3 1 Čoahkkáigeassu. Stuoradikki St prp nr 62 meannudeamis (12000) 2001 suohkanekonomiija birra, bivddii gielddalávdegotti eanetlohku ráđđehusa geahččat lagabut ahte ožžot go guoskevaš suohkanat ja fylkkagielddat duođai gokčojuvvot duohta guovttegielalašvuođa goluideaset. Gielda- ja guovludepartementa vuođđudii ođđajagimánu 2001:s bargojoavkku mas ledje mielde sámegiela hálddašanguovllu suohkanat, Tromssa ja Finnmárkku fylkkagielddat, Stáhta oahpahuskantuvra Finnmárkkus ja Oahpahus- ja duktandepartementa Bargojoavku buktá dá iežas raportta. Sámegiela hálddašanguovllus lea álbmogis, maŋŋel go sámelága giellanjuolggadusat váldojuvvojedje atnui 12:s, leamas riekti guovttegielalaš bálvalusdoibmii. Oahpahusláhka maid addá sámegiela ja sámegillii oahpahusa vuoigatvuođaid olles riikkas.. Muđui bidjet maiddái girkoláhka, mánáidgárdeláhka ja dearvvašvuođa- ja sosiállágat guovttegielalašvuođa láidestemiid. Dát raporta geahččá ožžot go suohkanat/fylkkagielddat gokčojuvvot dálá guovttegielalašvuođa goluideaset ja leat go sis resurssat deavdit guovttegielalašvuođa láhkamearrádusaid gáibádusaid. Eahpitkeahttá máksá eambbo addit álbmogii guovttegielalaš fálaldaga. Bargojoavkku guovttegielalašvuođa goluid guorahallan lea loguid vuođul maid suohkanat/fylkkagielddat leat dieđihan. Dálá rehketdoallovuogádagaiguin lea váttis čájehit buot guovttegielalašvuođagoluid obbalaš bajilgova. Lea álki duođaštit giellakonsuleanttaid, giellakantuvrraid, giellaguovddážiid, dulkonbálvalusaid jna goluid. Dalle go lea eanet áššemeannudeapmi guovttegielalaš hálddašeami geažil, de atnet proseantta juogu meroštallama gaskal dábálaš goluid ja guovttegielalašvuođa guoluid Gávdnat eanet rievttes meroštallamiid guovttegielalašvuođa goluin, soaittášii muhtin vejolašvuohta leat čađahit áigeguorahallamiid oaidnit man stuora oassi virgeresurssain adnojit guovttegielalaš bálvalusaide. Dattetge gáibida dan mutto stuora áigedutkan ollu resurssaidja lea áddjái. Meroštallamat mat leat dán raportta vuođđun, čájehit ahte suohkaniin ja fylkkagielddain leat golut mihá badjelis go doarjagiid maid stáhtas ožžot. Bargojoavku lea kárten stáhtalaš doarjagiid sirdimiid oahpahussuorggi, mánáidgárdesuorggi ja eará suohkanlaš/fylkkagielddalaš hálddašeami guovttegielalašvuhtii 2001:s. Jus buohtastahttá 2001 goluiguin, de kárten čájeha ahte suohkaniin ja fylkkagielddain leat sullii 171 milj golut mat eai gokčojuvvo. Oahpaheaddjebálkkát, mánáidgárddesuorgi ja skuvlavisttiid investerendárbbut eai leat meroštallamis mielde. Erenoamážit oahpahussuorggis leat stuora guovttegielalašvuođagolut. Bargojoavku oaivvilda ahte doarjjaortnegat mat galget gokčat vuođđoja joatkkaskuvlla sámegiela- jasámegillii oahpahusa goluid, eai leat doarvái buorit. Sihke suohkaniin ja fylkkagielddain leat golut ollu badjelis go doarjja mii dál addojuvvo. Ii sáhte dadjat ahte suohkanat dahje fylkkagielddat leat deavdán sámelága guovttegielalaš hálddašeami ja bálvalusdoaimma gáibádusaid. Sámegiel hálddašanguovllu suohkanat leat iešguđetláganat, sihke das man ollugat álbmogis leat sámegielagat, man nanu stáhtusa sámegielas ja sámi kultuvrras lea suohkanis, man ollu ohppiin sámegiella lea juogo fágan dahje ožžot buot/eanasoasi oahpahusas sámegillii, skuvllaid lohku ja man ollu sámegielat suohkanbargit leat. Visot dát bealit váikkuhit dasa man muddui sámegiel bálvalusaid ohcalit, man muddui suohkaniin let guovttgielat bálvalusfálaldagat, ja dasto man stuora guovttegielalaš hálddašangolut leat. Bargojoavkku guorahallan čájeha maiddái ahte vaikko dálá golut gokčojuvvojit, de ii leat dat doarvái deavdit sámelága gáibádusaid. Lea dárbbašlaš bidjat vel eanet návccaid bargui sámegiela nannet ja ovdánahttit 4 2. Duogáš. Sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaš gielat. Okta dain vuđoleamos ja mávssoleamos vuoigatvuođain mat leat ásahuvvon sihkkarastit sáme- ja dárogielat riikkaássiide ovttaárvosaš bálvalusaid servodagas, ja vai seailluha ja ovddida sámegiela, lea vuoigatvuohta geavahit iežas giela ja oažžut das oahpahusa. Sámeláhka deattuha ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaš gielat. Lea celkojuvvon mihttomearri ahte sámegiela galgá gáhttet ja ovdánahttit Sámegiella ja sámekultuvra lea maŋemus jagiid leamašan ja lea dál ealáskanmuttos maŋŋel guhkes áigge vealaheami ja dáruiduhttima Aktiivvalaš sámegielgeavaheapmi lea hui mávssolaš oassi sámekultuvrra viidáset ovddideamis. Máŋggat iskkadeamit maid Sámi giellaráđđi, ja okta iskkadeapmi maid Norsk institutt for by- og regionsforskning (NIBR) lea čađahan. Gielda- ja guovludepartemeantta ovddas, čájehit dattetge ahte sámelága giellamearrádusat eai doarvái čuvvojuvvo álbmogis ii leat vel dál ge duođas válljenvejolašvuohta geavahit sámegiela dahje dárogiela go leat oktavuođas almmolaš etáhtaiguin sihke stádalaš, regionála ja suohkanlaš etáhtaiguin. Dát raporta čilge suohkaniid ja fylkkagielddaid dili guovttegielalaš bargguid ektui. Máŋggat suohkanat leat guhkit áiggi dieđihan ahte eai gávdno ruđat čuovvut Sámelága gáibádusaid, ja ahte ii leat vejolaš vuoruhit ovdamearkka dihte doarvái oahpahusa iežaset bargiide, dahje doarvái sámegielat diehtojuohkima álbmogii. Dieđihuvvo maiddái ahte eai leat doarvái resurssat addit dan fálaldaga máid vuođđoja joatkkaskuvllas hálidit, ja doppe gos addet fálaldagat, gártet suohkaniidda/fylkkasuohkaniidda beare stuora liigegolut danin go stáhta ii govčča doarvái guovttegielalašvuođa gullevaš goluid Suohkaniid ja fylkkasuohkaniid oppalaš ekonomalaš dilli váikkuha ollu dasa makkár vuoruhemiid dahket sámegiela ektui. Jus suohkanat masset dietnasiid, de dat maid váikkuha dasa mot suohkanat nákcejit bargat sámegiela giellaovddidemiin. Seammás go gáržžidit suohkaniid ja fylkkasuohkaniid ekonomalaš rámmaid, de galgá sámegiela barggu nannet ja lasihit. Suohkanat oaivvildit sis leat ollu lassigolut ea.ea. bieđggus ássama ja stuora areálaid geažil, ja ahte dáid goluid ii doarvái buhtte dálá dienasvuogádat 2002:s dahkkojit njeallje rievdadusa suohkaniid dienasvuogádagas. Rievdadusat leat vuoitu/vahát go heaittiha erenoamáš árvvoštallama, vuoitu/vahát go ásaha ođđa ássaneavttuid, vuoitu/vahát go lasiha vearrooasi ja vuoitu/vahát go lasiha dienasdássema. Rievdadusat dahkkojit dađistaga áigodagas 2002-2006 Tabealla 1:s oaidná mot dát váikkuha guovttegielalašvuođa suohkaniid dietnasiidda Tabealla 1. Meroštallan netto vahága/vuoittu vuogádatrievdamis ja vahátbuhtadusas (earret dábálaš árvvoštallama) 2007:s. Meroštallamis lea rievdatmeahttun rámma vuođđun (gáldo: Stprp nr 2 2000-2001). Suohkan. Vuogádatrievdan. Buhtadus DavviNorggadoarjja. Netto vahát buhtadusa maŋŋel earret dábálaš árvvoštallama. Kárášjohka 2 10 000 26 000 1 04 000. Guovdageaidnu 2 535 000 303 000 2 232 000. Porsáŋgu 3 375 000 43 000 2 36 000. Deatnu 6 310 000 304 000 6 006 000. Unjárga 127 000 5 000 222 000. Submi juohkinváikkuhus 14 23 000 1 427 000 -12 56 000 Finnmárkku suohkanat ožžot buhtadusa go ožžot eanet Davvi-Norggadoarjaga nu ahte fylkii obbalaččat gártá nulla. Dasa lassin ožžot suohkanat main lea vearrodienas vuollel 110 proseantta riikagaskamearis, ja maidda gártá ollu vahát rievdademiid geažil, buhtadusa árvvoštallama bokte 2002:s buhttejuvvo vahát mii lea badjel 40 ruvnno juohke ássi nammii. Suohkaniid ekonomiija lea fylkkamánni jahkásaš árvvoštanjuohkima hálddus. Dát suohkanat vurdet ahte dienasvahát buhttejuvvo go suohkanat bisuhit iežaset árvvoštandási eará ortnegiin, unnimusat 2000-dásis. Dát vuordámuš ii leat devdojuvvon 2002 váste. Suohkanat oaivvildit ahte lea dušše addon vissis muddui dakkár buhtadus dábálaš árvvoštallama bokte. Deanu ja Porsáŋggu suohkaniid váilevaš buhtadus meroštallojuvvo leat sullii 700 000 00 000 ruvnno goabbáige. Meroštallamat gártet váddásseabbon go eai gávdno dieđut dasa mot fylkkamánni deattuha iežas siskkáldas eavttuid 21. Ráđđehusa ja Stuoradikki meannudeapmi gažaldagas 2001' Suohkanekonomiijaproposišuvnnas (St prp nr 62 (1-2000)) celkkii departementa ahte 2000:s lea 1 miljovnna ruvnno dábálaš árvvoštan-doarjagis addojuvvon Finnmárkku sámeguovllu suohkaniidda main leat lassegolut guovttegielalašvuođa geažil. Departementa áigu 2001:s árvvoštallat lasihit árvvoštan-doarjaga suohkaniidda mat eará ortnegiid bokte eai oaččo gokčojuvvot guovttegielalašvuođa duohta goluideaset Stuoradikki áššegieđahallama oktavuođas celkkii eanetlohku gielddalávdegottis ahte "leat áican ahte departementa 2001:s áigu árvvoštallat bajidit árvvoštan-doarjaga suohkaniidda mat eai eará ortnegiid bokte oaččo gokčojuvvot goluideaset mat “sis duođas leat guovttegielalašvuođa geažil. Dát eanetlohku bivdá Ráđđehusa árvvoštallat lagabut ožžot go guoskevaš suohkanat ja fylkkagielddat gokčojuvvot iežaset duohta goluid dán suorggis, ja maŋŋil máhccat fas evttohusaiguin 2002 suohkanekonomiijaproposišuvnna oktavuođas" (Evttohus Snr 252 (1-2000)). Gielda- ja guovludepartementa dieđihii 2001' Stáhtabušeahtas (St prp nr 1 (2000-2001)) ahte dát čuovvoluvvo ovttasbarggus mii lea suohkaniiguin ja fylkkagielddaiguin, ja ahte árvvoštan-doarjja suohkaniidda mat eai oaččo gokčojuvvot guovttegielalašvuođa duohta goluideaset eará ortnegiid bokte, lasihuvvo miljovnna ruvdnui 2001:s. Dát lea maŋŋil lasihuvvon 10,2 miljovnna ruvdnui 2001:s Stdieđáhusas nr 55 (2000-2001) daddjo ahte Ráđđehusa mielas lea guovttegielalašvuođa lassegolut bistevaš dillin suohkaniidda ja fylkkagielddaide main lea guovttegielalašvuođa fálaldat. Ráđđehusa mielas ii leat bistevaš čoavddus ruhtadit guovttegielalašvuođa goluid árvvoštan-doarjagiin. Dát ii váldde vuhtii dárbbašlaš diehttevašvuođa maid suohkanat dárbbašit sin ekonomiija plánemis. Ráđđehus lea dieđihan ahte suohkanproposišuvnnas 2002:s (Stprpnr2 (2000-2001)) ahte 10,2 miljovnna ruvnno mii lea addon árvvoštandoarjagin 2001:s, sirdojuvvo Sámediggái, mii juohká ruđaid suohkaniidda ja fylkkagielddaide Lávdegotti eanetlohku deattuha. BevttohSnr 5 (2001-2002) ahte "eaktun lassi ruđaide lea dárbu gokčat duohta guovttegielalašvuođa goluid" Gažaldat lea dattetge leamaš ovdal nai. Stuoradikkis. Stuoradiggi mearridii 16' juovlamánu 11b čuovvovaččat: “Stuoradiggi ávžžuha. Ráđđehusa guorahallat bistevaš ja diehttevaš ruhtadanortnega mainna galgá gokčat guovttegielalašvuođa lassegoluid mat leat sámelága, 3 kap sámegiela vuođul. Guorahallamis berre árvvoštallot galgá go dáid lassegoluid ruhtadeapmi biddjot sisa lága doaibmaguovllu suohkaniid ja fylkkagielddaid rámmadoarjagiidda”. Gielda- ja guovludepartementa lea árvvoštallan vejolašvuođa bidjat doarjagiid mat leat suohkaniidda ja fylkkagielddaide sisa dienasvuogádahkii. Doarjja mii váldojuvvo mielde dienasvuogádahkii juhkkojuvvo goluid čoavdaga mielde masa objektiivvalaš eavttut leat vuođđun. Guovttegielalašvuođa árvvoštan-doarjja lea leamaš addojuvvon guđa suohkanii ja lea leamaš juogaduvvon eará eavttuid mielde go dat mat leat dienasvuogádagas. Jus galgá oažžut ruhtajuogu maid hálida, de galggašii váldit atnui ođđa eavttuid dienasvuogádagas 2001:s addojuvvui 10,2 milj ruvn árvvoštandoarjja guovttegielalašvuhtii. Lea Gielda- ja guovludepartementta árvvoštallan ahte jus 10,2 milj doarjja galgá sajáiduvvat dienasvuogádahkii sierra eavttuiguin, de ožžot dát eavttut, ollislaš golločoavdagis, hui unnán deattu. Jus galgá oažžut dán doaibmat, de fertešii maiddái váldit atnui eanet desimálaid go maid dál dahket. Oktiibuot juhkkojuvvo meastta 30 miljárdda. Kap 571 boastta 60:s, ássiid-doarjja/goluiddássen. Lea maiddái eahpečielggas makkár objektiivvalaš evttuid muđui galggašii atnit juogadeamis 6. Bargojoavkku ovddasteaddjit Kárášjoga ja Guovdageainnu suohkanis oaivvildit ahte guovttegielalašvuođaruđat galget leat oassin rámmajuolludemiin suohkaniidda. Dát ovddasteaddjit eai oainne ahte galggaše leat váttisvuođat dasa ahte mearridit objektiivvalaš eavttuid jahkásaš ruhtajuolludemiide mat leat suohkaniidda. Dát ovddasteaddjit oaivvildit ahte dat ágga ahte váldit atnui eanet desimálaid vai oažžu dán sisa dienasvuogádaga goluid čoavdagii, ii leat doarvái ággan dasa ahte ii heivehit ortnega dienasvuogádahkii Dušše dakkár ortnega bokte olaha doarvái mutto diehttevašvuođa dasa man stuoris jahkásaš guovttegielalašvuođadoarjja lea, ja dalle maiddái stuorát vejolašvuođaid guhkitáigái plánet giellaovddidandoaimmaid suohkaniin. Kárášjoga ja Guovdageainnu ovddasteaddjit oaivvildit maiddái ahte Sámediggi jahkásaččat, lassin daid ruđaide maid suohkanat ožžot dienasvuogádaga bokte, maiddái fertejit oažžut ruđaid maid sáhttá geavahit giellaovddidandoaimmaide suohkaniin 7 3. Bargojoavkku čoahkkálbidjan ja váldi. Bargojoavku galgá geahččat lagabut suohkaniid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuođa goluid, vrd. Evttoh Snr 252 (1-2000) ja. Gielda- ja guovludepartemeantta. St prp nr 1 (2000-2001). Sámegiela hálddašanguovllu suohkanat Kárašjohka, Guovdageaidnu, Gáivuotna, Unjárga, Porsáŋgu ja Deatnu, Romssa ja Finnmárkku fylkkagielddat-, Sámediggi ja Girko-, oahpahusja dutkandepartementa bovdejuvvojedje oassálastit bargojovkui. Bovdehusas searvat bargojovkui celkkii departementa čuvvovaččat: "Bargojoavku berre čielggadit makkár goluid sáhttá meroštallat leat guovttegielalašvuođagollun. Lea maiddái áigeguovdil gieđahallat gažaldagaid gullevaččat dasa ahte Sámediggi soaitá oažžut ovddasvástádusa hálddašit dáid ruđaid. Gielda- ja guovludepartementa vuordá ahte bargojoavku buktá ovdan raportta 2001 cuoŋománus, nu ahte joavkku árvvoštallamat galget sáhttit vuođđun jahkásaš suohkanproposišuvnna bargui. Gielda- ja guovludepartementa boahtá dasto, bargojoavkku raportta vuođul, rehkenastit dárkileappot daid goluid maid birra lea sáhka". Barggadettiin rievddai bargojoavkku váldi veaháš. Bargojoavku lea ovddemusat geahččan makkár golut suohkaniin/fylkkagielddain dál leat, ja ahte ožžot go suohkanat/fylkkagielddat máksojuvvot dálá guovttegielalašvuođa goluid. Danin go sámegiela hálddašanguovllu suohkaniid gaskkas leat nu stuora erohusat das ahte makkár sámegiel fálaldat álbmogii lea, de lea maid bargojoavkku mielas leamaš dárbbašlaš iskat lagabut leat go suohkaniin/fylkkagielddain doarvái resurssat čuovvut gáibádusaid mat biddjojit guovttegielalašvuođa láhkamearrádusain. Bargojoavku lea maid digaštallan maid ferte dahkat vai ollašuhttá lága gáibádusaid Gažaldaga dáfus ahte addit Sámediggái ovddasvástádusa hálddašit ruđaid mat 2001:s leat addon árvvoštan-doarjjan, de lea bargojoavku dovddahan ahte sii leat mielas dasa ahte Sámediggi hálddaša guovttegielalašvuođa doarjaga 2002 stáhtabušeahta olis lea 10,2 miljovnna ruvnno sirdojuvvon Sámediggái nu ahte sii besset juohkit dáid ruđaid áššesuorgi maid bargojoavku lea gieđahallan, lea viiddis. Bargojoavku ii leat oaidnán vejolažžan geargat bargguin dan áigemearrái maid. Gielda- ja guovludepartementa bijai válddis. Leat dollojuvvon 6 čoahkkima guovvamánu 1b 2001 rájes njukčamánu 15b 2002 rádjái čoahkkingiellan lea leamaš sáme- ja dárogiella, lea dulkojuvvon dárogillii, guovtti čoahkkimis. Loahpalaš raporta ovdanbiddjo sáme- ja dárogillii. Bargojoavkkus leat leamašan mielde kultur- ja bajásšaddanhoavda Reidar Erke, Guovdageaidnu, ráđđeolmmái Jan Terje Nedrejord, Kárášjohka, ráđđeolmmái Håkon Jørgensen, Gáivuotna, fágalaš pedagogalaš koordinatora Merethe Faltin, Unjárga, ráđđeolmmái. Bjørn G. Andersen, Porsáŋgu, organisašunhoavda Finn Arne Selfors, Deatnu, sámi ovdánahttinkonsuleanta. Britt Somby/organisašunshoavda. Kari Meløy, Finnmárkku fylkkagielda, sámekonsuleanttat Marit Einejord/Raimo Valle, Tromssa fylkkagielda, ráđđeaddi Elfrid Boine, Stáhta oahpahuskantuvra Finnmárkkus, ossodatdirektevra. Anne Dagmar Biti Mikalsen/ doaibmi ossodatdirektevra Inger Marie Gaup Eira/gaskaáigásaččat virgáibiddjon direktevra. Anne Britt K Hætta, Sámediggi, ráđđeaddi Sverre O. Johansen, Girko-, oahpahusja dutkandepartementa, ossodatdirektevra Máret Guhttor (jođiheaddji) ja vuolitdirektevra Ninni Kate Rognli (čálli), Gielda- ja guovludepartementa 4. Guovttegielalašvuohta lága mearrádusat ja áigumušat álbmoga vuoigatvuođat geavahit sámegiela ja oažžut sámegiel oahpahusa leat láhkavuođđuduvvon máŋgga lágas. Sámegiel fálaldagat sámeálbmogii ii gula dušše sámegiela geavaheapmái, muhto maiddái ahte lea máhttu sámi kultuvrra birra. Kultuvrralaš bealli lea hui mávssolaš sámegiela nannenbarggus. Guovttegielalašvuođa golut eai leat dušše golut jorgaleapmái, dulkomii, giellagurssaide ja guovtti giela áššebáhpiriidda. Stuorámus golut leat guovttegielat suohkanlaš bálvalusdoaimmaide. Dán ferte váldit vuhtii go čielggada suohkaniid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuođa goluid 41. Riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat 166 ON-konvenšuvnna artihkal 27 deattuha ahte "Stáhtain gos gávdnojit čearddalaš, vuoiŋŋalaš dahje gielalaš minoritehtat, ii galgga gieldit dákkár minoritehtain rivttiid ovttastallat iežaset joavkku eará miellahtuiguin, bálvalit sin iežaset kultuvrra, dovddastit ja doaimmahit iežaset religiuvnna, dahje geavahit sin iežaset giela". Norgga eiseválddit dohkkehit ahte sámiin leat vuoigatvuođat dán mearrádusa ektui. Artihkal suodjala minoritehtaid negatiiva vealaheami ektui, ja lea aktiivvalaš doarjagii vuođđun. Sámelága ovdabarggus árvvoštallojuvvui artihkal 27 leat nanu riektegáldun sámi vuoigatvuođaide, sihke politihkalaš, kultuvrralaš ja ekonomalaš. Dat lei maid oassin das man vuođul Stuoradiggi mearridii. Vuođđolága §110a 1:s. Dál lea dábálaš dulkon ahte dat láhkavuođđuda dakkár gáibádusaid ahte eiseválddiid bealis galget leat positiiva doaimmat vai ollašuhttá geatnegasvuođaid ON-konvenšuvdna doaibmá norgga láhkan, vrd. Olmmošvuoigatvuođalága (láhka miessemánu 21b1:s nr 30 mii lea olmmošvuoigatvuođaid sajádaga nannema birra norgga rievttis). Norga dohkkehii ILO-konvenšuvnna nr 16 eamiálbmogiid ja čearddaid birra iešheanalis stáhtain geassemánu 20b10:s. Váldoprinsihppa konvenšuvnnas lea eamiálbmogiid riekti bisuhit ja viidásetovddidit iežaset kultuvrra, ja eiseválddiid geatnegasvuohta čađahit doaimmaid maiguin doarju dán barggu. Artihkal 2:s daddjo ea.ea. ahte galget čađahuvvot doaimmat vai bisuha ja ovddida gullevaš álbmogiid álgogielaid ovddideami ja geavaheami Konvenšuvnna dohkkeheami oktavuođas lea ráđđehus geatnegahtton ráđđádallat gullevaš olbmuiguin go lea jurdda čađahit lágaid dahje hálddatlaš doaimmaid mat njuolgut sáhttet váikkuhit guoskevaš álbmogii, mat min oktavuođas leat sápmelaččat. Eurohpalaš šiehtadus regiovnnalašdahje minoritehtagielaid birra mearriduvvui Eurohparáđis skábmámánu 5b12:s. Ulbmil šiehtadusain lea suodjalit minoritehtagielaid, vai nu sáhttá bisuhit ovttastuvvon ja girjás eurohpalaš kultuvrra. Dán rádjái leat 14 riikka dohkkehan šiehtadusa, nugo Norga, Ruoŧŧa, Suopma ja Dánmárku Norga mieđai dása ggl res bokte golggotmánu 1b13:s šiehtadus doaibmagođii njukčamánu 1b1:s Od Prpnr 60:s (1-0) oaidná ahte sámelága giellanjuolggadusat leat earret eará huksejuvvon šiehtadusa evttohusa ala mii dalle juo gávdnui. Go Norga dohkkehii šiehtadusa, de oaivvildedje ahte geatnegasvuođat maid šiehtadus mielddisbuvtii, juo ledje ollašuvvan, ovddemusat sámelága giellanjuolggadusaiguin. Lea dušše šiehtadusa. III oassi mii bidjá čielga geatnegasvuođaid eiseválddiide. Norga dohkkehii šiehtadusa. III oasi dušše sámegiela váste 42. Sámeláhka. Láhka Sámedikki ja eará sámi riektidiliid birra (sámeláhka) mearriduvvui geassemánu 12b 17:s. Lága ulbmil lea láhčit dilálašvuođaid nu ahte sápmelaččat ieža sáhttet sihkkarastit iežaset giela, kultuvrra ja servodateallima. Lága 3 kapihtal sámegiela birra bođii fápmui ođđajagimánu 1b 12:s. Láhkaevttohusa duogážin lei ahte sámegiela geavaheapmi ovdal lei njiedjame, ja dat áittii oba sámekultuvrra eksisteanssa. Sámelága giellamearrádusaid ulbmil lea sihkkarastit sámegiela vuođu, ja láhčit dilálašvuođaid viidásetovddidit ja lasihit sámegiela geavaheami. Lassin galgá láhka sihkkarastit ássiide vuđolaš vuoigatvuođaid sámegiela geavaheami dáfus. Sámelágas leat muhtin mearrádusat ráddjejuvvon sámegiela hálddahusguvlui, eará mearrádusain ges eai leat dakkár geográfalaš rájit. Muhtin mearrádusat leat vásedin suohkaniid váste, ja earát maiddái gullet stáhta ja regionála eiseválddiide. Maiddái stáhta ja regionála almmolaš orgánat leat geatnegahtton, omd lea viiddiduvvon vuoigatvuohta geavahit sámegiela riektelágádusas, ja lágat ja láhkaásahusat mat leat erenoamáš mávssolaččat sámeálbmogii, buohkaide dahje muhtin oassái, galget jorgaluvvot sámegillii. Lea dehálaš mearkkašit ahte hálddašanguovllu lea rievttálaš vuolimusrádji ja sámelága giellakapihttala mearrádusat leat vuolimusgáibádusat. Dat mielddisbuktá ahte buot almmolaš orgánat ávžžuhuvvojit váldit vuhtii sin geat geavahit sámegiela, viidábut go dan maid lága mearrádusat gáibidit. Buorre hálddašanvierru mearkkaša ahte jearaldagaid maid leat čállán sámegillii galgá vástidit sámegillii, maiddái dalle nai go lága mielde ii leat geatnegahttojuvvon dan dahkat. Kulturdepartemeantta áigumuš lea maiddái ahte eará suohkanat ja fylkkagielddat/ bálvalusbiiret bidjet árjjaid fállat gielalaš heiveheami bálvalusain 43. Oahpahusláhka. Oahpahusláhka deattuha ahte sámi guovlluin mat oahpahuslágas čilgejuvvojit leat sámegiela hálddašanguovllu guhtta suohkana lea buohkain vuođđoskuvlaagis vuoigatvuohta oažžut sámegiel ja sámegillii oahpahusa. Suohkan sáhttá mearridit láhkaásahusaid dasa ahte buohkat geat leat vuođđoskuvlaagis sámi guovlluin galget oažžut sámegiel oahpahusa. Sámi guovllu olggobealde lea unnimusat logi oahppis ovtta suohkanis, geat