1. Sihkkarvuođapolitihkalaš ulbmilat. Norgga sihkkarvuođapolitihkalaš rámmaeavttut leat rievdamin. Logijagi áigodaga, mii lea leamaš galbma soađi maŋŋá, sáhttá gohčodit rievdadusaid áigodahkan, mii dál lea nohkan. Viiddis áitagiid sadjái lea boahtán eahpesihkkarvuohta ja dilli, mas lea váttis einnostit makkár sihkkarvuođahástalusaid mii sáhttit šaddat vásihit. Dat gusto maiddái Norgga iežas lagašguovlluide, daningo davviguovlluid strategalaš mearkkašupmi ja stuorra áhpeguovlluid resursahálddašeapmi ain boahtteáiggisge leat norgga sihkkarvuođa- ja suodjaluspolitihka váldorámmaeavttut. Norga ja eará viiddis guovllut máilmmis leat dál duođas boahtán áigodahkii masa lea mihtilmas máilmmeviidosašvuohta. Geográfalaš ráját eai šat nuge suddje máŋggalágan sihkkarvuođahástalusaid vuostá. Mii fertet danin fuolahit sihkkarvuođasteamet áiggis, man dovdomearkkat leat eahpesihkkarvuohta, stáđismeahttunvuohta ja einnoštahtekeahtesvuohta. Stuorrá máilmmeviidosaš sihkkarvuođahástalusaid ektui lea dehálaš ahte Norga ovttas lihttolaččaidisguin eastada ja ráddje heahtediliid, vearjoriidduid ja sođiid. Norgga sihkkarvuođapolitihka bajimuš ulbmilat áigodagas 2005-2008 leat: eastadit soađi ja iešguđetlágan áitagiid ovdáneames norgga ja kollektiivvalaš sihkkarvuođa vuostá; nannet ráfi, stáđisvuođa ja riikkaidgaskasaš riekteortnega ovddideami; vuhtiiváldit norgga sorjjasmeahttunvuođa, norgga vuoigatvuođaid ja beroštumiid, ja gáhttet norgga doaibmafriddjavuođa politihkalaš, militeara ja eará vuortnohemiid ektui; ovttas lihttolaččaideametguin suodjalit Norgga ja NATO vahátdaguid ja fallehemiid vuostá; sihkkarastit servodaga vahátdaguid ja fallehemiid vuostá, maid stáhtat ja eará oasálaččat bohciidahttet. 1.1Suodjaluspolitihkalaš ulbmilat. Dat man muddui Suodjalus sáhttá bargat bajimuš sihkkarvuođapolitihkalaš ulbmiliid ovdii, čatnasa Suodjalusa návccaide fuolahit suodjaluspolitihkalaš ulbmiliin. Suodjalus ferte nagodit: okto ja ovttas lihttolaččaiguin sihkkarastit norgga sorjjasmeahttunvuođa, norgga vuoigatvuođaid ja beroštumiid, ja suodjalit norgga doaibmafriddjavuođa militeara ja eará vuortnohemiid vuostá; ovttas lihttolaččaiguin oassálastit máŋgganašuvnnalaš ráfidoaimmaide ja riikkaidgaskasaš suodjalusovttasbargui, ja dan láhkai bargat dan ovdii ahte doalahit ráfi ja stáđisvuođa, ollašuhttit riikkaidgaskasaš rivttiid ja gutnejahttit olmmošrivttiid, ja eastadit stáhtaid ja eará oasálaččaid geavaheames fámu Norgga ja NATO vuostá; lihttolaččaiguin ovttas suodjalit Norgga ja eará lihttolaččaid joavkun, nu mo lihttogeatnegasvuhtii gullá, ja dustet iešguđetlágan vahátdaguid ja fallehemiid, maiguin geahččalit vaikkuhit midjiide bággemiin, sihkkarastin dihtii norgga ja oktasaš sihkkarvuođa; bargat norgga servodatsihkkarvuođa ovdii, gádjut heakkaid ja unnidit lihkohisvuođaid, roasuid, vahátdaguid ja fallehemiid váikkuhusaid, maid stáhtat ja eará oasálaččat bohciidahttet. Suodjalusa doaimmat Suodjalus galgá doaimmaidisguin ollašuhttit Norgga sihkkarvuođa- ja suodjaluspolitihkalaš ulbmiliid. Suodjalusa doaimmat leat guovtti juogus: ”našuvnnalaš doaimmat, doaimmat maid čoavdit ovttas lihttolaččaiguin ja vejolaččat earáiguin”, ja ”eará doaimmat”: Našuvnnalaš doaimmat sihkkarastit našuvnnalaš mearridanvuođu áigáiheivvolaš gozihemiin ja dutkamiin ollašuhttit norgga sorjjasmeahttunvuođa vuhtiiváldit norgga válddálašvuođa ollašuvvama dihto surggiin eastadit ja gieđahallat dáhpáhusaid ja sihkkarvuođapolitihkalaš roasuid Norggas ja norgga guovlluin Doaimmat, maid čoavdit ovttas lihttolaččaiguin ja vejolaččat earáiguin oassálastit Norgga ja NATO eará osiid suodjaleapmái áitagiid, vahátdaguid ja fallehemiid vuostá, maiddái joavkobillistanvearjjuid geavaheami vuostá oassálastit máŋgganašuvnnalaš roasuid čoavdimii ja máŋgganašuvnnalaš ráfidoaimmaide Eará doaimmat oassálastit militeara doarjagiin diplomatiijai ja hehttet joavkobillistanvearjjuid leavvama oassálastit servodatsihkkarvuođa ja eará guovddáš servodatdoaimmaid fuolaheapmái 1.2Suodjaluskonseapta Ollessuodjalus, suodjalusgeatnegasvuohta ja lihttogullevašvuohta leat norgga suodjaluskonseaptta rámmat. Konseaptta ulbmil lea čilget, stivret ja