja stuoraservodaga dutkamis leat olu dutkamat mat leat hui bures lihkostuvvan go innovatiiva dutkiid leat vuostáibargan dalle go sii dutke. Sávvamis oažžu sámi servodat vejolašvuođa bajáshukset dutkamis maiddái innoatiiva dutkiid čáhkkehemiin. Go Romssa universitehta galgá ásahit sámi dutkanárbevieru, de lea universitehtas sihke morálalaš ja geavatlaš ovddasvástádus atnit ávkki dain vásáhusain maid eará eamiálbmogat leat vásihan iežaset ovdánanproseassain. Riektedutkan lea olu ávkkástallan davviameriikká indiánaid dutkamiid, go sii leat 1960-logus juo bargagoahtán oččodanpolitihkain. Lea deaŧalaš ahte Romssa universitehta boahtteáiggis maid ávkkástallá eará eamiálbmogiid vásáhusain, maid sii leat vásihan sin akademiijaid bajáshuksemis. Dál go golbma vejolaš strategiija leat čilgejuvvon sámivuođa boahtimis dieđalašvuođa latnjii, de lea seammás namuhuvvon ahte ii oktage dain strategiijain akto sáhte addit buori sámivuođa ásaheami. Jus dušše stuoraservodaga dutkama áddestallá, de sáhttá sámivuohta jávkat. Sámivuohta sáhttá hávkat ja jávkat. Jus dušše sámi árbevieruide galgá luohttit, de sáhttá jođánit geavvat dávvervuorkái, ja románttalaš prošeavttaide. Sámi servodaga dálá guovddáš dutkandárbbut sáhttet jođánit vajálduvvat. Jus viggá leat innovatiivan, de lea veadjemeahttun ođđa fuomášumiid dahkat oppa áiggi. Galgá go baicca jurdagiid viežžat oarjemáilmmi dutkamis, jurdagiid viežžat sámi árbevieruin ja dasto geahččalit leat innovatiiva? Vai galgá go bisánkeahttá geavahit dan golbma strategiija -- ii ge diehtit ge goas lea geavaheame duon dán strategiija? 67) Historjjálaš čielggadeapmi3 1. Romssa universitehta ásaheami vuođusteapmi Romssa universitehta vuođđudeami digaštallamis deattuhuvvui ahte Romssa universitehtas leat olu doaimmat guovllu servodaga dárbbuid ektui. Minoritehtaid -- sámiid ja kveanaid -- dárbbut deattuhuvvojedje maid digaštallamis. Ruud-lávdegoddi dajai hui čielgasit ahte Romssa universitehtas berre leat váldoovddasvástádus Norggas sámegiela ja sámi kultuvrra dutkamis ja oahpahusas. Romssa universitehta vuođđudeami digaštallamis oaivvildedje sihke Giellafágaid ja historjjá fágalávdegoddi ja Servodatfágaid fágalávdegoddi (1972) , ahte máŋggafágalaš dutkan ferte leat vuođđuduvvon guovllu fágaárbevirrui. Ja sii deattuhedje maiddái ahte ferte vuhtii váldit «daid erenoamáš geatnegasvuođaid» mat leat sámegiela, sámi historjjá ja servodateallima ektui. Dákkár vuoruheami ággan lei earret eará Romssa musea/Romssa universitehtamusea (Sámi etnográfalaš ossodat) nanu biras, ja dutkandoaimmat maid sosiologat, sosialantropologat ja pedagogat álggahedje 1960-logu loahpageahčen. Ruud-lávdegotti evttohusa vuođul bidje Romssa universitehta vuosttaš virggiid servodatdieđalaš suorgái ja giellasuorgái. 2. Norgga dutkanráđi mearkkašupmi Norgga dutkanráđi erenoamáš vuoruhanprográmmat leat leamaš mielde hukseme Romssa universitehta sámegiela, sámi girjjálašvuođa, kultuvrra ja historjjá gelbbolašvuođa. Prográmma maid humanisttalaš ráđđi lágidii -- Sámiid ja kveanaid giella, historjá ja kultuvra (1981-1991) , ja prográmma maid servodatdieđalaš ráđđi lágidii -- Sámi/Sámi-dáčča dutkamat, ledje mávssolaččat sámi dutkiid gelbbolašvuođa huksemis. Norgga dutkanráđđi ásahuvvui 01.01.93, ja lea viidáset fievrridan muhtun osiid sámi dutkama vuoruheamis Kultuvra- ja servodatprográmma čađa ja dutkanráđi eará prográmmaid čađa. Norgga dutkanráđđi čielggadii 1998:s Sámi dutkama dilálašvuođaid, ja guorahalai gelbbolašvuođa- ja oččodandárbbuid, dutkanfáttáid, fágalaš fierpmádagaid jna. Dán čielggadeamis čujuhuvvo Romssa universitehta bargui riikka stuoramus dutkanásahussan mii gieđahallá sámi dutkangažaldagaid, ja stuora dutkandárbbuide mat leat sámi servodagas. Norgga dutkanráđđi deattuha oaččuhandoaimmaid deaŧalašvuođa, ja ahte lea dárbu hukset fierpmádagaid alit oahppoásahusaid gaskka. Norgga dutkanráđđi ruhtada Romssa universitehta, Sámi allaskuvlla ja Sámi Instituhta ovttasbargoprošeavtta -- mii gohčoduvvo Eamiálbmotfierpmádahkan. Eamiálbmotfierpmádaga ulbmil lea earret eará ovddidit ja nannet ásahusaid dutkanbirrasiid, ja oahpahit eambbo sámi ja sámegielat dutkiid. Norgga dutkanráđđi lea deaŧalaš oassálasti sámi studeanttaid oaččuheamis alit gráda oahpuide, earret eará iešguđetlágán stipeandaortnegiid čađa. Lea maiddái dárbbašlaš ahte Romssa universitehta ieš vuoruha doaibmabijuid maid ulbmil lea studeanttaid oaččuhit sámi oahpuide. 1999 giđa ráhkadišgođii Norgga dutkanráđđi sámi dutkama doaibmaplána. Romssa universitehtas ledje guokte ovddasteaddji referánsajoavkkus. Doaibmaplánas leat fáddásurggiid, ásahusstrategiijaid ja doaibmaprofilaid čielggadusat. 3. Romssa universitehta fágasurggiid ovdáneapmi Romssa musea/Romssa universitehtamusea ásahuvvui 1872:s ja lea okta guovllu boarraseamos dieđalaš institušuvnnain. Romssa musea/Romssa universitehtamusea šattai 1976:s Romssa universitehta oassin, ja oaččui 1978:s ovddasvástádusa hálddašit kulturmuitogáhttenlága sámi oasi. 1993:s sirdojuvvui sámi kulturmuitogáhtten Sámi kulturmuitoráđi hálddašeapmái. 1984:s ledje njeallje fágabirrasa main lei erenoamáš ovddasvástádus sámi dutkamii, oahpahussii, diehtojuohkimii ja kulturmuitogáhttemii: 68) Sámi ossodat, Giela ja girjjálašvuođa instituhtta 69) Historjjá ossodat, Servodatdiehtaga instituhtta 70) Sámi dutkamiid/etnalaš relašuvnnaid dutkanjoavku, Servodatdiehtaga instituhtta 71) Sámi-etnográfalaš ossodat, Museadiehtaga instituhtta Maŋemus áiggiid leat maid eará fágasuorggit dutkagoahtán ja oahpahišgoahtán sámi fáttáid, ovdamearkka dihte arkeologiija, filosofiija, servodatplánema ja báikegoddedutkama, stáhtadiehtaga, sosiologiija, pedagogihka ja oskkoldatdiehtaga instituhtat. Sámi fáttáid leat maid sisafievrridan Universitehta oahpaheaddjeoahpu ja lassi ja joatkkaoahpu gelbbolašvuođaguovddáš (UNIKOM) , Juridihka fakultehta, Medisiinnalaš fakultehta Árktalaš biologiija ossodat, Universitehtagirjerájus (UB) ja Romssa musea/Romssa universitehtamusea Davvinorgga álbmotmusihkkavuorká. Leat stuora erohusat daid instituhtaid ja Romssa universitehta eará ossodagaid gaskkas dan ektui man viidát sámi áššit leat eksplisihtta dutkan- ja oahpahusfáddán. Dáid erohusaid ja instituhtaid historjjá guorahallat lagabui A mildosis Romssa universitehta ja guoskevaš ásahusaid sámi dutkan ja oahpahus. 1.4.3.1 Historjjá ossodat ovdamearkan/Historjjá instituhtta4 Fágabirrasiid, mat leat bargan sámi dutkamiin, ovdáneapmi govvida muhtun deaŧalaš áššiid sámi dutkangelbbolašvuođa huksemis, sámi fáttáid oahpahussii sisafievrrideamis, sierra sámi oahppofálaldagaid ráhkadeamis jna. Dás geavahuvvo Historjjá instituhta ovdáneapmi ovdamearkan dasa movt instituhtta dássidit lea huksen stuora gelbbolašvuođa sámi fáttáin. Historjjá instituhta válddáhagat leat earret eará sámi ja eamiálbmotfáttát, ja dat lea dahkan sihke instituhta ja Romssa universitehta dovddusin riikkaidgaskasaččat. Instituhtta čájeha praktihkalaččat makkár hástalusat leat go galgá lasihit Romssa universitehta sámi dutkama, ja movt daid hástalusaid sáhttá gieđahallat. Instituhtas lea vuosttašdási našunála ovddasvástádus oktiiheivehit sámiid ja kveanaid historjjá dutkama ja oahpahusa ovdáneami. Instituhtta lea dássidit huksen sámi historjjá gelbbolašvuođa. 1970-logu gaskkamuttus ledje instituhtas dušše moadde gurssa ja dieđalaš assisteantavirgi sámi historjjás, ja 1990-logus lei instituhtas sierra professoráhtta sámi historjjás, erenoamáš oahppofálaldagat váldofágadásis sámi/eamiálbmotdutkamis, máŋga eksáminerejuvvon doavttirgrádastudeantta sámi fáttáin ja riikkaidgaskasaš olgogovva. Hansen ja Minde čilgeba notáhtas dán proseassa ná: «... Sámi historjá lea ossodaga vuođđudeami rájes juo leamaš guovddážis. Ossodaga historjábiras (Historisk klubb) lágidii 1975:s vuosttaš seminára mas dušše lei sáhka sámi historjjás. Logaldallamat dán fáttás leat maŋŋil šaddan oassin ossodaga/instituhta báikkálaš historjjálaš seminárain mat lágiduvvojit jahkásaččat, maŋemustá davvinorgga XXIII historjáseminára Čáhcesullos čakčamánu 1998:s. Fáddán lei «Historjá, čearddalašvuohta ja politihkka». 