hálidit sámegiel dahje sámegillii oahpahusa, vuoigatvuohta oažžut dakkár oahpahusa nu guhká go jovkui leat báhcán unnimusat guhtta oahppi vel. Olggobealde sámi guovlluid lea sápmelaččain vuođđoskuvlaagis vuoigatvuohta oažžut sámegiel oahpahusa. Sápmelaččain joatkkaoahpahusas lea vuoigatvuohta oažžut sámegiel oahpahusa. Departementa sáhttá mearridit láhkaásahusaid ahte vissis skuvllat, kurssat dahje klássat galget fállat sámegiel dahje sámegillii oahpahusa dahje oahpahusa erenoamáš sámi fágain joatkkaoahpahusas Fylkkagielda sáhttá muđui nai fállat dakkár oahpahusa. Láhkaásahusaš lea mearriduvvon ahte buot oahppit geain lea vuoigatvuohta oažžut sámegiel oahpahusa, lea vuoigatvuohta oažžut dakkár mállet molssaevttolaš oahpahusa go eai gávdno dohkálaš oahpaheaddjit skuvllas. Earálágan oahpahusmállet sáhttet leat omd Gáiddusoahpahus, intensiivaoahpahus dahje erenoamáš meahcceskuvllat Sámediggi lea oahpahuslága bokte ožžon válddi mearridit láhkaásahusaid sámeálbmoga ja sámegiela, kultuvrra ja servodaga oahpahusa sisdollui. Sámediggi mearrida maiddái láhkaásahusaid sámegiela oahpahusa vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa oahppoplánaide, ja erenoamáš sámi fágaid joatkkaoahpahusa oahppoplánaide. Departementa mearrida eará sierra oahppoplánaid láhkaásahusaid sámi guovllu oahpahussii ja ohppiide olggobealde sámi guovllu geat ožžot sámegiel oahpahusa. Sámediggi galgá ovttas departemeanttain ráhkadit evttohusa dáid láhkaásahusaide 431. Sámi oahppoplánat 17 skuvlaođasmahttimiin ilbme Sámi oahppoplánat, L 7 Sámegiella. Das lea ráhkaduvvon sierra fága- jadiibmojuohkoplána ohppiide geat čuvvot sámi oahppoplána. Oahppit geat čuvvot L7 Sámegiella sáhttet válljet ovtta dáin vejolaš viđa giellavejolašvuođain:. Sámegiella vuosttašgiellan lea jurddašuvvon sámegielat ohppiide geat hálidit oahpahusaset sámegillii. Dáin ohppiin lea dárogiella nubbegiellan. Sámegiella nubbegiellan lea jurddašuvvon ohppiide geat hálidit dárogiela vuosttašgiellan. Sis lea sámegiella nubbegiellan. Sámegiella ja sámi kultuvra lea jurddašuvvon dárogielat ohppiide. Sis lea dárogiella oahpahusgiellan. Dárogiella vuosttašgiellan ja suomagiella nubbegiellan lea jurddašuvvon ohppiide geat hálidit suomagiel oahpahusa nubbegiellan sámegiela sadjái 1. Oahpahuslága láhkaásahus, geassemánu 2b1, kapihtal 7, eará vejolaš oahpahusmállet sámegielas ja suomagielas 10. Dárogiella vuosttašgiellan lea jurddašuvvon dárogielat ohppiide geat eai hálit sámegiel oahpahusa. Guovlluin mat leat čilgejuvvon sámi guovlun ja dihto eavttuid vuođul riikkas muđui oahpahuvvo L7S mielde Dát oahpahus galgá sámi ohppiide sihkkarastit oadjebasvuođa iežaset kultuvrii ja ovdánahttit sámegiela ja iešdovddu, vejolašvuođa aktiivvalaš servodatoassálastimii ja háhkat alcceseaset oahpu buot dásiin 432. Ollesolbmuidoahpahus 13-jagi skuvllas. Vuoigatvuohta oažžut sámegiel ja sámegillii oahpahusa mearriduvvui 15:s vuođđoskuvllalága § 40a:s. Ollu sámegielat bearrašat válljejedje dattetge dárogiela oahpahusgiellan iežaset mánáide. Dát lei dábálažžan gitta gaskamutto 10-lohkui, nu ahte sámi guovlluin leat ollesolbmot birrasiid 30 jagi geat eai leat ožžon sámegiel oahpahusa Sii máhttet sámegiela njálmmálaččat, muhto sis ii leat lohkanja čállingelbbolašvuohta. Sápmelaš ollesolbmot geat leat čađahan -jagi skuvlla ovdal go vuoigatvuohta oažžut sámegiel ja sámegillii oahpahusa bođii fápmui, sáhttet gáibidit oažžut sámegiel oahpahusa Oahpahusláhka § 4A-1. Vuoigatvuohta ollesolbmuin vuođđoskuvlaoahpahussii dadjá ea.ea. "vuoigatvuohta fátmmasta dábálaččat daid fágaid maid dárbbaša go ollesolbmot galget oažžut duođaštusa ahte leat čađahan vuođđoskuvllaoahpahusa. Oahpahus galgá heivehuvvot juohkehačča dárbbu mielde". Oahpahusláhka § 4A-3 Vuoigatvuohta ollesolbmuin joatkkaoahpahussii dadjá ea.ea. ahte "ollesolbmuin geat leat čađahan vuođđoskuvlla dahje sullásaččat, muhto eai leat čađahan joatkkaoahpahusa, sáhttá ohcama vuođul leat vuoigatvuohta oažžut joatkkaoahpahusa. Vuosttaš čuokkis guoská ollesolbmuide riegádan ovdal ođđajagimánu 1b17. Ollesolbmuid oahpahus galgá heivehuvvot juohkehačča dárbbu mielde. Vuoigatvuođa sáhttá ollašuhttit earret eará gáiddusoahpahusfálaldagain". Oahpahus lea nuvttá. Suohkan ja fylkkagielda leat geatnegahtton fuolahit ahte ollesolbmuide gávdno vuođđoskuvllaoahpahus ja joatkkaoahpahus, vrd Lága § 4A-4 44. Mánáidgárdeláhka. Mánáidgárddiid lágas lea suohkaniid ovddásvástádus láhčit fálaldagaid sámi mánáide dárkkistuvvon: "Mánáidgárddit mat leat sámi mánáid váste sámi guovlluin galget vuođđuduvvon sámegiela ja sámi kultuvrra ala" (§7, goalmmát lađas) Mánáidgárdi galgá leat veahkkin addimis mánáide oadjebas vuođu iežaset kultuvrii ja das lea guovddáš doaibman leat báikin gos ovddida giela ja iešdovddu. Leat máŋggalágan mánáidgárdefálaldagat mat fállojuvvojit sámi mánáide, sámi mánáid rájes geat ožžot fálaldaga sámi mánáidgárddiin main lea sámegiella váldogiellan gitta dárogielat sámi mánáide geat ožžot fálaldaga dárogielat mánáidgárddiin. Mánáidgárddi rámmaplána deattuha ahte juohke áidna mánná galgá oažžut mánáidgárdefálaldaga mii heive máná giella-dillái Sámi mánáigárddiid lohku lea lassánan ollu maŋemus logi jagis. Ii leat dušše danin go oppalaččat leat huksen eanet mánáidgárddiid, muhto maiddái go sámi váhnemat leat garraseappot hálidan ahte sin mánát galget oažžut fálaldaga mánáidgárddis mii lea vuođđuduvvon sámegiela ja sámi kultuvrra ala 1:s ledje 56 sámi mánáidgárddi mat adde fálaldaga badjelaš 100 mánnái. Leat ásahuvvon sámi mánáidgárddit Finnmárkku, Romssa, Nordlándda, Lulli-Trøndelága, Hedmark ja Oslo fylkkain. Lea eaiggádiid ovddásvástádus ahte mánáidgárddiid bargiin lea dárbbašlaš gelbbolašvuohta. Olu suohkanat leat bidjan virgái sierra sámegiel giellabargiid geat ea.ea. bagadallet mánáidgárddiid ja skuvllaid rámmaplána ja oahppoplána sámi sisdoalu ovddideamis. Bargiid sámi giella- jakulturmáhttu lea mearrideaddjin dasa ahte galget go mánát sámi mánáidgárddiin sáhttit nannet ja ovddidit gieladeaset ja identitehtadeaset. Lea hástalussan sihkkarastit ahte oažžu bargiid geain lea sámegiel gelbbolašvuohta, erenoamážit pedagogalaš bargiid, muhto maiddái veahkkebargiid. Viidáset lea dehálaš bisuhit sin geat juo barget suorggis. Lea stuora dárbu lassi ja joatkkaoahpahussii. Erenoamáš fuomášupmi ferte biddjot dárbbuide mat leat olggobealde sámi hálddašanguovllu. Okta raporta Norsk institutt for byog regionsforskning:s (NIBR) (Eikeland, Krogh 1) čájeha ahte lea stuora dárbu bajidit gielalašgelbbolašvuođa sámi mánáidgárddiin 11 45. Dearvvašvuođa- ja sosiálbálvalusat. Dearvvašvuođa- ja sosiálbálvalusaid doaibmaplána. Norgga sámi álbmogii ovdanbiddjui 2001 čavčča. Plánas lea vuođđun guorahallan dan birra ahte makkár dilálašvuohta sámi álbmogis lea go geavaha dearvvašvuođa- ja sosiálbálvalusaid (Náč 15:6). Guorahallan čájeha ahte oassi sámi álbmogis vásiha stuora gielalaš ja kultuvrralaš gulahallanváttisvuođaid go deaivida bálvalusaiguin, ja vearrámusat sáhttá dáhpáhuvvat ahte sii eai geavat daid. Buoridan dihte, de evttohii guorahallan muhtun doaimmaid. Doaibmaplána čilgejuvvo rievttálaččat sámelágá giellanjuolggadusain, láhka sosiála bálvalusaid birra, láhka pasieantavuoigatvuođaid birra ja láhka dearvvašvuođabargiid birra. Dearvvašvuođalágat sihkkarastet geavaheddjiid vuoigatvuođaid oažžut dárbbašlaš dearvvašvuođaveahki ja diehtojuohkima maid sáhttet ipmirdit, seammás go dearvvašvuođabargiin ja sin bargoaddiin lea geatnegasvuohta addit fágalaš dohkálaš dearvvašvuođaveahki maiddái dalle go lea kommunikašuvdna geavaheddjiiguin. Ovddasvástádusa juohkin dearvvašvuođa- ja sosiálsuorggis čilge geas lea ovddasvástádus deavdit giellalága gáibádusaid dan suorggi siskkobealde 112002 rájes šaddá ovddasvástádusa juohkin ná:. Stáhtas lea oadjoaddosiid, buohcceviesuid ja eará spesialistadearvvašvuođabálvalusaid (psykalaš dearvvašvuođasuodjalus gullá maid dasa), ja stáhtalaš bearráigeahččodoaimmaid ovddasvástádus Fylkkagielddain lea bátnedikšobálvalusa, bearašsuodjalusa, ja spesialiserejuvvon gárihuhttinfuola ja mánáidsuodjalusa osiid ovddasvástádus. Suohkaniin lea dábálaš doavttirbálvalusa, fysioterapiijabálvalusa, jortamovra, dearvvašvuođaguovddáža- jaskuvladearvvašvuođabálvalusa, dikšoja fuollabálvalusaid ovddasvástádus, lea psykalaš dearvvašvuođabarggu, gárihuhttinsuodjalusa ja mánáidsuodjalusa vuosttaš meannudandássin, ja das lea maid eará sosiálbálvalusaid ovddasvástádus Dearvvašvuođarievttálaš oaidnobealis guoská gáibádus ahte galgá leat ipmirdahtti diehtojuohkin beroškeahttá giellalága ráddjejumiid Johtučállosis I-15-2000 sámi giella ja kultuvra čilge Sosiál ja dearvvašvuođadepartementa2 gáibádusaid mat biddjojit suohkaniidda sámegielat bálvalusfálaldagaid ektui. Sámelága § 3-5 addá sámiide vuoigatvuođaid oažžut bálvaleami sámegillii sámegiela guhtta hálddašanguovllu suohkaniin. Dát lea unnimusgáibádus mii guoská dearvvašvuođa- ja sosiálbálvalusaid ektui dáin namuhuvvon suohkaniin Lága áigumuš lea ahte sámit nu guhkás go vejolaččat ožžot sámegiel fálaldaga maiddái dán guovllu olggobealde. Sámegielat bálvalusfálaldat lea maid sávahahtti dan dárbbu vuođul ahte galgá oažžut rievttes ja dárbbašlaš iskama, diagnoserema, dálkkodeami, divššu, fuola ja dieđuid buohccisja veahkkedárbbašeaddjis. Eanet diehtojuohkin geavaheddjiide ja máhttu buhcciid ja veahkkedárbbašeddjiid kulturduogáža birra lea maiddái dehálaš čielga áigeloavttu dárbbuid dihte Sosiálja dearvvašvuođadepartementa buktá ovdamearkkaid das mot dakkár dárbbuid sáhttá vuhtiiváldit earret eará gelbbolašvuođa bajidandoaimmat, bargiide oahpahit sámegiela ja sámi kulturipmárdusa, ja bálkkašit sámegiel gelbbolašvuođa. Bajidan dihte bálvalusfálaldaga kvalitehta sámiide, de ferte bidjat árjjaid sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu olggobeallái. Go deaivvada sámi geavaheddjiiguin hálddašanguovllu olggobealde, de ferte bálvalusdoaimmaheaddji árvvoštallat lea go gielalaš láhččen geatnegahtton. Juohke suohkan galgá rahčat bálvalit sámegiel geavaheddjiid sámegillii 46. Girkoláhka Girkolága § 15 muitala makkár surggiid suohkanis lea ovddasvástádus ruhtadit. Lea láhkamearriduvvon ahte galgá leat girkolaš oktasašráđđi válljejuvvon girkolaš orgána buot suohkaniin 17 rájes lea stáhtabušeahta bokte juolluduvvon erenoamáš doarjja girkolaš oktasašráđiide3. Dán ortnega siskkobealde eai 2 Sosiálja dearvvašvuođadepartementa juohkásii Dearvvašvuođadepartementan ja Sosiáldepartementan 112002 rájes 3. Dát stáhtadoarjja evttohuvvui ovttastuvvot rámmadoarjagiin mii addojuvvo suohkaniidda 2002 rájes (vrd johtučálus F-044-01 golggotmánu 1b2001 Girko-, oahpahusja dutkandepartemeanttas) Stprp nr 1:s. Lasáhus nr 4 (2001-2002) ovddiduvvui evttohus ahte stáhtadoarjja girkolaš oktasašráđiide ain galgá juolluduvvot olggobealde rámmadoarjaga mii addojuvvo suohkaniidda ja juolluduvvot girkolaš 12 addojuvvo erenoamáš ruđat guovttegielalašvuhtii. Doarjja oktasašráđiide ii guoskkat suohkaniid máksámušgeatnegasvuođaide girkolága § 15 mielde, vrd johtučállosa H-3/7 ođđajagimánu 10b 17:s. Gielda- ja guovludepartemeanttas ja johtučállosa F-2/. Girko-, oahpahus ja dutkandepartemeanttas, mas ovdanboahtá ahte stáhtadoarjja ii galgga buhtadit mákšámušgeatnegasvuođaid mat suohkaniin leat girkolága § 15 mielde, ja ahte suohkanat eaige sáhte heivehit iežaset bušeahtta gullevaš geatnegasvuođaid dán stáhtadoarjaga ektui. Girkolaš oktasašráđis lea báikkálaš girkohálddašeami ovddasvástádus ea.ea. girkuid, girkogárddiid ja girkolaš virggiid dáfus Stáhtas lea báhpabálvalusa ovddasvástádus. Muđui lea suohkaniin main lea almmolaš ruhtadanovddasvástádus girku báikkálaš doaimmaide Sámelága 3-6 mielde lea juohkehaččas vuoigatvuohta oažžut oktagaslaš girkolaš bálvalusaid sámegillii hálddašanguovllu norgga girku searvegottiin. Seammaládje go dearvvašvuođa- ja sosiálsuorggis, de ferte gielalaš láhččema árvvoštallat go deaivvada sámi geavaheddjiiguin hálddašanguovllu olggobealde. Johtučálus V-5/2002 ođđajagimánu 16b 2002:s kultur- ja girkodepartemeanttas lea bagadus gaskavuođa birra gaskal suohkana ja girku. Dás čujuhuvvo ahte girkolága áigumuš lea ahte resursadárbu ja vuoruheapmi girkolaš bargguin, erenoamážit diakonias, mánáidja nuoraidbarggus, girkomusihkas je, galgá dáhpáhuvvat báikkálaččat, galgá leat ovttasbargu gaskal girku ja suohkana. Dát lea suorgi mii lunddolaččat gullá bušeahttadigaštallamiidda gaskal girku ja suohkana Ruhtajuolludandárbu vai sihkkarastá dohkálaš girkolaš hálddahusa rievddadallá báikkálaš dilálašvuođaid mielde. Gáibádussan lea ahte girkus galget leat doarvái hálddatlaš resurssat nu ahte bargguid sáhttá vuhtiiváldit dohkálaččat 47. Báikenammaláhka. Láhka miessemánu 1b10 nr 11 báikenamaid birra bođii fápmui suoidnemánu 1b11:s Báikenammaláhka oktan láhkaásahusaiguin mudde mot galgá mearridit báikenamaid čállinvuogi, ja das eai leat makkárge njuolggadusat dasa mot válljet namaid oktasašráđiide nugo ovdal 2002 stáhtabušeahta meannudeamis mieđai Stuoradiggi dasa. Báikenamat leat gáhttenveara nugo eará ge dološmuittut. Daddjo ovdabargguin ahte gielalaš minoritehtain berre dábálaččat leat vuoigatvuohta oažžut geavahišgoahtit iežaset báikenamaid, jus "erenoamáš geavatlaš dahje teknihkalaš váttisvuođat" eai moktege hehtte dan. Ovdanboahtá muđui báikenammalágas oktan láhkaásahusaiguin ahte ea.ea. almmolaš orgánat, opmodateaiggát ja báikenammakonsuleanttat sáhttet álgaga dahkat dasa ahte dahkko mearrádus muhtin báikenama čállinvuogi birra njuolggadusčállosa mielde. Go čállinvuohki lea mearriduvvon ja čállojuvvon báikenammaregisttarii, de leat almmolaš orgánat geatnegahtton geavahit dan čállinvuogi kárttain js. Lága §§ 6,7 ja 7 mielde ja láhkaásahusa §§ 4-1, 42 ja 5-1 mielde lea suohkaniin guovddáš doaibma dan proseassas man vuođul čállinvuohki mearriduvvo Báikenamaid čállinvuogi áššit váldojit ovdan dainna orgánain mii lea mearridanorgánan suohkanat go galget namat suohkanlaš luottaide, rusttegiidda js, fylkkagielddat go galget namat fylkkagieldda luottaide, rusttegiidda js, ja guoskevaš stáhtaorgánat go galget namat stáhtalaš guovlluide, rusttegiidda js. Stáhta kártadoaimmahat lea mearridanorgánan eará namaid čállinvuohkái, omd árbejuvvon gevahannamat ja luondduneaguid namat nugo eanut/jogat, jávrrit ja várit. Dávjá lea nu ahte meannudit ollu namaid oktanis, daningo nammaáššit dábálaččat čuožžilit kártaalmmuhemiid ja giligirjjiid almmuhemiid js oktavuođas áššečilgen lea ná:. Mearridanorgána sádde áššiid nammakonsuleantabálvalussii, mas lea viidášet áššemeannudeami ovddasvástádus Nammakonsuleanttat ráhkadit gaskaboddosaš ávžžuhusa čállinvuogi birra, mii sáddejuvvo mearridanorgánii gulaskuddamii Suohkanis lea cealkámušvuoigatvuohta buot áššiin mat gullet suohkanii ja galgá maiddái fuolahit ahte earát geain lea vuoigatvuohta buktit cealkámuša eaŋkiláššiin, ožžot njuolggo dieđu ášši birra, oktan nammakonsuleanttaid ávžžuhusain. Maŋŋel báikkálaš gulaskuddanvuoru galgá suohkan sáddet iežas cealkámuša ja buot cealkámušaid mat leat boahtán sisa ruovttoluotta konsuleanttaide, mat de buktet loahpalaš ávžžuhusa mearridanorgánii. Nammakonsuleanttaid ja gulaskuddancealkámušaid vuođul dahká dasto mearridan 13 orgána, dm suohkan, fylkkagielda dahje earát, mearrádusa čállinvuogi birra Iskkadeapmi njuolggadusčállosa árvvoštallama oktavuođas (Kulturdepartementa, ođđajagimánus 2001) čájehii ahte suohkanat ja eará almmolaš orgánat eai leat bearehaga diehtán lága ja láhkaásahusaid birra. Mearrádusat eai čuovvoluvvo, ja suohkanat ja earát eai álot doaimmat iežaset geatnegasvuođaid gulahallandahje mearridanbealálažžan. Dát guoská maid riikii oppalaččat Máŋggagielat guovlluin sáhttá váilevaš čuovvoleapmi lágas leat dan sivas go čuoččuhuvvo ahte máŋggagielat namaid geavaheapmi šilttain, kárttain jnv. Mielddisbuktá teknihkalaš váttisvuođaid ja lassi goluid. Sámi báikenamaid čalmmustahttin lea dalle go geavahit sámi báikenamaid. Ferte leat mihttomearrin ahte sámi (ja kveana) báikenamat geavahuvvojit láhkačállosa mielde. Diehtojuohkin lea dehálaš gaskaoapmi. Almmolaš digaštallan mii lea leamaš sámegillii šiltema birra, čájeha dattetge ahte muhtin oktavuođain leat miellaguottut sámi gillii ja kultuvrii mat hehttejit ahte báikenammalága njuolggadusat čuvvojit. Go galgá oažžut fárrui ođđa báikenamaid kárttaide, de ferte čađatgaskka čohkket sámi ja suoma báikenamaid. Sámi suohkaniid báikenamaid dáfus gal lea vel ollu čohkkenbargu maid ferte dahkat. Dát bargu ii leat biddjon vásedin makkárge doaimmaide, ja sámi báikenamaid čohkkejit dávjá báikkálaš searvvit, organisašuvnnat dahje suohkanat. Dávjá leat dáru namat registrerejuvvon, ja sámi/suoma báikenamat eai leat kártejuvvon ja registrerejuvvon. Dál lea suohkaniin/fylkkagielddain unnán dahje eai makkárge golut guovttegielašvuhtii báikenammabargguid oktavuođas Golut gártet erenoamážit go čohkke báikenamaid, bargu masa ferte bidjat árjjaid vai bisuha sámegiela, árbevieruid ja báikkálaš máhtu Sámediggi lea 13 rájes hálddašan sámi dulkonbálvalusa ja guovttegielalašvuođa doarjjaortnega suohkaniidda ja fylkkagielddaide sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde. Ortnet ásahuvvui 15:s, ja lei dalle doarjja sámi dulkonbálvalussii. Gieldadepartementa hálddašii ortnega dassážii go dat sirdojuvvui. Sámediggái masa maid lea fápmuduvvon váldi mearridit njuolggadusaid. Ruđat juolluduvvojit Gielda- ja guovludepartemeantta kap 540, poasttas 50. Sámediggi. Doarjja lea čadnon sámelága gáibádusaide ahte galgá leat guovttegielat báikkálaš ja fylkkagielddalaš hálddašeapmi, ja Sámediggi lea mearridan ahte ruđaid ii galgga geavahit skuvlasuorggi dábálaš oahpahusdoaimmaide Maŋemus jagiid leat guovttegielalašvuođaruđaid ohcamat suohkaniin ja fylkkagielddain leamaš meastta duppal nu ollu go jahkásaš rámma maid hálddaša. Lea juhkkojuvvon 15,5 miljovnna ruvnno suohkaniidda ja fylkkagielddaide 2001:s, ja 1,6 miljovnna ruvnno njealji giellaguovddážii (geahča kap 53) Finnmárkku fylkkamánni lea 15 rájes ávžžuhan doarjaga sámegiela hálddašanguovllu suohkaniidda main leat lassegolut guovttegielalašvuođa geažil Gáivuona suohkan Tromssas oaččui dakkár doarjaga vuohččan 2001:s árvvoštandoarjja suohkaniidda mat eai oaččo gokčojuvvot duohta goluideaset guovttegielalašvuođa geažil eará ortnegiid bokte, lasihuvvui 2000:s 1, milj ruvnnos 10,2 milj ruvdnui 2001:s (geahča kap 54). Sámediggi válddi badjelasas hálddašit 10,2 milj ruvnno dán ulbmilii 2002 rájes Girko-, oahpahusja dutkandepartementa4 addá doarjaga vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa dási sámegiel ja sámegillii oahpahussii 2002 rájes galgá sámegiel ja sámegillii oahpahusa doarjja vuođđoskuvllas čohkkejuvvot kap 224:ii. Oktasašdoaimmat vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas, poasta 6. Sámi oahpahussuorgi (ovdalis addon kap 231, poastta 65:s). Ulbmil doarjjaortnegiiguin lea nannet suohkaniid ekonomalaš návcca addit sámegiel ja sámegillii oahpahusa, daid vuoigatvuođaid mielde mat ovdanbohtet oahpahuslága § 6-2:s. Doarjja maid 4. Oahpahus- ja dutkandepartementa 11 2002 rájes adno nannet oahpaheddjiid sámi giela ja kultuvrra gelbbolašvuođa, ja viiddiduvvo maiddái fátmmastit olles lullisámi guovllu 2002:s 2002 juolludeapmi, mii lea sullii 30, miljovnna ruvnno, lea joatkka 2001 ruhtajuolludandásis (geahča kap 51 ja 52). Mánáidja bearašdepartementa/Sámediggi:. Sierra doarjaga ožžot mánáidgárddit main njuolggadusain daddjo ahte sii leat vuođđuduvvon sámi giela ja kultuvra ala (geahča maiddái kap 44) 2001:s juolluduvvui ,1 milj ruvnno ulbmilii. NIBR raporta (Eikeland, Krogh 1) čájeha ahte leat stuora erohusat suohkaniid ja mánáidgárddiid gaskkas das mot doarjja geavahuvvo. Dát guoská erenoamážit sámi váldoguovlluid ja guovlluid ektui mat leat ealáskahttinproseassas. Sámediggi lea hálddašan doarjaga ođđajagimánu 1b2001 rájes. Sámediggi lea ráhkadan ođđa njuolggadusaid doarjjaortnegii. Ulbmil doarjagiin lea sihkkarastit buriid eavttuid sámegillii, kultuvrii ja identitehtii mánáidgárddiin Vuođđomáksomearri lea 60 000 ruvnno juohke ossodahkii, ja lassin juolluduvvo 15 000 ruvnno juohke sámegielat mánáidgárdebargái gii lea ollesvirggis. Johtti mánáidgárddit ožžot doarjaga mii lea 15 000 ruvnno jahkásaččat. Sámediggi várre jahkásaččat ruđaid prošeavttaide ja ovddidanbargguide mat juolluduvvojit ohcama vuođul Dearvvašvuođadepartementa lea 17 rájes juohkán ruđaid. Náč 15:6 Sámi dearvvašvuođa- ja sosiálplána čuovvoleapmái. Sámediggi lea 1 rájes hálddašan ruđaid geahččalanja ovddidanbargguide. Ruđat adnojit ovddemusat ovddidandoaimmaide maiguin heiveha bálvalusfálaldagaid sámi geavaheddjiid dárbbuide, bargiide oahpahit sámegiela ja sámi kulturipmárdusa, ja dulkonbálvalussii. Suohkanlašja fylkkagielddalaš dearvvašvuođa- ja sosiálbálvalusat ožžot eanasoasi doarjjaruđain 2001:s lea submi mii sirdojuvvo Sámediggái 4,7 milj ruvnno, ja dan supmis leat maid fárus ruđat mat leat várrejuvvon stipeanddaide sámegielagiidda geat lohket veajuiduhttingullevaš fágaoahpuid. Dađistaga lea šaddan buoret geográfalaš lávdan geahččalandoaimmas. Eanas oassi doaimmas dáhpáhuvvá ain sámi hálddašanguovllus, gitta 2001 rádjái maiddái fylkkagielddalaš bálvalusat. Dán guovllu olggobealde lea sámegielat bálvalusaid olaheapmi áibbas unnán. Stuora guovlluin lea váttis sáhttit bearehaga buoridit gielladili mii suorggis lea. Dulkonbálvalus lea danin dárbbašlaš lassi vai vuhtiiváldá dohkálašvuođa-gáibádusaid ja geavaheaddjeoassálastima/dieđihuvvon miehtama gáibádusaid mat leat oassin