Wp/sms. Rejection was technical, not substantive. Feel free to Wp/sms/Aanar. Aanar (,) lij kåʹdd Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Tõt lij Lääʹddjânnam šuurmõs kåʹdd. Wp/sms/Aanar sijdd. Aanar sijdd lij sijdd Aanar kååʹddest. Wp/sms/Aanarsääʹmǩiõll. Aanarsääʹmǩiõll lij sääʹmǩiõll mõõn aanrõõžž maainste. Aanarsääʹmǩiõll lij veerǥlaž ǩiõll Aanar kååʹddest ja tõn maainstet Aanarjääuʹr ââlda. Tät miârkkšââvv tõn, što aanrõšǩiõll lij oʹdinkõs sääʹmǩiõll mõõn maainstet pâi Lääʹddjânnmest. Ǩeʹrjjǩiõll. Aanarsääʹmǩiõl ortografia leʹbe "ǩeʹrjjtemvueʹǩǩ" vuâđđââvv Lauri Arvid Itkonen tuâjaid mõõn Erkki Itkonen tiuddii. Wp/sms/Akujäuʹrr. Akujäuʹrr (,) lij sijdd Aanar kååʹddest. Wp/sms/Allomorff. Allomorff lij õõut morfeeʹm jeeʹresnallšem ååʹbleǩ, håʹt mâka "tääll"-morfeeʹm jeeʹresnallšem ååʹbleǩ vuäʹmstemõhttõõzzitää lie "tääll", "tääl" da "tallu". Wp/sms/Anna Lumikivi. Anna Lumikivi leʹbe Ääʹrhep Äʹnn lij nuõrttsäʹmmlaž leuʹddjeei, musikkneǩ da kulttuurtuâjjlaž Âʹvvlest. Son vaalmštõõvi Uʹccjokk sääʹmmusiikkškooultõõzzâst vueʹssmannust 2016. Suu eʹčč lij nuõrttsäʹmmlaž jaakân da ǩiõlljåårǥlõʹtti Erkki Lumisalmi da suu jeäʹnn Aulikki Lumisalmi. Suõmmkar. Lumikivi da Hanna-Maaria Kiprianoff leuʹddje Suõmmkar-jooukâst. Saaʹmi Grand Prix 2019. Lumikivi laull Saaʹmi Grand Prix 2019 -ǩeâšttõõttmõõžžâst "Mõõn tiõrvân". Son lij jiõčč suõmmääm da säʹnnâttam laulli. Wp/sms/Aŋŋel. Aŋŋel (,) lij sijdd Aanar kååʹddest. Wp/sms/Fermo. Fermo lij gåårad Italiast, Fermo mäddkååʹddest. Wp/sms/Iraan. Iraan ("Īrān") leʹbe Iraan islaamlaž tääʹssväʹldd ("Žomhūrī-je Eslāmī-je Īrān") lij valdia. Tõn vueiʹvvgåårad lij Teheran. Historia. Eeʹjj 1935 räjja valdia veerǥlaž nõmm leäi "Persia". Vuʹvddjuâkk. Iraanâst lie 5 vuuʹd, koin lie 31 provinssâd ("ostān", ml. "استان‌ها" "ostānhā"). 23. peeiʹv ǩieʹssmannu 2010 Teheran provinsist šõõddi ođđsumâs da 31. provinss Alborz. Proviins lie juõkkum "šahrestaanid" já šahrestaan vaaldâšmvuuʹdid ("bakhš"). Wp/sms/Jesi. Jesi lij gåårad Italiast, Ancona mäddkååʹddest. Wp/sms/Jeänõk. Jeänõk lij kåʹdd Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Kaamâs. Kaamâs (,) lij sijdd Aanar kååʹddest. Wp/sms/Kati-Claudia Fofonoff. Kati-Claudia Fofonoff (rosttovmannu 8. peeiʹv 1947 Âʹvvel – ǩieʹssmannu 12. peeiʹv 2011) leäi säʹmmlaž ǩeeʹrjteei, kååʹtt ǩeeʹrjti noveeʹllid, tiivtid da mainnsid säämas da lääddas. Suu tuâj lij jåårǥlõttum jm. tâʹvvsäämas, taarǩiõʹlle da islanttǩiõʹlle. Liiŋk. "Pieʹǩǩ tän seeidain lij jåårǥlõttum " Wp/sms/Keväjäuʹrr. Keväjäuʹrr (,) lij sijdd