1976 rájes 1982 rádjái, lei ossodagas dieđalaš assisteanta/NAVF-stipendiáhtta sámi historjjás. Seammá áigodagas dutkagohte máŋga fásta bargi dilálašvuođaid mat guoskkahedje sámi historjjá, erenoamážit ássanhistorjjá, historjjálaš demografiija, vuoigatvuohta- ja luondduriggodatgažaldagaid, ja minoritehtapolitihka. Muhtun váldofágastudeanttat čadnojedje dáidda álggahuvvon prošeavttaide ja čálle váldofágabargguset dáin dutkansurggiin. 1980-logu álggugeahčen sáhtii vuođđofágadásis válljet čiekŋudit norgga minoritehtapolitihkkii. Muhtun dain eará čiekŋudanfáttáin ledje maiddái deaŧalaš sámi oasit, nu go ovdamearkka dihte fáttás «Ássan ja ekonomiija Davvi-Norggas sullii 1600-logu rádjái», mii maiddái gieđahalai dološ sámi heivehusvugiid ja ássama. Sierra virgi sámi historjjás ásahuvvui 1984:s, ja gohčoduvvui gitta 1993 rádjái formálalaččat ½ gaskavirgi, muhto duohtavuođas dutkkai bargi eanas sámi historjjá. 1980-logu loahpageahčen ásahuvvui ođđa virgi sámi historjjás ja kultuvrras maŋŋel go musea sámi birrasat, giella ja girjjálašvuohtabirrasat, sosialantropologiijabiras ja historjábiras ovttas ledje bargan dan badjelii. 1988:s virgáibidje olbmo dán virgái ja bargi čadnojuvvui Historjjá ossodahkii iežas fágaduogáža dihte. Go Sámi dutkamiid guovddáš ásahuvvui, sirdojuvvui dán bargi bargangeatnegasvuohta guovddážii, vaikko su bargosadji ain lei Historjjá ossodagas. 1993 rájes lea instituhtas leamaš sierra njunušvirgi erenoamážit sámi historjjá váras. Dán áigodagas oaččuhedje olu váldofágastudeanttaid ja dr.art.studeanttaid dutkansuorgái. Eksáminerejuvvo sullii 10 váldofágastudeantta geat váldofágabargguin ledje sámi fáttáid guorahallan, ja čađahuvvui okta dr.philos.-gráda. (Astri Andresen: «Nuppástuhttináigodat. Nomádalaš boazodoallu Duortnus siiddas ja Romssas 1840-1920.») Erenoamážit 1800- ja 1900-logu historjái lei buorre oččodeapmi5. Sámi historjá sisafievrriduvvui dán áigodagas buot dásiide oahpus. Leat maiddái doalahan čiekŋudanfálaladagaid vuođđofágadásis. Ođđa válljenfáttát ođđaáigásaš sámi historjjás leat ásahuvvon, ja váldofágadásis lea vejolaš sierranit reálhistorjjálaš eamiálbmothistorjái. Historjá ossodat lea leamaš mielde ásaheame sámi kulturdieđu lohkanbajioahpu: evttohus bođii ovdan juo 1989 čielggadanbarggus man boađus lei Sámi dutkamiid guovddáža ásaheapmi. Sámi kulturdieđu lohkanbajioahppu álggahuvvui easkka 1998 čakčalohkanbaji -- ja dasa lei stuora beroštupmi... 1990-logu váldoulbmil lea leamaš sihkkarastit institušuvnnalaš huksema seailluhan dihte gelbbolašvuođaid maiddái boahtteáiggis -- sihke našunála bajitdási ásahusain ja sierra sámi dutkan-, oahpahus- ja diehtojuohkinásahusain (omd. báikkálaš ja guovllulaš dávvervuorkkáin ja kulturguovddážiin) . Dál lea mis professorvirgi sámi historjjás, ja máŋggas earát geat leat čadnon instituhttii, omd. fásta bargit, stipendiáhtat ja dutkit, leat dahkan dutkamušaid main lea molssašuddi mearkkašupmi dutkansuorgái. Erenoamážit ferte namuhit ahte guokte doavttirgrádastudeantta, maid dutkanráđđi lea ruhtadan, dutkaba sámi historjjá: boazodoallo- ja preassahistorjjá. Juste dál leat lagabui 10 váldofágastudeantta čállime váldofágabargguid main lea sámi historjá fáddán dahje main sámi fáttát leat deaŧalaš temáhtalaš oassin. Dál lea «Sámi historjá/eamiálbmot- ja minoritehtahistorjá» okta Historjjá instituhta njealji váldovuoruhansurggiin... Historjjá našuvnnalaš fágaráđđi lea mearridan ahte instituhtas lea 1997 rájes vuosttašdási našuvnnalaš ovddasvástádus oktiiheivehit sámi ja kveana historjjá dutkama ja oahpahusa ovdáneami. Nu go lagabui čilgejuvvo čuoggás A.7.3 Historjjá instituhtta, lea instituhtta ásahan sámi oahppofálaldagaid, álggahan máŋga dutkanprošeavtta main ovttasbarget eará instituhtaiguin. Fágii lea goitge dárbu oaččuhit ođđa olbmuid. 4. Lávdegoddi mii guorahalai Romssa universitehta sámi dutkama, oahpahusa, populearadieđalaš diehtojuohkima ja kulturmuitogáhttema viidáset fievrrideami 1988:s nammadii Unversitehtastivra lávdegotti mii galggai guorahallat Romssa universitehta sámi dutkama, oahpahusa, populearadieđalaš diehtojuohkima ja kulturmuitogáhttema viidáset fievrrideami. Lávdegoddi geigii árvalusa Universitehtastivrii geassemánus 1989. Guorahallama duogáš lei earret eará digaštallan mii buollái Servodatdiehtaga instituhtas6 go sosialantropologat evttohedje ásahit sierra sosialantropologiija fágaoahpu. Lávdegoddi guorahalai dušše humanisttalaš ja servodatdieđalaš fágaid. Lávdegoddi oaivvildii ahte Romssa universitehta doaimmat ledje: 72) láhčit dilálašvuođaid sihke sámi ja dáčča servodaga dárbbuide systemátiseret ja buvttadit ođđa gelbbolašvuođa fenomenain ja proseassain mat váikkuhit sámi servodaga kultuvrra ja giela. 73) doaibmat resursan sámi servodahkii -- dahje osiide sámi servodagas -- mat hálidit vuhtii váldit sámi árbevieruid, sámi identitehta ja sámegiela -- geavaš dál dát ovddeš ja dálá kulturovdanbuktimiid dutkama bokte, dahje go searvá sámi kulturovdanbuktimiidda. Lávdegoddi hálidii maiddái čielggadit doahpaga sámi dutkan. Geahča čuoggá A.1.1 Mii lea sámi dutkan ja oahpahus? 1.4.4.1 Sámi dutkamiid guovddáža ásaheapmi7 Lávdegoddi evttohii earret eará ásahit Sámi dutkamiid guovddáža. Ággan lei ásahit buoret vejolašvuođaid vuoruhit ja oktiiheivehit dutkamiid ja oahpahusaid mat váikkuhit sámi servodahkii, ja nu maiddái oainnusin dahkat Romssa universitehta geatnegasvuođaid sámi servodaga ektui. Guovddáš galggai 74) lasihit dutkama ja oahpahusa sámi dilálašvuođaid birra. 75) oaččuhit eanet olbmuid Romssa universitehta sámi dutkamiidda. 76) movttiidahttit ovttasbargguid fágaid rájiid rastá. 77) oktiiheivehit Romssa universitehta sámi dilálašvuođaid oahpahusa ja dutkama. 78) juohkit dieđuid ja oaččuhit oktavuođaid našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat sámi dilálašvuođain. Lávdegoddi evttohii ahte guovddážis galget leat hálddahuslaš bargit, dutkanbagadalli, guokte dutki ja muhtun gaskaboddasaš virggi. Universitehtastivra lea prinsihpalaččat mearridan ahte guovddážiidda eai galgga virgáibiddjot dutkit, vai eai šatta soahpameahttunvuođat fakultehtaid fágalaš doaimmaid ektui, ja vai ii biđge unna fágabirrasaččaid. Evttohus čatnat dutkanvirggiid Sámi dutkamiid guovddážii lea ain duos dás guorahallojuvvon. Sámi dutkamiid guovddáš lea njuolga Universitehtastivrra vuolde, ja lea danin friddjadeabbo go Romssa universitehta eará guovddážat. Guovddáža jođiha stivra, maid Universitehtastivra nammada guovtti jahkái ain hávális. Guovddážis lea dál juste hálddahusjođiheaddji, giellakonsuleanta, oahppobagadalli, konsuleanta beallevirggis ja dieđalaš gaskavirgi sámi historjjás ja kultuvrras. Sámi dáiddár Iver Jåks lea 1993 rájes gitta 1999 rádjái go penšunerii, leamaš Sámi dutkamiid guovddáža dieđadáiddár ('artist in residence') . Jåks virgáibidjama duogáš lei nannet kulturrelaterejuvvon máhtuid, ja ásahit dovddastusa ahte eahpeformálalaš ja formálalaš máhtut fertejit deavdit nubbi nuppi. Bušeahta gáržžidemiid dihte lea virgi heaittihuvvon, muhto dál barget oaččuhit dán virggi fas ruovttoluotta. Guovddáš oassi eamiálbmotdutkamis lea ahte dutkan ferte leat vuođđuduvvon eamiálbmogiid iežas máhtuide, ja ahte eamiálbmotdutkan galgá buktit dovddastusaid ahte formálalaš ja eahpeformálalaš máhtut devdet nubbi nuppi ja daid ii sáhte sirret. Sámi dutkamiid guovddáš hálddaša olu doaimmaid, váldodoaimmat leat earret eará: 79) Hálddašit sámi váldo- ja doavttergrádastudeanttaid mátkedoarjjaortnega. Mátkedoarjjaortnet lea 1999 rájes bistevaš doaibma. 80) Juohkit strategiijaruđaid. 81) Bearráigeahččat Romssa universitehta sámegiela doaibmaplána. 82) Lágidit semináraid ja almmuhit raporttaid Sámi dutkamiid guovddáža čálaráiddus jna. 83) Láhčit eamiálbmotoahpuid mastergráda Romssa universitehtii. 