Humanisttalaš fakultehta. Dábálaš dieđut. Romssa universitehta álggahii 1998 čavčča vuosttaš lohkanbaji oahpu ođđa studeanttaide. Dát mearkkaša ahte buot studeanttat galget váldit examen philosophicuma (ex. phil.) ja examen facultatuma (ex fac) vuosttaš lohkanbajisteaset. Lea vejolaš lohkat 20 čuoggá rádjái vuosttaš lohkanbaji oahpu haga, muhto studeanttat ávžžuhuvvojit váldit ex. phil. ja ex. fac. vuosttaš lohkanbajisteaset. Studeanttat geat áigot váldit vuođđo- gaska- dahje váldofágadási giellaeksámena galget lohkat ex fac-oahpu giellafágalaš variántta EXFACFON. Giellafágaid oahpahus lea huksejuvvon nu ahte studeanttat galget leat háhkan fonetihka ja gielladiehtaga teoriijaid ja vuođđodieđuid ovdalgo lohkagohtet giellafágaid. Studeanta ferte leat váldán dán eksámena ovdalgo dieđiha iežas vuođđofágadási maŋimuš eksámenii. Antihka giela ja kultuvrra dábálaš girjjálašvuođadiehtaga dáiddahistorjjá dokumentašuvnnadiehtaga ja girjerájusdiehtaga studeanttat sáhttet válljet ex fac-oahpu humanisttalaš ja servodatfágalaš variántta EXFACHS. Universitehta vuordá ahte studeanttat dovdet bures eksámen- ja fáganjuolggadusaid mat leat logahallon Oahppogiehtagirjjis. Dábálaš eksámenat dollojuvvojit oahppoplánaid mielde dain osiin main lea oahpahuvvon. Maiddái dakkár oasis mas ii leat oahpahuvvon sáhttá lágiduvvot dábálaš eksamen juos dieđihit studeanttat dan oassái ja juos dat lea vejolaš iešguđege instituhta bargodili dáfus. Joatkkaeksámen lágiduvvo dábálaš eksámena maŋŋá dušše dain osiin main lea oahpahuvvon. Joatkkaeksámena ii sáhte váldit dakkár lohkanbaji-termiinna maŋŋá goas dan oasis ii leat oahpahuvvon juos eará studeanttat eai leat dieđihan iežaset dán oasi maŋiduvvon eksámenii. Eŋgelasgiela dálvetermiinna joatkkaeksámen dollojuvvo giđalohkanbaji álggus. Dát guoská buot osiide ja buot studeanttaide Studeanttat geat háliidit váldit eksámena dakkár fágas dahje dakkár osiin main ii leat oahpahuvvon eksámenlohkanbajis galget áiggil váldit oktavuođa Humanisttalaš fakultehtain. Sámegiela lohkanbajioahppu. 10 čuoggá. Earenoamáš mearrádusat. 1. Sámegiela lohkanbajioahpu eksámena sáhttá čađahit válddekeahttá vuos examen philosophicuma dahje fonetihka ja gielladiehtaga ovdakurssa geahččaleami. 2. Ohccit geain ii leat dábálaš lohkangelbbolašvuohta sáhttet ohcat Humanisttalaš fakultehtas lobi váldit sámegiela lohkanbajioahpu eksámena. 3. Studeanttat geat oččot lobi váldit sámegiela lohkanbajioahpu eksámena dábálaš lohkangelbbolašvuođa haga galget fuomášit ahte sii eai automáhtalaččat oaččo lobi lohkat eará fágaid Norgga universitehtain. Sierralohpi addá dušše vuoigatvuođa lohkat sámegiela lohkanbajioahpu. Studeanttat geat háliidit lohkat viidásabbot galget váldit oktavuođa Oahppoossodaga oahppobagadalliin. I Dábálaš dieđut. Sámegiela lohkanbajioahpu vuođu lea sámegiela máhttu ja dieđut mat vástidit joatkkaskuvlla sámegiela C-giela dási 4 + 4 + 4 