Wp/esu/Acsalugpiaq. Acsalugpiaq ("Rubus spectabilis") — acsaq nernarquq. Wp/esu/Akiacuaq. Akiacuaq (kass’atun Akiachak) — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Akiacuar. Akiacuar (kass’atun Akiachak) — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Akiaq. Akiaq (kass’atun Akiak) — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Akimiaq. Akimiaq (Yugtun, Cev’aq Cugtun-llu; Akimiar Nunivaaq Cugtun) — naaqutet 15. Wp/esu/Akimiaq atauciq. Akimiaq atauciq (Yugtun, Cev’aq Cugtun-llu; Akimiar ataucir Nunivaaq Cugtun) — naaqutet 16. Wp/esu/Akimiaq malruk. Akimiaq malruk (Yugtun, Cev’aq Cugtun-llu; Akimiar malzrug Nunivaaq Cugtun) — naaqutet 17. Wp/esu/Akimiaq pingayun. Akimiaq pingayun (Yugtun, Cev’aq Cugtun-llu; Akimiar pingayun Nunivaaq Cugtun) — naaqutet 18. Wp/esu/Akimiarunrita’ar. Akimiarunrita’ar (Yugtun, Nunivaaq Cugtun-llu; Akimiarunritaraq Cev’aq Cugtun) — naaqutet 14. Wp/esu/Alaqnaqiq. Alaqnaqiq (kass’atun Aleknagik) — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Alarneq. Alarneq (kass’atun Alakanuk) — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Alaska. Alaska — nuna USA-mi. Alaska-mi Kuigpak uitauq. Wp/esu/Algeria. Algeria — nuna Africa-mi.ilukarp'ik'-Alagir. Wp/esu/Alpaaruswik. Alpaaruswik, (kass’atun: "July", turkatun: "Temmuz") iraluq. Wp/esu/Amazon kuik. Amazon kuik (kass’atun "Amazon River") — kuik South America-mi. Wp/esu/Andreafsky kuik. Andreafsky kuik — kuik Alaska-mi. Takertuq 120 mi (190 km). Wp/esu/Angutvak Aqumgalria. Angutvak Aqumgalria (Lakota-t qaneryarat "Tȟatȟáŋka Íyotake", kass’atun "Sitting Bull"; 1831 – 1890), Lakota Ingqiliit atanra atanviim qetunraa-llu. Wp/esu/Ankara. Ankara (turkatun "Ankara") — nunarpak Turka-mi. Wp/esu/Anyaraq. Anyaraq (kass’atun Aniak) — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Arviiq. Arviiq (kass’atun Platinum) — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Arvinlegen. Arvinlegen (Yugtun; Arvinelgen Cev’aq Cugtun; Arwinleg Nunivaaq Cugtun) — naaqutet 6. Wp/esu/Asaacarsaq. Asaacarsaq (kass’atun Mountain Village) — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Asveq. Asveret Alaska-armiut tuquutekai. Arcakertut yungnaqutemtenun piciyarmtenun-llu. Akwarpak tayima yum cacetequtekai asverem paivutai; kemga, uqua, amia, qilui, cali tului. Asveq tamalkuan caunguarutkevkenaqu aturluku. Ciuliamta, teganemta wanguta-llu arcaqautekarput nuna cali imarpik unguvatemtenun cali yuyaramtenun-llu. Allat yut litaqciqaakut cali taringumaciqaakut maaggun piciryaramteggun. Wp/esu/Atauciq. Atauciq (Yugtun, Cev’aq Cugtun-llu; Ataucir Nunivaaq Cugtun) — naaqutet 1. Wp/esu/Atmaulluaq. Atmaulluaq (kass’atun Atmautluak) — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Ayuq. Ayuq (kass'atun "Labrador tea") ("Rhododendron tomentosum") — saayuq. Wp/esu/Belgium. Belgium — nuna Europe-mi. Belgium-aq angayuqauviguuq. Yuut qalartut French-atun, Flemish-atun, German-atun-llu Belgium-ami. Wp/esu/Can'giiq. Can'giiq (sg) / Can'giiret (pl) ("Dallia pectoralis") Wp/esu/Caurluq (1950). "Caurluq" (Kass. "Cinderella") una tauna Walt Disney Pictures enem ilii 15 Kuiget Aanit 1950 cali Walt Disney. Wp/esu/Caurluq (Disney). Caurluq (Kass. "Cinderella") augkut pitaq Caurluq ellaita Walt Disney. Wp/esu/Caurluq (franchise). "Caurluq" (Kass. "Cinderella") tauna enem Disney franchise. Wp/esu/Cellitemiut. Cellitemiut (kass’atun