84) Plánet «Ovddidanguovlluid eamiálbmotáššiid foruma» -- NORAD lea ruhtadan dán prošeavtta man ulbmil lea nannet Norgga eamiálbmotprográmma. Sámi dutkamiid guovddáža ulbmil lea maiddái doaibmat resursan sámi servodahkii ja systemátiseret ja buvttadit ođđa gelbbolašvuođaid fenomenain ja proseassain mat váikkuhit sámi servodahkii, kultuvrii ja gillii. Guovddáža doaimmat árvvoštallojuvvo 1994:s guovddáža ulbmiliid ektui. Lei hui váttis árvvoštallat movt Sámi dutkamiid guovddáža doaimmat leat váikkuhan, muhto guovddáš lei positiivvalaččat beaggán universitehtabirrasis. Erenoamážit lea 1993 Eamiálbmotkonferánsa, mátkedoarjjaortnet ja guovddáža oktiiheivehandoaibma Romssa universitehta sámi dutkamiid dutkiid ektui, beaggán viidát. Sámi dutkamiid guovddáš bisui 1995: s Universitehtastivrra vuollásažžan, ja bisuhii dasto maiddái friddjavuođas, vaikko eará guovddážat sirdojuvve Dutkanossodahkii8. Friddjavuođa ággan ledje guovddáža doaibmasuorggit ja ulbmilat, maid buoremusat vuhtii váldá dákkár vuogádagas. Strategiijaplánabarggu oktavuođas lei dárbbašlaš árvvoštallat Sámi dutkamiid guovddáža doaimmaid ulbmiliid ektui. Geahča viđat kapihttala Doaibmabijuid evttohusat. 2.4.4.2 Eará doaibmabijut Lávdegoddi evttohii maiddái eará doaibmabijuid: 85) Sámi kulturhistorjjá lohkanbajioahppu. Geahča čuoggá A.9 UNIKOM 86) Álgogursa sámi/sámi-dáčča servodatdilálašvuođain ex.phil. studeanttaide. Geahča čuoggá A.7.2 Filosofiija instituhtta 87) Seminára servodatdiehtaga ja máhttopolitihka birra 88) Stuorat deaddu sámegiela gelbbolašvuhtii go almmuha rabas virggiid mat leat čadnon sámi dutkamii. Geahča čuoggá 5.1.5 Sámegielmáhttu reella kvalifikašuvdnan dieđalaš virggiid virgáibidjamis 89) Almmuhit dutkanbohtosiid sámegillii. Geahča čuoggá 5.1.10 Nannet dutkandieđuid gaskkusteami Eanaš doaibmabijut leat čuovvoluvvon unnit dahje eanet Sámi dutkamiid guovddáža bargguid čađa. Seminára servodatdiehtaga ja máhttopolitihka birra evttohuvvui lágiduvvot dan dihte go eai lean ovttaoaivilis sámi dutkama sajádaga ektui, ja dan dihte go nu olu máŋggalágán ipmárdusat bohciidedje digaštallamis mii buollái go sosialantropologat evttohedje ásahit sierra sosialantropologiija fágaoahpu. 1989 rájes leat lágiduvvon máŋga fáddáčoahkkima, seminára ja sullasačča sámi dutkama sajádaga birra Romssa universitehtas. Strategiijaplána čuovvoleamis berre joatkit daiguin dieđateorehtalaš digaštallamiiguin, ja Sámi dutkamiid guovddáš berre álggahit daid digaštallamiid. 5 Doaibmabijuid evttohusat Sámi dilálašvuođaid dutkan lea, seammá go earret eará máŋggakultuvrralašvuođa ja máŋggagielalašvuođa dutkan, sihke Romssa universitehta vuoruhansuorgi ja ovddasvástádussuorgi. Universitehta vuoruhansuorggit sáhttet rievddadit áiggiid mielde, muhto universitehta ovddasvástádussuorggit eai rievdda ja daid ii sáhte duvdit eret. Romssa universitehta strategiijanotáhta »Romssa universitehta strategiijanotáhtta jagi 2010 rádjái» njealját čuoggá vuolde čuožžu: »Romssa universitehtii lea stuora hástalussan ahtanuššat vai riikkaidgaskasaččat lea njunnožis sámi dilálašvuođaid dutkamiin ja maiddái oppalaččat eamiálbmot- ja minoritehtadilálašvuođaid dutkamiin. Lea lunddolaš ahte Romssa universitehta sihke geográfalaš sajádaga dihte ja eará mihttomeriid dihte lea njunnožis dakkár dutkamiin». Norggafierpmádagas lea Romssa universitehtas mihttomearri našuvnnalaččat leat njunnožis sámi dutkamis. Sámedikki čielggadus čájehii ahte 192 dutkiin geat 1996:s dutke sámi ja sápmelaččaide guoskevaš áššiid Norggas, ledje olles 46% Romssa universitehtas. Dutkanlávdegoddi cealká gulaskuddancealkámušas ahte váillaha Romssa universitehta dutkanhástalusaid. Dutkanlávdegoddi evttoha ásahit sierra prográmma sámi ealáhusaid dutkančuolmmaid várás. Lea deaŧalaš čujuhit muhtun fágasurggiid maid Romssa universitehta áigu vuoruhit, danin go sáhttet šaddat soahpameahttunvuođat jus dušše lohká ahte áigu «nannet sámi ja sámiide guoskevaš dutkamiid». Berre nammaduvvot bargojoavku man bargu lea čujuhit muhtun dutkanfáttáid/surggiid maid hálidit vuoruhit sámi/eamiálbmotdutkamis. Mihttomearrin berre leat dáid dutkansurggiid guorahallat fágaidgaskasaš/fakultehtaidgaskasaš oaidninsajis. Sámi dilálašvuođaid dutkan lei deaŧalaš ággan Romssa universitehta vuođđudeapmái, ja danin lea sihke lunddolaš ja dárbbašlaš evttohit muhtun doaibmabijuid maid hálidit vuoruhit áigodagas 2000-2010. Doaibmabijut leat: 90) Ásahit eamiálbmotguovddáža Romssa universitehtii 91) Ásahit fakultehtaidgaskasaš dutkanprográmmaid 92) Ásahit rekrutterenvirggiid sámi fáttáin 93) Ásahit eamiálbmotoahpuid Master-prográmma ja Bachelor-prográmma 94) Sámegielmáhttu reella kvalifikašuvdnan dieđalaš virggiid virgáibidjamis 95) Ásahit friddjaoastinortnegiid 96) Nannet institušuvdnaovttasbargguid (Eamiálbmotfierpmádat ja «Ovddidanguovlluid eamiálbmotáššiid forum») 97) Ráhkadit lohkanmeriid sámi/eamiálbmot áššiid birra ossodagain/fakultehtain ja ráhkadit lohkanmeriid sámegillii 98) Sámi studeanttaid oččodit Romssa universitehtii 99) Nannet dutkandieđuid gaskkusteami 100) Nannet sámegiela geavaheami rámmaeavttuid 101) Bistevaš sámi ovddasteaddjesadji Universitehtastivrii 102) Bistevažžan dahkat sámi kulturdieđu lohkanbajioahpu 5.5.1 Vuoruhuvvon doaibmabijut 5.1.1 Sámi dutkanguovddáš Fágabirrasat deattuhit cealkámušain erenoamážit dárbbu nannet oktiiheivehandoaimma. Leat čielga vuordámušat ahte Sámi dutkamiid guovddáš čadno čavggabut fágabirrasiidda, ahte guovddáža oktiiheivehandoaibma nannejuvvo ja ahte guovddáš vuolggaha eambbo máŋggafágalaš prošeavttaid, geahča čuoggá A.7 gažaldagat 9-10 ja gč. Stáhtadiehtaga instituhta gulaskuddancealkámuša. Dát doaimmat eaktudit ahte guovddáš nannejuvvo fágalaččat, ja ahte guovddáš oažžu buoret vejolašvuođaid doaimmahit dutkandoaimmaid bargguidis čađa. Guovtti cealkámušain leat konkrehta evttohusat doaibmabijuide movt dán sáhttá dahkat. Vuosttaš evttohus lea organiseret Sámi dutkamiid guovddáža seammaládje go áivan dutkamiid guovddážiid (Centre of excellence) , ja nubbi evttohus lea organiseret guovddáža alla dutkamiid guovddáža (Senter for høyere studier) modealla mielde. Dutkanlávdegoddi cealká gulaskuddancealkámušastis ahte sámi dilálašvuođaid dutkamat ja oppalaččat eamiálbmot- ja minoritehtadilálašvuođaid dutkamat sáhttet šaddat Romssa universitehta «Centre of excellence», áivan dutkamiid guovddážin. Guovddáš berre válljet muhtun fágalaš fáttáid ja meroštit daid guovddáža doaibman. Dutkanlávdegoddi evttoha ahte Sámi dutkamiid guovddáža stivra berre bargat dáinna áššiin viidáseappot. Arkeologiija instituhtta evttoha nannet Sámi dutkamiid guovddáža sihke ekonomalaččat ja fágalaččat, vai maiddái sáhttá sámi dutkamiidda doaibmat fágalaš resursan ja deaivvadanbáikin, ovdamearkka dihte máŋggadieđalaš dutkanjoavkkuid deaivvadanbáikin alla dutkamiid guovddáža modealla mielde. Jus guovddáš galgá bargat aktiivvaleappot studeanttaid ektui, čadnot čavggabut fágabirrasiidda ja riikkaidgaskasaččat oainnusin dahkat Romssa universitehta, de berre guovddáža váldodoaimmaid nannet. Deaŧalaš mihttomearrin lea maiddái ahte Sámi dutkamiid guovddáža hálddahus meannuda áššiid sihke sámegillii ja dárogillii. Vai Sámi dutkamiid guovddáš nagoda deavdit daid gáibádusaid mat áiggi mielde bođežit, sihke Romssa universitehta fágabirrasiin ja riikkaidgaskasaš birrasiin, de lea áibbas dárbbašlaš ahte guovddáš vuođđuduvvo eará prinsihpaid nala go daid prinsihpaid nala maid Universitehtastivra lea bidjan vuođđun. Lea deaŧalaš danin go Romssa universitehta ferte riikkaidgaskasaččat leat njunnožis bidjame eamiálbmogiid dutkama ja oahpahusa guovddážii. Doaibmabijut: 103) Guovddáža ásaheapmi ja namma Romssa universitehtii ásahuvvo riikkaidgaskasaš sámi ja eamiálbmotdutkanguovddáš. Guovddáš viidáset fievrrida Sámi dutkamiid guovddáža nu go dat lea dálá dilis. Guovddáža nammaevttohusat, váldonamma ja liigenamahus: Sámegillii: Sámi dutkanguovddáš Dárogillii: Samisk forskningssenter Senter for samisk og urfolksforskning Eŋgelasgillii: Sami research centre Centre for Sami and indigenous research Guovddáš galgá fátmmastit sihke sámi dutkamiid ja maiddái eará eamiálbmogiid dutkamiid. Sámi oassi galgá leat guovddážis ja erenoamážit deattuhuvvot. Guovddáš galgá oktiiheivehit ja nannet Romssa universitehta sámi dilálašvuođaid ja eamiálbmotdilálašvuođaid dutkama, ja čohkket njunuš dutkiid dáin fágasurggiin. Guovddáža fágalaš gelbbolašvuođat sáhttet dasto leat resursan earret eará NORAD, Norgga dutkanráđi ja NUFU prošeavttaide. 