čohkket Suodjalusa ásahusa ja doaimma: ”Suodjalusa galgá ovddidit ođđaáigásaš, njuovžilis ja lihttui heivehuvvon váikkuhanneavvun, mas áŋgiruššet dan ovdii ahte livččii dássedeaddu Suodjalusa doaimmaid, struktuvrra ja resurssaid gaskkas. Doaibma vuođđuduvvá lagas ovttasbargui gaskal siviila eiseválddiid ja suodjalusgeatnegasvuođa, mii čađahuvvo ovttasvásttolaččat Suodjalusa dárbbuiguin. Váldodeaddu galgá leat Norgga beroštumiid sihkkarastimis ja ovddideames nu ahte sáhttit duostut viiddis hástalusaid sihke našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat”. Suodjaluskonseapttas meroštallo mo Suodjalus galgá ráhkkanit vai dat buoremus lági mielde sáhttá čoavdit doaimmaid, mat dasa leat biddjojuvvon, ja daid bokte lea mielde čađaheamen bajimuš sihkkarvuođa- ja suodjaluspolitihkalaš ulbmiliid. NATO The North Atlantic Treaty Organisation (NATO) lea lihttu, masa gullet 26 Davvi-Amerihká ja Eurohpá riikka, mat leat mielde deavdimin cuoŋománu 4. b. 1949 vuolláičállojuvvon “Atlántaábilihtu” ulbmiliid. Organisašuvnnas leat dál čuovvovaš miellahtturiikkat: Belgia, Bulgária, Kanáda, Čekkia republihkka, Dánmárku, Esteeana, Frankriika, Duiska, Hellas, Ungára, Islánda, Itália, Látvia, Lietuva, Luxemburga, Nederlánda, Norga, Polska, Portugála, Románia, Slovákia, Slovenia, Espánnja, Turkiija, Stuorrabritannia ja USA. 1.3NATO bajimusčoahkkin Istanbulas Maŋimuš jagiid NATO lea garrasit nuppástuhtton, vai dat nagodivččii dustet hástalusaid, maid ođđa sihkkarvuođapolitihkalaš máilmmegovva buvttiha. Istanbula bajimuščoahkkimis geassemánus 2004 mearridedje áššiid, man vuođul lihtu ja dakkobokte maiddái norgga suodjalusa áigot ovddidit viidáseappot. Dan lassin, ahte lihttu viiddiduvvo 7:in ođđa miellahtturiikkain (Esteeana, Látvia, Lietuva, Slovenia, Slovákia, Románia ja Bulgária), čalmmustahtte čoahkkimis erenoamážit dáid áššiid: Ledje ovttaoaivilis nuppástuhttit viidáseappot lihtu militeara návccaid, nu ahte dat šaddet ođđaáigásažžan ja buorebut sáhttet čoavdit doaimmaid našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Lea dehálaš rievdadit NATO plánenproseassaid, nu ahte dat buorebut heivejit lihtu operatiivvalaš dárbbuide, ja koordineret buorebut joavkkuid čohkkema lihttolaččaid operašuvnnaide. Miellahttoriikkat mearridedje viiddidit NATO Afganistána beroštumi ja ásahit eanet nu gohčoduvvon Provincial Reconstruction Teams, ja doarjut plánejuvvon parlameanta- ja presideantaválggaid čađaheami riikkas. Ledje ovttaoaivilis termineret Bosnia Hercegovina SFOR-operašuvnna. EU mearrádus ásahit ođđa operašuvnna juovlamánus 2004 váldui bures vuostá. Iraka eiseválddiid ávžžuhusa mielde mearridedje miellahttoriikkat doarjut Iraka sihkkarvuođaveaga hárjehahttimiin ja oahpahemiin. Mearriduvvui nannet Gaskamearradialoga ja ain ovddidit ovttasbarggu guovllu riikkaiguin nu gohčoduvvon Cooperation Initiative (ICI) bokte. Mearriduvvui maiddái nannet oasálašvuođaovttasbarggu, mas deattuhit Kaukásusa ja Guovddáš-Ásia riikkaid fátmmasteami. Miellahttoriikkat mearridedje doaibmabidjopáhka, mainna doarrut terrorismma vuostá nu ahte lihttu buoremus lági mielde lea gearggus dustet riikkaidgaskasaš terrorismaáitagiid. OVDDASVÁSTÁDUSA JUOGADEAPMI NORGGAS Gonagas lea vuođđolága mielde riikka bajimuš militeara hoavda. Su váldi ollášuhtto stáhtaráđis, gos Ráđđehus bargá. Ráđđehus mearrida áššiid Gonagasa haga sierra ráđđehuskonferánssain. Gonagas dasto nanne formálalaččat dehálaš áššiid stáhtaráđis. Stuorradiggi ja Ráđđehus ovttasbarget ja juogadit fámu, mainna sii politihkalaččat bearráigehččet Suodjalusa. Ráđđehusas dat lea bajimuš ollašuhttinovddasvástádus sihke militeara ja siviila ráhkkanemiin ráfi áiggis ja ollessuodjalusa jođiheamis roasuid ja soađi áigge. Dehálaš olgoriika- ja sihkkarvuođapolitihkalaš áššiin Ráđđehus ráđđádallá Stuorradikki orgánaiguin, ovdal go loahpalaččat mearrida áššiid. Ráđđehusas lea vuođđolágas nannejuvvon ovddasvástádus Stuorradikki hárrái. Vuođđolága §25 mearrida seammás vearjoveaga birra (”Rigets Land- og Sømagt”) ahte dan ii galgga stuoridit iige unnidit Stuorradikki mieđiheami haga. Stuorradikki suodjaluskomitea meannuda áššiid militeara suodjalusa birra