Aanar kååʹddest. Wp/sms/Kihttel. Kihttel (,) lij kåʹdd Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Kolari. Kolari lij kåʹdd Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Kuttura. Kuttura (,) lij sijdd Aanar kååʹddest. Wp/sms/Kuäʹppel. Kuäʹppel (,) lij sijdd Aanar kååʹddest. Wp/sms/Lemmenjokk. Lemmenjokk lij sijdd Aanar kååʹddest. Tõt lij tobddum kå´llhistoorstes. Wp/sms/Lisma. Lisma lij sijdd Aanar kååʹddest. Wp/sms/Lääʹddjânnam vuâđđlääʹǩǩ. Lääʹddjânnam vuâđđlääʹǩǩ (731/1999,,) lij õhttnaž vuâđđlääʹǩǩ, kååʹtt šõõddi viõʹǩǩe 1. peeiʹv pâʹzzlâšttam-mannu 2000. Ânnʼjõž vuâđđlääʹǩǩ koʹrvvad nellj vuämm lääʹjj, koid šiõtteeš Lääʹddjânnam jiõččvuõđ alggeeʹjjin: eeʹjj 1919 halltõsvueʹǩǩ, eeʹjj 1928 valdiapeiʹvvriâššmõš di kueʹhtt miniʹsttervasttõõzz kuõskki lääʹjj. Lääʹjj raajõs. Vuâđđlääʹjjest lie 131 paragraafâd 13 lååǥǥast. 1 lååkk – Valdiariâššmõõžž vuâđđääʹšš. Vuõssmõs lååǥǥast lie valdiameärrõõzz väʹlddprinsiipp. Täin šeâttmõõžžin meäʹrtõõlât Lääʹddjânnam jiõččvuõđ, tääʹssväʹlddsaž halltõsvueʹjj di šiõtteet väʹlddkåådd vuuʹdid da Lääʹddjânnam meersažvuõđ vuâđđõõttmõõžžid. Valdiameärrõõzz vuâđđan lij meersuvereniteeʹtt, mii lij prinsipp, što valdiaväʹldd kooll meera, koon eeʹtǩǩad valdiapeeiʹvid noorõõttâm eeʹttiǩ-kåʹdd. Prinsiipp mieʹldd eeʹttiǩ-kåʹdd lij Lääʹddjânnam pââimõs valdiaorgaan da halltõs- da duõmmväʹldd lie vueʹllʼlest ǥu eeʹttiǩ-kåʹdd. Wp/sms/Macerata. Macerata lij gåårad Italiast, Macerata mäddkååʹddest. Wp/sms/Miniimpaarr. Miniimpaarr lij ǩiõlltiõđlaž fiʹttõs, koin räʹtǩǩeet ǩiõl foneeʹmid kueiʹm kueiʹmsteez. Kueʹhtt sääʹn lie miniimpaarr, jõs tõin lie tååʹlǩ õhtt jeeʹres jiõnnõk ja jeeʹres miârktõs. Ouddmiârkkân säämas "joʹtte" da "jåʹtte" lie miniimpaarr, što /o/ da /ɔ/ lie jeeʹres vokaaljiõnnõõǥǥ. Täʹl vueiʹtet čuäʹjted što jiõnnõõǥǥi jeäʹrdõs lij miârktõõzzi jeäʹrdõs še. Feist mieʹldd säämas vuäitt leeʹd kooum sääʹn miniimpaar še mâʹt-a "mâânn" - "mââʹnn" - "mââʹnnj". Wp/sms/Muonio. Muonio () lij kåʹdd Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Njauddâm. Njauddâm (,) lij sijdd Aanar kååʹddest. Wp/sms/Njeäʹllem. Njeäʹllem lij sijdd Aanar kååʹddest. Wp/sms/Ouddseidd. Aanar | Aanar sijdd | Enontekiö | Kaamâs | Kihttel | Muonio | Njeäʹllem | Nuõrttsääʹmkiõll | Pelkosenniemi | Salla | Suõvvkuõškk | Suâlseäʹlǧǧ | Suäʹđjel | Uccjokk | Âʹvvel | Čeʹvetjäuʹrr Wp/sms/Pelkosenniemi. Pelkosenniemi () lij kåʹdd Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Pello. Pello lij kåʹdd Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Pesaro. Pesaro lij gåårad Italiast, Pesaro da Urbino mäddkååʹddest. Wp/sms/Petra Laiti. Petra Laiti leʹbe Ásllat-Mihku Ilmára Mika Petra (š. ǩieʹssmannu 30. 