104) Nammadit bargojoavkku Sámi dutkamiid guovddáža stivra evttoha ahte nammaduvvo bargojoavku mii bargá viidáseappot Sámi dutkanguovddáža ásahemiin. Bargojoavkku evttohasat leat: 105) Harald Gaski, Sámi instituhtta, Humanisttalaš fakultehta 106) Svein Jentoft, Plánema ja báikegoddedutkamiid instituhtta, Servodatdiehtaga fakultehta 107) Else Grete Broderstad, Stáhtadiehtaga instituhtta, Servodatdiehtaga fakultehta 108) Henry Minde, Historjjá instituhtta, Servodatdiehtaga fakultehta 109) Juridihka fakultehta ovddasteaddji 110) Romssa musea/Romssa universitehtamusea ovddasteaddji 111) Terje Lilleng, studeantaovddasteaddji, Sámi studeanttaid searvi Romssas 112) Monica Alterskjær Olsen, Árktalaš biologiija ossodat, Medisiinnalaš fakultehta 113) Bård A. Berg, stivrajođiheaddji, Sámi dutkamiid guovddáš 114) Hálddahusjođiheaddji, Sámi dutkamiid guovddáš (joavkku čálli) 5.1.2 Fakultehtaidgaskasaš dutkanprográmmat «Kulturhistorjjálaš dutkamat sáhttet stuora ovdamuniin vuođđuduvvot stuorát máŋggadieđalaš prošeavttaide.» -- Arkeologiija instituhtta. Evttohuvvo ásahit dutkanovttasbargguid sihke Romssa universitehta ossodagaid/instituhtaid gaskkas, ja Romssa universitehta ja eará ásahusaid gaskkas. Nu go «Romssa universitehta ja guoskevaš ásahusaid sámi dutkan ja oahpahus» - mildosis boahtá ovdan, de eai leat sámi áššit seammá olu sisafievrriduvvon buot instituhtaide. Instituhtaid fágalaš ovdáneapmi, fágalaš relevánssa sturrodat ja resursavátnivuohta virggiid ektui váikkuhit dieđusge erohusaide, muhto erohusaid sáhttá maiddái dulkot váilevaš moktan hástalusaid dustet. Čuoggás A.1.2 Romssa universitehta oktavuođat sámi servodahkii, ságastallojuvvo ahte ferte nannet daid iešguđetge fágabirrasiid sámi dutkama eavttut, ja ahte maiddái ferte ásahit ortnegiid mat ovddidit máŋggafágalaš dutkanprošeavttaid (geahča maiddái Arkeologiija instituhta cealkámuša, čuokkis A.7.1) . Áigeguovdilis máŋggafágalaš dutkanprošeakta lea dutkat boazodoalloáššiid. Boazodoalloáššiid dutkkadettiin ferte vuhtii váldit sihke eanadatipmárdusaid, boazodoalu sosio-kultuvrralaš rievdamiid ja boazodoalu rámmaeavttuid rievdamiid. Lea maiddái deaŧalaš ahte dálá gelbbolašvuođahuksemat biologalaš dilálašvuođain ja ealáhusovddidemiin nannejuvvojit. Lea deaŧalaš nannet birrasiid mat dutket áššiid nu go sámerievtti, sámi vieruiduvvon vuoigatvuođaid ja oppalaččat eamiálbmotvuoigatvuohtaáššiid. Dáid dutkančuolmmaid berre maid dutkat stuorat máŋggafágalaš dutkanprošeavttain. Eamiálbmogiid dearvvašvuođa- ja sosiáladilálašvuođat leat daid maŋemus jagiid beaggán miellagiddevaš dutkanfáddán. Dát dutkančuolmmat leat deaŧalaččat sámi servodaga olbmuide ja eará eamiálbmotservodagaid olbmuide. Dáid dilálašvuođaid ferte dutkat sihke máŋggafágalaččat ja fakultehtaidgaskasaččat, go sihke sosiálalaš, kultuvrralaš ja biologalaš/genehtalaš dilálašvuođat váikkuhit olbmo dearvvašvuhtii, ja vai gokčá buot beliid olbmuid dearvvašvuođaipmárdusas. Lea erenoamáš deaŧalaš ahte sámi dutkamiin beroštit filosofalaš vuođđogažaldagain. Dát leat deaŧalaš gažaldagat mat gusket buot eará dutkansurggide ja fágabirrasiidda. Lea maiddái deaŧalaš dáid gažaldagaid gieđahallat buohtastahtti dilálašvuođaid ektui stuorát eamiálbmotoktavuođain. Doaibmabijut: 115) Dutkanfáttáid vuoruheapmi Berre nammadit bargojoavkku mii galgá vuoruhit dutkanfáttáid/surggiid sámi/eamiálbmotdutkamiin. Mihttomearrin berre leat dáid surggiid guorahallat fágaidgaskasaš/fakultehtaidgaskasaš oaidninsajis. 116) Fakultehtaidgaskasaš dutkanprošeavttaid ruhtadeapmi Álggahuvvo bargu ásahit ja ruhtadit ovtta dahje eanet fakultehtaidgaskasaš dutkanprošeavtta sámi fáttás. Sámi dutkamiid guovddáža stivra evttoha bargojoavkku lahtuid. 5.1.3 Ásahit rekrutterenvirggiid sámi fáttáin Muhtun evttohus movt fágabirrasiid sáhttá nannet lea viššaleappot geavahit stipendiáhttavirggiid dain fágabirrasiin maid áigu vuoruhit, ja čatnat stipendiáhttavirggiid dutkanprošeavttaide. Eará evttohus lea stipendiáhttavirggiid virgáibidjamis vuoruhit ohcciid geat áigot dutkat fáttáid mat gullet Romssa universitehta ovddasvástádussurggiide. Historjjá instituhta ovdáneapmi, čuokkis 4.3.1 Historjjá ossodat / Historjjá instituhtta ovdamearkan, čájeha ahte vuoruhemiid ferte guhkes áiggiid badjel dahkat, ja ahte lea dárbbašlaš geavahit iešguđetlágán stipeandaortnegiid doaibmabidjun. Dákkár movttiidahttindoaimmat sáhttet unnidit erohusaid gaskkal fágaid autonomiija ja Romssa universitehta dárbbuid stivret vuoruhansurggiid bokte olahan dihte ulbmiliid. Biologiija instituhtta evttoha gulaskuddancealkámušastis várret ovtta dahje eanet universitehtastipendiáhttavirggi bohccobiologiija dutkamiidda. Dutkanlávdegoddi árvala gulaskuddancealkámušastis ahte maiddái boahtteáiggis galgá stipendiáhttavirggiid juogadettiin vuoruhit stipendiáhttavirggiid mat leat sámi dutkama várás. Doaibmabijut: 117) Ovdal jagi 2010 galgá unnimusat okta rekrutterenvirgi sámi fáttás leat juohke relevánta fágasuorggis. 118) Ovdal jagi 2010 galgá unnimusat okta dieđalaš virgi sámi fáttás leat juohke relevánta fágasuorggis. 119) Ferte ásahit eambbo post-doc-virggiid sámi ja sámiide guoskevaš dutkanfáttáin. 5.1.4 Ásahit eamiálbmotoahpuid Master-prográmma ja Bachelor-prográmma Riikkaidgaskasaš profileren lea mielddisbuktán mihttomeari oaččuhit eambbo eamiálbmotstudeanttaid ja guosselogaldalliid/hospitánttaid Romssa universitehtii, earret eará eŋgelasgiel oahppofálaldagaid bokte. Leat bargagoahtán ásahit eamiálbmotoahpuid Master-prográmma, ja galgá nammaduvvot lávdegoddi mii galgá árvvoštallat prográmma sisdoalu, organiserema jna. Romssa universitehta lea evttohan ahte ásahuvvo ođđa studeantajoavku olgoriikkastudeanttaid earreprográmmii -- namalassii »eamiálbmotstudeanttat». Dáinna lágiin sáhttet buot riikkaid eamiálbmotstudeanttat ohcat sisaváldima earreprográmma bokte. Romssa universitehtas leat dál golbma mastergrádafálaldaga: visuála antropologiija (Servodatdiehtaga fakultehta) , riikkaidgaskasaš guolástushálddašeapmi (Norgga guolástusallaskuvla) ja lingvistihkka (Humanisttalaš fakultehta) . Riikkaidgaskasaš doaimmaheapmi eaktuda ahte dárbbašlaš dieđut sámi ja eamiálbmotoahpuid birra maiddái leat eŋgelasgillii gihppagiin ja ruovttosiidduin Interneahtas. Arkeologiija instituhtta doarju gulaskuddancealkámušastis evttohusa ásahit eamiálbmotoahpuid MA-prográmma. Instituhtta cealká maiddái ahte dat lea deaŧalaš doaibma mii nanne universitehta dutkama ja oahpahusa. Arkeologiija instituhtas leat relevánta fáttát, ovdamearkka dihte kulturhistorjá, kulturmuitogáhtten, eanadat, bassi báikkit, etihkka, fágahistorjá, minoritehta ja majoritehta gaskavuođat. Maiddái Stáhtadiehtaga instituhtta doarju dákkár fálaldaga ásaheami, ja oaivvilda ahte lea lunddolaš ahte dákkár fálaldaga oassin maiddái leat stáhtadiehtaga fáttát. Eamiálbmotoahpuid MA-prográmma nannesivččii máŋggafágalaš ovttasbargguid. Sosialantropologiija instituhtta oaivvilda ahte eamiálbmotoahpuid MA-prográmma ásaheapmi lea miellagiddevaš doaibma maid berre čielggadit eambbo. Sosialantropologiija instituhtta maid evttoha muhtun vejolaš modealla maid berre vuđoleappot árvvoštallat, namalassii »geasseskuvlamodealla» maid sáhttá fállat studeanttaide ja eamiálbmotorganisašuvnnaid ovddasteddjiide. Vejolaš fáttát leat: riikkaidgaskasaš eamiálbmotriekti, ON-vuogádat, sámeriekti, soahpameahttunvuođaidsosiologiija, etnisitehta-doaba, etnopolitihkka, eamiálbmotáššiid hálddašanásahusat, eamiálbmogiid oahpahuspolitihkka, eamiálbmothistorjá jna. Evttohit oahpu juohkit osiide maidda čiekŋuda vuđolaččat ja main leat sierra eksámenat. Oahppu ferte lágiduvvot fágaidgaskasaččat. Oahpu ferte maiddái geahččat Olgoriikkadepartementta signálaid ektui nannet veahki ovddidanguovlluid eamiálbmogiidda. Antropologiija instituhtta deattuha maiddái ahte Sámi dutkamiid guovddáža hálddahusa berre nannet ovttain virggiin mii galgá háldet MA-prográmma oahpahusaid. Go ásaha dutkanoktiiheivehanvirggi, de ferte dan guorahallat hálddahuslaš resurssaid ektui mat dárbbašuvvojit čielggadit ja organiseret eamiálbmotoahpuid mastergráda. Dán ferte muittus atnit go Sámi dutkamiid guovddážii galgá virgáibidjat eambbo bargiid. Doaibmabijut: 120) Álggahit eamiálbmotoahpuid Master-prográmma Eamiálbmotoahpuid Master-prográmma plánenbargu gárvvistuvvo. Ohccojuvvo ásahit oahpu Humanisttalaš fakultehta, Juridihka fakultehta ja Servodatdiehtaga fakultehta fakultehtaidgaskasaš oahppun. Mastergrádas galgá eamiálbmotáššiid ollislaččat gieđahallat ja galgá maiddái gieđahallat fáttáid mat eamiálbmotoktavuođain leat áigeguovdilat. 