vahkkodiimmu dahje Davvin 1-4-kurssa. Lohkanbajioahppu lea ovtta lohkanbaji ollesáiggibargu ja váldodeaddu lea gielas. Fága galgá hárjehahttit studeantta lohkat sámegielat teavsttaid iešihčeanalaččat áddet beaivválaš sámegiela ja gulahallat sámegillii sihke njálmmálaččat ja čálalaččat. Lohkanbajioahpus studeanta oačču maiddái vuođđodieđuid sámegiela giellaoahpas ja oahpásmuvvá sámi girjjálašvuhtii ja kulturdihtui. II Giella ja girjjálašvuohta. Giellaoahppu oahpásmahttá davvisámegiela čállingillii ja dasa gullet: - njálmmálaš hárjehusat maid ulbmil lea hárjánit geavahit sámegiela beaivválaš eallimis. - čálalaš hárjehusat. - giellaoahpa vuođđoáššit. - oanehis oahpásmahttin dálá sámi girjjálašvuhtii ja kulturhistorjái. Lohkanmearrái gullet dát oasit: - sámegiela giellaoahppa sullii 300 siiddu. - sullii 200 siiddu sámegillii čállojuvvon girjjálašvuohta. - sullii 200 siiddu sámi girjjálašvuođa- ja kulturhistorjá. Lohkanmearrelisttu oažžu Humanisttalaš fakultehtas. III Eksámen Eksámenii gullet čálalaš ja njálmmálaš geahččaleamit Čálalaš oassi bistá 6 diimmu ja das geahčaluvvojit geavatlaš giellageavaheapmi ja giellaoahpa vuođđoáššit Njálmmálaš oasis geahčaluvvo studeantta njálmmálaš sámegiela máhttu ja lohkanmeari dovdamuš Árvosátni mearriduvvo ná. Čálalaš oassi deaddá 67 % ja njálmmálaš oassi fas 33 %. Njálmmálaš geahččaleamis deddet giellamáhttu ja lohkanmeari dovdamuš seammá ollu. Geahča joatkkaeksámena njuolggadusaid kapihttalis Dábálaš dieđut s 1 Sámegiela vuođofága. Gáibádusat. Studeanttat galget leat čađahan fonetihka ja gielladiehtaga ovdakurssa geahččaleami dan lohkanbaji álggus go almmuhit iežaset vuosttaš vuođđo- gaska- dahje váldofágadási giellafágaeksámenii Geahča ovdakurssa geahččaleami njuolggadusaid Oahppogiehtagirjjis. Fágačilgehus. Romssa universitehta vuođđofága lea eatnigiela fágalohkan Gáibádus lea unnimustá sámegiela lohkanbajioahpu dieđut ja dáiddut Vuođđofágalohkama ulbmil lea addit studeanttaide dárbbašlaš vuođđomáhtu vai bastet gokčat sámi servodaga gielalaš dárbbuid. Oahppu galgá addit studeanttaide buori teorehtalaš áddejumi sámegielas ja sámi girjjálašvuođas Lohkanmearis leat giellaoassi 10 čuoggá ja girjjálašvuođaoassi 10 čuoggá. Oahpu ulbmilat. - ovddidit studeantta njálmmálaš ja čálalaš čehppodaga geavahit sámegiela fágalaš áššiin - nannet studeantta áddejumi sámegiela ráhkadusas - oahpásmahttit sámegiela čállingiela ovdáneapmái - oahpásmahttit sámegiela dillái servodagas - oahpásmahttit sámi girjjálašvuođa- ja kulturhistorjái - oahpahit studeanttaid bargat sámegielat girjjálašvuođateavsttaiguin - hárjehit studeanttaide girjjálašvuođa kritihkalaš árvvoštallanmáhtu Oahpahus lea eanas davvisámegillii Lohkanmearrelisttu oažžu Humanisttalaš fakultehtas A Giella 10 čuoggá Giellaoassi lea eanas davvisámegiela birra Lohkanmearrái gullet čuovvovaš oasit 1 Duogášdieđut sámegielas sullii 150 siiddu - sámi servodaga giellageavaheapmi ja sámi máŋggagielatvuohta - davvisámegiela čállingiela ovdáneapmi ja sierra ortografiijaid teakstaovdamearkkat Friis Nielsen ja Bergsland-Ruong 2 Giellaoahppa - fonologiija - morfologiija ja suorggidanoahppa - syntáksa 3 Sámi suopmanat. - oppalašgeahčastat sámegiela earenoamážit davvisámegiela suopmaniidda 4 Sámi giellahistorjá. - sámegiela sajádat eará suoma-ugralaš ja urálalaš gielaid ektui. 