ja siviila gearggusvuođa birra. Militeara kommandováldi lea fápmuduvvon militeara hoavddaide. Suodjalusministtar jođiha Suodjalusdepartemeantta ja sus lea konstitušuvnnalaš ja parlamentaralaš ovddasvástádus Suodjalusa doaimmain. Suodjalusministtar dahje earát geat barget su ovddas mearridit buot áššiid, maid Gonagas ii meannut stáhtaráđis. Nu gohčoduvvon militeara kommandoáššiid, namalassii áššit mat gullet mobiliserenplánaide ja suodjalusplánaide, meannudit stáhtaráđi olggobealde. Suodjalusministtar čilge dakkár áššiid Gonagassii nu ahte dušše stáhtaministtar ja olgoriikaministtar leat mielde. Ortnet geavahuvvo hui hárve. Justisdepartemeanttas lea ráfi áiggi ovddasvástádus siviila gearggusvuođaplánema oktiiheiveheames. Seammás lea buot departemeanttain gearggusvuođa ovddasvástádus iežaset fágasurggiin. Suodjalushoavda lea riikka bajimuš militeara ámmátolmmoš. Son lea Ráđđehusa ja suodjalusministara neavvu militeara gažaldagain, ja hovde dábálaččat Norgga suodjalusa. Suodjalushoavda lea Suodjalusa militeara organisašuvnna (SMO) hoavda, ja lea seammás Suodjalusdepartemeantta bajimuš militeara neavvu. Suodjalushoavddas lea veahkkeveahka sihke departemeantta siste ja Suodjalusdoaibmagottis. Suodjalusdoaibmagoddi lea ásahuvvon veahkehit suodjalushoavdda Suodjalusa militeara organisašuvnna etáhtastivrejumis. Suodjalusa operatiiva váldokantuvra (SOVK) lea ásahuvvon našuvnnalaš váldokantuvran jođihit oktasašoperašuvnnaid ja oktiiheivehit guovlluguovdasaš veagaid, mat gullet našuvnnalaš gohččuma vulošin roasuid ja soađi áigge. Ráfi áiggi suodjalushoavda doallá dábálaš kommanddu Norgga suodjalusa badjel. Soađi áigge suodjalushoavda lea ain Ráđđehusa lagamus militeara neavvu. Operatiiva kommandováldi soahteveaga badjel, earret Ruoktosuodjalusa, eaktuduvvo sirdot NATO ovttaiduhttojuvvon kommandostruktuvrii. SUODJALUSDEPARTEMEANTA (SD) lea politihkalaš/hálddahuslaš institušuvdna. Suodjalusdepartemeanta lea danin oassi politihkalaš stivrenapparáhtas ja oassi hálddahusvuogádagas. Stáhtaráđđi lea Ráđđehusa miellahttu ja departemeantta bajimuš jođiheaddji. Njuolgga stáhtaráđi vuolábealde lea stáhtačálli. Departemeantta bajimuš bissovaš ámmátolmmoš lea departemeantaráđđi. Suodjalushoavdda rollii gullá leat suodjalusministara bajimuš militeara neavvu. Suodjalushoavdda strategalaš doaimmat leat lahttuduvvon departementii. Departemeanta lea juhkkojuvvon viđa ossodahkii ja das leat oktiibuot sullii 300 bargi. Buot departemeantta dásiin leat sihke siviila ja militeara bargit. Našuvnnalaš sihkkarvuođaváldi (NSV) NSV lea direktoráhta mii hálddahuslaččat gullá Suodjalusdepartemeantta vuollái, ja lea Justisdepartemeantta ja Suodjalusdepartemeantta ovddas ollášuhtti orgána, mii bargá sihkkarvuođa ovdabargguid sihke siviila ja militeara juhkosis. NSV galgá leat mielde sihkkarastimin dehálaš ráhkadusaid ja dieđuid doaimmaid vuostá mat áitet sihkkarvuhtii, nugo spioneren, sabotáša dahje terrordoaimmat. Suodjalusa dutkaninstituhtta (SDI) lea hálddašanorgána mas leat sierranas fápmudeamit ja mii gullá suodjalusdepartemeantta vuollái. SDI lea teknihkalaš-dieđalaš dutkaninstituhtta, mii erenoamážit goziha dieđalaš ja teknihkalaš ovdáneami, mii sáhttá váikkuhit suodjalusplánema eavttuide. SDI rávve Suodjalusa politihkalaš ja militeara njunnoša fágalaš gažaldagain, mat gullet instituhta bargoviidodahkii. Instituhtta čađaha vuosttažettiin analysaid ja ovddidanprošeavttaid Suodjalussii, muhto bargá maiddái siviila prošeavttaiguin. Suodjalushuksehus (SH) lea Suodjalusdepartemeantta vuollásaš hálddašanorgána. Váldodoaimmat leat Suodjalusa opmodaga plánen, huksen, hálddašeapmi, láigoheapmi ja vuovdin. Suodjalushuksehus hálddaša máŋga miljovnna njealjehasmehtara visteareálaid. Dasalassin dat hálddaša 1,3 miljovnna dehkára eanaareála. Suodjalus lea ásahusa stuorámus ja deháleamos kunddar, muhto ásahus ii dattetge gula Suodjalusa militeara organisašuvdnii. Forsvarspepartementet - Suodjalusdepartemeanta FST - SDG NSM - NSV FFI - SDI FB - SH FOHK - OOVK FLO - SLO LDKS - MEOK LDKN - DEOK (MEOK heaittihuvvo 2005:s ja DEOK ovddiduvvo sieiva davviguovlluid roassostivrenkommandon) BARGIT JA OAHPAHUS