dearvvašvuođarievttis. Dávjá lea álkibut bálvalusfálaldaga eanet heivehit sámi geavaheddjiid kultuvrralaš duogážii. Ollu sámiide sáhttá dát vásihuvvot leat seamma dehálažžan go vejolašvuohta oažžut bálvaleami sámegillii Finnmárkku fylkkamánni lea 15 rájes ožžon 50 000 ruvnno Kulturdepartemeantta bušeahtas čuovvolit sámelága giellanjuolggadusaid Fylkkamánni lea váiddaásahus váidagiidda mat gullet hálddašeami sámegiela geavaheapmái ja ruđat galget gokčat liigegoluid mat leat dán geažil. Juolludeapmi lea sirdojuvvon Sámediggái 2002 rájes 51. Doarjja sámi oahpahussii vuođđoskuvllas Girko-, oahpahusja dutkandepartementa ásahii 11:s doarjjaortnega vuođđoskuvlii mainna gokčá sámegiela oahpahusa goluid. Mihttomearrin dál lea nannet suohkaniid ekonomalaš návccaid nu ahte sii sáhttet addit sámegiel ja sámegillii oahpahusa, go gokčá lassegoluid oahpaheaddjebálkkáide mat suohkaniin leat go addet sámegiela ja sámegillii oahpahusa, ja go nanne sámegiel gelbbolašvuođa oahpaheddjiin geat oahpahit sámegiela. Govus 1. Man ollu mánáin vuođđoskuvllas lea sámegiela ja sámegillii oahpahus 2001/2002. Gáldu: Vuođđoskuvlla informašuvdnavuogádat (GSI). Dán skuvlajagi registrerejuvvojit mánát geain lea sámegiella 1 giellan, 2 giellan ja sámi giella- jakultuvra. Sámegiela ja sámegillii oahpahusa viidodat vuođđoskuvllas lea maŋemus jagiid lassánan 3-4 proseantta jahkásaččat. Dáhkiduvvon virggiid lohku lea leamaš oalle dássedis 1 rájes. Skuvlajagi 1- rivde doarjjajuohkima eavttut. Dan vuođul lea Stáhta oahpahuskantuvra Finnmárkkus árvvoštallan ortnega maid dál departementa lea meannudeame. Doarjja vuođđoskuvlii gokčá njealje mállet goluid: lassegolut gullevaččat klássajuohkimiidda ja joavkojuohkimiidda iešguđet giellavejolašvuođaid vuođul mat leat O7:s Sámegiella. Dát guoská hálddašanguvlui lassegolut gullevaččat jođihit sierra skuvllaid/klássaid. Sámegillii oahpahusa váste ásahuvvon oahpahuslága (§ 6-2) mielde dahje iežas álgaga vuođul lassegolut gullevaččat oahpahit oktagašlašohppiid oahpahuslága (§ 6-2) mielde lassegolut molsut diimmuid sámegiela ja sámegillii oahpahussii 0 100 200 300 400 500 600 700 00 00 1000 1 giellan 2 giellan. Giella ja kultuvra. Davvisámi. Julevsámi. Oarjelsámi 16. Dasa lassin addojuvvo doarjja oahppovirgelobiide jus áigu váldit sámegiel joatkkaoahpu. Juohke oahpahusdiimmus lea máksojuvvon doarjja leamaš 23 ruvnno gitta 2001 rádjái 2002 rájes lea máksomearri lassánan nu ahte lea dál 246,50 diibmui. Dát meroštallannjuolggadusat biddjojit vuođđun juolludeapmái: a) Hálddašanguovllu suohkanat (mat čuvvot O7-Sámegiella). Doarjjavuoigaduvvon diimmuid lohku mearriduvvo dan vuođul man ollu eanet diimmut dárbbašuvvojit sámegiel ja sámegillii oahpahusa geažil b). Suohkanat hálddašanguovllu olggobealde main lea sámegiel ja sámegillii oahpahus 1 giellan Skuvllaide/klássaide main lea sámegiel ja sámegillii oahpahus mearriduvvo doarjjavuoigaduvvon diimmuid lohku klássalogu netto lassáneami vuođul mii suohkanis lea skuvlla/ klássa ásaheami geažil c). Suohkanat hálddašanguovllu olggobealde main lea sámegiel oahpahus 2 giellan. Doarjjavuoigaduvvon diimmuid lohku mearriduvvo dan vuođul man galle joavkku ožžot sámegiel oahpahusa. Molsundiimmut: Doarjjavuoigaduvvon diimmuid lohku fátmmasta diimmuid mat leat molsojuvvon bargguide. Molsunresursa galgá gokčat oahpponeavvuid ovddideami ja lassebarggu mii oahpaheaddjis lea váilevaš oahpponeavvuid dihte 112002 rájes gártá molsunresursa leat resursan maid skuvllat sáhttet geavahit gieđahallat "erenoamáš váttisvuođaid". Ruđat bohtet dattetge addojuvvot seamma vuođu mielde 2001:s danin go skuvllat ožžot seamma lassegoluid go ovdal. Jagi 2002 mielde árvvoštallojuvvo galgá go doarjja molsumii ain leat erenoamášdoarjjan nugo dál, dahje berre go doarjja biddjojuvvot sisa suohkaniid rámmadoarjagii. Oahppovirgelobi ortnet:. Sámegiel joatkkaoahpahusa váste ožžot Nordlándda, Tromssa ja Finnmárkku suohkanat doarjaga oahppovirgelobiide 2002 rájes fátmmasta ortnet maiddái lullisámi guovlluid. Virgelobiid addet dábálaččat jahkái Oahpaheaddji geatnegahttá oahpahit sámegiela dahje sámegillii giellaseaguhusguovllus guovtti jahkái maŋŋel go geargá oahpuin Doarjja galgá gokčat oahpaheaddji vuođđobálkká. Iešguđet suohkanat árvvoštallet galgá go ahkelasáhus, mii lea earru gaskal oahpaheaddji vuođđobálkká ja bálkáceahki mii guoskevaš oahpaheaddjis lea go šiehttá oahppovirgelobi, máksojuvvot vai ii 511 árvvoštallat vuođđoskuvlla ortnega Finnut Consult5 lea árvvoštallan doarjjaortnega. Ulbmil lei bidjat fuomášumi ekonomalaš resurssaide mat čuvvot O7-Sámegiella fárus, ja man muddui dat leat doarvái duohta dárbbu ja geavaheami ektui árvvoštallan geahččala geahčadit man muddui doarjjaortnega mihttomearri lea olahuvvon, árvvoštallojuvvo man muddui ortnet gokčá lassegoluid mat suohkaniin leat oahpaheddje-bálkkáide sámegiel ja sámegillii oahpahusa oktavuođas, ja man muddui ortnet váikkuha nannet sámegiel-gelbbolašvuođa árvvoštallan čilgejuvvo kap 61 52. Joatkkaoahpahus. Oahpahuslága § 6-3, 1 lađas deattuha vuoigatvuođa oažžut sámegiel oahpahusa "Sámiin joatkkaoahpahusas lea vuoigatvuohta oažžut sámegiel oahpahusa" (geahča muđui kap 43). Joatkkaskuvla lea vásihan ahte leat mihá eanet oahppit geat válljejit sámegiela. Orro čájeheame ahte dát ovddideapmi maid joatká boahtte jagiid. Addojuvvo liigedoarjja sámegiel giellaoahpahussii joatkkaoahpahusa ohppiide ja bargoohppiide. Doarjja addojuvvo sámi ohppiide/ bargoohppiide geat ožžot sámegiel oahpahusa eará báikkiin go sámi joatkkaskuvllain6. Doarjja lea 25 ruvnno diibmui sámegiel ja suomagiel 2 giela oahpahussii joatkkaskuvllas. Doarjja lea 67 jahkediimmu juohke oahppi nammii vuosttaš 20 ohppiin/bargoohppiin, ja 33 diimmu jahkásaččat ohppiidlogus mii lea badjel 20 (vrd johtučálus F-1/00 ja F-1/01). Girko-, oahpahusja dutkandepartemeanttas 2001 giđa ledje oktiibuot 364 oahppi joatkkaoahpahusas geat ožžot sámegiel oahpahusa. Stádalaš joatkkaskuvllain Kárášjogas ja Guovdageainnus ledje 167 oahppi, ja 17 oahppi ožžo oahpahusa fylkkagielddalaš skuvllain 5 "Sámegiel ja sámegillii oahpahusa doarjaga árvvoštallan", njukčamánu 2001 árvvoštallama lea Girko-, oahpahusja dutkandepartementa dahkan 6. Dát doarjja addui kap 231, poasttas 65 gitta 2001 rádjái 2002 bušeahta rájes lea sámegiel ja sámegillii oahpahusa doarjja vuođđoskuvllas (ovdal addon kap221, poasttas 6) ja joatkkaoahpahusas čohkkejuvvon ovtta postii 17 Finnm Troms. Nordl Trøndel Oslo/Møre ja Romsdal 24 51 10 14 5 Fylkkagielddalaš joatkkaskuvllain Finnmárkkus ožžot buot oahppit geat válljejit dan, sámegiel oahpahusa Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. Guovdageainnus leat stádalaš skuvllat mat addet oahpahusa joatkkaskuvlla dásis Vuhtiiváldin dihte gáiddusoahpahusa julevsáme guovllus, de lea Oahpahus- ja dutkandepartemeantta maŋemus jagiid bidjan ollu návccaid árran vuođđudussii ja. Måskke vuođđoskuvlii. Divttasvuona suohkanis Ulbmil lea nannet julevsámi giela ja kultuvrra gáiddusoahpahusa pedagogalaš ovddidanbarggu Tromssas galgá Ráissa joatkkaskuvla doaimmahit sámegiel gáiddusoahpahusa skuvlajagi 2001/2002 rájes Nordlánddas leat guokte skuvlla main lea joatkkaoahpahusa sámegiela ovddasvástádus. Hápmir joatkkaskuvllas lea julevsámegiela ovddasvástádus ja. Mussira joatkkaskuvllas lea lullisámegiela fálaldaga ovddasvástádus. Grong joatkkaskuvla ovttastahttá buot sámi oahpahusaid DavviTrøndelága joatkkaskuvllain. Lulli-Trøndelágas leat Røros ja Oppdal joatkkaskuvllain sámegiel oahpahus 53. Sámedikki guovttegielalašvuođaruđat. Ulbmil guovttegielalašvuođadoarjagiin lea bisuhit, nannet ja ovddidit sámegiela geavaheami sámegiela hálddašanguovllu almmolaš hálddašeamis. Lea ulbmil ahte suohkanhálddahusat ollásii šaddet guovttegielagin, nu ahte sáme- ja dárogielagat ožžot ovttaárvosaš suohkanlaš bálvalusdoaimmaid Juohkima njuolggadusat leat máŋgii rievdaduvvon. Ovdal ledje bienalaš gáibádusat suohkaniid raporteremiidda. Sámediggi rievdadii doarjjaortnega njuolggadusaid 1:s. Ovdalaš njuolggadusaid ektui leat raporterengáibádusat geahpeduvvon. Juolludeami dáfus, juolluduvvui juohke 6 suohkanii maidda ortnet gullá vásedin vuođđosubmi (4,5 pst) ollislaš ruhtadoarjagis. Eanasoassi ruhtadoarjagis (51 pst) juhkkojuvvui suohkaniid gaskkas dáid vuođul: olmmošlogu, gallis leat registrerejuvvon sámi jienastuslogus ja man ollu ohppiin vuođđoskuvllas lea sámegiel/sámegillii oahpahus. Dáid ruđaide ii gáibiduvvon rehketdoallu. Suohkanat galge dattetge jahkásaččat addit oanehis raportta sámegiela dili birra. Sámi giellaráđđi lea láhkaásahusas geatnegahtton ráhkadit dakkár raportta. Suohkanat sáhtte muđui ohcat ruđaid prošeavttaide main lea ulbmil ovddidit sámegiela Gáibádus ohcamii, bušehttii, raporteremii ja rehketdollui čuovui dalle daid dábálaš gáibádusaid mat leat mearriduvvon Stáhta ekonomiijanjuolggadusain. Namuhuvvon njuolggadusat leat heaittihuvvon 2001:s das mii guoská doarjagiidda sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde 2001:s addo rámmadoarjja sámegiel hálddašanguovllu guđa suohkanii ja Finmmárkku ja Tromssa fylkkagildii. Doarjagii gullet ruđat maid ovdal adde suohkaniidda, ja ruhtadoarjja sámegiela hálddašanguovllu prošeavttaide Tabealla 2 čájeha mot doarjja lea juhkkojuvvon maŋemus jagiid 13:s juolluduvvui 16,65 milj ruvnno ulbmilii, ja poasttas ii leat leamaš makkárge lassáneapmi dan rájes go Sámediggi válddii badjelasas hálddašit doarjaga. Jus 13 ruhtadoarjaga vuođul lasihivččii jahkásaš haddegoargŋuma7, de livččii ruhtadoarjja 2001:s galgan leat 23,1 milj ruvnno 7. Vrd Suohkaniid gálvvuid ja bálvalusaid oastima haddegoargŋumiid, mielddus 6 suohkanlašja fylkkagielddalaš ekonomiija teknihkalaš meroštallanlávdegotti raporttas, njukčamánnu 2002, Gielda- ja guovludepartementa 1 Tabealla 2. Sámedikki guovttegielalašvuođaruđat 13-2001 14-2000 áigodaga juolludeamis leat maiddái fárus prošeaktaruđat mat leat juolluduvvon ohcama vuođul "Earát" leat doarjagat prošeavttaide sámegiela hálddašanguovllu olggobealde 2001 rájes addojit ruđat giellaguovddážiidda dáid ruđaid olggobealde (Porsáŋgu ja Gáivuotna oažžu goabbáge 400 000 ruvnno giellaguovddážiidda 2001:s, geahča čuokkis 512 ja tabealla 5. Sámediggi fuomášahttá erenoamážit ahte lea suohkaniid ovddasvástádus ahte ruđat adnojit sámegiela nannemii, ja ahte lea hástalus iešguđet suohkanii ráhkadit strategiijaplánaid čielga doaimmaiguin. Doarjja máksojuvvo go suohkanat leat buktán diimmá jagi boađusraporta Raporteremis galgá čielgasit ovdanboahtit mot doarjja lea nannen sámegiela suohkanis árvvoštallan gielladili suohkanis oanehaččat čilget mot suohkan háliida buoridit gielladili suohkanis. Sámediggi áigu doallat politihkalaš čoahkkimiid suohkaniiguin dán ođđa ortnega birra. Digaštallamiid fáddán berre leat ea.ea. mot suohkanat buorebut galget sáhttit fuolahit iežaset ovddasvástádusa das ahte nannet ja ealáskahttit sámegiela. Maiddái doarjjaortnega ulbmiliid ja strategiijaid ja doaibmabijuid maiguin suohkanat áigot olahit mihttomeriid boahttevaš jagiid berre digaštallat dáin čoahkkimiin 531. Doarjja giellaprošeavttaide. Sámediggi lea jahkásaččat addán doarjaga giellaprošeavttaide sámegiela hálddašanguovllu olggobealde Ruđat hálddašuvvojit sierranas njuolggadusaid haga. Vuođđun dasa go galgá oažžut doarjaga ortnegis leat njeallje iešguđet giellaplána maid diggi lea mearridan. Lea várrejuvvon 2,4 milj ruvnno dása 2001:s Sámediggi áigu vuoruhit plánejuvvon giellamovttiidahttinprošeavtta maid sámi giellaráđđi lea álggahan. Prošeakta lea juolluduvvon. Elgå bajásšaddanguovddážii. Engerdal suohkanis. Dát lea 5-jagi prošeakta mainna galgá nannet giellaovddideami mánáid gaskkas. Sámediggi vuoruha maiddái nannet giellabarggu. Ofuohtas/Lulli-Tromssas 532. Sámi giellaguovddážat. Vai giellaguovddážat ožžot diehttevašvuođa go barget sámegielain, de lea Sámediggi 2001 rájes ásahan ođđa ortnega, ja dan vuođul addojuvvo vuođđodoarjja njuolga sámi giellaguovddážiidda Porsáŋggus, Gáivuonas,. Divttasvuonas ja Evenáššis 2002 rájes addojuvvo maiddái doarjja Unjárgga giellaguovddážii. Vuođđodoarjja, mii lea 400 000 ruvnno jahkái, galgá sihkkarastit dárbbašlaš doaimma Giellaguovddážat fertejit ieža fuolahit eará doaimmaid ruhtadeami. Earret giellaguovddáža árran julevsámi guovddážis. Divttasvuonas, leat buot giellaguovddážat suohkanlaččat 54 árvvoštandoarjja Gielda- ja guovludepartementa juohká oasi rámmadoarjagis suohkaniidda ja fylkkagielddaide árvvoštallama vuođul árvvoštandoarjaga juohkin gehččojuvvo dienasvuogádaga bistevaš oasi bealátkeahtes eavttuid juohkima ektui 1 Finnmárkku fylkkamánni lea 15 rájes juohkán árvvoštandoarjagiid sámegiel hálddašanguovllu viđa suohkanii vuođđoskuvlla guovttegielalašvuođa lassegoluid vuođul. Tabealla 3:s oaidná bajilgova juolludemiin Gáivutnii juolluduvvui árvvoštandoarjja guovttegielalašvuhtii vuohččan 2001:s (200 000 ruvnno) 2001:s gohččui departementa Finnmárkku fylkkamánni juohkit unnimusat 5 milj ruvnno suohkaniidda main leat lassegolut guovttegielalašvuođa geažil. Ruhtalátna juhkkojuvvui hálddašanguovllu 5 suohkanii iešguđet suohkana olmmošlogu vuođul. Departementa juolludii vel 5 milj ruvnno maŋŋil 3,5 milj ruvnno. Detnui, 750 000 ruvnno Guovdageidnui ja 750 000 ruvnno Kárášjohkii. Tabealla 3 árvvoštandoarjaga ruđat guovttegielalašvuhtii 15-2001. Lassin dása lea 2001:s juhkkojuvvon 5 milj ruvnno árvvoštandoarjja vuođđoskuvlladoibmii visot fylkka suohkaniidda lávdan vuođđoskuvlla goluid, guovttegielalašvuođa skuvlla goluid ja vierrogielat ohppiid oahpahusa vuođul. Hálddašanguovllu suohkanat ožžot oktiibuot 1,15 milj ruvnno dás (Guovdageaidnu 0,3 milj ru, Porsáŋgu 0,25 milj ru, Kárášjohka 0,3 milj ru,. Deatnu 0,2 milj ru ja Unjárga 0,1 milj ru) 541. Sirdit guovttegielalašvuođa árvvoštanruđaid Sámediggái 2002 rájes 2002 bušeahttameannudeamis (skábmamánu 10b2000) mearridii Sámediggi ahte "Sámediggi áigu dasa lassin čujuhit Gielda- ja guovludepartemeantta árvvoštandoarjagii (kap 571 poasta 64) mii lea suohkaniidda main leat golut guovttegielalaš sámi/dáru vuođđoskuvlla geažil. Sámediggi bivdá ahte dát ruđat sirdojuvvojit Sámediggái Dáid ruđaid ii galgga ovttastahttit dábálaš árvvoštanruđaiguin maid suohkanat ožžot" 10,2 milj ruvdno sirdojuvvui Sámediggái 2002 rájes. Gielda- ja guovludepartemeantta Stprp nr 1 dadjá ná: "Sámediggi juohká ruđaid suohkaniidda ja fylkkagielddaide. Ferte oažžut ságastallama guoskevaš suohkaniid ja Sámedikki gaskkas dainna áigumušain ahte viidáset čuovvolit ášši. Ruhtadoarjja fátmmasta maiddái ruđaid guovttegielalašvuođa hálddašeapmái". Sámediggi várrii 0,6 milj ruvnno giellafágalaš virgái. Ruđat Gáivuona, Unjárgga ja Porsáŋggu giellaguovddážiidda juolluduvvojit 2001 rájes sierra ortnega bokte. Ruđaid juhke muđui čuovvovaččat (tabealla 4): Tabealla 4. Sámedikki guovttegielalašvuođaruđat 2002 ( 1000 kr) Guovttegielalašvuođadoarjja 2001 2002. Bajilgovva juohkimiin suohkaniidda ja fylkkagielddaide 2001:s Tabealla 5 čájeha man ollu suohkanat ja fylkkagielddat leat ožžot juhkkojuvvot 2001:s (skuvlajahki 2000/2001) guovttegielalašvuhtii iešguđet ortnegiin. Tabealla 5 Guovttegielalašvuođaruđaid juohkin suohkaniidda/fylkkagielddaide 2001:s ( 1000 kr). Sámediggi Mánáidgárddit. Kap 56, 50 GOD Logut maid fátmmastit doarjaga kvena ohppiide Finnmárkkus ledje 141 sámi ja 20 kvena oahppi 2000 čavčča ja 117 sámi ja 6 kvena 2001 giđa. Tromssas ledje 4 sámi ja 5 kvena oahppi 2000 čavčča ja 51 sámi ja 2 kvena 2001 giđa (GOD logut) 10 3,5 milj sámeskuvlii lea mielde 11 áltá 20 000 ru, čáhcesuolu 360 000 ru 12 11 fylkka 1 suohkaniin ožžot doarjaga 13 12 fylkka 25 suohkaniin ožžot doarjaga 14 Fylkka 45 suohkaniin ožžot 1 doarjaga gaskal 14 000 ru ja 1,4 milj ru. Divttasvuona maŋis mii oažžu eanemus, lea Rana (200 03 ru), Grane (10 4 ru) ja Narviika (100 53 ru) 15. Engerdal Suohkanat ja guovttegielalašvuohta. Lea stáhtas mas leat álbmotrievttálaš geatnegasvuođat sámi álbmoga ektui, ja mas dasto lea váldoovddasvástádus láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámit sáhttet sihkkarastit ja ovddidit gieladeaset, kultuvrradeaset ja iežaset servodateallima. Stáhta váldoovddasvástádusa vuhtiiváldit dohkálaččat sámiid vuoigatvuođat eamiálbmogin, ii sáhte fápmudit vuolit hálddašandássái nugo suohkanii dahje fylkkasuohkanii. Mearrádusat mat leat dahkkon suohkanlaš ja fylkkagielddalaš dásis dattetge leat hui mávssolaččat vejolašvuođaide ahte bisuhit sámi kultuvrra. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttohii Náč 14:1 sámiid riektedilli birra láhkamearridit ahte fylkkagielddat ja suohkanat galge geatnegahttot čađahit sámepolitihkalaš doaimmaid. Ráđđehus ja Stuoradiggi eai guorrasan dasa ásahuvvui strategiija ahte galget leat positiiva doarjjaortnegat dan sadjái go oppalaš láhkavuođđuduvvon gohčus čilgehussan dasa lei ahte láhkagohččosat ja njuolggadusat váikkuhivčče suohkanlaš iešstivrejupmái (vrd. Od prp nr 33 (16-7), s 103). Jus guovddáš linjját sámepolitihkas galget oažžut doarvái áddejumi ja effeavtta, de dat leat hui ollu dan duohken ahte ožžot go bajitdási mihttomearit doarvái vuođu báikkálaš ja regionála politihkkaovddideamis. Sámi álbmoga dárbbut galget leat fárus politihkalaš vuoruhemiin mat dahkkojit báikkálaš ja regionála dásis Suohkanat galget vuhtiiváldit sihke álbmotstivrra ja čálggu dárbbu Demokráhtalaš oassálastin, eanetloguprinsihppa ja suohkana rolla politihkalaš ásahusssan leat guovddáš doahpagat dan oktavuođas Lassin sáhttá maid oaidnit suohkana leat stáhta guhkiduvvon giehtan našuvnnalaš politihka čađaheapmái. Ovdamearkan dasa lea ahte sámelága giellanjuolggadusat ja oahpahusláhka geatnegahttá suohkaniid sámi giellapolitihka našuvnnalaš standárddaid vuođul. Suohkaniid rolla dáfus ahte leat ássiid politihkalaš reaidun, de sii galget maiddái leat sámi ássiid politihkalaš reaidun 61. Sámegiela hálddašanguovllu suohkanat. Sámelága kapihtal 3 bidjá muhtin gáibádusaid sámegiela hálddašanguovllu suohkaniidda (geahča maiddái raportta kapihttal 42):. Almmolaš ásahusaid almmuhusat mat leat erenoamážit olles dahje muhtin oassái álbmogii hálddašanguovllus, galget leat sihke sámegillii ja dárogillii. Skoviid maid galgá geavahit báikkálaš dahje regionála almmolaš orgána ektui hálddašanguovllus, galget leat sihke sámegillii ja dárogillii (§ 3-2). Son gii váldá oktavuođa sámegillii báikkálaš almmolaš orgánain hálddašanguovllus, sus lea vuoigatvuohta oažžut vástádusa sámegillii (§ 3-3). Sis guđet hálidit geavahit sámegiela fuolahit iežaset beroštumiid báikkálaš ja regionála almmolaš dearvvašvuođa- ja sosiálásahusaid ektui hálddašanguovllus, lea vuoigatvuohta oažžut bálvaleami sámegillii (§ 3-5). Báikkálaš dahje regionála almmolaš orgána bargiin hálddašanguovllus lea vuoigatvuohta oažžut virgelobi bálkkáin háhkat sámegielmáhtu go orgána dárbbaša dakkár máhtu (§ 3-7). Suohkanstivra sáhttá mearridit ahte sámegiella galgá dássálagaid dárogielain olles dahje muhtin osiin suohkanlaš hálddašeamis (§3-7). Oahpahusláhka, mánáidgárdeláhka, girkoláhka, báikenammaláhka ja dearvvašvuođa- ja sosiálsuorggi mearrádusat bidjet maid gáibádusaid suohkaniidda, vrd kap 42-46. Buot hálddašanguovllu suohkaniin leat lassegolut láhkamearrádusaid gáibádusaid geažil. Suohkaniid goluide váikkuhit dattetge maiddái eará oasit, ea.ea. man ollu sámegielagatja dárogielagat leat suohkanis man ollu sámegielatja dárogielat bargit leat mot oahppit leat válljen 1 ja 2 giela je (klássajuohku) geográfalaš struktuvra (skuvlabiiret) miellaguottut sápmelašvuhtii 22. Norsk institutt for by- og regionforskning (NIBR) čađahii 15:s prošeavtta Finnmárkku Oahpahusdirektevrra ovddas mas ovddemusat galggai duođaštit sámi/dáru skuvlla goluid (NIBR-raporta 15: 11 Sámi/dáru skuvla bieđggus guovlluin guovttegielalašvuođa skuvlla golut). NIBR geahčadii olles guovttegielalaš skuvlavuogádaga mánáidgárddis gitta allaskuvlii sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde. NIBR ovdanbuvtii ahte makkár mállet golut suohkaniin lea guovttegielalašvuođa geažil, ja man stuorrát dat golut leat, rievddadallá dan mielde makkár sajádat sámegielas lea suohkanis. NIBR ovdanbuvtii viidáset ahte stuorámus earru stáhta doarjagiid ja suohkaniid goluid gaskkas, lea vuođđoskuvllasuorggis. Vuođđoskuvla lea čilgejuvvon kapihtal 615 611. Suohkaniid iešvuođat. Tabealla 6. Sámegielagiid, sámegielat ohppiid, ja sámegielat bargiid lohku sámegiela hálddašanguovllu suohkaniin jagis 2001/2002. Suohkan. Sámegielagiid lohku suohkanis * Galle bargi máhttet sámegiela njálmmálačča t/čálalaččat. Logut leat vižžon sámegiela geavaheami iskkadeamis, golggotmánus 2000:s. Sámi ealáhusja guorahallanguovddáš (SEG). Deanus lea čađahan iskkadeami Sámi giellaráđi ovddas. Iskkadeami bohtosat čájehit ahte sullii 25000 olbmo. Norggas leat sámegielagat, dan dáfus ahte ipmirdit go sámegillii hubmojuvvo 53 pst sámegielagiin hupmet, lohket ja čállet sámegiela. Tabealla 6 čájeha ahte muhtun suohkaniin lea stuora erohus das man ollu sámegielagat álbmogis leat ja man ollu sámegielat suohkanbargit leat. Dát suohkanat sáhttet boridit fálaldaga sámegielagiidda ea.ea. eanet aktiiva oaččuhanpolitihkain ja oahpahusprográmmaiguin bargiide. Guovdageaidnu lea riikka stuorámus suohkan. Ođđajagimánu 1b 2000:s ledje suohkanis 306 olbmo. Eatnasat orrot čoahkkebáikkis Guovdageainnus. Mázes orru maid stuora oassi suohkana olbmuin. Sámegielagiid lohku lea 5 proseantta. Vuođđoskuvllas leat sullii 460 oahppi. Buot ohppiin lea sámegiella fágan skuvllas, eatnasiin dain (sullii 0 proseanttas) lea sámegiella