1995 Aanar, Lääʹddjânnam) lij sääʹmaktivistt da Lääʹddjânnam sääʹmnuõrid saaǥǥjååʹđteeʼjeei. Eeʹjj 2018 son tuåimi Lääʹddjânnam pâʹjjmättʼtõõttikooʹddid leett väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen. Wp/sms/Posio. Posio (,) lij kåʹdd Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Prato. Prato lij gåårad Italiast, Prato mäddkååʹddest. Wp/sms/Päärtõk. Päärtõk lij sijdd Aanar kååʹddest. Wp/sms/Ranua. Ranua lij kåʹdd Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Riutula. Riutula lij sijdd Aanar kååʹddest. Wp/sms/Romaani lipp. Romaani lipp (lääʹddromanǩiõʹlle: "romanengo flaaga", kalderašromanǩiõʹlle: "O styago le romengo") lij romaani meeraikõskksaž lipp. Tat priʹmme eeʹjj 1971 romaani vuõssmõs maaiʹlmkongreeʹssest, mâid õʹnneš Londonist. Liipp tuâǥǥažeeuʹn lie ââʹliǩ da ruânn. Ââʹliǩ eeʹttkâstt ââʹlm da sueiʹmkrâstt jiõglvaž äärvid. Ruânn eeʹttkâstt jânnam da sueiʹmkrâstt tänâlmmsaž äärvid. Liipp kâskka lij ruõʹpsses "čakra" leʹbe kååʹlez. Seämma kååʹlez lij India liippâst še. Wp/sms/Ruth Bader Ginsburg. Joan Ruth Bader Ginsburg (pâʹzzlâšttam-mannu 15. peeiʹv 1933 New York, Õhttõõvvâmvääʹld – čõhččmannu 18. peeiʹv 2020 Washington D. C., Õhttõõvvâmvääʹld) leäi ameriikklaž juristt da Õhttõõvvâmvaaʹldi ââʹlmõs vuõiggâz suʹvddi. Õhttõõvvâmvaaʹldi presideʹntt Bill Clinton nõõmii suu vergga eeʹjj 1993. Ginsberg leäi nuʹbb neezzansuʹvddi Õhttõõvvâmvaaʹldi ââʹlmõs vuõiggsest. Vuõssmõs neezzansuʹvddi Sandra Day O’Connor nõmmii Õhttõõvvâmvaaʹldi presideʹntt Ronald Reagan eeʹjj 1981. Teâttkääiv. "Pieʹǩǩ tän seeidast lij jåårǥlõttum lääʹddǩiõllsaž Wikipediast" Wp/sms/Ruäʹvnjargg. Ruäʹvnjargg (,) lij gåårad Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Salla. Salla lij kåʹdd Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Simo. Simo lij kåʹdd Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Suâlseäʹlǧǧ. Suâlseäʹlǧǧ (,) lij sijdd Aanar kååʹddest. Wp/sms/Suäʹđjel. Suäʹđjel (,) lij kåʹdd Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Suõvvkuõškk. Suõvvkuõškk (,) lij kåʹdd Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Tervola. Tervola lij kåʹdd Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Tornio. Tornio (,) lij gåårad Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Törmänen. Törmänen lij sijdd Aanar kååʹddest. Wp/sms/Uccjokk. Uccjokk (,) lij kåʹdd Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Vokaal. Vokaal