Bargiidpolitihka bajimuš ulbmil lea ahte bargiin lea nana bargomokta ja gelbbolašvuohta čoavdit iešguđetlágan suodjalusáššiid. Eanet návccat biddjojit ásahit njuovžilet čovdosiid, mat leat heivehuvvon boahtteáiggi hástalusaide. Besten, gelbbolašvuohta, karriera- ja jođiheaddjiovddideapmi, bálkkát, bearaš ja dearvvašvuođa-, biras- ja sihkkarvuođabargu (DBS) vuoruhuvvojit. Suodjalus hálida bargiidpolitihka ja –struktuvrra, masa gullet eanet vervejuvvon soalddáhat, ođđa kategoriija soalddátveagabefálat ja gohččungeatnegasvuohta olgoriikka bálvalusaide. Olles oahpahusortnet ođasmahttojuvvo ođđa befálaskuvllaiguin, soahteskuvllaiguin ja doaibmagoddeskuvllaiguin sihke bachelor-dohkkehemiin ja vejolašvuođain váldit militeara masterdási oahpu. SUODJALUSGEATNEGASVUOHTA Suodjalusgeatnegasvuođalága mielde leat buot norgga almmáiolbmot/dievddut suodjalusgeatnegasat, go sii leat gehččojuvvon dohkálažžan bálvalussii. Suodjalusgeatnegasvuohta bistá 19 jagi deavdima rájes gitta dan jagi lohppii, go almmái deavdá 44 jagi, ja sisdoallá álgobálvalusa, maŋŋáhárjehallanbálvalusaid ja vejolaš sierranas bálvalusaid ráfi áigge. Dasalassin boahtá bálvalangeatnegasvuohta jus Suodjalus šaddá soahtái. Álgobálvalus lea eanemusat 12 mánu nu mo Mearrasuodjalusas, Áibmosuodjalusas ja Eanansuodjalusas ja unnimusat guhtta mánu nu movt Ruoktosuodjalusas. Olbmot geat oskuoainnuset geažil eai sáhte čađahit militearabálvalusa, sáhttet ohcat militearabálvalusa vealtama ja dan ovdii bálvalit siviila suodjalusgeatnegasvuođa. Vaikko vel Suodjalus ii dárbbašge nu ollu suodjalusgeatnegas albmáid go ovdal, lea dehálet go goassige ahte álgobálvalusas leat čeahpes ja movttiidahttojuvvon olbmot. Suodjalus áigu vuoruhit heivvolaš ja movttiidahttojuvvon olbmuid bestema sihke álgobálvalussii, vervejuvvon soalddáhiid soahpamušaide, befálavirggiide nugo soalddátveagabefálan ja virgebefálan. Suodjalusgeatnegasaiddoaimmahat lea Hamaris. Das lea ovddasvástádus Suodjalusa oppalaš suodjalusgeatnegasvuođa hálddašeames. Doaimmaide gullá álgobálvalussoalddáhiid sešovdna, juogadeapmi ja bálvalussii gohččun. Suodjalusgeatnegasaiddoaimmahagas lea maiddái ovddasvástádus geardduhanhárjehallamiin, bálvalussii čáliheamis ja suodjalusa mobiliseremiin. SUODJALUSA MILITEARA ORGANISAŠUVDNA (SMO) Suodjalusdoaibmagoddi (SDG) galgá suodjalushoavdda ovddas váldit ovddasvástádusa doaimmaid čađaheames, gozihit ahte mearrádusaid čuovvolit ja fuolahit Suodjalusa militeara organisašuvnna (SMO) bargiid beaivválaš bargoaddiovddasvástádusas. Dasa gullá ovddasvástádus daid plánačoakkáldagaid ja bušeahta ollašuhttimis, maid departemeanta lea mearridan ja gaskkustan. Generálainspektevrrat gullet Suodjalusdoaibmagoddái ja sis lea ovddasvástádus fápmobuvttadeamis iežaset suodjalussurggiin. Oktasaš operatiivvalaš váldokantuvra (OOVK) ja eanaoassekommanddut leat ovttas Suodjalusa operatiivvalaš njunuš. OOVK pláne ja jođiha eanaš oasi Suodjalusa hárjehallamiin ja operašuvnnain. Váldokantuvra lea Jåttas, Stavangera olggobealde. Mátta-Norgga eanaoassekommando (MEOK) heaittihuvvo 2005:s ja Davvi-Norgga eanaoassekommando (DEOK) ovddiduvvo sieiva davviguovlluid roassostivrenkommandon. OOVK váldá badjelasas ollu daid doaimmain, maid eanaoassekommanddut čađahedje, earret eará lihttolaččaid rájuid hálddašeami Trøndelagas. DEOK doaibmá ovddiduvvon jođihanelemeantan OOVK vuolde, mii čađa áiggi goziha dilálašvuođagova norgga áhpeguovlluin ja áhpeguovlluin, mat leat norgga duopmoválddi vuolde. Suodjalusa logistihkkaorganisašuvdna (SLO) Suodjalusa logistihkkaorganisašuvdna (SLO) ásahuvvui ođđajagemánu 1. b. 2002 ja ulbmil lei čohkket Suodjalusa logistihkkadoaimma ovtta organisašuvdnii. SLO:s leat sullii 6 500 bargi, ja dat buhtte iešguđet suodjalussurggiid váráiduhttinkommandduid (forsyningskommandoer). SLO’ ovddasvástádussuorgi fátmmasta earret eará fágaválddi ja inšenevrabálvalusaid, skáhppomiid, háhkamiid, váráiduhttimiid (forsyninger), diehtojuohkin- ja gulahallanbálvalusaid (DGB), bajásdoalu, divodemiid ja ávdnasiid rájadeami. SLO:s lea maiddái ovddasvástádus doallat gulahallanvuogádagaid ja Suodjalusa edg-vuogádagaid. Organisašuvdna galgá doarjut