vuosttašgiellan Reasta ohppiin lea sámegiella nubbegiellan. Birrasiid 3 proseantta ii máhte sámegiela. Suohkanis leat 4 skuvlla, Guovdageainnu mánáidskuvla, Guovda geainnu nuoraidskuvla,. Láhpoluobbala skuvla ja. Máze skuvla Eanemus oahppit let Guovdageainnu mánáidskuvllas. Kárášjogas orrot sullii 200 olbmo. Sullii 0 proseanta leat sámegielagat. Stuorát oassi suohkana olbmuin leat njálmmálaččat guovttegielagat, muhto leat unnán geat máhttet čállit sámegillii. Skuvllas lea oahpahus (eanasmuddui) sámegillii, ja dat buolva boahtá leat ollásii guovttegielagat, sihke njálmmálaččat ja čálalaččat, go heitet skuvllas. Mihttomearri lea ovdánahttit guovttegielalaš dihtomielalašvuođa mánáin nu ahte sii válljejit sámegiela go šaddet doaibmi guovttegielagat. Ahkejoavkkus 30-65 jahkái gal baicca ii leat sámegiel oahpahus skuvllas, ja eai leat ollus geat máhttet sámegiela čálalaččat. Dákko ferte álggahit doaimmaid vai sii nai sáhttet atnit iežaset eatnigiela ollásit, ja sáhttet veahkehit mánáideaset leat dihtomielalažžan geavahit sámegiela. Skuvla ja vánhemat šaddet stuorámus veahkit nannet boahttevaš buolvvaid identitehtaja kulturgullevašvuođa dovddu 23. Porsáŋggu suohkanis leat sullii 4400 olbmo. Sámegielagiid oassi suohkanis lea Sámi giellaráđi jagi 2000 iskkadeami mielde 35 proseantta. Jáhkkimis lea oassi sis geat ipmirdit sámegiela dahje geain lea sámegiella ruovttugiellan mihá stuorát. Porsáŋggu suohkanis, maid sáhttá gohčodit mearrasámi ravdaguovllusuohkanin sámi oktavuođas, lea hui dehálaš láhčit doaimmaid identitehta ja ipmárdusa dáfus vai gáhtte ja viidásetovdánahttá sámegiela, sámikultuvrra ja árbevieruid Mearrasámi kultuvra eallá ain suohkanis, muhto sáhttá jávkat jus ii bija resurssaid seailluheapmái ja viidásetovdáneapmái. Deanu suohkanis leat sullii 3050 olbmo. Suohkan lea hui guhkki. Gaska bajimus ja vuolimus fásta ássama gaskal lea sullii 16 miilla, ja suohkanis lea hui bieđggus ássan ja danin hui ressursagáibideaddji vuođđostruktuvra. Sullii bealli olbmuin leat guovttegielagat Sámegielmáhttu olbmuin rievddadallá iešguđet gilážiid ja olmmošbiiriid gaskkas. Dan botta go jáhkkimis sullii 4 proseantta hupmá dahje ipmirda sámegiela. Sirpmá/Fanasgietti guovllus, de lea dál dušše sullii 13 proseantta geain lea sámegielmáhttu. Badjedeanus Mihtilmassan suohkanii lea maiddái ahte dasa gullet guokte ovdalaš suohkana main lea belohahkii earálágan servodatja kulturduogáš. Bajit oassi suohkanis, Buolbmát, lei suohkan mas ledje eanas sámegielat olbmot. Boares. Deanu gildii váikkuhii dáruiduhttinpolitihkka ollu ja lassin lea vel maŋemus moatti čuohte jagis leat ásaiduvvon ollu dáčča ja suoma/kvena olbmot dohko. Dát dilálašvuođat leat váikkuhan ahte suohkana guovttegielalašvuođa bargu lea leamaš resursagáibideaddji ja váttis. Unjárgga gielda lea unna suohkanaš sullii 65 olbmuin. Suohkana olbmuin lea sullii 75 proseantta gii ipmirda dahje hupmá sámegiela. Joavku mii hupmá goappeš gielaid, sihke dárogiela ja sámegiela, dávjá eai máhte lohkat dahje čállit sámegiela Suohkan háliida nannet iežas stáhtusa sámegiel suohkanin. Boahttevaš ovdáneapmi Unjárgga suohkanis galgá vuođđuduvvot sámi kulturárbbi ja árvvuid ala mii das lea giela, miellaguottuid, árbevieruid ja olmmošgaskasaš ovttastallama ja oktavuođa ektuid. Sámegiela mihttomearrin lea ahte sámegiella maiddái boahtteáiggis galgá leat ealli giellan mii geavahuvvo buot oktavuođain. Viidáset galget sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaš gielat suohkana hálddašeamis. Gáivuona suohkanis leat sullii 2300 olbmo. Sámi giellaráđi iskkadeami mielde ledje sullii 46 proseantta sámegielagat Gáivuonas lea dilli áibbas earálágan go Sis-Finnmárkku suohkaniin sámegiela geavaheami dáfus. Sámegielas ja sámi kultuvrras lea nana vuođđu Sis Finnmárkkus, muhto Gáivuotna lea vásihan kultuvrralaš ovttaguvllotvuođa ja giellamolsuma mii lea dagahan ahte sámegiella lea massán stáhtusa dárogiela ektui Gáivuonas váikkuhii dáruiduhttinpolitihkka duođalaččat maŋŋel nuppi máilmmesoađi. Dát mielddisbuvttii ahte dárogiella šattai beaivválaš giellan ollu ruovttuin, ja ollugat eai beassan searvat ruovttu lunddolaš giellafievrredeapmái Suohkaniid guovttegielalašvuođa politihkka. Tabealla 7 Sámegielat bargiid lohku hálddašanguovllu suohkaniin. Tabealla čájeha man ollu bargit iešguđet suorggis (ráđđeviesus, oahpaheaddjit jv) máhttet sámegiela njálmmálaččat (N) ja sámegiela njálmmálaččat ja čálalaččat (č). Muhtin surggiin leat hui vuollegis logut. Vai oažžu ovdan erohusaid, de leat sámegielagiid lohku ovttastahttojuvvon obbalaš bargiid loguin ovdamearkka dihte máhttet Porsáŋggu ráđđeviesus 20 bargi ollásii 70 bargis sámegiela njálmmálaččat, ja bargi dáin 70:s maid máhttet sámegiela čálalaččat. Eará ásahusat fátmmastit nuoraidklubba, kulturskuvlla, girjerádjosa, musea, olgosekšuvnna Tabealla 7 čájeha ahte buot suohkaniin leat stuora erohusat gaskal man ollugat máhttet sámegiela njálmmálaččat ja čálalaččat Erenoamáš mihtilmas lea Kárášjohka. Eanas suohkanbargit Guovdageainnus leat sámegielagat čoahkkingiella, sihke hálddatlaš ja politihkalaš, lea sámegiella. Go oasseváldit eai ipmir sámegiela, de geavahuvvo dulka. Suohkan lea virgáibidjan guokte giellakonsuleantta ja ovtta dulkka/jorgaleaddji fuolahit suohkana hálddahusa dárbbu giellabálvalusaide. Suohkan viggá oažžut iežas čálalaš informašuvnna guovtti gillii, sámegillii ja dárogillii. Ollu resurssat geavahuvvojit jorgalit, heivehit ja čilget njálmmálaččat čálalaš informašuvnna álbmogii. Buorre hálddašanvieru mielde galgá vástidit dan gillii masa jearaldat boahtá. Dán nagoda suohkan čađahit sullii ollásii njálmmálaččat, muhto ii gal čálalaččat. Kárášjoga gielda mearridii 11:s álggahit doaimmaid vai olaha guovttegielalašvuođa mihttomeari 5 jagi siste. Suohkanstivra mearridii strategiijaplána (suohkana guovttegielalašvuođapolitihka čađaheami bajitdási plána) 310 mas mihttomearri lea ahte Kárášjoga gielda galgá šaddat guovttegielalaš suohkanin. Dan vuođul leat ráhkaduvvon 4 oasseplána strategiijaplána ulbmiljoavkkuid ektui. Ovdaskuvlamánát, vuođđoskuvlla oahppit, suohkanhálddahusa bargit ja muđui suohkana olbmot. Doaibmi lágat sámelága giellanjuolggadusat, ILO-konvenšuvdna jv addet čielga láidestemiid suohkana guovttegielalašvuođa ovdáneami bargui. Suohkanstivra lea mearridan ahte suohkana áššemeannudeaddjit galget čállit bajilčállagiid ja mearrádusevttohusaid sámegillii ja dárogillii buot áššiin. Muhtumat čállet, earát ožžot jorgalan ja bagadallanveahki dán bargui. Lea vuos guhká ovdal go buohkat máhttet sámegiela čálalaččat. Porsáŋggu suohkanstivra lea bidjan vuođđun dákkár mihttomeari suohkanplána oktavuođas 16:s, ja mii ain lea fámus: "Suohkana váldomihttomearri lea seailluhit ja viidásetovdánahttit báikkálašservodaga girjás kulturárbbi. Dán galgá ea.ea. olahit go vuođđoskuvllaoahpahusas deattuha báikkálaš giela ja kultuvrra". Mihttomearri lea ahte suohkana hálddahus galgá šaddat guovttgielalažžan. Dál gávdnojit suohkana bálvalussurggiin meastta juohke ossodaga bargit geain lea doarvái sámegielmáhttu vástidit njálmmálaš jearaldagaid sámegillii. Sámi giellaguovddáš lea jođihan sámegiel oahpahusa buot dásiin vai bargit nagodit addit ovttaárvosaš bálvalusfálaldaga buot álbmogii. Ii leat dattege leamaš vejolaš deavdit sámelága unnimusgáibádusaid ovdamearkka dihte das ahte jorgalit áššeevttohusaid ja lágidit politihkalaš čoahkkimiid sámegillii ja dárogillii. Deanus lea badjelaš 50 proseanttas buot suohkana bargiin sámegielmáhttu. Sullii 20 proseantta čállá sámegiela. Suohkan lea 12 rájes bargan sámi giellaovdánemiin iežaset doaibmaplánaiguin Suohkanplánas lea mihttomearrin oažžut duohta ovttadássásašvuođa gaskal sámegiela ja dárogiela go sámegielat olbmuid logu bajida ollu Suohkan galgá iežas oahpahusja virgáibidjanpolitihkain váikkuhit ahte ollásii deavdit organisašuvnna sámegiela gelbbolašvuođa dárbu 2 giellakonsuleantta gullet suohkana bálvalusossodaga bargovehkii. Dasa lassin gullet sierra kultur- ja giellabargit muhtin doaibmaossodagaide Suohkana giellapolitihkka lea lotnolagaid ealáskahttin, mas skuvlla ja mánáidgárddi giella- jakulturoahpahus vuoruhuvvo, ja aktiiva giellageavaheapmi suohkana bálvalusdoaimmas ja hálddahusas Giellabargui gullá sihke njálmmálaš ja čálalaš áššemeannudeapmi ja bálvalit olbmuid, jorgalit dokumeanttaid ja áššebáhpiriid, láhčit ja čađahit oahpahusa ja eará giellaovdánahttinbargu. Suohkana almmolaš čoahkkimat čađahuvvet álgoálggus nu ahte dulkojuvvo sámegilliidárogillii. Jus čoahkkinoasseváldiin ja guldaleddjiin ii leat dárbu, de ii dulkojuvvo. Mearrádusevttohusat ja čoahkkingirjjit galget ovddemusat leat sihke sámegillii ja dárogillii, muhto áiggi dáfus ii nagot dan álohii čađahit. Beaivválaš barggu nannema dihte lea ásahuvvon sierra forumma (Giellaája) sámegielat bargiide áigumuššan lea ahte gávdno báiki gos movttiidahttá eambbo geavahit sámegiela suohkanlaš hálddahusas ja bálvalusbuvttadeamis. Suohkan lea háliidan oainnusin dahkat sámegiela ja sámi kultuvrra go šilte almmolaš visttiid ja kantuvrraid sámegillii. Unjárgga gielda lea dohkkehan giellaovdánahttinplána jagiide 2002-2004. Suohkan háliida nannet iežas stáhtusa sámi suohkanin. Boahttevaš ovdáneapmi. Unjárgga gielddas galgá leat vuođđuduvvon sámi kulturárbbi ja daid árvvuid ala mat das leat giela, miellaguottuid, árbevieruid ja olmmošgaskalaš ovttastallama ja oktavuođa ektui. Sámegiela mihttomearri lea ahte sámegiella maiddái boahtteáiggis galgá leat ealli giella mii galgá adnojuvvot buot oktavuođain. Viidáset galgá sámegiella ja dárogiella leat ovttadássásaš gielat suohkana hálddahusas 2001:s ásahii suohkan sámi giellaguovddáža várjjatguvlui Suohkanis váilu sámegiel gelbbolašvuohta doppe gos gáibiduvvo fágaoahppu. Buot informašuvdna suohkana guovddážis suohkana olbmuide, lea sihke sámegillii ja dárogillii. Iešguđet bálvalussurggiin lea eambbo soaittáhagas gelbbolašvuođa ja áiggi vuođul, jorgaluvvo go informašuvdna. Kapasitehta geažil lea dušše vejolaš jorgalit politihkalaš áššemearrádusevttohusaid ja mearrádusaid, ja iige olles áššečilgehusaid. Suohkanstivračoahkkimat dulkojuvvojit Suohkan deavdá gáibádusaid mat biddjojit lágas dan dáfus ahte almmuhusat ja informašuvdna galgá leat goappeš gillii. Suohkanstivra lea 13 rájes ovddemusat addán fálaldaga sámegielat eatnigielat bargiide geain doppe gos sámegiel gelbbolašvuohta lea váilon. Buot bargit geat máhttet sámegiela ožžot 1. L-ceahki mánnosaččat, sii geat máhttet sámegiela čálalaččat ožžot 2. L-ceahki mánnui Gáivuona suohkan dohkkehii 1 cuoŋománus sierra guovttegielalašvuođa plána 1-2001 áigodahkii, ja das lea bajitdási mihttomearrin ahte báikkálaš máŋggakultuvrralaš árbbi galgá vuhtiiváldit ja ovdánahttit buot suohkanlaš doaimmain. Suohkana bargiin eai leat dattetge ollugat geat máhttet sámegiela. Guhkkin eret leat joksan mihttomeari ea.ea. ahte suohkana hálddahus galgá šaddat doaibmi guovttegielalažžan. Dál lea visot suohkana áššemeannudeapmi ja čoahkkimat dárogillii. Hálddahusas eai leat ekonomalaš resurssat dahje doarvái giellamáhttu doaimmahit áššemeannudeami sámegillii. Dát dahká ahte sámegiella ii leat oainnusin suohkanlaš árgabeaivvis Suohkanis eai leat dássážii leamaš resurssat jorgalit buot skoviid mat adnojit suohkanlaš bálvalusfálaldagaid oktavuođas. Eai ge leat resurssat ođasmahttit interneahttasiidduid sámi veršuvnna seamma bures go dárogiel. Suohkan ii deavdde dál buot guovttegielalašvuođa gáibádusaid mat biddjojit lágas. Gáivuona suohkanis ii leat ekonomiija bidjat iežasosiid guovttegielalašvuođa bargui Giellaguovddáš lea 26. Gáivuona suohkana deháleamos neavvun váikkuhit oažžut eanet sámegielgelbbolašvuođa. Suohkan fállá dál iežas bargiide sámegieloahpahusa olles bálkkáin. Mihttomearri lea hukset gelbbolašvuođa nu ahte suohkan nagoda deavdit sámelága gáibádusaid das ahte fállat ovttaárvosaš bálvalusa dárogillii ja sámegillii Bargiin geat ožžot sámegiel oahpahusa váilot dattetge dál birrasat ja báikkit gos lea lunddolaš hupmat sámegiela 613. Suohkaniid guovttegielalašvuođa golut meroštallanvuohki. Bargojoavkku guorahallan suohkaniid guovttegielalašvuođa goluin ja ovdanbuktin lea gollošlájaid ja supmiid vuođul maid suohkanat ieža leat almmuhan. Suohkanat deattuhit ahte ii leat vejolaš čájehit ollislaš bajilgova buot guovttegielalašvuođagoluin dálá rehketdoallovuogádagaiguin. Sivvan dasa lea ahte guovttegielalašvuođa golut dávjá leat oassin dábálaš gollošlájain, ja dakkár "oasseregistreren" ii leat dássážii leamaš vejolaš rehketdoalloteknihkalaččat dálá vuogádagain. Muhtin suohkanat (Guovdageaidnu, Kárášjohka ja. Deatnu) leat, dan rájes go guovttegielalašvuođaruđat juolluduvvojedje vuohččan 13:s, deattuhan gávdnat govttolaš meroštallamiid iešguđet surggiin nu ahte lea proseantta vuođul juohkin gaskal dábálaš goluid ja guovttegielalašvuođa goluid. Eará suohkanat (Porsáŋgu, Unjárga ja Gáivuotna) geain eai leat bissovaš sámegielat bálvalusdoaimmat iešguđet surggiin, eai leat geavahan dakkár vuogádaga. Dát suohkanat leat baicca bidjan vuođđun vásáhusloguid ja dieđuid das makkár golut ja supmit mat gullet guovttegielalašvuođa buvttadeapmái ja bálvalusdoibmii. Ovdamearkkat dákkár goluide leat giellakonsuleanttat, giellakantuvrrat, giellaguovddážat, dulkonbálvalusat jnv. Suohkanat leat vuođđun atnán lotnolagaid namuhuvvon vugiid ja suohkanrehketdoalu go leat raporteren. Sámediggái mot leat geavahan ruđaid mat leat juolluduvvon guovttegielalašvuhtii. Sihkkareamos vuohki mearridit lassegoluid livččii dahkat áigeguorahallamiid suohkana hálddahusas ja bálvalusaid buvttadeamis oaidnit man ollu oassi iešguđet virgešlájaid virgeresurssain geavahuvvo guovttegielalaš bálvalusaide áigeguorahallamat sáhtáše maid čielggadit juste man stuora oassi vásedin gollomálliin/šlájain gullet guovttegielalaš doibmii. Dakkár viiddis áigeguorahallamat leat hui resursagáibideaddjitja áddját. Eai leat leamaš várrejuvvon liige resurssat dakkár bargui bargojoavkku barggu oktavuođas. Bargojoavku lea árvvoštallamiid vuođul meroštallan man stuorrát golut leat vuohkin čuvget dálá guovttegielalašvuođa goluid árvvoštallan sáhttá rievddadallat suorggis suorgái ja suohkanis suohkanii. Vaikko meroštallamat leat suohkaniid iežaset árvvoštallamiid vuođul, de oaivvilda bargojoavku ahte logut čájehit bures ahte suohkaniin leat ollu golut guovttegielalaš hálddahussii ja bálvalusbuvttadeapmái Meroštallamat eai leat dattetge jurddašuvvon leat vuođđun meroštallat guovttegielalašvuođadoarjaga sturrodaga iešguđet suohkanii. Juolludeapmi berre nu mot ovdal leat vuođđuduvvon bistevaš eavttuid ala, vrd bargojoavkku evttohus kapihttal :s Tabealla , ja 10 čájehit suohkaniid suohkanhálddašeami ja vuođđoskuvlla hálddatlašja doaibmagoluid. Dasto čájehuvvojit dát golut čoahkis tabealla 11:s. Tabealla 11:s oaidná maiddái man ollu goluid suohkanat ožžot buhttejuvvot dálá guovttegielalašvuođa doarjjaortnegiin 27 614. Suohkanhálddahusa golut. Tabealla :s čájehuvvojit suohkanhálddahusa guovttegielalašvuođa golut, suohkaniid iežaset árvvoštallamiid vuođul. Juohke suohkana iešguđet gullevaš gollošlájaid golut leat namuhuvvon ja lagabut čilgejuvvon tabealla :s. Suohkanhálddašeami golut earret vuođđoskuvllasuorggi Guovdageaidnu Kárášjohka. Muhtin suohkanat leat almmuhan suohkanbargiid oahpahusa goluid eará gollošlájaid vuolde. II Obbalaš supmit leat sirdojuvvon tabealla 11:ái. Váldohálddahus -Guovdageainnu suohkanis leat 1,2 miljovnna ruvnno golut hálddahussii ja geavaha eanetáiggi mii vástida 1,5 miljovnna ruvnno váldohálddahusa áššemeannudeapmái, bagadallamii ja informašuvdnii -Kárášjoga gielddas gullá gaskamearálaččat 30% čuovvovaš bálkágoluin guovttegielalašvuhtii: bálvaluskantuvra, personalkantuvra, álbmotgirjerájus, guovddášhálddahus, kulturhálddahus, eanandoallokantuvra, teknihkalaš bálvalusat. Dát dahká oktiibuot 2,323 miljovnna ruvnno -Deanu gielddas leat golut 1,020 miljovnna ruvnno čoahkkindoaimmaide/politihkalaš doaimmaide, sámediggeválgii, hálddatlaš hovdengoddái, personálpolitihkkii/-plánemii, bagadallamii ja ealáhusovdáneami, birasgáhttema, areálhálddašami, teknihkalaš bálvalusaid informašuvdnii nugo viessoáššit ja huksenohcamat -Porsáŋggu suohkanis leat golut 2,5 miljovnna ruvnno čoahkkindoaimmaide/politihkalaš doaimmaide, politihkalaš hovdengoddái, sámediggeválgii, giellakonsuleantabálvalusaide (1 virgáibiddjon giellakonsuleanta hálddahusas) dulkonbálvalusaide ja giellaguovddážis bálvalusoastimat oktan suohkanbargiid oahpahusdoaimed meraiguin -Unjárgga gielddas leat oktiibuot 00 000 ruvnno golut váldohálddahusas. Das lea 600 000 eahpemihtilmas guovttegielalašvuođa hálddatlašgolut. Dasa lassin ožžot buot bargit geat máhttet sámegiela njálmmálaččat 1. L-ceahki mánnosaččat ja sii geat máhttet sámegiela čálalaččat ožžot 2. L-ceahki mánnosaččat. Golut meroštallojit leat 200 000 ruvnno jahkái -Gáivuona suohkan rehkenastá hálddahusa goluid leat 500 000 ruvnno Ruđat galget gokčat ráđđeolbmákantuvrra, suohkankássa, bálkábarggu, politihkalaš lávdegottiid áššemeannudeami ovda-/maŋŋelbarggu, it-bálvalusaid, máŋgen, telefuvdna ja eará oktasašgoluid. Eará hálddahus -Guovdageainnu suohkanis leat kanturgolut, almmuhusaid ja informašuvdna kr 232 000. Kárášjoga gielddas leat 1,23 miljovnna ruvnno bálkágolut ekonomiijahálddahussii (30%) vuolideamit ja. EDB lassebargguide, almmuhusaide, diŋgojumiide, prentemiidda, informašuvdnii, informašuvdnaávdnasiidda. Suohkanis leat golut 401 000 kulturskuvlla bálkái ja 525 000 ruvnno kultursuorggis ea.ea. girjerádjosii, sámi báikenamaid čoaggimii, nuoraidfálaldahkii, falástallamii, kulturlágidemiide identitehtaásaheaddji doaimmaid vuođul 2 -Deanu gielddas leat 60 000 ruvnno golut IT:i,. EDB-bálvalussii, liseanssaide ja ođasmahttimiidda, bagadallamii ja informašuvdnii, plánemii, máŋgemii, portogoluide, almmuhusaide, jnv, ja 150 000 ruvnno golut kultursuorggis museai, girjerádjosii, sámi báikenamaid čoaggimii, kulturskuvlla fálaldahkii, nuoraidfálaldahkii, falástallamii jv -Porsáŋggu gielddas leat 340 000 ruvnno golut gulahallanvuogádagaide ja. EDB-bálvalussii, liseanssaide ja ođasmahttimiidda -Unjárgga gielda geavaha 150 000 ruvnno jahkásaččat jorgalit iešguđetlágan informašuvnna Várjjat Sámi Museas mii lea mearrasámi čanastat. Informašuvdna nugo čájáhusa guoskkahanšearpmat, gihppagat, oahpahusčovdosat ja eará ávdnasat jámmat ráhkaduvvojit ja/dahje ođasmahttojuvvojit -Gáivuona suohkan meroštallá kulturskuvlla, girjerádjosa ja eará kulturulbmiliid goluid leat 300 000 ruvnno. Giellaguovddáš -Porsáŋggu suohkan geavaha oktiibuot 770 000 jođihit sámi giellaguovddáža. Dasa lassin oastá suohkan ollu bálvalusaid iežas bargiid oahpahussii, giellaguovddáža kultursuorggi jv. Siskkobealde -Gáivuona suohkan geavaha oktiibuot 25 000 ruvnno guokte bistevaš virgái ja giellaguovddáža eará goluide -Deanu gielda lea 2002:s šiehttan ealáhusja guorahallanfitnodagain SEG:in ásahit sierra giellaguovddáža mas gaskaboddosaš juolludeapmi jahkásaččat lea 30 000 ruvnno. Golut eai leat váldon fárrui go eai boađe ovdal 2002:s -Unjárgga gielda lea almmuhan ahte suohkan boahtá geavahit 321 000 giellaguovddáža jođIheapmái, oktan oahpahusdoaimmaiguin. Guovddáš lea ásahuvvon 2002:s, ja golut bohtet easkka dán jagi. Tabealla čájeha 2001 goluid ja danin eai leat giellaguovddáža golut váldojuvvon fárrui. Giellakonsuleanttat -Guovdageainnu suohkanis leat golut 760 000 ruvnno kanturbargiid bálkkáide ja dulkonbálvalusaid oastimiidda -Kárášjoga gielddas leat golut 720 000 ruvnno 2 giellakonsuleantavirggiid bálkkáide ja 225 000 ruvnno oastit dulkonbálvalusaid -Deanu gielddas leat golut suohkana giellasekšuvnna bálkkáide ja jođiheapmái, oktan sámegiela kurssaiguin ja oahpahusdoaimmaiguin mat leat oktiibuot 1,7 miljovnna ruvnno -Porsáŋggu suohkanis lea váldán giellakonsuleantabálvalusa goluid badječállosa "váldohálddahusa" vuollái. Suohkanis lea sierra giellačállingoddi masa lea virgáibiddjon 1 giellakonsuleanta ja leat lassebálkáceahki ortnegat bargiide geat geavahit sámegiela go leat oktavuođas olbmuiguin -Unjárgga gielda geavaha 670 000 ruvnno jođihit giellakantuvrra, oastit dulkonbálvalusaid ja bagadallandoaimmaide -Gáivuona suohkanis lea 1 giellakonsuleantavirgi mii máksá 370 000 ruvnno. Oktan virggi jođiheami eará goluiguin sáhttá supmi biddjojuvvot leat 630 000 ruvnno. Suohkanbargiid oahpahus -Guovdageainnu suohkanis leat suohkanbargiid sámegieloahpahusa golut 550 000 ruvnno -Kárášjoga gielddas leat sámegiela oahpahusdoaimmaid golut 502 000 ruvnno -Deanu gielddas leat sadjásašbargiid golut go bargit giellaoahpahusa dihte leat eret, ja suohkanbargiid giellakurssa/-oahpahusa golut leat váldon mielde giellasekšuvnna lassegoluid vuolde -Porsáŋggu suohkanis leat oahpahusgolut fárus "váldohálddahusa" badječállosis. Oahpahusbálvalusaid ostet giellaguovddážis -Gáivuona suohkan geavaha 100 000 ruvnno oahpahussii ja oaivvilda dan leat beare unnán dárbbu ektui. Sosiálja dearvvašvuođasuorgi hálddahus -Guovdageainnu suohkan rehkenastá ahte sullii 25-30% suorggi bálkágoluin leat guovttegielalašvuođagolut eanetáiggi geavaheami dihte mii fágabargiin lea go leat oktavuođas iežas klienttaiguin Suohkan meroštallá lassegoluid leat 3,2 miljovnna ruvnno. Kárášjoga gielda rehkenastá ahte 30% dearvvašvuođahálddahusa, dikšoja fuollabálvalusaid hálddašeami ja sosiálhálddahusa oktan mánáidsuodjalusa bálkágoluin gullet guovttegielalašvuhtii. Dasa lassin meroštallojuvvo 10% bálkágoluin buohccesiidda ruovttuvuođđuduvvon bálvalusaide ja doaimmaide. Suohkan meroštallá