121) Eamiálbmotoahpuid Bachelor-progámma Romssa universitehta berre eamiálbmotoahpuid Master-prográmma lassin, maiddái árvvoštallat ásahit eamiálbmotoahpuid Bachelor-prográmma. Bachelor-prográmma addá gelbbolašvuođa lohkágoahtit eamiálbmotoahpuid Master-prográmma, muhto Bachelor-prográmma lea maiddái sierra oahppu. 122) »BA in arctic studies» - plánejuvvo Arctic University ovttasbarggus Romssa universitehta lea mielde Arctic University ovttasbarggus. Romssa universitehtas lea ovddasteaddji bargojoavkkus mii galgá ráhkadit konkrehta »BA in arctic studies» evttohusa. »BA in arctic studies» soaitá šaddat leat boahttevaš oahppofálaldat Romssa universitehtas. 5.1.5 Sámegielmáhttu reella kvalifikašuvdnan dieđalaš virggiid virgáibidjamis Romssa universitehta sámegiela doaibmaplánas čujuhuvvo ahte sámegielmáhttu berre árvvoštallojuvvot gelbbolašvuohtan Romssa universitehta virgáibidjamiin, ja deaŧalaš gelbbolašvuohtan bargat ja/dahje dutkat sámi guovlluin. Evttohuvvo maiddái ahte stipendiáhtain galgá leat seammá vejolašvuohta ohcat virgelobi oahppat sámegiela go dieđalaš bargiin lea geat leat bistevaš virggiin. Doaibmabijut: 123) Bargojuvvo oažžut sámegielmáhtu reella kvalifikašuvdnan Romssa universitehta virgáibidjamiin. 124) Oččodit maiddái stipendiáhtaide seammá virgelohpeortnega go dieđalaš bargiide, mii addá vejolašvuođa oažžut virgelobi oahppat sámegiela. 5.1.6 Ásahit friddjaoastinortnegiid Romssa universitehtas leat máŋga hástalusa mat eai guoskka dušše iešguđetge instituhtaide. Ferte danne maiddái hutkat ortnegiid mat leat oppalaččat olles universitehtii, ovdamearkka dihte iešguđetlágán ovttasbargoortnegat. Ii leat álohii resursavátnivuohta mii hehtte máŋggafágalaš ja fágaidgaskasaš dutkamiid Romssa universitehtas, muhto dávjá leat maiddái ovttasbargováttisvuođat mat dagahit dan. Hástalussan lea danin ásahit institušuvnnalaš lágidemiid mat ovddidit ovttasbargguid fágaid rájiid rastá. Ollugat oaivvildit ahte lea vejolaš dutkat máŋggafágalaččat ja fágaidgaskasaččat, muhto de gáibiduvvojit eará organisašuvnnalaš čovdosat go dál leat. Ovttaskas dutki ii nákce álggahit ja oktiiheivehit dutkanprošeavttaid mat leat fágaidgaskasaččat ja/dahje máŋggafágalaččat. Danin dárbbašuvvojit ruhtanávccat friddjaoastit bargiid dákkár oktiiheivehanbargguid dahkat. Evttohuvvo ásahit fásta friddjaoastinortnegiid (fásta virgelohpeortnegiid) eamiálbmotdutkamiid várás nannen dihte sámi ja sámiide guoskevaš dutkamiid. Dán evttohusa ferte geahččat Romssa universitehta mihttomeari ektui beaggit riikkaidgaskasaččat. Geahča maiddái čuoggá A.2.8 Sámi instituhtta. Doaibmabidju: Evttohuvvo ahte juohke jagi várrejuvvojit ruđat friddjaoastit dutkiid ja nu maiddái álggahit ođđa máŋggafágalaš dutkanprošeavttaid/prográmmaid. 5.1.7 Nannet ásahusovttasbarggu Sámi dutkan- ja oahpahusbiras stuorru, ja dárbbut ovttasbargat dutkan- ja oahpahusásahusaid gaskka lassánit. Dál mii oaidnit bohtosiid dain bargguin mat leat dahkkon universitehta 25 jagi historjjás. Dál leat ilbmame sámi dutkit geain lea alla dutkandássi. Leat maiddái almmuhuvvon dutkanbohtosat main lea stuora mearkkašupmi sámi servodahkii. Romssa universitehta gelbbolašvuohta ja daid eará sámi dutkanásahusaid gelbbolašvuođat, Sámi allaskuvlla ja Sámi Instituhta, čájehit ahte lea ealli riikkaidgaskasaš dutkanbiras. Lea hástalussan čájehit dákkár dutkama potensiála ja ásahit dutkan- ja oahpahusbirrasiid mat heivejit profileremii. Erenoamážit hálidit deattuhit Eamiálbmotfierpmádaga ásaheami mearkkašumi. Eamiálbmotfierpmádat lea Sámi allaskuvlla, Sámi Instituhta ja Romssa universitehta ovttasbargoprošeakta. Eamiálbmotfierpmádat lea organiserejuvvon nu ahte nanne dáid ásahusaid ovttasbarggu. Dutkanbirrasat mat áiggiid mielde leat bargan sámiide guoskevaš dutkančuolmmaiguin, leat vuođđun dutkanservodahkii mii lea gearggus searvat riikkaidgaskasaš dutkanservodahkii. Dál leat juo máŋga prošeavtta álggahuvvon, ovdamearkka dihte Nicaraguas, Guatemalas, Oarjedavvi-Ruoššas, Vietnamas ja Botswanas. Dát prošeavttat leat oassin universitehta riikkaidgaskasaš dutkanprofilas, seammás go sihke sáhttet ja berrejit bovdet eamiálbmogiid ovttasbargguide. Dákkár prošeavttat leat mielde oktavuođaid čatname, gelbbolašvuođaid hukseme, ja oččodeame -- ii dušše Romssa universitehtas -- muhto maiddái ovttasbargoriikkaid studeanttaid ja dutkiid dáfus. Dáid strategiijaid deaŧalašvuohta ii sáhte doarvái olu deattuhuvvot. Juste Romssa universitehtas, lagas oktavuođain sámi servodahkii, leat erenoamáš vásáhusat ja gelbbolašvuođat mat dahket universitehta gelbbolažžan ásahit buriid prográmmaid ja strategiijaid eará máilbmeosiid ektui. Dákkár vuoruheapmi eaktuda ahte Romssa universitehta čájeha iežas erenoamášvuođaid Norggafierpmádagas ja maiddái riikkaidgaskasaš universitehtasearvevuođas. Dát mielddisbuktá ahte Romssa universitehta ovdamearkka dihte hálida searvat NORAD eamiálbmotprográmma gelbbolašvuođahuksemii, vuoruhit eambbo eamiálbmotstudeanttaid oaččuhit universitehtii, leat mielde hábmeme Arctic University jna. Doaibmabijut: 125) Eamiálbmotfierpmádat Romssa universitehta berre ovddidit vejolašvuođaid mat leat Eamiálbmotfierpmádaga ávkkástallamis. Dán rádjái lea ásahuvvon nana dutkanovttasbargu. 2002 rájes ii ruhtat šat Norgga dutkanráđđi Eamiálbmotfierpmádaga, ja eará ruhtadeapmi lea dárbbašlaš jus fierpmádaga doaimmat galget ceavzit. 126) NORAD eamiálbmotprográmma -- «Ovddidanguovlluid eamiálbmotáššiid forum» NORAD lea bivdán Romssa universitehta evttohit movt galgá hábmet foruma --«Ovddidanguovlluid eamiálbmotáššiid foruma» -- mii galgá čadnot NORAD eamiálbmotprográmmii. Sámi dutkamiid guovddáš lea nammadan bargojoavkku man bargu lea plánet Romssa universitehta oassálastima eamiálbmotprográmmii. Fágabirrasat leat hástaluvvon buktit evttohusaid dán bargui. Erenoamážit gieđahallo gelbbolašvuođahuksenoassi vuđolaččat, ja danin leage lunddolaš dán barggu čatnat eamiálbmotoahpuid Master-/Bachelor-prográmma ásaheapmái. Suoidnemánus biddjui bargui prošeaktabargi gii galgá hábmet foruma sisdoalu. Sánit mat čilgejit foruma sisdoalu leat konferánssat, seminárat, dutkandieđuid juohkin, diehtojuohkin ja interneahttasadji. 5.1.8 Ráhkadit lohkanmeriid sámi/eamiálbmot áššiid birra ja ráhkadit lohkanmeriid sámegillii Lea ulbmil nannet buot fágaid gelbbolašvuođaid sámi servodateallima ja kultuvrra birra, go universitehta oahpaha fágaolbmuid máŋgga surggiide mat váikkuhit sápmelaččaide. Humanisttalaš fakultehta deattuha dán deaŧalaš doaibmabidjun gulaskuddancealkámušastis. Daid iešguđetge fágasurggiid dárbbut sámi lohkanmeriid ráhkadit eai leat čielggaduvvon, ja muhtun fágasurggiid dáidá erenoamážit fertet bearráigeahččat, vai sisafievrridit sámi áššiid lohkanmeriidasaset. Čuoggás A.3 Juridihka fakultehta, evttohuvvo várret ruđaid ruhtadit 1-1 ½ jahkebarggu oahpponeavvuid ráhkadit. Muhtun ossodagat buktet goitge evttohusaid mat leat čadnon oahpahussii. Juridihka fakultehta evttoha várret ruđaid sámerievtti oahppogirjji ráhkadeapmái. Arkeologiija instituhtta deattuha ahte lea deaŧalaš nannet vuolit gráda lohkamiid oahppofálaldagaid, vai movttiidahttá studeanttaid joatkit oahpu gázzat. Eará evttohus lea sisafievrridit sámi áššiid/davvinorgga áššiid fágaid vuođđodigaštallamiidda. Čuoggás A.1.2 Universitehta oktavuođat sámi servodahkii, ja čuoggás A.7.2 Filosofiija instituhtta, čujuhuvvo ahte lea dárbu nannet oahppofálaldagaid sámi dilálašvuođaid birra, ovdamearkka dihte ex.fac.