Wp/smj.
Rejection was technical, not substantive. Feel free to


Wp/smj/Bådåddjo.
Bådåddjo lea Vuonarijka suohkan ja Nordlanda háldadusguovdásj.


Wp/smj/Julevsámegiella.
Julevsámegiella l sámegiella mav sáhkadi julevsáme bájken.
Oarjjelamos rája l Árjepluovve gitta Gájddum ednuj nuorttarádjaj.


Wp/smj/Julevädno.
Julevädno l stuor ädno Svierigin, mij álggá Sámen, Svieriga bielen. Gålggå oarjjealás 461 km Julevuj ja Merrabahtaluoktaj. Le nuppát stuorámus ädno gåbttjåmbájke ja guhkkudagá milta Norrbottena lenan (Duornosäno duogen ja Gálásäno åvdåtjin, mij la 460,65 km guhkke). Valla stuorámus ädno la gasskagålgådagá milta.
Äno gåbttjåmbájkke l 25240,5 km2, 24545,6 km2 Svieriga bielen ja 694,9 km2 Vuona bielen. Ädno l ájnas gálldo tjáhtjefámos, stuor tjáhtjefábmoásadusá li bv. Bårjås ja Harsprånget, mij la álgaduvvam 1952 ja stuoreduvvam 1952 ja sjattaj Svieriga stuorámus tjáhtjefábmoásadussan.


Wp/smj/Kurów.
Kurów la stádasj oarjásj Polenin, Kurówka jågå gátten. Stádasj la Gmina Kurówa oajvvebájkke. Gmina la sæmmi gå suohkan Vuona bielen.
2.817 ulmutja danna årru (jagen 2015).
Polena presidænnta Wojciech Witold Jaruzelski Kurówas boahtá.


Wp/smj/Nordlándadutkam.
Nordlándadutkam dutkamdåjmajt tjadát sebrudahkadiedulasj ja viddnoekonomalasj fáhkasuorgen. Siján le stuorra fágalasj gåbddudahka ja fágajgasskasattjat barggi. Dutkam le dårjaduvvam guovlulasj, nasjåvnålasj ja rijkagasskasasj doajmmavaddijs. Båhtusa åvddånbuvteduvvá diedádusáj, artihkkalij ja lågådallamij baktu. 2012 hæjton lidjin institusjåvnån 40 bargge, gånnå ienebujn le doktorgráda ietjas dutkamsuorgen.
Nordlándadutkamin le nasjåvnålasj dutkamhábme guovlulasj tjanástagájn ja tjadát dutkam- ja åvddånimbargojt. Doajmmavadde li duola dagu Vuona dutkamráde, nasjåvnålasj ja guovlulasj oajválattja, EU, ja priváhtalasj æládusiellem. Oajvvesuorge le álkkádus, barggo ja sjaddam, birás, sebrudahka ja viddnodoajmma, innovasjåvnnå, ja guovlulasj åvddånibme.
Histovrrå.
Nordlándadutkam jagen 1979 ásaduváj priváhtaæjgon ja almulasj vuododusán. Ådåjakmánno 1. Biejvve jagen 2010 Nordlánda Universitehta åstij 51% åssusijs, gånnå institusjåvnå huodnaha li udnásj biejve. Nordlándadutkam goalmát stuorrámus randsone-institusjåvnnå Vuonan, ja le riek rámpoduvvam. Ásadime maŋŋela le prosjækta juovnnát sjaddam, ja sierraláhkáj universitehta tjadnasin, sierraláhkáj maŋenagi gå skåvllå oattjoj allaskåvlå, oasestibmeallaskåvlå ja universitehta stáhtusav.


Wp/smj/Roandem.
"Roandem" la stádasuohkan Vuonarijkan ja Sør-Trøndelaga háldadusguovdásj.


Wp/smj/Råmså.
Råmså (dároj: Tromsø) lea Vuona suohkan ja Råmså fylka háldadusguovdásj.


Wp/smj/Sirges.
Sirges le tjielldu Jåhkåmåhken. Le stuoremus tjiellde Svieriga bieljen.


Wp/smj/Skádasasuoloj.
Skádasasuoloj la suoloj tjanádum alusj Nuortta-Europa gáddáj.
Lánnda danna li Vuodna ja Svierik, ja Guoladagá oasse Ruosjas.
Politihkalattjat la Skádasuoloj Vuodna, Svierik ja Danmárkko, lánda ma dålen lidjin aktidusán.


Wp/smj/Steinkjer.
Steinkjer lea Vuonarijka suohkan ja Nord-Trøndelag háldadusguovdásj.


Wp/smj/Vadsø.
Vadsø lea Vuonarijka suohkan ja Finnmárkku háldadusguovdásj.


Wp/smj/Vuodna.
Ienep diedo galggi diedon tjáleduvvat, ruvvaláhkáj.


Wp/smj/Wikipedia.
Vil ienep diedo båhti gå nágin asstá tjállet dajt julevsábmáj.