dáid lassegoluid leat 2,021 miljovnna ruvnno -Deanu gielda meroštallá doavttirbálvalusa, dearvvašvuođastašuvnna, dikšoja fuollabálvalusaid ja sosiálhálddahusa, mánáidsuodjalusa, PP-bálvalusa ja psyhkalaš dearvvaš 2 vuođagáhttema goluid leat 1,50 miljovnna ruvnno. Deanu suohkan lea bidjan ollu resurssaid hukset buori dearvvašvuođa- ja sosiálbálvalusa. Eanas bálvalussurggiin lea. Deanus dasto bargoveahka bajábealde gaskameari jus buohtastahttá sullásaš suohkaniiguin Sámegielat bálvalusfálaldaga dárbu lea dehálaš čilgehussan go suohkanis lea dakkár bargoveaga dássi. Vuođđun lea ahte suohkanis leat 7% eanet bálkágolut guovttegielalaš bálvalusfálaldagaid geažil -Porsáŋggu suohkanis leat leamaš veaháš golut dan suorggis bargiid sámegiel oahpahusa dihte, ja golut leat váldon mielde "váldohálddahusa" badječállosa vuollái -Unjárgga suohkan meroštallá ahte ½ virgi dearvvašvuođa- ja sosiálbálvalusas geavahuvvo guovttegielalaš bálvalusaide. Goluid meroštallet leat 200 000 ruvnno -Gáivuona suohkan meroštallá ahte 350 000 ruvnno suorggi goluin gullet sámegiela ja sámi kultur-doaimmaide. Dát vástida sullii ovtta virggi Girkooktasašráđđi/searvegotteráđđi -Guovdageainnu suohkanis leat searvegotteráđi barggu golut 200 000 ruvnno -Kárášjoga gielddas leat searvegotteráđi barggu golut 220 000 ruvnno -Deanu gielddas leat guokte searvegotteráđi, nubbi lea sámegielat Searvegotteráđiid barggu golut meroštallojuvvojit leat 250 000 ruvnno -Porsáŋggu suohkanis ii leat leamaš erenoamáš ruhtajuolludeapmi girku guovttegielalašvuođabargui. Jáhkkimis dat gáibida eanet ruhtajuolludeami suohkanis masa dál ii gávdno ruhta -Unjárgga ja Gáivuonas suohkaniin leat golut 20 000 ruvnno ja 30 000 ruvnno searvegotteráđi ja girkolaš bálvalusaid guovttegielalašvuođa bargui 615. Vuođđoskuvlla golut (earret oahpaheddjiid bálkkát). Vuođđoskuvllas leat sierra doarjjaortnegat sámegieloahpahusa oahpaheaddjebálkkáide, sámegiela gelbbolašvuođabajideami oahppovirgelobiid oahppovuođuhusaide ja obbalaččat lassija joatkkaoahpahussii. Dát golut čilgejuvvojit oanehaččat kapihttalis 61 ja čujuhuvvo doarjjaortnega 2001 árvvoštallamii maid Finnut Consult lea dahkan. Oahpahus- ja dutkandepartemeantta ovddas. Suohkaniid dárbu viiddiduvvon areálaide sámi oahppoplána,. Sámegiella O7, oahpahusa mielde, ea.ea. investeret ođđa skuvlavisttiid ja buoridit/viiddidit dálá skuvlarusttegiid leat čilgejuvvon kapihttalis 61. Tabealla 9 ja 10 čájeha suohkaniid vuođđoskuvlla hálddahusa ja jođiheami guovttegielalašvuođagoluid. Golut čilgejuvvojit dainna go lea guovttegielalaš hálddahus ja lassegolut mat gullet sámi oahppoplána, O 7. Sámegiella, oahpahussii. Dál eai gávdno makkárge doarjjaortnegat mat buhttejit suohkaniidda dáid guovttegielalalašvuođagoluid. Golut leat váldon mielde čoahkketabeallas 11:i 6151. Muhtun válljejuvvon golut Finnut Consult:a árvvoštallamis sámegiel ja sámegillii oahpahusa doarjagis, leat muhtin suohkaniid vuođđoskuvlla hálddahusja doaibmagolut čájehuvvon. Eará doarjjaortnegat eai govčča dáid. Dat guoská eambbo oahpponeavvuid oastimiidda, eanet máŋgemiidda, eanet klássaide-/joavkolanjaide ja skuvlahovdengotti eanet hálddašeapmái, oktan jorgalemiin/dulkomiin. Golut čájehuvvojit tabealla :s. Bajilgovva čájeha ahte sámegillii ja sámegiela oahpahusa lassegolut leat stuorrát juohke suohkanis. Muhtin sámegillii ja sámegiela oahpahusa golut earret oahpaheaddjebálkkát. Tabealla lea vižžon Finnut Consult raporttas, siidu 17:s. Eambbo oahpponeavvuid oastimat. Eambbo máŋgen Eanet klássalanjat/. Joavkolanjat. Eanet hálddašeapmi skuvlla hovdengoddái (dulkon/jorgaleapmi). Porsáŋggu loguin leat buot klássaid submi biddjon oktii. Poastta 3) goluid mat gullet dasa ahte dárbbaša eanet klássalanjaid/joavkkolanjaid lea suohkanii veadjemeahttun duođaštit dán ládje. Evttohuvvo meroštallat gaskamearálaš areállassáneami, ja dasto geavahit juohke njealjahasmehtara goluid rehkenastimis. Eanet hálddahusgoluid meroštallan lea dahkkon dálá spesiáloahpahusa njuolggadusaid vuođul, muhto suohkana mielas dat ii govvit mot duohta golut leat lassánan 17 Porsáŋgu suohkan lea maŋŋil meroštallan eanet klássa-/joavkolanjaid goluid leat 430 000 ruvnno 1. Goluid dáfus go dárbbaša eanet klássa-/joavkolanjaid almmuha Unjárgga gielda ahte sis leat invsterenja doaibmagolut 2 klássalatnjii ja 4 joavkolatnji 1 Guovdageaidnu lea dahkan dás čuovvovaš meroštallamiid: 1). Oastit eambbo oahpponeavvuid meroštallan 25% supmis oahpponeavvuide, oahppogirjjiide, skuvlagirjerádjosii, dihtorii jnv guovtti gillii 2). Eambbo máŋgen meroštallan 25% bálvalusšiehtadusas máŋgemii 3). Eanet klássalanjat/joavkolanjat meroštallan 15%. Guovdageainnu mánáidja nuoraidskuvlla ollislaš doaibmagoluin 4) Eanet hálddašeapmi meroštallojuvvon sullii 25%:ii buot skuvllain 20. Skuvlahovdengotti eanet hálddašeami goluid dáfus meroštallá. Kárášjohka dan leat 20% Meroštallan maid skuvla- jabajásšaddanhoavda dagai 1:s čájeha ahte skuvlla lágidemiid dulkomat ja čálalaš gulahallan gaskal skuvlla/ruovttu mávssii 213600 ruvnno 21. Logut leat obbalaččat buot Deanu skuvllaide 22 ájluovtta skuvla lea skuvla mas leat máŋga klássaceahki seamma klássas mii dagaha ahte dárbbaša eanet areálaid Dál gávdnojit viiddidanplánat mat gokčet dárbbu. Dál hálddašuvvet 2 skuvlla ájluovttas:. Okta dárogielja okta sámegielat skuvla 31 6152. Eará guovttegielalašvuođagolut. Suohkaniin leat maiddái eará guovttegielalašvuođagolut vuođđoskuvllas go dat njeallje gollošlája mat čájehuvvojedje tabealla :s. Dát golut ovdanbuktojuvvojit ja čilgejuvvojit lagabut tabealla 10:s. Tabealla 10 Vuođđoskuvlla eará guovttegielalašvuođagolut. Obbalaš supmit leat sirdojuvvon tabealla 11:ái Guovdageaidnu Kárášjohka. Deatnu Porsáŋgu Unjárga Gáivuotna. Skuvlahálddahus -Guovdageainnu suohkana guovttegielalaš skuvlahálddahusa golut leat dán oktavuođas biddjon váldohálddahusa vuollái (tabealla ) -Kárášjoga gieldda skuvlahálddašeami golut leat 505 000 ruvnno áššemeannudit guovtti gillii váldolávdegottiide/suohkanstivrii ja čállit reivviid guovtti gillii, almmuhusat ja ođasmahttit/ortnegisdoallat. EDB-vuogádagaid -Deanu gieldda golut leat 150 000 ruvnno skuvlahovdengotti eanet hálddašeapmái -Porsáŋggu suohkanis golut leat 105 000 ruvnno ea.ea. guovtti gillii almmuhusaide, eanet plánenbargui ja hálddašeapmái -Unjárgga gielddas leat golut 76 000 ruvnno skuvlahovdengotti eanet hálddašeapmái oktan jorgalemiin/dulkomiin --Gáivuona suohkanis leat golut 50 000 ruvnno skuvlahovdengotti eanet hálddašeapmái oktan jorgalemiin/dulkomiin Doaibmagolut -Guovdageainnu suohkanis leat skuvlasuorggi doaibmagolut 376 000 ruvnno -Kárášjoga gielddas leat 115 000 ruvnno doaibmagolut oastit báikkálašheivehuvvon oahppoávdnasiid, ráhkadit oahppoávdnasiid, gealboovdánandoaimmat ja ráhkadit ja ovdánahttit spesiáloahpahusa oahpponeavvuid. Suohkanis leat maid lassin 104 000 ruvnno doaibmagolut fierpmádatovttasbargui, guovttegielatbagadallamii ja dárogielat bargiid sámegiel oahpahussii -Deanu gielda geavaha ollu resurssaid ovdánahttit oahpponeavvuid jv 2001:s oaččui dattetge suohkan gokčojuvvot dáid goluid erenoamáš doarjjaortnegiid bokte -Porsáŋggu suohkanis leat doaibmagolut 65 000 ruvnno oahpponeavvoovdáneapmái, doarjjaávdnasiidda ja spesiáloahpahussii Suohkanis leat lassin 10 000 ruvnno doaibmagolut oahpaheddjiid fierpmádatčoahkkimiidda, sámegielat/suomagielat oahpaheddjiid mátkegoluide geat johtet máŋga skuvlla gaskkas ja lassegolut skuvlaastoáiggeortnegii -Gáivuona suohkanis leat skuvlasuorggi doaibmagolut 50 000 ruvnno 616. Erohus gaskal obbalaš guovttegielalašvuođagoluid ja 2001 doarjaga suohkaniid dárbu eanet-/unnit ruhtii. Tabealla 11:ái lea obbalaštabealla mii čájeha iešguđet suohkaniid guovttegielalašvuođaruđaid eanetdahje unnitdárbbu maŋŋel go 2001 doarjja lea gessojuvvon eret obbalaš goluin. Doarjjasupmiid oaidná tabealla 5:s, ruhtaráiddus 4, 5 ja 6. Tabealla 11:ái čájeha suohkaniid suohkanhálddahusa hálddašeami guovttegiellašvuođagoluid (tabealla :s) ja skuvlasuorggi hálddašeapmái ja doibmii (tabealla :s ja 10:s) 32. Tabealla 11. Obbalaš bajilgovva suohkaniid guovttegielalašvuođagoluin (earret oahpaheddjiidbálkkát) mas 2001doarjja lea gessojuvvon eret. Doarjja = Guovttegielalašvuođadoarjja, árvvoštallandoarjja mii juolluduvvo guovttegielalašvuođa lassegoluid vuođul ja Sámedikki doarjja Porsáŋggu ja Gáivuona giellaguovddážiidda 2001:s, vrd tabealla 5, ruhtaráidduid 4, 5 ja 6. Suohkaniid golut sámegieloahpahusa oahpaheaddjebálkkáide, oahpahusvirgelobiid oahppovuođuštusaide ja kvalitehtaovdáneapmái (lassija joatkkaoahpahus) eai leat váldon mielde tabellii Guovdageaidnu. Karášjohka. Deatnu Porsáŋgu Unjárga Gáivuotna Suohkanhálddahus tabealla Tabealla 11:ái čájeha ahte suohkaniin 2001:s ledje stuora golut suohkanhálddahusas ja eanet hálddašeapmái ja doaibmii vuođđoskuvllas mii ii buhttejuvvon čuovvovaš govva govvida suohkaniid guovttegielalašvuođagoluid go tabealla 11:ái buohtastahttojuvvo dainna man ollu olbmot suohkaniin orrot, ja tabealla 6 ja 7 čájeha man stuora oassi álbmogis ja suohkanbargiin geain lea sámegiel máhttu Guovdageainnu ja Kárášjoga suohkaniin leat stuorámus suohkanlaš guovttegielalašvuođa bálvalusdoaimmaid golut álbmogii. Goappeš suohkaniin leat birrasiid 3000 olbmo. Tabealla 6 ja 7 mielde leat Guovdageainnus ja Kárášjogas oalle ollu sámegielat olbmot (badjel 0 %) ja oalle ollu suohkanbargit geat máhttet sámegiela njálmmálaččat (badjel 0 %), ja suohkanbargit geat máhttet sámegiela čálalaččat lea mihá unnit Guovdageainnus 40,% ja Kárášjogas nu unnán go 17%. Deanu gielddas leat alla guovttegielalašvuođa golut. Deanus leat seamma ollu ássit go Guovdageainnu ja Kárášjoga suohkaniin, muhto unnit oassi olbmuin (sullii 50%) leat sámegielagat. Suohkanbargiin lea maiddái unnit oassi geat máhttet sámegiela njálmmálaččat (sullii 4%) ja sámegiela čálalaččat (sullii 1%) Nuppe dáfus deattuha suohkan ahte álbmoga čohkkehusa geažil, go leat sullii beali sámegielagat ja dárogielagat, máŋgga surggiin leat unnimusat seamma stuora golut go suohkaniin main lea eambbo ovttalágan álbmot. Muhtin surggiin sáhttet golut maiddái leat stuorábut go omd viidábut dulkondoaimmat skuvlla siskkáldas čoahkkimiin, vánhenčoahkkimiin, dárbu guovtti searvegotteráđđái, jv. Unjárgga suohkanis leat vuollelaš 1000 ássi Guovttegielalašvuođa golut leat oalle vuollin. Unjárgga suohkanis leat sullii 75% olbmuin sámegielagat. Sullii 40% suohkanbargiin máhttet sámegiela njálmmálaččat, ja sullii 14% máhttet sámegiela čálalaččat. Dát lea veaháš vuollelis go omd. Deanu gielddas Porsáŋggu suohkan lea stuorámus suohkan 4400 olbmuiguin mas sullii 35% leat sámegielagat. Suohkanis lea vuolimus oassi suohkanbargiin geat máhttet sámegiela njálmmálaččat (sullii 21%) ja sámegiela čálalaččat (sullii %). Suohkana guovttegielalašvuođa golut leat mihá vuolleleappos go golbma ovddit suohkaniin. Gáivuona suohkanis leat 2300 ássi mas sullii 46% leat sámegielagat. Suohkanbargiin máhttet sullii 26% sámegiela njálmmálaččat, ja 7% sámegiela čálalaččat Gáivuona suohkan lea oalle seammalágan go Porsáŋggu suohkan dan dáfus man ollu sámegielat ássit ja suohkanbargit leat. Erohus dán guovtti suohkana gaskkas lea dattetge ahte Porsáŋggus leat meastta beali eanet ássit Gáivuonas fas leat eanet sámegielat olbmot ja veaháš eanet suohkanbargit geat máhttet sámegiela njálmmálaččat 617 Sámediggi rievdada doarjjasupmi 2002:s. Sámedikki guovttegielalašvuođa doarjaga juohkin 2002:s, oktan ovdalaš árvvoštallanruđaiguin mat sirdojuvvojedje Sámediggái 2001 rájes, leat veaháš earáládje iešguđet 33 suohkaniidda 2001 juohkima hárrái 2002 rievdaduvvon juohkima mielde, šaddá erohus gaskal suohkaniid goluid ja doarjaga leat ná: Guovdageaidnu Kárášjohka. Deatnu Porsáŋgu Unjárga. Gáivuotna Submi guovttegielalašvuođagolut Doarjjasupmiin lea 400 000 ruvnno Porsáŋggu, Gáivuona ja Unjárgga suohkaniid giellaguovddážiidda váldon mielde. Doarjja Unjárgga giellaguovddážii lea ođđa 2002 rájes. Bajilgovva čájeha ahte earru gaskal suohkaniid goluid ja doarjaga maid ožžot šaddá veaháš unnit 2002:s go 2001:s Sivvan dasa lea ahte doarjja lea veaháš lassánan 2001 rájes 2002:ii (geahča tabealla 541). Suohkaniid golut eai leat dattetge haddemuddejuvvon. Bajábealde bajilgova loguid ii sáhte njuolgut buohtastahttit tabealla 11 loguiguin. Vaikko buot suohkanat 2002:s leat ožžon eambbo guovttegielašvuođa ruđaid, de dat ii leat doarvái gokčat suohkaniid goluid, earret Unjárgii. Unjárgga lassáneamis lea 40 000 ruvnno várrejuvvon ođđaásahuvvon giellaguovddážii 2002 rájes Bajilgovas oaidná ahte suohkan oažžu gokčojuvvot dálá guovttegielalašvuođagoluid, maiddái maŋŋel go giellaguovddáža golut doaibmagohtet 2002:s 61. Oahpaheaddjebálká sámegiela ja sámegillii oahpahussii árvvoštallan. Suohkanat ožžot doarjaga oahpaheaddjebálkái dan vuođul man ollu diibmoresurssat leat juolluduvvon oahpahussii, vrd kapihttal 52. Doarjja sámegiel oahpahussii. Doarjjaortnega lea árvvoštallan Finnut Consult. Oahpahus- ja dutkandepartemeantta ovddas 2001:s. Doarjjaortnega dáfus lea konklušuvdna ná árvvoštallanraporttas:. Sámegiela 1 gielas leat stuorámus hástalusat. O7:s. Sámegiella fága- jadiibmojuohkinplána mielde lea oalle álki juohkit diimmuid sámegiela 2 gillii ja sámegillii ja sámi kultuvrii, de dulkojit suohkanat vuosttašgiela oahpahusa diimmuid juohkima iešguđetládje. Galgá go suohkan meroštallat diimmuid sámegiela 1 giela fágii vai sámegiela oahpahusgillii? . Muhtin suohkaniid mielas ii govčča dálá doarjjaortnet dárbbu fállat buot ohppiide geain lea sámegiella 1 giellan buot oahpahusa sámegillii, vrd fálaldaga mii addojuvvo dárogielat ohppiide. Leat stuora variašuvnnat suohkaniid dárbbuin ja hástalusain, ja govva lea máŋggageardán Ovdamearkka dihte čujuhuvvo muhtin oktavuođaide mas lea sámi skuvla mas leat soames dárogiel oahppit, mas oahpahusa heivehit dárogillii maiddái dagaha lassegoluid. Doarjaga sturrodat:. Doarjja lei gitta 2001 rádjái 23 ruvnno diibmui, ja lea lassánan leat 246,50 jagi 2002 rájes Máksomearri ii leat rievdaduvvon 13/4 rájes. Ruovttoluotta dieđut suohkaniin leat čielgasat. Nu guhká go ruhtasubmi ii govčča duohta bálkágoluid, de lea beare vuollin. Dálá diibmomáksomearri ii vuhtiiváldde haddegoargŋuma ja bálkálassáneami mii lea leamaš 13/4 rájes. Dál lea muhtin oahpaheddjiin diibmobálká gaskal 300 ja 400 ruvnno. Dáid dieđuid vuođul, berrešii suohkaniid rehkenastima mielde, lasihuvvot submi gaskal 350 400 ruvdnui. Bargojoavku ii leat guorahallan oahpaheaddjebálkká goluid ja iige leat váldán dakkár goluid mielde tabellii , , 10 ja 11:ái mat čájehit suohkaniid guovttegielalašvuođa goluid 611. Oahpahusvirgelobiid ja oaččuheami golut. Lassin oahpaheaddjebálkái, leat muhtin suohkaniin lassegolut stipenddaide oažžut oahpaheddjiid ja sámegiel gelbbolašvuođat bagadalliid erenoamáš virggiide, ja oažžut sámegiel gelbbolašvuođabajideami oahpaheddjiid gaskkas. Kárášjoga gielda lea almmuhan ahte suohkanis leat golut 776 000 ruvnno oaččuhanstipeanddaide ja oahpaheddjiid sámegiela lassija joatkkaoahpahussii. Deanu suohkanis leat golut 110 000 ruvnno oahpaheddjiid oahppovirgelobiide ja Porsáŋggu suohkan almmuha ahte suohkanis leat golut 100 000 ruvnno oahpaheddjiid sámegiel ja suoma 34 gieloahpahusa, kurssaid/gelbbolašvuođabajideami virgelobiide. Lassija joatkkaoahpahusa doarjaga mainna nanne vuođđoskuvlla sámegiela gelbbolašvuođa hálddaša fylkka Oahpahusdirektevra, gii jahkásaččat juolluda suohkaniidda oahppovuođuštusaid (ráddjejuvvon) mainna oažžu oahppovirgelobi vuođđobálkkáin Skuvlajagis 2000/2001 lei juohkin ½ vuođuštus Unjárgga, Kárášjoga gildii ja Guovdageainnu suohkanii, 1 vuođuštus Porsáŋggu suohkanii, 2 vuođuštusa. Deanu gildii ja 3 vuođuštusa Gáivuona suohkanii Oahppovirgelohpi bálkkáin addojuvvo oahpaheddjiide geat váldet joatkkaoahpu sámegielfágas. Oahppovuođuštusat ja -virgelobit leat namuhuvvon Finnut Consult raporttas, kapihttal 44:s. Dákkár konklušuvdna lea oahppovuođuštusaid ortnega birra: Oahppovuođuštusat:. Suohkanat leat positiivvat ortnegii. Berrešii dattetge, sin mielas, leamaš addon 100 proseantta ruovttoluottamáksin bálkkáin, ja iige dušše vuođđobálkkás. Suohkaniid ekonomalaš dilálašvuohta sáhttá dagahit ahte dát mállet doaimmat eai vuoruhuvvo Dasa lassin juohká. Stáhta oahpahuskantuvra Tromssas ja Finnmárkkus jahkásaččat ruđaid kvalitehtaovdáneapmái/gelbbolašvuođabajideap mái. Lea suohkaniid duohken ahte vuoruhit go sámegiela dahje eará fágaid gelbbolašvuođabajidandoaimmaid. Doarjaga sturrodat lei 140 000 ruvnnos 24 000 ruvdnui iešguđet suohkaniidda jagis 2001/2002. Bargojoavku ii leat guorahallan oahppovirgelobiid, oaččuheami ja lassija joatkkaoahpahusa goluid, iige leat váldán dakkár goluid fárrui tabeallii , , 10 ja 11:ái mat čájehit suohkaniid guovttegielalašvuođa goluid 61. Ođđa ja dálá skuvlarusttegiid buoridangolut. Bargojoavku ii leat guorahallan suohkaniid investerendárbbuid ja iige leat váldán dakkár goluid mielde tabeallii , , 10 ja 11:ái mat čájehit suohkaniid guovttegielalašvuođa goluid, muhto áigu aŋkke čalmmustahttit dán čuolbmačilgehusa. Suohkanat mat leat geatnegahtton addit oahpahusa sámi oahppoplána vuođul, O7 Sámegiella, dárbbašit stuorát areálaid oahpahussii vai sáhttet deavdit oahppoplána áigumušaid. Dál dat guoská sámegiela hálddašanguovllu suohkaniidda. Sámi oahppoplánaid mielde gávdnojit máŋga vejolaš sámegieloahpahusa dási:. Samegiella 1 giellan, sámegiella 2 giellan ja sámegiella ja sámi kultuvra. Dát gáibida dávjjit klássa- jajoavkojuohkimiid, mii lea hui areálgáibideaddji Duodjefága, mii sámi oahppoplána oahpahusas lea boahtán dáiddaja duojárfága sadjái, lea maiddái erenoamáš areálgáibideaddji go dárbbašuvvojit rájut ja galmmidanlanjat vai sáhttá vurket ávdnasiid, bádjelanjat mat duhtadit gáibádusaid ahte lea ráinnas áimmu ja njuoskalanjat gos sáhttá gieđahallat ávdnasiid maid geavaha fágas Investerendárbbuid ovdamearkan namuhuvvo. Deanu gielda mii oaččui 3,5 miljovnna ovttagearddejuolludeami árvvoštallanruđain jagis 2001 prošekteret ja huksegoahtit ođđa sámeskuvlla. Skuvlla golut leat meroštallojuvvon leat unnimusat sullii 23 miljovnna ruvnno. Suohkan lea deattuhan ahte sierra sámeskuvla lea mearrideaddjin vai sihkkarastá sámegiela boahttáiggi suohkanis, ja ahte skuvlavisti njuolgut lea lassegollu danin go dárogielat ohppiid livčče ovddemusat sáhttán bidjat dálá dárogielat klássaide, ja ahte dát investerendárbu boahtá lassin suohkana eará skuvllaid dábálaš investerendárbbuide. Suohkan lea maiddái čujuhan dasa ahte eará sámeskuvllat eará riikaosiin leat ožžon stáhtalaš ruhtadeami cegget sámeskuvllaid. Eará áigeguovdilis ovdamearkan lea. Divttasvuona suohkan mas lea sihke sámi oahppoplána, O7. Sámegiella, ja nášuvnnalaš oahppoplána mielde oahpahus ájluovtta skuvllas. Suohkan lea máŋgii dovddahan ahte dárbbaša investerendoarjaga viiddidit skuvlla areálaid vai sáhttá deavdit sámi oahppoplána ulbmila ja gáibádusaid. Suohkan lea meroštallan huksema/huksenrievdadusa máksit gaskal 5,5 6,4 miljovnna ruvnno 2002 stáhtabušeahtas lea biddjon sisa ođđa stáhtalaš doarjjaortnet ođđavisttiide, ja ođasmahttit ja divodit dálá skuvlarusttegiid. Ortnet ásahuvvui 112002:s ja. Viessobáŋku hálddašan dan. Mihttomearri ortnegiin lea sihkkarastit buot vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla ohppiide 35 buori bargobirrasa ja buriid bargoeavttuid. Doarjjaortnet galgá dagahit ahte suohkansuorgi sáhttá váldit loana jagi áigodaga badjel, mas stáhta gokčá reantogoluid. Reantobuhtadusa vuođđun lea ahte lea mávssetkeahttá 5 jahkái ja juohke loana ollislaš máksináigi lea 20 jagi. Ruhtadanortnega láhkaásahusat leat sáddejuvvon gulaskuddamii ja gulaskuddanáigemearri lea miessemánu 23b dán jagi. Ortnegii leat ráhkaduvvon njuolggadusat, vrd Oahpahus- ja dutkandepartemeantta johtučállosa F-4-01 beaiváduvvon 131201 6110 Suohkaniid golut mánáidgárddiide. Bargojoavku lea válljen čájehit man stuorrát suohkaniid mánáidgárddiid doaimma guovttegielalašvuođagolut leat nugo suohkanat ieža leat almmuhan goluideaset. Suohkana golut mánáidgárddiide dattetge eai leat guorahallojuvvon vuđolaččat, eaige leat váldon mielde tabellii , , 10 ja 11 mat čájehit suohkaniid guovttegielalašvuođa goluid. Tabealla 12:ái čájeha suohkaniid guovttegielalašvuođagoluid mas lea gesson eret Sámedikki doarjja sámi mánáidgárddiide. Lagabut čilgehus sámi mánáidgárddiid doarjagis lea addon kapihttal 5:s. Iešguđet suohkana 2001 doarjjasupmit čájehuvvojit tabealla 5:s, ruhtaráiddus 1. Tabealla 12. Suohkaniid golut sámi mánáidgárdefálaldahkii mas Sámedikki 2001 doarjja lea gesson eret Guovdageaidnu. Kárášjohka. Deatnu Porsáŋgu Unjárga Gáivuotna. Golut 1 650 000 1 703 300 15 000 1 370 000 270 000 1 050 000 Doarjja 1 010 000 70 000 540 000 1 370 000 270 000 57 000. Erohus 640 000 733 000 375 000 0 0 472 000. Guovdageainnu suohkanis leat 5 mánáidgárddi. Suohkana mánáidgárddiin lea sadji 110 mánnái, ja buohkain lea sámegielat fálaldat. Mánáidgárddiin leat virgáibiddjon dárogielat bargit geat vuhtiiváldet dárogielat mánáid norgga giellamodeallaid dárbbuid. Suohkan dieđiha ahte guovttegielalašvuođa golut leat bálkágolut 1,5 miljovnna ruvnno ja 150 000 ruvnno oastit gálvvuid ja bálvalusaid (25%). Suohkan almmuha ahte doarjja sámi mánáidgárddiide, oktan priváhta mánáidgárddiide, lei 1,010 miljovnna ruvnno. Erohus gaskal guovttegielalašvuođa goluid ja doarjaga lei 640 000 ruvnno Kárášjoga gielddas ledje mánáidgárddiid guovttegielalašvuođagolut 1,703 miljovnna ruvnno. Golut leat meroštallojuvvon leat 