Eanansuodjalusa, Mearrasuodjalusa, Áibmosuodjalusa ja Ruoktosuodjalusa fápmobuvttadusa ja maiddái Suodjalusa operatiivvalaš ovttadagaid. OLLESSUODJALUSKONSEAPTA Norgga suodjalusa doaimmat leat soađi maŋŋá olles áigge vuođđuduvván ollessuodjaluskonseptii. Vuođđojurdda lea leamaš ahte servodaga buot resurssaid galgá dárbbu mielde sáhttit mobiliseret riikka suodjalussii veahkkin čoavdit fáhkka ja váttis sihkkarvuođahástalusaid soađis dahje go lea soahteáitta. Konseapta ii leat náppo fátmmastan vuolit roassodásiid. Áitta- ja riskadilálašvuođaid rievdama geažil leat ferten heivehit ollessuodjaluskonseaptta dán áigge hástalusaide. Servodatsihkkarvuohta lea šaddan mávssoleabbon, ja árbevirolaš ollessuodjalusjurdaga ferte árvvoštallat ođđasit dán ovdáneami ektui. Suodjalusdepartemeanta ja Justisdepartemeanta leat danin ovttas ovddidan ollessuodjaluskonseaptta viidáseabbot. Ođđa ollessuodjaluskonseapta sisdoallá Suodjalusa ja siviila servodaga goabbatbealat doarjaga ja ovttasbarggu buot lágan roasuin, ráfi rájes gitta sihkkarvuođapolitihkalaš roasuide ja soahtái. Ii šat eaktuduvvo ahte gearggusvuođaláhka galgá biddjot fápmui. Ollessuodjaluskonseapta fátmmasta Suodjalusa ja siviila servodaga goabbatbealat doarjaga ja ovttasbarggu sihke eastadeami, gearggusvuođaplánema ja operatiivvalaš dilálašvuođaid hárrái. Vuođđojurdda siviila doarjagis Suodjalussii roasuid áiggi ja soađis gusto ain. Ođđa ollessuodjaluskonseapta deattuha eanet militeara doarjaga siviila servodahkii. Suodjalus sáhttá doarjut siviila servodaga duođalaš dáhpáhusaid oktavuođas. Vuođđoeaktu lea ahte Suodjalus veahkeha daid veahkkeváriid, gelbbolašvuođa ja resurssaid vuođul, mat das leat vuođđodoaimmaid čađaheapmái. SERVODATSIHKKARVUOHTA Dán áigge servodatsihkkarvuođabarggu guovddážis lea siviila álbmoga ja dehálaš servodatberoštumiid suodjaleapmi dalle go militeara áitagat eai leat lahka. Ulbmil lea ahte Norgga galget vásihit oadjebas ja sihkkaris ássanriikan. Vuođđojurdda lea ahte servodaga ollislaš resurssat, daid oppalaš geavaheapmi ja vuoruheamit, galget váldojuvvot mielde servodatsihkkarvuođabargui. Servodatsihkkarvuođabargu galgá báidnit buot surggiid ja ovttaskas olbmuid doaimmaid. Bargu galgá vuođđuduvvat ovddasvástádusa, lagasvuođa ja dássitvuođa vuođđojurdagiidda. Ovddasvástádusprinsihppa sisdoallá ahte das geas lea ovddasvástádus dábálaš dilálašvuođas maiddái lea ovddasvástádus erenoamáš dáhpáhusaid áigge. Lagasvuođaprinsihppa sisdoallá ahte roasuid galgá gieđahallat nu vuollegis dásis go vejolaš. Dássitvuođaprinsihppa sisdoallá ahte servodat ferte doaibmat nu dábálaččat go vejolaš maiddái erenoamáš dilálašvuođaid áigge, ja ahte dábálaš ovddasvástáduslinnját bissot dalle maid. Dasa lassin lea Justisdepartemeanttas oktiiheivehan- ja geahččoovddasvástádus servodatsihkkarvuođas ja siviila gearggusvuođas. Servodatsihkkarvuođa ja gearggusvuođa direktoráhta (SGD) ja Našuvnnalaš sihkkarvuođaváldi (NSV) doarju Justisdepartemeantta dán barggus. Fylkkamánnis lea servodatsihkkarvuođa ja gearggusvuođa oktiiheivehandoaibma guovlludásis. Suodjalus galgá daid resurssaid ja gelbbolašvuođa rámmaid siskkabealde, mat das leat olámuttos, veahkehit deháleamos servodatsihkkarvuođabarggus. Suodjalus galgá leat mielde eastadeamen ja vuostálastimin vahátdaguid ja fallehemiid riikka ássiid, infrastruktuvrra ja jođihankapasiteahta vuostá. Terrora vuostálastin ja eastadeapmi gullá bolesiidda. Suodjalus gal sáhttá sierra ávžžuhusa vuođul veahkehit bolesiid dakkár dilálašvuođain gustojeaddji lágaid ja láhkaásahusaid vuođul. 1.3.1SUODJALUSBUŠEAHTTA Suodjalusbušeahtta 2005 lea veahá vuolábealde 30,4 miljárdda (mrd) kruvnna, mii juohkása sullii 21,2 mrd dollui, ja sullii 9,2 mrd kruvnna háhkamiidda. Háhkamat juohkásit sullii 7,4 mrd kruvnna ávnnasháhkamiidda ja sullii 1,8 mrd kruvnna opmodagaid-, visttiid- ja ráhkadusháhkamiidda. Suodjalusbušeahta oassi bruttonašuvnnalašbuktagis (BNB) lea meroštallojuvvon 2005:s leat 1,84%, ja Stáhtabušeahttaoassi fas 4,81%. Operatiivvalaš doaibma 2005:s lea seammá dásis, dahje muhtun osiid dáfus veahá badjelis go 2004:s. Norgga searvan olgoriikaoperašuvnnaide lea okta Suodjalusa bajimužžii vuoruhuvvon doaimmain, ja juolludeamit dasa nannejuvvojit sakka, badjel 10 %:in. Háhkanbušeahtas vuoruhit ruđa dohkkehuvvon veahkastruktuvrra ásaheapmái ja ođasmahttimii. Oversettelse av skisse “Forsvarsbudsjettet 2005”: Forsvarsbudsjettet 2005 - Suodjalusbušeahtta 2005 Driftskostnader - Doallogolut Materiellinvesteringer - Ávnnasháhkamat EBA-investeringer - EBA-háhkamat 2. 