5 Jorgaleapmi. - teoriija ja hárjehusat. Studeanta galgá maiddái oahppat geavahit Konrad Nielsena gielaoahppagirjji ja Konrad Nielsena ja Asbjørn Nesheima sátnegirjji. Á Girjjálašvuohta 10 čuoggá. Girjjálašvuođa oahpahus galgá oahpásmahttit studeanttaid sámi girjjálašvuođa historjái ja hárjehit sin bargat girjjálašvuođa teavsttaiguin ja oahppat guorahallat daid. Oahpahus galgá maiddái oahpásmahttit studeanttaid girjjálašvuođa dutkanmetodaide ja dábálaš girjjálašvuođakritihkkii. Čájehan dihtii girjjálašvuođa kulturhistorjjálaš duogáža galgá studeanta lohkat s 500 siiddu kulturhistorjjálaš čállosiid main giehtadallojuvvojit dološ bivdoservodaga organiseren árbevirolaš máhttu ja sápmelaš máilbmeoaidnu ee. juoga dološ oskku birra. 1 Girjjálašvuođa oahppa. - sámi girjjálašvuođa historjá - girjjálašvuođa metodat ja girjjálašvuođa árvvoštallan - sullii 100 siiddu artihkkalat - sámi esseijat ja dutkamušat kompendia 2 Čáppagirjjálašvuođa lohkanmearri. Lohkanmearrái gullá sullii 2000 siiddu sámegielat girjjálašvuohta. - sullii 100 siiddu máinnas- ja muitalusčoakkáldat ee. J. K. Qvigstad girjjis (kompendia). - boarraset epihka-poehtalaš luohtedajahusat ja unnimustá 10 siiddu oaset luođit - 3-4 girjji mat leat čállon ovdal nuppi máilmmisoađi - 8-10 dálá guovddáš girjji sihke lyrihkka noveallat ja románat - 100 siiddu mánáidgirjjálašvuohta 3 Kulturhistorjjálaš duogášteavsttat - dološ bivdoservodaga organiserenvuogit - sámi árbevirolaš máhttu ja árvvut - sámi osku ja mytologiija B Fágalaš čállin. Vuođđofágalohkama áigge čállet studeanttat ovtta 1 geatnegahtton fágaállosa goappáge fágasuorggis. Giđalohkanbajis addojuvvo álus fágaoahpaheaddjái maŋimustá njukčamánu 10 beaivve ja čakčalohkanbajis fas golggotmánu 10 beaivve. Fágaállosat galget leat dohkkehuvvon ovdalgo studeanta beassá eksámenii. Eksámen. Giellaoasi 10 čuoggá ja girjjálašvuođaoasi 10 čuoggá eksámeniid sáhttá váldit sierra. Goappáge oasseeksámenis lea sihke čálalaš ja njálmmálaš geahččaleapmi. Čálalaš eksámenii gullá gávcci 8 diimmu geahččaleapmi goappáge fágasuorggis Loahpalaš árvosátni mearriduvvo njálmmálaš geahččaleamis. Studeanta oažžu sierra árvosáni goappáge čálalaš geahččaleamis. Čálalaš geahččaleamit leat seammaárvosaččat. Buot eksámenoasit leat sámegillii. Geahča joatkkaeksámena njuolggadusaid kapihttalis «Dábálaš dieđut». Sámegiela gaskafágalasáhus. Gáibádusat. Studeanttat galget leat čađahan fonetihka ja gielladiehtaga ovdakurssa geahččaleami dan lohkanbaji álggus go