25% doaibmabušeahtas. Doarjja sámi mánáidgárddiide lei 70 000 ruvnno 2001:s. Erohus gaskal guovttegielalašvuođa goluid ja doarjaga lei 733 000 ruvnno. Suohkanis leat 5 mánáidgárddi main leat 12 mánáidgárdesaji, mas 1:ái saji leat mánáid váste geain lea dárogiella váldogiellan. Buot mánáidgárddit leat sámi mánáidgárddit. Leat oktiibuot 44 bargi mánáidgárddiin main 3:s eai máhte sámegiela Guovttegielalašvuođaplána atnuiváldimis lea mánáidgárddiin guhkesáigge gielalaš ulbmil mii fátmmasta giellamovttiidahttima sosiáliserema ja dihtomielalaš gielalaš váikkuheami bokte mánáidgárddis. Nanu identitehtalaš, kultuvrralaš, doabalašja máhtolašvuođa ovdáneapmi leat dehálaš oasit nanu doaibmi guovttegielalaš ovdáneamis, ja dat boahtá leat vuođđun viidáset giellaovdáneapmái skuvllas ja ollesolbmo agis. Guhkesáiggi mihttomearri lea joksat doaibmi guovttegielalašvuođa mánáidgárddiin. Deanu gielddas leat 3 sámegielat mánáidgárddi oktiibuot 45 mánáin (34 proseantta buot mánáidgárdemánáin). Golmma dárogielat mánáidgárddiin lea 24 mánás árjjat heivehuvvon sámegielfálaldat sierra sámegielat bargiiguin. Maiddái eará mánáin lea sámegiel fálaldat, muhto ii nu viidát. Suohkanis lea okta priváhta mánáidgárdi. Deatnu lea váldán fárrui 50% suohkana doaibmadoarjagis mii addojuvvo priváhta sámegielat mánáidgárddiide. Sámedikki doarjja suohkana ja priváhta sámi mánáidgárddiide lei 740 000 ruvnno 2001:s, mas 540 000 ruvnno lei suohkana mánáidgárddiide. Erohus gaskal guovttegielalašvuođa goluid ja doarjaga lei 375 000 ruvnno Porsáŋggu suohkan dieđiha ahte buot suohkana mánáidgárddiin lea sámegiel ja sámi kultuvrralaš fálaldat. Sámedikki doarjja govččai guovttegielalašvuođagoluid mat ledje 2001:s gokčat sámi giellabargiid bálkkáid, mátkkiid 36 sámi birrasiidda, sámi oahppneavvuid, hábmenávdnasiid, girjjálašvuođa ja mánáidgárddiid sámi giellabargiid fierpmádatčoahkkimiid govččai. Sámedikki doarjja Unjárgga gielddas lea okta mánáidgárdi. Mánáidgárddi 13 fásta bargiin leat :s sámegielagat. Mánáidgárdi addá mánáidgárdejagi 2001/2002 fálaldaga 4 mánnái. Dáin mánáin lea 10 mánás čielga sámegielat fálaldat. Sámedikki doarjja gokčá fálaldaga. Gáivuona suohkanis leat 4,2 virggi mat njuolgut gullet sámevuhtii suohkana 4 mánáidgárddis Gaskamearálašbálkká vuođul mii lea 250 000 ruvnno šaddet jahkásaš golut 1,050 miljovnna ruvnno. Ovtta mánáidgárddis lea okta sámi ossodat mas geahččalit ossodaga oažžut doaibmat eatnigiellabáikin. Eará mánáidgárddis lea okta mánnajoavku mas lea viiddiduvvon sámegiel fálaldat. Suohkan geahččala dál čatnat ođđa virgáibiddjon skuvllaid ja mánáidgárddiid sámegiela bagadalli daid mánáidgárddiid vuostá gos bargiin ii leat doarvái sámegiel gelbbolašvuohta dan ektui go mii ohcaluvvo 62. Suohkanat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde Golut mat suohkaniin sámegiela hálddašanguovllu olggobealde leat guovttegielalašvuhtii, gullet ovddemusat vuođđoskuvllasuorgái Sámediggi oaivvilda ahte ohppiin hálddašanguovllu olggobealde lea váttisvuohta oažžut sámegieloahpahusa, sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas. Dálá dilli lea nu ahte muhtin oahppit geain lea sámegiella vuosttašgiellan vuođđoskuvlladásis válljejit sámegiela B/C-giellan joatkkadásis. Dan vuođul lea sámediggi álggahan guorahallanbarggu 2000 čavčča mas áigumuš lea geahččat vuođđoja joatkkaskuvlla ohppiid oahppofálaldaga geain lea sámegiel ja sámegillii oahpahus, ja geat orrot sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. Guorahallanbargu lea vuođđuduvvon eará guorahallamiid, diehtogálduid, dutkamiid jnv ala. Guorahallanbargu lea dál loahpahuvvon ja raporta lea sáddejuvvon gulaskuddamii. Dat meannuduvvo Sámedikki dievasčoahkkimis 2002 čavčča. Lávdegoddi mii lea bargan raporttain lea árvvoštallan ja buktá evttohusaid sámegiel oahpahussii sámegiel hálddašanguovllu olggobealde. Máŋga suohkanis sámegiela hálddašanguovllu olggobealde lea oalle stuora sámi álbmot oassi Divttasvuona suohkan lea válljejuvvon ovdamearkan suohkanii hálddašanguovllu olggobealde mas leat guovttegielalašvuođa lassegolut 621. Divttasvuona suohkan. Divttasvuona suohkanis leat 2300 ássi. Sámi giellaráđi giellaiskkadeami mielde leat 1 proseantta sámegielagat. Divttasvuotna lea julevsami giela ja kultuvrra váldoguovlu. Oahppit geain lea sámegiella lea jámmat lassánan maŋemus jagiid. Skuvlajagis 2000/ 2001:s lei 61 suohkana 25 ohppiin (20,7 %) oahpahus muhtin sámegiel giellamolssaeavttuid vuođul. Divttasvuona suohkanis leat guokte skuvlla mat oahpahit sámegiela vuosttašgiellan ájluovtta skuvllas ledje 25 oahppi ja. Moskki skuvllas 3 oahppi geain lei julevsámegiella vuosttašgiellan. Dasa lassin lea sámegiel 2 giella ja sámi giella- jakultur oahpahus ájluovtta skuvllas,. Moskki skuvllas ja Gásluovtta skuvllas ájluovtta skuvla ja. Moski skuvla leat dasa lassin váldán atnui sámi oahppoplána, O7, sámegiela oahpahusa vuođđun 6211 ájluovtta skuvla. Sullii 35 proseantta skuvlla 113 ohppiin lea dál sámegillii dahje sámegiel oahpahus. Skuvla ii oaččo gokčojuvvot iežas duohta sámegiel diimmuid dárbbu. Dat dagaha ahte ferte geavahit dábálaš rámma vai oahppit ožžot doarvái buori fálaldaga. Skuvla vuoruha addit fálaldaga ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan, nu ahte leat ekonomalaš resurssat mat mearridit addojuvvo go fálaldat eará dásiin. Divttasvuona suohkan lea bidjan ovdan loguid mat čájehit maid sámegiela oahpahusa doarjja ii govčča Dás lea sáhka klássajođiheaddji, sadjásačča, ráđđeaddi, gulahallanoahpaheaddji, ohppiidráđi ja PO-diimmuid (pedagogalaš ovdáneapmi) birra, oktiibuot 376 jahkediimmu. Nugo hálddašanguovllu suohkanat maid ovdanbidjet, oaivvilda. Divttasvuona suohkan ahte doarjjaortnet ii govčča skuvlla hálddašangoluid. Suohkan oaivvilda ahte sámegiel oahpahusa hálddašeapmái dárbbaša 35-40 proseantta resurssa. Geahččalanja ovdánanbarggoresursa meroštallojuvvo leat 10 diimmu jahkásaččat Moskki skuvla oahpponeavvut, klássajođiheaddjiresursa, ovdánahttinbargu ja hálddašeapmi 100 000 ájluovtta skuvla (geahča bajábealde) 25 000. Submi 33 000 6212. Giellabarggu hástalusat Divttasvuona suohkana vuođđoskuvllas. Julevsámegiela fágagirjerájus: Leat almmuhuvvon váidalahtti unnán julevsámi girjjit ja oahpponeavvut Lea dehálaš ahte skuvllas leat buot mat dál gávnojit. Oahpaheddjiide, geat oahpahit sámegiela ja sámegillii, lea dehálaš gávdnat heivvolaš čáppagirjjálašvuođa mat sáhttet leat veahkkin, geavahit ohcangirjjiid ja gávdnat lassečáppágirjjálašvuođa ohppiide. Danin lea dárbu oastit sisa buot julevsámi lohkamušaid ja sátnegirjjiid ja visot heivvolaš davvisámi girjjálašvuođa, ja ásahit sierra girjerádjosa oahpaheddjiide mii lea heivehuvvon O7. Sámegiela oahpahusa mielde. Suohkan meroštallá dan máksit oktiibuot 270 000 ruvnno, juoguin ájluokta skuvla (150 000 ruvnno),. Moski skuvla (100 000 ruvnno) ja Gásluokta skuvla (20 000 ruvnno). Dasa lassin meroštallojuvvo ahte 5-jagáš áigodaga liige oahpponeavvuid golut bohtet leat 10 000 ruvnno jahkásaččat. Lassáneapmi ohppiin geat váldet sámegiela ja O7. Sámegiela heiveheapmi ájluovtta skuvllas, dahká ahte skuvla dárbbaša eanet oahpahuslanjaid, vrd kap 61. Skuvlavisttit 3 7 FYLKKAGIELDA. JA GUOVTTEGIELALAšVUOHTA. Sámelága giellanjuolggadusat fátmmastit maiddái. Tromssa ja Finnmárkku fylkkagielddaid mat bálvalit sámegielat hálddašanguovllu Bajásčuvgehusat ja skovit mat leat osiide dahje olles hálddašanguovllu álbmoga váste, galget gávdnot sihke sámegillii ja dárogillii (§ 3-2). Sus gii čálalaččat ovddida jearaldaga fylkkagildii, lea vuoigatvuohta oažžut vástádusa čálalaččat sámegillii (§ 3-3) álbmogis lea vuoigatvuohta oažžut bálvaleami sámegillii fylkkagielddalaš dearvvašvuođa- ja sosiálásahusain (§ 3-5). Bargiin lea vuoigatvuohta oažžut virgelobi bálkkáin háhkat sámegiel gelbbolašvuođa go fylkkagielda dárbbaša dakkár gelbbolašvuođa (§ 3-7). Oahpahuslága § 6-3, 1 lađas dárkkuha sámi joatkkaoahpahusa vuoigatvuođa. Leat ollu eanet oahppit geat válljejit sámegiela joatkkaskuvllas (geahča kapihttal 53). Orru čájeheame ahte dát ovdáneapmi ain joatká boahttevaš jagiid. Oahpahus- ja dutkandepartementa addá doarjaga mii lea 25 ruvnno diibmui sámegiela ja suomagiela 2 giela oahpahussii. Doarjja lea 67 jahkediimmu juohke oahppi nammii vuosttaš 20 ohppiin/oahpahalliin ja 33 diimmu jahkái ohppiidlogus mii lea badjel 20 (vrd Girko-, oahpahusja dutkandepartemeantta johtučállosa F-1/00 ja F-1/01). Dearvvašvuođa- ja sosiálsuorggi dáfus lea fylkkagielda maŋŋel buohcceviesso-ođastusa ožžon bátnedearvvašvuođabálvalusa, bearašsuodjalusa, ja jugešolbmuidfuola ja mánáidsuodjalusa spesiáliserejuvvon osiid ovddasvástádusa. Museasuorgi mii lea hui dehálaš dan dáfus ahte seailluhit, ovdánahttit ja gaskkustit sámi giela ja kultuvrra, ii namuhuvvo dán raporttas 71 Finnmárkku fylkkagielda. Guovddášhálddahusas leat dušše moattis geat máhttet sámegiela njálmmálaččat, muhto ii oktage máhte sámegiela čálalaččat. Dál lea dábálaččat dohkkehuvvon ahte buohkat geat ovddidit jearaldaga sámegillii njálmmálaččat dahje čálalaččat, galget oažžut vástádusa sámegillii čálalaš sámegiela dáfus, geavahuvvojit konsuleanttat jorgalemiide. Fylkkagieldda ásahusain lea govva hui iešguđetládje. Sis Finnmárkku ásahusain lea dilli mihá buoret go mearragáttis čoahkkáigeassun lea riekta dadjat ahte fylkkagielda ii ollásii deavdde sámelága giellanjuolggadusaid Fylkkadiggečoahkkimiin ja eará stuorát lágidemiin lea simultándulkon sámegillii/dárogillii. Guovddášhálddahus lea šilten goappeš gielaide ja girjerádjosis leat sámegielat áviissat, áigečállagat ja fágagirjjálašvuohta. Lágiduvvojedje guokte kurssa 2001:s guovddášhálddahusas sámi giellastruktuvrra birra. Fylkkagielda dovdá sámegielgelbbolašvuođa gilvvu. Sis Finnmárkku suohkaniin. Olbmot geat máhttet sámegiela njálmmálaččat ja čálalaččat válljejit bargat sámi suohkaniiguin ovdalii go omd čáhcesullo guovddášhálddahusas. Dat lea birrasa, identitehta ja gullevašvuođa dihte Fylkkagielddas leat stuora hástalusat dan dáfus ahte oahpahit bargiidis. Jus galgá lihkostuvvat, de ferte nannet informašuvdna- jamovttiidahttinbarggu Obbalaš hástalus. Finnmárkku fylkkagildii lea gávdnat doaimmaid maiguin boahtá ovtta lávkki viidáseappot oažžume duohta ovttadássásašvuođa gielaid gaskkas. Obbalaččat lea fylkkagieldda bálvalusfálaldagat hui lávdajuvvon. Dat dagaha ahte "biđge" fágagelbbolašvuođa ja leat unnán olbmot iešguđet doaimmas geat álgoálggus beroštit sámi dilálašvuođain. Fylkkagieldda doaibmaplánas lea mearkkašanveara ahte bargit geat hupmet sámegiela njálmmálaččat vuoruhuvvojit stipeanddaid ja oahppovirgelobiid dáfus. Sivvan dasa lea ahte dárogielagiidda lea hirbmat bargu oahppat sámegiela. Vásáhusat čájehit heajos bohtosiid. Danin háliida fylkkagielda bidjat árjjaid sidjiide geain juo lea vissis mutto vuođđu ovdalaččas. Ollugiin lea váilevaš sámegielmáhttu ja sii dárbbašit viiddidit iežaset sátneriggodaga ja oahppat čállit giela. Nuppe dáfus lea máŋggakultuvrralaš ipmárdusa kursa, informašuvdna sámi kultuvrra ja servodateallima birra dehálaš olbmuide geain ii leat sámi duogáš. Ovttaiduhttin gáibida vissis mutto gelbbolašvuođa mii dál ii gávdno buot fylkkagieldda doaimma osiin. Vai beassá viidáseappot, de lea dárbbašlaš láhčit doaimmaid mat addet eanet kulturipmárdusa ja čalmmustahttet sámegiela, kultuvrra ja servodateallima. Vaikko muhtin oasi doaimmain ii sáhte defineret doaibman mat njuolgut ovddidit sámegiela, de doaimmain lea mearkkašupmi fylkkagieldda guhkesáigge nannemii ahte deavdit sámelága giellanjuolggadusaid. Finnmárkku fylkkagielda lea várren iežas ruđaid doaimmaide mat galget buoridit bálvalusfálaldaga sámi álbmogii Fylkkagielda geavahii 1-2000:s sullii 1,3 miljovnna ruvnno iežas ruđain sámegiela ja gelbbolašvuođabajideami doaimmaide. Sámediggi lea maiddái juolludan ruđaid gielladoaimmaide 13 rájes gitta dálážii (vrd tabealla 2). Sámedikki doarjja geavahuvvo jorgalemiide, dulkonbálvalusaide, almmuhusaide, šiltemiidda, stipeanddaide, doarjjan kursa ja ovdánanprošeavttaide 711 álggahuvvon doaimmat 2000:s ja 2001:s. Vuolábealde namuhuvvo muhtin oassi dain doaimmain mat leat čađahuvvon: šilten muhtin ásahusain. Sámegiel kursaráiddut ja giellalávgun. Máŋggakultuvrralaš ipmárdusa kursa. Oahppostipeanddat čoahkkindulkomat. Almmuheamit. Informašuvdnačállagiid jorgalit. Sámi girjjálašvuođa oastin 712. Dearvvašvuođasuorgi Finnmárkku fylkkagielddas ledje ovdal dearvvašvuođa-ođastusa ollu badjel čiežalogi dearvvašvuođaásahusa, ja eatnasat dáin ásahusat guoskkahit sámi álbmogii. Prošeakta " Finnmárkku fylkkagieldda sámi ovdánahttinprošeakta" álggahuvvui 1:s. Prošeakta lei golmmajagáš, ja lei Náč 15:6 "Dearvvašvuođa- ja sosiálbálvalusaid plána sámi álbmogii" vuođul. Ulbmil prošeavttain lei ovddemusat láhčit deavdit sámelága giellanjuolggadusaid ja ovttaiduhttit sámi perspektiivva juohke ásahusa beaivválaš doibmii. Prošeavtta vásáhusat čájehit ea.ea. ahte jus fylkkagielda áigu buoridit dili sámegielat bargoveaga dáfus, de fertejit sii árjjaid bidjat iežaset bargiide oahpahusa ja máŋggakultuvrralaš ipmárdusa dáfus. Viidáset leat vásáhusat ahte váldá áiggi buoridit gelbbolašvuođa ja ahte ásahusain lea hirbmat iešguđetlágan mokta 713. Joatkkaoahpahus. Finnmárkkus leat fylkkagielddalaš joatkkaskuvlla mat fállet sámegieloahpahusa njealji dásis:. Sámegiella vuosttašgiellan, sámegiella nubbegiellan ja sámegiella bja c-giellan. Dasa lassin addojuvvo oahpahus maid fidnofágaid iešguđet modulain ja dábálašoahpu buot klássacehkiin Sámegiel oahpahus addojuvvo fidnofágain ja buot klássacehkiin dihto diibmologu vuođul 2000 čavčča fátmmastii sámegiel oahpahus 141 oahppi 2001 čavčča lei ohppiidlohku lassánan 151:i (tabealla 14) Tabealla 14. Oahppit geain lei sámegiella 2001 čavčča Finnmárkkus (joatkkaoahpahus, fylkkagielddalaš skuvllat). Várggát Leavdnja Girkonjárga Hámmárfeasta čáhcesuolu Hváhki áltá. Deatnu Hesseng 1 3 21 1 37 4 4. Finnmárkku fylkkagieldda joatkkaskuvlla oahpahusa goluid ii govčča dálá doarjjaortnet (vrd tabealla 15). Fylkkagieldda iežasgokčan lea jahkásaččat sullii 1,4 miljovnna ruvnno, mii lea stuora gollu stáhta doarjaga ektui. Tabealla 15. Golut ja doarjja Finnmárkku joatkkaoahpahussii 2000 čavčča. Duohta golut 1 435 000 kr Stáhta doarjja 72 41 kr. Finnmárkku fylkkagieldda ovddasvástádus ohppiide eará fylkkain Finnmárkkus leat eanemus oahppit geat ožžot sámegiel oahpahusa Finnmárkku fylkkagielda fállá sámegiel oahpahusa fylkka joatkkaskuvllaid ohppiide, ja geat devdet dakkár ohppiidvuoigatvuođaid lága mielde. Muhtin ohppiin geain lea álbmotregistrerejuvvon adreassa Finnmárkkus, ja geat leat beassan sisa oahpposurggiide eará fylkkain, háliidit sámegiel oahpahusa. Jus okta oahppi oažžu oahpahusa eará fylkkas, de sáhttá skuvlafylka gáibidit ruovttufylkka ruovttoluottamáksit goluid mat leat badjel dan maid skuvlafylka oažžu gokčojuvvot stáhtas sámegiel oahpahussii. Stáhta oahpahuskantuvra meannuda doarjjaohcamiid skuvlaeaiggádiid ohppiidbajilgovaid vuođul. Finnmárkku fylkkagielda oažžu dušše doarjaga ohppiide geat leat váldojuvvon sisa fylkka iežas skuvllaide Stáhtadoarjja ii addojuvvo iežas ohppiide geat ožžot sámegiel oahpahusa eará fylkkain. Jus eará fylkkaid sámegieloahpahusa golut ohppiide geain lea álbmotregistrerejuvvon adreassa Finnmárkkus, leat badjel dan supmi maid sii doarjjaeavttuid mielde sáhttet oažžut, de ferte Finnmárkku fylkkagielda daid gokčat. Doaibmi doarjjaeavttuiguin boahtá sámegiel oahpahusa iešgokčan iežas fylkkas lassánit. Golut bohtet rievddadallat jagis jahkái, dan duohken mot ohppiid lohku ja geavatlaš čovdosat leat. Dát lea dattetge prinsihpalaš gažaldat 714 Doaimmat maid berre álggahit vai deavdá sámelága giellanjuolggadusaid Sámegielat bargiid váili lea dábálaš váttisvuohta fylkkagielddalaš ásahusain. Finnmárkku fylkkagielddas lea sihke politihkalaš ja hálddatlaš dáhttu deavdit sámelága giellanjuolggadusaid. Obbalaš hástalus. Finnmárkku fylkkagildii lea gávdnat doaimmaid maiguin boahtá ovtta lávkki viidáseappot das ahte oažžut duohta ovttadássásašvuođa gielaid gaskkas. Obbalaččat lea fylkkagieldda bálvalusfálaldagat hui lávdojuvvon. Dat dagaha ahte "biđge" fágagelbbolašvuođa ja leat unnán olbmot iešguđet doaimmas geat álgoálggus beroštit sámi dilálašvuođain. Ovttaiduhttin gáibida vissis mutto gelbbolašvuođa mii dál ii gávdno buot osiin fylkkagieldda doaimmas. Vai beassá viidáseappot, de lea dárbbašlaš láhčit doaimmaid mat addet eanet kulturipmárdusa ja čalmmustahttet sámegiela ja kultuvrra ea.ea. šiltemiiguin, čiŋahemiiguin jnv. Vaikko ii ovttage dáin doaimmain sáhte defineret doaibman mat njuolgut ovddidit sámegiela, de doaimmain lea mearkkašupmi fylkkagieldda guhkesáigge nannemii mas lea áigumuš deavdit sámelága giellanjuolggadusaid. Lea sáhka čalmmustahttimis ja dábálašdahkamis Fylkkalávdegoddi mearridii 2001 čavčča ođđa "Finnmárkku fylkkagieldda sámegielgelbbolašvuođa ovdánahttima doaibmaplána 2001-2002". Plána lea hui jáhkehahtti dan dáfus maid lea vejolaš nagodit dahkat. Mihttomearri ja ulbmil lea daddjon ná:. Mihttomearri: Finnmárkku fylkkagielda galgá buorebut nagodit deavdit sámelága giellanjuolggadusaid, ja bargiin bajidit máhtu sámi servodaga birra Ulbmil: Sihkkarastit ahte sámi álbmot beassá geavahit sámegiela njálmmálaččat ja čálalaččat ovddidit jearaldagaid. Finnmárkku fylkkagildii. Sihkkarastit ahte son gii ovddida jearaldaga sámegillii Finnmárkku fykkagieldda doaimmaide oažžu vástádusa sámegillii Sihkkarastit ahte sámegielagat besset geavahit eatnigielaset go váldet oktavuođa Finnmárkku fylkkagielddain. Addit fylkkagieldda bargiide eanet oahpu sámi kultuvrra ja servodateallima birra. Buoret sámi perspektiivva ovttaiduhttin áššemeannudeamis. Muhtin doaimmat mat galget álggahuvvo leat šiltemat buot ásahusain, oaččuhandoaimmaid (stipeanddat, oahppovuođuštusat) lassija joatkkaoahpahusfálaldagat jorgalit siskkáldas diehtojuohkinčállagiid, gihppagiid, sisaváldinskoviid jnv, almmuheapmi sámegillii, buoret IT-čovdosat, sámegiel ja kulturipmárdusa kursen, dulkonbálvalus, čalmmustahttindoaimmat nugo áviissat, girjjálašvuohta, dáidda, sámi namat fylkkagielddas, ásahit sámi Web-siiddu fáddábeaivvit fylkkadikkis 41 72. Tromssa fylkkagielda. Tromssa fylkkagielddas leat sullii 150 160 ássi ja fylkkagielda rehkenastá ieš ahte sullii 10% leat sápmelaččat. Fylkkagielddas ledje 2001:s badjelaš 6000 bargi ja bušeahtta lei badjel 4 miljárdda ruvnno. Stáhta válddii badjelasas spesiálistadearvvašvuođabálvalusa 112002 rájes, ja fylkkagieldda bargoveahka lea geahpeduvvon 2/3 osiin ja bušeahtta beliin 2002:s ledje Tromssa fylkkagielddas sullii 2250 bargi (130 jahkedoaimma) Sullii 200 olbmo barget guovddášhálddahusas, reasta oassi lea olggut doaimmain, erenoamážit joatkkaoahpahusas ja bátnedivššus. Muhtin oassi maiddái bearašsuodjalusas, mánáidsuodjalusas ja jugešolbmuidfuolas Fylkkagielddas leat etáhta guovddášhálddahusas, 21 joatkkaskuvlla, 4 oahpahusja ovdánanguovddáža (OPUS), 30 bátneklinihka, 3 bearašsuodjaluskantuvrra ja muhtin jugešvuođa ja mánáidsuodjalusa ásahusat 2002 lea mearkkašahtti earrun Tromssa fylkkagildii organisašuvdnan ja guovttegielalašvuođa bargui. Gitta 2001 rádjái manai eanas oassi guovttegielalašvuođaruđain spesiálistadearvvašvuođabálvalussii, mas RiTø:s lea leamaš erenoamáš sajádat. Dás duohko ferte árjjaid bidjat ođđa surggiide Dát, oktan Sámedikki ođđa gáibádusaiguin, lea dagahan ahte fylkkadiggi lea mearridan sierra "Sámegiela ja sámi kulturgelbbolašvuođa doaibmaplána 2002-2004" 721. Sámekonsuleanta, sámelávdegoddi ja sámekonferánsa. Sámekonsuleantta virgi guovddášhálddahusas ásahuvvui 14:s. Sámekonsuleanttas sámepolitihka plánema, ovdáneami ja ovttastahttima ovddasvástádus. Virgi ii leat giellakonsuleantavirgi, vaikko guovttegielalašvuođadoarjaga hálddašeami bargu lea fuolahuvvon virggi bokte. Galgá virgáibiddjot sierra giellakonsuleanta 2002 čavčča ruhtaduvvon. Sámedikki guovttegielalašvuođaruđaiguin “Tromsa fylkkagieldda sámi gažaldagaid ráđđeaddi lávdegoddi” ásahuvvui 15:s Lávdegottis leat 7 miellahtu čállingotteovddasvástádusa fuolaha fylkkaráđđeolmmái. Lávdegoddi galgá njuolggadusaid mielde meannudit fylkkagielddalaš plánaid, bušeahtaid ja lávdegotti bargosuorggi áššiid. Tromssa fylkkagielda lea 15 rájes lágidan jahkásaččat sámekonferánssa. Sámekonferánssa mihttomearri lea ovdánahttit fylkkagieldda sámepolitihka áššáigullevaš surggiin. Sámegiella lea leamaš guovddáš fáddán eanas konferánssain. Sámekonsuleanta, sámi gažaldagaid ráđđeaddi lávdegoddi ja sámekonferánsa leat ruhtaduvvon fylkkagieldda bušeahtain. Eaktuduvvo ahte eará sámi doaimmat leat oassin etáhtaid, skuvllaid ja ásahusaid bušeahtarámmain, dahje čovdojuvvojit stáhtalaš ruđaiguin. Doaimmat leat hui unnán geavahan iežaset bušeahttaruđaid. Spiehkastat lea RiTø mii lea ruhtadan sierra sámi ossodaga mas lea sámegiela ja dulkonbálvalusa ovddasvástádus. Sámedikki guovttegielalašvuođaruđat 2001 rádjái Tromssa fylkkagielddas lea leamaš vuođđun ahte buot fylkkagielddalaš doaimmat leat sáhttán ohcat guovttegielalašvuođaruđaid. Sámedikkis. Ruđat leat almmuhuvvon buot fylkkagielddalaš doaimmaide. Ohcansupmit leat jahkásaččat leamaš mihá badjelis go hálddašuvvon submi. Vuolábealde lea bajilgovva mii čájeha man ollu guovttegielalašvuođaruđaid lea ožžon 14 rájes Eanas oassi dáin leat leamaš prošeaktaruđat. Vuođđodoarjja lea leamaš 3 000-125 000 ruvdnui, man geažil ii leat leamaš vejolaš plánet dahje álggahit bistevaš doaimmaid. Guovddášhálddahus. Tromssa fylkkagielda dál eanasmuddui ii deavdde sámelága