-dásis. Evttohuvvo maiddái ahte universitehta jođiheaddjit čielgasit čájehit ahte davviguovlluid girjjálašvuohta, ja nu maiddái sámi girjjálašvuohta, lea vuoruhansuorgi maid ii sáhte duvdit eret. Arkeologiija instituhta evttohus movt dán sáhttá dahkat lea dárkkistit historjjá fágaplánaid ja nannet sámi perspektiivva jus dárbbašuvvo. Deaŧalaš vuoruhansuorgi lea instituhtaide ráhkadit lohkanmeriid sámegillii sihke vuođđo-, gaska- ja váldofágadásis. Relevántta girjjálašvuođa sámi fáttáin sáhttá jorgalit sámegillii. Lea deaŧalaš deattuhit ahte sámegiella lea sihke davvi-, julev- ja lullisámegiella. Dát doaibmabijut maiddái viidáset fievrridit Sámegiela doaibmaplána «Fágalaš jorgaleapmi»-prošeavtta. Humanisttalaš fakultehta deattuha gulaskuddancealkámušastis ahte lea deaŧalaš ásahit oahppofálaldagaid julev- ja lullisámegielas gaska- ja váldofágadásis. Doaibmabijut: 127) Lohkanmearit sámi/eamiálbmotdilálašvuođaid birra Mihttomearrin lea ahte buot relevánta fágasurggiid dábálaš lohkanmeriin maiddái lea fágagirjjalašvuohta sámi/eamiálbmotdilálašvuođaid birra. 128) Lohkanmearit sámegillii Álggahuvvo bargu čielggadit dárbbuid ráhkadit, dahje jorgalit, Romssa universitehta lohkanmeriid sámegillii. 5.1.9 Sámi studeanttaid oččodeapmi «Oččodeapmi lea váttisvuohta, ii ge maid dutket.» 129) Dutkanlávdegoddi gulaskuddancealkámušastis Jus ollislaččat galgá vuoruhit oahpuid sámi dilálašvuođaid birra, de eaktuduvvo ahte sámi dutkanfáttát oainnusin dahkkojuvvojit ja árvvus adnojuvvojit. Máŋgasat celket gulaskuddancealkámušain ahte oallugiid mielas lea sámi fáttáin unnán árvu ja gudni. Árvonjeaidin sáhttá dagahit ahte šaddet váttisvuođat oaččuhit olbmuid sámi dutkamii, ja ahte instituhttadásis eai beroš daid hástalusaid gieđahallat. Sámi servodagas lassánit dárbbut oahpahit kandidáhtaid virggiide iešguđetge servodatsurggiin, ja danin vurdojuvvo maiddái ahte Romssa universitehtii bohtet eambbo sámi studeanttat. Oppalaččat lassána almmolaš surggiin dárbu sámi kulturdihtui, ja lea maiddái stuora dárbu sámegiela ja sámi kultuvrra gelbbolašvuhtii. Eanas Romssa universitehta eksáminerejuvvon kandidáhtat ožžot deaŧalaš virggiid dutkamis, oahpahusas, hálddahusas, dearvvašvuođasuorggis ja ealáhuseallimis. Danin lea deaŧalaš kandidáhtaide juohkit dohkálaš gelbbolašvuođaid doaibmat máŋggakultuvrralaš ja máŋggačearddalaš servodagas. Historjjá instituhtta oaivvilda ahte sámi kulturdieđu lohkanbajioahppu váikkuha positiivvalaččat studeanttaid oaččuheapmái (gč. gulaskuddancealkámuša, geahča maiddái čuoggá 5.1.13) . Instituhtta hálida oaččuhit eambbo nuorra dutkiid sámi historjjá suorgái. Lea maiddái čielggas ahte mađi eambbo studeanttaid oaččuhit fágii, dađi eambbo dutkiidrekruhtaid lea vejolaš oaččuhit dutkamiidda. Lea dárbbašlaš heivehit oaččuhandoaimmaid sihke daidda geat áigot lohkat vuolit gráda lohkamiid ja daidda geat áigot lohkat alit gráda lohkamiid. Doaibmabijut: 130) Oaččuhandoaimmat Go studeanttaid galgá oaččuhit universitehtii ferte studeanttaide fállat rámmaeavttuid, nu go ovdamearkka dihte diehtojuohkima ja sámi mánáidgárdesajiid. Doaibmabidju maid erenoamážit hálidit namuhit lea ásahit sierra sosialbálvalusa sámi studeanttaide. Joatkkaskuvllaid guossis fitnan lea deaŧalaš doaibma Sámi dutkamiid guovddážii. Ferte buoridit studeanttaid vejolašvuođa fitnat ruovttubáikkiid joatkkaskuvllain muitaleame Romssa universitehta birra ja oaččuheame ođđa studeanttaid universitehtii. Ođđa studeanttaid oaččudettiin Romssa universitehtii, lea deaŧalaš ovttasbargat Sámi studeanttaid servviin Romssas (SSSR) ja Sámi dearvvašvuođafágaid studeantaservviin. 131) Guorahallat Romssa universitehta sámi oahpposajiid Go studeanttaid galgá oaččuhit universitehtii, de lea maiddái deaŧalaš juohkit dieđuid «earreortnegiid» birra. Romssa universitehta profešuvdnaoahpuide leat várrejuvvon sierra oahpposajit sámi studeanttaide, ja ohccit geain lea sámegielgelbbolašvuohta vuoruhuvvojit (sámegiella vuosttaš dahje nubbingiellan joatkkaskuvlla dásis dahje sullasaš) . Lea deaŧalaš guorahallat movt várrejuvvon oahpposajit doibmet vai sáhttá daid heivehit vejolaš ođđa dárbbuide. Romssa universitehtas leat muhtun ossodagat juo guorahallagoahtán dáid várrejuvvon sajiid. Evttohuvvo maiddái guođđit «earri»-doahpaga ja baicca gohčodišgoahtit dáid oahpposajiid «sámi oahpposadjin». 132) Doarjjaortnegat Sámi dutkamiid guovddážis lea guokte doarjjaortnega mat vuosttažettiin leat várrejuvvon váldofágastudeanttaide. Mátkedoarjjaortnega ja strategiijaruhtaortnega berre nannet. Berre guorahallat galgá go doarjagiid maiddái fállat vuolit gráda studeanttaide movttiidan dihte ja oaččuhan dihte studeanttaid alit gráda oahpuide. Evttohuvvo váldofágakandidáhtaide fállat golmma mánnui stipeandda čállit doavttirgráda prošeaktaohcamiid omd. Norgga dutkanráđđái (geahča maiddái čuoggá 5.4 Dutkan) . Sihke Arkeologiija instituhtta, Humanisttalaš fakultehta ja Sosialantropologiija instituhtta dorjot dáid evttohusaid (gč. gulaskuddancealkámušaid) . 133) Norgga dutkanráđi váldofágastipeanda Deaŧalaš oaččuhandoaibma lea bistevažžan dahkat Norgga dutkanráđi sámi dutkamiid váldofágastipeanddaid buot fágasurggiid várás. Biologiija instituhtta deattuha ahte Norgga dutkanráđi Kultuvra- ja servodatprográmma maiddái galggašii ruhtadit sámi dutkamiid luonddudieđalaš fágain. Ná oaččuhivčče eambbo váldofágastudeanttaid luonddudieđalaš fágaide, erenoamážit biologiija, bohcco ja boazodoalu dutkamiidda. Berre guorahallat vejolašvuođaid oažžut stipeanddaid sámi dutkamiidda maiddái Norgga dutkanráđi eará prográmmasurggiid bokte. 134) Romssa universitehta sámi fágabeaivvit Sámi fágabeivviid ulbmil lea guovddážii bidjat daid iešguđetge dutkansurggiid sámi ja eamiálbmotdutkama dutkanhástalusaid ja vejolaš dutkanfáttáid, ja oainnusin dahkat dutkanvejolašvuođaid. Studeanttat besset maid oahpásmuvvat olbmuide geat sáhttet leat deaŧalaččat sidjiide. Sámi fágabeaivvi ulbmiljoavku leat studeanttat, erenoamážit vuolit gráda studeanttat. Ulbmil lea oaččuhit studeanttaid beroštit sámi fáttáin ja eamiálbmotfáttáin. Ulbmil lea maiddái movttiidahttit váldofágastudeanttaid ja čájehit sidjiide makkár fáttáin sáhttet čállit váldofágabargguset. Fágabeaivvi sáhttá maiddái gieđahallat eará áššiid, ovdamearkka dihte sáhttet váldofágastudeanttat doallat sáhkavuoruid, dutkit sáhttet muitalit áigeguovdilis dutkandigaštallamiid birra ja juohkit dieđut vejolašvuođaid birra prošeavttaide searvat. Sáhttá maiddái juohkit dieđut stipeandaortnegiid birra, oččodanstipeanddaid birra ja eará bálvalusaid birra (oahppobagadallit, studeantabáhppa, sosialbálvalus, Universitehtagirjerádjosa sámi fágarefereanta, lonohallanortnegat jna.) . Berre árvvoštallat galgá go sámi studeanttaide fállagoahtit organiserejuvvon oahpásmuvvama Romssa universitehtii, seammá vuogi mielde go olgoriikkastudeanttaide fállojuvvo juohke čavčča. 5.1.10 Nannet dutkandieđuid gaskkusteami Romssa musea/Romssa universitehtamusea čujuha ahte sihke dieđalaš ja populearadieđalaš dieđuid gaskkusteapmi berre leat dutki ovddasvástádus (gč. gulaskuddancealkámuša) . Romssa universitehta lea áiggi mielde ásahan dutkanárbevieru man vuođđun leat gelbbolašvuođat sámi-dáčča oktavuođaid, máŋggakultuvrralaš ipmárdusaid ja árvádusaid birra. Prošeavttaid lohku ja viidodat lea stuoris, ja danin lea maiddái stuora dárbu gaskkustit gelbbolašvuođaid. Stuora oassi Romssa universitehta doaimmain lea juohkit dieđuid sámi, norgga ja riikkaidgaskasaš dutkanbirrasiidda, sámi ja norgga eiseválddiide, ja sámi servodagaide (geahča mielddus A «Romssa universitehta ja guoskevaš institušuvnnaid sámi dutkan ja oahpahus» álggahusa ) . Romssa musea/Romssa universitehtamusea ođđa čájáhus lea deaŧalaš diehtojuohkinprošeakta. Čájáhusa namma lea «Sápmi -- našuvdna riegáda» ja lea multimediaprošeakta. Čájáhus lea sámiid kultuvrralaš ja etnopolitihkalaš ovdáneami birra Norggas 1950-logu rájes gitta otnážii (gč. Romssa musea/Romssa universitehtamusea gulaskuddancealkámuša) . Doaibmabijut: Almmuheapmi Lea deaŧalaš láhčit vejolašvuođa lágidit semináraid ja populearadieđalaš logaldallamiid, muhto lea maiddái deaŧalaš almmuhit čállosiid. Sámi dutkamiid guovddáža čálaráiddus lea vejolaš almmuhit čállosiid sámi fáttáin. Ferte maiddái láhčit vejolašvuođa eará čálaráidduin almmuhit čállosiid, ovdamearkka dihte Sámi dieđalaš áigečállagis. Ferte movttiidahttit Interneahta geavahit universitehta diehtojuohkimis. Deaŧalaš doaibmabidju lea ráhkadit sámi girjjálašvuođa ja eamiálbmotgirjjálašvuođa čielggadusaid sihke sáme-, dáro- ja eŋgelasgillii. Sámi kultuvrra ja servodaga dokumentašuvdnaguovddáš Romssa musea/Romssa universitehtamusea deattuha ahte lea deaŧalaš Romssa universitehta ovdánahttit vai šattašii sámi kultuvrra ja servodaga deaŧaleamos dokumentašuvdnaguovddážin (gč. gulaskuddancealkámuša) . Dutkangaskkustanvirgi Romssa universitehtii ásahuvvo fásta dutkangaskkustanvirgi. Virgi galgá leat čanastat universitehta dutkiid ja boazodoalloealáhusa gaskkas. Virgi lei gaskaboddosaš virgin 1996 rájes gitta 1999 rádjái, muhto lea dál sirdojuvvon eret universitehtas. 