3.OLGORIIKAOPERAŠUVNNAT (kárta) Álbmotrievtti rámma siskkabealde galgá Suodjalus sáhttit veahkehit militeara návccáiguin, go áigumuš lea oažžut kontrolla iešguđet dilálašvuođaid badjel, mat áitet oktasaš sihkkarvuođa, dahje main leat eará dohkketmeahttun váikkuhusat. Dákkár roassogieđahallan sáhttá fátmmastit buotlágan sihkkarvuođapolitihkalaš hástalusaid, mat prinsihpalaččat sáhttet bohciidit miehtá máilmmi, ja dan sáhttet jođihit ásahuvvon organisašuvnnat nugo ON, NATO ja EU, dahje daid sáhttet čađahit dihto áigái čadnojuvvon lihtodemiin. Dát eaktuda ahte buot suodjalussurggiid veagaid ferte sáhttit geavahit sihke našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš doaimmaide. Dat fátmmasta eastadeaddji ja dássedeaddji operašuvnnaid, maid ulbmil lea hehttet fáhkka heahtediliid bohciideames cakkadeaddji veagaid sajuštemiin, omd hehttet vearjoriidduid bohciideames dahje groava álbmotrivttiid rihkkumiid, dán vuolde maiddái stuorra olmmošvuoigatvuođaid rihkkumiid. Norga lea 1947’ rájes oassálastán militeara veagain badjel 30 militeara operašuvdnii olgoriikkas, ja sullii 60 000 norgalačča leat bálvalan dáid operašuvnnain. 2005’ álggus oassálastet sullii 500 nissona ja albmá operašuvnnaide Norgga olggobealde, earret eará Afganistánas, Gaskanuorttas, Etiopias/Eritreas, Sudánas, Irakas ja Balkánas. Buot golmma suodjalussuorggis leat doaibmaveagat, main leat operatiivvalaččat návccalaš olbmot, geat leat oahpu váldán ja hárjehallan doibmii, ja geain lea alla dássi ja sáhttet sáddejuvvot riidoguovlluide oanehis áiggis. EANANSUODJALUS Veagat Dábálaččat su 9000 Mobiliseremis su 20 000 Operatiivvalaš návccat - Johttidivišuvdna, mas leat guokte brigáda (6. divišuvdnakommando, ja Davvi-Brigáda) - FIST-H oktan eanansuodjalusa jođánis reakšuvdnaveagain, Nato Response Force, NRF) - Majestehtalaš Gonagasa gárda/heaggafákta - Okta jegerjoavku (jegerforband), mas lea unnimusat bataljondássi - Rádjafávttat - Eanansuodjalusa jegerkommando (Dasalassin leat máŋga doarjjaossodaga) Skuvllat ja gelbbolašvuođaguovddážat 6. Divišuvdna – Gaska-Romssas (Setermoen, Heggelia, Skjold) KS - Soahteskuvla. (Linderud Oslos) HMKG – Majestehtalaš Gonagasa gárda/heaggafákta (Hans Majestet Kongens garde) (Huseby Oslos) GSV – Mátta-Várjjaga Garnisona (Garnisonen i Sør-Varanger). (Høybuktmoen lahka Kirkonjárgga) HJK – Eanansuodjalusa Jegerkommando (Hærens Jegerkommando). (Rena) GP – Porsáŋggu Garnisona. (Porsangmoen Finnmárkkus) KAMPUKS – Eanansuodjalusa soahtevearjjuid oahpahus- ja gelbbolašvuođaguovddáš (Rena) Heaittihuvvo borgemánu 1. b. 2005 Transformašovdna ja doktriidnakommando (TRADOK, Rena) SBUKS – Gulahallama oahpahus- ja gelbbolašvuođaguovddáš (Lillehammer) Heaittihuvvo borgemánu 1. b. 2005 SLG – Suodjalusa logistihka gelbbolašvuođaguovddáš (FKL – Forsvarets kompetansesenter for logistikk) (Sessvollmoen) Ávdnasat 60 soahtevovnna (stridsvovn), Leopard 2 A4NO (120mm) ja Leopard 1 A5NO (105mm) 104 fallehanpánservovnna šládja CV 9030 300 panserastojuvvon vuojána M-113 (iešguđet ráhkadusat) ja 500 SISU/PASI 100 artilleriija M 109 A3GN ja 12 MLRS 300 panservearjju TOW, 400 gáhppálaga ERYX ja ollu M72 450 bombabážán 81 mm BK Muhtun veardde Robot 70 áibmosuodjalusvuogádagat MEARRASUODJALUS Veagat Dábálaččat su 5000 Mobiliseremis su 6000 Operatiivvalaš návccat - Jođiheami ja doaibmagotteelemeanta (CNOTG), jođiha máŋgganašuvnnalaš maritiibma operašuvnnaid Norggas ja Norgga olggobealde - 3 Oslo-luohká fregáhta - 6 Ula-luohká čázevulošfatnasa - 14 Hauk-luohká MTB-fatnasa - 1 Skjold-luohká MTB-fanas - 4 Oksøy-luohká miidnačorgenfatnasa - 4 Alta-luohká miidnaohcci - 1 Vidar-luohká miidnabiddji logistihkkafanasin - Mariidnajegerkommando - Miidnabuokčikommando - Riddojegerkommando - KNM Horten doarjjafanasin - Smávit lohku doarjjafatnasat