Sleetmute) — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Cetaman. Cetaman (Yugtun, Nunivaaq Cugtun-llu; Citaman Cev’aq Cugtun) — naaqutet 4. Wp/esu/Cetuyaraq. Cetuyaraq (kass’atun New Stuyahok) — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Cevv’arneq. Cevv’arneq (kass’atun Chefornak) — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Cev’aq. Cev’aq (kass’atun Chevak) — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Cingik. Cingik (malimiutun "Siŋik"; kass’atun "Golovin") — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Cungagliq. Cungagliq (yugtun, Cev’aq cugtun-llu) — qaralit Wp/esu/Curaq. Curaq wall’u Suraq ("Vaccinium uliginosum") — atsaq qiugcetuq. Wp/esu/Curarpalek. Curarpalek (kass’atun "Chuathbaluk"; curaq + -pak + -lek) — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Curyung. Curyung (kass’atun "Dillingham") — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Etivluk. Etivluk — kuik Alaska-mi. Takertuq 56 miles (90 km). Wp/esu/Euphrates. Euphrates, (turkatun "Fırat") kuik Turkey-mi, Syria-mi, Iraq-mi. Wp/esu/Gediz kuik. Gediz kuik (turkatun "Gediz Nehri") — kuik Turkey-mi. Wp/esu/Hatay. Hatay wall'u Antakya, — nunarpak Turkey-mi. Wp/esu/Igyagiiq. Igyagiiq (kass’atun "Egegik") — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Igyaraq. Igyaraq (kass’atun "Igiugig") — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Iik. Iik (kass’atun "Eek") — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Iilgayaq. Iilgayaq (kass’atun "Nushagak River") — kuik Alaska-mi. Nunat Iilgayaqmi: Portage Creek, Iquaq, Qalirneq, Cetuyaraq Wp/esu/Ikirun. Quyana Tailuten Wik’ipitiyamun Ikayuun • Ikayuun (en) Quyana tailuten Yugtun Wik’ipitiyamun! Welcome to the Central Alaskan Yup'ik language Test Wikipedia. This series of pages is for a test-wikipedia in the Yup'ik language. Your Yup'ik input here will be appreciated. Yup'ik people.The request for the creation of the Yup'ik Wikipedia will be approved if and when there is sufficient article content. When it is approved, all content here would be moved to the actual Wikipedia. Because this is a test-wikipedia all articles here must begin with the format Name of article. For example, an article about the Yup'ik language should be titled here as Yup'ik. (Of course in the actual wikipedia, the article would be titled as Yup'ik "Yup'ik speakers are encouraged to create as many top-quality articles as possible". Reference Section. Wp/esu/Illiamna. Illiamna (kass’atun "Iliamna") — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Imam Umgut'i. Imam Umgut'i, (kass’atun: "November", turkatun: "Kasım") iraluq. Wp/esu/Imangaq. Imangaq (kass’atun "Emmonak") — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Ingirraller. Ingirraller (kass’atun "Holy Cross") — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Ingricuar. Ingricuar (kass’atun "Twin Hills") — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Iqalluarpak. Iqalluarpiit meluit cagluki kinercituaput. Uksumillu, Quyavigmi, Alusistuami, Paskamillu kenicirluki nerluki. Melucuaneng atenqerluteng. Cakneq wangkuta picaqaput. Wp/esu/Iqmik. Iqmitulriit imkut ilait angtuanek iqmitullruut. Una cillayakqerluni. Qanteng-llu mecangcugtaqluki ugaan assiilim. Nererraarluteng waten yuurqerraarluteng pinritesciiganateng tua-i. Tua-i-ll' aitarrluteng cakneq iterrluku amlleq. Wp/esu/Iquaq. Iquaq (kass’atun "Ekwok") — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Iqugmiut. Iqugmiut (kass’atun "Russian Mission") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Kakeggliyarwik. Kakeggliyarwik, (kass’atun: "September", turkatun: "Eylül") iraluq. Wp/esu/Kangirnaq. Kangirnaq (kass’atun "Kongiganak") — nunacuar Alaska-mi. Wp/esu/Kass'atun. Kass’atun (kass’atun: "English", "English language") — qaneryarat kass'at nunat. Wp/esu/Kassigluq. Kassigluq (kass’atun "Kasigluk") — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Kass’alugpiat. Kass’alugpiat (kass’alugpiatun Kass’alugpiaq: "Русский", Kass’alugpiak: "два русских", Kass’alugpiat: "Русские") — yuut Russia-mi. Wp/esu/Kass’alugpiatun. Kass’alugpiatun (kass’alugpiatun "русский язык") — qaneryarat kass’alugpiat nunat Russia-mi. Wp/esu/Kavirliq. Kavirliq (yugtun, Cev’aq cugtun-llu) — qaralit Wp/esu/Kavirliq (atsaq). Kavirliq ("Vaccinium vitis-idaea") — atsaq kavircetuq nernarquq-llu. Wp/esu/Kazakhstan. Kazakhstan(Қазақстан)-nuna Asia-mi. iłukarp'ik'-Astana. Nunarpiit-Alma-Ata, Shymkent, Qaraganta. Wp/esu/Kegginaquq. Malruulutek kegginaquk akiqlirraqlutek; cimirtaarturluteng. Tuaten piureluteng, taungunguarturluteng aperluku kaigaluteng. Canguat tamakut apalluqureluki tua i kiaku amlleresqelluki. Wp/esu/Kongakut. Kongakut — kuik Alaska-mi. Takertuq 110 miles (180 km). Wp/esu/Kuiget Aanit. Kuiget Aanit, (kass’atun: "February", turkatun: "Şubat") iraluq. Wp/esu/Kuiggayagaq. Kuiggayagaq (kass’atun "Oscarville") — nunacuar Alaska-mi. Wp/esu/Kuiggluk. Kuiggluk (kass’atun "Kwethluk") — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Kuigilnguq. Kuigilnguq (kass’atun "Kwigillingok") — nuna Alaska-mi. Kuigilnguq census-designated place (CDP) mamterillermi census area, Alaska Yunaitet Steetesaaq. Yuut qaill amllertacia 388-aaruuq 2000-aami census-aami. Kuigilnguq locate-aumauq 59 degrees 52'20"N163 degrees 09'58" W Yuniatet Steetesaaq census bureau, CPDara avaatii 20.2 yaaseegenqellria mileauguq, apiaa 20.1 yaaseegenqellria mileauq nuniini 0.1 yaasigenqellria mileam yaaqsigtauq. Censusaaq 2000ami yungqellruuq 388anek enenekllu 96aanek calillu ilaakellriit 89aruluuteng CDPemi. Yuut amllertaciit 16.8 yaasegenqellria mileallruuq. 78aatek housingaatangqellruuq caniimelltaciallu 3.9 yaasigenqellria mileaaq. Wp/esu/Kuigpak. Kuigpak (kass’atun "Yukon River") — kuik Alaska-mi. Wp/esu/Kuinerraq. Kuinerraq (kass’atun "Quinhagak") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Kusquqvak. Kusquqvak (kass’atun "Kuskokwim River") — kuik Alaska-mi. Wp/esu/Liivlek. Liivlek (kass’atun "Levelock") — nunacuar Alaska-mi. Wp/esu/Maklak. Cakuiqayuitait makliit. Angqapigcaaqut nataitneng egcingaitut. Nenri taugaam tamakut egciiqait. Ca tamalkuan aturtura’urlutulqaat augkut. Uqiquryaraq-wa tamana up’nerkami pissungaqata, pitaqerraaq una pilaraat, ciuqliq pitaq angelria up’nerkami. Maklagtaqameng ciuqliq tauna ellaita pikevkenaku uqiquutaq'laraat tua-i yugnun aruqutekluku tamalkuan kingulluku. Cali tua-i una angutnek irniangqerquni, ataucirqumek pivkenani, irniani una piskan, una cali uyuraa piskan, wall’u cali alla uyuraa piskan, amllerqunek ilii uqiqulartuq enem iluani tuani. Wp/esu/Malruk. Malruk (Yugtun, Cev’aq Cugtun-llu; Malzrug Nunivaaq Cugtun) — naaqutet 2. Wp/esu/Malrunlegen. Malrunlegen (Yugtun; Malrunelgen Cev’aq Cugtun; Malzrunleg Nunivaaq