giellanjuolggadusaid čilgehusat vuolábealde leat gitta 2001 rádjái. Ii oktage bargi máhte sámegiela čálalaččat nu ahte bargoaddi atná das ávkki. Earret sámekonsuleantta, de leat moattis geat máhttet iešguđet mutto sámegiela njálmmálaččat. Njálmmálaš jearaldagaid sáhttá dušše vástidit sámegillii jus sámekonsuleanta lea olamuttos. Muhtun dieđáhusat leat sámegillii (muđui eai leat makkárge dieđáhusat fylkkagielddas "erenoamážit olles dahje osiide sámegiela hálddašanguovllu váste"). Unnán dahje ii mihkkege leat jorgaluvvon sámegillii, eai plánat, njuolggadusat, skovit dahje eará Soames siiddu fylkkagieldda webbáikkis (Tromssa kulturfierpmádat/Tromssa girjerájusfierpmádat) leat sámegillii Fylkkagielddas eai leat fásta dagalduvvamat meannudit čálalaš jearaldagaid sámegillii (leat unnán dahje eai obanassiige dakkár čálalaš jearalagat). Dárogiel ja sámegiel jearaldagat (ovdamearkka dihte Sámedikkis) vástiduvvojit dušše dárogillii. Buot áššemeannudeapmi lea dárogillii. Buot politihkalaš lávdegottiid ja sámi gažaldagaid ráđđeaddi lávdegotti áššebáhpirat leat dušše dárogillii čoahkkingiella lea aivve dárogiella. Dušše jahkásaš sámekonferánssat simultánadulkojuvvojit fásta ortnegin. Fylkkaviessu ii leat šiltejuvvon sámegillii, muhto lea dahkkon linjašilten sámegillii fylkkaviesu boađáhagas gitta sámekonsuleantta kantuvrii Sámi áviissat, áigečállagat ja veaháš fágagirjjálašvuohta sámi dilálašvuođaid birra gávdnojit hálddahusgirjerádjosis. Ii ovttage bargis leat leamaš sámegiel oahpahusa virgelohpi. Eai leat lágiduvvon sámi giellakurssat guovddášhálddahussii, muhto 2001:s ovdánahttojuvvui sierra modula kursačoavddus maid áigot fállat 2002:s Fylkkagirjerájus lea lágidan kurssaid sámi giela, kultuvrra ja girjjálašvuođa ja sámi girjerájusbálvalusaid ja gálduid birra Sámi gáldobagadus girjerádjosii lea ráhkaduvvon. Muhtin bargit leat lohkan sámi kulturmáhtu joatkkaoahpu. Ovdal addojuvvui oahpahus norgga sámepolitihka birra oahpásnuvvankurssas bargiide geat aiddo ledje álgán guovddášhálddáhussii, muhto dakkár kurssat eai šat lágiduvvo bušeahttačuohppamiid geažil 723. Dearvvašvuođa- ja sosiálsuorgi Spesiálistadearvvašvuođabálvalusas leat čađahuvvon doaimmat, mii dál lea sirdojuvvon stáhtii. Erenoamážit RiTø:s ledje čađahan ollu doaimmaid sámegieloahpahusa, šiltemiid, gihppagiid, sámi buhcciidgirjerádjosa jnv dáfus, ja lei maid sierra dulkonbálvalus Fylkkagieldda eará bálvalusain ii leat sámegiela ja kulturgelbbolašvuođa ovdánahttinbargu báljo obanassiige álggahuvvon Ii makkárge dearvvašvuođa- ja sosiálásahusain dahje bátneklinihkain leat erenoamáš virggit sámegiela ja kulturgelbbolašvuođa váste. Lea hui soaittáhagas gávdno go dakkár gelbbolašvuohta, ovdamearkka dihte lea Romssa bearašsuodjaluskantuvrras okta sámegielat bargi. Eai leat makkárge vuogádahkes dagalduvvamat geavahit dulkka. Dat mielddisbuktá ahte eanas muddui ii sáhte bálvalit buhcciid/klienttaid sámegillii Eará dearvvašvuođa- ja sosiálásahusat dahje bátneklinihkat eai leat šiltejuvvon sámegillii. Njuolggadusat, skovit ja gihppagat eai leat sámegillii. Ii mihkkege almmuhuvvo sámegillii. Mánáid ja nuoraidbálvalus lea čađahan guokte seminára sámi kulturgelbbolašvuođa birra 724 Joatkkaoahpahus 7241. Hálddahus Ráissa ja. Vuotnasiidda joatkkaskuvllat leat šiltejuvvon sámegillii. Ii oktage eará skuvla leat dahkan álgaga dakkár šiltemiidda. Unnán dahje ii mihkkege dieđihuvvo sámegillii, earret Ráissa joatkkaskuvllas. Easkka 2001:s ledje muhtun dieđáhusat sisaváldima ja oahppofálaldagaid birra sámegillii. Sisaváldin-ohcamiid eai sáhte meannudit sámegillii. Eai makkárge iešráhkaduvvon njuolggadusat dahje skovit leat jorgaluvvon sámegillii Ráissa joatkkaskuvllas lea leamaš okta skuvlakataloga sámegillii. Seminára ovttaiduhttit sámi gažaldagaid oahpahussii lágiduvvui Ráissa joatkkaskuvllas 16:s. Eará skuvllat ožžo sullásaš seminára fálaldaga, muhto ii lean makkárge beroštupmi dasa. Sáččá joatkkaskuvllas leat leamaš fáddábeaivvit sámi kultuvrra birra Sámedikki guovttegielalašvuođadoarjja lea adnon doarjut oastit sisa sámi girjerájusgirjjiid Ráissa ja. Vuotnasiidda joatkkaskuvllaide Skuvllat main leat sámegielat oahppit ja guovddášhálddahus geavahit ollu návccaid oažžut sámegiel 43 oahpahusfálaldaga. Geavahuvvojit ollu resurssat ja kapasitehta háhkat sámegieloahpaheddjiid IT:ii maid leat liigegolut (heivehallamat vai sáhttá geavahit sámi foanttaid). Dakkár golut eai leat meroštallojuvvon erenoamážit ja dál gokčet dábálaš bušeahttarámmat daid 7242 Sámegieloahpahus. Oktiibuot 57 oahppi ožžo sámegieloahpahusa skuvlajagis 2000/2001. Ráissa joatkkaskuvllas ja Skániha joatkkaskuvllas leat eanemus oahppit. Dáin skuvllain leat sámegiel oahpaheaddjit. Tromssa fylkkagielda fállá skuvlajagi 2000/2001 rájes sámegiel gáiddusoahpahusa ohppiide Tromssa joatkkaskuvllain mat eai nagot oažžut sámegiel(at) oahpaheddjiid skuvlii. Dat mearkkaša ahte buot oahppit geat háliidit sámegieloahpahusa fálaldaga ožžot dan. Ráissa joatkkaskuvla lágida gáidusoahpahusa fálaldaga. Tabealla 16 Sámegiela oahppit Tromssa joatkkaskuvllain skuvlajagi 2000/2001. Skuvla 1 giella 2 giella B-giella C-giella. Válljenfága. SUBMI. Skániha joatkkaskuvla 1 10 2 5 1. Ráissa joatkkaskuvla 6 1 7 4 Vuotnasiidda joatkkaskuvla 1 1 2. Bardufossa joatkkaskuvla 1 1. Sállira joatkkaskuvla 1 1. SUBMI 57. Tabealla 17. Golut ja doarjja sámegiela joatkkaoahpahussii Tromssas 2000/2001. Duohta golut oahpaheaddjebálkkáide 1 341 733. Stáhtalaš doarjja 66 67. Erohus 644 766. Duohta golut gáiddusoahpahusa doibmii 264 56. Stáhtalaš doarjja 100 000. Erohus 164 56. Duohta golut viđa skuvlla biergasiid investeremiidda 2000 750 000. Stáhtalaš doarjja 0. Erohus 750 000. SUBMI goluin main stáhtalaš doarjaga 2000/2001 eai govčča 1 55 335 Tabealla 17 čájeha ahte. Tromssa fylkkagieldda golut joatkkaskuvlla sámegieloahpahussii leat mihá eanet go stáhtalaš doarjja. Earret oahpaheddjebálkkáid lassegoluid leat ostojuvvon video-konferánsavuogádagat skuvllaide mat dan leat dárbbašan Biergasat leat ostojuvvon viđa skuvlii oktiibuot 750 000 ruvnno ovddas. Tromssa fylkkagielda oaččui stáhtalaš doarjaga álggahit sámegiel oahpahusa gáiddusoahpahussan jagi 2000:s. Golut dasa ledje 124 72 ruvnno 2000 čavčča ja 13 40 ruvnno 2001 giđa. Golut fátmmastit veaháš oahpaheaddjebálkkáid, linjaláiggu ja mátkegoluid (galledeapmi oahpaheaddjit/oahppit). Jagi 2001 rájes ferte gáiddusoahpahus gokčojuvvot dábálaš bušeahtain, ja mielddisbuktá liigegoluid fylkkagildii. Jus šaddet eambbo oahppit geat háliidit sámegiela eará skuvllain gos eai nagot gávdnat oahpaheaddji, de ferte dáid skuvllaide investeret gáiddusoahpahusstudio. Muhtin oktavuođain sáhttá maid huksengoluin sáhka 7243. Sámegiela oahpahusa diibmomáksomearit Oahpaheaddjebálkká ruovttoluottamáksima diibmomáksomearri dál ii govčča duohta goluid 17:s ozai fylkkagielda departemeanttas bajidit doarjjamáksomeari 440 ruvdnui diibmui vai gokčá duohta bálkágoluid Oahpaheaddjebálkkát leat lassánan dan rájes. Vátna oahpaheddjiid dihte lea Tromssa fylkkagielda šaddan fállat sámegieloahpahusa gáiddusoahpahussan Ráissa joatkkaskuvllas. Fylkkagielda lea meroštallan ahte doarjjamáksomearri 44 mii lea 700 ruvnno diibmui gokčá bálkágoluid, linjaláiggu ja biergasiid vuolidahttima 7244. Molssaevttolaš oahpahusmállet. Ođđa oahpahuslága mielde sáhttet leat molssaevttolaš oahpahusmállet Fylkkagielda lea vuostáiváldán ohcamiid skuvllain mat fállet sámegieloahpahusa/main leat sámegieloahppit oažžut ruđaid giellalávgumiidda/oahppomátkkiide sámi guovlluin álgoálggus ii gávdno makkárge bušeahttapoasta dasa. Berre ásahit bistevaš stáhtalaš doarjjaortnegiid dakkár ulbmiliidda 7245. Oahpaheddjiid sámegiela oahpahusa virgevuođuštusat. Sámegieloahpaheaddjit váilot Tromssas Oahppit geat lohket sámegiela vuođđoskuvllas lassánit. Jus joatkkaskuvla ii nagot gávdnat oahpaheddjiid, de šaddá dán fága oahpahusvuoigatvuohta dušše bábermearrádussan. Tromsa lea geahččalan movttiidahttit oaččuheami fágii go lea addán bálkálasáhusa, muhtun muddui go lea ásahan gáiddusoahpahusa Oahpaheddjiid dárbu lea aŋkke stuorát go ohcaleapmi. Tromsa lea máŋgii váldán ovdan oaččuhanváttisvuođaid stáhtain mii lea oahpaheaddjeoahpuvástideaddjin, muhto bohtosiid haga Virgevuođuštusat sámegiela oahpahusa váste fertejit maid gustot joatkkaskuvlii. Ortnet berre gokčat duohta goluid, ii dušše vuođđobálkká 725. Sámegiela ja kulturgelbbolašvuođa doaibmaplána 2002-2004. Plána čájeha mot Tromssa fylkkagielda áigu čuovvolit geatnegasvuođaid sámelága giellanjuolggadusaid ektui ja mot fylkkagielda galgá gelbbolašvuođa nannet historjjálaš ja áigeguovdilis sámi gažaldagaid birra fylkkagielddalaš organisašuvnnas. Mihttomearri lea ea.ea. bálvalit buot fylkka álbmoga sámegillii go sii háliidit dan. Doaibmaplána fátmmasta buot fylkkagielddalaš doaimma, maiddái politihkalaš dási. Plánas lea deattuhuvvon makkár fylkkagielddalaš doaimmaide sámelága giellanjuolggadusat gustojit. Plánas čuožžu ahte "berre leat mihttomearrin ahte fylkkagielddalaš ruđat unnimusat leat seamma mutto go Sámedikki guovttegielalašvuođajuolludeapmi". Dálá ekonomiijaplánas leat čuovvovaš doaimmat biddjon vuođđun goluide gitta 2004 rádjái:. Bohte hui unnán siskkáldas gulaskuddanvástádusat doaibmaplánii, ja dasto gávdnojit dál unnán ákkastallojuvvon oaivilat iešguđet etáhta, skuvlla dahje ásahusa gollodási birra mat sáhtáše veahkkin go jurddaša guovttegielalašvuođaruđaid dárbbu birra. Supmit mat ovdanbohtet plánas leat dasto eambbo meroštallamat go duođaštuvvon dárbbut Beroškeahttá dat eai leat vuođđuduvvon dálá geavaheami ala. Goluid meroštallama vuođđun lea Sámedikki guovttegielalašvuođaruđaid dássi (0 000 ruvnno 2001:s ja 2002:s) lotnolagaid mihttomeriin ahte fylkkagielddalaš ruđat berrejit unnimusat leat liikká ollu go Sámedikki guovttegielalašvuođajuolludeapmi. Jagi 2005 rájes rehkenastá Tromssa fylkkagielda ahte dárbu šaddá sullii 1,6 miljovnna ruvnno jahkásaččat. Joatkkaskuvllaid sámegieloahpahusa golut leat dollojuvvon olggobealde meroštallama. Sámedikki guovttegielalašvuođaruđat leat dássážii ovddemusat geavahuvvon spesiálistadearvvašvuođabálvalussii. Jagi 2002 rájes rahpasa vejolašvuohta geavahit ruđaid hálddašeapmái ja joatkkaskuvllaide Vuordimis mero 45 štallamat rivdet dađistaga go ođđa árjabidjamis oažžu vásáhusaid, ja divvojuvvon logut bohtet ovdanbiddjot jahkásaččat 73. Fylkkagielddaid guovttegielalašvuođagolut čoahkkáigeassu. Tromssa ja Finnmárkku fylkkagielddat leat goabbatláganat sámi álbmoga oasi dáfus Finnmárkkus leat mihá eanet sápmelaččat go Tromssas, muhto maiddái Tromsa rehkenastá ahte sullii 10% álbmogis leat sápmelaččat. Vaikko eanas oassi sámegiela hálddašanguovllus lea Finnmárkkus, de dat maid mielddisbuktá seamma vuođđogeatnegasvuođaid Tromssa fylkkagildii go Gáivuona suohkan lea oassin hálddašanguovllus. Dattetge leat goabbatlágan guovttegielalašvuođa-doaimmat dáin fylkkagielddain. Finnmárkku fylkkagielddas dulkojuvvojit ea.ea. fylkkadiggečoahkkimat, hálddahusas leat šilten goappeš gillii, lágiduvvojit sámegiel ja kulturipmárdusa kurssat, informašuvdnačállagat ráhkaduvvojit goappešat gillii ja sámegiella geavahuvvo mihá dávjjibut go Tromssa fylkkagielddas. Tromssa fylkkagielda lea gitta jagi 2001 rádjái čalmmustahttán spesiálistabálvalusa guovttegielalašvuođabarggu, erenoamážit Romsa regiuvdnabuohcceviesus. Doppe leat čađahuvvon doaimmat nugo sámegieloahpahus, šiltemat, gihppagat ráhkaduvvon, girjerájus sámi buhcciide ja sierra dulkonbálvalus. Eará osiin Tromssa fylkkagielddas leat hui unnán informašuvdnačállagat ráhkaduvvon sámegillii ja sámegiella geavahuvvo hárve politihkalaš ja hálddatlaš oktavuođas Ii sáhte dadjat ahte goabbáge fylkkagielda lea deavdán sámelága giellanjuolggadusaid gáibádusaid. Fylkkagielddain leat dál erenoamážit joatkkaoahpahusa oktavuođas stuora guovttegielalašvuođagolut. Dávjá leat unnán oahppit dan sierranas skuvllas, ja lea váttis gávdnat oahpaheddjiid. Oahpaheddjiid váilli dihte ferte láhcit gáiddusoahpahusa Stáhtalaš doarjja ii govčča goluid mat fylkkagielddain leat sámegiela joatkkaoahpahussii oahpahuslága mielde, eai oahpaheaddjebálkkáid eaige gáiddusoahpahusa doaimma. Fylkkagielddaid guovttegielalaš hálddašeami ja bálvalusdoaimma dáfus, earret joatkkaoahpahusa, sáhttá dadjat ovddemusat ahte fylkkagielddat geavahit ruđaid maid dál ožžot, ja dainna lágiin eai leat šat ollu lassegolut gullevaččat dán bargui. Dattetge lea dehálaš deattuhit ahte dat ii leat doarvái go fylkkagielddat galget sáhttit fállat doarvái buori guovttegielalaš bálvalusdoaimma álbmogii. Goappeš fylkkagielddat leat ráhkadan plánaid iežaset guovttegielalašvuođa bargui Fylkkagielddat čalmmustahttet plánain mot sámelága giellanjuolggadusaid galgá čuovvolit, ja mot bargiid gelbbolašvuođa sámi dilálašvuođaid birra sáhttá nannet. Joksan dihte doaibmaplánaid mihttomeari, de lea dárbbašlaš várret eanet ruđaid guovttegielalašvuođabargui 46 GUOVTTEGIELALAšVUOđA. OVDáNEAPMI. Bargojoavku lea válljen ovdanbuktit makkár hástalusat suohkaniin leat dan dáfus makkár geatnegasvuođat suohkaniin leat addit ássiide bálvalusaid ja fálaldagaid sihke dárogillii ja sámegillii. Eanas suohkanat leat mearridan plánaid dasa Suohkanat beroštit das ahte sis leat bargit geat máhttet sámegiela, sihke njálmmálaččat ja maiddái erenoamážit čálalaččat. Meastta buot suohkanat oidnet garra dárbbu lasihit njálmmálaš sámegielgelbbolašvuođa dearvvašvuođa- ja sosiálsuorggi bargiid gaskkas. Spiehkastat lea dattetge Guovdageaidnu mas oalle muddui lea dakkár giellagelbbolašvuohta dán ja eará surggiin. Buot suohkanat oidnet seamma stuora dárbbu lasihit čálalaš giellagelbbolašvuođa suohkanhálddahusa eanas surggiin. Suohkanat beroštit das ahte bajidit álbmoga sámegielgelbbolašvuođa. Ealáskahttinbargu plánejuvvo čađahuvvot erenoamáš jahkásaš giellaprošeavttaiguin ja go nanne giellaguovddážiid doaimma. Suohkanat gos sámegiela ii leat nu nanus, hálidit jámma nannet miellaguoddoráhkadeaddji barggu ea.ea. kulturfálaldagaiguin, ja dáidaga, teáhtera, konsearttaid ja doaluid doaimmaiguin. Bargojoavkkus ii leat oaivil dan birra mot suohkaniid guovttegielalašvuođa ovdáneami galgá ruhtadit. Tabealla 1 Meroštallan suohkaniid jahkásaš resursadárbbuin ovdánahttit guovttegielalašvuođa lagamus jagiin Guovda-geaidnu. Káráš-johka Deatnu. Porsáŋgu Unjárga Gáivuotna. Sámegiela gelbbolašvuođabajidan-doaimmat. I. Oahpahusdoaimmat suohkana bargiide. II. Sámegiela ealáskahttindoaimmat suohkana ássiid váste. III. Ovttagearddegolut 1. Guovdageainnu suohkan Sámegiela gelbbolašvuođabajidan doaimmat. Suohkanis váilu gelbbolašvuohta áššemeannudit sámegillii. Dat mielddisbuktá ahte eanas áššemeannudeaddjit álggos fertejit oahppat čállit sámegiela ovdal go álggaha sámegiel áššemeannudeami oahpahusa. Lea juo álggahuvvon bargu hukset sámi "áššemeannudan-diehtovuorkká" suohkanis mii galgá dahkat álkibun geavahit sámegiela dábálaš áššemeannudeamis. Dat mielddisbuktá sátnebáŋkku ja jorgalanofelaččaid ja -málaid mot registreret, ráhkadit dokumeanttaid ja jorgaleapmi sihke dárogillii ja sámegillii Golut leat oassin bajábealde resursadárbbuin. Lea maiddái dehálaš ahte sii geat eai leat sámegielagat ožžot sámegiel oahpahusa, juoga maid suohkan lea mearridan, muhto maid lea leamaš váttis čađahit praktihkalaččat. Erenoamážit dearvvašvuođa- ja sosiálsuorggis lea čálalaš sámegiel oahpahusa dárbu ja fágamihtilmas sámegiela mii gullá dearvvašvuođa- ja sosiálbálvalussii. Vuođđoskuvllaja mánáidgárdesuorggis leat vuosttažettiin veahkkebargit geat dárbbašit giellaoahpahusa. Eatnasat máhttet sámegiela njálmmálaččat, 47 muhto sii dárbbašit fidnodahje fágaguvllot sámegiela oahpahusa Oahpahus galgá dáhpáhuvvat lagas čanastagain sámi joatkkaskuvllain Guovdageainnus ja Sámi allaskuvllain. Lea maid dehálaš ahte joavkkut ožžot vejolašvuođa váldit oahpu. Vásáhusaid geažil diehtit ahte joavkkus mas leat guovtti olbmos njealji olbmui ožžot buoret oahppobohtosiid. Oktasašráđđi/searvegotteráđđi (OR/SR) Guovdageainnus ii leat ožžon guovttegielalašvuođaruđaid suohkanis dan rájes go ođđa girkoláhka doaibmagođii. Suohkan lea oaivvildan ahte searvegotteráđđi ieš ferte váldit ovddasvástádusa ja váldit ovdan ášši rievttes eiseválddiiguin. Dattetge lea Guovdageainnu suohkan jagi 2002:s juolludan 165 000 ruvnno. OR/SR guovttegielalašvuođagoluide. Dieđihuvvon dárbu lea stuorát ja meroštallojuvvon 200 000 ruvdnui 2. Kárášjoga gielda. Suohkanis go Kárášjogas ferte láhčit fálaldaga mii addá áššemeannudeddjiide čálalaš sámegieloahpahusa vejolašvuođa. Oahpahusfálaldaga ferte láhčit nu ahte bargit ožžot vejolašvuođaid olles virgelohpái barggus ovtta áigodaga badjel vai ožžot formála sámegiel čálalaš gelbbolašvuođa. Suohkan lea ain dan duohken ahte láhčit njálmmálaš sámegiel oahpahusfálaldaga, go fágaolbmuid oažžun muhtun virggiide ain mielddisbuktá ahte ferte virgáibidjat olbmuid sámegiela gelbbolašvuođa haga. Suohkan maid berošta das ahte buot ássit galget oažžut sihke čálalaš ja njálmmálaš sámegiela oahpahusa. Sámegiela gelbbolašvuođabajidan doaimmat. Suohkan háliida álggahit 3-jagáš giellaoahpahus prošeavtta suohkana bargiide geat hupmet sámegiela, muhto geat eai leat ožžon sámegiela ja kultuvrra vuođđooahpahusa Kursa galgá dagahit ahte nanne ja movttiidahttá bargiid áššemeannudit sámegillii. Golut leat meroštallojuvvon leat 1,340 miljovnna ruvnno 5 oasseváldái jahkái geat čađahit allaskuvlladási sámegiel eksámena privatistan. Dasa lassin hálida suohkan gávdnat ođđa sámegieloahpahusa vugiid dárogielat bargiide ja háliida drámáin oažžut oasseváldiid nagodit ipmirdit ja jođihit ságastallama sámegillii. Golut 150 diibmosaš kursii 16 oasseváldiiguin meroštallojuvvo máksit 4 000 ruvnno. Suohkan čađahii 17:s prošeavtta gohčoduvvon " sámegiela geavaheapmi dikšundilis" mas dárogielat buohccedivššárat ožžo álggos 3 vahkkosaš giellaoahpahusa, dasto ožžo vejolašvuođa ságastallamiiguin hárjehallat ulbmiliin ahte geavahit sámgiela go dikšot boarrásiid Maŋŋel oahpahusáigodaga nammaduvvui juohke kursaoasseváldái sierra sámegielat fáttar geas lei ovddasvástádus bagadallat vásedin oasseváldi beaivválaš bargodilis. Prošeaktaáigodagas maid ráhkaduvvojedje ságastallamat ja jietnabáttit maid sáhttá geavahit ođđa dearvvašvuođabargiid sámegiela oahpahussii čuovvolansemináraid berre láhčit sidjiide geat leat ožžon oahpahusa, ja ođđa dearvvašvuođabargit berrejit oažžut 3 vahkkosaš oahpahusa ja semináraid 2 geardde jagis. Suohkan pláne čađahit sullásaš prošeavttat ea.ea. ealáhusja eanandoalloossodagas ja kulturetáhtas. Prošeaktaáigodagas ožžot dárogielagat oahpahusa seammás go leat mielde ráhkadeame áššáiguoskevaš tearpmaid, doahpagiid, dadjanvugiid jv maid geavahit geavadas dilálašvuođain Jahkásaš golut meroštallojuvvojit leat 300 000 ruvnno. Sámi giellaguovddášealáskahttindoaimmat. Kárášjoga gielda háliida álggahit 3-jagáš prošeavtta ealáskahttit sámegiela álbmoga ollesolbmuid gaskkas. Mihttomearri lea movtiidahttit ollesolbmuid formaliseret iežaset eatnigiela máhtu (10 čuoggá), nannet sámi álbmoga ollesolbmuid olmmošárvvu, máhttit čálalaš sámegiela, háhkat positiiva ovdagovaid/váikkuheddjiid sámegielas ja kultuvrras ja oktasaš árjjaiguin ávdnet positiiva miellaguottuid sámegillii ja kultuvrii. Golut 20 oasseváldái jahkásaččat oktan čállinbagadallan čuovvolemiin, meroštallojuvvo máksit 1, miljovnna ruvnno. Kárášjoga gielda pláne ásahit giellaguovddáža. Golut meroštallojuvvojit leat 1,2 miljovnna ruvnno jahkái mas leat oassin virggit, kurssat, seminárat ja movttiidahttinbargu. Eará hálddahus. Suohkan háliida čalmmustahttit sámegiela eanebut ja háliida molsut šilttaid goappeš gillii buot suohkana visttiin nugo omd ráđđeviesus, skuvllain ja dearvvašvuođaguovddážis. Jahkásaš golut leat 100 000 ruvnno 4 3. Deanu gielda. Deanu gielddas lea mihttomearrin joksat duohta ovttaárvosašvuođa gaskal sámegiela ja dárogiela. Váldostrategiijan dasa lea ahte nannet guovttegielalašvuođa sihke suohkanlaš organisašuvnnas ja. Deanu servodagas muđui. Geavadis mielddisbuktá dat eanet nannema sámegiel giellaoahpahussii iešguđet oahpahusdásiin Ii-sámegielagat dárbbašit álggos sámegiel álgooahpahusa. Sámegiela gelbbolašvuođabajidandoaimmat. Suohkan háliida álggahit oahpahusplána vai joksá duohta ovttaárvosašvuođa mihttomeari gaskal sámegiela ja dárogiela. Dárbbu sáhttá oanehaččat govvidit ná:. Sámegiella allaskuvlladásis: áššemeannudeaddjit, oahpahusbargit, ja muhtin suohkana fágavirggit, oktiibuot meroštallojuvvo ahte sullii 40 olbmo dárbbašit dakkár oahpahusa. Bargit eará almmolaš doaimmain, sajáiduvvon suohkanii, dárbu ii leat čilgejuvvon. Sámegiella vuođđoskuvllaja/dahje joatkkaskuvlla dásis: Fágavirggit, jođiheaddjevirggit, ja virggit main leat informašuvdnabarggut suohkana álbmoga ektui, oktiibuot meroštallojuvvo ahte sullii 75 bargi dárbbašit dakkár oahpahusa. Bargit eará almmolaš doaimmain, sajáiduvvon suohkanii, dárbu ii leat čilgejuvvon. Sámegiella álgooahpahus:. Vai joksá duohta guovttegielalašvuođa suohkanlaš organisašuvnnas, de lea dárbbašlaš ahte eanas suohkanbargit máhttet dahje ipmirdit sámegiela. Suohkana bargiin dárbbašit sámegiela álgooahpahusa sullii 150 bargi. Vai joksá duohta ovttaárvosašvuođa gaskal sámegiela ja dárogiela. Deanu servodagas muđui, de lea mihttomearrin ahte eanas suohkana ássit máhttet dahje ipmirdit sámegiela unnimusdásis. Dakkár oahpahusa dárbbašit gitta 00 olbmo (fidnodoaibmilis agi olbmuid lohku geat eai ipmir sámegiela). Jus lagamus boahtteáiggis galgá leat vejolašvuohta duohtandahkat duohta gielalaš