5.1.11 Nannet sámegiela geavaheami rámmaeavttuid Doaibmabidju mii váikkuha máŋgga eará doaibmabijuide mat leat namuhuvvon dán strategiijaplánas, lea čielggadit teknihkalaš váttisvuođaid mat leat go sámi bustávaid galgá elektrovnnalaččat gieđahallat diehtovuođuin, Interneahtas, e-boasttaid čálidettiin jna. Jus dát ii čielggaduvvo, de lea váttis ráhkadit sámi bibliográfiija (gč. čuoggá 5.4.2) , váttis geavahit diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiija (gč. čuoggá 5.3.4) ja váttis ráhkadit oahppomateriálaid (gč. čuoggá 5.2.3) . Doaibmabidju čađahuvvo Sámi allaskuvlla ja Sámi Instituhta ovttasbargguid Eamiálbmotfierpmádaga bokte (gč. Eamiálbmotfierpmádaga jagi 2000 doaibmaplána, čuoggá 1. A.6 vuolde) . Doaibmabidju: Romssa universitehta relevánta fágabirrasat ja eará relavánta ásahusat ovttasbargagohtet oažžut sámegiela doaibmat elektrovnnalaš dihtorgieđahallamis. 5.1.12 Bistevaš sámi ovddassteaddjesadji Universitehtastivrii Universitehta bajimus orgána lea stivra. Rektora ja prorektora lassin leat stivrras 7 siskkáldas lahtu mat válljejuvvojit dieđalaš bargiid, stipendiáhtaid, studeanttaid ja teknihkalaš/hálddahusbargiid gaskkas. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementa nammada dasa lassin 2 olgguldas lahtu stivrii. Stivraáigodagas 1999-2001 lea Universitehtastivrras sámi ovddasteaddji, muhto stivrras ii leat bistevaš sámi ovddasteaddjesadji. Ferte čielggaduvvot movt Universitehtastivrii sáhttá láhčit bistevaš sámi ovddasteaddjesaji. 1. Bistevažžan dahkat sámi kulturdieđu lohkanbajioahpu Sámi kulturdieđu lohkanbajioahppu evttohuvvui máŋgga geardde ásahuvvot 1970- ja 1980-logus. Sámi dutkamiid guovddáš nammadii lávdegotti mas ledje ovddasteaddjit relevánta fágabirrasiin, mii galggai čielggadit dárbbu ja vejolašvuođa ásahit dákkár fágafálaldaga. Lávdegoddi ovdanbuvttii čielggadusa 1995/1996 jahkemolsumis. Oahppofálaldat álggahuvvui gaskaboddosaččat 1998 čavčča ja UNIKOM:s lea hálddahuslaš ovddasvástádus. Servodatdiehtaga fakultehta arkeologiija, historjjá ja sosialantropologiija instituhtain lea fágalaš ovddasvástádus. Romssa musea Sámi etnográfalaš ossodat hálidivččii maid searvat fágalaččat seammá dásis go instituhtat. Lohkanbajioahppu lágiduvvo guovtti lohkanbaji badjel ja dasa lea leamaš hirbmat stuora beroštupmi. Oktiibuot leat eksámenii leamaš dieđihuvvon lagabui 100 studeantta. Vuosttaš joavkkus čađahedje eatnasat gurssa, vaikko oallugat ledje barggus ja lohke seammás maiddái eará fágaid. Čájehuvvo ahte almmolaš orgánat hálidit bargiidasaset fállat oahpahusfálaldagaid mat leat huksejuvvon seammá málle mielde go dát lohkanbajioahppu lea. Dávjá jearahit olbmot lávda- dahje gáiddus-oahpahusfálaldagaid. Sámi kulturdieđu lohkanbajioahpu ferte bistevažžan dahkat, sihke fágalaš ja hálddahuslaš ovddasvástádusa ektui. Oahppofáláldagas ferte leat vejolašvuohta ovdánit ja 135) fállat ođđa gursafálaldagaid ja eará oahpahusvugiid 6) viežžat 13oahpahusgelbbolašvuođa maiddái eará fágabirrasiin go dain mat juo 13leat searvan 7) ásahit hálddahusa Doaibmabidju: Sámi kulturdieđu lohkanbajiohppui ferte addit ekonomalaš vejolašvuođaid ovdánit eambbo. Lea maiddái deaŧalaš ahte fága sajádat universitehta fágabirrasiid ektui čielgá. 5.2 Gielladoaibmabijut Romssa universitehta sámegiela doaibmaplána9 dohkkehuvvui 1995:s ja lea boađus sámelága giellanjuolggadusaid čađahanbargguin Romssa universitehtas. Plána mihttomearri lea oainnusin dahkat sámegiela Romssa universitehtas. Čuovvovaš doaibmabijut leat erenoamážit čadnon plánii. 5.2.1 Giellagurssat bargiide ja studeanttaide Sámegiela doaibmaplánas evttohuvvo lágidišgoahtit bistevaš sámegiela vuođđogurssaid bargiide ja studeanttaide. Gurssaid ulbmil lea ovddidit sámi kultuvrra árvvus atnima ja ipmárdusa, ja loktet sámegiela árvvu dutkangiellan. Historjjá instituhtta doarju dán árvalusa (gč. gulaskuddancealkámuša) . Humanisttalaš fakultehta evttoha ahte ferte lágidit gurssaid maiddái eará sámi suopmaniin go davvisámegielas, sidjiide geat juo máhttet davvisámegiela (gč. gulaskuddancealkámuša) . Berre guorahallat galgá go lágidišgoahtit geavatlaš sámegielgurssaid máŋgga dásis (sihke davvi-, julev- ja lullisámegielas) Romssa universitehta dutkiid ja studeanttaid várás. Lea maiddái deaŧalaš ahte sámegiella fágagiellan nannejuvvo, ovdamearkka dihte sierra sámegiela fágagiellagurssaid bokte. 1. Sámegillii galbet RMD-girjerádjosa Sámegiela doaibmaplánas lea sierra Universitehtagirjerájus-prošeakta. Jagis 2000 galbejuvvo Realfága, medisiinna ja dearvvašvuođafága girjerájus (RMD-girjerájus) sámegillii. Humaniora, servodatfága ja juridihka girjerájus (HSJ-girjerájus) lea galbejuvvon sámegillii doaibmaplána ruhtademiin. 5.2.3 Ođasmahtton oahppomateriála Romssa universitehta birra sámegillii Sámegiela doaibmaplána oahppomateriála-prošeavtta bokte lea álggahuvvon bargu jorgalahttit Oahppoossodaga ja Romssa universitehta eará ossodagaid skoviid ja gihppagiid sámegillii. Lea deatalaš ahte dát bargu joatkkašuvvá ja bearráigehččojuvvo, vai deaŧalaš oahppodieđut maiddái leat sámegillii. Deaŧalaš lea maiddái dovddusin dahkat makkár dieđut gávdnojit sámegillii, vai sámi studeanttat sáhttet daid geavahit. Sámi dutkamiid guovddáš lea ráhkadan oččodangihppaga mii lea sihke davvisámegillii/dárogillii, julevsámegillii/dárogillii ja lullisámegillii/dárogillii. 5.2.4 Jorgalanbálvalus Romssa universitehtii ferte ásahit sierra jorgalanbálvalusa. Ovddidan dihte sámegiela geavaheami Romssa universitehtas lea deaŧalaš sierra jorgalanbálvalusa ásahit. Jorgalanbálvalusa ásaheami ferte maiddái geahččat mihttomeriid ektui mat leat bajidit lohkanmeriid sámegillii, ovdánahttit sámegiela fágagiellan, almmuhišgoahtit eará relevánta materiála sámegillii ja almmuhišgoahtit dutkanbohtosiid sámegillii. 2. Oahpahusdoaibmabijut Deaŧalaš hástalus lea nannet minoritehta- ja eamiálbmotoasi Romssa universitehta oahpahusfáladagain. Oahpahusfálaldagid digaštallamis sáhttá ulbmiljoavkkuid juohkit ná: 138) Eamiálbmotstudeanttat/olgoriikkastudeanttat 139) Sámi studeanttat ja earát geat hálidit čiekŋudit minoritehta- ja eamiálbmotfáttáide 140) Oppalaččat studeanttat 5.3.1 Sámi dearvvašvuođadutkamiid ossodaga ásaheampi (Med-fak) Sámi dutakmiid guovddáš lea Sosial- ja dearvvašvuođadepartementta ovddas guorahallan vejolašvuođaid ásahit Sámi dearvvašvuođadutkamiid ossodaga Romssa universitehtii. Guorahallan geigejuvvui Sosial- ja dearvvašvuođadepartementii 1999 giđa. Guorahallamis evttohuvvo ásahit Sámi dearvvašvuođadutkamiid ossodaga Kárášjohkii, gos eanas bargiin livčče beaivválaš bargosadji. Dákkár sajádat lea vuohkkaseamos oččodeami ektui, ja ossodat lea dasto maiddái lahka eará sámi dearvvašvuođaásahusaid. Viđa vuosttaš jahkái evttohit ossodaga organiseret Medisiinnalaš fakultehta Servodatmedisiinna instituhta vuollásažžan. Guorahallamis evttohuvvo ahte ossodahkii ásahuvvo sierra dutkanprográmma. Prográmma sisdoalu merošta Sámi dearvvašvuođadutkamiid ossodat ovttasráđiid Sámedikkiin, sámi dearvvašvuođaásahusaiguin ja Sosial- ja dearvvašvuođadepartementtain. Sámi dearvvašvuođadutkamiid ossodaga gaskaboddosaš stivra nammaduvvui 2000 giđa, ja das leat ovddasteaddjit máŋgga fágain. Borgemánus biddjui bargui prošeaktabargi gean bargu lea hálddašit ossodaga viidáset huksema. 