almmuhit iežaset vuosttaš vuođđo- gaska- dahje váldofágadási giellafágaeksámenii. Geahča ovdakurssa geahččaleami njuolggadusaid Oahppogiehtagirjjis. Fágačilgehus. Sámegiela gaskafágalasáhus huksejuvvo Romssa universitehta vuođđofága ala. Jos oahppis lea vuođđofága dahje sullasaš oahppu eará institušuvnnas de son ferte ieš háhkat dan giella- ja girjjálašvuođaoahpu mii addo Romssa vuođđofágas ovdalgo lohkagoahtá gaskafágalasáhusa. Oahppit geain lea eará oahppu go Romssa universitehta sámegiela vuođđofága sáhttet njálmmálaš eksámenis geahčaluvvot dain fáttáin mat váilot omd. girjjálašvuođa teoriijas. Gaskafágalasáhussii gullet giellaoassi ja girjjálašvuođaoassi. Lohkanmearri. A Giellaoassi. 1 Giellaoahpahus galgá iskudahttit sierra suopmaniid giellaoahpaide omd. K. Nielsen, K. Bergsland, ja K. B. Wiklund. 2 Syntáksa. 3 Giellahistorjjálaš teavsttat ja boares giellaoahpat: Leem, Rask, Stockfleth ja Friis (Kompendia). 4 Suopmanat s. 50 siiddu teakstačoakkáldat ovddimustá julev- ja lullisámegielas. Á Girjjálašvuođaoassi. 1 Girjjálašvuođa teoriija s. 500 siiddu. Oahpahusas deattuhuvvojit girjjálašvuođa analyhtalaš lahkananvuogit ja girjjálašvuođakritihkka. Studeanttain vurdojuvvo ahte sii iežage guorahallet girjjálašvuođa teavsttaid sierra árvvoštallanvugiid mielde ja ovdanbuktet daid. 2 Teavsttat s 1000 siiddu. Teakstalohkanmearrái gullet nugo vuođđofágas ge sihke divttat, noveallat ja románat. Gaskafágalasáhusas oahpahuvvo vuolabbot myhtain juoiganpoesiijas dahje muhtun dálá girječálli buktagiin. Dasa lassin oahpahuvvo eará álgoálbmotgirjjálašvuođas. B Lohkanbadjeálus. Lohkanbadječállosa ulbmil lea addit studeanttaide vejolašvuođa bargat iehanassii fáttáin maid ieža leat válljen Ulbmil lea maiddái boktit fágalaš smiehttamuša ja ságastallama ja hárjehit studeanttaid čállit fágalaš barggu. Eksámen. Eksámenii gullet guokte čálalaš ja guokte njálmmálaš geahččaleami 1 Lohkanbadječálus gielas dahje girjjálašvuođas mii gergejuvvo sullii vahku ovdal čálalaš eksámena. Oahppi mearrida ieš lohkanbadječállosa fáttá ovttas fágaoahpaheddjiin. Oahpaheaddji sáhttá bagadit oahppi guktii čáledettiin. Lohkanbadjeálus vástida 5 čuoggá. 2 Gávcci 8 diimmu čálalaš eksámen gielas ja girjjálašvuođas. Dát eksámen vástida 5 čuoggá Gažaldagaid galgá vástidit sámegillii. Dán guovtti viauoggá eksámena sáhttá čađahit sierra Árvosátni mearriduvvo ná: Addojuvvo sierra árvosátni guktuide čálalaš eksámeniidda ja dain lea seammá deaddu gaskafágalasáhusa árvosánis Loahpalaš árvosátni mearriduvvo njálmmálaš eksámeniin. Vuođđofága ja gaskafágalasáhus leaba seammaárvosaččat gaskafága loahpalaš árvosáni mearrideamis Lea vejolaš čađahit gaskafágalasáhusa eksámena seammá lohkanbajis go vuođđofága eksámena muhto eksámenat lágiduvvojit dalle sierra Gaskafágas ii oao čuoggáid ovdalgo vuođđofága eksámen lea čađahuvvon. Geahča joatkkaeksámena njuolggadusaid kapihttalis "Dábálaš dieđut".