lij foneettlaž meäʹrtõõzz mieʹldd jiõnnõk, koon jiõnneen jiõnnjuõtt lij äävai nuʹtt, što ǩeäppnõõzzin puõʹtti äimmveʹrdd peäss kolggâd ǩeeʹjjtemeld da friijâld njääʹlm čõõđ ååuǥas ij-ǥa äimmteädd norru jiõnnluäʹm pââibeälla. Tõn sâjja konsonaantid jiõnneen jiõnnjuõtt lij ǩidd obbnes leʹbe vuäzzas. Vokaal "šlaajj". Vokaal "šlaajj" leʹbe "kvaliteʹtt" lij vuõss-sââʹjest ǩidd tõʹst, koʹst di mähtt njuhččâm lij njääʹlmest da lie-a põhssâm jorbbân. Jiõnnõkmäätt leʹbe fonologia meäʹrtõõzz mieʹldd väʹst vokaal lij tääv väimmas. Tååʹlǩ vokaal vuäitt tuåimmad täävvan še. Teʹl ko jiõnnjuõtt lij äävai, a jiõnnõk iʹlla tääv väimmas, tõt kååččeet "pieʹllvokaalân" leʹbe "approksimanttân". Wp/sms/Vuõccu. Vuõccu (,) lij sijdd Suäʹđjel kååʹddest. Wp/sms/Väʹvll. Väʹvll (,) lij sijdd Aanar kååʹddest. Wp/sms/Ylitornio. Ylitornio (,) lij kåʹdd Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Âʹvvel. Âʹvvel (,) lij sijdd Aanar kååʹddest. Wp/sms/Čeʹvetjäuʹrr. Čeʹvetjäuʹrr (,) lij sijdd Aanar kååʹddest. Tõt lij nuõrttsaaʹmi aazztem sijdd ââlda Taarr raai. Čeʹvetjääuʹrest lij jm. škooul, tuâjjpõrtt, Saaʹmi äʹrbbvuõttpõrtt da ceerkav. Wp/sms/Čeʹvetjääuʹr škooul. Čeʹvetjääuʹr škooul () lij vuâđđškooul Čeʹvetjääuʹrest seämmanõmmsaž jääuʹr reeddast. Škooul rehtor leäi ouddâl Toini Sanila, a ååʹn rehtori lij Johanna Nieminen. Wp/sms/Ǩeeʹmm. Ǩeeʹmm (,) lij gåårad Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Ǩeeʹmmjânnam. Ǩeeʹmmjânnam lij kåʹdd Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Ǩeeʹmmjäuʹrr. Ǩeeʹmmjäuʹrr (,) lij gåårad Lääʹddjânnmest, Sääʹmjânnam mäddkååʹddest. Wp/sms/Ǩiõllmäättlaž morfeeʹm. Ǩiõllmäättlaž morfeeʹm čuäʹjat sääʹn ǩiõllmäättlaž miârkktõõzz. Ǩiõllmäättlaž morfeeʹm sääʹmǩiõlâst. Sääʹmǩiõlâst ǩiõllmäättlaž morfeeʹm lie nellj: "soojtemǩeäjjõõzz", "tiõđ", "jååđtõõǥǥ" da "õhttõspartikkel" ("kliitt"). Soojtemǩeäjjõõzz. Soojtemǩeäjjõs čuäʹjat substantiivi sââʹjjååʹbleǩ leʹbe viiʹrbi personååʹbleǩ: veeʹrbest "vueʹlǧǧeem" soojtemǩeäjjõs lij "-m", kååʹtt lij vuõssmõs persoon õõutilååǥǥ ǩeäjjõs. Tiõđ. Tiõtt čuäʹjat meäʹr leʹbe äiʹǧǧååʹbleǩ: substantiivâst "saaʹnid" "-i-" lij määŋgailååǥǥ tiõtt. Jååđtõõǥǥ. Jååđtõk ââʹnet ǥu haaʹleet muʹtted sääʹn jeeʹresnallšeeʹmen: veeʹrbest "vueʹljškueʹtted" "-škueʹtt-" lij inkoatiivlaž jååđtõk. Õhttõspartikkel. Õhttõspartikkel leʹbe klitt lij čõnnum morfeeʹm, koon lij pâi hoʹzjeeʹnsääʹnn da koin vuäitt muʹtted sääʹn leʹbe ciâlkki luând leʹbe fokuuzz: adveeʹrbest "tõʹst-i" "tõʹst" lij hoʹzjeeʹnsääʹnn da "-i" lij raaveei õhttõspartikkel.