ee. KNM «Tyr», KNM «Valkyrien» Fápmobuvttadeapmi Mearrasuodjalusa Generálainspektevra buvttada veagaid Suodjalusa soahtestruktuvrra Mearrasuodjalusoassái. Mearrasuodjalussii gullet: Riddoeskadrovdna, masa gullet čuovvovaš smávvafatnasat: - Čázealdefanaslohku (fregáhtat) - Čázevuolfanaslohku (čázevulošfatnasat) - Riddosoahtefanaslohku (riddojegerat, mariidnajegerat ja rakeahttatorpedofatnasat) - Miidnasoahtefanaslohku (miidnabuokčit ja miidnačorgenfatnasat) Riddofákta - RV Davvi Sortlandas - RV Máddi Haakonsvernas Riddofávttas leat njeallje helikopterguoddi fatnasa; golbma Nordkapp-luohkás ja jiekŋananosmahttojuvvon K/V Svalbard. K/V Harstad goallostuvvo jagi 2005’ mielde. Dasalassin láigoha Riddofákta skiippaid riddofáktadoaimmaide ja hálddaša guhtta Lynx-helikoptera ja mearriduvvon girditiimmaid maritiibma gozihangirdiiguin Orion-luohkás ja láigohuvvon siviila girdiiguin. Mearrasuodjalusa skuvllat - Rekruttskuvla, Harald Haarfagre, Madla - Mearrasuodjalusa befálaskuvla, Hortenis - Mearrasoahteskuvla, Laksevågas, Bergenis - KNM Tordenskjold – maritiibma soahtejođiheami oahpahus ja gelbbolašvuođaguovddáš, Haakonsvernas, Bergenis ÁIBMOSUODJALUS Veagat Dábálaččat su 2000 Mobiliseremis su 15000 Fápmobuvttadeaddji ovttadagat Áibmosuodjalusas leat oktiibuot logi girdiskvadrovnna - Budeadju ja Ørland (váldogirdistašuvnnat) - Gardermoen, Ánddasuolu, Sola, Bardufoss, Rygge (girdistašuvnnat) - Ráisavuotna ja Mågerø (áibmogozihan- ja soahtejođihanstašuvnnat) Skuvllat ja gelbbolašvuođaguovddážat - Rekruttskuvla Gonagaslaš Norgga Mariinnas (KNM)Harald Haarfagre, Madla - Befálaskuvla Kjevikas - Áibmosoahteskuvla Troanddimis - Girdinskuvla Bardufossas - Áibmosuodjalusa oahpahus- ja gelbbolašvuođaguovddáš (LUKS) Rygges - Transformašovdna inspektoráhta (TRI) - Áibmooperatiivvalaš inspektoráhta (LOI) - Eananoperatiivvalaš inspektoráhta (BOI) - Áibmosuodjalusa operatiivalaš fágaskuvllat (LOFS) Ávdnasat - 57 F-16 soahtegirdi - 12 Sea King gádjunhelikoptera - 6 P-3 Orion maritiibma gozihangirdi - 6 C-130 Hercules gálvogirdi - 6 Lynx helikoptera - 18 Bell 412 helikoptera - 3 DA-20 Jet falcon - 15 Saab Safari skuvlagirdi 2 NASAMS áibmosuodjalussoahteveaga RUOKTOSUODJALUS (RS) Borgemánu 1. b. rájes 2005 geahpedit dálá 18 RS-guovllu 13 RS-guovlun. RS:s lea territoriála ovddasvástádus ja lea njuolgga Suodjalusa operatiivvalaš váldokantuvrra (SOVK) kommanddo vuolde. RS:s čađahit dásseođastusa áigodagas 2005-2008. Dalle veagaid juhket áŋgiruššanveahkan (5000), čuovvolanveahkan (25000), nannenveahkan (20000) ja lassiveahkan, mas leat 33000 albmá. Máttanorgga eanaoassekommanddo (MEOK) heaittiheami maŋŋá ja Davviguovlluid eanaossekommanddo (DEOK) ovdánahttima maŋŋá sieiva roassostivrenkommandun, RS lea njuolgga OOVK’ kommando vuolde. Ovdal borgemánu 1. b. 2005 geahpedit dálá 18 RS-guovllu 13 RS-guovlun. Dá leat muhtun norgga eaktodáhtolaš organisašuvnnat, mat barget suodjalusáššiiguin. Vejolaš gažaldagaid vástidit organisašuvnnat njuolgga. Čujuhusaid gávnnat čujuhuslisttas. Den norske Atlanterhavskomite / Norgga Atlántaábi komitea (NAK) vuođđuduvvui 1955:s. Dat juohká dieđuid ja buorida áddejumi norgga olgoriikka, suodjalus- ja sihkkarvuođapolitihka birra, mas lea erenoamáš deaddu davviatlántta ovttasbarggus. NAK lágida čoahkkimiid, semináraid, guovlluguovdasaš kurssaid sihkkarvuođapolitihka birra, oahppomátkkiid ja muhtun stuorra konferánssaid. NAK almmustahttá ollu diehtočállosiid. FN-Veteranenes Landsforbund / FN-Veteránaid Riikalihttu (FNVRL) vuođđuduvvui skábmamánu 16. b. 1960, dalle lei namma FN-befálaid riikalihttu. FNVRL’ ulbmil lea doalahit miellahtuid ustitvuođa ja fuolahit sin geat leat leamaš riikkaidgaskasaš ráfibálvalusas. Dat fátmmasta buot suodjalussurggiid soalddáhiid ja befálaid, geat leat oassálastán FN ja NATO operašuvnnain. Leat ásahuvvon báikkálaš ovttastusat, mat gokčet olles riikka. Lihttu olggosaddá bláđi ”Den Blå Beret, Sjekkposten” njeallje geardde jahkái. Folk og Forsvar / Álbmot ja Suodjalus vuođđuduvvui guovvamánu 26. b. 1951 ja das leat miellahttun 75 riikaviidosaš fágalaš, kultuvrralaš, olmmošlaš ja nuoraid