Cugtun) — naaqutet 7. Wp/esu/Mamterat. Mamterat (kass’atun "Goodnews Bay") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Mamterilleq. Mamterilleq (kass’atun "Bethel") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Manuquutaq. Manuquutaq (kass’atun "Manokotak") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Marayaarmiut. Marayaarmiut (kass’atun "Scammon Bay") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Masserculleq. Masserculleq (kass’atun "Marshall") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Mersin. Mersin wall'u İçel, — nunarpak Turkey-mi. Wp/esu/Miilicaaq. Miilicaaq (Yugtun, Miilitsaaq Cev’aq Cugtun-llu) — naaqutet 1000000. Wp/esu/Mikuryaq. Mikuryaq (kass’atun "Mekoryuk") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Naaqutet. Naaqutet ataucimek yaavet qulnun: atauciq, malruk, pingayun, cetaman, talliman, arvinglegen, malrunlegen, pingayunlegen, qulngunritaraan, qula-llu. Wp/esu/Nacaq. Nacaq (English: Beaded headdress / hat), akluq. Wp/esu/Nakniq. Nakniq (kass’atun "Naknek") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Nanvarpak. Nanvarpak (kass’atun "Iliamna") — nunacuar Alaska-mi. Wp/esu/Nanwarat Cikutit. Nanwarat Cikutit, (kass’atun: "October", turkatun: "Ekim") iraluq. Wp/esu/Naparyaarmiut. Naparyaarmiut (kass’atun "Hooper Bay") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Naparyarraq. Naparyarraq (kass’atun "Napakiak") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Napaskiaq. Napaskiaq (kass’atun "Napaskiak") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Negeqliim Painga. Negeqliim Painga (kass’atun "Pitka’s Point") — nunacuar Alaska-mi. Wp/esu/Negeqliq. Negeqliq (kass’atun "St. Mary’s") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Negtemiut. Negtemiut (kass’atun "Nightmute") — nunacuar Alaska-mi. Wp/esu/Neviarcaurluq. Neviarcaurluq (kass’atun "Elim") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/New York nunarpak. New York, New York Nunarpak wall'u New York City (kass’atun "New York City") — nunarpak USA-mi. Wp/esu/Niugtaq. Niugtaq (kass’atun "Newtok") — nunacuar Alaska-mi. Wp/esu/Nunakauyaq. Nunakauyaq (kass’atun "Toksook Bay") — nunacuar Alaska-mi. Wp/esu/Nunam Iqua. Nunam Iqua (kass’atun "Nunam Iqua", atra ak’allaq: "Sheldons Point") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Nunapicuaq. Nunapicuaq (kass’atun "Nunapitchuk") — nunacuar Alaska-mi. Wp/esu/Nunivaaq. Nunivaaq (kass’atun "Nunivak Island") — qikertaq Imarpikmi. Wp/esu/Nuuriileng. Nuuriileng (kass’atun "Newhalen") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Penacuarmiut Taciat. Penacuarmiut Taciat — taciat Alaska-mi. Wp/esu/Pingayun. Pingayun (Yugtun, Cugtun-llu) — naaqutet 3. Wp/esu/Pingayunlegen. Pingayunlegen (Yugtun; Pingayunelgen Cev’aq Cugtun-llu; Pingayunleg Nunivaaq Cugtun) — naaqutet 8. Wp/esu/Qalirneq. Qalirneq (kass’atun "Koliganek") — nunacuar Alaska-mi. Wp/esu/Qalqaq. Qalqaq (kass’atun "Lower Kalskag") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Qaluyaaq. Qaluyaaq (kass’atun "Nelson Island"), qikertaq Alaska-mi. Wp/esu/Qanganaq. Waten ingrini unuakumi tua-i ayagluni igtemek tekitaqami kapkaaniraqluni, ayagluni igtemek tangrraqami kapkaaniraqluni. Tua-i-ll' iquklicata, aqumgarraarluni akerta una cuqluku uterrluni, takuiluki tua-i. Imna pamna atmagcuun, atmagcuun qanganarnek imangluni. Wp/esu/Qaralit. Agluryam qaralii