ovttaárvosašvuođa mihttomeari, de ferte jahkásaččat addit virgelobi bálkkáin unnimusat 10 suohkanbargái. Dát oaivvilduvvo seammás leat jáhkehahttin vejolašvuođaid ektui ahte oažžut sadjásašbargiid. Golut dása leat meroštallojuvvon leat 3,5 miljovnna ruvnno. Dasa lassin dahje gullevaččat dábálaš giellakurssaide ferte láhčit fágagullevaš giellaoahpahusa. Vuos lea suohkan ovdánahttán 3jagáš sámegiela prošeavtta dikšoja fuollabálvalussii, mas sámegiela oahpahus dáhpáhuvvá duohta dikšundilálašvuođas Divššodettiin sámástit lea oahpahusčoavddus mas oasseváldit álggos čađahit árjjalaš sámegielkurssa ja giellalávgunkurssa. Dasto barget sámegielat divššárat bagadallin ii sámegielat divššáriidda, nu ahte giela sáhttá geavahit bargodilálašvuođas. Golut dása leat meroštallojuvvon jahkásaččat leat 500 000 ruvnno. Sámi giellaguovddáš ealáskahttindoaimmat. Deanu suohkan lea dahkan šiehtadusa. SEG:in (Sámi ealáhusja guorahallanguovddáš) ásahit giellaguovddáža. Giellaguovddáš lea dál huksejuvvome Váldomihttomearri giellaguovddážiin lea. Deanu servodaga sámegiela ealáskahttin. Das leat oassin muhtun eaŋkildoaimmat, nugo maiddái giellaoahpahus. Golut leat meroštallojuvvon leat 1,0 miljovnna ruvnno jahkái. Dasa lassin bohtet doaimmat mat čilgejuvvojit dás vuolábealde. Máŋga dáin plánejuvvojit duohtan dahkkojuvvot giellaguovddáža olis. Eará hálddahus. Suohkan lea almmuheame iežas neahttasiidduid. Biddjojuvvo ollu deaddu dasa ahte informašuvdna galgá gávdnot sihke sámegillii ja dárogillii. Lea juo dahkkon ollu bargu heivehit siidduid ja ovdánahttit tearpmaid mat dahket sámegiela giellageavaheami vejolažžan. Dattetge ain lea ollu bargu báhcán, erenoamážit jorgalit informašuvnna mii lea ráhkaduvvon dárogillii. Dasa lassin lea bistevaš gollu čadnon dađistaga jorgalit informašuvnna mii ráhkaduvvo. Golut leat meroštallojuvvon leat 100 000 ruvnno. Dasa lassin pláne suohkan barggu šiltet suohkanlaš visttiid doppe gos dat ii leat dahkkojuvvon. Golut: 20 000 ruvnno Girkolaš ulbmilat. Ovttas girkuin plánejuvvojit ea.ea. seminárat sámi identitehta ja osku birra, 2-gielat litturgiijagihppagat gielalaš, sálbmaseminára ja sámegielat konfirmántabargu, gollu 0 000 ruvnno Miellaguoddoráhkadeaddji bargu. Sámegiela giellageavaheami dárbbu ja guovttegielalašvuođa positiiva váikkuhusaid fuomášuhttin lea dehálaš go galgá duohtan dahkat duohta ovttaárvosašvuođa. Suohkan pláne dan oktavuođas ea.ea. Guovttegielalaš teáhtera, 4 máŋggakultuvrralaš ipmárdusa kurssa, guovttegielalašvuođa semináraid, gihppaga guovttegielalašvuođa birra ja sierra sámi giellabálkkašumi. Vuođđoskuvla mánáidgárdi. Suohkan háliida nannet sámegiela giellaovdáneami barggu skuvllas ja mánáidgárddis go ásaha sierra konsuleantavirggi oahpahusossodahkii. Dasa lassin lea plánejuvvon sierra bagadallivirgi mánáidgárddiid sámegiela geavaheapmái ja kulturbargui. Lea maid ásahuvvon sierra vánhenfierpmádat maid háliidit joatkit. Ollislaš golut dahket 710 000 ruvnno 4. Porsáŋggu suohkan. Boahtteáiggi hástalus lea ovdánahttit sámegiela geavaheami nu ahte sámegielagat ávžžuheami haga ožžot doaimmahuvvot bálvalusaid ja jearaldagaide ožžot vástádusa sámegillii buot dásiin suohkanis. Ovdalaš garra dáruiduhttinpolitihkka gáibida garra jahkásaš resursaárjjaid vai sámegiela ja kultuvrra obbalaš gelbbolašvuođadássi badjána. Joksat sámegielat vuođđogelbbolašvuođa álbmoga gaskkas váldá dábálaččat áiggi, ja dalle gáibiduvvojit liige resurssat. Sámegiela gelbbolašvuođabajidandoaimmat. Suohkan dárbbaša 2 oahppovuođuštusa suohkanbargiide, gollu 40 000 ruvnno. Dearvvašvuođa- ja sosiálsuorggis dárbbašit resurssaid jahkásaš geatnegahtton kurssaide ođđabargiide sámi báikkálašhistorjjás ja servodatdilálašvuođain ja dearvvašvuođa- ja sosiálbargiid sámegielaja kulturgelbbolašvuođa vuoruhanja bálkkašumi-vuogádagaide, gollu 350 000 ruvnno. Sámi giellaguovddáš ealáskahttindoaimmat. Suohkan háliida álggahit doaimmaid maiguin ealáskahttá sámegiela álbmoga gaskkas. Boahtá dárbbašit liige giellabagadallanvirggi, gollu 250 000 ruvnno. Dárbbašuvvojit doaimmat nugo mátkkit sámegielat birrasiidda, giellalávgumat, oktasaš deaivvadeamit eará suohkana kursaoasseváldiiguin, mánnosaš gielladeaivvadeamit mánáide ja nuoraide (geasset ja čakčat leaira) ja lagasradio sámegielat bargái, gollu 265 000 ruvnno. Váldohálddahus Bargoveagaresurssaide ja doaibmagoluide dárbbaša liige resurssaid jorgalit áššebáhpiriid sámegillii ja jorgalit ja prentet skoviid, dieđáhusaid ja informašuvdnačállagiid, gollu 00 000 ruvnno. Eará hálddahus. Jahkásaš doibmii, ortnegisdoallamii, liseanssaide ja EDBbiergasiid ja prográmmaávdnasiid ođasmahttimii ja oahpahit ja kurset geavaheddjiid, dárbbaša resurssaid mat leat 540 000 ru Ekonomiijahálddašeamis ja IT-doaimmas lea liige resurssaid dárbu 400 000 ruvnno. Sosiálja dearvvašvuođabálvalus. Suohkan háliida resurssaid čuovvolit ja álggahit sámi dearvvašvuođa- ja sosiálplána doaimmaid Vuođđoskuvla mánáidgárdi. Gáibiduvvo liige ovttagearddegollu ovdánahttit máŋggaiddoaibmi oahpponeavvopáhka ja duođaštit iešguđet mearrasámi dilálašvuođa fáttáid mat geavahuvvojit oahpahusas 5 Unjárgga gielda. Hástalus lea ovdánahttit sámegiela čálalaš gelbbolašvuođa dan oasis bargiin ja álbmogis geat máhttet njálmmálaččat sámegiela. Sámegiella 1 giellan vuođđoskuvllas álggahuvvui easkka nu maŋŋit go 17:s, nu ahte eanas oassi álbmoga ollesolbmuin eai dál máhte lohkat ja čállit eatnigielaset. Joksat sámegiela vuođđogelbbolašvuođa álbmoga gaskkas váldá dábálaččat áiggi, ja dan bargui dárbbaša liige resurssaid álbmoga dárbu boahtá mearridit man ollu eanet goluid gelbbolašvuođaođastus dagaha vuođđoskuvlla suorggi sámegiela oahpahussii. Sámegiela gelbbolašvuođabajidandoaimmat. Suohkan dárbbaša virgelobiid bálkkáin ("oahppovuođuštusaid") 6 suohkanbargái ollislaš gollu 1,320 miljovnna ruvnno surggiin ja ossodagain nugo ealáhusas/plána/kultuvra, guovddášbargoveagas, bajásšaddamis/fuolas Várjjaga Sámi. Museas ja dearvvašvuođasuorggis dárbbaša suohkan resurssaid váldit sámegiela lohkanbadjeoahpu, gollu 1,2 miljovnna ruvnno. Giellakantuvrras/giellaguovddážis dárbbašuvvo 1 oahppovuođuštus sámegiella 2:žii, 10 čuoggá, gollu 220 000 ruvnno Sámi giellaguovddáš (Isak Saba guovddáš) ealáskahttindoaimmat. Lassin dan 400 000 ruvdnui maid suohkan dál oažžu juolluduvvot. Sámedikkis doaimmahit giellaguovddáža, de dárbbašuvvojit ealáskahttin 50 doaimmat álbmoga gaskkas. Dárbbašuvvo giellabagadallanvirgi, gollu 250 000 ruvnno. Dárbbašlaš golut oahppoávdnasiidda, giellalávgumii/giellaleirii, mátkkiide ja mánáid/nuoraid ja ollesolbmuid árbevierrobargguid hárjehallamii, gollu oktiibuot 200 000 ruvnno. Váldohálddahus. Buot ossodagain galgá sáhttit geavahit sámegiela dihtoris, ja danin dárbbaša ođasmahttit. EDB-biergasiid ja prográmmaávdnasiid 6. Gáivuona suohkan. Suohkan berošta movttiidahttit bargiid háhkat sámegiel gelbbolašvuođa ja čalmmustahttit suohkana eanebut guovttegielalaš suohkanin. Suohkanis lea dál unnán sámegielat fálaldat álbmogii. Váilevaš sámegielat gelbbolašvuohta suohkanhálddahusas ja gáržžes suohkanekonomiija leat muhtin bealit mat hehttejit álggahit ja ovdánahttit guovttegielat fálaldagaid álbmogii. Sámegiela gelbbolašvuođabajidandoaimmat. Suohkan lea mearkkašan ahte lea stuorát gilvu sámegielat gelbbolašvuođa bargofámu alde ja áigu dasto dađistaga dohkkehit geavahit alit bálkká váikkuhangaskaoapmin vai sáhttá gilvalit dán bargofámu dáfus. Suohkan fállá dál bargiide sámegieloahpahusa olles bálkkáin, muhto ohcaleapmi lea aŋkke hui unnán. Movttiidahttin dihte dakkár oahpahussii sáhttá leat áigeguovdil fállat muhtin liige bálkácehkiid oahpahusáigodagas, dahje eanet bálkká maŋitáigái. Golut meroštallojuvvojit leat 150 000 ruvnno. Dikšoja fuolla bargiid gaskkas lea beroštupmi ja mokta leamaš stuorámus oahppat sámegiela. Dát sáhttá leat dan oktavuođas go bargit doppe dovdet ahte sis lea stuorámus dárbu oahppat giela. Suohkan oaidná ahte dárbbaša 400 000 ruvnno kurset unnimusat bargi jagis ja 130 000 ruvnno ovtta bargái gii áigu váldit sámegiela lohkanbadjeoahpu, ollislaš golut leat 530 000 ruvnno. Oahpaheaddjit ja mánáidgárdebargit dárbbašit giellakurssa mii vástida 3 diimmu vahkkui ovtta jagi badjel 10 bargi váste. Golut meroštallojuvvojit leat 235 000 ruvnno. Lassin dasa berre fállat mátkkiid ja giellalávgunkurssaid vai "nanne" giellamáhtu maŋŋel dábálaš kurssa. Giellabirrasat suohkanis leat ain veaháš "hearkkit" ja dakkár giellalávgunkurssat leat dárbbašlaččat sidjiide geain juo lea vissis mutto sámegiela gelbbolašvuohta. Meroštallojuvvon golut leat 100 000 ruvnno. Dasa lassin dárbbaša suohkan 2 oahppovuođuštusa oahpaheddjiide geat váldet sámegiela alit oahpu lassin vuođuštusaide maid. Stáhta oahpahuskantuvra Tromssas juohká. Suohkan oaččui juolluduvvot 2 oahppovuođuštusa skuvlajagis 2000/2001. Jahkásaš gollu 2 vuođuštusas meroštallojuvvo leat 600 000 ruvnno. Oahpaheddjiid ja mánáidgárdebargiid ollislaš jahkásaš resursadárbu lea 35 000 ruvnno Váldohálddahus. Suohkan oaidná dárbbu resurssaide jorgalit skoviid, dieđáhusaid ja informašuvdnačállagiid suohkanlaš bálvalusfálaldagaid birra ja sáhttit ođasmahttit interneahttasiidduid sámegielat veršuvnna seamma bures go dárogiela, gollu 150 000 ruvnno Sosiála- ja dearvvašvuođabálvalus. Dearvvašvuođadoaimmahagas dárbbašuvvo sierra dulka, gollu 250 000 ruvnno Mánáidsuodjalusáššiid (bearašráđđádallan) ođđa dikšunvuohkái mii lea huksejuvvon sámi árbevirolaš čuolbmačovdosiidda bearraša siste, dan sadjái go seaguhit beare olu ásahusaid fárrui, de dárbbašuvvo bagadallan viidát go maid sosiálkantuvra nákce, gollu 150 000 ruvnno. Girkolaš ulbmilat 1 rájes leat lágiduvvon sámi/dáru sálbmaeahkedat buohcceja boarrásiidsiiddas. Dán leat jođihan eaktodáhtolaččat ja lea dárbu doarjut dán fálaldaga, gollu 15 000 ruvnno. Miellaguoddoráhkadeaddji bargu. Suohkan oaidná dárbbu bidjat resurssaid miellaguoddoráhkadeaddji bargui nu ahte leat dáidda, teáhter, konsearta fálaldagat ja doaimmat ja doalut iešguđet fáttáiguin. Gollu 100 000 ruvnno. Vuođđoskuvla mánáidgárdi. Suohkan dárbbaša bagadallivirggi doarjut sámegiela fálaldaga mánáidgárddiin ja skuvllas sámi oahppoplána oahpahusa mielde Lea maid dárbu viežžat sámegielat resursaolbmuid mánáidgárddiide Gollu lea meroštallojuvvon leat 400 000 ruvnno 51 7. Ollesolbmuid vuođđoskuvlaoahpahus. Borgemánu 1b2002 rájes lei ollesolbmuin vuoigatvuohta vuođđoskuvllaoahpahussii. Dát mielddisbuktá hástalusa suohkaniidda main leat sámi ássit. Ođastusa ulbmiljoavku leat sii geain lea váilevaš vuođđoskuvlaoahpahus ja geat háliidit "njulget" iežaset vuođđoskuvlla. Hui ollu sápmelaččat geat leat ollesolbmot čađahedje álbmotskuvlla dahje vuođđoskuvlla ovdal go sámegiella šattai fágan skuvllas, ja danin sis ii leat vuođđoskuvllaoahpahus mas sámegiela oahpahus lei oassin Jus sii hálidit ollislaš vuođđoskuvlla duođaštusa dál, de sis ferte sámegiella leat fágan áigeguovdilis suohkaniidda mearkkaša dat ahte sáhttet máŋggas geat geavahit iežaset vuođđoskuvlaoahpahusa vuoigatvuođa, ja dat fas mearkkaša stuorát goluid go mii dilli muđui lea riikka eará suohkaniidda 52 Bargojoavkku árvvoštallamat ja ávžžuhusat. 1. Ožžot go suohkanat/fylkkagielddat gokčojuvvot dálá guovttegielalašvuođa goluideaset? . Sámegiela hálddašanguovllu suohkanat leat iešguđetláganat, sihke álbmoga sámegielagiid oasi dáfus, das man nanu stahtusa sámegielas ja kultuvrras lea suohkanis, man ollu ohppiin lea sámegiella juogo fágan dahje ožžot buot/eanas oasi oahpahusas sámegillii, man ollu skuvllat ja man ollu sámegielat bargit leat suohkana bargiid gaskkas. Buot dát bealit váikkuhit man muddui sámegielat bálvalusat ohcaluvvojit, ja man muddui suohkaniin leat golut guovttegielalaš hálddašeami ja bálvalusdoaimma oktavuođas. Ii sáhte dadjat ahte suohkanat dahje fylkkagielddat leat ollásii deavdán sámelága gáibádusaid lágidit guovttegielalaš bálvalusaid álbmogii Eahpitkeahttá máksá eambbo addit guovttegielalaš fálaldaga álbmogii Goluid sáhttá dattetge váttis duođaštit. Dát guoská erenoamážit goluide mat gullet guovttegielalaš áššemeannudeapmái, bálvalusdoibmii ja áššehašmeannudeapmái. Meroštallamat mat leat vuođđun dán raporttas, čájehit ahte suohkaniin leat golut mihá eanet go doarjagiid maid stáhta addá. Bargojoavkku guorahallan čájeha maiddái ahte vaikko dálá golut gokčojuvvojit, de ii leat doarvái ahte deavdit sámelága gáibádusaid. Muhtin suohkanat, ja fylkkagielddat, geavahit dušše erenoamáš guovttegielalašvuođaruđaid maid Sámediggi juohká. Eará suohkanat geavahit mihá eanet guovttegielalašvuhtii go maid stáhtalaš doarjagat gokčet. Vaikko sámeláhka galgá mearrideaddjin guovttegielalašvuođa barggu ektui, de lea aŋkke ollu mii čájeha ahte bajábealde oasit leat mearrideaddjin dasa man muddui suohkanat barget nannet ja ovdánahttit sámegiela, ja ahte válljejit go suohkanat dasto geavahit eanet go stáhtalaš ruđaid maid juolludit guovttegielalašvuhtii 2. Guovttegielalašvuođa golut Bargojoavku lea ovdanbidjan goluid mat suohkaniin dál leat guovttegielalašvuođa doibmii álbmoga váste. Bargojoavku deattuha ahte lea eahpesihkarvuohta čadnon dasa man stuorrát duohta lassegolut leat, danin go lea váttis dovddiidahttit dáid suohkanlaš rehketdoaluin (vrd kapihttal 613 mas meroštallama vuohki lea lagabut čilgejuvvon). Bargjoavku lea erenoamážit geahččan čuovvovaš guovttegielalašvuođagoluid: suohkaniid hálddatlašja doaibmagolut suohkanhálddahusas (tabealla ) muhtin válljejuvvon golut vuođđoskuvllahálddahusas nugo oastit sisa oahpponeavvuid, máŋgen, eanet klássa/-joavkolanjat ja eanet hálddašeapmi skuvlahovdengoddái, oktan jorgalemiin/dulkomiin (tabealla ) eará golut vuođđoskuvlla skuvlahálddahusas áššemeannudeapmi, almmuheapmi, fierpmádatovttasbargu, ovdánahttit báikkálašheivehuvvon oahpponeavvagiid, je (tabealla 10). Suohkanat ožžot oktiibuot sullii 12 miljovnna unnit doarjaga go meroštallojuvvon golut mat leat go galgá doaimmahit guovttegielat suohkanhálddašeami (vrd tabealla 11) Bargojoavku oaivvilda ahte doarjja mii galgá gokčat suohkaniid guovttegielalašvuođagoluid, ja maid. Sámediggi dál hálddaša, oanehit áigái berre lasihuvvot nu ahte suohkanat ožžot gokčojuvvot dálá guovttegielalašvuođa goluid. Bargojoavku lea maiddái ovdanbuktán meroštallama suohkaniid ovdánahttindárbbus go galgá sáhttit deavdit doaibmi guovttegielat hálddahusa ja guovttegielat suohkana mihttomeriid, vrd kapihttal Tabealla 1 čájeha ahte suohkaniin lea ovdánahttindárbu oktiibuot sullii 26 miljovnna ruvnno bargui nannet suohkaniid guovttegielalašvuođa. Bargojoavku oaivvilda ahte guhkit áigge vuollái ferte rehkenastit lasihit ruhtajuolludemiid suohkaniid guovttegielalaš 53 vuođabargui jus suohkanat galget sáhttit deavdit lága gáibádusaid. Fylkkagielddat leat eanasmuddui heivehan hálddahusa guovttegielalašvuođa barggu goluid. Sámedikki guovttegielalašvuođaruđaid dássái. Fylkkasuohkaniin eai leat dasto seamma ládje go suohkaniin vásáhusat mot duohta golut šaddet jus sámelága giellanjuolggadusaid galgá deavdit. Erenoamáš lea maiddái ahte Tromssa fylkkagielda lea geavahan stuora oasi ruđain spesiálistadearvvašvuođabálvalussii, maid dál stáhta lea váldán badjelasas. Goappeš fylkkagielddat leat dattetge ráhkadan doaibmaplánaid deavdin dihte gáibádusaid. Goappeš fylkkagielddat leat mielas geavahit iežaset bušeahttaruđaid čuovvolit iežaset plánaid Bargojoavku áigu geažuhit ahte lea stuora dárbu ovdánahttinbargui ja eanet ruđaide jus fylkkagielddat galget sáhttit deavdit lága gáibádusaid 3. Skuvllat ja mánáidgárddit. Dál gávdnojit sierra doarjjaortnegat maiguin gokčá oahpaheddjiidbálkká goluid sámegiela oahpahusa oktavuođas ja oahpahusvirgelobiid oahppovuođuštusaid goluid. Bargojoavkku mielas berre nannet oahpaheddjiid oahpahusvirgelobiid ortnega eanet oahppovuođuštusaiguin. Oahpahus- ja dutkandepartemeantta doarjjaortnega dáfus sámegiela ja sámegillii oahpahussii, čujuha bargojoavku dán ortnega árvvoštallamii Bargojoavku lea ovttaoaivilis árvvoštallanraportta konklušuvnnaiguin, ja háliida erenoamážit váldit ovdan oahpaheddjiidbálkká ruovttoluottamáksinortnega mas máksomearri 246,50 diibmui lea beare vuollin gokčat duohta goluid. Diibmomáksomeari ferte bajidit ja ferte eanet leat heivehuvvon suohkaniid gaskamearálaš diibmobálkká mielde oahpaheddjiide geat oahpahit sámegiela ja sámegillii. Dálá diibmomáksomearri ii leat regulerejuvvon suorggi bálkáovdáneami mielde. Ortnet juolludit doarjaga sámegiela joatkkaoahpahussii ii govčča goluid mat gullet sámegieloahpahussii, vrd kapihttal 7. Dál lea dilli nu ahte leat unnán oahppit juohke skuvllas ja lea váttis oažžut sámegieloahpaheddjiid. Danin ferte muhtin oassi oahpahusas lágiduvvot gáiddusoahpahusa vuođul. Dálá doarjjaortnet ii leat dan váldán vuhtii. Bargojoavku oaivvilda ahte joatkkaskuvlla sámegieloahpahusa doarjjaortnega ferte árvvoštallat ja rievdadit nu ahte deavdá joatkkadási sámegiel oahpahusa dárbbuid. Golut investerenulbmiliidda eai leat váldon mielde suohkaniid gollomeroštallamiin go leat kárten dálá guovttegielalašvuođa goluid Jagi 2002 rájes lea ásahuvvon ođđa ruhtadanortnet reantobuhtadusain buoridit dálá skuvlaareálaid ja cegget ođđa skuvlarusttegiid Bargojoavkku mielas lea govttolaš ahte suohkaniin main leat lassegolut viiddiduvvon areálaide sámi oahppoplána,. L7. Sámegiella, oahpahusa mielde, ožžot stáhtalaš doarjaga gokčat lassegoluid mat sis leat investeret stuorát skuvlaareálaid, vejolaččat sierra sámeskuvlla. Sámediggi hálddaša dál sierra doarjjaortnega mánáidgárddiide mat leat vuođđuduvvon sámegiela ja sámi kultuvrra ala. Bargojoavkku mielas berre lasihit dálá doarjjaortnega vai suohkaniid duohta golut mánáidgárddiid guovttegielalašvuhtii gokčojuvvojit 4. Sámedikki guovttegielalašvuođaruđat. Bargojoavkku oaivvilda, prinsihpalaš vuođu mielde, ahte. Sámedikkis berre leat bajitdási ovddasvástádus bargat sámegiela giellaovdánemiin, maiddái suohkaniid ja fylkkagielddaid ektui. Dattetge ferte rehkenastit ahte lea veadjemeahttun máhccat ruovttolutta ovdalaš ortnegii mas biddjojit stuora gáibádusat bienalaš rehketdoalloraporteremii guovttegielalašvuođaruđaid juolludeamis. Bargojoavku háliida garrasit deattuhit ahte guovttegielalašvuođa doarjja berre juolluduvvot guhkesáiggi ja diehttevaš rámmaid vuođul. Dát lea dárbbašlaš vai suohkaniid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuođa nannen dáhpáhuvvá beaktilis ja ulbmálaš vuogi mielde. Deavdin dihte diehttevašvuođa mihttomeari, de evttohuvvo ásahit organiserejuvvon gulahallama mas mihttomearri lea digaštallat dađistaga dárbbuid sámi giellaovdáneami nannemis, ja mot dán nannema sáhttá dahkat buoremusat Bargojoavku háliida fuomášahttit ahte juolludaneavttut berrejit eanet čadnot mihttomearrái, dat mearkkaša doaibmi guovttegielalašvuohta Bargojoavku ávžžuha danin ahte Sámediggi ásaha diehttevaš juolludaneavttuid/ rámmaid ortnegii. Bargojoavkku mielas lea hui positiiva go Sámediggi áigu jámmat gulahallat 54 suohkaniiguin strategiijaid, mihttomeriid ja bohtosiid birra das mot guovttegielalašvuohta ovdána suohkaniin. Bargojoavkku áirasat Kárášjoga gielddas ja. Guovdageainnu suohkanis oaivvildit ahte ruđat berrejit oassin rámmasirdimiin suohkaniidda, seammás go várrejuvvojit ruđat maid Sámediggi hálddaša čielga giellaovdánahttindoaimmaide 5 Miellaguoddobarggu mearkkašupmi. Positiiva sámegiela ovdáneapmi, duohtan dahkan sámelága giellamearrádusaid áigumušain, lea dan duohken makkár miellaguottut sámegillii ja kultuvrii leat sihke suohkanlaš ja fylkkagielddalaš hálddašeamis, ja báikkálašservodagain. Bargojoavku áigu geažuhit ahte ii galgga dušše bargat ovdánahttit sámegiela, muhto maiddái miellaguottuid ja kulturipmárdusa. Epmolaččat berreše buohkat unnimusat ipmirdit goappeš gielaid guovttegielat suohkanis. Guovttegielalašvuohta lea dehálaš dimenšuvdna suohkanlaš bálvalusbuvttadusas ja bálvalusas sámegiela hálddašanguovllus, muhto sáhttá šaddat riidovulošin jus gielalaš árjabidjan goarida eará áššiid ja fálaldagaid. Seamma dehálaš go sámegiela ja sámegillii oahpahus, lea oahpahus sámegiela ja kultuvrra birra vuođđoja joatkkaskuvlla ohppiide. Ahte oahpaheaddjit ja oahppit skuvllas atnet sámegiela mávssolaš ja dárbbašlaš liigegelbbolašvuohtan, lea muhtin dain eavttuin vai oahppit geat ožžot sámegielo ahpahusa galget oahppat giela, bisuhit movtta ja geavahit giela. Bajilgovva das man ollu sámegielagat leat suohkanlaš hálddahusas (tabealla 7, kapihttal 612), čájeha ahte lea stuora erohus gaskal suohkaniid sámegielat bargiid dáfus. Lea stuora erohus gaskal dan oasi gii máhttá njálmmálaččat sámegiela, ja sii geat máhttet njálmmálaččat ja čálalaččat sámegiela. Suohkaniin leat stuora hástalusat dan ektui ahte hukset čálalaš gelbbolašvuođa hálddahusas, juoga mii lea dárbbašlaš vai oažžu doaibmilis guovttegielat hálddahusa. Bargojoavku oaivvilda ahte jus sámegielas, sámi kultuvrrasja servodateallimis galgá leat boahtteáigi, de lea dárbbašlaš ásahit guovttegielalaš servodagaid gos dat lea vejolaš. Go sámegiella lea minoritehtagiella Norggas, de eai leat guovttegielalaš servodagat vejolaččat jus doarvái mutto eanetlohku suohkana bargiin ja ássiin eai máhte dahje ipmir sámegiela. Dakkár nannen berre leat lotnolagaid dainna ahte suohkanat ožžot vejolašvuođaid nannet vel eanet siskkáldas oahpahusa ja sámegiela geavaheami bagadallama. Stuorát stáhtalaš sámegiela nannen iešalddis lea juo movttiidahtti ja váikkuha ahte šaddá eanet sámegiela geavaheapmi sihke dan fuomášumi dihte maid dat dagaha ja go ássit vásihit ahte sámegielat giellagelbbolašvuođat leat dehálaččat.