organisašuvnna. Konferánssain, kurssain, seminárain, skuvlagalledemiin, sártniin, oahppomátkkiin ja fáddábeivviiguin organisašuvdna geahččala addit máhtolašvuođa ollessuodjalusa birra ja min suodjalus- ja sihkkarvuođapolitihka birra dakkárin, go Stuorradiggi lea dan mearridan. Organisašuvdna olggosaddá bláđi ”Kontaktbladet Folk og Forsvar” ja ráhkada fáddágihppagiid ja girjjiid áigeguovdilis fáttáid birra. Kvinners Frivillige Beredskap (KFB) / Nissoniid Eaktodáhtolaš Gearggusvuohta (NEG) vuođđuduvvui cuoŋománu 16. b. 1951, ja lea dakkár riikaviidosaš fágalaš, kultuvrralaš ja olmmošlaš organisašuvnnaid ovttasbargoorgána, main leat ollu nissonmiellahtut. NEG’ ulbmil lea gilvit dieđuid Norgga ollessuodjalusa birra, nannet siviila servodagaid vejolašvuođaid dustet roassodilálašvuođaid soađis ja ráfi áigge, geahččalit buoridit ja oktiiheivehit miellahttoorganisašuvnnaid rahčamiid gearggusvuođa oktavuođain ja ovdehit ovttasbarggu dáid organisašuvnnaid ja gearggusvuođaeiseválddiid gaskka. Norges Forsvarsforening / Norgga Suodjalusovttastus (NSO) vuođđuduvvui 1886:s ja bargá ”suodjalusášši lea ráfiášši” - dovdodajaldaga vuođul. Diehtojuohkindoaimmaidisguin ovttastus geahččala gilvit dieđuid dehálaš suodjalus- ja sihkkarvuođapolitihkalaš áššiid birra, ja oažžut olbmuid buorebut áddet ja doarjut riikka ollessuodjalusa. Doaibmavugiide gullet oktavuođaváldin politihkalaš eiseválddiiguin, diehtojuohkin media bokte, čoahkkimat, sártnit, kurssat, seminárat jna. Ovttastus olggosaddá áigečállaga ”Norges forsvar”, ja miellahttobláđi ”Forsvarsvennen”. Dasalassin olggosaddá NSO ollu gihppagiid ja diehtočállosiid. Norges Lotteforbund / Norgga nissonsoalddátlihttu (NNSL) vuođđuduvvui 1928:s ja lea politihkalaččat sorjjasmeahttun organisašuvdna, mii vuođđuduvvá eaktodáhtolaš doaimmaide. ”For hjem og fedreland” - dovdodajaldaga mielde NNSL nanne našuvnna suodjalusdáhtu ja gealbudahttá nissoniid oassálastit ollessuodjalussii sihke ráfis ja soađis. Maŋŋágo lea čađahan vuođđooahpa, sáhttá juohke norgga nisu, guhte lea deavdán 16 jagi, ja gii miehtá namahuvvon áigumušaide, šaddat miellahttun ja nissonsoalddáhin. NNSL olggosaddá miellahttobláđi ”Lottebladet” guđa gearddi jahkái. Norske Reserveoffiserers Forbund (NROF) / Norgga Liigeoffiseraid Lihttu (NLOL) vuođđuduvvui 1896:s ja lea buot befálaid friddja organisašuvdna. Lihttui gullet erenoamážit liigebefálat. NLOL hálida nannet Suodjalusa ja ovddidit servodaga suodjalusdáhtu dainna lágiin ahte dat buorida liigebefálaid dilálašvuođa servodagas, suodjala liigebefálaid beroštumiid bálvalusas, ovddida liigebefálaid gelbbolašvuođa ja ovdeha riikkaidgaskasaš ovttasbarggu liigebefálaid gaskka. Lihttu olggosaddá bláđi ”Pro Patria/Vårt Vern” ovttas Soahteskuvlaoahppan offiseraid riikkalihtuin (Krigsskoleutdannede offiserers landsforening). Det frivillige Skyttervesen (DFS) / Eaktodáhtolaš Báhčindoaimmahat (EBD) vuođđuduvvui 1893:s. Dan ulbmil lea buoridit norgga álbmoga praktihkalaš báhčingálggaid ja dainna lágiin buoridit riikka suodjalusa. Báhčinservviin lea lagaš ovttasbargu iešguđet suodjalussurggiiguin ja erenoamážit Ruoktosuodjalusain. Báhčinsearvvit suvvet Suodjalusveaga geavahit iežaset báhčinšilljuid oahpahusas, ja Suodjalus doarju báhčinservviid go sii lágidit báhčingilvvuid. Oslo Militære Samfund / Oslo Militeara Servodat (OMS) vuođđuduvvui njukčamánu 1. b. 1825, ja álggus namma lei ”Christiania Militære Samfund”. Servodaga ulbmil lea čiekŋudit beroštumi ja máhtolašvuođa ollessuodjalusa ja militeara diehtagiid birra sártniiguin, digáštallamiiguin ja ”Norsk Militært Tidsskrift” olggosaddimiin, ja dat ovddida buot suodjalussurggiid offiseraid ustitvuođa oktasaš doaluiguin. Forsvarets pensjonistforbund / Suodjalusa penšunistalihttu (SPL) vuođđuduvvui 1983:s ja lea Suodjalusa penšunistaservviid riikaviidosaš ovttastus. Lihtu ulbmil lea fuolahit ja ovddidit miellahtuid ruđalaš, sosiálalaš ja buresbirgejumi beroštumiid, doarjut suodjalusjurdaga barggu ja dan láhkái nannet Suodjalusa saji servodagas ja ovttasbargat guovddáš militeara ja politihkalaš eiseválddiiguin, befálaid- ja virgeolbmuidservviiguin ja eará riikaviidosaš penšunistalihtuiguin, mii boahtá buorrin miellahtuide.