qiugliugut, kavirliq, perpelaaq, cungagliq, esirliq, qalleryauluteng-llu. Wp/esu/Qarr’unaq. Qarr’unaq (kass’atun "Kokhanok") — nunacuar Alaska-mi. Wp/esu/Qerrulliik. Qerrulliik (kass’atun "Kotlik") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Qilangaaruswik. Qilangaaruswik, (kass’atun: "August", turkatun: "Ağustos") iraluq. Wp/esu/Qinuyang. Qinuyang (kass’atun "South Naknek") — nunacuar Alaska-mi. Wp/esu/Qipneq. Qipneq (kass’atun "Kipnuk") — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Quagciq. Quagciq (lat. "Rumex arcticus") — Nernarquq. Wp/esu/Qula. Qula (qang’a-llu Qulen Yugtun; Qula Cev’aq Cugtun, Nunivaaq Cugtun-llu) — naaqutet 10. Wp/esu/Qula atauciq. Qula atauciq (Yugtun, Cev’aq Cugtun-llu; Qula-ataucir Nunivaaq Cugtun) — naaqutet 11. Wp/esu/Qula malruk. Qula malruk (Yugtun, Cev’aq Cugtun-llu; Qula-malzrug Nunivaaq Cugtun) — naaqutet 12. Wp/esu/Qula pingayun. Qula pingayun (Yugtun, Cev’aq Cugtun-llu; Qula-pingayun Nunivaaq Cugtun) — naaqutet 13. Wp/esu/Qulen tiissitsaat. Qulen tiissitsaat (Yugtun, Cev’aq Cugtun-llu; Akimiar pingayun Nunivaaq Cugtun) — naaqutet 10000. Wp/esu/Qulngunritaraan. Qulngunritaraan (Yugtun; Qulngunritaraq Cev’aq Cugtun; Qulngunrita’ar Nunivaaq Cugtun) — naaqutet 9. Wp/esu/Sagavanirktok. Sagavanirktok — kuik Alaska-mi. Takertuq 185 miles (298 km). Wp/esu/Saguyaq. Saguyaq (kass’atun "Clark’s Point") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Sweden. Sweden — nuna Europe-mi. ilukarp'ik'-Stukugulm. Wp/esu/Taciq. Taciq (kass’atun "St. Michael") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Talliman. Talliman (Yugtun, Cugtun-llu) — naaqutet 5. Wp/esu/Tanqiluryak Ciuqliq. Tanqiluryak Ciuqliq, (kass’atun: "December", turkatun: "Aralık") iraluq. Wp/esu/Tanqiluryak Kinguqliq. Tanqiluryak Kinguqliq, (kass’atun: "January", turkatun: "Ocak") iraluq. Wp/esu/Tapraq. Tapraq (malimiutun "Tapqaq", kass’atun "Stebbins") — nunarpak Alaska-mi. Wp/esu/Taqukat Tanqiat. Taqukat Tanqiat, (kass’atun: "March", turkatun: "Mart") iraluq. Wp/esu/Tengaurtet Tanqiat. Tengaurtet Tanqiat, (kass’atun: "April", turkatun: "Nisan") iraluq. Wp/esu/Tengmiarat Tanqiat. Tengmiarat Tanqiat, (kass’atun: "May", turkatun: "Mayıs") iraluq. Wp/esu/Tengmiarat Tengutit. Tengmiarat Tengutit, (kass’atun: "June", turkatun: "Haziran") iraluq. Wp/esu/Teptukuyuk. Teptukuyuk ("Achillea sibirica") — kuvyaq aturtuq ugaani tepaput. Wp/esu/Tevyaraq. Tevyaraq (kass’atun "Crooked Creek") — nunacuar Alaska-mi. Wp/esu/Tigris. Tigris — kuik Turkey-mi, Syria-mi Iraq-llu. Wp/esu/Tiissitsaaq. Tiissitsaaq (Yugtun; Tiititsaaq qang’a-llu Tiissitsaaq Cev’aq Cugtun; Tiisiss'ar Nunivaaq Cugtun) — naaqutet 1000. Wp/esu/Tiissitsaaq miilicaaq. Tiissitsaaq miilicaaq (Yugtun) — naaqutet 1000000000. Wp/esu/Tungulria. Tungulria (yugtun, Cev’aq cugtun-llu) — qaralit Wp/esu/Tuntutuliaq. Tuntutuliaq (kass’atun "Tuntutuliak") — nunacuar Alaska-mi. Wp/esu/Tununeq. Tununeq (kass’atun "Tununak") — nunacuar Alaska-mi. Wp/esu/Turkat. Turkat (turkatun Turkaq: "Türk", Turkak: "iki Türk", Turkat: "Türkler") — yuut Turkey-mi. Wp/esu/Turkatun. Turkatun (turk. "Türkçe, Türk dili") — qaneryarat turkat nunat Turkey-mi. Wp/esu/Turkey. Turkey (turkatun "Türkiye") — nuna Europe-mi Asia-llu. Wp/esu/Tuulkessaaq. Tuulkessaaq (kass’atun "Tuluksak") — nuna Alaska-mi. Wp/esu/Tuutalgaq. Tuutalgaq (kass’atun "Pilot Station") — nunarpak Alaska-mi.