5.3.2 Álggahankollokviat sámi studeanttaide Juridihka fakultehta cealká gulaskuddancealkámušastis ahte "fakultehta mielas fállá ođđa sámi studeanttaide álggahankollokviaid gos studeanttat geat muhtin áiggi leat lohkan, oahpásmahttet easkaálgiid vuosttaš ossodaga lohkamiidda. Ođđa sámi studeanttaid lohku váikkuha kollokvia álggaheapmái, muhto álggahankollokvia lea deaŧalaš oaččuhandoaibma" (gč. čuoggá A.3.1) . Álggahankollokviaid galggašii fállat buot fágasurggiid vuođđo- ja gaskafágastudeanttaide. Olu sámi studeanttat ja studeanttat geat barget sámi áššiiguin hálidit heivehuvvon oahpahusa dáin fáttáin. Sáhttá maiddái lágidit fágaidgaskasaš álggahankollokviaid. 5.3.3 Fágaidgaskasaš seminárat Lea dárbu fállat oahpahusa daidda geat hálidit čiekŋudit sámi fáttáide. Sámi studeanttat lea máŋga jagi juo váillahan viidát oahpahusfálaldagaid, ovdamearkka dihte máŋggafágalaš semináraid váldofágadási teoriijas ja metodas. Romssa universitehta lea guhká juo geavahan váldofágastudeanttaid semináraoahpaheaddjin. Váldofágastudeanttaid sáhttá maiddái geavahit máŋggafágalaš semináraid oahpaheaddjin. Sámi dutkamiid guovddáš sáhttá evttohit virgáibidjamiid ja hálddašit daid doaimmaid, ovttasbargguid guoskevaš fágasurggiiguin/instituhtaiguin. Go máŋggafágalaš semináraid galgá lágidišgoahtit váldofágadásis, de ferte vuos čielggadit lágideami birrasiiguin main lea fágalaš deaddu dáin áššiin. Sámi etnográfalaš ossodat lea ovdal lágidan sullasaš semináraid, ja hálidivččii lagat oktavuođa studeanttaide. 5.3.4 Oahpahus ja DGT (Diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiija) Ráhkadit oahppofáladagaid main geavahit DGT (diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiija) lea stuora hástalus. Dál lea vejolaš oažžut gáiddusoahpahusa sámegiela vuođđofágas, geahča čuoggá A.9 UNIKOM ja čuoggá A.14 SOFF. Oassin Romssa universitehta gaskkustandoaimmain lea maiddái guorahallat dárbbu ovddidit dákkár oahppofálaldagaid. Leat Romssa universitehta studeantan ii eaktut ahte buot oahpahus ja bagadallan dušše galgá geavvat universitehta lanjain. Nu go namuhuvvon čuoggás A.4 Sámi dutkan ja oahpahus Matematihka-luonddudiehtaga fakultehtas, de lea lunddolaš digaštallat dákkár oahpahusfálaldagaid Sámedikki Oahpahusossodagin. Geahča maiddái A.2.8 Sámi instituhtta. 5.3.5 Romssa musea/Romssa universitehtamusea bargit bagadallin Romssa musea/Romssa universitehtamusea Etnográfalaš ossodat evttoha ahte Romssa musea/Romssa universitehtamusea bargit galget sáhttit leat Romssa universitehta váldofágastudeanttaid váldobagadallit. Dát doaibmabidju mielddisbuvttášii ahte Romssa musea/Romssa universitehtamusea oččošii buoret oktavuođa dáid iešguđetge fágaid váldofágastudeanttaiguin. 5.3.6 Ovddidit oahpahusfálaldagaid bohcco ja boazodoalu birra Árktalaš biologiija ossodat evttoha ovddidit oahpahusfálaldagaid bohcco ja boazodoalu birra, ja earret eará ráhkadit boahttevaš fáttá man namma lea "Boazu ja boazodoallu". Dát gursa galgá leat oassin ođđa cand.scient oahpus man namma lea "Árktalaš eanandoallu ja boazodoallu". Evttohuvvo maiddái ráhkadit lassioahppogurssa bohcco ja boazodoalu birra, nannen dihte olles servodaga oppalaš gelbbolašvuođa dáin áššiin. 5.4 Dutkan Lassin vuoruhuvvon dutkandoaibmabijuide mat leat čuoggá 5.1 vuolde, leat dát deaŧalaš doaibmabijut: 5.4.1 Stipeanda prošeaktaohcamiid čállimii Vai ásahuvvošedje eambbo dutkanprošeavttat sihke dain iešguđetge instituhtain ja maiddái máŋggafágalaš prošeavttat, de evttohuvvo várret ruđaid vai eksáminerejuvvon váldofágastudeanttat sáhttet ohcat stipeandda prošeaktaohcamiid čállimii, ovdamearkka dihte Norgga dutkanráđđái. Dán stipeandda juolludaneavttut berrejit leat čadnon dasa mákkár fáddái ohcá ruđaid, ovdal go dasa mákkár árvosánit ohccis leat. Ná oččošii Romssa universitehtii eambbo dutkiid geat dutket sámi fáttáid. Stipeanda prošeaktaohcamiid čállimi, berre addot golmma mánnui váldofágastudeanttaide. Geahča evttohusa čuoggás A.6 Sámi dutkan ja oahpahus Norgga guolástusallaskuvllas. 5.4.2 Oktasaš davviriikkalaš-ruošša sámi bibliografiija Universitehtagirjerájus (UB) ovttasbargá Ruoŧa, Suoma ja Ruošša girjerádjosiiguin ráhkadit oktasaš davviriikkalaš-ruošša sámi bibliografiija. Dát prošeakta sáhttá boahtteáiggis šaddat oassin stuorát prošeavttas man namma lea "Digitála sámi girjerájus". Oasit čielggadanbarggus leat jo dahkkon, ja UB lea váldán badjelasas ovddasvástádusa oktiiheivehit dán barggu. UB sámi fágarefereanta čállá earret eará prošeaktačilgehusa olgguldas ruhtadeami ohcama várás. 5.4.3 Čielggadit dutkanhástalusaid Maŋemus jagiid lea Sámi dutkamiid guovddáš ja Universitehtagirjerájus bures čielggadan makkár váldofágabarggut ja sámi girjerájusresurssat jnv. gávdnojit. Lea stuora veahkkin studeanttaide geat ohcet sápmelaččaide guoski girjjálašvuođa, ja čielggadus čájeha maiddái makkár dutkamat leat dahkkon dain iešguđetge fágasurggiin. Hástalussan lea čielggadit makkár dutkanhástalusat leat daid iešguđetge fágasurggiin, makkár vejolašvuođat leat searvat resursajoavkkuide/dutkanprošeavttaide jnv. Go galgá álggahit dutkanprošeavttaid, de ferte dán dimenšuvnna atnit muittus. Lea lunddolaš ahte Sámi dutkamiid guovddáš ja fágabirrasat ovttasráđiid dahket dán čielggadanbarggu. Go dákkár čielggadeapmi lea dahkkon, de lea deaŧalaš dan almmuhit dutkiide ja studeanttaide, ovdamearkka dihte Interneahta bokte. 5.4.4 Doavttirgrádagurssat/seminárat Dr.polit.-oahpu našunála árvvoštallamis evttohuvvojit doaibmabijut movt buoridit servodatfágaid stipendiáhtaid čađaheami. Lea lunddolaš ahte Sámi dutkamiid guovddáš ja fágabirrasat ovttas láhčet fágalaš deaivvadanbáikkiid stipendiáhtaide geat dutket sámi áššiid ja eamiálbmotáššiid. Deaivvadanbáikkit sáhttet lea gurssat ja seminárat mat earret eará leat vuođđuduvvon sámi dutkama ja eamiálbmotdutkama dieđateorehtalaš gažaldagaide. 5.5 Riikkaidgaskasaš doaimmaheapmi "Vuoruhit sámi dutkamiid... lea deaŧalaš oassi Romssa universitehta riikkaidgaskasaš profileremis." - Stáhtadiehtaga instituhtta. Máŋga fágabirrasa deattuhit ahte sámi dutkan ii guoskka dušše sámi servodahkii. Sámi dutkan lea maiddái oassi riikkaidgaskasaš dutkandigaštallamiin, erenoamážit eamiálbmotdutkamiid digaštallamiin. Sámi dutkama vuoruheami bokte lea Romssa universitehta mielde hukseme gelbbolašvuođaid oppalaččat eamiálbmotdilálašvuođaid birra. Sámi dutkama vuoruheapmi lea dasto maiddái deaŧalaš oassi Romssa universitehta doarjagis riikkaidgaskasaš dutkamii (gč. Arkeologiija instituhta gulaskuddancealkámuša) . "Riikkaidgaskasaš doaimmaheami" vuolde evttohit čuovvovaš doaibmabijuid: 5.5.1 Viiddidit našunála earreprográmma 1999:s dahkkui sámi váldofága- ja doavttirgrádastudeanttaid mátkedoarjjaortnet bistevaš doaibman. Mátkedoarjjaortnet addá sámi studeanttaide vejolašvuođa ovtta lohkanbaji lohkat muhtun eará eamiálbmotuniversitehtas. Romssa universitehta lea evttohan ođđa joavkku ásahit olgoriikkastudeanttaid earreprográmmii - namalassii "eamiálbmotstudeanttat". Dán láhkái oččošedje eamiálbmotstudeanttat buot riikkain vejolašvuođa ohcat sisaváldima earreprográmma bokte. Romssa universitehta oččošii fas vejolašvuođa eambbo eamiálbmotstudeanttaid oažžut universitehta oahpuide (geahča maiddái doaibmabiju 5.1.4) . Sámi dutkamiid guovddáš berre veahkehit studeanttaid oččodit oktavuođa eamiálbmotuniversitehtaiguin. 5.5.2 Romssa universitehta ovttasbargošiehtadusat Romssa universitehtas leat ovttasbargošiehtadusat čuovvovaš riikkaiguin mat sáhttet guoskat sámi áššiide: 141) Guatemala 142) Ruošša 143) Austrália 144) Aotearoa (Ođđa Zealánda) 145) Kanada 146) Botswana 147) Nicaragua Riikkaidgaskasaš studeantakantuvra lea guorahallame Romssa universitehta ovttasbargošiehtadusaid. Ulbmil lea guorahallat geavahuvvojit go šiehtadusat. Go riikkaidgaskasažžan galgá šaddat, de lea deaŧalaš ahte šiehtadusat doibmet ja ahte buohkat geaidda šiehtadusat gusket geavahit daid. 5.5.3 Konferánssat Dutkanlávdegoddi čujuha gulaskuddancealkámušastis ahte leat várrejuvvon ruđat riikkaidgaskasaš konferánssaid lágidit Romssa universitehtas. Sámi dutkamiid guovddáš lágidii 1993:s stuora konferánssa man namma lei "Indigenous Politics and Self-Government" ja almmuhii konferánssa maŋŋel raportta "Becoming Visible". Sosialantropologiija instituhtta evttoha ahte berre guorahallat galgá go maiddái boahtteáiggis lágidit sullasaš konferánssaid ja almmuhit sullasaš raporttaid.